Input by the Sri Lanka Tripitaka Project [CPD Classification 4.1.8] [SL Vol Att - ] [\z Att /] [\w I /] [SL Page 001] [\x 1/] HatthavanagallavihÃra vaæso ÚÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ¿ ³ THIS TEXT FILE IS FOR REFERENCE PURPOSES ONLY! ³ ³ COPYRIGHT AND TERMS OF USAGE AS FOR SOURCE FILE. ³ ³ ³ ³ Text converted to Ronald E. Emmerick's encoding for ³ ³ WordPerfect 5.1 DOS and related utility programmes ³ ³ BHELA, CARAKA etc. (DOS versions): ³ ³ ³ ³ description character = ASCII ³ ³ ³ ³ long a à 195 ³ ³ long A ù 249 ³ ³ long i Å 197 ³ ³ long I ý 253 ³ ³ long u Æ 198 ³ ³ long U ô 244 ³ ³ vocalic r ­ 173 ³ ³ vocalic R ã 227 ³ ³ long vocalic r Ì 204 ³ ³ vocalic l Ê 202 ³ ³ long vocalic l Ë 203 ³ ³ velar n Ç 199 ³ ³ velar N § 167 ³ ³ palatal n ¤ 164 ³ ³ palatal N ¥ 165 ³ ³ retroflex t  194 ³ ³ retroflex T è 232 ³ ³ retroflex d ¬ 172 ³ ³ retroflex D Ö 214 ³ ³ retroflex n ï 239 ³ ³ retroflex N × 215 ³ ³ palatal s Ó 211 ³ ³ palatal S Á 193 ³ ³ retroflex s « 171 ³ ³ retroflex S å 229 ³ ³ anusvara æ 230 ³ ³ capital anusvara õ 245 ³ ³ visarga ÷ 247 ³ ³ capital visarga ê 234 ³ ÀÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÙ Namo tassa bhagavato arahato sammÃsambuddhassa 1. SnehuttarÃya hadayà malamallikÃya PajjÃlito matidasÃya jinappadÅpo MohaïdhakÃramakhilaæ mama nÅharanto Niccaæ vibhÃvayatu cÃru padattharÃsiæ 2. LaÇkÃbhisittavasudhÃdhipatÅsu rÃjà Yo bodhisattaguïavà sirisaÇghabodhi TassÃticÃru cariyà racanÃmukhena VakkÃmi hatthavanagallavihÃra vaæsaæ 3. BrahmanvayenanugatatthamanomadassÅ KhyÃtena sabbayatirÃjadhuraïdharena VyÃpÃritohamitibhÃnugataæ katha¤ca NissÃya pubbalikhitaævidha vÃyamÃmi. 4. Arïtha sugatÃgamasudhÃpagÃniddhotakudiÂÂhivisakalaÇkÃya laækÃya bhagavato aÇgÅrasassamahÃnÃgavanuyyÃne samitisamÃgatayakkha rakkhasalokavijayÃpadÃnassa siddhakkhentabhÆto sÅhaÊamahÅmaï¬alamaï¬anÃya mÃno vividharatanÃkaropalakkhamÃnamahagghamaïi bhedo maïi bhedo nÃma janapado. 5. LaddhÃna satthu varaïaÇkamana¤¤alabbha MÃnaïdinà sumanakÆÂasiluccayena UssÃpità vijayaketumatallikeva SuddhoruvÃlukanadÅ yamalaÇkaroti. 6. LaÇkÃya yakkhagaïanÅharaïe jinassa CammÃsanugganahunÃsanaphassadÃhà SaæsÃrarakkhasavapubbhavabubbulaæca Yasmiæ vihÃti mahiyaÇgaïa thÆparÃjà [SL Page 002] [\x 2/] 7. SadÃmahoghÃya mahÃpagÃya PÃnÅyapÃnÃya samosaÂÃnaæ Samuccayo sÃradavÃridÃnaæ NÆnaæ gato thÃvarathÆparÆpaæ 8. TassÃpagÃya vimalambuni dissamÃna MÃlolavicitaralaæ paÂibimbarÆpaæ Bhogehi veÂhiya nijaæ bhavanaæ phaïÅhi PÆjatthikehi viya rÃjati nÅyamÃnaæ 9. Tassa mahiyaÇgaïa mahà vihÃrassa pariyantagÃmake selÃbhayo nÃma khattiyo paÂivasanto puttaæ paÂilabhitvà aÇgalakkhaïapÃÂhakÃnaæ dassesi te tassa kumÃrassa aÇgalakkhaïÃni oloketvà "ayaæ kumÃro khamakasatto nahoti. Dha¤¤apu¤¤alakkhaïasampanno, sakalampi sÅhaÊadÅpaæ ekacchattaæ karitvà mahantamahantÃni acchariyabbhutÃni mahÃvÅracaritÃni dassessatÅ"ti vyÃkariæsu. 10. Tato selÃbhaya khattiyo puttassa abhisekÃdisampattiæ sutvà koÂippattapamodaparavasopi tasmiæ kÃle anurÃdhapure rajjaæ kÃrayatà "vohÃratissamahÃrÃjato kadÃci keci upaddavo jÃyissatÅ ti. JÃtaparisaÇkotaæ kumÃramÃdÃya mahiyaÇgaïamahÃvihÃre bodhi aÇgaïe parittagge sannipatitassa naïdamahÃtherapamukhassa mahÃbhikkhusaÇghassa majjhe nipajjÃpetvà "eso me bhante kumÃro mahÃsaÇghassa ca mahà bodhipÃdassa ca saraïaæ gacchati taæ sabbepi bhadantà rakkhantu saÇghabodhi nÃmako cÃyaæ hotu"ti mahÃsaÇghassa ca bodhi devatÃya ca niyyÃdetvà paÂijagganto kumÃrassa sattavassika kÃle kÃlamakÃsi. 11. Atha mÃtulo naïdamahÃthero kumÃrakaæ vihÃramÃnetvà paÂijagganto tepiÂakaæ buddhavacanaæ uggaïhÃpetvà bÃhirasatthesu ca paramakocidaæ kÃresi. SaÇghabodhikumÃropi katÃdhikÃrattà tikkhapa¤¤attà ca ¤Ãïavi¤¤Ãïasampanno hutvà vayappatto lokassa locanehinipiyamÃnÃya rÆpasampattiyà sava¤jalipuÂehi assÃdiyamÃnasadÃcÃraguïa sampattiyà ca pattha Âa yasoghoso ahosi. 12. Kimiha bahunÃ:- kÃdambinÅ kadambato siniddhanÅlÃyataguïaædhammillakalÃpe, paripuïïahariïaÇkamaï¬alato hilÃdakarapasÃdasommaguïaæ mukhamaï¬ale cÃmÅkarapiæjarakambuvarato medurodÃrabaïdhurabhÃvaæ gÅvÃvayave, kalyÃïasiluccayato saæhata vilÃsaæ uratthale, [SL Page 003] [\x 3/] SurasÃdhisÃkhato pÅvarÃyatalalitarÆpaæ kÃmadÃnapadÃnadva bÃhuyugaÊe, samadagaïdhasindhurato gamanalÅÊhaæ karÃkÃradva hatthiyugaÊe, cÃrutaratharucirocamÃnacÃmÅkaramukurato tadÃkÃraæ sajÃïumaï¬ale jaÇghayugaÊe, niccà sÅnakamalà kamalato rattakomaÊadalasiraæ caraïayugaÊe ÃdÃya yojayatà pÃramitÃdhammasippità nimmitassa paramadassanÅyagarÆpavilÃsassa tassa attabhÃvassa saævaïïanÃganthagÃravamÃvahati. 13. Dehe sulakkhaïayute navayobbana¬¬he Tassujjale ca pasamÃharaïodayena Kà vaïïanà kamalarÆpini jÃtarÆpe Lokuttaraæ parimalaæ parito vahante. 14. DosÃrayo hadayaduggapure vijitvà TatthÃbhisicca suhadaæ viya dhammabhÆpaæ AtthÃnusÃsanimimassa vadaæ girÃya Tatthappavattayi sudhÅ nijakÃyakammaæ Iti rÃjakumÃruppatti paricchedo paÂhamo. 15. Athekadà mÃtulamahÃtherà vayappattaæ sirisaÇghabodhi kumÃraæ dhammasavanÃvasÃne Ãmantetvà evamÃha, "kumÃra! MahÃbhÃgadheyya! IdÃni tvamasi adhÅtasugatÃgamo, viditasakala bÃhirasattho. Catubbidhapaï¬iccakoÂippatto, tathÃpi abhimÃnadhane khattiyakule jÃti, sabbapatthavyÃpità yobbanavilÃsena samalaÇkataæ sarÅraæ, appaÂimà rÆpasiri,amÃnusaæ bala¤ceti mahatÅya balavanaïtha paramparÃ'sabbÃavinayÃna mekekampi tesamÃyatanaæ kimuta samavÃyo?" Yebhuyyena satthasalila vikkhÃlanÃti nimmalÃpi kÃlusiyamupayÃni buddhÅ, anujjhitadhavalatÃpi sarÃgÃeva bhavati navayobbanagabbitÃnaæ diÂÂhi, apaharati ca vÃtamaï¬ali keva sukkhapaïïaæ ubabhutarajo bhanti atidÆramattano icchÃya yobbanasamaye purisaæ pakati. IïdriyabhariïabhÃrinÅ sattamatidurantÃya mupabhogamigataïahikà tasmà ayamevÃnassÃdita visaya rasassa te kÃlo gurupadesassa. MadanasarappabhÃrajajjarite hadaye jalamiva galati gurÆnamanussÃnaæ akÃraïaæchavati duppakati no kulaævà sutaæ và manayassa vaïdanappabhavonadahati kiæ dahano? KiævÃpasamahetunÃpi nÃtivaï¬ataro bhavati va¬abÃnaÊo salilena, tasmà gÃÊhatara manusÃsÅtabbosi. 