Input by the Sri Lanka Tripitaka Project [CPD Classification 2.6] [SL Vol Mil - ] [\z Mil /] [\w I /] [SL Page 001] [\x 1/] [PTS Vol Mil -] [\z Mil /] [\f I /] [PTS Page 001] [\q 1/] Milindapa¤ho ÚÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄŋ ŗ THIS TEXT FILE IS FOR REFERENCE PURPOSES ONLY! ŗ ŗ COPYRIGHT AND TERMS OF USAGE AS FOR SOURCE FILE. ŗ ŗ ŗ ŗ Text converted to Classical Sanskrit Extended ŗ ŗ (CSX) encoding: ŗ ŗ ŗ ŗ description character = ASCII ŗ ŗ ŗ ŗ long a ā 224 ŗ ŗ long A â 226 ŗ ŗ long i ã 227 ŗ ŗ long I ä 228 ŗ ŗ long u å 229 ŗ ŗ long U æ 230 ŗ ŗ vocalic r į 231 ŗ ŗ vocalic R č 232 ŗ ŗ long vocalic r é 233 ŗ ŗ vocalic l ë 235 ŗ ŗ long vocalic l í 237 ŗ ŗ velar n ī 239 ŗ ŗ velar N đ 240 ŗ ŗ palatal n ¤ 164 ŗ ŗ palatal N Ĩ 165 ŗ ŗ retroflex t ņ 241 ŗ ŗ retroflex T ō 242 ŗ ŗ retroflex d ķ 243 ŗ ŗ retroflex D ô 244 ŗ ŗ retroflex n õ 245 ŗ ŗ retroflex N ö 246 ŗ ŗ palatal s ÷ 247 ŗ ŗ palatal S ø 248 ŗ ŗ retroflex s ų 249 ŗ ŗ retroflex S ú 250 ŗ ŗ anusvara ü 252 ŗ ŗ anusvara (overdot) § 167 ŗ ŗ capital anusvara ũ 253 ŗ ŗ visarga ū 254 ŗ ŗ (capital visarga 255) ŗ ŗ ŗ ŗ Other characters of the CSX encoding table are ŗ ŗ not included. Accents have been dropped in order ŗ ŗ to facilitate word search. ŗ ĀÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄŲ Namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa. Bāhira kathā Milindo nāma so rājā sāgalāyampuruttame Upaga¤ji nāgasenaü gaīgā'va yatha sāgaraü. âsajja rājā citrakathiü ukkādhāraü tamonudaü, Apucchi nipuõe pa¤he ņhānāņhānagate puthå. Pucchā vissajjanā ceva gambhãratthupanissitā Hadayaīgamā kaõõasukhā abbhutā lomahaüsanā. Abhidhammavinayogāëhā suttajālasamattitā. -1. Nāgasenakathā citrā opammehi nayehi ca. Tattha ¤āõaü paõidhāya hāsayitvāna mānasaü Suõotha nipuõe pa¤he kaīkhāņhānavidāëane'ti. Taü yathānusåyate: atthi yonakānaü nānāpuņabhedanaü sāgalannāma nagaraü nadãpabbatasobhitaü ramaõãyabhumippadesabhāgaü ārāmuyyānopavanataëākapokkharaõãsampannaü nadãpabbatavanarāmaõeyyakaü sutavantanimmitaü nihatapaccatthikapaccāmittaü anupapãëitaü vividhavicitradaëhamaņņālakoņņhakaü pavarapacuragopåratoraõaü gambhãraparikhapaõķarapākāraparikkhittantepuraü suvibhattavãthicaccaracatukka siīghāņakaü suppasāritānekavidhavarabhaõķaparipuritantarāpaõaü [PTS Page 002] [\q 2/] vivadhadānaggasatasamåpasobhitaü himagirisikharasaīkāsavarabhavanasatasahassapatimaõķitaü gajahayarathapattisamākulaü abhiråpanaranāri gaõānucaritaü ākiõõajanamanussaü puthukhattiyabrāhmaõavessasuddaü vividhasamaõabrāhmaõasabhājanasaīghaņitaü-3. Bahuvidhavijjāvantanaravãranisevitaü kāsikakoņumbarakādinānāvidhavatthāpaõasampannaü suppasāritarucirabahuvidhapupphagandhāpaõagandhagandhitaü āsiüsaniyyabahuratanaparipåritaü ------ 1. Samattitā (sã. Mu) 2. Carapavara gopuratoraõaü (kesuci potthakesu) 3. Saīghāņitaü (sã. Mu. ) [SL Page 002] [\x 2/] Disāmukhasuppasāritāpaõasiīgāravāõijagaõānucaritaü kahāpaõarajatasuvaõõakaüsapattharaparipåritaü-4. Pajjotamānanidhiniketaü pahåtadhanadha¤¤avittåpakaraõaüparipuõõakosakoņņhāgāraübavhannapānaü bahuvidhakhajjabhojjaleyyapeyyāsāyanãyaü uttarakurusaīkāsaü sampannasassaü ālakamandā viya devapuraü. 2. Ettha ņhatvā tesaü pubbakammaü kathetabbaü. Kathentena ca chaddhā vibhajitvā kathetabbaü. Seyyathãdaü: pubbayogo milindapa¤haü lakkhaõapa¤haü meõķakapa¤haü anumānapa¤haü opammakathāpa¤hanti. Tattha milindapa¤ho lakkhaõapa¤ho vimaticchedanapa¤ho'ti duvidho meõķakapa¤ho'pi mahāvaggekā yogikathāpa¤ho'ti duvidho. Pubbayogo'ti tesaü pubbakammaü. Pubbayogo 1. Atãte kira kassapassa bhagavato sāsane vattamāne gaīgāya samãpe ekasmiü āvāse mahābhikkhusaīgho paņivasati. Tattha vattasãlasampannā bhikkhå pāto'va uņņhāya yaņņhisammu¤janiyo ādāya buddhaguõe āvajjentā aīgaõaü sammajjitvā kacavarabyåhaü-5. Karonti atheko bhikkhu ekaü sāmaõeraü 'ehi sāmaõera imaü kacavaraü chaķķehã'ti āha. So asuõanto viya gacchati. So dutiyampi tatiyampi āmantãyamāno asuõanto viya gacchateva. Tato so bhikkhu 'dubbaco ayaü sāmaõero'ti kuddho [PTS Page 003] [\q 3/] sammu¤janidaõķena pahāraü adāsi. Tato so rodantobhayena kacavaraü chaķķento 'iminā kacavarachaķķanapu¤¤akammena, yāvāhaü nibbāõaüpāpuõāmi, etthantare nibbattanibbattaņņhāne majjhantika suriyo viya mahesakkho mahātejo bhaveyya'nti paņhamapatthanaü paņņhapesi. Kacavaraü chaķķetvā nahānatthāya gaīgātitthaü gato gaīgāya åmivegaü gaggarāyamānaü disvā'yāvāhaü nibbāõaü pāpuõāmi etthantare nibbattanibbattaņņhāne ayaü åmivego viya ņhānuppattikapaņibhāno bhaveyyaü akkhayapaņibhāno'ti dutiyampi pathanaü paņņhapesi. So'pi bhikkhu sammu¤janisālāyaü sammu¤janiü ņhapetvā nahānatthāya gaīgātitthaü gacchanto sāmaõerassa patthanaü sutvā 'esa mayā payojito'pi tāva evaü pattheti. Mayhaü kiü na samijjhissatã'ti cintetvā, yāvāhaü nibbāõaü pāpåõāmi, etthantare nibbattanibbattaņņhāne ayaü gaīgāåmivego viya akkhayapaņibhāno bhaveyyaü. Iminā pucchitapucchitaü sabbaü pa¤hapaņibhānaü vijaņetuü nibbeņhetuü samattho bhaveyya'nti pathanaü paņņhapesi. Te ubho'pi devesu ca manussesu ca saüsarantā ekaü buddhantaraü khepesuü atha amhākaü bhagavatā'pi yathā moggaliputtatissathero dissati evamete'pi ----- 4. Paripåraü (sã. Mu. ) 5. Kacavaraü byuhaü (sã. Mu. ) Dissanti "mama parinibbāõato pa¤cavassasate atikkante ete uppajjissantã"ti. "Yaü mayā sukhumaü katvā desitaü dhammavinayaü, taü ete pa¤hapucchana - opammayuttivasena nijjaņaü niggumbaü katvā vibhajissantã"ti ca niddiņņhā. 2. Tesu sāmaõero jambudãpe sāgalanagare milindo nāma rājā ahosi paõķito vyatto medhāvã paņibalo, atãtānāgatapaccuppannānaü samantayogavidhānakiriyānaü karaõakāle nisammakārã hoti. Bahåni cassa sathāni uggahitāni honti seyyathãdaü: suti sumati-6. Saīkhyayogā ¤āya-7. Vesesikāgaõitaü gandhabbaü tikicchā catubbedā purāõā itihāsā jotisaü māyā hetu mantaõā yuddhaü chando sāmuddi [PTS Page 004] [\q 4/] vacanena ekånavãsati. Vādã durāsado duppasaho puthutitthakarānaü aggamakkhāyati. Sakalajambudãpe milindena ra¤¤ā samo koci nāhosi yadidaü thāmena javena suriyena pa¤¤āya. Aķķho mahaddhano mahābhogo anantabalavāhano. 3. Athekadivasaü milindo rājā anantabalavāhanaü caturaīginãbalaggasenābyuhaü dassanakamyatāya nagarā nikkhamitvā bahinagare senāgaõanaü kāretvā, so rājā bhassappavādako lokāyatavitaõķajanasallāpappavattanakotuhalo suriyaü oloketvā amacce āmanatesi: "bahu tāva divasāvaseso. Kiü karissāma idāneva nagaraüpavisitvā? Atthi koci paõķito samaõo vā brāhmaõo vā saīghã gaõã gaõācariyo api arahantaü sammāsambuddhaü paņijānamāno yo mayā saddhiü sallapituü sakkoti kaīkhaü paņivinetunti. ?" Evaü vutte pa¤casatā yonakā rājānaü etadavocuü: "atthi mahārāja cha sattāro påraõo kassapo, makkhalã gosālo, nigaõņho nātaputto, sa¤jayo bellaņņhiputto, ajito kesakambalã, kakudho kaccāyano. Te saīghino gaõino gaõācariyakā ¤ātā yassasino titthakarā sādhusammatā bahujanassa. Gaccha tvaü mahārāja, te pa¤haü pucchassu, kaīkaü paņivinayasså"ti. 4. Atha kho milindo rājā pa¤cahi yonakasatehi parivuto bhadravāhanaü rathavaramāruyha yena påraõo kassapo tenupasaükami. Upasaükamitvā påraõena kassapena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü Kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaünisãdi. Ekamantaü nisinno kho milindo rājā påraõaü kassapaü etadavoca: "ko bhante kassapa lokaü pāletã?"Ti. "Paņhavã mahārāja lokaü pāletã"ti. ------ 6. Sammutã (sã. Mu. ) 7. Nãtã (sã. Mu. ) [SL Page 004] [\x 4/] "Yadi bhante kassapa paņhavi lokaü pāleti, atha kasmā avãcinirayaü gacchantā sattā paņhaviü [PTS Page 005] [\q 5/] atikkamitvā gacchantã?"Ti. Evaü vutte påraõo neva sakkhi ogilituü, na vā sakkhi uggilituü. Pattakkhandho tuõhãbhuto pajjhāyanto nisãdi. 5. Atha kho milindo rājā makkhaliügosālaü etadavoca: "atthi bhante gosāla kusalākusalāni kammāni? Atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko?"Ti. "Nathi mahārāja kusalākusalāni kammāni natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko. Ye te mahārāja idha loke khattiyā te paralokaü gantvā'pi puna khattiyā 'va bhavissanti. Ye te brāhmaõā vessā suddā caõķālā pukkusā, te paralokaü gantvāpi puna brāhmaõā vessā suddā caõķālā pukkusā'va bhavissanti. Kiü kusalākusalehi kammehã?"Ti. "Yadi bhante gosāla idha loke khattiyā brāhmaõā vessā suddā caõķālā pukkusā te paralokaü gantvāpi puna khattiyā brāhmaõā vessā suddā caõķālā pukkusā'va bhavissanti natthi kusalākusalehi kammehi karaõãyaü. Tena hi bhante gosāla ye te idha loke hatthacchinnā, te paralokaü gantvāpi puna hatthacchinnā'va bhavissanti, ye pādacchinnā te pādacchinnā'va bhavissanti. Ye kaõõanāsacchinnā te kaõõanāsacchinnā'va bhavissantã?"Ti. Evaü vutte gosālo tuõhã ahosi. Atha kho milindassa ra¤¤o etadahosi: "tuccho vata bho jambudãpo! Palāpo vata bho jambudãpo! Natthi koci samaõo vā brāhmaõo vā yo mayā saddhiü sallapituü sakkoti kaīkhaü paņivinetu'nti. 6. Atha kho milindo rājā amacce āmantesi: ramaõãyā vata bho dosinā ratti! Kannukhavajja samaõaü vā brāhmaõaü vā upasaīkameyyāma pa¤haü pucchituü? Ko mayā saddhiü sallapituü sakkoti kaīkhaü paņivinetu?"Nti. Evaü vutte amaccā tuõhãbhåtā ra¤¤o mukhaü olokayamānā aņņhaüsu. 7. Tena kho pana samayena sāgalanagaraü dvādasavassāni su¤¤aü ahosi samaõabrāhmaõagahapatipaõķitehi. Yattha samaõabrāhmaõagahapatipaõķitā paņivasantãti suõāti, tatha gantvā rājā te pa¤haü pucchati. [PTS Page 006] [\q 6/] te sabbe'pi pa¤havissajjanena rājānaü ārādhetuü asakkontā yena vā tena vā pakkamanti. Ye a¤¤aü disaü na pakkamanti te sabbe tuõhãbhåtā acchanti. [SL Page 005] [\x 5/] Bhikkhå pana yebhuyyena himavantameva gacchanti. Tena kho pana samayena koņisatā arahanto himavante pabbate rakkhitatale paņivasanti. 8. Atha kho āyasmā assagutto dibbāya sotadhātuyā milindassa ra¤¤o vacanaü sutvā yugandharamatthake bhikkusaīghaü sannipātetvā bhikkhå pucchi: "atthāvuso koci bhikkhu paņibalo milindena ra¤¤ā saddhiü sallapituü. Kaīkaü paņivinetunti?" Evaü vutte koņisatā arahanto tuõhã ahesuü. Dutiyampi kho tatiyampi kho puņņhā tuõhã ahesuü. Atha kho āyasmā assagutto bhikkhusaīghaü etadavoca: "atthāvuso tāvatiüsabhavane vejayantassa pācãnato ketumatã nāma vimānaü. Tattha mahāseno nāma devaputto paņivasati. So paņibalo tena milindena ra¤¤ā saddhiü sallapituü kaīkhaü paņivinetunti. " Atha kho koņisatā arahanto yugandharapabbate antarahitā tāvatiüsabhavane pāturahesuü. Addasā kho sakko devānamindo te bhikkhå dårato'va āgacchante. Disvāna yenāyasmā assagutto tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmantaü assaguttaü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi ekamantaü ņhito kho sakko devānamindo āyasmantaü assaguttaü etadavoca: "mahā kho bhante bhikkhusaīgho anuppatto ahaü saīghassa ārāmiko. Kenattho? Kiü mayā karaõãyanti?" Atha kho āyāsmā assagutto sakkaü devānamindaü etadavoca: "ayaü kho mahārāja jambudãpe sāgalanagare milindo nāma rājā vādã durāsado duppasaho puthutithakarānaü aggamakkhāyati so bhikkhusaīghaü upasaīkamitvā diņņhivādena pa¤haü pacchitvā bhikkhusaīghaü viheņhetã"ti. Atha kho sakko devānamindo āyasmantaü assaguttaü etadavoca: "ayaü kho bhante milindo rājā ito cuto manussesu uppanno eso kho bhante ketumatãvimāne mahāseno nāma devaputto paņivasati. [PTS Page 007] [\q 7/] so tena milindena ra¤¤ā saddhiü paņibalo sallapituü, kaīkhaü paņivinetuü. Taü devaputtaü yācissāma manussa lokuppattiyā"ti. 9. Atha kho sakko devānamindo bhikkusaīghaü purakkhatvā ketumatãvimānaü pavisitvā mahāsenaü devaputtaü āliīgitvā etadavoca: "yācati taü mārisa bhikkhusaīgho manussalokuppattiyā"ti. "Na me bhante manussalokenattho. Kammabahulena tibbo manussaloko. Idhevāhaü bhante devaloke uparåparuppattiko hutvā parinibbāyissāmã"ti. Dutiyampi kho tatiyampi kho sakke devānaminde yāvante mahāseno devaputto evamāha: "na me bhante manussalokenatho. Kammabahulena tibbo manussaloko. Idhevāhaü bhante devaloke uparåparuppattiko hutvā parinibbāyissāmã"ti. [SL Page 006] [\x 6/] 10. Atha kho āyasmā assagutto mahāsenaü devaputtaü etadavoca: "idha mayaü mārisaü sadevakaü lokaü anuvilokayamānā a¤¤atra tayā milindassa ra¤¤ovādaü bhinditvā sāsanaü paggahetuü samatthaü a¤¤aü ka¤ci na passāma. Yācati taü mārisa bhikhusaīgho. Sādhu sappurisa! Manussaloke nibbattitvā dasabalassa sāsanaü paggaõhitvā dehã"ti. Evaü vutte mahāseno devaputto, "ahaü kira milindassa ra¤¤o vādaü bhinditvā sāsanaü paggahetuü samattho bhavissāmã"ti haņņhatuņņho udaggudaggo hutvā "sādhu bhante! Manussaloke uppajjissāmã"ti paņi¤¤aü adāsi. 11. Atha kho te bhikkå devaloke taü karaõãyaü tãretvā devesu tāvatiüsesu antarahitā himavante pabbate rakkhitatale pāturahesuü. Atha kho āyasmā assagutto bhikkhusaīghaü etadavoca: "atthāvuso imasmiü bhikkhusaīghe koci bhikkhu sannipātaü anāgato"ti. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu āyasmantaü assaguttaü etadavoca: "atthi bhante āyasmā rohaõo ito sattame divase [PTS Page 008] [\q 8/] himavantaü pabbataü pavisitvā nirodhaü samāpanno tassa santike dåtaü pāhethā"ti. âyasmā'pi rohaõo taü khaõa¤¤eva nirodhā vuņņhāya "saīgho maü patimānetã?"Ti himavante pabbate antarahito rakkhitatale koņisatānaü arahantānaü purato paturahosi atha kho āyasmā assagutto āyasmantaü rohaõaü etadavoca: "kinnu kho āvuso rohana buddhasāsane palujjante na passasi saīghassa karaõãyānã?"Ti. "Amanasikāro me bhante ahosã"ti. "Tena hāvuso rohaõa daõķakammaü karohã"ti. "Kiü bhante karomã?"Ti. "Atthāvuso rohaõa himavantapabbatapasse kajaīgalā nāma brāhmaõagāmo. Tattha sonuttaro nāma brāhmaõo paņivasati. Tassa putto uppajjissati nāgaseno nāma dārako. Tena hi tvaü āvuso rohaõa dasamāsādhikāni sattavassāni taü kulaü piõķāya pavisa. Piõķāya pavisitvā nāgasenaü dārakaü nãharitvā pabbājehi. Pabbajite ca tasmiü daõķakammato muccissasã"ti āha. 12. âyasmā'pi kho rohaõo sādhå'ti sampaņicchi mahāseno'pi kho devaputto devalokā cavitvā sonuttarabrahmaõassa bhariyāya kucchismiü paņisandhiü aggahesi. Saha paņisandhiggahaõā tayo acchariyā abbhutā dhammā pāturahesuü: āyudhabhaõķāni pajjaliüsu, aggasassaü [SL Page 007] [\x 7/] Abhinipphannaü, mahāmegho abhippavassi. âyasmā'pi kho rohaõo tassa paņisandhiggahaõato paņņhāya dasamāsādhikāni sattavassāni taü kulaü piõķāya pavisanto, ekadivasampi kaņacchumattaü bhattaü vā uëuīkamattaü yāguü vā abhivādanaüvā a¤jalikammaü vā sāmãcikammaü vā nālatha. Atha kho akkosa¤¤eva paribhāsa¤¤eva paņilabhati. 'Aticchatha bhante'ti vacanamattampi vattā nāma nāhosi. Dasamāsādhikānaü pana sattannaü vassānaü accayena ekadivasaü 'aticchatha bhante'ti vacanamattaü alattha taü divasameva brāhmaõo'pi [PTS Page 009] [\q 9/] bahikammantā āgacchanto paņipathe theraü disvā, "kiü bho pabbajita amhākaü gehamagamatthā?"Ti āha. "âma brāhmaõa agammahā"ti. "Api ki¤ci lahitthā?"Ti. "âma brāhmaõa labhimhā"ti. 13. So attamano-8. Gehaü gantvā pucchi: "tassa pabbajitassa ki¤ci adatthā?"Ti. "Na ki¤ci adamhā"ti. Brāhmaõo dutiyadivase gharadvāre yeva nisãdi"ajja pabbajitaü musāvādena niggahessāmã"ti. Thero dutiyadivase brāhmaõassa gharadvāraü sampatto. Brāhmaõo theraü disvā'va evamāha: "tumhe hiyyo amhākaü gehe ki¤ci alabhitvāyeva labhimhā"ti avocuttha. Vaņņati nu kho tumhākaü musāvādo?"Ti. Thero āha: "mayaü brāhmaõa tumhākaü gehe dasamāsādhikāni sattavassāni 'aticchathā'ti vacanamattampi alahitvā hiyyo 'aticchathā'ti vacanamattaü labhimha. Athetaü vacanapaņisatthāramattaü upādāya evamavocumhā"ti. Brāhmaõo cintesi "ime vācāpaņisanthāramattampi labhitvā janamajjhe labhimbhā'ti pasaüsanti. A¤¤aü ki¤ci khādanãyaü vā bhojanãyaü vā labhitvā kasmā nappasaüsantã"ti pasãditvā attano atthāya paņiyāditabhattato kaņacchubhikkhaü tadupiyaü ca vya¤janaü dāpetvā "imaü bhikkhaü sabbakālaü tumhe labhissathā"ti āha. So puna divasatoppabhåti upasaīkamantassa therassa upasamaü disvā bhiyyosomattāya pasãditvā theraü niccakālaü attano ghare bhattavissaggakaraõatthāya yāci. Thero tuõhãbhāvena adhivāsetvā divase divase bhattakiccaü katvā gacchanto thokaü thokaü buddhavacanaü kathetvā gacchati. 14. Sā'pi kho brāhmaõi dasamāsaccayena puttaü vijāyi. 'Nāgaseno'ti'ssa nāmaü ahosi. So anukkamena vaķķhanto sattavassiko jāto. Atha kho nāgasenassa dārakassa pitā nāgasenaü dārakaü etadavoca: [PTS Page 010] [\q 10/] "imasmiü kho tāta nāgasena brāhmaõakule sikkhāni sikkheyyāsã"ti. ------- 8. Anattamano (kesuci) [SL Page 008] [\x 8/] "Katamāni tāta imasmiü brāhmaõakule sikkhāni nāmā?"Ti. "Tayo kho tāta nāgasena vedā sikkhāni nāma. Avasesāni sippāni sippaü nāmā"ti. "Tena hi tāta sikkhissāmã"ti. 15. Atha kho sonuttaro brāhmaõo ācariyassa brāhmaõassa ācariyabhāgaü sahassaü datvā antopāsāde ekasmiü gabbhe ekato ma¤cakaü pa¤¤āpetvā ācariyabrāhmaõaü etadavoca: "sajjhāyāpehi kho tvaü brāhmaõa imaü dārakaü mantānã"ti. "Tena hi tāta dāraka uggaõhāhi mantānã"ti. "âcariyabrāhmaõo sajjhāyati. Nāgasenadārakassa ekeneva uddesena tayo vedā hadayaīgatā vācuggatā såpadhāritā suvavatthāpitā sumanasikatā ahesuü. Sakimevāssa cakkhuü udapādi tãsu vedesu sanighaõķukeņubhesu sākkharappabhedesu itihāsapa¤camesu. Padako veyyākaraõo lokāyatamahāpurisalakkhaõesu anavayo cāhosi. 16. Atha kho nāgaseno dārako pitaraü etadavoca: atthi nukho tāta imasmiü brāhmaõakule ito uttarimpi sikkhitabbāni udāhu ettakānevā?"Ti. "Natthi tāta nāgasena imasmiü brāhmaõakule ito uttariü sikkhitabbāni. Ettakāneva sikkhitabbānã"ti. Atha kho nāgaseno dārako ācariyassa anuyogaü datvā pāsādā oruyha pubbavāsanāya coditahadayo rahogato patisallãno attano sippassa ādimajjhapariyosānaü olokento ādimhi vā majjhe vā pariyosāne vā appamattakampi sāraü adisvā "tucchā vata bho ime vedā! Palāpā vata bho ime vedā! Asārā nissārā!"Ti vippaņisārã anattamano ahosi. 