Buddhaghosa: Visuddhimagga Based on the ed. by C.A.F. Rhys Davids, 2 vols., London : Pali Text Society 1920-1921 Input by the Dhammakaya Foundation, Thailand, 1989-1996 NOTICE This file is (C) Copyright the Pali Text Society and the Dhammakaya Foundation, 2015. This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License. These files are provided by courtesy of the Pali Text Society for scholarly purposes only. In principle they represent a digital edition (without revision or correction) of the printed editions of the complete set of Pali canonical texts published by the PTS. While they have been subject to a process of checking, it should not be assumed that there is no divergence from the printed editions and it is strongly recommended that they are checked against the printed editions before quoting. ANNOTATED VERSION #<...># = BOLD %<...>% = ITALICS *<...>* = SUPERSCRIPT \<...>\ = REDLINE ___________________________________________________________________ THIS TEXT FILE IS FOR REFERENCE PURPOSES ONLY! COPYRIGHT AND TERMS OF USAGE AS FOR SOURCE FILE. Text converted to Classical Sanskrit Extended (CSX) encoding: description character =ASCII long a à 224 long A â 226 long i ã 227 long I ä 228 long u å 229 long U æ 230 vocalic r ç 231 vocalic R è 232 long vocalic r é 233 vocalic l ë 235 long vocalic l í 237 velar n ï 239 velar N ð 240 palatal n ¤ 164 palatal N ¥ 165 retroflex t ñ 241 retroflex T ò 242 retroflex d ó 243 retroflex D ô 244 retroflex n õ 245 retroflex N ö 246 palatal s ÷ 247 palatal S ø 248 retroflex s ù 249 retroflex S ú 250 anusvara ü 252 capital anusvara ý 253 visarga þ 254 long e ¹ 185 long o º 186 l underbar × 215 r underbar Ÿ 159 n underbar ­ 173 k underbar É 201 t underbar  194 Other characters of the CSX encoding table are not included. Unless indicated otherwise, accents have been dropped in order to facilitate word search. For a comprehensive list of CSX and other GRETIL encodings and formats see: http://gretil.sub.uni-goettingen.de/gretil/gretdiac.pdf and http://gretil.sub.uni-goettingen.de/gretil/gretdias.pdf For further information see: http://gretil.sub.uni-goettingen.de/gretil.htm ___________________________________________________________________ #<[page 001]># %< 1>% VISUDDHI-MAGGO NAMO TASSA BHAGAVATO ARAHATO SAMMâ- SAMBUDDHASSA! NIDâNâDIKATHâ Sãle patiññhàya naro sapa¤¤o, cittaü pa¤¤a¤ ca bhàvayaü, àtàpã nipako bhikkhu, so imaü vijañaye jañan ti\<*<1>*>/ iti h' idaü vuttaü. Kasmà pan' etaü vuttaü? Bhaga- vantaü kira Sàvatthiyaü viharantaü rattibhàge a¤¤ataro devaputto upasankamitvà, attano saüsayasamugghàñat- thaü\<*<2>*>/:- Anto jañà bahi jañà, jañàya jañità pajà: taü taü, Gotama, pucchàmi: ko imaü vijañaye jañan ti imaü pa¤haü pucchi. Tassàyaü sankhepattho: Jañà ti taõhàya jàliniyà etaü adhivacanaü. Sà hi råpàdisu àrammaõesu heññhupariyavasena punappunaü uppajja- nato saüsibbanaññhena veëugumbàdãnaü sàkhàjàlasankhàtà jañà viyà ti jañà. Sà pan' esà sakaparikkhàra-paraparik- khàresu sakattabhàva-parattabhàvesu, ajjhattikàyatana-bàhi- ràyatanesu ca uppajjanato antojañà bahijañà ti vuccati. Tàya evaü uppajjamànàya jañàya jañità pajà. Yathà nàma veëujañàdãhi veëu-àdayo, evaü tàya taõhàjañàya sabbà pi ayaü sattanikàya\<*<3>*>/-sankhàtà pajà jañità, vinaddhà, saüsibbità ti attho. #<[page 002]># %<2 Nidànàdikathà>% Yasmà ca evaü jañità, taü taü, Gotama, puc- chàmã ti,\<*<1>*>/ tasmà taü pucchàmi, Gotamà ti Bhagavan- taü gottena àlapati. Ko imaü vijañaye jañan ti: Imaü evaü te- dhàtukaü jañetvà ñhitaü jañaü ko vijañeyya, vijañetuü ko samattho? ti pucchati. Evaü puññho pan' assa sabba- dhammesu appañihata¤àõacàro devadevo Sakkànaü Ati- sakko, Brahmànaü Atibrahmà, catuvesàrajjavisàrado, dasa- baladharo, anàvaraõa¤àõo, samantacakkhu Bhagavà tam atthaü vissajjento:- Sãle patiññhàya naro sapa¤¤o, cittaü pa¤¤a¤ ca bhàva- yaü, àtàpã nipako bhikkhu, so imaü vijañaye jañan ti imaü gàtham àha. Imissà dàni gàthàya kathitàya mahesinà vaõõayanto yathàbhåtaü atthaü sãlàdibhedanaü, sudullabhaü labhitvàna pabbajjaü Jinasàsane, sãlàdisangahaü khemaü ujuü maggaü visuddhiyà, yathàbhåtaü ajànantà, suddhikàmà pi ye idha visuddhiü nàdhigacchanti vàyamantà pi yogino, tesaü pàmojjakaraõaü suvisuddhavinicchayaü Mahà-Vihàravàsãnaü desanànayanissitaü Visuddhi-Maggaü bhàsissaü; taü me sakkaccabhàsato visuddhikàmà sabbe pi nisàmayatha sàdhavo ti. Tattha visuddhã ti sabbamalavirahitaü, accanta- parisuddhaü nibbànaü veditabbaü. Tassà visuddhiyà maggo ti Visuddhi-Maggo. Maggo ti adhigamupàyo vuccati. Taü Visuddhi-Maggaü bhàsissàmã ti attho. So panàyaü Visuddhi-maggo katthaci vipassanàmatta- vasen' eva desito. Yath' àha: "Sabbe sankhàrà aniccà" yadà pa¤¤àya passati, atha nibbindati dukkhe, esa maggo visuddhiyà ti\<*<2>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb omits ti. 2 Thag. 676; Dhp. 277-9. >/ #<[page 003]># %< Nidànàdikathà 3>% Katthaci jhànapa¤¤àvasena. Yath' àha: Yamhi jhàna¤ ca, pa¤¤à ca, sa ve nibbànasantike ti\<*<1>*>/. Katthaci kammàdivasena. Yath' àha: Kammaü vijjà ca dhammo ca, sãlaü jãvitam uttamaü, etena maccà sujjhanti, na gottena dhanena và ti\<*<2>*>/. Katthaci sãlàdivasena. Yath' àha: Sabbadà sãlasampanno, pa¤¤avà, susamàhito, àraddhaviriyo, pahitatto, oghaü tarati duttaran ti\<*<3>*>/. Katthaci satipaññhànàdivasena. Yath' àha: Ekàyano ayaü, bhikkhave, maggo sattànaü visuddhiyà ...pe . . . nibbànassa sacchikiriyàya, yadidaü cattàro satipañ- ñhànà ti.\<*<4>*>/ Sammappadhànàdisu pi es' eva nayo. Imasmiü pana pa¤havyàkaraõe sãlàdivasena desito. Tatràyaü sankhepavaõõanà:- Sãle patiññhàyà ti sãle ñhatvà. Sãlaü paripårayamàno yeva c' ettha sãle patiñ- ñhito\<*<5>*>/ ti vuccati, tasmà sãlaparipåranena sãle patiññhahitvà ti ayam ettha attho. Naro ti satto. Sapa¤¤o ti kam- majatihetukapañisandhipa¤¤àya pa¤¤avà. Cittaü pa¤- ¤a¤ ca bhàvayan ti samàdhi¤ c' eva vipassana¤ ca bhàvayamàno. Cittasãsena h' ettha samàdhi niddiññho, pa¤¤à nàmena ca vipassanà ti. Atàpã ti viriyavà. Viri- yaü hi kilesànaü àtàpanaparitàpanaññhena àtàpo ti vuccati; tad assa atthãti àtàpã. Nipako ti nepakkaü vuccati pa¤¤à, tàya samannàgato ti attho. Iminà pana padena pàrihàriyapa¤¤aü\<*<6>*>/ dasseti. Imasmiü hi pa¤havyàkaraõe tikkhattuü pa¤¤à àgatà. Tattha pañhamà jàtipa¤¤à, duti- yà vipassanàpa¤¤à, tatiyà sabbakiccapariõàyikà pàrihàriyà- pa¤¤à.\<*<6>*>/ Saüsàre bhayaü ikkhatãti bhikkhu. So imaü vijañaye jañan ti so iminà ca sãlena, iminà ca citta- sãsena niddiññhasamàdhinà, imàya ca tividhàya pa¤¤àya, iminà ca àtàpenà ti chahi dhammehi samannàgato bhikkhu, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhp. 372. 2 M. iii, 262; S. i, 34, 55. 3 S. i, 53. 4 D. ii, 290. 5 Bhm ñhito. 6 Bhm -hàrika >/ #<[page 004]># %<4 Nidànàdikathà>% seyyathàpi nàma puriso pathaviyaü\<*<1>*>/ patiññhàya, sunisitaü satthaü ukkhipitvà mahantaü veëugumbaü vijañeyya, evam eva sãlapañhaviyaü\<*<2>*>/ patiññhàya samàdhisilàyaü\<*<3>*>/ su- nisitaü\<*<4>*>/ vipassanaü pa¤¤àsatthaü viriyabalapaggahitena pàrihàriyapa¤¤àhatthena\<*<5>*>/ ukkhipitvà sabbam pi taü attano santàne patitaü, taõhàjataü vijañeyya, sa¤chindeyya sam- padàleyya. Maggakkhaõe pan' esa taü jañaü vijañeti nàma; phalakkhaõe vijañitajaño sadevakassa lokassa agga- dakkhiõeyyo hoti. Ten' àha Bhagavà:- Sãle patiññhàya naro sapa¤¤o, cittaü pa¤¤a¤ ca bhàva yaü, àtàpã nipako bhikkhu, so imaü vijañaye jañan ti. Tatràyaü yàya pa¤¤àya sapa¤¤o ti vutto, tatr' assa ka- raõãyaü n'atthi. Purimakammànubhàven' eva hi 'ssa sà siddhà. âtàpã nipako ti ettha vuttaviriyavasena pana tena sàtaccakàrinà pa¤¤àvasena ca sampajànakàrinà hutvà sãle patiññhàya cittapa¤¤àvasena vuttà samathavipassanà bhàvetabbà ti imam atra Bhagavà sãlasamàdhipa¤¤àmu- khena Visuddhi-Maggaü dasseti. Ettàvatà hi tisso sikkhà, tividhakalyàõaü sàsanaü, tevijjatàdãnaü upanissayo, anta- dvayavajjana-majjhimapañipattisevanàni, apàyàdisamatik- kamanupàyo, tãh' àkàrehi kilesappahànaü, vãtikkamàdãnaü pañipakkho, sankilesattayavisodhanaü, sotàpannàdibhàvassa ca kàraõaü pakàsitaü hoti. Kathaü? Ettha hi sãlena adhisãlasikkhà pakàsità hoti; samàdhinà adhicittasikkhà; pa¤¤àya adhipa¤¤àsikkhà\<*<6>*>/. Sãlena ca sàsanassa àdikalyàõatà pakàsità hoti. Ko c' àdikusalànaü dhammànaü? Sãla¤ ca suvisuddhan ti\<*<7>*>/ hi vacanato, sabbapàpassa akaraõan ti\<*<8>*>/ àdi vacanato ca sãlaü sàsanassa àdi. Ta¤ ca kalyàõaü avippañisàràdiguõàva- hattà. Samàdhinà majjhe kalyàõatà pakàsità hoti. Kusalassa \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh pañhaviyà. 2 Sb sãle only. 3 Sbh samàdhisilàya. 4 Sbh nisitaü. 5 Bhm -hàrika. 6 A. i. 236 f. 7 S. v, 143, 165. 8 D. ii, 49; Dhp. 183. >/ #<[page 005]># %< Nidànàdikathà 5>% upasampadà ti\<*<1>*>/ àdivacanato hi samàdhi sàsanassa majjhe. So ca kalyàõo iddhividhàdiguõàvahattà. Pa¤¤àya\<*<2>*>/ pariyosànakalyàõatà pakàsità hoti. Sacittapariyodapanaü, etaü Buddhàna sàsanan ti\<*<3>*>/ hi vacanato, pa¤¤uttarato ca pa¤¤à sàsanassa pariyosànaü. Sà ca kalyàõaü iññhàniññhesu tàdibhàvàvahanato. Selo yathà ekaghano\<*<4>*>/ vàtena na samãrati, Evaü nindàpasaüsàsu na sami¤janti paõóità ti\<*<5>*>/ hi vuttaü. Tathà sãlena tevijjatàya upanissayo pakàsito hoti. Sãla- sampattiü hi nissàya tisso vijjà pàpuõàti, na tato paraü. Samàdhinà chaëabhi¤¤atàya upanissayo pakàsito hoti. Sa- màdhisampadaü hi nissàya cha abhi¤¤à pàpuõàti, na tato paraü. Pa¤¤àya pañisambhidà-pabhedassa\<*<6>*>/ upanissayo pa- kàsito hoti. Pa¤¤àsampattiü hi nissàya catasso pañisa- mbhidà pàpuõàti, na a¤¤ena kàraõena. Sãlena ca kàmasukh[allik]ànuyogasankhàtassa\<*<7>*>/ antassa vajjanaü pakàsitaü hoti; samàdhinà attakilamathànuyo- gasankhàtassa, pa¤¤àya majjhimàya pañipattiyà sevanaü pakàsitaü hoti. Tathà sãlena apàyasamatikkamanåpàyo pakàsito hoti; samàdhinà kàmadhàtusamatikkamanupàyo; pa¤¤àya sabba- bhavasamatikkamanupàyo. Sãlena ca tad-angappahànavasena kilesappahànaü pakà- sitaü hoti; samàdhinà vikkhambhanappahànavasena; pa¤- ¤àya samucchedappahànavasena. Tathà sãlena kilesànaü vãtikkamapañipakkho pakàsito hoti; samàdhinà pariyuññhànapañipakkho; pa¤¤àya anusa- yapañipakkho. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhp. 183. 2 B inserts sàsanassa. 3 D. ii, 49; Dhp. 183. 4 Bhm ekagghano. 5 Dhp. 81; first line also in Vin, i, 185; Thag. 643; quote 1 Mil. 386. 6 Bm -dàppabhedassa. 7 Bhm alone use the fuller form. Cf. D. iii, 130; Vin. i, 10; S. iv, 330; v. 421. >/ #<[page 006]># %<6 I. Sãlaniddeso>% Sãlena ca duccaritasankilesavisodhanaü pakàsitaü hoti; samàdhinà taõhàsankilesavisodhanaü, pa¤¤àya diññhisanki- lesavisodhanaü. Tathà sãlena sotàpanna-sakadàgàmibhàvassa kàraõaü pa- kàsitaü hoti; samàdhinà anàgàmibhàvassa; pa¤¤àya ara- hattassa. Sotàpanno hi sãlesu paripårakàrã ti vutto; tathà sakadàgàmã. Anàgàmã pana samàdhismiü paripårakàrã; ara- hà pana pa¤¤àya paripårakàrã ti. Evaü ettàvatà tisso sikkhà, tividhakalyàõaü sàsanaü, tevijjatàdãnaü upanissayo, antadvayavajjana-majjhimapañi- pattisevanàni, apàyàdisamatikkamanupàyo, tãh' àkàrehi kilesappahànaü, vãtikkamàdãnaü pañipakkho, sankilesatta- yavisodhanaü, sotàpannàdibhàvassa ca kàraõan ti ime nava a¤¤e ca evaråpà guõattikà pakàsità hontãti. ITI NIDâNâDIKATHâ. I SäLANIDDESO Evaü anekaguõasangàhakena sãlasamàdhipa¤¤àmukhena desito pi pan' esa VISUDDHI-MAGGO atisankhepadesito yeva hoti; tasmà nàlaü sabbesaü upakàràyà ti vitthàram assa dassetuü, sãlaü tàva àrabbha idaü pa¤hàkammaü hoti:- 1. Kiü sãlaü? 2. Ken' atthena sãlaü? 3. Kàn' assa lakkhaõa-rasa-paccupaññhàna-padaññhànàni? 4. Kim ànisaüsaü sãlaü? 5. Katividhaü c' etaü sãlaü? 6. Ko c' assa sankileso? 7. Kiü vodànan ti? Tatr' idaü vissajjanaü:- 1. Kiü sãlan ti Pàõàtipàtàdãhi và viramantassa vattapañipattiü và påren- tassa cetanàdayo dhammà. Vuttaü h' etaü Pañisambhidà- yam: Kiü sãlan ti? Cetanà sãlaü, cetasikaü sãlaü, saüvaro \<-------------------------------------------------------------------------- >/ #<[page 007]># %< 1. Kiü sãlaü 7>% sãlaü, avãtikkamo sãlan ti.\<*<1>*>/ Tattha cetanà sãlaü nàma pàõàtipàtàdãhi và viramantassa vattapañivattaü\<*<2>*>/ và pår- entassa cetanà. Cetasikaü sãlaü nàma pàõàtipàtà- dãhi viramantassa virati. Api ca cetanà sãlaü nàma pàõàtipàtàdãni pajahan- tassa sattakammapathacetanà. Cetasikaü sãlaü nàma abhijjhaü pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharatã ti àdinà nayena vuttà anabhijjhà-avyàpàda-sammàdiññhi- dhammà. Saüvaro sãlan ti ettha pa¤cavidhena saüvaro vedi- tabbo: Pàtimokkhasaüvaro,\<*<3>*>/ satisaüvaro, ¤àõasaüvaro, khantisaüvaro, viriyasaüvaro ti. Tattha iminà pàtimokkhasaüvarena upeto hoti, samupeto ti\<*<4>*>/ ayaü pàtimokkhasaüvaro. Rakkhati cakkhundriyam. cakkhundriye saüvaraü àpajjatã ti\<*<5>*>/ ayaü satisaüvaro Yàni sotàni lokasmiü (Ajità ti Bhagavà,) Sati tesaü nivàraõaü, Sotànaü saüvaraü bråmi, Pa¤¤ày' ete pithiyare ti\<*<6>*>/ ayaü ¤àõasaüvaro. Paccayapañisevanam pi etth' eva samodhànaü gacchati. Yo panàyaü khamo hoti sãtassa uõhassà ti\<*<7>*>/ àdinà nayena àgato, ayaü khantisaüvaro nàma. Yo càyaü uppannaü kàmavitakkaü nàdhivàsetã ti\<*<8>*>/ àdinà nayena àgato, ayaü viriyasaüvaro nàma. âjãvàpàrisuddhi pi etth' eva samodhànaü gacchati. Iti ayaü pa¤cavidho pi saüvaro, yà ca pàpabhãrukànaü kulaputtànaü sampattavatthuto virati, sabbam p' etaü saüvara\<*<9>*>/-sãlan ti veditabbaü. Avãtikkamo sãlan ti samàdinnasãlassa kàyikavàcasiko anatikkamo\<*<10>*>/. Idaü tàva kiü sãlan ti pa¤hassa vissajjanaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 44. 2 Bhm -pañipattiü. 3 D. i, 68. 4 Vibh. 246. 5 D. i, 70. 6 Sn. 1035. 7 M. i, 10. 8 Ib. 11. 9 Sb saüvaro. 10 Sbh avãtikkamo. >/ #<[page 008]># %<8 1 Sãlaniddeso>% Avasesu 2. Ken' atthena sãlan ti sãlanatthena sãlaü. Kim idaü sãlanaü nàma? Samàdhà- naü và, kàyakammàdãnaü susãlyavasena\<*<1>*>/ avippakiõõatà ti attho. Upadhàraõaü và, kusalànaü dhammànaü patiññhàvasena\<*<2>*>/ àdhàrabhàvo ti attho. Etad eva h' ettha atthadvayaü saddalakkhaõavidå anujànanti. A¤¤e pana sirattho\<*<3>*>/ [sãlattho\<*<4>*>/] sãtalattho\<*<3>*>/ [sãlattho\<*<4>*>/] ti evam àdinà pi nayen' ev' ettha\<*<5>*>/ atthaü vaõõayanti. Idàni 3. Kàn' assa lakkhaõa-rasa-paccupaññhàna-padaññhànànã ti ettha:- Sãlanaü lakkhaõaü tassa, bhinnassà pi anekadhà sanidassanatthaü råpassa yathà bhinnass' anekadhà. Yathà hi nãlapãtàdibhedena anekadhà bhinnassàpi råpà- yatanassa sanidassanattaü lakkhaõaü, nãlàdibhedena bhin- nassàpi sanidassanabhàvànatikkamaõato, tathà sãlassa ce- tanàdibhedena anekadhà bhinnassàpi. Yad etaü kàyakam- màdãnaü samàdhànavasena kusalàna¤ ca dhammànaü patiññhànavasena vuttaü sãlanaü, tad eva lakkhaõaü cetanàdibhedena bhinnassàpi samàdhànapatitñhànabhàvà- natikkamanato. Evaü lakkhaõassa pan' assa Dussãlyaviddhaüsanatà,\<*<6>*>/ anavajjaguõo tathà\<*<7>*>/ kiccasampatti atthena raso nàma pavuccati. Tasmà idaü sãlaü nàma kiccatthena rasena dussãlyavid- dhaüsanarasaü, sampatti-atthena rasena anavajjarasan ti veditabbaü. Lakkhaõàdisu hi kiccam eva sampatti và raso ti vuccati. Soceyyapaccupaññhànaü ta-y-idaü tassa vi¤¤uhi ottappa¤ ca hiri c' eva padaññhànan ti vaõõitaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm susilya-. 2 Bhm patitñhàna-. 3 Bhm -aññho. 4 Sbh omit. 5 Bhm nayen' ettha. 6 Bhm Dussilya- throughout. 7 Sb tadà. >/ #<[page 009]># %< 4. Kim ànisaüsaü sãlaü 9>% Taü h' idam\<*<1>*>/ sãlaü kàyasoceyyaü, vacãsoceyyaü, manoso- ceyyan ti\<*<2>*>/ evaü vuttasoceyyapaccupaññhànaü, sucibhàvena\<*<3>*>/ paccupaññhàti, gahaõabhàvaü gacchati. Hirottappa¤ ca pana tassa\<*<4>*>/ vi¤¤åhi padaññhànan ti vaõõitaü. âsannakà- raõan ti attho; hirottappe hi sati sãlaü uppajjati c' eva tiñ- ñhati ca; asati n' eva uppajjati na tiññhatãti. Evaü sãlassa lakkhaõarasapaccupaññhànapadaññhànàni veditabbàni. 4. Kim ànisaüsaü silan ti avippañisàràdi anekaguõapañilàbhànisaüsaü. Vuttaü h' etam: Avippañisàratthàni kho, ânanda, kusalàni sãlàni, avip- pañisàràmsaüsànã ti.\<*<5>*>/ Aparam pi vuttaü: pa¤c' ime, gahapatayo, ànisaüsà sãlavato sãlasampadàya. Katame pa¤- ca? Idha, gahapatayo, sãlavà sãlasampanno appamàdàdhi- karaõaü mahantaü bhogakkhandhaü adhigacchati. Ayaü pañhamo ànisaüso sãlavato sãlasampadàya. Puna ca paraü, gahapatayo, sãlavato sãlasampannassa kalyàõo kittisaddo ab- bhuggacchati. Ayaü dutiyo ànisaüso sãlavato sãlasampadàya. Puna ca paraü, gahapatayo, sãlavà sãlasampanno, yaü yad eva parisaü upasankamati, yadi khattiyaparisaü, yadi bràh- maõaparisaü, yadi gahapatiparisaü, yadi samaõaparisaü, visàrado upasankamati amankubhåto. Ayaü tatiyo àni- saüso sãlavato sãlasampadàya. Puna ca paraü, gahapatayo, sãlavà sãlasampanno asammåëho kàlaü karoti. Ayaü catut- tho ànisaüso sãlavato sãlasampadàya. Puna ca paraü, ga- hapatayo, sãlavà sãlasampanno kàyassa bhedà paraü maraõà sugatiü saggaü lokaü uppajjati. Ayaü pa¤camo ànisaüso sãlavato sãlasampadayà' ti\<*<6>*>/. Apare pi âkankheyya ce, bhikkhave, bhikkhu:- sabrahma- càrãnaü piyo c' assaü manàpo garu bhàvanãyo cà ti, sãlesv ev' assa paripårakàrã ti\<*<7>*>/ àdinà nayena piyamanàpatàdayo àsa- vakkhayapariyosànà anekasãlànisaüsà vuttà. Evaü avip- pañisàràdi anekaguõànisaüsaü sãlaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm Ta-y-idaü. 2 A. i, 271. 3 Bhm soceyyabhàvena. 4 Bhm pan' assa. 5 A. v, 1. 6 D. ii. 86. 7 M. i, 33. >/ #<[page 010]># %<10 I. Sãlaniddeso>% Api ca: Sàsane kulaputtànaü patiññhà n'atthi yaü vinà ànisaüsaparicchedaü, tassa sãlassa ko vade? Na Gangà, Yamunà càpi, Sarabhå và Sarasvatã\<*<1>*>/, ninnagà và 'ciravatã Mahã và pi mahànadã Sakkuõanti visodhetuü taü malaü idha pàõinaü, visodhayati sattànaü yaü ve sãlajalaü malaü. Na taü sajaladà vàtà, na càpi haricandanaü n' eva hàrà na maõayo na candakiraõankurà Samayant' idha sattànaü pariëàhaü surakkhitaü yaü samet' idaü ariyaü sãlaü accantasãtalaü. Sãlagandhasamo gandho kuto nàma bhavissati yo samaü anuvàte ca pañivàte ca vàyati? Saggàrohaõasopànaü a¤¤aü sãlasamaü kuto, dvàraü và pana Nibbàna-nagarassa pavesane? Sobhant' evaü na ràjàno muttàmaõivibhåsità, yathà sobhanti yatino sãlabhåsanabhåsità. Attànuvàdàdibhayaü viddhaü sayati sabbaso, janeti kittiü hàsa¤ ca sãlaü sãlavataü sadà. Guõànaü målabhåtassa dosànaü balaghàtino Iti sãlassa vi¤¤eyyaü ànisaüsakathàmukhan ti. Idàni yaü vuttaü 5. Katividha¤ c' etaü silan ti tatr' idaü vissajjanaü: i. Sabbam eva tàva idaü sãlaü attano sãlanalakkhaõena ekavidhaü. ii. Càritta-vàrittavasena duvidhaü; tathà àbhisamàcàrika- àdibrahmacariyakavasena, virati-avirativasena, nissitànissi- tavasena, kàyapariyanta-àpàõakoñikavasena,\<*<2>*>/ sapariyantàpa- riyantavasena, lokiya-lokuttaravasena ca. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb Sarassatã. 2 Cf. Mil. 397 (trs. `to the last day of his life'). >/ #<[page 011]># %< 5. Katividhaü sãlaü (iii.) 11>% iii. Tividhaü hãnamajjhimapaõãtavasena; tathà attàdhi- pateyyalokàdhipateyyadhammàdhipateyyavasena, paràmat- ñhàparàmaññhapañippassaddhavasena, visuddhàvisuddhave- matikavasena, sekhàsekha-nevasekhanàsekhavasena ca. iv. Catubbidhaü hànabhàgiya-ñhitibhàgiya-visesabhàgiya- nibbedhabhàgiyavasena; tathà bhikkhu-bhikkhunã-anupa- sampanna-gahaññhasãlavasena, pakati-àcàra-dhammatà-pub- bahetukasãlavasena, pàtimokkhasaüvara-indriyasaüvara-àjã- vapàrisuddhi-paccayasannissitasãlavasena ca. v. Pa¤cavidhaü pariyantapàrisuddhisãlàdivasena; vuttam pi c' etaü Pañisambhidàyaü: Pa¤casãlàni pariyantapàrisud- dhisãlaü, apariyantapàrisuddhisãlam, paripuõõapàrisuddhi- sãlaü, aparàmaññhapàrisuddhisãlaü, pañippassaddhipàrisuddhi- sãlan ti.\<*<1>*>/ Tathà pahàna-veramaõã-cetanà-saüvaràvãtik- kamavasena. Tattha (i.) ekavidhakoññhàse attho vuttanayen' eva vedi- tabbo. ii. Duvidhakoññhàse: yaü Bhagavatà idaü kattabban ti pa¤¤attasikkhàpadapåraõaü, taü càrittaü\<*<2>*>/; yaü idaü na kattabban ti pañikkhittassa akaraõaü, taü vàrittaü. Tatràyaü vacanattho: caranti tasmiü [taü\<*<3>*>/ samangino\<*<3>*>/] sãlesu\<*<4>*>/ paripårakàritàya pavattantã ti càrittaü; vàritaü tàyanti rakkhanti tenà ti vàrittaü. Tattha saddhàviriya- sàdhanaü càrittaü, saddhàsàdhanaü vàrittaü. Evaü cà- ritta-vàrittavasena duvidhaü. Dutiyaduke abhisamàcàro ti uttamasamàcàro. Abhisam- màcàro eva\<*<5>*>/ àbhisamàcàrikaü\<*<6>*>/; abhisamàcàraü và àrabbha pa¤¤attaü àbhisamàcàrikaü. âjãvaññhamakato avasesasã- lass' etaü adhivacanaü. Maggabrahmacariyassa àdibhàva- bhåtan ti àdibrahmacariyakaü. âjãvaññhamakasãlass'\<*<7>*>/ etaü adhivacanaü. Taü hi maggassa àdibhàvabhåtaü pubba- bhàge yeva parisodhetabbato. Ten' àha: Pubb'eva kho pan' assa kàyakammaü vacãkammaü àjãvo suparisuddho hotã ti.\<*<8>*>/ Yàni và sikkhàpadàni khuddànukhuddakànã ti vut- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pts. i, 46. 2 Cf. M. i, 287, 470. 3 Sbh omit. 4 Sb sãle. 5 Sbh 'va. 6 So all ed. 7 Cf. Asl. 396. 8 Cf. A. iii, 124f. >/ #<[page 012]># %<12 I.>% tàni, idaü àbhisamàcàrikaü sãlaü; sesaü àdibrahmacariya- kaü. Ubhato Vibhangapariyàpannaü và àdibrahmacariya- kaü; Khandhakavattapariyàpannaü và\<*<1>*>/ àbhisamàcàrikaü. Tassa sampattiyà àdibrahmacariyakaü sampajjati. Ten' ev' àha: So vata bhikkhave bhikkhu . . . àbhisamàcàrikaü\<*<2>*>/ dhammaü aparipåretvà àdibrahmacariyakaü dhammaü pari- påressatã ti, n' etaü ñhànaü vijjatã ti\<*<3>*>/ evaü àbhisamàcàrika- àdibrahmacariyakavasena duvidhaü. Tatiyaduke pàõàtipàtàdãhi veramaõimattaü virati-sãlaü, sesaü\<*<4>*>/ cetanàdi avirati-sãlan ti evaü virati-avirativasena duvidhaü. Catutthaduke nissayo ti dve nissayà: taõhànissayo ca, ditthinissayo ca. Tattha yaü iminà 'haü sãlena devo và bhavissàmi, deva¤¤ataro và ti\<*<5>*>/ evaü bhavasampattiü àkan- khamànena pavattitaü, idaü taõhànissitaü; yaü sãlena suddhã ti\<*<6>*>/ evaü suddhidiññhiyà\<*<7>*>/ pavattitaü, idaü diññhinis- sitam. Yaü pana lokuttaraü lokiya¤ ca tass' eva sambhàrabhå- taü, idaü anissitan ti evaü nissitànissitavasena duvidhaü. Pa¤camaduke kàlaparicchedaü katvà samàdinnasãlaü kàlapariyantaü; yàvajãvaü samàdiyitvà tath' eva pavatti- taü àpàõakoñikan ti evaü kàlapariyanta-àpàõakoñikavasena duvidhaü. Chaññhaduke làbha-yasa-¤àti-anga-jãvitavasena diññhapari- yantaü sapariyantaü nàma; viparãtaü apariyantaü. Vut- tam pi c'etaü Pañisambhidàyam:\<*<8>*>/ Kataman taü sãlaü sa- pariyantaü? Atthi sãlaü làbhapariyantaü, atthi sãlaü yasa- pariyantaü, atthi sãlaü ¤àtipariyantaü, atthi sãlaü angapari- yantaü, atthi sãlaü jãvitapariyantaü. Kataman taü sãlaü làbhapariyantaü? Idh' ekacco làbhahetu làbhapaccayà làbha- kàraõà yathà-samàdinnaü sikkhàpadaü vãtikkamati, idam \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm Sb omit. 2 Cf. Vin. v, 181; we cannot trace the word àdibrahmacari- yakaü in the Vibhanga. 3 A. iii, 14. 4 Sb sesa-. 5 A. iv, 461; v, 18. 6 Dhs. 1005. 7 Sb buddhidiññhiyà. 8 Pñs i, 43; P. T. S. ed. omits the sa- reading pariyantam. >/ #<[page 013]># %< 5. Katividhaü sãlaü (iii.) 13>% taü sãlaü làbhapariyantan ti. Eten' ev' upàyena itaràni pi vitthàretabbàni. Apariyantavissajjane\<*<1>*>/ pi vuttaü: Kata- man taü sãlaü na làbhapariyantaü? Idh' ekacco làbhahetu làbhapaccayà làbhakàraõà yathà-samàdinnaü\<*<2>*>/ sikkhàpadaü\<*<3>*>/ vãtikkamàya cittam pi na uppàdeti. Kiü so vãtikkamissati? -idaü taü sãlaü na làbhapariyantan ti. Eten' ev' upàyena itaràni pi vitthàretabbàni. Evaü sapariyantàpariyantava- sena duvidhaü. Sattamaduke sabbam pi sàsavaü sãlaü lokiyaü, anàsavaü lokuttaraü. Tattha lokiyaü bhavavisesàvahaü hoti, bha- vanissaraõassa ca sambhàro. Yath' àha: Vinayo saüvarat- thàya, saüvaro avippañisàratthàya, avippañisàro pàmojjatthàya, pàmojjaü pãtatthàya, pãti passaddhatthàya, passaddhi sukhat- thàya, sukhaü samàdhatàya, samàdhi yathàbhåta¤àõadas- sanatthàya, yathàbhåta-¤àõadassanaü nibbidatthàya, nibbidà viràgatthàya, viràgo vimuttatthàya, vimutti vimutti¤àõadassa- natthàya vimutti¤àõadassanaü anupàdà parinibbànatthàya. Etadatthà kathà, etadatthà mantanà, etadatthà upanisà, etadat- thaü sotàvadhànaü, yad idaü anupàdà cittassa vimokkho ti\<*<4>*>/ lokuttaraü bhavanissaraõàvahaü hoti paccavekkhaõa¤à- õassa ca bhåmã ti evaü lokiyalokuttaravasena duvidhaü. iii. Tikesu, pañhamattike: hãnena chandena, cittena, viri- yena, vãmaüsàya và pavattitaü hãnaü, majjhimehi chandà- dãhi pavattitaü majjhimaü, paõãtehi paõãtaü. Yasakà- matàya và samàdinnaü hãnaü, pu¤¤aphaëakàmatàya maj- jhimaü; kattabbam ev' idan ti ariyabhàvaü nissàya samà- dinnaü paõãtaü. Aham asmi sãlasampanno, ime pan' a¤¤e bhikkhå dussãlà, pàpadhammà ti evaü attukkaüsana-para- vambhanàdãhi upakkiliññhaü và hãnaü; anupakkiliññhaü lokiyaü sãlaü majjhimaü, lokuttaraü paõãtaü. Taõhàva- sena và bhavabhogatthàya pavattitaü hãnaü; attano vi- mokkhatthàya pavattitaü majjhimam, sabbasattavimok- khatthàya pavattitaü pàramitàsãlaü paõãtan ti evaü hãna- majjhimapaõãtavasena tividhaü. Dutiyattike: attano ananuråpaü pajahitukàmena attagarunà attani \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs i, 44. 2 Sb samàdinna-. 3 Sb sikkhàpada-. 4 Vin. v, 164. >/ #<[page 014]># %<14 I. Sãlaniddeso>% garavena pavattitaü attàdhipateyyaü; lokàpavàdaü pariha- ritukàmena lokagarunà loke gàravena pavattitaü lokàdhipa- teyyaü; dhammamahattaü påjetukàmena dhammagarunà dhamme gàravena pavattitaü dhammàdhipateyyan ti evaü attàdhipateyyàdivasena tividhaü. Tatiyat- tike: yaü dukesu nissitan ti vuttaü, taü taõhàdiññhãhi pa- ràmaññhattà paràmaññhaü, puthujjanakalyàõakassa magga- sambhàrabhåtaü, sekhàna¤ ca maggasampayuttaü aparà- maññhaü, sekhàsekhànaü phalasampayuttaü pañippassad- dhan ti evaü paràmaññhàdivasena tividhaü. Catutthattike yaü àpattiü anàpajjantena påritaü àpajjitvà và puna\<*<1>*>/ katapañikammaü taü visuddhaü; àpattiü àpan- nassa akatapañikammaü avisuddhaü; vatthumhi và àpat- tiyà và ajjhàcàre và vematikassa sãlaü vematikasãlaü nàma. Tattha yoginà avisuddhaü sãlaü visodhetabbam; vematike vatthujjhàcàraü\<*<2>*>/ akatvà vimati pañivinodetabbà\<*<3>*>/; icc' assa phàsubhavissatã ti evaü visuddhàdivasena tividhaü. Pa¤camattike: catåhi ariyamaggehi, tãhi ca sàma¤¤aphalehi sampayuttaü sãlaü sekhaü, arahattaphalasampayuttaü asekhaü, sesaü nevasekha-nàsekhan ti evaü sekhàdivasena tividhaü. Pañisambhidàyaü pana, yasmà loke tesaü tesaü sattànaü pakati pi sãlan ti vuccati, yaü sandhàya ayaü sukhasãlo, ayaü dukkhasãlo, ayaü kalahasãlo, ayaü maõóanasãlo ti bhaõanti, tasmà tena pariyàyena tãõi sãlàni: kusalasãlaü, akusalasãlaü, avyàkatasãlan ti\<*<4>*>/ evaü kusalàdi- vasena pi tividhan ti vuttaü. Tattha akusalaü imasmiü atthe adhippetassa sãlassa lakkhaõàdãsu ekena pi na sametã ti idha na upanãtaü. Tasmà vuttanayen' ev' assa tividhatà veditabbà. iv. Catukkesu, pañhamacatukke: Yo 'dha sevati dussãle, sãlavante na sevati, vatthuvãtikkame dosaü na passati, aviddasu. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh pana. 2 Sbh vatthajjhàcàraü. Cf. Vin. iv, 255. 3 Bhm pañivinetabbà. 4 Sb kusalaü sãlaü akusalaü . . . avyàkataü sãlan ti; Pñs. i, 44. >/ #<[page 015]># %< 5. Katividhaü sãlaü (iv.) 15>% Micchàsankappabahulo indriyàni na rakkhati, evaråpassa ve sãlaü jàyate hànabhàgiyaü. Yo pan' attamano hoti sãlasampattiyà idha, kammaññhànànuyogamhi na uppàdeti mànasaü. Tuññhassa sãlamattena aghañantassa uttariü, tassa taü ñhitabhàgiyaü sãlaü bhavati bhikkhuno. Sampannasãlo ghañati samàdhatthàya yo pana visesabhàgiyaü sãlaü hoti etassa bhikkhuno. Atuññho sãlamattena nibbidaü yo 'nuyu¤jati, hoti nibbedhabhàgiyaü sãlam etassa bhikkhuno ti. evaü hànabhàgiyàdivasena catubbidhaü. Du- tiyacatukke: bhikkhå àrabbha pa¤¤attasikkhàpadàni, yàni ca nesaü bhikkhunãnaü pa¤¤attito rakkhitabbàni, idaü bhikkhu-sãlaü. Bhikkhuniyo àrabbha pa¤¤attasikkhàpa- dàni, yàni ca tàsaü bhikkhånaü pa¤¤attito rakkhitabbàni idaü bhikkhunã-sãlaü. Sàmaõera-sàmaõerãnaü dasa sãlàni anupasampannasãlaü. Upàsaka-upàsikànaü niccasãlavasena pa¤ca sikkhàpadàni, sati và ussàhe dasa, uposathangavasena aññhà ti idaü gahaññhasãlan ti evaü bhikkhusãlàdivasena catubbidhaü. Tatiyacatukke: Uttara-Kurukà- naü manussànaü avãtikkamo pakati-sãlaü; kuladesapà- saõóànaü attano attano mariyàdà bhataü càrittam\<*<1>*>/ àcàrasãlaü. Dhammatà esà, ânanda, yadà Bodhisatto màtukucchiü okkanto hoti, na Bodhisattamàtu purisesu màna- saü uppajji kàmaguõåpasaühitan ti\<*<2>*>/ evaü vuttaü Bodhi- sattamàtu sãlaü dhammatàsãlaü. Mahàkassapàdãnaü pana suddhasattànaü Bodhisattassa ca tàsu tàsu jàtãsu sãlaü pubbahetukasãlan ti evaü pakatisãlàdivasena catubbidhaü. Catutthacatukke, (a) yaü Bhagavatà: Idha bhikkhu pàti- mokkhasaüvarasaüvuto viharati, àcàragocarasampanno aõu- mattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhapadeså ti\<*<3>*>/ evaü vuttaü sãlaü, idaü PâTIMOKKHASAýVARASäLAý nàma. (b) Yaü pana: So cakkhunà råpaü disvà na nimittag- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm mariyàdà càrittaü. 2 M. iii, 121. 3 A. ii, 22, 39; cf. D. i, 63; M. i, 33; Vibh. 244. >/ #<[page 016]># %<16 I. Sãlaniddeso>% gàhã hoti nànuvya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõam enaü cakkhun- driyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà-domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati cakkhundriyaü cakkhundriye saüvaraü àpajjati; sotena saddaü sutvà ...pe... ghànena gandhaü ghàyitvà jivhàya rasaü sàyitvà, kàyena phoññhabbaü phusitvà, manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã ...pe... manindriye saüvaraü àpajjatã ti vuttaü, idaü INDRIYASAýVARASäLAý\<*<1>*>/. (c) Yà pana àjãvahetu-pa¤¤attànaü channaü sikkhàpadà- naü vãtikkamassa kuhanà, lapanà, nemittikatà, nippesikatà, làbhena làbhaü nijigiüsanatà ti\<*<2>*>/ evam àdãna¤ ca pàpadham- mànaü vasena pavattà micchàjãvà virati, idaü âJäVAPâRI- SUDDHISäLAý. (d) Pañisankhà yoniso cãvaraü pañisevati yà- vad eva sãtassa pañighàtàyà ti\<*<3>*>/ àdinà nayena vutto pañisan- khànaparisuddho catupaccayaparibhogo PACCAYASANNISSI- TASäLAý nàma. 5, iv (a) Pàtimokkhasaüvarasãlaü (a) Tatràyaü àdito paññhàya anupubbapadavaõõanàya saddhiü vinicchayakathà\<*<4>*>/: Idhà ti imasmiü sàsane. Bhikkhå ti saüsàre bhayaü ikkhaõatàya và, [chinna]- bhinnapañadharàditàya\<*<5>*>/ và evaü laddhavohàro saddhà pab- bajito kulaputto. Pàtimokkhasaüvarasaüvuto ti ettha pàtimokkhan ti sik- khàpadasãlaü. Taü hi yo naü pàti rakkhati, taü mokkheti, mocayati\<*<6>*>/ àpàyikàdãhi dukkhehi; tasmà pàtimokkhan ti vuccati. Saüvaraõaü saüvaro, kàyikavàcasikassa avãtik- kamass' etaü nàmaü. Pàtimokkham eva saüvaro pàti- mokkhasaüvaro. Tena pàtimokkhasaüvarena saüvuto pà- timokkhasaüvaraü\<*<7>*>/ saüvuto, upagato, samannàgato ti attho. Viharatã ti iriyati. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 D. i, 70; M. i, 180, 269; iii, 2; S. iv, 104; A. i, 113, etc. 2 . . . cf. A. iii, 111. 3 M. i, 10. 4 With the following cf. the old Commentary on the same opening passage, in Vibh. 245 {dblcross}. 5 Sbh omit. chinna-. 6 Sbh moceti. 7 Sbh pàtimokkhasaüvara-. >/ #<[page 017]># %< 5, iv (a) Pàtimokkhasaüvarasãlaü 17>% âcàragocarasampanno ti àdãnam attho pàëiyaü àgatana- yen' eva veditabbo. Vuttaü h' etaü: âcàragocarasampanno ti atthi àcàro, atthi anàcàro. Tattha katamo anàcàro? Kàyiko vãtikkamo, vàcasiko vãtikkamo, kàyikavàcasiko vãtik- kamo, ayaü vuccati anàcàro. Sabbam pi dussãlyaü anàcàro. Idh' ekacco veëudànena và pattadànena và puppha-phala- sinàna-dantakaññha-dànena và càñukamyatàya\<*<1>*>/ và mugga- supyatàya\<*<2>*>/ và pàribhatyatàya\<*<3>*>/ và janghapesanikena và a¤¤atara¤¤atarena và Buddhapañikuññhena micchà-àjãvena jãvi- taü kappeti. Ayaü vuccati anàcàro. Tattha katamo àcàro? Kàyiko avãtikkamo, vàcasiko avãtikkamo, kàyikavàcasiko avãtik- kamo, ayaü vuccati àcàro. Sabbo pi sãlasaüvaro àcàro. Idh' ekacco na veëudànena và na patta-, na puppha-, na phala-, na sinàna-, na dantakaññha-dànena và na càtåkamyatàya và na muggasupyatàya và na pàribhañyatàya và na janghapesani- kena và na a¤¤atara¤¤atarena và Buddhapañikuññhena mic- chà-àjãvena jãvitaü kappeti. Ayaü vuccati àcàro. Gocaro ti atthi gocaro, atthi agocaro. Tattha katamo agocaro? Idh' ekacco vesiyagocaro và hoti vidhavà-thullakumàrika-paõóaka- bhikkhunã-pànàgàragocaro và hoti; saüsattho viharati ràjåhi, ràjamahàmattehi, titthiyehi, titthiyasàvakehi ananulomikena gihãsaüsaggena, yàni và pana tàni kulàni assaddhàni, appa- sannàni, [anopànabhåtàni\<*<4>*>/] akkosakaparibhàsakàni, anattha- kàmàni, ahitakàmàni, aphàsukakàmàni,\<*<5>*>/ ayogakkhemakàmàni bhikkhånaü, bhikkhunãnaü, upasakànaü, upàsikànaü, tathà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Càñukamyatà vuccati attànaü dàsaü viya nãcaññhàne ñhapetvà parassa khalitavacanam pi saõñhapetvà piyakàma- tàya paggayha vacanaü. Vibh. Comy. 2 Sb muggasuppatàya. Muggasåpasamànàya saccàlikena jãvitakappanatày' etaü adhivacanaü. Yathà hi muggasåpe paccante bahå muggà pàkaü gacchanti, thokà na gacchanti, evam eva saccàlikena jãvitakappake puggale bahuü alikaü hoti, appakaü saccaü. Vibh. Comy. 3 Sb pàribhaññatàya. 4 So Vibh.: except in K., which omits, as here do Sb and Bhm. Vibh. Comy. omits comment of this word only. 5 Sbh aphàsukàmàni. I. 2 >/ #<[page 018]># %<18 I. Sãlaniddeso>% råpàni kulàni sevati, bhajati, payiråpasati: ayaü vuccati agocaro. Tattha katamo gocaro? Idh' ekacco na vesiyagocaro và hoti ...pe... na pànàgàragocaro và hoti; asaüsaññho viharati ràjåhi ...pe... titthiyasàvakehi ananulomikena gihãsaüsaggena, yàn và paõa tàni kulàni saddhàni, pasannàni, opànabhåtàni kàsàvapajjotàni isivàtapañivàtàni, atthakàmàni ...pe... yogakkhemakàmàni bhikkhånaü ...pe... upàsikànaü, tathàråpàni kulàni sevati, bhajati, payirupàsati: ayaü vuccati gocaro. Iti iminà ca àcàrena iminà ca gocarena upeto hoti, samupeto, upagato, samupagato, upapanno, sam- panno, samannàgato, tena vuccati àcàragocarasampanno ti. Api c' ettha iminà pi nayena àcàragocarà veditabbà: duvidho hi anàcàro, kàyiko vàcasiko ca. Tattha katamo kàyiko anàcàro? Idh' ekacco sanghagato pi acittãkàrakato there bhikkhå ghaññayanto pi tiññhati, ghaññayanto pi nisã- dati, purato pi tiññhati, purato pi nisãdati, ucce pi àsane nisãdati, sasãsam pi pàrupitvà nisãdati, ñhitako pi bhaõati, bàhàvikkhepako pi bhaõati, therànaü bhikkhånaü anupà- hanànaü cankamantànaü sa-upàhano cankamati, nãce can- kame cankamantànaü ucce cankame cankamati, chamà- yam\<*<1>*>/ cankamantànaü cankame cankamati, there bhikkhå anupakhajjà pi tiññhati, anupakhajjà pi nisãdati, nave pi bhikkhå àsanena pañibàhati, jantàghare pi there bhikkhå anàpucchà kaññhaü pakkhipati, dvàraü pidahati, udakatit- the pi there bhikkhå ghaññayanto pi otarati, purato pi otarati, ghaññayanto pi nhàyati, purato pi nhàyat ghaññayanto pi uttarati, purato pi uttarati, antaragharaü pavisanto pi there bhikkhå ghaññayanto pi gacchati, purato pi gacchati, vok- kamma ca therànaü bhikkhånaü purato purato gacchati, yàni pi tàni honti kulànaü ovarakàni guëhàni ca pañicchan- nàni ca, yattha kulitthiyo, kulakumàriyo nisãdanti, tattha pi sahasà pavisati, kumàrakassa pi siram\<*<2>*>/ paràmassati. Ayaü vuccati kàyiko anàcàro. Tattha katamo vàcasiko anàcàro? Idh' ekacco sangha- gato pi acittãkàrakato there bhikkhå anàpucchà dhammaü bhaõati, pa¤haü vissajjeti, pàtimokkhaü uddisati, ñhitako \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh chamàya. 2 Bhm sãsaü. >/ #<[page 019]># %< 5, iv (a) Pàtimokkhasaüvarasãlaü 19>% pi bhaõati, bàhàvikkhepako pi bhaõati, antaragharaü paviñ- ñho pi itthiü và kumàriü và evam àha: itthan nàme, itthaü gotte kiü atthi? Yàgu atthi? Bhattaü atthi? Khà- danãyaü atthi? Kiü pivissàma? Kiü khàdissàma? Kiü bhu¤jissàma? Kiü và me dassathà ti vippalapati. Ayaü vuccati vàcasiko anàcàro. Pañipakkhavasena pan' assa àcàro veditabbo. Api ca bhikkhu sagàravo, sappatisso, hirottappasampanno, suni- vattho, supàruto pàsàdikena abhikkantena, pañikkantena, àlokitena, vilokitena, sammi¤jitena,\<*<1>*>/ pasàritena, okkhitta- cakkhu, iriyàpathasampanno, indriyesu guttadvàro, bho- jane matta¤¤å, jàgariyam anuyutto, satisampaja¤¤ena sa- mannàgato, appiccho santuññho àraddhaviriyo àbhisamà- càrikesu sakkaccakàrã garucittãkàra-bahulo viharati. Ayaü vuccati àcàro. Evaü tàva àcàro veditabbo. Gocaro pana tividho: upanissayagocaro, àrakkhagocaro, upanibandhagocaro ti. Tattha katamo upanissayagocaro? Dasakathàvatthuguõasamannàgato kalyàõamitto, yaü nis- sàya assutam\<*<2>*>/ suõàti, sutaü pariyodapeti, kankhaü vita- rati, diññhiü ujuü karoti, cittaü pasàdeti, yassa và pana anusikkhamàno saddhàya vaóóhati, sãlena sutena càgena pa¤¤àya vaóóhati. Ayaü vuccati upanissayagocaro. Katamo àrakkhagocaro? Idha bhikkhu antaragharaü paviññho vãthiü pañipanno okkhittacakkhu yugamattadas- sàvã susaüvuto gacchati, na hatthiü olokento, na assaü na rathaü na pattiü na itthiü na purisaü olokento, na ud- dhaü olokento,\<*<3>*>/ na adho olokento, na disàvidisaü pekkha- màno gacchati. Ayaü vuccati àrakkhagocaro. Katamo upanibandhagocaro? Cattàro satipaññhànà, yat- tha cittaü upanibandhati. Vuttaü h' etaü Bhagavatà: Ko ca, bhikkhave, bhikkhuno gocaro, sako pettiko visayo? Yad idaü cattàro satipaññhànà ti.\<*<4>*>/ Ayaü vuccati upanibandha- gocaro. Iti iminà ca àcàrena iminà ca gocarena upeto . . . pe... samannàgato, tena pi vuccati àcàragocarasampan- no ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm sama¤chitena. 2 Bm asutaü. 3 Bhm ullokento, here only. 4 S. v. 148 f; cf. M. i, 221. >/ #<[page 020]># %<20 I. Sãlaniddeso>% Aõumattesu vajjesu bhayadassàvã ti\<*<1>*>/ aõuppamàõesu asa¤- cicca àpannasekhiya-akusalacittuppàdàdibhedesu vajjesu bhayadassanasãlo. Samàdàya sikkhati sikkhàpadeså ti.\<*<1>*>/ Yaü ki¤ci sikkhàpa- desu sikkhitabbaü, taü sabbaü sammà àdàya sikkhati. Ettha ca pàtimokkhasaüvarasaüvuto ti ettàvatà ca pug- galàdhiññhànàya desanàya pàtimokkhasaüvarasãlaü dassi- taü; àcàragocarasampanno ti àdi pana sabbaü yathà pañi- pannassa taü sãlaü sampajjati, taü patipattiü dassetuü vuttan ti veditabbaü. 5, iv (b) Indriyasaüvarasãlaü Yaü pan' etaü tadanantaraü: so cakkhunà råpaü disvà ti àdinà nayena dassitaü indriyasaüvarasãlaü. Tattha so ti so pàtimokkhasaüvarasãle thito bhikkhu. Cakkhunà råpaü disvà ti kàraõavasena cakkhå ti laddha- vohàrena råpadassanasamatthena cakkhuvi¤¤àõena råpaü disvà. Poràõà pan' àhu: Cakkhu råpaü na passati acitta- kattà, cittaü na passati acakkhukattà; dvàràrammaõasan- ghaññe pana cakkhu-pasàdavatthukena\<*<2>*>/ cittena passati. ädisã pan' esà dhanunà vijjatã ti àdisu\<*<3>*>/ viya sasambhàrakathà nàma hoti. Tasmà cakkhuvi¤¤àõena råpaü disvà ti ayam ev' ettha attho ti. Na nimittaggàhã ti. Itthipurisanimittaü và subhanimit- tàdikaü và kilesavatthubhåtaü nimittaü na gaõhàti, diññhamatte yeva saõñhàti. Nànuvya¤janaggàhã ti. Kilesànaü anuvya¤janato pàka- ñabhàvakaraõato anuvya¤janan ti laddhavohàraü hatthapà- dasitahasitakathitavilokitàdi bhedaü àkàraü na gaõhàti; yaü tattha bhåtaü, tad eva gaõhàti, Cetiyapabbatavàsã Mahà-Tissatthero viya. Theraü kira Cetiyapabbatà Anu- ràdhapuraü piõóàcàratthàya àgacchantaü a¤¤atarà kula- suõhà sàmikena saddhiü bhaõóitvà sumaõóitapasàdhità, devaka¤¤à viya, kàlass' eva Anuràdhapurato nikkhamitvà ¤àtigharaü gacchantã antaràmagge disvà vipallattacittà\<*<4>*>/ \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. loc. cit. 2 Sh cakkhupp-. 3 Bhm àdãsu. 4 Sbh vipallatthacittà. >/ #<[page 021]># %< 5, iv (b) Indriyasaüvarasãlaü 21>% mahàhasitaü hasi. Thero: Kim etan ti olokento tassà dantaññhike asubhasa¤¤aü pañilabhitvà arahattaü pàpuõi. Tena vuttaü: Tassà dantaññhikaü disvà pubbasa¤¤aü anussari; Tatth' eva so ñhito thero arahattaü apàpuõã ti\<*<1>*>/. Sàmiko pi kho pan' assà anumaggaü gacchanto theraü disvà: ki¤ci, bhante, itthiü passathà ti pucchi. Taü thero àha: nàbhijànàmi itthã và puriso và ito gato, api ca aññhisanghàño gacchat' esa mahàpathe ti\<*<1>*>/. Yatv' àdhikaraõam enan ti àdimhi yaü kàraõà yassa cak- khundriyasaüvarassa hetu etaü puggalaü satikavàñena cakkhundriyaü asaüvutaü apihitacakkhudvàraü hutvà vi- harantaü ete abhijjhàdayo dhammà anvàssaveyyuü, anuban- dheyyuü,\<*<2>*>/ tassa saüvaràya pañipajjatã ti tassa cakkhundri- yassa satikavàñena pidahanatthàya pañipajjati. Evaü pañipajjanto yeva ca rakkhati cakkhundriyaü cak- khundriye saüvaraü àpajjatã ti vuccati. Tattha ki¤càpi cakkhundriye saüvaro và asaüvaro và n' atthi, na hi cakkhupasàdaü\<*<3>*>/ nissàya sati và muññha- saccaü và uppajjati. Api ca yadà råpàrammaõaü cakkhussa àpàtham àgacchati, tadà bhavange dvikkhattuü uppajjitvà niruddhe, kiriyàmanodhàtu àvajjanakiccaü sàdhayamànà uppajjitvà nirujjhati, tato cakkhuvi¤¤àõaü dassanakiccaü, tato vipàkamanodhàtu sampañicchanakiccaü, tato vipàkà- hetukamanovi¤¤àõadhàtu santãraõakiccaü, tato kiriyàhetu- kamanovi¤¤àõadhàtu votthapanakiccaü\<*<4>*>/ sàdhayamànà up- pajjitvà nirujjhati, tadanantaraü javanaü javati. Tatràpi neva bhavangasamaye na àvajjanàdãnaü a¤¤atarasamaye saüvaro và asaüvaro và atthi. Javanakkhaõe pana sace dussãlyaü và muññhasaccaü và a¤¤àõaü và akkhanti và kosajjaü và uppajjati, asaüvaro hoti. Evaü honto pana so cakkhundriye asaüvaro ti vuccati. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Not traced. 2 Sbh anuppabandheyyuü. 3 Sbh cakkhuppasàdaü. 4 Bhm voññhabbana-. >/ #<[page 022]># %<22 I. Sãlaniddeso >% Kasmà? Yasmà, tasmiü sati, dvàram pi aguttaü hoti, bhavangam pi àvajjanàdãni pi vãthicittàni. Yathà kiü? Yathà nagare catåsu dvàresu asaüvutesu, ki¤càpi antogha- radvàrakoññhakagabbhàdayo susaüvutà honti, tathà pi antonagare sabbaü bhaõóaü arakkhitaü agopitam eva hoti, nagaradvàrena hi pavisitvà corà yad icchitaü karey- yuü, evam eva javane dussãlyàdisu uppannesu, tasmiü asaü- vare sati, dvàram pi aguttaü hoti, bhavangam pi àvajjanà- dãni pi vãthicittàni. Tasmiü pana sãlàdisu uppannesu, dvàram pi guttaü hoti, bhavangam pi àvajjanàdãni pi vãthicittàni. Yathà kiü? Yathà nagaradvàresu susaü- vutesu,\<*<1>*>/ ki¤càpi antogharàdayo asaüvutà honti, tathà pi antonagare sabbaü bhaõóaü surakkhitaü sugopitam eva hoti, nagaradvàresu hi pihitesu corànaü paveso n' atthi, evam eva javane sãlàdisu uppannesu dvàram pi guttaü hoti, bhavangam pi àvajjanàdãni pi vãthicittàni. Tasmà javanakkhaõe uppajjamàno pi cakkhundriye saüvaro ti vutto. Sotena saddaü sutvà ti àdisu pi es' eva nayo. Evam idaü sankhepato råpàdisu kilesànubandhanimittà- digàhaparivajjanalakkhaõaü indriyasaüvarasãlan ti vedi- tabbaü. 5, iv (c) âjãvapàrisuddhisãlaü Idàni indriyasaüvarasãlànantaraü vutte àjãvapàrisud- dhisãle:- àjãvahetu pa¤¤attànaü channaü sikkhàpadànan ti yàni tàni: âjãvahetu àjãvakàraõà pàpiccho icchàpakato asan- taü abhåtaü uttarimanussadhammaü ullapati àpatti pàrà- jikassa; àjãvahetu àjãvakàraõà sa¤carittaü samàpajjati àpatti sanghàdisesassa; àjãvahetu àjãvakàraõà yo te vihàre vasati, so bhikkhu arahà ti bhaõati pañivijànantassa àpatti thullacca- yassa; àjãvahetu àjãvakaraõà bhikkhu paõãtabhojanàni [agi- làno]\<*<2>*>/ attano atthàya vi¤¤àpetvà bhu¤jati àpatti pàcittiyassa; àjãvahetu àjãvakàraõà bhikkhunã paõãtabhojanàni agilànà attano atthàya vi¤¤àpetvà bhu¤jati àpatti pañidesaniyassa; àjãvahetu àjãvakàraõà såpaü và odanaü và agilàno attano \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm saüvutesu. 2 Not in text of Oldenberg's Edition. >/ #<[page 023]># %< 5, iv (e) âjãvapàrisuddhisãlaü 23>% atthàya vi¤¤àpetvà bhu¤jati\<*<1>*>/ apatti dukkañassà ti evaü pa¤¤attàni cha sikkhàpadàni: Imesaü channaü sikkhàpa- dànaü, Kuhanà ti àdisu ayaü pàëi: Tattha katamà kuhanà? Là- bhasakkàrasiloka-sannissitassa pàpicchassa icchàpakatassa yà paccayapañisevana\<*<2>*>/-sankhàtena và sàmantajappitena và iriyà- pathassa và aññhapanà, ñhapanà, saõñhapanà, bhàkuñikà,\<*<3>*>/ bhàkuñiyaü, kuhanà, kuhàyanà, kuhitattaü:- ayaü vuccati kuhanà. Tattha katamà lapanà? Làbhasakkàrasilokasannissitassa pàpicchassa icchàpakatassa yà paresaü àlapanà, lapanà, sallapanà, ullapanà, samullapanà, unnahanà, samunnahanà, ukkàcanà, samukkàcanà, anuppiyabhàõità, càñukamyatà,\<*<4>*>/ muggasupyatà,\<*<5>*>/ pàribhañyatà\<*<6>*>/; ayaü vuccati lapanà. Tattha katamà nemittikatà? Làbhasakkàrasilokasannissi- tassa, pàpicchassa, icchàpakatassa yaü paresaü nimittaü, nimittakammaü, obhàso, obhàsakammaü, sàmantajappà, pari- kathà:- ayaü vuccati nemittakatà. Tattha katamà nippesikatà? Làbhasakkàrasilokasannissi- tassa pàpicchassa icchàpakatassa yà paresaü akkosanà, vam- bhanà, garahanà, ukkhepanà, samukkhepanà, khipanà, saü- khipanà, pàpanà, sampàpanà, avaõõahàrità, parapiññhimaü- sikatà:- ayaü vuccati nippesikatà. Tattha katamà làbhena làbhaü nijigiüsanatà\<*<7>*>/? Làbhasak- kàrasilokasannissito, pàpiccho, icchàpakato ito laddhaü àmisaü amutra harati, amutra và laddhaü àmisaü idh' àha- rati, yà evaråpà àmisena àmisassa eññhi gaveññhi, pariyeññhi, esanà, gavesanà, pariyesanà, ayaü vuccati làbhena làbhaü nijigiüsanatà\<*<7>*>/ ti\<*<8>*>/. Imissà pana pàëiyà evam attho veditabbo:- Kuhananiddese tàva làbhasakkàrasilokasannissitassà ti làbha¤ ca sakkàra¤ ca kittisadda¤ ca sannissitassa, patthayantassà ti attho. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vin. (Parivàra), v, 146. 2 Sbh pañisedhana. 3 Sbh bhàkuñità. 4 Vibh. (P. T. S. ed.) pàtu-. 5 Sb muggasuppatà. 6 Sb pàrãbhaññatà. 7 Bhm nijigisanatà. 8 Vibh. 352 f. >/ #<[page 024]># %<24 I. Sãlaniddeso>% Pàpicchassà ti asantaguõàdãpanakàmassa. Icchàpakatassà ti icchàya apakatassa, upaddutassà ti attho. Ito paraü yasmà paccayapañisevana\<*<1>*>/-sàmantajappana-iriyàpathasannis- sitavasena Mahà-Niddese tividhaü kuhanavatthu àgataü,\<*<2>*>/ tasmà tividham p' etaü dassetuü paccayapañisevanasan- khàtena\<*<1>*>/ và ti evam-àdi àraddhaü. Tattha cãvaràdãhi nimantitassa, tad-atthikass' eva sato pàpicchataü nissàya pañikkhipanena, te ca gahapatike attani suppatiññhitasaddhe ¤atvà puna tesaü: Aho! ayyo appiccho, na ki¤ci pañigaõhituü\<*<3>*>/ icchati. Suladdhaü vata no assa sace appamattakam pi ki¤ci patigaõheyyà\<*<4>*>/ ti nànàvi- dhehi upàyehi paõãtàni cãvaràdãni upanentànaü tad-anugga- hakàmataü yeva àvikatvà pañiggahaõena ca tato pabhuti\<*<5>*>/ api sakañabhàrehi upanàmanahetubhåtaü vimhàpanaü pac- cayapañisevanasankhàtaü\<*<1>*>/ kuhanavatthå ti veditabbaü. Vuttaü h' etaü\<*<6>*>/ Mahà-Niddese:\<*<7>*>/ Katamaü paccayapañise- vanasankhàtaü kuhanavatthu? Idha gahapatikà bhikkhuü nimantenti cãvara-piõóapàla-senàsana-gilànapaccayabhesajja- parikkhàrehi. So\<*<8>*>/ pàpiccho, icchàpakato, atthiko cãvara . . . pe... parikkhàrànaü bhiyyokamyataü upàdàyacãvaraü pac- cakkhàti, piõóapàtaü senàsanaü, gilànapaccayabhesajjaparik- khàraü paccakkhàti. So evam àha: Kiü samaõassa mahag- ghena cãvarena? Etaü sàruppaü yaü samaõo susànà và sankàrakåñà và pàpaõikàni và nantakàni uccinitvà sanghàñiü katvà dhàreyya. Kim samaõassa mahagghena piõóapàtena? Etaü sàruppaü yaü samaõo u¤chàcariyàya piõóiyàlopena jãvikaü\<*<9>*>/ kappeyya. Kim samaõassa mahagghena senàsa- nena? Etaü sàruppaü yaü samaõo rukkhamåliko và assa abbhokàsiko và. Kiü samaõassa mahagghena gilànapaccaya- bhesajjaparikkhàrena? Etaü sàruppaü yaü samaõo påti- muttena và hariñakãkhaõóena và osadhaü kareyyà ti, tad- upàdàya låkhaüãvaraü dhàreti, låkhaü piõóapàtaü pari- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh -pañisedhana-. So throughout. 2 Nid. 224 f. 3 Bhm patiggaõhituü. 4 Bhm patiggaõheyyà. 5 Sbh tatoppabhuti. 6 Sbh Vuttam pi c' etaü. 7 Nid. 224 f. 8 Bhm omit. 9 Bhm jãvitaü. >/ #<[page 025]># %< 5, iv (c) âjãvapàrisuddhisãlaü 25>% bhu¤jati, låkhaü senàsanaü pañisevati, låkhaü gilànapacca- yabhesajjaparikkhàraü pañisevati. Tam enaü gahapatikà evaü jànanti: Ayaü samaõo appiccho santuññho pavivitto asaüsaññho àraddhaviriyo dhutavàdo ti. Bhiyyo bhiyyo niman- tenti cãvara- ...pe... parikkhàrehi. So evam àha: Tiõõaü sammukhãbhàvà saddho kulaputto bahuü pu¤¤aü pasavati, saddhàya sammukhãbhàvà saddho kulaputto bahuü pu¤¤aü pasavati; deyyadhammassa ...pe... dakkhiõeyyànaü sam- mukhãbhàvà saddho kulaputto bahuü pu¤¤aü pasavati. Tumhàka¤ c' evàyaü saddhà atthi. Deyyadhammo ca\<*<1>*>/ saüvij- jati; aha¤ ca pañiggàhako. Sac' àhaü na pañigahessàmi, evaü tumhe pu¤¤ena paribàhirà\<*<2>*>/ bhavissatha. Na mayhaü iminà attho. Api ca tumhàkaü yeva anukampàya pañigaõ- hàmã ti. Tad-upàdàya bahum pi cãvaraü pañigaõhàti, bahum pi piõóapàtaü ...pe... bhesajjaparikkhàraü pañi- gaõhàti. Yà evaråpà bhàkuñikà, bhàkutiyaü, kuhanà, kuhà- yanà, kuhitattaü, idaü vuccati paccayapañisevanasankhàtaü kuhanavatthå ti. Pàpicchass' eva pana sato uttarimanussadhammàdhiga- maparidãpanavàcàya tathà tathà vimhàpanaü sàmantajap- panasankhàtaü kuhanavatthå ti veditabbaü. Yath' àha:\<*<3>*>/ katamaü sàmantajappanasankhàtaü kuhana- vatthu? Idh' ekacco pàpiccho icchàpakato sambhàvanàdhippàyo evaü maü jano sambhàvessatã ti ariyadhammasannissitaü vàcaü bhàsati. Yo evaråpaü cãvaraü dhàreti, so samaõo mahesakkho ti bhaõati. Yo evaråpaü pattaü, lohathàlakaü, dhammakarakaü,\<*<4>*>/ parissàvanaü, ku¤cikaü, kàyabandhanaü, upàhanaü dhàreti, so samaõo mahesakkho ti bhaõati.\<*<5>*>/ Yassa evaråpo upajjhàya . . . àcariyo, samànupajjhàyako, samànà- cariyako, mitto, sandiññho, sambhatto, sahàyo.\<*<6>*>/ . . . Yo evaråpe vihàre vasati, aóóhayoge, pàsàde, hammiye, guhàyaü, leõe, kuñiyà, kåñàgàre, aññe, màëe, uddaõóe,\<*<7>*>/ upañthànasàlàyaü, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Nid. càyaü. 2 Ibid. parihãnà. 3 Ibid. 226. 4 Bhm dhamakaraõaü. See Vin. Texts iii, 100, n. 2. 5 Bhm omit. 6 Nid. gives last six in the plural. 7 Bhm uññande. >/ #<[page 026]># %<26 I. Sãlaniddeso>% maõóape, rukkhamåle vasati, so samaõo mahesakkho ti bha- õati. Athavà korajika-korajiko\<*<1>*>/ bhàkuñika-bhàkuñiko kuha- kuho lapalapo mukhasambhàvito, ayaü samaõo imàsaü evarå- pànaü santànaü vihàrasamàpattãnaü làbhã ti etàdisaü gam- bhãraü guëhaü nipuõaü pañicchannaü lokuttaraü su¤¤atà- pañisaüyuttaü kathaü katheti; yà evaråpà bhàkuñikà, bhàku- ñiyaü, kuhanà, kuhàyanà, kuhitattaü, idaü vuccati sàmanta- jappanasankhàtaü kuhanavatthå ti. Pàpicchass' eva pana sato sambhàvanàdhippàyakatena iriyàpathena vimhàpanaü, iriyàpathasannissitaü. kuhana- vatthå ti veditabbaü. Yath' àha\<*<2>*>/: katamaü iriyàpathasan- khàtaü kuhanavatthå? Idh' ekacco pàpiccho icchàpakato sambhàvanàdhippàyo evaü maü jano sambhàvessatã ti gama- naü saõñhapeti, sayanaü\<*<3>*>/ saõñhapeti, paõidhàya gacchati, paõidhàya tiññhati, paõidhàya nisãdati, paõidhàya seyyaü kappeti, samàhito viya gacchati, samàhito viya tiññhati, nisã- deti, seyyaü kappeti, àpàtakajjhàyã\<*<4>*>/ ca hoti; yà evaråpà iriyàpathassa aññhapanà, thapanà saõñhapanà, bhàkuñikà, bhàkuñiyaü, kuhanà, kuhàyanà, kuhitattaü, idaü vuccati iriyàpathasankhàtaü kuhanavatthå ti. Tattha paccayapañisevanasankhàtenà ti paccayapañiseva- nan ti evaü sankhàtena paccayapañisevanena và sankhàtena. Sàmantajappitenà ti samãpabhaõitena. Iriyàpath' assa và ti catu iriyàpath' assa Aññhapanà ti àdi-ñhapanà, àdarena và ñhapanà. òhapanà ti ñhapanàkàro. Saõñhapanà ti abhi- sankharaõaü,\<*<5>*>/ pàsàdikabhàvakaraõan ti vuttaü hoti. Bhàkuñikà\<*<6>*>/ ti padhànaparimathita\<*<7>*>/-bhàvadassanena bhàku- ñikaraõaü, mukhasankoco ti vuttaü hoti. Bhàkuñikara- õaü sãlamassà ti bhàkuñiko. Bhàkuñikassa bhàvo bhàkuti- yaü kuhanà ti vimhàpanà. Kuhassa àyanà kuhàyanà. Kuhitassa bhàvo kuhitattan ti. Lapanà-niddese: àlapanà ti vihàraü àgate manusse disvà kim atthàya bhonto àgatà? kiü bhikkhå nimantetuü\<*<8>*>/? \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb kora¤j-. 2 Nid. 225. 3 Nid. ñhànaü. 4 Sbh Nid. àpàda-; Sbh àpàthà-. 5 Bhm -kharaõà. 6 Sbh bhakuñità. 7 Bhm paññhànapurimaññhita-. 8 Bhm mantituü. >/ #<[page 027]># %< 5, iv (c) âjãvapàrisuddhisãlaü 27>% Yadi evaü gacchatha,\<*<1>*>/ ahaü pacchato pattaü gahetvà àgacchàmã ti evaü àdito va lapanà. Athavà attànaü upa- netvà: ahaü Tisso, mayi ràjà pasanno, mayi asuko ca asuko ca ràjamahàmatto pasanno ti evaü attåpanàyikàlapanà àlapanà. Lapanà ti puññhassa sato vuttappakàram eva lapanaü.\<*<2>*>/ Sallapanà ti gahapatikànaü ukkaõñhane bhã- tassa okàsaü datvà datvà suññhulapanà. Ullapanà ti mahà- kuñumbiko mahànàviko mahàdànapatã ti evaü uddhaü katvà lapanà. Samullapanà ti sabbato bhàgena uddhaü katvà lapanà. Unnahanà ti: upàsakà, pubbe ãdise kàle na- vadànaü detha, idàni kiü na dethà ti evaü yàva dassàma bhante okàsaü na labhàmà ti àdãni vadanti, tàva uddhaü uddhaü nahanà veñhanà ti vuttaü hoti. Athavà ucchu- hatthaü disvà; kuto àbhataü upàsakà ti pucchati. Ucchu- khettato bhante ti. Kiü tattha ucchumadhuran ti? Khà- ditvà bhante jànitabban ti. Na, upàsaka, bhikkhussa ucchuü dethà ti vattuü vaññatã ti:- yà evaråpà nibbeñhentassà pi veñhanà-kathà, sà unnahanà. Sabbato bhàgena punappu- naü unnahanà samunnahanà. Ukkàcanà ti etaü kulaü maü yeva\<*<3>*>/ jànàti; sace ettha deyyadhammo uppajjati, may- ham eva detã ti evaü ukkhipitvà kàcanà ukkàcanà, uddã- panà ti vuttaü hoti. Telakandarikavatthu\<*<4>*>/ c' ettha vattab- baü.\<*<5>*>/ Sabbato bhàgena pana punappunaü ukkàcanà sa- mukkàcanà. Anuppiyabhàõità ti saccànuråpaü dhammà- nuråpaü và anavaloketvà\<*<6>*>/ punappunaü piyabhaõanam eva. Càñukamyatà\<*<7>*>/ ti nãcavuttità attànaü heññhato heññhato ñhapetvà vattanaü. Muggasupyatà\<*<8>*>/ ti muggasåpasadisatà. Yathà hi muggesu paccamànesu kocideva na paccati, ava- sesà paccanti, evaü yassa puggalassa vacane ki¤cideva saccaü hoti, sesaü alikaü, ayaü puggalo muggasuppo\<*<9>*>/ ti vuccati; tassa bhàvo muggasupyatà.\<*<8>*>/ Pàribhatyatà\<*<10>*>/ ti \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm insert re. 2 Sbh lapanà. 3 Sbh evaü. 4 Telakañàhagàthà. See J. P. T. S., 1884, 49 f. 5 Bhm veditabbaü. 6 Bhm anapaloketvà. 7 Bhm Sb càtu-. Cf. above, p. 17. 8 Sb muggasuppatà. Cf. p. 17. 9 Bhm muggasupyo. 10 Sbh pàribhaññatà. >/ #<[page 028]># %<28 I. Sãlaniddeso>% pàribhatyabhàvo.\<*<1>*>/ Yo hi kuladàrake dhàti viya ankena và khandhena và paribhañati, dhàretã ti attho. Tassa paribha- ñassa kammaü pàribhañyaü.\<*<2>*>/ Pàribhatyassa bhàvo pàri- bhatyatà ti. Nemittikatà-niddese: nimittan ti yaü ki¤ci paresaü pac- cayadànasa¤¤àjanakaü kàyavacãkammaü. Nimittakamman ti khàdanãyaü gahetvà gacchante disvà: kiü\<*<3>*>/ khàdanãyaü labhitthà ti àdinà nayena nimittakaraõaü. Obhàso ti paccaya- pañisaüyuttakathà. Obhàsakamman ti vacchagopàlake disvà: kiü ime vacchà khãra-govacchà udàhu takkagovacchà\<*<4>*>/ ti pucchitvà, khãra-govacchà bhante ti vutte: na khãragovacchà, yadi khãragovacchà siyuü, bhikkhå pi khãraü labheyyun ti evam àdinà nayena tesaü dàrakànaü màtàpitunnam\<*<5>*>/ nive- detvà khãradàpanàdikaü obhàsakaraõaü. Sàmantajappà ti samãpaü katvà jappanaü. Kulåpakabhikkhuvatthu c' ettha vattabbaü.\<*<6>*>/ Kulåpako kira bhikkhu bhu¤jitukàmo gehaü pavisitvà nisãdi. Taü disvà adàtukàmà gharaõã: taõóulà natthã ti bhaõantã taõóule àharitukàmà viya pañivissaka- gharaü gatà. Bhikkhu antogabbhaü pavisitvà olokento kavàtakoõe ucchuü, bhàjane guëaü, patike loõamaccha- phàle, kumbhiyaü taõóule, ghate ghañaü disvà nikkha- mitvà nisãdi. Gharaõã: taõóule nàlatthan ti àgatà. Bhik- khu: upàsike, ajja bhikkhà na sampajjissatã ti pañigacc' eva\<*<7>*>/ nimittaü addasan ti àha. Kiü bhante ti kavàñakoõe nik- khittaü ucchuü viya sappaü addasaü, taü paharissàmã ti olokento, bhàjane ñhapitaü\<*<8>*>/ guëapiõóaü\<*<9>*>/ viya pàsàõaü leóóukena\<*<10>*>/ pahañena sappena kataü piñake nikkhittaloõa- macchaphàlasadisaü phaõaü, tassa taü leóóuü óaüsitu- kàmassa kumbhiyà taõóulasadise dante, ath' assa kupitassa ghañe pakkhittaghatasadisaü mukhato nikkhamantaü visa- missakaü kheëan ti. Sà: na sakkà muõóakaü va¤cetun ti \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh pàribhaññabhàvo. 2 Sb pàribhaññaü. 3 Bhm omit. 4 Cf. Milinda, 173. 5 Brh màtàpitånaü. 6 Not traced. 7 Brh pañikacc' eva. Cf. Trenckner's Note, Milinda, 421. 8 Sbh thapita-. 9 Sbh gulapiõóake. 10 Sbh pàsàõaleóóuke. >/ #<[page 029]># %< 5, iv (c) âjãvapàrisuddhisãlaü 29>% ucchuü datvà odanaü pacitvà ghataguëamacchehi saddhiü sabbaü\<*<1>*>/ adàsã ti. Evaü samãpaü katvà jappanaü sàman- tajappà ti veditabbà. Parikathà ti yathà taü labhati, tathà\<*<2>*>/ parivattetvà parivattetvà kathanan ti. Nippesikatà\<*<3>*>/-niddese akkosanà ti dasahi akkosavatthåhi akkosanaü. Vambhanà ti paribhavitvà kathanaü. Gara- hanà ti assaddho appasanno ti àdinà nayena dosàropanà. Ukkhepanà ti mà etaü ettha kathethà ti vàcàya ukkhipa- naü. Sabbato bhàgena savatthukaü sahetukaü katvà ukkhepanà samukkhepanà. Athavà adentaü disvà:\<*<1>*>/ aho! dànapatã ti evaü ukkhipanaü ukkhepanà. Mahàdànapatã ti evaü suññhu ukkhepanà samukkhepanà. Khipanà ti kiü imassa jãvitaü bãjabhojino ti evaü uppaõóanà. Sankhipanà ti kiü imaü adàyako ti bhaõatha, yo niccakàlaü sabbe- sam pi natthã ti vacanaü detã ti evaü\<*<4>*>/ suññhutaraü uppaõ- óanà. Pàpanà ti adàyakattassa avaõõassa và pàpanaü. Sabbato bhàgena pàpanà sampàpanà. Avaõõahàrità ti evaü me avaõõabhayà pi dassatã ti gehato gehaü, gàmato gàmaü, janapadato janapadaü avaõõaharaõaü. Parapiññhi- maüsikatà ti purato madhuraü bhaõitvà parammukhe avaõõabhàsità, esà hi abhimukhaü oloketuü asakkontassa parammukhànaü piññhimaüsaü\<*<5>*>/ khàdanam iva hoti, tasmà parapiññhimaüsikatà ti vuttà. Ayaü vuccati nippesikatà ti ayaü yasmà, veëupesikàya\<*<6>*>/ viya abbhangaü, parassa guõaü nippeseti nipu¤chati, yasmà và gandhajàtaü nipiü- sitvà\<*<7>*>/ gandhamagganà viya paraguõe nippiüsitvà\<*<7>*>/ vicuõ- õetvà esà làbhamagganà hoti, tasmà nippesikatà ti vuc- catã ti. Làbhena làbhaü nijigiüsanatà-niddese:\<*<8>*>/ nijigiüsanatà ti magganà. Ito laddhan ti imasmà\<*<9>*>/ gehà laddhaü. Amutrà ti amukamhi gehe. Eññhã ti icchanà. Gaveññhã ti magganà. Pariyetthã ti punappunaü\<*<10>*>/ magganà. âdito paññhàya lad- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 Bhm tassa. 3 Bhm nippesikatàni. 4 Bhm omit. 5 Sbh piññhimaüsa-. 6 Sbh veëupesikà. 7 Bhm nippisitvà. 8 See above, p. 23. 9 Bhm imamhà. 10 Sbh punappuna. >/ #<[page 030]># %<30 I. Sãlaniddeso>% dhaü\<*<1>*>/ laddhaü bhikkhaü tatra tatra kuladàrakànaü datvà ante khãrayàguü labhitvà gatabhikkhu vatthu c' ettha kathe- tabbaü. Esanà ti àdãni\<*<2>*>/ eññhã-àdãnam eva vevacanàni, ta- smà eññhã ti esanà, gaveññhã ti gavesanà, pariyeññhã ti pariye- sanà icc' evam ettha yojanà veditabbà. Ayaü kuhanàdã- naü attho. Idàni evam àdãna¤ ca pàpadhammànan ti\<*<3>*>/ ettha àdisad- dena\<*<4>*>/ yathà và pan' eke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdey- yàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü\<*<5>*>/ kappenti. Seyyathãdaü angaü, ni- mittaü, uppàtaü,\<*<6>*>/ supinaü, lakkhaõaü, måsikacchinnaü, aggihomaü, dabbihoman ti àdinà nayena Brahmajàle vuttà- naü\<*<7>*>/ anekesaü pàpadhammànaü gahaõaü veditabbaü. Iti yvàyaü imesaü àjãvahetupa¤¤attànaü channaü sikkhà- padànaü vãtikkamavasena imesa¤ ca kuhanà, lapanà, nemit- tikatà, nippesikatà, làbhena làbhaü nijigiüsanatà ti \<*<8>*>/evam àdãnaü pàpadhammànaü vasena pavatto micchàjãvo, yà\<*<9>*>/ tasmà sabbappakàrà pi micchàjãvà virati, idaü àjãvapà- risuddhisãlaü. Tatràyaü vacanattho: etaü àgamma jãvantã ti àjãvo. Ko so? Paccayapariyesanavàyàmo. Pàrisuddhã ti parisuddhatà. âjãvassa pàrisuddhi àjãvapàrisuddhi. 5. iv (d) Paccayasannissitasãlaü Yaü pan' etaü tadanantaraü paccayasannissitasãlaü vuttaü,\<*<10>*>/ tattha patisankhà yoniso ti upàyena pathena pañi- sankhàya ¤atvà, paccavekkhitvà ti attho. Ettha ca sãtassa pañighàtàyà ti àdinà nayena vutta-\<*<11>*>/paccavekkhanam eva yoniso pañisankhà ti veditabbà. Tattha cãvaran ti antaravàsakàdisu yaü ki¤ci. Pañi- sevatã ti paribhu¤jati, nivàseti và pàrupati và. Yàvad evà ti \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb laddha-. 2 Sbh esanàdãni. 3 See above, p. 16 (c). 4 Sbh omit. 5 Bhm jãvitaü. 6 Sb uppàdaü. 7 D. i, 9. 8 Cf. D. i. 8. 9 Sbh place yà before virati. 10 Above, p. 16 (d). 11 Sbh vuttaü. >/ #<[page 031]># %< 5, vi (d) Paccayasannissitasãlaü 31>% payojanàvadhiparicchedaniyamavacanaü.\<*<1>*>/ Ettakam eva hi yogino cãvarapañisevane payojanaü, yad idaü sãtassa pañighàtàyà ti àdi, na ito bhiyyo. Sãtassà ti ajjhattadhà- tukkhobhavasena và bahiddhà utupariõàmavasena và up- pannassa yassa kassaci sãtassa.\<*<2>*>/ Pañighàtàyà ti pañihananat- thaü. Yathà sarãre àbàdhaü na uppàdeti, evaü tassa vino- danatthaü. Sãtabbhàhate hi sarãre vikkhittacitto yoniso padahituü na sakkoti, tasmà sãtassa pañighàtàya cãvaraü pañisevitabban ti Bhagavà anu¤¤àsi. Esa nayo sabbattha\<*<3>*>/. Kevalaü h' ettha uõhassà ti aggisantàpassa. Tassa\<*<4>*>/ vanadà- hàdisu sambhavo veditabbo. ôaüsamakasavàtàtapasiriüsa- pa-samphassànan\<*<5>*>/ ti ettha pana óaüsà ti óaüsanamak- khikà, andhamakkhikà ti pi vuccanti. Makasà makasà yeva.\<*<6>*>/ Vàtà ti saraja-arajàdibhedà. âtapo ti suriyàtapo. Siriüsapà ti ye keci sarantà gacchanti dãghajàtikà sappà- dayo. Tesaü daññhasamphasso ca phuññhsamphasso càti duvidho samphasso. So pi cãvaraü pàrupitvà nisinnaü na bàdhati, tasmà tàdisesu ñhànesu tesaü pañighàtatthàya pañisevati. Yàvad evà ti puna etassa vacanaü niyatapayojanàvadhi- paricchedadassanatthaü,\<*<1>*>/ hirikopãnapañicchàdanaü hi niya- tapayojanaü, itaràni kadàci kadàci honti. Tattha hirikopã- nan, ti taü taü sambàdhaññhànaü, yasmiü yasmiü hi ange vivariyamàne hiri kuppati vinassati, taü taü hiriü\<*<7>*>/ kopanato hirikopãnan ti vuccati. Tassa ca hirikopãnassa pañicchàda- natthan ti hirikopãnapañicchàdanatthaü. Hirikopãnaü pañic- chàdanatthan ti pi pàñho. Piõóapàtan ti yaü ki¤ci àhàraü. Yo hi koci àhàro bhik- khuno piõóolyena patte patitattà piõóapàto ti vuccati. Piõóànaü và pàto piõóapàto; tattha tattha laddhànaü bhikkhànaü sannipàto samåho ti vuttaü hoti. Neva da- vàyà ti na gàmadàrakàdayo viya davatthaü, kãëànimittan ti vuttaü hoti. Na madàyà ti na muññhikamallàdayo viya madatthaü, balamadanimittaü porisamadanimitta¤ càti \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhp. A. ii, 73. 2 Sbh omit. 3 I. e. in M. i, 10. 4 Sbh insert pana. 5 Bhm -sarãsapà-. 6 Bhm eva. 7 Sbh hiri-. >/ #<[page 032]># %<32 I. Sãlaniddeso>% vuttaü hoti. Na maõóanàyà ti na antepurikavesiyàdayo viya maõóanatthaü, angapaccangànaü pãõanabhàvanimit- tan\<*<1>*>/ ti vuttaü hoti. Na vibhåsanàyà ti na nañanaccakàdayo viya, vibhåsanatthaü, pasannacchavivaõõatànimittan\<*<2>*>/ ti vuttaü hoti. Ettha ca neva davàyà ti etaü mohåpanissa- yappahànatthaü\<*<3>*>/ vuttaü. Na madàyà ti etaü dosåpanis- sayappahànatthaü. Na maõóanàya, na vibhåsanàyà ti etaü ràgåpanissayappahànatthaü.\<*<4>*>/ Neva davàya, na madàyà ti c' etaü attano saüyojanuppatti-pañisedhanatthaü. Na manóanàya, na vibhåsanàyà ti etaü parassa pi saüyojanup- patti-pañisedhanatthaü. Caråhi pi c' etehi ayoniso pañipatti- yà kàmasukhallikànuyogassa ca pahànaü vuttan ti veditab- baü. Yàvad evà ti vuttattham eva. Imassa kàyassà ti etassa catumahàbhåtikassa råpakàyassa. òhitiyà ti paban- dhaññhitatthaü. Yàpanàyà ti pavattiyà avicchedatthaü, cirakàlaññhitatthaü và. Gharåpatthambham iva hi jiõõa- gharasàmiko, akkhabbha¤janam iva ca sàkañiko, kàyassa ñhitatthaü yàpanattha¤ c' esa piõóapàtaü pañisevati, na davamadamaõóanavibhåsanatthaü. Api ca ñhitã ti jãvit- indriyass' etaü adhivacanaü; tasmà imassa kàyassa ñhitiyà yàpanàyà ti ettàvatà etassa kàyassa jãvitindriyappavattà- panatthan\<*<5>*>/ ti pi vuttaü hotã ti veditabbaü. Vihiüsåpara- tiyà ti vihiüsà nàma jighacchà àbàdhaññhena. Tassà upara- mattham p' esa piõóapàtaü pañisevati, vaõàlepanam iva uõhasãtàdisu tappañikàraü\<*<6>*>/ viya ca. Brahmacariyànugga- hàyà ti sakalasàsanabrahmacariyassa ca\<*<7>*>/ maggabrahmacari- yassa ca anuggahatthaü. Ayaü hi piõóapàtapañisevana- paccayà kàyabalaü nissàya sikkhattayànuyogavasena bhava- kantàranittharaõatthaü pañipajjanto brahmacariyànuggahà- ya pañisevati, kantàranittharaõatthikà puttamaüsaü viya,\<*<8>*>/ nadãnittharaõatthikà kullaü viya, samuddanittharaõatthikà nàvam iva ca. Iti puràõa¤ ca vedanaü pañihankhàmi nava¤ ca vedanaü na uppàdessàmã ti evaü iminà piõóapàtapañise- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm pãnabhàva-. 2 Sbh pasannachavi-. 3 Sbh mohåpanissayapahànattham. 4 Sbh -pahànattham. 5 Bm -panattan. 6 Sbh tappati-. 7 Sbh omit. 8 Cf. S. ii, 98. >/ #<[page 033]># %< 5, iv (d) Paccayasannissitasãlaü 33>% vanena puràõa¤ ca jighacchàvedanaü pañihankhàmi, nava¤ ca vedanaü aparimitabhojanapaccayaü\<*<1>*>/ àharahatthaka- alaüsàñaka-tatravaññaka-kàkamàsaka-bhuttavamitakabràh- maõànaü a¤¤ataro viya na uppàdessàmã ti pi pañisevati\<*<2>*>/; bhesajjam iva gilàno. Athavà yà adhunà asappàyà pari- mitabhojanaü nissàya puràõakammapaccayavasena\<*<3>*>/ uppaj- janato puràõavedanà ti vuccati; sappàyaparimitabhoja- nena tassà paccayaü vinàsento taü puràõa¤ ca vedanaü pañihankhàmi, yà càyaü adhunà kataü ayuttaparibhogakam- måpacayaü nissàya àyatiü uppajjanato navavedanà ti vuccati; yuttaparibhogavasena tassà målaü anibbattento taü nava¤ ca vedanaü na uppàdessàmã ti evam p' ettha attho daññhabbo. Ettàvatà yuttaparibhogasangaho attakilamathànuyogap- pahànaü dhammikasukhàpariccàgo ca dãpito hotãti vedi- tabbo. Yàtrà ca me bhavissatã ti hitaparimitaparibhogena\<*<4>*>/ jãvitindriyupacchedakassa iriyàpathabha¤jakassa và paris- sayassa abhàvato cirakàlagamanasankhàtà yàtrà ca me bha- vissati imassa paccayàyattavuttino kàyassà ti pi pañisevati yàpyarogã viya tappaccayaü. Anavajjatà ca phàsuvihàro cà ti ayuttapariyesanapañiggahanaparibhogaparivajjanena anavajjatà, parimitaparibhogena phàsuvihàro. Asappàyà pa- rimitabhojana-paccayà\<*<5>*>/ arati- tandi- vijambhikà-\<*<6>*>/ vi¤¤åga- rahàdi dosàbhàvena và anavajjatà, sappàyaparimitabhojana- paccayà kàyabalasambhavena phàsuvihàro. Yàvadattha u- daràvadehakabhojanaparivajjanena và seyyasukha-passa- sukha-middhasukhànaü pahànato anavajjatà, catupa¤càlo- pamatta-ånabhojanena catu iriyàpathayoggabhàva-\<*<7>*>/ pañipà- danato phàsuvihàro ca me bhavissatã ti pi pañisevati. Vut- tam pi h' etaü:- cattàro pa¤ca àlope abhutvà udakaü pive. alaü phàsuvihàràya, pahitattassa bhikkhuno ti\<*<8>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh -bhojanappaccayaü. 2 Cf. Asl. 404, on Dhs. 1348 (Bud. Psych. Ethics, p. 353, n. 3). 3 Sb -kammappaccaya . . . 4 Bhm omit hita-. 5 Bhm -paribhogapaccayà. 6 Bhm -bhità. 7 Bhm -yogya-. 8 Theragàthà, ver. 983. I. 3 >/ #<[page 034]># %<34 I. Sãlaniddeso>% Ettàvatà ca payojanapariggaho majjhimà ca pañipadà dã- pità hotã ti veditabbà. Senàsanan ti sena¤ ca àsana¤ ca. Yattha yattha hi seti vihàre và aóóhayogàdimhi và, taü senaü. Yattha yattha àsati nisãdati, taü àsanaü. Taü ekato katvà senàsanan ti vuccati. Utuparissayavinodanaü pañisallànàràmatthan ti pa- risahanaññhena\<*<1>*>/ utu yeva utuparissayo. Utuparissayassa\<*<2>*>/ vinodanattha¤ ca pañisallànàràmattha¤ ca, yo sarãràbàdha- cittavikkhepakaro asappàyo utu-senàsanapañisevanena vino- detabbo hoti, tassa vinodanatthaü ekãbhàvasukhattha¤ càti vuttaü hoti. Kàma¤ ca sãtapañighàtàdinà\<*<3>*>/ va utuparis- sayavinodanaü vuttam eva; yathà pana cãvarapañisevane hirikopãnapañicchàdanaü niyata-payojanaü; itaràni ka- dàci kadàci bhavantã\<*<4>*>/ ti vuttaü, evam idhàpi niyataü utu- parissayavinodanaü sandhàya idaü vuttan ti veditabbaü. Athavà ayaü vuttappakàro utu utu yeva. Parissayo pana duvidho, pàkañaparissayo ca pañicchannaparissayo ca. Tat- tha pàkañaparissayo sãhavyagghàdayo, pañicchannaparissayo ràgadosàdayo. Te yattha apariguttiyà ca asappàya råpa- dassanàdinà ca àbàdhaü na karonti, taü senàsanaü evaü jànitvà paccavekkhitvà pañisevanto bhikkhu pañisankhà yoniso senàsanaü ...pe... utuparissayavinodanatthaü pañisevatã ti veditabbo. Gilànapaccayabhesajjaparikkhàran ti ettha rogassa pañi-aya- naññhena paccayo, paccanãkagamanaññhenà ti attho, yassa kassaci sappàyass' etaü adhivacanaü. Bhisakkassa kam- maü tena anu¤¤àtattà ti bhesajjaü. Gilànapaccayo va bhesajjaü gilànapaccayabhesajjaü, yaü ki¤ci gilà- nassa sappàyaü bhisakkakammaü telamadhuphàõitàdã, ti vuttaü hoti. Parikkhàro ti pana: sattahi naga- raparikkhàrehi suparikkhittaü hotã ti\<*<5>*>/ àdisu parivàro vuccati. Ratho sãlaparikkhàro, jhànakkho cakkaviriyo \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bm parissayanañ-. 2 Sbh parissaya-. 3 Sh sãtassa pañi-. 4 Sb honti. 5 A. iv, 106. >/ #<[page 035]># %< 5, iv (d) Paccayasannissitasãlaü 35>% ti\<*<1>*>/ àdisu alankàro. Ye c' ime\<*<2>*>/ pabbajitena jãvitaparikkhàrà samudànetabbà ti\<*<3>*>/ àdisu sambhàro. Idha pana sambhàro pi parivàro pi vaññati. Taü hi gilànapaccayabhesajjaü jãvi- tassa parivàro pi hoti, jãvitanàsakàbàdhuppattiyà antaraü adatvà rakkhaõato. Sambhàro pi, yathà ciraü pavattati, evam assa kàraõabhàvato, tasmà parikkhàro ti vuccati. Evaü gilànapaccayabhesajja¤ ca taü parikkhàro càti gilà- napaccayabhesajjaparikkhàro. Taü gilànapaccayabhesajja- parikkhàraü, gilànassa yaü ki¤ci sappàyaü bhisakkànu¤¤à- taü telamadhuphàõitàdi jãvitaparikkhàran ti vuttaü hoti. Uppannànan ti jàtànaü bhåtànaü nibbattànaü. Veyyà- bàdhikànan ti ettha vyàbàdho ti dhàtukkhobho, taü sa- muññhànà ca kuññhagaõóapãëakàdayo. Vyàbàdhato uppan- nattà veyyàbàdhikà. Vedanànan ti dukkhavedanà akusa- lavipàkavedanà, tàsaü veyyàbàdhikànaü vedanànaü. Avyà- pajjaparamatàyà ti niddukkhaparamatàya; yàva taü duk- khaü sabbaü pahãnaü hoti, tàvà ti attho. Evam idaü sankhepato pañisankhà yoniso paccayaparibhogalakkhaõaü paccayasannissitasãlaü veditabbaü. Vacanattho pan' ettha, cãvaràdayo hi, yasmà te pañicca nissàya paribhu¤jamànà pàõino ayanti gacchanti pavattanti, tasmà paccayàti vuccanti. Te paccaye sannissitan ti paccayasannissitaü\<*<4>*>/. Evam etasmiü catubbidhe sãle saddhàya pàtimokkhasaü- varo sampàdetabbo. Saddhà sàdhano hi so, sàvakavisa- yàtãtattà sikkhàpadapa¤¤attiyà\<*<5>*>/ vacanapañikkhepo c' ettha nidassanaü, tasmà yathà pa¤¤attaü sikkhàpadaü anava- sesaü saddhàya samàdiyitvà jãvite pi apekkhaü akarontena sàdhukaü sampàdetabbaü. Vuttam pi h' etaü:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. v, 6; Bhm Sb have setaparikkhàro. 2 Bhm ye kec' ime. 3 M. i, 108. 4 Sh adds colophon: Iti paccayasannissitasãlaü. Atha pakiõõakakathà. 5 Bhm repeat this word after ||, adding ca na pañikkhepo. Vv. ll. vacanaparikkhepo. >/ #<[page 036]># %<36 I. Sãlaniddeso>% Kikã va aõóaü camarãva vàladhiü Piyaü va puttaü nayanaü va ekakaü, Tath' eva sãlaü anurakkhamànakà, Supesalà hotha sadà sagàravà ti\<*<1>*>/. Aparam pi vuttaü:- evam eva kho, mahàràja, yaü mayà sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü, taü mama sàvakà jãvi- tahetu pi nàtikkamantã ti.\<*<2>*>/ Imasmi¤ ca pan' ettha añavi yaü corehi baddhatherànaü\<*<3>*>/ vatthåni veditabbàni. Ma- hàvattani añaviyaü kira theraü corà kàëavallãhi bandhitvà nipajjàpesuü. Thero yathà nipanno va sattadivasàni vi- passanaü vaóóhetvà anàgàmiphalaü pàpuõitvà tatth' eva kàlaü katvà Brahmaloke nibbatti. Aparam pi theraü Tambapaõõidãpe påtilatàya bandhitvà nipajjàpesuü. So davaóàhe\<*<4>*>/ àgacchante valliü acchinditvà va vipassanaü paññhapetvà samasãsã\<*<5>*>/ hutvà parinibbàyi. Dãghabhàõaka- Abhayatthero pa¤cahi bhikkhusatehi saddhiü àgacchanto\<*<6>*>/ disvà therassa sarãraü jhàpetvà cetiyaü kàràpesi. Tasmà a¤¤o pi saddho kulaputto:- Pàtimokkhaü visodhento appeva jãvitaü jahe, pa¤¤attaü lokanàthena na bhinde sãlasaüvaraü. Yathà ca pàtimokkhasaüvaro saddhàya, evaü satiyà indriyasaüvaro sampàdetabbo. Satisàdhano hi so, satiyà adhiññhitànaü indriyànaü abhijjhàdãhi ananvàssavanãyato. Tasmà: varaü, bhikkhave, tattàya ayo salàkàya àdittàya sam- pajalitàya\<*<7>*>/ sajotibhåtàya cakkhundriyaü sampaëimaññhaü, na tveva cakkhuvi¤¤eyyesu råpesu anuvya¤janaso nimittaggà- ho ti\<*<8>*>/ àdinà nayena àdittapariyàyaü samanussaritvà råpà- disu visayesu cakkhudvàràdipavattassa\<*<9>*>/ vi¤¤àõassa abhij- jhàdãhi anvàssavanãyaü nimittàdigàhaü\<*<10>*>/ asammuññhàya \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh refers to the Apadàna. 2 Sh refers this citation to the Kosala-Samyutta (S. i, 68 f.), but it does not occur there. 3 Bhm bandha-. 4 Bhm vanadàhe. 5 Cf. P. P., p. 13. 6 Sbh gacchanto. 7 Sbh sampajjalitàya. 8 S. iv, 168. 9 Bhm -àdippav-. 10 Bhm -àdiggà-. >/ #<[page 037]># %< 5, iv (d) Paccayasannissitasãlaü 37>% satiyà nisedhentena esa sàdhukaü sampàdetabbo. Evaü asampàditehi etasmiü pàtimokkhasaüvarasãlam pi anad- dhaniyaü hoti aciraññhitikaü,\<*<1>*>/ asaüvihitasàkhàparivàram iva sassaü. Ha¤¤ate càyaü kilesacorehi, vivañadvàro viya gàmo parassa hàrãhi. Citta¤ c' assa ràgo samativijjhati, ducchannam agàraü vuññhi viya. Vuttam pi h' etaü-- Råpesu saddesu atho rasesu, Gandhesu phassesu ca rakkha indriyaü. Etehi dvàrà vivañà arakkhità Hananti gàmaü va parassa hàrino\<*<2>*>/. Yathà agàraü ducchannaü vuññhi samativijjhati, Evaü abhàvitaü cittaü ràgo samativijjhatã ti\<*<3>*>/. Sampàdite pana tasmiü\<*<4>*>/ pàtimokkhasaü-varasãlam pi ad- dhaniyaü hoti ciraññhitikaü, susaüvihitasàkhàparivàram\<*<5>*>/ iva sassaü, na ha¤¤ate càyaü kilesacorehi, susaüvutadvàro viya gàmo parassa hàrãti, na c' assa cittaü ràgo samativij- jhati, succhannam agàraü vuññhi viya. Vuttam pi c' etaü:- Råpesu saddesu atho rasesu, Gandhesu phassesu ca rakkha indriyaü. Etehi dvàrà pihità susaüvutà, Na hanti gàmaü va parassa hàrino\<*<6>*>/. Yathà agàraü succhannaü vuññhi na samativijjhati, Evaü subhàvitaü cittaü ràgo na samativijjhatã ti. Ayaü pana ati-ukkaññhadesanà. Cittaü nàm' etaü lahu- parivattaü, tasmà uppannaü ràgaü asubhamanasikàrena vinodetvà indriyasaüvaro sampàdetabbo. Adhunàpabba- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh na cira-. 2 Sh refers these verses to the "Saëàyatanavagga" Saüy. Nik. (S. iv, 1 f.), but they are not to be found in the P. T. S. edition of that work. 3 Thag., 133, 134; Dhp., 13, and below, 14. 4 Sb etasmiü. 5 Sb savihitasàkhàparivàram. 6 See notes 2, 3. >/ #<[page 038]># %<38 I. Sãlaniddeso>% jitena Vangãsattherena viya. Therassa kira adhunà pab- bajitassa piõóàya carato ekaü itthiü disvà ràgo uppajjati. Tato ânandattheraü àha:- Kàmaràgena óayhàmi, cittaü me parióayhati. Sàdhu nibbàpanaü bråhi anukampàya, Gotaüà ti. Thero àha:- Sa¤¤àya vipariyesà cittan te parióayhati; Nimittaü parivajjehi, subhaü ràgåpasaühitaü. Asubhàya cittaü bhàvehi, ekaggaü susamàhitaü\<*<1>*>/. Sankhàre parato passa, dukkhato, no ca attato\<*<2>*>/. Nibbàpehi mahàràgaü. Mà óayhittho punappunan\<*<3>*>/ ti. Thero ràgaü vinodetvà piõóàya cari. Api ca indriyasaü- varapårakena bhikkhunà Kuraõóaka-Mahàleõa vàsinà Cit- taguttattherena viya, corakamahàvihàravàsinà Mahàmittat- therena viya ca bhavitabbaü. Kuraõóakaleõe\<*<4>*>/ kira sattan- naü Buddhànaü abhinikkhamana-\<*<5>*>/ cittakammaü mano- ramaü ahosi. Sambahulà bhikkhå senàsanacàrikaü àhiõ- óantà cittakammaü disvà: manoramaü bhante cittakam- man ti àhaüsu. Thero àha: atireka-saññhi 'me àvuso vassàni leõe vasantassa cittakammaü atthã ti\<*<6>*>/ pi na jànàmi, ajja dàni cakkhumante nissàya ¤àtan ti. Therena kira etta- kaü addhànaü vasantena cakkhuü ummãletvà leõaü na ullokitapubbaü, leõadvàre c' assa mahànàgarukkho ahosi. So pi therena uddhaü na ullokitapubbo, anusaüvaccha- raü\<*<7>*>/ bhåmiyaü kesaranipàtaü disvà vassapupphitabhàvaü jànàti. Ràjà therassa guõasampattiü sutvà vanditukàmo tikkhattuü pesetvà, anàgacchante there, tasmiü gàme taru- õaputtànaü itthãnaü thane bandhàpetvà la¤chàpesi: tàva dàrakà tha¤¤aü mà labhiüsu, yàva thero na àgacchatã ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. i, 188; Thag. ver. 1223-12241/2 The two last lines are not in the works quoted. 2 Cf. Thag. ver. 1161; Thig. ver. 101, 177. 3 Cf. Dhp. Comy. iv, 23; Pss. of the Brethren, p. 49. 4 Bhm repeat the Mahà. 5 Sh -khamana-. 6 Bhm read atthi natthã ti. 7 Bm ana-. >/ #<[page 039]># %< 5, iv (d) Paccayasannissitasãlaü 39>% Thero dàrakànaü anukampàya mahàgàmaü agamàsi. Ràjà sutvà: gacchatha! bhaõe theraü: pavesetha! sãlàni gaõhissàmã ti antepuraü abhiharàpetvà vanditvà bhojetvà: ajja bhante okàso n' atthi; sve sãlàni gaõhissàmã ti therassa pattaü gahe- tvà thokaü anugantvà deviyà saddhiü vanditvà nivatti. Thero: ràjà và vandatu devã và, sukhã hotu mahàràjà ti va- dati. Evaü sattadivasà gatà, bhikkhå àhaüsu: kiü bhante tumhe ra¤¤e pi vandamàne deviyà pi vandamànàya sukhã hotu mahàràjà ti evaü vadathà ti. Thero: nàhaü àvuso ràjà ti và devã ti và vavatthànaü karomã ti vatvà, sattàhà- tikkame therassa idha vàso dukkho ti ra¤¤à vissajjito Kuraõ- óakamahàleõaü gantvà rattibhàge cankamaü àråhi.\<*<1>*>/ Nà- garukkhe adhivatthà devatà daõóadãpikaü gahetvà aññhàsi. Ath' assa kammaññhànaü atiparisuddhaü pàkañaü ahosi. Thero: kiü nu\<*<2>*>/ me ajja kammaññhànaü ativiya pakàsatã ti attamano majjhimayàmasamanantaraü sakalaü pabbataü unnàdayanto arahattaü pàpuõi. Tasmà a¤¤o pi attattha- kàmo\<*<3>*>/ kulaputto:- Makkaño va ara¤¤amhi vane bhantamigo\<*<4>*>/ viya, Bàlo viya ca utrasto,\<*<5>*>/ na bhave lola-locano. Adho khipeyya cakkhåni yugamattadaso siyà Vanamakkañalolassa na cittassa vasaü vaje ti. Mahàmittattherassà pi màtu\<*<6>*>/ visagaõóakarogo uppajji. Dhãtà pi'ssà bhikkhunãsu pabbajità hoti. Sà taü àha: gaccha ayye bhàtu santikaü gantvà mama aphàsukabhà- vaü àrocetvà bhesajjaü àharà ti. Sà gantvà àrocesi. Thero àha\<*<7>*>/: nàhaü målabhesajjàdãni saüharitvà bhesajjaü pacituü jànàmi, api ca te bhesajjaü àcikkhissaü, ahaü yato pabbajito, [tato paññhàya\<*<8>*>/] na mayà lobhasahagatena cittena indriyàni bhinditvà visabhàgaråpaü olokitapubbaü, iminà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb abhiruhi. 2 Sb inserts kho. 3 Sh atthakàmo. 4 Bhm bhanto migo. 5 Bhm utrattho. 6 Sb màtu upàsikàya. 7 Sb omits. 8 Sbh omit. >/ #<[page 040]># %<40 I. Sãlaniddeso>% saccavacanena màtuyà me phàsu hotu! Gaccha, imaü\<*<1>*>/ vatvà upàsikàya sarãraü parimajjà ti. Sà gantvà imam atthaü àrocetvà tathà akàsi. Upàsikàya taü khaõaü yeva gaõóo pheõapiõóo viya vilãyitvà antaradhàyi. Sà uññha- hitvà: sace Sammàsambuddho dhareyya, kasmà mama put- tasadisassa bhikkhuno jàlavicitrena\<*<2>*>/ hatthena sãsaü na paràmaseyyà ti attamanavàcaü nicchàresi. Tasmà:- Kulaputto dàni\<*<3>*>/ a¤¤o\<*<4>*>/ pabbajitvà na sàsane Mittatthero va tiññheyya vare indriyasaüvare. Yathà pana indriyasaüvaro satiyà, tathà viriyena àjãva- pàrisuddhi sampàdetabbà. Viriyasàdhanà hi sà, sammà àraddhaviriyassa micchàjãvappahànasambhavato. Tasmà anesanaü appatiråpaü pahàya viriyena piõóapàtacariyàdãhi sammà-esanàhi esà sampàdetabbà; parisuddhuppàde yeva paccaye pañisevamànena aparisuddhuppàde àsivise viya pañi- vajjayatà. Tattha apariggahitadhutangassa sanghato gaõato dham- madesanàdãhi c' assa guõehi pasannànaü gihãnaü santikà uppannà paccayà parisuddhuppàdà nàma. Piõóapàtacari- yàdãhi pana atiparisuddhuppàdà yeva. Pariggahitadhutan- gassa piõóapàtacariyàdãhi dhutangaguõe\<*<5>*>/ c' assa pasannànaü santikà dhutanganiyamànulomena uppannà parisuddhuppà- dà nàma. Ekavyàdhivåpasamattha¤\<*<6>*>/ c' assa påtiharãñakã\<*<7>*>/ catuma- dhuresu uppannesu: catumadhuraü a¤¤e pi sabrahmacàrino paribhu¤jissantãti cintetvà harãñakã\<*<8>*>/-khaõóam eva paribhu¤- jamànassa dhutangasamàdànaü patiråpaü hoti. Esa hi uttama-ariyavaüsiko bhikkhåti vuccati. Ye pan' ete cãva- ràdayo paccayà, tesu yassa kassaci bhikkhuno àjãvaü pari- sodhentassa cãvare ca piõóapàte ca nimittobhàsaparikathà- vi¤¤attiyo na vaññanti. Senàsane pana apariggahitadhutan- gassa nimittobhàsaparikathà vaññanti. Tattha nimittaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm idaü. 2 Sh -vicittena. 3 Sbh kulaputtamàni. 4 Sbh insert pi. 5 Bhm dhåtaguõe. 6 All editions read -byàdhi-. 7 Bm haritakã. Sb -ka. 8 Sb harãtaka. >/ #<[page 041]># %< 5, iv (d) Paccayasannissitasãlaü 41>% nàma senàsanatthaü bhåmiparikammàdãni karontassa: kiü, bhante, kariyati? ko kàràpetã ti? gihãhi vutte: na kocã ti pañivacanaü, yaü và pan' a¤¤am pi evaråpaü nimittakam- maü. Obhàso nàma: upàsakà, tumhe kuhiü vasathà ti? Pàsàde, bhante ti. Bhikkhånaü pana:- upàsakà, pàsàdo na vaññatãti vacanaü, yaü và pan' a¤¤am pi evaråpaü obhàsakammaü. Parikathà nàma: bhikkhusanghassa se- nàsanaü sambàdhan ti vacanaü, yà\<*<1>*>/ và pan' a¤¤à\<*<2>*>/ pi evarå- pà pariyàyakathà. Bhesajje sabbam pi vaññati. Tathà uppannaü pana bhesajjaü roge våpasante\<*<3>*>/ paribhu¤jituü vaññati, na vaññatã ti?\<*<4>*>/ tattha Vinayadharà: Bhagavatà dvàraü dinnaü, tasmà vaññatã ti vadanti; Suttantikà pana: ki¤càpi àpatti na hoti, àjãvaü pana kopeti, tasmà na vaññat' icc' eva vadanti. Yo pana Bhagavatà anu¤¤àtà pi nimittobhàsaparikathà- vi¤¤attiyo akaronto appicchatàdi-guõe yeva nissàya jãvitak- khaye pi paccupaññhite a¤¤atr' eva obhàsàdãhi uppanne paccaye\<*<5>*>/ pañisevati, esa paramasallekhavuttã ti vuccati. Sey- yathàpi thero Sàriputto. So kira yasmà ekasmiü samaye pavivekaü bråhayamàno Mahà-Moggallànattherena\<*<6>*>/ sad- dhiü a¤¤atarasmiü ara¤¤e viharati. Ath' assa ekasmiü divase udaravàtàbàdho uppajjitvà atidukkhaü janesi. Ma- hà-Moggallànatthero sayaõhasamaye tass' àyasmato upañ- ñhànaü gato, theraü nipannaü disvà, taü pavattiü pucchi- tvà: pubbe te, àvuso, kena phàsu hotãti pucchi. Thero àha: gihikàle me, àvuso, màtà sappimadhusakkharàdãhi\<*<7>*>/ yojetvà asambhinnakhãrapàyàsaü adàsi; tena me phàsu ahosã ti.\<*<8>*>/ So pi àyasmà: hotu, àvuso. Sace mayhaü và tuyhaü và pu¤¤aü atthi, app' eva nàma sve labhissàmà ti àha. Imaü pana nesaü\<*<9>*>/ kathàsallàpaü cankamanakoñi- yaü rukkhe adhivatthà devatà sutvà [cintesi]\<*<10>*>/: sve ayyassa pàyàsaü uppàdessàmã ti, tàvad eva therassa upaññhàkaku- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb yaü. 2 Sb a¤¤am. 3 Sb upasante. 4 Sb omits. 5 Bhm uppannapaccaye. 6 Bhm Moggalàna-. 7 Sb sakkharàhi. Bhm sakkaràdãhi. 8 Sbh tena phàsukam ahosãti. 9 Sbh tesaü. 10 Sbh omit. >/ #<[page 042]># %<42 I. Sãlaniddeso>% laü gantvà, jeññhaputtassa sarãraü\<*<1>*>/ àvisitvà pãëaü janesi. Ath' assa tikicchànimittaü sandissati,\<*<2>*>/ so\<*<3>*>/ ¤àtake àha: sace sve therassa evaråpaü nàma pàyàsaü pañiyàdetha, taü mu¤cissàmã ti. Te:- tayà avutte pi, mayaü therànaü nibandhaü bhikkhaü demàti vatvà, dutiyadivase tathàrå- paü pàyàsaü pañiyàdayiüsu.\<*<4>*>/ Mahà-Moggallànatthero pàto va àgantvà: àvuso, yàvàhaü piõóàya caritvà àgacchàmi, tàva idh' eva hotãti vatvà gàmaü pàvisi. Te manussà pac- cuggantvà therassa pattaü gahetvà vuttappakàrassa pàyà- sassa påretvà adaüsu. Thero gamanàkàraü dassesi. Te:\<*<3>*>/ bhu¤jatha, bhante, tumhe, aparam pi dassàmà ti theraü bhojetvà, puna pattapåraü adaüsu. Thero gantvà: hand', àvuso Sàriputta, paribhu¤jàti upanàmesi. Thero pi taü disvà: atimanàpo pàyàso. Kathaü nu kho uppanno ti? cintento tassa uppattimålaü disvà, àha: har', àvuso\<*<5>*>/ Moggallàna, aparibhogàraho piõóapàto ti. So p' àyasmà màdisena nàma àbhataü piõóapàtaü na paribhu¤jatã ti cit- tam pi anuppàdetvà ekavacanen' eva pattaü mukhavaññi- yaü gahetvà ekamante nikujjesi. Pàyàsassa sahabhåmiyaü patiññhànà therassa àbàdho antaradhàyi. Tato paññhàya pa¤cacattàëãsavassàni na puna uppajji. Tato Mahà-Moggal- lànaü\<*<6>*>/ àha:- -àvuso, vacãvi¤¤attiü nissàya uppanno pàyàso antesu nikkhamitvà bhåmiyaü carantesu pi paribhu¤jituü ayuttaråpo ti ima¤\<*<7>*>/ ca udànaü udànesi:- Vacãvi¤¤atti vipphàrà uppannaü madhupàyàsaü, sace bhutto bhaveyyàhaü sàjãvo garahito mama. Yadi pi me antaguõaü nikkhamitvà bahi care, neva bhindeyyam àjãvaü cajamàno pi jãvitaü. âràdhemi sakaü cittaü, vivajjemi anesanaü. nàhaü Buddhapañikuññhaü kàhàmi ca anesanan ti\<*<8>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bm sarãre. 2 Sbh sannipatite. 3 Sbh omit. 4 Bhm -diyiüsu. 5 Bhm omit har'. 6 Sbh -Moggallànattheraü. 7 Sbh idaü. 8 Not traced. Sh refers 1st couplet (wrongly) to the Udàna. >/ #<[page 043]># %< 5, iv (d) Paccayasannissitasãlaü 43>% Cãvaragumbavàsika\<*<1>*>/-ambakhàdaka-Mahà-Tissattheravat- thu pi c' ettha kathetabbaü. Evaü sabbathà pi:- Anesanàya cittam pi ajanetvà vicakkhaõo àjãvaü parisodheyya saddhàpabbajito yatã ti. Yathà ca viriyena àjãvaparisuddhi, tathà paccayasannissi- tasãlaü pa¤¤àya sampàdetabbaü. Pa¤¤àsàdhanaü hi taü pa¤¤avato paccayesu àdãnavànisaüsadassanasamatthabhà- vato. Tasmà pahàya paccayagedhaü dhammena samena uppanne paccaye yathà-vuttena vidhinà pa¤¤àya paccavek- khitvà paribhu¤jantena taü sampàdetabbaü. Tattha duvidhaü paccavekkhaõaü: paccayànaü pañilà- bhakàle,\<*<2>*>/ paribhogakàle ca. Pañilàbhakàle pi hi dhàtuva- sena và pañikålavasena\<*<3>*>/ và paccavekkhitvà ñhapitàni cãva- ràdãni tato uttari\<*<4>*>/ paribhu¤jantassa anavajjo va paribhogo, tathà\<*<5>*>/ paribhogakàle pi. Tatràyaü sanniññhànakaro vinic- chayo:- cattàro hi paribhogà: theyyaparibhogo, iõapari- bhogo, dàyajjaparibhogo, sàmiparibhogo ti. Tatra sangha- majjhe pi nisãditvà paribhu¤jantassa dussãlassa paribhogo theyyaparibhogo nàma. Sãlavato apaccavekkhitaparibhogo\<*<6>*>/ iõaparibhogo nàma, tasmà cãvaraü paribhoge paribhoge paccavekkhitabbaü; piõóapàto àlope àlope; tathà asakkon- tena purebhatta-pacchàbhatta-purimayàma-majjhimayàma- pacchimayàmesu, sac' assa apaccavekkhato va aruõaü uggacchati, iõaparibhogaññhàne tiññhati. Senàsanam pi paribhoge paribhoge paccavekkhitabbaü. Bhesajjapañiggahaõe pi paribhoge pi sati-paccayatà va vañ- ñati. Evaü sante pi pañiggahaõe satiü katvà paribhoge akarontass' eva àpatti; pañiggahaõe pana satiü akatvà pari- bhoge karontassa anàpatti. Catubbidhà hi suddhi: desanàsuddhi, saüvarasuddhi, pari- yeññhisuddhi, paccavekkhaõasuddhã ti. Tattha desanàsuddhi \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm Ciragumba-. 2 Sb inserts ca. 3 Sbh pañikkålavasena. 4 Sbh uttariü. 5 Sb omits . 6 Bhm Sb apaccavekkhitvà paribhogo. >/ #<[page 044]># %<44 I. Sãlaniddeso>% nàma pàtimokkhasaüvarasãlaü; taü hi desanàya sujjhanato desanàsuddhã ti vuccati. Saüvarasuddhi nàma indriyasaü- varasãlaü; taü hi: na puna evaü karissàmã ti cittàdhiññhà- nasaüvaren' eva sujjhanato saüvarasuddhã ti vuccati. Pari- yeññhisuddhi nàma àjãvapàrisuddhisãlaü; taü hi anesanaü pahàya dhammena samena paccaye uppàdentassa pariyesa- nàya suddhattà pariyeññhisuddhã ti vuccati. Paccavekkha- õasuddhi nàma paccaya- [paribhoga-] sannissitasãlaü;\<*<1>*>/ taü hi vuttappakàrena paccavekkhaõena sujjhanato paccavekkha- õasuddhã ti vuccati. Tena vuttaü: pañiggahaõe pana satiü akatvà paribhoge karontassa anàpattã ti\<*<2>*>/. Sattannaü sekhànaü paccayaparibhogo dàyajjapari- bhogo nàma; te hi Bhagavato puttà; tasmà pitusantakànaü paccayànaü dàyàdà hutvà te paccaye paribhu¤janti. Kiü pana te Bhagavato paccaye paribhu¤janti, udàhu\<*<3>*>/ gihãnaü paccaye paribhu¤jantã ti? Gihã hi dinnà pi Bhagavatà anu¤- ¤àtattà Bhagavato santakà [va]\<*<4>*>/ honti. Tasmà Bhagavato paccaye paribhu¤jantãti veditabbà. Dhammadàyàdasutta¤\<*<5>*>/ c' ettha sàdhakaü. Khãõàsavànaü paribhogo sàmiparibhogo nàma; te hi taõ- hàya dàsavyaü atãtattà sàmino hutvà paribhu¤janti. Ime- su paribhogesu sàmiparibhogo ca dàyajjaparibhogo ca sabbe- saü vaññati; iõaparibhogo na vaññati. Theyyaparibhoge kathà yeva n' atthi. Yo panàyaü sã- lavato paccavekkhitaparibhogo, so iõaparibhogassa paccanã- kattà ànaõyaparibhogo\<*<6>*>/ và hoti, dàyajjaparibhoge [yeva]\<*<7>*>/ và sangahaü gacchati. Sãlavà hi imàya sikkhàya samannà- gatattà sekho tveva vuccati\<*<8>*>/. Imesu pana paribhogesu yasmà sàmiparibhogo aggo, tasmà taü patthayamànena bhikkhunà vuttappakàràya paccavek- khaõàya paccavekkhitvà paribhu¤jantena paccayasannissi- tasãlaü sampàdetabbaü. Evaü karonto hi kiccakàrã hoti. Vuttam pi c' etaü:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh paccayasannissitasãlaü. 2 Not traced. 3 Sb omits. 4 So Sb only. 5 M. i, 12 ff. 6 Bhm àõaõya-. 7 Sh omits. 8 Bhm sankhyaü gacchati. >/ #<[page 045]># %< 5, iv (d) Paccayasannissitasãlaü 45>% Piõóaü vihàraü sayanàsana¤ ca àpa¤ ca sanghàñi-rajåpavàhanaü\<*<1>*>/, sutvàna dhammaü Sugatena desitaü, sankhàya seve varapa¤¤asàvako. Tasmà hi piõóe sayanàsane ca àpe ca sanghàñi-rajåpavàhane\<*<1>*>/; etesu dhammesu anåpalitto bhikkhu yathà pokkhare vàribindu\<*<2>*>/. Kàlena laddhà parato anuggahà khajjesu bhojjesu ca sàyanesu, mattaü so\<*<3>*>/ ja¤¤à satataü upaññhito vaõassa àlepanaråhane yathà. Kantàre puttamaüsaü va akkhassabbha¤janaü yathà, evaü àhare àhàraü yàpanattham amucchito ti\<*<4>*>/. Imassa ca paccayasannissitasãlassa paripårakàritàya bhà- gineyya Sangharakkhitasàmaõerassa vatthu kathetabbaü. So hi sammà paccavekkhitvà paribhu¤ji. Yath' àha:- Upajjhàyo maü bhu¤jamànaü, sàlikåraü\<*<5>*>/ sunibbutaü, mà heva tvaü, sàmaõera, jivhaü jhàpesi asa¤¤ato. Upajjhàyassa vaco sutvà saüvegam alabhiü tadà, ekàsane nisãditvà arahattaü apàpuõiü. So 'haü paripuõõasankappo cando paõõaraso yathà, sabbàsavaparikkhãõo, n' atthi dàni punabbhavo ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm rajuppa-. 2 Sn. 391, 392. The verses following are not traced. Cf. S. ii, 98; Jàt. i, 348. 3 Bhm mattaso. 4 Sh atthàya 'mucchito. 5 Sh -kuraü. >/ #<[page 046]># %<46 I. Sãlaniddeso>% Tasmà a¤¤o pi dukkhassa Patthayanto parikkhayaü, Yoniso paccavekkhitvà, Pañisevetha paccaye ti\<*<1>*>/. Evaü pàtimokkhasaüvarasãlàdivasena catubbidhaü. Iti catupàrisuddhisãlapakiõõakakathà. 5, v, Katividhaü sãlaü. Pa¤cavidhakoññhàsassa pañhamapa¤cake anupasampanna- sãlàdivasena attho veditabbo. Vuttaü h' etaü Pañisambhi- dàyaü:\<*<2>*>/--katamaü pariyantapàrisuddhisãlaü? Anupasam- pannànaü pariyantasikkhàpadànaü: idaü pariyantapàri- suddhisãlaü. Katamaü apariyantapàrisuddhisãlaü? Upa- sampannànaü apariyantasikkhàpadànaü: idaü apariyanta- pàrisuddhisãlaü. Katamaü paripuõõapàrisuddhisãlaü? Puthujjanakalyàõakànaü kusaladhamme yuttànaü sekhapa- riyante paripårakàrãnaü kàye ca jãvite ca anapekkhànaü pariccattajãvitànaü: idaü paripuõõapàrisuddhisãlaü. Kata- maü aparàmaññhapàrisuddhisãlaü? Sattannaü sekhànaü: idaü aparàmaññhapàrisuddhisãlaü. Katamaü pañippassad- dhipàrisuddhisãlaü? Tathàgatasàvakànaü khãõàsavànaü pacce- kabuddhànaü tathàgatànaü arahantànaü sammàsambuddhà- naü: idaü patippassaddhipàrisuddhisãlan ti. Tattha anupasampannànaü sãlaü gaõanavasena sapari- yantattà pariyantapàrisuddhi [sãlan]\<*<3>*>/ ti veditabbaü. Upasam- pannànaü:- Nava koñisahassàni, asãti\<*<4>*>/ satakoñiyo, pa¤¤àsa\<*<5>*>/ satasahassàni chattiüsà ca punàpare. Ete saüvaravinayà sambuddhena pakàsità; peyyàlamukhena niddiññhà, sikkhà vinayasaüvare ti. Evam gaõanavasena sapariyantam pi anavasesavasena \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh refers to the "Apadàna." 2 Pñs. i, 42 f. 3 Sbh omit. 4 Sbh asãtiü. 5 Sbh pa¤¤àsaü. >/ #<[page 047]># %< 5, v, Katividhaü sãlaü. 47>% samàdànabhàva¤ ca làbha-yasa-¤àti-angajãvitavasena adiñ- ñhapariyantabhàva¤ ca sandhàya apariyantapàrisuddhi [sã- lan]\<*<1>*>/ ti veditabbaü,\<*<2>*>/ Cãvaragumbavàsã-\<*<3>*>/ ambakhàdaka-Ma- hà-Tissattherassa sãlam iva. Tathà hi so àyasmà:- Dhanaü caje\<*<4>*>/ angavarassa hetu, angaü caje jãvitaü rakkhamàno; angaü dhanaü jãvita¤ càpi sabbaü, caje naro dhammam anussaranto ti\<*<5>*>/. imaü sappurisànussatiü avijahanto jãvitasaüsaye pi sik- khàpadaü avãtikkamma tad eva apariyantapàrisuddhisã- laü nissàya upàsakassa piññhigato arahattaü pàpuõi. Yath' àhà:- Na pità na pi te màtà, na ¤àtã na pi bandhavà\<*<6>*>/, karote tàdisaü kiccaü sãlavantassa kàraõà. Saüvegaü janayitvàna sammasitvàna yoniso; tassa piññhigato santo arahattaü apàpuõã ti\<*<5>*>/. Puthujjanakalyàõakànaü sãlaü upasampadato paññhàya sudhotajàtimaõi viya, suparikammakatasuvaõõaü viya ca atiparisuddhattà cittuppàdamattakena pi malena virahitaü arahattass' eva padaññhànaü hoti; tasmà paripuõõapàrisu- ddhãti vuccati, Mahàsangharakkhita-bhàgineyya-Sangharak- khitattherànaü viya. Mahàsangharakkhitattheraü kira atik- kantasaññhivassaü maraõama¤ce nipannaü bhikkhusangho lokuttaràdhigamaü pucchi. Thero: n' atthi me lokuttara- dhammo ti àha. Ath' assa upaññhàko daharabhikkhu àha:- bhante, tumhe parinibbutàti samantà dvàdasayojanà manussà sannipatità; tumhàkaü puthujjanakàlakiriyàya mahàja- nassa vippañisàro\<*<7>*>/ bhavissatã ti. âvuso, ahaü Metteyyaü bhagavantaü passissàmãti na vipassanaü\<*<8>*>/ paññhapesiü; \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 Bhm vuttaü. 3 Bhm Cira-. 4 Sbh Dhanaü caje so pana angahetu. 5 Not traced. 6 Sbh khandavo. 7 Sbh mahà vippatisàro. 8 Sbh vipassanaü na. >/ #<[page 048]># %<48 I. Sãlaniddeso>% tena hi maü nisãdàpetvà okàsaü karohã ti. So theraü nisã- dàpetvà bahi nikkhanto, thero tassa saha nikkhamanà\<*<1>*>/ va arahattaü patvà accharikàyasa¤¤aü adàsi. Sangho sanni- patitvà àha:- bhante, evaråpe maraõakàle lokuttaradham- maü nibbattetvà\<*<2>*>/ dukkaraü karitthà ti. N' àvuso etaü dukkaraü; api ca vo dukkaraü àcikkhissàmi; ahaü, àvuso, pabbajitakàlato paññhàya asatiyà a¤¤àõapakataü kammaü nàma na saràmãti;\<*<3>*>/ bhàgineyyo pi' ssa pa¤¤àsa- vassakàle evaü eva arahattaü pàpuõã ti. Appassuto pi ce hoti, sãlesu asamàhito, ubhayena naü garahanti sãlato ca sutena ca. Appassuto pi ce hoti, sãlesu susamàhito, sãlato naü pasaüsanti, nàssa sampajjate sutaü. Bahussuto pi ce hoti, sãlesu asamàhito, sãlato naü garahanti, nàssa\<*<4>*>/ sampajjate sutaü. Bahussuto pi ce hoti sãlesu susamàhito, ubhayena naü pasaüsanti sãlato ca sutena ca. Bahussutaü dhammadharaü sappa¤¤aü Buddhasàvakaü nekkhaü jambonadass' eva ko taü ninditum arahati? devà pi naü pasaüsanti, Brahmunà pi pasaüsito ti\<*<5>*>/. Sekhànaü pana sãlaü diññhivasena aparàmaññhattà, put- hujjanànaü và pana bhavavasena\<*<6>*>/ aparàmaññhasãlaü apa- ràmaññhapàrisuddhã ti veditabbaü, Kuñumbiyaputta-Tissat- therassa sãlaü viya. So hi àyasmà tathàråpaü sãlaü nissàya arahatte patiññhàtukàmo verike àha:- Ubho pàdàni bhinditvà saüyàmissàmi\<*<7>*>/ vo ahaü. aññiyàmi haràyàmi, saràgamaraõaü ahan ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh saha bahinikkhamanà va. 2 Bhm nibbattentà. 3 Bhm passàmãti. 4 Bhm tassa. 5 A. ii, 7 f.; last two lines also in Dhp. 230. 6 Bhm ràgavasena. 7 Bhm pa¤¤àpessàmi; Sb saüyamissàmi. >/ #<[page 049]># %< 5, v, Katividhaü sãlaü. 49>% Evàhaü cintayitvàna, sammasitvàna yoniso, sampatte aruõuggamhi arahattaü apàpuõin ti\<*<1>*>/. A¤¤ataro pi mahàthero bàëhagilàno sahatthà àhàram pi\<*<2>*>/ paribhu¤jituü asakkonto, sake muttakarãse paëipanno sam- parivattati. Taü disvà a¤¤ataro daharo: aho dukkhà jãvitasankhàrà! ti àha. Tam enaü mahàthero àha:- àvuso, idàni miyyamàno saggasampattiü labhissàmi; n' atthi me ettha saüsayo. Imaü pana sãlaü bhinditvà lad- dhasampatti nàma sikkhaü paccakkhàya pañiladdhagihã- bhàvasadisã ti\<*<3>*>/ vatvà sãlen' eva saddhiü marissàmã ti tatth' eva nipanno tam eva rogaü sammasanto arahattaü patvà bhikkhusanghassa imàhi gàthàhi vyàkàsi:- Phuññhassa me a¤¤atarena vyàdhinà Rogena bàëhaü dukhitassa ruppato, Parisussati khippam idaü kaëebaraü, Pupphaü yathà paüsuni àtape kataü. Aja¤¤aü ja¤¤asankhàtaü asuciü sucisammataü, nànàkuõapaparipåraü ja¤¤aråpaü apassato. Dhãr atthu 'maü àturaü påtikàyaü duggandhiyaü asuciü vyàdhidhammaü, yatthappamattà adhimucchità pajà hàpenti maggaü sugatåpapattiyà ti\<*<4>*>/. Arahantàdãnaü pana sãlaü sabbadarathapañippassaddhiyà parisuddhattà pañippassaddhipàrisuddhã ti veditabbaü. Evam pariyantapàrisuddhi-àdivasena pa¤cavidhaü. Dutiyapa¤cake pàõàtipàtàdãnaü pahànàdivasena attho veditabbo. Vuttaü h' etaü Pañisambhidàyaü\<*<5>*>/:- pa¤ca sãlàni: (1) pàõàtipatassa pahànaü sãlaü, (2) veramaõi- sãlaü, (3) cetanà-sãlaü, (4) saüvaro-sãlaü, (5) avãtikkamo- sãlaü. Adinnàdànanassa . . . kàmesu micchàcàrassa . . . mu- sàvàdassa . . .\<*<6>*>/ pisuõavàcàya, pharusavàcàya, samphappalà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb omits this gàthà (2 lines). Not traced. Cf. Thag. 517. 2 Sb omits. 3 Bhm -gihãbhàvasadisan ti. 4 Jàt. ii, 437; cf. iii, 244; slightly different. 5 Pñs. i, 46 f. 6 After each genitive supply the five: pahànaü, etc. I. 4 >/ #<[page 050]># %<50 I. Sãlaniddeso>% passa, abhijjhàya, vyàpàdassa, micchàdiññhiyà, nekkhammena kàmacchandassa, avyàpàdena vyàpàdassa, àlokasa¤¤àya thã- namiddhassa, avikkhepena uddhaccassa, dhammavavatthà- nena vicikicchàya, ¤àõena avijjàya, pàmojjena aratiyà, pa- ñhamena jhànena nãvaraõànaü, dutiyena jhànena vitakkavi- càrànaü, tatiyena jhànena pãtiyà, catutthena jhànena sukha- dukkhànaü, àkàsàna¤càyatanasamàpattiyà råpasa¤¤àya pa- ñighasa¤¤àya nànattasa¤¤àya, vi¤¤àõa¤càyatanasamàpattiyà àkàsàna¤càyatanasa¤¤àya, àki¤ca¤¤àyatanasamàpattiyà vi¤- ¤aõa¤càyatanasa¤¤àya, nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanasamàpattiyà àki¤ca¤¤àyatanasa¤¤àya, aniccànupassanàya niccasa¤¤àya, dukkhànupassanàya sukhasa¤¤àya, anattànupassanàya atta- sa¤¤àya, nibbidànupassanàya nandiyà, viràgànupassanàya ràgassa, nirodhànupassanàya samudayassa, pañinissaggànu- passanàya àdànassa, khayànupassanàya ghanasa¤¤àya, vayà- nupassanàya àyåhanassa, vipariõàmànupassanàya dhura- sa¤¤àya, animittànupassanàya nimittassa, appaõihitànupas- sanàya paõidhiyà, su¤¤atànupassanàya abhinivesassa, adhi- pa¤¤àdhammavipassanàya sàràdànàbhinivesassa, yathàbhåta¤à- õadassanena sammohàbhinivesassa, àdãnavànupassanàya àlayà- bhinivesassa, pañisankhànupassanàya\<*<1>*>/ appañisankhàya, vivañ- ñànupassanàya saüyogàbhinivesassa, sotàpattimaggena ditñhe- kaññhànaü kilesànaü, sakadàgàmimaggena oëarikànaü kilesà- naü, anàgàmimaggena aõusahagatànaü kilesànaü, arahatta- maggena sabbakilesànaü (1) pahànaü sãlaü, (2) veramaõi, (3) \<*<2>*>/cetanà, (4) saüvaro, (5) avãtikkamo sãlaü. Evaråpàni sãlàni cittassa avippañisàràya saüvattanti, pàmojjàyasaüvat- tanti, pãtiyà saüvattanti, passaddhiyà . . . somanassàya . . ., àsevanàya . . ., bhàvanàya . . ., bahulãkammàya . . .,\<*<3>*>/ alankà- ràya . . ., parikkhàràya . . ., parivàràya . . ., pàripåriyà . . ., ekantanibbidàya, viràgàya, nirodhàya, upasamàya, abhi¤¤àya, sambodhàya, nibbànàya saüvattantã ti. Ettha ca pahànan ti koci dhammo nàma n' atthi a¤¤atra vuttappakàrànaü pàõàtipàtàdãnaü anuppàdamattato. Ya- smà pana taü taü pahànaü tassa tassa kusalassa dham- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb pañisankhàdhammànupassanàya. 2 Sb inserts ...pe... 3 Bhm bahulãkatàya. >/ #<[page 051]># %< 6. Ko sankileso? 7. Kiü vodànaü? 51>% massa patiññhànaññhena upadhàraõaü hoti, vikampabhàvà- karaõena\<*<1>*>/ ca samàdhànaü, tasmà pubbe vutten' eva upa- dhàraõasamàdhànasankhàtena sãlanaññhena sãlan ti vuttaü. Itare cattàro dhammà tato tato veramaõãvasena tassa tassa saüvaravasena tad ubhayasampayuttacetanàvasena taü taü avãtikkamantassa avãtikkamavasena\<*<2>*>/ ca cetaso pavatti- sabbhàvaü sandhàya vuttà. Sãlaññho pana tesaü pubbe pakàsito yevà ti. Evaü pahànasãlàdivasena pa¤cavidhaü. Ettàvatà ca kiü sãlaü? ken' aññhena sãlaü? kàn' assa lak- khaõarasapaccupaññhànapadaññhànàni? kim ànisaüsaü sã- laü? katividha¤ c' etaü sãlan ti\<*<3>*>/ imesaü pa¤hànaü vissajja- naü nitñhitaü. 6. Ko sankileso? 7. Kiü vodànaü? Yaü pana vuttaü: ko c' assa sankileso? kiü vodànan ti tatra vadàma: khaõóàdibhàvo sãlassa sankileso, akhaõóà- dibhàvo vodànaü. So pana khaõóàdibhàvo làbha-yasàdi- hetukena bhedena ca sattavidhamethunasaüyogena ca san- gahãto.\<*<4>*>/ Tathà hi yassa sattasu àpattikkhandhesu àdim- hi và ante và sikkhàpadaü bhinnaü hoti, tassa sãlaü pariyante chinnasàñako\<*<5>*>/ viya khaõóaü nàma hoti. Yassa pana vemajjhe bhinnaü, tassa majjhe chinnasàñako\<*<6>*>/ viya chinnaü\<*<6>*>/ nàma hoti. Yassa pañipàñiyà dve tãõi bhinnàni, tassa piññhiyà và kucchiyà và uññhitena visabhàgavaõõena kàlarattàdãnaü a¤¤atarasarãravaõõà gàvã viya sabalaü nàma hoti. Yassa antarantarà bhinnàni, tassa antarantarà visabhàgavaõnabindu vicitrà gàvã viya kammàsaü nàma hoti. Evaü tàva làbhàdihetukena bhedena khaõóàdibhàvo hoti. Evaü sattavidhamethunasaüyogavasena. Vuttaü hi Bhagavatà\<*<7>*>/:- Idha, bràhmaõa, kacco samaõo và bràhmaõo và sammà brahmacàrã pañijànamàno na h' eva kho màtugà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm vikampàbhàvakar-. 2 Bhm avãtikkamanavasena. 3 Sb inserts vuttànaü. 4 Bhm sangahito. 5 Sb chiddas-. 6 Sbh chidda . . . chiddaü. 7 A. iv, 54 f. >/ #<[page 052]># %<52 I. Sãlaniddeso>% mena saddhiü dvayaü dvayasamàpattiü samàpajjati; api ca kho màlugàmassa ucchàdanaü parimaddanaü\<*<1>*>/ nahàpanaü sambàhanaü sàdiyati; so tad-assàdeti, taü nikàmeti, tena ca vittiü àpajjati. Idam pi kho, bràhmaõa, brahmacariyassa khaõdam pi chiddam pi sabalam pi kammàsam pi. Ayaü vuccati, bràhmaõa, aparisuddhaü brahmacariyaü carati, saü- yutto methunena saüyogena,\<*<2>*>/ na parimuccati jàtiyà, jaràya, maraõena ...pe... na parimuccati dukkhasmà ti vadàmi. Puna ca paraü, bràhmaõa, idh' ekacco samano và ...pe . . . pañijànamàno na h' eva kho màtugàmena saddhiü dvayaü dvayasamàpattiü samàpajjati, na pi màtugàmassa ucchàda- naü ...pe... sàdiyati; api ca kho màtugàmena saddhiü sa¤jagghati, sankãëati, sankeëàyati, so tad-assàdeti ...pe... na parimuccati dukkhasmà ti vadàmi. Puna ca paraü, bràh- maõa, idh' ekacco samaõo và ...pe... na h' eva kho mà- tugàmena saddhiü dvayaü dvayasamàpattiü samàpajjati, na pi màtugàmassa ucchàdanaü ...pe... sàdiyati, na pi mà- tugàmena saddhiü sa¤jagghati sankãëati sankelàyati; api ca kho màtugàmassa cakkhunà cakkhuü upanijjhàyati pekkhati; so tad-assàdeti ...pe... na parimuccati dukkhasmà ti vadàmi. Puna ca paraü, bràhmaõa, idh' ekacco samaõo và ...pe... na h' eva kho màtugàmena ...pe... na pi màtugàmassa . . . pe... na pi màtugàmena . . . na pi màtugàmassa ...pe... pekkhati; api ca kho màtugàmassa saddaü suõàti tirokuóóà và tiropàkàrà và hasantiyà và bhaõantiyà và gàyantiyà và rodantiyà và; so tad-assàdeti ...pe... dukkhasmà ti va- dàmi. Puna ca paraü, bràhmaõà, idh' ekacco samaõo và ...pe... na h' eva kho màtugàmena ...pe... na pi màtu- gàmassa ...pe... na pi màtugàmena ...pe... na pi màtugàmassa ...pe... rodantiyà và; api ca kho yàni 'ssa tàni pubbe màtugàmena saddhiü hasitalapitakãëitàni, tàni anussarati, so tad-assàdeti ...pe... dukkhasmà ti vadàmi. Puna ca paraü, bràhmaõa, idh' ekacco samaõo và ...pe . . . na h' eva kho màtugàmena ...pe... na pi màtugàmassa ...pe... na pi màtugàmena ...pe... na pi yàni 'ssa tàni pubbe màtugàmena saddhiü hasitalapitakãëitàni, tàni \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb omits. 2 Bhm methunasaü-. >/ #<[page 053]># %< 6. Ko sankileso? 7. Kiü vodànaü? 53>% anussarati; api ca kho passati gahapatiü và gahapatiputtaü và pa¤cahi kàmaguõehi samappitaü samangibhåtaü paricà- rayamànaü, so tad-assàdeti ...pe... dukkhasmà ti vadàmi. Puna ca paraü, bràhmaõa, idh' ekacco samaõo và ...pe . . . na h' eva kho màtugàmena ...pe... na pi passati ga- hapatiü và gahapatiputtaü và ...pe... paricàrayamà- naü; api ca kho a¤¤ataraü devanikàyaü poõidhàya brahma- cariyaü carati: iminàhaü sãlena và vatena và tapena và brahmacariyena và devo và bhavissàmi, deva¤¤ataro và ti, so tad tad assàdeti, taü nikàmeti, tena ca vittiü àpajjati. Idam pi kho, bràhmaõa, brahmacariyassa khaõóam pi chiddam pi sabalam pi kammàsam pã ti. Evaü làbhàdihetukena bhedena ca sattavidhamethuna- saüyogena ca khaõóàdibhàvo sangahãto ti veditabbo. Akhaõóàdibhàvo pana sabbesaü sikkhàpadànaü abhedena, bhinnàna¤ ca sappatikammànaü pañikammakaranena, sat- tavidhamethunasaüyogà bhàvena ca aparàya ca kodho, upanàho, makkho, paëàso, issà, macchariyaü, màyà, sà- theyyaü, thambho, sàrambho, màno, atimàno, mado, pa- màdo ti àdãnaü pàpadhammànaü anuppattiyà, appicchatà, santuññhità, sallekhatàdãna¤ ca guõànaü uppattiyà sanga- hãto. Yàni hi sãlàni làbhàdãnam pi atthàya abhinnàni, pamàda- dosena và bhinnàni pi pañikammakatàni, methunasaüyo- gena ca kodhupanàhàdãhi và pàpadhammehi anupahatàni, tàni sabbaso akhaõóàni acchiddàni asabalàni akammàsà- nã ti vuccanti. Tàni yeva bhujissa bhàvakaraõato ca bhu- jissàni, vi¤¤åhi pasatthattà vi¤¤åpasatthàni\<*<1>*>/; taõhàdiññhã- hi aparàmaññhattà aparàmaññhàni; upacàrasamàdhiü và\<*<2>*>/ appanàsamàdhiü\<*<3>*>/ và saüvattayantã ti samàdhisaüvattani- kàni ca honti. Tasmà nesaü esa akhaõóàdibhàvo vodànan ti veditabbo. Taü pan' etaü vodànaü dvãh' àkàrehi sampajjati:- sãlavi- pattiyà ca àdãnavadassanena, sãlasampattiyà ca ànisaüsa- dasanena. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb vi¤¤uppasatthàni. 2 Sb omits. 3 Sbh appaõasamàdhim. >/ #<[page 054]># %<54 I. Sãlaniddeso>% Tattha: pa¤c' ime bhikkhave àdãnavà dussãlassa sãlavi- pattiyà ti\<*<1>*>/ evam àdisuttanayena sãlavipattiyà àdãnavo dañ- ñhabbo. Api ca dussãlo puggalo dussãlyahetu\<*<2>*>/ amanàpo hoti deva- manussànaü, ananusàsaniyo\<*<3>*>/ sabrahmacàrãnaü, dukkhito dussãlyagarahàsu, vippañisàrã sãlavataü pasaüsàsu, tàya ca pana dussãlyatàya sàõasàñako viya dubbaõõo hoti. Ye kho pan' assa diññhànugatiü àpajjanti, tesaü dãgharattaü apàyadukkhàvahanato dukkhasamphasso; yesaü deyya- dhammaü pañiggaõhàti, tesaü na mahapphalakaraõato appaggho, anekavassagaõikagåthakåpo viya dubbisodhano, chavàlàtam iva ubhato paribàhiro, bhikkhubhàvaü pañijà- nanto pi abhikkhu yeva, gogaõaü anubandhagadrabho viya,\<*<4>*>/ satatubbiggo sabbaverikapuriso\<*<5>*>/ viya, asaüvàsàraho matakaëebaraü viya, sutàdiguõayutto pi sabrahmacàrãnaü apåjàraho susànaggi viya bràhmaõànaü, abhabbo visesà- dhigame andho va\<*<6>*>/ råpadassane, niràso saddhamme caõóàla- kumàrako viya rajje, sukhito 'smã ti ma¤¤amàno pi dukkhito va aggikkhandhapariyàye vuttadukkhabhàgitàya, dussãlà- naü hi pa¤cakàmaguõaparibhogavandanamànanàdi-sukhas- sàdagadhita\<*<7>*>/-cittànaü tappaccayaü anussaraõamattenàpi hadayasantàpaü janayitvà uõhalohituggàrappavattanasam- atthaü atikañukaü dukkhaü dassento sabbàkàrena paccak- khakammavipàko Bhagavà àha\<*<8>*>/:- Passatha no tumhe, bhikkhave, amuü mahantaü aggikkhan- dhaü àdittaü sampajjalitaü sajothåtan ti? Evaü, bhante. Taü kiü ma¤¤atha, bhikkhave? Katamaü nu kho varaü? yaü amuü mahantaü aggikkhandhaü àdittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü àlingitvà\<*<9>*>/ upanisãdeyya và upanipajjeyya và, yaü khattiyaka¤¤aü và bràhmaõaka¤¤aü và gahapatika¤- ¤aü và mudutalunahatthapàdaü àlingetvà\<*<9>*>/ upanisãdeyya và upanipajjeyya và ti? Etad eva, bhante, varaü yaü khattiyaka¤¤aü và ...pe \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. iii, 252. 2 Bhm dussilya-. 3 Bhm -sàsanãyo. 4 A. i, 229. 5 Sb sabbaverã-. 6 Bhm viya. 7 Sbh -gathita-. 8 A. iv, 124. 9 Sbh àlingitvà. >/ #<[page 055]># %< 6. Ko sankileso? 7. Kiü vodànaü? 55>% . . . upanipajjeyya và. Dukkhaü h' etaü, bhante, yaü amuü mahantaü aggikkhandhaü ...pe... upanipajjeyya và ti. ârocayàmi vo, bhikkhave, pañivedayàmi vo, bhikkhave: yathà etad eva tassa varaü dussãlassa pàpadhammassa asu- cisankassarasamàcàrassa pañicchannakammantassa assamaõassa samaõapañi¤¤assa, abrahmacàrissa brahmacàrãpañi¤¤assa anto- påti [ka] ssa\<*<1>*>/ avassutassa kasambujàtassa yaü amuü mahan- taü aggikkhandhaü ...pe... upanipajjeyya và. Taü kissa hetu? Tato-nidànaü hi so, bhikkhave, maraõaü và ni- gaccheyya maraõamattaü và dukkhaü, na tv' eva tappaccayà kàyassa bhedà paraü maraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü uppajjeyya. Ya¤ ca kho so, bhikkhave, dussãlo ...pe... kasambujàto khattiyaka¤¤aü và ...pe... upanipajjeyya và, taü hi tassa, bhikkhave, hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàya, kàyassa bhedà paraü maraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü uppajjatã ti. Evaü aggikkhandhåpamàya itthipañibaddhaü pa¤cakà- maguõaparibhogapaccayaü dukkhaü dassetvà, eten' ev- åpàyena\<*<2>*>/:- taü kiü ma¤¤atha, bhikkhave? katamaü nu kho varaü? yaü balavà puriso daëhàya vàëarajjuyà ubho janghà veñhetvà ghaüseyya, sà chaviü chindeyya, chaviü chetvà cam- maü chindeyya, cammaü chetvà maüsaü chindeyya, maüsaü chetvà nahàruü chindeyya, nahàruü chetvà aññhiü chindeyya, aññhiü chetvà aññhimi¤jaü àhacca tiññheyya, yaü và khattiya- mahàsàlànaü và bràhmaõamahàsàlànaü và gahapatimahàsà- lànaü và abhivàdanaü sàdiyeyyà ti ca? Taü kiü ma¤¤atha, bhikkhave? Katamaü nu kho varaü yaü balavà puriso tiõ- hàya sattiyà teladhotàya paccorasmiü pahareyya, yaü và khattiyamahàsàlànaü và bràhmaõamahàsàlànaü và gahapati- mahàsàlànaü và a¤jalikammaü sàdiyeyyà ti ca? . . . Taü\<*<3>*>/ kiü ma¤¤atha, bhikkhave? katamaü nu kho varaü? yaü balavà puriso tattena ayopaññena àdittena sampajjalitena sajo- tibhåtena kàyaü sampaliveñheyya, yaü và khattiya-bràhmaõa- gahapati-mahàsàlànaü và saddhàdeyyaü cãvaraü paribhu¤- jeyyà ti ca? . . . Taü\<*<4>*>/ kiü ma¤¤atha, bhikkhave? katamaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh -påtissa. Bhm -påtikassa. 2 A. iv, 129. 3 Ibid. 130. 4 Ibid. 131. >/ #<[page 056]># %<56 I. Sãlaniddeso>% nu kho varaü? yaü balavà puriso tattena ayosankunà àdit- tena sampajjalitena sajotibhåtena mukhaü vivaritvà tattaü lohaguëaü àdittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü mukhe pakkhi- peyya, taü tassa oññham pi óaheyya, mukham pi, jivham pi, kaõñham pi, udaram pi óaheyya, antam pi, antaguõam pi àdàya adhobhàgaü nikkhameyya, yaü và khattiya-bràhmaõa- gahapati-mahàsàlànaü và saddhàdeyyaü piõóapàtaü paribhu¤- jeyyà ti ca? . . . Taü\<*<1>*>/ kiü ma¤¤atha, bhikkhave? katamaü nu kho varaü? yaü balavà puriso sãse và gahetvà khandhe và gahetvà tattaü ayoma¤caü và ayopãñhaü và àdittaü sampajjalitaü sajoti- bhåtaü abhinisãdàpeyya và abhinipajjàpeyya và, yaü và khattiya-bràhmaõa-gahapati-mahàsàlànaü và saddhàdeyyaü ma¤capãñhaü paribhu¤jeyyàti ca? . . . Taü\<*<2>*>/ kiü ma¤¤atha, bhikkhave? katamaü nu kho varaü? yaü balavà puriso ud- dha-\<*<3>*>/pàdaü adhosiraü gahetvà tattàya lohakumbhiyà\<*<4>*>/ pakkhi- peyya àdittàya sampajjalitàya sajotibhåtàya, so tattha pheõud- dehakaü\<*<5>*>/ paccamàno sakim pi uddhaü gaccheyya, sakim pi adho gaccheyya, sakim pi tiriyaü gaccheyya, yaü và khattiya- bràhmaõa-gahapati-mahàsàlànaü và saddhàdeyyaü vihàraü paribhu¤jeyyà ti? cà ti imàhi vàëarajju-tiõhasatti-ayopañña- ayoguëa-ayoma¤ca-ayopãñha-ayokumbhã-\<*<6>*>/upamàhi abhivàda- na-a¤jalikamma-cãvarapiõóapàta-ma¤ca-pãñha-vihàra pari- bhogapaccayaü dukkhaü dassesi. Tasmà:- Aggikkhandhàlingana-dukkhàdhika-dukkhakañukapha- laü\<*<7>*>/ avijahato kàmasukhaü, sukhaü kuto bhinnasãlassa? Abhivàdanasàdiyane\<*<8>*>/ kiü nàma sukhaü vipannasãlassa, daëhavàëarajjughaüsana-dukkhàdhika-dukkhabhàgissa\<*<9>*>/? \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. iv, 132. 2 Ibid. 133. 3 Bhm uddhaü. 4 Bhm ayokumbhiyà. 5 Bhm -uddehahaü. 6 So all editions; see above. 7 Sb -dukkhàtidukkhaü kañukaü phalaü. 8 Bhm -sàdane. 9 Sb dukkhàtidukkhabhàgiyassa. >/ #<[page 057]># %< 6. Ko sankileso? 7. Kiü vodànaü? 57>% Saddhànaü a¤jalikamma sàdiyane\<*<1>*>/ kiü sukhaü asãlassa sattippahàra\<*<2>*>/-dukkhàdhimattadukkhassa yaü hetu? Cãvaraparibhogasukhaü kiü nàma asaüyatassa\<*<3>*>/, yena ciraü anubhavitabbo\<*<4>*>/ niraye jalita-ayopaññasam- phasso\<*<5>*>/? Màdhuro pi piõóapàto halàhalavisåpamo\<*<6>*>/ asãlassa, àdittà gilitabbà\<*<7>*>/ ayoguëà yena cirarattaü. Sukhasammato pi dukkho asãlino ma¤capãñhaparibhogo, yaü bàdhissanti ciraü jalita-ayoma¤capãñhàni\<*<8>*>/. Dussãlassa vihàre saddhàdeyyamhi kà nivàsarati? jalitesu nivasitabbaü yena ayokumbhimajjhesu. Sankass-arasamàcàro kasambujàto avassuto pàpo; antopåtãti ca yaü nindanto àha lokagaru. Dhã! jãvitaü\<*<9>*>/ asa¤¤atassa,\<*<10>*>/ tassa samaõa [jana\<*<11>*>/] vesa- dhàrissa: assamaõassa upahataü chatamattànaü vahantassa. Gåthaü viya, kuõapaü viya, maõóanakàmà vivajjayan- tãdha; yaü nàma sãlavanto, santo kiü jãvitaü tassa? Sabbabhayehi amutto, mutto sabbehi adhigamasukhehi, supihitasaggadvàro apàyamaggaü samàråëho. Karuõàya vatthubhåto, karuõikajanassa nàma ko a¤¤o? dussãlasamo dussãlatàya iti bahuvidhà pi dosà ti. Evam àdinà paccavekkhaõena sãlavipattiyaü àdãnava- dassanaü vuttappakàraviparãtato sãlasampattiyaü ànisaü- sadassana¤ ca veditabbaü. Api ca \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -sàdane. 2 Sb -paharaõa-. 3 Sbh asa¤¤atassa. 4 Sbh -tabbà. 5 Sbh -samphassà. 6 Sbh haëàhaëa-. 7 Sbh giëi-. 8 Sb -dukkhàni. 9 Sh Dhijjãvitaü. 10 Sbh adha¤¤assa. 11 Sbh omit. >/ #<[page 058]># %<58 I. Sãlaniddeso>% Tassa pàsàdikaü hoti pattacãvaradhàraõaü; pabbajjà saphalà tassa yassa sãlaü sunimmalaü. Attànuvàdàdibhayaü suddhasãlassa bhikkhuno, andhakàraü viya raviü\<*<1>*>/ hadayaü nàvagàhati. Sãlasampattiyà bhikkhu sobhamàno tapovane pabhàsampattiyà cando gagane viya sobhati. Kàyagandho pi pàmojjaü sãlavantassa bhikkhuno karoti api devànaü sãlagandhe kathà va kà? Sabbesaü gandhajàtànaü sampattiü abhibhuyyati\<*<2>*>/, avighàti dasa disà\<*<3>*>/ sãlagandho pavàyati. Appakà\<*<4>*>/ pi katà kàrà, sãlavante mahapphalà hontãti sãlavà hoti påjà sakkàrabhàjanaü. Sãlavantaü na bàdhenti\<*<5>*>/ àsavà diññhadhammikà; samparàyikadukkhànaü målaü khamati sãlavà. Yà manussesu sampatti yà ca devesu sampadà; na sà sampannasãlassa icchato hoti dullabhà. Accantasantà pana yà ayaü nibbànasampadà; mano sampannasãlassa,\<*<6>*>/ tam eva anudhàvati. Sabbasampattimålamhi sãlamhi iti paõóito, anekàkàravokàraü ànisaüsaü vibhàvaye ti. Evaü hi vibhàvayato sãlavipattito ubbijjitvà sãlasampat- tininnaü mànasaü hoti; tasmà yathà vuttaü imaü sãlavi- pattiyà àdãnavaü ima¤ ca sãlasampattiyà ànisaüsaü disvà sabbàdarena sãlaü vodàpetabban ti. Ettàvatà ca: sãle patiññhàya naro sampa¤¤o ti imissà gà- thàya sãlasamàdhipa¤¤amukhena desite Visuddhi-Magge sã- laü tàva paridãpitaü hoti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-Magge Sãlaniddeso nàma pañhamo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh ravi. 2 Sbh abhibhuyya hi. 3 Bhm avighàti disà sabbà. 4 Sh appakam. 5 Bhm bàdhanti. 6 Sbh sampannasãlassa mano. >/ #<[page 059]># %<59>% II DUTIYO PARICCHEDO DHUTANGANIDDESO Idàni yehi appicchatà-santuññhitadãhi guõehi vuttappakà- rassa sãlassa vodànaü hoti, te guõe sampàdetuü, yasmà sa- màdinnasãlena yoginà dhutangasamàdànaü kàtabbaü, evaü hi 'ssa appicchatà-santuññhità-sallekha-pavivekàpacaya-viri- yàrambha-subharatàdiguõasalila-vikkhàlitamalaü sãla¤ c' eva suparisuddhaü bhavissati vatàni ca sampajjissanti. Iti anavajjasãlabbataguõaparisuddha[sabba\<*<1>*>/]samàcàro poràõe ariyavaüsattaye patiññhàya catutthassa bhàvanàràmatàsan- khàtassa ariyavaüsassa ca adhigamàraho bhavissati, tas- mà Dhutangakathaü àrabhissàma. Bhagavatà hi pariccattalokàmisànaü kàye ca jãvite ca anapekkhànaü anulomapañipadaü yeva àràdhetukàmànaü kulaputtànaü terasa dhutangàni anu¤¤àtàni, seyyathãdaü: (1) paüsukålikangaü, (2) tecãvarikangaü, (3) piõóapàtikan- gaü, (4) sàpadànacàrikangaü, (5) ekàsanikangaü, (6) pat- tapiõóikangaü, (7) khalupacchàbhattikangaü, (8) àra¤¤i- kangaü, (9) rukkhamålikangaü, (10) abbhokàsikangaü, (11) sosànikangaü, (12) yathàsanthatikangaü,\<*<2>*>/ (13) nesaj- jikangan ti. Tattha: Atthato lakkhaõàdãhi samàdànavidhànato pabhedato bhedato ca tassa tass' ànisaüsato. Kusalattikato c' eva dhutàdãnaü vibhàgato samàsa-vyàsato càpi vi¤¤àtabbo vinicchayo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 Bm -santhuti- always. >/ #<[page 060]># %<60 II. Dhutanganiddeso>% Tattha atthato ti tàva: (1) rathikàsusànasankàrakåñàdã- naü yattha katthaci paüsånaü upariñhitattà abbhuggatañ- ñhena tesu paüsusu kålam\<*<1>*>/ ivà ti paüsukålaü. Athavà paü- su viya kucchitabhàvaü ulatã ti paüsukålaü, kucchita- bhàvaü gacchatãti vuttaü hoti. Evaü laddhanibbacanassa paüsukålassa dhàraõaü paüsukålaü. Taü\<*<2>*>/ sãlam assàti paüsukåliko. Paüsukålikassa angaü paüsukålikangaü. Angan ti kàraõaü vuccati. Tasmà yena samàdànena so paüsukåliko hoti, tass' etaü adhivacanan ti veditabbaü. (2) Eten' eva nayena sanghàñi uttaràsangha-\<*<3>*>/antaravàsa- kasankhàtaü ticãvaraü sãlam assà ti tecãvariko. Tecãvari- kassa angaü tecãvarikangaü. (3) Bhikkhàsankhàtànaü pana àmisapiõóànaü pàto ti\<*<4>*>/ piõóapàto, parehi dinnànaü piõóànaü patte nipatanan ti vuttaü hoti. Taü piõóapàtaü u¤chati taü taü kulaü upasankamanto gavesatã ti piõóapàtiko. Piõóàya và patituü vatam etassà pi piõóapàtã. Patitun ti carituü. Piõóapàtã eva piõóapàtiko. Tassa\<*<5>*>/ angaü piõóapàtikangaü. (4) Dànaü vuccati avakhaõóanaü. Apetaü dànato ti\<*<4>*>/ apadànaü, anavakhaõóanan ti attho. Saha apadànena sàpadànaü, avakhaõóavirahitaü\<*<6>*>/ anugharan ti vuttaü hoti. Sàpadànaü carituü\<*<7>*>/ idam assa sãlan ti sàpadànacàrã. Sàpa- dànacàrã eva sàpadànacàriko. Tassa\<*<8>*>/ angaü sàpadànacàri- kangaü. (5) Ekàsane bhojanaü ekàsanaü. Taü sãlam assà ti ekàsaniko. Tassa angaü ekàsanikangaü. (6) Dutiyabhàjanassa pañikkhittattà kevalaü ekasmiü yeva patte piõóo pattapiõóo. Idàni pattapiõóagahaõe\<*<9>*>/ patta- piõóasa¤¤aü katvà, pattapiõóo sãlam assà ti pattapiõóiko. Tassa angaü pattapiõóikangaü. (7) Khalåti pañisedhanatthe\<*<10>*>/ nipàto. Pavàritena satà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm tesu tesu paüsukålam. 2 Sbh repeat paüsukålaü. 3 Bhm -sanga. 4 Sbh omit. 5 Sbh piõóapàtikassa. 6 Bhm avakhaõóarahitaü. 7 Sbh carati. 8 So all editions: Cf. above. 9 Bhm -piõóaggahaõe. 10 Sb pañisedhatthe. >/ #<[page 061]># %< Sàdhàraõakathà 61>% pacchà laddhaü bhattaü pacchàbhattaü nàma. Tassa pacchàbhattassa bhojanaü pacchàbhattabhojanaü. Tasmiü pacchàbhattabhojane pacchàbhattasa¤¤aü katvà, pacchà- bhattaü silam assà ti pacchàbhattiko. Na pacchàbhattiko khalupacchàbhattiko, samàdànavasena pañikkhittà ti ritta- bhojanass' etaü namaü. Aññhakathàyaü pana vuttaü khalåti ekosakuõiko\<*<1>*>/; so mukhena phalaü gahetvà tasmiü patite puna a¤¤aü na khàdati, tàdiso ayan ti khalupacchà- bhattiko. Tassa angaü khalupacchàbhattikangaü. (8) Ara¤¤e nivàso sãlam assà ti àra¤¤iko. Tassa angaü àra¤¤ikangaü. (9) Rukkhamåle nivàso rukkhamålaü. Taü sãlam assà ti rukkhamåliko. Rukkhamålikassa angaü rukkhamålikangaü. (10,11) Abbhokàsika-sosànikangesu pi es' eva nayo. (12) Yad eva santhataü yathà-santhataü, idaü tuyhaü pàpuõàtã ti evaü pañhamaü uddiññhasenàsanass' etaü adhi- vacanaü. Tasmiü yathà santhate viharituü sãlam assà ti yathà santhatiko. Tassa angaü yathà-santhatikangaü. (13) Sayanaü pañikkhipitvà nisajjàya viharituü sãlam assà ti nesajjiko. Tassa angaü nesajjikangaü. Sabbàn' eva pan' etàni tena tena samàdànena dhutakile- sattà dhutassa bhikkhuno angàni, kilesadhunanato và dhutan ti laddhavohàraü ¤àõaü angaü etesan ti dhutangàni. Atha và dhutàni ca tàni pañipakkhaniddhunanato angàni ca pañipattiyà ti pi dhutangàni. Evaü tàv' ettha atthato vi¤¤àtabbo vinicchayo. Sabbàn' eva pan' etàni samàdànacetanà-lakkhaõàni\<*<2>*>/. Vuttam pi c' etaü [Aññhakathàyaü]\<*<3>*>/: yo samàdiyati, so puggalo. Yena samàdiyati, cittacetasikà ete dhammà. Yà samàdànacetanà, taü dhutangaü. Yaü pañikkhipati, taü vatthå ti. Sabbàn' eva ca loluppavidhaüsanarasàni, nillo- luppabhàvapaccupaññhanàni, appicchatàdi ariyadhammapa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -sakuõo. 2 Sh Lakkhaõàdãhãti:- sabbàn' eva pan' etàni cetanàlak- khaõàni. 3 Sh Bhm omit; Sh in fn., only refers euotation to Mahà- aññhakathà. >/ #<[page 062]># %<62 II. Dhutanganiddeso>% daññhànàni. Evam ettha lakkhaõàdãhi veditabbo vinic- chayo. Samàdànavidhànato\<*<1>*>/ ti àdisu pana pa¤casu sabbàn' eva dhutangàni, dharamàne Bhagavati, Bhagavato va santike samàdàtabbàni; parinibbute mahàsàvakassa santike. Tas- miü asati, khãõàsavassa . . . anàgàmissa . . . sakadàgà- missa . . . sotàpannassa . . . tipiñakassa . . . dvipiñakassa . . . ekapiñakassa . . . ekasangãtikassa . . . ekàgamassa . . . aññhakathàcariyassa; tasmiü asati dhutangadharassa; tasmim pi asati cetiyangaõaü sammajjitvà ukkuñikaü nisãditvà, sammàsambuddhassa santike vadantena viya samàdàtab- bàni. Api ca sayam pi samàdàtuü vaññati eva. Ettha ca Cetiyapabbate dve bhàtikattherànaü jeññhakabhàtu\<*<2>*>/ dhutan- gappicchatàya vatthu kathetabbaü. Ayaü tàva sàdhàraõakathà. 1. Paüsukålikangaü Idàni ekekassa samàdànavidhànappabhedabhedànisaüse vaõõayissàma. Paüsukålikangaü tàva: gahapatidànacãvaraü pañikkhipà- mi, paüsukålikangaü samàdiyàmã ti imesu dvãsu vacanesu a¤¤atarena samàdinnaü hoti. Idaü tàv' ettha samàdànaü. Evaü samàdinnadhutangena pana tena sosànikaü, pàpaõi- kaü, rathiyacoëaü, sankàracoëaü, sotthiyaü, nahànacoëaü, titthacoëaü, gatapaccàgataü, aggidaóóhaü,\<*<3>*>/ gokhàyitaü, upacikàkhàyitaü, undårakhàyitaü, antacchinnaü, dasacchin- naü,\<*<4>*>/ dhajàhañaü, thåpacãvaraü, samaõacãvaraü, àbhise- kikaü, iddhimayaü, panthikaü, vàtàhañaü, devadattiyaü, sàmuddikan\<*<5>*>/ ti, etesu a¤¤ataraü cãvaraü gahetvà phàletvà dubbalaññhànaü pahàya thiraññhànàni dhovitvà cãvaraü katvà poràõaü gahapaticãvaraü apanetvà paribhu¤jitabbaü. Tattha sosànikan ti susàne patitakaü. Pàpaõikan ti àpaõadvàre patitakaü. Rathiyacoëan ti pu¤¤atthikehi vàta- pànantarena\<*<6>*>/ rathikàya chaóóitacoëakaü. Sankàracoëan ti \<-------------------------------------------------------------------------- 1 See above, p. 59. 2 Sbh jeññhabhàtu. 3 Bhm -óaóóhaü. 4 Bhm dasà-. 5 Sb sàmuddiyan. 6 Sbh vàtapànadvàrena. >/ #<[page 063]># %< 1. Paüsukålikangaü 63>% sankàraññhàne chaóóitacoëakaü. Sotthiyan ti gabbhamalaü pu¤chitvà chaóóitavatthaü. Tissàmaccamàtà kira satag- ghanakena vatthena gabbhamalaü pu¤chàpetvà: paüsu- kålikà gaõhissantãti Tàëaveëimagge chaóóàpesi; bhikkhå jiõõakaññhànattham eva ganhanti. Nahànacoëan ti yaü bhåtavejjehi sasãsaü nahàpitvà\<*<1>*>/ kàëakaõõikacoëan\<*<2>*>/ ti chaó- óetvà gacchanti. Titthacolan ti nahànatitthe\<*<3>*>/ chaóóitapilo- tikà.\<*<4>*>/ Gatapaccàgatan ti yaü manussà susànaü gantvà paccàgatà nahatvà chaóóenti. Aggidaóóhan ti agginà daó- óhappadesaü, taü hi manussà chaóóenti. Gokhàyitàdãni pàkañàn' eva; tàdisàni pi hi manussà chaóóenti. Dhajàha- ñan ti nàvaü àråhantà dhajaü bandhitvà àråhanti, taü tesaü dassanàtikkame gahetuü vaññati. Yam pi yuddha- bhåmiyaü dhajaü bandhitvà ñhapitaü, taü dvinnam pi senànaü gatakàle gahetuü vaññati. Thåpacãvaran ti vam- mikaü parikkhipitvà balikammaü\<*<5>*>/ kataü. Samaõacãvaran ti bhikkhu santakaü. âbhisekikan ti ra¤¤o abhisekaññhàne chaóóitacãvaraü. Iddhimayan ti ehi bhikkhu-cãvaraü. Pan- thikan ti antaràmagge patitakaü yaü pana sàmikànaü satisammosena patitaü, taü thokaü rakkhitvà gahetabbaü. Vàtàhañan ti vàtena haritvà dåre pàtitaü. Taü pana sàmike apassante gahetuü vaññati. Devadattiyan ti yaü Anurud- dhattherassa viya devatàhi dinnakaü.\<*<6>*>/ Sàmuddikan ti samuddavãcãhi thale ussàritaü\<*<7>*>/ yaü pana sanghassa demà ti dinnaü coëakabhikkàya và caramànehi laddhaü, na taü paüsukålaü. Bhikkhudattiye pi yaü vassaggena gàhetvà và dãyyati,\<*<8>*>/ senàsanacãvaraü và hoti, na taü paüsukålaü, no gàhàpetvà dinnam eva paüsukålaü. Tatràpi yaü dàya- kehi bhikkhussa pàdamåle nikkhittaü, tena pana bhikkhunà paüsukålikassa hatthe ñhapetvà dinnaü, taü ekato suddhikaü nàma. Yaü bhikkhuno hatthe ñhapetvà dinnaü, tena pana pàdamåle ñhapitaü, tam pi ekato suddhikam. Yaü bhik- khuno pi pàdamåle ñhapitaü, tenàpi tath' eva dinnaü, taü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb nahàpità. 2 Sbh kàlakaõõicoëan. 3 Sbh sinànatitthe. 4 Sh pilotikaü. 5 Sbh balikamma-. 6 Dhp. Comy. ii, 173 f. 7 Sbh ussàditaü. 8 Bhm dãyati; but see below, p. 68. >/ #<[page 064]># %<64 II. Dhutanganiddeso>% ubhato suddhikaü. Yaü hatthe ñhapetvà laddhaü, hatthe yeva ñhapitaü, taü anukkaññhacãvaraü nàma. Iti imaü paüsukålabhedaü ¤atvà paüsukålikena cãvaraü paribhu¤- jitabban ti idam ettha vidhànaü. Ayaü pana pabhedo:- tayo paüsukålikà: ukkaññho, maj- jhimo, mudåti. Tattha sosànikaü yeva gaõhanto ukkaññho hoti. Pabbajito gaõhissatã ti\<*<1>*>/ ñhapitakaü gaõhanto majjhimo. Pàdamåle ñhapetvà dinnakaü gaõhanto mudå ti. Tesu yassa kassaci attano ruciyà khantiyà gihãhi\<*<2>*>/ dinnakaü sàditak- khaõe dhutangaü bhijjati. Ayam ettha bhedo. Ayaü pan' ànisaüso:- paüsukålacãvaraü nissàya pabbajjà ti\<*<3>*>/ vacanato nissayànuråpapañipattisabbhàvo, pañhame ari- yavaüse patiññhànaü, àrakkhadukkhàbhàvo, aparàyatta- vuttità, corabhayena abhayatà, paribhogataõhàya abhàvo, samaõasàruppaparikkhàratà. App [aggh] àni\<*<4>*>/ c' eva sulabhàni ca tani ca anavajjànã ti Bhagavatà saüvaõõitapaccayatà,\<*<5>*>/ pàsàdikatà, appicchatàdãnaü phalanipphatti, sammàpañi- pattiyà anubråhanaü, pacchimàya janatàya diññhànugatiü\<*<6>*>/ àpàdanan ti. Màrasena vighàtàya paüsukåladharo yati, sannaddhakavaco yuddhe khattiyo viya sobhati. Pahàya kàsikàdãni varavatthàni dhàritaü, yaü lokagarunà ko taü paüsukålaü na dhàraye? Tasmà hi attano bhikkhu pañi¤¤aü samanussaraü yogàcàrànukulamhi paüsukåle rato siyà ti. Ayaü tàva paüsukålikange samàdànavidhànappabhedabhedà- nisaüsavaõnanà. 2. Tecãvarakangaü Tad-anantaraü pana tecãvarikangaü: catutthakacãvaraü pañikkhipàmi, tecãvarikangaü samàdiyàmã ti imesaü a¤¤ata- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh Pabbajità ganhissantã ti. 2 Bhm gihi. 3 Vin. Mahàvagga, `Pabbajjàkhandhaka.' 4 A. ii, 26. Sbh. Appàni. 5 Sbh -appaccayatà. 6 Bhm diññhànugati-. >/ #<[page 065]># %< 2. Tecãvarakangaü 65>% ravacanena samàdinnaü hoti. Tena pana tecãvarikena cãvaradussaü labhitvà, yàva aphàsubhàvena\<*<1>*>/ kàtuü và na sakkoti, vicàrakaü\<*<2>*>/ và na labhati, såci-àdisu và yaü ki¤ci\<*<3>*>/ na sampajjati tàva nikkhipitabbaü; nikkhittapaccayà doso n' atthi. Rajitakàlato pana paññhàya\<*<4>*>/ nikkhipituü na vaññati; dhutangacoro nàma hoti. Idam assa vidhànaü. Pabhedato pana ayam pi tividho hoti.\<*<5>*>/ Tattha ukkaññhe- na rajanakàle pañhamaü antaravàsakaü và uttaràsangaü và rajitvà taü nivàsetvà itaraü rajitabbaü; taü pàrupitvà sanghàñi rajitabbà; sanghàñiü pana nivàsetuü na vaññati. Idam assa gàmantasenàsane vattaü. âra¤¤akena\<*<6>*>/ pana dve ekato dhovitvà rajituü vaññati. Yathà pana ka¤ci\<*<7>*>/ disvà sakkoti kàsàvaü àkaóóhitvà upari kàtuü, evaü àsanne ñhàne nisãditabbaü. Majjhimassa pana rajanasàlàyaü raja- nakàsàvaü nàma hoti, taü nivàsetvà và pàrupitvà và raja- nakammaü kàtuü vaññati. Mudukassa sabhàgabhikkhånaü cãvaràni nivàsetvà và parupitvà và rajanakammaü kàtuü vaññati. Tatraññhakapaccattharaõam pi tassa vaññati, pariharituü pana na vaññati. Sabhàgabhikkhånaü cãvaram pi antaran- tarà paribhu¤jituü vaññati. Dhutanga-tecãvarikassa pana catutthaü vattamànaü aüsakàsàvam eva vaññati; ta¤ ca kho vitthàrato vidatthi dãghato ti hattham eva vaññati. Imesaü pana tiõõam pi catutthakacãvaraü sàditakkhaõe yeva dhutangaü bhijjati. Ayam ettha bhedo. Ayaü pan' ànisaüso:- tecãvariko bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàrikena cãvarena; ten' assa pakkhino viya samàdày' eva gamanaü, appasamàrambhatà, vatthasannidhiparivaj- janaü, sallahukavuttità, atirekacãvaraloluppappahànaü\<*<8>*>/, kappiye pi mattakàrità\<*<9>*>/ sallekhavuttità, appicchatàdãnaü phalanipphattã ti evam àdayo guõà sampajjanti\<*<10>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm aphàsuka-. 2 Sb vicàraõakaü. 3 Sbh và 'ssa ki¤ci. 4 Sh patthàya pana. 5 Cf. above, p. 64. 6 Bh àra¤¤ake; Bm ara¤¤ake. 7 Bhm ki¤ci. 8 Sh -pahàõaü. 9 Bhm mattakàritàya. 10 Bhm sampajjantãti. I. 5 >/ #<[page 066]># %<66 II. Dhutanganiddeso>% Atirekavatthataõhaü pahàya sannidhivivajjito dhãro; santosasukharasa¤¤å ticãvaradharo bhavati yogã. Tasmà sapattacaraõo pakkhã va sacãvaro va yogivaro, Sukham anuvicaritukàmo cãvaraniyame ratiü kayirà ti. Ayaü tecãvarikange samàdànavidhànappabhedabhedànisaüsa- vaõõanà. 3. Piõóapàtikangaü (3) Piõóapàtikangam pi: atirekalàbhaü pañikkhipàmi, piõ- óapàtikangaü samàdiyàmã ti imesaü a¤¤ataravacanena samàdinnaü hoti. Tena pana piõóapàtikena sanghabhattaü, uddesabhattaü, nimantanabhattaü, salàkabhattaü, pakkhikam, uposathikaü, pàñipadikaü, àgantukabhattaü, gamikabhattaü, gilànabhattaü, gilànupaññhàkabhattaü, vihàrabhattaü, dhura- bhattaü, vàrakabhattan ti etàni cuddasabhattàni na sàditab- bàni. Sace pana: sanghabhattaü gaõhathà ti àdinà nayena avatvà: amhàkaü gehe sangho bhikkhaü gaõhàti,\<*<1>*>/ tumhe pi bhikkhaü gaõhathà ti vatvà dinnàni honti, tàni sàdituü vaññanti. Sanghato niràmisasalàkà pi vihàre pakkabhattam pi vaññati yevàti idam assa vidhànaü. Pabhedato pana ayam pi tividho hoti. Tattha ukkaññho purato pi pacchato pi àhañabhikkham pi gaõhàti, bahidvàre\<*<2>*>/ ñhatvà pattaü gaõhantànam pi deti, pañikkamanaü àharitvà dinnabhikkham pi gaõhàti; taü divasaü pana nisãditvà bhikkhaü na gaõhàti. Majjhimo taü divasaü nisãditvà pi gaõhàti; svàtanàya pana nàdhivàseti. Muduko svàtanàya pi pun divasàya pi bhikkhaü adhivàseti. Te ubho pi serivi- hàrasukhaü na labhanti, ukkaññho pana labhati. Ekasmiü kira gàme ariyavaüso hoti, ukkaññho itare àha:- àyàm',\<*<3>*>/ àvuso, dhammasavanàyà ti. Tesu eko:- eken' amhi, bhante, manussena nisãdàpito ti àha. Aparo:- mayà, bhante, svà- tanàya ekassa bhikkhà adhivàsità ti evaü te ubho pi pari- hãnà. Itaro pàto va piõóàya caritvà gantvà dhammarasaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm gaõhàtu. 2 Bm sadvàre; Sh pattadvàre; but see p. 68. 3 Bm gacchàm'. >/ #<[page 067]># %< 3. Piõóapàtikangaü 67>% pañisaüvedesi. Imesaü pana tiõõam pi sanghabhattàdi atirekalàbhaü sàditakkhaõe va dhutangaü bhijjati. Ayam ettha bhedo. Ayaü pan' ànisaüso:- piõóiyàlopabhojanaü nissàya pabbajjà ti\<*<1>*>/ vacanato nissayànuråpapañipattisambhàvo, du- tiye ariyavaüse patiññhànaü, aparàyattavuttità: app [aggh] àni c' eva sulabhàni ca tàni ca anavajjànã ti\<*<2>*>/ Bhagavatà saüvaõõi- tapaccayatà, kosajjanimmaddanatà,\<*<3>*>/ parisuddhàjãvatà, se- khiyapañipattipåraõaü, aparaposità, parànuggahakiriyà, mànappahànaü, rasataõhànivàraõaü, gaõabhojana-param- parabhojana-càrittasikkhàpadehi anàpattità, appicchatà- dãnaü anulomavuttità, sammàpañipattibråhanaü, pacchimà janatànukampanan ti. Piõóiyàlopasantuññho, aparàyattajãviko, pahãnàhàraloluppo hoti càtuddiso yati. Vinodayati kosajjaü àjãvassa visujjhati, tasmà hi nàtima¤¤eyya bhikkhàcariyaü sumedhaso. Evaråpassa hi:- Piõóapàtikassa bhikkhuno attabharassa ana¤¤aposino, devà pihayanti tàdino, no ce làbhasilokanissito ti. Ayaü piõóapàtikange samàdànavidhànappabhedabhedàni- saüsavaõõanà. 4. Sapadànacàrikangaü Sapadànacàrikangam pi: loluppacàraü pañikkhipàmi, sapa- dànacàrikangaü samàdiyàmã ti imesaü a¤¤ataravacanena samàdinnaü hoti. Tena pana sapadànacàrikena gàmadvàre ñhatvà parissayàbhàvo sallakkhetabbo. Yassà racchàya và gàme và parissayo hoti, taü pahàya, a¤¤attha carituü vaññati. Yasmiü gharadvàre và racchàya và gàme và ki¤ci na labhati, agàmasa¤¤aü katvà gantabbaü. Yattha ki¤ci labhati, taü pahàya gantuü na vaññati. Iminà ca bhikkhunà kàlataraü pavisitabbaü, evaü hi aphàsukaññhànaü pahàya a¤¤attha \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vin. i, 58. 2 A. ii, 26. 3 Sb -nimmathanatà. >/ #<[page 068]># %<68 II. Dhutanganiddeso>% gantuü sakkhissati. Sace pan' assa vihàre dànaü dentà antaràmagge và àgacchantà manussà pattaü gahetvà piõóa- pàtaü denti vaññati. Iminà ca maggaü gacchantenàpi bhikkhàcàravelàyaü. sampattagàmaü anatikkamitvà cari- tabbam eva. Tattha alabhitvà và thokaü labhitvà và gàmapañipàñiyà caritabban ti idam assa vidhànaü. Pabhedato pana ayam pi tividho hoti. Tattha ukkaññho purato àhañabhikkham pi pacchato àhañabhikkham pi pañik- kamanaü àharitvà diyyamànam\<*<1>*>/ pi na gaõhàti, sadvàre\<*<2>*>/ pana pattaü vissajjeti. Imasmiü hi dhutange Mahàkassa- pattherena sadiso nàma n' atthi, tassa pi pattavissaññhaññhà- nam eva pa¤¤àyati. Majjhimo purato và pacchato và àhañam pi pañikkamanaü àhañam pi gaõhàti, sadvàre\<*<2>*>/ pi pattaü vissajjeti, na pana bhikkhaü àgamayamàno nisãdati. Evaü so ukkaññhapiõóa- pàtikassa anulometi. Muduko taü divasaü nisãditvà àgameti. Imesaü pana tiõõam pi loluppacàre uppannamatte dhutan- gaü bhijjati. Ayam ettha bhedo. Ayaü pan' ànisaüso:- kulesu niccanavakatà, candåpa- matà, kulamaccherappahànaü,\<*<3>*>/ samànànukampità, kulåpa- kàdãnavàbhàvo avhànànabhinandanà,\<*<4>*>/ abhihàrena anatthi- katà, appicchatàdãnaü anulomavuttità ti. Candåpamo niccanavo kulesu amaccharã sabbasamànukampo kulåpakàdãnava-vippamutto hotãdha bhikkhu sapadànacàrã. Loluppacàra¤ ca pahàya\<*<5>*>/ tasmà, okkhittacakkhå yugamattadassã, àkankhamàno bhuvi sericàraü careyya dhãro sapadànacàran ti. Ayaü sapadànacàrikange samàdànavidhànappabhedabhedàni- saüsavaõõanà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh dãya-; but see p. . 2 Sbh pattadvàre. None reads bahi dvàre as before, p. 66. 3 Sh -pahàõaü, as always; but cf. p. 705. 4 Sh avhaõa-. 5 Bhm -càraü supahàya. >/ #<[page 069]># %< 5. Ekàsanikangaü 69>% 5. Ekàsanikangaü Ekàsanikangam pi: nànàsanabhojanaü pañikkhipàmi, ekà- sanikangaü samàdiyàmã ti imesaü a¤¤ataravacanena samà- dinnaü hoti. Tena pana ekàsanikena àsanasàlàyaü nisã- dantena theràsane anisãditvà:- idaü mayhaü pàpuõissatãti patiråpaü àsanaü sallakkhetvà nisãditabbaü. Sac' assa vippakate bhojane àcariyo và upajjhàyo và àgacchati, uññhàya vattaü kàtuü vaññati. Tipiñaka-Cåëàbhayatthero pan' àha:- àsanaü và rakkheyya bhojanaü và, aya¤ ca vip- pakatabhojano, tasmà vattaü karotu, bhojanaü pana mà bhu¤jatåti idam assa vidhànaü. Pabhedato pana ayam pi tividho hoti. Tattha ukkaññho appaü và hotu bahu và, yamhi bhojane hatthaü otàreti, tato a¤¤aü gaõhituü na labhati. Sace pi manussà:- therena na ki¤ci bhuttan ti sappi-àdãni àharanti, bhesajjattham eva vaññanti, na àhàratthaü. Majjhimo yàva patte bhattaü na khãyati, tàva a¤¤aü gaõhituü labhati; ayaü hi bhojanapari- yantiko nàma hoti. Muduko yàva àsanà na vuññhàti, tàva bhu¤jituü labhañi; so hi udakapariyantiko và hoti, yàva pattadhovanaü na gaõhàti, tàva bhu¤janato; àsanapariyanti- ko và, yàva na vuññhàti, tàva bhu¤janato. Imesaü pana tiõõam pi nànàsanabhojanaü bhuttakkhaõe dhutangaü bhijjati. Ayam ettha bhedo. Ayaü pan' ànisaüso:- appàbàdhatà, appàtankatà, lahuñ- ñhànaü, balaü, phàsuvihàro, anatirittapaccayà\<*<1>*>/ anàpatti, rasataõhà vinodanaü, appicchatàdãnaü anulomavuttità ti. Ekàsanabhojane rataü\<*<2>*>/ na yatiü bhojanapaccayà rujà, visahanti rase aloluppo\<*<3>*>/ pariyàpeti\<*<4>*>/ na kammam attano. Iti phàsuvihàrakàraõe sucisallekharatupasevite, janayetha visuddhamànaso ratim ekàsanabhojane, yatã ti\<*<5>*>/. Ayaü ekàsanikange samàdànavidhànappabhedabhedànisaüsa- vaõõanà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh anatirittappaccayà. 2 Bhm ratiü. 3 Sbh alolupo. 4 Sbh parihàpeti. 5 Sb sadàti; but cf. pp. 64, 67, 69, 73 f. >/ #<[page 070]># %<70 II. Dhutanganiddeso>% 6. Pattapiõóikakangaü Pattapiõóikangam pi: dutiyabhàjanaü patikkhipàmi, patta- piõóikangaü samàdiyàmã ti imesaü a¤¤ataravacanena samà- dinnaü hoti. Tena pana pattapiõóikena yàgupànakàle bhàjane ñhapetvà vya¤jane laddhe vya¤janaü và pañhamaü khàditabbaü, yàgu và pàtabbà. Sace pana yàgu yaü pak- khipati, påtimajjhakàdimhi vya¤jane pakkhitte, yàgupañi- kålà\<*<1>*>/ hoti, appañikålam eva ca katvà paribhu¤jituü vaññati; tasmà tathàråpaü vya¤janaü sandhàya idaü vuttaü. Yaü pana madhusakkaràdikaü appañikålaü hoti, taü pakkhipi- tabbaü. Gaõhantena ca pamàõayuttam eva gaõhitabbaü. âmakasàkaü hatthena gahetvà khàdituü vaññati. Tathà pana akatvà patte yeva pakkhipitabbaü, dutiyabhàjanassa\<*<2>*>/ pana pañikkhittattà a¤¤aü rukkhapaõõam pi na vaññatã ti idam assa vidhànaü. Pabhedato pana ayam pi tividho hoti. Tattha ukkaññhassa a¤¤atra ucchukhàdanakàlà kacavaram pi chaóóetuü na vaññati, odanapiõóamacchamaüsapåve pi bhinditvà khàdituü na vaññati. Majjhimassa ekena hatthena bhinditvà khàdituü vaññati. Hatthayogã nàm' esa. Muduko pana pattayogã nàma hoti. Tassa yaü sakkà hoti patte pakkhipituü, taü\<*<3>*>/ sabbaü hatthena và dantehi và bhinditvà khàdituü vaññati. Imesaü pana tiõõam pi dutiyabhàjanaü\<*<4>*>/ sàditakkhaõe dhutangaü bhijjati. Ayam ettha bhedo. Ayaü pan' ànisaüso:- nànàrasataõhàvinodanaü, atric- chatàya pahànaü,\<*<5>*>/ àhàre payojanamattadassità, thàlakàdi- haraõakhedàbhàvo,\<*<6>*>/ avikkhittabhojità, appicchatàdãnaü anulomavuttità ti. Nànàbhàjanavikkhepaü hitvà okkhittalocana, khaõanto viya målàni rasataõhàya subbato. Saråpaü viya santuññhiü, dhàrayanto sumànaso; paribhu¤jeyya àhàraü ko a¤¤o pattapiõóiko\<*<7>*>/ ti? Ayaü pattapiõóikange samàdànavidhànappabhedabhedànisaü- savaõõanà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh pañikk- always. 2 Sbh dutiyakabhàjanassa. 3 Sb omits. 4 Sbh dutiyakabhàjanaü. 5 So Sh also. Cf. p. 68. 6 Sbh thàlakàdipariharaõa-. 7 Sbh pattapiõóikà. >/ #<[page 071]># %< 7. Khalupacchàbhattikangaü 71>% 7. Khalupacchàbhattikangaü Khalupacchàbhattikangam pi: atirittabhojanaü pañikkhi- pàmi, khalupacchàbhattikangaü samàdiyàmã ti imesaü a¤¤a- taravacanena samàdinnaü hoti. Tena pana khalupacchà- bhattikena pavàretvà puna bhojanaü kappiyaü kàretvà na bhu¤jitabbaü. Idam assa vidhànaü. Pabhedato pana ayam pi tividho hoti. Tattha ukkaññho yasmà pañhamapiõóe pavàraõà nàma n' atthi, tasmiü pana ajjhohariyamàne a¤¤aü pañikkhipato hoti, tasmà evaü pavàrito pañhamapiõóaü ajjhoharitvà dutiyapiõóaü na bhu¤jati. Majjhimo yasmiü bhojane pavàrito, tad eva bhu¤jati. Muduko pana yàva àsanà na vuññhàti tàva bhu¤- jati. Imesaü pana tiõõam pi pavàritànaü kappiyaü kàràpetvà\<*<1>*>/ bhuttakkhaõe dhutangaü bhijjati. Ayam ettha bhedo. Ayaü pan' ànisaüso:- anatirittabhojanàpattiyà dårãbhà- vo,\<*<2>*>/ odarikattàbhàvo, niràmisasannidhità, puna pariyesanàya abhàvo, appicchatàdãnaü anulomavuttità ti. Pariyesanàya khedaü na yàti, na karoti sannidhiü dhãro, odarikattaü pajahati khalupacchàbhattiko yogã. Tasmà sugatappasatthaü santosaguõàdi-vuóóhisa¤ja- nanaü, dose vidhunitukàmo bhajeyya yogã dhutangam idan ti. Ayaü khalupacchàbhattikange samàdànavidhànappabhedabhe- dànisaüsavaõõanà. 8. âra¤¤ikangaü âra¤¤ikangam pi: gàmantasenàsanaü pañikkhipàmi, ara¤¤i- kangaü\<*<3>*>/ samàdiyàmã ti imesaü a¤¤ataravacanena samàdin- naü hoti. Tena pana àra¤¤ikena gàmantasenàsanaü pa- hàya ara¤¤e aruõaü uññhàpetabbaü. Tattha saddhiü upa- càrena gàmo yeva gàmantasenàsanaü. Gàmo nàma yo koci ekakuñiko và anekakuñiko và parikkhitto và aparikkhitto và samanusso và amanusso và antamaso atirekacàtumàsaniviñ- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb kàretvà. 2 Bhm dåra-. 3 Sb àra¤¤akangaü. >/ #<[page 072]># %<72 II. Dhutanganiddeso>% ñho yo koci sattho pi. Gàmåpacàro nàma parikkhittassa gàmassa, sace Anuràdhapurass' eva dve indakhãlà honti, abbhantar' ime indakhãle thitassa [thàma] majjhimassa purisassa leóóupàto.\<*<1>*>/ Tassa lakkhaõaü yathà taruõamanussà attano balaü dassentà\<*<2>*>/ bàhaü pasàretvà leóóuü khipanti, evaü khittassa leóóussa patanaññhànabbhantaran ti Vinayadharà; Suttantikà pana kàkanivàraõaniyàmena\<*<3>*>/ khittassà ti\<*<4>*>/ vadanti. Aparikkhittagàme yaü sabbapaccantimassa gharassa dvàre ñhito màtugàmo bhàjanena udakaü chaóóeti tassa patanañ- ñhànaü gharåpacàro. Tato vuttanayena eko laóóupàto gàmo, dutiyogàmåpacàro. Ara¤¤aü pana, Vinayapariyàyena tàva\<*<5>*>/: ñhapetvà gàma¤ ca gàmåpacàra¤ ca, sabbam etaü ara¤¤an ti vuttaü; Abhidhammapariyàyena\<*<6>*>/ nikkhamitvà bahi indakhãlà sabbam etaü ara¤¤an ti vuttaü. Imasmiü pana, Suttantikapariyàyena\<*<7>*>/ ara¤¤akaü nàma senàsanaü pa¤cadha- nusatikaü pacchiman ti idaü lakkhaõaü, taü àropitena àcariyadhanunà parikkhittassa gàmassa indakhãlato, aparik- khittassa pañhamaleóóupàtato paññhàya yàva vihàraparik- khepà minitvà va vatthapetabbaü. Sace pana vihàro aparikkhitto hoti, yaü sabbapañhamaü senàsanaü và bhattasàlà và dhuvasannipàtaññhànaü và bodhi và cetiyaü và dåre ce pi senàsanato hoti, taü paric- chedaü katvà minitabban ti Vinayatthakathàsu vuttaü. Majjhimatthakathàyaü pana vihàrassà pi gàmass' eva upacàraü nãharitvà ubhinnaü leóóupàtànaü antarà mini- tabban ti vuttaü: idam ettha pamàõaü. Sace pi àsanne gàmo hoti, vihàre ñhitehi mànussakànaü saddo suyyati, pabbatanadã-àdãhi pana antaritattà na sakkà ujuü gantuü; yo tassa pakatimaggo hoti, sace pi nàvàya sa¤caritabbo, tena maggena pa¤cadhanusatikaü gahetab- baü. Yo pana àsannagàmassa angasampàdanatthaü tato tato maggaü pidahati ayaü dhutangacoro hoti. Sace pana ara¤¤ikassa\<*<8>*>/ bhikkhuno upajjhàyo và àcariyo và gilàno hoti, tena ara¤¤e sappàyaü alabhantena gàman- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vin. iii, 46. 2 Sb dassetvà. 3 Sb kàkavàraõa-. 4 Sb okkhittassàti. 5 Vin. ibid.; Bhm -pariyàye. 6 Vibh. 251; Bhm -pariyàye. 7 Bhm -yàye. 8 Sb àra¤¤akassa. >/ #<[page 073]># %< 8. âra¤¤ikangaü 73>% tasenàsanaü netvà upaññhàtabbo. Kàlass' eva pana nik- khamitvà angayuttaññhàne aruõaü uññhàpetabbaü. Sace aruõuññhànavelàyaü tesaü àbàdho vaóóhati, tesaü yeva kiccaü kàtabbaü, na dhutangasuddhikena bhavitab- ban ti idam assa\<*<1>*>/ vidhànaü. Pabhedato pana ayam pi tividho hoti. Tattha ukkaññhena sabbakàlaü ara¤¤e aruõaü uññhàpetabbaü. Majjhimo cat- tàro vassike màse gàmante vasituü labhati; muduko heman- tike pi. Imesaü pana tiõõam pi yathà paricchinne kàle ara¤¤ato àgantvà gàmantasenàsane dhamma[savana]ü\<*<2>*>/ su- õantànaü aruõe uññhite pi dhutangaü na bhijjati. Sutvà gacchantànaü antaràmagge uññhite pi na bhijjati. Sace pana uññhite pi dhammakathike: muhuttaü nipajjitvà gamissàmàti niddàyantànaü aruõaü uññhahati, attano và ruciyà gàmantasenàsane aruõaü uññhàpenti, dhutangaü bhijjatã ti ayam ettha bhedo. Ayaü pan' ànisaüso:- àra¤¤iko\<*<3>*>/ bhikkhu ara¤¤asa¤¤am manasikaronto bhabbo aladdhaü và samàdhiü pañiladdhuü, laddhaü và rakkhituü, satthà pi 'ssa attamano hoti. Yath'- àha:- tenà 'haü, Nàgita, tassa bhikkhuno attamano homi ara¤- ¤avihàrenà\<*<4>*>/ ti. Pantasenàsanavàsino c' assa asappàyaråpà- dayo cittaü na vikkhipanti, vigatasantàso hoti, jãvitanikantiü jahàti,\<*<5>*>/ pavivekasukharasaü assàdeti, paüsukålikàdibhàvo pi c' assa patiråpo hotã ti. Pavivitto asaüsaññho pantasenàsane rato, àràdhayanto nàthassa vanavàsena mànasaü. Eko ara¤¤e nivasaü yaü sukhaü labhate yati, rasaü tassa na vindanti api devà sa-indakà. Paüsukåla¤ ca eso va, kavacaü viya dhàrayaü, ara¤¤asangàmagato avasesadhutà yudho. Samattho na cirass' eva jetuü Màraü sa-vàhanaü, tasmà ara¤¤avàsamhi ratiü kayiràtha paõóito ti. Ayam àra¤¤ikange samàdànavidhànappabhedabhedànisaüsa- vaõõanà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bm ettha. 2 Sbh dhammaü. 3 Sb àra¤¤ako. 4 A. iii, 343. 5 Bhm jahati. >/ #<[page 074]># %<74 II. Dhutanganiddeso>% 9. Rukkhamålikangaü (9) Rukkhamålikangam pi: channaü pañikkhipàmi, ruk- khamålikangaü samàdiyàmã ti imesaü a¤¤ataravacanena samàdinnaü hoti. Tena pana rukkhamålikena sãmantarika- rukkhaü cetiyarukkhaü niyyàsarukkhaü phalarukkhaü vaggulirukkhaü susirarukkhaü vihàramajjhe ñhitarukkhan ti ime rukkhe vivajjetvà vihàrapaccante ñhitarukkho gahetab- bo ti idam assa\<*<1>*>/ vidhànaü. Pabhedato pana ayam pi tividho hoti. Tattha ukkaññho yathàrucitaü rukkhaü gahetvà pañijaggàpetuü na labhati. Pàdena paõõa [ka\<*<2>*>/] sañaü apanetvà vasitabbaü. Majjhimo taü ñhànaü sampattehi yeva [pañi\<*<3>*>/] jaggàpetuü labhati. Mudukena àràmikasamaõuddese pakkositvà sodhàpetvà sa- maü kàràpetvà vàlikaü\<*<4>*>/ okiràpetvà pàkàraparikkhepaü kàràpetvà dvàraü yojàpetvà vasitabbaü. Mahàdivase pana rukkhamålikena tattha anisãditvà a¤¤attha pañicchanne ñhàne nisãditabbaü. Imesaü pana tiõõam pi channe vàsaü kappitakkhaõe dhutangaü bhijjati, jànitvà channe aruõaü uññhàpitamatte ti Anguttarabhàõakà.\<*<5>*>/ Ayam ettha bhedo. Ayaü pan' ànisaüso:- rukkhamålasenàsanaü nissàya pab- bajjà ti\<*<6>*>/ vacanato nissayànuråpapañipattisabbhàvo: appàni c' eva sulabhàni ca tàni ca anavajjànã ti\<*<7>*>/ Bhagavatà saüvaõõi- tapaccayatà,\<*<8>*>/ abhiõhaü tarupaõõavikàradassanena anicca- sa¤¤àsamuññhàpanatà, senàsanamaccherakammàràmatànaü abhàvo, devatàhi sahavàsità, appicchatàdãnaü anulomavut- tità ti. Vaõõito Buddhaseññhena nissayo ti ca bhàsito, nivàso pavivittassa rukkhamålasamo kuto? âvàsamacchera hare devatà paripàlite. pavivitte vasanto hi rukkhamålamhi subbato. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bm ettha. 2 Sh omits. Cf. M. i, 211. 3 Sbh jaggàpetuü. 4 Bhm vàlukaü. 5 Cf. p. 76 f. 6 Vin. i, 58. 7 A. ii, 26. 8 Sbh -ppaccayatà. >/ #<[page 075]># %< 10. Abbhokàsikangaü 75>% Abhirattàni nãlàni paõóåni patitàni ca passanto tarupaõõàni niccasa¤¤aü panådati. Tasmà hi Buddhadàyajjaü bhàvanàbhiratàlayaü, vivittaü nàtima¤¤eyya rukkhamålaü vicakkhaõo ti. Ayaü rukkhamålikange samàdànavidhànappabhedabhedàni- saüsavaõõanà. 10. Abbhokàsikangaü Abbhokàsikangam pi: channa¤ ca rukkhamåla¤ ca pañipak- khipàmi; abbhokàsikangaü samàdiyàmã ti imesaü a¤¤atara- vacanena samàdinnaü hoti. Tassa pana abbhokàsikassa dhammasavanàya và uposathatthàya và uposathàgàraü pavi- situü vaññati. Sace paviññhassa devo vassati, [deve\<*<1>*>/] vassa- màne anikkhamitvà vassåparame nikkhamitabbaü; bhoja- nasàlaü và aggisàlaü và pavisitvà vattaü kàtuü, bhojana- sàlàyaü there bhikkhå bhattena àpucchituü, uddisantena và uddisàpentena và channaü pavisituü, bahi dunnikkhittàni ma¤capãñhàdãni anto pavesetu¤ ca vaññati. Sace maggaü gacchantena vuóóhatarànaü\<*<2>*>/ parikkhàro gahito hoti, deve vassante maggamajjhe ñhitaü sàlaü pavisituü vaññati. Sace na ki¤ci gahitaü hoti: sàlàyaü ñhassàmã ti\<*<3>*>/ vegena gantuü na vaññati. Pakatigatiyà gantvà\<*<4>*>/ paviññhena pana yàva vasså- paramà ñhatvà gantabban ti idam assa vidhànaü. Rukkha- målikassà pi es' eva nayo. Pabhedato pana ayam pi tividho hoti. Tattha ukkaññhassa rukkhaü và pabbataü và gehaü và upanissàya vasituü na vaññati; abbhokàse yeva cãvarakuñiü katvà vasitabbaü. Majjhimassa rukkhapabbatagehàni upanissàya anto apavisit- và\<*<5>*>/ vasituü vaññati. Mudukassa acchannamamariyàdaü\<*<6>*>/ pab bhàram pi sàkhà maõóapo pi pãñhapaño pi khettarakkhakàdãhi chaóóità tatraññhakakuñikà pi vaññatãti. Imesaü pana tiõõam pi vàsatthàya channa¤ ca rukkhamåla¤ ca paviññhak- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 Sbh buóóhatarànaü. 3 Bhm vasàmiti. 4 Bhm Pakatiyà gantvà. 5 Bhm appav-. 6 Sbh acchinnamariyàdaü. >/ #<[page 076]># %<76 II. Dhutanganiddeso>% khaõe dhutangaü bhijjati, jànitvà tattha aruõaü uññhapita- matte ti Anguttarabhàõakà.\<*<1>*>/ Ayam ettha bhedo. Ayaü pan' ànisaüso:- àvàsapaëibodhupacchedo, thãna- middhapanådanaü, magà\<*<2>*>/ viya asangacàrino aniketà viharanti bhikkhavo ti pasaüsàya anuråpatà, nissangatà, càtuddisatà, appicchatàdãnaü anulomavuttità ti. Anagàriyabhàvassa anuråpe adullabhe, tàràmaõivitànam hi candadãpappabhàsite. Abbhokàse vasaü bhikkhu migabhåtena cetasà\<*<3>*>/, thãnamiddhaü vinodetvà, bhàvanàràmataü sito. Pavivekarasassàdaü na cirass' eva vindati yasmà tasmà hi sappa¤¤o abbhokàse rato\<*<4>*>/ siyà ti. Ayam abbhokàsikange samàdàna-vidhànappabhedabhedàni- saüsavaõõanà\<*<5>*>/. 11. Sosànikangaü Sosànikangam pi: na susànaü pañikkhipàmi, sosànikangaü samàdiyàmã ti imesaü a¤¤ataravacanena samàdinnaü hoti. Tena pana sosànikena yaü manussà gàmaü nivesantà:\<*<6>*>/ idaü susànan ti vavatthapenti, na tattha vasitabbaü. Na hi matasarãre ajjhàpite taü susànaü nàma hoti; jhàpitakàlato pana paññhàya sace pi dvàdasavassàni chaóóitaü, taü susà- nam eva. Tasmiü pana vasantena cankamamaõóapàdãni kàretvà, ma¤capãñhaü pa¤¤àpetvà,\<*<7>*>/ pànãyaparibhojanãyaü upaññhà- petvà, dhammaü vàcentena na vasitabbaü. Garukaü hi idaü dhutangaü; tasmà uppannaparissaya-vighàtatthàya sanghattheraü và ràjayuttakaü và jànàpetvà, appamattena vasitabbaü. Cankamantena addhakkhikena àëàhanaü olo- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. p. 74, 77. 2 S. i, 199. Pòú. ed. magà. Cf. vv. ll. there. Bhm migà; Sb magakà. 3 M. i, 450; Vin. ii, 184. 4 Bhm abbhokàsarato. 5 Bhm -saüvaõõanà; but see below, p. 77. 6 Sbh nivesetvà. 7 Bhm pa¤¤a-. >/ #<[page 077]># %< 11. Sosànikangaü 77>% kentena cankamitabbaü. Susànaü gacchantenà pi mahà- pathà ukkamma uppathamaggena gantabbaü. Divà yeva àrammaõaü vavatthapetabbaü; evaü hi 'ssa taü rattiü bhayànakaü na bhavissati; amanussà rattiü viravitvà viravitvà àhiõóantà pi na kenaci paharitabbà. Ekadivasam pi susànaü agantuü na vaññati. Majjhimayàmaü susàne khepetvà, pacchimayàme pañikkamituü vaññatãti Angutta- rabhàõakà.\<*<1>*>/ Amanussànaü piyaü tilapiññhamàsabhatta- majjhamaüsakhãratelaguëàdi-khajjabhojjaü na sevitabbaü. Kulagehaü na pavisitabban ti idam assa vidhànaü. Pabhedato pana ayam pi tividho hoti. Tattha ukkaññhena yattha dhuvaóàha-\<*<1>*>/dhuvakuõapa-dhuvarodanàni atthi, tatth' eva vasitabbaü; majjhimassa tãsu ekasmim pi sati vaññati; mudukassa vuttanayena susànalakkhaõaü pattamatte vañ- ñati. Imesaü pana tiõõam pi na susànamhi vàsakappanena\<*<2>*>/ dhutangaü bhijjati. Susànaü agatadivase ti Anguttara- bhàõakà. Ayam ettha bhedo. Ayaü pan' ànisaüso:- maraõasatipañilàbho, appamàda- vihàrità, asubhanimittàdhigamo, kàmaràgavinodanaü, abhiõ- haü kàyasabhàvadassanaü, saüvegabahulatà, àrogyama- dàdippahànaü, bhayabheravasahanatà, amanussànaü garu- bhàvanãyatà, appicchatàdãnaü anulomavuttità ti. Sosànikaü hi\<*<3>*>/ maraõànusatippabhàvà, niddàgatam pi na phusanti\<*<4>*>/ pamàdadosà, sampassato ca kuõapàni bahåni tassa, kàmànuràgavasagatam\<*<5>*>/ pi na hoti cittaü. Saüvegam eti vipulaü na madaü upeti, sammà atho ghañati nibbutim esamàno; sosànikangam iti nekaguõàvahattà, nibbànaninnahadayena nisevitabban ti. Ayaü sosànikange samàdànavidhànappabhedabhedànisaüsa- vaõõanà\<*<6>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm dhuvañàha-. 2 Sb vàsaü kappanena. 3 Sb sosànikangi; Bhm -ka¤ hi. 4 Sb phussanti. 5 Bhm kàmànubhàvavasà-. 6 So all editions. See above, p. 76, n.5. >/ #<[page 078]># %<78 II. Dhutanganiddeso>% 12. Yathàsanthatikangaü Yathàsanthatikangam pi: senàsanaloluppaü pañikkhipàmi, yathàsanthatikangaü samàdiyàmã ti imesaü a¤¤ataravaca- nena samàdinnaü hoti. Tena pana yathàsanthatikena yad assa senàsanaü idaü tuyhaü pàpuõàtãti gàhitaü hoti, ten' eva tuññhabbaü, na a¤¤o uññhàpetabbo:- idam assa vidhànaü. Pabhedato pana ayam pi tividho hoti. Tattha ukkaññho attano pattasenàsanaü dåre ti và accàsanne ti và amanussadi- ghajàtikàdãhi upaddutan ti và uõhan ti và sãtalan ti và puc- chituü na labhati; majjhimo pucchituü labhati, gantvà pana olokentuü na labhati; muduko gantvà oloketvà sa c' assa taü na ruccati, a¤¤aü gahetuü labhati. Imesaü pana tiõõam pi senàsanaloluppe uppannamatte dhutangaü bhijjatã ti ayam ettha bhedo. Ayaü pan' ànisaüso:- yaü laddhaü tena tuññhabban ti vuttovàdakaraõaü, sabrahmacàrãnaü hitesità, hãnapaõãtavi- kappapariccàgo, anurodhavirodhappahànaü, atricchatàya dvàrapidahanaü, appicchatàdãnaü anulomavuttità ti. Yaü laddhaü tena santuññho, yathàsanthutiko yati, nibbikappo sukhaü seti tiõasantharakesu pi. Na so rajjati seññhamhi, hãnaü laddhà na kuppati, Sabrahmacàrã\<*<1>*>/ navake hitena anukampati. Tasmà 'riyasatàciõõaü munipungavavaõõitaü, anuyu¤jetha medhàvã yathàsanthataràmatan ti. Ayaü yathàsanthatikange samàdàna-vidhànappabheda-bhedà- nisaüsavaõõanà. 13. Nesajjikangaü Nesajjikangam pi: seyyaü pañikkhipàmi, nesajjikangaü samàdiyàmã ti imesaü a¤¤ataravacanena samàdinnaü hoti. Tena pana nesajjikena rattiyà tãsu yàmesu ekaü yàmaü uññhàya cankamitabbaü, iriyàpathesu hi nipajjitum eva na vaññati. Idam assa vidhànaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -càri. >/ #<[page 079]># %< 13. Nesajjikangaü 79>% Pabhedato pana ayam pi tividho hoti. Tattha ukkaññhassa neva apassenaü, na dussapallatthikà, na àyogapañño vaññati. Majjhimassa imesu tãsu yaü-ki¤ci vaññati. Mudukassa apas- senam pi dussapallatthikà pi àyogapañño pi bimbohanam\<*<1>*>/ pi pa¤cango pi sattango pi vaññati. Pa¤cango nàma\<*<2>*>/ piññhi apassayena saddhiü kato. Sattango nàma piññhi apassayena ca ubhato passesu apassayehi ca saddhiü kato. Taü kira Mãëhàbhayattherassa\<*<3>*>/ akaüsu; thero anàgàmã hutvà pari- nibbàyi. Imesaü pana tiõõam pi seyyaü kappitamatte dhutangaü bhijjati. Ayam ettha bhedo. Ayaü pan' ànisaüso:- seyyasukhaü passasukhaü\<*<4>*>/ middha- sukhaü anuyutto viharatã ti\<*<5>*>/ vuttassa cetaso vinibandhassa upacchedanaü, sabbakammaññhànànuyogasappàyatà, pàsà- dika-iriyàpathatà, viriyàrambhànukulatà, sammàpañipattiyà anubråhanan ti\<*<6>*>/. âbhujitvàna pallankaü, paõidhàya ujuü tanuü, nisãdanto vikampeti, Màrassa hadayaü yati. Seyyasukhaü middhasukhaü hitvà àraddhavãriyo, nisajjàbhirato bhikkhu sobhayanto tapovanaü. Niràmisaü pãtisukhaü yasmà samadhigacchati, tasmà samanuyu¤jeyya dhãro nesajjikaü vatan ti. Ayaü nesajjikange samàdànavidhànappabhedabhedànisaüsa. vaõõanà. Dhutàdãnaü kusalattikato Idàni:- Kusalattikato c' eva dhutàdãnaü vibhàgato samàsavyàsato càpi vi¤¤àtabbo vinicchayo ti imissà gàthàyavasena vaõõanà hoti. Tattha kusalattikato ti sabbàn' eva hi dhutangàni sekhapu- thujjanakhãõàsavànaü vasena siyà kusalani, siyà avyàkatàni, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm bibbo-. 2 Bhm pana for nàma. 3 Bhm Miëhà-. 4 Sh phassa-. 5 M. i, 103. 6 Sb samupabråhananti. >/ #<[page 080]># %<80 II. Dhutanganiddeso>% n' atthi dhutangaü akusalan ti. Yo pana vadeyya:- pàpiccho icchàpakato àra¤¤ako hotã ti\<*<1>*>/ àdi vacanato akusalam pi dhu- tangan ti, so vattabbo:- na mayaü:- akusalacittena ara¤¤e na vasatã ti vadàma; yassa hi ara¤¤e nivàso, so àra¤¤ako, so ca pàpiccho và bhaveyya, appiccho và. Imàni pana tena tena samàdànena dhutakilesattà dhutassa bhikkhuno angàni, kilesadhunanato và dhutan ti laddhavohàraü ¤àõaü angam etesan ti dhutangàni. Athavà dhutàni ca tàni pañipakkha- niddhunanato angàni ca pañipattiyà ti pi dhutangànãti vuttaü; na ca akusalena koci dhuto nàma hoti, yass' etàni angàni bhaveyyaü; na ca akusalaü ki¤ci dhunàti yesaü taü angan ti katvà dhutangànãti vucceyyuü; nàpi akusalaü cãvaralolup- pàdãni c' eva dhunàti\<*<2>*>/ pañipattiyà ca angaü hoti. Tasmà suvuttam idaü:- n' atthi akusalaü dhutangan ti. Yesam pi kusalattikavinimuttaü\<*<3>*>/ dhutangaü, tesaü atthato dhutangam eva n' atthi. Asantaü kassa dhunanato dhutangaü nàma bhavissati, dhutaguõe samàdàya vattatãti vacanavirodho pi ca nesaü àpajjati; tasmà taü na gahetabban ti. Ayaü tàva kusalattikato vaõõanà. Dhutàdãnaü vibhàgato ti (1) dhuto veditabbo, (2) dhutavàdo veditabbo, (3) dhuta- dhammà veditabbo, (4) dhutangàni veditabbàni, (5) kassa dhutangasevanà\<*<4>*>/ sappàyà ti veditabbaü. Tattha (1) dhuto ti dhutakileso và puggalo, kilesadhunano và dhammo. (2) Dhutavàdo ti ettha pana atthi dhuto na dhutavàdo, atthi na dhuto dhutavàdo, atthi neva dhuto na dhutavàdo, atthi dhuto c' eva dhutavàdo ca. Tattha yo dhutangena attano kilese dhuni, paraü pana dhutangena na ovadati nànusàsati, Bakkulatthero\<*<5>*>/ viya, ayaü dhuto na dhutavàdo. Yath' àha: --tayidaü àyasmà Bakkulo dhuto na dhutavàdo, ti.\<*<6>*>/ Yo pana \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. iii, 219; Bhm àra¤¤iko. 2 Bhm niddhunàti. 3 Sbh -vinimmuttaü. 4 Bhm -bhàvanà for -sevanà. Cf. below. 5 Bhm Bàkkula-. 6 Not traced; nor are the three following quotations. But cf. M. iii, 124 f.; A. i, 25; Thag. 225 f.; Mil. 215 f. >/ #<[page 081]># %< Dhutàdãnaü vibhàgato 81>% na dhutangena attano kilese dhuni, kevalaü a¤¤e\<*<1>*>/ dhutan- gena ovadati anusàsati, Upanandatthero\<*<2>*>/ viya, ayaü na dhuto, dhutavàdo. Yath' àha:- tayidaü àyasmà Upanando Sakyaputto na dhuto, dhutavàdo ti. Yo ubhayavipanno, Làëudàyã\<*<3>*>/ viya, ayaü neva dhuto na dhutavàdo. Yath' àha: -tayidaü àyasmà Làëudàyã neva dhuto, na dhutavàdo ti. Yo pana ubhayasampanno, Dhamma-Senàpati\<*<4>*>/ viya, ayaü dhuto c' eva dhutavàdo ca. Yath' àha:- tayidaü àyasmà Sàriputto dhuto c' eva dhutavàdo cà ti. (3) Dhutadhammà veditabbà ti appicchatà, santuññhità, sallekhatà, pavivekatà, idam-atthità ti ime dhutangacetanàya parivàrakà pa¤ca- dhammà appicchaü yeva nissàyà ti àdivacanato dhutadham- mà nàma. Tattha appicchatà ca santuññhità ca alobhe anu- patanti,\<*<5>*>/ sallekhatà ca pavivekatà ca dvãsu dhammesu anupa- tanti alobhe ca amohe ca, idam-atthità ¤àõam eva. Tat- tha alobhena pañikkhepavatthåsu lobhaü, amohena te sveva àdãnavapañicchàdakaü mohaü dhunàti. Alobhena ca anu¤¤àtànaü pañisevanamukhena pavattaü kàmasukhà- nuyogaü, amohena dhutangesu atisallekhamukhena pavattaü attakilamathànuyogaü dhunàti. Tasmà ime dhammà dhu- tadhammà ti veditabbà. (4) Dhutangàni veditabbànãti terasa dhutangàni veditabbàni: paüsukålikangaü . . . pe . . . nesajjikangan ti. Tàni atthato lakkhaõàdãhi ca vuttàn' eva. (5) Kassa dhutangasevanà sappàyà ti\<*<6>*>/ ràgacaritassa c' eva mohacaritassa ca. Kasmà? Dhutangasevanà hi\<*<7>*>/ duk- khàpañipadà c' eva sallekhavihàro ca. Dukkhàpañipada¤ ca nissàya ràgo våpasammati.\<*<8>*>/ Sallekhaü nissàya appamattassa moho pahãyati.\<*<9>*>/ âra¤¤ikanga-rukkhamålikangapañisevanà và ettha dosacaritassà pi sappàyà. Tattha hi 'ssa asaüghañ- ñiyamànassa viharato doso pi våpasammatã ti\<*<8>*>/. Ayaü dhutàdãnaü vibhàgato vaõõanà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb a¤¤aü. 2 Bm Upanandha-. Cf. Jàt. ii, 441; iii, 332. 3 Cf. Jàt. i, 123 f; 446 f. 4 Cf. Thag. 982 f; 994. 5 Bhm give anupatanti in next clause only. 6 So all editions. 7 So Sh, Sb -sevanàya (omits hi); Bh -sevanaü hi; Bm -seva na¤ hi. 8 Bhm -samati. 9 Sb pahãyatãti. I. 6 >/ #<[page 082]># %<82 II. Dhutanganiddeso>% Samàsa-vyàsato ti imàni pana dhutangàni samàsato tãõi sãsangàni, pa¤ca asambhinnangànã ti aññh' eva honti. Tattha sàpadànacàri- kangaü, ekàsanikangaü, abbhokàsikangan ti imàni tãõi sãsangàni. Sàpadànacàrikangaü hi rakkhanto piõóapàti- kangam pi rakkhissati, ekàsanikanga¤ ca rakkhato patta- piõóikanga-khalupacchàbhattikangàni pi surakkhanãyàni bha- vissanti. Abbhokàsikangaü rakkhantassa kiü atthi ruk- khamålikanga-yathàsanthatikangesu rakkhitabbaü nàma? Iti imàni tãõi sãsangàni. âra¤¤ikangaü, paüsukålikangaü, tecãvarikangaü, nesajjikangaü, sosànikangan ti imàni pa¤ca asambhinnangàni cà ti aññh' eva honti. Puna dve cãvarapati- saüyuttàni, pa¤ca piõóapàtapañisaüyuttàni, pa¤ca senà- sanapañisaüyuttàni, ekaü viriyapañisaüyuttan ti evaü cattàro va honti. Tattha nesajjikangaü viriyapañisaüyut- taü, itaràni pàkañàn' eva. Puna sabbàn' eva nissayavasena dve honti, paccayanissitàni dvàdasa, viriyanissitaü\<*<1>*>/ ekan ti; sevitabbàsevitabbavasena pi dve yeva honti. Yassa hi dhutangaü sevantassa kammaññhànaü vaóóhati, tena sevi- tabbàni; yassa sevato hàyati, tena na sevitabbàni. Yassa pana sevato pi asevato pi vaóóhat' eva, na hàyati, tenàpi pacchimaü janataü anukampantena sevitabbàni. Yassàpi sevato pi asevato pi na vaóóhati, tenàpi sevitabbàni yeva àya- tiü vàsanatthàyàti. Evaü sevitabbàsevitabbavasena duvi- dhàni pi sabbàn' eva cetanàvasena ekavidhàni honti. Ekam eva hi dhutangaü\<*<2>*>/ samàdànacetanà ti Aññhakathàyam pi vuttaü:- yà cetanà, taü dhutangan ti\<*<3>*>/ vadantã ti. Vyàsato pana bhikkhånaü terasa, bhikkhunãnaü aññha, sàmaõerànaü dvàdasa, sikkhamànasàmaõerãnaü satta, upà- saka-upasikànaü dve ti dvàcattàëãsa honti. Sace pana\<*<4>*>/ abbhokàse àra¤¤ikangasampannaü susànaü hoti, eko pi bhikkhu ekappahàrena sabbadhutangàni paribhu¤jituü sak- koti. Bhikkhunãnaü pana ara¤¤ikangaü khalupacchàbhat- tikanga¤ ca dve pi sikkhàpaden' eva pañikkhittàni. Abbho- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh viriyasannissitaü. 2 Sb dhutanga-. 3 Sb dhutanga-. 4 Sb adds hi. >/ #<[page 083]># %< Dhutàdãnaü samàsa-vyàsato 83>% kàsikangaü, rukkhamålikangaü, sosànikangan ti imàni tãõi dupparihàràni, bhikkhuniyàhi dutiyikaü vinà vasituü na vaññati. Evaråpe ca ñhàne samànacchandà dutiyikà dullabhà\<*<1>*>/. Sace pi labheyya saüsaññhavihàrato na mucceyya. Evaü sati yass' atthàya dhutangaü seveyya, svev' assà attho na sampajjeyya. Evaü paribhu¤jituü asakkuneyyatàya pa¤ca hàpetvà bhikkhunãnaü aññh' eva hontãti veditabbàni. Yathà-vuttesu pana ñhapetvà tecãvarikangaü, sesàni dvà- dasa sàmaõerànaü, satta sikkhamànasàmaõerãnaü veditab- bàni. Upàsaka-upàsikànaü pana ekàsanikangaü, pattapiõ- óikangan ti imàni dve\<*<2>*>/ pañiråpàni c' eva sakkà ca paribhu¤- jitun ti dve dhutangànãti. Evaü vyàsato dve cattàëãsa hontã ti. Ayaü samàsa-vyàsato-vaõõanà. Ettàvatà ca sãle patiññhàya naro sappa¤¤o ti imissà gàthàya sãlasamàdhipa¤¤àmukhena desite Visuddhi-Magge yehi appic- chatà-santuññhitàdãhi guõehi vuttappakàrassa sãlassa vodànaü hoti, tesaü sampàdanatthaü samàdàtabbadhutangakathà bhàsità\<*<3>*>/ hoti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-Magge Dhutanga- niddeso nàma dutiyo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm add 'va. 2 Sh omits; Sb imàn' eva. 3 Sbh kathità. >/ #<[page 084]># %<84>% III TATIYO PARICCHEDO KAMMAòòHâNA-GAHAöA-NIDDESO Idàni yasmà evaü dhutangapariharaõasampàditehi appic- chatàdãhi guõehi pariyodàte imasmiü sãle patiññhitena sãle patiññhàya naro sapa¤¤o cittaü panna¤ ca bhàvayan ti vacanato cittasãsena niddiññho samàdhi bhàvetabbo, so ca atisankhepadesitattà vi¤¤àtum pi tàva na sukaro, pageva bhàvetuü, tasmà tassa vitthàra¤ ca bhàvanànaya¤ ca das- setuü idaü pa¤hàkammaü hoti:- (1) Ko samàdhi? (2) Ken' aññhena samàdhi? (3) Kàn' assa lakkhaõa-rasa-paccupaññhàna-padaññhànàni? (4) Katividho samàdhi? (5) Ko c' assa sankileso? (6) Kiü vodànaü? (7) Kathaü bhàvetabbo? (8) Samàdhibhàvanàya ko ànisaüso ti? (1) Tatr' idaü vissajjanaü:- ko samàdhã ti? Samàdhi bahuvidho nànappakàrako. Taü sabbaü vibhàvayituü àrabhamànaü vissajjanaü adhippeta¤ c' eva atthaü na sàdheyya uttari¤ ca vikkhepàya saüvatteyya, tasmà idhà- dhippetam eva sandhàya vadàma:- kusalacittekaggatà sa- màdhi. (2) Ken' aññhena samàdhã ti? Samàdhànaññhena samàdhi. Kim idaü samàdhànaü nàma? Ekàrammaõe cittacetasi- kànaü samaü sammà ca àdhànaü ñhapanan ti vuttaü hoti; \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 085]># %< 4. Katividho samàdhi 85>% tasmà yassa dhammassànubhàvena ekàrammaõe cittacetasikà samaü sammà ca avikkhipamànà\<*<1>*>/ avippakiõõà ca hutvà tiññhanti, idaü samàdhànan ti veditabbaü. (3) Kàn' assa lakkhaõa-rasa-paccupaññhàna-padaññhànànã ti? Ettha pana avikkhepalakkhaõo samàdhi, vikkhepaviddhaüsa- na-raso, avikampana-paccupaññhàno, sukhino cittaü samà- dhiyati ti\<*<2>*>/ vacanato pana sukham assa padaññhànaü. (4) Katividho samàdhã ti avikkhepalakkhaõena tàva eka- vidho, upacàra-appanàvasena duvidho; tathà lokiyà-lokut- taravasena, sappãtikanippãtikavasena, sukhasahagata-upek- khàsahagatavasena ca. Tividho hãna-majjhima-paõãtavase- na; tathà savitakka-savicàràdivasena, pãtisahagatàdivasena, paritta-mahaggatappamàõavasena ca. Catubbidho dukkhà- pañipadà-dandhàbhi¤¤àdivasena; tathà paritta-parittàram- maõàdivasena, catujhànangavasena,\<*<3>*>/ hànabhàgiyàdivasena, kàmàvacaràdivasena, adhipativasena ca. Pa¤cavidho pa¤ca- kanaye pa¤cajhànangavasenàti\<*<4>*>/. Tattha ekavidha-koññhàso uttànattho yeva. Duvidha-koññhàse: channaü anussatiññhànànaü maraõa- satiyà,\<*<5>*>/ upasamànussatiyà, àhàre pañikålasa¤¤àya\<*<6>*>/ catu- dhàtuvavatthànassà ti imesaü vasena laddhacittekaggatà, yà ca appanà-samàdhãnaü pubbabhàge ekaggatà:- ayaü upacàrasamàdhi. Pañhamassa jhànassa parikammaü pañha- massa jhànassa anantarapaccayena paccayo ti\<*<7>*>/ àdi-vacanato pana yà parikammànantarà ekaggatà:- ayaü appanà-samà- dhã ti evaü upacàrappanà\<*<8>*>/ vasena duvidho. Dutiyaduke tãsu bhåmãsu kusalacittekaggatà lokiyo samàdhi, ariyamagga- sampayuttà ekaggatà lokuttaro samàdhã ti evaü lokiya- lokuttaravasena duvidho. Tatiyaduke catukkanaye dvãsu pa¤cakanaye tãsu jhànesu ekaggatà sappãtiko samàdhi, ava- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh avikkhippamànà. 2 D. iii, 242; S. iv, 78, 351; v, 398. 3 Sbh catujjhànangavasena. 4 Sb pa¤cajjhànangavasenàti. 5 Bhm maraõassatiyà. 6 Sbh pañikkålasa¤¤àya. 7 P., `Tikapaññhàna.'; Sh refers also to Pñs. (?) and to Peñako- padesa. 8 So Sh Bhm; Sb -appaõà. >/ #<[page 086]># %<86 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% seseu dvãsu jhànesu ekaggatà nippãtiko samàdhi; upacàra- samàdhi pana siyà sappãtiko, siyà nippãtiko ti evaü sappãti- ka-nippãtikavasena duvidho. Catutthaduke catukkanaye tãsu pa¤cakanaye catåsu jhànesu ekaggatà sukhasahagato samàdhi; avasesasmiü upekkhàsahagato samàdhi, upacàra- samàdhi pana siyà sukhasahagato, siyà upekkhàsahagato ti evaü sukhasahagata-upekkhàsahagatavasena duvidho. Tikesu: pañhamattike pañiladdhamatto hãno, nàtisubhàvito majjhimo, subhàvito vasippatto paõãto ti evaü hãna-majjhi- ma-paõãtavasena tividho. Dutiyattike pañhamajjhànasam- àdhi saddhiü upacàrasamàdhinà savitakkasavicàro; pa¤ca- kanaye dutiyajjhànasamàdhi avitakka-vicàramatto. Yo hi vitakkamatte yeva àdãnavaü disvà, vicàre adisvà, kevalaü vitakkappahànamattaü àkankhamàno pañhamajjhànaü atik- kamati; so avitakka-vicàramattaü samàdhiü pañilabhati. Taü sandhày' etaü vuttaü. Catukkanaye pana dutiyàdisu pa¤cakanaye tatiyàdisu tãsu jhànesu ekaggatà avitakkàvicàro samàdhã ti evaü savitakka-savicàràdivasena tividho. Tati- yattike catukkanaye àdito dvãsu pa¤cakanaye ca tãsu jhànesu ekaggatà pãtisahagato samàdhi. Te sveva tatiye ca catutthe ca jhàne ekaggatà sukhasahagato samàdhi, avasàne upekkhà- sahagato. Upacàrasamàdhi pana pãtisukhasahagato và hoti upekkhàsahagato và ti evaü pãtisahagatàdivasena tividho. Catutthattike upacàrabhåmiyaü ekaggatà paritto samàdhi, rupàvacaràråpàvacarakusale ekaggatà\<*<1>*>/ mahaggato samàdhi, ariyamaggasampayuttà ekaggatà appamàõo samàdhã ti evaü paritta-mahaggatappamàõavasena tividho. Catukkesu: pañhamacatukke atthi samàdhi dukkhàpañi- pado dandhàbhi¤¤o, atthi dukkhàpañipado khippàbhi¤¤o, atthi sukhàpañipado dandhàbhi¤¤o, atthi sukhàpañipado khippà- bhi¤¤o ti.\<*<2>*>/ Tattha pañhamasamannàhàrato paññhàya yàva tassa tassa jhànassa upacàraü uppajjati, tàva pavattà samà- dhibhàvanà pañipadà ti vuccati. Upacàrato pana paññhàya yàva appanà, tàva pavattà pa¤¤à abhi¤¤à ti vuccati. Sà pan' esà pañipadà ekaccassa dukkhà hoti nãvaraõàdi-paccanã- kadhammasamudàcàragahaõatàya kicchà; asukhàsevanà ti \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb 'kaggatà. 2 Dhs. 176-80; Vibh. 331 f. >/ #<[page 087]># %< 4. Katividho samàdhi 87>% attho; ekaccassa tad-abhàvena sukhà. Abhi¤¤à pi ekaccassa dandhà hoti, mandà asãghappavatti; ekaccassa khippà, aman- dàsãghappavatti. Tattha yàni parato sappàyàsappàyàni ca paëibodhupacche- dàdãni\<*<1>*>/ pubbakiccàni ca appanà-kosallàni ca vaõõayissàma\<*<2>*>/. Tesu yo asappàyasevã hoti, tassa dukkhàpañipadà dandhà ca abhi¤¤à hoti, sappàyasevino sukhàpañipadà khippà ca abhi¤¤à. Yo pana pubbabhàge asappàyaü sevitvà, apara- bhàge sappàyasevã hoti, pubbabhàge và sappàyaü sevitvà, aparabhàge asappàyasevã, tassa vomissakatà veditabbà. Tathà paëibodhupacchedàdikaü\<*<1>*>/ pubbakiccaü asampàdetvà bhàvanam anuyuttassa dukkhàpañipadà hoti, vipariyàyena sukhà. Appanà-kosallàni\<*<3>*>/ pana asampàdentassa dandhà abhi¤¤à hoti, sampàdentassa khippà. Api ca taõhà-avijjàvasena, samatha-vipassanàdhikàravasena càpi etàsaü pabhedo veditabbo. Taõhàbhibhåtassa hi dukkhà- padà hoti, anabhibhåtassa sukhà. Avijjàbhibhåtassa ca dandhàbhi¤¤à hoti, anabhibhåtassa khippà. Yo ca samathe akatàdhikàro, tassa dukkhàpañipadà hoti, ka- tàdhikàrassa sukhà. Yo pana vipassanàya akatàdhikàro hoti, tassa dandhà abhi¤¤à hoti, katàdhikàrassa khippà. Kilesindriyavasena càpi etàsaü pabhedo ve- ditabbo. Tibbakilesassa hi mudindriyassa dukkhàpañipadà hoti dandhà ca abhi¤¤à, tikkhindriyassa pana khippà abhi¤- ¤à. Mandakilesassa ca mudindriyassa sukhà pañipadà hoti dandhà ca abhi¤¤à, tikkhindriyassa pana khippà abhi¤¤à ti. Iti imàsu pañipadà-abhi¤¤àsu yo puggalo dukkhàya pañipadàya dandhàya ca abhi¤¤àya samàdhiü pàpuõàti, tassa so samàdhi dukkhàpañipado dandhàbhi¤¤o ti vuccati. Esa nayo sesattaye pã ti evaü dukkhàpañipadà- dandhàbhi¤¤àdivasena catubbidho. Dutiya- catukke atthi samàdhi paritto parittàrammaõo, atthi paritto appamàõàrammaõo, atthi appamàõo parittàrammaõo, atthi appamàõo appamàõàrammaõo ti. Tattha yo samàdhi appa- guõo upari jhànassa paccayo bhavituü na sakkoti, ayaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm pali-. 2 Bhm -yissàmi. 3 Sbh appaõà-. Cf. 85, n. 8. >/ #<[page 088]># %<88 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% paritto. Yo pana avaóóhite àrammaõe pavatto, ayam parittàrammaõo. Yo paguõo subhàvito upari jhànassa paccayo bhavituü sakkoti, ayaü appamàõo. Yo ca vaóóhite àrammaõe pavatto, ayaü appamàõàrammaõo. Vuttalak- khaõavomissatàya pana vomissakanayo veditabbo. Evaü paritta-parittàrammaõàdivasena catubbidho. Tatiyacatukke vikkhambhitanãvaraõànaü vitakka-vicàra- pãti-sukhasamàdhãnaü vasena pa¤cangikaü pañhamaü jhà- naü,\<*<1>*>/ tato våpasantavitakkavicàraü tivangikaü dutiyaü, tato virattappãtikaü duvangikaü tatiyaü, tato pahãnasukha- upekkhàvedanà-sahitassa samàdhino vasena duvangikaü catutthaü:- iti imesaü catunnaü jhànànaü angabhåtà cattàro samàdhã honti. Evaü catujhànangavasena catub- bidho. Catutthacatukke: atthi samàdhi hà- nabhàgiyo, atthi ñhitibhàgiyo, atthi visesabhàgiyo, atthi nibbe- dhabhàgiyo. Tattha paccanãkasamudàcàravasena hànabhà- giyatà, tad-anudhammatàya satiyà saõñhànavasena ñhiti- bhàgiyatà, upari visesàdhigamavasena visesabhàgiyatà, nib- bidàsahagatasa¤¤àmanasikàra-samudàcàravasena nibbedha- bhàgiyatà ca veditabbà. Yath' àha:\<*<2>*>/ pañhamassa jhànassa làbhiü kàmasahagatà sa¤¤à manasikàrà-samudàcaranti hàna- bhàginã pa¤¤à. Tad-anudhammatà-sati santiññhati ñhitibhà- ginã pa¤¤à. Avitakkasahagatà sa¤¤à manasikàrà samudàca- ranti visesabhàginã pa¤¤à. Nibbidàsahagatà sa¤¤à manasi- kàrà samudàcaranti viràgupasaühitàni nibbedhabhàginãpa¤¤à ti. Tàya pana pa¤¤àya sampayuttà samàdhã pi cattàro hon- tãti. Evaü hànabhàgiyàdivasena catubbidho. Pa¤camacatukke kàmàvacaro samàdhi, råpàvacaro sa- màdhi, aråpàvacaro samàdhi, apariyàpanno samàdhã ti evaü cattàro samàdhã. Tattha sabbàpi upacàrekaggatà kàmàvacaro samàdhi. Tathà råpàvacaràdi kusalacitt' ekag- gatà itare tayo ti evaü kàmàvacaràdivasena catubbidho. Chaññhacatukke:- chandaü ce bhikkhu adhi- patiü karitvà labhati samàdhiü, labhati cittassa ekaggataü:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm pañhamajjh-. 2 Pñs. i, 35 f., but for pa¤¤à it reads dhammo. Cf. D. iii, 277 (vii); A. ii, 167; Sh refers also to Peñakopadesa. >/ #<[page 089]># %< 7. Kathaü bhàvetabbo 89>% ayaü vuccati chandasamàdhi . . . Viriyaü ce bhikkhu . . . pe... cittaü ce bhikkhu ...pe... vãmaüsaü ce bhik- khu adhipatiü karitvà labhati samàdhiü, labhati cittassa ekag- gataü:- ayaü vuccati vãmaüsàsamàdhã ti\<*<1>*>/ evaü adhipativa- sena catubbidho. Pa¤cake yaü catukkabhede vuttaü dutiyaü jhànaü, taü vitakkamattàtikkamena dutiyaü; vitakkavicàràtikkamena tatiyan ti evaü dvidhà bhinditvà pa¤ca jhànàni veditabbàni. Tesaü angabhåtà ca\<*<2>*>/ pa¤ca-samàdhã ti evaü pa¤cajhànanga- vasena pa¤cavidhatà veditabbà. (5) Ko c' assa sankileso? (6) Kiü vodànan ti ettha pana vissaj- janaü Vibhange vuttam eva. Vuttaü hi tattha sankilesan ti hànabhàgiyo dhammo. Vodànan ti visesabhàgiyo dhammo ti\<*<3>*>/. Tattha pañhamassa jhànassa làbhiü kàmasahagatà sa¤¤à manasikàrà samudàcaranti hànabhàginã pa¤¤à ti iminà nayena hànabhàgiyo dhammo veditabbo. Avitakkasahagatà sa¤¤à manasikàrà samudàcaranti visesabhàginã pa¤¤à ti iminà nayena visesabhàgiyo dhammo veditabbo. 7. Kathaü bhàvetabbo ti ettha pana yo tàva ayaü lokiya- lokuttara-vasena duvidho ti àdisu ariyamaggasampayutto samàdhi vutto, tassa bhàvanànayo pa¤¤àbhàvanànayen' eva sangahãto.\<*<4>*>/ Pa¤¤àya hi bhàvitàya so bhàvito hoti, tasmà taü sandhàya evaü bhàvetabbo ti na ki¤ci visuü vadàma. Yo panàyaü lokiyo, so vuttanayena sãlàni visodhe- tvà, suparisuddhe sãle patiññhitena, yvàssa dasasu paëibodhesu\<*<5>*>/ paëibodho atthi, taü upacchinditvà, kammaññhanadàyakaü kalyàõamittaü upasankamitvà, attano cariyànukulaü cattà- ëãsàya kammaññhànesu a¤¤ataraü kammaññhànaü gahetvà, samàdhibhàvanàya ananuråpaü vihàraü pahàya, anuråpe vihàre viharantena khuddakapaëibodhupacchedaü katvà, sabbaü bhàvanàvidhànaü aparihàpentena bhàvetabbo ti. Ayam ettha sankhepo. Ayaü pana vitthàro:- yaü tàva vuttaü yvàssa dasasu paëibodhesu paëibodho atthi, taü upacchinditvà ti ettha:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 216-19. Cf. S. v, 268 f. 2 Sb omits. 3 Vibh. 343. 4 Bhm -hito. 5 Bhm pali- throughout. >/ #<[page 090]># %<90 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% âvàso ca kulaü làbho, gaõo kamma¤ ca pa¤camaü; addhànaü, ¤àti, àbàdho, gantho, iddhã ti te dasà ti ime dasa paëibodhà nàma. Tattha àvàso yeva àvàsapaëibodho. Esa nayo kulàdãsu. Tattha (i.) àvàso ti eko pi ovarako vuccati, ekam pi parive- õaü, sakalo pi sanghàràmo. Svàyaü na sabbass' eva paëi- bodho hoti. Yo pan' ettha navakammàdisu ussukkaü và àpajjati, ba- hubhaõóasannicayo và hoti, yena kenaci và õena apek- khavà\<*<1>*>/ pañibaddhacitto,\<*<2>*>/ tass' eva paëibodho hoti, na itarassa. Tatridaü vatthu:- dve kira kulaputtà Anuràdhapurà nik- khamitvà anupubbena\<*<3>*>/ Thåpàràme pabbajiüsu. Tesu eko dve màtikà paguõà\<*<4>*>/ katvà pa¤cavassiko hutvà pavàretvà Pàcãnakhaõóaràjiü\<*<5>*>/ nàma gato, eko tatth' eva vasati. Pà- cãnakhaõóaràjiü gato\<*<6>*>/ tattha ciraü vasitvà, thero hutvà, cintesi: pañisallànasàruppam idaü ñhànaü, handa naü sa- hàyakassàpi àrocemã ti. Tato nikkhamitvà anupubbena Thåpàràmaü pàvisi. Pavisantaü yeva naü disvà samàna- vassikatthero paccuggantvà pattacãvaraü pañiggahetvà vat- taü akàsi. âgantukatthero senàsanaü pavisitvà cintesi: idàni me sahàyo sappiü và phàõitaü và pànakaü và pesissati, ayaü hi imasmiü nagare ciraü nivàsã ti. So rattiü aladdhà pàto cintesi: idàni upaññhàkehi gahitaü yàgukhajjakaü pesis- satã ti. Tam pi adisvà: pahiõantà n' atthi, paviññhassa ma¤¤e dassatãti\<*<7>*>/ pàto va tena saddhiü gàmaü pàvisi. Te dve ekaü vãthiü caritvà uëunkamattaü yàguü labhitvà àsanasàlàyaü nisãditvà piviüsu. Tato àgantuko cintesi: nibaddhayàgu ma¤¤e n' atthi, bhattakàle idàni manussà paõãtaü bhattaü dassantã ti. Tato bhattakàle pi piõóàya caritvà laddham eva bhu¤jitvà àha: kiü, bhante, sabbakà- laü evaü yàpethà ti? âm', àvuso ti. Bhante, Pàcãna- khaõóaràji phàsukà, tattha gacchàmà ti. Thero nagarato \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh apekkhàvà. 2 Bhm pañibandha-. 3 Sbh omit. 4 Sbh paguõaü 5 Cf. Mhv. xxiii, l. 5; Geiger' s Trans., p. 155, n. 3. 6 Bhm -ràjigato. 7 Sb dassantãti. >/ #<[page 091]># %< Dasa paëibodhà 91>% dakkhiõadvàrena nikkhamaõto Kumbhakàragàmamaggaü pañipajji. Itaro àha: kiü pana,\<*<1>*>/ bhante, imaü maggaü pañipannatthà ti? Nanu tvaü, àvuso, Pàcãnakhaõóaràjiyà vaõõaü abhàsã ti. Kiü pana, bhante, tumhàkaü ettakaü kàlaü vasitaññhàne na koci atirekaparikkhàro atthã ti. âm', àvuso, ma¤capãñhaü sanghikaü, taü pañisàmitam eva; a¤¤aü ki¤ci n' atthã ti. Mayhaü pana, bhante, kattara- daõóo telanàëi upàhanatthavikà ca tatth' evà ti. Tayà, àvuso, ekadivasaü vasitvà ettakaü ñhapitan ti. âma, bhante ti. So pasannacitto theraü vanditvà:- tumhàdisànaü, bhante, sabbattha ara¤¤avàso yeva. Thåpàràmo catunnaü Buddhà- naü dhàtunidhànaññhànaü, Lohapàsàde sappàyaü dhamma- savanaü, Mahàcetiyadassanaü theradassana¤ ca labbhati, Buddhakàlo viya pavattati.\<*<2>*>/ Idh' eva tumhe vasathà ti dutiyadivase pattacãvaraü gahetvà sayam eva agamàsã ti ãdisassa àvàso na paëibodho hoti. (ii.) Kulan ti ¤àtikulaü và upaññhàkakulaü và. Ekaccassa hi upaññhàkakulam pi sukhite sukhito ti àdinà nayena saü- saññhaviharato\<*<3>*>/ paëibodho hoti, so kulamànussakehi vinà dhammasavanàya sàmantavihàram pi na gacchati. Ekac- cassa màtàpitaro pi paëibodhà na honti, Koraõóakavihàra- vàsittherassa bhàgineyyadaharabhikkhuno viya. So kira uddesatthaü Rohaõaü\<*<4>*>/ agamàsi. Therabhàginã pi upàsikà sadà theraü tassa pavattiü pucchati. Thero: ekadivasaü daharaü ànessàmãti Rohaõàbhimukho pàyàsi. Daharo pi:- ciram idha me\<*<5>*>/ vutthaü upajjhàyaü dàni passitvà upàsikàya ca pavattiü ¤atvà àgamissàmã ti Rohaõato nikkhami. Te ubho pi Gangàtãre\<*<6>*>/ samàgacchiüsu. So a¤¤atarasmiü ruk- khamåle therassa vattaü katvà: kuhiü yàsã ti? pucchito tam atthaü àrocesi. Thero: suññhu te kataü; upàsikà pi sadà pucchati: aham pi etad-attham eva àgato; gaccha tvaü, ahaü pana idh' eva imaü vassaü vasissàmã ti taü uyyojesi. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 Sbh vattati. 3 Sbh saüsatthassa viharato. 4 Cf. Mhv. xxii, l. 6. Cf. Geiger' s Trans., p. 146, n. 2. 5 Sb ciraü me idha. 6? The Menik-gangà. See op. cit. map facing p. 1. >/ #<[page 092]># %<92 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% So vassåpanàyikadivase yeva taü vihàraü patto. Senàsa- nam pi 'ssa pitarà kàritam eva pattaü. Ath' assa pità dutiyadivase àgantvà: kassa, bhante, amhàkaü senàsanaü pattan ti pucchanto: àgantukassa\<*<1>*>/ daharassà ti sutvà taü upasankamitvà vanditvà àha: bhante, amhàkaü senàsane vassaü upagatassa vattaü atthã ti. Kiü, upàsakà ti? Temàsaü amhàkaü yeva ghare bhikkhaü gahetvà pavàretvà gamanakàle àpucchitabban ti. So tuõhãbhàve na adhivàsesi. Upàsako pi gharaü gantvà: amhàkaü àvàse eko àgantuko ayyo upagato sakkaccaü upaññhàtabbo ti àha. Upàsikà: sàdhå ti sampañicchitvà paõãtaü khàdanãyaü bhojanãyaü pañiyàdesi. Daharo pi bhattakàle ¤àtigharaü agamàsi; na naü koci sa¤jàni. So temàsam pi tattha piõóapàtaü pari- bhu¤jitvà, vassaü\<*<2>*>/ vuttho: ahaü gacchàmã ti àpucchi. Ath' assa ¤àtakà: sve, bhante, gacchissathà ti\<*<3>*>/ dutiyadivase ghare yeva bhojetvà telanàëiü påretvà ekaü guëapiõóaü navahat- tha¤ ca sàñakaü datvà: gacchatha, bhante ti àhaüsu. So anumodanaü katvà Rohaõàbhimukho pàyàsi. Upajjhàyo pi 'ssa pavàretvà pañipathaü àgacchanto pubbe diññhaññhàne yeva taü addasa. So a¤¤atarasmiü rukkhamåle therassa vattaü akàsi. Atha naü thero pucchi: kiü, bhadramukha!\<*<4>*>/ diññhà te upàsikà ti? So: àma, bhante ti sabbaü pavattiü àrocetvà, tena telena therassa pàde makkhetvà guëena pàna- kaü katvà pàyetvà\<*<5>*>/ tam pi sàñakaü therass' eva datvà the- raü vanditvà: mayhaü, bhante, Rohaõaü yeva sappàyan ti agamàsi. Thero pi vihàraü àgantvà dutiyadivase Koraõóa- kagàmaü pàvisi. Upàsikà pi: mayhaü bhàtà mama puttaü gahetvà, idàni àgacchissatã ti\<*<6>*>/ sadà maggaü olokayamànà va tiññhati. Sà taü ekakam eva àgacchantaü disvà: mato me ma¤¤e putto! ayaü\<*<7>*>/ thero ekako va àgacchatã ti therassa pàdamåle nipatitvà\<*<8>*>/ paridevamànà rodi. Thero: nanu da- haro\<*<9>*>/ appicchatàya attànaü ajànàpetvà va gato ti taü\<*<10>*>/ sam- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh àgantuka-. 2 Sb omits; Sh vutthavasso. 3 Bhm gacchathàti. 4 Sb bhaddamukha. 5 Bhm omit. 6 Sb idàni àgacchati! idàni àgacchatã ti. 7 Sbh yaü. 8 Sb patitvà. 9 Sb nuna daharo. 10 Sb inserts upàsikaü. >/ #<[page 093]># %< Dasa paëibodhà 93>% assàsetvà sabbaü pavattiü àrocetvà pattatthavikato taü sàñakaü nãharitvà dassesi.