16. Apagatamale hi manasi elikamaïimhi viya rajanikaramayukhÃpavisanti, sukhamupadesaguïÃ, guruvacanamamalampi salilamiva mahantaæ jÃnimupajanayati savanahataæ sÆlamiva abhabbassa, bhabbassa [SL Page 004] [\x 4/] Tu karino viya sabbÃbharaïamÃnanasobhÃsamudayamadhikatara mupavahati, anÃdisiddha taïhÃkasÃyitiïdriyÃnucaraæ hi cittaæ nÃvahati kannÃmÃnatthaæ, tasmà rÃja kumÃrÃna¤ca yatÅna¤ca satibalena iïdriyavijayo diÂÂhadhammikasamparÃyikambilaæ kalyÃïajÃtamupajanayati, iïdriyavijayo ca sambhavati guruvuddhopasevÃya tabbavanamavirÃdhetvà paÂipajjato, tasmà tayà ÃpÃïapariyantaæ vatthuttayasaraïaparÃyaïatà na pahÃtabbÃ. Na rÃgÃpasmÃravibodhanaæ visayadahanasalila saæsevanaæ kÃtabbaæ, passatÆ hi kalyÃïÃbhinivesi cakkhÆïdriyalÃÊana paravasassa salabhassa samujjalita dÅpasikhÃpatanaæ sotiïdriya sukhÃnuyuttassa taruïa harÅïassa usu pÃtasammukhÅbhavanaæ ghÃïiïdriya paravasassa madhukarassa madavÃraïakaïïatÃlabhannaæ rasaniïdriyatappaïavyasanino puthulomassa balisÃghÃsavyasanaæ phassÅïdriyÃnubhavanalÃlasassamataÇgajassavÃriïi baïdhanÃpÃyaæ imehi iïdriyehi militehi ekassa kÃmino sadideva pa¤cannaæ, visayarasÃnamupasevÃya pattabbaæ mahantaæ dukkhajÃlaæ kathamupavaïïayÃma? ImÃni ca subhÃsitÃni paccavekkhatu anukkhaïaæ vicakkhaïo. 17. NÃgÃrikaæ sukhamudikkhati ki¤ci dhÅro JÃnÃti dehapaÂijagganamatthatove Saæsevatopi yuvatiæ ratimohitassa Kaï¬uyane viya banassa sukhÃbhimÃno 18. Ko seveyya paraæ poso avamÃnaæ saheyyavava Na ve kalattanigaÊaæ yadi dukkhanibaïdhanaæ, 19. ùka¬¬hamÃnà cisikhà smipaæ ParammukhÃyeva sadà pavattà DÆrampi gacchanti guïaæ vihÃya Pavattanaæ tÃdisameva thÅna: 20. Asanthutaæ tà purisampi anto Karonti ÃdÃyakatÃva bhitti Nettiæ savallÅ viya haïthagÃpi DasÃsu sabbÃsu ca saÇkanÅyà 21. Antoruddhà bahiddhÃpi nissÃsà viya nÃriyo Karonti nÃsamevassa kodhÅmÃtÃsu vissase 22. MÃnasa pÃpasaæninnaæ apÃyà vivaÂà nanà Samantà pÃpamittÃva mokkho sabbabhayÃkathaæ [SL Page 005] [\x 5/] 23. Api ca hadayatarukoÂara kuÂÅro kodha kuï¬alÅna kadÃci bahi kÃtabbo. Api tu'titikkhÃmantena acipphaïdantaæ upanetabbo. 24. Sataæ titikkhÃkavace viguïÂhità Siyuæ durÃlÃpakhagà khalÃnaæ SabhÃpasaæsÃkusumatta metà Nibajjhare tà guïa mÃlikÃya. 25. LokÃdhipaccaæ vipuledhane ca ManonukÆle tanaye ca dÃre LaddhÃpi yÃyeti na jÃtu titatiæ BÃdhetu sÃtaæ na papa¤ca taïhà 26. VaïïappasÃdà yassà sukhà va Dhanà ca hÃyantupa jÅvikÃca YenÃbhibhÆtÃripuneva sattà Dosaggi so te hadayaæ jahÃtu, 27. Khedo vipattÅsu paÂikirayà na Tasmà na dÅnappa katiæ bhajeyya Pa¤¤ÃnuyÃtaæ viriyaæ vadanti Sabbattha siddhiggahaïaggahaïthaæ 28. VyÃpÃrà sabbabhÆtÃnaæ sukhatthÃya vidhÅyare Sukha¤ca na vinà dhammaæ tasmà dhammaparo bhavÃ'ti. 29. EvamÃdikaæ sappurisanÅtipathaæ Ãdisante mahÃthere tena kalyÃïadhammena asotabbatÃnÃdariyaracitabhukÆÂika mukhena và disÃcikkhittacakkhunà ca ahaÇkÃraparavasena gajanimilitamubbhÃvayatà và attano pa¤¤Ãdhikkhepamivaca acintayatà cuÊÃvinihitakomaÊa¤jalipuÂena tanninnena, tappoïena sirasà ca pÅti samudita sÃdhuvÃdavikasitakapolenamukhena ca. SakalÃvayavacitthaÂaroma¤ca ka¤cukitena dehena ca bhÆmiyaæ nipajjitvà dÅghappamÃïa pamÃïa mÃvarattÃmaggaphalalÃbhatoviya visiÂÂhataraæ pamuditamÃvikatamÃsi. Iti anusÃsana paricchedo dutiyo 30. Tato paÂÂhÃya yathÃvuttapaÂipadaæ avirÃdhetvà samÃvaraïena santuÂÂho tassa saÇghabodhi sama¤¤aæ gopetukÃmo mÃtulamahÃthero dhammikoti vohÃraæ paÂÂhapesi. 31. LakkhaïapÃÂhakÃnaæ vacanaæ saddahanto bhÃgineyyaæ [SL page 006] PabbajitukÃmampi apabbÃjetvà "idha vÃsato anurÃdhapure vÃso yeva kumÃrassa yogakkhemÃvaho, pu¤¤ÃnurÆpena jÃyamÃnassa vipÃkassa ca ÂhÃnaæ hoti, mahÃcetiyassa vattapaÂivattasamÃcaraïenaca mahanto pu¤¤akkhaïdho sampajissati" ti ma¤¤amÃno taæ kumÃramÃdÃya gacchanto anurÃdhapuraæ gantukÃmo nikkhami. SaÇghatissogoÂhÃbhayoti ca lambakaïïà rÃja kumÃrà aparepi duce tassa paæsukÅÊanato paÂÂhÃya sahÃyÃtena kumÃrena saddhiæ nikkhamiæsu te tayo kumÃre ÃdÃya gacchanto mahÃthero puretarameva anurÃdhapuraæ pÃvisi. MahÃtheramanugacchantesu tesu kumÃresu jeÂÂho saÇghatisso majjhimo saÇghabodhi kaniÂÂho goÂhÃbhayoti te theraæ pacchato anugacchantà tayopi paÂipÃÂi yà tissavÃpiyà setumatthakena gacchanti. 32. Tattha setusÃlÃya nisinno koci aïdhovicakkhaïo tesaæ tiïïantaæ kumÃrÃnaæ padavi¤¤Ãsaddaæ sutvà lakkhaïÃnusÃrena upaparikkhipitvà "ete tayopi sÅhaÊadÅpe paÂhavissarà bhavissantÅ" ti tattha nisinnÃnaæ vyÃkÃsi. Taævacanaæ pacchà gacchanto goÂhÃbhayo sutvà itaresaæ gacchantÃnaæ anivedayitvà paccÃgamma "katamo ciraæ rajjaæ kÃressati? CaæsaÂÂhiti¤ca karoti" ti? Pucchitvà pacchimoti vutte haÂÂhapahaÂÂho udaggudaggo sÅghataraæ Ãgamma tehi saddhiæ gacchanto tikhiïa mantitÃya gambhÅrabhÃvato ca ka¤ci ajÃnÃpetvà antopuraæ pÃvisi. Te tayopi patirÆpe nivÃse vÃsaæ gaïhiæsu. 33. Atha kaniÂÂho "ete dvepi appÃyukattà rajje patiÂÂhitÃpi na ciraæ jÅvanti kira ahameva tesaæ rajjaæ dupessÃmi"ti tadanurÆpena upÃyenapaÂijjanto tesaæ rajjalÃbhÃya upÃyaæ dassento abhiïhaæ matteti. JeÂÂhopi tasmiæ atipiyÃsamÃno tenopadiÂÂhameva samÃcarantorÃjÃnaæ disvà laddha sammÃno sabbesu rÃjakiccesu pubbaÇgamo hutvà na cirasseva rÃjavallabho ahosi: tasmiæ kÃle rajjaæ kÃrento vijaya rÃjà nÃma khattiyo tasmiæ pasanno sabbesu rÃjakiccesu tamameva padhÃnabhÆtaæ katvà senÃpatiæ akÃsi. 34. Dhammiko pana rajjena anatthikatÃya rajjalÃbhÃya cittampi anuppÃdetvà kevalaæ mahÃtherassa anusÃsanamatteneva rÃjupaÂÂhÃnavelÃyaæ anucaraïamattamÃcaranto rÃjagehaæ pavisitvà tato tehi saddhiæ nikkhamma sÃyaæ mahà therassa vihÃreyeva vasanto attano dhammikÃnuÂÂhÃnaæ ahÃpetvà mahÃcetiyo [SL Page 007] [\x 7/] PaÂÂhÃnagilÃnupaÂÂhÃnÃdikaæ anavajja dhammaæcaranto kÃlaæ vÅtinÃmeti. Tadà saÇghatisso sakalarajja¤ca pura¤ca attanohatthagataæ katvà ekasmiæ dine laddhokÃso rÃjÃnaæ antobhavane yeva goÂhÃbhayena mÃrÃpetvà sayaæ rajje patiÂÂhati. Iti anurÃdhapurappavesaparicchedo tatiyo. 35. Atha goÂhÃbhayo dhammikaæ anicchÃmÃnampi senÃpatiÂÂhÃne Âhapetvà Ãyatiæ apekkhamÃno sayaæ bhaï¬ÃgÃriko ahosi. Atha saæghatisso rÃjà bahuæ pu¤¤ca apu¤¤ca pasavanto jambuphalapÃkakÃle saseno sÃmacco sabhorodho abhiïhaæ pÃcÅna desaæ gantvà jambuphalÃni khÃdati. Ra¤¤o yebhuyyena gamanà gamanena upaddutà raÂÂhavÃsino rÃjupabhogÃrahesu jambuphalesu visaæ yojesuæ. Atha so saæghatisso rÃjà tena visena tattheva kÃlamakÃsi. 36. Atha goÂhÃbhayo aïdhavicakkhaïassa vacanaæ anussaranto anukkamena rajjaæ dÃpetvà pacchà ahaæ suppatiÂÂho bhavissÃmi'ti ma¤¤amÃno sÃmacco saseno saæghabodhikumÃraæ rajjena nimantesi. So temiya mahÃbodhisattena diÂÂhÃdÅnavattà rajjasukhÃpariccÃgÃnubhÆtaæ mahantaæ dukkhajÃlaæ anussaritvà punappunaæ yÃciyamÃnopi paÂikkhipiyeva abhayo gÃmanigamarÃjadhÃnÅsu sabbepi manusse sannipÃtetvà tehi saddhiæ nÃnÃppakÃraæ yÃcamÃnopi sampaÂicchÃpetuæ nÃsakkhi. Atha sabbepi raÂÂhavÃsino sÃmaccÃmahÃvihÃraæ gantvà mahà saæghaæ sannipÃtetvà saægha majjhe saæghabodhikumÃro mahà saæghaæ bhÆmiyaæ nipajja namassitvà laddhokÃso ekamantaæ nisÅditvà evaæ vattumÃrabhÅ. 