17. Tena kho pana samayena āyasmā rohaõo vattaniye senāsane nisinno nāgasenassa dārakassa cetasā ceto parivitakkama¤¤āya nivāsetvā pārupitvā pattacãvaramādāya vattaniye senāsane antarahito kajaīgalabrāhmaõagāmassa purato pāturahosi. Addasā kho nāgaseno dārako attano gharadvārakoņņhake ņhito āyasmantaü rohaõaü dårato'va āgacchantaü disvāna attamano udaggo pamudito pãtisomanassajāto 'appe va [SL Page 009] [\x 9/] Nāmāyaüpabbajito ka¤ci sāraü jāneyyā!'Ti, yenāyasmā rohaõo tenupasaīkami. Upasaīkamitvā [PTS Page 11] [\q 11/] āyasmantaü rohaõaü etadavoca: 'ko nu kho tvaü mārisa ediso bhaõķukāsāvavasano?"Ti. "Pabbajito nāmāhaü dārakā"ti. "Kena tvaü mārisa pabbajito nāmāsã?Ti. Pāpakānaü malānaü pabbājetuü pabbajito. Tasmā'haü dāraka pabbajito nāmā"ti. 18. "Kiükāraõā mārisa kesā te na yathā a¤¤esanti?" "Soëasime dāraka paëibodhe disvā kesamassuü ohāretvā pabbajito katame soëasa? Alaīkārapaëibodho, maõķanapaëibodho, telamakkhaõapaëibodho, dhovanapaëibodho, mālāpaëibodho, gandhapaëibodho, vāsanapaëibodho, harãņakapaëibodho, āmalakapaëibodho, raügapaëibodho, bandhanapaëibodho, kocchapaëibodho, kappapaëibodho, vijaņanapaëibodho, åkāpaëibodho, kesesu vilånesu socanti kilamanti paridevantã urattāliü kandanti sammohaü āpajjanti. Imesu kho dāraka soëasasu paëibodhesu paëiguõķitā manussā sabbāni atisukhumāni sippāni nāsentã"ti. 19. "Kiükāraõā mārisa vatthāni'pi te na yathā a¤¤esanti?" "Kāmanissitāni kho dāraka vatthāni kamanãyāni gihivya¤janāni yāni kānici kho bhayāni vatthato uppajjanti, tāni kāsāvavasanassa na honti. Tasmā vatthāni'pi me na yathā a¤¤esanti. " "Jānāsi kho tvaü mārisa sippāni nāmā?"Ti. "âma dāraka jānāmahaü sippāni. Yaü loke uttamaü mantaü tampi jānāmã"ti. "Mayhampi taü mārisa dātuü sakkā?"Ti. "âma dāraka sakkā"ti. "Tena hi me dehã"ti. "Akālo kho dāraka. Antaragharaü piõķāya paviņņhamhā"ti. 20. Atha kho nāgaseno dārako āyasmato rohaõassa hatthato pattaü gahetvā gharaü pavesetvā paõãtena khādanãyena bhojanãyena sahatthā santappetvā sampavāretvā ayasmantaü rohaõaü bhuttāviü onãtapattapāõiü etadavoca: "dehi me'dāni mārisa mantanti. " [SL Page 010] [\x 10/] Yadā kho tvaü dāraka nippaëibodho hutvā mātāpitaro anujānāpetvā mayā gahitaü pabbajitavesaü gaõhissasi, tadā dassāmã"ti thero āha. Atha kho [PTS Page 12] [\q 12/] nāgaseno dārako mātāpitaro upasaīkamitvā āha: "amma tāta, ayaü pabbajito yaü loke uttamaü mantaü taü jānāmã'ti vadati. Na ca attanosantike apabbajitassa deti ahaü etassa santike pabbajitvā taü mantaü ugganhissāmã"ti. 21. Athassa mātāpitaro "pabbajitvā'pi no putto mantaü uggaõhātu. Gahetvā punāgacchatã"ti ma¤¤amānā 'gaõha puttā'ti anujāniüsu. Atha kho āyasmā rohaõo nāgasenaü dārakaü ādāya yena vattaniyaü senāsanaü yena vijambhavathu tenupasaīkami. Upasaīkamitvā vijambhavathusmiü senāsane ekarattiü vasitvā yena rakkhitatalaü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā koņisatānaü arahantānaü majjhe nāgasenaü dārakaü pabbājesi pabbajito ca panāyasmā nāgaseno āyasmantaü rohaõaü etadavoca: "gahito me bhante tava veso. Detha me'dāni mantanti. " Atha kho āyasmā rohaõo "kimhi nu kho'haü nāgasenaü paņhamaü vineyyaü suttante vā abhidhamme vā?"Ti cintetvā, "paõķito kho ayaü nāgaseno, sakkoti sukheneva abhidhammaü pariyāpuõitunti" paņhamaü abhidhamme vinesi. Ayasmā ca nāgaseno "kusalā dhammā akusalādhammā avyākatā dhammā"ti tikadukapatimaõķitaü dhammasaīgaõiü, khandhavibhaīgādiaņņhārasavibhaīgapatimaõķitaü vibhaīgappakaraõaü, "saīgaho asaīgaho"ti ādinā cuddasavidhena vibhattaü dhātukathāppakaraõaü 'khandhapa¤¤atti āyatanapa¤¤attã"ti ādinā chabbidhena vibhattaü puggalapa¤¤attiü, "sakavāde pa¤casuttasatāni paravāde pa¤casuttasatānã"ti suttasahassaü samodhānetvā vibhattaü kathāvatthuppakaraõaü, "målayamakaü khandhayamakanti" ādinā dasavidhena vibhattaü yamakaü, "hetupaccayo ārammaõapaccayo"ti ādinā catuvãsatividhena vibhattaü paņņhānappakaraõanti sabbantaü abhidhammapiņakaü ekeneva sajjhāyena paguõaü katvā, [PTS Page 13] [\q 13/] "tiņņhatha bhante, na puna osāretha. Ettakenevāhaü sajjhāyissāmã"ti āha. Athāyasmā nāgaseno yena koņisatā arahanto tenupasaīkami. Upasaīkamitvā koņisatānaü arahantānaü etadavoca: "ahaü kho bhante 'kusalā dhammā akusalā dhammā avyākatā dhammā'ti imesu tãsu padesu pakkhipitvā sabbantaü abhidhammapiņakaü vitthārena osāressāmã"ti. "Sādhu nāgasena, osārehã"ti. [SL Page 011] [\x 11/] 22. Atha kho āyasmā nāgaseno sattamāsāni sattappakaraõe vitthārena osāresi. Paņhavã unnadi. Devatā sādhukāramadaüsu. Brahmāõo appoņhesuü. Dibbāni candanacuõõāni dibbāni ca mandāravapupphāni abhippavassiüsu. Atha kho koņisatā arahanto āyasmantaü nāgasenaü paripuõõavãsativassaü rakkhitatale upasampādesuü. Upasampanno ca panāyasmā nāgaseno tassā rattiyā accayena pubbaõhasamayaü nivāsetvā pārupitvā pattacãvaramādāya upajjhāyena saddhiü gāmaü piõķāya pavisanto evaråpaü parivitakkaü uppādesi"tuccho vata me upajjhāyo, bālo vata me upajjhāyo. hapetvā avasesaü buddhavacanaü paņhamaü maü abhidhamme vinesã"ti. 23. Atha kho āyasmā rohaõo āyasmato nāgasenassa cetasā ceto parivitakkama¤¤āya āyasmantaü nāgasenaü etadavoca: "ananucchaviyaü kho nāgasenaparivitakkaü vitakkesi. Na kho panetaü nāgasena tavānucchavikanti" atha kho āyasmato nāgasenassa etadahosi: 'acchariyaü vata bho! Abbhutaü vata bho! Yatra hi nāma me upajjhāyo cetasā cetoparivitakkaü jānissati. Paõķito vata me upajjhāyo. Yannånāhaü upajjhāyaü khamāpeyyanti. " Atha kho āyasmā nāgaseno āyasmantaü rohaõaü etadavoca: "khamatha me bhante. Na puna evaråpaü vitakkessāmã"ti. Atha kho āyasmā rohaõo āyasmantaü nāgasenaü [PTS Page 014] [\q 14/] etadavoca: "na kho tyāhaü nāgasena ettāvatā khamāmi. Atthi kho nāgasena sāgalaü nāma nagaraü. Tattha milindo nāma rājā rajjaü kāreti. So diņņhivādena pa¤haü pucchitvā bhikkhusaīghaü viheņheti. Sace tvaü tattha gantvā taü rājānaü dametvā pasādessasi, evāhantaü khamissāmã"ti. 24. "Tiņņhatu bhante eko milindo rājā. Sace bhante sakalajambudãpe sabbe rājāno āgantvā maü pa¤haü puccheyyuü, sabbantaü vissajjetvā sampadāëessāmi. Khamatha me bhante"ti vatvā, "na khamāmã"ti vutte, "tena hi bhante imaü temāsaü kassa santike vasissāmã?"Ti āha: 'ayaü kho nāgasena āyasmā assagutto vattaniye senāsane viharati gaccha tvaü nāgasena yenāyasmā assagutto tenupasaīkama. Upasaīkamitvā mama vacanena āyasmato assaguttassa pāde sirasā vanda. Eva¤ca naü vadehi "upajjhāyo me bhante tumhākaü pāde sirasā vandati, appābādhaü appātaīkaü lahuņņhānaü balaü phāsuvihāraü pucchati. Imaü temāsaü tumhākaü santike vasituü maü pahiõã"ti. [SL Page 012] [\x 12/] 25. "Ko nāmo te upajjhāyo?'Ti ca vutte, 'rohaõatthero nāma bhante'ti vadeyyāsi. 'Ahaü ko nāmo'ti vutte, evaü vadeyyāsi: mama upajjhāyo bhante tumhākaü nāmaü jānātã"ti. 'Evaü bhante'ti kho āyasmānāgaseno āyasmantaü rohaõaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pattacivaramādāya anupubbena cārikaü caramāno yena vattaniyaü senāsanaü, yenāyasmā assagutto, tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmantaü assaguttaüabhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhito kho āyasmā nāgaseno āyasmantaü assaguttaü etadavoca: "upajjhāyo me bhante tumhākaü pāde sirasā vandati. Eva¤ca vadeti. Appābādhaü lahuņņhānaü balaü phāsuvihāraü pucchati. Upājjhāyo maü bhante imaü temāsaü tumhākaü santike vasituü pahiõã"ti. Atha kho āyasmā assagutto āyasmantaü nāgasenaü etadavoca: [PTS Page 15] [\q 15/] "tvaü kiünāmo'sã?Ti. "Ahaü bhante nāgaseno nāmā"ti. "Ko nāma te upajjhāyo?"Ti. "Upajjhāyo me bhante rohaõatthero nāmā"ti. "Ahaüko nāmā?"Ti. "Upajjhāyo me bhante tumhākaü nāmaü jānātã"ti. "Sādhu nāgasena pattacãvaraü paņisāmetvā puna divase pariveõaü sammajjitvā mukhodakaü dantaponaü upaņņhapesi. Thero sammaņņhaņņhānaü paņisammajji. Taü udakaü chaķķetvā a¤¤aü udakaü āhari. Ta¤ca dantakaņņhaü apanenvā a¤¤aü dantakaņņhaü gaõhi. Na allāpasallāpaü akāsi. Evaü satta divasāni katvā sattamedivase puna påcchitvā, puna tena tatheva vutte vassāvāsaü anujāni. 26. Tena kho pana samayena ekā mahāupāsikā āyasmantaü assaguttaü tiüsamattāni vassāni upaņņhāsi. Atha kho sā mahāupāsikā temāsaccayena yenāyasmā assagutto tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmantaü assaguttaü etadavoca: "atthi nu kho tāta tumhākaü santike a¤¤o bhikkhu?"Ti. "Atthi mahāupāsike amhākaü santikenāgaseno nāma bhikkhu"ti. "Tena hi tāta assagutta, adhivāsehi nāgasenena saddhiü svātanāya bhattanti. " Adhivāsesi kho āyasmā assagutto tuõhãbhāvena. Atha kho āyasmā assagutto tassa rattiyā accayena pubbaõhasamayaü nivāsetvā pārupitvā pattacãvaramādāya āyasmatā nāgasenena saddhiü pacchāsamaõena yena mahāupāsikāya nivesanaü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Atha kho sā mahāupāsikā āyasmantaü assaguttaü āyasmanta¤ca nāgasenaü paõãtena khādanãyena bhojanãyena sahatthā santappesi [SL Page 013] [\x 13/] Sampavāresi. Atha kho āyasmā assagutto bhuttāviü onãtapattapāõiü āyasmantaü nāgasenaü etadavoca: "tvaü nāgasena, mahāupāsikāya anumodanaü karohã"ti. Idaü vatvā uņņhāyāsanā pakkāmi [PTS Page 16] [\q 16/] 27. Atha kho sā mahāupāsikā āyasmantaü nāgasenaü etadavoca: "mahallikākho'haü tāta nāgasena. Gambhãrāya dhammakathāya mayhaü anumodanaü karohã"ti. Atha kho āyasmā nāgaseno tassā mahāupāsikāya gambhãrāya abhidhammakathāya lokuttarāya su¤¤atāpaņisaüyuttāya anumodanaü akāsi atha kho tassā mahāupāsikāya tasmi¤¤eva āsane virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapādi "yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbantaü nirodhadhammanti. " âyasmā'pi kho nāgaseno tassā mahā upāsikāya anumodanaü katvā attanā desitaü dhammaü paccavekkhanto vipassanaü paņņhapetvā tasmi yeva āsane nisinno sotāpattiphale patiņņhāsi. Atha kho āyasmā assagutto maõķalamāle nisinno dvinnampi dhammacakkupaņilābhaü ¤atvā sādhukāraü pavattesi. "Sādhu sādhu nāgasena: ekena kaõķappahārena dve mahākāyā padāëitā!"Ti. Anekāni ca devatāsahassāni sādhukāraü pavattesuü. 28. Atha kho āyasmā nāgaseno uņņhāyāsanā yenāyasmā assagutto tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmantaü assaguttaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho āyasmantaü nāgasenaü āyasmā assagutto etadavoca: "gaccha tvaü nāgasena pāņaliputtaü. Pāņaliputtanagare asokārāmeāyasmā dhammarakkhito paņivasati. Tassa santike buddhavacanaü pariyāpuõāhã"ti. "Kãvadåro bhante ito pāņaliputtanagaranti?" "Yojanasatāni kho nāgasenā"ti. "Dåro kho bhante maggo. Antarāmagge bhikkhā dullabhā. Kathāhaü gamissāmã?"Ti. "Gaccha tvaü nāgasena. Antarāmagge piõķapātaü labhissasi sālãnaü odanaü vicitakālakaü anekasåpaü anekavya¤jananti. " 'Evambhante'ti kho āyasmā nāgaseno āyasmantaü assaguttaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pattacãvaramādāyayena pāņaliputtaü tena cārikaü pakkāmi. [PTS Page 17] [\q 17/] (Avasāna chedayč siņalipi gonuvaņa Štuëat kara Šta. ) [SL Page 013 - [\x 13/] ] (avasāna chčdayč siņa:) Tena kho pana samayena pāņaliputtako seņņhi pa¤cahi sakaņasatehi pāņaliputtagāmimaggaü paņipanno hoti. Addasā kho pāņaliputtako seņņhi āyasmantaü nāgasenaü dåratova āgacchantaü. [SL Page 014] [\x 14/] Disvāna pa¤casakaņasatāni paņippanāmetvā, yenāyasmā nāgaseno tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmantaü nāgasenaü abhivādetvā 'kuhiü gacchasi tātā?'Ti āha. 'Pāņaliputtaü gahapatã'ti. "Sādhu tāta! Mayam pi pāņaliputtaü gacchāma. Amhehi saddhaü sukhaü gacchathā"ti. Atha kho pāņaliputtako seņņhi āyasmato nāgasenassa iriyāpathe pasãditvā āyasmantaü nāgasenaü paõãtena khādanãyena bhojanãyena sahatthā santappetvā sampavāretvā āyasmantaü nāgasenaü bhuttāviü onãtapattapāõiü a¤¤ataraü nãcaü āsanaü gahetvā ekamantaü nisãdi ekamantaü nisinno kho pāņaliputtako seņņhi āyasmantaü nāgasenaü etadavoca 'kiünāmo'si tvaü tātā?'Ti "Ahaü gahapati nāgaseno nāmā"ti "jānāsi kho tvaü tāta buddhavacanaü nāmā?"Ti. "Jānāmi kho'haü gahapati abhidhammapadānã"ti. "Lābhā no tāta! Suladdhaü no tāta! Ahampi kho tāta ābhidhammiko tvampi ābhidhammiko. Bhaõatha tāta abhidhammapadānã"ti. 29. Atha kho āyasmā nāgaseno pāņaliputtakassa seņņhissa abhidhammaü desesi. Desente desenteyeva pāņaliputtakassa seņņhissa virajaü cãtamalaü dhammacakkhuü udapādi'yaüki¤ci samudayadhammaü sabbantaü nirodhadhammanti'. Atha kho pāņalãputtako seņņhi pa¤camattāni sakaņasatāni pårato uyyojetvā, sayaü pacchato gacchanto, pāņaliputtakassa avidåre dhopathe ņhatvā āyasmantaü nāgasenaü etadavoca: "ayaü kho tāta nāgasena asokārāmassa maggo idaü kho tāta mayhaü [PTS Page 18] [\q 18/] kambalaratanaü soëasahatthaü āyāmena, aņņhahatthaü vitthārena. Patigaõhāhi kho tāta imaü kambalaratanaü anukampaü upādāyā"ti. Paņiggahesi kho āyasmā nāgaseno taü kambalaratanaü anukampaü upādāya. Atha kho pāņaliputtako seņņhi attamano udaggo pamudito pãtisomanassajāto āyasmantaü nāgasenaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pakkāmi. 30. Atha kho āyasmā nāgaseno yena asokārāmo yenāyasmā dhammarakkhito tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmantaü dhammarakkhitaü abhivādetvā attano āgatakāraõaü kathetvā, āyasmato dhammarakkhitassa santike tepiņakaü buddhavacanaü ekeneva uddesena tãhi māsehi vya¤janato pariyāpåõitvā, påna tãhi māsehi atthato manasākāsi. Atha kho āyasmā dhammarakkhito āyasmantaü nāgasenaü etadavoca: "seyyathāpi nāgasena gopālako gāvo rakkhati, a¤¤e gorasaü paribhu¤janti, evameva [SL Page 015] [\x 15/] Kho tvaü nāgasena tepiņakaü buddhavacanaü dhārento'pi na bhāgã sāma¤¤assā"ti. "Hotu bhante. Alaü ettakenā"ti, teneva divasabhāgena tena rattibhāgena sahapaņisamhidāhi arahattaü pāpåõi. Saha saccapaņivedhena āyasmato nāgasenassa sabbe devā sādhukāramadaüsu paņhavã unnadi. Brahmāõo appoņhesuü. Dibbāni candanacuõõāni ceva dibbāni ca mandāravapåpphāni abhippavassiüsu. 31. Tena kho pana samayena koņisatā arahanto himavantapabbate rakkhitatale sannipatitvā āyasmato nāgasenassa santike dåtaü pāhesuü: "āgacachatu nāgaseno. Dassanakāmā mayaü nāgasenanti". Atha kho āyasmā nāgaseno dåtassa vacanaü sutvā asokārāme antarahito himavantapabbate rakkhitatale koņisatānaü arahantānaü pårato pāturahosi. Atha kho koņisatā arahanto āyasmantaü nāgasenaü etadavocuü: "eso kho nāgasena milindo rājā bhikkhusaīghaü viheņheti vādapaņivādena, pa¤hapåcchāya. Sādhu nāgasena! Gaccha tvaü milindaü [PTS Page 19] [\q 19/] damehã"ti. "Tiņņhatu bhante eko milindo rājā. Save bhante sakalajambudãpe rājāno āgantvā maü pa¤haü påccheyyuü, sabbantaü vissajjetvā sampadāëessāmi. Gacchatha vo bhante asambhãtā sāgalanagaranti". 32. Atha kho therā bhikkhå sāgalanagaraü kāsāvapajjotaü isivātapaņivātaü akaüsu. Tena kho pana samayena āyasmā āyupālo saīkheyyapariveõe paņivasati. Atha kho milindo rājā amacce etadavoca: "ramaõãyā vata bho dosināratti! Kannubijja samaõaü vā brāhmaõaü vā upasaīkameyyāma sākacchāya pa¤hapåcchanāya? Ko mayā saddhiü sallapituü ussahati, kaīkhaü paņinetunti?" "Evaü vutte pa¤casatā yonakā rājānaü milindaü etadavocuü: "atthi mahārāja āyupālo nāma thero tepiņako bahussuto āgatāgamo so etarahi saīkheyyapariveõe paņivasati. Gaccha tvaü mahārāja āyasmantaü āyupālaü pa¤haü pucchasså"ti. "Tena hi bhane bhadantassa ārocethā"ti. Atha kho nemittiko āyasmato āyupālassa santike dåtaü pāhesi "rājā bhante milindo āyasmantaü āyupālaü dassanakāmo"ti. âyasmā'pi kho āyupālo evamāha "tena hi āgacchatå"ti. [SL Page 016] [\x 16/] 33. Atha kho milindo rājā pa¤camattehi yonakasatehi parivuto rathavaramāruyha yena saīkheyyapariveõaü, yenāyasmā āyupālo, tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmatā āyupālena saddhiü sammodi sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho milindo rājā āyasmantaü āyupālaü etadavoca: "kimatthiyā bhante āyupāla tumhākaü pabbajjā? Ko ca tumhākaü paramattho?"Ti thero āha: "dhammacariyasamacariyatthā kho mahārāja pabbajjā"ti "Atthi pana bhante koci gihã'pi dhammācārã?"Ti. "âma mahā rāja. Atthi gihã'pi dhammacārã samacārã bhagavatā kho mahārāja [PTS Page 20] [\q 20/] bārāõasiyaü isipatane migadāye dhammacakkaü pavattente aņņhārasannaü brahmakoņãnaü dhammābhisamayo ahosi. Devatānaü pana dhammābhisamayo gaõanapathaü vãtivatto. Sabbe te gihãbhåtā. Na pabbajitā puna ca paraü mahārāja bhagavatā mahāsamayasuttante desãyamāne mahāmaīgalasuttante desãyamāne samacittapariyāyasuttante desãyamāne rāhulovādasuttante desãyamāne parābhavasuttante desãyamāne gaõanapathamatãtānaü devatānaü dhammābhisamayo ahosi. Sabbe te gihãbhåtā na pabbajitā"ti. 34. "Tena hi bhante āyupāla niratthikā tumhākaü pabbajjā pubbe katassa pāpakammassa nissandena samaõā sakyaputtiyā pabbajanti, dhutaīgāni ca pariharanti ye kho te bhante āyupāla bhikkhå ekāsanikā, nuna te pubbe paresaü bhogahārakā corā te paresaü bhoge acchinditvā tassa kammassa nissandena etarahi ekāsanikā bhavanti, na labhanti kālenakālaü senāsanāni paribhu¤jituü. Natthi tesaü sãlaü, natthi tapo, natthi brahmacariyaü. Ye kho pana te bhante āyupāla bhikkhu abebhākāsikā, nåna te pubbe gāmaghātakā corā. Te paresaü gehāni vināsetvā tassa kammassa nissandena etarahi abbhokāsikā bhavanti, na labhanti senāsanāni paribhu¤jituü. Natthi tesaü sãlaü, natthi tapo, natthi brahmacariyaü. Ye kho te bhante āyupāla bhikkhu nesajjikā, nåna te pubbe panthadåsakā corā te panthake jane gahetvā bandhitvā nisãdāpetvā tassa kammassa nissandena etarahi nesajjikā bhavanti, na labhanti seyyaü kappetuü natthi tesaü sãlaü, natthi tapo brahmacariyanti"āha. 35. Evaü vutte āyasmā āyupālo tuõahã ahosi, na ki¤ci paņibhāsi. Atha kho pa¤casatā yonakā rājānaü milindaü etadavocuü: "paõķito mahārāja thero api ca kho avisārado na ki¤ci [SL Page 017] [\x 17/] Paņibhāsatã"ti. Atha kho milindo rājā āyasmantaü āyupālaü tuõhãbhåtaü disvā appoņhetvā [PTS Page 21] [\q 21/] ukkuņhiü katvā yonake etadavoca: "tuccho vata bho jambudãpo! Palāpo vata bho jambudãpo! Natthi koci samaõovā brāhmaõo vā yo mayā saddhiü sallapituü ussahati kaīkhaü paņivinetunti. " 36. Atha kho milindassa ra¤¤o sabbantaü parisaü anuvilokentassa abhãte amaīkubhåte yonake disvā etadahosi "nissaüsayaü atthi ma¤¤e a¤¤o koci paõķito bhikkhu yo mayā saddhiü sallapituü ussahati, yenime yonakā na maīkubhåtā"ti. Atha kho milindo rājā yonake etadavoca: "atthi bhane a¤¤o koci paõķito bhikkhu yo mayā saddhiü sallapituü ussahati kaükhaü paņivinetunti. " 37. Tena kho pana samayena āyasmā nāgaseno samaõagaõaparivuto saīghã gaõã gaõācariyo ¤āto yasassã sādhusammato bahujanassa paõķito vyatto medhāvã nipuõo vi¤¤å vibhāvi vinãto visārado bahussuto tepiņako vedagu pabhinnabuddhimā āgatāgamo pabhinnapaņisambhido navaīgasatthusāsanapariyattidharo pāramippatto jinavacane dhammatthadesanāpaņivedhakusalo akkhayavicitrapaņibhāno citrakathã kalyāõavākkaraõo durāsado duppasaho duruttaro durāvaraõo dunnivārayo, sāgaro viya akkhobho, girirājā viya niccalo, raõaüjaho tamonudo pabhaīkaro mahākathã paragaõãgaõamathano, paratitthiyappamaddano, bhikkhånaü bhikkhunãnaü upāsakānaü upāsikānaü rājånaü rājamahāmattānaü sakkato garukato mānito pujito apacito, lābhã civarapiõķapāta-senāsanagilānappaccayabhesajjaparikkhārānaü, lābhaggasa7ggayappatto vuddhānaü