\<*<1>*>/ Upàsikà pasãditvà puttena gatadisàbhimukhà urena nipajjitvà namassamànà àha: mayhaü puttasadisaü vata ma¤¤e bhikkhuü kàyasakkhiü katvà Bhagavà Rathavinãtapañipadaü\<*<2>*>/ Nàëakapañipadaü\<*<3>*>/ Tuvañakapañipadaü\<*<4>*>/ Catupaccayasantosa-Bhàvanàràmatà- dãpakaü. Mahà-ariyavaüsapañipada¤\<*<5>*>/ ca desesi. Vijàta- màtuyà nàma gehe temàsaü bhu¤jamàno pi: \<*<6>*>/ahaü putto, tvaü màtà ti na vakkhati! Aho! acchariyamanusso ti. Evaråpassa màtàpitaro pi paëibodhà na honti, pag' eva a¤¤aü upaññhàkakulan ti. (iii.) Làbho ti cattàro paccayà. Te kathaü paëibodhà honti? Pu¤¤avantassa hi bhikkhuno gatagataññhàne ma- nussà mahàparivàre paccaye denti. So tesaü anumodento, dhammaü desento, samaõadhammaü kàtuü na okàsaü labhati. Aruõuggamanato yàva pañhamayàmo, tàva manus- sasaüsaggo na upacchijjati. Puna balavapaccåse yeva bàhulikapiõóapàtikà\<*<7>*>/ àgantvà: bhante, asuko upàsako upà- sikà amacco amaccadhãtà tumhàkaü dassanakàmà\<*<8>*>/ ti vadanti. So: gaõha, àvuso, pattacãvaran ti gamanasajjo va hotã ti nic- cavyàvaño, tass' eva\<*<9>*>/ te paccayà paëibodhà honti. Tena gaõaü pahàya, yattha naü na jànanti, tattha ekakena cari- tabbaü. Evaü so paëibodho upacchijjatã ti\<*<10>*>/. (iv.) Gaõo ti Suttantikagaõo và âbhidhammikagaõo và, yo tassa uddesaü và paripucchaü và dento samaõadhammassa okàsaü na labhati, tass' eva\<*<11>*>/ gaõo paëibodho hoti; tena so evaü upacchinditabbo. Sace tesaü bhikkhånaü bahuü gahitaü\<*<12>*>/ hoti, appaü avasiññhaü, taü niññhapetvà ara¤¤aü pavisitabbaü. Sace appaü gahitaü,\<*<13>*>/ bahuü\<*<14>*>/ avasiññhaü, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bm dasseti. 2 Cf. M. i, 145. 3 Cf. Nàlakasutta, Sn. III, 11; Comy. p. 483, n. 1. 4 Bm tuvaññaka-. Cf. Sn. iv, 14. 5 A. ii, 26-28. 6 Sb omits. 7 Bhm bàhullika-. 8 Bhm daññhukàmà. 9 Sbh evaü. 10 Sb upacchijjati. 11 Sb tassa. 12 Bhm bahugahitaü. 13 Sb gataü. 14 Bhm bahu. >/ #<[page 094]># %<94 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% yojanato paraü agantvà antoyojanaparicchede a¤¤aü gaõa- vàcakaü upasankamitvà: ime àyasmà uddesàdãhi sangaõha- tå ti vattabbaü. Evam pi\<*<1>*>/ alabhamànena: mayhaü, àvuso, ekaü kiccaü atthi; tumhe yathà-phàsukaññhànàni gacchathà ti gaõaü pahàya attano kammaü kàtabban ti\<*<2>*>/. (v.) Kamman ti navakammaü. Taü karontena vaóóhakã àdãhi laddhàladdhaü jànitabbaü, katakate ussukkaü àpajji- tabban ti sabbadà\<*<3>*>/ paëibodho hoti. So pi evaü upacchindi- tabbo: sace appaü avasiññhaü hoti, niññhapetabbaü. Sace bahuü\<*<4>*>/ sanghikaü ce\<*<5>*>/ navakammaü, sanghassa và sangha- bhàrahàrakabhikkhånaü và niyyàdetabbaü; attano santa- kaü ce, attano bhàrahàrakànaü niyyàdetabbaü. Tàdise alabhantena sanghassa pariccajitvà gantabban ti. (vi.) Addhànan ti maggagamanaü. Yassa hi katthaci pabbajjàpekkho và hoti, paccayajàtaü và ki¤ci laddhabbaü hoti, sace taü alabhanto na sakkoti adhivàsetuü, ara¤¤aü pavisitvà samaõadhammaü karontassa pi gamikacittaü nàma duppañivinodanãyaü\<*<6>*>/ hoti, tasmà gantvà taü kiccaü tãretvà va samaõadhamme ussukkaü kàtabban ti. (vii.) ¥àtã ti vihàre àcariyupajjhàya-saddhivihàrika-ante- vàsikasamànupajjhàyaka-samànàcariyakà, ghare màtà pità bhàtà ti evam àdikà, te gilànà imassa paëibodhà honti, tasmà so paëibodho upaññhahitvà tesaü pàkatikakaraõena upacchin- ditabbo. Tattha\<*<7>*>/ upajjhàyo tàva gilàno, sace lahuü na vuññhàti, yàvajãvam pi pañijaggitabbo. Tathà pabbajjà- cariyo, upasampadàcariyo, saddhivihàriko, upasampàdita- pabbàjita\<*<8>*>/-antevàsika-samànupajjhàyakà ca. Nissayàcariya- uddesàcariya-nissayantevàsika-uddesantevàsika-samànàcari- yakà pana yàva nissaya-uddesà anupacchinnà tàva pañi- jaggitabbà. Pahontena tato uddhaü\<*<9>*>/ pañijaggitabbà eva. Màtàpitåsu upajjhàye viya pañipajjitabbaü. Sace pi hi te rajje ñhità honti. puttato ca upaññhànaü paccàsiüsanti,\<*<10>*>/ \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit. 2 Bm kattabbaü. 3 Sbh sabbathà pi. 4 Bhm bahu. 5 Sb ca. 6 Sh -vinodayaü; Sb -vinodaniyaü. 7 Sb tassa. 8 Sb upasampàdipabbajjàpita. 9 Sbh uddham pi. 10 Bhm paccàsisanti. >/ #<[page 095]># %< Dasa paëibodhà 95>% kàtabbam eva. Atha tesaü bhesajjaü n' atthi, attano santakaü dàtabbaü. Asati bhikkhàcariyàya pariyesitvà pi dàtabbam eva. Bhàtubhàginãnaü pana tesaü santakam eva yojetvà dàtabbaü. Sace n' atthi, attano santakaü tàva- kàlikaü datvà,\<*<1>*>/ pacchà labhantena gaõhitabbaü, alabhantena na codetabbà. A¤¤àtakassa bhaginiyà sàmikassa\<*<2>*>/ bhesajjaü neva kàtuü na dàtuü vaññati: tuyhaü sàmikassa dehã ti vatvà pana bhàginiyà dàtabbaü. Bhàtujàyàya pi es' eva nayo. Tesaü pana puttà\<*<3>*>/ imassa ¤àtakà yevà ti tesaü kàtuü vaññatã ti\<*<4>*>/. (viii.) âbàdho ti yo koci rogo, so bàdhayamàno\<*<5>*>/ paëibodho hoti, tasmà bhesajjakaraõena upacchinditabbo. Sace pana katipàhaü bhesajjaü karontassa pi na våpasammati: nàhaü tuyhaü dàso, na bhañako, taü yeva hi\<*<6>*>/ posento anamatagge saüsàravaññe dukkhaü patto\<*<7>*>/ ti attabhàvaü garahitvà samaõadhammo kàtabbo ti. (ix.) Gantho ti pariyatti-pariharaõaü, taü sajjhàyàdãhi niccavyàvañass' eva\<*<8>*>/ paëibodho hoti, na itarassa. Tatr' imàni vatthåni:- Majjhimabhàõaka-Revatthero\<*<9>*>/ kira Mala- yavàsi-Revattherassa\<*<10>*>/ santikaü gantvà kammaññhànaü yàci. Thero: kãdiso 'si, àvuso, pariyattiyan ti pucchi. Majjhimo me, bhante, paguõo ti. âvuso, Majjhimo nàm' eso dupparihàro, Målapaõõàsaü\<*<11>*>/ sajjhàyantassa Majjhimapaõõàsako\<*<12>*>/ àgacchati, taü sajjhàyantassa Upari- paõõàsako:\<*<13>*>/--kuto tuyhaü kammaññhànan ti? Bhante, tumhàkaü santike kammaññhànaü labhitvà puna na olo- kessàmã ti kammaññhànaü gahetvà ekånavãsa ti vassàni sajjhà- yaü akatvà, vãsatime vasse arahattaü patvà, sajjhàyatthàya àgatànaü bhikkhånaü: vãsati 'me, àvuso, vassàni pariyattiü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb datvà tàva-kàlikaü. 2 Bhm bhaginisàmi-. 3 Sb putto. 4 Sb vaññati. 5 Sbh bàdhamàno. 6 Sbh yevam hi. 7 Sbh dukkhappatto. 8 Bhm omit. 9 Sb -devatthero. 10 Sb -devattherassa. 11 M. Suttas 1-50. 12 M. Suttas 51-100. 13 Bm Uparima-. M. Suttas 101-152. >/ #<[page 096]># %<96 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% anolokentassa, api ca kho kataparicayo aham ettha. ârabha- thà ti vatvà àdito paññhàya yàva pariyosànà ekavya¤jane pi 'ssa kankhà nàhosi. Kàraëiyagirivàsi-\<*<1>*>/Nàgatthero pi aññhàrasa vassàni pari- yattiü chaóóetvà, bhikkhånaü Dhàtukathaü uddisi. Te- saü gàmavàsikattherehi saddhiü saüsandentànaü ekapa¤ho pi uppañipàtiyà àgato nàhosi. Mahàvihàre pi Tipiñaka-Cåëàbhayatthero nàma Aññhaka- thaü anuggahetvà va: Pa¤canikàyamaõóale tãõi Piñakàni parivattessàmã ti suvaõõabheriü pahàràpesi. Bhikkhusan- gho: katamàcariyànaü uggaho? Attano àcariyuggahaü yeva vadatu. Itarathà vattuü na demà ti àha. Upajjhàyo pi naü attano upaññhànaü àgataü pucchi: tvaü àvuso bheriü pahàràpesã ti? âma, bhante. Kiükàraõà ti? Pari- yattiü, bhante, parivattessàmã ti. âvuso Abhaya, àcariyà idaü padaü kathaü vadantã ti? Evaü vadanti, bhante ti. Thero: hun ti pañibàhi. Puna so a¤¤ena a¤¤ena pariyà- yena: evaü vadanti, bhante ti tikkhattuü àha. Thero sabbaü: hun ti pañibàhitvà: àvuso, tayà pañhamaü kathito yeva\<*<2>*>/ àcariyamaggo, àcariyamukhato pàna anuggahitattà evaü àcariyà vadantã ti saõñhàtuü nàsakkhi. Gaccha attano àcariyànaü santike suõàhã ti. Kuhiü, bhante, gacchàmã ti? Gangàya parato Rohaõajanapade Tulàdhàrapabbatavihàre sabbapariyattiko Mahà-Dhammarakkhitatthero\<*<3>*>/ nàma vasati, tassa santikaü gacchà ti. Sàdhu, bhante ti theraü vanditvà pa¤cahi bhikkhusatehi saddhiü therassa santikaü gantvà vanditvà nisãdi. Thero: kasmà àgato 'sã ti pucchi. Dham- maü sotuü, bhante ti. âvuso Abhaya, Dãgha-Majjhimesu maü kàlena kàlaü pucchanti, avasesaü pana me tiüsa- mattàni vassàni na olokitapubbaü, api ca tvaü rattiü mama santike parivattehi, ahaü te divà kathayissàmã ti. So: sàdhu bhante ti tathà akàsi. Pariveõadvàre mahàmaõóapaü kàretvà gàmavàsino divase divase dhammasavanatthàya\<*<4>*>/ àgacchanti. Thero rattiü parivattitaü\<*<5>*>/ divà kathayanto \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm Kàruëi-. 2 Bhm va. 3 Sb omits Mahà. See Dãpavaüsa xix, 6. 4 Sbh dhammasavaõàya. 5 Bhm parivatti. Taü divà. >/ #<[page 097]># %< Dasa paëibodhà 97>% anupubbena desanaü kathayitvà\<*<1>*>/ niññhapetvà Abhayatthe- rassa santike taññikàya nisãditvà: àvuso, mayhaü kammaññhà- naü kathehã ti àha. Bhante, kiü bhaõatha? nanu mayà tumhàkam eva santike sutaü? Kim ahaü tumhehi a¤¤à- taü kathessàmã ti. Tato naü thero: a¤¤o esa, àvuso, gatakassa maggo\<*<2>*>/ nàmà ti àha. Abhayatthero kira tadà sotàpanno hoti. Ath' assa so kammaññhànaü datvà àgantvà, Lohapàsàde dhammaü parivattento thero parinibbuto ti assosi. Sutvà: àharath', àvuso, cãvaran ti cãvaraü pàrupitvà: anucchaviko, àvuso, amhàkaü àcariyassa arahattamaggo. âcariyo no, àvuso, uju àjànãyo.\<*<3>*>/ So attano dhammante- vàsikassa santike taññikàya nisãditvà: mayhaü kammaññhà- naü kathehã ti àha. Anucchaviko, àvuso, therassa arahatta- maggo ti. Evaråpànaü gantho paëibodho na hotã ti\<*<4>*>/. (x.) Iddhã ti pothujjanikà iddhi. Sà hi uttànaseyyaka- dàrako viya, taruõasassaü viya ca dupparihàrà hoti, appa- mattaken' eva bhijjati. Sà pana vipassanàya paëibodho hoti, na samàdhissa; samàdhiü patvà pattabbato; tasmà vipassanatthikena iddhipaëibodho upacchinditabbo, itarena avasesà ti. Ayaü tàva paëibodhakathàya vitthàro. Kammaññhànadàyakaü kalyàõamittaü upasankamitvà ti ettha pana duvidhaü kammaññhànaü:- sabbatthaka-kam- maññhànaü, pàrihàriya-kammaññhàna¤ ca. Tattha sabbat- thaka-kammaññhànaü nàma bhikkhusanghàdisu mettà mara- õasati\<*<5>*>/ ca, asubhasa¤¤à ti pi eke. Kammaññhànikena hi bhikkhunà pañhamaü tàva paricchinditvà sãmaññhakabhik- khusanghe: sukhità hontu\<*<6>*>/ avyàpajjà ti mettà bhàvetabbà, tato sãmaññhakadevatàsu, tato gocaragàmamhi issarajane,\<*<7>*>/ tato tattha manusse upàdàya sabbasattesu. So hi bhikkhu- sanghe mettàya sahavàsãnaü muducittataü\<*<8>*>/ janeti. Ath' assa te sukhasaüvàsà honti. Sãmaññhakadevatàsu mettàya mudukatacittàhi devatàhi dhammikàya rakkhàya susaüvihi- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb omits. 2 Sh adhigatamaggo. 3 Sbh àjànãyyo. 4 Sb hoti. 5 Bm maraõassati. 6 Sb bhavantu. 7 Jàt, iv., 132. 8 Sbh muducittaü. I. 7 >/ #<[page 098]># %<98 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% tàrakkho hoti.\<*<1>*>/ Gocaragàmamhi issarajane mettàya mudu- katasantànehi issarehi dhammikàya rakkhàya surakkhita- parikkhàro hoti. Tattha manussesu mettàya pasàditacittehi tehi aparibhåto hutvà vicarati. Sabbasattesu mettàya sabbattha appañihatacàro hoti. Maraõasatiyà pana avassaü: mayà maritabban ti cintento anesanaü pahàya uparåpari vaóóhamànasaüvego anolãnavuttiko\<*<2>*>/ hoti. Asubhasa¤¤à- paricitacittassa pan' assa dibbàni pi àrammaõàni lobhavasena cittaü na pariyàdiyanti. Evaü bahåpakàrattà sabbattha atthayitabbaü icchitabban ti ca adhippetassa yogànuyoga- kammassa ñhàna¤ cà ti sabbatthaka-kammaññhànan ti vuccati. Cattàëãsàya pana kammaññhànesu yaü yassa caritànuku- laü,\<*<3>*>/ taü tassa niccaü pariharitabbattà, uparimassa upari- massa ca bhàvanàkammassa padaññhànattà, pàrihàriya- kammaññhànan ti vuccati. Iti imaü duvidham pi kammañ- ñhànaü yo deti, ayaü kammaññhànadàyako nàma, taü kammaññhànadàyakam kalyàõamittan ti:- Piyo garu bhàvanãyo vattà ca vacanakkhamo, gambhãra¤ ca kathaükattà, no ca ñhàne niyojaye ti. Evam àdiguõasamannàgataü ekanta\<*<4>*>/-hitesiü vuóóhipak- khe ñhitaü kalyàõamittaü. Mamaü hi, ânanda, kalyàõa- mittaü àgamma jàtidhammà sattà jàtiyà parimuccantã ti\<*<5>*>/ àdivacanato pana Sammàsambuddho yeva sabbàkàrasampan- no kalyàõamitto, tasmà tasmiü sati tass' eva Bhagavato santike gahitakammaññhànaü\<*<6>*>/ sugahitaü hoti. Parinibbute pana tasmiü, asãtiyà mahàsàvakesu yo dharati, tassa santike gahetuü vaññati. Tasmim pi asati, yaü kammaññhànaü gahetukàmo hoti, tass' eva vasena catukkapa¤cakajjhànàni nibbattetvà jhànapadaññhànaü vipassanaü vaóóhetvà àsa- vakkhayaü pattassa khãõàsavassa santike gahetabbaü. Kiü pana khãõàsavo: ahaü khãõasavo ti attànaü pakàse- tã ti kiü vattabbaü? Kàrakabhàvaü hi jànitvà pakàseti. Nanu Assaguttatthero\<*<7>*>/ àraddhakammaññhànassa bhikkhuno: \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -vihita-. 2 Cf. Dhs. 1367. 3 Bhm cariyànukulaü. 4 Bhm ekantena. 5 S. i, 88. 6 Sbh gahitaü kammaññhànaü. 7 Mil. 6 f, 14 f. >/ #<[page 099]># %< Kammaññhànadàyako 99>% kammaññhànakàrako\<*<1>*>/ ayan ti jànitvà àkàse cammakhaõóaü pa¤¤apetvà tattha pallankena nisinno kammaññhànaü ka- thesã ti? Tasmà sace khãõàsavaü labhati, icc' etaü kusalaü. No ce labhati, anàgàmi-sakadàgàmi-sotàpanna-jhànalàbhã- puthujjanatipiñakadhara - dvipiñakadhara - ekapiñakadharesu purimassa purimassa santike. Ekapiñakadhare pi asati, yassa ekasangãti pi Aññhakathàya saddhiü paguõà, saya¤\<*<2>*>/ ca lajjã hoti, tassa santike gahetabbaü. Evaråpo hi tantidharo vaüsànurakkhako paveõipàlako àcariyo àcariyamatiko va hoti, na attano matiko hoti,\<*<3>*>/ ten' eva Poràõakattherà: lajjã rakkhissati, lajjã rakkhissatã ti tikkhattuü àhaüsu. Pubbe vuttakhãõàsavàdayo c' ettha attanà adhigatamaggam eva àcikkhanti. Bahussuto pana taü taü àcariyaü upasankam- itvà uggahaparipucchànaü visodhitattà ito c' ito ca sutta¤ ca kàraõa¤ ca sallakkhetvà sappàyàsappàyaü yojetvà, gaha- naññhàne gacchanto, mahàhatthã viya mahàmaggaü dassento, kammaññhànaü kathessati.\<*<4>*>/ Tasmà evaråpaü kammañ- ñhànadàyakaü kalyàõamittaü upasankamitvà tassa vatta- pañivattaü\<*<5>*>/ katvà kammaññhànaü gahetabbaü. Sace pan' etaü ekavihàre yeva labhati, icc' etaü kusalaü. No ce labhati, yattha so vasati, tattha gantabbaü. Gac- chantena ca na dhotamakkhitehi pàdehi upàhanà àråhitvà, chattaü gahetvà, telanàëi-madhuphàõitàdãni gàhàpetvà ante- vàsikaparivutena gantabbaü. Gamikavattaü pana påretvà attano pattacãvaram sayam eva gahetvà antaràmagge yaü yaü vihàraü pavisati, sabbattha vattapañivattaü kurumà- nena sallahukaparikkhàrena paramasallekhavuttinà hutvà gantabbaü. Taü vihàraü pavisantena antaràmagge yeva dantakaññhaü kappiyaü kàràpetvà gahetvà pavisitabbaü, na ca muhuttaü vissametvà pàdadhovanamakkhanàdãni kat- và: àcariyassa santikaü gamissàmã ti a¤¤aü pariveõaü pavi- sitabbaü. Kasmà? Sace hi 'ssa tatra àcariyassa visabhàgà bhikkhå bhaveyyuü, te àgamanakàraõaü pucchitvà àcari- yassa avaõõaü pakàsetvà naññho 'si. Sace tassa santikaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh araddhaü imassa bhikkhuno kammaññhànaü kàrako. 2 Bhm aya¤. 3 Sbh omit. 4 Sb kathayissati. 5 Bhm -pañipattiü. >/ #<[page 100]># %<100 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% àgato\<*<1>*>/ ti vippañisàraü uppàdeyyuü, yena tato va pañinivat- teya, tasmà àcariyassa vasanaññhànaü pucchitvà ujukaü tatth' eva gantabbaü. Sace àcariyo daharataro hoti, patta- cãvarapañiggahaõàdãni na sàditabbàni. Sace vuóóhataro\<*<2>*>/ hoti, gantvà àcariyaü vanditvà ñhàtabbaü: nikkhip' àvuso pattacãvaran ti vuttena nikkhipitabbaü: pànãyaü pi và ti vuttena, sace icchati, pàtabbaü: pàde dhovà ti\<*<3>*>/ vuttena na tàva pàdà dhovitabbà. Sace hi àcariyena àbhataü udakaü\<*<4>*>/ bhaveyya, na sàruppaü siyà. Dhov', àvuso,\<*<5>*>/ na mayà àbhataü, a¤¤ehi àbhatan ti vuttena pana, yattha àcariyo na passati, evaråpe pañicchanne và okàse abbhokàse\<*<6>*>/ vihàrassà pi và ekamante nisãditvà pàdà dhovitabbà. Sace àcariyo telanàëiü àharati, uññhahitvà ubhohi hatthehi sakkaccaü gahetabbà. Sace hi na gaõheyya: ayaü bhikkhu ito eva\<*<7>*>/ paññhàya sambhogaü kopetã ti àcariyassa a¤¤athattaü bhaveyya; gahetvà pana na àdito va pàdà makkhetabbà. Sace hi taü àcariyassa gattabbha¤janatelaü bhaveyya, na sàruppaü siyà; tasmà pathamaü\<*<7>*>/ sãsaü mak- khetvà khandhàdãni makkhetabbàni. Sabbapàrihàriyate- lam: idaü àvuso pàde pi makkhehã ti vuttena pana, thokaü sãse katvà,\<*<8>*>/ pàde makkhetvà: imaü telanàëiü ñhapemi, bhan- te ti vatvà àcariye gaõhante dàtabbà, àgatadivasato paññhà- ya: kammaññhànaü me bhante kathetha icc' evaü na vattab- baü. Dutiyadivasato pana paññhàya sace àcariyassa pakati- upaññhàko atthi, taü yàcitvà vattaü kàtabbaü. Sace yàcito pi na deti, okàse laddhe yeva kàtabbaü. Karontena ca\<*<7>*>/ khuddakamajjhimamahantàni tãõi dantakaññhàni upanà- metabbàni, sãtaü uõhan ti duvidhaü mukhadhovana-uda- ka¤ ca nahànodaka¤ ca pañiyàdetabbaü; tato yaü àcariyo tãõi divasàni paribhu¤jati tàdisam eva niccaü upanàmetab- baü. Niyamaü akatvà yaü và taü và paribhu¤jantassa yathà-laddhaü upanàmetabbaü. Kiü bahunà? vuttena, yan taü Bhagavatà: antevàsikena bhikkhave àcariyamhi \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm gato. 2 Sbh buóóhataro. 3 Bhm dhovàhãti. 4 Sbh àbhatam. 5 Bhm dhovàh' àvuso. 6 Sbh abbhokàsa-. 7 Bhm omit. 8 Sbh omit these three words. >/ #<[page 101]># %< Kammaññhànadàyako 101>% sammà vattitabbaü. Tatràyaü sammàvattanà: kàlass' eva uññhàya, upàhanà omu¤citvà, ekaüsaü uttaràsangaü karitvà, dantakaññhaü dàtabbaü, mukhodakaü dàtabbaü, àsanaü pa¤- ¤apetabbaü.\<*<1>*>/ Sace yàgu hoti, bhàjanaü dhovitvà, yàgu upa- nàmetabbà ti àdikaü Khandhake\<*<2>*>/ sammàvattaü pa¤¤attaü, taü sabbam pi kàtabbaü. Evaü vattasampattiyà garuü\<*<3>*>/ àràdhayamànena sàyaü vanditvà: yàhã ti vissajjitena gantab- baü. Yadà so: kissa àgato\<*<4>*>/ 'sã ti pucchati, tadà àgamanakà- raõaü kathetabbaü. Sace so neva pucchati, vattaü pana sàdiyati, dasàhe\<*<5>*>/ và pakkhe và vãtivatte ekadivasaü vissaj- jitenà pi agantvà okàsaü kàretvà àgamanakàraõaü àrocetab- baü. Akàle và gantvà: kim attham\<*<6>*>/ àgato 'sã ti puññhena àro- cetabbaü. Sace so: pàto va àgacchà ti vadati, pàto va gantabbaü. Sace pan' assa tàya velàya\<*<7>*>/ pittàbàdhena và kucchi parióayhati, aggimandatàya và bhattaü na jãrati, a¤¤o và koci rogo bàdhati, taü yathàbhåtaü àvikatvà attano sappàyavelaü àrocetvà tàya velàya\<*<8>*>/ upasankamitabbaü, asappàyavelàya\<*<9>*>/ hi vuccamànam pi kammaññhànaü na sakkà hoti, manasikàtun ti. Ayaü kammaññhànadàyakaü kalyàõamittaü upasankam- itvà ti ettha vitthàro. Attano cariyànukulaü Idàni attano cariyànukulan ti ettha cariyà ti cha cariyà: ràgacariyà, dosacariyà, mohacariyà, saddhàcariyà, buddhi- cariyà, vitakkacariyà ti. Keci pana ràgàdãnaü saüsagga- sannipàtavasena aparàpi catasso, tathà saddhàdãnan ti imàhi aññhahi saddhiü cuddasa icchanti. Evaü pana bhede vuc- camàne ràgàdãnaü saddhàdãhi pi saüsaggaü katvà aneka- cariyà honti, tasmà sankhepena chaë eva cariyà veditabbà. Cariyà pakati ussannatà ti\<*<10>*>/ atthato ekaü. Tàsaü vasena chaë \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb pa¤¤àpetabbaü. 2 Vin. ii, 231; cf. 223. 3 Bhm garu. 4 Bhm kiss' àgato. 5 Bm màse. 6 Sbh kimatthaü. 7 Sbh tàyaü velàyaü. 8 So all editions. 9 Sbh -velàyaü. 10 Bhm omit ti. >/ #<[page 102]># %<102 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% eva puggalà honti ràgacarito, dosacarito, mohacarito, sad- dhàcarito, buddhacarito, vitakkacarito ti. Tattha yasmà ràgacaritassa kusalappavattisamaye saddhà balavatã hoti, ràgassa àsannaguõattà. Yathà hi akusalapakkhe ràgo si- niddho, nàtilåkho, evaü kusalapakkhe saddhà. Yathà ràgo vatthukàme pariyesati, evaü saddhà sãlàdi guõe. Yathà ràgo ahitaü na pariccajati, evaü saddhà hitaü na pariccajati, tasmà ràgacaritassa saddhàcarito sabhàgo. Yasmà pana dosacaritassa kusalappavattisamaye pa¤¤à balavatã hoti, dosassa àsannaguõattà. Yathà hi akusalapakkhe doso nis- sineho\<*<1>*>/ na àrammaõaü allãyati, evaü kusalapakkhe pa¤¤à. Yathà ca doso abhåtam pi\<*<2>*>/ dosam eva pariyesati, evaü. pa¤¤à bhåtaü dosam eva pariyesati.\<*<3>*>/ Yathà doso sattapari- vajjanàkàrena pavattati, evaü pa¤¤à sankhàraparivajja- nàkàrena. Tasmà dosacaritassa buddhicarito sabhàgo. Yas- mà pana mohacaritassa anuppannànaü kusalànaü dham- mànaü uppàdàya vàyàmamànassa yebhuyyena antaràya- karà vitakkà uppajjanti, mohassa àsannalakkhaõattà. Ya- thà hi moho parivyàkulatàya anavaññhito, evaü vitakko nànappakàravitakkanatàya. Yathà ca moho apariyogàha- õatàya ca¤calo, tathà vitakko lahuparikappanatàya. Tasmà mohacaritassa vitakkacarito sabhàgo ti. Apare taõhà-màna-diññhivasena aparà pi tisso cariyà va- danti. Tattha taõhàràgo yeva, màno ca taü sampayutto ti tadubhayaü ràgacariyaü nàtivattati. Mohanidànattà ca diññhiyà diññhicariyà mohacariyam eva anupatati. Tà pan' età cariyà kiü nidànà? Katha¤ ca jànitabbaü\<*<3>*>/: ayaü puggalo ràgacarito, ayaü puggalo\<*<4>*>/ dosàdisu a¤¤atara- carito ti? Kiü caritassa puggalassa? Kiü sappàyan ti? Tatra purimà tàva tisso cariyà pubbàciõõanidànà dhàtudo- sanidànà cà ti ekacce vadanti. Pubbe kira iññhappayoga- subhakammabahulo ràgacarito hoti; saggà và cavitvà idhå- papanno. Pubbe chedanavadhabandhanaverakammabahu- lo\<*<5>*>/ dosacarito hoti; nirayanàgayonãhi và cavitvà idhåpa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm siniddho. 2 Bhm omit. 3 Bhm jànitabbà. 4 Sb omits. 5 Bhm -bandhavera-. >/ #<[page 103]># %< Attano cariyànukulaü 103>% panno. Pubbe majjapànabahulo sutaparipucchàvihãno ca mohacarito hoti, tiracchànayoniyà và cavitvà idhåpapanno ti. Evaü pubbàciõõanidànà ti vadanti. Dvinnaü pana dhàtånaü ussannattà puggalo mohacarito hoti: pathavãdhàtuyà ca àpodhàtuyà ca. Itaràsaü dvinnaü ussannattà dosacarito. Sabbàsaü samattà pana ràgacarito ti. Dosesu ca semhàdhiko ràgacarito hoti, vàtàdhiko mohacarito, semhàdhiko và mohacarito, vàtàdhiko và ràgacarito ti evaü dhàtudosanidànà ti vadanti. Tattha yasmà pubbe iññhappayogasubhakammabahulà\<*<1>*>/ pi saggà cavitvà idhåpapannà\<*<2>*>/ pi ca, na sabbe ràgacarità yeva honti,\<*<3>*>/ itare và dosamohacarità, evaü dhàtåna¤ ca yathàvut- ten' eva nayena ussadaniyamo nàma n' atthi. Dosaniyame ca ràgamohadvayam eva vuttaü; tam pi ca pubbàparavirud- dham eva. Saddhàcariyàdisu ca ekissà pi nidànaü na vuttam eva, tasmà sabbam etaü aparicchinnavacanaü. Ayaü pan' ettha Aññhakathàcariyànaü matànusàrena vinicchayo. Vuttaü h' etaü Ussadakittane:- ime sattà pubbahetuniyà- mena\<*<4>*>/ lobhussadà dosussadà mohussadà alobhussadà adosussadà amohussadà ca honti. Yassa hi kammàyåhanakkhaõe lobho balavà hoti, alobho mando, adosàmohà balavanto, dosamohà mandà, tassa mando alobho lobhaü pariyàdàtuü na sakkoti, adosàmohà pana balavanto dosamohe pariyàdàtuü sakkonti. Tasmà so, tena kammena dinnapañisandhivasena nibbatto, luddho hoti sukhasãlo akodhano pa¤¤avà vajiråpama¤àõo. Yassa pana kammàyåhanakkhaõe lobhadosà balavanto honti alobhàdosà mandà, amoho ca balavà, moho mando, so purimana- yen' eva luddho ceva hoti duññho ca, pa¤¤avà pana hoti vajirå- pama¤àõo Dattàbhayatthero viya. Yassa\<*<5>*>/ kammàyåhanak- khaõe lobha-adosamohà balavanto honti, itare mandà, so puri- manayen' eva luddho ceva hoti dandho ca, sãlako pana hoti ako- dhano\<*<6>*>/ Bàkulatthero viya. Tathà yassa kammàyåhanak- khaõe tayo pi lobhadosambalavanto honti, alobhàdayo man- dà, so purimanayen' eva luddho ceva hoti, duttho ca måëho ca. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bm -bahulo; Bh -bahålo. 2 Bhm -åpapanno. 4 Bhm na itare và. 4 So all authorities: niyà-. 5 Bhm insert pana. 6 Sbh akkodhano. >/ #<[page 104]># %<104 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% Yassa pana kammàyåhanakkhaõe alobhadosamohà balavanto honti, itare mandà, so purimanayen' eva aluddho appakileso hoti, dibbàrammaõam pi disvà niccalo, duññho pana hoti, dandha- pa¤¤o ca. Yassa kammàyåhanakkhaõe alobhàdosamohà ba- lavanto honti, itare mandà, so purimanayen' eva aluddho c' eva hoti aduññho sãlako ca, dandho pana hoti. Tathà yassa kammà- yåhanakkhaõe alobhadosàmohà balavanto honti, itare mandà, so purimanayen' eva aluddho c' eva hoti, pa¤¤avà ca, duññho pana hoti, kodhano. Yassa pana \<*<1>*>/kammàyåhanakkhaõe tayo pi alobhàdosàmohà\<*<2>*>/ balavanto honti, lobhàdayo mandà, so purimanayen' eva, Mahàsangharakkhitatthero viya, aluddho aduññho pa¤¤avà ca hotã ti. Ettha ca yo luddho ti vutto, ayaü ràgacarito; duññhadan- dhà dosamohacarità; pa¤¤avà buddhicarito, aluddha- aduññhà\<*<3>*>/ pasannapakatitàya saddhàcarità. Yathà và amoha- parivàrena kammunà\<*<4>*>/ nibbatto buddhicarito, evaü balava- saddhàparivàrena kammunà nibbatto saddhàcarito, kàma- vitakkàdiparivàrena kammunà nibbatto vitakkacarito. Lo- bhàdinà vomissa-parivàrena kammunà nibbatto vomissa- carito ti. Evaü lobhàdisu a¤¤atara¤¤ataraparivàraü pa- ñisandhijanakaü kammaü cariyànaü nidànan ti veditabbaü. Yaü pana vuttaü: katha¤ ca jànitabbaü: ayaü puggalo ràgacarito ti àdi,\<*<5>*>/ tatràyaü nayo:- Iriyàpathato kiccà bhojanà dassanàdito dhammappavattito c' eva cariyàyo vibhàvaye ti. Tattha\<*<6>*>/ Iriyàpathato ti ràgacarito hi pakatigamanena gacchanto càturiyena gacchati, saõikaü pàdaü nikkhipati, samaü nikkhipati, samaü uddharati, ukkuñika¤ c' assa padaü hoti. Dosacarito pàdaggehi khaõanto viya gacchati, sahasà pàdaü nikkhipati, sahasà uddharati, anukaóóhita¤\<*<7>*>/ c' assa padaü hoti. Mohacarito parivyàkulàya gatiyà gacchati, chambhito viya pàdaü nikkhipati, chambhito viya uddharati, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh Tathà yassa kamm-. 2 Sh alobhàdayo. 3 Sbh aluddhàduññhà. 4 Sh kammanà always. 5 See p. 102. 6 Bhm omit. 7 Sbh anukkaóóhita¤. >/ #<[page 105]># %< Attano cariyànukulaü 105>% sahasànupãëita¤ c' assa padaü hoti. Vuttam pi c' etaü Màgandiyasuttuppattiyaü\<*<1>*>/: Rattassa hi ukkuñikaü padaü bhave, duññhassa hoti anukaóóhitaü padaü, måëhassa padaü sahasànupãëitaü, vivaññacchadass'\<*<2>*>/ idam ãdisaü padan ti. Mànam pi ràgacaritassa pasàdikaü hoti madhuràkàraü, dosacaritassa thaddhàkàraü, mohacaritassa àkulàkàraü. Nisajjàya pi es' eva nayo. Ràgacarito ca ataramàno samaü seyyaü pa¤¤àpetvà saõikaü nipajjitvà angapaccangàni samodhàya pàsàdikena àkàrena sayati, vuññhàpiyamàno ca sãghaü vuññhàya\<*<3>*>/ sankito viya saõikaü pañivacanaü deti. Dosacarito taramàno yathà và\<*<4>*>/ tathà và seyyaü pa¤¤àpetvà pakkhittakàyo bhàkuñikaü\<*<5>*>/ katvà sayati, vuññhàpiyamàno ca sãghaü vuññhàya kupito viya pañivacanaü deti. Moha- carito dussaõñhànaü seyyaü pa¤¤àpetvà vikkhittakàyo ba- hulaü adhomukho sayati, vuññhàpiyamàno ca hunkàraü ka- ronto dandhaü vuññhàti. Saddhàcaritàdayo pana yasmà ràgacaritàdãnaü sabhàgà, tasmà tesam pi tàdiso va iriyà- patho hotã ti. Evaü tàva iriyàpathato cariyàyo vibhàvaye. Kiccà ti sammajjanàdisu ca kiccesu ràgacarito sàdhukaü sammajjaniü gahetvà ataramàno vàlikaü avippakiranto Sindhuvàrakusumasantharam iva santharanto suddhaü samaü sammajjati. Dosacarito gàlhaü sammajjaniü gahetvà taramànaråpo ubhato vàlikaü ussàrento\<*<6>*>/ kharena saddena asuddhaü visaüam sammajjati. Moha- carito sithilaü sammajjaniü gahetvà samparivattakaü àëolayamàno asuddhaü visamaü sammajjati. Yathà ca sammajjane, evaü cãvaradhovanarajanàdisu pi sabbakiccesu. Nipuõamadhurasamasakkaccakàrã ràgacarito, gàëhathaddha- visamakàrã dosacarito, anipuõavyàkulavisamàparicchinna- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm Màgandhiya-. Papa¤ca-Sådanã on M. i, 501 f. 2 Sb vivatta-. Sh refers these lines to the Sagàthavagga (Saüyutta N.), where they do not occur. 3 Bhm avuññhàya. 4 Sbh omit. 5 Bhm bhàkutiü. 6 Sbh ussàdento. >/ #<[page 106]># %<106 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% kàre\<*<1>*>/ mohacarito. Cãvaradhàranam pi ca ràgacaritassa nàti- gàëhaü\<*<2>*>/ nàtisithilaü hoti pàsàdikaü parimaõóalaü; dosacari- tassa atigàëhaü aparimaõóalaü; mohacaritassa sithilaü pari- vyàkulaü. Saddhàcaritàdayo tesaü yevànusàrena vedi- tabbà, taü sabhàgattà ti. Evaü kiccato cariyàyo vibhà- vaye. Bhojanà ti ràgacarito siniddhamadhurabhojanappiyo\<*<3>*>/ hoti; bhu¤jamàno ca nàtimahantaü parimaõóalaü alopaü katvà nànàrasapatisaüvedã-\<*<4>*>/ataramàno bhu¤jati, ki¤cideva ca sàduü labhitvà somanassaü àpajjati; dosacarito låkha- ambilabhojanaü piyo\<*<3>*>/ hoti; bhu¤jamàno ca mukhapårakaü àlopaü katvà arasapañisaüvedã taramàno bhu¤jati, kincid- eva ca asàduü labhitvà, domanassaü àpajjati. Mohacarito aniyataruciko hoti, bhu¤jamàno ca aparimaõóalaü parittaü àlopaü\<*<5>*>/ katvà bhàjane chaóóento mukhaü makkhento vik- khittacitto taü taü vitakkento bhu¤jati. Saddhàcaritàdayo pi tesaü yevànusàrena veditabbà, taü sabhàgattà ti. Evaü bhojanato cariyàyo vibhàvaye. Dassanàdito ti ràgacarito ãsakam pi manoramaü råpaü disvà vimhayajàto viya ciraü oloketi, paritte pi guõe sajjati, bhåtam pi dosaü na gaõhàti, pakkamanto pi amu¤citukàmo va hutvà sàpekkho pakkamati. Dosacarito ãsakam pi ama- noramaü råpaü\<*<6>*>/ disvà kilantaråpo viya na ciraü oloketi, paritte pi dose pañiha¤¤ati, bhåtam pi guõaü na gaõhàti, pakkamanto pi mu¤citukàmo va hutvà anapekkho pakkam- ati. Mohacarito yaü ki¤ci råpaü disvà parapaccayiko hoti, paraü nindantaü sutvà nindati, pasaüsantaü sutvà pasaüsati, sayaü pana a¤¤àõupekkhàya upekkhako va hoti. Esa nayo saddasavanàdisu pi. Saddhàcaritàdayo pa- na tesaü yevànusàrena veditabbà, taü sabhàgattà ti. Evaü dassanàdito cariyàyo vibhàvaye. Dhammappavattito cevà ti ràgacaritassa ca màyà, sàthey- yaü, màno, pàpicchatà, mahicchatà, asantuññhità, singaü, càpalyan ti evam àdayo dhammà bahulaü pavattanti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh anipuõaparivyàkula-. 2 Sb -gaëhaü. 3 Bhm bhojanaü piyo. 4 Sbh omit nànà. 5 Sbh parittamàlopaü. 6 Sbh omit. >/ #<[page 107]># %< Attano cariyànukulaü 107>% Dosacaritassa kodho, upanàho, makkho, paëàso, issà, mac- chariyan ti evam àdayo. Mohacaritassa thãnaü, middhaü, uddhaccaü kukkuccaü, vicikicchà, àdànagàhità, duppañi- nissaggità ti evam àdayo. Saddhàcaritassa muttacàgatà, ariyànaü dassanakàmatà, saddhammaü sotukàmatà, pà- mojjabahulatà, asaüsañhatà,\<*<1>*>/ amàyàvità, pasàdanãyesu ñhà- nesu pasàdo ti evam àdayo. Buddhicaritassa sovacassatà, kalyàõamittatà, bhojane matta¤¤utà, satisampaja¤¤aü, jà- gariyànuyogo, saüvejanãyesu ñhànesu saüvego, saüviggassa ca\<*<2>*>/ yoniso padhànan ti\<*<3>*>/ evam àdayo. Vitakkacaritassa bhassabahulatà, gaõàràmatà, kusalànuyoge arati, anavañ- ñhitacittatà,\<*<4>*>/ rattidhåmàyanà,\<*<5>*>/ divàpajjalanà, huràhuraü dhàvanà ti evam àdayo dhammà bahulaü pavattantã ti. Evaü dhammappavattito cariyàyo vibhàvaye. Yasmà pana idaü cariyà-vibhàvanavidhànaü sabbàkà- rena neva Pàëiyaü, na Aññhakathàyaü àgataü, kevalaü àcariyamatànusàrena vuttaü, tasmà na sàrato paccetabbaü. Ràgacaritassa hi vuttàni iriyàpathàdãni dosacaritàdayo pi appamàdavihàrino kàtuü sakkonti. Saüsaññhacaritassa ca puggalassa ekass' eva bhinnalakkhaõà iriyàpathàdayo na sampajjanti.\<*<6>*>/ Yaü pan' etaü Aññhakathàsu cariyà-vibhà- vanavidhànaü vuttaü, tad eva sàrato paccetabbaü. Vut- taü h' etaü:- ceto-pariya¤àõassa làbhã àcariyo cariyaü ¤atvà kammaññhànaü kathessati, itarena antevàsiko puc- chitabbo ti. Tasmà cetopariya¤àõena và taü và puggalaü pucchitvà jànitabbaü: ayaü puggalo ràgacarito, ayaü dosàdisu a¤¤ataracarito ti. Kiü caritassa [ca] puggalassa? kiü sappàyan\<*<7>*>/ ti ettha pana senàsanaü tàva ràgacaritassa adhotavedika-bhåmaññha- kaü akatapabbhàra-tiõa-kuñi-paõõasàlàdãnaü a¤¤ataraü rajokiõõaü jatukàbharitaü oluggaviluggaü ati-uccaü và atinãcaü và ujjangalaü sàsankaü asuciü\<*<8>*>/ visamamaggaü, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm asañhatà. 2 Bhm omit. 3 Cf. D. iii, 214 (xxx); A. ii, 115; Dhs. p. 234; B. Psy. Eth. p. 357 f, n. 1. 4 Bhm -kiccatà. 5 Sbh rattiü dhåpàyanà. 6 Bhm upapajjanti. 7 See above, p. 102. 8 Sbh asuci-. >/ #<[page 108]># %<108 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% yattha ma¤capãñham pi mangulàbharitaü\<*<1>*>/ duråpaü dub- baõõaü, yaü olokentass' eva jigucchà uppajjati, tàdisaü sappàyaü. Nivàsanapàpuranaü antacchinnaü olambavi- lambasuttakàkiõõaü jàlapåvasadisaü sàõi viya kharasam- phassaü kiliññhaü bhàritaü\<*<2>*>/ kicchapariharaõaü sappà- yaü. Patto pi dubbaõõo mattikà patto và àõigaõñhikàhato ayopatto và garuko dussaõñhàno sãsakapàlam iva jeguccho vattati. Bhikkhàcàramaggo pi amanàpo anàsannagàmo visamo vaññati. Bhikkhàcàragàmo pi yattha manussà apas- santà viya caranti, yattha ekakule pi bhikkhaü alabhitvà nikkhamantaü: ehi, bhante ti àsanasàlaü pavesetvà yàgu- bhattaü datvà gacchantà gàvã\<*<3>*>/ viya vaje pavesetvà anapalo- kento\<*<4>*>/ gacchanti, tàdiso vaññati. Parivisakamanussà\<*<5>*>/ pi dàsà và kammakarà và dubbaõõà duddassikà\<*<6>*>/ kiliññhavasanà duggandhà jigucchà,\<*<7>*>/ ye acittãkàrena yàgubhattaü chaó- óentà viya parivisanti, tàdisà sappàyà. Yàgubhattakhajja- kam pi låkhaü dubbaõõaü sàmàka-kudråsaka-kaõàjakàdim ayaü påtitakkaü biëangaü jiõõasàkasåpeyyaü yaü ki¤cid- eva kevalaü udarapåramattaü vaññati. Iriyàpatho pi 'ssa ñhànaü và cankamo và vaññati. ârammaõaü nãlàdisu vaõõakasiõesu yaü ki¤ci aparisuddhavaõõan ti idaü ràga- caritassa sappàyaü. Dosacaritassa senàsanaü nàti-uccaü nàtinãcaü chàyådakasampannaü suvibhattabhittithambha- sopànaü supariniññhitamàlàkamma - latàkamma\<*<8>*>/ - nànàvi- dhacittakamma - samujjala\<*<9>*>/ - samasiniddha - mudubhåmitalaü brahmavimànam iva kusumadàmavicitravaõõacelavitànasam- alankataü supa¤¤atta - sucimanoramattharaõa - ma¤capã- ñham, tattha tattha vàsatthàya nikkhittakusumavàsagandha- sugandhaü yaü dassanamatten' eva pãtipàmojjaü janayati, evaråpaü sappàyaü. Tassa pana senàsanassa maggo pi sabbaparissayavimutto suci samatalo alankatapañiyatto va \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb mankuõabharitaü. 2 Sbh bhàrikaü. 3 Sbh gàviü. 4 Sb anapaloketvà; Sh anavalokento. 5 Sbh parivisana-. 6 Sbh duddasikà. 7 Sbh jegucchà. 8 Sbh kammaü. 9 Sbh . . . samujjalaü. >/ #<[page 109]># %< Attano cariyànukulaü 109>% vaññati. Senàsanaparikkhàro p' ettha kãëamankuladãghajàti\<*<1>*>/- måsikànaü\<*<2>*>/ nissayaparicchindanatthaü nàtibahuko, ekaü ma¤capãñhamattam eva vaññati. Nivàsanapàrupanam\<*<3>*>/ pi 'ssa Cãnapañña-Somàrapaññakoseyyakappàsikasukhumakhomà- dãnaü yaü yaü paõãtaü, tena tena ekapaññaü và dupaññaü và sallahukaü samaõasàruppena surattaü suddhavaõõaü\<*<4>*>/ vaññati. Patto udakabubbuëam iva susaõñhàno maõi viya sumaññho nimmalo samaõasàruppena suparisuddhavaõõo ayomayo vaññati. Bhikkhàcàramaggo parissayavimutto sa- mo manàpo nàtidåra-nàccàsannagàmo vaññati. Bhikkhà- càragàmo pi yattha manussà: idàni ayyo àgamissatã ti sitta- sammaññhe padese àsanaü pa¤¤àpetvà paccuggantvà pattaü àdàya gharaü pavesetvà\<*<5>*>/ pa¤¤attàsane nisãdàpetvà sak- kaccaü sahatthà parivisanti, tàdiso vaññati. Parivesakà pan' assa ye honti abhiråpà pàsàdikà sunhàtà suvilittà dhåmavàsa-\<*<6>*>/kusumagandhasurabhino nànà viràga- sucimanu¤¤avatthà bharaõapañimaõóità sakkaccakàrino, tà- disà sappàyà. Yàgubhattakhajjakam pi vaõõagandhara- sasampannaü ojavantaü manoramaü sabbàkàrapaõãtaü yàvadatthaü vaññati. Iriyàpatho pi 'ssa seyyà và nisajjà và vaññati. ârammaõaü nãlàdisu vaõõakasiõesu yaü ki¤ci suparisuddhavaõõan ti idaü dosacaritassa sappàyaü. Mo- hacaritassa senàsanaü disàmukhaü asambàdhaü vaññati, yattha nisinnassa vivañà disà pa¤¤àyanti.\<*<7>*>/ Iriyàpathesu cankamo vaññati. ârammaõaü pan' assa parittaü suppa- mattaü saràvamattaü và khuddakaü\<*<8>*>/ na vaññati. Sam- bàdhasmiü hi okàse cittaü bhiyyo sammohaü àpajjati, tasmà vipulaü mahàkasiõaü vaññati. Sesaü dosacaritassa vuttasadisam evà ti idaü mohacaritassa sappàyaü. Saddhà- caritassa sabbam pi dosacaritam hi vuttavidhànaü sappàyaü. ârammaõesu c' assa anussatiññhànam pi vaññati. Buddhi- caritassa senàsanàdisu: idaü nàma asappàyan ti n' atthi. Vitakkacaritassa senàsanaü vivañaü disàmukhaü, yattha \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -mangula-. 2 Sbh måsikàdãnaü. 3 Sb nivàsanapàpuraõam. 4 Sbh suparisuddha-. 5 Bhm pavisetvà. 6 Sbh dhåpavàsa. . . 7 Bhm khàyanti. 8 Bhm omit. >/ #<[page 110]># %<110 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% nisinnassa àràmavanapokkharaõãràmaõeyyakàni gàmaniga- majanapadapañipàñiyà\<*<1>*>/ nãlobhàsà ca pabbatà pa¤¤àyanti, taü na vaññati. Taü hi vitakkavidhàvanass' eva paccayo hoti. Tasmà gambhãre darãmukhe\<*<2>*>/ vanapañicchanne Hatthi- kucchipabbhàra-Mahindaguhàsadise senàsane vasitabbaü. ârammaõam pi 'ssa vipulaü na vaññati; tàdisaü hi vitakka- vasena sandhàvanàya\<*<3>*>/ paccayo hoti, parittaü pana vaññati. Sesaü ràgacaritassa vuttasadisam evà ti idaü vitakkacaritassa sappàyaü. Ayaü attano cariyànukulan ti ettha àgatacariyànaü pa- bhedanidànavibhàvanasappàyaparicchedato vitthàro. Na ca tàva cariyànukulaü kammaññhànaü sabbàkàrena àvikataü, taü hi anantarassa màtikàpadassa vitthàre sayam eva àvi- bhavissati. Tasmà yaü vuttaü: cattàlãsàya kammaññhànesu a¤¤ataraü\<*<4>*>/ kammaññhànaü gahetvà ti, ettha sankhàtanid- desato, upacàrappanàvahato, jhànappabhedato, samatik- kamato, vaóóhanàvaóóhanato, àrammaõato, bhåmito, gaha- õato, paccayato, cariyànukulato ti imehi tàva dasahi àkàrehi kammaññhànavinicchayo veditabbo. Cattàëãsa kammaññhànàni Tatt sankhàtaniddesato ti cattàëãsàya kammaññhànesu iti hi vuttaü. Tatr' imàni cattàëãsa kammaññhànàni:- dasa kasiõà, dasa asubhà, dasa anussatiyo, cattàro brahmavihàrà, cattàro àruppà, ekà sa¤¤à, ekaü vavatthànan ti. Tattha pathavãkasiõaü, àpokasiõaü, tejokasiõaü, vàyo- kasiõaü, nãlakasiõaü, pãtakasiõaü, lohitakasiõaü, odàtaka- siõaü àlokakasiõaü, paricchinnàkàsakasiõan ti ime dasa kasiõà. Uddhumàtakaü, vinãlakaü, vipubbakaü, vicchiddakaü, vikkhàyitakaü, vikkhittakaü, hatavikkhittakaü, lohitakaü, puëuvakaü, aññhikan ti ime dasa asubhà. Buddhànussati, dhammànussati, sanghànussati, sãlànussati, càgànussati, devatànussati, maraõànussati, kàyagatàsati, ànàpànasati,\<*<5>*>/ upasamànussatã ti imà dasa anussatiyo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -pañipàñiyà. 2 Bhm dari-. 3 Bhm -vanassa. 4 Bhm ara¤¤ataraü. 5 Bhm -ssati. >/ #<[page 111]># %< Cattàëãsa kammaññhànàni 111>% Mettà, karuõà, mudità, upekkhà ti ime cattàro brahmavi- hàrà. âkàsàna¤càyatanaü, vi¤¤àõa¤càyatanaü, àki¤ca¤¤àya- tanaü, nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanan ti ime cattàro àruppà. âhàre pañikålasa¤¤à\<*<1>*>/ ekà sa¤¤à. Catudhàtuvavatthànaü ekaü vavatthànan ti evaü sankhà- taniddesato vinicchayo veditabbo. Upacàrappanàvahato ti ñhapetvà kàyagatàsati¤ ca ànàpà- nassati¤ ca avasesà aññha anussatiyo, àhàre pañikålasa¤¤à, catudhàtuvavatthànan ti imàn' eva h' ettha dasa kammañ- ñhànàni upacàràvahàni; sesàni appanàvahànã ti evaü upacàrappanàvahato. Jhànappabhedato ti appanàvahesu c' ettha ànàpànasatiyà saddhiü dasa kasiõà catukkajjhànikà honti. Kàyagatàya satiyà saddhiü dasa asubhà pañhamajjhànikà. Purimà tayo brahmavihàrà tikajjhànikà. Catutthabrahmavihàro cattàro ca àruppà catukkajjhànikà ti evaü jhànappabhedato. Samatikkamato ti dve samatikkamà: angasamatikkamo ca àrammaõasamatikkamo ca. Tattha sabbesu pi tika-catuk- kajjhànikesu kammaññhànesu angasamatikkamo hoti, vitak- kavicàràdãni jhànangàni samatikkamitvà te svev' àramma- õesu dutiyajjhànàdãnaü pattabbato; tathà catutthabrahma- vihàre. So pi hi mettàdãnaü yeva àrammaõe somanassaü samatikkamitvà pattabbo ti. Catåsu pana àruppesu àram- maõasamatikkamo hoti. Purimesu hi navasu kasiõesu a¤¤a- taraü samatikkamitvà àkàsàna¤càyatanaü pattabbaü. âkà- sàdãni ca samatikkamitvà vi¤¤àõa¤càyatanàdãni. Sesesu samatikkamo natthã ti evaü samatikkamato. Vaóóhanàvaóóhanato ti imesu cattàëãsàya kammaññhànesu dasakasiõà neva vaóóhetabbàni. Yattakaü hi okàsaü kasiõena pharati, tad-abbhantare dibbàya sotadhàtuyà sad- daü sotuü, dibbena cakkhunà råpàni passituü, parasattàna¤ ca cetasà cittam a¤¤àtuü samattho hoti. Kàyagatà sati pana asubhàni ca na vaóóhetabbàni. Kasmà? Okàsena paricchinnattà\<*<2>*>/ ànisaüsàbhàvà ca. Sà ca nesaü okàsena paricchinnatà bhàvanànaye àvibhavissati. Tesu pana vaó- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh pañikkåla-. 2 Bhm paricchannattà. >/ #<[page 112]># %<112 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% óhitesu kuõaparàsi yeva vaóóhati, na koci ànisaüso atthi. Vuttam pi c'etaü Sopàkapa¤havyàkaraõe\<*<1>*>/:- vibhåtà Bha- gavà-råpasa¤¤à, avibhåtà aññhikasa¤¤à ti. Tatra hi nimit- tavaóóhanavasena råpasa¤¤à vibhåtà ti vuttà, aññhika- sa¤¤à avaóóhanavasena avibhåtà ti [vuttà\<*<2>*>/]. Yaü pan' etaü kevalaü aññhikasa¤¤àya aphariü pathaviü iman ti vuttaü, taü làbhissa sato upaññhànàkàravasena vuttaü. Yath' eva hi Dhammàsokakàle karavãkasakuno samantà àdàsabhittãsu attano chàyaü disvà sabbadisàsu karavãka- sa¤¤ã hutvà madhuraü giraü nicchàresi, evaü thero pi aññhikasa¤¤àya làbhittà sabbadisàsu upaññhitaü nimittaü passanto kevalà pi pathàvã aññhikabharità ti cintesã ti. Yadi evaü yà asubhajjhànànaü appamàõàrammaõatà vuttà, sà virujjhatã ti? Sà ca na virujjhati; ekacco hi uddhumàtake và aññhike và mahante nimittaü gaõhàti, ekacco appake. Iminà pariyàyena ekaccassa parittàrammaõaü jhànaü hoti, ekaccassa appamàõàrammaõan ti. Yo và etaü vaóóhane àdãnavaü apassanto vaóóheti, taü sandhàya appamàõàram- maõan ti vuttaü. ânisaüsàbhàvà pana na vaóóhetab- bànã ti. Yathà ca etàni, evaü sesàni pi na vaóóhetabbàni. Kasmà ? Tesu hi ànàpànanimittaü tàva vaóóhayato vàta- ràsiye vaóóhati, okàsena ca paricchinnaü. Iti sàdãnavattà okàsena ca paricchinnattà na vaóóhetabbaü. Brahmavihàrà sattàrammaõà, tesaü nimittaü vaóóhayato sattaràsi yeva vaóóheyya, na ca tena attho atthi; tasmà tàni pi na vaóóhe- tabbaü. Yaü pana vuttaü: mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà ti àdi,\<*<3>*>/ taü pariggahavasen' eva\<*<4>*>/ vuttaü. Ekàvàsa\<*<5>*>/-dvi-àvàsàdinà hi anukkamena ekissà disàya satte pariggahetvà bhàvento ekaü disaü pharitvà ti vutto. Na \<-------------------------------------------------------------------------- 1 I cannot trace this citation in the Theragàthà Commentary on Sopàka of the Questions, nor in that on the Kumàrapa¤ha (Khuddakapàñha). Sh refers to S. Nik. Mahàvagga, presumably S. v, 129, which alludes only to aññhikasa¤¤à. Vibhåta scarcely occurs in the Nikàyas. Cf. A. v, 325. 2 Sbh omit. 3 D. i, 250. Sh wrongly cites the Sàma¤¤aphala Sutta. 4 Sb pariggahavasena. 5 Sbh eka-àvàsa. >/ #<[page 113]># %< Cattàëãsa kammaññhànàni 113>% nimittaü vaóóhento. Pañibhàganimittam eva c' ettha n' atthi, yad ayaü [yogã\<*<1>*>/] vaóóheyya. Paritta-appamàõàrammaõatà p' ettha pariggahavasen' eva veditabbà. âruppàrammaõesu pi àkàsaü kasiõugghàñimattà\<*<2>*>/; taü hi kasiõàpagamavasen' eva manasikàtabbaü. Tato paraü vaóóhayato\<*<3>*>/ na ki¤ci hoti. Vi¤¤àõaü sabhàvadhammattà; na hi sakkà sabhàvadhammaü vaóóhetuü. Vi¤¤àõapa- gamo vi¤¤àõassa abhàvamattattà. Nevasa¤¤ànàsa¤¤àya- tanàrammaõaü sabhàvadhammattà yeva na vaóóhetabbaü. Sesàni animittattà. Pañibhàganimittaü hi vaóóhetabbaü nàma bhaveyya. Buddhànussati-àdãna¤ ca neva pañibhàga- nimittaü àrammaõaü hoti, tasmà taü na vaóóhetabban ti evaü vaóóhanàvaóóhanato. ârammaõato ti imesu ca cattàëãsàya kammaññhànesu dasa kasiõà, dasa asubhà, ànàpànasati,\<*<4>*>/ kàyagatàsatã ti imàni dvàvãsati pañibhàganimittàrammaõàni, sesàni na pañibhà- ganimittàrammaõàni. Tathà dasasu anussatãsu ñhapetvà ànàpànasati¤ ca kàyagatàsati¤ ca avasesà aññha anussatiyo, àhàre pañikålasa¤¤à, catudhàtuvavatthànaü, vi¤¤àõa¤- càyatanaü, nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanan ti imàni dvàdasa sabhàvadhammàrammaõàni. Dasa kasiõà, dasa asubhà, ànàpànasati, kàyagatàsatã ti imàni dvàvãsati nimittàramma- õàni, sesàni cha na vattabbàrammaõàni. Tathà vipubba- kaü, lohitakaü, puëuvakaü, ànàpànasati, àpokasiõaü, tejo- kasiõaü, vàyokasiõaü, ya¤ ca àlokakasiõesu suriyàdãnaü obhàsamaõóalàrammaõan ti\<*<5>*>/ imàni aññha calitàrammaõàni, tàni ca kho pubbabhàge. Pañibhàgaü pana sannisinnam eva hoti. Sesàni na calitàrammaõànã ti evaü àrammaõato. Bhåmito ti ettha ca dasa asubhà, kàyagatàsati, àhàre pañi- kålasa¤¤à ti\<*<6>*>/ imàni dvàdasa devesu nappavattanti. Tàni dvàdasa ànàpànasati càti imàni terasa Brahmaloke nap- pavattanti. Aråpabhave pana ñhapetvà, cattàro àruppe a¤¤aü nappavattati. Manussesu sabbàni pi pavattantã ti-- evaü bhåmito. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit; Bhm yad ayaü. 2 Sb kasiõugghàñimattattà. 3 Sh adds pi. 4 Bhm ànàpànassati throughout. 5 Sbh omit. 6 Sbh pañikkulasa¤¤à. I. 8 >/ #<[page 114]># %<114 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% Gahaõato ti diññhaphuññhasutaggahaõato p' ettha vinicchayo veditabbo. Tatra ñhapetvà vàyokasiõaü sesà nava kasiõà, dasa asubhà ti imàni ekånavãsati diññhena gahetabbàni. Pubbabhàge cakkhunà oloketvà\<*<1>*>/ nimittaü nesaü gahetab- ban ti attho. Kàyagatàsatiyaü tacapa¤cakaü diññhena, sesaü sutenà ti evaü tassà àrammaõaü diññhasutena gahe- tabbaü. ânàpànasati phuññhena, vàyokasiõaü diññhaphuñ- ñhena, sesàni aññhàrasa sutena gahetabbàni, upekkhàbrahma- vihàro cattàro aruppà ti imàni c'ettha na àdikammikena gahetabbàni; sesàni pa¤catiüsa gahetabbànã ti--evaü ga- haõato. Paccayato ti imesu pana kammaññhànesu, ñhapetvà àkà- sakasiõaü, sesà nava kasiõà àruppànaü paccayà honti, dasa pi\<*<2>*>/ kasiõà abhi¤¤ànaü, tayo brahmavihàrà catuttha- brahmavihàrassa, heññhimaü heññhimaü àruppaü upari- massa uparimassa, nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü nirodhasamà- pattiyà, sabbàni pi sukhavihàravipassanà bhavasampattãnan ti--evaü paccayato. Cariyànukulato ti cariyànaü anukulato p' ettha vinicchayo veditabbo. Seyyathãdaü, ràgacaritassa tàva:- ettha dasa asubhà kàyagatàsatã ti ekàdasa kammaññhànàni anukulàni. Dosacaritassa cattàro brahmavihàrà cattàri vaõõakasiõànã ti aññha. Mohacaritassa ca\<*<2>*>/ vitakkacaritassa ca ekaü ànàpàna- sati-kammaññhànam eva. Saddhàcaritassa purimà cha anus- satiyo. Buddhicaritassa maraõasati upasamànussati, catu- dhàtuvavatthànaü, àhàre pañikålasa¤¤à ti cattàri. Sesakasi- õàni cattàro ca àruppà sabbacaritànaü anukulàni. Kasiõesu ca yaü ki¤ci parittaü vitakkacaritassa, appamàõaü moha- caritassà ti evam ettha cariyànukulato vinicchayo veditabbo ti. Sabba¤ c' etaü ujuvipaccanãkavasena ca atisappàya- vasena ca vuttaü. Ràgàdãnaü pana avikkhambhikà sad- dhàdãnaü và anupakàrà kusalabhàvanà nàma n' atthi. Vuttam pi c' etaü Meghiyasutte:- cattàro dhammà uttari\<*<3>*>/ bhàvetabbà: asubhà bhàvetabbà ràgassa pahànàya, mettà bhàve- tabbà vyàpàdassa pahànàya ànàpànasati bhàvetabbà vitak- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb repeats oloketvà. 2 Bhm omit. 3 Sb uttariü. >/ #<[page 115]># %< Cattàëãsa kammaññhànàni 115>% kupacchedàya, aniccasa¤¤à bhàvetabbà asmimànassa\<*<1>*>/ samag- ghàtàyà\<*<2>*>/ ti. Ràhula-Sutte pi:- mettaü, Ràhula, bhàvanaü bhàvetå ti\<*<3>*>/ àdinà nayena ekass' eva satta kammaññhànàni vuttàni; tasmà vacanamatte abhinivesaü akatvà sabbattha adhippàyo pariyesitabbo ti. Ayaü kammaññhànaü gahetvà ti ettha kammaññhànakathà vinicchayo. Gahetvà ti imassa pana padassa ayam atthaparidãpanà\<*<4>*>/: tena yoginà kammaññhànadàyakaü kalyàõamittaü upasan- kamitvà ti ettha vuttanayen' eva vuttappakàraü kalyàõa- mittaü upasankamitvà, Buddhassa và Bhagavato àcari- yassa và, attànaü niyyàtetvà sampannajjhàsayena sampan- nàdhimuttinà ca hutvà kammaññhànaü yàcitabbaü. Tattha:\<*<5>*>/ imàhaü Bhagavà attabhàvaü tumhàkaü paric- cajàmã ti evaü Buddhassa Bhagavato attà niyyàtetabbo. Evaü hi aniyyàtetvà pantesu senàsanesu viharanto, bhera- vàrammaõe àpàtham àgate santhambhituü asakkonto gàman- taü osaritvà gihãhi saüsaññho hutvà anesanaü àpajjitvà anayavyasanaü àpajjeyya.\<*<6>*>/ Niyyàtitattabhàvassa pan' assa bheravàrammaõe àpàtham àgate pi bhayaü na uppaj- jati. Nanu tayà paõóitapurimam eva attà Buddhànaü niyyàtito ti paccavekkhato \<*<7>*>/pan' assa somanassam eva up- pajjati? Yathà hi purisassa uttamaü Kàsikavatthaü\<*<8>*>/ bha- veyya, tassa tasmiü måsikàya và kãñehi và khàdite uppaj- jeyya domanassaü. Sace pana taü acãvarakassa bhikkhuno dadeyya, ath' assa taü tena bhikkhunà khaõóàkhaõóaü kariyamànaü disvà pi, somanassam eva uppajjeyya, evaü sampadam idaü veditabbaü. âcariyassa niyyàtentenà pi: imàhaü bhante attabhàvaü tumhàkaü pariccajàmã ti vat- tabbaü. Evaü aniyyàtitattabhàvo hi atajjanãyo và hoti dubbaco và anovàdakaro yena kàmangamo và àcariyaü anàpucchà va yatth' icchati, tattha gantvà, tam enaü àcariyo àmisena và dhammena và na sangaõhàti, guëhaü ganthaü na sikkhàpeti. So imaü duvidhaü sangahaü alabhanto sàsane \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb màna-. 2 Ud. iv, 1. 3 M. i, 424. 4 Bhm atthadãpanà. 5 Bhm Tatra. 6 Sbh pàpuõeyya. 7 Sh adds ca. 8 Sb kàsikaü vatthaü. >/ #<[page 116]># %<116 III. Kammaññhàna-gahaõa-niddeso>% patiññhaü na labhati na cirass' eva dussãlyaü và gihãbhàvaü\<*<1>*>/ và pàpuõàti. Niyyàtitattabhàvo pana neva atajjanãyo hoti, na yenakàmangamo suvaco\<*<2>*>/ àcariyàyattavutti-r-eva\<*<3>*>/ hoti. So, àcariyato duvidhaü sangahaü labhanto, sàsane vuóóhiü\<*<4>*>/ viråëhiü vepullaü pàpuõàti, Cåëapiõóapàtika-Tissattherassa antevàsikà viya. Therassa kira santikaü tayo bhikkhå àgamaüsu. Tesu eko: ahaü bhante tumhàkam atthàyà ti vutte sataporise papàte patituü ussaheyyan ti àha. Dutiyo: ahaü bhante tumhàkam atthàyà ti vutte: imaü attabhàvaü paõhito paññhàya pàsàõapiññhe ghaüsento nira- vasesaü khepetuü ussaheyyan ti àha. Tatiyo: ahaü bhante tumhàkam atthàyà ti vutte: assàsapassàse uparundhitvà\<*<5>*>/ kàlaü\<*<6>*>/ kiriyaü kàtuü ussaheyyan ti àha. Thero: bhabbà vat' ime bhikkhå ti kammaññhànaü kathesi. Te tassa ovàde ñhatvà tayo pi arahattaü pàpuõiüså ti ayam ànisaüso at- taniyyàtane. Tena vuttaü:- Buddhassa và Bhagavato àcari- yassa và attànaü niyyàtetvà ti. Sampannajjhàsayena sampannàdhimuttinà ca hutvà ti ettha pana tena yoginà alobhàdãnaü vasena chahi àkàrehi sam- pannajjhàsayena bhavitabbaü. Evaü sampannajjhàsayo hi tissannaü bodhãnaü a¤¤ataraü pàpuõàti. Yath' àha:- cha ajjhàsayà Bodhisattànaü bodhiparipàkàya saüvat- tanti, alobhajjhàsayà ca Bodhisattà lobhe dosadassàvino, adosajjhàsayà ca Bodhisattà dose dosadassàvino, amohaj- jhàsayà ca Bodhisattà mohe dosadassàvino, nekkhammaj- jhàsayà ca Bodhisattà gharàvàse dosadassàvino, pavivekaj- jhàsayà ca Bodhisattà\<*<7>*>/ sangaõikàya dosadassàvino, nissara- õajjhàsayà ca Bodhisattà sabbabhavagatãsu dosadassàvino ti. Ye hi keci atãtànàgatapaccuppannà sotàpanna-sakadàgàmi- anàgàmi-khãõàsavapaccekabuddha-sammàsambuddhà sabbe te imeh' eva chah' àkàrehi attanà attanà pattabbaü visesaü pattà. Tasmà imehi chah' àkàrehi sampannajjhàsayena bhavitabbaü. Tad-adhimuttatàya pana adhimuttisampannena bhavitab- baü. Samàdhàdhimuttena samàdhigarukena samàdhipab- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm gihi-. 2 Bhm subbaco. 3 Bhm vutti-d-eva. 4 Bm vaóóhiü. 5 Bhm -rumbh-. 6 Sbh kàla-. 7 Sb inserts gaõa-. >/ #<[page 117]># %< Cattàëãsa kammaññhànàni 117>% bhàrena, nibbànàdhimuttena nibbànagarukena nibbànapab- bhàrena ca\<*<1>*>/ bhavitabban ti attho. Evaü sampannajjhàsayà- dhimuttino pan' assa kammaññhànaü yàcato cetopariyàya- ¤àõalàbhinà\<*<2>*>/ àcariyena cittàcàraü oloketvà cariyà jàni- tabbà. Itarena: kiü carito 'si? ke và te dhammà bahulaü samudàcaranti? kiü và te manasikaroto phàsu hoti? kata- rasmiü và te kammaññhàne cittaü namatã ti evam àdãhi nayehi pucchitvà jànitabbà. Evaü ¤atvà cariyànukulaü kammaññhànaü kathetabbaü. Kathentena ca tividhena kathetabbaü. Pakatiyà uggahitakammaññhànassa ekaü dve nissajjàni\<*<3>*>/ sajjhàyaü kàretvà dàtabbaü; santike vasan- tassa àgatàgatakkhaõe kathetabbaü, uggahetvà a¤¤attha\<*<4>*>/ gantukàmassa nàtisankhittaü nàtivitthàrikaü katvà kathe- tabbaü. Tattha pathavãkasiõaü tàva kathentena cattàro kasiõadosà, kasiõakaraõaü, katassa bhàvanànayo, duvidhaü nimittaü, duvidho samàdhi, sattavidhaü sappàyàsappàyaü, dasavidhaü appanàkosallaü, viriyasamatà, appanàvidhànan ti ime nava àkàrà kathetabbà. Sesakammaññhànesu pi tassa tassa anuråpaü kathetabbaü. Taü sabbaü tesaü bhàva- nàvidhàne àvibhavissati. Evaü kathiyamàne pana kam- maññhàne tena yoginà nimittaü gahetvà sotabbaü. Nimittaü gahetvà ti idaü heññhimapadaü, idaü upari- mapadaü, ayam assa attho, ayam adhippàyo, idam opam- man ti evaü taü taü àkàraü upanibandhitvà ti attho. Evaü nimittaü gahetvà sakkaccaü suõantena hi kammañ- ñhànaü sugahitaü hoti. Ath' assa taü nissàya visesàdhi- gamo sampajjati, na itarassà ti. Ayaü gahetvà ti imassa padassa atthaparidãpanà. Ettàvatà: kalyàõamittaü upasankamitvà attano cariyànu- kulaü cattàëãsàya kammaññhànesu a¤¤ataraü kammaññhànaü gahetvà ti imàni padàni sabbàkàrena vitthàritàni hontã ti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-Magge samàdhi- bhàvanàdhikàre\<*<5>*>/ kammaññhànagahaõaniddeso\<*<6>*>/ nàma tatiyo paric- chedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit. 2 Sb Bhm cetopariya¤àõa-. 3 Sb nisajjà. 4 Bhm a¤¤atra. 5 Sb omits. 6 Bhm kammaññhànaggah-. >/ #<[page 118]># %<118>% IV CATUTTHO PARICCHEDO PATHAVäKASIöA-NIDDESO Idàni yaü vuttaü:- samàdhibhàvanàya ananuråpaü vihàraü pahàya, anuråpe vihàre viharantenà ti\<*<1>*>/ ettha\<*<2>*>/ yassa tàva àcariyena saddhiü ekavihàre vasato phàsu hoti, tena tatth' eva kammaññhànaü parisodhentena vasitabbaü. Sace tattha phàsu na hoti, yo a¤¤o gàvute và aóóhayojane va yojanamatte pi và sappàyo vihàro hoti, tattha vasitab- baü. Evaü hi sati kammaññhànassa kismi¤cid-eva ñhàne sandehe và sati sati\<*<3>*>/-sammose và jàte kàlass' eva vihàre vat- taü katvà, antaràmagge piõóàya caritvà, bhattakiccapari- yosàne yeva àcariyassa vasanaññhànaü gantvà taü divasaü àcariyassa santike kammaññhànaü sodhetvà, dutiyadivase àcariyaü vanditvà nikkhamitvà, antaràmagge piõóàya caritvà, akilamanto yeva attano vasanaññhànaü àgantuü sakkhissati. Yo pana yojanappamàõe pi phàsukaññhànaü na labhati, tena kammaññhàne sabbaü gaõñhiññhànaü chin- ditvà suvisuddhaü\<*<4>*>/ àvajjanapañibaddhaü kammaññhànaü katvà dåram pi gantvà samàdhibhàvanàya ananuråpaü vihàraü pahàya anuråpe vihàre vihàtabbaü. Tattha ananuråpo nàma aññhàrasannaü dosànaü a¤¤a- tarena samannàgato. Tatr' ime aññhàrasa dosà:- mahattaü, navattaü, jiõõattaü, panthanissitattaü, soõóã, paõõaü, pupphaü, phalaü, patthanãyatà, nagarasannissitatà, dàru- sannissitatà, khettasannissitatà, visabhàgànam puggalànaü atthità, patñanasannissitatà, paccantasannisssitatà, rajja- sãmasannissitatà, asappàyatà; kalyàõamittànaü alàbho ti \<-------------------------------------------------------------------------- 1 See p. 89. 2 Sb inserts pana. 3 Bhm omits. 4 Bhm visuddhaü. >/ #<[page 119]># %< Ananuråpaü vihàraü pahàya 119>% imesaü aññhàrasannaü dosànaü a¤¤atarena dosena saman- nàgato ananuråpo nàma na tattha vihàtabbaü. Kasmà? Mahàvihàre tàva bahå nànàchandà\<*<1>*>/ sannipatanti; te a¤- ¤ama¤¤aü pañiviruddhatàya vattaü na karonti; bodhi- angaõàdãni\<*<2>*>/ asammaññhàne va honti, anupaññhàpitaü pànã- yaü paribhojanãyaü. Tatràyaü gocaragàme piõóàya caris- sàmã ti pattacãvaram àdàya nikkhanto, sace passati vattaü và akataü, pànãyaghañaü và rittaü, athànena vattaü kàtab- baü hoti, pànãyaü upaññhàpetabbaü; akaronto vattabhede dukkañaü àpajjati; karontassa kàlo atikkamati, atidivà paviññho niññhitàya bhikkhàya ki¤ci na labhati, pañisallà- nagato pi sàmaõera-daharabhikkhånaü uccàsaddena sangha- kammehi ca vikkhipati. Yattha pana sabbaü pattaü katam eva hoti, avasesà pi ca [san-]ghaññanà\<*<3>*>/ n' atthi, evaråpe mahàvihàre pi vihàtabbaü\<*<4>*>/. Navavihàre bahuü navakammaü\<*<5>*>/ hoti, akarontaü ujjhà- yanti. Yattha\<*<6>*>/ pana bhikkhå evaü vadanti: ayasmà yathà- sukhaü samaõadhammaü karotu, mayaü navakammaü karissàmà ti evaråpe vihàtabbaü. Jiõõavihàre pana bahuü pañijaggitabbaü hoti, antamaso attano senàsanamattam pi apañijaggantaü ujjhàyanti, patijag- gantassa kammaññhànaü parihàyati. Panthanissite mahàpathavihàre rattindivaü\<*<7>*>/ àgantukà san- nipatanti, vikàle àgatànaü attano senàsanaü datvà ruk- khamåle và pàsàõapiññhe và vasitabbaü hoti, puna divase\<*<8>*>/ pi evam evà ti kammaññhànassa okàso na hoti. Yattha pana evaråpo àgantukasambàdho na hoti, tattha vihà- tabbaü. Soõóã nàma pàsàõapokkharaõã hoti. Tattha pànãyatthaü mahàjano samosarati, nagaravàsãnaü ràjakulåpakatthe- rànaü\<*<9>*>/ antevàsikà rajanakammatthàya àgacchanti, tesaü bhàjanadàrudoõikàdãni pucchantànaü: asuke ca asuke ca \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh nànàcchandà. 2 Bhm bodhiyang-. 3 Sbh ghaññanà. 4 Bhm na vihàtabbaü. 5 Bhm bahunava-. 6 Bhm Yatra. 7 Bhm rattidivaü. 8 Bhm divasaü. 9 Sb ràjakulåpagatherànaü. >/ #<[page 120]># %<120 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% ñhàne ti dassetabbàni honti, evaü sabbakàlam pi niccavyà- vaño hoti. Yattha nànàvidhaü sàkapaõõaü hoti, tatth' assa kam- maññhànaü gahetvà divàvihàraü nisinnassà pi santike sàka- hàrikà gàyamànà paõõaü uccinantiyo visabhàgasaddasan- ghaññanena kammaññhànantaràyaü karonti. Yattha pana nànàvidhà màlàgacchà supupphità honti, tatrà pi tàdiso yeva upaddavo. Yattha nànàvidhaü ambajambupaõasàdi-phalaü\<*<1>*>/ hoti, tattha phalatthikà àgantvà yàcanti, adentassa kujjhanti, balakkàrena và gaõhanti, sàyanhasamaye vihàramajjhe cankamantena te disvà: kiü, upàsakà, evaü karothà ti vuttà yathàruci akkosanti, avàsàya pi 'ssa parakkamanti. Patthanãye pana leõasammate\<*<2>*>/ Dakkhiõagiri-Hatthikuc- chi-Cetiyagiri-Cittalapabbatasadise vihàre viharantaü: ayam arahà ti sambhàvetvà vanditukàmà manussà samantà osaranti ten' assa na phàsu hoti, yassa pana taü sappàyaü hoti, tena divà a¤¤attha\<*<3>*>/ gantvà rattiü vasitabbaü. Nagarasannissite visabhàgàrammaõàni àpàtham àgacchanti, kumbhadàsiyo pi ghañehi nighaüsantiyo gacchanti, okkam- itvà maggaü na denti, issaramanussà pi vihàramajjhe sàõiü parikkhipitvà nisãdanti. Dàrusannissaye pana yattha kaññhàni ca dabbåpakaraõa- rukkhà ca santi, tattha kaññhahàrikà pubbe vuttasàkapup- phahàrikà viya aphàsuü\<*<4>*>/ karonti: vihàre rukkhà santi, te chinditvà gharàni karissàmà ti manussà àgantvà chindanti. Sace sàyanhasamayaü padhànagharà nikkhamitvà vihàra- majjhe cankamanto te disvà: kiü, upàsakà, evaü karothà ti vadati, yathàruci akkosanti, avàsàya pi 'ssa parakkamanti. Yo pana khettasannissito hoti samantà khettehi parivà- rito, tattha manussà vihàramajjhe yeva khalaü katvà dha¤- ¤aü maddanti, pamukhe sosayanti,\<*<5>*>/ a¤¤am pi bahuü aphà- suü karonti. Yatrà pi mahàsanghabhogo hoti, àràmika- kulànaü\<*<6>*>/ gàvo rundhanti, udakavàraü pañisedhenti, manus- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -panasàdi-. 2 Sb Bm loka-. 3 Bhm a¤¤atra. 4 Bhm aphàsu-; and below. 5 Sb sussanti; Bhm susayanti. 6 Bhm àràmikàkul-. >/ #<[page 121]># %< Ananuråpaü vihàraü pahàya 121>% sà vãhi sãsaü gahetvà: passatha tumhàkaü àràmikakulànaü\<*<1>*>/ kamman ti sanghassa dassenti. Tena tena kàraõena ràja- ràjamahàmattànaü gharadvàraü gantabbaü hoti. Ayam pi khettasannissiten' eva sangahito. Visabhàgànaü puggalànaü atthità ti yattha a¤¤ama¤¤aü visabhàgaverã bhikkhå viharanti, ye kalahaü karontà: mà bhante evaü karothà ti vàriyamànà: etassa paüsukålikassa àgatakàlato paññhàya naññhà 'mhà ti vattàro bhavanti. Yo pi udaka-paññanaü và thalapaññanaü và nissito hoti, tattha abhiõhaü nàvàhi ca satthehi ca àgatamanussà: okàsaü detha, pànãyaü detha, loõaü dethà ti ghaññayantà aphàsuü karonti. Paccantasannissite\<*<2>*>/ pana manussà Buddhàdisu appasannà honti. Rajjasãmasannissite ràjabhayaü hoti. Taü hi padesaü eko ràjà: na mayhaü vase vattatã ti paharati, itaro pi: na may- haü vase vattatã ti. Tatràyaü bhikkhu kadàci itarassa\<*<3>*>/ ra¤¤o vijite vicarati, kadàci ekassa. Atha naü carapuriso ayan ti ma¤¤amànà anayavyasanaü pàpenti. Asappàyatà ti visabhàgaråpàdi àrammaõasamosaraõena và amanussapariggahitatàya và asappàyatà. Tatridaü vat- thu:- eko kira thero ara¤¤e vasati. Ath' assa ekà yakkhinã paõõasàladvàre ñhatvà gàyi. So nikkhamitvà dvàre aññhàsi. Sà gantvà cankamanasãse gàyi. Thero cankamanasãsaü agamàsi. Sà sataporise papàte ñhatvà gàyi. Thero pañini- vatti. Atha naü sà vegena gahetvà\<*<4>*>/: mayà bhante na eko na dve tumhàdisà khàdità ti àha. Kalyàõamittànaü alàbho ti yattha na sakkà hoti àcariyaü và àcariyasamaü và upajjhàyaü và upajjhàyasamaü và kalyàõamittaü laddhuü, tattha so kalyàõamittànaü alàbho mahàdoso yevà ti imesaü aññhàrasannaü dosànaü a¤¤a- tarena samannàgato ananuråpo ti veditabbo. Vuttam pi c' etaü Aññhakathàsu:- Mahàvàsaü navàvàsaü, jaràvàsa¤ ca panthaniü, Soõóiü paõõa¤ ca puppha¤ ca, phalaü patthitam eva ca. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm àràmikànaü. 2 Bm Paccantanissite. 3 Sbh imassa. 4 Sbh vegen' àgantvà. >/ #<[page 122]># %<122 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% Nagaraü dàrunà khettaü, visabhàgena paññanaü, Paccantasãmàsappàyaü, yattha mitto na labbhati, Aññhàras' etàni ñhànàni: iti vi¤¤àya paõóito, ârakà parivajjeyya, maggaü pañibhayaü\<*<1>*>/ yathà ti. [Anuråpe vihàre viharantena] Yo pana gocaragàmato nàtidåra-nàccàsannatàdãhi pa¤cah' angehi samannàgato, ayaü anuråpo nàma. Vuttaü h' etaü Bhagavatà:- Katha¤ ca, bhikkhave, senàsanaü pa¤canga- samannàgataü hoti? Idha, bhikkhave, senàsanaü nàtidåraü hoti, nàccàsannaü gamanàgamanasampannaü, divà appo- kiõõaü, rattiü appasaddaü appanigghosaü, appaóaüsama- kasavàtàtapasiriüsapasamphassaü hoti, tasmiü kho pana senàsane viharantassa appakasiren' eva uppajjanti cãvara- piõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrà, tasmiü kho pana senàsane therà bhikkhå viharanti bahussutà àgatàgamà dhammadharà vinayadharà màtikàdharà te kàlena kàlaü upa- sankamitvà paripucchati paripa¤hati: idaü bhante kathaü? imassa ko attho ti, tassa te àyasmanto avivaña¤ ceva vivaranti anuttànãkata¤ ca uttànãkaronti\<*<2>*>/ anekavihitesu ca kankhaññhàni- yesu\<*<3>*>/ dhammesu kankhaü pañivinodenti. Evaü kho, bhik- khave, senàsanaü pa¤cangasamannàgataü hotã ti.\<*<4>*>/ Ayaü samàdhibhàvanàya ananuråpaü vihàraü pahàya anuråpe vihàre\<*<5>*>/ viharantenà ti ettha vitthàro. Khuddakapaëibodhupacchedaü katvà ti evaü patiråpe vihàre viharantena ye pi 'ssa te honti khuddakapaëibodhà, te pi upacchinditabbà. Seyyathãdaü dãghàni kesanakhalo- màni chinditabbàni, jiõõacãvaresu daëhãkammaü\<*<6>*>/ và tunna- kammaü và kàtabbaü, kiliññhàni và rajitabbàni, sace patte malaü hoti patto pacitabbo, ma¤capãñhàdãni sodhetabbànã ti. Ayaü khuddakapaëibodhupacchedaü katvà ti ettha vitthàro. Idàni sabbaü bhàvanàvidhànaü aparihàpentena bhàve- tabbo ti ettha ayaü pathavãkasiõaü àdiü katvà sabba- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm sappañi-. 2 Bhm uttàniü k-. 3 Sbh -ñhànãyesu. 4 A. v, 15; Sh refers inaccurately to S. (Sagàthavagga)--sic. 5 Sbh omit. 6 Sbh dalhi-. >/ #<[page 123]># %< Pathavãkasiõa-nimittaü 123>% kammaññhànavasena vitthàrakathà hoti. Evaü upacchin- nakhuddakapaëibodhena hi bhikkhunà pacchàbhattaü piõóa- pàtapañikkantena bhattasammadaü pañivinodetvà pavivitte okàse sukhanisinnena katàya và akatàya và pathaviyà nimit- taü gaõhitabbaü. Vuttaü h' etaü:- pathavãkasiõaü ug- gaõhanto pathaviyaü nimittaü gaõhàti kate và akate và, sàntake, no anantake, sakoñiye, no akoñiye, savañume, no ava- ñume,\<*<1>*>/ sapariyante, no apariyante, suppamatte và saràvamatte và. So taü nimittaü suggahãtaü\<*<2>*>/ karoti, såpadhàritaü upa- dhàreti, suvavatthitaü vavatthapet So taü nimittaü sugga- hãtaü katvà, såpadhàritaü upadhàretvà, suvavatthitaü vavat- thapetvà, ànisaüsadassàvã ratanasa¤¤ã hutvà, cittãkàraü upañ- ñhapetvà, sampiyàyamàno tasmiü àrammaõe cittaü upaniban- dhati:- addhà imàya pañipadàya\<*<3>*>/ jaràmaraõamhà muccissà- mã ti so vivicc' eva kàmehi ...pe... pañhamaü jhànaü\<*<4>*>/ upasampajja viharatã ti\<*<5>*>/. Tattha yena atãtabhave pi sàsane và isipabbajjàya và pab- bajitvà, pathavãkasiõe\<*<6>*>/ catukkapa¤cakajjhànàni nibbattita- pubbàni, evaråpassa pu¤¤avato upanissayasampannassa aka- tàya pathaviyà kasitaññhàne và khalamaõóale và nimittaü uppajjati, Mallakatherassa viya. Tassa kir' àyasmato kasi- taññhànaü olokentassa taü ñhànappamàõam eva nimittaü udapàdi. So taü vaóóhetvà pa¤cakajjhànàni nibbattetvà jhànapadaññhànaü vipassanaü paññhapetvà arahattaü pàpuõi. Yo pan' evaü akatàdhikàro hoti, tena àcariyasantike uggahita\<*<7>*>/-kammaññhànavidhànaü aviràdhetvà cattàro kasi- õadose pariharantena kasiõaü kàtabbaü. Nãlapãtalohito- dàtasambhedavasena hi cattàro pathavãkasiõadosà, tasmà nãlàdivaõõaü mattikaü agahetvà\<*<8>*>/ gangàvahe mattikà- sadisàya aruõavaõõàya mattikàya kasiõaü kàtabbaü, ta¤ \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm [s]avaññume. 2 Bhm -gahitaü. 3 Sb pañipattiyà. 4 Sbh pañhamajjhànaü. 5 Sh refers this citation to Pñs. (¥àõakathà), but it does not occur there. Is it from the Comy. on that wk? 6 Sb pañhavi-. 7 Sbh uggahitaü. 8 Bhm aggahetvà. >/ #<[page 124]># %<124 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% ca kho vihàramajjhe sàmaõeràdãnaü sa¤caraõaññhàne na kà- tabbaü, vihàrapaccante pana pañicchannaññhàne pabbhàre và paõõasàlàya và saühàrimaü và tatraññhakaü và kàtab- baü, tatra sanhàrimaü catåsu daõóakesu pilotikaü\<*<1>*>/ và cam- maü và kañasàrakaü và bandhitvà tattha apanãtatiõamåla- sakkharavàlikàya\<*<2>*>/ sumadditàya mattikàya vuttappamàõaü vaññaü limpetvà kàtabbaü. Taü parikammakàle bhåmi- yaü attharitvà oloketabbaü. Tatraññhakaü bhåmiyaü padumakaõõikàkàrena khàõuke àkoñetvà vallãhi vinandhitvà kàtabbaü. Yadisà mattikà nappahoti, adho a¤¤aü pak- khipitvà uparibhàge suparisodhitàya aruõavaõõàya matti- kàya vidatthi-caturangulavitthàraü vaññaü kàtabbaü. Etad eva hi pamàõaü sandhàya suppamattaü và saràvamat- taü và ti vuttaü. Sàntake, no anantake ti àdi pan' assa paricchedatthàya\<*<3>*>/ vuttaü. Tasmà evaü vuttappamàõaparicchedaü katvà rukkhapàõikà [ya]\<*<4>*>/ visabhàgavaõõaü samuññhàpeti. Tasmà taü agahetvà pàsàõapàõikàyaghaüsitvà samaü bheritala- sadisaü katvà taü ñhànaü sammajjitvà nhatvà àgantvà kasiõamaõóalato aóóhateyya hatthantare padese pa¤¤atte vidatthi-caturangulapàdake su-atthate pãñhe nisãditabbaü; tato dåratare nisinnassa hi kasiõaü na upaññhàti; àsannatare kasiõadosà pa¤¤àyanti;\<*<5>*>/ uccatare nisinnena gãvaü oõamitvà oloketabbaü hoti; nãcatare jaõõukàni rujanti. Tasmà vuttanayen' eva nisãditvà, appassàdàkàmà\<*<6>*>/ ti àdinà nayena kàmesu àdãnavaü paccavekkhitvà kàmanissaraõe sabbaduk- khasamatikkamassa upàyabhåte\<*<7>*>/ nekkhamme jàtàbhilàsena Buddhadhammasanghaguõànussaraõena pãtipàmojjaü jana- yitvà: ayaü dàni sà sabbabuddha-paccekabuddha-ariyasà- vakehi pañipannà nekkhammapañipadà ti pañipattiyà sa¤- jàtagàravena: addhà imàya pañipadàya\<*<8>*>/ pavivekasukhara- sassa bhàgã bhavissàmã ti ussàhaü janayitvà samena àkàrena \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh pilotikaü. 2 Bhm -kathalikàya. 3 Sh paricchedadassanatthàya. 4 Sbh rukkhapàõikà. 5 Sbh kasiõadoso pa¤¤àyati. 6 Bhm appasàdàkàmà. 7 Bhm samatikkamupàyabhåte. 8 Sbh patipattiyà. >/ #<[page 125]># %< Pañhavãkasiõa-nimittaü 125>% cakkhåni ummãletvà nimittaü gaõhantena bhàvetabbaü. Ati-ummãlayato hi cakkhu kilamati, maõóala¤ ca ativi- bhåtaü hoti, ten' assa nimittaü nuppajjati. Atimandaü ummãlayato maõóalaü avibhåtaü hoti, citta¤ ca lãnaü hoti, evam pi nimittaü nuppajjati, tasmà, àdàsatale mu- khanimittadassinà viya, samena àkàrena cakkhåni ummãletvà\<*<1>*>/ nimittaü gaõhantena bhàvetabbaü. Na vaõõo paccavek- khitabbo, na lakkhaõaü manasikàtabbaü. Api ca vaõõaü amu¤citvà nissaya savaõõaü katvà ussadavasena paõõatti- dhamme cittaü ñhapetvà manasikàtabbaü. Pathavã, mahã, medinã,\<*<2>*>/ bhåmi, vasudhà, vasundharà ti àdisu pathavã- nàmesu yam icchati, yad-assa sa¤¤ànukulaü hoti, taü vat- tabbaü. Api ca pathavã ti etad eva nàmaü pàkañaü, tasmà pàkañavasen' eva: pathavã, pathavã\<*<3>*>/ ti bhàvetabbaü. Kàlena ummãletvà,\<*<4>*>/ kàlena nimmãletvà\<*<4>*>/ àvajjitabbaü. Yàva uggahanimittaü nuppajjati, tàva kàlasatam pi kàla- sahassam pi tato bhiyyo pi eten' eva nayena bhàvetabbaü. Tass' evaü bhàvayato yadà nimmãletvà\<*<4>*>/ àvajjantassa um- mãlitakàle viya àpàtham àgacchati, tadà uggahanimittaü jàtaü nàma hoti. Tassa jàtakàlato paññhàya na tasmiü ñhàne nisãditabbaü, attano vasanaññhànaü pavisitvà tattha nisinnena bhàvetab- baü. Pàdadhovanapapa¤caparihàratthaü pan' assa eka- pañalikupàhanà ca kattaradaõdo ca icchitabbo. Athànena sace taruõo samàdhi kenacid-eva asappàyakàraõena nassati, upàhanam àruyha kattaradaõóaü gahetvà taüñhànaü gant- và nimittaü àdàya àgantvà sukhanisinnena bhàvetabbaü, punappunaü samannàharitabbaü, takkàhataü vitakkà- hataü kàtabbaü. Tass' evaü karontassa anukkamena nãvaraõàni vikkham- bhanti, kilesà sannisãdanti, upacàrasamàdhinà cittaü samà- dhiyati, pañibhàganimittaü uppajjati. Tatràyaü purimassa ca uggahanimittassa imassa ca viseso: uggahanimitte kasiõa- doso pa¤¤àyati, pañibhàganimittaü thavikato nãhañàdàsa\<*<5>*>/- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm ummãlitvà. 2 Bhm medanã. 3 Bhm pañhavã once only. 4 Bhm -litvà. 5 Bhm nihat-. >/ #<[page 126]># %<126 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% maõóalaü viya, sudhotasankhathàlaü viya, valàhakantarà nikkhantacandamaõóalaü viya, meghamukhe balàkà\<*<1>*>/ viya, uggahanimittaü padàletvà\<*<2>*>/ nikkhantam iva tato sataguõaü sahassaguõaü suparisuddhaü hutvà upaññhàti. Ta¤ ca kho pana neva vaõõavantaü, na saõñhànavantaü, yadi hi taü ãdisaü bhaveyya, cakkhuvi¤¤eyyaü siyà oëàrikaü samma- sanåpagaü\<*<3>*>/ tilakkhaõabbhàhataü. Na pan' etaü tàdisaü, kevalaü hi samàdhilàbhino upaññhànàkàramattaü:- sa¤¤a- jam etan ti uppannakàlato ca pan' assa paññhàya nãvaraõàni vikkhambhità neva honti, kilesà sannisinnà va, upacàra- samàdhinà cittaü samàhitam evà ti. Duvidho hi samàdhi:- upacàrasamàdhi ca appanàsamàdhi ca. Dvãhàkàrehi cittaü samàdhiyati: upacàrabhåmiyaü và pañilàbhabhåmiyaü và. Tattha upacàrabhåmiyaü nãva- raõappahànena cittaü samàhitaü hoti, pañilàbhabhåmiyaü angapàtubhàvena. Dvinnaü pana samàdhãnaü idaü nànà- karaõaü:- upacàre angàni na thàmajàtàni honti, angànaü athàmajàtattà. Yathà nàma daharo kumàrako ukkhipitvà ñhapiyamàno punappunaü bhåmiyaü patati, evam eva upacàre uppanne cittaü kàlena nimittaü àrammaõaü karoti, kàlena bhavangaü otarati. Appanàya\<*<4>*>/ pana angàni thà- majàtàni honti, tesaü thàmajàtattà. Yathà nàma balavà puriso àsanà vuññhàya divasam pi tiññheyya, evam eva ap- panàsamàdhimhi uppanne cittaü, sakiü bhavangavàraü chinditvà, kevalam pi rattiü kevalam pi divasaü tiññhati, kusalajavanapañipàñivasen' eva pavattatã ti. Tatra yad-etaü upacàrasamàdhinà saddhiü pañibhàgani- mittaü uppannaü, tassa uppàdanaü nàma atidukkaraü. Tasmà sace ten' eva pallankena taü nimittaü vaóóhetvà appanam adhigantuü sakkoti, sundaraü. No ce sakkoti, athànena taü nimittaü appamattena cakkavattigabbho viya rakkhitabbaü. Evaü hi:- Nimittaü rakkhato laddhaü parihàni na vijjati, ârakkham hi asantam hi, laddhaü laddhaü vinassati. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm bakà. 2 Sbh padàëayitvà. 3 Bhm sammasanup-. 4 Bhm appanàyaü. >/ #<[page 127]># %< Nimittarakkhaõavidhi 127>% Tatràyaü rakkhaõavidhi:- âvàso, gocaro, bhassaü, puggalo, bhojanaü, utu, Iriyàpatho ti satt' ete asappàye vivajjaye. Sappàye satta sevetha, evaü hi pañipajjato Na ciren' eva kàlena, hoti kassaci appanà ti\<*<1>*>/. Tatrassa yasmiü àvàse vasantassa anuppannaü và nimit- taü nuppajjati, uppannaü và vinassati, anupaññhità ca sati na upaññhàti, asamàhita¤ ca cittaü na samàdhiyati, ayaü asappàyo. Yattha nimittaü uppajjati ceva thàvara¤ ca hoti, sati upaññhàti, cittaü samàdhiyati, Nàgapabbatavàsã- padhàniya-Tissattherassa viya, ayaü sappàyo. Tasmà yas- miü vihàre bahå àvàsà honti, tattha ekam ekasmiü tãõi tãõi divasàni vasitvà yatth' assa cittaü ekaggaü hoti, tattha vasitabbaü. âvàsasappàyatàya hi Tambapaõõidãpamhi Cålanàgaleõe vasantà tatth' eva kammaññhànaü gahetvà pa¤casatà bhikkhå arahattaü pàpuõiüsu, sotàpannàdãnaü pana a¤¤attha ariyabhåmiü patvà tattha arahattaü pat- tàna¤ ca ganaõà n' atthi. Evam a¤¤esu pi Cittalapabbata- vihàràdisu. Gocara-gàmo pana yo senàsanato uttarena và dakkhiõena và nàtidåre diyaóóhakosabbhantare hoti sulabhasampan- nabhikkho, so sappàyo; viparãto asappàyo. Bhassam pi\<*<2>*>/ dvattiüsa tiracchànakathà pariyàpannam asappàyaü, taü hi 'ssa nimittantaradhànàya saüvattati. Dasa kathàvatthunissitaü sappàyaü, tam pi mattàya bhàsi- tabbaü. Puggalo pi atiracchànakathiko sãlàdi-guõasampanno, yaü nissàya asamàhitaü và cittaü samàdhiyati, samàhitaü và cittaü thirataraü hoti, evaråpo sappàyo. Kàyadaóóhã- bahulo\<*<3>*>/ pana tiracchànakathiko asappàyo. So hi taü kaddamodakam iva acchaü udakaü malinam\<*<4>*>/ eva karoti, tàdisa¤ ca àgamma koñapabbatavàsidaharass' eva samàpatti pi nassati, pag' eva nimittaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit. 2 Bhm Bhassan ti. 3 Bhm -daëhãbahulo. 4 Bhm malãnaü. >/ #<[page 128]># %<128 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso >% Bhojanaü pana kassaci madhuraü, kassaci ambilaü sap- pàyaü hoti. Utu pi kassaci sãto, kassaci uõho sappàyo hoti, tasmà yaü bhojanaü và utuü và sevantassa phàsu hoti, asamàhitaü và cittaü samàdhiyati, samàhitaü và cittaü thirataraü hoti, taü bhojanaü so ca utu sappàyo, itaraü bhojanaü itaro ca utu asappàyo. Iriyàpathesu pi kassaci cankamo sappàyo hoti, kassaci saya- naññhànanisajjànaü a¤¤ataro, tasmà taü àvàsaü viya tãõi divasàni upaparikkhitvà, yasmiü iriyàpathe asamàhitaü và cittaü samàdhiyati, samàhitaü và cittaü thirataraü hoti, so sappàyo, itaro asappàyo ti veditabbo. Iti imaü sattavi- dhaü asappàyaü vajjetvà sappàyaü sevitabbaü, evaü pañi- pannassa hi nimittà sevanabahulassa na ciren' eva kàlena hoti kassaci appanà. Yassa pana evam pi pañipajjato na hoti, tena dasavidhaü appanàkosallaü sampàdetabbaü. Tatràyaü nayo:- Dasah' àkàrehi appanàkosallaü icchitabbaü:- (1) vatthu- visadakiriyato,\<*<1>*>/ (2) indriyasamattapañipàda- nato, (3) nimittakusalato, (4) yasmiü samaye cittaü paggahetabbaü, tasmiü samaye cittaü paggaõhàti; (5) yasmiü samaye cittaü niggahetabbaü, tasmiü samaye cittaü nig- gaõhàti, (6) yasmiü samaye cittaü sampa- haüsitabbaü, tasmiü samaye cittaü sampahaüseti, (7) yasmiü samaye cittaü ajjhupekkhitabbaü; tasmiü samaye cit- taü ajjhupekkhati, (8) asamàhitapuggala- parivajjanato. (9) samàhitapuggalaseva- nato, (10) tad adhimuttito ti. Tattha (1) vatthuvisadakiriyà nàma ajjhattikabàhirànaü vatthånaü visadabhàvakaraõaü. Yadà hi 'ssa kesanakha- lomàni dãghàni honti, sarãraü và sedamalaggahitaü, tadà ajjhattikaü vatthu avisadaü hoti aparisuddhaü. Yadà pan' assa cãvaraü jiõõaü kiliññhaü duggandhaü hoti, senà- sanaü và uklàpaü, tadà bàhiraü vatthu avisadaü hoti \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -kriyato. >/ #<[page 129]># %< Appanàkosallaü 129>% aparisuddhaü. Ajjhattike bàhire ca vatthumhi avisade uppannesu cittacetasikesu ¤àõam pi aparisuddhaü hoti, aparisuddhàni dãpakapallikavaññatelàni\<*<1>*>/ nissàya uppanna- dãpasikhàya obhàso viya. Aparisuddhena ¤àõena sankhàre sammasato sankhàrà pi avibhåtà honti, kammaññhànam anuyu¤jato kammaññhànam pi vuóóhiü viråëhiü vepullaü na gacchati. Visade pana ajjhattikabàhire vatthumhi up- pannesu cittacetasikesu ¤àõam pi visadaü hoti parisuddhaü\<*<2>*>/, parisuddhàni dãpakapallikavaññatelàni\<*<1>*>/ nissàya uppannadãpa- sikhàya obhàso viya. Parisuddhena ca ¤àõena sankhàre sam- masato sankhàrà pi vibhåtà honti, kammaññhànam anuyu¤jato kammaññhànam pi vuóóhiü viråëhiü vepullaü gacchati. (2) Indriyasamattapañipàdanaü nàmà saddhàdãnaü indri- yànaü samabhàvakaraõaü. Sace hi 'ssa saddhindriyaü ba- lavaü hoti, itaràni mandàni, tato viriyindriyaü paggahakic- caü, satindriyaü upaññhànakiccaü, samàdhindriyaü avik- khepakiccaü, pa¤¤indriyaü dassanakiccaü kàtuü na sak- koti. Tasmà taü dhammasabhàvapaccavekkhaõena và yathà và manasikaroto balavaü jàtaü, tathà amanasikàrena hàpetabbaü. Vakkalittheravatthu\<*<3>*>/ c' ettha nidassanaü. Sace pana viriyindriyaü balavaü hoti, atha neva saddhin- driyaü adhimokkhakiccaü kàtuü sakkoti, na itaràni itara- kiccabhedaü. Tasmà taü passaddhàdi-bhàvanàya hàpetab- baü. Tatrà pi Soõattheravatthu\<*<4>*>/ dassetabbaü. Evaü sese- su pi ekassa balavabhàve sati, itaresaü attano kiccesu asamat- thatà veditabbà. Visesato pan' ettha saddhàpa¤¤ànaü samàdhiviriyàna¤ ca samataü pasaüsanti. Balavasaddho hi mandapa¤¤o muddhappasanno hoti, avatthusmiü pasãdati, balavapa¤¤o mandasaddho keràñikapakkhaü\<*<5>*>/ bhajati bhesaj- jasamuññhito viya rogo atekiccho hoti, ubhinnaü samatàya vatthusmiü yeva pasãdati. Balavasamàdhiü pana manda- viriyaü samàdhissa kosajjapakkhattà kosajjaü abhibhavati, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh -pallaka-. 2 Sbh omit. 3 Cf. Pss. of the Brethren, p. 198 f.; Comy. on A. i, 24, 2, on S. iii, 119 f., and on Dhp. 381 (vol. iv, 118 f.). 4 Cf. Pss. of the Brethren, p. 276. 5 Sum. V. i, 289; Jàt. A. 224, 461. I. 9 >/ #<[page 130]># %<130 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% balavaviriyaü mandasamàdhiü viriyassa uddhaccapak- khattà uddhaccaü abhibhavati. Samàdhi pana viriyena saüyojito kosajje patituü na labhati; viriyaü samàdhinà saüyojitaü uddhacce patituü na labhati; tasmà tad-ubha- yaü samaü kàtabbaü, ubhayasamatàya hi appanà hoti. Api ca samàdhikammikassa balavatã pi saddhà vaññati, evaü saddahanto okappento appanaü pàpuõissati. Samàdhi-pa¤- ¤àsu pana samàdhikammikassa ekaggatà balavatã vaññati, evaü hi so appanaü pàpuõàti. Vipassanàkammikassa pa¤- ¤à balavatã vaññati, evaü hi so lakkhaõapañivedhaü pàpu- õàti. Ubhinnaü pana samattà\<*<1>*>/ pi appanà hoti yeva. Sati pana sabbattha balavatã vaññati; sati hi cittaü uddhacca- pakkhikànaü saddhà-viriya-pa¤¤ànaü vasena uddhacca-pà- tato, kosajjapakkhena ca samàdhinà kosajjapàtato rak- khati. Tasmà sà loõadhåpanaü viya sabbavya¤janesu, sabbakammika-amacco viya sabbaràjakiccesu, sabbattha ic- chitabbà. Ten' àha: sati ca\<*<2>*>/ pana sabbatthikà vuttà Bhaga- vatà. Kiü kàraõà? Cittaü hi satipañisaraõaü, àrak- khapaccupaññhànà ca sati, na vinà satiyà cittassa paggahanig- gaho hotã ti\<*<3>*>/. (3) Nimittakosallaü nàma pañhavãkasiõàdikassa citt' ekag- gatà nimittassa akatassa karaõakosallaü, katassa ca\<*<4>*>/ bhàvanàkosallaü, bhàvanàya laddhassa rakkhaõakosalla¤ ca, tam idha adhippetaü\<*<5>*>/. (4) Katha¤ ca yasmiü samaye cittaü paggahetabbaü, tasmiü samaye cittaü paggaõhàti? Yadà 'ssa atisithilaviriyatàdãhi lãnaü cittaü hoti, tadà passaddhisambojjhangàdayo tayo abhàvetvà dhammavicayasambojjhangàdayo tayo\<*<6>*>/ bhàveti. Vuttaü h' etaü Bhagavatà\<*<7>*>/:- Seyyathàpi, bhikkhave, puriso parittaü aggiü ujjàletukàmo assa, so tattha allàni ceva tiõàni pakkhipeyya, allàni ca gomayàni pakkhipeyya, allàni ca kaññhàni pakkhipeyya, udakavàta¤ ca dadeyya, paüsukena ca okireyya, bhabbo nu kho so, bhikkhave, puriso taü\<*<8>*>/ parittaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm samatàya. 2 Sb omits. 3 Sh refers this citation to the Mahà Atthakathà. 4 Sbh omit. 5 Bhm idhàdhi-. 6 Sb Bhm omit. 7 S. v, 112 f. 8 Bhm omit. >/ #<[page 131]># %< Appanàkosallaü 131>% aggiü ujjàletun ti? No h' etaü, bhante. Evam eva kho, bhik- khave, yasmiü samaye lãnaü cittaü hoti, akàlo tasmiü samaye passaddhisambojjhangassa bhàvanàya, akàlo samàdhi-samboj- jhangassa, akàlo upekkhàsambojjhangassa bhàvanàya. Taü kissa hetu? Lãnaü, bhikkhave, cittaü, taü etehi dhammehi dussa- muññhàpayaü hoti. Yasmi¤ ca kho, bhikkhave, samaye lãnaü cittaü hoti, kàlo tasmiü samaye dhammavicayasambojjhaï- gassa bhàvanàya, kàlo viriyasambojjhangassa bhàvanàya, kàlo pãtisambojjhangassa bhàvanàya. Taü kissa hetu? Lãnaü, bhikkhave, cittaü, taü etehi dhammehi susamuññhàpayaü hoti. Seyyathàpi, bhikkhave, puriso parittaü aggiü ujjàletukàmo assa, so tattha sukkhàni ceva tiõàni pakkhipeyya, sukkhàni ca gomayàni pakkhipeyya, sukkhàni ca kaññhàni pakkhipeyya, mukhavàta¤\<*<1>*>/ ca dadeyya, na ca paüsukena okireyya, bhabbo nu kho so, bhikkhave, puriso parittam aggiü ujjàletun ti. Evaü, bhante ti. Ettha ca yathà sakam àhàravasena dhammavicayasamboj- jhangàdãnaü bhàvanà veditabbà. Vuttaü h' etaü\<*<2>*>/:- Atthi, bhikkhave, kusalàkusalà dhammà sàvajjànavajjà dhammà, hãnapaõãtà\<*<3>*>/ dhammà, kaõhasukkasappañibhàgà dhammà. Tat- tha yoniso manasikàrabahulãkàro, ayam àhàro anuppannassa và dhammavicayasambojjhangassa uppàdàya, uppannassa và dhammavicayasambojjhangassa bhiyyo bhàvàya vepullàya\<*<4>*>/ bhà- vanàya pàripåriyà saüvattati. Tathà atthi, bhikkhave, àrambhadhàtu, nikkamadhàtu, parakkamadhàtu. Tattha yoniso manasikàrabahulãkàro, ayam àhàro anuppannassa và viriya- sambojjhangassa uppàdàya, uppannassa và viriyasambojjhan- gassa bhiyyo bhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà saü- vattati. Tathà atthi, bhikkhave, pãtisambojjhangaññhàniyà dhammà. Tattha yoniso manasikàrabahulãkàro, ayam àhàro anuppannassa và pãtisambojjhangassa uppàdàya, uppannassa và pãtisambojjhangassa bhiyyo bhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà saüvattatã ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 So Sbh; Bhm sukkavàta¤ ca. 2 S. v, 104. 3 Sbh hãnappaõità. 4 The text of the Sutta (P. T. S. ed.) omits these three words throughout. >/ #<[page 132]># %<132 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% Tattha sabhàvasàma¤¤alakkhaõapañivedhavasena pavat- tamanasikàro kusalàdisu yoniso manasikàro nàma. âram- bhadhàtu-àdãnaü uppàdanavasena pavattamanasikàro àram- bhadhàtu-àdisu yoniso manasikàro nàma. Tattha àrambha- dhàtå ti pañhamaviriyaü vuccati. Nikkamadhàtå ti kosaj- jato nikkhantattà tato balavataraü. Parakkamadhàtå ti paraü paraü ñhànaü akkamanato tato pi balavataraü. Pãtisambojjhangaññhàniyà dhammà ti pana pãtiyà ev' etaü nàmaü, tassà pi uppàdakamanasikàro va yoniso manasikàro nàma. Api ca satta dhammà dhammavicayasambojjhangassa uppàdàya saüvattanti:- (1) paripucchakatà, (2) vatthuvi- sadakiriyatà,\<*<1>*>/ (3) indriyasamattapañipàdanà, (4) duppa¤¤a- puggalaparivajjanà, (5) pa¤¤avantapuggalasevanà, (6) gam- bhãra¤àõagocariyapaccavekkhaõà,\<*<2>*>/ (7) tad-adhimuttatà ti. Ekàdasa dhammà viriyasambojjhangassa uppàdàya saü- vattanti:- (1) apàyàdibhayapaccavekkhaõatà, (2) viriyàyat- talokiyalokuttaravisesàdhigamànisaüsadassità, (3) Buddha- paccekabuddha-mahàsàvakehi gatamaggo mayà gantabbo, so ca\<*<3>*>/ na sakkà kusãtena gantun ti evaü gamanavãthipaccavek- khaõatà, (4) dàyakànaü mahapphalabhàvakaraõena piõóapa- càyanatà, (5) viriyàrambhassa vaõõavàdã me satthà, so ca ana- tikkamanãyasàsano, amhàka¤ ca bahåpakàro, pañipattiyà ca påjiyamàno påjito hoti, na itarathà ti evaü satthu mahatta paccavekkhaõatà, (6) saddhammasankhàtaü me mahàdàyaj- jaü gahetabbaü, ta¤ ca na sakkà kusãtena gahetun ti evaü dàyajjamahattapaccavekkhaõatà, (7) àlokasa¤¤à manasikàra- iriyàpathaparivattana-abbhokàsasevanàdãhi thãnamiddhavi- nodanatà, (8) kusãtapuggalaparivajjanatà, (9) àraddhaviri- yapuggalasevanatà, (10) sammappadhànapaccavekkhaõatà, (11) tad-adhimuttatà ti. Ekàdasadhammà pãtisambojjhangassa uppàdàya saüvat- tanti:- (1) buddhànussati, (2) dhamma-, (3) sangha-, (4) sãla-, (5) càga-, (6) devatànussati, (7) upasamànussati, (8) låkhapug- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -kriyà. 2 Sb -¤àõacariyapaccavekkhaõà. Bh -paccavekkhanà. 3 Sbh pi. >/ #<[page 133]># %< Appanàkosallaü 133>% galaparivajjanatà, (9) siniddhapuggalasevanatà, (10) Pasà- danãyasuttanta-paccavekkhaõatà,\<*<1>*>/ (11) tad-adhimuttatà ti:- Iti imehi àkàrehi ete dhamme uppàdento dhammavicaya- sambojjhangàdayo bhàveti nàma, evaü yasmiü samaye cittaü paggahetabbaü, tasmiü samaye cittaü paggaõhàti. (5) Kathaü yasmiü samaye cittaü niggahetabbaü, tasmiü samaye cittaü niggaõhàti? Yadà 'ssa accàraddhaviriyatà- dãhi uddhataü cittaü hoti, tadà dhammavicayasambojjhan- gàdayo tayo abhàvetvà passaddhisambojjhangàdayo bhà- veti. Vuttaü h' etaü Bhagavatà\<*<2>*>/:- Seyyathàpi, bhikkhave, puriso mahantaü aggikkhandhaü nibbàpetukàmo assa; so tattha sukkhàni ceva tiõàni pakkhipeyya ...pe... na ca paüsukena okireyya, bhabbo nu kho so, bhikkhave, puriso mahantaü aggikkhandhaü nibbàpetun ti? No h' etaü, bhante. Evam eva kho, bhikkhave, yasmiü samaye uddhataü cittaü hoti, akàlo tasmiü samaye dhammavicayasambojjhangassa bhàvanàya, akàlo viriya ...pe... akàlo pãti-sambojjhan- gassa bhàvanàya. Taü kissa hetu? Uddhataü, bhikkhave, cittaü, taü etehi dhammehi duvåpasamayaü hoti. Yasmi¤ ca kho bhikkhave samaye uddhataü cittaü hoti, kàlo tasmiü samaye passaddhisambojjhangassa bhàvanàya, kàlo samàdhi- sambojjhangassa bhàvanàya, kàlo upekkhàsambojjhangassa bhàvanàya. Taü kissa hetu? Uddhataü, bhikkhave, cittaü, taü etehi dhammehi suvåpasamayaü hoti. Seyyathàpi, bhikkhave, puriso mahantaü aggikkhandhaü nibbàpetukàmo assa; so tattha allàni ceva tiõàni pakkhipeyya ...pe... paüsukena ca okireyya; bhabbo nu kho so, bhik- khave, puriso mahantaü aggikkhandhaü nibbàpetun ti? Evaü, bhante ti. Etthà pi yathà sakam àhàravasena passaddhisambojjhan- gàdãnaü bhàvanà veditabbà. Vuttaü h' etaü Bhaga- vatà\<*<3>*>/:- Atthi, bhikkhave, kàyappassaddhi cittappassaddhi. \<-------------------------------------------------------------------------- Cf. D. iii, 99-116; `Sampasàdanãya-suttanta.' 2 S. v, 114. 3 S. v, 104 f., where bhiyyo bhàvàya vepullàya is omitted. 4 Sb kàyapassaddhi cittapas-. >/ #<[page 134]># %<134 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% Tattha yoniso manasikàrabahulãkàro, ayam àhàro anuppan- nassa và passaddhisambojjhangassa uppàdàya, uppannassa và passaddhisambojjhangassa bhiyyo bhàvàya vepullàya bhà- vanàya pàripåriyà saüvattati. Tathà:- Atthi, bhikkhave, sama- thanimittaü avyagganimittaü. Tattha yoniso manasikàra- bahulãkàro, ayam àhàro anuppannassa và samàdhisamboj- jhangassa uppàdàya, uppannassa và samàdhisambojjhangassa bhiyyo bhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà saüvattati. Tathà:- Atthi, bhikkhave, upekkhà sambojjhangaññhàniyà dhammà. Tattha yoniso manasikàrabahulikàro, ayam àhàro anuppannassa và upekkhàsambojjhangassa uppàdàya, uppannassa và upekkhà sambojjhangassa bhiyyo bhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà saüvattatã ti. Tattha yathà 'ssa passaddhi-àdayo uppannapubbà, taü taü\<*<1>*>/ àkàraü sallakkhetvà tesaü uppàdanavasena pavatti- tamanasikàro\<*<2>*>/ va tãsu pi padesu yoniso manasikàro nàma. Samathanimittan ti ca samathass' ev' etam adhivacanaü. Avikkhepaññhena ca tass' eva avyagganimittan ti. Api ca satta dhammà passaddhisambojjhangassa uppàdàya saüvattanti:- (1) paõãtabhojanasevanatà, (2) utusukhasev- anatà, (3) iriyàpathasukhasevanatà, (4) majjhattapayo- gatà, (5) sàraddhapuggalaparivajjanatà, (6) passaddhakà- yapuggalasevanatà, (7) tad-adhimuttatà ti. Ekàdasa dhammà samàdhisambojjhangassa uppàdàya saü- vattanti:- (1) vatthuvisadatà, (2) nimittakusalatà, (3) in- driyasamattapañipàdanatà, (4) samaye cittassa niggahaõatà, (5) samaye cittassa paggahaõatà, (6) nirassàdassa cittassa saddhàsaüvegavasena sampahaüsanatà, (7) sammàpavat- tassa ajjhupekkhanatà, (8) asamàhitapuggalaparivajjanatà, (9) samàhitapuggalasevanatà, (10) jhànavimokkhapacca- vekkhaõatà, (11) tad-adhimuttatà ti. Pa¤cadhammà upekkhàsambojjhangassa uppàdàya saü- vattanti:- (1) sattamajjhattatà, (2) sankhàramajjhattatà, (3) sattasankhàrakelàyanapuggalaparivajjanatà, (4) satta- sankhàramajjhattapuggalasevanatà, (5) tad-adhimuttatà ti. Iti imeh' àkàrehi ete dhamme uppàdento passaddhisam- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit repetition. 2 Bhm pavattaman-. >/ #<[page 135]># %< Appanàkosallaü 135>% bojjhangàdayo bhàveti nàma, evaü yasmiü samaye cit- taü niggahetabbaü tasmiü samaye cittaü niggaõhàti. (6) Kathaü yasmiü samaye cittaü sampahaüsitabbaü, tas- miü samaye cittaü sampahaüseti? Yadà 'ssa pa¤¤àpayo- gamandatàya và upasamasukhànadhigamena và nirassàdaü cittaü hoti, tadà naü aññhasaüvegavatthupaccavekkhaõena saüvejeti. Aññha saüvegavatthåni nàma:- jàtijaràvyàdhi- maraõàni cattàri, apàyadukkhaü pa¤camaü, atãte vañña- målakaü dukkhaü, anàgate vaññamålakaü dukkhaü, pac- cuppanne àhàrapariyeññhimålakaü dukkhan ti. Buddha- dhammasanghaguõànussaraõena c' assa pasàdaü janeti. Evaü yasmiü samaye cittaü sampahaüsitabbaü, tasmiü samaye cittaü sampahaüseti. (7) Kathaü yasmiü samaye cittaü ajjhupekkhitabbaü, tas- miü samaye cittaü ajjhupekkhati? Yadà 'ssa evaü pañi- pajjato alãnaü anuddhataü anirassàdaü àrammaõe\<*<1>*>/ samap- pavattaü samathavãthipañipannaü cittaü hoti, tadà 'ssa paggahaniggaha-sampahaüsanesu na vyàpàraü àpajjati, sàrathi viya samappavattesu assesu, evaü yasmiü samaye cittaü ajjhupekkhitabbaü [hoti\<*<2>*>/], tasmiü samaye cittaü ajjhu- pekkhati. (8) Asamàhitapuggalaparivajjanatà nàma nekkhammapañi- padaü anàråëhapubbànaü anekakiccapasutànaü\<*<3>*>/ vikkhitta- hadayànaü puggalànaü àrakà pariccàgo. (9) Samàhitapuggalasevanà nàma nekkhammapañipadaü pañipannànaü saüàdhilàbhãnaü puggalànaü kàlena kàlaü upasankamanaü. (10) Tad-adhimuttatà nàma samàdhi-adhimuttatà samàdhi- garu-samàdhininna-samàdhipoõa-samàdhipabbhàratà ti attho. Evam etaü dasavidhaü appanàkosallaü sampàdetabbaü. Evaü hi sampàdayato appanàkosallaü imaü, pañiladdhe nimittasmiü appanà sampavattati. Evaü hi\<*<4>*>/ pañipannassa sace sà nappavattati, tathà pi na jahe yogaü vàyameth' eva paõóito. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh àrammaõa-. 2 Sbh omit. 3 Bhm -ppasutànaü. 4 Sbh evam pi. >/ #<[page 136]># %<136 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% Hitvà hi sammàvàyàmaü visesaü nàma màõavo adhigacche parittam pi ñhànam etaü na vijjati. Cittappavatti àkàraü tasmà sallakkhayaü Buddho, samataü viriyass' eva yojayetha punappunaü. Isakam pi layaü yantaü paggaõheth' eva mànasaü, accàraddhaü nisedhetvà samam eva pavattaye. Reõum hi uppaladale sutte nàvàya nàëiyà, yathà madhukaràdãnaü pavatti sampavaõõità\<*<1>*>/. Lãna-uddhatabhàvehi mocayitvàna sabbaso, evaü nimittàbhimukhaü mànasaü pañipàdaye ti. Tatràyam atthadãpanà:- yathà hi aticheko madhukaro\<*<2>*>/ asukasmiü rukkhe pupphaü pupphitan ti ¤atvà tikkhena vegena pakkhanto\<*<3>*>/ taü atikkamitvà pañinivattento\<*<4>*>/ khãõe reõumhi sampàpuõàti; aparo acheko mandena javena pak- khanto khãõe yeva sampàpuõàti; cheko pana samena javena pakkhanto sukhena puppharàsiü sampatvà yàvad\<*<5>*>/ icchakaü reõuü àdàya madhuü sampàdetvà madhurasaü anubhavati; --yathà ca, sallakatta-antevàsikesu udakathàlagate uppala- patte satthakammaü sikkhantesu, eko aticheko\<*<6>*>/ vegena sat- thaü pàtento uppalapattaü dvidhà và chindati, udake và paveseti; aparo acheko chijjanapavesanabhayà satthakena phusitum pi na visahati; cheko pana samena payogena tat- tha satthappahàraü datvà,\<*<7>*>/ pariyodàtasippo hutvà, tathàrå- pesu ñhànesu kammaü katvà, làbhaü labhati;--yathà ca yo catuvyàmappamàõaü makkañasuttaü àharati, so cat- tàri sahassàni labhatã ti ra¤¤à vutte eko atichekapuriso\<*<6>*>/ vegena makkañasuttaü àkaóóhanto tahiü tahiü chindati yeva; aparo acheko chedanabhayà hatthena phusitum pi na visahati; cheko pana koñito paññhàya samena payogena daõ- óake veñhetvà àharitvà làbhaü labhati;--yathà ca aticheko\<*<6>*>/ \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm sammav-. 2 Bhm acheka--. 3 Bhm pakkhando throughout. 4 B -vattanto. 5 Sbh yàvat. 6 Bhm acheko. 7 Sbh satthapadaü dassetvà. >/ #<[page 137]># %< Appanàkosallaü 137>% niyàmako balavavàte lakàraü\<*<1>*>/ pårento nàvaü videsaü\<*<2>*>/ pakkhandàpeti; aparo acheko mandavàte lakàraü\<*<1>*>/ oropento nàvaü tatth' eva ñhapeti; cheko pana mandavàte lakàraü\<*<1>*>/ påretvà balavavàte aóóhalakàraü\<*<1>*>/ katvà\<*<2>*>/ sotthinà icchitañ- ñhànaü pàpuõàti;--yathà ca, yo telaü\<*<3>*>/ achaóóento nàëiü påreti, so làbhaü labhatã ti àcariyena antevàsikànaü vutte, eko aticheko\<*<4>*>/ làbhaluddho vegena pårento telaü chaóóeti; aparo acheko telachaóóanabhayà àsi¤citum pi na visahati; cheko pana samena payogena påretvà làbhaü labhati,-- evam eva eko bhikkhu uppanne nimitte: sãgham eva ap- panaü\<*<5>*>/ pàpuõissàmã ti gàëhaü viriyaü karoti, tassa cittaü accàraddhaviriyattà uddhacce patati, so na sakkoti appanaü pàpuõituü; eko accàraddhaviriyatàya dosaü disvà:- kiü dàni me appanàyà ti viriyaü hàpeti, tassa cittaü atilãnaviri- yattà kosajje patati, so pi na sakkoti appanaü pàpuõituü; yo pana ãsakam pi lãnaü lãnabhàvato uddhataü uddhaccato mo- cetvà samena payogena nimittàbhimukhaü pavatteti, so appanaü pàpuõàti, tàdisena bhavitabbaü, imam atthaü sandhàya etaü vuttaü:- Reõumhi uppaladale sutte nàvàya nàëiyà, yathà madhuràdãnaü pavatti sampavaõõità\<*<5>*>/. Lãna-uddhatabhàvehi mocayitvà na sabbaso, evaü nimittàbhimukhaü mànasaü pañipàdaye ti. Iti evaü nimittàbhimukhaü mànasaü pañipàdayato pan' assa:- idàni appanà ijjhissatã ti bhavangaü upacchinditvà pathavã! pathavã! ti anuyogavasena upaññhitaü tad-eva pathavãkasiõaü àrammaõaü katvà manodvàràvajjanam uppajjati. Tato tasmiü yev' àrammaõe cattàri pa¤ca và javanàni javanti, tesu avasàne ekaü råpàvacaraü, sesàni kàmàvacaràni, pakaticittehi balavataravitakkavicàrapãtisu- khacittekaggatàni, yàni appanàya parikammattà parikam- mànãhi pi, yathà gàmàdãnaü àsannappadeso gàmåpacàro \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm lankàraü. Cf. J. P. T. S. 1884, 101, n. l. 2 Cf. Mil. 326. 3 Bhm påretvà. 4 Bhm acheko. 5 Bhm sammav-. >/ #<[page 138]># %<138 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% nagaråpacàro ti vuccati. Evaü appanàya àsannattà samãpa- càrattà và upacàrànã ti pi, ito pubbe parikammànaü upari appanàya ca anulomanato\<*<1>*>/ anulomànã ti pi vuccanti. Ya¤ c' ettha sabban t'\<*<2>*>/ imaü, taü parittagottàbhibhavanato ma- haggatagottabhàvanato ca gotrabhå ti pi vuccati. Agahitag- gahaõena\<*<3>*>/ pan'\<*<4>*>/ ettha pañhamaü parikammaü, dutiyaü upa- càraü, tatiyaü anulomaü, catutthaü gotrabhu. Pañha- maü và upacàraü, dutiyaü anulomaü, tatiyaü gotrabhu, catutthaü pa¤camaü và appanà cittaü. Catuttham eva hi pa¤camaü và appeti. Ta¤ ca kho khippàbhi¤¤a-dandhà- bhi¤¤avasena. Tato paraü javanaü pati, bhavangassa vàro hoti. âbhidhammika-Godattatthero\<*<5>*>/ pana:- purimà purimà ku- salà dhammà pacchimànaü pacchimànaü kusalànaü dham- mànaü àsevanapaccayena paccayo ti\<*<6>*>/ imaü suttaü vatvà àsevanapaccayena pacchimo pacchimo dhammo balavà hoti, tasmà: chaññhe pi sattame pi appanà hotã ti àha. Taü Aññha- kathàsu:- attano matimattaü therass' etan ti vatvà pañik- khittaü. Catuttha-pa¤camesu yeva pana appanà hoti, parato java- naü patitaü nàma hoti, bhavangassa asannattà ti vuttaü. Tam\<*<7>*>/ evaü\<*<8>*>/ vicàretvà vuttattà na sakkà pañikkhipituü. Yathà hi puriso chinnapapàtàbhimukho\<*<9>*>/ dhàvanto ñhàtu- kàmo pi pariyante pàdaü katvà ñhàtuü na sakkoti, papàte eva patati, evaü chaññhe và sattame và appetuü na sak- koti bhavangassa àsannattà, tasmà catutthapa¤camesu yeva appanà hotã ti veditabbà. Sà ca pana ekacittakkhaõikà yeva. Sattasu hi ñhànesu addhànaparicchedo nàma n' atthi: pañhamappanàyaü,\<*<10>*>/ loki- yàbhi¤¤àsu, catåsu maggesu, maggànantaraphale, råpàråpa- bhavesu bhavangajjhàne, nirodhassa paccaye neva-sa¤¤à- nàsa¤¤àyatane, nirodhà vuññhahantassa phalasamàpattiyan ti. Ettha maggànantaraphalaü tiõõaü upari na hoti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm anulomato. 2 Cf. above, p. 122. 3 Bhm Aggahitagga-. 4 Sbh pi. 5 Bhm -gottatthero. 6 Tikapaññhàna. 7 Sbh taü. 8 Bhm eva. 9 Sbh chinnatañàbhimukho. 10 Sh -appaõàya. >/ #<[page 139]># %< Pathamaü jhànaü 139>% Nirodhassa paccayo\<*<1>*>/ neva-sa¤¤à-nàsa¤¤àyatanaü dvinnam upari na hoti. Råpàråpesu bhavangassa parimàõaü n' atthi. Sesaññhànesu ekam eva cittan ti. Iti ekacittakkhaõikà yeva appanà, tato bhavangapàto. Atha bhavangaü vocchinditvà\<*<2>*>/ jhànapaccavekkhaõatthàya àvajjanaü, tato jhànapaccavek- khaõan ti\<*<3>*>/. Ettàvatà ca pan' esa vivicc' eva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañha- maü jhànaü upasampajja viharati\<*<4>*>/ evam anena pa¤can- gavippahãnaü pa¤cangasamannàgataü tividhakalyàõaü dasalakkhaõasampannaü pañhamajjhànaü\<*<5>*>/ adhigataü hoti pathavãkasiõaü. Tattha vivicc' eva kàmehã ti kàmehi viviccitvà, vinà hutvà, apakkamitvà. Yo panàyam ettha eva kàro, so niyamat- tho ti veditabbo. Yasmà ca niyamattho, tasmà, tasmiü pañhamajjhànaü upasampajja viharaõa-samaye, avijjamànà- nam pi kàmànaü, tassa pañhamassa jhànassa\<*<6>*>/ pañipakkhabhà- vaü kàmapariccàgen' eva c' assa adhigamaü dãpeti. Ka- thaü? Vivicc' eva kàmehã ti evaü hi niyame kariyamàne idaü pa¤¤àyati, nån' imassa\<*<7>*>/ jhànassa kàmàpañipakkha- bhåtà, yesu sati idaü nappavattati, andhakàre sati dãpo- bhàso\<*<8>*>/ viya, tesaü pariccàgen' eva c' assa adhigamo hoti, orimatãrapariccàgena pàrimatãrass' eva, tasmà niyamaü karotã ti. Tattha siyà, kasmà pan' esa pubbapade yeva vutto, na uttarapade? Kiü akusalehi dhammehi aviviccà pi jhànaü upasampajja vihareyyà ti? Na kho pan' etaü evaü dañ- ñhabbaü. Taü nissaraõato hi pubbapade esa vutto, kàma- dhàtu-samatikkamanato hi kàmaràgapañipakkhato ca idaü jhànaü kàmànam eva nissaraõaü. Yath' àha:- kàmànam etaü nissaraõaü yadidaü nekkhamman ti.\<*<9>*>/ Uttarapade pi \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm paccayaü. 2 Sbh vicchinditvà. 3 Sbh -paccavekkhaõà ti. 4 Formula of First Jhàna, Dãgha i, 73, etc., etc. 5 Sb pañhamaü jhànaü. 6 Bhm pañhamajjhànassa. 7 Bhm nanv' imassa. 8 Bhm padãp-. 9 D. iii, 275; Sh refers to Saüyutta, Mahàvagga, but v, 121-27 context does not give the citation verbatim. >/ #<[page 140]># %<140 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% pana yathàþ: idh' eva bhikkhave pañhamo samaõo, idha dutiyo samaõo ti\<*<1>*>/ ettha eva kàro ànetvà vuccati, evaü vattabbo. Na hi sakkà ito a¤¤ehi pi nãvaraõasankhàtehi akusalehi dham- mehi aviviccajhànam upasampajja viharituü, tasmà vivicc' eva kàmehi vivicc' eva akusalehi dhammehã ti evaü padadvaye pi esa daññhabbo. Padadvaye pi ca ki¤càpi viviccà ti iminà sàdhàraõavacanena tad-angavivekàdayo cittavivekàdayo\<*<2>*>/ ca sabbe pi vivekà sangahaü gacchanti, tathà pi kàyaviveko cittaviveko vikkhambhanaviveko ti tayo eva idha daññhabbà. Kàmehã ti iminà pana padena yena ca Niddese: katame vatthukàmà? Manàpà piyàrupà ti\<*<3>*>/ àdinà nayena vatthu- kàmà vuttà, ye ca tatth' eva Vibhange ca chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo, sankappo kàmo, ràgo kàmo, sankap- paràgo kàmo: . . . ime vuccanti kàmà ti\<*<4>*>/ evaü kilesakàmà vuttà, te sabbe pi sangahãtà icc' eva daññhabbà. Evaü hi sati vivicc' eva kàmehã ti vatthukàmehi pi vivicc' evà ti attho yujjati. Tena kàyaviveko vutto hoti. Vivicca akusalehi dhammehã ti kilesakàmehi sabbàkusalehi và viviccà ti attho yujjati. Tena cittaviveko vutto hoti. Purimena c' ettha vatthukàmehi vivekavacanato eva kàmasukhapariccàgo, dutiyena kilesakàmehi vivekavacanato nekkhammasukha- pariggaho vibhàvito hoti. Evaü vatthukàma-kilesakàma- vivekavacanato yeva ca etesaü pañhamena sankilesavatthup- pahànaü, dutiyena sankilesappahànaü, pañhamena lola- bhàvassa hetupariccàgo, dutiyena bàlabhàvassa, pañhamena ca payogasuddhi, dutiyena àsayaposanaü vibhàvitaü hotã ti ¤àtabbaü\<*<5>*>/. Esa tàva nayo kàmehã ti ettha vuttakàmesu vatthukàma- pakkhe. Kilesakàmapakkhe pana chando ti ca ràgo ti ca evam àdãhi anekabhedo kàmacchando yeva kàmo ti adhippeto. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 63; A. ii, 238; Sbh omit pañhamo. 2 Bhm kàyaviv-. 3 Nid. i, 1. The answer, however, in P. T. S. ed. is: manàpikà råpà . . . saddà. Piyaråpà does not occur. 4 Vibh. 256; Nid. 2. (The Niddesa for the last word quoted, reads kilesakàmà.) 5 Sb pi ¤àtabbaü; Bhm vi¤¤àtabbaü. >/ #<[page 141]># %< Pathamaü jhànaü 141>% So ca akusalapariyàpanno pi samàno: tattha katame kàmà? Chando kàmo\<*<1>*>/ ti àdinà nayena Vibhange jhànapañipakkhato visuü vutto. Kilesakàmattà và purimapade vutto, akusala- pariyàpannattà dutiyapade. Anekabhedato c' assa kàmato ti avatvà kàmehã ti vuttaü. A¤¤esam pi ca dhammànaü akusalabhàve vijjamàne: tattha katame akusalà dhammà? Kàmacchando ti\<*<2>*>/ àdinà nayena Vibhange upari jhànangànaü paccanãkapañipakkhabhàvadassanato nãvaraõàn' eva vut- tàni. Nãvaraõàni hi jhànangapaccanãkàni, tesaü jhànangàn' eva pañipakkhàni viddhaü sakàni vighàtakànã ti vuttaü hoti. Tathà hi samàdhi kàmacchandassa pañipakkho, pãti vyàpàdas- sa, vitakko thãnamiddhassa, sukhaü uddhacca-kukkuccassa, vicàro vicikicchàyà ti Peñake\<*<3>*>/ vuttaü. Evam ettha vivicc' eva kàmehã ti iminà kàmacchandassa vikkhambhanaviveko vutto hoti. Vivicca akusalehi dhammehã ti iminà pa¤can- nam pi nãvaraõànaü, agahitaggahaõena\<*<4>*>/ pana pañhamena kàmacchandassa, dutiyena sesanãvaraõànaü, tathà pañha- mena tãsu akusalamålesu pa¤cakàmaguõabhedavisayassa lobhassa, dutiyena àghàtavatthubhedàdivisayànaü dosamo- hànaü. Oghàdisu và dhammesu pañhamena kàmogha-kà- mayoga-kàmàsava-kàmupàdàna-abhijjhàkàyagantha-kàma ràgasaüyojanànaü, dutiyena avasesa-oghayogàsava-upàdà- naganthasaüyojanànaü. Pañhamena ca taõhàya taü-sam- payuttakàna¤ ca, dutiyena avijjàya taü-sampayuttakàna¤ ca. Api ca pañhamena lobhasampayuttànaü aññhannaü cittup- pàdànaü, dutiyena sesànaü catunnaü akusalacittuppàdà- naü vikkhambhanaviveko vutto hotã ti veditabbo. Ayaü tàva vivicc' eva kàmehi vivicca akusalehi dhammehã ti ettha atthappakàsanà. Ettàvatà ca pañhamassa jhànassa pahànangaü dassetvà, idàni sampayogangaü dassetuü savitakkaü savicàran ti àdi vuttaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 So Vibh. 256; Sh reads katamo kàmacchando kàmo? Bhm katamo kàmo? Chando kàmo. 2 Ibid. 3 Peñakopadesa. Cf. Asl. 165. 4 Bhm aggahitagahaõena. >/ #<[page 142]># %<142 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% Tattha vitakkanaü vitakko,\<*<1>*>/ åhanan ti vuttaü hoti. Svàyaü àrammaõe cittassa abhiniropanalakkhaõo; àhana- na-pariyàhananaraso. Tathà hi tena yogàvacaro àramma- õaü vitakkàhataü vitakkapariyàhataü karotã ti vuccati. Arammaõe cittassa ànayanapaccupaññhàno. Vicaraõaü vicàro, anusa¤caraõan ti vuttaü hoti. Svàyaü àrammaõànumajjanalakkhaõo; tattha sahajàtànuyojanaraso; cittassa anuppabandhanapaccupaññhàno. Sante pi ca nesaü katthaci avippayoge oëàrikaññhena pub- bangamaññhena ca ghaõñàbhighàto viya cetaso pañhamà- bhinipàto vitakko.\<*<2>*>/ Sukhumaññhena anumajjanasabhàvena ca ghaõñànuravo viya anuppabandho vicàro. Vipphàravà c' ettha vitakko pañhamuppattikàle paripphandanabhåto cittassa, àkàse uppatitukàmassa pakkhino pakkhavikkhepo viya, padumàbhimukhapàto viya ca gandhànubandhacetaso bhamarassa. Santavutti vicàro nàtiparipphandanabhàvo cittassa, àkàse uppatitassa pakkhino pakkhappasàraõaü viya, paribbhamanaü viya ca padumàbhimukhapatitassa bhama- rassa padumassa uparibhàge. Dukanipàtaññhakathàyaü\<*<3>*>/ pana àkàse gacchato mahàsakuõassa ubhohi pakkhehi vàtaü gahetvà\<*<4>*>/ pakkhe sannisãdàpetvà gamanaü viya àrammaõe cetaso abhiniropanabhàvena pavatto vitakko; [so hi ekaggo hutvà appeti;]\<*<5>*>/ vàtagahaõatthaü\<*<6>*>/ pakkhe phandàpaya- mànassa gamanaü viya anumajjanasabhàvena pavatto vicàro ti vuttaü. Taü anuppabandhena pavattiyaü yuj- jati. So pana nesaü viseso pañhamadutiyajjhànesu pàkaño hoti. Api ca malaggahitaü kaüsabhàjanaü ekena hatthena daëhaü gahetvà, itarena hatthena cuõõatelavàlaõóupakena\<*<7>*>/ parimajjantassa, daëhagahaõahattho viya vitakko, parimaj- janahattho viya vicàro. Tathà kumbhakàrassa daõóappa- hàrena cakkaü bhamayitvà, bhàjanaü karontassa uppãëana- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 With the following discussion cf. Asl. 114 f.; Expositor (trs.), 151 f. 2 Sh after viya insert abhiniropanaññhena ca. 3 Manorathapåraõã on Anguttara i, 53, 3. 4 Sbh gàhàpetvà. 5 Only Sh gives this clause. 6 Bhm vàtagga-. 7 Sh -vàëaõó-. Cf. A. i, 209. >/ #<[page 143]># %< Pathamaü jhànaü 143>% hattho viya vitakko, ito cito ca sa¤caraõahattho viya vicàro. Tathà maõóalaü karontassa majjhe sannirujjhitvà ñhitakaõ- ñako viya abhiniropano vitakko, bahi paribbhamanakaõñako viya anumajjanto\<*<1>*>/ vicàro. Iti iminà ca vitakkena iminà ca vicàrena saha vattati, rukkho viya pupphena phalena càti idaü jhànaü savitakkaü savicàranti vuccati. Vibhange pana\<*<2>*>/: iminà ca vitakkena, iminà ca vicarena upeto hoti, samupeto ti àdinà nayena puggalàdhiññhànà desanà katà. Attho pana tatrà pi evam eva daññhabbo. Vivekajan ti ettha vivitti viveko.\<*<3>*>/ Nãvaraõavigamo ti attho. Vivitto ti và viveko, nãvaraõavivitto jhànasampayut- tadhammaràsã ti attho. Tasmà vivekà, tasmiü và viveke jàtan ti vivekajaü. Pãtisukhan ti [ettha\<*<4>*>/] pãõàyatã ti\<*<5>*>/ pãti. Sà sampiyàyana- lakkhaõà; kàyacittapãõanarasà, pharaõarasà và; odagya- paccupaññhànà. Sà pan' esà khuddikà\<*<6>*>/ pãti, khaõikà pãti, okkantikà pãti, ubbegà pãti, pharaõà pãtã ti pa¤cavidhà hoti. Tattha khuddikà pãti sarãre lomahaüsamattam eva kàtuü sakkoti. Khaõikà pãti khaõe khaõe vijjuppàtasadisà\<*<7>*>/ hoti. Okkantikà pãti samuddatãraü vãci viya kàyaü okkamitvà okkamitvà bhijjati. Ubbegà pãti balavatã hoti, kàyaü ud- dhaggaü katvà àkàse langhàpanappamàõappattà. Tathà hi Puõõavallikavàsã Mahà-Tissatthero puõõamadivase sàyaü cetiyangaõaü gantvà candàlokaü disvà Mahàcetiyàbhimukho hutvà: imàya vata velàya catasso parisà Mahàcetiy vandantã ti pakatiyà diññhàrammaõavasena Buddhàramma- õaü ubbegàpãtiü uppàdetvà sudhàtale pahañacitrageõóuko\<*<8>*>/ viya àkàse uppatitvà Mahàcetiyangaõe yeva patiññhàsi. Tathà Girikaõóakavihàrassa\<*<9>*>/ upanissaye Vattakàlakagàme ekà kuladhãtà pi balavabuddhàrammaõàya ubbegàpãtiyà àkàse langhesi. Tassà kira màtàpitaro sàyaü dhammasavaõat- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb anumajjano; Sh anumajjamàno. 2 Vibh. 257. 3 Bhm vivittaviveko. 4 Sbh omit. 5 Bhm pinayatã ti. 6 So all the authorities. 7 Bhm vijjuppàda-. 8 Bhm pahata-. Sb -bheõóuko. Cf. Jàt. v, 196; Asl. 116. 9 Sb Girikaõóakamahàvihàrassa. >/ #<[page 144]># %<144 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% thàya\<*<1>*>/ vihàraü gacchantà: amma! tvaü garubhàrà akàle carituü\<*<2>*>/ na sakkosi; mayaü tumhaü pattiü katvà dhammaü sossàmà ti agamaüsu. Sà gantukàmà pi tesaü vacanaü pañibàhituü asakkontã ghare ohãyitvà gharàjire ñhatvà candàlokena Girikaõóake\<*<3>*>/ àkàse cetiyangaõaü olokentã\<*<4>*>/ cetiyassa dãpapåjaü addasa, catasso ca parisà màlàgandhà- dãhi cetiyapåjaü katvà padakkhiõaü karontiyo bhikkhusan- ghassa ca gaõasajjhàyasaddaü assosi. Ath' assà:- dha¤- ¤à vat 'ime, ye vihàraü gantvà evaråpe cetiyangaõe anusa¤- carituü, evaråpa¤ ca madhuraü dhammakathaü sotuü labhantã ti muttàràsisadisaü cetiyaü passantiyà eva ubbe- gàpãti udapàdi. Sà àkàse langhitvà màtàpitunnaü\<*<5>*>/ purima- taraü yeva àkàsato cetiyangaõe oråyha cetiyaü vanditvà dhammaü suõamànà aññhàsi. Atha naü màtàpitaro àgant- và: amma! tvaü katarena maggena àgatà' sã ti pucchiüsu. Sà: àkàsena àgatà 'mhi, na maggenà ti vatvà: amma! àkàsena nàma khãõàsavà sa¤caranti; tvaü kathaü àgatà ti vuttà, àha: mayhaü candàlokena cetiyaü olokentiyà ñhitàya Bud- dhàrammaõà balavatã pãti\<*<6>*>/ uppajji, athàhaü neva attano ñhitabhàvaü, na nisinnabhàvaü a¤¤àsiü, gahitanimitten' eva pana àkàse langhitvà cetiyangaõe patiññhità 'mhã ti. Evaü ubbegàpãti àkàse langhàpanappamàõà hoti. Pharaõàpãtiyà pana uppannàya sakalasarãraü dhamitvà påritavatthi viya mahatà udakoghena pakkhandapabbata- kucchi\<*<7>*>/ viya ca anuparipphuñaü hoti. Sà pan' esà pa¤- cavidhà pãti gabbhaü gaõhantã paripàkaü gacchantã duvi- dhaü passaddhiü paripåreti kàyappassaddhi¤ ca cittappas- saddhi¤ ca. Passaddhi gabbhaü gaõhantã paripàkaü gac- chantã duvidham pi sukhaü paripåreti, kàyika¤ ca cetasika¤ ca. Sukhaü gabbhaü ganhantaü paripàkaü gacchantaü tividhaü samàdhiü paripåreti, khaõikasamàdhiü, upacàra- samàdhiü, appanàsamàdhin ti. Tàsu yà appanà samà- dhissa målaü hutvà vaóóhamànà samàdhisampayogaü gatà pharaõàpãti. Ayaü imasmiü atthe adhippetà pãtã ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -savana-. 2 Bhm vicarituü. 3 Bhm -kaõñake. 4 Sh àkasaceti-. 5 Bhm -pitånaü. 6 Bhm balavapãti. 7 Sb pakkhanta-. >/ #<[page 145]># %< Pathamaü jhànaü 145>% Itaraü pana sukkhanaü sukhaü, suññhu và khàdati, kha- õati\<*<1>*>/ ca kàyacittàbàdhan ti sukhaü. Taü sàtalakkhaõaü, sampayuttànaü upabråhaõarasaü,\<*<2>*>/ anuggahapaccupaññhà- naü. Sati pi ca nesaü pãtisukhànaü\<*<3>*>/ katthaci avippa- yoge, iññhàrammaõapañilàbhatuññhi pãti, pañiladdharasànubha- vanaü\<*<4>*>/ sukhaü. Yattha pãti, tattha sukhaü. Yattha su- khaü, tattha na niyamato pãti. Sankhàrakkhandhasangahità pãti, vedanàkkhandhasangahitaü\<*<5>*>/ sukhaü. Kantàrakhin- nassa vanantodakadassanasavaõesu\<*<6>*>/ viya pãti, vanacchàyap- pavesana\<*<7>*>/-udakaparibhogesu viya sukhaü. Tasmiü tasmiü samaye pàkañabhàvato c' etaü vuttan ti veditabbaü. Iti aya¤ ca pãti ida¤ ca sukhaü assa jhànassa, asmiü và jhàne atthã ti idaü jhànaü pãtisukhan ti vuccati. Atha và pãti ca sukha¤ ca pãtisukhaü, dhammavinayàdayo viya. Viveka- jaü pãtisukham assa jhànassa, asmiü và jhàne atthã ti evam pi vivekajaü pãtisukhaü. Yath' eva hi jhànaü, evaü pãti- sukham p' ettha vivekajam eva hoti, ta¤ c' assa atthi, tasmà ekapaden' eva vivekajaü pãti sukhan ti pi vattuü yujjati. Vibhange pana: idaü sukhaü imàya pãtiyà sahagatan ti àdinà nayena vuttaü.\<*<8>*>/ Attho pana tatthà pi evam eva dañ- ñhabbo. Pañhamaü jhànan ti idaü parato àvibhavissati. Upasampajjà ti upagantvà, pàputvà ti vuttaü hoti. Upasampàdayitvà và, nipphàdetvà ti vuttaü hoti. Vibhange pana: upasampajjà ti . . . pañhamassa jhànassa làbho pañi- làbho patti sampatti phussanà sacchikiriyà upasampadà ti vuttaü.\<*<9>*>/ Tassà pi evam ev' attho daññhabbo. Viharatã ti tad-anuråpena iriyàpathavihàrena iti vuttap- pakàrajhànasamangã hutvà attabhàvassa iriyaü, vuttiü, pàlanaü, yapanaü, yàpanaü, càraü, vihàraü abhinip- phàdeti. Vuttaü h' etaü Vibhange: viharatã ti iriyati\<*<10>*>/, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm khanati. 2 Bhm upabråhana-. 3 Bhm Sb omit. 4 Bhm pañiladdhassànu-. 5 Sb -sangahitam. 6 Bm -savanadassanesu. 7 Bhm -chàyà pavesana-. 8 Vibh. 257. 9 Ibid. 10 Sbh irãyati. Cf. M. i, 74, vë. iriyyati. I. 10 >/ #<[page 146]># %<146 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% vattati,\<*<1>*>/ pàleti, yapeti, yàpeti, carati, viharati, tena vuccati viharatã ti\<*<2>*>/. Yaü pana vuttaü:- pa¤cangavippahãnaü, pa¤canga- samannàgatan ti\<*<3>*>/ tattha kàmacchando, vyàpàdo, thãnamid- dhaü, uddhaccakukkuccaü, vicikicchà ti imesaü pa¤can- naü nãvaraõànaü pahànavasena pa¤cangavippahãnatà vedi- tabbà. Na hi etesu appahãnesu jhànam uppajjati, ten' ass' etàni pahànangànã ti vuccanti. Ki¤càpi hi jhànakkhaõe a¤¤e pi akusalà dhamma pahãyanti, tathà pi etàn' eva vise- sena jhànantaràyakaràni. Kàmacchandena hi nànàvisayap- palobhitaü cittaü na ekattàrammaõe samàdhiyati, kàmac- chandàbhibhåtaü và taü na kàmadhàtuppahànàya pañi- padaü pañipajjati, vyàpàdena c' àrammaõe pañiha¤¤amà- naü na nirantaraü pavattati. Thãnamiddhàbhibhåtaü akamma¤¤aü hoti, uddhaccakukuccaparetaü avåpasantam eva hutvà paribbhamati. Vicikicchàya upahataü jhànà- dhigamasàdhikaü pañipadaü nàrohati, iti visesena jhànan- taràyakarattà etàn' eva pahànangànã ti vuttàni\<*<4>*>/. Yasmà pana vitakko àrammaõe cittaü abhiniropeti, vicàro anuppabandhati, tehi avikkhepàya sampàditappayogassa cetaso, payogasampattisambhavà pãti pãõanaü,\<*<5>*>/ sukha¤ ca upabråhaõaü\<*<6>*>/ karoti. Atha naü sasesasampayuttadham- maü etehi abhiniropanànuppabandhanapãnaõànubråhaõehi anuggahãtà\<*<7>*>/ ekaggatà ekattàrammaõe samaü sammà [ca\<*<8>*>/] àdhiyati, tasmà vitakko, vicàro, pãti, sukhaü, cittekaggatà ti imesaü pa¤cannaü uppattivasena pa¤cangasamannàga- tatà veditabbà. Uppannesu hi etesu pa¤casu jhànaü up- pannaü nàma hoti, ten' assa etàni pa¤casamannàgatangà- nã ti vuccanti, tasmà na etehi samannàgataü a¤¤ad-eva jhànaü nàma atthã ti gahetabbaü. Yathà pana angamat- tavasen' eva caturanginã senà, pa¤cangika¤ ca turiyaü\<*<9>*>/, aññhangiko ca maggo ti vuccati, evam idam pi angamatta- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm pavattati. 2 Vibh. 252. 3 Above, p. 139; S. i, 99; A. v, 16. 4 Bhm vuttànã ti. 5 Bhm pãn-. 6 Bhm upabråhanaü. 7 Bhm anuggahità. 8 Sbh omit. 9 Bhm pa¤cangikaü tåriyaü. >/ #<[page 147]># %< Pathamaü jhànaü 147>% vasen' eva pa¤cangikan ti và pa¤cangasamannàgatan ti và vuccatã ti veditabbaü. Etàni ca pa¤cangàni, ki¤càpi upa- càrakkhaõe pi atthi, atha kho upacàre pakaticittato balava- taràni. Idha pana upacàrato pi balavataràni råpàvacara- lakkhaõappattàni. Ettha hi vitakko suvisuddhena\<*<1>*>/ àkàrena àrammaõe cittaü abhiniropayamàno upajjati. Vicàro ati- viya àrammaõaü anumajjamàno, pãtisukhaü sabbàvantam pi kàyaü pharamànaü. Ten' ev' àha: nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hotã ti.\<*<2>*>/ Cittekagga- tà pi, heññhimamhi samuggapañale uparimaü samuggapañalaü viya, àrammaõesu phusità\<*<3>*>/ hutvà uppajjati: ayam etesaü itarehi viseso. Tattha cittekaggatà, ki¤càpi savitakkaü savicàran ti imasmiü pàñhe na niddiññhà, tathà pi Vi- bhange: jhànan ti vitakko vicàro pãti sukhaü cittekaggatà ti\<*<4>*>/ evaü vuttattà angam eva, yena hi adhippàyena Bhagavatà uddeso kato, so yeva tena Vibhange pakàsito ti\<*<5>*>/. Tividhakalyàõaü dasalakkhaõasampannan ti ettha pana àdim ajjhapariyosànavasena tividhakalyàõatà. Tesaü yeva ca àdim ajjhapariyosànànaü lakkhaõavasena dasalakkha- õasampannatà veditabbà. Tatràyaü pàëi:- pañhamassa jhànassa pañipadà-visuddhi àdi, upekkhànubråhaõà majjhe, sampahaüsanà pariyosànaü. `Pañhamassa jhànassa pañipadà visuddhi àdi':- àdissa kati lakkhaõàni? âdissa tãõi lakkhaõàni: yo tassa paribandho\<*<6>*>/ tato cittaü visujjhati; visuddhattà cittaü majjhimaü samathanimittaü pañipajjati; pañipannattà tattha cittaü pakkhandati. Ya¤ ca paribandhato\<*<7>*>/ cittaü visujjhati ya¤ ca visuddhattà cittaü majjhimaü samathanimittaü pañipaj- jati, ya¤ ca pañipannattà, tattha cittaü pakkhandati, pañha- massa jhànassa pañipadà-visuddhi àdi:- àdissa imàni tãõi lakkhaõàni, tena vuccati pañhamaü jhànaü àdikalyàõa¤ ceva hoti tilakkhaõasampanna¤ ca. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -visadena. 2 D. i, 73 f.; M. iii, 92 f. 3 Sbh phussità. 4 Vibh. 257, reading cittassa ekaggatà. 5 Sbh hotã ti for ti. 6 Sbh paripattho. 7 Sbh paripatthato. >/ #<[page 148]># %<148 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% Pañhamassa jhànassa upekkhànubråhaõà majjhe, maj- jhassa kati lakkhaõàni? Majjhassa tãõi lakkhaõàni: visud- dhaü cittaü ajjhupekkhati; samathapañipannaü ajjhupek- khati; ekattupaññhànaü ajjhupekkhati. Ya¤ ca visuddhaü cittaü ajjhupekkhati, ya¤ ca samathapañipannaü ajjhupek- khati, ya¤ ca ekattupaññhànaü ajjhupekkhati, pañhamassa jhànassa upekkhànubråhaõà majjhe. Majjhassa imàni tãõi lakkhaõàni, tena vuccati pañhamaü jhànaü majjhe kalyà- õa¤ ceva hoti tilakkhaõasampanna¤\<*<1>*>/ ca. Pañhamassa jhànassa sampahaüsanà pariyosànaü. Pari- yosànassa kati lakkhaõàni? Pariyosànassa cattàri lakkha- õàni. Tattha: jàtànaü dhammànaü anativattanaññhena sampahaüsanà; indriyànaü ekarasaññhena sampahaüsanà; tad-upagaviriyavàhanaññhena sampahaüsanà; àsevanaññhena sampahaüsanà, pañhamassa jhànassa sampahaüsanà pari- yosànaü. Pariyosànassa imàni cattàri lakkhaõàni, tena vuc- cati pañhamaü jhànaü pariyosànakalyàõa¤ ceva hoti catu- lakkhaõasampanna¤ cà ti. Tatra pañipadà-visuddhi nàma sasambhàriko upacàro, upekkhànubråhaõà nàma appanà,\<*<2>*>/ sampahaüsanà nàma paccavekkhaõà ti evam eke vaõõayanti. Yasmà pana: ekat- tagataü cittaü pañipadà-visuddhi pakkhanda¤ ceva hoti upekkhànubråhita¤ ca, ¤àõena ca sampahaüsitan ti pàëiyaü vuttaü, tasmà anto appanàyam eva àgamanavasena pañipa- dà-visuddhi. Tatramajjhattupekkhàya\<*<3>*>/ kiccavasena upek- khànubråhaõà, dhammànaü anativattanàdibhàvasàdhanena pariyodàpakassa ¤àõassa kiccanipphattivasena sampahaüsa- nà ca veditabbà. Kathaü? Yasmiü hi vàre appanà up- pajjati, tasmiü yo nãvaraõasankhàto kilesagaõo tassa jhà- nassa paribandho,\<*<4>*>/ tato cittaü visujjhati. Visuddhattà àva- raõavirahitaü hutvà, majjhimaü samathanimittaü pañipaj- jati. Majjhimaü samathanimittaü nàma samappavatto appanàsamàdhi yeva. Tad-anantaraü pana purimacittaü ekasantati pariõàma- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh omits ti-. 2 Bhm as always -bruhanà and appanà; Sbh appaõà. 3 Bhm -majjhutt-. 4 Sbh paripattho. >/ #<[page 149]># %< Pathamaü jhànaü 149>% nayena tathattaü upagacchamànaü majjhimaü samathani- mittaü pañipajjati nàma. Evaü pañipannattà tathattu- pagamanena tattha pakkhandati nàma. Evaü tàva purima- citte vijjamànàkàranipphàdikà\<*<1>*>/ pañhamassa jhànassa uppà- dakkhaõe yeva àgamanavasena pañipadà-visuddhi veditabbà. Evaü visuddhassa pana tassa puna visodhetabbàbhàvato visodhane vyàpàraü akaronto visuddhaü cittaü ajjhupek- khati nàma. Samathabhàvupagamanena samathapañipan- nassa puna samàdhàne vyàpàraü akaronto samathapañipan- naü cittaü\<*<2>*>/ ajjhupekkhati nàma. Samathapañipannabhà- vato eva c' assa kilesasaüsaggaü pahàya ekattena upaññhi- tassa puna ekattupaññhàne vyàpàraü akaronto ekattupañ- ñhànaü ajjhupekkhati nàma. Evaü tatramajjhattupek- khàya kiccavasena upekkhànubråhaõà veditabbà. Ye pan' ete evaü upekkhànubråhite tattha jàtà samàdhi- pa¤¤àsankhàtà yuganandhadhammà a¤¤ama¤¤am anativat- tamànà hutvà pavattà, yàni ca saddhàdãni indriyàni nànà- kilesehi vimuttattà vimuttirasena ekarasàni hutvà pavat- tàni, ya¤ c' esa tad-upagaü tesaü anativattana-ekarasa- bhàvànaü anucchavikaü viriyaü vàhayati, yà c' assa tas- miü khaõe pavattà àsevanà:- sabbe pi te àkàrà, yasmà ¤àõena sankilesavodànesu taü taü àdãnava¤ ca ànisaüsa¤ ca disvà, tathà tathà sampahaüsitattà visodhitattà pariyo- dàpitattà nipphannà va, tasmà dhammànaü anativattanà- dibhàvasàdhanena pariyodàpakassa ¤àõassa kiccanipphat- tivasena sampahaüsanà veditabbà ti vuttaü. Tattha yasmà upekkhàvasena ¤àõaü pàkañaü hoti:- yath' àha: tathà paggahitaü cittaü sàdhukaü ajjhupek- khati upekkhàvasena, pa¤¤àvasena pa¤¤indriyaü adhi- mattaü hoti, upekkhàvasena nànattakilesehi cittaü vimuc- cati, vimokkhavasena pa¤¤àvasena pa¤¤indriyaü adhimat- taü hoti, vimuttattà te dhammà ekarasà honti, ekarasañ- ñhenabhàvanà ti-tasmà ¤àõakiccabhåtà sampahaü sanà pariyosànan ti vuttà. Idàni pañhamajjhànaü adhigataü hoti pathavãkasiõan ti ettha gaõanànupubbatà pañhamaü; pañhamaü uppannan \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh -kàrà-. 2 Bhm omit. >/ #<[page 150]># %<150 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% ti pi pañhamaü. ârammaõåpanijjhànato paccanãkajhà- panato và jhànaü. Pathavãmaõóalaü pana\<*<1>*>/ sakalaññhena pathavãkasiõan ti vuccati. Taü nissàya pañiladdhanimittam pi pathavãkasiõaü, nimitte\<*<2>*>/ pañiladdhajhànam\<*<3>*>/ pi. Tatra imasmiü atthe jhànaü pathavãkasiõan ti veditabbaü. Taü sandhàya vuttaü pañhamajjhànaü adhigataü hoti pathavã- kasiõan ti. Evam adhigate pana etasmiü tena yoginà, vàlavedhinà\<*<4>*>/ viya [ca\<*<5>*>/] sådena viya ca àkàrà pariggahetabbà. Yathà hi sukusalo dhanuggaho vàlavedhàya\<*<4>*>/ kammaü kurumàno yasmiü vàre vàlaü\<*<4>*>/ vijjhati, tasmiü vàre akkantapadàna¤ ca dhanudaõóassa ca jiyàya ca sarassa ca àkàraü pariggaõhey- ya, evaü me ñhitena evaü dhanudaõóaü evaü jiyaü evaü saraü gahetvà vàlo viddho ti; so tato paññhàya tath' eva te àkàre sampàdento aviràdhetvà vàlaü vijjheyya, evam eva yoginà pi:- imaü nàma me bhàjanaü bhu¤jitvà evaråpaü puggalaü sevamànena, evaråpe senàsane, iminà nàma iriyàpathena, imasmiü kàle, idam idhagatan ti ete bho- janasappàyàdayo àkàrà pariggahetabbà. Evam hi so naññhe và tasmiü te àkàre sampàdetvà puna uppàdetuü appaguõaü và paguõaü karonto\<*<6>*>/ punappunaü appetuü sakkhissati. Yathà ca kusalo sådo bhattàraü parivisanto tassa yaü yaü ruciyà paribhu¤jati,\<*<7>*>/ taü taü sallakkhetvà tato paññhàya tàdisaü yeva upanàmento làbhassa bhàgã hoti, evam ayam pi adhigatakkhaõe bhojanàdayo àkàre gahetvà te sampà- dento punappunaü appanàya làbhã hoti. Tasmà, tena vàlavedhinà viya, sådena viya ca, àkàrà pariggahetabbà. Vuttam pi c' etaü Bhagavatà:- seyyathàpi, bhikkhave, paõóito viyatto kusalo sådo ràjànaü và ràjamahàmattànaü và nànaccayehi\<*<8>*>/ såpehi paccupaññhito assa ambilaggehi pi titta- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit. 2 Bhm -kasiõanimitte. 3 Bhm -laddhaü jhànam. 4 Sh vàëa-. 5 S omit. 6 Sh paguõakaronto. 7 Sbh bhu¤jati. 8 Sbh insert nànaggarasehi. >/ #<[page 151]># %< Pathamaü jhànaü 151>% kaggehi pi kañukaggehi pi madhuraggehi pi khàrikehi pi akhà- rikehi pi loõikehi pi aloõikehi pi. Sa kho so, bhikkhave, paõóito viyatto kusalo sådo sakassa bhattu nimittaü\<*<1>*>/ uggaõhàti: idaü và me ajja bhattu såpeyyaü\<*<2>*>/ ruccati, imassa và abhi- harati, imassa và bahuü gaõhàti, imassa và vaõõaü bhàsati, ambilaggaü và me ajja bhattusåpeyyaü\<*<2>*>/ ruccati, ambilaggassa và [ajja\<*<3>*>/] abhiharati, ambilaggassa và bahuü gaõhàti, ambilag- gassa và vaõõaü bhàsati ...pe... aloõikassa và vaõõaü bhasatã ti. Sakho so, bhikkhave, paõóito viyatto kusalo sådo làbhã ceva hoti acchàdanassa, làbhã vetanassa, làbhã abhihàrà- naü. Taü kissa hetu? Tathà hi so, bhikkhave, paõóito viyatto kusalo sådo sakassa bhattu nimittaü uggaõhàti. Evam eva kho, bhikkhave, idh' ekacco paõóito viyatto kusalo bhikkhu kàye kàyànupassã viharati ...pe... vedanàsu vedanà-, . . . citte città-, . . . dhammesu dhammànupassã viharati, àtàpã sampa- jàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü. Tassa dham- mesu dhammànupassino viharato cittaü samàdhiyati, upak- kilesà pahãyanti, [sotaü nimittaü uggaõhàti].\<*<4>*>/ So kho so, bhikkhave, paõóito viyatto kusalo bhikkhu làbhã ceva hoti diñ- ñhadhammasukhavihàrassa,\<*<5>*>/ làbhã sati sampaja¤¤assa. Taü kissa hetu? Tathà hi so, bhikkhave, paõóito viyatto kusalo bhikkhu sakassa cittassa nimittaü uggaõhàtã ti.\<*<6>*>/ Nimittaga- haõena c' assa puna te àkàre sampàdayato appanàmattam eva ijjhati, na ciraññhànaü. Ciraññhànaü pana samàdhi- paripanthànaü\<*<7>*>/ dhammànaü suvisodhitattà hoti. Yo hi bhikkhu kàmàdãnavapaccavekkhaõàdãhi\<*<8>*>/ kàmac- chandaü na suññhu vikkhambhetvà,\<*<9>*>/ kayappassaddhivasena kàyaduññhullaü na suññhu pañippassaddhaü\<*<10>*>/ katvà, àram- bhadhàtumanasikàràdivasena thãnamiddhaü na suññhu pañivinodetvà, samathanimittamanasikàràdivasena uddhac- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Feer edition of S.: bhattassa nimittaü. 2 Ibid: bhattasåp-. 3 Sbh and Feer edition omit. 4 Feer edition omits. 5 Feer -vihàrànaü. 6 S. v, 151 f. 7 Bh -bandhanaü; Bm -phandhànaü. 8 Bhm -vekkhanà-. 9 Bhm -bhitvà. 10 Sbh suppañi-, omitting suññhu. >/ #<[page 152]># %<152 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% cakukkuccaü na suññhu samåhataü\<*<1>*>/ katvà, a¤¤e pi samà- dhiparipanthe\<*<2>*>/ dhamme na suññhu visodhetvà jhànaü samà- pajjati, so, avisodhitaü àsayaü paviññhabhamaro viya, avi- suddhaü uyyànaü paviññharàjà viya ca, khippam eva nik- khamati. Yo pana samàdhiparipanthe\<*<2>*>/ dhamme suññhu visodhetvà jhànaü samàpajjati so suvisodhitaü àsayaü paviññhabhamaro viya, suparisuddhaü uyyànaü paviññha- ràjà viya ca, sakalam pi divasabhàgaü antosamàpattiyaü yeva hoti. Ten' àhu Poràõà:- Kàmesu chandaü pañighaü vinodaye, Uddhaccamiddhaü vicikicchapa¤camaü, Vivekapàmojjakarena cetasà; Ràjà va suddhantagato tahiü rame ti. Tasmà ciraññhiti kàmena pàripanthikadhamme\<*<3>*>/ visodhetvà jhànaü samàpajjitabbaü; cittabhàvanàvepullattha¤ ca yathàladdhaü pañibhàganimittaü vaóóhetabbaü. Tassa dve vaóóhanàbhåmiyo: upacàraü và appanà và. Upa- càraü patvà pi hi taü vaóóhetuü vaññati, appanaü patvà pi ekasmiü pana ñhàne avassaü vaóóhetabbaü. Tena vut- taü: yathàladdhaü pañibhàganimittaü vaóóhetabban ti. Tatràyaü vaóóhanànayo: tena yoginà taü\<*<4>*>/ nimittaü pat- tavaóóhana-påvavaóóhana-bhattavaóóhana-latàvaóóhana- dussavaóóhanayogena avaóóhetvà, yathà nàma kassako kasitabbaññhànaü nangalena paricchinditvà paricchedabbhan- tare kasati; yathà và pana bhikkhå sãmaü bandhantà pañhamaü nimittàni sallakkhetvà pacchà bandhanti, evam eva tassa yathàladdhassa nimittassa anukkamena ekangula- dvangula-tivangula-caturangulamattaü manasà paricchin- ditvà\<*<5>*>/ yathà paricchinna-paricchedaü\<*<6>*>/ vaóóhetabbaü, apa- ricchinditvà pana na vaóóhetabbaü. Tato vidatthiratana- pamukhapariveõavihàrasãmànaü\<*<7>*>/ gàmanigamajanapadaraj- jasamuddasãmàna¤ ca paricchedavasena vaóóhayantena\<*<8>*>/ \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh susamåh-, omitting suññhu. 2 Bhm -bandhe. 3 Bhm -bandhika-. 4 Bhm omit. 5 Sbh repeat paricchinditvà. 6 Bhm omit paricchinna-. 7 Bhm -vihàraü simànaü. 8 Sbh vaóóhentena. >/ #<[page 153]># %< Pathamaü jhànaü 153>% cakkavàëaparicchedena và tato và pi uttariü paricchinditvà vaóóhetabbaü. Yathà hi haüsapotakà pakkhànaü uññhi- takàlato paññhàya parittaü parittaü padesaü uppatantà, paricayaü katvà, anukkamena candimasuriyasantikaü gac- chanti, evam eva bhikkhu, vuttanayena nimittaü paricchin- ditvà, vaóóhento yàva cakkavàëaparicchedà, tato và ut- tariü vaóóheti. Ath' assa taü nimittaü vaóóhitavaóóhi- taññhàne pathaviyà ukkålavikkåla-nadã-viduggapabbatavi- samesu sankusata-samabbhàhataü\<*<1>*>/ usabhacammaü\<*<2>*>/ viya hoti. Tasmiü pana nimitte pattapañhamajjhànena àdikam- mikena samàpajjanabahulena bhavitabbaü, na paccavek- khaõabahulena [bhavitabbaü\<*<3>*>/], paccavekkhaõabahulassa hi jhànangàni thålàni dubbalàni hutvà upaññhahanti. Ath' assa tàni evaü upaññhitattà upari ussukkanàya paccayataü nà- pajjanti\<*<4>*>/; so appaguõe jhàne ussukkamàno pañhamajjhànà ca parihàyati, na ca sakkoti dutiyaü pàpuõituü. Ten' àha Bhagavà:- seyyathàpi, bhikkhave, gàvã pabbateyyà bàlà avyattà akhetta¤¤å akusalà visame pabbate [vi] carituü,\<*<5>*>/ tassà evam assa: yan nånàhaü agatapubba¤ ceva disan gaccheyyaü, akhà- ditapubbàni ca tiõàni khàdeyyaü apãtapubbbàni ca pànãyàni piveyyan ti. Sà purimaü pàdaü na suppatiññhitaü patiññhà- petvà pacchimaü pàdaü uddhareyya; sà na ceva agatapubbaü disaü gaccheyya, na ca akhàditapubbàni tiõàni khàdeyya, na ca apãtapubbàni pànãyàni piveyya. Yasmi¤ c' assà padese ñhitàya evam assa: yan nånàhaü agatapubba¤ ceva ...pe . . . piveyyan ti ta¤ ca padesaü na sotthinà paccàgac- cheyya. Taü kissa hetu? Tathà hi sà, bhikkhave, gàvã pab- bateyyà bàlà avyattà akhetta¤¤å akusalà visame pabbate cari- tuü. Evam eva kho, bhikkhave, idh' ekacco bhikkhu bàlo avyatto akhetta¤¤å akusalo `vivicc' eva kàmehi ...pe... pañhamaü jhànaü upasampajja' viharituü, so taü nimittaü nàsevati na bhàveti na bahulãkaroti na svàdhiññhitam adhiññhàti. Tassa evaü hoti:- yan nånàhaü `vitakkavicàrànaü våpa- samà ...pe... dutiyaü jhànaü upasaüpajja' vihareyyan \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh sankusatamabbhàhataü. 2 Sbh vasabhacammaü. 3 Sbh omit. 4 Sbh àpajjanti. 5 Sbh carituü. >/ #<[page 154]># %<154 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% ti. So na sakkoti `vitakkavicàrànaü våpasamà ...pe... duñiyaü jhànaü upasampajja' viharituü. Tass' evaü hoti:- yan nånàhaü `vivicc' eva kàmehi ...pe... pañhamaü jhànaü upasampajja' vihareyyan ti. So na sakkoti `vivicc' eva kàmehi ...pe... pañhamaü jhànaü upasampajja' viharituü. Ayaü vuccati, bhikkhave, bhikkhu ubhato bhaññho, ubhato parihãno, seyyathàpi, bhikkhave, sà\<*<1>*>/ gàvã pabbatey- yà bàlà avyattà akhettannå akusalà visame pabbate vicaritun ti\<*<2>*>/. Tasmà 'nena tasmiü yeva tàva pañhamajjhàne pa¤cah' àkàrehi ciõõavasinà bhavitabbaü. Tatr' imà pa¤cavasiyo: -àvajjanavasã,\<*<3>*>/ samàpajjanavasã, adhiññhànavasã, vuññhàna- vasã, paccavekkhaõavasã ti. Pañhamaü jhànaü yatthic- chakaü yadicchakaü yàvadicchakaü àvajjati avajjanàya dandhàyitattaü natthã ti àvajjanavasã. Pañhamaü jhànaü yatthicchakaü ...pe... samàpajjati samàpajjanàya dan- dhàyitattaü natthã ti samàpajjanavasã. Evaü sesà pi vitthàretabbà. Ayaü pan' ettha atthappakàsanà:- pañhamajjhànato vuñ- ñhàya, pañhamaü vitakkaü àvajjayato, bhavangaü upac- chinditva, uppannàvajjanànantaraü vitakkàrammaõàn' eva cattàri pa¤ca và javanàni javanti, tato dve bhavangàni, tato puna vicàràrammaõaü àvajjanaü vuttanayen' eva javanànã ti. Evaü pa¤casu jhànangesu yadà nirantaraü cittaü pe- setuü sakkoti, ath' assa àvajjanavasã\<*<4>*>/ siddhà hoti. Ayaü pana matthakappattà vasã Bhagavato yamakapàñi- hàriye labbhati. A¤¤esaü và evaråpe kàle, ito paraü sãgha- tarà àvajjanavasã nàma n' atthi. âyasmato pana Mahà- Moggallànassa\<*<5>*>/ Nandopananda-nàgaràjadamane\<*<6>*>/ viya sãghaü samàpajjanasamatthatà samàpajjanavasã nàma. Accharà- mattaü và dasaccharàmattaü và khaõaü ñhapetuü samat- thatà adhiññhànavasã nàma. Tath' eva lahuü vuññhàtuü samatthatà vuññhànavasã nàma. Tad-ubhayadassanatthaü Buddharakkhitattherassa vatthuü kathetuü vaññati:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bh Sb omit. 2 A. iv, 418 f. 3 Sbh -vasi throughout. 4 So Sbh also. 5 Bhm -Moggalànassa. 6 Cf. Divy. 395; Jàt. A. v, 126; J. P. T. S., 1891, p. 67; J. R. A. S., 1912, 288. >/ #<[page 155]># %< Pathamaü jhànaü 155>% So h' àyasmà upasampadàya aññhavassiko hutvà Theram- batthale\<*<1>*>/ Mahàrohaõaguttattherassa gilànupaññhànaü àga- tànaü tiüsamattànaü iddhimantasahassànaü majjhe nisin- no therassa yàguü pañiggàhayamànaü:- upaññhàkanàga- ràjànaü gahessàmã ti àkàsato pakkhandantaü supaõõaràjà- naü disvà tàva devapabbataü nimmiõitvà\<*<2>*>/ nàgaràjànaü bàhàyaü\<*<3>*>/ gahetvà tattha pàvisi. Supaõõaràjà pabbate pahàraü datvà palàyi. Mahàthero àha:- sace, àvuso, rak- khito nàbhavissa, sabb' eva gàrayhà assàmà ti. Paccavek- khaõàvasã pana àvajjanavasiyà eva\<*<4>*>/ vuttà. Paccavek- khaõajavanàn' eva hi tattha àvajjanànantarànã ti. Imàsu pana pa¤casu vasãsu ciõõavasinà paguõapañhamaj- jhànato vuññhàya, ayaü samàpatti àsannanãvaraõapaccatthi- kà, vitakkavicàrànaü oëàrikattà angadubbalà ti ca tattha dosaü disvà, dutiyaü jhànaü, santato manasikaritvà, pañha- majjhàne nikantiü pariyàdàya, dutiyàdhigamàya yogo kà- tabbo. Ath' assa yadà pañhamajjhànà vuññhàya satassa sampajànassa jhànangàni paccavekkhato vitakkavicàrà oëàri- kato upaññhahanti. Pãtisukha¤ ceva cittekaggatà ca santato upaññhàti. Tad-assa oëàrikangappahànàya santangapañilà- bhàya\<*<5>*>/ ca tad-eva nimittaü pathavã pathavã ti punappuna\<*<6>*>/ manasikaroto: idàni dutiyajjhànaü sampajjissatã ti\<*<7>*>/ bhavan- gaü upacchinditvà, tad-eva pathavãkasiõaü àrammaõaü katvà, manodvàràvajjanaü uppajjati. Tato tasmiü yev' àrammaõe cattàri pa¤ca và javanàni javanti. Yesaü ava- sàne ekaü råpàvacaraü dutiyajjhànikaü, sesàni vuttappa- kàràn' eva kàmàvacarànã ti. Ettàvatà c' esa:- vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkam-avicàraü samà- dhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati evam anena dvangavippahãnaü tivangasamannàgataü tivi- dhakalyàõaü dasalakkhaõasampannaü dutiyaü jhànaü\<*<8>*>/ adhigataü hoti pathavãkasiõaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm Therappattaleõe. Cf. J. P. T. S., 1888, 7 (Ambat- thala). 2 Bhm -minitvà. 3 Sbh bàhàya. 4 Sbh yeva. 5 Bhm santa-anga-. 6 Bhm punappunaü throughout. 7 Sbh uppajjissatãti. 8 Sh Bhm dutiyajjh-. >/ #<[page 156]># %<156 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% Tattha vitakkavicàrànaü våpasamà ti vitakkassa ca vicàras- sa cà ti imesaü dvinnaü våpasamà samatikkamà, dutiyaj- jhànakkhaõe angapàtubhàvà\<*<1>*>/ ti vuttaü hoti. Tattha ki¤càpi dutiyajjhàne sabbe pañhamajjhànadhammà na santi, a¤¤e yeva hi pañhamajjhàne phassàdayo, a¤¤e idha; oëàrikassa pana angassa samatikkamà pañhamajjhànato paresaü dutiyaj- jhànàdãnaü adhigamo hotã ti dãpanatthaü vitakkavicàrànaü våpasamà ti evaü vuttan ti veditabbaü. Ajjhattan ti idha niyakajjhattaü adhippetaü. Vibhange pana: ajjhattaü paccattan ti\<*<2>*>/ ettakam eva vuttaü. Yasmà ca niyakajjhattaü adhippetaü, tasmà attani jàtaü,\<*<3>*>/ attano santàne\<*<4>*>/ nibbattan ti ayam ettha attho. Sampasàdanan ti sampasàdanaü vuccati saddhà. Sampa- sàdanayogato jhànam pi sampasàdanaü, nãlavaõõayogato nãlaü vatthaü\<*<5>*>/ viya. Yasmà và taü jhànaü sampasàdana- samannàgatattà vitakkavicàrakkhobha-våpasamanena ca cetaso sampasàdayati, tasmà pi sampasàdanan ti vuttaü. Imasmi¤ ca atthavikappe sampasàdanaü cetaso ti evaü padasambandho veditabbo. Purimasmiü pana atthavikappe cetaso ti etaü ekodibhàvena saddhiü yojetabbaü. Tatrà- yam atthayojanà:- eko udetã ti ekodi, vitakkavicàrehi anaj- jhàråëhattà aggo seññho hutvà udetã ti attho. Seññho pi hi loke eko ti vuccati. Vitakkavicàravirahito\<*<6>*>/ và eko asahàyo hutvà iti pi vattuü vaññati. Atha và sampayuttadhamme udàyatã ti udi,\<*<7>*>/ uññhapetã ti attho. Seññhaññhena eko ca so udi\<*<7>*>/ cà ti ekodi: samàdhiss' etam adhivacanaü, iti imam ekodiü bhàveti vaóóhetã ti idaü dutiyajjhànaü ekodibhàvaü. So panàyaü ekodi, yasmà cetaso, na sattassa, na jãvassa, tasmà evaü cetaso ekodibhàvan ti vuttaü. Nanu càyaü saddhà pañhamajjhàne pi atthi, aya¤ ca ekodi nàmako sam- àdhi, atha kasmà idam eva sampasàdanaü cetaso ekodi- bhàva¤ cà ti vuttaü?\<*<8>*>/ Vuccate:- adum hi pañhamajjhà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh apàtubhàvà. 2 Vibh. 258. 3 Sh attano santàne jàtaü. 4 Bm attàsantàne. 5 Bhm nãlav-. 6 Bh -virahato; Bm -viharato. 7 Sh udã. 8 Sbh vuttan ti. >/ #<[page 157]># %< Dutiyaü jhànaü 157>% naü vitakkavicàrakkhobhena, vãcitarangasamàkulam iva jalaü, na suppasannaü hoti, tasmà satiyà pi saddhàya sampa- sàdanan ti na vuttaü, na suppasannattà yeva c' ettha sam- àdhi pi na suññhu pàkaño, tasmà ekodibhàvanan ti pi na vuttaü. Imasmiü pana jhàne vitakkavicàrapaëibodhàbhà- vena\<*<1>*>/ laddhokàsà balavatã saddhà. Balavasaddhà sahàya pañilàbhen' eva samàdhi pi pàkaño, tasmà idam eva evaü vuttan ti veditabbaü. Vibhange pana: sampasàdanan ti yà saddhà saddahanà okappanà abhippasàdo. Cetaso ekodibhà- van ti yà cittassa ñhiti ...pe... sammàsamàdhã ti\<*<2>*>/ etta- kam eva vuttaü. Evaü vuttena pana tena saddhiü ayaü atthavaõõanà yathà na virujjhati, a¤¤adatthu saüsandati ceva sameti ca evaü veditabbà. Avitakkaü avicàran ti bhàvanàya pahãnattà etasmiü etassa và vitakko natthã ti avitakkaü. Iminà va nayena avicàraü. Vibhange pi vuttaü:- iti aya¤ ca vitakko aya¤ ca vicàro santà honti samità våpasantà atthangatà abbhatthan- gatà appità vyappità sosità visosità vyantãkatà. Tena vuc- cati avitakkaü avicàran ti\<*<3>*>/. Etth' àha:- nanu ca vitakkavicàrànaü våpasamà ti iminà pi ayam attho siddho, atha kasmà puna vuttaü avitakka- avicàran ti? Vuccate: evam etaü siddho 'vàyam attho; na pan' etaü tad-atthadãpakaü. Nanu avocumha oëàrikassa pana angassa samatikkamà pañhamajjhànato paresaü duti- yajjhànàdãnaü samadhigamo hotã ti dassanatthaü vitakka- vicàrànaü våpasamà ti evaü vuttan ti? Api ca vitakka- vicàrànaü våpasamà idaü sampasàdanaü, na kilesakàlus- siyassa. Vitakkavicàràna¤ ca våpasamà ekodibhàvaü, na upacàrajjhànam iva nãvaraõappahàõà na pañhamajjhànam iva ca\<*<4>*>/ angapàtubhàvà ti: evaü sampasàdana-ekodibhàvà- naü hetuparidãpakam idaü vacanaü. Tathà vitakkavicà- rànaü våpasamà idaü avitakka-m-avicàraü, na tatiya- catutthajjhànàni viya, cakkhuvi¤¤àõàdãni viya ca abhàvà ti evaü avitakkàvicàrabhàvassa hetuparidãpaka¤ ca, na vitak- ka-vicàràbhàvamattaparidãpakaü. Vitakkavicàràbhàvamat- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -palib-. 2 Vibh. 258. 3 Ibid. 4 Bhm place the preceding na here. >/ #<[page 158]># %<158 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% taparidãpakam eva pana avitakkaü avicàran ti idaü vacanaü, tasmà purimaü vatvà pi vattabbaü evà ti. Samàdhijan ti pañhamajjhànasamàdhito sampayuttasam- àdhito và jàtan ti attho. Tattha ki¤càpi pañhamam pi sampayuttasamàdhito jàtaü, atha kho ayam eva samàdhi samàdhã ti vattabbataü arahati. Vitakkavicàrakkhobha- virahena ativiya acalattà suppasannattà ca, tasmà imassa vaõõabhaõanatthaü idam eva samàdhijan ti vuttaü. Pãtisukhan ti idaü vuttanayam eva. Dutiyan ti gaõanànupubbatà dutiyaü\<*<1>*>/ [, dutiyaü uppannan ti pi dutiyan ti\<*<2>*>/]. Idaü dutiyaü samàpajjatã ti pi dutiyaü. Yaü pana vuttaü dvangavippahãnaü tivangasamannàga- tan ti. Tattha vitakkavicàrànaü pahànavasena dvangavip- pahãnatà veditabbà. Yathà ca pañhamajjhànassa upa- càrakkhaõe nãvaraõàni pahãyanti, na tathà imassa vitakka- vicàrà. Appanàkkhaõe yeva ca pan' etaü vinà tehi uppaj- jati, ten' assa te pahànangan ti vuccanti. Pãtisukhaü cittekaggatà ti imesaü pana tiõõaü uppatti- vasena tivangasamannàgatatà veditabbà. Tasmà yaü\<*<3>*>/ Vibhange: jhànan ti sampasàdo pãtisukhaü cittassa ekaggatà\<*<4>*>/ ti vuttaü, taü saparikkhàraü jhànaü dassetuü pariyàyena vuttaü. òhapetvà pana sampasàdanaü nippariyàyena upa- nijjhànalakkhaõappattànaü angànaü vasena tivangikam eva etaü hoti. Yath' àha:- katamaü tasmiü samaye tivangi- kaü jhànaü hoti? Pãtisukhaü cittassa ekaggatà ti.\<*<5>*>/ Sesaü pañhamajjhàne vuttanayam eva. Evam adhigate pana tasmim pi vuttanayen' eva pancah' àkàrehi ciõõavasinà hutvà, paguõadutiyajjhànato vuññhàya, ayaü samàpatti àsannavitakkavicàrapaccatthikà. Yad eva tattha pãtã ti\<*<6>*>/ cetaso ubbilàvitaü,\<*<7>*>/ eten' etaü oëàrikaü ak- khàyatã ti vuttàya pãtiyà oëàrikattà angadubbalà ti ca tattha dosaü disvà, tatiyajjhànaü santato manasikaritvà, dutiyaj- jhàne nikantiü pariyàdàya, tatiyàdhigamàya yogo kàtabbo. Ath' assa yadà dutiyajjhànato vuññhàya satassa sampajà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 258. 3 Bhm omit. 3 Sbh insert hi. 4 Vibh. 258. 5 Cf. Vibh. 264. 6 Bhm pãtigataü. 7 Bhm uppilàv-. >/ #<[page 159]># %< Tatiyaü jhànaü 159>% nassa jhànangàni paccavekkhato pãti oëàrikato upaññhàti, sukha¤ ceva ekaggatà ca santato upaññhàti, tadà 'ssa oëàri- kangapahànàya\<*<1>*>/ santangapañilàbhàya ca tad eva nimittaü: pathavã, pathavã ti punappunaü manasikaroto: idàni tati- yajjhànaü uppajjissatã ti bhavangaü upacchinditvà tad eva pathavãkasiõaü àrammaõaü katvà manodvàravajjanaü up- pajjati. Tato tasmiü yev' àrammaõe cattàri pa¤ca và ja- vanàni javanti, yesaü avasàne ekaü råpàvacaraü tatiyaj- jhànikaü, sesàni vuttanayen' eva kàmàvacarànã ti. Ettàvatà ca pan' esa: pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viha- rati, sato ca sampajàno sukha¤ ca kàyena pañisaüvedeti, yan taü ariyà àcikkhanti: upekkhako satimà sukhavihàrã ti, tatiyaü jhànaü upasampajja viharatã\<*<2>*>/ ti evam anena ekangavippahã- naü dvangasamannàgataü\<*<3>*>/ tividhakalyàõaü dasalakkhaõa- sampannaü tatiyajjhànaü adhigataü hoti pathavãkasiõaü. Tattha pãtiyà ca viràgà ti viràgo nàma vuttappakàràya pãtiyà jigucchanaü và samatikkamo và. Ubhinnaü pana antarà ca saddo sampiõóanattho, so våpasamaü và sampiõ- óeti vitakkavicàrànaü våpasamaü và. Tattha yadà våpasamam eva sampiõóeti, tadà pãtiyà ca viràgà ki¤ca bhãyyo\<*<4>*>/ våpasamà cà ti evaü yojanà veditabbà. Imissà ca yojanàya viràgo jigucchanattho hoti, tasmà pãtiyà jiguc- chanà ca våpasamà cà ti ayam attho daññhabbo. Yadà pana vitakkavicàravåpasamaü sampiõóeti, tadà pãtiyà ca viràgà ki¤ca bhãyyo vitakkavicàràna¤ ca våpasamà ti evaü yojanà veditabbà. Imissà ca yojanàya viràgo samatikkamanattho hoti. Tasmà pãtiyà ca samatikkamà vitakkavicàràna¤ ca våpasamà ti ayam attho daññhabbo. Kàma¤ c' ete vitakkavicàrà dutiyajjhàne yeva våpasantà, imassa pana jhànassa maggaparidãpanatthaü vaõõabhaõa- nattha¤ c' etaü vuttaü. Vitakkavicàràna¤ ca våpasamà ti hi vutte idaü pa¤¤àyati:- nanu vitakkavicàravåpasamo mag- go imassa jhànassà ti? Yathà ca tatiye ariyamagge appa- hãnànam pi sakkàyadiññhàdãnaü pa¤cannaü orambhàgiyà- naü saüyojanànaü pahànà ti, evaü pahànaü vuccamànaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh -ppahànàya. 2 Vibh. 245. 3 Bhm duvanga-. 4 Bhm bhiyyo; so below. >/ #<[page 160]># %<160 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% vaõõabhaõanaü hoti. Tad-adhigamàya ussukkànaü ussà- hajanakaü,\<*<1>*>/ evam eva idha avåpasantànam pi vitakkavicà- rànaü våpasamo vuccamàno vaõõabhaõanaü hoti. Tenà- yam attho vutto pãtiyà ca samatikkamà vitakkavicàràna¤ ca våpasamà ti. Upekkhako ca viharatã ti ettha upapattito ikkhatã ti upek- khà. Samaü passati, apakkhapatità hutvà passatã ti attho. Tàya visadàya vipulàya thàmagatàya samannàgatattà tatiyaj- jhànasamangã upekkhako ti vuccati. Upekkhà pana dasa- vidhà hoti: chaëangupekkhà, brahmavihàrupekkhà, boj- jhangupekkhà, viriyupekkhà, sankhàrupekkhà, vedanupek- khà, vipassanupekkhà, tatramajjhattupekkhà, jhànupekkhà, pàrisuddhupekkhà ti. Tattha yà: idha khãõàsavo bhikkhu cakkhunà råpaü disvà neva sumano hoti, na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno ti\<*<2>*>/ evam àgatà khãõàsavassa chasu dvàresu iññhà- niññhachaëàrammaõàpàthe parisuddhapakatibhàvà vijahanà- kàrabhåtà upekkhà: ayaü chaëangupekkhà nàma. Yà pana: upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharatã ti\<*<3>*>/ evam àgatà sattesu majjhattàkàrabhåtà upekkhà: ayaü brahmavihàrupekkhà nàma. Yà upekkhà-sambojjhangaü bhàveti vivekanissitan ti\<*<4>*>/ evam àgatà sahajàtadhammànaü majjhattàkàrabhåtà upekkhà: ayaü bojjhangupekkhà nàma. Yà pana kàlena kàlaü upekkhà-nimittaü manasikarotã ti\<*<5>*>/ evam àgatà anaccàraddhanà ti sithilà viriyasankhàtà upek- khà:- ayaü viriyupekkhà nàma. Yà: kati sankhàrupekkhà samàdhivasena\<*<6>*>/ uppajjanti? kati sankhàrupekkhà vipassanàvasena uppajjanti? Aññha san- khàrupekkhà samàdhivasena uppajjanti. Dasa sankhàrupek- khà vipassanàvasena uppajjantã ti\<*<7>*>/ evam àgatà nãvaraõàdi \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -jananakaü. 2 A. iii, 279; D. iii, 250; A. ii, 198. 3 D. i, 251, etc., etc. Cf. below, ch. ix. 4 S. iv, 367. 5 A. i, 257. 6 So all the ed. The P. T. S. text has samathavasena, which is the more usual concomitant of vipassanà. 7 Pñs. 64. >/ #<[page 161]># %< Tatiyaü jhànaü 161>% pañisankhà santiññhanàgahaõe majjhattabhåtà upekkhà:-. ayaü sankhàrupekkhà nàma. Yà pana: yasmiü samaye kàmàvacaraü kusalaü cittaü up- pannaü hoti upekkhàsahagatan ti\<*<1>*>/ evam àgatà adukkhama- sukhasa¤¤ità upekkhà--ayaü vedanupekkhà nàma. Yà: yad-atthiyaü bhåtaü taü pajahati upekkhaü pañilabh- atã ti\<*<2>*>/ evam àgatà vicinane majjhattabhåtà upekkhà:- ayaü vipassanupekkhà nàma. Yà pana chandàdisu ye-và-panakesu\<*<3>*>/ àgatà sahajàtànaü samavàhitabhåtà upekkhà:- ayaü tatramajjhattupekkhà nàma. Yà: upekkhako ca viharatã ti\<*<4>*>/ evam àgatà aggasukhe pi tasmiü apakkhapàtajananã upekkhà-ayaü jhànupekkhà nàma. Yà pana: upekkhà-sati pàrisuddhiü catutthaü jhànan ti\<*<4>*>/ evam àgatà sabbapaccanãkaparisuddhà paccanãkavåpasa- mane pi avyàpàrabhåtà upekkhà:- ayaü pàrisuddhupekkhà nàma. Tattha\<*<5>*>/ chaëangupekkhà ca brahmavihàrupekkhà ca boj- jhangupekkhà ca tatramajjhattupekkhà ca jhànupekkhà ca pàrisuddhupekkhà ca atthato ekà, tatramajjhattupekkhà va hoti. Tena tena avatthàbhedena pan' assà ayaü bhedo:- ekassà pi sato sattassa kumàra-yuva-thera-senàpati-ràjàdiva- sena bhedo viya, tasmà tàsu yattha chaëangupekkhà, na tat- tha bojjhangupekkhàdayo, yattha và pana bojjhangupek- khà na tattha chaëangupekkhàdayo hontã ti veditabbà. Ya- thà c' etàsam atthato ekãbhàvo, evaü sankhàrupekkhà-vipas- sanupekkhànam pi. Pa¤¤à eva hi sà kiccavasena dvidhàbhin- nà. Yathà hi purisassa sàyaü gehaü paviññhaü sappaü ajapadadaõóaü gahetvà pariyesamànassa taü thusakoññha- ke nipannaü disvà: sappo nu kho no ti avalokentassa, so vattikattayaü disvà nibbematikassa: sappo, na sappo ti vici- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhs. 156. 2 Sh refers vaguely to "Saüy-Ni-Mahàvaggo" --i.e., vol. v.-- but we cannot trace it. 3 Cf. Dhs. 1 with Asl. 329. 4 Formula Fourth Jhàna. 5 Bhm Tatra. I. 11 >/ #<[page 162]># %<162 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% nane majjhattatà hoti, evam eva yà àraddhavipassakassa vipassanà ¤àõena lakkhaõattaye diññhe sankhàrànaü anic- cabhàvàdi vicinane majjhattatà uppajjati:- ayaü vipassanu- pekkhà nàma. Yathà pana tassa purisassa ajapadadaõóena gàëhaü sappaü gahetvà: kinnvàhaü\<*<1>*>/ imaü sappaü avihe- ñhento\<*<2>*>/ attàna¤ ca iminà aóaüsàpento mu¤ceyyan ti mu¤ca- nàkàram eva pariyesato gahaõe majjhattatà hoti, evam eva yà lakkhaõattayassa diññhattà àditte viya tayo bhave passa- to sankhàraggahaõe majjhattatà:- ayaü sankhàrupekkhà nàma. Iti vipassanupekkhàya siddhàya sankhàrupekkhà pi siddhà va hoti. Iminà pan' esà vicinanaggahaõesu\<*<3>*>/ majjhat- tatàsankhàtena\<*<4>*>/ kiccena dvidhà bhinnà ti. Viriyupekkhà pana vedanupekkhà ca a¤¤ama¤¤a¤ ca ava- sesà hi ca atthato bhinnà evà ti. Iti imàsu upekkhàsu jhànu- pekkhà idha adhippetà. Sà majjhattalakkhaõà, anàbhogara- sà, avyàpàrapaccupaññhànà, pãtiviràgapadaññhànà ti. Etth' àha:- nanu càyam atthato tatramajjhattupekkhà va hoti, sà ca pañhamadutiyajjhànesu pi atthi, tasmà tatrà pi upek- khako ca viharatã ti evam ayaü vattabbà siyà, sà kasmà na vuttà ti? Aparivyattakiccato. Aparivyattaü hi tassà tat- tha kiccaü vitakkàdãhi abhibhåtattà. Idha panàyaü vitak- kavicàrapãtãhi anabhibhåtattà, ukkhittasirà viya hutvà, parivyattakiccà jàtà, tasmà vuttà ti. Niññhità upekkhako ca viharatã ti etassa sabbaso atthavaõ- õanà. Idàni sato ca sampajàno ti ettha saratã ti sato, sampajànàtã ti sampajàno. Puggalena sati ca sampaja¤¤a¤ ca vuttaü. Tattha saraõalakkhaõà sati, asammussanarasà, àrakkhapac- cupaññhànà. Asammohalakkhaõaü sampaja¤¤aü, tãraõa- rasaü, pavicayapaccupaññhànaü. Tattha ki¤càpi idaü sati-sampaja¤¤aü purimajjhànesu pi atthi, muññhassatissa hi asampajànassa upacàramattam pi na sampajjati, pageva appanà. Oëàrikattà pana tesaü jhà- nànaü bhåmiyaü viya purisassa cittassa gati sukhà hoti. Avyattaü tattha sati-sampaja¤¤akiccaü. Oëàrikangappa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh kinnàhaü; Bhm kintàhaü. 2 Bh avihedhento. 3 Sb vicinanagahaõesu. 4 Bhm majjhattasan-. >/ #<[page 163]># %< Tatiyaü jhànaü 163>% hànena pana sukhumattà imassa jhànassa, purisassa Khura- dhàràyaü\<*<1>*>/ viya sati-sampaja¤¤akiccapariggahãtà\<*<2>*>/ eva cit- tassa gati icchitabbà ti idh' eva vuttaü. Ki¤ca bhãyyo? Yathà dhenupago vaccho dhenuto apanãto arakkhiyamàno punad-eva dhenuü upagacchati, evam idaü tatiyajjhàna- sukhaü pãtito apanãtaü, taü sati-sampaja¤¤àrakkhena arak- khiyamànaü punad-eva pãtiü upagaccheyya, pãtisampa- yuttam eva siyà. Sukhe và pi sattà sàrajjanti, ida¤ ca ati- madhuraü sukhaü, tato paraü sukhàbhàvà, sati-sampaja¤- ¤ànubhàvena pan' ettha sukhe asàrajjanà hoti, no a¤¤athà ti imam pi atthavisesaü dassetuü idam idh' eva vuttan ti veditabbaü. Idàni sukha¤ ca kàyena pañisaüvedetã ti ettha ki¤càpi tati- yajjhànasamangino sukhapañisaüvedanàbhogo natthi, evaü sante pi, yasmà tassa nàma-kàyena sampayuttaü sukhaü, yaü và taü nàmakàyasampayuttaü sukhaü, taü samuñ- ñhànen' assa yasmà atipaõãtena råpena råpakàyo phuññho,\<*<3>*>/ yassa phuñattà jhànà vuññhito pi sukhaü pañisaüvedeyya, tasmà etam atthaü dassento sukha¤ ca kàyena pañisaüvedetã ti àha. Idàni yan taü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukha- vihàrã ti ettha yaü jhànahetu, yaü jhànakàraõà, taü tatiyaj- jhànasamangi-puggalaü Buddhàdayo ariyà àcikkhanti de- senti, pa¤¤àpenti, paññhapenti, vivaranti, vibhajanti, uttànã\<*<4>*>/ karonti, pakàsenti, pasaüsantã ti adhippàyo. Kin ti? Upek- khako satimà sukhavihàrã ti. Taü tatiyaü jhànaü upasam- pajja viharatã ti evam ettha yojanà veditabbà. Kasmà pana taü te evaü pasaüsantã ti? Pasaüsàra- hato. Ayaü hi yasmà atimadhurasukhe sukhapàramippatte pi tatiyajjhàne upekkhako, na tattha sukhàbhisangena àkaó- óhiyati, yathà ca pãti na uppajjati, evaü upaññhita-sati- tàya\<*<5>*>/ satimà, yasmà ca ariyakantaü ariyajanasevitam eva ca asankiliññhaü sukhaü nàmakàyena pañisaüvedeti, tas- mà pasaüsàraho hoti. Iti pasaüsàrahato naü ariyà te \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Jàt, v, 269. 2 Bhm -gahità. 3 Bhm phuño. 4 Bhm uttanã-. 5 Bm -ssatitàya. >/ #<[page 164]># %<164 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% evaü pasaüsàhetubhåte guõe pakàsentà: upekkhako satimà sukhavihàrã ti evaü pasaüsantã ti veditabbaü. Tatiyan ti gaõanànupubbatà tatiyaü; idaü tatiyaü sa- màpajjatã ti pi tatiyaü. Yaü pana vuttaü\<*<1>*>/:- ekangavip- pahãnaü duvangasamannàgatan ti ettha pãtiyà pahànava- sena ekangavippahãnatà veditabbà. Yà\<*<2>*>/ pan' esà, dutiyaj- jhànassa vitakkavicàrà viya, appanàkkhaõe yeva pahãyati, ten' assa\<*<3>*>/ sà pahànangan ti vuccati. Sukhaü cittekaggatà ti imesaü pana dvinnaü uppattiva- sena duvangasamannàgatatà veditabbà. Tasmà yaü Vi- bhange: jhànan ti upekkhà sati sampaja¤¤aü sukhaü cittas- s' ekaggatà ti\<*<4>*>/ vuttaü, taü saparikkhàraü jhànaü dassetum pariyàyena vuttaü. òhapetvà pana upekkhà-sati-sampa- ja¤¤àni nippariyàyena upanijjhànalakkhaõappattànaü angà- naü vasena duvangikam ev' etaü hoti. Yath' àha: kata- maü tasmiü samaye duvangikaü jhànaü hoti? Sukhaü cittass' ekaggatà ti.\<*<5>*>/ Sesaü pañhamajjhàne vuttanayam eva. Evam adhigate pana tasmim pi vuttanayen' eva pa¤cah' àkàrehi ciõõavasinà hutvà, paguõatatiyajjhànato vuññhàya, ayaü samàpatti àsannapãtipaccatthikà. Yad-eva tattha sukham iti\<*<6>*>/ cetaso àbhogo, eten' etam oëàrikam akkhàyatã ti evaü vuttassa sukhassa oëàrikattà angadubbalà ti ca tattha dosaü disvà, catutthajjhànaü santato manasikaritvà,\<*<7>*>/ tati- yajjhàne nikantiü pariyàdàya, catutthàdhigamàya yogo kà- tabbo. Ath' assa, yadà tatiyajjhànato vuññhàya, satassa sampajànassa jhànangàni paccavekkhato cetasikasomanassa- sankhàtaü sukhaü oëàrikato upaññhàti, upekkhàvedanà ceva cittekaggatà ca santato upaññhàti, tadà 'ssa oëàrikangappa- hànàya santa-angapañilàbhàya\<*<8>*>/ ca tad-eva nimittaü pathavã! pathavã ti punappunaü\<*<9>*>/ manasikaroto: idàni catutthajjhà- naü uppajjissatã ti bhavangaü upacchinditvà tad-eva patha- vãkasiõaü àrammaõaü katvà manodvàràvajjanaü uppajjati, tato tasmiü yev' àrammaõe cattàri pa¤ca và javanàni up- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. p. 165. 2 Bhm Sà. 3 Bhm tena nassa. 4 Vibh. 260. 5 Cf. ib. 264 f. 6 Bhm insert taü. 7 Bhm -katvà. 8 Sb santanga-. 9 Sb punappuna. >/ #<[page 165]># %< Catutthaü jhànaü 165>% pajjanti. Yesaü avasàne ekaü råpàvacaraü catutthajjhà- nikaü, sesàni vuttappakàràn' eva kàmàvacaràni. Ayaü pana viseso:- yasmà sukhà vedanà adukkhama- sukhàya vedanàya àsevanapaccayena\<*<1>*>/ paccayo na hoti, catut- thajjhàne ca adukkhamasukhàya vedanàya uppajjitabbaü, tasmà tàni upekkhàvedanà-sampayuttàni honti, upekkhàsam- payuttattà yeva c' ettha pãti pi parihàyatã ti. Ettàvatà c' esa sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubb' eva somanassadomanassànaü atthangamà adukkhama- sukhaü upekkhà-satipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasam- pajja viharati.\<*<2>*>/ Evam anena ekangavippahãnaü duvangasa- mannàgataü tividhakalyàõaü dasalakkhaõasampannaü ca- tutthaü jhànaü adhigataü hoti pathavãkasiõaü. Tattha sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà ti kàyi- kasukhassa ca kàyikadukkhassa ca pahànà. Pubb' evà ti ta¤ ca kho pubb' eva, na catutthajjhànakkhaõe. Somanas- sadomanassànaü atthangamà ti cetasikasukhassa ca cetasika- dukkhassa cà ti imesam pi\<*<3>*>/ dvinnaü pubb' eva atthangamà pahànà icc' eva vuttaü hoti. Kadà pana nesaü pahànaü hotã ti? Catunnaü jhànà- naü upacàrakkhaõe. Somanassaü hi catutthajjhànassa upa- càrakkhaõe yeva pahãyati, dukkhadomanassasukhàni pañha- madutiyatatiyànaü upacàrakkhaõesu, evam etesaü pahà- nakkamena avuttànam [pi\<*<4>*>/]. Indriya-Vibhange\<*<5>*>/ pana indri- yànaü uddesakkamen' eva idhà pi vuttànaü sukhadukkha- somanassadomanassànaü pahànaü veditabbaü. Yadi pan' etàni tassa tassa jhànassa upacàrakkhaõe yeva pahãyanti, atha kasmà kattha c' uppannaü dukkhindriyaü aparisesaü nirujjhati? Idha, bhikkhave, bhikkhu vivicc' eva kàmehi ...pe... pañhamaü jhànaü upasampajja viharati: --ettha c' uppannaü dukkhindriyaü aparisesaü nirujjhati . . . Kattha c' uppannaü domanassindriyaü . . . sukhindri- yaü . . . somanassindriyaü aparisesaü nirujjhati? Idha, bhikkhave, bhikkhu sukhassa ca pahànà ...pe... catut- thaü jhànaü upasampajja viharati, etth' uppannaü somanassin- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh -ppaccayena. 2 Formula of Fourth Jhàna. 3 Sb omits. 4 Sbh omit. 5 Vibh. 122. >/ #<[page 166]># %<166 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% driyaü aparisesaü nirujjhatã ti\<*<1>*>/ evaü jhàne sveva nirodho vutto ti? Atisayanirodhattà. Atisayanirodho hi nesaü pañhamajjhànàdisu na nirodho yeva, nirodho yeva pana upa- càrakkhaõe nàtisayanirodho. Tathà hi nànàvajjane pañha- majjhànåpacàre niruddhassà pi dukkhindriyassa óaüsamaka- sàdisamphassena và visamàsanåpatàpena và siyà uppatti, na tveva anto appanàyaü. Upacàre và niruddham p' etaü na suññhu niruddhaü hoti, pañipakkhena\<*<2>*>/ avihatattà. Anto appanàyaü pana pãtipharaõena sabbo kàyo sukhokkanto hoti, sukhokkantakàyassa ca suññhu niruddhaü hoti dukkhindri- yaü, pañipakkhena vihatattà. Nànàvajjane yeva ca duti- yajjhànåpacàre pahãnassa pi\<*<3>*>/ domanassindriyassa, yasmà etaü vitakkavicàrapaccaye pi kàyakilamathe cittupaghàte ca sati uppajjati, vitakkavicàràbhàve ca neva upajjati, yat- tha pana uppajjati, tattha vitakkavicàrabhàve, appahãnà eva ca dutiyajjhànåpacàre vitakkavicàrà ti. Tatth' assa siyà uppatti, na tveva dutiyajjhàne, pahãnapaccayattà. Tathà tatiyajjhànåpacàre pahãnassà pi sukhindriyassa pãti- samuññhànapaõãtaråpaphuñakàyassa siyà uppatti, na tveva tatiyajjhàne. Tatiyajjhàne hi sukhassa paccayabhåtà pãti sabbaso nirujjhati.\<*<4>*>/ Tathà catutthajjhànåpacàre pahãnas- sà pi somanassindriyassa àsannattà appanàppattàya upek- khàya abhàvena sammà anatikkantattà ca siyà uppatti, na tveva catutthajjhàne. Tasmà yeva ca etth' uppannaü dukkhindriyaü aparisesaü nirujjhatã ti tattha tattha apari- sesagahaõaü\<*<5>*>/ katan ti. Etth' àha:- ath' evaü tassa tassa jhànass' upacàre pahãnà\<*<6>*>/ pi età vedanà, idha kasmà samàhañà ti? Sukhagahaõat- thaü.\<*<7>*>/ Yà hi ayaü adukkhamasukhan ti ettha adukkha- masukhà vedanà vuttà, sà sukhumà duvi¤¤eyyà, na sakkà sukhena gahetuü. Tasma yathà nàma duññhassa yathà tathà và upasankamitvà gahetuü asakkuõeyyassa gonassa [sukha-\<*<8>*>/] gahaõatthaü gopo ekasmiü vaje sabbà gàvo samà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. v, 213 f. 2 Sbh insert pana. 3 Sb omits. 4 Bhm niruddhà ti. 5 Bhm sesaggah-. 6 Sb parihãnà. 7 Bhm Sh -ggahan-. 8 Sbh omit. >/ #<[page 167]># %< Catutthaü jhànaü 167>% harati, ath' ekekaü nãharanto pañipàñiyà àgataü ayaü so: gaõhatha nan ti tam pi gàhayati, evam eva Bhagavà sukha- gahaõatthaü sabbà età samàhari. Evaü hi samàhañà età dassetvà yaü neva sukhaü na dukkhaü na somanassaü na domanassaü, ayam adukkhamasukhà vedanà ti sakkà hoti esà gàhayituü. Api ca adukkhamasukhàya cetovimuttiyà paccayadassa- nattha¤ cà pi età vuttà ti veditabbà. Sukhadukkhappahànà- dayo\<*<1>*>/ hi tassà paccayà. Yath' àha:- cattàro kho àvuso paccayà adukkhamasukhàya cetovimuttiyà samàpattiyà. Idh' àvuso bhikkhu sukhassa ca pahànà ...pe... catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Ime kho àvuso cattàro paccayà aduk- khamasukhàya cetovimuttiyà samàpattiyà ti\<*<2>*>/. Yathà và a¤¤attha pahãnà pi sakkàyadiññhi-àdayo tatiya- maggassa vaõõabhaõanatthaü tattha pahãnà ti vutta, evaü vaõõabhaõanattham p'\<*<3>*>/ etassa jhànassa tà idha vuttà ti veditabbà. Paccayaghàtena và ettha ràgadosànaü atidåra- bhàvaü dassetuü p' età vuttà ti veditabbà. Etàsu hi su- khaü somanassassa paccayo, somanassaü ràgassa, dukkhaü domanassassa paccayo,\<*<4>*>/ domanassaü dosassa. Sukhàdighà- tena ca ['ssa\<*<5>*>/] sappaccayà ràgadosà hatà ti atidåre hontã ti. Adukkhamasukhan ti dukkhàbhàvena adukkhaü, sukhà- bhàvena asukhaü, eten' ettha dukkhasukhapañipakkhabhå- taü tatiyavedanaü dãpeti, na dukkhasukhàbhàvamattaü. Tatiyavedanà nàma adukkhamasukhà, upekkhà ti pi vuccati. Sà iññhàniññhaviparãtànubhavanalakkhaõà, majjhattarasà, avibhåtapaccupaññhànà, sukhanirodhapadaññhànà ti vedi- tabbà. Upekkhà-satipàrisuddhin ti upekkhàya janitasatiyà pàrisud- dhiü. Imasmi¤ hi jhàne suparisuddhà sati, yà ca tassà satiyà pàrisuddhi, sà upekkhàya katà, na a¤¤ena; tasmà etaü upekkhà-satipàrisuddhin ti vuccati. Vibhange pi vut- taü:- ayaü sati imàya upekkhàya visadà\<*<6>*>/ hoti parisuddhà pariyodàtà, tena vuccati upekkhà-satipàrisuddhã ti.\<*<7>*>/ Yàya \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit Sukha-. 2 M. i, 296. 3 Bhm omit. 4 Sh omits. 5 Sh omits. 6 Sb and P. T. S. ed. vivañà. 7 Vibh. 261; Sh -suddhinti. >/ #<[page 168]># %<168 IV. Pañhavãkasiõa-niddeso>% ca upekkhàya ettha satiyà pàrisuddhi hoti, sà atthato tatra- majjhattatà veditabbà. Na kevala¤ c' ettha tàya satiy' eva parisuddhà, api ca kho sabbe pi sampayuttadhammà, sati- sãsena pana desanà vuttà. Tattha ki¤càpi ayam upekkhà heññhà pi tãsu jhànesu vij- jati, yathà pana divà suriyappabhàbhibhavà sommabhàvena ca attano upakàrakattena và sabhàgàya rattiyà alàbhà divà vijjamànà pi candalekhà aparisuddhà hoti apariyodàtà, evam ayam pi tatramajjhattupekkhà candalekhà vitakkàdipac- canãkadhammatejàbhibhavà sabhàgàya ca upekkhàvedanà rattiyà appañilàbhà vijjamànà pi pañhamàdijjhànabhede\<*<1>*>/ aparisuddhà hoti. Tassà ca aparisuddhàya, divà aparisud- dhacandalekhàya pabhà viya sahajàtà pi sati-àdayo aparisud- dhà va honti, tasmà tesu ekam pi upekkhàsatipàrisuddhã\<*<2>*>/ ti na vuttaü. Idha pana vitakkàdipaccanãkadhammatejà bhibhavàbhàvà sabhàgàya ca upekkhàvedanà rattiyà pañi- làbhà, ayaü tatramajjhattupekkhà candalekhà ativiyapari- suddhà. Tassà parisuddhattà parisuddhacandalekhà pabhà viya,\<*<3>*>/ sahajàtà pi sati-àdayo parisuddhà honti, pariyodàtà. Tasmà idam eva upekkhàsatipàrisuddhin ti vuttan ti veditab- baü. Catutthan ti gaõanànupubbatà catutthaü. Idaü catut- thaü samàpajjatã ti pi catutthaü. Yaü pana vuttaü: ekan- gavippahãnaü duvangasamannàgatan ti,\<*<4>*>/ tattha somanas- sassa pahànavasena ekangavippahãnatà veditabbà. Ta¤ ca pana somanassaü ekavãthiyaü purimajavanesu yeva pahã- yati, ten' assa taü pahànangan ti vuccati. Upekkhàvedanà cittassekaggatà ti imesaü pana dvinnaü uppattivasena duv- angasamannàgatatà veditabbà. Sesaü pañhamajjhàne vut- tanayam eva. Esa tàva catukkajjhàne nayo. Pa¤cakajjhànaü\<*<5>*>/ pana nibbattentena paguõapañhamaj- jhànato vuññhàya ayaü samàpatti àsannanãvaraõapaccat- thikà vitakkassa oëàrikattà angadubbalà ti catuttha dosaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -bhedesu. 2 Bhm -suddhin. 3 Sb lekhappabhà. 4 Above, p. 164. 5 Cf. Dhs. p. 36: pa¤cakanayo. >/ #<[page 169]># %< Pa¤cakajjhànaü 169>% disvà, dutiyaü jhànaü santato manasikaritvà, pañhamaj- jhàne nikantiü pariyàdàya, dutiyàdhigamàya yogo kàtabbo. Ath' assa yadà pañhamajjhànà\<*<1>*>/ vuññhàya satassa sampajà- nassa jhànangàni paccavekkhato vitakkamattam oëàrikato upaññhàti, vicàràdayo santato, tadà 'ssa oëàrikangappahà- nàya santangapañilàbhàya ca tad-eva nimittaü pathavã! pathavã ti punappunaü manasikaroto vuttanayen' eva duti- yaü jhànaü uppajjati. Tassa vitakkamattam eva pahànan- gaü, vicàràdãni cattàri samannàgatangàni. Sesaü vuttap- pakàram eva. Evam adhigate pana tasmim pi vuttana- yen' eva pa¤cah' àkàrehi ciõõavasinà hutvà paguõadutiyaj- jhànato\<*<2>*>/ vuññhàya, ayaü samàpatti àsannavitakkapaccatthikà vicàrassa oëàrikattà angadubbalà ti ca tattha dosaü disvà, tatiyaü jhànaü santato manasikaritvà, dutiyajjhàne nikan- tiü pariyàdàya, tatiyàdhigamàya yogo kàtabbo. Ath' assa yadà dutiyajjhànato\<*<2>*>/ vuññhàya satassa sampa- jànassa jhànangàni paccavekkhato vicàramattam oëàrikato upaññhàti, pãti-àdãni santato, tadà 'ssa oëàrikangappahànàya santangapañilàbhàya ca tad-eva nimittaü pathavã! pathavã ti punappunaü manasikaroto, vuttanayen' eva tatiyaü jhànaü uppajjati. Tassa vicàramattam eva pahànangaü, catukkanayassa dutiyajjhàne viya pãti-àdãni tãõi samannà- gatangàni. Sesaü vuttappakàram eva. Iti yaü catukkanaye dutiyaü, taü dvidhà bhinditvà pa¤ca- kanaye dutiya¤ ceva tatiya¤ ca hoti. Yàni ca tattha tatiya- catutthàni, tàni 'dha\<*<3>*>/ catutthapa¤camàni honti, pañhamaü pañhamam evà ti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-Magge samàdhi- bhàvanàdhikàre Pathavãkasiõaniddeso nàma catuttho paric- chedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb pañhamajjhànato. 2 So all four ed. Cf. line 3. 3 Bhm ca. >/ #<[page 170]># %<170>% V PA¥CAKO PARICCHEDO SESAKASIöA-NIDDESO 2. âpokasiõaü Idàni pathavãkasiõànantare àpokasiõe vitthàrakathà hoti. Yath' eva hi pathavãkasiõaü, evam àpokasiõam pi bhàvetu- kàmena sukhanisinnena àpasmiü nimittaü gaõhitabbaü. Kate và akate và ti sabbaü vitthàretabbaü. Yathà ca idha, evaü sabbattha, ito paraü hi ettakam pi avatvà visesamattam eva vakkhàma. Idhà pi pubbe katà- dhikàrassa pu¤¤avato akate àpasmiü pokkharaõãyà và taëàke và loõiyaü và samudde và nimittaü uppajjati Cåëa- Sãvattherassa\<*<1>*>/ viya. Tassa kir' àyasmato: làbhasakkàraü pahàya vivittavàsaü vasissàmã ti mahàtitthe nàvaü abhirå- hitvà\<*<2>*>/ Jambudãpaü gacchato antarà mahàsamuddaü oloka- yato tappañibhàgaü kasiõanimittaü udapàdi. Akatàdhi- kàrena cattàro kasiõadose pariharantena nãlapãtalohitodàta- vaõõànaü a¤¤ataravaõõaü àpaü agahetvà, yaü pana bhå- miü asampattam eva àkàse suddhavatthena gahitaü uda- kaü a¤¤aü và tathàråpaü vippasannaü anàvilaü, tena pat- taü và kuõóikaü và samatittikaü\<*<3>*>/ påretvà, vihàrapaccante vuttappakàre pañicchanne okàse ñhapetvà, sukhanisinnena vaõõo paccavekkhitabbo, na lakkhaõaü manasikàtabbaü, nissayasavaõõam eva katvà ussadavasena paõõattidhamme cittaü ñhapetvà ambu, udakaü, vàri, salilan ti àdisu àponà- mesu pàkañanàmavasen' eva àpo! àpo! ti bhàvetabbaü. Tass' evaü bhàvayato anukkamena vuttanayen' eva nimit- tadvayaü uppajjati. Idha pana uggahanimittaü calamànaü viya upaññhàti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -Siva-. 2 Bhm àråhitvà. 3 Bhm -titthikaü. >/ #<[page 171]># %< 3. Tejokasiõaü 171>% Sace pheõabubbuëakamissaü\<*<1>*>/ udakaü hoti, tàdisam eva upañ- ñhàti; kasiõadoso pa¤¤àyati. Pañibhàganimittaü pana pari- nipphandanaü àkàse ñhapitamaõitàlavaõñaü viya maõi- mayàdàsamaõóalaü viya\<*<2>*>/ ca hutvà upaññhàti. So tassa saha upaññhànen' eva upacàrajjhànaü vuttanayen' eva catuttha- pa¤cakajjhànàni ca\<*<3>*>/ pàpuõàtã ti. 3. Tejokasiõaü Tejokasiõaü bhàvetukàmenà pi tejasmiü nimittaü gaõhi- tabbaü.\<*<4>*>/ Tattha katàdhikàrassa pu¤¤avato akate nimit- taü gaõhantassa dãpasikhàya và uddhane và pattapacanañ- ñhàne và davaóàhe\<*<5>*>/ và yattha katthaci\<*<6>*>/ aggijàlaü olokentassa nimittaü uppajjati, Cittaguttattherassa viya. Tassa h' àyasmato dhammasavanadivase uposathàgàraü paviññhassa dãpasikhaü olokentass' eva nimittaü uppajjati. Itarena pana kàtabbaü. Tatridaü karaõavidhànaü:- siniddhàni sàradàråni phàletvà sukkhàpetvà ghañikaü ghañikaü katvà, patiråpaü rukkhamålaü và maõóapaü và gantvà, patta- pacanàkàrena ràsiü katvà àlimpetvà kañasàrake và camme và pañe và vidatthicaturangulappamàõaü chiddaü kàtab- baü. Taü purato ñhapetvà vuttanayen' eva\<*<7>*>/ nisãditvà heñ- ñhà tiõakaññhaü và upari dhåmasikhaü và amanasikaritvà vemajjhe ghanajàlàya\<*<8>*>/ nimittaü gaõhitabbaü. Nãlan ti và pãtan ti và ti àdivasena vaõõo na paccavekkhitabbo; uõhat- tavasena lakkhaõaü na manasikàtabbaü. Nissaya\<*<9>*>/-savaõ- õam\<*<10>*>/ eva katvà ussadavasena paõõattidhamme cittaü ñha- petvà pàvako, kaõhavattani,\<*<11>*>/ jàtavedo, hutàsano ti àdisu agginàmesu pàkañanàmavasen' eva tejo! tejo! ti bhàvetab- baü. Tass' evaü bhàvayato anukkamena vuttanayen' eva nimittadvayam uppajjati. Tattha uggahanimittaü jàlaü chijjitvà chijjitvà patanasadisaü hutvà upaññhàti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -pupphuëa-. 2 Bhm iva. 3 Bhm omit. 4 Sb gahetabbaü. 5 Bhm davadàhe. Cf. M. i, 306. 6 Sb katthaci-d-eva. 7 Sb vuttanayena. 8 Bhm jàlàyaü. 9 Bm nissayaü. 10 Sb nissayavaõõam. 11 Sb Bh -vattanã. >/ #<[page 172]># %<172 V. Sesakasiõa-niddeso>% Akate gaõhantassa pana kasiõadoso pa¤¤àyati, alàtakhaõ- óaü và angàrapiõóo và chàrikà và dhåmo và upaññhàti. Pañi- bhàganimittaü niccalaü àkàse ñhapitarattakambalakhaõóaü viya, suvaõõatàlavaõñaü viya, ka¤canatthambho viya ca upaññhàti. So tassa saha upaññhànen' eva upacàrajjhànaü vuttanayen' eva catutthapa¤cakajjhànàni ca\<*<1>*>/ pàpuõàtã ti. 4. Vàyokasiõaü Vàyokasiõaü bhàvetukàmenà pi vàyusmiü nimittaü gaõ- hitabbaü,\<*<2>*>/ ta¤ ca kho diññhavasena và phuññhavasena và. Vuttaü h' etaü Aññhakathàsu:- vàyokasiõaü uggaõhanto vàyusmiü nimittaü gaõhàti ucchaggaü và eritaü sameritaü upalakkheti, veëaggaü và rukkhaggaü và kesaggaü và eritaü sameritaü upalakkheti, kàyasmiü và phuññhaü upalakkhe- tã ti.\<*<3>*>/ Tasmà samasãsaññhitaü ghanapattaü ucchuü và veëuü và rukkhaü và caturangulappamàõaghanakesassa pu- risassa sãsaü và vàtena pahariyamànaü disvà: ayaü vàto etasmiü ñhàne paharatã ti satiü ñhapetvà, yaü và pan' assa vàtapànantarikàya và bhitticchiddena và pavisitvà vàto kàyappadesaü paharati, tattha satiü ñhapetvà vàta-mà- luta-anilàdisu vàtanàmesu\<*<4>*>/ pàkañanàmavasen' eva vàyo! vàyo! ti bhàvetabbaü. Idha uggahanimittaü uddhanato otàritamattassa pàyàsas- sa usumavaññisadisaü calaü hutvà upaññhàti. Pañibhàga- nimittaü sannisinnaü hoti niccalaü. Sesaü vuttanayen' eva veditabban ti. 5. Nãlakasiõaü Tad-anantaraü:- nãlakasiõaü uggaõhanto nãlakasmiü ni- mittaü gaõhàti pupphasmiü và vatthasmiü và vaõõadhàtuyà và ti\<*<5>*>/ vacanato katàdhikàrassa pu¤¤avato tàva tathàråpaü màlàvacchaü\<*<6>*>/ và påjaññhànesu\<*<7>*>/ pupphasantharaü và nãla- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit. 2 Sbh gahetabbaü. 3 Sh refers to Mahà-atthakathà. 4 Bhm vàyunàmesu. 5 Presumably also from Mahà-Atthakathà. Sh omits to refer, though giving it as a quotation. 6 Bhm -gacchaü. 7 Bhm påjàñhàne. >/ #<[page 173]># %< 5. Nãlakasiõaü 173>% vatthamaõãnaü và a¤¤ataraü disvà va nimittaü uppajjati. Itarena nãluppalagirikaõõikàdãni pupphàni gahetvà yathà kesaraü và vaõñaü và na pa¤¤àyati, evaü cangoñakaü\<*<1>*>/ và karaõóa [ka\<*<2>*>/] pañalaü và pattehi yeva samatittikaü\<*<3>*>/ påret- và santharitabbaü, nãlavaõõena và vatthena bhaõóikaü bandhitvà påretabbaü, mukhavaññiyaü và assa bheritalam iva bandhitabbaü, kaüsanãla-palàsanãla-a¤jananãlànaü và a¤¤atarena và dhàtunà pathavãkasiõe vuttanayena saühà- rimaü và bhittiyaü yeva và kasiõamaõóalaü katvà visa- bhàgavaõõena paricchinditabbaü, tato pathavãkasiõe vut- tanayena nãlaü! nãlan! ti manasikàro pavattetabbo. Idhà pi uggahanimitte kasiõadoso pa¤¤àyati, kesaravaõña- kapattantarikàdãni\<*<4>*>/ upaññhahanti. Pañibhàganimittaü ka- siõamaõóalato mu¤citvà\<*<5>*>/ àkàse maõitàlavaõñasadisam upañ- ñhàti. Sesaü vuttanayen' eva veditabban ti. 6. Pãtakasiõaü Pãtakasiõe pi es' eva nayo. Vuttaü h' etam:- pãtaka- siõaü uggaõhanto pãtakasmiü nimittaü gaõhàti pupphasmiü và vatthasmiü và vaõõadhàtuyà và ti,\<*<6>*>/ tasmà idhà pi katà- dhikàrassa pu¤¤avato tathàråpaü màlàvacchaü\<*<7>*>/ và pup- phasantharaü và pãtavatthadhàtånaü và a¤¤ataraü disvà va nimittaü uppajjati, Cittaguttattherassa viya. Tassa kir' àyasmato Cittalapabbate pattangapupphehi kataü àsana- påjaü passato sahadassanen' eva àsanappamàõaü nimittaü udapàdi. Itarena kaõikàrapupphàdãhi và pãtavatthena và dhàtunà và nãlakasiõe vuttanayen' eva kasiõaü katvà pãta- kaü! pãtakan! ti manasikàro pavattetabbo. Sesaü tàdi- sam evà ti. 7. Lohitakasiõaü Lohitakasiõe pi es' eva nayo. Vuttaü h' etaü:- lohita- kasinaü uggaõhanto lohitakasmiü nimittaü gaõhàti pup- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm cankoñakaü. 2 Sbh omit the ka. 3 Bhm samatitthikaü. 4 Bhm kesaradaõóaka-. 5 Bhm muccitvà. 6 Sh:- Mahà-Atthakathà. 7 Bhm -gacchaü. >/ #<[page 174]># %<174 V. Sesakasiõa-niddeso>% phasmiü và vatthasmiü và vaõõadhàtuyà và ti\<*<1>*>/, tasmà idhà pi katàdhikàrassa pu¤¤avato tathàråpaü bandhujãvakàdi- màlàvacchaü\<*<2>*>/ và pupphasantharaü và lohitakavatthamaõi- dhàtånaü và a¤¤ataraü disvà va nimittaü uppajjati. Itarena jayasumanabandhujãvakarattakoraõóakàdi-pupphe- hi và rattavatthena và dhàtunà và, nãlakasiõe vuttanayen' eva, kasiõaü katvà lohitakaü! lohitakan! ti manasikàro pa- vattetabbo. Sesaü tàdisam evà ti. 8. Odàtakasiõaü Odàtakasiõe pi odàtakasiõaü uggaõhanto odàtasmiü nimittaü gaõhàti pupphasmiü và vatthasmiü và vaõõadhà- tuyà và tivacanato katàdhikàrassa tàva pu¤¤avato tathàrå- paü màlàvacchaü\<*<2>*>/ và vassikasumanàdipupphasantharaü và kumudapadumaràsiü và odàtavatthadhàtånaü và a¤- ¤ataraü disvà và nimittaü uppajjati. Tipumaõóala-raja- tamaõóala-candamaõóalesu pi uppajjati yeva. Itarena vut- tappakàrehi odàtapupphehi và odàtavatthena và dhàtunà và, nãlakasiõe vuttanayen' eva, kasiõaü katvà odàtaü! odàtan! ti manasikàro pavattetabbo. Sesaü tàdisam evà ti. 9. âlokakasiõaü âlokakasiõe pana àlokakasiõaü uggaõhanto àlokasmiü nimittaü gaõhàti bhitticchidde và tàëacchidde và vàtapà- nantarikàya và ti\<*<3>*>/ vacanato katàdhikàrassa tàva pu¤¤avato yaü bhitticchiddàdãnaü a¤¤atarena suriyàloko và candà- loko và pavisitvà bhittiyaü và bhåmiyaü và maõóalaü sam- uññhàpeti. Ghanapaõõarukkhasàkhantarena và ghanasà- khàmaõóapantarena và nikkhamitvà bhåmiyam eva maõóa- laü samuññhàpeti, taü disvà va nimittaü uppajjati. Ita- renà pi tad eva vuttappakàraü obhàsamaõóalaü obhàso! obhàso! ti và àloko! àloko! ti và bhàvetabbaü. Tathà asak- kontena ghañe dãpaü jàletvà ghañamukhaü pidahitvà ghañe chiddaü katvà bhittimukhaü ñhapetabbaü. Tena chiddena dãpàloko nikkhamitvà bhittiyaü maõóalaü karoti, taü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh:- Mahà-Atthakathà. 2 Bhm gacchaü. 3 Sh:- Mahà-Atthakathà. >/ #<[page 175]># %< 10. Paricchinnàkàsakasiõaü 175>% àloko! àloko! ti bhàvetabbaü. Idam itarehi ciraññhitikaü hoti. Idha uggahanimittaü bhittiyaü và bhåmiyaü và uññhi- tamaõóala-sadisam eva hoti. Pañibhàganimittaü ghanavip- pasanna-àlokapu¤jasadisaü. Sesaü tàdisam evà ti. 10. Paricchinnàkàsakasiõaü Paricchinnàkàsakasiõe pi àkàsakasiõaü uggaõhanto àkà- sasmiü nimittaü gaõhàti bhitticchidde và tàëacchidde và vàtapànantarikàya và ti\<*<1>*>/ vacanato katàdhikàrassa tàva pu¤¤avato bhitticchiddàdisu a¤¤ataraü disvà va nimittaü uppajjati. Itarena succhannamaõóape và cammakaña- sàrakàdãnaü và a¤¤atarasmiü vidatthicaturangulappamà- õaü chiddaü katvà, tad eva bhitticchiddàdi bhedaü chid- daü àkàso! àkàso! ti bhàvetabbaü. Idha uggahanimittaü saddhiü bhittipariyantàdãhi chiddasadisam eva hoti, vaó- óhiyamànam pi na vaóóhati. Pañibhàganimittaü àkàsa- maõóalam eva hutvà upaññhàti, vaóóhiyamàna¤ ca vaó- óhati. Sesaü pathavãkasiõe vuttanayen' eva veditabban ti. Iti kasiõàni dasabalo dasa yàni avoca sabbadhamma- daso, råpàvacaramhi catukka-pa¤cakajjhànahetåni. Evaü tàni ca sesa¤ ca bhàvanànayam imaü viditvàna, Te sveva ayaü bhiyyo pakiõõakakathà pi vi¤¤eyyà. Imesu hi pathavãkasiõavasena eko pi hutvà bahudhà hotã ti\<*<2>*>/ adibhàvo àkàse và udake và pathaviü nimminitvà padasà gamanaü ñhànanisajjàdi-kappanaü và paritta-appamàõa- nayena abhibhàyatanapañilàbho ti evam àdãni ijjhanti. âpo- kasiõavasena pathaviyaü ummujjananimmujjanaü udaka- vuññhisamuppàdanaü nadãsamuddàdi-nimmànaü pathavã- pabbatapàsàdàdãnaü kampananti evam àdãni ijjhanti. Tejokasiõavasena dhåmàyanà pajjalanà angàravuññhi- samuppàdanaü tejasà tejapariyàdànaü yad eva so icchati \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh:- Mahà-Atthakathà. 2 See below, Iddhividhà-niddeso. Cf. Dialogues i, 88. >/ #<[page 176]># %<176 V. Sesakasiõa-niddeso>% tassa óahanasamatthatà dibbena cakkhunà råpadassanat- thàya àlokakaraõaü parinibbànasamaye tejodhàtuyà sarãraj- jhàpanan ti evam àdãni ijjhanti. Vàyokasiõavasena vàyugati-gamanaü vàtavuññhisamup- pàdanan ti evam àdãni ijjhanti. Nãlakasiõavasena nãlaråpanimmànaü andhakàrakaraõaü suvaõõadubbaõõanayena abhibhàyatanapañilàbho subhavi- mokkhàdhigamo ti evam àdãni ijjhanti. Pãtakasiõavasena pãtakaråpanimmànaü suvaõõan ti adhi- muccanà vuttanayen' eva abhibhàyatanapañilàbho subhavi- mokkhàdhigamo cà ti evam àdãni ijjhanti. Lohitakasiõavasena lohitakaråpanimmànaü vuttanayen' eva abhibhàyatanapañilàbho subhavimokkhàdhigamo ti evam àdãni ijjhanti. Odàtakasiõavasena odàtaråpanimmànaü thãnamiddhassa dårabhàvakaraõaü andhakàravidhamanaü dibbena cak- khunà råpadassanatthàya àlokakaraõan ti evam àdãni ij- jhanti. âlokakasiõavasena sappabhàråpanimmànaü thãnamid- dhassa dårabhàvakaraõaü andhakàravidhamanaü dibbena cakkhunà råpadassanatthaü àlokakaraõan ti evam àdãni ijjhanti. âkàsakasiõavasena pañicchannànaü vivañakaraõaü anto pathavã-pabbatàdisu pi àkàsaü nimminitvà iriyàpathakap- panaü tirokuóóàdisu asajjamànagamanan ti\<*<1>*>/ evam àdãni ijjhanti. Sabbàn' eva uddhaü adho tiriyaü dvayaü appamàõan ti imaü pabhedaü labhanti. Vuttaü h' etaü:- pathavãka- siõam eko sa¤jànàti, uddham adho tiriyaü advayam appamà- nan ti\<*<2>*>/ àdi. Tattha uddhan ti upari gaganatalàbhimukhaü. Adho ti heññhà bhåmitalàbhimukhaü. Tiriyan ti khetta- maõóalam iva samantà paricchinditaü.\<*<3>*>/ Ekacco hi uddham eva kasiõaü vaóóheti, ekacco adho, ekacco samantato, tena tena và kàraõena evaü pasàreti, àlokam iva dibbacakkhunà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb asajjamànena gam-. 2 A. v, 60. 3 Sb paricchinditvà. >/ #<[page 177]># %< 10. Paricchinnàkàsakasiõaü 177>% råpadassanakàmo, tena vuttaü uddham adho tiriyan ti. Advayan ti idaü pana ekassa a¤¤abhàvànupagamanatthaü\<*<1>*>/ vuttaü. Yathà hi udakaü paviññhassa sabbadisàsu udakaü eva hoti, na a¤¤aü, evam eva pathavãkasiõaü pathavãka- siõam eva hoti; natthi tassa a¤¤o kasiõasambhedo ti. Es' eva nayo sabbattha. Appamàõan ti idaü tassa pharaõa- appamàõavasena vuttaü. Taü hi cetasà pharanto sakalam eva pharati, na ayam assa àdi, idaü majjhan ti pamàõaü gaõhatã ti. Ye ca te sattà kammàvaraõena và samannàgatà, kilesàva- raõena và samannàgatà, vipàkàvaraõena và samannàgatà as- saddhà acchandikà duppa¤¤à abhabbà niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattan ti\<*<2>*>/ vuttà, tesam ekassà pi eka- kasiõe pi bhàvanà na ijjhati. Tattha kammàvaraõena samannàgatà ti ànantariyakam- masamangino. Kilesàvaraõena samannàgatà ti niyatamic- chàdiññhikà ceva ubhato vya¤janakapaõóakà ca. Vipàkà- varaõena samannàgatà ti ahetuka-dvihetuka-pañisandhikà. Assaddhà ti Buddhàdisu saddhàvirahità. Acchandikà ti apaccanãkapañipadàyaü chandavirahità. Duppa¤¤à ti lo- kiyalokuttarasammàdiññhiyà virahità. Abhabbà niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattan ti kusalesu dham- mesu niyàmasankhàtaü\<*<3>*>/ sammattasankhàta¤\<*<4>*>/ ca ariyamag- gaü okkamituü abhabbà ti attho. Na kevala¤ ca kasiõe yeva, a¤¤esu pi kammaññhànesu etesaü ekassà pi bhàvanà na ijjhati. Tasmà vigatavipàkàvaraõena pi kulaputtena kam- màvarana¤ ca kilesàvarana¤ ca àrakà parivajjetvà, saddham- masavanasappurisåpanissayàdãhi saddha¤ ca chanda¤ ca pa¤¤a¤ ca vaóóhetvà kammaññhànànuyoge yogo karaõãyo ti. Iti sàdhujanapamojjatthàya kate Visuddhi-Magge samàdhi- bhàvanàdhikàre Sesakasiõaniddeso nàma pa¤camo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh -åpa-. 2 A. i, 122 f.; iii, 436. Cf. S. iii, 225; Points of Controversy, 185. Sh begins the quotation at Ye ca . . ., but refers only to `Anguttara-Ni.' . . . 3 Sb -sammataü. 4 Sh samattasammata¤. I. 12 >/ #<[page 178]># %<178>% VI CHAòòHO PARICCHEDO ASUBHAKAMMAòòHâNA-NIDDESO Kasiõànantaraü uddiññhesu pana uddhumàtakaü, vinãla- kaü, vipubbakaü, vicchiddakaü, vikkhàyitakaü, vikkhitta- kaü, hatavikkhittakaü, lohitakaü, puëuvakaü, aññhikan ti\<*<1>*>/ dasasu avi¤¤àõaka asubhesu, bhastaü viya vàyunà uddhaü jãvitapariyàdànà yathànukkamaü samuggatena sånabhà- vena uddhumàtattà\<*<2>*>/ uddhumàtaü. Uddhumàtam eva ud- dhumàtakaü, pañikålattà\<*<3>*>/ và kucchitaü uddhumàtan ti uddhumàtakaü. Tathàråpassa chavasarãrass' etaü adhiva- canaü. Vinãlaü vuccati viparibhinnanãlavaõõaü. Vinãlam eva vinãlakaü. Pañikålattà và kucchitaü vinãlan ti vinãlakaü. Maüsussadaññhànesu rattavaõõassa pubbasannicayaññhà- nesu setavaõõassa yebhuyyena ca nãlavaõõassa nãlaññhàne nãlasàñakapàrutass' eva chavasarãrass' etam adhivacanaü. Paribhinnaññhànesu vissandasamàna\<*<4>*>/-pubbaü vipubbaü. Vipubbam eva vipubbakaü. Pañikålattà và kucchitaü vipub- ban ti vipubbakaü. Tathàråpassa chavasarãrass' etam adhi- vacanaü. Vicchiddam vuccati dvidhà chindanena apavàritaü,\<*<5>*>/ vic- chiddam eva vicchiddakaü; pañikålattà và kucchitaü vic- chiddan ti vicchiddakaü. Vemajjhe chinnassa chavasarã- rass' etam adhivacanaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 The formula in the Suttas gives 5 (A. i, 42; v, 106) or 6 only (Ib. ii, 7; v, 310). In the Abhidhamma Piñaka 10 are given (Dhs. 55). 2 Bh màtattà; Bm óhåmatattà. 3 Sbh pañikkul- always. 4 Bhm vissandamànaü. 5 Bhm apadhàritaü. >/ #<[page 179]># %< Dasa asubhàni 179>% Ito ca etto ca vividhàkàrena soõasingàlàdãhi khàyitan ti\<*<1>*>/ vikkhàyitaü. Vikkhàyitam eva vikkhàyitakaü; pañikå- lattà và kucchitaü vikkhàyitan ti vikkhàyitakaü. Tathà- råpassa chavasarãrass' etam adhivacanaü. Vividhaü khittaü vikkhittaü. Vikkhittam eva vikkhit- takaü; pañikulattà và kucchitaü vikkhittan ti vikkhittakaü. A¤¤ena hatthaü a¤¤ena pàdaü a¤¤ena sãsan ti evaü tato tato khittassa chavasarãrass' etam adhivaccanaü. Hata¤ ca taü purimanayen' eva vikkhittaka¤ cà ti hatavik- khittakaü. Kàkapàdàkàrena\<*<2>*>/ angapaccangesu satthena ha- nitvà\<*<3>*>/ vuttanayena vikkhittassa chavasarãrass' etam adhiva- canaü. Lohitaü kira ti vikkhipati ito cito ca paggharatã ti lohita- kaü. Paggharitalohitamakkhitassa chavasarãrass' etam adhi- vacanaü. Puëuvà vuccanti kimiyo.4 Puëuve kiratã ti puëuvakaü. Kimiparipuõõassa chavasarãrass' etam adhivacanaü. Aññhi yeva aññhikaü; pañikålattà và kucchitaü aññhã ti aññhikaü. Aññhisankhalikàya pi ekaññhikassa p' etam adhi- vacanaü. Imàni ca pana uddhumàtakàdãni nisssàya uppannanimittà- nam pi nimittesu pañiladdhajjhànànam pi etàn' eva nàmàni. Tattha uddhumàtakasarãre uddhumàtakanimittaü uppà- detvà uddhumàtakasankhàtaü jhànaü bhàvetukàmena yo- ginà pathavãkasiõe vuttanayen' eva vuttappakàraü àcariyaü upasankamitvà kammaññhànaü uggahetabbaü. Ten' assa kammaññhànaü kathentena asubhanimittatthàya gamana- vidhànaü samantà nimittupalakkhaõaü ekàdasavidhena ni- mittaggàho gatàgatamaggapaccavekkhaõan ti evaü appanà- vidhànapariyosànaü sabbaü kathetabbaü. Tenà pi sab- baü sàdhukaü uggahetvà, pubbe vuttappakàram senàsanaü upagantvà, uddhumàtakanimittaü pariyesantena vihàtab- bam. Evaü viharantena ca asukasmiü nàma gàmadvàre và añavimukhe và panthe và pabbatapàde và rukkhamåle và \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm khàditan ti. 2 Bhm -padàk- (sic.). 3 Sb inserts sutte. 