37. Ayaæ hi rÃjalakkhÅnÃma yathà yathà dippate, tathà tathà kappuradÅpasikheva kajjilaæmalinameva kammajÃtaæ kevalamubbamati. TathÃhi ayaæ saævadhanavÃridhÃrà taïhÃvisavallÅnaæ, nenÃda madhurabhÅtikà ayaæ iïdriyamigÃnaæ, parÃmÃsadhumalekhà sucarita cittakammassa vibbhamaseyyà mohaniddÃnaæ timiruggati pa¤¤ÃdiÂÂhÅnaæ, purassarapatÃkà avinayamahÃsenÃya, uppattininnanà kodhavega kumbhilÃnaæ, ÃpÃnabhÆmi micchÃdiÂÂhivadanaæ. SaægÅti sÃlà issariya vikÃranÃÂakÃnaæ ÃvÃsadarÅdosÃsivisÃnaæ, ussÃraïavettalatà sappurisavohÃrÃnaæ, akÃlajadÃgamo sucarita haæsÃnaæ, patthÃvanà kapaÂanÃÂakÃnaæ, kadalikà kÃmakarino vajjhavÃlà sÃdhubhÃvassa, rÃhumukhaæ [SL Page 008] [\x 8/] Dhammacaïda maï¬alassa, nahi taæ passÃmi yohi aparicitÃyÃpi etÃya nibbharamupagulho na vippaladdho, apica, abhisekasamaye rÃja¤¤Ãnaæ maÇgalakalasajalehi viya vikkhÃlanamupayÃti dakkhi¤¤aæ aggihutatadhumeneva malinÅbhavati hadayaæ purohita kusagga samajjatena viya apaniyate titikkhÃ, uïhÅsa paÂÂa baïdhanena viya chÃdÅyatÅ jarÃgamadassanaæ, Ãtapatta maï¬alena viya tirokarÅyati paralokÃpekkhaïaæ, cÃmarapavanena viya duramuddhuyate saccÃdità vettalatÃppahÃrena viya duramapayanti sagguïà eke rajjasiri madirà madamattà sakatthanipphÃdanaparehi dhanapisitÃghÃsagijjhehi sahÃnalÅnÅbakehi dÆtaæ vinodanaæ ti, paradÃrÃbhigamanaæ viddhatÃti, mÅgavan parissamoti, surÃpÃnaæ vilÃsoti, niccappamattatÃ, surabhÃvoti sadÃrappiccÃgaæ avyasanitÃni, guruvacanÃvadhÅraïaæ aparappaneyattamiti ajitahaccataæ sukhopasevattamÅti, naccagÅta gaïÃkÃnusatti rasikatehi paribhavasahattaæ khameti, serÅbhÃvaæ paï¬iccÃmiti vaïdijana navacanaæ yaseæghosoti taralatà ussÃhoti. Avisesa¤¤Šttaæ apakkhapÃtittamiti: eva dosagaïampi guïapakkhe ajjhÃropayantehi sayampi anto ha santehi patÃraïakusalehi dhuttehi amÃnusocitÃhi thomÃnÃhi patÃriyamÃnÃ, cittamadamatta città nicceta na tÃya tatheti attani ajjhÃropayantà alikÃbhimÃnaæ maccadhammasamÃnÃpi dibbaæ sÃvatiïïamiva amÃnusamiva attÃna ma¤¤amÃnà ÃradhadibbocitakirayÃnu bhÃvà sabbajano pabhasanÅya bhÃvamupayanti. Atta milambana¤ca anu jÅvijanena karÅyamÃnaæ abhinaïdanti. 38. MÃnasà devatÃjjhÃropaïappatÃraïa sambhÆta sambhÃvano pahataæ ca anto paviÂÂha aparabhujayugaæ viya attano bÃhuyugaæ sambhÃvayanti. Tacantarita locanaæsakalalÃÂa mÃsaækanti, alikasambhÃvanÃbhimÃnabharità na namassanti devatÃyo na pÆjayanti samaïa brÃhmaïe na mÃnayantÅ mÃnanÅye, na upatiÂÂhanti gurudassanepi anatthakÃyà sÃntarÅta, visayo pabhogasukhÃti apahasanti yatino: jarÃbhi bhavapalapimiti na suïanti vuddhajanupadesaæ, attano pa¤¤Ã paribhavoti ususanti sacivo pahesassa,ku¤janti ekanta hitavÃdinaæ evamÃdinà kÃkaïena bahunnaæ dosÃnaæ mÃkara bhÆtaærajjÅvibhavaæ ayaæ na icchÃmÅ'ti avoca. 39. Atha mahÃjanena sÃdara majjhesito mahÃsaægho kumÃrabhimukho hutvà "mahÃbhÃgadheyya! Thanacucuke laggitÃjaluka tikkha¬asanenatattha vedanuppÃdayanti lohitameva Ãka¬¬hati, dÃrako pana komalena mukhapuÂenamÃtu sukhasa¤¤aæ uppÃdayanto khÅrameva avheti. [SL Page 009] [\x 9/] 40. Evameva rajjavibhavaæ patto adhÅro bÃlo bahuæ apu¤¤ameva sa¤ciïÃni, medhÃvi dhirapuriso pana ÃyusaÇkhÃrassa dubbalatta¤ca dhanasa¤cayassa nissÃratta¤ca pa¤¤Ãya upa parikkhitvà dasa kusalakammÃni pÆrento tÃdisena mahatà bhogakkhaïdhena mahantaæ kusalarÃsiæ upaciïÃti, tvamasikatÃdhi kÃro mahÃsattadhuraïdharo, etÃdisaæ pu¤¤ÃyatanaÂÂhÃnaæ laddhà dhammena samena lokaæ paripÃlento sugatasÃsanaæ paggaïhanto dÃnapÃramikoÂippattaæ katvà pacchà abhinikkhamaïa¤ca karonto bodhipakkhiyadhamme paripÃcehÅ"ti anusÃsi. 41. Atha so mahajjhÃsayo purisavaro mahÃsaæghassa anusÃsaniæ madditu masamaïtho adhivÃsesÅ. Anantara¤ca mahÃjanakÃyo saæghassa anu¤¤Ãya sakalaæ sÅladÅpaæ ekacchattaæ katvà abhisi¤ciya dhammika sirisaæghabodhirÃjÃti vohÃraæ paÂÂhapesi goÂhÃbhaya¤ca senÃpatiÂÂhÃne Âhapesi. 42. DÃnaæ adà dhÃrayi niccasÅlaæ VahÅ titikkhaæ bhaji appamÃdaæ Pajà hitajjhÃsaya sommarÆpo Dhammo ca so viggabhavà virocÅ 43. Vi¤¤Ãya lokassa hi so sabhÃvaæ PadhÃnavattÃnu gatippadhÃnaæ NidhÃtukÃmo jantÃsu dhammaæ Sayampi dhammà varaïamhi satto Iti rajjÃbhiseka paricchedo catuttho 44. So rÃjà mahà vihÃre mahaggha mahÃvisÃlaæ salÃkaggaæ kÃrÃpetvà anekasahassÃnaæ bhikkhÆnaæ niccaæ salÃka bhattaæ paÂÂhapesi. MÃtulamahÃtherassaæca sakanÃma dheyyena mahantaæ pariveïa vihÃraæ kÃrÃpetvà anekehi kappiyabhaï¬ehi saddhiæ saparivÃra veïà kÃni gÃmakkhettÃni saÇasaparibhogÃrahÃni katvà dÃpesi sattameva nisÅthakÃle rahogato mahÃbodhisattassa dukkaracaritÃni sallakkhento tÃdisÃpadÃnaæ attani sampÃdetumÃsiæsi. Tathà hi 45. DehÅti vatthumasukaæ gaditotthikehi NÃlaæ kathetumha natthi na demicÃti Citte mahÃkaruïÃya pahaÂÃvakÃsÃva DuraæjagÃma viya tassa bhavatthu taïhà [SL Page 010] [\x 10/] EvamamhÃkaæ bodhisattassa viya bÃhira vatthupariccÃgamahussavo kadà me bhavissatiti ca, 46. ùnÅyate nisita satthanipÃtanena Nikka¬¬hate ca muhu dÃnhavÃyaratyà Evaæ punappuna gatÃgatavegakhinnaæ Dukkhaæ na tassa hadayaæ vata pÅÊayittha Evaæ kirassa mahÃsattassa maæsa lohitÃdi ajjhattikavatthudÃnasamaye dukkhavedanà manaæ na sambÃdhesi. MamÃpi Ådisaæ ajjhattika dÃnamahÃmaÇgalaæ kadà bhavissatÅti ca. 47. So saækhapÃlabhÆjago visavegavÃpi SÅlassa bhedanabhayena akuppamÃno Icchaæ sadehaharavÃbhijane dayÃya Gantuæ sayaæ apadatÃya susocanÆnaæ Evaæ sÅla rakkhanÃpadÃnasiriæ kadà viïdÃmÅti ca, 48. Piveyya tha¤¤aæ amataæ ca bÃlo Vuddhiæ gato sova jigucchite taæ Sa jÃtu evaæ anubhÆya rajjaæ ¥Ãïassa pÃke satataæ jahÃti Evaæ mayÃpi acirasseva avassaæ abhinikkhamanaæ kÃtabbanti ca, 49. So senako dvijapasibbakasÃyisappaæ A¤¤Ãsi dosakalusÃya dhiyÃbbhutaætaæ Kà vaïïanÃssa khalu dosaviniggatÃya Sabba¤¤ŠtÃya dasapÃramisÃdhitÃya Evaævidhà kalyÃna¤Ãïasampatti kadà me samijjhissatÅti ca, 50. VÃlena so kisakalaïdakajÃtiyampi Ussi¤cituæ salilamussahi sÃgarassa Taæ muddhatÃya na bhave matiyà mahanyà SampÃdanÃya bhimatassa samatthatÃya Evaæ vidhÃya viriyapÃramiyà kadà bhÃjanaæ bhavissÃmiti ca 51. KalÃburÃjena hi khantivÃdi Vadhaæ vidhÃyÃpi atittakena Hate padenorasi khantisodhe So kÆÂasaïdhiggahaïaæ bubodha Evaæ vidhÃya khattipÃramiyà attÃnaæ kadà alaækarissÃmiti ca [SL Page 011] [\x 11/] 52. MicchÃbhiyogaæ na sahiæsu tassa RÃmÃbhidhÃnassapi pÃdukÃyo Sacca¤cayà nä¤amabhÃsidhÅro So saccasaïdho catusaccavÃdÅ Ahampi Ådisena saccapÃramitÃbalena sabbalokassa catu saccÃva bodhana samattho kadà bhavissÃmiti ca 53. So mugapakkha vidito