vi¤¤ånaü sotāvadhānena samannāgatānaü, sandassento navaīgaü jinasāsanaratanaü, upadisanto dhammamaggaü, dhārento dhammapajjotaü, ussāpento dhammayåpaü, yajanto dhammaņayāgaü, paggaõhanto dhammaddhajaü, ussāpento dhammaketuü, uppalāpento dhammasaīkhaü, āhananto dhammabheriü, nadanto [PTS Page 22] [\q 22/] sãhanādaü, gajjanto indagajjitaü, madhuragiragajjitena ¤āõavaravijjujālapaëiveņhitena karuõājalabharitena mahatā dhammāmatameghena sakalaü lokamabhitappayanto, gāmanigamarājadhānisu cārikaü caramāno anupubbena sāgalanagaraü anuppatto hoti. Tatrasudaü āyasmā nāgaseno asãtiyā bhikkhusahassehi saddhiü īkheyya pariveõe paņivasati. Tenāhu: "Bahussuto citrakathã nipuõo ca visārado Sāmayiko ca kusalo paņibhāno ca kovido. [SL Page 018] [\x 18/] Te ca tepiņakā bhikkhå pa¤canekāyikā'pi ca Catunekāyikā ceva nāgasenaü purakkharuü. Gambhãrapa¤¤o medhāvã maggāmaggassa kovido Uttamatthaü anuppatto nāgaseno visārado. Tehi bhikkhåhi parivuto nipuõehi saccavādibhi Caranto gāmanigamaü sāgalaü upasaīkami. Saīkheyyapariveõasmiü nāgaseno tadāvasi katheti so manussehi pabbate kesarã yathā"ti. 38. Atha kho devamantiyo rājānaü milindaü etadavoca: "āgamehi tvaü mahārāja āgamehi tvaü mahārāja. Atthi mahārāja nāga seno nāma thero paõķito vyatto medhāvã vinãto visārado bahussuto citrakathã kalyāõapaņibhāno atthadhammaniruttipaņibhānapaņisambhidāsu pāramippatto. So etarahi saīkheyyapariveõe paņivasati. Gaccha tvaü mahārāja āyasmantaü nāgasenaü. Pa¤haü pucchassu. Ussahati so tayā saddhiü sallapituü kaīkhaü paņivinetunti. " 39. Atha kho milindassa ra¤¤o sahasā nāgaseno'ti saddaü sutvā'va ahudeva bhayaü, ahudeva chambhitattaü, ahudeva lomahaüso. Atha kho milindo rājā devamantiyaü etadavoca: "ussahati bho nāgaseno bhikkhu mayā saddhiü sallapitunti? "Ussahati mahārāja api inda - yama - varuõa - kuvera - pajāpati [PTS Page 23 - [\q 23/] ] suyāma - santusita -lokapālehi pitāmahena mahābrahmunā'pi saddhiü sallapituü kimaīga pana manussabhutenā? "Ti. 40. Atha kho milindo rājā devamantiyaü etadavoca: "tena hi tvaü devamantiya bhadantassa santike dåtaü pesehã "rājā bhante milindo āyasmantaü dassanakāmo"ti āyasmā'pi kho nāgaseno evamāha: tena hi āgacchatu'ti. 41. Atha kho milindo rājā pa¤camattehi yonakasatehi parivuto rathavaramāruyha mahatā balakāyena saddhiü yena saīkheyyapariveõaü yenāyasmā nāgaseno, tenupasaīkami. Tena kho pana samayena āyasmā nāgaseno asãtiyā bhikkhusahassehi saddhiü maõķalamāle nisinno hoti. Addasā kho milindo rājā āyasmato nāgasenassa parisaü dårato'va. Disvāna devamantiyaü etadavoca "kassesā devamantãya mahatã parisā?"Ti. "âyasmato kho mahārāja nāgasenassa parisā"ti atha kho milindassa ra¤¤o āyasmato nāgasenassa parisaü dårato'va disvā ahudeva chambhitattaü [SL Page 019] [\x 19/] Ahudeva lomahaüso. Atha kho milindo rājā khaggaparivārito viya gajo, garuëaparivārito viya nāgo, ajagaraparivārito viya kotthuko, mahisaparivārito viya accho, nāgānubaddho viya maõķuko, saddålānubaddho viya migo, ahiguõņhikasamāgato viya pisāco, rāhumukhagato viya cando, pannago viya pelantaragato, sakuno viya pa¤jarantaragato, maccho viya jālantaragato, vāëavanamanuppaviņņho viya puriso, vessavaõāparādhiko viya yakkho, parikkhiõāyuko viya devaputetā bhãto ubbiggo utrasto saüviggo lomahaņņhajāto vimano dummano bhantacitto vipariõatamānaso 'mā maü ayaü jano paribhavã'ti dhitiü upaņņhapetvā, devamantiyaü etadavoca: "mā kho tvaü [PTS Page 24] [\q 24/] devamantiya āyasmantaü nāgasenaü mayhaü ācikkheyyāsi. Anakkhāta¤¤evāhaü nāgasenaü jānissāmã"ti. "Sādhu mahārāja, tva¤¤eva jānāhã"ti. 42. Tena kho pana samayena āyasmā nāgaseno tassaü bhikkhuparisāyaü purato cattāëãsāya bhikkhusahassānaü navakataro hoti, pacchato cattāëisāya bhikkhusahassānaü buķķhataro. Atha kho milindo rājā sabbantaü bhikkhusaīghaü purato ca pacchato ca majjhato ca anuvilokento addasā kho āyasmantaü nāgasenaü dårato'va bhikkhusaīghassa majjhe nisinnaü kesarasãhaü viya vigata bhayabheravaü vigatalomahaüsaü vigatabhayasārajjaü. Disvāna ākāreneva a¤¤āsi "eso kho ettha nāgaseno"ti. Atha kho milindo rājā devamantiyaü etadavoca: "eso kho devamantiya āyasmā nāgaseno?Ti. "âma mahārāja, eso kho nāgaseno. Suņņhå kho tvaü mahārāja nāgasenaü a¤¤āsi"ti. Tato rājā tuņņho ahosi "anakkhāto'va mayā nāgaseno a¤¤āto "ti. Atha kho milindassa ra¤¤o āyasmantaü nāgasenaü disvā'va ahudeva bhayaü, ahudeva chambhitattaü. Ahudeva lomahaüso'ti. Tenāhu: "Caraõena ca sampannaü sudantaü uttame dame Disvā rājā nāgasenaü idaü vacanamabravã. Kathikā mayā bahå diņņhā sākacchā osaņā bahå. Naü tādisaü bhayaü āsi ajja tāso yathā mama. Nissaüsayaü parājayo mama ajja bhavissati Jayo'va nāgasenassa yathā cittaü na saõaņhitanti. " Bāhirakathā niņņhitā. [PTS Page 25] [\q 25/] [SL Page 020] [\x 20/] 1. Mahāvaggo 1. Atha kho milindo rājā yenāyasmā nāgaseno tonupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmatā nāgasenena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi āyasmā'pi kho nāgaseno paņisammodi. Teneva ra¤¤o milindassa cittaü ārādhesi. Atha kho milindo rājā āyasmantaü nāgasenaü etadavoca: "kathambhadanto ¤āyati? Kinnāmo'si bhante?" Ti. "Nāgaseno'ti kho ahaü mahārāja ¤āyāmi. Nāgaseno'ti maü mahārāja sabrahmacārã samådācaranti. Api ca mātāpitaro nāmaü karonti nāgaseno'ti vā såraseno'ti vā vãraseno'ti vā sãhaseno'ti vā apica kho mahārāja saīkhā sama¤¤ā pa¤¤atti vohāranāmamattaü yadidaü nāgaseno'ti. Na hettha puggalo upalabbhatã"ti. Atha kho milindo rājā evamāha: "suõantu me honto pa¤casatā yonakā asãtisahassā ca bhikkhå. Ayaü nāgaseno evamāha'na hettha puggalo upalabbhatã'ti. Kallannå kho tadabhinanditunti?" Atha kho milindo rājā āyasmantaü nāgasenaü etadavoca "sace bhante nāgasena puggalo nåpalabbhati ko vetarahi tumhakaü cãvarapiõķapātasenāsanagilānappaccayabhesajjaparikkhāraü deti? Ko taü paribhu¤jati? Ko sãlaü rakkhati? Ko bhāvanamanuyujjati? Ko maggaphalanibbāõāni sacchikaroti? Ko pāõaü hanati? Ko adinnaü ādiyati? Ko kāmesu micchā carati? Ko musā bhaõati? Ko majjaü pivati? Ko pa¤cānantariyaü kammaü karoti? Tasmā nanthi kusalaü. Natthi akusalaü. Natthi kusalākusalānaü kammānaü kattāvā kāretā vā. Natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko. [PTS Page 25] [\q 25/] sace bhante nāgasena yo tumhe māreti, natthi tassāpi pāõātipāto. Tumhākampi bhante nāgasena nathi ācariyo, natthi upajjhāyo, natthi upasampadā "nāgaseno'ti maü mahārāja sabrahmacārã samudācarantã'ti yaü vadesi, katamo ettha nāgaseno? Kinnu kho bhante kesā nāgaseno?" Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Lomā nāgaseno?" Ti. "Na hi mahārājā"ti. [SL Page 021] [\x 21/] "nakhā nāgaseno?" Ti. "Na hi mahārājā"ti. "Dantā nāgaseno?" Ti. "Na hi mahārājā"ti. "Taco nāgaseno?" Ti. "Na hi mahārājā"ti. Maüsaü, nahāru, aņņhi, aņņhimi¤jā, vakkaü, hadayaü, yakanaü, kilomakaü, pihakaü, papphāsaü, antaü, antaguõaü, udariyaü, karãsaü, pittaü, semhaü, pubbo, lohitaü, sedo, medo, assu, vasā, khelo, siüghāõikā, lasikā, muttaü, matthake matthaluīgaü nāgaseno?" Ti. "Na hi mahārājā" ti Kinnu kho bhante råpaü nāgaseno?" Ti. "Na hi mahārājā"ti. "Vedanā nāgaseno?" Ti "Na hi mahārājā"ti. "Sa¤¤ā nāgaseno?" Ti "Na hi mahārājā"ti. "Saīkhārā nāgaseno?" Ti "Na hi mahārājā"ti. "Vi¤¤āõaü nāgaseno?" Ti "Na hi mahārājā"ti. "Kimpana bhante råpavedanāsa¤¤āsaīkhāravi¤¤āõaü nāgaseno? Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Kimpana bhante a¤¤atra råpavedanāsa¤¤āsaīkhāravi¤¤āõā nāgaseno? Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Tamahaü bhante pucchanto pucchanto na passāmi nāgasenaü. Saddo yeva nu kho bhante nāgaseno? Ko panettha nāgaseno? Alikaü tvaü bhante bhāsasi musāvādaü natthi nāgaseno" ti. Atha kho āyasmā nāgaseno milindaü rājānaü etadavoca: "tvaü kho'si mahārāja khattiyasukhumālo accantasukhumālo. Tassa te mahārāja majjhantikasamayaü tattāya bhumiyā uõhāya vālikāya kharā sakkharakaņhalavālikā madditvā pādenāgacchantassa pādā rujanti, kāyo kilamati, cittaü upaha¤¤ati, dukkhasahagataü Kāyavi¤¤āõaü uppajjati. Kinnukho tvaü pādenāgato'si? Udāhu vāhanenā? Ti. "Nāhaü bhante pādenāgacchāmi. [PTS Page 27] [\q 27/] rathenāhaü āgato'smã"ti. [SL Page 022] [\x 22/] "Sace tvaü mahārāja rathenāgato'si, rathaü me ārocehi kinnukho mahārāja ãsā ratho? Ti. "Na hi bhante"ti. "Akkho ratho?"Ti. "Na hi bhante" ti. "Cakkāni ratho?"Ti. "Na hi bhante" ti. "Rathapa¤jaraü ratho?"Ti. "Na hi bhante" ti. "Rathadaõķako ratho?"Ti. "Na hi bhante" ti. "Yugaü ratho?"Ti. "Na hi bhante" ti. "Ratharasmiyo ratho?"Ti. "Na hi bhante" ti. "Patodalaņņhi ratho? Ti. "Na hi bhante" ti. "Kinnu kho mahārāja ãsā - akkha - cakka rathapa¤jara - rathadaõķa - yuga - rasmi - patodalaņņhi ratho?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kimpana mahārāja a¤¤atra ãsā -akkha -cakka rathapa¤jara - rathadaõķa - yuga - rasmi - patodā ratho?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Tamahaü mahārāja pucchanto pucchanto na passāmi rathaü saddo yeva nu kho mahārāja ratho? Ko panettha ratho? Alikaü tvaü mahārāja bhāsasi musāvādaü. Natthi ratho tvaü 'si mahārāja sakalajambudãpe aggarājā. Kassa pana tvaü bhāyitvā musā bhāsasi. Suõantu me bhontā pa¤casatā yonakā asãtisahassā ca bhikkhu. Ayaü milindo rājā evamāha 'rathenāhaü āgato'smã'ti. "Sa tvaü mahārāja rathenāgato'si, rathaü me ārocehã'ti vutto samāno rathaü na sampādeti. Kallannu kho tadahinanditunti?" Ti. [SL Page 023] [\x 23/] [PTS Page 028] [\q 28/] Evaü vutte pa¤casatā yonakā āyasmato nāgasenassa sādhukāraü davā, milidaü rājānaü etadavocuü: "idāni kho vaü mahārāja sakkonto bhāsassu"ti. Atha kho milide rājā āyasmantaü nāgasenaü etadavoca : "nāhaü bhante nāgasena musā bhaõāmi, ãsa¤ca paņicca akkha¤ca paņicca cakkāni ca paņicca rathapa¤jara¤ca paņicca rathadaõķaka¤ca paņicca ratho'ti saīkhā sama¤¤ā pa¤¤atti vohāro nāmamattaü pavattatã"ti. "Sādhu kho vaü mahārāja rathaü jānāsi evameva kho mahārāja mayhampi kese ca paņicca lome ca paņicca -pe- mathaluīga¤ca paņicca råpa¤ca paņicca vedana¤ca paņicca sa¤¤a¤ca paņicca saīkhāre ca paņicca vi¤¤āõa¤ca paņicca nāgaseno'ti saīkhā sama¤¤ā pa¤¤atti vohāro nāmamattaü pavattati. Paramathato panetha puggalo nåpalabbhati. Bhāsitampetaü mahārāja vajirāya bhikkhuniyā bhagavato sammukhā : "Yathā hi aīgasambhārā hoti saddo ratho iti Evaü khadhesu santesu hoti 'satto'ti sammutã"ti. "Acchariyaü bhante nāgasena, abbhutaü bhante nāgasena. Aticitrāni pa¤hapaņibhānāni vissajjitāni. Yadi buddho tiņņheyya, sādhukāraü dadeyya sādhu sādhu nāgasena aticitrāni pa¤hapaņibhānāni vissajjitānã"ti. 2. "Kativasso'si vaü bhante nāgasenā?" Ti. "Sattavasso'haü mahārājā" ti. "Ke te bhante satta? Vaü vā satta, gaõanā vā sattā?" Ti. Tena kho pana samayena milidassa ra¤¤o sabbābharaõapatimaõķitassa alaīkatapaņiyattassa paņhaviyaü chāyā dissati. Udakamaõike'pi chāyā dissati. Atha kho āyasmā nāgaseno milidaü rājānaü etadavoca : "Ayaü te mahārāja chāyā paņhaviyaü udakamaõike ca dissati. Kimpana mahārāja vaü vā rājā chāyā vā rājā?"Ti. Ahambhante nāgasena rājā nāyaü chāyā rājā maü pana nissāya chāyā pavattatã"ti. "Evameva kho mahārāja vassānaü gaõanā sattā'ti na panāhaü satta. Maü pana nissāya satta pavattati chāyupamaü mahārāja jānāhã"ti. "Acchariyambhante nāgasena abbhåtaü bhante nāgasena. Aticitrāni pa¤hapaņibhānāni vissajjitānã"ti. [SL Page 024] [\x 24/] 3. Rājā āha: "bhante nāgasena sallapissasi mayā saddhinti?" "Sace tvaü mahārāja paõķitavādā sallapissasi, sallapissāmi. Sace pana rājavādā sallapissasi, na sallapissāmã" ti. "Kathambhante nāgasena paõķitā sallapantã"ti. "Paõķitānaü kho mahārāja sallāpe āveņhanampi kayirati, nibbeņhanampi kayirati, niggaho'pi kayirati, [PTS Page 29] [\q 29/] paņikammampi kayirati, viseso'pi kayirati, paņiviseso'pi kayirati. Na ca tena paõķitā kuppanti. Evaü kho mahārāja paõķitā sallapantã"ti. "Kathampana bhante rājāno sallāpantã? " Ti. "Rājāno kho mahārāja sallāpe ekaü vatthuü paņijānanti. Yo taü vatthuü vilometi, tassa daõķaü āõāpenti 'imassa daõķaü panethā'ti. Evaü kho mahārāja rājāno sallapantã" ti. Paõķitavādāhaü bhante sallapissāmi, no rājavādā. Vissattho bhadanto sallapatu. Yathā bhikkhunā vā sāmaõerena vā upāsakena vā ārāmikena vā saddhiü sallapati, evaü vissattho bhadanto sallapatu, mā bhāyatu " ti. "Suņņhu mahārājā" ti thero abbhanumodi. Rājā āha "bhante nāgasena pucchissāmi? " Ti. "Puccha mahārājā"ti. "Pucchito'si me bhante"ti. Vissajjitaü mahārājā"ti. "Kimpana bhante tayā vissajjitanti?" "Kimpana mahārāja tayā pucchitanti?" 4. Atha kho milindassa ra¤¤o etadahosi: "paõķito kho ayaü bhikkhu paņibalo mayā saddhiü sallapituü bahukāni ca me ņhānāni pucchitabbāni bhavissanti. Yāva apucchitāni yeva tāni ņhānāni bhavissanti, atha suriyo atthaü gamissati. Yannånāhaü sve antepure sallapeyyanti. " Atha kho rājā devamantiyaü etadavoca: "tena hi tvaü devamantiya bhadantassa āroceyyāsi ' sve antepure ra¤¤ā saddhiü sallāpo bhavissatã'ti idaü vatvā milindo rājā uņņhāyāsanā theraü nāgasenaü āpucchitvā assaü abhiråhitvā ' nāgaseno nāgaseno'ti sajjhāyaü karonto pakkāmi. [SL Page 025] [\x 25/] Atha kho devamantiyo āyasmantaü nāgasenaü etadavoca: "rājā bhante milindo 'sve antepure sallāpo bhavissatã" ti. "Suņņhå" ti thero abbhanumodi. Atha kho tassā rattiyā accayena devamantiyo ca anantakāyo ca maīkuro ca sabbadinno ca yena milindo rājā tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā rājānaü milindaü etadavocuü: 'āgacchati mahārāja bhadanto nāgaseno' [PTS Page 030] [\q 30/] ti. "âma āgācchatu;"ti. "Kittakehi bhikkhuhi saddhiü āgācchatu?" Ti. "Yattake bhikkhå icchati, tattakehi bhikkhåhi saddhiü āgacchatu" ti. Atha kho sabbadinno āha "āgacchatu mahārāja dasahi bhikkhåhi saddhinti" dutiyampi kho rājā āha "yattake bhikkhå icchati, tattakehi bhikkhåhi saddhiü āgacchatu" ti. Dutiyampi kho sabbadinno āha "āgacchatu mahārāja dasahi bhikkhåhi saddhinti. " Tatiyampi kho rājā āha "yattake bhikkhå icchati, tattakehi bhikkhåhi saddhiü āgacchatu"ti. Tatiyampi kho sabbadinno āha "āgacchatu mahārāja dasahi bhikkhåhi saddhinti". "Sabbo pana ayaü sakkāro paņiyādito ahaü bhaõāmi 'yattake bhikkhå icchati tattakehi bhikkhåhi saddhiü āgacchatu'ti. Ayambhane sabbadinno a¤¤athā bhaõati kinnu pana mayaü na paņibalā bhikkhånaü bhojanaü dātunti?" Evaü vutte sabbadinno maīku ahosi. Atha kho devamantiyo ca anantakāyo ca maīkuro ca yenāyasmā nāgaseno tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā āyasmantaü nāgasenaü etadavocuü: "rājā bhante milindo evamāha 'yattake bhikkhå icchati ttakehi bhikkhåhi saddhiü āgacchatu'ti. Atha kho āyasmā nāgaseno pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaramādāya asãtiyā bhikkhusahassehi saddhiü sāgalaü pāvisi. Atha kho anantakāyo āyasmantaü nāgasenaü nissāya gacchanto āyasmantaü nāgasenaü etadavoca: "bhante nāgasena, yampanetaü bråmi 'nāgaseno'ti, katamettha nāgaseno?" Ti thero āha: "ko patettha nāgeseno'ti ma¤¤asã?Ti. [SL Page 026] [\x 26/] "Yo so bhante abbhantare vāyo jãvo pavisati ca nikkhamatã ca, so nāgaseno'ti ma¤¤āmã?Ti. "Yadipaneso vāto nikkhamitvāna na paviseyya pavisitvā vā na nikkhameyya, jãveyya nu kho so puriso?Ti. "Na hi [PTS Page 031] [\q 31/] bhante"ti. "Ye panime saīkhadhamakā saīkaü dhamenti tesaü vāto påna pavisatã"ti. "Na hi bhante"ti. "Ye panime vaüsadhamakā vaüsaü dhamenti, tesaü vāto puna pavisatã?'Ti. "Na hi bhante"ti. "Ye panime siīga dhamakā siīgaü dhamenti, tesaü vāto puna pavisatã?" Ti. "Na hi bhante"ti. "Atha kissa pana te na maranti?" Ti. Nāhaü paņibalo tayā vādinā saddhiü sallapituü. Sādhu bhante atthaüjappehã"ti. "Teso jãvo. Assāsapassāsā nāmete kāyasaīkhārā"ti. Thero abhidhammakathaü akāsi atha anantakāyo upāsakattaü paņivedesi. 5. Atha kho āyasmā nāgaseno yena milindassa ra¤¤o nivesanaü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Atha kho milindo rājā āyasmantaü nāgasenaü saparisaü paõãtena khādanãyena bhojanãyena sahatthā santappetvā sampavāretvā ekamekaü bhikkhuü ekamekena dussayugena acchādetvā āyasmantaü nāgasenaü ticãvarena acchādetvā āyasmantaü nāgasenaü etadavoca: "bhante nāgasena dasahi bhikkhåhi saddhiü idha nisãdatha. Avasesā gacchantu"ti. Atha kho milindo rājā āyasmantaü nāgasenaü bhuttāviü onãtapattapāõiü viditvā a¤¤ataraü nãcaü āsanaü gahetvā ekamantaünisãdi. Ekamantaü nisinno kho milindo rājā āyasmantaü nāgasenaü etadavoca: "bhante nāgasena kimhi hoti kathā sallāpo?"Ti. "Atthena mayaü mahārāja atthikā atthena tāva hotu kathāsallāpo"ti. [SL Page 027] [\x 27/] Rājā āha: "kimatthiyā bhante nāgasena tumhākaü pabbajjā? Ko ca tumhākaü paramattho?"Ti. Thero āha: "kinti mahārāja idaü dukkhaü nirujjheyya, a¤¤a¤ca dukkhaü na uppajjeyyā'ti etadatthā mahārāja amhākaü pabbajjā. Anupādā parinibbāõaü kho pana amhākaü paramattho"ti. "Kimpana bhante nāgasena sabbe [PTS Page 032] [\q 32/] etadatthāya pabbajjantã. ?Ti. "Na hi mahārāja. Keci etadatthāya pabbajjanti. Keci rājabhãtiyā-9 pabbajjanti. Keci corabhãtiyā-10 pabbajjanti. Keci iõaņņā pabbajjanti. Keci ājãvikatthāya pabbajjanti. Ye pana sammā pabbajjanti. Te etadatthāya pabbajjantã"ti. "Tvaü pana bhante etadatthāya pabbajito'sã? " Ti. "Ahaü kho mahārāja daharako santo pabbajito. Na jānāmi 'imassa-11 nāmatthāya pabbajāmã'ti. Api ca kho me evaü ahosi 'paõķitā ime samaõā sakyaputtiyā. Te maü sikkhāpessantã'ti. Svāhaü tehi sikkhāpito jānāmi ca passāmi ca "imassa nāmatthāya pabbajjā"ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. 6. Rājā āha: "bhante nāgasena atthi koci mato na paņisandahatã?"Ti. Thero āha: "koci paņisandahati. Koci na paņisandahatã"ti. Ko paņisandahati? Ko na paņisandahatã?" Ti. "Skikileso mahārāja paņisandahati. Nikkileso na paņisandahatã"ti. "Tvaü pana bhante paņisandahissasã?"Ti. "Sace mahārāja saupādāno bhavissāmi, paņisandahissāmã. Sace anupādāno bhavissāmi, na paņisandahissāmã"ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. 