4 Sbh kimayo. >/ #<[page 180]># %<180 VI. Asubhakammaññhàna-niddeso>% susàne và uddhumàtakasarãraü nikkhittan ti kathentànaü vacanaü sutvà pi, na tàvad-eva atitthena pakkhandantena viya gantabbaü. Kasmà? Asubhaü hi nàm' etaü vàëami- gàdhiññhitam pi amanussàdhiññhitam pi hoti. Tatrassa jãvi- tantaràyo pi siyà; gamanamaggo và pan' ettha gàmadvà- rena và nahànatitthena và kedàrakoñiyà và hoti. Tattha visabhàgaråpaü\<*<1>*>/ àpàtham àgacchati, tad-eva và sarãram visabhàgaü hoti. Purisassa hi itthisarãraü, itthiyà ca puri- sasarãraü visabhàgaü. Tad-etaü adhunà mataü subhato pi upaññhàti, ten' assa brahmacariyantaràyo pi siyà. Sace pana: nayidaü màdisassa bhàriyan ti attànaü tak- kayati, evaü takkayamànena gantabbaü. Gacchantena ca sanghattherassa và a¤¤atarassa\<*<2>*>/ và abhi¤¤àtassa bhikkhuno kathetvà gantabbaü. Kasmà? Sace hi 'ssa susàne amanus- sasãhavyagghàdãnaü råpasaddàdi-aniññhàrammaõàbhibhå- tassa angapaccangàni và pavedhenti,\<*<3>*>/ bhuttaü và na parisaõ- ñhàti, a¤¤o và àbàdho hoti, ath' assa so vihàre pattacãvaraü surakkhitaü karissati, dahare và sàmaõere và pahiõitvà taü bhikkhuü pañijaggissati. Api ca susànaü nàma niràsankaññhànan ti ma¤¤amànà katakammà pi akatakammà pi corà samosaranti. Te manus- se hi anubandhà bhikkhussa samãpe bhaõóakaü chaóóetvà pi palàyanti. Manussà: sahoóóhaü coraü addasàmà ti bhik- khuü gahetvà viheñhenti. Ath' assa so:- mà imaü viheñha- yittha, mamàyaü kathetvà iminà nàma kammena gato ti te manusse sa¤¤àpetvà sotthibhàvaü karissati. Ayaü àni- saüso kathetvà gamane; tasmà vuttappakàrassa bhikkhuno kathetvà asubhanimittadassane sa¤jàtàbhilàsena, yathà nàma khattiyo abhisekaññhànaü yajamàno ya¤¤asàlaü adhano và pana nidhiññhànaü pãtisomanassajàto gacchati, evaü pãtisomanassaü uppàdetvà Aññhakathàsu vuttena vi- dhinà gantabbaü. Vuttaü h' etaü:- uddhumàtakaü asu- bhanimittaü uggaõhanto eko adutiyo gacchati upaññhitàya sa- tiyà asammuññhàya antogatehi indriyehi abahigatena mànasena gatàgatamaggaü paccapekkhamàno. Yasmiü padese uddhu- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb visabhàgaü råpaü. 2 Sbh a¤¤assa. 3 Sb vedhenti. >/ #<[page 181]># %< Asubhanimittagàho 181>% màtakaü asubhanimittaü nikkhittaü hoti, tasmiü padese pà- sàõaü và vammikaü và rukkhaü và gacchaü và lataü và sa- nimittaü karoti, sàrammaõaü karoti, sanimittaü katvà sàram- maõaü katvà uddhumàtakaü asubhanimittaü sabhàvabhàvato upalakkheti. Vaõõato pi lingato pi saõñhànato pi disato pi okàsato pi paricchedato pi sandhito vivarato ninnato thalato samantato, so taü nimittaü suggahitaü karoti, supadhàritaü upadhàreti, suvavatthitaü\<*<1>*>/ vavatthapeti. So taü nimittaü sugahitaü katvà supadhàritaü upadhàretvà suvavatthitaü\<*<1>*>/ vavatthapetvà eko adutiyo gacchati upaññhitàya satiyà asam- muññhàya\<*<2>*>/ antogatehi indriyehi abahigatena mànasena gatà- gatamaggaü paccapekkhamàno. So cankamanto pi tabbhà- giyaü yeva cankamaü adiññhàti. Nisãdanto pi tabbhàgiyaü yeva àsanaü pa¤¤àpeti. Samantà nimittupalakkhaõà kim atthiyà kim ànisaüsà ti? Samantà nimittupalakkhaõà asam- mohatthà asammohànisaüsà. Ekàdasavidhena nimittaggàho kim atthiyo kim ànisaüso ti? Ekàdasavidhena nimittaggàho upanibandhanattho upanibandhanànisaüso. Gatàgatamagga- paccavekkhaõà kim atthiyà kim ànisaüsà ti? Gatàgata- maggapaccavekkhaõà vãthisampañipàdanatthà vãthisampatipà- danànisaüsà. So\<*<3>*>/ ànisaüsadassàvã ratanasa¤¤ã hutvà cittãkàraü upaññhà- petvà sampiyàyamàno tasmiü àrammaõe cittaü upanibandha- ti: addhà imàya pañipadàya jaràmaraõamhà parimu¤cissà- mã ti. So vivicc' eva kàmehi ...pe... pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Tassàdhigataü hoti råpàvacaraü pañhamaü jhànaü\<*<4>*>/ dibbo ca vihàro bhàvanàmaya¤ ca pu¤¤a- kiriyavatthun ti\<*<5>*>/. Tasmà yo cittasaüyattatthàya\<*<6>*>/ sãvathikadassanaü\<*<7>*>/ gac- chati, so ghaõñiü paharitvà gaõaü sannipàtetvà pi gacchatu. Kammaññhànasãsena pana gacchantena ekakena adutiyena målakammaññhànaü avissajjetvà taü manasikaronten' eva susàne soõàdiparissayavinodanatthaü kattaradaõóaü và \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm svàvatthitaü; and below, svàvavatthitaü. 2 Sbh apammuññhàya. 3 Sb omits. 4 Sbh pathamajjhànaü. 5 Sh:- Mahà-Atthakathà. 6 Sh Bhm -sa¤¤atta-. 7 Bhm siv-. >/ #<[page 182]># %<182 VI. Asubhakammaññhàna-niddeso>% yaññhiü và gahetvà supatiññhitabhàvasampàdanena asam- muññhaü\<*<1>*>/ satiü katvà manacchaññhàna¤ ca indriyànaü anto- gatabhàvasampàdanato abahigatamanena hutvà gantabbaü. Vihàrato nikkhamanten' eva: asukadisàya asukadvàrena nikkha[ma\<*<2>*>/]nto 'mhã ti dvàraü sallakkhetabbaü. Tato yena maggena gacchati, so maggo vavatthapetabbo: ayaü maggo pàcãnadisàbhimukho và gacchati, pacchima- . . . uttara- . . . dakkhiõadisàbhimukho và vidisàbhimukho và ti. Imasmiü pana ñhàne và mato gacchati, imasmiü ñhàne dakkhiõato, imasmi¤ c' assa ñhàne pàsàõo, imasmiü vammiko, imasmiü rukkho, imasmiü gaccho, imasmiü latà ti-evaü gamana- maggaü vavatthapentena nimittaññhànaü gantabbaü. No ca kho pañivàtaü, pañivàtaü gacchantassa hi kuõapagandho ghànaü paharitvà matthalungaü và sankhobheyya, àhàraü và chaóóapeyya, vippañisàraü và janeyya:- ãdisam nàma kuõapaññhànaü àgato 'mhã ti. Tasmà pañivàtaü vajjetvà anuvàtaü gantabbaü. Sace anuvàtamaggena na sakkà hoti gantuü, antaràmagge pabbato và papàto và pàsàõo và vati và kaõñakaññhànaü\<*<3>*>/ và udakaü và cikkhallaü và hoti, cãva- rakaõõena nàsaü pidahitvà gantabbaü. Idam assa gamana- vattam. Evaü gatena pana na tàva asubhanimittaü oloketabbaü, disà vavatthapetabbà; ekasmiü hi disàbhàge ñhitassa àram- maõa¤ ca na vibhåtaü hutvà khàyati, citta¤ ca na kamma- niyam hoti; tasmà taü vajjetvà, yattha ñhitassa àramma- õa¤ ca vibhåtaü hutvà khàyati, citta¤ ca kammaniyaü hoti, tattha ñhàtabbaü. Pañivàtànuvàta¤ ca pahàtabbaü, pañi- vàte ñhitassa hi kuõapagandhena ubbàëhassa cittaü vidhà- vati. Anuvàte ñhitassa sace tattha adhivatthà amanussà honti, te kujjhitvà anatthaü karonti, tasmà ãsakaü ukkam- ma nàti-anuvàte ñhàtabbaü. Evaü tiññhamànenà pi nàti- dåre nàccàsanne nànupàdaü nànusãsaü ñhàtabbaü. Ati- dåre ñhitassa hi àrammaõaü avibhåtaü hoti, accàsanne bha- yaü uppajjati. Anupàdaü và anusãsaü và ñhitassa sabbaü asubhaü samaü na pa¤¤àyati, tasmà nàtidåre nàccàsanne olokentassa phàsukaññhàne sarãravemajjhabhàge thàtabbaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh apammuttha-. 2 Sh omits. 3 Sh kaõñakàñhànaü. >/ #<[page 183]># %< Asubhanimittagàho 183>% Evaü ñhitena tasmiü padese pàsàõaü và ...pe... lataü và sanimittaü karotã ti evaü vuttàni samantànimit- tàni upalakkhetabbàni. Tatridaü upalakkhaõavidhànaü:- sace tassa nimittassa samantà cakkhupathe pàsàõo hoti, so ayaü pàsàõo ucco và nãco và, khuddako và mahanto và, tambo và kàëo và, seto và dãgho và, parimaõóalo và ti vavat- thapetabbo. Tato imasmiü nàma okàse ayaü pàsàõo idaü asubhanimittaü, idaü asubhanimittaü ayaü pàsàõo ti sal- lakkhetabbaü. Sace vammiko hoti, so pi ucco và nãco và, khaddako và mahanto và, tambo và kàëo và seto và, dãgho và parimaõóalo và ti vavatthapetabbo. Tato imasmiü nàma okàse ayaü vammiko idaü asubhanimittan ti sallakkhetab- baü. Sace rukkho hoti, so pi assattho và nigrodho và kac- chako và kapitthako\<*<1>*>/ và ucco và nãco và khuddako và ma- hanto và kàëo và seto và ti vavatthapetabbo. Tato imasmiü nàma okàse ayaü rukkho idam asubhanimittan ti sallakkhe- tabbaü. Sace gaccho hoti, so pi sindi và karamando và kanavãro và kuraõóako và ucco và nãco và khuddako và ma- hanto và ti vavatthapetabbo. Tato imasmiü nàma okàse ayaü gaccho idam asubhanimittan ti sallakkhetabbam. Sace latà hoti, sà pi làbu và kumbhaõóã và sàmà và kàëavallã và påtilatà và ti vavatthapetabbo. Tato imasmiü nàma okàse ayaü latà idam asubhanimittaü, idam asubhanimittaü ayaü latà ti sallakkhetabbaü. Yaü pana vuttaü: sanimittaü karoti, sàrammaõaü karotã ti, taü idh' eva antogadhaü. Punappunaü\<*<2>*>/ vavatthapento hi sanimittaü karoti nàma. Ayaü pàsàõo idam asubhanimittaü, idaü asubhanimittaü ayaü pàsàõo ti evaü dve dve samàsetvà samàsetvà vavat- thapento sàrammaõaü karoti nàma. Evaü sanimittaü sàrammaõa¤ ca katvà pana sabhàva- bhàvato vavatthapetã ti vuttattà yvàssa sabhàvabhàvo ana¤- ¤asàdhàraõo attaniyo uddhumàtakabhàvo,\<*<3>*>/ tena manasikà- tabbaü. Vaõitaü uddhumàtakan ti\<*<4>*>/ evaü sabhàvena sa- rasena vavatthapetabban ti attho. Evaü vavatthapetvà vaõõato pi lingato pi saõñhànato pi \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm kapitthano. 2 Sh punappuna. 3 Sb uddhumàtabhàvo. 4 Sb uddhumàtan. >/ #<[page 184]># %<184 VI. Asubhakammaññhàna-niddeso>% disato pi okàsato pi paricchedato pã ti chabbidhena nimittaü gahetabbaü. Kathaü? Tena hi yoginà idaü sarãraü kàëassa và odàtassa và manguracchavino và ti vaõõato vavat- thapetabbaü. Lingato pana itthilingaü và purisalingaü và ti avavatthapetvà pañhamavaye và majjhimavaye và pacchimavaye và ñhitassa idaü sarãran ti\<*<1>*>/ vavatthapetab- baü. Saõñhànato uddhumàtakassa\<*<2>*>/ saõñhànavasen' eva idam assa sãsasaõñhànaü, idaü gãvasaõñhànaü, idaü hatthasaõ- ñhànaü, idaü udarasaõñhànaü, idaü nàbhisaõñhànaü idaü kañisaõñhànaü, idaü årusaõñhànaü, idaü janghasiõ- ñhànaü, idaü pàdasaõñhànan ti vavatthapetabbaü. Di- sato pana imasmiü sarãre dve disà nàbhiyà adho heññhimà disà uddhaü uparimà disà ti vavatthapetabbaü. Atha và: ahaü imissà disàya ñhito asubhanimittaü imissà ti vavattha- petabbaü. Okàsato pana imasmiü nàma okàse hatthà, imasmiü pàdà, imasmiü sãsaü, imasmiü majjhimo kàyo ñhito ti vavatthapetabbaü. Atha và: ahaü imasmiü okàse ñhito asubhanimittaü imasmin ti vavatthapetabbaü. Paricchedato idaü sarãraü adho pàdatalena, upari kesamat- thakena, tiriyaü tacena paricchinnaü; yathà paricchinne ca ñhàne dvattiüsa kuõapabharitam evà ti vavatthapetabbaü. Atha và: ayam assa hatthaparicchedo, ayaü pàdaparicchedo, ayaü sãsaparicchedo, ayaü majjhimakàyaparicchedo ti va- vatthapetabbaü. Yattakaü và pana ñhànaü gaõhàti,\<*<3>*>/ tattakam eva idaü ãdisaü uddhumàtakan ti paricchinditabbaü. Purisassa pana itthisarãraü, itthiyà và purisasarãraü na vaññati. Visabhàge sarãre àrammaõaü na upaññhàti, vipphandanass' eva pac- cayo hoti. Ugghàñità\<*<4>*>/ pi hi itthã purisassa cittaü pariyàdàya tiññhatã ti Majjhimaññhakathàyaü vuttaü, tasmà sabhàga- sarãre yeva evaü chabbidhena nimittaü gaõhitabbaü. Yo pana purimabuddhànaü santike àsevitakammaññhàno pari- hatadhutango\<*<5>*>/ parimaddita-mahàbhåto pariggahita-sankhà- ro vavatthapita-nàmaråpo ugghàñitasattasa¤¤o katasamaõa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh thitassàti, omitting idaü sarãraü. 2 Sbh uddhumàtaka-. 3 Bhm gaõhati. 4 Sbh ugghàõatà. 5 Sbh parihañadhutango. >/ #<[page 185]># %< Asubhanimittagàho 185>% dhammo vàsitavàsano bhàvitabhàvano sabãjo ¤àõuttaro ap- pakileso kulaputto, tassa olokita-olokitaññhàne yeva pañibhà- ganimittaü upaññhàti. No ce evaü upaññhàti, ath' evaü chabbidhena nimittaü gaõhato upaññhàti. Yassa pana evaü pi na upaññhàti, tena sandhito, vivarato, ninnato, thalato, sa- mantato ti puna pi pa¤cavidhena nimittaü gahetabbaü. Tattha sandhito ti asãtisatasandhito. Uddhumàtake pana kathaü asãtisatasandhiyo vavatthapessati? Tasmà anena\<*<1>*>/ tayo dakkhiõahatthasandhã, tayo vàmahatthasandhã, tayo dakkhiõapàdasandhã, tayo vàmapàdasandhã, eko gãvasandhã, eko katisandhã ti evaü cuddasa mahàsandhivasena sandhito vavatthapetabbaü. Vivarato ti vivaraü nàma hatthantaraü pàdantaraü uda- rantaraü kaõõantaran ti evaü vivarato vavatthapetabbaü. Akkhãnam pi nimmãlitabhàvo và ummãlitabhàvo và, mukhas- sa ca pihitabhàvo và vivañabhàvo và vavatthapetabbo. Ninnato ti yaü sarãre ninnaññhànaü akkhikåpo và anto- mukhaü và galavàñako và, taü vavatthapetabbaü. Atha và: ahaü ninne ñhito sarãraü unnate ti vavatthapetabbaü. Thalato ti yaü sarãre unnataññhànaü jaõõukaü và uro và nalàñaü và, taü vavatthapetabbaü. Atha và:- ahaü thale ñhito, sarãraü ninne ti vavatthapetabbaü. Samantato ti sabbaü sarãraü samantato vavatthapetab- baü. Sakalasarãre ¤àõaü càretvà yaü ñhànaü vibhåtaü hutvà upaññhàti, tattha: uddhumàtakaü uddhumàtakan ti cittaü ñhapettabbaü. Sace evam pi na upañhàti udarapa- riyosànaü atirekaü uddhumàtakaü hoti, tattha: uddhumà- takaü uddhumàtakan ti cittaü ñhapetabbaü. Idàni: so taü nimittaü suggahitaü karotã ti àdisu ayaü vinicchayakathà: Tena yoginà tasmiü sarãre yathà-vutta- nimittaggàhavasena suññhu nimittaü gaõhitabbaü,\<*<2>*>/ satiü supatiññhitaü katvà àvajjitabbaü, evaü punappunaü\<*<3>*>/ karontena sàdhukaü upadhàretabba¤ ceva vavatthapetab- ba¤ ca. Sarãrato nàtidåre nàccàsanne padese ñhitena và nisinnena và cakkhuü ummãletvà oloketvà nimittaü gaõhi-\<*<4>*>/ \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh tasmànena. 2 Sbh gahetabbaü. 3 Sb punappuna throughout. 4 So Sh. >/ #<[page 186]># %<186 VI. Asubhakammaññhàna-niddeso>% tabbaü. Uddhumàtakapañikålaü! uddhumàtakapañikålan! ti satakkhattuü sahassakkhattum pi ummãletvà oloketabbaü, nimmãletvà àvajjitabbaü. Evaü punappunaü karontassa uggahanimittaü suggahitaü hoti. Kadà suggahitaü hoti? Yadà ummãletvà olokentassa nimmãletva àvajjentassa ca ekasadisaü hutvà àpàthaü àgacchati, tadà suggahitaü nàma hoti. So taü nimittaü evaü suggahitaü katvà supadhàritaü upadhàretvà, suva- vatthitaü vavatthapetvà, sace tatth' eva bhàvanàpariyo- sànaü pattuü na sakkoti, athà 'nena àgamanakàle vutta- nayen' eva ekakena adutiyena tad-eva kammaññhànaü manasikarontena supaññhitaü satiü katvà antogatehi in- driyehi abahigatena mànasena attano senàsanam eva gantab- baü.\<*<1>*>/ Susànà nikkhamanten' eva ca àgamanamaggo vavat- thapetabbo:- yena maggena nikkhamanto\<*<2>*>/ 'smi, ayaü maggo pàcãnadisàbhimukho và gacchati, pacchima . . . uttara . . . dakkhiõa-disàbhimukho và gacchati, vidisàbhi- mukho và gacchati, imasmiü pana ñhàne và mato gacchati, imasmiü dakkhiõato imasmi¤ c' assa ñhàne pàsàõo, imasmiü vammiko, imasmiü rukkho, imasmiü gaccho, imasmiü latà ti evaü àgamanamaggaü vavatthapetvà àgatena cankaman- tenà pi tabbhàgiyo 'va cankamo adhiññhàtabbo, asubhani- mittadisàbhimukhe bhåmippadese cankamitabban ti attho. Nisãdantena àsanam pi tabbhàgiyam eva pa¤¤apetabbaü. Sace pana tassa disàyaü sobbho và papàto và rukkho và vatã\<*<3>*>/ và kalalaü và hoti, na sakkà taü disàbhimukhe bhå- mippadese cankamituü, àsanam pi anokà sattà na sakkà pa¤¤apetuü, taü disaü anavalokentenà pi\<*<4>*>/ okàsànuråpe ñhàne cankamitabba¤ ceva nisãditabba¤ ca, cittaü pana taü disàbhimukhaü yeva kàtabbaü. Idàni samantà nimittupalakkhaõà kim atthiyà? ti àdi pa¤hànaü asammohatthà ti àdi vissajjane ayaü adhippàyo: --yassa hi avelàyaü uddhumàtakanimittaññhànaü gantvà samantà nimittupalakkhaõaü katvà nimittaggahaõaññhaü cakkhuü ummãletvà olokentass' eva taü matasarãraü uññha- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh evàgantabbaü. 2 Sbh nikkhanto. 3 Bhm vati. 4 Bhm anapa-. >/ #<[page 187]># %< Asubhanimittagàho 187>% hitvà ñhitaü viya, ajjhottharamànaü viya, anubandha- mànaü viya ca hutvà upaññhàti, so taü bãbhacchaü\<*<1>*>/ bhera- vàrammaõaü disvà vikkhittacitto ummattako viva hoti, bhayaü chambhitattaü lomahaüsaü pàpuõàti. Pàëiyaü hi vibhatta-aññhatiüsàrammaõesu a¤¤aü evaråpaü bhera- vàrammaõaü nàma natthi. Imasmiü hi kammaññhàne jhànavibbhantako nàma hoti. Kasmà ? Atibheravattà kammaññhànassa. Tasmà tena yoginà santhambhitvà satiü supaññhitaü katvà: matasarãraü uññhahitvà anubandhanakam nàma natthi. Sace hi so etassa samãpe ñhito pàsàõo và latà và àgaccheyya, sarãram pi àgaccheyya. Yathà pana so pàsàõo và latà và nàgacchati, evaü sarãram pi nàgacchati. Ayaü pana tuyhaü upaññhànàkàro sa¤¤àjo sa¤¤àsambhavo, kammaññhànaü te ajja upaññhitaü. Mà bhàyi, bhikkhå ti tàsaü vinodetvà hàsaü uppàdetvà tasmiü nimitte cittaü sa¤caràpetabbaü.\<*<2>*>/ Evaü visesaü adhigacchati. Idam etaü sandhàya vuttaü: samantà nimittupalakkhaõà asammohatthà ti. Ekàdasavidhena pana nimittaggàhaü sampàdento kammaññhàõaü upanibandhati: tassa hi cak- khåni ummãletvà olokanapaccayà uggahanimittaü uppajjati, tasmiü mànasaü càrentassa pañibhàganimittaü uppajjati; tattha mànasaü càrento appanaü pàpunàti; appanàya\<*<3>*>/ ñhatvà vipassanaü vaóóhento\<*<4>*>/ arahattaü sacchikaroti. Tena vuttaü: ekàdasavidhena nimittaggàho upanibandha- nattho ti. Gatàgatamaggapaccavekkhaõà vãthisampañipàdanatthà ti et- tha pana yà gatamaggassa ca àgatamaggassa ca paccavek- khaõà vuttà, sà kammaññhànavãthiyà sampañipàdanatthà ti attho. Sace hi imaü bhikkhuü kammaññhànaü gahetvà àgacchantaü antaràmagge keci: ajja bhante katamã ti\<*<5>*>/ divasaü và pucchanti, pa¤haü và pucchanti, pañisanthàraü và karonti, ahaü kammaññhàniko ti tuõhãbhåtena gantuü na vaññati. Divaso kathetabbo: pa¤ho vissajjetabbo. Sace na jànàmã ti\<*<6>*>/ vattabbam, dhammiko pañisanthàro kàtabbo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm vãbhacchaü. 2 Sbh sancàretabbaü. 3 Bhm appanàyaü. 4 Bhm vaóóhetvà. 5 Bhm katimãti. 6 Sbh na jànàti, na jànà. >/ #<[page 188]># %<188 VI. Asubhakammaññhàna-niddeso>% Tass' evaü karontassa uggahitaü taruõanimittaü nassati. Tasmiü nassante pi divasaü puññhena kathetabbam eva. Pa¤haü ajànantena na jànàmã ti vattabbaü. Jànantena ekaüsena kathetum pi vaññati. Pañisanthàro pi kàtabbo. âgantukaü pana bhikkhuü disvà àgantukapañisanthàro kà- tabbo va. Avasesàni pi cetiyangaõavatta-bodhiyangaõa- vatta-uposathàgàravatta-bhojanasàla-jantàghara-àcariyupaj- jhàya-àgantukagamikavattàdãni sabbàni khandhakavattàni påretabbàn' eva. Tassa tàni pårentassà pi taü taruõani- mittaü nassati, puna gantvà: nimittaü gaõhissàmã ti gantu- kàmassà pi amanussehi và vàlamigehi và adhiññhitattà susà- nam pi gantuü và\<*<1>*>/ na sakkà hoti, nimittaü và antaradhà- yati, uddhumàtakaü hi ekam eva và dve và divase ñhatvà vinãlakàdibhàvaü gacchati. Sabbakammaññhànesu etena sa- maü dullabhaü\<*<2>*>/ kammaññhànaü nàma natthi. Tasmà evaü naññhe nimitte tena bhikkhunà rattiññhàne và divàñhàne\<*<3>*>/ và nisãditvà:- ahaü iminà nàma dvàrena vihàrà nikkhamitvà asukadisàbhimukhaü maggaü pañipajjitvà, asukasmiü nà- ma ñhàne vàmaü gaõhiü,\<*<4>*>/ asukasmiü dakkhiõaü, tassa asukasmiü ñhàne pàsàõo asukasmiü vammikarukkhagaccha- latànaü a¤¤ataraü, so 'haü\<*<5>*>/ tena maggena gantvà asuka- smiü nàma ñhàne asubhaü addasaü; tattha asukadisàbhi- mukho ñhatvà eva¤ c' eva¤ ca samantà nimittàni sallakkhet- và evaü asubhanimittaü uggahetvà asukadisàya susànato nikkhamitvà evaråpena nàma maggena ida¤ c'ida¤ ca ka- ronto àgantvà, idha nisinno ti evaü yàva pallankaü àbhujit- và nisinnaññhànaü, tàva gatàgatamaggo paccavekkhitabbo. Tass' evaü paccavekkhato taü nimittaü pàkañaü hoti, purato nikkhittaü viya upaññhàti. Kammaññhànaü puri- màkàren' eva vãthiü pañipajjati. Tena vuttaü:- gatàga- tamaggapaccavekkhaõà vãthisampatipàdanatthà ti. Idàni ànisaüsadassàvã ratanasa¤¤ã hutvà cittãkàraü upañtha- petvà sampiyàyamàno tasmiü àrammaõe cittaü upanibandha- tã ti ettha uddhumàtakapañikåle mànassaü caretvà jhànaü nibbattetvà jhànapadaññhànaü vipassanaü vaóóhentena:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit. 2 Bhm dullabha-. 3 Sh divàññh-. 4 Bhm gaõhi. 5 Sb so 'mhi. >/ #<[page 189]># %< Asubhanimittagàho 189>% addhà imàya pañipadàya jaràmaraõamhà parimuccissàmãti evaü ànisaüsadassàvinà bhavitabbaü. Yathà pana dug- gato puriso mahagghaü maõiratanaü labhitvà:- dullabhaü vata me laddhan ti tasmiü ratanasa¤¤ã hutvà gàravaü janetvà vipulena pemena sampiyàyamàno taü rakkheyya, evam eva:- dullabhaü me idaü kammaññhànaü laddhaü, duggatassa mahagghamaniratanasadisaü, catudhàtukam- maññhàniko hi attano cattàro mahàbhåte parigaõhàti, ànà- pànakammaññhàniko attano nàsikavàtaü parigaõhàti, kasi- õakammaññhàniko kasiõaü katvà yathà sukhaü bhàveti, evaü itaràni\<*<1>*>/ kammaññhànàni sulabhàni. Idaü pana ekam eva dve và divase tiññhati; tato paraü vinãlakàdibhàvaü pàpuõàtã ti natthi ito dullabhataran ti tasmiü ratanasa¤¤inà hutvà cittãkàraü upaññhapetvà sampiyàyamànena taü ni- mittaü rakkhitabbaü. Rattiññhàne ca divàññhàne ca: uddhumàtakapañikålaü uddhumàtakapañikålan ti tattha punappunaü cittaü upanibandhitabbaü, punappunaü taü nimittaü àvajjitab- baü, manasikàtabbaü, takkàhataü, vitakkàhataü kàtabbaü. Tass' evaü karoto pañibhàganimittaü uppajjati. Tatridaü nimittadvayassa nànàkaraõaü, uggahanimittaü viråpaü bãbhacchaü bheravadassanaü hutvà upaññhàti. Pañibhàganimittaü pana yàva-d-atthaü bhu¤jitvà nipanno thålangapaccangapuriso viya, tassa pañibhàganimittapañilà- bhasamakàlam eva bahiddhà kàmànaü amanasikàrà vik- khambhanavasena kàmacchando pahãyati, anunayappahànen' eva c' assa lohitappahànena pubbo viya vyàpàdo pi pahãyati. Tathà àraddhaviriyatàya thãnamiddhaü, avippañisàrakara- santadhammànuyogavasena uddhaccakukkuccaü, adhigata- visesassa paccakkhatàya pañipattidesakesatthari pañipattiyaü pañipattiphale ca vicikicchà pahãyatã ti pa¤ca nãvaraõàni pahãyanti. Tasmiü yeva ca nimitte cetaso abhiniropana- lakkhaõo vitakko, nimittànumajjanakiccaü sàdhayamàno vicàro, pañiladdhavisesàdhigamapaccayà pãti, pãtimanassa passaddhisambhavato passaddhinimittaü sukhaü,\<*<2>*>/ sukhi- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb repeats itaràni. 2 Bhm passaddhi taü nimittaü sukhaü. >/ #<[page 190]># %<190 VI. Asubhakammaññhàna-niddeso>% tassa cittasamàdhisambhavato sukhanimittà ekaggatà cà ti jhànangàni pàtubhavanti. Evam assa pañhamajjhànapañi- bimbabhåtaü upacàrajjhànam pi taü khaõaü yeva nibbat- tati. Ito paraü yàva pañhamajjhànassa appanà ceva vasip- patti ca, tàva sabbaü pathavãkasiõe vuttanayen' eva vedi- tabbaü. Ito paresu pana vinãlakàdisu\<*<1>*>/ pi yaü taü uddhumàtaka- asubhanimittaü uggaõhanto eko adutiyo gacchati upaññhitàya satiyà ti àdinà nayena gamanaü àdikaü\<*<2>*>/ katvà, lakkhaõaü vuttaü, taü sabbaü vinãlaka\<*<3>*>/-asubhanimittaü uggaõhanto vipubbaka-asubhanimittaü\<*<4>*>/ uggaõhanto ti evaü tassa tassa vasena tattha tattha\<*<5>*>/ uddhumàtakapadamattaü parivattetvà vuttanayen' eva savinicchayàdhippàyaü veditabbaü. Ayaü pana viseso: vinãlake vinãlakapañikålaü! vinãlaka- pañikålan! ti manasikàro pavattetabbo. Uggahanimitta¤ c' ettha kabaraü kabaravaõõaü\<*<6>*>/ hutvà upaññhàti. Pañi- bhàganimittaü pana ussadavasena upaññhàti. Vipubbake vipubbakapañikålaü! vipubbakapañikålan! ti manasikàro pavattetabbo. Uggahanimittaü pan' ettha paggharantim iva upaññhàti. Pañibhàganimittaü niccalaü sannisinnaü hutvà upaññhàti. Vicchiddakaü yuddhamaõóale và corà- ñaviyaü\<*<7>*>/ và susàne và, yattha ràjàno core chindàpenti, ara¤¤e và pana sãhavyagghehi chinnapurisaññhàne labbhati, tasmà tathàråpaü ñhànaü gantvà, sace nànàdisàyaü pati- tam pi ekàvajjanena àpàtham àgacchati, icc' etaü kusalam. No ce àgacchati, sayaü hatthena na paràmasitabbaü, parà- masanto hi vissàsaü àpajjati; tasmà àràmikena và sama- õuddesena và a¤¤ena và kenaci ekaññhàne kàretabbaü. Alabhantena kattarayaññhiyà và daõdakena và ekangulanta- raü katvà upanàmetabbaü. Evaü upanàmetvà: vicchidda- kapañikålaü! vicchiddakapañikålan! ti manasikàro pavatte- tabbo. Tattha uggahanimittaü majjhe chinnaü\<*<8>*>/ viya upañ- thàti, pañibhàganimittaü pana paripuõõaü hutvà upaññhàti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh has here -àdãsu. 2 Bhm àdiü. 3 Sbh vinãlakaü. 4 Sbh vipubbakaü asu-. 5 Sbh omit. 6 Bhm kabarakabara-. 7 Bhm coraña-. 8 Bhm chiddaü. >/ #<[page 191]># %< Asubhanimittagàho 191>% Vikkhàyitake: vikkhàyitakapañikålaü! vikkhàyitakapañikå- lan! ti manasikàro pavattetabbo. Uggahanimittaü pan' ettha tahiü tahiü khàyitasadisam eva upaññhàti, pañibhà- ganimittaü pana\<*<1>*>/ paripuõõaü\<*<2>*>/ hutvà upaññhàti. Vikkhit- takam pi vicchiddake vuttanayen' eva angulangulantaraü kàretvà và katvà và: vikkhittakapañikålaü! vikkhittaka- pañikålan! ti manasikàro pavattetabbo. Ettha uggahani- mittaü pàkañantaraü hutvà upaññhàti, pañibhàganimittaü pana paripuõõaü\<*<2>*>/ hutvà upaññhàti. Hatavikkhittakam pi vicchiddake vuttappakàresu yeva ñhànesu labbhati, tasmà tattha gantvà vuttanayen' eva angulangulantaraü kàretvà và katvà và; hatavikkhittakapañikålaü! hatavikkhittaka- pañikålan! ti manasikàro pavattetabbo. Uggahanimittaü pan' ettha pa¤¤àyamànaü\<*<3>*>/ pahàramukhaü viya hoti. Pañibhàganimittaü paripuõõam eva hutvà upaññhàti, lohi- takaü yuddhamaõóalàdisu laddhappahàrànaü hatthapàdà- disu và chinnesu bhinnagaõóapãëakàdãnaü và mukhato pag- gharamànakàle labbhati. Tasmà taü disvà: lohitakapañi- kålaü! lohitakapañikålan! ti manasikàro pavattetabbo. Ettha uggahanimittaü và tappahatà\<*<4>*>/ viya rattapañàkà calamànàkàraü upaññhàti. Pañibhàganimittaü pana sanni- sinnaü hutvà upaññhàti. Puëuvakaü dvãhatãhaccayena kuõa- passa navahi vaõamukhehi kimiràsipaggharaõakàle hoti. Api ca taü soõa-singàla-manussa-go-mahiüsa-hatthi-\<*<5>*>/assa-ajaga- ràdãnaü sarãrappamàõam eva hutvà sàlibhattaràsi viya tiññhati. Tesu yattha katthaci: puëuvakapañikålaü! puëu- vakapañikålan! ti manasikàro pavattetabbo. Cåëapiõóapà- tika-Tissattherassa\<*<6>*>/ hi kàladãghavàpiyà anto hatthikuõape nimittaü upaññhàsi.\<*<7>*>/ Uggahanimittaü pan' ettha calamà- naü viya upaññhàti. Pañibhàganimittaü sàlibhattapiõóo viya sannisinnaü hutvà upaññhàti. Aññhikaü: so passeyya sarãraü sãvathikàyachaóóitaü aññhisankhalikaü samaüsalo- hitaü nahàrusambandhan ti\<*<8>*>/ àdinà nayena nànappakàrato \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit. 2 Bhm insert và. 3 Sbh pa¤¤àyamàna-. 4 Sbh -hañà. 5 Sb mahisahatthi. 6 Sbh Culla-. 7 Bhm -ñhàti. 8 D. ii, 296. >/ #<[page 192]># %<192 VI. Asubhakammaññhàna-niddeso>% vuttaü. Tasmà\<*<1>*>/ yattha taü nikkhittaü hoti, tattha puri- manayen' eva gantvà samantà pàsàõàdãnaü vasena sani- mittaü sàrammaõaü katvà: idaü aññhikan ti sabhàvabhà- vato upalakkhetvà vaõõàdivasena ekàdasah' àkàrehi nimit- taü uggahetabbaü. Taü pana vaõõato setan ti olokentassa na upaññhàti; odàtakasiõasambhedo hoti; tasmà: aññhikan ti pañikålava- sen' eva oloketabbaü. Lingan ti idha hatthàdãnaü nàmaü; tasmà hatthapàdasãsa-udara-\<*<2>*>/bàhukañi-åru-janghànaü va- sena lingato vavatthapetabbaü. Dãgharassa-vañña-caturassa- khuddakamahantavasena pana saõñhànato vavatthapetab- baü. Disokàsà vuttanayà eva. Tassa tassa aññhino pari- yantavasena paricchedato vavatthapetvà yad-ev' ettha pàkañaü hutvà upaññhàti, taü gahetvà appanà pàpuõitabbà. Tassa tassa aññhino ninnaññhàna-thalaññhànavasena pana ninnato ca\<*<3>*>/ thalato ca vavatthapetabbaü. Padesavasenà pi: ahaü ninne ñhito\<*<3>*>/ aññhi thale; ahaü và\<*<4>*>/ thale aññhi ninne ti pi vavatthapetabbaü. Dvinnaü pana aññhikànaü ghañi- taghañitaññhànavasena sandhito vavatthapetabbaü. Aññhi- kànaü yeva antaravasena vivaràvivarato\<*<5>*>/ vavatthapetab- baü. Sabbatth' eva pana ¤àõaü càretvà: imasmiü ñhàne idam atthã ti samantato vavatthapetabbaü. Evam pi ni- mitte anupaññhahante nalàñaññhimhi cittaü saõñhapetabbaü\<*<6>*>/. Yathà c' ettha, evam idaü\<*<7>*>/ ekàdasavidhena nimittaggaha- õaü ito purimesu pi puëuvakàdisu yujjamànavasena sallak- khetabbaü. Ida¤ ca pana kammaññhànaü sakalàya pi aññhi [ka\<*<8>*>/] sankhalikàya ekasmim pi aññhike sampajjati, tasmà tesu yattha katthaci ekàdasavidhena nimittaü uggahetva: aññhikapañikålaü! aññhikapañikålan! ti manasikàro pavatte- tabbo. Idha uggahanimittaü pi pañibhàganimittam pi eka- sadisam eva hotã ti vuttaü, taü ekasmiü aññhike yuttaü. Aññhikasankhalikàya pana uggahanimitte pa¤¤àyamàna- vivaratà,\<*<9>*>/ pañibhàganimitte paripuõõabhàvo yujjati. Ekañ- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm tattha. 2 Bhm -ura-. 3 Sbh omit. 4 Bhm omit. 5 Bhm vivarato only. 6 Sb ñhapetabbaü. 7 Bhm imaü. 8 Sh omits. 9 Bhm pa¤¤àyamàne viv-. >/ #<[page 193]># %< Asubhanimittagàho 193>% ñhike pi ca uggahanimittena bãbhacchena bhayànakena bhavitabbaü. Pañibhàganimittena pãtisomanassajanakena, upacàràvahattà. Imasmiü hi okàse yaü Aññhakathàsu vuttaü, taü dvàraü datvà va vuttaü, tathà hi. Tattha catåsu\<*<1>*>/ brahmavihàresu dasasu ca asubhesu pañibhàgani- mittam natthi. Brahmavihàresu hi sãmasambhedo yeva nimittaü, dasasu ca asubhesu nibbikappaü katvà pañikåla- bhàve yeva diññhe nimittaü nàma hotã ti vatvà pi puna anantaram eva duvidhaü idha nimittam:- uggahanimittaü, pañibhàganimittaü. Uggahanimittaü viråpaü bãbhacchaü bhayànakaü hut- và upaññhàtã ti àdi\<*<2>*>/ vuttaü. Tasmà yaü vicàretvà avocum- ha, idam ev' ettha yuttaü. Api ca Mahà-Tissattherassa dantaññhikamattàvalokanena sakal' itthisarãrassa aññhisan- ghàñabhàvena upaññhànàdãni c' ettha nidassanànã ti. Iti asubhàni subhaguõo dasasatalocanena thutakitti\<*<3>*>/, yàni avoca Dasabalo ekekajjhànahetuni\<*<4>*>/. Evaü tàni ca tesa¤ ca bhàvanànayam imaü viditvàna, tesveva ayaü bhiyyo pakiõõakakathà pi vi¤¤eyyà. Etesu hi yattha katthaci adhigatajjhàno suvikkhambhi- taràgattà vãtaràgo viya nilloluppacàro hoti. Evaü sante pi yvàyaü asubhappabhedo vutto, so sarãrasabhàvappattiva- sena ca ràgacaritabhedavasena cà ti veditabbo. Chavasarã- raü hi pañikålabhàvaü àpajjamànaü uddhumàtakasabhà- vappattaü và siyà, vinãlakàdãnaü và a¤¤atarasabhàvap- pattaü. Iti yàdisaü yàdisaü sakkà hoti laddhuü, tàdise tàdise: uddhumàtakapañikålaü! vinãlakapañikålan! ti evaü nimittaü gaõhitabbam evà ti sarãrasabhàvappattivasena da- sadhà asubhappabhedo vutto ti veditabbo. `Visesato\<*<5>*>/ c' ettha uddhumàtakaü sarãrasaõñhànavipattippa- kàsanato saõñhànaràgino sappàyaü, vinãlakaü chaviràgavi- pattippakàsanato sarãravaõõaràgino sappàyaü, vipubbakaü kàyavaõõapañibaddhassa duggandhabhàvassa pakàsanato \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm insert pi. 2 Sh omits. 3 Bhm thuti-. 4 Bhm -hetunãti. 5 Asl. 199 f. I. 13 >/ #<[page 194]># %<194 VI. Asubhakammaññhàna-niddeso>% màlàgandhàdivasena samuññhàpitasarãragandharàgino sappà- yaü, vicchiddakaü anto susirabhàvappakàsanato sarãre gha- nabhàvaràgino sappàyaü, vikkhàyitakaü maüsåpacayasam- pattivinàsappakàsanato thanàdisu sarãrappadesesu maüså- pacayaràgino sappàyaü, vikkhittakaü angapaccangànaü vik- khepappakàsanato angapaccangalãlàràgino sappàyaü, hata- vikkhittakaü sarãrasanghàtabhedavikàrappakàsanato sarãra- sanghàtasampattiràgino sappàyaü, lohitakaü lohitamakkhita- pañikålabhàvappakàsanato alankàrajanitasobharàgino\<*<1>*>/ sap- pàyaü, puëuvakaü kàyassa anekakimikulasàdhàraõabhàvap- pakàsanato kàye mamattaràgino sappàyaü, aññhikaü sarã- raññhãnaü pañikålabhàvappakàsanato dantasampattiràgino sappàyan ti evaü ràgacaritabhedavasenà pi dasadhà asu- bhappabhedo vutto ti veditabbo. `Yasmà pana dasavidhe pi etasmiü asubhe, seyyathà pi nàma aparisaõñhitajalàya sãghasotàya nadiyà arittabalen' eva nàvà tiññhati, vinà arittena na sakkà ñhapetuü, evam eva dubbalattà àrammaõassa vitakkabalen'eva cittaü ekag- gaü hutvà tiññhati, vinà vitakkena na sakkà ñhapetuü. Tasmà pañhamajjhànam ev' ettha hoti, na dutiyàdãni. `Pañikåle pi ca etasmiü àrammaõe: addhà imàya pañipa- dàya jaràmaraõamhà parimuccissàmã ti evam ànisaüsadas- sàvitàya ceva nãvaraõasantàpappahànena ca pãtisomanas- saü uppajjati:- bahuü dàni me\<*<2>*>/ vetanaü labhissàmã ti ànisaüsadassàvino, pupphachaóóakassa gåtharàsimhi viya, ussannavyàdhidukkhassa\<*<3>*>/ rogino vamanavirecanappavattiyaü viya ca. `Dasavidham pi c' etaü asubhaü\<*<4>*>/ lakkhaõato ekam eva hoti; dasavidhassà pi h'etassa asuciduggandhajegucchapañi- kålabhàvo eva lakkhaõaü. Tad etaü iminà lakkhaõena na kevalaü matasarãre, dantaññhikadassàvino pana Cetiyapab- batavàsino\<*<5>*>/ Mahà-Tissattherassa viya, hatthikkhandhaga- taü ràjànaü olokentassa Sangharakkhitattheråpaññhàkasà- maõerassa viya ca jãvamànakasarãre pi upaññhàti. Yath' eva hi matasarãraü, evaü jãvamànakam pi asubham eva, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh -sobhà. 2 Bhm omit. 3 Sb upasanta-. 4 Sb asubha-. 5 Sh -vàsi-. >/ #<[page 195]># %< Asubhalakkhaõaü 195>% asubhalakkhaõaü pan' ettha àgantukena alankàrena pañic- channattà na pa¤¤àyati.' Pakatiyà pana idaü sarãraü nàma atirekatisata-aññhikasamussayaü asãtisatasandhi-sanghañitaü nava nahàrusatanibaddhaü\<*<1>*>/ nava maüsapesisatànulittaü, allamanussacammapariyonaddhaü\<*<2>*>/ chaviyà pañicchannaü, chiddàvachiddaü medakathàlikà viya niccuggharitapaggha- ritaü, kimisanghanisevitaü, rogànaü àyatanaü, dukkha- dhammànaü vatthuparibhinnapuràõagaõóo viya navahi va- õamukhehi satatavissandanaü, yassa ubhohi akkhãhi akkhi- gåthako paggharati, kaõõabilehi kaõnagåthako, nàsapuñehi singhàõikà, mukhato àhàrapittasemharudhiràni, adho-dvàrehi uccàrapassàvà, navanavutiyà lomakåpasahassehi asuciseda- yåso paggharati, nãlamakkhikàdayo samparivàrenti, yaü dantakaññhamukhadhovana-sãsamakkhana-nahàna-nivàsana- pàrupanàdãhi\<*<3>*>/ apañijaggitvà,\<*<4>*>/ yathà-jàto va pharusavippa- kiõõakeso hutvà gàmena gàmaü vicaranto ràjà pi puppha- chaóóakacaõóàlàdisu a¤¤ataro pi samasarãrapañikålatàya\<*<5>*>/ nibbiseso hoti, evaü asuciduggandhajegucchapañikålatàya\<*<5>*>/ ra¤¤o và caõóàlassa và sarãre vemattaü nàma natthi. Dantakaññhamukhadhovanàdãhi pan' ettha dantamalàdãni pamajjitvà, nànàvatthehi hirikopãnaü pañicchàdetvà, nànà- vaõõena surabhivilepanena vilimpitvà, pupphàbharaõàdãhi alankaritvà, ahaü ti\<*<6>*>/ maman!\<*<7>*>/ ti gahetabbà kàrappattaü karonti. Tato iminà àgantukena alankàrena pañicchannattà tad assa yathàvasarasaü asubhalakkhaõaü asa¤jànantà purisà itthãsu, itthiyo ca purisesu ratiü karonti. Paramat- thato pan' ettha ra¤jitabbakayuttaññhànaü\<*<8>*>/ nàma aõumat- tam pi natthi, tathà hi kesalomanakhadantakheëasinghàõi- ka-uccàrapassàvàdisu ekakoññhàsam pi sarãrato bahi pati- taü sattà hatthena chupitum\<*<9>*>/ pi na icchanti, aññãyanti, ha- ràyanti, jigucchanti. Yaü yaü pan' ettha avasesaü hoti, taü taü evaü pañikålam pi samànaü, avijjandhakàrapari- yonaddhà attasineharàgarattà iññhaü kantaü niccam su- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -nibandhanaü. 2 Bhm omit manussa. 3 Sbh pàpuraõàdãhi. 4 Bhm appañi-. 5 Sbh pañikkulatàya. 6 Bhm omit. 7 Sbh mamà. 8 Bhm rajjitabba-. 9 Sbh phusitum. >/ #<[page 196]># %<196 VI. Asubhakammaññhàna-niddeso>% khaü attàti gaõhanti. Te evaü gaõhantà añaviyaü kiü- sukarukkhaü disvà rukkhato apatitaü apatitaü\<*<1>*>/ pupphaü: ayaü maüsapesã ti,\<*<2>*>/ viha¤¤amànena jarasingàlena\<*<3>*>/ samàna- saü àpajjanti. Tasmà:- Yathà hi\<*<4>*>/ pupphitaü disvà, singàlo\<*<5>*>/ kiüsukaü vane: maüsarukkho mayà laddho! iti gantvàna vegasà. Patitaü patitaü pupphaü, óaüsitvà atilolupo; nayidaü maüsaü aduü maüsaü yaü rukkhasmin ti gaõhati. Koññhàsaü patitaü yeva asubhan ti tathà budho, agahetvàna gaõheyya, sarãraññham pi naü tathà. Imaü hi subhato kàyaü gahetvà tattha mucchità, bàlà karontà pàpàni; dukkhà na parimuccare. Tasmà passeyya medhàvã jãvito\<*<6>*>/ và matassa và sabhàvaü påtikàyassa subhabhàvena vajjitaü. Vuttaü h' etaü:- Duggandho asucikàyo kuõapo ukkaråpamo nindito cakkhubhåtehi kàyo bàlàbhinandito. Allacammapañicchanno navadvàro mahàvaõo samantato paggharati, asuci påtigandhiyo\<*<7>*>/. Sace imassa kàyassa anto bàhirako\<*<8>*>/ siyà daõóaü nåna gahetvàna kàke soõe nivàraye\<*<9>*>/ ti. Tasmà dabbajàtikena bhikkhunà jãvamànasarãraü và hotu matasarãraü và, yattha yattha asubhàkàro pa¤¤àyati, tattha tatth' eva nimittaü gahetvà kammaññhànaü appanaü pàpetabban ti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-Magge samàdhibhà- vanàdhikàre Asubhakammaññhànaniddeso nàma chaññho paric- chedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit repetition. 2 Sbh repeat ayaü maüsapesi. 3 Sbh jarasigàlena. 4 Bhm pi. 5 Sbh sigàlaü. 6 Bhm jãvato. 7 Sh here gives as reference Khu: Sutta-Nipàta. (?) But cf. Khp. Comy. 46. 8 Sbh bàhirato. 9 Sbh ca vàraye. >/ #<[page 197]># %<197>% VII SATTAMO PARICCHEDO CHA-ANUSSATI-NIDDESO Asubhànantaraü uddiññhàsu pana dasasu anussatãsu pu- nappunaü uppajjanato sati yeva anussati. Pavattitabbañ- ñhànamhi yeva và pavattattà saddhà-pabbajitassa kula- puttassa anuråpà satã ti pi anussati. (1) Buddhaü àrabbha uppannà anussati Buddhànussati. Buddhaguõàrammaõàya satiyà etaü adhivacanaü. (2) Dham- maü àrabbha uppannà anussati\<*<1>*>/ dhammànussati. Svàkkhà- tatàdi dhammaguõàrammaõàya satiyà etaü adhivacanaü. (3) Sanghaü àrabbha uppannà anussati sanghànussati. Sup- pañipannatàdi sanghaguõàrammaõàya satiyà etaü adhiva- canaü. (4) Sãlaü àrabbha uppannà anussati sãlànussati. Akhaõóatàdi sãlaguõàrammaõàya satiyà etaü adhivacanaü. (5) Càgaü àrabbha uppannà anussati càgànussati. Mutta- càgatàdi càgaguõàrammaõàya satiyà etaü adhivacanaü. (6) Devatà àrabbha uppannà anussati devatànussati. Devatà sakkhiññhàne ñhapetvà attano saddhàdi-guõàrammaõàya sa- tiyà etaü adhivacanaü. (7) Maraõaü àrabbha uppannà anussati maranànussati. Jãvitindriyupacchedàrammaõàya satiyà etaü adhivacanaü. (8) Kesàdibhedaü råpakàyaü gatà, kàye và gatà ti kàyagatà, kàyagatà ca sà sati cà ti kàya- gatasatã ti vattabbe rassaü akatvà kàyagatàsatã ti vuttà, kesàdikàyakoññhàsanimittàrammaõàya satiyà etaü adhiva- canaü. (9) ânàpàne àrabbha uppannà sati ànàpànasati\<*<2>*>/. Assàsapassàsanimittàrammaõàya satiyà etaü adhivacanaü. (10) Upasamaü àrabbha uppannà anussati upasamànussati. Sabbadukkhåpasamàrammaõàya satiyà etaü adhivacanaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb uppannànussati throughout. 2 Bhm -pànassati throughout. >/ #<[page 198]># %<198 VII. Cha-anussati-niddeso>% I Iti imàsu dasasu anussatãsu BUDDHâNUSSATIý tàva bhà- vetukàmena aveccappasàdasamannàgatena yoginà patiråpe senàsane rahogatena patisallãnena: iti pi so Bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anut- taro purisadammasàrathi satthà devamanussànaü Buddho Bhagavà ti\<*<1>*>/ evaü Buddhassa Bhagavato guõà anussari- tabbà. Tatràyaü anussaraõanayo: so Bhagavà iti pi ara- haü, iti pi sammàsambuddho ...pe... iti pi Bhagavà ti anussarati. Iminà ca iminà ca kàraõenà ti vuttaü hoti. Tattha àrakattà, arãnaü aràna¤ ca hatattà, paccayàdãnaü arahattà, pàpakaraõe rahàbhàvà ti imehi tàva karaõehi so Bhagavà ARAHAN ti anussarati. ârakà hi so sabbakilesehi, suvidåravidåre ñhito maggena savàsanànaü kilesànaü vid- dhaüsitattà ti àrakattà arahaü:- So tato àrakà nàma yassa yenàsamangità, asamangã ca dosehi nàtho tenàrahaü mato ti. Te ca anena kilesàrayo maggena hatà ti arãnaü hatattà pi arahaü:- Yasmà ràgàdisankhàtà sabbe pi arayo hatà, pa¤¤àsatthena nàthena, tasmà pi arahaü mato ti. Ya¤ c' etaü avijjàbhavataõhàmayanàbhi pu¤¤àdi-abhisan- khàràraü jaràmaraõanemi àsavasamudayamayena akkhena vijjhitvà ti bhavarathe samàyojitaü anàdikàlappavattaü saüsàracakkaü, tassànena Bodhimaõóe viriyapàdehi sãlapa- thaviyaü patiññhàya saddhàhatthena kammakkhayakaraü\<*<2>*>/- ¤àõapharasuü gahetvà sabbe arà hatà ti arànaü hatattà pi ARAHAý. Atha và saüsàracakkan ti anamataggaü saüsà- ravaññaü vuccati; tassa ca avijjà nàbhi målattà, jaràmara- õaü nemi pariyosànattà, sesà dasadhammà arà avijjàmåla- kattà, jaràmaraõapariyantattà ca. Tattha dukkhàdisu a¤¤àõaü avijjà; kàmabhave ca avijjà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 D. i, 49, etc., etc. 2 Sh -kara¤-. >/ #<[page 199]># %< 1. Buddhànussati 199>% kàmabhave sankhàrànaü paccayo hoti; råpabhave\<*<1>*>/ [avijjà råpabhave sankhàrànaü paccayo hoti;] aråpabhave avijjà aråpabhave sankhàrànaü paccayo hoti. Kàmabhave san- khàrà kàmabhave pañisandhivi¤¤àõassa paccayà honti. Esa nayo itaresu. Kàmabhave pañisandhivi¤¤àõaü kàma- bhave nàmaråpassa paccayo hoti. Tathà råpabhave. Arå- pabhave nàmass' eva paccayo hoti. Kàmabhave nàmarå- paü kàmabhave saëàyatanassa paccayo hoti. Råpabhave nàmaråpaü råpabhave tiõõaü àyatanànaü paccayo hoti. Aråpabhave nàmaü aråpabhave ekassa àyatanassa paccayo hoti. Kàmabhave saëàyatanaü kàmabhave chabbidhassa phassassa paccayo hoti. Råpabhave tãõi àyatanàni råpa- bhave tiõõaü phassànaü [paccayà\<*<2>*>/ honti.\<*<2>*>/] Aråpabhave ekaü manàyatanaü\<*<3>*>/ aråpabhave ekassa phassassa paccayo hoti. Kàmabhave cha phassà kàmabhave channaü vedanà- naü paccayà honti. Råpabhave tayo phassà tatth' eva tissannaü, aråpabhave eko, tatth' eva ekissà vedanàya paccayo hoti. Kàmabhave cha vedanà kàmabhave chan- naü taõhàkàyànaü paccayà honti. Råpabhave tisso tatth' eva tiõõaü, aråpabhave ekà vedanà aråpabhave ekassa taõhàkàyassa paccayo hoti. Tattha tattha sà sà taõhà [tassa\<*<2>*>/ tassa\<*<2>*>/] upàdànassa. Upàdànàdayo bhavàdãnaü. Kathaü? Idh' ekacco: kàme paribhu¤jissàmã ti kàmupà- dànapaccayà kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati, duccaritapàripåriyà apàye uppajjati.\<*<4>*>/ Tatth' assa uppatti-hetubhåtaü kammaü kammabhavo, kammanibbattà khandhà uppattibhavo. Khandhànaü nibbatti jàti. Paripàko jarà. Bhedo mara- õaü. Aparo:- saggasampattiü anubhavissàmã ti tath' eva sucaritaü carati, sucaritapàripåriyà sagge uppajjati. Tatth' assa uppatti-hetubhåtaü kammaü kammabhavo ti so eva nayo. Aparo pana:- brahmalokasampattiü anubhavissà- mã ti kàmupàdànapaccayà eva mettaü bhàveti, karuõaü, muditaü, upekkhaü bhàveti, bhàvanà-pàripåriyà brahma- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh ...pe... aråpabhave. 2 Sbh omit. 3 Bhm àyatanaü. 4 Bhm upapajjati, and below, upapatti always. >/ #<[page 200]># %<200 VII. Cha-anussati-niddeso>% loke nibbattati. Tatth' assa nibbatti-hetubhåtaü kammaü kammabhavo ti so eva nayo. Aparo:- aråpabhave sam- pattiü anubhavissàmã ti tath' eva àkàsàna¤càyatanàdi- samàpattiyo bhàveti, bhàvanàpàripåriyà tattha tattha nib- battati. Tatth' assa nibbatti-hetubhåtaü kammaü kamma- bhavo, kammanibbattà khandhà uppattibhavo. Khandhà- naü nibbatti jàti. Paripàko jarà. Bhedo maraõan ti. Es' eva nayo sesupàdànamålikàsu pi yojanàsu. Evam ayaü avijjà hetu, sankhàrà hetu-samuppannà. Ubho p' ete hetusamuppannà ti paccayapariggahe pa¤¤à dhammaññhiti-¤àõaü. Atãtam pi addhànaü anàgatam pi addhànaü avijjà hetu, sankhàrà hetu-samuppannà, ubho p' ete hetusamuppannà ti paccayapariggahe pa¤¤à dhammañ- thiti-¤àõan ti etena nayena sabbapadàni vitthàretabbàni. Tattha avijjàsankhàrà eko sankhepo, vi¤¤àõa-nàmaråpa- saëàyatana-phassa-vedanà eko, taõhupàdànabhavà eko, jàti- jaràmaranaü eko. Purimasankhepo c' ettha atãto addhà, dve majjhimà paccuppanno, jàtijaràmaraõaü anàgato. Avijjàsankhàraggahaõena c' ettha taõhupàdànabhavà gahità va hontã ti ime pa¤ca dhammà atãte kammavaññaü, vi¤¤àõà- dayo pa¤ca etarahi vipàkavaññaü. Taõhupàdànabhavag- gahaõena avijjàsankhàrà gahità\<*<1>*>/ hontã ti ime pa¤ca dhammà etarahi kammavaññaü, jàtijaràmaraõà padesena vi¤¤àõàdã- naü niddiññhattà ime pa¤ca dhammà àyatiü vipàkavaññaü, te àkàrato vãsatividhà honti. Sankhàravi¤¤àõàna¤ c'ettha antarà eko sandhi, vedanà-taõhànam antarà eko, bhavajàtã- nam antarà eko ti. Iti Bhagavà etaü catusankhepaü tiyaddhaü vãsatàkàraü tisandhiü pañiccasamuppàdaü sab- bàkàrato jànàti passati a¤¤àti\<*<2>*>/ pañivijjhati. Taü ¤àõaññhena ¤àõaü, pajànanaññhena pa¤¤à. Tena vuccati:- paccayapa- riggahe pa¤¤àdhammaññhiti ¤àõan ti.\<*<3>*>/ Iminà dhammañ- ñhiti-¤àõena Bhagavà te dhamme yathàbhåtaü ¤atvà tesu nibbindanto virajjanto vimuccanto vuttappakàrassa imassa saüsàracakkassa are hani vihani viddhaüsesi. Evam pi arànaü hatattà ARAHAý:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh insert va. 2 Bhm a¤¤àsi. 3 Pñs. i, 50 f. >/ #<[page 201]># %< 1. Buddhànussati 201>% Arà samsàracakkassa hatà ¤àõàsinà yato, lokanàthena ten' esa arahan ti pavuccati. Aggadakkhiõeyyattà ca cãvaràdi-paccaye arahati påjàvise- sa¤ ca, ten' eva ca uppanne Tathàgate ye keci mahesakkhà devamanussà na te a¤¤attha påjaü karonti. Tathà hi Brahmà Sahampati Sinerumattena ratanadàmena Tathà- gataü påjesi. Yathàbala¤ ca a¤¤e devà manussà ca Bimbi- sàra-Kosalaràjàdayo. Parinibbutam pi ca Bhagavantaü uddissa channavuti koñidhanaü vissajjetvà Asokamahàràjà Sakala-Jambudãpe caturàsãti vihàrasahassàni patiññhàpesi, ko pana vàdo a¤¤esaü påjàvisesànan ? ti paccayàdãnaü arahattà pi ARAHAý:- Påjàvisesaü saha paccayehi yasmà ayaü arahati lokanàtho atthànuråpaü arahan ti loke; tasmà jino arahati nàmam etaü. Yathà ca loke ye keci paõóitamànino bàlà asilokabhayena raho pàpaü karonti, evam esa na kadàci karotã ti pàpakaraõe rahàbhàvato pi ARAHAý:- Yasmà natthi raho nàma pàpakammesu tàdino, rahàbhàvena ten' esa arahaü iti vissuto. Evaü sabbathà pi:- ârakattà hatattà ca kilesàrãna so muni, hatasaüsàracakkàro paccayàdãna càraho; na raho karoti pàpàni, arahaü tena vuccatã ti. Sammà sàma¤ ca sabbadhammànaü pana Buddhattà SAMMâSAMBUDDHO. Tathà hi esa sabbadhamme sammà- sambuddho,\<*<1>*>/ abhi¤¤eyye dhamme abhi¤¤eyyato buddho\<*<2>*>/, pari¤¤eyye dhamme pari¤¤eyyato, pahàtabbe dhamme pahà- tabbato, sacchikàtabbe dhamme sacchikàtabbato, bhàve- tabbe dhamme bhàvetabbato. Ten' eva c' àha:- Abhi¤¤eyyaü abhi¤¤àtaü, bhàvelabba¤ ca bhàvitaü, pahàtabbaü pahãnam me, tasmà Buddho 'smi Bràhmaõà ti\<*<3>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm sama¤ ca buddho. 2 Bhm omit. 3 Sn. 558; Thag. 828. >/ #<[page 202]># %<202 VII. Cha-anussati-niddeso >% Api ca cakkhuü dukkhasaccaü, tassa målakàraõabhàvena [taü\<*<1>*>/] samuññhàpikà purimataõhàsamudayasaccaü, ubhin- naü appavatti nirodhasaccaü, nirodhapajànanà pañipadà maggasaccan ti evaü ekekapaduddhàrenà pi sabbadhamme sammà sàma¤ ca buddho. Esa nayo sota-ghàna-jivhà- kàya-manesu. Eten' eva nayena råpàdãni cha àyatanàni, cakkhuvi¤¤à- õàdayo cha vi¤¤àõakàyà, cakkhusamphassàdayo cha phassà, cakkhusamphassajàdayo cha vedanà, råpasa¤¤àdayo cha sa¤¤à, råpasa¤cetanàdayo cha cetanà, råpataõhàdayo cha taõhàkàyà, råpavitakkàdayo cha vitakkà, råpavicàràdayo cha vicàrà, råpakkhandhàdayo pa¤cakkhandhà, dasa kasi- õàni, dasa anussatiyo, uddhumàtakasa¤¤àdivasena dasa sa¤¤à, kesàdayo dvattiüsàkàrà, dvàdasàyatanàni, aññhàrasa dhàtuyo, kàmabhavàdayo nava bhavà, pañhamàdãni cattàri jhànàni, mettàbhàvanàdayo catasso appama¤¤à, catasso aråpasamàpattiyo, pañilomato jaràmaraõàdãni, anulomato avijjàdãni pañiccasamuppàdangàni ca yojetabbàni. Tatrà- yaü ekapadayojanà:- jaràmaraõaü dukkhasaccaü, jàti sa- mudayasaccaü, ubhinnam pi nissaraõaü nirodhasaccaü, nirodhapajànanà pañipadà maggasaccan ti evam ekekapa- duddhàrena sabbadhamme sammà sàma¤ ca buddho anu- buddho pañibuddho. Tena vuttaü: sammà sàma¤ ca sab- badhammànaü pana buddhattà SAMMASAMBUDDHO ti. Vijjàhi pana caraõena ca sampannattà VIJJâCARAöASAM- PANNO. Tattha vijjà ti tisso pi vijja, aññha pi vijjà. Tisso vijjà Bhayabheravasutte vuttanayen' eva veditabbà,\<*<2>*>/ aññha Ambaññhasutte.\<*<3>*>/ Tatra hi vipassanà-¤àõena manomayid- dhiyà ca saha cha abhi¤¤à pariggahetvà aññha vijjà vuttà. Caraõan ti sãlasaüvaro, indriyesu guttadvàratà, bhojane matta¤¤utà, jàgariyànuyogo, satta saddhammà cattàri råpàva- carajjhànànã ti ime paõõarasa\<*<4>*>/ dhammà veditabbà. Ime yeva hi paõõarasa dhammà yasmà etehi carati ariyasàvako gac- chati amataü disaü, tasmà caraõan ti vuttà. Yath' àha:- idha Mahànàma ariyasàvako sãlavà hotã ti sabbaü Majjhima- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 M. i, 22 f. 3 D. i, 100. 4 Bhm pannarasa. >/ #<[page 203]># %< 1. Buddhànussati 203>% paõõàsake\<*<1>*>/ vuttanayen' eva veditabbaü. Bhagavà imàhi vijjàhi iminà ca caraõena samannàgato; tena vuccati VIJJâ- CARAöASAMPANNO ti. Tattha vijjàsampadà Bhagavato sabba¤¤utaü påretvà ñhità; caraõasampadà mahàkàruõikataü. So sabba¤¤utàya sabbasattànaü atthànatthaü ¤atvà mahàkaruõikatàya anat- thaü parivajjetvà atthe niyojeti. Yathà taü vijjàcaraõa- sampanno, ten' assa sàvakà suppañipannà honti, no dup- pañipannà, vijjàcaraõavippannànaü sàvakà attantapàdayo\<*<2>*>/ viya. Sobhaõagamanattà sundaraü ñhànaü gatattà sammàga- tattà sammà ca gadattà SUGATO. Gamanam pi hi gatan ti vuccati, ta¤ ca Bhagavato sobhaõaü parisuddham-anavaj- jaü. Kiü pana tan ? ti. Ariyamaggo. Tena h' esa ga- manena khemaü disaü asajjamàno gato ti sobhaõagama- nattà sugato. Sundhara¤ c' esa ñhànaü gato amataü nib- bànan ti sundaraü ñhànaü gatattà pi sugato. Sammà ca gato tena tena maggena pahãne kilese puna apaccàgacchanto. Vuttaü h' etaü: sotàpattimaggena ye kilesà pahãnà, te kilese na pun' eti na pacceti na paccàgacchatã ti sugato ...pe... arahattamaggena ye kilesà pahãnà, te kilese na pun' eti na pacceti na paccàgacchatã ti\<*<3>*>/ sugato ti. Sammà và gato Dãpankarapàdamålato pabhuti\<*<4>*>/ yàva Bo- dhimaõóà tàva samatiüsapàramãpårikàya sammàpañipattiyà sabbalokassa hitasukham eva karonto sassataü ucchedaü kàmasukhaü attakilamathan ti ime ca ante anupagacchanto gato ti sammàgatattà pi sugato. Sammà c' esa gadati yut- taññhàne yuttam eva vàcaü bhàsatã ti sammàpadattà pi sugato. Tatridaü Sàdhakasuttaü\<*<5>*>/:- yaü Tathàgato vàcaü jànàti abhåtaü atacchaü anatthasaühitaü, sà ca paresaü appiyà amanàpà, na taü tathàgato\<*<6>*>/ vàcaü bhàsati. Yam pi Tathàgato vàcaü jànàti bhåtaü tacchaü anatthasaühitaü, sà ca paresaü appiyà amanàpà, tam pi Tathàgato vàcaü na \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 355. 2 M. i, 341; A. ii, 205. 3 Sb:- Mahà-atthakathà. 4 Sbh -ppabhutiyà. 5 Sbh sàdhakaü suttaü; Sh refers wrongly ( ) to S. Nik. 6 Bhm na Tathàgato taü vàcaü. >/ #<[page 204]># %<204 VII. Cha-anussati-niddeso>% bhàsati. Ya¤ ca kho Tathàgato vàcaü jànàti bhåtaü tacchaü atthasaühitaü, sà ca paresaü appiyà amanàpà, tatra kàla¤¤å Tathàgato hoti; tassà vàcàyà veyyàkaraõàya. Yaü Tathàgato vàcaü jànàti abhåtaü atacchaü anatthasaühitaü, sà ca pare- saü piyà manàpà, na taü Tathàgato\<*<1>*>/ vàcaü bhàsati. Yam pi Tathàgaño vàcaü jànàti bhåtaü tacchaü anatthasaühitaü, sà ca paresaü piyà manàpà, tam pi Tathàgato vàcaü na bhà- sati. Ya¤ ca kho Tathàgato vàcaü jànàti bhåtaü tacchaü atthasaühitaü, sà ca paresaü piyà manàpà tatra kàla¤¤å Tathàgato hoti; tassà vàcàyà veyyàkaraõàyà ti.\<*<2>*>/ Evaü sammà gadattà pi SUGATO ti veditabbo. Sabbathà pi viditalokattà pana LOKAVIDU. So hi Bhagavà sabhàvato samudayato nirodhato nirodhåpàyato ti sabba- thà lokaü avedi, a¤¤àsi, pañivijjhi. Yath' àha:- yattha kho, àvuso, na jàyati na jãyati\<*<3>*>/ na mãyati na cavati na uppajjati, nàhaü taü gamanena lokass' antaü ¤àteyyaü ditñheyyaü patteyyan ti vadàmi. Na càham, àvuso, appatvà ca lokass' antaü dukkhass' antakiriyaü vadàmi. Api càham, àvuso, imasmiü yeva vyàmamatte kaëebare sasa¤¤imhi samanake loka¤ ca pa¤¤apemi, lokasamudaya¤ ca lokanirodha¤ ca lo- kanirodhagàmini¤ ca pañipadaü. Gamanena na pattabbo lokass' anto kudàcanaü, na ca appatvà lokantaü dukkhà atthi pamocanaü. Tasmà have lokavidå sumedho lokantagå vusita-\<*<4>*>/brahmacariyo; lokassa antaü samitàvi ¤atvà nàsiüsati lokam imaü para¤ cà ti\<*<5>*>/. Api ca tayo lokà:- sankhàraloko, sattaloko, okàsaloko ti. Tattha eko loko: sabbe sattà àhàraññhitikà ti\<*<6>*>/ àgataññhàne \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm na Tathàgato taü. 2 D. iii, 134: Pàsàdika-suttanta; M. i, 395: here the Sutta is, in Trenckner's authorities (P. T. S. ed.) entitled, not Sàdhaka- sutta, but Abhayaràjakumàra-sutta. 3 Bm jãrati. 4 Bhm våsita-. 5 S. i, 61; A. ii, 48. 6 Khp. IV; A. v. 50, 55. >/ #<[page 205]># %< 1. Buddhànussati 205>% sankhàraloko veditabbo. Sassato loko ti và asassato loko ti và\<*<1>*>/ ti àgataññhàne sattaloko. Yàvatà candimasuriyà pariharanti disà 'bhanti virocamànà, tàva sahassadhà loko: ettha te vattatã vaso\<*<2>*>/ ti àgataññhàne okàsaloko, tam pi Bhagavà sabbathà avedi. Tathà hi 'ssa:- eko loko: sabbe sattà ahàraññhitikà. Dve lokà: nàma¤ ca råpa¤ ca. Tayo lokà: tisso vedanà. Cattàro lokà: cattàro àhàrà. Pa¤ca lokà: pa¤cupàdànakkhandhà. Cha lokà: cha ajjhattikàni àyatanàni. Satta lokà: satta vi¤¤àõaññhitiyo. Aññha lokà: aññha lokadhammà. Nava lokà: nava sattàvàsà. Dasa lokà: dasàyatanàni. Dvàdasa lokà: dvàdas' àyatanàni. Aññhàrasa lokà: aññhàrasa dhàtuyo ti\<*<3>*>/ ayaü sankhàraloko pi sabbathà vidito. Yasmà pan' esa sabbesam pi sattànaü àsayaü jànàti, anusayaü jànàti, caritaü jànàti, adhimuttiü. jànàti, appara- jakkhe mahàrajakkhe, tikkhindriye mudindriye, svàkàre dvà- kàre, suvi¤¤àpaye duvi¤¤àpaye, bhabbe abhabbe satte pa- jànàti, tasmà 'ssa sattaloko pi sabbathà vidito. Yathà ca sattaloko, evaü okàsaloko pi. Tathà h' esa ekaü cakkavàëaü àyàmato ca vitthàrato ca yojanànaü dvàdasa satasahassàni catutiüsa satàni ca pa¤¤àsa¤ ca yojanàni. Parikkhepato [pana\<*<4>*>/]:- Sabbaü satasahassàni chattiüsa parimaõóalaü, dasa¤ ceva sahassàni aóóhuóóhàni\<*<5>*>/ satàni ca. Tattha:- Duve satasahassàni cattàri nahutàni ca: ettakaü bahalattena sankhàtà 'yaü vasundharà. Tassà yeva sandhàrakaü. Cattàri satasahassàni aññh' eva nahutàni ca: ettakaü bahalattena jalaü vàte patiññhitaü. Tassà pi sandhàrako. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 427, etc., etc. 2 M. i, 328; A. i, 227; cf. v, 59. Cf. Jàt. i, 132. 3 Pñs. i, 122. 4 Sbh omit. 5 Bhm -uóóàni. >/ #<[page 206]># %<206 VII. Cha-anussati-niddeso>% Nava satasahassàni matthato\<*<1>*>/ na samuggato saññhi¤ ceva sahassàni esà lokassa saõñhiti\<*<2>*>/. Evaü saõñhite c' ettha yojanànaü. Caturàsãti sahassàni ajjhogàëho mahaõõave, accuggato tàvad-eva Sineru pabbatuttamo. Tato upaóóhupaóóhena pamàõena yathàkkamaü, ajjhogàëhoggatà\<*<3>*>/ dibbà nànàratanavicittà. Yugandharo\<*<4>*>/ Isadharo\<*<5>*>/ Karavãko\<*<5>*>/ Sudassano\<*<5>*>/, Nemindharo\<*<6>*>/ Vinatako,\<*<6>*>/ Assakaõõo\<*<6>*>/ giri brahà:- Ete satta mahà setà Sinerussa samantato, Mahàràjànam àvàsà devayakkhanisevità. Yojanànaü satàn' ucco Himavà pa¤ca pabbato: yojanànaü sahassàni tãõi àyàmavitthato\<*<7>*>/, caturàsãti sahassehi kåñehi pañimaõóito. Tipa¤cayojanakkhandha-parikkhepà nagavhayà pa¤¤àsa yojanakkhandha-sàkhàyàmà samantato. Satayo janavitthiõõà tàvad-eva ca uggatà, jambu yass' ànubhàvena Jambudãpo pakàsito. Ya¤ c' etaü jambuyà pamàõaü, etad eva Asurànaü citra- pàñaliyà, Garuëànaü simbalirukkhassa, Aparagoyàne Ka- dambassa. Uttarakuråsu kapparukkhassa, Pubbavidehe sirã- sassa, Tàvatiüse\<*<8>*>/ pàricchattakassà ti. Ten' àhu Poràõà:- Pàñalã, simbali, jambu, devànaü pàricchattako, kadambo, kapparukkho ca sirãsena bhavati sattamaü. Dve asãtisahassàni ajjhogàëho mahaõõave, accuggato tàvad-eva cakkavàëasiluccayo, parikkhipitvà taü sabbaü lokadhàtum ayaü ñhito. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm màluto. 2 Sh -ñhitãti. 3 Sb gàlhuggatà. 4 Jàt. iv, 213, 265; Mil. 6. 5 Abhpd. 26. 6 Ibid. 27. 7 Sb àyati-; Sh àyama.- 8 Sbh -tiüsesu. >/ #<[page 207]># %< 1. Buddhànussati 207>% Tattha candamaõóalaü ekånapa¤¤àsayojanaü, suriya- maõóalaü\<*<1>*>/ pa¤¤àsayojanaü, Tàvatiüsabhavanaü dasa sa- hassayojanaü, tathà Asurabhavanaü, Avãci, Mahànirayo, Jambudãpo ca, Aparagoyànaü sattasahassayojanaü, tathà Pubbavidehaü, Uttarakuru aññha sahassayojanaü. Ekam eko c' ettha mahàdãpo pa¤casata pa¤casata parittadãpapari- vàro, taü sabbam pi ekaü cakkavàëaü, ekà lokadhàtu. Tad-antaresu lokantariyanirayà. Evaü anantàni cakkavà- ëàni, anantà lokadhàtuyo Bhagavà anantena Buddha¤àõena avedi, a¤¤àsi, pañivijjhi, evam assa okàsaloko pi sabbathà vidito; evam pi sabbathà viditalokattà LOKAVIDæ. Attanà pana guõehi visiññhatarassa kassaci abhàvato natthi etassa uttaro ti ANUTTARO. Tathà h' esa sãlaguõenà pi sabbaü lokaü abhibhavati, samàdhi-pa¤¤à-vimutti-vimutti- ¤àõadassanaguõenà pi, sãlaguõenà pi asamo asamasamo appa- ñimo appañibhàgo appañipuggalo ...pe... vimutti-¤àõa- dassanaguõenà pi. Yath' àha:- na kho panàhaü samanupas- sàmi sadevake loke samàrake ...pe... sadevamanussàya pajàya attanà sãlasampannataran ti\<*<2>*>/ vitthàro:- evaü Aggap- pasàdasuttàdãni, na me àcariyo atthã ti\<*<3>*>/ àdi [kà\<*<4>*>/] gàthàyo ca vitthàretabbà. Purisadamme sàretã ti PURISADAMMASâRATHI. Dameti, vine- tã ti vuttaü hoti. Tattha purisadammà ti adantà dametuü yuttà tiracchànapurisà pi manussa-[purisà pi]\<*<5>*>/ amanussa- purisà pi. Tathà hi Bhagavatà tiracchànapurisà pi Apalàlo nàgaràjà,\<*<6>*>/ Cåëodaro,\<*<7>*>/ Mahodaro,\<*<7>*>/ Aggisikho,\<*<7>*>/ Dhåmasikho,\<*<7>*>/ âravàëo nàgaràjà,\<*<8>*>/ Dhanapàlako hatthã ti\<*<9>*>/ evam àdayo da- mità nibbisàkatà saraõesu ca sãlesu ca patiññhàpità, manus- sa-purisà pi Saccaka-Nigaõñhaputta\<*<10>*>/-Ambaññha-màõava\<*<11>*>/ \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm såriya-. 2 S. i, 139. The Sutta (VI, 1, 2) is called `Gàravo,' not `Aggappasàda.' 3 M. i, 171; Vin. i, 8. 4 Sbh omit. 5 Bhm insert-purisà pi. 6 Divyà. 348, 385; Mhv. 30, 84. 7 References untraced. 8 Mhb. v, 113. 9 Vin. ii, 194 f.; cf. Jàt. i, 66; Mil. 207, 349, 410. 10 M. i, 227 f. 11 D. i, 87 f. >/ #<[page 208]># %<208 VII. Cha-anussati-niddeso>% Pokkharasàti-\<*<1>*>/Soõadanda-\<*<2>*>/Kåñadantàdayo\<*<3>*>/; amanussapurisà pi âëavaka-Såciloma-Kharalomayakkha-\<*<4>*>/Sakkadevaràjàdayo\<*<5>*>/ damità vinãtà vicitrehi vinayåpàyehi.\<*<6>*>/ Ahaü kho, Kesi,\<*<7>*>/ purisadamme saõhena pi vinemi, pharusena pi vinemi, saõha- pharusena pi vinemã ti ida¤ c' ettha suttaü\<*<7>*>/ vitthàretabbaü. Api ca Bhagavà visuddhasãlàdãni\<*<8>*>/ pañhamajjhànàdãni sotà- pannàdãna¤ ca uttarimaggapañipadaü àcikkhanto dante pi dameti yeva. Athavà anuttaro purisadammasàrathã ti ekam ev' idaü atthapadaü. Bhagavà hi tathà - purisadamme sàreti. Yathà ekapallanken' eva nisinnà aññha disà asajja- mànà dhàvanti, tasmà ANUTTARO PURISADAMMASARATHä ti vuccati. Hatthidamakena, bhikkhave, hatthidammo sàrito ekaü yeva disaü dhàvatã ti\<*<9>*>/ ida¤ c' ettha suttaü vitthàretabbaü. Diññhadhammikasamparàyikaparamatthehi yathàrahaü anusàsatãte SATTHâ. Api ca satthà viyà\<*<10>*>/ ti satthà, Bhagavà satthavàho.\<*<11>*>/ Yathà satthavàho satthe kantàraü tàreti, corakantàraü tàreti, vàëakantàraü tàreti, dubbhikkhakantà- raü tàreti, nirudakakantàraü tàreti, uttàreti, nittàreti, patà- reti khemantabhåmiü sampàpeti, evam eva Bhagavà satthà satthavàho satthe\<*<12>*>/ kantàraü tàreti, jàtikantàraü tàretã ti àdinà niddesanayena p' ettha attho veditabbo. Devamanussànan ti devàna¤ ca manussàna¤ ca, ukkaññha- paricchedavasena bhabbapuggalaparicchedavasena c' etaü vuttaü. Bhagavà pana tiracchànagatànam pi anusàsanippa- dànena satthà yeva; te pi hi Bhagavato dhammasavanena upanissaya-sampattiü patvà, tàya eva upanissaya-sampattiyà dutiye và tatiye và attabhàve maggaphalabhàgino honti. Maõóåka-devaputtàdayo\<*<13>*>/ c' ettha nidassanaü. Bhagavati kira Gaggaràya pokkharaõiyà tãre Campànagaravàsãnaü dhammaü desiyamàne, eko maõóuko Bhagavato sare nimit- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Ibid. 109 f.; Sn. III, 9. 2 D. i, 111 f; Bhm -óanta. 3 Ibid. 127 f. 4 S. i, 213, 207; Sn. I, 10, II, 5. 5 D. ii, 263 f. 6 Sbh vinayanåpàyehi. 7 Bhm keci (unfamiliar with the text quoted ?). A. ii, 112. 8 Sbh -àdãnaü. 9 M. iii, 222. 10 Sbh omit. 11 Bhm satthàvaho. 12 Bhm satte. 13 V. V. 49; V. V. A. 209. >/ #<[page 209]># %< 1. Buddhànussati 209>% taü aggahesi, taü eko vacchapàlako daõóaü olubbha tiñ- ñhanto sãse sannirumbhitvà aññhàsi. So tàva-d-eva kàlaü katvà Tàvatiüsabhavane dvàdasa yojanike kanakavimàne nibbatti suttappabuddho viya, tattha accharàsanghapa- rivutaü attànaü disvà: are! aham pi nàma idha nibbatto. Kiü nu kho kammaü akàsin ti àvajjento, na a¤¤aü ki¤ci addasa\<*<1>*>/ a¤¤atra Bhagavato sare nimittaggàhà. So tàva-d- eva saha vimànena àgantvà Bhagavato pàde vandi. Bha- gavà jànanto va pucchi:- Ko me vandati pàdàni, iddhiyà yasasà jalaü abhikkantena vaõõena sabbà obhàsayaü disà ti ? Maõóåko 'haü pure àsiü udake vàrigocaro. tava dhammaü suõantassa avadhã\<*<2>*>/ vacchapàlako ti. Bhagavà tassa dhammaü desesi; caturàsãtiyà pàõasahassà- naü dhammàbhisamayo ahosi; devaputto pi sotàpattiphale patiññhàya sitaü katvà pakkamã ti. Yaü pana ki¤ci atthi ¤eyyaü\<*<3>*>/ nàma, sabbass' eva\<*<4>*>/ Bud- dhattà vimokkhantika¤àõavasena BUDDHO. Yasmà và cat- tàri saccàni attanà pi bujjhi, a¤¤e pi satte bodhesi,\<*<5>*>/ tasmà evam àdãhi pi kàraõehi BUDDHO. Imassa ca pan' atthassa vi¤¤àpanatthaü\<*<6>*>/ bujjhità saccànã ti BUDDHO. Bodhetà pa- jàyà ti BUDDHO ti evaü pavatto sabbo pi Niddesanayo\<*<7>*>/ Pañi- sambhidànayo\<*<8>*>/ và vitthàretabbo. BHAGAVâ ti idaü pan' assa guõavisiññha [sabba\<*<9>*>/] sattutta- magarugàravàdhivacanaü. Ten' àhu Poràõà:- Bhagavà ti vacanaü seññhaü, Bhagavà ti vacanuttamaü\<*<10>*>/, garugàravayutto so Bhagavà tena vuccatã ti. Catubbidhaü và nàmaü:- àvatthikaü, lingikaü, nemitti- kaü, adhiccasamuppannan ti. Adhiccasamuppannaü nàma lokiyavohàrena yad-icchakan ti vuttaü hoti. Tattha vac- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm adassa. 2 Bh Pòú. ed. V.V.: avadhi. 3 Bhm neyyaü. 4 Sbh sabbassa. 5 Bhm bodheti. 6 Bm vibhàvanatthaü. 7 Nidd. 457. 8 Cf. Pñs. i, 174. 9 Sbh omit. 10 Bhm vacanaü uttamaü. I. 14 >/ #<[page 210]># %<210 VII. Cha-anussati-niddeso>% cho, dammo, balivaddo ti evam àdi àvatthikaü. Daõóã, chattã, sikhã, parã ti: evam-àdi lingikaü. Tevijjo, chaëa- bhi¤¤o ti evam àdi nemittikaü. Sirivaóóhako, dhanavaó- óhako ti evam-àdi vacanatthaü anapekkhitvà pavattaü adhiccasamuppannaü. Idaü pana Bhagavà ti nàmaü ne- mittikaü. Na Mahà-Màyàya, na Suddhodana-mahàràjena, na asãtiyà ¤àtisahassehi kataü, na Sakka-Santusitàdãhi de- na asãtiyà ¤àtisahassehi karaü, na Sakka-Santusitàdãhi de- vatàvisesehi. Vuttam pi c' etaü\<*<1>*>/ Dhammasenàpatinà: Bhagavà ti n'etaü nàmaü màtarà kataü ...pe... vimok- khantikam etaü Buddhànaü Bhagavantànaü Bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yad-idaü Bhagavà ti.\<*<2>*>/ Yaü guõe nemittika¤ c'etaü nàmaü, tesaü guõànaü pakàsanatthaü imaü gàthaü vadanti:- Bhagã bhajã bhàgi vibhattavà iti akàsi bhaggan ti garå ti Bhàgyavà. bahåhi ¤àyehi subhàvitattano bhavantago so Bhagavà ti vuccatã ti. Niddese vuttanayen' eva c' ettha tesaü tesaü padànaü attho daññhabbo\<*<3>*>/. Ayaü pana aparo nayo:- Bhàgyavà Bhaggavà yutto, bhavehi ca vibhattavà bhattavà vantagamano bhavesu Bhagavà tato ti. Tattha vaõõàgamo vaõõavipariyayo ti àdikaü\<*<4>*>/ niruttilak- khaõaü gahetvà, saddanayena và pi sodaràdi pakkhepalak khaõaü gahetvà, yasmà lokiya-lokuttarasukhàbhinibbatta- kaü dàna-sãlàdipàrappattaü bhàgyamassa atthi, tasmà Bhàgyavà ti vattabbe BHAGAVâ ti vuccatã ti ¤àtabbaü. Ya- smà pana lobha-dosa-moha-viparãtamanasikàra-ahirikànot- tappa-kodhåpanàha-makkha-paëàsa-issà-macchariya-màyà sàtheyyà-thambha-sàrambhamànàtimàna-mada\<*<5>*>/ pamàda-taõ- hà-avijjà, tividhàkusalamåladuccarita-sankilesa-mala-visa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb vutta¤ c' etaü. 2 Pñs. i, 174; Nid. 143, 458. 3 Nid. 142. 4 Bhm ànikaü. 5 Sbh -madapp-. >/ #<[page 211]># %< 1. Buddhànussati 211>% masa¤¤à-vitakkapapa¤ca-, catubbidhavipariyesa-àsava-gan- tha-ogha-yoga-agati-taõhupàdàna-,\<*<1>*>/ pa¤ca cetokhila-viniban- dha-nãvaraõàbhinandana-, cha vivàdamålataõhàkàya-, sat- tànusaya-, aññha micchatta-, nava taõhàmålaka-, dasàkusala- kammapatha-dvàsaññhi diññhigata-, aññhasata taõhàvicaritap- pabheda-, sabbadaratha-pariëàha-kilesa-, satasahassàni san- khepato và pa¤ca kilesakhandha-abhisankhàra-devaputta- maccu-màre abha¤ji; tasmà bhaggattà etesaü parissayànaü Bhaggavà ti vattabbe, BHAGAVâ ti vuccati. âha c' ettha:- Bhaggaràgo, bhaggadoso, bhaggamoho anàsavo, bhaggà 'ssa pàpakà dhammà: Bhagavà tena vuccatã ti. Bhàgyavatàya c' assa satapu¤¤alakkhaõa-dharassa råpakà- yasampattidãpità hoti, bhaggadosatàya dhammakàyasam- patti. Tathà lokiyaparikkhakànaü\<*<2>*>/ bahumatabhàvo, ga- haññhapabbajitehi abhigamanãyatà, abhigatàna¤ ca tesaü kàyacittadukkhàpanaya-\<*<3>*>/pañibalabhàvo, àmisadàna-dhamma- dànehi upakàrità, lokiya-lokuttarasukhehi ca saüyojanasam- atthatà dãpità hoti. Yasmà ca loke issariyadhamma-yasa- siri-kàmapayattesu\<*<4>*>/ chasu dhammesu bhagasaddo pavattati,\<*<5>*>/ parama¤ c'assa sakacitte issariyaü, aõimà\<*<6>*>/ langhimàdikaü\<*<7>*>/ và lokiyasammataü sabbakàraparipåraü atthi, tathà lo- kuttaro dhammo, lokattayavyàpito\<*<8>*>/ yathàbhucca-\<*<9>*>/guõàdhi- gato ativiya parisuddho yaso, råpakàyadassanavyàvañaja- nanayanappasàdajananasamatthà sabbàkàraparipårà sab- bangapaccangasirã, yaü yaü etena icchitaü patthitaü attahitaü parahitaü và, tassa tassa tath' eva abhinipphan- nattà icchita-niphattisa¤¤ito\<*<10>*>/ kàmo, sabbalokagarubhàvap- pattihetubhåto sammàvàyàmasankhàto payatto ca atthi, tasmà imehi bhagehi yuttattà pi bhagà assa santã ti iminà atthena BHAGAVâ ti vuccati. Yasmà pana kusalàdãhi bhe- dehi sabbadhamme khandhàyatanadhàtu-sacca-indriya-pañic- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh taõhupàdupàdàna-. 2 Bhm -sarikkha-. 3 Sbh -àpanayane. 4 Sh kàmapp-. 5 Sbh vattati. 6 So all editions. 7 Sbh lagh-. 8 Bhm -vyàpako. 9 Sbh -bhåta-. 10 Bhm icchitatthanibbatti-. >/ #<[page 212]># %<212 VII. Cha-anussati-niddeso>% casamuppàdàdãhi và kusalàdi dhamme pãëanasankhatasantà- pavipariõàmaññhena và dukkhaü ariyasaccaü, àyåhananidà- nasaüyogapalibodhaññhena samudayaü, nissaraõavivekàsan- khata-amataññhena nirodhaü, niyyànikahetudassanàdhipa- teyyaññhena maggaü vibhattavà vibhajitvà vivaritvà desita- và ti vuttaü\<*<1>*>/ hoti, tasmà vibhattavà ti vattabbe BHAGAVâ ti vuccati. Yasmà ca esa dibbabrahma-ariyavihàre kàyacitta- upadhiviveke su¤¤atàppaõihitànimittavimokkhe a¤¤e ca lokiya-lokuttare uttarimanussadhamme bhajisevibahulaü akàsi, tasmà bhattavà ti vattabbe BHAGAVâ ti vuccati. Ya- smà pana tãsu bhavesu taõhàsankhàtaü gamanaü anena vantaü, tasmà, bhavesu vantagamano ti vattabbe, bhava- saddato bha-kàraü gamanasaddato, ga-kàraü vantasaddato, va-kàra¤ ca dãghaü katvà àdàya BHAGAVâ ti vuccati. Ya- thà loke me-hanassa kha-ssa mà-là ti vattabbe mekhalà ti. Tass' evaü iminà ca iminà ca kàraõena: so Bhagavà ara- haü ...pe... iminà ca iminà ca kàraõena Bhagavà ti Bud- dhaguõe anussarato neva tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev' assa tasmiü samaye cittaü hoti Tathàgataü àrabbha. Icc' assa evaü ràgàdi-\<*<2>*>/pariyuññhà- nàbhàvena nikkhambhitanãvaraõassa kammaññhànàbhimu- khatàya ujugatacittassa Buddhaguõapoõà vitakkavicàrà pavattanti; Buddhaguõe anuvitakkayato anuvicàrayato pãti uppajjati; pãtimanassa pãtipadaññhànàya passaddhiyà kàyacittadarathà pañippassambhanti; passaddhidarathassa kàyikam pi cetasikam pi sukhaü uppajjati; sukhino Buddha- guõàrammaõaü hutvà cittaü samàdhiyatã ti anukkamena ekakkhaõe jhànangàni uppajjanti; Buddhaguõànaü pana gambhãratàya nànappakàraguõànussaraõàdhimuttatàya và appanaü appatvà, upacàrappattam eva jhànaü hoti. Tad etaü Buddhaguõànussaraõavasena uppannattà Bud- dhànussat' icceva sankhaü gacchati. Ima¤ ca pana Bud- dhànussatiü anuyutto bhikkhu satthari sagàravo hoti, sappa- tisso, saddhàvepullaü sativepullaü pa¤¤àvepullaü pu¤¤ave- pulla¤ ca adhigacchati, pãtipàmojjabahulo hoti, bhayabhe- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm desitavàsi-. 2 Sbh ràgàdisu. >/ #<[page 213]># %< Dhammànussati 213>% ravasaho dukkhàdhivàsanasamattho, satthàrà saüvàsasa¤- ¤aü pañilabhati, Buddhaguõànussatiyà ajjhàvuttha¤ c' assa sarãram pi cetiyagharam iva påjàrahaü hoti, Buddhabhå- miyaü cittaü namati, vãtikkamitabbavatthusamàyoge c' assa sammukhà satthàraü passato viya hirottappaü paccu- paññhàti, uttariü appañivijjhanto pana sugatiparàyano hoti. Tasmà have appamàdaü kayiràtha sumedhaso, evaü mahànubhàvàya Buddhànussatiyà sadà ti. Idaü tàva Buddhànussatiyaü vitthàrakathà-mukhaü. II Dhammànussatiü bhàvetukàmenà pi rahogatena pañisallã- nena: svàkkhàto Bhagavatà dhammo sandiññhiko akàliko ehi- passiko opanayiko\<*<1>*>/ paccattaü veditabbo vi¤¤åhã ti\<*<2>*>/ evaü pariyattidhammassa ceva navavidhassa ca lokuttaradham- massa guõà anussaritabbà. Svàkkhàto ti imasmiü hi pade pariyattidhammo pi sangahaü gacchati, itaresu lokuttaradhammo va. Tattha pariyatti- dhammo tàva:- svàkkhàto àdi-majjha-pariyosànakalyàõattà sàtthasavya¤janakevalaparipuõõaparisuddhabrahmacariyap- pakàsanattà ca. Yaü hi Bhagavà ekagàtham pi deseti, sà samantabhadrakattà\<*<3>*>/ dhammassa pañhamapàdena àdikalyà- nà, dutiya-tatiyapàdehi majjhe kalyàõà, pacchimapàdena pariyosànakalyàõà. Ekànusandhikaü suttaü nidànena àdi- kalyàõaü, Nigamanena pariyosànakalyàõaü, sesena majjhe kalyàõaü. Nànànusandhikaü suttaü pañhamànusandhinà àdikalyàõaü, pacchimena pariyosànakalyàõaü, sesehi majjhe kalyàõaü. Api ca sanidàna-sa-uppattikattà àdikalyàõaü, veneyyànaü anuråpato atth' assa aviparãtatàya ca hetudà- haraõayuttato ca majjhe kalyàõaü, sotånaü saddhàpañilà- bhajananena nigamanena ca pariyosànakalyàõaü. Sakalo pi sàsanadhammo attano atthabhåtena sãlena àdikalyàõo, sam- athavipassanà-maggaphalehi majjhe kalyàõo, nibbànena pariyosànakalyàõo. Sãlasamàdhãhi và àdikalyàõo, vipassa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm opaneyyiko. 2 D. ii, 93; iii, 5, etc., etc. 3 Bhm -bhadda-. >/ #<[page 214]># %<214 VII. Cha-anussati-niddeso>% nàmaggehi majjhe kalyàõo, phala-nibbànehi pariyosànakal- yàõo. Buddhasubodhitàya và àdikalyàõo, dhammasudham- matàya majjhe kalyàõo, sanghasuppañipattiyà pariyosànakal- yàõo. Taü sutvà tathattàya pañipannena adhigantabbàya abhisambodhiyà và àdikalyàõo, paccekabodhiyà majjhe kal- yàõo, sàvakabodhiyà pariyosànakalyàõo. Suyyamàno c' esa nãvaraõavikkhambhaõato savaõena\<*<1>*>/ pi kalyàõam eva àva- hatã ti àdikalyàõo, pañipajjiyamàno samathavipassanà sukhà- vahanato pañipattiyà pi kalyàõaü àvahatã ti majjhe kalyàõo, tathà pañipanno ca pañipattiphale niññhite tàdibhàvàvaha- nato pañipattiphalena pi kalyàõaü àvahatã ti pariyosànakal- yàõo ti evam àdimajjhapariyosànakalyaõattà SVAKKHâTO. Yaü pan' esa Bhagavà dhammaü desento sàsanabrah- macariyaü maggabrahmacariya¤ ca pakàseti, nànànayehi dãpeti, taü yathànuråpaü atthasampattiyà sàtthaü, vya¤- janasampattiyà savya¤janaü. Sankàsana-pakàsana-viva- raõa-vibhajana-uttànãkaraõapa¤¤atti atthapadasamàyogato sàtthaü, akkharapadavya¤janàkàraniruttiniddesasampattiyà savya¤janaü. Atthagambhãratà pañivedhagambhãratà hi sàtthaü, dhammagambhãratà desanàgambhãratà hi savya¤- janaü. Atthapañibhàna-pañisambhidàvisayato sàtthaü; dhammanirutti-pañisambhidàvisayato savya¤janaü. Paõói- tavedanãyato sarikkhakajanappasàdakan ti\<*<2>*>/ sàtthaü, sad- dheyyato lokiyajanappasàdakan ti savya¤janaü. Gambhã- ràdhippàyato sàtthaü, uttànapadato savya¤janaü. Upane- tabbassa abhàvato sakalaparipuõõabhàvena kevalaparipuõ- õaü. Apanetabbassa abhàvato niddesabhàvena parisud- dhaü. Api ca:- pañipattiyà adhigamavyattito sàtthaü, pari- yattiyà àgamavyattito savya¤janaü. Sãlàdi pa¤cadham- makkhandhayuttato kevalaparipuõõaü. Nirupakkilesato nittharaõatthàya pavattito lokàmisanirapekkhato ca parisud- dhan ti evaü sàttha-savya¤janakevalaparipuõõaparisuddha- brahmacariyappakàsanattà SVâKKHâTO. Atthavipallàsàbhàvato và suññhu akkhàto ti SVâKKHâTO. Yathà hi a¤¤atitthiyànaü dhammassa attho vipallàsaü àpajjati, antaràyikà ti vuttadhammànaü antaràyikattà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm savan-. 2 Sb parikkhaka-. >/ #<[page 215]># %< Dhammànussati 215>% bhàvato niyyànikà ti ca vuttadhammànaü niyyànikattà- bhàvato, tena te durakkhàtadhammà yeva honti,--na tathà Bhagavato dhammassa attho vipallàsaü àpajjati. Ime dhammà antaràyikà, ime [dhammà\<*<1>*>/] niyyànikà ti evaü vuttadhammànaü tathàbhàvànatikkamanato ti evaü tàva pariyattidhammo SVâKKHâTO. Lokuttaradhammo pana nibbànànuråpàya pañipattiyà pañipadànuråpassa ca nibbànassa akkhàtattà SVâKKHâTO. Yath' àha:- supa¤¤attà kho pana tena Bhagavatà sàvakà- naü nibbànagàminipañipadà saüsandati, nibbàna¤ ca pañi- padà ca. Seyyathà pi nàma Gangodakaü Yamunodakena saü- sandati sameti, evam eva supa¤¤attà kho pana tena Bhaga- vatà sàvakànaü nibbànagàminipañipadà saüsandati, nibbà- na¤ ca pañipadà cà ti\<*<2>*>/. Ariyamaggo c' ettha antadvayam anupagamma majjhimà pañipadàbhåto va majjhimà pañipadà ti akkhàtattà svàk- khàto. Sàma¤¤aphalàni pañippassaddhakilesàn' eva pañip- passaddhakilesànã ti akkhàtattà svàkkhàtàni. Nibbànaü sassatàmatatàõaleõàdi-sabhàvam eva sassatàdi-sabhàvava- sena akkhàtattà svàkkhàtan ti evaü lokuttaradhammo pi SVâKKHâTO. Sandiññhiko ti ettha pana ariyamaggo tàva attano santàne ràgàdãnaü abhàvaü karontena\<*<3>*>/ [ariyapuggalena\<*<4>*>/] sàmaü daññhabbo ti SANDIòòHIKO. Yath' àha:- ratto kho, bràhmaõa, ràgena abhibhåto pariyàdiõõacitto attavyàbàdhàya\<*<5>*>/ pi ceteti, paravyàbàdhàya\<*<5>*>/ pi ceteti, ubhayavyàbàdhàya\<*<5>*>/ pi ceteti, ceta- sikaü pi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Ràge pahãne neva attavyàbàdhàya ceteti, na paravyàbàdhàya ceteti, na ubha- yavyàbàdhàya ceteti, na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañi- saüvedeti. Evam pi kho, bràhmaõa, sandiññhiko dhammo hotã ti\<*<6>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 Not traced. Sh refers to Saü: Nikàya, with customary vagueness, but it does not appear to be in that work. 3 Sbh abhàvakar-; Sb karaõena. 4 Sbh omit. 5 Bhm -vyàpàdàya. 6 A. i, 156 f. >/ #<[page 216]># %<216 VII. Cha-anussati-niddeso>% Api ca:- navavidho pi lokuttaradhammo yena yena adhi- gato hoti, tena tena parasaddhàya gantabbataü hitvà, pac- cavekkhaõa¤àõena sayaü daññhabbo ti SANDIòòHIKO. Atha và pasatthà diññhi sandiññhi; sandiññhiyà jayatã ti sandiññhiko; tathà h' ettha ariyamaggo sampayuttàya ariya- phalakàraõabhåtàya, nibbànaü visayãbhåtàya\<*<1>*>/ sandiññhiyà kilese jayati; tasmà, yathà rathena jayatã ti rathiko, evaü navavidho pi lokuttaradhammo sandiññhiyà jayatã ti SANDIò- òHIKO. Atha và diññhan ti dassanaü vuccati. Diññham eva sandiñ- ñhaü, sandassanan\<*<2>*>/ ti attho. Sandiññhaü arahatã ti sandiñ- ñhiko. Lokuttaradhammo hi bhàvanàbhisamayavasena sac- chikiriyàbhisamayavasena ca dissamàno yeva vaññabhayaü nivatteti; tasmà, yathà vatthaü arahatã ti vatthiko, evaü sandiññhaü arahatã ti SANDIòòHIKO. Attano phaladànaü sandhàya nàssa kàlo ti akàlo; akàlo yeva akàliko. Na pa¤càha-sattàhàdibhedam kàlaü khepet- và phalaü deti; attano pana pavattisamanantaram eva phalado ti vuttaü hoti. Atha và attano phaladàne\<*<3>*>/ pakaññho kàlo patto assà ti kàliko. Ko so? Lokiyo kusaladhammo. Ayaü pana sam- anantaraphalattà na kàliko ti AKâLIKO. Idaü maggam eva sandhàya vuttaü. Ehi, passa imaü dhamman ti evaü pavattaü ehi-passa- vidhaü arahatã ti ehipassiko. Kasmà pan' esa taü vidhiü arahatã ti? Vijjamànattà parisuddhattà ca. Rittamuññhi- yaü\<*<4>*>/ hi hira¤¤aü và suvaõõaü và atthã ti vatvà pi ehi! passa iman ti na sakkà vattuü. Kasmà? Avijjàmànattà. Vijjamànam pi ca gåthaü và muttaü và manu¤¤abhàvap- pakàsanena cittasampahaüsanatthaü; ehi! passa iman ti na sakkà vattuü. Api ca kho pana tiõehi và paõõehi và pañicchàdetabbam eva hoti. Kasmà? Aparisuddhattà. Ayam pana navavidho pi lokuttaradhammo sabhàvato và vijjamàno, vigatavalàhake àkàse sampuõõacandamaõóalaü viya, paõóukambale nikkhittajàtimaõi viya ca parisuddho; \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm visayi-. 2 Bhm dassanan. 3 Sbh phalappadàne. 4 Sb rittamaññhiyaü. >/ #<[page 217]># %< Dhammànussati 217>% tasmà vijjamànattà parisuddhattà ca ehi-passa-vidhiü ara- hatã ti EHIPASSIKO. Upanetabbo ti opanayiko.\<*<1>*>/ Ayaü pan' ettha vinicchayo:- upanayanaü upanayo. âdittaü celaü và sãsaü và ajjhu- pekkhitvà pi bhàvanàvasena attano citte upanayanaü ara- hatã ti opanayiko.\<*<2>*>/ Idaü sankhate lokuttaradhamme yuj- jati. Asankhato\<*<3>*>/ pana attano cittena upanayanaü arahatã ti OPANAYIKO.\<*<1>*>/ Sacchikiriyà vasena allãyanaü arahatã ti attho. Atha và nibbànaü upanetã ti ariyamaggo upaneyyo. Sacchikàtabbataü upanetabbo ti phalanibbànadhammo upa- neyyo, upaneyyo eva\<*<4>*>/ OPANAYIKO\<*<1>*>/. Paccattaü veditabbo vi¤¤åhã ti sabbehi pi ugghañita¤¤å-\<*<5>*>/ àdãhi vi¤¤åhi attani attani veditabbo:- bhàvito me maggo, adhigataü phalaü, sacchikato nirodho ti. Na hi upajjhà- yena bhàvitena maggena\<*<6>*>/ saddhivihàrikassa kilesà pahãyanti, na so tassa phalasamàpattiyà phàsuviharati. Na tena sac- chikataü nibbànaü sacchikaroti. Tasmà na esa, parassa sãse àbharaõaü viya, daññhabbo; attano pana citte yeva dañ- ñhabbo. Anubhavitabbo vi¤¤åhã ti vuttaü hoti; bàlànaü pana avisayo c' esa. Api ca:- svàkkhàto ayaü dhammo. Kasmà? Sandiññhi- kattà; sandiññhiko akàlikattà; akàliko ehipassikattà, yo ca ehipassiko, so nàma opanayiko hotã ti, tass' evaü svàkkhà- tàdibhede dhammaguõe anussarato neva tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosa- ...pe... na mo- ha-pariyuññhitaü cittaü hoti; ujugatam ev' assa tasmiü samaye cittaü hoti dhammaü àrabbhà ti purimanayen' eva vikkhambhitanãvaraõassa ekakkhaõe jhànangàni uppajjanti, dhammaguõànaü pana gambhãratàya nànappakàraguõà- nussaraõàdhimuttatàya và appanaü appatvà upacàrappat- tam eva jhànaü hoti. Tad-etaü dhammaguõànussaraõava- sena uppannattà dhammànussaticc' eva sankhaü gacchati. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm opaneyyiko. 2 Sic Bhm , adding Opaneyiko va opaneyyiko. 3 Bhm asankhate. 4 Sbh va. 5 Sh -a¤¤u-. 6 Sbh bhàvite magge. >/ #<[page 218]># %<218 VII. Cha-anussati-niddeso>% Ima¤ ca pana dhammànussatiü anuyutto bhikkhu evaü opanayikassa\<*<1>*>/ dhammassa desetàraü iminà p' angena saman- nàgataü satthàraü neva atãtaüse samanupassàmi, na pan' etarahi a¤¤atra\<*<2>*>/ tena Bhagavatà ti evaü dhammaguõadas- sanen' eva satthari sagàravo hoti, sappatisso, dhamme garu- cittãkàro saddhàdi-vepullaü adhigacchati, pãtipàmojjaba- hulo hoti, bhayabheravasaho,\<*<3>*>/ dukkhàdhivàsanasamattho, dhammena saüvàsasa¤¤aü pañilabhati, dhammaguõànussa- tiyà ajjhàvuttha¤ c' assa sarãram pi cetiyagharam iåjà- rahaü hoti, anuttaradhammàdhigamàya cittaü namati, vã- tikkamitabbavatthusamàyoge c' assa dhammasudhammataü samanussarato hirottappaü paccupaññhàti; uttariü appañi- vijjhanto pana sugatiparàyaõo hoti. Tasmà have appamàdaü kayiràtha sumedhaso; evaü mahànubhàvàya dhammànussatiyà sadà ti. Idaü dhammànussatiyaü vitthàrakathàmukhaü. III Sanghànussatiü bhàvetukàmenà pi rahogatena patisallã- nena:- supañipanno\<*<4>*>/ Bhagavato sàvakasangho, ujupañipanno Bhagavato sàvakasangho, ¤àyapañipanno Bhagavato sàvaka- sangho, sàmicipañipanno Bhagavato sàvakasangho, yad-idaü cattàri purisayugàni aññha purisapuggalà esa Bhagavato sàva- kasangho àhuneyyo, pàhuneyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalãkaraõãyo, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti,\<*<5>*>/ evaü ariyasanghaguõà anussaritabbà. Tattha supatipanno ti suññhu pañipanno, sammàpañipa- daü, anivattipañipadaü, anulomapañipadaü, apaccanãkapa- ñipadaü, dhammànudhammapañipadaü pañipanno ti vut- taü hoti. Bhagavato ovàdànusàsaniü sakkaccaü suõantã ti sàvakà. Sàvakànaü sangho sàvakasangho. Sãladiññhisàma¤¤atàya sanghàtabhàvaü àpanno sàvakasamåho ti attho. Yasmà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm upaneyy-. 2 Sbh a¤¤attha. 3 Bhm -bheravasayo. 4 Bhm suppañi-. 5 A. i, 208; ii, 56, etc., etc. >/ #<[page 219]># %< Sanghànussati 219>% pana sà sammà pañipadà uju avankà akuñilà ajimhà ariyo ca ¤àyo ti pi vuccati, anucchavikattà ca sàmicã ti pi sankhaü gato, tasmà taü pañipanno ariyasangho ujupañipanno ¤àya- pañipanno sàmicipañipanno\<*<1>*>/ ti pi vutto. Ettha ca ye mag- gaññhà, te sammàpañipattisamangitàya supañipannà; ye phalaññhà, te sammàpañipadàya adhigantabbassa adhiga- tattà atãtaü pañipadaü sandhàya\<*<2>*>/ supañipannà ti veditabbà. Api ca:- svàkkhàte dhammavinaye yathànusiññhaü pañi- pannattà pi apaõõakapañipadaü pañipannattà pi supañi- panno. Majjhimàya pañipadàya antadvayaü anupagam- ma pañipannattà kàyavacãmanovankakuñilajimhadosappahà- nàya pañipannattà ca ujupañipanno. ¥àyo vuccati nibbà- naü; tad-atthàya pañipannattà ¤àyapañipanno. Yathà pañi- pannà sàmicipañipannàrahà\<*<3>*>/ honti, tathà pañipannattà sà- micipañipanno. Yad-idan ti yàni imàni. Cattàri purisayugànã ti yugalavasena pañhamamaggaññho phalaññho ti idam ekaü yugaëan ti evaü cattàri purisayuga- ëàni honti. Aññhapurisapuggalà ti purisapuggalavasena eko pañhama- maggaññho eko phalaññho ti iminà nayena aññh' eva purisa- puggalà honti. Ettha ca puriso ti và puggalo ti và ekatthàni\<*<4>*>/ etàni padàni, veneyyavasena pan' etaü vuttaü. Esa Bhagavato sàvakasangho ti yàn' imàni yugavasena cattàri purisayugàni, pàñi-ekkato\<*<5>*>/ aññha purisapuggalà:- esa Bhagavato sàvakasangho. âhuneyyo ti àdisu ànetvà hunitabban ti àhunaü, dårato pi ànetvà sãlavantesu dàtabban ti attho; catunnaü paccayà- nam etam adhivacanaü. Taü àhunaü pañiggahetuü yutto tassa mahapphalakaraõato ti àhuneyyo. Atha và:- dårato pi àgantvà sabbasàpateyyam pi ettha hunitabban\<*<6>*>/ ti àhavanãyo, Sakkàdãnam pi và àhavanaü arahatã ti àhavanãyo. Yo càyaü Bràhmaõànaü àhavanãyo nàma aggi, yattha hutaü mahapphalan ti tesaü laddhi. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm ujupp-- ¤àyapp- sàmicipp-. 2 Sbh upàdàya. 3 Sbh sàmicikammàrahà. 4 Sbh -ññhàni. 5 Sbh pàñiyekkato. 6 Sh håni-. >/ #<[page 220]># %<220 VII. Cha-anussati-niddeso>% Sace hutassa mahapphalatàya àhavanãyo, sangho va àhava- nãyo. Sanghe hutaü hi mahapphalaü hoti. Yath' àha:- Yo ca vassasataü jantu aggiü paricare vane, eka¤ ca bhàvitattànaü, muhuttam api påjaye; Sà yeva påjanà seyyo, ya¤ ce vassasataü hutan\<*<1>*>/ ti. Tad-etaü nikàyantare àhavanãyo ti padaü idha àhuneyyo ti iminà padena atthato ekaü, vya¤janato pan' ettha ki¤ci mattam eva nànaü, iti àhuneyyo. Pàhuneyyo ti ettha pana pàhunaü vuccati disàvidisato àgatànaü piyamanàpànaü ¤àtimittànaü atthàya sakkàrena pañiyattaü àgantukadànaü; tam pi ñhapetvà te tathàråpe pàhunake sanghass' eva dàtuü yuttaü, sangho ca taü\<*<2>*>/ pañig- gahetuü yutto. Sanghasadiso hi pàhunako natthi; tathà h' esa ekabuddhantare ca dissati, abbokiõõa¤ ca. Piyama- nàpattakarehi dhammehi samannàgato ti evaü pàhunam assa dàtuü yuttaü, pàhuna¤ ca pañiggahetuü yutto ti pàhu- neyyo. Yesaü pana pàhavanãyo ti pàëi, tesaü, yasmà sangho pubbakàraü arahati, tasmà sabbapañhamaü ànet- và ettha hunitabban ti pàhavanãyo. Sabbappakàrena và àhavanaü arahatã ti pàhavanãyo. Svàyam idha ten' eva atthena pàhuneyyo ti vuccati. Dakkhiõà ti pana paralokaü saddahitvà dàtabbadànaü vuccati. Taü dakkhiõaü arahati, dakkhiõàya và hito, yasmà naü mahapphalakaraõatàya visodhetã ti dakkhiõeyyo. Ubho hatthe sirasmiü\<*<3>*>/ patiññhàpetvà sabbalokena kayira- mànaü a¤jalikammaü arahatã ti a¤jalãkaraõãyo. Anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti sabbalokassa asadi- saü pu¤¤aviråhanaññhànaü. Yathà hi ra¤¤o và amaccassa và sàlãnaü và yavànaü và viråhanaññhànaü ra¤¤o sàlikhet- taü [ra¤¤o\<*<4>*>/] yavakhettan ti vuccati, evaü sangho sabbalo- kassa pu¤¤ànaü viråhanaññhànaü, sanghaü nissàya hi lo- kassa nànappakàrahitasukhasaüvattanikàni pu¤¤àni virå- hanti; tasmà sangho anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti. Evaü supañipannatàdibhede sanghaguõe anussarato neva \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhp. ver. 107. 2 Bhm pàhuna¤ ca. 3 Sbh sirasi. 4 Sbh omit. >/ #<[page 221]># %< Sanghànussati 221>% tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosa . . . pe... na mohapariyuññhitaü cittaü hoti; ujugatam ev' assa tasmiü samaye cittaü hoti sangham àrabbhà ti purima- nayen' eva vikkhambhitanãvaraõassa ekakkhaõe yeva\<*<1>*>/ jhà- nangàni uppajjanti. Sanghaguõànaü pana gambhãratàya nànappakàraguõànussaraõàdhimuttatàya và appanaü ap- patvà upacàramattam eva jhànaü hoti. Tad etaü sangha- guõànussaraõavasena uppannattà sanghànussat' icc' eva sankhaü gacchati. Ima¤ ca pana sanghànussatiü anuyutto bhikkhu sanghe sagàravo hoti sappatisso, saddhàdivepullaü adhigacchati, pãtipàmojjabahulo hoti, bhayabheravasaho, dukkhàdhivà- sanasamattho, sanghena saüvàsasa¤¤aü pañilabhati, sangha- guõànussatiyà ajjhàvuttha¤ c' assa sarãraü sannipatitasan- gham iva uposathàgàraü påjàrahaü hoti, sanghagunàdhiga- màya cittaü namati, vãtikkamitabbavatthusamàyoge c' assa sammukhà sanghaü passato viya hirottappaü paccu- paññhàti; uttariü appañivijjhanto pana sugatiparàyano hoti. Tasmà have appamàdaü kayiràtha sumedhaso, evaü mahànubhàvàya sanghànussatiyà sadà ti. Idaü sanghànussati yaü vitthàrakathàmukhaü. IV Sãlànussatiü bhàvetukàmena pana rahogatena patisallã- nena:- aho vata me sãlàni akhaõóàni acchiddàni asabalàni akammàsàni bhujissàni vi¤¤åpasatthàni aparàmaññhàni samà- dhisaüvattanikànã ti\<*<2>*>/ evaü akhaõóatàdi-guõavasena attano sãlàni anussaritabbàni. Tàni ca gahaññhena gahaññhasãlàni, pabbajitena pabbajitasãlàni. Gahaññhasãlàni và hontu pab- bajitasãlàni và, yesaü àdimhi và ante và ekam pi na bhin- naü, tàni, pariyantachinnasàñako\<*<3>*>/ viya, na khaõóànã ti akhaõóàni. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit. 2 M. ii, 251; S. ii, 70, etc.; A. iii, 36 (see Indexes of these texts for other references). 3 Sbh pariyante chinna-. >/ #<[page 222]># %<222 VII. Cha-anussati-niddeso>% Yesaü vemajjhe ekam pi na bhinnaü, tàni, majjhe vini- viddhasàñako viya, na chiddànã ti acchiddàni. Yesaü pañipàñiyà dve và tãõi và na bhinnàni, tàni piñ- ñhiyà và kucchiyà và uññhitena dãghavaññàdi-saõñhànena visabhàgavaõõena kàëarattàdãnaü, a¤¤atarasarãravaõõà gàvã viya, na sabalànã ti asabalàni. Yàni antarantarà na bhinnàni, tàni, visabhàgabinduvici- trà gàvã viya, na kammàsànã ti akammàsàni. Avisesena và sabbàni pi sattavidhena methunasaüyogena kodhupanàhàdãhi ca pàpadhammehi anupahatattà akhaõ- óàni acchiddàni asabalàni akammàsàni. Tàni yeva taõhàdàsavyato mocetvà bhujissabhàvakaraõena bhujissàni. Buddhàdãhi vi¤¤åhi pasatthattà vi¤¤åpasatthàni. Taõhàdiññhãhi aparàmaññhatàya\<*<1>*>/ kenaci và:- ayaü te sãlesu doso ti evaü paràmaññhuü asakkuõeyyatàya aparà- maññhàni. Upacàrasamàdhiü appanàsamàdhiü và, atha và pana maggasamàdhiü phalasamàdhi¤ cà pi saüvattentã ti samà- dhisaüvattanikàni. Evaü akhaõóatàdi-guõavasena attano sãlàni anussarato nev' assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosa- ...pe... na moha-pariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev' assa tasmiü samaye cittaü hoti. Sãlam àrabbhà ti purimana- yen' eva vikkhambhitanãvaraõassa ekakkhaõe jhànangàni uppajjanti. Sãlaguõànaü pana gambhãratàya nànappakàra- guõànussaraõàdhimuttatàya và appanaü appatvà upacàra- mattam\<*<2>*>/ eva jhànaü hoti. Tad-etaü sãlaguõànussaraõa- vasena uppannattà sãlànussat' icc' eva sankhaü gacchati. Ima¤ ca pana sãlànussatiü anuyutto bhikkhu sikkhàya sagàravo hoti, sabhàgavutti, pañisanthàre appamatto, attà- nuvàdàdibhayavirahito, aõumattesu vajjesu bhayadassàvã, saddhàdi-vepullaü adhigacchati, pãtipàmojjabahulo hoti; uttariü appañivijjhanto pana sugatiparàyano hoti. Tasmà have appamàdaü kayiràtha sumedhaso, evaü mahànubhàvàya sãlànussatiyà sadà ti. Idaü sãlàõussati yaü vitthàrakathàmukhaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh aparàmatthattà. 2 Sbh Bh -ppattam. >/ #<[page 223]># %< Càgànussati 223>% V Càgànussatiü bhàvetukàmena pana pakatiyà càgàdhi- muttena niccappavattadànasaüvibhàgena bhavitabbaü. Atha và pana bhàvanaü àrabhantena: ito dàni pabhuti\<*<1>*>/ sati pañiggàhake antamaso ekàlopamatt pi dànaü adatvà na bhu¤jissàmã ti samàdànaü katvà taü divasaü guõavisiññhesu pañiggàhakesu yathà-satti yathà-balaü [saüvibhàgena\<*<2>*>/] dà- naü datvà tattha nimittaü gaõhitvà rahogatena patisallã- nena: làbhà vata me suladdhaü vata me, yo 'haü maccherama- lapariyuññhitàya pajàya vigatamalamaccherena cetasà viha- ràmi, muttacàgo payatapàõi vossaggarato yàcayogo dànasaü- vibhàgarato ti.\<*<3>*>/ Evaü-vigatamalamaccheratàdi-guõavasena attano càgo anussaritabbo. Tattha làbhà vata me ti mayhaü vata làbhà [varaü\<*<4>*>/], ye ime:- àyuü kho pana datvà àyussa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa\<*<5>*>/ và; iti ca:- dadaü piyo hoti bhajanti naü bahå; iti ca:- dadamàno piyo hoti, sataü dhammam anukkamaü; iti ca evam àdãhi nayehi Bhagavatà dàyakassa làbhàsaü- vaõõità, te mayhaü avassaü bhàgino ti adhippàyo. Suladdhaü vata me ti yaü mayà idaü sàsanaü manus- sattaü và laddhaü, taü suladdhaü vata me! Kasmà? Yo 'haü maccheramalapariyuññhitàya pajàya ...pe... dànasaü- vibhàgarato ti. Tattha:- Maccheramalapariyuññhitàyà ti maccheramalena abhi- bhåtàya. Pajàyà ti pajàyanavasena sattà vuccanti. Tasmà attano sampattãnaü parasàdhàraõabhàva-[m\<*<6>*>/]-asahanalakkhaõena cittassa pabhassarabhàvadåsakànaü\<*<7>*>/ kaõhadhammànaü a¤- ¤atarena maccheramalena abhibhåtesu\<*<8>*>/ satteså ti ayam ettha attho. Vigatamalamaccherenà ti a¤¤esam pi ràgadosàdi-malàna¤ ceva maccherassa ca vigatattà vigatamalamaccherena. Cetasà viharàmã ti yathà-vuttappakàracitto hutvà vasà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh dànippabh-. 2 Sbh omit. 3 A. iii, 313. 4 Sbh omit. 5 Bhm mànussassa. 6 Sh omits. 7 Bhm -dåsanànaü. 8 Sbh adhibhå-. >/ #<[page 224]># %<224 VII. Cha-anussati-niddeso>% mã ti attho. Suttesu\<*<1>*>/ pana Mahànàmassa Sakkassa\<*<2>*>/ sotà- pannassa sato nissayavihàraü pucchato nissayavihàravasena desitattà agàraü ajjhàvasàmã ti vuttaü. Tattha abhibha- vitvà vasàmã ti\<*<3>*>/ attho. Muttacàgo ti vissaññhacàgo. Payatapàõã ti parisuddhahattho. Sakkaccaü sahatthà deyyadhammaü dàtuü sadà dhotahattho yevà ti vuttaü hoti. Vossaggarato ti vossajjanaü,\<*<4>*>/ vossaggo, pariccàgo ti attho. Tasmiü vossagge satatàbhiyogavasena rato ti vossaggarato. Yàcayogo ti yaü yaü pare yàcanti, tassa tassa dànato yàcanayogo\<*<5>*>/ ti attho; yàjayogo ti pi pàñho; yajanasankhà tena yàjena yutto ti attho. Dànasaüvibhàgarato ti dàne ca saüvibhàge ca rato: ahaü hi dàna¤ ca demi, attanà paribhu¤jitabbato pi ca saüvibhà- gaü karomi etth' eva ca asmiü ubhaye rato ti evaü anussa- ratã ti attho. Tass' evaü vigatamalamaccheratàdi-guõavasena attano càgaü anussarato neva tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosa- ...pe... na moha-pariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev' assa tasmiü samaye cittaü hoti. Càgam àrabbhà ti purimanayen' eva vikkhambhitanãvara- õassa ekakkhaõe jhànangàni uppajjanti. Càgaguõànaü pana gambhãratàya nànappakàracàgaguõà- nussaraõàdhimuttatàya và appanaü appatvà upacàramat- tam\<*<6>*>/ eva jhànaü hoti. Tad-etaü càgaguõànussaraõavasena uppannattà càgànussat' icc' eva sankhaü gacchati. Ima¤ ca pana càgànussatiü anuyutto bhikkhu bhiyyoso- mattàya càgàdhimutto hoti, alobhajjhàsayo, mettàya anulo- makàrã, visàrado, pãtipàmojjabahulo; uttariü appañivijjhanto pana sugatiparàyano hoti. Tasmà have appamàdaü kayiràtha sumedhaso, evaü mahànubhàvàya, càgànussatiyà sadà ti. Idaü càgànussatiyaü vitthàrakathàmukhaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh sutte. 2 Bhm -nàma-Sak-. Cf. Vin. ii, 180 f.; A. iii, 284 f.; v, 328 f. 3 Sb àvasàmãti. 4 Sbh vossajanaü. 5 Sbh yoggo. 6 Sbh Bh -ppattam. >/ #<[page 225]># %< Devatànussati 225>% VI Devatànussatiü bhàvetukàmena pana ariyamaggavasena samudàgatehi saddhàdãhi guõehi samannàgatena bhavitab- baü. Tato rahogatena patisallãnena: santi devà Càtumahà- ràjikà, santi devà Tàvatiüsà, Yàmà, Tusità, Nimmànaratino, Paranimmitavasavattino, santi devà Brahmakàyikà, santi devà tat' uttariü\<*<1>*>/; yathàråpàya saddhàya samannàgatà tà devatà ito cutà tattha uppàa. Mayham pi tathàråpà saddhà saüvij- jati. Yathàråpena sãlena . . . yathàråpena sutena . . . yathàråpena càgena . . . yathàråpàya pa¤¤àya samannàgatà tà devatà ito cutà tattha uppannà. Mayham pi tathàråpà pa¤¤à saüvijjatã ti\<*<2>*>/ evaü devatà sakkhiññhàne ñhapetvà attano saddhàdiguõà anussaritabbà. Sutte pana: yasmiü, Mahànàma, samaye ariyasàvako at- tano ca tàsa¤ ca devatànaü saddha¤ ca sãla¤ ca suta¤ ca càga¤ ca pa¤¤a¤ ca anussarati, nev' assa tasmiü samaye ràgapari- yuññhitaü cittaü hotã ti vuttaü. Ki¤càpi vuttaü, atha kho taü sakkhiññhàne ñhapetabbaü\<*<3>*>/ devatànaü attano saddhà- dãhi samànaguõadãpanatthaü vuttan ti veditabbaü. Attha- kathàyaü hi devatà sakkhiññhàne ñhapetvà attano guõe anussaratã ti daëhaü katvà vuttaü. Tasmà pubbabhàge devatànaü guõe anussaritvà aparabhàge attano saüvijja- màne saddhàdiguõe anussarato c' assa neva tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosa- ...pe... na moha- pariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev' assa tasmiü samaye cittaü hoti devatà àrabbhà ti purimanayen' eva vikkham- bhitanãvaraõassa ekakkhaõe jhànangàni uppajjanti. Sad- dhàdiguõànam pana\<*<4>*>/ gambhãratàya nànappakàraguõànus- saraõàdhimuttatàya và appanaü appatvà upacàrapattam\<*<5>*>/ eva jhànaü hoti. Tad-etaü devatànaü guõasadisasaddhà- diguõànussaraõavasena devatànussat' icc' eva sankhaü gacchati. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -uttari. 2 A. iii, 287 f; v, 329 f. 3 Bhm ñhapetabba-. 4 Bhm pi. 5 Bm -mattam. I. 15 >/ #<[page 226]># %<226 VII. Cha-anussati-niddeso>% Ima¤ ca pana devatànussatiü anuyutto bhikkhu devatà- naü piyo hoti manàpo, bhiyyosomattàya saddhàdivepul- laü adhigacchati, pãtipàmojjabahulo viharati; uttariü appa- tivijjhanto pana sugatiparàyano hoti. Tasmà have appamàdaü kayiràtha sumedhaso; evaü mahànubhàvàya devatànussatiyà sadà ti. Idaü devatànussatiyaü vitthàrakathàmukhaü. Yaü pana etàsaü vitthàradesanàyaü: ujugatam ev' assa tasmiü samaye cittaü hoti Tathàgatam àrabbhà ti àdãni vatvà:- ujugatacitto kho pana, Mahànàma, ariyasàvako la- bhati atthavedaü, labhati dhammavedaü, labhati dhammåpa- saühitaü\<*<1>*>/ pàmojjaü, pamuditassa pãti jàyatã ti vuttaü. Tattha: iti pi so Bhagavà ti àdãnam atthaü nissàya up- pannaü tuññhiü sandhàya labhati atthavedan ti vuttaü. Pàëiü nissàya uppannaü tuññhiü sandhàya labhati dham- mavedaü. Ubhayavasena labhati dhammåpasaühitaü pà- mojjan ti vuttan ti veditabbaü. Ya¤ ca\<*<2>*>/ devatànussatiyaü devatà àrabbhà ti vuttaü, taü pubbabhàge và\<*<3>*>/ devatà àrab- bha pavattacittavasena, devatà-guõasadise và devatàbhàva- nipphàdake guõe àrabbha pavattacittavasena vuttan ti veditabbaü. Imà pana cha anussatiyo ariyasavakànaü yeva ijjhanti, tesaü hi Buddhadhammasanghaguõà pàkañà honti. Te ca akhaõóatàdi-guõehi sãlehi vigatamalamaccherena càgena ma- hànubhàvànaü devatànaü guõasadisehi saddhàdi-guõehi samannàgatà. Mahànàma-sutte\<*<4>*>/ ca sotàpannassa nissayavihàraü puññhe- na Bhagavatà sotàpannassa nissayavihàradassanattham eva età vitthàrato kathità. Gedhasutte\<*<5>*>/ pi: idha, bhikkhave, ariyasàvako Tathàgataü anussarati: iti pi so Bhagavà ... pe... ujugatam ev' assa tasmiü samaye cittaü hoti, nikkhan- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm dhammapa-. 2 Sh omits. 3 Bhm omit. 4 See quotations above. 5 A. iii, 312. >/ #<[page 227]># %< Anussativasena Visuddhi 227>% taü muttaü vuññhitaü gedhamhà. Gedho ti kho, bhikkhave, pa¤cann' etaü kàmaguõànam idh'\<*<1>*>/ adhivacanaü. Idam pi kho, bhikkhave, àrammaõaü karitvà evam idh' ekacce sattà visujjhantã ti evam ariyasàvakassa anussativasena cittaü visodhetvà uttariü\<*<2>*>/ paramatthavisuddhi-adhigamatthàya kathità. âyasmatà Mahà-Kaccànena desite Sambàdhokàsa-sutte\<*<3>*>/ pi: acchariyam, àvuso, abbhutam, àvuso, yàva¤ c' idaü tena Bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena sam- bàdhe okàsàdhigamo anubuddho sattànaü visuddhiyà ... pe... nibbànassa sacchikiriyàya, yad idaü cha anussatiññhà- nàni. Katàmàni cha? Idh' àvuso, ariyasàvako tathàgataü anussarati ...pe... evam idh' ekacce sattà visuddhidhammà bhavantã ti evam ariyasàvakass' eva paramatthavisuddhi- dhammatàya okàsàdhigamavasena kathità. Uposathasutte\<*<4>*>/ pi: katha¤ ca, Visàkhe, ariyåposatho hoti? Upakkiliññhassa, Visàkhe, cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. Katha¤ ca, Visàkhe, upakkiliññhassa cittassa upakka- mena pariyodapanà hoti. Idha, Visàkhe, ariyasàvako Tathà- gataü anussaratã ti evam ariyasàvakass' eva uposathaü upava- sato cittavisodhanakammaññhànavasena uposathassa mahap- phalabhàvadassanatthaü kathità. Ekàdasanipàte\<*<5>*>/ pi: saddho, Mahànàma, àràdhako hoti, no assaddho, àraddhaviriyo, . . . upaññhitasati, . . . samàhito . . . pa¤¤avà, Mahànàma, àràdhako hoti, no duppa¤¤o. Ime- su kho tvaü, Mahànàma, pa¤casu dhammesu patiññhàya cha dhamme uttariü\<*<2>*>/ bhàveyyàsi. Idha tvaü, Mahànàma, Ta- thàgataü anussareyyàsi: iti pi so Bhagavà ...pe... Bud- dho Bhagavà ti . . . . Evam ariyasàvakass' eva: tesaü no, bhante, nànàvihàrena\<*<6>*>/ viharataü ken' assa vihàrena viharitab- ban\<*<7>*>/ ti pucchato vihàradassanatthaü kathità. Evaü sante pi parisuddhasãlàdi-guõasamannàgatena pu- thujjanenà pi manasikàtabbà, anussaraõavasenà pi\<*<8>*>/ hi Bud- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 Bhm uttari. 3 A. iii, 314. 4 A. i, 206 f. 5 A. v, 333. 6 Pòú. ed. -vihàrehi. 7 Pòú. ed. vihàtabban. 7 Sbh anussava-vasenàpi. >/ #<[page 228]># %<228 VII. Cha-anussati-niddeso>% dhàdãnaü guõe anussarato cittaü pasãdati yeva, yassànu- bhàvena nãvaraõàni vikkhambhetvà\<*<1>*>/ uëàrapàmojjo vipassa- naü àrabhitvà arahattaü yeva sacchikareyya, Kañakandha- kàravàsã\<*<2>*>/ Phussadevatthero viya. So kir' àyasmà Màrena nimmitaü Buddharåpaü disvà: ayaü tàva saràgadosamoho evaü sobhati. Kathaü nu kho Bhagavà [na\<*<3>*>/] sobhati, [so hi\<*<4>*>/] sabbaso vãtaràgadosamoho? ti Buddhàrammaõaü pãtiü pañilabhitvà vipassanaü vaóóhetvà arahattaü pàpuõã ti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-Magge samàdhi- bhàvanàdhikare Cha Anussati-Niddeso nàma sattamo paric- chedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -bhitvà. 2 Bhm Kaña-andhakàra-; Sh Kañakandaravàsi. See Jàt. iv, 490; vi, 30. 3 Sh omits. 4 Sb Bhm omit. >/ #<[page 229]># %<229>% VIII AòòHAMO PARICCHEDO ANUSSATI-KAMMAòòHâNA-NIDDESO 1. Maraõasati Idàni ito anantaràya MARAöASATIYâ bhàvanà-niddeso anuppatto. Tattha maraõan ti ekabhavapariyàpannassa jãvitindriyassa upacchedo. Yaü pan' etaü arahantànaü vaññadukkhasam- ucchedasankhàtaü samucchedamaraõaü, sankhàrànaü khaõabhangasankhàtaü khaõikamaraõaü, rukkho mato, lohaü matan ti àdisu sammutimaraõa¤ ca, na tam idha adhippetaü. Yam pi c' etaü adhippetaü, taü kàlamara- õaü akàlamaraõan ti duvidhaü hoti. Tattha kàlamaraõaü pu¤¤akkhayena và àyukkhayena và ubhayakkhayena và hoti. Akàlamaranaü kammupaccheda- kakammavasena. Tattha yaü vijjamànàya pi àyusantàna [jana\<*<1>*>/] kapaccaya- sampattiyà kevalaü pañisandhijanakassa kammassa vipak- kavipàkattà maraõaü hoti:- idaü pu¤¤akkhayena mara- õaü nàma. Yaü gatikàlàhàràdisampattiyà abhàvena ajja- tanakàlapurisànaü\<*<2>*>/ viya vassasatamattaparimàõassa àyuno khayavasena maraõaü hoti:- idaü àyukkhayena maraõaü nàma. Yaü pana Dåsimàra-\<*<3>*>/Kalàburàjàdãnaü\<*<4>*>/ viya taü khaõaü yeva ñhànà càvanasamatthena kammunà upacchin- nasantànànaü purimakammavasena và satthàharaõàdãhi upakkamehi upacchijjamànasantànànaü maraõaü hoti: \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 Bhm ajjakàla-. 3 Bhm Dusi. M. i, 333; Thag. 1187 (Dussi). 4 Jàt. iii, 39; v, 135; Mil. 201. >/ #<[page 230]># %<230 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% idaü akàlamaraõaü nàma. Taü sabbam pi vuttappakà- rena jãvitindriyupacchedena sangahitaü. Iti jãvitindriyupacchedasankhàtassa maraõassa saraõaü maraõasati. Taü bhàvetukàmena rahogatena patisallãne- na:- maraõaü bhavissati, jãvitindriyaü upacchijjissatã ti và, maraõaü maraõan! ti và yoniso manasikàro pavattetabbo. Ayoniso pavattayato hi iññhajanamaraõànussaraõe soko uppajjati, vijàtamàtuyà piyaputtamaraõànussaraõe viya, aniññhajanamaraõànussaraõe pàmojjaü uppajjati, verãnaü verimaraõànussaraõe viya, majjhattajanamaraõànussaraõe saüvego na uppajjati, matakaëebaradassane\<*<1>*>/ chavaóàha- kassa viya, attano maraõànussaraõe santàso uppajjati, ukkhittàsikaü vadhakaü disvà bhãrukajàtikassa viya. Tad etaü sabbam pi satisaüvega¤àõavirahato hoti. Tasmà tattha tattha hatamatasatte oloketvà diññhapubbasampattã- naü sattànaü matànaü maraõaü àvajjetvà sati¤ ca saü- vega¤ ca ¤àõa¤ ca yojetvà: maraõaü bhavissatã ti àdinà nayena manasikàro pavattetabbo. Evaü pavattento hi yoniso pavatteti. Upàyena pavattetã ti attho. Evaü pa- vattayato yeva hi ekaccassa nãvaraõàni vikkhambhanti, maraõàrammaõà sati saõñhàti, upacàrappattam eva kam- maññhànaü hoti. Yassa pana ettàvatà na hoti, tena (1) vadhakapaccupañ- ñhànato, (2) sampattivipattito, (3) upasaüharaõato, (4) kà- yabahusàdhàraõato, (5) àyudubbalato, (6) animittato, (7) ad- dhànaparicchedato, (8) khaõaparittato ti imehi aññhah' àkàrehi maraõaü anussaritabbaü. Tattha (1) vadhakapaccupaññhànato ti vadhakassa viya paccupaññhànato. Yathà hi:- imassa sãsaü chindissàmã ti asiü gahetvà gãvàya càrayamàno vadhako paccupatthito va hoti, evaü maraõam pi paccupaññhitam evà ti anussaritab- baü. Kasmà? Sahajàtiyà àgatato jãvitaharaõato ca. Yathà hi ahicchattakamakuëaü matthakena paüsuü gahet- và va uggacchati, evaü sattà jaràmaraõaü gahetvà va nibbattanti. Tathà hi nesaü pañisandhicittaü uppàdànan- taram eva jaraü patvà, pabbatasikharato patitasilà viya, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -kaëevara-. >/ #<[page 231]># %< 1. Maraõasati 231>% bhijjati saddhiü sampayuttakhandhehi, evaü khaõikamara- õaü tàva sahajàtiyà àgataü, jàtassa pana avassaü mara- õato idhàdhippetamaraõam pi sahajàtiyà àgataü. Tasmà esa satto jàtakàlato paññhàya yathà nàma uññhito suriyo atthàbhimukho gacchat' eva, gatagataññhànato ãsakam pi na nivattati;--yathà và nadã pabbateyyà sãghasotà hàrahà- rinã\<*<1>*>/ sandate va vattate va ãsakam pi na nivattati, evaü ãsakam pi anivattamàno maraõàbhimukho va yàti. Tena vuttaü:- Yam ekarattiü pañhamaü gabbhe vasati màõavo, abbhuññhito va so yàti, sa gacchaü na nivattatã ti\<*<2>*>/. Evaü gacchato c' assa, gimhàbhitattànaü kunnadãnaü khayo viya, pàto àporasànugatabandhanànaü dumaphalà- naü patanaü viya, muggaràbhitàëitànaü mattikabhàjanà- naü bhedo viya, suriyarasmisamphuññhànaü ussàvabindå- naü viddhaüsanaü viya ca maraõam eva àsannaü hoti. Ten' àha\<*<3>*>/:- Accayanti ahorattà, jãvitam\<*<4>*>/ uparujjhati, àyu khãyati maccànaü, kunnàdãnam va odakaü\<*<5>*>/. Phalànam iva pakkànaü; pàto papatato\<*<6>*>/ bhayaü, evaü jàtànaü\<*<7>*>/ maccànaü niccaü maraõato bhayaü\<*<8>*>/. Yathà pi kumbhakàrassa kataü mattikabhàjanaü, khuddaka¤ ca mahanta¤ ca yaü pakkaü ya¤ ca àmakaü, sabbaü bhedanapariyantaü evaü maccàna jãvitaü\<*<9>*>/. Ussavo va tiõaggam hi suriyuggamanam pati, evam àyu manussànaü. Mà maü, amma, nivàrayà ti\<*<10>*>/. Evaü ukkhittàsiko vadhako viya sahajàtiyà àgataü pan' etaü maraõaü gãvàya asiü càrayamàno\<*<11>*>/ so vadhako viya \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. A. iv, 137 and Comy.; J.Pòú. 1906-7, P. 100. 2 Jàt. iv, 494. 3 Sbh Tena vuttaü. 4 Sh -taü. 5 S. i, 109. 6 Sbh patanato. 7 Sbh jàtàna-. 8 Jàt. iv, 127. 9 Sn. 576-7. Cf. S. i, 97; Dhp. 40. 10 Jàt. iv, 122; cf. A. iv, 137. 11 Bhm càramàno. >/ #<[page 232]># %<232 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% jãvitaü harati yeva, àharitvà na\<*<1>*>/ nivattati. Tasmà sahajàtiyà àgatato jãvitaharaõato ca ukkhittàsiko vadhako viya mara- õam pi paccupañthitam evà ti\<*<2>*>/ evaü vadhakapaccupaññhànato maraõaü anussaritabbaü. (2) Sampattivipattito ti idha sampatti nàma tàva-d-eva sobhati, yàva naü vipatti nàbhibhavati. Na ca sà sampatti nàma atthi, yà vipattiü atikkamma tiññheyya. Tathà hi:- Sakalaü mediniü\<*<3>*>/ bhutvà, datvà koñisataü sukhã, aóóhàmalakamattassa ante issarataü gato. Ten' eva dehabandhena pu¤¤amhi khayam àgate, maraõàbhimukho so pi asoko sokam àgato ti\<*<4>*>/. Api ca sabbaü àrogyaü vyàdhipariyosànaü, sabbaü yob- banaü\<*<5>*>/ jaràpariyosànaü, sabbaü jãvitaü maraõapariyosà- naü, sabbo yeva lokasannivàso jàtiyà anugato, jaràya anusaño, vyàdhinà abhibhåto, maraõena abbhàhato. Ten' àha:- Yathà pi selà vipulà nabham àhacca pabbatà, samantà anupariyeyyuü nippothentà catuddisà, evaü jarà ca maccu ca adhivattanti pàõino\<*<6>*>/. Khattiye Bràhmaõe Vesse Sudde Caõóàla-Pukkuse, na ki¤ci parivajjeti, sabbam evàbhimaddati. Na tattha hatthãnaü bhåmi, na rathànaü, na pattiyà, na cà pi mantayuddhena sakkà jetuü dhanena và ti\<*<7>*>/. Evaü jãvitasampattiyà maraõavipattipariyosànataü va- vatthapentena sampattivipattito maraõaü anussaritabbaü. (3) Upasaüharaõato ti parehi saddhiü attano upasaüha- raõato. Tattha sattah' àkàrehi upasaüharaõato maraõaü anussaritabbaü:- yasamahattato, pu¤¤amahattato, thàma- mahattato, iddhimahattato, pa¤¤àmahattato, paccekabud- dhato, sammàsambuddhato ti. Kathaü? Idaü maraõaü nàma mahàyasànaü mahàparivàrànaü sampannadhanavà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm na àharitvà. 2 Sbh eva hotãti. 3 Bhm medaniü. Cf. Jàt. iii, 4 Not traced. 5 Bhm yobbannaü. 6 Bhm pàõine. 8 S. i, 102. >/ #<[page 233]># %< 1. Maraõasati 233>% hanànaü Mahàsammata-\<*<1>*>/ Mandhàtu-\<*<2>*>/Mahàsudassana-\<*<3>*>/Daëha- nemi-\<*<4>*>/Nimippabhutãnam\<*<5>*>/ pi upari niràsankam eva patitaü, kim angaü\<*<6>*>/ pana mayhaü upari na patissati? Mahàyasà ràjavarà, Mahasammata àdayo, te pi maccuvasaü pattà, màdisesu kathà va kà ti\<*<7>*>/. Evaü tàva yasamahattato anussaritabbaü. Kathaü pu¤¤amahattato? Jotiko\<*<8>*>/ Jañila\<*<9>*>/ Uggo\<*<10>*>/ Meõóako\<*<11>*>/ atha Puõõako\<*<12>*>/, ete c' a¤¤e ca ye loke mahàpu¤¤à ti vissutà; sabbe maraõam àpannà, màdisesu kathà va kà ti. Evaü pu¤¤amahattato anussaritabbaü. Kathaü thàmamahattato ? Vàsudevo baladevo,\<*<13>*>/ Bhãmaseno Yudhiññhilo\<*<14>*>/, Cànuro Piyadà-Mallo\<*<15>*>/ Antakassa vasaü gatà, Evaü thàmabalåpetà iti lokamhi vissutà; ete pi maraõaü yàtà, màdisesu kathà va kà ti. Evaü thàmamahattato anussaritabbaü. Kathaü iddhimahattato? Pàdanguññhakamattena vijayantam akampayi yo nàm' iddhimataü seññho dutiyo aggasàvako\<*<16>*>/, so pi maccumukhaü ghoraü, migo sãhamukhaü viya, paviññho saha iddhãhi, màdisesu kathà va kà ti. Evaü iddhimahattato anussaritabbaü. Kathaü pa¤¤àmahattato? \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Jàt. ii, 311; iii, 454. 2 So Sh, Bhm; cf. A. ii, 7; Thig. 486. 3 D. ii, 170 f. 4 D. iii, 59 f. 5 Bhm omit Nimi; Jàt. vi, 95 f. 6 Sbh anga. 7 Not traced. 8 Sb Jotiyo. Dhp. Comy. i, 385. 9 Ibid. 10 Jàt. i, 94. 11 Vin. i, 240 f. 12 Dhp. Comy. i, 385. 13 Jàt. iv, 82. 14 Jàt. v, 426. 15 Bhm yo mahà Mallo; Jàt. iv, 81. 16 Mahà-Moggallàna; Therag.: ver. 1194. >/ #<[page 234]># %<234 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso >% Lokanàthaü ñhapetvàna, ye c' a¤¤e atthi pàõino pa¤¤àya Sàriputtassa kalaü nàgghanti\<*<1>*>/ solasiü: evaü nàma mahàpa¤¤o pañhamo aggasàvako\<*<2>*>/: maraõassa vasaü patto, màdisesu kathà va kà ti. Evaü pa¤¤àmahattato anussaritabbaü. Kathaü paccekabuddhato? Ye pi te attano ¤àõaviriya- balena sabbakilesasattunimmathanaü katvà paccekabo- dhiü\<*<3>*>/ patvà\<*<4>*>/ khaggavisàõakappà\<*<5>*>/ sayambhuno, te pi mara- õato na muttà, kuto panàhaü muccissàmã ti? Taü taü nimittaü àgamma vãmaüsantà mahesayo sayambhå ¤àõatejena, ye pattà àsavakkhayaü, ekacariyanivàsena, khaggasingasamåpamà, te pi nàtigatà maccuü, màdisesu kathà va kà ti. Evaü paccekabuddhato anussaritabbaü. Kathaü sammàsambuddhato? Yo pi so Bhagavà asãti anuvya¤janapañimaõóita-dvattiüsamahàpurisalakkhaõavici- traråpakàyo sabbàkàraparisuddhasãlakkhandhàdi-guõarata- nasamiddhadhammakàyo yasamahatta-pu¤¤amahatta-thà- mamahatta-iddhimahatta-pa¤¤àmahattànaü pàraügato asa- mo asamasamo appañipuggalo arahaü sammàsambuddho, so pi, salilavuññhinipàtena mahà aggikkhandho viya, maraõavuñ- ñhinipàtena ñhànaso våpasanto. Evaü mahànubhàvassa yaü nàm' etaü mahesino, na bhayena na lajjàya maraõavasam\<*<6>*>/ àgataü. nillajjaü vãtasàrajjaü, sabbasattàbhimaddanaü: tayidaü màdisaü sattaü kathaü nàbhibhavissatã ti ` Evaü sammàsambuddhato anussaritabbaü. Tass' evaü yasamahattatàdisampannehi parehi saddhiü maraõasàma¤¤atàya attànaü upasaüharitvà tesaü viya sattavisesànaü mayham pi maraõaü bhavissatã ti anussarato upacàrappattaü kammaññhànaü hotã ti. Evaü upasaüha- raõato maraõaü anussaritabbaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm nàgghati. 2 D. ii, 5; M. iii, 25; S. i, 63. 3 Sbh paccekasambodhiü. 4 Bhm pattà. 5 Sn. 35 ff. 6 Sbh maraõaü vasam. >/ #<[page 235]># %< 1. Maraõasati 235>% (4) Kàyabahusàdhàraõato ti ayaü kàyo bahusàdhàraõo, asãtiyà tàva kimikulànaü sàdhàraõo. Tattha chavinissità pàõà chaviü khàdanti, cammanissità cammaü khàdanti, maüsanissità maüsaü khàdanti, nahàrunissità nahàruü khàdanti, aññhanissità aññhiü khàdanti, mi¤janissità mi¤- jaü khàdanti, tatth' eva jàyanti jãranti\<*<1>*>/ miyanti uccàrapas- sàvaü karonti, kàyo va nesaü pasåtighara¤\<*<2>*>/ ceva gilà- nasàlà ca susàna¤ ca vaccakutã ca passàvadoõiko ca. Svà- yaü tesam pi kimikulànaü\<*<3>*>/ pakopena maraõaü nigacchati yeva. Yathà ca asãtiyà kimikulànaü, evaü ajjhattikànaü yeva anekasatànaü rogànaü bahiràna¤ ca ahivicchikàdã- naü maraõassa paccayànaü sàdhàraõo. Yathà hi catuma- hàpathe ñhapite lakkhamhi sabbadisàhi àgatà sara-satti- tomara-pàsàõàdayo nipatanti, evaü kàye pi sabbupaddavà nipatanti. Svàyaü tesam pi upaddavànaü nipàtena ma- raõaü nigacchati yeva. Ten' àha Bhagavà:- Idha, bhik- khave, bhikkhu divase nikkhante rattiyà patihitàya iti pañisa¤- cikkhati:- bahukà kho me paccayà maraõassa; ahi và maü óaüseyya,\<*<4>*>/ vicchiko và maü óaüseyya,\<*<4>*>/ satapadã và maü óaüseyya,\<*<4>*>/ tena me assa kàlakiriyà,\<*<5>*>/ so mam assa anta- ràyo. Upakkhalitvà và papateyyaü; bhattaü và me bhuttaü vyàpajjeyya, pittaü và me kuppeyya, semhaü và me kup- peyya, satthakà và me vàtà kuppeyyuü, tena me assa kàlan- kiriyà, so mam assa antaràyo ti.\<*<6>*>/ Evaü kàyabahusàdhà- ranato maraõaü anussaritabbaü. (5) Ayudubbalato ti àyu nàm' etaü abalaü dubbalaü; tathà hi sattànaü jãvitaü assàsapassàsåpanibandha¤ ceva iriyàpathåpanibandha¤ ca sãtuõhåpanibandha¤ ca mahà- bhåtåpanibandha¤ ca àhàråpanibandha¤ ca. Tad etaü assàsapassàsànaü samavuttitaü labhamànam eva pavattati. Bahi nikkhantanàsikavàte pana anto apavisante,\<*<7>*>/ paviññhe và anikkh[am\<*<8>*>/] ante mato nàma hoti. Catunnaü iriyàpathà- nam pi samavuttitaü labhamànaü eva pavattati, a¤¤ata- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh jãyanti. 2 Sbh såtighara¤. 3 Sb kimãnaü. 4 Sbh óaseyya. 5 Bhm kàlank-. 6 A. iii, 306. 7 Bhm appav-. 8 Bhm omit. >/ #<[page 236]># %<236 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% ra¤¤atarassa pana adhimattatàya àyusankhàrà upacchijjanti. Sãtuõhànam pi samavuttitaü labhamànam eva pavattati, atisãtena pana ati-uõhena và abhibhåtassa vipajjati. Mahà- bhåtànam pi samavuttitaü labhamànam eva pavattati, pathavãdhàtuyà pana àpodhàtu-àdãnaü và a¤¤atara¤¤ata- rassa pakopena\<*<1>*>/ balasampanno pi puggalo patthaddhakàyo và atisàràdivasena kilinnapåtikàyo và mahàóàhapareto và sambhijjamàna\<*<2>*>/-sandhibandhano và hutvà jãvitakkhayaü pàpuõàti. Kabaëinkàràhàram\<*<3>*>/ pi yuttakàle labhantass' eva jãvitaü pavattati, àhàraü alabhamànassa pana parikkha- yaü gacchatã ti evaü àyudubbalato maranaü anussari- tabbaü. (6) Animittato ti avavatthànato, paricchedàbhàvato ti attho. Sattànaü hi:- Jãvitaü vyàdhi kàlo ca dehanikkhepanaü gati: pa¤c' ete jãvalokasmiü animittà na ¤àyare\<*<4>*>/. Tattha jãvitaü tàva ettakam eva jãvitabbaü, na ito paran ti evaü\<*<5>*>/ vavatthànàbhàvato animittaü, kalalakàle pi hi sattà maranti, abbuda-, pesi-, ghana-, màsikà-, dvemàsa-, temàsa-, catumàsa-, pancamàsa-, dasamàsakàle pi, kucchito nikkhantasamaye pi, tato paraü vassasatassa anto pi bahi pi maranti yeva. Vyàdhi pi iminà va vyàdhinà sattà maranti, na a¤¤enà\<*<6>*>/ ti evaü\<*<5>*>/ vavatthànàbhàvato animitto, cakkhurogenà pi hi sattà maranti, sotarogàdãnaü a¤¤atarenà pi. Kàlo pi imasmiü yeva kàle maritabbaü na a¤¤asmin ti evaü vavatthànàbhàvato animitto, pubbaõhe pi hi sattà maranti, majjhantikàdãnaü a¤¤atarasmim pi. Dehanikkhepanam pi idh' eva miyamànànaü dehena pati- tabbaü, na a¤¤atrà\<*<7>*>/ ti evaü vavatthànàbhàvato animittaü, antogàme jàtànaü hi bahigàme pi attabhàvo patati, bahi- gàme pi jàtànam\<*<8>*>/ antogàme. Tathà thalajànaü và jale, jalajànaü và thale ti anekappakàrato vitthàretabbaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb a¤¤atarappakopena. 2 Sbh sa¤chijjamàna. 3 Bhm kabaëãkàr-. 4 Bhm nayare. 5 Bhm omit. 6 Bhm nत-. 7 Sb a¤¤atthà. 8 Bhm jàtànam pi. >/ #<[page 237]># %< 1. Maraõasati 237>% Gati pi ito cutena idha nibbattitabban ti evaü vavatthà- nàbhàvato animittà. Devalokato hi cutà manussesu pi nib- battanti, manussalokato cutà devalokàdãnam pi yattha katthaci nibbattantã ti evaü, yantayuttà goõo viya, gatipa¤- cake loko samparivattatã ti evaü animittato maraõaü anussaritabbaü. (7) Addhànaparicchedato ti manussànaü jãvitassa nàma etarahi na paricchedo na tathà addhà.\<*<1>*>/ Yo ciraü jãvati, so vassasataü, appaü và bhiyyo--ten' àha Bhagavà,--appam idaü, bhikkhave, manussànam àyu, gamanãyo samparàyo. Kattabbaü kusalaü, caritabbaü brahmacariyaü, natthi jàtassa amaraõaü. Yo, bhikkhave, ciraü jãvati, so vassasataü, appaü và bhiyyo ti. . . . Appam àyu manussànaü, hãëeyya naü suporiso; careyy' àdittasãso va; natthi maccussa nàgamo ti\<*<2>*>/. Aparam pi àha:- bhåtapubbaü, bhikkhave, arako nàma satthà ahosã ti\<*<3>*>/ sabbaü pi sattahi upamàhi alankataü sut- taü vitthàretabbaü. Aparam pi àha:- Yo\<*<4>*>/ yaü, bhikkhave, bhikkhu evaü maraõasatiü\<*<5>*>/ bhàveti:- aho vatàhaü rattindi- vaü jãveyyaü, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me katam assà ti; yo pàyaü, bhikkhave, bhikkhu evaü maraõasatiü\<*<5>*>/ bhàveti:- aho vatàhaü divasaü jãveyyaü, Bha- gavato sàsanaü manasikareyyaü bahuü vata me katam assà ti; yo pàyaü, bhikkhave, bhikkhu evaü maraõasatiü\<*<5>*>/ bhàveti: aho vatàhaü tadantaraü jãveyyaü, yadantaraü ekaü piõóa- pàtaü bhu¤jàmi, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, ba- huü vata me katam assà ti; yo pàyaü, bhikkhave, bhikkhu evaü maraõasatiü\<*<5>*>/ bhàveti:- aho vatàhaü tadantaraü jãvey- yaü, yadantaraü cattàro pa¤ca àlope sankhàditvà ajjhoha- ràmi, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me katam assà ti:- ime vuccanti, bhikkhave, bhikkhå pamattà viharanti, dandhaü maraõasatiü bhàventi àsavànaü kha- yàya. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm etarahi paritto addhà. 2 S. i, 108. 3 A. iv, 136. 4 Text (Pòú. ed.) Yvàyaü; Sh Yo pàyaü. 5 Bhm maraõassatiü. >/ #<[page 238]># %<238 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% Yo ca khvàyaü, bhikkhave, bhikkhu evaü maraõasatiü bhàveti: aho vatàhaü tadantaraü jãveyyaü, yadantaraü ekam àlopaü sankhàditvà ajjhoharàmi, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahu vata me katam assà ti; yo pàyaü, bhikkhave, bhikkhu evaü maraõassatiü bhàveti: aho vatàhaü tadantaraü jãveyyaü, yadantaram assasitvà và passasàmi, passasitvà và assasàmi, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me katam assà ti:- ime vuccanti, bhikkhave, bhik- khå appamaññà viharanti, tikkhaü maraõasatiü bhàventi àsavànaü khayàyà ti.\<*<1>*>/ Evaü catupa¤càlopasankhàdana- mattaü avissàsiyo paritto jãvitassa addhà ti evaü addhàna- paricchedato maraõaü anussaritabbaü. (8) Khaõaparittato ti paramatthato hi atiparitto sattà- naü jãvitakkhaõo ekacittappavattimatto yeva. Yathà nàma rathacakkaü pavattamànam pi eken' eva nemippa- desena pavattati, tiññhamànam pi eken' eva tiññhati, evam eva ekacittakkhaõikaü sattànaü jãvitaü, tasmiü citte niruddhamatte satto niruddho ti vuccati. Yath' àha:- atãte cittakkhaõe jãvittha, na jãvati, na jãvissati; anàgate cittak- khaõe na jãvittha, na jãvati, jãvissati; paccuppanne cittakkha- ne na jãvittha, jãvati, na jãvissatã ti\<*<2>*>/. Jãvitaü attabhàro ca sukhadukkhà ca kevalà ekacittasamàyuttà lahuso vattate khaõo. Ye niruddhà marantassa tiññhamànassa và idha, sabbe pi sadisà khandhà gatà appañisandhiyà. Anibbattena na jàto, paccuppannena jãvati, cittabhangà mato loko: pa¤¤atti paramatthiyà ti. Evaü khaõaparittato maranaü anussaritabbaü. Iti imesaü aññhannaü àkàrànaü a¤¤atara¤¤atarena anus- sarato pi punappunaü manasikàravasena cittaü àsevanaü labhati, maraõàrammaõà sati santiññhati, nãvaraõàni vik- khambhanti, jhànangàni pàtubhavanti. Sabhàvadhammattà pana saüvejanãyattà ca àrammaõassa appanaü appatvà upacàrappattam\<*<3>*>/ eva jhànaü hoti. Lokuttarajjhànaü pana \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. iv, 318 f. ( 11). 2 Not traced. 3 Bm upacàramattam eva throughout. >/ #<[page 239]># %< 2. Kàyagatàsati 239>% dutiya-catutthàni ca àruppajjhànàni sabhàvadhamme pi bhàvanàvisesena appanaü pàpuõanti. Visuddhibhàvanà- nukkamavasena hi lokuttaraü appanaü pàpuõàti àramma- õàtikkamabhàvanàvasena àruppaü. Appanàpattass' eva hi jhànassa àrammaõasamatikkamanamattaü tattha hoti, idha pana tad-ubhayam pi natthi. Tasmà upacàrapattam eva jhànaü hoti. Tad-etaü sati\<*<1>*>/ balena uppannattà mara- õasat' icc' eva sankhaü gacchati. Ima¤ ca pana maraõasatiü anuyutto bhikkhu satataü appamatto hoti, sabbabhavesu anabhiratisa¤¤aü pañila- bhati, jãvitanikantiü jahàti,\<*<2>*>/ pàpagarahã hoti, asannidhiba- hulo, parikkhàresu vigatamalamacchero, aniccasa¤¤à c' assa paricayaü gacchati, tad-anusàren' eva ca dukkhasa¤- ¤à anattasa¤¤à ca upaññhàti. Yathà abhàvitamaraõà sattà, sahasà vàëamiga-yakkha- sappa-cora-vadhakàbhibhåtà viya, maraõasamaye bhayaü santàsaü sammohaü àpajjanti, evaü anàpajjitvà abhayo asammåëho kàlaü karoti. Sace diññh' eva dhamme ama- taü nàdhigameti,\<*<3>*>/ kàyassa bhedà sugatiparàyano hoti. Tasmà have appamàdaü kayiràtha sumedhaso, evaü mahànubhàvàya maraõanussatiyà\<*<4>*>/ sadà ti. Idaü maraõasatiyaü vitthàrakathàmukhaü. 2. Kàyagatàsati Idàni yan taü a¤¤atra buddhuppàdà appavattapubbaü sabbatitthiyànaü avisayabhåtaü tesu tesu Suttantesu:- ekadhammo, bhikkhave, bhàvito bahulãkato mahato saüvegàya saüvattati, mahato atthàya saüvattati, mahato yogakkhemàya saüvattati, mahato sati sampaja¤¤àya saüvattati, ¤àõadassa- napañilàbhàya saüvattati, diññhadhammasukhavihàràya saü- vattati, vijjàvimuttiphalasacchikiriyàya saüvattati. Katamo ekadhammo? Kàyagatàsati . . . Amataü te, bhikkhave, pari- bhu¤janti, ye kàyagatàsatiü paribhu¤janti. Amataü te, bhikkhave, na paribhu¤janti, ye kàyagatàsatiü na paribhu¤- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit maraõassati. 2 Bhm jahati. 3 Sbh nàràdheti. 4 Bhm maraõassatiyà. >/ #<[page 240]># %<240 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% janti.\<*<1>*>/ Amataü tesaü, bhikkhave, paribhuttaü . . . apari- bhuttaü . . . parihãnaü . . . aparihãnaü . . . viraddhaü . . . aviraddhaü\<*<2>*>/ . . . yesaü kàyagatàsati àraddhà ti\<*<3>*>/ evaü Bhagavatà anekehi àkàrehi pasaüsitvà:- kathaü bhàvità, bhikkhave, kàyagatàsati? Kathaü bahulãkatà mahapphalà hoti mahànisaüsà? Idha, bhikkhave, bhikkhu ara¤¤agato và ti\<*<4>*>/ àdinà nayena ànàpànapabbaü iriyàpathapabbaü, catu- sampaja¤¤apabbaü, pañikåla-\<*<5>*>/manasikàrapabbaü, dhàtu- manasikàrapabbaü, nava sãvathikapabbànã ti\<*<6>*>/ imesaü cud- dasannaü pabbànaü vasena kàyagatàsati kammaññhànaü niddiññhaü, tassa bhàvanàniddeso anuppatto. Tattha yasmà iriyàpathapabbaü, catusampaja¤¤apab- baü, dhàtumanasikàrapabban ti imàni tãõi vipassanàvasena vuttàni, nava sãvathikapabbàni\<*<6>*>/ vipassanà¤àõesu yeva àdãnavànupassanàvasena vuttàni, yà pi c' ettha uddhumà- takàdisu samàdhibhàvanà ijjheyya, sà asubhaniddese pakà- sità yeva. ânàpànapabbaü pana pañikålamanasikàrapabba¤ ca imàn' ev' ettha dve samàdhivasena vuttàni. Tesu ànàpànapab- baü ànàpànasativasena visuü kammaññhànaü yeva. Yaü pan' etaü:- puna ca paraü, bhikkhave, bhikkhu imam eva kàyaü uddhaü pàdatalà adho kesamatthakàtacapariyantaü påraü nànappakàrassa asucino paccavekkhati: atthi ima- smiü kàye kesà lomà ...pe... muttan ti\<*<7>*>/ evaü matthalun- gaü aññhimi¤jena sangahetvà pañikålamanasikàravasena de- sitaü dvattiüsàkàrakammaññhànaü:- idam idha kàyagatà satã ti adhippetaü. Tatthàyaü\<*<8>*>/ pàëivaõõanà pubbangamo bhàvanàniddeso:- imam eva kàyan ti imaü catumahàbhå- tikaü\<*<9>*>/ påtikàyaü. Uddhaü pàdatalà ti pàdatalato upari. Adho kesamatthakà ti kesaggato heññhà. Tacapariyantan ti tiriyaü tacaparicchinnaü. Påraü nànappakàrassa asucino \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Following the contrary order, in the positive and negative clauses, to the Pòú. ed. 2 Pòú. viruddhaü . . . aviruddhaü; Sb àraddhaü. 3 A. i, 43, 45. 4 M. iii, 89. 5 Sbh pañikk-. 6 Bhm siv-. 7 D. ii, 293; M. i, 57. 8 Sh Tatràyaü. 9 Sbh càtummahà-. >/ #<[page 241]># %< 2. Kàyagatàsati 241>% paccavekkhatã ti nànappakàrakesàdi asucibharito ayaü kàyo ti passati. Kathaü? Atthi imasmiü kàye kesà ...pe... muttan ti. Tattha atthã ti saüvijjanti.\<*<1>*>/ Imasmin ti svàyaü uddhaü pàdatalà adhokesamatthakà tacapariyanto påro nànappa- kàrassa asucino ti vuccati, tasmiü kàye ti sarãre, sarãraü hi asucisa¤cayato kucchitànaü kesàdãna¤ ceva cakkhurogàdã- na¤ ca rogasatànaü àyabhåtato kàyo ti vuccati. Kesà lomà ti ete kesàdayo dvattiüsàkàrà\<*<2>*>/. Tattha atthi imasmiü kàye kesà, atthi imasmiü kàye lomà ti evaü sambandho veditabbo. Imasmiü hi pàdatalà pañ- thàya upari, kesamatthakà paññhàya heññhà. Tacato pañ- ñhàya parito ti ettake vyàmamatte kaëebare\<*<3>*>/ sabbàkàrenà pi vicinanto\<*<4>*>/ na koci ki¤ci muttaü và maõiü và veëuriyaü và agaruü và kunkumaü và kappåraü và vàsacuõõàdiü và aõumattam pi sucibhàvaü passati; atha kho paramaduggan- dhajegucchaü assirikadassanaü\<*<5>*>/ nànappakàraü kesalomà- dibhedaü asuciü yeva passati. Tena vuttaü: atthi ima- smiü kàye kesà lomà ...pe... muttan ti. Ayam ettha padasambandhato vaõõanà. Imaü pana kammaññhànaü bhàvetukàmena àdikammi- kena kulaputtena, vuttappakàraü kalyàõamittaü upasan- kamitvà, idaü kammaññhànaü gahetabbaü. Tenà pi 'ssa kammaññhànaü kathentena sattadhà uggahakosallaü, dasa- dhà ca manasikàrakosallaü àcikkhitabbaü. Tattha vacasà, manasà, vaõõato, saõñhànato, disato, okàsato, paricchedato ti evaü sattadhà uggahakosallaü àcikkhitab- baü. Imasmiü hi pañikålamanasikàrakammaññhàne yo pi tipiñako hoti, tenà pi manasikàrakàle pañhamaü vàcàya saj- jhàyo kàtabbo. Ekaccassa hi sajjhàyaü karontass' eva kammaññhànaü pàkañaü hoti, Malayavàsã Mahà-Devatthe- rassa\<*<6>*>/ santike uggahitakammaññhànànaü dvinnaü therànaü viya. Thero kira tehi kammaññhànaü yàcito:- cattàro \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sic. 2 Khp. III.; Khp. A. 37 f.; Vibh. 193 f.; Sam. Vin. in loco. 3 S. i, 62; A. ii, 48. 4 Bhm pavicinanto, omitting pi. 5 Bhm assirã-. 6 Bhm Mahà-Reva-. I. 16 >/ #<[page 242]># %<242 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% màse imaü yeva sajjhàyaü karothà ti dvattiüsàkàrapàëiü adàsi. Te ki¤càpi nesaü dve tayo nikàyà paguõà, padak- khiõaggàhitàya pana cattàro màse dvattiüsàkàraü sajjhà- yantà va sotàpannà ahesuü. Tasmà kammaññhànaü ka- thentena àcariyena antevàsiko vattabbo:- pañhamaü tàva vàcàya sajjhàyaü karohã ti.\<*<1>*>/ Karontena ca tacapa¤cakàdãni paricchinditvà anulomapañilomavasena sajjhàyo kàtabbo:- kesà, lomà, nakhà, dantà, taco ti hi vatvà, puna pañilomato: taco, dantà, nakhà, lomà, kesà ti vattabbaü. Tad-anantaraü vakkapa¤cake: maüsaü, nahàru,\<*<2>*>/ aññhi, atthimi¤jaü, vakkan ti vatvà, puna pañilomato: vakkaü, aññhimi¤jaü, aññhi, na- hàru, maüsaü, taco, dantà, nakhà, lomà, kesà ti vattabbaü. Tato papphàsapa¤cake: hadayaü, yakanaü, kilomakaü, pihakaü, papphàsan ti vatvà, puna pañilomato: papphàsaü, pihakaü, kilomakaü, yakanaü, hadayaü, vakkaü, aññhi- mi¤jaü, aññhi, nahàru, maüsaü, taco, dantà, nakhà, lomà, kesà ti vattabbaü. Tato matthalungapa¤cake: antaü, antaguõaü, udariyaü, karãsaü matthalungan ti vatvà, puna pañilomato mattha- lungaü, karãsaü, udariyaü, antaguõaü, antaü, papphà- saü, pihakaü, kilomakaü, vakanaü, hadayaü, vakkaü, aññhimi¤jaü, aññhi, nahàru, maüsaü, taco, dantà, nakhà, lomà, kesà ti vattabbaü. Tato medachakke: pittaü, semhaü, pubbo, lohitaü, sedo, medo ti vatvà puna pañilomato: medo, sedo, lohitaü, pubbo, semhaü, pittaü, matthalungaü, karãsaü, udariyaü, antaguõaü, antaü, papphàsaü, pihakaü, kilomakaü, ya- kanaü, hadayaü, vakkaü, aññhimi¤jaü, atthi, nahàru, maüsaü, taco, dantà, nakhà, lomà, kesà ti vattabbaü. Tato muttachakke: assu, vasà, kheëo, singhàõikà, lasikà muttan ti vatvà, puna pañilomato: muttaü, lasikà, singhà- õikà, kheëo, vasà, assu, medo, sedo, lohitaü, pubbo, sem- haü, pittaü, matthalungaü, karãsaü, udariyaü, anta- guõaü, antaü, papphàsaü, pihakaü, kilomakaü, yaka- naü, hadayaü, vakkaü, aññhimi¤jaü, aññhi, nahàru, maü- saü, taco, dantà, nakhà, lomà, kesà ti vattabbaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm karotãti. 2 Bhm nhàru. >/ #<[page 243]># %< 2. Kàyagatàsati 243>% Evaü kàlasataü kàlasahassaü kàlasatasahassam pi và- càya sajjhàyo kàtabbo. Vacassà sajjhàyena hi kammaññhà- natan ti paguõà hoti; na ito c' ito ca cittaü vidhàvati; koñ- ñhàsà pàkañà honti, hatthasankhalikà viya, vatipàdapanti\<*<1>*>/ viya ca khàyanti. Yathà pana vacasà, tath' eva manasà pi sajjhàyo kàtabbo. Vacasà sajjhàyo hi manasà sajjhàyassa paccayo hoti; manasà sajjhàyo lakkhaõapañivedhassa paccayo hoti. Vaõõato ti kesàdãnaü vaõõo vavatthapetabbo. Saõñhà- nato ti tesaü yeva saõñhànaü vavatthapetabbaü. Disato ti imasmiü hi sarãre nàbhito uddhaü uparimà disà, adho heññhimà disà, tasmà ayaü koññhàso imissà nàma disàyà ti disà vavatthapetabbà. Okàsato ti ayaü koññhàso imasmiü nàma okàse patiññhito ti evaü tassa tassa okàso vavattha- petabbo. Paricchedato ti sabhàgaparicchedo visabhàgapa- ricchedo ti dve paricchedà. Tattha ayaü koññhàso heññhà ca upari ca tiriya¤ ca iminà nàma paricchinno ti evaü sabhàga- paricchedo veditabbo. Kesà na lomà, lomà pi na kesà ti evaü amissakatàvasena visabhàgaparicchedo veditabbo. Evaü sattadhà uggahakosallaü àcikkhantena pana idaü kammaññhànaü asukasmiü\<*<2>*>/ sutte pañikålavasena kathitaü, asukasmiü dhàtuvasenà ti ¤atvà àcikkhitabbaü. Idaü hi Mahàsatipaññhàne\<*<3>*>/ pañikålavasen' eva kathitaü; Mahàhat- thipadopama\<*<4>*>/-Mahà-Ràhulovàda\<*<5>*>/-Dhàtuvibhangesu\<*<6>*>/ dhàtu- vasena kathitaü. Kàyagatàsati-Sutte\<*<7>*>/ pana yassa vaõõato upaññhàti, taü sandhàya cattàri jhànàni vibhattàni. Tattha dhàtuvasena kathitaü vipassanàkammaññhànaü hoti, pañi- kålavasena kathitaü samathakammaññhànaü, tad-etaü idha samathakammaññhànam evà ti evaü sattadhà uggahako- sallaü àcikkhitvà anupubbato, nàtisãghato, nàtisaõikato, vik- khepapañibàhanato, paõõattisamatikkamanato, anupubbamu¤ca- nato, appanàto, tayo ca suttantà ti evaü dasadhà manasikà- rakosallaü àcikkhitabbaü. Tattha anupubbato ti idaü hi sajjhàyakaraõato paññhàya \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm vatã-. 2 Bhm imasmiü. 3 D. ii, 290 f. 4 M. i, 184 f. 5 Ibid. i, 414 f. 6 Ibid. iii, 237 f. 7 Ibid. 88 f. >/ #<[page 244]># %<244 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% anupañipàñiyà manasikàtabbaü, na ekantarikàya. Ekanta- rikàya hi manasikaronto yathà nàma akusalo puriso dvat- tiüsapadaü nisseõiü ekantarikàya àrohanto kilantakàyo patati, na àrohanaü sampàdeti, evam eva bhàvanàsampatti- vasena adhigantabbassa assàdassa anadhigamà kilantacitto patati, na bhàvanaü sampàdeti. Anupubbato manasikaron- tenà pi ca nàtisãghato manasikàtabbaü. Atisãghato mana- sikaroto\<*<1>*>/ hi, yathà nàma tiyojanamaggaü pañipajjitvà, ok- kamanavissajjanaü asallakkhetvà, sãghena javena satak- khattum pi gamanàgamanaü karoto purisassa, ki¤càpi addhànaü parikkhayaü gacchati, atha kho pucchitvà va gantabbaü hoti, evam eva kevalaü ki¤càpi kammaññhànaü pariyosànaü pàpuõàti, avibhåtaü pana hoti, na visesaü àva- hati, tasmà nàtisãghato manasikàtabbaü. Yathà ca nàtisãghato, evaü nàtisaõikato pi. Atisaõikato manasikaroto hi yathà nàma tadahe 'va tiyojanamaggaü\<*<2>*>/ gantukàmassa purisassa antaràmagge rukkhapabbatataëà- kàdisu\<*<3>*>/ vilambamànassa maggo parikkhayaü na gacchati, dvãha-tãhena pariyosàpetabbo hoti, evam eva kammaññhà- naü pariyosànaü na gacchati, visesàdhigamassa paccayo na hoti. Vikkhepapañibàhanato ti kammaññhànaü vissajjetvà bahid- dhà puthuttàrammaõe cetaso vikkhepo pañibàhitabbo. Ap- pañibàhato hi yathà nàma ekapadikaü papàtamaggaü pañipannassa purisassa akkamanapadaü asallakkhetvà, ito c' ito ca vilokayato padavàro virajjhati, tato sataporise papàte patitabbaü hoti, evam eva, bahiddhà vikkhepe sati, kammaññhànaü parihàyati paridhaüsati; tasmà vikkhepapa- ñibàhanato manasikàtabbaü. Paõõattisamatikkamanato ti yà ayaü kesà lomà ti àdikà paõõatti, taü atikkamitvà: pañikålan ti cittaü ñhapetab- baü. Yathà hi udakadullabhakàle manussà ara¤¤e uda- pànaü disvà, tattha tàlapaõõàdikaü ki¤cid-eva sa¤¤àõaü bandhitvà tena sa¤¤àõena àgantvà nahàyanti ceva pivanti \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -karonto. 2 Sbh yojanaü maggaü. 3 Sh refers to Sammoha (Vilàsinã) as reading rukkha- pabbatagahaõàdãsu. >/ #<[page 245]># %< 2. Kàyagatàsati 245>% ca, yadà pana nesaü abhiõhasa¤càrena àgatà gatapadaü pàkañaü hoti, tadà sa¤¤àõena kiccaü na hoti, icchiticchi- takkhaõe gantvà nahàyanti ceva pivanti ca, evam eva pub- babhàge kesà lomà ti paõõattivasena manasikaroto pañikå- labhàvo pàkaño hoti, atha kesà lomà ti paõõattiü samatik- kamitvà pañikålabhàve yeva cittaü ñhapetabbaü. Anupubbamu¤canato ti yo yo koññhàso na upaññhàti, taü taü mu¤cantena anupubbamu¤canato manasikàtabbaü. Adikammikassa hi kesà ti manasikaroto manasikàro gantvà muttan ti imaü pariyosànakoññhàsam eva àhacca tiññhati, muttan ti ca manasikaroto manasikàro gantvà kesà ti imaü àdikoññhàsam eva àhacca tiññhati, ath' assa manasikaroto manasikaroto keci koññhàsà upaññhahanti, keci na upaññha- hanti. Tena ye ye upaññhahanti, tesu tesu tàva kammaü kàtabbaü\<*<1>*>/ Yàva dvãsu upaññhitesu tesam pi eko suññhu- taraü upaññhàti,\<*<2>*>/ evaü upaññhitaü pana tad\<*<3>*>/ eva punap- punaü manasikarontena appanà uppàdetabbà. Tatràyaü upamà: yathà hi dvattiüsatàlake tàlavane va- santaü makkañaü gahetukàmo ludde àdimhi ñhitatàlassa paõõaü sarena vijjhitvà ukkuññhiü kareyya; atha kho so makkaño pañipàñiyà tasmiü tasmiü tàle patitvà pariyanta- tàlam eva gaccheyya; tattha pi gantvà luddena tath' eva kate puna ten' eva nayena àditàlaü àgaccheyya, so evaü punappunaü pañipàtiyamàno ukkuññhukkuññhiññhàne yeva uññhahitvà anukkamena ekasmiü tàle nipatitvà tass' eva majjhe makuëatàlapaõõasåciü daëhaü gahetvà vijjhiya- màno pi na uññhaheyya, evaüsampadam idaü daññhabbaü. Tatridaü opammasaüsandanaü:- yathà hi tàlavane dvat- tiüsatàlà, evaü imasmiü kàye dvattiüsakoññhàsà. Mak- kaño viya cittaü, luddo viya yogàvacaro. Makkañassa dvattiüsatàlake tàlavane nivàso viya yogino cittassa dvat- tiüsakoññhàsake kàye àrammaõavasena anusa¤caraõaü. Luddena àdimhi ñhitatàlassa paõõaü sarena vijjhitvà ukkuññhiyà katàya makkañassa tasmiü tasmiü tàle patitvà, pariyantatàlagamanaü viya, yogino: kesà ti manasikàre àraddhe pañipàtiyà gantvà pariyosànakoññhàse yeva cittassa \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh katabbaü. 2 Bhm upaññhahati. 3 Bhm tam. >/ #<[page 246]># %<246 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% saõñhànaü. Puna paccàgamane pi es' eva nayo. Punap- punaü pañipàtiyamànassa makkañassa ukkuññhukkuññhiñ- ñhàne uññhànaü viya, punappunaü manasikaroto kesuci kesuci upaññhàtesu anupaññhahante vissajjetvà upaññhitesu parikammakaraõaü. Anukkamena ekasmiü tàle nipatitvà tassa majjhe makuëatàlapaõõasåcim daëhaü gahetvà vijjhi- yamànassà pi anuññhànaü viya, avasàne dvãsu upaññhitesu yo suññhutaraü upaññhàti;\<*<1>*>/ tam eva punappunaü manasi- karitvà appanàya uppàdanaü. Aparà pi upamà:- yathà nàma piõóapàtiko bhikkhu dvat- tiüsakulaü gàmaü upanissàya vasanto pañhamagehe yeva dve bhikkhà labhitvà, parato ekaü vissajjeyya, puna divase tisso labhitvà, parato dve vissajjeyya, tatiyadivase àdimhi yeva pattapåraü labhitvà àsanasàlaü gantvà paribhu¤jeyya, evaüsampadam idaü daññhabbaü. Dvattiüsakulagàmo viya hi dvattiüsàkàro. Piõóapàtiko viya yogàvacaro. Tassa taü gàmaü upanissàya vàso viya yogino dvattiüsàkàre parikammakaraõaü. Pañhamagehe dve bhikkhà labhitvà parato ekissà vissajjanaü viya, dutiya divase tisso labhitvà parato dvinnaü vissajjanaü viya ca, manasikaroto manasi- karoto anupaññhahante vissajjetvà upaññhitesu upaññhitesu\<*<2>*>/ yàva koññhàsadvaye parikammakaraõaü, tatiyadivase àdim- hi yeva pattapåraü labhitvà àsanasàlàyaü nisãditvà pari- bhogo viya, dvãsu yo suññhutaraü upaññhàti, tam eva punappunaü manasikaritvà appanàya uppàdanaü. Appanàto ti appanàkoññhàsato kesàdisu ekekasmiü koñ- ñhàse appanà hotã ti veditabbà ti ayam [ev'\<*<3>*>/] ettha adhip- pàyo. Tayo ca suttantà ti adhicittaü, sãtibhàvo, bojjhangakosallan ti ime tayo suttantà viriyasamàdhiyojanatthaü veditabbà ti ayam ettha adhippàyo. Tattha: adhicittamanuyuttena, bhikkhave, bhikkhunà tãõi nimittàni kàlena kàlaü manasikàtabbàni: kàlena kàlaü samàdhinimittaü manasikàtabbaü kàlena kàlaü paggahani- mittaü\<*<4>*>/ manasikàtabbaü, kàlena kàlaü upekkhànimittaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 So also Bhm. 2 Bhm once only. 3 Sbh omit. 4 So all editions. Pòú. Ang. ed. has paggàha-. >/ #<[page 247]># %< 2. Kàyagatàsati 247>% manasikàtabbaü. Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhik- khu ekantaü samàdhinimittaü yeva manasikareyya, ñhànaü taü cittaü kosajjàya saüvatteyya. Sace, bhikkhave, adhi- cittamanuyutto bhikkhu ekantaü paggahanimittaü yeva mana- sikareyya, ñhànaü taü cittaü uddhaccàya saüvatteyya. Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaü upekkhàni- mittaü yeva manasikareyya, thànaü taü cittaü na sammà- samàdhiyeyya àsavànaü khayàya. Yato ca kho, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu kàlena kàlaü samàdhiõimittaü paggahanimittaü upekkhànimittaü manasikaroti, taü hoti cittaü mudu¤ ca kamma¤¤a¤\<*<1>*>/ ca pabhassara¤ ca na ca pa- bhangu sammàsamàdhiyati àsavànaü khayàya. Seyyathà pi, bhikkhave, suvaõõakàro và suvaõõakàrante- vàsã và ukkaü bandhati, ukkaü bandhitvà ukkàmukhaü àlim- peti, ukkàmukhaü àlimpetvà saõóàsena jàtaråpaü gahetvà ukkàmukhe pakkhipitvà kàlena kàlaü abhidhamati, kàlena kàlaü udakena paripphoseti, kàlena kàlaü ajjhupekkhati:- Sace, bhikkhave, suvaõõakàro và suvaõõakàrantevàsã và taü jàtàråpaü ekantaü abhidhameyya, ñhànaü taü jàtaråpaü óaheyya:- Sace, bhikkhave, suvaõõakàro và suvaõõakàrante- vàsã và taü jàtaråpaü ekantaü udakena paripphoseyya, ñhà- naü taü jàtàråpaü nibbàyeyya:- sace, bhikkhave, suvaõõa- kàro và suvaõõakàrantevàsã và taü jàtaråpaü ekantaü ajjhu- pekkheyya, ñhànaü taü jàtaråpaü na sammàparipàkaü gac- cheyya:- Yato ca kho, bhikkhave, suvaõõakàro và suvaõõa- kàrantevàsã và taü jàtaråpaü kàlena kàlaü abhidhamati, kàlena kàlaü udakena paripphoseti, kàlena kàlaü ajjhupek- khati, taü hoti jàtaråpaü mudu¤ ca kamma¤¤a¤\<*<1>*>/ ca pabhas- sara¤ ca na ca pabhangu sammà upeti kammàya, yassà yassà ca piëandhanavikatiyà àkankhati, yadi paññikàya, yadi kuõóa- làya, yadi gãveyyàya,\<*<2>*>/ yadi suvaõõamàlàya, ta¤ c' assa atthaü anubhoti. Evam eva kho, bhikkhave, adhicittamanuyuttena bhikkhunà ...pe... sammà samàdhiyati àsavànaü khayàya, yassa yassa ca abhi¤¤àsacchikaraõãyassa dhammassa cittaü abhi- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 So all editions. Pòú. Ang. ed. has kammanãya¤. 2 Pòú. has gãveyyake. >/ #<[page 248]># %<248 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% ninnàmeti abhi¤¤àsacchikiriyàya, tatra tatr' eva sakkhibhab- bataü pàpuõàti, sati sati àyatane ti\<*<1>*>/ idaü suttaü adhicittan ti veditabbaü. Chahi, bhikkhave, dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo anuttaraü sãtibhàvaü sacchikàtuü. Katamehi chahi? Idha, bhikkhave, bhikkhu yasmiü samaye cittaü niggahetabbaü, tasmiü samaye cittaü niggaõhàti; yasmiü samaye cittaü paggahetabbaü, tasmiü samaye cittaü paggaõhàti; yasmiü samaye cittaü sampahaüsitabbaü, tasmiü samaye cittaü sampahaüseti; yasmiü samaye cittaü ajjhupekkhitabbaü, tasmiü samaye cittaü ajjhupekkhati. Paõãtàdhimuttiko ca hoti, nibbànàbhirato. Imehi kho, bhikkhave, chahi dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo anuttaraü sãtibhàvaü sacchikà- tun ti\<*<2>*>/ idaü suttaü [anuttaraü\<*<3>*>/] sãtibhàvo ti veditabbaü. Bojjhangakosallaü pana: evam eva kho, bhikkhave, yasmiü samaye lãnaü cittaü hoti, akàlo tasmiü samaye passaddhisam- bojjhangassa bhàvanàyà ti\<*<4>*>/ appanàkosallakathàyaü dassi- tam eva. Iti idaü sattavidhaü uggahakosallaü suggahitaü katvà ida¤ ca dasavidhaü manasikàrakosallaü suññhu vavattha- petvà tena yoginà ubhayakosallavasena kammaññhànaü sàdhukaü uggahetabbaü. Sace pan' assa àcariyena saddhiü ekavihàre yeva phàsu hoti, evaü vthàrena akathàpetvà [kammaññhànaü suññhu vavatthapetvà\<*<5>*>/] kammaññhànaü anuyu¤jantena\<*<6>*>/ visesaü labhitvà uparåpari kathàpetabbaü. A¤¤attha vasitukàmena yathàvuttena vidhinà vitthàrato kathàpetvà punappunaü parivattetvà sabbaü gaõñhiññhànaü chinditvà pathavãkasi- õaniddese vuttanayen' eva ananuråpaü senàsanaü pahàya anuråpe vihàre vasantena\<*<7>*>/ khuddakapaëibodhupacchedaü katvà pañikålamanasikàre parikammaü kàtabbaü. Karontena pana kesesu tàva nimittaü gahetabbam. Kathaü? Ekaü và dve và kese lu¤citvà hatthatale ñha- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. i, 256-58. 2 A. iii, 435. 3 So Bhm. Sbh omit. 4 S. v, 112. 5 Sbh omit clause. 6 Bhm anuyujj-. 7 Sbh anuråpe viharantena. >/ #<[page 249]># %< 2. Kàyagatàsati 249>% petvà vaõõo tàva vavatthàpetabba. Chinnaññhàne pi kese oloketuü vaññati. Udakapatte và yàgupatte và olokentum [pi\<*<1>*>/] vaññati yeva. Kàëakakàle disvà: kàëakà ti manasikà- tabbà, setakàle: setà ti, missakakàle pana ussadavasena manasikàtabbà honti. Yathà ca kesesu, evaü sakale pi tacapa¤cake disvà va nimittaü gahetabbaü. Evaü nimittaü gahetvà sabbakoññhàsesu\<*<2>*>/ vaõõa-saõñhà- nadisokàsa-paricchedavasena vavatthapetvà vaõõa-saõñhàna- gandha-àsayokàsavasena pa¤cadhà pañikålatà vavatthape- tabbà. Tatràyaü sabbakoññhàsesu anupubbakathà\<*<3>*>/:- kesà tàva pakativaõõena kàëakà addàriññhakavaõõà.\<*<4>*>/ Saõñhànato dãghavañña [likà\<*<5>*>/] tulà daõóasaõñhànà. Disato uparimadisàya jàtà. Okàsato ubhosu passesu kaõõacåëikàhi, purato nalà- ñantena, pacchato galavàñakena paricchinnà. Sãsakañàhave- ñhanaü allacammaü kesànaü okàso. Paricchedato\<*<6>*>/ kesà sãsaveñhanacamme vihaggamattaü pavisitvà patiññhitena, heññhà attano målatalena, upari àkàsena, tiriyaü a¤¤ama¤- ¤ena paricchinnà, dve kesà ekato natthã ti ayaü sabhàga- paricchedo. Kesà na lomà, lomà na kesà ti evaü avasesa- ekatiüsakoññhàsehi amissakatà.\<*<7>*>/ Kesà nàma pàñiyekko ekakoññhàso\<*<8>*>/ ti ayaü visabhàgaparicchedo. Idaü kesànaü vaõõàdito vavatthàpanaü. Idaü pana nesaü vaõõàdivasena pa¤cadhà pañikålato vavatthàpanaü: - Kesà nàm' ete vaõõato pi pañikålà, saõthà- nato pi gandhato pi àsayato pi okàsato pi pañikålà, manu¤¤e pi hi yagupatte và bhattapatte và kesavaõõaü ki¤ci disvà: kesamissakam idaü! Haratha nan ti jigucchanti, evaü kesà vaõõato pañikålà. Rattiü bhu¤jantà pi kesasaõñhà- naü akkavàkaü và makacivàkaü và chupitvà [pi\<*<9>*>/] tath' eva jigucchanti, evaü saõñhànato pañikålà. Telamakkhanapup- phadhåmàdi-\<*<10>*>/sankhàravirahitàna¤ ca kesànaü gandho para- majeguccho hoti. Tato jegucchataro aggimhi pakkhittà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 Bhm -ññhàse. 3 Bhm ampubbikathà. 4 Bhm addhàriññhaka-. 5 Sbh omit. 6 Bhm add ti. 7 Bm amissi-; Bh amissã-. 8 Sbh pàñi ekko eko koññhàso. 9 Sbh omit. 10 Sbh -dhåpàdi. >/ #<[page 250]># %<250 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% naü. Kesà hi vaõõasaõñhànato apañikålà pi [siyuü\<*<1>*>/], gandhena pana pañikålà yeva. Yathà hi daharassa kumà- rassa vaccaü vaõõato haliddivaõõaü, saõñhànato [pi\<*<2>*>/] ha- liddipiõóasaõñhànaü, sankàraññhàne chaóóita¤ ca uddhu- màtakakàëasunakhasarãraü vaõõato talapakkavaõõaü, saõ- ñhànato vaññetvà vissaññhamudingasaõñhànaü, dàñhà pi 'ssa sumanamakuëasadisà ti ubhayam pi vaõõasaõñhànato siyà appañikålaü, gandhena pana pañikålam eva, evaü kesà pi siyuü vaõõasaõñhànato apañikålà, gandhena pana pañikålà yevà ti. Yathà pana asuciññhàne gàmanissandhena jàtàni såpeyyapaõõàni nàgarikamanussànaü jegucchàni honti aparibhogàni, evaü kesà pi pubbalohitamuttakarãsapitta- semhàdi nissandena jàtattà jegucchà ti idaü nesaü àsayato pàñikulyaü. Ime ca kesà nàma gåtharàsimhi uññhitakaõ- õikaü viya ekatiüsakoññhàsaràsimhi jàtà, te susànasankà- raññhànàdisu jàtasàkaü viya parikhàdisu\<*<3>*>/ jàtakamalakuva- layàdi pupphaü viya ca asuciññhàne jàtattà paramajeguc- chà ti idaü nesaü okàsato pàñikulyaü. Yathà ca kesànaü, evaü sabbakoññhàsànaü vaõõa- saõñhàna-gandhàsayokàsavasena pa¤cadhà pañikålatà va- vatthapetabbà. Vaõõasaõñhànadisokàsaparicchedavasena pana sabbe pi visuü visuü vavatthapetabbà. Tattha lomà tàva pakativaõõato na kesà viya asambhin- nakàëakà, kàëapingalà pana honti. Saõñhànato onataggà tàlamålasaõñhànà. Disato dvãsu disàsu jàtà, okàsato ñhapet- và kesànaü patiññhitokàsa¤ ca hatthapàdatalàni ca yebhuy- yena avasesarãraveñhanacamme jàtà. Paricchedato sarãra- veñhanacamme likhàmattaü\<*<4>*>/ pavisitvà patiññhitena, heññhà attano målatalena, upari àkàsena, tiriyaü a¤¤ama¤¤ena paricchinnà. Dve lomà ekato natthã ti ayaü nesaü sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Nakhà ti vãsatiyà nakhapattànaü nàmaü, te sabbe pi vaõõato seto. Saõñhànato macchasakalikasaõñhànà. Disato pàdanakhà heññhimadisàya,\<*<5>*>/ hatthanakhà uparimadisàyà ti \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh omits. 2 Bhm omit. 3 Bhm parikkh-. 4 Sh likkhà-. 5 Sbh -disàyaü. >/ #<[page 251]># %< 2. Kàyagatàsati 251>% dvãsu disàsu jàtà. Okàsato angulãnaü aggapiññhesu patiñ- ñhità. Paricchedato dvãsu\<*<1>*>/ disàsu angulikoñimaüsehi, anto angulipiññhamaüsena, bahi ceva agge ca àkàsena, tiriyaü a¤¤ama¤¤ena paricchinnà; dve nakhà ekato natthi. Ayaü nesaü sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesa- sadiso yeva. Dantà ti paripuõõadantassa dvattiüsadantaññhikàni, te pi vaõõato setà. Saõñhànato anekasaõñhànà, tesaü hi heññhi- màya tàva dantapàëiyà majjhe cattàro dantà mattikà piõóe pañipàñiyà ñhapita-alàbubãjasaõñhànà; tesaü ubhosu passesu ekeko ekamålako ekakoñiko mallikamakuëasaõñhàno; tato ekeko dvimålako dvikoñiko yànaka-upatthambhini\<*<2>*>/-saõñhàno; tato dve dve timålakà\<*<3>*>/ tikoñikà; tato dve dve catumålà\<*<4>*>/ catukoñikà ti. Uparimapàëiyà pi es' eva nayo. Disato uparimadisàya jàtà. Okàsato dvãsu hanukaññhikesu patiñ- ñhità. Paricchedato heññhàhanukaññhike patiññhitena attano målatalena, upari àkàsena, tiriyaü a¤¤ama¤¤ena paricchin- nà; dve dantà ekato natthi. Ayaü nesaü sabhàgaparicche- do, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Taco ti sakalasarãraü veñhetvà ñhitacammaü. Tassa upa- rikàëasàmapãtàdivaõõà chavi nàma, yà sakalasarãrato pi sankaóóhiyamànà badaraññhimattà hoti. Taco pana vaõ- õato seto yeva, so c' assa\<*<5>*>/ setabhàvo aggi-jàlàbhighàtapaha- raõappahàràdãhi viddhaüsitàya chaviyà pàkaño hoti, saõñhà- nato sarãrasaõñhàno va hoti. Ayam ettha sankhepo. Vit- thàrato pana pàdangulittaco kosakàraka-kosasaõñhàno; piñ- ñhipàdattaco puñabandha-upàhanasaõñhàno; janghattaco bhattapuñaka-tàlapaõõa-saõñhàno; uruttaco taõóulabharita- dãghatthavikasaõñhàno; ànisadattaco udakapåritapañapa- rissàvanasaõñhàno; piññhittaco phalakonaddhacammasaõñhà- no; kucchittaco vãõàdoõikonaddhacammasaõñhàno; urattaco yebhuyyena caturassasaõñhàno; ubhayabàhuttaco tåõiro- naddhacammasaõñhàno; piññhihatthattaco khurakosasaõñhà- no, phaõakatthavikasaõñhàno và; hatthangulittaco ku¤ci kàkosakasaõñhàno; gãvattaco galaka¤cukasaõñhàno; mukhat- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh tãsu. 2 Sh -nika-. 3 Sbh målà. 4 Sic omnes. 5 Sb tassa. >/ #<[page 252]># %<252 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% taco chiddàvachiddakãñakulàvakasaõñhàno; sãsattaco pattat- thavikasaõñhàno ti. Tacapariggaõhakena ca yogàvacarena uttaroññhato pañ- ñhàya uparimukhaü ¤àõaü pesetvà pañhamaü tàva mu- khaü pariyonandhitvà ñhitacammaü vavatthapetabbaü. Tato nalàñaññhicammaü, tato thavikàya pakkhittapattassa ca thavikàya ca antarena hattham iva sãsaññhikassa ca sãsa- cammassa ca antarena ¤àõaü pesetvà aññhikena saddhiü cammassa ekàbaddhabhàvaü viyojentena sãsacammaü va- vatthapetabbaü. Tato khandhacammaü. tato anulomena pañilomena ca dakkhiõahatthacammaü. Atha ten' eva nayena vàmahatthacammaü, tato piññhicammaü [taü\<*<1>*>/] vavatthapetvà anulomena pañilomena ca dakkhiõapàdacam- maü, atha ten' eva nayena vàmapàdacammaü, tato anuk- kàmen' eva vatthi-udarahadayagãvacammàni vavatthape- tabbàni. Atha gãvacammànantaraü heññhimahanucam- maü vavatthapetvà adharoññhapariyosànaü pàpetvà niññha- petabbaü. Evaü oëàrikoëàrikaü pariggaõhantassa sukhu- mam pi pàkañaü hoti. Disato dvãsu disàsu jàto. Okàsato sakalasarãraü pariyonandhitvà ñhito. Paricchedato heññhà patiññhitatalena, upari àkàsena paricchinno:- ayam assa sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Maüsan ti nava maüsapesisatàni. Taü sabbam pi vaõ- õato rattaü kiüsukapupphasadisaü, saõñhànato janghapiõ- óikamaüsaü tàlapaõõapuñabhattasaõñhànaü;\<*<2>*>/ årumaü- saü nisadapotasaõñhànaü; ànisadamaüsaü uddhanakoñi- saõñhànam; piññhimaüsaü tàlaguëapañalasaõñhànaü; phàsu- kadvayamaüsaü\<*<3>*>/ koññhalikàyakucchiyaü\<*<4>*>/ tanumattikàlepa- saõñhànaü; thanamaüsaü vaññetva\<*<5>*>/ avakkhittamattikà- piõóasaõñhànaü; bàhudvayamaüsaü dviguõaü katvà ñha- pitaniccammamahàmåsikasaõñhànaü. Evaü oëàrikoëàrikaü pariggaõhantassa sukhumam pi pàkañaü hoti. Disato dvãsu disàsu jàtaü. Okàsato [vi\<*<6>*>/] sàdhikàni tãõi aññhisatàni \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 Sbh tàlapatta-. 3 Bhm pàsuka-. 4 Sbh potthali-. 5 Sbh ñhatvà. 6 Sbh omit. >/ #<[page 253]># %< 2. Kàyagatàsati 253>% anulimpitvà ñhitaü. Paricchedato heññhà aññhisanghàte patiññhitatalena, upari tacena, tiriyaü a¤¤ama¤¤ena paricchinnaü. Ayaü assa sabhàgaparicchedo, visabhàga- paricchedo pana kesasadiso yeva. Nahàrå\<*<1>*>/ ti nava nahàru-satàni. Vaõõato sabbe pi na- hàrå setà, saõñhànato nànà saõñhànà. Etesu hi gãvàya uparimabhàgato\<*<2>*>/ paññhàya pa¤ca mahànahàrå sarãraü vinad- dhamànà purimapassena otiõõà, pa¤ca pacchimapassena, pa¤ca dakkhiõapassena, panca vàmapassena. \<*<3>*>/Dakkhiõa- hatthaü vinaddhamànà pi hatthassa purimapassena pa¤ca, pacchimapassena pa¤ca, tathà vàmahatthaü vinaddhamànà. Dakkhiõapàdaü vinaddhamànà pi pàdassa purimapassena pa¤ca, pacchimapassena pa¤ca, tathà vàmapàdaü vinad- dhamànà pã ti evaü sarãradhàrakà nàma saññhi mahànahàrå kàyaü vinaddhamànà otiõõà. Ye kaõóarà ti pi vuccanti, te sabbe pi kandalamakuëasaõñhànà; a¤¤e pana taü taü pa- desaü ajjhottharitvà ñhità, tato sukhumatarà suttarajjuka- saõñhànà, a¤¤e tato sukhumatarà påtilatàsaõñhànà, a¤¤e tato sukhumatarà mahàvãõàtantisaõñhànà, a¤¤e thålasutta- kasaõñhànà. Hatthapàdapiññhãsu nahàrå sakuõapàdasaõñhà- nà; sãse nahàrå dàrakànaü sãsajàlakasaõñhànà; piññhiyaü nahàrå àtape pasàrita-allajàlasaõñhànà. Avasesà taü taü angapaccangànugatà nahàrå sarãre pañimukkajàlaka¤cuka- saõñhànà. Disato dvãsu disàsu jàtà. Okàsato sakalasarãre aññhãni àbandhitvà ñhità. Paricchedato heññhà tiõõaü aññhisatànaü upari patiññhitatalehi, upari maüsacammàni àhacca ñhitappàdesehi, tiriyaü a¤¤ama¤¤ena paricchinnà. Ayaü nesaü sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Aññhã ti ñhapetvà dvattiüsadantaññhãni, avasesàni catu- saññhi hatthaññhãni, catusaññhi pàdaññhãni, catusaññhi maü- sanissitàni mudu aññhãni, dve paõhikaññhãni, ekekasmiü pàde dve dve gopphakaññhãni, dve janghaññhini, ekaü jaõ- õukaññhi, ekaü åraññhi,\<*<4>*>/ d kañiaññhãni,\<*<5>*>/ aññhàrasa piññhikaõ- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm nhàru (always). 2 Sbh uparibh-. 3 Sh inserts pa¤ca. 4 Bhm åruññhi. 5 Bhm kañiññhãni. >/ #<[page 254]># %<254 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% ñakaññhãni,\<*<1>*>/ catuvãsati phàsukaññhãni,\<*<2>*>/ cuddasa uraññhãni, ekaü hadayaññhi, dve akkhakaññhãni, dve koññaññhãni, dve bàhaññhãni, dve dve aggabàhaññhãni, satta gãvaññhãni, dve hanukaññhãni, ekaü nàsikaññhi, dve akkhaññhãni, dve kaõ- õaññhãni, ekaü nalàñaññhi, ekaü muddhaññhi, nava sãsaka- pàlaññhinã ti evaü timattàni aññhisatàni. Tàni sabbàni pi vaõõato setàni, saõñhànato nànà saõñhànàni. Tattha hi aggapàdanguli-aññhãni katakabãjasaõñhànàni; tad-anantaràni majjhapabbaññhãni paõasaññhi\<*<3>*>/-saõñhànàni; målapabbaññhãni paõavasaõñhànàni. Piññhipàdaññhãni koññitakandalakaõóa- ra-\<*<4>*>/ràsisaõñhànàni. Paõhikaññhi ekaññhitàlaphalabãjasaõñhà- naü. Gopphakaññhãni bandhakãëàgoëakasaõñhànàni; jan- ghaññhãnaü gopphakaññhãsu patiññhitaññhànaü apanãtataca- sindikalãrasaõñhànaü\<*<5>*>/; khuddakajanghaññhikaü dhanuka- daõóasaõñhànaü, mahantaü mãlàtasappapiññhisaõñhànaü; jaõõukaññhi ekato parikkhãõapheõakasaõñhànaü. Tattha janghaññhikassa patiññhitaññhànaü ati[ti]khiõaggagosinga- saõñhànaü.\<*<6>*>/ Uraññhiduttacchitavàsi-\<*<7>*>/pharasudaõóasaõñhà- naü. Tassa kañiññhimhi patiññhitaññhànaü kãëàgoëakasaõ- ñhànaü. Tena kañaññhino\<*<8>*>/ patiññhitaññhànaü aggacchin- namahàpunnàgaphalasaõñhànaü. Kañi-aññhãni\<*<8>*>/ dve pi ekà- bandhàni hutvà kumbhakàrika-uddhana-saõñhànàni; pàñi- yekkaü\<*<9>*>/ kammàrakåñayottakasaõñhànàni.\<*<10>*>/ Koñiyaü ñhitaü ànisadaññhi adhomukhaü katvà gahitasappaphaõasaõñhà- naü, sattasu ñhànesu\<*<11>*>/ chiddàvachiddaü.\<*<12>*>/ Piññhikaõñakañ- ñhãni abbhantarato uparåpariñhapitasãsapaññaveñhakasaõñhà- nàni.\<*<13>*>/ Bàhirato vaññanàvaëisaõñhànàni. Tesaü antarantarà kakacadantasadisà dve tayo kaõñakà honti. Catuvãsatiyà phàsukaññhãsu\<*<14>*>/ aparipuõõàni aparipunõa-asisaõñhànàni, pari- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb -kaõñhakaññhãni. 2 Bhm pàsuk-. 3 Bhm pana-. 4 Sbh -kanda-. Cf. p. 255. 5 Sh anapanãta-, but refers to reading given above. 6 Bhm atikhiõ-. 7 Bhm æruññhi-. 8 Bhm kañiñ-. 9 So all editions. Cf.above, p.249. 10 Bhm -yottasan-. 11 Bhm sattaññhaññhànesu. 12 Sbh -cchiddaü. 13 Sb -sãsaka-; Bhm -vedhaka-. 14 Bhm pàsuka-. >/ #<[page 255]># %< 2. Kàyagatàsati 255>% puõõàni paripuõõa-asisaõñhànàni; sabbàni pi odàtakukku- ñassa pasàritapakkhasaõñhànàni. Cuddasa uraññhãni jiõõa- sandamànikapa¤jarasaõñhànàni. Hadayaññhi dabbiphaõa- saõñhànaü. Akkhakaññhãni khuddakalohavàsidaõóasaõñhà- nàni. Koññhaññhãni\<*<1>*>/ ekato parikkhãõasãhaëakuddàlasaõñhà- nàni. Bàhaññhãni àdàsadaõóakasaõñhànàni. Aggabàhañ- ñhãniyamakatàlakandasaõñhànàni. Maõibandhaññhãni ekato alliyàpetvà ñhapitasãsakapaññaveñhakasaõñhànàni. Piññhi- hatthaññhãni koññitakandalakaõóararàsisaõñhànàni.\<*<2>*>/ Hat- thangulãsu målapabbaññhãni\<*<3>*>/ paõavasaõñhànàni; majjha- pabbaññhãni aparipuõnapaõasaññhisaõñhànàni;\<*<4>*>/ aggapab- baññhãni katakabãjasaõñhànàni. Satta gãvaññhãni daõóena\<*<5>*>/ vijjhitvà pañipàñiyà ñhapitavaüsakaliracakkala [ka-\<*<6>*>/] saõ- ñhànàni. Heññhimahanukaññhi kammàrànaü ayokåñayot- takasaõñhànaü;\<*<7>*>/ uparimaü avalekhanasatthakasaõñhànaü. Akkhikåpa-nàsakåpaññhãni apanãtami¤ja-taruõatàlaññhisaõ- ñhànàni. Nalàñaññhi adhomukhaññhipitasankhathàlakaka- pàlasaõñhànaü. Kaõõacåëikaññhãni nahàpitakhurakosasaõ- ñhànàni. Nalàñakaõõacåëikànaü upari paññabandhano- kàse aññhi sankuñitaghatapuõõapañalakhaõóasaõñhànaü. Muddhaññhi mukhacchinnavankanàëikerasaõñhànaü. Sãsañ- ñhãni sibbetvà ñhapitajajjaralàbukañàhasaõñhànàni. Disato dvãsu disàsu jàtàni. Okàsato avisesena sakalasarãre ñhitàni. Visesena pan' ettha sãsaññhãni gãvaññhãsu\<*<8>*>/ patiññhitàni. Gãvaññhãni piññhikaõñakaññhãsu; piññhikaõñakaññhãni kañi- aññhãsu\<*<9>*>/; kañi-aññhãni\<*<9>*>/ åraññhãsu;\<*<10>*>/ åraññhãni\<*<10>*>/ jaõõukaññhãsu; jaõõukaññhãni janghaññhãsu; janghaññhãni gopphakaññhãsu; gopphakaññhãni piññhipàdaññhãsu patiññhitàni. Paricchedato anto aññhimi¤jena, uparito maüsena, agge måle ca a¤¤a- ma¤¤ena paricchinnàni. Ayaü nesaü sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Aññhimi¤jan ti tesaü tesaü aññhãnaü abbhantaragataü mi¤jaü, taü vaõõato tesaü, saõñhànato mahantamahantà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm koñña-. 2 So all editions. See above, p. 254. 3 Sb hatthangulimåla. . . . 4 Bhm pana-. 5 Sbh daõóe. 6 Bhm omit. 7 So all editions. See p. 254. 8 Bhm giva-. 9 Bhm kañiññhã-. 10 Bhm åruññh-. >/ #<[page 256]># %<256 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% naü aññhãnaü abbhantaragataü\<*<1>*>/ veëunàëiyaü pakkhittasedi- ta-mahàvettaggasaõñhànaü, khuddànukhuddakànaü abbhan- taragataü veëuyaññhipabbesu\<*<2>*>/ pakkhittasedita-tanuvettag- gasaõñhànaü. Disato dvãsu disàsu jàtaü. Okàsato aññhãnaü abbhantare patiññhitaü. Paricchedato aññhãnaü abbhan- taratalehi paricchmnaü. Ayam assa sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Vakkan ti ekabandhanà dve maüsapiõóikà. Taü vaõõato mandarattaü pàëibhaddakaññhivaõõaü, saõñhànato dàrakà- naü yamakakãëàgoëakasaõñhànaü; ekavaõñapañibaddha- ambaphaladvayasaõñhànaü và. Disato uparimàya disàya jàtaü. Okàsato gaëavàñakà\<*<3>*>/ nikkhantena ekamålena thokaü, gantvà dvidhàbhinnena thålanahàrunà vinibandhaü\<*<4>*>/ hutvà hadayamaüsaü parikkhipitvà ñhitaü. Paricchedato vak- kaü, vakkabhàgena paricchinnaü. Ayam assa sabhàgapa- ricchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Hadayan ti hadayamaüsaü. Taü vaõõato rattaü\<*<5>*>/ padu- mapattapiññhivaõõaü; saõñhànato bàhirapattàni apanetvà adhomukhaü ñhapitaü padumamakulasaõñhànaü,\<*<6>*>/ bahimañ- ñaü,\<*<7>*>/ anto kosàtakãphalassa abbhantarasadisaü, pa¤¤avan- tànaü thokaü vikasitaü, mandapa¤¤ànaü makuëitam\<*<8>*>/ eva, anto c' assa punnàgaññhi patiññhànamatto àvàñako hoti, yattha addhapasatamattaü lohitaü saõñhàti, yaü nissàya manodhàtu ca manovi¤¤àõadhàtu ca vattanti. Taü pan' etaü ràgacaritassa rattaü hoti, dosacaritassa kàëakaü, mohacaritassa maüsadhovana-udakasadisaü, vitakkacari- tassa kulatthayåsavaõõaü, saddhàcaritassa kaõikàrapup- phavaõõaü, pa¤¤àcaritassa acchaü vippasannaü\<*<9>*>/ anàvilaü paõóaraü parisuddhaü niddhotajàtimaõi viya jutimantaü khàyati. Disato uparimàya disàya jàtaü. Okàsato sarãrab- bhantare dvinnaü thanànaü majjhe patiññhitaü. Paricche- dato hadayaü hadayabhàgena paricchinnaü. Ayam assa \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm abbharagataü. 2 Sh vetthay-. 3 Bhm gala-. 4 Sh -baddhaü. 5 Sbh ratta-. 6 Sbh adhomukha-ñhapita-. 7 Bhm -maññhaü: 8 So all editions. 9 All editions read -sannam-. >/ #<[page 257]># %< 2. Kàyagatàsati 257>% sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Yakanan ti yamakamaüsapañalaü. Taü vaõõato rattaü paõóukadhàtukaü nàtirattaü\<*<1>*>/ kumudassa pattapiññhivaõ- õaü. Saõñhànato måle ekaü, agge yamakaü koviëàrapatta- saõñhànaü; ta¤ ca dandhànaü ekam eva hoti mahantaü, pa¤¤avantànaü dve và tãõi và khuddakàni. Disato upari- màya disàya jàtaü. Okàsato dvinnaü thananaü abbhaõ- tare dakkhiõapassaü nissàya ñhitaü. Paricchedato yaka- naü yakanabhàgena paricchinnaü. Ayam assa sabhàga- paricchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Kilomakan ti pañicchannà pañicchannabhedato duvidhaü pariyonahanamaüsaü. Taü duvidham pi vaõõato setaü dukålapilotikavaõõaü. Saõñhànato attano okàsasaõñhànaü. Disato pañicchannakilomakaü uparimàya disàya, itaraü dvãsu disàsu jàtaü. Okàsato pañicchannakilomakaü hada- ya¤ ca vakka¤ ca pañicchàdetvà, apañicchanna-kilomakaü sakalasarãre cammassa heññhato maüsaü pariyonandhitvà ñhitaü; paricchedato heññhà maüsena, upari cammena, tiriyaü kilomakabhàgena paricchinnaü. Ayam assa sabhàga- paricchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Pihakan ti udarajivhàmaüsaü. Taü vaõõato nãlam nig- guõóipupphavaõõaü. Saõñhànato sattangulappamàõaü\<*<2>*>/ abandhanaü kàëavacchakajivhàsaõñhànaü. Disato uparimà- ya disàya jàtaü. Okàsato hadayassa vàmapasse udarapaña- lassa matthakapassaü nissàya ñhitaü, yasmiü paharaõap- pahàrena bahinikkhante sattànaü jãvitakkhayo hoti. Paric- chedato pihakabhàvena paricchinnaü. Ayam assa sabhà- gaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Papphàsan ti dvattiüsa maüsakhaõóappabhedaü papphà- samaüsaü. Taü vaõõato rattaü nàtipakka-udumbarapha- lavaõõaü. Saõñhànato visamacchinnabahalapåvakhaõóasaõ- ñhànaü. Abbhantare asitapãtànaü abhàve uggatena kam- majatejusmanà\<*<3>*>/ abbhàhatattà sankhàyitapalàlapiõóam iva õirasaü nirojaü. Disato uparimàya disàya jàtaü. Okàsato sarãrabbhantare dvinnaü thanànam antare hadaya¤ ca \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh nàtiratta-. 2 Sh -lapamàõam-. 3 Bhm -usmànà. I. 17 >/ #<[page 258]># %<258 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% yakana¤ ca upari chàdetvà olambantaü ñhitaü. Paricche- dato papphàsabhàgena paricchinnaü. Ayam assa sabhàga- paricchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Antan ti purisassa dvattiüsa hatthaü,\<*<1>*>/ itthiyà aññhavã- sati hatthaü\<*<1>*>/ ekavãsatiyà ñhànesu obhaggà antavaññi. Tad etaü vaõõato setaü sakkharasudhàvaõõaü. Saõñhànato lohitadoõiyaü àbhujitvà ñhapitasãsacchinnasappasaõñhà- naü. Disato dvãsu disàsu jàtaü. Okàsato upari galavàñake heññhà ca karãsamagge vinibandhattà galavañakakarãsamag- gapariyante sarãrabbhantare ñhitaü. Paricchedato antabho- gena paricchinnaü. Ayam assa sabhàgaparicchedo, visa- bhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Antaguõan ti antabhogaññhànesu bandhanaü. Taü vaõ- õato setaü dakasãtalikamåla[ka\<*<2>*>/]vaõõaü. Santhànato daka- sãtalikamålasaõñhànam eva. Disato dvãsu disàsu jàtaü. Okàsato kuddàlapharasu- kammàdãni karontànaü yantà- kaóóhanakàle yantasuttakam iva yantaphalakàni anta- bhoge ekato agaëante àbandhitvà pàdapu¤chanarajjumaõ- óalakassa antarà saüsibbitvà\<*<3>*>/ ñhitarajjukà viya ekavãsa- tiyà antabhogànaü antarà ñhitaü. Paricchedato antaguõa- bhàgena paricchinnaü. Ayam assa sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Udariyan ti udare bhavaü asitapãtakhàyitasàyitaü. Taü vaõõato ajjhohañàhàravaõõaü. Saõñhànato parissàvane si- thilabandhataõóulasaõñhànaü. Disato uparimàya disàya jàtaü.\<*<4>*>/ Okàsato udare ñhitaü. Udaraü nàma ubhato nippã- ëiyamànassa allasàñakassa majjhe sa¤jàtaphoñakasadisaü antapañalaü, bahi maññaü,\<*<5>*>/ anto maüsakasambupaëive- ñhanakiliññhapàvàrakapuppha[ka\<*<6>*>/]sadisaü, kuthitapaõasata- cassa abbhantarasadisan ti pi vattuü vaññati. Yattha tak- koñakà gaõóuppàdakà tàlahãrakà såcimukhakà pañatantukà\<*<7>*>/ suttakà icc' evam àdi dvattiüsakulappabhedà kimayo àkula- vyàkulà saõóasaõóacàrino hutvà nivasanti, ye\<*<8>*>/ pànabhoja- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh hatthà. 2 Sbh omit. 3 Bhm taü sib-. 4 Bhm ñhitaü. 5 Bhm maññhaü. 6 Sbh omit. 7 Bhm -tanta-. 8 Sbh ye pana pàna-. >/ #<[page 259]># %< 2. Kàyagatàsati 259>% nàdimhi avijjamàne ullanghitvà viravantà hadayamaüsaü abhihananti, pànabhojanàdi ajjhoharaõavelàya¤\<*<1>*>/ ca[te\<*<2>*>/] uddhaümukhà\<*<3>*>/ hutvà pañhamajjhohañe dve tayo àlope turitaturità vilumpanti.\<*<4>*>/ Yaü tesaü kimãnaü såtigharaü vaccakuñã gilànasàlà susàna¤ ca hoti, yattha seyyathàpi nàma caõóàlagàmadvàre candanikàya nidàghasamaye thul- laphusitake\<*<5>*>/ deve vassante udakena vuyhamànaü mutta-ka- rãsa-camma-aññhi-nahàru-khaõóa-kheëa-singhàõika-lohitappa- bhuti-nànàkuõapajàtaü nipatitvà kaddamodakàluëitaü dvã- ha-tãhaccayena sa¤jàtakimikulaü suriyàtapasantàpavegaku- thitaü uparåpari pheõabubbuëake\<*<6>*>/ mu¤cantaü abhinãla- vaõõaü paramaduggandhajegucchaü neva upagantuü na daññhuü araharåpataü àpajjitvà tiññhati, pageva ghàyituü và sàyituü và,-evam eva nànappakàrapànabhojanàdi danta- musalasa¤cuõõitaü jivhà-hatthaparivattitaü kheëalàlàpaëi- buddhaü tan-khaõaü yeva\<*<7>*>/ vigatavaõõagandharasàdi sam- padaü tantavàyakhalisuvànavamathusadisaü nipatitvà pittasemhavàtapaëiveñhitaü hutvà udaraggisantàpavegaku- thitaü kimikulàkulaü uparåparipheõabubbuëakàni\<*<6>*>/ mu¤can- taü paramakasambuduggandha-jegucchabhàvaü àpajjitvà tiññhati; yaü sutvà pi pànabhojanàdisu amanu¤¤atà saõñhàti, pageva pa¤¤àcakkhunà avaloketvà. Yattha ca patitaü pànabhojanàdi pa¤cadhà vivekaü gacchati, ekaü bhàgaü pàõakà khàdanti, ekaü bhàgaü udaraggi jhàpeti, eko bhàgo muttaü hoti, eko bhàgo karãsaü, eko bhàgo rasabhàvaü àpajjitvà soõitaüsàdãni\<*<8>*>/ upabråhayati. Paricchedato udarapañalena ceva udariyabhàgena ca paricchinnaü. Ayam assa sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesa- sadiso yeva. Karãsan ti vaccaü. Taü vaõõato yebhuyyena ajjhoha- ñàhàravaõõam eva hoti. Saõñhànato okàsasaõñhànaü. Di- sato heññhimàya disàya jàtaü. Okàsato pakkàsaye ñhitaü. Pakkàsayo nàma heññhà nàbhipiññhikaõñakamålànaü antare \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh -haraõavelàya. 2 Sbh omit. 3 Sbh uddhamukhà. 4 Bhm vilupp-. 5 Bhm thåla-. 6 Bhm -pupphula-. 7 Bhm taü-khaõavigata-. 8 Sh sonita-. >/ #<[page 260]># %<260 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% antàvasàne ubbedhena aññhangulamatto veëunàëikasadiso. Yattha seyyathà pi nàma upari bhåmibhàge patitaü vasso- dakaü ogaëitvà, heññhà bhåmibhàgaü påretvà tiññhati, evam eva yaü ki¤ci àmàsaye patitaü pànabhojanàdikaü udaragginà pheõuddehakaü pakkaü pakkaü nisadàya pisi- tam iva saõhabhàgaü àpajjitvà antabilena ogaëitvà [ogaëitvà\<*<1>*>/] omadditvà veëupabbe pakkhipamànapaõóumattikà viya san- nicitaü hutvà tiññhati. Paricchedato pakkàsayapañalena ceva karãsabhàgena ca paricchinnaü. Ayam assa sabhàga- paricchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Matthalungan ti sãsakañàhabbhantare ñhitami¤jaràsi. Taü vaõõato setaü ahicchattakapiõóavaõõaü, dadhibhàvaü asampattaü duññhakhãravaõõan ti pi vattuü vaññati. Saõ- ñhànato okàsasaõñhànaü. Disato uparimàya disàya jàtaü. Okàsato sãsakañàhabbhantare cattàro sibbanimagge\<*<2>*>/ nissàya samodhànetvà ñhapità cattàro piññhapiõóà viya samohitaü tiññhati. Paricchedato sãsakañàhassa abbhantaratalehi ceva matthalungabhàgena ca paricchinnaü. Ayam assa sabhàga- paricchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Pittan ti dve pittàni baddhapitta¤ ca abaddhapitta¤ ca. Tattha baddhapittaü vaõõato bahalamadhukatelavaõõaü. Abaddhapittaü milàta\<*<3>*>/-àkulãpupphavaõõaü.\<*<4>*>/ Saõñhànato ubhayam pi okàsasaõñhànaü. Disato baddhapittaü upari- màya disàya jàtaü; itaraü dvãsu disàsu jàtaü. Okàsato abaddhapittaü ñhapetvà kesa-loma-danta-nakhànaü maü- savinimuttaññhàna¤ ceva thaddhasukkhacamma¤ ca, uda- kam iva telabindu, avasesasarãraü vyàpetvà ñhitaü, yamhi kupite akkhãni pãtakàni honti bhamanti, gattaü kampati kaõóàyati; baddhapittaü hadayapapphàsànaü antare ya- kanamaüsaü nissàya patiññhite mahàkosàtakãkosakasadise pittakosake ñhitaü, yamhi kupite sattà ummattakà honti, vipallattacittà hirottappaü chaóóetvà akàtabbaü karonti, abhàsitabbaü bhàsanti, acintitabbaü cintenti. Paricche- dato pittabhàgena paricchinnaü. Ayam assa sabhàgaparic- chedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 Bhm sibbini-. 3 Bhm mitàta-. 4 Bhm -àkuli-. >/ #<[page 261]># %< 2. Kàyagatàsati 261>% Semhan ti sarãrabbhantare ekapattapårappamàõaü\<*<1>*>/ sem- haü. Taü vaõõato setaü nàgabalà-\<*<2>*>/paõõarasavaõõaü. Saõñhànato okàsasaõñhànaü. Disato uparimàya disàya jàtaü. Okàsato udarapañale ñhitaü, yaü pànabhojanàdi ajjhoharaõakàle, seyyathà pi nàma udake sevàlapaõakaü kaññhe và kathale và patante chijjitvà dvidhà hutvà puna ajjhottharitvà tiññhati, evam eva pànabhojanàdimhi nipa- tante chijjitvà dvidhà hutvà puna ajjhottharitvà tiññhati; yamhi ca mandãbhåte pakkagaõóo viya påtikukkuñaõóam iva ca udaraü paramajegucchaü kuõapagandhaü hoti, tato uggatena ca gandhena uddeko\<*<3>*>/ pi mukham pi duggan- dhaü påtikuõapasadisaü hoti. So ca puriso apehi dug- gandhaü vàyasã ti\<*<4>*>/ vattabbataü àpajjati; ya¤ ca vaóóhitvà bahalattam àpannaü pidhànaphalakam iva vaccakuñiyaü udarapañalassa abbhantare yeva kuõapagandhaü sannirum- bhitvà tiññhati. Paricchedato semhabhàgena paricchin- naü. Ayaü assa sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Pubbo ti påtilohitavasena pavattapubbaü. Taü vaõõato paõóupalàsavaõõo, matasarãre pana påtibahalàcàmavanõo hoti. Saõñhànato okàsasaõñhàno. Disato dvãsu disàsu hoti. Okàsato pana pubbassa okàso nàma nibaddho natthi, yattha so sannicito tiññheyya. Yatra yatra khàõukaõñakapahara- õaggijàlàdãhi abhihate sarãrappadese lohitaü saõñhahitvà paccati, gaõóapãëakàdayo và uppajjanti, tatra tatra tiññhati. Paricchedato pubbabhàgena paricchinno. Ayam assa sabhà- gaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Lohitan ti dve lohitàni sannicitalohita¤ ca saüsaraõalohita¤ ca. Tattha sannicitalohitaü [vaõõato\<*<5>*>/] nipakkabahalalàkhàra- savaõõaü, saüsaraõalohitaü acchalàkhàrasavaõõaü. Saõñhà- nato ubhayam pi okàsasaõñhànaü. Disato sannicitalohitaü uparimàya disàya jàtaü, itaraü dvãsu disàsu jàtaü. Okà- sato saüsaraõalohitaü ñhapetvà kesalomadantanakhànaü maüsavinimuttaññhàna¤ ceva thaddhasukkhacamma¤ ca dhammanijàlànusàrena sabbaü upàdinnasarãraü pharitvà ñhitaü. Sannicitalohitaü yakanaññhànassa heññhàbhàgaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm ekapattha-. 2 Bh -balàsa-. 3 Sh udreko. 4 Sh vàyatãti. 5 Sh inserts. >/ #<[page 262]># %<262 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% påretvà ekapattapåramattaü\<*<1>*>/ hadayavakkapapphàsànaü upari thokaü thokaü paggharantaü vakka-hadaya-yakana- papphàse temayamànaü ñhitaü. Tasmiü hi vakka-hadayà- dãni atemente sattà pipàsita honti. Paricchedato lohitabhà- gena paricchinnaü. Ayam assa sabhàgaparicchedo, visa- bhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Sedo ti lomakåpàdãhi paggharaõaka-àpodhàtu. So vaõ- õato vippasannatilatelavaõõo. Saõñhànato okàsasaõñhàno. Disato dvãsu disàsu jàto. Okàsato sedassa okàso nàma nibad- dho natthi, yattha so lohitaü viya sadà tiññheyya. Yadà pana aggisantàpa-suriyasantàpa-utuvikàràdãhi sarãraü san- tappati,\<*<2>*>/ tadà udakato abbåëhamatta-\<*<3>*>/visamacchinnabhisa- muëàlakumudanàlakalàpo viya sabbakesalomakåpavivarehi paggharati. Tasmà tassa saõñhànam pi kesalomakåpavivarà- naü vasen' eva\<*<4>*>/ veditabbaü. Sedapariggaõhakena ca yo- ginà kesalomakåpavivare påretvà ñhitavasen' eva sedo ma- nasikàtabbo. Paricchedato sedabhàgena paricchinno. Ayam assa sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesa- sadiso yeva. Medo ti thãnasineho. So vaõõato phàlitahaliddivaõõo. Saõñhànato thålasarãrassa tàva cammamaüsantare ñhapita- haliddivaõõadukålapilotikasaõñhàno ti. Kisasarãrassa jan- ghamaüsaü årumaüsaü piññhikaõñakanissitaü piññhimaü- saü udaravaññimaüsan ti etàni nissàya diguõa-tiguõaü katvà ñhapitahaliddivaõõadukålapilotikasaõñhàno. Disato dvãsu disàsu jàto. Okàsato thålassa\<*<5>*>/ sakalasarãraü pharitvà, kisassa janghamaüsàdãni nissàya ñhito. Yaü sinehasankhaü gatam pi paramajegucchattà neva muddhani telatthàya, na nàsatelàdãnaü atthàya gaõhanti. Paricchedato heññhà maüsena, upari cammena, tiriyaü medabhàgena paricchin- no.\<*<6>*>/ Ayam assa sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Asså ti akkhãhi paggharaõaka-àpodhàtu. Taü vaõõato vippasannatilatelavaõõaü. Saõñhànato okàsasaõñhànaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -pattha-. 2 Bhm santapati. Cf. M. i, 188. 3 Bhm abbuëha-. 4 Bhm yeva vasena. 5 So also Sbh. 6 Bhm paricchinnaü. >/ #<[page 263]># %< 2. Kàyagatàsati 263>% Disato uparimàya disàya jàtaü. Okàsato akkhikåpakesu ñhitaü. Na c' etaü, pittakosake pittam iva, akkhikåpakesu sadà sannicitaü tiññhati. Yadà pana sattà somanassajàtà, mahàhasitaü hasanti, domanassajàtà rodanti paridevanti, tathàråpaü và visamàhàraü àharanti, yadà ca nesaü ak- khãni dhåmarajapaüsukàdãhi abhiha¤¤anti, tadà etehi somanassadomanassavisabhàgàhàra-utåhi samaññhahitvà ak- khikåpake påretvà tiññhati và paggharati và. Assuparig- gaõhakena ca yoginà akkhikåpake påretvà ñhitavasen' eva pariggaõhitabbaü. Paricchedato assubhàgena paricchin- naü. Ayam assa sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso yeva. Vasà ti vilãnasineho. Sà vaõõato nàëikeratelavaõõà. âcàme àsittatelavaõõà ti pi vattuü vaññati. Saõñhànato na- hànakàle pasanna-udakassa upariparibbhamantasinehabindu vissañasaõñhànà. Disato dvãsu disàsu jàtà. Okàsato ye- bhuyyena hatthatala-hatthapiññhi-pàdatala-pàdapiññhi-nàsa- puña-nalàta-aüsakåñesu ñhità. Na c' esà etesu okàsesu sadà vilãnà va hutvà tiññhati; yadà pana aggisantàpa-suriyasan- tàpa-utuvisabhàga-dhàtuvisabhàgehi te padesà usmajàtà\<*<1>*>/ honti, tadà tattha nahànakàle pasanna-udakåparisinehabindu vissaño viya, ito c' ito ca sa¤carati. Paricchedato vasàbhà- gena paricchinnà. Ayam assa sabhàgaparicchedo, visabhàga- paricchedo pana kesasadiso yeva. Keëo ti antomukhe pheõamissà àpodhàtu. So vaõõato seto pheõavaõõo. Saõñhànato okàsasaõñhàno, pheõasaõñhàno ti pi vattuü vaññati. Disato uparimàya disàya jàto. Okàsato ubhohi kapolapassehi oruyha\<*<2>*>/ jivhàya ñhito. Na c' esa ettha sadà sannicito hutvà tiññhati; yadà pana sattà tathàråpaü àhàraü passanti và saranti và, uõhatittakañukaloõambilà- naü và ki¤ci mukhe ñhapenti, yadà và nesaü hadayaü àgilàyati, kismi¤cid-eva và jigucchà uppajjati, tadà kheëo uppajjitvà ubhohi kapolapassehi oruyha\<*<2>*>/ jivhàya saõñhàti Aggajivhàya c' esa tanuko hoti, målajivhàya bahalo. Mu- khe pakkhitta¤ ca puthukaü và taõóulaü và a¤¤aü và ki¤ci khàdanãyaü nadãpuliõe khatakåpakasalilaü viya parik- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm usmà-. 2 Bhm oråyha. >/ #<[page 264]># %<264 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% khayaü agacchanto va temetuü samattho hoti. Paricche- dato kheëabhàgena paricchinno. Ayam assa sabhàgaparic- chedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso va. Singhàõikà ti matthalungato paggharaõaka-asuci. Sà vaõõato taruõatàlaññhimi¤javaõõà. Saõñhànato okàsasaõ- ñhànà. Disato uparimàya disàya jàtà. Okàsato nàsapuñe påretvà ñhità. Na c' esà ettha sadà sannicità hutvà tiññhati. Atha kho yathà nàma puriso paduminipatte dadhiü ban- dhitvà heññhà kaõñakena vijjheyya athànena chiddena adhimuttaü gaëitvà bahi pateyya, evam eva yadà sattà rodanti, visabhàgàhàra-utuvasena và sa¤jàtadhàtukkhobhà honti, tadà anto sãsato påtisemhabhàvaü àpannaü mattha- lungaü gaëitvà tàlumatthakavivarena otaritvà nàsapuñe\<*<1>*>/ påretvà tiññhati và paggharati và. Singhàõikà pariggaõha- kena ca yoginà nàsapuñe påretvà ñhitavasen' eva parig- gaõhitabbà. Paricchedato singhàõikabhàgena paricchinnà. Ayam assa sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso va. Lasikà ti sarãrasandhãnaü abbhantare picchilakuõapaü. Sà vaõõato kaõikàraniyyàsavaõõà. Saõñhànato okàsasaõ- ñhànà. Disato dvãsu disàsu jàtà. Okàsato aññhisandhãnaü abbha¤janakiccaü sàdhayamànà asãtisatasandhãnaü abbhan- tare ñhità. Yassa c' esà mandà hoti, tassa uññhahantassa nisãdantassa abhikkamantassa pañikkamantassa sami¤jan- tassa pasàrentassa aññhikàni kañakañàyanti, accharàsad- daü karonto viya sa¤carati, ekayojana-dviyojanamattaü addhànaü gatassa vàyodhàtu kuppati, gattàni dukkhanti. Yassa pana bahukà honti, tassa uññhàna-nisajjàdãsu na aññhãni kañakañàyanti, dãgham pi addhànaü gatassa na vàyodhàtu kuppati, na gattàni dukkhanti. Paricchedato lasikàbhàgena paricchinnà. Ayam assa sabhàgaparicchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso va. Muttan ti vaõõato màsakhàrodakavaõõaü. Saõñhànato adhomukhaññhapita-udakakumbha-abbhantaragata-udaka- saõñhànaü. Disato heññhimàya disàya jàtaü. Okàsato vat- thissa abbhantare ñhitaü. Vatthi nàma vatthipuño vuccati. Yattha seyyathàpi candanikàyaü\<*<2>*>/ pakkhitte amukhe rava- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh nàsà-. 2 Bhm candanikàya. >/ #<[page 265]># %< 2. Kàyagatàsati 265>% õaghañe candanikàraso pavisati, na c' assa pavisanamaggo pa¤¤àyati, evam eva sarãrato muttaü pavisati, na c' assa pavisanamaggo pa¤¤àyati, nikkhamanamaggo pana pàkaño hoti. Yamhi ca muttassa bharite passàvaü karomà ti sattà- naü àyåhanaü hoti. Paricchedato vatthi abbhantarena ceva muttabhàgena ca paricchinnaü. Ayam assa sabhàga- paricchedo, visabhàgaparicchedo pana kesasadiso va. Evaü hi kesàdike koññhàse vaõõasaõñhànadisokàsaparic- chedavasena vavatthapetvà anupubbato nàtisãghato ti àdinà nayena vaõõasaõñhànagandhàsayokàsavasena pa¤cadhà pañi- kålà! pañikålà! ti manasikaroto, paõõattisamatikkamàva- sàne, seyyathàpi cakkhumato purisassa dvattiüsa vaõõà- naü kusumànaü ekasuttaka-\<*<1>*>/ganthitaü màlaü olokentassa sabbapupphàni apubbàpariyam iva pàkañàni honti, evam eva: atthi imasmiü kàye kesà ti imaü kàyaü olokentassa sabbe te dhammà apubbàpariyà va pàkañà honti. Tena vuttaü manasikàrakosallakathàyaü àdikammikassa hi kesà ti manasikaroto manasikàro gantvà muttan ti imaü pariyo- sànakoññhàsam eva àhacca tiññhatã ti. Sace pana bahiddhà pi manasikàraü upasaüharati, ath' assa evaü sabbakoññhà- sesu pàkañãbhåtesu àhiõóantà manussatiracchànàdayo sattà- kàraü vijahitvà koññhàsaràsivasen' eva upaññhahanti; tehi ca ajjhohariyamànaü pànabhojanàdi koññhàsaràsimhi pak- khipamànam iva upaññhàti. Ath' assa anupubbama¤canà- divasena pañikålà! pañikålà! ti punappunaü manasikaroto anukkamena appanà uppajjati. Tattha kesàdãnaü vaõõa- saõñhànadisokàsaparicchedavasena upaññhànaü uggahani- mittaü, sabbàkàrato pañikålavasena upaññhànaü pañibhà- ganimittaü. Taü àsevato bhàvayato vuttanayena asubha- kammaññhànesu viya pañhamajjhànavasen' eva appanà up- pajjati. Sà yassa eko va koññhàso pàkaño hoti, ekasmiü và koññhàse appanaü patvà puna a¤¤asmiü yogaü na karoti, tassa ekà va uppajjati. Yassa pana aneke koññhàsà pàkañà honti, ekasmiü và jhànaü patvà puna a¤¤asmim pi yogaü karoti, tassa, Mallakattherassa viya, koññhàsagaõanàya pa- ñhamajjhànàni nibbattanti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh ekasuttake. >/ #<[page 266]># %<266 VIII. Anussati-kammatthàna-niddeso>% So kir' àyasmà Dãghabhàõaka-Abhayattheraü hatthe gahetvà:- àvuso Abhaya! imaü tàva pa¤haü uggaõhà- hã ti vatvà àha. Mallakatthero dvattiüsa koññhàsesu dvat- tiüsàya pañhamajjhànalàbhã, sace rattim ekaü divà ekaü samàpajjati, atirekaddhamàsena puna sampajjati. Sace pana devasikaü ekaü samàpajjati, atirekamàsena puna sampaj- jatãti. Evaü pañhamajjhànavasena ijjhamànam pi c' etaü kammaññhànaü vaõõasaõñhànàdisu satibalena ijjhanato kà- yagatàsatã ti vuccati. Ima¤ ca kàyagatà satiü anuyutto bhikkhu aratiratisaho hoti, na ca naü arati[-rati sahati\<*<1>*>/]. Uppannaü aratiü abhi- bhuyya abhibhuyya viharati; bhayabheravasaho hoti, na ca naü bhayabheravaü sahati, uppannabhayabheravaü abhi- bhuyya abhibhuyya viharati; khamo hoti sãtassa uõhassa ...pe... pàõaharànaü adhivàsakajàtiko hoti,\<*<2>*>/ kesàdãnaü vaõõabhedaü nissàya catunnaü jhànànaü làbhã hoti, cha abhi¤¤à pañivijjhati. Tasmà have appamatto anuyu¤jetha paõóito, evaü anekànisaüsaü imaü kàyagatàsatin ti. Idaü kàyagatà satiyaü vitthàrakathàmukhaü. 3. ânàpànasati\<*<3>*>/ Idàni yan taü Bhagavatà: ayam pi kho, bhikkhave, ànapà- nasati-samàdhi bhàvito bahulãkato santo ceva paõãto ca ase- canako ca sukho ca vihàro uppannuppanne ca pàpake akusale dhamme ñhànaso antaradhàpeti våpasametã ti\<*<4>*>/ evaü pasaü- sitvà;-kathaü bhàvito ca, bhikkhave, ànàpànasati-samàdhi? Kathaü bahulãkato santo ceva paõãto ca asecanako ca sukho ca vihàro uppannuppanne ca pàpake akusale dhamme ñhànaso antaradhàpeti våpasameti?\<*<5>*>/ Idha, bhikkhave, bhikkhu ara¤- ¤agato và rukkhamålagato và su¤¤àgàragato và nisãdati pal- lankaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm arati only. 2 M. i, 10. 3 Bhm -ssati always. 4 S. v, 321. 5 Ibid. 322. For the following see ibid. p. 311 f. >/ #<[page 267]># %< 3. Anàpànasati 267>% upaññhapetvà so sato và assasati, sato va passasati, dãghaü và assasanto: dãghaü assasàmã ti pajànàti; dãghaü và passasanto ...pe... rassaü và assasanto ...pe... rassaü và passa- santo: rassaü passasàmã ti pajànàti. Sabbakàyapañisaüvedã assasissàmã ti sikkhati, sabbakàyapañisaüvedã passàsissàmã ti sikkhati. Passambhayaü kàyasankhàraü assasissàmã ti sik- khati, passambhayaü kàyasankhàraü passasissàmã ti sikkhati. Pãtipañisaüvedã . . . Sukhapañisaüvedã . . . Cittasankhàrapañi- saüvedã . . . Passambhayaü cittasankhàraü cittapañisaüvedã . . . Abhippamodayaü cittaü . . . Samàdahaü cittaü . . . Vimocayaü cittaü . . . Aniccànupassã . . . Viràgànupassã . . . Nirodhànupassã . . . Pañinissaggànupassã assasissàmã ti sik- khati, patinissaggànupassã passasissàmã ti sikkhatã ti evaü soëasavatthukaü ànàpànasatikammaññhànaü niddiññhaü Tassa bhàvanànayo anuppatto. So pana yasmà pàëivaõ- õanànusaren' eva vuccamàno sabbàkàraparipåro hoti, tasmà ayam ettha pàëivaõõanà pubbangamo niddeso. Kathaü bhàvito ca, bhikkhave, ànàpànasati-samàdhã ti\<*<1>*>/ ettha tàva: kathan ti ànàpànasatisamàdhibhàvanànaü nà- nappakàrato vitthàretukamyatà pucchà. Bhàvito ca, bhik- khave, ànàpànasati-samàdhã ti nànappakàrato vitthàretukam- yatàya puññhadhammanidassanaü. Kathaü bahulãkato . . . pe... våpasametã ti etthà pi es' eva nayo. Tattha bhàvito ti uppàdito, vaóóhito và. ânàpànasati-samàdhã ti ànàpànapariggàhikàyasatiyà sad- dhiü sampayutto samàdhi, ànàpànassatiyaü\<*<2>*>/ và samàdhi ànàpànasati-samàdhi. Bahulãkato ti punappunaü kato. Santo ceva paõãto cà ti santo ceva paõãto ceva, ubhayattha eva saddena niyamo veditabbo. Kiü vuttaü hoti? Ayaü hi, yathà asubhakammaññhànaü kevalaü pañivedhavasena santa¤ ca paõãta¤ ca, oëàrikàrammaõattà pana pañikålàram- maõattà ca àrammaõavasena neva santaü, na paõãtaü, na evaü kenaci pariyàyena asanto và apaõãto\<*<3>*>/ và, atha kho àrammaõasantatàya pi santo våpasanto nibbuto, pañivedha- sankhàta-angasantatàya pi, àrammaõapaõãtatàya pi paõãto \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. v, 322; also 316. 2 So all editions. 3 Sbh appaõ-. >/ #<[page 268]># %<268 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% atittikaro angapaõãtatàya pã ti tena vuttaü santo ceva paõãto cà ti. Asecanako ca sukho ca vihàro ti ettha pana nàssa secanan ti asecanako; anàsittako abbokiõõo pañiyekko\<*<1>*>/ àveõiko. Natthi ettha parikammena và upacàrena và santatà; àdi samannàhàrato pabhuti attano sabhàven' eva santo ca paõãto cà ti attho. Keci pana asecanako ti anàsittako ojavanto sabhàven' eva madhuro ti vadanti. Evam ayam secanako ca appitappitakkhaõe kàyikacetasikasukhapañilàbhàya saüvat- tanato sukho ca vihàro ti veditabbo. Uppannuppanne ti avikkhambhite avikkhambhite\<*<2>*>/. Pàpake ti làmake. Akusale dhamme ti akosallasambhåte dhamme. òhànaso antaradhàpetã ti khaõen' eva antaradhàpeti vikkhambheti. Våpasametã ti suññhu upasameti, nibbedhabhàgiyattà và anupubbena ariyamaggavuddhippatto samacchindati, pañip- passambhetã ti vuttaü hoti. Ayaü pan' ettha sankhepattho:- Bhikkhave, kena pakà- rena, ken' àkàrena, kena vidhinà bhàvito ànàpànasati-samà- dhi? Kena pakàrena bahulãkato santo ceva ...pe... våpasametã ti. Idàni tam atthaü vitthàrento: idha bhik- khave ti\<*<3>*>/ àdim àha. Tattha idha, bhikkhave, bhikkhå ti bhikkhave imasmiü sàsane bhikkhu. Ayaü hi ettha idha-saddo sabbappakàra- ànàpànasati-samàdhi nibbattakassa puggalassa sannissaya- bhåtasàsanaparidãpano, a¤¤asàsanassa tathàbhàvapañise- dhano ca. Vuttaü h' etaü: idh' eva, bhikkhave, samaõo ... pe... su¤¤aparappavàdà samaõehi a¤¤e ti.