siribhÅrukÃya MukÃdikaæ vatavidhiæ samadhiÂÂhahitvà Taæ tÃdisa anubhavaæ asahampi dukkhaæ YÃvÃbhinikkhammabhedi adhiÂÂhitaæno Evaæ ma mÃpi adhiÂÂhÃna pÃramitÃya pÃripÆrÅ kadà bhavissatÅti ca 54. MettÃnubhÃvena sa lomahaæso PemÃnubaddhena sabÅkaronto Satte samattepi ca niccaverÅ Saddaæ viruddhatthamakÃsi dhÅro Ahampi evaævidhÃya mettÃpÃramitÃya koÂippatto kadà bhavissÃmÅti ca. 55. So ekarÃjà vidito samacittatÃya MÃnÃvamÃna nakaresu tulÃsarÆpo Tosa¤ca rosamanupecca bhajÅ upekkhaæ Sabbattha pÅtivikatÅ hatacetanova Evaæ ahappi upakkhÃpÃramitÃya kadà sabbasÃdhÃraïobhavissÃmiti ca niccaæ cintesi. Iti pÃramitÃsiæsana paricchedo pa¤camo 56. Evamanavajjadhammena rajjaæ kÃrente tasmiæ kadÃci kenacipajÃnaæ akusala vipÃkena- JaÂhara piÂharabhÃrakkantavaÇkorujÃïu Sajala jalada kuÂÃkÃraghororukÃyo KuÂilakaÂhinadÃÂhÃkoÂisaïdaÂÂhahaï¬o Navadivasakarakkho rakkhasodipamÃga 57. So tesu tesu gÃmapariyantesu nisÅdati, ye ye manussà tamÃgamma taæ rattakkhamudikkhanti tesaæ akkhini rattÃni bhavanti. Taæ khaïeyeva rattakkhamÃrako nÃma jararogo pÃtubhavitvà mÃreti. [SL Page 012] [\x 12/] 58. So yakkho matamate nirÃsaÇke khÃdati. Taæ yakkhaæ adasvÃpi ye ye narà tenÃturà te te passanti, tepi so rogo Ãvisati. Evaæ na cironavayakkhabhayena rogena ca janapado viralajano jÃto. 59. RÃjà taæ pavattiæ sutvÃmayi rajjaæ kÃrente pajÃnaæ Ådisassa bhayassa uppajjana ananucchavikanti ma¤¤amÃno tadaheva aÂÂhaæga sÅlaæ svÃdiyitvà attanà niccaæ karÅyamÃnÃni dasakusalakammÃni anussaritvà ahaæ dhammavijayi bhavissÃmÅti taærakkhasaæ Ãdisvà na uÂÂhahissÃmÅti daÊhataraæ adhiÂÂhÃya vÃsagabbhe sayi. Tassa tena ÃcÃra dhammatejena rÃjÃnubhÃvena ca so rakkhaso santatto uttasitvà khaïampi ÂhÃtuæ asahanto ÃkÃsenà gantvà balavapaccusa samaye antogabbhaæ pavisitumasakkonto bÃhire Âhatvà ra¤¤o attÃnaæ dassesi. Ra¤¤Ã ca kositvanti puÂÂho Ãha. Rattakkho nÃmÃhaæ rakkhaso durajanapadesmiÂhito, ahaæ khaïampi ÂhÃtuæ asakkonto tavÃnubhÃvena baddhoviyahutvà idhÃnÅto: bhÃyÃmi deva tava dassananti." 60. Atha rÃjà sayanato vuÂÂhahitvà sÅhapa¤jaraæ vivaritvà oloketvà are! Jamma! Mma visayagate manusse kasmÃ? KhÃdayÅti. MahÃrÃja tava visaye mayà mÃretvà ekopi khÃdito natthi, apitumatakalebaraæ sonasigÃlÃdÅnaæ sÃdhÃraïa bhakkhabhÆtaæ khÃdÃmi, na me koci aparÃdho atthi, atthi ce rÃjadaï¬o mayi vidhÅyatÆ'ti vatvà pavedhamÃno niccalabhÃvena ÂhÃtuæ asakkonto bhayavegena jÃtalomahaæso sÃnunayameva mÃha. "Devassa raÂÂhaæthitaæ dhanadha¤¤a samiddhisampuïïaæ devassa dhana vassena sampuïïamÃno rathà manussÃ, idÃni yÃcakÃpi bahutarà na honti, aha mÅdisaæ raÂÂhaæ patvÃpi aladdhagocaro aparipuïïamanoratho jato pipÃsitova hutvà dÅna bhÃvena jÅvikaæ kappemi, tathà Ådisaæ bhayaæ pattomhi abhayaæ me dehi mahÃrÃjÃ'ti. 61. Atha rÃjà tassa dÅnavacanaæ sutvà karuïÃya kampitahadayo "mà bhÃyitvaæ rakkhasa! Abhayaæ te dammi icchitaæ tevadÃ"ti Ãha. Evaæ ra¤¤oca rakkhassaca a¤¤ama¤¤ehi saddhiæ sallapannÃnaæ saddaæ sutvà antogatà anucarà rÃjÃnaæ parivÃresuæ, atha kathÃnukathÃya rakkhaso "agato ra¤¤Ã saddhiæ sallapatÅ"ti sutvà sabbe amaccà ca nÃgarà ca senà ca sannipatitvà rÃjaÇgaïa¤ca rÃja bhavana¤ca pÆretvà aruïe uggacchante mahantaæ kolÃhalamakaæsu. [SL Page 013] [\x 13/] 62. Atha sorakkhaso sannipatitaæcaturaÇgabala¤ca Ãyudha hatthaæ aneka sahassayodhabala¤ca disvà ativiyabhÅto ÂhÃtu¤ca ra¤¤o Ãïattibalena gattu¤ca kimapi bhÃïitu¤ca na sakkoti, rÃjà tadavatthaæ taæ disvà laddhÃbhayosi imacchitaæ te kathehÅ'ti Ãha, dhammiko rÃjà na me ki¤ci bhayaæ uppÃdessatiti ¤atvà rÃjÃnameva mÃha "devo jÃnÃti yeva sabbesaæ sattÃnaæ ÃharaÂÂhitikataæ, tathÃhi uddhalokavÃsino deva sudhÃbhojanena pÅïità jÅvanti, adhe lokavÃsine nÃgà bhekabhojanena suhità vasanti manussà khajjakÃdinÃnÃvidhena ÃhÃrajÃtena pÅïità jÅvanti. AmhÃdisà yakkha rakkhasÃdayo pana maæsalohi sassÃdato tussanti: tesvaha ma¤¤ataro chÃte ca pipÃsite ca tÃdisaæ karuïÃparÃyaïaæ mahÃpurisaæ disvà pi aparipuïïamanorato maïdabhÃgadheyyo socÃmÅ"ti Ãha. 63. Tanutcamavoca "matakalebarÃni khÃditvà vasÃmi"ti saccaæ mahÃrÃja! MatasarÅraæ sukkhapaïïaæ viya nÅrasaæ kiæ metÃya dujjavikÃya pasÅda deva! Varaæ me dehi nava visayethita manusso eko janapado gocaratthÃya me dÅyatu, tattha manussÃnaæ anapagatuïhavegaæ jÅvarudhira¤ca jÅvamaæ sa¤ca khÃditvà ciraæ sukhena jÅvituæ sakkÃ'ti Ãha. Atha rÃjà arepÃpima! Rakkhasa! NÃhaæ pÃïavadhaæ anujÃnissÃmi cajetaæ tava gÃhavikÃranti. "Tenahi dine dine ekaæ manussabaliædehi"ti. JÅvabalimekampi na demÅti vutte "sacca menaæ maædisÃna kappa rukkhÃpi avakesino jÃyantÅti hà hatosmi kimahaæ karomÅ"ti visÃda dinnayano dummukho domanassappatto appaÂihÃno aÂÂhÃsi. 64. Atha tassa nariïdassa karuïÃbhÆyasi tahiæ jÃyamÃnà manotassa viratyà vyÃkulaæ akÃsi. Atha rÃjà evaæ pari vitakkesi. 65. NÃnussarÃmi vata yÃcitu mÃgatÃnaæ IcchÃvighÃta paritÃpa hatajjutÅti Hemanta nibbahimamÃruta nissirÅka PaÇkerubhehi sadisÃni mukhÃni jÃtu 66. Etassa rakkhassa paresaæ dukkhamà pÃdayituæ na kadÃci sakkÃ, aha¤ca ajjhattika dÃnaæ kadÃdassÃmi ti patthemi, tadidaæ pattakakÃlaæ jÃtaæ, saka sarÅrassa ahameva issaro, mama maæsalohitena etaæ santappayÃmÅ ti kata nicchayo amacce Ãmantetvà evamÃha. [SL Page 014] [\x 14/] 67. Imaæ sarattaæ piyitaæ sarÅraæ DhÃremi lokassa hitattha meva, AjjÃtitheyyatta mupeti ta¤ce Ato paraæ kiæ piya matthi mayhaæ Amaccà evamÃhaæsu ekassa rakkhassa atthÃya sakala lokaæ anÃthikattu micchato koyaæ dhamma maggo devassa atha rÃjà evamÃha. 68. Nicco pahogassa dhanassa cÃpi Na yÃcake daÂÂhu mahaæ labhÃmi Evaæ vidhaæ atthi janantu laddhuæ Na devatà rÃdhanÃya pi sakkà 69. Apetha tumhe na me dÃnantarÃyaæ karothÃ'ti Ãha. Atha amaccà yadicÃyaæ nicchayo apariccajanÅyo amhesu ekeka meva dine dine rakkhassa balikammÃya hotÆti Ãhaæsu. Atha rÃjà "ahameva jÅvanto evaæ nÃnÃjÃnissÃmi"ta sallakattaæ sÅghaæ ettha ÃnehÅ ti saævidhahi. Atha tattha samÃgatà sabbe janà taæ pavattiæ sutvà tassa guïe anurattà sokena kampamÃnà tahiæ patiÂÂhitena paÂighena ati kuddhà visuæ visuæ evamÃhaæsu. 70. Eso rakkhaso sÅsacchedamarahatiti keci, kÃla megha sadisa metassa mahà sarÅraæ aneka satÃnaæ sarÃnaæ tuïirabhÃvaæ netumarahatÅti keci, anekesaæ khepana satthÃnaæ lakkhabhÃvaæ mupanetuæ yuttamiti ca pare, asikadalikÅlÃya vajjhoyamiti a¤¤¤o telacolena veÂhetvà mahatà pÃvakena ujjÃletvà dahitabboyamiti apare, idaæ sabbaæ rÃjÃnÃnu jÃnÃti. Imaæ asappurisaæ jÅvagÃhaæ gahetvà rajjÆhi guÊapiï¬aveÂhanaæ veÂhetvà baïdhanÃgÃre pakkhipi tabbanti a¤¤e evamevaæ tattha bahudhà kathentÃnaæ kaÂukataraæ vadhavidhÃnaæ yakkho sutvà tasito militakkhamatadeho viya niccalova Âhito, atha so rÃjà "ehi sakhe rakkhasa! MahopakÃra karaïa bhÆta! 