7. Rājā āha: "bhante nāgasena, yo na paņisandahati, nanu so yonisomanasikārena paņisandahatã?"Ti. "Yoniso ca mahārāja manasikārena, pa¤¤āya ca a¤¤ehi ca kusalehi dhammehã"ti. -------- 9. Rājabhãtitā - sã. Mu. 10. Corabhãtitā - sã. Mu. 11. Imaü - sã. Mu. [SL Page 028] [\x 28/] "Nanu bhante yoniso manasikāroyeva pa¤¤ā?"Ti. "Na hi mahārāja. A¤¤o manasikāro, a¤¤ā pa¤¤ā imesaü kho mahārāja ajelakagomahisaoņņhagadrabhānampi manasikāro atthi. Pa¤¤ā pana tesaü natthi"ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. Lakkhaõapa¤hā 8. Rājā āha: ""kiülakkhaõo bhante manasikāro? Kiülakkhaõāpa¤¤ā?" Ti. "æhanalakkhaõo kho mahārāja manasikāro. Chedanalakkhaõā pa¤¤ā"ti. "Kathaü åhanalakkhaõo manasikāro? Kathaü chedanalakkhaõā pa¤¤ā? Opammaü karohã"ti. "Jānāsi tvaü mahārāja yavalāvake?" [PTS Page 033] [\q 33/] ti. "âma bhante. Jānāmã"ti "Kathaü mahārāja yavalāvakā yavaü lunantã?"Ti. "Vāmena bhante hatthena yavakalāpaü gahetvā dakkhiõena hatthena dāttaü gahetvā dāttena jindantã"ti. "Yathā mahārāja yavalāvako vāmena hatthena yavakalāpaü gahetvā dakkhiõena hatthena dāttaü gahetvā dāttena jindati, evameva kho mahārāja yogāvacaro manasikārena mānasaü gahetvā pa¤¤āya kilese jindati. Evaü kho mahārāja æhanalakkhaõo manasikāro evaü chedanalakkhaõā pa¤¤ā"ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. 9. Rājā āha: "bhante nāgasena, yampanetaü bråsi 'a¤¤ehi ca kusalehi dhammehã'ti, katame te kusalā dhammā?"Ti. "Sãlaü mahā rāja saddhā viriyaü sati samādhi ime te kusalā dhammā" ti. "Kiü lakkhaõaü bhante sãlanti?" "Patiņņhānalakkhaõaü mahā rāja sãlaü. Sabbesaü kusalānaü dhammānaü indiyabalabojjhaīgamaggasatipaņņhānasammappadhānaiddhipādajhānavimo- kkhasamādhisamāpattãnaü sãlaü patiņņhā. Sãle patiņņhitassa kho mahārāja sabbe kusalā dhammā na parihāyantã"ti. [SL Page 029] [\x 29/] "Opammaü karohã"ti. "Yathā mahārāja ye keci bãjagāmabhåtagāmā vuķķhiü virålhiü vepullaü āpajjanti, sabbete paņhaviü nissāya paņhaviyaü patiņņhāya eva hete bãjagāmabhåtagāmā vuķķhiü virålhiü vepullaü āpajjanti. Evameva kho mahārāja yogāvacaro sãlaü nissāya sãle patiņņhāya pa¤cindiyāni bhāveti saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaüsamādhindriyaü pa¤¤indriyanti. " "Bhãyyo opammaü karohã"ti. "Yathā mahārāja ye keci balakaraõiyyā kammantā karãyanti, sabbe te paņhaviü nissāya paņhaviyaü patiņņhāya evamete balakaraõiyyā kammantā karãyanti. Evameva kho mahārāja yogāvacaro sãlaü nissāya sãle patiņņhāya pa¤cindriyāni bhāveti saddhindriyaü [PTS Page 034] [\q 34/] viriyindriyaü satindriyaü samādhindriyaü pa¤¤indriyantã". "Bhãyyo opammaü karohã"ti. "Yathā mahārāja nagaravaķķhaki nagaraü māpetukāmo paņhamaü nagaraņņhānaü sodhāpetvā khāõukaõņakaü apakaķķhāpetvā samaü kārāpetvā, tato aparabhāge vãthicatukkasighāņakādiparicchedena vibhajitvā nagaraü māpeti, evameva kho mahārāja yogāvacaro sãlaü nissāya sãle patiņņhāya pa¤cindriyāni bhāveti saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samādhindriyaü pa¤¤indriyanti. " "Bhãyyo opammaü karohã"ti. "Yathā mahārāja laīghako sippaü dassetukāmo paņhaviü khaõāpetvā sakkharakaņhalakaü apakaķķhāpetvā bhumiü samaü kārāpetvā mudukāya bhumiyā sippaü dasseti, evameva kho mahārāja yogāvacaro sãlaü nissāya sãle patiņņhāya pa¤cindriyāni bhāveti saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samādhindiiriyaü pa¤¤indriyaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā: "Sãle patiņhāya naro sapa¤¤o cittaü pa¤¤a¤ca bhāvayaü âtāpã nipako bhikkhu so imaü vijaņaye jaņaü. Ayaü patiņņhā dharaõã va pāõinaü ida¤ca mulaü kusalābhivuddhiyā Mukha¤cidaü sabbajinānusāsane yo sãlakkhandho varapātimokkhiyo"ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. [SL Page 030] [\x 30/] 10. Rājā āha: "bhante nāgasena kiülakkhaõā saddhā?"Ti. "Sampasādanalakkhaõā ca mahārāja saddhā sampakkhandanalakkhaõā cā"ti. "Kathaü bhante sampasādanalakkhaõā saddhā?" Ti. "Saddhā kho mahārāja uppajjamānā nãvaraõe vikkhambheti, vinãvaraõaü cittaü karoti [PTS Page 035] [\q 35/] acchaü vippasannaü anāvilaü. Evaü kho mahārāja sampasādanalakkhaõā saddhā"ti. "Opammaü karohã" ti, "Yathā mahārāja rājā cakkavattã caturaīginiyā senāya saddhiü addhānamaggapaņipanno parittaü udakaü tareyya, taü udakaü hatthihi ca assehi ca rathehi ca pattihi ca båbhitaü bhaveyya āvilaü lulitaü kalalãbhåtaü, uttiõõo ca rājā cakkavattã manusse āõāpeyya 'pānãyaü bhane āharatha pivissāmã'ti. Ra¤¤o ca udakappāsādako maõi bhaveyya. 'Evaü devā' ti kho te manussā ra¤¤o cakkavattissa paņissutvā taü udakappasādakaü maõiü udake pakkhipeyyuü tasmiü udake pakkhittamatte saīkhasevālapanakaü vigaccheyya, kaddamo ca sannisãdeyya, acchamhaveyya udakaü vippasannaü anāvilaü, tato ra¤¤o cakkavattissa pānãyaü upanāmeyyuü 'pivatu devo pānãyanti'. Yathā mahārājaudakaü, evaü cittaü daņņhabbaü yathā te manussā, evaü yogāvacaro daņņhabbo. Yathā saīkhasevālapanakaü kaddamo ca, evaü kilesā daņņhabbā. Yathā udakappasādako maõi, evaü saddhā daņņhabbā. Yathā udakappasādake maõimbhi udake pakkhittamatte saīkhasevālapanakaü vigaccheyya, kaddamo ca sannisãdeyya, acchaü bhaveyya udakaü vippasannaü anāvilaü, evameva kho mahārāja saddhā uppajjamānā nãvaraõe vikkhambheti, vinãvaraõaü cittaü karoti acchaü vippasannaü anāvilaü. Evaü kho mahārāja sampasādanalakkhaõā saddhā"ti. 11. "Kathambhante sampakkhandanalakkhaõā saddhā?" Ti. "Yathā mahārāja yogāvacaro a¤¤esaü cittaü vimuttaü passitvā sotāpattiphale vā sakadāgāmiphale vā anāgāmiphale vā arahatte vā sampakkhandati, yogaü karoti appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāya, evaü kho mahārājasampakkhandanalakkhaõā saddhā" ti. "Opammaü karohã"ti. [SL Page 031] [\x 31/] "Yathā mahārāja uparipabbate [PTS Page 036] [\q 36/] mahāmegho abhippavasseyya, taü udakaü yathā ninnaü pavattamānaü pabbatakandarapadarasākhā paripåretvā nadiü paripåreyya, sā ubhato kålāni saüvissandantã gaccheyya, atha mahājanakāyo āgantvā tassā nadiyā uttānataü vā gambhãrataü vā ajānanto bhãto vitthattho-12 tãre tiņņheyya, atha¤¤ataro purisoāgantvā attano thāma¤ca bala¤ca sampassanto gāëhaü kacchaü bandhitvā pakkhanditvā tareyya, taü tiõõaü passitvā mahājanakāyo'pi tareyya, evameva kho mahārāja yogāvacaro a¤¤esaü cittaü vimuttaü passitvā sotāpattiphale vā sakadāgāmiphale vā anāgāmiphalevā arahatte vā sampakkhandati, yogaü karoti appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāya. Evaü kho mahārāja sampakkhandanalakkhaõā saddhā"ti. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā saüyuttanikāyavare: "Saddhāya tarati oghaü appamādena aõõavaü Viriyena dukkhaü acceti pa¤¤āya parisujjhatã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 12. Rājā āha: "bhante nāgasena, kiülakkhaõaü viriyanti?" "Upatthambhanalakkhaõaü mahārāja viriyaü. Viriyåpatthambhitā sabbe kusalā dhammā na parihāyantã" ti. "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja puriso gehe patante a¤¤ena dārunā upatthambheyya, upatthambhitaü santaü evaü taü gehaü na pateyya, evameva kho mahārāja upatthambhanalakkhaõaü viriyaü viriyåpatthambhitā sabbe kusalā dhammā na parihāyanti" ti. "Hiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja parittakaü senaü mahatã senā bha¤jeyya, tato ra¤¤o āroceyya, Rājā a¤¤aü senaü taü anusāreyya, anupeseyye, tāya saddhiü parittakāsenā mahatiü senaü bha¤jeyya, evameva kho mahārāja upatthambhanalakkhanaü viriyaü. Viriyupatthambhitā sabeba kusalā dhammā na parihāyanti. [PTS Page 037] [\q /] bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā: "viriyavā kho bhikkhave ariyasāvako akusalaü pajahati, kusalaü bhāveti, sāvajjaü pajahati, anavajjaü bhāveti, suddhamattānaü pariharati"ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. --------- 12. Sã. Mu. Mitthato. [SL Page 032] [\x 32/] 13. Rājā āha: "bhante nāgasena kiülakkhaõā satã?" Ti, "Apilāpanalakkhaõā mahārāja sati upagaõhanalakkhaõā cā" ti "Kathaü bhante apilāpanalakkhaõā satã?" Ti. "Sati mahārāja uppajjamānā kusalākusalasāvajjānavajjahãnappaõitakaõhasukkasappaņibhāgadhamme apilāpeti'ime cattāro satipaņņhānā, ime cattāro sammappadhānā, ime cattāro iddhipādā, imāni pa¤cindriyāni, imāni pa¤cabalāni, ime sattabojjhaīgā, ayaü ariyo aņņhaīgiko maggo, ayaü samatho, ayaü vipassanā, ayaü vijjā ayaü vimuttã'ti. Tato yogāvacaro sevitabbe dhamme sevati, asevitabbe dhamme na sevati. Bhajitabbe dhamme bhajati abhajitabbe dhamme na bhajati. Evaü kho mahārāja, apilāpanalakkhaõā satã"ti "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja ra¤¤o cakkavattissa bhaõķāgāriko rājānaü cakkavattiü sāyaü pātaü yasaü sārāpeti, 'ettakā deva te hatthã, ettakā assā, ettakā rathā, ettakā patti, ettakaü hira¤¤aü, ra¤¤o sāpeteyyaü apilāpeti, evameva kho mahārāja sati uppajjamānā kusalākusalasāvajjānavajjahinappaõitakaõhasukkasappaņibhāgadhamme apilāpeti: 'ime cattāro satipaņņhānā, ime cattāro sammappadhānā, ime cattāro iddhipādā, imāni pa¤cindriyāni, imāni pa¤cabalāni, ime sattabojjhaīgā, ayaü ariyo aņņhaīgiko maggo, ayaü samatho, ayaü vipassanā, ayaü vijjā ayaü vimuttã'ti. Tato yogāvacaro sevitabbe dhamme sevati, asevitabbe dhamme na sevati. Bhajitabbe dhamme bhajati abhajitabbe dhamme na bhajati. Evaü kho mahārāja, apilāpanalakkhaõā satã"ti. "Kathambhante upagaõhanalakkhaõā satã?"Ti. "Sati mahārāja uppajjamānā hitāhitānaü dhammānaü gatiyo samannesati 'ime dhammā hitā, ime [PTS Page 038] [\q 38/] dhammā ahitā. Ime dhammā upakārā, ime dhammā anåpakārā'ti. Tato yogāvacaro ahite dhamme apanådeti, hite dhamme upagaõhāti anupakāre dhamme apanådeti, upakāre dhamme upagaõhāti evaü kho mahārāja upagaõhāti. Evaü kho mahārāja upagaõhanalakkhaõā satã"ti. "Opammaü karohã"ti. [SL Page 033] [\x 33/] "Yathā mahārāja ra¤¤o cakkavattissa parināyakaratanaü ra¤¤o hitāhite jānāti 'ime ra¤¤o hitā, ime ahitā. Ime upakārā, ime anupakārā'ti. Tato ahite apanådeti, upakāre upagaõhāti. Evameva kho mahārāja sati uppajjamānā hitāhitānaü dhammānaü gatiyo samannesati 'ime dhammā hitā, ime dhammā ahitā. Ime dhammā upakārā, ime dhammā anupakārā'ti. . Tato yogāvacaro ahite dhamme apanudeti, hite dhamme upagaõhāti. Anupakāre dhamme apanudeti. Upakāre dhamme upagaõhāti. Evaü kho mahārāja upagaõhanalakkhaõā sati. Bhāsimpetaü mahārāja bhagavatā"sati ca khavāhambhikkhave sabbatthikaü vadāmã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. 14. Rājā āha: "bhante nāgasena kiülakkhaõo samādhã?"Ti. Ti. "Pamåkhalakkhaõo mahārāja samādhi ye keci kusalā dhammā sabbe te samādhippamukhā honti samādhininnāsamādhiponā samādhipabbhārā"ti. "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kåņāgārassa yā kāci gopānasiyo, sabbā tā kåņaīgamā honti kåņaninnā kåņasamosaraõā. Kåņaü tāsaü aggamakkhāyati. Evameva kho mahārāja ye keci kusalā dhammā sabbe te samādhippamukhā honti samādhininnā samādhiponā samādhipabbhārā"ti. "Bhiyyo opammaü karohã"ti. "Yathā mahārāja koci rājā caturaīginiyā senāya saddhiü saīgāmaü otareyya, sabbā ca senā hatthã ca assā ca rathā ca patti ca tappamukhā bhaveyyuü tanninnā tapponā tappabbhārā, taü yeva anupariyāyeyyuü, evameva kho mahārāja ye keci kusalā dhammā sabbe te samādhippamukhā samādhininnā [PTS Page 039] [\q 39/] samādhiponā samādhipabbhārā. Evaü kho mahārāja pamåkhalakkhaõo samādhi. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā "samādhiü bhikkhave bhāvetha. Samāhito yathābhåtaü pajānātã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 15. Rājā āha: "bhante nāgasena kiülakkhaõā pa¤¤ā?" Ti, "Pubbe kho mahārāja mayā vuttaü' chedanalakkhaõāpa¤¤ā'ti. Api ca obhāsanalakkhaõā'pi pa¤¤ā"ti. 'Kathambhante obhāsanalakkhaõā pa¤¤ā'ti [SL Page 034] [\x 34/] "Pa¤¤ā mahārāja uppajjamānā avijjandhakāraü vidhameti, vijjobhāsaü janeti, ¤āõālokaü vidaüseti, ariyasaccāni pākaņāni karoti. Tato yogāvacaro aniccanti vā dukkhanti vā anattā'ti vā sammappa¤¤āya passatã" ti. "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja puriso andhakāre gehe padãpaü paveseyya, paviņņho padãpo andhakāraü vidhameti, obhāsaü janeti, alokaü vidaüseti, råpāni pākaņāni karoti, evameva kho mahārāja pa¤¤ā uppajjamānā avijjandhakāraü vidhameti, vijjobhāsaü janeti, ¤āõālokaü vidaüseti, ariyasaccāni pākaņāni karoti. Tato yogāvacaro aniccanti vā dukkhanti vā anattā'ti vā sammappa¤¤āya passati. Evaü kho mahārāja obhāsanalakkhaõā pa¤¤ā" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. 16. Rājā āha: "bhante nāgasena ime dhammā nānā santā ekaü atthaü abhinipphādenti?" Kilese hanantã" ti. "âma mahārāja. Ime dhammā nānā santā ekaü atthaü abhinipphādenti, kilese hananti? Opammaü karohã"ti. "Yathā mahārāja senā nānā santã, hatthã ca assā ca rathā ca patti ca ekaü atthaü abhinipphādenti, saīgāme parasenaü abhivijinanti, evameva kho mahārāja ime dhammā nānā santā ekaü atthaü abhinipphādenti, kilese hanantã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. [PTS Page 040] [\q 40/] Mahā vaggo paņhamo. (Imasmiü vagge soëasa pa¤hā) 2. Addhānavaggo 1. Rājā āha: "bhante nāgasena yo uppajjati. So eva so, udāhu a¤¤o?"Ti. "Thero āha: "na ca so na ca a¤¤o" ti. ""Opammaü karohã"ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja. Yadā tvaü daharo taruõo mando uttānaseyyako ahosi, so yeva tvaü etarahi mahanto?" Ti. [SL Page 035] [\x 35/] "na hi bhante. A¤¤o so daharo taruõo mando uttānaseyyako ahosi, a¤¤o ahaü etarahi mahanto" ti. "Evaü sante kho mahārāja mātā'ti'pi na bhavissati. Pitā'ti'pi na bhavissati, ācariyo'tipi na bhavissati sippāvā'ti'pi na bhavissati, sãlavā'ti'pi na bhavissati, pa¤¤avā'ti'pi na bhavissati. Kinnu kho mahārāja a¤¤ā eva kalalassa mātā, a¤¤ā abbudassa mātā, a¤¤ā pesiyā mātā, a¤¤ā ghanassa mātā, a¤¤ā khuddakassa mātā, a¤¤ā mahantassa mātā? A¤¤o sippaü sikakhati? A¤¤o sikkhito bhavati? A¤e¤o pāpakammaü karoti? A¤¤assa hatthapādā chijjantã?" Ti. "Na hi bhante, tvaü pana bhante evaü vutto kiü vadeyyāsã?" Ti. "Thero āha: "aha¤¤eva kho mahārāja daharo ahosiü taruõo mando uttānaseyyako. Aha¤¤eva etarahi mahanto ima¤¤eva kāyaü nissāya sabbe te ekasaīgahãtā" ti "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kocideva puriso padãpaü padãpeyya, kiü so sabbarattiü dippeyyā?" Ti. "âma bhante sabbarattiü dippeyyā"ti. "Kinnu kho mahārāja yā purime yāme acci, sā majjhime yāme accã?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kinnu kho mahārāja a¤¤o so ahosi purime yāme padãpo, a¤¤o majjhime yāme padãpo, a¤¤o pacchime yāme padãpo?" Ti. "Na hi bhante taü yeva nissāya sabbarattiü paditto" ti. "Evameva kho mahārāja dhammasantati sandahati. A¤¤o uppajjati, a¤e¤o nirujjhati, apubbaü acarimaü viya sandahati. Tena na ca so na ca a¤¤o. Purimavi¤¤āõo pacchimavi¤¤āõasaīgahaü gacchatã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja [PTS Page 041] [\q 41/] khãraü duyhamānaü kālantarena dadhi parivatteyya, dadhito navanãtaü navanãtato ghataü parivatteyya, yo nu kho mahārāja evaü vadeyya 'yaü yeva khãraü taü yeva dadhi, taü yeva navanãtaü, taü yeva ghata'nti sammā nu kho so mahārāja vadamāno vadeyyā?" Ti. [SL Page 036] [\x 36/] "Na hi bhante taü yeva nissāya sambhutantã" Evameva kho mahārāja dhammasantati sandahati, a¤¤o uppajjati, a¤¤o nirujjhatã, apubbaü acarimaü viya sandahati. Tena na ca so na ca a¤¤o. Purimavi¤¤āõo pacchimavi¤¤āõasaīgahaü gacchatã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 2. Rājā āha: "bhante nāgasena, yo na paņisandahati, jānāti so na paņisandahissāmã?" Ti. "âma mahārāja. Yo na paņisandahati, jānāti so na paņisandahissāmã" ti. "Kathambhante jānātã?" Ti. "Yo hetu yo paccayo mahārāja paņisandahanāya, tassa hetussa tassa paccayassa uparamā jānāti so'na paņisandahissāmã'ti" "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kassako gahapatiko kasitvā ca vapitvā ca dha¤¤āgāraü paripåreyya, so aparena samayena neva kaseyya na vapeyya, yathā sambhata¤ca ņha¤¤aü paribhu¤jeyya vā vissajjeyya vā yathāpaccayaü vā kareyya, jānāti so mahārāja kassako gahapatiko na me dha¤¤āgāramparipårissatã'ti?" "âma bhante. Jāneyyā"ti. "Kathaü jāneyyā?" Ti. Yo hetu yo paccayo dha¤¤āgārassa pāripåriyā, 13. Tassa hetussa tassa paccayassa uparamā jānāti na me dha¤¤āgāraü paripårissatã" ti. Evameva kho mahārāja yo hetu yo paccayo paņisandahanāya tassa hetussa tassa paccayassa uparamā jānāti" so'na paņisandahissāmã'ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. 3. Rājā āha: bhante nāgasena yassa ¤āõaü uppannaü tassa pa¤¤ā uppannā?" Ti. "âma mahārāja. Yassa ¤āõaü uppannaü, tassa pa¤¤ā uppannā"ti. ------------ 13. Paripiõāya - sã. Mu. [SL Page 037] [\x 37/] "Kimbhante [PTS Page 042] [\q 42/] ya¤¤eva ¤āõaü sāyeva pa¤¤ā?"Ti. "âma mahārāja. Ya¤¤eva ¤āõaü sāyeva pa¤¤ā" ti. "Yassa pana bhante ta¤¤eva ¤āõaü sāyeva pa¤¤ā uppannā, kiü sammuyheyya so udāhu na sammuyheyyā?" Ti. "Kathaci mahārāja sammuyheyya katthaci na sammuyheyyā" ti. "Kuhiü bhaneta sammuyheyya? Kuhiü na sammuyheyyā?"Ti. "A¤¤ātapubbesu vā mahārāja sippaņņhānesu, agatapubbāya vā disāya, assutapubbāya vā nāmapa¤¤attiyā sammuyheyyā"ti. "Kuhiü na sammuyheyyā?"Ti. "Yaü kho pana mahārāja tāya pa¤¤āya kataü aniccanti vā dukkhanti vā anattā'ti vā, tahiü na sammuyheyyā" ti. "Moho panassa bhante kuhiü gacchatã?" Ti. "Moho kho mahārāja ¤āõe uppannamatte tattheva nirujjhatã" ti, "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kocideva puriso andhakāre gehe padãpaü āropeyya, tato andhakāro nirujjheyya, aloko pātubhaveyya, evameva kho mahārāja ¤āõe uppannamatte moho tattheva nirujjhatã" ti. "Pa¤¤ā pana bhante kuhiü gacchatã?" Ti. "Pa¤¤ā'pi kho mahārāja sakiccayaü katvā tattheva nirujjhati. Yaü pana tāya pa¤¤āyakataü aniccanti vā dukkhanti vā anattā'ti vā, taü na nirujjhatã" ti. "Bhante nāgasena yaü panetaü bråsi 'pa¤¤ā sakiccayaü katvā tattheva nirujjhatã" ti, yaü pana tāya pa¤¤āya kataü aniccanti vā dukkhanti vā anattāti vā taü na nirujjhatã'ti, tassa opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja koci puriso rattiülekhaü pesetukāmo lekhakaü pakkosāpetvā padãpaü āropetvā lekhaü likhāpeyya, likhite pana lekhe padãpaü vijjhāpeyya vijjhāpite'pi padãpe [SL Page 038] [\x 38/] Lekhaü na vinasseyya, evameva kho mahārāja pa¤¤ā sakiccayaü katvā tattheva nirujjhati. Yaü pana tāya pa¤¤āya kataü aniccanti vā dukkhanti vā anattā'ti vā taü na nirujjhatã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja puratthimesu [PTS Page 043] [\q 43/] janapadesu manussā anugharaü pa¤capa¤ca udakaghaņakāni ņhapenti ālimpanaü vijjhāpetuü, ghare paditte tāni pa¤ca udakaghaņakāni gharassåpari parikkhipanti, tato aggi vijjhāyati. Kinnu kho mahārāja tesaü manussānaü evaü hoti 'puna tehi ghaņehi ghaņakiccaü karissāmā'ti". "Na hi bhante. Alaü tehi ghaņehi. Kintehi ghaņehã?"Ti. "Yathā mahārāja pa¤ca udakaghaņakāni, evaü pa¤cindriyāni daņņhabbāni saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samādhindriyaü pa¤¤indriyaü. Yathā te manussā, evaü yogāvacaro daņņhabbo. Yathā aggi, evaü kilesā daņņhabbā yathā pa¤cahi udakaghaņakehi aggi vijjhāpãyatã, evaü pa¤cindriyehi kilesā vijjhāpãyanti, vijjhāpitā'pi kilesā na puna sambhavanti. Evameva kho mahārāja pa¤¤āsakiccayaü katvā tattheva nirujjhati. Yampana tāya pa¤¤āya kataü aniccanti vā dukkhanti vā anattā'ti vā taü nanirujjhatã" ti. Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja vejjo pa¤camålabhesajjāni gahetvā gilānakaü upasaīkamitvā tāni pa¤camålabhesajjāni piüsitvā gilānakaü pāyeyya, tehi ca dosā niddhameyyuü, kinnu kho mahārāja tassa vejjassa evaü hoti 'puna tehi målabhesajjehi bhesajjakiccaü karissāmã' ti?" "Na hi bhante. Alaü tehi målabhesajjehi kintehi målabhesajjehã?" Ti. "Yathā mahārāja pa¤camålabhesajjāni, evaü pa¤cindriyāni daņņhabbāni saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samādhindriyaü pa¤¤indriyaü. Yathā vejjo, evaü yogāvacaro daņņhabbo. Yathā vyādhi evaü kilesā daņņhabbā. Yathā vyādhito puriso, evaü puthujjano daņņhabbo. Yathā pa¤camålabhesajjehi gilānasa dose niddhante gilāno arogo hoti, evaü pa¤cindriyehi kilesā niddhamãyanti. Niddhamitā ca kilesā na puna sambhavanti. Evameva kho mahārāja pa¤¤ā sakiccayaü katvā tattheva nirujjhati. Yaüpana tāya pa¤¤āya kataü aniccanti [PTS Page 044] [\q 44/] vā dukkhanti vā anattā'ti vā taü nanirujjhatã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã"ti. [SL Page 039] [\x 39/] "Yathā mahārāja saīgāmāvacaro yodho pa¤ca kaõķāni gahetvā saīgāmaü otareyya parasenaü vijetuü, so saīgāmato tāni pa¤ca kaõķāni khipeyya, tehi ca parasenā bhijjeyya, kinnu kho mahārāja tassa saīgāmāvacarassa yodhassa evaü hoti'puna tehi kaõķehi kaõķakiccaü karissāmã'ti"? "Na hi bhante. Alaü tehi kaõķehi. Kintehi kaõķehã?" Ti. "Yathā mahārāja pa¤ca kaõķāni, evaü pa¤cindriyāni daņņhabbāni saddhindriyaü virindriyaü satindriyaü samādhindriyaü pa¤¤indriyaü. Yathā saīgāmāvacaro yodho, evaü yogāvacaro daņņhabbo. Yathā parasenā, evaü kilesā daņņhabbā. Yathā pa¤cahi kaõķehi parasenā bhijjati, evaü pa¤cindriyehi kilesā bhijjanti, bhaggā ca kilesā na puna sambhavanti. Evameva kho mahārāja pa¤¤ā sakiccayaü katvā tattheva nirujjhati. Yaüpana tāya pa¤¤āya kataü aniccanti vā dukkhanti vā anattā'ti vā, taü na nirujjhatã"ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. 4. Rājā āha: "bhante nāgasena yo na paņisandahati, vedeti so ka¤ci dukkhaü vedananti?". Thero āha: "ka¤ci vedeti ka¤ci na vedetã"ti. "Kaü vedeti? Kaü na vedetã?" Ti. "Kāyikaü mahārāja vedanaü vedeti. Cetasikaü vedanaü na vedetã"ti. "Kathaü bhante kāyikaü vedanaü vedeti? Kathaü cetasikaü vedanaü na vedetã?" Ti. "Yo hetu yo paccayo kāyikāya dukkhavedanāya uppattiyā, tassa hetussa tassa paccayassa anuparamā kāyikaü dukkhavedanaü vedeti. Yo hetu yo paccayo cetasikāya dukkhavedanāya uppattiyā, tassa hetussa tassa paccayassa uparamā cetasikaü dukkhavedanaü na vedetãti. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'yo ekaü vedanaü vedeti kāyikaü na cetasikanti' "Bhante nāgasena yo so dukkhavedanaü vedeti kasmā so na parinibbāyatã?" Ti. "Natthi mahārāja arahato anunayo vā paņigho vā. Na ca arahanto apakkaü pācenti. Paripākaü āgamenti paõķitā [PTS Page 045] [\q 45/] bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatinā: [SL Page 040] [\x 40/] "Nābhinandāmi maraõaü nābhinandāmi jãvitaü Kāla¤ca patikaīkhāmi nibbisaü bhatako yathā. Nābhinandāmi maraõaü nābhinandāmi jãvitaü Kāla¤ca patikaīkhāmi sampajāno patissato"ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. 5. Rājā āha: "bhante nāgasena sukhā vedanā kusalā vā akusalā vā avyākatāvā?" Ti. "Siyā mahārāja kusalā, siyā akusalā, siyā avyākatā"ti. "Yadi bhante kusalā na dukkhā, yadi dukkhā na kusalā, kusalaü dukkhanti na uppajjatã?" Ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja? Idha purisassa hatthe tattaü ayogulaü nikkhipeyya, dutiye hatthe sãtaü himapiõķaü nikkhipeyya, kinnu kho mahārāja ubho'pi te daheyyunti?" "âma bhante ubho'pi te daheyyunti". "Kinnu kho te mahārāja ubho'pi uõhā?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kimpana te mahārāja ubho'pi sãtalā?" Ti. "Na hi bhante" ti. "âjānāhi niggahaü yadi tattaü dahati, na ca te ubho'pi uõhā tena na uppajjati. Yadi sãtalaü dahati na ca te ubho'pi sãtalā tena na uppajjati. Kissa pana te mahārāja ubho'pi dahanti? Na ca te ubho'pi uõhā. Na ca te ubho'pi sãtalā ekaü uõhaü ekaü sãtalaü. Ubho'pi te dahanti, tena na uppajjatã?" Ti. "Nāhaü bhante paņibalo tayā vādinā saddhiü sallapituü. Sādhu! Atthaü jappehã"ti. "Tato thero abhidhammasaüyuttāya kathāya rājānaü milindaü sa¤¤āpesi: "cha imāni mahārāja gehanissitāni somanassāni, cha nekkhammanissitāni somanassāni, cha gehanissitāni domanassāni, cha nekkhammanissitāni domanassāni, cha gehanissitā upekkhā, cha nekkhammanissitā upekkhā'ti imāni [PTS Page 046] [\q 46/] cha cakkāni. Atãtā'pi chattiüsavidhā vedanā, anāgatā'pi chattiüsavidhā vedanā, paccuppannā'pi chattiüsavidhā vedanā. Tadekajjhaü abhisa¤¤åhitvā abhisaīkhipitvā aņņhasataü vedanā hontã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. [SL Page 041] [\x 41/] 6. Rājā āha: "bhante nāgasena ko paņisandahatã?"Ti thero āha: "nāmaråpaü kho mahārāja paņisandahatã" ti. "Kiü imaü yeva nāmaråpaü paņisandahatã?" Ti. "Na kho mahārāja imaü yeva nāmaråpaü paņisandahati. Iminā pana mahārāja nāmaråpena kammaü karoti sobhanaü vā pāpakaü vā tena kammena a¤¤aü nāmaråpaü paņisandahatã" ti. "Yadi bhante nāgasena na imaü yeva nāmaråpaü paņisandahati, nanu so mutto bhavissati pāpakehi kammehi?" Ti. Thero āha: "yadi na paņisandaheyya, mutto bhaveyya pāpakehi kammehi. Yasmā ca kho mahārāja paņisandahati, tasmā na mutto pāpakehi kammehã" ti. "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kocideva puriso a¤¤atarassa purisassa ambaü avahareyya, tamenaü ambasāmiko gahetvā ra¤¤o dasseyya 'iminā deva purisena mayhaü ambā avahaņā'ti. So evaü vadeyya 'nāhaü deva imassa ambe avaharāmã. A¤¤e te ambā ye iminā ropitā a¤¤e te ambā mayā avahaņā. Nāhaü daõķappatto'ti. Kinnu kho so mahārāja puriso daõķappatto bhaveyyā?" Ti. "âma bhante daõķappatto bhaveyyā?" Ti. "Kena kāraõenā?" Ti. "Ki¤cāpi so evaü vadeyya, purimaü bhante ambaü appaccakkhāya pacchimena amabena so puriso daõķappatto bhaveyyā" ti. "Evameva kho mahārāja iminā nāmaråpena kammaü karoti sobhanaü vā pāpakaü vā. Tena kamamena a¤¤aü nāmaråpaü paņisandahati. Tasmā na mutto pāpakehi kammehã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja koci puriso a¤¤atarassa purisassa sāliü avahareyya, tamenaü sālisāmiko gahetvā ra¤¤o dasseyya 'iminā deva purisena mayihaü sāli avahaņā'ti. So evaü vadeyya 'nāhaü deva imassa sāli avaharāmã. A¤¤e te sāli ye iminā ropitā a¤¤e te sāli mayā avahaņā. Nāhaü daõķappatto'ti. Kinnu kho so mahārāja puriso daõķappatto bhaveyyā?" Ti. "Yathā mahārāja koci puriso a¤¤atarassa purisassa ucchuü avahareyya, [PTS Page 047] [\q 47/] tamenaü ucchusāmiko gahetvā ra¤¤o dasseyya 'iminā deva purisena mayhaü ucchå avahaņā'ti. So evaü vadeyya 'nāhaü deva imassa ucchå avaharāmã. A¤¤e te ucchå ye iminā ropitā a¤¤e te ucchå mayā avahaņā. Nāhaü daõķappatto'ti. Kinnu kho so mahārāja puriso daõķappatto bhaveyyā?" Ti. Yathā mahārāja koci puriso hemantike kāle aggiü jāletvā visãvetvā avijjhāpetvā pakkameyya, atha kho so aggi a¤¤atarassa sassakhettaü daheyya, tamenaü khettasāmiko gahetvā ra¤¤o dasseyya 'iminā deva purisena mayhaü khettaü daķķhanti', so evaü vadeyya 'nāhaü deva imassa khettaü jhāpemi. A¤¤e so aggi yo [SL Page 042] [\x 42/] Mayā avijjhāpito. A¤¤o so aggi yenimassa khettaü daķķhaü, nāhaü daõķappatto'ti. Kinnu kho so mahārāja puriso daõķappatto bhaveyyā?" Ti. "âma bhante, daõķappatto bhaveyyā"ti, "Kena kāraõenā?" Ti. "Ki¤cāpi so evaü vadeyya, purimaü bhante aggiü appaccakkhāya pacchimena agginā so puriso daõķappatto bhaveyyā"ti. "Evameva kho mahārāja iminā nāmaråpena kammaü karoti sobhanaü vā pāpakaü vā, tena kammena a¤¤aü nāmaråpaü paņisandahati. Tasmā na mutto pāpakehi kammehã"ti, "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kocideva puriso padãpaü ādāya māëaü-14. Abhiråhitvā bhu¤jeyya, padãpo jhāyamāno tiõaü jhāpeyya, tãõaü jhāyamānaü gharaü jhāpeyya, gharaü jhāyamānaü gāmaü jhāpeyya, gāmajano taü purisaü gahetvā evaü vadeyya 'kissa tvaü bho purisa gāmaü jhāpesã?' Ti, so evaü vadeyya 'nāhaü bho gāmaü jhāpemi a¤¤o so padãpaggi yassāhaü ālokena bhu¤jiü, a¤¤o so aggi yena gāmo jhāpito'ti. Te vivadamānā tava santike āgaccheyyuü, kassa tvaü mahārāja atthaü-15. Dhāreyyāsã?" Ti. "Gāmajanassa bhante" ti, Kiü kāraõā?" Ti. "Ki¤cā pi so evaü vadeyya, api ca tato eva so aggi nibbatto" ti. "Evameva kho mahārāja ki¤cāpi a¤¤aü maraõantikaü nāmaråpaü a¤¤aü paņisandhismiü nāmaråpaü, api ca tato ye taü nibbattaü tasmā na mutto pāpakehi kammehã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kocideva puriso dahariü kumārikaü vāretvā suīkaü datvā pakkameyya. Sā [PTS Page 048] [\q 48/] aparena samayena mahatã assa, vayappattā tato a¤¤o puriso suīkaü datvā vivāhaü kareyya, itaro āgantvāevaü vadeyya 'kissa pana me Tvaü ambho purisa bhariyaü nesã?' Ti. So evaü vadeyya 'nāhaü tava bhariyaü nemi. A¤¤ā sā dārikā daharã taruõã, yā tayā vāritā ca dinnasuīkā ca. A¤¤ā sā dārikā mahatã vayappattā mayā vāritā dinnasuīkā cā'tã te vivadamānā tava santike āgaccheyyuü. Kassa tvaü mahārāja atthaü dhāreyyāsã?" Ti. ---------- 14. Pāsādaü (ma. ) 15. Aņņaü (ma. ) [SL Page 043] [\x 43/] Purimassa bhante" ti. "Kiükāraõā?" Ti. "Ki¤cāpi so evaü vadeyya, api ca tato yeva sā mahatã nibbattā" ti. "Evameva kho mahārāja ki¤cāpi a¤¤aü maraõantikaü nāmaråpaü a¤¤aü paņisandhismiü nāmaråpaü, api ca tato yeva taü nibbattaü. Tasmā na parimutto pāpakehi kammehã"ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja koci deva puriso gopālakassa hatthato khãraghaņaü kiõitvā tasseva hatthe nikkhipitvā pakkameyya 'sve gahetvā gamissāmã'ti. Taü aparajju dadhi sampajjeyya. So āgantvā evaü vadeyya 'dehi me khãraghaņanti' so dadhiü dadeyya. Itaro evaü vadeyya 'nāhaü tava hatthato dadhiü kiõāmi. Dehi me khãraghaņanti' so evaü vadeyya 'ajānato te khãraü dadhibhåtanti'. Te vivadamānā tava santike āgaccheyyuü, kassa tvaü mahārāja atthaü dhāreyyāsã?" Ti. "Gopālakassa bhante" ti. "Kiükāraõā?" Ti. "Ki¤cāpi so evaü vadeyya, api ca tato yeva taü nibbattanti". "Evameva kho mahārāja ki¤cāpi a¤¤aü maraõantikaü nāmaråpaü, a¤¤aü paņisandhismiü nāmaråpaü, api ca tato yeva taü nibbattaü. Tasmā na parimutto pāpakehi kammehã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 7. Rājā āha: "bhante nāgasena tvaü pana paņisandahissasi?" Ti. "Alaü mahārāja. Kintena pucchitena. Nanu mayā paņigacceva akkhātaü 'sace mahārāja sa upādāno [PTS Page 049] [\q 49/] bhavissāmi paņisandahissāmi. Sace anupādāno bhavissāmi na paņisandahissāmã'ti". "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kocideva puriso ra¤¤o adhikāraü kareyya, rājā tuņņho adhikāraü dadeyya, so tena adhikārena pa¤cahi [SL Page 044] [\x 44/] Kāmaguõehi samappito samaīgibhuto paricareyya. So ce janassa āroceyya'na me rājā ki¤ci paņikarotã'ti, kinnu kho so mahārāja puriso yuttakārã bhaveyyā?"Ti. "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja kinte etena pucchitena. Nanu mayā paņigacceva akkhātaü 'sace sa upādāno bhavissāmi, paņisandahissāmi. Sace anupādāno bhavissāmi na paņisandahissāmã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 8. Rājā āha: "bhante nāgasena yampanetaü bråsi nāmaråpanti, tattha katamaü nāmaü katamaü råpanti?" "Yaü tattha mahārāja oëārikaü, etaü råpaü. Ye tattha sukhumā cittacetasikā dhammā etaü nāmanti". "Bhante nāgasena kena kāraõena nāmaüyeva na paņisandahati? Råpaü yeva vā?" Ti. "A¤¤ama¤¤āpanissitā mahārāja ete dhammā ekato'va uppajjantã" ti. "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kukkuņiyā kalalaü na bhaveyya, aõķampi na bhaveyya. Ya¤ca tattha kalalaü, ya¤ca aõķaü, ubhopete a¤¤ama¤¤anissitā. Ekato'va tesaü uppatti hoti. Evameva kho mahārāja yadi tattha nāmaü na bhaveyya, råpampi na bhaveyya. Ya¤ceva tatthanāmaü ya¤ceva råpaü, ubhepete a¤¤ama¤¤anissitā ekato'va tesaü uppatti hoti evametaü dãghamaddhānaü sambhāvitanti. " "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 9. Rājā āha: "bhante nāgasena yampanetaü bråsi 'dãghamaddhāna'nti, kimetaü addhānaü nāmā?" Ti. "Atãto mahārāja addhā, anāgato addhā, paccuppanno addhā" ti. "Kimpana bhante addhā atthi" ti. "Koci'pi mahārāja addhā atthi, koci'pi natthi" ti. "Katamo pana bhante atthi? [PTS Page 050] [\q 50/] katamo natthi?" Ti. [SL Page 045] [\x 45/] "Ye te mahārāja saīkhārā atãtā vigatā niruddhā vipariõatā, so addhā natthi. Ye dhammā vipākā ye ca vipākadhammadhammā, te ca a¤¤atra paņisandhiü denti, so addhā atthi. Ye sattā kālakatā a¤¤atra uppannā, so ca addhā atthi. Ye sattā kālakatā a¤¤atra anuppannā, so addhā natthi. Ye ca sattā parinibbutā so ca addhā natthi parinibbutattā" ti. "Kallo' si bhante nāgasenā"ti. Addhānavagago dutiyo (Imasmiü vagge nava pa¤hā) 4. Vicāravaggo. 1. Rājā āha: "bhante nāgasena atãtassa addhānassa kiü målaü? Anāgatassa addhānassa kiü målaü? Paccuppannassa addhānassa kiü målanti?" "Atãtassa ca mahārāja addhānassa, anāgatassa ca addhānassa, paccuppannassa ca addhānassa avijjā målaü. Avijjāpaccayā saīkhārā. Saīkhārapaccayā vi¤¤āõaü. Vi¤¤āõapaccayā nāmaråpaü. Nāmaråpapaccayā saëāyatanaü. Saëāyatanapaccayā phasso. Phassapaccayā vedanā. Vedanāpaccayā taõhā. Taõhāpaccayā upādānaü. Upādānapaccayā bhavo. Bhavapaccayā jāti. Jātipaccayā jarāmaraõaü sokaparidevadukkhadomanassupāyāsā sambhavanti. Evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa addhānassa purimā koņi na pa¤¤āyatã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 2. Rājā āha: "bhante nāgasena yaü panetaü bråsi 'purimā koņi na pa¤¤āyatã'ti, tassa opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja puriso parittaü bãjaü paņhaviyaü nikkhipeyya, tato aīkuro uņņhahitvā anupubbena vuddhiü virålhiü vepullaü āpajjitvā phalaü dadeyya. Tato'pi [PTS Page 051] [\q 51/] bãjaü gahetvā puna ropeyya, tato'pi aīkuro uņņhahitvā anupubbena vuddhiü viruëhãü vepullaü āpajjitvā phalaü dadeyya, evametissā santatiyā atthi anto?"Ti. "Natthi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja addhānassā'pi purimā koņi na pa¤¤āyatã" ti. "Bhãyyo opammaü karohã" ti. [SL Page 046] [\x 46/] "Yathā mahārāja kukkuņiyā aõķaü, aõķato kukkuņã, kukkuņiyā aõķanti evametissā santatiyā atthi anto?" Ti. "Natthi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja addhānassā'pi pårimā koņi na pa¤¤āyatã" ti. "Bhãyyo opammaü karohã" ti. Thero paņhaviyā cakkaü ālikhitvā milindaü rājānaü etadavoca: "atthi mahārāja imassa cakkassa anto?" Ti. "Natthi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja imāni cakkāni vuttāni bhagavatā "cakkhu¤ca paņicca råpe ca uppajjati cakkhuvi¤¤āõaü. Tiõõaü saīgati phasso phassapaccayā vedanā. Vedanāpaccayā taõhā. Taõhāpaccayā kammaü. Kammato puna cakkhu eva jāyati. Evametissā santatiyā atthi anto?" Ti. "Natthi bhante" ti. "Sota¤ca paņicca sadde ca, ghāna¤ca paņicca gandhe ca, jivhāya paņicca rasse ca, kāya¤ca paņicca phoņņhabebha ca mana¤ca paņicca dhamme ca, uppajjati manovi¤¤āõaü. Tiõõaü saīgati phasso. Phassapaccayā vedanā. Vedanāpaccayā taõhā. Taõhāpaccayā kammaü. Kammato puna mano jāyati. Evametissā santatiyā atthi anto?" Ti. "Natthi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja addhānassā'pi pårimā koņi na pa¤¤āyatã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 3. Rājā āha: "bhante nāgasena yaü panetaü bråsi 'pårimā koņi na pa¤¤āyati'ti, katamā ca sā pårimā koņã?" Ti. "Yo kho mahārāja atãto addhā, esā pårimā koņi" ti. "Bhante nāgasena yaü panetaü bråsi 'purimā koņi na pa¤¤āyatã'ti, kimpana bhante sabbā'pi pårimā koņi na pa¤¤āyatã?" Ti. "Kāci mahārāja pa¤¤āyati, kācã na pa¤¤āyatã" ti. "Katamā bhante pa¤¤āyati? Katamā na pa¤¤āyatã?" Ti. [SL Page 047] [\x 47/] "Ito pubbe mahārāja sabbena sabbaü sabbathā sabbaü avijjā nāhosãti esā purimākoņi na pa¤¤āyati. Yaü ahutvā sambhoti, hutvā paņivigacchati, esā purimā koņi [PTS Page 052] [\q 52/] pa¤¤āyatã?" Ti. "Bhante nāgasena yaü ahutvā sambhoti, hutvā paņivigacchati, nanu taü ubhato chinnaü atthaü gacchati?" Ti. "Yadi mahārāja ubhato chinnaü atthaü gacchati, ubhato chinnā sakkā vaķķhetunti?" "âma sāpi sakkā vaķķhetunati. " "Nāhaü bhante etaü pucchāmi, koņito sakkā vaķķhetunti?" "âma sakkā vaķķhetunti. " "Opammaü karohã" ti. Thero tassa rukkhåpamaü akāsi: khandhā ca kevalassa dukkhakkhandhassa bãjānã" ti. "Kallo' si bhante nāgasenā" ti. 4. Rājā āha: "bhante nāgasena atthi keci saīkhārā ye jāyanti?" Ti. "âma mahārāja. Atthi saīkhārā ye jāyantã" ti. "Katame te bhante?" Ti. "Cakkhusmiü ca kho mahārāja sati råpesu ca cakkhuvi¤¤āõaü hoti cakkhuvi¤¤āõe sati cakkhusamphasso hoti. Cakkhusamphasse sati vedanā hoti. Vedanāya sati taõhā hoti. Taõhāya sati upādānaü hoti. Upādāne sati bhavo hoti. Bhave sati jāti hoti. Jātiyā jarā maraõaü sokaparidevadukkhadomanassupāyāsā sambhavanti. Evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa samudayo hoti. Cakkhusmi¤ca kho mahārāja asati råpesu ca asati cakkhuvi¤¤āõaü na hoti. Cakkhuvi¤¤āõe asati cakkhusamphasso na hoti. Cakkhusamphasse asati vedanā na hoti. Vedanāyaü asati taõhā na hoti. Taõhāya asati upādānaü na hoti. Upādāne asati bhavo na hoti. Bhave asati jāti na hoti jātiyā asati jarāmaraõaü sokaparidevadukkhadomanassupāyāsā na honti. Evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa nirodho hotã" ti. "Kallo' si bhante nāgasenā" ti. [SL Page 048] [\x 48/] 5. Rājā āha: "bhante nāgasena atthi keci saīkhārā ye abhavantā jāyanti?" Ti. "Natthi mahārāja keci'pi saīkhārā ye abhavantā jāyanti. Bhavantā yeva kho mahārāja saīkhārā jāyantã" ti. "Opammaü karohã" ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja? Idaü gehaü abhavantaü jātaü, yattha [PTS Page 053] [\q 53/] tvaü nisinno?" Ti. "Natthi ki¤ci bhante idha abhavantaü jātaü. Bhavantaü yeva jātaü. Imāni kho bhante dāråni vane ahesuü. Aya¤ca mattikā paņhaviyaü ahosi. Itthina¤ca purisāna¤ca tajjena vāyāmena evamidaü gehaü nibbattanti. Evameva kho mahārāja natthi keci saīkhārā ye abhavantā jāyānti. Bhavantā yeva saīkhārā jāyantã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja ye keci bãjagāmabhåtagāmā paņhaviyaü nikkhittā anupubbena vuddhiü viruëhiü vepullaü āpajjamānā pupphāni ca phalāni ca dadeyyuü, na te rukkhā abhavantā jātā. Bhavantā yeva te rukkhā jātā. Evameva kho mahārāja natthi keci saīkhārā ye abhavantā jāyanti. Bhavantā yeva te saīkhārā jāyantã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kumbhakāro paņhaviyā mattikaü uddharitvā nānā bhājanāni karoti, na tāni bhājanāni abhavantāni jātāni. Bhavantāni yeva tāni jātāni. Evameva kho mahārāja natthi keci'pi saīkhārā ye abhavantā jāyanti bhavantāyeva te saīkhārā jāyantã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja vãõāya pattaü na siyā, cammaü na siyā, doõi na siyā, daõķo na siyā, upavãõo na siyā, tatiyo na siyuü, koõo na siyā, purisassa ca tajjo vāyāmo na siyā, jāyeyya saddo?