\<*<4>*>/ Tena vuttaü: imasmiü sàsane bhikkhå ti. Ara¤¤agato và ...pe... su¤¤agàragato và ti idam assa ànàpànasati-samàdhi-bhàvanànuråpasenàsanapariggahapari- dãpanaü. Imassa hi bhikkhuno dãgharattaü råpàdisu àram- maõesu anuvisañaü cittaü ànàpànasati-samàdhi-àramma- õaü abhiråhituü na icchati, kåñapoõayuttaratho viya uppatham eva dhàvati. Tasmà, seyyathàpi nàma gopo \<-------------------------------------------------------------------------- 1 So all editions. Cf. p. 249, n. 7. 2 Sbh do not repeat. 3 S. v, 311. 4 M. i, 63; A. ii, 238. >/ #<[page 269]># %< 3. Anàpànasati 269>% kåñadhenuyà khãraü pivitvà vaóóhitaü kåñavacchaü dam- etukàmo dhenuto apanetvà ekamante mahantaü tham- bhaü nikhaõitvà tattha yottena bandheyya; ath' assa so vaccho, ito c' ito ca vipphanditvà palàyituü asakkonto, tam eva thambhaü upanisãdeyya và upanipajjeyya và, evam eva iminà pi bhikkhunà dãgharattaü råpàrammaõàdirasa- pànavaóóhitaü duññhacittaü dametukàmena råpàdi-àram- maõato apanetvà ara¤¤aü và ...pe... su¤¤àgàraü và pavesetvà\<*<1>*>/ tattha assàsapassàsathambhe satiyottena ban- dhitabbaü. Evam assa taü cittaü ito c' ito ca vipphan- ditvà pi pubbe àciõõàrammaõaü alabhamànaü satiyottaü chinditvà palàyituü asakkontaü, tam ev' àrammaõaü upacàrappaõàvasena upanisãdati ceva upanipajjati ca. Ten' àhu Poràõà:- Yathà thambhe nibbandheyya, vacchaü damaü naro idha Bandheyy' evaü sakaü cittaü satiyàrammaõe daëhan ti\<*<2>*>/. Evam assa taü senàsanaü bhàvanànuråpaü hoti. Tena vuttaü: idam assa ànàpànasati-samàdhi-bhàvanànuråpase- nàsanapariggahaparidãpanan ti. Athavà yasmà idaü kammaññhànappabhede pubbabhåtaü\<*<3>*>/ sabba¤¤ubuddha-\<*<4>*>/ paccekabuddha-buddhasàvakànaü visesà- dhigamadiññhadhammasukhavihàrapadaññhànaü ànàpànasa- ti-kammaññhànaü itthi-purisa-hatthi-assàdisaddasamàkulaü gàmantaü apariccajitvà na sukaraü bhàvetuü, saddakaõña- kattà jhànassa,\<*<5>*>/--agàmake pana ara¤¤e sukaraü yogàvacare idaü kammaññhànaü pariggahetvà ànàpànacatukkajjhànaü nibbattetvà tad-eva pàdakaü katvà sankhàre sammasitvà aggaphalaü arahattaü sampàpuõituü, tasmà 'ssa anuråpa- senàsanaü dassento Bhagavà: ara¤¤agato và ti àdim àha. Vatthuvijjàcariyo\<*<6>*>/ viya hi Bhagavà. So, yathà vatthu- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb pavitthà; Sh pavisitvà. 2 Not traced. 3 Bhm muddhabhåtaü. Sh refers to a B. edition reading khuddhabhåtaü. 4 So Sh; Sb Bhm read sabbabuddha-. 5 A. v, 133-135. Cf. Points of Controversy, p. 331. 6 Cf. D. i, 9, 12; ii, 87. >/ #<[page 270]># %<270 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% vijjàcariyo nagarabhåmiü passitvà suññhu upaparikkhitvà ettha nagaraü màpethà ti upadisati, sotthinà ca nagare nidiññhite ràjakulato mahàsakkàraü labhati, evam eva yogàvacarassa anuråpasenàsanaü upaparikkhitvà: ettha kammaññhànaü anuyu¤jitabban ti upadisati, tato tattha kammaññhànaü anuyuttena yoginàkamena arahatte patte: Sammàsambuddho vata so Bhagavà! ti mahantaü sakkà- raü labhati. Ayaü pana bhikkhu dãpisadiso ti vuccati. Yathà hi mahà- dãpiràjà ara¤¤e tiõagahanaü và vanagahanaü và pabbataga- hanaü và nissàya nilãyitvà vanamahisa-\<*<1>*>/gokaõõa-såkaràdayo mige gaõhàti, evam eva ayaü ara¤¤àdisu kammaññhànaü anuyu¤janto bhikkhu yathàkkamena sotàpatti-sakadà- gàmi-anàgàmi-arahattamagge ceva ariyaphala¤ ca gaõhàtã ti veditabbo. Ten' àhu Poràõà:- Yathà pi dãpiko nàma nilãyitvà gaõhati mige, tath' evàyaü Buddhaputto yuttayogo vipassako ara¤¤aü pavisitvàna gaõhàti phalam uttaman ti\<*<2>*>/. Ten' assa parakkamajavayoggabhåmiü ara¤¤asenàsanaü dassento Bhagavà ara¤¤agato và ti àdim àha. Tattha ara¤- ¤agato ti-ara¤¤aü nàma nikkhamitvà bahi indakhãlà sabbam etaü ara¤¤an ti\<*<3>*>/ ca àra¤¤akaü nàma senàsanaü pa¤cadha- nusatikaü\<*<4>*>/ pacchiman ti\<*<5>*>/ ca evaü vuttalakkhaõesu ara¤¤esu yaü ki¤ci pavivekasukhaü ara¤¤aü gato. Rukkhamålagato ti rukkhasamãpaü gato. Su¤¤àgàragato ti su¤¤aü vivittokàsaü gato. Ettha ca, ñhapetvà ara¤¤a¤ ca rukkhamåla¤ ca, avasesasattavidha- senàsanaü gato di su¤¤àgàragato ti vattuü vaññati. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -mahiüsa-. 2 Cf. Mil. 369. The prose identical in both works is in italics. In Mil., mahàdãpiràjà is mahàràjadãpiko. Nàgasena ascribes the verses to the Therà dhammasangàhakà. This identification of the last section of the Milinda with the sayings of the Poràõas is of great interest. 3 Pñs. i, 176. Pòú. text has ara¤¤an ti nikkhaüitvà . . . 4 Cf. D. ii, 178. 5 Not traced. >/ #<[page 271]># %< 3. ânàpànasati 271>% Evam assa ututtayànukulaü dhàtucariyànukula¤ ca ànà- pànasati-bhàvanànuråpaü senàsanaü upadisitvà alãnànud- dhaccapakkhikaü\<*<1>*>/ santam iriyàpathaü upadisanto nisãdatã ti àha. Ath' assa nisajjàya daëhabhàvaü assàsapassàsànaü pavattanasukhataü àrammaõapariggahupàya¤ ca dassento pallankaü àbhujitvà ti àdim àha. Tattha pallankan ti samantato årubaddhàsanaü. âbhujitvà ti bandhitvà. Ujuü kàyaü paõidhàyà ti uparimasarãraü ujuü ñhapet- và; aññhàrasapiññhikaõñake koñiyà koñiü pañipàdetvà. Evaü hi nisãdantassa cammam-aüsa-nahàråni na paõamanti.\<*<2>*>/ Ath' assa yà tesaü paõamanappaccayà\<*<2>*>/ khaõe khaõe vedanà up- pajjeyyuü, tà na uppajjanti. Tàsu anuppajjamànà sucit- tam ekaggaü hoti, kammaññhànaü na paripatati,\<*<3>*>/ vuddhiü phàtiü upagacchati. Parimukhaü satiü upaññhapetvà ti kammaññhànàbhimu- khaü satiü ñhapayitvà. Athavà: parã ti pariggahaññho, mu- khan ti niyyànaññho, satã ti upaññhànaññho; tena vuccati pari- mukhaü satin ti. Evaü Pañisambhidàyaü vuttanayena p' ettha attho daññhabbo.\<*<4>*>/ Tatràyaü sankhepo:- pariggahi- taniyyànasatiü katvà ti. So sato va assasati, sato passasatã ti so bhikkhu evaü nisã- ditvà eva¤ ca satiü upaññhapetvà, taü satiü avijahanto sato eva assasati sato passasati, sato kàrã hotã ti vuttaü hoti. Idàni yeh' àkàrehi sato kàrã hoti, te dassetuü dãghaü và assasasanto ti àdim àha. Vuttaü h' etaü Pañisambhidà- yaü: so sato va assasati, sato passasatã ti\<*<5>*>/ etass' eva vibhange bàttiüsàya àkàrehi satokàrã hoti: dãghaü assàsavasena cit- tassa ekaggataü avikkhepaü pajànato sati upaññhità hoti; tàya satiyà tena ¤àõena satokàrã hoti. Dãghaü passàsavasena ...pe... pañinissaggànupassã assàsavasena, pañinissaggànu- passã passàsavasena cittassa ekaggataü avikkhepaü pajànato sati upaññhità hoti; tàya satiyà, tena ¤àõena satokàrã hotã ti. Tattha dãghaü và assasanto ti dãghaü và assàsaü pavat- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm alãnuddhacca-. 2 Sh pana-. 3 Sbh paripañati. 4 Pñs. i, 176. 5 Ibid. and ff. >/ #<[page 272]># %<272 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% tayanto. Assàso ti bahi nikkhamanavàto. Passàso ti anto pavisanavàto ti Vinayaññhakathàyaü vuttaü Suttan- taññhakathàsu pana uppañipàñiyà àgataü. Tattha sabbe- sam pi gabbhaseyyakànaü màtukucchito nikkhamanakàle pañhamaü abbhantaravàto bahi nikkhamati, pacchà bàhira- vàto sukhumarajaü gahetvà abbhantaraü pavisanto tàluü àhacca nibbàyati:- evaü tàva assàsapassàsà veditabbà. Yà pana tesaü dãgha-rassatà, sà addhànavasena veditabbà. Yathà hi okàsaddhànaü pharitvà ñhitaü udakaü và vàlikà và dãghaü udakaü dãghà vàlikà, rassaü udakaü rassà và- likà ti vuccati, evaü cuõõavicuõõà pi assàsapassàsà hatthi- sarãre ca ahisarãre ca tesaü attabhàvasankhàtaü dãghaü addhànaü saõikaü påretvà saõikam eva nikkhamanti, ta- smà dãghà ti vuccanti. Sunakha-sasàdãnaü attabhàvasankhà- taü rassaü addhànaü sãghaü påretvà sãgham eva nikkha- manti, tasmà rassà ti vuccanti. Manussesu pana keci hatthi- ahi-àdayo viya kàladdhànavasena dãghaü assasanti ca passa- santi ca, keci sunakha-sasàdayo viya rassaü; tasmà tesaü kàlavasena dãgham addhànaü nikkhamancà ca pavisantà ca te dãghà, ittaram addhànaü nikkhamantà ca pavisantà ca rassà ti veditabbà. Tatràyaü bhikkhu navah' àkàrehi dã- ghaü assasanto passasanto ca dãghaü assasàmi passasàmã ti pajànàti:- evaü pajànato c' assa eken' àkàrena kàyànupas- sanà-satipaññhànabhàvanà sampajjatã ti veditabbà. Yath' àha Pañisambhidàyaü\<*<1>*>/:- kathaü dãghaü assasanto: dãghaü assasàmãti pajànàti, dãghaü passasanto: dãghaü pas- sasàmãti pajànàti? Dãghaü assàsaü addhànasankhàte assa- sati, dãghaü passàsaü addhànasankhàte passasati, dãghaü assàsapassàsaü addhànasankhàte assasati pi passasati pi; dãghaü assàsapassàsaü addhànasankhàte assasato pi passa- sato pi chando uppajjati. Chandavasena tato sukhumataraü dãghaü assàsaü addhànasankhàte assasati, chandavasena tato sukhumataraü dãghaü passàsaü ...pe... dãghaü assà- sapassàsaü addhànasankhàte assasati pi passasati pi, chan- davasena tato sukhumataraü dãghaü assàsapassàsaü addhà- nasankhàte assasato pi passasato pi pàmojjaü uppajjati. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 177. >/ #<[page 273]># %< 3. ânàpànasati 273>% Pàmojjavasena tato sukhumatadãghaü assàsaü addhàna- sankhàte assasati, pamojjavasena tato sukhumataraü dãghaü passàsaü ...pe... dãghaü assàsapassàsaü addhànasankhàte assasati pi passasati pi, pàmojjavasena tato sukhumataraü dãghaü assàsapassàsaü addhànasankhàte assasato pi passa- sato pi dãghaü assàsapassàsà cittaü vivaññati,\<*<1>*>/ upekkhà saõñhàti. Imehi navahi àkàrehi dãghaü assàsapassàsà kàyo upaññhànaü sati anupassanà ¤àõaü; kàyo upaññhànaü, no sati; sati upaññhàna¤ ceva sati ca; tàya satiyà, tena ¤àõena taü kàyaü anupassati; tena vuccati: kàye kàyànupassanà- satipaññhànabhàvanà ti. Esa nayo rassapade pi. Ayaü pana viseso:- yathà ettha dãghaü assàsaü addhànasankhàte ti vuttaü, evam idha rassaü assàsaü ittarasankhàte assasatã ti àgataü. Tasmà rassavasena yàva tena vuccati kàye kàyànupassanà satipañ- ñhànabhàvanà ti, tàva yojetabbaü. Evam ayaü addhàna- vasena ittaravasena ca imehi àkàrehi assàsapassàse pajànan- to dãghaü và assasanto: dãghaü assasàmã ti pajànàti ...pe ... rassaü và passasanto rassaü passasàmã ti pajànàtã ti veditabbo. Evaü pajànato c' assa:- Dãgho rasso ca assàso passàso pi ca tàdiso, cattàro vaõõà vattanti nàsikagg' eva bhikkhuno ti. Sabbakàyapañisaüvedã assasissàmi . . . passasissàmã ti sik- khatã ti\<*<2>*>/ sakalassa assàsakàyassa àdimajjhapariyosànaü viditaü karonto, pàkañaü karonto assasissàmã ti sikkhati; Sakalassa passàsakàyassa àdimajjhapariyosànaü viditaü karonto, pàkañaü karonto passasissàmã ti sikkhati. Evaü viditaü karonto, pàkañaü karonto ¤àõasampayuttacittena assasati ceva passasati ca, tasmà assasissàmi passasissàmã ti sikkhatã ti vuccati. Ekassa hi bhikkhuno cuõõavicuõõa- visañe assàsakàye passàsakàye và àdipàkaño hoti, na majjha- pariyosànaü. So àdim eva pariggahetuü sakkoti, majjha- pariyosàne kilamati. Ekassa majjhaü pàkañaü hoti, na àdi- pariyosànaü. Ekassa pariyosànaü pàkañaü hoti, na adã- majjhaü; so pariyosànaü yeva pariggahetuü sakkoti, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm vivattati. 2 See above, p. 267; cf. Pñs. i, 175. I. 18 >/ #<[page 274]># %<274 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% àdimajjhe kilamati. Ekassa sabbam pi pàkañaü hoti, so sabbam pi pariggahetuü sakkoti, na katthaci kilamati, tàdisena bhavitabban ti dassento àha: sabbakàyapañisaüvedi assasissàmã ti ...pe... passasissàmã ti sikkhatã ti. Tattha sikkhatã ti evaü ghañati, vàyamati. Yo [và\<*<1>*>/] tathà- bhåtassa saüvaro: ayam ettha adhisãlasikkhà. Yo tathà- bhåtassa samàdhi, ayaü adhicittasikkhà. Yà tathàbhåtassa pa¤¤à, ayaü adhipa¤¤àsikkhà ti imà tisso sikkhàyo tasmiü àrammaõe, tàya satiyà, tena manasikàrena-sikkhati, àse- vati, bhàveti, bahulãkarotã ti evam ettha attho daññhabbo. Tattha yasmà tassa purimanaye kevalaü assasitabbaü passasitabbam eva, na ca a¤¤aü ki¤ci kàtabbaü, ito pañ- ñhàya pana ¤àõuppàdanàdisu yogo karaõãyo, tasmà tattha: assasàmã ti pajànàti passasàmã ti pajànàti' cc' eva vattamàna- kàlavasena pàëiü vatvà ito paññhàya kattabbassa ¤àõuppà- danàdino àkàrassa dassanatthaü sabbakàyapañisaüvedã as- sasissàmã ti àdinà nayena anàgatavacanavasena pàëi àropità ti veditabbà. Passambhayaü kàyasankhàraü assasissàmã ti ...pe... passasissàmã ti sikkhatã ti\<*<2>*>/ oëàrikaü kàyasamkhàraü passam- bhento pañippassambhento nirodhento våpasamento\<*<3>*>/ assa- sissàmi passasissàmã ti sikkhati. Tatra evaü oëàrikasukhumatà ca passaddhi ca veditabbà. Imassa hi bhikkhuno pubbe apariggahitakàle kàyo ca citta¤ ca sadarathà honti oëàrikà. Kàyacittànaü oëàrikatte avå- pasante assàsapassàsà pi oëàrikà honti, balavatarà hutvà pavattanti, nàsikà nappahoti, mukhena assasanto pi pas- sasanto pi tiññhati. Yadà pan' assa kàyo pi cittam pi parig- gahità honti, tadà te santà honti våpasantà. Tesu våpa- santesu assàsapassàsà sukhumà hutvà pavattanti: atthi nu kho natthã ti vicetabbatàkàrappattà honti. Seyyathà pi puri- sassa dhàvitvà pabbatà và orohitvà mahàbhàraü và sãsato oropetvà ñhitassa oëàrikà assàsapassàsà honti, nàsikà nap- pahoti, mukhena assasanto pi passasanto pi tiññhati. Yadà pan' esa taü parissamaü vinodetvà nahatvà ca pivitvà ca \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 See above, p. 267; cf. Pts. i, 184. 3 Bm inverts order of these two words. >/ #<[page 275]># %< 3. ânàpànasati 275>% allasàñakaü hadaye katvà sãtàya chàyàya nipanno hoti, ath' assa te assàsapassàsà sukhumà honti: atthi nu kho natthã ti vicetabbatàkàrappattà. Evam eva imassa bhikkhuno pubbe apariggahitakàle kàyo ca ...pe... vicetabbatàkàrappattà honti. Taü kissa hetu? Tathà hi 'ssa pubbe apariggahita- kàle: oëàrikoëàrike kàyasankhàre passambhemã ti àbhogasa- mannàhàramanasikàrapaccavekkhaõà natthi, pariggahita- kàle pana atthi, ten' assa apariggahitakàlato pariggahitakàle kàyasankhàro sukhumo hoti. Ten' àhu Poràõà:- Sàraddhe kàye citte ca adhimattaü pavattati; asàraddhamhi kàyamhi sukhumaü sampavattatã ti. Pariggahe pi oëàriko, pañhamajjhànåpacàre sukhumo tasmim pi oëàriko, pañhamajjhàne sukhumo; pañhamajjhàne ca dutiyajjhànåpacàre ca oëàriko, dutiyajjhàne sukhumo; dutiyajjhàne ca tatiyajjhànåpacàre ca oëàriko, tatiyajjhàne sukhumo; tatiyajjhàne ca catutthajjhànåpacàre ca oëàriko, catutthajjhàne atisukhumo appavattim eva pàpuõàtã ti:- idaü tàva Dãghabhàõaka-Saüyuttabhàõakànaü mataü. Majjhimabhàõakà pana pañhamajjhàne oëàriko, dutiyajjhà- nåpacàre sukhumo ti evaü heññhimaheññhimajhànato uparå- parijhànåpacàre pi sukhumataraü icchanti. Sabbesaü yeva pana matena apariggahitakàle pavattakàyasankhàro parigga- hitakàle pañippassaübhati. Parighitakàle pavattakàyasan- khàro pañhamajjhànåpacàre ...pe... catutthajjhànåpa- càre pavattakàyasankhàro catutthajjhàne pañippassambhati. Ayaü tàva samathe nayo. Vipassanàyaü pana apariggahe pavatto kàyasankhàro oëàriko; mahàbhåtapariggahe su- khumo, so pi oëàriko; upàdàråpapariggahe sukhumo, so pi oëàriko; sakalaråpapariggahe sukhumo, so pi oëàriko; arå- papariggahe sukhumo, so pi oëàriko; råpàråpapariggahe sukhumo, so pi oëàriko; paccayapariggahe sukhumo, so pi oëàriko; sappaccayanàmaråpadassane sukhumo, so pi oëà- riko; lakkhaõàrammaõikavipassanàya sukhumo, so pi dub- balavipassanàya oëàriko, balavavipassanàya sukhumo. Tattha pubbe vuttanayen' eva purimassa purimassa pac- chimena pacchimena pañippassaddhi veditabbà. Evam ettha oëàrikasukhumatà ca passaddhi ca veditabbà. \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 276]># %<276 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% Pañisambhidàyaü pan' assa saddhiü codanà-sodhanàhi evam attho vutto\<*<1>*>/:- Kathaü passambhayaü kàyasankhàraü assasissàmi ... pe... passasissàmã ti sikkhati? Katame kàyasankhàrà?\<*<2>*>/ Dãghaü assàsa . . . passàsàkàyikà ete dhammà kàyappañi- baddhà\<*<3>*>/ kàyasankhàrà, te kàyasankhàre passambhento niro- dhento våpasamento sikkhati ...pe... Yathàråpehi kàya- sankhàrehi kàyassa ànamanà, vinamanà, sannamanà, paõa- manà, i¤janà, phandanà, calanà, kampanà passambhayaü kàyasankhàraü assasissàmã ti sikkhati, passambhayaü kàya- sankhàraü passasissàmã ti sikkhati. Yathàråpehi kàyasan- khàrehi\<*<4>*>/ kàyassa na ànamanà, na vinamanà, na sanna- manà, na paõamanà, ani¤janà, aphandanà, acalanà, akam- panà santaü sukhumaü passambhayaü kàyasankhàraü assasissàmi passasissàmã ti sikkhati:- iti kira passambhayaü kàyasankhàraü assasissàmã ti sikkhati, passambhayaü kàya- sankhàraü passasissàmã ti sikkhati. Evaü sante vàtåpalad- dhiyà ca pabhàvanà na hoti, assàsapassàsàna¤ ca pabhàvanà na hoti, ànàpànasatiyà ca pabhàvanà na hoti, ànàpànasati- samàdhissa ca pabhàvanà na hoti, na ca naü taü\<*<5>*>/ samàpat- tiü paõóità samàpajjanti pi vuññhahanti pi. Iti kira passam- bhayaü kàyasankhàraü assasissàmi passasissàmã ti sik- khati. Evaü sante vàtåpaladdhiyà ca pabhàvànà hoti, assàsa- passàsàna¤ ca pabhàvanà hoti, ànàpànasatiyà ca pabhàvanà hoti, ànàpànasati-samàdhi 'ssa ca pabhàvanà hoti, ta¤ ca naü\<*<6>*>/ samàpattiü paõóità samàpajjanti pi vuññhahanti pi. Yathà kathaü viya? Seyyathà pi kaüse àkoñite pañhamaü oëàrikà saddà pavattanti, oëàrikànaü saddànaü nimittaü suggahitattà\<*<7>*>/ sumanasikatattà såpadhàritattà, niruddhe pi oëàrike sadde, atha pacchà sukhumakà saddà pavattanti, su- khumakànaü saddànaü nimittaü suggahitattà\<*<7>*>/ sumanasika- tattà såpadhàritattà, niruddhe pi sukhumake sadde, atha \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Op. cit. i, 184-86. 2 So all editions. Pòú. Katamo kàyasankhàro? 3 Pòú. -bandhà. 4 Pòú. ed. inserts yà. 5 Sb taü naü. Cf. vv. ll. in Pòú. ed. 6 So all editions. 7 Sh -gahã-. >/ #<[page 277]># %< 3. ânàpànasati 277>% pacchà sukhumasaddanimittàrammaõatà\<*<1>*>/ pi cittaü pavattati; evam eva pañhamaü oëàrikà assàsapassàsà pavattanti, oëàri- kànaü assàsapassàsànaü nimittaü suggahitattà\<*<2>*>/ sumanasika- tattà supadhàritattà, niruddhe pi oëàrike assàsapassàse, atha pacchà sukhumakà assàsapassàsà pavattanti, sukhumànaü assàsapassàsànam pi nimittaü suggahitattà\<*<2>*>/ sumanasikatattà såpadhàritattà, niruddhe pi sukhumake assàsapassàse, atha pacchà sukhuma-assàsapassàsanimittàrammaõatà\<*<3>*>/ pi cittaü na vikkhepaü gacchati. Evaü sante vàtåpaladdhiyà ca pabhàvanà hoti, assàsapassàsàna¤ ca pabhàvanà hoti, ànàpànasatiyà ca pabhàvanà hoti, ànàpànasati-samàdhissa ca pabhàvanà hoti, ta¤ ca naü samàpattiü paõóità samàpajjanti pi vuññhahanti pi. Passambhayaü kàyasankhàraü assàsapassàsà kàyo upaññhànaü sati anupassanà ¤àõaü; kàyo upaññhànaü, no sati; sati upaññhàna¤ ceva sati ca; tàya satiyà tena ¤àõena taü kàyaü anupassati; tena vuccati kàye kàyànu- passanà satipaññhànabhàvanà ti. Ayaü tàv' ettha kàyànupassanàvasena vuttassa pañha- macatukkassa anupubbapadavaõõanà. Yasmà pan' ettha idam eva catukkaü àdikammikassa kammaññhànavasena vuttaü, itaràni pana tãõi catukkàni ettha pattajhànassa vedanà-citta-dhammànupassanàvasena vuttàni, tasmà idaü\<*<4>*>/ kammaññhànaü bhàvetvà, ànàpàna- catukkajjhànapadaññhànàya vipassanàya saha pañisambhi- dàhi arahattaü pàpuõitukàmena àdikammikena kulaputtena pubbavuttanayen' eva sãlaparisodhanàdãni sabbakiccàni katvà vuttappakàrassa àcariyassa santike pa¤casandhikaü kam maññhànaü uggahetabbaü. Tatr' ime pa¤ca sandhayo:- uggaho, paripucchà, upaññhànaü, appanà, lakkhaõan ti. Tattha uggaho nàma kammaññhànassa uggaõhanaü. Pari- pucchà nàma kammaññhànassa paripucchanà. Upatñhànaü nàma kammaññhànassa upaññhànaü. Appanà nàma kam- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 So all editions. Pòú. ed.: àrammaõattà. 2 Sh -gahã-. 3 So all editions. Pòú. ed.: sukhumànaü assàsapassàsànaü nimitt-. 4 Bhm imaü. >/ #<[page 278]># %<278 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% maññhànassa appanà. Lakkhaõaü nàma kammaññhànassa lakkhaõaü. Evaü lakkhaõam idaü kammaññhànan ti kammaññhànasabhàvåpadhàraõan ti vuttaü hoti. Evam pa¤casandhikaü kammaññhànaü uggaõhanto at- tanà pi na kilamati, àcariyam pi na viheseti. Tasmà thokaü uddisàpetvà bahukàlaü sajjhàyitvà evaü pa¤casandhikam kammaññhànaü uggahetvà àcariyassa santike và a¤¤atra và pubbe vuttappakàre senàsane vasantena upacchinnakhud- dakapaëibodhena katabhattakiccena bhattasammadaü pañi- vinodetvà sukhanisinnena ratanattayaguõànussaraõena cit- taü sampahaüsetvà àcariyuggahato ekapadam pi asammuy- hantena idaü ànàpànassatikammaññhànaü manasikàtab- baü. Tatràyaü manasikàravidhi:- gaõanà, anubandhanà, phu- sanà, ñhapanà, sallakkhaõà, vivaññanà, pàrisuddhi, tesa¤ ca pañipassanà ti.\<*<1>*>/ Tattha gaõanà ti gaõanà yeva. Anubandhanà ti anuvahanà. Phusanà ti phuññhaññhànaü. òhapanà ti appanà. Sallakkhaõà ti vipassanà. Vivaññanà ti maggo. Pàrisuddhã ti phalaü. Tesa¤ ca patipassanà ti paccavek- khaõà. Tattha iminà àdikammikena kulaputtena pañhamaü ga- õanàya idaü kammaññhànaü manasikàtabbaü. Gaõen- tena ca pa¤cannaü heññhà na ñhapetabbaü, dasannaü upari na netabbaü, antarà khaõóaü na dassetabbaü. Pa¤- cannaü heññhà ñhapentassa hi sambàdhe okàse cittuppàdo vipphandati, sambàdhe vaje sanniruddhagogaõo viya Da- sannam [pi\<*<2>*>/] upari nentassa gaõananissitako\<*<3>*>/ va cittuppàdo hoti; antarà khaõóaü dassentassa: sikhàppattaü nu kho me kammaññhànaü, no ti cittaü vikampati; tasmà ete dose vajjetvà gaõetabbaü. Gaõentena ca pañhamaü dandhaga- õanàya dha¤¤amàpakagaõanàya\<*<4>*>/ gaõetabbaü. Dha¤¤amà- pako\<*<4>*>/ hi nàëiü påretvà ekan ti vatvà okirati, puna pårento ki¤ci kacavaraü disvà taü chaóóento: ekaü ekan ti vadati. Esa nayo dve dve ti àdisu. Evam eva iminà pi assàsapas- sàsesu yo upaññhàti, taü gahetvà: ekaü ekan ti àdiü katvà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh give these eight terms as two verses. 2 Sbh omit. 3 Sbh -nissito. 4 Bhm -màmaka-. >/ #<[page 279]># %< 3. ânàpànasati 279>% yàva dasa dasà ti pavattamànaü pavattamànaü upalak- khetvà va gaõetabbaü. Tass' evaü gaõayato nikkhamantà ca pavisantà ca assàsapassàsà pàkañà honti; athà 'nena taü dandhagaõanaü dha¤¤amàpakagaõanaü\<*<1>*>/ pahàya sãghaga- õanayà gopàlakagaõanàya gaõetabbaü. Cheko hi gopàlako sakkharàdayo ucchangena\<*<2>*>/ gahetvà rajjudaõóahattho pàto va vajaü gantvà gàvopiññhiyaü paharitvà palighattham- bhamatthake nisinno dvàraü\<*<3>*>/ pattaü pattaü yeva gàviü: ekaü\<*<4>*>/ dve ti sakkharaü khipitvà khipitvà gaõeti. Tiyàma- rattiü sambàdhe okàse dukkhappattagogaõo nikkhamanto nikkhamanto a¤¤ama¤¤aü upanighaüsanto vegena pu¤ja- pu¤jo hutvà nikkhamati. So vegena\<*<5>*>/ tãõi cattàri pa¤ca dasà ti gaõeti yeva. Evam imassà pi purimanayena gaõayato assàsapassàsà pàkañà hutvà sãghaü sãghaü punappunaü sa¤caranti. Tato nena: punappunaü sa¤carantã ti ¤atvà anto ca bahi ca agahetvà dvàraü\<*<3>*>/ pattaü dvaraü\<*<6>*>/ pattaü yeva gahetvà ekaü\<*<7>*>/ dve tãõi cattàri pa¤ca; ekaü\<*<7>*>/ dve tãõi cattàri pa¤ca cha; ekan\<*<7>*>/ dve tãõi cattàri pa¤ca cha satta ...pe... aññha . . . nava . . . dasà ti sãghaü sãghaü gaõe- tabbam eva. Gaõanapañibaddhe\<*<8>*>/ hi kammaññhàne gaõana- balen' eva cittaü ekaggaü hoti, arittupatthambhanavasena caõóasote nàvàññhapanam iva. Tass' evaü sãghaü sãghaü gaõayato kammaññhànaü nirantaraü pavattaü viya upañ- ñhàti. Atha nirantaraü pavattatã ti ¤atvà anto ca bahi ca vàtaü apariggahetvà purimanayen' eva vegena gaõetab- baü. Anto pavisanavàtena hi saddhiü cittaü pavesayato abbhantare vàtabbhàhataü medapåritaü viya hoti. Bahi nikkhamanavàtena saddhiü cittaü nãharato bahiddhà pu- thuttàrammaõe cittaü vikkhipati. Phuññhaphuññhokàse\<*<9>*>/ pana satiü ñhapetvà bhàventass' eva bhàvanà sampajjati. Tena vuttaü: anto ca bahi ca vàtaü apariggahetvà puri- manayen' eva vegena gaõetabban ti. Kãva ciraü pan' etaü gaõetabban ti? Yàva vinà gaõa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -màmaka-. 2 Bhm ucchankena. 3 Sbh dvàra-. 4 Sh ekà; Bh eko. 5 Sh repeats. 6 Bhm omit. 7 Bh eko. 8 Sbh -bandhe. 9 Sb -Phuññhokàse. >/ #<[page 280]># %<280 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% nàya assàsapassàsàrammaõe sati santiññhati. Bahi visa- ñavitakkavicchedaü katvà assàsapassàsàrammaõe sati saõ- ñhapanatthaü yeva hi gaõanà ti. Evaü gaõanàya manasi- katvà anubandhanàya manasikàtabbaü. Anubandhanà nàma gaõanaü pañisaüharitvà satiyà nirantaraü assàsa- passàsànaü anugamanaü; ta¤ ca kho na àdimajjhapariyo- sànànugamanavasena. Bahi nikkhamanavàtassa hi nàbhi àdi, hadayaü majjhaü, nàbhikaggaü\<*<1>*>/ pariyosànaü. Abbhan- taraü pavisanavàtassa nàbhikaggaü àdi, hadayaü maj- jhaü, nàbhi pariyosànaü, ta¤ c' assa anugacchato vikkhe- pagataü cittaü sàraddhàya ceva hoti i¤janàya ca. Yath' àha\<*<2>*>/:- assàsàdimajjhapariyosànaü satiyà anugacchato ajjhat- taü vikkhepagatena cittena kàyo pi cittam pi sàraddhà ca honti i¤jità ca phandità ca. Passàsàdimajjhapariyosànaü satiyà anugacchato bahiddhà\<*<3>*>/ vikkhepagatena cittena kàyo pi cittam pi sàraddhà ca honti, i¤jità ca phandità cà ti. Tasmà anu- bandhanàya manasikarontena àdimajjhapariyosànavasena na manasikàtabbaü, api ca kho phusanàvasena ca ñhapanà- vasena ca manasikàtabbaü. Gananànubandhanàvasena viya hi phusanàñhapanàvasena visuü manasikàro natthi; phuññhaphuññhàne yeva pana gaõento gaõanàya ca phusa- nàya ca manasikàroti; tatth' eva gaõanaü pañisaõharitvà te satiyà anubandhanto appanàvasena ca cittaü ñhapento anubandhanàya ca phusanàya ca ñhapanàya ca manasika- rotã ti vuccati. Svàyam attho Aññhakathàsu vutta-Panguëa-Dovàrikåpa- màhi,\<*<4>*>/ Pañisambhidàyaü vutta-Kakacåpamàya\<*<5>*>/ ca vedi- tabbo. Tatràyaü panguëopamà:- seyyathà pi panguëo dolàya kãëataü màtàputtànaü dolaü khipitvà, tatth' eva dolà thambhamåle nisinno kamena àgacchantassa ca gacchantas- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm nàbhikà. 2 Pñs. i, 165. Sh prints this citation as if it were ten lines of verse. 3 Bhm bahi-. 4 Pñs Comy. called Sadhammappakàsinã. It is yet unedited. 5 This form here in all editions. >/ #<[page 281]># %< 3. ânàpànasati 281>% sa ca dolàphalakassa ubho koñiyo majjha¤ ca passati, na ca ubho-koñi-majjhànaü dassanatthaü vyàvaño hoti, evam eva bhikkhu sativasena upanibandhanatthambhamåle ñhatvà assàsapassàsadolaü khipitvà tatth' eva nimitte satiyà nisã- danto kamena àgacchantàna¤ ca gacchantàna¤ ca phuññhañ- ñhàne assàsapassàsànaü àdimajjhapariyosànaü satiyà anu- gacchanto, tattha ca cittaü ñhapento passati, na ca tesaü dassanatthaü vyàvaño hoti:- ayaü pangulopamà. Ayaü pana dovàrikåpamà:- seyyathàpi dovàriko naga- rassa anto ca bahi ca purise: ko tvaü? kuto và àgato? kuhiü và gacchasi? kiü và te hatthe ti na vãmamsati,--na hi tassa te bhàrà,--dvàrappattaü dvàrappattaü yeva pana vãmaüsati, evam eva imassa bhikkhuno anto paviññhavàtà ca bahi nikkhantavàtà ca na bhàrà honti, dvàrappattà dvà- rappattà yeva bhàrà ti ayaü dovàrikåpamà. Kakacåpamà pana àdito paññhàya evaü veditabbà. Vuttaü h' etaü \<*<1>*>/:- Nimittaü assàsapassàsa anàrammaõaü ekacittassa, ajànato ca tayo dhamme bhàvanànupalabbhati. nimittaü assàsapassàsà anàrammaõaü ekacittassa, jànato va tayo dhamme bhàvanà upalabbhatã ti. Kathaü ime tayo dhammà ekacittassa àrammanà na honti, na c' ime tayo dhammà avidità honti, na ca cittaü vikkhepaü gacchati, padhana¤ ca pa¤¤àyati, payoga¤ ca sàdheti, visesam adhigacchati? Seyyathà pi rukkho same bhåmibhàge nikkhitto. Tam enaü puriso kakacena chindeyya. Rukkhe phuññhaka- kacadantànaü vasena purisassa sati upaññhità hoti, na àgate và gate và kakacadante manasikàroti, na ca àgatà và gatà và kakaca- dantà avidità honti, padhàna¤ ca pa¤¤àyati, payoga¤ ca sàdheti, visesam adhigacchati. Yathà rukkho same bhåmibhàge nik- khitto, evaü upanibandhananimittaü\<*<2>*>/ Yathà kakacadantà, evaü assàsapassàsà. Yathà rukkhe phuññhakakacadantànaü vasena purisassa sati upaññhità hoti, na àgate và gate và kakaca- dante manasikàroti, na ca àgatà và gatà và kakacadantà avidità honti, padhàna¤ ca pa¤¤àyati, payoga¤ ca sàdheti, visesam \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 170 f. 2 Bhm -dhanànimittaü. >/ #<[page 282]># %<282 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% adhigacchati, evam eva bhikkhu nàsikagge và mukhanimitte và satiü upaññhapetvà nisinno hoti, na àgate và gate và assàsapas- sàse manasikàroti, na ca àgatà và gatà và assàsàpassàsà avidità honti, padhàna¤ ca pa¤¤àyati payoga¤ ca sàdheti, visesam adhigacchati. Padhànan ti katamaü padhànaü? âraddhaviriyassa kàyo pi cittam pi kammaniyaü hoti, idaü padhànaü. Katamo payogo? âraddhaviriyassa upakkilesà pahãyanti, vitakkà våpasamanti, ayaü payogo. Katamo viseso? âraddhaviri- yassa saüyojanà pahãyanti, anusayà vyantã honti, ayaü viseso. Evaü ime tayo dhammà ekacittassa àrammanà na honti, na c' ime tayo dhammà avidità honti, na ca cittaü vikkhepaü gacchat padhàna¤ ca pa¤¤àyati, payoga¤ ca sàdheti, visesam adhigacchati. ânàpànasati yassa paripuõõà subhàvità, anupubbaü paricità yathà Buddhena desità:- So imam lokaü pabhàseti abbhà mutto va candimà ti\<*<1>*>/. Ayaü kakacåpamà. Idha pan' assa àgatàgatavasena amanasikàramattam eva payojanan ti veditabbaü. Idaü kammaññhànaü manasika- roto kassaci na ciren' eva nimitta¤ ca uppajjati, avasesajhà- nangapañimaõóità appanà-sankhàtà ñhapanà ca sampajjati. Kassaci pana gaõanàvasen' eva manasikàrakàlato pabhuti\<*<2>*>/ anukkamato oëàrika-assàsapassàsanirodhavasena kàyadarathe våpasante kàyo pi cittam pi lahukaü hoti, sarãraü àkàse langhanàkàrappattaü viya hoti. Yathà sàraddhakàyassa ma¤ce và pãñhe và nisãdato ma¤capãñhaü oõamati vikåjati, paccattharaõaü valiü gaõhàti, asàraddhakàyassa pana nisãdato neva ma¤capãñhaü oõamati, na vikåjati, na paccat- tharaõaü valiü gaõhàti, tålapicupåritaü viya ma¤capã- thaü hoti. Kasmà? Yasmà asàraddho kàyo lahuko hoti, evam eva gaõanàvasena manasikàrakàlato pabhuti\<*<2>*>/ anukkamato oëà- rika-assàsapassàsanirodhavasena kàyadarathe våpasante \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Dhp. 173. 2 Sbh -kàlatoppabhuti. >/ #<[page 283]># %< 3. ânàpànasati 283>% kàyo pi cittam pi lahukaü hoti, sarãraü àkàse langhanàkà- rappattaü viya hoti. Tassa oëàrike assàsapassàse niruddhe sukhumassàsapassàsanimittàrammaõaü cittaü pavattati, tasmim pi niruddhe aparàparaü tato sukhumataraü sukhu- mataraü nimittàrammaõaü pavattati yeva. Kathaü? Yathà puriso mahatiyà lohasalàkàya kaüsa- thàlaü àkoñeyya, ekappahàrena mahàsaddo uppajjeyya, tassa oëàrikasaddàrammaõaü cittaü pavatteyya, niruddhe oëàrike sadde atha pacchà sukhumasaddanimittàrammaõaü, tasmim pi niruddhe aparàparaü tato sukhumataraü sukhu- mataraü saddanimittàrammaõaü pavattat' eva, evan ti veditabbaü. Vuttam pi c' etaü: seyyathà pi kaüse àkoñite ti\<*<1>*>/ vitthàro. Yathà hi a¤¤àni kammaññhànàni uparåparivibhåtàni honti, na tathà idaü. Idaü pana uparåparibhàventassa sukhu- mattaü gacchati, upaññhànam pi na gacchati. Evaü anu- paññhahante pana tasmiü tena bhikkhunà uññhàyàsanà cammakhaõóaü papphoñetvà [na\<*<2>*>/] gantabbaü. Kiü kàtab- baü? âcariyaü pucchissàmã ti và, naññhaü dàni me kam- maññhànan ti và na vuññhàtabbaü. Triyàpathaü vikopetvà gacchato hi kammaññhànaü nava-navaü eva hoti; tasmà yathà nisinnen' eva desato àharitabbaü. Tatràyaü àharaõåpàyo:-tena bhikkhunà kammaññhà- nassa anupaññhànabhàvaü ¤atvà iti pañisa¤cikkhitabbaü:- ime assàsapassàsà nàma kattha atthi, kattha natthi, kassa và atthi, kassa và natthã ti? Ath' evaü pañisa¤cikkhato ime anto màtukucchiyaü natthi, udake nimuggànaü natthi, tathà asa¤¤ãbhåtànaü, matànaü, catutthajjhànasamàpan- nànaü, råpàråpabhavasamangãnaü, nirodhasamàpannànan ti ¤atvà evaü attanà va attanà pañicodetabbo:- nanu tvaü paõóita! neva màtukucchigato, na udake nimuggo, na asa¤- ¤ãbhåto, na mato, na catutthajjhànasamàpanno, na råpàrå- pabhavasamangã, na nirodhasamàpanno, atthi yeva te assà- sapassàsà, mandapa¤¤atàya pana pariggahetuü na sakko- sã ti. Athà 'nena pakati-phuññhavasena cittaü ñhapetvà ma- nasikàro pavattetabbo. Ime hi dãghanàsikassa nàsapuñaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 See above, p. 276. Cf. Mil. 62. 2 Sbh omit. >/ #<[page 284]># %<284 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% ghaññentà pavattanti, rassanàsikassa uttaroññhaü. Tasmà 'nena imaü nàma ñhànaü ghaññentã ti nimittaü ñhapetab- baü. Imam eva hi atthavasaü pañicca vuttaü Bhagavatà:- Nàhaü, bhikkhave, muññhassatissa asampajànassa ànàpànasa- tibhàvanaü vadàmã ti.\<*<1>*>/ Ki¤càpi hi yaü ki¤ci kammaññhà- naü satassa sampajànass' eva sampajjati, ito a¤¤aü pana manasikarontassa pàkañaü hoti. Idaü pana ànàpànasati- kammaññhànaü garukaü garukabhàvanaü Buddha-pacce- kabuddha-buddhaputtànaü mahàpurisànaü yeva manasi- kàrabhåmibhåtaü, na ceva ittaraü, na ittarasattasamàse- vitaü. Yathà yathà manasikarãyati,\<*<2>*>/ tathà tathà santa¤ ceva hoti sukhuma¤ ca, tasmà ettha balavatã sati ca pa¤¤à ca icchitabbà. Yathà hi maññhasàñakassa\<*<3>*>/ tunnakaraõakàle såci pi sukhumà icchitabbà, såcipàsavedhanam pi tato sukhumataraü, evam eva maññhasàñakasadisassa\<*<3>*>/ imassa kammaññhànassa bhàvanàkàle såcipañibhàgà sati pi såci- pàsavedhanapañibhàgà taü-sampayuttà pa¤¤à pi balavatã icchitabbà. Tà hi ca pana sati-pa¤¤àhi samannàgatena bhikkhunà na te assàsapassàsà a¤¤atra pakati-phuññhokàsà pariyesitabbà. Yathà pana kassako kasiü kasitvà, balivadde\<*<4>*>/ mu¤citvà, gocaramukhe\<*<5>*>/ katvà, chàyàya nisinno vissameyya, ath' assa te balivaddà\<*<4>*>/ vegena añaviü paviseyyuü, yo hoti cheko kassako, so puna te gahetvà yojetukàmo na tesaü anupa- daü gantvà añaviü àhiõóati, atha kho rasmi¤ ca patoda¤ ca gahetvà ujukam eva tesaü nipàtanatitthaü gantvà nisã- dati và nipajjati và; atha te goõe divasabhàgaü caritvà nipàtanatitthaü otaritvà, nahàtvà ca pivitvà ca paccutta- ritvà, ñhite disvà rasmiyà bandhitvà patodena vijjhanto ànetvà yojetvà, puna kammaü karoti, evam eva tena bhik- khunà na te assàsapassàsà a¤¤atra pakati-phuññhokàsà pari- yesitabbà, sati-rasmiü pana pa¤¤à-patoda¤\<*<6>*>/ ca gahetvà pakati-phuññhokàse cittaü ñhapetvà manasikàro pavatte- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. v, 337; cf. 330. The text (Pòú. ed.) reads ànàpànassatisamàdhibhàvanaü. 2 Bhm -kariyati. 3 Sbh paññha-. 4 Bhm -badde. 5 Sh gocaràbhimukhe. 6 Dhs. 16. >/ #<[page 285]># %< 3. ânàpànasati 285>% tabbo. Evaü hi 'ssa manasikaroto na cirass' eva te upañ- ñhahanti, nipàtanatitthe viya goõà. Tato 'nena sati-rasmiyà bandhitvà, tasmiü yeva ñhane yojetvà, pa¤¤à-patodena vijjhantena punappunaü kammaññhànaü anuyu¤jitabbaü. Tass' evam anuyu¤jato na cirass' eva nimittaü upaññhàti. Taü pan' etaü na sabbesaü ekasadisaü hoti; api ca kho kassaci sukhasamphassaü uppàdayamàno, tålapicu viya, kappàsapicu viya, vàtadhàrà viya ca upaññhàtã ti ekacce àhu. Ayaü pana Aññhakathàsu vinicchayo:- idaü hi kassaci tàra- karåpaü viya, maõiguëikà viya, muttàguëikà viya ca, kassaci kharasamphassaü hutvà kappàsaññhi viya, dàrusàrasåci viya ca, kassaci dãghapàmangasuttaü\<*<1>*>/ viya, kusumadàmaü viya, dhåmasikhà viya ca, kassaci vitthataü makkañakasuttaü viya, valàhakapañalaü viya, padumapupphaü viya, ratha- cakkaü viya, candamaõóalaü viya, suriyamaõóalaü viya ca upaññhàti. Ta¤ ca pan' etaü yathà sambahulesu bhik- khåsu suttantaü sajjhàyitvà nisinnesu, ekena bhikkhunà: tumhàkaü kãdisaü hutvà idaü suttaü upaññhàtã ti vutte, eko:- mayhaü mahatã pabbateyyà nadã viya hutvà upañ- ñhàtã ti àha; aparo:- mayhaü ekà vanaràjã viya; a¤¤o:- mayhaü eko sãtacchàyo sàkhàsampanno phalabhàrabharita rukkho viyà ti. Tesaü hi taü ekam eva suttaü sa¤¤ànàna- tàya nànato upaññhàti. Evam ekam eva kammaññhànaü sa¤¤ànànatàya nànato upaññhàti, sa¤¤ajaü hi etaü sa¤¤à- nidànaü sa¤¤àpabhavaü; tasmà sa¤¤ànànatàya nànato upaññhàtã ti veditabbaü. Ettha ca a¤¤am eva assàsàrammaõaü cittaü, a¤¤aü passàsàrammaõaü, a¤¤aü nimittàrammaõaü. Yassa hi ime tayo dhammà natthi, tassa kammaññhànaü neva appa- naü, na upacàraü pàpuõàti. Yassa pana ime tayo dhammà atthi, tass' eva kammaññhànaü upacàra¤ ca appana¤ ca pàpuõàti. Vuttaü h' etaü:- Nimittaü assàsapassàsà anàrammaõam ekacittassa, ajànato ca tayo dhamme bhàvanà nåpalabbhati. nimittaü assàsapassàsà anàrammaõam ekacittassa, jànato va tayo dhamme bhàvanà upalabbhatã ti\<*<2>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vin. Texts, iii, 69, n. 2. 2 Pñs. i, 170 f. >/ #<[page 286]># %<286 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% Evaü upaññhite pana nimitte tena bhikkhunà àcariyassa santikaü gantvà àrocetabbaü:- mayhaü, bhante, evarå- paü nàma upatthàtã ti. âcariyena pana:- etaü nimittan ti và na và nimittan ti na vattabbaü; evaü hoti, àvuso ti vatvà, punappunaü manasikarohã ti vattabbo. Nimittan ti hi vutte vosànaü àpajjeyya; na nimittan ti vutte niràso visãdeyya. Tasmà tadubhayam pi avatvà manasikàre yeva niyojetabbo ti:- evaü tàva Dãghabhàõakà. Majjhimabhà- õakà pan' àhu: nimittam idaü, àvuso, kammaññhànaü pu- nappunaü manasikarohi sappurisà ti vattabbo ti. Athà 'nena nimitte yeva cittaü ñhapetabbaü; evam assà 'yaü ito- pabhuti\<*<1>*>/ ñhapanàvasena bhàvanà hoti. Vuttaü h' etaü Poràõehi:- Nimitte ñhapayaü cittaü nànàkàraü vibhàvayaü, Dhãro assàsapassàse sakaü cittaü nibandhatã ti. Tass' evaü nimittupaññhànato pabhuti\<*<2>*>/ nãvaraõàni vikkham- bhitàn' eva honti, kilesà sannisinnà va, sati upaññhità yeva,\<*<3>*>/ cittaü upacàrasamàdhinà samàhitam eva. Athà 'nena taü nimittaü neva vaõõato manasikàtabbaü, na lakkhaõato paccavekkhitabbaü. Api ca kho, khattiya- mahesiyà cakkavattigabbho viya, kassakena sàli-yava- gabbho viya ca, àvàsàdãni satta asappàyàni vajjetvà tàn' eva satta sappàyàni sevantena sàdhukaü rakkhitabbaü. Atha naü evaü rakkhitvà punappunaü manasikàrava- sena vuddhiü viråëhiü gamayitvà dasavidhaü appanà- kosallaü sampàdetabbaü, viriyasamatà yojetabbà. Tass' evaü ghañantassa pathavãkasiõe vuttànukkamen' eva tas- miü nimitte catukka-pa¤cakajjhànàni nibbattanti. Evaü nibbattacatukka-pa¤cakajjhàno pan' ettha bhikkhu sallak- khaõa-vivaññanà vasena kammaññhànaü vaóóhetvà pàrisud- dhiü pattukàmo tad-eva jhànaü pa¤cah' àkàrehi visip- pattaü paguõaü katvà nàmaråpaü vavatthapetvà vipassa- naü paññhapeti. Kathaü? So hi samàpattito vuññhàya:- assàsapassàsà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh itoppa-. 2 Sh (2) -ñhànatoppa-. 3 Sb omits this clause. >/ #<[page 287]># %< 3. ânàpànasati 287>% naü samudayo karajakàyo\<*<1>*>/ ca citta¤ cà ti passati. Yathà hi kammàragaggariyà dhamamànàya bhasta¤\<*<2>*>/ ca purisassa ca tajjaü vàyàmaü pañicca vàto sa¤carati, evam eva kà- ya ¤ca citta¤ ca pañicca assàsapassàsà ti. Tato assàsapas- sàse ca kàya¤ ca råpan ti citta¤ ca taü-sampayuttadhamme ca aråpan ti vavatthapeti. Ayam ettha sankhepo. Vitthàrato pana nàmaråpavavat- thànaü parato àvibhavissati. Evaü nàmaråpaü vavattha- petvà tassa paccayaü pariyesati, pariyesanto ca naü disvà tãsu pi addhàsu nàmaråpassa pavattiü àrabbha kan- khaü vitarati. Vitiõõakankho kalàpasammasanavasena ti-lakkhaõaü àropetvà, udayabbayànupassanàya pubba- bhàge uppanne obhàsàdayo dasa vipassanupakkilese pahàya, upakkilesavimuttaü pañipadà¤àõaü maggo ti vavattha- petvà, udayaü pahàya, bhangànupassanaü patvà, niranta- raü bhangànupassanena vayato upaññhitesu sabbasankhà- resu nibbindanto virajjanto vimuccanto, yathàkkamena cattàro ariyamagge pàpuõitvà, arahattaphale patiññhàya ekånavãsati bhedassa paccavekkhaõà-¤àõassa pariyantaü patto, sadevakassa lokassa aggadakkhiõeyyo hoti. Ettàvatà c' assa gaõanaü àdiü katvà pañipassanà\<*<3>*>/-pari- yosànà ànàpànassatisamàdhibhàvanà samattà hotã ti ayaü sabbàkàrato pañhamacatukkavaõõanà. Itaresu pana tãsu catukkesu yasmà visuü kammaññhàna- bhàvanànayo nàma natthi, tasmà anupadavaõõanànayen' eva tesam evam attho veditabbo:- Pãtipañisaüvedã ti-- pãtiü pañisaüviditaü karonto, pàkañaü karonto--assasis- sàmi passasissàmã ti sikkhati\<*<4>*>/. Tattha dvãhàkàrehi pãti pañisaüvidità hoñi: àrammaõato ca asammohato ca. Kathaü àrammaõato pãti pañisaüvi- dità hoti? Sappãtike dve jhàne samàpajjati; tassa samà- pattikkhaõe jhànapañilàbhena àrammaõato pãti pañisaüvi- dità hoti, àrammaõassa pañisaüviditattà. Kathaü asam- mohato? Sappãtike dve jhàne samàpajjitvà vuññhàya jhàna- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Sum. V. i, 221. 2 Bhm bhatta¤. 3 Bhm vipassanà-. 4 Pts. i, 186. >/ #<[page 288]># %<288 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% sampayuttaü pãtiü khayato vayato sammasati, tassa vipas- sanàkkhaõe lakkhaõapañivedhena asammohato pãti pañisaü- vidità hoti. Vuttaü h' etaü\<*<1>*>/ Pañisambhidàyaü:- Dã ghaü assàsavasena cittassa ekaggataü avikkhepaü pajànato sati upaññhità hoti, tàya satiyà, tena ¤àõena sà pãti pañisaüvi- dità hoti. Dãghaü passàsavasena . . . rassaü assàsavasena . . . rassaü passasavasena . . . sabbakàyapañisaüvedã assà- sapassàsavasena . . . passambhayaü kàyasankhàraü assàsa- . . . passàsavasena cittassa ekaggataü avikkhepaü pajànato sati upaññhità hoti, tàya satiyà tena ¤àõena sà pãti pañisaüvi- dità hoti; àvajja [na\<*<2>*>/] to sà pãti pañisaüvidità hoti, jànato, passato, paccavekkhato, cittaü adhiññhahato, saddhàya adhi- muccato, viriyaü paggaõhato, satiü upaññhàpayato, cittaü samàdahato, pa¤¤àya pajànato, abhi¤¤eyyaü . . . pari¤¤ey- yaü . . . pahàtabbaü . . . bhàvetabbaü,\<*<3>*>/ sacchikàtabbaü sac- chikaroto sà pãti pañisaüvidità hoti. Evaü sà pãti pañisaü- vidità hotã ti. Eten' eva nayena avasesapadàni pi atthato veditabbàni. Idaü pan' ettha visesamattaü:- tiõõaü jhànànaü vasena sukhapañisaüvidità,\<*<4>*>/ catunnam pi vasena cittasankhàrapañi- saüvedità\<*<5>*>/ veditabbà. Cittasankhàro ti vedanàdayo dve khandhà. Sukhapañisaüvedã-pade c'ettha vipassanàbhåmi dassanatthaü:- sukhan ti dve sukhàni:- kàyika¤ ca su- khaü cetasika¤ cà ti Pañisambhidàyaü vuttaü.\<*<6>*>/ Passam- bhayaü cittasankhàran ti oëàrikaü cittasankhàraü passam- bhento, nirodhento ti attho. So vitthàrato kàyasankhàre vuttanayen' eva veditabbo. Api c' ettha pãtipade pãtisãsena vedanà vuttà, sukhapade saråpen' eva vedanà, dvãsu citta- sankhàrapadesu:- sa¤¤à ca vedanà ca cetasikà. Ete dhammà cittapañibaddhà cittasankhàrà ti vacanato sa¤¤à-sampayuttà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb Vuttaü hi c' etaü; Sh Bhm Vutta¤ h' etaü. 2 Sb, Bhm, Pòú. ed. omit. 3 So Sb Bhm without marking the lacunoe. Cf. Pòú. ed.:- abhi¤¤yaü abhijànato, pari¤¤eyyaü parijànato, etc. Pts. i, 187. Sh excises nothing. 4 Pñs. ibid. 5 Ibid., p. 188. 6 Ibid. >/ #<[page 289]># %< 3. ânàpànasati 289>% vedanà ti evam vedanànupassanànayena idaü catukkaü bhàsitan ti veditabbaü. Tatiyacatukke pi catunnaü jhànànaü vasena cittapañi- saüvedità veditabbà. Abhippamodayaü cittan ti\<*<1>*>/-cittaü modento pamodento hàsento pahàsento-assasissàmi passa- sissàmã ti sikkhati. Tattha dvãh' àkàrehi abhippamodo hoti: samàdhivasena ca vipassanàvasena ca. Kathaü samàdhi- vasena? Sappãtike dve jhàne samàpajjati, so samàpattik- khaõe sampayuttapãtiyà cittaü àmodeti, pamodeti. Ka- thaü vipassanàvasena? Sappãtike dve jhàne samàpajjitvà vuññhàya jhànasampayuttaü pãtiü khayato vayato samma- sati. Evaü vipassanàkkhaõe jhànasampayuttaü pãtiü àrammaõaü katvà cittaü àmodeti pamodeti. Evaü pañi- panno: abhippamodayaü cittaü assasissàmi passasissàmã ti sikkhatã ti vuccati. Samàdahaü cittan ti\<*<1>*>/ pathamajjhànàdivasena àrammaõe cittaü samaü àdahanto,\<*<2>*>/ samaü ñhapento, tàni và pana jhànàni samàpajjitvà vuññhàya, jhànasampayuttaü cittaü khayato vayato sampassato vipassanàkkhaõe lakkhaõapa- ñivedhena uppajjati khaõikacitt' ekaggatà. Evaü uppannàya khaõikacitt' ekaggatàya vasena pi àrammaõe cittaü samaü àdahanto,\<*<2>*>/ samaü ñhapento: samàdahaü cittaü assasissàmi passasissàmã ti sikkhatã ti vuccati. Vimocayaü cittan ti\<*<3>*>/ pañhamajjhànena nãvaraõehi cittaü mocento vimocento, dutiyena vitakkavicàrehi, tatiyena pãtiyà, catutthena sukhadukkhehi cittaü mocento vimo- cento, tàni và pana jhànàni samàpajjitvà vuññhàya jhàna- sampayuttaü cittaü khayato vayato sammasati. So vipas- sanàkkhaõe aniccànupassanàya niccasa¤¤ato cittaü mo- cento vimocento, dukkhànupassanàya sukhasa¤¤ato, anattà- nupassanàya attasa¤¤ato, nibbidànupassanàya nandito, virà- gànupassanàya ràgato, nirodhànupassanàya samudayato, pañinissaggànupassanàya àdànato cittaü mocento vimo- cento,\<*<4>*>/ assasati ceva passasati ca; tena vuccati: vimoca- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 176, 190. 2 Bhm cittaü samàdahanto. 3 Pñs. i, 176, 191. 4 Bhm omit. I. 19 >/ #<[page 290]># %<290 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% yaü cittaü assasissàmi passasissàmã ti sikkhatã ti. Evaü cittànupassanàvasena idaü catukkaü bhàsitan ti vedi- tabbaü. Catutthacatukke pana aniccànupassã ti\<*<1>*>/ ettha tàva anic- caü veditabbaü, aniccatà veditabbà, aniccànupassanà vedi- tabbà, aniccànupassã veditabbo. Tattha aniccan ti pa¤- cakkhandhà . Kasmà? Uppàdavaya¤¤athatthabhàvà. Aniccatà ti tesaü yeva uppàdavaya¤¤athattaü hutvà, abhàvo và nibbattànaü; ten' ev' àkàrena añhatvà\<*<2>*>/ khaõa- bhangena bhedo ti attho. Aniccànupassanà ti tassà anicca- tàya vasena råpàdisu aniccan ti anupassanà. Aniccànupassã ti tàya anupassanàya samannàgato; tasmà evambhåto assa- santo passasanto ca idha aniccànupassã assasissàmi passasis- sàmã ti sikkhatã ti veditabbo. Viràgànupassã ti\<*<3>*>/ ettha pana dve viràgà:- khayaviràgo ca accantaviràgo ca. Tattha khayaviràgo ti sankhàrànaü kha- yabhango. Accantaviràgo ti nibbànaü. Viràgànupassanà ti tad-ubhayadassanavasena pavattà, vipassanà ca maggo ca, tàya duvidhàya pi anupassàya samannàgato hutvà assa- santo passasanto ca viràgànupassã assasissàmi passasissàmã ti sikkhatã ti veditabbo. Nirodhànupassã-pade\<*<4>*>/ pi es' eva nayo. Pañinissaggànupassã ti etthà pi dve pañinissaggà: pariccà- gapañinissaggo ca pakkhandanapañinissaggo ca. Pañinissaggo yeva anupassanà, pañinissaggànupassanà: vipassanàmag- gànaü etam adhivacanaü. Vipassanà hi tad-angavasena saddhiü khandhàbhisankhàrehi kilese pariccajati. Sankha- tadosadassanena ca tabbiparãte\<*<5>*>/ nibbàne taü-ninnatàya pak- khandatã ti pariccàgapañinissaggo ceva pakkhandanapañinis- saggo ti ca vuccati. Maggo samucchedavasena saddhiü khandhàbhisankhàrehi kilese pariccajati:- àrammaõakara- õena ca nibbàne pakkhandatã ti pariccàgapañinissaggo ceva pakkhandanapañinissaggo ti ca vuccati. Ubhayam pi pana purima¤àõànaü\<*<6>*>/ anu-anupassanato\<*<5>*>/ anupassanà ti vuccati. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. loc. cit. and 191. 2 Bhm aññhatvà. 3 Pñs. i, 176, 192. 4 Pñs. loc. cit. 5 So all editions. 6 Sh purimapurima¤a-. >/ #<[page 291]># %< 3. ânàpànasati 291>% Tàya duvidhàya pi pañinissaggànupassanàya samannàgato hutvà assasanto passasanto ca pañinissaggànupassã assasis- sàmi passasissàmã ti sikkhatã ti veditabbo. Idaü catutthacatukkaü suddhavipassanà vasen' eva vut- taü. Purimàni pana tãõi samathavipassanà vasena. Evaü catunnaü catukkànaü vasena soëasavatthukàya\<*<1>*>/ ànàpàna- satiyà bhàvanà veditabbà. Evaü soëasavatthuvasena ca pana ayaü ànàpànasati ma- happhalà hoti mahànisaüsà. Tatr' assà:- ayam pi kho, bhik- khave, ànàpànasatisamàdhi bhàvito bahulãkato santo ceva paõãto cà ti\<*<2>*>/ adivacanato santabhàvàdivasenà pi mahànisaü- satà veditabbà, vitakkupacchedasamatthatàyà pi. Ayaü hi santa-paõãta-asecanaka-sukhavihàrattà samàdhi antarà- yakarànaü vitakkànaü vasena ito c' ito ca cittassa vidhà- vanaü vicchinditvà, ànàpànàrammaõàbhimukham eva cit- taü karoti. Ten' eva vuttaü: anàpànasati bhàvetabbà vitak- kupacchedàyà ti\<*<3>*>/. Vijjà-vimuttipàripåriyà målabhàvenà pi c' assà mahàni- saüsatà veditabbà. Vuttaü h' etaü\<*<4>*>/ Bhagavatà:- ànàpà- nasati, bhikkhave, bhàvità bahulãkatà cattàro satipaññhàne pari- påreti, cattàro satipaññhànà bhàvità bahulãkatà satta bojjhange paripårenti, satta bojjhangà bhàvità bahulãkatà vijjàvimuttiü paripårentã ti\<*<5>*>/. Api ca carimakànaü assàsapassàsànaü viditabhàvakara- õato pi 'ssà mahànisaüsatà veditabbà. Vuttaü h' etaü Bhagavatà:- evaü bhàvitàya kho, Ràhula, ànàpànasatiyà, evaü bahulãkatàya, ye pi te carimakà assàsapassàsà, te pi vidità va nirujjhanti, no avidità ti.\<*<6>*>/ Tattha nirodhavasena tayo carimakà: bhavacarimakà, jhànacarimakà, cuticari- makà ti. Bhavesu hi kàmabhave assàsapassàsà pavattanti, råpàråpabhavesu nappavattanti, tasmà te bhavacarimakà. Jhànesu purime jhànattaye pavattanti, catutthe nappavat- tanti, tasmà te jhànacarimakà. Ye pana cuti-cittassa purato \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 162. 2 S. v, 321. 3 A. iv, 353. 4 So also Sh; cf. above, 288, n. 1; S. v, 335. 5 M. iii, 82; cf. S. v, 329 ff., slightly different at first. 6 M. i, 425 f. >/ #<[page 292]># %<292 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% soëasamena cittena saddhim uppajjitvà, cuti-cittena saha nirujjhanti, ime cuti-carimakà nàma. Ime\<*<1>*>/ idha carimakà ti adhippetà. Imaü kira\<*<2>*>/ kammaññhànaü anuyuttassa bhik- khuno ànàpànàrammaõassa suññhu pariggahitattà, cuti- cittassa\<*<3>*>/ purato soëasamassa cittassa uppàdakkhaõe uppà- daü àvajjayato uppàdo pi nesaü pàkaño hoti, ñhitiü àvajja- yato ñhiti pi nesaü pàkañà hoti, bhangaü àvajjayato ca bhango\<*<4>*>/ nesaü pàkaño hoti. Ito a¤¤aü kammaññhànaü bhàvetvà arahattaü pattassa bhikkhuno hi àyu antaraü paricchinnaü và hoti, aparic- chinnaü và. Idaü pana soëasavatthukaü ànàpànasatiü bhàvetvà arahattaü pattabhikkhuno àyu\<*<5>*>/ antaraü paric- chinnam eva hoti. So: ettakaü dàni me àyusankhàrà pa- vattissanti, na ito paran ti ¤atvà, attano dhammatàya eva sarãrapatijaggananivàsanapàrupanàdãni sabbakiccàni katvà akkhãni nimmãleti, Koñapabbatavihàravàsã Tissatthero viya, Mahàkara¤jiyavihàravàsã Mahà-Tissatthero viya, Devaputta- mahàraññhe Piõóapàtika-Tissatthero viya, Cittalapabbatavi- hàravàsino dve bhàtiyattherà viya ca. Tatridam ekavatthudãpanam:- dve bhàtiyattherànaü kir' eko puõõamuposathadivase Pàtimokkhaü osàretvà, bhik- khusanghaparivuto attano vasanaññhànaü gantvà cankame ñhito candàlokaü oloketvà attano àyusankhàre upadhàretvà bhikkhusangham àha: tumhehi kathaü parinibbàyantà bhikkhå diññhapubbà ti? Tatra keci àhaüsu: amhehi àsane nisinnakà va parinibbàyantà diññhapubbà ti. Keci amhehi àkàse pallankaü àbhujitvà nisinnakà ti. Thero àha: ahaü dàni vo cankamantam eva parinibbàyamànaü dassesàmã ti tato cankame lekhaü katvà: aham ito cankamakoñito parakoñiü gantvà nivattamàno imaü lekhaü patvà va pari- nibbàyissàmã ti vatvà cankamaü oråyha parabhàgaü gantvà nivattamàno ekena pàdena lekhaü akkantakkhaõe yeva parinibbàyi. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh adds cuticarimakà. 2 Sh Ime kira imaü. 3 Bm inserts hi. 4 Sh àvajjayato bhango pi. 5 Bhm pattassa àyu . . . >/ #<[page 293]># %< 4. Upasamànussati 293>% Tasmà have appamatto anuyu¤jetha paõóito evaü anekànisaüsaü ànàpànasatiü sadà ti. Idaü ànàpànassatiyaü vitthàrakathàmukhaü. 4. Upasamànussati ânàpànasatiyà anantaraü uddiññhaü pana upasamànus- satiü bhàvetukàmena rahogatena patisallãnena: yàvatà,\<*<1>*>/ bhikkhave, dhammà sankhatà và asankhatà và viràgo tesaü dhammànaü aggam akkhàyati, yadidaü mada-nimmadano pipàsavinayo àlayasamugghàto vaññupacchedo\<*<2>*>/ taõhàkkhayo viràgo nirodho nibbànan ti evaü sabbadukkhåpasamasan- khàtassa nibbànassa gunà anussaritabbà. Tattha yàvatà ti yattakà. Dhammà ti sabhàvà. Sankhatà và asankhatà và ti sangamma-samàgammapaccayehi katà và akatà và. Viràgo tesaü dhammànaü aggam akkhàyatã ti tesaü sankhatàsankhatadhammànaü viràgo aggam akkhàya- ti seññho, uttamo ti vuccati. Tattha viràgo ti na ràgàbhàvamattam eva, atha kho yadidaü mada-nimmadano ...pe... nibbànan ti yo so mada- nimmadano ti àdãni nàmàni asankhatadhammo labhati, so viràgo ti paccetabbo. So hi yasmà tam àgamma sabbe pi mànamada-purisamadàdayo madà nimmadà amadà honti vinassanti, tasmà mada-nimmadano ti vuccati. Yasmà ca tam àgamma sabbà pi kàmapipàsà vinayaü abbhatthaü yàti, tasmà pipàsavinayo ti vuccati. Yasmà pana tam àgam- ma pa¤cakàmaguõàlayà samugghàtaü gacchanti, tasmà àlayasamugghàto ti vuccati. Yasmà ca tam àgamma tebhå- makaü vaññaü upacchijjati, tasmà vaññupacchedo ti vuccati. Yasmà pana tam àgamma sabbaso taõhàkkhayaü gacchati, virajjati, nirujjhati ca, tasmà taõhàkkhayo viràgo nirodho ti vuccati. Yasmà pan' esa catasso yoniyo, pa¤cagatiyo, satta- vi¤¤àõaññhitiyo, nava ca sattàvàse aparàparabhàvàya vi- nanato, àbandhanato, saüsibbanato vànan ti laddhavohà- ràya taõhàya nikkhanto, nissaño, visaüyutto, tasmà nibbà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. ii, 34. 2 So all editions. Pòú. ed. vaññåpacchedo. >/ #<[page 294]># %<294 VIII. Anussati-kammaññhàna-niddeso>% nan ti vuccatã ti. Evam eva tesaü mada-nimmadanatàdãnaü guõànaü vasena nibbànasankhàto upasamo anussaritabbo. Ye và pan' a¤¤e pi Bhagavatà: asankhata¤ ca vo, bhik- khave, desessàmi . . . sacca¤ ca pàra¤ ca sududdasa¤ ca aja- ra¤ ca dhuva¤ ca nippapa¤ca¤ ca amata¤ ca siva¤ ca khema¤ ca abohuta¤ ca anãtika¤ ca avyàpajja¤ ca visuddhi¤ ca dãpa¤ ca tàna¤ ca leõa¤ ca vo bhikkhave desessàmã ti\<*<1>*>/ àdisu suttesu upasamaguõà vuttà, tesam pi vasena anussaritabbo yeva. Tass' evaü mada-nimmadanatàdiguõavasena upasamaü anussarato neva tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosa-, . . . na moha-pariyuññhitaü cittaü hoti. Uju- gatam ev' assa tasmiü samaye cittaü hoti upasamaü àrabbhà ti\<*<2>*>/ Buddhànussati-àdisu vuttanayen' eva vikkhambhitanã- varaõassa ekakkhaõe jhànangàni uppajjanti. Upasamagu- õànam pana gambhãratàya nànappakàraguõànussaraõàdhi- muttatàya và appanaü appatvà upacàrappattajjhànam eva hoti. Tad-etam upasamaguõànussaraõavasena upasamà- nussaticc' eva sankhyaü gacchati. Cha anussatiyo viya ca ayam pi ariyasàvakass' eva ijjhati; evaü sante pi upasamagarukena puthujjanenà pi manasikà- tabbà; sutavasenà pi hi upasame cittaü pasãdati. Ima¤ ca pana upasamànussatiü anuyutto bhikkhu sukhaü supati, sukhaü pañibujjhati, santindriyo hoti, santamànaso hirot- tappasamannàgato pàsàdiko, paõãtàdhimuttiko, sabrahma- càrãnaü garu ca bhàvanãyo ca; uttariü appañivijjhanto pana sugatiparàyano hoti. Tasmà have appamatto bhàvayetha vicakkhaõo evaü anekànisaüsaü ariye upasame satin ti. Idaü upasamànussatiyaü vitthàrakathàmukhaü. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi Magge samàdhi- bhàvanàdhikàre Anussati-kammaññhànaniddeso nàma aññhamo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. iv, 362, 369 ff. 2 A. v, 329 ff. Upasama is substituted for the six orthodox Anussati's. Cf. above 197. >/ #<[page 295]># %<295>% IX NAVAMA-PARICCHEDO BRAHMAVIHâRANIDDESO Anussatikammaññhànànantaraü uddiññhesu pana mettà- karuõà-mudità-upekkhà ti imesu catåsu brahmavihàresu mettaü bhàvetukàmena tàva àdikammikena yogàvacarena upacchinnapaëibodhena\<*<1>*>/ gahitakammaññhànena bhattakic- caü katvà bhattasammadaü pañivinodetvà vivitte padese supa¤¤atte àsane sukhanisinnena àdito tàva dose àdãnavo khantiya¤ ca ànisaüso paccavekkhitabbo. Kasmà? Imàya hi bhàvanàya doso pahàtabbo, khanti adhigantabbà, na ca sakkà ki¤ci adiññhàdãnavaü pahàtuü aviditànisaüsaü và adhigantuü; tasmà: duññho kho, àvuso, dosena abhibhåto pariyàdiõõacitto pàõam pi hantã ti\<*<2>*>/ àdãnaü vasena dose àdãnavo daññhabbo. Khanti paramaü tapo titikkhà nibbànaü paramaü va- danti Buddhà\<*<3>*>/; Khantibalaü bàlànãkaü, tam ahaü bråmi bràhmaõaü\<*<4>*>/. Khantyà bhiyyo na vijjatã ti\<*<5>*>/ àdãnaü vasena khantiyaü ànisaüso veditabbo. Ath' evaü diññhàdãnavato dosato cittaü vivecanatthàya viditànisaüsàya ca khantiyà saüyojanatthàya mettàbhà- vanà àrabhitabbà. ârabhantena ca àdito va puggalabhedo jànitabbo,\<*<6>*>/ imesu puggalesu mettà pañhamaü [na\<*<7>*>/] bhàve- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm pali-. 2 Not traced. Sh refers vaguely to Anguttara-Ni. (sic), but it does not appear to occur there. 3 D. ii, 49; Dhp. 184. 4 Sn. 623; Dhp. 399. 5 S. i, 226. 6 Bhm puggaladosà jànitabbà. 7 Sh omits. >/ #<[page 296]># %<296 IX. Brahmavihàraniddeso>% tabbà, imesu te va\<*<1>*>/ bhàvetabbà ti. Ayaü hi mettà appiya- puggale atippiyasahàyake majjhatte verãpuggale ti imesu catåsu pañhamaü na bhàvetabbà; lingavisabhàge odhiso na bhàvetabbà, kàlankate na bhàvetabbà va. Kiükàraõà appiyàdisu pañhamaü na bhàvetabbà? Appiyaü hi piyañ- ñhàne ñhapento kilamatiatippiyasahàyakaü majjhattañ- ñhàne ñhapento kilamati, appamattake pi c' assa dukkhe uppanne àrodanàkàrapatto viya hoti. Majjhattaü garuñ- ñhàne ca piyaññhàne ca ñhapento kilamati. Veriü samanus- sarato\<*<2>*>/ kodho uppajjati, tasmà appiyàdisu pañhamaü na bhàvetabbà. Lingavisabhàge pana tam eva àrabbha odhiso bhàventassa ràgo uppajjati. A¤¤ataro kira amaccaputto Kulåpakattheraü pucchi: bhante, kassa mettà bhàvetabbà? ti. Thero: piyapuggale ti àha. Tassa attano bhariyà piyà hoti, so tassà mettaü bhàvento sabbarattiü bhittiyuddham akàsi. Tasmà lingavisabhàge odhiso na bhàvetabbà. Kàlan- kate pana bhàvento neva appanaü, na upacàraü pàpu- õàti. A¤¤ataro kira daharabhikkhu àcariyaü àrabbha mettaü àrabhi. Tassa mettà nappavattati. So mahàthe- rassa santikaü gantvà: bhante, paguõà va me mettàjhà- nasamàpatti, na ca naü samàpajjituü sakkomi. Kiü nu kho kàraõan? ti àha. Thero: nimittam, àvuso, gavesàhã ti àha. So gavesanto àcariyassa matabhàvaü ¤atvà a¤¤aü àrabbha mettàyanto samàpattim appesi. Tasmà kàlankate na bhàvetabbà va. Sabbapañhamaü pana: ahaü sukhito homi, niddukkho ti và avero avyàpajjo anãgho sukhã attànaü pariharàmã ti và evaü punappunaü attani yeva bhàvetabbà. Evaü sante yaü Vibhange vuttaü: katha¤ ca, bhikkhave, bhikkhu mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati? Seyya- thà pi nàma ekaü puggalaü piyaü manàpaü disvà mettà- yeyya, evaü eva sabbasatte\<*<3>*>/ mettàya pharatã ti;\<*<4>*>/ ya¤ ca Pañi- sambhidàyaü: katamehi pa¤cah' àkàrehi anodhiso pharaõà mettà-cetovimutti? Sabbe sattà averà [hontu], avyàpajjhà, anãghà, sukhã attànaü pariharantu. Sabbe pàõà, sabbe \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm neva. 2 Bhm Verim anuss-. 3 Bm sattesu. 4 Vibh. 272. >/ #<[page 297]># %< Mettàbhàvanà 297>% bhåtà, sabbe puggalà, sabbe attabhàvapariyàpannà averà, avyà- pajjhà, anãghà, sukhã attànaü pariharantå ti\<*<1>*>/ àdi vuttaü; ya¤ ca Mettàsutte: sukhino và khemino hontu, sabbe sattà bhavantu sukhitattà ti\<*<2>*>/ àdivuttaü, taü virujjhati, na hi tattha attani bhàvanà vuttà ti ce, ta¤ ca na virujjhati. Kasmà? Taü hi appanàvasena vuttaü, idaü sakkhibhàvavasena. Sace pi hi vassasataü vassasahassaü và: ahaü sukhito ho- mã ti àdinà nayena attani mettaü bhàveti, nev' assa appanà uppajjati. Ahaü sukhito homã ti bhàvayato pana: yathà ahaü sukha- kàmo dukkhapañikålo jãvitukàmo amaritukàmo ca, evaü a¤¤e pi sattà ti attànaü sakkhiü katvà a¤¤asattesu hita- sukhakàmatà uppajjati. Bhagavatà pi Sabbà disà anuparigamma cetasà, Nev' ajjhagà piyataram attanà kvaci; Evaü piyo puthu attà paresaü, Tasmà na hiüse paraü atthakàmo ti\<*<3>*>/ vadatà ayaü nayo dassito, tasmà sakkhibhàvatthaü pañha- maü attànaü mettàya pharitvà tad-anantaraü sukhappa- vattanatthaü yvàyaü piyo manàpo garubhàvanãyo àcariyo và àcariyamatto và, upajjhàyo và upajjhàyamatto và, tassa tàni piyavacanàdãni piyamanàpattakàraõàni sãlasutà- dãni garubhàvanãyattakàraõàni ca anussaritvà: esa [sap\<*<4>*>/]- puriso sukhã hotu niddukkho ti àdinà nayena mettà bhàve- tabbà. Evaråpe ca puggale kàmaü appanà sampajjati. Iminà pana bhikkhunà tàvataken' eva tuññhiü anàpajjitvà sãmasambhedaü kattukàmena tad-anantaraü atippiyasa- hàyake, atippiyasahàyakato majjhatte, majjhattato verãpug- gale mettà bhàvetabbà. Bhàventena ca ekekasmiü koñ- ñhàse muduü kammaniyaü cittaü katvà tad-anantare upasaüharitabbaü. Yassa pana veripuggalo và natthi mahàpurisajàtikattà và anatthaü karonte pi pare verisa¤¤à va nuppajjati, tena: majjhatte me mettà-cittaü kamma- niyaü jàtaü, idàni naü verimhi upasaüharàmã ti vyàpàro \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 130. 2 Sn. ver. 145; Khp. IX. 3 S. i, 75; Ud. V. i. 4 Sh omits. >/ #<[page 298]># %<298 IX. Brahmavihàraniddeso>% va na kàtabbo. Yassa pana atthi, taü sandhàya vuttaü: majjhattato verãpuggale mettà bhàvetabbà ti. Sace pan' assa verimhi cittaü upasamharato tena katàparàdhànussa- raõena pañighaü uppajjati, athà 'nena purimapuggalesu yattha katthaci punappunaü mettaü samàpajjitvà vuññha- hitvà punappunaü tam puggalaü mettàyantena pañighaü vinodetabbaü. Sace evam pi vàyamato na nibbàti, atha Kakacåpama-ovàda àdãnaü anussarato pañighassa pahànàya ghañitabbaü punappunaü\<*<1>*>/, ta¤ ca kho iminà àkàrena attànaü ovadanten' eva:- are! kujjhanapurisa! nanu vuttaü Bhagavatà: ubhato daõóakena ce pi bhikkhave kakacena corà ocarakà angamangàni okantey- yuü, tatrà pi yo mano padoseyya, na me so tena sàsanakaro ti\<*<2>*>/ ca. Tass' eva tena pàpiyo yo kuddhaü patikujjhati, kuddhaü appañikujjhanto, sangàmaü jeti dujjayaü. Ubhinnam atthaü carati, attano ca parassa ca, paraü sankupitaü ¤atvà yo sato-upasammatã\<*<3>*>/ ti ca;-Satt' ime, bhikkhave, dhammà sapattakantà sapattakaraõà kodhanaü àgacchanti itthiü và purisaü và. Katame satta? Idha, bhikkhave, sapatto sapattassa evam icchati:- Aho va- tàyaü dubbaõõo assà ti! Taü kissa hetu? Na, bhikkhave, sapatto sapattassa vaõõavatàya nandati. Kodhano 'yaü, bhik- khave, purisapuggalo kodhàbhibhåto kodhapareto. Ki¤càpi so hoti sunahàto\<*<4>*>/ suvilitto kappitakesamassu odàtavatthavasano, atha kho so dubbaõõo va hoti kodhàbhibhåto. Ayaü, bhik- khave, pañhamo dhammo sapattakanto sapattakaraõo kodha- naü àgacchati itthiü và purisaü và. Puna ca paraü, bhikkhave, sapatto sapattassa evam iccha- ti:- aho vatàyaü dukkhaü passeyyà ti! ...pe... na pa- curattho assà ti ...pe... na bhogavà assà ti ...pe... na yasavà assà ti ...pe... na mittavà assà ti ...pe... \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Not traced. 2 M. i, 129. Cf. Thag. 445. 3 S. i, 62 f.; 222; Thag. ver. 441-44. 4 Bhm sunhàto. >/ #<[page 299]># %< Mettàbhàvanà 299>% na kàyassa bhedà paraü maraõà sugatiü saggaü lokaü upa- pajjeyyà ti. Taü kissa hetu? Na, bhikkhave, sapatto sapat- tassa sugatigamanena nandati. Kodhano 'yaü, bhikkhave, purisapuggalo kodhàbhibhåto kodhapareto kàyena duccaritaü carati, vàcàya, manasà duccaritaü carati, so kàyena vàcàya manasà duccaritaü caritvà kàyassa bhedà paraü maraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati kodhàbhi- bhåto ti\<*<1>*>/ ca: Seyyathàpi, bhikkhave, chavàlàtaü ubhato padit- taü majjhe gåthagataü neva gàme kaññhatthaü pharati, na ara¤¤e kaññhaññhaü pharati . . . tathåpamàhaü, bhikkhave, imaü [purisa-] puggalaü vadàmã tã ca,\<*<2>*>/ so dàni tvaü evaü kujjhanto na ceva Bhagavato sàsanakaro bhavissasi, pañi- kujjhanto ca kuddhapurisato pi pàpiyo hutvà na dujjayaü sangàmaü jessasi. Sapattakaraõe ca dhamme attà va attano karissasi. Chavàlàtåpamo ca bhavissasã ti. Tass' evaü ghañayato vàyamato sace taü pañighaü våpasammati, icc' etaü kusalaü. No ce våpasammati, atha yo yo dhammo tassa puggalassa våpasanto hoti parisuddho, anussariya- màno pasàdaü àvahati, taü taü anussaritvà àghàto pañi- vinetabbo. Ekaccassa hi kàyasamàcàro va upasanto hoti. Upasanta- bhàvo c' assa bahuü vattapañipattiü karontassa sabbaja- nena ¤àyati. Vacãsamàcàra-manosamàcàrà pana avåpa- santà honti, tassa te acintetvà kàyasamàcàravåpasamo yeva anussaritabbo. Ekaccassa vacãsamàcàro va upasanto hoti, upasantabhàvo c' assa sabbajanena ¤àyati. So hi pakatiyà ca pañisanthàrakusalo hoti sakhilo sukhasambhàso sammo- dako uttànamukho pubbabhàsã madhurena sarena dham- maü osàreti, parimaõóalehi padavya¤janehi dhammaka- thaü katheti. Kàyasamàcàra-manosamàcàrà pana avåpa- santà honti, tassa te acintetvà vacãsamàcàravåpasamo yeva anussaritabbo. Ekaccassa manosamàcàro va upasanto hoti, upasantabhàvo c' assa cetiyavandanàdisu sabbajanassa pà- kaño hoti. Yo hi avåpasantacitto hoti, so cetiyaü và bo- dhiü và there và vandamàno na sakkaccaü vandati, dham- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. iv, 94-6. 2 A. ii, 95; Itv. 91; Sbh càti. >/ #<[page 300]># %<300 IX. Brahmavihàraniddeso>% masavaõamaõóape\<*<1>*>/ vikkhittacitto và pacalàyanto và nisã- dati; upasantacitto pana okappetvà sakkaccaü\<*<2>*>/ vandati, ohitasoto aññhiükatvà kàyena và vàcàya và cittappasàdaü karonto dhammaü suõàti. Iti ekaccassa manosamàcàro va upasanto hoti, kàyavacãsamàcàrà avåpasantà honti, tassa te acintetvà manosamàcàravåpasamo yeva anussaritabbo. Ekaccassa pana imesu tãsu dhammesu eko pi avåpasanto hoti, tasmiü puggale: ki¤càpi esa idàni manussaloke carati atha kho katipàhassa accayena aññha mahàniraya-soëasa-us- sadanirayaparipårako bhavissatã ti kàru¤¤aü ñhapetabbaü. Kàru¤¤am pi hi pañicca àghàto våpasammati. Ekaccassa tayo pi 'me dhammà våpasantà honti, tassa naü yaü ic- chati, taü taü anussaritabbaü, tàdise hi puggale na duk- karà hoti mettàbhàvanà ti. Imassa ca atth' assa àvibhàvat- thaü: pa¤c 'ime àvuso àghàtapañivinayà, yattha bhikkhuno uppanno àghàto sabbaso pañivinodetabbo ti\<*<3>*>/ idaü Pa¤cakani- pàte âghàtapañivinayasuttaü vitthàretabbaü. Sace pan' assa evam pi vàyamato àghàto uppajjati yeva, athà 'nena evam attà ovaditabbo:- Attano visaye dukkhaü katan te yadi verinà, kiü tassà visaye dukkhaü sacitte kattum icchasi? Bahåpakàraü hitvàna ¤àtivaggaü rudaü mukhaü mahànatthakaraü kodhaü sapattaü na jahàsi kiü? Yàni rakkhasi sãlàni, tesaü målanikantanaü kodhaü nàm' upaëàlesi\<*<4>*>/-ko tayà sadiso jaëo? Kataü anariyaü kammaü parena iti kujjhasi: kin\<*<5>*>/ nu tvaü tàdisaü yeva so\<*<6>*>/ sayaü kattum icchasi? Dosetukàmo yadi taü, amanàpaü paro kari: dosuppàdena tass' eva kiü påresi manorathaü? Dukkhaü tassa ca nàma tvaü, kuddho kàhasi và na và, attànaü pan' idàn' eva kodhadukkhena bàdhasi? Kodhaü và ahitaü maggaü aråëhà yadi verino, kasmà tuvam pi kujjhanto tesaü yevà 'nusikkhasi? Yaü dosaü tava nissàya sattunà appiyaü kataü, tam eva dosaü chindassu kim aññhàne viha¤¤asi? \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -savana-. 2 Bhm omit. 3 A. iii, 185 f. 4 Cf. Jàt. ii, 267. 5 Bhm kiü. 6 Bhm yo. >/ #<[page 301]># %< Mettàbhàvanà 301>% Khaõikattà ca dhammànaü, yehi khandhehi te kataü amanàpaü niruddhà te kassa dànã 'dha kujjhasi? Dukkhaü karoti yo yassa, taü vinà kassa so kare; sayam pi dukkhahetu tvam iti kiü tassa kujjhasã ti? Sace pan' assa evaü attànaü ovadato pi pañighaü neva våpasammati, athà 'nena attano ca parassa ca kammassa katà paccavekkhitabbà. Tattha attano tàva ekaü pacca- vekkhitabbà: ambho! tvaü tassa kuddho kiü karissasi? nanu tav' eva c' etaü dosanidànaü kammaü anatthàya saüvattissati? Kammassako hi tvaü, kammadàyàdo, kamma- yoni, kammabandhu kammappañisaraõo,\<*<1>*>/ yaü kammaü karissasi tassa dàyàdo bhavissasi, ida¤ ca te kammaü neva sammàsambodhiü, na paccekabodhiü, na sàvakabhåmiü, na brahmattasakkattacakkavattipadesaràjàdi-sampattãnaü a¤¤ataraü sampattiü sàdhetuü samatthaü, atha kho sà- sanato càvetvà vighàsàdàdibhàvassa ceva nerayikàdiduk- khavisesàna¤ ca te saüvattanikam idaü kammaü, so tvam idaü karonto ubhohi hatthehi vãtaccike\<*<2>*>/ và angàre gåthaü và gahetvà paraü paharitukàmo puriso viya attànam eva pañhamaü dahasi ceva duggandha¤ ca karosã ti. Evaü attano kammassa kataü paccavekkhitvà parassa pi evaü paccavek- khitabbà:- so pi tava kujjhitvà kiü karissati? Nanu etass' ev' etaü anatthàya saüvattissati? kammassako hi ayam àyasmà kammadàyàdo ...pe\<*<3>*>/...? Yaü kammaü karis- sati, tassa dàyàdo bhavissati? Ida¤ c' assa kammaü neva sammàsambodhiü, na paccekabodhiü, na sàvakabhåmiü, na brahmattasakkattacakkavattipadesaràjàdisampattãnaü a¤¤ataraü sampattiü sàdhetuü samatthaü, atha kho sàsanato càvetvà vighàsàdàdibhavassa ceva nerayikàdi- dukkhavisesàna¤ c' assa saüvattanikaü idaü kammaü. Svàyaü idaü karonto pañivàte ñhatvà paraü rajena okiritu- kàmo puriso viya attànaü yeva okiratã ti\<*<4>*>/. Vuttaü h' etaü Bhagavatà:- Yo appadutñhassa narassa dussati, suddhassa posassa andngaõassa, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. iii, 203. 2 Bhm vãtaccite. Cf. Jàt. i, 153 f. 3 See n. l. 4 Bhm okirati. >/ #<[page 302]># %<302 IX. Brahmavihàraniddeso>% tam eva bàlaü pacceti pàpaü sukhumo rajo pañivàtaü va khitto ti\<*<1>*>/. Sace pan' assa evaü kammassa katam pi paccavekkhato neva våpasammati, athà 'nena Satthu pubbacariyaguõà anussaritabbà.\<*<2>*>/ Tatràyaü paccavekkhaõànayo:-`Ambho pabbajita! nanu te Satthà pubb' eva sambodhà anabhisam- buddho Bodhisatto pi samàno cattàri asankheyyàni kap- pasatasahassa¤ ca pàramiyo pårayamàno tattha tattha vadhakesu pi paccatthikesu cittaü nappadåsesi ? Seyyathã- daü Sãlavajàtake\<*<3>*>/ tàva attano deviyà paduññhena pàpa- amaccena ànãtassa pañira¤¤o tiyojanasataü rajjaü gaõhan- tassa nisedhanatthàya uññhitànaü amaccànaü àvudham pi chupituü na adàsi.\<*<4>*>/ Puna saddhiü amaccasahassena àma- kasusàne gaëappamàõaü bhåmiü khaõitvà nikha¤¤amàno cittappadosamattam pi akatvà kuõapakhàdanatthaü àgatà- naü singàlànaü paüsuviyåhanaü nissàya purisakàraü katvà pañiladdhajãvito yakkhànubhàvena attano sirigab- bhaü oråyha sirisayane sayitaü paccatthikaü disvà kopaü akatvà va a¤¤ama¤¤aü sapathaü katvà taü mittaññhàne ñhapayitvà àha:- âsiüseth' eva puriso na nibbindeyya paõóito, Passàmi vo 'ham attànaü yathà icchiü tathà ahun ti. Khantivàdã-jàtake\<*<5>*>/ dummedhena Kàsi-ra¤¤à:- kiü vàdã tvaü, samaõà ti puññho: khantivàdã nàmà 'han ti vutte sakaõ- ñakàhi kasàhi tàëetvà hatthapàdesu chijjamànesu kopa- mattam pi na akàsi\<*<6>*>/. Anacchariya¤ c' etaü, yaü mahallako pabbajåpagato evaü kareyya, Cåëadhammapàlajàtake\<*<7>*>/ pana uttànaseyyako pi samàno:- Candanarasànulittà bàhà chijjanti Dhammapàlassa, dàyàdassa pathavyà, pàõà me, deva, rujjhantã ti. Evaü vippalapamànàya màtuyà pitarà Mahàpatàpena nàma ra¤¤à vaüsakaëiresu viya catåsu hatthapàdesu chedàpitesu, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sn. 662; S. i, 13; Dhp. 125. 2 Sbh paccavekkhitabbà. 3 Mahà sãlava-jàtaka, vol. i, p. 128. 4 Sbh nàdàsi. 5 No. 313, vol. iii, p. 39 f. 6 Bhm nàkàsi. 7 Jàt. iii, 178 f. >/ #<[page 303]># %< Mettàbhàvanà 303>% tàvatà pi santuññhiü anàpajjitvà: sãsam assa chindathà ti àõatte: ayaü 'dàni te cittasanniggaõhaõakàlo,\<*<1>*>/ idàni, ambho! Dhammapàlasãsacchedàõàpake pitari, sãsacchedake purise, paridevamànàya màtari, attani cà ti imesu catåsu samacitto hotã ti dalhaü samàdànam adhiññhàya paduññhà- kàramattam pi na akàsi. Ida¤ cà pi anacchariyam eva, yaü manussabhåto evam akàsi; tiracchànabhåto pi pana chaddanto nàma vàraõo hutvà\<*<2>*>/ visappãtena sallena nàbhiyaü viddho pi tàva anat- thakàrimhi luddake cittaü nappadåsesi. Yath' àha:- Samappito\<*<3>*>/ puthusallena nàgo, aduññhacitto luddakaü ajjhabhàsi: kim atthiyaü, kassa và, samma! hetu mamaü vadhi? kassa và 'yaü payogo? ti. Evaü vatvà ca: Kàsi-ra¤¤o mahesiyà tava dantànam atthàya pesito 'mhi, bhadante! ti vutte tassà manorathaü pårento chabbaõõarasminiccharaõasamujjalitacàrusobhe attano dante chetvà adàsi. Mahàkapi hutvà,\<*<4>*>/ attanà yeva pabbatapapàtato uddhari- tena purisena:- Bhakkho ayaü manussànaü yath' ev' a¤¤e vane migà, yannån' imaü vadhitvàna chàto, khàdeyya vànaraü. Asito\<*<5>*>/ va gamissàmi maüsam àdàya sambalaü, kantàraü nittharissàmi pàtheyyaü me bhavissatã ti. Evaü cintetvà silaü ukkhipitvà matthake sampadàlite, assupuõõehi nettehi taü purisaü udikkhamàno:- Mà ayyosi me, bhadante! tvaü nàm' etàdisaü kari! tvaü kho 'si nàma dãghàvu a¤¤aü vàretum arahasã ti vatvà tasmiü purise cittaü appadåsetvà attano ca dukkhaü acintetvà tam eva purisaü khemantabhåmiü sampàpesi. Bhåridatto nàma nàgaràjà hutvà uposathangàni adhiñ- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bh -pariggaõhana-. 2 Jàt. v, 36 f. 3 Br samappãto. 4 Jàt. iii, 369 f. `Mahàkapi Jàtaka.' 5 Bhm àhito. So òãkà: àhito ti suhito (Burmese ed.). >/ #<[page 304]># %<304 IX. Brahmavihàraniddeso>% ñhàya vammikamuddhanisayamàno kappuññhànaggisadisena osadhena sakalasarãre si¤cayamàno pi, peëàya pakkhipitvà sakala-Jambudãpe kãëapiyamàno pi tasmiü bràhmaõe mano- padosamattam pi na akàsi. Yath' àha:- Peëàya pakkhipante pi maddante pi ca pàõinà, alampàne na kuppàmi sãlakhaõóabhayà mamà ti. Campeyyo pi nàgaràjà hutvà\<*<1>*>/ ahituõóikena viheñhiyamàno manopadosamattam pi na uppàdesi. Yath' àha:- Tadà pi maü dhammacàriü upavuttaü uposathaü ahituõóiko gahetvàna ràjadvàram pi kãëati. Yam so vaõõaü cintayati nãlaü pãta¤ ca lohitaü, tassa cittànuvattanto homi cintitasannibho. Thalaü kareyyaü udakaü, udakam pi thalaü kare; yadã 'haü tassa kuppeyyaü khaõena chàrikaü kare. Yadi cittavasã hessaü,\<*<2>*>/ parihàyissàmi sãlato, sãlena parihãnassa uttamattho na sijjhatã ti. Sankhapàlanàgaràjà hutvà tikhiõàhi sattãhi aññhasu ñhà- nesu ovijjhitvà pahàramukhehi sakaõñakàlatàyo\<*<3>*>/ pavesetvà nàsàya daëhaü rajjuü pakkhipitvà soëasahi bhojaputtehi kàjenàdàya vayhamàno dharaõãtale ghaüsiyamànasarãro\<*<4>*>/ mahantaü dukkhaü paccanubhonto kujjhitvà olokitamat- ten' eva sabbe bhojaputte bhasmaü kàtuü samattho pi sa- màno cakkhuü ummãletvà paduññhàkàramattam pi na akàsi. Yath' àha: Càtuddasiü pa¤cadasiü, Aëàra! uposathaü niccam upa- vasàmi; ath' àgamuü soëasa bhojaputtà rajjuü gahetvàna daëha¤ ca pàsaü. Chetvàna nàsaü atikassa rajjuü, nayiüsu maü sampa- riggayha luddà; Etàdisaü dukkham ahaü titikkhaü uposathaü appañiko- payanto ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Jàt. iv, 454 f. (No. 506). 2 Cf. Jàt. iv, 41585. 3 Jàt. has sakaõñakàkàlavettaüaññhiyo; Sh -kala-. 4 Sbh nighaü-. >/ #<[page 305]># %< Mettàbhàvanà 305>% Na kevala¤ ca etàn' eva, a¤¤àni pi Màtuposakajàtakà- disu\<*<1>*>/ anekàni acchariyàni akàsi. Tassa te idàni sabba¤¤u- taü pattaü sadevake loke\<*<2>*>/ kenaci appañisamakhantigu- õaü taü Bhagavantaü satthàraü apadisato pañighacittaü nàma uppàdetuü ativiya ayuttaü appatiråpan ti. Sace pan' assa evaü satthu pubbacaritaguõaü pacca- vekkhato pi dãgharattaü kilesànaü dàsavyaü upagatassa neva taü pañighaü våpasammati, athà 'nena anamataggi- yàni paccavekkhitabbàni. Tatra hi vuttaü:- na so, bhik- khave, satto sulabharåpo, yo na màtà bhåtapubbo, yo na pità bhåtapubbo, yo na bhàtà, yo na bhaginã, yo na putto, yo na dhãtà bhåtapubbo ti.\<*<3>*>/ Tasmà tasmiü puggale evaü cittaü uppàdetabbaü:- ayaü kira me atãte màtà hutvà dasamàse kucchiyà pariharitvà muttakarãsakheëasinghàõikàdãni hari- candanaü viya ajigucchamànà\<*<4>*>/ apanetvà, ure nacchàpentã,\<*<5>*>/ ankena pariharamànà\<*<4>*>/ posesi; pità hutvà ajapathasanku- pathàdãni gantvà vàõijjaü payojayamàno mayham atthàya jãvitam pi pariccajitvà ubhato vyåëhe sangàme pavisitvà nàvàya mahàsamuddaü pakkhanditvà a¤¤àni ca dukka- ràni karitvà: puttake posessàmã ti tehi tehi upàyehi dha- naü saüharitvà mam posesi; bhàtà bhaginã putto dhãtà ca hutvà [pi\<*<6>*>/], ida¤ c' ida¤ ca upakàraü akàsã ti tatra me nap- patiråpaü manaü padåsetun ti. Sace pana evam pi cittaü nibbàpetuü na sakkoti yeva, athà 'nena evaü mettànisaüsà paccavekkhitabbà:- ambho pabbajita! nanu vuttaü Bhagavatà:- mettàya kho, bhik- khave, cetovimuttiyà àsevitàya bhàvitàya bahulãkatàya yanã- katàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya ekàdas' ànisaüsà pàñikankhà. Katame ekàdasa? Sukhaü supati, sukhaü pañibujjhati, na pàpakaü supinaü passati, manussànaü piyo hoti, amasnussànaü piyo hoti, devatà rakkhanti, nàssa aggi và visaü và satthaü và kamati, tuvañaü\<*<7>*>/ cittaü samadhiyati, mukhavaõõo pasãdati, asam- måëho kàlaü karoti, uttarim appañivijjhanto brahmalokåpago \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Jàt. iv, 90 f. 2 Bhm sadevaloke. 3 Not traced. 4 Bhm -màno. 5 Bhm nacchàdento. 6 Sb omits. 7 Bhm tuvaññaü. I. 20 >/ #<[page 306]># %<306 IX. Brahmavihàraniddeso>% hotã ti.\<*<1>*>/ Sace tvaü idaü cittaü na nibbàpessasi, imehi ànisaüsehi paribàhiro bhavissasã ti. Evam pi nibbàpetuü asakkontena pana dhàtuvinibbhogo kàtabbo:- Kathaü, ambho pabbajita! tvaü pana etassa kujjhamàno kassa kujjhasi, kiü kesànaü kujjhasi, udàhu lomànaü, nakhànaü . . . muttassa kujjhasi, athavà pana kesàdisu pathavãdhàtuyà kujjhasi, àpodhàtuyà, tejodhàtuyà, vàyodhàtuyà kujjhasi, ye và pa¤cakkhandhe, dvàdasàyata- nàni, aññhàrasa dhàtuyo upàdàya ayam àyasmà itthannàmo ti vuccati, tesu kiü råpakkhandhassa kujjhasi, udàhu ve- danà-, sa¤¤à-, sankhàra-, vi¤¤àõakkhandhassa kujjhasi, kiü và cakkhàyatanassa kujjhasi, kiü råpàyatanassa kuj- jhasi ...pe... kiü manàyatanassa kujjhasi, kiü dhammà- yatanassa kujjhasi, kiü và cakkhudhàtuyà kujjhasi, kiü råpadhàtuyà, kiü cakkhuvi¤¤àõadhàtuyà ...pe... kiü manodhàtuyà, kiü dhammadhàtuyà, kiü manovi¤¤àõadhà- tuyà ti. Evaü hi dhàtuvinibbhogaü karoto àragge sàsa- passa viya àkàse cittakammassa viya ca kodhassa patiññhà- naññhànaü na hoti. Dhàtuvinibbhogaü pana kàtuü asakkontena dànasaü- vibhàgo kàtabbo, attano santakaü parassa dàtabbaü, parassa santakaü attanà gahetabbaü. Sace pana paro bhinnàjãvo hoti aparibhogàrahaparikkhàro, attano santa- kam eva dàtabbaü. Tass' evaü karoto ekanten' eva tasmiü puggale àghàto våpasammati. Itarassa ca atãtajàtito paññhàya anubandho pi kodho taü khaõa¤ yeva våpasammati, Citta- lapabbatavihàre tikkhattuü vuññhàpitasenàsanena\<*<2>*>/ piõóa- pàtikattherena\<*<3>*>/: ayaü, bhante, aññha-kahàpaõagghanako patto mama màtarà upàsikàya dinno dhammiyalàbho mahà- upàsikàya pu¤¤alàbhaü karothà ti vatvà dinnaü pattam laddhamahàtherassa viya. Evaü mahànubhàvaü h' etaü dànaü nàma. Vuttam pi c' etaü:- Adantadamanaü dànaü, dànaü sabbattha sàdhakaü; Dànena piyavàcàya, unnamanti namanti cà ti\<*<4>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. v, 342; Pñs. ii, 130; cf. Jàt. ii, 60 f. (Araka-Jàtaka); i, 81 f. 2 Sh uññhà.- 3 Bhm piõóipàti-. 4 Not traced. òãkà:- unnamanti dàyakà, namanti pañig- gàhakà. >/ #<[page 307]># %< Mettàbhàvanà 307>% Tass' evaü verãpuggale våpasantapañighassa yathà piyà- tippiyasahàyakamajjhattesu, evaü tasmim pi mettàvasena cittaü pavattati. Athà 'nena punapnaü mettàyantena attani piyapuggale majjhatte verãpuggale ti catåsu janesu samacittataü sampà- dentena sãmasambhedo kàtabbo. Tass' idaü lakkhaõaü:- sace imasmiü puggale piya-majjhatta-verãhi saddhiü atta- catutthe ekasmiü padese nisinne corà àgantvà:- bhante, ekaü bhikkhuü amhàkaü dethà ti vatvà:- kiü kàraõà ti vutt' etaü: màretvà gaëalohitaü gahetvà balikaraõatthà- và ti vadeyyuü,\<*<1>*>/ tatra c' eso bhikkhu: asukaü và asukaü và gaõhantå ti cinteyya, akato va hoti sãmasambhedo. Sace pi:- maü gaõhantu, mà ime tayo ti pi cinteyya, akato va hoti sãmasambhedo. Kasmà? Yassa yassa hi gahaõam icchati, tassa tassa ahitesã hoti, itaresaü yeva hitesã hoti- Yadà pana catunnaü janànam antare ekaü corànaü dàtab- baü na passati attani ca tesu ca tãsu janesu samam eva cittaü pavatteti, kato hoti sãmasambhedo. Ten àhu Poràõà:- Attani hitamajjhatte ahite ca catubbidhe yadà passati nànattaü hitacitto va pàõinaü, Na nikàmalàbhã mettàya kusalã ti pavuccati yadà catasso sãmàyo sambhinnà honti bhikkhuno. Samaü pharati mettàya, sabbaü lokaü sadevakaü, mahàviseso purimena yassa sãmà na ¤àyatã ti\<*<2>*>/. Evaü sãmàsambhedasamakàlam\<*<3>*>/ eva ca iminà bhikkhunà nimitta¤ ca upacàra¤ ca laddhaü hoti. Sãmàsambhede\<*<3>*>/ pana kate tam eva nimittaü àsevanto bhàvento bahulãkaronto appakasiren' eva pathavã-kasiõe vuttanayen' eva appanaü pàpuõàti. Ettàvatà 'nena adhigataü hoti pa¤cangavippa- hãnaü pa¤cangasamannàgataü tividhakalyàõaü dasalak- khaõasampannaü pañhamajjhànaü mettàsahagataü. Adhi- gate ca tasmiü tad eva nimittaü àsevanto bhàvento bahu- lãkaronto anupubbena catukkanaye dutiyatatiyajjhànàni, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Jàt. i, 384; ii, 149; Pss. of the Brethren, p. 291. 2 Bhm nàyatãti; ò. ¤àyatãti. 3 Bhm sãmasam-. >/ #<[page 308]># %<308 IX. Brahmavihàraniddeso>% pa¤cakanaye dutiyatatiyacatutthajjhànàni ca pàpuõàti. So hi pañhamajjhànàdãnaü a¤¤ataravasena mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati. Tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddham adho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vi- pulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjena pharit- và viharati.\<*<1>*>/ Pañhamajjhànàdivasena appanàppattacittass' eva hi ayaü vikubbanà sampajjati. Ettha ca mettàsahagatenà ti mettàya samannàgatena. Cetasà ti cittena. Ekaü disan ti ekam ekissà disàya pañhamapariggahitaü sattam upàdàya ekadisàpariyàpannasattapharaõavasena\<*<2>*>/ vut- taü. Pharitvà ti phusitvà àrammaõaü katvà. Viharatã ti brahmavihàràdhiññhitaü iriyàpathavihàraü pavatteti. Tathà dutiyan ti yathà puratthimàdisu disàsu yaü ki¤ci ekaü disaü pharitvà viharati, tath' eva tadanantaraü dutiyaü tatiyaü catuttha¤ cà ti attho. Iti uddhan ti eten' eva nayena purimaü disan ti vuttaü hoti. Adho tiriyan ti adhodisam pi tiriyaü disam pi. Evam evaü\<*<3>*>/ tattha ca adho ti heññhà. Tiriyan ti anudisàsu. Evaü sabba- disàsu assamaõóale assam iva mettàsahagataü cittaü sàreti pi paccàsàreti pã ti. Ettàvatà ekamekaü\<*<4>*>/ disaü parig- gahetvà odhiso mettàpharaõaü dassitaü. Sabbadhã ti àdi pana anodhiso dassanatthaü vuttaü. Tattha sabbadhã ti sabbattha. Sabbattatàyà ti sabbesu hãnamajjhimukkaññhamittasapat- tamajjhattàdippabhedesu attatàya. Ayaü parasatto ti vibhàvaü akatvà attasamatàyà ti vuttaü hoti. Athavà sabbattatàyà ti sabbena cittabhàgena\<*<5>*>/ ãsakam pi bahi avik- khipamàno ti vuttaü hoti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 D. ii, 186; S. v, 115 f. 2 Bhm -disa-. 3 So Sh. Bm, Bm ending -eva. Sb disampi evamevaü. So Bh ending -eva. 4 Bhm ekaü. 5 Sh cites -bhàvena from Sammoha-vinodanã. >/ #<[page 309]># %< Mettàbhàvanà 309>% Sabbàvantan ti sabbasattavantaü, sabbasattayuttan ti attho. Lokan ti sattalokaü. Vipulenà ti evam àdipariyàyadassanato pan' ettha puna mettàsahagatenà ti vuttaü. Yasmà và ettha odhiso pharaõe viya puna tathà-saddo và iti-saddo và na vutto, tasmà puna mettàsahagatena cetasà ti vuttaü, nigamavasena\<*<1>*>/ và etaü vuttaü. Vipulenà ti ettha ca pharaõavasena vipulatà dañ- ñhabbà. Bhåmivasena pana etaü mahaggataü. Paguõavasena ca appamàõasattàrammaõavasena ca ap- pamàõaü. Vyàpàdapaccatthikappahànena averaü. Domanassappahànato avyàpajjaü niddukkhan ti vuttaü hoti. Ayaü mettàsahagatena cetasà ti àdinà nayena vuttàya vikubbanàya attho. Yathà cà 'yaü appanàppattacittass' eva vikubbanà sampajjati, tathà yam pi Pañisambhidà- yaü\<*<2>*>/:- pa¤cah' àkàrehi anodhiso pharaõà mettà-cetaso vimutti, sattah' àkàrehi odhiso pharaõà mettà-cetovimutti, dasah' àkà- rehi disàpharaõà\<*<3>*>/ mettà-cetovimuttã ti vuttaü, tam pi appanàp- pattacittass' eva sampajjatã ti veditabbaü. Tattha ca sabbe sattà averà avyàpajjà anãghà sukhã attà- naü pariharantu, sabbe pàõà, sabbe bhåtà, sabbe puggalà, sabbe attabhàvapariyàpannà averà ...pe... pariharantå ti\<*<2>*>/ imehi pa¤cah' àkàrehi anodhiso pharaõà mettàcetovimutti veditabbà. Sabbà itthiyo averà ...pe... attànaü pariharan- tu, sabbe purisà, sabbe ariyà, sabbe anariyà, sabbe devà, sabbe manussà, sabbe vinipàtikà averà ...pe... pariharantå ti\<*<4>*>/ imehi sattah' àkàrehi odhiso pharaõà mettàcetovimutti veditabbà. Sabbe puratthimàya disàya sattà averà ...pe... attànaü pariharantu. Sabbe pacchimàya disàya, sabbe uttaràya disàya, sabbe dakkhiõàya disàya, sabbe puratthimàya anudisàya, sabbe pacchimàya anudisàya, sabbe uttaràya anudisàya, sabbe \<-------------------------------------------------------------------------- 1 ò.: nigaman ti àha nigamanavasena và etaü vuttan ti. 2 Pñs. ii, 130 (2). 3 So all. 4 Ibid., p. 131. >/ #<[page 310]># %<310 IX. Brahmavihàraniddeso>% dakkhiõàya anudisàya. Sabbe heññhimàya disàya, sabbe upari- màya disàya sattà averà ...pe... pariharantu. Sabbe pu- ratthimàya disàya pàõà, bhåtà, puggalà, attabhàvapariyà- pannà averà ...pe... pariharantu. Sabbà puratthimàya disàya itthiyo, sabbe purisà, ariyà, anariyà, devà, manussà, vinipàtikà averà ...pe... pariharantu. Sabbà pacchimàya disàya, uttaràya, dakkhiõàya, puratthimàya anudisàya, pac- chimàya, uttaràya, dakkhiõàya anudisàya, heññhimàya disàya, uparimàya disàya itthiyo ...pe... vinipàtikà averà avyà- pajjà anãghà sukhã attànaü pariharantå ti\<*<1>*>/ imehi dasah' àkà- rehi disàpharaõà mettàcetovimutti veditabbà. Tattha sabbe ti anavasesapariyàdànam etaü. Sattà ti råpàdisu khandhesu chandaràgena sattà visattà ti sattà. Vuttaü h' etaü Bhagavatà: Råpe kho, Ràdha, yo chando yo ràgo yà nandi,\<*<2>*>/ yà taõhà, tatra satto, tatra visatto, tasmà satto ti vuccati, vedanàya, sa¤¤àya, sankhàresu, vi¤- ¤àõe yo chando yo ràgo yà nandã yà taõhà, tatra satto, tatra visatto, tasmà satto ti vuccatã ti.\<*<3>*>/ Råëhãsaddena pana vãtarà- gesu pi ayaü vohàro vattati yeva, vilãvamaye pi vãjanivisese\<*<4>*>/ tàlavaõñavohàro viya. Akkharacintakà\<*<5>*>/ pana atthaü avi- càretvà nàmamattam etan ti icchanti. Ye pi atthaü vicà- renti, te satvà-yogena\<*<6>*>/ sattà ti icchanti. Pàõanatàya pàõà; assàsapassàsàyattavuttitàyà ti attho. Bhåtattà bhåtà; sambhåtattà abhinibbattattà ti attho. Pun ti vuccati nirayo, tasmiü galantã ti puggalà; gacchan- tã ti attho. Attabhàvo vuccati sarãraü, khandhapa¤cakam eva và, tam upàdàya pa¤¤attimattasambhàvato. Tasmiü atta- bhàve pariyàpannà ti attabhàvapariyàpannà. Pariyàpannà ti paricchinnà antogadhà ti attho. Yathà ca sattà ti vacanaü, evaü sesàni pi råëhãvasena àropetvà sabbàn' etàni sabbasattavevacanànã ti veditabbàni. Kàma¤ \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 131. 2 Bhm nandã. 3 S. iii, 190. 4 Bhm bãjanã-. 5 Cf. P.V.A. 120. 6 That is `satvaü ayogato.' So the ò. which defines `satvaü' (cf. the term in Sànkhyà) as `buddhiviriyaü tejo và.' Sbh have sa ttayogena. >/ #<[page 311]># %< Mettàbhàvanà 311>% ca a¤¤àni pi:-. sabbe jantå, sabbe jãvà ti àdãni sabbasatta- vevacanàni atthi; pàkañavasena pana imàn' eva pa¤ca ga- hetvà pa¤cah' àkàrehi anodhiso pharaõà mettàcetovimuttã ti vuttaü. Ye pana sattà, pàõà ti àdãnaü na kevalaü vacanamattato va, atha kho atthato pi nànattam eva iccheyyuü, tesaü anodhiso pharaõà virujjhati. Tasmà tathà atthaü agahetvà imesu pa¤casu àkàresu a¤¤ataravasena anodhiso mettà pharitabbà. Ettha ca sabbe sattà averà hontå ti ayam ekà appanà; avyàpajjà hontå ti ayam ekà appanà; avyàpajjà ti vyàpàdarahità. Anãghà hontå ti ayam ekà appanà, anãghà ti niddukkhà. Sukhã attànaü pariharantå ti ayam ekà ap- panà, tasmà imesu pi padesu yaü yaü pàkañaü hoti, tassa tassa vasena mettà pharitabbà. Iti pa¤casu àkàresu catun- naü appanànaü vasena anodhiso pharaõe vãsati appanà honti. Odhiso pharaõe pana sattasu àkàresu catunnaü vasena aññhavãsati. Ettha ca itthiyo purisà ti lingavasena vuttaü. Ariyà anariyà ti ariyaputhujjanavasena. Devà manussà vinipàtikà ti upapattivasena. Disà-pharaõe pana:- sabbe puratthimàya disàya sattà ti àdinà nayena ekam ekissàya disàya vãsati vãsati katvà dve satàni, sabbà puratthimàya disàya itthiyo ti àdinà nayena ekam ekissàya disàya aññhavãsati aññhavãsati katvà asãti dve satànã ti cattàri satàni asãti ca appanà. Iti sabbàni pi Pañisambhidàyaü vuttàni aññhavãsàdhikàni pa¤ca appanà- satànã ti. Iti etàsu appanàsu yassa kassaci vasena mettà-cetovi muttiü bhàvetvà ayaü yogàvacaro sukhaü supatã ti àdinà nayena vutte ekàdas' ànisaüse pañilabhati. (1) Tattha sukhaü supatã ti yathà sesà janà samparivatta- mànà kàkacchamànà dukkhaü supanti, evaü asupitvà sukhaü supati. Niddam okkanto pi samàpattiü samàpanno viya hoti. (2) Sukhaü pañibujjhatã ti yathà a¤¤e nitthunantà vijam- bhantà samparivattantà dukkhaü pañibujjhanti, evam appañibujjhitvà vikasamànam iva padumaü sukhaü nibbi- kàraü pañibujjhati. \<-------------------------------------------------------------------------- >/ #<[page 312]># %<312 IX. Brahmavihàraniddeso>% (3) Na pàpakaü supinaü passatã ti supinaü passanto pi bhaddakam eva supinaü passati, cetiyam vandanto viya påjaü karonto viya dhammam suõanto viya ca hoti. Ya- thà pana a¤¤e attànaü corehi samparivàritaü viya, vaëehi upaddutaü viya, papàte patantaü viya ca passanti evaü pàpakam supinaü na passati. (4) Manussànaü piyo hotã ti ure àmuttamuttàhàro viya, sãse piëandhamàlà viya ca manussànaü piyo hoti manàpo. (5) Amanussànaü piyo hotã ti yath' eva manussànaü, evaü amanussànam pi piyo hoti, Visàkhatthero viya. So kira Pàñaliputte kuñumbiyo ahosi. So tatth' eva vasamàno assosi, Tambapaõõidãpo kira cetiyamàlàlankatokàsà va paj- joto, icchiticchitaññhàne yeva ettha sakkà nisãdituü và nipajjitum và, utusappàyaü senàsanasappàyaü puggala- sappàyaü dhammasavaõasappàyan ti sabbam ettha sula- bhan ti. So attano bhogakkhandhaü puttadàrassa niyyàdet- và dusante bandhena ekakahàpaõen' eva gharà nikkhamitvà samuddatãre nàvaü uddikkhamàno ekamàsaü vasi. So vohàrakusalatàya imasmiü ñhàne bhaõóaü kiõitvà asuka- smiü vikkiõanto dhammikàya vàõijjàya, ten' ev' antara- màsena sahassaü abhisaühari.\<*<1>*>/ Anupubbena Mahàvihà- raü àgantvà pabbajjaü yàci. So pabbàjanatthàya sãmaü nãto tam sahassatthavikaü ovaññikantarena bhåmiyaü pà- tesi. Kim etan? ti ca vutte:- kahàpaõasahassaü, bhante ti vatvà:- upàsaka! pabbajitakàlato paññhàya na sakkà vicàretuü. Idàn' ev' etaü vicàrehã ti vutte Visàkhassa:- pabbajaññhànam àgatà mà rittahatthàgamiüså ti mu¤citvà sãmamàëake vippakiritvà pabbajitvà upasampanno. So pa¤ca vasso hutvà dve màtikà paguõaü\<*<2>*>/ katvà pavàretvà attano sappàyaü kammaññhànaü gahetvà ekekasmiü vi- hàre cattàro màse katvà samappavattavàsaü vasamàno cari. Evaü caramàno:- Vanantare ñhito thero Visàkho gajjamànako, attano guõam esanto imam atthaü abhàsatha: Yàvatà upasampanno, yàvatà idha àgato, etth' antare khalitaü natthi. aho! làbhà te màrisà ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -harati. 2 Bhm paguõà. >/ #<[page 313]># %< Mettàbhàvanà 313>% So Cittalapabbatavihàraü gacchanto dvedhàpathaü patvà: -ayaü nu kho maggo udàhu ayan? ti cintayanto aññhàsi. Ath' assa pabbate adhivatthà devatà hatthaü pasàretvà:- esa maggo ti vatvà dassesi. So Cittalapabbatavihàraü gant- và tattha cattàro màse vasitvà:- paccåse gamissàmã ti cintetvà nipajji. Cankamasãse maõilarukkhe adhivatthà devatà sopànaphalake nisãditvà parodesi. Thero:- ko esà? ti àha. Ahaü, bhante, Maõiliyà ti. Kissa rodasã ti? Tumhà- kaü gamanaü pañiccà ti. Mayi idha vasante tumhàkaü ko guõà ti? Tumhesu, bhante, idha vasantesu amanussà a¤¤a- ma¤¤aü mettaü pañilabhanti, te dàni tumhesu gatesu kala- haü karissanti, duññhullam pi kathayissantã ti. Thero:- sace mayi idha vasante tumhàkaü phàsu vihàro hoti, sun- daran ti vatvà a¤¤e pi cattàro màse tatth' eva vasitvà, puna tath' eva gamanacittaü uppàdesi. Devatà pi puna tath' eva rodi. Eten' evåpàyena thero tath' eva vasitvà tatth' eva parinibbàyã ti. Evaü mettàvihàrã bhikkhu ama- nussànaü piyo hoti. (6) Devatà rakkhantã ti puttam iva màtàpitaro devatà rakkhanti. (7) Nàssa aggi và visaü và satthaü và kamatã ti mettà- vihàrassa kàye, Uttaràya upàsikàya\<*<1>*>/ viya aggi và, Saüyut- tabhàõaka-Cåëa-Sivattherass' eva\<*<2>*>/ visaü và, Sankicca-sà maõerass' eva\<*<3>*>/ satthaü và na kamati, na pavisati. Nàssa kàyaü vikopetã ti vuttaü hoti. Dhenuvatthum pi c'ettha kathayanti. Ekà kira dhenu vacchakassa khãradhàraü mu¤camànà aññhàsi. Eko luddako:- taü vijjhissàmã ti hatthena samparivattetvà dãghadaõóasattiü mu¤ci.\<*<4>*>/ Sà tassà sarãraü àhacca tàlapaõõaü viya pavaññamànà gatà, neva upacàrabalena, na appanàbalena, kevalaü vacchake balavapiyacittatàya; evaü mahànubhàvà mettà ti. (8) Tuvañaü cittaü samàdhiyatã ti mettàvihàrino khippam eva. cittaü samàdhiyati, natthi tassa dandhàyitattaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhp. Comy. iii, 302-14. 2 Not yet met with elsewhere. 3 Dhp. Comy. ii, 240-52; cf. Pss. of the Brethren, p. 266. 4 Sbh khipi. >/ #<[page 314]># %<314 IX. Brahmavihàraniddeso>% (9) Mukhavaõõo vippasãdatã ti bandhanàpamuttaü\<*<1>*>/ tàlapak- kaü viya c' assa vippasannavaõõaü mukhaü hoti. (10) Asammåëho\<*<2>*>/ kàlaü karotã ti mettàvihàrino sammoha- maraõaü nàma natthi, asammåëho\<*<2>*>/ va niddaü okkamanto viya kàlaü karoti. (11) Uttarim appañivijjhanto ti mettàsamàpattito uttariü arahattaü adhigantuü asakkonto, ito cavitvà suttappa- buddho viya brahmalokaü upapajjatã ti. Ayaü mettàbhàvanàya3 vitthàrakathà. 2. Karuõàbhàvanà Karuõaü bhàvetukàmena pana nikkaruõatàya àdãnavaü karuõàya ca ànisaüsaü paccavekkhitvà karuõàbhàvanà àrabhitabbà. Ta¤ ca pana àrabhantena pañhamaü piyapug- galàdisu na àrabhitabbà; piyo hi piyaññhàne yeva tiññhati. Atippiyasahàyako atippiyasahàyakaññhàne yeva, majjhatto majjhaññhàne yeva, appiyo appiyaññhàne yeva, verã veriñ- ñhàne yeva tiññhati. Lingavisabhàga-kàlankatà akhettam eva. Katha¤ ca bhikkhu karuõàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati? Seyyathà pi nàma ekaü puggalaü dugga- taü duråpetaü disvà karuõàyeyya, evameva sabbasatte karu- õàya pharatã ti Vibhange pana vuttattà\<*<4>*>/ sabbapañhamaü tàva ki¤ci-d-eva karuõàyitabbaü viråpaü paramakicchappat- taü duggataü duråpetaü kapaõapurisaü chinnàhàraü kapallaü purato ñhapetvà anàthasàlàya nisinnaü hattha- pàdehi paggharantakimigaõaü aññassaraü karontaü disvà:- kicchaü vatàyaü satto àpanno! App' eva nàma\<*<5>*>/ imamhà dukkhà mucceyyà ti karuõà pavattetabbà. Taü alabhantena sukhito pi pàpakàrã puggalo vajjhena upametvà karuõàyiñabbo. Kathaü? Seyyathà pi saha bhaõóena gahitacoraü:- vadhetha nan! ti ra¤¤o àõàya ràjapurisà bandhitvà catukke catukke pahàrasatàni dentà àghàtanaü nenti. Tassa manussà khàdanãyam pi bhoja- nãyam pi màlàgandhavilepanatambålàni\<*<6>*>/ pi denti. Ki¤càpi \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -pavuttaü. 2 Bhm Asaümåëho. 3 Bhm -nàyaü. 4 Vibh. 273. 5 ò. sàdhu vata. 6 Bhm -tambulàni. >/ #<[page 315]># %< 2. Karuõàbhàvanà 315>% so tàni khàdento ceva paribhu¤janto ca sukhito bhogasam- appito\<*<1>*>/ viya gacchati, atha kho taü neva\<*<2>*>/ koci:- sukhito vatàyaü mahàbhogo ti ma¤¤ati:- a¤¤adatthu ayaü va- ràko idàni marissati, yaü yad eva hi ayaü padaü nikkhi- pati, tena tena santike maraõassa hotã ti taü jano karuõà- yati, evam eva karuõà-kammaññhànikena bhikkhunà su- khito pi puggalo evaü karuõàyitabbo. Ayaü varàko ki¤càpi idàni sukhito susajjito bhoge paribhu¤jati, atha kho tãsu dvàresu ekenà pi katassa kalyàõakammassa abhàvà idàni apàyesu anappakaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedis- satã ti evaü taü puggalaü karuõàyitvà tato paraü eten' evåpàyena piyapuggale, tato majjhatte, tato verimhã ti anukkamena karuõà pavattetabbà. Sace pan' assa pubbe vuttanayen' eva verimhi pañigham uppajjati, taü mettàya [ü] vuttanayen' eva våpasametab- baü. Yo pi c' ettha katakusalo hoti, tam pi ¤àtiroga-bho- gavyàsanàdãnaü a¤¤atarena vyasanena samannàgataü disvà và sutvà và, tesaü abhàve pi vaññadukkham anatikkantat- tà: dukkhito va ayan ti evaü sabbathà pi karuõàyitvà vuttanayen' eva attani piyapuggale majjhatte verimhã ti catåsu janesu sãmasambhedaü katvà taü nimittaü àsevan- tena bhàventena bahulãkarontena mettàya [ü] vuttanayen' eva tika-catukkajjhànavasena appanà vaóóhetabbà. Anguttaraññhakathàyaü pana pañhamaü verã puggalo karuõàyitabbo, tasmiü cittaü muduü katvà duggato, tato piyapuggalo, tato attà ti ayaü kamo vutto. So duggataü duråpetan ti pàëiyà na sameti, tasmà vuttanayen' ev' ettha bhàvanam àrabhitvà sãmàsambhedaü katvà appanà vaó- óhetabbà. Tato paraü pa¤cah' àkàrehi anodhiso pharaõà, sattah' àkàrehi odhiso pharaõà, dasah' àkàrehi disàpharaõà ti ayaü vikubbanà. Sukhaü supatã ti àdayo ànãsaüsà ca mettàyaü\<*<2>*>/ vuttanayen' eva veditabbà ti. Ayaü karuõàbhàvanàya vitthàrakathà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -samam [m] pito. 2 Sic all editions. >/ #<[page 316]># %<316 IX. Brahmavihàraniddeso>% 3. Muditàbhàvanà Muditàbhàvanaü àrabhantenà pi na pañhamaü piyapug- galàdisu àrabhitabbà. Na hi piyo piyabhàvamatten' eva muditàya padaññhànaü hoti, pag' eva majjhatta-verino. Lingavisabhàga-kàlankatà akhettam eva. Atippiyasahàyako pana siyà padaññhànaü. Yo Aññhaka- thàyaü soõóasahàyo ti vutto, so hi muditamudito va hoti. Pañhamaü hasitvà pacchà katheti, tasmà so và pañhamaü muditàya pharitabbo, piyapuggalaü và sukhitaü sajjitaü modamànaü disvà và sutvà và:- modati vatàyaü satto aho sàdhu! aho suññhå ti! mudità uppàdetabbà. Imam eva hi atthavasaü pañicca Vibhange vuttaü:- katha¤ ca bhik- khu muditàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati? Seyyathà pi nàma ekaü puggalaü piyaü manàpaü disvà mudito assa, evam eva sabbasatte muditàya pharatã ti\<*<1>*>/. Sace pi 'ssa so soõóasahàyo và piyapuggalo và atãte su- khito ahosi, sampati pana duggato duråpeto, atãtam eva c' assa\<*<2>*>/ sukhitabhàvaü anussaritvà: esa atãte evaü mahàbhogo mahàparivàro niccamudito ahosã ti tam ev' assa muditàkà- raü gahetvà mudità uppàdetabbà. Anàgate và pana puna taü sampattiü labhitvà hatthik- khandha-assapiññhi-suvaõõasivikàdãhi vicarissatã ti anàga- tam pi 'ssa muditàkàraü gahetvà mudità uppàdetabbaü. Evaü piyapuggale muditaü uppàdetvà atha majjhatte, tato verimhã ti anukkamena mudità pavattetabbà. Sace pan' assa pubbe vuttanayen' eva verimhi pañigham uppajjati, taü mettàyaü vuttanayen' eva våpasametvà, imesu ca tãsu janesu, attani cà ti catåsu janesu samacitta- àya sãmàsambhedaü katvà taü nimittam àsevantena bhà- entena bahulãkarontena mettàyaü vuttanayen' eva tika- catukkajjhànavasen' eva appanà vaóóhetabbà. Tato pa- raü:- pa¤cah' àkàrehi anodhiso pharaõà, sattah' àkàrehi odhiso pharaõà, dasah' àkàrehi disàpharaõà ti ayaü vikub- banà sukhaü supatã ti àdayo ànisaüsà ca mettàyaü vutta- nayen' eva veditabbà ti. Ayaü üuditàbhàvanàya vitthàrakathà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 274. 2 Sbh ev' assa. >/ #<[page 317]># %< 4. Upekkhàbhàvanà 317>% 4. Upekkhàbhàvanà Upekkhàbhàvanaü bhàvetukàmena pana mettàdisu pañi- laddhatika-catukkajjhànena paguõatatiyajjhànà vuññhàya: sukhità hontå ti àdivasena sattakelàyana-\<*<1>*>/manasikàrayut- tattà pañighànunayasamãpacàrittà somanassayogenà oëàri- kattà ca purimàsu àdãnavaü, santasabhàvattà upekkhàya ànisaüsa¤ ca disvà yvàyaü\<*<2>*>/ pakatimajjhatto puggalo, taü ajjhupekkhitvà upekkhà uppàdetabbà. Tato piyapuggalà- disu. Vuttaü h' etaü: katha¤ ca bhikkhu upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati? Seyyathà pi nàma ekaü puggalaü neva manàpaü amanàpaü disvà upekkhako assa, evam eva sabbe satte upekkhàya pharatã ti,\<*<3>*>/ tasmà vuttanayena majjhattapuggale upekkhaü uppàdetvà atha: piyapuggale tato soõóasahàyake, tato verimhã ti evaü: imesu ca tãsu janesu attani cà ti sabbattha majjhattavasena sãmà- sambhedaü katvà taü nimittaü àsevitabbaü bhàvetabbaü bahulãkatabbaü. Tass' evaü karoto pathavãkasiõe vuttanayen' eva catut- thajjhànaü uppajjati. Kiü pan' etaü pathavãkasiõàdisu uppannatatiyajjhàn' assà pi uppajjati, nuppajjati?\<*<4>*>/ Nup- pajjati.\<*<5>*>/ Kasmà? ârammaõavisabhàgatàya. Mettàdisu uppannatatiyajjhàn' ass' eva pana uppajjati, àrammaõa- sabhàgatàyà ti. Tato parà\<*<6>*>/ pana vikubbanà ca ànisaüsapañilàbho ca mettà- yaü vuttanayen' eva veditabbo ti. Ayaü upekkhàbhàvanàya vitthàrakathà. 5. Pakiõõakakathà7 Brahmuttamena kathite brahmavihàre ime iti viditvà bhiyyo etesu ayaü pakiõõakakathà pi vi¤¤eyyà. Etàsu hi mettà-karuõà-mudità-upekkhàsu atthato tàva mejjatã ti mettà, siniyhatã ti attho. Mitte và bhavà, mittassa \<-------------------------------------------------------------------------- 1 ò.: sattesu mamàyanaü mamattakaraõaü. 2 Sbh yvàssa. 3 Vibh. 275. 4 Sbh omit. 5 Sbh Nåpp-. 6 Sh paraü. 7 Asl. pp. 192-7. >/ #<[page 318]># %<318 IX. Brahmavihàraniddeso>% và esà pavattã ti pi mettà. Paradukkhe sati sàdhånaü hada yakampanaü karotã ti karuõà. Kiõàti và paradukkhaü, hiüsati vinàsetã ti karuõà. Kiriyati và dukkhitesu phara- õàvasena pasàriyatã ti karuõà. Modanti tàya taü-samangino, sayaü và modati, modanamattam eva và tan ti mudità Averà hontå ti àdivyàpàrappahànena majjhattabhàvåpaga- manena ca upekkhatã ti upekkhà. Lakkhaõàdito pan' ettha hitàkàrappavatti-lakkhaõamettà, hitåpasaühàrarasà, àghàtavinayapaccupaññhànà, sattànaü manàpabhàvadassanapadaññhànà. Vyàpàdåpasamo etissà sampatti. Sinehasambhavo vipatti. Dukkhàpanayanàkàrappavatti-lakkhaõà karuõà, paraduk- khàsahanarasà, avihiüsà paccupaññhànà, dukkhàbhibhåtà- naü anàthabhàvadassanapadaññhànà. Vihiüsåpasamo tassà sampatti. Sokasambhavo vipatti. Pamodanalakkhaõà mudità, anissàyanarasà, arativighà- tapaccupaññhànà, sattànaü sampattidassanapadaññhànà. Arativåpasamo tassà sampatti. Pahàsasambhavo vipatti. Sattesu majjhattàkàrappavatti-lakkhaõà upekkhà, sattesu samabhàvadassanarasà; pañighànumayavåpasamapaccupañ- ñhànà, kammassakà sattà, te kassa ruciyà sukhità và bhavis- santi: dukkhato và muccissanti, pattasampattito và na pari- hàyissantã ti evaü pavattakammassakatàdassanapadaññhànà. Patighànunayavåpasamo tassà sampatti. Gehasitàya a¤¤à- õupekkhàya sambhavo vipatti. Catunnam pi pan'etesaü brahmavihàrànaü vipassanà- sukha¤ ceva bhavasampatti ca sàdhàraõappayojanaü, vyà- pàdàdipañighàto àveõikaü. Vyàpàdapañighàtappayojanà h' ettha mettà, vihiüsà-aratiràgapañighàtappayojanà itarà. Vuttam pi c' etaü:- Nissaraõaü h' etaü, àvuso, vyàpàdassa yadidaü mettà-cetovimutti. . . . Nissaraõaü h' etaü, àvuso, vihesà yadidaü karuõà-cetovimutti. . . . Nissaraõaü h' etaü àvuso aratiyà yadidaü mudità-cetovimutti. . . . Nissaraõaü h' etaü, àvuso, ràgassa yadidaü upekkhà-cetovimuttã ti\<*<1>*>/. Ekekassa c'ettha àsannadåravasena dve dve paccatthikà. Mettà-brahmavihàrassa hi samãpacàro viya purisassa sapatto \<-------------------------------------------------------------------------- 1 D. iii, 248. >/ #<[page 319]># %< 5. Pakiõõakakathà 319>% guõadassanasabhàgatàya ràgo àsannapaccatthiko. So lahum otàraü labhati, tasmà tato suññhu mettà rakkhitabbà. Pab- batàdigahananissito viya purisassa sapatto sabhàgavisabhà- gatàya, vyàpàdo dårapaccatthiko, tasmà tato nibbhayena mettàyitabbaü. Mettàyissati ca nàma kopa¤ ca karissatã ti aññhànam etaü. Karuõàbrahmavihàrassa:- cakkhuvi¤¤eyyànaü råpànaü itthànaü kantànaü piyànaü manàpànaü manoramànaü lokàmisapañisaüyuttànaü appañilàbhaü và appatilàbhato sa- manupassato pubbe và pañiladdhapubbaü atãtaü niruddhaü vipariõataü samanussarato uppajjati domanassaü, yam eva- råpaü domanassaü, idaü vuccati gehasitaü domanassan ti\<*<1>*>/ àdinà nayena àgataü gehasitaü domanassaü vipattidassa- nasabhàgatàya àsannapaccatthikaü. Sabhàgavisabhàgatàya vihiüsà dårapaccatthikà; tasmà tato nibbhayena karuõàyi- tabbaü. Karuõa¤ ca nàma karissati pàõi-àdãhi ca vihe- ñhissatã ti aññhànam etaü. Muditàbrahmavihàrassa cakkhuvi¤¤eyyànaü råpànaü iñ- thànaü ...pe... lokàmisapañisaüyuttànaü pañilàbhaü và pañilàbhato samanupassato pubbe và pañiladdhapubbaü atãtaü niruddhaü vipariõataü samanussarato uppajjati somanassaü, yam evaråpaü somanassaü, idaü vuccati gehasitaü somanas- san ti àdinà nayena àgataü gehasitaü somanassaü sampat- tidassanasabhàgatàya àsannapaccatthikaü, sabhàgavisabhà- gatàya arati dårapaccatthikà, tasmà tato nibbhayena mu- dità bhàvetabbà. Pamudito ca nàma bhavissati pantasenà- sanesu ca adhikusalesu dhammesu và ukkaõñhissatã ti aññhà- nam etaü. Upekkhàbrahmavihàrassa pana:- cakkhunà råpaü disvà uppajjati upekkhà bàlassa måëhassa puthujjanassa, anodhiji- nassa avipàkajinassa anàdãnavadassàvino assutàvato puthuj- janassa, yà evaråpà upekkhà,\<*<1>*>/ råpaü sà nàtivattati, tasmà sà upekkhà gehasità ti vuccatã ti àdinà nayena àgatà gehasità a¤¤àõupekkhà dosaguõàvicàraõavasena sabhàgattà àsanna- paccatthikà. Sabhàgavisabhàgatàya ràgapañighà dårapac- catthikà; tasmà tato nibbhayena upekkhitabbaü. Upek- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. M. i., 364-7; Vibh. 382. >/ #<[page 320]># %<320 IX. Brahmavihàraniddeso>% khissati ca nàma rajjissati ca pañiha¤¤issati cà ti aññhànam etaü. Sabbesam pi ca etesaü kattukamyatà\<*<1>*>/ chando-àdi, nãva- raõàdi vikkhambhanaü majjhaü, appanà pariyosànaü. Pa¤¤attidhammavasena eko và satto, aneke và sattà àram- maõaü. Upacàre và appanàya và pattàya àrammaõavaó- óhanaü. Tatràyaü vaóóhanakkamo, yathà hi kusalo kassako kasi- tabbaññhànaü paricchinditvà kasati, evaü pañhamam eva ekam àvàsaü paricchinditvà tattha sattesu imasmiü àvàse: sattà averà hontå ti àdinà nayena mettà bhàvetabbà. Tat- tha cittaü muduü kammaniyaü katvà dve àvàsà paricchin- ditabbà. Tato anukkamena tayo, cattàro, pa¤ca cha, satta, aññha, nava, dasa, ekà racchà, upaóóhagàmo, gàmo, janapado, rajjaü, ekà disà ti evaü yàva ekaü cakkavàëaü tato và pana bhiyyo tattha tattha sattesu mettà bhàvetabbà. Tathà karuõàdayo ti. Ayam ettha àrammaõavaóóhanak- kamo. Yathà pana kasiõànaü nissando àruppà, samàdhinissando nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü vipassanànissando phalasamà- patti, samathavipassanànissando nirodhasamàpatti, evaü purimabrahmavihàrattaya-nissando ettha upekkhàbrahma- vihàro. Yathà hi thambhe anussàpetvà talàsanghàñaü anàropetvà na sakkà àkàse kåñagopànasiyo ñhapetuü, evaü purimesu tatiyajjhànaü vinà na sakkà catutthaü bhàve- tun ti. Ettha siyà:- kasmà pan' età mettà, karuõà, mudità, upekkhà brahmavihàrà ti vuccanti? Kasmà ca catasso va? ko ca etàsaü kamo? Abhidhamme ca kasmà appama¤¤à ti vuttà ti? Vuccate seññhaññhena tàva niddosabhàvena c' ettha brah- mavihàratà veditabbà. Sattesu sammàpañipattibhàvena hi seññhà ete vihàrà. Yathà ca brahmàno niddosacittà viharanti, evaü etehi sampayuttà yogino brahmasamà hutvà viharan- tã ti seññhaññhena niddosabhàvena ca brahmavihàrà ti vuc- canti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bàmatà. >/ #<[page 321]># %< 5. Pakiõõakakathà 321>% Kasmà ca catasso ti àdipa¤hassa pana idaü vissajjanaü:- Visuddhimaggàdivasà catasso hitàdi-àkàravasà panàyaü, kamo pavattanti ca appamàõe tà gocare yena tad-\<*<1>*>/appama¤¤à. Etàsu hi, yasmà mettà vyàpàdabahulassa, karuõà vihesà- bahulassa, mudità aratibahulassa, upekkhà ràgabahulassa Visuddhi-Maggo, yasmà ca hitåpasaühàra-ahitàpanayana- sampattimodana-anàbhogavasena\<*<2>*>/ catubbidho yeva sattesu manasikàro,-yasmà ca yathà màtà dahara-gilàna-yobbanap- patta-\<*<3>*>/sakiccapasutesu catåsu puttesu daharassa abhivuó- óhikàmà hoti, gilànassa gela¤¤àpanayanakàmà, yobbanap- pattassa\<*<3>*>/ yobbannasampattiyà\<*<3>*>/ ciraññhitikàmà, sakiccapa- sutassa kismi¤ci pariyàye avyàvañà hoti, tathà appama¤- ¤àvihàrikenà pi sabbasattesu mettàdivasena bhavitabbaü, tasmà ito Visuddhi-Maggàdivasà catasso va appama¤¤à, yasmà catasso p' età bhavetukàmena pañhamaü hitàkàrap- pavattivasena sattesu pañipajjitabbaü, hitàkàrappavatti- lakkhaõà ca mettà. Tato evaü patthitahitànaü sattànaü dukkhàbhibhavaü disvà và sutvà và sambhàvetvà và duk- khàpanayanàkàrappavattivasena, dukkhàpanayanàkàrappa- vattilakkhaõà ca karuõà. Ath' evaü patthitahitànaü patthi- tadukkhàpagamàna¤ ca nesaü sampattiü disvà sampatti- pamodanavasena, pamodanalakkhaõà ca mudità. Tato paraü pana kattabbàbhàvato ajjhupekkhakattasankhàtena majjhattàkàrena pañipajjitabbaü, majjhattàkàrappavatti- lakkhaõà ca upekkhà. Tasmà ito hitàdi-àkàravasà pan' ayaü pañhamaü mettà vuttà, atha karuõà, mudità, upekkhà ti ayaü kamo veditabbo. Yasmà pana sabbà p' età appamàõe gocare pavattanti, appamàõà hi sattà etàsaü gocarabhåtà, ekasattassà pi ca ettake padese mettàdayo bhàvetabbà ti evaü pamàõaü agahetvà sakalapharaõavasen' eva pavattà ti. Tena vuttaü:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Tan ti tasmà. ò. 2 Cf. Points of Controversy, p. 221, n. 4. 3 Bhm yobbanna-. I. 21 >/ #<[page 322]># %<322 IX. Brahmavihàraniddeso>% Visuddhi-Maggàdivasà catasso hitàdi-àkàravasà panàyaü, kamo pavattanti ca appamàõe tà gocare yena tadappama¤¤à ti. Evaü appamàõagocaratàya ekalakkhaõàsu cà pi etàsu purimà tisso tika-catukkajjhànikà va honti. Kasmà? So- manassàvippayogato. Kasmà panà 'yaü somanassena avip- payogo ti ? Domanassasamuññhitànaü vyàpàdàdãnaü nissa- raõattà. Pacchimà pana avasesa-ekajjhànikà va. Kasmà? Upekkhàvedanàsampayogato, na hi sattesu majjhattàkà- rappavattà brahmavihàrupekkhà upekkhàvedanaü vinà vat- tatã ti. Yo pan' evaü vadeyya:- yasmà Bhagavatà Aññhakani- pàte catåsu pi appama¤¤àsu avisesena vuttaü:- tato tvaü bhikkhu imaü samàdhiü savitakkam pi savicàraü bhàveyyàsi, avitakkam pi vicàramattaü bhàveyyàsi, avitakkam pi avicà- raü bhàveyyàsi, sappãtikam pi bhàveyyàsi, nippãtikam pi bhàveyyàsi, sàtasahagatam pi bhàveyyàsi, upekkhàsahagatam pi bhàveyyàsã ti,\<*<1>*>/ tasmà catasso appama¤¤à pi catukka- pa¤cakajjhànikà ti, so: mà h' evan ti 'ssa vacanãyo. Evaü hi sati, kàyànupassanàdayo pi catukkapa¤cakajjhànikà siyuü. Vedanàdisu ca pañhamajjhànam pi natthi, pageva dutiyàdãni. Tasmà vya¤janacchàyàmattaü gahetvà mà Bhagavantaü abbhàcikkhi, gambhãraü hi Buddhavacanaü; taü àcariye payirupàsitvà adhippàyato gahetabbaü. Ayaü hi tatrà 'dhippàyo:- sàdhu me bhante Bhagavà sankhittena dhammaü desetu, yam ahaü Bhagavato dhammaü sutvà eko våpakaññho appamatto àtàpã pahitatto vihareyyan ti\<*<2>*>/ evaü àyàcitadham- madesanaü kira taü bhikkhuü, yasmà so pubbe pi dham- maü sutvà tatth' eva vasati, na samaõadhammaü kàtuü gacchati, tasmà naü Bhagavà:- evam eva pan' idh' ekacce moghapurisà ma¤ ceva ajjhesanti, dhamme ca bhàsite mama¤ ceva anubandhitabbaü ma¤¤antã ti\<*<2>*>/ apasàdetvà puna yasmà so arahattassa upanissayasampanno, tasmà naü ovadanto \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. iv, 300. The four are not here `called' either Appa- ma¤¤àyo, or Brahmavihàrà; simply Mettà-cetovimutti, etc. 2 Ibid. 299. >/ #<[page 323]># %< 5. Pakiõõakakathà 323>% àha: tasmàtiha te bhikkhu evaü sikkhitabbaü:- ajjhattaü me cittaü ñhitaü bhavissati susaõñhitaü, na c' uppannà pàpakà akusalà dhammà cittaü pariyàdàya ñhassantã ti. Evaü hi te, bhikkhu, sikkhitabban ti.\<*<1>*>/ Iminà pan' assa ovàdena niyakaj- jhattavasena cittekaggatàmatto målasamàdhi vutto. Tato ettaken' eva santuññhiü anàpajjitvà evaü so samà- dhi vaóóhetabbo ti dassetuü:- yato kho te, bhikkhu, ajjhat- taü cittaü thitaü hoti susaõñhitaü, na c' uppannà pàpakà akusalà dhammà cittaü pariyàdàya tiññhanti, tato te, bhikkhu, evaü sikkhitabbaü:- mettà me cetovimutti bhàvità bhavissati bahulãkatà yànãkatà vatthukatà anuññhità paricità susamàrad- dhà ti. Evaü hi te bhikkhu sikkhitabban ti\<*<2>*>/ evam assa mettà- vasena bhàvanaü vatvà puna:- yato kho te, bhikkhu, ayaü samàdhi evaü bhàvito hoti bahulãkato, tato tvaü, bhikkhu, imaü [måla-\<*<3>*>/] samàdhiü savitakkam pi savicàraü bhàveyyàsi ...pe... upekkhà sahagatam pi bhàveyyàsã ti\<*<4>*>/ vuttam. Tass' attho: yadà te, bhikkhu, ayaü målasamàdhi evaü mettàvasena bhàvito hoti, tadà tvaü tàvatakenà pi tuññhim anàpajjitvà va imaü målasamàdhiü a¤¤esu pi àrammaõesu catukkapa¤cakajjhànàni pàpayamàno savitakkam pi savi- càran ti àdinà nayena bhàveyyàsã ti. Evaü vatvà ca puna karuõàdi-avasesabrahmavihàrapubbangamam pi 'ssa a¤- ¤esu àrammaõesu catukkapa¤cakajjhànavasena bhàvanaü kareyyàsã ti dassento\<*<5>*>/:- yato kho te, bhikkhu, ayaü samàdhi evaü bhàvito hoti bahulãkato, tato te, bhikkhu, evaü sikkhitab- baü: karuõà me cetovimuttã ti\<*<6>*>/ àdim àha. Evaü mettàdipubbangamaü catukkapa¤cakajjhànava- sena bhàvanaü dassetvà puna kàyànupassanàdipubbanga- maü dassetuü:- yato kho te, bhikkhu, ayaü samàdhi evaü bhàvito hoti bahulãkato, tato te, bhikkhu, evaü sikkhitabbaü:- kàye kàyànupassã viharissàmã ti\<*<7>*>/ àdiü vatvà: yato kho te, bhikkhu, ayaü samàdhi evaü bhàvito bhavissati subhàvito, tato tvaü, bhikkhu, yena yen' eva gacchasi, phàsu yeva\<*<8>*>/ gacchasi, yattha yatth' eva ñhassasi, phàsu yeva ñhassasi, yattha yatth' \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. iv, 299. 2 Ibid. f. 3 Pòú. ed. omits. 4 Ibid. 300. 5 Bhm dassentà. 6 Ibid. 7 Ibid. 8 Sbh phàsu¤¤eva throughout. >/ #<[page 324]># %<324 IX. Brahmavihàraniddeso>% eva nisãdissasi, phàsu yeva nisãdissasi, yattha yatth' eva seyyaü kappessasi, phàsu yeva seyyaü kappessasã ti\<*<1>*>/ arahattanikåñena desanaü samàpesi.\<*<2>*>/ Tasmà tika-catukkajjhànikà va mettà- dayo, upekkhà pana avasesa-ekajjhànikà và ti veditabbà. Tath' eva ca Abhidhamme vibhattà ti. Evaü tika-catukkajjhànavasena ceva avasesa-ekajjhàna- vasena ca dvidhà-ñhitànam pi etàsaü subhaparamàdivasena a¤¤ama¤¤aü asadiso ànubhàvaviseso veditabbo. Halidda- vasana-Suttasmiü\<*<3>*>/ hi età subhaparamàdibhàvena visesetvà vuttà. Yath' àha:- Subhaparamà 'haü, bhikkhave, mettaü cetovimuttiü vadàmi . . . âkàsàna¤càyatanaparamà 'haü, bhik- khave, karuõaü cetovimuttiü vadàmi. . . . Vi¤¤àõa¤càyatana- paramà 'haü, bhikkhave, muditaü cetovimuttiü vadàmi. âki¤ca¤¤àyatanaparamà 'haü, bhikkhave, upekkhaü cetovi- muttiü vadàmã ti. Kasmà pan' età evaü vuttà ti? Tassa tassa upanissa- yattà. Mettàvihàrissa hi sattà appañikålà honti. Ath' assa appañikålaparicayà appañikålesu parisuddhavaõõesu nãlà- disu cittaü upasaüharato appakasiren' eva tattha cittaü pakkhandati. Iti mettà subhavimokkhassa upanissayo hoti, na tato paraü, tasmà subhaparamà ti vuttà. Karuõàvihàrissa daõóàbhighàtàdiråpanimittaü pattaduk- khaü\<*<4>*>/ samanupassantassa karuõàya pavattisambhavato råpe àdãnavo suparividito hoti. Ath' assa suparividitaråpàdãna- vattà\<*<5>*>/ pathavãkasiõàdisu a¤¤ataraü ugghañetvà råpanissa- raõe àkàse cittaü upasaüharato appakasiren' eva tattha cittaü pakkhandati. Iti karuõà àkàsàna¤càyatanassa upa- nissayo hoti, na tato paraü, tasmà àkàsàna¤càyatanaparamà ti vuttà. Muditàvihàrissa pana tena tena pàmojjakàraõena uppan- napàmojjasattànaü vi¤¤àõaü samanupassantassa muditàya pavattisambhavato vi¤¤àõaggahaõaparicitaü cittaü hoti. Ath' assa anukkamàdhigataü àkàsana¤càyatanaü atikkam- ma àkàsanimittagocare vi¤¤àõe cittaü upasaüharato appa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. iv, 301. 2 Bhm samàdapeti. 3 Called in Pòú. ed. Mettaü; S. v. 119 f. 4 Bm satta-. 5 Sbh omit su-. >/ #<[page 325]># %< 5. Pakiõõakakathà 325>% kasiren' eva tattha cittaü pakkhandatã ti mudità vi¤¤àõa¤- càyatanassa upanissayo hoti, na tato paraü, tasmà vi¤- ¤àõa¤càyatanaparamà ti vuttà. Upekkhàvihàrissa pana:- sattà sukhità và hontu, dukkhato và vimuccantu, sampattasukhato và mà vimuccantå ti àbho- gàbhàvato, sukhadukkhàdiparamatthagàhavimukhabhàvato avijjamànaggahaõadukkhaü cittaü hoti. Ath' assa para- matthagàhato vimukhabhàvaparicitacittassa paramatthato avijjamànaggahaõadukkhacittassa ca anukkamàdhigataü vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma sabhàvato avijjamàne paramatthabhåtassa vi¤¤àõassa abhàve cittaü upasaüha- rato appakasiren' eva tattha cittaü pakkhandati. Iti upek- khà àki¤ca¤¤àyatanassa upanissayo hoti, na tato paraü, tasmà àki¤ca¤¤àyatanaparamà ti vuttà ti. Evaü subhaparamàdivasena etàsaü ànubhàvaü viditvà puna sabbà p'età dànàdãnaü sabbakalyàõadhammànaü pari- pårikà ti veditabbà. Sattesu hi hitajjhàsayatàya, sattànaü dukkhàsahanatàya, sattasampattivisesànaü\<*<1>*>/ ciraññhitikàma- tàya, sabbasattesu ca pakkhapàtàbhàvena samappavatta- città mahàsattà:- imassa dàtabbaü, imassa na dàtabban ti vibhàgaü akatvà sabbasattànaü sukhanidànaü dànaü denti. Tesaü upaghàtaü parivajjayantà sãlam samàdhi- yanti, sãlaparipåraõatthaü nekkhammaü bhajanti, sattà- naü hitàhitesu asammohatthàya pa¤¤aü pariyodapenti, sattànaü hitasukhatthàya niccaü viriyam àrabhanti, utta- maviriyavasena vãrabhàvaü pattà pi ca sattànaü nànappa- kàrakaü aparàdhaü khamanti:- idaü vo dassàma karissà- mà ti katam pañi¤¤aü na visaüvàdenti, tesaü hitasukhàya avicalàdhiññhànà honti, tesu avicalàya mettàya pubbakàrino honti, upekkhàya paccupakàraü nàsiüsantã ti\<*<2>*>/ evam pàra- miyo påretvà yàva Dasabala-catuvesàrajja-cha-asàdhàraõa- ¤àõa-aññhàrasa-Buddha-Dhammappabhede sabbe pi kalyà- õadhamme paripårentã ti evaü dànàdi sabbakalyàõadham- maparipårikà età va hontã ti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi Magge samàdhibhà- vanàdhikàre Brahmavihàraniddeso nàma navamo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm pattasampatti-. 2 Bhm nàsisantãti. >/ #<[page 326]># %<326>% X DASAMA-PARICCHEDO âRUPPA-NIDDESO 1 âkàsàna¤càyatanakammaññhànaü Brahmavihàrànantaraü uddiññhesu pana catåsu àruppesu, àkàsàna¤càyatanaü tàva bhàvetukàmo: dissante kho pana råpàdhikaraõaü daõóàdàna-satthàdànà-kalahaviggahavivà- dà\<*<1>*>/ natthi kho pan' etaü sabbaso àruppe ti so iti pañisan- khàya råpànaü yeva nibbidàya viràgàya nirodhàya pañipanno hotã ti vacanato\<*<2>*>/ etesaü daõóàdànàdãna¤ ceva cakkhu- sotarogàdãna¤ ca àbàdhasahassànaü vasena karajaråpe àdãnavaü disvà, tassa samatikkamàya, ñhapetvà paricchin- nàkàsakasiõaü, navasu pañhavãkasiõàdisu a¤¤aratasmiü catutthajjhànaü uppàdeti. Tassa ki¤càpi råpàvacaracatutthajjhànavasena kara- jaråpaü atikkantaü hoti, atha kho kasiõaråpam pi yasmà tappañibhàgam eva, tasmà tam pi samatikkamitukàmo hoti. Kathaü? Yathà ahibhãruko puriso ara¤¤e sappena anu- bandho vegena palàyitvà palàtaññhàne lekhàcittaü\<*<3>*>/ tàla- paõõaü và valliü và rajjuü và phalitàya và pana pathaviyà phalitantaraü disvà bhàyat' eva uttasat' eva, neva naü duk- khitukàmo hoti;--yathà ca, anatthakàrinà verãpurisena saddhiü, ekagàme vasamàno puriso, tena vadhabandhage- hajhàpanàdãhi upadduto, a¤¤aü gàmaü vasanatthàya gantvà, tatrà pi verinà samànaråpa-saddasamudàcàraü\<*<4>*>/ purisaü disvà bhàyat' eva uttasat' eva, neva naü dakkhitu- kàmo hoti:- tatr' idaü opamma-saüsandanaü:- tesaü hi purisànaü ahinà verinà và upaddutakàlo viya bhikkhuno \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. D. iii, 289 (iv); A. iv, 400 f. 2 Not traced. Sh makes this and the previous quotation continuous, but gives no reference. 3 So all editions. See below. 4 Bhm -samàcaraü. >/ #<[page 327]># %< 1. âkàsàna¤càyatanakammaññhànaü 327>% arammaõavasena karajaråpasamangikàlo, tesaü vegena palàyana-a¤¤agàmagamanàni viya bhikkhuno råpàvacara- catutthajjhànavasena karajaråpasamatikkamanakàlo; tesaü palàtaññhàne ca a¤¤agàme ca lekhàcitta\<*<1>*>/-tàlapaõõàdãni ceva verãsadisaü purisa¤ ca dvà bhayasantàsa-adassanakàmatà viya bhikkhuno: kasiõaråpam pi tappañibhàgam eva idan ti sallakkhetvà, tam pi samatikkamitukàmatà. Såkarà- bhihata-sunakha-pisàca-bhãrukàdikà pi c' ettha upamà veditabbà. Evaü so tasmà catutthajjhànassa àrammaõabhåtà kasi- õaråpà nibbijja pakkamitukàmo pa¤cah' àkàrehi ciõõavasã hutvà, paguõaråpàvacaracatutthajjhànato vuññhàya:- tasmiü jhàne idaü mayà nibbiõõaü råpaü àrammaõaü karotã ti ca: àsannasomanassapaccatthikan ti ca: santa- vimokkhato oëarikan ti ca àdãnavaü passati. Angoëàrikatà pan' ettha natthi. Yath' eva h' etaü råpaü duvangikaü, evaü àruppàni pã ti. So tattha evaü àdãnavaü disvà nikantiü pariyàdàya àkàsàna¤càyatanaü santato anantato manasikaritvà, cakkavàëapariyantaü và yattakaü icchati tattakaü và kasiõaü pattharitvà, tena phuññho- kàsaü: àkàso! àkàso! ti: ananto àkàso ti và ti manasika- ronto ugghañeti kasiõaü. Ugghañento\<*<2>*>/ hi neva kila¤jaü viya saüvelleti, na kapàlato påvaü viya uddharati, kevalaü pana taü neva àvajjeti\<*<3>*>/ na manasikaroti na paccavekkhati. Anàvajjento amanasikaronto apaccavekkhanto ca a¤¤ad- atthu tena phuññhokàsaü: àkàso! àkàso! ti manasikaronto kasiõaü ugghañeti nàma. Kasiõam pi ugghàñiyamànaü neva ubbaññati\<*<4>*>/ na vivaññati. Kevalam imassa amanasikàra¤ ca àkàso! àkàso! ti manasi- kàra¤ ca pañicca ugghàñitaü nàma hoti. Kasiõugghà- ñim-àkàsamattaü pa¤¤àyati. Kasiõugghàtim-àkàsan ti và kasiõaphuññhokàso ti và kaõavivittàkàsan ti và sabbam etaü ekam eva. So taü kasiõugghàñim-àkàsanimittaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -citra-. Cf. above. 2 Bhm ugghañeti. Kasiõaü ugghañento. 3 Bhm avajjati, anàvajjanto. 4 Bhm uppaññati. >/ #<[page 328]># %<328 X. âruppaniddeso>% àkàso! àkàso! ti punappunaü àvajjeti, takkàhataü vitak- kàhataü karoti. Tass' evaü punappunaü àvajjayato takkà- hataü vitakkàhataü karoto nãvaraõàni vikkhambhenti,\<*<1>*>/ sati santiññhati, upacàrena cittaü samàdhiyati. So taü nimittaü punappunaü àsevati bhàveti bahulãkaroti. Tass' evaü punappunaü àvajjayato manasikaroto pathavãkasiõàdi- su råpàvacaracittaü viya àkàse àkàsàna¤càyatanacittaü appeti. Idhà pi hi purimabhàge tãõi cattàri và javanàni kàmàvacaràni upekkhàvedanà-sampayuttàn' eva honti, catutthaü pa¤camaü và aråpàvacaraü. Sesaü pathavãkasiõe vuttanayam eva. Ayaü pana viseso:- evam uppanne anåpàvacaracitte so bhikkhu, yathà nàma yànapaññoli\<*<2>*>/-kumbhimukhàdãnaü a¤¤ataraü nãlapiloti- kàya và pãtalohitodàtàdãnaü và a¤¤ataràya pilotikàya bandhitvà pekkhamàno puriso vàtavegena và a¤¤ena và kenaci apanãtàya pilotikàya àkàsaü yeva pekkhamàno tiññheyya, evam eva pubbe kasiõamaõóalaü jhànacakkhunà pekkhamàno viharitvà àkàso! àkàso! ti iminà parikamma- manasikàrena sahasà apanãte tasmiü nimitte àkàsaü yeva pekkhamàno viharati. Ettàvatà c' esa: sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthangamà nànattasa¤¤ànaü amanasi- kàrà:- ananto àkàso ti àkàsàna¤càyatanaü upasampajja viharatã ti\<*<3>*>/ vuccati. Tattha sabbaso ti sabbàkàrena; sabbàsaü và anavasesànan ti attho. Råpasa¤¤ànan ti sa¤¤àsãsena vuttaråpàvacarajjhànàna¤ ceva tad-àrammaõàna¤ ca, råpàvacarajjhànam pi hi råpan ti vuccati. Råpã råpàni passatã ti\<*<4>*>/ àdisu, tassa àrammanam pi bahiddhà råpàni passati suvaõõadubbaõõànã ti\<*<5>*>/ àdisu, tasmà idha råpe sa¤¤à råpasa¤¤à ti evaü sa¤¤àsãsena vuttaråpàva- carajjhànass' etaü adhivacanaü. Råpaü sa¤¤à assà ti råpasa¤¤aü, råpaü assa nàman ti vuttaü hoti. Pathavã- kasiõàdi-bhedassa tad-àrammaõassa c' etaü adhivacanan ti veditabbaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh vikkhambhanti. Cf. below, 332 f. 2 Bhm yànapputoëi. 3 D. ii, 112. 4 Ibid, 111. 5 Ibid. 110. >/ #<[page 329]># %< 1. âkàsàna¤càyatanakammaññhànaü 329>% Samatikkamà ti1 viràgà nirodhà ca. Kiü vuttaü hoti? Etàsaü kusalavipàkakiriyavasena pa¤cadasannaü jhàna- sankhàtànaü råpasa¤¤ànam etesa¤ ca pathavãkasiõàdivasena navannaü àrammaõasankhàtànaü råpasa¤¤ànaü sabbà- kàrena anavasesànaü và viràgà ca nirodhà ca viràgahetu¤ ceva nirodhahetu¤ ca àkàsàna¤càyatanaü upasampajja viharati. Na hi sakkà sabbaso anatikkantaråpasa¤¤ena etaü upasampajja viharitun ti. Tattha yasmà àrammaõe avirattassa sa¤¤àsamatikkamo na hoti, samatikkantàsu ca sa¤¤àsu àrammaõaü samatik- kantam eva hoti, tasmà, àrammaõasamatikkamaü avatvà, tattha katamà råpasa¤¤à? Råpàvacarasamàpattiü samà- pannassa và upapannassa và diññhadhammasukhavihàrissa và sa¤¤à sa¤jànanà sa¤jànitattaü: imà vuccanti råpasa¤¤àyo. Imà råpasa¤¤àyo atikkanto hoti vãtikkanto samatikkanto, tena vuccati: sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà ti evaü Vibhange\<*<2>*>/ sa¤¤ànaü yeva samatikkamo vutto. Yasmà pana àrammaõasamatikkamena pattabbà età samàpattiyo, na ekasmiü yeva àrammaõe pañhamajjhànàdãni viya, tasmà ayaü àrammaõasamatikkamavasenà pi atthavaõõanà katà ti veditabbà. Pañighasa¤¤ànaü aññhangamà ti cakkhàdãnaü vatthånaü, råpàdãnaü àrammaõàna¤ ca pañighàtena samuppannà sa¤¤à pañighasa¤¤à. Råpasa¤¤àdãnaü etam adhivacanaü. Yath' àha: tattha katamà pañighasa¤¤à?\<*<3>*>/ Råpasa¤¤à sad- dasa¤¤à gandhasa¤¤à rasasa¤¤à phoññhabbasa¤¤à:- imà vuccanti pañighasa¤¤àyo ti\<*<4>*>/. Tàsaü kusalavipàkànaü pa¤cannaü, akusalavipàkànaü pa¤cannan ti sabbaso dasannam pi pañighasa¤¤ànaü atthangamà pahànà asamuppàdà appavattiü katvà ti vuttaü hoti. Kàma¤ c' età pañhamajjhànàdãni samàpannassà pi na santi. Na hi tasmiü samaye pa¤cadvàravasena cittaü pa- vattati. Evam sante pi a¤¤attha pahãnànaü sukhadukkhà- naü catutthajjhàne viya, sakkàyadiññhàdãnaü tatiyamagge \<-------------------------------------------------------------------------- 1 With the following cf. Asl. 201 f. 2 Vibh. 261. 3 So all editions. Vibh. -sa¤¤àyo. 4 So all editions. Vibh. ibid. >/ #<[page 330]># %<330 X. Aruppaniddeso>% viya ca imasmiü jhàne ussàhajananatthaü imassa jhànassa pasaüsàvasena etàsam ettha vacanaü veditabbaü. Atha và ki¤càpi tà råpàvacaraü samapannassà pi na santi. Atha kho nappahãnattà\<*<1>*>/ na santi, na hi råpaviràgàya råpàva- carabhàvanà saüvattati, råpàyattà ca etàsam pavatti; ayaü pana bhàvanà råpaviràgàya saüvattati, tasmà tà ettha pahãnà ti vattuü vaññati. Na kevala¤ ca vattuü; ekaüsen' eva evaü dhàretum pi vaññati. Tàsaü hi ito pubbe appahãnattà yeva pañhamaü jhànaü samàpannassa saddo kaõñako ti\<*<2>*>/ vutto Bhagavatà. Idha ca pahãnattà yeva aråpasamàpattãnaü àne¤jatà santavimokkhatà ca vuttà. âëàro ca Kàëàmo aråpasamàpanno pa¤camattàni sakaña- satàni nissàya nissàya atikkamantàni neva addasa, na pana saddaü assosã ti\<*<3>*>/. Nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà ti nànatte và gocare pavat- tànaü sa¤¤ànaü, nànattànaü và sa¤¤ànaü. Yasmà hi età: tattha\<*<4>*>/ katamà nànattasa¤¤à? Asamàpannassa\<*<5>*>/ mano- dhàtusamangissa và manovi¤¤àõadhàtusamangissa và sa¤¤à sa¤jànànà sa¤jànitattaü:- imà vuccanti nànattasa¤¤àyo ti evaü Vibhange vibhajitvà vuttà idha adhippetà asamà- pannassa manodhàtu-manovi¤¤àõadhàtusangahità sa¤¤à råpasaddàdibhede nànatte nànàsabhàve gocare pavattanti. Yasmà c' età aññha kàmàvacarakusalasa¤¤à, dvàdasàkusala- sa¤¤à, ekàdasakamàvacarakusalavipàkasa¤¤à, dve kusalavi- pàkasa¤¤à, ekàdasa kàmàvacarakiriyàsa¤¤à ti evaü catu- cattàëãsam pi sa¤¤à nànattà nànàsabhàvà a¤¤ama¤¤aü asadisà, tasmà nànattasa¤¤à ti vuttà. Tàsaü sabbaso nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà anàvajjanà asamannàhàrà appaccavekkhaõà, yasmà tà nàvajjeti\<*<6>*>/ na manasikaroti na paccavekkhati, tasmà ti vuttaü hoti. Yasmà c' ettha purimà råpasa¤¤à pañighasa¤¤à ca iminà jhànena nibbatte bhave pi na vijjanti, pageva tasmiü bhave imaü jhànaü upasampajja viharaõakàle, tasmà tàsaü samatik- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm napah-. 2 Cf. A. v, 133; K.V. 203. 3 D. ii, 130; Asl. 202 f. 4 Vibh. 261 f. 5 So all editions. Pòú. ed.:- -sa¤¤àyo? Yà asamàpannassa. 6 Asl. (Pòú. ed.) -jjati. >/ #<[page 331]># %< 1. âkàsàna¤càyatanakammaññhànaü 331>% kamà atthangamà ti dvedhà pi abhàvo yeva vutto. Nànatta- sa¤¤àsu pana yasmà aññha kàmàvacarakusalasa¤¤à, nava- kiriyasa¤¤à, dasàkusalasa¤¤à ti imà sattavãsati sa¤¤à iminà jhànena nibbatte bhave vijjanti, tasmà tàsaü amanasikàrà ti vuttan ti veditabbaü. Tatrà pi hi imaü jhànaü upasam- pajja viharanto tàsaü amanasikàrà yeva upasampajja viharati, tà pana manasikaronto asamàpanno hotã ti. Sankhepato c' ettha råpasa¤¤ànaü samatikkamà ti iminà sabbaråpàva- caradhammànaü pahànaü vuttaü. Pañighasa¤¤ànaü atthangamà nànattasa¤¤ànaü amana- sikàrà ti iminà sabbesaü kàmàvacaracittacetasikànaü pahàna¤ ca amanasikàro ca vutto ti veditabbo. Ananto àkàso ti ettha nà 'ssa uppàdanto và vayanto và pa¤¤àyatã ti ananto. âkàso ti kasiõugghàñim-àkàso vuccati. Manasikàravasenà pi c' ettha anantà veditabbà. Ten' eva Vibhange vuttaü\<*<1>*>/:- tasmiü àkàse cittaü ñhapeti saõñhapeti anantaü pharati, tena vuccati ananto àkàso ti. âkàsàna¤càyatananaü upasampajja viharatã ti ettha pana nàssa anto ti anantaü. âkàsaü anantaü àkàsànantaü. âkàsànantam eva àkàsàna¤caü. Taü àkàsàna¤caü adhiññhànaññhena àyatanam assa sasampayuttadhammassa jhànassa, devànaü devàyatanam ivà ti àkàsàna¤càyatanaü. Upasampajja viharatã ti tam àkàsana¤càyatanaü patvà nipphàdetvà tad-anuråpena iriyàpathavihàrena viharati. Ayaü àkàsàna¤càyatanakammaññhàne vitthàrakathà. 2. Vi¤¤àõa¤càyatanakammaññhànaü Vi¤¤àõa¤càyatanaü bhàvetukàmena pana pa¤cah' àkàrehi àkàsàna¤càyatanasamàpattiyaü ciõõavasãbhàvena àsannarå- pàvacarajjhànapaccatthikà ayaü samàpatti, no ca vi¤¤à- õa¤càyatanam iva santàti àkàsàna¤càyatane àdãnavaü disvà, tattha nikantiü pariyàdàya, vi¤¤àõa¤càyatanaü san- tato manasikaritvà taü àkàsaü pharitvà pavattavi¤¤àõaü:- vi¤¤àõaü! vi¤¤àõan! ti punappunaü àvajjitabbaü, manasi- kàtabbaü, paccavekkhitabbaü, takkàhataü vitakkàhatam kàtabbaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 262. >/ #<[page 332]># %<332 X. âruppaniddeso>% Anantaü anantan ti pana na manasikàtabbaü. Tass' evaü tasmim nimitte punappunaü cittaü càrentassa nãvara- õàni vikkhambhenti,\<*<1>*>/ sati santiññhati, upacàrena cittaü samàdhiyati. So taü nimittaü punappunaü àsevati bhàveti bahulãkaroti. Tass' evaü karoto àkàse àkàsàna¤càyatanaü viya àkàsaphuññhe vi¤¤àõe vi¤¤àõa¤càyatanacittaü appeti. Appanànayo pan' ettha vuttanayen' eva veditabbo. Ettàvatà c' esa: sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma: --anantaü vi¤¤àõan ti vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja viharatã ti\<*<2>*>/ vuccati. Tattha sabbaso ti idaü vuttanayam eva. âkàsàna¤càyatanaü samatikkammà ti ettha pana pubbe vuttanayena jhànam pi àkàsàna¤càyatanaü àrammaõam pi. ârammaõam pi hi purimanayen' eva àkàsàna¤ca¤ ca taü pañhamassa àruppajjhànassa àrammaõattà devànaü devà- yatanaü viya adhiññhànaññhena àyatana¤ cà ti àkàsàna¤cà- yatanaü. Tathà àkàsàna¤ca¤ ca taü tassa jhànassa sa¤jàti hetuttà. Kambojà assànaü àyatanan ti àdãni viya sa¤jàti desaññhena àyatana¤ cà ti àkàsàna¤càyatanaü; evam etaü jhàna¤ ca àrammaõa¤ cà ti ubhayam pi appavattikaraõena ca amanasikaraõena ca samatikkamitvà va, yasmà idaü vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja vihàtabbaü, tasmà ubha- yam p' etaü ekajjhaü katvà àkàsàna¤càyatanaü samatik- kammà ti idaü vuttan ti veditabbaü. Anantaü vi¤¤àõan ti taü yeva: ananto àkàso ti evaü pharitvà pavattavi¤¤àõaü: anantaü vi¤¤àõaü! anantaü vi¤¤àõan! ti evaü manasikaronto ti vuttaü hoti. Manasi- kàravasena và anantaü; so hi tam àkàsàrammaõaü vi¤- ¤àõaü anavasesato manasikaronto: anantan ti manasikaroti. Yaü pana Vibhange vuttaü:- anantaü vi¤¤àõan ti, taü yeva àkàsaü vi¤¤àõena phuñaü manasikaroti anantaü pharati; tena vuccati anantaü vi¤¤àõan ti.\<*<3>*>/ Tattha vi¤¤àõenà ti upayogatthe karaõavacanaü veditabbaü; evaü hi Aññha- kathàcariyà tassa atthaü vaõõayanti:- anantaü pharati taü yeva àkàsaü phuñaü vi¤¤àõaü manasikarotã ti vuttaü hoti. Vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja viharatã ti ettha pana \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh Bm vikkhambhanti. Cf. above, p. 328. 2 D. ii, 112. 3 Vibh. 262. >/ #<[page 333]># %< 3. âki¤ca¤¤àyatanakammaññhànaü 333>% nà 'ssa anto ti anantaü. Anantam eva àna¤caü. Vi¤¤àõaü àna¤caü, vi¤¤àõàna¤can ti avatvà, vi¤¤àõa¤can ti vuttaü. Ayaü h' ettha råëhisaddo. Taü vi¤¤àõa¤caü adhiññhànaññhena àyatanam assa sa- sampayuttadhammassa jhànassa devànaü devàyatanam ivà ti vi¤¤àõa¤càyatanaü. Sesaü purimasadisam evà ti. Ayaü vi¤¤àõa¤càyatanakammaññhàne vitthàrakathà. 3. âki¤ca¤¤àyatanakammaññhànaü âki¤ca¤¤àyatanaü bhàvetukàmena pana pa¤cah' àkàrehi vi¤¤àõa¤càyatanasamàpattiyaü ciõõavasãbhàvena:- àsanna- akàsàna¤càyatanapaccatthikà ayaü samàpatti, no ca àki¤- ca¤¤àyatanam iva santàti vi¤¤àõa¤càyatane àdãnavaü disvà, tattha nikantiü pariyàdàya, àki¤ca¤¤àyatanaü santato manasikaritvà tass' eva vi¤¤àõa¤càyatanàrammaõabhåtassa àkàsàna¤càyatanavi¤¤àõassa abhàvo su¤¤atà vivittàkàro manasikàtabbo. Kathaü? Taü vi¤¤àõaü amanasikaritvà: natthi! nathã ti! và su¤¤aü! su¤¤aü! ti và vivittaü! vivit- tan! ti và punappunaü àvajjitabbaü, manasikàtabbaü, paccavekkhitabbaü, takkàhataü vitakkàhataü kàtabbaü. Tass' evaü tasmiü nimittacittaü càrentassa nãvaraõàni vikkhambhenti,\<*<1>*>/ sati santiññhati, upacàrena cittaü samàdhi- yati. So taü nimittaü punappunaü àsevati bhàveti bahulã- karoti. Tass' evaü karoto àkàse phuñe mahaggatavi¤¤àõe vi¤¤àõa¤càyatanaü viya tass' eva àkàsaü pharitvà pavat- tassa mahaggatavi¤¤àõassa su¤¤a-vivitta-natthibhàve àki¤ca¤¤àyatanacittaü' appeti. Etthà pi ca appanànayo vuttanayen' eva veditabbo. Ayaü pana viseso:- tasmiü hi appanàcitte uppanne, so bhikkhu, yathà nàma puriso maõóalamàlàdisu kenacideva karaõãyena sannipatitaü bhikkhusanghaü disvà, katthaci gantvà, san- nipàtakiccàvasàne va uññhàya pakkantesu bhikkhåsu àgantvà, dvàre ñhatvà, puna taü ñhànaü olokento su¤¤am eva passati, vivittam eva passati, nà 'ssa evaü hoti: ettakà nàma bhikkhå kàlankatà và, disàpakkantà và ti, atha kho: su¤¤am idaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh Bm -bhanti. See above, p. 332. >/ #<[page 334]># %<334 X. Aruppaniddeso>% vivittan ti natthibhàvam eva passati, evam eva pubbe àkàse pavattitavi¤¤àõaü vi¤¤àõa¤càyatanajjhànacakkhunà pas- santo viharitvà: natthi! natthã ti àdinà parikammamanasikà- rena antarahite tasmiü vi¤¤àõe tassa apagamasankhàtaü abhàvam eva passanto viharati. Ettàvatà c' esa: sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma natthi ki¤cã ti àki¤ca¤¤àyatanaü upasampajja viharatã ti\<*<1>*>/ vuccati. Idhà pi sabbaso ti idaü vuttanayam eva. Vi¤¤àõa¤càyatanan ti etthà pi ca pubbe vuttanayen' eva jhànam pi vi¤¤àõa¤càyatanaü àrammaõam pi, àrammaõam pi hi purimanayen' eva vi¤¤àõa¤ca¤ ca taü dutiyassa àrup- pajjhànassa àrammaõattà devànaü devàyatanaü viya adhiñ- ñhànaññhena àyatana¤ cà ti vi¤¤àõa¤càyatanaü. Tathà vi¤- ¤àõa¤ca¤ ca taü tass' eva jhànassa sa¤jàtihetuttà. Kambojà assànaü àyatanan ti àdãni viya sa¤jàti desaññhena àyatana¤ cà ti vi¤¤àõa¤càyatanaü; evam etaü jhàna¤ ca àrammaõa¤ cà ti ubhayam pi appavatti karaõena ca amanasikareõa ca samatikkamitvà, yasmà idaü aki¤cतàyatanaü upasam- pajja vihàtabbaü, tasmà ubhayam p' etaü ekajjhaü katvà vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkammà ti idaü vuttan ti vedi- tabbaü. Natthi ki¤cã ti natthi! natthi! su¤¤aü! su¤¤aü! vivittaü! vivittan! ti evaü manasikaronto ti vuttaü hoti. Yam pi Vibhange vuttam: natthi ki¤cã ti taü yeva vi¤¤àõaü abhà, vibhàveti, antaradhàpeti, natthi-ki¤cã ti passati, tena vuccati natthi ki¤cã ti.\<*<2>*>/ Taü ki¤càpi khayato sammasanaü viya vuttaü, atha khvassa evam eva attho daññhabbo. Taü hi vi¤¤àõaü anàvajjento, amanasikaronto, appaccavekkhanto, kevalam assa natthibhàvaü, su¤¤abhàvaü, vivittabhàvam eva manasikaronto abhàveti, vibhàveti, antaradhàpetã ti vuc- cati na a¤¤athà ti. âki¤ca¤¤àyatanaü upasampajja viharatã ti ettha pana nà 'ssa ki¤canan ti aki¤canaü, antamaso bhangamattam pi assa avasiññhaü natthã ti vuttaü hoti. Aki¤canassa bhàvo àki¤- ca¤¤aü; àkàsàna¤càyatanavi¤¤àõàpagamass' etaü adhiva- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 D. ii, 112. 2 Vibh. 262. >/ #<[page 335]># %< 4. Nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatana-kammaññhànaü 335>% canaü. Taü àki¤ca¤¤aü adhiññhànaññhena àyatanam assa jhànassa devànaü devàyatanam ivà ti àki¤ca¤¤àyatanaü. Sesaü purimasadisam evà ti. Ayaü àki¤ca¤¤àyatanakammaññhàne vitthàrakathà. 4. Nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatana-kammaññhànaü Nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanaü bhàvetukàmena pana pa¤cah' àkàrehi àki¤ca¤¤àyatanasamàpattiyaü ciõõavasibhàvena: àsannavi¤¤àõa¤càyatanapaccatthikà ayaü samàpatti, no ca nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanaü viya santàti và sa¤¤à rogo, sa¤¤à gaõóo, sa¤¤à sallaü;\<*<1>*>/ etaü santaü, etaü paõãtaü yadi- daü nevasa¤¤à-nàsa¤¤à ti và evaü àki¤ca¤¤àyatane àdãna- vaü upari ànisaüsa¤ ca disvà, àki¤ca¤¤àyatane nikantiü pariyàdàya, nevasannà-nàsa¤¤àyatanaü santato manasika- ritvà sà va abhàvaü àrammaõaü katvà, pavattità àki¤ca¤- ¤àyatanasamàpatti santa! santà! ti punappunaü àvajjitabbà, manasikàtabbà, paccavekkhitabbà, takkàhatà vitakkàhatà kàtabbà. Tass' evaü tasmiü nimitte punappunaü mànasaü càrentassa nãvaraõàni vikkhambhenti,\<*<2>*>/ sati santiññhati, upa- càrena cittaü samàdhiyati. So taü nimittaü punappunaü àsevati, bhàveti, bahulãkaroti. Tass' evaü karoto, vi¤¤àõà- pagame àki¤càyatanaü viya, àki¤ca¤¤àyatanasamàpatti sankhàtesu catåsu khandhesu nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatana- cittaü appeti. Appanànayo pan' ettha vuttanayen' eva veditabbo. Ettàvatà c' esa:- sabbaso àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkamma nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanaü upasampajja viharatã ti\<*<3>*>/ vuccati. Idhà pi sabbaso ti idaü vuttanayam eva. âki¤ca¤¤àyatanaü samatikkammà ti etthà pi pubbe vutta- nayen' eva jhànam pi àki¤ca¤¤àyatanaü àrammaõam pi. ârammaõam pi hi purimanayen' eva àki¤ca¤¤a¤ ca taü tati- yassa àruppajjhànassa àrammaõattà devànaü devàyatanaü viyà adhiññhànaññhena àyatana¤ cà ti àki¤ca¤¤àyatanaü. Tathà àki¤ca¤¤a¤ ca taü tass' eva jhànassa sa¤jàtihetuttà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. M. i, 435 ff.; A. iv, 422 ff. 2 Sbh Bm -bhanti. Cf. p. 332. 3. D. ii, 112. >/ #<[page 336]># %<336 X. âruppaniddeso>% Kambojà assànaü àyatanan ti àdãni viya sa¤jàti desaññhena àyatana¤ cà ti pi àki¤ca¤¤àyatanaü; evam etaü jhàna¤ ca àrammaõa¤ cà ti ubhayam pi appavattikaraõena ca amanasi- karaõena samatikkamitvà va, yasmà idaü nevasa¤¤à-nà- sa¤¤àyatanaü upasampajja vihàtabbaü, tasmà ubhayam p' etaü ekajjhaü katvà àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkammà ti idaü vuttan ti veditabbaü. Nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanan ti ettha pana yàya sa¤¤àya bhàvato taü nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanan ti vuccati. Yathà pañipannassa sà sa¤¤à hoti, taü tàva dassetuü Vibhange: nevasa¤¤ã nàsa¤¤ã ti uddharitvà taü yeva àki¤ca¤¤àyatanaü santato manasikaroti sankhàràvasesasamàpattiü bhàveti, tena vuccati nevasa¤¤ã nàsa¤¤ã ti\<*<1>*>/ vuttaü. Tattha santato manasikarotã ti santà vatà 'yaü samàpatti. Yatra hi nàma natthibhàvam pi àrammaõaü karitvà ñhassa- tã ti evaü santàrammaõatàya taü santà ti manasikaroti. Santato ce manasikaroti, kathaü samatikkamo hotã ti? Asamàpajjitukàmatàya. So hi ki¤càpi taü santato manasi- karoti, atha khvassa: aham etaü àpajjissàmi, samàpajjis- sàmi, adhiññhahissàmi, vuññhahissàmi, paccavekkhissàmã ti esa àbhogo, samannàhàro, manasikàro na hoti. Kasmà? Aki¤ca¤¤àyatanato nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanassa santatara- paõãtataratàya. Yathà hi ràjà mahacca ràjànubhàvena hatthikkhandhavaragato nagaravãthiyaü vicaranto danta- kàràdayo sippike ekaü vatthaü daëhaü nivàsetvà, ekena sãsaü veñhetvà, danta-cuõõàdãhi samokiõõagatte anekàni dantavikati àdãni sippàni karonte disvà:- aho vata re! chekà àcariyà ãdisàni pi nàma sippàni karissantã ti evaü tesaü chekatàya tussati, na c' assa evaü hoti:- aho vatà 'haü rajjaü pahàya evaråpo sippiko bhaveyyan ti! Taü kissa hetu? Rajjasiriyà mahànisaüsatàya. So sippino samatik- kamitvà va gacchati, evam eva c' esa, ki¤càpi taü samàpattiü santato manasikaroti, atha khvassa:- aham etaü samàpattiü àpajjissàmi, samàpajjissàmi, adhiññhahissàmi, vuññhahissàmi, paccavekkhissàmã ti neva esa àbhogo, samannàhàro, manasi- kàro hoti. So taü santato manasikaronto pubbe vuttanayena \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 263. >/ #<[page 337]># %< 4. Nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatana-kammaññhànaü 337>% tam paramasukhumaü appanàppattaü sa¤¤aü pàpuõàti, yàya neva sa¤¤ã nàsa¤¤ã nàma hoti, sankhàràvasesasamà- pattiü bhàvetã ti vuccati. Sankhàràvasesasamàpattin ti accantasukhumabhàvappat- taü sankhàraü catutthàruppasamàpattiü. Idàni yan taü evam adhigatàya sa¤¤àya vasena neva- sa¤¤à-nàsa¤¤àyatanan ti vuccati, taü atthato dassetuü: nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanan ti nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanaü sam- àpannassa và upapannassa và diññhadhammasukhavihàrissa và cittacetasikà dhammà ti\<*<1>*>/ vuttaü. Tesu idha samàpannassa cittacetasikà dhammà adhippetà. Vacanattho pan' ettha oëàrikàya sa¤¤àya abhàvato sukhu- màya ca bhàvato nev' assa sasampayuttadhammassa jhànassa sa¤¤à nàsa¤¤à ti\<*<2>*>/ nevasa¤¤à-nàsa¤¤aü, nevasa¤¤à-nàsa¤¤a¤ ca taü manàyatanadhammàyatanapariyàpannattà àyatana¤ cà ti nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanaü. Atha và yà yam ettha sa¤¤à, sà pañusa¤¤àkiccaü kàtuü asamatthatàya neva-sa¤¤à, sankhàràvasesasukhumabhàvena vijjamànattà nàsa¤¤à ti nevasa¤¤à-nàsa¤¤à. Nevasa¤¤à-nàsa¤¤à ca sà sesadhammà- naü\<*<3>*>/ adhiññhànaññhena àyatana¤ cà ti nevasa¤¤à-nàsa¤¤àya- tanaü. Na kevala¤ c' ettha sa¤¤à va edisã, atha kho vedanà pi neva vedanà nàvedanà, cittam pi neva cittaü nàcittaü, phasso pi neva phasso nàphasso:- esa nayo sesasampayutta- dhammesu, sa¤¤à sãsena panà' yaü desanàkatà ti veditabbà. Pattamakkhanatelappabhutãhi ca upamàhi esa attho vibhà- vetabbo. Sàmaõero kira telena pattaü makkhetvà ñhapesi, taü yàgupànakàle thero:- pattam àharà ti àha. So:- patte telam atthi, bhante ti àha. Tato:- àhara, sàmaõera, telaü, nàëim påressàmã ti vutte:- natthi, bhante, telan ti àha. Tattha yathà anto vutthattà yàguyà saddhiü akappiyaññhena telam atthã ti hoti, nàëipåraõàdãnaü vasena natthã ti hoti, evaü sà pi sa¤¤à pañusa¤¤àkiccaü kàtuü asamatthatàya neva sa¤¤à, sankhàràvasesasukhumabhàvena vijjamànattà nàsa¤¤à hoti. Kiü pan' ettha sa¤¤àkiccan ti? ârammaõasa¤jànana¤ ceva vipassanàya ca visayabhàvam upagantvà nibbidàjananaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 263. 2 Bhm nàsannan. 3 Sh avasesa-. I. 22 >/ #<[page 338]># %<338 X. âruppaniddeso>% Dahanakiccam iva hi sukhodake tejodhàtu sa¤jànanakiccam p' esà pañuü kàtuü na sakkoti, sesasamàpattãsu sa¤¤à viya vipassanàya visayabhàvaü\<*<1>*>/ upagantvà nibbidàjananam pi kàtuü na sakkoti. A¤¤esu hi khandhesu akatàbhiniveso bhikkhu nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanakkhandhe sammasitvà nibbidaü pattuü samattho nàma natthi, api ca àyasmà Sàriputto, pakativipassako pana mahàpa¤¤o Sàriputta- sadiso va sakkuõeyya; so pi: evaü kira 'me\<*<2>*>/ dhammà ahutvà sambhonti, hutvà pañiventã ti evaü kalàpasammasanavasen' eva, no anupadadhammavipassanàvasena. Evaü sukhu- mattaü gatà esà samàpatti. Yathà ca pattamakkhanatelåpamàya, evaü maggudakå- pamàya pi ayam attho vibhàvetabbo. Maggappañipannassa kira therassa purato gacchanto sàmaõero thokam udakaü disvà:- udakaü bhante! upàhanà omu¤cathà ti àha. Tato therena:- sace udakam atthi, àhara nahànasàñikaü; nahà- hissàmà ti vutte:- natthi, bhante ti àha. Tattha yathà upàhanatemanamattaññhena udakam atthã ti hoti, nahàyanañ- ñhena natthã ti hoti, evam pi sà pañusa¤¤àkiccaü kàtuü asa- matthatàya neva-sa¤¤à, sankhàràvasesasukhumabhàvena vijjamànattà nàsannà hoti. Na kevala¤ ca etàh' eva; a¤¤àhi pi anuråpàhi upamàhi esa attho vibhàvetabbo. Upasampajja viharatã ti idaü vuttanayam evà ti. Ayaü nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanakammaññhàne vitthàrakathà. 5. Pakiõõakakathà Asadisaråpo nàtho àruppaü yaü catubbidhaü àha, taü iti ¤atvà tasmiü pakiõõakakathà pi vi¤¤eyyà. âruppasamàpattiyo hi:- ârammaõàtikkamato catasso pi bhavant' imà, angàtikkamam etàsaü na icchanti vibhàvino. Etàsu hi råpanimittàtikkamato pañhamà, àkàsàtikkamato dutiyà, àkàse pavattitavi¤¤àõàtikkamato tatiyà, àkàse pavat- titavi¤¤àõassa apagamàtikkamato catutthãti sabbathà àram- maõàtikkamato catasso pi bhavant' imà àruppasamàpattiyo veditabbà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 So all. Cf. Expositor, 279, n. 2 Bhm kir' ime. >/ #<[page 339]># %< 5. Pakiõõakakathà 339>% Angàtikkamaü pana etàsaü na icchanti paõóità. Na hi råpàvacarasamàpattãsu viya etàsu angàtikkamo atthi; sabbà- su pi hi etàsu upekkhà cittekaggatà ti dve eva jhànangàni honti. Evaü sante pi:- Suppaõãtatarà honti pacchimà pacchimà idha; upamà tattha vi¤¤eyyà pàsàdatalasàñikà. Yathà hi catubhåmikassa pàsàdassa heññhimatale dibbanacca- gãtavàditasurabhigandhamàlàbhojanasayanacchàdanàdivasena paõãtà pa¤cakàmaguõà paccupaññhità assu, dutiye tato paõãtatarà, tatiye tato paõãtatarà, catutthe sabbapaõãtatarà, tattha ki¤càpi tàni cattàri pi pàsàdatalàn' eva, natthi nesaü pàsàdatalabhàvena viseso. Pa¤cakàmaguõasamiddhavisesena pana heññhimato heññhimato uparimaü uparimaü paõãtata- raü hoti,-yathà ca ekàya itthiyà kantitathåla saõha-saõha- tara-saõhatamasuttànaü catuppala-tippala-dvipala-ekapala- sàñikà assu, àyàmena ca vitthàrena ca samappamàõà; tattha ki¤càpi tà sàñikà catasso pi àyàmato ca vitthàrato ca samap- pamàõà, natthi tasaü pamàõato viseso, sukhasamphassa- sukhumabhàva-mahagghabhàvehi pana purimàya purimàya pacchimà pacchimà paõãtatarà honti, evam eva ki¤càpi catåsu etàsu upekkhà cittekaggatà ti etàni dve yeva angàni honti, atha kho bhàvanàvisesena tesaü angànaü paõãta-paõãtatara- bhàvena suppaõãtatarà honti pacchimà pacchimà idhà 'ti veditabbà. Evam anupubbena paõãta-paõãtatarà\<*<1>*>/ c' età:- Asucimhi maõóape laggo eko, taü nissito paro, a¤¤o bahi anissàya, taü taü nissàya càparo. ñhito catåhi etehi purisehi yathàkkamaü samànatàya ¤àtabbà catasso pi vibhàvino. Tatrà' yam atthayojanà:- asucimhi kira dese eko maõóapo. Ath' eko puriso àgantvà taü asuciü jigucchamàno taü maõóapaü hatthehi àlambitvà, tattha laggo laggito viya aññhàsi. Athà 'paro àgantvà taü maõóape laggaü purisaü nissito; ath' a¤¤o, àgantvà cintesi: yo esa maõóapalaggo, yo ca taü nissito, ubho p' ete duññhità, dhuvo ca nesaü maõóapapàte pàto.\<*<2>*>/ Handàhaü bahi yeva tiññhàmã ti. So \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bm paõãta-paõãtà. 2 Sh pàto ti. >/ #<[page 340]># %<340 X. âruppaniddeso>% taü nissitaü anissàya bahi yeva aññhàsi. Athà 'paro àgantvà maõóapalaggassa ca tan-nissitassa ca akhemabhàvaü cinte- tvà: bahiññhita¤ ca suññhitan ti mantvà taü nissàya aññhàsi. Tattha asucimhi dese maõóapo viya kasiõugghàñimàkàsaü daññhabbaü. Asucijigucchàya maõóapalaggo puriso viya råpanimittajigucchàya àkàsàrammaõaü àkàsàna¤càyatanaü. Maõóapalaggaü purisaü nissito viya àkàsàrammaõam àkàsà- na¤càyatanaü àrabbha pavattaü vi¤¤àõa¤càyatanaü. Te- saü dvinnam pi akhemabhàvaü cintetvà - anissàya taü maõóapalaggaü bahiññhito viya àkàsàna¤càyatanam àram- maõaü akatvà tad-abhàvàrammaõaü àki¤ca¤¤àyatanaü. Maõóapalaggassa tan-nissitassa ca akhemataü cintetvà: bahiññhita¤ ca sutthito ti mantvà taü nissàya ñhito viya vi¤¤àõàbhàvasankhàte bahipadese ñhitaü àki¤ca¤¤àyatanaü àrabbha pavattaü nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanaü daññhabbaü. Evaü pavattamàna¤ ca\<*<1>*>/:- ârammaõaü karot' eva, a¤¤àbhàvena taü idaü. diññhadosam pi ràjànaü vuttihetu jano yathà\<*<2>*>/. Idaü hi nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanaü àsannavi¤¤àõa¤- càyatanapaccatthikà ayaü samàpattã ti evaü diññhadosam pi taü àki¤ca¤¤àyatanaü a¤¤assa àrammaõassa abhàvà àram- maõaü karot' eva. Yathà kiü? Diññhadosam pi ràjànaü vuttihetu yathà jano. Yathà hi asaüyataü pharusakàya- vacã-manosamàcàraü ki¤ci sabbadisampatiü ràjànaü pharu- sasamàcàro ayan ti evaü diññhadosam pi a¤¤attha vuttiü alabhamàno jano vuttihetuü nissàya vattati, evaü diññha- dosam pi taü àki¤ca¤¤àyatanaü a¤¤aü àrammaõaü ala- bhamànam idaü nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanaü àrammaõaü karot' eva. Evaü kurumàna¤ ca:- Aråëho dãghanisseõiü yathà nisseõibàhukaü; pabbatagga¤ ca àråëho yathà pabbatamatthakaü; yathà và girim àråëho attano yeva jaõõukaü olubbhati tath' ev' etaü jhànam olubbha vattatã ti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-Magge samà- dhibhàvanàdhikàre âruppaniddeso nàma dasamo paricchedo. #<[page 341]># %<341>% XI EKâDASAMO PARICCHEDO SAMâDHI-NIDDESO 1. âhàre pañikålasa¤¤à-bhàvanà Idàni àruppànantaraü ekà sa¤¤à ti evam uddiññhàya àhàre pañikålasa¤¤àya\<*<1>*>/ bhàvanà-niddeso anuppatto. Tattha àharatã ti àhàro. So catubbidho kabaëinkàràhàro,\<*<2>*>/ phassàhàro, manosa¤cetanàhàro, vi¤¤àõàhàro ti.\<*<3>*>/ Ko pan' ettha kim àharatã ti `(1) Kabaëinkàràhàro ojaññhamakaü råpaü àharati. (2) Phassàhàro tisso vedanà àharati. (3) Manosa¤cetanàhàro tãsu bhavesu pañisandhiü àharati. (4) Vi¤¤àõàhàro pañisandhikkhaõe nàmaråpaü àharati. Tesu kabalinkàràhàre nikantibhayaü, phassàhàre upaga- manabhayaü, manosa¤cetanàhàre upapattibhayaü, vi¤¤à- õàhàre pañisandhyaü. Evaü sappañibhayesu ca tesu kabalinkàràhàro Puttamaüsåpamena\<*<4>*>/ dãpetabbo, phassàhàro Niccammagàvåpamena,\<*<5>*>/ manosa¤cetanàhàro Angàrakàså- pamena,\<*<6>*>/ vi¤¤àõàhàro Sattisålåpamenà ti\<*<7>*>/. Imesu pana catåsu àhàresu asitapãtakhàyitasàyitappabhedo kabalinkàro àhàro va imasmiü atthe àhàro ti adhippeto. Tasmiü àhàre pañikålàkàraggahaõavasena uppannà sa¤¤à àhàre pañikålasa¤¤à. Taü àhàre pañikålasa¤¤aü bhàvetu- kàmena kammaññhànaü uggahetvà uggahato ekapadam pi avirajjhantena rahogatena patisallãnena\<*<8>*>/ asitapãtakhàyitasà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm vattamàn-. 2 Sbh yathà jano. >/ #<[page 342]># %<342 XI. Samàdhiniddeso>% yitappabhede kabalinkàràhàre dasah' àkàrehi pañikålatà paccavekkhitabbà. Seyyathãdaü, (1) gamanato, (2) pariye- sanato, (3) paribhogato, (4) àsayato, (5) nidhànato, (6) apa- ripakkato, (7) paripakkato, (8) phalato, (9) nissandato, (10) sammakkha nato ti. 1. Tattha gamanato ti evaü mahànubhàve nàma sàsane pabbajitena sakalarattiü Buddhavacanasajjhàyaü và sama- õadhammaü và katvà kàlass' eva vuññhàya cetiyangaõa- bodhiyangaõavattaü katvà, pànãyaü paribhojanãyaü upañ- ñhapetvà, pariveõaü sammajjitvà, sarãraü pañijaggitvà, àsanam àruyha vãsa-tiüsa vàre kammaññhànaü manasi- karitvà uññhàya, pattacãvaraü gahetvà, nijanasambàdhàni\<*<1>*>/ pavivekasukhàni chàyådakasampannàni sucãni sãtalàni ramaõãyabhåmibhàgàni tapovanàni pahàya, ariyaü vive- karatiü anapekkhitvà, susànàbhimukhena singàlena viya, àhàratthàya gàmàbhimukhena gantabbaü. Evaü gachatà ca ma¤camhà và pãñhamhà và otaraõato paññhàya pàdaraja- gharagolikavaccàdi samparikiõõaü paccattharaõaü akkami- tabbaü hoti. Tato appekadà måsikajañukavaccàdãhi upaha- tattà anto gabbhato pañikålataraü pamukhaü daññhabbaü hoti. Tato ulåkapàràpatàdi\<*<2>*>/ paccasammakkhitattà uparima- talato pañikålataraü heññhimatalaü. Tato kadàci kadàci vàteritehi puràõatiõapaõõehi gilànasàmaõerànaü muttaka- rãsakheëasinghàõikàhi vassakàle udakacikkhallàdãhi ca san- kiliññhattà heññhimatalato pañikålataraü pariveõaü. Pari- veõato pañikålatarà vihàraracchà daññhabbà hoti. Anupub- bena pana bodhi¤ ca cetiya¤ ca vanditvà vitakkamàëake ñhitena muttaràsisadisaü cetiyaü morapi¤jakalàpamano- haraü bodhiü devavimànasampattisassirãkaü senàsana¤ ca anapaloketvà:- evaråpaü nàma ramaõãyaü padesaü piññhiü katvà, àhàrahetu gantabbaü bhavissatã ti pakkamitvà gàma- maggaü pañipannena khàõukaõñakamaggo pi udakavega- bhinnavisamamaggo pi daññhabbo hoti. Tato, gaõóaü pañicchàdentena viya nivàsanaü nivàsetvà, vaõacoëakaü\<*<3>*>/ bandhantena viya kàyabandhanaü bandhitvà, aññhisanghà- taü pañicchàdentena viya cãvaraü pàrupitvà, bhesajjakapà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh nijjana-. 2 Bhm -pàràvañàdi. 3 Sbh vana-. >/ #<[page 343]># %< 1. âhàre pañikålasa¤¤à-bhàvanà 343>% laü nãharantena viya pattaü nãharitvà; gàmadvàrasamãpaü pàpuõantena hatthikuõapa-assakuõapa-gokuõapa-mahiüsa- kuõapa-manussakuõapa-ahikuõapa-kukkurakuõapàni pi dañ- ñhabbàni bhavanti. Na kevala¤ ca daññhabbàni; gandho pi nesaü ghànaü\<*<1>*>/ pañihanamàno adhivàsetabbo hoti. Tato gàmadvàre ñhatvà caõóahatthi-assàdiparissayaparivajjanat- thaü gàmaracchà oloketabbà honti. Icc' etaü paccatthara- õàdi anekakuõapapariyosànaü pañikålaü àhàrahetu akka- mitabba¤ ca daññhabba¤ ca ghàyitabba¤ ca hoti:- Aho vata bho pañikålo àhàro ti! evaü gamanato pañikålatà paccavek- khitabbà. 2. Kathaü [pana\<*<2>*>/] pariyesanato? Evaü gamanapañikålaü adhivàsetvà pi gàmaü paviññhena sanghàñipàrutena kapaõa- manussena viya kapàlahatthena gharapañipàñiyà gàmavãthãsu caritabbaü hoti. Yattha vassakàle akkanta-akkantaññhàne\<*<3>*>/ yàva piõóikamaüsà pi udakacikkhalle pàdà pavisanti. Ekena hatthena pattaü gahetabbaü hoti, ekena cãvaraü ukkhipi- tabbaü, gimhakàle vàtavegena samuññhitehi paüsutiõarajehi okiõõasarãrena caritabbaü. Taü taü gehadvàraü patvà mac- chadhovana-maüsadhovana-taõóuladhovana\<*<4>*>/-kheëasinghà- õikasunakhasåkaravaccàdãhi sammissàni kimikulàni nãlamak- khikaparikiõõàni oëigallàni ceva candanikaññhànàni ca dañ- ñhabbàni honti, akkamitabbàni pi. Yato tà makkhikà uññha- hitvà sanghàñiyam pi patte pi sãse pi nilãyanti. Gharaü paviññhassà pi keci denti, keci na denti, dadamànà pi ekacce hiyyo pakkabhattam pi puràõakhajjakam pi påtikummàsa- såpàdãni pi dadanñi, adadamànà pi kecid-eva:- aticchatha, bhante ti vadanti; keci pana apassamànà viya tuõhã honti; keci a¤¤ena mukham pi karonti; keci:- gaccha re muõóakà! ti àdãhi pharusavàcàhi samudàcaranti. Evaü kapaõa- manussena viya gàme piõóàya caritvà nikkhamitabban ti. Icc' etaü gàmappavesanato paññhàya yàva nikkhamanà uda- kacikkhallàdipañikålaü àhàrahetu akkamitabba¤ ceva dañ- ñhabba¤ ca adhivàsetabba¤ ca hoti. Aho vata bho pañikålo àhàro! ti evaü pariyesanato pañikålatà paccavekkhitabbà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh ghàõaü. 2 Sbh omit. 3 Sbh akkantakk-. 4 Bhm kaõóåva-. >/ #<[page 344]># %<344 XI. Samàdhiniddeso>% 3. Kathaü paribhogato? Evaü pariyiññhàhàrena pana bahi gàme phàsukaññhàne sukhanisinnena yàva tattha hatthaü na otàreti, tàva tathàråpaü garuññhàniyaü bhikkhuü và lajjiü manussaü và disvà nimantetum pi sakkà hoti; bhu¤ji- tukàmatàya pan' ettha hatthe otàritamatte: gaõhathà ti vadantena viya lajjitabbaü hoti. Hatthaü pana otàretvà maddantassa pa¤canguli-anusàrena sedo paggharamàno suk- kathaddhabhattam pi temento muduü karoti. Atha tasmiü parimaddanamattenà pi sambhinnasobhe\<*<1>*>/ àlopaü katvà mukhe ñhapite heññhimadantà udukkhalakiccaü sàdhenti, uparimà musalakiccaü, jivhà hatthakiccaü. Taü tattha suvàõa- doõiyaü\<*<2>*>/ suvàõapiõóam\<*<2>*>/ iva dantamusalehikoññetvà, jivhàya samparivattiyamànaü jivhagge tanupasannakheëo makkheti, vemajjhato paññhàya bahalakheëo makkheti, dantakaññhena asampattaññhàne dantagåthako makkheti. So evaü vicuõ- õitamakkhito tan-khaõaü yeva antarahitavaõõagandha- sankhàraviseso suvàõadoõiyaü ñhitasuvàõavamathu viya paramajegucchabhàvaü upagacchati. Evaråpo pi samàno cakkhussa àpàthaü atãtattà ajjhoharitabbo hotã ti evaü paribhogato pañikålatà paccavekkhitabbà. 4. Kathaü àsayato? Evaü paribhogaü upagato ca pan' esa anto pavisamàno, yasmà Buddha-paccekabuddhànam pi ra¤¤o pi cakkavattissa pittasemhapubbalohitàsayesu catåsu a¤¤ataro àsayo hoti yeva, mandapu¤¤ànaü pana cattàro àsayà honti, tasmà yassa pittàsayo adhiko hoti, tassa bahala- madhukatelamakkhito viya paramajeguccho hoti. Yassa sem- hàsayo adhiko hoti, tassa nàgabalapaõõarasamakkhito viya. Yassa pubbàsayo adhiko hoti, tassa påtitakkamakkhito viya. Yassa lohitàsayo adhiko hoti, tassa rajanamakkhito viya paramajeguccho hotã ti evaü àsayato pañikålatà paccavekkhi- tabbà. 5. Kathaü nidhànato? So imesu catåsu àsayesu a¤¤ata- rena àsayena makkhito anto udaraü pavisitvà, neva suvaõõa- bhàjane na maõirajatàdi-bhàjanesu nidhànaü gacchati. Sace pana dasavassikena ajjhoharãyati,\<*<3>*>/ dasa vassàni adhotavacca- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm sambhinda-. 2 Bhm suvàna-. 3 Bhm -hariyati. >/ #<[page 345]># %< 1. âhàre pañikålasa¤¤à-bhàvanà 345>% kåpasadise okàse patiññhahati. Sace [pana\<*<1>*>/] vãsa-, tiüsa-, cattàlãsa-, pa¤¤àsa-, saññhi-, sattati-, asãti-, navuti-vassikena, sace vassasatikena ajjhoharãyati,\<*<2>*>/ vassasataü adhotavacca- kåpasadise okàse patiññhahatã ti evaü nidhànato pañikålatà paccavekkhitabbà. 6. Kathaü aparipakkato? So panà 'yam àhàro evaråpe okàse nidhànam upagato yàva aparipakko hoti, tàva tasmiü yeva yathàvuttappakàre paramandhakàratimise nànàkuõa- pagandhavàsitapavanavicarite atiduggandhajegucche padese, yathà nàma nidàghe akàlameghena ativuññhamhi caõóàla- gàmadvàre àvàñe patitàni tiõapaõõakila¤jakhaõóa-ahikuk- kuramanussakuõapàdãni suriyàtapena santattàni pheõabub- bulakàcitàni\<*<3>*>/ tiññhanti, evam eva taü divasam pi hiyyo pi tato purime divase pi ajjhohaño sabbo ekato hutvà semhapañala- pariyonaddho kàyaggisantàpakuthito kuthanasa¤jàtapheõa- bubbuëakàcito\<*<3>*>/ paramajegucchabhàvaü upagantvà tiññhatã ti, evam aparipakkato pañikålatà paccavekkhitabbà. 7. Kathaü paripakkato? So tattakàyagginà paripakko samàno na suvaõõarajatàdidhàtuyo viya suvaõõarajatàdi- bhàvaü upagacchati. Pheõabubbuëake pana mu¤canto mu¤- canto saõhakaraõãyaü piüsitvà\<*<4>*>/ nàëike pakkhipamànapaõóu- mattikà viya karãsabhàvaü upagantvà, pakkàsayaü mutta- bhàvaü upagantvà, muttavatthi¤ ca påretã ti evaü paripak- kato pañikålato pañikålatà paccavekkhitabbà. 8. Kathaü phalato? Sammà paripaccamàno ca panà 'yaü kesalomanakhadantàdãni nànàkuõapàni nipphàdeti; asammà paripaccamàno daddukaõóukacchukuññhakilàsasosakàsàtisà- rappabhutãni rogasatani:- idam assa phalan ti evaü phalato pañikålatà paccavekkhitabbà. 9. Kathaü nissandato? Ajjhohariyamàno c' esa ekena dvàrena pavisitvà nissandamàno akkhimhà akkhigåthako, kaõõamhà kaõõagåthako ti àdinà pakàrena anekehi dvàrehi nissandati, ajjhoharaõasamaye c' esa mahàparivàrenà pi ajjhoharãyati,\<*<2>*>/ nissandanasamaye pana uccàrapassàvàdi- bhàvaü upagato ekaken' eva nãharãyati, pañhamadivase ca \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit. 2 Bhm -hariyati. 3 Bhm -pupphuëak-. 4 Bhm -karaõiyaü pisitvà. >/ #<[page 346]># %<346 XI. Samàdhiniddeso>% naü paribhu¤janto haññhapahaññho pi hoti, udaggudaggo pãtisomanassajàto; dutiyadivase nissandanto pihitanàsiko hoti, vikuõitamukho, jegucchã mankubhåto. Pañhamadivase ca naü ratto giddho gadhito mucchito pi ajjhoharitvà, duti- yadivase ekarattivàsena viratto aññiyamàno haràyamàno jigucchamàno nãharati. Ten' àhu Poràõà:- Annaü pànaü khàdanãyaü, bhojana¤ ca mahàrahaü ekadvàrena pavisitvà, nava dvàrehi sandati. Annaü pànaü khàdanãyaü bhojana¤ ca mahàrahaü bhu¤jati saparivàro nikkhàmento nilãyati. Annaü pànaü khàdanãyaü bhojana¤ ca mahàrahaü bhu¤jati abhinandanto nikkhàmento jigucchati. Annaü pànaü khàdanãyaü bhojana¤ ca mahàrahaü ekarattiparivàsà: sabbaü bhavati påtikan ti. Evaü nissandato pañikålatà paccavekkhitabbà. 10. Kathaü sammakkhanato? Paribhogakàle pi c' esa hattha-oññhajivhà-tàlåni sammakkheti; tàni tena sammakkhi- tattà pañikålàni honti, yàni dhotàni pi gandhaharaõatthaü punappunaü dhovitabbàni honti. Paribhutto samàno yathà nàma odane paccamàne thusakaõakuõóakàdãni\<*<1>*>/ uttaritvà ukkhalimukhavaññi pidhàniyo makkhanti, evam eva sakala- sarãrànugatena kàyagginà pheõuddehakaü paccitvà uttara- màno dante dantamalabhàvena sammakkheti, jivhàtàluppa- bhutãni kheëasemhàdibhàvena, akkhikaõõanàsa-adho-maggà- dike akkhigåthaka-kaõõagåthaka-singhàõikà-muttakarãsàdi- bhàvena sammakkheti, yena sammakkhitàni imàni dvàràni, divase divase dhoviyamànàni pi neva sucãni na manoramàni honti. Yesu ekaccaü dhovitvà hattho puna udakena dhovi- tabbo hoti, ekaccaü dhovitvà:- dvattikkhattum gomayena pi mattikàya pi gandhacuõõena pi dhovito pañikulyatà\<*<2>*>/ na vigac- chatã ti evaü sammakkhanato pañikålatà paccavekkhitabbà. Tass' evam dasah' àkàrehi pañikålataü paccavekkhato tak- kàhataü vitakkàhataü karontassa pañikålàkàravasena kaba- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm thåsakaõakoõó-. 2 So Sbh Bm here only. Bh -kullatà always. >/ #<[page 347]># %< 2. Catudhàtuvavatthànassa bhàvanà 347>% ëinkàràhàro pàkaño hoti. So tam nimittaü punappunaü àsevati bhàveti bahulãkaroti. Tass' evaü karoto nãvaraõàni vikkham- bhenti.\<*<1>*>/ Kabaëinkàràhàrassa sabhàvadhammatàya gambhã- rattà appanaü appanattena upacàrasamàdhinà cittaü samà- dhiyati; pañikålàkàraggahaõavasena pan' ettha sa¤¤à pàkañà hoti; tasmà idaü kammaññhànaü àhàre pañikålasa¤¤à icc' eva sankhaü gacchati.\<*<2>*>/ Ima¤ ca pana àhàre pañikålasa¤¤aü anuyuttassa bhikkhuno rasataõhàya cittaü pañilãyati, pañi- kuññati,\<*<3>*>/ pañivaññati; so, kantàranittharaõaññhiko viya, putta- maüsaü vigatamado, àhàraü àhàreti yàvad eva dukkhassa nittharaõatthàya. Ath' assa appakasiren' eva kabalinkàrà- hàrapari¤¤àmukhena pa¤cakàmaguõiko ràgo pari¤¤aü gacchati. So pa¤cakàmaguõapari¤¤à mukhena råpakkhan- dhaü parijànàti; aparipakkàdipañikålabhàvavasena c' assa kàyagatà-sati-bhàvanà pi pàripåriü gacchati; asubhasa¤¤àya anulomapañipadaü pañipanno hoti. Imaü pana pañipattiü nissàya diññh' eva dhamme amatapariyosànataü anabhi- sambhuõanto sugatiparàyano hotã ti. Ayaü àhàre pañikåla-sa¤¤àbhàvanàya vitthàrakathà. 2. Catudhàtuvavatthànassa bhàvanà Idàni àhàre pañikålasa¤¤ànantaraü ekaü vavatthànan ti evaü uddiññhassa catudhàtuvavatthànassa bhàvanà-niddeso anuppatto. Tattha vavatthànan ti sabhàvåpalakkhaõavasena sanniññhà- naü. Catunnaü dhàtånaü vavatthànaü catudhàtuvavat- thànaü. Dhàtumanasikàro dhàtukammaññhànaü catudhà- tuvavatthànan ti atthato ekaü; tatridaü\<*<4>*>/ dvidhà àgataü, sankhepato ca vitthàrato ca. Sankhepato mahàsatipaññhàne\<*<5>*>/ àgataü; vitthàrato Mahàhatthipadåpame,\<*<6>*>/ Ràhulovàde,\<*<7>*>/ Dhàtuvibhange\<*<8>*>/ ca. Taü hi:- seyyathàpi,\<*<6>*>/ bhikkhave, dakkhe goghàtako và goghàtakantevàsã và gàviü vadhitvà catumahàpathe\<*<9>*>/ \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh Bm -bhanti. 2 Sbh gataü. 3 Bhm -kuñati. 4 Sbh tayidaü. 5 D. ii, 290 ff. etc., etc. 6 M. i, 184 ff. 7 Ibid. 421 ff. 8 Ibid. iii, 237 ff. 9 Sbh càtummahà-. >/ #<[page 348]># %<348 XI. Samàdhiniddeso>% bilaso pañivibhajitvà\<*<1>*>/ nisinno assa, evam eva kho, bhikkhave bhikkhu imam eva kàyaü yathà-ñhitaü yathà-paõihitaü dhàtuso paccavekkhati: atthi imasmiü kàye pathavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå ti. Evaü tikkhapa¤¤assa dhàtukammañ- ñhànikassa vasena Mahàsatipaññhàne sankhepato àgataü. Tass' attho:- yathà cheko goghàtako và tass' eva và bhat- tavetanabhato antevàsiko giü vadhitvà vinivijjhitvà, catasso disàgatànaü mahàpathànaü vemajjhaññhànasankhàte catumahàpathe\<*<2>*>/ koññhàsaü katvà, nisinno assa, evam eva bhikkhu catunnaü iriyàpathànaü yena kenaci àkàrena ñhitattà yathà-ñhitaü, yathà-ñhitattà va yathà-paõihitaü kàyaü:- atthi imasmiü kàye pathavãdhàtu ...pe... vàyodhàtå ti evaü dhàtuso paccavekkhati. Kiü vuttaü hoti? Yathà goghàtakassa gàviü posentassa pi àghàtanaü àharantassa pi àharitvà tattha bandhitvà ñhapentassa pi vadhantassa pi vidhitaü mataü passantassa pi:- tàvad-eva gàvã ti sa¤¤à na antaradhàyati, yàva naü padàletvà bilaso na vibhajati, vibhajitvà nisinnassa pana gàvãsa¤¤à antaradhàyati, maüsasa¤¤à pavattati, nà 'ssa evaü hoti: ahaü gàviü vikki- õàmi; ime gàviü harantã ti, atha khvassa: ahaü maüsaü vikkiõàmi, ime pi maüsaü harant' icc' eva hoti,--evam eva imassà pi bhikkhuno pubbe bàlaputhujjanakàle gihibhåtassa pi pabbajitassa pi tavad-eva: satto ti và, poso ti và, puggalo ti và sa¤¤à na antaradhàyati, yàva imam eva kàyaü yathà- ñhitaü yathà-paõihitaü ghanavinibbhogaü katvà, dhàtuso na paccavekkhati. Dhàtuso paccavekkhato pana sattasa¤¤à antaradhàyati, dhàtuvasen' eva cittaü santiññhati. Ten' àha Bhagavà: seyyathàpi, bhikkhave, dakkho goghàtako và ... pe... nisinno assa, evam eva kho, bhikkhave, bhikkhu ... pe... vàyodhàtå ti. Mahàhatthipadåpame pana\<*<3>*>/:- katamà c' àvuso, ajjhattikà pathavãdhàtu? Yaü ajjhattaü paccattaü kakkhaëaü khariga- taü upàdinnaü, seyyathãdaü: kesà lomà ...pe... udariyaü karãsaü, yaü và pan' a¤¤am pi ki¤ci ajjhattaü paccattaü kak- khaëaü kharigataü upàdinnaü, ayaü vuccati, àvuso, ajjhattikà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb Bhm bhajitvà. Pòú. ed. pañivibhajitvà. 2 Sbh càtummahà-. 3 M. i, 185. >/ #<[page 349]># %< 2. Catudhàtuvavatthànassa bhàvanà 349>% pathavãdhàtå ti ca. Katamà c' àvuso ajjhattikà apodhàtu? Yaü ajjhattaü paccattaü àpo àpogataü upàdinnaü, seyyathãdaü: pittaü ...pe... muttaü, yaü và pan' a¤¤am pi ki¤ci ajjhattaü paccattaü àpo àpogataü upàdinnaü, ayaü vuccat' àvuso, ajjhat- tikà àpodhatå ti ca. Katamà c' àvuso, ajjhattikà tejodhàtu? Yaü ajjhattaü paccattaü tejo tejogataü upàdinnaü, seyyathãdaü: yena ca santappati, yena ca jãrati, yena ca paridayhati, yena ca asitapãtakhàyitasàyitaü sammàpariõàmaü gacchati, yaü và pan' a¤¤am pi ki¤ci ajjhattaü paccattaü tejo tejogataü upà- dinnaü, ayaü vuccat' àvuso, ajjhattikà tejodhàtå ti ca. Kata- mà c' àvuso, ajjhattikà vàyodhàtu? Yaü ajjhattaü paccattaü và yo vàyogataü upàdinnaü, seyyathãdaü: uddhangamà vàtà, adhogamà vàtà, kucchisayà vàtà, koññhàsayà vàtà, angamangànu- sàrino vàtà, assàso passàso, iti và, yaü và pan' a¤¤am pi ki¤ci ajjhattaü paccattaü vàyo vàyogataü upàdinnaü, ayaü vuccat' àvuso, ajjhattikà vàyodhàtå ti ca nàtitikkhapa¤¤assa dhàtu- kammaññhànikassa vasena vitthàrato àgataü. Yathà c' ettha, evaü Ràhulovàda-Dhàtuvibhangesu pi\<*<1>*>/. Tatrà 'yaü anuttànapadavaõõanà:- ajjhattaü paccattan ti idaü tàva ubhayam pi niyakassa adhivacanaü. Niyakaü nàma attanijàtaü sasantàna-pariyàpannan ti attho. Tayi- daü yathà loke itthãsu kathà adhitthã ti vuccati, evaü attani pavattattà, ajjhattaü attànaü pañicca pavattattà paccattan ti pi vuccati. Kakkhaëan ti thaddhaü. Kharigatan ti pharusaü. Tattha pañhamaü lakkhaõavacanaü, dutiyaü àkàravacanaü. Kak- khaëalakkhaõà hi pathavãdhàtu; sà pharusàkàrà hoti, tasmà kharigatan ti vuttà. Upàdinnan ti daëhaü àdinnaü. Ahaü, maman ti evam daëhaü àdinnaü, gahitaü, paràmaññhan ti attho. Seyyathãdan ti nipàto. Tassa taü kataman ti ceti attho. Tato taü dassento:- kesà lomà ti àdãni àha. Ettha ca, matthalungaü pakkhipitvà, vãsatiyà àkàrehi pathavãdhàtu niddiññhà ti veditabbà. Yaü và pan' a¤¤am pi ki¤cã ti avasesesu tãsu koññhàsesu pathavãdhàtu sangahãtà\<*<2>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 421 ff.; iii, 237 ff. 2 Bhm -hità. >/ #<[page 350]># %<350 XI. Samàdhiniddeso>% Vissandanabhàvena taü taü thànaü appotã ti àpo. Kam- masamuññhànàdivasena nànàvidhesu àpesu gatan ti àpogataü. Kin taü? âpodhàtuyà àbandhanalakkhaõaü. Tejanavasena tejo. Vuttanayen' eva tejesu gatan ti tejo- gataü. Kin taü? Uõhattalakkhaõaü. Yena cà ti yena tejodhàtugatena kupitena\<*<1>*>/ ayaü kàyo santappati ekàhikajaràdibhàvena usumajàto hoti. Yena ca jãratã ti yena ayaü kàyo jãrati, indriyavekallataü balaparikkhayaü valiphalitàdibhàva¤ ca pàpuõàti. Yena ca parióayhatã ti yena kupitena\<*<1>*>/ ayaü kàyo óayhati, so ca puggalo: óayhàmi! óayhàmã ti kandanto satadhotasap- pigosãtacandanàdilepa¤\<*<2>*>/ ceva tàlavaõñavàta¤ ca paccàsiü- sati\<*<3>*>/. Yena ca asitapãtakhàyitasàyitaü sammàpariõàmaü gacchatã ti yen' etaü asitaü và odanàdi\<*<4>*>/ pãtaü và pànakàdi khàyitaü và piññhakhajjakàdi sàyitaü và ambapakka-madhuphàõitàdi sammàparipàkaü gacchati, rasàdibhàvena vivekaü gacchatã ti attho. Ettha ca purimà tayo tejodhàtu catusamuññhànà,\<*<5>*>/ pacchimo kammasamuññhàno va. Vàyanavasena vàyo. Vuttanayen' eva vàyesu gatan ti vàyogataü. Kin taü? Vitthambhanalakkhaõaü. Uddhangamà vàtà ti uggàrahikkàdi pavattakà uddhaü àrohaõavàtà. Adhogamà vàtà ti uccàrapassàvàdi-nãharaõakà adho oro- haõavàtà. Kucchisayà vàtà ti antànaü bahi vàtà. Koññhàsayà vàtà ti antànaü anto vàtà. Angamangànusàrino vàtà, ti dhamanijàlànusàrena sakala- sarãre angamangàni anusañà sami¤janapasàraõàdi nibbattakà vàtà. Assàso ti anto pavisananàsikavàto. Passàso ti bahinikkhamananàsikavàto. Ettha ca purimà pa¤ca catusamuññhànà, assàsapassàsà cittasamuññhànà va. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm kuppitena 2 Sh -sãsa-; Sb -sisa-; Bh -sita-. 3 Bhm -sisati. 4 Sh -pakkàdi-. 5 Bhm omit catu. >/ #<[page 351]># %< 2. Catudhàtuvavatthànassa bhàvanà 351>% Sabbattha yaü và pan' a¤¤am pi ki¤cã ti iminà padena avasesakoññhàsesu àpodhàtu àdayo sangahãtà. Iti vãsatiyà àkàrehi pathavãdhàtu, dvàdasahi àpodhàtu, catåhi tejodhàtu, chahi vàyodhàtå ti dvàcattàëãsàya àkàrehi catasso dhàtuyo vitthàrità hontã ti ayaü tàv' ettha pàëivaõ- õanà. Bhàvanànayo pan' ettha tikkhapa¤¤assa bhikkhuno kesà pathavãdhàtu, lomà pathavãdhàtå ti evaü vitthàrato dhàtu- pariggaho papa¤cato upaññhàti. Yaü thaddhalakkhaõaü, ayaü pathavãdhàtu, yaü àbandhanalakkhaõaü, ayaü àpodhàtu, yaü paripàcanalakkhaõaü, ayaü tejodhàtu, yaü vitthambhanalakkhaõaü, ayaü vàyodhàtå ti evaü manasikaroto pan' assa kammaññhànaü pàkañaü hoti. Nàtitikkhapa¤¤assa pana evaü manasikaroto andhakàraü avibhåtaü hoti, purimanayena vitthàrato manasikarontassa pàkañaü hoti. Kathaü? Yathà dvãsu bhikkhåsu bahu- peyyàlaü\<*<1>*>/ tantiü sajjhàyantesu, tikkhapa¤¤o bhikkhu sakiü và dvakkhattuü và peyyàlamukhaü vitthàretvà, tato paraü ubhato koñivasen' eva sajjhàyaü karonto gacchati, tatra nàtitikkhapa¤¤o evaü vattà hoti: kiü sajjhàyo nàma esa oññhapariyàhatamattaü kàtuü na deti? Evaü sajjhàye kariyamàne:- kadà tan ti paguõà bhavissatã ti. So àgatàga- taü peyyàlamukhaü vitthàretvà va sajjhàyaü karoti. Tam enaü itaro evam àha:- kiü sajjhàyo nàm' esa pariyosànaü gantuü na deti? evaü sajjhàye kariyamàne: kadà tan ti pariyosànaü gamissatã ti. Evam eva tikkhapa¤¤assa kesà- divasena vitthàrato dhàtupariggaho papa¤cato upaññhàti. Yaü thaddhalakkhaõaü, ayaü pathavãdhatå ti àdinà nayena sankhepato manasikaroto kammaññhànaü pàkañaü hoti. Itarassa tatha manasikaroto andhakàraü avibhåtaü hoti. Kesàdivasena vitthàrato manasikarontassa pàkañaü hoti. Tasmà imaü kammaññhànaü bhàvetukàmena tikkha- pa¤¤ena tàva rahogatena patisallãnena sakalam pi attano råpakàyaü àvajjetvà\<*<2>*>/: yo imasmiü kàye thaddhabhàvo và kharabhàvo và, ayaü pathavãdhàtu; yo àbandhanabhàvo \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb bahuü peyy-. 2 Sh -jitvà. >/ #<[page 352]># %<352 XI. Samàdhiniddeso>% và dravabhàvo và, ayaü àpodhàtu; yo paripàcanabhàvo và uõhabhàvo và, ayaü tejodhàtu; yo vitthambhanabhàvo và samudãraõabhàvo và, ayaü vàyodhàtå ti evaü sankhittena dhàtuyo pariggahetvà punappunaü: pathavã- dhàtu àpodhatå ti dhàtumattato nissattato nijjãvato àvajji- tabbaü manasikàtabbaü paccavekkhitabbaü. Tass' evaü vàyamamànassa na ciren' eva dhàtuppabhedà va bhàsanapa¤¤àpariggahito sabhàvadhammàrammaõattà appanaü appatto upacàramatto samàdhi uppajjati. Atha và pana ye ime catunnaü mahàbhåtànaü nissatta- bhàvadassanatthaü Dhammasenàpatinà: aññhi¤ ca pañicca nahàru¤ ca pañicca maüsa¤ ca pañicca camma¤ ca pañicca àkàso parivàrito råpan tveva sankhaü gacchatã ti\<*<1>*>/ cattàro koññhàsà vuttà. Tesu taü taü antarànusàrinà ¤àõahatthena vinib- bhujjitvà vinibbhujjitvà:- yo etesu thaddhabhàvo và khara- bhàvo và, ayaü pathavãdhàtå ti purimanayen' eva dhàtuyo pariggahetvà punappunaü: pathavãdhàtu, àpodhàtå ti dhà- tumattato nissattato nijjivato àvajjitabbaü manasikàtabbaü paccavekkhitabbaü. Tass' evaü vàyamamànassa na ciren' eva dhàtuppabhedà va bhàsanapa¤¤à pariggahito sabhàva- dhammàrammaõattà appanaü appatto upacàramatto samàdhi uppajjati. Ayaü sankhepato àgate catudhàtuvavatthàne bhàvanànayo. Vitthàrato àgate pana evaü veditabbo:- idaü kammañ- ñhànaü bhàvetukàmena hi nàtitikkhapa¤¤ena yoginà àcari- yasantike dvàcattàëisàya àkàrehi vitthàrato dhàtuyo uggaõ- hitvà, vuttappakàre senàsane viharantena katasabbakiccena rahogatena patisallãnena (1) sasambhàrasankhepato, (2) sa- sambhàravibhattito, (3) salakkhaõasankhepato, (4) salak- khaõavibhattito ti evaü catåh' àkàrehi kammaññhànaü bhàvetabbaü. Tattha (1) kathaü sasambhàrasankhepato bhàveti? Idha bhikkhu vãsatiyà koññhàsesu thaddhàkàraü pathavãdhàtå ti vavatthapeti; dvàdasasu koññhàsesu yåsagataü udakasankhà- taü àbandhanàkàraü àpodhàtå ti vavatthapeti; catåsu koñ- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i. 190. >/ #<[page 353]># %< 2. Catudhàtuvavatthànassa bhàvanà 353>% ñhàsesu paripàcanakaü tejaü tejodhàtå ti vavatthapeti; chasu koññhàsesu vitthambhanàkàraü vàyodhàtå ti vavattha- peti. Tass' evaü vavatthàpayato yeva dhàtuyo pàkañà honti. Tà punappunaü àvajjato manasikaroto vuttanayen' eva upacàrasamàdhi uppajjati. (2) Yassa pana evaü bhàvayato kammaññhànaü na ijjhati, tena sasambhàravibhattito bhàvetabbaü. Kathaü? Tena [hi] bhikkhunà yaü taü kàyagatàsati-kammaññhànanid- dese sattadhà uggahakosallaü, dasadhà manasikàrakosalla¤ ca vuttaü, dvattiüsàkàre tàva taü sabbaü aparihà- petvà tacapa¤cakàdãnaü anulomapañilomato vacasà saj- jhàyaü àdiü katvà sabbaü tattha vuttavidhànaü kàtab- baü. Ayam eva hi viseso:- tattha vaõõa-saõñhàna-disokàsa- paricchedavasena kesàdayo manasikaritvà pi pañikålavasena cittaü ñhapetabbaü, idha [pana] dhàtuvasena. Tasmà vaõõà- divasena pa¤cadhà pa¤cadhà kesàdayo manasikaritvà ava- sàne evaü manasikàro pavattetabbo:- ime kesà nàma sãsakañà- hapaëiveñhanacamme jàtà. Tattha yathà vammikamatthake jàtesu kuõñhatiõesu na vammikamatthako jànàti: mayi kuõñhatiõàni jàtànã ti, na pi kuõñhatiõàni jànanti: mayaü vammikamatthake jàtànã ti, evam eva na sãsakañàhapaëive- ñhanacammaü jànàti: mayi kesà jàtà ti, na pi kesà jànaõti: mayaü sãsakañàhaveñhanacamme jàtà ti. A¤¤ama¤¤aü àbho- gapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti kesà nàma imas- miü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Lomà sarãraveñhanacamme jàtà. Tattha yathà su¤¤a- gàmaññhàne jàtesu dabbatiõakesu na su¤¤agàmaññhànaü jànàti: mayi dabbatiõakàni jàtànã ti, na pi dabbatiõakàni jànanti: mayaü su¤¤agàmaññhàne jàtànã ti, evam eva na sarãraveñhanacammaü jànàti: mayi lomà jàtà ti, na pi lomà jànanti: mayaü sarãraveñhanacamme jàtà ti. A¤¤ama¤- ¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti lomà nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtåti. Nakhà angulãnaü aggesu jàtà. Tattha yathà kumàrakesu daõóakehi madhukaññhike vijjhitvà kãëantesu na daõóakà \<-------------------------------------------------------------------------- I. 23 >/ #<[page 354]># %<354 XI. Samàdhiniddeso>% jànanti: amhesu madhukaññhikà ñhapità ti, na pi madhukañ- ñhikà jànanti: mayaü daõóakesu ñhapità ti, evam eva na anguliyo jànanti: amhàkaü aggesu nakhà jàtà ti, na pi nakhà jànanti: mayaü angulãnaü aggesu jàtà ti. A¤¤a- ma¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti nakhà nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Dantà hanukaññhikesu jàtà. Tattha yathà vaóóhakãhi pàsàõa-udukkhalakesu kenacid-eva silesajàtena bandhitvà ñhapitatthambhesu na udukkhalà jànanti: amhesu thambhà ñhità ti, na pi thambhà jànanti: mayaü udukkhalesu ñhità ti, evam eva na hanukaññhãni jànanti: amhesu dantàjàtà ti, na pi dantà jànanti: mayaü hanukaññhãsu jàtà ti. A¤¤a- ma¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti dantà nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Taco sakalasarãraü pariyonandhitvà ñhito. Tattha yathà allagocammapariyonaddhàya mahàvãõàya na mahàvãõà jà- nàti: ahaü allagocammena pariyonaddhà ti, na pi allago- cammaü jànàti: mayà mahàvãõà pariyonaddhà ti, evam eva na sarãraü jànàti: ahaü tacena pariyonaddhan ti, na pi taco jànàti: mayà sarãraü pariyonaddhan ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti taco nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Maüsaü aññhisanghàñaü anulimpitvà ñhitaü. Tattha yathà mahàmattikalittàya bhittiyà na bhitti jànàti: ahaü mahàmattikàya littà ti, na pi mahàmattikà jànàti: mayà bhitti littà ti, evam eva na aññhisanghàño jànàti: ahaü nava pesi-satappabhedena maüsena litto ti, na pi maüsaü jànàti: mayà atthisanghàño litto ti. A¤¤ama¤¤aü àbho- gapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti maüsaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko kotthàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Nahàrå\<*<1>*>/ sarãrabbhantare aññhãni àbandhamànà ñhità. Tattha yathà vallãhi vinaddhesu kuññadàråsu na kuññadàråni \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bh nhàru; Bm nhàrå. >/ #<[page 355]># %< 2. Catudhàtuvavatthànassa bhàvanà 355>% jànanti: mayaü vallãhi vinaddhànã ti, na pi valliyo jànanti: amhehi kuññàråni vinaddhànã ti, evam eva na aññhãni jànanti: mayaü nahàråhi àbaddhànã ti, na pi nahàrå jànanti: àmhehi aññhãni àbaddhànã ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavek- khaõarahità ete dhammà. Iti nahàrå\<*<1>*>/ nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Aññhãsu paõhikaññhi gopphakaññhiü ukkhipitvà ñhitaü, gopphakaññhi janghaññhiü ukkhipitvà ñhitaü, janghaññhi åraññhiü\<*<2>*>/ ukkhipitvà ñhitaü, åraññhi\<*<2>*>/ kañiññhiü pakkhipitvà ñhitaü, kañiññhi piññhikaõñakaü ukkhipitvà ñhitaü, piññhi- kaõñako gãvaññhiü ukkhipitvà ñhito, gãvaññhisãsaññhiü ukkhi- pitvà ñhitaü; sãsaññhi gãvaññhike patiññhitaü, gãvaññhi piññhi- kaõñake patiññhitaü, piññhikaõñako kañiññhimhi patiññhito, kañiññhi åraññhike patiññhitaü, uraññhi janghaññhike patiññhi- taü, janghaññhi gopphakaññhike patiññhitaü, gopphakaññhi paõhikaññhike patiññhitaü. Tattha yathà iññhakadàrugomayàdi-sa¤cayesu na heññhimà heññhimà jànanti: mayaü uparime uparime ukkhipitvà ñhità ti, na pi uparimà uparimà jànanti: mayaü heññhimesu heññhimesu patiññhità ti, evam eva na paõhikaññhi jànàti: ahaü gopphakaññhiü ukkhipitvà ñhitan ti, na gopphakaññhi jànàti: ahaü janghaññhiü ukkhipitvà ñhitan ti, na janghaññhi jànàti: ahaü åruññhiü ukkhipitvà ñhitan ti, na åraññhi jànàti: àhaü kañiññhiü ukkhipitvà ñhitan ti, na kañiññhi jànàti: ahaü piññhikaõñakaü ukkhipitvà ñhitan ti, na piññhi- kaõñako jànàti: ahaü gãvaññhim ukkhipitvà ñhitan ti, na gãvaññhi jànàti: ahaü sãsaññhiü ukkhipitvà ñhitan ti, na sãsaññhi jànàti: ahaü gãvaññhimhi patiññhitan ti, na gãvaññhi jànàti: ahaü piññhikaõñake patiññhitan ti, na piññhikaõñako jànàti: ahaü kañiññhimhi patiññhito ti, na kañiññhi jànàti: ahaü åruññhimhi patiññhitan ti, na åraññhi jànàti: ahaü janghaññhimhi patiññhitan ti, na janghaññhi jànàti: ahaü gopphakaññhimpi patiññhitan ti, na gopphakaññhi jànàti: ahaü paõhikaññhimhi patiññhitan ti. A¤¤ama¤¤aü àbho- gapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti aññhi nàma imas- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm nhàru. 2 Bh uruññhi [ü]. >/ #<[page 356]># %<356 XI. Samàdhiniddeso>% miü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Aññhimi¤jaü tesaü tesaü aññhãnaü abbhantare ñhitaü. Tattha yathà veëupabbàdãnaü\<*<1>*>/ anto pakkhittasinnavettaggà- disu, na veëupabbàdãni\<*<1>*>/ jànanti: amhesu vettaggàdãni pak- khittàni ti, na pi vettaggàdãni jànanti: mayaü veëupabbàdisu ñhitànã ti, evam eva na aññhãni jànanti: amhàkaü anto mi¤- jaü ñhitan ti, na pi mi¤jaü jànàti: ahaü aññhãnaü anto ñhitan ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti aññhimi¤jaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Vakkaü galavàñakato nikkhantena ekamålena thokaü gantvà dvidhà bhinnena thålanahàrunà vinibaddhaü hutvà hadayamaüsaü parikkhipitvà ñhitaü. Tattha yathà vaõñå- panibaddhe ambaphaladvaye na vaõñaü jànàti: mayà ambaphaladvayaü upanibaddhan ti, na pi ambaphaladvayaü jànàti: ahaü vaõñena upanibaddhan ti, evam eva na thålana- hàru jànàti: mayà vakkaü upanibaddhan ti, na pi vakkaü jànàti: ahaü thålanahàrunà upanibaddhan ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti vakkaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Hadayaü sarãrabbhantare uraññhi-\<*<2>*>/ pa¤jaramajjhaü nissàya ñhitaü. Tattha yathà jiõõasandamànikapa¤jaraü nissàya ñhapitàya maüsapesiyà na jiõõasandamànikapa¤jarabbhan- taraü jànàti: maü nissàya maüsapesi ñhità ti, na pi maüsapesi jànàti: ahaü jiõõasandamànikapa¤jaraü nissàya ñhità ti, evam eva na uraññhi-pa¤jarabbhantaraü jànàti: maü nissàya hadayaü ñhitan ti, na pi hadayaü jànàti: ahaü uraññhi- pa¤jaraü nissàya ñhitan ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavek- khaõarahità ete dhammà. Iti hadayaü nàma imasmim sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkata su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Yakanaü anto sarãre dvinnaü thanànam abbhantare dak- khiõapassaü nissàya ñhitaü. Tattha yathà ukkhalikapàla- passamhi lagge yamakamaüsapiõóe na ukkhalikapàlapassaü jànàti: mayi yamakamaüsapiõóo laggo ti, na pi yamakamaü- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh vettha-. 