71. Deyya¤ca dÃnappavana¤cacittaæ Atthi tuvaæ lohita maæsakÃmÅ Sametu metaæ hitÃya durÃpaæ Mano ratho sijjhatu no ubhinnaæ ti Vatvà "mama sarÅrato dÅyamÃnaæ jÅvamaæsaæ jÅvarudhira¤ca mayi anuggahena sampaÂicchÃ' ti rakkhassa vatvà sallakattÃbhimukhaæ dakkhiïabÃhuæ pasÃresi maæsakattanÃya. [SL Page 015] [\x 15/] 72. Atha so yakkho ubho kaïïe pidhÃya santaæ pÃpaæ paÂihatamamaægalaæ ra¤¤o sotthi bhavatu, kimidamÃpatitaæ mahatà me pÃpa vipÃkena jÅvatu micchato visabhojanamicca, Ãtapatilantassa dÃvaggi parikkhepo viya ca yadi Ådiso me saækappa mahÃrÃje samujjo yeyya deva daï¬o me sirasi addhà patatÆti, lokapÃlà pi me sÅsaæ chiïdanti nÃha mevaæ vidhamaparÃdhaæ karissÃmÅ'ti na sampaÂicchi, 73. Atha rÃjà tena hi yakkha! "Kiæ te mayà kÃtabbantÅ'ti Ãha. Atha so rakkhaso mahÃjanÃnaæ vadha vidhÃnena ra¤¤o ÃnÃya ca bhÅto santatto "deva! NÃha ma¤¤aæ patthayÃmi kintu itoppabhÆti rÃjÃrahena bhojanena gÃme gÃme upahÃrabaliæ laddhukÃmomhi'ti Ãha atha rÃjà "evaæ karontu raÂÂhavÃsino"ti nagareva sakala raÂÂhe ca bheriæ carÃpetvà pÃnÃtipÃta viramaïÃya ovaditvà naæ yakkhaæ uyyojesi. Iti rattakkhidamana paricchedo chaÂÂho. Atha kadÃci vassÃdhikatÃnaæ devatÃnaæ pamÃdena avaggaho pÃturahosi. 74. NidÃghavegena ravi patÃpi UïhÃbhitattà pacano baro ca JarÃturevÃsisirà dharà ca Piviæsu te sabbadhi sabbima mbu 75. AnetÃbhusuïehana vipaccamÃna SanÅssanamebhÃhariteva vÃÂÅ TibbÃtapakkattavanantarÃjÅ RunÃkulà khÃyati vÅrikÃnaæ 76. VassÃnakÃlepi pabhÃkarassa PatÃpasantÃpitamantalikkhaæ SamÃcitaæ paï¬aravÃridehi SavaïdanÃlepamivÃtirocÅ 77. Evaæ mahatà gimhavipphuraïena nadÅtaÊÃkasobbhÃdÅsu sikatÃkaddamÃvasesaæ sositesu kedÃresu mata sassesu bahudhà eÊitabhÆmibhÃgesu salilabhÃvena kilantesu migapakkhisu taæ pavattiæ sutvà rÃja karuïÃya kampitahadayo aÂÂhaÇgasÅlaæ samÃdiyitvà mahÃcetiyaÇgaïamÃgamma yÃva devo sabbattha vittha tÃhi saliladhÃrÃhi sakala laÇkÃdÅpaæ pinento vassaæ vassitvà mahatà udakappavÃhena maæ na plavayissati maramÃnopi tÃva na uÂÂhahissÃmÅti daÊhataraæ adhiÂÂhÃya tattha silÃpatthare sayi. [SL Page 016] [\x 16/] 78. Taækhaïe tassa ra¤¤e dhammatejena cakitÃnaæ guïappabaïdhena ca pasantÃnaæ devanÃgayakkhÃnaæ ÃnubhÃvena samantato vassavalÃhakà uÂÂhahiæsu tathà hi. 79. DÅghÃminantÃva disÃpayÃmaæ VitthÃrayantÃva tamaæ sikhÃhÅ ChÃyà girÅnaæ viya kÃÊameghà 80. GambhÅradhÅratthanità payodà Tahiæ tahiæ vassitumÃrabhiæsu Samunnadattà sikhino kalÃpaæ SaïdhÃrayuæ jattamicuttamaÇige 81. MuttÃkalÃpà viya tehi muttà Lambiæsu dhÃrà pasamiæsu reïu Gaïdho subho mediniyÃvacÃra Vita¤¤amÃno jaladÃnilena 82. JutÅhi jambunadapippharÃhi Muhuæ disante anura jayanti MeghassanÃÊituriyÃnuyÃtà Vijjullatà naccamivÃcariæsu 83. Kodhena rattà viya tambavaïïà NinÃdavanto jayapÅtiyÃva GavesamÃnà viya gimhaveriæ VyÃpiæsu sabbattha tadà mahoghà 84. Evaævidhe vasse pavattesi rÃjà namaæ mahogho uppilÃpadhÅti na uÂÂhÃsiyeva atha amaccà cetiyaÇgaïe jalaniggamapaïÃliyo thakeseæ anto sampuïïavÃripÆro rÃjÃnaæ uppilÃpesi. Atha so uÂÂhÃya cetiyassa mahussavà vidhÃya rÃjabhavanameva gato. 85. Tato adaï¬ena asatthena rajjamanusÃsato ra¤¤o accantamudramÃnasattaæ viditvà unnaÊà keci manussà gÃmavilopÃdikaæ Ãcarantà corà ahesuæ taæ sutvà rÃjà te core jÅvagÃhaæ gÃhÃpetvà baïdhanÃgÃre khipitvà rahasi tesaæ ratanahira¤¤Ãdikaæ datvà mà evaæ karothÃti ovaditvà palÃpetvà rattiyaæ ÃmakasusÃnato chavarÆpe Ãnetvà corahiæsaækÃrento viya [SL Page 017] [\x 17/] Agginà uttÃpetvà nagarato bahi khipÃpesi evaæ corabhayadva apanetvà ekadà evaæ cintesi. 86. Kimanena rajjavibhavena, indaæ paripuïïaæ sakosaæ saparajanaæ sahorodhaæ sÃmaccaæ sakhavÃhanaæ rajjaæ kassaci dÃnarÆpena datvà vanaæ pavisitvà sÅlaæ samÃdÃya kÃyavivekaæ cittavivekadva sampÃdetuæ vaÂÂatÅti abhinikkhamane ratiæ janesi. Tadà goÂhÃbhayopi evarÆpaæ pÃpavitakkaæ uppÃdesi. Esa rÃjà dhammiko sadÃcÃrakusalo patidivasaæ vÅdhÅyamÃnehi dasavidhakusalakammehi ÃyusaækhÃropissa va¬¬hati upapÅÊakakammÃnica dÆramapayanti. Tatoyeva cirataraæ jÅvissati etassa accayena kadÃhaæ rajjaæ labhissÃmi rajjaæ patvÃpi va¬ataro Ãhaæ yuvajanasevanÅyaæ visayasukhaæ kathamanubhavissÃmi sÅghamimaæ ito palÃpetvà rajje patiÂhahissÃmÅti cintetvà bahuæ sÃradhanamÃdÃya uttaradvÃrato nikkhamitvà pubbacore sannipÃtetvà balakÃyaæ gahetvà Ãgamma nagaradvÃraæ gaïhi taæ pavattiæ sutvà rÃjà "rajjaæ kassacidatvà abhinikkhamanaæ karissÃmiti katasanniÂÂhÃnassa mama ayaæ kenaci devÃnubhÃvena sannidhÃpito ma¤¤e amaccà mayaæ ananumatÃpi purÃyujjhitumÃra bhanti evaæ sati maæ nissÃya ubhayapakkhagatassa mahÃjanassa vipulaæ dukkhaæ "bhavissati kimanena rajjena phalaæ rajjaæ tasseva dinnaæ hotu"ti vatvà kaæci ajÃnÃpetvà parissÃvanamattaæ gahetvà dullakkhiyamÃnaveso dakkhiïadvÃrena nikkhamitvà malayadesaæ gacchanto 87. SadÃsantuÂÂhacittÃnaæ sakkà sabbattha jÅvitu Kutra nÃma na vijjanti phalamÆlajallÃyà 88. Iti cintayanto kamena gantvà hatthavanagallaæ nÃma mahantaæ ara¤¤Ãyantaæ pÃvisi, AviralapavÃlakusumaphalasaæjannavisÃlasÃkhÃmaï¬alehi uccÃvacehi panassahakÃrakapittha timbarujambirajambuvibhita kÃmalaka bharÅta katirÅÂakasÃlasaralavakula punnÃga nÃgakandambakÃsoka nÅpacampaka bhintÃlatÃlappabhÆtihi vividhatarugaïehi samÃkiïïaæ vipulavimalasiluccayapariyapariyantasaÇhatanadÅsambhedatitthopasaækanta vividhamigayuthavihagavagganisevitaæ mahesakkha devatÃdhiggahÅtaæ naïdanavanakamanÅyaæ suÊabhamÆlaphalasalila sukhopabhogaramaïÅya taæ mahà kÃnnaæ oloketvà idaæ me tapovanaæ bhavitumarahatiti katÃlayo kÃyavivekacittavivekÃnaæ lÃbhena ekaggamÃnaso mettÃvihÃramanuyujantova¤¤ajÅvikÃya saæjanitasantosavippharaïapinÅtakÃyo vÃsaæ kappeti. Iti abhinikkhamanaparicchedo sattamo. [SL Page 018] [\x 18/] 89. GoÂhÃbhayopi rajjaæ patvà katipÃhaccayena "mama caï¬atÃya vÅratto pajÃvaggo manaæ paviÂÂhaæ saÇghabodhiæ Ãnetvà rajjaæ kÃretuæ kadÃci ussahatÅ"ti saæjÃtaparisaÇko taæ mÃrÃpetuæ vaÂÂatÅti abhisaïdhÃya "saÇghabodhira¤¤o yo sÅsaæ Ãnessati tassa sahassaæ pÃritosikadhananti nagare bheriæ carÃpesi. Tato malayadesasiko koci duggatapuriso attano kaccena puÂabhatta ÃdÃya vana maggena gacchanto bhojana velÃya soï¬isamÅpe nisinnaæ saÇghabodhirÃjÃnaæ disvà tassa Ãkappena pasannahadayo bhattena taæ nimantesi rÃjà taæ nasampaÂicchi. So purisonÃhaæ nihÅna jÃtiyaæ jÃto na pÃïavadhaæ jivikÃya jÅvanto kevaÂÂo và luddako và