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Yato ca kho mahārāja vãõāya pattaü siyā, cammaü siyā, doõi siyā, daõķo siyā, upavãõo siyā, tantiyo siyuü, koõo siyā, purisassa ca tajjo vāyāmo siyā, jāyeyya saddo?" Ti. "âma bhante jāyeyyā" ti. [SL Page 049] [\x 49/] "Evameva kho mahārāja natthi keci'pi saīkhārā ye abhavantā jāyanti. Bhavantā yeva kho saīkhārā jāyantã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja araõi na siyā, araõipotako na siyā, araõiyottakaü na siyā, uttarāraõi na siyā, coëakaü na siyā, purisassa ca tajjo vāyāmo na siyā, jāyeyya so aggã?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Yato ca kho mahārāja araõi siyā, araõipotako siyā, araõiyottakaü siyā, uttarāraõi siyā, coëakaü siyā, purisassa ca tajjo vāyāmo siyā, jāyeyya so aggã?" Ti. "âma [PTS Page 054] [\q 54/] bhante jāyeyyā" ti. "Evameva kho mahārāja natthi keci saīkhārā ye abhavantā jāyanti bhavantāyeva kho saīkhārā jāyantã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja maõi na siyā, ātapo na siyā, gomayaü na siyā, jāyeyya so aggã?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Yato ca kho mahārāja maõi siyā, ātapo siyā, gomayaü siyā, jāyeyya so aggã?" Ti. "âma bhante jāyeyyā" ti. "Evameva kho mahārāja natthi keci'pi saīkhārā ye abhavantā jāyanti. Bhavantā yeva kho saīkhārā jāyantã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja ādāso na siyā, ābhā na siyā, mukhaü na siyā, jāyeyya attā?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Yato ca kho mahārāja ādāso siyā, ābhā siyā, mukhaü siyā, jāyeyya attā?" Ti. "âma bhante jāyeyyā" ti. "Evameva kho mahārāja natthi keci saīkhārā ye abhavantā jāyanti. Bhavantā yeva kho saīkhārā jāyāntã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. [SL Page 050] [\x 50/] 6. Rājā āha: "bhante nāgasena vedagu upalabbhatã?" Ti. "Ko panesa mahārājavedagu nāmā?" Ti. "Yo bhante abbhantare jãvo cakkhunā råpaü passati, sotena saddaü suõāti, ghāõena gandhaü ghāyati, jivhāya rasaü sāyati, kāyena phoņņhabbaü phåsati, manasā dhammaü vijānāti, yathā mayaü idhapāsāde nisinnā yena yena vātapānena iccheyyama passituü tena tena vātapānena passeyyāma puratthimena pi vātapānena passeyyāma, pacchimenapi vātapānena passeyyāma, uttarenapi vātapānena passeyyāma, dakkhiõenapi vātapānena passeyyāma, evameva kho bhante ayaü abbhantare jãvo yena yenadvārena icchati passituü, tena tena dvārena passatã" ti. Thero āha: "pa¤cadvāraü mahārāja gaõissāmi. Taü suõāhi, sādhukaü manasi karohi yadi abbhantare jãvo cakkhunā råpaü passati, yathā mayaü idha pāsāde nisinnā, yena yena vātapānena iccheyyāma passituü tena tena vātapānena råpaüyeva passeyyāma puratthimenapi vātapānena råpaüyeva passeyyāma, [PTS Page 055] [\q 55/] pacchimenapi vātapānenaråpaüyeva passeyyāma, uttarenapi vātapānena råpaüyeva passeyyāma, dakkhiõenapi vātapānena råpaüyeva passeyyāma, evametena abbhantare jãvena cakkhunāpi råpaüyeva passitabbaü. Sotenapi råpaü yeva passitabbaü ghāõenapi råpaüyeva passitabbaü, jivhāyapi råpaüyeva passitabbaü, kāyenapi råpaüyeva passitabbaü. Manasāpi råpaüyeva passitabbaü, cakkhunāpi saddoyeva sotabbo, ghāõenapi saddoyeva sotabbo, jivhāyapi saddoyeva sotabbo, kāyenapi saddo yeva sotabbo, manasāpi saddoyeva sotabbo, cakkhunāpi gandho yeva ghāyitabbo, sotenapi gandhoyeva ghāyitabbo, jivhāyapi gandhoyeva ghāyitabbo. Kāyenapi gandhoyeva ghāyitabbo, manasāpi gandhoyeva ghāyitabbo, cakkhunāpi rasoyeva sāyitabbo. Sotenapi rasoyeva sāyitabbo, ghāõenapi rasoyeva sāyitabbo, jivhāyapi rasoyeva sāyitabbo, kāyenapi rasoyeva sāyitabbo, cakkhunāpi phoņņhabbaü yeva phusitabbaü, sotenapi phoņņhabbaüyeva phusitabbaü, ghāõenapi phoņņhabbaü yeva phusitabbaü, jivhāyapi phoņņhabbaüyeva phusitabbaü, manasāpi phoņņhabbaü yeva phusitabbaü, cakkhunāpi dhammaüyeva vijānitabbaü, sotenapi dhammaüyeva vijanitabbaü, ghāõenapi dhammaüyeva vijānitabbaü, jivhāyapi dhammaüyeva vijānitabbaü, kāyenapi dhammaüyeva vijānitabbanti?" "Na hi bhanti" ti. [SL Page 051] [\x 51/] "Na kho te mahārāja yujjati purimena vā pacchimaü pacchimena vā purimaü yathā vā pana mahārāja mayaü idha pāsāde nisinnā imesu jālavātapānesu ugghāņitesu mahantena ākāsena bahimukhā suņņhåtaraü råpaü passāma, evametena abbhantare jãvenāpi cakkhudvāresu ugghāņitesu mahantena ākāsena suņņhåtaraü råpaü passitabbaü. Sotesu ugghāņitesu, ghāõe ugghāņite, jivhāya ugghāņitāya, kāye ugghāņite, mahantena ākāsena suņņhutaraü saddo sotabbo, gandho ghāyitabbo, raso sāyitabbo, phoņņhabbaü phusitabbanti". "Na hi [PTS Page 056] [\q 56/] bhante" ti. "Nakho te mahārāja yujjati purimena vā pacchimaü, pacchimena vā purimaü. Yathā vā pana mahārāja ayaü dinno nikhamivā bahidvārakoņņhake tiņņheyya, jānāsi tvaü mahārāja ayaü dinno nikkhamitvā bahidvārakoņņhake ņhito'ti?" "âma bhante jānāmã" ti. "Yathā vā pana mahārāja ayaü dinno anto pavisitvā tava pårato tiņņheyya, jānāsi tvaü mahārāja ayaü dinno anto pavisitvā mama purato ņhito'ti?" "âma bhante jānāmã" ti. "Evameva kho mahārāja abbhantare so jãvo, jivhāya rase nikkhitte jāneyya ambilattaü vā tittakattaü vā kaņukattaü vā kasāyattaü vā madhurattaü vā?" Ti. "âma bhante. Jāneyyā" ti. "Te rase anto paviņņhe jāneyya ambilattaü vā lavaõattaü vā tittakattaü vā kaņukattaü vā kasāyattaü vā madhurattaü vā?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Na kho te mahārāja yujjati purimena vā pacchimaü, pacchimena vā purimaü. Yathā mahārāja kocideva puriso madhughaņasataü āharāpetvā madhudoõiü pårāpetvā purisassa mukhaü pidahitvā madhudoõiyā pakkhipeyya, jāneyya so mahārāja puriso madhu sampannaüvā na sampannaü vā? " Ti. "Na hi bhante" ti. [SL Page 052] [\x 52/] "Kena kāraõenā?" Ti. "Na hi tassa bhante mukhe madhu paviņņhanti?" "Na kho te mahārāja yujjati purimena vā pacchimaü, pacchimena vā purimanti. " "Nāhaü bhante paņibalo tayā vādinā saddhiü sallapituü. Sādhu bhante! Atthaü jappehã" ti. "Thero abhidhammasaüyuttāya kathāya rājānaü milindaü sa¤¤āpesi: "idha mahārāja cakkhu¤ca paņicca råpe ca uppajjati cakkhuvi¤¤āõaü. Taüsahajātā phasso vedanā sa¤¤ā cetanā ekaggatā jãvitindriyaü manasikāro'ti evamete dhammā paccayato jāyanti. Na hettha vedagu upalabbhati. Sota¤ca paņicca sadde ca uppajjati sotavi¤¤āõaü taüsahajātā phasso vedanā sa¤¤ā cetanā ekaggatā jãvitindriyaü manasikāro'ti evamete dhammā paccayato jāyanti. Na hettha vedagu upalabbhatã" ti. Ghāõa¤ca paņicca gandhe ca uppajjati ghāõavi¤¤āõaü taüsahajātā phasso vedanā sa¤¤ā cetanā ekaggatā jãvitindriyaü manasikāro'ti evamete dhammā paccayato jāyanti. Na hettha vedagu upalabbhatã" ti. " Ti. Jivhāya paņicca rase ca uppajjati jivhāvi¤¤āõaü taüsahajātā phasso vedanā sa¤¤ā cetanā ekaggatā jãvitindriyaü manasikāro'ti evamete dhammā paccayato jāyanti. Na hettha vedagu upalabbhatã" ti. Kāya¤ca paņicca sadde ca uppajjati kāyavi¤¤āõaü taüsahajātā phasso vedanā sa¤¤ā cetanā ekaggatā jãvitindriyaü manasikāro'ti evamete dhammā paccayato jāyanti. Na hettha vedagu upalabbhatã" ti. Mana¤ca paņicca dhamme ca uppajjati manovi¤¤āõaü taüsahajātā phasso vedanā sa¤¤ā cetanā [PTS Page 057] [\q 57/] ekaggatā jãvitindriyaü manasikāro'ti evamete dhammā paccayato jāyanti. Na hettha vedagu upalabbhatã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 7. Rājā āha: bhante nāgasena yattha cakkhuvi¤¤āõaü uppajjati, tattha manovi¤¤āõampi uppajjati?" Ti. "âma mahārāja. Yattha cakkhuvi¤¤āõaü uppajjati, tattha manovi¤¤āõampi uppajjatã" ti. "Kinnu kho bhante nāgasena paņhamaü cakkhåvi¤¤āõaü uppajjati pacchā manovi¤¤āõaü? Udāhu manovi¤¤āõaü paņhamaü uppajjati pacchā cakkhuvi¤¤āõanti?". "Paņhamaü mahārāja cakkhuvi¤¤āõaü uppajjati. Pacchā manovi¤¤āõanti". "Kinnu kho bhante nāgasena cakkhuvi¤¤āõaü manovi¤¤āõaü āõāpeti 'yatthāhaü uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhã' ti? Udāhu manovi¤¤āõaü cakkhuvi¤¤āõaü āõāpeti 'yattha tvaü uppajjissasi ahampi tattha uppajjissāmã?" Ti. "Na hi mahārāja. Anālāpo tesaü a¤¤ama¤¤ehã" ti. "Kathambhante nāgasena yattha cakkhuvi¤¤āõaü uppajjati, tattha manovi¤¤āõampi uppajjatã?"Ti. [SL Page 053] [\x 53/] "Ninnattā ca mahārāja dvārattā ca mahārāja ciõõattā ca samådācaritattā cā" ti. "Kathambhante nāgasena ninnattā yattha cakkhuvi¤¤āõaü uppajjati tattha manovi¤¤āõampi uppajjati? Opammaü karohã" ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja deve vassante katamena udakaü gaccheyyā?" Ti. "Yena bhante ninnaü, tena gaccheyyā" ti. "Athāparena samayena devo vasseyya. Katamena taü udakaü gaccheyyā?"Ti. "Yena bhante purimaü udakaü gataü, tampi tena gaccheyyā" ti. "Kinnukho mahārāja purimaü udakaü pacchimaü udakaü āõāpeti. "Yenāhaü gacchāmi tvampi tena gacchāhi" ti? Pacchimaü vā udakaü purimaü udakaü āõāpeti 'yena tvaü gacchissasi, ahampi tena gacchissāmã?" Ti. "Na hi bhante. Anālāpo tesaü a¤¤ama¤¤ehi. Ninnattā gacchantã" ti. "Evameva kho mahārāja ninnattā yattha cakkhuvi¤¤āõaü uppajjati, tattha manovi¤¤āõampi uppajjati na [PTS Page 058] [\q 58/] cakkhuvi¤¤āõaü manovi¤¤āõaü āõāpeti 'yatthāhaü uppajjāmi tvampi tattha uppajjāhã' ti. Napi manovi¤¤āõaü cakkhuvi¤¤āõaü āõāpeti 'yattha tvaü uppajjissasi ahampi tattha uppajjissāmã' ti. Anālāpo tesaü a¤¤ama¤¤ehi. Ninnattā uppajjantã" ti. "Kathambhante nāgasena dvārattā yattha cakkhuvi¤¤āõaü uppajjati tattha manovi¤¤āõampi uppajjati? Opammaü karohã" ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja? Ra¤¤o paccantimaü nagaraü assa daëhapākāratoraõaü ekadvāraü, tato puriso nikkhamitukāmo bhaveyya, katamena nikkhameyyā?" Ti. "Dvārena bhante nikkhameyyā" ti. "Athāparo puriso nikkhamitukāmo bhaveyya, katamena so nikkhameyyā?" Ti. "Yena bhante purimo puriso nikkhanto, so'pi tena nikkhameyyā" ti. [SL Page 054] [\x 54/] "Kinnukho mahārāja purimo puriso pacchimaü purisaü āõāpeti, yenāhaü gacchāmi tvampi tena gacchāhã' ti? Pacchimo vā puriso purimaü purisaü āõāpeti 'yena tvaü gacchissasi, ahampi tena gacchissāmã?" Ti. "Na hi bhante anālāpo tesaü a¤¤ama¤¤ehi dvārattā gacchanti" ti. "Evameva kho mahārāja dvārattā yattha cakkhuvi¤¤āõaü uppajjati, "tattha manovi¤¤āõampi uppajjati na ca cakkhuvi¤¤āõaü manovi¤¤āõaü āõāpeti 'yatthāhaü uppajjāmi tvampi tattha uppajjāhã' ti. Nāpi manovi¤¤āõaü cakkhuvi¤¤āõaü āõāpeti 'yattha tvaü uppajjissasi ahampi tattha uppajjissāmã' ti. Anālāpo tesaü a¤¤ama¤¤ehi. Dvārattā upapajjantã" ti. "Kathambhante nāgasena ciõõattā yattha cakkhuvi¤¤āõaü uppajjati tattha manovi¤¤āõampi uppajjati? Opammaü karohã" ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja. Paņhamaü ekaü sakaņaü gaccheyya, atha dutiyaü sakaņaü katamena gacchayo?" Ti. "Yena bhante purimaü sakaņaü gataü, tampi tena gaccheyyā" ti. "Kinnu kho mahārāja pårimaü sakaņaü pacchimaü sakaņaü āõāpeti, 'yenāhaü gacchāmi tvampi tena gacchāhã'ti? Pacchimaü [PTS Page 059] [\q 59/] vā sakaņaü pårimaü sakaņaü āõāpeti 'yena tvaügacchissasi, ahampi tena gacchissamã'ti?" "Na hi bhante. Anālapo tesaü a¤¤ama¤¤ehi. Ciõõattā gacchantã" ti. "Evameva kho mahārāja ciõõattā yattha cakkhuvi¤¤āõaü uppajjati, tattha manovi¤¤āõampi uppajjati. Na ca cakkhuvi¤¤āõaü manovi¤¤āõaü āõāpeti 'yatthāhaü uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhã'ti. Nāpi manovi¤¤āõaü cakkhuvi¤¤āõaü āõāpeti 'yattha tvaü uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmã'ti. Anālāpo tesaü a¤¤ama¤¤ehi. Ciõõattā uppajjantã" ti. "Kathambhante nāgasena samudācaritattā yattha cakkhuvi¤¤āõaü uppajjati, tattha manovi¤¤āõampi uppajjati? Opammaü karohã" ti. [SL Page 055] [\x 55/] "Yathā mahārāja muddā gaõanā saīkhā lekhā sippaņņhānesu ādikammikassa dandhāyanā bhavati, atha aparena samayena nisammakiriyāya samudācaritattā adandhāyanā bhavati, evameva kho mahārāja samudācaritattā yattha cakkhuvi¤¤āõaü uppajjati, tattha manovi¤¤ānampi uppajjati. Na ca cakkhuvi¤¤āõaü manovi¤¤āõaü āõāpeti 'yatthāhaü uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhã'ti. Nāpi manovi¤¤āõaü cakkhuvi¤¤āõaü āõāpeti 'yattha tvaü uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmã'ti. Anālāpo tesaü a¤¤ama¤¤ehi ca. Samudācaritattā uppajjantã" ti. "Bhante nāgasena yattha sotavi¤¤āõaü uppajjati, tattha manovi¤¤āõampi uppajjatã? Ti. "Yattha ghāõavi¤¤āõaü uppajjati, tattha manovi¤¤āõampi uppajjatã? Ti. "Yattha jivhāvi¤¤āõaü uppajjati, tattha manovi¤¤āõampi uppajjatã? Ti. "Yattha kāyavi¤¤āõaü uppajjati, tattha manovi¤¤āõampi uppajjatã? Ti. "âma mahārāja. Yattha kāyavi¤¤āõaü uppajjati tattha manovi¤¤āõampi uppajjatã" ti. "Kinnu kho bhante nāgasena paņhamaü kāyavi¤¤āõaü uppajjati, pacchā manovi¤¤āõaü? Udāhu manovi¤¤āõaü paņhamaü uppajjati, pacchā kāyavi¤¤āõanti?" "Kāyavi¤¤āõaü mahārāja paņhamaü uppajjati. Pacchā manovi¤¤āõanti". "Kinnu kho bhante nāgasena [PTS Page 060] [\q 60/] paņhamaü kāyavi¤¤āõaü uppajjati, pacchā manovi¤¤āõaü? Anālāpo tesaü a¤¤ama¤¤ehi. Samudācaritattā uppajjantã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā' ti. 8. Rājā āha: "bhante nāgasena yattha manovi¤¤āõaü uppajjati phasso'pi vedanā'pi tattha uppajjatã?" Ti. "âma mahārāja, yattha manovi¤¤āõaü uppajjati, phassopi tattha uppajjati, vedanā'pi tattha uppajjati, sa¤¤ā'pi tattha uppajjati, cetanā'pi tattha uppajjati, vitakko'pi tattha uppajjati, vicāro'pi tattha uppajjati. Sabbe'pi phassapamåkhā dhammā tattha uppajjantã"ti. "Bhante nāgasena kiülakkhaõo phasso?" Ti. "Phusanalakkhaõo mahārāja phasso" ti. "Opammaü karohã" ti. [SL Page ' 56] [\x 56/] "Yathā mahārāja dve meõķā yujjheyyuü, tesu yathā eko meõķo, evaü cakkhu daņņhabbaü. Yathā dutiyo meõķo evaü råpaü daņņhabbaü. Yathā tesaü sannipāto, evaü phasso daņņhabbo" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja dve pāõã vajjeyyuü, tesu yathā eko pāõã, evaü cakkhu daņņhabbaü. Yathā dutiyo pāõi, evaü råpaü daņņhabbaü. Yathā tesaü sannipāto, evaü phasso daņņhabbo" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 9. "Bhante nāgasena kiülakkhaõā vedanā?" Ti. "Vedayitalakkhaõā mahārāja vedanā anubhavalakkhaõā cā" ti. "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kocideva puriso ra¤¤o adhikāraü kareyya, tassa rājā tuņņho adhikāraü dadeyya, so tena adhikārena pa¤cahi kāmaguõehi samappito samaīgãbhuto paricareyya, tassa evamassa 'mayā kho pubbe ra¤¤o adhikāro kato. Tassa me rājā tuņņho adhikāraü adāsi. Svāhaü tato nidānaü imaü evaråpaü vedanaü vediyāmã'ti, yathā vā pana mahā rāja [PTS Page 061] [\q 61/] kocideva puriso kusalaü kammaü katvā kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjeyya, so tattha dibbehi pa¤cahi kāmaguõehi samappito samaīgãbhuto paricareyya, tassa evamassa 'ahaü kho pubbe kusalaü kammaü akāsiü, so'haü tato nidānaü imaü evaråpaü vedanaü vediyāmã'ti, evameva kho mahārāja vedayitalakkhaõā ceva vedanā, anubhavanalakkhaõā cā"ti, "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. 10. "Bhante nāgasena kiülakkhaõā sa¤¤ā?" Ti. "Sa¤jānanalakkhaõā mahārāja sa¤¤ā. Kiü sa¤jānāti? Nãlampi sa¤jānāti, pãtampi sa¤jānāti, lohitampi sa¤jānāti, odātampi sa¤jānāti, ma¤jeņņhampi sa¤jānāti, evaü kho mahārāja sa¤jānanalakkhaõā sa¤¤ā" ti. "Opammaü karohã" ti. [SL Page 057] [\x 57/] "Yathā mahārāja ra¤¤o bhaõķāgāriko bhaõķāgāraü pavisitvā nãlapãtalohitodātama¤jeņņhāni rājabhoggāni-16. Råpāni passitvā sa¤jānāti, evameva kho mahārāja sa¤jānanalakkhaõā sa¤¤ā" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 11. "Bhante nāgasena kiülakkhaõā cetanā?" Ti. "Cetayitalakkhaõā mahārāja cetanā abhisaīkhāralakkhaõā cā" ti. "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kocideva puriso visaü abhisaīkharitvā attanā ca piveyya, pare ca pāyeyya, so attanā'pi dukkhito bhaveyya, pare'pi dukkhitā bhaveyyuü, evameva kho mahārāja idhekacco puggalo akusalaü kammaü cetanāya cetayitvā kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinãpātaü nirayaü uppajjeyya, ye'pi tassa anusikkhanti te'pi kāyassabhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjanti. Yathā vā pana mahārāja kocideva puriso sappinavanãtatelamadhuphāõitaü ekajjhaü abhisaīkharitvā attanā ca piveyya, pare ca pāyeyya, so attanā sukhito bhaveyya, pare'pi sukhitā bhaveyyuü, [PTS Page 062] [\q 62/] evameva kho mahārāja idhekacco puggalo kusalaü kammaü cetanāya cetayitvā kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Ye'pi tassa anusikkhanti, te'pi kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Evameva kho mahārāja cetayitalakkhaõā cetanā abhisaīkhāralakkhaõā cā" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti, 12. "Bhante nāgasena kiülakkhaõā vi¤¤āõanti?" "Vijānanalakkhaõaü mahārāja vi¤¤āõanti". "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja nagaraguttiko majjhe nagare siīghāņake nisinno passeyya puratthimadisato purisaü āgacchantaü, passeyya dakkhiõadisato purisaü āgacchantaü, passeyya pacchimadisato purisaü āgacchantaü, passeyya uttaradisato purisaü āgacchantaü, evameva kho mahārāja ya¤ca puriso cakkhunā råpaü passati taü vi¤¤āõena vijānāti, ya¤ca sotena saddaü suõāti taü ----------- 16. Rājabhogāni. (Ma. , Sãmu) [SL Page 058] [\x 58/] Vi¤¤āõena vijānāti, ya¤ca ghāõena gandhaü ghāyati taü vi¤¤āõena vijānāti, ya¤ca jivhāya rasaü sāyati taü vi¤¤āõena vijānāti, ya¤ca kāyena phoņņhabbaü phusati taü vi¤¤āõena vijānāti, ya¤ca manasā dhammaü vijānāti taü vi¤¤āõena vijānāti, evaü kho mahārāja vijānanalakkhaõaü vi¤¤āõanti". "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 13. "Bhante nāgasena kiülakkhaõo vitakko?" Ti. "Appaõālakkhaõo mahārāja vitakko" ti. "Opammaü karohã" ti, "Yathā mahārāja vaķķhakã suparikammakataü dāruü sandhismiü appeti, evameva kho mahārāja appaõālakkhaõo vitakko" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 