2 So also Bh. >/ #<[page 357]># %< 2. Catudhàtuvavatthànassa bhàvanà 357>% sapiõóo jànàti: ahaü ukkhalikapàlapasse laggo ti, evam eva na thanànam abbhantare dakkhiõapassaü jànàti: maü nissàya yakanaü ñhitan ti, na pi yakanaü jànàti: ahaü thanà- nam abbhantare dakkhiõapassaü nissàya ñhitan ti. A¤¤a- ma¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti ya- kanaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyà- kato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Kilomakesu pañicchannakilomakaü hadaya¤ ca vakka¤ ca parivàretvà ñhitaü. Appañicchannakilomakaü sakalasarãre cammassa heññhato maüsaü pariyonandhitvà ñhitaü. Tattha yathà pilotikapaëiveñhite\<*<1>*>/ maüse na maüsaü jànàti: ahaü pilotikàya paëiveñhitan\<*<1>*>/ ti, na pi pilotikà jànàti: mayà maü- saü paëiveñhitan\<*<1>*>/ ti, evam eva na vakkahadayàni sakalasarãre ca maüsaü jànàti: ahaü kilomakena pañicchannan ti, na pi kilomakaü jànàti: mayà vakkahadayàni sakalasarãre ca maüsaü pañicchannan ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavek- khaõarahità ete dhammà. Iti kilomakaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Pihakaü hadayassa vàmapasse udarapañalassa mattha- kapassaü nissàya ñhitaü. Tattha yathà koññhamatthaka- passaü\<*<2>*>/ nissàya ñhitàya gomayapiõóiyà na koññhamatthaka- passaü\<*<2>*>/ jànàti: gomayapiõói maü nissàya ñhità ti, na pi gomayapiõói jànàti: ahaü koññhamatthakapassaü\<*<2>*>/ nissàya ñhità ti, evam eva na udarapañalassa matthakapassaü jànàti: pihakaü maü nissàya ñhitan ti, na pi pihakaü jànàti: ahaü udarapañalassa matthakapassaü maü nissàya ñhitan ti A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti pihakaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Papphàsaü sarãrabbhantare dvinnaü thanànam antare hadaya¤ ca yakana¤ ca uparichàdetvà olambantaü ñhitaü. Tattha yathà jiõõakoññhabbhantare lambamàne sakuõaku- lavake na jiõõakoññhabbhantaraü jànàti: mayi sakuõaku- làvako lambamàno ñhito ti, na pi sakuõakulàvako jànàti: ahaü jiõõakoññhabbhantare lambamàno ñhito ti, evam eva \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm pali-. 2 Sbh koññhaka-. >/ #<[page 358]># %<358 XI. Samàdhiniddeso>% na taü sarãrabbhantaraü jànàti: mayi papphàsaü lamba- mànaü ñhitan ti, na pi papphàsaü jànàti: ahaü evaråpe sarãrabbhantare lambamànaü ñhitan ti. A¤¤ama¤¤aü àbho- gapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti papphàsaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Antaü galavàñakakarãsamaggapariyante sarãrabbhantare thitaü. Tattha yathà lohitadoõikàya obhujitvà ñhapite chinnasãsadhamani\<*<1>*>/-kaëebare na lohitadoõi jànàti: mayi dhamanikaëe varaü ñhitan ti, na pi dhamanikaëebaraü jànàti: ahaü lohitadoõiyà ñhitan ti, evam eva na sarãrabbnantaraü jànàti: mayi antaü ñhitan ti, na pi antaü jànàti: ahaü sarãrabbhantare ñhitan ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavek- khaõarahità ete dhammà. Iti antaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Antaguõaü antantare ekavãsatibhoge bandhitvà ñhitaü. Tattha yathà pàdapu¤chanarajjumaõóalakaü sibbetvà ñhitesu rajjukesu na pàdapu¤chanarajjumaõóalakaü jànàti: rajjukà maü sibbitvà ñhità ti, na pi rajjukà jànanti: mayaü pàda- pu¤chanarajjumaõóalakaü sibbitvà ñhità ti, evam eva na antaü jànàti: antaguõaü maü àbandhitvà ñhitan ti, na pi antaguõaü jànàti: ahaü antaü àbandhitvà ñhitan ti. A¤¤a- ma¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti anta- guõaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko kotthàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Udariyaü udare ñhitaü asitapãtakhàyitasàyitaü. Tattha yathà suvàõadoõiyaü\<*<2>*>/ ñhite suvàõavamathumhi na suvàõa- doõi jànàti: mayi suvàõavamathu ñhito ti; na pi suvàõava- mathu jànàti: ahaü suvàõadoõiyaü ñhito ti, evam eva na udaraü jànàti: mayi udariyaü ñhitan ti; na pi udariyaü jànàyi: ahaü udare ñhitan ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavek- khaõarahità ete dhammà. Iti udariyaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Karãsaü pakkàsayasankhàte aññhangulaveëupabbasadise\<*<3>*>/ \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh -dhammani-. 2 Bhm -vànà-. 3 Sh -veññhapabba-. >/ #<[page 359]># %< 2. Catudhàtuvavatthànassa bhàvanà 359>% antapariyosàne ñhitaü. Tattha yathà veëupabbe\<*<1>*>/ omadditvà pakkhittàya saõhapaõóumattikàya na veëupabbaü\<*<1>*>/ jànàti: mayi paõóumattikà ñhità ti, na pi paõóumattikà jànàti: ahaü veëupabbe\<*<1>*>/ thità ti, evam eva na pakkàsayo jànàti: mayi karãsaü ñhitan ti, na pi karãsaü jànàti: ahaü pakkàsaye ñhitan ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti karãsaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Matthalungaü sãsakañàhabbhantare ñhitaü. Tattha yathà puràõalàbukañàhe pakkhittàya piññhapiõóiyà na làbukañàhaü jànàti: mayi piññhapiõói ñhità ti, na pi piññhapiõói jànàti: ahaü làbukañàhe ñhità ti, evam eva na sãsakañàhabbhantaraü jànàti: mayi matthalungaü ñhitan ti, na pi matthalungaü jànàti: ahaü sãsakatàhabbhantare ñhitan ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti matthalungaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto thaddho pathavãdhàtå ti. Pittesu abaddhapittaü jãvitindriyappañibaddhaü sakala- sarãraü vyàpetvà ñhitaü; baddhapittaü pittakosake ñhitaü. Tattha yathà påvaü vyàpetvà ñhite tele na påvaü jànàti: telaü maü vyàpetvà ñhitan ti, na pi telaü jànàti: ahaü påvaü vyàpetvà ñhitan ti, evam eva na sarãraü jànàti: abaddhapittaü vyàpetvà ñhitan ti, na pi abaddhapittaü jànàti: ahaü sarãraü vyàpetvà ñhitan ti. Yathà vassodakena puõõe kosàtakã-\<*<2>*>/kosake na kosàtakã\<*<2>*>/ kosako jànàti: mayi vassodakaü ñhitan ti, na pi vassodakaü jànàti: ahaü kosà- takã-kosake ñhitan ti, evam eva na pittakosako jànàti: mayi bandhapittaü ñhitan ti, na pi bandhapittaü jànàti: ahaü pittakosake ñhitan ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavekkhaõa- rahità ete dhammà. Iti pittaü nàma imasmiü sarãre pà- ñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto yåsa- bhåto àbandhanàkàro àpodhàtå ti. Semhaü ekapattapårappamàõaü\<*<3>*>/ udarapañale ñhitaü. Tattha yathà upari sa¤jàtapheõapañalàya candanikàya na candanikà jànàti: mayi pheõapañalaü ñhitan ti, na pi pheõa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh -veññhapabba-. 2 Bhm kosàtaki. 3 Bhm ekapattha-. >/ #<[page 360]># %<360 XI. Samàdhiniddeso>% pañalaü jànàti: ahaü candanikàya ñhitan ti, evam eva na udarapañalaü jànàti: mayi semhaü ñhitan ti, na pi semhaü jànàti: ahaü udarapañale ñhitan ti. A¤¤ama¤¤aü àbho- gapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti semhaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto yåsabhåto àbandhanàkàro àpodhàtå ti. Pubbo anibaddhokàso yattha yatth' eva khàõukaõñakappa- haraõa-aggijàlàdãhi abhihate sarãrappadese lohitaü saõñha- hitvà paccati, gaõóapiëakàdayo\<*<1>*>/ và uppajjanti tattha tattha tiññhati. Tattha yathà pharasuppahàràdivasena pagghari- taniyyàse rukkhe na rukkhassa pahàràdippadesà jànanti, amhesu niyyàso ñhito ti, na pi niyyàso jànàti: ahaü rukkhassa pahàràdippadesesu ñhito ti, evam eva na sarãrassa khàõukaõ- ñakàdãhi abhihatappadesà jànanti: amhesu pubbo ñhito ti, na pi pubbo jànàti: ahaü tesu padesesu ñhito ti. A¤¤a- ma¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti pubbo nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto yåsabhåto àbandhanàkàro àpodhàtå ti. Lohitesu saüsaraõalohitaü pittaü viya sakalasarãraü vyàpetvà ñhitaü. Sannicitalohitaü yakanaññhànassa het- ñhàbhàgaü påretvà ekapattapåramattaü\<*<2>*>/ vakkahadayayaka- napapphàsàni tementaü ñhitaü. Tattha saüsaraõalohite abaddhapittasadiso va vinicchayo; itaraü pana yathà jajjara- kapàle ovaññhe udake heññhà leóóu-khaõóàdãni temayamàne na leóóu-khaõóàdãni jànanti: mayaü udakena temiyamànà ti, na pi udakaü jànàti: ahaü leóóu-khaõóàdãni tememã ti, evam eva na yakanassa heññhàbhàgaññhànaü vakkàdãni và jànanti: mayi lohitaü ñhitaü amhe và temayamànaü ñhitan ti, na pi lohitaü jànàti: ahaü yakanassa heññhàbhàgaü påretvà vakkàdãni temayamànaü ñhitan ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti lohitaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto yåsabhåto abandhanàkàro àpodhàtå ti. Sedo aggisantàpàdikàlesu kesalomakåpavivaràni påretvà tiññhati ceva paggharati ca. Tattha yathà udakà abbålha-\<*<3>*>/ \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -pãëakàdayo. 2 Bhm ekapattha-. 3 Bm abbhuëhaü. >/ #<[page 361]># %< 2. Catudhàtuvavatthànassa bhàvanà 361>% mattesu bhisamuëàlakumudanàëakalàpesu na bhisàdikalà- pavivaràni jànanti: amhehi udakaü paggharatã ti, na pi bhisàdikalàpavivarehi paggharantaü udakaü jànàti: ahaü bhisàdikalàpavivarehi paggharàmã ti, evam eva na kesaloma- kåpavivaràni jànanti: amhehi sedo paggharatã ti, na pi sedo jànàti: ahaü kesalomakåpavivarehi paggharàmã ti. A¤¤a- ma¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti sedo nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto yåsabhåto àbandhanàkàro àpodhàtå ti. Medo thålassa sakalasarãraü pharitvà kisassa janghamaü- sàdãni nissàya ñhito patthinnasineho.\<*<1>*>/ Tattha yathà halid- dipilotikapañicchanne na maüsapu¤jà jànàti: maü nissàya haliddipilotikà ñhità ti, na pi haliddipilotikà jànàti: ahaü maüsapu¤jaü nissàya ñhità ti, evam eva na sakalasarãre janghàdisu và ñhitaü maüsaü jànàti: maü nissàya medo ñhito ti, na pi medo jànàti: ahaü sakalasarãre janghàdisu và maüsaü nissàya ñhito ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapac- cavekkhaõarahità ete dhammà. Iti medo nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto patthinnayåso àbandhanàkàro àpodhàtå ti. Assu yadà sa¤jàyati, tadà akkhikåpake påretvà tiññhati và paggharati và. Tattha yathà udakapuõõesu taruõatà- laññhikåpakesu na taruõatàlaññhi-\<*<2>*>/ kåpakà jànanti: amhesu udakaü ñhitan ti, na pi taruõatàlaññhi-kåpakesu udakam jànàti: ahaü taruõatàlaññhikåpakesu ñhitan ti, evam eva na akkhikåpakà jànanti: amhesu assu ñhitan ti, na pi assu jànàti: ahaü akkhikåpakesu ñhitan ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavek- khaõarahità ete dhammà. Iti assu nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto yåsa- bhåto àbandhanàkàro àpodhàtå ti. Vasà aggisantàpàdikàle hatthatala-hatthapiññhi-pàdatala- pàdapiññhi-nàsapuñanalàña-aüsakåñesu ñhitavilãnasneho.\<*<3>*>/ Tat- tha yathà pakkhittatele àcàme\<*<4>*>/ na àcàmo jànàti: maü telaü ajjhottharitvà ñhitan ti, na pi telaü jànàti: ahaü àcàmaü ajjhottharitvà ñhitan ti, evam eva na hatthatalàdippadeso \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb sneho. 2 Cf. Therãg. Comy. 101 (Pòú. ed.). 3 So all editions. 4 Cf. D. i, 166. >/ #<[page 362]># %<362 XI. Samàdhiniddeso>% jànàti: maü vasà ajjhottharitvà ñhità ti, na pi vasà jànàti: ahaü hatthatalàdippadesaü ajjhottharitvà thità ti. A¤¤a- ma¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti vasà nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto yåsabhåto àbandhanàkàro àpodhàtå ti. Kheëo tathàråpe kheëuppattipaccaye sati ubhohi kapola- passehi orohitvà jivhàtale tiññhati. Tattha yathà abbocchin- na-udakanissande nadãtãrakåpake na kåpatalaü jànàti: mayi udakaü santiññhatã ti, na pi udakaü jànàti: ahaü kåpatale santiññhàmã ti, evam eva na jivhàtalaü jànàti: mayi ubhohi kapolapassehi orohitvà kheëo ñhito ti, na pi kheëo jànàti: ahaü ubhohi kapolapassehi otaritvà jivhàtale ñhito ti. A¤¤a- ma¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti kheëo nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto yåsabhåto àbandhanàkàro àpodhàtå ti. Singhàõikà yadà sa¤jàyati, tadà nàsapuñe påretvà tiññhati và paggharati và. Tattha yathà påtidadhi bharitàya sippi- kàya na sippikà jànàti: mayi påtidadhi ñhitan ti, na pi påti- dadhi jànàti: ahaü sippikàya ñhitan ti, evam eva na nàsapuñà jànanti: amhesu singhàõikà ñhità ti, na pi singhàõikà jànàti: ahaü nàsapuñesu ñhità ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavek- khaõarahità ete dhammà. Iti singhàõikà nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto yåsabhåto àbandhanàkàro àpodhàtå ti. Lasikà aññhikasandhãnaü abbha¤janakiccaü sàdhayamànà asãtisatasandhãsu ñhità. Tattha yathà telabbha¤jite akkhe na akkho jànàti: maü telaü abbha¤jitvà ñhitan ti, na pi telaü jànàti: ahaü akkhaü abbha¤jitvà ñhitan ti, evam eva na asãtisatasandhayo jànanti: lasikà amhe abbha¤jitvà ñhità ti, na pi lasikà jànàti: ahaü asãtisatasandhayo abbha¤jitvà ñhità ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti lasikà nàma imasmiü sarãre pàñiyekko kotthàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto yåsabhåto àban- dhanakàro àpodhàtå ti. Muttaü vatthissa abhantare ñhitaü. Tattha yathà canda- nikàya pakkhitte adhomukhe ravaõaghañe na ravaõaghaño jànàti: mayi candanikàraso ñhito ti, na pi candanikàraso jànàti: ahaü ravaõaghañe ñhito ti, evam eva na vatthi jànàti: \<-------------------------------------------------------------------------- >/ #<[page 363]># %< 2. Catudhàtuvavatthànassa bhàvanà 363>% mayi muttaü ñhitan ti, na pi muttaü jànàti: ahaü vatthimhi ñhitan ti. A¤¤ama¤¤aü àbhogapaccavekkhaõarahità ete dhammà. Iti muttaü nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koñ- ñhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto yåsabhåto àbandhanà- kàro àpodhàtå ti\<*<1>*>/. Evaü kesàdisu manasikàraü pavattetvà yena santappati: ahaü imasmiü sarãre pàtiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto paripàcanàkàro tejodhàtå ti, yena jãrayati, yena parióayhati, yena asitapãtakhàyitasàyitaü sammàpari- õàmaü gacchati, ayaü imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto paripàcanàkàro tejodhàtå ti: --evaü tejokoññhàsesu manasikàro pavattetabbo. Tato uddhangame vàte uddhangamavasena pariggahetvà, adhogame adhogamavasena, kucchisaye kucchisayavasena, koññhàsaye koññhàsayavasena, angamangànusàrino angaman- gànusàravasena, assàsapassàse assàsapassàsavasena parigga- hetvà uddhangamà vàtà nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto vitthambhanàkàro vàyodhàtå ti; adhogamà vàtà nàma, kucchisayà vàtà nàma, koññhàsayà vàtà nàma, angamangànusàrino vàtà nàma, assà- sapassàsà vàtà nàma imasmiü sarãre pàñiyekko koññhàso acetano avyàkato su¤¤o nissatto vitthambhanàkàro vàyo- dhàtå ti:- evaü vàyo koññhàsesu manasikàro pavattetabbo. Tass' evaü pavattamanasikàrassa dhàtuyo pàkañà honti, tà punappuna àvajjato manasikaroto vuttanayen' eva upa- càrasamàdhi uppajjati. Yassa pana evaü bhàvayato kammañ- ñhànaü na ijjhati, tena salakkhaõa-sankhepato bhàvetabbaü. Kathaü? (1) Vãsatiyà koññhàsesu thaddhalakkhaõaü patha- vidnàtå ti vavatthapetabbaü; tatth' eva àbandhanalakkha- õaü àpodhàtå ti, paripàcanalakkhaõaü tejodhàtå ti, vittham- bhanalakkhaõaü vàyodhàtå ti. (2) Dvàdasasu koññhàsesu àbandhanalakkhaõaü àpodhàtåti vavatthapetabbaü; tatth' eva paripàcanalakkhaõaü tejodhàtå ti, vitthambhanalak- khaõaü vàyodhàtå ti, thaddhalakkhaõaü pathavãdhàtå ti. (3) Catåsu koññhàsesu paripàcanalakkhaõaü tejodhàtå ti va- vatthapetabbaü; tena avinibhuttaü vitthambhanalakkhaõam \<-------------------------------------------------------------------------- 1 with foregoing pp. 353-63 cf. Kàyagatàsati, pp. 239-65. >/ #<[page 364]># %<364 XI. Samàdhiniddeso>% vàyodhàtå ti, thaddhalakkhaõaü pathavãdhàtå ti, àbandhana- lakkhaõaü àpodhàtå ti. (4) Chasu koññhàsesu viññhambhana- lakkhaõaü vàyodhàtå ti vavatthapetabbaü. Tatth' eva thaddhalakkhaü pathavãdhàtå ti, àbandhanalakkaõaü àpo- dhàtå ti, paripàcanalakkhaõaü tejodhàtå ti. Tass' evaü va- vatthàpayato dhàtuyo pàkañà honti; tà punappuna àvajjato manasikaroto vuttanayen' eva upacàrasamàdhi uppajjati. Yassa pana evam pi bhàvayato kammaññhànaü na ijjhati, tena salakkhaõa-vibhattito bhàvetabbaü. Kathaü? Pubbe vuttanayen' eva kesàdayo pariggahetvà kesamhi thaddhalak- khaõaü pathavãdhàtå ti vavatthapetabbaü; tatth' eva àbandhanalakkhaõaü àpodhàtå ti, paripàcanalakkhaõaü tejo- dhàtå ti, vitthambhanalakkhaõaü vàyodhàtå ti:- evaü sab- bakoññhàsesu ekekasmiü koññhàse catasso catasso dhàtuyo vavatthapetabbà. Tass' evaü vavatthàpayato dhàtuyo pà- kañà honti; tà punappuna àvajjato manasikaroto vuttanayen' eva upacàrasamàdhi uppajjati. Api ca kho pana (1) vacanatthato, (2) kalàpato, (3) cuõ- õato, (4) lakkhaõàdito, (5) samuññhànato, (6) nànattekattato, (7) vinibbhogàvinibbhogato, (8) sabhàgavisabhàgato, (9) aj- jhattikabàhiravisesato, (10) sangahato, (11) paccayato, (12) asamannàhàrato, (13) paccayavibhàgato ti imehi pi àkàrehi dhàtuyo manasikàtabbà. Tattha (1) vacanatthato manasikarontena patthañattà pa- thavã; appoti, àpiyati, appàyatã ti và àpo; tejatã ti tejo; vàyatã ti vàyo. Avisesena pana salakkhaõadhàraõato duk- khàdànato dukkhàdhànato ca dhàtå ti. Evaü visesasàma¤- ¤avasena vacanatthato manasikàtabbà. (2) Kalàpato ti yà ayaü kesà lomà ti àdinànayena vãsatiyà àkàrehi pathavãdhàtu, pittaü semhan ti ca àdinànayena dvà- dasah' àkàrehi àpodhàtu niddiññhà. Tattha yasmà:- Vaõõo gandho raso ojà, catasso càpi dhàtuyo aññhadhammasamodhànà hoti kesà ti sammuti: tesaü yeva vinibbhogà natthi kesà ti sammutã ti, tasmà\<*<1>*>/ kesà pi aññhadhammakalàpamattam eva; tathà lomà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm sammuti. Tasmà. >/ #<[page 365]># %< 2. Catudhàtuvavatthànassa bhàvanà 365>% dayo ti. Yo pan' ettha kammasamuññhàno koññhàso, so jãvitindriyena ca bhàvena ca saddhiü dasadhammakalàpo pi hoti. Ussadavasena pana pathavãdhàtu àpodhàtå ti san- khaü gato. Evaü kalàpato manasikàtabbà. (3) Cuõõato ti imasmiü hi sarãre majjhimena pamàõena pariggayhamànà paramàõubhedasa¤cuõõà sukhumaraja- bhåtà pathavãdhàtu doõamattà siyà, sà tato upaóóhappa- màõàya àpodhàtuyà sangahità, tejodhàtuyà anupàlità, vàyodhàtuyà vithambhità na vikirati, na viddhaüsati, avikiriyamànà aviddhaüsiyamànà anekavidhaü itthipuri- salingàdi-bhàvavikappaü upagacchati, aõuthåla-dãgharassa- thirakathinàdi-bhàva¤ ca pakàseti. Yåsagatà àbandhanàkà- rabhåtà pan' ettha àpodhàtu pathavãpatiññhità tejànupàlità vàyovitthambhità na paggharati, na parissavati, apagghara- mànà aparissavamànà pãõita-pãõitabhàvaü\<*<1>*>/ dasseti. Asita- pãtàdipàcakà c' ettha usumàkàrabhåtà uõhattalakkhaõà tejodhàtu pathavãpatiññhità àposangahità vàyovitthambhità imaü kayaü paripàceti; vaõõasampatti¤ c' assa àvahati; tàya ca pana paripàcito ayaü kàyo na påtibhàvaü dasseti. Angamangànusañà c' ettha samudãraõavitthambhanalak- khaõà vàyodhàtu pathavãpatiññhità àposangahità tejànupà- lità imaü kàyaü vitthambheti. Tàya ca pana vitthambhito ayaü kàyo na paripatati, ujukaü saõñhàti. Aparàya vàyo- dhàtuyà samabbhàhato gamanaññhànanissajjasayana-iriyà- pathesu vi¤¤attiü dasseti, sammi¤jeti,\<*<2>*>/ sampasàreti, hattha- pàdaü làëeti. Evam eva taü itthipurisàdibhàvena bàlajana- va¤canaü màyàråpasadisaü dhàtuyantaü pavattatã ti evaü cuõõato manasikàtabbà. (4) Lakkhaõàdito ti pathavãdhàtu kiü lakkhaõà? kiü rasà? kiü paccupaññhànà ti evaü catasso pi dhàtuyo àvajjetvà:- pathavãdhàtu kakkhaëattalakkhaõà, patiññhànarasà, sampa- ñicchanapaccupaññhànà; àpodhàtu paggharaõalakkhaõà, brå- hanarasà, sangahapaccupaññhànà; tejodhàtu uõhattalak- khaõà, paripàcanarasà, maddavànuppadànapaccupaññhànà; vàyodhàtu vitthambhanalakkhaõà, samudãraõarasà, abhinã- hàrapaccupaññhànà ti evaü lakkhaõàdito manasikàtabbà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm piõitapiõita-. 2 Bhm sami¤jeti. >/ #<[page 366]># %<366 XI. Samàdhiniddeso>% (5) Samuññhànato ti ye ime pathavãdhàtu-àdãnaü vitthàrato dassanavasena kesàdayo dvàcattàëãsa koññhàsà dassità. Tesu udariyaü, karãsaü, pubbo, muttan ti ime cattàro koññhàsà utusamuññhànà va; assu, sedo, kheëo singhàõikà ti ime cattàro utucittasamuññhànà; asitàdi-paripàcako tejo kammasamuñ- ñhàno va; assàsapassàsà cittasamuññhànà va; avasesà sabbe pi catusamuññhànà ti:- evaü samuññhànato manasikàtabbà. (6) Nànattekattato ti sabbàsam pi dhàtånaü salakkhaõà- dito nànattaü a¤¤àn' eva hi pathavãdhàtuyà lakkhaõarasa- paccupaññhànàni, a¤¤àni àpodhàtu-àdãnaü:- evaü lakkhaõà- divasena pana kammasamuññhànàdivasena ca nànattabhåtà- nam pi etàsaü råpa-mahàbhåta-dhàtu-dhamma-aniccàdiva- sena ekattaü hoti. Sabbà pi hi dhàtuyo ruppanalakkhaõaü anatãtattà råpàni; mahantapàtubhàvàdãhi kàraõehi mahà- bhåtàni. Mahantapàtubhàvàdãhã ti etàhi dhàtuyo mahantapàtubhà- vato, mahàbhåtasàma¤¤ato, mahàparihàrato, mahàvikàrato, mahattà bhåtattà cà ti imehi kàraõehi mahàbhåtànã ti vuccanti. Tattha mahantapàtubhàvato ti etàni hi anupàdinnasantàne pi upàdinnasantàne pi mahantàni pàtubhåtàni. Tesaü anu- pàdinnasantàne:- Duve satasahassàni cattàri nahutàni ca, ettakaü bahalattena sankhàtà 'yaü vasundharà ti. àdinà nayena mahantapàtubhàvatà Buddhànussati-niddese\<*<1>*>/ vuttà va. Upàdinnasantàne pi maccha-kacchapa-deva-dàna- vàdi-sarãravasena mahantàn' eva pàtubhåtàni. Vuttaü h' etaü:- santi, bhikkhave, mahàsamudde yojanasatikà pi atta- bhàvà ti\<*<2>*>/ àdi. Mahàbhåtasàma¤¤ato ti etàni hi--yathà màyàkàro amaõiü yeva udakaü maõiü katvà dasseti, asuvaõõaü yeva leóóuü suvaõõaü katvà dasseti;--yathà ca, sayaü neva yakkho na yakkhã samàno, yakkhabhàvam pi yakkhi-\<*<3>*>/ bhàvam pi dasseti, evam eva sayaü anãlàn' eva hutvà nãlaü upàdàråpaü dassenti, apãtàni alohitàni anodàtàn' \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. p. 205. 2 A. iv, 200; Vin. ii, 238. 3 So all ed. >/ #<[page 367]># %< 2. Catudhàtuvavatthànassa bhàvanà 367>% eva hutvà odàtaü upàdàråpaü dassentã ti màyàkàrama- hàbhåtasàma¤¤ato mahàbhåtàni; -- yathà ca yakkhàdãni mahàbhåtàni yaü gaõhanti, neva nesaü tassa anto na bahiññhànaü upalabbhati, na ca taü nissàya na tiññhanti, evam eva etàni\<*<1>*>/ pi neva a¤¤ama¤¤assa anto na bahiññhitàni hutvà upalabbhanti, na ca a¤¤ama¤¤aü nissàya na tiññhantã ti acinteyyaññhànatàya yakkhàdi mahàbhåtasàma¤¤ato pi mahà- bhåtàni;--yathà ca yakkhinã-sankhàtàni mahàbhåtani manà- pehi vaõõasaõñhànavikkhepehi attano bhayànakabhàvaü pañicchàdetvà satte va¤centi:- evam eva etàni\<*<2>*>/ pi itthipurisa- sarãràdisu manàpena chavivaõõena, manàpena attano anga- paccangasaõñhànena, manàpena ca hatthangulipàdanguli- bhamukavikkhepena attano kakkhaëattàdibhedaü sarasalak- khaõaü pañicchàdetvà bàlajanaü va¤centi, attano sabhàvaü daññhuü na dentã ti va¤cakattena yakkhinãmahàbhåtasà- ma¤¤ato pi mahàbhåtàni. Mahàparihàrato ti mahantehi paccayehi haritabbato. Etàni hi divase divase upanetabbattà mahantehi ghàsacchàdanàdãhi bhåtàni pavattànã ti mahàbhåtàni, mahàparihàràni và bhåtà- nã ti pi mahàbhåtàni. Mahàvikàrato ti etàni hi anupàdiõõàni pi upàdiõõàni pi mahàvikàràni honti. Tattha anupàdiõõànaü kappavuññhàne vikàramahattaü pàkañaü hoti, upàdiõõànaü dhàtukkho- bhakàle. Tathà hi:- Bhåmito vuññhità yàva Brahmalokà vidhàvati; Acci accimato loke óayhamànamhi tejasà. Koñisatasahass' ekam cakkavàëaü vilãyati, kupitena yadà loko salilena vinassati. Koñisatasahass' ekaü cakkavàëaü vilãyati\<*<3>*>/, vàyodhàtuppakopena yadà loko vinassati. Patthaddho bhavati kàyo daññho kaññhamukhena và, pathavãdhàtuppakopena hoti kaññhamukh' eva so. Påtiko bhavati kàyo daññho påtiüukhena và, àpodhàtuppakopena hoti påtimukhe va so. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm tàni. See n. 2. 2 So all ed. 3 Bm vikãrati. >/ #<[page 368]># %<368 XI. Samàdhiniddeso>% Santatto bhavati kàyo daññho aggimukhena và, Tejodhàtuppakopena hoti aggimukkhe va so. Sa¤channo bhavati kàyo daññho satthamukhena và, vàyodhàtuppakopena hoti satthamukhe va so. Iti mahàvikàràni bhåtànã ti mahàbhåtàni. Mahattà bhåtattà cà ti etàni hi mahantàni mahatà vàyàmena pariggahetabbattà bhåtàni vijjamànattà ti mahattà bhåtattà ca mahàbhåtàni. Evaü sabbà p' età dhàtuyo mahanta- pàtubhàvàdãhi kàraõehi mahàbhåtàni. Salakkhaõadhàraõato pana dukkhàdànaño ca dukkhàdhànato ca sabbà pi dhàtulak- khaõaü anatãtattà dhàtuyo. Salakkhaõadhàraõena ca attano khaõànuråpadhàraõena ca dhammà, khayaññhena aniccà, bhayaññhena dukkhà, asàra- kaññhena anattà:- iti sabbàsam pi råpa-mahàbhåta-dhàtu- dhamma-aniccàdivasena ekattan ti evaü nànattekattato manasikàtabbà. (7) Vinibbhogàvinibbhogato ti sahuppannà va età ekekasmiü sabbapariyant' ime suddhaññhakàdikalàpehi padesena avinib- bhuttà, lakkhaõena pana vinibbhuttà ti evaü vinibbho- gàvinibbhogato manasikàtabbà. (8) Sabhàgavisabhàgato evaü avinibbhuttàsu cà pi etàsu purimà dve garukattà sabhàgà, tathà pacchimà lahukattà. Purimà pana pacchimàhi pacchimà ca purimàhi visabhàgà ti evaü sabhàgavisabhàgato manasikàtabbà. (9) Ajjhattika-bàhiravisesato ti ajjhattikadhàtuyo vi¤¤àõa- vatthu vi¤¤atti indriyànaü nissayà honti, sa iriyàpathà catu- samuññhànà, bàhirà vuttaviparãtappakàrà ti evaü ajjhattika- bàhiravisesato manasikàtabbà. (10) Sangahato ti kammasamuññhànà pathavãdhàtu kamma- samuññhànàhi itaràhi ekasangahà hoti, samuññhànanànattà- bhàvato. Tathà cittàdisamuññhànà cittàdisamuññhànàdãhã ti evaü sangahato manasikàtabbà. (11) Paccayato ti pathavãdhàtu àposangahità tejo-anupàlità vàyo-vitthambhità tiõõaü mahàbhåtànaü patiññhà hutvà paccayo hoti; àpodhàtu pathavãpatiññhità tejo-anupàlità và- yovitthambhità tiõõaü mahàbhåtànaü àbandhanaü hutvà paccayo hoti; tejodhàtu pathavãpatiññhità àposangahità \<-------------------------------------------------------------------------- >/ #<[page 369]># %< 2. Catudhàtuvavatthànassa bhàvanà 369>% vàyovitthambhità tiõõaü mahàbhåtànaü paripàcanaü hutvà paccayo hoti; vàyodhàtu pathavãpatiññhità àposangahità tejoparipàcità tiõõaü mahàbhåtànaü vitthambhanaü hutvà paccayo hotã ti:- evaü paccayato manasikàtabbà. (12) Asamannàhàrato ti pathavãdhàtu c' ettha: ahaü patha- vãdhàtå ti và, tiõõaü mahàbhåtànaü patiññhà hutvà paccayo homã ti và na jànàti; itaràni pi tãõi: amhàkaü pathavãdhàtu patiññhà hutvà paccayo hotã ti na jànanti:- esa nayo sabbat- thàt i evaü asamannàhàrato manasikàtabbà. (13) Paccayavibhàgato ti dhàtånaü hi kammaü, cittaü, àhàro, utå ti cattàro paccayà. Tattha kammasamuññhànànaü kammam eva paccayo hoti, na cittàdayo. Cittàdisamuññhànà- nam pi cittàdayo va paccayà honti, na itare. Kammasamuñ- ñhànàna¤ ca kammaü janakapaccayo hoti; sesànaü pariyàya- to upanissayapaccayo hoti. Cittasamuññhànànaü cittaü jana- kapaccayo hoti; sesànaü pacchàjàtapaccayo atthipaccayo avigatapaccayo ca. âhàrasamuññhànànaü àhàro janaka- paccayo hoti; sesànaü àhàrapaccayo atthipaccayo avigata- paccayo ca. Utusamuññhànànaü utujanakapaccayo hoti; sesànaü atthipaccayo avigatapaccayo ca. Kammasamuñ- ñhànaü mahàbhåtaü kammasamuññhànànam pi mahàbhå- tànaü paccayo hoti, cittàdisamuññhànànam pi; tathà citta- samuññhànaü; àhàrasamuññhànaü, utusamuññhànaü mahà- bhåtaü utusamuññhànànam pi mahàbhåtànaü paccayo hoti kammàdisamuññhànànam pi. Tattha kammasamuññhànà pathavãdhàtu kammasamuññhà- nànaü itaràsaü sahajàta-a¤¤ama¤¤a-nissaya-atthi-avigata- vasena ceva patiññhàvasena ca paccayo hoti, na janakavasena. Itaresaü tisantati mahàbhåtànaü nissaya-atthi-avigatava- sena paccayo hoti, na patiññhàvasena, na janakavasena. âpo- dhàtu c' ettha itaràsaü tiõõaü sahajàtàdivasena ceva àban- dhanavasena ca paccayo hoti, na janakavasena. Itaresaü tisantatikànaü nissaya-atthi-avigatapaccayavasen' eva, na àbandhanavasena, na janakavasena. Tejodhàtu p' ettha itaràsaü tiõõaü sahajàtàdivasena ceva paripàcanavasena ca paccayo hoti, na janakavasena. Itaresaü tisantatikànaü nissaya-atthi-avigatapaccayavasen' eva, na paripàcanavasena, na janakavasena. Vàyodhàtu p' ettha itaràsaü tiõõaü saha- \<-------------------------------------------------------------------------- I 24 >/ #<[page 370]># %<370 XI. Samàdhiniddeso>% jàtàdivasena ceva vitthambhanavasena ca paccayo hoti, na janakavasena. Itaresaü tisantatikànaü nissaya-atthi- avigatapaccayavasen' eva, na vitthambhanavasena, na jana- kavasena. Citta-àhàra-utusamuññhànapathavãdhàtu àdisu pi es' eva nayo. Evaü sahajàtàdipaccaya-vasappavattàsu ca pan' etàsu dhàtåsu:- Ekaü pañicca tisso catudhà tisso pañicca eko ca; dve dhàtuyo pañicca dve chadhà sampavattan ti. Pathavã àdisu hi ekekaü pañicca itarà tisso tisso ti evaü ekaü pañicca tisso catudhà sampavattan ti. Tathà pathavã- dhàtu àdisu ekekà itarà tisso tisso pañiccà ti evaü tisso pañicca ekà catudhà sampavattati. Purimà pana dve pañicca pac- chimà, pacchimà ca dve pañicca purimà, pañhamatatiyà pañicca dutiya-catutthà, dutiya-catutthà pañicca pañhama- tatiyà, pañhamacatutthà pañicca dutiya-tatiyà, dutiya-tatiyà paticca pañhama-catutthà ti evaü dve dhàtuyo pañicca dve chadhà sampavattanti. Tàsu pathavãdhàtu abhikkamapañik- kamàdikàle uppãëanassa paccayo hoti. Sà va àpodhàtuyà anugatà patiññhàpanassa, pathavãdhàtuyà pana anugatà àpodhàtu avikkhepanassa, vàyodhàtuyà anugatà tejodhàtu uddharaõassa, tejodhàtuyà anugatà vàyodhàtu atiharaõa- vãtiharaõànaü paccayo hotã ti:- evaü paccayavibhàgato manasikàtabbà. Evaü vacanatthàdivasena manasikarontassà pi hi ekekena mukhena dhàtuyo pàkañà honti; tà punappuna àvajjato mana- sikaronto vuttanayen' eva upacàrasamàdhi uppajjati. Svàyaü catunnaü dhàtånaü vavatthàpakassa ¤àõassànubhàvena uppajjanato catudhàtu-vavatthànan tveva sankhaü gacchati. Ima¤ ca pana catudhàtu-vavatthànam-anuyutto bhikkhu su¤¤ataü avagàhati, sattasa¤¤aü samugghàteti; so satta- sa¤¤àya samåhatattà vàëamigayakkharakkhasàdivikappaü anàpajjamàno bhayabheravasaho hoti, aratiratisaho, na iññhàniññhesu ugghàñanigghàñaü pàpuõàti, mahàpa¤¤o ca pana hoti, amatapariyosàno và sugatiparàyano và ti. Evaü mahànubhàvaü yogã varasãhassa kãëitaü etaü catudhàtuvavatthànaü niccaü sevetha medhàvã ti. Ayaü catudhàtuvavatthànassa bhàvanàniddeso. \<-------------------------------------------------------------------------- >/ #<[page 371]># %< Samàdhibhàvanàya ko ànisaüso? 371>% Ettàvatà ca yaü samàdhissa vitthàraü bhàvanànaya¤ ca dassetuü: ko samàdhi? ken' aññhena samàdhã ti\<*<1>*>/ àdinà nayena pa¤hàkammaü kataü. Tattha kathaü bhàvetabbo ti imassa padassa sabbappakàrato atthavaõõanà samattà hoti. Duvidho yeva svàyaü idha adhippeto: upacàrasamàdhi ceva appanàsamàdhi ca. Tattha dasasu kammaññhànesu appanà pubbabhàgacittesu ca ekag- gatà upacàrasamàdhi, avasesakammaññhànesu cittekaggatà appanàsamàdhi. So duvidho pi tesaü kammaññhànànaü bhàvitattà bhàvito hoti; tena vuttaü: kathaü bhàvetabbo ti imassa padassa sabbappakàrato attha vaõõanà samattà ti. Yaü pana vuttaü: samàdhibhàvanàya ko ànisaüso ti, tattha diññhadhammasukhavihàràdi pa¤cavidho samàdhibhàvanàya ànisaüso. Tathà hi ye arahanto khãõàsavà samàpajjitvà: ekaggacittà sukhaü divasaü viharissàmà ti samàdhiü bhà- venti, tesaü appanà-samàdhibhàvanà diññhadhamma sukha- vihàrànisaüsà hoti. Ten' àha Bhagavà:- na kho pan' ete, Cunda, ariyassa vinaye sallekhà vuccanti; diññhadhammasukha- vihàrà ete ariyassa vinaye vuccantã ti\<*<2>*>/. Sekhaputhujjanànaü samàpattito vuññhàya: samàhitena cittena vipassissàmà ti bhàvayataü vipassanàya padaññhànat- tà appanà-samàdhibhàvanà pi sambàdhe okàsàdhigamanayena upacàrasamàdhibhàvanà pi vipassanànisaüsà hoti. Ten àha Bhagavà:- samàdhiü, bhikkhave, bhàvetha; samàhito, bhikkhave, bhikkhu yathàbhåtaü pajànàtã ti\<*<3>*>/. Ye pana aññhasamàpattiyo nibbattetvà abhi¤¤àpàdakaü jhànaü samàpajjitvà samàpattito vuññhàya: eko pi hutvà bahudhà hotã ti vuttanayà abhi¤¤àyo patthentà nibbattenti, tesaü sati sati àyatane abhi¤¤àpadaññhànattà appanà-samà- dhibhàvanà abhi¤¤ànisaüsà hoti. Ten' àha Bhagavà:- so yassa yassa abhi¤¤à sacchikaraõãyassa dhammassa cittaü abhininnàmeti abhi¤¤àsacchikiriyàya tatra tatr' eva sakkhibhab- bataü pàpuõàti, sati sati àyatane ti\<*<4>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 See ch. iii. p. 84. 2 M. i, 41 (Sallekhasutta). Cf. D. iii, 130 f.; S. v, 161; A. v, 263 f. 3 S. iii, 13. 4 A. i, 254 f. >/ #<[page 372]># %<372 XI. Samàdhiniddeso>% Ye: aparihãnajjhànà Brahmaloke nibbattessàmà ti Brahma- lokåpapattiü patthentà apatthayamànà và pi puthujjanà- samàdhito na parihàyanti, tesaü bhavavisesàvahattà appanà- samàdhibhàvanà bhavavisesànisaüsà hoti. Ten' àha Bha- gavà:- pañhamaü jhànaü parittaü bhàvetvà kattha uppajjanti? Brahmapàrisajjànaü devànaü sahavyataü uppajjantã ti\<*<1>*>/ àdi. Upacàra-samàdhibhàvanà pi pana kàmàvacarasugati- bhavavisesaü àvahati yeva. Ye pana ariyà aññha samàpattiyo nibbattetvà nirodha- samàpattiü samàpajjitvà: satta divasàni acittà hutvà diññh' eva dhamme nirodhaü nibbànaü patvà sukhaü viharis- sàmà ti samàdhiü bhàventi, tesaü appanà-samàdhibhàvanà nirodhànisaüsà hoti. Ten' àha:- soëasahi ¤àõacariyàhi navahi samàdhicariyàhi vasãbhàvato pa¤¤à nirodhasamàpattiyà ¤àõan ti\<*<2>*>/. Evam ayaü diññhadhammasukhavihàràdi pa¤cavidho samàdhibhàvanàya ànisaüso. Tasmà 'nek' ànisaüsamhi kilesamalasodhane, samàdhibhàvanàyoge nappamajjeyya paõóito ti. Ettàvatà ca sãle patiññhàya naro sappa¤¤o ti imissà gàthàya sãla-samàdhipa¤¤à mukhena desite Visuddhi-Magge samàdhi pi paridãpito hoti. Iti sàdhu janapàmojjatthàya kate Visuddhi-Magge Samàdhi- niddeso nàma ekàdasamo paricchedo\<*<3>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh., 424; Bhm upapajjanti. 2 Pñs. i, 97 f. Correct, in Pòú. ed., vasãbhàvatà to -bhàvato. 3 Bm adds a table of contents (uddàna) to the foregoing, which constitutes its first volume. >/ #<[page 373]># %<373>% XII DVâDASAMO PARICCHEDO IDDHIVIDHâ-NIDDESO Idàni yàsaü lokikàbhi¤¤ànaü vàsena ayaü samàdhibhà- vanà abhi¤¤ànisaüsà ti vuttà, tà abhi¤¤à sampàdetuü, yasmà pathavãkasiõàdisu adhigatacatutthajjhànena yoginà yogo kàtabbo,--evaü hi 'ssa sà samàdhibhàvanà adhigatàni- saüsà c' eva bhavissati thiratarà ca--so adhigatànisaüsàya thirataràya samàdhibhàvanàya samannàgato sukhen' eva pa¤¤àbhàvanaü sampàdessati, tasmà abhi¤¤àkathaü tàva àrabhissàma. Bhagavatà hi adhigatacatutthajjhànasamà- dhãnaü kulaputtànaü samàdhibhàvanànisaüsadassanat- tha¤ ceva uttaruttari-paõãtapaõãtadhammadesanattha¤ ca:- so evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anangaõe viga- tåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhivi- dhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko pi hutvà bahudhà hotã ti\<*<1>*>/ àdinà nayena iddhividhaü, dibbasotadhàtu¤àõaü, ceto- pariya¤àõaü, pubbe nivàsànussati¤àõaü, sattànaü cutå- papàte ¤àõan ti pa¤calokikàbhi¤¤à vuttà. Tattha eko pi hutvà bahudhà hotã ti àdikaü iddhivikubba- naü kàtukàmena àdikammikena yoginà odàtakasiõapari- yantesu aññhasu kasiõesu aññha aññha samàpattiyo nibbattetvà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 D. i, 77 f. II. 1 >/ #<[page 374]># %<374 XII. Iddhividhàniddeso>% kasiõànulomato, kasiõapañilomato, kasiõànulomapañilomato, jhànànulomato, jhànapañilomato, jhànànulomapañilomato, jhànukkantikato, kasiõukkantikato, jhànakasiõukkantikato, angasankantito, àrammaõasankantito, angàrammaõasankan tito, angavavatthàpanato, àrammaõavavatthàpanato ti imehi cuddasahi àkàrehi cittaü paridametabbaü. Katamaü pan' ettha kasiõànulomaü ...pe... kata- maü àrammaõavavatthàpanan ti? Idha bhikkhu pathavã- kasiõe jhànaü samàpajjati, tato àpokasiõe ti evaüpañipà- ñiyà aññhasu kasiõesu satakkhattum pi sahassakkhattum pi samàpajjati: idaü kasiõànulomaü nàma. Odàtakasiõato pana paññhàya tath' eva pañilomakkamena samàpajjanaü kasiõapañilomaü nàma. Pathavãkasiõato paññhàya yàva odàtakasiõaü, odàtakasiõato paññhàya yàva pathavãkasiõan ti evaü anulomapañilomavasena punappunaü samàpajjanaü kasiõànulomapañilomaü nàma. Pañhamajjhànato pana paññhàya pañipàñiyà yàva nevasa¤- ¤à-nàsa¤¤àyatanaü, tàva punappunaü samàpajjanaü jhànà- nulomaü nàma. Nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanato paññhàya yàva pañhamajjhànaü, tàva punappunaü samàpajjanaü jhàna- pañilomaü nàma. Pañhamajjhànato paññhàya yàva neva- sa¤¤à-nàsa¤¤àyatanaü, nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanato pañ- ñhàya yàva pañhamajjhànan ti evaü anulomapañilomavasena punappunaü samàpajjanaü jhànànulomapañilomaü nàma. Pathavãkasiõe pana pañhamaü jhànaü samàpajjitvà tatth' eva tatiyaü samàpajjati, tato tad-eva ugghàñetvà àkàsà- na¤càyatanaü, tato àki¤ca¤¤àyatanan ti evaü kasiõaü anukkamitvà jhànass' eva ekantarikabhàvena ukkamanaü jhànukkantikaü nàma. Evaü àpokasiõàdimålakà pi yo- janà kàtabbà. Pañhavãkasiõe pañhamaü jhànaü samà- pajjitvà, puna tad-eva tejokasiõe, tato nãlakasiõe, tato lohita- kasiõe ti iminà nayena jhànaü anukkamitvà kasiõass' eva ekantarikabhàvena ukkamanaü kasiõukkantikaü nàma. Pañhavãkasiõe pañhamaü jhànaü samàpajjitvà tato tejo- kasiõe tatiyaü, nãlakasiõaü ugghàñetvà àkàsàna¤càyatanaü, lohitakasiõato àki¤ca¤¤àyatanan ti iminà nayena jhànassa ceva kasiõassa ca ukkamanaü jhànakasiõkukantikaü nàma. Pathavãkasiõe pana pañhamaü jhànaü samàpajjitvà tatth' \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 375]># %< Iddhivikubbanaü 375>% eva itaresam pi samàpajjanaü angasankantikaü nàma. Pathavãkasiõe pañhamaü jhànaü samàpajjitvà tad-eva àpokasiõe, tad-eva odàtakasiõe ti evaü sabbakasiõesu ekass' eva jhànassa samàpajjanaü àrammaõasankantikaü nàma. Pathavãkasiõe pañhamaü jhànaü samàpajjitvà àpokasiõe dutiyaü, tejokasiõe tatiyaü, vàyokasiõe catutthaü, nãla- kasiõaü ugghàtetvà àkàsàna¤càyatanaü, pãtakasiõato vi¤- ¤àõa¤càyatanaü, lohitakasiõato àki¤ca¤¤àyatanaü, odà- takasiõato nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanan ti evaü ekantarika- vasena angàna¤ ca àrammaõàna¤ ca sankamanaü angàram- maõasankantikaü nàma. Pañhamaü jhànaü pana pa¤cangikan ti vavatthapetvà, dutiyaü tivangikaü, tatiyaü duvangikaü, tathà catutthaü, àkàsàna¤càyatanaü ...pe... nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyata- nan ti evaü jhànangamattass' eva vavatthàpanaü angavavat- thàpanaü nàma. Tathà idaü pathavãkasiõan ti vavattha- petvà idaü àpokasiõaü ...pe... idaü odàtakasiõan ti evaü àrammaõamattass' eva vavatthàpanaü àrammaõa- vavatthàpanaü nàma. Angàrammaõavavatthàpanam pi eke icchanti; Aññhaka- thàsu pana anàgatattà addhà taü bhàvanàmukhaü na hoti. Imehi pana cuddasahi àkàrehi cittaü aparidametvà pubbe abhàvitabhàvano àdikammiko yogàvacaro iddhivikubbanaü sampàdessatã ti n' etaü thànaü vijjati. âdikammikassa hi kasiõaparikammam pi bhàro, satesu sahassesu và eko va sakkoti. Katakasiõaparikammassa nimittuppàdanaü bhàro; satesu sahassesu và eko va sakkoti. Uppanne nimitte taü vaóóhetvà appanàdhigamo bhàro; satesu sahassesu và eko va sakkoti. Adhigatappanassa cuddasah' àkàrehi cittaü paridamanaü bhàro; satesu sahassesu và eko va sakkoti. Cuddasah' àkàrehi paridamitacittassa pi iddhivikubbanà nàma bhàro; satesu sahassesu và eko va sakkoti. Vikub- banappattassà pi khippanisantibhàvo nàma bhàro; satesu sahassesu và eko va khippanisanti\<*<1>*>/ hoti. Therambat- thale\<*<2>*>/ Mahà-Rohaõaguttattherassa hi gilànupaññhànaü àga- tesu tiüsamattesu iddhimantasahassesu upasampadàya aññha- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -nisantã. 2 Bh Therampattaleõe. >/ #<[page 376]># %<376 XII. Iddhividhàniddeso>% vassiko Rakkhitatthero viya, tass' ànubhàvo pathavãkasi- õaniddese vutto yeva.\<*<1>*>/ Taü pan' ass' ànubhàvaü disvà thero àha;--àvuso, sace rakkhito n' àbhavissa, sabbe gara- happattà assàma Nàgaràjànaü rakkhituü nàsakkhiüså ti. Tasmà attanà gahetvà vicaritabbaü àvudhaü nàma malaü sodhetvà va gahetvà vicarituü vaññatã ti. Te therassa ovàde ñhatvà tiüsasahassà pi bhikkhå khippanisantino ahesuü. Khippanisantiyà pi ca sati parassa patiññhàbhàvo bhàro; satesu sahassesu và eko va hoti. Giribhaõóavàhanapåjàya\<*<2>*>/ Màrena angàravasse\<*<3>*>/ pavattite àkàse pathaviü màpetvà angàravassaü parittàyako\<*<4>*>/ thero viya. Balavapubbayo- gànaü pana Buddha-Paccekabuddha-aggasàvakàdãnaü vinà pi iminà vuttappakàrena bhàvanànukkamena arahattappa- ñilàbhavasen' eva\<*<5>*>/ ida¤ ca iddhivikubbanaü a¤¤e ca pañisam- bhidàdibhedà guõà ijjhanti. Tasmà yathà piëandhanavika- tiü kattukàmo suvaõõakàro aggidhamanàdãhi suvaõõaü muduü kamma¤¤aü katvà va karoti, yathà ca bhàjana- vikatiü kattukàmo kumbhakàro mattikaü suparimadditaü muduü katvà karoti, evam eva àdikammikena imehi cud- dasah' àkàrehi cittaü paridametvà, chandasãsa-cittasãsa- viriyasãsa-vãmaüsàsãsasamàpajjanavasena ceva àvajjanàdi- vasãbhàvavasena ca muduü kamma¤¤aü katvà iddhividhàya yogo karaõãyo. Pubbahetusampannena pana kasiõesu catutthajjhànamatte ciõõavasiõà pi kàtuü vaññati. Yathà pan' ettha yogo kà- tabbo, taü vidhaü dassento Bhagavà: so evaü samàhite citte ti àdim àha. Tatrà 'yaü pàëinayànusàren' eva vinicchayakathà. Tattha so ti so adhigatacatutthajjhàno yogã. Evan ti catutthaj- jhànakkamanidassanam etaü. Iminà pañhamajjhànàdhi- gamàdinà kamena catutthajjhànaü pañilabhitvà ti vuttaü hoti. Samàhite ti iminà catutthajjhànasamàdhinà samàhite. Citte ti råpàvacaracitte. Parisuddhe ti àdisu pana upekkhà- sati pàrisuddhibhàvena parisuddhe parisuddhattà yeva pa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 See above, p. 155. 2 Bh -gàhana-. 3 Cf. Jàt. i, 73. 4 Bhm -àrako. 5 Bhm -pañilàbhen' eva. >/ #<[page 377]># %< Iddhivikubbanaü 377>% riyodàte pabhassare ti vuttaü hoti. Sukhàdãnaü pacca- yànaü ghàtena vigataràgàdi-angaõattà anangaõe. Ananga- õattà yeva vigatåpakkilese; angaõena hitaü cittaü upak- kilissati. Subhàvitattà mudubhåte; vasãbhàvappatte ti vut- taü hoti. Vase vattamànaü hi cittaü mudun ti\<*<1>*>/ vuccati. Muduttà yeva ca kammaniye kammakkhame, kammayogge ti vuttaü hoti. Mudu hi cittaü kammaniyaü hoti, sudhan- tam iva suvaõõaü; ta¤ ca ubhayam pi subhàvitattà yevà ti. Yath' àha:- nà 'haü, bhikkhave, a¤¤aü ekadhammam pi samanupassàmi, yaü evaü bhàvitaü bahulãkataü mudu ca hoti kammaniya¤ ca yathayidaü, bhikkhave, cittan ti.\<*<2>*>/ Etesu parisuddhabhàvàdisu ñhitattà thite. òhitattà yeva àne¤jap- patte: acale niri¤jane ti vuttaü hoti. Mudukamma¤¤abhà- vena và attano vase ñhitattà ñhite; saddhàdãhi pariggahitattà àne¤jappatte. Saddhàpariggahitaü hi cittaü assaddhiyena na i¤jati; viriyapariggahitaü kosajjena na i¤jati; satiparig- gahitaü pamàdena na i¤jati: samàdhipariggahitaü uddhac- cena na i¤jati, pa¤¤àpariggahitaü avijjàya na i¤jati; obhàsa- gataü kilesandhakàrena na i¤jati. Imehi chahi dhammehi pariggahitaü àne¤jappattaü hoti. Evaü aññhangasaman- nàgataü cittaü abhinãhàrakkhamaü hoti abhi¤¤àsacchi- karaõãyànaü dhammànaü abhi¤¤àsacchikiriyàya. Aparo nayo:- catutthajjhànasamàdhinà samàhite; nãva- raõadårãbhàvena parisuddhe; vitakkàdi samatikkamena pari- yodàte; jhànappañilàbhapaccayànaü pàpakànaü icchàva- carànaü abhàvena anangaõe; abhijjhàdãnaü cittassa upak- kilesànaü vigamena vigatåpakkilese. Ubhayam pi c' etaü Ananganasutta-Vatthasuttànusàrena\<*<3>*>/ veditabbaü. Vasip- pattiyà mudubhåte; iddhipàdabhàvåpagamena kammaniye; bhàvanàpàripåriyà paõãtabhàvåpagamena ñhite, àne¤jap- patte. Yathà àne¤jappattaü hoti, evaü ñhite ti attho. Evam pi aññhangasamannàgataü cittaü abhinãhàrakkha- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm mudå ti. 2 A. i, 9, 7: with these variants in Pòú. ed.:- ahaü, bhikkhave, na a¤¤aü eka- . . . yathayidaü cittaü. 3 M. i, Suttas 5 and 7; the latter is also called Vatthåpama- Sutta. >/ #<[page 378]># %<378 XII. Iddhividhàniddeso>% maü hoti abhi¤¤àsacchikaraõãyànaü dhammànaü abhi¤¤à- sacchikariyàya pàdakaü padaññhànabhåtan ti. Iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmetã ti ettha ijjhanaññhena iddhi, nipphattiaññhena pañilàbhaññhena cà ti vuttaü hoti. Yaü hi nippajjati pañilabbhati ca, taü ijjhatã ti vuccati. Yath' àha:- kàmaü kàmayamànassa, tassa c' etaü samijjhatã ti.\<*<1>*>/ Tathà nekkhammaü ijjhatã ti iddhi, pañiharatã ti pàñihàriyaü. Arahattamaggo icchatã ti iddhi, pañiharatã ti pàñihàriyan ti. Aparo nayo:- ijjhanaññhe iddhi, upàyasampadày' etam adhivacanaü; upàyasampadà hi ijjhati, adhippetaphalapasa- vanato. Yath' àha:- ayaü kho Citto gahapati sãlavà kalyàõa- dhammo. Sace paõidahissati anàgatam addhànaü ràjà assa cakkavattã ti ijjhissati hi sãlavato cetopaõidhivisuddhattà ti\<*<2>*>/. Aparo nayo:- etàya sattà ijjhantã ti iddhi. Ijjhantã ti iddhà vuddhà ukkaüsagatà hontã ti vuttaü hoti. Sà dasa vidhà; yath' àha:- iddhiyo ti dasa iddhiyo. Puna ca paraü àha:- Katamà dasa iddhiyo? (1) Adhiññhànà iddhi, (2) vikubbanà iddhi, (3) manomayà iddhi, (4) ¤àõavip- phàrà iddhi, (5) samàdhivipphàrà iddhi, (6) ariyà iddhi, (7) kammavipàkajà iddhi, (8) pu¤¤avato iddhi, (9) vijjàmayà iddhi, (10) tattha tattha samàpayogapaccayà ijjhanaññhena id- dhã ti\<*<3>*>/. Tattha (1) pakatiyà eko bahukaü àvajjati, sataü và sa- hassaü và satasahassaü và àvajjitvà ¤àõena adhiññhàti bahuko homã ti. Evaü vibhajitvà dassità iddhi adhiññhà- navasena nipphannattà adhiññhànà iddhi nàma. (2) So pakativaõõaü vijahitvà kumàrakavaõõaü và das- seti nàgavaõõaü và ...pe... vividham pi senàvyåhaü dassetã ti evaü àgatà iddhi pakativaõõavijahanavikàrava- sena pavattattà vikubbanà iddhi nàma. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sn. ver. 766. 2 S. iv, 303, with these variants in Pòú. ed.:- anàgatam (inadvertently) omitted; for assa, assam; hi omitted. Sh after cakkavattã ti adds tassa kho ayaü . . . 3 Pñs. ii, 205. In Asl. 91 samàdhivipphàrà iddhi is omitted, and bhàvanàmayà iddhi is substituted as ninth. >/ #<[page 379]># %< Dasa iddhiyo 379>% (3) Idha bhikkhu imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminà- ti råpiü manomayan ti\<*<1>*>/ iminà nayena àgatà iddhi sarãrab- bhantare a¤¤ass' eva manomayassa sarãrassa nipphattiva- sena pavattattà manomayà iddhi nàma. (4) ¥àõuppattito\<*<2>*>/ pana pubbe và pacchà và taü khaõe và ¤àõànubhàvanibbatto viseso ¤àõavipphàrà iddhi nàma. Vuttaü h' etaü:- aniccànupassanàya niccasa¤¤àya pahà- naññho ijjhatã ti ¤àõavipphàrà iddhi ...pe... arahatta- maggena sabbakilesànaü pahànaññho ijjhatã ti ¤àõavipphàrà iddhi. âyasmato Bakkulassa\<*<3>*>/ ¤àõavipphàrà iddhi. âyasma- to Sankiccassa ¤àõavipphàrà iddhi. âyasmato Bhåtapàlassa ¤àõavipphàrà iddhã ti\<*<4>*>/. Tattha àyasmà Bakkulo daharo va mangaladivase nadiyà nahàpiyamàno dhàtiyà pamàdena sote patito. Tam enaü maccho gilitvà Bàràõasãtitthaü agamàsi. Tatra taü mac- chabandho gahetvà seññhibhariyàya vikkiõi. Sà macche sinehaü uppàdetvà: aham eva naü pacissàmã ti phàlentã macchakucchiyaü suvaõõabimbaü viya dàrakaü disvà: putto me laddho ti somanassajàtà ahosi. Iti macchakuc- chiyaü arogabhàvo àyasmato Bakkulassa pacchimabhavi- kassa tena attabhàvena, pañilabhitabba-arahattamagga¤à- õànubhàvena nibbattattà ¤àõavipphàrà iddhi nàma. Vat- thu pana vitthàrena kathetabbaü. Sankiccattherassa\<*<5>*>/ pana gabbhagatass' eva màtà kàlam akàsi. Tassà citakaü àropetvà sålehi vijjhitvà jhàpiyamà- nàya dàrako sålakoñiyà akkhikåñe pahàraü labhitvà sad- daü akàsi. Tato: dàrako jãvatã ti otàretvà kucchiü phàletvà dàrakaü ayyikàya adaüsu. So tàya pañijaggito vuddhim anvàya pabbajitvà saha pañisambhidàhi arahattaü pàpuõi. Iti vuttanayen' eva dàrucitakàya arogabhàvo àyasmato Sankiccassa ¤àõavipphàrà iddhi nàma. Bhåtapàladàrakassa pana pità Ràjagahe daëiddamanusso. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 D. i, 77. 2 Sb ¥àõappavattito. 3 Bh Bàkk-; Bm Bàk-. 4 Pñs. ii, 211. The words not in italics are not in the Pòú. edition of the text. Cf. Pss. of the Brethren, p. 159 f. 5 Cf. ibid., p. 266 f.; Dhp. A. ii, 240. >/ #<[page 380]># %<380 XII. Iddhividhàniddeso>% So dàrånaü atthàya sakañena añaviü gantvà dàrubhàraü katvà sàyaü nagaradvàrasamãpaü patto. Ath' assa goõà yugaü ossajjitvà nagaraü pavisiüsu. So sakañamåle put- takaü nisãdàpetvà goõànaü anupadaü gacchanto nagaram eva pàvisi. Tassa anikkhantass' eva dvàraü pihitaü. Dàrakassa vàëayakkhànucarite pi bahi nagare tiyàmarattiü arogabhàvo vuttanayen' eva ¤àõavipphàrà iddhi nàma. Vatthu pana vitthàretabbaü. (5) Samàdhito pubbe và pacchà và taü khaõe và sama- thànubhàvena nibbatto viseso samàdhivipphàrà iddhi. Vut- taü h' etaü: pañhamajjhànena nãvaraõànaü pahànaññho ijjhatã ti samàdhivipphàrà iddhi ...pe... nevasa¤¤à-nà- sa¤¤àyatanasamàpattiyà àki¤ca¤¤àyatanasa¤¤àya pahànaññho ijjhatã ti samàdhivipphàrà iddhi. âyasmato Sàriputtassa sam- àdhivipphàrà iddhi. âyasmato Sa¤jãvassa, àyasmato Khà- õukoõóa¤¤assa, Uttaràya upàsikàya, Sàmàvatiyà upàsikàya samàdhivipphàrà iddhã ti\<*<1>*>/. Tattha yadà àyasmato Sàriputtassa Mahà-Moggallànat- therena saddhiü Kapotakandaràyaü viharato juõhàya rat- tiyà navoropitehi kesehi ajjhokàse\<*<2>*>/ nisinnassa eko duññhayak- kho sahàyakena yakkhena vàriyamàno pi sãse pahàram adàsi, yassa meghassa viya gajjito\<*<3>*>/ saddo ahosi, tadà thero tassa paharaõasamaye samàpattiü appesi. Ath' assa tena pahà- rena na koci àbàdho ahosi. Ayaü tass' àyasmato samàdhivip- phàrà iddhi. Vatthu pana Udàne àgatam eva\<*<4>*>/. Sa¤jãvattheraü pana nirodhaü samàpannaü kàlankato ti sallakkhetvà gopàlakàdayo tiõakaññhagomayàni saükaó- óhitvà aggiü adaüsu. Therassa cãvare aüsumattam pi naj- jhàyittha. Ayam assa anupubbasamàpatti vasena pavatta- samathànubhàvanibbattattà samàdhivipphàrà iddhi. Vatthu pana sutte àgatam eva\<*<5>*>/. Khànukoõóa¤¤atthero\<*<6>*>/ pana pakatiyà va samàpattiba- hulo. So a¤¤atarasmiü ara¤¤e rattiü samàpattiü appet- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 212 f. 2 So all editions. Pòú. ed. Udàna:- abbhokàse. 3 Sb gajjayato. 4 Ud. iv, 4. 5 M. i, 333. 6 Cf. Dhp. A. ii, 254 f. >/ #<[page 381]># %< Dasa iddhiyo 381>% và nisãdi. Pa¤casatà corà bhaõóakam thenetvà gacchantà: idàni amhàkaü anupathaü àgacchantà n' atthã ti vissamitu- kàmà bhaõóakaü oropayamànà: khàõuko ayan ti ma¤¤amànà therass' eva upari sabbabhaõóakàni ñhapesuü. Tesaü vis- samitvà gacchantànaü pañhamaü ñhapitabhaõóakassa ga- haõakàle kàlaparicchedavasena thero vuññhàsi. Te therassa calanàkàraü disvà bhãtà viraviüsu.\<*<1>*>/ Thero: mà bhàyittha, upàsakà! Bhikkhu ahan ti àha. Te àgantvà vanditvà theragatena pasàdena pabbajitvà saha pañisambhidàhi ara- hattaü pàpuõiüsu. Ayam ettha pa¤cahi bhaõóakasatehi ajjhotthañassa therassa àbàdhàbhàvo samàdhivipphàrà iddhi. Uttarà upàsikà Puõõakaseññhisa dhãtà. Tassà Sirimà nàma gaõikà issàpakatà tattatelakañàhaü sãse àsi¤ci. Uttarà taü khaõaü yeva mettaü samàpajji. Telaü pokkharapattato udabindu\<*<2>*>/ viya vivaññamànaü agamàsi. Ayam assà samàdhivipphàrà iddhi. Vatthu pana vitthàretab- baü. Sàmàvatã nàma Udenassa ra¤¤o aggamahesã. Màgaõóiya- bràhmaõo attano dhãtàya aggamahesiññhànaü patthayamàno tassà vãõàya àsivisaü pakkhipàpetvà ràjànaü àha:- mahà- ràja, Sàmàvatã taü màretukàmà vãõàya àsivisaü gahetvà pariharatã ti. Ràjà taü disvà kupito: Sàmàvatiü vadhissà- mã ti dhanuü àropetvà visapãtaü khurappaü sannayhi. Sàmàvatã saparivàrà ràjànaü mettàya phari. Ràjà\<*<3>*>/ saraü neva khipituü na oropetuü sakkonto vedhamàõo aññhàsi. Tato naü devã àha: kiü, mahàràja, kilamasã ti? âma, kila- màmã ti. Tena hi dhanuü oropehã ti. Saro ra¤¤o pàdamåle yeva pati. Tato naü devã àha: mahàràja, na appaduññhassa dussitabban ti ovadi. Iti ra¤¤o saraü mu¤cituü avisahana- bhàvo Sàmàvatiyà upàsikàya samàdhivipphàrà iddhã ti. (6) Pañikulàdisu appañikålasa¤¤ivihàràdikà pana ariyà iddhi nàma. Yath' àha:- katamà ariyà iddhi? Idha bhikkhu sace àkankhati pañikåle appañikålasa¤¤ã\<*<4>*>/ vihareyyan ti, appañikåla- sa¤¤ã tattha viharati ...pe... upekkhako tattha viharati \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm vivariüsu. 2 Bhm udakabindu. 3 Sb adds pi; Sh neva saraü . . . 4 Bhm pañikålasa¤¤ã. >/ #<[page 382]># %<382 XII. Iddhividhàniddeso>% sato sampajàno ti.\<*<1>*>/ Ayaü hi cetovasippattànaü ariyànaü yeva sambhavato ariyà iddhã ti vuccati. Etàya hi samannàgato khãõàsavo bhikkhu pañikåle aniññhe vatthusmiü mettà- pharaõaü và dhàtumanasikàraü và karonto appañikålasa¤- ¤ã viharati. Appañikåle iññhe vatthusmiü asubhapharaõaü và aniccan ti manasikàraü và karonto pañikålasa¤¤ã viharati. Tathà pañikålàpañikålesu tad-eva mettàpharaõaü và dhàtu- manasikàraü và karonto appañikålasa¤¤ã viharati. Appa- ñikålapañikålesu ca tad-eva asubhapharaõaü và aniccan ti manasikàraü và karonto pañika¤¤ã viharati. Cakkhunà råpaü disvà neva sumano hotã\<*<2>*>/ ti àdinà nayena vuttaü pana chaññhangupekkhaü pavattayamàno pañikåle ca appañikåle ca tadubhayaü abhinivajjitvà upekkhako viharati sato sampajàno. Pañisambhidàyaü hi: kathaü pañikåle appa- pañikålasa¤¤ã viharati? Aniññhasmiü vatthusmiü mettàya và pharati dhàtuto\<*<3>*>/ và upasaüharatã ti\<*<4>*>/ àdinà nayena ayam eva attho vibhatto. Ayaü ceto vasippattànaü ariyànaü yeva sambhavato ariyà iddhã ti vuccati. (7) Pakkhi-àdãnaü pana vehàsagamanàdikà kammavipà- kajà iddhi nàma. Yath' àha:- katamà kammavipàkajà id- dhi? Sabbesaü pakkhãnaü, sabbesaü devànaü, ekaccànaü manussànaü, ekaccàna¤ ca vinipàtikànaü: ayaü kammavi- pàkajà iddhã ti.\<*<5>*>/ Ettha hi sabbesaü pakkhãnaü jhànaü và vipassanaü và vinà yeva àkàsena gamanaü. Tathà sabbe- saü devànaü pañhamakappikàna¤ ca ekaccànaü manussà- naü. Tathà Piyankaramàtà\<*<6>*>/ yakkhinã, Uttaramàtà, Phus- samittà, Dhammaguttà ti. Evam àdãnaü ekaccànaü vini- pàtikànaü àkàsena gamanaü kammavipàkajà iddhã ti. (8) Cakkavatti-àdãnaü vehàsagamanàdikà pana pu¤¤a- vato iddhi nàma. Yath' àha:- katamà pu¤¤avato iddhi? Ràjà cakkavattã vehàsaü gacchati saddhiü caturanginiyà senàya antamaso assabandha-gobandha-purise upàdàya. Joti- kassa gahapatissa pu¤¤avato iddhi. Jañilakassa gahapatissa \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 212. 2 A. ii, 198. 3 Bhm dhàtuyo. 4 Pñs. ii, 212. 5 Ibid. ii, 213. Pòú. ed. omits ca. 6 Bhm Piyankura-. Cf. S. i, 209. >/ #<[page 383]># %< Dasa iddhiyo 383>% pu¤¤avato iddhi. Ghositassa\<*<1>*>/ gahapatissa pu¤¤avato iddhi. Meõóakassa\<*<2>*>/ gahapatissa pu¤¤avato iddhi. Pa¤cannaü ma- hàpu¤¤ànaü pu¤¤avato iddhã ti. Sankhepato pana paripà- kaü gate pu¤¤asambhàre ijjhanakaviseso pu¤¤avato iddhi. Ettha ca Jotikassa gahapatissa pathaviü bhinditvà maõi- pàsàdo uññhahi, catusaññhi ca kapparukkhà ti ayam assa pu¤¤avato iddhi. Jañilakassa asãtihattho suvaõõapabbato nibbatti. Ghositassa sattasu ñhànesu màranaññhàya upak- kame kate pi arogabhàvo pu¤¤avato iddhi. Meõóakassa ekakasitamatte padese sattaratanamayànaü Meõóakànaü pàtubhàvo pu¤¤avato iddhi. Pa¤ca mahàpu¤¤à nàma: Meõóakaseññhi, tassa bhariyà Candapadumasirã, putto Dha- na¤cayaseññhi, suõisà Sumanadevã, dàso Puõõo nàmà ti, tesu seññhissa sãsaü nahàtassa àkàsaü ullokanakàle aóóhate- ëasakoññhasahassàni àkàsato rattasàlãnaü pårenti. Bhariyà- ya nàlikodanamattam pi gahetvà sakala-Jambudãpavàsike parivisamànàya bhattaü na khãyati. Puttassa sahassattha- vikaü gahetvà sakala-Jambudãpavàsikànam pi dentassa kahàpaõà na khãyanti. Suõisàya ekaü vãhitumbaü gahetvà sakala-Jambudãpavàsikànam pi bhàjayamànàya dha¤¤aü na khãyati. Dàsassa ekena nangalena kasato ito satta ito sattà ti cuddasamaggà honti. Ayaü nesaü pu¤¤avato iddhi. (9) Vijjàdharàdãnaü vehàsagamanàdikà pana vijjàmayà iddhi. Yath' àha:- katamà vijjàmayà iddhi? Vijjàdharà vijjaü parijapitvà\<*<3>*>/ vehàsaü gacchanti; àkàse antalikkhe hatthim pi dassenti, ...pe... vividham pi senàvyåhaü dassentã ti\<*<4>*>/. (10) Tena tena pana sammàpayogena tassa tassa kammassa ijjhanaü tattha tattha sammàpayogapaccayà ijjhanaññhena iddhi. Yath' àha:- nekkhammena kàmacchandassa pahà- naññho ijjhatã ti tattha tattha sammàpayogapaccayà ijjhanena iddhi ...pe... arahattamaggena sabbakilesànaü pahànañ- ñho ijjhatã ti tattha tattha sammàpayogapaccayà ijjhanaññhena iddhã ti.\<*<5>*>/ Ettha ca pañipattisankhàñass' eva sammàpayogassa \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm Ghosakassa. Dhp. A. i, 208. Pñs. loc. cit. 2 Vin. i, 242 f.; Dhp. A. 384 f. 3 Bhm -jappetvà. 4 Pñs. ii, 213. 5 Ibid. >/ #<[page 384]># %<384 XII. Iddhividhàniddeso>% dãpanavasena purimapàëisadisà va pàëi àgatà. Aññhakathà- yaü pana sakañavyåhàdikaraõavasena yaü ki¤ci sippakam- maü, yaü ki¤ci vejjakammaü, tiõõaü Vedànaü uggahaõaü, tiõõaü Piñakànaü uggahaõaü antamaso kasanavapanàdãni upàdàya taü taü kammaü katvà nibbattiviseso tattha tattha sammàpayogapaccayà ijjhanaññhena iddhã ti àgatà. Iti imàsu dasasu iddhãsu iddhividhàyà ti imasmiü pade adhiñ- ñhànà iddhi yeva àgatà. Imasmiü pan' atthe vikubbanà manomayà iddhiyo pi icchitabbà eva. Iddhividhàyà ti iddhikoññhàsàya, iddhivikappàya và. Cit- taü abhinãharati abhininnàmetã ti so bhikkhu vuttappakà- ravasena tasmiü citte abhi¤¤àpàdake jàte iddhividhàdhiga- matthàya parikammacittaü abhinãharati kasiõàrammaõato apanetvà iddhividhàbhimukhaü peseti. Abhininnàmetã ti adhigantabba-iddhipoõaü iddhipabbhàraü karoti. So ti so evaü katacittàbhinãhàro bhikkhu. Anekavihitan ti ane- kavidhaü nànappakàrakaü. Iddhividhan ti iddhikoññhà- saü. Paccanubhotã ti paccanubhavati phusati sacchikaroti pàpuõàtã ti attho. Idàni 'ssa anekavihitabhàvaü dassento eko pi hutvà ti àdim àha. Tattha eko pi hutvà ti iddhikaraõato pubb' eva pakatiyà eko pi hutvà. Bahudhà hotã ti bahånaü santike cankamitukàmo và sajjhàyaü và kattukàmo pa¤haü và pucchitukàmo hutvà, satam pi sahassam pi hoti. Kathaü panà 'yam etaü hoti? Iddhiyà catasso bhåmiyo, cattàro pàdà, aññha padàni, soëasa ca målàni\<*<1>*>/ sampàdetvà, ¤àõena adhiññha- hanto. Tattha catasso bhåmiyo ti cattàri jhànàni veditab- bàni. Vuttaü h' etaü Dhammasenàpatinà:- iddhiyà ka- tamà catasso bhåmiyo? Vivekajabhåmi-pathamaü jhànaü, pãtisukhabhåmi dutiyaü jhànaü, upekhàsukhabhåmi tatiyaü jhànaü, adukkhamasukhabhåmi catutthaü jhànaü. Iddhiyà imà catasso bhåmiyo iddhilàbhàya iddhipañilàbhàya iddhivi- kubbanatàya iddhivisavitàya iddhivasitàya iddhivesàrajjàya saüvattantã ti.\<*<2>*>/ Ettha ca purimàni tãõi jhànàni yasmà pãti- pharaõena ca sukhapharanena ca sukhasa¤¤a¤ ca lahusa¤¤a¤ ca okkamitvà lahu-mudu-kamma¤¤akàyo hutvà iddhiü pà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 205. 2 Ibid. >/ #<[page 385]># %< Dasa iddhiyo 385>% puõàti, tasmà iminà pariyàyena iddhilàbhàya saüvattanato sambhàrabhåmiyo ti veditabbàni. Catutthajjhànaü pana iddhilàbhàya pakatibhåmi yeva. Cattàro pàdà ti cattàro iddhipàdà veditabbà. Vuttaü h' etaü: iddhiyà katame cattàro pàdà? Idha bhikkhu chanda- samàdhipadhànasankhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti viriya . . . citta . . . vãmaüsàsamàdhipadhànasankhàrasa- mannàgataü iddhipàdaü bhàveti. Iddhiyà ime cattàro pàdà iddhilàbhàya ...pe... iddhivesàrajjàya saüvattantã ti\<*<1>*>/. Ettha ca chandahetuko chandàdhiko và samàdhi chanda- samàdhi; kattukamyatàchandaü adhipatiü karitvà pañilad- dhasamàdhiss' etaü adhivacanaü. Padhànabhåtà sankhàrà padhànasankhàrà; catukiccasàdhakassa sammappadhàna- viriyass' etaü adhivacanaü. Samannàgatan ti chandasamà- dhinà ca padhànasankhàrehi ca upetaü. Iddhipàdan ti nip- phattipariyàyena và ijjhanaññhena ijjhanti etàya sattà id- dhà vuddhà ukkaüsagatà hontã ti iminà và pariyàyena id- dhã ti sankhaü gatànaü abhi¤¤àcittasampayuttànaü chan- dasamàdhipadhànasankhàrànaü adhiññhànaññhena pàdabhå- taü sesacittacetasikaràsin ti attho. Vuttaü h' etaü:- id- dhipàdo ti tathabhåtassa vedanàkkhandho ...pe... vi¤- ¤àõakkhandho ti.\<*<2>*>/ Athavà pajjate anenà ti pàdo, pàpuõãya- tã ti attho. Iddhiyà pàdo iddhipàdo; chandàdãnam etaü adhivacanaü. Yath' àha:- chanda¤ ce bhikkhave bhikkhu nissàya labhati samàdhiü, labhati cittass' ekaggataü: ayaü vuccati chandasamàdhi. So anuppannànaü pàpakànaü . . . pe... padahati: ime vuccanti padhànasankhàrà. Iti aya¤ ca chando aya¤ ca chandasamàdhi ime ca padhànasankhàrà: ayaü vuccati, bhikkhave, chandasamàdhi-padhànasankhàra samannàgato iddhipàdo ti.\<*<3>*>/ Evaü ses' iddhipàdesu pi attho veditabbo. Aññha padànã ti chandàdãni aññha veditabbàni. Vuttaü h' etaü:- iddhiyà katamàni aññhapadàni? Chanda¤ ce bhik- khave bhikkhu nissàya labhati samàdhiü, labhati cittass' ekaggataü, chando na samàdhi, samàdhi na chando. A¤¤o \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 205. Cf. D. ii, 213; M. i, 103; S. v, 284. 2 Vibh. 217, etc. 3 S. v, 268. Cf. Vibh. 216. >/ #<[page 386]># %<386 XII. Iddhividhàniddeso>% chando a¤¤o samàdhi. Viriya¤ ce bhikkhu . . . Citta¤ ce bhikkhu. . . . Vãmaüsa¤ ce bhikkhu nissàya labhati sa- màdhiü, labhati cittass' ekaggataü, vãmaüsà na samàdhi, sa- màdhi na vãmaüsà. A¤¤à vãmaüsà a¤¤o samàdhi. Iddhiyà imàni aññhapadàni iddhilàbhàya ...pe... iddhivesàraj- jàya saüvattantã ti.\<*<1>*>/ Ettha hi iddhiü uppàdetukàmatà chando samàdhinà ekato niyutto va iddhilàbhàya saüvattati. Tathà viriyàdayo; tasmà imàni aññhapadàni vuttànã ti vedi- tabbàni. Soëasa målànã ti soëasahi àkàrehi àne¤jatà cittassa veditab- bà. Vuttaü' h' etaü: iddhiyà kati målàni? soëasamålàni: anonataü cittaü kosajje na i¤jatã ti àne¤jaü; anunnataü cit- taü uddhacce na i¤jatã ti àne¤jaü; anabhinataü cittaü ràge na i¤jatã ti àne¤jaü; anupanataü\<*<2>*>/ cittaü vyàpàde na i¤jatã ti àne¤jaü; anissitaü cittaü diññhiyà na i¤jatã ti àne¤jaü; appañibaddhaü\<*<3>*>/ cittaü chandaràge na i¤jatã ti àne¤jaü; vippamuttaü cittaü kàmaràge na i¤jatã ti àne¤jaü; visaüyut- taü cittaü kilese na i¤jatã ti àne¤jaü; vimariyàdikataü\<*<4>*>/ cittaü kilesamariyàde na i¤jatã ti àne¤jaü; ekattagataü cittaü nànatta- kilese na i¤jatã ti àne¤jaü; saddhàya pariggahitaü cittaü assaddhiye na i¤jatã ti àne¤jaü; viriyena pariggahitaü cittaü kosajje na i¤jatã ti àne¤jaü; satiyà pariggahitaü cittaü pa- màde na i¤jatã ti àne¤jaü; samàdhinà pariggahitaü cittaü uddhacce na i¤yatã ti àne¤jaü; pa¤¤àya pariggahitaü cittaü avijjàya na i¤jatã ti àne¤jaü; obhàsagataü cittaü avijjandha- kàre na i¤jatã ti àne¤jaü; iddhiyà imàni soëasamålàni iddhi làbhàya ...pe... iddhi vesàrajjàya saüvattantã ti\<*<5>*>/. Kàma¤ c' esa attho evaü samàhite citte ti àdinà pi siddho yeva, pañhamajjhànàdãnaü pana iddhiyà bhåmipàda-pada- målabhàvadassanatthaü puna vutto. Purimo ca Suttesu àgatanayo; ayaü Pañisambhidàyaü. Iti ubhayattha asam- mohattham pi puna vutto. ¥àõena adhiññhahanto ti\<*<6>*>/ svayam ete iddhiyà bhåmipàda- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 205 f. 2 Bhm -õataü in all compounds. 3 Bhm -bandhaü. 4 Pòú. ed. vipariyàdikataü. 5 Pñs. ii, 206. 6 Cf. Pñs. ii, 207 f. >/ #<[page 387]># %< Dasa iddhiyo 387>% padamålabhåte dhamme sampàdetvà abhi¤¤àpàdakaü jhà- naü samàpajjitvà vuññhàya, sace sataü icchati, sataü homi! sataü homã ti parikammaü katvà puna abhi¤¤àpàdakaü jhànaü samàpajjitvà vuññhàya adhiññhàti adhiññhànacittena sah' eva sataü hoti. Sahassàdisu pi es' eva nayo. Sace evaü na ijjhati, puna parikammaü katvà dutiyam pi samàpajjitvà vuññhàya adhiñ- ñhàtabbaü. Saüyuttaññhakathayaü hi ekavàraü dve- vàraü samàpajjituü vaññatã ti vuttaü. Tattha pàdakaj- jhànacittaü nimittàrammaõaü. Parikammacittàni satà- rammaõàni và sahassàrammaõàni và; tàni ca kho vaõõava- sena, no paõõattivasena. Adhiññhànacittam pi tath' eva satàrammaõaü và sahassàrammaõaü và. Taü pubbe vut- taü appanàcittam iva gotrabhå anantaraü ekam eva uppaj- jati råpàvacaracatutthajjhànikaü. Yam pi hi Pañisambhi- dàyaü vuttaü:- pakatiyà eko bahukaü\<*<1>*>/ àvajjati, sataü và sahassaü và satasahassaü và àvajjitvà ¤àõena adhiññhàti ba- huko homã ti, bahuko hoti. Yathà àyasmà Cåëa-Panthako ti\<*<2>*>/. Tatrà pi àvajjatã ti parikammavasen' eva vuttaü. âvajjitvà ¤àõena adhiññhàtã ti abhi¤¤à¤àõavasena vuttaü, tasmà ba hukaü àvajjati. Tato tesam pi parikammacittànaü avasàne samàpajjati. Samàpattito vuññhahitvà puna bahuko homã ti àvajjitvà tato paraü pavattànaü tinõaü catunnam và pubbabhàgacittànaü anantarà uppannena sanniññhàpana- vasena adhiññhànan ti laddhanàmena eken' eva abhi¤¤à¤à- õena adhiññhàtã ti evam ettha attho daññhabbo. Yaü pana vuttaü: yathà àyasmà Cåëa-Panthako ti, taü bahudhàbhàvassa kàyasakkhidassanatthaü vuttaü. Taü pana vatthunà dãpetabbaü. Te\<*<3>*>/ kira dve bhàtaro panthe jàtattà Panthakà ti nàmaü labhiüsu. Tesaü jeññho Mahà-Panthako. So pabbajitvà saha pañisambhidàhi arahattaü pàpuõi. Arahà hutvà Cåëa- Panthakaü pabbàjetvà, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 So all four ed. Pñs. ed. bahulaü. 2 Pñs. ii, 207. Cf. Pss. of the Brethren, p. 258 f. 3 Cf Jàt. i, 116 f. >/ #<[page 388]># %<388 XII. Iddhividhàniddeso>% Padumaü yathà kokanadaü sugandhaü, Pàto siyà phullam avãtagandhaü; Angãrasaü passa virocamànaü, Tapantam àdiccam iv' antalikkhe ti imaü gàthaü adàsi. So taü catåhi màsehi paguõaü kàtuü nàsakkhi. Atha naü thero: abhabbo tvaü sàsane ti vihàrato nãhari. Tasmi¤ ca kàle thero bhattuddesako hoti. Jãvako theraü upasankamitvà: sve bhante Bhagavatà saddhiü pa¤ca bhikkhu satàni gahetvà amhàkaü gehe bhikkhaü gaõhàthà ti àha. Thero pi: ñhapetvà Cåëa-Panthakaü, sesànaü adhivàsemã ti adhivàsesi. Cåëa-Panthako dvàra- koññhake ñhatvà rodati. Bhagavà dibbacakkhunà disvà upasankamitvà: kasmà rodasã ti? àha. So taü pavattiü àcikkhi. Bhagavà: na sajjhàyaü kàtuü asakkonto mama sàsane abhabbo nàma hoti. Mà soci, bhikkhå ti taü bàhàyaü gahetvà vihàraü pavisitvà iddhiyà pilotikakhaõóaü abhi- nimminitvà adàsi: handa, bhikkhu, imaü parimajjanto rajo- haraõaü rajoharaõan ti punappunaü sajjhàyaü karotã ti. Tassa tathà karoto taü kàëavaõõaü ahosi. So: parisuddhaü vatthaü n' atth' ettha doso; attabhàvassa panà 'yaü doso ti sa¤¤aü pañilabhitvà pa¤casu khandhesu ¤àõaü otàretvà vipassanaü vaóóhetvà anulomato gotrabhå samãpaü pàpesi. Ath' assa Bhagavà obhàsagàthà abhàsi:- `Ràgo rajo na ca pana reõu vuccati, Ràgass' etaü adhivacanaü rajo ti; Etaü rajaü vippajahitvà paõdità\<*<1>*>/, Viharanti te vigatarajassa\<*<2>*>/ sàsane. `Doso rajo na ca pana reõu vuccati; Dosass' etaü adhivacanaü rajo ti; Etaü rajaü vippajahitvà paõóità; Viharanti te vãtarajassa sàsane ti. `Moho rajo na ca pana reõu vuccati, Mohass' etaü adhivacanaü rajo ti; Etaü rajaü vippajahitvà paõóità, Viharanti te vãtarajassa sàsane ti\<*<3>*>/.' \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Jàt. A. has bhikkhavo for paõóità. 2 Bhm vãtarajassa. 3 Cf. Divyà. 491. >/ #<[page 389]># %< Dasa iddhiyo 389>% Tassa gàthàpariyosàne catupañisambhidà chaëabhi¤¤à parivàrà navalokuttaradhammà hatthagatà va ahesuü. Satthà dutiyadivase Jãvakassa gehaü agamàsi saddhiü bhik- khusanghena. Atha dakkhiõodakàvasàne yàguyà diyya- mànàya pattaü pidahi. Jãvako: kiü bhante ti? pucchi. Vihàre eko bhikkhu atthã ti. So purisaü peseti: gaccha! ayyaü gahetvà sãghaü ehã ti. Vihàrato nikkhante pana Bhagavati:- Sahassakkhattuü attànaü nimminitvàna Panthako; nisãdi Ambavane ramme yàva kàlappavedanà ti\<*<1>*>/. Atha so puriso gantvà kàsàvehi ekapajjotaü àràmaü disvà àgantvà bhikkhåhi bharito, bhante, àràmo; nà 'haü jànàmi katamo so ayyo ti àha. Tato naü Bhagavà àha:- gaccha! yaü pañhamaü passasi, taü cãvarakaõõe gahetvà: Satthà taü àmantetã ti vatvà ànehã ti. So taü gantvà therass' eva cãvarakaõõe aggahesi. Tàvad-eva sabbe nimmità antaradhà- yiüsu. Thero:- gaccha tvan ti taü uyyojetvà mukha- dhovanàdi-sarãrakiccaü niññhapetvà pañhamataraü gantvà pattàsane nisãdi. Idaü sandhàya vuttaü: yathà àyasmà Cåëapanthako ti. Tatra ye te bahå nimmità, te aniyametvà nimmitattà id- dhimatà sadisà va honti. òhànanisajjàdisu và bhàsitatuõhã- bhàvàdisu và yaü yaü iddhimà karoti, taü tad-eva karonti. Sace pana nànàvaõõe kàtukàmo\<*<2>*>/ hoti, keci pañhamavaye, keci majjhimavaye, keci pacchimavaye, tathà dãghakese, upaóóha- muõóe, muõóe, missakese, upaóóharattacãvare, paõóuka- cãvare, padabhàõadhammakathà sarabha¤¤apa¤hàpucchana- pa¤hàvissajjana-rajanapacana-cãvarasibbanadhovanàdãni ka- ronte; apare pi và nànappakàrake kàtåkàmo hoti, tena pàda- kajjhànato vuññhàya: ettakà bhikkhå pañhamavayà hontå ti àdinà nayena parikammaü katvà puna samàpajjitvà vuññhà- ya adhiññhàtabbaü, adhiññhànacittena saddhiü icchiticchi- tappakàrà yeva hontã ti esa nayo: bahudhà pi hutvà eko hoti ti àdisu. Ayaü pana viseso:- iminà bhikkhunà evaü bahubhàvaü nimminitvà puna: eko va hutvà cankamissàmi, sajjhàyaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Thag. ver. 563. 2 Bhm kattu-. II. 2 >/ #<[page 390]># %<390 XII. Iddhividhàniddeso>% karissàmi, pa¤haü pucchissàmã ti cintetvà và ayaü vihàro appabhikkhuko. Sace keci àgamissanti: kuto ime ettakà ekasadisà bhikkhå addhà therassa esa ànubhàvo ti maü jànis- santã ti appicchatàya và antarà va eko homã ti icchantena pàdakajjhànaü samàpajjitvà vuññhàya: eko homã ti parikam- maü katvà puna samàpajjitvà vuññhàya: eko homã ti adhiñ- ñhàtabbaü; adhiññhànacittena saddhiü yeva eko hoti. Evaü akaronto pana yathà paricchinnakàlavasena sayam eva eko hoti. âvibhàvaü tirobhàvan ti ettha àvibhàvaü karoti tirobhà- vaü karotã ti ayam attho. Imam eva hi sandhàya Pañisam- bhidàyaü vuttaü\<*<1>*>/:- àvibhàvan ti kenaci anàvañaü hoti ap- pañicchannaü vivañaü pàkañaü. Tirobhàvan ti kenaci àva- ñaü hoti paticchannaü pihitaü pañikujjitan ti. Tatrà 'yaü iddhimà àvibhàvaü kàtukàmo andhakàraü và àlokaü karoti, pañicchannaü và vivañaü anàpàthaü và àpàthaü karoti. Kathaü? Ayaü hi yathà pañicchanno pi dåre ñhito pi và dissati, evaü attànaü và paraü và kàtukàmo pàdakajjhà- nato vuññhàya: idaü andhakàraññhànaü àlokajàtaü hotå ti và: idaü pañicchannaü vivañaü hotå ti và: idaü ànàpàthaü àpàthaü hotå ti và àvajjitvà parikammaü katvà vuttanayen' eva adhiññhàti, saha adhiññhànà yathàdhiññhitam eva hoti. Pare dåre ñhità pi passanti, sayam pi passitukàmo passati. Etaü pana pàñihàriyaü kena katapubban ti? Bhagavatà. Bhagavà hi, Cåëa-Subhaddàya nimantito Vissakammunà\<*<2>*>/ nimmitehi pa¤cahi kåñàgàrasatehi Sàvatthito sattayojanab- bhantaraü Sàketaü gacchanto yathà Sàketanagaravàsino Sàvatthivàsike Sàvatthivàsino ca Sàketavàsike passanti, evaü adhiññhàsi. Nagaramajjhe ca otaritvà pathaviü dvidhà bhinditvà yàva Avãciü, àkàsa¤ ca dvidhà viyåhitvà yàva Brahmalokaü dassesi. Devorohaõenà pi ca ayam attho vibhàvetabbo. Bhagavà kira yamakapàñihàriyaü katvà caturàsãti pàõa- sahassàni bandhanà pamocetvà: atãtà Buddhà yamakapàñi- hàriyàvasàne: kuhiü gatà ti àvajjitvà Tàvatiüsasahbavanaü gatà ti addasa. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 207. 2 Bhm Visuk-. >/ #<[page 391]># %< Dasa iddhiyo 391>% Ath' ekena pàdena pathavãtalaü akkamitvà dutiyaü Yugandharapabbate patiññhàpetvà, puna purimapàdaü uddharitvà Sinerumatthakaü akkamitvà tattha Paõóukam- balasilàtale vassaü upagantvà sannipatitànaü dasa sahas- sa cakkavàladevatànaü àdito paññhàya abhidhammakathaü àrabhi.\<*<1>*>/ Bhikkhàcàravelàya nimmitabuddhaü màpesi, so dhammaü deseti. Bhagavà nàgalatà-dantakaññhaü khà- ditvà Anotattadahe mukhaü dhovitvà Uttarakuråsu piõóa- pàtaü gahetvà Anotattadahatãre paribhu¤jati. Sàriputtat- thero tattha gantvà Bhagavantaü vandati. Bhagavà: aj- ja ettakaü dhammaü desesin ti therassa nayaü deti. Evaü tayo màse abbocchinnaü abhidhammakathaü kathesi. Taü sutvà asãti-koñi-devatànaü dhammàbhisamayo ahosi. Ya- makapàñihàriye sannipatità pi dvàdasayojanà parisà: Bha- gavantaü passitvà va gamissàmà ti khandhàvàraü bandhitvà aññhàsi. Taü Cåëa-Anàthapiõóikaseññhi yeva sabbapaccaye- hi upaññhàsi. Manussà: kuhiü Bhagavà? ti jànanatthàya Anuruddhattheraü yàciüsu. Thero àlokaü vaóóhetvà ad- dasa dibbena cakkhunà tattha vassåpagataü Bhagavantaü disvà àroceti. Te Bhagavato vandanatthàya Mahà-Moggal- lànattheraü yàciüsu. Thero parisamajjhe yeva mahàpatha- viyaü nimmujjitvà Sinerupabbataü nibbijjhitvà Tathàgata- pàdamåle Bhagavato pàde vandamàno va ummujjitvà Bha- gavantaü etad avoca:- Jambudãpavàsino, bhante, Bhagavato pàde vanditvà passitvà va gamissàmà ti vadantã ti. Bhagavà àha: kuhiü pana te, Moggallàna, etarahi jeññhabhàtà Dham- masenàpatã ti? Sankassanagare, bhante ti. Moggallàna, maü daññhukàmà sve Sankassanagaraü àgacchantu. Ahaü sve mahàpavàraõapuõõamàsi\<*<2>*>/ uposathadivase Sankassana- gare otarissàmã ti. Sàdhu, bhante ti thero Dasabalaü vandit- và àgatamaggen' eva oråyha manussànaü santikaü sampà- puõi. Gamanàgamanakàle ca yathà naü manussà passanti, evaü adhiññhàsi. Idaü tàv' ettha Mahàmoggallànatthero àvibhàvapàñihàriyaü akàsi. So evaü àgato taü pavattiü àrocetvà: dåran ti sa¤¤aü akatvà katapàtaràsà va nikkha- mathà ti àha. Bhagavà Sakkassa devara¤¤o àrocesi:- mahàràja, sve manussalokaü gacchàmã ti. Devaràjà Vis- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Asl. i f. 2 Bhm -màsã. >/ #<[page 392]># %<392 XII. Iddhividhàniddeso>% sakammaü àõàpesi: tàta, sve Bhagavà manussalokaü gantu- kàmo; tisso sopànapantiyo màpehi, ekaü kanakamayaü, ekaü rajatamayaü, ekaü maõimayan ti. So tathà akàsi. Bhagavà dutiyadivase Sinerumuddhani ñhatvà puratthima- lokadhàtuü olokesi. Anekàni cakkavàëasahassàni vivañàni hutvà ekan gaõaü viya pakàsiüsu. Yathà ca puratthimena, evaü pacchimena pi uttarena pi dakkhiõena pi sabbaü viva- ñam addasa: heññhà pi yàva Avãci, upari yàva Akaniññhabha- vanaü, tàva addasa. Taü divasaü kira lokavivaraõaü nàma ahosi. Manussà pi deve passanti, devà pi manusse. Tattha neva manussà uddhaü ullokenti, na devà adho olokenti, sabbesammukhà va a¤¤ama¤¤aü passanti. Bhagavà maj- jhe maõimayena sopànena otarati. Cha kàmàvacaradevà vàmapasse kanakamayena, Suddhàvàsà ca Mahàbrahmà ca dakkhiõapasse rajatamayena. Devaràjà pattacãvaraü ag- gahesi, Mahàbrahmà tiyojanikaü setacchattaü, Suyàmo vàëabãjaniü, Pa¤casikho Gandhabbaputto tigàvutamattaü beluvapaõóuvãõaü gahetvà Tathàgatassa påjaü karonto otarati. Taü divasaü Bhagavantaü disvà Buddhabhàvàya pihaü anuppàdetvà ñhitasatto nàma n' atthi. Idam ettha Bhagavà àvibhàvapàñihàriyaü akàsi. Api ca Tambapaõ- õibãpe Taëangaravàsã\<*<1>*>/ Dhammadinnanatthero pi Tissa-Mahà- vihàre\<*<2>*>/ cetiyangaõasmiü nisãditvà: tãhi, bhikkhave, dhammehi samannàgato bhikkhu apaõõakapañipadaü pañipanno hotã ti Apaõõakasuttaü\<*<3>*>/ kathento heññhà-mukhaü vãjaniü\<*<4>*>/ akàsi yàva Avãcito ekangaõaü ahosi; tato upari-mukhaü akàsi yàva Brahmalokà ekangaõaü ahosi. Thero nirayabhayena tajjetvà saggasukhena ca palobhetvà dhammaü desesi. Keci sotàpa¤¤à ahesuü, keci sakadàgàmã, anàgàmã, arahanto ti. Tirobhàvaü kàtukàmo pana àlokaü và andhakàraü karoti, appañicchannaü và pañicchannaü, àpàthaü và anàpàthaü karoti. Kathaü? Ayaü hi yathà appañicchanno pi samãpe ñhito pi và na dissati, evaü attànaü và paraü và kàtukàmo pàdakajjhànato vuññhàya: idaü àlokaññhànaü andhakàraü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm Vàëankara-. 2 Mhv. 20, 25. 3 A. i, 113. All editions read apaõõaka-, not apaõõakata-. 4 Bhm bãjaniü. >/ #<[page 393]># %< Dasa iddhiyo 393>% hotå ti và, idaü appañicchannaü pañicchannaü hotå ti và, idaü àpàtaü anàpàtaü hotå ti và àvajjitvà parikammaü katvà vuttanayen' eva adiññhàti; saha adhiññhànacittena yathàdhiññhitam eva hoti. Pare samãpe ñhità pi passanti, sayam pi apassitukàmo na passati. Etaü pana pàñihàriyaü kena katapubban ti? Bhagavatà. Bhagavà hi Yasa-kulaput- taü samãpe nisinnaü yeva yathà naü pità na passati,\<*<1>*>/ evam akàsi. Tathà vãsayojanasataü Mahà-Kappinassa paccug- gamanaü katvà taü anàgàmiphale, amaccasahassa¤ c' assa sotàpattiphale patiññhàpetvà tassa anumaggaü àgatà sahas- sitthiparivàrà Anojà devã àgantvà samãpe nisinnà pi yathà saparisaü ràjànaü na passati, tathà katvà: api, bhante, rà- jànaü passathà ti vutte: kiü pana vo ràjànaü gavesituü varaü udàhu attànan ti? Attànaü, bhante ti vatvà nisin- nàya tassà tathà dhammaü deseti. Yathà sà saddhiü itthi- sahassena sotàpattiphale patiññhàsi, amaccà anàgàmiphale, ràjà arahatte ti. Api ca Tambapaõõidãpaü àgatadivase yathà attanà saddhiü àgate avasese ràjà na passati, evaü karoõtena Mahindattherenà pi idaü katam eva. Api ca sabbam pi pàkañapàñihàriyaü àvibhàvaü nàma, apàkañapàñihàriyaü tirobhàvaü nàma. Tattha pàkaña- pàñihàriye iddhi pi pa¤¤àyati iddhimà pi; taü yamakapà- ñihàriyena dãpetabbaü. Tatra hi: idha Tathàgato yamakapàñi- hàriyaü karoti asàdhàraõaü sàvakehi: uparimakàyato aggik- khandho pavattati, heññhimakàyato udakadhàrà pavattatã ti\<*<2>*>/. Evaü ubhayaü pa¤¤àyittha. Apàkañapàñihàriye iddhi yeva pa¤¤àyati, na iddhimà. Taü Mahakasuttena\<*<3>*>/ ca Brahma- nimantanikasuttena\<*<4>*>/ ca dãpetabbaü. Tatra hi àyasmato ca Mahakassa Bhagavato ca iddhi yeva pa¤¤àyittha, na id- dhimà. Yath' àha: ekamantaü nisinno kho Citto gahapati àyasmantaü Mahakaü etad avoca:- sàdhu me, bhante, ayyo Mahako uttarimanussadhammaü iddhipàñihàriyaü dassetå ti. Tena hi tvaü, gahapati, àëinde uttaràsangaü pa¤¤àpetvà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vin. i, 16; Thag. A. on Thag. cxvii. Cf. Dhp. A. ii, 112 f. with Pss. of the Brethren, 254 f. 2 Pñs. i, 125; which reads -pàtihãraü. 3 S. iv, 290. 4 M. i, 326. >/ #<[page 394]># %<394 XII. Iddhividhàniddeso>% tiõakalàpaü okàsehã ti. Evaü bhante ti kho Citto gahapati àyasmato Mahakassa pañissutvà àëinde uttaràsangaü pa¤¤à- petvà tiõakalàyaü okàsesi. Atha kho àyasmà Mahako vi- hàraü pavisitvà såcighañikaü\<*<1>*>/ datvà tathàråpaü iddhàbhi- sankhàraü abhisankhàsi, yathà tàlacchiggaëena ca aggalanta- rikàya ca acci nikkhamitvà tiõàni jhàpesi, uttaràsangaü na jhàpesi. Yathà c' àha: atha khvàhaü, bhikkhave, tathàråpaü iddhàbhisankhàraü abhisankhàsiü, ettàvatà Brahmà ca Brahma- parisà ca Brahmaparisajjà ca sadda¤ ca me sossanti, na ca maü dakkhissantã ti antarahito imaü gàthaü abhàsi:- Bhave cà 'haü bhayaü disvà bhava¤ ca vibhavesinaü, bhavaü nàbhivadiü ki¤ci nandi¤ ca na upàdiyan ti\<*<2>*>/. Tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gac- chati seyyathà pi àkàse\<*<3>*>/ ti ettha tirokuóóan ti parakuóóaü, kuóóassa parabhàgan ti vuttaü hoti. Esa nayo itaresu. Kuóóo ti ca gehabhittiyà etam adhivacanaü. Pàkàro ti gehavihàragàmàdãnaü parikkhepapàkàro. Pabbato ti paüsu- pabbato và pàsàõapabbato và. Asajjamàno ti alaggamàno. Seyyathà pi àkàse ti àkàse viya. Evaü gantukàmena pana àkàsakasiõaü samàpajjitvà vuññhàya kuóóaü và pàkàraü và Sineru-cakkavàëesu pi a¤¤ataraü pabbataü và àvajjitvà kataparikammena: àkàso hotå ti adhiññhàtabbo, àkàso yeva hoti; adho otaritukàmassa uddhaü và àrohitukàmassa susiro hoti; vinivijjhitvà gantukàmassa chiddo. So tattha asajja- màno gacchati. Tipiñaka-Cåëàbhayatthero pan' etth' àha:- âkàsakasiõasamàpajjanaü, àvuso, kimatthiyaü? Kiü hat- thi-assàdãnaü abhinimminitukàmo hatthi-assàdi-kasiõàni samàpajjati? nanu yattha katthaci kasiõe parikammaü katvà aññha samàpattivasãbhàvo yeva pamàõaü, yaü yaü icchati, taü tad eva hotã ti? Bhikkhå àhaüsu:- Pàëiyà, bhante, àkàsakasiõaü yeva àgataü, tasmà avassam etaü vattabban ti. Tatrà 'yaü pàëi\<*<4>*>/:- pakatiyà àkàsakasiõa- samàpattiyà làbhã hoti, tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit. 2 M. i, 330; Bhm upàdiyin ti. 3 Iddhividhà formula; D. i, 78; Pñs. ii, 208; Bhm Tirokuññam. 4 Pñs. ii, 208. >/ #<[page 395]># %< Dasa iddhiyo 395>% àvajjati; àvajjitvà ¤àõena adhiññhàti: àkàso hotå ti àkàso hoti, tirokuóóaü\<*<1>*>/ tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno\<*<2>*>/ gac- chati. Yathà pakatiyà manussà\<*<3>*>/ aniddhimanto kenaci anà- vañe aparikkhitte asajjamànà\<*<4>*>/ gacchanti, evam eva so iddhimà ceto vasippatto tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajja- màno gacchati, seyyathà pi àkàse ti. Sace pan' assa bhikkhuno adhiññhahitvà gacchantassa anta- rà pabbato và rukkho và uññheti, kiü puna samàpajjitvà adhiññhàtabban ti? Doso n' atthi, puna samàpajjitvà adhiñ- ñhànaü hi upajjhàyassa santike nissayagahaõasadisaü\<*<5>*>/ hoti. Iminà ca pana bhikkhunà: àkàso hotå ti adhiññhitattà àkàso hoti yeva. Purimàdhiññhànabalen' eva c' assa antarà a¤¤o pabbato và rukkho và utumayo uññhahissatã ti aññhànam ev' etaü. A¤¤ena iddhimatà nimmite pana pañhamanimmànaü balavaü hoti; itarena tassa uddhaü và adho và gantabbaü. Pathaviyà pi ummujjanimmujjan ti ettha ummujja uññhànaü vuccati, nimmujjan ti saüsãdanaü. Ummujja¤ ca nimmujja¤ ca ummujjanimmujjaü. Evaü kàtukàmena àpo- kasiõaü samàpajjitvà uññhàya: ettake ñhàne pathavã udakaü hotå ti paricchinditvà parikammaü katvà vuttanayen' eva adhiññhàtabbaü; saha adhiññhànena yathà paricchinne ñhàne pathavã udakam eva hoti, so tattha ummujjanimmujjaü karoti. Tatrà 'yaü pàëi\<*<6>*>/:- pakatiyà àpokasiõasamàpattiyà làbhã hoti, pathaviü àvajjati; àvajjitvà ¤àõena adhiññhàti: udakaü hotå ti, udakaü hoti. So pathaviyà ummujjanimmuj- jaü karoti. Yathà manussà pakatiyà aniddhimanto udake ummujjanimmujjaü karoti, evam eva so iddhimà ceto va sippatto, pathaviyà ummujjanimmujjaü karoti seyyathàpi udake ti. Na kevala¤ ca ummujjanimujjam eva; nahànapàna-mukha- dhovana-bhaõóakadhovanàdisu yaü yaü icchati, taü taü karoti. Na kevala¤ ca udakam eva, sappitelamadhuphàõità- disu pi yaü yaü icchati, taü taü: ida¤ c' ida¤ ca ettakaü hotå ti àvajjitvà, parikammaü katvà, adhiññhahantassa \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -kuññaü always. 2 Pòú. ed. àvajjamàno 3 Ibid., manussà pakatiyà. 4 So also Pòú. ed. 5 Bhm -ggahaõa-. 6 Pñs. ii, 208. >/ #<[page 396]># %<396 XII. Iddhividhàniddeso>% yathàdiññhitam eva hoti. Uddharitvà bhàjanagataü karon- tassa sappisappim eva hoti, telàdãni telàdãni yeva, udakaü udakam eva. So tattha temitukàmo va temeti, na temitu- kàmo na temeti. Tass' eva ca sà pathavã udakaü hoti, sesa- janassa pathavã yeva. Tattha manussà pattikà pi gacchanti, yànàdãhi pi gacchanti, kasikammàdãni pi karonti yeva. Sace panà 'yaü tesam pi udakaü hotå ti icchati, hoti yeva. Paric- chinnakàlaü pana atikkamitvà yaü pakatiyà ghañataëàkà- disu udakaü, taü ñhapetvà avasesaü paricchinnaññhànaü pathavã yeva hoti. Udake pi abhijjamàne ti ettha yaü udakaü akkamitvà saüsãdati, taü bhijjamànan ti vuccati, viparãtaü abhijjamà- naü. Evaü gantukàmena pana pathavãkasiõaü samàpajjitvà vuññhàya: ettake ñhàne udakaü pathavã hotå ti paricchin- ditvà parikammaü katvà vuttanayen' eva adhiññhàtabbaü; saha adhiññhànena yathà paricchinnaññhàne udakaü pa- thavã yeva hoti, so tattha gacchati. Tatrà 'yaü pàëi\<*<1>*>/:- pakatiyà pathavãkasiõasamàpattiyà làbhã hoti, udakaü àvaj- jati; àvajjitvà ¤àõena adhitthàti: pathavã hotå ti, pathavã hoti. So abhijjamàne udake gacchati. Yathà manussà pakatiyà aniddhimanto abhijjamànàya pathaviyà gacchanti, evam eva so iddhimà ceto vasippatto abhijjamàne udake gacchati seyyathà- pi pathaviyan ti\<*<1>*>/. Na kevala¤ ca gacchati, yaü yaü iriyàpathaü icchati, taü taü karoti.\<*<2>*>/ Na kevala¤ ca pathavim eva karoti, maõi- suvaõõapabbatarukkhàdisu pi yaü yaü icchati, taü taü vuttanayen' eva àvajjitvà adhiññhàti, yathàdhiññhitam eva hoti. Tass' eva ca taü udakaü pathavã hoti, sesajanassa udakam eva, macchakacchapà ca udakakàkàdayo ca yathà- ruci\<*<3>*>/ vicaranti. Sace panà'yaü a¤¤esam pi manussànaü taü pathaviü kàtuü icchati, karoti yeva. Paricchinnakàlàtik- kamena\<*<4>*>/ pana udakam eva hoti. Pallankena kamatã ti pallankena gacchati. Pakkhã sakuõo ti pakkhehi yuttasakuõo. Evaü kàtukà- mena pana pathavãkasiõaü samàpajjitvà vuññhàya, sace nisin- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 208. 2 Sb kappeti. 3 Sb ruciü. 4 Sb -kame. >/ #<[page 397]># %< Dasa iddhiyo 397>% no gantum icchati, pallankappamàõaü ñhànaü paricchinditvà parikammaü katvà vuttanayen' eva adhiññhàtabbaü; sace nipanno gantukàmo hoti ma¤cappamàõaü; sace padasà gantukàmo hoti maggappamàõan ti evaü yathànuråpaü ñhànaü paricchinditvà vuttanayen' eva: pathavã hotå ti adhiññhàtabbaü; saha adhiññhànena pathavã yeva hoti. Tatrà 'yaü pàëi\<*<1>*>/:- âkàse pi pallankena kamati\<*<2>*>/ seyyathà pi pakkhã sakuõo ti. Pakatiyà pathavãkasiõasamàpattiyà làbhã hoti, àkàsaü àvajjati; àvajjitvà ¤àõena adhiññhàti: pathavã hotå ti, pathavã hoti. So àkàse antalikkhe cankamati pi tiññhati pi nisãdati pi seyyam pi kappeti. Yathà manussà pakatiyà aniddhimanto pathaviyaü cankaman ti pi . . . pe . . . seyyam pi kappenti, evam eva so iddhimà cetovasippatto àkàse antalikkhe cankamati pi . . . pe . . . seyyam pi kappe- tã ti. âkàse gantukàmena ca bhikkhunà dibbacakkhu-làbhinà pi bhavitabbaü. Kasmà? Antare utusamuññhànà và pab- batarukkhàdayo\<*<3>*>/ honti, nàgasupaõõàdayo và ussuyantà màpenti nesaü\<*<4>*>/ dassanatthaü. Te pana disvà kiü kàtab- ban ti? Pàdakajjhànaü samàpajjitvà vuññhàya: àkàso hotå ti parikammaü katvà adhiññhàtabbaü. Thero pan' àha:- Samàpatti-samàpajjanaü, àvuso, kimatthiyaü? Nanu samàhitam ev' assa cittaü, tena yaü yaü ñhànaü: àkàso hotå ti adhiññhàti, àkàso yeva hotã ti. Ki¤càpi evam àha, atha kho tirokuóóapàñihàriye vuttanayen' eva pañipajjitab- baü. Api ca okàse orohanattham pi iminà dibbacakkhu- làbhinà bhavitabbaü. Ayaü hi sace anokàse nahànatitthe và gàmadvàre và orohati, mahàjanassa pàkaño hoti; tàsmà dibbacakkhunà passitvà anokàsaü vajjetvà\<*<5>*>/ okàse ota- ratã ti. Ime pi candimasuriye evaü mahiddhike evam mahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjatã ti\<*<6>*>/ ettha candimasuriyànaü dvàcattàëãsayojanasahassassaupari caraõena mahiddhikatà tãsu dãpesu ekakkhaõe àlokakaraõena mahànubhàvatà veditabbà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 208. 2 Pòú. ed. cankamati. 3 Sb rukkhapabbat-. 4 Sb tesaü. 5 Bhm vajjitvà. 6 D. i, 78. >/ #<[page 398]># %<398 XII. Iddhividhàniddeso >%Evaü upari caraõa-àlokakaraõehi và mahiddhike ten' eva mahiddhikattena mahànubhàve, paràmasatã ti pariggaõhati, ekadese và chupati; parimajjatã ti samantato àdàsatalaü viya parimajjati. Ayaü pan' assa iddhi-abhi¤¤à pàdakajjhàna- vasen' eva ijjhati; n' atth' ettha kasiõasamàpattiniyamo. Vuttaü h' etaü Pañisambhidàyaü\<*<1>*>/:- Ime candimasuriye . . . parimajjatã ti idha so iddhimà cetovasippatto\<*<2>*>/ . . . candima- suriye àvajjati; àvajjetvà ¤àõena adhiññhàti: hatthapàse hotå ti, hatthapàse hoti. So nisinnako và nipannako và candima- suriye pàõinà àmasati paràmasati parimajjati. Yathà manus- sà pakatiyà aniddhimanto ki¤cid eva råpagataü hatthapàse àmasanti paràmasanti parimajjanti, evam eva so iddhimà . . . pe... parimajjatã ti. Svàyaü yadi icchati gantvà paràma- situü, gantvà paràmasati. Yadi pana idh' eva nisinnako và nipannako và paràma- situkàmo hoti: hatthapàse hotå ti adhiññhàti, adhiññhànaba- lena vaõñamuttatàlaphalaü viya àgantvà hatthapàse ñhite và paràmasati, hatthaü và vaóóhetvà, vaóóhentassa pana kiü upàdinnakaü vaóóhati? Anupàdinnakan ti? Upàdin- nakaü nissàya anupàdinnakaü vaóóhati. Tattha Tipiñaka- Cålanàgatthero àha:- kiü pan' àvuso upàdinnakaü khud- dakam pi mahantam pi na hoti? Nanu yadà bhikkhu tàëac- chiddàdãhi nikkhamati, tadà upàdinnakaü khuddakaü hoti, yadà mahantaü attabhàvaü karoti, tadà mahantaü hoti, Mahà-Moggallànattherassa viyà ti. Ekasmiü kira samaye Anàthapiõóiko gahapati Bhagavato dhammadesanaü sutvà: sve, bhante, pa¤cahi bhikkhusatehi saddhiü amhàkaü gehe bhikkhaü gaõhathà ti nimantetvà pakkami. Bhagavà adhivàsetvà taü divasàvasesaü rattibhà- ga¤ ca vãtinàmetvà paccåsasamaye dasasahassilokadhàtuü olokesi. Ath' assa Nandopanando nàma Nàgaràjà ¤àõa- mukhe àpàtham àgacchi. Bhagavà: ayaü Nàgaràjà may- haü ¤àõamukhe àpàtham àgacchati. Atthi nu kho assa upanissayo ti àvajjento: ayaü micchàditthiko tãsu ratanesu \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 208. All edns. omit the pi of the Pòú. text after Ime. 2 Only Sh notes these elisions in the canonical text. >/ #<[page 399]># %< Dasa iddhiyo 399>% appasanno ti disvà: ko nu kho imaü micchàdiññhito vivecey- yà ti àvajjento Mahà-Moggallànattheraü addasa. Tato pabhàtàya rattiyà sarãrapañijagganaü katvà àyasmantaü ânandaü àmantesi: ânanda, pa¤cannaü bhikkhusatànaü àrocehi. Tathàgato devacàrikaü gacchatã ti. Taü diva- sa¤ ca Nandopanandassa àpànabhåmiü sajjayiüsu. So dibbaratanapallanke dibbena setacchattena dhàrayamànena tividhanàñakehi c' eva nàgaparisàya ca parivuto dibbabhà- janesu upaññhàpita-annapànavidhiü olokayamàno nisinno hoti. Atha Bhagavà yathà nàgaràjà passati tathà katvà tassa vitànamatthaken' eva pa¤cahi bhikkhusatehi saddhiü Tàvatiüsadevalokàbhimukho pàyàsi. Tena kho pana sama- yena Nandopanandassa Nàgaràjassa evaråpaü pàpakaü diññhigataü uppannaü hoti: ime hi nama muõóakà samaõa- kà amhàkaü uparåpari bhavanena devànaü Tàvatiüsànaü bhavanaü pavisanti pi nikkhamanti pi, na dàni ito paññhayà imesaü amhàkaü matthake pàdapaüsuü okirantànaü gan- tuü dassàmã ti uññhàya Sinerupàdaü gantvà, taü attabhà- vaü vijahitvà, Sineruü sattakkhattuü bhogehi parikkhipitvà upariphaõaü katvà Tàvatiüsa-bhavanaü avakujje phaõena gahetvà adassanaü gamesi. Atha kho àyasmà Raññhapàlo Bhagavantaü etad avoca:- Pubbe, bhante, imasmiü padese ñhito Sineruü passàmi, Sineruparibhaõóaü passàmi, Tàva- tiüsaü passàmi, Vejayantaü passàmi, Vejayantapàsàdassa upari dhajaü passàmi. Ko nu kho, bhante, hetu, ko paccayo yaü etarahi neva Sineruü passàmi ...pe... na Vejayan- tapàsàdassa upari dhajaü passàmã ti? Ayaü, Raññhapàla, Nandopanando nàma Nàgaràjà tumhàkaü kupito Sineruü sattakkhattuü bhogehi parikkhipitvà upari phaõena paticchà- detvà andhakàraü katvà ñhito ti. Damemi naü, bhante ti. Na Bhagavà anujàni. Atha kho àyasmà Bhaddiyo, àyasmà Ràhulo ti anukkamena sabbe pi bhikkhå uññhahiüsu. Na Bhagavà anujàni. Avasàne Mahàmoggallànatthero: ahaü, bhante, damemi nan ti àha. Damehi, Moggallànà ti Bhagavà anujàni. Thero attabhàvaü vijahitvà mahantaü Nàgarà- javaõõaü abhinimminitvà Nandopanandaü cuddasakkhat- tuü bhogehi parikkhipitvà tassa phaõamatthake attano pha- õaü ñhapetvà Sinerunà saddhiü abhinippãëesi. Nàgaràjà \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 400]># %<400 XII. Iddhividhàniddeso>% padhåmàsi.\<*<1>*>/ Thero pi: na tuyhaü yeva sarãre dhåmo atthi, mayham pi atthã ti padhåmàsi. Nàgaràjassa dhåmo theraü na bàdhati, therassa pana dhåmo Nàgaràjànaü bàdhati. Tato Nàgaràjà pajjali. Thero pi: na tuyhaü yeva sarãre aggi atthi, mayham pi atthã ti pajjali. Nàgaràjassa tejo theraü na bàdhati, therassa pana tejo nàgaràjànaü bàdhati. Nàgaràjà: ayaü maü Sinerunà abhinippãëetvà dhåmàyati c' eva pajjalati cà ti cintetvà: bho tvaü ko 'sã ti? pañipucchi. Ahaü kho, Nanda, Moggallàno ti. Bhante, attano bhikkhu- bhàvena patiññhàhã ti. Thero attabhàvaü vijahitvà tassa dakkhiõakaõõasotena pavisitvà vàmakaõõasotena nikkhami, vàmakaõõasotena pavisitvà dakkhiõakaõõasotena nikkhami; tathà dakkhiõanàsasotena pavisitvà vàmanàsasotena nik- khami, vàmanàsasotena pavisitvà dakkhiõanàsasotena nik- khami. Tato Nàgaràjà mukhaü vivari. Thero mukhena pavisitvà anto kucchiyaü pacãnena ca pacchimena ca canka- mati. Bhagavà: Moggallàna, Moggallàna, manasikarohi! Mahiddhiko esa nàgo ti àha. Thero: mayhaü kho bhante cattàro iddhipàdà bhàvità bahulãkatà yànãkatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà. Tiññhatu, bhante, Nando- panando, ahaü Nandopanandasadisànaü nàgaràjànaü sa- tam pi sahassam pi satasahassam pi dameyyan ti àha. Nàga- ràjà cintesi: pavisanto tàva me na diññho. Nikkhamanakàle dàni naü dàñhantare pakkhipitvà sankhàdissàmã ti cintetvà: nikkhama, bhante, mà maü antokucchiyaü aparàparaü cankamanto bàdhayitthà ti àha. Thero nikkhamitvà bahi aññhàsi. Nàgaràjà: ayaü so ti disvà nàsavàtaü vissajji. Thero catutthaü jhànaü samàpajji, lomakåpam pi 'ssa vàto càletuü nàsakkhi. Avasesabhikkhå kira àdito paññhàya sabbapàñihàriyàni kàtuü sakkuõeyyuü. Imaü pana ñhànaü patvà evaü khippanisantino hutvà samàpajjituü na sakkhis- santã ti tesaü Bhagavà Nàgaràjadamanaü nànujàni. Nàga- ràjà: ahaü imassa samaõassa nàsavàtena lomakåpam pi càletuü nàsakkhiü. Mahiddhiko samaõo ti cintesi. Thero attabhàvaü vijahitvà supaõõaråpaü abhinimminitvà supaõ- õavàtaü dassento nàgaràjànaü anubandhi. Nàgaràjà taü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb padhåpàyi; Sh padhåmàyi. >/ #<[page 401]># %< Dasa iddhiyo 401>% attabhàvaü vijahitvà màõavakavaõõaü abhinimminitvà: bhante, tumhàkaü saraõaü gacchàmã ti vadanto therassa pàde vandi. Thero: Satthà, Nanda, àgato. Ehi, gamissàmà ti nàgaràjànaü damayitvà nibbisaü katvà gahetvà Bhaga- vato santikaü agamàsi. Nàgaràjà Bhagavantaü vanditvà: bhante, tumhàkaü saraõaü gacchàmã ti àha. Bhagavà: sukhã hohi, Nàgaràjà ti vatvà bhikkhusaüghaparivuto Anà- thapiõóikassa nivesanaü agamàsi. Anàthapiõóiko: kiü bhante atidivà àgatatthà ti àha. Moggallànassa ca Nando- panandassa ca sangàmo ahosã ti. Kassa, bhante, jayo, kassa paràjayo ti ? Moggallànassa jayo, Nandassa paràjayo ti. Anàthapiõóiko: adhivàsetu me, bhante, Bhagavà sattàhaü ekapañipàñiyà bhattaü sattàhaü therassa sakkàraü karissàmã ti sattàhaü Buddhappamukhànaü pa¤cannaü bhikkhusa- tànaü mahàsakkàraü akàsi. Iti imaü imasmiü Nandopa- nandadamane kataü mahantaü attabhàvaü sandhày' etaü vuttaü: yadà mahantaü attabhàvaü karoti, tadà mahantaü hoti Mahàmoggallànattherassa viyà ti. Evaü vutte pi bhik- khå: upàdinnakaü nissàya anupàdinnakam eva vaóóha- tã ti àhaüsu. Ayam eva c' ettha yutti. So evaü katvà na kevalaü candimasuriye paràmasati, sace icchati pàdakathalikaü katvà pàde ñhapeti, pãñhaü katvà nisãdati, ma¤caü katvà nipajjati, apassena phalakaü katvà apassayati. Yathà ca eko, evaü aparo pi anekesu pi hi bhikkhusatasahas- sesu evaü karontesu tesa¤ ca ekamekassa tath' eva ijjhati, candimasuriyàna¤ ca gamanam pi àlokakaraõam pi tath' eva hoti. Yathà hi pàtisahassesu udakapåresu sabbapàtãsu ca candamaõóalàni dissanti, pàkatikam eva candassa gamanam pi àlokakaraõa¤ ca hoti, tathåpamam etaü pàñihàriyaü. Yàva Brahmalokà pã\<*<1>*>/ ti Brahmalokam pi paricchedaü katvà, kàyena vasaü vattetã ti tattha Brahmaloke kàyena attano vasaü vatteti. Tass' attho pàëiü anugantvà veditab- bo. Ayaü h' ettha pàëi\<*<2>*>/:- Yàva Brahmalokà pi kàyena vasaü vattetã ti sace so iddhimà cetovasippatto Brahmalokaü gantukàmo hoti, dåre pi santike adhiññhàti: santike hotå ti, san- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Iddhividhà formula. See D. i, 78. Pñs. ii, 209. >/ #<[page 402]># %<402 XII. Iddhividhàniddeso>% tike hoti, santike pi dåre adhiññhàti: dåre hotå ti, dåre hoti; bahukam pi thokaü adhiññhàti: thokaü hotå ti, thokaü hoti, thokam pi bahukam pi adhiññhàti: bahukaü hotå ti; bahukaü hoti; dibbena cakkhunà tassa Brahmuno råpaü passati; dibbàya sotadhàtuyà tassa Brahmuno saddaü suõàti; ceto- pariya¤àõena tassa Brahmuno cittaü pajànàti. Sace so id- dhimà cetovasippatto dissamànena kàyena Brahmalokaü gantu- kàmo hoti, kàyavasena cittaü pariõàmeti, kàyavasena cittaü adhiññhàti; kàyavasena cittaü pariõàmetvà, kàyavasena cit- taü adhiññhahitvà sukhasa¤¤a¤ ca lahusa¤¤a¤ ca okkamitvà dissamànena kàyena Brahmalokaü gacchati. Sace so iddhimà cetovasippatto adissamànena kàyena Brahmalokaü gantu- kàmo hoti, cittavasena kàyaü pariõàmeti, cittavasena kàyaü adhiññhàti; cittavasena kàyaü pariõàmetvà cittavasena kàyaü adhiññhahitvà sukhasa¤¤a¤ ca lahusa¤¤a¤ ca okkamitvà adis- samànena kàyena Brahmalokaü gacchati. So tassa Brahmuno purato råpaü abhinimminàti manomayaü sabbangapa¤cangiü ahãnindriyaü.\<*<1>*>/ Sace so iddhimà cankamati, nimmito pi tattha cankamati. Sace so iddhimà titñhati ... nisãdati ... seyyaü kappeti, nimmito pi tattha seyyaü kappeti. Sace so iddhimà dhåpàyati\<*<2>*>/ ... pajjalati ... dhammaü bhàsati ... pa¤haü pucchati ... pa¤haü puññho vissajjeti nimmito pi tattha pa¤haü puññho vissajjeti. Sace so iddhimà tena Brahmu- nà saddhiü santiññhati, sallapati, sàkacchaü samàpajjati, nimmito pi tattha tena Brahmunà saddhiü santiññhati, sallapati, sàkacchaü samàpajjati; yaü yad eva hi so iddhimà karoti, taü tad eva nimmito karotã ti. Tattha dåre pi santike adhiññhàtã ti pàdakajjhànato vuññhà- ya, dåre devalokaü và Brahmalokaü và àvajjati: santike hotå ti, àvajjitvà parikammaü katvà puna samàpajjitvà ¤àõena adhiññhàti: santike hotå ti santike hoti. Esa nayo sesapadesu pi. Tattha ko dåraü gahetvà santikaü akàsã ti? `Bhagavà. Bhagavà hi jamakapàñihàriyàvasàne devalokaü gacchanto Yugandhara¤ ca Sineru¤ ca santike katvà pathavãtalato eka- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pòú. ed. -paccangaü ahinindriyaü. 2 Bhm dhåmàyati. Only Sh indicates the elisions. >/ #<[page 403]># %< Dasa iddhiyo 403>% pàdaü Yugandhare patiññhapetvà, dutiyaü Sinerumatthake ñhapesi. A¤¤o ko akàsi? Mahàmoggallànatthero. Thero hi Sà- vatthito bhattakiccaü katvà nikkhantaü dvàdasayojanaü parisaü tiüsayojanaü Sankassanagaramaggaü sankhipitvà tan khaõaü yeva sampàpesi. Api ca Tambapaõõidãpe Cåëa- Samuddatthero pi akàsi. Dubbhikkhasamaye kira therassa santikaü pàto va satta bhikkhusatàni àgamaüsu. Thero: mahàbhikkhusangho kuhiü bhikkhàcàro bhavissatã ti cinten- to sakala-Tambapaõõidãpe adisvà: paratãre Pàñaliputte bha- vissatã ti disvà bhikkhå pattacãvaraü gàhàpetvà:- eth' àvuso bhikkhàcàraü gamissàmà ti pathaviü sankhipitvà Pàñaliput- taü gato. Bhikkhå: kataraü, bhante, imaü nagaran ti? pucchiüsu. Pàñaliputtaü, àvuso ti. Pàñaliputtaü nama dåre bhante ti. âvuso, mahallakattherà nàma dåre pi ga- hetvà santike karontã ti. Mahàsamuddo kuhiü, bhante ti? Nanu, àvuso, antarà ekaü nãlamàtikaü atikkamitvà àgatatthà ti? âma, bhante. Mahàsamuddo pana mahanto ti. âvuso, mahallakattherà nàma mahantam pi khuddakaü karontã ti. Yathà cà 'yaü, evaü Tissadattatthero\<*<1>*>/ pi sàyaühasamaye nahàyitvà katuttaràsango: Mahàbodhiü vandissàmã ti cinte uppanne santike akàsi. Santikaü pana gahetvà: ko dåram akàsã ti? Bhagavà. Bhagavà hi attano ca Angulimàlassa ca antaraü santikam pi dåram akàsã ti. Atha ko bahukaü thokaü akàsã ti? Mahàkassapatthero. Ràjagahe kira nak- khattadivase pa¤casatà kumàriyo candapåve gahetvà nak- khattakãëanatthàya gacchantiyo Bhagavantaü disvà ki¤ci nàdaüsu. Pacchato àgacchantaü pana theraü disvà: am- hàkaü thero eti, påvaü dassàmà ti sabbà påve gahetvà theraü upasankamiüsu. Thero pattaü nãharitvà sabbaü ekapattapåramattam akàsi. Bhagavà theraü àgamayamàno purato nisãdi. Thero àharitvà Bhagavato adàsi. Illãsaseññhivatthusmiü\<*<2>*>/ pana Mahà-moggallànatthero tho- kaü bahukam akàsi, Kàkavalliyavatthusmi¤ ca Bhagavà. Mahàkassapatthero kira sattàhaü samàpattiyà vãtinàmetvà daëiddasangahaü karonto Kàkavalliyassa nàma duggata- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh Tissagutta-; Bhm Tissatthero. 2 Dhp. A. i, 367 f.; cf. Jàt. i, 349 f. >/ #<[page 404]># %<404 XII. Iddhividhàniddeso>% manussassa gharadvàre aññhàsi. Tassa jàyà theraü disvà patino pakkaü aloõambilayàguü patte àkiri. Thero taü gahetvà Bhagavato hatthe ñhapesi. Bhagavà mahàbhikkhu sanghassa pahonakaü katvà adhiññhàsi. Ekapattena àbhatà sabbesaü pahosi. Kàkavalliyo pi sattame divase seññhiññhà- naü alatthà ti. Na kevala¤ ca thokassa bahukaraõaü madhuraü amadhu- raü, amadhuraü madhuran ti àdisu pi yaü yaü icchati, sab- baü iddhimato ijjhati. Tathà hi Mahà-Anuëatthero nàma sambahule bhikkhå piõóàya caritvà sukkhabhattam\<*<1>*>/ eva la- bhitvà Gangàtãre nisãditvà paribhu¤jamàne disvà: Gangàya udakaü sappimaõóan ti adhiññhahitvà sàmaõerànaü sa¤- ¤aü adàsi. Te thàlakehi àharitvà bhikkhusanghassa adaüsu. Sabbe madhurena sappimaõóena bhu¤jiüså ti. Dibbena cakkhunà ti idh' eva ñhito àlokaü vaóóhetvà tassa Brahmuno råpaü passati. Idh' eva ca ñhito sabbaü tassa bhàsato saddaü suõàti cittaü pajànàti. Kàyavasena cittaü pariõàmetã ti karajakàyavasena\<*<2>*>/ cittaü pariõàmeti, pàdakajjhànacittaü gahetvà kàye àropeti, kà- yànugatikaü karoti, dandhagamanaü, kàyagamanaü hi dandhaü hoti. Sukhasa¤¤a¤ ca lahusa¤¤a¤ ca okkamatã ti pàdakajjhànà- rammaõena iddhicittena sahajàtaü sukhasa¤¤a¤ ca lahusa¤- ¤a¤ ca okkamati, pavisati, phusati, sampàpuõàti. Sukhasa¤- ¤à nàma upekkhàsampayuttà sa¤¤à; upekkhà hi santaü su- khan ti vuttà. Sà yeva ca sa¤¤à nãvaraõehi ceva vitakkà- dãhi paccanãkehi ca vimuttattà lahusa¤¤à ti pi veditabbà. Taü okkantassa pan' assa karajakàyo pi tålapicu viya sal- lahuko hoti. So evaü vàtakkhittatålapicunà viya sallahu- kena dissamànena kàyena Brahmalokaü gacchati. Evaü gacchanto ca sace icchati, pathavãkasiõavasena àkàse maggaü nimminitvà padasà gacchati. Sace icchati vàyokasiõava- sena vàyuü adhiññhahitvà tålapicu viya vàyunà gacchati. Api ca gantukàmatà eva ettha pamàõaü, sati hi gantukà- matàya evaü katacittàdhiññhàno adhiññhànavegakkhitto vaso issàsakhittasaro viya dissamàno gacchati. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm sukka-. 2 Sbh -kàyassa vasena. >/ #<[page 405]># %< Dasa iddhiyo 405>% Cittavasena kàyaü pariõàmetã ti kàyaü gahetvà citte àro- peti; cittànugatikaü karoti sãghagamanaü, cittagamanaü hi sãghaü hoti. Sukhasa¤¤a¤ ca lahusa¤¤a¤ ca okkamatã ti råpakàyàrammaõena iddhicittena sahajàtaü sukhasa¤¤a¤ ca lahusa¤¤a¤ ca okkamati. Sesaü vuttanayen' eva veditab- baü. Idaü pana cittagamanam eva hoti. Evaü adissamànena kàyena gacchanto panà 'yaü: kiü tassa adhiññhànacittassa uppàdakkhaõe gacchati, udàhu ñhitik- khaõe, bhangakkhaõe và ti? vutte: tãsu pi khaõesu gacchatã ti thero àha. Kiü pana: so sayaü gacchati? Nimmitaü pesetã ti? Yathàruci\<*<1>*>/ karoti. Idha pan' assa sayaü gam- anam eva àgataü. Manomayan ti adhiññhànamanena nimmitattà manomayaü. Ahãnindriyan ti idaü cakkhusotàdãnaü saõñhànavasena vuttaü. Nimmitaråpe pana pasàdo nàma n' atthi. Sace iddhimà cankamati, nimmito pi tattha cankamatã ti\<*<2>*>/ àdi sabbaü sàvaka- nimmitaü sandhàya vuttaü. Buddhanimmito pana yaü yaü Bhagavà karoti, taü tam pi karoti, Bhagavato ruciva- sena a¤¤am pi karotã ti ettha ca yaü so iddhimà idh' eva ñhito dibbena cakkhunà råpaü passati, dibbàya sotadhà- tuyà saddaü suõàti, cetopariya¤àõena cittaü pajànàti, na ettàvatà kàyena vasaü vatteti. Yam pi so idh' eva ñhito tena Brahmunà saddhiü santiññhati sallapati sàkacchaü samà- pajjati, ettàvatà pi na kàyena vasaü vatteti. Yam pi 'ssa dåre pi santike adhiññhàtã ti àdikaü adhiññhànaü, ettàvatà pi na kàyena vasaü vatteti. Yam pi so dissamànena và adissamànena và kàyena Brahmalokaü gacchati, ettàvatà pi na kàyena vasaü vatteti. Ya¤ ca kho so tassa Brahmuno purato råpaü abhinimminàtã ti àdinà nayena vuttavidhànaü àpajjati, ettàvatà kàyena vasaü vatteti nàma. Sesaü pan' ettha kàyena vasaü vattanàya pubbabhàgadassanatthaü vut- tan ti ayaü tàva adhiññhànà iddhi. (2) Vikubbanàyaü\<*<3>*>/ pana manomayàya ca idaü nànàkara- õaü. Vikubbanaü tàva karontena so pakativaõõaü vija- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb -ruciü. 2 Pñs. ii, 209. 3 Sbh -nàya; Sh adds ca. II. 3 >/ #<[page 406]># %<406 XII. Iddhividhàniddeso>% hitvà kumàrakavaõõaü và dasseti, nàgavaõõaü và dasseti, supaõõavaõõaü và dasseti, asuravaõõaü\<*<1>*>/ và dasseti, indavaõ- õaü và dasseti, devavaõõaü và dasseti, Brahmavaõõaü và dasseti, samuddavaõõaü và dasseti, pabbatavaõõaü và dasseti, sãhavaõõaü ..., vyagghavaõõaü ..., dãpivaõõaü ... dasseti, hattham pi dasseti, assam ..., ratham ... pattam ... vividham pi senàvyåhaü dassetã ti\<*<2>*>/ evaü vuttesu kumàrakavaõõàdisu yaü yaü àkankhati, taü taü adhiññhà- tabbaü. Adhiññhahantena ca pathavãkasiõàdisu a¤¤atarà- rammaõato abhi¤¤àpàdakajjhànato vuññhàya attano kumà- ravaõõo\<*<3>*>/ àvajjitabbo, àvajjitvà parikammàvasàne puna samà- pajjitvà vuññhàya: evaråpo nàma kumàrako homã ti adhiññhà- tabbaü; saha adhiññhànacittena kumàrako hoti Devadatto viya.\<*<4>*>/ Esa nayo sabbattha. Hatthim pi dassetã ti àdi pan' ettha bahiddhà pi hatthi-àdi dassanavasena vuttaü. Tattha: hatthã homã ti anadhiññhahitvà: hatthã hotå ti adhiññhàtab- baü. Assàdisu pi es' eva nayo ti. Ayaü vikubbanà iddhi. (3) Manomayaü kàtukamo pana pàdakajjhànato vuññhà- ya, kàyaü tàva àvajjitvà vuttanayen' eva: susiro hotå ti adhiññhàti, susiro hoti. Ath' assa abbhantare a¤¤aü kà- yaü àvajjitvà parikammaü katvà vuttanayen' eva, adhiññhà- ti tassa abbhantare: a¤¤o kàyo hotå ti, so taü mu¤jamhà ãsikaü viya kosiyà asiü viya, karaõóàya ahiü viya ca abbà- hati. Tena vuttaü:- idha bhikkhu imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbangapaccangiü ahãnindriyaü. Seyyathà pi puriso mu¤jamhà ãsikaü pavà- heyya, tassa evam assa: ayaü mu¤jo, ayaü ãsikà, a¤¤o mu¤jo, a¤¤à ãsikà, mu¤jamhà tveva ãsikà pavàëhà ti\<*<5>*>/ àdi. Ettha ca yathà ãsikàdayo mu¤jàdãhi sadisà honti, evaü manomaya- råpaü iddhimatà sadisam eva hotã ti dassanatthaü età upamà vuttà ti. Ayaü manomayà iddhi. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-Magge Iddhivi- dhaniddeso nàma dvàdasamo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pòú. ed. yakkhavaõõaü. 2 Pñs. ii, 210. 3 Sh kumàraka-. 4 Dhp. A. i, 139. 5 D. i, 77; Pñs. ii, 211. Pòú. ed. both read ubbhato. >/ #<[page 407]># %<407>% XIII TERASAMA-PARICCHEDO ABHI¥¥â-NIDDESO Idàni dibbasotadhàtuyà niddesakkamo anuppatto. Tattha tato paràsu ca tãsu abhi¤¤àsu: so evaü samàhite citte\<*<1>*>/ ti àdãnaü attho vuttanayen' eva veditabbo. Sabbattha pana visesamattam eva vaõõayissàma. Tatra dibbàya sotadhàtuyà ti ettha dibbasadisattà dibbà. Devànaü hi sucaritakammanibbattà pittasemharuhiràdãhi apaëibuddhà upakkilesavimuttatàya dåre pi àrammaõaü sampañicchanasamatthà dibbappasàdasotadhàtu hoti. Aya¤ cà pi imassa bhikkhuno viriyabhàvanàbalanibbattà\<*<2>*>/ ¤àõaso- tadhàtu tàdisà yevà ti dibbasadisattà dibbà. Api ca dibba- vihàravasena pañiladdhattà attanà ca dibbavihàrasannissi- tattà pi dibbà. Savanaññhena nijjãvaññhena ca sotadhàtu. Sotadhàtukiccakaraõena ca sotadhàtu viyà ti pi sotadhàtu, tàya dibbàya sotadhàtuyà. Visuddhàyà ti parisuddhàya nirupakkilesàya. Atikkantamànusikàyà\<*<3>*>/ ti manussåpacàraü atikkamitvà saddasavanena mànusikaü\<*<3>*>/ maüsasotadhàtuü atikkantàya pã ti vattitvà ñhitàya. Ubho sadde suõàtã ti dve sadde suõàti. Katame dve? Dibbe ca mànuse\<*<3>*>/ ca, devà- na¤ ca manussàna¤ ca sadde ti vuttaü hoti. Etena padesa- pariyàdànaü veditabbaü. Ye dåre santike cà ti ye saddà dåre paracakkavàëe pi ye ca santike antamaso sadehasannissitapàõakasaddà pi, te suõàtã ti vuttaü hoti. Etena nippadesapariyàdànaü vedi- tabbaü. Kathaü panà 'yaü uppàdetabbà ti? Tena bhik- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 D. i, 79; S. ii, 121, 212; v, 265, 304; A. i, 255; iii, 17, 29; iv, 241. 2 Sh -balena nibbattà. 3 Bhm -mànuss- >/ #<[page 408]># %<408 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% khunà abhi¤¤àpàdakajjhànaü samàpajjitvà vuññhàya pari- kammasamàdhicittena pañhamataraü pakatisotapathe dåre oëàriko aran¤e sãhàdãnaü saddo àvajjitabbo, vihàre ghaõ- ñisaddo bherisaddo sankhasaddo sàmaõeradaharabhikkhå- naü sabbatthàmena sajjhàyantànaü sajjhàyanasaddo pa- katikathaü kathentànaü: kiü bhante? kiü àvuso? ti àdi- saddo sakuõasaddo vàtasaddo padasaddo pakkuññhita-uda- kassa\<*<1>*>/ cicciñàyanasaddo àtape sussamànatàlapaõõasaddo kunthakipillikàdi-saddo\<*<2>*>/ ti evaü sabboëàrikatopabhuti ya- thàkkamena sukhumasaddà àvajjitabbà. Tena puratthimàya disàya saddànaü saddanimittaü manasikàtabbaü; pacchi- màya, uttaràya, dakkhiõàya, heññhimàya, uparimàya disàya, puratthimàya anudisàya, pacchimàya, uttaràya, dakkhinàya pi anudisàya saddànaü saddanimittaü manasikàtabbaü; oëàrikànam pi sukhumànam pi saddànaü saddanimittaü manasikàtabbaü. Tassa te saddà pàkatikacittassà pi pà- kañà honti, parikammasamàdhicittassa pana ativiya pà- kañà. Tass' evaü saddanimittaü manasikaroto: idàni dib- basotadhàtu uppajjissatã ti tesu saddesu a¤¤ataraü àram- maõaü katvà manodvàràvajjanaü uppajjati; tasmiü ni- ruddhe cattàri, pa¤ca và javanàni javanti, yesaü puri- màni tãõi, cattàri và parikamma-upacàrànuloma-gotrabhu- nàmakàni kàmàvacàràni, catutthaü pa¤camaü và appanà- cittaü råpàvacaraü catutthajjhànikaü. Tattha yaü tena appanàcittena saddhiü uppannaü ¤àõaü, ayaü dibbasota- dhàtå ti veditabbà. Tato paraü tasmiü sote patito hoti, taü thàmajàtaü karontena: etth' antare saddaü suõàmã ti ekangulamattaü paricchinditvà vaóóhetabbaü. Tato dvangula-caturangula- aññhangula-vidatthiratana-antogabbha-pamukha-pàsàda-pa- riveõa-sanghàràma-gocaragàma-janapadànivasena yàva cak- kavàëaü tato và bhiyyo pi paricchinditvà paricchinditvà vaóóhetabbaü. Evaü adhigatàbhi¤¤o esa pàdakajjhànà- rammaõena phuññhokàsabbhantaragate pi sadde puna pàda- kajjhànaü asamàpajjitvà pi abhi¤¤à¤àõena suõàti yeva. Evaü suõanto ca sace pi yàva Brahmalokà sankhabheripa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm pakkudhita-. 2 Bhm kunthakippili-. >/ #<[page 409]># %< Cetopariya¤àõakathà 409>% õavàdi-saddehi ekakolàhalaü hoti, pàñiyekkaü vavattha- petukàmatàya sati: ayaü sankhasaddo, ayaü bherisaddo ti vavatthapetuü sakkoti yevà ti. Dibbasotadhàtukathà niññhità. Cetopariya¤àõakathàya cetopariya¤àõàyà ti\<*<1>*>/ ettha pari- yàtã ti pariyaü, paricchindatã ti attho. Cetaso pariyaü cetopariyaü. Cetopariya¤ ca taü ¤àõa¤ cà ti cetopariya¤à- õaü, tad-atthàyà ti vuttaü hoti. Parasattànan ti attànaü ñhapetvà sesasattànaü. Parapuggalànan ti idam pi iminà ekattham eva, veneyyavasena pana desanàvilàsena ca vya¤- jananànattaü kataü. Cetasà ceto ti attano cittena tesaü cittaü. Pariccà ti paricchinditvà. Pajànàtã ti saràgàdi- vasena nànappakàrato jànàti. Kathaü pan' etaü ¤àõaü uppàdetabban ti? Etaü hi dibbacakkhuvasena ijjhati, taü etassa parikammaü, tasmà tena bhikkhunà àlokaü vaóóhetvà dibbena cakkhunà parassa hadayaråpaü nissàya vattamànassa lohitassa vaõõaü passitvà cittaü pariyesitab- baü. Yadà hi somanassacittaü pavattati, tadà rattaü nigrodhapakkasadisaü hoti; yadà domanassacittaü pavat- tati, tadà kàëakaü jambupakkasadisaü; yadà upekkhà- cittaü pavattati, tadà pasannatilatelasadisaü. Tasmà tena: idaü råpaü somanassindriyasamuññhànaü, idaü domanas- sindriyasamuññhànaü, idaü upekkhindriyasamuññhànan ti parassa hadayalohitavaõõaü passitvà passitvà cittaü pari- yesantena ceto pariya¤àõaü thàmagataü kàtabbaü. Evaü thàmagate hi tasmim anukkamena sabbam pi kàmàvacara- cittaü råpàvacaràråpàvacaracitta¤ ca pajànàti città cittam eva sankamanto vinà pi hadayaråpadassanena. Vuttam pi c' etaü Aññhakathàyaü: àruppe parassa cittaü jànitukàmo kassa hadayaråpaü passati, kass' indriyavikàraü oloketã ti? Na kassaci iddhimato visayo esa, yadidaü yattha-katthaci cittaü àvajjanto soëasappabhedaü cittaü jànàti. Akatà- bhinivesassa pana vasena ayaü kathà ti. Saràyaü và cittan ti àdisu pana aññhavidhaü lobhasaha- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 See p. 373; D. i, 79 f. >/ #<[page 410]># %<410 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% gataü cittaü: saràgaü cittan ti veditabbaü. Avasesaü catubhåmakaü kusalàvyàkataücittaü vãtaràgaü, dve do- manassacittàni dve vicikicchuddhaccacittànã ti imàni pana cattàri cittàni imasmiü duke sangahaü na gacchanti. Keci pana therà tàni pi sangaõhanti. Duvidhaü pana domanas- sacittaü sadosaü cittaü nàma. Sabbam pi catubhåmakaü kusalàvyàkataü vãtadosaü. Sesàni dasà 'kusalacittàni imas- miü duke sangahaü na gacchanti. Keci pana therà tàni pi sangaõhanti. Samohaü vãtamohan ti ettha pana pàñipug- galikanayena vicikicchuddhaccasahagatadvayam eva samo- haü, mohassa pana sabbàkusalesu sambhavato dvàdasa- vidham pi akusalacittaü\<*<1>*>/ samohaü cittan ti veditabbaü, avasesaü vãtamohaü. Thãnamiddhànugataü pana san- khittaü, uddhaccànugataü vikkhittaü. Råpàvacaràråpàva- caraü mahaggataü, avasesaü amahaggataü. Sabbam pi tebhåmakaü sa-uttaraü, lokuttaraü anuttaraü. Upacàrap- pattaü appanàppatta¤ ca samàhitaü, ubhayam appattaü asamàhitaü. Tad-angavikkhambhanasamucchedapañippas- saddhanissaraõavimuttippattaü vimuttaü, pa¤cavidham pi etaü vimuttimappattaü avimuttan ti veditabbaü. Iti ceto- pariya¤àõalàbhã bhikkhu sabbappakàram pi idaü, saràgaü và cittaü ...pe... avimuttaü và cittaü avimuttaü cittan ti pajànàtã ti. Cetopariya¤àõakathà niññhità. Pubbe nivàsànussati¤àõàkathàyaü\<*<2>*>/ pubbe-nivàsànussati ¤àõàyà ti pubbe nivàsànussatimhi yaü ¤àõaü, tad-atthàya. Pubbe nivàso ti pubbe atãtajàtãsu nivutthakkhandhà. Nivut- thà ti ajjhàvutthà anubhåtà attano santàne uppajjitvà niruddhà, nivutthadhammà và. Nivutthà ti gocaranivà- sena nivutthà attano vi¤¤àõena vi¤¤àtà paricchinnà para- vi¤¤àõavi¤¤àtà pi và chinnavañumakànussaraõàdisu, te Buddhànaü yeva labbhanti. Pubbe nivàsànussatã ti yàya satiyà pubbe nivàsaü anussarati, sà pubbe nivàsànussati. Nàõan ti tàya satiyà sampayutta¤àõaü. Evam imassa \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Dhs. 365-430. 2 Sbh -kathàya; D. i, 81. >/ #<[page 411]># %< Pubbenivasànussati¤àõakathà 411>% pubbe nivàsànussati¤àõassa atthàya pubbe nivàsànussati ¤àõàya, etassa ¤àõassa adhigamàya pattiyà ti vuttaü hoti. Anekavihitan ti anekavidhaü, anekehi và pakàrehi pavatti- taü saüvaõõitan ti attho. Pubbe nivàsan ti samananta- ràtãtabhavaü àdiü katvà tattha tattha nivutthasantànaü. Anussaratã ti khandhapañipàñivasena cutipañisandhivasena và anugantvà anugantvà sarati. Imaü hi pubbe nivàsaü cha janà anussaranti; titthiyà, pakatisàvakà, mahàsàvakà, aggasàvakà, paccekabuddhà, Buddhà ti. Tattha titthiyà cattàlisaü yeva kappe anussa- ranti, na tato paraü. Kasmà? Dubbalapa¤¤attà; tesaü hi nàmaråpaparicchedavirahitattà dubbalà pa¤¤à hoti. Pa- katisàvakà kappasatam pi kappasahassam pi anussaranti yeva balavapa¤¤attà. Asãti mahàsàvakà satasahassa kappe anussaranti. Dve aggasàvakà ekaü asankheyyaü satasa- hassa¤ ca. Paccekabuddhà dve asankheyyàni satasahassa¤ ca, ettako hi tesaü abhinãhàro. Buddhànaü pana paric- chedo nàma n'atthi. Titthiyà ca khandhapañipàñim eva saranti, pañipàñiü mu¤citvà cutipañisandhivasena sarituü na sakkonti; tesaü hi andhànaü viya icchitappadesokka- manaü n'atthi. Yathà pana andhà yaññhiü amu¤citvà va gacchanti, evaü te khandhànaü pañipàñiü amu¤citvà va saranti. Pakatisàvakà khandhapañipàñiyà pi anussaranti cutipañisandhivasena pi sankamanti, tathà asãti mahàsàva- kà. Dvinnaü pana aggasàvakànaü khandhapañipàñikiccaü n'atthi, ekassa attabhàvassa cutiü disvà pañisandhiü pas- santi, puna aparassa cutiü disvà: pañisandhin ti evaü cuti- pañisandhivasen' eva sankamantà gacchanti; tathà pacceka- buddhà. Buddhànaü pana neva khandhapañipàñikiccaü, na cutipañisandhisankamanakiccaü atthi, tesaü hi anekàsu kappakoñisu heññhà và upari và yaü yaü ñhànaü icchanti, taü taü pàkañam eva hoti. Tasmà anekà pi kappakoñiyo peyyàlapàëiü viya sankhipitvà yaü yaü icchanti, tatra tatr' eva okkamantà sãhokkantavasena gacchanti. Evaü gacchantàna¤ ca nesaü ¤àõaü yathà nàma katavàëavedha- paricayassa sarabhangasadisassa dhanuggahassa khitto saro antarà rukkhalatàdisu asajjamàno lakkhe yeva patati, na sajjati na virajjhati, evaü antarantaràsu jàtãsu na sajjati na \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 412]># %<412 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% virajjhati, asajjamànaü avirajjhamànaü icchiticchitaññhà- naü yeva gaõhàti. Imesu ca pana pubbenivàsànussaraõasattesu titthiyànaü pubbe-nivàsadassanaü khajjåpanakappabhàsadisaü hutvà upaññhàti, pakatisàvakànaü dãpappabhàsadisaü, mahàsàva- kànaü ukkàpabhàsadisaü, aggasàvakànaü osadhitàrakappa- bhàsadisaü, paccekabuddhànaü candappabhàsadisaü, Bud- dhànaü rasmisahassapañimaõóitasaradasuriyamaõóilasadisaü hutvà upaññhàti. Titthiyàna¤ ca pubbe-nivàsànussaraõaü andhànaü yaññhikoñigamanaü viya hoti, pakatisàvakànaü daõóakasetugamanaü viya, mahàsàvakànaü janghasetu- gamanaü viya, aggasàvakànaü sakañasetugamanaü viya, paccekabuddhànaü mahàjanghamaggagamanaü viya, Bud- dhànaü mahàsakañamaggagamanaü viya. Imasmiü pana adhikàre sàvakànaü pubbenivàsànussara- õaü adhippetaü, tena vuttaü anussaratã ti khandhapàñi- pàñivasena cutipañisandhivasena và anugantvà anugantvà saratã ti. Tasmà evam anussaritukàmena àdikammikena bhikkhunà pacchàbhattaü piõóapàtapañikkantena rahoga- tena patisallãnena pañipàñiyà cattàri jhànàni samàpajjitvà abhi¤¤àpàdakacatutthajjhànato vuññhàya sabbapacchimà ni- sajjà àvajjitabbà; tato àsanapa¤¤àpanaü, senàsanappave- sanaü, pattacãvarapañisàmanaü, bhojanakàlo, gàmato àga- manakàlo, gàme piõóàya caritakàlo, gàmaü piõóàya paviñ- ñhakàlo, vihàrato nikkhamanakàlo, cetiyangaõa-bodhiyanga- õavandanakàlo, pattadhovanakàlo, pattapañiggahaõakàlo, pattapañiggahaõato yàva mukhadhovanà katakiccaü paccå- sakàle katakiccaü, pacchimayàme katakiccaü, pañhamayà- me katakiccan ti evaü pañilomakkamena sakalaü rattidi- vaü katakiccaü àvajjitabbaü. Ettakaü pana pakaticit- tassa pi pàkañaü hoti, parikammasamàdhicittassa pana ativiya pàkañam eva. Sace pan' ettha ki¤ci na pàkañaü hoti, puna pàdakajjhànaü samàpajjitvà vuññhàya àvajji- tabbaü. Ettakena dãpe jalite viya pàkañaü hoti. Evaü pañilomakkamen' eva dutiyadivase pi tatiya-catuttha- pa¤camadivase pi dasàhe pi aóóhamàse pi màse pi yàva saüvaccharà pi katakiccaü àvajjitabbaü. Eten' evåpà- yena dasavassàni vãsativassànã ti yàva imasmiü bhave \<-------------------------------------------------------------------------- >/ #<[page 413]># %< Pubbenivasànussati¤àõakathà 413>% attano pañisandhi, tàva àvajjantena purimabhave cutikkhaõe pavattitanàmaråpaü àvajjitabbaü. Pahoti hi paõóito bhikkhu pañhamavàren' eva pañisandhiü ugghàñetvà cutik- khaõe nàmaråpaü àrammaõaü kàtuü. Yasmà pana puri- mabhave nàmaråpaü asesaü niruddhaü a¤¤aü uppannaü, tasmà taü ñhànaü àhundarikaü andhatamam iva hoti, duddasaü duppa¤¤ena. Tenà pi na sakkom' ahaü pañi- sandhiü ugghàñetvà cutikkhaõe pavattitanàmaråpam àram- maõaü kàtun ti dhuranikkhepo na kàtabbo. Tad-eva pana pàdakajjhànaü punappuna samàpajjitabbaü, tato catut- thàya vuññhàya taü ñhànaü àvajjitabbaü. Evaü karonto hi, seyyathà pi nàma balavà puriso kåñàgàrakaõõikatthàya mahàrukkhaü chindanto, sàkhà-palàsachedanamatten' eva pharasudhàràya vipannàya mahàrukkhaü chindituü asak- konto pi, dhuranikkhepaü akatvà va, kammàrasàlaü gan- tvà tikhiõaü pharasuü kàràpetvà puna àgantvà chindeyya, puna vipannàya ca puna pi tath' eva kàretvà chindeyya, so evaü chindanto chinnassa chinnassa puna chetabbàbhà- vato acchinnassa ca chedanato na cirass' eva mahàrukkhaü pàteyya, evam eva pàdakajjhànà vuññhàya pubbe àvajjitaü anàvajjitvà pañisandhim eva àvajjanto na cirass' eva pañi- sandhiü ugghàñetvà cutikkhaõe pavattitanàmaråpaü àram- maõaü kareyyà ti. Kaññhaphàlakakesohàrakàdãhi pi ayam attho dãpetabbo. Tattha pacchimanisajjato pabhuti yàva pañisandhito àram- maõaü katvà pavattaü ¤àõaü pubbe nivàsa¤àõaü nàma na hoti, tam pana parikammasamàdhi¤àõaü nàma hoti. Atãtaüsa¤àõan ti pi eke vadanti, taü råpàvacaraü sandhà- ya na yujjati. Yadà pan' assa bhikkhuno pañisandhiü atikkamma cutikkhaõe pavattitanàmaråpam àrammaõaü katvà manodvàràvajjanaü uppajjati, tasmi¤ ca niruddhe tad-ev' àrammaõaü katvà cattàri pa¤ca và javanàni javanti. Sesaü pubbe vuttanayen' eva purimàni parikammàdi nàma- kàni kàmàvacaràni honti. Pacchimaü råpàvacaraü catut- thajjhànikaü appanàcittaü. Tadà 'ssa yaü tena cittena saha ¤àõaü uppajjati, idaü pubbe nivàsànussati¤àõaü nàma. Tena ¤àõena sampayuttàya satiyà anekavihitaü pubbe nivàsaü anussarati, seyyathãdaü, ekam pi jàtiü dve \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 414]># %<414 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% pi jàtiyo ...pe... iti sàkàraü sa-uddesaü anekavihitaü pubbe nivàsaü anussaratã ti. Tattha ekam pi jàtin ti ekam pi pañisandhimålaü cutipari- yosànaü ekabhavapariyàpannaü khandhasantànaü. Esa nayo dve pi jàtiyo ti àdisu pi. Aneke pi saüvaññakappe ti àdisu pana parihàyamàno kappo saüvaññakappo, vaóóha- màno vivaññakappo ti veditabbo. Tattha saüvaññena saü- vaññaññhàyã gahito hoti, taü målakattà,vivaññena ca vivañ- ñhàyã. Evaü hi sati yàni tàni: cattàri 'màni, bhikkhave, kappassa asankheyyàni. Katamàni cattàri? Saüvañño, saü- vaññaññhàyã, vivañño, vivaññaññhàyã ti\<*<1>*>/ vuttàni, tàni pariggahi- tàni honti. Tattha tayo saüvaññà: àposaüvañño, tejosaüvañño, vàyo- saüvañño ti. Tisso saüvaññasãmà:- Abhassarà, Subhakiõhà, Vehapphalà ti. Yadà kappo tejena saüvaññati, Abhassa- rato heññhà agginà óayhati. Yadà àpena samvaññati, Subha- kiõhato heññhà udakena viëãyati. Yadà vàyunà saüvaññati, Vehapphalato heññhà vàtena viddhaüsati. Vitthàrato pana sadà pi ekaü Buddhakkhettaü vinassati. Buddhakkhettaü nàma tividhaü hoti:- jàtikkhettaü, àõàkkhettaü, visayak- khetta¤ ca. Tattha jàtikkhettaü dasasahassa cakkavàëa- pariyantaü hoti, yaü Tathàgatassa pañisandhiggahaõàdisu kampati. âõàkkhettaü koñisatasahassa cakkhavàëapariyan- taü, yattha Ratanasuttaü Khandhaparittaü Dhajagga- parittaü Añànàñiyaparittaü Moraparittan ti imesaü parit- tànaü\<*<2>*>/ ànubhàvo vattati. Visayakkhettaü anantam apari- màõaü. Yaü yàvatà và pana àkankheyyà ti vuttaü, yattha yaü yaü Tathàgato àkankhati, taü taü jànàti. Evam etesu tãsu Buddhakkhettesu ekaü àõàkkhettaü vinassati. Tasmiü pana vinassante jàtikkhettam pi vinaññham eva hoti. Vinassanta¤ ca ekato va vinassati, saõñhahantam pi ekato va saõñhahati. Tass' evaüvinàso ca saõñhahana¤ ca veditabbaü. Yasmiü hi samaye kappo agginà nassati, àdito va kappa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. ii, 142. 2 Sn. II, 1; Khp. VI; A. ii, 72; Vin. ii, 5, 6; S. i, 218-20; D. iii, 195-202; Jàt. ii, No. 159. Cf. Mil. 150 f. >/ #<[page 415]># %< Pubbenivasànussati¤àõakathà 415>% vinàsakamahàmegho vuññhahitvà koñisatasahassa cakkavàëe ekam mahàvassaü vassati, manussà tuññhà haññhà sabba- bãjàni nãharitvà vapenti. Sassesu pana gokhàyitakamattesu jàtesu gadrabharavaü ravanto ekabindum pi na vassati. Tadà pacchinnaü pacchinnam eva vassaü hoti. Idaü sandhàya hi Bhavagatà:- hoti so, bhikkhave, samayo yaü bahåni vassàni bahåni vassasatàni bahåni vassasahassàni bahåni vassasatasa- hassàni devo na vassatã ti\<*<1>*>/ vuttaü. Vassåpajãvino sattà kà- lankatvà Brahmaloke nibbattanti pupphaphalåpajãviniyo ca devatà. Evaü dãghe addhàne vãtivatte tattha tattha uda- kaü parikkhayaü gacchati. Athà 'nupubbena macchakac- chapà pi kàlankatvà Brahmaloke nibbattanti, nerayikasattà pi. Tattha nerayikà sattamasuriyapàtubhàvena vinassantã ti eke, jhànaü vinà n'atthi Brahmaloke nibbatti. Etesa¤ ca keci dubbhikkhapãëità keci abhabbà jhànàdhigamàya. Te kathaü tattha nibbattantã ti? Devaloke pañiladdhajjhàna- vasena. Tadà hi vassasatasahassassaccayena kappuññhà- naü bhavissatã ti lokabyåhà\<*<2>*>/ nàma kàmàvacaradevà mutta- sirà vikiõõakesà rudamukhà assåni hatthehi pu¤chamànà rattavatthanivatthà ativiya viråpavesadhàrino hutvà ma- nussapathe, vicarantà evaü àrocenti : màrisà ! màrisà! ito vassasatasahassassaccayena kappavuññhànaü bhavissati, a- yaü loko vinassissati, mahàsamuddo pi ussussissati, aya¤ ca mahàpathavã Sineru ca pabbataràjà uóóayhissanti vinassis- santi, yàva Brahmalokà lokavinàso bhavissati; mettaü, màrisà, bhàvetha, karuõaü, muditaü, upekkhaü, marisà, bhàvetha, màtaraü upaññhahatha, pitaraü upaññhahatha, kule jeññhàpacàyino hothà ti. Tesaü vacanaü sutvà ye- bhuyyena manussà ca bhummadevatà ca saüvegajàtà a¤¤a- ma¤¤aü muducittà hutvà mettàdãni pu¤¤àni karitvà deva- loke nibbattanti. Tattha dibbasudhàbhojanaü bhu¤jitvà vàyokasiõe parikammaü katvà jhànaü pañilabhanti. Tad- a¤¤e pana aparàpariyavedanãyena kammena devaloke nibbat- tanti; aparàpariyavedanãyakammarahito hi saüsàre saüsa- ranto\<*<3>*>/ satto nàma n'atthi. Te pi tattha tath' eva jhànaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. iv, 100. 2 Sb -vyåhà. 3 Bhm saüsaramàno. >/ #<[page 416]># %<416 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% pañilabhanti. Evaü devaloke pañiladdhajjhànavasena sabbe pi Brahmaloke nibbattantã ti. Vassåpacchedato pana uddhaü dãghassa addhuno acca- yena dutiyo suriyo pàtubhavati. Vuttam pi c' etaü Bhaga- vatà:- hoti so, bhikkhave, samayo\<*<1>*>/ ti sattasuriyaü vitthàre- tabbaü. Pàtubhåte ca pana tasmiü neva rattiparicchedo, na divàparicchedo pa¤¤àyati. Eko suriyo uññheti, eko atthaü gacchati, avicchinnasuriyasantàpo va loko hoti. Yathà ca pakatisuriye suriyadevaputto hoti, evaü kappa- vinàsakasuriye n'atthi. Te pi\<*<2>*>/ tattha pakatisuriye vatta- màne àkàse valàhakà pi dhåmasikhà pi caranti. Kappavinà- sakasuriye vattamàne vigatadhåmavalàhakaü àdàsamaõóa- laü viya nimmalaü nabhaü hoti, ñhapetvà pa¤ca mahàna- diyo sesakunnadã-àdisu udakaü sussati. Tato pi dãghassa addhuno accayena tatiyo såriyo pàtubhàvati, yassa pàtu- bhàvà mahànadiyo pi sussanti. Tato pi dãghassa addhuno accayena catuttho suriyo pàtubhavati, yassa pàtubhàvà Himavati mahànadãnaü pabhavà Sãhapàtano\<*<3>*>/ Haüsapàtano\<*<3>*>/ Kaõõamuõóako Rathakàradaho Anotattadaho Chaddanta- daho Kuõàladaho ti ime sattamahàsarà sussanti. Tato pi dãghassa addhuno accayena pa¤camo suriyo pàtubhavati, yassa pàtubhàvà anupubbena mahàsamudde angulipabba- temanamattam pi udakaü na saõñhàti. Tato pi dãghassa addhuno accayena chaññho suriyo pàtubhavati, yassa pàtu- bhàvà sakalacakkavàëaü ekadhåmaü hoti. Pariyàdiõõa- sinehaü dhåmena, yathà c' idaü, evaü koñisatasahassa cak- kavàëàni pi. Tato pi dãghassa addhuno accayena sattamo suriyo pàtubhavati, yassa pàtubhàvà sakalacakkavàëaü ekajàlaü hoti saddhiü koñisatasahassa-cakkavàëehi, yoja- nasatikàdi-bhedàni Sinerukåñàni pi palujjitvà àkàse yeva antaradhàyanti. Sà aggijàlà uññhàhitvà càtumahàràjike gaõhàti. Tattha kanakavimàna-ratanavimàna-maõivimànàni jhàpetvà Tàvatiüsabhavanaü gaõhàti. Eten' eva upàyena yàva pañhamajjhànabhåmiü gaõhàti. Tattha tayo pi Brah- maloke jhàpetvà âbhassare àhacca tiññhati. Sà yàva aõu- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. loc. cit. 2 Bhm omit Te pi. 3 Sh -papàto; vë. -papàtano. >/ #<[page 417]># %< Pubbenivasànussati¤àõakathà 417>% mattam pi sankhàragataü atthi, tàva na nibbàyati. Sabba- sankhàraparikkhayà pana sappitelajhàpanaggisikhà viya chàrikam pi anavasesetvà nibbàyati. Heññhà àkàsena saha upari àkàso eko hoti mahandhakàro. Atha dãghassa addhuno accayena mahàmegho uññhahitvà pañhamaü sukhumaü vassati. Anupubbena kumudanàëa- yaññhimusalatàlakkhandhàdippamàõàhi dhàràhi vassanto koñisatasahassa cakkavàëesu sabbaü daóóhaññhànaü påre- tvà antaradhàyati. Taü udakaü heññhà ca tiriya¤ ca vàto samuññhahitvà ghanaü karoti parivañumaü paduminipatte udakabindusadisaü. Kathaü tàva mahantaü udakaràsiü ghanaü karotã ti ce? Vivarasampadànato, taü hi 'ssa tamhi tamhi vivaraü deti. Taü evaü vàtena sampiõóiya- mànaü ghanaü kariyamànaü parikkhayamànaü anupub- bena heññhà otarati. Otiõõe otiõõe udake Brahmalokañ- ñhàne Brahmaloko upari\<*<1>*>/ catukàmàvacaradevalokaññhàne ca devalokà pàtubhavanti. Purimapathaviññhànaü otiõõe pana balavavàtà uppajjanti. Te taü pihitadvàre dhammakara- ke\<*<2>*>/ ñhita-udakam iva nirussàhaü katvà rujjhanti. Madhu- rodakaü parikkhayaü gacchamànaü upari rasapathaviü samuññhàpeti. Sà vaõõasampannà ceva hoti gandharasasam- pannà ca nirudakapàyàsassa uparipañalaü viya. Tadà ca âbhassarabrahmaloke pañhamataràbhinibbattà sattà àyukkhayà và pu¤¤akkhayà và tato cavitvà idhåpapaj- janti. Ye\<*<3>*>/ honti sayampabhà antalikkhacarà, te Agga¤¤a- sutte\<*<4>*>/ vuttanayena taü rasapathaviü sàyitvà taõhàbhi- bhåtà àluppakàrakaü paribhu¤jituü upakkamanti. Atha nesaü sayampabhà antaradhàyati, andhakàro hoti. Te andhakàraü disvà bhàyanti. Tato nesaü bhayaü nàsetvà sårabhàvaü janayantaü paripuõõapaõõàsayojanaü suriya- maõóalaü pàtubhavati. Te taü disvà: àlokaü pañilabhim- hà ti haññhatuññhà hutvà: amhàkaü bhãtànaü bhayaü nàsetvà sårabhàvaü janayanto uññhito, tasmà suriyo hotå ti suriyo tveva 'ssa nàmaü karonti. Atha suriye divasaü àlokaü katvà atthangate: yam pi àlokaü labhimha, so pi no \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm uparito. 2 Bhm -karaõe. 3 Sh Te. 4 D. iii, 80 f. >/ #<[page 418]># %<418 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% naññho ti puna bhãtà honti. Tesaü evaü hoti: sàdhu vata 'ssa sace a¤¤aü àlokaü labheyyàmà ti. Tesaü cittaü ¤atvà viya ekånapaõõàsayojanaü candamaõóalaü pàtu- bhavati. Te taü disvà bhiyyo somattàya haññhatuññhà- hutvà: amhàkaü chandaü ¤atvà viya uññhito, tasmà chando hotå ti chando tveva 'ssa nàmaü karonti. Evaü candima- suriyesu pàtubhåtesu nakkhattàni tàrakaråpàni patubhav- anti. Tatoppabhuti rattidivà pa¤¤àyanti, anukkamena ca màsaddhamàsa-utu-saüvaccharà. Candimasuriyànaü pana pàtubhåtadivase yeva Sineru-cakkavàëa-Himavantapabbatà pàtubhavanti. Te ca kho apubbaü acarimaü phagguõa- puõõamadivase yeva pàtubhavanti. Kathaü? Yathà nà- ma kangubhatte paccamàne ekappahàren' eva bubbuëakàni\<*<1>*>/ uññhahanti, eke padesà thåpathåpà honti, eke ninnaninnà, eke samasamà, evam eva thåpathåpaññhàne pabbatà honti, ninnaninnaññhàne samuddà, samasamaññhàne dãpà ti. Atha tesaü sattànaü rasapathaviü paribhu¤jantànaü\<*<2>*>/ kamena ekacce vaõõavanto, ekacce dubbaõõà honti. Tattha vaõõavanto dubbaõõe atima¤¤anti. Tesaü atimànapacca- yà sà pi rasapathavã antaradhàyati, bhåmipappañako pàtu- bhavati. Atha nesaü ten' eva nayena so pi antaradhàyati, badàlatà\<*<3>*>/ pàtubhavati. Ten' eva nayena sà pi antaradhà- yati, akaññhapàko sàli pàtubhavati, akaõo athuso suddo sugandho tandulapphalo. Tato nesaü bhàjanàni uppajjanti, te sàliü bhàjane ñhapetvà pàsàõapiññhiyà ñhapenti. Sayam eva jàlasikhà uññhahitvà taü pacati. So hoti odano suma- najàtipupphasadiso, na tassa såpena và vya¤janena và ka- raõãyaü atthi; yaü yaü rasaü bhu¤jitukàmà honti, taü taü raso va hoti. Tesaü taü oëàrikaü àhàraü àhàrayataü\<*<4>*>/ tatoppabhuti muttakarãsaü sa¤jàyati. Atha nesaü tassa nikkhamanatthàya vaõamukhàni pa- bhijjanti, purisassa purisabhàvo, itthiyà pi itthibhàvo pàtu- bhavati. Tatra sudaü itthã purisaü, puriso ca itthiü ative- laü upanijjhàyati. Tesaü ativelaü upanijjhàyanapaccayà kàmapariëàho uppajjati; tato methunadhammaü pañisevanti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm pupphu-. 2 Cf. D. iii, 86 f. 3 Bhm padà-. 4 Bhm àharayati. >/ #<[page 419]># %< Pubbenivasànussati¤àõakathà 419>% Te asaddhammapañisevanapaccayà vi¤¤åhi garahiyamànà viheñhiyamànà tassa asaddhammassa pañicchàdanahetu agà- ràni karonti, te agàraü ajjhàvasamànà anukkamena a¤¤ata- rassa alasajàtikassa sattassa diññhànugatiü àpajjantà sanni- dhiü karonti. Tatoppabhuti kaõo pi thuso pi taõóulaü pariyomandhati, làyitaññhànam pi na pañiviråhati. Te sannipatitvà anutthunanti: pàpakà vata bho dhammà sattesu pàtubhåtà. Mayaü hi\<*<1>*>/ pubbe manomayà ahumhà ti Aga¤¤a- sutte\<*<2>*>/ vuttanayena vitthàretabbaü. Tato mariyàdaü ñhapenti. Atha a¤¤ataro satto a¤¤assa bhàgaü adinnaü àdiyati. Taü dvikkhattuü\<*<3>*>/ paribhàse- tvà\<*<4>*>/ tatiyavàre pàõileóóudaõóàdãhi paharanti, te evaü adinnàdànagarahamusàvàda-daõóàdànesu uppannesu sanni- patitvà cintayanti: yan nåna mayaü ekaü sattaü samman- neyyàma, yo no sammà khãyitabbaü khãyeyya, garahitab- baü garaheyya, pabbàjetabbaü pabbàjeyya, mayaü pan' assa sàlãnaü bhàgaü anuppadassàmà ti. Evaü katasanniñ- ñhànesu pana sattesu imasmiü tàva kappe ayam eva Bha- gavà Bodhisattabhåto tena samayena tesu sattesu abhirå- pataro ca dassanãyataro ca mahesakkhataro ca buddhisam- panno pañibalo niggahapaggahaü kàtuü. Te tam upasan- kamitvà yàcitvà sammanniüsu. So tena mahàjanena sammato ti Mahàsammato, khettànaü adhipatã ti Khattiyo, dhammena samena paresaü ra¤jetã ti Ràjà ti tãhi nàmehi pa¤¤àyittha. Yaü hi [yaü\<*<5>*>/] loke acchariyaññhànaü, Bo- dhisatto va tattha àdipuriso ti evaü Bodhisattaü àdiü katvà khattiyamaõóale saõñhite anupubbena bràhmaõàdayo pi vaõõà saõñhahiüsu. Tattha kappavinàsakamahàmeghato yàva jàlupacchedo, idam ekaü asankheyyaü saüvañño ti vuccati. Kappavinà- sakajàlåpacchedato yàva koñisatasahassa cakkavàëaparipå- rako sampattimahàmegho, idaü dutiyaü asankheyyaü saüvaññaññhàyã ti vuccati. Sampattimahàmeghato yàva candimasuriyapàtubhàvo, idaü tatiyaü asankheyyaü vi- vañño ti vuccati. Candimasuriyapàtubhàvato yàva puna \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit. 2 D. iii, 90 f. 3 Bhm dvitikkhattuü. 4 Sbh -bhàsitvà. 5 Sbh omit. >/ #<[page 420]># %<420 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% kappavinàsakamahàmegho, idaü catutthaü asankheyyaü vivaññaññhàyã ti vuccati. Imàni cattàri asankheyyàni eko mahàkappo hoti. Evaü tàva agginà vinàso ca saõñhahana¤ ca veditabbaü. Yasmiü pana samaye kappo udakena nassati, àdito va kappavinàsakamahàmegho uññhahitvà ti pubbe vuttanayen' eva vitthàretabbaü. Ayaü pana viseso:- yathà tattha dutiyasuriyo, evam idha kappavinàsako khàrådakamahàme- gho\<*<1>*>/ vuññhàti, so àdito sukhumaü sukhumaü\<*<2>*>/ vassanto anukkamena mahàdhàrà hi koñisatasahassa-cakkavàëànaü pårento vassati. Khàrådakena\<*<1>*>/ phuññhà phuññhà pathavã- pabbatàdayo viëãyanti, udakaü samantato vàtehi dhàrãyati. Pathavito yàva dutiyajjhànabhåmiü udakaü gaõhàti. Tat- tha tayo pi Brahmaloke viëãyàpetvà Subhakiõhe àhacca tiññhati. Taü yàva aõumattam pi sankhàragataü atthi, tàva na våpasammati. Udakànugataü pana sabbasankhàra- gataü abhibhavitvà sahasà våpasammati antaradhàraü gacchati, heññhà àkàsena saha upari àkàso eko hoti ma- handhakàro ti sabbaü vuttasadisaü. Kevalaü pan' idha âbhassarabrahmalokaü àdiü katvà loko pàtubhavati. Su- bhakiõhato ca cavitvà âbhassaraññhànàdisu sattà nibbat- tanti. Tattha kappavinàsakamahàmeghato yàva kappavinàsa- kudakupacchedo, idam ekaü asankheyyaü. Udakupac- chedato yàva sampattimahàmegho, idaü dutiyaü asankhey- yaü. Sampattimahàmeghato ...pe... imàni cattàri asan- kheyyàni eko mahàkappo hoti. Evaü udakena vinàso ca saõñhahana¤ ca veditabbaü. Yasmiü samaye kappo vàtena vinassati, àdito va kappa- vinàsakamahàmegho uññhahitvà ti pubbe vuttanayen' eva vitthàretabbaü. Ayaü pana viseso:- yathà tattha dutiya- suriyo, evam idha kappavinàsanatthaü vàto samuññhàti. So pañhamaü thålarajaü\<*<3>*>/ uññhàpeti. Tato saõharajaü sukhumavàlikaü thålavàlikaü sakkharapàsàõàdayo ti yàva \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm khàrudaka. 2 Sb Bhm sukhumasukh-. 3 Sb holds that this the traditional reading should more accurately be sukhumarajaü. >/ #<[page 421]># %< Pubbenivasànussati¤àõakathà 421>% kåñàgàramatte pàsàõe visamaññhàõe ñhitamahàrukkhe ca uññhàpeti. Te pathavito nabhamuggatà na ca puna patanti, tatth' eva cuõõavicuõõà hutvà abhàvaü gacchanti. Athà 'nukkamena heññhà mahàpathaviyà vàto samuññhahitvà pathaviü parivattetvà uddhaü målaü\<*<1>*>/ katvà àkàse khipati. Yojanasatappamàõà pi pathavippadesà dviyojana-tiyojana- catuyojana-pa¤cayojanasatappamàõà pi bhijjitvà vàtavegena khittà àkàse yeva cuõõavicuõõà hutvà abhàvaü gacchanti. Cakkavàëapabbatam pi Sinerupabbatam pi vàto ukkhipitvà àkàse khipati. Te a¤¤ama¤¤aü abhihantvà cuõõavicuõõà hutvà vinassanti. Eten' eva upàyena bhummaññhakavimà- nàni ca àkàsaññhakavimànàni ca vinàsento cha kàmàvacara- devaloke vinàsetvà koñisatasahassa cakkavàëàni vinàseti. Tattha cakkavàlà cakkavàëehi Himavantà Himavantehi Sineru Sineråhi a¤¤ama¤¤aü samàgantvà cuõõavicuõõà hutvà vinassanti. Pathavito yàva tatiyajjhànabhåmiü vàto gaõhàti. Tattha tayo Brahmaloke vinàsetvà Vehapphalaü àhacca tiññhati. Evaü sabbasankhàragataü vinàsetvà sa- yam pi vinassati, heññhà àkàsena saha upari àkàso eko hoti mahandhakàro ti sabbaü vuttasadisaü. Idha pana Subha- kiõþabrahmalokaü àdiü katvà loko pàtubhavati. Vehap- phalato ca cavitvà Subhakiõhaññhànàdisu sattà nibbattanti. Tattha kappavinàsakamahàmeghato yàva kappavinàsa- kavàtupacchedo, idam ekaü asankheyyaü. Vàtupacche- dato yàva sampattimahàmegho, idaü dutiyaü asankhey- yaü ...pe... imàni cattàri asankheyyàni eko mahàkappo hoti. Evaü vàtena vinàso ca saõñhahana¤ ca veditabbaü. Kiü kàraõà evaü loko vinassati? Akusalamålakàraõà. Akusalamålesu hi ussanesu evaü loko vinassati. So ca kho ràge ussannatare agginà vinassati, dose ussannatare udakena vinassati--keci pana dose ussannatare agginà, ràge ussanna- tare udakenà ti vadanti--mohe ussannatare vàtena vinassati. Evaü vinassanto pi ca nirantaram eva satta vàre agginà vinassati. Aññhame\<*<2>*>/ vàre udakena, puna satta vàre agginà, aññhame\<*<3>*>/ vàre udakenà ti evaü aññhame aññhame vàre vinas- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh uddhamålaü. 2 Sh aññhama-. 3 So also Sh, omitting vàre. II. 4 >/ #<[page 422]># %<422 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% santo sattakkhattuü udakena vinassitvà puna sattavàre agginà nassati. Ettàvatà tesaññhi kappà atãtà honti. Etth' antare udakena nassanavàraü sampattam pi pañi- bàhitvà laddhokàso vàto paripuõõacatusaññhikappàyuke Subhakiõhe viddhaüsento lokaü vinàseti. Pubbe-nivàsaü anussaranto pi ca kappànussaraõako bhik- khu etesu kappesu aneke pi saüvaññakappe aneke pi vivañña- kappe aneke pi saüvaññavivaññakappe anussarati. Kathaü? Amutr' àsin ti\<*<1>*>/ àdinà nayena. Tattha amutr' àsin ti amum- hi saüvaññakappe ahaü amumhi bhave và yoniyà và ga- tiyà và vi¤¤àõaññhitiyà và sattàvàse và sattanikàye và àsiü. Evaü nàmo ti Tisso và Phusso và. Evaü gotto ti Kaccàno và Kassapo và. Idam assa atãtabhave attano nàma gottà- nussaraõavasena vuttaü. Sace pana tasmiü kàle attano vaõõasampattiü và låkhapaõãtajãvikabhàvaü và sukha- dukkhabahulaü và appàyuka-dãghàyukabhàvaü và anussa- ritukàmo hoti, tam pi anussarati yeva, ten' àha evaü va¤¤o ...pe... evam àyupariyanto ti. Tattha evaü vaõõo ti odàto và sàmo và. Evam àhàro ti salimaüsodanàhàro và pavattaphalabhojano và. Evaü sukhadukkhapañisaüvedã ti anekappakàrena kàyikacetasikànaü sàmisa-niràmisàdippa- bhedànaü và sukhadukkhànaü pañisaüvedã. Evam àyu- pariyanto ti evaü vassasataparimàõàyu pariyanto va catu- ràsãti kappasahassàyupariyanto và. So tato cuto amutra udapàdin ti so 'haü tato bhavato yonito gatito vi¤¤àõañ- ñhitito sattàvàsato sattanikàyato và cuto puna amukasmiü nàma bhave yoniyà gatiyà vi¤¤àõaññhitiyà sattàvàse satta- nikaye và udapàdiü. Tatrà' p' àsin ti atha tatrà pi bhave yoniyà gatiyà vi¤¤àõaññhitiyà sattàvàse sattanikàye và puna ahosiü. Evaü nàmo ti àdi vuttanayam eva. Api ca yasmà amutr' àsin ti idaü anupubbena àrohantassa yàvad- icchakaü anussaraõaü. So tato cuto ti pañinivattantassa paccavekkhaõaü, tasmà idhåpapanno ti imissà idhåpapat- tiyà anantaram ev assa upapattiññhànaü sandhàya amutra udapàdin ti idaü vuttan ti veditabbaü. Tatrà 'p' àsin ti evam àdi pan' assa tatra imissà upapattiyà anantare upa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 D. i, 81. >/ #<[page 423]># %< Cutupapàta¤àõakathà 423>% pattiññhàne nàmagottàdãnaü anussaraõadassanatthaü vut- taü. So tato cuto idhåpapanno ti svàhaü tato anantarå- papattiññhànato cuto idha asukasmiü nàma khattiyakule và bràhmaõakule và nibbatto ti. Itã ti evaü, sàkàraü sa- uddesan ti nàmagottavasena sa-uddesaü, vaõõàdivasena sàkàraü. Nàmagottena hi satto Tisso Kassapo ti uddisi- yati. Vaõõàdãhi sàmo odàto ti nànattato pa¤¤àyati, tasmà nàmagottaü uddeso, itare àkàro. Anekavihitaü pubbe- nivàsam anussaratã ti idaü uttànattham evà ti. Pubbe-nivàsànussati ¤àõakathà niññhità. Sattànaü cutåpapàta¤àõakathàyaü cutåpapàta¤àõàyà ti\<*<1>*>/ cutiyà ca upapàte ca ¤àõàya. Yena ¤àõena sattànaü cuti ca upapàto ca ¤àyati tad-atthaü dibbacakkhu¤àõatthan ti vuttaü hoti. Cittaü abhinãharati abhininnàmetã ti parikam- macittaü abhinãharati c' eva abhininnàmeti ca. So ti so katacittàbhinãhàro bhikkhu. Dibbenà ti àdisu pana dibba- sadisattà dibbaü. Devatànaü hi sucaritakammanibbattaü pittasemharuhiràdãhi apaëibuddhaü\<*<2>*>/ upakkilesavimuttatàya dåre pi àrammaõasampañicchanasamatthaü dibbaü pasà- dacakkhu hoti; ida¤ cà pi viriyabhàvanà balanibbattaü ¤àõacakkhu tàdisam evà ti dibbasadisattà dibbaü. Dibba- vihàravasena pañiladdhattà attanà ca dibbavihàrasannissi- tattà pi dibbaü. âlokapariggahena mahàjutikattà pi dib- baü; tirokuóóàdigataråpadassanena\<*<3>*>/ mahàgatikattà pi dib- baü. Taü sabbaü saddasatthànusàren' eva veditabbaü. Dassanaññhena cakkhu, cakkhukiccakareõa cakkhum ivà ti pi cakkhu; cutåpapàtadassanena diññhivisuddhihetuttà visud- dhaü. Yo hi cutimattam eva passati, na upapàtaü, so ucchedadiññhiü gaõhàti. Yo upapàtamattam eva passati, na cutiü, so navasattapàtubhàvadiññhiü gaõhàti. Yo pana tad-ubhayaü passati, so yasmà duvidham pi taü diññhigataü ativattati, tasmà 'ssa taü dassanaü diññhivisuddhihetu hoti. Ubhayam pi c' etaü Buddhaputtà passanti, tena vuttaü: cutå- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 D. i, 82. 2 Bhm apali-. 3 Bhm tirokuññ-. >/ #<[page 424]># %<424 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% papàtadassanena diññhivisuddhihetuttà visuddhan ti. Ma- nussåpacàraü\<*<1>*>/ atikkamitvà råpadassanena atikkantamànu- sakaü, mànusakaü và maüsacakkhuü atikkantattà atik- kantamànusakan ti veditabbaü. Tena dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passatã ti manussànaü maüsacakkhunà viya satte oloketi. Cavamàne upapajjamàne ti ettha cutikkhaõe upapattik- khaõe và dibbacakkhunà daññhuü na sakkà, ye pana àsanna- cutikà idàni cavissanti, te cavamànà, ye ca gahitapañisandhi- kà sampatinibbattà va, te upapajjamànà ti adhippetà. Te evaråpe cavamàne ca upapajjamàne ca passatã ti dasseti. Hãne ti mohanissandayuttattà hãnànaü jàtikulabhogàdã- naü vasena hãëite ohãëite o¤¤àte ava¤¤àte. Paõãte ti amoha- nissandayuttattà tabbiparãte. Suvaõõe ti adosanissanda- yuttattà iññhakantamanàpavaõõayutte. Dubbaõõe ti dosa- nissandayuttattà aniññhàkanta-amanàpavaõõayutte; anabhi- råpe viråpe ti pi attho. Sugate ti sugatigate. Alobhanissan- dayuttattà và aóóhe mahaóóhane. Duggate ti duggatigate. Lobhanissandayuttattà và daëidde\<*<2>*>/ appannapàne. Yathà- kammåpage ti yaü yaü kammaü upacitaü, tena tena upa- gate. Tattha purimehi cavamàne ti àdãhi dibbacakkhukiccaü vuttaü; iminà pana padena yathàkammåpaga¤àõakiccaü. Tassa ca ¤àõassa ayam uppattikkamo: idha bhikkhu heññhà nirayàbhimukhaü àlokaü vaóóhetvà nerayike satte passati mahàdukkham anubhavamàne. Taü dassanaü dibbacak- khukiccam eva. So evaü manasikaroti: kin nu kho kam- maü katvà ime sattà etaü dukkhaü anubhavantã ti? Ath' assa: idaü nàma katvà ti taü kammàrammaõaü ¤àõaü uppajjati. Tathà upari devalokàbhimukhaü àlokaü vaóóhetvà Nandanavana-Missakavana-Phàrusakavanàdisu satte passati mahàsampattiü anubhavamàne; tam pi dassa- naü dibbacakkhukiccam eva. So evaü manasikaroti: kin nu kho kammaü katvà ime sattà etaü sampattiü anubha- vantã ti? Ath' assa: idaü nàma kammaü katvà ti taü kammàrammaõaü ¤àõaü uppajjati. Idaü yathàkammå- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh Bhm mànuss-. 2 Bhm dalidde. >/ #<[page 425]># %< Cutupapàta¤àõakathà 425>% paga¤àõaü nàma, imassa visuü parikammaü nàma n' atthi. Yathà c' imassa evaü anàgataü sa ¤àõassà pi. Dibba- cakkhupàdakàn' eva hi imàni dibbacakkhunà sah' eva ijjhanti. Kàyaduccaritenà ti àdisu duññhuü caritaü, duñ- ñhu và caritaü kilesapåtikattà ti duccaritaü, kàyena duccaritaü, kàyato và uppannaü duccaritan ti kàyaducca- ritaü. Itaresu pi es' eva nayo. Samannàgatà ti samangã- bhåtà. Ariyànaü upavàdakà ti Buddha-paccekabuddha-Buddha- sàvakànaü ariyànaü antamaso gihãsotàpannànam\<*<1>*>/ pi anat- thakàmà hutvà antimavatthunà và guõaparidhaüsanena và upavàdakà akkosakà garahakà ti vuttaü hoti. Tattha n' atthi imesaü samaõadhammo, assamaõà ete ti vadanto antimavatthunà upavadati. N' atthi imesaü jhànaü và vimokkho và maggo và phalaü và ti adãni vadanto guõa- parividhaüsanavasena upavadatã ti veditabbo. So ca jà- naü và upavadeyya ajànaü và, ubhayathà pi ariyåpavàdo va hoti. Bhàriyaü kammaü ànantariyasadisaü saggàva- raõa¤ ca maggàvaraõa¤ ca, satekicchaü\<*<2>*>/ pana hoti. Tassa àvibhàvatthaü idaü vatthu veditabbaü:- a¤¤atarasmiü kira gàme eko thero ca daharabhikkhu ca piõóàya caranti, te pañhamaghare yeva uëunkamattaü uõhayàguü labhiüsu. Therassa ca kucchivàto rujjhati. So cintesi: ayaü yàgu mayhaü sappàyà; yàva na sãtalà hoti, tàva naü pivàmã ti. So manussehi ummàratthàya àhañe dàrukkhandhe nisãditvà pivi. Itaro taü jigucchanto: atikhuddàbhibhåto mahallako amhàkaü lajjitabbakaü akàsã ti àha. Thero gàme caritvà vihàraü gantvà daharabhikkhuü àha: atthi te, àvuso, imasmiü sàsane patiññhà ti? âma, bhante, sotàpanno ahan ti. Tena h' àvuso upari maggatthàya mà vàyàmaü akàsi;\<*<3>*>/ khãõàsavo tayà upavadito ti. So taü khamàpesi, ten' assa taü kammaü pàkatikaü ahosi. Tasmà yo a¤¤o pi ariyaü upavadate, tena gantvà sace attanà vuóóhataro hoti, ukku \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm gihi-. 2 Cf. Mil. 192, 221, 344. 3 Sb vàyàmaü mà akàsi. >/ #<[page 426]># %<426 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% ñikaü nisãditvà: ahaü àyasmantaü ida¤ c' ida¤ ca avacaü; taü me khamàhã ti khamàpetabbo. Sace navakataro hoti, vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà: ahaü bhante tumhe ida¤ c' ida¤ ca avacaü; taü me khamathà ti khamàpetabbo. Sace disàpakkanto hoti, sayaü và gantvà saddhivihàrikàdike và pesetvà khamàpetabbo. Sace ca nà pi gantuü, na pesetuü sakkà hoti, ye tasmiü vihàre bhik- khå vasanti, tesaü santikaü gantvà sace navakatarà honti,\<*<1>*>/ ukkuñikaü nisãditvà, sace vuóóhatarà, vuóóhe vuttanayen' eva patipajjitvà: ahaü, bhante, asukaü nàma àyasmantaü ida¤ c' ida¤ ca avacaü; khamatu me so àyasmà ti vatvà khamàpetabbaü. Sammukhà akhamante pi etad eva kattab- baü. Sace ekacàrikabhikkhu hoti, nev' assa vasanaññhà- naü, na gataññhànaü pa¤¤àyati, ekassa paõóitassa bhik- khuno santikaü gantvà: ahaü, bhante, asukaü nàma àyas- mantaü ida¤ c' ida¤ ca avacaü; taü me anussarato anussa- rato vippañisàro hoti; kiü karomã ti? vattabbaü. So vakkhati: tumhe mà cintayittha; thero tumhàkaü khamati; cittaü våpasamethà ti. Tenà 'pi ariyassa gatadisàbhimu- khena a¤jaliü paggahetvà: khamatå ti vattabbaü. Sace so parinibbuto hoti, parinibbutama¤caññhànaü gantvà yàva sivathikaü gantvà pi khamàpetabbaü. Evaü kate neva saggàvaraõaü, na maggàvaranaü hoti, pàkatikam eva hoti. Micchàdiññhikà ti viparãtadassanà. Micchàdiññhikamma- samàdànà ti micchàdiññhivasena samàdinnanànàvidhakam- mà, ye ca micchàdiññhi målakesu kàyakammàdisu a¤¤e pi samàdapenti. Ettha ca vacãduccaritaggahaõen' eva ariyå- pavàde manoduccaritaggahaõena ca micchàdiññhiyà sanga hitàya pi imesaü dvinnaü puna vacanaü mahàsàvajjabhà- vadassanatthan ti veditabbaü. Mahàsàvajjo hi ariyåpa- vàdo ànantariyasadisattà. Vuttam pi c' etaü: seyyathà pi, Sàriputta, bhikkhu sãlasampanno samàdhisampanno pa¤¤à- sampanno diññh' eva dhamme a¤¤aü àràdheyya. Evaü sam- padam idaü, Sàriputta, vadàmi: taü vàcaü appahàyataü cittaü appahàyataü diññhiü appañinissajjitvà yathàbhataü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb suggests navakataro hoti; but all follow the plural form. >/ #<[page 427]># %< Cutupapàta¤àõakathà 427>% nikkhitto evaü niraye ti.\<*<1>*>/ Micchàdiññhito ca mahàsavajja- taraü nàma a¤¤aü n' atthi. Yath' àha:- nà 'haü, bhik- khave, a¤¤aü ekadhammam pi samanupassàmi yaü evaü mahàsàvajjataraü yathayidaü, bhikkhave, micchàdiññhi, mic- chàdiññhiparamàni, bhikkhave, vajjànã ti\<*<2>*>/. Kàyassa bhedà ti upàdinnakkhandhapariccàgà. Param maraõà ti tad-anantaraü abhinibbattikkhandhaggahaõe\<*<3>*>/. Atha và kàyassa bhedà ti jãvitindriyassa upacchedà, para- maraõà ti cuticittato uddhaü. Apàyan ti evam àdi sabbaü nirayavevacanam eva. Nira- yo hi saggamokkhahetubhåtà pu¤¤asammatà ayà apetattà, sukhànaü và àyassa abhàvà apàyo. Dukkhassa gati pañi- saraõan ti duggati, dosabahulatàya và duññhena kammunà nibbattà gatã ti duggati. Vinasà nipatanti tattha dukka- ñakàrino ti vinipàto. Vinassantà và ettha patanti sam- bhijjamànangapaccangà ti pi vinipàto. N' atthi ettha assà- dasa¤¤ito ayo ti nirayo. Atha và apàyaggahaõena tiracchà- nayoniü dãpeti, tiracchànayoni hi apàyo sugatito apetattà, na duggati, mahesakkhànaü nàgaràjàdãnaü sambhavato. Duggatiggahaõena pettivisayaü; so hi apàyo ceva duggati ca, sugatito apetattà dukkhassa ca gatibhåtattà. Na tu vinipàto, asurasadisaü avinipàtattà, vinipàtaggahaõena asu- rakàyaü; so hi yathàvuttena atthena apàyo c' eva duggati ca sabbasamussayehi ca vinipàtattà vinipàto ti vuccati. Nirayaggahaõena avãci àdi anekappakàraü nirayam evà ti. Upapannà ti upagatà, tattha abhinibbattà ti adhippàyo. Vuttavipariyàyena sukkapakkho veditabbo. Ayaü pana viseso:- tattha sugatiggahaõena manussagati pi sangayhati, saggaggahaõena devagati yeva. Tattha sundaràgatã ti su- gati. Råpàdãhi visayehi suññhu aggo ti saggo. So sabbo pi lujjanapalujjanaññhena loko ti ayaü vacanattho. Iti dibbena cakkhunà ti àdi sabbaü nigamanavacanaü. Evaü dibbena cakkhunà passatã ti ayam ettha sankhepattho. Evaü passitukàmena pana àdikammikena kulaputtena kasiõàrammaõaü abhi¤¤àpàdakajjhànaü sabbàkàrena abhi- nãhàrakkhamaü katvà: tejokasiõaü odàtakasiõaü àloka- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 71. 2 A. i, 33. 3 Sh -khandhakkhaõe. >/ #<[page 428]># %<428 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% kasiõan ti imesu tãsu kasiõesu a¤¤ataraü àsannaü kàtab- baü; upacàrajjhànagocaraü katvà vaóóhetvà upetabbaü,\<*<1>*>/ na tattha appanà uppàdetabbà ti adhippàyo. Sace hi uppà- deti, pàdakajjhànanissayaü hoti, na parakammanissayaü. Imesu ca pana tãsu àlokakasiõaü yeva seññhataraü, tasmà taü và itaresaü và a¤¤ataraü kasiõaniddese vuttanayena uppàdetvà upacàrabhåmiyaü yeva ñhatvà vaóóhetabbaü, vaóóhanànayo pi c' assa tattha vuttanayen' eva veditabbo. Vaóóhitaññhànassa anto yeva råpagataü passitabbaü. Rå- pagataü passato pan' assa parikammassa vàro atikkamati. Tato àloko antaradhàyati, tasmiü antarahite råpagatam pi na dissati. Athà 'nena punappunaü pàdakajjhànam eva pavisitvà tato vuññhàya àloko pharitabbo, evaü anukkamena àloko thàmagato hotã ti. Ettha àloko hotå ti yattakaü ñhànaü paricchindati, tattha àloko tiññhati yeva. Divasam pi nisãditvà passato råpadassanaü hoti. Rattiü tiõukkàya maggapañipanno c' ettha puriso opammaü:- Eko kira rat- tiü tiõukkàya maggaü pañipajji. Tassa sà tiõukkà vijjhàyi. Ath' assa samavisamàni na pa¤¤àyiüsu. So taü tiõukkaü bhåmiyaü ghaüsitvà puna ujjàlesi. Sà pajjalitvà purimà- lokato mahantataram àlokam akàsi. Evaü punappunaü vijjhàtaü ujjàlayato kamena suriyo uññhàsi. Suriye uññhite ukkàya kammaü n' atthã ti taü chaóóetvà divasam pi aga- màsi. Tattha ukkaloko viya parikammakàle kasiõàloko; ukkàya vijjhàtàya samavisamànaü adassanaü viya råpa- gataü passato parikammassa vàràtikkamena àloke antara- hite råpagatànaü adassanaü; ukkàya ghaüsanaü viya pu- nappunaü pavesanaü, ukkàya purimàlokato mahantaràlo- kakaraõaü viya puna parikammaü karoto balavataràloka- pharaõaü; suriyuññhànaü viya thàmagatàlokassa yathà- paricchedena ñhànaü; tiõukkaü chaóóetvà divasam pi gamanaü viya parittàlokaü chaóóetvà thàmagatenàlokena divasam pi råpadassanaü. Tattha yadà tassa bhikkhuno maüsacakkhussa anàpàthagataü anto kucchigataü hadaya- vatthunissitaü heññhà pathavãtalanissitaü tirokuóóapabba- tapàkàragataü\<*<2>*>/ paracakkavàëagatan ti idaü råpaü ¤àõa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh ñhapetabbaü. 2 Bhm tirokuñña-. >/ #<[page 429]># %< Pakiõõakakathà 429>% cakkhussa àpàthaü àgacchati, maüsacakkhuno dissamà- naü viya hoti, tadà dibbacakkhu uppannaü hotã ti vedi- tabbaü. Tad-eva c' ettha råpadassanasamatthaü, na pub- babhàgacittàni. Taü pan' etaü puthujjanassa paripantho hoti. Kasmà? So hi yasmà yattha yattha àloko hotå ti adhiññhàti, taü taü pathavã-samudda-pabbate vinivijjhitvà pi ekàlokaü hoti. Ath' assa tattha bhayànakàni yakkha- rakkhasàdi råpàni passato bhayaü uppajjati, yena citta- vikkhepaü patvà jhànavibbhantako hoti, tasmà råpadas- sane appamattena bhavitabbaü. Tatrà 'yaü dibbacak- khuno uppattikkamo, vuttappakàram etaü råpaü àram- maõaü katvà, manodvàràvajjane uppajjitvà niruddhe, tad- eva råpaü àrammaõaü katvà, cattàri pa¤ca và javanàni uppajjatã ti sabbaü purimanayen' eva veditabbaü. Idhà 'pi pubbabhàgacittàni savitakkasavicàràni kàmàvacaràni, pari- yosàne atthasàdhakacittaü catutthajjhànikaü råpàvaca- raü, tena sahajàtaü ¤àõaü sattànaü cutåpapàte ¤àõan ti pi dibbacakkhu¤àõan ti pi vuccatã ti. Cutåpapàta¤àõakathà niññhità. Iti pa¤cakkhandhavidå, pa¤ca abhi¤¤à avoca yà nàtho, Tà ¤atvà tàsu ayaü pakiõõakakathà pi vi¤¤eyyà. Etàsu hi yad-etaü cutåpapàta¤àõasankhàtaü dibbacak- khu, tassa anàgataüsa¤àõa¤ ca\<*<1>*>/ yathàkammåpaga¤àõa¤ cà ti dve pi paribhaõóa¤àõàni honti. Iti imàni ca dve iddhi- vidhàdãni ca pa¤cà ti satta abhi¤¤à¤àõàni idh' àgatàni. Idàni tesaü àrammaõavibhàge asammohatthaü\<*<2>*>/:- ârammaõattikà vuttà, ye cattàro mahesinà Sattannam pi ¤àõànaü pavattiü tesu dãpaye. Tatrà 'yaü dãpanà:- cattàro hi àrammaõattikà mahesinà vuttà. Katame cattàro? Parittàrammaõattiko, maggà- rammaõattiko, atãtàrammaõattiko, ajjhattàrammaõattiko ti. Tattha iddhividha¤àõaü parittamahaggata-atãtànàgata- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb Bhm omit. 2 Bm takes this line as verse. >/ #<[page 430]># %<430 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% paccuppanna-ajjhattabahiddhàrammaõavasena sattàsu àram- maõesu pavattati. Kathaü? Taü hi yadà kàyaü citta- sannissitaü katvà adissamànena kàyena gantukàmo citta- vasena kàyaü pariõàmeti, mahaggatacitte samodahati sam- àropeti, tadà upayogaladdhaü àrammaõaü hotã ti katvà råpakàyàrammaõato parittàrammaõaü hoti. Yadà cittaü kàyasannissitaü katvà dissamànena kàyena gantukàmo kàyavasena cittaü pariõàmeti, pàdakajjhànacittaü råpa- kàye samodahati samàropeti, tadà upayogaladdhaü àram- maõaü hotã ti katvà mahaggatacittàrammaõato mahagga- tàrammaõaü hoti. Yasmà pana tad-eva cittaü atãtaü niruddhaü àrammaõaü karoti, tasmà atãtàrammaõaü hoti. Mahàdhàtunidhàne\<*<1>*>/ Mahàkassapattheràdãnaü viya anàgataü adhiññhantànaü anàgatàrammaõaü hoti. Mahàkassapatthero kira mahàdhàtunidhànaü karonto: anàgate aññhàrasa vas- sàdhikàni dve vassasatàni ime gandhà mà sussiüsu, pup- phàni mà milàyiüsu, dãpà mà nibbàyiüså ti adhiññhahi. Sabbaü tath' eva ahosi. Assaguttatthero vattaniyasenà- sane bhikkhusanghaü sukkhabhattaü bhu¤jamànaü disvà: udakasoõóiü divase divase pure-bhatte dadhirasaü hotå ti adhiññhàsi. Pure-bhatte gahitaü dadhirasaü hoti, pac- chàbhatte pàkatika-udakam eva. Kàyaü pana cittasannis- sitaü katvà adissamànena kàyena gamanakàle paccuppan- nàrammaõaü hoti. Kàyavasena cittaü cittavasena và kà- yaü pariõàmanakàle attano kumàrakavaõõàdi-nimmàna- kàle ca sa kàyacittànaü àrammaõakaraõato ajjhattàram- maõaü hoti. Bahiddhà hatthi-assàdi-dassanakàle pana bahiddhàrammaõan ti evaü tàva iddhividha¤àõassa sattasu àrammaõesu pavatti veditabbà. Dibbasotadhàtu¤àõaü paritta-paccuppanna-ajjhatta-ba- hiddhàràmmaõa-vasena catåsu àrammaõesu pavattati. Kathaü? Taü hi yasmà saddaü àrammaõaü karoti, saddo ca paritto, tasmà parittàrammaõaü hoti. Vijjamànaü yeva pana saddaü àrammaõaü katvà pavattanato paccuppannà- rammaõaü hoti. Taü attano kucchisaddasavanakàle ajjhat- tàrammaõaü, paresaü saddasavanakàle bahiddhàramma- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sum. V. on D. ii, 167:- Evam etaü bhåtapubbaü. >/ #<[page 431]># %< Pakiõõakakathà 431>% õan ti evaü dibbasotadhàtu¤àõassa catåsu àrammaõesu pavatti veditabbà. Cetopariya¤àõaü paritta-mahaggata-appamàõa-magga- atãtànàgata-paccuppanna-bahiddàrammaõa-vasena aññhasu àrammaõesu pavatti. Kathaü? Taü hi paresaü kàmà- vacaracittajànanakàle parittàrammaõaü hoti. Råpàvaca- ra-aråpàvacaracittajànanakàle mahaggatàrammaõaü hoti. Maggaphalajànanakàle appamàõàrammaõaü hoti. Ettha ca puthujjano sotàpannassa cittaü na jànàti; sotàpanno và sakadàgàmissà ti evaü yàva arahato netabbaü. Arahà pana sabbesaü cittaü jànàti. A¤¤o pi ca uparimo heññhimassà ti ayaü viseso veditabbo. Maggacittàrammaõakàle maggà- rammaõaü hoti. Yadà pana atãte sattadivasabbhantare ca anàgate sattadivasabbhantare ca paresaü cittaü jànàti, tadà atãtàrammaõaü anàgatàrammaõa¤ ca hoti. Kathaü paccuppannàrammaõaü hoti? Paccuppannaü nàma tividhaü:- khaõapaccuppannaü, santatipaccuppan- naü addhàpaccuppanna¤ ca. Tattha uppàdaññhitibhangap- pattaü khaõapaccuppannaü. Eka-dve-santativàrapariyà- pannaü santatipaccuppannaü. Tattha andhakàre nisãditvà àlokaññhànaü gatassa na tàva àrammaõaü pàkañam hoti. Yàva pana taü pàkataü hoti etth' antare eka-dve-santati- vàrà veditabba. âlokaññhàne vicaritvà ovarakaü paviñ- ñhassà pi na tàva sahasà råpaü pàkañaü hoti. Yàva pana taü pàkañam hoti, etth' antare eka-dve-santativàrà vedi- tabbà. Dåre ñhatvà pana rajakànaü hatthavikàraü gaõói- bheri-àkoñanavikàra¤ ca disvà pi na tàva saddaü suõàti. Yàva ca pana taü suõàti, tasmiü pi antare eka-dve-santa- tivàrà veditabbà. Evaü tàva Majjhimabhàõakà. Saüyut- tabhàõakà pana råpasantati-aråpasantatã ti dve santatiyo vatvà udakaü akkamitvà gatassa yàva tãre akkanta-udaka- lekhà na vippasãdati; addhànato àgatassa yàva kàye usuma- bhàvo na våpasammati; àtapà àgantvà gabbhaü paviñ- ñhassa yàva andhakàrabhàvo na vigacchati, anto gabbhe kammaññhànaü manasikaritvà divà vàtapànaü vivaritvà olokentassa yàva akkhãnaü phandanabhàvo na våpasam- mati: ayaü råpasantati nàma. Dve tayo javanavàrà arå- pasantati nàmà ti vatvà tad-ubhayam pi santati paccup- \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 432]># %<432 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% pannaü nàmà ti vadanti. Ekabhavaparicchinnaü pana addhàpaccuppannaü nàma, yam sandhàya Bhaddekaratta- sutte: Yo c' àvuso mano ye ca dhammà ubhayam etaü paccup- pannaü. Tasmiü (yeva\<*<1>*>/) paccuppanne chandaràgapañibad- dhaü hoti vi¤¤àõaü, chandaràgapañibaddhattà vi¤¤àõassa tad-abhinandati. Tad-abhinandanto paccuppannesu dhammesu saühãratã ti vuttaü. Santatipaccuppanna¤ c' ettha Aññha- kathàsu àgataü, addhàpaccuppannaü Sutte. Tattha keci khaõapaccuppannaü cittaü cetopariya¤àõassa àramma- õaü hotã ti vadanti. Kiü kàraõà? Yasmà iddhimato ca parassa ca ekakkhaõe cittaü uppajjati ti; ida¤ ca nesaü opammaü:- Yathà àkàse khitte pupphamuññhimhi avassaü ekaü puppham ekassa vaõñena vaõñaü pañivijjhati, evaü parassa cittaü jànissàmã ti ràsivasena mahàjanassa citte àvajjite avassaü ekassa cittaü ekena cittena uppàdakkhaõe và ñhitikkhaõe và bhangakkhaõe và pañivijjhatã ti. Taü pana vassasataü pi vassasahassaü pi àvajjanto yena ca cittena àvajjati, yena ca jànàti, tesaü dvinnaü sahaññhànà- bhàvato àvajjanajavanàna¤ ca aniññhaññhàne nànàram- maõabhàvappatti dosato ayuttan ti Aññhakathàsu pañik- khittaü. Santatipaccuppannaü pana addhàpaccuppan- na¤ ca àrammaõaü hotã ti veditabbaü. Tattha yaü vat- tamànajavanavãthito atãtànàgatavasena dvitti-javanavãthi- parimàõe kàle parassa cittaü, taü sabbaü pi santatipac- cuppannaü nàma. Addhàpaccuppannaü pana javana- vàrena dãpetabban ti Saüyuttaññhakathàyaü vuttaü. Taü suññhu vuttaü. Tatrà 'yaü dãpanà:- iddhimà parassa cittaü jànitukàmo àvajjati, àvajjanaü khaõapaccuppannaü àrammaõaü katvà ten' eva saha nirujjhati. Tato cattàri pa¤ca và javanàni. Yesaü pacchimaü iddhicittaü sesàni kàmàvacaràni, tesaü sabbesaü pi tad-eva niruddhaü cittaü àrammaõaü hoti, na ca tàni nànàrammaõàni honti; ad- dhàvasena paccuppannàrammaõatà. Ekàrammaõatte pi ca iddhicittam eva parassa cittaü jànàti, na itaràni. Yathà cakkhudvàre cakkhuvi¤¤àõam eva råpaü passati itarànã ti. Iti idaü santatipaccuppannassa ceva addhàpaccuppan- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 So Pòú. ed. Omitted by all four authorities. >/ #<[page 433]># %< Pakiõõakakathà 433>% nassa ca vasena paccuppannàrammaõaü hoti. Yasmà và santatipaccuppannaü pi addhàpaccuppanne yeva patati, tasmà addhàpaccuppannavasen' eva taü paccuppannàram- maõan ti veditabbaü. Parassa cittàrammaõattà yeva pana bahiddhàrammaõaü hotã ti evaü cetopariya¤àõassa aññhasu àrammaõesu pavatti veditabbà. Pubbenivàsa¤àõaü paritta-mahaggata-appamàõa-magga- atãta-ajjhatta-bahiddhà na vattabbàrammaõavasena aññhasu àrammaõesu pavattati. Kathaü? Taü hi kàmàvacarak- khandhànussaraõakàle parittàrammaõaü hoti. Råpàva- caràrupàvacarakkhandhànussaraõakàle mahaggatàramma- õaü. Atãte attanà parehi và bhàvitamaggaü sacchikata- phala¤ ca anussaraõakàle appamàõàrammanaü; bhàvi- tamaggam eva anussaraõakàle maggàrammaõaü. Niyamato pan' etaü atãtàrammaõaü eva. Tattha ki¤càpi cetopari- ya¤àõayathàkammupaga¤àõàni pi atãtàrammaõàni honti, atha kho tesaü cetopariya¤àõassa satta divasabbhantarà- tãtaü cittam eva àrammaõaü. Taü hi a¤¤aü khandhaü và khandhapañibaddhaü và na jànàti. Maggasampayutta- cittàrammaõatà pana pariyàyato maggàrammaõan ti vuttaü. Yathàkammupaga¤ànassa ca àtãtaü cetanàmattam eva àrammaõaü. Pubbenivàsa¤àõassa pana àtãtà khandhà khandhapañibaddha¤ ca ki¤ci anàrammaõaü nàma natthi. Taü hi atãtakkhandhakhandhapañibaddhesu dhammesu sab- ba¤¤uta¤àõagatikaü hotã ti ayaü viseso veditabbo. Ayam ettha Aññhakathànayo. Yasmà pana kusalà khandhà id- dhividhà¤àõassa cetopariya¤àõassa pubbenivàsànussati¤àõassa yathàkammupaga¤àõassa anàgataüsa¤àõassa àrammaõapacca- yena paccayo ti Paññhàne vuttaü, tasmà cattàro pi khandhà cetopariya¤àõayathàkammupaga¤àõànaü àrammaõaü honti. Tatrà 'pi yathàkammupaga¤àõassa kusalàkusalà evà ti. Attano khandhànussaraõakàle pan' etaü ajjhattàramma- õaü, parassa khandhànussaraõakàle bahiddhàrammaõaü. Atãte Vipassã Bhagavà ahosi; tassa màtà Bandhumatã, pità Bandhumà ti àdinà nàyena nàmagottapathavãnimittàdi anussaraõakàle na vattabbàrammaõaü hoti. Nàmagottan ti c' ettha khandhåpanibandho sammutisiddho vya¤janattho daññhabbo, na vya¤janaü. Vya¤janaü hi saddàyatana- \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 434]># %<434 XIII. Abhi¤¤àniddeso>% sangahitattà parittaü hoti. Yath' àha:- niruttipañisambhidà parittàrammaõà\<*<1>*>/ ti. Ayam ettha amhàkaü khanti. Evaü pubbenivàsa¤àõassa aññhasu àrammaõesu pavatti veditabbà. Dibbacakkhu¤àõaü paritta-paccuppanna-ajjhatta-bahid- dhàrammaõavasena catåsu àrammaõesu pavattati. Ka- thaü? Taü hi yasmà råpaü àrammaõaü karoti råpa¤ ca parittaü, tasmà parittàrammaõaü hoti. Vijjamàne yeva ca råpe pavattattà paccuppannàrammaõaü; attano kuc- chigatàdiråpadassanakàle ajjhattàrammaõaü, parassa rå- padassanakàle bahiddhàrammaõan ti evaü dibbacakkhu- ¤àõassa catåsu àrammaõesu pavatti veditabbà. Anàgataüsa¤àõaü paritta-mahaggata-appamàõa-magga- anàgata-ajjhatta-bahiddhà navattabbàrammaõavasena añ- ñhasu àrammaõesu pavattati. Kathaü? Taü hi ayaü anàgate kàmàvacare nibbattissatã ti jànanakàle parittàram- maõaü hoti; råpàvacare aråpàvacare và nibbattissatã ti jànanakàle mahaggatàrammaõaü. Maggaü bhàvessati pha- laü sacchikarissatã ti jànanakàle appamàõàrammaõaü, maggaü bhàvessati 'cceva jànanakàle maggàrammaõaü. Niyamato pana tam anàgatàrammaõam eva. Tattha ki¤- càpi cetopariya¤àõaü pi anàgatàrammaõaü hoti, atha kho tassa sattadivasabbhantarànàgataü cittam eva àram- maõaü, taü hi a¤¤aü khandhaü và khandhàpañibad- dhaü và na jànàti. Anàgataüsa¤àõassa pubbenivàsa¤àõe vuttanayena anàgate anàrammaõaü nàma natthi, Ahaü amutra nibbattissàmã ti jànanakale ajjhattàrammaõaü, asuko amutra nibbattissatã ti jànanakàle bahiddhàramma- õaü. Anàgate Metteyyo Bhagavà uppajjissati. Subrahmà nàm' assa bràhmaõo pità bhavissati, Brahmavatã nàma bràhmaõã màtà ti àdinà pana nayena nàmagottajànanakàle pubbenivàsa¤àõe vuttanayen' eva navattabbàrammaõaü hotã ti. Evam anàgataüsa¤àõassa aññhasu àrammaõesu pavatti veditabbà. Yathàkammupaga¤ànaü paritta-mahaggata-atãta-ajjhat- ta-bahiddhàrammaõavasena pa¤casu àrammaõesu pavatti. Kathaü? Taü hi kàmàvacarakammajànanakàle parittà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 304. >/ #<[page 435]># %< Pakiõõakakathà 435>% rammaõaü hoti, råpàvacaràråpàvacarakammajànanakàle mahaggatàrammaõaü. Atãtam eva jànàtã ti atãtàram- maõaü. Attano kammaü jànanakàle ajhattàrammaõaü, parassa kammaü jànanakåle bahiddhàrammaõaü hoti. Evaü yathàkammupaga¤àõassa pa¤casuàrammaõesu pavatti veditabbà. Ya¤ c' ettha ajjhattàrammaõa¤ ceva bahiddhà- rammaõa¤ cà ti vuttaü, taü kàlena ajjhattaü kàlena ba- hiddhà jànanakàle ajjhatta-bahiddhàrammaõaü pi hoti yevà ti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhimagge Abhi¤¤àniddeso nàma terasamo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm add pi. 436 >/ #<[page 436]># %<436>% XIV CATUDDASAMO PARICCHEDO KHANDHA-NIDDESO Idàni yasmà evaü abhi¤¤àvasena adhigatànisaüsàya thirataràya samàdhi bhàvanàya samannàgatena bhikkhunà: Sãle patiññhàya naro sapa¤¤o cittaü pa¤¤a¤ ca bhàvayan ti ettha cittasãlena niddiññho samàdhi sabbàkàrena bhàvito hoti, tad anantarà pana pa¤¤à bhàvetabbà. Sà ca atisankhe- padesitattà vi¤¤àtuü pi tàva na sukarà, pag' eva bhàvetuü; tasmà tassà vitthàraü bhàvananaya¤ ca dassetuü idaü pa¤hakammaü hoti: 1. Kà pa¤¤à? 2. Ken' aññhena pa¤¤à? 3. Kàn' assà lakkhaõa-rasa-paccupaññhàna-padaññhà- nàni? 4. Katividhà pa¤¤à 5. Kathaü bhàvetabbà? 6. Pa¤¤àbhàvanàya ko ànisaüso? Tatridaü vissajjanaü:- 1. Kà pa¤¤à ti Pa¤¤à bahuvidhà nànappakàrà. Taü sabbaü\<*<1>*>/ bhàvayituü àrabbhamànaü vissajjanaü adhippeta¤ ceva atthaü na sàdheyya uttari¤ ca vikkhepàya saüvatteyya, tasmà idha adhippetam eva sandhàya vadàma. Kusalacittasampayuttaü vipassanà¤àõaü pa¤¤à. 2. Ken' aññhena pa¤¤à ti Pajànanaññhena pa¤¤à. Kim idaü pajànanaü nàma? Sa¤jànana-vijànanàkàravisiññhaü nànappakàrato jànanaü. #<[page 437]># %< 2. Ken' aññhena pa¤¤à 437>% Sa¤¤à-vi¤¤àõa-pa¤¤ànaü hi samàne pi jànanabhàve sa¤¤à: nãlaü pãtakan ti àrammaõasa¤jànanamattam eva hoti. Aniccaü dukkham anattà ti lakkhaõapañivedhaü pàpetuü na sakkoti. Vi¤¤àõaü: nãlaü pãtakan ti àrammaõa¤ ca jànàti lakkhaõapañivedha¤ ca pàpeti. Ussakkitvà pana maggapàtubhàvaü pàpetuü na sakkoti. Pa¤¤à vuttanaya- vasena àrammaõa¤ ca jànàti, lakkhaõapañivedha¤ ca pàpeti, ussakkitvà maggapàtubhàva¤ ca pàpeti. Yathà hi hera¤¤ikaphalake ñhapitaü kahàpaõaràsiü eko ajàtabuddhidàrako eko gàmikapuriso eko hera¤¤iko ti tãsu janesu passamànesu, ajàtabuddhidàrako kahàpaõànaü citta- vicittadãghacaturassaparimaõóalabhàvamattam eva jànàti; idaü manussànaü upabhogaparibhogaü ratanasammatan ti na jànàti. Gàmikapuriso cittavicittàdibhàvaü jànàti, idaü manussànaü upabhogaparibhogaü ratanasammatan ti ca; ayaü cheko, ayam kåño, ayam addhasàro ti imaü pana vibhàgaü na jànàti. Hera¤¤iko sabbe pi te pakàre jànàti, jànanto ca kahàpaõaü oloketvà pi jànàti, àkoñitassa saddaü sutvà pi gandhaü ghàyitvà pi rasaü sàyitvà pi hatthena dhàrayitvà pi: asukasmiü nàma gàme và nigame và nagare và pabbate và nadãtãre và kato ti pi asukàcariyena kato ti vijànàti;\<*<1>*>/ evaü-sampadaü idaü veditabbaü. Sa¤¤à hi ajàtabuddhino dàrakassa kahàpaõadassanaü viya hoti nãlàdivasena àrammaõassa upaññhànàkàramattagahaõato. Vi¤¤àõaü gàmikassapurisassa kahàpaõadassanam iva hoti nãlàdivasena àrammaõàkàragahaõato, uddham pi ca lak- khaõapañivedhasampàpanato. Pa¤¤à hera¤¤ikassa kahà- paõadassanam iva hoti, nãlàdivasena àrammaõàkàraü ga- hetvà lakkhaõapañivedha¤ ca pàpetvà tato uddham pi magga- pàtubhàvapàpanato. Tasmà yad etaü sa¤jànanavijànanà- kàravisiññhaü nànappakàrato jànanaü, idaü pajànanan ti veditabbaü. Idaü sandhàya hi etaü vuttaü: pajànanañ- ñhena pa¤¤à ti. Sà pan' esà yattha sa¤¤à-vi¤¤àõàni, na tattha ekaüsena \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Quoted also in Buddhaghosa's Commentaries on the Majjhima (Sta 43), and Saüyutta. Cf. Mil. trans. (S.B.E.) i, 132, n. 2. II. 5 >/ #<[page 438]># %<438 XIV. Khandha-niddeso>% hoti. Yadà pana hoti, tadà avinibbhuttà tehi dhammehi ayaü sa¤¤à, idaü vi¤¤àõaü, ayaü pa¤¤à ti vinibbhujjitvà alabbhaneyya-nànattà sukhumà duddasà. Ten' àha àyasmà Nàgaseno: dukkaraü, mahàràja, Bhagavatà katan ti. Kiü, bhante Nàgasena, Bhagavatà dukkaraü katan ti? Dukka- raü, mahàràja, Bhagavatà kataü yaü aråpãnam cittacetasi- kànaü dhammànaü ekàrammaõe pavattamànànaü vavatthà- naü akkhàtaü: ayaü phasso, ayaü vedanà, ayaü sa¤¤à, ayaü cetanà, idaü cittan ti\<*<1>*>/. 3. Kàn' assà lakkhaõà-rasa-paccupaññhàna-padaññhànànã ti. Ettha pana dhammasabhàvapañivedhalakkhaõà pa¤¤à; dhammànaü sabhàvapañicchàdaka-mohandhakàraviddhaü- sanarasà; asammohapaccupaññhànà; samàhito yathàbhåtaü jànàti passatã ti\<*<2>*>/ vacanato pana samàdhi tassà padaññhànaü. 4. Katividhà pa¤¤à ti Dhammasabhàvapañivedhalakkhaõena tàva ekavidhà, lokiyalokuttaravasena duvidhà. Tathà sàsavà-nàsavàdi- vasena, nàmaråpavavatthàpanavasena, somanassupekkhà- sahagatavasena, dassanabhàvanàbhåmivasena ca. Tividhà cintà-suta-bhàvanàmayavasena. Tathà paritta-mahaggata- appamàõàrammaõavasena, àyàpàya-upàyakosallavasena, aj- jhattàbhinivesàdivasena ca. Catubbidhà catåsu saccesu ¤à- õavasena, catupañisambhidàvasena cà ti. Tattha ekavidhakoññhàso uttànattho yeva. Duvidhakoññhàse lokiyamaggasampayuttà lokiyà; lokut- taramaggasampayuttà lokuttarà ti evaü lokiyalokuttara- vasena duvidhà. Dutiyaduke àsavànaü àrammaõabhåtà sàsavà, tesaü anàrammaõà anàsavà. Atthato pan' esà lo- kiya-lokuttarà va hoti. Asavasampayuttà sàsavà, àsavavip- payuttà anàsavà ti àdisu pi es' eva nayo. Evaü sàsavà- nàsavàdivasena duvidhà. Tatiyaduke yà vipassanaü àrabhitukàmassa catunnaü aråpakkhandhànaü vavatthàpane pa¤¤à ayaü nàma vavat- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Mil. 87; quoted also in Papa¤ca Sådanã and As. 142. 2 See above, 371, n. 2. >/ #<[page 439]># %< 4. Katividhà pa¤¤à 439>% thàpanapa¤¤à; yà råpakkhandhassa vavatthàpane pa¤¤à, ayaü råpavavatthàpanapa¤¤à ti evaü nàmaråpavavatthà- panavasena duvidhà. Catutthaduke dvãsu kàmàvacarakusalacittesu soëasasu ca pa¤cakanayena catutthajjhànikesu maggacittesu pa¤¤à soma- massasahagatà; dvãsu kàmàvacarakusalacittesu catåsu ca pa¤camajjhànikesu maggacittesu pa¤¤à upekkhàsahagatà ti evaü somanassupekkhàsahagatavasena duvidhà. Pa¤camaduke pañhamamaggapa¤¤àdassanabhåmi; avase- samaggattàyapa¤¤à bhàvanàbhåmã ti evaü dassanabhàva- nàbhåmivasena duvidhà. Tikesu pañhamattike parato assutvà pañiladdhapa¤¤à attano cintàvasena nipphannattà cintàmayà; parato sutvà pañiladdhapa¤¤à sutavasena nipphannattà sutamayà; yathà tathà và bhavanàvasena nipphannà appanàppattà pa¤¤à bhàvanàmayà. Vuttaü c' etaü: tattha katamà cintàmayà pa¤¤à? Yogavihitesu và kammàyatanesu, yogavihitesu và sippàyatanesu, yogavihitesu và vijjàññhànesu, kammassakataü và, saccànulomikaü và råpaü aniccan ti và vedanà . . . sa¤¤à . . . sankhàrà . . . vi¤¤àõaü aniccan ti và yaü evaråpaü anulomikaü khantiü diññhiü ruciü mutiü pekkhaü dhammà- nijjhànakhantiü parato assutvà pañilabhati: ayaü vuccati cintàmayà pa¤¤à . . . pe . . . sutvà pañilabhati: ayaü vuccati sutamayà pa¤¤à. Sabbà pi samàpannassa pa¤¤à bhàvanàmayà pa¤¤à ti\<*<1>*>/ evaü cintàsutabhàvanàmayavasena tividhà. Dutiyattike kàmàvacaradhamme àrabbha pavattà pa¤¤à parittàrammaõà; råpàvacaràråpàvacare àrabbha pavattà mahaggatàrammaõà: sà lokiyavipassanà; Nibbànaü àrab- bha pavattà appamàõàrammaõà: sà lokuttaravipassanà ti evaü parittamahaggatàppamàõàrammaõavasena tivi- dhà. Tatiyattike àyo nàma vuddhi. Sà duvidhà: anatthahànito atthuppattito ca. Tattha kosallaü àyakosallaü; yath' àha:- Tattha katamaü àyakosallaü? Ime dhamme manasikaroto anuppannà ceva akusalà dhammà na uppajjanti, uppannà ca akusalà dhammà pahãyanti. Ime và pana dhamme manasi- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 324 f. >/ #<[page 440]># %<440 XIV. Khandha-niddeso>% karoto anuppannà ceva kusalà dhammà uppajjanti: uppannà ca kusalà dhammà bhiyyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàri- påriyà saüvattanti. Yà tattha pa¤¤à pajànanà . . . pe . . . amoho dhammavicayo sammàdiññhi, idaü vuccati àyakosallan ti.\<*<1>*>/ Apàyo ti pana avuddhi. Sà pi duvidhà: atthahànito ca anatthuppattito ca. Tattha kosallaü apàyakosallaü; yath' àha:- tattha katamaü apàyakosallaü? Ime dhamme manasikaroto anuppannà ceva kusalà dhammà uppajjantã ti\<*<2>*>/ àdi. Sabbattha pana tesaü tesaü dhammànaü upàyesu nip- phattikàraõesu taü khaõappavattaü ñhànuppattikaü kosal- laü upàyakosallaü nàma. Yath' àha:- Sabbà pi tatrå- pàyà pa¤¤à upàyakosallan ti.\<*<3>*>/ Evaü àyàpàya-upàyakosalla- vasena tividhà. Catutthattike attano khandhe gahetvà àraddhà vipassanà- pa¤¤à ajjhattàbhinivesà, parassa khandhe bàhiraü và anindriyabaddharåpaü gahetvà àraddhà bahiddhàbhinivesà; ubhayaü gahetvà àraddhà ajjhattabahiddhàbhinivesà ti evaü ajjhattàbhinivesàdivasena tividhà. Catukkesu pañhamacatukke dukkhasaccaü àrabbha pavat- taü ¤àõaü dukkhe ¤aõaü; dukkhasamudayaü àrabbha pavattaü ¤àõaü dukkhasamudaye ¤àõaü; dukkhanirodhaü àrabbha pavattaü ¤àõaü dukkhanirodhe ¤àõaü; dukkhani- rodhagàminãpañipadaü àrabbha pavattaü ¤àõaü dukkhani- rodhagàminiyà pañipadàya ¤àõan ti evaü catåsu saccesu ¤àõavasena catubbidhà. Dutiyacatukke catasso pañisambhidà nàma atthàdisu pa- bhedagatàni cattàri ¤àõàni. Vutta¤ c' etaü: atthe ¤àõaü attha- patisambhidà. Dhamme ¤àõaü dhammapañisambhidà. Tattha dhammaniruttàbhilàpe\<*<4>*>/ ¤àõaü niruttipañisambhidà. ¥àõesu ¤àõaü pàñibhànapañisambhidà ti.\<*<5>*>/ Tattha attho ti sankhepato hetuphalass' etaü adhivacanaü. Hetuphalaü hi yasmà hetu-anusàrena arãyati adhigamãyati sampàpuõãyati, tasmà attho ti vuccati. Pabhedato pana: yaü ki¤ci paccayasam- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 324 f. See there n. 1. Bhm also insert the extra me. 2 Vibh. p. 326. 3 Ibid. 4 Bh Atthadhamma- for Tattha dhamma-. 5 Vibh. p. 293; 331. >/ #<[page 441]># %< 4. Katividhà pa¤¤à 441>% bhåtaü, nibbànaü, bhàsitattho, vipàko, kiriyà ti ime pa¤ca dhammà attho ti veditabbà. Taü ettha paccavekkhantassa tasmiü atthe pabhedagataü ¤àõaü atthapañisambhidà. Dhammo ti pi sankhepato paccayass' etam adhivacanaü\<*<1>*>/. Paccayo hi yasmà taü taü dahati, pavatteti và sampàpuõitum và deti, tasmà dhammo ti vuccati. Pabhedato pana: yo koci phalanibbattako, hetu, ariyamaggo, bhàsitaü kusalaü, akusalan ti ime pa¤ca dhammà dhammo ti veditabbo. Taü dhammaü paccavekkhantassa tasmiü dhamme pabheda- gataü ¤àõaü dhammapañisambhidà. Ayam eva hi attho Abhidhamme: dukkhe ¤àõaü atthapañisambhidà. Dukkha- samudaye ¤àõaü dhammapañisambhidà. Hetumhi ¤àõaü dhammapañisambhidà. Hetuphale ¤àõaü atthapañisambhidà. Ye dhammà jàtà bhåtà sa¤jàtà abhinibbattà pàtubhåtà, imesu dhammesu ¤àõaü atthapañisambhidà. Yamhà dhammà te dhammà jàtà bhåtà sa¤jàtà nibbattà abhinibbattà pàtubhåtà tesu dhammesu ¤àõaü dhammapañisambhidà . . . Jaràma- raõe ¤àõaü atthapañisambhidà. Jaràmaraõasamudaya¤àõaü dhammapañisambhidà . . . pe . . . sankhàranirodhe ¤àõaü atthapañisambhidà. Sankhàranirodhagàminiyà pañipadàya ¤àõaü dhammapañisambhidà. . . . Idha bhikkhu dhammaü jànàti suttaü geyyaü . . . pe . . . vedallaü: ayaü vuccati dhammapañisambhidà. So tassa tass' eva bhàsitassa atthaü jà- nàti: ayaü imassa bhàsitassa attho ti: ayam vuccati atthapañi- sambhidà. . . . Katame dhammà kusalà? Yasmiü samaye kàmàvacaraü kusalaü cittaü uppannaü hoti . . . pe . . . ime dhammà kusalà: imesu dhammesu ¤àõaü dhammapañisam- bhidà. Tesaü vipàke ¤àõaü atthapañisambhidà ti\<*<2>*>/ àdinà nayena vibhajitvà dassito. Tattha dhammaniruttàbhilàpe\<*<3>*>/ ¤àõan ti tasmiü atthe ca dhamme ca yà sabhàvanirutti avyàbhicàrivohàro.\<*<4>*>/ Tad-abhilàpe tassa bhàsane udãraõe taü bhàsitaü lapitaü udãritam sutvà va: ayaü sabhàva- nirutti, ayaü na sabhàvaniruttã ti evaü tassà dhammani- ruttisa¤¤itàya sabhàvaniruttiyà Màgadhikàya sabbasattànaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Sum. V. i, 20; Points of Controversy, App. note 4. 2 Vibh. p. 293 f. 3 Bh Atthadhamma-. 4 Sh -càri-. >/ #<[page 442]># %<442 XIV. Khandha-niddeso>% målabhàsàya pabhedagataü ¤àõaü niruttipañisambhidà. Ni- ruttipañisambhidàppatto hi phasso, vedanà ti evam àdi- vacanaü sutvà ayaü sabhàvaniruttã ti jànàti. Phassa- vedanà ti evam àdikam pana ayaü na sabhàvaniruttã ti. ¥àõesu ¤àõan ti sabbattha ¤àõam àrammaõaü katvà pacca- vekkhantassa ¤àõàrammaõaü ¤àõaü yathàvuttesu và tesu ¤àõesu sagocarakiccàdivasena vitthàrato ¤àõaü pañibhàna- pañisambhidà ti attho. Catasso pi c' età pañisambhidà dvãsu ñhàõesu pabhedaü gacchanti: sekhabhåmiya¤ ca asekhabhåmiya¤ ca. Tattha aggasàvakànaü mahàsàvakàna¤ ca asekhabhåmiyaü pa- bhedagatà, ânandatthera-Cittagahapati-Dhammika-upàsaka- Upàligahapati-Khujjuttarà-upàsikàdãnaü sekhabhåmiyaü. Evaü dvãsu bhåmãsu pabhedaü gacchantiyo pi c' età adhi- gamena, pariyattiyà, savanena, paripucchàya, pubbayogena cà ti imehi pa¤càkàrehi visadà honti. Tattha adhigamo nàma arahattappatti. Pariyatti nàma Buddhavacanassa pariyàpuõanaü. Savanaü nàma sakkaccaü atthiükatvà\<*<1>*>/ dhammasavanaü. Paripucchà nàma pàëi-aññhakathàdisu gaõ- ñhipada-atthapadavinicchayakathà. Pubbayogo nàma pubba- Buddhànaü sàsane gatapaccàgatikabhàvena yàva anulo- maü gotrabhusamãpaü tàva vipassanànuyogo. Apare àhu: Pubbayogo bàhussaccaü desabhàsà ca àgamo Paripucchà adhigamo garusannissayo tathà. Mittasampatti cevà ti pañisambhidapaccayà ti. Tattha pubbayogo vuttanayo va. Bàhussaccaü nàma tesu tesu satthesu ca sippàyatanesu ca kusalatà. Desabhàsà nàma ekasatavohàrakusalatà; visesena pana Màgadhike kosal- laü. âgamo nàma antamaso opammavaggamattassa pi buddhavacanassa pariyàpuõanaü. Paripucchà nàma eka- gàthàya pi atthavinicchayapucchanaü. Adhigamo nàma sotàpannatà và . . . pe . . . arahattaü và. Garusannissayo nàma sutapañibhànabahulànaü garånaü santike vàso. Mit- tasampatti nàma tathàråpànam yeva mittànaü pañilàbho ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh atthik-. >/ #<[page 443]># %< 5. Kathaü bhàvetabbà 443>% Tattha buddhà ca paccekabuddhà pubbayoga¤ ceva adhiga- ma¤ ca nissàya pañisambhidà pàpuõanti. Sàvakà sabbàni pi ekàni kàraõàni. Pañisambhidàppattiyà ca pàñiyekko kammaññhànabhàvanànuyogo nàma natthi. Sekhànaü pana sekhaphalavimokkhantikà, asekhànaü asekhaphalavimok- khantikà va pañisambhidàppatti hoti. Tathàgatànaü hi dasabalàni viya ariyànaü ariyaphalen' eva pañisambhidà ijjhantã ti imà pañisambhidà sandhàya vuttaü catupañi- sambhidàvasena catubbidhà ti. 5. Kathaü bhàvetabbà ti Ettha pana yasmà imàya pa¤¤àya khandh'-àyatana-dhàtu- indriya-sacca-pañiccasamuppàdàdibhedà dhammà BHæMI. Sã- lavisuddhi ceva cittavisuddhi cà ti imà dve visuddhiyo MæLAý. Diññhivisuddhi kankhàvitaraõavisuddhi magga¤¤à- õadassanavisuddhi pañipadà¤àõadassanavisuddhi ¤àõadassa- navisuddhã ti imà pa¤ca visuddhiyo SARäRAý. Tasmà tesu bhåmãsu tesu maggesu uggahaparipucchàvasena ¤àõapari- cayaü katvà målabhåtà dve visuddhiyo sampàdeàarãra- bhåtà pa¤cavisuddhiyo sampàdentena bhàvetabbà. Ayaü ettha sankhepo. Ayaü pana vitthàro: Yaü tàva vuttaü khandh'-àyatana-dhàtu-indriya-sacca- pañicca-samuppàdàdibhedà dhammà BHæMä ti. Ettha khandhà pa¤ca khandhà: (1) råpakkhandho, (2) vedanàkkhandho, (3) sa¤¤àkkhandho, (4) sankhàrak- khandho, (5) vi¤¤àõakkhandho ti. I [Råpakkhandho] Tattha yaü ki¤ci sãtàdãhi ruppanalakkhaõaü dhamma- jàtaü, sabban taü ekato katvà råpakkhandho ti veditabbaü. Tad-etaü ruppanalakkhaõena ekavidhaü pi, bhåtopadàya bhedato duvidhaü. Tattha bhåtaråpaü catubbidhaü: pathavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå ti. Tàsaü lakkhaõa-rasa-paccupaññhànàni catudhàtuvavatthàne vut- tàni\<*<1>*>/; padaññhànato pana tà sabbà pi avasesadhàtuttaya- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 See p. 347 f. >/ #<[page 444]># %<444 XIV. Khandha-niddeso>% padaññhànà. Upàdàråpaü catuvãsatividhaü: cakkhu, so- taü, ghànaü, jivhà, kàyo, råpaü, saddo, gandho, raso, itthindriyaü, purisindriyaü, jãvitindriyaü, hadayavatthu, kàyavi¤¤atti, vacãvi¤¤atti, àkàsadhàtu, råpassa lahutà, råpas- sa mudutà, råpassa kamma¤¤atà, råpassa upacayo, råpassa santati, råpassa jaratà, råpassa aniccatà, kabaëinkàro àhàro ti. Tattha råpàbhighàtàrahabhåtappasàdalakkhaõaü,\<*<1>*>/ dañ- ñhukàmatà - nidànakammasamuññhànabhåtappasàdalakkha- õaü và cakkhu, råpesu àvi¤janarasaü, cakkhuvi¤¤àõassa àdhàrabhàvapaccupaññhànaü, daññhukàmatà-nidànakamma- jabhåtapadaññhànaü. Saddàbhighàtarahabhåtappasàdalak- khaõaü, sotukàmatà-nidànakammasamuññhànabhåtappasà- dalakkhaõaü và sotaü, saddesu àvi¤janarasaü, sotavi¤- ¤àõassa àdhàrabhàvapaccupaññhànaü, sotukàmatà-nidàna- kammajabhåtapadaññhànaü. Gandhàbhighàtàrahabhåtap- pasàdalakkhaõaü, ghàyitukàmatà-nidànakammasamuññhà- nabhåtappasàdalakkhaõaü và ghànaü, gandhesu àvi¤- janarasaü, ghànavi¤¤àõassa àdhàrabhàvapaccupaññhànaü, ghàyitukàmatà-nidànakammajabhåtapadaññhànaü. Rasà- bhighàtàrahabhåtappasàdalakkhaõà, sàyitukàmatà-nidàna- kammasamuññhànabhåtappasàdaëakkhaõà và jivhà, rasesu àvi¤janarasà, jivhàvi¤¤àõassa àdhàrabhàvapaccupaññhànà, sàyitukàmatà-nidànakammajabhåtapadaññhànà. Phoññhab- bàbhighàtàrahabhåtappasàdalakkhaõo, phusitukàmatà-nidà- nakammasamuññhànabhåtappasàdalakkhaõo và kàyo, phoñ- ñhabbesu àvi¤janaraso kàyavi¤¤àõassa àdhàrabhàvapaccu- paññhàno, phusitukàmatà-nidànakammajabhåtapadaññhàno. Keci\<*<2>*>/ pana tejàdhikànaü bhåtànaü pasàdo cakkhu, vàyu- pathavã-àpàdhikànaü bhåtànaü pasàdo sota-ghàna-jivhà, kàyo sabbesam pã ti vadanti. Apare tejàdhikànaü pasàdo cakkhu, vivaravàyu-àpa-pathavàdhikànaü sota-ghàna-jivhà- kàyà ti vadanti. Te vattabbà: suttaü àharathà ti. Addhà suttam eva na dakkhissanti. Keci pan' ettha: tejàdãnaü guõehi råpàdãhi anugayhabhàvato ti kàraõaü dassenti. Te vattabbà: ko pan' evam àha:- råpàdayo tejàdãnaü guõà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 The following paragraph is repeated in Asl. p. 312. 