bhavÃmi atha ko uttama vaïïehi paribhogÃrahe vaæse sa¤jÃtomhi mama santakamidaæ bhattaæ bhottumarabhati kallyÃïa dhammikoti taæ punappuna yÃci. Atha rÃjà 90. ChÃyaya gehaæ sÃdhÃya seyyaæ vatthaæ tacenaca Asanaæ thalapattehi sÃdhenti taravo mama 91. Evaæ sampanna bhogassa na taïhà parasantake Tava jaccÃdimuddissa garahà mama na vijjatÅti Vatvà na icchi eva. 92. Atha so puriso bhÆmiyaæ nipajjanamassamÃno nibandhitva yÃci. Tato tassa nibaïdhanaæ nivÃretumasakkonto sagÃravaæ sopacÃraæ dÅyamÃnaæ bhatta¤ca sakaparÅssÃvanaparÅputapÃnÅya¤cà paribhu¤jitvà hatthamukhadhovanena parisamatta bhatta kicco annohaæ katupakÃro kÅdisamassa paccupakÃraæ karissÃmiti cintayanto va taæ abhimukhÅkariya "anurÃdhapure kà pavattÅ"ti pucchi, atha so puriso pubbarÃjÃnaæ palÃpetvà goÂhÃbhayo nÃma rÃjà rajjepatiÂÂhahitvà siri saÇghabodhira¤¤o yo sÅsaæ ÃdÃya dasseti tasha sahassaæ pÃritosikadhananti nagare bheriæ carÃpesi kirÃti suyati"ti. Tassa vacana samanantarameva tuÂÂhapahaÂÂhahadayo mama sahassÃrahasÅsadÃnena idÃni etassa paccupakÃro kato bhavissati ajjhattikadÃnattà dÃnapÃramitÃva koÂippattà bhavissati ida¤ca vatare- 93. Na puti pugÅphalamattakampi Agghanti sÅsÃni cichivitÃnaæ SÅsantu me vattati bodhiyà ca Dhanassa lÃbhÃya ca addhikassa [SL Page 019] [\x 19/] Api ca. 94. NÃÊivanasseva rujÃkarassa PutippadhÃnassa kalebarassa Dukkhannubhuta paÂijagganne Sadatthayogà saphalaæ karomÅti- Cintetvà kataticchayo" bho purisa sobhaæ pirÅ sirisaÇghabodhi rÃjÃnÃma, mama sÅsaæ gahetvà gantvà ra¤¤o dassehÅ"ti Ãha. So taæ sutvà "deva nÃhamevaæ vidhaæ mahÃpÃtaka kammaæ ÃvajissÃma bhÃyÃmi"ti Ãha. 95. Atha rÃjà "mà bhÃyi kahÃpaïasaggassalÃbhÃya ahameva te upÃsaæ karissÃmi kevalaæ tvaæ mayà vuttaniyÃmeva paÂipajjÃ"ti vatvà sahassalÃbhagiddhena tena pathikapurisena adhivÃsite sÅsacchedÃya satthaæ alabhamÃno dhammÃdhiÂÂhÃnateja sà sÅsaæ saïdhito visuæ karitvà dassÃmÅti cintetvà pallaÇkaæ suïthiraæ baïdhitvà mamedaæ sÅsadÃnaæ sabba¤¤Šta¤Ãïa paÂilÃbhÃya paccayo bhavatÆti somanassapubbakaæpatthanaæ katvà taæ purisaæ attano samÅpaæ Ãmantesi. So adhikapuriso pubbe adiÂÂhÃsutapubbadukkarakamma dinnaæ sÅsaæ gahetvà anurÃdhapuraæ gantvà dissemi kotaæ sa¤jÃnÃti kotaæ saddahissatÅti, atha so goÂhÃbhayo sace tena saddahissati ahavettha sakkhihutvà sahassaæ dÃpessÃmi tayÃtu tattha evaæ kattabba"nti paÂipajjitabbà karaæ upadisitvà ehisappurisa mma santike mbaïato hutvà ubhayartthalÃnaæ ekÅkaraïavasena a¤jaliæ katvà bÃhuæ pasÃrehÅti vatvÃubhosu passesu nÅlama¤¤Ãsama¤¤Ãnaæ nÃlinaæ ujubhÃvÃpÃdanena kaï¬hanÃÊaæ sammà Âhapetvà salilaparissÃvanne sÅsasaïdhiæ jala lekhÃya paricchaïditvà sakena dakkhiïa hatthamuÂÂhinà culÃbaddhaæ daÊhaæ gaïhitvà yÃva mama sÅraæ ÃdÃya addhikaæ purisassa hatthe samappemi tÃva mama cittakiriya vÃyo dhÃtuvego avicchinno pavattatÆti adhiÂÂhÃya cuÊÃbaddhaæ uddhÃbhimukhaæ ukkhipi. TÃvadeva sÅsabaïdho puthubhÆto hutvà tena dakkhiïa hattha muÂÂhinÃgahito yeva paggharantiyà lohitadhÃrÃya saddhi addhikassahatthatÃle patiÂÂhÃsi, tasmiæ yeva khaïe vanÃdhivatthà devatà sÃdhuvÃdamukharà pupphavassaæ vassÃpetvà sÅsassa Ãrakkhaæ gaïhiæsu. 96. Saæsattaratta kalale ddhikapÃïikhetteta Nikkhitta sÅsa varabÅja samubbhavÃya, Etassa dÃnamaya pÃramitÃlatÃya Sabba¤¤Štà phalaraso janataæ dhinotuæ. [SL Page 020] [\x 20/] 97. Atha so addhikapuriso sugaïdhavana kusuma mÃlÃhi taæ sÅsaæ alaækaritvà pugakuhulikÃpuÂe pakkhipitvà sÅghagati vegena anurÃdhapuraæ gantvà goÂhÃbhayassa dassesi, so taæ disvà sa¤janitu masakkonto saæsayappatto aÂÂhÃsi. Atha addhikapuriso ra¤¤Ã vuttavidhi manussaranto taæ sÅsaæ gahetvà ÃkÃse khipitvà "sÃmi! SirisaæghabodhimahÃrÃja! Tva mettha me sakkhibhavÃ"ti a¤jalimpaggahetvà ÃkÃsa muddikkhamÃno yÃci, atha taæ devatÃdhiggahitaæ sÅsaæ nirÃlambe ambare laddha patiÂÂhaæ goÂhÃbhayassa abhimukhaæ hutvÃ. 98. RÃjà hameva suhado sirisaæghabodhi SÅsappadÃna vidhinÃsmi samiddhicitto Tvaæ cÃsi rajja sirilÃbha sukhena deva Eso va hotu paÂipanna sahassalÃbho'ti Ãha. 99. Taæ sutvà goÂhÃbhayo sÃmacco vimbhÅtahadayo sÅhÃsanaæ sajjetvà upari setacchattaæ kÃretvà idha deva! OtarÃti yÃcitvà tattha otiïïaæ taæ sÅsaæ nÃnÃvidhÃhi pÆjÃhi ÃrÃdhetvà namassamÃno khamÃpetvà mahatà mahena ÃÊÃhanakiccaæ kÃretvà aÇikaæ kahÃpaïasahassena tosetvà uyyojesi. Iti ajjhattikadÃna paricchedo aÂÂhamo 100. Sirisaæghabodhi ra¤¤o mahesÅ pana ra¤¤o palÃtabhÃvaæ ¤atvà "aha¤ca taæ anubbajÃmi"ti a¤¤atara vesena dakkhiïadvÃrena nikkhamitvà maggaæ ajÃnanni ujukamaggaæ pahÃya taæ taæ gÃmaæ pavisitvà sÃmikaæ apassantÅ bhayena sÃlintÃya ca pacchitumpi asahamÃnà malaya desa meva gatoti cintetvà vaÇkamaggena gacchantÅ komalatÃya sÅghaæ gantumasakkonti kÃlaæ yÃpetvà tassa ara¤¤Ãyatanassa samÅpagÃmasmiæ ra¤¤osisadÃnappavattiæ sutvà "sà haæ varÃkÅ dassanamattampi nÃlattha" nti soka paripuïïahadayà tameva vanasaï¬aæ adhiruyha bhattuno kalebaraæ vicinantÅ samÅpagÃmesu mahajanaæ pucchanti avandinasaÇiketattà tattha tattha vicarantÅ samÅpagÃmavÃsino bÃlakà gopÃlakà kaÂÂhabhÃrikà itthiyo ca etissà vilÃpaæ sutvà kampita hadayà tÃya saddhiæ vicarantÅ. Sà evaæ cilÆpamÃnà bhÅmiyaæ supupphitaæ vimalavÃlukaæ vanagumbaæ disvà tattha nipatitvà bhÆmiyaæ parivantamÃnà atikaruïaæ vilÃpamakÃsi, so padeso ajjÃpi vidhavÃcana"nti vohÃrÅyati. [SL Page 021] [\x 21/] 101. Sà mahatà rodante rodanena taærattiæta ttheva khepetvà puna divase ito cito ca vicaranti mahatà sokagginà ¬ayhamÃnà santÃpaæ adhivÃsetuæ asakkonti ekasmiæ khuddaka jalÃsaye nipatitvà nimuggaæ yeva mucchÃvegena dve tayo muhutte ativÃhetvà upaladdhapaÂibodhà pariÊÃhaæ nibbÃpesi, taæ ÂhÃnametarahi ca "nibbÃïa pokkharaïÅ"ti ca sama¤¤aæ alabhi. 102. Tato uÂÂhahitvà anubhÆmiæ anurukkhaæ anusilà talaæ gavesamÃnà soï¬i samÅpe sayamÃnaæ devatÃdhiggahena sigÃlÃdÅhaanupahataæ sukkhaæ kavaïdharÆpaæ disvà sokavega phalipataneva hadayena daÊhataraæ taæ aliægitvà sayi, tÃva bhone vekallena durÃgamanena tattha tattha nipatita sarÅra ghÃtena ca nilanta rÆpà mucchà samakÃlameva kÃlamakÃsi. 103. SamÅpagÃma vÃsino sannipatitvà muddhÃbhi sittassa ra¤¤o ca mahesiyà ca sarÅraæ amhÃdisehi phusitu¤ca na yoggaæ, vattamÃnassa ra¤¤o anivedayitvà ÃÊÃhana kiccaæ kÃtumpi na yuttanti sammanetatvà vassÃtapa nivÃraïÃya kuÂiæ katvà tiracchÃnappavesanisedhÃya vatiæ ca katvà pakkamiæsu. 