14. "Bhante nāgasena kiülakkhaõo vicāro?" Ti. "Anumajjanalakkhaõo mahārāja vicāro" ti, "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kaüsatālaü ākoņitaü pacchā [PTS Page 063] [\q 63/] anuravati anusandahati, yathā mahārāja ākoņanā evaü vitakko daņņhabbo. Yathā anuravanā evaü vicāro daņņhabbo" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. Vicāravagago tatiyo (Imasmiü vagago cuddasa pa¤hā) 4. Nibbānavaggo 1. Rājāāha: "bhante nāgasena sakkā imesaü dhammānaü ekatobhāvaīgatānaü vinibbhujitvā vinibbhujitvā nānākaraõaü pa¤¤āpetuü 'ayaü phasso, ayaü vedanā, ayaü sa¤¤ā, ayaü cetanā, idaü vi¤¤āõaü, ayaü vitakko, ayaü vicāro'ti?" "Na sakkā mahārāja imesaü dhammānaü ekatobhāvaīgatānaü vinibbhujitvā vinibbhujitvā nānākaraõaü pa¤¤āpetuü 'ayaü phasso, ayaü vedanā, ayaü sa¤¤ā, ayaü cetanā, idaü vi¤¤āõaü, ayaü vitakko, ayaü vicāro'ti". "Opammaü karohã" ti, [SL Page 059] [\x 59/] "Yathā mahārāja ra¤¤o sådo yåsaü vā rasaü vā kareyya, so tattha dadhimpi pakkhipeyya, loõampi pakkhipeyya, siīgiverampi pakkhipeyya, jirakampi pakkhipeyya, maricampi pakkhipeyya, a¤¤āni'pi pakārāni pakkhipeyya, tamenaü rājā evaü vadeyya, 'dadhissa me rasaü āhara, loõassa me rasaü āhara, siīgiverassa me rasaü āhara. Jirakassa me rasaü āhara, maricassa me rasaü āhara, sabbesaü me pakkhittānaü rasaü āharā'ti. Sakkā nu kho mahārāja tesaü rasānaü ekatobhāvaīgatānaü vinibbhujitvā vinibbhujitvā rasaü āharituü ambilattaü vā lavaõattaü vā tittakattaü vā kaņukattaü vā kasāyattaü vā madhurattaü vā?" Ti. "Na hi bhante sakkā tesaü rasānaü [PTS Page 064] [\q 64/] ekatobhāvaīgatānaü vinibabhujitvā vinibbhujitvā nānākaraõaü pa¤¤āpetuü 'ayaü phasso, ayaü vedanā, ayaü sa¤¤ā, ayaü cetanā, idaü vi¤¤āõaü, ayaü vitakko, ayaü vicāro' ti. Api ca kho pana sakena sakena lakkhaõena upaņņhahantã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 2. Thero āha: "loõaü mahārāja cakkhuvi¤¤eyyantã?" "âma bhante. Cakkhuvi¤¤eyyanti. " "Suņņhu kho mahārāja jānāsã?" Ti. "Kimpana bhante jivhāvi¤¤eyyanti?" "âma mahārāja jivhāvi¤¤eyyanti" "Kipana bhante sabbaü loõaü jivhāya vijānātã?" Ti. "âma mahārāja. Sabbaü loõaü jivhāya vijānātã" ti. "Yadi bhante sabbaü loõaü jivhāya vijānāti, kissa pana taü sakaņehi balivaddā āharanti? Nanu loõameva āharitabbanti?" "Na sakkā mahārāja loõameva āharituü. Ekatobhāvaīgatā ete dhammā gocaranānattaü gatā loõaü garubhāvo cā?" Ti. "Sakkā pana mahārāja loõaü tulāya tulayitunti?" "âma bhante. Sakkā" ti. [SL Page 060] [\x 60/] "Na sakkā mahārāja loõaü tulāya tulayituü. Garubhāvo tulāya tulãyatã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. [PTS Page 065] [\q 65/] 3. Rājā āha: "bhante nāgasena yānimāni pa¤cāyatanāni kinnu tāni nānākammehinibbattāni? Udāhu ekena kammenā?" Ti. "Nānākammehi mahārāja nibbattāni, na ekena kammenā" ti. "Opammaü karohã"ti. Taü kimma¤¤asi mahārāja? Ekasmiü khette pa¤ca bãjāni vapeyyuü, tesaü nānābãjānaü nānāphalāni nibbatteyyunti?" "âma bhante. Nibbatteyyunti" "Evameva kho mahārāja yānimāni pa¤cāyatanāni, tāni nānākammehi nibbattāni, na ekena kammenā" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 4. Rājā āha: "bhante nāgasena, kena kāraõena manussā na sabbe samakā, a¤¤e appāyukā, a¤¤e dãghāyukā, a¤¤e bavhābādhā, a¤¤e appābādhā, a¤¤e dubbaõõā, a¤¤e vaõõavanto, a¤¤e appesakkhā, a¤¤e mahesakkhā, a¤¤e appabhogā, a¤¤e mahābhogā, a¤¤e nãcakulãnā, a¤¤e mahākulãnā, a¤¤e duppa¤¤ā, a¤¤e pa¤¤āvanto?" Ti. Thero āha: "kissa pana mahārāja rukkhā na sabbe samakā, a¤¤e ambilā, a¤¤e lavaõā, a¤¤e tittakā, a¤¤e kaņukā, a¤¤e kasāvā, a¤¤e madhurā?" Ti. "Ma¤¤āmi bhante bãjānaü nānākaraõenā" ti. "Evameva kho mahārāja kammānaü nānākaraõena manussā na sabbe samakā a¤¤e appāyukā, a¤¤e dãghāyukā, a¤¤e bavhābādhā, a¤¤e appābādhā, a¤¤e dubbaõõā, a¤¤e vaõõavanto, a¤¤e appesakkhā, a¤¤e mahesakkhā, a¤¤e appabhogā, a¤¤e mahābhogā, a¤¤e nãcakulãnā, a¤¤e mahākulãnā, a¤¤e duppa¤¤ā, a¤¤e pa¤¤āvanto. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā: 'kammassakā māõava sattā kammadāyādā kammayonã kammabandhå kammapaņisaraõā kammaü satte vibhajati yadidaü hãnappaõãtatāyā' ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. [SL Page 061] [\x 61/] 5. Rājā āha: "bhante nāgasena, tumhe bhaõatha 'kinti imaü dukkhaü nirujjheyya, a¤¤a¤ca dukkhaü na [PTS Page 066] [\q 66/] uppajjeyyā'ti etadatthā mahārāja ambhākaü pabbajjā'ti? Kiü paņigacceva-17. Vāyamitena? Nanu sampatte kāle vāyamitabbanti?" "Thero āha. " "Sampatte kāle mahārāja vāyāmo akiccakaro bhavati paņigacceva vāyāmo kiccakaro bhavatã" ti. "Opammaü karohã" ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja? Yadā tvaü pipāsito bhaveyyāsi, tadā tvaü udapānaü khanāpeyyāsi, talākaü khanāpeyyāsi pānãyaü pivissāmãti?" "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja sampatte kāle vāyāmo akiccakaro bhavati. Paņigacceva vāyāmo kiccakaro bhavatã" ti. "Bhãyyo opammaü karohã" ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja. Yadā tvaü bubhukkhito bhaveyyāsi, tadā tvaü khettaü kasāpeyyāsi, sāliü ropāpeyyāsi, dha¤¤aü atiharāpeyyāsi 'bhattaü bhu¤jissāmã'ti?" "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja sampatte kāle vāyāmo akiccakaro bhavati. Paņigacce va vāyāmo kiccakaro bhavatã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja, yadā te saīgāmo paccupaņņhito bhaveyya, tadā tvaü parikhaü khanāpeyyāsi? Pākāraü kārāpeyyāsi? Gopåraü kārāpeyyasi? Aņņālakaü kārāpeyyāsi? Dha¤¤aü atiharāpeyyāsi? Tadā tvaü hatthismiü sikkheyyāsi? Assasmiü sikkheyyāsi? Rathasmiü sikkheyyāsi? Dhanusmiü sikkheyyāsi? Tharusmiü sikkheyyāsã?" Ti. "Na hi bhante" ti. Evameva kho mahārāja sampatte kāle vāyāmo akiccakaro bhavati. Paņigacceva vāyāmo kiccakaro bhavati bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā: ------------- 17. Paņikacaceva. (Ma) [SL Page 062] [\x 62/] "Paņigacceva taü kayirā yaü ja¤¤ā hitamattano, Na sākaņikacintāya mantā dhãro parakkame. Yathā sākaņiko nāma samaü hitvā mahāpathaü, Visamaü maggamāruyha akkhacchinto'va jhāyati. [PTS Page 067] [\q 67/] Evaü dhammā apakkamma adhammamanuvattiya Mando maccumukhaü patto akkhacchinto'va socati" ti. "Kallo' si bhante nāgasenā" ti. 6. Rājā āha: "bhante nāgasena, tumhe bhaõatha 'pākatikaggito nerayiko aggi mahābhimataro hoti. Khuddako'pi pāsāõo pākatike aggimhi pakkhitto divasampi ķayahamāno na vilayaü gacchati, kuņāgāramatto'pi pāsāõo nerayikaggimhi pakkhittokhaõena vilayaü gacchatã' ti. Etaü vacanaü na saddahāmi. Eva¤ca pana vadetha'ye ca tattha uppannāsattā, te anekāni'pi vassasahassāni niraye paccamānā na vilayaü gacchantã' ti tampi vacanaü na saddahāmã" ti. "Thero āha: "taü kimma¤¤asi mahārāja, yā tā santi makariniyo'pi suüsumāriniyo'pi kacchapiniyo'pi moriniyo'pi kapotiyo'pi, kinnu tā kakkhalāni pāsāõāni sakkharāyo ca khādantã?" Ti. "âma bhante khādantã" ti. "Kimpana tāni tāsaü kucchiyaü koņņhabbhantaragatāni vilayaü gacchantã?" Ti. "âma bhante, vilayaü gacchantã" ti. "Yo pana tāsaü kucchiyaü gabbho, so'pi vilayaü gacchati?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kena kāraõenā?" Ti. "Ma¤¤āmi bhante kammādhikatena na vilayaü gacchatã" ti. "Evameva kho mahārāja kammādhikatena nerayikā sattā anekāni'pi cassasahassāni niraye paccamānā na vilayaü gacchanti, tattheva jāyanti, tattheva vaķķhanti, tattheva maranti. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā: "so na tāva kālaü karoti yāva na taüpāpaü kammaü vyantãhotã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. [SL Page 063] [\x 63/] "Taü kimma¤¤asi mahārāja, yā tā santi sãhiyo'pi vyagaghiyo'pi dipiniyo'pi kukkuriyo'pi, kinnu tā kakkhalāni'pi aņņhikāni maüsāni khādanti?" Ti. "âma bhante, khādantã" ti. "Kimpana tāni tāsaü [PTS Page 068] [\q 68/] kucchiyaü koņņhabbhantaragatāni vilayaü gacchantã?" Ti. "âmabhante. Vilayaü gacchantã" ti. "Yo pana tāsaü kucchiyaü gabbho, so'pi vilayaü gacchatã?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kena kāraõenā?" Ti. "Ma¤¤āmi bhante, kammādhikatena na vilayaü gacchatã" ti. "Evameva kho mahārāja kammādhikatena nerayikā sattā anekāni'pi cassasahassāni niraye paccamānā na vilayaü gacchantã" ti. "Bhãyyo opammaü karohã" ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja, yā tā santi yonakāsukhumāliniyo'pi khattiyasukhumāliniyo'pi brāhmaõasukhumāliniyo'pi gahapatisukhumāliniyo'pi kinnu tā kakkhalāni khajjakāni maüsāni khādantã?" Ti. "âma bhante khādantã" ti. "Kimpana tāni tāsaü kucchiyaü koņņhabbhantaragatāni vilayaü gacchantã?" Ti. "âma bhante vilayaü gacchantã" ti. "Yo pana tāsaü kucchiyaü gabbho so'pi vilayaü gacchatã?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kena kāraõenā?" Ti. "Ma¤¤āmi bhante kammādhikatena na vilayaü gacchati" ti. "Evameva kho mahārāja, kammādhikatena nerayikā sattā anekāni'pi vassasahassāni niraye paccamānā na vilayaü gacchanti, tattheva jāyanti, tattheva vaķķhanti, tattheva maranti. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā: "so na tāva kālaü karoti yāva na taü pāpaü kammaü vyantã hotã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 7. Rājā āha: "bhante nāgasena, tumhe bhaõatha "ayaü mahā paņhavi udake patiņņhitā, udakaü vāte patiņņhitaü, vāto ākāse patiņņhito'ti. Etampi vacanaü na saddahāmã" ti. [SL Page 064] [\x 64/] "Thero dhammakarakena udakaü gahetvā rājānaü milindaü sa¤¤āpesi 'yathā mahārāja, imaü udakaü vātena ādhāritaü, evaü tampi udakaü vātena ādhāritanti". "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 8. Rājā āha: "bhante nāgasena nirodho nibbānanti?" "âma mahārāja nirodho nibbānanti". "Kathambhante [PTS Page 069] [\q 69/] nāgasena nirodho nibbānanti?" Sabbe bālaputhujjanā kho mahārāja ajjhattikabāhire āyatane abhinandanti, abhivadanti, ajjhosāya tiņņhanti. Te tena sotena vuyhanti, na parimuccanti jātiyā jarāya maraõena sokena paridevena dukkhehi domanassehi upāyāsehi, na parimuccanti dukkhasmā'ti vadāmi sutavā ca kho mahārāja ariyasāvako ajjhattikabāhire āyatane nābhinandati, nābhivadati, nājjhosāya tiņņhati. Tassa taü anabhinandato anabhivadato anajjhosāya tiņņhato taõhā nirujjhati, taõhānirodhā upādānanirodho, upādānanirodhā bhavanirodho bhavanirodhā jātinirodho, jātinirodhā jarāmaraõaü sokaparidevadukkhadomanassupāyāsā nirujjhanti. Evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa nirodho hoti. Evaü kho mahārāja nirodho nibbānanti". "Kallo' si bhante nāgasenā" ti, 9. Rājā āha: "bhante nāgasena sabbeva labhanti nibbānanti? "Na kho mahārāja sabbeva labhanti nibbānaü. Api ca kho mahārāja yo sammā paņipanno abhi¤¤eyye dhamme abhijānāti, pari¤¤eyye dhamme parijānāti, pahātabbe dhamme pajahati, bhāvetabbe dhamme bhāveti, sacchikātabbe dhamme sacchikaroti, so labhati nibbānanti". "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 10. Rājā āha: "bhante nāgasena, yo na labhati nibbānaü, jānāti so sukhaü nibbānanti?" "âma mahārāja, yo na labhati nibbānaü, jānāti so sukhaü nibbānanti". [SL Page 065] [\x 65/] "Kathambhante nāgasena alabhanto jānāti 'sukhaü nibbānanti?" "Taü kimma¤¤asi mahārāja yesaü nacchinnā hatthapādā jāneyyuü te mahārāja dukkhaü hatthapādacchedananti?" "âma bhante. Jāneyyunti", "Kathaü jāneyyunti?" "A¤¤esaü bhante jinnahatthapādānaü paridevitasaddaü sutvā jānanti dukkhaü [PTS Page 070] [\q 70/] hatthapādacchadananti". "Evameva kho mahārāja, yesaü diņņhaü nibbānaü, tesaü sutvā jānāti sukhaü nibbānanti". "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. Nibbānavaggo catuttho. 5. Buddhavaggo 1. Rājā āha "bhante nāgasena, buddho tayā diņņho?" Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Atha te ācariyehi buddho diņņho?" Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Tena hi bhante nāgasena natthi buddho?" Ti. "Kimpana mahārāja himavati åhā nadã tayā diņņhā?" "Na hi bhante" ti. "Atha te pitarā åhā nadã diņņhā?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Tena hi mahārāja, natthi åhā nadã?" Ti. "Atthi bhante. Ki¤cāpi me åhā nadã na diņņhā, pitarā'pi me åhā nadã na diņņhā, api ca atthi åhā nadã" ti. "Evameva kho mahārāja, ki¤cāpi mayā bhagavā na diņņho, ācariyehi'pi me bhagavā na diņņho, api ca atthi bhagavā" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. [SL Page 066] [\x 66/] 2. Rājā āha: "bhante nāgasena buddho anuttaro?" Ti. "âma mahārāja, bhagavā anuttaro" ti, "Kathambhante nāgasena, adiņņhapubbaü jānāsi 'buddho anuttaro' ti?" "Taü kimma¤¤asi mahārāja? Yehi adiņņhapubbo mahāsamuddo jāneyyunte mahārāja mahanto kho samuddo gambhãro appameyyo duppariyogāho, yatthimā pa¤ca mahānadiyo satataü samitaü appenti, seyyathãdaü: gaīgā yamunā aciravatã sarabhu mahã. Neva tassa ånattaü vā purattaü vā pa¤¤āyatã" ti. "âma bhante, jāneyyunti". "Evameva kho mahārāja sāvake mahante [PTS Page 071] [\q 71/] parinibbute passitvā jānāmi bhagavā anuttaro" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 3. Rājā āha: " bhante nāgasena sakkā jānituü 'buddho anuttaro'ti?" "âma mahārāja, sakkā jānituü 'bhagavā anuttaro'ti", "Kathambhante nāgasena, sakkā jānituü 'buddho anuttaro'ti?" "Bhåtapubbaü mahārāja, tissatthero nāma lekhācariyo ahosi. Bahåni vassāni'ssa abbhatãtāni kālakatassa. Kathaü so ¤āyatã?" Ti. "Lekhena bhante" ti. "Evameva kho mahārāja yo dhammaü passati, so bhagavantaü passati. Dhammo hi mahārāja bhagavatā desito" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 4. Rājā āha: "bhante nāgasena dhammo tayā diņņho?" Ti. "Buddhanettiyā kho mahārāja buddhapa¤¤attiyā yāvajãvaü sāvakehi vattitabbanti". "Kallo'si bhante nāgasenā" ti, 5. Rājā āha: "bhante nāgasena na ca saīkamati paņisandahati cā?" Ti. "âma mahārāja, na ca saīkamati paņisandahati cā"ti. [SL Page 067] [\x 67/] "Kathambhante nāgasena na ca saīkamati paņisandahati ca? Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kocideva puriso padãpato padãpaü padãpeyya, kinnu kho so mahārāja padãpo padãpamhā saīkanto?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja na ca saīkamati paņisandahati cā" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Abhijānāsi nu tvaü mahārāja, daharako santo silokācariyassa santike ka¤ci silokaü gahitanti?". "âma bhante" ti. "Kinnu kho mahārāja so siloko ācariyamhā saīkanto?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja na ca saīkamati paņisandahati cā" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. 6. Rājā āha: "bhante nāgasena vedagu upalabbhatã?" Ti. "Thero āha: paramatthena kho mahārāja vedagu na upalabbhatã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. [PTS Page 072] [\q 72/] 7. "Rājā āha: "bhante nāgasena atthi koci satto yo imambhā kāyā a¤¤aükāyaü saīkamatã?" Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Yadi bhante nāgasena imambhā kāyā a¤¤aü kāyaü saīkamanto natthi, nanu mutto bhavissati pāpakehi kammehã?" Ti. "âma mahārāja. Yadi na paņisandaheyya, mutto bhavissati pāpakehi kammehi. Yasmā ca kho mahārāja paņisandahati, tasmā na parimutto pāpakehi kammehã" ti. "Opammaü karohã"ti. "Yathā mahārāja kocideva puriso a¤¤atarassa purisassa ambaü avahareyya, kiü so daõķappatto bhaveyyā?" Ti. "âma bhante, daõķappatto bhaveyyā"ti. [SL Page 068] [\x 68/] "Na kho so mahārāja tāni ambāni avahariyāni tena ropitāni kasmā daõķappatto bhaveyyā?" Ti. "Tāni bhante ambāni nissāya jātāni. Tasmā so daõķappatto bhaveyyā?" Ti. "Evameva kho mahārāja iminā nāmaråpena kammaükaroti sobhanaü vā asobhanaü vā. Tena kammena a¤¤aü nāmaråpaü paņisandahati. Tasmā na parimutto pāpakehi kammehã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 8. "Rājā āha: bhante nāgasena iminā nāmaråpena kammaü kataü kusalaü vā akusalaü vā. Kuhiü tāni kammāni tiņņhanti?" Ti. "Anubandheyyuü kho mahārāja tāni kammāni chāyā'va anapāyinã" ti. "Sakkā pana bhante tāni kammāni dassetuü 'idha vā tāni kammāni tiņņhantã' ti?" "Na sakkā mahārāja tāni kammāni dassetuü 'idha vā idha vā tāni kammāni tiņņhantã'ti?" "Opammaü karohã" ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja, yānimāni rukkhāni anibbattaphalāni, sakkā tesaü phalāni dassetuü idha vā 'idha vā tāni phalāni tiņņhantã' ti?" "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja abbocchinnāya santatiyā na sakkā tāni kammāni dassetuü 'idha vā idha vā tāni kammāni tiņņhantã' ti" "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. [PTS Page 073] [\q 73/] 9. Rājā āha: "bhante nāgasena yo uppajjati, jānāti so uppajjissāmã" ti?" "âma mahārāja yo uppajjati, jānāti so uppajjissāmãti?" "Opammaü karohã" ti. [SL Page 069] [\x 69/] "Yathā mahārāja kassako gahapatiko bãjāni paņhaviyaü nikkhipitvā sammā deve vassante jānāti 'dha¤¤aü nibbattissatã' ti?" "âma bhante jāneyyā" ti. "Evameva kho masahārāja yo uppajjati, jānāti so 'uppajjissāmã' ti". "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 10. Rājā āha: "bhante nāgasena buddho atthi?" Ti. "âma mahārāja bhagavā atthi" ti. "Sakkā pana bhante nāgasena buddho nidassetuü 'idha vā idha vā' ti?" "Parinibbuto mahārāja bhagavā anupādisesāya nibbānadhātuyā. Na sakkā bhagavā nidassetuü 'idha vā idha vā'ti". "Opammaü karohã" ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja, mahato aggikkhandhassa jalamānassa yā acci atthaīgatā, sakkā sā acci dassetuü 'idha vā idha vā' ti?" "Na hi bhante. Niruddhā sā acci appa¤¤attiü gatā" ti. "Evameva kho mahārāja bhagavā anupādisesāya nibbāõadhātuyā parinibbuto. Atthaü gato bhagavā. Na sakkā nidassetuü 'idha vā idha vā'ti. Dhammakāyena kho pana mahārāja sakkā bhagavā nidassetuü dhammo hi mahārāja bhagavatā desito" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. Buddhavaggo pa¤camo. 6. Sativaggo. 