2 This paragraph is repeated in Asl. p. 312 f. >/ #<[page 445]># %< Råpakkhandho 445>% ti? Avinibbhogavuttãsu hi bhåtesu: ayaü imassa guõo, ayaü imassa guõo ti na labbhà vattun ti. Athà pi vadey- yuü: yathà tesu tesu sambhàresu tassa tassa bhåtassa adhi- katàya pathavã-àdãnaü sandhàraõàdãni kiccàni icchatha, evaü tejàdi-adhikesu sambhàresu råpàdãnaü adhikabhàva- dassanato icchitabbam etaü råpàdayo tesaü guõà ti. Te vattabbà: iccheyyàma yadi àpàdhikassa àsavassa gandhato pathavã adhike kappàse gandho adhikataro siyà, tejàdhikassa ca uõhodakassa vaõõato sãtudakassa vaõõo parihàyetha. Yasmà pan' etaü ubhayam pi natthi, tasmà pahàyeth' etam etesaü nissayabhåtànaü visesakappanaü. Yathà avisese pi ekakalàpe bhåtànaü råparasàdayo a¤¤ama¤¤aü vi- sadisà honti, evaü cakkhupasàdàdayo avijjamàne pi a¤¤asmiü visesakàraõe ti gahetabbam etaü. Kiü pana taü yaü a¤¤ama¤¤assa asàdhàraõaü, kammam eva ne- saü visesakàraõaü, tasmà kammavisesato etesaü viseso, na bhåtavisesato. Bhåtavisese hi sati, pasàdo va na uppajjati, samànànaü hi pasàdo, na visamànànan ti Poràõà. Evaü kammavisesato visesavantesu ca etesu ca cakkhusotàdãni asaüpattavisayagàhakàni\<*<1>*>/ attano nissayaü anallãnanissaye eva visaye vi¤¤àõahetuttà; ghàna-jivhà-kàyà sampattavisa- yagàhakà nissayavasena c' eva saya¤ ca attano nissayaü allãne yeva visaye vi¤¤àõahetuttà. Cakkhu\<*<2>*>/ c' ettha yad-etaü loke nãlapakhumasamàkiõõaü kaõhasukkamaõóalavicittaü nãluppaladalasannibhaü cak- khå ti vuccati. Tassa\<*<3>*>/ sasambhàracakkhuno setamaõóala- parikkhittassa kaõhamaõóalassa majjhe, abhimukhe ñhitànaü sarãrasaõñhànuppattipadese, sattasu picupañalesu àsittatela- picupañalàni viya, satta akkhipañalàni vyàpetvà, dhàraõa- nahàpanamaõóanavãjanakiccàhi catåhi dhàtãhi khattiyaku- màro viya, sandhàraõa-bandhana-paripàcanasamudãraõakic- càhi catåhi dhàtåhi katåpakàraü, utucittàhàrehi upattham- bhiyamànaü, àyunà anupàliyamànaü, vaõõa-gandha-rasàdã- hi parivutaü, pamàõato åkàsiramattaü, cakkhuvi¤¤àõàdã- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb apatta-. 2 This paragraph is repeated in Asl. p. 307, with a slight difference. 3 Sh Tam. >/ #<[page 446]># %<446 XIV. Khandha-niddeso>% naü yathàrahaü vatthudvàrabhàvaü sàdhayamànaü tiñ- ñhati. Vuttam pi c' etam Dhammasenàpatinà: Yena cakkhupasàdena råpàni-m-anupassati parittaü sukhumaü etaü åkàsirasamåpaman ti\<*<1>*>/ Sasambhàrasotabilassa\<*<2>*>/ anto tanutambalomàcite angulive- ñhakasaõñhàne padese sotaü, vuttappakàràhi dhàtåhi ka- tåpakàraü, utucittàhàrehi upatthambhiyamànaü, àyunà anupàliyamànaü, vaõõàdãhi parivutaü, sotavi¤¤àõàdãnaü yathàrahaü vatthudvàrabhàvaü sàdhayamànaü tiññhati. Sasambhàraghànabilassa anto ajapadasaõñhàne padese ghànaü yathàvuttappakàr'-upakàr'-upatthambhanànupàla- naparivàraü ghànavi¤¤àõàdãnam yathàrahaü vatthudvàra- bhàvaü sàdhayamànaü tiññhati. Sasambhàrajivhàmajjhassa upari uppaladalaggasaõñhàne padese jivhà, yathàvuttappakàrupakàrupatthambhanànupà- lanaparivàrà jivhàvi¤¤àõàdãnaü yathàrahaü vatthudvàra- bhàvaü sàdhayamànà tiññhati. Yàvatà pana imasmiü kàye upàdiõõaråpaü nàma atthi, sabbattha kàyo kappàsapañale sneho viya vuttappakàrupa- kàrupatthambhanànupàlanaparivàro va hutvà kàyavi¤¤àõà- dãnaü yathàrahaü vatthudvàrabhàvaü sàdhayamàno tiñ- ñhati. Vammika-udak-àkàsa-gàma-sãvathikasankhàta-sagocara- ninnà viya ca ahi-suüsumàra-pakkhã-kukkura-si[n]gàlà råpà- disagocaraninnà va ete cakkhàdayo ti daññhabbà. Tato paresu råpàdisu cakkhupañihananalakkhaõaü råpaü, cakkhuvi¤- ¤àõassa visayabhàvarasaü, tass' eva gocarapaccupaññhànaü, catumahàbhåtapadaññhànaü. Yathà c' etaü, tathà sabbàni pi upàdàråpàni. Yattha pana viseso atthi, tattha vakkhàma. Tayidaü nãlaü pãtakan ti àdivasena anekavidhaü. Sotapañihananalakkhaõo saddo, sotavi¤¤àõassa visaya- bhàvaraso, tass' eva gocarapaccupaññhàno, bherisaddho mu- dingasaddo ti àdinà nayena anekavidho. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Untraced gàthà by Sàriputta. 2 This and The next three paragraphs are repeated in Asl. 310 f. Sbh add pana here and in next paragraph. >/ #<[page 447]># %< Råpakkhandho 447>% Ghànapañihananalakkhaõo gandho, ghànavi¤¤àõassa visa- yabhàvaraso, tass' eva gocarapaccupaññhàno, målagandho sàragandho ti àdinà nayena anekavidho. Jivhàpañihananalakkhaõo raso, jivhàvi¤¤àõassa visaya- bhàvaraso, tass' eva gocarapaccupaññhàno, målaraso khan- dharaso ti àdinà nayena anekavidho, Itthibhàvalakkhaõaü itthindriyaü, itthã ti pakàsanarasaü, itthilinganimittakuttàkappànaü kàraõabhàvapaccupaññhà- naü. Purisabhàvalakkhaõaü purisindriyaü, puriso ti pakàsanarasaü, purisalinganimittakuttàkappànaü kàraõa- bhàvapaccupaññhànaü. Tad-ubhayam pi, kàyappasàdo vi- ya, sakalasarãraü vyàpakam eva. Na ca kàyapasàdena ñhitokàse ñhitan ti và aññhitokàse ñhitan\<*<1>*>/ ti và ti vattabbataü àpajjati. Råparasàdayo viya a¤¤ama¤¤asankaro natthi. Sahajaråpànupàlanalakkhaõaü jãvitindriyaü, tesaü pa- vattanarasaü, tesaü yeva ñhapanapaccupaññhànaü, yàpa- yitabbabhåtapadaññhànaü. Sante pi ca anupàlanalakkhaõà- dimhi vidhàne atthikkhaõe yeva taü sahajaråpàni anupàleti, udakaü viya uppalàdãni. Yathàsakaü paccayuppanne pi ca dhamme pàleti, dhàtã viya kumàraü; sayaü pavattita- dhammasambandhen' eva ca pavattati, niyàmako viya; na bhangato uddham pavattati\<*<2>*>/ attano ca pavattayitabbàna¤ ca abhàvà. Na bhangakkhaõe ñhapeti sayaü bhijjamànattà, khiyamàno viya vaññisneho dãpasikhaü. Na ca anupàlana- pavattanaññhàpanànubhàvavirahitaü yathàvuttakkhaõe tas- sa tassa sàdhanato daññhabbaü. Manodhàtu-manovi¤¤àõadhatånaü nissayalakkhaõaü ha- dayavatthu, tàsaü yeva dhàtånam àdhàraõarasaü, ubbaha- napaccupaññhànam, hadayassa anto kàyagatà-satikathàyaü vuttappakàraü\<*<3>*>/ lohitaü nissàya sandhàraõàdikiccehi bhåt- ehi katåpakàram, utucittàhàrehi upatthambhiyamànaü, àyunà anupàliyamànaü, manodhàtu-manovi¤¤àõadhàtåna¤ c' eva taü-sampayuttadhammàna¤ ca vatthubhàvaü sàdhayamà- naü tiññhati. Abhikkamàdipavattakacittasamuññhànavàyodhàtuyà saha- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh aññhitan. 2 Sh pavattayati. 3 Cf. above, 239 f. >/ #<[page 448]># %<448 XIV. Khandha-niddeso>% jaråpakàyathambhanasandhàraõacalanassa paccayo àkàra- vikàro kàyavi¤¤atti, adhippàyappakàsanarasà, kàyavipphan- danahetubhàvapaccupaññhànà, cittasamuññhànavàyodhàtupa- daññhànà. Sà pan' esà kàyavipphandanena adhippàyavi¤- ¤àpanahetuttà saya¤ ca tena kàyavipphandanasankhàtena kàyena vi¤¤eyyattà kàyavinnattã ti vuccati. Tàya ca pana calitehi cittajaråpehi abhisambandhànaü utujàdãnaü pi calanato abhikkamàdayo pavattantã ti veditabbà. Vacãbhedappavattakacittasamuññhàna-pathàvãdhàtuyà up- àdiõõaghaññanassa paccayo àkàravikàro vacãvi¤¤atti, adhip- pàyappakàsanarasà, vacãghosahetubhàvapaccupaññhànà, cit- tasamuññhànapathavãdhàtupadaññhànà. Sà pan' esà vacã- ghosena adhippàyavi¤¤àpanahetuttà saya¤ ca kàyavacãgho- sasankhàtàya vàcàya vi¤¤eyyattà vacãvi¤¤attã ti vuccati. Yathà hi ara¤¤e ussàpetvà baddhagosãsàdi udakanimittaü disvà: udakam ettha atthã ti vi¤¤àyati, evaü kàyavipphan- dana¤ c' eva vacãghosa¤ ca gahetvà kàyavacãvi¤¤attiyo pi vi¤¤àyanti. Råpaparicchedalakkhaõà\<*<1>*>/ àkàsadhàtu, råpapariyantappa- kàsanarasà, råpamariyàdapaccupaññhànà, asamphuññhabhà- vacchiddavivarabhàvapaccupaññhànà và paricchinnaråpapa- daññhànà. Yàya paricchinnesu råpesu idam ito uddham- adho-tiriyan ti ca hoti. Adandhatàlakkhaõà råpassa lahutà, råpànaü garubhàvavi- nodanarasà, lahuparivattitàpaccupaññhànà, lahuråpapadañ- ñhànà. Athaddhatàlakkhaõà råpassa mudutà, råpànaü thaddhabhàvavinodanarasà, sabbakiriyàsu avirodhità pac- cupaññhànà, muduråpapadaññhànà. Sarãrakiriyànukulakam- ma¤¤abhàvalakkhaõà råpassa kamma¤¤atà, akamma¤¤atà- vinodanarasà, adubbalabhàvapaccupaññhànà, kamma¤¤aråpa- padaññhànà. Età pana tisso na a¤¤ama¤¤aü vijahanti. Evaü sante pi, yo arogino viya, råpànaü lahubhàvo adandhatà lahuparivattippakàro råpadandhattakaradhàtukkhobhapañi- pakkhapaccayasamuññhàno, so råpavikàro råpassa lahutà. Yo pana suparimadditacammass' eva råpànaü mudubhàvo sab- bakiriyàvisesesu vasavattanabhàvamaddavappakàro råpat- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Asl. 326 f. >/ #<[page 449]># %< Råpakkhandho 449>% thaddhattakara-dhàtukkhobhapañipakkhapaccayasamuññhà- no, so råpavikàro råpassa mudutà. Yo pana sudantasu- vaõõass' eva råpànaü kamma¤¤abhàvo sarãrakiriyànukula- bhàvappakàro sarãrakiriyànaü ananukulakara-dhàtukkhobha- pañipakkhapaccayasamuññhàno, so råpavikàro råpassa kam- ma¤¤atà ti evam etàsaü viseso veditabbo. âcayalakkhaõo råpassa upacayo, pubbantato råpànaü ummujjàpanaraso, niyyàtanapaccupaññhàno, paripuõõabhà- vapaccupaññhàno và, upacitaråpapadaññhàno. Pavattilak- khaõà råpassa santati, anuppabandhanarasà, anupacchedapac- cupaññhànà, anupabandhakararåpapadaññhànà. Ubhayam p' etaü jàtiråpass' ev' àdhivacanaü. âkàranànattato pana veneyyavasena ca upacayo santatã ti uddesadesanà\<*<1>*>/ katà. Yasmà pan' ettha atthato nànattaü natthi, tasmà imesaü padànaü niddese:- yo àyatanànaü àcayo so råpassa upacayo; yo råpassa upacayo, sà råpassa santatã ti vuttaü.\<*<2>*>/ Aññhakà- thàyaü pi àcayo nàma nibbatti, upacayo nàma vaóóhi, santati nàma pavattã ti vatvà nadãtãre khatakåpa [ka] mhi udakuggamanakàlo viya àcayo nibbatti, paripuõõakàlo viya upacayo vaóóhi, ajjhottharitvà gamanakàlo viya santati pavattã ti upamà katà. Upamàvasàne ca evaü kiü kathitaü hoti? âyatanena àcayo kathito, àcayena àyatanaü kathi- tan ti vuttaü. Tasmà yà råpànaü pañhamàbhinibbatti, sà àcayo; yà tesaü upari a¤¤esam pi nibbattamànànaü nibbatti sà vaóóhi; àkàrena upaññhànato upacayo; yà tesam pi upari punappunaü a¤¤esaü nibbattamànànaü nibbatti, sà anup- pabandhàkàrena upaññhànato santatã ti ca pavuccatã ti vedi- tabbo. Råpaparipàkalakkhaõà jaratà, upanayanarasà, sabhàvàna- pagame pi navabhàvàpagamapaccupaññhànà, vãhipuràõabhà- vo viya, paripaccamànaråpapadaññhànà. Khaõóiccàdibhà- vena dantàdisu vikàradassanato idaü pakañajaraü sandhàya vuttaü. Aråpadhammànaü pana pañicchannajarà nàma hoti. Tassà esa vikàro natthi. Yà ca pathavã-udaka-pab- bata-candima-suriyàdisu avãci jarà nàma. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Dhs. 596. 2 Dhs. 642, 732, 865. Cf. Asl. 327. >/ #<[page 450]># %<450 XIV. Khandha-niddeso>% Paribhedalakkhaõà råpassa aniccatà, saüsãdanarasà, kha- yavayapaccupaññhànà, paribhijjamànaråpapadaññhànà. Ojàlakkhaõo kabaëinkàro àhàro, råpàharaõaraso, upattham- bhanapaccupaññhàno, kabaëaü katvà àharitabbavatthupa- daññhàno. Yàya ojàya sattà yàpenti tassà etaü adhiva- canaü. Imàni tàva pàëiyaü àgataråpàn' eva. Aññhakathàyam pana balaråpaü, sambhavaråpaü, jàtiråpaü, rogaråpaü, ekaccànaü matena middharåpan ti evaü a¤¤àni pi råpàni àharitvà: addhà munã 'si sambuddho, natthi nãvaraõà tavà ti àdãni vatvà middharåpaü tàva natthi yevà ñikkhittaü. Itaresu rogaråpaü jaratà-aniccatà-gahaõena gahitam eva, jàtiråpaü upacaya-santatigahaõena, sambhavaråpaü àpo- dhàtugahaõena, balaråpaü vàyodhàtugahaõena gahitam eva. Tasmà tesu ekaü pi visuü natthã ti sanniññhànaü kataü. Iti idaü catuvãsatividhaü upàdàråpaü pubbe vuttaü catubbidhaü bhåtaråpa¤ cà ti aññhavãsatividhaü råpaü hoti anånam-anadhikaü. Taü sabbam pi na hetu, ahetukaü, hetuvippayuttaü, sappaccayaü, lokiyaü, sàsavam evà ti\<*<1>*>/ àdinà nayena ekavi- dhaü;\<*<1>*>/ ajjhattikaü, bàhiraü, oëàrikaü sukhumaü, dåre santike, nipphannaü anipphannaü, pasàdaråpaü na-pasà- daråpaü,\<*<2>*>/ indriyaü anindriyaü, upàdiõõam anupàdiõõan ti àdivasena duvidhaü. Tattha cakkhàdipa¤cavidhaü attabhàvam adhikiccapavat- tattà ajjhattikaü. Sesaü tato bàhirattà bàhiraü. Cakkhàdãni nava àpodhàtuvajj[it]à tisso dhàtuyo cà ti dvàdasavidhaü, ghaññanavasena gahetabbato oëàrikaü. Sesaü tato viparã- tattà sukhumaü. Yaü sukhumaü tad-eva duppañivijjha- sabhàvattà dåre. Itaraü supañivijjhasabhàvattà santike. Catasso dhàtuyo, cakkhàdãni terasa, kabaëinkàràharo cà ti aññhàrasavidhaü råpaü paricchedavikàralakkhaõabhàvaü atikkamitvà sabhàven' eva pariggahetabbato nipphannaü. Sesaü tabbiparãtatàya anipphannaü. Cakkhàdipa¤cavi- dhaü råpàdãnam gahaõapaccayabhàvena, àdàsatalaü viya, vippasannattà pasàdaråpaü. Itaraü tato viparãtattà na- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhs. 584 f. 2 Sh nappas-. >/ #<[page 451]># %< Råpakkhandho 451>% pasàdaråpaü. Pasàdaråpam eva itthindriyàdittayena sad- dhiü adhipatiyaññhena indriyaü. Sesaü tato viparãtattà anindriyaü. Yaü kammajan ti parato vakkhàma; taü kammena upàdiõõattà upàdiõõaü. Sesaü tato viparãtattà anupàdiõõaü. Puna sabbam eva råpaü sanidassanakammajàdãnaü tikà- naü vasena tividhaü hoti. Tattha oëàrike råpaü sanidassa- na-sappañighaü; sesaü anidassana-sappañighaü. Sabbam pi sukhumaü anidassana-appañighaü. Evaü tàva sanidas- sanattikavasena tividhaü. Kammajàdittikavasena pana kam- mato jàtaü kammajaü; tad-a¤¤apaccayajàtaü akamma- jaü; na kutoci jàtaü neva kammajaü nàkammajaü. Cittato jàtaü cittajaü; tad-a¤¤apaccayajàtaü acittajaü; na kutoci jàtaü neva cittajaü nàcittajaü. âhàrato jàtaü àhàrajaü; tad-a¤¤apaccayajàtaü anàhàrajaü; na kutoci jàtaü neva àhàrajaü na anàhàrajaü. Ututo jàtaü utujaü; tad-a¤¤a- paccayajàtaü anutujaü; na kutoci jàtaü neva utujam na anutujan ti evaü kammajàdittikavasena tividhaü. Puna diññhàdiråparåpàdivatthàdicatukkavasena catubbi- dhaü. Tattha råpàyatanaü diññhaü nàma dassanavisayattà; saddàyatanaü sutaü nàma savanavisayattà; gandha-rasa- phoññhabbattayaü mutaü nàma sampattagàhaka-indriyavi- sayattà; sesaü vi¤¤àtaü nàma vi¤¤àõass' eva visayattà ti evaü tàva diññhàdicatukkavasena catubbidhaü. Nipphannaråpaü pan' ettha råpa-råpaü nàma; àkàsa- dhàtu paricchedaråpaü nàma; kàyavi¤¤àtti-àdi kamma¤¤atà pariyantavikàraråpaü nàma; jàtijaràbhangaü lakkhaõarå- paü nàmà ti evaü råparåpàdicatukkavasena catubbidhaü. Yaü pan' ettha hadayaråpaü nàma taü vatthu, na dvàraü; vi¤¤attidvayaü dvàraü, na vatthu; pasàdaråpaü vatthu ceva dvàra¤ ca; sesaü neva vatthu na dvàran ti, evaü vat- thàdicatukkavasena catubbidhaü. Puna ekajaü dvijam tijaü catujaü na kutoci jatàn ti imesaü vasena pa¤cavidhaü. Tattha kammajam eva cittajam eva ca ekajaü nàma. Tesu saddhiü hadayavat- thunà indriyaråpaü kammajam eva. Vi¤¤attidvayaü citta- jam eva. Yaü pana cittato ca ututo ca jàtaü taü dvijaü nàma; taü saddàyatanam eva. Yaü utucittàhàrehi jàtam \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 452]># %<452 XIV. Khandha-niddeso>% taü tijaü nàma; taü pana lahutàdittayam eva. Yaü catåhi pi kammàdãhi jàtaü taü catujaü nàma. Taü lak- khaõaråpavajjaü avasesaü hoti. Lakkhaõaråpaü pana na kutoci jàtaü. Kasmà? Na hi uppàdassa uppàdo atthi. Uppannassa ca paripàkabhedamattaü itaradvayaü. Yam pi råpàyatanaü saddàyatanaü gandhàyatanaü rasàyatanaü phoññhabbàyatanaü àkàsadhàtu àpodhàtu råpassa lahutà råpassa mudutà råpassa kamma¤¤atà råpassa upacayo råpassa santati kabaëinkàro àhàro: ime dhammà cittasamuñ- ñhànà ti àdisu jàtiyà kutoci jàtattaü anu¤¤àtaü, taü råpajanakapaccayànaü kiccànubhàvakkhaõe diññhattà ti veditabbaü. Idaü tàva råpakkhandhe vitthàrakathàmukhaü. [Vi¤¤àõakkhandho] Itaresu pana yaü ki¤ci vedayitalakkhaõaü, sabban taü ekato katvà vedanàkkhandho, yaü ki¤ci sa¤jànanalakkha- õaü sabban taü ekato katvà sa¤¤àkkhandho, yaü ki¤ci abhisankharaõalakkhaõaü sabban taü ekato katvà san- khàrakkhandho, yaü kinci vijànanalakkhaõaü sabban taü ekato katvà vi¤¤àõakkhandho veditabbo. Tattha yasmà vi¤¤àõakkhandhe vi¤¤àte, itare suvi¤¤eyyà honti, tasmà vi¤¤àõakkhandhaü àdiü katvà vaõõanaü karissàma. Yaü ki¤ci vijànanalakkhaõaü, sabban taü ekato katvà vi¤¤àõakkhandho veditabbo ti hi vuttaü, ki¤ ca vijànana- lakkhaõaü vi¤¤àõaü? Yath' àha:- Vijànàti vijànàtã ti kho àvuso, tasmà vi¤¤àõan ti vuccatã ti.\<*<1>*>/ Vi¤¤àõaü, cittaü, mano ti atthato ekaü.\<*<2>*>/ Tad-etaü vijànanalakkhaõena sa- bhàvato ekavidhaü pi, jàtivasena tividhaü: kusalam akusalaü avyàkata¤ ca. Tattha kusalaü bhåmibhedato catubbidhaü: kàmàvacaraü råpàvacaraü aråpàvacaraü lokuttara¤ ca. Tattha kàmàvacaraü: somanassupekkhà ¤àõasankhàra- bhedato aññhavidhaü; seyyathãdaü: (A) somanassasahaga- taü, (B) ¤àõasampayuttaü, (c) asankhàraü, (C) sasankhàra¤ ca; tathà (b) ¤àõavippayuttaü; (D) upekkhàsahagataü, (B) ¤àõasampayuttaü, (c) asankhàraü, (C) sasankhàra¤ \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 292. 2 Cf. S. ii, 94. >/ #<[page 453]># %< Vi¤¤àõakkhandho 453>% ca; tathà (b) ¤àõavippayuttaü.\<*<1>*>/ (ABc) Yadà hi deyya- dhamma-pañiggàhakàdisampattiü a¤¤aü và somanassahetuü àgamma haññhapahaññho, atthi dinnan ti àdinayappavattaü sammàdiññhiü purakkhatvà\<*<2>*>/ asaüsãdanto anussàhito parehi dànàdãni pu¤¤àni karoti, tadà 'ssa somanassasahagataü ¤àõasampayuttaü cittaü asankhàraü hoti. (ABC) Yadà pana vuttanayena haññhatuññho sammàdiññhiü purakkhatvà\<*<2>*>/ amuttacàgatàdivasena saüsãdamàno va parehi và ussàhito karoti tadà 'ssa tad-eva cittaü sasankhàraü hoti. Imasmiü hi atthe sankhàro ti etaü attano và paresaü và vasena pavattassa pubbapayogassà 'dhivacanaü. (Abc) Yadà pana ¤àtijanassa pañipattidassanena jàtaparicayà bàladàrakà bhik- khå disvà somanassajàtà sahasà ki¤cideva hatthagataü dadanti và vandanti và, tadà tatiyaü cittaü uppajjati. (AbC) Yadà pana: detha! vandathà ti! ¤àtãhi ussàhità evaü pañipajjanti, tadà catutthaü cittaü uppajjati. (DBc, &c.) Yadà pana deyyadhammapañiggàhakàdãnaü asampattiü a¤¤esaü và somanassahetånaü abhàvaü àgamma catåsu pi vikappesu somanassarahità honti, tadà sesàni cattàri upekkhàsahagatàni uppajjantã ti. Evaü somanassupekkhà- ¤àõasankhàrabhedato aññhavidhaü kàmàvacarakusalaü vedi- tabbaü\<*<3>*>/. Råpàvacaraü pana jhànangayogabhedato pa¤cavidhaü hoti; seyyathãdam:- Vitakka-vicàra-pãti-sukha-samàdhiyut- taü pañhamaü, atikkantavitakkaü dutiyaü, tato atikkanta- vicàraü tatiyaü,tato virattapãtikaü catutthaü, atthangata- sukhaü upekkhàsamàdhiyuttaü pa¤caman ti. Aråpàvacaraü catunnaü àruppànaü yogavasena catubbi- dhaü; vuttappakàrena hi àkàsàna¤càyatanajjhànena sampa- yuttaü pañhamaü, vi¤¤àõa¤càyatanàdãhi dutiyatatiyaca- tutthàni. Lokuttaraü catumaggasampayogato catubbidhan ti evaü tàva kusalavi¤¤àõam eva ekavãsatividhaü hoti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Expanded: ABc = 1 DBc = 5 ABc = 2 DBc = 6 Abc = 3 Dbc = 7 Abc = 4 Dbc = 8 2 Bhm purekkhitvà. 3 Dhs. 1-159. II. 6 >/ #<[page 454]># %<454 XIV. Khandha-niddeso>% Akusalaü pana bhåmito ekavidhaü: kàmàvacaram eva, målato tividhaü: lobhamålaü dosamålaü mohamåla¤ ca. Tattha lobhamålaü somanassupekkhàdiññhigatasankhàrabhe- dato aññhavidhaü; seyyathãdaü: somanassasahagataü diñ- ñhigatasampayuttaü asankhàraü sasankhàra¤ ca; tathà diññhigatavippayuttaü; upekkhàsahagataü diññhigatasam- payuttaü asankhàraü sasankhàra¤ ca; tathà diññhigatavip- payuttaü. Yadà hi: natthi kàmesu àdãnavo ti àdinà nayena micchàdiññhiü purakkhatvà haññhatuññho kàme và paribhu¤- jati diññhamangalàdãni và sàrato pacceti sabhàvatikkhen' eva anussàhitena cittena, tadà pañhamaü akusalacittaü uppaj- jati; yadà mandena samussàhitena cittena, tadà dutiyaü; yadà micchàdiññhiü apurakkhatvà kevalaü haññhatuññho methunaü và sevati, parasampattiü và abhijjhàyati, parabhaõóaü và harati sabhàvatikkhen' eva anussàhitena cittena, tadà tatiyaü; yadà mandena samussàhitena cittena, tadà catutthaü. Yadà pana kàmànaü và asampattiü àgamma a¤¤esaü và somanassahetånam abhàvena catåsu pi vikappesu somanassarahità honti, tadà sesàni cattàri upekkhàsahagatàni uppajjantã ti evaü somanassupekkhà- diññhigata-sankhàrabhedato aññhavidhaü lobhamålaü vedi- tabbaü. Dosamålaü pana domanassasahagataü pañigha- sampayuttaü asankhàraü sasankhàran ti duvidham eva hoti. Tassa pàõàtipàtàdisu tikkhamandappavattikàle pavatti\<*<1>*>/ ve- ditabbà. Mohamålaü upekkhàsahagataü vicikicchàsampa- yuttaü uddhaccasampayutta¤ cà ti duvidhaü. Tassa san- niññhànavikkhepakàle pavatti veditabbà ti evaü akusala- vi¤¤àõaü dvàdasavidhaü hoti\<*<2>*>/. Avyàkataü jàtibhedato duvidhaü: vipàkaü, kiriya¤ ca. Tattha vipàkaü bhåmito catubbidhaü: kàmàvacaraü, råpàvacaraü, aråpàvacaraü, lokuttara¤ ca. Tattha kàmà- vacaraü duvidhaü: kusalavipàkaü, akusalavipàka¤ ca. Kusalavipàkam pi duvidhaü: ahetukaü, sahetuka¤ ca. Tattha alobhàdivipàkahetuvirahitaü ahetukaü. Taü cak- khuvi¤¤àõaü, sota-ghàna-jivhà-kàyavi¤¤àõaü sampañiccha- nakiccà manodhàtu, santãraõàdikiccà dve, manovi¤¤àõa- dhàtuyo cà ti aññhavidhaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh uppatti. 2 Dhs. 365-430. >/ #<[page 455]># %< Vi¤¤àõakkhandho 455>% Tattha cakkhusannissita-råpavijànanalakkhaõaü cakkhu- vi¤¤àõaü, råpamattàrammaõarasaü, råpàbhimukhabhàva- paccupaññhànaü, råpàrammaõàya kiriyamanodhàtuyà apa- gamapadaññhànaü. Sotàdisannissita-saddàdivijànanalak- khaõàni sotaghànajivhàkàyavi¤¤àõàni, saddàdimattàramma- õarasàni, saddàdi-abhimukhabhàvapaccupaññhànàni, saddà- rammaõàdãnam kiriyamanodhàtånaü apagamapàdaññhànàni. Cakkhuvi¤¤aõàdãnaü anantaraü råpàdivijànanalakkhaõà manodhàtu, råpàdisampañicchanarasà, tathàbhàvapaccu- paññhànà, cakkhuvi¤¤àõàdi\<*<1>*>/-apagamapadaññhànà. Ahetuka- vipàkà saëàrammaõavijànanalakkhaõà, duvidhà pi santãra- õàdikiccà manovi¤¤àõadhàtu, santãraõàdirasà, tathàbhàva paccupaññhànà hadayavatthupadaññhànà. Somanassupek- khàyogato pana dvipa¤caññhànabhedato ca tassà bhedo. Etàsu hi ekà ekantam-iññhàrammaõapavatti-sabbhàvato somanassasampayuttà hutvà santãraõa-tadàrammaõavasena pa¤cadvàre c' eva javanàvasàne ca pavattanato dviññhànà hoti. Ekà iññhamajjhattàrammaõe pavatti-sabbhàvato upek- khàsampayuttà hutvà santãraõa-tadàrammaõa-pañisandhi- bhavanga-cutivasena pavattanato pa¤caññhànà hoti. Aññha- vidham pi c' etaü ahetukavipàkavi¤¤àõaü niyatàniyatàram- maõattà duvidhaü. Upekkhàsukhasomanassabhedato tivi- dhaü. Vi¤¤àõapa¤cakaü h' ettha niyatàrammaõaü yathàk- kamaü råpàdisu yeva pavattito; sesaü saniyatàrammaõaü. Tatra hi manodhàtu pa¤casu pi råpàdisu pavattati, mano- vi¤¤àõadhàtu-dvayaü chaså ti. Kàyavi¤¤àõaü pan' ettha sukhayuttaü. Dviññhànà manovi¤¤àõadhàtu somanassa- yuttà; sesaü upekkhàyuttan ti evaü tàva kusalavipàka- ahetukaü aññhavidhaü veditabbaü\<*<2>*>/. Alobhàdivipàkahetusampayuttaü pana sahetukaü. Taü kàmàvacarakusalaü viya somanassàdibhedato aññhavidhaü. Yathà pana kusalaü dànàdivasena chasu àrammaõesu pavattati, na idaü tathà. Idaü hi pañisandhi-bhavanga- cuti-tadàrammaõavasena parittadhammapariyàpannesu yeva chasu àrammaõesu pavattati. Sankhàràsankhàrabhàvo pan' ettha àgamanàdivasena veditabbo. Sampayuttadhammà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh -àdãnaü. 2 Cf. Dhs. 431-98. >/ #<[page 456]># %<456 XIV. Khandha-niddeso>% na¤ ca visese asati pi àdàsatalàdisu mukhanimittaü viya nirussàhaü vipàkaü, mukhaü viya sa-ussàhaü kusalan ti veditabbaü. Kevalaü hi akusalavipàkaü ahetukam eva. Taü cakkhuvi¤¤àõaü sotaghànajivhàkàyavi¤¤àõaü sampa- ñicchanakiccà manodhàtu santãraõàdikiccà-pa¤caññhànà ma- novi¤¤àõadhàtå ti sattavidhaü. Taü lakkhaõàdito kusalà- hetukavipàke, vuttanayen' eva veditabbaü. Kevalaü hi kusalavipàkàni iññha-iññhamajjhattàrammaõàni; imàni aniñ- ñha-aniññhamajjhattàrammaõàni. Tàni ca upekkhàsukha- somanassabhedato tividhàni; imàni dukkha-upekkhàvasena duvidhàni. Ettha hi kàyavi¤¤àõaü dukkhasahagatam eva; sesàni upekkhàsahagatàni. Sà ca tesu upekkhà hãnà duk- khaü viya nàtitikhiõà; itaresu upekkhà paõãtà sukhaü viya nàtitikhiõà. Iti imesaü sattannaü akusalavipàkànaü puri- màna¤ ca soëasannaü kusalavipàkànam vasena kàmàvaca- raü vipàkavi¤¤àõaü tevãsatividhaü. Råpàvacaraü pana kusalaü viya pa¤cavidhaü. Kusalaü pana samàpattivasena javanavãthiyaü pavattati. Idaü upapattiyaü pañisandhibhavanga-cuti-vasena. Yathà ca råpàvacaram, evaü aråpàvacaraü pi kusalaü viya catubbidhaü. Pavattibhedo pi 'ssa råpàvacare vutta- nayo eva. Lokuttaravipàkaü catumaggayuttacittaphalattà catubbi- dhaü. Taü maggavãthivasena ceva phalasamàpattivasena\<*<1>*>/ ca dvidhà pavattati. Evaü sabbam pi catåsu bhåmãsu chattiüsavidhaü vipà- kavi¤¤àõaü hoti. Kiriyaü pana bhåmibhedato tividhaü kàmàvacaraü råpà- vacaraü aråpàvacara¤ ca. Tattha kàmàvacaraü duvi- dhaü: ahetukaü sahetuka¤ ca. Tattha alobhàdikiriyà hetuvi- rahitaü ahetukaü. Taü manodhàtu-manovi¤¤àõadhàtu- bhedato duvidhaü. Tattha cakkhuvi¤¤àõàdipurecararåpà- divijànanalakkhaõà manodhàtu, àvajjanarasà, råpàdi-abhi- mukhabhàvapaccupaññhànà, bhavangavicchedapadaññhànà. Sà\<*<2>*>/ upekkhà yuttà va hoti. Manovi¤¤àõadhàtu pana duvi- dhà: sàdhàraõà, asàdhàraõà ca. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit phala-. 2 Sh omits. >/ #<[page 457]># %< Vi¤¤àõakkhandho 457>% Tattha sàdhàraõà upekkhàsahagatà hetukakiriyà saëàram- maõavijànanalakkhaõà, kiccavasenapa¤cadvàramanodvàresu voññhapanàvajjanarasà, tathàbhàvapaccupaññhànà, ahetuka- vipàkamanovi¤¤àõadhàtu-bhayangànam a¤¤ataràpagama- padaññhànà. Asàdhàraõà somanassasahagatà hetukakiriyà saëàrammaõavijànanalakkhaõà, kiccavasena arahataü anu- ëàresu vatthåsu hasituppàdanarasà, tathàbhàvapaccupañ- ñhànà, ekantato hadayavatthupadaññhànà ti. Iti kàmàvacara- kiriyaü ahetukaü tividhaü. Sahetukaü pana somanassàdi- bhedato, kusalaü viya, aññhavidhaü. Kevalaü hi kusa- laü sekhaputhujjanànaü uppajjati, idaü arahataü yevà ti ayam ettha viseso. Evaü tàva kàmàvacaraü ekàdasavi- dhaü, råpàvacaraü pana aråpàvacara¤ ca kusalaü viya pa¤cavidhaü catubbidha¤ ca hoti. Arahataü uppattivasen' eva c' assa kusalato viseso veditabbo ti. Evaü sabbam pi tãsu bhåmãsu vãsatividhaü kiriyàvi¤¤àõaü hoti. Iti ekavã- sati kusalàni dvàdasàkusalàni chattiüsa vipàkàni vãsati kiriyànã ti sabbàni pi ekånanavutivi¤¤àõàni honti. Yàni pañisandhi-bhavang'-àvajjana-dassana-savana-ghàya- na-sàyana-phusana-sampañicchana-santãraõa-voññhapana-ja- vana-tadàrammaõa-cutivasena cuddasahi àkàrehi pavattanti. Kathaü? Yadà hi aññhannaü kàmàvacarakusalànaü ànu- bhàvena devamanussesu sattà nibbattanti, tadà nesaü mara- õakàle paccupaññhitaü kamma-kammanimitta-gatinimittà- naü a¤¤ataraü àrammaõaü katvà\<*<1>*>/ aññhasahetukakàmàva- caravipàkàni manussesu paõóakàdibhàvaü àpajjamànànaü dubbaladvihetukakusalavipàka-upekkhàsahagatà ahetuvipà- kamanovi¤¤àõadhàtu cà ti pañisandhivasena nava vipàkacittà- ni pavattanti. Yadà råpàvacaràråpàvacarakusalànubhàvena råpàråpabhavesu nibbattanti, tadà nesaü maraõakàle paccu- paññhitaü kamma-kammanimittam eva àrammaõaü katvà nava råpàråpàvacaravipàkàni pañisandhivasena pavattanti. Yadà pana akusalànubhàvena apàye nibbattanti, tadà nesaü maraõakàle paccupaññhitaü kamma-kammanimitta- gatinimittànaü a¤¤ataraü àrammaõaü katvà ekà akusala- vipàkàhetumanovi¤¤àõadhàtu pañisandhivasena pavattatã ti \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Comp. of Phil. 149 f. >/ #<[page 458]># %<458 XIV. Khandha-niddeso>% evaü tàv' ettha ekånavãsatiyà vipàkavi¤¤àõànaü pañisan- dhivasena pavatti veditabbà. Pañisandhivi¤¤àõe pana nirud- dhe, taü taü pañisandhivi¤¤àõam-anubandhamànaü tassa tass' eva kammassa vipàkabhåtaü tasmiü yeva àrammaõe tàdisam eva bhavangavi¤¤àõaü nàma pavattati. Puna pi tàdisan ti evaü asati, santànavinivattake a¤¤asmiü cittup- pàde, nadãsotaü viya, supinaü apassato niddokkamanakàlà- disu aparimàõasankhyam pi pavattati yevà ti evaü tesaü yeva vi¤¤àõànaü bhavangavasenà pi pavatti veditabbà. Evaü pavatte pana bhavangasantàne, yadà sattànaü indri- yàni àrammaõagahaõakkhamàni honti, tadà cakkhuss' àpà- thagate råpe råpaü pañicca cakkhupasàdassa ghaññanà hoti. Tato ghaññanànubhàvena bhavangacalanaü hoti. Atha ni- ruddhe bhavange tad-eva råpaü àrammaõaü katvà, bhavan- gaü vicchindamànà viya, àvajjanakiccaü sàdhayamànà kiriyamanodhàtu uppajjati. Sotadvàràdisu pi es' eva nayo. Manodvàre pana chabbidhe pi àrammaõe àpàthagate bhavangacalanànantaraü bhavangaü vicchindamànà viya\<*<1>*>/ àvajjanakiccaü sàdhayamànà ahetukakiriyamanovi¤¤àõa- dhàtu uppajjati upekkhàsahagatà ti evaü dvinnaü kiriya- vi¤¤àõànaü àvajjanavasena pavatti veditabbà. âvajjanà- nantaraü pana cakkhudvàre tàva dassanakiccaü sàdhaya- mànaü cakkhupasàdavatthukaü cakkhuvi¤¤àõaü sotadvà- ràdisu savanàdikiccaü sàdhayamànàni sotaghànajivhàkàya- vi¤¤àõàni pavattanti. Tàni iññha-iññhamajjhattesu visayesu kusalavipàkàni, aniññha-anitthamajjhattesu visayesu akusalavipàkànã ti evaü dasannaü vipàkavi¤¤àõànaü dassanasavanaghàyanasàya- naphusanavasena pavatti veditabbà. Cakkhuvi¤¤àõadhàtuyà uppajjitvà niruddhasamanantarà uppajjati cittaü mano mànasaü ... tajjà manodhàtå ti àdi vacanato\<*<2>*>/ pana cakkhuvi¤¤àõàdãnam anantarà tesaü yeva visayaü sampañicchamànà, kusalavipàkànantaraü kusala- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Abhidhammatthasangaha (J.Pòú., 1884), iv, 3-5: and the (later) suppression there of the viya: bhavangasotaü vicchinditvà. Tsr. in Compendium of Philosophy, 126 f. 2 Vibh. p. 88. >/ #<[page 459]># %< Vi¤¤àõakkhandho 459>% vipàkà, akusalavipàkànantaraü akusalavipàkà manodhàtu uppajjati:- evaü dvinnaü vipàkavi¤¤àõànaü sampañic- chanavasena pavatti veditabbà. Manodhàtuyà pi uppajjitvà niruddhasamanantarà uppajjati cittaü mano mànasaü . . . tajjà manovi¤¤àõadhàtå ti vacanato\<*<1>*>/ pana manodhàtuyà sampañicchitam eva visayaü santãrayamànà akusalavipàkamanodhàtuyà anantarà akusa- lavipàkà, kusalavipàkàya anantarà iññhàrammaõe somanas- sasahagatà, iññhamajjhatte upekkhàsahagatà uppajjati vi- pàkahetukamanovi¤¤àõadhàtå ti evaü tiõõaü vipàka- vi¤¤àõànaü santãraõavasena pavatti veditabbà. Santãraõànantaraü pana tam eva visayaü vavatthàpa- yamànà uppajjati kiriyàhetukamanovi¤¤àõadhàtu upek- khàsahagatà ti evaü ekass' eva kiriyavi¤¤àõassa voññhapa- navasena pavatti veditabbà. Voññhapanànantaraü pana sace mahantaü hoti råpàdi-àrammaõaü, atha yathà-vavat- thàpite visaye aññhannaü và kàmàvacarakusalànaü dvàda- sannaü và akusalànaü navannaü và avasesakàmàvacara- kiriyànaü a¤¤ataravasena cha, satta và javanàni javanti. Eso tàva pa¤cadvàre nayo; manodvàre pana manodvàràvaj- janànantaraü tàni yeva. Gotrabhåto uddhaü råpàvacarato pa¤ca kusalàni pa¤ca kiriyàni, aråpàvacarato cattàri kusalàni cattàri kiriyàni, lokuttarato cattàri maggacittàni cattàri phalacittànã ti imesu yaü yaü laddhapaccayaü hoti taü taü javatã ti evaü pa¤capa¤¤àsàya kusalàkusalakiriyavipàkavi¤¤àõànaü java- navasena pavatti veditabbà. Javanàvasàne pana sace pa¤cadvàre atimahantaü mano- dvàre ca vibhåtamàrammaõaü hoti, atha kàmàvacarasat- tànaü kàmàvacarajavanàvasàne iññhàrammaõàdãnaü puri- makammajavanacittàdãna¤ ca vasena yo yo paccayo laddho hoti tassa tassa vasena aññhasu sahetuka-kàmàvacaravipàkesu tãsu vipàkàhetuka-manovi¤¤àõadhàtåsu ca a¤¤ataraü pañiso- tagataü nàvaü anubandhamànaü ki¤ci antaraü udakam iva bhavangass' àrammaõato a¤¤asmiü àrammaõe javitaü javanam-anubandhaü dvikkhattuü sakiü và vipà kavi¤¤à \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. p. 89 f. >/ #<[page 460]># %<460 XIV. Khandha-niddeso>% õam uppajjati. Tad-etaü javanàvasàne bhavangassa àram- maõe pavattanàrahaü samànaü tassa javanassa àram- maõaü àrammaõaü katvà pavattattà tad-àrammaõan ti vuccati. Evaü ekàdasannaü vipàkavi¤¤àõànaü tad-àrammaõa- vasena pavatti veditabbà. Tad-àrammaõàvasàne pana puna bhavangam eva pavattati. Bhavange vicchinne puna àvajjanàdãnã ti evaü laddhapac- cayacittasantànaü bhavangànantaraü àvajjanaü, àvajja- nànantaraü dassanàdãnã ti cittaniyamavasen' eva punap- puna tàva pavattati, yàva ekasmiü bhave bhavangassa parikkhayo. Ekasmiü hi bhave yaü sabbapacchimaü bhavangacittaü, taü tato cavanattà cutã ti vuccati. Tasmà tam pi ekånavãsatividham eva hoti. Evaü ekånavãsatiyà vipàkavi¤¤àõànaü cutivasena pavatti vedi- tabbà. Cutito pana puna pañisandhi, pañisandhito puna bhavangan ti evaü bhavagatiñhitinivàsesu saüsaramànànaü sattànaü avicchinnaü cittasantànaü pavattati yeva. Yo pan' ettha arahattaü pàpuõàti, tassa cuticitte niruddhe niruddham eva hotã ti. Idaü vi¤¤àõakkhandhe vitthàrakathàmukhaü. [Vedanàkkhandho] Idàni yaü vuttaü: yaü ki¤ci vedayitalakkhaõaü sabban taü ekato katvà vedanàkkhandho veditabbo ti,\<*<1>*>/ etthà pi vedayitalakkhaõam nàma vedanà va. Yath' àha:- vedayati vedayatã ti kho àvuso, tasmà vedanà ti vuccatã ti.\<*<2>*>/ Sà pana vedayitalakkhaõena sabhàvato ekavidhà pi jàtivasena ti- vidhà hoti: kusalà, akusalà, avyàkatà cà ti. Tattha kà- màvacaraü somanassupekkhà¤àõasankhàrabhedato aññhavi- dhan ti àdinà nayena vuttena kusalavi¤¤àõena sampayuttà kusalà, akusalena sampayuttà akusalà, avyàkatena sampa- yuttà avyàkatà ti veditabbà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, p. 452. 2 M. i, 293. All edns. read vedayati: Trenckner (Pòú. ed.) reads vedeti, without vv. ll. >/ #<[page 461]># %< Vedanàkkhandho 461>% Sà sabhàvabhedato pa¤cavidhà hoti; sukhaü, dukkhaü, somanassaü, domanassaü, upekkhà ti. Tattha kusalavipàkena kàyavi¤¤àõena sampayuttaü sukhaü, akusalavipàkena dukkhaü. Kàmàvacarato catåhi kusalehi catåhi sahetukavipàkehi ekena ahetukavipàkena catåhi sahetukakiriyehi ekena ahetukakiriyena catåhi aku- salehi, råpàvacarato, ñhapetvà pa¤camajjhànavi¤¤àõaü, catåhi kusalehi catåhi vipàkehi catåhi kiriyehi, lokuttaraü pana yasmà ajjhànikaü nàma natthi, tasmà aññha lokuttaràni pa¤cannaü jhànànaü vasena cattàëãsaü honti. Tesu, ñha- petvà aññha pa¤camajjhànikàni, sesehi dvattiüsàya kusala- vipàkehã ti. Evaü somanassaü dvàsaññhiyà vi¤¤àõehi sampayuttaü, domanassaü dvãhi akusalehi, upekkhà ava- sesapa¤capa¤¤àsàya vi¤¤àõehi sampayuttà. Tattha iññhaphoññhabbànubhavanalakkhaõaü sukhaü, sampayuttànaü upabråhanarasaü, kàyika-assàdapaccupañ- ñhànaü, kàyindriyapadaññhànaü. Aniññhaphoññhabbànubha- vanalakkhaõaü dukkhaü, sampayuttànaü milàpanarasaü, kàyikàbàdhapaccupaññhànaü, kàyindriyapadaññhànaü. Iñ- ñhàrammaõànubhavanalakkhaõaü somanassaü, yathà tathà và iññhàkàrasambhogarasaü, cetasika-assàdapaccupaññhà- naü, passaddhipadaññhànaü. Aniññhàrammaõànubhavana- lakkhaõaü domanassaü, yathà tathà và aniññhàkàrasam- bhogarasaü, cetasikàbàdhapaccupaññhànaü, ekanten' eva ha- dayavatthupadaññhànaü. Majjhattavedayitalakkhaõà upek- khà, sampayuttànaü nàti-upabråhanamilàpanarasà, santa- bhàvapaccupaññhànà, nippãtikacittapadaññhànà ti. Idaü vedanàkkhandhe vitthàrakathàmukhaü. [Sa¤¤àkkhandho] Idàni yaü vuttaü: yaü ki¤ci sa¤jànanalakkhaõaü sab- ban taü ekato katvà sa¤¤àkkhandho veditabbo ti, etthà pi sa¤jànanalakkhaõaü sa¤¤à va. Yath' àha:- sa¤jànàti sa¤jànàtã ti kho àvuso, tasmà sa¤¤à ti vuccatã ti.\<*<1>*>/ Sà pan' esà sa¤jànanalakkhaõena sabhàvato ekavidhà pi, jàtivasena tividhà hoti:- kusalà, akusalà, avyàkatà ca. Tattha kusa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 293. >/ #<[page 462]># %<462 XIV. Khandha-niddeso>% lavi¤¤àõasampayuttà kusalà, akusalasampayuttà akusalà, avyàkatasampayuttà avyàkatà. Na hi taü vi¤¤àõam atthi yaü sa¤¤àya vippayuttaü, tasmà yattako vi¤¤àõassa bhedo, tattako sa¤¤àyà ti. Sà pan' esà evaü vi¤¤àõena sa- mappabhedà pi lakkhaõàdito sabbà va sa¤jànanalakkhaõà. Tad-ev' etan ti puna sa¤jànanapaccayanimittakaraõarasà, dàru-àdisu tacchakàdayo viya; yathà gahitanimittavasena abhinivesakaraõapaccupaññhànà, hatthidassaka-andhà viya; yathà upaññhitavisayapadaññhànà, tiõapurisakesu migapota- kànam: purisà! ti uppannasa¤¤à viyà ti. Idaü sa¤¤àkkhandhe vitthàrakathàmukhaü. [Sankhàrakkhandho] Yaü pana vuttaü: yaü ki¤ci abhisankharaõalakkhaõaü sabban taü ekato katvà sankhàrakkhandho veditabbo ti ettha abhisankharaõalakkhaõaü nàma ràsikaraõalakkha- õaü. Kiü pana tan ti? Sankhàrà yeva. Yath' àha: sankha- taü abhisankharontã ti kho bhikkhave, tasmà sankhàrà ti vuc- cantã ti.\<*<1>*>/ Te abhisankharaõalakkhaõà, àyåhanarasà, vip- phàrapaccupaññhànà, sesakkhandhattayapadaññhànà. Evaü lakkhaõàdito ekavidhà pi ca, jàtivasena tividhà: kusalà, akusalà, avyàkatà ti. Tesu kusalavi¤¤àõasampayuttà ku- salà, akusalasampayuttà akusalà, avyàkatasampayuttà avyà- katà. Tattha kàmàvacara-pañhamakusalavi¤¤àõasampayuttà tà- va niyatà saråpena àgatà sattavãsati, ye-và-pana-kà\<*<2>*>/ cat- tàro, aniyatà pa¤cà ti\<*<3>*>/ chattiüsa. Tattha phasso viriyaü cetanà jãvitaü vitakko samàdhi vicàro saddhà pãti sati \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. iii, 87. 2 Dhn. 1:- `ye và pana tasmiü samaye a¤¤e pi atthi . . . dhammà kusalà' --and passim. Cf. Expositor i, p. 174. 3 Dhn. 1028-30. >/ #<[page 463]># %< Sankhàrakkhandho 463>% hiri kàyamudutà ottappaü cittamudutà alobho kàyakamma¤¤atà adoso cittakamma¤¤atà amoho kàyapàgu¤¤atà kàyapassaddhi cittapàgu¤¤atà cittapassaddhi kàyujukatà kàyalahutà cittujukatà cittalahutà ti ime saråpena àgatà sattavãsati. Chando manasikàro adhimokkho tatramajjhattatà ti ime ye-và-panakà cattàro. Karuõà vacãduccaritavirati mudità micchàjãvavirati kàyaduccaritavirati ti ime aniyatà pa¤ca. Ete hi kadàci uppajjanti, uppajjamànà pi ca na ekato uppajjanti. Tattha phusatã ti phasso.\<*<1>*>/ Svàyaü phusanalakkhaõo, sanghaññanaraso, sannipàtapaccupaññhàno, àpàthagatavisa- yapadaññhàno. Ayaü hi, aråpadhammo pi samàno, àram- maõe phusanàkàren' eva pavattati. Ekadesena ca anallãya- màno pi, råpaü viya cakkhu, saddo viya ca sotaü, cittaü àrammaõa¤ ca sanghaññeti. Tikasannipàta-sankhàtassa\<*<2>*>/ attano kàraõassa vasena paveditattà sannipàtapaccupañ- ñhàno. Tajjàsamannàhàrena c' eva indriyena ca parikkhate visaye anantaràyen' eva uppajjanato àpàthagatavisayapa- daññhàno vuccati. Vedanàdhiññhànabhàvato pana niccam- magàvã viya daññhabbo. Cetayatã ti cetanà. Abhisandahatã ti attho. Sà cetanà- bhàvalakkhaõà, àyåhanarasà, saüvidahanapaccupaññhànà, sakiccaparakiccasàdhikà jeññhasissamahàvaóóhakã àdayo viya.\<*<3>*>/ Accàyikakammànussaraõàdisu ca panà 'yaü sampa- yuttànaü ussàhanabhàvena pavattamànà pàkañà hoti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. this and following pages with Asl. p. 107 f. 2 Bhm Tikasannita-. 3 Asl. 111 (Expositor p. 148). >/ #<[page 464]># %<464 XIV. Khandha-niddeso >% Vitakkavicàrapãtãsu yaü vattabbaü siyà, taü pathavã- kasiõaniddese pañhamajjhànavaõõanàyaü\<*<1>*>/ vuttam eva. Vãrabhàvo viriyaü. Tam ussàhanalakkhaõam, sahajàtà- naü upatthambhanarasaü, asaüsãdanabhàvapaccupaññhà- naü, saüviggo yoniso padahatã ti vacanato\<*<2>*>/ saüvegapadañ- ñhànaü, viriyàrambhavatthupadaññhànaü và, sammà àrad- dham sabbasampattãnaü målaü hotã ti daññhabbaü. Jãvanti tena, sayaü và jãvati, jãvanamattam eva và tan ti jãvitaü. Lakkhaõàdãni pan' assa råpajãvite vuttanayen' eva veditabbàni. Taü hi råpadhammànaü jãvitaü, idaü aråpadhammànan ti idam ev' ettha nànàkaraõaü. ârammaõe cittaü samaü àdhiyati, sammà và àdhiyati, samàdhànamattam eva và etaü cittassà ti samàdhi. So avisàralakkhaõo, avikkhepalakkhaõo và, sahajàtànaü sampiõóanaraso, nahàniyacuõõànaü udakaü viya, upa- samapaccupaññhàno, visesato sukhapadaññhàno, nivàte dã- pacchãnam ñhiti viya cetaso ñhitã ti daññhabbo. Saddahanti etàya, sayaü và saddahati, saddahanamattam eva và esà ti saddhà. Sà saddahanalakkhaõà, okappanalak- khaõà và; pasàdanarasà, udakappasàdakamaõi viya, pak- khandanarasà và oghuttaraõo viya; akàlussiyapaccupañ- ñhànà, adhimuttipaccupaññhànà và; saddheyyavatthupadañ- ñhànà, saddhammasavanàdi-sotàpattiyangapadaññhànà và, hattha-vitta-bãjàni viya daññhabbà. Saranti tàya, sayaü và sarati, saraõamattam eva và, esà ti sati. Sà apilàpanalakkhaõà, asammoharasà, àrakkhapaccu- paññhànà, visayàbhimukhabhàvapaccupaññhànà và; thira- sa¤¤àpadaññhànà, kàyàdisatipaññhànapadaññhànà và. âram- maõe daëhapatiññhitattà pana esikà viya, cakkhudvàràdirak- khaõato dovàriko viya ca daññhabbà. Kàyaduccaritàdãhi hiriyatã ti hiri. Lajjày' etaü adhiva- canaü. Tehi yeva ottappatã ti ottappaü. Pàpato ubbegass' etaü adhivacanaü. Tattha pàpato jigucchanalakkhaõà hiri, uttàsanalakkhaõaü ottappaü; lajjàkàrena pàpànaü aka- raõarasà hiri, uttàsàkàrena ottappaü; vuttappakàren' eva ca pàpato sankocanapaccupaññhànà età, attagàrava-paragà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Chapter IV, pp. 142 f. 2 A. ii, 115; cf. Dhn. 1366. >/ #<[page 465]># %< Sankhàrakkhandho 465>% ravapadaññhànà. Attànaü garuü katvà hiriyà pàpaü ja- hàti kulavadhå viya; paraü garuü katvà ottappena pàpaü jahàti vesiyà viya. Ime pana dve dhammà lokapàlakà ti daññhabbà. Na lubbhanti tena, sayaü và na lubbhati, alubbhana- mattam eva và tan ti alobho. Adosàmohesu pi es' eva nayo. Tesu alobho àrammaõe cittassa agedhalakkhaõo, alaggabhà- valakkhaõo và, kamaladale jalabindu viya; apariggaharaso, muttabhikkhu viya; anallãnabhàvapaccupaññhàno, asucimhi patitapuriso viya. Adoso acaõóikkalakkhaõo, avirodhalak- khaõo và, anukulamitto viya; àghàtavinayaraso, pariëàhàvi- nayaraso và, candanaü viya; sommabhàvapaccupaññhàno, puõõacando viya. Amoho yathàsabhàva pañivedhalak- khaõo, akkhalitapañivedhalakkhaõo và, kusalissàsakhitta- usupañivedho viya; visayobhàsanaraso, padãpo viya; asam- mohapaccupaññhàno, ara¤¤agatasudesako viya. Tayo pi c' ete sabbakusalànaü målabhåtà ti daññhabbà. Kàyapassambhanaü kàyapassaddhi, cittapassambhanaü cittapassaddhi. Kàyo ti c' ettha vedanàdayo tayo khandhà. Ubho pi pan' età ekato katvà kàyacittadarathavåpasama- lakkhaõà kàyacittapassaddhiyo, kàyacittadarathanimad- danarasà,\<*<1>*>/ kàyacittànaü aparipphandanasãtibhàvapaccu- paññhànà, kàyacittapadaññhànà. Kàyacittànaü avåpasa- makara-uddhaccàdikilesapañipakkhabhåtà ti daññhabbà. Kàyalahubhàvo kàyalahutà, cittalahubhàvo cittalahutà. Tà kàyacittagarubhàvavåpasamalakkhaõà, kàyacittagaru- bhàvanimmaddanarasà, kàyacittànaü adandhatàpaccupañ- ñhànà, kàyacittapadaññhànà. Kàyacittànaü garubhàvaka- rathãnamiddhàdikilesapañipakkhabhåtà ti daññhabbà. Kàyamudubhàvo kàyamudutà, cittamudubhàvo cittamu- dutà. Tà kàyacittatthambhavåpasamalakkhaõà, kàyacitta- thaddhabhàvanimmaddanarasà, appañighàtapaccupaññhànà, kàyacittapadaññhànà. Kàyacittànaü thaddhabhàvakara- diññhimànàdikilesapañipakkhabhåtà ti daññhabbà. Kàyakamma¤¤abhàvo kàyakamma¤¤atà, cittakamma¤- ¤abhàvo cittakamma¤¤atà. Tà kàyacittakamma¤¤abhà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -nimaddana- always. >/ #<[page 466]># %<466 XIV. Khandha-niddeso>% vavåpasamalakkhanà, kàyacittàkamma¤¤abhàvanimmadda- narasà, kàyacittànaü àrammaõakaraõasampattipaccupañ- ñhànà, kàyacittapadaññhànà. Kàyacittànaü akamma¤¤a- bhàvakaràvasesanãvaraõàdi-pañipakkhabhåtà pasàdanãyavat- thåsu pasàdàvahà, hitakiriyàsu viniyogakkhamabhàvàvahà suvaõõavisuddhi viyà ti daññhabbà. Kàyassa pàgu¤¤abhàvo kàyapàgu¤¤atà, cittassa pàgu¤¤a- bhàvo cittapagu¤¤atà. Tà kàyacittànaü agela¤¤abhàva- lakkhaõà, kàyacittagela¤¤animmaddanarasà, niràdãnavapac- cupaññhànà, kàyacittapadaññhànà. Kàyacittànaü gela¤¤a- karàsaddhiyàdi-pañipakkhabhåtà ti daññhabbà. Kàyassa ujukabhàvo kàyujukatà, cittassa ujukabhàvo cittujukatà. Tà kàyacitta-ajjavalakkhaõà, kàyacittakuñila- bhàvanimmaddanarasà, ajimhatàpaccupaññhànà, kàyacitta- padaññhànà. Kàyacittànaü kuñilabhàvakara-màyàsàthey- yàdi-pañipakkhabhåtà ti daññhabbà. Chando ti kattukàmatày' etam adhivacanaü. Tasmà so kattukàmatàlakkhaõo chando, àrammaõapariyesanaraso, àrammaõena atthikatà paccupaññhàno, tad-ev' assa padañ- ñhànaü. ârammaõaggahaõe ayaü cetaso hatthappasàra- õaü viya daññhabbo. Adhimuccanaü adhimokkho. So sanniññhànalakkhaõo, asaüsappanaraso, nicchayapaccupaññhàno, sanniññheyya- dhammapadaññhàno. ârammaõe niccalabhàvena, indakhãlo viya, daññhabbo. Kiriyàkàro, manamhi kàro manasikàro. Purimamanato visadisaü manaü karotã ti pi manasikàro. Svàyaü: àram- maõapañipàdako, vãthipañipàdako, javanapañipàdako ti tippa- kàro. Tattha àrammaõapañipàdako manamhi karoti manasi- kàro. So sàraõalakkhaõo, sampayuttànaü àrammaõe saüyo- janaraso, àrammaõàbhimukhabhàvapaccupaññhàno, àramma- õapadaññhàno. Sankhàrakkhandhapariyàpanno, àrammaõa- pañipàdakattena sampayuttànaü sàrathã viya daññhabbo. Vãthipañipàdako ti pana pa¤cadvàràvajjanass' etaü adhiva- canaü. Javanapañipàdako ti manodvàràvajjanass' etaü adhivacanaü. Na te idha adhippetà. Tesu dhammesu majjhattatà tatramajjhattatà. Sà citta- cetasikànaü samavàhitalakkhaõà, ånàdhikatà-nivàraõarasà, \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 467]># %< Sankhàrakkhandho 467>% pakkhapàtupacchedanarasà và, majjhattabhàvapaccupaññhà nà, cittacetasikànaü ajjhupekkhanabhàvena, samappavattà- naü àjànãyànaü ajjhupekkhakasàrathi viya daññhabbà. Karuõà mudità ca brahmavihàraniddese vuttanayen' eva veditabbà.\<*<1>*>/ Kevalaü hi tà appanàppattà råpàvacarà, imà kàmàvacarà ti ayam eva viseso. Keci pana mettupekkhàyo pi aniyatesu icchanti. Taü na gahetabbaü. Atthato hi adoso yeva metto, tatramajjhattupekkhà yeva upekkhà ti. Kàyaduccaritato virati kàyaduccaritavirati. Esa nayo sesàsu pi. Lakkhaõàdito pan' età tisso pi kàyaduccaritàdivatthånaü avãtikkamalakkhaõà, amaddanalakkhaõà ti vuttaü hoti, kàyaduccaritàdivatthuto sankocanarasà, akiriyapaccupañ- thànà, saddhà-hirottappa-appicchatàdiguõapadaññhànà, pà- pakiriyato cittassa vimukhabhàvabhåtà ti. Iti ime va chattiüsa sankhàrà pañhamena kàmàvacaraku- salavi¤¤àõena\<*<2>*>/ sampayogaü gacchantã ti veditabbà. Yathà ca pañhamena, evaü dutiyenà pi.\<*<3>*>/ Sasankhàrabhàvamattam eva h' ettha viseso. Tatiyena\<*<4>*>/ pana, ñhapetvà amohaü, avasesà veditabbà. Tathà catutthena; sasankhàrabhàvamat- tam eva h' ettha viseso. Pañhame vuttesu pana, ñhapetvà pãtiü, avasesà pa¤camena sampayogaü gacchanti. Yathà ca pa¤camena, evaü chaññhenà pi; sasankhàrabhàvamattam eva h' ettha viseso. Sattamena ca pana, ñhapetvà amohaü, avasesà veditabbà. Tathà aññhamena; sasankhàrabhàva- mattam eva h' ettha viseso. Pañhame vuttesu, ñhapetvà viratittayaü, sesà råpàvacarakusalesu pañhamena sampayo- gaü gacchanti. Dutiyena tato vitakkavajjà, tatiyena tato vicàravajjà, catutthena tato pãtivajjà, pa¤camena tato aniyatesu karuõà-muditàvajjà. Te yeva catåsu àruppakusa- lesu. Aråpàvacarabhàvo yeva hi ettha viseso. Lokuttaresu pañhamajjhànike tàva maggavi¤¤àõe pañhamaråpàvacara- vi¤¤àõe vuttanayena dutiyajjhànikàdibhede dutiyaråpà- vacaravi¤¤àõàdisu vuttanayen' eva veditabbà. Karuõà- muditànaü pana abhàvo niyataviratità lokuttaratà cà ti \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Chapter IX, p. 314 f. 2 Dhs. 1. 3 Ibid. 146. 4 Ibid. 147 f., etc. >/ #<[page 468]># %<468 XIV. Khandha-niddeso>% ayam ettha viseso. Evaü tàva kusalà yeva sankhàrà vedi- tabbà. Akusalesu, lobhamåle pañhamàkusalasampayuttà tàva niyatà saråpena àgatà terasa, ye-và-pana-kà cattàro ti sattarasa. Tattha phasso samàdhi cetanà ahirikaü vitakko anottappaü vicàro lobho pãti moho viriyaü micchàdiññhã jãvitaü ti ime saråpena àgatà terasa. Chando uddhaccaü adhimokkho manasikàro ti ime ye-và-pana-kà cattàro. Tattha na hiriyatã ti ahiriko. Ahirikassa bhàvo ahirikaü. Na ottappatã ti anottappaü. Tesu ahirikaü kàyaduccaritàdãhi ajigucchanalakkhaõaü, alajjàlakkhaõaü và, anottappaü teh' eva asàrajjalakkhaõaü, anuttàsalakkhaõaü và. Ayam ettha sankhepo. Vitthàro pana hirottappànaü vuttapañi- pakkhavasena veditabbo. Lubbhanti tena, sayaü và lubbhati, lubbhanamattam eva và tan ti lobho. Muyhanti tena, sayaü và muyhati, muyha- namattam eva và tan ti moho. Tesu lobho àrammaõagahaõalakkhaõo, makkañàlepo viya; abhisangaraso, tattakapàle khittaü maüsapesi viya; aparic- càgapaccupaññhàno, tela¤janaràgo viya; saüyojanãyadham- mesu assàdadassanapadaññhàno. Taõhà nadãbhàvena vaó- óhamàno, sãghasotà nadã iva mahàsamuddaü, apàyam eva gahetvà gacchatã ti daññhabbo. Moho cittassa andhabhàvalakkhaõo, a¤¤àõalakkhaõo và; asampañivedharaso, àrammaõasabhàvacchàdanaraso và; asammàpañipattipaccupaññhàno, andhakàrapaccupaññhàno và; ayonisomanasikàrapadaññhàno, sabbàkusalànaü målan ti daññhabbo. Micchà passanti tàya, sayaü và micchà passati, micchà- \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 469]># %< Sankhàrakkhandho 469>% dassanamattaü và esà ti micchàdiññhi. Sà ayoniso abhinive- salakkhaõà, paràmàsarasà, micchàbhinivesapaccupaññhànà, Ariyànaü adassanakàmatàdipadaññhànà, paramaü vajjan ti daññhabbà\<*<1>*>/. Uddhatabhàvo uddhaccaü. Taü avåpasamalakkhaõaü, vàtàbhighàtacalajalaü viya anavaññhànarasaü, vàtàbhi- ghàtacaladhajapañàkà viya, bhantattapaccupaññhànaü, pà- sàõàbhighàtasamuddhatabhasmaü viya, cetaso avåpasame ayonisomanasikàrapadaññhànaü, cittavikkhepo ti daññhab- baü. Sesà akusale vuttanayen' eva veditabbà. Akusalabhàvo yeva hi akusalabhàvena ca làmakattaü etesaü tehi viseso. Iti ime sattarasa sankhàrà pañhamena akusalavi¤¤àõena\<*<2>*>/ sampayogaü gacchantã ti veditabbà. Yathà ca pañhamena, evaü dutiyenà pi, sasankhàratà pan' ettha, thãnamiddhassa ca aniyatatà viseso. Tattha thãnanatà thãnaü. Middhanatà middhaü. Anus- sàhasaühananatà àsattivighàto cà ti attho. Thãna¤ ca mid- dha¤ ca thãnamiddhaü. Tattha thãnaü anussàhalakkha- õam, viriyàvinodanarasaü, samsãdanapaccupaññhànaü, mid- dhaü akamma¤¤atàlakkhaõam, onahanarasaü, lãnatàpac- cupaññhànaü pacalàyikàniddàpaccupaññhànaü và; ubhayam pi arativijambhikàdisu ayonisomanasikàrapadaññhànaü. Tatiyena pañhame vuttesu, ñhapetvà micchàdiññhiü, ava- sesà veditabbà. Màno pan' ettha aniyato hoti. Ayaü viseso: so uõõatilakkhaõo, sampaggaharaso, ketukamyatàpaccupañ- ñhàno, diññhivippayuttalobhapadaññhàno, ummàdo viya dañ- ñhabbo. Catutthena dutiye vuttesu, ñhapetvà micchàdiñ- ñhiü, avasesà veditabbà. Etthà pi ca màno aniyatesu hoti yeva. Pañhame vuttesu pana, ñhapetvà pãtiü, avasesà pa¤ca- mena sampayogaü gacchanti. Yathà ca pa¤camena, evaü chaññhenà pi. Sasankhàratà pan' ettha thãnamiddhassa ca aniyatabhàvo viseso. Sattamena pa¤came vuttesu, ñhapetvà diññhiü, avasesà veditabbà. Màno pan' ettha aniyato hoti. Aññhamena chaññhavuttesu, ñhapetvà diññhiü, avasesà vedi- tabbà. Etthà pi ca màno aniyatesu hoti yevà ti. Dosamålesu \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. M. i, 388. 2 Dhs. 365 f. II. 7 >/ #<[page 470]># %<470 XIV. Khandha-niddeso>% pana dvãsu pañhamasampayuttà tàva niyatà saråpena àgatà ekàdasa, ye-và-panakà cattàro, aniyatà tayo ti aññhàrasa. Tattha phasso samàdhi cetanà ahirikaü vitakko anottappaü vicàro doso viriyaü moho jãvitaü ti ime saråpena àgatà ekàdasa. Chando uddhaccaü adhimokkho manasikàro ti ime ye-và-panakà cattàro. Issà kukkuccan macchariyaü ti ime aniyatà tayo. Tattha dussanti tena, sayaü và dussati, dussanamattam eva và tan ti doso. So caõóik- kalakkhaõo pahatàsiviso viya, visappanaraso visanipàto viya, attano nissayadahanaraso và dàvaggi viya; dusanapac- cupaññhàno laddhokàso viya sapatto, àghàtavatthupadañ- ñhàno, visasaüsaññhapåtimuttaü viya daññhabbo. Issàyanà issà. Sà parasampattãnaü ussuyanalakkhaõà, tatth' eva anabhiratirasà, tato vimukhabhàvapaccupañ- ñhànà, parasampattipadaññhànà, saüyojanan ti daññhabbà. Maccharabhàvo macchariyaü. Taü laddhànaü và labhi- tabbànaü và attano sampattãnaü nigåhanalakkhaõaü, tàsaü yeva parehi sàdhàraõabhàva-akkhamanarasaü, sanko- canapaccupaññhànaü, kañuka¤cukatàpaccupaññhànaü và; attasampattipadaññhànaü, cetaso viråpabhàvo ti daññhabbaü. Kucchitaü kataü kukataü; tassa bhàvo kukkuccaü. Taü pacchànutàpalakkhaõaü, katàkatànusocanarasaü, vip- pañisàrapaccupaññhànaü, katàkatapadaññhànaü, dàsavyam iva daññhabbaü. Sesà vuttappakàrà yevà ti. Iti ime aññhàrasa sankhàrà pañhamena dosamålena sampayogaü gacchantã ti veditabbà. Yathà ca pañhamena, evaü dutiyenà pi. Sasaõkhàratà pana aniyatesu ca thãnamiddhasambhavo va viseso. Mohamålesu dvãsu vicikicchàsampayuttena tàva \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 471]># %< Sankhàrakkhandho 471>% phasso cittaññhiti cetanà ahirikaü vitakko anottappam vicàro moho viriyaü vicikicchà jãvitaü ti saråpena àgatà ekàdasa. Uddhaccaü, manasikàro ti ye- và-panakà dvedhà ti terasa. Tattha cittaññhiti pavattiññhitimatto dubbalo samàdhi. Vigatà cikicchà ti vicikicchà. Sà saüsayalakkhaõà, kampanarasà, anicchayapaccupaññhànà, anekaüsagàhapac- cupaññhànà và, vicikicchàyaü ayonisomanasikàrapadañ- ñhànà, pañipatti-antaràyakarà ti daññhabbà. Sesà vuttappakàrà yeva. Uddhaccasampayuttena vici- kicchà sampayutte vuttesu, ñhapetvà vicikicchaü, sesà dvàdasa. Vicikicchàya abhàvena pan' ettha adhimokkho uppajjati. Tena saddhiü teras' eva adhimokkhasambhàvato ca balavataro samàdhi hoti. Ya¤ c' ettha uddhaccaü, taü saråpen' eva àgataü. Adhimokkhamanasikàrà ye-và-pana- kavasenà ti evaü akusalasankhàrà veditabbà. Avyàkatesu vipàkàvyàkatà tàva ahetuka-sahetukabhedato duvidhà. Tesu ahetukavipàkavi¤¤àõasampayuttà ahetukà. Tattha kusalàkusalavipàkacakkhuvi¤¤àõasampayuttà tàva phasso jãvitaü cetanà cittaññhitã ti saråpena àgatà cattàro. Ye-và-panako manasikàro yevà ti pa¤ca. Sota-ghàna- jivhà-kàyavi¤¤àõasampayuttà pi ete yeva. Ubhayavipàka- manodhàtuyà ete c' eva vitakka-vicàràdhimokkhà cà ti aññha. Tathà tividhàya pi ahetukamanovi¤¤àõadhàtuyà. Yà pan' ettha somanassasahagatà, tàya saddhiü pãti-adhikà hotã ti veditabbà. Sahetukavipàkavi¤¤àõasampayuttà pana sahetukà. Tesu aññha kàmàvacaravipàkasampayuttà tàva aññhahi kàmàva- carakusalehi sampayuttasankhàrasadisà yeva. Yà pana aniyatesu karuõà mudità, tà sattàrammaõattà vipàkesu na santi; ekattaparittàrammaõà hi kàmàvacaravipàkà, na kevala¤ ca karuõà mudità, viratiyo pi vipàkesu na \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 472]># %<472 XIV. Khandha-niddeso>% santi; pa¤casikkhàpadà kusalà yevà ti hi vuttaü. Råpà- vacaràråpàvacaralokuttaravipàkavi¤¤àõasampayuttà pana tesaü kusalavi¤¤àõasampayuttasankhàrehi sadisà eva. Kiriyàvyàkatà pi ahetuka-sahetukabhedato duvidhà. Tesu ahetukakiriyavi¤¤àõasampayuttà ahetukà. Te ca kusala- vipàkamanodhàtu ahetukamanovi¤¤àõadhàtudvayayuttehi samànà. Manovi¤¤àõadhàtudvaye pana viriyaü adhikaü, viriyasambhàvato [ca]\<*<1>*>/ balappatto samàdhi hoti: ayam ettha viseso. Sahetukakriyavi¤¤àõasampayuttà pana sahetu- kà. Tesu aññha kàmàvacarakiriyavi¤¤àõasampayuttà tàva, ñhapetvà viratiyo, aññhahi kàmàvacarakusalehi sampayut- tasankhàrasadisà. Råpàvacaràråpàvacarakiriyasampayuttà pana sabbàkàrena pi tesaü kusalavi¤¤àõasampayuttasadisà yevà ti evaü avyàkatà pi sankhàrà veditabbà ti. Idaü sankhàrakkhandhe vitthàrakathàmukhaü. [Vedanàkkhandhassa atãtàdivibhàgo] Idaü tàva Abhidhamme padabhàjaniyanayena khandhesu vitthàrakathàmukhaü. Bhagavatà pana: yaü ki¤ci råpaü atãtànàgatapaccuppannaü ajjhattaü và bahiddhaü và oëàri- kaü và sukhumaü và hãnaü và paõãtaü và yaü dåre santike và, tad-ekajjhaü abhisaüyåhitvà abhisankhipitvà ayaü vuc- cati råpakkhandho. Yà kàci vedanà . . . Yà kàci sa¤¤à . . . Ye keci sankhàrà . . . Yaü ki¤ci vi¤¤àõaü atãtànàgata- paccuppannaü ...pe... abhisankhipitvà ayaü vuccati vi¤¤àõakkhandho ti\<*<2>*>/ evaü khandhà vitthàrità. Tattha yaü ki¤cã ti anavasesapariyàdànaü. Råpan ti atippasanganiya- manaü. Evaü padadvayenà pi råpassa anavasesapariggaho kato hoti. Ath' assa atãtàdinà vibhàgaü àrabhati: taü hi ki¤ci atãtaü, ki¤ci anàgatàdibhedan ti. Esa nayo vedanàdisu. Tattha råpaü tàva addhà-santati-samaya-khaõavasena catudhà atãtaü nàma hoti. Tathà anàgata-paccuppannaü. Tattha addhà-vasena tàva ekassa ekasmiü bhave pañisan- dhito pubbe atãtaü; cutito uddhaü anàgataü; ubhinnam antare paccuppannaü. Santati-vasena sabhàga-eka-utusam- uññhànaü ekàhàrasamuññhàna¤ ca pubbàpariyavasena vat- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb Bhm omit. 2 Vibh. 1, 3, 5, 7, 9. >/ #<[page 473]># %< Vedanàkkhandhassa atãtàdivibhàgo 473>% tamànam pi paccuppannaü; tato pubbe visabhàga-utu-àhàra- samuññhànaü atãtaü; pacchà anàgataü. Cittajaü ekavãthi- ekajavana-ekasamàpattisamuññhànaü paccuppannaü; tato pubbe atãtaü; pacchà anàgataü. Kammasamuññhànassa pàñiyekkaü santativasena atãtàdibhedo natthi. Tesaü yeva pana utu-àhàra-cittasamuññhànànaü upatthambhakavasena tassa atãtàdibhàvo veditabbo. Samaya-vasena ekamuhutta- pubbaõha-sàyaõha-ratti-divàdisu samayesu santànavasena pavattamànaü taü taü samayaü paccuppannaü nàma; tato pubbe atãtaü; pacchà anàgataü. Khaõa-vasena uppà- dàdikhaõattaya\<*<1>*>/ pariyàpannaü paccuppannaü; tato pubbe anàgataü; pacchà atãtaü. Api ca atikkantahetupaccaya- kiccaü\<*<2>*>/ atãtaü; niññhitahetukiccam-aniññhitapaccayakiccaü paccuppannaü; ubhayakiccaü asampattaü anàgataü. Sa- kiccakkhaõe và paccuppannaü; tato pubbe anàgataü; pacchà atãtaü. Ettha ca khaõàdikathà va nippariyàyà; sesà sapariyàyà. Ajjhattabahiddhà-bhedo vuttanayo eva. Api ca idha niya- kajjhattam pi ajjhattaü, parapuggalikam pi ca bahiddhà ti veditabbaü. Oëàrika-sukhuma-bhedo vuttanayo va. Hãna-paõãta-bhedo duvidho: pariyàyato nippariyàyato ca. Tattha Akaniññhànaü råpato sudassãnam råpaü hãnaü; tad-eva sudassànaü råpato paõãtaü. Evaü yàva narakasat- tànam råpam tàva pariyàyato hãnapaõãtatà veditabbà. Nip- pariyàyato pana yattha akusalavipàkaü uppajjati, taü hãnam; yattha kusalavipàkaü, taü paõãtaü. Dåre santike ti idam pi vuttanayam eva. Api ca okàsato p' ettha upàdàyupàdàya-dåra-santikatà veditabbà. Tad- ekajjhaü abhisaüyåhitvà abhisankhipitvà ti taü atãtàdãhi padehi visuü visuü niddiññhaü råpaü sabbaü ruppanalak- khaõasankhàte ekavidhabhàve pa¤¤àya ràsiü katvà råpak- khandho ti vuccatã ti ayam ettha attho. Etena sabbam pi råpaü ruppanalakkhaõe ràsibhàvåpa- gamanena råpakkhandho ti dassitaü hoti. Na hi råpato a¤¤o råpakkhandho nàma atthi. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 I.e., uppàdo, ñhiti, bhango. 2 Sbh -ppaccaya-. >/ #<[page 474]># %<474 XIV. Khandha-niddeso>% Yathà ca råpaü, evaü vedanàdayo pi vedayitalakkhaõà- disu ràsibhàvåpagamanena. Na hi vedanàdãhi a¤¤e vedanàk- khandhàdayo nàma atthi. Atãtàdivibhàge pan' ettha santativasena khaõàdivasena ca vedanàya atãtànàgatapaccuppannabhàvo veditabbo. Tat- tha santativasena ekavãthi-ekajavana-ekasamàpattipariyà- pannà ekavãthivisayasamàyogappavattà ca paccuppannà: tato pubbe atãtà; pacchà anàgatà. Khaõàdivasena khaõat- tayapariyàpannà pubbantàparantamajjhattagatà sakicca¤ ca kurumànà vedanà paccuppannà; tato pubbe atãtà; pacchà anàgatà. Ajjhattabahiddhàbhede niyakajjhattavasena veditabbo. Oëàrikasukhumabhede akusalà vedanà oëàrikà, kusalàvyà- katà vedanà sukhumà ti àdinà nayena Vibhange\<*<1>*>/ vuttena jàti-sabhàva-puggala-lokiya-lokuttaravasena veditabbo. Jàtivasena tàva akusalà vedanà sàvajjakiriyàhetuto kilesa- santàpabhàvato ca avåpasantavuttã ti kusalavedanàya oëà- rikà. Savyàpàrato sa-ussàhato savipàkato kilesasantàpa- bhàvato sàvajjato ca vipàkàvyàkatàya oëàrikà. Savipàkato kilesasantàpabhàvato savyàpajjato sàvajjato ca kiriyàvyà- katàya oëàrikà. Kusalàvyàkatà pana vuttavipariyàyato akusalàya sukhumà. Dve pi kusalàkusalavedanà savyàpàrato sa-ussàhato savipàkato ca yathàyogaü duvidhàya pi avyà- katàya oëàrikà. Vuttavipariyàyena duvidhà pi avyàkatà, tàhi sukhumà. Evaü tàva jàtivasena oëàrikasukhumatà vedi- tabbà. Sabhàvavasena pana dukkhà vedanà nirassàdato sa- vipphàrato khobhakaraõato ubbejanãyato abhibhavanato ca itaràhi dvãhi oëàrikà. Itarà pana dve sàtato santato paõãtato manàpato majjhattato ca yathàyogaü dukkhàya sukhumà. Ubho pana sukhadukkhà savipphàrato khobhakaraõato pà- kañato ca adukkham-asukhàya oëàrikà. Sà vuttavipariyà- yena tad-ubhayato sukhumà. Evaü sabhàvavasena oëàrika sukhumatà veditabbà. Puggalavasena pana asamàpannassa vedanà nànàrammaõe vikkhittabhàvato samàpannassa ve- danàya oëàrikà; vipariyàyena itarà sukhumà. Evaü pugga- lavasena oëàrikasukhumatà veditabbà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. pp. 3, 13. >/ #<[page 475]># %< Vedanàkkhandhassa atãtàdivibhàgo 475>% Lokiya-lokuttaravasena pana sasavà vedanà lokiyà. Sà àsavuppattihetuto oghaniyato yoganiyato ganthaniyato nãva- raõiyato upàdàniyato saükilesikato puthujjanasàdhàraõato ca anàsavàya oëàrikà; sà vipariyàyena sàsavàya sukhumà. Evaü lokiyalokuttaravasena oëàrikasukhumatà veditabbà. Tattha jàti-àdivasena sambhedo pariharitabbo. Akusala- vipàkakàyavi¤¤àõasampayuttà hi vedanà jàtivasena, avyà- katattà sukhumà pi samànà, sabhàvàdivasena oëàrikà hoti. Vuttaü c' etaü: avyàkatà vedanà sukhumà; dukkhà vedanà oëàrikà. Samàpannassa vedanà sukhumà; asamàpannassa vedanà oëàrikà. Anàsavà vedanà sukhumà; sàsavà vedanà oëàrikà ti.\<*<1>*>/ Yathà ca dukkhà vedanà, evaü sukhàdayo pi jàtivasena oëàrikà sabhàvàdivasena sukhumà honti. Tasmà yathà jàti-àdivasena sambhedo na hoti, tathà vedanànaü oëàrikasukhumatà veditabbà. Seyyathãdaü: Avyàkatà jàti- vasena kusalàkusalà hi sukhumà. Tattha katamà avyàkatà? Kiü dukkhà? kiü sukhà? kiü samàpannassa? Kiü asa- màpannassa? Kiü sàsavà? Kiü anàsavà? ti evaü sabhàvà- dibhedo na paràmasitabbo. Esa nayo sabbattha. Api ca: taü taü và pana vedanaü upàdàyupàdàya vedanà oëàrikà sukhumà daññhabbà ti\<*<2>*>/ vacanato akusalàdisu pi lobhasahagatàya dosa- sahagatà vedanà, aggi viya attano nissayadahanato oëàrikà, lobhasahagatà sukhumà. Dosasahagatà pi niyatà oëàrikà, aniyatà sukhumà. Niyatà pi kappaññhitikàsu pi asankhàrikà oëàrikà, itarà sukhumà. Lobhasahagatà pana diññhisampa- yuttà olàrikà, itarà sukhumà. Sà pi niyatà kappaññhitikà asankhàrikà oëàrikà, itarà sukhumà. Avisesena ca akusalà bahuvipàkà oëàrikà, appavipàkà sukhumà. Kusalà pana appavipàkà oëàrikà, bahuvipàkà sukhumà. Api ca: kàmàvacarakusalà oëàrikà, råpàvacarà sukhumà; tato aråpàvacarà; tato lokuttarà. Kàmàvacarà dànamayà oëàrikà, sãlamayà sukhumà. Tato bhàvanàmayà; bhàvanà- mayà pi duhetukà oëàrikà, tihetukà sukhumà; tihetukà pi sasankhàrikà oëàrikà; asankharikà sukhumà. Råpàvacara- pañhamajjhànikà oëàrikà ...pe... pa¤camajjhànikà sukhu- mà. Aråpàvacarà ca àkàsàna¤càyatanasampayuttà oëàrikà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. p. 3 f. 2 Vibh. p. 4. >/ #<[page 476]># %<476 XIV. Khandha-niddeso>% ...pe... nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanasampayuttà sukhu- mà va. Lokuttarà ca sotàpattimaggasampayuttà oëàrikà . . . pe... arahattamaggasampayuttà sukhumà va. Sa nayo taü taü bhåmivipàkakiriyavedanàsu ca dukkhàdi-asamà- pannàdi-sàsavàdivasena vuttavedanàsu ca. Okàsavasena cà pi niraye dukkhà oëàrikà; tiracchànayoni- yaü sukhumà ...pe... paranimmitavasavattãsu sukhu- mà va. Yathà ca dukkhà evaü sukhumà pi sabbattha yathà- nuråpaü yojetabbà. Vatthuvasena cà pi hãnavatthukà yà kàci vedanà oëàrikà, panãtavatthukà sukhumà. Hãnapaõãtabhede yà oëàrikà, sà hãnà; yà ca sukhumà, sà paõãtà ti daññhabbà. Dårapadaü pana akusalà vedanà kusalàvyàkatàhi veda- nàhi dåre. Santikepadaü akusalà vedanà akusalàya veda- nàya santike ti àdinà nayena Vibhange vibhattaü. Tasmà akusalà vedanà pi sabhàgato asaüsaññhato asarikkhato ca kusalàvyàkatàhi dåre; tathà kusalàvyàkatà akusalàya. Esa nayo sabbavàresu, Akusalà pana vedanà sabhàgato sarik- khato ca akusalàya santike ti. Idaü vedanàkkhandhassa atãtàdivibhàye vitthàra- kathàmukhaü. [Khandhesu ¤àõabhedo] Taü taü vedanàsampayuttànaü pana sa¤¤àdãnaü pi evam eva veditabbaü. Evaü viditvà ca puna etesveva:- Khandhesu ¤àõabhedatthaü kamato 'tha visesato, anånàdikato ceva upamàto tath' eva ca. Daññhabbato dvidhà evaü passaü tass' atthasiddhito, vinicchayanayo sammà vi¤¤àtabbo vibhàvinà. Tattha kamato ti idha uppattikkamo; pahànakkamo, pañi- pattikkamo, bhåmikkamo, desanàkkamo ti bahuvidho kamo. Tattha pañhamaü kalalaü hoti, kalalà hoti abbudan ti\<*<1>*>/ evam àdi uppattikkamo. Dassanena pahàtabbà dhammà, bhàvanàya pahàtabbà dhammà ti\<*<2>*>/ evam àdi pahànakkamo. Sãlavisud- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. i, 206; Jàt. iv, 496; KV. xiv, 2; Mil. i, 63. 2 Dhn. p. 1. >/ #<[page 477]># %< Khandhesu ¤àõabhedo 477>% dhi . . . cittavisuddhã ti\<*<1>*>/ evam àdi pañipattikkamo. Kàmàva- carà råpàvacarà ti\<*<2>*>/ evam àdi bhåmikkamo. Cattàro satipañ- ñhànà, cattàro sammappadhànà ti\<*<3>*>/ và dànakathaü sãlakathan ti\<*<4>*>/ và evam àdi desanàkkamo. Tesu idha uppattikkamo tàva na yujjati; kalalàdãnaü viya khandhànaü pubbàpariyava- vatthànena anuppattito. Na pahànakkamo, kusalàvyàkatà- naü appahàtabbato. Na pañipattikkamo, akusalànaü ap- pañipajjanãyato. Na bhåmikkamo, vedanàdãnaü catubhå- mipariyàpannattà. Desanàkkamo pana yujjati. Abhedena hi pa¤casu khandhesu attagàhapatitaü veneyyajanaü samå- haghanavinibbhogadassanena attagàhato mocetukàmo Bha- gavà hitakàmo tassa tassa janassa sukhagahaõatthaü cak- khu-àdãnaü pi visayabhåtaü oëàrikaü pañhamaü råpak- khandhaü dasseti, tato iññhàniññharåpasaüvedanikaü ve- danaü. Yaü vedayati taü sa¤jànàtã ti evaü vedanàvisa- yassa àkàragàhikaü sa¤¤aü; sa¤¤àvasena abhisankhàrake sankhàre; tesaü vedanàdãnaü nissayaü adhipatibhåta¤ ca nesaü vi¤¤àõan ti evaü tàva kamato vinicchayanayo vi¤¤àtabbo. Visesato ti khandhàna¤ ca upàdànakkhandhàna¤ ca visesa- to. Ko pana nesaü viseso? Khandhà tàva avisesato vuttà. Upàdànakkhandhà sàsava-upàdàniyabhàvena visesetvà. Yath' àha:- pa¤ca c' eva vo, bhikkhave, khandhe desessàmi, pa¤cupàdànakkhandhe; taü suõàtha. Katame ca, bhikkhave, pa¤cakkhandhà? Yaü ki¤ci, bhikkhave, råpaü atãtànàgata- paccuppannaü ...pe... santike và, ayaü vuccati, bhik- khave, råpakkhandho. Yà kàci vedanà ...pe... yaü ki¤ci vi¤¤àõaü ...pe... santike và, ayaü vuccati, bhikkhave, vi¤¤àõakkhandho. Ime vuccanti, bhikkhave, pa¤- cakkhandhà. Katame ca, bhikkhave, pa¤cupàdànakkhandhà. Yaü ki¤ci, bhikkhave, råpaü ...pe... santike và sàsa- savaü upàdàniyaü, ayaü vuccati, bhikkhave, råpåpàdànak- khandho. Yà kàci vedanà ...pe... yaü ki¤ci vi¤¤àõaü santike và sàsavaü upàdàniyaü, ayaü vuccati, bhikkhave, vi¤¤àõupàdànakkhandho. Ime vuccanti, bhikkhave, pa¤cupà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 D. iii, 288 (ii). 2 Dhs. 1292, etc. 3 D. ii, 120. 4 A. iv, 186, etc. >/ #<[page 478]># %<478 XIV. Khandha-niddeso>% dànakkhandhà ti.\<*<1>*>/ Ettha ca yathà vedanàdayo anàsavà pi atthi, na evaü råpaü. Yasmà pan' assa ràsaññhena khandha- bhàvo yujjati, tasmà khandhesu vuttaü; yasmà ràsaññhena ca sàsavaññhena ca upàdànakkhandhabhàvo yujjati, tasmà upàdànakkhandhesu vuttaü. Vedanàdayo pana anàsavà va khandhesu vuttà, sàsavà upàdànakkhandhesu. Upàdànak- khandhà ti c' ettha upàdànagocarà khandhà upàdànak- khandhà ti evam attho daññhabbo. Idha pana sabbe p' ete ekajjhaü katvà khandhà ti adhippetà. Anånàdhikato ti: kasmà pana Bhagavatà pa¤c' eva khan- dhà vuttà anånà, anadhikà ti. Sabbasankhatasabhàgeka- sangahato attattaniyagàhavatthussa etaparamato a¤¤esa¤ ca tad-avarodhato. Anekappabhedesu hi sankhatadham- mesu sabhàgavasena sangayhamànesu råpaü pi råpasa- bhàgekasangahavasena eko khandho hoti; vedanà vedanà- sabhàgekasangahavasena eko khandho hoti. Eso nayo sa¤- ¤àdisu. Tasmà sabbasankhatasabhàgekasangahato pa¤c' eva vuttà. Etaparama¤ c' etaü attattaniyagàhavatthu yadi- daü råpàdayo pa¤ca. Vuttaü h' etaü: råpe kho, bhikkhave, sati, råpaü upàdàya, råpaü abhinivissa, evaüdiññhi uppaj- jati: etaü mama, eso 'ham asmi, eso me attà ti. Vedanàya ... sa¤¤àya ... sankhàresu ... vi¤¤àõe sati, vi¤¤à- õaü upàdàya, vi¤¤àõam abhinivissa, evaüdiññhi uppajjati: etaü mama, eso' ham asmi, eso me attà ti.\<*<2>*>/ Tasmà attattani- yagàhavatthussa etaparamato pi pa¤c' eva vuttà. Ye pi c' a¤¤e sãlàdayo pa¤ca dhammakkhandhà vuttà, te pi sankhà- rakkhandhe pariyàpannattà etth' eva avarodhaü gacchanti. Tasmà a¤¤esaü tad-avarodhato pi pa¤c' eva vuttà ti evaü anånàdhikato vinicchayanayo vi¤¤àtabbo. Upamàto ti ettha hi gilànasàlåpamo råpåpàdànakkhandho; gilànåpamassa vi¤¤àõåpàdànakkhandhassa vatthudvàrà- rammaõavasena nivàsaññhànato. Gela¤¤upamo vedanåpà- dànakkhandho àbàdhakattà. Gela¤¤asamuññhànåpamo sa¤- ¤åpàdànakkhandho, kàmasa¤¤àdivasena ràgàdisampayut- tavedanàsabbhàvà. Asappàyasevanåpamo sankhàrupàdà- nakkhandho, vedanàgela¤¤assa nidànattà. Vedanaü veda- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. iv, 47 f. 2 Ibid. 181 f. >/ #<[page 479]># %< Khandhesu ¤àõabhedo 479>% natthàya abhisaõkharontã ti hi vuttaü.\<*<1>*>/ Tathà: akusalassa kammassa katattà upacitattà vipàkaü kàyavi¤¤àõaü uppan- naü hoti dukkhasahagatan ti.\<*<2>*>/ Gilànåpamo vi¤¤àõåpàdànak- khandho; vedanàgela¤¤ena aparimuttattà. Api ca càraka- kàraõa-aparàdha-kàraõakàraka-aparàdhikupamà ete bhà- jana-bhojana-vya¤janaparivesaka-bhu¤jakåpamà cà ti evaü upamàto vinicchayanayo vi¤¤àtabbo. Daññhabbato dvidhà ti sankhepato vitthàrato cà ti evaü dvidhà daññhabbato p' ettha vinicchayanayo vi¤¤àtabbo. Sankhepato hi pa¤cupàdànakkhandhà àsivisåpamo\<*<3>*>/ vuttana- yena ukkhittàsikapaccatthikato; Bhàrasuttavasena\<*<4>*>/ bhà- rato; Khajjanãyapariyàyavasena\<*<5>*>/ khàdakato; Yamakasut- tavasena\<*<6>*>/ aniccadukkhànattasankhatavadhakato daññhabbà. Vitthàrato pan' ettha pheõapiõóo viya\<*<7>*>/ råpaü daññhabbaü, parimaddanàsahanato; udakabubbuëam viya\<*<8>*>/ vedanà mu- huttaramaõãyato; marãcikà viya sa¤¤à,\<*<9>*>/ vippalambhanato; kadalikkhandho viya sankhàrà,\<*<10>*>/ asàrakatà; màyà viya vi¤- ¤àõaü,\<*<11>*>/ va¤cakato. Visesato ca såëàram pi\<*<12>*>/ ajjhattikaü råpaü asubhan ti daññhabbaü. Vedanà tãhi dukkhatàhi avinimmuttato\<*<13>*>/ dukkhà ti. Sa¤¤à, sankhàrà avidheyyato anattà ti. Vi¤¤àõaü udayabbayadhammato aniccan ti daññhabbaü. Evaü passaü tass' atthasiddhito ti\<*<14>*>/ eva¤ ca sankhepavitthà- ravasena dvidhà passato yà atthasiddhi hoti, tato pi vinic- chayanayo vi¤¤àtabbo. Seyyathãdam: sankhepato tàva pa¤- cupàdànakkhandhe ukkhittàsika-paccatthikàdibhàvena pas- santo khandhehi na viha¤¤ati; vitthàrato pana råpàdãni pheõapãõóàdi-sadisabhàvena passanto na asàresu sàradassã hoti. Visesato ca:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. S. iii, 87, which reads vedanaü vedanattàya sankha- taü abhisankharonti. All editions of Vý. read vedenat- thàya. 2 Dhs. 556. 3 S. iv, p. 172 f. 4 S. iii, p. 25 f. 5 Ibid. 87 f. 6 Ibid. 114 f. 7 Ibid. iii, p. 140 f. 8 Ibid. p. 141. Bhm -pupphulaü. 9 Ibid. 10 Ibid. p. 142. 11 Ibid. 12 Sb uëàram pi. 13 Bhm avinimuttato. 14 Sh passantass'. So above. >/ #<[page 480]># %<480 XIV. Khandha-niddeso>% Ajjhattikaråpaü asubhato passanto kabaëinkàràhàraü parijànàti, asubhe: subhan ti vipallàsaü pajahati, kàmo- ghaü uttarati, kàmayogena visaüyujjati, kàmàsavena anà- savo hoti, abhijjhà-kàyaganthaü bhindati, kàmåpàdànaü na upàdiyati;-- Vedanaü dukkhato passanto phassàhàraü parijànàti, dukkhe: sukhan ti vipallàsam pajahati, bhavogham uttarati, bhavayogena visaüyujjati, bhavàsavena anàsavo hoti, vyà- pàda-kàyaganthaü bhindati, sãlabbatåpàdànaü na upàdi- yati;-- Sa¤¤aü, sankhàre ca anattato passanto manosa¤cetanàhà- raü parijànàti, anattani: attà ti vipallàsaü pajahati, diññho- gham uttarati, diññhiyogena visaüyujjati, diññhàsavena anàsavo hoti, idaü-saccàbhinivesa-kayaganthaü bhindati, attavàdåpàdànaü na upàdiyati;-- Vi¤¤àõaü aniccato passanto vi¤¤àõàhàraü parijànàti, anicce: niccan ti vipallàsaü pajahati, avijjoghaü uttarati, avijjàyogena visaüyujjati, avijjàsavena anàsavo hoti, sãlab- bataparàmàsa-kàyaganthaü bhindati, diññhåpàdànaü na upàdiyati. Evaü mahànisaüsaü vadhakàdivasena dassanaü yasmà, tasmà khandhe dhãro vadhakàdivasena passeyyà ti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhimagge pa¤¤àbhà- vanàdhikàre khandhaniddeso nàma cuddasamo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 481]># %<481>% XV PAööARASAMO PARICCHEDO âYATANA-DHâTU-NIDDESO [âyatanàni] âyatanànã ti dvàdasàyatanàni: cakkhàyatanaü råpàya- tanaü sotàyatanaü saddàyatanaü ghànàyatanam gandhà- yatanam jivhàyatanaü rasàyatanaü kàyàyatanam phoññhab- bàyatanaü manàyatanaü dhammàyatanan ti. Tattha Attha-lakkhaõa-tàvatva-kama-sankhepa-vitthàrà, Tathà daññhabbato ceva vi¤¤àtabbo vinicchayo. [Attha-] Tattha visesato tàva cakkhatã ti cakkhu; råpam assàdati, vibhàveti cà ti attho. Råpayatã ti råpaü; vaõ- õavikàraü àpajjamànaü hadayangatabhàvaü pakàsetã ti attho. Suõàtã ti sotam. Sappatã ti saddo; udàharãyatã ti attho. Ghàyatã ti ghànaü; gandhayatã ti gandho; attano vatthuü såcayatã ti attho. Jãvitaü avhayatã ti jivhà; rasanti taü sattà ti raso; assàdentã ti attho. Kucchitànaü sàsavadhammànaü àyo ti kàyo. âyo ti uppattideso. Phusi- yatã ti phoññhabbaü. Munàtã ti mano. Attano lakkhaõaü dhàrantã ti dhammo. Avisesato pana àyatanato, àyànaü tananato, àyatassa ca nayanato, àyatanan ti veditabbam. Cakkhuråpàdisu hi taü taü dvàràrammaõà cittacetasikà dhammà sena sena anu- bhavanàdinà kiccena àyatanti uññhahanti ghañanti vàya- mantã ti vuttam hoti. Te ca àyabhåte dhamme etàni tanonti vitthàrentã ti vuttaü hoti. Ida¤ ca anamatagge saüsàre pa- vattam atãva àyataü saüsàradukkhaü yàva na nivattati tàva nayante va pavattayantã ti\<*<1>*>/ vuttaü hoti. Iti sabbe \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh pavattentã ti. >/ #<[page 482]># %<482 XV. âyatana-dhàtu-niddeso>% p' ime dhammà àyatanato àyànaü tananato, àyatassa ca nayanato, àyatanaü àyatanan ti vuccanti. Api ca nivàsañ- ñhànaññhena\<*<1>*>/ àkaraññhena samosaraõaññhànaññhena sa¤jàti- desaññhena kàraõaññhena ca àyatanaü veditabbaü. Tathà hi loke issaràyatanam Vàsudevàyatanan ti\<*<2>*>/ àdisu nivàsañ- ñhànaü àyatanan ti vuccati. Suvaõõàyatanaü rajatàyatanan ti àdisu àkaro. Sàsane pana: Manorame àyatane sevanti naü vihangamà ti\<*<3>*>/ àdisu samosaraõaññhànaü. Dakkhiõàpatho gunnaü àya- tanan ti àdisu sa¤jàtideso. Tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane ti\<*<4>*>/ àdisu kàraõaü. Cakkhu-àdisu cà pi te te cittacetasikà dhammà nivasanti tadàyattavutti- tàyà ti cakkhàdayo ca nesaü nivàsaññhànaü. Cakkhàdisu ca te àkiõõattà tan-nissitattà tad-àrammaõattà cà ti cak- khàdayo nesaü àkaro, cakkhàdayo ca samosaraõaññhànaü tattha tattha vatthudvàràrammaõavasena samosaraõato. Cakkhàdayo ca nesaü sa¤jàtideso tan-nissayàrammaõa- bhàvena tatth' eva uppattito. Cakkhàdayo ca nesaü kàra- õaü tesaü abhàve abhàvato ti. Iti nivàsaññhànaññhena àka- raññhena samosaraõaññhànaññhena sa¤jàtidesaññhena kàra- õaññhena cà ti imehi pi kàraõehi ete dhammà àyatanaü àyatanan ti vuccanti. Tasmà yathàvuttena atthena cakkhu ca taü àyatana¤ cà ti cakkhàyatanaü ...pe... dham- mà ca te àyatana¤ cà ti dhammàyatanan ti. Evaü tàv' ettha atthato vi¤¤àtabbo vinicchayo. Lakkhaõà ti cakkhàdãnaü lakkhaõato p' ettha vi¤¤àtabbo vinicchayo. Tàni ca pana tesaü lakkhaõàni Khandhaniddese\<*<5>*>/ vuttanayen' eva veditabbàni. Tàvatvato ti tàvabhàvato idaü vuttaü hoti: cakkhàdayo pi hi dhammà eva. Evaü sati dhammàyatanam icceva avatvà, kasmà dvàdasàyatanànã ti vuttànã ti ce? Cha vi¤¤àõakàyuppattidvàràrammaõavavatthànato, idha channaü vi¤¤àõakàyànaü dvàrabhàvena àrammaõabhà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 The remainder of the paragraph is reproduced in Sum. Vil. 124 f. and Asl. 140 f. 2 Cf. Jàt. iv, 82. 3 A. iii, 43. 4 M. i, 494. 5 Above, 443 f. >/ #<[page 483]># %< âyatanàni 483>% vena ca vavatthànato ayam etesaü bhedo hotã ti dvàdasa vuttàni. Cakkhuvi¤¤àõavãthipariyàpannassa hi vi¤¤àõa- kàyassa cakkhàyatanam eva uppattidvàraü, rupàyatanam eva c' àrammaõaü. Tathà itaràni itaresaü. Chaññhassa pana bhavangamanasankhàto manàyatanekadeso va uppattidvà- raü asàdhàraõam eva ca dhammàyatanaü àrammaõan ti. Iti channaü vi¤¤àõakàyànaü uppattidvàràrammaõavavat- thànato dvàdasavuttànã ti. Evam ettha tàvatvato vi¤¤à- tabbo vinicchayo. Kamato ti idhà pi pubbe vuttesu uppattikkamàdisu desa- nàkkamo va yujjati. Ajjhattikesu hi àyatanesu sanidassana- sappañighavisayattà cakkhàyatanaü pàkañan ti pañhamam desitaü. Tato anidassana-sappañighavisayàni sotàyatanà- dãni. Atha và dassanànuttariya-savanànuttariyahetubhà- vena bahåpakàrattà ajjhattikesu cakkhàyatana-sotàyatanàni pañhamaü desitàni. Tato ghànàyatanàdãni tãõi. Pa¤cannam pi gocaravisayattà ante manàyatanaü. Cakkhàyatanàdãnam pana gocarattà tassa tassa antarantaràni bàhiresu råpàyatanà- dãni. Api ca vi¤¤àõuppattikàraõavavatthànato pi ayam etesaü kamo veditabbo. Vutta¤ c' etaü:- cakkhuü pañicca råpe ca uppajjati cakkhuvi¤¤àõaü ...pe... manaü pañicca dhamme ca uppajjati manovi¤¤àõan ti.\<*<1>*>/ Evam ka- mato p' ettha vi¤¤àtabbo vinicchayo. Sankhepavitthàrà ti sankhepato hi manàyatanassa ceva dhammàyatanekadesassa ca nàmena tad-avasesàna¤ ca àya- tanànaü råpena sangahitattà dvàdasà pi àyatanàni nàma- råpamattam eva honti. Vitthàrato pana, ajjhattikesu tàva, cakkhàyatanaü jàtivasena cakkhupasàdamattam eva, pac- caya-gati-nikàya-puggalabhedato pana anantappabhedaü. Tathà sotàyatanàdãni cattàri. Manàyatanam kusalàkusala- vipàkakiriyavi¤¤àõabhedena ekånanavutippabhedaü eka- vãsuttarasatappabbheda¤ ca. Vatthupañipadàdibhedato pana anantappabhedaü. Råpa-sadda-gandha-rasàyatanàni visa- bhàgapaccayàdibhedato anantappabhedàni. Phoññhabbà- yatanaü pathavãdhàtu-tejodhàtu-vàyudhàtuvasena tippa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 111 f.; iii, 285; which inserts (Pòú. ed.) ca also after cakkhu, etc. S. iv, 67; 87, which inserts same. >/ #<[page 484]># %<484 XV. âyatana-dhàtu-niddeso>% bhedaü, paccayàdibhedato anekappabhedaü. Dhammàya- tanaü vedanà-sa¤¤à-sankhàrakkhandhasukhumaråpanibbà- nànaü sabhàvanànattabhedato anekappabhedan ti evaü sankhepavitthàrà vi¤¤àtabbo vinicchayo. Daññhabbato ti ettha pana sabbàn' eva sankhatàni àyatanàni anàgamanato aniggamanato ca daññhabbàni. Na hi tàni pubbe udayà kutoci àgacchanti, na pi uddhaüvayà kuhi¤ci gacchanti. Atha kho pubbe udayà appañiladdhasabhàvàni, uddham- vayà paribhinnasabhàvàni, pubbantàparantavemajjhe pac- cayàyattavuttitàya avasàni pavattanti, tasmà anàgamanato aniggamanato ca daññhabbàni. Tathà nirãhakato avyàpàrato ca, na hi cakkhu-råpàdãnaü evaü hoti: aho vata amhàkaü sàmaggiyaü vi¤¤àõaü nàma uppajjeyyà ti! Na ca tàni vi¤- ¤àõuppàdanatthaü dvàrabhàvena vatthubhàvena àrammaõa- bhàvena và ãhanti. Na vyàpàram àpajjanti, atha kho dham- matà v'esà yaü cakkhuråpàdisàmaggiyaü cakkhuvi¤¤àõà- dãni sambhavantã ti, tasmà nirãhakato avyàpàrato ca daññhab- bàni. Api ca ajjhattikàni su¤¤agàmo viya daññhabbàni dhuvasubhasukhattabhàvavirahitattà, bàhiràni gàmaghàtaka- corà viya ajjhattikànaü abhighàtakattà. Vutta¤ c' etam:- Cakkhu, bhikkhave, ha¤¤ati manàpàmanàpehi råpehã ti\<*<1>*>/ vitthàro. Api ca ajjhattikàni cha pàõakà viya\<*<2>*>/ daññhabbàni, bàhiràni tesam gocarà viyà ti. Evam ettha daññhabbato vi¤¤àtabbo vinicchayo. Idaü tàva àyatanànaü vitthàrakathàmukhaü. [Dhàtuyo] Tad-anantarà pana dhàtuyo ti aññhàrasa dhàtuyo:- cak- khudhàtu råpadhàtu cakkhuvi¤¤àõadhàtu, sotadhàtu sad- dadhàtu sotavi¤¤àõadhàtu, ghànadhàtu gandhadhàtu ghà- navi¤¤àõadhàtu, jivhàdhàtu rasadhàtu jivhàvi¤¤àõadhàtu, kàyadhàtu phoññhabbadhàtu kàyavi¤¤àõadhàtu, manodhàtu dhammadhàtu manovi¤¤àõadhàtu, ti. Tattha: Atthato lakkhaõàdãhi kama-tàvatva sankhato paccayà aññha daññhabbà, veditabbo vinicchayo. Tattha atthato ti cakkhatã ti cakkhu, råpayatã ti råpaü cakkhussa vi¤¤àõaü cakkhuvi¤¤àõan ti evam àdinà tàva \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. iv, 175. 2 Ibid. 198 f. >/ #<[page 485]># %< Dhàtuyo 485>% nayena cakkhàdãnaü visesatthato veditabbo vinicchayo. Avisesena vidahati dhãyate vidhànaü, vidhãyate etàya, ettha và dhãyatã ti dhàtu. Lokiyà hi dhàtuyo kàraõabhàvena vavatthità hutvà suvaõõarajatàdidhàtuyo viya suvaõõara- jatàdi anekappakàraü saüsàradukkhaü vidahanti; bhàra- hàrehi ca bhàro viya sattehi dhãyante dhàriyantã ti attho. Dukkhavidhànamattam eva c' età avasavattanato. Etàhi ca kàraõabhåtàhi saüsàradukkhaü sattehi anuvidhãyati. Tathà vihita¤ ca taü etàsveva dhãyati ñhapãyatã ti attho. Iti cakkhàdisu ekeko dhammo yathàsambhavaü vidahati dhãyatã ti àdinà atthavasena dhàtå ti vuccati. Api ca yathà titthiyànaü attà nàma sabhàvato natthi, na evam età, età pana attano sabhàvaü dhàrentã ti dhàtuyo. Yathà ca loke vicittà haritàlamanosilàdayo selàvayavà dhàtuyo ti vuccanti, evam età pi dhàtuyo viya dhàtuyo, vicittà h' ete ¤àõa¤eyyà- vayavà ti. Yathà và sarãrasankhàtassa samudàyassa ava- yavabhåtesu rasasoõitàdisu a¤¤ama¤¤avisabhàgalakkha- õaparicchinnesu dhàtusama¤¤à, evam etesu pi pa¤cak- khandhasankhàtassa attabhàvassa avayavesu dhàtusama¤¤à veditabbà. A¤¤ama¤¤avisabhàgalakkhaõaparicchinnà h' ete cakkhàdayo ti. Api ca dhàtå ti nijjãvamattass' ev' etaü adhivacanam. Tathà hi Bhagavà: chadhàturo ayaü bhik- khu puriso ti\<*<1>*>/ àdisu jãvasa¤¤àsamåhanatthaü dhàtudesanaü akàsã ti. Tasmà yathàvuttena atthena cakkhu ca taü dhàtu ca cakkhudhàtu ...pe... manovi¤¤àõa¤ ca taü dhàtu ca manovi¤¤àõadhàtå ti evaü tàv' ettha atthato veditabbo vinicchayo. Lakkhaõàdito ti cakkhàdãnaü lakkhaõàdito p' ettha vedi- tabbo vinicchayo. Tàni ca pana nesaü lakkhaõàdãni Khandhaniddese\<*<2>*>/ vuttanayen' eva veditabbàni. Kamato ti idhà pi pubbe vuttesu uppattikkamàdisu desa- nàkkamo va yujjati.\<*<3>*>/ So ca pan' àyaü hetuphalànupubba- vavatthànavasena vutto. Cakkhudhàtu råpadhàtå ti idaü hi dvayaü hetu, cakkhuvi¤¤àõadhàtå ti phalaü. Evaü sabbattha. Tàvatvato ti tàvabhàvato idam vuttam hoti: tesu tesu hi \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. iii, 239. 2 See above, pp.444 f.,455,461 f. 3 Ibid. p. 477. II. 8 >/ #<[page 486]># %<486 XV. âyatana-dhàtu-niddeso>% Suttàbhidhammappadesesu àbhà dhàtu subhà dhàtu, àkàsa¤- càyatanadhàtu vi¤¤àõa¤càyatanadhàtu àki¤ca¤¤àyatanadhà- tu nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanadhàtu sa¤¤àvedayitanirodhadhà- tu,\<*<1>*>/ kàmadhàtu vyàpàdadhàtu vihiüsàdhàtu,\<*<2>*>/ nekkhamma- dhàtu avyàpàdadhàtu avihiüsàdhàtu,\<*<3>*>/ sukhadhàtu dukkha- dhàtu somanassadhàtu domanassadhàtu upekkhàdhàtu,\<*<4>*>/ avij- jàdhàtu\<*<5>*>/ àrambhadhàtu nikkamadhàtu parakkamadhàtu,\<*<6>*>/ hãnadhàtu majjhimadhàtu paõãtadhàtu,\<*<7>*>/ pathavãdhàtu àpo- dhàtu tejodhàtu vàyodhàtu àkàsadhàtu vi¤¤àõadhàtu,\<*<8>*>/ sankhatadhàtu asankhatadhàtu,\<*<9>*>/ anekadhàtu nànàdhàtu\<*<10>*>/ loko ti evam àdayo a¤¤à pi dhàtuyo dissanti. Evaü sati sabbàsaü vasena paricchedaü akatvà, kasmà aññhàrasà ti ayam eva paricchedo kato ti ce? Sabhàvato vijjamànànaü sabbadhàtånam tad-antogadhattà. Råpa- dhàtu yeva hi àbhàdhàtu, subhadhàtu pana råpàdipañi- baddhà. Kasmà? Subhanimittattà. Subhanimittaü hi subhadhàtu, ta¤ ca råpàdivinimuttaü na vijjati. Kusala- vipàkàrammaõà và råpàdayo eva subhadhàtå ti råpàdimat- tam ev' esà. âkàsàna¤càyatanadhàtu-àdisu cittaü mano- vi¤¤àõadhàtu yeva, sesà dhammadhàtu. Sa¤¤àvedayita- nirodhadhàtu pana sabhàvato natthi. Dhàtudvayanirodha- mattam eva hi sà, kàmadhàtu-dhammadhàtumattaü và hoti. Yath' àha:- tattha katamà kàmadhàtu?--Kàmapañisaü- yutto takko vitakko micchàsankappo ti.\<*<11>*>/ Aññhàrasà pi và dhàtuyo. Yath' àha:- heññhato Avãci-nirayaü pariyantaü karitvà uparito Paranimmita-Vasavattideve anto karitvà yaü etasmiü antare etth' àvacarà, ettha pariyàpannà khandhà dhàtu àyatanà råpà vedanà sa¤¤à sankhàrà vi¤¤àõaü: ayaü vuccati kàmadhàtå ti\<*<12>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. ii, 150. 2 Ibid. 151 f. D. iii, 215; A. iii, 447. 3 S. ii, 152; D. iii, 215; A. iii, 447. 4 Vibh. 85. 5 S. ii, 153. 6 A. i, 4; iii, 338; Vibh. 85. 7 S. ii, 154. 8 D. iii, 247; M. iii, 239 f.; S. ii, 248; iii, 231, 234. 9 Dhs. 1085, 1086; 1438, 1439. 10 A. i, 22; v, 33, 37; cf. S. ii, 140 f. 11 Vibh. p. 86. 12 Vibh. Ibid.; Dhs. 1280, which ends with dhammà kamà- vacarà, not kàmadhàtu. >/ #<[page 487]># %< Dhàtuyo 487>% Nekkhammadhàtu dhammadhàtu eva. Sabbe pi kusalà dhammà nekkhammadhàtå ti\<*<1>*>/ vacanato manovi¤¤àõadhàtu pi hoti yeva. Vyàpàda-vihiüsà-avyàpàda-avihiüsà-sukhadukkha-soma- nassadomanass' upekkhà-avijjà-àrambha-nikkama-parak- kamadhàtuyo dhammadhàtu yeva. Hãna-majjhima-paõãtadhàtuyo aññhàrasa-dhàtumattam eva. Hãnà hi cakkhàdayo hãnà dhàtu,majjhimà paõãtà majjhi- mà ceva paõãtà ca. Nippariyàyena pana akusalà dhamma- dhàtu manovi¤¤àõadhatåyo hãnà dhàtu; lokiyà kusalàvyà- katà ubho pi cakkhudhàtu-àdayo ca majjhimadhàtu; lokut- tarà pana dhammadhàtu manovi¤¤àõadhàtuyo paõãtadhàtu. Pathavã-tejo-vàyodhàtuyo phoññhabbadhàtu yeva. âpo- dhàtu àkàsadhàtu ca dhammadhàtu yeva. Vi¤¤àõadhàtu cakkhuvi¤¤ànàdi satta vi¤¤àõadhàtu sankhepo yeva. Sattarasa dhàtuyo dhammadhàtu ekadeso ca sankhatà dhàtu. Asankhatà pana dhàtu dhammadhàtu ekadeso va. Anekadhàtu-nànàdhàtu-loko pana aññhàrasadhàtuppabheda- mattam evà ti. Iti sabhàvato vijjamànànaü sabbadhàtå- naü tad-antogadhattà aññhàras' eva vuttà ti. Api ca vijàna- nasabhàve vi¤¤àõe jãvasa¤¤ãnaü sa¤¤àsamãhanattham pi aññhàras' eva vuttà. Santi hi sattà vijànanasabhàve vi¤¤àõe jãvasa¤¤ino. Tesaü cakkhu-sota-ghàna-jivhà-kàya-mano- dhàtu-manovi¤¤àõadhàtubhedena tassa anekataü cakkhu- råpàdi-paccayàyattavuttitàya aniccata¤ ca pakàsetvà dãgha- rattànusayitaü jãvasa¤¤aü samåhanitukàmena Bhagavatà aññhàrasa dhàtuyo pakàsità. Ki¤ ca bhiyyo tathà veneyyaj- jhàsayavasena ca. Ye ca imàya anatisankhepavitthàràya desanàya veneyyasattà, tad-ajjhàsayavasena ca aññhàras' eva pakàsità. Sankhepavitthàranayena tathà tathà hi dhammaü pakàsayati esa yathà yathà 'ssa, saddhammatejavihataü vilayaü khaõena veneyyasattahadayesu tamo payàtã ti. Evam ettha tàvatvato veditabbo vinicchayo. Sankhato ti cakkhudhàtu tàva jàtito eko dhammo tveva \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. ibid. >/ #<[page 488]># %<488 XV. âyatana-dhàtu-niddeso>% sankhaü gacchati cakkhupasàdavasena; tathà sota-ghàna- jivhà-kàya-råpa-sadda-gandha-rasadhàtuyo sotappasàdàdiva- sena. Phoññhabbadhàtu pana pathavã-tejo-vàyo-vasena tayo dhammà ti sankhaü gacchati. Cakkhuvi¤¤àõadhàtu kusalà- kusalavipàkavasena dve dhammà ti sankhaü gacchati; tathà sota-ghàna-jivhà-kàyavi¤¤àõadhàtuyo. Manodhàtu pana pa¤cadvàràvajjanakusalàkusalavipàkasampañicchanava- sena tayo dhammà ti sankhaü gacchati. Dhammadhàtu tiõõaü aråpakkhandhànaü soëasannaü sukhumaråpànaü asankhatàya ca dhàtuyà vasena vãsati dhammà ti sankhaü gacchati. Manovi¤¤àõadhàtu sesakusalàkusalàvyàkatavi¤- ¤àõavasena chasattati dhammà ti sankhaü gacchati. Evam ettha sankhato pi veditabbo vinicchayo. Paccayà ti ettha ca cakkhudhàtu tàva cakkhuvi¤¤àõa- dhàtuyà vippayutta-purejàta-atthi-avigata-nissay'-indriya- paccayànaü vasena chahi paccayehi paccayo hoti. Råpa- dhàtu purejàta-atthi-avigat'-àrammaõapaccayànaü vasena catåhi paccayehi paccayo hoti. Evaü sotavi¤¤àõadhàtu- àdãnaü sotadhàtu-saddadhàtu-àdayo. Pa¤cannaü pana nesaü àvajjanamanodhàtu anantara-samanantara-natthi- vigatànantaråpanissayavasena pa¤cahi paccayehi paccayo hoti; tà ca pa¤ca pi sampañicchanamanodhàtuyà; tathà sampañicchanamanodhàtu santãraõamanovi¤¤àõadhàtuyà; sa ca voññhapanamanovi¤¤àõadhàtuyà; voññhapanamanovi¤- ¤àõadhàtu ca javanamanovi¤¤àõadhàtuyà. Javanamano- vi¤¤àõadhàtu pana ananataràya javanamanovi¤¤àõadhàtuyà tehi c' eva pa¤cahi àsevanapaccayena cà ti chahi paccayehi paccayo hoti. Esa tàva pa¤cadvàre nayo. Manodvàre pana bhavangamanovi¤¤àõadhàtu àvajjanamanovi¤¤àõadhàtuyà, àvajjanamanovi¤¤àõadhàtu ca javanamanovi¤¤àõadhàtuyà purimehi pa¤cahi paccayehi paccayo hoti. Dhammadhàtu pana sattannam pi vi¤¤àõadhàtånaü sahajàta-a¤¤ama¤¤a- nissaya-sampayutta-atthi-avigatàdãhi bahudhà paccayo hoti. Cakkhudhàtu-àdayo pana ekaccà ca dhammadhàtu ekaccàya manovi¤¤àõadhàtuyà àrammaõapaccayàdãhi pi paccayà honti. Cakkhuvi¤¤àõadhàtu-àdãna¤ ca na kevalaü cakkhu- råpàdayo paccayà honti, atha kho àlokàdayo pi. Ten' àhu pubbàcariyà: cakkhuråpàlokamanasikàre pañicca uppajjati \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 489]># %< Dhàtuyo 489>% cakkhuvi¤¤àõaü; sotasaddavivaramanasikàre pañicca up- pajjati sotavi¤¤àõaü; ghànagandhavàyumanasikàre pañicca uppajjati ghànavi¤¤àõaü; jivhàrasa-àpamanasikàre pañicca uppajjati jivhàvi¤¤àõaü; kàyaphoññhabba-pathavãmanasi- kàre pañicca uppajjati kàyavi¤¤àõaü; bhavangamanadham- mamanasikàre pañicca uppajjati manovi¤¤àõan ti. Ayam ettha sankhepo. Vitthàrato pana paccayappabhedo Pañiccasamuppàdanid- dese àvibhavissatã ti\<*<1>*>/ evam ettha paccayato pi veditabbo vinicchayo. Daññhabbato ti daññhabbato p' ettha vinicchayo veditabbo ti attho. Sabbà eva hi sankhatadhàtuyo pubbantàparanta- vivittato dhuvasubhasukhattabhàvasu¤¤ato paccayàyatta- vuttito ca daññhabbà. Visesato pan' ettha bheritalam viya cakkhudhàtu daññhabbà, daõóo viya råpadhàtu, saddo viya cakkhuvi¤¤àõadhàtu. Tathà àdàsatalaü viya cakkhu- dhàtu, mukhaü viya råpadhàtu, mukhanimittaü viya cak- khuvi¤¤àõadhàtu. Atha và ucchutilà viya cakkhudhàtu, yantacakkayaññhi viya råpadhàtu, ucchurasatelàni viya cak- khuvi¤¤àõadhàtu. Tathà adharàraõã\<*<2>*>/ viya cakkhudhàtu, uttaràraõã viya råpadhàtu, aggi viya cakkhuvi¤¤àõadhàtu. Esa nayo sotadhàtu-àdisu. Manodhàtu pana yathàsambhavato cakkhuvi¤¤àõadhàtu-àdãnaü purecarànucarà viya daññhabbà. Dhammadhàtuyà vedanàkkhandho sallam iva, sålam iva ca daññhabbo. Sa¤¤àsankhàrakkhandhà vedanà sallasålayogà àturà viya puthujjanànaü và sa¤¤à àsà dukkhajana- nato rittamuññhi viya; ayathàbhuccanimittagàhakato vana- migo viya. Sankhàrà pañisandhiyaü pakkhipanato angà- rakàsuyaü khipanakapurisà viya, jàtidukkhànubandhato ràjapurisànubandhacorà viya. Sabbànatthàvahassa khandha- santànassa hetuto visa rukkhabãjàni viya, råpaü nànàvi- dhupaddavanimittato khuracakkaü\<*<3>*>/ viya daññhabbam. Asankhatà pana dhàtu amatato santato khemato ca dañ- ñhabbà. Kasmà? Sabbànatthàvahassa pañipakkhabhåtattà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Chapter XVII. 2 Bhm adhàraõã. 3 Sh uracakkaü. >/ #<[page 490]># %<490 XV. âyatana-dhàtu-niddeso>% Manovi¤¤àõadhàtu àrammaõesu vavatthànàbhàvato ara¤- ¤amakkaño viya, duddamanato assakhaëunko viya, yattha- kàmanipàtito vehàsakkhittadaõóo viya, lobhadosàdi-nànap- pakàrakilesavesayogato ranganaño viya daññhabbà ti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-magge pa¤¤à- bhàvanàdhikàre âyatanadhàtuniddeso nàma pannarasamo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 491]># %<491>% XVI SOLASAMO PARICCHEDO INDRIYA-SACCA-NIDDESO [Indriyàni] Dhàtånam anantaraü uddiññhàni pana indriyànã ti bàvã- satindriyàni: cakkhundriyaü sotindriyaü ghànindriyaü jivhindriyaü kàyindriyaü manindriyaü, itthindriyaü pu- risindriyaü jãvitindriyaü, sukhindriyaü dukkhindriyaü somanassindriyaü domanassindriyaü upekkhindriyaü, sad- dhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samàdhindriyaü pa¤- ¤indriyaü, ana¤¤àta¤¤assàmãtindriyaü a¤¤indriyaü a¤- ¤àtàvindriyan ti. Tattha Atthato lakkanàdãhi kamato ca vijàniyà bhedàbhedà tathà kiccà bhåmito ca vinicchayaü. [Atthato] Tattha cakkhàdãnaü tàva cakkhatã ti eakkhå ti àdinà nayena attho pakàsito. Pacchimesu pana tãsu pañha- maü pubbabhàge ana¤¤àtaü amataü padaü catusaccadham- maü và jànissàmã ti evaü pañipannassa uppajjanato indriyañ- ñhasambhavato ca ana¤¤àta¤¤assàmãtindriyan ti vuttaü. Dutiyaü àjànanato indriyaññhasambhavato ca a¤¤indriyaü. Tatiyaü a¤¤àtàvino catusu saccesu niññhita¤àõakiccassa khãõàsavassa uppajjanato indriyaññhasambhavato ca a¤¤à- tàvindriyaü. Ko pana nesaü indriyaññho nàmà ti? Indalingaññho indri- yaññho; indadesitaññho indriyaññho; indadiññhaññho indriyañ- ñho; indasiññhaññho indriyaññho; indajuññhaññho indriyaññho: so sabbo pi idha yathàyogaü yujjati. Bhagavà hi sammàsam- buddho paramissariyabhàvato indo, kusalàkusala¤ ca kam- maü kammesu kassaci issariyàbhàvato. Ten' ev' ettha kam- \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 492]># %<492 XVI. Indriya-sacca-niddeso>% masa¤janitàni tàva indriyàni kusalàkusalakammaü ullingenti. Tena ca siññhànã ti indalingaññhena indasiññhaññhena ca indri- yàni. Sabbàn' eva pan' etàni Bhagavatà yathàbhåtato pakà- sitàni abhisambuddhàni cà ti indadesitaññhena indadiññhañ- ñhena ca indriyàni. Ten' eva Bhagavatà munindena kànici gocaràsevanàya, kànici bhàvanàsevanàya sevitànã ti indajuññhaññhenà pi indriyàni. Api ca àdhipaccasankhàte- na issariyaññhenà pi etàni indriyàni. Cakkhuvi¤¤àõàdippa- vattiyaü hi cakkhàdãnaü siddhaü àdhipaccaü, tasmiü tikkhe tikkhattà, mande mandattà ti. Ayaü tàv' ettha atthato vinicchayo. Lakkhaõàdãhã ti lakkhaõa-rasa-paccupaññhàna-padaññhà- nehi pi cakkhàdãnaü vinicchayaü vijàniyà ti attho. Tàni ca nesaü lakkhaõàdãni Khandhaniddese vuttàn' eva.\<*<1>*>/ Pa¤- ¤indriyàdãni hi cattàri atthato amoho yeva. Sesàni tattha saråpen' eva àgatàni. Kamato ti ayam pi desanàkkamo va. Tattha ajjhattadhammapari¤¤àya ariyabhåmipañilàbho hotã ti attabhàvapariyàpannàni cakkhundriyàdãni pañhamaü desitàni. So pana attabhàvo yaü dhammaü upàdàya itthã ti và puriso ti và sankhaü gacchati, ayaü so ti nidassanatthaü tato itthindriyaü purisindriya¤ ca; so duvidho pi jãvitindriya- pañibaddhavuttã ti ¤àpanatthaü tato jãvitindriyaü. Yàva tassa pavatti, tàva etesaü vedayitànaü anivatti. Ya¤ ca ki¤ci vedayitaü sabbaü taü dukkhan ti ¤àpanatthaü tato sukhindriyàdãni. Taü nirodhatthaü pana ete dhammà bhàvetabbà ti pañi- pattidassanatthaü tato saddhàdãni. Imàya pañipattiyà esa dhammo pañhamaü attani pàtu- bhavatã ti pañipattiyà amoghabhàvadassanatthaü tato ana¤- ¤àta¤assàmãtindriyaü. Tass' eva phalattà tato anantaraü bhàvetabbato ca tato a¤¤indriyaü. Tato paraü bhàvanàya imassa adhigamo, adhigate ca pana imasmiü natthi ki¤ci uttarikaraõãyan ti ¤àpanatthaü ante paramassàsabhåtaü a¤¤àtàvindriyaü desitan ti ayam ettha kamo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, pp. 444, 446 f. >/ #<[page 493]># %< Indriyàni 493>% Bhedàbhedà ti jãvitindriyass' eva c' ettha bhedo. Taü hi råpajãvitindriyaü aråpajãvitindriyan ti duvidhaü hoti. Sesànaü abhedo ti evam ettha bhedàbhedato vinicchayaü vijàniyà. Kiccà ti kiü indriyànaü kiccan ti ce? Cakkhundriyassa tàva: cakkhàyatanaü cakkhuvi¤¤àõadhàtuyà taü-sampayut- takàna¤ ca dhammànaü indriyapaccayena paccayo ti vacanato\<*<1>*>/ yan taü indriyapaccayabhàvena sàdhetabbaü attano tik- khamandàdibhàvena cakkhuvi¤¤àõàdi-dhammànaü tikkha- mandàdi sankhàtaü attàkàrànuvattàpanaü, idaü kiccaü. Evaü sotaghànajivhàkàyànaü manindriyassa pana sahajà- tadhammànaü attano vasavattàpaõaü;\<*<2>*>/ jãvitindriyassa sa- hajàtadhammànupàlanaü; itthindriyapurisindriyànaü itthi- purisalinganimittakuttàkuppàkàrànuvidhànaü; sukhaduk- khasomanassadomanassindriyànaü sahajàtadhamme abhi- bhavitvà yathàsakaü oëàrikàkàrànupàpanaü; upekkhindri- yassa santapaõãtamajjhattàrànupàpanaü; saddhàdãnaü pa- ñipakkhàbhibhavanaü sampayuttadhammàna¤ ca pasannà- kàràdibhàvasampàpanaü; ana¤¤àta¤¤assàmãtindriyassa sa¤¤ojanattayappahàna¤\<*<3>*>/ c' eva sampayuttàna¤ ca tappa- hànàbhimukhabhàvakaraõam; a¤¤indriyassa kàmaràgavyà- pàdàditanukaraõappahàna¤ c' eva sahajàtàna¤ ca attano vasànuvattàpanaü; a¤¤àtàvindriyassa sabbakiccesu ussu- kappahàna¤ c' eva amatàbhimukhabhàvapaccayatà ca sampayuttànan ti evam ettha kiccato vinicchayaü vijàniyà. Bhåmito ti cakkhu-sota-ghàna-jivhà-kàya-itthi-purisa- sukha-dukkha-domanassindriyàni c' ettha kàmàvacaràn' eva. Manindriya-jãvitindriya-upekkhindriyàni saddhà-viriyà-sati- samàdhi-pa¤¤indriyàni ca catubhåmipariyàpannàni. Soma- nassindriyaü kàmàvacara-råpàvacara-lokuttaravasena bhå- mittayapariyàpannaü. Avasàne tãõi lokuttaràn' evà ti evam ettha bhåmito pi vinicchayaü vijàniyà.\<*<4>*>/ Evaü hi vijànanto: Saüvegabahulo bhikkhu ñhito indriyasaüvare, Indriyàni pari¤¤àya dukkhass' antaü karissatã ti. Idaü indriyànaü vitthàrakathàmukhaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Tikapaññhàna. 2 Sh vase vatt-. 3 All editions so, not saüy-. 4 Bhm vijàneyya. >/ #<[page 494]># %<494 XVI. Indriya-sacca-niddeso>% [Saccàni] Tad-anantaràni pana saccànã ti cattàri ariyasaccàni: duk- khaü ariyasaccaü, dukkhasamudayaü ariyasaccaü, dukkha- nirodho ariyasaccaü, dukkhanirodhagàminipañipadà ariya- saccan ti. Tattha: Vibhàgato nibbacana-lakkhaõàdippabhedato atthatthuddhàrato ceva anånàdhikato tathà. Kamato jàti-àdãnam nicchayà ¤àõakiccato anto-gatànaü pabhedà upamàto catukkato. Su¤¤atekavidhàdãhi sabhàgavisabhàgato vinicchayo veditabbo vi¤¤unà sàsanakkame. Tattha vibhàgato ti dukkhàdãnaü hi cattàro cattàro atthà vibhattà tathà avitathà ana¤¤athà, ye dukkhàdãni abhisam- entehi abhisametabbà. Yath' àha:- dukkhassa pãëanaññho sankhataññho santàpaññho vipariõàmaññho ... ime cattàro dukkhassa dukkhaññhà tathà avitathà ana¤¤athà. Samu- dayassa àyåhanaññho nidànaññho saüyogaññho paëibodhaññho ... Nirodhassa nissaraõaññho vivekaññho asankhataññho amataññho ... maggassa niyyànaññho hetuññho dassanaññho adhipateyyaññho ... \<*<1>*>/ Ime cattàro maggassa maggaññhà tathà avitathà ana¤¤athà ti. Tathà dukkhassa pãëanaññho sankhataññho santàpaññho vipariõàmaññho abhisamayaññho ti evam àdi. Iti evaü vibhattànaü catunnaü catunnaü atthànaü vasena dukkhà- dãni veditabbànã ti. Ayaü tàv' ettha vibhàgato vinicchayo. Nibbacana-lakkhaõàdippabhedato ti ettha pana nibbacanato tàva: idha du iti ayaü saddo kucchite dissati; kucchitaü hi puttaü dupputto ti vadanti. Khaü-saddo pana tucche; tucchaü hi àkàsaü khan ti vuccati. Ida¤ ca pañhamasaccaü kucchitaü aneka-upaddavàdhiññhànato, tucchaü bàlajana- parikappitadhuvasubhasukhattabhàvavirahitato, tasmà kuc- chitattà tucchattà ca dukkhan ti vuccati. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Pñs. i, 118, where for each `truth' a fifth attribute is added at the dotted hiatus. On the three words expressing truth cf. D. iii, 273 f.; S. v, 430 f.; and below, p. 495. >/ #<[page 495]># %< Saccàni 495>% Saü iti ca ayaü saddo samàgamo sametan ti àdisu saüyo- gaü dãpeti. U iti ayaü uppannaü uditan ti àdisu uppattiü. Aya-saddo kàraõaü dãpeti. Ida¤ cà pi dutiyasaccaü ava- sesapaccayasamàyoge sati dukkhass' uppattikàraõaü. Iti dukkhassa saüyoge uppattikàraõattà dukkhasamudayan ti vuccati. Tatiyasaccaü pana yasmà ni-saddo abhàvaü, rodha- saddo ca càrakaü dãpeti, tasmà abhàvo ettha saüsàracàra- kasankhàtassa dukkharodhassa sabbagatisu¤¤attà; samadhi- gate và tasmiü saüsàracàrakasankhàtassa dukkharodhassa abhàvo hoti tappañipakkhattà ti pi dukkhanirodhan ti vuc- cati. Dukkhassa và anuppàdanirodhapaccayattà dukkha- nirodhan ti. Catutthasaccaü pana yasmà etaü dukkhanirodhaü gacchati àrammaõavasena tad-abhimukhabhåtattà, pañipadà ca hoti dukkhanirodhappattiyà, tasmà dukkhanirodhagà- minipañipadà ti vuccati. Yasmà pan' etàni Buddhàdayo ariyà pañivijjhanti, tasmà ariyasaccànã ti vuccanti. Yath' àha:- cattàr' imàni, bhikkhave, ariyasaccàni. Katamàni? ... pe... imàni kho, bhikkhave, cattàri ariyasaccàni.\<*<1>*>/ Ariyà imàni pañivijjhanti, tasmà ariyasaccànã ti vuccantã ti. Api ca ariyassa saccànã ti pi ariyasaccàni, yath' àha: sadevake, bhikkhave, loke ...pe... [sadeva-] manussàya Tathàgato ariyo, tasmà ariyasaccànã ti vuccanti ti\<*<2>*>/. Atha và ekesaü abhisambuddhattà ariyabhàvasiddhito pi ariyasaccàni, yath' àha:- imesaü kho, bhikkhave, catunnaü ariyasaccànaü yathàbhåtaü abhisambuddhattà Tathàgato arahaü sammàsambuddho ariyo\<*<3>*>/ ti vuccatã\<*<4>*>/ ti. Api ca kho pana ariyàni saccànã ti pi ariyasaccàni. Ari- yànã ti tathàni-avitathàni avisaüvàdakànã ti attho; yath' àha:- imàni kho, bhikkhave, cattàri ariyasaccàni tathàni avitathàni ana¤¤athàni tasmà\<*<5>*>/ ariyasaccànã ti vuccantã ti\<*<6>*>/ evam ettha nibbacanato vinicchayo veditabbo. Kathaü lakkhaõàdippabhedato ti? Ettha hi bàdhanalakkha- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. v, 433, etc. 2 Ibid. 3 omitted in Pòú. ed. 4 Ibid. p. 433. 5 Pòú. ed. adds -ti-ha. 6 S. v, 431. >/ #<[page 496]># %<496 XVI. Indriya-sacca-niddeso>% õam dukkhasaccaü, santàpanarasaü, pavattipaccupaññhà- naü; pabhavalakkhaõaü samudayasaccaü, anupaccheda- karaõarasaü, paëibodhapaccupaññhànaü; santilakkhaõaü nirodhasaccaü, accutirasaü, animittapaccupaññhànaü; niyyànalakkhaõam maggasaccaü, kilesappahànarasaü, vuñ- ñhànapaccupaññhànaü. Api ca pavattipavattana-nivatti- nivattanalakkhaõàni pañipàñiyà. Tathà sankhatataõhà asankhatadassanalakkhaõàni cà ti evam ettha lakkhaõàdip- pabhedato vinicchayo veditabbo. Atthatthuddhàrato cevà ti ettha pana atthato tàva ko saccaññho ti ce? Yo pa¤¤àcakkhunà upaparikkhamànànaü màyà va viparãto marãcã va visaüvàdako titthiyànaü attà va anupalabbhasabhàvo ca na hoti, atha kho bàdhanappabha- vasantiniyyànappakàrena tacchàviparãtabhåtabhàvena ari- ya¤àõassa gocaro hoti yeva. Esa aggilakkhaõam viya lokapakati viya ca tacchàviparãtabhåtabhàvo saccaññho ti veditabbo. Yath' àha:- idaü dukkhan ti, bhikkhave, tatham etaü, avitatham etaü, ana¤¤atham etan ti\<*<1>*>/ vitthàro. Api ca: Nàbàdhakaü yato dukkhaü, dukkhà a¤¤aü na bàdha- kaü, bàdhakattaniyàmena tato saccam idaü mataü. Taü vinà nतato dukkhaü, na hoti na ca taü tato, dukkhahetuniyàmena iti saccaü visattikà. Nतà nibbànato santi santaü na ca na taü yato, santabhàvaniyàmena tato saccaü idam mataü. Maggà a¤¤aü na niyyànaü aniyyàno na càpi so tacchaniyyànabhàvattà iti so saccasammato. Iti tacchàvipallàsa-bhåtabhàvaü catusvapi dukkhàdisvapi sesena saccaññham àhu paõóità ti. Evam atthato vinicchayo veditabbo. Katham atthuddhàrato? Idhà 'yaü saccasaddo anekesu atthesu dissati, seyyathãdaü: saccaü bhaõe na kujjheyyà ti2 àdisu vàcàsacce. Sacce ñhità samaõabràhmaõà cà ti3 \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. v, 430. 2 Dhp. 224. 3 Not traced. >/ #<[page 497]># %< Saccàni 497>% àdisu viratisacce. Kasmà nu saccàni vadanti nànà pavàdiyàse kusalàvadànà ti\<*<1>*>/ àdisu diññhisacce. Ekaü hi saccaü na dutãyan ti\<*<2>*>/ àdisu paramatthasacce Nibbàne ceva magge ca. Catunnaü ariyasaccànaü kati kusalà ti\<*<3>*>/ àdisu ariyasacce. Svàyam idhà pi ariyasacce vattatã ti evam ettha atthuddhà- rato pi vinicchayo veditabbo. Anånàdhikato ti kasmà pana cattàr' eva ariyasaccàni vut- tàni anånàni anadhikànã ti ce? A¤¤assàsambhavato, a¤- ¤atarassa ca apaneyyàbhàvato. Na hi etehi a¤¤aü adhikaü và etesaü và ekam pi apaõetabbaü sambhoti. Yath' àha:- idha, bhikkhave, àgaccheyya samaõo và bràhmaõo và n' etaü dukkhaü ariyasaccaü, a¤¤aü dukkhaü ariyasaccaü. Aham etaü dukkhaü ariyasaccaü ñhapetvà a¤¤aü dukkhaü ariyasac- caü pa¤¤apessàmã ti n' etaü ñhànaü vijjatã ti\<*<4>*>/ àdi. Yathà c' àha:- Yo hi koci, bhikkhave, samaïo và bràhmaõo và evaü vadeyya n' etaü dukkhaü pañhamaü ariyasaccaü yaü samaõe- na Gotamena desitaü, aham etaü dukkhaü pañhamaü ariyasac- caü paccakkhàya a¤¤aü dukkhaü pañhamaü ariyasaccaü pa¤¤apessàmã ti n' etaü ñhànaü vijjatã ti\<*<5>*>/ àdi. Api ca pavat- tim àcikkhanto Bhagavà sahetukaü àcikkhi, nivatti¤ ca sa- upàyaü. Iti pavatti nivatti tad-ubhayahetånaü etaü para- mato cattàr' eva vuttàni. Tathà pari¤¤eyya-pahàtabba- sacchikàtabba-bhàvetabbànaü, taõhàvatthu taõhà taõhà- nirodha-taõhànirodhåpàyànaü; àlaya-àlayàràmatà àlayasa- mugghàta-àlayasamugghàtåpàyàna¤ ca vasenà pi cattàr' eva vuttànã ti evam ettha anånàdhikato vinicchayo veditabbo. Kamato ti ayaü pi desanàkkamo va. Ettha ca oëàrikattà sabbasattasàdhàraõattà ca suvi¤¤eyyan ti dukkhasaccaü pañhamaü vuttaü; tass' eva hetudassanatthaü tad-anan- taraü samudayasaccaü; hetunirodhà phalanirodho ti ¤àpa- natthaü kato nirodhasaccaü; tad-adhigamupàyadassanat- thaü ante maggasaccaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sn. ver. 885. 2 Ibid. ver. 884. 3 Vibh. 112. Sh omits ariya-. 4 Not traced. 5 S. v, 428, but has bhikkhu, not bhikkhave. >/ #<[page 498]># %<498 XVI. Indriya-sacca-niddeso >% Bhavasukhassàdagathitànaü\<*<1>*>/ và sattànaü saüvegajana- natthaü pañhamaü dukkham àha. Taü neva akataü àgacchati, na issaranimmànàdito hoti; ito pana hotã ti ¤àpa- natthaü tad-anantaraü samudayaü. Tato sahetukena duk- khena abhibhåtattà saüviggamànasànaü dukkhanissaraõa- gavesãnaü nissaraõadassanena assàsajananatthaü nirodhaü. Tato nirodhàdhigamatthaü nirodhasampàpakaü maggan ti evam ettha kamato vinicchayo veditabbo. [Dukkhaniddeso] Jàti-àdãnaü nicchayà ti ye te ariyasaccàni niddisantena Bhagavatà: jàti pi dukkhà, jarà pi dukkhà, maraõam pi dukkhaü, sokaparidevadukkhadomanassupàyàsà pi dukkhà, appiyehi sampayogo dukkho, piyehi vippayogo dukkho, yam p' icchaü na labhati tam pi dukkhaü, sankhittena pa¤cupàdà- nakkhandhà dukkhà ti\<*<2>*>/ dukkhaniddese dvàdasa dhammà: yàyaü taõhà ponobbhavikà nandãràgasahagatà tatra tatrà- bhinandinã, seyyathãdaü: kàmataõhà bhavataõhà vibhava- taõhà ti\<*<3>*>/ samudayaniddese tividhà taõhà;--yo tassà yeva taõhàya asesaviràganirodho càgo pañinissaggo mutti anàlayo ti\<*<4>*>/ evaü nirodhaniddese atthato ekam eva Nibbànaü;-- katamaü dukkhanirodhagàminã pañipadà ariyasaccaü? Ayam eva ariyo aññhangiko maggo, seyyathãdaü ...pe... sammà- samàdhã ti\<*<5>*>/ evaü magganiddese aññha dhammà ti iti catun- naü saccànaü niddese jàti-àdayo dhammà vuttà, tesaü jàti-àdãnaü nicchayà pi ettha vinicchayo veditabbo. Sey- yathãdaü: ayaü hi jàtisaddo anekattho. Tathà h' esa: ekam pi jàtiü, dve pi jàtiyo ti\<*<6>*>/ ettha bhave àgato. Atthi, Visà- khe, Nigaõñhà nàma samaõajàtã ti\<*<7>*>/ ettha nikàye. Jàti dvãhi khandhehi sangahità ti\<*<8>*>/ ettha sankhatalakkhaõe. Yaü màtu- kucchismiü pañhamaü cittaü uppannaü, pañhamaü vi¤¤à- õaü pàtubhåtaü, tad-upàdàya sà v' assa jàtã ti\<*<9>*>/ ettha pañi- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh -gatitànaü. 2 D. ii, 305; M. iii, 249, etc. Vibh. 99. 3 Ibid. 4 Ibid. 5 Ibid. 6 D. i, 81, etc. 7 A. i, 206. Editions all sic, not-jàtikà. 8 Dhk. 15. 9 Not traced. >/ #<[page 499]># %< Dukkhaniddeso 499>% sandhiyaü. Sampatijàto, ânanda, Bodhisatto ti\<*<1>*>/ ettha paså- tiyaü. Akkhitto anupakuññho jàtivàdenà ti\<*<2>*>/ ettha kule. Yato 'haü, bhagini, ariyàya jàtiyà jàto ti\<*<3>*>/ ettha ariyasãle. Svàyam idha gabbhaseyyakànaü pañisandhito paññhàya yàva màtu- kucchimhà nikkhamanaü tàva pavattesu khandhesu. Itare- saü pañisandhikhandhesvevà ti daññhabbo. Ayam pi ca pari- yàyakathà va. Nippariyàyato pana tattha tattha nibbattamànànaü sat- tànaü ye ye khandhà pàtubhavanti tesaü tesaü pañhama- pàtubhàvo jàti nàma. Sà pan' esà tattha tattha bhave pañha- màbhinibbattilakkhaõà, niyyàtanarasà, atãtabhavato idha ummujjanapaccupaññhànà, dukkhavicittatàpaccupaññhànà và. Kasmà pan' esà dukkhà ti ce? Anekesaü dukkhànaü vatthubhàvato; anekàni hi dukkhàni, seyyathãdaü: dukkha- dukkhaü, vipariõàmadukkhaü, sankhàradukkhaü, pañic- channadukkhaü, appañicchannadukkhaü, pariyàyadukkhaü, nippariyàyadukkhan ti. Tattha kàyika-cetasikà dukkhà vedanà sabhàvato ca nàmato ca dukkhattà dukkhadukkhan ti vuccati. Sukhà-vedanà-vipariõàmena dukkhuppattihetuto vipariõàmadukkhaü. Upekkhàvedanà ceva sesà ca tebhå- makà sankhàrà udayabbayapparipãëitattà\<*<4>*>/ sankhàradukkhaü. Kaõõasåla-dantasålaràgajapariëàha-dosajapariëàhàdi-kàyika- cetasiko àbàdho pucchitvà jànitabbato upakkamassa ca apàkañabhàvato pañicchannadukkhaü nàma, apàkañaduk- khan ti pi vuccati. Dvattiüsakammakàraõàdisamuññhàno àbàdho apucchitvà va jànitabbato upakkamassa ca pàkaña- bhàvato appañicchannadukkhaü nàma, pàkañadukkhan ti pi vuccati. òhapetvà dukkhadukkhaü, sesaü Dukkhasaccavi- bhange àgataü.\<*<5>*>/ Jàti-àdisabbam pi tassa tassa dukkhassa vatthubhàvato pariyàyadukkhaü. Dukkhadukkhaü pana nippariyàyadukkhan ti vuccati. Tatrà 'yaü jàti yaü taü Bàlapaõóitasuttàdisu\<*<6>*>/ Bhagavatà pi upamàvasena pakàsitaü àpàyikaü dukkhaü, ya¤ ca suga- tiyam pi manussaloke gabbhokkanti-målakàdibhedaü duk- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. iii, 123, quoted Sum. V. i, 61. 2 A. iii, 152. 3 M. ii, 103. 4 Bhm -pañipãë-. 5 Vibh. 99 f. 6 M. iii, 163 f. (No. 129); cf. D. ii, 305 f. >/ #<[page 500]># %<500 XVI. Indriya-sacca-niddeso>% khaü uppajjati, tassa vatthubhàvato dukkhà. Tatridam gabbhokkanti-målakàdibhedaü dukkhaü: ayaü hi satto màtukucchimhi nibbattamàno na uppalapadumapuõóarã- kàdisu nibbattati, atha kho heññhà àmàsayassa uparipak- kàsayassa udarapañalapiññhikaõñakànaü vemajjhe parama- sambàdhe tibbandhakàre nànàkuõapagandhaparibhàvita-pa- ramaduggandhapavanavicarite adhimattajegucche kucchipa- dese påtimaccha-påtikummàsacandanikàdisu kimi viya nib- battati. So tattha nibbatto dasamàse màtukucchisambhavena usmanà\<*<1>*>/ puñapàkaü viya paccamàno piññhapiõói viya sediya- màno sami¤jana-pasàraõàdi-rahito adhimattaü dukkham anubhotã ti idaü tàva gabbhokkantimålakaü dukkhaü. Yaü pana so màtu sahasà upakkhalanagamananisãdana- vuññhànaparivattanàdisu suràdhuttahatthagato eëako viya, ahituõóikahatthagato sappapotako viya ca àkaóóhana- parikaóóhana-odhånana-niddhånanàdinà upakkamena adhi- mattaü dukkham anubhavati; ya¤ ca màtu sãtådakapànakàle sãtanarakåpapanno viya, uõhayàgubhattàdi-ajjhoharaõakàle angàravuññhisamparikiõõo viya, loõambilàdi-ajjhoharaõakàle khàràpatacchakàdi-\<*<2>*>/kammakàraõapatto viya, tibbaü duk- kham anubhoti, idaü gabbhapariharaõamålakaü dukkhaü. Yaü pan' assa måëhagabbhàya màtuyà mittàmaccasuhaj- jàdãhi pi adassanàrahe dukkhuppattiññhàne chedanaphàlanà- dãhi dukkhaü uppajjati, idaü gabbhavipattimålakaü duk- khaü. Yaü vijàyamànàya màtuyà kammajehi vàtehi parivattetvà narakapapàtaü viya, atibhayànakaü yonimaggaü pañipàti- yamànassa paramasambàdhena yonimukhena tàëacchigga- ëena viya, nikkaóóhiyamànassa mahànàgassa narakasattassa viya, ca sanghàtapabbatehi vicuõõiyamànassa dukkhaü uppajjati, idaü vijàyanamålakaü dukkhaü. Yaü pana jàtassa taruõavaõasadisasukhumàlasarãrassa hatthagahaõa-nahàpana-dhovana-coëaparimajjanàdikàle såci- mukhakhuradhàràhi vijjhanaphàlanasadisaü dukkhaü up- pajjati, idaü màtukucchito bahinikkhamanamålakaü duk- khaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm usmànà. 2 Bhm -paticchak-. >/ #<[page 501]># %< Dukkhaniddeso 501>% Yaü tato paraü pavattiyaü attanà va attànaü vadhentas- sa acelakavatàdivasena\<*<1>*>/ àtàpanaparitàpanànuyogam-anuyut- tassa kodhavasena abhu¤jantassa ubbandhantassa ca duk- khaü uppajjati, idaü attåpakkamamålakaü dukkhaü. Yaü pana parato vadhabandhanàdãni anubhavantassa up- pajjati, idaü paråpakkamamålakaü dukkhan ti. Iti imassa sabbassà pi dukkhassa ayaü jàti vatthum eva hoti. Ten' etaü vuccati: Jàyetha no ce narakesu satto tatth' aggidàhàdikam appasayhaü labhetha dukkhaü nu kuhiü patiññhaü icc' àha dukkhà ti munã 'dha jàtiü. Dukkhaü tiracchesu kasàpatodadaõóàbhighàtàdibha- vaü anekaü, yan taü kathaü tattha bhaveyya jàtiü vinà tahiü jàti tato pi dukkhà. Petesu dukkhaü pana khuppipàsà vàtàtapàdippabha- vaü vicittaü, yasmà ajàtassa na tattha atthi tasmà pi dukkhaü muni jàtim àha. Tibbandhakàre ca asayhasãte lokantare yaü asuresu duk- khaü, na taü bhave tattha na c' assa jàti yato ayaü jàti tato pi dukkhà. Ya¤ cà pi gåthanarake viya màtugabbhe satto vasaü ciramato bahi nikkhama¤ ca, pappoti dukkhaü atighoram idam pi natthi jàtiü vinà iti pi jàti ayaü\<*<2>*>/ hi dukkhà. Kiü bhàsitena bahunà nanu yaü kuhi¤ci atthã 'dha ki¤ci-d-api dukkham idaü kadàci, nev' atthi jàti virahena yato mahesi dukkhà ti sabbapañhamaü imam àha jàtin ti. Ayaü tàva jàtiyaü vinicchayo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh aceë-. 2 Sh jàti-r-ayam. II. 9 >/ #<[page 502]># %<502 XVI. Indriya-sacca-niddeso>% Jarà pi dukkhà ti ettha duvidhà jarà; sankhatalakkha- õa¤ ca khaõóiccàdi-sammato santatiyaü ekabhavapariyà- pannakhandhapuràõabhàvo ca; sà idha adhippetà. Sà pan' esà jarà khandhaparipàkalakkhaõà, maraõåpanayanarasà, yobbanavinàsapaccupaññhànà,\<*<1>*>/ dukkhà sankhàradukkha- bhàvato ceva dukkhavatthuto ca. Yaü hi angapaccanga- sithilãbhàva-indriyavikàraviråpatà yobbanavinàsa\<*<1>*>/-balåpa- ghàta\<*<2>*>/-satimativippavàsa-paraparibhavàdi anekapaccayaü kàyika-cetasikadukkhaü uppajjati, jarà tassa-vatthu. Ten' etaü vuccati:- Angànaü sithilãbhàvà indriyànaü vikàrato yobbanassa vinàsena balassa upaghàtato, Vippavàsasatàdãnaü puttadàrehi attano apassàdanãyato ceva bhiyyo bàlattapattiyà; Pappoti dukkhaü yaü macco, kàyikaü mànasaü tathà sabbam etaü jaràhetu yasmà tasmà jarà dukhà\<*<3>*>/ ti. Ayaü jaràyaü vinicchayo. Maraõam pi dukkhan ti etthà pi duvidhaü maraõaü: sankhatalakkhaõa¤ ca yaü sandhàya vuttaü: jaràmaraõaü dvãhi khandhehi sangahitan ti.\<*<4>*>/ Ekabhavapariyàpannajãvi- tindriyappabandhavicchedo ca. Yaü sandhàya vuttaü:- niccaü maraõato bhayan ti.\<*<5>*>/ Taü idha adhippetaü. Jàtipac- cayà maraõaü upakkamamaraõaü sarasamaraõaü àyuk- khayamaraõaü pu¤¤akkhayamaraõan ti pi tass' eva nàmaü. Tayidaü cutilakkhaõaü, viyogarasaü, gativippavàsapac- cupaññhànaü. Dukkhassa pana vatthubhàvato dukkhan ti veditabbaü. Ten' etaü vuccati: Pàpassa pàpakammàdi nimittam anupassato bhaddassà 'pasahantassa viyogaü piyavatthukaü. Mãyamànassa\<*<6>*>/ yaü dukkhaü mànasaü avisesato sabbesa¤ cà pi yaü sandhibandhanacchedanàdikaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm yobbanna-. 2 Sh viriyàvasàda-. 3 So all edns. 4 Dhk. 15. 5 Sn. ver. 576. 6 Bhm Piyamànassa. >/ #<[page 503]># %< Dukkhaniddeso 503>% Vitujjamànadhammànaü hoti dukkhaü sarãrajaü asayhamappatikàraü dukkhass' etass' idaü yato maraõaü vatthu ten' etaü, dukkham icc' eva bhàsitan ti. Ayaü maraõe vinicchayo. Sokàdisu soko nàma ¤àtivyasanàdãhi\<*<1>*>/ phuññhassa cittasan- tàpo. So, ki¤càpi atthato, domanassam eva hoti. Evaü sante pi anto nijjhànalakkhaõo, cetaso parijjhàpanaraso, anusocanapaccupaññhàno. Dukkho pana dukkhadukkhato, dukkhavatthuto ca. Ten' etaü vuccati: Sattànaü hadayaü soko visasallam va tujjati\<*<2>*>/ aggitatto va nàràco bhusaü va dahate puna. Samàvahati ca vyàdhi\<*<3>*>/ jaràmaraõabhedanaü dukkham pi vividhaü yasmà, tasmà dukkho ti vuccatã ti. Ayaü soke vinicchayo. Paridevo nàma ¤àtivyasanàdãhi\<*<3>*>/ phuññhassa vacãpalàpo. So làlappanalakkhaõo, guõadosakittanaraso, sambhama- paccupaññhàno.\<*<4>*>/ Dukkho pana sankhàradukkhabhàvato, dukkhavatthuto ca. Ten' etaü vuccati: Yaü sokasallavihato paridevamàno kaõñhoññhatàlutalasosajam appasayhaü, bhiyyo 'dhimattam adhigacchati yeva dukkhaü dukkho ti tena Bhagavà paridevam àhà ti. Ayaü parideve vinicchayo. Dukkhaü nàma kàyikam dukkhaü. Taü kàyapãëanalak- khaõaü, duppa¤¤ànaü domanassakaraõarasaü, kàyikàbà- dhapaccupaññhànaü. Dukkhaü pana dukkhadukkhato mà- nasadukkhàvahanato ca. Ten' etaü vuccati:- Pãëeti kàyikaü idaü dukkha¤ ca mànasaü bhiyyo janayati yasmà, tasmà dukkhan ti visesato vuttan ti. Ayaü dukkhe vinicchayo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh, as before, follows the B. form -byasana. 2 Sh quoted from Sammoha-Vinodanã: sallaü viya vitujjati. 3 See previous note. 4 Sh sangama-. >/ #<[page 504]># %<504 XVI. Indriya-sacca-niddeso>% Domanassaü nàma mànasaü dukkhaü. Taü cittapãëa- nalakkhaõam, manovighàtarasaü, mànasavyàdhipaccupañ- ñhànaü. Dukkhaü pana dukkhadukkhato, kàyikadukkhà- vahanato ca. Cetodukkhasamappità hi kese pakiriya kan- danti, uràni pañipiüsanti,\<*<1>*>/ àvaññanti, vivaññanti, uddhaü pàdaü papatanti, sattham aharanti, visaü khàdanti, rajjuyà ubbandhanti, aggiü pavisantã ti [taü]\<*<2>*>/ nànappakàrakaü dukkham anubhavanti. Ten' etaü vuccati:- Pãleti' yato cittaü kàyassa ca pãëanaü samàvahati dukkhan ti domanassaü vidomanassà tato ahå ti. Ayaü domanasse vinicchayo. Upàyàso nàma ¤àtivyasanàdãhi phuññhassa adhimatta- cetodukkhappabhàvito doso yeva. Sankhàrakkhandha- pariyàpanno eko dhammo ti eke. So cittaparidahanalak- khaõo, nitthunanaraso, visàdapaccupaññhàno. Dukkho pana sankhàradukkhabhàvato, cittaparidahanato kàyavisàdanato ca. Ten' etaü vuccati:- Cittassa ca paridahanà kàyassa visàdanà ca adhimattaü yaü dukkham upàyàso janeti, dukkho tato vutto ti. Ayaü upàyàse vinicchayo. Ettha ca mandagginà anto bhàjane pàko viya soko, tikkhag- ginà paccamànassa bhàjanato bahi nikkhamanaü viya paridevo, bahi nikkhantàvasesassa nikkhamituü appahon- tassa anto bhàjane yeva yàva parikkhayà pàko viya upàyàso daññhabbo. Appiyasampayogo nàma amanàpehi sattasankhàrehi samo- dhànaü. So aniññhasamodhànalakkhaõo, cittavighàtàkaraõa- raso, anattabhàvapaccupaññhàno. Dukkho pana dukkha- vatthuto. Ten' etaü vuccati:- Disvà appiye dukkhaü pañhamaü hoti cetasi, tad-upakkamasambhåtam atha kàye yato idha. Tato dukkhadvayassà pi vatthuto so mahesinà dukkho vutto ti vi¤¤eyyo appiyehi samàgamo ti. Ayaü appiyasampayoge vinicchayo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm pañipisanti. 2 Only in Bhm. >/ #<[page 505]># %< Dukkhaniddeso 505>% Piyavippayogo nàma manàpehi sattasankhàrehi vinà- bhàvo. So iññhavatthuviyogalakkhaõo, sokuppàdanaraso, vyasanapaccupaññhàno. Dukkho pana sokadukkhassa vat- thuto. Ten' etaü vuccati:- ¥àtidhanàdiviyogà sokasarasamappità vitujjanti Bàlà yato tato yaü dukkho ti mato viya vippayogo ti. Ayaü piyavippayoge vinicchayo. Yam p' icchaü na labhatã ti ettha: aho vata mayaü na jàtidhammà assàmà ti\<*<1>*>/ àdisu alabbhaneyyavatthusu icchà va yam p' icchaü na labhati tam pi dukkhan ti vuttà. Sa alab- bhaneyyavatthu-icchanalakkhaõà, tappariyesanarasà, tesaü appattipaccupaññhànà. Dukkhà pana dukkhavatthuto. Ten' etaü vuccati:- Taü taü patthayamànànaü tassa tassa alàbhato yaü vighàtamayaü dukkhaü sattànam idha jàyati. Alabbhaneyyavatthånaü patthanà tassa kàraõaü yasmà tasmà Jino dukkhaü icchitàlàbham abravã ti. Ayaü icchitàlàbhe vinicchayo. Sankhittena pa¤cupàdànakkhandhà dukkhà ti ettha pana:- Jàtippabhutikaü dukkhaü yaü vuttaü idha tàdinà avuttaü ya¤ ca taü sabbaü vinà etena vijjati. Yasmà, tasmà upàdànakkhandhà sankhepato ime dukkhà ti vuttà dukkhantadesakena Mahesinà. Tathà hi indhanam iva pàvako, lakkham iva paharaõàni, goråpaü viya óaüsamakasàdayo, khettam iva làyakà, gàmaü viya gàmaghàtakà, upàdànakkhandhapa¤cakam eva jàti- àdayo nànappakàrehi vibàdhentà tiõalatàdãni viya bhåmiyaü, pupphaphalapallavàni viya rukkhesu, upàdànakkhandhesu yeva nibbattanti. Upàdànakkhandàna¤ ca àdi-dukkhaü jàti, majjhe dukkhaü jarà, pariyosànadukkhaü maraõaü. Màraõantikadukkhàbhighàtena parióayhanadukkhaü soko. Tad-asahanato làlappanadukkhaü paridevo. Tato dhàtuk- khobhasankhàta-aniññhaphoññhabbasamàyogato kàyassa àbàdhanadukkhaü dukkhaü. Tena bàdhiyamànànaü pu- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 101. >/ #<[page 506]># %<506 XVI. Indriya-sacca-niddeso>% thujjanànaü tattha pañighuppattito cetobàdhanakaü duk- khaü domanassaü. Sokàdivuddhiyà janitavisàdànaü anut- thunanadukkhaü upàyàso. Manorathavighàtappattànaü icchàvighàtadukkhaü icchitàlàbho ti evaü nànappakàrato upaparikkhiyamànà upàdànakkhandhà va dukkhà ti. Yad- etaü ekamekaü dassetvà vuccamànaü anekehi pi kappehi na sakkà asesato vattuü, tasmà taü sabbaü pi dukkhaü, ekajalabindumhi sakalasamuddajalarasaü viya, yesu kesuci pa¤casu upàdànakkhandhesu sankhipitvà dassetuü sankhit- tena pa¤cupàdànakkhandhà dukkhà ti\<*<1>*>/ Bhagavà avocà ti. Ayaü upàdànakkhandhesu vinicchayo. Ayaü tàva dukkhaniddese nayo. [Samudayaniddeso] Samudayaniddese pana yàyaü taõhà ti\<*<2>*>/ yà ayaü taõhà. Ponobbhavikà ti punabbhavakaraõaü punabbhavo, punab- bhavo\<*<3>*>/ sãlam etissà ti ponobbhavikà. Nandãràgenasahagatà ti nandãràgasahagatà. Nandãràgena saddhiü atthato, ekat- tam eva gatà ti vuttaü hoti. Tatra tatrà 'bhinandinã ti yatra yatra attabhàvo nibbattati, tatra tatrà 'bhinandinã. Seyyathãdan\<*<4>*>/ ti nipàto; tassa sà katarà ti ce ti attho. Kà- mataõhà bhavataõhà vibhavataõhà ti imà Pañiccasamuppàda- niddese àvibhavissanti.\<*<5>*>/ Idha panà 'yaü tividhà pi dukkha- saccassa nibbattakaññhena ekattaü upanetvà dukkhasamuda- yaü ariyasaccan ti vuttà ti veditabbà. [Dukkhanirodhaniddeso] Dukkhanirodhaniddese yo tassà yeva taõhàyà ti\<*<6>*>/ àdinà na- yena samudayanirodho vutto. So kasmà ti ce? Samuda- yanirodhena dukkhanirodho, samudayanirodhena hi dukkhaü nirujjhati, na a¤¤athà. Ten' àha:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 D. ii, 305, 307. 2 E.g., D. ii, 305. 3 Bh does not repeat this word. Bhm punobbhavo. 4 Bhm (as always) -idan. 5 Following chapter. 6 D. ii, 310. >/ #<[page 507]># %< Dukkhanirodhaniddeso 507>% Yathà pi måle anupaddave daëhe chinno pi rukkho puna-d-eva råhati, evam pi\<*<1>*>/ tanhànusaye anåhate nibbattatã dukkham idaü punappunan ti\<*<2>*>/. Iti yasmà samudayanirodhen' eva dukkhaü nirujjhati, tasmà Bhagavà dukkhanirodhaü desento samudayanirodhen' eva desesi. Sãhasamànavuttino hi Tathàgatà; te dukkhaü nirodhentà dukkhanirodha¤ ca desentà hetumhi pañipajjanti, na phale. Suvànavuttino pana titthiyà; te dukkhaü niro- dhentà dukkhanirodha¤ ca desentà attakilamathànuyogade- sanàdãhi phale pañipajjanti, na hetumhã ti. Evaü tàva dukkhanirodhassa samudayanirodhavasena desanàya payo- janaü veditabbaü. Ayaü pan' attho:- tassà yeva taõhàyà ti tassà ponobbhavikà ti vatvà kàmataõhàdivasena vibhatta- taõhàya. Viràgo vuccati maggo. Viràgà vimuccatã ti hi vuttaü. Viràgena nirodho viràganirodho. Anusayasamugghàtato aseso viràganirodho asesaviràganirodho. Atha và viràgo ti pahànaü vuccati, tasmà aseso viràgo aseso nirodho ti evam p' ettha yojanà daññhabbà. Atthato pana sabbàn' eva etàni Nibbànassa vevacanàni. Paramatthato hi dukkhanirodhaü ariyasaccan ti Nibbànaü vuccati. Yasmà pana taü àgamma taõhà virajjati ceva nirujjhati ca, tasmà viràgo ti ca nirodho ti ca vuccati. Yasmà ca tad-eva àgamma tassà càgàdayo honti, kàmaguõàlayesu c' ettha eko pi àlayo natthi, tasmà càgo pañinissaggo mutti anàlayo ti vuccati. Tayidaü santilakkhaõaü, accutirasaü, assàsakaraõarasaü và, animittapaccupaññhànam, nippapa¤capaccupaññhànaü và. Natth' eva Nibbànaü, sasavisàõaü viya, anupalabbhanãyato ti ce? Na, upàyena upalabbhanãyato. Upalabbhati hi taü tad-anuråpapañipattisankhàtena upàyena cetopariya¤àõena paresaü lokuttaracittaü viya, tasmà anupalabbhanãyato natthã ti na vattabbaü. Na hi yaü bàlaputhujjanà na upa- labhanti, taü natthã ti vattabbaü. Api ca Nibbànaü natthã ti na vattabbaü. Kasmà? Pañipattiyà va¤jhàbhàvàpajja- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh evaü hi. 2 Dhp. ver. 338. >/ #<[page 508]># %<508 XVI. Indriya-sacca-niddeso>% nato. Asati hi Nibbàne sammàdiññhipurejavàya sãlàdikhan- dhattayasangahàya samàpañipattiyà va¤jhabhàvo àpajjati, na cà 'yaü va¤jhà Nibbànapàpanato ti. Na pañipattiyà va¤jhàbhàvàpatti abhàvapàpakattà ti ce? Na, atãtànàga- tàbhàve pi Nibbànapattiyà abhàvato. Vattamànànam pi abhàvo Nibbànan ti ce? Na, tesaü abhàvà sambhavato, abhàve ca avattamànabhàvàpajjanato. Vattamànakkhan- dhanissitamaggakkhaõe ca sopàdisesanibbànadhàtupatti- yà\<*<1>*>/ abhàvadosato. Tadà kilesànaü avattamànattà na doso ti ce? Na, ariyamaggassa niratthakabhàvàpajjanato. Evaü hi sati ariyamaggakkhaõato pubbe pi kilesà na santã ti ariyamaggassa niratthakabhàvo àpajjati, tasmà akàraõam etaü. Yo kho, àvuso, ràgakkhayo ti\<*<2>*>/ àdi-vacanato khayo Nibbànan ti ce? Na, arahattassà pi khayamattàpajja- nato. Tam pi hi: yo kho, àvuso, ràgakkhayo ti àdinà nayena niddiññhaü. Ki¤ca bhiyyo Nibbànassa ittarakàlàdippattidosato. Evaü hi sati Nibbànaü ittarakàlaü sankhatalakkhaõaü sammàvà- yàmanirapekkhàdhigamanãyabhàva¤ ca àpajjati. Yasmà khayà paññhàya na bhiyyo pavatti nàma hoti, tassa Nibbàna- bhàvato na doso ti ce? Na, tàdisassa khayassa abhàvato. Bhàve pi c' assa vuttappakàradosànativattanato, ariyamag- gassa ca Nibbànabhàvàpajjanato. Ariyamaggo hi dose khã- õeñi, tasmà khayo ti vuccati. Tato ca paññhàya na bhiyyo dosànaü pavattã ti. Anuppattinirodhasankhàtassa pana khayassa pariyàyena upanissayattà. Yassa upanissayo hoti, tad-upacàrena khayo ti vuttaü. Saråpen' eva kasmà na vut- tan ti ce? Atisukhumattà. Atisukhumatà c' assa Bha- gavato apposukkàbhàvàvahanato ariyena cakkhunà passitab- bato ca siddhà ti. Tayidaü maggasamanginà pattabbato asàdhàraõaü, purimàya koñiyà\<*<3>*>/ abhàvato appabhavaü. Maggabhàve bhavàto na appabhavanti ce? Na, maggena anuppàdanãyato. Pattabbam eva h' etaü maggena, na uppàdetabbaü. Tasmà appabhavam eva. Appabhavattà ajaràmaraõaü. Pabhavajaràmaraõaü abhàvato niccaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh -dhàtupp-. 2 S. iv, 251. 3 Sb Bhm purimakoñiyà. >/ #<[page 509]># %< Dukkhanirodhaniddeso 509>% Nibbànass' eva aõu-àdãnam pi niccabhàvàpattã ti ce? Na, hetuno abhàvà. Nibbànassa niccattà te niccà ti ce? Na, hetulakkhaõassa anupapattito. Niccà uppàdàdãnaü abhàvato Nibbànaü viyà ti ce? Na, anu-àdãnaü asiddhattà. Yathà- vuttayuttisabbhàvato pana idam eva niccaü, råpasabhàvà- tikkamato aråpam. Buddhàdãnaü\<*<1>*>/ niññhàya visesàbhàvato ekà va niññhà. Yena bhàvanàya pattaü, tassa kilesavåpa- samaü upàdisesa¤ ca upàdàya pa¤¤àpanãyattà saha upàdi- sesena pa¤¤àpãyatã ti sa-upàdisesaü. Yo c' assa samudayap- pahànena upahatàya hi kammaphalassa carimacittato ca uddhaü pavattikhandhànaü anuppàdanato uppannàna¤ ca antaradhànato upàdisesàbhàvo, taü upàdàya pa¤¤àpa- nãyato natthi ettha upàdiseso ti anupàdisesaü. Asithila- parakkamasiddhena ¤àõavisesena adhigamanãyato sabba¤¤u- vacanato ca paramatthena sabhàvato Nibbànaü nàvijja- mànaü. Vuttaü h' etaü: atthi, bhikkhave, ajàtaü abhåtaü akataü asankhatan ti\<*<2>*>/. Idaü dukkhanirodhaniddese vinicchayakathàmukhaü. [Dukkhanirodhagàminipañipadàniddeso] Dukkhanirodhagàminipañipadàniddese vuttà pana aññha dhammà kàmaü Khandhaniddese pi atthato pakàsità yeva. Idha pana nesaü ekakkhaõe pavattamànànaü visesàva- bodhanatthaü vadàma. Sankhepato hi catusaccapañivedhàya pañipannassa yogino Nibbànàrammaõaü avijjànusayasamugghàtakaü pa¤¤àcak- khu sammàdiññhi. Sà sammàdassanalakkhaõà, dhàtup- pakàsanarasà, avijjandhakàraviddhaüsanapaccupaññhànà. Tathà sampannadiññhino taü sampayuttaü micchàsankappa- nighàtakaü cetaso Nibbànapadàbhiniropanaü sammàsan- kappo. So sammàcittàbhiniropanalakkhaõo, appanàraso, micchàsankappappahànapaccupaññhàno. Tathà passato vitak- kayato ca taü sampayuttà va vacãduccaritasamugghàtikà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh consigns this and the next two sentences to a footnote as inserted only in `M (=B) 1.' Sb puts it in the text. So do Bhm. 2 Itv. p. 37; Ud. p. 80. >/ #<[page 510]># %<510 XVI. Indriya-sacca-niddeso>% micchàvàcàya virati sammàvàcà nàma. Sà pariggahalak khaõà, viramaõarasà, micchàvàcàppahànapaccupaññhànà. Tathà viramato taü sampayuttà va micchàkammantasa- mucchedikà pànàtipàtàdivirati sammàkammanto nàma. So samuññhànalakkhaõo,\<*<1>*>/ viramaõaraso, micchàkammantappa- hànapaccupaññhàno. Yà pan' assa tesaü sammàvàcà- sammàkammantànaü\<*<2>*>/ visuddhibhåtà taü sampayuttà va kuhanàdi-upacchedikà micchàjãvavirati sà sammà-àjãvo nàma. So vodànalakkhaõo, ¤àyàjãvappavattiraso, micchàjãvappa- hànapaccupaññhàno. Ath' assa yo tassà sammàvàcàkam- mantàjãvasankhàtàya sãlabhåmiyaü patiññhitassa tad-anu- råpo taü-sampayutto va kosajjasamucchedako viriyàrambho esa sammàvàyàmo nàma. So paggahalakkhaõo, anuppanna- akusalànuppàdanàdiraso, micchàvàyàmappahànapaccupañ- ñhàno. Tass' evaü vàyamato taü sampayutto va micchà- sativiniddhunano cetaso asammoso sammàsati nàma. Sà upaññhànalakkhaõà, asammussanarasà micchàsatippahàna- paccupaññhànà. Evaü anuttaràya satiyà saürakkhiyamà- nacittassa taü sampayuttà va micchàsamàdhividdhaüsikà cittekaggatà sammàsamàdhi nàma. So avikkhepalakkhaõo, samàdhànaraso, micchàsamàdhippahànapaccupaññhàno ti. Ayaü dukkhanirodhagàminipañipadàniddese nayo. Evam ettha jàti-àdãnaü vinicchayo veditabbo. Nàõakiccato ti\<*<3>*>/ sacca¤àõassa kiccato pi vinicchayo veditab- bo. Duvidhaü hi sacca¤àõaü anubodha¤àõaü pañivedha¤à- õa¤ ca.\<*<4>*>/ Tattha anubodha¤àõaü lokiyam anussavàdivasena ni- rodhe magge ca pavattati. Pañivedha¤àõaü lokuttaraü niro- dhaü àrammaõaü katvà kiccato cattàri saccàni pañivijjhati. Yath' àha:- yo, bhikkhave, dukkhaü passati dukkhasamuda- yam pi so passati, dukkhanirodham pi passati, dukkhaniro- dhagàminipañipadam pi passatã ti\<*<5>*>/ sabbaü vattabbaü. Taü pan' assa kiccaü ¥àõadassanavisuddhiyaü\<*<6>*>/ àvibhavissa- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh samuññhàpana-. 2 Sb Bhm sammàvàcàkamm-. 3 See above, p. 494. 4 Cf. S. v, 431 f. 5 S. v, 437. 6 Below, Chapter. XXII. >/ #<[page 511]># %< Saccàni antogadhànaü pabhedà 511>% ti. Yaü pan' etaü lokiyaü, tattha dukkha¤àõaü pariyuñ- ñhànàbhibhavavasena pavattamànaü sakkàyadiññhiü nivat- teti, samudaya¤àõaü ucchedaditthiü, nirodha¤àõaü sassa- tadiññhiü, magga¤àõaü akiriyadiññhiü. Dukkha¤àõaü và dhuvasubhasukhattabhàvavirahitesu khandhesu dhuvasu- bhasukhattabhàvasankhàtaü phale vippañipattiü, samu- daya¤àõaü issarapadànakàlasabhàvàdãhi loko pavattatã ti akàraõe kàraõàbhimànapavattaü hetumhi vippañipattiü; nirodha¤àõaü aråpaloka-lokathåpikàdisu apavaggagàha- bhåtaü nirodhe vippañipattiü; magga¤àõaü kàmasukhallika- attakilamathànuyogappabhede avisuddhimagge visuddhimag- gagàhavasena pavattaü upàye vippañipattiü nivatteti. Ten' etaü vuccati:- Loke lokappabhave lokatthagame sive ca tadupàye. Sammuyhati tàva naro na vijànàti yàva saccànã ti. Evam ettha ¤àõakiccato pi vinicchayo veditabbo. Antogadhànaü pabhedà ti dukkhasaccasmiü hi, ñhapetvà taõha¤ ceva anàsavadhamme ca, sesà sabbadhammà anto- gadhà. Samudayasacce chattiüsa taõhàvicaritàni.\<*<1>*>/ Niro- dhasaccaü asammissaü. Maggasacce sammàdiññhimukhe- na vãmaüsiddhipàdapa¤¤indriyapa¤¤àbaladhammavicaya- sambojjhangàni. Sammàsankappà padesena tayo nekkham- mavitakkàdayo.\<*<2>*>/ Sammàvàcàpadesena cattàri vacãsucari- tàni.\<*<3>*>/ Sammàkammantàpadesena tãõi kàyasucaritàni\<*<4>*>/. Sammàjãvamukhena appicchatà santuññhità ca. Sabbesaü yeva và etesaü sammàvàcàkammantàjãvànaü\<*<5>*>/ ariyakanta- sãlattà ariyakantasãlassa ca saddhàhatthena pañigahetabbattà tesaü atthitàya atthibhàvato saddhindriya-saddhàbala- chandiddhipàdà. Sammàvàyàmàpadesena catubbidhasam- mappadhàna-viriyindriyaviriyabala-viriyasambojjhangàni. Sammàsati apadesena catubbidhasatipaññhànasatindriyasati- balasatisambojjhangàni. Sammàsamàdhi apadesena savitak- ka-savicàràdayo tayo samàdhã cittasamàdhi-samàdhindriya- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 392, 396. 2 D. iii, 215. 3 A. ii, 141. 4 Cf. A. i, 114. 5 So also Sh. See p. 510, n. 2. >/ #<[page 512]># %<512 XVI. Indriya-sacca-niddeso>% samàdhibala-pãti-passaddhi-samàdhi-upekkhà-sambojjhangàni antogadhànã ti. Evam ettha antogadhànaü pabhedato\<*<1>*>/ pi vinicchayo veditabbo. Upamàto ti bhàro viya hi dukkhasaccaü daññhabbaü, bhàràdànam iva samudayasaccaü, bhàranikkhepanam iva nirodhasaccaü, bhàranikkhepanupàyo viya maggasaccaü\<*<2>*>/. Rogo viya ca dukkhasaccaü, roganidànam iva samudayasac- caü, rogavåpasamo viya nirodhasaccaü, bhesajjam iva mag- gasaccaü. Dubbhikkham iva và dukkhasaccaü, dubbuññhi viya samudayasaccaü, subhikkham iva nirodhasaccaü, suvuñ- ñhi viya maggasaccaü. Api ca verã-veramåla-verasamugghà- ta-verasamugghàtupàyehi, visarukkha-rukkhamåla-målupac- cheda-tadupacchedupàyehi, bhaya-bhayamåla-nibbhaya-tada- dhigamupàyehi, orimatãramahogha-pàrimatãrataü sampàpa- kavàyàmehi ca yojetvà p' etàni upamàto veditabbànã ti. Evam ettha upamàto vinicchayo veditabbo. Catukkato ti\<*<3>*>/ atthi c' ettha dukkhaü na ariyasaccaü, atthi ariyasaccaü na dukkhaü, atthi dukkhaü ceva ariyasacca¤ ca, atthi neva dukkhaü na ariyasaccaü. Esa nayo samu- dayàdisu. Tattha maggasampayuttà dhammà sàma¤¤aphalàni ca: yad-aniccaü taü dukkhan ti vacanato\<*<4>*>/ sankhàradukkhatàya dukkhaü, na ariyasaccaü. Nirodho ariyasaccaü, na duk- khaü. Itaraü pana ariyasaccadvayaü siyà dukkhaü aniccato, na pana yassa pari¤¤àya Bhagavati brahma- cariyaü vussati tathatthena.\<*<5>*>/ Sabbàkàrena pana upàdànak- khandhapa¤cakaü dukkha¤ ceva ariyasacca¤ ca a¤¤atra taõhàya. Maggasampayuttà dhammà sàma¤¤aphalàni ca yassa pari¤¤atthaü Bhagavati brahmacariyaü vussati tathat- thena neva dukkhaü na ariyasaccaü. Evaü samudayàdisu pi yathàyogaü yojetvà catukkato p' ettha vinicchayo veditabbo. Su¤¤atekavidhàdãhã\<*<3>*>/ ti ettha su¤¤ato tàva paramatthena sabbàn' eva saccàni vedaka-kàraka-nibbuta-gamakàbhàvato su¤¤ànã ti veditabbàni. Ten' etaü vuccati:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh pabhedà. 2 S. iii, 25. 3 See p. 494. 4 S. ii, 53; iii, 22 and passim. 5 Bhm -aññhena. >/ #<[page 513]># %< Saccàni su¤¤atekavidhàdãhi 513>% Dukkham eva hi na koci dukkhito kàrako na kiriyà va vijjati, atthi nibbuti, na nibbuto pumà, maggam atthi, gamako na vijjatã ti. Atha và:- Dhuva-subha-sukhatta-su¤¤aü purimadvayam attasu¤- ¤am amatapadaü; dhuva-sukha-attavirahito maggo iti su¤¤atà tesu. Nirodhasu¤¤àni và tãõi; nirodho ca sesattayasu¤¤o, phala- su¤¤o và ettha hetu. Samudaye dukkhassà 'bhàvato magge ca nirodhassa.\<*<1>*>/ Na phalena sagabbho pakativàdãnaü pakati viya. Hetusu¤¤a¤ ca phalaü dukkhasamudayànaü nirodha. maggàna¤ ca asamàvayà. Na hetusamavetaü hetuphalaü samavàyavàdãnaü dvi-aõukàdi viya. Ten' etaü vuccati:- Tayam idha nirodhasu¤¤aü tayena tenà pi nibbuti su¤¤à. su¤¤o phalena hetu phalam pi taü hetunà su¤¤an ti Evaü tàva su¤¤ato vinicchayo veditabbo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 The edns. punctuate these sentences differently:- Sh: Niro- dhasu¤¤àni và tãõi. Nirodho ca sesattayasu¤¤o, phala- su¤¤o và ettha hetu, samudaye, etc. Bm has || phala- su¤¤o và || ettha hetusamudaye dukkhassàbhàvato || magge, etc. Bh same as Bm, but dukkhassàbhàvato magge, etc. The òikà has the following comment on the passage:- Kilesàsu- cipaggharaõaññhena sàsavatà asubhatà ti katvà anàsavattà nirodhamaggà subhà eva, dukkhàdãnaü pariyàyena samuda- yàdi-bhàvo ca atthi, na pana nirodhabhàvo, nirodhassa và na dukkhàdi-bhàvo ti nirodhàvasesattayànaü a¤¤ama¤¤asaman- gità ti àha nirodhasu¤¤àni và ti adi. Samudaye dukkhassa abhàvato ti ponobbhavikàya taõhàya punabbhavassa abhàvato. Yathà và pakativàdãnaü vikàravibhàvato pubbe pañipalinà ca pakatibhàven' eva tiññhanti, na evaü samudayasampayut- tam pi dukkhaü samudayabhàvena tiññhatã ti àha, samudaye dukkhassa abhàvato ti magge ca nirodhassa abhàvato ti sam- bandho, yathà avibhattehi pi vikàrehi ahankàrataü pattà visesindriyabhåtavisesehi pakatibhàven' eva ñhitehi pakati- sagabbhà icchità pakativàdãhi, evaü na phalena sagabbho hetå ti attho. >/ #<[page 514]># %<514 XVI. Indriya-sacca-niddeso>% Ekavidhàdãhã ti sabbam eva c' ettha dukkhaü ekavidhaü pavattibhàvato, duvidhaü nàmaråpato, tividhaü kàmaråpà- råpuppattibhàvabhedato,\<*<1>*>/ catubbidhaü catu-àhàrabhedato, pa¤cavidhaü pa¤cupàdànakkhandhabhedato. Samudayo pi ekavidho pavattabhàvato, duvidho diññhisampayuttàsampa- yuttato, tividho kàmabhavavibhavataõhàbhedato, catubbhi- dho catumaggappaheyyato, pa¤cavidho råpàbhinandanàdi- bhedato, chabbidho cha taõhàkàyabhedato. Nirodho pi ekavidho asankhatadhàtubhàvato, pariyàyena pana duvidho: sa upàdisesa-anupàdisesabhedato, tividho bhavattayavåpa- samato, catubbidho catumaggàdhigamanãyato, pa¤cavidho pa¤càbhinandanavåpasamato, chabbidho cha taõhàkàyak- khayabhedato. Maggo pi ekavidho bhàvetabbato, duvidho samathavipassanàbhedato, dassanabhàvanàbhedato và, tivi- dho khandhattayabhedato. Ayaü hi sappadesattà nagaraü viya rajjena nippadesehi tãhi khandhehi sangahito. Yath' àha:- na kho, àvuso Visàkha, ariyena aññhangikena maggena tayo khandhà sangahità. Tãhi ca kho, àvuso Visàkha, khandhe- hi ariyo aññhangiko maggo sangahito. Yà c' àvuso Visàkha, sammàvàcà yo ca sammàkammanto yo ca sammà àjãvo, ime dhammà sãlakkhandhe sangahità. Yo ca sammàvàyàmo yà ca sammàsati yo ca sammàsamàdhi, ime dhammà samàdhikkhan- dhe sangahità. Yà ca sammàdiññhi yo ca sammàsankappo, ime dhammà pa¤¤àkkhandhe sangahità ti.2 Ettha hi sammàvà- càdayo tayo sãlam eva, tasmà te sajàtito sãlakkhandhena sanga- hità. Ki¤càpi hi pàëiyam: sãlakkhandhe ti bhummena niddeso kato, attho pana karaõavasen' eva veditabbo. Sammàvàyà- màdisu pana tãsu samàdhi attano dhammatàya àrammaõa- ekaggabhàvena appetuü na sakkoti, viriye pana paggahakic- caü sàdhente satiyà ca apilàpanakiccaü sàdhentiyà laddhu- pakàro hutvà sakkoti. Tatrà 'yaü upamà: yathà hi: nakkhattaü kãëissàmà ti ¤eyyànaü paviññhesu tãsu sahàyesu eko supupphitaü cam- patharukkhaü disvà hatthaü ukkhipitvà gahetuü pi na sakkuõeyya, ath' assa dutiyo onamitvà piññhim dadeyya; so tassa piññhiyaü ñhatvà pi kampamàno gahetuü na \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -àråpapavatti-. 2 M. i, 301. >/ #<[page 515]># %< Saccàni ekavidhàdãhi 515>% sakuõeyya; ath' assa itaro aüsakåñam upanàmeyya; so ekassa piññhiyaü ñhatvà ekassa aüsakåtaü olubbha yathàruci pupphàni ocinitvà piëandhitvà nakkhattaü kãëeyya, evaü sampadam idaü daññhabbaü. Ekato uyyànaü paviññhà tayo sahàyà viya hi ekato jàtà sammàvàyàmàdayo tayo dhammà. Supupphitacampako viya àrammaõaü. Hatthaü ukkhipitvà pi gahetuü asakkonto viya attano dhammatàya àrammaõe ekaggabhàvena appetuü asakkonto samàdhi. Piññhiü datvà onatasahàyo viya vàyàmo. Aüsakåñaü datvà ñhitasahàyo viya sati. Yathà tesu ekassa piññhiyaü ñhatvà ekassa aüsakåñaü olubbha itaro yathàruci pupphaü gahetuü sakkoti, evam eva viriye paggahakiccaü sàdhente satiyà ca apilàpanakiccaü sàdhentiyà laddhåpakàro samàdhi sakkoti àrammaõe ekaggahbàvena appetuü. Tasmà samàdhi yev' ettha sajàtito samàdhikkhandhena sangahito, vàyàma- satiyo pana kiriyato sangahità honti. Sammàdiññhi-sam- màsankappesu pi pa¤¤à attano dhammatàya aniccaü duk- kham anattà ti àrammaõaü nicchetuü na sakkoti. Vitakke pana àkoñetvà àkoñetvà dente sakkoti. Katham? Yathà hi hera¤¤ike kahàpaõam hatthe ñhapeñvà sabbabhàgesu oloketukàmo samàno pi na cakkhutalen 'eva parivattetuü sakkoti, angulipabbehi pana parivattetvà parivattetvà ito c' ito ca oloketuü sakkoti,\<*<1>*>/ evam eva na pa¤¤à attano dham- matàya aniccàdivasena àrammaõaü nicchetuü sakkoti, abhiniropanalakkhaõena pana àhanana-pariyàhananavasena vitakkena àkoñentena viya parivattentena viya ca àdàyàdàya dinnam eva nicchetuü sakkoti, tasmà idhà pi sammàdiññhi yeva sajàtito pa¤¤àkkhandhena sangahità, sammàsankappo pana kiriyavasena sangahito hoti. Iti imehi tãhi khandhehi maggo sangahaü gacchati. Tena vuttaü tividho khandhat- tayabhedato ti. Catubbidho sotàpattimaggàdivasen' eva. Api ca sabbàn' eva saccàni ekavidhàni avitathattà abhi¤¤ey- yattà và. Duvidhàni lokiyalokuttarato sankhatàsankhatato và. Tividhàni dassanabhàvanàhi pahàtabbato, appahàtab- bato ca. Catubbidhàni pari¤¤eyyàdibhedato ti evam ettha ekavidhàdãhi vinicchayo veditabbo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. above, p. 437. >/ #<[page 516]># %<516 XVI. Indriya-sacca-niddeso>% Sabhàgavisabhàgato ti sabbàn' eva saccàni a¤¤ama¤¤aü sabhàgàni avitathato attasu¤¤ato dukkarapañivedhato ca. Yath' àha:- Taü kiü ma¤¤asi, ânanda, katamaü nu kho dukkarataraü và durabhisambhavataraü và: yo và dårato va sukhumena tàëacchiggaëena asanaü atipàteyya ponkhànupon- khaü aviràdhitaü, yo và satadhà bhinnassa vàlassa koñiyà koñiü pañivijjheyyà ti? Etad eva, bhante, dukkaratara¤ ceva durabhisambhavatara¤ ca: yo satadhà bhinnassa vàlassa koñiyà koñiü pañivijjheyyà ti. Tato kho te, ânanda, duppañivijjha- taraü pañivijjhanti: ye idaü dukkhan ti yathàbhåtaü pañivij- jhanti ...pe... Ayaü dukkhanirodha-gàminipañipadà ti yathàbhåtaü pañivijjhantã ti.\<*<1>*>/ Visabhàgàni salakkhaõava- vatthànato. Purimàni ca dve sabhàgàni duravagàhattena gambhãrattà lokiyattà sàsavattà ca. Visabhàgàni phala- hetubhedato pari¤¤eyyappahàtabbato ca. Pacchimàni pi dve sabhàgàni gambhãrattena duravagàhattà lokuttarattà anàsavattà ca. Visabhàgàni visayavisayãbhedato sacchi- kàtabba-bhàvetabbato ca. Pañhamatatiyàni cà pi sabhàgàni phalàpadesato. Visabhàgàni sankhatàsankhatato. Duti- yacatutthàni cà pi sabhàgàni hetu-apadesato. Visabhàgàni ekantakusalàkusalato. Pañhamacatutthàni cà pi sabhàgàni sankhatato. Visabhàgàni lokiyalokuttarato. Dutiya-tati- yàni cà pi sabhàgàni nevasekhà-nàsekhabhàvato. Visabhà- gàni sàrammaõànàrammaõato. Iti evaü pakàrehi nayehi ca vicakkhaõo vija¤¤à ariyasaccànaü sabhàgavisabhàgatan ti. Iti sàdhujanapàmojjattàya kate Visuddhimagge pa¤¤àbhàvanà- dhikàre Indriya-saccaniddeso nàma soëasamo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. v, 454. >/ #<[page 517]># %<517>% XVII SATTARASAMO PARICCHEDO PA¥¥âBHæMINIDDESO Idàni khandh'-àyatana-dhàtu-indriya-sacca-pañiccasamup- pàdàdibhedà dhammà BHæMä ti evaü vuttesu\<*<1>*>/ imissà pa¤- ¤àya bhåmibhåtesu dhammesu, yasmà pañiccasamuppàdo c' eva àdi-saddena sangahità pañiccasamuppannà dhammà ca avasesà honti, tasmà tesaü vaõõanàkkamo anuppatto. Tattha avijjàdayo tàva dhammà pañiccasamuppàdo ti vedi- tabbà. Vuttaü h' etaü Bhagavatà:- katamo ca, bhikkhave, pañiccasamuppàdo? Avijjàpaccayà, bhikkhave, sankhàrà; sankhàrapaccayà vi¤¤àõaü; vi¤¤àõapaccayà nàmaråpaü; nàmaråpapaccayà saëàyatanaü; saëàyatanapaccayà phasso; phassapaccayà vedanà; vedanàpaccayà taõhà; taõhapaccayà upàdànaü; upàdànapaccayà bhavo; bhavapaccayà jàti; jàti- paccayà jaràmaraõasokaparidevadukkhadomanassupàyàsà sam- bhavanti: evam etassa kevalassa dukkhakkhandhassa samu- dayo hoti. Ayaü vuccati, bhikkhave, pañiccasamuppàdo ti\<*<2>*>/. Jaràmaraõàdayo pana pañiccasamuppannadhammà ti vedi- tabbà. Vuttaü h' etaü Bhagavatà:- katame ca, bhikkhave, pañiccasamuppannà dhammà? Jaràmaraõaü, bhikkhave, anic- caü sankhataü pañiccasamuppannaü khayadhammaü vaya- dhammaü viràgadhammaü nirodhadhammaü. Jàti, bhikkhave, ...pe... bhavo, upàdànaü, taõhà, vedanà, phasso, saëà- yatanaü, nàmaråpaü, vi¤¤àõaü, sankhàrà, avijjà, bhikkhave, aniccà sankhatà pañiccasamuppannà khayadhammà vayadham- mà viràgadhammà nirodhadhammà: ime vuccanti, bhikkhave, pañiccasamuppannà dhammà ti\<*<3>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, p. 443, 5. 2 S. ii, 1. 3 Ibid. 26. II. 10 >/ #<[page 518]># %<518 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% Ayaü pan' ettha sankhepo. Pañiccamuppàdo ti paccaya- dhammà veditabbà. Pañiccasamuppannà dhammà ti tehi tehi paccayehi nibbattadhammà. Katham idaü jànitabban ti ce? Bhagavato vacanena; Bhagavatà hi Pañiccasamup- pàda-pañiccasamuppannadhammadesanà-sutte:- Katamo ca, bhikkhave, pañiccasamuppàdo? Jàtipaccayà, bhikkhave, jarà- maraõaü, uppàdà và Tathàgatànaü anuppàdà và Tathàga- tànaü, ñhità 'va sà dhàtu dhammaññhitatà dhammaniyàmatà idappaccayatà. Taü Tathàgato abhisambujjhati abhisameti; abhisambujjhitvà abhisametvà àcikkhati deseti pa¤¤àpeti pañ- ñhapeti vivarati vibhajati uttànãkaroti.\<*<1>*>/ Passathà ti c' àha. Jàtipaccayà, bhikkhave, jaràmaraõaü . . . Bhavapaccayà, bhikkhave, jàti ...pe... Avijjàpaccayà, bhikkhave, sankhàrà, uppàdà và Tathàgatànaü ...pe... vibhajati uttànãkaroti. Passathà ti c' àha. Avijjàpaccayà, bhikkhave, sankhàrà. Iti kho bhikkhave yà tatra tathatà avitathatà ana¤¤athatà idap- paccayatà: ayaü vuccati, bhikkhave, pañiccasamuppàdo ti\<*<2>*>/ evaü paticcasamuppàdaü desentena tathatàdãhi vevaca- nehi paccayadhammà va pañiccasamuppàdo vuttà. Tasmà jaràmaraõàdãnaü dhammànaü paccayalakkhaõo pañicca- samuppàdo, dukkhànubandhanaraso, kummaggapaccupañ- ñhàno ti veditabbo. So pan' àyaü tehi tehi paccayehi anå- nàdhikeh' eva tassa tassa dhammassa sambhavato tathatà ti, sàmaggiü upagatesu paccayesu muhuttam pi tato nib- battanadhammànaü asambhavàbhàvato avitathatà ti, a¤¤a- dhammapaccayehi a¤¤adhammànuppattito ana¤¤athatà ti, yathà vuttànaü etesaü jaràmaraõàdãnaü paccayato và paccayasamåhato và idappaccayatà ti vutto. Tatràyaü vacanattho:- imesaü paccayà idappaccayà; idappaccayà eva idappaccayatà; idappaccayànaü và samåho idappacca- yatà. Lakkhaõaü pan' ettha saddasatthato pariyesitab- baü. Keci pana pañicca sammà ca titthiyaparikappita-pakati- purisàdikàraõa-nirapekkho uppàdo pañiccasamuppàdo ti evaü uppàdamattaü pañiccasamuppàdo ti vadanti. Taü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm uttàniü karoti. 2 S. ii, 25 f., called Paccayo (Paccaya-sutta) in Pòú. ed. >/ #<[page 519]># %< Pañiccasamuppàdo 519>% na yujjati. Kasmà? (1) Suttàbhàvato, (2) suttavirodhato, (3) gambhãranayàsambhavato, (4) saddabhedato ca. (1) Uppàdamattaü pañiccasamuppàdo ti hi suttaü n' atthi. (2) Taü pañiccasamuppàdo ti ca vadantassa padesavihà- rasuttavirodho àpajjati. Kathaü? Bhagavato hi:- atha kho Bhagavà rattiyà pañhamaü yàmaü pañiccasamuppàdaü anulomapañilomaü manasàkàsã ti\<*<1>*>/ àdivacanato pañiccasamup- pàdamanasikàro pañhamàbhisambuddhavihàro, padesavihàro ca tass' ekadesavihàro. Yath' àha:- yena svàhaü, bhik- khave, vihàrena pañhamàbhisambuddho vihàràmi, tassa pade- sena vihàsin ti.\<*<2>*>/ Tatra ca paccayàkàradassanena vihàsi, na uppàdamattadassanenà ti. Yath' àha:- so evaü pajànàmi micchàdiññhipaccayà pi vedayitaü, sammàdiññhipaccayà pi ve- dayitaü, micchàsankappapaccayà pi vedayitan ti\<*<3>*>/ sabbaü vitthàretabbaü. Evaü uppàdamattaü pañiccasamuppàdo ti vadantassa padesavihàrasuttavirodho àpajjati. Tathà Kaccànasuttavirodho, Kaccànasutte pi hi:- lokasamudayaü kho, Kaccàna, yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passato yà loke n' atthità sà na hotã ti.\<*<4>*>/ Anulomapañiccasamuppàdo loka- paccayato lokasamudayo ti ucchedadiññhisamugghàtatthaü pakàsito. Na uppàdamattaü, na hi uppàdamattadassanena ucchedadiññhiyà samugghàto hoti. Paccayànuparamadassa- nena pana hoti, paccayànuparame phalànuparamato ti. Evaü uppàdamattaü pañiccasamuppàdo ti vadantassa Kac- cànasuttavirodho pi àpajjati. (3) Gambhãranayàsambhavato ti vuttaü kho pan' etaü Bhagavatà:- gambhãro c' àyam, Ananda, pañiccasamuppàdo gambhãràvabhàso cà ti.\<*<5>*>/ Gambhãratta¤ ca nàma catubbi- dham, taü parato vaõõayissàma. Taü uppàdamatte n' atthi, catubbidhanayapañimaõóita¤ c' etaü pañiccasamup- pàdaü vaõõayanti, tam pi nayacatukkaü uppàdamatte n' atthã ti gambhãranayàsambhavato pi na uppàdamattaü pañiccasamuppàdo. (4) Saddabhedato ti pañiccasaddo ca pan' àyaü samàne \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vin. i, 2. 2 Not traced. 3 Not traced. 4 S. ii, 17. 5 D. ii, 55; S. ii, 92. >/ #<[page 520]># %<520 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% kattaripubbakàle payujjamàno atthasiddhikaro hoti. Sey- yathãdaü: cakkhu¤ ca pañicca råpe ca uppajjati cakkhuvi¤- ¤àõan ti.\<*<1>*>/ Idha pana bhàvasàdhanena uppàdasaddena sad- dhiü payujjamàno samànassa,\<*<2>*>/ kattu-abhàvato, saddabhe- daü gacchati, na ca ki¤ci atthaü sàdhetã ti saddabhedato pi na uppàdamattaü pañiccasamuppàdo ti. Tattha siyà: hoti-saddena saddhiü yojayissàma pañiccasamuppàdo hotãti, taü na yuttaü. Kasmà? Yogàbhàvato c' eva uppàdassa ca uppàduppattidosato. Pañiccasamuppàdaü vo, bhikkhave, desissàmi. Katamo ca, bhikkhave, pañiccasamuppàdo ...pe . . . ayaü vuccati, bhikkhave, pañiccasamuppàdo\<*<3>*>/ ti, imesu hi padesu ekena pi saddhiü hoti-saddo yogaü na gacchati, na ca uppàdo hoti. Sace bhaveyya, uppàdassà pi uppàdo pàpu- õeyyà ti. Ye pi ma¤¤anti: idappaccayànaü bhàvo idap- paccayatà, bhàvo ca nàma yo àkàro àvijjàdãnaü sankhà- ràdi-pàtubhàve hetu, so tasmiü sankhàravikàre pañiccasa- muppàdasama¤¤à\<*<4>*>/ ti, tesaü tam na yujjati. Kasmà? Avijjàdãnaü hetu vacanato. Bhagavatà hi:- tasmà-tiha, ânanda, es' eva hetu, etaü nidànaü esa samudayo, esa paccayo jaràmaraõassa, yad-idaü jàti ...pe... sankhà- rànaü, yad-idaü avijjà ti\<*<5>*>/ evaü avijjàdayo va hetå ti vuttà, na tesaü vikàro. Tasmà pañiccasamuppàdo ti paccaya- dhammà veditabbà ti. Iti yan taü vuttaü, taü sammàvuttan ti veditabbaü. Yà pan' ettha pañiccasamuppàdo ti imàya vya¤janacchà- yàya uppàdo yev' àyaü vutto ti sa¤¤à uppajjati, sà imassa padassa evam atthaü gahetvà våpasametabbà. Bhagavatà hi:- Dvedhà tato pavatte dhammasamåhe yato idaü vaca- naü, tappaccayo tato yaü phalopacàrena iti vutto. Yo hi ayaü paccayatàya pavatto dhammasamåho, tattha pañiccasamuppàdo ti idaü vacanaü dvedhà icchanti. So hi \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. ii, 72. 2 Sb samàno samànakattu-. Sh samàno samànassa. 3 Ibid. 1 f.; Bm Sb desessàmi. 4 Sbh -sa¤¤à. 5 D. ii, 57 f. >/ #<[page 521]># %< Pañiccasamuppàdo 521>% yasmà patãyamàno hitàya sukhàya ca saüvattati, tasmà paccetum arahanti naü\<*<1>*>/ paõóità ti pañicco. Uppajjamàno ca saha, sammà ca uppajjati, na ekekato, nà pi ahetuto ti samuppàdo. Evaü pañicco ca so samuppàdo cà ti pañicca- samuppàdo. Api ca: saha uppajjati ti samuppàdo. Pacca- yasàmaggiü pana pañicca apaccakkhàyà ti\<*<2>*>/ evam pi pañicca [so\<*<3>*>/] samuppàdo cà\<*<3>*>/ ti\<*<3>*>/ pañiccasamuppàdo.\<*<3>*>/ Tassa c' àyaü hetusamåho paccayo ti tappaccayo, tappaccayattà ayam pi, yathà loke semhassa paccayo guëo semho guëo ti vuccati, yathà ca sàsane sukhappaccayo Buddhànaü uppàdo: sukho Buddhànaü uppàdo ti vuccati, tathà pañiccasamuppàdo, icc' eva phalavohàrena vutto ti veditabbo. Atha và:- Pañimukhamito ti vutto hetusamåho ayaü pañicco ti, sahite uppàdeti ca iti vutto so samuppàdo. Yo hi esa sankhàràdãnaü pàtubhàvàya avijjàdi-ekekahetu- sãsena niddiññho hetusamåho, so sàdhàraõaphalanipphàda- kaññhena avekallattena\<*<4>*>/ ca sàmaggi-angànaü a¤¤ama¤¤ena pañimukhaü ito gato ti katvà pañicco ti vuccati. Svàyaü sahite yeva a¤¤ama¤¤aü avinibbhogavuttidhamme uppà- detã ti samuppàdo ti pi vutto. Evam pi pañicco ca so sam- uppàdo cà ti pañiccasamuppàdo. Aparo nayo:- Paccayatà a¤¤o¤¤aü pañicca yasmà samaü saha ca dhamme, ayam uppàdeti tato pi evam idha bhàsità muninà. Avijjàdi-sãsena niddiññhapaccayesu hi ye paccayà yaü\<*<5>*>/ san- khàràdikaü dhammaü uppàdenti, na te a¤¤ama¤¤aü apa- ñicca a¤¤ama¤¤avekalle sati uppàdetuü samatthà ti. Tasmà pañicca samaü saha ca na ekekadesaü, nà pi pubbàpara- bhàvena ayaü paccayatà dhamme uppàdetã ti atthànusà- ravohàrakusalena muninà evam idha bhàsità pañiccasamup- pàdo tveva bhàsità ti attho. Evaü bhàsamànena ca:- Purimena sassatàdãnamabhàvo pacchimena ca padena ucchedàdi-vighàto dvayena paridãpito ¤àyo. Purimenà ti paccayasàmaggi-paridãpakena pañiccapadena \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb taü. 2 Sb Bm na paccakkhàya. 3 Sh omits. 4 Sh -atthena. 5 Bm omits. >/ #<[page 522]># %<522 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% pavatti dhammànaü paccayasàmaggiyaü àyattavuttittà sassatàhetu-visamahetu-vasavattivàdappabhedànaü sassatà- dãnaü abhàvo paridãpito hoti. Kiü hi sassatàdãnaü ahetu- àdivasena và pavattànaü paccayasàmaggiyà ti? Pacchi- mena ca padenà ti dhammànaü uppàdaparidãpakena samup- pàdapadena paccayasàmaggiyaü dhammànaü uppattito vi- hatà uccheda-natthika-akiriyavàdà ti ucchedàdi-vighàto pa- ridãpito hoti. Purima-purimapaccayavasena hi punappuna uppajjamànesu dhammesu kuto uccheda-\<*<1>*>/natthikà-kiriyavà- dà cà ti? Dvayenà ti sakalena paticcasamuppàdavaca- nena, tassà tassà paccayasàmaggiyà santatiü avicchinditvà tesam tesaü dhammànaü sambhavato majjhimà pañi- padà. So karoti, so pañisaüvedeti; a¤¤o karoti, a¤¤o pañi- saüvedetã ti\<*<2>*>/ vàdappahànaü janapadaniruttiyà anabhini- veso sama¤¤àya anatidhàvanan ti ayaü ¤àyo paridãpito hotãti ayaü tàva pañiccasamuppàdo ti vacanamattassa attho. Yà pan' àyaü Bhagavatà pañiccasamuppàdaü desentena:- avijjàpaccayà sankhàrà ti\<*<3>*>/ àdinà nayena nikkhittà tanti, tassà atthasaüvaõõanaü karontena vibhajjavàdi-maõóalaü ota- ritvà àcariye anabbhàcikkhantena sakasamayaü avokka- mantena parasamayaü anàråhantena\<*<4>*>/ suttaü appañibàhan- tena vinayaü anulomentena mahàpadese olokentena dham- maü dãpentena atthaü sangàhantena tam ev' atthaü puna- ràvattetvà aparehi pi pariyàyantarehi\<*<5>*>/ niddisantena ca, yasmà atthasamvaõõanà kàtabbà hoti, pakatiyà pi ca duk- karà va pañiccasamuppàdassa atthasaüvaõõanà. Yath' àhu Poràõà:- Saccaü satto pañisandhi paccayàkàram eva ca, duddasà caturo dhammà desetu¤ ca sudukkarà ti. Tasmà a¤¤atra àgamàdhigamappattehi na sukarà pañicca- samuppàdassa atthavaõõanà ti paritulayitvà:- Vattukàmo ahaü ajja paccayàkàravaõõanaü patiññhaü nàdhigacchàmi ajjhogaëho va sàgaraü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh ucchedo. 2 S. ii, 20. 3 Ibid. 10, etc. 4 Sh anàyåh-. 5 Sh pariyàyehi. >/ #<[page 523]># %< Avijjàpaccayà sankhàrà-vitthàrakathà 523>% Sàsanaü pan' idaü nànà desanà nayamaõóitaü. pubbàcariyamaggo ca abbocchinno pavattati. Yasmà tasmà tad-ubhayaü sannissàyattha vaõõanaü àrabhissàmi etassa; taü sunàtha samàhità. Vuttaü h' etaü pubbàcariyehi:- Yo koci maü aññhiükatvà\<*<1>*>/ suõeyya labhetha pubbà- pariyaü visesaü, laddhàna pubbàpariyaü visesaü adassanaü maccurà- jassa gaccheti. Iti\<*<2>*>/ avijjà paccayà sankhàrà ti àdisu hi àdito yeva tàva:- Desanàbhedato attha-lakkhaõ'-ekavidhàdito, angàna¤ ca vavatthànà vi¤¤àtabbo vinicchayo. Tattha desanàbhedato ti Bhagavato hi vallihàrakànaü catunnaü purisànam valliggahaõaü viya àdito và majjhato và paññhàya yàva pariyosànaü, tathà pariyosànato và maj- jhato và paññhàya yàva àdã ti catubbidhà pañiccasamuppà- dadesanà. Yathà hi vallihàrakesu catusu purisesu eko valliyà målam eva pañhamaü passati, so taü måle chetvà sabbaü àkaóóhitvà àdàya kamme upaneti, evaü Bhagavà:- iti kho, bhikkhave, avijjàpaccayà sankhàrà ...pe... jàtipac- cayà jaràmaraõan ti\<*<3>*>/ àdito paññhàya yàva pariyosànà pi pa- ñiccasamuppàdaü deseti. Yathà pana tesu purisesu eko valliyà majjhaü pañhamaü passati, so majjhe chinditvà upari bhàgaü yeva àkaóóhitvà àdàya kamme upaneti, evaü Bhagavà:- tassa taü vedanaü abhinandato abhivadato ajjho- sàya tiññhato uppajjati nandã. Yà vedanàsu nandã tad-upà- dànaü. Tass' upàdànapaccayà bhavo. Bhavapaccayà jàtã ti\<*<4>*>/ majjhato paññhàya yàva pariyosànà pi deseti. Yathà ca tesu purisesu eko valliyà aggaü pañhamaü passati, so agge gahetvà aggànusàrena yàva målà sabbaü àdàya kamme upaneti; evaü Bhagavà:- jàtipaccayà jaràmaraõan ti iti kho pan' etaü vuttaü. Jàtipaccayà nu kho, bhikkhave, jarà- maraõaü no và, kathaü và ettha hotã ti? Jàtipaccayà, bhante, jaràmaraõaü, evaü no ettha hoti: jàtipaccayà jaràmaraõan ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh atthikatvà. 2 Sbh omit. 3 M. i, 261. 4 Ibid. 266 f.; S.ii, 14. >/ #<[page 524]># %<524 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% Bhavapaccayà jàti ...pe... avijjàpaccayà sankhàrà ti iti kho pan' etaü vuttaü. Avijjàpaccayà nu kho, bhikkhave, sankhàrà no và, kathaü và ettha hotã ti\<*<1>*>/ pariyosànato paññhàya yàva àdito pi pañiccasamuppàdaü deseti. Yathà pan' etesu purisesu eko valliyà majjham eva pañhamaü passati, so maj- jhe chinditvà heññhà otaranto yàva målà àdàya kamme upaneti, evaü Bhagavà:- ime ca, bhikkhave, cattàro àhàrà kin nidànà, kiü samudayà, kiü jàtikà, kiü pabhavà? Ime cattàro àhàrà taõhànidànà taõhàsamudayà taõhàjàtikà taõhà- pabhavà. Taõhà kiü nidànà? . . . vedanà, phasso, saëaya- tanaü, nàmaråpaü, vi¤¤àõaü, sankhàrà kiü nidànà? San- khàrà avijjànidànà ...pe... avijjàpabhavà ti\<*<2>*>/ majjhato pañ- thàya yàva àdito deseti. Kasmà pan' evaü desetã ti? Pañiccasamuppàdassa saman- tabhaddakattà saya¤ ca desanàvilàsappattattà. Samanta- bhaddako hi pañiccasamuppàdo. Tato tato ¤àyappañive- dhàya saüvattati yeva. Desanàvilàsappatto ca Bhagavà catuvesàrajjapañisambhidàyogena catubbidhagambhãrabhà- vappattiyà ca, so desanàvilàsappattattà nànànayeh' eva dhammaü deseti. Visesato pan' assa yà àdito paññhàya anulomadesanà, sà pavattikàraõavibhàgasammålhaü veney- yajanaü samanupassato yathà sakehi kàraõehi pavattisan- dassanatthaü uppattikkamasandassanattha¤ ca pavattà ti vi¤¤àtabbà. Yà pariyosànato paññhàya pañilomadesanà, sà:- kicchaü\<*<3>*>/ vatà 'yaü loko àpanno jàyati ca jãyati ca mã- yati ca cavati ca uppajjati cà ti\<*<4>*>/ àdinà nayena kicchàpannaü lokaü anuvilokayato pubbabhàgapañivedhànusàrena tassa tassa jaràmaraõàdikassa dukkhassa attanà adhigatakàra- õasandassanatthaü. Yà majjhato paññhàya yàva àdi pa- vattà, sà àhàranidànavavatthàpanànusàrena yavà atãtaü addhànaü atiharitvà puna atãtaddhato pabhuti hetuphala- pañipàñisandassanatthaü. Yà pana majjhato paññhàya yàva pariyosànaü pavattà, sà paccuppanne addhàne anàgatad- dhahetusamuññhànato pabhuti anàgataddhasandassanat- thaü. Tàsu yà pavattikàraõasammåëhassa veneyya janassa \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 261 f. 2 S. ii, 11 f. 3 Bhm kicchà. 4 D. ii, 30; S. ii, 5. Bhm upapaj-. >/ #<[page 525]># %< Avijjàpaccayà sankhàrà-vitthàrakathà 525>% yathàsakehi kàraõehi pavattisandassanatthaü uppattikka- masandassanattha¤ ca àdito paññhàya anulomadesanà vuttà, sà idha nikkhittà ti veditabbà. Kasmà pan' ettha avijjà àdito vuttà? Kiü, pakativàdi- naü pakati viya, avijjà pi akàraõaü målakàraõaü lokassà ti? Na akàraõaü; àsavasamudayà avijjà samudayo ti hi avijjàya kàraõaü vuttam. Atthi pana pariyàyo yena må- lakàraõaü siyà; ko pan' eso ti? Vaññakathàya sãsabhàvo. Bhagavà hi vaññakathaü kathento dve dhamme sãsaü katvà katheti: avijjaü và, yath' àha:- purimà, bhikkhave, koñi na pa¤¤àyati avijjàya ito pubbe avijjà nàhosi, atha pacchà sam- bhavã ti.\<*<1>*>/ Eva¤ c' etaü, bhikkhave, vuccati, atha ca pana pa¤¤àyati idappaccayà avijjà ti, bhavataõhà và, yath' àha:- purimà, bhikkhave, koñi na pa¤¤àyati bhavataõhàya, ito pubbe bhavataõhà nàhosi, atha pacchà sambhavã ti. Eva¤ c' etaü, bhikkhave, vuccati, atha ca pana pa¤¤àyati idappaccayà bhavataõhà ti\<*<2>*>/. Kasmà pana Bhagavà vaññakathaü kathento ime dve dhamme sãsaü katvà kathetã ti? Sugati-duggati-gàmino kammassa visesahetubhåtattà; duggatigàmino hi kammassa visesahetu avijjà. Kasmà? Yasmà avijjàbhibhåto puthuj- jano, aggisantàpalaguëàbhighàta-parissamàbhibhåtà vajjha- gàvãtàya parissamàturatàya nirassàdam pi attano anatthà- vaham pi uõhodakapànaü viya, kilesasantàpato nirassàdam pi duggati-nipàtanato ca attano anatthàvaham pi pàõàtipà- tàdiü anekappakàraü duggatigàmikammaü àrabhati. Su- gatigàmino pana kammassa visesahetu bhavataõhà. Kasmà? Yasmà bhavataõhàbhibhåto puthujjano, yathà\<*<3>*>/ vuttappa- kàrà gàvã sãtådakataõhàya samassàdaü attano parissama- vinodana¤ ca sãtådakapànaü viya, kilesasantàpavirahato sa-assàdaü sugatisampàpanena attano duggati-dukkhapa- rissama-vinodana¤ ca pàõàtipàtàveramaõã-àdiü anekappa- kàraü sugatigàmikammaü àrabhati. Etesu pana vaññakathàya sãsabhåtesu dhammesu katthaci Bhagavà ekadhammamålikaü desanaü deseti, seyyathãdaü: \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Not traced. Cf. S. ii, 178; iii, 149. 2 Not traced. Cf. ibid. 3 Sb Bhm sà for yathà. >/ #<[page 526]># %<526 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso >%-iti kho, bhikkhave, avijjupanisà sankhàrà, sankhàrupanisaü vi¤¤àõan ti\<*<1>*>/ àdi; tathà:- upàdàniyesu, bhikkhave, dham- mesu assàdànupassino viharato taõhà pavaóóhati, taõhàpac- cayà upàdànan ti\<*<2>*>/ àdi; katthaci ubhayamålikam pi; seyya- thãdaü:- avijjànãvaraõassa, bhikkhave, bàlassa taõhàya sam- payuttassa evam ayaü kàyo samudàgato, iti aya¤ c' eva kàyo bahiddhà ca nàmaråpaü itth' etaü dvayaü, dvayaü pañicca phasso chaë\<*<3>*>/ ev' àyatanàni ca, ye hi phuññho bàlo sukhaduk- khaü pañisaüvedetã ti\<*<4>*>/ àdi. Tàsu desanàsu:- avijjàpaccayà sankhàrà ti ayam idha avijjàvasena ekadhammamålikà de- sanà ti veditabbà. Evaü tàv' ettha desanàbhedato vi¤¤à- tabbo vinicchayo. Atthato ti avijjàdãnaü padànaü atthato, seyyathãdaü, påretuü ayuttaññhena kàyaduccaritàdi avindiyaü nàma, aladdhabban ti attho. Taü avindiyaü vindatã ti avijjà. Tabbiparãtato kàyasucaritàdi-vindiyaü nàma, taü vindiyaü na vindatã ti avijjà. Khandhànaü ràsaññhaü, àyatanànaü àyatanaññhaü, dhàtånaü su¤¤aññhaü, indriyànam adhipati- yaññhaü, saccànaü tathaññhaü aviditaü karotã ti pi avijjà. Dukkhàdãnaü pãëanàdivasena vuttaü catubbidhaü atthaü aviditaü karotã ti pi avijjà. Antavirahitesaüsàre sabbayo- nigatibhavavi¤¤àõaññhiti sattàvàsesu satte javàpetã ti avijjà. Paramatthato avijjamànesu itthi-purisàdisu javati, vijjamà- nesu pi khandhàdisu na javatã ti avijjà. Api ca cakkhuvi¤- ¤àõàdãnaü vatthàrammaõànaü pañiccasamuppàda-pañicca- samuppannàna¤ ca dhammànaü chàdanato pi avijjà. Yaü pañicca phalam eti, so paccayo. Pañiccà ti na vinà appaccakkhitvà attho. Etã ti uppajjati c' eva pavattati cà ti attho. Api ca upakàrakaññho paccayaññho, avijjà ca sà paccayo cà ti avijjàpaccayo, tasmà avijjàpaccayà. Sankhataü abhisankharontã ti sankhàrà. Api ca: avijjà- paccayà sankhàrà sankhàrasaddena àgatasankhàrà ti duvi- dhà sankhàrà. Tattha pu¤¤àpu¤¤àne¤jàbhisankhàrà tayo ti ime cha avijjàpaccayà sankhàrà. Te sabbe pi lokiyakusa- làkusalacetanàmattam eva hoti. Sankhatasankhàro, abhi- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. ii, 31. 2 Ibid. 84. 3 So all edns. Pòú. ed.: sal. 4 Ibid. 23 f. >/ #<[page 527]># %< Avijjàpaccayà sankhàrà-vitthàrakathà 527>% sankhatasankhàro, abhisankharaõakasankhàro, payogàbhi- sankhàro ti ime pana cattàro sankhàrasaddena àgatasan- khàrà. Tattha: aniccà vata sankhàrà! ti\<*<1>*>/ àdisu vuttà sabbe pi sappaccayà dhammà sankhatasankhàrà nàma. Kamma- nibbattà tebhåmakà råpàråpadhammà abhisankhatasan- khàrà ti Aññhakathàsu vuttà; te pi aniccà vata sankhàrà ti etth' eva sangahaü gacchanti, visuü pana nesaü àgataññhànaü na pa¤¤àyati. Tebhåmikakusalàkusalacetanà pana abhi- sankharaõakasankhàro ti vuccati. Tassa:- avijjàgato ayaü, bhikkhave, purisapuggalo pu¤¤a¤ ceva\<*<2>*>/ sankhàraü abhisan- kharotã ti\<*<3>*>/ àdãsu àgataññhànaü pa¤¤àyati. Kàyikacetasikaü pana viriyaü payogàbhisankhàro ti vuccati. So:- yàvatikà abhisankhàrassa gati, tàvatikaü gantvà akkhàhataü ma¤¤e aññhàsã ti\<*<4>*>/ àdisu àgato. Na kevala¤ ca ete yeva, a¤¤e pi:- sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjantassa kho àvuso Visàkha bhikkhuno pañhamaü nirujjhati vacãsankhàro, tato kàyasan- khàro, tato cittasankhàro ti\<*<5>*>/ àdinà nayena sankhàrasaddena àgatà aneke sankhàrà. Tesu n' atthi so sankhàro yo san- khatasankhàrehi sangahaü na gaccheyya. Ito paraü:- sankhàrapaccayà vi¤¤àõan ti àdisu vuttaü vuttanayen' eva veditabbaü. Avutte pana vijànàtã ti vi¤¤àõaü, namatã ti nàmaü, ruppatã ti råpaü. âye tanoti àyata¤ ca\<*<6>*>/ nayatã ti àyatanaü, phassatã ti phasso, vedayatã ti vedanà, paritassatã ti taõhà, upàdiyatã ti upàdànaü, bhavati bhàvayati cà ti bhavo, jananaü jàti, jãraõaü jarà, maranti etenà ti mara- õaü, socanaü soko, paridevanaü paridevo, dukkhayatã ti dukkhaü, uppàdaññhitivasena và dvidhà khaõatã ti pi duk- khaü, dummanabhàvo domanassaü, bhuso àyàso upàyàso. Sambhavantã ti abhinibbattan ti. Na kevala¤ ca sokàdãh' eva,\<*<7>*>/ atha kho sabbapadehi sambhavanti-saddassa yojanà kàtabbà. Itarathà hi: avijjàpaccayà sankhàrà ti vutte kiü karontã ti na pa¤¤àyeyya, sambhavantã ti pana yojanàya sati avijjà ca sà paccayo cà ti avijjàpaccayo, tasmà avijjà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 D. ii, 157; S. i, 158. 2 So all four edns. Pòú. ed.: ce. 3 S. ii, 82. 4 A. i, 112. 5 M. i, 302. 6 Bhm Aye tanati àyata¤ ca. 7 Sh -àdãneva. >/ #<[page 528]># %<528 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% paccayà sankhàrà sambhavantã ti paccaya paccayuppannava- vatthànaü kataü hoti. Esa nayo sabbattha. Evan ti nid- diññhanayanidassanaü, tena avijjàdãh' eva kàraõehi, na issaranimmànàdãhã ti dasseti. Etassà ti yathàvuttassa. Kevalassà ti asammissassa, sakalassa và. Dukkhakkhan- dhassà ti dukkhasamudayassa, na sattassa na sukhasubhà- dãnaü. Samudayo ti nibbatti. Hotã ti sambhavati. Evam ettha atthato vi¤¤àtabbo vinicchayo. Lakkhaõàdito ti avijjàdãnaü lakkhaõàdito, seyyathãdaü: a¤¤àõalakkhaõà avijjà, sammohanarasà, chàdanapaccupañ- ñhànà, àsavapadaññhànà. Abhisankharaõalakkhaõà san- khàrà, àyåhanarasà, cetanàpaccupaññhànà, avijjàpadaññhànà. Vijànanalakkhaõaü vi¤¤àõaü, pubbangamarasaü, pañi- sandhipaccupaññhànàü, sankhàrapadaññhànaü, vatthàram- maõapadaññhànaü và. Namanalakkhaõaü nàmaü, saü- payogarasaü, avinibbhogapaccupaññhànaü, vi¤¤àõapadañ- ñhànaü. Ruppanalakkhaõaü råpaü, vikiraõarasaü, avyà- katapaccupaññhàõaü, vi¤¤àõapadaññhànaü. âyatanalak- khaõaü saëàyatanaü, dassanàdirasaü, vatthudvàrabhàva- paccupaññhànaü, nàmaråpapadaññhànaü. Phusanalakkhaõo phasso, sanghaññanaraso, sangatipaccupaññhàno, saëàyatana- padaññhàno. Anubhavanalakkhaõà vedanà, visayarasasam- bhogarasà, sukhadukkhapaccupaññhàõà, phassapadaññhànà. Hetulakkhaõà taõhà, abhinandanarasà, atittabhàvapaccu- paññhànà, vedanàpadaññhànà. Gahaõalakkhaõaü upàdà- naü, amu¤canarasaü, taõhàdaëhatta-diññhipaccupaññhànaü, taõhàpadaññhànaü. Kamma-kammaphalalakkhaõo bhavo, bhàvanà-bhavanaraso,\<*<1>*>/ kusalàkusalàvyàkatapaccupaññhàno, upàdànapadaññhàno. Jàti-àdãnaü lakkhaõàdãni Saccanid- dese\<*<2>*>/ vuttanayen' eva veditabbàni. Evam ettha lakkha- õàdito pi vi¤¤àtabbo vinicchayo. Ekavidhàdito ti ettha avijjà a¤¤àõa-adassanamohàdibhàvato ekavidhà. Appañipatti-micchàpañipattito duvidhà. Tathà sasankhàra-asankhàrato.\<*<3>*>/ Vedanattayasampayogato tividhà Catusacca-apañivedhato catubbidhà. Gatipa¤cakàdãnavac- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 So Sh Bh Sb Bm bhàvana-bhavanaraso. 2 Above, p. 499 f. 3 All edns. sasankhàràs-. >/ #<[page 529]># %< Avijjàpaccayà sankhàrà-vitthàrakathà 529>% chàdanato pa¤cavidhà. Dvàràrammaõato pana sabbesu pi aråpadhammesu chabbidhatà veditabbà. Sankhàrà sàsavavipàkadhammadhammàdi-bhàvato eka- vidhà. Kusalàkusalato duvidhà. Tathà parittamahaggata- hãnamajjhima-micchattasammatta-niyatàniyatato. Tividhà pu¤¤àbhisankhàràdibhàvato. Catubbidhà catuyonisaüvat- tanato. Pa¤cavidhà pa¤cagatigàmito. Vi¤¤àõaü lokiyavipàkàdibhàvato ekavidhaü. Sahetukà- hetukàdito duvidhaü. Bhavattayapariyàpannato vedanat- tayasampayogato ahetuka-dvihetuka-tihetukato ca tividhaü. Yonigativasena catubbidhaü pa¤cavidha¤ ca. Nàmaråpaü vi¤¤àõasannissayato kammapaccayato ca ekavidhaü. Sàrammaõànàrammaõato duvidhaü. Atãtà- dito tividhaü. Yonigativasena catubbidhaü pa¤cavidha¤ ca. Saëàyatanaü sa¤jàti-samosaraõaññhànato ekavidhaü. Bhåtappasàdavi¤¤àõàdito duvidhaü. Sampattàsampattato bhayagocarato tividhaü. Yonigatipariyàpannato catubbi- dhaü pa¤cavidha¤ cà ti iminà nayena phassàdãnam pi eka- vidhàdi-bhàvo veditabbo ti evam ettha ekavidhàdito pi vi¤- ¤àtabbo vinicchayo. Angàna¤ ca vavatthànà ti sokàdayo c' ettha bhavacak- kassa avicchedadassanatthaü vuttà, jaràmaraõabbhàhatassa hi bàlassa te sambhavanti. Yath' àha:- assutavà, bhik- khave, puthujjano kàyikàya dukkhàya vedanàya phuññho sa- màno socati kilamati paridevati urattàliü kandati samoham àpajjatã ti.\<*<1>*>/ Yàva ca tesaü pavatti,\<*<2>*>/ tàva avijjàyàti puna pi avijjàpaccayà sankhàrà ti sambandham eva hoti bhava- cakkaü, tasmà tesaü jaràmaraõen' eva ekasankhepaü katvà dvàdas' eva pañiccasamuppàdangànã ti veditabbà. Evam ettha angànaü vavatthànato pi vi¤¤àtabbo vinic- chayo. Ayaü tav' ettha sankhepakathà. Ayam pana vitthàranayo:- avijjà ti suttantapariyàyena \<-------------------------------------------------------------------------- 1 I cannot trace this quotation in its entirety. The `grief formula' from socati . . . occurs frequently: M. i, 86; A. iii, 54, 416; N, 293, etc.; from phuññho: A. ii, 188. A. iii, 54 gives assutavato, bhikkhave, puthujjanassa . . . 2 Bhm pavattati. >/ #<[page 530]># %<530 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% dukkhàdisu catusu ñhànesu a¤¤àõaü; abhidhammapariyà- yena pubbantàdãhi saddhiü aññhasu. Vuttaü h' etaü:- tattha katamà avijjà? Dukkhe a¤¤àõaü ...pe... dukkha- nirodhagàminiyà pañipadàya a¤¤àõaü, pubbante a¤¤àõaü aparante . . . pubbantàparante . . . idappaccayatà pañiccasam- uppannesu dhammesu a¤¤àõan ti.\<*<1>*>/ Tattha ki¤càpi, ñha- petvà lokuttaraü saccadvayaü, sesaññhànesu àrammaõava- senà pi avijjà uppajjati, evaü sante pi pañicchàdanavasen' eva idha adhippetà; sà hi uppannà Dukkhasaccaü pañicchà- detvà tiññhati, yàthàva\<*<2>*>/-sarasalakkhaõaü pañivijjhituü na deti. Tathà Samudayaü, Nirodhaü, Maggaü. Pubbanta- sankhàtaü atãtaü khandhapa¤cakaü, aparantasankhàtaü anàgataü khandhapa¤cakaü, pubbantàparantasankhàtaü tad-ubhayaü, idappaccayatà-pañiccasamuppannadhamma- sankhàtaü idappaccayata¤ c' eva pañiccasamuppannadham- me ca pañicchàdetvà tiññhati. Ayaü avijjà, ime sankhàrà ti evaü yàthàva-sarasalakkhaõaü ettha pañivijjhituü na deti. Tasmà dukkhe a¤¤àõaü ...pe... idappaccayatà pañiccasam- uppannesu dhammesu a¤¤àõan ti vuccati. Sankhàrà ti pu¤¤àdayo tayo, kàyasankhàràdayo tayo ti evaü pubbe sankhepato vuttà cha. Vitthàrato pan' ettha pu¤¤àbhisankhàro dànasãlàdivasena pavattà aññha kàmàva- carakusalacetanà va bhàvanàvasen' eva pavattà pa¤ca råpà- vacarakusalacetanà cà ti terasa cetanà honti. Apu¤¤àbhi- sankhàro pàõàtipàtàdivasena pavattà dvàdasa akusalace- tanà. âne¤jàbhisankhàro bhàvanàvasen' eva pavattà ca- tasso aråpàvacarakusalacetanà cà ti tayo pi sankhàrà ekå- natiüsa cetanà honti. Itaresu pana tãsu kàyasa¤cetanà kàyasankhàro, vacãsa¤cetanà vacãsankhàro, manosa¤cetanà cittasankhàro. Ayaü tiko kammàyåhanakkhaõe pu¤¤à- bhisankhàràdãnaü dvàrato pavattidassanatthaü vutto. Kà- yavi¤¤attiü samuññhapetvà hi kàyadvàrato pavattà aññha kàmàvacarakusalacetanà dvàdasa akusalacetanà ti samavã- sati cetanà kàyasankhàro nàma. Tà eva vacãvi¤¤attiü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhs. 1162 (katamaü avijjànãvaraõaü?) In Vibhan- ga, p. 362, moho is described in the same terms. 2 J.Pòú. 1889, 208. >/ #<[page 531]># %< Avijjàpaccayà sankhàrà-vitthàrakathà 531>% samuññhapetvà vacãdvàrato pavattà vacãsankhàro nàma. Abhi¤¤àcetanà pan' ettha parato vi¤¤àõassa paccayo na hotã ti na gahità. Yathà ca abhi¤¤àcetanà, evaü uddhacca- cetanà pi na hoti. Tasmà sà pi vi¤¤àõassa paccayabhàve apanetabbà. Avijjàpaccayà pana sabbà p' età honti. Ubho pi vi¤¤attiyo asamuññhapetvà manodvàre uppannà pana sabbà pi ekånatiüsati cetanà cittasankhàro. Iti ayaü tiko purimattikam eva pavisatã ti atthato pu¤¤àbhisankhàrà- dãnaü yeva vasena avijjàya paccayabhàvo veditabbo. Tattha siyà, kathaü pan'e taü jànitabbaü: ime sankhàrà avijjàpaccayà hontã ti? Avijjàbhàve bhàvato; yassa hi duk- khàdisu avijjàsankhàtaü a¤¤àõaü appahãnaü hoti, so dukkhe tàva pubbantàdisu ca a¤¤àõena saüsàradukkhaü sukha- sa¤¤àya gahetvà, tass' eva hetubhåte tividhe pi sankhàre àrabhati. Samudaye a¤¤àõena dukkhahetubhåte pi taõhà- parikkhàre sankhàre sukhahetuto ma¤¤amàno àrabhati. Nirodhe pana Magge ca a¤¤àõena dukkhassa anirodhabhåte pi gativisese dukkhanirodhasa¤¤ã hutvà nirodhassa ca amag- gabhåtesu pi ya¤¤àmaratapàdisu nirodhamaggasa¤¤ã hutvà dukkhanirodhaü patthayamàno ya¤¤àmaratapàdimukhena tividhe pi sankhàre àrabhati. Api ca:- so tàya catusu sac- cesu appahãnàvijjatàya visesato jàtijaràrogamaraõàdi ane- kàdãnavavokiõõam pi pu¤¤aphalasankhàtaü dukkhaü duk- khato ajànantassa adhigamàya kàyavacãcittasankhàrabhe- daü pu¤¤àbhisankhàraü àrabhati, devaccharakàmako viya maruppapàtaü. Sukhasammatassà pi ca tassa pu¤¤apha- lassa ante mahàpariëàhajanikaü pariõàmadukkhataü appa- sàdata¤ ca apassanto pi tappaccayaü vuttappakàram eva pu¤¤àbhisankhàraü àrabhati, salabho viya dãpasikhàbhini- pàtaü, madhubindugiddho viya ca madhulittasatthadhàrà- lehanaü. Kàmupasevanàdisu ca savipàkesu àdãnavaü apas- santo sukhasa¤¤àya c' eva kilesàbhibhåtatàya ca dvàratta- yappavattam pi apu¤¤àbhisankhàraü àrabhati, bàlo viya gåthakãëanaü, maritukàmo viya ca visakhàdanaü. âruppa- vipàkesu cà pi sankhàravipariõàmadukkhataü anavabujjha- màno sassatàdi-vipallàsena cittasankhàrabhåtaü àne¤jàbhi- sankhàraü àrabhati, disàmåëho viya pisàcanagaràbhimu- khamaggagamanaü. Evaü yasmà avijjàbhàvato va san- \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 532]># %<532 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% khàrabhàvo, na abhàvato, tasmà jànitabbam etaü ime sankhàrà avijjàpaccayà hontã ti. Vuttam pi c' etaü:- avidvà, bhikkhave, avijjàgato pu¤¤àbhisankhàram pi abhisan- kharoti, apu¤¤àbhisankhàram pi abhisankharoti, àne¤jàbhi- sankhàram pi abhisankharoti. Yato ca kho bhikkhave, bhik- khuno avijjà pahãnà vijjà uppannà\<*<1>*>/ so avijjàviràgà vijjuppà- dàn' eva pu¤¤àbhisankhàraü abhisankharotã ti\<*<2>*>/. Etth' àha: gaõhàma tàva etaü: avijjà sankhàrànaü paccayo ti; idaü pana vattabbaü: katamesaü sankhàrà- naü, kathaü paccayo hotã ti? Tatridaü vuccati Bha- gavatà hi:- hetupaccayo, àrammaõapaccayo, adhipatipaccayo, anantarapaccayo, samanantarapaccayo, sahajàtapaccayo, a¤¤a- ma¤¤apaccayo, nissayapaccayo, upanissayapaccayo, purejàta- paccayo, pacchàjàtapaccayo, àsevanapaccayo, kammapaccayo, vipàkapaccayo, àhàrapaccayo, indriyapaccayo, jhànapaccayo, maggapaccayo, sampayuttapaccayo, vippayuttapaccayo, atthi- paccayo, natthipaccayo, vigatapaccayo, avigatapaccayo ti\<*<3>*>/ ca- tuvãsatipaccayà vuttà. Tattha hetu ca so paccayo cà ti hetupaccayo. Hetu hutvà paccayo, hetubhàvena paccayo ti vuttaü hoti. âram- maõapaccayàdisu pi es' eva nayo. Tattha hetå ti vacanà- vayavakàraõamålànam etaü adhivacanaü. Pañi¤¤à hetå ti àdisu hi loke vacanàvayavo hetå ti vuccati. Sàsane pana:- ye dhammà hetuppabhavà ti\<*<4>*>/ àdisu kàraõaü. Tayo kusalahetå, tayo akusalahetå ti\<*<5>*>/ àdisu målaü hetå ti vuccati, taü idha adhippetaü. Paccayo ti ettha pana ayaü vacanattho:- pañicca etasmà etã ti paccayo, appaccakkhàya naü vattatã ti attho. Yo hi dhammo yaü dhammaü appaccakkhàya tiññhati và uppajjati và, so tassa paccayo ti vuttaü hoti. Lakkhaõato pana upakàrakalakkhaõo paccayo; yo hi \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bm inserts siyà. 2 If this be quoted from S. ii, 82, there are discrepancies. The Pòú. ed. reads:- Avijjàgato yaü, bhikkhave, purisapuggalo pu¤¤a¤ ce sankhàraü abhisankharoti, pu¤¤åpagaü hoti vi¤¤àõaü, ... apu¤¤a¤ ce ... àne¤jaü ce ... abhisankharoti. ànenjåpagaü hoti vi¤¤àõaü. Yato ca, etc. 3 Tikapaññhàna 1. 4 Vin. i, 40. 5 Dhs. 1053. >/ #<[page 533]># %< Avijjàpaccayà sankhàrà-vitthàrakathà 533>% dhammo yassa dhammassa ñhitiyà và uppattiyà và upakà- rako hoti, so tassa paccayo ti vuccati.\<*<1>*>/ Paccayo, hetu, kà- raõaü, nidànaü, sambhavo, pabhavo ti àdi atthato ekaü, vya¤janato nànaü. Iti målaññhena hetu, upakàrakaññhena paccayo ti sankhepato målaññhena upakàrako dhammo hetupaccayo. So sàli-àdãnaü sàli-bãjàdãni viya, maõippa- bhàdãnaü viya ca maõivaõõàdayo, kusalàdãnaü kusalàdi- bhàvasàdhako ti àcariyànaü adhippàyo. Evaü sante pana taü samuññhànaråpesu hetupaccayatà na sampajjati; na hi so tesaü kusalàdibhàvaü sàdheti, na ca paccayo na hoti. Vuttaü h' etaü:- hetå hetusampayuttakànaü dhammànaü taü samuññhànàna¤ ca råpànaü hetupaccayena paccayo ti\<*<2>*>/. Ahetukacittàna¤ ca vinà etena avyàkatabhàvo siddho. Sa- hetukànam pi ca yonisomanasikàràdi-pañibaddho kusalàdi- bhàvo, na sampayuttahetupañibaddho. Yadi ca sampayut- tahetusu sabhàvato va kusalàdibhàvo siyà, sampayuttesu hetupañibaddho alobho kusalo và siyà, avyàkato và. Yasmà pana ubhayathà pi hoti, tasmà yathà sampayuttesu evaü hetusu pi kusalàdità pariyesitabbà. Kusalàdibhàvasàdha- navasena pana hetånaü målaññhaü agahetvà suppatiññhita- bhàvasàdhanavasena gayhamàne na ki¤ci virujjhati. Lad- dhahetupaccayà hi dhammà viråëhamålà viya pàdapà thirà honti suppatiññhità, ahetukà tilabãjakàdi-sevàlà viya na suppatiññhità. Iti målaññhena upakàrako ti suppatiññhitabhà- vasàdhanena upakàrako dhammo hetupaccayo ti veditabbo. Tato paresu àrammaõabhàvena upakàrako dhammo àrammaõapaccayo. So råpàyatanaü cakkhuvi¤¤àõadhà- tuyà ti àrabhitvà pi yaü yaü dhammaü àrabbha ye ye dhammà uppajjanti cittacetasikà dhammà, te te dhammà tesaü tesaü dhammànaü àrammaõapaccayena paccayo ti osàpitattà na koci dhammo na hoti. Yathà hi dubbalo pu- riso daõóaü và rajjuü và àlambitvà va uññhahati c' eva tiññhati ca, evaü cittacetasikà dhammà råpàdi-àrammaõaü àrabbh' eva uppajjanti c' eva tiññhanti ca. Tasmà sabbe pi cittacetasikànaü àrammaõabhåtà dhammà àrammaõapac- cayo ti veditabbo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 = Paññh. A. p. 5. 2 Tikapaññhàna. II. 11 >/ #<[page 534]># %<534 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% Jeññhakaññhena upakàrako dhammo adhipatipaccayo. So sahajàt'-àrammaõavasena duvidho. Tattha:- chandàdhipati chandasampayuttakànaü dhammànaü taü samuññhànàna¤ ca råpànaü adhipatipaccayena paccayo ti\<*<1>*>/ àdi-vacanato chanda- viriyacittavãmaüsàsankhàtà cattàro dhammà adhipatipac- cayo ti veditabbà, no ca kho-ekato. Yadà hi chandaü dhu- raü, chandaü jeññhakaü katvà cittaü pavattati, tadà chando va adhipati, na itare. Esa nayo sesesu. Yam pana dhammaü garuü katvà aråpadhammà pavattanti, so nesaü àrammaõàdhipati, tena vuttaü: yaü yaü dhammaü garuü katvà ye ye dhammà uppajjanti cittacetasikà dhammà, te te dhammà tesaü tesaü dhammànaü adhipatipaccayena pac- cayo ti\<*<1>*>/. Anantarabhàvena upakàrako dhammo anantarapaccayo. Samanantarabhàvena upakàrako dhammo samantarapaccayo. Ida¤ ca paccayadvayaü bahudhà papa¤cayanti. Ayaü pan' ettha sàro:- yo hi esa cakkhuvi¤¤àõànantarà manodhàtu, manodhàtu-anantarà manovi¤¤àõadhàtå ti-àdicittaniyamo, so yasmà purimapurimacittavasen' eva ijjhati, na a¤¤athà, tasmà attano attano anantaraü anuråpassa cittuppàdassa uppàdanasamattho dhammo anantarapaccayo. Ten' ev' àha:- anantarapaccayo ti cakkhuvi¤¤àõadhàtu taü sampa- yuttakà ca dhammà manodhàtuyà taü-sampayuttakàna¤ ca dhammànaü anantarapaccayena paccayo ti\<*<1>*>/ àdi. Yo anan- tarapaccayo, sveva samanantarapaccayo. Vya¤janamat- tam eva h' ettha nànaü upacayasantatãsu viya, adhivaca- naniruttidukàdisu\<*<2>*>/ viya ca atthato pana nànaü n' atthi. Yam pi atthànantaratàya anantarapaccayo, kàlànantaratàya samanantarapaccayo ti àcariyànaü mataü, taü nirodhà vuññhahantassa neva sa¤¤à-nàsa¤¤àyatanakusalaü phalasam- àpattiyà samanantarapaccayena paccayo ti àdãhi viruj- jhati. Yam pi tattha vadanti dhammànaü samuññhàpana- samatthatà na parihàyati, bhàvanàbalena pana vàritattà dhammà samanantarà nuppajjantã ti, tam pi kàlànantara- tàya abhàvam eva sàdheti. Bhàvanàbalena hi tattha kàlà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Tikapaññhàna. 