104. GoÂhÃbhayo sirisaæghabodhirÃjassa ana¤¤a sÃdhÃraïa guïappabaïdhaæ anussaranto daharakÃlato paÂÂhÃya vatthuttaya saraïaparÃyaïataæ niccaæ sÅlarakkhaïaæ sugatÃgama vicikkhaïattaæ sakalakalÃkosallaæ rajje anatthikataæ dÃnasoï¬a taæ rakkhasadamanÃdikaæ dukkaracaritaka¤ca tassa nÃma sacetanassa na pitimÃvahati visesato "addhikaduggatassa sahassa lÃbhÃya sahatthena sÅsaæ kaïÂhanÃlato uddharitvà dÃnaæ sÅsassÃpi nirÃlambe ÃkÃse avaÂÂhÃnaævyattatarÃya girÃya sÃdhippÃya¤cetaæ nivedana¤ceti acchariyaæ abbhutaæ adhiÂÂhapubbaæ assuta pubba¤ca nimmalacaritaæ mama mahÃparÃdhakalaÇike neva saddhiæ cirakÃlaæ pavattÅssati, aho ahaæ suciraÂÂhÃyinà Ådisena akittÅsaddena sÃdhuhi niïdaniyo bhavissÃmi visesato pana niccakÃlaæ kalyÃïa mittabhÆtassa Ådisassa mahÃnubhÃvassa anaparedhassa mahÃpurisassa rajjaæ acchiïditvà vadhaæ kÃresiæ a¤¤adatthu mittadubhikammena ahaæ paÊiveÂhito bhavissÃmi"ti cintetto yeva bhayasantà pehi nikkhanta sedo pavedhamÃno kathamidisà mahÃpÃpà mocessÃmÅti upa parikkhÅ. 105. Atha tassa daï¬akammassa karaïavasena uÊÃraæ taraæ kusalakammaæ kÃtabbanti paÂibhÃyi. Atha so amacce sannipÃtetvà tehi saddhiæ sammantetvà kata nicchayo mahà saægheneva tatheva [SL Page 022] [\x 22/] AnusiÂÂho mahatà balakÃyena saddhiæ gantvà tassa ara¤¤Ãyatanassa avidÆre senÃsannivesaæ kÃretvà tassa mahÃpurisassa dukkarapadÃna sakkhÅbhÆtaæ pu¤¤aÂÂhÃnaæ sayameva gantvà soï¬ikà samÅpe anurÆpaÂÂhÃnaæ sallakkhetvà attano rÃjÃnubhÃvaæ dassento ÃÊÃhanaÂÂhÃnaæ devanagaramiva alaÇkÃrÃpetvà kevalehi mahantehi caïdanadÃruhi uccataraæ citakaæ kÃretvà bhÃrena pamÃïena ca ra¤¤o sÅsasadisaæ jambonadakanakehi sakaïÂha nÃÊaæ sÅsÃkÃraæ sippihi kÃretvà kavaïdharÆpe saæghaÂitvà vividha ratana samujjalaæ suvaïïakirÅÂaæ pilaïdhÃpetvà mahesi¤ca tatheva alaækaritvà te ubhopi kÃghikavatthasadisehi mahaggha dukulehi acchÃdetvà anekaratanakhacitaæ suvaïïasayanaæ Ãropetvà caïdana citakamatthake Âhapetvà parisuddhajoti pÃvakaæ jÃletvà aneka khattiyakumÃraparivÃrito sayameva tattha Âhatvà anekasappighaÂasatehi si¤citvà ÃÊÃhana mahussavaæ kÃresi. 106. Tatheva dÆtiya divasepi mahatà jaïena ÃÊÃhanaæ nibbÃpetvà tasmiæ Âhane cetiya bhavanaæ vaÂÂulÃkÃretuæ vaÂÂatÅti cintetvà amacce Ãmantetvà etarahi anekabhÆmikaæ ativisÃlaæ kanakamaya vaÂÂulagharaæ kÃretuæ sakatà Ãyati parihÃrakÃnaæ abhÃvena nappavattati raÂÂhavilepakÃpi suvaïïalobhena nÃsenti tasmà alohanÅyaæ sukhaparihÃrÃrahaæ pamÃïayuttaæ vaÂÂulaghara¤ca cetiyaæ ca nacirasseva kÃtuæ yuttanti mantetvà mahÃbalakÃyaæ niyojetvà vuttaniyÃmeneva dvibhumakaæ vaÂÂula bhavanaæ nimmÃpetvà tassa abbhantare sugatadhÃtunidhÃnaæ pÆjanÅyaæ cetiyaæ ca kÃrÃpetvà mahussadivase mahÃsaæghassa taæ dassetvà "eso bhante sirisaÇghabodhi mahÃrÃjà pubbe ekacchattena laÇkÃtale rajjaæ kÃresi, idÃni mayà tassa ra¤¤o cetiyarÆpassa kittimaya sarÅrassa chattÃdhichattaæ viya dvibhumakaæ vaÂÂulavimÃnaæ kÃretvà cetiyasÅse kirÅÂaæ viya kanakamayaæ thÆpika¤ca yojetvà sabbehi devamanussehi mÃna nÅyataæ caïdanÅyataæva pÃpito"ti vatvà cetiyagharassa anekÃni gÃmakkhettÃni parosahassaæ parivÃrajanaæca niyÃdetvà pabbatapÃde anekasatapÃsÃda pariveïacaÇkamana rattiÂÂhÃna divÃÂÂhÃna dhammasÃlÃgopurapÃkÃrÃdi avayavasahite vividhe saÇghÃrÃme kÃretvà tattha vasantassa anekÃni sahassassa bhikkhusaæghassa niccaæ paccayalÃbhÃya anekÃni saparijanÃni gÃmakkhettÃni datvà "mahà lekharaÂÂhassa samussitadhajÃyamÃno ayaæ mahÃvihÃrolaÇkà bhÆmisÃmikÃnaæ khattiya janÃnaæ kuladhanabhÆto sabbehi khattiyehi aparihÃpaniya vibhavo niccaæ pÃlanÅyo"ti mahÃjanakÃyassa majjhe khattiya kumÃrÃnaæ Ãdisitvà [SL Page 023] [\x 23/] Anurudhapuraæ gatopi tasse ca pÃpakammassa nirÃkaranÃya tesu tesu vihÃresu mahantÃni pu¤¤akammÃni kÃropesi, tatoppabhÆti laÇkÃdhipaccÃmupagate hi khattiyehi mahà maccÃdÅhi ca so hatthavanagallamahÃvihÃro antarattarà paÂisaÇkharÅyamÃno aparihÅna parihÃro pavattataki. Iti vaÂÂulavimÃnuppatti paricchedo navamo 107. AthÃparena samayena kadÃci kasmiæ vihÃre nivasato mahà bhikkhusaÇghassa antare keci mahÃthero ambhokÃsiko hutvà antovihÃre ekasmiæ padese nisiditvà bhÃvanamanuyujanto vipassanaæ va¬¬hetvà mahÃmedaniyà nigghosena ÃkÃsaæ pÆrento arahattaæ pÃpuïi. 108. Tadà upatisso nÃma rÃjà rajjaæ kÃrento nisÅthasamaye bhayÃvahaæ taæ paÂhavisaddaæ sutvà kiæ và mebhavissatiti santÃpena niddaæ alabhamÃno sokena santappeti, atha taæ setacchattà dhivatthà devatà "mahÃyi mahÃrÃja! Ito kÃraïÃkidvite avamaÇgalaæ natthi hatthavanagallamahÃvihÃre keci mahÃthero arahattaæ pÃpuïÅ" ti Ãha, tassa arahattappattikÃle paÂhaviniggosassa kÃraïaæ kiætu vutte so thero pubbe pu¤¤akammaæ karento ÃkÃsena saddhiæ paÂhaviæ unnÃdetvà arahà bhaveyyanti patthanaæ Âhapesi tassa phalamidanti samassÃsesi. 109. Taæ sutvà rÃjà avasesabhikkhÆnaæ arahatthappattito visiÂÂhataro tassa kilesavijayoti pasannahadayo taæ mahÃtheraæ namassitvà tassa asavakkhayassa mahussave ÃsanabhÆtaæ bhumippadesadva pÃsÃdakaraïavasena sammÃnissÃmÅti cintetvà mahÃbalakÃyamÃdÃya tattha gantvà tasmiæ padese pa¤cabhÆmakaæ mahÃpÃsaæ kÃretvà vividha cittakammehi samalaÇkÃrÃpetvà kanaka khacita tambamaya pattharehi chÃdetvà devavimÃnaæ viya sajjetvà taæ khÅïÃsava mahÃteraæ sabhikkhusaÇghaæ tattha vÃsetvà catÆhi paccayehi upaÂÂhÃpetvà saparijanÃti gÃmakkhettÃni pÃsÃdasantikÃni katvà pakkÃmi, 110. Tato dÅghassa addhuno accayena malayadesavÃsino keci corà ekato hutvà gÃmavilopaæ katvà mahantena dhanalÃbhenamattà dhanaæ datvà balakÃyaæ uppÃdetvà yebhuyye serino hutvà mahanta mahante vihÃreva vilumpannà suvaïïapattharacchadanaæ gaïhantà mahÃpÃsÃdaæ viddhaæsitvà pÃtayiæsu. 111. Tadà moggallÃno nÃma rÃjà rajjaæ kÃrento taæ pavattiæ sutvà tesaæ santike care pasetvà dÃnasÃmabhedehi [SL Page 024] [\x 24/] A¤¤ama¤¤aæ bhiïdi, te corà bhiïdantà itaretarehi yujjhitvà sayameva dubbalà ahesuæ, athaso rÃjà te asamagge ¤atvà attano senaæ gahetvà tattha gantvà te visuæ visuæ gahetvà niggayha raÂÂhe abhayabheriæ carÃpetvà janapadaæ suppatiÂÂhitaæ katvà tehi apaviddhavihÃre pÃkatike kÃretvà mahÃpÃsÃdaæ suvaïïa gaïhanakÃle pÃtesuæ tÅ sutvà "pubbeviya suvaïïapattharehi chÃdito pacchÃpi Ådisi vipattijÃyissatÅ"ti ¤atvà tebhÆmakaæ kÃretvà yathÃpure pÃsÃdaæ nimmÃpetvà mattikà pattharehi chÃdetvà vaÂÂulabhavanaæ paÂisaækhÃretvà sabbasaÇghÃrÃma¤ca pÃkatikaæ kÃretvà pakkÃmi. Iti pÃsÃduppatti paricchedo dasamo 112. Atha laÇkÃlaÇkÃrabhÆtesu visÃlapu¤¤iddhivikkamesu ratanattayamÃmakesu anekesu laÇkÃnÃthesu kittipu¤jÃvasesesu jÃtesu apetanÅtimaggesu rajjaparipÃnocitavidhÃnavirahitesu mudubhÆkesvevÃmaccajanesuca yebhuyyena a¤¤ama¤¤aæ viruddhesu vattamÃnesu laÇkÃvÃsÅnaæ purÃkatena kenÃpi dÃruïena pÃpakammunà nÃnÃdesavÃsinÅ aviditasatthusamayà paviÂÂhamicchÃdiÂhigahaïà paccatthisenà jambudÅpà idhÃgamma sakalalaÇkÃdÅpaæ anekÃtaÇka saÇkulamakÃsi. 