2 Dhs. 642 f., 1306 f. >/ #<[page 535]># %< Avijjàpaccayà sankhàrà-vitthàrakathà 535>% nantaratà n' atthã ti mayam pi etad-eva vadàma. Yasmà ca kàlànantaratà n' atthi, tasmà samanantarapaccayatà na yujjati. Kàlànantaratàya hi tesaü samanantarapaccayo hotã ti laddhi, tasmà abhinivesaü akatvà vya¤janamattato p' ettha nànàkaraõam paccetabbaü, na atthato. Kathaü? N' atthi etesaü antaran ti hi anantarà, saõñhànàbhàvato suññhu anantarà ti samanantarà. Uppajjamàno va saha uppàdanabhàvena upakàrako dhammo sahajàtapaccayo, pakàsassa padãpo viya. So arå- pakkhandhàdivasena chabbidho hoti. Yath' àha: cattàro khandhà aråpino a¤¤ama¤¤aü sahajàtapaccayena paccayo. Cattàro mahàbhutà a¤¤ama¤¤aü, okkantikkhaõe nàmaråpaü a¤¤ama¤¤aü, cittacetasikà dhammà cittasamuññhànànaü råpà- naü, mahàbhåtà upàdàråpànaü, råpino dhammà aråpãnaü dhammànaü ka¤ci\<*<1>*>/ kàle sahajàtapaccayena paccayo, ka¤ci\<*<1>*>/ kàle na sahajàtapaccayena paccayo ti.\<*<2>*>/ Idaü hadayavatthum eva sandhàya vuttaü. A¤¤ama¤¤aü uppàdanåpatthambhanabhàvena upakà- rako dhammo a¤¤ama¤¤apaccayo, a¤¤ama¤¤åpatthambha- kaü ti daõóakaü viya. So aråpakkhandhàdivasena tividho hoti. Yath' àha:- cattàro khandhà aråpino a¤¤ama¤¤apac- cayena paccayo. Cattàro mahàbhåtà ...pe... okkantikkhaõe nàmaråpaü a¤¤ama¤¤apaccayena paccayo ti\<*<2>*>/. Adhiññhànàkàrena nissayàkàrena ca upakàrako dhammo nissayapaccayo, tarucittakammàdãnaü pathavãpañàdayo viya. So:- cattàro khandhà aråpino a¤¤ama¤¤aü nissayapaccayena paccayo ti\<*<2>*>/ evaü sahajàte vuttanayen' eva veditabbo. Chañ- ñho pan' ettha koññhàso:- cakkhàyatanaü cakkhuvi¤¤àõa- dhàtuyà ...pe... sota-, ghàna-, jivhà-, kày' àyatanaü kàyavi¤¤àõadhàtuyà taü-sampayuttakàna¤ ca dhammànaü nissayapaccayena paccayo. Yaü råpaü nissàyamanodhàtu ca manovi¤¤àõadhàtu ca vattanti, taü-råpaü manodhàtuyà ca manovi¤¤àõadhàtuyà ca taü-sampayuttakàna¤ ca dhammà- naü nissayapaccayena paccayo ti\<*<2>*>/ evaü vibhatto. Upanissayapaccayo ti ettha pana ayaü tàva vacanattho:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm ki¤ci-. 2 Tikapaññhàna. >/ #<[page 536]># %<536 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% tad-adhãnavuttitàya attano phalena nissito na pañikkhitto ti nissayo. Yathà pana bhuso àyàso upàyàso, evam bhuso nissayo upanissayo. Balavakàraõass' etaü adhivacanaü, tasmà balavakàraõabhàvena upakàrako dhammo upanissa- yapaccayo ti veditabbo. So àrammaõåpanissayo, anantaråpanissayo, pakatåpanis- sayo ti tividho hoti. Tattha:- dànaü datvà sãlaü samàdiyitvà uposathakammaü katvà taü garuü katvà paccavekkhati, pubbe suciõõàni garuü katvà paccavekkhati, jhànà vuññhahitvà jhànaü garuü katvà paccavekkhati. Sekhà gotrabhuü garuü katvà paccavekkhanti, vodànaü garuü katvà paccavekkhanti. Sekhà maggà vuññha- hitvà maggaü garuü katvà paccavekkhantã ti\<*<1>*>/ evaü àdinà nayena àrammaõåpanissayo tàva àrammaõàdhipatinà sad- dhiü nànattaü akatvà va vibhatto. Tattha yaü àrammaõaü garuü katvà cittacetasikà uppajjanti, taü niyamato tesu àrammaõesu balavàrammaõaü hoti. Iti garukàtabbaññhena\<*<2>*>/ àrammaõàdhipati balavakàraõaññhena àrammaõåpanissayo ti evam etesaü nànattaü veditabbaü. Anantaråpanissayo pi:- purimà purimà kusalà khandhà pacchimànaü pacchimànaü kusalànaü khandhànaü upanis- sayapaccayena paccayo ti\<*<1>*>/ adinà nayena anantarapaccayena saddhiü nànattaü akatvà va vibhatto. Màtikànikkhepe pana tesaü:- cakkhuvi¤¤àõadhàtu taü-sampayuttakà ca dhammà manodhàtuyà taü-sampayuttakàna¤ ca dhammànaü anantara- paccayena paccayo ti\<*<1>*>/ àdinà nayena anantarassa:- purimà purimà kusalà dhammà pacchimànaü pacchimànaü kusalànaü dhammànaü upanissayapaccayena paccayo ti àdinà nayena upanissayassa àgatattà nikkhepe viseso atthi. So pi atthato ekãbhàvam eva gacchati. Evaü sante pi attano attano anantarà anuråpassa cittuppàdassa pavattanasamattha- tàya anantaratà, purimacittassa pacchimacittuppàdane bala- vatàya anantaråpanissayatà veditabbà. Yathà hi hetu- paccayàdisu ki¤ci dhammaü vinà pi cittaü uppajjati, na evaü anantaracittaü vinà cittassa uppatti nàma atthi, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Tikapaññhàna. 2 Bhm -kattabbamattaññhena. >/ #<[page 537]># %< Avijjàpaccayà sankhàrà-vitthàrakathà 537>% tasmà balavapaccayo hoti. Iti attano attano anantarà anuråpacittuppàdanavasena anantarapaccayo, balavakàra- õavasena anantaråpanissayo ti evam etesaü nànattaü vedi- tabbaü. Pakatåpanissayo pana pakato upanissayo pakatåpanissayo. Pakato nàma attano santàne nipphàdito và, saddhà-sãlàdi upasevito và, utubhojanàdi pakatiyà eva và upanissayo pakatåpanissayo, àrammaõànantarehi asammisso ti attho. Tassa:- pakatåpanissayo saddhaü upanissàya dànaü deti, sãlaü samàdiyati, uposathakammaü karoti, jhànaü uppàdeti, vipassanaü uppàdeti, maggaü uppàdeti, abhi¤¤aü uppàdeti, samàpattiü uppàdeti. Sãlaü ,sutaü, càgaü, pa¤¤aü upanis- sàya dànaü deti ...pe... samàpattiü uppàdeti. Saddhà, sãlaü, sutaü, càgo, pa¤¤à saddhàya sãlassa sutassa càgassa pa¤¤àya upanissayapaccayena paccayo ti\<*<1>*>/ àdinà nayena ane- kappakàrato pabhedo veditabbo. Iti ime saddhàdayo pa- katà c' eva balavakàraõaññhena upanissayà cà ti pakatåpa- nissayo ti. Pañhamataraü uppajjitvà vattamànabhàvena upakàrako dhammo purejàtapaccayo. So pa¤cadvàre vatthàrammaõa- hadayavatthuvasena ekàdasavidho hoti. Yath' àha: cak- khàyatanaü cakkhuvi¤¤àõadhàtuyà taü-sampayuttakàna¤ ca dhammànaü purejàtapaccayena paccayo. Sota- ...pe... ghànà-, jivhà-, kàyàyatanaü, råpàyatanaü . . . sadda-, gandha-, rasa-, phoññhabbàyatanaü kàyavi¤¤àõadhàtuyà taü-sampayut- takàna¤ ca dhammànaü purejàtapaccayena paccayo. Råpa-, sadda-, gandha-, rasa-, phoññhabbàyatanaü manodhàtuyà, yaü råpaü\<*<2>*>/ nissàya manodhàtu ca manovi¤¤àõadhàtu ca vattanti, taü råpaü manodhàtuyà taü-saüpayuttakàna¤ ca dhammànaü purejàtapaccayena paccayo, manovi¤¤àõadhàtuyà taü-sam- payuttakàna¤ ca dhammànaü ki¤ci\<*<3>*>/ kàle purejàtapaccayena paccayo, ki¤ci\<*<3>*>/ kàle na purejàtapaccayena paccayo ti\<*<1>*>/. Purejàtànaü råpadhammànaü upatthambhakattena upa- kàrako aråpadhammo pacchàjàtapaccayo, gijjhapotakasarã- rànaü àhàràsà cetanà viya, tena vuttaü:- pacchàjàtà citta- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Tikapaññhàna. 2 Cf. Compendium, p. 278. 3 Sh ka¤ci. >/ #<[page 538]># %<538 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% cetasikà dhammà purejàtassa imassa kàyassa pacchàjàtapacca- yena paccayo ti\<*<1>*>/. âsevanaññhena anantarànaü paguõabalavabhàvàya upa- kàrako dhammo àsevanapaccayo, ganthàdisu purimapurimà- bhiyogo viya, so kusalàkusalakiriyajavanavasena tividho hoti. Yath' àha:- purimà purimà kusalà dhammà pacchimà- naü pacchimànaü kusalànaü dhammànaü àsevanapaccayena paccayo. Purimà purimà akusalà ...pe... kiriyàvyàkatà dhammà pacchimànaü pacchimànaü kiriyàvyàkatànaü dham- mànaü àsevanapaccayena paccayo ti\<*<1>*>/. Cittappayogasankhàtena kiriyabhàvena upakàrako dhammo kammapaccayo. So nànakkhaõikàya c' eva kusalàkusalace- tanàya sahajàtàya ca sabbàya pi cetanàya vasena duvidho hoti. Yath' àha:- kusalàkusalaü kammaü vipàkànaü khan- dhànaü kañattà ca råpànaü kammapaccayena paccayo. Saha- jàtà cetanà sampayuttakànaü dhammànaü taü-samuññhànà- na¤ ca rupànaü kammapaccayena paccayo ti\<*<1>*>/. Nirussàhasantabhàvena nirussàhasantabhàvàya upakàrako vipàkadhammo vipàkapaccayo. So pavatte taü-samuññhà- nànaü pañisandhiyaü kañattà ca råpànaü sabbattha ca sampayuttadhammànaü paccayo hoti. Yath' àha:- vipàkà- vyàkato eko khandho tiõõannaü khandhànaü cittasamuññhà- nàna¤ ca råpànaü vipàkapaccayena paccayo ...pe... pañisandhikkhaõe vipàkàvyàkato eko dhammo tiõõannaü khan- dhànaü kañattà ca råpànaü ... tayo khandhà ekassa khan- dhassa ... dve khandhà dvinnaü khandhànaü kañattà ca råpà- naü vipàkapaccayena paccayo. Khandhà vatthussa vipàka- paccayena paccayo ti\<*<1>*>/. Råpàråpànaü upatthambhakaññhena\<*<2>*>/ upakàrakà cattàro àhàrà àhàrapaccayo. Yath' àha:- kabaëinkàro àhàro imassa kayassa àhàrapaccayena paccayo. Aråpino àhàrà sampayut- takànaü dhammànaü taü-samuññhànàna¤ råpànaü àhàra- paccayena paccayo ti.\<*<1>*>/ Pa¤hàvàre pana:- pañisandhikkhaõe vipàkàvyàkatà àhàrà taü-sampayuttakànaü khandhànaü kañattà ca råpànaü àhàràpaccayena paccayo ti\<*<1>*>/ pi vuttaü. Adhipatiyaññhena upakàrakà itthindriya-purisindriyavajjà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Tikapaññhàna. 2 Cf. p. 537, 1. 34. >/ #<[page 539]># %< Avijjàpaccayà sankhàrà-vitthàrakathà 539>% vãsatindriyà indriyapaccayo. Tattha cakkhundriyàdayo arå- padhammànaü yeva, sesà råpàråpànaü paccayà honti. Yath' àha:- cakkhundriyaü cakkhuvi¤¤àõadhàtuyà ... pe ... sota-, ghàna-, jivhà-, kàyindriyaü kàyavi¤¤àõadhàtuyà taü-sampayuttakàna¤ ca dhammànaü indriyapaccayena pac- cayo. Råpajãvitindriyaü kañattà råpànaü indriyapaccayena paccayo. Aråpino indriyà sampayuttakànaü dhammànaü taü-samuññhànàna¤ ca råpànaü indriyapaccayena paccayo ti. Pa¤hàvàre pana:- pañisandhikkhaõe vipàkàvyàkatà indri- yà sampayuttakànaü khandhànaü kañattà ca råpànaü indriya- paccayena paccayo ti\<*<1>*>/ pi vuttaü. Upanijjhàyanaññhena upakàrakàni, ñhapetvà dvipa¤ca-vi¤- ¤àõesu sukhadukkhavedanà dvayaü, sabbàni pi kusalàdi- bhedàni satta jhànangàni jhànapaccayo. Yath' àha:- jhà- nangàni jhànasampayuttakànaü dhammànaü taü-samuññhà- nàna¤ ca råpànaü jhànapaccayena paccayo ti. Pa¤hàvàre pana:- pañisandhikkhaõe vipàkàvyàkatàni jhànangàni sam- payuttakànaü khandhànaü kañattà ca råpànaü jhànapacca- yena paccayo ti pi vuttaü. Yato tato và niyyànaññhena upakàrakàni kusalàdibhedàni dvàdasa maggangàni maggapaccayo. Yath' àha:- maggan- gàni maggasampayuttakànaü dhammànaü taü-samuññhànàna¤ ca råpànaü maggapaccayena paccayo ti. Pa¤hàvàre pana:- pañisandhikkhaõe vipàkàvyàkatàni maggangàni sampayutta- kànaü khandhànaü kañattà ca råpànaü maggapaccayena paccayo ti pi vuttaü. Ete pana dve pi jhànamaggapaccayà dvipa¤ca-vi¤¤àõàhetukacittesu na labbhantã ti veditabbà. Ekavatthuka-ekàrammaõa-ekuppàda-ekanirodhasankhàrena sampayuttabhàvena upakàrakà aråpadhammà sampayutta- paccayo. Yath' àha:- cattàro khandhà aråpino a¤¤ama¤¤aü sampayuttapaccayena paccayo ti. Ekavatthukàdibhàvànupagamena upakàrakà råpino dham- mà aråpãnaü dhammànaü aråpino pi råpãnaü vippayutta- paccayo. So sahajàta-pacchàjàta-purejàtavasena tividho hoti. Vuttaü h' etaü:- sahajàtà kusalà khandhà cittasamuññhànà- naü råpànaü vippayuttapaccayena paccayo. Pacchajàtà ku- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 This and nine following quotations are from Tikapañthàna. >/ #<[page 540]># %<540 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% salà khandhà purejàtassa imassa kàyassa vippayuttapaccayena paccayo ti. Avyàkatapadassa pana sahajàtavibhange:- pañisandhikkhaõe vipàkàvyàkatà khandhà kañattà råpànaü vippayuttapaccayena paccayo. Khandhà vatthussa, vatthu khandhànaü vippayuttapaccayena paccayo ti pi vuttaü. Purejàtaü pana cakkhundriyàdi-vatthuvasen' eva veditab- baü. Yath' àha:- purejàtaü cakkhàyatanaü vi¤¤àõassa ...pe... kàyàyatanaü kàyavi¤¤àõassa vippayuttapacca- yena paccayo. Vatthu vipàkàvyàkatànaü kiriyàvyàkatànaü khandhànaü ...pe... vatthu kusalànaü khandhànaü ... pe... vatthu akusalànaü khandhànaü vippayuttapaccayena paccayo ti. Paccuppannalakkhaõena atthibhàvena tàdisass' eva dham- massa upatthambhakattena\<*<1>*>/ upakàrako dhammo atthipaccayo. Tassa aråpakkhandha-mahàbhåta-nàmaråpa-cittacetasika- mahàbhåta-àyatana-vatthuvasena sattadhà màtikà nikkhittà. Yath' àha:- cattàro khandhà aråpino a¤¤ama¤¤aü atthipac- cayena paccayo. Cattàro mahàbhåtà okkantikkhaõe nàma- råpaü a¤¤ama¤¤aü ... cittacetasikà dhammà cittasamuññhà- nànaü råpànaü ... mahàbhåtà upàdàråpànaü ... cakkhà- yatanaü cakkhuvi¤¤àõadhàtuyà ...pe... kàyàyatanaü ... pe ... råpàyatanaü ...pe... phoññhabbàyatanaü kàya- vi¤¤àõadhàtuyà taü-sampayuttakàna¤ ca dhammànaü atthi- paccayena paccayo. Råpàyatanaü ...pe... phoññhabbàya- tanaü manodhàtuyà taü-sampayuttakàna¤ ca dhammànaü ... yaü råpaü nissàya manodhàtu ca manovi¤¤àõadhàtu ca vattanti, taü råpaü manodhàtuyà ca manovi¤¤àõadhàtuyà ca taü-sampayuttakàna¤ ca dhammànaü atthipaccayena pac- cayo ti. Pa¤hàvàre pana: sahajàtaü purejàtaü pacchà- jàtaü àhàraü indriyan ti pi nikkhipitvà sahajàte tàva:- eko khandho tiõõanõaü khandhànaü taü-samuññhànàna¤ ca råpànaü atthipaccayena paccayo ti àdinà nayena niddeso kato. Purejàte purejàtànaü cakkhàdãnaü vasena niddeso kato. Pacchàjàte purejàtassa imassa kàyassa pacchàjàtà- naü cittacetasikànaü paccayavasena niddeso kato. âhà- rindriyesu kabaëinkàro àhàro imassa kàyassa atthipaccayena \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. p. 538, n. 2. >/ #<[page 541]># %< Avijjàpaccayà sankhàrà-vitthàrakathà 541>% paccayo. Råpajãvitindriyaü kañattà råpànaü atthipacca- yena paccayo ti evaü niddeso kato ti. Attano anantarà uppajjamànànaü aråpadhammànaü pa- vatti okàsadànena upakàrakà samanantaraniruddhà aråpa- dhammà n' atthipaccayo. Yath' àha:- samanantaraniruddhà cittacetasikà dhammà paccuppannànaü cittacetasikànaü dham- mànaü n' atthipaccayena paccayo ti. Te eva vigatabhàvena upakàrakattà vigatapaccayo. Yath' àha:- samanantaravigatà cittacetasikà dhammà paccuppànnà- naü cittacetasikànaü dhammànaü vigatapaccayena pac- cayo ti. Atthipaccayadhammà eva ca avigatabhàvena upakàrakattà avigatapaccayo ti veditabbà. Desanàvilàsena pana tathà vinetabba-veneyyavasena và ayaü duko vutto, ahetukadu- kaü vatvà pi hetuvippayuttaduko viyà ti. Evam imesu catuvãsatiyà paccayesu ayaü avijjà:- Paccayo hoti pu¤¤ànaü duvidhà 'nekadhà pana paresaü, pacchimànaü sà ekadhà paccayo matà. Tattha pu¤¤ànaü duvidhà ti àrammaõapaccayena ca upanissayapaccayena cà ti dvedhà paccayo hoti. Sà hi avij- jaü khayato vayato sammasanakàle kàmàvacarànaü pu¤¤à- bhisankhàrànaü àrammaõapaccayena paccayo hoti. Abhi¤- ¤àcittena samohacittajànanakàle råpàvacarànaü, avijjàsam- atikkamatthàya pana dànàdãni c' eva kàmàvacarapu¤¤a- kiriyavatthåni pårentassa råpàvacarajjhànàni ca uppà- dentassa dvinnam pi tesaü upanissayapaccayena paccayo hoti. Tathà avijjàsamåëhattà kàmabhava-råpabhavasam- pattiyo patthetvà tàn' eva pu¤¤àni karontassa. Anekadhà pana paresan ti apu¤¤àbhisankhàrànaü aneka- dhà paccayo hoti. Kathaü? Esà hi avijjaü àrabbha- ràgàdãnaü uppajjanakàle àrammaõapaccayena garuü katvà, assàdanakàle àrammaõàdhipati-àrammaõåpanissayehi avij- jàsamåëhassa anàdãnavadassàvino pàõàtipàtàdãni karontassa upanissayapaccayena, dutiyajavanàdãnaü anantara-samanan- tara-anantaråpanissay'-àsevana-n' atthi-vigatapaccayehi, yaü ki¤ci akusalaü karontassa hetusahajàta-a¤¤amanna-nissaya- sampayutta-atthi-avigatapaccayehã ti anekadhà paccayo hoti. Pacchimànaü sà ekadhà paccayo matà ti àne¤jàbhisankhàrà- \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 542]># %<542 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% naü upanissayapaccayen' eva ekadhà paccayo matà; so pan' assà upanissayabhàvo pu¤¤àbhisankhàre vuttanayen' eva veditabbo ti. Etth' àha:- kiü pan' àyam: ekà va avijjà sankhàrànaü paccayo, udàhu a¤¤e pi paccayà santã ti? Kiü pan' ettha yadi tàva ekà va ekakàraõavàdo àpajjati; atha a¤¤e pi santi avijjàpaccayà sankhàrà ti ekakàraõaniddeso n' upapajjatã ti? Na n' upapajjati. Kasmà? Yasmà. Ekaü na ekato idha n' ànekam anekato pi no ekaü, phalam atthi, atthi pana ekahetuphaladãpane attho. Ekato hi kàraõato na idha ki¤ci ekaü phalam atthi, na ane- kaü, nà pi anekehi kàraõehi ekaü. Anekehi pana kàraõehi anekam eva hoti. Tathà hi anekehi utu-pathavã-bãja-salila- sankhàtehi kàraõehi anekam eva råpagandharasàdi\<*<1>*>/ ankura- sankhàtaü phalaü uppajjamànaü dissati. Yaü pan' etaü avijjàpaccayà sankhàrà, sankhàrapaccayà vi¤¤àõan ti ekahe- tuphaladãpanaü kataü, tattha attho atthi, payojanaü vijjati. Bhagavà hi katthaci padhànattà,\<*<2>*>/ katthaci pàkañattà, kat- thaci asàdhàraõattà, desanàvilàsassa ca veneyyàna¤ ca anurå- pato ekam eva hetuü và phalaü và dãpeti, phassapaccayà vedanà ti hi padhànattà\<*<2>*>/ ekam eva hetuphalam àha. Phasso hi vedanàya padhànahetu,\<*<3>*>/ yathàphassaü vedanàvavatthà- nato. Vedanà ca phassassa padhànaphalaü yathà vedanaü phassavavatthànato. Semhasamuññhànà àbàdhà ti\<*<4>*>/ pàkañattà ekaü hetum àha, pàkaño hi ettha semho, na kammàdayo. Ye keci, bhikkhave, akusalà dhammà, sabbe te ayoniso manasi- kàramålakà ti\<*<5>*>/ asàdhàraõattà ekaü hetum àha, asàdhàraõo hi ayoniso manasikàro akusalànaü, sàdhàraõàni vatthàram- maõàdãnã ti. Tasmà ayam idha avijjà vijjamànesu pi a¤¤esu vatthàrammaõasahajàtadhammàdisu sankhàrakàraõesu: assà- dànupassino taõhà pavaóóhatã ti ca: avijjàsamudayà àsava- samudayo ti\<*<4>*>/ ca vacanato a¤¤esam pi taõhàdãnaü sankhàra- hetånaü hetå ti padhànattà\<*<2>*>/:- avidvà, bhikkhave, avijjàgato pu¤¤àbhisankhàram pi abhisankharotã ti\<*<6>*>/ pàkañattà asàdhàra- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh -rasàdikaü. 2 Bhm paññhànattà. 3 Bhm paññhàna-. 4 Not traced. 5 Cf. S. v, 91. 6 See above, p. 532, n. 2. >/ #<[page 543]># %< Avijjàpaccayà sankhàrà-vitthàrakathà 543>% õattà ca sankhàrànaü hetubhàvena dãpità ti veditabbà. Eten' eva ca ekekahetuphaladãpanaparihàravacanena sabbat- tha ekekahetuphaladãpane payojanaü veditabban ti. Etth' àha:- evaü sante pi ekantàniññhaphalàya sàvajjàya avijjàya, kathaü pu¤¤àne¤jàbhisankhàrapaccayattaü yuj- jati, na hi nimbabãjato ucchu uppajjatã ti? Kathaü na yujjissati? Lokasmiü hi Viruddho c' àviruddho ca, sadisàsadiso tathà, dhammànaü paccayo siddho vipàkà eva te ca na. Dhammànaü hi ñhànasabhàvakiccàdi-viruddho c' àviruddho ca paccayo loke siddho, purimacittaü hi aparacittassa ñhàna- viruddho, paccayo purimasippàdi-sikkhà ca pacchà pavat- tamànànaü sippàdi-kiriyànaü, kammaü råpassa sabhàva- viruddho paccayo. Khãràdãni ca dadhi-àdãnaü, àloko cak- khuvi¤¤àõassa kiccaviruddho. Gulàdayo ca àsavàdãnaü, cakkhuråpàdayo pana cakkhuvi¤¤àõàdãnaü ñhànàviruddhà paccayà. Purimajavanàdayo pacchimajavanàdãnaü sabhàvà viruddhà kiccà viruddhà ca, yathà ca viruddhàviruddhà pac- cayà siddhà, evaü sadisàsadisà pi, sadisam eva hi utu-àhàra- sankhàtaü råpaü råpassa paccayo. Sàlibãjàdãni ca sàli- phalàdãnaü, asadisam pi råpaü aråpassa aråpa¤ ca råpassa paccayo hoti. Golomàviloma-visàõa-dadhi-tila-piññhàdãni ca dabbhabhåtinakàdãnaü.\<*<1>*>/ Yesa¤ ca dhammànaü te virud- dhàviruddhasadisàsadisà paccayà, na te dhammà tesaü dhammànaü vipàkà eva. Iti ayaü avijjà vipàkavasena ekantàniññhaphalà sabhàvavasena sàvajjà pi samànà sabbe- sam pi etesaü pu¤¤àbhisankhàràdãnaü yathànuråpaü ñhà- nakiccasabhàvaviruddhàviruddhapaccayavasena sadisàsadisa- paccayavasena ca paccayo hotã ti veditabbà. So c' assà paccayabhàvo, yassa hi dukkhàdisu avijjàsan- khàtaü a¤¤àõaü appahãnaü hoti, so dukkhe tàva pubbantà- disu ca a¤¤àõena saüsàradukkhaü sukhasa¤¤àya gahetvà tassa hetubhåte tividhe pi sankhàre àrabhatã ti àdinà nayena vutto eva. Api ca ayaü a¤¤o pi pariyàyo:- Cutåpapàte saüsàre sankhàràna¤ ca lakkhaõe, yo pañiccasamuppanna-dhammesu ca vimuyhati. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bm dabbà-; Bh dabbàbhåtanak-. >/ #<[page 544]># %<544 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% Abhisankharoti so\<*<1>*>/ ete sankhàre tividhe yato, avijjà paccayo tesaü tividhànaü ayaü tato ti. Kathaü pana yo etesu vimuyhati, so tividhe p' ete sankhàre karotã ti ce? Cutiyà tàva vimåëho sabbattha khandhànaü bhedo maraõan ti cutiü agaõhanto: satto marati, sattassa dehantarasankamanan ti àdãni vikappeti. Upapàte vimålho sabbattha khandhànaü pàtubhàvo jàtã ti upapàtaü agaõ- hanto: satto uppajjati, sattassa navasarãrapàtubhàvo ti àdãni vikappeti. Saüsàre vimuëho yo esa. Khandhàna¤ ca pañipàñi dhàtu-àyatanàna ca, abbocchinnaü vattamànaü\<*<2>*>/ saüsàro ti pavuccatã ti. Evaü vaõõito saüsàro. Taü evaü agaõhanto: ayaü satto asmà lokà paraü lokaü gacchati, parasmà lokà imaü lokaü àgacchatã ti àdãni vikappeti. Sankhàrànaü lakkhaõe vimåëho sankhàrànaü sabhàvalakkhaõaü sàma¤¤alakkhana¤ ca agaõ- hanto sankhàre attato attaniyato dhuvato sukhato subhato vikappeti. Pañiccasamuppannadhammesu vimåëho avijjàdãhi sankhàràdãnaü pavattiü agaõhanto: attà jànàti và na jànàti và; so eva karoti ca kàreti ca; pañisandhiyaü uppajjati, tassa aõu issaràdayo kalalàdi-bhàvena sarãraü saõñhapentà indriyàni sampàdenti, so indriyasampanno phusati vediyati taõhãyati upàdiyati ghañãyati; so puna bhavantare bhavatã ti và; sabbe sattà niyati-sangatibhàvapariõatà ti và vikappeti. So avijjàya andhãkato evaü vikappento, yathà nàma andho pathaviyaü vicaranto maggam pi amaggam pi thalam pi ninnam pi samam pi visamam pi pañipajjati, evaü pu¤¤am pi apu¤¤am pi àne¤jàbhisankhàram pi abhisankharotã ti. Ten' etaü vuccati:- Yathà pi nàma jaccandho naro apariõàyako, ekadà yàti maggena kummaggenà pi ekadà, saüsàre saüsaraü bàlo tathà apariõàyako, karoti ekadà pu¤¤aü apu¤¤am api ekadà, yadà ca ¤atvà so dhammaü saccàni abhisamessati, tadà avijjåpasamà upasanto carissatã ti. Ayaü avijjàpaccayà sankhàrà ti padasmiü vitthàrakathà mukhaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm omit. 2 Bhm -mànà. >/ #<[page 545]># %< Sankhàrapaccayà vi¤¤àõa-vitthàrakathà 545>% Sankhàrapaccayà vi¤¤àõa-pade vi¤¤àõan ti cakkhuvi¤¤à- õàdi chabbidhaü. Tattha cakkhuvi¤¤àõaü kusalavipàkaü akusalavipàkan ti duvidhaü hoti, tathà sota-ghàna-jivhà-kà- yavi¤¤àõàni. Manovi¤¤àõaü kusalàkusalavipàkà dve mano- dhàtuyo, tisso ahetukamanovi¤¤àõadhàtuyo, aññha sahetu- kàni kàmàvacaravipàkacittàni, panca råpàvacaràni, cattàri aråpàvacarànã ti bàvãsati-vidhaü hoti. Iti imehi chahi vi¤¤àõehi sabbàni pi battiüsa lokiyavipàkavi¤¤àõàni sanga- hitàni honti. Lokuttaràni pana vaññakathàya na yujjantã ti na gahitàni. Tattha siyà:- kathaü pan' etaü jànitabbaü idaü vuttap- pakàraü vi¤¤àõaü sankhàrapaccayà hotã ti? Upacita- kammàbhàve vipàkàbhàvato, vipàkaü h' etaü, vipàka¤ ca na upacitakammàbhàve uppajjati. Yadi uppajjeyya, sabbesaü sabbavipàkàni uppajjeyyuü; na ca uppajjantã ti jànitabbam etaü sankhàrapaccayà, idaü vi¤¤àõaü hotã ti. Katarasa sankhàrapaccayà, kataraü vi¤¤àõan ti ce? Kàmàvacarapu¤¤àbhisankhàrapaccayà tàva kusalavipàkàni pa¤ca cakkhuvi¤¤àõàdãni, manovi¤¤àõe ekà manodhàtu, dve manovi¤¤àõadhàtuyo aññha kàmàvacaravipàkànã ti soëasa. Yath' àha:- kàmàvacarassa kusalassa kammassa katattà upa- citattà vipàkaü cakkhuvi¤¤àõaü uppannaü hoti. Sota-, ghàna-, jivhà-, kàyavi¤¤àõaü\<*<1>*>/ ... vipàkà manodhàtu uppannà hoti\<*<2>*>/ ... somanassasahagatà manovi¤¤àõadhàtu uppannà hoti\<*<3>*>/ ... upekkhàsahagatà manovi¤¤àõadhàtu uppannà hoti\<*<4>*>/ ... somanassasahagatà ¤àõasampayuttà ... somanassasaha- gatà ¤àõasampayuttà sasankhàrena ... somanassasahagatà ¤àõavippayuttà ... somanassasahagatà ¤àõavippayuttà sa- sankhàrena ... upekkhàsahagatà ¤àõasampayuttà ... upek- khàsahagatà ¤àõasampayuttà sasankhàrena ... upekkhàsaha- gatà ¤àõavippayuttà ... upekkhàsahagatà ¤àõavippayuttà sasankhàrenà ti.\<*<5>*>/ Råpàvacarapu¤¤àbhisankhàrapaccayà pa- na pa¤ca råpàvacaravipàkàni. Yath' àha:- tass' eva råpà- vacarassa kusalassa kammassa katattà upacitattà vipàkam \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhs. 431, 443. 2 Ibid. 455. 3 Ibid. 469. 4 Ibid. 484. 5 Ibid. 498. >/ #<[page 546]># %<546 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% vivicc' eva kàme hi pañhamaü jhànaü ...pe... pa¤camaü jhànaü upasampajja viharatã ti.\<*<1>*>/ Evaü pu¤¤àbhisankhàra- paccayà ekavãsatividhaü vi¤¤àõaü hoti. Apu¤¤àbhisan- khàrapaccayà pana akusalavipàkàni pa¤ca cakkhuvi¤¤àõà- dãni, ekà manodhàtu, ekà manovi¤¤àõadhàtå ti evaü satta- vidhaü vi¤¤àõaü hoti. Yath' àha:- akusalassa kammassa katattà upacitattà vipàkaü cakkhuvi¤¤àõaü uppannaü hoti ... sota-, ghàna-, jivhà-, kàya-vi¤¤àõaü ... vipàkà mano- dhàtu ... vipàkà manovi¤¤àõadhàtu uppannà hotã ti\<*<2>*>/. âne¤jàbhisankhàrapaccayà pana cattàri aråpavipàkànã ti evaü catubbidhaü vi¤¤àõaü hoti. Yath' àha:- tass' eva aråpàvacarassa kusalassa kammassa katattà upacitattà vipà- kaü sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà ... àkàsàna¤- càyatanasa¤¤àsahagataü, ... vi¤¤àõa¤cà ... àki¤ca¤¤à- ... nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanasahagataü sukhassa ca duk- khassa ca pahànà ... catutthaü jhànaü upasampajja vi- haratã ti.\<*<3>*>/ Evaü sankhàrapaccayà yam vi¤¤àõaü hoti, taü ¤atvà idàni 'ssa evaü pavatti veditabbà. Sabbam eva hi idaü pavattipañisandhivasena dvedhà pavat- tati. Tattha: dve pa¤ca vi¤¤àõàni, dve manodhàtuyo, somanassasahagatà ahetukamanovi¤¤àõadhàtå ti imàni te- rasa pa¤ca vokàrabhave pavattiyaü yeva pavattanti; sesàni ekånavãsati tãsu bhavesu yathànuråpaü pavattiyam pi pañisandhiyam pi pavattanti. Kathaü? Kusalavipàkàni tàva cakkhuvi¤¤àõàdãni pa¤ca kusalavipàkena akusalavipà- kena và nibbattassa yathàkkamaü paripàkaü upagatindri- yassa cakkhàdãnaü àpàthagataü iññhaü iññhamajjhattaü và råpàdi-àrammaõaü àrabbha cakkhàdi-pasàdaü nissàya dassana-savana-ghàyana-sàyana-phusanakiccaü sàdhayamà- nàni pavattanti. Tathà akusalavipàkàni pa¤ca. Kevalaü hi tesam aniññhaü aniññhamajjhattaü và àrammaõaü hoti. Ayam eva viseso. Dasa pi c' etàni niyatadvàràrammaõa- vatthuññhànàni niyatakiccàn' eva ca bhavanti. Tato kusa- lavipàkànaü cakkhuvi¤¤àõàdãni anantarà kusalavipàkà ma- nodhàtu tesaü yeva àrammaõaü àrabbha hadayavatthuü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhs. 499. 2 Ibid. 556, 562, 564. 3 Ibid. 501-4. >/ #<[page 547]># %< Sankhàrapaccayà vi¤¤àõa-vitthàrakathà 547>% nissàya sampapañicchanakiccaü sàdhayamànà pavattati; tathà akusalavipàkànaü anantarà akusalavipàkà. Ida¤ ca pana dvayaü aniyatadvàràrammaõaü, niyatavatthuññhà- naü, niyatakicca¤ ca hoti. Somanassasahagatà pana ahe- tukamanovi¤¤àõadhàtu kusalavipàkamanodhàtuyà anantarà tassà eva àrammaõaü àrabbha hadayavatthuü nissàya san- tãraõakiccaü sàdhayamànà chasu dvàresu balavàrammaõe kàmàvacarasattànaü yebhuyyena lobhasampayuttajavanà- vasàne bhavangavãthiü pacchinditvà javanena gahitàram- maõe tadàrammaõavasena sakiü và dvikkhattuü và pavat- tatã ti Majjhimaññhakathàyaü vuttaü. Abhidhammaññha- kathàyaü pana tadàrammaõe dve cittavàrà àgatà. Idaü pana cittaü tadàrammaõan ti ca piññhibhavangan ti càti dve nàmàni labhati. Aniyatadvàràmmaõaü niyatavatthukaü aniyataññhànakicca¤ ca hotã ti. Evaü tàva terasa pa¤ca- vokàrabhave pavattiyaü yeva pavattantã ti veditabbàni. Sesesu ekånavãsatiyà na ki¤ci attano anuråpàya pañisandhiyà na pavattati. Pavattiyam pana kusalàkusalavipàkà tàva dve ahetukamanovi¤à¤õadhàtuyo pa¤cadvàre kusalàkusala- vipàkamanodhàtånaü anantarà santãraõakiccaü, chasu dvà- resu pubbe vuttanayen' eva tadàrammaõakiccam, attanà dinnapañisandhito uddhaü asatibhavangupacchedake cittup- pàde bhavangakiccaü, ante cutikicca¤ cà ti cattàri kiccàni sàdhayamànà niyatavatthukà aniyatadvàràrammaõaññhàna- kiccà hutvà pavattanti. Aññha kàmàvacarasahetukacittàni vuttanayen' eva chasu dvàresu tadàrammaõakiccaü, attanà dinnapañisandhito uddhaü asatibhavangupacchedake cittup- pàde bhavangakiccaü, ante cutikicca¤ cà ti tãõi kiccàni sàdhayamànàni niyatavatthukàni aniyatadvàràrammaõañ- ñhànakiccàni hutvà pavattanti. Pa¤ca råpàvacaràni cattàri ca àruppàni attanà dinnapañisandhito uddhaü asatibhavan- gupacchedake cittuppàde bhavangakiccaü, ante cutikicca¤ cà ti kiccadvayaü sàdhayamànàni pavattanti. Tesu råpà- vacaràni niyatavatthàrammaõàni aniyataññhànakiccàni, ita- ràni niyatavatthukàni niyatàrammaõàni aniyataññhànakic- càni hutvà pavattantã ti evaü tàva battiüsavidham pi vi¤¤àõaü pavattiyaü sankhàrapaccayà pavattati. Tatrà 'ssa te te sankhàrà kammapaccayena ca upanissaya- \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 548]># %<548 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% paccayena ca paccayà honti. Yaü pana vuttaü\<*<1>*>/: sesesu ekånavãsatiyà na ki¤ci attano anuråpàya pañisandhiyà na pavattatã ti, taü atisankhittattà dubbijànaü ten' assa vit- thàranayadassanatthaü vuccati: (1) kati pañisandhiyo? (2) Kati pañisandhicittàni? (3) Kena kattha pañisandhi hoti? (4) Kiü pañisandhiyà àrammaõan ti ? (1) Asa¤¤apañisandhiyà saddhiü vãsati pañisandhiyo. Vut- tappakàràn' eva ekånavãsati pañisandhicittàni. Tattha aku- salavipàkàya ahetukamanovi¤¤àõadhàtuyà apàyesu pañi- sandhi hoti. Kusalavipàkàya manussaloke jaccandhajàti badhirajàti ummattakajàti eëamåga-napuüsakàdãnaü aññhahi sahetukakàmàvacaravipàkehi devesu c' eva manussesu ca pu¤¤avantànaü pañisandhi hoti. Pa¤cahi råpàvacaravipà- kehi råpãbrahmaloke, catåhi aråpàvacaravipàkehi aråpaloke ti. Yena ca yattha patisandhi hoti, sà eva tassa aråpàpañi- sandhi nàma. Sankhepato pana pañisandhãyà tãõi àramma- õàni honti atãtaü, paccuppannaü na vattabba¤ ca, asa¤¤à- pañisandhi anàrammaõà ti. Tattha vi¤¤àõa¤càyatana-neva- sa¤¤à-nàsa¤¤àyatana-pañisandhãnaü atãtam eva àrammaõaü, dasannaü kàmàvacarànaü atãtaü và paccuppannaü và. Sesànaü na vattabbam eva. Evaü tãsu àrammaõesu pavat- tamànà pana pañisandhi, yasmà atãtàrammaõassa và na- vattabbàrammaõassa và cuticittassa anantaram eva pavattati, paccuppannàrammaõaü pana cuticittaü nàma n' atthi, tasmà dvãsu àrammaõesu a¤¤ataràrammaõàya cutiyà anan- tarà tãsu àrammaõesu a¤¤ataràrammaõàya pañisandhiyà sugati-duggati-vasena pavattanàkàro veditabbo. Seyyathã- daü: kàmàvacarasugatiyaü tàva ñhitassa pàpakammino puggalassa: tàni 'ssa tasmiü samaye olambantã ti àdivacanato maraõama¤ce nipannassa yathåpacitaü pàpakammaü và kammanimittaü và manodvàre àpàtham àgacchati, taü àrab- bha uppannàya tadàrammaõapariyosànàya javanavãthiyà anantaraü bhavangavisayaü àrammaõaü katvà cuticittaü uppajjati. Tasmiü niruddhe tad-eva àpàthagataü kammaü và, kammanimittaü và àrabbha anupacchinnakilesabalavi- namitaü\<*<2>*>/ duggatipariyàpannaü pañisandhicittaü uppajjati. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, p. 547, l. 17. 2 Bhm -balavanamitaü. >/ #<[page 549]># %< Sankhàrapaccayà vi¤¤àõa-vitthàrakathà 549>% Ayaü atãtàrammaõàya cutiyà anantarà atãtàrammaõà pañi- sandhi. Aparassa maraõasamaye vuttappakàrakammavasena nara- kàdisu aggijàlavaõõàdikaü duggatinimittaü manodvàre àpàtham àgacchati. Tasmà, dvikkhattuü bhavange up- pajjitvà niruddhe, taü àrammaõaü àrabbha ekaü àvaj- janaü maraõassa àsannabhàvena mandãbhåtavegattà pa¤ca javanàni dve tadàrammaõànã ti tãõi vãthicittàni uppajjanti. Tato bhavangavisayaü àrammaõaü katvà ekaü cuticittaü, ettàvatà ekàdasa cittakkhaõà atãtà honti. Ath' assa avasesa- pa¤ca-cittakkhaõàyuke tasmiü yeva àrammaõe pañisandhi- cittaü uppajjati. Ayaü atãtàrammaõàya cutiyà anantarà paccuppannàrammaõà pañisandhi. Aparassa maraõasamaye pa¤cannaü dvàrànaü a¤¤ata- rasmiü ràgàdi-hetubhåtaü hãnaü àrammaõaü àpàtham àgacchati. Tassa yathàkkamena uppanne votthapanàvasàne maraõassa àsannabhàvena mandãbhåtavegattà pa¤ca java- nàni dve tadàrammaõàni ca uppajjanti. Tato bhavangavi- sayaü àrammaõaü katvà ekaü cuticittaü. Ettàvatà ca dve bhavangàni, àvajjanaü, dassanaü. Sampañicchanaü, santãraõaü, votthapanaü, pa¤ca javanàni, dve tadàramma- õàni, ekaü cuticittan ti pa¤cadasa cittakkhaõà atãtà honti. Ath' àvasesa-ekacittakkhaõàyuke tasmim yeva àrammaõe pañisandhicittaü uppajjati. Ayam pi atãtàrammaõàya cu- tiyà anantarà paccuppannàrammaõà pañisandhi. Esa tàva atãtàrammaõàya sugati-cutiyà anantarà atãtapaccuppannà- rammaõàya duggati-pañisandhiyà pavattanàkàro. Duggatiyaü ñhitassa pana upacitànavajjakammassa vutta- nayen' eva taü anavajjakammaü và kammanimittaü và manodvàre àpàtham àgacchatã ti kaõhapakkhe sukkapakkhaü ñhapetvà sabbaü purimanayen' eva veditabbaü. Ayaü atãtàrammaõàya duggati-cutiyà anantarà atãtapaccuppan- nàrammaõàya sugati-pañisandhiyà pavattanàkàro. Sugatiyaü ñhitassa pana upacitànavajjakammassa: tàni 'ssa tasmiü samaye olambantã ti àdivacanato maraõama¤ce nipannassa yathåpacitaü anavajjakammaü và kammanimit- taü và manodvàre àpàtham àgacchati, ta¤ ca kho upacita- \<-------------------------------------------------------------------------- II. 12 >/ #<[page 550]># %<550 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% kàmàvacarànavajjakammass' eva. Upacitamahaggatakam- massa pana kammanimittam eva àpàtham àgacchati, taü àrabbha uppannàya tadàrammaõapariyosànàya suddhàya và javanavãthiyà anantaraü bhavangavisayaü àrammaõaü katvà cuticittaü uppajjati, tasmiü niruddhe tam eva àpà- thagataü kammaü và kammanimittaü và àrabbha anupac- chinnakilesabalavinamitaü sugatipariyàpannaü\<*<1>*>/ pañisan- dhicittaü uppajjati. Ayaü atãtàrammaõàya cutiyà anantarà atãtàrammaõà và na-vattabbàrammaõà và pañisandhi. Aparassa maraõasamaye kàmàvacara-anavajjakammava- sena manussaloke màtukucchivaõõasankhàtaü và devaloke uyyàna-vimàna-kappa-rukkhàdi-vaõõasankhàtaü và, sugati- nimittaü manodvàre àpàtham àgacchati. Tassa duggati- nimitte dassitànukkamen' eva cuticittànantaraü pañisandhi- cittaü uppajjati. Ayaü atãtàrammaõàya cutiyà anantarà paccuppannàrammaõà pañisandhi. Aparassa maraõasamaye ¤àtakà: ayaü, tàta, tavatthàya Buddhapåjà karãyati, cittaü pasàdehã ti vatvà pupphadàma- pañàkàdivasena råpàrammaõaü và, dhammasavanatåriya- påjàdi-vasena saddàrammaõaü và, dhåmavàsagandhàdiva- sena gandhàrammaõaü và: idaü, tàta, sàyassu tavatthàya dàtabba-deyyadhamman ti vatvà, madhuphàõitàdi-vasena rasàrammaõaü và: idaü, tàta, phusassu tavatthàya dàtabba- deyyadhamman ti vatvà, cãnapaññasomàrapañàdi-vasena phoñ- ñhabbàrammaõaü và pa¤cadvàre upasaüharanti. Tassa tasmiü àpàthagate råpàdi-àrammaõe yathàkkamena uppan- navotthapanàvasàne maraõassa àsannabhàvena mandãbhå- tavegattà pa¤ca javanàni dve tadàrammaõàni ca uppajjanti. Tato bhavangavisayaü àrammaõaü katvà ekaü cuticittaü, tadavasàne tasmiü yeva ekacittakkhaõañhitike àrammaõe pañisandhicittaü uppajjati. Ayam pi atãtàrammaõàya cu- tiyà anantarà paccuppannàrammaõà pañisandhi. Aparassa pana pathavãkasiõajjhànàdivasena pañiladdha- mahaggatassa sugatiyaü ñhitassa maraõasamaye kàmàvaca- rakusalakamma-kammanimitta-gatinimittànaü và a¤¤ata- raü pathavãkasiõàdikaü và nimittaü mahaggatacittaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -balavanamitasugati-. >/ #<[page 551]># %< Sankhàrapaccayà vi¤¤àõa-vitthàrakathà 551>% và manodvàre àpàtham àgacchati, cakkhu-sotànaü và a¤¤ata- rasmiü kusaluppattihetubhåtaü paõãtam àrammaõaü àpà- tham àgacchati. Tassa yathàkkamena uppannavotthapa- nàvasàne maraõassa àsannabhàvena mandãbhåtavegattà pa¤ca javanàni uppajjanti. Mahaggatagatikànaü pana tadà- rammaõaü n' atthi, tasmà javanànantaraü yeva bhavanga- visayaü àrammaõaü katvà ekaü cuticittaü uppajjati. Tass' àvasàne kàmàvacaramahaggatasugatãnaü a¤¤atara- sugatipariyàpannaü yathåpaññhitesu àrammaõesu a¤¤atarà- rammaõaü pañisandhicittaü uppajjati. Ayaü na-vattab- bàrammaõàya sugati-cutiyà anantarà atãta-paccuppanna-na- vattabbàrammaõàni a¤¤ataràrammaõà pañisandhi. Eten' ànusàrena àruppacutiyà pi anantarà pañisandhi veditabbà. Ayaü atãta-na-vattabbàrammaõàya sugati-cutiyà anantarà atãta-na-vattabba-paccuppannàrammaõàya pañisandhiyà pa- vattanàkàro. Duggatiyaü ñhitassa pana pàpakammino vuttanayen' eva taü kammaü, kammanimittaü, gatinimittaü và manodvàre, pa¤cadvàre và pana akusaluppattihetubhåtaü àrammaõaü àpàtham àgacchati. Ath' assa yathàkkamena cuticittàva- sàne duggati-pariyàpannaü tesu àrammaõesu a¤¤ataràram- maõaü pañisandhi-cittaü uppajjati. Ayaü atãtàrammaõàya duggati-cutiyà anantarà atãtapaccuppannàrammaõàya pañi- sandhiyà pavattanàkàro ti. Ettàvatà ekånavãsatividhassà pi vi¤¤àõassa pañisandhi- vasena pavatti dãpità hoti. Tayidaü sabbam pi evaü:- Pavattamànaü sandhimhi dvedhà kammena vattati, missàdãhi ca bhedehi bhedassa duvidhàdiko. Idaü hi ekånavãsatividham pi vipàkavi¤¤àõaü pañisandhim pi pavattamànà dvedhà kammena vattati. Yathàsakaü hi etassa janakakammaü nànàkkhaõikakammapaccayena c' eva upanissayapaccayena ca paccayo hoti. Vuttaü h' etaü: kusalàkusalaü kammaü vipàkassa upanissayapaccayena pac- cayo ti.\<*<1>*>/ Evaü vattamànassa pan' assa missàdãhi bhedehi duvidhàdiko pi bhedo veditabbo. Seyyathãdaü: idaü hi pañisandhivasena ekadhà pavattamànam pi råpena saha \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Tikapaññhàna. >/ #<[page 552]># %<552 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% missàmissabhedato duvidhaü, kàmaråpàråpabhavabhedato tividhaü, aõóaja-jalàbuja-saüsedaja-opapàtikayonivasena ca- tubbidhaü, gativasena pa¤cavidhaü, vi¤¤àõaññhitivasena sattavidhaü, sattàvàsavasena aññhavidhaü hoti. Tattha:- Missaü dvidhà bhàvabhedà sabhàvaü tattha ca dvidhà, dve và tayo và dasakà omato àdinà saha. Missaü dvidhà bhàvabhedà ti yaü h' etaü ettha a¤¤atra aråpabhavàråpamissaü pañisandhivi¤¤àõaü uppajjati, taü råpabhave itthindriya-purisindriyasankhàtena bhàvena vinà uppattito. Kàmabhave a¤¤atra jàtipaõóaka-pañisandhiyà bhàvena saha uppattito sabhàvaü abhàvan ti duvidhaü hoti. Sabhàvaü tattha ca dvidhà ti tatthà pi ca yaü sabhàvaü, taü itthi-purisabhàvànaü a¤¤atarena saha uppattito duvi- dham eva hoti. Dve và tayo và dasakà omato àdinà sahà ti yaü h' etam ettha missaü amissan ti dvaye\<*<1>*>/ àdibhåtaü råpamissaü pañisandhi- vi¤¤àõaü, tena saha vatthukàyadasakavasena dve và vatthu- kàyabhàvadasakavasena tayo và dasakà omato uppajjanti, n' atthi ito paraü råpaparihànã ti. Taü pan' etaü evaü omakaparimàõaü uppajjamànaü aõóaja-jalàbujanàmikàsu dvãsu yonisu jàti-uõõàya ekena aüsunà uddhañasappimaõ- óappamàõaü kalalan ti laddhasankhaü hutvà uppajjati. Tattha yonãnaü gativasena sambhavabhedo veditabbo. Etàsu hi:- Niraye bhummavajjesu devesu ca na yoniyo, tisso purimikà honti catasso pi gatittaye. Tattha devesu cà ti ca saddena yathà niraye ca bhummavaj- jesu ca devesu, evaü nijjhàmataõhikapetesu ca purimikà tisso yoniyo na santã ti veditabbà. Opapàtikà eva hi te honti. Sese pana tiracchànapettivisayamanussasankhàte ga- tittaye pubbe vajjitabhummadevesu ca catasso pi yoniyo honti. Tattha:- Tiüsa nava c' eva råpisu sattati ukkaüsato 'tha råpàni, saüsedupapàtayonisu atha và avakaüsato tiüsa. Råpã brahmesu tàva opapàtikayonikesu cakkhusotavatthu- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm duke. >/ #<[page 553]># %< Sankhàrapaccayà vi¤¤àõa-vitthàrakathà 553>% dasakànaü jãvitanavakassa cà ti catunnaü kalàpànaü va- sena tiüsa ca nava ca pañisandhivi¤¤àõena saha råpàni uppajjanti. Råpã brahme pana ñhapetvà, a¤¤esu saüsedaja- opapàtikayonikesu ukkaüsato cakkhu-sota-ghàna-jivhà- kàyavatthubhàvadasakànaü vasena sattati; tàni ca niccaü devesu. Tattha vaõõo gandho raso ojà catasso cà pi dhàtuyo cak- khuppasàdo jãvitan ti ayaü dasa råpaparimàõo råpapu¤jo cakkhudasako nàma. Evaü sesà veditabbà. Avakaüsato pana jaccandhabadhira-aghànaka-napuüsakassa jivhà-kàya- vatthudasakànaü vasena tiüsaråpàni uppajjanti. Ukkaü- sàvakaüsànaü pana antare anuråpato vikappo veditabbo. Evaü viditvà puna:- Khandhàrammaõagatihetu vedanà-pãti-vitakkavicàrehi bhedàbhedaviseso cutisandhãnaü pari¤¤eyyo. Yà h' esà missàmissato duvidhà pañisandhi, yà c' assà atãtànantarà cuti, tàsaü imehi khandhàdãhi bhedàbhedaviseso ¤àtabbo ti attho. Kathaü? Kadàci hi catukkhandhàya àruppacutiyà anantarà catukkhandhà va àrammaõato pi abhinnàpañisandhi hoti. Kadàci amahaggata-bahiddhàram- maõàya mahaggata-ajjhattàrammaõà. Ayaü tàva aråpa- bhåmãsu yeva nayo. Kadàci pana catukkhandhàya aråpa- cutiyà anantarà pa¤cakkhandhà kàmàvacarapañisandhi. Ka- dàci pa¤cakkhandhàya kàmàvacaracutiyà råpàvacaracutiyà và anantarà catukkhandhà aråpapañisandhi. Evaü atãtà- rammaõàya cutiyà paccuppannàrammaõà pañisandhi. Ekac- casugati-cutiyà ekaccaduggati-pañisandhi. Ahetukacutiyà sahetukapañisandhi. Duhetukacutiyà tihetukapañisandhi. Upekkhà sahagatacutiyà somanassasahagatapañisandhi. Appã- tikacutiyà sappãtikapañisandhi. Avitakkacutiyà savitakka- pañisandhi. Avicàracutiyà savicàrapañisandhi. Avitakkà- vicàracutiyà savitakkasavicàrapañisandhã ti tassa tassa vipa- rãtato ca yathàyogaü yojetabbaü. Laddhapaccayam iti dhammamattam etaü bhavantaram upeti, nà 'ssa tato sankanti na tato hetuü vinà hoti. Iti h' etaü laddhapaccayaü råpàråpadhammamattaü uppajjamànaü bhavantaram upetã ti vuccati, na satto, na \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 554]># %<554 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% jãvo, tassa ca nà pi atãtabhavato idha sankanti atthi, nà pi tato hetuü vinà idha pàtubhàvo. Tayidaü pàkañena manussacutipañisandhikkamena pakà- sayissàma. Atãtabhavasmiü hi sarasena upakkamena và samàsannamaraõassa asayhànaü sabbangapaccangasandhi- bandhanacchedakànaü màraõantikavedanà sattànaü sanni- pàtaü asahantassa, àtape pakkhittaharitàlapaõõam iva, kamena upasussamàne sarãre, niruddhesu cakkhàdisu indri- yesu, hadayavatthumatte patiññhitesu kàyindriya-manindri- ya-jãvitindriyesu, taü-khaõàvasesahadayavatthusannissitaü vi¤¤àõaü garukasamàsevitàsannapubbakatànaü a¤¤ataraü laddhàvasesappaccayasankhàrasankhàtaü kammaü tadupañ- ñhàpitaü và kammanimitta-gatinimittasankhàtaü visayaü àrabbha pavattati, tad evaü pavattamànaü taõhàvijjànaü appahãnattà avijjàpañicchàditàdãnave tasmiü visaye taõhà nàmeti, sahajàtasankhàrà khipanti, taü santativasena taõ- hàya namãyamànaü, sankhàrehi khipamànaü, orimatãraruk- khavinibandharajjum àlambitvà màtikàtikkamako viya, pu- rima¤ ca nissayaü jahati apara¤ ca kammasamuññhàpitaü nissayaü assàdayamànaü và anassàdayamànaü và, àram- maõàdãhi yeva paccayehi pavattatã ti. Ettha ca purimaü cavanato cuti, pacchimaü bhavantaràdi-pañisandhànato pa- ñisandhã ti vuccati. Tad etaü nà pi purimabhavà idh' àgataü, nà pi tato kammasankhàranativisayàdi-hetuü vinà pàtubhåtan ti veditabbaü. Siyuü nidassanàn' ettha pañighosàdikà atha, santànabandhato n' atthi ekatà nà pi nànatà. Ettha c' etassa vi¤¤àõassa purimabhavato idha anàgamane atãtabhavapariyàpannahetåhi ca uppàde pañighosa-padãpa- mudda-pañibimbappakàrà dhammà nidassanàni siyuü. Yathà hi pañighosa-padãpa-muddà-chàyà saddàdi-hetukà honti, a¤¤atra agantvà va honti, evaü eva idaü cittaü. Ettha ca santànabandhato n' atthi ekatà nà pi nànatà. Yadi hi santànabandhe sati ekantam ekatà bhaveyya, na khãrato dadhi sambhåtaü siyà, athà pi ekantanànatà bhaveyya, na khãrassàdhãno dadhi siyà; esa nayo sabbahetusamuppannesu. Eva¤ ca sati sabbalokavohàralopo siyà, so ca aniññho; tasmà ettha na ekantam ekatà và nànatà và upagantabbà ti. \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 555]># %< Sankhàrapaccayà vi¤¤àõa-vitthàrakàthà 555>% Etth' àha: nanu evaü asankanti pàtubhàve sati ye imasmiü manussattabhàve khandhà, tesaü niruddhattà, phalapacca- yassa ca kammassa tattha agamanato a¤¤assa a¤¤ato ca taü phalaü siyà, upabhu¤jake ca asati kassa taü phalaü siyà? Tasmà na sundaram idaü vidhànan ti. Tatrãdaü vuccati:- Santàne yaü phalaü etaü n' तassa na ca a¤¤ato, bãjànaü abhisankhàro etass' atth' assa sàdhako. Ekasantànasmiü hi phalaü uppajjamànaü tattha ekanta- ekattanànattànaü pañisiddhattà a¤¤assà ti và a¤¤ato ti và na hoti. Etassa ca pan' atthassa\<*<1>*>/ bãjànaü abhisankhàro sàdhako. Ambabãjàdãnaü hi abhisankhàresu katesu tassa bã- jassa santàne laddhapaccayà kàlantare phalaviseso uppajja- màno, na a¤¤abãjànaü, nà pi a¤¤àbhisankhàrapaccayà uppaj- jati, na ca tàni bãjàni abhisankhàrà\<*<2>*>/ phalaññhànaü pàpuõàti; evaü sampadam idaü veditabbaü. Vijjàsipposadhàdãhi cà pi bàlasarãre upayuttehi kàlantare vuóóhasarãràdisu phalaü detã ti ayam attho veditabbo. Yam pi vuttaü: upabhu¤jake ca asati kassa taü phalaü siyà ti?-tattha:- Phalass' uppattiyà eva siddhà bhu¤jakasammuti, phaluppàdena rukkhassa yathà phalati sammuti. Yathà hi rukkhasankhàtànaü dhammànaü ekadesabhåtassa rukkhaphalassa uppattiyà eva rukkho phalatã ti và phalito ti và vuccati, tathà devamanussasankhàtànaü khandhànaü ekadesabhåtassa upabhogasankhàtassa sukhadukkhaphalassa uppàden' eva devo manusso và upabhu¤jatã ti và sukhito dukkhito ti và vuccati, tasmà na ettha a¤¤ena upabhu¤jakena nàma koci attho atthã ti. Yo pi vadeyya:- evaü sante pi ete sankhàrà vijjamànà và phalassa paccayà siyuü, avijja- mànà và; yadi ca vijjamànà pavattikkhaõe yeva nesaü vipà- kena bhavitabbaü, atha avijjamànà pavattito pubbe pacchà ca niccaü phalàvahà siyun ti-so evaü vattabbo:- Katattà paccayà ete na ca niccaü phalàvahà, pàñibhogàdikaü tattha veditabbaü nidassanaü. Katattà yeva hi sankhàrà attano phalassa paccayà honti, na vijjamànattà avijjamànattà và. Yath' àha:- kàmàvacarassa \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm vacanatthassa. 2 Sh inserts và. >/ #<[page 556]># %<556 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% kusalassa kammassa katattà upacitattà vipàkaü cakkhuvi¤¤à- õaü uppannaü hotã ti\<*<1>*>/ àdi. Yathàrahassa ca attano phalassa paccayà hutvà na puna phalàvahà honti vipakkavipàkattà. Etassa c' atth' assa vibhàvane idaü pàñibhogàdikaü nidassa- naü veditabbaü. Yathà hi loke yo kassaci atth' assa niyyà- tanatthaü\<*<2>*>/ pàñibhogo hoti, bhaõóaü và kiõàti, iõaü và gaõhàti, tassa taü kiriyàkaraõamattam eva tad-atthaniyyà- tanàdimhi\<*<2>*>/ paccayo hoti, na kiriyàya vijjamànattaü avijja- mànattaü và, na ca tad-atthaniyyàtanàdito\<*<2>*>/ param pi dhàrako va hoti. Kasmà? Niyyàtanàdãnaü\<*<2>*>/ katattà. Evaü ka- tattà va sankhàrà pi attano phalassa paccayà honti, na ca yathàrahaü phaladànato param pi phàlavahà hontã ti. Ettàvatà missàmissavasena dvedhà pi vattamànassa pañi- sandhivi¤¤àõassa sankhàrapaccayà pavatti dãpità hoti. Idàni sabbe sveva tesu battiüsa vipàkavi¤¤àõesu sammo- havighàtatthaü:- Pañisandhi pavattãnaü vasen' ete bhavàdisu, vijànitabbà sankhàrà yathà yesa¤ ca paccayà. Tattha tayo bhavà, catasso yoniyo, pa¤ca gatiyo, satta vi¤¤àõaññhitiyo, nava sattàvàsà ti ete bhavàdayo nàma. Etesu bhavàdisu pañisandhiyaü pavatte ca ete yesaü vipà- kavi¤¤àõànaü paccayà, yathà ca paccayà honti, tathà vijànitabbà ti attho. Tattha pu¤¤àbhisankhàre tàva kàmàvacara-aññha-cetanà- bhedo pu¤¤àbhisankhàro avisesena kàmabhavesu gatiyaü navannaü vipàkavi¤¤àõànaü pañisandhiyaü nànakkhaõi- kakammapaccayena c' eva upanissayapaccayena cà ti dvedhà paccayo. Råpàvacarapa¤cakusalacetanà-bhedo pu¤¤àbhi- sankhàro råpabhave pañisandhiyà eva pa¤cannaü. Vut- tappabhedakàmàvacaro pana kàmabhave sugatiyaü upek- khàsahagatàhetumanovi¤¤àõadhàtu-vajjànaü sattannaü parittavipàkavi¤¤àõànaü vuttanayen' eva dvedhà paccayo pavatte, no pañisandhiyaü. Sveva råpabhave pa¤cannaü vipàkavi¤¤àõànaü tath' eva paccayo pavatte, no pañisan- dhiyaü. Kàmabhave pana duggatiyaü aññhannam pi parit- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhs. 431; Vibh. 187. 2 Sh nãyà-. >/ #<[page 557]># %< Sankhàrapaccayà vi¤¤àõa-vitthàrakathà 557>% tavipàkavi¤¤àõànaü tath' eva paccayo pavatte, no pañisan- dhiyaü. Tattha niraye Mahàmoggallànattherassa\<*<1>*>/ narakacàrikàdisu iññhàrammaõasamàyoge so paccayo hoti. Tiracchànesu pana petamahiddhikesu ca iññhàrammaõaü labbhati yeva. Sveva kàmabhave sugatiyaü soëasannam pi kusalavipàkavi¤¤àõà- naü tath' eva paccayo pavatte ca pañisandhiya¤ ca. Avise- sena pana pu¤¤àbhisankhàro råpabhave dasannaü vipàka- vi¤¤àõànaü tath' eva paccayo pavatte ca pañisandhiya¤ ca. Dvàdasàkusalacetanàbhedo pu¤¤àbhisankhàro kàmabhave duggatiyaü ekassa vi¤¤àõassa tath' eva paccayo pañisan- dhiyaü, no pavatte. Channaü pavatte, no pañisandhiyaü. Sattannam pi akusalavipàkavi¤¤àõànaü pavatte ca pañisan- dhiya¤ ca. Kàmabhave pana sugatiyaü tesaü yeva sattan- nam tath' eva paccayo pavatte, no pañisandhiyaü. Råpa- bhave catunnaü vipàkavi¤¤àõànaü tath' eva paccayo pa- vatte, no pañisandhiyaü. So ca kho kàmàvacare aniññha- råpadassanasaddasavanavasena, Brahmaloke pana aniññha- råpàdayo nàma n' atthi. Tathà kàmàvacaradevaloke pi. âne¤jàbhisankhàro aråpabhave catunnaü vipàkavi¤¤àõà- naü tath' eva paccayo pavatte ca pañisandhiya¤ ca. Evaü tàva bhavesu pañisandhipavattãnaü vasena ete sankhàrà yesaü paccayà, yathà ca paccayà honti, tathà jànitabbà. Eten' eva nayena yonã-àdisu pi veditabbà. Tatrãdaü àdito paññhàya mukhamattappakàsanaü. Imesu hi sankhàresu, yasmà pu¤¤àbhisankhàro tàva dvãsu bhavesu pañisandhiü datvà sabbam attano vipàkaü janeti, tathà aõóajàdisu catusu yonisu, devamanussasankhàtàsu dvãsu gatãsu nànattakàyà nànattasa¤¤ã, nànattakàyà ekattasa¤¤ã, ekattakàyà nànattasa¤¤ã, ekattakàyà ekattasa¤¤ã, sankhà- tàsu catusu vi¤¤àõaññhitãsu, asa¤¤asattàvàse pan' esa råpa- mattam ev' àbhisankharotã ti catusu yeva sattàvàsesu ca pañisandhiü datvà sabbam attano vipàkaü janeti. Tasmà esa etesu dvãsu bhavesu, catusu yonisu, dvãsu gatãsu, catusu vi¤¤àõaññhitãsu, catusu sattàvàsesu ca ekavãsatiyà vipàka- vi¤¤àõànaü vuttanayen' eva paccayo hoti yathàsambhavaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Dhp. A. iii, 69. >/ #<[page 558]># %<558 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% pañisandhiyaü pavatte ca. Apu¤¤àbhisankhàro pana, yasmà ekasmiü yeva kàmabhave catusu yonisu, avasesàsu tãsu gatãsu nànattakàyà ekattasa¤¤ã sankhàtàya ekissà vi¤¤àõañ- ñhitiyà tàdise yeva ca ekasmiü sattàvàse pañisandhivasena vipaccati, tasmà esa ekasmiü bhave catusu yonisu, tãsu gatã- su, ekissà vi¤¤àõaññhitiyà, ekamhi ca sattàvàse sattannaü vipàkavi¤¤àõànaü vuttanayen' eva paccayo pañisandhiyaü pavatte ca. âne¤jàbhisankhàro pana, yasmà ekasmiü yeva aråpabhave, ekissà opapàtikayoniyà, ekissà devagatiyà, àkàsàna¤càyatanàdikàsu tãsu vi¤¤àõaññhitãsu, àkàsàna¤cà- yatanàdikesu catusu sattàvàsesu pañisandhivasena vipaccati, tasmà esa ekasmiü bhave, ekissà yoniyà, ekissà gatiyà, tãsu vi¤¤àõaññhitãsu, catusu sattàvàsesu, catunnaü vi¤¤àõànaü vuttanayen' eva paccayo hoti pañisandhiyaü pavatte cà ti. Evaü:- Pañisandhipavattãnaü vasen' ete bhavàdisu, vijànitabbà sankhàrà yathà yesa¤ ca paccayà ti. Ayaü sankhàrapaccayà vi¤¤àõan ti padasmiü vitthà- rakathà. Vi¤¤ànapaccayà nàmaråpa-pade:- Vibhàgà nàmaråpànaü bhavàdisu pavattito, sangahà paccayanayà vi¤¤àtabbo vinicchayo. Vibhàgà nàmaråpànan ti ettha hi: nàman ti àrammaõàbhi- mukhaü namanato vedanàdayo tayo khandhà. Råpan ti cattàri mahàbhåtàni catunna¤ ca mahàbhåtànaü upàdàya råpaü. Tesaü vibhàgo Khandhaniddese\<*<1>*>/ vutto yevà ti. Evaü tàv' ettha vibhàgà nàmaråpànaü vi¤¤àtabbo vinic- chayo. Bhavàdisu pavattito ti ettha ca nàmaü ekaü sattàvàsaü ñhapetvà sabbabhava-yoni-gati-vi¤¤àõaññhiti-sesasattàvàsesu pavattati. Råpaü dvãsu bhavesu, catusu yonisu, pa¤casu gatãsu, purimàsu catusu vi¤¤àõaññhitãsu, pa¤casu sattàvàsesu pavattati. Evaü pavattamàne ca etasmiü nàmaråpe, yasmà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, Chapter XIV. >/ #<[page 559]># %< Vi¤¤àõapaccayà nàmaråpa-pade vitthàrakathà 559>% abhàvakagabbhaseyyakànaü aõóajàna¤ ca pañisandhikkhaõe vatthukàyadasakavasena råpato dve santati-sãsàni tayo ca aråpino khandhà pàtubhavanti, tasmà tesaü vitthàrena råpa-råpato vãsati dhammà, tayo ca aråpino khandhà ti ete tevãsati dhammà vi¤¤àõapaccayà nàmaråpan ti veditabbà. Agahitagahaõena pana ekasantati sãsato nava råpadhamme apanetvà cuddasa; sabhàvakànaü bhàvadasakaü pakkhi- pitvà tettiüsa; tesam pi agahitagahanena santatisãsadvayato aññhàrasa råpadhamme\<*<1>*>/ apanetvà pannarasa. Yasmà ca opapàtikasattesu Brahmakàyikàdãnaü pañisandhikkhaõe cak- khu-sotavatthudasakànaü jãvitindriyanavakassa ca vasena råpato cattàri santatisãsàni tayo ca aråpino khandhà pàtu- bhavanti, tasmà tesaü vitthàrena råpa-råpato ekånacattà- ëãsa dhammà, tayo ca aråpino khandhà ti ete dvàcattàëãsa dhammà vi¤¤àõapaccayà nàmaråpan ti veditabbà. Agahitagahaõena pana santatisãsattayato sattavãsati dham- me apanetvà pannarasa. Kàmabhave pana, yasmà sesa- opapàtikànaü saüsedajànaü và sabhàvakaparipuõõàyata- naü pañisandhikkhaõe råpato satta santatisãsàni, tayo ca aråpino khandhà pàtubhavanti, tasmà tesaü vitthàrena råpa-råpato sattati dhammà, tayo ca aråpino khandhà ti ete tesattati dhammà vi¤¤àõapaccayà nàmaråpan ti veditabbà. Agahitagahaõena pana råpasantatisãsacakkato catupa¤¤àsa dhamme apanetvà ekånavãsati, esa ukkaüso. Avakaüsena pana taü taü råpasantatisãsavikalànaü tassa tassa vasena hàpetvà hàpetvà sankhepato vitthàrato ca pañisandhiyaü vi¤¤àõapaccayà nàmaråpasankhà veditabbà. Aråpãnaü pa- na tayo va aråpino khandhà asa¤¤ãnaü råpato jãvitindriya- navakam evà ti. Esa tàva pañisandhiyaü nayo. Pavatte pana sabbattha råpappavattidese pañisandhicit- tassa ñhitikkhaõe pañisandhicittena saha pavatta-ututo utu- samuññhànaü suddhaññhakaü pàtubhavati. Pañisandhicit- taü pana råpaü na samuññhàpeti; taü hi, yathà papàte pati- tapuriso parassa paccayo hotuü na sakkoti, evaü vatthu- dubbalatàya dubbalattà råpaü samuññhàpetuü na sakkoti; pañisandhicittato pana uddhaü pañhamabhavangato pabhu- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit råpa- here, not just above. >/ #<[page 560]># %<560 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% ticittasamuññhànaü suddhaññhakaü. Saddapàtubhàvakàle pañisandhikkhaõato ca uddhaü pavatta-ututo c' eva cittato ca saddanavakaü. Ye pana kabaëinkàràhàråpajãvino gab- bhaseyyakasattà, tesaü:- Ya¤ c' assa bhu¤jati màtà annaü pàna¤ ca bhojanaü, tena so tattha yàpeti màtukucchigato naro ti. Vacanato màtarà ajjhoharitàhàrena anugate sarãre opa- pàtikànaü sabbapañhamaü attano mukhagataü khelaü ajjhoharaõakàle àhàrasamuññhànaü suddhaññhakan ti idaü àhàrasamuññhànassa suddhaññhakassa utucittasamuññhànà- na¤ ca ukkaüsato dvinnaü navakànaü vasena chabbãsativi- dhaü, pubbe ekekacittakhaõe tikkhattuü uppajjamànaü vuttaü kammasamuññhàna¤ ca sattatividhan ti channavuti- vidhaü råpaü, tayo ca aråpino khandhà ti samàsato navana- vuti dhammà. Yasmà và saddo aniyato kadàcid-eva pàtu- bhàvato, tasmà duvidham pi taü apanetvà ime sattanavuti- dhammà yathàsambhavaü sabbasattànaü vi¤¤àõapaccayà nàmaråpan ti veditabbaü. Tesaü hi suttànam pi pamattà- nam pi khàdantànam pi pivantànam pi divà ca ratti¤ ca ete vi¤¤àõapaccayà pavattanti, ta¤ ca nesaü vi¤¤àõapacca- yabhàvaü parato vaõõayissàma. Yaü pan' etam ettha kammajaråpaü, taü bhava-yoni- gati-ñhiti-sattàvàsesu sabbapañhamaü patiññhahantam pi ti- samuññhànikaråpena anupatthaddhaü na sakkoti saõñhà- tuü, nà pi tisamuññhànikaü tena anupatthaddhaü; atha kho vàtabbhàhatà pi catuddisà vavatthàpità naëakalàpino viya, åmivegabbhàhatà\<*<1>*>/ pi mahàsamudde katthaci laddhapatiññhà bhinnavàhanikà viya ca, a¤¤ama¤¤upatthaddhà nev' etàni apatamànàni saõñhahitvà ekam pi vassaü dve pi vassàni ... pe... vassasatam pi yàva tesaü sattànaü àyukkhayo và pu¤¤akkhayo và, tàva pavattantã ti. Evaü bhavàdisu pavattito p' ettha vi¤¤àtabbo vinicchayo. Sangahà ti ettha ca yaü aråpe pavattipañisandhãsu, pa¤ca vokàrabhave ca pavattiyaü vi¤¤àõapaccayà nàmam eva. Ya¤ ca asa¤¤esu sabbattha pa¤ca vokàrabhave ca pavatti- yaü vi¤¤àõapaccayà råpam eva, ya¤ ca pa¤ca vokàrabhave \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb åmã-. >/ #<[page 561]># %< Vi¤¤àõapaccayà nàmaråpa-pade vitthàrakathà 561>% sabbattha vi¤¤àõapaccayà nàmaråpaü, taü sabbaü nàma¤ ca råpa¤ ca nàmaråpa¤ ca nàmaråpan ti evaü ekadesa-\<*<1>*>/ saråpekasesanayena sangahetvà vi¤¤àõapaccayà nàmaråpan ti veditabbaü. Asa¤¤esu vi¤¤àõàbhàvà ayuttan ti ce? N' àyuttaü. Idaü hi\<*<2>*>/:- Nàmaråpassa yaü hetu vi¤¤àõaü taü dvidhà mataü, vipàkam avipàka¤ ca yuttam eva yato idaü. Yaü hi nàmaråpassa hetu vi¤¤àõaü, taü vipàkàvipàka- bhedato dvedhà mataü. Ida¤ ca asa¤¤asattesu kamma- samuññhànattà pa¤cavokàrabhave pavatta-abhisankhàravi¤-- ¤àõapaccayà råpaü, tathà pa¤cavokàre pavattiyaü kusalàdi cittakkhaõe kammasamuññhànan ti yuttam eva idaü. Evaü sangahato p' ettha vi¤¤àtabbo vinicchayo. Paccayanayà ti\<*<3>*>/ ettha hi:- Nàmassa pàkavi¤¤àõaü navadhà hoti paccayo, vatthuråpassa navadhà sesaråpassa aññhadhà. Abhisankhàravi¤¤àõaü hoti råpassa ekadhà, tad a¤¤am pana vi¤¤àõaü tassa tassa yathàrahaü. Yaü h' etaü pañisandhiyaü pavattiyaü và vipàkasankhàtaü nàmaü tassa råpamissassa và amissassa và, pañisandhiyaü và a¤¤aü và vipàkavi¤¤àõaü sahajàta-a¤¤ama¤¤a-nissaya- sampayutta-vipàk'-àhàr-indriya-atthi-avigatapaccayehi nava- dhà paccayo hoti. Vatthuråpassa pañisandhiyaü sahajàta- a¤¤ama¤¤a-nissaya-vipàk-'àhàr-indriya-vippayutta-atthi-avi- gatapaccayehi navadhà paccayo hoti. òhapetvà pana vat- thuråpaü, sesaråpassa imesu navasu a¤¤ama¤¤apaccayaü apanetvà sesehi aññhahi paccayehi paccayo hoti. Abhisan- khàravi¤¤àõaü pana asa¤¤asattaråpassa và pa¤cavokàra- bhave và kammajassa råpassa suttantikapariyàyato upanissa- yavasena ekadhà va\<*<4>*>/ paccayo hoti. Avasesaü pañhama- bhavangato pabhuti sabbam pi vi¤¤àõaü tassa tassa nàma- råpassa yathàrahaü paccayo hotã ti veditabbaü. Vitthàrato pana tassa paccayanaye dassiyamàne sabbà pi Paññhànaka- thà vitthàretabbà hotã ti na naü àrabhàma. Tattha siyà:- kathaü pan' etaü jànitabbaü pañisandhi- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh ekasesa-. 2 Sb Bhm pi. 3 See above, p. 558. 4 Sbh omit. >/ #<[page 562]># %<562 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% nàmaråpaü vi¤¤àõapaccayà hotã ti? Suttato, yuttito ca. Sutte hi: cittànuparivattino dhammà ti\<*<1>*>/ àdinà nayena bahudhà vedanàdãnaü vi¤¤àõapaccayatà siddhà. Yuttito pana:- Cittajena hi råpena idha diññhena sijjhati, adiññhassà pi råpassa vi¤¤àõaü paccayo iti. Citte hi pasanne appasanne và tadanuråpàni råpàni uppaj- jamànàni diññhàni. Diññhena ca adiññhassa anumànaü hotã ti iminà idha diññhena cittajaråpena adiññhassà pi pañisandhi- råpassa vi¤¤àõaü paccayo hotã ti jànitabbam etaü. Kam- masamuññhànassà pi hi tassa cittasamuññhànass' eva vi¤¤àõa- paccayatà Paññhàne àgatà ti. Evaü paccayanayato p' ettha vi¤¤àtabbo vinicchayo ti. Ayaü vi¤¤àõapaccayà nàmaråpan ti padasmiü vitthàrakathà. Nàmaråpapaccayà saëàyatana-pade:- Nàmaü khandhattayaü råpaü bhåtavatthàdikaü ma- taü, katekasesaü taü tassa tàdisass' eva paccayo. Yaü h' etaü saëàyatanass' eva paccayabhåtaü nàmarå- paü, tattha nàman ti vedanàdikkhandhattayaü. Råpaü pana sasantati-pariyàpannaü niyamato cattàri bhåtàni, cha vatthåni, jãvitindriyan ti evaü bhåtavatthàdikaü matan ti veditabbaü. Taü pana nàma¤ ca råpa¤ ca nàmaråpa¤ ca nàmaråpan ti evaü katekasesaü, chaññhàyatana¤ ca saëàyatana¤ ca saëàyatanan ti evaü katekasesass' eva saëà- yatanassa paccayo ti veditabbaü. Kasmà? Yasmà aråpe nàmam eva paccayo, ta¤ ca chaññhàyatanass' eva, na a¤¤assa. Nàmapaccayà chaññhàyatanan ti hi Vibhange vuttaü\<*<2>*>/. Tattha siyà:- kathaü pan' etaü jànitabbaü nàmaråpaü saëàyatanassa paccayo ti? Nàmaråpabhàve bhàvato. Tassa tassa hi nàmassa råpassa ca bhàve taü taü àyatanaü hoti, na a¤¤athà. Sà pan' assa tabbhàvabhàvità\<*<3>*>/ paccayanayas- miü yeva àvibhavissati. Tasmà:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhs. s 1522; cf. ss 671, 772. 2 Vibh. p. 144, etc. 3 Cf. Compendium of Philosophy (Abhidhammatthasangaha), p. 187, n. 4. >/ #<[page 563]># %< Nàmaråpapaccayà sañàyatanapade vitthàrakathà 563>% Pañisandhiyà\<*<1>*>/ pavatte và hoti yaü yassa paccayo, yathà ca paccayo hoti, tathà neyyaü vibhàvinà. Tathà 'yaü atthadãpanà:- Nàmam eva hi àruppe pañisandhi pavattisu, paccayo sattadhà chadhà hoti taü avakaüsato. Kathaü? Pañisandhiyaü tàva avakaüsato sahajàta-a¤¤a- ma¤¤a-nissaya-sampayutta-vipàka-atthi-avigatapaccayehi sattadhà nàmaü chaññhàyatanassa paccayo hoti. Ki¤ci pan' ettha hetupaccayena, ki¤ci àhàrapaccayenà ti evaü a¤¤athà pi paccayo hoti. Tassa vasena ukkaüsàvakaüso veditabbo. Pavatte pi vipàkaü vuttanayen' eva paccayo hoti; itaraü pana avakaüsato vuttappakàresu paccayesu vipà- kapaccayavajjehi chahi paccayehi paccayo hoti. Ki¤ci pan' ettha hetupaccayena, ki¤ci àhàrapaccayenà ti evaü a¤¤athà pi paccayo hoti. Tassa vasena ukkaüsàvakaüso veditabbo. A¤¤asmim pi bhave nàmaü tath' eva pañisandhiyaü, chaññhassa itaresam taü chah' àkàrehi paccayo. âruppato hi a¤¤asmim pi pa¤cavokàrabhave taü vipàka- nàmaü hadayavatthuno sahàyam hutvà chaññhassa manàya- tanassa yathà àruppe vuttaü, tath' eva avakaüsato sattadhà paccayo hoti. Itaresaü pana taü pa¤cannaü cakkhàyà- tanàdãnaü catumahàbhåtasahàyaü hutvà sahajàta-nissaya- vipàka-vippayutta-atthi-avigatavasena chah' àkàrehi paccayo hoti. Ki¤ci pan' ettha hetupaccayena, ki¤ci àhàrapaccayenà ti evaü a¤¤athà pi paccayo hoti. Tassa vasena ukkam- sàvakaüso veditabbo. Pavatte pi tathà hoti pàkaü pàkassa paccayo, apàkaü avipàkassa chadhà chaññhassa paccayo. Pavatte pi hi pa¤cavokàrabhave yathà pañisandhiyaü, tath' eva vipàkanàmaü vipàkassa chaññhàyatanassa ava- kaüsato sattadhà paccayo hoti. Avipàkaü pana avipàkassa chaññhassa avakaüsato va tato vipàkapaccayaü apanetvà chadhà paccayo hoti. Vuttanayen' eva pan' ettha ukkaü- sàvakaüso veditabbo. Tatth' eva sesapa¤cannaü vipàkaü paccayo bhave, Catudhà avipàkam pi evam eva pakàsitaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh Pañisandhiyaü. >/ #<[page 564]># %<564 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% Tatth' eva hi pavatte sesànaü cakkhàyatanàdãnaü pa¤- cannaü cakkhuppasàdàdi-vatthukaü itaram pi vipàkanà- maü pacchàjàta-vippayutta-atthi-avigatapaccaye hi catudhà paccayo hoti. Yathà ca vipàkaü avipàkam pi, evam eva pakàsitaü; tasmà kusalàdi-bhedam pi tesaü catudhà paccayo hotã ti veditabbaü. Evaü tàva nàmam eva pañisandhiyaü, pavatte và yassa yassa àyatanassa paccayo hoti, yathà ca paccayo hoti, tathà veditabbaü. Råpaü pan' ettha àruppe\<*<1>*>/, bhave bhavati paccayo, na ekàyatanassà pi pa¤cakkhandhabhave pana. Råpato sandhiyaü vatthu chadhà chaññhassa paccayo, bhåtàni catudhà honti pa¤cannaü avisesato. Råpato hi pañisandhiyaü vatthuråpaü chaññhassa manàya- tanassa sahajàta-a¤¤ama¤¤a-nissaya-vippayutta-atthi-aviga- tapaccayehi chadhà paccayo hoti. Cattàri pana bhåtàni avisesato pañisandhiyaü pavatte ca yaü yaü àyatanaü uppajjati, tassa tassa vasena pa¤cannam pi cakkhàyatanà- dãnaü sahajàtà-nissaya-atthi-avigatapaccayehi catudhà pac- cayà honti. Tidhà jãvitam etesaü àhàro ca pavattiyaü, tàn' eva chadhà chaññhassa vatthu tass' eva pa¤cadhà. Etesaü pana cakkhàdãnaü pa¤cannaü pañisandhiyaü pavatte ca atthi-avigata-indriyavasena råpajãvitaü tidhà paccayo hoti. âhàro ca atthi-avigat'-àhàravasena tividhà paccayo hoti. So ca kho ye sattà àhàråpajãvino, tesaü àhàrànugate kàye pavatiyaü yeva, no pañisandhiyaü. Tàni pana pa¤cacakkhàyatanàdãni chaññhassa cakkhu-sota-ghà- na-jivhà-kàyavi¤¤àõasankhàtassa manàyatanassa nissaya- purejàta-indriya-vippayutta-atthi-avigatavasena chah' àkàrehi paccayà honti pavatte, no pañisandhiyaü. òhapetvà pana pa¤ca vi¤¤àõàni, tass' eva avasesamanàyatanassa vatthurå- paü nissaya-purejàta-vippayutta-atthi-avigatavasena pa¤- cadhà paccayo hoti pavatte yeva, no pañisandhiyaü. Evaü råpam eva pañisandhiyaü pavatte và yassa yassa àyatanassa paccayo hoti; yathà ca paccayo\<*<2>*>/ hoti, tathà veditabbaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb Bhm àruppa. 2 Bhm omit. >/ #<[page 565]># %< Saëàyatanapaccayà phassapade vitthàrakathà 565>% Nàmaråpaü pan' ubhayaü hoti yaü yassa paccayo, yathà ca tam pi sabbattha vi¤¤àtabbaü vibhàvinà. Seyyathãdaü: pañisandhiyaü tàva pa¤cavokàrabhave khan- dhattayavatthuråpasankhàtaü nàmaråpaü chaññhàyata- nassa sahajàta-a¤¤ama¤¤a-nissaya-vipàka-sampayutta-vippa- yutta-atthi-avigatapaccayàdãhi paccayo hotã ti. Idam ettha mukhamattaü; vuttanayànusàrena pana sakkà sabbaü yojetun ti na ettha vitthàro dassito ti. Ayaü nàmaråpapaccayà saëàyatanan ti padasmiü vitthàrakathà. Saëàyatanapaccayà phassapade, Saë eva phassà sankhepà cakkhusamphassa-àdayo, vi¤¤àõam iva battiüsa vitthàrena bhavanti te. Sankhepena hi saëàyatanapaccayà phasso ti cakkhusam- phasso, sotasamphasso, ghànasamphasso, jivhàsamphasso, kàyasamphasso, manosamphasso ti ime cakkhusamphassà- dayo cha eva phassà bhavanti. Vitthàrena pana cakkhu- samphassàdayo pa¤ca kusalavipàkà, pa¤ca akusalavipàkà ti dasa, sesà bàvãsati-lokiyavipàkavi¤¤àõasampayuttà ca bàvãsatã ti evaü sabbe pi sankhàrapaccayà vuttavi¤¤àõam iva battiüsa honti. Yaü pan' etassa battiüsavidhassà pi phassassa paccayo saëàyatanaü, tattha:- Chaññhena saha ajjhattaü cakkhàdiü bàhirehi pi, saëàyatanam icchanti chahi saddhiü vicakkhaõà. Tattha ye tàva: upàdinnakapavattikathà ayan ti sakasan- tati-pariyàpannam eva paccayaü paccayuppanna¤ ca dãpenti, te chaññhàyatanapaccayà phasso ti Pàëi-anusàrato àruppe chañ- ñhàyatana¤ ca a¤¤attha sabbasangahato saëàyatana¤ ca phassassa paccayo ti ekadesasaråpekasesaü katvà chaññhena saha ajjhattaü cakkhàdiü saëàyatanan ti icchanti. Taü hi chaññhàyatana¤ ca saëàyatana¤ ca saëàyatanan sveva sankhaü gacchati. Ye pana paccayuppannam eva ekasan- tati-pariyàpannaü dãpenti, paccayaü pana bhinnasantànam pi, te yaü yaü àyatanaü phassassa paccayo hoti, taü sabbam pi dãpentà bàhiram pi pariggahetvà tad-eva chaññhena saha ajjhattaü bàhirehi pi råpàyatanàdãhi saddhiü saëàyatanan \<-------------------------------------------------------------------------- II. 13 >/ #<[page 566]># %<566 XVII. Pa¤¤àbhuminiddeso>% ti icchanti. Tam pi hi chaññhàyatana¤ ca saëàyatana¤ ca saëàyatanan ti etesaü ekasesekate saëàyatanan tveva san- khaü gacchati. Etth' àha:- na sabbàyatanehi eko phasso sambhoti, nà pi ekamhà àyatanà sabbe phassà; aya¤ ca saëàyatanapaccayà phasso ti eko va vutto: so kasmà ti? Tatr' idaü vissajjaü:- saccam etaü, sabbehi eko, ekamhà và sabbe na sambhonti; sambhoti pana anekehi eko. Yathà cakkhusamphasso cak- khàyatanà råpàyatanà cakkhuvi¤¤àõasankhàtà, manàyatanà avasesasampayuttadhammàyatanà cà ti evaü sabbattha yathànuråpaü yojetabbaü. Tasmà eva hi:- Eko pan' ekàyatanappabhavo iti dãpito, phasso' yaü ekavacananiddesen' idha tàdinà. Ekavacananiddesenà ti saëàyatanapaccayà phasso ti iminà ekavacananiddesena anekehi àyatanehi eko phasso hotã ti tàdinà dãpito ti attho. âyatanesu pana:- Chadhà pa¤ca tato ekaü navadhà bàhiràni cha, yathà sambhavam etassa paccayatte vibhàvaye. Tatr' àyaü vibhàvanà:- cakkhàyatanàdãni tàva pa¤ca cakkhusamphassàdibhedato pa¤cavidhassa phassassa nissaya- purejàt-indriya-vippayutta-atthi-avigatavasena chadhà pac- cayà honti. Tato paraü ekaü vipàkamanàyatanaü ane- kabhedassa vipàkamanosamphassassa sahajàta-a¤¤ama¤¤a- nissaya-vipàk'-àhàra-indriya-sampayutta-atthi-avigatavasena navadhà paccayo hoti. Bàhiresu pana råpàyatanaü cak- khusamphassassa àrammaõa-purejàta-atthi-avigatavasena ca- tudhà paccayo hoti; tathà saddàyatanàdãni sotasamphassà- dãnaü. Manosamphassassa pana tàni ca dhammàrammaõa¤ ca tathà ca àrammaõapaccayam atten' eva cà ti evaü bàhi- ràni cha yathàsambhavam etassa paccyatte vibhàvaye ti. Ayaü saëàyatanapaccayà phasso ti padasmiü vitthàrakathà. Phassapaccayà vedanà-pade:- Dvàrato vedanà vuttà cakkhusamphassajàdikà, saë' eva tà pabhedena ekåna-navutã matà. Etassa pi padassa Vibhange:- cakkhusamphassajà vedanà, sota-, ghàna-, jivhà-, kàya-, manosamphassajà vedanà ti evaü \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 567]># %< Phassapaccayà vedanà vitthàrakathà 567>% dvàrato saë' eva vedanà vuttà. Tà pana pabhedena ekåna- navutiyà cittehi sampayuttattà ekånavuti matà:- Vedanàsu pan' etàsu idha battiüsa vedanà, vipàkasampayuttà va adhippetà ti bhàsità, Aññhadhà tattha pa¤cannaü pa¤cadvàram pi paccayo, sesànaü ekadhà phasso manodvàre pi so tathà. Tattha hi pa¤cadvàre cakkhuppasàdàdi-vatthukànaü pa¤- cannaü vedanànaü cakkhusamphassàdiko phasso sahajàta- a¤¤ama¤¤a-nissaya-vipàka-àhàra-sampayutta-atthi-avigata- vasena aññhadhà paccayo hoti; sesànaü pana ekekasmiü dvàre sampañicchana-santãraõa-tadàrammaõavasena pavattà- naü kàmàvacaravipàkavedanànaü so cakkhusamphassàdiko phasso upanissayavasena ekadhà va paccayo hoti. Mano- dvàre pi so tàthà ti manodvàre pi hi tadàrammaõavasena pavattànaü kàmàvacaravipàkavedanànaü so sahajàta-mano- samphassasankhàto phasso tath' eva aññhadhà paccayo hoti. Pañisandhi-bhavanga-cutivasena pavattànaü tesaü te-bhå- mikavipàkavedanànam pi. Yà pana tà manodvàre tadà- rammaõavasena pavattà kàmàvacaravedanà, tàsaü mano- dvàràvajjanasampayutto manosamphasso upanissayavasena ekadhà va paccayo hotã ti. Ayaü phassapaccayà vedanà ti padasmiü vitthàrakathà. Vedanàpaccayà taõhà-pade:- Råpataõhàdibhedena cha taõhà idha dãpità: ekekà tividhà tattha pavattàkàrato matà. Imasmiü hi pade seññhiputto Bràhmaõaputto ti pitito nàma vasena putto viya råpataõhà, sadda-, gandha-, rasa, phoññhab- ba-, dhamma-taõhà ti àrammaõato nàma vasena Vibhange cha taõhà dãpità.\<*<1>*>/ Tàsu pana taõhàsu ekekà taõhà, pavatti- àkàrato kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà ti evaü tividhà matà.\<*<2>*>/ Råpataõhà yeva hi, yadà cakkhussa àpàtham àgataü råpàrammaõaü kàmassàdavasena assàdayamànà pavattati, tadà kàmataõhà nàma hoti; yadà tad-ev' àram- maõaü dhuvaü sassatan ti pavattàya sassatadiññhiyà sad- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 380. 2 Ibid. 365. >/ #<[page 568]># %<568 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% dhiü pavattati, tadà bhavataõhà nàma hoti, sassatadiññhi- sahagato hi ràgo bhavataõhà ti vuccati; yadà pana tad-ev' àrammaõaü ucchijjati vinassatã ti pavattàya ucchedadiññhiyà saddhiü pavattati, tadà vibhavataõhà nàma hoti, uccheda- diññhisahagato hi ràgo vibhavataõhà ti vuccati. Esa nayo saddataõhàdisu pã ti. Età aññhàrasa taõhà honti. Tà\<*<1>*>/ ajjhattaråpàdisu aññhàrasa, bahiddhà aññhàrasà ti chattiüsa\<*<2>*>/. Iti atãtà chattiüsa, anàgatà chattiüsa, paccuppannà chat- tiüsà ti aññhasata taõhà honti. Tà puna sankhippamànà råpàdi-àrammaõavasena cha, kàmataõhàdi-vasena tisso va taõhà hontã ti veditabbà. Yasmà pan' ime sattà, puttaü assàdetvà putte mamattena dhàtiyà viya, råpàdi-àrammaõa- vasena uppajjamànaü vedanaü assàdetvà vedanàya ma- mattena råpàdi-àrammaõadàyakànaü cittakàragandhabba- gandhikasådatantavàya rasàyanavidhàyakavejjàdãnaü mahà- sakkàraü karonti, tasmà sabbà p' esà vedanàpaccayà taõhà hotã ti veditabbà. Yasmà c' ettha adhippetà vipàkasukhavedanà, ekà va ekadhà v' esà tasmà taõhàya paccayo. Ekadhà ti upanissayapaccayen' eva paccayo hoti. Yasmà và:- Dukkhã sukhaü patthayati, sukhã bhãyyo pi icchati, upekkhà pana santattà sukham icc' eva bhàsità. Taõhàya paccayà tasmà honti tisso pi vedanà, vedanàpaccayà taõhà iti vuttà mahesinà. Vedanàpaccayà cà pi yasmà nànusayaü vinà hoti, tasmà na sà hoti bràhmaõassa vusãmato ti. Ayaü vedanàpaccayà taõhà ti padasmiü vitthàrakathà. Taõhàpaccayà upàdàna-pade:- Upàdànàni cattàri tàni atthavibhàgato, dhammasankhepavitthàrà kamato ca vibhàvaye. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh Sà. 2 Cf. Vibh. 392, 396. pa. 569 1 Dhs. 1214; Vibh. 375. 2 Dhs. 1215; Vibh. 375. >/ #<[page 569]># %< Vedanàpaccayà taõhà-pade vitthàrakakathà 569>% Tatr' àyam vibhàvanà:- kàmåpàdànaü, diññhåpàdànam, sãlabbatåpàdànaü, attavàdåpàdànan ti imàni tàv' ettha cattàri upàdànàni. Tesaü ayam atthavibhàvo:- vatthu- sankhàtaü kàmaü upàdiyatã ti kàmåpàdànaü. Kàmo ca so upàdàna¤ cà ti pi kàmåpàdànaü. Upàdànan ti daëhagga- haõaü, daëhattho h' ettha upa-saddo, upàyàsa-upakaññhàdisu viya. Tathà diññhi ca sà upàdàna¤ cà ti diññhåpàdànaü, diññhim upàdiyatã ti và diññhåpàdànaü; sassato attà ca loko cà ti àdisu hi purimadiññhiü uttaradiññhi upàdiyati. Tathà sãlabbataü upàdiyatã ti sãlabbatåpàdànaü, sãlabbata¤ ca taü upàdàna¤ cà ti pi sãlabbatåpàdànaü. Gosãla-govatàdãni hi evaü suddhã ti abhinivesato sayam eva upàdànàni. Tathà vadanti etenà ti vàdo. Upàdiyanti etenà ti upàdànaü. Kiü vadanti upàdiyanti và? Attànaü attano và upàdànaü attavàdåpàdànaü, attavàdamattam eva và attà ti upàdiyanti etenà ti attavàdåpàdànaü. Ayaü tàva tesaü atthavibhàgo. Dhammasankhepavitthàre pana kàmåpàdànaü tàva:- tattha katamaü kàmåpàdànaü ? Yo kàmesu kàmacchando kàmaràgo kàmanandã kàmataõhà kàmasineho kàmapariëàho kàmamucchà kàmajjhosànaü: idaü vuccati kàmåpàdànan ti\<*<1>*>/ àgatattà sankhepato taõhàdaëhattaü vuccati. Taõhà- daëhattaü nàma purimataõhà upanissayapaccayena daëha- sambhåtà uttarataõhà va. Keci pan' àhu appattavisaya- patthanà taõhà, andhakàre corassa hatthappasàraõaü? viya; sampattavisayagahaõaü upàdànaü, tass' eva bhaõóagaha- õaü viya. Appicchatà santuññhità pañipakkhà ca te dhammà. Tathà pariyesanàrakkhadukkhamålà ti. Sesupàdànattayaü pana sankhepato diññhimattam eva. Vitthàrato pana pubbe råpàdisu vutta-aññhasatappabhedàya pi taõhàya daëhabhàvo kàmåpàdànaü; dasavatthukà micchàdiññhi diññhåpàdànam. Yath' àha:- tattha katamaü diññhåpàdànaü?`N' atthi dinnaü, n' atthi yiññhaü ...pe... sacchikatvà pavedentã ti yà eva- råpà diññhi ...pe... vipariyesagàho: idaü vuccati diññhå- pàdànan ti.\<*<2>*>/ Sãlabbatehi suddhã ti paràmasaü pana sãlab- batåpàdànaü. Yath' àha:- tattha katamaü sãlabbatåpà- dànaü `. . . sãlena suddhi, vatena suddhi, sãlabbatena #<[page 570]># %<570 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% suddhã ti yà evaråpà diññhi ...pe... vipariyesagàho: idaü vuccati sãlabbatåpàdànan ti.\<*<1>*>/ Vãsati-vatthukà sakkàya- diññhi attavàdåpàdànaü. Yath' àha:- tattha katamaü atta- vàdåpàdànaü? Idha assutavà puthujjano ...pe... sap- purisadhamme avinãto råpaü attato samanupassati ...pe ... vipariyesagàho: idaü vuccati attavàdåpàdànan ti\<*<2>*>/. Ayam ettha dhammasankhepavitthàro. Kamato ti ettha pana tividhà kamo: uppattikkamo pahà- nakkamo desanàkkamo ca. Tattha anamatagge saüsàre imassa pañhamaü uppattã ti abhàvato kilesànaü nippariyà- yena uppattikkamo na vuccati; pariyàyena pana yebhuyyena ekasmiü bhave attagàhapubbangamo sassatucchedàbhiniveso; tato: sassato ayaü attà ti gaõhato attavisuddhatthaü sãlab- batåpàdànaü, ucchijjatã ti gaõhato paralokanirapekkhassa kàmåpàdànan ti evaü pañhamaü attavàdåpàdànaü, tato diñ- ñhi-sãlabbata-kàmåpàdànànã ti ayam etesaü ekasmiü bhave uppattikkamo. Diññhåpàdànàdãni c' ettha pañhamaü pahã- yanti sotàpattimaggavajjhattà; kàmåpàdànaü pacchà ara- hattamaggavajjhattà ti ayam etesaü pahànakkamo. Ma- hàvisayattà pana pàkañattà ca etesu kàmåpàdànaü pañha- maü desitaü. Mahàvisayaü hi taü aññhacittasampayogà; appavisayàni itaràni catucittasampayogà. Yebhuyyena ca àlayaràmattà pajàya pàkañaü kàmåpàdànaü, na itaràni. Kàmåpàdànaü và kàmànaü samadhigamatthaü kotå- halamangalàdi-bahulo hoti; sassatan ti tad-anantaraü diññhå- pàdànaü. Taü pabhijjamànaü sãlabbata-attavàdåpàdà- navasena duvidhaü hoti. Tasmiü dvaye gokiriyaü kuk- kurakiriyaü và disvà pi veditabbato: oëàrikan ti sãlabbatå- pàdànaü pañhamaü desitaü; sukhumattà ante attavàdå- pàdànan ti ayam etesaü desanàkkamo. Taõhà ca purimass' ettha ekadhà hoti paccayo, Sattadhà aññhadhà và pi hoti sesattayassa sà. Ettha ca evaü desite upàdànacatukke purimassa kàmåpà- dànassa kàmataõhà upanissayavasena ekadhà va paccayo hoti, taõhàbhinanditesu visayesu uppattito. Sesattayassa pana sahajàta-a¤¤ama¤¤a-nissaya-sampayutta-atthi-avigata- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhs. 1216; Vibh. 375. 2 Dhs. 1217; Vibh. 375. >/ #<[page 571]># %< Upàdànapaccayà bhavapade vitthàrakathà 571>% hetuvasena sattadhà và, upanissayavasena\<*<1>*>/ aññhadhà và pi paccayo hoti. Yadà ca sà upanissayavasena paccayo hoti, tadà asahajàtà va hotã ti. Ayaü taõhàpaccayà upàdànan ti padasmiü vitthàrakathà. Upàdànapaccayà bhavapade:- Atthato dhammato c' eva sàtthato bhedasangahà, Yaü yassa paccayo c' eva vi¤¤àtabbo vinicchayo. Tattha bhavatã ti bhavo. So kammabhavo uppattibhavo cà ti duvidho hoti. Yath' àha:- bhavo duvidhena: atthi kammabhavo, atthi uppattibhavo ti.\<*<2>*>/ Tattha kammam eva bhavo kammabhavo. Tathà uppatti yeva bhavo uppatti- bhavo. Ettha ca uppatti bhavatã ti bhavo. Kammaü pana yathà sukhakàraõattà: sukho Buddhànaü uppàdo ti\<*<3>*>/ vutto, evaü bhavakàraõattà phalavohàrena bhavo ti veditabban ti. Evaü tàv' ettha atthato vi¤¤àtabbo vinicchayo. Dhammato pana kammabhavo tàva sankhepato cetanà c' eva cetanàsampayuttà ca abhijjhàdayo kammasankhàtà dhammà. Yath' àha:- tattha katamo kammabhavo? Pu¤¤à- bhisankhàro apu¤¤àbhisankhàro àne¤jàbhisankhàro [paritta- bhåmako và mahàbhåmako và]: ayaü vuccati kammabhavo. Sabbam pi bhavagàmikammaü kammabhavo ti.\<*<4>*>/ Ettha hi pu¤¤àbhisankhàro ti terasa cetanà, apu¤¤àbhisankhàro ti dvàdasa, ane¤jàbhisankhàro ti catasso cetanà. Evaü paritta- bhåmako và mahàbhåmako và ti etena tàsaü yeva cetanà- naü mandabahuvipàkatà vuttà. Sabbam pi bhavagàmikam- man ti iminà pana cetanà sampayuttà abhijjhàdayo vuttà. Uppattibhavo pana sankhepato kammàbhinibbattà khandhà pabhedato navavidho hoti. Yath' àha:- tattha katamo uppat- tibhavo ? Kàmabhavo, råpabhavo, aråpabhavo, sa¤¤àbhavo, asa¤¤àbhavo, nevasa¤¤à-nàsa¤¤àbhavo, ekavokàrabhavo, catu- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm upanissayena saha . . . 2 Vibh. 137; Bhm upapatti-. 3 Dhp. ver. 194. 4 Vibh. 137. Pòú. omits bracketed clause. Sh brackets mahàbhåmako và, omitting the former và. >/ #<[page 572]># %<572 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% vokàrabhavo, pa¤cavokàrabhavo: ayaü vuccati uppattibhavo ti\<*<1>*>/. Tattha kàmasankhàto bhavo kàmabhavo: esa nayo råpàrå- pabhavesu. Sa¤¤à va taü bhavo, sa¤¤à và ettha bhave atthã ti sa¤¤àbhavo. Vipariyàyena asa¤¤àbhavo. Oëàrikàya- sa¤¤àya abhàvà sukhumàya ca bhàvà nevasa¤¤à-nàsa¤¤à asmiü bhave ti nevasa¤¤à-nàsa¤¤à bhavo. Ekena rupak- khandhena vokiõõo bhavo ekavokàrabhavo, eko và vokàro assa bhavassà ti ekavokàrabhavo. Esa nayo catuvokàra- pa¤cavokàrabhavesu. Tattha kàmabhavo pa¤ca upàdinnakkhandhà, tathà råpa- bhavo; aråpabhavo cattàro; sa¤¤àbhavo [catu-\<*<2>*>/] pa¤ca; asa¤¤àbhavo eko upàdinnakkhandho, nevasa¤¤à-nàsa¤¤à- bhavo cattàro. Ekavokàrabhavàdayo eka-catu-pa¤cak- khandhà upàdinnakkhandhehã ti evam ettha dhammato pi vi¤¤àtabbo vinicchayo. Sàtthato ti yathà ca bhavaniddese, tath' eva kàmaü sankhà- raniddese pi pu¤¤àbhisankhàràdayo va vuttà, evaü sante pi purime atãta kammavasena idha pañisandhiyà paccayattà, ime paccuppannakammavasena àyatiü pañisandhiyà pac- cayattà ti puna vacanaü sàtthakam eva. Pubbe và: tattha katamo pu¤¤àbhisankhàro? Kusalà cetanà kàmàvacarà ti\<*<3>*>/ evam àdinà nayena cetanà va sankhàrà ti vuttà; idha pana: sabbam pi bhavagàmikamman ti\<*<4>*>/ vacanato cetanàsampayuttà pi. Pubbe ca vi¤¤àõapaccayam eva kammaü sankhàrà ti vuttaü; idàni asa¤¤àbhayanibbattakam pi, kiü và bahunà avijjàpaccayà sankhàrà ti ettha pu¤¤àbhisankhàràdayo va kusalàkusalà dhammà vuttà. Upàdànapaccayà bhavo ti idha pana uppattibhavassà pi sangahitattà kusalàkusalàvyà- katà dhammà vuttà. Tasmà sabbathà pi sàtthakam ev' idaü puna vacanan ti. Evam ettha sàtthato pi vi¤¤àtabbo vinicchayo. Bhedasangahà ti upàdànapaccayà bhavassa bhedato c' eva sangahato ca. Yaü hi kàmåpàdànapaccayà kàmabhavanibbattakaü kam- mam karãyati, so kammabhavo; tad-abhinibbattà khandhà uppattibhavo. Esa nayo råpàråpabhavesu. Evaü kàmå- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 137. 2 So Bm. 3 Ibid. 135. 4 Ibid. 137. >/ #<[page 573]># %< Upàdànapaccayà bhavapade vitthàrakathà 573>% pàdànapaccayà dve kàmabhavà, tad-antogadhà ca sa¤¤à- bhava-pa¤cavokàrabhavà; dve råpabhavà, tad-antogadhà ca sa¤¤àbhava-asa¤¤àbhava-ekavokàrabhava-pa¤cavokàra- bhavà; dve aråpabhavà, tad-antogadhà ca sa¤¤àbhava- nevasa¤¤à-nàsa¤¤àbhava-catuvokàrabhavà ti saddhiü anto- gadhehi cha bhavà. Yathà ca kàmåpàdànapaccayà saddhiü antogadhehi cha bhavà, tathà sesåpàdànapaccayà pã ti evaü upàdànapaccayà bhedato saddhiü antogadhehi catuvãsati bhavà. Sangahato pana kammabhavaü uppattibhava¤ ca ekato katvà kàmåpàdànapaccayà saddhiü antogadhehi eko kàma- bhavo, tathà råpàråpabhavà ti tayo bhavà; tathà sesåpà- dànapaccayà pã ti evaü upàdànapaccayà sangahato saddhiü antogadhehi dvàdasa bhavà. Api ca avisesena upàdànapaccayà kàmabhavåpagaü kam- maü kammabhavo; tad-abhinibbattà khandhà uppattibhavo. Esa nayo råpàråpabhavesu. Evaü upàdànapaccayà saddhiü antogadhehi dve kàmabhavà, dve råpabhavà, dve aråpabhavà ti aparena pariyàyena sangahato cha bhavà. Kammabhava- uppattibhavabhedaü và anupagamma saddhiü antogadhehi kàmabhavàdivasena tayo bhavà honti. Kàmabhavàdibhe- dam pi anupagamma, kammabhava-uppattibhavavasena dve bhavà honti. Kammuppattibheda¤ cà pi anupagamma, upàdànapaccayà bhavo ti bhavavasena eko va bhavo hotã ti. Evam ettha upàdànapaccayassa bhavassa bhedasangahà pi vi¤¤àtabbo vinicchayo. Yaü yassa paccayo cà ti ya¤ c' ettha upàdànaü yassa paccayo hoti, tato pi vi¤¤àtabbo vinicchayo ti attho. Kiü pan' ettha kassa paccayo hoti? Yaü ki¤ci yassa kassaci paccayo hoti yeva. Ummattako viya hi puthujjano; so: idaü yuttaü, idaü ayuttan ti avicàretvà, yassa kassaci upàdànassa vasena yaü ki¤ci bhavaü patthetvà, yaü ki¤ci kammaü karoti yeva. Tasmà yad-ekacce sãlabbatåpàdànena råpàråpa- bhavà na hontã ti vadanti, taü na gahetabbaü. Sabbena pana sabbo hotã ti gahetabbaü; seyyathãdaü: idh' ekacco anussavavasena và diññhànusàrena và: kàmà nàm' ete ma- nussaloke c' eva khattiya-mahàsàlakusalàdisu cha kàmàva- caradevaloke ca samiddhà ti cintetvà tesaü adhigamatthaü \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 574]># %<574 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% asaddhammasavanàdãhi va¤cito: iminà kammena kàmà sampajjantã ti ma¤¤amàno kàmåpàdànavasena kàyaducca- ritàdãni pi karoti. So duccaritapàripåriyà apàye uppajjati. Sandiññhike và pana kàme patthayamàno pañiladdhe ca go- payamàno kàmåpàdànavasena kàyaduccaritàdãni karoti; so duccaritapàripåriyà apàye uppajjati. Tatr' àssa uppatti- hetubhåtaü kammaü kammabhavo. Kammàbhinibbattà khandhà uppattibhavo; sa¤¤àbhava-pa¤cavokàrabhavà pana tad-antogadhà eva. Aparo pana saddhammasavanàdãhi upabråhita¤àõo: iminà kammena kàmà sampajjantã ti ma¤¤amàno kàmåpàdànava- sena kàyasucaritàdãni karoti; so sucaritapàripåriyà devesu và manussesu và uppajjati; tatr' àssa uppattihetubhåtaü kam- maü kammabhavo; kammàbhinibbattà khandhà uppat- tibhavo, sa¤¤àbhava-pa¤cavokàrabhavà pana tad-antogadhà eva. Iti kàmåpàdànaü sappabhedassa sàntogadhassa kàma- bhavassa paccayo hoti. Aparo: råpàråpabhavesu tato samiddhitarà kàmà ti sutvà và parikappetvà và kàmåpàdànavasen' eva råpàråpasamà- pattiyo nibbattetvà samàpattibalena råpàråpabrahmaloke uppajjati; catr' àssa uppattihetubhåtaü kammaü kamma- bhavo: kammàbhinibbattà khandhà uppattibhavo; sa¤¤à- asa¤¤à-nevasa¤¤à-nàsa¤¤à-eka-catu-pa¤cavokàrabhavà pana tad-antogadhà eva. Iti kàmåpàdànaü sappabhedànaü sànto- gadhànaü råpàråpabhavànam pi paccayo hoti. Aparo: ayaü attà nàma kàmàvacarasampattibhave và råpàråpabhavànaü và a¤¤atarasmiü ucchinne su-ucchinno\<*<1>*>/ hotã ti ucchedadiññhiü upàdàya tad-upagaü kammaü karoti; tassa kammaü kammabhavo; kammàbhinibbattà khandhà uppattibhavo, sa¤¤àbhavàdayo pana tad-antogadhà eva. Iti diññhåpàdànam sappabhedànaü sàntogadhànaü tiõõam pi kàmaråpàråpabhavànaü paccayo hoti. Aparo: ayaü attà nàma kàmàvacarasampattibhave và råpàråpabhavànaü và a¤¤atarasmiü sukhã hoti vigatapariëà- ho ti attavàdåpàdànena tad-upagaü kammaü karoti; tassa taü kammaü kammabhavo; tad-abhinibbattà khandhà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh suvucchinno. >/ #<[page 575]># %< Bhavapaccayà jàtipade vitthàrakathà 575>% uppattibhavo; sa¤¤àbhavàdayo pana tad-antogadhà eva. Iti attavàdåpàdànaü sappabhedànaü sàntogadhànaü tiõõaü bhavànaü paccayo hoti. Aparo: idaü sãlabbatam nàma kàmàvacarasampattibhave và råpàråpabhavànam và a¤¤atarasmiü paripårentassa sukhaü pàripåriü gacchatã ti sãlabbatåpàdànavasena tad- upagaü kammaü karoti; tassa tam kammaü kammabhavo; tad-abhinibbattà khandhà uppattibhavo; sa¤¤àbhavàdayo pana tad-antogadhà eva. Iti sãlabbatåpàdànaü sappabhe- dànam sàntogadhànam tiõõaü bhavànaü paccayo hoti. Evam ettha yaü yassa paccayo hoti, tato vi¤¤àtabbo vinic- chayo. Kiü pan' ettha kassa bhavassa kathaü paccayo hotã ti ce? Råpàråpabhavànam upanissayapaccayo upàdànaü, sahajàtadãhi pi taü kàmabhavassà ti vi¤¤eyyaü. Råpàråpabhavànaü hi kàmabhavapariyàpannassa ca kam- mabhave kusalakammass' eva uppattibhavassa c' etaü catub- bidham pi upàdànaü upanissayapaccayavasena ekadhà va paccayo hoti. Kàmabhave attanà sampayuttà kusalà kam- mabhavassa sahajàta-a¤¤ama¤¤a-nissaya-sampayutta-atthi- avigata-hetupaccayappabhedehi sahajàtàdãhi paccayo hoti; vippayuttassa pana upanissayapaccayen' evà ti. Ayaü upàdànapaccayà bhavo ti padasmiü vitthàrakathà. Bhavapaccayà jàtã ti adisu jàti-àdãnaü vinicchayo Saccanid- dese vuttanayen' eva veditabbo.\<*<1>*>/ Bhavo ti pan' ettha kamma- bhavo va adhippeto, so hi jàtiyà paccayo, na uppattibhavo. So pana kammapaccaya-upanissayapaccayavasena dvedhà paccayo hotã ti. Tattha siyà:- kathaü pan' etaü jànitabbaü: bhavo jàtiyà paccayo ti ce? Bàhirapaccayasamatte pi hãna-paõãtatàdivisesadassanato. Bàhirànaü hi janakajananãsukkasonitàhàràdãnaü paccayà- naü samatte pi sattànam yamakànam pi sataü hãna-paõã- tatàdiviseso dissati; so ca na ahetuko, sabbadà ca sabbesa¤ \<-------------------------------------------------------------------------- 1 See Chapter XVI., p. 498 f. >/ #<[page 576]># %<576 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% ca abhàvato. Na kammabhavato a¤¤ahetuko tad-abhinib- battakasattànaü ajjhattasantàne a¤¤assa kàraõassa abhàvato ti kammabhavahetuko va. Kammaü hi sattànaü hãna- paõãtatàdivisesassa hetu, ten' àha Bhagavà:- kammaü satte vibhajati, yad-idaü hãna-paõãtatàyà ti;\<*<1>*>/ tasmà jànitabbam etaü: bhavojàtiyà paccayo ti. Yasmà ca asati jàtiyà, jaràmaraõaü nàma sokàdayo và dhammà na honti, jàtiyà pana sati, jaràmaraõa¤ c' eva jaràmaraõasankhàtadukkha- dhammaphuññhassa ca bàlajanassa jaràmaraõàbhisambandhà và tena tena dukkhadhammena phuññhassa anabhisambandhà và, sokàdayo ca dhammà honti, tasmà ayam pi jàti jaràma- raõassa ceva sokàdãna¤ ca paccayo hotã ti veditabbà. Sà pana upanissayakoñiyà ekadhà va paccayo hotã ti. Ayaü bhavapaccayà jàtã ti àdisu vitthàrakathà. [Sokàdãhi avijjà siddhà] Yasmà pan' ettha sokàdayo avasàne vuttà, tasmà yà sà: avijjàpaccayà sankhàrà ti evam etassa bhavacakkassa àdim- hi vuttà:- Sà sokàdãhi avijjà siddhà, bhavacakkam aviditàdãni idaü, kàrakavedakarahitaü, dvàdasavidhasu¤¤atà su¤¤aü\<*<2>*>/. Sàtataü samitaü pavattatã ti veditabbaü. Kathaü pan' ettha sokàdãhi avijjà siddhà? Katham idaü bhavacakkaü aviditàdi? Kathaü kàrakavedakarahitaü? Kathaü dvàdasavidhasu¤¤atàsu¤¤an ti ce? Ettha hi sokadomanassupàyàsà avijjàya aviyogino, paridevo ca nàma måëhassà ti tesu tàva siddhesu siddhà hoti avijjà. Api ca àsavasamudayà avijjàsamudayo ti vuttaü; àsavasam- udayà c' ete sokàdayo honti. Kathaü? Vatthukàmavi- yoge tàva soko kàmàsavasamudayo hoti. Yath' àha:- Tassa ce kàmayànassa, chandajàtassa jantuno, te kàmà parihàyanti sallaviddho va ruppatã ti\<*<3>*>/. Yathà c' àha:- kàmato jàyati soko ti.\<*<4>*>/ Sabbe pi c' ete diññhàsavasamudayà honti. Yath' àha:- tassa: ahaü råpaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. iii, 203. 2 Bhm treat these lines as prose. 3 Sn. ver. 767. 4 Dhp. ver. 215 >/ #<[page 577]># %< Bhavacakkaü aviditàdi 577>% mama råpan ti pariyuññhaññhàyino råpavipariõàm'-a¤¤athà- bhàvà uppajjanti sokaparidevadukkhadomanassupàyàsà ti\<*<1>*>/. Yathà ca diññhàsavasamudayà, evaü bhavàsavasamudayà pi. Yath' àha:- ye pi te devà dãghàyukà vaõõavanto sukha- bahulà uccesu vimànesu ciraü dãgham addhànaü tiññhanti, te pi Tathàgatassa dhammadesanaü sutvà bhayaü santàsaü saüve- gam àpajjantã ti,\<*<2>*>/ pa¤ca pubbanimittàni disvà maraõabha- yena santajjitànaü devànaü viya. Yathà ca bhavàsavasam- udayà, evaü avijjàsavasamudayà pi. Yath' àha:- sa kho so, bhikkhave, bàlo diññh' eva dhamme tividhaü dukkhaü do- manassaü pañisaüvedetã ti.\<*<3>*>/ Iti yasmà àsavasamudayà ete dhammà honti, tasmà ete sijjhamànà avijjàya hetubhåte àsave sàdhenti; àsavesu ca siddhesu paccayabhàve bhàvato avijjà pi siddhà va hotã ti. Evaü tàv' ettha sokàdãhi avijjà siddhà hotã ti veditabbà. [Bhavacakkaü aviditàdi] Yasmà pana evaü paccayabhàve bhàvato avijjàya siddhàya puna avijjàpaccayà sankhàrà, sankhàrapaccayà vi¤¤àõan ti evaü hetuphalaparamparàya pariyosànaü n' atthi. Tasmà taü hetuphalasambandhavasena pavattaü dvàdasangaü bhavacakkaü aviditàdã ti siddhaü hoti. Evaü sati avijjà- paccayà sankhàrà ti idaü àdimattakathanaü virujjhatã ti ce? Na-yidaü àdimattakathanaü; paññhànadhammakathanaü pan' etaü. Tiõõam hi vaññànaü avijjà paññhànà: avijjàg- gahaõena hi avasesakilesavañña¤ ca kammàdãni ca bàlaü paëibodhenti. Sappasiraggahaõena sesasappasarãraü viya bàhaü. Avijjàsamucchede pana kate, tehi vimokkho hoti, sappasiracchede kate paëibodhitabàhà vimokkho viya. Yath' àha:- avijjàya tveva asesaviràganirodhà sankhàranirodho ti àdi.\<*<4>*>/ Iti yaü gaõhato bandho muccato ca mokkho hoti, tassa paññhànadhammassa kathanam idaü, na àdimattakathanan ti. Evam idaü bhavacakkaü aviditàdã ti veditabbaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. iii, 3. 2 Ibid. 85. Pòú. ed. reads, for ciraü . . . tiññhanti, . . . ciraññhitikà . . . 3 M. iii, 163. 4 S. ii, 4, 12, 17, etc. >/ #<[page 578]># %<578 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% [Kàraka-vedaka-rahitaü] Tayidaü yasmà avijjàdãhi kàraõehi sankhàràdãnaü pavatti, tasmà tato a¤¤ena Brahmà Mahàbrahmà seññho sajità ti evaü parikappitena Brahmàdinà và saüsàrassa kàrakena. So kho pana: me ayaü attà vado vedeyyo ti\<*<1>*>/ evaü parikappitena attanà và sukhadukkhànaü vedakena rahitaü, iti kàrakavedakarahitan ti veditabbaü. [Dvàdasavidhasu¤¤atà] Yasmà pan' ettha avijjà udayabbayadhammakattà dhuva- bhàvena, sankiliññhattà sankilesikattà ca subhabhàvena, udayabbayapãëitattà sukhabhàvena, paccayàyattavuttittà vasavattanabhåtena attabhàvena ca su¤¤à; tathà sankhà- ràdãni pi angàni. Yasmà và avijjà na attà, na attano, na attani, na attavatã, tathà sankhàràdãni pi angàni, tasmà dvàdasavidhasu¤¤atà su¤¤am etaü bhavacakkan ti veditabbaü. [Bhavacakkassa tayo kàlà] Eva¤ ca viditvà puna:- Tass' àvijjà taõhà målam atãtàdayo tayo kàlà, dve aññha dve eva ca saråpato tesu angàni. Tassa kho pan' etassa bhavacakkassa avijjà taõhà cà ti dve dhammà målan ti veditabbà. Tad-etaü pubbantà- haraõato avijjà målaü vedanàvasànaü, aparantasantànato tanhà målaü jaràmaraõavasànan ti duvidhaü hoti. Tattha purimaü diññhicaritavasena vuttaü, pacchimaü taõhàcari- tavasena. Diññhicaritànaü hi avijjà, taõhàcaritàna¤ ca taõhà saüsàranàyikà. Ucchedadiññhisamugghàtàya và pañha- maü phaluppattiyà hetånaü anupacchedappakàsanato; sas- satadiññhisamugghàtàya dutiyaü uppannànaü jaràmaraõap- pakàsanato; gabbhaseyyakavasena và purimaü anupubba- pavattidãpanato; opapàtikavasena pacchimaü sakuppatti- dãpanato. Atãtapaccuppannànàgatà c' assa tayo kàlà; tesu Paëiyaü saråpato àgatavasena avijjà sankhàrà cà ti dve angàni atãtakàlàni. Vi¤¤àõàdãni bhavàvasànàni aññha paccup- pannakàlàni. Jàti c' eva jaràmaraõa¤ ca dve anàgatakàlànã ti veditabbàni. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 8: Yo me ayaü attà vado vedeyyo . . . so kho pana me ayaü attà nicco . . . >/ #<[page 579]># %< Hetuphala-hetupubbaka-tisandhi 579>% Puna:- Hetuphala-hetupubbaka-tisandhi catubhedasangaha¤ c' etaü, vãsati àkàràraü tivaññam anavaññhitaü bhamati iti pi veditabbaü. Tattha sankhàràna¤ ca pañisandhi- vi¤¤àõassa ca antarà eko hetuphalasandhi nàma vedanàya ca taõhàya ca antarà eko phalahetusandhi nàma, bhavassa ca jàtiyà ca antarà eko hetuphalasandhã ti evam idaü hetu- phala-hetupubbaka-tisandhã ti veditabbaü. Catubhedasangahaü Sandhãnaü àdipariyosànavavatthità pan' assa cattàro sangahà honti, seyyathãdaü: avijjà sankhàrà eko sangaho; vi¤¤àõa-nàmaråpa-saëàyatana-phassa-vedanà dutiyo; taõhå- pàdàna-bhavà tatiyo; jàti-jaràmaraõaü catuttho ti, evam idaü catubhedasangahan ti veditabbaü. Vãsati àkàràraü Atãte hetavo pa¤ca idàni phalapa¤cakaü idàni hetavo pa¤ca àyatiü phalapa¤cakan ti\<*<1>*>/. Etehi pana vãsatiyà àkàrasankhàtehi arehi vãsati àkàràran ti veditabbaü. Tattha atãte hetavo pa¤cà ti avijjà sankhàrà cà ti ime tàva dve vuttà eva. Yasmà pana avidvà paritassati paritassito upàdiyati, tass' upàdànapaccayà bhavo, tasmà taõhåpàdàna- bhavà pi gahità honti. Ten' àha:- purimakammabhavasmiü moho avijjà, àyåhanà sankhàrà, nikanti taõhà, upagamanaü upàdànaü, cetanà bhavo ti ime pa¤cadhammà purimakamma- bhavasmiü idha pañisandhiyà paccayà ti\<*<2>*>/. Tattha purimakammabhavasmin ti purime kammabhave, atãtajàtiyaü kammabhave karãyamàne ti attho. Moho avijjà ti yo tadà dukkhàdisu moho, yena måëho kammaü karoti, sà avijjà. âyåhanà sankhàrà ti taü kammaü karoto, yà purimacetanàyo: yathà dànaü dassàmã ti cittaü uppàdetvà màsam pi saüvaccharam pi dànopakaraõàni\<*<3>*>/ sajjentassa uppannà purimacetanàyo. Pañiggahakànaü pana \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Quoted in Abhidhammattha sangaha viii, 4 (J.Pòú. 1884, p. 36). 2 Pñs. i, 52. 3 Bhm dànupa-. >/ #<[page 580]># %<580 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% hatthe dakkhiõaü patiññhàpayato cetanà bhàvo ti vuccati. Ekàvajjanesu và chasu javanesu cetanà àyåhanà sankhàrà nàma, sattamo bhavo; yà kàci và pana cetanà bhavo, sampa- yuttà àyåhanà sankhàrà nàma. Nikanti taõhà ti yà kammaü karontassa phale uppattibhave nikàmanà patthanà, sà taõhà nàma. Upagamanaü upàdànan ti yaü kammabhavassa paccayabhåtaü: idaü katvà asukasmiü nàma ñhàne kàme sevissàmi ucchijjissàmã ti àdinà nayena pavattaü upaga- manaü gahaõaü paràmasanaü, idaü upàdànaü nàma, cetanà bhavo ti àyåhanàvasàne vuttà cetanà bhavo ti evam attho veditabbo. Idàni phalapa¤cakan ti vi¤¤àõàdi vedanàvasànaü Pàëiyaü àgatam eva. Yath' àha:- idha pañisandhi vi¤¤àõaü, okkanti nàmaråpaü, pasàdo àyatanaü, phuññho phasso, vedayitaü vedanà iti ime pa¤ca dhammà idhåppattibhavasmiü purekatassa kammassa paccayà ti.\<*<1>*>/ Tattha pañisandhivi¤¤àõan ti yaü bhavantarapañisandhànavasena uppannattà pañisandhã ti vuccati, taü vi¤¤àõam: okkanti nàmaråpan ti yà gabbhe råpàråpadhammànaü okkanti àgantvà pavisanaü viya, idaü nàmaråpaü. Pasàdo àyatanan ti idaü cakkhàdi pa¤càya- tanavasena vuttaü. Phuññho phasso ti yo àrammanaü phuññho phusanto uppanno, ayaü phasso. Vedayitaü ve- danà ti yaü pañisandhivi¤¤àõena và saëàyatanapaccayena và phassena saha uppannaü vipàkavedayitaü, sà vedanà ti evam attho veditabbo. Idàni hetavo pa¤cà ti taõhàdayo Pàëiyaü àgatà taõhåpà- dànabhavà. Bhave pana gahite tassa pubbabhàgà taü- sampayuttà và sankhàrà gahità va honti. Taõhåpàdànagga- haõena ca taü sampayutta. Yàya và üåëho kammaü karoti, sà avijjà gahità va hotã ti evaü pa¤ca. Ten' àha:- idha pari- pakkattà àyatanànaü moho avijjà, àyåhanà sankhàrà, nikanti tanhà, upagamanaü upàdànaü, cetanà bhavo iti ime pa¤ca dhammà idha kammabhavasmiü àyatiü pañisandhiyà pac- cayà ti. Tattha idha paripakkattà àyatanànan ti\<*<2>*>/ paripakkà- yatanassa kammakaraõakàle sammoho dassito. Sesaü uttà- nattham eva. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 52. 2 Ibid. >/ #<[page 581]># %< Tivattam anavaññhitaü bhamati 581>% Ayatiü phalapa¤cakan ti vi¤¤àõàdãni pa¤ca, tàni jàtigga- haõena vuttàni. Jaràmaraõaü pana tesaü yeva jaràma- raõaü; ten' àha:- àyatiü pañisandhi vi¤¤àõaü, okkanti nàmaråpaü, pasàdo àyatanaü, phuññho phasso, vedayitaü vedanà ti\<*<1>*>/ ime pa¤ca dhammà àyatiü uppattibhavasmiü idha katassa kammassa paccayà ti. Evam idaü vãsati àkà- ràram hoti. [Tivaññam anavaññhitaü bhamati] Tivaññam anavaññhitaü bhamatã ti ettha pana sankhàrabhavà kammavaññaü, avijjà taõhåpàdànàni kilesavaññaü, vi¤¤àõa- nàmaråpa-saëàyatana-phassa-vedanà-vipàkavaññan ti imehi tãhi vaññehi tivaññam idaü bhavacakkaü, yàva kilesavaññaü na upacchijjati, tàva anupacchinnapaccayattà anavaññhitaü, punappunaü parivattanato bhamati yevà ti veditabbaü. [Saccappabhavato . . . ] Tayidam evaü bhamamànaü:- Saccappabhavato kiccà vàraõà upamàhi ca, gambhãranayabhedà ca vi¤¤àtabbaü yathàrahaü. Tattha yasmà kusalàkusalaü kammaü avisesena samu- dayasaccan ti Saccavibhange vuttaü,\<*<2>*>/ tasmà avijjàpaccayà sankhàrà ti avijjàya sankhàrà dutiyasaccappabhavaü du- tiyasaccaü, sankhàrehi vi¤¤àõaü dutiyasaccappabhavaü pañhamasaccaü. Vi¤¤àõàdãhi nàmaråpàdãni vipàkavedanà pariyosànàni pañhamasaccappabhavaü pañhamasaccaü; ve- danàya taõhà pañhamasaccappabhavaü dutiyasaccaü. Taõ- hàya upàdànaü dutiyasaccappabhavaü dutiyasaccaü. Upàdànato bhavo dutiyasaccappabhavaü pañhamadutiya- saccadvayaü. Bhavato jàti dutiyasaccappabhavaü pañha- masaccaü. Jàtiyà jaràmaraõam pañhamasaccappabhavaü pañhamasaccan ti evaü tàv' idaü saccappabhavato vi¤¤à- tabbaü yathàrahaü. [Kiccato . . . ] Yasmà pan' ettha avijjà vatthusu ca satte sammoheti, paccayo ca hoti sankhàrànaü pàtubhàvàya, tathà sankhàrà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 52. 2 Vibh. 106 f. II. 14 >/ #<[page 582]># %<582 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% sankhata¤ ca abhisankharonti, paccayà ca honti vi¤¤àõassa; vi¤¤àõam pi vatthu¤ ca pañijànàti, paccayo ca hoti nàma- råpassa; nàmaråpam pi a¤¤ama¤¤a¤ ca upatthambheti, paccayo ca hoti saëàyatanassa; saëàyatanam pi savisaye ca pavattati, paccayo ca hoti phassassa; phasso pi àrammaõa¤ ca phusati, paccayo ca hoti vedanàya; vedanà pi àrammaõa- rasa¤ ca anubhavati, paccayo ca hoti taõhàya; taõhà pi rajjanãye ca dhamme rajjati, paccayo ca hoti upàdànassa; upàdànam pi upàdàniye ca dhamme upàdiyati, paccayo ca hoti bhavassa; bhavo pi nànàgatãsu ca vikkhipati, paccayo ca hoti jàtiyà; jàti pi khandhe ca janeti, tesaü abhinibbatti- bhàvena pavattattà paccayo ca hoti jaràmaraõassa. Jarà- maraõam pi khandhànaü pàkabhedabhàva¤ ca adhitiññhati, paccayo ca hoti bhavantarapàtubhàvàya sokàdãnaü adhiññhà- nattà. Tasmà sabbapadesu dvedhà pavatti kiccato pi idaü vi¤¤àtabbaü yathàrahaü. [Vàraõà . . . ] Yasmà c' ettha Avijjàpaccayà sankhàrà ti idaü kàrakadassa- nanivàraõaü, Sankhàrapaccayà vi¤¤àõan ti: attasankan ti dassananivàraõaü, Vi¤¤àõapaccayà nàmaråpan ti attà ti parikappitavatthubhedadassanato ghanasa¤¤ànivàraõam, Nàmaråpapaccayà saëàyatanan ti àdi: attà passati ...pe... vijànàti phusati vedayati taõhiyati upàdiyati bhavati jàyati jãyati mãyatã ti evam-àdi-dassananivàraõaü, tasmà mic- chàdassananivàraõato p' etaü bhavacakkaü vi¤¤àtabbaü yathàrahaü. [Upamàhi ca . . . ] Yasmà pan' ettha salakkhaõa-sàma¤¤alakkhaõavasena dhammànaü adassanato andho viya avijjà; andhassa upak- khalanaü viya avijjàpaccayà sankhàrà; upakkhalitassa patanaü viya sankhàrapaccayà vi¤¤àõaü; patitassa gaõóa- pàtubhàvo viya vi¤¤àõapaccayà nàmaråpaü; gaõóabheda- pãëakà viya nàmaråpapaccayà saëàyatanaü; gaõóapãëakà ghaññanaü viya saëàyatanapaccayà phasso; ghaññanaduk- khaü viya phassapaccayà vedanà; dukkhassa pañikàrà- bhilàso viya vedanàpaccayà taõhà; pañikàràbhilàsena asap- pàyagahaõam viya taõhàpaccayà upàdànam; upàdinna- \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 583]># %< Gambhãranayabhedà 583>% asappàyàlepanaü viya upàdànapaccayà bhavo; asap- pàyàlepanena gaõóavikàrapàtubhàvo viya bhavapaccayà jàti; gaõóavikàrato gaõóabhedo viya jàtipaccayà jarà- maraõaü;--yasmà và pan' ettha avijjà appañipatti-micchà- pañipattibhàvena satte abhibhavati pañalaü viya akkhãni; tad-abhibhåto ca bàlo punabbhavikehi sankhàrehi attànaü veñheti kosakàrakimi viya kosappadesehi; sankhàraparig- gahitaü vi¤¤àõaü gatãsu patiññhaü labhati pariõàyaka- pariggahito viya ràjakumàro rajje; uppattinimitte parikap- panato vi¤¤àõaü pañisandhiyaü anekappakàraü nàmaråpaü abhinibbatteti, màyàkàro viya màyaü; namaråpe patiñ- ñhitaü saëàyatanaü vuddhiü viråëhiü vepullaü pàpuõàti; subhåmiyaü patiññhito, vanappagumbo viya; àyatana- ghaññanato phasso jàyati, araõisahitàbhimatthanato aggi viya; phassena phuññhassa vedanà pàtubhavati, agginà phuññhassa dàho viya; vedayamànassa taõhà pavaóóhati, loõodakaü\<*<1>*>/ pivato pipàsà viya; tasito bhavesu abhilàsaü karoti pi, pàsito viya pànãye; tad-ass' upàdànaü upàdànena bhavaü upàdiyati, àmisalobhena maccho baëisaü viya; bhave sati jàti hoti, bãje sati ankuro viya; jàtassa avassaü jaràmaraõaü, uppannassa rukkhassa patanaü viya;--tasmà evaü upamàhi p' etaü bhavacakkaü vi¤¤àtabbaü yathàra- haü. [Gambhãranayabhedà ca . . . ] Yasmà ca Bhagavatà atthato pi dhammato pi desanato pi pañivedhato pi gambhãrabhàvaü sandhàya: gambhãro c' àyaü, ânanda, pañiccasamuppàdo, gambhãràvabhàso cà ti\<*<2>*>/ vuttaü, tasmà gambhãrabhedato h' etaü bhavacakkaü vi¤¤àtabbaü yathàrahaü. Tattha yasmà na jàtito jaràmaraõaü na hoti, na ca jàtiü vinà a¤¤ato hoti, ittha¤ ca jàtito samudàgacchatã ti evaü jàtipaccayasamudàgatatthassa duravabodhanãyato jaràma- raõassa jàtippaccayasambhåtasamudàgataññho gambhãro; tathà jàtiyà bhavapaccayà ...pe... sankhàrànaü avijjàpaccaya sambhåtasamudàgatattho gambhãro; tasmà idaü bhavacakkaü atthagambhãran ti. Ayaü tàv' ettha \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm lonådakam. 2 D. ii, 55. >/ #<[page 584]># %<584 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% atthagambhãratà. Hetuphalaü hi attho ti vuccati. Yath' àha:- hetuphale ¤àõaü atthapañisambhidà ti.\<*<1>*>/ Yasmà pana yen' àkàrena yad-avatthà ca avijjà tesam tesaü sankhàrànaü paccayo hoti, tassa duravabodhanãyato avijjàya sankhàrà- naü paccayaññho gambhãro. Tathà sankhàrànaü ...pe... jàtiyà jaràmaraõassa paccayaññho gambhãro. Tasmà idaü bhavacakkaü dhammagambhãran ti ayam ettha dhamma- gambhãratà. Hetuno hi dhammo ti nàmaü, yath' àha:- hetumhi ¤àõaü dhammapañisambhidà ti.\<*<1>*>/ Yasmà c' assa tena tena kàraõena, tathà tathà pavattetabbattà desanà pi gam- bhãrà, na tattha sabba¤¤uta¤àõato a¤¤aü ¤àõaü patiññhaü labhati, tathà h' etaü katthaci Sutte anulomato, katthaci pañilomato, katthaci anuloma-pañilomato, katthaci vemajjhato paññhàya anulomato va pañilomato và, katthaci tisandhi catusankhepaü, katthaci dvisandhi tisankhepaü, katthaci ekasandhi dvisankhepaü desitaü; tasmà idaü bhavacakkaü desanàgambhãran ti ayaü desanàgambhãratà. Yasmà c' ettha yo so avijjàdãnam sabhàvo yena pañivid- dhena avijjàdayo, sammà salakkhaõato pañividdhà honti, so duppariyogàhattà gambhãro, tasmà idaü bhavacakkaü pañi- vedhagambhãraü. Tathà h' ettha yasmà avijjàya a¤¤àõàdas- sana-saccàsampañivedhaññho gambhãro, sankhàrànaü abhisan- kharaõàyåhanasaràgaviràgaññho, vi¤¤àõassa su¤¤ata-avyàpà- rasankanti-pañisandhipàtubhàvaññho, nàmaråpassa ekup- pàdavinibbhogàvinibbhoganamana-ruppanaññho, saëàya- tanassa adhipati-lokadvàra-khettavisayãbhàvaññho, phas- sassa phusana-sanghaññana-sangati-sannipàtaññho, veda- nàya àrammaõarasànubhavana-sukhadukkhamajjhattabhà- va-nijjãvavedayitaññho, taõhàya abhinandi-ajjhosàna-sari- tà-latà-nadã-taõhà samuddaduppåraññho, upàdànassa àdà- naggahaõàbhinivesa-paràmàsa-duratikkamaññho, bhavassa àyåhanàbhisankharaõa-yoni-gati-ñhiti-nivàsesu-khipanaññho, jàtiyà jàti-sa¤jàti-okkanti-nibbatti-pàtubhàvaññho, jarà- maraõassa khayavayabhedavipariõàmaññho gambhãro ti ayam ettha pañivedhagambhãratà. Yasmà pan' ettha ekattanayo nànattanayo avyàpàranayo \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Vibh. 293. >/ #<[page 585]># %< Vi¤¤àtabbaü yathàrahaü 585>% evaü-dhammatànayo ti cattàro atthanayà honti, tasmà naya- bhedato p' etaü bhavacakkaü vi¤¤àtabbaü yathàraham. Tattha: avijjàpaccayà sankhàrà, sankhàrapaccayà vi¤¤àõan ti evaü bãjassa ankuràdi-bhàvena rukkhabhàvappatti viya, santànànupacchedo ekattanayo nàma. Yaü sammà passanto hetuphalasambandhena santànassa anupacchedàvabodhato ucchedadiññhiü pajahati; micchàpassanto hetuphalasamban- dhena pavattamànassa santànànupacchedassa ekattagga- haõato sassatadiññhiü upàdiyati; avijjàdãnaü pana yathà- sakaü lakkhaõavavatthànaü nànattanayo nàma. Yaü sammà passanto navanavànam uppàdadassanato sassata- diññhiü pajahati; micchà passanto ekasantànapatitassa bhinnasantànass' eva nànattaggahaõato ucchedadiññhim upà- diyati; avijjàya: sankhàrà mayà uppàdetabbà, sankhàrànaü và vi¤¤àõaü amhehã ti evam-àdivyàpàràbhàvo avyàpàranayo nàma. Yaü sammà passanto kàrakassa abhàvàvabodhato attadiññhiü pajahati; micchàpassanto yo, asati pi vyàpàre, avijjàdãnaü sabhàvaniyamasiddho hetubhàvo, tassa agahaõato akiriyadiññhiü upàdiyati; avijjàdãhi pana kàraõehi sankhà- ràdãnaü yeva sambhavo, khãràdãhi dadhi-àdãnaü viya, na a¤¤esan ti ayaü evaü-dhammatànayo nàma. [Vi¤¤àtabbaü yathàrahaü] Yaü sammà passanto paccayànuråpato phaëàvabodhà ahetukadiññhiü akiriyadiññhi¤ ca pajahati; micchà passanto paccayànuråpaü phalappavattiü agahetvà yato kutoci yassa kassaci asambhavagahaõato ahetukadiññhi¤ c' eva niyata- vàda¤ ca upàdiyatã ti evam idaü bhavacakkaü:- Saccappabhavato kiccà vàraõà upamàhi ca, gambhãranayabhedà ca vi¤¤àtabbaü yathàrahaü. Idaü\<*<1>*>/ hi atigambhãrato agàdhaü nànàyagahaõato dura- bhiyànaü ¤àõàsinà samàdhipavarasilàyaü sunisitena bhavacakkaü apadàletvà asanivicakkam iva niccanim- mathanaü saüsàrabhayaü atãto na koci supinantareyyatthi. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm read these four lines as prose. Sb reads as verse from line 3 only. >/ #<[page 586]># %<586 XVII. Pa¤¤àbhåminiddeso>% Vuttam pi h' etaü Bhagavatà: gambhãro c' àyaü, ânanda, pañiccasamuppàdo gambhãràvabhàso ca; etassa c' ânanda, dhammassa a¤¤àõà ananubodhà evam ayaü pajà tantàkula- kajàtà guëàguõthikajàtà\<*<1>*>/ mu¤japabbajabhåtà apàyaü duggatiü vinipàtaü saüsàraü nàtivattatã ti,\<*<2>*>/ tasmà attano và paresaü và hitàya ca sukhàya ca pañipanno avasesakiccàni pahàya. Gambhãre paccayàkàrappabhede idha paõóito, yathà gàdhaü labheth' evam anuyu¤je sadà sato ti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-Magge pa¤¤à- bhàvanàdhikàre Pa¤¤àbhåminiddeso nàma sattarasamo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm guõikuõñhika-. 2 D. ii, 55. >/ #<[page 587]># %< XVIII 587>% AòòHâRASAMO PARICCHEDO DIòòHIVISUDDHINIDDESO Idàni yà imesu BHæMI-bhåtesu dhammesu uggahapari- pucchàvasena ¤àõaparicayaü katvà\<*<1>*>/. SäLAVISUDDHI c' eva CITTAVISUDDHI cà ti dve MæLA-bhåtà visuddhiyo sampàde- tabbà ti vuttà, tattha sãlavisuddhi nàma suparisuddhaü pàtimokkhasaüvaràdi catubbidhaü sãlaü, ta¤ ca Sãlaniddese\<*<2>*>/ vitthàritam eva, cittavisuddhi nàma sa upacàrà aññha sa- màpattiyo, tà pi cittasãlena vutta-Samàdhiniddese\<*<3>*>/ sabbà- kàrena vitthàrità eva. Tasmà tà tattha vitthàritanayen' eva veditabbà. Yaü pana vuttaü: diññhivisuddhi, kankhà- vitaraõavisuddhi maggàmagga¤àõadassanàvisuddhi, pañipa- dà¤àõadassanavisuddhi, ¤àõadassanavisuddhã ti imà pa¤ca- visuddhiyo sarãran ti,\<*<4>*>/ tattha nàmaråpànaü yàthàvadassanaü diññhivisuddhi nàma. Taü sampàdetukàmena samathayànikena tàva, ñha- petvà nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanaü, avasesaråpà råpàvaca- rajjhànànaü a¤¤atarato vuññhàya vitakkàdãni jhànangàni taü-sampayuttà ca dhammà lakkhaõarasàdivasena parigga- hetabbà. Pariggahetvà sabbam p' etaü àrammaõàbhimu- khanamanato namanaññhena nàman ti vavatthapetabbaü. Tato yathà nàma puriso anto gehe sappaü disvà taü anu- bandhamàno tassa àsayaü passati, evam eva ayam pi yogàvacaro taü nàmaü upaparikkhanto: idaü nàmaü, kiü nissàya pavattatã ti? pariyesamàno tassa nissayaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 See above, p. 443. 2 Chapter I. 3 Chapter XI. 4 Above, p. 443; D. iii, 288 (ii). >/ #<[page 588]># %<588 XVIII. Diññhivisuddhiniddeso>% hadayaråpaü passati. Tato hadayaråpassa nissayabhåtàni bhåtanissitàni ca sesupàdàyaråpànã ti råpaü parigaõhàti. So sabbam p' etaü ruppanato råpan ti vavatthapeti. Tato namanalakkhaõaü nàmaü, ruppanalakkhaõaü råpan ti sankhepato nàmaråpaü vavatthapeti. Suddhavipassanàyàniko pana ayam eva và samathayàniko Catudhàtuvavatthàne vuttànaü\<*<1>*>/ tesaü tesaü dhàtupari- gahamukhànaü a¤¤ataramukhavasena sankhepato và vit- thàrato và catasso dhàtuyo parigaõhàti. Ath' assa yàthàva- sarasalakkhaõato àvibhåtàsu dhàtusu kammasamuññhànamhi tàva: kese catasso dhàtuyo, vaõõo, gandho, raso, ojà, jãvitaü, kayappasàdo ti evaü kàyadasakavasena dasa råpàni. Tatth' eva bhàvassa atthitàya bhàvadasakavasena dasa. Tatth' eva àhàrasamuññhànaü ojaññhamakaü, utusamuññhànaü cittasamuññhànan ti aparàni pi catuvãsatã ti evaü catusamuñ- ñhànesu catuvãsati koññhàsesu catucattàëãsa catucattàëãsa råpàni. Sedo, assu, kheëo, singhàõikà ti imesu pana catusu utucittasamuññhànesu dvinnaü ojaññhamakànaü vasena soëasa soëasa råpàni. Udariyaü, karãsaü, pubbo, muttan ti imesu catusu utusamuññhànesu utusamuññhànass' eva ojañ- ñhamakavasena aññha aññha råpàni pàkañàni hontã ti. Esa tàva dvattiüs' àkàre nayo. Ye pana imasüiü dvattiüs' àkàre àvibhåte apare dasa àkàrà àvibhavanti. Tattha asitàdiparipàcake tàva kammaje tejokoññhàsamhi ojaññhamaka¤ c' eva jãvita¤ cà ti nava råpà- ni; tathà cittaje assàsappassàsakoññhàse pi ojaññhamaka¤ c' eva saddo cà ti nava. Sesesu catusamuññhànesu aññhasu jãvita- navaka¤ c' eva tãõi ca ojaññhamakànã ti tettiüsa tettiüsa råpàni pàkañàni honti. Tass' evaü vitthàrato dvàcattàëãs' àkàravasena imesu bhåtåpàdàya råpesu pàkañesu jàtesu vatthudvàravasena pa¤ca cakkhudasakàdayo hadayavatthu- dasaka¤ cà ti aparàni pi saññhi råpàni pàkañàni honti. So sabbàni pi tàni ruppanalakkhaõena ekato katvà: etaü råpan ti passati. Tass' evaü pariggahitaråpassa dvàravasena aråpadhammà pàkañà honti. Seyyathãdaü: dve pa¤ca-vi¤¤àõàni, tisso manodhàtuyo, aññhasaññhi mano- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Chapter XI., 2 (pp. 347 f.). >/ #<[page 589]># %< Nàmaråpaü yathàvadassanaü 589>% vi¤¤àõadhàtuyo ti ekàsãti lokiyacittàni. Avisesena ca tehi cittehi sahajàto phasso, vedanà, sa¤¤à, cetanà, jãvitaü cittaññhiti manasikàro ti ime satta [satta\<*<1>*>/] cetasikà ti. Lokuttaracittàni pana neva suddhavipassakassa na sama- thayànikassa pariggahaü gacchanti anidhigatattà ti. So sabbe pi te aråpadhamme namanalakkhaõena ekato katvà: etaü nàman ti passati. Evam eko catudhàtuvavatthàna- mukhena vitthàrato nàmaråpaü vavatthapeti. Aparo aññhàrasadhàtuvasena. Kathaü? Idha bhikkhu: atthi imasmiü attabhàve cakkhudhàtu ...pe... ma- novi¤¤àõadhàtå ti dhàtuyo àvajjitvà: yaü loko setakaõha- maõóalavicittaü àyatavitthataü akkhikåpake nahàrusutta- kena àbaddhaü maüsapiõóaü cakkhå ti sa¤jànàti. Taü agahetvà Khandhaniddese upàdàråpesu vuttappakàracak- khuppasàdaü: cakkhudhàtå ti\<*<2>*>/ vavatthapeti. Yàni pan' assa nissayabhåtà catasso dhàtuyo parivàrakàni cattàri vaõõa-gandha-rasa-ojà-råpàni anupàlakaü jãvitindriyan ti nava sahajàtaråpàni, tatth' eva ñhitàni kàyadasaka-bhàva- dasakavasena vãsati kammajaråpàni, àhàrasamuññhànàdãnaü tiõõaü ojaññhamakànaü vasena catuvãsati anupàdinnarå- pànã ti evaü sesàni tepaõõàsa råpàni honti: na tàni ca cakkhudhàtå ti vavatthapeti. Esa nayo sotadhàtu àdisu pi. Kàyadhàtuyaü pana avasesàni tecattàëãsa råpàni honti. Keci pana utu-cittasamuññhànàni saddena saha nava nava katvà pa¤ca cattàëãsà ti vadanti. Iti ime pa¤ca pasàdà tesa¤ ca visayà råpa-sadda-gandha-rasa-phoññhabbà pa¤cà ti dasa råpàni dasa dhàtuyo honti. Avasesaråpàni dhamma- dhàtu yeva honti. Cakkhuü pana nissàya råpaü àrabbha pavattaü cittaü cakkhuvi¤¤àõadhàtu nàmà ti evaü dve pa¤ca-vi¤¤àõàni pa¤ca-ni¤¤àõadhàtuyo honti. Tãõi manodhàtucittàni, ekà manodhàtu, aññhasaññhi manovi¤¤àõadhàtucittàni mano- vi¤¤àõadhàtå ti sabbàni pi ekàsãti lokiyacittàni satta vi¤¤àõadhàtuyo, taü-sampayuttà phassàdayo dhammadhàtå ti evam ettha aóóhekàdasa dhàtuyo råpaü; aóóhaññhamà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sbh omit. 2 Chapter XIV., p. 445. >/ #<[page 590]># %<590 XVIII. Diññhivisuddhiniddeso>% dhàtuyo nàman ti evam eko aññhàrasa dhàtuvasena nàma- råpaü vavatthapeti. Aparo dvàdasàyatanavasena. Kathaü? Cakkhudhàtuyaü vuttanayen' eva, ñhapetvà tepaõõàsa råpàni cakkhuppasàda- mattaü cakkhàyatanan ti vavatthapeti. Tattha vuttanayen' eva ca sota-, ghàna-, jivhà-, kàya-dhàtuyo sota-ghàna- jivhà-kày'-àyatanànã ti. Tesaü visayabhåte pa¤ca dhamme, råpa-sadda-gandha-rasa-phoññhabb'-àyatanànã ti, lokiyasatta- vi¤¤àõadhàtuyo manàyatanan ti. Taü-sampayuttà phas- sàdayo sesaråpa¤ ca dhammàyatanan ti evam ettha aóóhe- kàdasa àyatanàni råpaü, diyaóóha àyatanàni nàman ti evam eko dvàdas' àyatanavasena nàmaråpaü vavatthapeti. Aparo tato sankhittataraü khandhavasena vavatthapeti. Kathaü? Idha bhikkhu imasmiü sarãre catusamuññhànà catasso dhàtuyo, taü nissito vaõõo, gandho, raso, ojà, cak- khuppasàdàdayo pa¤cappasàdà, vatthuråpaü bhàvo jãvi- tindriyaü, dvisamuññhàno saddo ti imàni sattarasa råpàni sammasanåpagàni nipphannàni råpa-råpàni. Kàyavi¤¤atti vacãvi¤¤atti àkàsadhàtu, råpassa lahutà, mudutà, kamma¤¤a- tà, upacayo, santati, jaratà, aniccatà ti imàni pana dasa råpàni na sammasamåpagàni, àkàravikàra-antarapariccheda- mattakàni, na nipphannàni, na råpa-råpàni. Api ca kho råpànaü àkàravikàra-antaraparicchedamattato råpan ti san- khaü gatàni. Iti sabbàni p' etàni sattavãsati råpàni råpak- khandho; ekàsãtiyà lokiyacittehi saddhiü uppannà vedanà vedanàkkhandho; taü-sampayuttà sa¤¤à sa¤¤àkkhandho; sankhàrà sankhàrakkhandho; vi¤¤àõaü vi¤¤ànakkhandho ti. Iti råpakkhandhe råpaü, cattàro aråpino khandhà nàman ti evam eko pa¤cakkhandhavasena nàmaråpaü va- vatthapeti. Aparo: yaü ki¤ci råpaü sabbaü cattàri mahàbhåtàni catunna¤ ca mahàbhåtànaü upàdàya råpan ti\<*<1>*>/ evaü sankhitten' eva imasmiü attabhàve råpaü pariggahetvà tathà manàya- tana¤ c' eva dhammàyatanekadesa¤ ca nàman ti pariggahetvà iti ida¤ ca nàmaü ida¤ ca råpaü, idaü vuccati nàmaråpan ti sankhepato nàmaråpaü vavatthapeti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. S. iii, 59 f. >/ #<[page 591]># %< Nàmaråpaü yathàvadassanaü 591>% Sace pan' assa tena tena mukhena råpam pariggahetvà aråpaü pariggaõhato sukhamattà aråpaü na upaññhàti, tena dhuranikkhepaü akatvà råpam eva punappunaü sammasitab- baü manasikàtabbaü pariggahetabbaü vavatthapetabbaü. Yathà yathà hi' ssa råpaü suvikkhalitaü hoti, nijjañaü su- parisuddhaü, tathà tathà tadàrammaõà aråpadhammà sayam eva pàkañà honti. Yathà hi cakkhumato purisassa apari- suddhe àdàse mukhanimittaü olokentassa nimittaü na pa¤¤àyati, so: nimittam na pa¤¤àyatã ti na àdàsaü chaóóeti, atha kho nam punappunaü parimajjati; tassa parisuddhe àdàse nimittam sayam eva pàkañaü hoti,--yathà ca telatthi- ko tilapiññhaü doõiyaü àkiritvà udakena paripphosetvà ekavàraü dvevàraü pãëanamattena tele anikkhamante na tilapiññhaü chaóóeti, atha kho naü punappunaü uõhodakena paripphosetvà madditvà pãëeti; tass' evaü karoto vippa- sannaü tilatelaü nikkhamati,--yathà và pana udakaü pasàdetukàmo katakaññhiü gahetvà anto ghañe hatthaü otàretvà eka-dvevàre ghaüsanamattena udake avippasã- dante na katakaññhiü chaóóeti, atha kho naü punappunaü ghaüsati, tass' evaü karontassa kalalakaddamaü sannisãdati, udakaü acchaü hoti vippasannaü,--evam eva tena bhik- khunà, dhuranikkhepaü akatvà, råpam eva punappunaü sammasitabbaü manasikàtabbaü pariggahetabbaü vavat- thapetabbaü. Yathà yathà hi 'ssa råpaü suvikkhàlitaü hoti nijjañaü suparisuddhaü, tathà tathà tappaccanãkakilesà sannisãdanti, kaddamåpari udakaü viya, cittaü pasannaü hoti, tadàrammaõà aråpadhammà sayam eva pàkañà honti. Evaü a¤¤àhi pi ucchu-cora-goõa-dadhi-macchàdãhi upa- màhi ayam attho pakàsetabbo. Evaü suvisuddharåpapariggahassa pan' assa aråpadhammà tãhi àkàrehi upaññhahanti phassavasena và vedanà vasena và vi¤¤àõavasena và. Kathaü? Ekassa tàva: pathavã- dhàtu kakkhaëalakkhaõà ti\<*<1>*>/ àdinà nayena dhàtuyo parig- gaõhantassa pañhamàbhinipàto phasso; taü-sampayuttà vedanà vedanàkkhandho, sa¤¤à sa¤¤àkkhandho, saddhiü phassena cetanà sankhàrakkhandho, cittaü vi¤¤àõakkhandho \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. M. i, 185; above, 365 (4). >/ #<[page 592]># %<592 XVIII. Diññhivisuddhiniddeso>% ti upaññhàti. Tathà: kese pathavãdhàtu kakkhaëalakkhaõà ...pe... assàsapassàse pathavãdhàtu kakkhaëalakkhaõà ti pañhamàbhinipàto phasso; taü-sampayuttà vedanà ve- danàkkhandho ...pe... cittaü vi¤¤àõakkhandho ti upaññhàti. Evaü aråpadhammà phassavasena upaññhahanti. Ekassa pathavãdhàtu kakkhaëalakkhaõà,\<*<1>*>/ tadàrammaõarasà- nubhavanakavedanà vedanàkkhandho, taü-sampayuttà sa¤- ¤à sa¤¤àkkhandho, taü-sampayuttà phasso ca cetanà ca sankhàrakkhandho, taü-sampayuttaü cittaü vi¤¤àõakkhan- dho ti upaññhàti. Tathà: kese pathavãdhàtu kakkhaëa- lakkhaõà ...pe... assàsapassàse pathavãdhàtu kakkhaëa- lakkhaõà ti tadàrammaõarasànubhavanakavedanà vedanàk- khandho ...pe... tam-sampayuttaü cittaü vi¤¤àõak- khandho ti upaññhàti. Evaü vedanàvasena aråpadhammà upaññhahanti. Aparassa pathavãdhàtu kakkhaëalakkhaõà ti àrammaõa- pañivijànanaü vi¤¤àõaü vi¤¤àõakkhandho, taü-sampayuttà vedanà vedanàkkhandho; sa¤¤à sa¤¤àkkhandho, phasso ca cetanà ca sankhàrakkhandho ti upaññhàti. Tathà kese pathavãdhàtu kakkhaëlakkhanà ...pe... assàsapassàse pathavãdhàtu kakkhaëalakkhaõà ti àrammaõapañivijànanaü vi¤¤àõaü vi¤¤àõakkhandho, taü-sampayuttà vedanà ve- danàkkhandho, sa¤¤à sa¤¤àkkhandho, phasso ca cetanà ca sankkhàrakkhandho ti upaññhàti. Evaü vi¤¤àõavasena aråpadhammà upaññhàhanti. Eten' eva upàyena kammasamuññhàne: kese pathavãdhàtu kakkhalalakkhaõà ti àdinà nayena và kesàdayo bacattàëãsàya dhàtukoññhàsesu catunnaü catunnaü dhàtånaü vasena sesesu ca cakkhudhàtu-àdisu råpapariggahamukhesu sabbaü nayabhedaü anugantvà yojanà kàtabbà. Yasmà ca evaü suvisuddharåpapariggahass' eva tassa aråpadhammà tãh' àkàrehi pàkañà honti, tasmà suvisuddha- råpapariggahen' eva aråpapariggahàya yogo kàtabbo, na itarena. Sace hi ekasmiü và råpadhamme upaññhite, dvãsu và, råpaü pahàya aråpapariggahaü àrabhati, kammaññhànato parihàyati, pathavãkasiõabhàvanàya vuttappakàrà pabba- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bm adds ti. >/ #<[page 593]># %< Nàmaråpaü yathàvadassanaü 593>% teyyà gàvã viya; suvisuddharåpapariggahavasena pana aråpa- pariggahàya yogaü karoto kammaññhànaü vuddhiü viråëhiü vepullaü pàpuõàti. So evaü phassàdãnaü vasena upaññhite cattàro aråpino khandhe nàman ti,--tesaü àrammaõabhåtàni cattàri mahàbhåtàni catunna¤ ca mahàbhåtàni upàdàya råpaü råpan ti vavatthapeti. Iti aññhàrasa dhàtuyo dvàdas' àyatanàni pa¤cakkhandhà ti sabbe pi tebhåmake dhamme, khaggena samuggaü vivaramàno viya, yamakatàlakkhandhaü phàlayamàno viya ca, nàma¤ ca råpa¤ cà ti dvedhà vavattha- peti, nàmaråpamattato uddhaü a¤¤o satto và puggalo và devo và Brahmà và n' atthã ti niññhaü gacchati. So evaü yàthàva-sarasato nàmaråpaü vavatthapetvà suññhutaraü satto, puggalo ti imissà lokasama¤¤àya pahànatthàya, satta- samohassa samatikkamatthàya, asammohabhåmiyaü cittaü ñhapanatthàya sambahulasuttantavasena: nàmaråpamattam ev' idaü, na satto, na puggalo atthã ti etam atthaü saüsandi- tvà vavatthapeti. Vuttaü h' etaü:- Yathà pi angasambhàrà hoti satto ratho iti, Evaü khandhesu santesu hoti satto ti sammutã ti\<*<1>*>/. Aparam pi vuttaü:- seyyathà pi, àvuso, kaññha¤ ca pañicca valli¤ ca pañicca mattika¤ ca pañicca tiõa¤ ca pañicca àkàso pari- vàrito: agàran tveva sankhaü gacchati, evam eva kho, àvuso, aññhi¤ ca pañicca nahàru¤ ca pañicca maüsa¤ ca pañicca camma¤ ca pañicca àkàso parivàrito: råpan tveva sankhaü gacchatã ti\<*<2>*>/. Aparam pi vuttaü:- Dukkham eva ti sambhoti dukkhaü tiññhati ve ti ca, Nतatra dukkhà sambhoti nतaü dukkhà nirujjhatã ti\<*<3>*>/. Evaü anekasatehi suttantehi nàmaråpam eva dãpitaü, na satto, na puggalo. Tasmà yathà akkha-cakka-pa¤jara- ãsàdisu angasambhàresu eken' àkàrena saõñhitesu: ratho ti vohàramattaü hoti, paramatthato ekekasmiü ange upaparik- khiyamàne ratho nàma n' atthi,--yathà ca kaññhàdisu geha- sambhàresu eken' àkàrena àkàsaü parivàretvà ñhitesu: gehan ti vohàramattaü hoti, paramatthato gehaü nàma n' atthi,--yathà ca anguli-anguññhàdisu eken' àkàrena ñhitesu: \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. i, 135. 2 M. i, 190. 3 S. i, 135. >/ #<[page 594]># %<594 XVIII. Diññhivisuddhiniddeso>% muññhã ti vohàrammattaü hoti, doõitan ti àdisu: vãõà ti, hatthi-assàdisu: senà ti, pàkàragehagopuràdisu: nagaran ti, khandha-sàkhà-palàsàdisu eken' àkàrena ñhitesu: rukkho ti vohàramattaü hoti, paramatthato ekekasmiü avayave upa- parikkhiyamàne rukkho nàma n' atthi,--evam eva, pa¤casu upàdànakkhandhesu sati: satto, puggalo ti vohàramattaü hoti, paramatthato ekekasmiü dhamme upaparikkhiyamàne: asmã ti và: ahan ti và ti gàhassa vatthubhåto satto nàma n' atthi, paramatthato pana nàmaråpamattam eva atthã ti evaü passato hi dassanaü yathàbhåtadassanaü nàma hoti. Yo pan' etaü yathàbhåtadassanam pahàya: satto atthã ti gaõhàti, so tassa vinàsaü anujàneyya, avinàsam và. Avi- nàsam anujànanto Sassate patati. Vinàsaü anujànanto Ucchede patati. Kasmà? Khãranvayassa dadhino viya, tadanvayassa a¤¤assa abhàvato, so: sassato satto ti gaõhanto olãyati nàma; ucchijjatã ti gaõhanto atidhàvati nàma. Ten 'àha Bhagavà:- dvãhi, bhikkhave, diññhigatehi pari- yuññhità devamanussà olãyanti eke, atidhàvanti eke, cakkhu- manto va passanti. Katha¤ ca, bhikkhave, olãyanti eke? Bhavàràmà, bhikkhave, devamanussà, bhavaratà, bhavasammu- dità. Tesaü bhavanirodhàya dhamme desiyamàne cittaü na pakkhandati nappasãdati, na santiññhati, n' àdhimuccati. Evaü kho, bhikkhave, olãyanti eke. Katha¤ ca, bhikkhave, aitdhà- vanti eke? Bhaven' eva kho pan' eke aññiyamànà, hàràyamànà, jigucchamànà, vibhavaü abhinandanti, yato kira bho ayaü attà kàyassa bhedà ucchijjati, vinassati, na hoti param maraõà; etaü santaü etaü paõãtaü etaü yàthàvan ti. Evaü kho, bhikkhave, atidhàvanti eke. Katha¤ ca, bhikkhave, cakkhu- manto va passanti? Idha, bhikkhave, bhikkhubhåtaü bhåtato passati, bhåtaü bhåtato disvà tassa nibbidàya viràgàya niro- dhàya pañipanno hoti. Evaü kho, bhikkhave, cakkhumanto va passantã ti\<*<1>*>/. Tasmà yathà dàruyantaü su¤¤aü nijjãvaü nirãhakaü, atha ca pana dàrurajjukasamàyogavasena gacchati pi tiññhati \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Not traced. The three terms: bhavàràmà, etc., occur S. iv, 389; the four terms: na pakkhandati, etc., occur S. iii, 133 (all four edns. read nàdhimuccati). >/ #<[page 595]># %< Nàmaråpaü yathàvadassanaü 595>% pi, sa-ãhakaü savyàpàraü viya khàyati, evam idaü nàma- råpam pi su¤¤aü nijjãvaü nirãhakaü, atha ca pana a¤¤a- ma¤¤asamàyogavasena gacchati pi tiññhati pi sa-ãhakaü savyàpàraü viya khàyatã ti daññhabbaü. Ten' àhu Poràõà:- Nàma¤ ca råpa¤ ca idh' atthi saccato na h' ettha satto manujo ca vijjati, su¤¤aü idam yantam iv' àbhisankhataü, dukkhassa pu¤jo tiõakaññhasàdiso ti. Na kevala¤ c' etaü dàruyantåpamàya, a¤¤àhi pi naëa- kalàpi-àdãhi upamàhi bhàvetabbaü. Yathà hi dvãsu naëa- kalàpisu a¤¤ama¤¤aü nissàya ñhapitàsu ekà ekissà upat- thambho hoti, ekissà patamànàya itarà pi patati, evam eva pa¤ca vokàrabhave nàmaråpaü a¤¤ama¤¤aü nissàya pavat- tati, ekaü ekassa upatthambho hoti;\<*<1>*>/ maraõavasena ekasmiü patamàne itaram pi patati. Ten' àhu Porànà: Yamakaü nàmaråpa¤ ca ubho a¤¤o¤¤anissità, ekasmiü bhijjamànasmiü ubho bhijjanti paccayà ti. Yathà ca daõóàbhihataü bheriü nissàya sadde pavatta- màne a¤¤à bherã a¤¤o saddo, bherisaddà asammissà, bheri- saddena su¤¤à, saddo bheriyà su¤¤o, evam eva vatthu- dvàràrammaõasankhàtaü råpaü nissàya nàme pavattamàne a¤¤am råpaü, a¤¤aü nàmaü; nàmaråpà asammissà, nàma- råpena su¤¤aü; råpaü nàmena su¤¤aü; api ca kho, bheriü pañicca saddo viya, råpaü pañicca nàmaü pavattati. Ten' àhu Poràõà:- Na cakkhuto jàyare phassapa¤camà, na råpato no ca ubhinnam antarà, Hetuü pañicca pabhavanti sankhatà; yathà pi saddo pahañàya bheriyà, Na so tato jàyare phassapa¤camà, na saddato no ca ubhinnam antarà ...pe... Na ghànato jàyare phassapa¤camà na gandhato no ca ubhinnam antarà ...pe... Na jivhato jàyare phassapa¤camà na rasato no ca ubhinnam antarà ...pe... \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. S. ii, 114, where the naëakalàpiyo are nàmaråpa and vi¤¤àõa. >/ #<[page 596]># %<596 XVIII. Diññhivisuddhiniddeso>% Na kàyato jàyare phassapa¤camà, na phassato no ca ubhinnam antarà ...pe... Na vatthuråpà pabhavanti sankhatà na cà pi dhammàyatane hi niggatà, Hetuü pañicca pabhavanti sankhatà, yathà pi saddo pahañàya bheriyà ti. Api c' etttha nàmaü nittejaü na sakena tejena pavattesu sakkoti, na khàdati, na pivati, na vyàharati, na iriyàpatham kappeti. Råpam pi nittejaü, na sakena tejena pavattituü sakkoti, na hi tassa khàditukàmatà, nà pi pivitukàmatà, na vyàharitukàmatà, na iriyàpathaü kappetukàmatà; atha kho nàmaü nissàya råpaü pavattati, råpaü nissàya nàmam pavattati, nàmassa khàditukàmatàya pivitukàmatàya vyà haritukàmatàya iriyàpathaü kappetukàmatàya sati, råpaü khàdati, pivati, vyàharati, iriyàpathaü kappeti. Imassa pan' atthassa vibhàvanatthàya imaü upamaü udàharanti:- yathà jaccandho ca pãñhasappã ca disà pakka- mitukàmà assu. Jaccandho pãñhasappiü evam àha:- ahaü kho bhaõe sakkomi pàdehi pàdakaraõãyaü kàtuü, n' atthi ca me cakkhåni yehi samavisamaü passeyyan ti. Pãñhasappã pi jaccandhaü evam àha:- ahaü kho bhaõe sakkomi cakkhu- nà cakkhukaraõãyaü kàtuü, n'atthi ca me pàdàni yehi abhik- kameyyaü và pañikkameyyaü và ti. So tuññhahaññho jaccandho pãñhasappiü aüsakåñaü àropesi. Pãthasappã jaccandhassa aüsakåñena nisãditvà evam àha:- vàmaü mu¤ca! dakkhiõaü gaõha! dakkhiõaü mu¤ca! vàmaü gaõhà ti. Tattha jaccandho pi nittejo dubbalo na sakena tejena sakena balena gacchati; pãñhasappã pi nittejo dubbalo na sakena tejena sakena balena gacchati; na ca tesaü a¤¤ama¤¤aü nissàya gamanaü nappavattati. Evam eva nàmam pi nittejaü, na sakena tejena uppajjati, na tàsu tàsu kiriyàsu pavattati; råpam pi nittejaü, na sakena tejena uppajjati, na tàsu tàsu kiriyàsu pavattati, na ca tesaü a¤¤ama¤¤aü nissàya uppatti và pavatti và na hoti. Ten' etaü vuccati:- Na sakena balena jàyare nà pi sakena balena tiññhare, paradhammavasànuvattino jàyare sankhatà attadubbalà. \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 597]># %< Nàmaråpaü yathàvadassanaü 597>% Parapaccayato ca jàyare para-àrammaõato samuññhità; àrammaõapaccayehi ca paradhammehi c' ime pabhàvità. Yathà pi nàvaü nissàya manussà yanti aõõave, evam eva råpaü nissàya nàmakàyo pavattati. Yathà manusse nissàya nàvà gacchati aõõave evam eva nàmaü nissàya råpakàyo pavattati. Ubho nissàya gacchanti manussà nàvà ca aõõave, evaü nàma¤ ca råpa¤ ca ubho a¤¤o¤¤anissità ti. Evaü nànànayehi nàmaråpaü vavatthàpayato sattasa¤¤aü abhibhavitvà asammohabhåmiyaü ñhitaü nàmaråpànaü yàthàvadassanaü Diññhivisuddhã ti veditabbaü. Nàma- råpavavathànan ti pi sankhàraparicchedo ti pi ekass va adhivacanaü. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-Magge pa¤¤à- bhàvanàdhikàre Diññhivisuddhiniddeso nàma aññhàrasamo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 598]># %<598>% XIX EKæNAVäSATIMO PARICCHEDO KANKHâVITARAöAVISUDDHI- NIDDESO Etass' eva pana nàmaråpassa paccayapariggahaõena tãsu addhàsu kankhaü vitaritvà ñhitaü ¤àõaü Kandhàvitaraõa- visuddhi nàma. Taü sampàdetukàmo bhikkhu, yathà nàma kusalo bhisakko rogaü disvà tassa samuññhànaü pariyesati, yathà và pana anukampako puriso daharaü kumàraü mandaü uttàna- seyyakaü rathikàya nipannaü disvà: kassa nu kho ayaü puttako ti tassa màtàpitaro àvajjati, evam eva tassa nàma- råpassa hetupaccayapariyesanaü àpajjati. So àdito va iti pañisaõcikkhati: na tàv' idaü nàmaråpaü; ahetukaü sabbattha sabbadà sabbesa¤ ca ekasadisabhàvàpattito; na Issaràdi-hetukaü, nàmaråpato uddhaü Issaràdãnaü abhàva- to. Ye pi: nàmaråpamattam eva Issaràdayo ti vadanti, tesaü Issaràdi-sankhàtanàmaråpassa ahetukabhàvappattito, tasmà bhavitabbam assa hetupaccayehi: ke nu kho te ti? So evaü nàmaråpassa hetupaccaye àvajjetvà imassa tàva råpakàyassa evaü hetupaccaye pariggaõhàti: ayaü kàyo nibbattamàno neva uppala-paduma-puõóarãka-sogandhikàdã- naü abbhantare nibbattati, na maõimuttàhàràdãnaü. Atha kho àmàsayapakkàsayànaü antare udarapañalaü paccha- to piññhikaõñakaü. purato katvà anta-antaguõaparivàrito sayam pi duggandhajegucchapañikålo duggandhajeguccha- pañikåle paramasambàdhe okàse påtimaccha-påtikuõapa- påtikummàsa-oëigallacandanikàdisu kimi viya nibbattati. Tass' evaü nibbattamànassa avijjà, taõhà, upàdànaü, kam- \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 599]># %< Nàmaråpassa paccayapariggahaõaü 599>% man ti ime cattàro dhammà nibbattakattà hetu; àhàro upatthambhakattà paccayo ti pa¤ca dhammà hetu-paccayà honti. Tesu pi avijjàdayo tayo imassa kàyassa, màtà viya dàrakassa, upanissayà honti; kammaü, pità viya puttassa, janakaü; àhàro, dhàti viya dàrakassa, sandhà- rako ti. Evaü råpakàyassa paccayapariggahaü katvà puna: cakkhu¤ ca pañicca råpe ca uppajjati cakkhuvi¤¤àõan ti àdinà nayena nàmakàyassa paccayapariggahaü karoti. So evaü paccayato nàmaråpassa pavattiü disvà: yathà idaü etarahi, evaü atãte pi addhàne paccayato pavattittha, anàgate pi paccayato pavattissatã ti samanupassati. Tass' evaü samanupassato yà sà pubbantaü àrabbha: ahosiü nu kho ahaü atãtam addhànaü, na nu kho ahosiü atãtam addhànaü Kiü nu kho ahosiü atãtam addhànaü? Kathaü nu kho aho- siü atãtam addhànaü? Kiü hutvà, kiü ahosiü nu kho ahaü atãtam addhànan ti\<*<1>*>/ pa¤cavidhà vicikicchà vuttà. Yà pi aparantaü àrabbha: bhavissàmi nu kho ahaü anàgatam addhànaü, na nu kho bhavissàmi anàgatam addhànaü? Kiü nu kho bhavissàmi anàgatam addhànaü? Kathaü nu kho bhavissàmi anàgatam addhànaü? Kiü hutvà, kiü bhavissàmi nu kho ahaü anàgatam addhànan ti\<*<2>*>/ pa¤cavidhà vicikicchà vuttà. Yà pi paccuppannaü àrabbha: etarahi và pana paccuppannaü addhànaü àrabbha\<*<3>*>/ kathaükathã hoti: ahaü nu kho 'smiü, no nu kho 'smiü? Kiü nu kho 'smiü? Kathaü nu kho 'smiü? Ayaü nu kho satto kuto àgato so? Kuhiü gàmã bhavissatã ti chabbidhà vicikicchà vuttà, sà sabbà pi pahãyati. Aparo sàdhàraõ'-àsàdhàraõavasena duvidhaü nàmassa paccayam passati, kammàdivasena catubbidhaü råpassa. Duvidho hi nàmassa paccayo: sàdhàraõo asàdhàraõo ca. Tattha cakkhàdãni cha dvàràni, råpadãni cha àrammaõàni nàmassa sàdhàraõo paccayo, kusalàdibhedato sabbappakàrassà pi tato pavattito; manasikàràdiko asàdhàraõo. Yoniso manasikàrasaddhammasavanàdiko hi kusalass' eva hoti, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 111. 2 M. i, 8. 3 Ibid. Pòú. ed. has ajjhattaü. >/ #<[page 600]># %<600 XIX. Kankhàvitaraõavisuddhi-niddeso>% viparãto akusalassa; kammàdiko vipàkassa, bhavangàdiko kiriyssà ti. Råpassa pana kammaü, cittaü, utu, àhàro ti ayaü kammàdiko catubbidho paccayo. Tattha kammaü atãtam eva kammasamuññhànassa råpassa paccayo hoti. Cittaü cittasamuññhànassa uppajjamànaü, utu-ahàrà utu-àhàrasamuññhànassa ñhitikkhaõe paccayà hontã ti. Evam ev' eko nàmaråpassa paccayapariggahaü karoti. So evaü paccayato nàmaråpassa pavattiü disvà: yathà idaü etarahi, evaü atãte pi addhàne pacccayato pavattittha, anàgate pi paccayato pavattissatã ti samanupassati. Tass' evaü samanupassato vuttanayen' eva tãsu addhàsu vicikicchà pahãyati. Aparo teasü yeva nàmaråpasankhàtànaü sankhàrànaü jaràpattiü, jiõõàna¤ ca bhangaü disvà: idaü sankhàrànaü jaràmaraõaü nàma, jàtiyà sati, hoti; jàti, bhave sati; bhavo, upàdàne sati; upàdànaü, taõhàya sati; taõhà, ve- danàya sati; vedanà, phasse sati; phasso, saëàyatane sati; saëàyatanaü nàmaråpe sati; nàmaråpaü, vi¤¤àõe sati; vi¤¤àõaü, sankhàresu sati; sankhàrà, avujjàya satã ti eveü pañilomapañiccasamuppàdavasena nàmaråpassa paccayapa- riggahaü karoti. Ath' assa vuttanayen' eva vicikicchà pahãyati. Aparo: iti kho avijjàpaccayà sankhàrà ti pubbe vitthàretvà dassita-anulomapañiccasamuppàdavasen' eva nàmaråpassa paccayapariggahaü karoti. Ath' assa vuttanayen' eva kankhà pahãyati. Aparo purimakammabhavasmiü moho avijjà, àyåhanà sankhàrà, nikanti taõhà, upaganamaü upàdànam, cetanà bhavo ti ime pa¤ca dhammà purimakammabhavasmiü idha pañisandhiyà paccayà. Idha pañisandhi vi¤¤àõàü, okkanti nànaråpaü, pasàdo àyatanam, phuññho phasso, vedayitaü vedanà ti ime pa¤ca dhammà idh' åppattibhavasmiü pure katassa kammassa paccayà. Idha paripakkattà àyatanànam moho avijjà ...pe... cetanà bhavo ti ime pa¤cadham- mà idha kammabhavasmiü àyatiü pañisandhiyà paccayà ti evaü kammavañña-vipàkavaññavasena nàmaråpassa pacca- yapariggaham karoti. \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 601]># %< Nàmaråpassa paccayapariggahaõaü 601>% Tattha catubbidham kammaü:\<*<1>*>/ diññhadhammavedaniyaü, upapajjavedaniyaü, aparàpariyavedaniyaü, ahosi-kamman ti. Tesu ekajavanavãthiyaü sattasu cittesu kusalà và akusalà và pañhamajavanacetanà diññhadhammavedaniya- kammaü nàma. Taü imasmiü yeva attabhàve vipakam deti. Tathà asakkontaü pana ahosi-kammaü nàhosi kammavipàko, na bhavissati kammavipàko, n' atthi kammavipàko ti\<*<2>*>/ evam imassa tikassa vasena ahosi-kammaü nàma hoti. Atthasàdhikà pana sattamajavanacetanà upapajjavedaniyakammaü nàma; taü anantare attabhàve vipàkaü deti. Tathà asakkkontaü vuttanayen' eva ahosi-kammaü nàma hoti. Ubhinnaü antare pa¤ca javanacetanà aparàpariyàyavedanãyakammaü nàma. Taü anàgate yadà okàsaü labhati, tadà vipàkaü deti. Sati saüsàrappavattiyà ahosi-kammaü nàma na hoti. Aparam pi catubbidhaü kammaü: yaü garukaü, yaü bahulaü, yad àsannaü, kañattà và pana kamman ti. Tattha kusalaü, và hotu akusalaü và garukàgarukesu yam garukaü màtughàtàdi kammam và mahaggatakammaü và, tad-eva pañhamaü vipaccati. Tathà bahulà bahulesu pi yaü bahulaü hoti susãlyaü và dussãlyam và, tad eva pañhamam vipaccati. Yad àsannaü nàma maraõakàle anussaritakam mam; yaü hi àsannamaraõo anussarituü sakkoti, ten' eva uppajjati. Etehi pana tãhi muttaü punappuna laddhà- sevanaü kañattà và pana kammaü nàma hoti; tesaü abhàve tam pañisandhiü àkaóóhati. Aparam pi catubbidham kammaü: janakaü, upatthambha- kaü, upapãëakaü, upaghàtakan ti. Tattha janakaü nàma kusalam pi hoti akusalam pi, taü pañisandhiyam pi pavatte pi råpàråpavipàkakkhandhe janeti. Upatthambhakaü pana vipàkaü janetuü na sakkoti. A¤¤ena kammena dinnàya pañisandhiyà janite vipàke uppajjanakasukhadukkhaü upatthambheti, a ddhànaü pavatteti. Upapãëakaü a¤¤ena kammena dinnàya pañisandhiyà janite vipàke uppajjanaka- sukhadukkham pãëeti, bàdhati, addhànaü pavattituü na deti. Upaghàtakaü pana sayaü kusalam pi akusalam pi samànaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Compendium (Abhidhammatthasangaha) v, 8, A--C. 2 Cf. Pñs, ii, 78. >/ #<[page 602]># %<602 XIX. Kankhàvitaraõavisuddhi-niddeso>% a¤¤aü dubbalakammaü ghàtetvà, tassa vipàkaü pañibàhitvà, attano vipàkassa okàsaü karoti. Evaü pana kammena kate okàse taü vipàkaü uppannaü nàma vuccati. Iti imesaü dvàdasannaü kammànaü kammantara¤ c' eva vipàkantara¤ ca Buddhànaü kammavipàka¤àõass' eva yathàva-sarasato pàkañaü hoti, asàdhàraõaü sàvakehi. Vipassakena pana kammantara¤ ca vipàkantara¤ ca ekade- sato jànitabbaü; tasmà ayaü mukhamattadassanena kam- maviseso pakàsito ti. Iti imaü dvàdasa vidhaü kammaü kammavaññe pakkhipi- tvà evam eko kammavañña-vipàkavaññavasena nàmaråpassa paccayapariggahaü karoti. So evaü kammavañña-vipàka- vaññavasena paccayato nàmaråpassa pavattiü disvà: yathà idaü etarahi, evaü atãte pi addhàne kammavaña-vipàka- vaññàvasena paccayato pavattittha, anàgate pi kamma- vañña-vipàkavaññavasen' eva paccayato pavattissatã ti. Iti kamma¤ c' eva kammavipàko ca kammavañña¤ ca vipàka- vañña¤ ca, kammapavatta¤ ca vipàkapavatta¤ ca, kamma- santati ca vipàkasantati ca kiriyà ca kiriyàphala¤ ca. Kammà vipàkà vattanti vipàko kammasambhavo, kammà punabbhavo hoti: evaü loko pavattatã ti samanupassati; tass' evaü samanupassato yà sà pub- bantàdayo àrabbha: ahosiü nu kho ahan ti àdinà nayena vuttà soëasavidhà vicikicchà, sà sabbà pahãyati. Sabba- bhava-yoni-gati-ñhiti-nivàsesu hetu-phalasambandhavasena pavattamànaü nàmaråpamattam eva khàyati. So neva kàraõato uddhaü kàrakaü passati, na vipàkappabattito uddhaü vipàkapañisaüvedakaü, kàraõe pana sati kàrako ti, vipàkappavattiyà sati pañisaüvedako ti sama¤¤àmattena paõdità vohàran t' icc' ev' assa sammappa¤¤àya sudiññhaü hoti. Ten' àhu Porànà:- Kammassa kàrako n' atthi vipàkassa ca vedako, suddhadhammà pavatanti ev' etaü sammadassanaü. Evaü kamme vipàke ca vattamàne sahetuke; bãjarukkhàdikànaü va pubbà koñi na nàyati. Anàgate pi saüsàre appavattaü na dissati, evam attham ana¤¤àya titthiyà asayaü vasã. \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 603]># %< Nàmaråpassa paccayapariggahaõaü 603>% Sattasa¤¤aü gahetvàna sassatucchedadassino, dvàsaññhidiññhiü gaõhanti a¤¤ama¤¤avirodhità. Diññhibandhanabandhà te taõhàsotena vuyhare, taõhàsotena vuyhantà na te dukkhà pamuccare. Evam etaü abhi¤¤àya bhikkhu Buddhassa sàvako, gambhãraü nipuõam su¤¤am paccayam pañivijjhati. Kammam n' atthi vipàkamhi, pàko kamme na vijjati, a¤¤ama¤¤aü ubho su¤¤à, na ca kammaü vinà phalam. Yathà na suriye aggi na maõimhi na gomaye, na tesaü bahi so atthi sambhàrehi ca jàyati, Tathà na anto kammassa vipàko upalabbhati, bahiddhà pi na kammassa na kammaü tattha vijjati. Phalena su¤¤aü taü kammaü, phalaü kammena vijjati, kamma¤ ca kho upàdàya tato nibbattate phalaü. Na h' ettha devo brahmà và saüsàrass' atthi kàrako, suddhadhammà pavattanti hetusambhàrapaccayà ti. Tass' evaü kammavañña-vipàkavaññavasñavasena nàmaråpassa paccayapariggahaü katvà tãsu addhàsu pahãnavicikicchassa sabbe atãtànàgatapaccuppannadhammà cutipañisandhivasena vidità honti; s' àssa hoti ¤àtà-pari¤¤à. So evaü pajànàti: ye atãte kammapaccayà nibbattà khandhà, te tatth' eva niruddhà; atãtakammapaccayà pana imasmiü bhave a¤¤e khandhà nibbattà; atãtabhavato imaü bhavaü àgato ekadhammo pi n' atthi; imasmim pi bhave kammapaccayena nibbattà khandhà nirujjhissanti; punab- bhave a¤¤e nibbattissanti; imamhà bhavà punabbhavaü ekadhammo pi na gamissati. Api ca kho yathà na àcariyamukhato sajjhàyo antevàsikassa mukhaü pavisati, na ca tappaccayà tassa mukhe sajjhàyo na vattati; na dåtena mantodakaü pãtaü rogino udaraü pavisati, na ca tassa tappaccayà rogo na våpasammati; na mukhe maõóanavidhànaü àdàsatalàdisu mukhanimittaü gacchati, na ca tattha tappaccayà maõóanavidhànaü na pa¤¤àyati; na ekissà vaññiyà dãpasikhà a¤¤aü vaññaü sanka- mati, na ca tattha tappaccayà dãpasikhà na nibbattati, evem eva na atãtabhavato imaü bhavaü, ito và punabbhavaü \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 604]># %<604 XIX. Kankhàvitaraõavisuddhi-niddeso>% koci dhammo sankamati, na ca atãtabhave khandhàya- tanadhàtupaccayà idha, idha và khandhàyatanadhàtupaccayà punabbhave khandhàyatanadhàtuyo na nibbattantã ti. Yath' eva cakkhuvi¤¤àõaü manodhàtu anantaraü, na c' eva àgataü nà pi na nibbattaü anantaraü. Tath' eva pañisandhimhi vattate cittasantati, purimaü bhijjati cittaü pacchimaü jàyatã tato. Tesaü antarikà n' atthi vãci tesaü na vijjati, na cito gacchati ki¤ci pañisandhi ca jàyatã ti. Evaü cutipañisandhivasena viditasabbadhammassa sab- bàkàrena nàmaråpassa paccayapariggaha¤àõaü thàmagataü hoti, soëasavidhà kankhà suññhutaraü pahãyati. Na kevala¤ ca sà eva, Satthari kankhatã ti\<*<1>*>/ àdi-nayappavattà aññhavidhà pi kankhà pahãyati yeva, dvàdasaññhi diññhigatàni\<*<2>*>/ vikkham- bhanti. Evaü nànànayehi nàmaråpapaccayapariggaha- õena tãsu addhàsu kankhaü vitaritvà ñhitam ¤àõaü kan- khàvitaraõavisuddhã ti veditabbaü dhammaññhiti-¤àõan ti pi yathàbhåta¤àõan ti pi sammàdassanan ti pi etass' ev' àdhivac- canaü.\<*<3>*>/ Vuttaü h' etam: avijjàpaccayà sankhàra paccaya- samuppannà. Ubho p' ete dhammà paccayasamuppannà ti paccayapariggahe pa¤¤à dhammaññhiti-¤àõan ti\<*<4>*>/. Aniccato manasikaronto katame dhamme yathàbhåtaü jànàti passati? Kathaü sammàdassanaü hoti? Kathaü tad- anvayena sabbe sankhàrà aniccato suditñhà honti? Kattha kankhà pahãyati? Dukkhato anattato manasikaronto katame dhamme yathàbhåiaü jànàti passati ...pe... kattha kankhà pahãyatã it? Aniccato manasikaronto nimittaü yathàbhåtaü jànàti passati, tena vuccati sammàdassanaü. Evaü tad-anvayena sabbe sankhàrà aniccato sudiññhà honti: ettha kankhà pahãyati. Dukkhato manasikaronto pavattaü yathàbhåtaü jànàti passati. Anattato manasikaronto nimitta¤ ca pavatta¤ ca yathàbhåtaü jànàti passati; tena vuccati sammàdassanaü. Evaü tad-avayena sabbe dhammà anattato sudiññhà honti: ettha kankhà pahãyati. Ya¤ ca yathàbhåta- ¤àõaü ya¤ ca sammàdassanaü, yà ca kankhàvitaraõà: ime \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. iii, 248, etc.; Dhs. 1004. 2 D. i, 39, 29. 3 Sb Bhm eva vevacanaü. 4 Pñs. i, 50. >/ #<[page 605]># %< Nàmaråpassa paccayapariggahaõaü 605>% dhammà nànatthà nànàvya¤janà, udàhu ekatthà, vya¤janam eva nànan ti? Ya¤ ca yathàbhåta¤àõaü, ya¤ ca sammà- dassanaü, yà ca kankhàvitaraõà: ime dhammà ekatthà, vya¤janam eva nànan ti\<*<1>*>/. Iminà pana ¤àõena samannàgato vipassako Buddhasàsane laddhassàso laddhapatiññho niyatagatiko cullasotàpanno\<*<2>*>/ nàma hoti. Tasmà bhikkhu sadà sato, nàmaråpassa sabbaso, paccaye pariggaõheyya kankhàvitaraõatthiko ti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate visuddhi-Magge pa¤¤à- bhàvanàdhikàre Kankhàvitaraõavisuddhiniddeso nàma ekånavãsatimo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Ibid. ii, 62 f. 2 Bhm cåla0. >/ #<[page 606]># %<606>% XX VäSATIMO PARICCHEDO MAGGâMAGGA-¥âöADASSANA- VISUDDHI-NIDDESO Ayaü maggo, ayaü na maggo ti evaü magga¤ ca amagga¤ ca ¤atvà ñhitaü ¤àõam pana Maggàmagga¤àõadassanavisud- dhi nàma. Taü sampàdetukàmena kalàpasammasanàsankhàtàya na- yavipassanàya tàva yogo karaõãyo. Kasmà? âraddhavi- passakassa obhàsàdi-sambhave maggàmagga¤àõasambhavato. âraddhavipassakassa hi obhàsàdisu sambhåtesu maggàmag- ga¤àõaü hoti; vipassanàya ca kalàpasammasanaü àdi. Tasmà etaü kankhàvitaraõànantaraü uddiññhaü. Api ca yasmà tãraõapari¤¤àya vattamànàya maggàmagga¤àõaü uppajjati; tãraõapari¤¤à ca ¤àtapari¤¤ànantarà. Tasmà pi taü maggàmagga¤àõadassanavisuddhiü sampàdetukàmena kalàpasammasane tàva yogo kàtabbo. [Tisso pari¤¤à] Tatr' àyaü vinicchayo:- tisso hi lokiyapari¤¤à: ¤àtapa- ri¤¤à, tãraõapari¤¤à, pahànapari¤¤à ca; yà sandhàya vut- taü: abhi¤¤àpa¤¤à ¤àtaññhena ¤àõaü, pari¤¤àpa¤¤à tãraõañ- ñhena ¤àõaü, pahànapa¤¤à pariccàgaññhena ¤àõan ti.\<*<1>*>/ Tattha ruppanalakkhaõaü råpaü, vedayitalakkhaõà vedanà ti evaü tesaü tesaü dhammànaü paccattalakkhaõasallakkha- õavasena pavattàpa¤¤à ¤àtapari¤¤à nàma. Råpaü anic- caü, vedanà aniccà ti àdinà pana nayena tesam yeva dham- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 1, 87. >/ #<[page 607]># %< Tisso pari¤¤à 607>% mànaü sàma¤¤alakkhaõam àropetvà pavattà lakkhaõàram- maõikavipassanàpa¤¤à tãraõapari¤¤à nàma. Tesu yeva pana dhammesu niccasa¤¤àdi pajahanavasena pavattà lak- khaõàrammaõikavipassanà pa¤¤à pahànapari¤¤à nàma. Tattha sankhàraparicchedato paññhàya yàva paccayaparig- gahà ¤àtapari¤¤àya bhåmi; etasmiü hi antare dhammànaü, paccattalakkhaõappañivedhass' eva àdhipaccaü hoti. Kalà- pasammasanato pana paññhàya yàva udayabbayànupassanà tãraõapari¤¤àya bhåmi; etasmiü hi antare sàma¤¤alakkha- õappañivedhass' eva àdhipaccaü hoti. Bhangànupassanaü àdiü katvà uparipahànapari¤¤àya bhåmi; tato paññhàya hi aniccato anupassanto niccasa¤¤aü pajahati, dukkhato anu- passanto sukhasa¤¤aü, ...pe... anattato anupassanto attasa¤¤aü nibbindanto, nindaü virajjanto, ràgaü niro- dhento, samudayam pañinissajjanto àdànaü pajahatã ti. Evaü niccasa¤¤àdi pahànasàdhikànaü sattannaü anupas- sanànaü àdhipaccaü. Iti imàsu tãsu pari¤¤àsu sankhàra- paricchedassa c' eva paccayapariggahassa ca sàdhitattà iminà yoginà ¤àtapari¤¤à va adhigatà hoti, itarà ca adhigan- tabbà. Tena vuttaü: Yasmà tãraõapari¤¤àya vattamànàya maggàmagga¤àõaü uppajjati, tãraõapari¤¤à ca ¤àtapari¤¤à anantarà, tasmà pi taü maggàmagga¤àõadassanavisuddhiü sampàdetukàmena kalàpasammasane tàva yogo kàtabbo ti\<*<1>*>/. Tatr' àyaü Pàëi:- Kathaü atãtànàgatapaccuppannànaü dhammànaü sankhipitvà vavatthàne pa¤¤à sammasane ¤àõaü? Yaü ki¤ci råpaü atãtànàgatapaccuppannaü ajjhattaü và ... pe... yaü dåre santike và: sabbaü råpaü aniccato vavat- thapeti: ekaü sammasanaü; dukkhato vavatthapeti: ekaü sammasanaü; anattato vavatthapeti: ekaü sammasanaü. Yà kàci vedanà ...pe... yaü ki¤ci vi¤¤àõaü ...pe... anattato vavatthapeti: ekaü sammasanaü. Cakkhuü ... pe... jaràmaraõaü atãtànàgatapaccuppannaü aniccato va- vatthapeti: ekaü sammasanaü; dukkhato anattato vavattha- peti: ekaü sammasanaü. Råpaü atãtànàgatapaccuppannaü aniccaü khayaññhena, dukkhaü bhayaññhena, anattà asàrakañ- ñhenà ti sankhipitvà vavatthàne pa¤¤à sammasane ¤àõaü; \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, p. 606 >/ #<[page 608]># %<608 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% vedanaü . . . vi¤¤àõaü . . . Cakkhuü ...pe... jaràmara- õaü ...pe... sammasane ¤àõaü. Råpaü atãtànàgata- paccuppannaü aniccaü sankhataü pañiccasamuppannaü kha- yadhammaü vayadhammaü viràgadhammaü nirodhadhamman ti sankhipitvà vavatthàne pa¤¤à sammasane ¤àõaü. Veda- naü . . . vi¤¤àõaü . . . cakkhuü . . . jaràmaraõaü atãtànà- gatapaccuppannaü aniccaü sankhataü ...pe... nirodha- dhamman ti sankhipitvà vavatthàne pa¤¤à sammasane ¤àõaü. Jàtipaccayà jaràmaraõaü, asati jàtiyà n' atthi jarà- maraõan ti sankhipitvà vavatthàne pa¤¤à sammasane ¤àõaü. Atãtam pi addhànaü anàgataü pi addhànaü jàtipaccayà jarà- maraõaü, asati jàtiyà n' atthi jaràmaraõan ti sankhipitvà vavatthàne pa¤¤à sammasane ¤àõàü. Bhavapaccayà jàti ... pe... avijjàpaccayà sankhàrà, asati avijjàya n' atthi san- khàrà ti sankhipitvà vavatthàne pa¤¤à sammasane ¤àõaü. Atãtam pi addhànaü, anàgatam pi addhànaü avijjàpaccayà sankhàrà, asati avijjàya n' atthi sankhàrà ti sankhipitvà vavat- thàne pa¤¤à sammasane ¤àõaü. Taü ¤àtaññhena ¤àõaü, pajànanaññhena pa¤¤à, tena vuc- cati atãtànàgatapaccuppannànaü dhammànaü sankhipitvà va- vatthàne pa¤¤à sammasane ¤àõan ti\<*<1>*>/. Ettha ca: cakkhuü ...pe... jaràmaraõan, ti iminà pey- yàlena dvàràmmaõehi saddhiü dvàrappavattà dhammà, pa¤cakkhandhà, cha dvàràni, cha àrammaõàni, cha vi¤¤à- õàni, cha phassà, cha vedanà, cha sa¤¤à, cha cetanà, cha taõhà, cha vitakkà, cha vicàrà, cha dhàtuyo, dasa kasinàõi, dvattiüsa koññhàsà, dvàdas' àyatanàni, aññhàrasa dhàtuyo, bàvãsati indriyàni, tisso dhàtuyo, nava bhavà,\<*<2>*>/ cattàri jhà- nàni, catasso appama¤¤à, catasso samàpattiyo, dvàdasa pañiccasamuppàdangànã ti ime dhammaràsayo sankhittà ti veditabbà. Vuttaü h' etaü Abhi¤¤eyyaniddese:- sabbaü, bhik- khave, abhi¤¤eyyaü. Ki¤ci, bhikkhave, sabbaü abhi¤¤ey- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 53 f. Pòú. ed. reads vavattheti for vavat- thapeti. 3 Sh reads: tayo bhavà, apare pi tayo bhavà, apare pi tayo bhavà. >/ #<[page 609]># %< Tisso pari¤¤à 609>% yaü? Cakkhu, bhikkhave, abhi¤¤eyyaü, råpaü . . . cak- khuvi¤¤àõaü . . . cakkhusamphasso, --yam p' idaü cakkhu- samphassapaccayà uppajjati vedayitaü sukhaü và dukkhaü và adukkhamasukhaü và, tam pi abhi¤¤eyyaü. Sotaü, . . . pe. . . yam p' idaü manosamphassapaccayà uppajjati veda- yitaü sukhaü và dukkhaü và adukkhamasukkhaü và, tam pi abhi¤¤eyyaü.\<*<1>*>/ Råpaü . . . vi¤¤àõaü, cakkhuü . . . mano, råpam . . . dhammà, cakkhuvi¤¤àõaü . . . mano- vi¤¤àõaü; cakkhusamphasso . . . manosamphasso, cakkhu- samphassajà vedanà . . . manosamphassajà vedanà, råpa- sa¤¤à . . . dhammasa¤¤à, råpasa¤cetanà . . . dhammasa¤- cetanà, råpataõhà . . . dhammatàõhà, råpavitakkà . . . dhammavitakkà, råpavicàro . . . dhammavicàro; pathavã- dhàtu . . . vi¤¤àõadhàtu; pathavãkasiõaü . . . vi¤¤àõaka- siõaü; kesà . . . pe . . . matthalungaü; cakkhàyatanaü . . . dhammàyatanaü; cakkhudhàtu . . . manovi¤¤àõadhàtu; cakkhundriyaü, . . . a¤¤àtàvindriyaü; kàmadhàtu, råpa- dhàtu, aråpadhàtu; kàmabhavo, råpabhavo, aråpabhavo; sa¤- ¤àbhavo, asa¤¤àbhavo, nevasa¤¤à-nàsa¤¤àbhavo; ekavokàra- bhavo, catuvokàrabhavo, pa¤cavokàrabhavo; pañhamaü jhànaü . . . catutthaü jhànaü, mettàcetovimutti . . . upekkhàcetovi- mutti; àkàsàna¤càyatanasamàpatti . . . nevasa¤¤à-nàsa¤¤à- yatanasamàpatti; avijjà abhi¤¤eyyà . . . pe . . . jaràmara- õaü abhi¤¤eyyan ti. Taü tattha evaü vitthàretvà vuttattà, idha sabbaü peyyàlena sankhittaü. Evaü sankhitte pan' ettha ye lokuttarà dhammà àgatà te asammasanåpagattà imasmiü adhikàre na gahetabbà. Ye pi ca sammasanåpagà, tesu ye yassa pàkañà honti, sukhena pariggahaü gacchanti, tesu tena sammasanaü àrabhi- tabbaü. [Pa¤cakkhandhà aniccàdivasena sammasanaü] Tatr' àyaü khandhavasena àrabbha vidhànayojanà: yaü ki¤ci råpaü . . . pe . . . sabbaü råpaü aniccato vavatthapeti: ekaü sammasanaü; dukkhato anattato vavatthapeti: ekaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. iv, 29 (46), which in Pòú. ed. goes no further. Pñs. i, 5 f. has the entire citation. >/ #<[page 610]># %<610 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% sammasanan ti\<*<1>*>/ ettàvatà\<*<2>*>/ ayaü bhikkhu: yaü ki¤ci råpan ti evaü aniyamaõiddiññhaü sabbam pi råpaü atãtattikena c' eva catåhi ca ajjhattàdi-dukehã ti\<*<3>*>/ ekàdasahi okàsehi paric- chinditvà sabbaü råpaü aniccato vavatthapeti, aniccan ti sammasati. Kathaü? Parato vuttanayena. Vuttaü h' etaü:- råpaü atãtànàgatapaccuppannaü aniccaü khayañ- ñhenà ti.\<*<4>*>/ Tasmà esa yaü atãtaü råpaü, taü yasmà atãte yeva khãõaü, na-y-imaü bhavaü sampattan ti aniccaü kha- yaññhena. Yaü anàgataü anantarabhave nibbattissati. Tam pi tatth' eva khãyissati, na tato paraü bhavaü gamissatã ti aniccaü khayaññhena. Yaü paccuppannaü råpaü, tam pi idh' eva khãyati, na ito gacchatã ti aniccaü khayaññhena. Yaü ajjhattaü, tam pi ajjhattam eva khãyati, na bahiddhà bhàvaü gacchatã ti aniccaü khayaññhena. Yaü bahiddhà . . . pe . . . oëàrikaü, sukhumaü, hãnaü, paõãtaü, dure . . . santike, tam pi tatth' eva khãyati, na dårabhàvaü gacchatã ti aniccaü khayaññhenà ti sammasati. Idaü sabbam pi aniccaü khayaññhenà ti etassa vasena ekaü sammasanaü bhedato pana ekàdasavidhaü hoti. Sabbam eva ca taü dukkhaü bhayaññhena, bhayaññhenà ti sappañibhayatàya. Yaü hi aniccaü taü bhayàvahaü hoti, Sãhopamasutte devànaü viya.\<*<5>*>/ Iti idam pi dukkhaü bha- yaññhenà ti etassa vasena ekaü sammasanaü bhedato pana ekàdasavidhaü hoti. Yathà ca dukkhaü evaü sabbam pi taü anattà asàrakat- thena. Asàrakaññhenà ti attà nivàsã kàrako vedako sayaü- vasã ti evaü parikappitassa attasàrassa abhàvena. Yam hi aniccaü taü dukkhaü;\<*<6>*>/ attano pi aniccataü và udayabbaya- pãëanaü va dhàretuü na sakkoti, kuto tassa kàrakàdibhàvo? Ten' àha:- rupa¤ ca h' idaü, bhikkhave, attà abhavissa, nayi- daü råpaü àbàdhàya saüvatteyyà ti\<*<7>*>/ àdi. Iti idam pi anattà asàrakaññhenà ti etassa vasena ekaü sammasanaü bhedato pana ekàdasavidhaü hoti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 See p. 607 2 Sh ettha tàva. 3 Ajjhattaü, bahiddhà; oëàrikaü, sukhumaü; hãnaü, paõãtaü; dåre, santike. 4 See p. 607 f. 5 S. iii, 84 f.; above, p. 577. 6 S. iii, 82, etc. 7 Ibid. 66. >/ #<[page 611]># %< Pa¤cakkhandhà aniccàdivasena sammasanaü 611>% Esa nayo vedanàdisu. Yaü pana aniccaü taü yasmà niyamato sankhatàdibhe- daü hoti, ten' assa pariyàyadassanatthaü nànàkàrehi và manasikàrappavattidassanatthaü: råpaü atãtànàgatapaccup- pannaü aniccaü sankhataü pañiccasamuppannaü khayadham- maü, vayadhammaü, viràgadhammaü nirodhadhamman ti puna Pàëi vuttà.\<*<1>*>/ Esa nayo vedanàdiså ti\<*<2>*>/. So tass' eva pa¤casu khandhesu aniccadukkhà anattà sam- masanassa thirabhavatthàya yaü taü Bhagavatà:- katamehi cattàëãsàya\<*<3>*>/ àkàrehi anulomikakhantiü pañilabhati? Katamehi cattàëãsàya àkàrehi sammattaniyàmaü okkamatã ti etassa vibhange: pa¤cakkhandhe aniccato dukkhato rogato gaõóhato sallato aghato àbàdhato parato palokato ãtito upaddavato bhayato upasaggato calato pabhanguto adhuvato atàõato aleõato asaraõato rittato tucchato su¤¤ato anattato àdãnavato vipari- nàmadhammato asàrakato aghamålato vadhayato vibhavato sàsavato sankhatato màràmisato jàtidhammato jaràdhammato vyàdhidhammato maraõadhammato sokadhammato parideva- dhammato upàyàsadhammato sankilesikadhammato ti\<*<4>*>/ cattà- ëãsàya\<*<5>*>/ àkàrehi pa¤cakkhandhe aniccato passanto anulomi- kakhantiü pañilabhati.\<*<6>*>/ Pa¤cannaü khandhànaü nirodho, niccaü. Nibbànan ti passanto sammattaniyàmaü okkamatã ti àdinà nayena anuloma¤àõaü vibhajantena pabhedato anic- càdisammasanaü vuttaü; tassà pi vasena ime pa¤cakkhan- dhe sammasati. Kathaü? So hi ekekaü khandhaü aniccan-tikatàya àdi-antavan- tatàya ca aniccato, uppàdavaya-pañipãëanatàya dukkhavat- thutàya ca dukkhato, paccayayàpanãyatàya rogamålatàya ca rogato, dukkhatà-sålayogitàya kilesàsucipaggharaõatàya uppàdajaràbhangehi uddhumàtakaparipakkapabhinnatàya ca gaõóhato, pãlajanakatàya anto-tudanatàya dunnãharaõãyatàya ca sallato, vigarahanãyatàya avaóóhi-àvahanatàya aghavat- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. iii, 24, etc.; cf. 19 for the time-attribute. 2 Cf. also S. iv, 214. 3 So also Sbh, who elsewhere read cattàëãsa. 4 Pñs. ii, 238. 5. Sbh revert to this form. 6 Vibh. 325, 328, 340 has this phrase. >/ #<[page 612]># %<612 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% thutàya ca aghato, aseribhàvajanakatàya àbàdhapadaññhà- natàya ca àbàdhato, avasatàya avidheyyatàya ca parato, vyàdhijaràmaraõehi palujjanatàya palokato, anekavyasanà- vahanatàya ãtito, aviditànaü yeva vipulànaü anatthànaü àvahanato sabbupaddavavatthutàya ca upaddavato, sabba- bhayànaü àkaratàya dukkhavåpasamasankhàtassa para- massàsassa pañipakkhabhåtatàya ca bhayato, anekehi anat- thehi anubandhatàya dosåpasaññhatàya,\<*<1>*>/ upasaggo viya, anadhivàsanàrahatàya ca upasaggato, vyàdhi-jaràmaraõehi c' eva làbhàdãhi ca lokadhammehi pacalitatàya calato, upak- kamena c' eva sarasena ca pabhangupagamanasãlatàya pa- bhanguto, sabbàvatthanipàtitàya thirabhàvassa ca abhàva- tàya adhuvato, atàyanatàya c' eva alabbhaneyya-khematàya ca atàõato, allãyituü anarahatàya allãnànam pi ca leõakiccà- kàranàya\<*<2>*>/ aleõato, nissitànaü bhayasàrakattàbhàvena asara- õato, yathà parikappitehi dhuvasubhasukhattabhàvehi ritta- tàya rittato rittatày' eva tucchato, appakattà và, appakam pi hi loke tucchan ti vuccati, Sàmi-nivàsã-kàraka-vedakàdhiñ- ñhàyakavirahitatàya su¤¤ato, saya¤ ca assàmikabhàvàditàya anattato, pavattidukkhatàya dukkhassa ca àdãnavatàya àdãna- vato, -atha và àdãnam vàti gacchati pavattatã ti àdãnavo, - kapaõamanussass' etaü adhivacanaü; khandhà pi ca kapaõà yevà ti àdãnavasadisatàya àdãnavato, jaràya c' eva maraõena cà ti dvedhà pariõàmapakatitàya vipariõàmadhammato, dubbalatàya, pheggu viya sukhabha¤janãyatàya ca asàrakato, aghahetutàya aghamålato, mittamukhasapatto viya, vissà- saghàtitàya vadhakato, vigatabhavatàya vibhavasambhåta- tàya ca vibhavato, àsavapadaññhànatàya sàsavato, hetupaccaye- hi abhisankhatatàya sankhatato, maccumàra-kilesamàrànaü àmisabhåtatàya màràmisato,jàtijaràvyàdhimaraõapakatitàya jàtijaràvyàdhimaraõadhammato, sokaparideva-upàyàsahetutà- ya sokaparideva-upàyàsadhammato, taõhàdiññhiduccaritasan- kilesànaü visayadhammatàya sankilesikadhammato ti evaü pabhedato vuttassa aniccàdisammasanassa vasena samma- sati. Ettha hi aniccato palokato calato pabhanguto adhuvato \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -sattatàya. 2 Bhm -karitàya. >/ #<[page 613]># %< Nava àkàrà 613>% vipariõàmadhammato asàrakato vibhavato, sankhatato ma- raõadhammato ti ekekasmiü khandhe dasa dasa katvà pa¤- ¤àsa aniccànupassanàni. Parato parittato tucchato su¤¤ato anattato ti ekekasmiü khandhe pa¤ca pa¤ca katvà pa¤ca- vãsati anattànupassanàni. Sesàni dukkhato rogato ti àdãni ekekasmiü khandhe pa¤cavãsati katvà pa¤cavãsati sataü dukkhànupassanànã ti. Icc' assa iminà dvisatabhedena anic- càdisammasanena pa¤cakkhandhe sammasato taü nayavi- passanà-sankhàtaü aniccadukkhànattasammasanaü thiraü hoti. Idaü tàv' ettha Pàëi-nayànusàrena sammasanàram- bhavidhànaü. [Nava àkàrà] Yassa pana evaü nayavipassanàya yogaü karoto pi naya- vipassanà na sampajjati, tena navah' àkàrehi indriyàni tik- khàni bhavanti uppannuppannànaü sankhàrànaü khayam eva passati. Tattha ca sakkaccakiriyàya sampàdeti, sàtacca- kiriyàya sampàdeti, sappàyakiriyàya sampàdeti, samàdhissa ca nimittaggàhena, bojjhangàna¤ ca anupavattanatàya, kàye ca jãvite ca anapekkhataü upaññhapeti, tattha ca abhibhuyya nekkhammena, antarà ca accosànenà ti\<*<1>*>/ evaü vuttànaü navannaü àkàrànaü vasena indriyàni tikkhàni katvà Pa- thavãkasiõaniddese vuttanayena satta asappàyàni vajjetvà, satta sappàyàni sevamànena\<*<2>*>/ kàlena råpaü sammasitabbaü, kàlena aråpaü. [Råpasammasananayo] Råpaü sammasantena råpassa nibbatti passitabbà; seyya- thãdaü: idaü råpaü nàma kammàdi-vasena catåhi kàraõehi nibbattati. Tattha sabbesaü sattànaü råpaü nibbattamà- naü pañhamaü kammato nibbattati. Pañisandhikkhaõe yeva hi gabbhaseyyakànaü tàva tisantativasena vatthukàya- bhàvadasakasankhàtàni tiüsa råpàni nibbattanti, tàni ca kho pañisandhicittassa uppàdakkhaõe yeva. Yathà ca uppà- dakkhaõe yeva, tathà ñhitikkhaõe pi bhangakkhaõe pi. Tattha råpaü dandhanirodhaü garuparivatti, cittaü khip- panirodham lahuparivatti. Ten' àha:- n' àhaü, bhikkhave, a¤¤aü ekadhammam pi samanupassàmi evaü lahuparivattaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm abyosà-. 2 Chapter IV., p. 118. 11. 16 >/ #<[page 614]># %<614 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% yathayidaü, bhikkhave, cittan ti.\<*<1>*>/ Råpe dharante yeva hi soëasavàre bhavangacittaü uppajjitvà nirujjhati. Cittassa uppàdakkhaõo pi ñhitikkhaõo pi bhangakkhaõo pi ekasadisà. Råpassa pana uppàdabhangakkhaõà yeva lahukà. Te hi sadisà, ñhitikkhaõo pana mahà; yàva soëasacittàni uppajjitvà nirujjhanti, tàva vattati. Pañisandhicittassa uppàdakkhaõe uppannaü ñhànappattaü purejàtaü vatthuü nissàya duti- yaü bhavangaü uppajjati; tena saddhiü uppannaü thànap- pattaü purejàtaü vatthuü nissàya tatiyaü bhavangaü up- pajjati. Iminà nayena yàvatàyukaü cittappavatti veditabbà. âsannamaraõassa pana ekam eva ñhànappattaü purejàtaü vatthuü nissàya soëasa cittàni uppajjanti. Pañisandhicit- tassa uppàdakkhaõe uppannaü råpaü pañisandhicittato uddhaü soëasamena cittena saddhiü nirujjhati; ñhànakkhaõe uppannaü sattarasamassa uppàdakkhaõena saddhiü niruj- jhati; bhangakkhaõe uppannaü sattarasamassa ñhànakkha- õaü patvà nirujjhati. Yàva pavatti nàma atthi, evam eva pavattati. Opapàtikànam pi satta santativasena sattati råpàni evam eva pavattanti. Tattha kammaü kammasamuññhànaü kammapaccayaü, kammapaccayacittasamuññhànaü, kammapaccaya-àhàrasam- uññhànaü, kammapaccaya-utusamuññhànan ti esa vibhàgo veditabbo. Tattha kammaü nàma kusalàkusalacetanà. Kammasamutthànaü nàma vipàkakkhandhà ca cakkhu-dasa- kàdi-samasattati-råpa¤ ca. Kammapaccayaü nàma tad-eva, kammaü hi kammasamuññhànassa upatthambhakapaccayo pi hoti. Kammapaccayacittasamuññhànaü nàma vipàkacitta- samuññhànaü råpaü. Kammapaccaya-àhàrasamuññhànaü nà- ma kammasamuññhànaråpesu ñhànappattà ojà a¤¤aü ojañ- ñhamakaü samuññhàpeti. Tatrà pi ojaññhànaü\<*<2>*>/ patvà a¤¤an ti evaü catasso và pa¤ca và pavattiyo ghañeti. Kammapac- caya-utusamuññhànaü nàma kammajatejodhàtu ñhànappattà utusamuññhànaü ojaññhamakaü samuññhàpeti. Tatrà pi utu a¤¤aü ojaññhamakan ti evaü catasso và pa¤ca và pavattiyo ghañeti. Evaü tàva kammajaråpassa nibbatti passitabbà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 A. i, 10. 2 Sbh ojà ñhànaü. >/ #<[page 615]># %< Råpasammasananayo 615>% Cittajesu pi cittaü, cittasamuññhànaü, cittapaccayaü, cittapaccaya-àhàrasamuññhànaü, cittapaccaya-utusamuññhà- nan ti esa vibhàgo veditabbo. Tattha cittaü nàma ekånanavuti cittàni:- Tesu dvattiüsa cittàni chabbãs' ekånavãsati, Soëasa råpiriyàpatha vi¤¤atti janakàmatà\<*<1>*>/. Kàmàvacarato hi aññha kusalàni, dvàdasàkusalàni, mano- dhàtuvajjà dasa kiriyà, kusalakiriyato dve abhi¤¤àcittànã ti dvattiüsa cittàni råpaü iriyàpathaü vi¤¤atti¤ ca janenti. Vipàkavajjàni sesadasaråpàvacaràni, aññha aråpàvacaràni, aññha lokuttaracittànã ti chabbãsati cittàni råpaü iriyàpatha¤ ca janayanti, na vi¤¤attiü. Kàmàvacare dasa bhavanga- cittàni, råpàvacare pa¤ca, tisso manodhàtuyo, ekà vipàkàhe- tuka-manovi¤¤àõadhàtu somanassasahagatà ti\<*<2>*>/ ekånavãsati cittàni råpam eva janayanti, na iriyàpathaü, na vi¤¤attiü. Dve pa¤ca-vi¤¤àõàni, sabbasattànaü pañisandhicittaü, khã- õàsavànaü cuticittaü, cattàri àruppavipàkànã ti soëasa cit- tàni neva råpaü janayanti, na iriyàpathaü, na vi¤¤attiü. Yàni c' ettha råpaü janenti, tàni na ñhitikkhaõe, na bhangak- khaõe và. Tadà hi cittaü dubbalaü hoti, uppàdakkhaõe pana balavaü; tasmà taü tadà purejataü vatthuü nissàya råpaü samuññhàpeti. Cittasamuññhànaü nàma tayo aråpino khandhà, sadda-nava- kaü,\<*<3>*>/ kàyavi¤¤atti, vacãvi¤¤atti, àkàsadhàtu, lahutà, mu- dutà, kamma¤¤atà, upacayo, santatã ti sattarasavidhaü rå- pa¤ ca. Cittapaccayaü nàma pacchàjàtà citta-cetasikà dhammà purejàtassa imassa kàyassà ti evaü vuttaü catusamuññhà- naråpaü. Cittapaccaya-àharasamuññhànaü nàma cittasamuñ- ñhànaråpesu ñhànappattà ojà a¤¤aü ojaññhamakaü samuñ- ñhàpeti. Evaü dve tisso pavattiyo ghañeti. Cittapaccaya-utusamuññhànaü nàma cittasamuñhàno utu \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh reads the gàthà thus:- Tesu Dvattiüsa cittàni chabbãsa ånavãsati soëasa, råpiriyàpatha-vi¤¤atti janakàjanakà matà. 2 Bhm -gatànã ti. 3 Cf. Compendium, p. 164 (3). >/ #<[page 616]># %<616 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% ñhànappatto a¤¤aü ojaññhamakaü samuññhàpeti. Evaü dve tisso pavattiyo ghañeti. Evaü cittajaråpassa nibbatti passitabbà. âhàrajesu pi àhàro, àhàrasamuññhànaü, àhàrapaccayaü, àhàrapaccaya-àhàrasamuññhànaü, àhàrapaccaya-utusamuñ- ñhànan ti esa vibhàgo veditabbo. Tattha àhàro nàma kabaëinkàro àhàro. âhàrasamuññhànaü nàma: upàdinnaü kammajaråpaü pac- cayaü labhitvà, tattha patiññhàya ñhànappattàya ojàya sam- uññhàpitaü ojaññhamakaü, àkàsadhàtu, lahutà, mudutà, kamma¤¤atà, upacayo, santatã ti cuddasavidhaü råpaü. âhàrapaccayaü nàma: kabaëinkàro àhàro imassa kàyassa àhà- rapaccayena paccayo ti\<*<1>*>/ evaü vuttaü catusamuññhànaråpaü. âhàrapaccaya-àhàrasamuññhànaü nàma àhàrasamuññhà- nesu råpesu ñhànappattà ojà a¤¤àü ojaññhamakaü samuñ- ñhàpeti. Tatrà pi ojà a¤¤an ti evaü dasa-dvàdasa vàre pavattiü ghañeti. Ekadivasaü paribhuttàhàro sattàham pi upatthambheti; dibbà pana ojà ekamàsaü dvemàsam pi upatthambheti.\<*<2>*>/ Màtarà paribhuttàhàro pi dàrakassa sarã- raü pharitvà råpaü samuññhàpeti; sarãre makkhitàhàro pi råpaü samuññhàpeti. Kammajàhàro upàdinnakàhàro nàma; so pi ñhànappatto råpaü samuññhàpeti. Tatrà pi ojà a¤¤aü samuññhàpetã ti evaü catasso và pa¤ca và pavattiyo ghañeti. âhàrapaccaya-utusamuññhànaü nàma àhàrasamuññhànà tejodhàtu ñhànappattà utusamuññhànaü ojaññhamakaü sam- uññhàpeti. Tatr' àyaü àhàro àhàrasamuññhànànaü janako hutvà paccayo hoti. Sesànaü nissay' -àhàra-atthi-avigata- vasenà ti evaü àhàrajaråpassa nibbatti passitabbà. Utujesu pi utu, utusamuññhànaü, utupaccayaü, utupac- caya-utusamaññhànaü, utupaccaya-àhàrasamuññhànànan ti esa vibhàgo veditabbo. Tattha utu nàma catusamuññhànà tejodhàtu, uõha-utu- sãta-utå ti evaü pan' esa duvidho hoti. Utusamuññhànaü nàma catusamuññhàno utu upàdinnakaü, paccayaü labhitvà ñhànappatto sarãre råpaü samuññhàpeti, \<-------------------------------------------------------------------------- Tikapaññhàna. 2 Cf. Sum. V. i, 113. >/ #<[page 617]># %< Aråpasammasananayo 617>% taü saddanavakaü, àkàsadhàtu, lahutà, mudutà, kamma¤- ¤atà, upacayo, santatã ti paõõarasavidhaü hoti. Utupaccayaü nàma utu catusamuññhànikaråpànaü pavat- tiyà ca vinàsassa ca paccayo hoti. Utupaccaya-utusamuññhànaü nàma utusamuññhànà tejo- dhàtu ñhànappattà a¤¤aü ojaññhamakaü samuññhàpeti. Tatrà pi utu a¤¤an ti evaü dãgham pi addhànaü anupàdinna- pakkhe ñhatvà pi utusamuññhànaü pavattati yeva. Utupaccaya-àhàrasamuññhànaü nàma utusamuññhànà ñhà- nappattà ojà a¤¤aü ojaññhamakaü samuññhàpeti. Tatrà pi ojà a¤¤an ti evaü dasa-dvàdasavàre pavattiü ghañeti. Tatr' àyaü utu utusamuññhànànaü janako hutvà paccayo hoti. Sesànaü nissaya-atthi-avigatavasenà ti evaü utujarå- passa nibbatti passitabbà. Evan hi råpassa nibbattiü passanto kàlena råpaü samma- sati nàma. [Aråpasammasananayo] Yathà ca råpaü sammasantena råpassa, evaü aråpaü sammasantena pi aråpassa nibbatti passitabbà. Sà ca kho ekàsãti lokiyacittuppàdavasen' eva; seyyathãdaü: idaü hi aråpaü nàma purimabhave àyåhitakammavasena pañisan- dhiyaü tàva ekånavãsati cittuppàdappabhedaü nibbattati. Nibbattanàkàro pan' assa Pañiccasamuppàdaniddese\<*<1>*>/ vutta- nayen' eva veditabbo. Tad-eva pañisandhicittassa ananta- racittato paññhàya bhavangavasena àyupariyosàne cutiva- sena. Yaü tattha kàmàvacaraü, taü chasu dvàresu bala- vàrammaõe tadàrammaõavasena. Pavatte pana asambhin- nattà cakkhussa àpàthagatattà råpànaü àlokasannissitaü manasikàrahetukaü cakkhuvi¤¤àõaü nibbattati saddhiü sampayuttadhammehi, cakkhuppasàdassa hi ñhitikkhaõe ñhitippattam eva råpaü cakkhuü ghaññeti.\<*<2>*>/ Tasmiü ghañ- ñite dvikkhattuü bhavangaü uppajjitvà nirujjhati. Tato tasmiü yeva àrammaõe kiriyamanodhàtu àvajjanakiccaü sàdhayamànà uppajjati. Tad-anantaraü tad-eva råpaü passamànaü kusalavipàkaü akusalavipàkaü và cakkhuvi¤- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Chapter XVII. 2 So all editions; hitherto Sbh have read ghañeti. >/ #<[page 618]># %<618 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% ¤àõaü. Tato tad-eva råpaü sampañicchamànà vipàkama- nodhàtu. Tato tad-eva råpaü santãrayamànà vipàkàhetuka- manovi¤¤ànadhàtu. Tato tad-eva råpaü vavatthàpayamà- nà kiriyàhetukamanovi¤¤àõadhàtu upekkhàsahagatà. Tato paraü kàmàvacarakusalàkusalakiriyacittesu ekaü và upek- khasahagatàhetukaü cittaü pa¤ca satta và javanàni. Tato kàmàvacarasattànam ekàdasasu tadàrammaõacittesu java- vanànuråpaü yaü ki¤ci tadàrammaõan ti esa nayo sesadvà- resu pi; manodvàre pana mahaggatacittàni pi uppajjantã ti. Evaü chasu dvàresu aråpassa nibbatti passitabbà. Evaü hi aråpassa nibbattiü passanto kàlena aråpaü sammasati nàma. [Tilakkhaõàropanaü (a) råpasattakavasena] Evaü kàlena råpaü, kàlena aråpaü sammasitvà pi tilak- khaõaü àropetvà anukkamena pañipajjaüàno eko pa¤¤à- bhàvanaü sampàdeti. Aparo råpasattaka-aråpasattakavasena tilakkhaõaü àro- petvà sankhàre sammasati. Tattha àdànanikkhepanato, vayo-vuóóhatthangamito, àhàramayato, utumayato, kam- majato, cittasamuññhànato, dhammatàråpato ti imehi àkàrehi àropetvà sammasanto råpasattakavasena àropetvà sammasati nàma. Ten' àhu Poràõà:- âdànanikkhepanato vayo-vuóóhatthagàmito, àhàrato ca ututo kammato cà pi cittato, dhammatàråpato satta vitthàrena vipassatã ti. Tattha àdànan ti pañisandhi. Nikkhepanan ti cuti. Iti yogàvacaro imehi àdànanikkhepehi ekaü vassasataü paric- chinditvà sankhàresu tilakkhaõaü àropeti. Kathaü? Etth' antare sabbe sankhàrà aniccà. Kasmà? Uppàdavayappa- vattito vipariõàmato tàva kàlikato niccapañikkhepato ca. Yasmà pana uppannà sankhàrà ñhitiü pàpuõanti, ñhitiyaü jaràya kilamanti, jaraü patvà avassaü bhijjanti, tasmà abhiõhasampañipãëanato dukkhamato dukkhavatthuto su- khapañikkhepato ca dukkhà. Yasmà ca uppannà sankhàrà ñhitiü mà pàpuõantu, ñhànappattà mà jãrantu, jarappattà mà bhijjantå ti imesu tãsu ñhànesu kassaci vasavattibhàvo n' atthi. Su¤¤à ten' eva vasavattanàkàrena; tasmà su¤¤ato assàmikato avasavattito attapañikkhepato ca anattà. \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 619]># %< Tilakkhaõàropanaü (a) råpasattakavasena 619>% Evaü àdànanikkhepanavasena vassasataparicchinne råpe tilakkhaõaü àropetvà tato paraü vayo-vuóóhatthangamanato àropeti. Tattha vayo-vuóóhatthangamo nàma vayavasena vuóóhassa vuóóhitassa råpassa atthangamo: tassa vasena tilakkhaõaü àropetã ti attho. Kathaü? So tam eva vassa- sataü pañhamavayena majjhimavayena pacchimavayenà ti tãhi vayehi paricchindati. Tattha àdito tettiüsa vassàni pañhamavayo nàma; tato catuttiüsa majjhimavayo nàma; tato tettiüsa pacchimavayo nàmà ti: iti imehi tãhi vayehi paricchinditvà pañhamavaye pavattaü råpaü majjhimava- yaü appatvà tatth' eva nirujjhati. Tasmà taü aniccaü; yad-aniccaü, taü dukkhaü; yaü dukkhaü, tad-anattà. Majjhimavaye pavattaråpam pi pacchimavayaü appatvà tatth' eva nirujjhati. Tasmà tam pi aniccaü, dukkham, anattà. Pacchimavaye tettiüsa vassàni pavattaråpam pi maraõato paraü gamanasamatthaü nàma n' atthi; tasmà tam pi: aniccaü dukkham anattà ti tilakkhaõaü àropeti. Evaü pañhamavayàdivasena vayo-vuóóhatthangamato tilak- khaõaü àropetvà puna mandadasakaü khióóadasakaü,\<*<1>*>/ vaõõadasakaü, baladasakaü, pa¤¤àdasakaü, hànidasakaü, pabbhàradasakaü, vankadasakaü,\<*<2>*>/ momåhadasakaü, saya- nadasakan ti imesaü dasannaü dasakànaü vasena vayo- vuóóhatthangamato tilakkhaõaü àropeti. Tattha dasakesu tàva vassasatajãvino puggalassa pañha- màni dasa vassàni mandadasakaü nàma; tadà hi so mando hoti capalo kumàrako. Tato paràni dasa khióóàdasakaü nàma; tadà hi so khióóarati bahulo hoti. Tato paràni dasa vaõõadasakaü nàma; tadà hi' ssa vaõõàyatanaü vepullaü pàpuõàti. Tato paràni dasa baladasakaü nàma; tadà hi 'ssa bala¤ ca thàmo ca vepullaü pàpuõàti. Tato paràni dasa pa¤¤àdasakaü nàma; tadà hi 'ssa pa¤¤à suppatiññhità hoti; pakatiyà kira dubbalapa¤¤assa\<*<3>*>/ pi tasmiü kàle appamattakà pa¤¤à\<*<4>*>/ uppajjati yeva. Tato paràõi dasa hànidasakaü nàma; tadà hi 'ssa khióóàrati vaõõabalapa¤¤à parihàyanti. Tato paràni dasa pabbhàradasakaü nàma; tadà hi 'ssa atta- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm khiñña-. 2 Sh pavanka. 3 Sh duppa¤¤assà pi. 4 Sh adds pi. >/ #<[page 620]># %<620 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% bhàvo purato pabbhàro hoti. Tato paràni dasa vankadasa- kaü\<*<1>*>/ nàma; tadà hi 'ssa attabhàvo, nangalakoñi viya, vanko hoti. Tato paràni dasa momåhadasakaü nàma; tadà hi so momåho hoti, kataü kataü pamussati. Tato paràni dasa sayanadasakaü nàma, vassasatiko hi sayanabahulo va hoti. Tatr' àyaü yogã etesaü dasakànaü vasena vayo-vuóóhat- thangamato tilakkhaõaü àropetuü iti pañisa¤cikkhati:- pañhamadasake pavattaråpaü dutiyadasakaü appatvà tatth' eva nirujjhati, tasmà taü aniccaü dukkham anattà. Dutiya- dasake ...pe... navamadasake pavattaråpaü dasama- dasakaü appatvà tatth' eva nirujjhati, dasamadasake pavat- taråpaü punabbhavaü appatvà idh' eva nirujjhati, tasmà tam pi aniccaü dukkham anattà ti tilakkhaõaü àropeti. Evaü dasakavasena vayo-vuóóhatthangamato tilakkha- õam àropetvà, puna tad eva vassasataü pa¤cavassavasena vãsati koññhàse katvà vayo-vuóóhaññhangamato tilakkhaõaü àropeti. Kathaü? So hi iti pañisa¤cikkhati:- pañhame vassapa¤cake pavattaråpaü dutiyaü vassapa¤cakaü appa- tvà tatth' eva nitujjhati, tasmà taü aniccaü dukkham anattà ti. Dutiye vassapa¤cake pavattaråpaü, tatiyaü ...pe ... ekånavãsatim ev' assa pa¤cake pavattaråpaü vãsatimaü vassapa¤cakaü appatvà tatth' eva nirujjhati. Vãsatime vassa- pa¤cake pavattaråpaü maraõato paraü gamanasamatthaü nàma n' atthi; tasmà tam pi aniccaü dukkham anattà ti. Evaü vãsati koññhàsavasena vayo-vuóóhatthangamato tilak- khaõaü àropetvà puna pa¤cavãsati koññhàse katvà catunnaü catunnaü vassànaü vasena àropeti. Tato\<*<2>*>/ tettiüsa koññhàse katvà tiõõaü tiõõaü vassànaü vasena pa¤¤àsa koññhàse katvà dvinnaü dvinnaü vassànaü vasena sataü koññhàse katvà ekekavassavasena, tato ekaü vassaü tayo koññhàse katvà vassàna-hemanta-gimhesu tãsu utåsu ekeka-utuvasena tasmiü vayo-vuóóhatthangamaråpe tilakkhaõaü àropeti. Kathaü? Vassàne catumàsaü pavattaråpaü hemantaü appatvà tatth' eva niruddhaü, hemante pavattaråpaü gim- haü appatvà tatth' eva niruddhaü, gimhe pavattaråpaü puna vassànaü appatvà tatth' eva niruddhaü; tasmà tam \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh pavanka-. 2 Sh Tathà. >/ #<[page 621]># %< Tilakkhaõàropanaü (a) råpasattakavasena 621>% aniccaü dukkham anattà ti. Evaü àropetvà puna ekaü vassaü cha koññhàse katvà vassàne dvemàsaü pavattaråpaü saradaü appatvà tatth' eva niruddhaü, sarade pavattaråpaü hemantaü ...pe... hemante pavattaråpaü sisiraü, sisire pavattaråpaü vassantaü, vassante pavattaråpaü gimhaü. Gimhe pavattaråpaü puna vassànaü appatvà tatth' eva niruddhaü; tasmà aniccaü dukkham anattà ti. Evaü tasmiü vayo-vuóóhatthangamaråpe tilakkhaõaü àro- peti. Evaü àropetvà tato kàëajuõhavasena kàëe pavattarå- paü juõhaü appatvà, juõhe pavattaråpaü kàëam appatvà tatth' eva niruddhaü; tasmà aniccaü dukkham anattà ti tilakkhaõaü àropeti. Tato rattindivavasena rattiü pavat- taråpaü divasaü appatvà tatth' eva niruddhaü, divasaü pavattaråpam pi rattiü appatvà tatth' eva niruddhaü; tasmà aniccaü dukkham anattà ti tilakkhaõaü àropeti. Tato tad-eva rattindivaü pubbaõhàdivasena cha koññhàse katvà pubbaõhe pavattatåpaü majjhaõhaü appatvà, maj- jhaõhe pavattaråpaü sàyaõhaü, sàyaõhe pavattaråpaü pañhamayàmaü, pañhamayàme pavattaråpaü majjhima- yàmaü, majjhimayàme pavattaråpaü pacchimayàmaü appa- tvà tatth' eva niruddhaü, pacchimayàme pavattaråpaü puna pubbaõhaü appatvà tatth' eva niruddhaü; tasmà aniccaü dukkham anattà ti tilakkhaõaü àropeti. Evaü àropetvà puna tasmiü yeva råpe abhikkama-pañik- kama-àlokana-vilokana-sami¤jana-pasàraõavasena atikkame pavattaråpaü pañikkamaü appatvà tatth' eva nirujjhati, pañikkame pavattaråpaü àlokanaü, àlokane pavattaråpaü vilokanaü, vilokane pavattaråpaü sami¤janaü, sami¤jane pavattaråpaü pasàraõaü appatvà tatth' eva nirujjhati; tasmà aniccaü dukkham anattà ti tilakkhaõaü àropeti. Tato ekapadavàraü uddharaõa-atiharaõa-vãtiharaõa-vossaj- jana-sannikkhepana-sannirujjhanavasena cha koññhàse karoti. Tattha uddharaõaü nàma pàdassa bhåmito ukkhipanaü. Atiharaõaü nàma purato haraõaü. Vãtiharaõaü nàma khàõukaõñakadãghajàti-àdisu kã¤cid-eva disvà ito cito ca pàdasa¤càraõaü.\<*<1>*>/ Vossajjaõaü nàma pàdassa heññhà oro- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh -caraõaü. >/ #<[page 622]># %<622 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% panaü. Sannikkhepanaü nàma pañhavãtale ñhapanaü. San- nirujjhanaü nàma puna pàduddharaõakàle pàdassa patha- viyà saddhiü abhinippãëanaü. Tattha uddharaõe pañhavãdhàtu àpodhàtå ti dvedhàtuyo omattà honti mandà, itarà dve adhimattà honti balavatiyo. Tathà atiharaõa-vãtiharaõesu. Vossajjane tejodhàtu vàyo- dhàtå ti dve dhàtuyo omattà honti mandà, itarà dve adhi- mattà honti balavatiyo. Tathà sannikkhepana-sannirujjha- nesu. Evaü cha kotthàse katvà, tesaü vasena tasmiü vayo- vuóóhatthangamaråpe tilakkhaõaü àropeti. Kathaü? So iti pañisa¤cikkhati;-- yà uddharaõe pavattà dhàtuyo, yoni ca tad-upàdàya råpàni, sabbe te dhammà atiharaõaü appatvà etth' eva nirujjhanti; tasmà aniccà dukkhà anattà; tathà atiharaõe pavattà vãtiharaõaü, vãtiharaõe pavattà vossajja- naü vossajjane pavattà sannikkhepanaü, sannikkhepane pavattà sannirujjhanaü appatvà tatth' eva nirujjhanti. Iti tattha tattha uppannà itaraü itaraü koññhàsaü appatvà tattha tatth' eva pabbaü pabbaü sandhi sandhi odhi odhi\<*<1>*>/ hutvà, tattakapàle pakkhittatilà viya, tañatañàyantà sankhàrà bhijjanti; tasmà aniccà dukkhà anattà ti. Tass' evaü pabba- pabbagate sankhàre vipassato, råpasammasanaü sukhumaü hoti. Sukhumatte ca pan' assa idaü opammaü:- eko kira dàru- tiõukkàdisu kataparicayo adiññhapubbapadãpo paccantavà- siko nagaram àgamma antaràpaõe jalamànaü padãpaü disvà ekaü purisaü pucchi: ambho! kiü nàm' etaü evaü manàpan ti? Tam evaü so àha: kim ettha manàpaü? Padãpo nàm' esa, telakkhayena vaññikkhayena ca gatamaggo pi'ssa na pa¤¤àyissatã ti. Tam a¤¤o evam àha: idaü oëàrikaü, imissà hi vaññiyà anupubbena óayhamànàya tatiyabhàge tatiya- bhàge jàlà itarãtaraü padesaü appatvà va nirujjhissatã ti. Tam a¤¤o evam àha: idam pi oëàrikaü, imissà hi angulangu- lantare vuóóhangulavuóóhangulantare tantumhi tantumhi aüsumhi aüsumhi jàlà itarãtaraü aüsuü appatvà va niruj- jhissatã ti. Aüsuü pana mu¤citvà na sakkà jàlaü pa¤¤à- petun ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh pabbaü pabbam sandhisandhiü odhi-odhim. >/ #<[page 623]># %< Tilakkhaõàropanaü (a) råpasattakavasena 623>% Tattha telakkhayena vaññikkhayena ca padãpassa gata- maggo pi na pa¤¤àyissatã ti purisassa ¤àõaü viya yogino àdànanikkhepanato vassasatena paricchinnaråpe tilakkha- õàropanaü. Vaññiyà tatiyabhàge tatiyabhàge jàlà itarãta- raü padesaü appatvà va nirujjhissatã ti purisassa ¤àõaü viya yogino vassasatassa tatiyakoññhàsaparicchinne vayo- vuóóhatthangamaråpe tilakkhaõàropanaü. Angulangulan- tare jàlà itarãtaraü appatvà va nirujjhissatã ti purisassa ¤àõaü viya yogino dasavassa-pa¤cavassa-catuvassa-tivassa- dvivassa-ekavassa paricchinne råpe tilakkhanàropanaü. Aóóhanguëaóóhangulantare jàlà itarãtaraü appatvà va niruj- jhissatã ti purisassa ¤àõaü viya yogino ekeka-utuvasena ekaü vassaü tidhà chadhà ca vibhajitvà catumàsa-dvimàsa-paric- chinne råpe tilakkhaõàropanaü. Tantumhi tantumhi jàlà itarãtaraü appatvà va nirujjhissatã ti purisassa ¤àõaü viya yogino kàëajuõhavasena rattidivavasena ca ekarattidivaü cha koññhàse katvà pubbaõhàdivasena ca paricchinne råpe tilakkhaõàropanaü. Aüsumhi aüsumhi jàlà itarãtaraü ap- patvà va nirujjhissatã ti purisassa ¤àõaü viya yogino abhik- kamàdivasena c' eva uddharaõàdisu ca ekekakoññhàsavasena paricchinne råpe tilakkhaõàropanan ti. So evaü nànàkàrehi vayo-vuóóhatthangamaråpe tilak- khanaü àropetvà, puna tad-eva råpaü visankharitvà àhàra- mayàdivasena cattàro koññhàse katvà ekekakoññhàse tilak- khaõaü àropeti. Tatr' àssa àhàramayaü råpaü chàtasu- hitavasena pàkañaü hoti. Chàtakàle samuññhitaü råpaü hi jhattaü\<*<1>*>/ hoti kilantaü, jhàmakhàõuko viya, angàrapac- chiyaü nilãnakàko viya ca, dubbaõõaü dussanññhitaü; suhitakàle samuññhitaü dhàtaü pãõitaü mudu siniddhaü phassavantaü hoti. So taü pariggahetvà chàtakàle pavat- taråpaü suhitakàlaü appatvà etth' eva nirujjhati; suhita- kàle samuññhitam pi chàtakàlaü appatvà etth' eva nirujjhati; tasmà taü aniccaü dukkham anattà ti evaü tattha tilak- khaõaü àropeti. Utumayaü sãtuõhavasena pàkañaü hoti. Uõhakàle sam- uññhitaü råpa¤ hi jhattaü\<*<1>*>/ hoti, kilantaü dubbaõõaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh vijhattaü. Bhm jattaü. >/ #<[page 624]># %<624 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso >%Sãta-utunà samuññhitaü råpaü dhàtaü pãõitaü mudu sinid- dhaü phassavantaü\<*<1>*>/ hoti. So taü pariggahetvà uõhakàle pavattaråpaü sãtakàlaü appatvà etth' eva nirujjhati; sãta- kàle pavattaråpaü unhakàlaü appatvà etth' eva nirujjhati; tasmà taü aniccaü dukkham anattà ti evaü tattha tilak- khaõaü àropeti. Kammajaü àyatanadvàravasena pàkañaü hoti. Cakkhu- dvàrasmiü hi cakkhukàyabhàvadasakavasena tiüsa kamma- jaråpàni. Upatthambhakàni pana tesaü utucittàhàrasam- uññhànàni catuvãsatã ti catupaõõàsa honti; tathà sotaghàna- jivhàdvàresu. Kàyadvàre kàyabhàvadasakavasena c' eva utusamuññhànàdivasena ca catucattàëãsa. Manodvàre hada- yavatthukàyabhàvadasakavasena c' eva utusamuññhànàdi- vasena ca catupaõõàsam eva. So sabbam pi taü råpaü pariggahetvà cakkhudvàre pavattaråpaü sotadvàraü appatvà etth' eva nirujjhati; sotadvàre pavattaråpaü ghànadvà- raü -ghànadvàre pavattaråpaü jivhàdvàraü -jivhàdvàre pavattaråpaü kàyadvàraü -kàyadvàre pavattaråpaü ma- nodvàraü appatvà etth' eva nirujjhati; tasmà taü aniccaü dukkham anattà ti evaü tattha tilakkhaõaü àropeti. Cittasamuññhànaü somanassita-domanassitavasena pàka- ñaü hoti. Somanassitakàle uppannaü hi råpaü siniddhaü mudu pãõitaü phassavantaü hoti; domanassitakàle uppan- naü jhattaü kilantaü dubbaõõaü hoti. So taü parigga- hetvà somanassitakàle pavattaråpaü domanassitakàlaü appatvà etth' eva nirujjhati; domanassitakàle pavattaråpaü somanassitakàlaü appatvà etth' eva nirujjhati; tasmà tam pi aniccaü dukkham anattà ti evaü tattha tilakkhaõaü àropeti. Tass' evaü cittasamuññhànaü råpaü pariggahetvà tattha tilakkhaõaü àropayato ayam attho pàkaño hoti:- Jãvitaü attabhàvo ca sukhadukkhà ca kevalà, ekacittasamàyutta lahuso vattate khaõo. Cullàsãti sahassàni kappaü tiññhanti ye marå, na tveva te pi tiññhanti dvãhi cittehi samohità. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Here Sbh invert order of these two words. >/ #<[page 625]># %< Tilakkhaõàropanaü (a) råpasattakavasena 625>% Ye niruddhà marantassa tiññhamànassa và idha, sabb' eva sadisà khandhà gatà appañisandhikà. Anantarà ca ye bhaggà ye ca bhaggà anàgate, tadantarà niruddhànaü vesamaü n' atthi lakkhaõe. Anibbattena na jàto paccuppannena jãvati, cittabhangà mato loko pa¤¤atti paramatthiyà. Anidhànagatà bhaggà pu¤jo n' atthi anàgate, nibbattà ye pi tiññhanti àragge sàsapåpamà. Nibbattàna¤ ca dhammànaü bhango nesaü purakkhato, palokadhammà tiññhanti puràõehi amissità. Adassanàto àyanti bhaggà gacchantyadassanaü\<*<1>*>/, vijjuppàdo va àkàse uppajjanti vayanti cà ti. Evaü àhàramayàdisu tilakkhaõaü àropetvà puna dham- matà-råpe tilakkhaõaü àropeti. Dhammatà-råpaü nàma bahiddhà indriyabaddham aya-loha-tipu-sãsa-suvaõõa-rajata- muttà-maõi-veëuriya-sankha-silà-pavàëa-lohitanka-masàragal- la- bhåmi-pasàõa-pabbata-tiõa-rukkha-latàdibhedaü vivañña- kappato paññhàya uppajjanakaråpaü. Tad-assa asokanku- ràdivasena pàkañaü hoti. Asokankuraü hi àdito va tanu- rattaü hoti; tato dvãha-tãhaccayena ghanarattaü, puna dvã- ha-tãhaccayena mandarattaü; tato taruõapallavavaõõaü; tato pariõatapallavavaõõaü; tato haritapaõõavaõõaü, tato nãlapaõõavaõõaü, tato\<*<2>*>/ nãlapaõõavaõõakàlato paññhàya sa- bhàgaråpasantati-manuppabandhàpayamànaü\<*<3>*>/ saüvaccha- ramattena paõóupalàsaü hutvà vaõñato chijjitvà patati. So taü pariggahetvà tanurattakàle pavattaråpaü ghanaratta- kàlaü appatvà nirujjhati; ghanarattakàle pavattaråpaü mandarattakàlaü, mandarattakàle pavattaråpaü taruõa- pallavavaõõakàlaü -taruõapallavavaõõakàle pavattaü pa- riõatapallavavaõõakàlam -pariõatapallavavaõõakàle pavat- taü haritapaõõavaõõakàlaü -haritapaõõavaõõakàle pavat- taü nãlapaõõavaõõakàlaü -nãlapaõõavaõõakàle pavattaü paõóupalàsakàlaü -paõóupalàsakàle pavattaü vaõñato chij- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm gacchantu dassanaü. 2 Sh omits. 3 Bhm -baddha-. >/ #<[page 626]># %<626 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% jitvà pahanakàlam appatvà va nirujjhati; tasmà taü aniccaü dukkham anattà ti evaü tattha tilakkhaõaü àropetvà. Iminà nayena sabbam pi dhammatà-råpaü sammasati. Evaü tàva råpasattakavasena tilakkhaõaü àropetvà san- khàre sammasati. [Tilakkhaõàropanaü (b) aråpasattakavasena]\<*<1>*>/ Yaü pana vuttaü; aråpasattakavasenà ti tattha ayaü màtikà:- kalàpato, yamakato, khaõikato, pañipàñito, diññhi- ugghàñanato, mànasamugghàñanato, nikanti-pariyàdànato ti. Tattha kalàpato ti phassapa¤camakà dhammà. Kathaü kalàpato sammasatã ti? Idha bhikkhu iti pañisa¤cikkhati: ye ime kesà aniccà dukkhà anattà ti sammasane uppannà phassapa¤camakà dhammà; ye ca lomà ...pe... mat- thalungaü aniccaü dukkham anattà ti sammasane uppannà phassapa¤camakà dhammà: sabbe te itarãtaraü appatvà pabbaü pabbaü odhi odhi hutvà, tattakapàle pakkhittatilà- viya, tañatañàyantà vinaññhà;\<*<2>*>/ tasmà aniccà dukkhà anattà ti. Ayaü tàva visuddhikathàyaü nayo. Ariyavaüsakathà- yaü pana heññhà råpasattake sattasu ñhànesu råpaü anic- caü dukkham anattà ti pavattaü cittaü aparena cittena aniccaü dukkham anattà ti sammasanto kalàpato sammasatã ti vuttaü, taü yuttataraü; tasmà sesàni pi ten' eva nayena vibhajissàma. Yamakato ti idha bhikkhu àdànanikkheparåpaü aniccaü dukkham anattà ti sammasitvà tam pi cittaü aparena cittena aniccaü dukkham anattà ti sammasati. Vayo-vuóóhatthan- gamaråpaü àhàramayaü utumayaü kammajaü cittasamuñ- ñhànaü dhammatà-råpaü aniccaü dukkham anattà ti sam- masitvà tam pi cittaü aparena cittena aniccaü dukkham anattà ti sammasati. Evaü yamakato sammasati nàma. Khaõikato ti idha bhikkhu àdànanikkheparåpaü aniccaü dukkham anattà ti sammasitvà taü pañhamacittaü dutiya- cittena, dutiyaü tatiyena, tatiyaü catutthena, catutthaü pa¤camena etam pi aniccaü dukkham anattà ti sammasati. Vayo-vuóóhatthangamaråpaü àhàramayaü utumayaü kam- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, p. 613. 2 Cf. p. 622. >/ #<[page 627]># %< Tilakkhaõàropanaü (b) aråpasattakavasena 627>% majaü cittasamuññhànaü dhammatà-råpaü aniccaü duk- kham anattà ti sammasitvà taü pañhamacittaü dutiyacit- tena, dutiyaü tatiyena, tatiyaü catutthena, catutthaü pa¤- camena etam pi aniccaü dukkham anattà ti sammasati evaü råpapariggahato paññhàya cattàri cattàri sammasanto khaõi- kato sammasati nàma. Pañipàñito ti àdànanikkheparåpaü aniccaü dukkham anattà ti sammasitvà taü pañhamacittaü dutiyacittena, dutiyaü tatiyena, tatiyaü catutthena ...pe... dasamaü ekàdasa- mena etam pi aniccaü dukkham anattà ti sammasati. Vayo- vuóóhatthangamaråpaü àhàramayaü utumayaü kamma- jaü cittasamuññhànaü dhammatà-råpaü aniccaü dukkham anattà ti sammasitvà taü pañhamacittaü dutiyacittena, dutiyaü tatiyena ...pe... dasamaü ekàdasamena etam pi aniccaü dukkham anattà ti evaü vipassanà-pañipàñiyà sakalam pi divasabhàgaü sammasituü vaññeyya. Yàva dasamacittasammasanà pana råpakammaññhànam pi arå- pakammaññhànam pi paguõaü hoti; tasmà dasame yeva ñhapetabban ti vuttaü. Evaü sammasanto pañipàñito sammasati nàma. Diññhi-ugghàñanato màna-ugghàñanato\<*<1>*>/ nikanti-pariyàdànato ti imesu tãsu visuü sammasananayo nàma n' atthi. Yaü pan' etaü heññhà råpaü, idha ca aråpam pariggahitaü, taü passanto råpàråpato uddhaü a¤¤aü sattaü nàma na passati, sattassa adassanato paññhàya sattasa¤¤à ugghàñità hoti, sat- tasa¤¤aü ugghàñitacittena sankhàre pariggaõhato diññhi n' uppajjati, diññhiyà anuppajjamànàya diññhi-ugghàñità nàma hoti. Diññhi-ugghàñitacittena sankhàre pariggaõhato màno n' uppajjati; màno anuppajjante màno samugghàñito nàma hoti. Mànasamugghàñitacittena sankhàre pariggaõ- hato taõhà n' uppajjati. Taõhàya anupajjantiyà nikanti- pariyàdinnà nàma hotã ti. Idaü tàva visuddhikathàyaü\<*<2>*>/ vuttaü. Ariyavaüsakathàyaü pana diññhi-ugghàñanato mà- nasamugghàñanato nikanti-pariyàdànato ti màtikaü ñha- petvà ayaü nayo dassito:- Ahaü vipassàmi, mama vipassanà ti gaõhato hi diññhi-samugghàñanaü nàma na hoti. Sankhàrà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 So all edns. See above, p. 626. 2 Above, p. 626. >/ #<[page 628]># %<628 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% va sankhàre vipassanti sammasanti vavatthapenti pariggaõ- hanti paricchindantã ti gaõhato pana diññhi-ugghàñanaü nàma hoti. Suññhu vipassàmi, manàpaü vipassàmã ti gaõ- hato màna-samugghàño nàma na hoti. Sankhàrà va san- khàre vipassanti sammasanti vavatthapenti pariggaõhanti paricchindatã ti gaõhato pana màna-samugghàño nàma hoti. Vipassituü sakkomã ti vipassanaü assàdentassa nikanti pari- yàdànaü nàma na hoti. Sankhàrà va sankhàre vipassanti sammasanti vavatthapenti pariggaõhanti paricchindantã ti gaõhato pana nikanti-pariyàdànaü nàma hoti. Sace san- khàrà attà bhaveyyuü, attà ti gahetuü vaññeyyuü; anattà ca pana attà ti gahità, tasmà te avasavattanaññhena anattà hutvà abhàvaññhena aniccà, uppàdavayapañipãëanaññhena dukkhà ti passato diññhi-ugghàñanaü nàma hoti. Sace san- khàrà niccà bhaveyyuü, niccà ti gahetuü vaññeyyuü; aniccà ca pana niccà ti gahità; tasmà te hutvà abhàvaññhena aniccà, uppàdavayapañipãëanatthena dukkhà, avasavattanaññhena anattà ti passato màna-samugghàño nàma hoti. Sace san- khàrà sukhà bhaveyyuü, sukhà ti gahetuü vaññeyyuü; duk- khà ca pana sukhà ti gahità; tasmà te uppàdavayapañpãëanañ- ñhena dukkhà hutvà abhàvaññhena aniccà, avasavattanaññhena anattà ti passato nikanti-pariyàdànaü nàma hoti. Evaü sankhàre anattato passantassa diññhi-samugghàñanaü nàma hoti; aniccato passantassa màna-samugghàñanaü nàma hoti; dukkhato passantassa nikanti-pariyàdànaü nàma hoti. Iti ayaü vipassanà attano attano ñhàne yeva tiññhatã ti. [Aññhàrasa Mahàvipassanà] Evaü aråpasattakavasenà ti tilakkhaõaü àropetvà san- khàre sammasati. Ettàvatà pan' assa råpakammaññhànam pi aråpakammañ- ñhànam pi paguõaü hoti. So evaü paguõaråpàråpakammaññhàno yà upari bhangànu- passanato paññhàya pahànapari¤¤àvasena sabbàkàrato pat- tabbà aññhàrasa mahàvipassanà, tàsaü idh' eva tàva ekade- saü pañivijjhanto tappañipakkhe dhamme pajahati. Aññhà- rasa mahàvipassanà nàma aniccànupassanàdikà pa¤¤à. Yàsu aniccànupassanaü bhàvento niccasa¤¤aü pajahati, dukkhà \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 629]># %< Aññhàrasa Mahàvipassanà 629>% nupassanaü bhàvento sukhasa¤¤aü pajahati, anattànupas- sanaü bhàvento attasa¤¤aü pajahati, nibbidànupassanaü bhàvento nandiü pajahati, viràgànupassanaü bhàvento rà- gaü pajahati, nirodhànupassanaü bhàvento samudayaü pajahati, pañinissaggànupassanaü bhàvento àdànaü paja- hati, khayànupassanaü bhàvento ghanassa¤¤aü pajahati, vayànupassanaü bhàvento àyåhanaü pajahati, vipariõà- mànupassanaü bhàvento dhuvasa¤¤aü pajahati, animittà- nupassanaü bhàvento nimittaü pajahati, appaõihitànu- passanaü bhàvento paõidhiü pajahati, su¤¤atànupassanaü bhàvento abhinivesaü pajahati, adhipa¤¤àdhammavipassa- nam bhàvento sàràdànàbhinivesaü pajahati, yathàbhåta¤à- õadassanaü bhàvento sammohàbhinivesaü pajahati, àdãna- vànupassanaü bhàvento àlayàbhinivesaü pajahati, pañisan- khànupassanaü bhàvento appañisankhaü pajahati, vivañ- ñànupassanaü bhàvento saüyogàbhinivesaü pajahati, tàsu yasmà iminà aniccàdilakkhaõattayavasena sankhàrà diññhà, tasmà anicca-dukkha-anattànupassanà pañividdhà honti. Yasmà ca yà ca aniccànupassanà yà ca animittànupassanà, ime dhammà ekatthà, vya¤janam eva nànaü; tathà yà ca dukkhànupassanà yà ca appaõihitànupassanà, ime dhammà ekatthà, vya¤janam eva nànan ti vuttaü,\<*<1>*>/ tasmà tà pi pañivid- dhà honti. Adhipa¤¤àdhammavipassanà pana sabbà pi vipassanà. Yathàbhåta¤àõadassanaü kankhàvitaraõavisud- dhiyà\<*<2>*>/ eva sangahitaü: iti idam pi dvayaü pañividdham eva hoti. Sesesu vipassanà¤àõesu ki¤ci pañividhaü ki¤ci appañividdhaü; tesaü vibhàgaü parato àvikarissàma. Yad eva hi pañividdhaü, taü sandhàya idaü vuttaü: evaü paguõaråpàråpakammaññhàno yà upari bhangànupassanà, tato paññhàya pahànapari¤¤àvasena sabbàkàrato pattabbà aññhàrasa mahàvipassanà, tàsaü idh' eva tàva ekadesaü pañivijjhanto tappañipakkhe dhamme pajahatã ti. [Udayabbayànupassana¤àõaü] So evaü aniccànupassanà-pañipakkhànaü niccasa¤¤àdã- naü pahànena visuddha¤àõo sammasana¤àõassa pàraü gantvà yaü taü sammasana¤àõànantaraü: paccuppannànaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 C.f Pñs ii, 63 f. 2 Cf. Chapter XIX, p. 604 f. II. 17 >/ #<[page 630]># %<630 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% dhammànaü vipariõàmànupassane pa¤¤à udayabbayànu- passane ¤àõan ti udayabbayànupassanaü vuttaü -- tassa adhigamàya yogaü àrabhati. ârabhamàno ca sankhepato tàva àrabhati. Tatr' àyaü Pàëi:- Kathaü paccuppannànaü dham- mànaü vipariõàmànupassane pa¤¤à ådayabbayànupassane ¤àõaü? Jàtaü råpaü paccuppannaü; tassa nibbattilakkhaõaü udayo, vipariõàmalakkhanaü vayo, anupassanà¤àõaü. Jàtà vedanà . . ùa¤¤à . . . sankhàrà . . . vi¤¤àõaü; jàtaü cakkhu . . . jàto bhàvo paccuppanno; tassa nibbattilakkhaõaü udayo, vipariõàmalakkhaõaü vayo, anupassanà¤àõan ti.\<*<1>*>/ So iminà Pàëinayena jàtassa nàmaråpassa: nibbattilakkhaõaü jàtiü uppàdaü abhinavàkàraü udayo ti: vipariõàmalakkhaõaü khayaü bhangaü vayo ti samanupassati. So evaü pajànàti: imassa nàmaråpassa uppattito pubbe anuppannassa ràsi và nicayo và n' atthi; uppajjamànassà pi ràsito và nicayato và àgamanaü nàma n' atthi; nirujjhamànassà pi disà-vidisà- gamanaü nàma n' atthi; niruddhassà pi ekasmiü ñhàne ràsito nicayato nidhànato avaññhànaü nàma n' atthi. Yathà pana vãõàya vàdiyamànàya uppannasaddassa neva uppattito pubbe sannicayo atthi, na uppajjamàno sannicayato\<*<2>*>/ àgato, na nirujjhamànassa disàvidisàgamanaü atthi, na niruddhà katthaci sannicito tiññhati, atha kho vãõa¤ ca upavãõa¤ ca purisassa ca tajjaü vàyàmaü pañicca ahutvà sambhoti, hutvà pañiveti, evaü sabbe pi råpàråpino dhammà ahutvà sambhonti, hutvà pañiventã ti evaü sankhepato udayabba- yamanasikàraü katvà, puna yàni etass' eva udayabbaya¤à- õassa vibhange:\<*<3>*>/ avijjàsamudayà råpasamudayo ti paccaya- samudayaññhena råpakkhandhassa udayaü passati; taõhàsam- udayà . . . kammasamudayà . . . àhàrasamudayà råpasam- udayo ti paccayasamudayaññhena råpakkhandhassa udayaü passati. Nibbattilakkhaõaü passanto pi råpakkhandhassa udayaü passati. Råpakkhandhassa udayaü passanto imàni pa¤ca lakkhaõàni passati . . . Avijjànirodhà råpanirodho ti paccayanirodhaññhena rupakkhandhassa vayaü passati; tanhànirodhà . . . kammanirodhà . . . àhàranirodhà råpa- nirodho ti paccayanirodhaññhena råpakhandhassa vayaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 54. 2 Sh sannicayo. 3 Pñs. i 55 f. >/ #<[page 631]># %< Udayabbayànupassana¤àõaü 631>% passati. Vipariõàmalakkhaõaü passanto pi råpakkhandhas- sa vayaü passati. Råpakkhandhassa vayaü passanto pi imàni pa¤ca lakkhaõàni passati. Tathà avijjàsamudayà vedanàsamudayo ti paccayasamuda- yaññhena vedanàkkhandhassa udayaü passati; taõhàsamu- dayà . . . kammasamudayà . . . phassasamudayà vedanà samudayo ti paccayasamudayaññhena vedanàkkhandhassa uda- yaü passati. Nibbattilakkhaõaü passanto pi vedanàk- khandhassa udayaü passati. Vedanàkkhandhasasa udayaü passanto imani pa¤ca lakkhaõàni passati. Avijjànirodhà . . . taõhànirodhà . . . kammanirodhà . . . phassanirodhà ve- danà nirodho ti paccayanirodhaññhena vedanàkkhandhassa vayaü passati. Viparinàmalakkhaõaü passanto pi vedanàk- khandhassa vayaü passati. Vedanàkkhandhassa vayaü passanto imàni pa¤ca lakkhaõàni passati. Vedanàkkhandhassa viya ca sa¤¤à-sankhàra-vi¤¤àõak- khandhànaü. Ayaü pana viseso:- vi¤¤àõakkhandhassa phassañhàne nàmaråpasamudayà . . . nàmaråpanirodhà ti evaü ekekassa khandhassa udayabbayadassanena dasa dasa katvà pa¤¤àsa lakkhaõàni vuttàni. Tesaü vasena evam pi råpassa udayo, evam pi råpassa vayo, evam pi råpaü udeti, evam pi råpaü vetã ti paccayato c' eva khaõato ca vitthàrena mana- sikàraü karoti. Tass' evaü manasikaroto iti kir' ime dham- mà ahutvà sambhonti, hutvà pañiventã ti ¤àõaü visadataraü hoti. Tass' evaü paccayato c' eva khaõato ca dvedhà uda- yabbayam passanto Sacca-Paticcasamuppàdanayalakkhaõa- bhedà pàkañà honti\<*<1>*>/. Yaü hi so avijjàdisamudayà khandhànaü samudayaü, avijjàdinirodhà ca khandhànaü nirodhaü passati, idam assa paccayato udayabbayadassanaü. Yaü pana nibbattilak- khaõa-viparinàmalakkhaõàni passanto khandhànaü udayab- bayaü passati, idam assa khaõato udayabbayadassanaü; uppattikkhaõe yeva hi nibbattilakkhaõaü, bhangakkhaõe ca viparinàmalakkhaõaü, Icc' ass' evaü paccayato c' eva khaõato ca dvedhà udayabbayaü passato paccayato udaya- dassanena samudayasaccaü pàkañaü hoti, janakàvabodhato, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. pp. 495 f., etc.; 528, etc. >/ #<[page 632]># %<632 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% khaõato udayabbayadassanena dukkhasaccaü pàkañaü hoti, jàtidukkhàvabodhato, paccayato vayadassanena nirodhasac- caü pàkañaü hoti, paccayànuppàdanena\<*<1>*>/ paccayavataü anuppàdàvabodhato, khaõato vayadassanena dukkhasaccam eva pàkañaü hoti maraõadukkhàvabodhato. Ya¤ c' assa udayabbayadassanaü, maggo c' àyaü lokiko ti maggasaccaü pàkañaü hoñi, tatra\<*<2>*>/ sammohavighàtato. Paccayato c' assa udayadassanena anulomapañiccasamuppàdo pàkaño hoti: imas- miü sati idaü hotã ti\<*<3>*>/ avabodhato. Paccayato vayadassanena pañilomapañiccasamuppàdo pàkaño hoñi: imassa nirodhà idaü nirujjhatã ti\<*<3>*>/ avabodhato. Khaõato pana udayabba- yadassanena pañiccasamuppannà dhammà pàkañà honti; sankhatalakkhaõàvabodhato -udayabbayavanto hi sankha- tà -te ca paticcasamuppannà ti. Paccayato c' assa udaya- dassanena ekattanayo pàkaño hoti; hetuphalasambandhena santànassa anupacchedàvabodhato. Atha suññhutaraü uc- chedadiññhiü pajahati. Khaõato udayadassanena nànattanayo pàkaño hoti, navanavànaü uppàdàvabodhato. Atha suñ- ñhutaraü sassatadiññhiü pajahati. Paccayato c' assa udayab- bayadassanena avyàpàranayo pàkaño hoti, dhammànaü avasavattibhàvàvabodhato. Atha suññhutaraü attadiññhiü pajahati. Paccayato pana udayadassanena evaü dhammatà- nayo pàkaño hoti, paccayànuråpena phalassa uppàdàvabo- dhato. Atha suññhutaraü akiriyadiññhiü pajahati. Pacca- yato c' assa udayadassanena anattalakkhaõaü pàkañaü hoti, dhammànaü nirãhakattapaccayapañibandhavuttitàva- bodhato. Khaõato udayabbayadassanena aniccalakkhaõaü pàkañaü hoti, hutvà abhàvàvabodhato pubbantàparantavi- vekàvabodhato ca. Dukkhalakkhaõam pi pàkañaü hoti, udayabbayehi patipãëanàvabodhato. Sabhàvalakkhaõam pi pàkañaü hoti, udayabbayaparicchinnàvabodhato. Sabhàva- lakkhaõe sankhatalakkhaõassa tàvakàlikattam pi pàkañaü hoti, udayakkhaõe vayassa, vayakkhaõe ca udayassa abhà- vàvabodhato ti. Tass' evaü pàkañãbhåtasaccasamuppàda- nayalakkhaõabhedassa: evaü kira nàm' ime dhammà anup- pannapubbà uppajjanti, uppannà nirujjhantã ti niccanavà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh -pàdena, 2 Sh tattha. 3 M. ii, 32; S ii, 28, etc. >/ #<[page 633]># %< Vipassanåpakkilesà 633>% va hutvà sankhàrà uññhahanti.\<*<1>*>/ Na kevala¤ ca niccanavà, suriyuggamane ussàvabindu\<*<2>*>/ viya, udakabubbuëo\<*<3>*>/ viya, udake daõóaràji viya,\<*<4>*>/ àragge sàsapo viya,\<*<5>*>/ vijjuppàdo viya ca parittaññhàyino. Màyà\<*<6>*>/-marãci\<*<7>*>/-supinanta-alàtacakka- gandhabbanagara-pheõa\<*<8>*>/-kadali\<*<9>*>/-àdayo viya assàrà nissàrà cà ti pi upaññhahanti. Ettàvatà 'nena vayadhammam eva up- pajjati, uppanna¤ ca vayaü upetã ti iminà àkàrena samapa¤¤à- ya lakkhaõàni pañivijjhitvà ñhitaü udayabbayànupassanaü nàma\<*<10>*>/ taruõavipassanà ¤àõaü adhigataü hoti, yassa adhi- gamà àraddhavipassako ti sankhaü gacchati. [Vipassanåpakkilesà] Ath' assa imàya taruõavipassanàya àraddhavipassakassa dasa vipassanåpakkilesà uppajjanti. vipassanåpakkilesà hi pañivedhappattassa ariyasàvakassa c' eva vippañipannakassa ca nikkhittakammaññhànassa kusãtapuggalassa n' uppajjanti; sammàpañipannakassa pana yuttapayuttassa àraddhavipassa- kassa kulaputtassa uppajjanti yeva. Katame pana te dasa upakkilesà ti? Obhàso, ¤àõaü, pãti, passaddhi, sukhaü, adhimokkho, paggaho, upaññhànaü, upekkhà, nikantã ti. Vuttaü h' etam:- kathaü dhammuddhaccaviggahitamànasaü hoti? Anic- cato manasikaroto: obhàso uppajjati; obhàso dhammà ti obhà- saü àvajjati, tato vikkhepo uddhaccaü. Tena uddhaccena viggahitamànaso aniccato upaññhànaü yathàbhåtaü nappa- jànàti; dukkhato . . . anattato upaññhànaü yathàbhåtaü nap- pajànàti. Tathà aniccato manasikaroto: ¤àõaü uppajjati, . . . pãti . . . passaddhi . . . sukhaü . . . adhimokkho . . . pag- gaho . . . upaññhànaü . . . upekkhà . . . nikanti uppajjati; nikanti dhammo ti nikanti àvajjati. Tato vikkhepo uddhaccaü. Tena uddhaccena viggahitamànaso aniccato upaññhànaü yathà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb upaññhahanti. 2 A. iv, 137; Jàt. iv, 122. 3 Bhm -pupphuëo, S. iii, 141; A. iv, 137; Dhp. ver. 170. 4 A. iv, 137. 5 Sn. ver, 625; Dhp. ver. 407. 6 S. iii, 141 f. 7 Sn. ver. 807. 8 Dhp. ver. 46. 9 S. i, 154; ii, 241; A. ii, 73. 10 Bm inserts pañhamaü. >/ #<[page 634]># %<634 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% bhåtaü nappajànàti; . . . dukkhato . . . anattato upaññhànaü yathàbhåtaü nappajànàtã ti\<*<1>*>/. Tattha obhàso ti vipassanobhàso. Tasmiü uppanne yogà- vacaro: na vata me ito pubbe evaråpo obhàso uppannapubbo! Addhà maggappatto 'smi! Phalapatto 'smã ti amaggam eva maggo ti aphalam eva ca phalan ti gaõhàti. Tassa amaggaü maggo ti aphalaü phalan ti gaõhato vipassanàvãthi ukkantà nàma hoti. So attano målakammaññhànaü vissajjetvà obhà- sam eva assàdento nisãdati So kho pan' àyaü obhàso kas- saci bhikkhuno pallankaññhànamattam eva obhàsento uppaj- jati, kassaci anto gabbhaü, kassaci bahi gabbham pi, kassaci sakalavihàraü, gàvutaü, addhayojanaü, yojanaü, dviyoja- naü, tiyojanaü ...pe... kassaci pathavãtalato yàva Akaniññhabrahmalokà ekàlokaü kurumàno; Bhagavato pana dasa sahassilokadhàtuü obhàsento udapàdi. Evam eva attatàya c' assa idaü vatthu:- Cittalapabbate kira dvikuó- óagehassa\<*<2>*>/ anto dve therà nisãdiüsu. Taü divasa¤ ca Kàlapakkhuposatho hoti, meghapañalacchannà disà, ratti- bhàge caturangasamannàgataü tamaü pavattati. Ath' eko thero àha:- bhante, mayhaü idàni cetiyangaõamhi sãhàsane pa¤cavaõõàni kusumàni pa¤¤àyantã ti. Taü itaro àha: anacchariyaü, àvuso, kathesi. Mayhaü pan' etarahi mahà- samuddamhi yojanaññhàne macchakacchapà pa¤¤àyantã ti. Ayaü pana vipassanåpakkileso yebhuyyena samathavipas- sanàlàbhino uppajjati. So samàpattivikkhambhitànaü kile- sànaü asamudàcàrato arahà: ahan ti cittaü uppàdeti, Ucca- vàlikavàsã\<*<3>*>/ Mahànàgatthero viya Hankanakavàsã Mahàdat- tatthero viya Cittalapabbate Nikapennakapadhànagharavàsã\<*<4>*>/ Cåëasumanatthero viya ca. Tatridaü ekavatthu paridãpanaü:- Tàëankaravàsã\<*<5>*>/ Dham- madinnatthero kira nàma eko pabhinnapañisambhido mahà- khãõàsavo mahato bhikkhusanghassa ovàdadàyako ahosi. So ekadivasaü attano divàññhàne nisãdiñvà: kiü nu kho amhàkaü àcariyassa Uccavàëikavàsã\<*<3>*>/ Mahànàgattherassa \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 100 f. 2 Bhm -kuñña-. 3 Bhm Uccavàlankavàsã. 4 Bhm Ninkàravaõõakapadhàna-; Sb Nikapenakapadh-. 5 Bhm Vàla-. >/ #<[page 635]># %< Vipassanåpakkilesà 635>% samaõabhàvakiccaü matthakapattaü, no ti! àvajjanto, puthujjanabhàvam ev' assa disvà: mayi agacchante puthuj- janakàlakiriyam eva karissatã ti ca ¤atvà iddhiyà vehàsaü uppatitvà divàññhàne nisinnassa therassa samãpe orohitvà vanditvà vattaü dassetvà ekamantaü nisãdi. Kiü, àvuso Dhammadinna, akàle àgato sã ti ca vutte: pa¤haü, bhante, pucchituü àgato 'smã ti àha. Tato: pucch', àvuso, jànamànà kathayissàmà ti vutte pa¤hà sahassaü pucchi. Thero puc- chitapucchitaü asajjamàno va kathesi. Tato: atitikkhaü vo, bhante, ¤àõaü! Kadà tumhe pi ayaü dhammo adhigato ti? vutte: ito saññhivassakàle, àvuso ti àha. Samàdhiü, bhante. vaëa¤jethà ti: nayidaü, àvuso, bhàriyan ti: tena hi, bhante, ekaü hatthiü màpethà ti. Thero sabbasetaü hatthiü mà- pesi. Idàni, bhante, yathà ayaü hatthi a¤citakaõõo pasàri- tananguññho soõóaü mukhe pakkhipitvà bheravaü ko¤canà- daü karonto tumhàkaü abhimukho àgacchati, tathà nam karothà ti. Thero tathà katvà vegena àgacchato hatthissa bheravaü àkàraü disvà uññhàya palàyituü àraddho. Tam enaü khãõàsavatthero hatthaü pasàretvà cãvarakaõõe gahe- tvà: bhante, khãõàsavassa sàrajjaü nàma hotã ti àha. So tamhi kàle attano puthujjanabhàvaü ¤atvà: avassayo me, àvuso Dhammadinna, hotã ti vatvà pàdamåle ukkuñikaü nisãdi. Bhante, tumhàkaü avassayo bhavissàm' icc' ev' àhaü àgato, mà cintayitthà ti kammaññhànaü kathesi. Thero kammaññhànaü gahetvà cankamaü àruyha tatiye padavàre aggaphalaü arahattaü pàpuõi. Thero kira dosa- carito ahosi. Evaråpà bhikkhå obhàse kampanti. Nàõan ti vipassanà¤àõaü. Tassa kira råpàråpadhamme tulayantassa tãrayantassa\<*<1>*>/ vissaññha Indavajiram iva avi- hatavegaü tikhãõaü såraü ativisadaü ¤àõaü uppajjati. Pãtã ti vipassanàpãti. Tassa kira tasmiü samaye khud- dakà pãti, khaõikà pãti, okkantikà pãti, ubbegà pãti, pharaõà pãtã ti ayaü pa¤cavidhà pãti sakalasarãraü pårayamànà uppajjati\<*<2>*>/. Passaddhã ti vipassanàpassaddhi. Tassa kira tasmiü sa- maye rattiññhàne và divàññhàne và nisinnassa kàyacittànaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm tãrentassa. 2 Above, p. 143 f.; Asl. p. 115 f. >/ #<[page 636]># %<636 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% neva daratho, na gàravaü, na kakkhaëatà, na akamma¤¤atà, na gela¤¤aü, na vankatà hoti; atha kho pan' assa kàyacittàni passaddhàni, lahåni, mudåni, kamma¤¤àni, suvisadàni, uju- kàni yeva honti. So imehi passaddhàdãhi anuggahitakàya- citto tasmiü samaye amànusiü nàma ratiü anubhavati, taü sandhàya vuttaü:- Su¤¤àgàraü paviññhassa santacittassa bhikkhuno, amànusã ratã hoti sammà dhammaü vipassato, Yato yato sammasati khandhànaü udayabbayaü, labhatã pãti-pamojjaü amatan taü vijànatan ti\<*<1>*>/. Evam assa imaü amànusiü ratiü sàdhayamànà lahutàdi- sampayuttà passaddhi uppajjati. Sukhan ti vipassanàsukhaü. Tassa kira tasmiü samaye sakalasarãraü abhisandayamànaü\<*<2>*>/ atipaõãtaü sukhaü up- pajjati. Adhimokkho ti saddhà, vipassanàsampayuttà yeva hi 'ssa cittacetasikànaü atisayapasàdabhåtà balavatã saddhà uppaj- jati. Paggaho ti viriyaü, vipassanàsampayuttà yeva hi 'ssa asithilaü anaccàraddhaü supaggahitaü viriyaü uppajjati. Upaññhànan ti sati, vipassanàsampayuttà yeva hi 'ssa supaññhità supatiññhità nikhàtà acalà pabbataràjasadisà sati uppajjati. So yaü yaü ¤àõaü àvajjati samannàharati manasikaroti paccavekkhati, taü taü ñhànaü assa okkan- ditvà pakkhanditvà dibbacakkhuno paraloko viya satiyà upaññhàti. Upekkhà ti vipassanåpekkhà c' eva àvajjanåpekkhà ca. Tasmiü hi 'ssa samaye sabbasankhàresu majjhattabhårà vipassanåpekkhà pi balavatã uppajjati. Manodvàre àvajja- nåpekkhà pi; sà hi 'ssa taü taü ñhànaü àvajjantassa vis- saññha Indavajiram iva pattapuñe pakkhittatattanàràco\<*<3>*>/ viya sårà tikhiõà hutvà vahati. Nikantã ti vipassanànikanti. Evaü okàsàdi-pañimaõóità- ya hi 'ssa vipassanàya àlayaü kurumànà sukhumà santàkàrà nikanti uppajjati. Yà nikanti kileso ti pariggahetum pi \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhp. ver. 373, 374. 2 Cf. D i, 73 f. 3 Bhm pakkhandatattanàràcodhiya. >/ #<[page 637]># %< Vipassanåpakkilesà 637>% na sakkà hoti. Yathà ca okàse, evaü etesu pi a¤¤atarasmiü uppanne yogàvacaro: na vata me ito pubbe evaråpaü ¤àõaü uppannapubbam . . . evaråpà pãti . . . passaddhi, sukhaü, adhimokkho, paggaho, upaññhànaü, upekkhà, nikanti uppan- napubbà! Addhà maggappatto 'smi! phalappatto 'smãti amaggam eva maggo ti, aphalam eva ca phalan ti gaõhàti. Tassa amaggaü maggo ti, aphalaü phalan ti gaõhato vipas- sanàvãthi ukkantà nàma hoti. So attano målakammaññhà- naü vissajjetvà nikantim eva assàdento nisãdatã ti. Ettha ca obhàsàdayo upakkilesavatthutàya upakkilesà ti vuttà, na akusalattà. Nikanti pana upakkileso c' eva upak- kilesavatthu ca. Vatthuvasen' eva c' ete dasa; gàhavasena pana samatiüsa honti. Kathaü? Mama obhàso uppanno! ti gaõhato hi diññhigàho hoti. Manàpo vata obhàso uppanno! ti gaõhato mànagàho, obhàsaü assàdayato taõhàgàho, iti obhàse ditthimànataõhàvasena tayo gàhà. Tathà sesesu pã ti evaü gàhavasena samatiüsa upakkilesà honti. Tesaü vasena akusalo avyatto yogàvacaro obhàsàdisu kampati vikkhipati, obhàsàdisu ekekaü: etaü mama, eso 'ham asmi, eso me attà ti samanupassati. Ten' àhu Poràõà:- Obhàse ceva ¤àõe ca pãtiyà ca vikampati, passaddhiyà sukhe ceva yehi cittaü pavedhati. Adhimokkhe ca paggàhe upaññhàne ca kampati upekkhàvajjanàya ca upekkhàya nikantiyà ti. Kusalo pana paõóito vyatto buddhisampanno yogà- vacaro obhàsàdisu uppannesu: ayaü kho me obhàso uppanno! So kho pan' àyaü anicco sankhato pañiccasamup- panno khayadhammo vayadhammo viràgadhammo nirodha- dhammo ti iti và taü pa¤¤àya paricchindati upaparikkhati, atha và pan' assa evaü hoti: sace obhàso attà bhaveyya. attà ti gahetuü vaññeyya. Anattà ca pan' àyaü attà ti gahito, tasmà so avasavattanaññhena anattà, hutvà abhàvaññhena anicco, uppàdavayapañipãëanaññhena dukkho ti sabbaü arå- pasattake vuttanayena\<*<1>*>/ vitthàretabbaü. Yathà ca obhàse, evaü sesesu pi. So evaü upaparikkhitvà obhàsaü: n' etaü mama, n' eso 'ham asmi, na me so attà ti samanupassati . . . \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, p. 628, from l. 10. >/ #<[page 638]># %<638 XX. Maggàmagga-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% ¤àõaü ...pe... nikantiü: n' etaü mama, n' eso 'ham asmi, na me so attà ti samanupassati. Evaü samanupassanto obhàsàdisu na kampati na vedhati. Ten' àhu Poràõà:- Imàni dasa ñhànàni pa¤¤à yassa parãcità, Dhammuddhaccakusalo hoti na ca vikkhepam gacchatã ti. So evaü vikkhepaü agacchanto taü samatiüsavidhaü upakkilesajañaü vijañetvà: obhàsàdayo dhammà na maggo, upakkilesavimuttaü pana vãthipañipannaü vipassanà¤àõam maggo ti magga¤ ca amagga¤ ca vavatthapeti. Tass' evaü ayaü maggo, ayaü na maggo ti magga¤ ca amagga¤ ca ¤atvà ñhitaü ¤àõaü Maggàmagga¤àõadassanavisuddhã ti veditabbaü. [Tiõõaü saccànaü vavatthànaü] Ettàvatà ca pana tena tiõõaü saccànaü vavatthànaü kataü hoti. Kathaü? Diññhivisuddhiyaü tàva nàma- råpassa vavatthàpanena, DUKKHASACCASSA vavatthànaü kataü; Kankhàvitaraõavisuddhiyaü paccayapariggahaõena SAMUDAYASACCASSA vavatthànaü, imissa Maggàmagga¤à- õadassanavisuddhiyaü sammàmaggassa avadhàraõena MAGGA- SACCASSA vavatthànaü katan ti. Evaü lokiyen' eva tàva ¤àõena tiõõaü saccànaü vavatthànaü kataü hoti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-Magge pa¤¤à- bhàvanàdhikàre Maggàmagga¤àõadassanavisuddhiniddeso nàma vãsatimo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 639]># %<639>% XXI EKAVäSATIMO PARICCHEDO PAòIPADâ-¥âöADASSANA-VISUDDHI- NIDDESO Aññhannaü pana ¤àõànaü vasena sikhàppattà vipassanà navama¤ ca saccànulomika¤àõan ti ayaü pañipadà¤àõadas- sanavisuddhi nàma. Aññhannan ti c' ettha upakkilesavimut- taü vãthipañipannaü vipassanàsankhàtam (1) udayabbayànupassanà¤àõaü, (2) bhangànupassanà¤àõaü, (3) bhayatupaññhàna¤àõaü, (4) àdãnavànupassanà¤àõaü, (5) nibbidànupassanà¤àõaü, (6) muccitukamyatà¤àõaü, (7) pañisankhànupassanà¤àõaü (8) sankhàrupekkhà¤àõan ti imàni aññha ¤àõàni veditabbàni. Navamaü saccànulomi- ka¤àõan ti anulomass' etaü adhivacanaü; tasmà taü sampàdetukàmena upakkilesavimuttaü udayabbaya¤àõaü àdiü katvà etesu ¤àõesu yogo karaõãyo. [(1) Udayabbayànupassanà¤àõaü] Puna udayabbaya¤àõe yogo kim atthiyo ti ce? Lakkha- õasallakkhaõattho; udayabbaya¤àõaü hi heññhà dasahi upakkilesehi\<*<1>*>/ upakkiliññhaü hutvà yàthàvasarasato tilak- khaõaü sallakkhaõetuü nàsakkhi,\<*<2>*>/ upakkilesavimuttaü pana sakkoti; tasmà lakkhaõasallakkhaõattham ettha puna yogo karaõãyo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, p. 633 f. 2 Sh na sakkoti. >/ #<[page 640]># %<640 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso >% Lakkhaõàni pana kissa amanasikàrà, kena pañicchannattà na upaññhahanti? Aniccalakkhaõaü tàva udayabbayànam amanasikàrà, santatiyà pañicchannattà na upaññhàti. Duk- khalakkhaõaü abhiõhasampatipãëanassa\<*<1>*>/ amanasikàrà, iriyà- pathehi pañicchannattà na upaññhàti. Anattalakkhaõaü nà- nàdhàtuvinibbhogassa amanasikàrà, ghanena pañicchannattà na upaññhàti. Udayabbayaü pana pariggahetvà santatiyà vikopitàya aniccalakkhaõaü yàthàvasarasato upaññhàñi. Abhiõhasampatipãëanaü\<*<1>*>/ manasikatvà iriyàpathe ugghàñite dukkhalakkhaõaü yàthàvasarasato upaññhàti. Nànàdhàtu- yo vinibbhujjitvà ghanavinibbhoge kate anattalakkhaõaü yàthàvasarasato upaññhàti. Ettha ca: aniccaü aniccalakkhaõaü, dukkhaü dukkhalak- khaõaü, anattà anattalakkhaõan ti ayaü vibhàgo veditabbo. Tattha aniccan ti khandhapa¤cakaü. Kasmà. Uppà- davaya¤¤athattabhàvà, hutvà abhàvato và. Uppàdava- ya¤¤athattaü aniccalakkhaõaü, hutvà abhàvasankhàto và àkàravikàro. Yad aniccaü taü dukkhan ti\<*<2>*>/ vacanato pana tad-eva khan- dhapa¤cakaü dukkhaü. Kasmà? Abhiõhapañipãëanà\<*<3>*>/. Abhiõhapañipãlanàkàro dukkhalakkhaõaü. Yaü dukkhaü tad anattà ti\<*<4>*>/ pana vacanato tad-eva khan- dhapa¤cakaü anattà. Kasmà? Avasavattanato. Avasa- vattanàkàro anattalakkhaõaü. Tayidaü sabbam pi ayaü yogàvacaro upakkilesavinimut- tena vãthipañipannavipassanà sankhàtena udayabbayànu- passanà¤àõena yàthàvasarasato sallakkheti. [(2) Bhangànupassana¤àõaü] Tass' evaü sallakkhetvà punappunaü aniccaü dukkham anattà ti råpàråpadhamme tulayato tãrayato taü ¤àõaü tikkhaü hutvà vahati, sankhàrà lahuü upaññhahanti. ¥àõe tikkhe vahante sankhàresu lahuü upaññhahantesu, uppàdaü và ñhitiü và pavattaü và nimittaü và na sampà- puõàti; khayavayabhedanirodhe yeva sati santiññhati. Tass' \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -sampañi- 2 S. iv, l, etc. 3 Bhm -pañi-, 4 S., ibid., etc. >/ #<[page 641]># %< (2) Bhangànupassana¤àõaü 641>% evaü uppajjitvà: evaü nàma sankhàragataü nirujjhatã ti passato ekasmiü ñhàne bhangànupassanaü nàma vipassanà- ¤àõaü uppajjati. Yaü sandhàya vuttaü: kathaü àrammaõa- pañisankhà bhangànupassane pa¤¤à vipassane ¤àõaü? Rå- pàrammaõatà cittaü uppajjitvà bhijjati; taü àrammaõaü pañisankhà tassa cittassa bhangaü anupassati. Anupassatã ti kathaü anupassati? Aniccato anupassati, no niccato. Dukkhato anupassati, no sukhato. Anattato anupassati, no anattato. Nibbindati, no nandati. Virajjati no rajjati. Ni- rodheti, no samudeti. Pañinissajjati, no àdiyati. Aniccato anupassanto niccasa¤¤aü pajahati. Dukkhato anupassanto sukhasa¤¤aü . . . anattato anupassanto attasa¤¤aü . . . nib- bindanto nandiü . . . virajjanto ràgaü . . . nirodhento sam- udayaü . . . pañinissajjanto àdànaü pajahati. Vedanàram- maõatà, . . . sa¤¤àrammaõatà . . . sankhàràrammaõatà, vi¤- ¤ànàrammaõatà, cakkhàrammaõatà ...pe... jaràmara- õàrammaõatà cittaü uppajjitvà bhijjati ...pe... pañinis- sajjanto àdànaü pajahati. Vatthusankamanà ceva pa¤¤àya ca vivaññanà, àvajjanà bala¤ ceva pañisankhà vipassanà. ârammaõ'\<*<1>*>/-anvayena ubho ekavavatthanà nirodhe adhimuttatà vayalakkhaõavipassanà. ârammaõa¤ ca pañisankhà bhanga¤ ca anupassati, su¤¤ato ca upaññhànaü adhipa¤¤àvipassanà. Kusalo tãsu anupassanàsu catasso ca vipassanàsu, tayo upaññhàne kusalatà nànàdiññhãsu na kampatã ti. Taü ¤àtaññhena ¤àõaü, pajànanaññhena pa¤¤à, tena vuccati àrammaõapañisankhà bhangànupassane pa¤¤à vipassane ¤à- õan ti\<*<2>*>/. Tattha àrammaõapañisankhà ti yaü ki¤ci àrammaõaü pañisankhàya jànitvà, khayato vayato disvà ti attho. Bhangànupassane pa¤¤à ti tassa àrammaõaü khayato vayato pañisankhàya uppannassa ¤àõassa bhangaü anupas- sane yà pa¤¤à, idaü vipassane ¤àõan ti vuttaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 P. T. S. ed. àrammaõà; vv. ll. -õaü Bhm àrammaõa anva-. 2 Pts. i, 57 f. >/ #<[page 642]># %<642 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% Taü kathaü hotã ti ayaü tàva kathetukamyatà pucchàya attho. Tato yathà taü hoti, taü dassetuü råpàrammaõatà ti àdi vuttaü. Tattha råpàrammaõatà cittaü uppajjitvà bhijjatã ti råpà- rammaõaü cittaü upajjitvà bhijjati. Atha và råpàramma- õabhàve cittaü uppajjitvà bhijjatã ti attho. Taü àrammaõam pañisankhà ti taü råpàrammaõaü pañi- sankhàya jànitvà khayato vayato disvà ti attho. Tassa cittassa bhangaü anupassatã ti yena cittena taü råpàrammaõaü khayato vayato diññhaü, tassa cittassa aparena cittena bhangaü anupassatã ti attho. Ten' àhu Poràõà:- ¤àta¤ ca ¤àõa¤ ca ubho pi vipassatã ti. Ettha ca anupassatã ti anu-anupassati; anekehi àkàrehi punappunaü passatã ti attho. Ten' àha:- anupassatã ti kathaü anupassati? Aniccato anupassatã ti àdi. Tattha yasmà bhango nàma aniccatàya paramà koñi, tasmà so bhan- gànupassako yogàvacaro sabbaü sankhàragataü aniccato anupassati, no niccato. Tato aniccassa dukkhattà dukkhassa anattattà tad eva dukkhato anupassati, no sukhato, anattato anupassati, no attato. Yasmà pana yaü aniccaü dukkham anattà, na taü abhi- nanditabbaü. Ya¤ ca anabhinanditabbaü, na tattha raj- jitabbaü; tasmà etasmiü bhangànupassanànusàrena anic- caü dukkham anattà ti diññhe sankhàragate nibbindati, no nandati, virajjati no rajjati. So evaü arajjanto lokiken' eva tàva ¤àõena ràgaü nirodheti, no samudeti; samudayaü na karotã ti attho. Atha và so evaü viratto yathà diññhaü sankhàragataü, tathà adiññham pi anvaye ¤àõavasena\<*<1>*>/ nirodheti, no samudeti, nirodhato va manasikaroti. Nirodham eva\<*<2>*>/ passati, no samudayan ti attho. So evaü pañipanno pañinissajjati,\<*<3>*>/ no àdiyati: kiü vuttaü hoti? Ayam pi aniccàdi anupassanà tad-angavasena sad- dhiü khandhàbhisankhàrehi kilesànaü pariccajanato san- khatadosadassanena ca tabbiparãte Nibbàne ca tanninnatàya \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm anvaya¤àõa-. 2 Bhm ev' assa. 3 Sh -sajati >/ #<[page 643]># %< (2) Bhangànupassana¤àõaü 643>% pakkhandhanato pariccàgapañinissaggo ceva pakkhandhana- pañinissaggo cà ti vuccati. Tasmà tàya samannàgato bhik- khu yathàvuttena nayena kilese va pariccajati, Nibbàne ca pakkhandhati, nà pi nibbattanavasena kilese àdiyati, na adosadassitàvasena sankhatàrammaõaü; tena vuccati pañi- nissajjati no àdiyatã ti. Idàni 'ssa tehi ¤àõehi yesaü dhammànaü pahànaü hoti, taü dassetuü aniccato anupassanto niccasa¤¤aü pajahatã ti àdi vuttaü. Tattha nandin ti sappãtikaü taõhaü. Sesaü vuttanayam eva. Gàthàsu pana: vatthusankamanà ti råpassa bhangaü disvà, puna yena cittena bhango diññho, tassà pi bhangadassana- vaseõa purimavatthuto a¤¤avatthu sankamanà. Pa¤¤àya ca vivaññanà ti udayaü pahàya vaye santiññhanà. âvajjanà bala¤ cevà ti råpassa bhangaü disvà puna bhan- gàrammaõassa cittassa bhangadassanatthaü anantaram eva àvajjanasamatthatà. Pañisankhàvipassanà ti esà àrammaõapañisankhà bhangà- nupassanà nàma. ârammaõ' anvayena ubho ekavavatthanà ti paccakkhato diññhassa àrammaõassa anvayena anugamanena yathà idaü. Tathà atãte pi sankhàragataü bhijjittha, anàgate pi bhujjissatã ti evaü ubhinnaü ekasabhàven' eva vavatthàpanan ti attho. Vuttam pi c' etaü Poràõehi:- Saüvijjamànamhi visuddhadassano tad anvayaü neti atãtanàgate. sabbe pi sankhàragatà palokino, ussàvabindu suriye va uggate ti. Nirodhe adhimuttatà ti evaü ubhinnaü bhangavasena eka- vavatthànaü katvà tasmiü yeva bhangasankhàte nirodhe adhimuttatà taggarutà tanninnatà tappoõatà tappabbhàratà ti attho. Vayalakkhaõavipassanà ti esà vayalakkhaõavipassanà nà- mà ti vuttaü hoti. ârammaõa¤ ca pañisankhà ti purima¤ ca råpàdi-àramma- õaü jànitvà, bhanga¤ ca anupassatã ti tass' àrammaõassa bhan- gaü disvà tad-àrammaõassa cittassa bhangaü anupassati. \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 644]># %<644 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% Su¤¤ato ca upaññhànan ti tass' evaü bhangaü anupassato sankhàrà va bhijjanti; tesaü bhedo maraõaü; na a¤¤o koci atthã ti su¤¤ato upaññhànaü ijjhati. Ten' àhu Poràõà:- Khandhà nirujjhanti na c' atthi a¤¤o; khandhànaü bhedo maraõanti vuccati, tesaü khayaü passati appamatto, maõiü va vijjhaü vajirena yoniso ti. Adhipa¤¤a vipassanà ti yà ca àrammaõapañisankhàyà ca bhangànupassanàya¤ ca su¤¤ato upaññhànaü, ayaü adhi- pa¤¤à vipassanà nàmà ti vuttaü hoti. Kusalo tãsu anupassanàså ti aniccànupassanàdisu tãsu cheko bhikkhu. Catasso ca vipassanàså ti nibbidàdisu ca catusu vipassanàsu. Tayo upaññhàne kusalatà ti khayato vayato bhayato su¤- ¤ato ti imasmi¤ ca tividhe upaññhàne kusalatàya. Nànàdiññhãsu na kampatã ti sassatadiññhi àdisu nànappàkà- ràsu diññhãsu na vedhati. So evaü avedhamàno: aniruddham eva nirujjhati abhinnam eva bhijjatã ti pavattamanasikàro, dubbalabhàjanassa viya bhijjamànassa, sukhumarajass' eva vippakiriyamànassa tilà- naü viya bhajjiyamànànaü, sabbasankhàrànaü uppàdañhiti pavattanimittaü vissajjitvà bhedam eva passati. So yathà nàma cakkhumà puriso, pokkharaõãtãre và nadãtãre và ñhito, thullaphusitake deve vassante udakapiññhe mahantamahan- tàni udakabubbuëakàni uppajjitvà uppajjitvà sãghaü sãghaü bhijjamànàni passeyya, evam eva sabbe sankhàrà bhijjanti bhijjantã ti passati. Evaråpaü hi yogàvacaraü sandhàya vuttaü Bhagavatà:- Yathà bubbuëakaü passe yathà passe marãcikaü, evaü lokaü avekkhantaü maccuràjà na passatã ti\<*<1>*>/. Tass' evaü sabbe sankhàrà bhijjanti bhijjantã ti abhiõhaü passato aññh' ànisamsaparivàraü bhangànupassanà¤àõaü balappattaü hoti. Tatr' ime aññh' ànisaüsà:- bhavadiññhippahànaü, ussukkappahànaü, jãvitanikanti-pariccàgo, vigatabhayatà, sadà yuttapayuttatà, khanti-soraccapañilàbho, visuddhàjãvità, arati-ratisahanatà ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Dhp. ver. 170. >/ #<[page 645]># %< (3) Bhayatupatthàna¤àõaü 645>% Ten' àhu Poràõà:- Imàni aññhagguõamuttamàni disvà tahiü sammasatã\<*<1>*>/ punappunaü, àdittacelassirasåpamo muni\<*<2>*>/ bhangànupassã amatassa pattiyà ti. Bhangànupassanà¤àõaü niññhitaü. [(3) Bhayatupatthàna¤àõaü] Tass' evaü sabbasankhàrànaü khayavayabhedanirodhà- rammaõaü bhangànupassanaü àsevantassa bhàventassa ba- hulãkarontassa sabbabhava-yoni-gati-ñhiti-sattàvàsesu pabhe- dakà sankhàrà sukhena jãvitukàmassa bhãrukapurisassa sãha- vyaggha-dãpi-acchata-raccha-yakkha-rakkhasa-caõóagoõa- caõóakukkura-pabhinnamadacaõóahatthi-ghora-àsivisa-asani- vicakka-susàna-raõabhåmi-jalita-angàrakàsu àdayo viya ma- hàbhayaü hutvà upaññhahanti. Tassa: atãtà sankhàrà nirud- dhà, paccuppannà nirujjhanti, anàgate nibbattanakasan- khàrà pi evam eva nirujjhissantã ti passato etasmiü ñhàne bha- yatupaññhàna¤àõaü nàma uppajjati. Tatr' àyaü upamà:- ekissà kira itthiyà tayo puttà ràja- paràdhità. Tesaü ràjà sãsacchedaü àõàpesi. Sà puttehi saddhiü àghàtanaü agamàsi. Ath' assà jeññhaputtassa sãsaü chinditvà majjhimassa chindituü àrabhiüsu. Sà jeññhassa sãsaü chinnaü majjhimassa ca chijjamànaü disvà kaniññhamhi àlayaü vissajji: ayam pi etesaü yeva sadiso bhavissatã ti. Tattha tassà itthiyà jeññhaputtassa chinnasã- sadassanaü viya yogino atãtasankhàrànaü nirodhadassanaü; majjhimassa chijjamànasãsadassanaü viya paccuppannànaü nirodhadassanaü; ayam pi etesaü yeva sadiso bhavissatã ti kaniññhaputtamhi àlayavissajjanaü viya anàgate pi nib- battanakasankhàrà bhijjissantã ti anàgatànaü nirodhadas- sanaü. Tass' evaü passato etasmiü ñhàne uppajjati bha- yatupaññhàna¤àõaü. Aparà pi upamà:- ekà kira påtipajà itthã dasa dàrake \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm sammasate. 2 S. v, 440; A. ii, 93, and in eight other passages. II. 18 >/ #<[page 646]># %<646 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% vijàyi. Tesu nava matà, eko hatthagato marati, aparo kucchiyaü. Sà nava dàrake mate dasama¤ ca miyyamànaü disvà kucchigate àlayaü vissajji: ayam pi etesaü yeva sadiso bhavissatã ti. Tattha tassà itthiyà navannaü dàrakà- naü maraõànussaraõaü viya yogino atãtasankhàrànaü niro- dhadassanaü; hatthagatassa miyyamànabhàvadassanaü viya yogino paccuppannànaü nirodhadassanaü; kucchigate àlaya- vissajjanaü viya anàgatànaü nirodhadassanaü. Tass' evaü passato etasmiü khaõe uppajjati bhayatupaññhàna¤àõaü. Bhayatupaññhàna¤àõam pana bhàyati, na bhàyatã ti ? Na bhàyati. Taü hi: atãtà sankhàrà niruddhà, paccuppan- nàni nirujjhanti, anàgatà nirujjhissantã ti tãraõamattam eva hoti; tasmà yathà nàma cakkhumà puriso nagaradvàre tisso angàrakàsuyo olokayamàno sayaü na bhàyati; kevalaü hi 'ssa: ye ye ettha nipatissanti, sabbe anappakaü dukkham anubhavissantã ti tãraõamattam eva hoti. Yathà và pana cakkhumà puriso: khadirasålaü ayosålaü suvaõõasålan ti pañipàñiyà ñhapitaü sålattayaü olokayamàno sayaü na bhayati; kevalaü hi 'ssa: ye ye imesu sålesu nipatissanti, sabbe anappakaü dukkham anubhavissantã ti tãraõamattam eva hoti, evam eva bhayatupaññhàna¤àõaü sayaü na bhàyati, kevalaü hi 'ssa: angàrakàsuttayasadisesu sålattayasadisesu ca tãsu bhavesu atãtà sankhàrà niruddhà, paccuppannà niruj- jhanti, anàgatà nirujjhissantã ti tãraõamattam eva hoti. Yasmà pan' assa kevalaü sabbabhava-yoni-gati-ñhiti-ni- vàsagatà sankhàrà vyasanàpannà sappañibhayà hutvà bhayato upaññhahanti, tasmà bhayatupaññhànan ti vuc- cati. Evaü bhayato upaññhàne pan' assa ayaü Pàëi:- aniccato manasikaroto kiü bhayato upaññhàti? Dukkhato . . . anattato manasikaroto kiü bhayato upaññhàtã ti?\<*<1>*>/ Aniccato manasika- roto nimittaü bhayato upaññhàti. Dukkhato manasikaroto pa- vattaü bhayato upaññhàti. Anattato manasikaroto nimitta¤ ca pavatta¤ ca bhayato upaññhàtã ti\<*<2>*>/. Tattha nimittan ti sankhàranimittaü. Atãtànàgatapac- cuppannànaü sankhàrànam ev' etaü adhivacanaü; aniccato \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pòú. ed. omits ti. 2 Pñs. ii, 63. >/ #<[page 647]># %< (4) âdãnavànupassanà¤àõaü 647>% manasikaronto hi sankhàrànaü maraõam eva passati; ten' assa nimittaü bhayato upaññhàti. Pavattan ti råpàråpabhavapavatti; dukkhato manasika- ronto hi sukhasammatàya pavattiyà abhiõhapañipãlanabhà- vam eva passati, ten' assa pavattaü bhayato upaññhàti. Anattato manasikaronto pana ubhayam p' etaü su¤¤agàmaü viya,\<*<1>*>/ marãci-gandhabbanagaràdãni viya ca rittaü tucchaü su¤¤aü assàmikaü apariõàyakaü passati; ten' assa nimitta¤ ca pavatta¤ ca ubhayaü bhayato upaññhàtã ti. Bhayatupaññhàna¤àõaü niññhitaü. [(4) âdãnavànupassanà¤àõaü] Tassa taü bhayatupaññhàna¤àõaü àsevantassa bhàven- tassa bahulãkarontassa sabbabhava-yoni-gati-ñhiti-sattàvàsesu neva tàõaü, na leõaü, na gati, na pañisaraõaü pa¤¤àyati; sabbabhava-yoni-gati-ñhiti-nivàsagatesu sankhàresu ekasan- khàre pi patthanà và paràmaso và na hoti. Tayo bhavà vãtac- cikangàrapuõõa-angàrakàsuyo viya; cattàro mahàbhåtà gho- ravisàsivisà viya,\<*<1>*>/ pa¤cakkhandhà ukkhittàsikavadhakà viya, cha ajjhattikàyatanàni su¤¤agàmo viya, cha bàhiràyatanàni gàmaghàtacorà viya, satta vi¤¤àõaññhitiyo nava ca sattàvàsà ekàdasahi aggãhi àdittà sampajjalità sajotibhåtà viya ca, sabbe sankhàrà gaõóabhåtà rogabhåtà sallabhåtà aghabhåtà àbàdhabhåtà viya ca nirassàdà nirasà mahà-àdãnavaràsibhåtà hutvà upaññhahanti. Katham? Sukhena jãvitukàmassa bhã- rukapurisassa ramaõãyàkàrasaõñhitam pi savàëakam iva vanagahanaü, sasaddålà viya guhà, sagàharakkhasaü viya udakaü, samussitakhaggà viya paccatthikà, savisaü viya bhojanaü, sacoro viya maggo, àdittam iva angàraü, uyyut- tasenà viya raõabhåmi. Yathà hi so puriso etàni savàëaka- vanagahanàdãni àgamma bhãto samviggo, lomahaññhajàto samantato àdãnavam eva passati, evam ev' àyaü yogàvacaro bhangànupassanàvasena sabbasankhàresu bhayato upaññhi- tesu samanto nirasam nirassàdaü àdãnavam eva passati. Tass' evaü passato àdãnava¤àõaü nàma uppannaü hoti, yaü sandhàya idaü vuttaü:- Kathaü bhayatupaññhàne pa¤¤à àdãnave ¤àõaü? \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. iv, 174 f. >/ #<[page 648]># %<648 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% Uppàdo bhayan ti bhayatupaññhàne pa¤¤à àdãnave ¤àõaü; pavattaü bhayan ti . . . nimittaü bhayan ti . . . àyåhanà bhayan ti . . . pañisandhi bhayan ti . . . gati bhayan ti . . . nibbatti bhayan ti . . . uppatti bhayan ti . . . jàti bhayan ti . . . jarà bhayan ti . . . vyàdhi bhayan ti . . . maraõaü bhayan ti . . soko bhayan ti . . . paridevo bhayan ti . . . upàyàso bhayan ti bhayatupaññhàne pa¤¤à àdãnave ¤àõaü. Anuppàdo kheman ti santipade ¤àõaü; appavattaü . . . pe... anupàyàso kheman ti santipade ¤àõaü. Uppàdo\<*<1>*>/ bhayaü, anuppàdo kheman ti santipade ¤àõaü; pavattaü ...pe... upàyàso bhayaü, anupàyàso kheman ti santipade ¤àõaü. Uppàdo dukkham ti bhayatupaññhàne pa¤¤à àdãnave ¤àõaü pavattaü ...pe... upàyàso dukkhan ti bhayatupaññhàne pa¤¤à àdãnave ¤àõaü. Anuppàdo sukhan ti santipade ¤àõaü; appavattaü ... pe... anupàyàso sukhan ti santipade ¤àõaü. Uppàdo dukkhaü anuppàdo sukhan ti santipade ¤àõaü; pavattaü ...pe... upàyàso dukkhaü anupàyàso sukhan ti santipade ¤àõaü. Uppàdo sàmisan ti bhayatupaññhàne pa¤¤à àdãnave ¤àõaü; pavattaü ...pe... upàyàso sàmisan ti bhayatupaññhàne pa¤¤à àdãnave ¤àõaü. Anuppàdo niràmisan ti santipade ¤àõaü; appavattaü ... pe... anupàyàso niràmisan ti santipade ¤àõaü. Uppàdo sàmisaü anuppàdo niràmisan ti santipade ¤àõaü; pavattaü ...pe... upàyàso sàmisaü anupàyàso niràmisan ti santipade ¤àõaü. Uppàdo sankhàrà ti bhayatupaññhàne pa¤¤à àdãnave ¤àõaü; pavattaü ...pe... upàyàso sankhàrà ti bhayatupaññhàne pa¤¤à àdãnave ¤àõaü. Anuppàdo nibbànan ti santipade ¤àõaü, appavattaü . . . pe... anupàyàso nibbànan ti santipade ¤àõàü. Uppàdo sankhàrà anuppàdo nibbànan ti santipade ¤àõaü; pavattaü ...pe... upàyàso sankhàrà anupàyàso nibbànan ti santipade ¤àõaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh omits Uppàdo . . . to ¤àõaü (seven words). >/ #<[page 649]># %< (4) âdãnavànupassanà¤àõaü 649>% Uppàda¤ ca pavatta¤ ca nimittaü dukkhan ti passati, àyåhanaü pañisandhiü ¤àõaü àdãnave idaü. Anuppàdaü appavattaü animittaü sukhan ti ca, anàyåhanaü appañisandhiü ¤àõaü santipade idaü. âdãnave ¤àõaü pa¤ca ñhànesu jàyati, pa¤ca ñhàne santipade dasa ¤àõe pajànàti, dvinnaü ¤àõànaü kusalatà nànàdiññhãsu na kampatã ti. Taü ¤àtaññhena ¤àõaü, pajànanaññhena pa¤¤à; tena vuccati bhayatupaññhàne pa¤¤à àdãnave ¤àõan ti\<*<1>*>/. Tattha uppàdo ti purimakammapaccayà idha uppatti. Pavattan ti tathà uppannassa pavattati. Nimittan ti sab- bam pi sankhàranimittaü. âyåhanà ti àyatiü pañisandhihetubhåtaü kammaü. Pañisandhã ti àyatiü uppatti. Gatã ti yàya gatiyà sà pañisandhi hoti. Nibbattã ti khandhànaü nibbattanaü. Uppattã ti samàpannassa và uppannassa và ti evaü vuttà vipàkappavatti. Jàtã ti jaràdãnaü paccayabhåtà bhavapaccayà jàti. Jarà- maraõàdayo pàkañà eva. Ettha ca uppàdàdayo pa¤c' eva àdãnava¤àõassa vatthu- vasena vuttà. Sesà tesaü vevacanavasena. Nibbatti jàtã ti idaü hi dvayaü uppàdassa c' eva pañisandhiyà ca vevacanaü. Gati uppattã ti idaü dvayaü pavattassa. Jaràdayo nimit- tassà ti. Ten' àha:- Uppàda¤ ca pavatta¤ ca nimittaü dukkhan ti passati, àyåhanaü pañisandhiü ¤àõaü àdinave idan ti ca, àdãnave ¤àõaü pa¤ca ñhànesu jàyatã ti ca. Anuppàdo kheman ti santipade ¤àõan ti àdi pana àdãna- va¤àõassa pañipakkha¤àõadassanatthaü vuttaü. Bhayatu- paññhànena và àdãnavaü disvà ubbiggahadayànaü abhayam pi atthi khemaü niràdãnavan ti assàsajananattham pi etaü vuttaü. Yasmà và pan' assa uppàdàdayo bhayato suppatiñ- ñhità honti, tassa tappañipakkhaninnaü cittaü hoti; tasmà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pts. i, 59 f. >/ #<[page 650]># %<650 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% bhayatupaññhànavasena siddhassa àdãnava¤àõassa ànisaü- sadassanattham p' etaü vuttan ti veditabbaü. Ettha ca yaü bhayaü taü yasmà niyamato dukkhaü, ya¤ ca dukkhaü, taü vaññàmisa-lokàmisa-kilesàmisehi avip- pamuttattà sàmisam eva, ya¤ ca sàmisaü, taü sankhàra- mattam eva; tasmà uppàdo dukkhan ti bhayatupaññhàne pa¤¤à àdãnave ¤àõan ti àdi vuttaü. Evaü sante pi bhayàkàrena dukkhàkàrena sàmisàkàrenà ti evaü àkàranànattato pavatti. vasen' ettha nànattaü veditabbaü. Dasa ¤àõe pajànàtã ti àdãnava¤àõaü pajànanto uppàdàdi- vatthukàni pa¤ca, anuppàdàdivatthukàni pa¤cà ti dasa ¤àõàni pajànàti pañivijjhati sacchikaroti. Dvinnaü ¤àõaü kusalatà ti àdãnava¤àõassa ceva santi- pada¤àõassa cà ti imesaü dvinnaü kusalatàya. Nànàdiññhãsu na kampatã ti paramadiññhadhammanibbànàdi- vasena pavattàsu diññhãsu na vedhati. Sesam ettha uttànam evà ti. âdãnavànupassanà ¤àõaü niññhitaü. [(5) Nibbidànupassanà¤àõaü] So evaü sabbasankhàre àdãnavato passanto sabbabhava- yoni-gati-vi¤¤àõaññhiti-sattàvàsagate sabhedake sankhàra- gate nibbindati ukkaõñhati n' àbhiramati. Seyyathàpi nàma cittakåñapabbatapàdàbhirato suvaõõaràjahaüso asucimhi caõóàlagàmadvàra-àvàñe n' àbhiramati, sattasu mahàsaresu yeva abhiramati, evam eva ayam pi yogã ràjahaüso supari- diññhàdãnave sabhedake sankhàragate n' àbhi-amati, bhàva- nàràmatàya pana bhàvanàratiyà samannàgatattà sattasu anupassanàsu yeva ramati. Yathà ca suvaõnapa¤jare pak- khitto sãho migaràjà n' àbhiramati, tiyojanasahassavitthate pana Himavante yeva ramati, evam ayaü yogã sãho tividhe sugatibhave pi n' àbhiramati, tãsu pana anupassanàsu yeva ramati. Yathà ca sabbaseto sattappatiññho iddhimà vehà- sangamo chaddanto nàgaràjà nagaramajjhe n' àbhiramati, Himavati Chaddantadahagahane\<*<1>*>/ yeva abhiramati, evam \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Jàt. v, 37. >/ #<[page 651]># %< (6) Mu¤citukamyatà¤àõaü 651>% ayaü yogã varavàraõo sabbasmim pi sankhàragate n' àbhira- mati, anuppàdo kheman ti àdinà nayena diññhe santipade yeva abhiramati, tanninna-tappoõa-tappabbhàramànaso hotã ti. Nibbidànupassanà ¤àõaü niññhitaü. [(6) Mu¤citukamyatà¤àõaü] Taü pan' etaü purimena ¤àõadvayena atthato ekaü; ten' àhu Poràõà:- bhayatupaññhànaü ekam eva tãõi nàmàni labhati. Sabbasankhàre bhayato addasà ti bhayatupaññhà- naü nàma jàtaü; tesu yeva sankhàresu àdãnavaü uppàdesã ti àdãnavànupassanà nàma jàtaü; tesu yeva sankhàresu nib- bindamànaü uppannan ti nibbindànupassanà nàma jàtan ti. Pàëiyam pi vuttaü:- yà ca bhayatupaññhàne pa¤¤à, ya¤ ca àdãnave ¤àõaü, yà ca nibbidà, ime dhammà ekatthà, vya¤janam eva nànan ti.\<*<1>*>/ Iminà pana nibbidà¤àõena imassa kulaput- tassa nibbindantassa ukkaõñhantassa anabhiramantassa sab- babhava-yoni-gati-vi¤¤àõaññhiti-sattàvàsagatesu sabhedake- su sankhàresu ekasankhàre pi cittaü na sajjati, na laggati, na bajjhati, sabbasmà sankhàragatà mu¤citukàmaü nissaritu- kàmaü hoti. Yathà kiü ? Yathà nàma jàlabbhantaragato maccho, sappamukhagato maõóåko, pa¤jarapakkhitto vanakukkuño, daëhapàsavasagato migo, ahituõóikahatthagato sappo, mahà- pankapakkhanto ku¤jaro, supaõõamukhagato nàgaràjà, Rà- humukhappaviññho cando, sapattaparivàrito puriso ti evam àdayo tato tato mu¤citukàmà nissaritukàmà va honti, evaü tassa yogino cittaü sabbasmà sankhàragatà mu¤citukàmaü nissaritukàmaü hoti. Ath' assa evaü sabbasankhàresu viga- tàlayassa sabbasmà sankhàragatà mu¤citukàmassa uppajjati mu¤citukamyatà ¤àõan ti. Mu¤citukamyatà¤àõaü niññhitaü. [(7) Pañisankhànupassanà¤àõaü] So evaü sabbabhava-yoni-gati-ñhiti-nivàsagatehi sabheda- kehi sankhàrehi mu¤citukàmo sabbasmà sankhàragatà mu¤- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pts. ii, 63. >/ #<[page 652]># %<652 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% cituü, puna te yeva sankhàre pañisankhànupassanà ¤àõena tilakkhaõaü àropetvà pariggaõhàti. So: sabbasankhàre anic- can ti kato, tàvakàlikato, uppàdavayaparicchinnato, palokato, calato, pabhangato, adhuvato, vipariõàmadhammato, asàra- kato, vibhavato, sankhatato, maraõadhammato ti àdãhi kàraõehi ANICCâ ti passati. Abhiõhapañipãëanato, dukkha- mato, dukkhavatthuto, rogato, gaõóato, sallato, aghato, àbàdhato, ãtito, upaddavato, bhayato, upasaggato, atàõato, aleõato, asaraõato, àdãnavato, aghamålàto,vadhakato, sàsa- vato, màràmisato, jàtidhammato, jaràdhammato, vyàdhi- dhammato, sokadhammato, paridevadhammato, upàyàsa- dhammato, sankilesikadhammato ti àdãhi kàraõehi DUKKHâ ti passati. Aja¤¤ato, duggandhato, jegucchato, pañikålato, amaõóanàrahato, viråpato, vigacchato ti àdãhi kàraõehi dukkhalakkhaõassa parivàrabhåtato ASUBHATO passati. Pa- rato, rittato, tucchato, su¤¤ato, assàmikato, anissarato, ava- savattito ti àdãhi kàraõehi ANATTATO passati. Evaü hi passatà tena\<*<1>*>/ tilakkhaõaü àropetvà sankhàrà pariggahità nàma honti. Kasmà pan' àyam ete evaü pariggaõhàtã ti? Mu¤canassa upàyasampàdanatthaü. Tatr' àyaü upamà:- eko kira pu- riso: macche gahessàmã ti macchakhipaü gahetvà udake osà- pesi. So khipamukhena hatthaü otàretvà anto udake sap- paü gãvàya gahetvà: maccho me gahito ti attamano ahosi. So: mahà vata mayà maccho laddho ti! ukkhipitvà passanto: sovatthikattayadassanena sappo ti sa¤jànitvà bhãto àdãna- vaü disvà gahaõe nibbindo mu¤citukàmo hutvà mu¤canassa upàyaü karonto aggananguññhato paññhàya hatthaü nibbe- dhetvà bàhaü ukkhipitvà uparisãse dve tayo vàre àvijjhitvà sappaü dubbalaü katvà: gaccha! duññhasappà ti nissajjitvà vegena taëàkapàëiü àruyha: mahantassa vata bho sappassa mukhato mutto 'smã ti! àgatamaggaü olokayamàno aññhàsi. Tattha tassa purisassa: maccho ti sappaü gãvàyagahetvà tuññhakàlo viya imassà pi yogino àdito va attabhàvaü pañila- bhitvà tuññhakàlo. Tassa khipamukhato sãsaü nãharitvà sovatthikattayadassanaü viya imassa ghanavinibbhogaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb Bhm passatànena. >/ #<[page 653]># %< (7) Pañisankhànupassanà¤àõaü 653>% katvà sankhàresu tilakkhaõadassanaü. Tassa bhãtakàlo viya imassa bhayatupaññhàna¤àõaü. Tato àdãnavadassanaü viya àdãnavànupassanà¤àõaü. Gahaõe nibbindanaü viya nibbidànupassanà¤àõaü. Sappaü mu¤citukàmatà viya mu¤- citukamyatà ¤àõaü. Mu¤canassa upàyakaraõaü viya pañi- sankhànupassanà¤àõena sankhàresu tilakkhaõàropanaü. Ya- thà hi so puriso sappaü àvijjhitvà dubbalaü katvà nivattetvà óaüsituü asamatthabhàvaü pàpetvà sumuttaü mu¤cati, evam ayaü yogàvacaro tilakkhaõàropanena sankhàre àvij- jhitvà dubbale katvà puna niccasukha-subha-attàkàrena upaññhàtuü asamatthataü pàpetvà sumuttaü mu¤cati. Tena vuttaü: mu¤canassa upàyasampàdanatthaü evaü pariggaõhàtã ti. Ettàvatà 'ssa uppannaü hoti pañisankhà¤àõaü, yaü san- dhàya vuttaü:- aniccato manasikaroto kiü pañisankhà¤àõaü appajjati? Dukkhato . . . anattato manasikaroto kiü pañi- sankhà¤àõaü uppajjati? aniccato manasikaroto nimittaü pañisankhà¤àõaü uppajjati. Dukkhato manasikaroto pavat- taü pañisankhà¤àõaü uppajjati. Anattato manasikaroto nimit- ta¤ ca pavatta¤ ca pañisankhà¤àõaü uppajjatã ti\<*<1>*>/. Ettha ca: nimittaü pañisankhà ti sankhàranimittaü adhu- vaü tàvakàlikan ti aniccalakkhaõavasena jànitvà. Kàma¤ ca pana pañhamaü jànitvà pacchà ¤àõaü uppajjati; vohàra- vasena pana mana¤ ca pañicca dhamme ca uppajjati mano- vi¤¤àõan ti àdãni viya evaü vuccati. Ekattanayena và purima¤ ca pacchima¤ ca ekaü katvà evaü vuttan ti vedi- tabbaü. Iminà nayena itarasmim pi padadvaye attho veditabbo ti. Pañisankhànupassanà¤àõaü niññhitaü. [(8) Su¤¤atànupassanà¤àõaü] So evaü pañisankhànupassanà¤àõena sabbe sankhàrà su¤¤à ti\<*<2>*>/ pariggahetvà puna: su¤¤am idaü attena và attaniyena và ti\<*<3>*>/ dvikoñikaü su¤¤ataü pariggaõhàti. So evaü neva attà- naü na paraü ki¤ci attano parikkhàrabhàve ñhitaü disvà, puna: n' àhaü kvacani kassaci ki¤cana tasmiü, na ca mama \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs, ii, 63. 2 Cf. S. iii, 167. 3 S. iv, 54. >/ #<[page 654]># %<654 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% kvacani kismi¤ci ki¤canat' atthã ti yà ettha catukoñikà su¤- ¤atà kathità, taü pariggaõhàti. Kathaü? Ayaü hi: n' àhaü kvacanã ti kvaci attànaü na passati. Kassaci ki¤cana tasmin ti attano attànaü kassaci parassa ki¤canabhàve upanetabbaü na passati; bhàtiññhàne bhàtaraü, sahàyaññhàne và sahàyaü, parikkhàraññhàne và parikkhàraü ma¤¤itvà upanetabbaü na passatã ti attho. Na ca mama kvacanã ti ettha, mama-saddaü tàva ñhapetvà, na ca kvacani parassa ca attànaü kvaci passatã ti ayam attho. Idàni mama-saddaü àharitvà mama kismi¤ci ki¤- canat' atthã ti, so parassa attà mama kismi¤ci ki¤canahhàve atthã ti na passatã ti attano bhàtiññhàne và bhàtaraü. Sahà- yaññhàne và sahàyaü, parikkhàraññhàne và parikkhàran ti kismi¤ci ñhàne parassa attànaü iminà ki¤canabhàyena upa- netabbaü na passatã ti attho. Evam ayaü. Yasmà neva katthaci attànaü passati, na taü parassa ki¤canabhàve upa- netabbaü passati, na parassa attànaü attano ki¤canabhàve upanetabbaü passati, tasmà 'nena catukoñikà su¤¤atà parig- gahità hotã ti. Evaü catukoñikaü su¤¤ataü pariggahetvà puna chah' àkàrehi su¤¤ataü pariggaõhàti. Kathaü ? Cakkhu su¤- ¤aü attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và avipariõàmadhammena và. . . . Mano su¤¤o . . . råpà su¤¤à . . . dhammà su¤¤à . . . cakkhuvi¤¤àõaü . . . ma no . . . vi¤¤àõaü . . . cakkhusamphasso ti evaü yàva jarà- maraõà nayo netabbaü. Evaü chah' àkàrehi su¤¤ataü pariggahetvà, puna aññhah' àkàrehi pariggaõhàti. Seyyathãdaü:- råpaü asàraü nissà- raü sàr' àpagataü niccasàrasàrena và dhuvasàrasàrena và sukhasàrasàrena và attasàrasàrena và niccena và dhavena và sassatena và avipariõàmadhammena và; vedanà . . . sa¤¤à . . . sankhàrà . . . vi¤¤àõaü cakkhu . . . jaràmaraõaü asàraü nissàraü, sàràpagataü, niccasàrasàrena và, dhuva- sàrasàrena và, sukhasàrasàrena và, attasàrasàrena và, niccena và, dhuvena và, sassatena và, avipariõàmadhammena và. Yathà naëo asàro nissàro sàràpagato, yathà eraõóo, yathà udumbaro, yathà setavaccho, yathà pàëibhaddako, yathà pheõa- piõóo, yathà udakabubbuëaü, yathà marãci, yathà kadalikkhan- \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 655]># %< (8) Su¤¤atànupassanà¤àõaü 655>% dho, yathà màyà asàrà nissàrà sàràpagatà, evam evaråpaü ...pe... \<*<1>*>/ jaràmaraõaü asàraü nissàraü sàràpagataü niccasàrasàrena và ...pe... avipariõàmadhammena và ti. So evaü aññhah' àkàrehi su¤¤ataü pariggahetvà puna dasah' àkàrehi pariggaõhàti. Kathaü? Råpaü rittato passati, tucchato, su¤¤ato, anattato, anissariyato, akàmakàri- yato, alabbhanãyato, avasavattakato, parato, vivittato passati; vedanaü ...pe... vi¤¤àõaü rittato ...pe... vivittato passatã ti\<*<2>*>/ evaü dasah' àkàrehi su¤¤ataü pariggahetvà puna dvàdasah' àkàrehi pariggaõhàti. Seyyathãdaü: råpaü na satto, na jãvo, na naro, na màõavo, na itthã, na puriso, na attà, na attaniyaü, n'àhaü, na mama, na a¤¤assa, na kassaci; vedanà ...pe... vi¤¤àõaü . . . na kassacã ti\<*<3>*>/. Evaü dvàdasah' àkàrehi su¤¤ataü pariggahetvà puna tãraõapari¤¤àvasena dvàcattàëãsàya àkàrehi su¤¤ataü parig- ganhàti: råpaü aniccato, dukkhato, rogato, gaõóato, sallato, aghato, àbàdhato, parato, palokato, ãtito, upaddavato, bhayato, upasaggato, calato, pabhanguto,\<*<4>*>/ addhuvato, atàõato, aleõato, asaraõato, asaraõãbhåtato,\<*<5>*>/ rittato, tucchato, s夤ato, anattato, anassàdato,\<*<5>*>/ àdãnavato, vipariõàmadhammato, asàrakato, agha- målato, vadhakato, vibhavato, sàsavato, sankhatato, Màràmisato, jàtidhammato, jaràdhammato, vyàdhidhammato, maraõa- dhammato, sokaparidevadukkhadomanassa-upàyàsadhamma- to, samudayato, atthangamato, nissaraõato passati;\<*<6>*>/ veda- naü ...pe... vi¤¤àõaü aniccato ...pe... nissara- õato passati. Vuttam pi c' etaü:- råpaü aniccato ...pe ... nissaraõato passanto su¤¤ato lokaü avekkhati.\<*<7>*>/ Veda- naü ...pe... vi¤¤àõaü aniccato ...pe... nissara- õato passanto su¤¤ato lokaü avekkhati. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cullaniddesa, 278 f. 2 Ibid. 279. 3 Ibid. 280, with a few discrepant readings. 4 Pòú. ed. of Pñs. ii, 238: pabhangato. 5 Loc. cit. omits. 6 Cf. ibid. 127. For the last three Pñs. loc. cit. reads sankile- sikadhammato. 7 Ibid. 278 f. >/ #<[page 656]># %<656 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso >% Su¤¤ato lokaü avekkhassu, Mogharàja, sadà sato, attànudiññhiü åhacca evaü maccutaro siyà, evaü lokaü avekkhantaü maccuràjà na passatã ti\<*<1>*>/. [Vimokkhakathà] Evaü su¤¤ato disvà tilakkhaõaü àropetvà sankhàre pa- riggaõhanto bhaya¤ ca nandi¤ ca vippahàya sankhàresu udà- sino hoti, majjhatto: ahan ti và maman ti và na gaõhàti, vissaññhabhariyo viya puriso. Yathà nàma purisassa bha- riyà bhaveyya iññhà kantà manàpà, so tayà vinà muhuttam pi adhivàsetuü na sakkuõeyya, ativiya nam mamàyeyya; so tam itthiü a¤¤ena purisena saddhiü ñhitaü và nisinnaü và kathentiü và kasantiü và disvà kupito assa, anattamano, adhimattaü domanassaü pañisaüvedeyya; so aparena sam- ayena tassà itthiyà dosaü disvà mu¤citukàmo hutvà taü vissajjeyya, na naü mamà ti\<*<2>*>/ gaõheyya; tato paññhàya taü yena kenaci saddhiü yaü ki¤ci kurumànaü disvà pi neva kuppeyya na domanassaü àpajjeyya, a¤¤adatthu udàsino bhaveyya majjhatto, evam ev' àyaü sabbasankhàrehi mu¤- citukàmo hutvà pañisankhànupassanàya sankhàre pariggaõ- hanto: ahaü, mamà ti gahetabbaü adisvà, bhaya¤ ca nandi¤ ca vippahàya, sabbasankhàresu udàsino hoti majjhatto. Tassa evaü jànato evaü passato tãsu bhavesu, catåsu yonisu, pa¤casu gatãsu, sattasu vi¤¤àõaññhitãsu, navasu sattàvàsesu cittaü pañilãyati\<*<3>*>/ pañikåñati\<*<3>*>/ pañivaññati\<*<3>*>/ na sampasàrãyati; upekkhà và pàñikulyatà\<*<3>*>/ và saõñhàti. Seyyathàpi nàma padumapalàse ãsakapoõe udakaphusitàni pañilãyanti pañikå- ñanti pañivaññanti na sampasàrãyanti, evam eva-seyyathàpi nàma kukkuñapattaü và nahàrudaddulaü và aggimhi pak- khittaü pañilãyati pañikåñati pañivaññati na sampasàrãyati-- evam eva tassa tãsu bhavesu cittaü ...pe... upekkhà và pàñikulyatà và saõñhàti. Icc' assa sankhàrupekkhà¤àõaü nàma uppannam hoti. Taü pan' etaü sace santipadaü Nibbànaü santato passati, sabbaü sankhàrappavattaü vissajjetvà Nibbànam eva pak- khandati. No ce Nibbànaü santato passati, punappunaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sn. ver. 1119. 2 Sh maman ti. 3 Sh pati-. >/ #<[page 657]># %< Vimokkhakathà 657>% sankhàràrammaõam eva hutvà pavattati sàmuddikànaü disàkàko viya.\<*<1>*>/ Sàmuddikà kira vàõijakà nàvaü àrohantà disàkàkaü nàma gaõhanti. Te yadà nàvà vàtakkhittà vide- saü pakkhandati, tãraü na pa¤¤àyati, tadà disàkàkaü vissaj- jenti. So kåpakayaññhito àkàsaü langhitvà sabbàdisà ca vidisà ca anugantvà, sace tãraü passati tad-abhimukho va gacchati; no ce passati, punappuna àgantvà kåpakayañ- ñhiü yeva allãyati. Evam eva sace sankhàrupekkhà¤àõaü santipadaü Nibbànaü santato passati, sabbaü sankhàra- pavattaü vissajjetvà Nibbànam eva pakkhandati; no ce passati punappuna sankhàràrammaõam eva hutvà pavat- tati. Tad-idaü suppagge piññhaü vaññayamànaü viya, nip- paññitakappàsaü vihañamànaü viya, nànappakarato san- khàre pariggahetvà bhaya¤ ca nandi¤ ca pahàya sankhàra- vicinane majjhattaü hutvà tividhànupassanàvasena tiññhati. Evaü tiññhamànaü tividhavimokkhamukhabhàvaü àpajji- tvà satta-ariyapuggalavibhàgàya paccayo hoti. Tatr' idaü tividhànupassanàvasena pavattanato tiõõaü indriyànaü adhipateyyavasena tividhavimokkhamukhabhàvaü àpajjati nàma. Tisso hi anupassanà tãõi vimokkhamukhànã ti vuc- canti. Yath' àha:- tãõi kho pan' imàni vimokkhamukhàni lokaniyyànàya saüvattanti. Sabbasankhàre paricchedapari- vañumato samanupassanatàya animittàyà ca dhàtuyà cittasam- pakkhandanatàya, sabbasankhàresu mano-samuttejanatàya ap- paõihitàya ca dhàtuyà cittasampakkhandanatàya, sabbadhamme parato samanupassanatàya su¤¤atàya ca dhàtuyà cittasampak- khandanatàya. Imàni tãõi vimokkhamukhàni lokanãyànàya saüvattantã ti\<*<2>*>/. Tattha paricchedaparivañumato ti udayabbayavasena pa- ricchedato ceva parivañumato ca. Aniccànupassanaü hi udayato pubbe sankhàrà n' atthã ti paricchinditvà tesaü gatiü samanvesamànaü: vayato paraü na gacchanti, etth' eva antaradhàyantã ti parivañumato samanupassati. Mano-samuttejanatàyà ti cittasaüvejanatàya. Dukkhà- nupassanena hi sankhàresu cittaü saüvejeti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. D. i, 222; A. iii, 368; Jàt. iii, 267. 2 Pñs. ii, 48. >/ #<[page 658]># %<658 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% Parato samanupassanatàyà ti n' àhaü, na mamà ti evaü anattato samanupassanatàya. Iti imàni tãõi padàni aniccànupassanàdãnaü vasena vuttànã ti veditabbàni. Ten' eva tad-anantare pa¤hàvissajjane vut- taü: aniccato manasikaroto khayato sankhàrà upaññhahanti. Dukkhato manasikaroto bhayato sankhàrà upaññhahanti. Anat- tato manasikaroto su¤¤ato sankhàrà upaññhahantã ti\<*<1>*>/. Katame pana te vimokkhà yesaü imàni anupassanàni mukhànã ti ? ANIMITTO, APPAöIHITO, SU¥¥ATO ti ete tayo. Vuttaü h' etam:- aniccato manasikaronto adhimokkhaba- hulo animittaü vimokkhaü pañilabhati. Dukkhato mana- sikaronto passaddhi bahulo appaõihitaü vimokkhaü pañila- bhati. Anattato manasikaronto vedabahulo su¤¤atavimok- khaü pañilabhatã ti.\<*<2>*>/ Ettha ca animitto vimokkho ti animittà- kàrena Nibbànaü àrammaõaü katvà pavatto ariyamaggo. So hi animittàya dhàtuyà uppannattà animitto, kilesehi ca vimuttattà vimokkho. Eten' eva nayena appaõihitàkàrena Nibbànaü àrammaõaü katvà pavatto appaõihito; su¤¤atà- kàrena Nibbànaü àrammaõaü katvà pavatto su¤¤ato ti veditabbo. Yaü pana Abhidhamme: yasmiü samaye lokuttaraü jhànaü bhàveti niyyànikaü apacayagàmiü diññhigatànaü pahànàya pa- ñhamàya bhåmiyà pattiyà vivicc' eva kàmehi pañhamaü jhànaü upasampajja viharati appaõihitaü su¤¤atan ti\<*<3>*>/ evaü vimok- khadvayam eva vuttaü. Taü nippariyàyato vipassanà- gamanaü sandhàya; vipassanà¤àõaü hi, ki¤càpi Pañisam- bhidàmagge: aniccànupassanaü ¤àõaü niccato abhinivesuü mu¤catã ti su¤¤ato vimokkho; dukkhànupassanà¤àõaü su- khato abhinivesà, anattànupassanà¤àõaü attato abhinivesaü mu¤catã ti su¤¤ato vimokkho ti\<*<4>*>/ evaü abhinivesaü mu¤cana- vasena su¤¤ato vimokkho ti ca: aniccànupassanà¤àõaü nic- cato nimittaü\<*<5>*>/ mu¤catã ti animitto vimokkho; dukkhànupassa- naü ¤àõaü sukhato nimittaü . . . anattànupassanaü ¤àõaü attato nimittaü mu¤catã ti nimitto vimokkho ti\<*<6>*>/ evaü nimitta- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 48. 2 Ibid. p. 58. 3 Dhs. 510. 4 Pñs, ii, 67. Pòú. ed. reads abhinivesà and muccati ti. 5 Pòú. ed. nimittà, and below. 6 Ibid. p. 68. >/ #<[page 659]># %< Sankhàrupekkhà¤àõaü 659>% mu¤canavasena animitto vimokkho ti ca, aniccànupassanà- ¤àõaü niccato paõidhiyà\<*<1>*>/ mu¤catã ti appaõihito vimokkho, dukkhànupassanà¤àõaü sukhato paõidhiyà . . . anattànu- passanà¤àõaü attato paõidhiyà mu¤catã ti appaõihito vimok- kho ti\<*<2>*>/ evaü paõidhimu¤canavasena appaõihito vimokkho ti ca vuttaü. Tathà pi taü sankhàranimittassa avijahanato na nippariyàyena animittaü, nippariyàyena pana su¤¤ata¤ ceva appaõihita¤ ca. Tassa ca àgamanavasena ariyamag- gakkhaõe vimokkho uddhaño; tasmà appaõihitaü su¤¤atan ti vimokkhadvayam eva vuttan ti veditabbaü. Ayaü tàv' ettha vimokkhakathà. [Sankhàrupekkhà¤àõaü] Yaü pana vuttaü: satta ariyapuggalavibhàgàya paccayo hotã ti,\<*<2>*>/ tattha (1) saddhànusàrã, (2) saddhàvimutto, (3) kàya- sakkhã, (4) ubhato bhàgavimutto, (5) dhammànusàrã (6) diñ- ñhappatto, (7) pa¤¤àvimutto ti\<*<3>*>/ ime tàva satta ariyapug- galà. Tesaü vibhàgàya idaü sankhàrupekkhà¤àõaü pac- cayo hoti. (1,2) Yo hi aniccato manasikaronto adhimokkhabahulo saddhindriyaü pañilabhati, so sotàpattimaggakkhàõe saddhà- nusàrã hoti; sesesu sattasu ñhànesu saddhàvimutto. (3) Yo pana dukkhato manasikaronto passaddhibahulo samàdhin- driyaü pañilabhati, so sabbattha kàyasakkhã nàma hoti. (4) Aråpajjhànaü pana patvà aggaphalappatto ubhato bhà- gavimutto nàma hoti. (5) Yo pana anattato manasikaronto vedabahulo pa¤¤indriyaü pañilabhati, so sotàpattimaggak- khaõe dhammànusàrã hoti. (6, 7) Chasu ñhànesu diññhappatto, aggaphale pa¤¤àvimutto ti. Vuttaü h' etaü:- aniccato manasikaroto saddhindriyaü adhimattaü hoti; saddhindriyassa adhimattattà sotàpattimag- gaü pañilabhati. Tena vuccati saddhànusàrã ti.\<*<4>*>/ Tathà anic- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sb Bhm paõidhiü. 2 Loc. cit. p. 68. 3 M. i, 477 f. and A. i, 73 f.; iv, 10 thus: 4, 7, 3, 6, 2, 5, 1; A. i, 118 and Pñs. ii, 52 f. give 2, 3, 6. In P.P. 15 ( 30-6) the order is 4, 7, 3, 6, 2, 5, 1. 4 Pñs ii, 53. >/ #<[page 660]># %<660 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% cato manasikaroto saddhindriyaü adhimuttaü hoti, saddhin- driyassa adhimattattà sotàpattiphalaü sacchikataü hoti; tena vuccati saddhàvimutto ti\<*<1>*>/ àdi. Aparam pi vuttaü:- sad- dahanto vimutto ti saddhàvimutto. Phuññhantaü sacchikato ti kàyasakkhã. Diññhantaü patto ti diññhappatto. Saddahanto vimuccatã ti saddhàvimutto. Jhànaphassaü pañhamaü phusati pacchà nirodhaü Nibbànaü sacchikarotã ti kàyasakkhã. Duk- khà sankhàrà sukho nirodho ti ¤àtaü hoti, diññhaü, viditaü, sacchikataü, phusitaü pa¤¤àyà ti diññhappatto ti.\<*<2>*>/ Itaresu pana catusu saddhaü anusarati, saddhàya và anusarati gacchatã ti saddhànusàrã. Tathà pa¤¤àsankhàtaü dhammaü anusarati, dhammena và anusaratã ti dhammànusàrã. Arå- pajjhanena ceva ariyamaggena cà ti ubhato bhàgena vimutto ti ubhato bhàgavimutto. Pajànanto vimutto ti pa¤¤àvimutto ti evaü vacanattho veditabbo ti. Sankhàrupekkhà ¤àõaü. [Mu¤citukamyatà¤àõaü] Taü pan' etaü purimena ¤àõadvayena atthato ekaü. Ten' àhu Poràõà:- idaü sankhàrupekkhà¤àõaü ekam eva tãni nàmàni labhati. Heññhà mu¤citukamyatà¤àõaü nàma jàtaü; majjhe pañisankhànupassanà ¤àõaü nàma; ante ca sikhàppattaü sankhàrupekkhà¤àõaü nàma. Pàëiyam pi vut- taü:- kathaü mu¤citukamyatà pañisankhàsantiññhanà pa¤¤à sankhàrupekkhàsu ¤àõaü ? Uppàdaü mu¤citukamyatà san- khàsantiññhanà pa¤¤à sankhàrupekkhàsu ¤àõaü\<*<3>*>/ pavattaü . . . nimittaü ...pe... upàyàsaü mu¤citukamyatà pañi- sankhàsantiññhanà pa¤¤à sankhàrupekkhàsu ¤àõaü. Uppàdo dukkhan ti ...pe... bhayan ti sàmisan ti ...pe... uppàdo sankhàrà ti ...pe... upàyàso sankhàrà ti mu¤citu- kamyatà pañisankhà santiññhanà pa¤¤à sankhàrupekkhàsu ¤àõan ti\<*<4>*>/. Tattha mu¤citukamyatà ca sà pañisankhà ca santiññhanà cà ti mu¤citukamyatà pañisankhàsantiññhanà. Iti pubba- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs ii, 23. So Sb and Pòú. ed. with vv. ll.: S.K. ¤aõaü. Sh Bh read ¤àõaü. Bm reads ¤àõaü hoti ¤àtaü. 2 Ibid. ii, 52. 3 Sbh omit preceding clause. 4 Pñs. i, 60 f. >/ #<[page 661]># %< Mu¤citukamyatà¤àõaü 661>% bhàge nibbidà¤àõena nibbindantassa upàdàdãni pariccajitu- kàmatà mu¤citukamyatà. Mu¤canassa upàyakaraõatthaü majjhe pañisankhànaü pañisankhà. Mu¤citvà avasàne aj- jhupekkhanaü santiññhanà; yaü sandhàya: uppàdo san- khàrà, te sankhàre ajjhupekkhatã ti sankhàrupekkhà ti\<*<1>*>/ àdi vuttaü. Evaü ekam ev' idaü ¤àõaü. Api ca imàya pi Pàëiyà idaü evam evà ti veditabbaü. Vuttaü h' etaü:- yà ca mu¤citukamyatà yà ca pañisankhà- nupassanà yà ca sankhàrupekkhà, ime dhammà ekatthà, vya¤- janam eva nànan ti\<*<2>*>/. Evaü adhigatasankhàrupekkhassa pana imassa kulaput- tassa vipassanà sikhàppattà vuññhànagàminã hoti. Sikhàp- pattà vipassanà ti và, vuññhànagàminã ti\<*<3>*>/ và sankhàrupek- khàdi-¤àõattayass' eva etaü nàmaü. Sà hi sikhaü uttama- bhàvaü pattattà sikhàppattà. Vuññhànaü gacchatã ti vuñ- ñhànagàminã. \<*<4>*>/ Vuññhànaü vuccati bahiddhà-nimittabhåtato abhiniviññhavatthuto ceva ajjhattapavattato ca vuññhahanato maggo; taü gacchatã ti vuññhànagàminã, maggena saddhim ghañãyatã ti attho. Tatr' àyaü abhinivesavuññhànànaü avibhàvatthàya màti- kà:- ajjhattaü abhinivisitvà ajjhattà vuññhàti; ajjhattaü abhinivisitvà bahiddhà vuññhàti; bahiddhà abhinivisitvà bahiddhà vuññhàti; bahiddhà abhinivisitvà ajjhattà vuññhàti; råpe abhinivisitvà råpà vuññhàti; råpe abhinivisitvà aråpà vuññhàti; aråpe abhinivisitvà aråpà vuññhàti; aråpe abhini- visitvà råpà vuññhàti; ekappahàrena pa¤cahi khandhehi vuñ- ñhàti; aniccato abhinivisitvà aniccato vuññhàti, aniccato abhi- nivisitvà dukkhato anattato vuññhàti, dukkhato abhinivisi- tvà dukkhato aniccato anattato vuññhàti, anattato abhinivi- sitvà anattato aniccato dukkhato vuññhàti. Kathaü ? Idh' ekacco àdito va ajjhattasankhàresu abhinivisati. Abhinivisitvà te passati. Yasmà pana na suddha-ajjhatta- dassanamatten' eva maggavuññhànaü hoti, bahiddhà pi daññhabbam eva, tasmà parassa khandhe pi anupàdinnasan- khàre pi: aniccaü dukkham anattà ti passati. So kàlena \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 61. 2 Ibid. ii, 64. 3 Sbh uññha-. 4 So also Sbh. II 19 >/ #<[page 662]># %<662 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% ajjhattaü samasati, kàlena bahiddhà. Tass' evaü samma- sato ajjhattaü sammasanakàle vipassanà maggena saddhiü ghañãyati. Ayaü ajjhattaü abhinivisitvà ajjhattà vuññhàti nàma. Sace pan' assa bahiddhà sammasanakàle vipassanà maggena saddhiü ghañãyati, ayaü ajjhattaü abhinivisitvà bahiddhà vuññhàti nàma. Esa nayo bahiddhà abhinivisitvà bahiddhà ca ajjhattà ca vuññhàne pi. Aparo àdito va råpe abhinivisati, abhinivisitvà bhåtarå- pa¤ ca upàdàråpa¤ ca ràsiü katvà passati. Yasmà pana na suddharåpadassana-maggen' eva vuññhànaü hoti, aråpam pi daññhabbaü eva, tasmà taü råpaü àrammaõaü katvà uppannaü vedanaü sa¤¤aü sankhàre vi¤¤àõa¤ ca idaü aråpan ti aråpaü passati. So kàlena råpaü sammasati, kàlena aråpaü. Tass' evaü sammasato råpasammasana- kàle vipassanà maggena saddhiü ghañãyati. Ayaü råpe abhinivisitvà råpà vuññhàti nàma. Sace pan' assa aråpa- sammasanakàle vipassanà maggena saddhiü ghañãyati, ayaü råpe abhinivisitvà aråpà vuññhàti nàma. Esa nayo aråpe abhinivisitvà aråpàråpà ca vuññhàne pi. Yaü ki¤ci samu- dayadhammaü, sabbaü taü nirodhadhamman ti\<*<1>*>/ evaü abhi- nivisitvà evam eva vuññhànakàle pana ekappahàrena pa¤cahi khandhehi vuññhàti nàma. Eko àdito va aniccato sankhàre sammasati. Yasmà pana na aniccato sammasanamatten' eva vuññhànaü hoti, duk- khato pi anattato pi sammasitabbam eva, tasmà dukkhato pi anattato pi sammasati. Tass' evaü pañipannassa aniccato sammasanakàle vuññhànaü hoti. Ayaü aniccato abhinivi- sitvà aniccato vuññhàti nàma. Sace pan' assa dukkhato anattato sammasanakàle vuññhànaü hoti, ayaü aniccato abhinivisitvà dukkhato anattato vuññhàti nàma. Esa nayo dukkhato anattato abhinivisitvà sesavuññhànesu pi. Ettha ca yo pi aniccato abhiniviññho, yo pi dukkhato, yo pi anattato, vuññhànakàle ca aniccato vuññhànaü, hoti. Tayo pi janà adhimokkhabahulà honti, saddhindriyaü pañi- labhanti, animittavimokkhena vimuccanti, pañhamamaggak- khaõe saddhànusàrino honti, sattasu ñhànesu saddhàvimuttà. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. iii, 280; Vin, i, 11, etc. >/ #<[page 663]># %< Mu¤citukamyatà¤àõaü 663>% Sace pana dukkhato vuññhànaü hoti, tayo pi janà passad- dhibahulà honti samàdhindriyaü pañilabhanti, appaõihita- vimokkhena vimuccanti, sabbattha kàyasakkhino honti. Yassa pan' ettha aråpajjhànaü pàdakaü, so aggaphale ubha- to bhàgavimutto hoti. Atha nesaü anattato vuññhànaü hoti. Tayo pi janà vedabahulà honti, pa¤¤indriyaü pañilabhanti su¤¤atà-vimokkhena vimuccanti, pañhamamaggakkhaõe dhammànusàrino honti; chasu ñhànesu diññhappattà agga- phale pa¤¤àvimuttà ti. Idàni saddhiü purima-pacchima¤àõehi imissà vuññhàna- gàminiyà vipassanàya àvibhàvatthaü dvàdasa upamà vedii tabbà. Tàsaü idaü udànaü:- Vaggulã kaõhasappo ca gharaü go\<*<1>*>/ yakkhi dàrako, khudaü\<*<2>*>/ pipàsaü sãtuõhaü andhakàraü visena cà ti. Imà ca upamà bhayatupaññhànato pabhuti yattha katthac- ¤àõe ñhatvà àharituü vaññeyyuü. Imasmiü pana ñhàne àhariyamànàsu bhayatupaññhànato yàva phala¤àõaü sabbaü pàkañaü hoti, tasmà idh' eva àharitabbà ti vuttà. 1. Vaggulã ti ekà kira vaggulã: ettha pupphaü và phalaü và labhissàmã ti pa¤casàkhe madhukarukkhe nilãyitvà ekaü sàkhaü paràmasitvà na tatthà ki¤ci pupphaü và phalaü và gayhåpagaü addasa. Yathà ca ekaü evaü dutiyaü, tatiyaü, catutthaü, pa¤camam pi sàkhaü paràmasitvà n' àddasa. Sà: aphalo vat' àyaü rukkho! n' atth' ettha ki¤ci gayhåpa- gan ti tasmiü rukkhe àlayaü vissajjetvà ujukàya sàkhàya àruyha viñapantarena sãsaü nãharitvà uddhaü ulloketvà àkàse uppatitvà a¤¤asmiü phalarukkhe nilãyati. Tattha vaggulã viya yogàvacaro daññhabbo; pa¤casàkho madhuka- rukkho viya pa¤cupàdànakkhandhà; tattha vagguliyà nilã- yanaü viya yogino khandhapa¤cake abhiniveso; tassà eke- kaü sàkhaü paràmasitvà ki¤ci gayhåpagaü adisvà avasesa- sàkhà paràmasanaü viya yogino råpakkhandhaü samma- sitvà tattha ki¤ci gayhåpagaü adisvà avasesakkhandhasam- masanaü;tassà: aphalo vat' àyaü rukkho ti rukkhe àlaya- vissajjanaü viya yogino pa¤casu pi khandhesu aniccalak- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bm goõo. 2 Bhm khuddaü. >/ #<[page 664]># %<664 XXI. Pañipadà-¤ànadassana-visuddhi-niddeso>% khaõàdidassanavasena nibbindantassa mu¤citukamyatàdi- ¤àõattayaü; tassà ujukàya sàkhàya upari àrohanaü viya yogino anulomaü; sãsaü nãharitvà uddhaü ullokanaü viya gotrabhu¤àõaü; àkàse uppatanaü viya magga¤àõaü; a¤¤as- miü phalarukkhe nilãyanaü viya phala¤àõaü. 2. Kaõhasappåpamà pañisankhà¤àõe vuttà va (p. 651 f.). Upamàsaüsandane pan' ettha sappavissajjanaü viya gotrab- hu¤àõaü mu¤citvà àgatamaggam olokentassa ñhànaü viya magga¤àõaü; gantvà abhayaññhàne ñhànaü viya phala¤àõan ti ayaü viseso. 3. Gharan ti gharasàmike kira sàyaü bhu¤jitvà sayanaü àruyha niddaü okkante gharaü àdivuttaü. So pabujjhi- tvà aggiü disvà bhãto: sàdhuvata 'ssa sace aóayhamàno nik- khameyyan ti olokayamàno maggaü disvà nikkhamitvà ve- gena khemaññhànaü gantvà ñhito. Tattha gharassàmikassa bhu¤jitvà sayanaü àruyha niddokkamanaü viya bàlaputhuj- janassa khandhapa¤cake: ahaü, mamà ti gahaõaü; pabujjhi- tvà aggiü disvà bhãtakàlo viya sammàpañipadaü pañipaj- jitvà tilakkhaõaü disvà bhayatupaññhàna¤àõaü; nikkha- manamaggaü olokanaü viya mu¤citukamyatà ¤àõaü; mag- gadassanaü viya anulomaü; nikkhamanaü viya gotrabhå- ¤àõaü; vegena gamanaü viya magga¤àõaü; khemaññhàne ñhànaü viya phala¤àõaü. 4. Go ti ekassa kira kassakassa rattibhàge niddaü okkan- tassa vajaü bhinditvà goõà palàtà. So paccåsasamaye tattha gantvà olokento tesaü palàtabhàvaü ¤atvà anupadaü gantvà ra¤¤o goõe addasa. Te mayhaü goõà ti sallakkhetvà àharanto pabhàtakàle: na ime mayhaü goõà, ra¤¤o goõà ti sa¤jànitvà: yàva maü: coro ayan ti gahetvà ràjapurisà na anayavyasanaü pàpenti, tàvad-eva palàyissàmã ti bhãto goõe pahàyavegena palàyitvà nibbhayaññhàne aññhàsi. Tat- tha: mayhaü goõà ti ràjagoõànaü gahaõaü viya bàlaputhuj- janassa: ahaü, mamà ti khandhànaü gahaõaü; pabhàte ràjagoõà ti sa¤jànanaü viya yogino tilakkhaõavasena khan- dhànaü: aniccà dukkhà anattà ti sa¤jànanaü; bhãtakàlo viya bhayatupaññhàna¤àõaü; vissajjitvà gantukàmatà viya mu¤citukamyatà; vissajjanaü viya gotrabhå; palàyanaü viya maggo; palàyitvà abhayadese ñhànaü viya phalaü. \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 665]># %< Mu¤citukamyatà¤àõaü 665>% 5. Yakkhã ti eko kira puriso yakkhiniyà saddhiü saüvà- saü kappesi. Sà rattibhàge: sutto ayan ti mantvà àmakasu- sànaü gantvà manussamaüsam khàdati. So: kuhiü esà gacchatã ti anubandhitvà manussamaüsaü khàdamànaü disvà tassà amanussibhàvaü ¤atvà: yàva maü na khàdati, tàva palàyitassàmã ti bhãto vegena palàyitvà khemaññhàne aññhàsi. Tattha yakkhiniyà saddhiü saüvàso viya khan- dhànaü: ahaü, mamà ti gahaõaü; susàne manusassamaü- saü khàdamànaü disvà: yakkhinã ayan ti jànanaü viya khandhànaü tilakkhaõaü disvà aniccàdibhàvajànanaü; bhã- takàlo viya bhayatupaññhànaü; palàyitukàmatà viya mu¤- citukamyatà; susànavijahanaü viya gotrabhå; vegena palà- yanaü viya maggo; abhayadese ñhànaü viya phalaü. 6. Dàrako ti ekà kira puttagiddhinã itthã; sà uparipàsàde nisinnà va antaravãthiyaü dàrakasaddaü sutvà: putto nu kho me kenaci viheñhiyatã ti vegasà gantvà: attano putto ti sa¤¤àya paraputtaü aggahesi. Sà: paraputto ayan ti sa¤jànitvà ottappamànà ito c' ito ca oloketvà: mà h' eva mam koci dàrakacorã ayan ti vadeyyà ti dàrakaü tatth' eva oro- petvà puna vegasà pàsàdaü àruyha nisãdi. Tattha attano puttasa¤¤àya paraputtassa gahaõaü viya: ahaü, mamà ti pa¤cakkhandhaggahaõaü; paraputto ayan ti sa¤jànanaü viya tilakkhaõavasena n' àhaü, na mamà ti sa¤jànanaü; ottappanaü viya bhayatupaññhànaü; ito c' ito ca olokanaü viya mu¤citukamyatà-¤àõaü; tatth' eva dàrakassa oro- panaü viya anulomaü; oropetvà antaravãthiyaü ñhitakàlo viya gotrabhå; pàsàdàråhanaü viya maggo; àruyha nisã- danaü viya phalaü. 7-12. Khudaü, pàsaü, sãtuõhaü andhakàraü, visena cà ti imà pana cha upamà vuññhànagàminiyà vipassanàya ñhitas sa lokuttaradhammàbhimukhaninnapoõapabbhàrabhàvadassa- natthaü vuttà. 7. Yathà pi khudàya abhibhåto sujighacchito puriso sàdu- rasaü bhojanaü pattheti, evam ev' àyaü saüsàravaññaji- ghacchàya phuññho yogàvacaro amatarasaü kàyagatà-sati- bhojanaü pattheti. 8. Yathà ca pipàsito puriso parisussamànakaõñhamukho ane- kangasambhàraü pànakaü pattheti, evam ev' àyaü saüsàra- \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 666]># %<666 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% vaññapipàsàya phuññho yogàvacaro ariyaü aññhangikamagga- pànakaü pattheti. 9. Yathà pana sãtasamphuññho puriso uõhaü pattheti, evam ev' àyaü saüsàravaññe taõhàsinehasãtena phuññho yogàva- caro kilesasantàpakaü maggatejaü pattheti. 10. Yathà ca uõhasamphuññho puriso sãtaü pattheti, evam ev' àyaü saüsàravaññe ekàdasaggisantàpasantatto yogàva- caro ekàdasaggivåpasamaü Nibbànaü pattheti. 11. Yathà pana andhakàrapareto puriso àlokaü pattheti, evam ev' àyaü avijjandhakàrena onaddhapariyonaddho yogàvacaro ¤àõàlokaü maggabhàvanaü pattheti. 12. Yathà ca visasamphuññho puriso visaghàtanaü bhesaj- jaü pattheti, evam ev' àyaü kilesavisasamphuññho yogàva- caro kilesavisanimmathanaü amatosadhaü Nibbànaü pat- theti. Tena vuttaü: tass' evaü jànato evaü passato tãsu bhavesu ...pe... navasu sattàvàsesu cittaü pañilãyati pañikåñati pañivaññati na sampasàrãyati, upekkhà và pàñiku- lyatà và saõñhàti. Seyyathà pi nàma padumapalàse ãsaka- poõe ti\<*<1>*>/ sabbaü pubbe vuttanayen' eva veditabbaü. Ettà- vatà ca pan' esa pañilãnacaro nàma hoti, yaü sandhàya vuttaü:- Patilãnacarassa bhikkhuno bhajamànassa vivittamàna- saü, sàmaggiyam àhu tassa taü yo attànaü bhavane na dassaye ti\<*<2>*>/. Evam idaü sankhàrupekkhà-¤àõaü yogino patilãnacarabhà- vaü niyametvà uttariü\<*<3>*>/ ariyamaggassàpi bojjhanga-maggan- ga-jhànanga-pañipadàvimokkhavisesaü niyameti. Keci hi therà: bojjhanga-magganga-jhànangànaü visesaü pàdakaj- jhànaü niyametã ti vadanti; keci: vipassanàya àrammaõa- bhåtà khandhà niyamentã ti vadanti; keci: puggalajjhàsayo niyametã ti vadanti. Tesam pi vàdesu ayaü pubbabhàga- vuññhànagàminã vipassanà niyameti yevà ti veditabbà. Tatr' àyaü anupubbikathà:- vipassanàniyamena hi sukkhavipas- sakassa uppannamaggo pi samàpattilàbhino jhànaü pàda- kaü akatvà, uppannamaggo pi pañhamajjhànaü pàdakaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, p. 656. 2 Sn. ver. 809. 3 Sb Bhm uttari. >/ #<[page 667]># %< Mu¤citukamyatà¤àõaü 667>% katvà, pakiõõakasankhàre sammasitvà, uppàditamaggo pi pañhamajjhànikà va honti. Sabbesu satta bojjhangàni aññha maggangàni pa¤ca jhànangàni honti. Tesaü hi pub- babhàgavipassanà somanassasahagatà pi upekkhàsahagatà pi hutvà vuññhànakàle sankhàrupekkhàbhàvaü patvà soma- nassasahagatà hoti. Pa¤cakanaye dutiya-tatiya-catutthaj- jhànàni pàdakàni katvà uppàditamaggesu yathàkkamena va jhànaü caturangikaü, tivangikaü, duvangika¤ ca hoti; sab- besu pana satta maggangàni honti, catutthe cha bojjhangàni. Ayaü viseso pàdakajjhànaniyamena ceva vipassanàniya- mena ca hoti. Tesam pi hi pubbabhàgavipassanà somanassa- sahagatà pi upekkhàsahagatà pi hoti, vuññhànagàminã soma- nassasahagatà va. Pa¤camajjhànaü pàdakaü katvà nib- battitamagge pana upekkhà-cittekaggatàvasena dve jhànan- gàni, bojjhangamaggangàni cha, satta c' eva. Ayam pi viseso ubhayaniyamavasena hoti; imasmiü hi naye pubba- bhàgavipassanà somanassasahagatà và upekkhàsahagatà và hoti, vuññhànagàminã upekkhàsahagatà va. Aråpajjhànàm pàdakaü katvà uppàditamagge pi es' eva nayo. Evaü pàdakajjhànato vuññhàya ye koci sankhàre samma- sitvà nibbattitamaggassa àsannapadese vuññhitasamàpatti attano sadisabhàvaü karoti, bhåmivaõõo viya godhàvaõõassa. Dutiyattheravàde pana yato yato samàpattito vutthàya ye ye samàpattidhamme sammasitvà maggo nibbattito hoti, taü taü samàpattisadiso va hoti. Tatrà 'pi ca vipassanà- niyamo vuttanayen' eva veditabbo. Tatiyattheravàde attano attano ajjhàsayànuråpena yaü yaü jhànaü pàda- kaü katvà ye ye jhànadhamme sammasitvà maggo nibbattito, taü taü jhànasadiso va hoti; pàdakajjhànaü pana sammasi- tajjhànaü và, vinà ajjhàsayamatten' eva, taü na ijjhati. Svàyam attho Nandakovàdasuttena\<*<1>*>/ dãpetabbo. Etthà pi ca vipassanàniyamo vuttanayen' eva veditabbo. Evaü tàva sankhàrupekkhà bojjhanga-magganga-jhànan- gàni niyametã ti veditabbà. Sace pan' àyaü àdito kilese vikkhambhiyamànà dukkhena sappayogena sasankhàrena vikkhambhetuü asakkhi, dukkhà pañipadà nàma hoti; vi- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. iii, 270 f. >/ #<[page 668]># %<668 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% pariyàyena sukhà pañipadà. Kilese pana vikkhambhitvà vipassanà-parivàsaü maggapàtubhàvaü saõikaü kurumànà dandhàbhi¤¤à nàma hoti, vipariyàyena khippàbhi¤¤à. Iti ayaü sankhàrupekkhà àgamanãyaññhàne ñhatvà attano attano maggassa nàmaü deti, tena maggo cattàri nàmàni labhati. Sà pan' àyaü pañipadà kassaci bhikkhuno nànà hoti, kassaci catusu pi maggesu ekà va; Buddhànaü pana cattàro pi maggà, sukhà pañipadà khippabhi¤¤à va ahesuü, tathà Dhammasenàpatissa. Mahàmoggallànattherassa pana pa- ñhamamaggo sukhàpañipado khippàbhi¤¤o ahosi; upari tayo dukkhàpañipadà, dandhàbhi¤¤à. Yathà ca pañipadà evaü adhipatayo pi kassaci bhikkhuno catusu maggesu nànà honti, kassaci catusu pi eko va. Evaü sankhàrupekkhà pañipadàvisesaü niyameti. Yathà pana vimokkhavisesaü niyameti, taü pubbe vuttam eva\<*<1>*>/. Api ca maggo nàma pa¤cahi kàraõehi nàmaü labhati: sarasena va paccanãkena và saguõena và àrammaõena và àgamanena và. Sace hi sankhàrupekkhà aniccato sankhàre sammasitvà vuññhàti, animittavimokkhena vimuccati. Sace dukkhato sammasitvà vuññhàti, appaõihitavimokkhena vimuccati. Sace anattato sammasitvà vuññhàti, su¤¤atavimokkhena vimuccati. Idaü sarasato nàmaü nàma. Yasmà pan' esa aniccànupassanàya sankhàrànaü ghana- vinibbhogaü katvà niccanimitta-dhuvanimitta-sassatanimit- tàni pajahanto àgato, tasmà animitto; dukkhànupassanàya pana sukhasa¤¤aü pahàya paõidhiü patthanaü sukkhà- petvà àgatattà appaõihito; anattànupassanàya atta-satta- puggalasa¤¤aü pahàya sankhàrànaü su¤¤ato diññhattà su¤¤ato ti idaü paccanãkato nàmaü nàma. Ràgàdãhi pan' esa su¤¤attà su¤¤a; råpanimittàdãnaü ràganimittàdãnaü yeva và abhàvena animitto; ràgapaõidhi- àdãnaü abhàvato appaõihito ti idam assa saguõato nàmaü. Svàyaü su¤¤ataü animittaü appaõihita¤ ca Nibbànaü àrammaõaü karotã ti pi su¤¤ato animitto appaõihito ti vuccati. Idam assa àrammaõato nàmaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, p. 666. >/ #<[page 669]># %< Anuloma¤àõaü 669>% âgamanaü pana duvidhaü: vipassanàgamanaü, maggàga- mana¤ ca. Tattha magge vipassanàgamanaü labhati, phale maggàgamanaü. Anattànupassà hi su¤¤atà nàma. Su¤¤a- tavipassanàya maggo su¤¤ato, aniccànupassanà animittà nàma; animittavipassanàya maggo animitto. Idaü pana nàmaü na Abhidhammapariyàyena labbhati, Suttantapariyà- yena labbhati. Tatra hi gotrabhå¤àõaü animittaü Nibbànaü àrammaõaü katvà animittanàmakaü hutvà sayaü àgamanãyaññhàne ñhatvà maggassa nàmaü detã ti vadanti. Tena: maggo animitto ti vutto. Maggàgamanena pana phalaü animittan ti yujjati yeva. Dukkhànupassanà sankhàresu paõidhiü sukkhàpetvà àgatattà appaõihità nàma. Appaõihitavipas- sanàya maggo appaõihita. Appaõihitamaggassa phalaü appaõihitaü. Evaü vipassanà attano nàmaü maggassa deti, maggo phalassà ti idaü àgamanato nàmaü. Evam ayaü sankhàrupekkhà vimokkhavisesaü niyametã ti. Sankhàrupekkhà ¤àõaü niññhitaü. [Anuloma¤àõaü] Tassa taü sankhàrupekkhà¤àõaü àsevantassa bhàventassa bahulãkarontassa adhimokkhasaddhà balavatarà nibbattati, viriyaü supaggahitaü hoti, sati såpaññhità, cittaü susamà- hitaü, tikkhatarà sankhàrupekkhà uppajjati. Tassa dàni maggo uppajjissatã ti sankhàrupekkhà sankhàre aniccà ti và, dukkhà ti và, anattà ti và sammasitvà bhavangaü otarati. Bhavangànantaraü sankhàrupekkhàya katanayen' eva sankhàre aniccà ti và, dukkhà ti và, anattà ti và, àram- maõaü kurumànaü uppajjati manodvàràvajjanaü. Tato bhavangaü àvaññetvà\<*<1>*>/ uppannassa tassa kiriyacittassà- nantaraü avãcikaü\<*<2>*>/ cittasantatiü anuppabandhamànaü tath' eva sankhàre àrammaõaü katvà uppajjati pañhama- javanacittaü, yaü parikamman ti vuccati. Tad-anantaraü tath' eva sankhàre àrammaõaü katvà uppajjati dutiyaja- vana cittaü, yaü upacàran ti vuccati. Tad-anantaram pi \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm àvaññitvà. 2 Sh avicikaü. >/ #<[page 670]># %<670 XXI. Pañipadà-¤àõadassana-visuddhi-niddeso>% tath' eva sankhàre àrammaõaü katvà uppajjati tatiyaja- vanacittaü, yan anuloman ti vuccati: idaü nesaü pàñi- yekkaü nàmaü. Avisesena pana tividham p' etaü àsevanan ti pi pari- kamman ti pi upacàran ti pi anuloman ti pi vattuü vañña- ti. Kissa anulomaü? Purimabhàga-pacchimabhàgànaü. Taü hi purimànaü aññhannaü vipassanà¤àõànaü tatha- kiccatàya ca anulometi; upari ca sattatiüsàya bodhipakkhiya- dhammànaü; taü hi aniccalakkhaõàdi-vasena sankhàre àrabbha pavattattà udayabbayavantànaü yeva vata dham- mànaü udayabbaya¤àõaü uppàdavaye addasà ti ca, bhan- gavantànaü yeva vata bhangànupassanaü bhangaü addasà ti ca, sabhayaü yeva vata bhayatupaññhànassa bhayato upañ- ñhitan ti ca, sàdãnave yeva vata àdãnavànupassanaü àdãnavaü addasà ti ca, nibbinditabbe yeva vata nibbindità¤àõaü nibbin- danti ca, mu¤citabbaü hi yeva vata mu¤citukamyatà¤àõaü mu¤citukàmaü jàtan ti ca, pañisankhàtabbaü yeva vata pañisankhà¤àõena pañisankhàtan ti ca, upekkhitabbaü yeva vata sankhàrupekkhàya upekkhitan ti ca, atthato va- damànaü viya imesa¤ ca aññhanaü ¤àõànaü tathakicca- tàya anulometi. Upari ca sattatiüsàya bodhipakkhiya- dhammànaü tàya pañipattiyà pattabbattà. Yathà hi dhammiko ràjà, vinicchayaññhàne nisinno, vohàri- kamahàmattànaü vinicchayaü sutvà, agatigamanam pahàya majjhatto hutvà: evaü hotå ti anumodamàno tesa¤ ca vinic- chayassa anulometi, poràõassa ca ràjadhammassa, evaü sampadam idaü veditabbaü. Ràjà viya hi anuloma¤àõaü; aññha vohàrikamahàmattà viya aññha ¤àõàni;\<*<1>*>/ poràõo ràja- dhammo viya sattatiüsa bodhipakkhiyà. Tattha yathà ràjà: evaü hotå ti vadamàno vohàrikàna¤ ca vinicchayassa ràjadhammassa ca anulometi, evam idaü aniccàdi-vasena sankhàre àrabbha uppajjamànaü aññhanna¤ ca ¤àõànaü tathakiccatàya anulometi, upari ca sattatiüsàya bodhipakkhi- yadhammànaü; ten' eva saccànulomika¤àõan ti vuccatã ti. Anuloma¤àõaü niññhitaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, p. 639 f. >/ #<[page 671]># %< Suttasaüsandanà 671>% Suttasaüsandanà Ida¤ ca pana anuloma¤àõaü sankhàràmmaõàya vuññhà- nagàminiyà vipassanàya pariyosànaü hoti. Sabbena sab- baü pana gotrabhå¤àõaü vuññhànagàminiyà vipassanàya pariyosànaü. Idàni tassà yeva vuññhànagàminiyà vipassanàya asammo- hatthaü ayaü suttasaüsandanà veditabbà. Seyyathãdaü: ayaü hi vuññhànagàminã vipassanà Saëàyatanavibhangasutte:\<*<1>*>/ atammayataü, bhikkhave, nissàya, atammayataü àgamma, yàyaü upekkhà ekattà ekattasità: taü pajahatha, taü samatik- kamathà ti evaü atammayatà ti vuttà. Alagaddasuttante:\<*<2>*>/ nibbindaü virajjati, viràgà vimuccatã ti evaü nibbidà ti vuttà. Susãmasuttante:\<*<3>*>/ pubbe kho, Susãma, dhammaññhiti ¤àõaü, pacchà nibbàne ¤àõan ti evaü dhammaññhiti¤àõan ti vuttà. Poññhapàdasuttante:\<*<4>*>/ sa¤¤aggaü kho, Poññhapàda, pañhamaü uppajjati, pacchà ¤àõan ti evaü sa¤¤aggan ti vuttà. Dasut- tarasuttante:\<*<5>*>/ pañipadà¤àõadassanavisuddhi pàrisuddhipa- dhàniyangan ti evaü pàrisuddhipadhàniyangan ti vuttà. Pañisambhidàmagge:\<*<6>*>/ -yà ca mu¤citukamyatà yà ca pañisan- khànupassanàyà ca sankhàrupekkhà, ime dhammà ekatthà, vya¤janam eva nànan ti evaü tãhi nàmehi vuttà. Paññhàne:\<*<7>*>/ anulomaü gotrabhussa, anulomaü vodànassà ti evaü dvãhi\<*<8>*>/ nàmehi vuttà. Rathavinãtasuttante\<*<9>*>/: kiü pan' àvuso pañi- padà¤àõadassanavisuddhatthaü Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti? evaü pañipadà¤àõadassanavisuddhã ti vuttà. Iti 'nekehi nàmehi kittità yà mahesinà, vuññhànagàminã santà parisuddhà vipassanà. Vuññhàtukàmo saüsàra-dukkhapankà mahabbhayà, kareyya satataü tattha yogaü paõóitajàtiko ti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-magge pa¤¤à; bhà- vanàdhikàre Pañipadà¤àõadassanavisuddhiniddeso nàma ekavãsatimo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. iii, 220. 2 M. i, 139. 3 S. ii, 124. 4 D. i, 185. 5 D. iii, 288. 6 Pñs. ii, 64. 7 Tikapaññhàna. 8 Dvãhi. All edns. read tãhi except Sh, who gives tãhi in a footnote. Sb queries tãhi in giving it. 9 M. i, 147. >/ #<[page 672]># %<672>% XXII BâVãSATIMO PARICCHEDO ¥âöADASSANA-VISUDDHI-NIDDESO [Pañhamamagga¤àõaü] Ito paraü gotrabhå¤àõaü hoti. Taü maggassa àvajja- naññhàniyattà neva Pañipadà¤àõavisuddhiü, na ¥àõadassana- visuddhiü bhajati. Antarà abbohàrikam eva hoti; vipassanà- sote patitattà pana vipassanà ti sankhaü gacchati. Sotà- pattimaggo sakadàgàmimaggo anàgàmimaggo arahattamaggo ti imesu pana catusu maggesu ¤àõaü ¥àõadassanavisuddhi nàma. Tattha pañhamamagga¤àõaü tàva sampàdetukàmena a¤- ¤aü ki¤ci kàtabbaü nàma n' atthi. Yaü hi anena kàtab- baü siyà, taü anulomàvasànaü vipassanaü uppàdentena katam eva. Evaü uppanna-anuloma¤àõassa pan' assa tehi tãhi pi anuloma¤àõehi attano balànuråpena thåla-thåle sacca- pañicchàdaketamamhi antaradhàpite sabbasankhàragatesu cit- taü na pakkhanadti, na santiññhati, nàdhimuccati, na sajjati, na laggati, na bajjhati, padumapalàsato udakaü viya pañi- lãyati, pañikåñati, pañivaññati, sabbaü nimittàrammaõam pi sabbaü pavattàrammaõam pi paëibodhato upaññhàti. Ath' assa sabbasmiü nimittapavattàrammaõe paëibodhato upaññhite anuloma¤àõassa àsevanante animittaü appavattaü visankhàraü nirodhaü Nibbànaü àrammaõaü kurumànaü puthujjanagottaü puthujjanasankhaü puthujjanabhåmiü atikkamamànaü ariyagottaü ariyasankhaü ariyabhåmiü okkamamànaü Nibbànàrammaõe pañhamàvaññana-pañhamà- bhoga-pañhamàsamannàhàrabhåtaü maggassa anantarasam- \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 673]># %< Pañhamamagga¤àõaü 673>% anantar'-àsevana-upanissaya-n' atthi-vigatavasena chahi àkàrehi paccayabhàvaü sàdhayamànaü sikhàppattaü vipas- sanàya muddhabhåtaü apunaràvaññakaü uppajjati gotra- bhå¤àõaü; yaü sandhàya vuttaü:-. Kathaü bahiddhà vuññhà- navivaññane pa¤¤à gotrabhå¤àõaü ? Uppàdaü abhibhuyyatã ti gotrabhå. Pavattaü ...pe... upàyàsaü abhibhuyyatã ti gotrabhå. . . . Bahiddhà sankhàranimittaü abhibhuyyatã ti gotrabhå. Anuppàdaü pakkhandatã ti gotrabhå. Appavat- taü ...pe... anupàyàsaü nirodhaü Nibbànaü pakkhan- datã ti gotrabhå. Uppàdaü abhibhåyitvà anuppàdaü pak- khandatã ti gotrabhå ti\<*<1>*>/ sabbaü vitthàretabbaü. Tatr' àyaü ekàvajjanena ekavãthiyaü pavattamànànam pi anulomagotrabhånaü nànàrammaõe pavattanàkàradãpikà upamà:- Yathà hi mahàmàtikaü langhitvà paratãre patiñ- ñhàtukàmo puriso vegena dhàvitvà màtikàya orimatãre ruk- khasàkhàya bandhitvà olambitaü rajjuü và yaññhiü và gahetvà ullanghitvà paratãraninna-poõa-pabbhàrakàyo hutvà, paratãrassa uparibhàgaü patto, taü mu¤citvà vedhamàno paratãre patitvà saõikaü patiññhàti, evam ev' àyaü yogàva- caro vi bhava-yoni-gati-ñhiti nivàsànaü paratãrabhåte Nib- bàne patiññhàtukàmo udayabbayànupassanàdinà vegena dhà- vitvà attabhàvarukkhasàkhàya bandhitvà olambitaü råparaj- juü và vedanàdisu a¤¤ataradaõóaü và aniccan ti và dukkhan ti và anattà ti và anulomàvajjanena gahetvà, taü amu¤- camàno va pañhamena anulomacittena ullaghitvà, dutiyena paratãraninnapoõapabbhàrakàyo viya Nibbànaninnapoõapab- bhàramànaso hutvà tatiyena paratãrassa uparibhàgaü patto viya, idàni pattabbassa Nibbànassa àsanno hutvà tassa cit- tassa nirodhena taü sankhàràrammaõaü mu¤citvà gotra- bhåcittena visankhàre paratãrabhåte Nibbàne patati. Ekà- rammaõe pana aladdhàsevanatàya vedhamàno so puriso viya na tàva suppatiññhito hoti, tato magga¤àõena patiññhàtã ti. Tattha anulomaü saccapaticchàdakaü kilesatamaü vino- detuü sakkoti, na Nibbànamàrammaõaü kàtuü. Gotra- bhå Nibbànam eva àrammaõaü kàtuü sakkoti, na sacca- pañicchàdakaü tamaü vinodetuü. Tatr' àyam upamà:- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 66. >/ #<[page 674]># %<674 XXII. ¥àõadassana-visuddhi-niddeso>% eko kira cakkhumà puriso: nakkhattayogaü jànissamã ti rattibhàge nikkhamitvà candaü passituü uddhaü ullokesi. Tassa valàhakehi pañicchannattà cando na pa¤¤àyittha. Ath' eko vàto uññhahitvà thåla-thåle valàhake viddhaüsesi,\<*<1>*>/ aparo majjhime, aparo sukhume pi; tato so puriso vigatava- làhakenabhe candaü disvà nakkhattayogaü a¤¤àsi. Tattha tayo valàhakà viya saccapaticchàdakathålamajjhi- masukhumaü kilesandhakàraü. Tayo vàtà viya tãõi anulo- macittàni. Cakkhumà puriso viya gotrabhå¤àõaü. Cando viya Nibbànaü. Ekakassa vàtassa yathàkkamena valàhaka- viddhaüsanaü viya ekekassa anulomacittassa saccapañicchà- dakatamavinodanaü. Vigatavalàhake nabhe tassa puri- sassa visuddhacandadassanaü viya vigate saccapañicchàdake tame gotrabhå¤àõassa visuddha-Nibbànadassanaü. Yath' eva hi tayo vàtà candapañicchàdake valàhake yeva viddhaü- setuü sakkonti, na candaü daññhuü, evaü anulomàni saccapañicchàdakaü tamaü yeva vinodetuü sakkonti, na Nibbànaü daññhuü. Yathà so puriso candam eva daññhuü sakkoti, na valàhake viddhaüsetuü, evaü gotrabhå¤àõaü Nibbànam eva daññhuü sakkoti, na kilesatamaü vinodetuü. Ten' eva c' etaü maggassa àvajjanan ti vuccati; taü hi anà- vajjanam pi samànaü àvajjanaññhàne ñhatvà: evaü nibbat- tà hã ti maggassa sa¤¤aü datvà viya nirujjhati. Maggo pi tena dinnasa¤¤aü amu¤citvà va avãcisantativasena\<*<2>*>/ taü ¤àõaü anubandhamàno anibbiddhapubbaü apadàlitapub- baü lobhakkhandhaü dosakkhandhaü mohakkhandhaü nibbijjhamàno va padàlayamàno nibbattati. Tatr' àyaü upamà:- eko kira issàso aññha usabhamatte padese phalakasataü ñhapàpetvà vatthena mukhaü veñhe- tvà saraü sannayhitvà\<*<3>*>/ cakkayante aññhàsi. A¤¤o puriso cakkayantaü àvijjhitvà, yadà issàsassa phalakaü abhimu- khaü hoti, tadà tattha daõóakena sa¤¤aü deti. Issàso daõóakasa¤¤aü amu¤citvà va saraü khipitvà phalakasataü nibbijjhati. Tattha daõóakasa¤¤aü viya gotrabhu ¤àõaü. Issàso viya magga¤àõaü. Issàsassa daõóakasa¤¤aü amu¤citvà va phalakasatanibbijjhanaü viya magga¤àõassa \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -seti. 2 Cf. above, p. 669. 3 Bhm sannahitvà. >/ #<[page 675]># %< Dutiya(magga)¤àõaü 675>% gotrabhå¤àõena dinnasa¤¤aü amu¤citvà va Nibbànaü àrammaõaü katvà anibbiddhapubbànaü apadàlitapubbànaü lobhadosamohakkhandhànaü nibbijjhanapadàlanaü.\<*<1>*>/ Na kevala¤ c' esa maggo lobhakkhandhàdãnam nibbijjhanam eva karoti, api ca kho anamataggasaüsàravaññadukkhasamud- daü soseti: sabba-apàyadvàràni pidahati; sattannaü ariya- dhanànaü sammukhãbhàvaü karoti; aññhangikaü micchà- maggaü pajahati; sabbaverabhayàni våpasameti; Sammà- sambuddhassa orasaputtabhàvaü upaneti; a¤¤esa¤ ca aneka- satànaü ànisaüsànaü pañilàbhàya saüvattatã ti. Evaü anekànisaüsadàyakena sotàpattimaggena sampayuttaü ¤àõaü sotàpattimagge ¤àõan ti. Pañhamagga¤àõaü niññhitaü. [Dutiya(magga)¤àõaü] Imassa pana ¤àõassa anantaraü tass' eva vipàkabhåtàni dve, tãõi và phalacittàni uppajjanti. Anantaravipàkattà yeva hi lokuttarakusalànaü:- samàdhim ànantarika¤ ¤am àhå ti\<*<2>*>/ ca dandham ànantarikaü pàpuõàti àsavànaü khàyàyà ti\<*<3>*>/ ca àdivuttaü. Keci pana ekaü dve, tãõi, cattàri và phalacittànã ti vadanti. Taü na gahetabbaü; anulomassa hi àsevanante gotrabhå- ¤àõaü uppajjati; tasmà sabban t' imena paricchedena dvãhi anulomacittehi bhavitabbaü; na hi ekaü àsevanapaccayaü labhati. Satta cittaparamà ca ekà javanavãthi; tasmà yassa dve anulomàni, tassa tatiyaü gotrabhå, catutthaü maggacittaü, tãõi phalacittàni honti. Yassa tãõi anulomàni, tassa catutthaü gotrabhå pa¤camaü maggacittaü, dve phalacittàni honti, tena vuttaü dve tãõi và phalacittàni uppajjantã ti. Keci pana yassa cattàri anulomàni, tassa pa¤camaü gotra- bhå, chaññhaü maggacittaü ekaü phalacittan ti vadanti. Taü pana yasmà catutthaü pa¤camaü và appeti, na tato paraü àsannabhavangattà ti pañikkhittaü, tasmà na sàrato paccetabbaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Repeated in Asl. 233 with slight variants. 2 Sn. ver. 226. 3 A. ii, 149. >/ #<[page 676]># %<676 XXII. ¥àõadassana-visuddhi-niddeso>% Ettàvatà ca pan' esa sotàpanno nàma dutiyo ariyapuggalo hoti. Bhusapamatto pi hutvà sattakkhattuü devesu ca manussesu ca sandhàvitvà saüsaritvà dukkhass' antassa karaõasamattho hoti. Phalapariyosàne pan' assa cittaü bhavangam otarati, tato bhavangaü upacchinditvà mag- gapaccavekkhanatthàya uppajjati manodvàràvajjanaü; tasmiü niruddhe pañipàñiyà satta maggapaccavekkhaõa- javanànã ti. Puna bhavangaü otaritvà ten' eva nayena phalàdãnaü paccavekkhaõatthàya àvajjanàdãni uppajjanti, yesaü uppattiyà esa maggaü paccavekkhati, phalaü paccavekkhati, pahãnakilese paccavekkhati, avasiññhakilese paccavekkhati, Nibbànaü paccavekkhati. So hi: iminà vat' àhaü maggena àgato ti maggaü paccavekkhati, tato: ayaü me ànisaüso laddho ti phalaü paccavekkhati; tato: ime nàma me kilesà pahãnà ti pahãnakilese paccavekkhati; tato: ime nàma me kilesà avasiññhà ti uparimaggattayavajjhe kilese paccavekkhati; avasàne ca: ayaü me dhammo àram- maõato pañividdho ti amataü Nibbànaü paccavekkhati. Iti sotàpannassa ariyasàvakassa pa¤ca paccavekkhaõàni honti. Yathà ca sotàpannassa, evaü sakadàgàmi-anàgà- mãnam pi. Arahato pana avasiññhakilesapaccavekkhaõaü nàma n' atthã ti. Evaü sabbàni pi ekånavãsati paccavekkhaõàni nàma, ukkaññhaparicchedo yeva c' eso. Pahãnàvasiññhakilesa- paccavekkhaõaü hi sekkhànam pi hoti và, na và. Tassa hi paccavekkhaõassa abhàven' eva Mahànàmo Bhagavantaü pucchi:- ko su nàma me dhammo ajjhattaü appahãno, yena me ekadà lobhadhammà pi cittaü pariyàdàya tiññhantã ti\<*<1>*>/ sab- baü vitthàrato veditabbaü. Evaü paccavekkhitvà pana so sotàpanno ariyasàvako tasmiü yeva và àsane nisinno, aparena và samayena kà- maràgavyàpàdanaü tanubhàvàya dutiyàya bhåmiyà pat- tiyà yogaü karoti. So indriyabalabojjhangàni samodhàne- tvà tad-eva råpa-vedanà-sa¤¤à-sankhàra-vi¤¤àõabhedaü sankhàragataü aniccaü dukkham anattà ti ¤àõena parimad- dati, parivatteti, vipassanà-vãthiü ogàhati. Tass' evaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 91. >/ #<[page 677]># %< Tatiyamagga¤àõaü 677>% pañipannassa vuttanayen' eva sankhàråpekkhàvasàne ekà- vajjanena anulomagotrabhå¤àõesu uppannesu gotrabhå- anantaraü sakadàgàmi-maggo uppajjati. Tena sampayut- taü ¤àõaü sakadàgàmi-magge ¤àõan ti. Dutiya¤àõaü niññhitaü.1 [Tatiyamagga¤àõaü] Imassà pi ¤àõassa anantaraü vuttanayen' eva phalacittà- ni veditabbàni. Ettàvatà c' esa sakadàgàmã nàma catuttho ariyapuggalo hoti sakid-eva imaü lokaü àgantvà dukkhass' antakaraõasamattho; tato paraü paccavekkhaõaü vuttana- yam eva. Evaü paccavekkhitvà c' eso sakadàgàmã ariya- sàvako tasmiü yeva và àsane nisinno, aparena và samayena kàmaràgavyàpàdànaü anavasesappahànàya tatiyàya bhå- miyà pattiyà yogaü karoti. So indriyabalabojjhangàni samodhànetvà tad-eva sankhàragataü aniccaü dukkham anattà ti ¤àõena parimaddati, parivatteti, vipassanà-vãthiü ogàhati. Tass' evaü pañipannassa vuttanayen' eva san- khàråpekkhàvasàne ekàvajjanena anulomagotrabhå¤àõesu uppannesu gotrabhå-anantaraü anàgàmimaggo uppajjati. Tena sampayuttaü ¤àõaü anàgàmimagge ¤àõan ti. Tatiya¤àõaü niññhitaü. [Catutthamagga¤àõaü] Imassà pi ¤àõassa anantaraü vuttanayen' eva phalacittàni veditabbàni. Ettàvatà c' esa anàgàmã nàma chaññho ariya- puggalo hoti, opapàtiko tattha parinibbàyã anàvattidhammo\<*<2>*>/ pañisandhivasena imaü lokaü punànàgantà. Tato paraü paccavekkhaõaü vuttanayaü eva. Evaü paccavekkhitvà va so anàgàmã ariyasàvako tasmiü yeva và àsane nisinno, apa- rena và samayena, råpàråparàga-màna-uddhacca-avijjànaü anavasesappahànàya catutthàya bhåmiyà pattiyà yogaü karoti. So indriyabalabojjhangàni samodhànetvà tad-eva sankhàragataü aniccaü dukkham anattà ti ¤àõena parimad- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Only Sb. inserts (magga) after Dutiya. 2 Cf. A. iv, 12; v, 343. II. 20 >/ #<[page 678]># %<678 XXII. ¥àõadassana-visuddhi-niddeso>% dati, parivatteti, vipassanà-vãthiü ogàhati. Tass' evaü pañipannassa vuttanayen' eva sankhàrupekkhàvasàne ekà- vajjanena anulomagotrabhå¤àõesu uppannesu gotrabhå- anantaraü arahattamaggo uppajjati. Tena sampayuttaü ¤àõaü arahattamagge ¤àõan ti. Catuttha¤àõaü niññhitaü. [Phalacittàni: A. Sattatiüsa bodhipakkhiyà dhammà] Imassà pi ¤àõassa anantaraü vuttanayen' eva phalacittàni veditabbàni. Ettàvatà c' esa arahà nàma aññhamo ariya- puggalo hoti: mahà khãõàsavo antimadehadhàrã ohitabhàro anuppattasadattho parikkhãõabhavasaüyojano sammad-a¤¤à vimutto\<*<1>*>/ sadevakassa lokassa aggadakkhiõeyyo ti. Iti yan taü vuttaü: sotàpattimaggo sakadàgàmimaggo anàgàmi- maggo arahattamaggo ti imesu pana catusu maggesu ¤àõaü ¥àõadassanavisuddhi nàmà ti; taü imàni iminà anukkamena pattabbàni cattàri ¤àõàni sandhàya vuttaü. Idàni imissà yeva catu¤àõàya ¤àõadassanavisuddhiyà anu- bhàvavijànanatthaü:- Paripuõõabodhipakkhiyabhàvo vuññhànabalasamàyogo, ye yena pahàtabbà dhammà tesaü pahàna¤ ca. Kiccàni pari¤¤àdãni yàni vuttàni abhisamayakàle; tàni ca yathàsabhàvena jànitabbàni sabbànã ti. Tattha paripuõõabodhipakkhiyabhàvo ti bodhipakkhiyà- naü paripuõõabhàvo. Cattàro satipaññhànà, cattàro sam- mappadhànà, cattàro iddhipàdà, pa¤cindriyàni, pa¤cabalàni, satta bojjhangà, ariyo aññhangiko maggo ti hi ime sattatiüsa dhammà bojjhanganaññhena bodhã ti laddhanàmassa ariya- maggassa pakkhe bhavattà bodhipakkhiyà nàma; pakkhe bhavattà ti upakàrabhàve ñhitattà. Tesu tesu\<*<2>*>/ àrammaõesu okkanditvà\<*<3>*>/ pakkhanditvà upañ- ñhànato paññhànaü. Sati yeva paññhànaü satipaññhànaü. Kàya-vedanà-citta-dhammesu pan' assà asubha-dukkha-anic- ca-anattàkàraggahaõavasena subha-sukha-nicca-attasa¤¤à- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. vi, 12. s.v. Arahatta, formula C, which omits antima- dehadhàrã. Cf. S. i, 14; A. vi, 13. s.v. Arahatta formula C. 2 Bhm omit. 3 So all edns. >/ #<[page 679]># %< A. Sattatiüsa bodhipakkhiyà dhammà 679>% pahànakiccasàdhanavasena ca pavattito catudhà bhedo hoti; tasmà cattàro satipaññhànà ti vuccanti. Padahanti etenà ti padhànaü. Sobhaõaü padhànaü sammappadhànaü, sammà và padahanti etenà ti sammappa- dhànaü. Sobhaõaü và taü kilesaviråpatti-vidahanato pa- dhàna¤ ca hitasukhanipphàdakaññhena seññhabhàvàvahanato padhànabhàvakàraõato cà ti sammappadhànaü. Viriyass' etaü adhivacanaü. Tayidaü uppannànuppannànaü akusa- lànaü pahànànuppattikiccaü, anuppannuppàna¤ ca kusa- lànaü uppatti-ñhitikiccaü sàdhayatã ti catubbidhaü hoti; tasmà cattàro sammappadhànà ti vuccanti. Pubbe vuttena\<*<1>*>/ ijjhanaññhena iddhi. Tassà sampayuttàya pubbangamaññhena phalabhåtàya pubbabhàgakaranaññhena ca iddhiyà pàdo ti iddhipàdo. So chandàdivasena catubbi- dho hoti; tasmà cattàro iddhipàdà ti vuccanti. Yath' àha:- cattàro iddhipàdà: chandiddhipàdo, cittiddhipàdo, viriyiddhi- pàdo, vãmaüsiddhipàdo ti\<*<2>*>/ ime lokuttarà va; lokiyà pana: chanda¤ ce bhikkhu adhipatiü karitvà labhati samàdhiü, labhati cittass' ekaggataü: ayaü vuccati chandasamàdhã ti\<*<3>*>/ àdiva- canato chandàdi adhipativasena pañiladdhadhammà pi honti. Assaddhiya-kosajja-pamàda-vikkhepa-sammohànaü abhibha- vanato abhibhavanasankhàtena adhipatiyaññhena iddhiyaü. Assaddhiyàdãhi ca anabhibhavanãyato akampiyaññhena balaü. Tad-ubhayam pi saddhàdivasena pa¤cavidhaü hoti; tasmà pa¤ciddhiyàni balànã ti vuccanti. Bujjhanakasattassa pana angabhàvena sati-àdayo satta bojjhangà. Niyyànikaññhena ca sammàdiññhi-àdayo aññha maggangà honti; tena vuttaü:- satta bojjhangà ariyo aññhan- giko maggo ti\<*<4>*>/. Iti ime sattatiüsa bodhipakkhiyadhammà pubbabhàge lokiyavipassanàya vattamànàya cuddasavidhena kàyaü pa- riggaõhato ca kàyànupassanà satipaññhànaü; navavidhena vedanaü pariggaõhato ca vedanànupassanà satipaññhànaü; soëasavidhena cittaü pariggaõhato ca cittànupassanà sati- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, Chapter XI., p. 378. 2 Vibh. 223 places viriyiddhipàdo second. 3 Ibid. 216. 4 Cf. S. v, 82. >/ #<[page 680]># %<680 XXII. ¥àõadassana-visuddhi-niddeso>% paññhànaü; pa¤cavidhena dhamme pariggaõhato ca dhammà- nupassanà satipaññhànaü. Imasamiü attabhàve anuppannapubbaü parassa uppannaü akusalaü disvà: yathà pañipannass' etaü uppannaü, na tathà pañipajjissàmi; evaü me etaü n' uppajjissatã ti, tassa anuppà- dàya vàyamanakàle pañhamaü sammappadhànaü. Attano samudàcàrappattaü akusalaü disvà tassa pahànàya vàya- manakàle dutiyaü. Imasmiü bhàve anuppannapubbaü jhànaü và, vipassanaü và uppàdetuü vàyamantassa tati- yaü. Uppannaü yathà na parihàyati, evaü punappuna uppàdentassa catutthaü sammappadhànaü. Chandaü dhuraü katvà kusaluppàdanakàle chandiddhi- pàdo ...pe... micchàvàcàya viramaõakàle sammàvàcà ti evaü nànàcittesu labbhanti. Imesaü pana catunnaü ¤àõànaü uppattikàle ekacitte labbhanti. Phalakkhaõe ñha- petvà cattàro sammappadhàne avasesà tattiüsa labbhahti. Evam ekacitte labbhamànesu c' etesu ekà va Nibbànàrammaõà sati kàyàdisu subhasa¤¤àdippahànakiccasàdhanavasena cat- tàro satipaññhànà ti vuccati. Ekam eva ca viriyaü anuppan- nànaü anuppàdàdi-kiccasàdhanavasena cattàro sammappa- dhànà ti vuccati. Sesesu pana hàpana-vaóóhanaü n' atthi. Api ca tesu:- Nava ekavidhà eko dvedhà 'tha catu-pa¤cadhà, aññhadhà navadhà c' eva iti chadhà bhavanti te. Nava ekavidhà ti chando, cittaü, pãti, passaddhi, upekkhà, sankappo, vàcà, kammanto àjãvo ti imena va chandiddhipà- dàdivasena ekavidhà va honti, na a¤¤aü koññhàsaü bhajanti. Eko dvedhà ti saddhà indriya-balavasena dvedhà ñhità. Atha catu-pa¤cadhà ti ath' a¤¤o eko catudhà, a¤¤o pa¤ca- dhà ñhito ti attho. Tattha samàdhi eko indriya-bala-bojjhan- ga-maggangavasena catudhà ñhito. Pa¤¤à tesa¤ catunnaü iddhipàdakoññhàsassa ca vasena pa¤cadhà. Aññhadhà navadhà cevà ti aparo eko aññhadhà, eko navadhà ñhito ti attho, catu-satipaññhàna-iddhiya-bala-bijjhanga- maggangavasena sati aññhadhà ñhità. Catu-sammappadhà- na-iddhipàda-indriya-bala-bojjhanga-magganagavasena vi- riyaü navadhà ti. Evaü:- \<-------------------------------------------------------------------------- >/ #<[page 681]># %< B. Vuññhànaü 681>% Cuddas' eva asambhinnà hont' ete bodhipakkhiyà, koññhàsato sattavidhà sattatiüsa pabhedato. Sakiccanipphàdanato, saråpena ca vuttito, sabbe va ariyamaggassa sambhave sambhavanti te ti Evaü tàv' ettha paripuõõabodhipakkhiyabhàvo jànitabbo. [B. Vuññhànaü] Vuññhànabalasamàyogo ti vuññhàna¤ c' eva balasamàyogo ca. Lokiyavipassanà hi nimittàrammaõattà c' eva pavatti- kàraõassa ca samudayassa asamucchindanato neva nimittà, na pavattà vuññhàti. Gotrabhå¤àõaü samudayassa asamuc- chindanato na pavattà vuññhàti; Nibbànàrammaõato pana nimittà vuññhàtã ti ekato vuññhànaü hoti. Ten' àha:- bahiddhà vuññhànavivaññane pa¤¤à gotrabhå¤àõan ti.\<*<1>*>/ Tathà uppàdà vivattitvà anuppàdaü pakkhandatã ti gotrabhå, pa- vattà vivattitvà ti\<*<2>*>/ sabbaü veditabbaü. Imàni cattàri pi ¤àõàni animittàrammaõattà nimittato vuññhahanti. Samu- dayassa samucchindanato pavattà vuññhahantã ti dubhato vuññhànàni honti. Tena vuttaü:- kathaü dubhato vuññhàna- vivaññane pa¤¤à magge ¤àõaü? Sotàpattimaggakkhaõe das- sanaññhena sammàdiññhi micchàdiññhiyà vuññhàti, tad-anuvatta- kakilesehi ca khandhehi ca vuññhàti, bahiddhà ca sabbanimittehi vuññhàti, tena vuccati: dubhato vuññhànavivaññane pa¤¤à magge ¤àõan ti. Abhiniropan' aññhena sammàsankappo micchàsan- kappà . . . pariggahaññhena sammàvàcà micchàvàcàya . . . samuññhàn' aññena sammàkammanto . . . vodàn' aññhena sam- mà-àjãvo, paggah' aññhena sammàvàyàmo, upaññhàn' aññhena sammàsati . . . avikkhepan' aññhena sammàsamàdhi micchà- samàdhito vuññhàti, tad-anuvattakakilesehi ca khandhehi ca vuññhàti, bahiddhà ca sabbanimittehi vuññhàti, tena vuccati: dubhato vuññhànavivaññane pa¤¤à magge ¤àõan ti. Sakadàgàmimaggakkhaõe dassan' aññhena sammàdiññhi . . . avikkhepan' aññhena sammàsamàdhi olàrikà kàmaràgasaü- yojanà pañighasaüyojanà, oëàrikà kàmaràgànusayà pañighànu- sayà vuññhàti . . . anàgàmimaggakkhaõe dassan' aññhena sam- màdiññhi . . . avikkhepan' aññhena sammàsamàdhi aõusaha- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs i, 66. 2 Ibid. p, 67. >/ #<[page 682]># %<682 XXII. ¥àõadassana-visuddhi-niddeso>% gatà\<*<1>*>/ kàmaràgasaüyojanà pañighasaüyojanà aõusahagatà kà- maràgànusayà pañighànusayà vuññhàti ...pe... arahatta- maggakkhaõe dassan' aññhena sammàdiññhi . . . avikkhepan' aññhena sammàsamàdhi, råparàgà aråparàgà mànà . . . ud- dhaccà . . . avijjàya mànànusayà bhavaràgànusayà avijjànu- sayà vuññhàti, Tad-anuvattakakilesehi ca khandhehi ca vuñ- ñhàti, bahiddhà ca sabbanimittehi vuññhàti, tena vuccati: dubhato vuññhànavivaññane pa¤¤à magge ¤àõan ti\<*<2>*>/. Lokiyàna¤ ca aññhannaü samàpattãnaü bhàvanàkàle sam- athabalaü adhikaü hoti; aniccànupassanàdãnaü bhàvanà- kàle vipassanàbalaü. Ariyamaggakhaõe pana yuganandhà te dhammà pavattanti a¤¤ama¤¤aü anativattan' aññhena; tasmà imesu catusu pi ¤àõesu ubhayabalasamàyogo hoti. Yath' àha:- uddhaccasahagatakilesehi ca khandhehi ca vuñ- ñhahato cittassa ekaggatà avikkhepo samàdhi nirodhagocaro. Avijjàsahagatakilesehi ca khandhehi ca vuññhahato anupassan' aññhena vipassanà nirodhagocarà. Iti vuññhàn' aññhena samatha- vipassanà ekarasà honti, ayuganandhà honti, a¤¤ama¤¤aü nàtivattantã ti, tena vuccati vuññhàn' aññhena samathavipassanaü yuganandhaü bhàvetã ti\<*<3>*>/. Evam ettha vuññhànabalasamàyogo veditabbo. [C. Pahànaü] Ye yena pahàtabbà dhammà tesaü pahàna¤ cà ti imesu pana catusu ¤àõesu ye dhammà yena ¤àõena pahàtabbà, tesaü pahàna¤ ca jànitabbaü. Etàni hi yatàyogaü saüyojana- kilesa-micchatta-lokadhamma-macchariya-vipallàsa-gantha- agati-àsava-ogha-yoga-nãvaraõa-paràmàsa-upàdàna-anusaya- mala-akusalakammapatha-cittuppàdasankhàtànaü dhammà- naü pahànakaràni. Tattha saüyojanànã ti khandhehi khandhànaü phalena kammassa dukkhena và sattànaü saüyojakattà råparàgà- dayo dasa dhammà vuccanti. Yàvaü hi te, tàva etesaü anuparamo ti. Tatrà pi: råparàgo, anuråparàgo, màno, uddhaccaü avijjà ti ime pa¤ca uddhaü nibbattanakakkhan- dhàdisaüyojakattà uddhambhàgiyasaüyojanàni nàma. Sak- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh anu--. 2 Pñs. i, 69 f. 3 Ibid. ii, 98. >/ #<[page 683]># %< C. Pahànaü 683>% kàyadiññhi, vicikicchà, sãlabbataparàmàso, kàmaràgo, pañi- gho ti ime pa¤ca adhonibbattakakhandhàdisaü yojakattà adhobhàgiyasaüyojanàni nàma. Kilesà ti sayaü sankiliññhattà sampayuttadhammàna¤ ca sankilesikattà lobho, doso, moho, màno, diññhi, vicikicchà, thãnaü, uddhaccaü, ahitikaü, anottappan ti ime dasa dhammà. Micchattà ti micchà pavattanato micchàdiññhi, micchàsan- kappo, micchàvàcà, micchàkammanto, micchà-àjãvo, micchà- vàyàmo, micchàsati, micchàsamàdhã ti ime aññha dhammà. Micchàviratti-micchà¤àõehi và saddhiü dasa. Lokadhammà ti lokappavattiyà sati anuparamadhammattà\<*<1>*>/ làbho, alàbho, yaso, ayaso,\<*<2>*>/ sukhaü, dukkhaü, nindà, pasaüsà ti ime aññha. Idha pana kàraõåpacàrena\<*<3>*>/ làbhàdi-vatthu- kassa anunayassa alàbhàdi-vatthukassa pañighassa c' etaü lokadhammagahaõena gahaõaü katan ti veditabbaü. Macchariyànã ti àvàsamacchariyaü, kulamacchariyaü, làbhamacchariyaü, dhammamacchariyaü, vaõõamacchari- yan ti imàsu àvàsàdisu a¤¤esam sàdhàraõabhàvaü asahaõà- kàrena pavattàni pa¤ca macchariyàni. Vipallàsà ti anicca-dukkha-anatta-asubhesu yeva vatthusu niccaü sukhaü attà subhan ti evaü pavatto sa¤¤àvipallàso, cittavipallàso, diññhivipallàso ti ime tayo. Ganthà ti nàma kàyassa ceva råpakàyassa ca ganthanato abhijjhàdayo cattàro. Tathà hi te abhijjhà-kàyagantho, vyàpàdo-kàyagantho, sãlabbataparàmàso-kàyagantho, idaü- saccàbhiniveso-kàyagantho icc' eva vuttà. Agatã ti chanda-dosa-moha-bhayehi akattabbakaraõassa kattabbàkaraõassa ca adhivacanaü. Taü hi ariyehi agan- tabbattà agatã ti vuccati. âsavà ti àrammaõavasena àgotrabhåto àbhavaggato ca savanà-asaüvutehi và dvàrehi ghañachiddehi, udakaü viya savanato niccapaggharaõ' aññhena, saüsàradukkhassa và savanato kàmaràgabhavaràgamicchàdiññhi-àvijjànam etaü adhivacanaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm -dhammakattà. 2 Sbh ayaso, yaso. 3 Sh -opacàrena. >/ #<[page 684]># %<684 XXII. ¥àõadassana-visuddhi-niddeso>% Bhavasàgare àkaóóhaõ' aññhena duruttaraõ' aññhena ca oghà ti pi. ârammaõaviyogassa ceva dukkhaviyogassa ca appadànato yogà ti pi tesaü yeva adhivacanaü. Nãvaraõànã ti cittassa àvaraõa-nãvaraõa-pañicchàdan' añ- ñhena kàmacchandàdayo pa¤ca. Paràmàso ti tassa tassa dhammassa sabhàvaü atikkamma parato abhåtasabhàvaü àmasanàkàrena pavattanato mic- chàdiññhiyà etaü adhivacanaü. Upàdànànã ti sabbàkàrena Pañiccasamuppàdaniddese vut- tàni\<*<1>*>/ kàmupàdànàdãni cattàri. Anusayà ti thàmagat' aññhena kàmaràgànusayo, pañigha- màna-diññhi-vicikicchà-bhavaràga-avijjànusayo ti evaü vuttà kàmaràgàdayo satta. Te hi thàmagatattà punappuna kàma- ràgàdãni uppattihetubhàvena anusenti yevà ti anusayà. Malà ti tela¤janakalalaü viya saya¤ ca asuddhattà a¤¤e- sa¤ ca asuddhabhàvakaraõato lobha-dosa-mohà tayo. Akusalakammapathà ti akusalakammabhàvena ceva dug- gatãna¤ ca pathabhàvena pàõàtipàto, adinnàdànaü, kàmesu micchàcàro, musàvàdo, pisuõavàcà, pharusavàcà, samphap- palàpo, abhijjhà, vyàpàdo, micchàdiññhã ti ime dasa. Akusalacittuppàdà ti lobhamålà aññha, dosamålà dve, mo- hamålà dve ti ime dvàdasa. Iti etesaü saüyojanàdãnaü dhammànaü etàni yathàyogaü pahànakaràni. Kathaü ? Saüyojanesu tàva sakkàyadiññhi, vicikicchà, sãlabbataparà- màso, apàyagamanãyà ca kàmaràga-pañighà ti ete pa¤ca dhammà pañhama¤àõavajjhà. Sesà kàmaràgapañighà oëàrikà dutiya¤àõavajjhà; sukhumà tatiya¤àõavajjhà. Råparàgàdayo pa¤ca pi catuttha¤àõavajjhà eva. Parato pi ca yattha yattha eva-saddena niyamaü na karissàma. Tattha yaü yaü upari ¤àõavajjho ti vakkhàma, so so puri- ma¤àõehi hatàpàyagamanãyàdibhàvo va hutvà upari ¤àõa- vajjho hotã ti veditabbo. Kilesesu diññhi vicikicchà pañha- ma¤àõavajjhà; doso tatiya¤àõavajjho; lobha-moha-màna- thãna-uddhacca-ahirika-anottappàni catuttha¤àõavajjhàni. Micchattesu micchàdiññhi-musàvàdo micchakammanto micchà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Chapter XVII., p. 571 f. >/ #<[page 685]># %< C. Pahànaü 685>% àjãvo ti ime pañhama¤àõavajjhà; micchàsankappo pisuõavàcà pharusavàcà ti ime tatiya¤àõavajjhà. Cetanà yeva c' ettha vàcà ti veditabbà. Samphappalàpa-micchàvàyàma-sati-sam- àdhi-vimutti¤àõàni catuttha¤àõavajjhàni. Lokadhammesu pañigho tatiya¤àõavajjho. Anunayo catuttha¤àõavajjho. Yase ca pasaüsàya ca anunayo catuttha¤àõavajjho ti eke, macchariyàni pañhama¤àõavajjhàn eva. Vipallàsesu anicce niccaü anattani attà ti ca sa¤¤àcittadiññhivipallàsà. Dukkhe sukhaü asubhe subhan ti diññhivipallàso cà ti ime pañhama- ¤àõavajjhà. Asubhe subhan ti sa¤¤àcittavipallàsà tatiya- ¤àõavajjhà. Dukkhe sukhan ti sa¤¤àcittavipallàsà catuttha- ¤àõavajjhà. Ganthesu sãlabbataparàmàsa-idaü-saccàbhini- vesakàyaganthà pañhama¤àõavajjhà. Vyàpàdakàyagantho tatiya¤àõavajjho, itaro catuttha¤àõavajjho, agati pañhama- ¤àõavajjhà va. âsavesu diññhàsavo pañhama¤àõavajjho, kàmàsavo tatiya¤àõavajjho; itare dve catuttha¤àõavajjhà. Ogha-yogesu pi es' eva nayo. Nãvaraõesu vicikicchànãva- raõaü pañhama¤àõavajjhaü; kàmacchando vyàpàdo kuk- kuccan ti tãõi tatiya¤àõavajjhàni; thãnamiddha-uddhaccàni catuttha¤àõavajjhàni. Paràmàso pañhama¤àõavajjho va. Upàdànesu sabbesam pi lokiyadhammànaü vatthukàmava- sena kàmà ti àgatattà råpàråparàgo pi kàmåpàdàne patati, tasmà taü catuttha¤àõavajjhaü; sesàni pañhama¤àõavaj- jhàni. Anusayesu diññhi-vicikicchànusayà pañhama¤àõavaj- jhà va kàmaràgapañighànusayà tatiya¤àõavajjhà. Màna- bhavaràgàvijjànusayà catuttha¤àõavajjhà. Malesu dosama- laü tatiya¤àõavajjhaü, itaràni catuttha¤àõavajjhàni. Aku- salakammapathesu pàõàtipàto adinnàdànaü micchàcàro mu- sàvàdo micchàdiññhã ti ime pañhama¤àõavajjhà. Pisuõa- vàcà pharusavàcà vyàpàdo ti tayo tatiya¤àõavajjhà, sam- phappalàpàbhijjhà catuttha¤àõavajjhà. Akusalacittuppà- desu cattàro diññhisampayuttà, vicikicchàsampayutto cà ti pa¤ca pañhama¤àõavajjhà và. Dve pañighasampayuttà ta- tiya¤àõavajjhà; sesà catuttha¤àõavajjhà ti. Ya¤ ca yena vajjhaü, taü tena pahàtabbaü nàma; tena vuttaü: iti ete- saü saüyojanàdãnaü dhammànaü etàni yathàyogaü pahà- nakarànã ti. Kiü pan' etàni ete dhamme atãtànàgate pajahanti, udàhu \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 686]># %<686 XXII. ¥àõadassana-visuddhi-niddeso>% paccuppanne ti? Kiü pan' ettha yadi tàva atãtànàgate, aphalo vàyàmo àpajjati. Kasmà? Pahàtabbànaü n' atthi- tàya; atha paccuppanne, tathà pi aphalo vàyàmena saddhiü pahàtabbànaü atthitàya, sankilesikà ca maggabhàvanà àpajjati; vippayuttatà và kilesànaü, na ca paccuppannakileso cittavippayutto nàma atthã ti n' àyaü àveõikà codanà. Pàëiyaü yeva hi:- yvàyaü kilese pajahati, atãte kilese pajahati, anàgate kilese pajahati, paccuppanne kilese pajahatã ti\<*<1>*>/ vatvà puna:- ha¤ci atãte kilese pajahati, tena hi khãõaü khepeti, niruddhaü nirodheti, vigataü vigameti, atthangataü atthanga- meti. Atãtaü yaü n' atthi, taü pajahatã ti ca vatvà: na atãte kilese pajahatã ti\<*<1>*>/ pañikkhittaü. Tathà ha¤ci anàgate kilese pajahati, tena hi ajàtaü pajahati, anibbattaü pajahati, anup- pannaü pajahati, apàtubhåtaü pajahati. Anàgataü yaü n' atthi, taü pajahatã ti\<*<1>*>/ ca vatvà: na anàgate kilese pajahatã ti pañikkhittaü. Tathà ha¤ci paccuppanne kilese pajahati tena hi ratto ràgaü pajahati, duññho dosaü . . . måëho mohaü . . . vinibaddho mànaü . . . paràmaññho diññhiü, vikkhepagato uddhaccaü . . . aniññhanagato vicikicchaü . . . thàmagato anu- sayaü pajahati. Kaõhasukkà dhammà yuganandhà vattanti. Sankilesikà maggabhàvanà hotã ti\<*<2>*>/ ca vatvà:- na atãte kilese pajahati, na anàgate, na paccuppanne kilese pajahatã ti sabbaü pañikkhipitvà: tena hi n' atthi maggabhàvanà, n' atthi phala- sacchikiriyà, n' atthi kilesappahànaü, n' atthi dhammàbhisa- mayo ti pa¤hàpariyosànena hi: atthi maggabhàvanà ...pe . . . dhammàbhisamayo ti pañijànitvà: yathà kathaü viyà ti? vutte, idaü vuttaü:- seyyathàpi taruõo rukkho ajàtaphalo. Tam enaü puriso målaü chindeyya; ye tassa rukkhassa ajàta- phalà, te ajàtà yeva na jàyanti, anibbattà yeva na nibbattanti, anuppannà yeva na uppajjanti, apàtubhåtà yeva na pàtubha- vanti. Evam eva uppàdo hetu uppàdo paccayo kilesànaü nibbattiyà, uppàde àdãnavaü disvà anuppàde cittaü pakkhan- dati. Anuppàde cittaü pakkhandatà ye uppàdapaccayà kilesà nibbatteyyaü te ajàtà yeva na jàyanti ...pe... apàtubhåtà yeva na pàtubhavanti. Evaü hetunirodhà dukkhanirodho \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 217. Pòú. ed.: Svàyaü. 2 Ibid. 217 f. Pòú. ed.: pavattanti. >/ #<[page 687]># %< C. Pahànaü 687>% Pavattaü hetu . . . nimittaü hetu . . . àyåhanà hetu . . . pe... anàyåhane cittaü pakkhandattà ye àyåhanapaccayà kilesà nibbatteyyuü, te ajàtà ...pe... apàtubhåtà yeva na pàtubhavanti. Evaü hetunirodhà phalanirodho. Evaü atthi maggabhàvanà, atthi phalasacchikiriyà, atthi kilesappa- hànaü, atthi dhammàbhisamayo ti\<*<1>*>/. Etena kiü dãpitaü hoti? Bhåmiladdhànaü kilesànam pahànaü dãpitaü hoti. Bhåmiladdhà pana kiü atãtànàgatà, udàhu paccuppannà ti? Bhåmiladdhuppannà yeva nàma te, uppannaü hi vattamàna-bhåtàpagat' -okàsakata-bhåmilad- dhavasena anekappabhedaü. Tattha sabbam pi uppàda- jaràbhangasamangãsankhàtam vattamànuppannaü nàma. ârammaõarasaü anubhavitvà niruddhaü anubhåtàpagata- sankhàtaü kusalàkusalaü uppàdàdittayaü anuppatvà nirud- dhaü hutvà pagatasankhataü sesasankhata¤ ca bhåtàpaga- tuppannaü nàma. Yàni 'ssa tàni pubbekatàni kammànã ti evam àdinà nayena vuttaü kammaü atãtam pi samànaü a¤¤aü vipàkaü pañibàhitvà attano vipàkass' okàsaü katvà ñhitatoà, tathà katokàsa¤ ca vipàkaü anuppannam pi samà- naü evaü kate okàse ekantena uppajjanato okàsakatuppan- naü nàma. Tàsu tàsu bhåmãsu asamåhataü akusalaü bhå- miladdhuppannaü nàma. Ettha ca bhåmiyà bhåmilad- dhassa ca nànattaü veditabbaü. Bhåmã ti hi vipassanàya àrammaõabhåtà tebhåmakà pa¤cakkhandhà. Bhåmilad- dhaü nàma tesu khandhesu uppattàrahaü kilesajàtaü, tena hi sà bhåmi laddhà nàma hotã ti tasmà bhåmiladdhan ti vuccati. Sà ca kho na àrammaõavasena; arammaõavasena hi sabbe pi atãtànàgate pari¤¤àte pi ca khãõàsavànaü khan- dhe àrabbha kilesà uppajjanti, Mahàkaccàna-Uppalavaõõàdã- naü khandhe àrabbha Soreyyaseññhi\<*<2>*>/-Nandamàõavakàdãnaü\<*<3>*>/ viya. Yadi ca taü bhåmiladdhaü nàma siyà, tassa appa- heyyato na koci bhavamålaü pajaheyya, vatthuvasena pana bhåmiladdhaü veditabbaü. Yattha yattha hi vipassanàya apari¤¤àtà khandhà uppajjanti, tattha tattha uppàdato pa- bhuti tesu vaññamålaü kilesajàtaü anuseti, taü appahãn' aññhena bhåmiladdhan ti veditabbaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 P s. ii, 218. 2 Dhp. A. i, 325 f. 3 Ibid. ii, 49 (sicl.). >/ #<[page 688]># %<688 XXII. ¥aõadassana-visuddhi-niddeso>% Tattha ca yassa yesu khandhesu appahãn' aññhena anusayità kilesà, tassa te eva khandhà tesaü kilesànaü vatthu na a¤¤esaü santakà khandhà. Atãtakkhandhesu ca appahãnà- nusayitànaü kilesànaü atãtakkhandhà va vatthu, na itare esa nayo anàgatàdisu. Tathà kàmàvacarakkhandhesu appa- hãnànusayitànaü kilesànaü kàmàvacarakkhandhà va vatthu, na itare. Esa nayo råpàråpàvacaresu. Sotàpannàdisu pana yassa yassa ariyapuggalassa khandhesu taü taü vaññamå- laü kilesajàtaü, tena tena maggena pahãnaü, tassa tassa te khandhà pahãnànaü tesaü tesaü vaññamålakilesànaü avatthuto bhåmã ti sankhaü na labhanti. Puthujjanassa sabbaso vaññamålakilesànaü appahãnattà yaü ki¤ci karãya- mànaü kammaü kusalaü akusalaü và hoti. Icc' assa kammakilesapaccayà vaññaü vaññati. Tass' etaü vaññamå- laü råpakkhandhe yeva, na vedanàkkhandhàdisu, vi¤¤àõak- khandhe yeva và, na råpakkhandhàdiså ti na vattabbaü. Kasmà.? Avisesena pa¤casu pi khandhesu anusayitattà. Kathaü ? Pathavãrasàdi viya rukkhe. Yathà hi mahà- rukkhe pathavãtalaü adhiññhàya pathavãrasa¤ ca àporasa¤ ca nissàya tappaccayà måla-khandha-sàkha-pasàkha-pallava-pa- làsa-puppha-phalehi vaóóhitvà nabhaü påretvà yàva kappà- vasànà bãjaparamparàya rukkhapaveõiü santàyamàne\<*<1>*>/ ñhite taü pathavãrasàdi måle yeva, na khandhàdisu ...pe... phale yeva và, na målàdiså ti na vattabbaü. Kasmà? Avisesena sabbesu målàdisu anugatattà ti. Yathà pana tass' eva rukkhassa pupphaphalàdisu nibbinno\<*<2>*>/ koci puriso catusu disàsu maõóåkakaõñakaü nàma visakaõñakaü àkoteyya, atha so rukkho tena visasamphassena phuññho pathavãrasa- àporasànaü pariyàdiõõattà appasavanadhammataü àgam- ma puna santànaü nibbattetuü na sakkuõeyya, evam eva khandhappavattiyaü nibbinno kulaputto tassa purisassa catusu disàsu rukkhe visayojanaü viya attano santàne catu- maggabhàvanaü àrabhati. Ath' assa so khandhasantàno tena catumaggavisasamphassena sabbaso vaññamålakakile- sànaü pariyàdiõõattà kiriyabhàvamattaü upagatakàyakam- màdi-sabbakammappabhedo hutvà àyatiü punabbhavàna- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bhm sandhàyamàne. 2 Bhm nibbiõõo. >/ #<[page 689]># %< D. Kiccàni 689>% bhinibbattanadhammataü àgamma bhavantarasantànaü nib- battetuü na sakkoti. Kevalaü carimavi¤¤àõanirodhena, nirindhano viya jàtavedo, anupàdàno parinibbàyati. Evaü bhåmiladdhassa ca nànattaü veditabbaü. Api ca aparam pi samudàcàra-àrammaõàdhiggahita-avikkhambhita-asamå- hatavasena catubbidhaü uppannaü. Tattha vattamànup- pannam eva samudàcàruppannaü. Cakkhàdãnaü pana àpà- thagate àrammaõe pubbabhàge anuppajjamànam pi kilesa- jàtaü àrammaõassa adhiggahitattà eva aparabhàge ekantena uppattito àrammaõàdhiggahituppannan ti vuccati, Kal- yàõagàme piõóàyacarato Mahàtissattherassa visabhàgaråpa- dassanena uppannakilesajàtaü viya. Samathavipassanànaü a¤¤ataravasena avikkhambhitaü kilesajàtaü cittasantatiü anàråëham pi uppattinivàrakassa hetuno abhàvà avikkham- bhituppannaü nàma. Samathavipassanàvasena pana vik- khambhitam pi ariyamaggena asamåhatattà uppattidhamma- taü anatãtatàya asamåhatuppannan ti vuccati. âkàsena gacchantassa aññha-samàpatti-làbhino therassa kusumitaruk- khe upavane pupphàni uccinantassa madhurena sarenagàyato màtugàmassa gãtasavanena uppannakilesajàtaü viya. Tivi- dham pi c' etaü àrammaõàdhiggahità vikkhambhita-asamå- hatuppannaü bhåmiladdhen' eva sangahaü gacchatã ti vedi- tabbaü. Icc' etasmiü vuttappabhede uppanne yad etaü vat- tamàna-bhåtàpagat'-okàsakata-samudàcàrasankhàtaü catub- bidhaü uppannaü; taü amaggavajjhattà kenaci pi ¤àõena pahàtabbaü na hoti. Yaü pan' etaü bhåmiladdhàramma- õàdhiggahita-avikkhambhita-asamåhatasankhàtaü uppan- nam, tassa taü taü uppannabhàvaü vinàsayamànaü yasmà taü taü lokiya-lokuttara¤àõaü uppajjati, tasmà taü sab- bam pi pahàtabbaü hotã ti. Evam ettha ye yena pahàtabbà dhammà, tesaü pahàna¤ ca jànitabbaü. [D. Kiccàni] Kiccàni pari¤¤àdãni yàni vuttàni abhisamayakàle tàni ca yathàsabhàvena jànitabbàni sabbànã ti saccàbhisamayakàlasmiü hi etesu catusu ¤àõesu ekekassa ekakkhaõe pari¤¤à pahànaü sacchikiriyà bhàvanà ti etàni pa- ri¤¤àdãni cattàri cattàri kiccàni vuttàni, tàni yathàsabhàvena \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 690]># %<690 XXII. ¥aõadassana-visuddhi-niddeso>% jànitabbàni. Vuttaü h' etaü Poràõehi:- yathà padãpo apubbaü acarimaü ekakkhaõena cattàri kiccàni karoti:- vaññim jhàpeti, andakàraü vidhamati, àlokaü parividaü- seti, sinehaü pariyàdiyati -evam eva magga¤àõaü apubbam acarimaü ekakkhaõena cattàri saccàni abhisameti, dukkhaü pari¤¤àbhisamayena abhisameti, samudayaü pahànàbhisam- ayena abhisameti, maggaü bhàvanàbhisamayena abhisam- eti, nirodhaü sacchikiriyàbhisamayena abhisameti. Kiü vuttaü hoti? Nirodhaü àrammaõaü karityà cattàri pi saccàni pàpuõàti passati pañivijjhatã ti. Vuttam pi c' etaü:- yo, bhikkhave, dukkhaü passati, dukkhasamudayam pi so passati, dukkhanirodham pi passati, dukkhanirodhagàminã pañipadam pi passatã ti\<*<1>*>/ sabbaü veditabbaü. Aparam pi vuttaü:- maggasamangissa ¤àõaü, dukkhe p' etaü ¤àõaü, dukkhasamu- daye p' etaü ¤àõaü, dukkhanirodhe p' etaü ¤àõaü, dukkha- nirodhagàminiyà pañipadàya p' etaü ¤àõan ti.\<*<2>*>/ Tassa yathà padãpo vaññiü jhàpeti, evaü magga¤àõaü dukkhaü parijà- nàti. Yathà andhakàraü vidhameti, evaü samudayaü pajahati. Yathà àlokaü parividaüseti, evaü sahajàtàdi paccayatàya sammàsankappàdi dhammasankhàtaü mag- gaü bhàveti. Yathà sinehaü pariyàdiyati, evaü kilesa- pariyàdànaü, nirodhaü sacchikarotã ti evaü upamàsaüsan- danaü veditabbaü. Aparo nayo:- yathà suriyo udayanto apubbaü acarimaü saha pàtubhàvà\<*<3>*>/ cattàri kiccàni karoti:- råpagatàni obhàseti, andhakàraü vidhamati, àlokaü dasseti, sãtaü pañippassam- bheti -evam eva magga¤àõaü ...pe... nirodhaü sacchi- kiriyàbhisamayena abhisameti. Idhà pi yathà suriyo råpa- gatàni obhàseti, evaü magga¤àõaü dukkhaü parijànàti; yathà andhakàraü vidhamati, evam samudayam pajahati; yathà àlokaü dasseti, evaü sahajàtàni paccayatàya maggaü bhàveti; yathà sãtaü pañippassambheti, evaü kilesapañip- passaddhiü nirodhaü sacchikarotã ti evaü upamàsaüsanda- naü veditabbaü. Aparo nayo: yathà nàvà apubbaü acarimaü ekakkhaõe cattàri kiccàni karoti:- orimatãraü pajahati, sotaü chindati, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. v, 437. 2 Pñs i, 119. 3 Bhm sayaü pàtu-. >/ #<[page 691]># %< D. Kiccàni 691>% bhaõóaü vahati, pàrimaü tãraü appeti, evam eva magga¤à- õaü ...pe... nirodhaü sacchikiriyà-abhisamayena abhi- sameti; etthà pi yathà nàvà orimatãraü pajahati, evaü mag- ga¤àõaü dukkhaü parijànàti; yathà sotaü chindati, evaü samudayaü pajahati; yathà bhaõóaü vahati, evaü sahajà- tàdi-paccayatàya maggaü bhàveti; yathà pàrimaü tãraü appeti, evaü pàrimatãrabhåtaü nirodhaü sacchikarotã ti evaü upamàsaüsandanaü veditabbaü. Evaü saccàbhisamayakàlasmiü ekakkhaõe catunnaü kic- cànaü vasena pavatta¤àõassa pan' assa soëasah' àkàrehi tath' aññhena cattàri kiccàni ekapañividhàni honti. Yath' àha:- kathaü tath' aññhena cattàri saccàni ekapañivedhàni? Soëasah' àkàrehi tath' aññhena cattàri saccàni ekapañivedhàni:- duk- khassa pãlanaññho, sankhataññho, santàpaññho, vipariõàmaññho, tath' aññho; samudayassa àyåhanaññho, nidànaññho, saüyogaññho, paëibodhaññho, tath' aññho; nirodhassa nissaraõaññho, vivekaññho, asankhataññho, amataññho, tath' aññho; maggassa niyyànaññho, hetuññho, dassanaññho, adhipateyyaññho, tath' aññho, Imehi soëasah' àkàrehi tath' aññhena cattàri saccàni ekasangahitàni. Yaü ekasangahitaü, taü ekattaü; yaü ekattaü taü ekena ¤àõena pañivijjhatã ti cattàri saccàni ekapañivedhànã ti\<*<1>*>/. Tattha siyà:- yadà dukkhàdãnaü a¤¤e pi rogagaõóàdayo atthà atthi, atha kasmà cattàro yeva vuttà ti. Ettha va- dàma:- a¤¤asaccadassanavasena àvibhàvato. Tattha: katamaü dukkhe ¤àõaü? Dukkhaü àrabbha yà uppajjati pa¤¤à pajànàti\<*<2>*>/ àdinà hi nayena ekekasaccàramma- õavasenà pi sacca¤àõaü vuttaü. Yo, bhikkhave, dukkhaü passati samudayam pi so passatã ti\<*<3>*>/ àdinà nayena ekaü saccaü àrammaõaü katvà sesesu pi kiccanipphattivasenà pi vuttaü. Tattha yadà ekekaü saccaü àrammaõaü karoti, tadà sam- udayadassanena tàva sabhàvato pãëanalakkhaõassa pi duk- khassa yasmà taü àyåhanalakkhaõena samudayena àyåhi- taü sankhataü ràsikataü, tasm' àssa so sankhataññho àvi- bhavati. Yasmà pana maggo kilesasantàpahàro susãtalo, \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. ii, 107. Pòú. ed. reads . . . taü ekattaü; ekattaü ekena ¤àõeva . . . Sh: taü ekattaü; ekena ¤àõena . . . 2 Ibid. i, 119. 3 S. v, 437. >/ #<[page 692]># %<692 XXII. ¥aõadassana-visuddhi-niddeso>% tasm' àssa maggassa dassanena santàpaññho àvibhavati, àya- smato Nandassa accharàdassanena sundariyà anabhiråpa- bhàvo viya.\<*<1>*>/ Avipariõàmadhammassa pana nirodhassa das- sanenassa viparinàmaññho àvibhavatã ti vattabbam ev' ettha n' atthi. Tathà sabhàvato àyåhanalakkhaõassà pi samu- dayassa dukkhadassanena nidànàññho àvãbhavati, asappàya- bhojanato uppannavyàdhidassanena bhojanassa vyàdhini- dànabhàvo viya. Visaüyogabhåtassa nirodhassa dassanena saüyogaññho, niyyànabhåtassa ca maggassa dassanena paëi- bodhaññho ti. Tathà nissaraõalakkhaõassà pi nirodhassa avivekabhåtassa samudayassa dassanena vivekaññho àvi- bhavati. Maggadassanena asankhataññho; iminà hi anama- taggasaüsàre maggo na diññhapubbo, so pi ca sappaccayattà sankhato yevà ti appaccayadhammassa asankhatabhàvo ati- viya pàkaño hoti. Dukkhadassanena pan' assa amataññho àvibhavati, dukkhaü hi visaü, amataü Nibbànan ti. Tathà niyyànalakkhaõassà pi maggassa samudayadassanena: n' àyaü hetu. Nibbànassa pattiyà ayaü hetå ti hetuññho àvi- bhavati. Nirodhadassanena dassanaññho, paramasukhumàni råpàni passato; vippasannaü vata me cakkhun ti cakkhussa vippasannabhàvo viya. Dukkhadassanena adhipateyyañ- ñho, anekarogàturakapaõajanadassanena issarajanassa uëàra- bhàvo viyà ti evam ettha salakkhaõavasena ekekassa a¤¤a- saccadassanavasena ca itaresaü tiõõaü tiõõaü àvibhàvato ekekassa cattàro cattàro atthà vuttà. Maggakkhaõe pana sabbe c' ete atthà eken' eva dukkhàdisu catukiccena ¤àõena pañivedhaü gacchantã ti. Ye pana nànàbhisamayaü icchanti, tesaü uttaraü Abhidhamme Kathàvatthusmiü\<*<2>*>/ vuttam eva. [E. Pari¤¤à] Idàni yàni tàni pari¤¤àdãni cattàri kiccàni vuttàni, tesu:- Tividhà hoti pari¤¤à, tathà pahànam pi sacchikiriyà pi, dve bhàvanà abhimatà vinicchayo tattha ¤àtabbo. Tividhà hoti pari¤¤à ti ¤àtapari¤¤à, tãraõapari¤¤à, pahà- napari¤¤à ti evaü pari¤¤à tividhà hoti. Tattha abhi¤¤à pa¤¤à ¤àtaññhe ¤àõan ti\<*<3>*>/ evaü uddisitvà \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Jàt. ii, 92 f. 2 Cf. K.V. ii, 9; xx, 2. 3 Pñs. i, 87; Sb Bm ¤àtaññhena. >/ #<[page 693]># %< E. Pari¤¤à 693>% ye ye dhammà abhi¤¤àtà honti, te te dhammà ¤àtà hontã ti evaü sankhepato:- sabbaü, bhikkhave, abhi¤¤eyyaü. Ki¤ ca, bhikkhave, sabbaü abhi¤¤eyyaü? Cakkhuü, bhikkhave, abhi¤¤eyyan ti\<*<1>*>/ àdinà nayena vitthàrato vuttà ¤àtapari¤¤à nàma. Tassà sappaccayanàmaråpàbhijànanà: àveõikà bhå- mi: pari¤¤à pa¤¤à tãraõaññhena ¤àõan ti\<*<2>*>/ evaü uddisitvà pana: ye ye dhammà pari¤¤àtà honti, te te dhammà tãrità hontã ti\<*<2>*>/ evaü sankhepato: sabbaü, bhikkhave, pari¤¤eyyaü. Ki¤ ca, bhikkhave, sabbaü pari¤¤eyyaü? Cakkhuü, bhikkhave, pari¤¤eyyan ti\<*<3>*>/ àdinà nayena vitthàrato vuttà tãraõapari¤¤à nàma. Tassà kalàpasammasanato paññhàya aniccaü duk- kham anattà ti tãraõavasena pavattamànàya yàva anulomà àveõikà bhåmi. Pahànapari¤¤à pariccàg' aññhena ¤àõan ti\<*<4>*>/ evaü pana uddisitvà ye ye dhammà pahãnà honti, te te dhammà pariccattà hontã ti evaü vitthàrato vuttà aniccànu- passanàya niccasa¤¤aü pajahatã ti àdinayappavattà pahàna- pari¤¤à. Tassà bhangànupassanato paññhàya yàva magga- ¤àõà bhåmi: ayaü idha adhippetà. Yasmà và ¤àtatãra- õapari¤¤àyo pi tad-atthà yeva, yasmà ca ye dhamme pajahati, te niyamato ¤àtà ceva tãrità ca honti, tasmà pari¤¤àttayam pi iminà pariyàyena magga¤àõassa kiccan ti veditabbaü. Tathà pahànam pã ti, pahànam pi hi vikkhambhanappahà- naü, tad-angappahànaü, samucchedappahànan ti pari¤¤à viya tividham eva hoti. Tattha yaü sasevàle udake pak- khittena ghañena sevàlassa viya, tena tena lokiyasamàdhinà nãvaraõàdãnaü paccanãkadhammànaü vikkhambhanaü, idaü vikkhambhanappahànaü nàma. Pàëiyaü pana vikkham- bhanappahàna¤ ca nãvaraõànaü pañhamajjhànaü bhàva- yato ti nãvaraõànaü yeva vikkhambhanaü vuttaü; taü pàkañattà vuttan ti veditabbaü. Nãvaraõàni hi jhànassa pubbabhàge pi pacchàbhàge pi na sahasà cittaü ajjhottha- ranti; vitakkàdayo appitakkhaõe yeva; tasmà nãvaraõànaü vikkhambhanaü pàkañaü. Yaü pana, rattibhàge samujja- litena padãpena andhakàrassa viya, tena tena vipassanàya \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. iv, 29, 46; cf. 52; Pts. i, 5. 2 Cf. Pñs. i, 22 f. 3 Pñs i, 22. 4 Ibid. p. 87. II. 21 >/ #<[page 694]># %<694 XXII. ¥aõadassana-visuddhi-niddeso>% avayavabhåtena ¤àõangena pañipakkhavasen' eva tassa tassa pahàtabbadhammassa pahànaü, idaü tad-angappahà- naü nàma. Seyyathãdaü: nàmaråpaparicchedena tàva sak- kàyadiññhiyà, paccayapariggahena ahetu-visamahetudiññhiyà ceva kankhàmalassa ca, kalàpasammasanena: ahaü, mamà ti samåhagàhassa, maggàmaggavavatthànena amagge mag- gasa¤¤àya, udayadassanena ucchedadiññhiyà, vayadassanena sassatadiññhiyà, bhayatupaññhànena sabhaye abhayasa¤¤àya, àdãnavadassanena assàdasa¤¤àya, nibbidànupassanena abhi- ratisa¤¤àya, mu¤citukamyatàya amu¤citukàmabhàvassa, pa- ñisankhànena appañisankhànassa, upekkhàya anupekkhanas- sa, anulomena saccapañilomagàhassa pahànaü. Yaü và pana aññhàrasasu mahàvipassanàsu\<*<1>*>/ aniccànupassanàya nic- casa¤¤àya, dukkhànupassanàya sukhasa¤¤àya, anattànu- passanàya attasa¤¤àya, nibbidànupassanàya nandiyà, virà- gànupassanàya ràgassa, nirodhànupassanàya samudayassa, pañinissaggànupassanàya àdànassa, khayànupassanàya ghana- sa¤¤àya, vayànupassanàya àyåhanassa, vipariõàmànupassa- nàya dhuvasa¤¤àya, animittànupassanàya nimittassa, appa- õihitànupassanàya paõidhiyà, su¤¤atànupassanàya abhini- vesassa, adhipa¤¤àdhammavipassanàya sàràdànàbhinivesas- sa, yathàbhåta¤àõadassanena sammohàbhinivesassa, àdãna- vànupassanàya àlayàbhinivesassa, pañisankànupassanàya ap- pañisankhàya, vivaññànupassanàya saüyogàbhinivesassa pa- hànaü, idam pi tad-angappahànam eva. Tattha yathà aniccànupassanàdãhi sattahi niccasa¤¤àdãnaü pahànaü hoti, taü bhangànupassane vuttam eva. Khayànupassanà ti pana ghanavinibbhogaü katvà aniccaü khayaññhenà ti evaü khayaü passato ¤àõaü; tena ghana- sa¤¤àya pahànaü hoti. Vayànupassanà ti: ârammaõa-anvayena ubho ekavavatthànà nirodhe adhimuttatà, vayalakkhaõavipassanà ti evaü vuttà paccakkhato ceva anvayato ca sankhàrànaü bhangaü disvà tasmiü yeva bhangasankhàte nirodhe adhi- muttatà, tàya àyåhanassa pahànaü hoti. Yesaü hi atthàya \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. Pñs. i, 24 f.; and above, p. 628 f. >/ #<[page 695]># %< E. Pari¤¤à 695>% àyåheyya, te evaü vayadhammà ti vipassato\<*<1>*>/ àyåhane cit- taü na namati. Vipariõàmànupassanà ti råpasattakàdivasena tam tam paricchedaü atikkamma a¤¤athà pavattidassanaü, uppan- nassa và jaràya ceva maraõena ca dvãh' àkàrehi vipariõàma- dassanaü; tàya dhuvasa¤¤àya pahànaü hoti. Animittànupassanà ti aniccànupassanà va; tàya niccanimit- tassa pahànaü hoti. Appaõihitànupassanà ti dukkhànupassana va; tàya su- khapaõidhi-sukhapatthanànaü pahànaü hoti. Su¤¤atànupassanà ti anattànupassanà va; tàya atthi attà ti abhinivesassa pahànaü hoti. Adhipa¤¤àdhammavipassanà ti:- ârammaõa¤ ca pañisankhà bhanga¤ ca anupassati, su¤¤ato ca upaññhànaü adhipa¤¤à vipassanà ti. Evaü vuttà råpàdi-àrammaõaü jànitvà tassa ca àrammaõassa tadàrammaõassa ca cittassa bhangaü disvà: sankhàrà va bhijjanti, sankhàrànaü maraõaü, na a¤¤o koci atthã ti bhan- gavasena su¤¤ataü gahetvà pavattà vipassanà, sà adhipa¤¤à ca dhammesu ca vipassanà ti katvà adhipa¤¤àdhammavi- passanà ti vuccati; tàya niccasàràbhàvassa ca attasàràbhà- vassa ca suññhu diññhattà sàràdànàbhinivesassa pahànaü hoti. Yathàbhåta¤àõadassanan ti sappaccayanàmaråpapariggaho; tena: ahosiü nu kho ahaü atãtamaddhànan ti?\<*<2>*>/ àdivasena ceva issarato loko sambhotã ti àdivasena ca pavattassa sam- mohàbhinivesassa pahànaü hoti. âdãnavànupassanà ti bhayatupaññhànavasena uppannaü sabbabhavàdisu àdãnavadassana¤àõaü; tena ki¤ci allãyitab- baü na dissatã ti àlayàbhinivesassa pahànaü hoti. Pañisankhànupassanà ti mu¤canassa upàyakaraõaü pañi- sankhà¤àõaü; tena appañisankhàya pahànaü hoti. Vivaññànupassanà ti sankhàrupekkhà ceva anuloma¤ ca; tadà hi 'ssa cittaü, ãsakapoõe padumapalàse udakabindu viya, sabbasmà sankhàragatà pañilãyati patikåñati pañivaññatã ti vuttam;\<*<3>*>/ tasmà tàya saüyogàbhinivesassa pahànaü hoti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh 'ssa passato. 2 S. ii, 26. 3 Above, p. 656. >/ #<[page 696]># %<696 XXII. ¥àõadassana-visuddhi-niddeso>% Kàmasaüyogàdikassa kilesàbhinivesassa kilesappavattiyà pahànaü hotã ti attho. Evaü vitthàrato tad-angappahànaü veditabbaü. Pàli- yaü pana: tad-angappahàna¤ ca diññhigatànaü nibbedhabhà- giyaü samàdhiü bhàvayato ti\<*<1>*>/ sankhepen' eva vuttaü. Yaü pana, asanicakkàbhihatassa rukkhassa viya, ariya- magga¤àõena samyojanàdãnaü dhammànaü yathà na puna pavatti, evam pahànam idaü samucchedappahànaü nàma; yaü sandhàya vuttaü: samucchedappahàna¤ ca lokuttaraü khayagàmimaggaü bhàvayato ti.\<*<2>*>/ Iti imesu tãsu pahànesu samucchedappahànam eva idha adhippetaü. Yasmà pana tassa yogino pubbabhàve vikkhambhanatad-angappahànàni pi tad-atthàn' eva, tasmà pahànattayam pi iminà pariyàyena magga¤àõassa kiccan ti veditabbaü. Pañiràjànaü vadhitvà rajjaü pattena hi yam pi tato pubbekataü, sabbaü ida¤ c' ida¤ ca ra¤¤à katan ti yeva vuccati. [F. Sacchikiriyà] Sacchikiriyà pã ti lokiyasacchikiriyà, lokuttarasacchikiriyà ti dvedhà bhinnà pi lokuttaràya dassanabhàvanàvasena bhe- dato tividhà hoti. Tattha: pañhamassa jhànassa làbhimhi vasimhi pañhamaj- jhànaü sacchikataü mayà ti àdinà nayena àgatà pañhamaj- jhàdãnaü phassanà lokiyasacchikiriyà nàma. Phassanà ti adhigantvà: idaü mayà adhigatan ti paccakkhato ¤àõaphas- sena phusanà: imam eva hi atthaü sandhàya sacchikiriyà pa¤¤à phassaõatthena ¤àõan ti uddisitvà: ye ye dhammà sac- chikatà honti, te te dhammà phusità hontã ti sacchikiriyaniddeso vutto\<*<3>*>/. Api ca attano santàne anuppàdetvà pi ye dhammà kevalaü aparapaccayena ¤àõena ¤àtà, te sacchikatà honti; ten' eva hi: sabbaü, bhikkhave, sacchikàtabbaü. Ki¤ ca, bhikkhave, sab- baü sacchàtabbaü? Cakkhuü, bhikkhave, sacchikàtabban ti\<*<4>*>/ àdivuttam. Aparam pi vuttam:- råpaü passanto sacchikaroti, vedanaü \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 27. 2 Ibid. 26. 3 Ibid. 35. 4 S. iv, 29; Pñs.i, 35 >/ #<[page 697]># %< F. Sacchikiriyà 697>% ...pe... vi¤¤àõaü passanto sacchikaroti. Cakkhuü jaràmaraõaü amatogadhaü Nibbànaü passanto sacchikarotã ti. Ye ye dhammà sacchikatà honti, te te dhammà phusità hontã ti\<*<1>*>/. Pañhamaggakkhaõe pana Nibbànadassanaü dassanasacchi- kiriyà; sesamaggakkhaõesu bhàvanàsacchikiriyà ti. Sà du- vidhà pi: idha adhippetà, tasmà dassanabhàvanàvasena Nib bànassa sacchikiriyà imassa ¤àõassa kiccan ti veditabbaü. Dve bhàvanà abhimatà ti bhàvanà pana lokiyabhàvanà, lokuttarabhàvanà ti dve yeva abhimatà. Tattha lokiyànaü sãlasamàdhipa¤¤ànaü uppàdanaü; tà hi ca santànavàsanaü lokiyabhàvanà. Lokuttarànaü uppà- danaü tà hi ca santànavàsanaü lokuttarabhàvanà. Tàsu idha lokuttarà adhippetà. Lokuttaràni hi sãlàdãni catubbi- dham p' etaü ¤àõaü uppàdeti. Tesaü sahajàtapaccayàdi- tàya; tehi ca santànaü vàsetã ti lokuttarabhàvanà v' assa kic- can ti. Evaü:- Kiccàni pari¤¤àdãni yàni vuttàni abhisamayakàle, tàni ca yathàsabhàvena jànitabbàni saccànã ti. Ettàvatà ca:- Sãle patiññhàya naro sapa¤¤o, cittaü pa¤¤a¤ ca bhàvayan ti\<*<2>*>/ evaü saråpen' eva àbhatàya pa¤¤à bhàvanàya vidhànadas- sanatthaü yaü vuttaü: målabhåtà dve visuddhiyo sampà- detvà sarãrabhåtà pa¤ca visuddhiyo sampàdente na bhàve- tabbà ti, taü vitthàritaü hoti. Kathaü bhàvetabbà ti?\<*<3>*>/ aya¤ ca pa¤ho vissajjito ti. Iti sàdhujanapàmojjatthàya kate Visuddhi-Magge pa¤¤à bhàvanàdhikàre ¥àõadassanavisuddhiniddeso nàma bàvi- satimo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. iv, 29; Pñs. i, 35. 2 See p. l. 3 Above, p. 443. >/ #<[page 698]># %<698>% XXIII TEVãSATIMO PARICCHEDO PA¥¥âBHâVANâNISAMSA-NIDDESO (1) Nànàkilesavidhaüsanaü Yaü pana vuttaü pa¤¤àbhàvanàya ko ànisaüso ti\<*<1>*>/ tattha vadàma:- ayaü hi pa¤¤àbhàvanà nàma anekasat' ànisaüsà; tassà dãghenà pi addhunà na sukaraü vitthàrato ànisaüsaü pakàsetuü; sankhepato pan' assà (1) nànàkilesaviddhaü- sanaü, (2) ariyaphalarasànubhavanaü, (3) nirodhasamàpat- ti-samàpajjana-samatthatà, (4) àhuneyyabhàvàdi-siddhã ti ayam ànisaüso veditabbo. [(1) Nànàkilesaviddhaüsanaü] (1) Tattha yaü nàmaråpaparicchedato paññhàya sakkàya- diññhàdãnaü vasena nànàkilesaviddhaüsanaü vuttaü: ayaü lokiyàya pa¤¤àbhàvanàya ànisaüso. Yaü ariyamaggak- khaõe saüyojanàdãnaü vasena nànàkilesaviddhaüsanaü vuttaü:- ayaü lokuttaràya pa¤¤àbhàvanàya ànisamso ti veditabbo. Bhãmavegànupatità asanãva sãluccaye, vàyuvegasamuññhito ara¤¤am iva pàvako. Andhakàraü viya ravi satejujjalamaõóalo, dãgharattànupatitaü sabbànatthavidhàyakaü. Kilesajàlaü pa¤¤à hi viddhaüsayati bhàvità. sandiññhikamato ja¤¤à ànisaüsam imaü idha. [(2) Ariyaphalarasànubhavanaü] (2) Ariyaphalarasànubhavanan ti na kevala¤ ca kilesavid- dhamsanaü yeva ariyaphalarasànubhavanam pi pa¤¤àbhà- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Above, p. 436. >/ #<[page 699]># %< (2) Ariyaphalarasànubhavanaü 699>% vanàya ànisaüso; ariyaphalan ti hi sotàpattiphalàdi-sàma¤- ¤aphalaü vuccati. Tassa dvãh' àkàrehi rasànubhavanaü hoti: maggavãthiya¤ ca phalasamàpattivasena ca pavattiyaü. Tatrà 'ssa maggavãthiyaü pavattidassità yeva. Api ca ye saüyojanappahànamattam eva phalaü nàma; na koci a¤¤o dhammo atthã ti vadanti, tesaü anunayattham idaü suttam pi dassetabbaü:- Kathaü payogapañippassaddhi pa¤¤àphale ¤àõaü? Sotàpattimaggakkhaõe dassanaññhena sammàdiññhi micchàdiññhiyà vuññhàti, tad-anuvattakakilesehi ca khandhehi ca vuññhàti, bahiddhà hi ca sabbanimittehi vuññhàti; taü payoga- pañippassaddhattà uppajjati sammàdiññhi: maggass' etaü pha- lan ti\<*<1>*>/ vitthàretabbaü. Cattàro ariyamaggà, cattàri ca sàm- a¤¤aphalàni, ime dhammà appamàõàrammaõà.\<*<2>*>/ Mahag- gato dhammo appamàõassa dhammassa anantarapaccayena paccayo ti\<*<3>*>/ evam àdãni pi c' ettha sàdhakàni. Phalasamàpattiyaü pavattidassanatthaü pan' assa idaü pa¤hàkammaü:- kà phalasamàpatti? Ke taü samàpaj- janti. Ke na samàpajjanti? Kasmà samàpajjanti? Ka- tha¤ c' assà samàpajjanaü hoti? Kathaü ñhànaü? Ka- thaü vuññhànaü? Kiü phalassa anantaraü? Kassa ca phalaü anantaran ti? Tattha kà phalasamàpattã ti yà ariyaphalassa nirodhe appanà. Ke taü samàpajjanti `Ke na samapajjantã ti sabbe pi puthujjanà na samàpajjanti. Kasmà? Anadhigatattà. Ari- yà pana sabbe pi samàpajjanti. Kasmà? Adhigatattà. Uparimà pana heññhimaü na samàpajjanti, puggalantara- bhàvåpagamanena pañippassaddhattà; heññhimà ca upari- maü, anadhigatattà. Attano attano yeva pana phalaü samàpajjantã ti idam ettha sanniññhànaü. Keci pana sotàpannasakadàgàmino pi na samàpajjanti; uparimà dve yeva samàpajjantã ti vadanti, ida¤ ca tesaü kà- raõaü, ete hi samàdhismiü paripårakàrino ti, taü puthuj- janassà pi attanà pañiladdhalokiyasamàdhi samàpajjanato akàranaü eva. Ki¤ c' ettha kàraõàkàraõacintàya ? Nanu Pàëiyaü yeva vuttaü:- Katame dasa gotrabhådhammà vipas- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 71. 2 Cf. Dhs. 1408. 3 Tikapaññhàna. >/ #<[page 700]># %<700 XXIII. Pa¤¤àbhàvanànisaüsa-niddeso>% sanàvasena uppajjanti`Sotàpattimaggapañilàbhatthàya uppà- daü pavattaü ...pe... upàyàsaü bahiddhà sankhàrani- mittaü abhibhuyyatã ti gotrabhå. Sotàpattiphalasamàpattat- thàya sakadàgàmimagga ...pe... arahattaphalasamàpat- tatthàya, su¤¤atavihàrasamàpattatthàya, animittavihàrasamà- pattatthàya uppàdaü ...pe... bahiddhà sankhàranimit- taü abhibhuyyatã ti gotrabhå ti.\<*<1>*>/ Tasmà sabbe pi ariyà attano attano phalaü samàpajjantã ti niññham ettha gantabbaü. Kasmà samàpajjantã ti diññhadhammasukhavihàratthaü. Yathà hi ràjà rajjasukhaü, devatà dibbasukhaü anubhavanti, evaü ariyà: ariyaü lokuttarasukhaü anubhavissàmà ti ad- dhànaparicchedaü katvà icchiticchitakkhaõe phalasamà- pattiü samàpajjanti. Katha¤ c' assà samàpajjanaü hoti, kathaü ñhànaü, kathaü vuññhànan ti dvãhi tàva àkàrehi assà samàpajjanaü hoti. Nibbànato a¤¤assa àrammaõassa amanasikàrà, Nibbànassa ca manasikàrà. Yath' àha:- dve kho, àvuso, paccayà animit- tàya cetovimuttiyà samàpattiyà sabbanimittàna¤ ca amanasi- kàro, animittàya ca dhàtuyà manasikàro ti.\<*<2>*>/ Ayaü pan' ettha samàpajjanakkhamo:- phalasamàpattatthikena hi ariyasà- vakena rahogatena patisallãnena udayabbayàdivasena san- khàrà passitabbà. Tassa pavattànupubbavipassanassa san- khàràrammaõa-gotrabhå¤àõantarà-phalasamàpattivasena ni- rodhe cittaü appeti. Phalasamàpatti-ninnatàya c' ettha sekkhassà pi phalam eva uppajjati, na maggo. Ye pana vadanti: sotàpanno: phalasamàpattiü samàpaj- jissàmã ti vipassanaü paññhapetvà sakadàgàmã hoti, sakadà- gàmã ca anàgàmã ti, te vattabbà: evaü sati anàgàmã arahà bhavissati, arahà paccekabuddho, paccekabuddho ca buddho; tasmà na ki¤ci etam, Pàëivasen' eva ca pañikkhittan ti pi na gahetabbaü. Idam eva pana gahetabbaü: sekhassà pi phalam eva uppajjati, na maggo. Phala¤ c' assa sace tena pañhamajjhàniko maggo adhigato hoti, pañhamajjhànikam eva uppajjati. Sace dutiyàdisu a¤¤atarajjhàniko, dutiyàdisu a¤¤atarajjhànikam evà ti. Evaü tàv' assà samàpajjanaü hoti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1. Pts. i, 68. 2 M. i. 296. >/ #<[page 701]># %< (2) Ariyaphalarasànubhavanaü 701>% Tayo kho, àvuso, paccayà animittàya cetovimuttiyà ñhitiyà: sabbanimittàna¤ ca amanasikàro, animittàya ca dhàtuyà mana- sikàro, pubbe ca abhisankhàro ti\<*<1>*>/ vacanato pan' assà tãh' àkàrehi ñhànaü hoti. Tattha pubbe abhisankhàro ti samàpattito pubbe kàlaparicchedo. Asukasmiü nàma kàle vuññhahissàmã ti paricchinnattà hi' ssà yàva so kàlo n' àgacchati, tàva ñhànaü hoti: evam assà ñhànaü hotã ti. Dve kho, àvuso, paccayà animittàya cetovimuttiyà vuññhànà- ya: sabbanimittàna¤ ca manasikàro, animittàya ca dhàtuyà amanasikàro ti\<*<2>*>/ vacanato pan' assà dvãh' àkàrehi vuññhànaü hoti. Tattha sabbanimittànan ti råpanimittavedanà-sa¤¤à- sankhàra-vi¤¤àõanimittànaü. Kàma¤ ca na sabbàn' ev' etàni ekato manasikaroti, sabbasangàhikavasena pan' etaü vut- taü; tasmà yaü bhavangassa àrammaõaü hoti, taü mana- sikaroto phalasamàpatti vuññhànaü hotã ti evam assà vuñ- ñhànaü veditabbaü. Kiü phalassa anantaraü ? kassa ca phalaü anantaran ti phalassa tàva phalam eva và anantaraü hoti, bhavangaü và. Phalaü pana: atthi maggànantaraü, atthi phalànan- taraü, atthi gotrabhå-anantaraü, atthi nevasa¤¤à-nàsa¤¤à- yatanànantaraü. Tatthà maggavãthiyaü maggànantaraü; purimassa puri- massa pacchimaü pacchimaü phalànantaraü; phalasamà- pattãsu purimaü purimaü gotrabhå-anantaraü. Gotrabhå ti c' ettha anulomaü veditabbaü; vuttaü h' etaü Paññhàne: --arahato anulomaü phalasamàpattiyà anantarapaccayena paccayo. Sekhànaü anulomaü phalasamàpattiyà anantara- paccayena paccayo ti.\<*<3>*>/ Yena phalena nirodhà vuññhànaü hoti, taü nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanànantaran ti. Tattha, ñhapetvà maggavãthiyaü uppannaü phalaü, avasesaü sabbaü phalasamàpattivasena pavattaü nàma. Evam etaü maggavãthiyaü phalasamàpattiyaü và uppajja- navasena:- Pañippassaddhadarathaü amatàrammaõaü subhaü, vantalokàmisaü santaü sàma¤¤aphalam uttamaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 297. 2 Ibid. 296. 3 Tikapaññhàna. >/ #<[page 702]># %<702 XXIII. Pa¤¤àbhàvanànisaüsa-niddeso>% Ojavantena sucinà sukhena abhisanditaü, yenà sàtà 'tisàtena amatena madhuü viya. Taü sukhaü tassa ariyassa rasabhåtam anuttaraü, phalassa pa¤¤aü bhàvetvà yasmà vindati paõóito. Tasmà ariyaphalass' etaü rasànubhavanaü idha, vipassanàbhàvanàya ànisaüso ti vuccati. [(3) Nirodhasamàpattisamàpajjanasamatthatà] (3) Nirodhasamàpattisamàpajjanasamatthatà ti na keva- la¤ ca ariyaphalarasànubhavanaü yeva. Ayam pana niro- dhasamàpattiyà samàpajjanasamatthatà pi imissa pa¤¤à- bhàvanàya ànisaüso ti veditabbo. Tatr' idaü nirodhasamàpattiyà vibhàvanatthaü pa¤hà- kammaü:- kà nirodhasamàpatti ? Ke taü samàpajjanti? Ke na samàpajjanti ? Kattha samàpajjanti ? Kasmà samà- pajjanti ? Katha¤ c' assà samàpajjanaü hoti ? Kathaü ñhànaü? Kathaü vuññhànaü? Vuññhitassa kin ninnaü cittaü hoti ? Matassa ca samàpannassa ca ko viseso? Nirodhasamàpatti kiü sankhatà asankhatà, lokiyà lokuttarà, nipphannà anipphannà ti? Tattha kà nirodhasamàpattã ti yà anupubbanirodhavasena cittacetasikànaü dhammànaü appavatti. Ke taü samàpajjanti, ke na samàpajjantã ti sabbe pi puthuj- janà sotàpannà sakadàgàmino, sukkhavipassakà ca anàgà- mino arahanto\<*<1>*>/ na samàpajjanti. Aññha samàpattilàbhino pana anàgàmino khãõàsavà ca samàpajjanti: dvãhi balehi samannàgatattà tayo ca sankhàrànaü pañippassaddhiyà soëasahi ¤àõacariyàhi, navahi samàdhicariyàhi vasãbhàvatà pa¤¤à nirodhasamàpattiyà ¤àõaü ti\<*<2>*>/ hi vuttaü. Aya¤ ca sampadà, ñhapetvà aññha samàpattilàbhino anàgàmi-khãõàsave, a¤¤e- saü n' atthi; tasmà te yeva samàpajjanti, na a¤¤e. Katamàni pan' ettha dve balàni ? ...pe... katamà va- sibhàvatà ti ? Na ettha ki¤ci amhehi vattabbaü atthi; sab- bam idaü etassa uddesassa Niddese vuttam eva. Yath' àha:- dvãhi balehã ti dve balàni: samathabalaü, vipassanàba- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Sh substitutes khãõasavà. 2 Pñs. i, 97. >/ #<[page 703]># %< (3) Nirodhasamàpattisamàpajjanasamatthatà 703>% laü. Katamaü samathabalaü ? Nekkhammavasena cittassa ekaggatà avikkhepo samathabalaü. Avyàpàdavasena . . . àlo- kasa¤¤àvasena . . . avikkhepavasena ...pe... pañinissag- gànupassã assàsavasena . . . pañinissaggànupassã passàsava- sena cittassa ekaggatà avikkhepo samathabalan ti. Ken' aññhena samathabalaü ? Pañhamajjhànena nãvaraõe na kam- patã ti samathabalaü. Dutiyajjhànena vitakkavicàre ...pe... nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanasamàpattiyà àki¤ca¤¤àyatanasa¤¤à- ya na kampatã ti samathabalaü. Uddhacce ca uddhaccasahaga- takilese ca khandhe ca na kampati, na calati, na vedhatã ti samathabalaü: idaü samathabalaü. Katamaü vipassanà balaü? Aniccànupassanà vipassanà- balaü; dukkhànupassanà . . . anattànupassanà . . . nibbi- dànupassanà . . . viràgànupassanà . . . nirodhànupassanà . . . pañinissaggànupassanà vipassanàbalaü. Råpe aniccànu- passanà . . . råpe pañinissaggànupassanà vipassanàbalaü. Vedanàya . . . sa¤¤àya . . . sankhàresu . . . vi¤¤àõe ...pe... cakkhusmiü . . . jaràmaraõe aniccànupassanà . . . jaràma- raõe pañinissaggànupassanà vipassanàbalan ti. . . . Ken' aññhena vipassanàbalaü? Aniccànupassanàya nicca- sa¤¤àya na kampatã ti vipassanàbalaü. Dukkhànupassanàya sukhasa¤¤àya na kampatã ti . . . Anattànupassanàya atta- sa¤¤àya na kampatã ti . . . Nibbidànupassanàya nandiyà na kampatã ti . . . Viràgànupassanàya ràge na kampatã ti. . . . Nirodhànupassanàyasamudaye na kampatã ti . . . pañinissag- gànupassanàya àdàne na kampatã ti vipassanàbalaü. Avij- jàya ca avijjàsahagatakilese ca khandhe ca na kampati, na calati, na vedhatã ti vipassanàbalaü: idaü vipassanàbalaü. Tayo ca sankhàrànaü pañippassaddhiyà ti katamesaü tiõõan- naü sankhàrànaü pañippassaddhiyà? Dutiyajjhànaü samà- pannassa vitakkavicàrà vacãsankhàrà pañippassaddhà honti. Catutthaü jhànaü samàpannassa assàsapassàsà kàyasankhàrà pañippassaddhà honti. Sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpannassa sa¤¤à ca vedanà ca cittasankhàrà pañippassaddhà honti: ime- saü tiõõannaü sankhàrànaü pañippassaddhiyà. Soëasahi ¤àõacariyàhã ti katamàhi soëasahi ¤àõacariyàhi? Aniccànupassanà ¤àõacariyà, dukkhà, anattà, nibbidà, viràgà, nirodhà, pañinissaggà, vivaññànupassanà ¤àõacariyà. Sotàpat- \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 704]># %<704 XXIII. Pa¤¤àbhàvanànisaüsa-niddeso>% timaggo ¤àõacariyà, sotàpattiphalasamàpatti¤àõacariyà. sa- kadàgàmimaggo ...pe... arahattaphalasamàpatti¤àõaca- riyà: imàhi solasahi ¤àõacariyàhi. Navahi samàdhicariyàhã ti katamàhi navahi samàdhicariyà- hi ? Pañhamajjhànaü samàdhicariyà. Dutiyajjhànaü ... pe... nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanasamàpattisamàdhicariyà. Pa- ñhamajjhànapañilàbhatthàya vitakko ca vicàro ca pãti ca sukha¤ ca cittekaggatà ca ...pe... nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanasamà- patti-pañilàbhaññhàya vitakko ca vicàro ca piti ca sukha¤ ca cittekaggatà ca: imàhi navahi samàdhicariyàhi. Vasã ti pa¤ca vasiyo: àvajjanavasã, samàpajjanavasã, adhiñ- ñhànavasã, vuññhànavasã, paccavekkhanavasã. Pañhamajjhà- naü yatthicchakaü yadicchakaü yàvaticchakaü àvajjati, àvaj- janàya dandhàyitattaü n' atthã ti àvajjanàvasã. Pañhamajjhà- naü yatthicchakaü, yadicchakaü, yàvaticchakaü samàpajjati samàpajjanàya dandhàyitattaü n' atthã ti samàpajjanavasã . . . adhiññhàti adhiññhane . . . vutthàti vuññhàne, . . . paccavek- khati paccavekkhanàya dandhàyitattaü n' atthã ti paccavekkha- navasã. Dutiyaü ...pe... nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanasa- màpattiü yatthicchakaü yadicchakaü yàvaticchakaü àvajjati ...pe... paccavekkhati, paccavekkhanàyo dandhàyitattaü n' atthã ti paccavekkhanavasã. Imà pa¤ca va iyo ti\<*<1>*>/. Ettha ca soëasahi ¤ànacariyàhã ti ukkaññhaniddeso esa. Anàgàmino pana cuddasahi ¤àõacariyàhi hoti. Yadi evaü sakadàgàmino dvàdasahi, sotàpannassa ca dasahi kiü na hotã ti ? Na hoti samàdhi pàripanthikassa\<*<2>*>/ kàmaguõikarà- gassa appahãnattà; tesaü hi so appahãno, tasmà samatha- balaü na paripåraü\<*<3>*>/ hoti, tasmiü aparipåre dvãhi balehi samàpajjitabbaü nirodhasamàpattiü balavekallena samàpaj- jituü na sakkonti. Anàgàmissa pana so pahãno, tasmà esa paripuõõabalo hoti. Paripuõõabalattà sakkoti; ten, aha Bhagavà:- nirodhà vuññhahantassa nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyata- nakusalaü phalasamàpattiyà anantarapaccayena paccayo ti\<*<4>*>/. Idaü hi Paññhàne Mahàpakaraõe anàgàmino va nirodhà vuññhànaü sandhàya vuttan ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pñs. i, 97-99. 2 Bhm pàribandhikassa. 3 Bhm paripuõõaü. 4 Tikapaññhàna. >/ #<[page 705]># %< (3) Nirodhasamàpattisamàpajjanasamatthatà 705>% Kattha samàpajjantã ti pa¤ca vokàrabhavo. Kasmà? Anupubbasamàpattisambhavato. Catuvokàrabhave pana pa- ñhamajjhànàdãnaü uppatti n' atthi, tasmà na sakkà tattha samàpajjitun ti. Keci pana vatthussa abhàvà ti vadanti. Kasmà samàpajjantã ti sankhàrànaü pavattibhede ukkaõ- ñhitvà: diññh' eva dhamme acittakà hutvà nirodhaü Nibbà- naü patvà sukhaü viharissàmà ti samàpajjanti. Katha¤ c' assà samàpajjanaü hotã ti samathavipassanà vasena ussakkitvà katapubbakiccassa nevasa¤¤à-nàsa¤¤àya- tanaü nirodhayato. Evam assà samàpajjanaü hoti. Yo hi samathavasen' eva ussakkati, so nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatana- samàpatti patvà tiññhati. Yo pana vipassanàvasen' eva ussakkati, so phalasamàpattiü patvà tiññhati. Yo pana ubha- yavasen' eva ussakkitvà pubbakiccaü katvà nevasa¤¤à- nàsa¤¤àyatanaü nirodheti, so taü samàpajjatã ti ayam ettha sankhepo. Ayaü pana vitthàro: idha bhikkhu nirodhaü samapajji- tukàmo katabhattakicco sudhotahatthapàdo vivitte okàse su- pa¤¤attamhi àsane nisãdati pallankaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà, so pañhamaü jhànaü samàpajjitvà vuññhàya tattha sankhàre aniccato dukkhato anattato vipassati. Vipassanà pan' esà tividhà hoti: sankhàrapariggaõhanakavipassanà, phalasamàpattivi- passanà, nirodhasamàpattivipassanà ti. Tattha sankhàrapariggaõhanakavipassanà mandà và hotu, tikkhà và, maggassa padaññhànaü hoti yeva. Phalasamà- pattivipassanà tikkhà va vaññati, maggabhàvanàsadisà. Nirodhasamàpattivipassanà pana nàtimandà nàtitikkhà vañ- ñati; tasmà esa nàtimandàya nàtitikkhàya vipassanàya te sankhàre vipassati. Tato dutiyaü jhànaü samàpajjitvà vuññhàya tattha san- khàre tath' eva vipassati. Tato tatiyaü jhànaü ...pe... tato vi¤¤àõa¤càyatanaü samàpajjitvà vuññhàya tattha san- khàre tath' eva vipassati. Tathà àki¤ca¤¤àyatanaü samà- pajjitvà vuññhàya catubbidhaü pubbakiccaü karoti: nànà- baddha-avikopanaü, sanghapañimànanaü, satthu pakkosa- naü addhànaparicchedan ti. \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 706]># %<706 XXIII. Pa¤¤àbhàvanànisaüsa-niddeso>% Tattha nànàbaddha-avikopanan ti yaü iminà bhikkhunà saddhiü ekàbaddhaü na hoti; nànàbaddhaü hutvà ñhitaü pattacãvaraü và ma¤capãñhaü và nivàsagehaü và a¤¤aü và pana ki¤ci parikkhàrajàtaü. Taü yathà na vikuppati aggi-udaka-vàta-cora-undåràdãnaü vasena na vinassati, evaü adhiññhàtabbaü. Tatr' idaü adhiññhànavidhànaü: ida¤ c' ida¤ ca imasmiü sattàhabbhantare mà agginà jhàyatu! mà udakena vuyhatu! mà vàtena viddhaüsatu! mà corehi hariyatu! mà undåràdãhi khajjatå ti evaü adhiññhite taü sattàhaü na tassa koci paris- sayo hoti. Anadhiññhahato pana aggi àdãhi vinassati, Ma- hànàgattherassa viya. Thero kira màtu-upàsikàya gàmaü piõóàya pàvisi. Upà- sikà yàguü datvà àsanasàlàya nisãdàpesi. Thero nirodhaü samàpajjitvà nisãdi; tasmiü nisinne àsanasàlàya agginà gahitàya sesabhikkhå attano attano nisinnàsanaü gahetvà palàyiüsu. Gàmavàsikà sannipatitvà theraü disvà: alasa- samaõo, alasasamaõo ti àhaüsu. Aggi tiõaveõukaññhàni jhàpetvà theraü parikkhipitvà aññhàsi. Manussà ghañehi udakaü àharitvà nibbàpetvà chàrikaü apanetvà paribhaõ- óam katvà pubbàni vikiritvà namassamànà aññhaüsu. Thero paricchinnakàlavasena vuññhàya te disvà: pàkaño 'mhi jàto ti vehàsaü uppatitvà Piyangudãpaü agamàsi. Idaü nànàbaddha-avikopanaü nàma. Yaü ekàbaddhaü hoti nivàsanapàpuraõaü và nisinnàsanaü và, tattha visuü adhiññhànakiccaü n' atthi. Samàpattivasen' eva taü rak- khati, àyasmato Sa¤jãvassa viya. Vuttam pi c' etaü:- àyasmato Sa¤jãvassa samàdhivipphàrà iddhi; àyasmato Sàri- puttassa samàdhivipphàrà iddhã ti\<*<1>*>/. Sanghapañimànanan ti sanghassa pañimànanaü udikkha- naü. Yàva eso bhikkhu àgacchati, tàva sanghakammassa akaraõan ti attho. Ettha ca na pañimànanaü etassa pub- bakiccaü; pañimànanàvajjanaü pana pubbakiccaü; tasmà evaü àvajjitabbaü: sace mayi sattàhaü nirodhaü samà- pajjitvà nisinne sangho ¤attikammàdisu ki¤cid-eva kammaü kattukàmo hoti, yàva maü koci bhikkhu àgantvà na pakko- \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pts. ii, 212. >/ #<[page 707]># %< (3) Nirodhasamàpattisamàpajjanasamatthatà 707>% sati, tàvad-eva vuññhahissàmã ti. Evaü katvà samàpanno hi tasmiü samaye vuññhàti yeva. Yo pana evaü na karoti, sangho ca sannipatitvà taü apassanto: asuko bhikkhu kuhin ti ? Nirodhasamàpanno ti vutte, sangho ki¤ci bhikkhuü peseti: gaccha naü sanghassa vacanena pakkosàhã ti. Ath' assa tena bhikkhunà savanåpacàre ñhatvà sangho: taü, àvuso, pañimànetã ti vuttamatte va vuññhànaü hoti. Evaü garukà hi sanghassa àõà nàma; tasmà taü àvajjitvà yathà sayam eva vuññhàti, evaü samàpajjitabbaü. Satthu pakkosanan ti idhà pi satthu pakkosanàvajjanam eva imassa kiccaü; tasmà tam pi evaü àvajjitabbaü: sace mayi sattàhaü nirodhaü samàpajjitvà nisinne satthà otiõõe vatthusmiü sikkhàpadaü và pa¤¤apeti, tathàråpàya và aññhuppattiyà dhammaü deseti. Yàva maü koci àgantvà na pakkosati, tàvad-eva vuññhahissàmãti. Evaü katvà nisin- no hi tasmiü samaye so vuññhàti. Yo pana evaü na karoti, satthà ca sanghe sannipatite taü apassanto: asuko bhikkhu kuhin ti? Nirodhasamàpanno ti vutte, ki¤ci bhikkhuü peseti: gaccha naü mama vacanena pakkosà ti. Ath' assa tena bhikkhunà savanåpacàre ñhatvà satthà àyasmantaü àmantetã ti vuttamatte va vuññhànaü hoti. Evaü garukaü hi satthu pakkosanaü; tasmà taü àvajjitvà yathà sayam eva vuññhàti, evaü samàpajjitabbaü. Addhànaparicchedo ti jãvitaddhànassa paricchedo. Iminà hi bhikkhunà addhànaparicchede sukusalena bhavitabbaü. Attano àyusankhàrà: sattàhaü pavattissanti, na pavattissantã ti àvajjitvà va samàpajjitabbaü. Sace hi sattàhabbhantare nirujjhanake àyusankhàre anàvajjitvà va samàpajjati, n' àssa nirodhasamàpatti maraõaü pañibàhituü sakkoti; anto nirodhe maraõassa n' atthitàya antarà va samàpattito vuññhà- ti tasmà etaü àvajjitvà va samàpajjitabbaü. Avasesaü hi anàvajjitum pi vaññati; idaü pana àvajjitabbam evà ti vuttaü. So evaü àki¤ca¤¤àyatanaü samàpajjitvà vuññhàya imaü pubbakiccaü katvà nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanaü samàpajjati. Ath' ekaü và dve và cittavàre atikkamitvà acittako hoti, nirodhaü phusati. Kasmà pan' assa dvinnaü cittànaü upari cittàni na pavattantã ti? Nirodhassa payogattà. Idaü hi imassa bhikkhuno dve samathavipassanàdhamme \<-------------------------------------------------------------------------- No footnote. >/ #<[page 708]># %<708 XXIII. Pa¤¤àbhàvanànisaüsa-niddeso>% yuganandhe katvà aññhasamàpatti-àrohanaü anupubbaniro- dhassa payogo. Na nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanasamàpattiyà ti nirodhassa payogattà dvinnaü cittànaü upari na pavat- tanti. Yo pana bhikkhu àki¤ca¤¤àyatanato vuññhàya, idaü pubbakiccaü akatvà, nevasa¤¤à-nàsa¤¤àyatanaü samàpaj- jati, so parato acittako bhavituü na sakkoti; pañinivattitvà pana àki¤ca¤¤àyatane yeva patiññhàti. Maggaü agatapubbapurisåpamà c' etthà vattabbà: eko kira puriso ekaü maggaü agatapubbo antarà udakakandaraü và gambhãraü udakacikkhallaü atikkamitvà ñhapitaü caõ- óàtapasantattaü pàsàõaü và kandaraü và àgamma taü nivàsanapàpuraõaü asaõñhapetvà kandaraü oråëho parik- khàratemanabhayena punad-eva tãre patiññhàti. Pàsàõaü akkamitvà pi santattapàdo punad-eva orabhàge patiññhàti. Tattha yathà so puriso asaõñhapitanivàsanapàpuraõattà kandaraü, otiõõamatto va tattapàsàõaü akkantamatto eva ca pañinivattitvà orato va patiññhàti. Evaü yogàvacaro pi pubbakiccassa akatattà nevasa¤¤à- nàsa¤¤àyatanaü samàpannamatto va pañinivattitvà àki¤- ca¤¤àyatane patiññhàti. Yathà pana pubbe pi taü maggaü gatapubbapuriso taü ñhànaü àgamma ekaü sàñakaü daëhaü nivàsetvà aparaü hatthena gahetvà kandaraü uttaritvà tattapàsàõaü và akkantamattakam eva karitvà parato gac- chati, evam eva katapubbakicco bhikkhu nevasa¤¤à-nàsa¤- ¤àyatanaü samàpajjitvà va parato acittako hutvà nirodhaü phusitvà viharati. Kathaü ñhànan ti evaü samàpannàya pan' assà kàlaparic- chedavasena ceva antarà àyukkhaya-sanghapañimànana-sat- thu pakkosanàbhàvena ca ñhànaü hoti. Kathaü vuññhànan ti anàgàmissa anàgàmiphaluppattiyà, ara- hato arahattaphaluppattiyà ti evaü dvedhà vuññhànaü hoti. Vuññhitassa kin ninnaü cittaü hotã ti Nibbànaninnaü. Vuttaü h' etaü:- sa¤¤àvedayitanirodhasamàpattiyà vuññhi- tassa kho, àvuso Visàkha, bhikkhuno vivekaninnaü cittaü hoti, vivekapoõaü, vivekapabbhàran ti\<*<1>*>/. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 M. i, 302. >/ #<[page 709]># %< (4) âhuneyyabhàvàdisiddhà 709>% Matassa ca samàpannassa ca ko viveso ti ayam pi attho Sutte vutto yeva; yath' àha:- yvàyaü, àvuso, mato kàlankato, tassa kàyasankhàrà niruddhà pañippassaddhà, vacãsankhàrà . . . citta- sankhàrà niruddhà pañippassaddhà, àyu parikkhãõo, usmà våpa- santà, indriyàni paribhinnàni: yvàyaü\<*<1>*>/ bhikkhu sa¤¤àvedayi- tanirodhaü samàpanno; tassa pi kàyasankhàrà niruddhà pañip- passaddhà, vacãsankhàrà . . . cittasankhàrà niruddhà pañippas- saddhà, àyu aparikkhãõo, usmà avåpasantà, indriyàni apari- bhinnànã ti\<*<2>*>/. Nirodhasamàpattisankhatà asankhatà ti àdi pucchàyaü pana sankhatà ti pi asankhatà ti pi lokiyà ti pi lokuttarà ti pi na vattabbà. Kasmà? Sabhàvato n' atthitàya. Yasmà pana sà samàpajjantassa vasena samàpannà nàma hoti, tasmà nipphannà ti vattuü vattati, no anipphannà. Iti santaü samàpattiü imaü ariyasevitaü, diññh' eva dhamme Nibbànam iti sankhaü upàgataü bhàvetvà ariyapa¤¤aü samàpajjanti paõóità. Yasmà tasmà imissà pi samàpattisamathatà, ariyamaggesu pa¤¤àya ànisaüso ti vuccatã ti. [ (4) âhuneyyabhàvàdisiddhà] (4) âhuneyyabhàvàdi-siddhã ti na kevala¤ ca nirodhasamà- pattiyà samàpajjanasamathatà va; ayaü pana àhuneyya- bhàvàdi-siddhi pi imissà lokuttarapa¤¤àbhàvanàya ànisaüso ti veditabbo. Avisesena hi catubbidhàya pi etissà bhàvitattà bhàvita- pa¤¤o puggalo sadevakassa lokassa àhuneyyo hoti, pàhuneyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalãkaraõãyo, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Visesato pan' ettha pañhamamaggapa¤¤aü tàva bhàvetvà mandàya vipassanaya àgato mudindriyo pi sattakkhattupa- ramo nàma hoti. Satta sugatibhave saüsaritvà dukkhass' antaü karoti. Majjhimàya vipassanàya àgato majjhimin- driyo kolaükolo nàma hoti. Dve và tãõi và kulàni sandhà- vitvà saüsaritvà dukkhass' antaü karoti. Tikkhàya vipas- sanàya àgato tikkhindriyo ekabãjã nàma hoti, ekaü yeva \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Pòú. ed. of M.: yo c' àyaü. 2 Ibid. p. 296. II. 22 >/ #<[page 710]># %<710 XXIII. Pa¤¤àbhàvanànisaüsa-niddeso>% mànusakaü bhavaü nibbattetvà dukkhass' antaü karoti. Dutiyamaggapa¤¤aü bhàvetvà sakadàgàmã nàma hoti. Sakid- eva imaü lokaü àgantvà dukkhass' antaü karoti. Tatiya- maggapa¤¤aü bhàvetvà anàgàmã nàma hoti. So indriya- vemattatàvasena antarà parinibbàyã, upahaccaparinibbàyã, asankhàraparinibbàyã, sasankhàraparinibbàyã, uddhaüsoto, Akaniññhagàmã ti pa¤cadhà idha vihàya niññho hoti\<*<1>*>/. Tattha antarà parinibbàyã ti yattha katthaci Suddhàvà- sabhave upapajjitvà àyuvemajjhaü appatvà va parinibbà- yati. Upahacca parinibbàyã ti àyuvemajjhaü atikkamitvà parinibbàyati. Asankhàraparinibbàyã ti asankhàrena appa- yogena uparimaggaü nibbatteti. Sasankhàraparinibbàyã ti sa-sankhàrena sappayogena uparimaggaü nibbatteti. Ud- dhaüsoto, Akaniññhagàmã ti yatthuppanno, tato uddhaü yàva Akaniññhabhavà àruyha tattha parinibbàyati. Catuttha- maggapa¤¤aü bhàvetvà koci saddhàvimutto hoti, koci pa¤¤à- vimutto hoti, koci ubhatobhàgavimutto hoti, koci tevijjo koci chaëabhi¤¤o, koci pañisambhidappabhedappatto mahàkhãõà- savo. Yaü sandhàya vuttaü:- maggakkhaõe pan' esa taü jañaü vijañeti nàma; phalakkhaõe vijañitajaño sadeva- kassa lokassa aggadakkhiõeyyo hotã ti. Evaü anekànisaüsà ariyapa¤¤àya bhàvanà, yasmà tasmà kareyyàtha ratiü tattha vicakkhaõo. Ettàvatà ca:- Sãle patiññhàya naro sapa¤¤o cittaü pa¤¤a¤ ca bhàvayaü, Atàpã nipako bhikkhu so imaü vijañaye jañan ti\<*<2>*>/, imissà gàthàya SãLA-SAMâDHI-PA¤¤â-mukhena desite Visud- dhi-Magge sànisaüsà pa¤¤àbhàvanà paridãpità hotã ti. Iti Sàdhujanapàmojjhatthàya kate Visuddhimagge Pa¤¤àbhà- vanànisaüsaniddeso nàma tevãsatimo paricchedo. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Cf. A. i, 233 f.; P.P. 15 f.; K.V.I. 4; Points of Controversy, p. 77; P.P.A. (J.Pòú. 1913-14) 195 f. 2 Above, p. 1. >/ #<[page 711]># %< 711>% NIGAMANAM Ettàvatà ca:- Sãle patiññhàya naro sapa¤¤o cittaü pa¤¤à¤ ca bhàvayaü, âtàpã nipako bhikkhu so imaü vijañaye jañan ti imaü gàthaü nikkhipitvà yad avocumha: Imissà dàni gàthàya kathitàya mahesinà, vaõõayanto yathàbhåtaü atthaü sãlàdi-bhedanaü; Sudullabhaü labhitvàna pabbajjaü Jinasàsane, sãlàdi-sangahaü khemaü ujuü maggaü visuddhiyà; Yathàbhåtaü ajànantà såddhikàmà pi ye idha, visuddhiü n' àdhigacchanti vàyamantà pi yogino, Tesaü pàmojjakaraõaü suvisuddhavinicchayaü, Mahàvihàravàsãnaü desanànayanissitaü, Visuddhimaggaü bhàsissaü: taü me sakkaccabhàsato visuddhikàmà sabbe pi nisàmayatha sàdhavo ti - Svàyaü bhàsito hoti. Tattha ca:- Tesaü sãlàdibhedànaü atthànaü yo vinicchayo, pa¤cannam pi Nikàyànaü vutto Aññhakathànaye: Samàharitvà taü sabbaü yebhuyyena vinicchayo, sabbasankaradosehi mutto yasmà pakàsito, Tasmà visuddhikàmehi suddhapa¤¤ehi yogihi Visuddhi-Magge etasmiü karaõãyo va àdaro ti. Vibhajjavàdi-seññhànaü theriyànam yasassinaü, Mahàvihàravàsãnaü vaüsajassa vibhàvino: Bhadantasanghapàlassa sucisallekhavuttino, Vinayàcàrayuttassa yuttassa pañipattiyaü. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 S. i, 13; 165. 2 Sbh -samugghàtatthaü. 3 Sb omits nikàya; Sh sattakàya-. I. 1 >/ #<[page 712]># %<712 Nigamanaü>% Khantisoraccamettàdi-guõabhåsitacetaso, ajjhesanaü gahetvà va karontena imaü mayà; Saddhammaññhitikàmena yo patto pa¤¤asa¤cayo; tassa tejena sabbe pi sukhamedhentu pàõino. Visuddhi-Maggo eso va antaràyaü vinà idha, niññhito aññhapa¤¤àsa bhàõavaràya pàëiyà. Yathà tath' eva lokassa sabbe kalyàõanissità, Anantaràyà ijjhantu sãghaü sãghaü manorathà ti. Paramavisuddhasaddhà buddhiviriyapañimaõóita-sãlàcàraj- javamaddavàdi-guõasamudayasamuditena sakasamayasamay- antaragahanajjhogàhaõasamatthena pa¤¤à veyattiyasam- annàgatena Tipiñakapariyattibhede sàññhakathe Satthu sà- sane appañihata¤àõappabhàvena mahàveyyàkaraõena ka- raõasampattijanita-sukhaviniggata-madhurodàra\<*<1>*>/-vacanalà- vaõõayuttena yuttamuttavàdinà vàdãvarena mahàkavinà chaëabhi¤¤à-pañisambhidàdi-bhedaguõapañimaõóite uttari- manussadhamme appañihatabuddhãnaü theravaüsappadãpà- naü therànaü Mahàvihàravàsãnaü vaüsàlankàrabhutena vipulavisuddhabuddhinà BU ODHAGHOSO ti garåhi gahita-nà- madheyyena therena Moraõóaceñakavattabbena\<*<2>*>/ kato VISUDDHI MAGGO nàma. Tàva tiññhatu lokasmiü lokanittharaõesinaü, dassento kulaputtànaü nayaü sãlavisuddhiyà, Yàva Buddho ti nàmam pi suddhacittassa tàdino, lokamhi lokajeññhassa pavattati mahesino ti. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 Bm -dàta-. 2 Bhm Mudantakhedaka-. >/ #<[page 713]># %< 713>% Yaü\<*<1>*>/ siddhaü iminà pu¤¤aü, ya¤ c' a¤¤aü pasutaü mayà etena pu¤¤akammena dutiye attasambhave Tàvatiüse pamodanto sãlàcàraguõe rato, alaggo pa¤ca kàmesu patvàna pathamaü phalam; Antime attabhàvamhi METTEYYAý munipungavaü. lokaggapuggalaü nàthaü sabbasattahite rataü Disvàna tassa dhãrassa sutvà saddhammadesanaü adhigantvà phalaü aggaü sobheyyaü Jinasàsanaü ti. VISUDDHI-MAGGO NIòòHITO. \<-------------------------------------------------------------------------- 1 These verses are found in Sinhalese recensions. (Sãhaëa- potthake imà pi gàthayo dissanti. Sb). The reader can com- pare them with the corresponding colophon in Sinhalese recen- sions at the end of the Atthasàlinã (P.T.S. ed.), and with the briefer reference there also to Mettayya, with whom Buddhaghosa, according to the "Buddhaghosuppatti" (p. 66, ed. Jas. Gray), was connected in a prophecy. Bhm, instead, end thus: Iti sàdhujanapàmojjhattàya katà Visuddhi-Maggakathà Pàligaõanàya pana sà aññhapa¤¤àsa bhàõavàrà hotã ti. Visuddhi-Maggappakaraõaü niññhitaü. >/