113. TadÃtÃya paccatthisenÃya gÃlhataraæ nippiÊiyamÃnà rÃja rÃja mahÃmattÃdayo anekasahassajanakÃyà ca bhayavakitahadayÃsakatÃïa gavesino ja¬¬itagÃmanigamanagarà tattha tattha gariduggÃdo kicchena vÃsaæ kappesuæ tato sugatadasanadhÃturakkhÃdhikatà uttaramÆÊavÃyino mahÃyatayo dantadhÃtudva pattadhÃtuvaradva gahetvà kunnamalayÃbhidhÃnaæ giriduggaæ duppavesaæjanapadamupÃgamma tatthÃpi tampaÂijaggitumasamatthà bhÆmiyaæ nidabhitvà yathÃkÃmaæ gatÃ. 114. Tato pubbe jayamahÃbodhidumiïdena saha sakalajambudÅpÃdhipatinà dinakarakulatilakena dhammÃsokanariïdena pesitÃnaæ attanà samÃna gottÃnaæ rÃjaputtÃnaæ nattapannatÃdiparamparÃgatassa vijayamallanarÃdhipassa orasaputto vijayabÃhu nariïdà nÃma rÃjà suci¤¤Ãtabbasamayantaro sattasamÃciïïa sunÅtipatho sampannabalavÃhano jambuddoïiæ nÃma puravaraæmÃpetvà tattha vasanto mahatà balakÃyena katasakalapaccatthivijayokunta malayabhÆmippadesato bhagavato dantadhÃtubhaÂÂÃrakaæ pattadhÃtuvara¤ca ÃharÃpetvà surasandanasadisamativirocamÃnaæ vimÃnaæ mÃpetvà tasmiæ taæ dhÃtuyugaÊaæ nivesetvà mahatà upahÃravidhÃnà [SL Page 025] [\x 25/] SÃdaramupaÂÂhahanto bhagavato caturÃsÅtidhammakkhaïdhane mahantaæ pra¤¤ÃpadÃnaæ janayanto dhammikasirisaÇghabodhimahÃrÃjasirodÃnÃpadÃnasiddhakãkhattabhute anekakhÅïÃsavasahassa caraïarajoparipÆtamanoharabhÆmibhÃge goÂhÃbhayamahÃrÃjena kÃrite hatthavanagallamahÃvihÃramaï¬anÃyamÃne vaÂÂulavimÃnepurà raÂÂha vilopÃgatÃya colake raÊÃdikÃya titthiyasenÃyamahÃcetiyaæ udare bhinnamatte jÅvite viya dhÃtubhaÂÂÃrake antarahite hadayavatthumaæsamÅva suvaïïarantÃdikama paharitvà viddhastaæ piïïudhÃravidhÅnà paÂisaævaronto pupphÃdhÃnatta yato paÂÂhÃya sakkaccaæ vinÃpetvà mahantaæ suvaïïa thÆpikÃmabhadva kÃretvà saparijanÃni gÃmakkhettÃdÅni ca datvà tattha nivasantÃnaæ bhikkhÆnaæ nibaddhadÃnavaÂÂaæ paÂÂhapetvà taæ hatthavanagalla mahà vihÃraæ sabbathà samiddhamakÃsi, 115. Atha tasmiæ laÇkÃnÃthe kittisarÅrÃvasese jÃte tassa tujavaro parakkamabhujo nÃmarÃjà amhÃkaæ bhagavato arahato sammÃsambuddhassa bodhimÆle nisÅditvà mÃrabalaæ vidhametvà sambodhirajjappattito paÂÂhÃya aÂÂhasatÃdhikavassasahasse catuvÅsatiyà ca vaccharesu atikkantesu sampattarajjÃbhiseko anekavidhasaÇgahavatthuhi saÇgahitamahÃjano catupaccayadÃnena satatasamÃrÃdhità nekasahassabhikkhusaÇgho bhujabalavidhutÃrÃtirÃjakulÃvalepo aneka maïi rattasamubbhÃsitaratanakaraï¬aka¤ca pa¤cahi suvaïïasahassehi sovaïïakaraï¬aka¤ca pa¤cavÅsatiyà rajatasahassehi rajatakaï¬aka¤ca dÃÂhÃdhÃtubhadantassa kÃrÃpetvà atÅca pasannahadayo suhumuttena tattha sampayanto attanonagara¤ca dhantadhÃtumaïdira¤ca sakka¤caæ samalaÇkÃrÃpetvà bahumÃna purassarodasanadhÃtuvaramÃdÃya anekÃni bhagavato cariyÃpadÃnÃnÅ samanussaritvà purà nekabhupatayo pÃÂihÅrasaïdassanena pasÃdità iti pavattakathÃmataraseneva me savanayugaÊaæ paripÅnitamadhunÃpi kenaci pÃÂihÃriyavisesena mama cakkhupaÂilÃbho saphalo kÃtabboti sÃdaramÃrÃdhanamakÃsi. 116. Tasmiæ khaïe sà dasanadhÃtu tassa karapaÇakaje rÃjahaæsivilÃsamÃtanvatÅ pÃÂihÅramakÃsi. Kathanti ce? Yathà antimabhave mÃtu tucchito jÃtamattova bodhisatto naravarakaratopanÅtadukulacumbaÂakato otarantova bÃlo samÃnopi soÊasavassuddesiko viya amaï¬itopi anekavatthÃbharaïavibhusito viya bhÆmiyà gacchantopi ÃkÃsena gacchanto viya sabbesaæ janÃnaæ paÂihÃsi, tatheva tattha tadà dantadhÃtubhaÂÂÃrako sugabimbà kÃra salakkhaïÃvayavena rÆpena bhÃsamÃno anekavidharaæsinikare vikiranto tattha santipatitÃnaæ janÃnaæ mÃnanaæ jÃnesi. Vuttaæ hi. [SL Page 026] [\x 26/] 117. "LaÇkÃdhinÃthakarapaÇkaja rÃjahaæsi NimmÃya sà dasanadhÃtu muniïdarÆpaæ Nekehi raæsivisarehi samujjalantÅ SabbÃdisà ca vidisà samalaÇkarittha. 118. Disvà tamabbhÆtamatÅca pasannacitto Sampattacakkaratano viya cakkavatti SeÂÂhehi nekaratanÃbharaïÃdikehi PÆjesi dhÃtumasamaæ manujÃdhinÃtho 119. Tato jinadantadhÃtuvarappasÃdakÃlamhi tejobalaparakkamamahimo parakkamabÃhumahÃnariïdo pulatthipuranivÃsiniæ kataloka sÃsanavilopaæ sarÃjikamanekasahassasaækha colakeraÊavÃhinica nekadesamahipÃlamattamÃtaÇgakesarivikkamaæ duratikkamaæ lokasÃsanasaÇgahakaraïavasena vacitasakalalokaæ sampannabalavÃhanaæ laÇkÃrajjagahaïatthinaæ tambaliÇgavisayÃgatamatisÃhasaæ vaïdabhÃnumanujÃdhipaæva sasÃmantakabhavanamupanÅya sakala laÇkÃdÅpamekacchattaævidhÃya attanopitumahÃrÃjato diguïaælokasÃsanasaÇgahaæ karonto kadÃci saÇghassa kaÂhinacÅvarÃnidÃtukÃmo kappÃsaparikammakantanÃdikÃni sabbakaraïÅyÃni ekÃheneva naÂÂhapetvà paccekamanekamahaggha garubhaï¬amaï¬itÃni sasÃmaïikaparikkhÃrÃni asÅtimattÃni kaÂhinacÅvarÃni dÃpetvà lokassa sÃdhuvÃdena dasadisaæ pÆresi. 120. Evama¤¤Ãnipi bahÆni lokavimbhayakarÃni pu¤¤apadÃnÃni sampÃdento so parakkamabÃhumahÃnariïdo hatthavanagalla vihÃre attano pitumahÃra¤¤o ÃÊÃhanaÂÂhÃne mahÃcetiyaæ baïdhÃpetvà tattheva aïekakhÅïÃsavasahassaparibhuttaæ pÃsÃdavaraæ cirakÃla cinaÂÂhaæ sutvà dhanuketakivatthuvaæse jÃtaæ saddhÃdiguïasampatti samuditaæ patirÃjadeva nÃmakaæ amaccavaraæ pesetvà tena anekasahassadhanapariccÃgena bhumittitayamaï¬itaæ sumanobharaæ pure piyataæ pÃsÃdaæ kÃrÃpetvà tattha nivasantÃnaæ anekasaæ bhikkhunaæ nibaddha paccayadÃnaæ pavattesi. 121. Tattheva vaÂÂulavimÃnassa heÂÂhimatale gopÃnasiyo Âhapetvà samantà chadanarÆpaæ kÃretvà dvibhumakaæ vimÃnaæ tibhumakamakÃsi tatthevalaÇkÃdÅpe abhÆtapubbaæ jinamaïdiraæ kÃrÃpetukÃmo vaÂÂulavimÃnato uttaradisÃbhÃge paÂhamaæ porisappamÃïaæ silÃtalapariyantaæ khaïitvà paæsÆni apanetvà nadÅvÃlukÃhi pÆretvà ku¤jararÃjavirÃjitaÃdhÃrabaïdhakato paÂÂhÃya yÃva phupikaæ aÂÂhaæsavibhÃgena [SL Page 027] [\x 27/] BhitticchadanÃni vibhattÃni katvà paccekaæ nÃnÃvaïïavicittÃnamaÂÂhavidhÃnaæ bhittÅbhÃgÃnamupari keliparihÃsarasajanakanÃnÃvesavilÃsabhÆsitapahÆtabhÆtakiækaraparigataviÂaddhakama- ï¬alamaï¬itaæ pamukhapariyante vividhacittarÆpamanoharamuccataraæ i¬hikÃhi nivitaæ katasudhÃparikammaæ makaratoraïamaï¬ala¤ca nimminitvà antoviracitÃti manoharamÃlÃkammalatà kammÃdi nÃnÃvidha cittakamma samujjalaæ suvihitasopÃnadvÃrakavÃÂaæ samalaÇkataÂÂhÃnalÅÊhamanohara sajÅvajinasaæ kÃsapaÂibimbarÆpavibhÆsitaæ paÂibimbassa dakkhiïato ghanasilÃvihita sugatarÆpapatimaï¬itaæ tibhÆmakaæ mahà vimÃnaæ kÃresi. Iti aÂÂhaæsa vimÃnuppattiparicchedo ekÃdasamo. 122. Viddhastasaækharaïato navakammunÃvà KhettÃdidÃnavidhinÃca anÃgatepi Ye sÃdhavo pariharanti imaæ vihÃraæ NÃmadva kÃrampi tesamihÃlikhantu