1. Rājā āha: "bhante nāgasena piyo pabbajitānaü kāyo?" Ti. "Na kho mahārāja piyo pabbajitānaü kāyo" ti. "Atha kissa nu kho bhante kelāyatha, mamāyathā?" Ti. "Kimpana te mahārāja kadāci karabhavi saīgāmagatassa kaõķappahāro hotã?" Ti. "âma bhante hotã" ti. [SL Page 070] [\x 70/] "Kinnu [PTS Page 074] [\q 74/] kho mahārāja so vaõo ālepena ca ālimpãyati, telena ca makkhiyati, sukhumena ca colapaņņena paliveņhiyati?" Ti. "âma bhante. âlepana ca ālimpiyati, telena ca makkhãyati, sukhumena ca colapaņņena paëiveņhiyatã" ti. "Kinnu ko mahārāja piyo te vaõo, yena ālepana ca ālimpãyati, telena ca makkhiyati, sukhumena ca colapaņņena paëiveņhiyatã?" Ti. "Na kho me bhante piyo vaõo. Api ca maüsassa råhaõatthāya ālepena ca ālimpãyati, telena ca makkhãyati, sukhumena ca colapaņņena paëiveņhiyatã" ti. "Evameva kho mahārāja appiyo pabbajitānaü kāyo atha ca pabbajitā anajjhositākāyaü pariharanti brahmacariyānuggāhāya. Api ca kho mahārāja vaõupamo kāyo vutto bhagavatā. Tena pabbajitā vaõamiva kāyaü pariharanti anajjhositā bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā: "Allacammapaņicchanto navadvāro mahāvaõo Samantato paggharati asucã putigandhiyo" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 2. Rājā āha: "bhante nāgasena, buddho sabba¤¤å sabbadassāvã?" Ti. "âma mahārāja. Bhagavā sabba¤¤å sabbadassāvã" ti. "Atha kissa nu kho bhante nāgasena sāvakānaü anupubbena sikkhāpadaü pa¤¤āpesã?" Ti. "Atthi pana te mahārāja koci vejjo yo imissaü paņhaviyaü sabbabhesajjāni jānātã?" Ti. "âma bhante. Atthi" ti. "Kinnu kho mahārāja so vejjo gilānakaü sampatte kāle bhesajjaü pāyeti, udāhu asampatte kāle?" Ti. "Sampatte kāle bhante gilānakaü bhesajjaü pāyeti, no asampatte kāle" ti. "Evameva kho mahārāja, bhagavā sabba¤¤å sabbadassāvã na akāle sāvakānaü sikkhāpadaü pa¤¤āpeti. Sampatte kāle sāvakānaü sikkhāpadaü pa¤¤āpeti yāvajãvaü anatikkamanãyantã". "Kallo' si bhante nāgasenā" ti. [PTS Page 075] [\q 75/] [SL Page 071] [\x 71/] 3. Rājā āha: bhante nāgasena buddho dvattiüsamahāpurisalakkhaõehi samannāgato asãtiyā ca anubya¤chanehi parira¤jito suvaõõavaõõo ka¤canasannibhattaco byāmappabho?"Ti. "âma mahārāja, bhagavā dvattiüsamahāpurisalakkhaõehi samannāgato asãtiyā ca anubya¤janehi parira¤jito suvaõõavaõõo ka¤canasantibhattaco byāmappabho" ti. "Kimpanassa bhante mātāpitaro' pi dvattiüsamahāpurisalakkhaõehi samannāgatā asãtiyā ca anubya¤janehi parira¤jitā suvaõõavaõõā ka¤canasannibhattacā byāmappabhā?" Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Evaü sante kho bhante nāgasena na uppajjati buddho dvattiüsamahāpurisalakkhaõehi samannāgato, asãtiyā ca anubya¤janehi parira¤jito, suvaõõavaõõo ka¤canasannibhattaco byāmappabho. Api ca mātusadiso vā putto hoti, mātupakkho vā, pitusadiso vā putto hoti pitupakkho vā" ti. "Thero āha: atthi pana mahārāja ki¤ci padumaü satapattanti?" "âma bhante. Atthi" ti. Tassa pana kuhiü sambhavo?" Ti. "Kaddame jāyati udake āsãyatã" ti. "Kinnu kho mahārāja padumaü kaddamena sadisaü vaõõena vā gandhena vā rasena vā?" Ti. "Na hi bhante" ti. ""Atha udakena sadisaü vaõõena vā gandhena vā rasena vā?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja bhagavā dvattiüsamahāpurisalakkhaõehi samannāgato asãtiyā ca anubya¤janehi parira¤jito suvaõõavaõõo ka¤canasannibhattaco byāmappabho" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 4. Rājā āha: "bhante nāgasena buddho brahmacārã?" Ti. "âma mahārāja bhagavā brahmacārã" ti. "Tena hi bhante nāgasena buddho brahmuno sisso?" Ti. [SL Page 072] [\x 72/] "Atthi pana te mahārāja hatthi pāmokkho?" Ti. "âma bhante [PTS Page 076] [\q 76/] atthi" ti. "Kinnu kho mahārāja so hatthi kadāci karahaci ko¤canādaü nadatã' ti. "âma bhante nadatã" ti. Tena hi te mahārāja, so hatthi ko¤cānaü-18. Sisso?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kimpana mahārāja brahmā sabuddhiko?" Ti. "Sabuddhiko bhante" ti. "Tena hi mahārāja brahmā bhagavato sisso" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 5. Rājā āha: "bhante nāgasena upasampadā sundarā?" Ti. "âma mahārāja upasampadā sundarā" ti. "Atthi pana bhante buddhassa upasampadā, udāhu natthi?" Ti. "Upasampanno kho mahārāja bhagavā bodhirukkhamåle sahasabba¤¤åta¤āõena. Natthi bhagavato upasampadā a¤¤ehi dinnā yathā sāvakānaü mahārāja bhagavā sikkhāpadaü pa¤¤āpeti yāvajãvaü anatikkamanãyanti". "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 6. Rājā āha: "bhante nāgasena, yo ca mātari matāya rodati, yo ca dhammapemena rodati, ubhinnaü tesaü rodantānaü kassa assu bhesajjaü? Kassa na bhesajjanti". "Ekassa kho mahārāja assu rāgadosamohehi samalaü uõhaü. Ekassa pãtisomanassena vimalaü sãtalaü. Yaü kho mahārāja sãtalaü taü bhesajjaü. Yaü uõhaü taü na bhesajjanti". "Kallo'si bhante nāgasenā" ti, 7. Rājā āha: "bhante nāgasena kiü nānākaraõaü sarāgassa ca vãtarāgassa cā?"Ti. "Eko kho mahārāja ajjhosito, eko anajjhosito" ti. --------- 18. Ko¤casakuõassa (ma. ) [SL Page 073] [\x 73/] "Kiü etaü bhante ajjhosito anajjhosito nāmā?" Ti. "Eko kho mahārāja atthiko, eko anatthiko" ti. "Passāmahaü bhante evaråpaü yo ca sarāgo yo ca vãtarāgo, sabbo peso sobhanaü yeva icchati khādanãyaü vā bhojanãyaü vā na koci pāpakaü icchatã?" Ti. "Avãtarāgo kho mahārāja rasapaņisaüvedã ca rasarāgapaņisaüvedã ca bhojanaü bhu¤jati vãtarāgo pana [PTS Page 077] [\q 77/] rasapaņisaüvedã bhojanaü bhu¤jati, no ca kho rasarāgapaņisaüvedã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 8. Rājā āha: "bhante nāgasena pa¤¤ā kuhiü paņivasatã?" Ti. "Na katthaci mahārājā" ti. "Tena hi bhante nāgasena natthi pa¤¤ā" ti. "Vāto mahārāja kuhiü paņivasatã?" Ti. "Na katthaci bhante?" Ti. "Tena hi mahārāja natthi vāto?" Ti. "Kallo'si bhante nāgasenā"ti. 9. Rājā āha: bhante nāgasena yampanetaü bråsi saüsāro'ti, kataro so saüsāro?" Ti. "Idha mahārāja jāto idheva marati, idha mato a¤¤atra uppajjati tahiü jāto tahiü yeva marati. Tahiü mato a¤¤atra uppajjati. Evaü kho mahārāja saüsāro hotã" ti. "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kocideva puriso pakkaü ambaü khāditvā aņņhiü ropeyya, tato mahanto ambarukkho nibbattitvā phalāni dadeyya, atha so puriso tato'pi pakkaüambaü khāditvā aņņhiü ropeyya, tato'pi mahanto ambarukkho nibbattitvā phalāni dadeyya, evametesaü rukkhānaü koņi na pa¤¤āyati. Evameva kho mahārāja. Idha jāto idheva marati. Idha mato a¤¤atra uppajjati. Tahiü jāto tahiü yeva marati. Tahiü mato a¤¤atra uppajjati. Evaü kho mahārāja saüsāro hotã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. [SL Page 074] [\x 74/] 10. Rājā āha: "bhante nāgasena, kena atãtaü cirakataü saratã? " Ti, "Satiyā mahārājā" ti. "Tanu bhante nāgasena cittena sarati no satiyā?" Ti. "Abhijānāsi nu tvaü mahārāja, ki¤cideva karaõãyaü katvā pamuņņhanti?" "âma bhante" ti. "Kinnu kho tvaü mahārāja tasmiü samaye acittako ahosã?" Ti. "Na hi bhante. Sati tasmiü samaye nāhosã"ti. "Atha kasmā tvaü mahārāja evamāha 'cittena sarati, no satiyā?" Ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 11. Rājā āha: "bhante nāgasena sabbā sati abhijānantã [PTS Page 078] [\q 78/] uppajjati? Udāhu kaņumikā' va satã?" Ti. "Abhijānantã'pi mahārāja sati uppajjati. Kaņumikā'pi satã" ti. "Eva¤hi kho bhante nāgasena sabbā sati abhijānantã natthi kaņumikā satã?" Ti. "Yadi natthi mahārāja kaņumikā sati, natthi ki¤ci sippikānaü kammāyatanehi vā sippāyatanehi vā vijjāņņhānehi vā karaõãyaü, niratthakā ācariyā. Yasmā ca kho mahārāja atthi kaņumikā sati, tasmā atthi kammāyatanehi vā sippāyatanehi vā vijjāņņhānehi vā karaõãyaü, attho ca ācariyehã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. Sativaggo aņņhamo (Imasmiü vagge ekādasa pa¤hā) 9. Aråpadhammavavatthāna vaggo. 1. Rājā āha: "bhante nāgasena katãhi ākārehi sati uppajjatã?" Ti. "Soëasahi ākārehi mahārāja sati uppajjati. Katamehi soëasahi ākārehi? Abhijānato'pi mahārāja sati uppajjati, kaņumikāyapi sati uppajjati, [SL Page 075] [\x 75/] Oëārikavi¤¤āõato'pi sati uppajjati, hitavi¤¤āõato'pi sati uppajjati, Ahitavi¤¤āõato'pi sati uppajjati, sabhāganimittato'pi sati uppajjati, Visabhāganimittato'pi sati uppajjati, Kathābhi¤¤āõato'pi sati uppajjati, Lakkhaõato'pi sati uppajjati, Saraõato'pi sati uppajjati, Muddāto'pi sati uppajjati, Gaõanāto'pi sati uppajjati, Dhāraõato'pi sati uppajjati, Bhāvanāto'pi sati uppajjati, Potthakanibandhanato'pi sati uppajjati, Upanikkhepato'pi sati uppajjati, Anubhåtato'pi sati uppajjatã" ti. "Kathaü abhijānato sati uppajjatã?" Ti. "Yathā mahārāja āyasmā ca ānando, khujjuttarā ca upāsikā, yevāpana¤¤e'pi [PTS Page 079] [\q 79/] keci jātissarā jātiü saranti. Evaü abhijānato sati uppajjati. Kathaü kaņumikāya sati uppajjati? Yo pakatiyā muņņhassatiko, pare ca taü sarāpanatthaü nibandhanti, evaü kaņumikāya sati uppajjati. Kathaü olārikavi¤¤āõato sati uppajjati? Yadā rajje vā abhisitto hoti, sotāpattiphalaü vā patto hoti, evaü oëārikavi¤¤āõato sati uppajjati. Kathaü hitavi¤¤āõato sati uppajjati? Yambhi sukhāpito amukasmiü evaü sukhāpito' ti sarati, evaü hitavi¤¤āõato sati, uppajjati. Kathaü ahitavi¤¤āõato sati uppajjati? Yambhi dukkhāpito amukasmiü. Evaü dukkhāpito'ti sarati evaü ahitavi¤¤āõato sati uppajjati. [SL Page 076] [\x 76/] Kathaü sabhāganimittato sati uppajjati? Sadisaü puggalaü disvā mātaraü vā pitaraü vā bhātaraü vā bhaginiü vā sarati, oņņhaü vā goõaü vā gadrabhaü vā disvā a¤¤aü tādisaü oņņhaü vā goõaü vā gadrabhaü vā sarati. Evaü sabhāganimittato sati uppajjati. Kathaü visabhāganimittato sati uppajjati? Asukassa nāma evaü vaõõo ediso saddo ediso gandho ediso raso ediso phoņņhabbo'ti sarati. Evaü visabhāganimittato sati uppajjati. Kathaü kathābhi¤¤āõato sati uppajjati? Yo pakatiyā muņņhassatiko hoti, taü pare sarāpenti, tena so sarati. Evaü kathābhi¤¤āõato sasati uppajjati. Kathaü lakkhaõato sati uppajjati? Yo balivaddānaü aīkena jānāti, lakkhaõena jānāti, evaü lakkhaõato sati uppajjati. Kathaü saraõato sati uppajjati? Yo pakatiyā muņņhassatiko hoti, yo taü 'sarāhi bho sarāhi bho'ti punappunaü sarāpeti. Evaü saraõato sati uppajjati. Kathaü muddāto sati uppajjati? Lipiyā sikkhitattā jānāti 'imassa akkharassa anantaraü imaü akkharaü kātabbanti. ' Evaü, muddāto sati uppajjati. Kathaü gaõanāto sati uppajjati? Gaõanāya sikkhitattā gaõakā bahumpi gaõenti. Evaü gaõanāto sati uppajjati. Kathaü dhāraõato sati uppajjati? Dhāraõāya sikkhitattaü dhāraõakā bahumpi [PTS Page 080] [\q 80/] dhārenti. Evaü dhāraõato sati uppajjati. Kathaü bhāvanāto sati uppajjati? Idha bhikkhå anekavihitaü pubbenivāsaü anussarati, seyyathãdaü: ekampi jātiü dve'pi jātiyo tisso'pi jātiyo catasso'pi jātiyo pa¤ca'pi jātiyo dasa'pi jātiyo vãsampi jātiyo siüsampi jātiyo cattārãsampi jātiyo pa¤¤āsampi jātiyo jātisatampi jātisahassampi aneke'pi saüvaņņakappe aneke'pi vivaņņakappe aneke'pi saüvaņņavivaņņakappe 'amutrāsiü evannāmo evaügotto evaüvaõõo evamāhāro evaüsukhadukkhapaņisaüvedã evamāyåpariyanto. So tato cuto amutra upapādiü. Tatrapāsiü evannāmo evaügotto evaüvaõõoevamāhāro evaüsukhadukkhapaņisaüvedã evamāyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sākāraü sauddesaü pubbenivāsaü anussarati. Evaü bhāvanāto sati uppajjati. [SL Page 077] [\x 77/] Kathaü potthakanibandhanato sati uppajjati? Rājāno anusāsaniyaü anussarantā 'ekaü potthakaü āharathā'ti, tena potthakena anussaranti. Evaü potthakanibandhanato sati uppajjati. Kathaü upanikkhepato sati uppajjati? Upanikkhittaü bhaõķaü disvā sarati. Evaü upanikkhepato sati uppajjati. Kathaü anubhåtato sati uppajjati? Diņņhattā råpaü sarati, sutattā saddaü sarati, ghāyitattā gandhaü sarati, sāyitattā rasaü sarati, phuņņhattā phoņņhabbaü sarati, vi¤¤ātattā dhammaü sarati. Evaü anubhåtato sati uppajjati. Imehi kho mahārāja soëasahi ākārehi sati uppajjatã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 2. Rājā āha: "bhante nāgasena, tumhe evaü bhaõatha 'yo vassasataü akusalaü kareyya, maraõakāle ca ekaü buddhagataüsatiü paņilabheyya, so devesu uppajjeyyā'ti. Etaü na saddahāmi. Eva¤ca pana vadetha 'ekena pāõātipātena nirayaüuppajjeyyā'ti. Etampi na saddahāmã" ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja? Khuddako'pi pāsāõo vinā nāvāya udake uppilaveyyā?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kinnu kho mahārāja, vāhasatampi pāsāõaü nāvāya āropitaü udake uppãlaveyyā?" Ti. "âma bhante, uppilaveyyā" ti. "Yathā mahārāja nāvā, evaü kusalāni kammāni daņņhabbānã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 3. Rājā āha: "bhante nāgasena kiü tumhe atãtassa dukkhassa pahānāya vāyamathā?" Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Kimpana anāgatassā dukkhassa pahānāya vāyamathā?" Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Kimpana paccuppannassa [PTS Page 081] [\q 81/] dukkhassa pahānāya vāyamathā?" Ti. "Na hi mahārājā" ti. [SL Page 078] [\x 78/] "Yadi tumhe na atãtassa dukkassa pahānāya vāyamatha, na anāgatassa dukkhassa pahānāya vāyamatha. Na paccuppannassa dukkhassa pahānāya vāyamatha, atha kimatthāya vāyamathā?" Ti. Thero āha: "kinti mahārāja ida¤ca dukkhaü nirujjheyya, a¤¤a¤ca dukkhaü na uppajjeyyāti etadatthāya vāyamāmā" ti. "Atthi pana bhante nāgasena anāgataü dukkhantã?" "Natthi mahārājā" ti. "Tumhe bho bhante nāgasena, atipaõķitā ye tumhe asantānaü dukkhānaü pahānāya vāyamathā" ti. "Atthi pana te mahārāja keci paņirājāno paccatthikā paccāmittā paccupaņņhitā hontã?" Ti. "âma bhante. Atthi" ti. "Kinnu kho mahārāja, tadā tumhe parikhaü khanāpeyyātha, pākāraü cināpeyyātha, gopuraü kārāpeyyātha, aņņālakaü kārāpeyyātha, dha¤¤aü atiharāpeyyāthā?" Ti. "Na hi bhante paņigacceva taü paņiyattaü hotã" ti. "Kiü tumhe mahārāja tadā hatthismiüsikkheyayātha. Assasmiü sikkheyyātha, rathasmiü sikkheyyātha. Dhanusmiü sikkheyātha, tharusmiü sikkheyyāthā?" Ti. "Na hi bhante. Paņigacceva taü sikkhitaü hotã" ti. "Kissatthāyā?" Ti. "Anāgatānaü bhante bhayānaü paņibāhanatthāyā" ti. "Kinnu kho mahārāja atthi anāgataü bhayanti?" "Natthi bhante" ti. "Tumhe ca kho mahārāja atipaõķitā, ye tumhe anāgatānaü bhayānaü paņibāhanatthāya paņiyādethā"ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja yadā tvaü pipāsito bhaveyyāsi, tadā tvaü udapānaü khanāpeyyāsi, pokkharaõiü khanāpeyyāsi, talākaü khanāpeyyāsi pāõiyaü pivissāmã?" Ti. [SL Page 079] [\x 79/] "Na hi bhante paņigacceva taü paņiyattaü hotã" ti. "Kissatthāyā"ti. "Anāgatānaü bhante pipāsānaü paņibāhanatthāya paņiyattaü hotã" ti. "Atthi pana mahārāja anāgatā pipāsā?" Ti. "Natthi bhante" ti. "Tumhe kho mahārāja [PTS Page 082] [\q 82/] atipaõķitā, ye tumhe anāgatānaü pipāsānaü paņibāhanatthāya taü paņiyādethā" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja yadā tvaü bubhukkhito bhaveyyāsi, tadā tvaü khettaü kasāpeyyāsi, sāliü vapāpeyyāsi, 'bhattaü bhu¤jissāmã'ti?" "Na hi bhante. Paņigacceva taü paņiyattaü hotã" ti. "Kissatthāyāti?" Ti. "Anāgatānaü bhante bubhukkhānaü paņibāhanatthāyā" ti. "Atthi pana mahārāja anāgatā bubhukkhā?" Ti. "Natthi bhante" ti. "Tumhe kho mahārāja atipaõķitā ye tumhe asantãnaü anāgatānaü bubhukkhānaü paņibāhanatthāya paņiyādethā" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 4. Rājā āha: "bhante nāgasena kãvadåre ito brahamaloko?" Ti. "Duro kho mahārāja ito brahmaloko. Kåņāgāramattā silā tamhā patitā ahorattena aņņhacattāëãsayojanasahassāni bhassamānā catåhi māsehi paņhaviyaü patiņņhaheyyā" ti. "Bhante nāgasena tumhe evaü bhaõatha: 'seyyathāpi balavā puriso sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya, pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, evamevaü iddhimā bhikkhu cetovasippatto jambudãpe antarahito brahmaloke pātubhāveyyā'ti etaü vacanaü na saddahāmi. Evaü atisãghaü tāva bahåni yojanasatāni gacchissatã?" Ti. "Thero āha: "kuhimpana mahārāja tava jātabhumã?" Ti. [SL Page 080] [\x 80/] "Atthi bhante alasandā nāma dãpo. Tatthāhaü jāto" ti. "Kivadåre mahārāja ito alasandā hotã?" Ti. "Dumattāni bhante yojanasatānã" ti. "Abhijānāsi nu tvaü mahārāja tattha ki¤cideva karaõiyaü karitvā saritā?" Ti. "âma bhante sarāmã" ki. "Lahuü kho tvaü mahārāja gato'si dumattāni yojanasatānã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 5. Rājā āha: 'bhante nāgasena yo idha kālakato brahmaloke uppajjeyya, yo ca idha kālakato kasmãre uppajjeyya, ko cirataraü? Ko sãghataranti?" "Samakaü mahārājā" ti. "Opammaü karohã" ti. "Kuhimpana mahārāja [PTS Page 083] [\q 83/] tava jātanagaranti?" "Atthi bhante kalasigāmo nāma. Tatthāhaü jāto" ti. "Kãvadåre mahārāja ito kalasigāmo hotã? " Ti. "Dåmattāni bhante yojanasatānã" ti. "Kãvadåre mahārāja ito kasmãraü hotã?" Ti. "Dvādasa bhante yojanātã"ti. "Ighaü tvaü mahārāja kalasigāmaü cintehã" ti. "Cintito bhante" ti. "Igha tvaü mahārāja kasmãraü cintehã" ti. "Cintitambhante" ti. "Katamannu kho mahārāja cirena cintitaü? Katamaü sãghataranti?" "Samakaü bhante" ti. "Evameva kho mahārāja, yo idha kālakato brahmaloke uppajjeyya, yo ca idha kālakato kasmãre uppajjeyya. Samakaü yeva uppajjantã" ti. "Bhiyyo opammaü karohã" ti. [SL Page 081] [\x 81/] "Taü kima¤¤asi mahārāja, dve sakuõā ākāsena gaccheyyuü, tesu eko ucce rukkhe nisãdeyya eko nãce rukkhe nisãdeyya, tesaü samakaü patiņņhitānaü katamassa chāyā paņhamataraü paņhaviyaü patiņņhaheyya? Katamassa chāyā cirena paņhaviyaü patiņņhaheyyā?" Ti. "Samakaü bhante" ti. "Evameva kho mahārāja, yo idha kālakato, brahmaloke uppajjeyya, yo ca idhakālakato kasmãre upparejjayya, samakaü yeva uppajjantã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 6. Rājā āha: "kati nå kho bhante nāgasena bojjhaīgā?" Ti. "Satta kho mahārāja bojjhagā" ti. "Kati hi pana bhante bojjhaīgehi bujjhatã?" Ti. "Ekena kho mahārāja bojjhaīgena bujjhatã, dhammavicayasambojjhaīgenā " ti. "Atha kissa nu kho bhante vuccanti satta bojjhaīgā'ti?" "Taü kimma¤¤asi mahārāja, asi kosiyā pakhitto aggahãto hatthena ussahati chejjaü chinditunti?" "Na hi bhante"ti. "Evameva kho mahārāja dhammavicayasambojjhaīgena vinā chahi bojjhaīgehi na bujjhatã"ti. "Kallo' si bhante nāgasenā"ti. 7. Rājā āha: "bhante nāgasena, katarannu-19. Kho bahutaraü pu¤¤aü vā apu¤¤aüvā?" Ti. "Pu¤¤aü kho [PTS Page 84] [\q 84/] mahārāja bahutaraü, apu¤¤aü thokanti. " "Kena kāraõenā?" Ti. "Apu¤¤aü kho mahārāja karonto vippaņisārã hoti 'pāpaü kammaü mayā katanti' tena pāpaü na vaķķhati. Pu¤¤aü kho mahārāja karonto avippaņisārã hoti. Avippaņisārissa pāmojjaü ----------- 19. Katamannu (sã. Mu. ) [SL Page 082] [\x 82/] Jāyati pamåditassa pãti jāyati pãtimanassa kāyo passamhati. Passaīkāyo sukhaü vedeti. Sukhino cittaü samādhiyati. Samāhito yathābhåtaü pajānāti tena kāraõena vaķķhati. Puriso kho mahārāja chinnahatthapādo bhagavato ekaü uppalahatthaü datvā ekanavutikappāni vinipātaü na gacchissati. Imināpi mahārāja kāraõena bhaõāmi pu¤¤aü bahutaraü apu¤¤aü thokanti" "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 8. Rājā āha: bhante nāgasena, yo jānanto pāpakammaü karoti, yo ca ajānanto pāpakammaü karoti, kassa bahutaraü apu¤¤anti?" "Thero āha: "yo kho mahārāja, ajānanto pāpakammaü karoti, tassa bahutaraü apu¤¤anti" "Tena hi bhante nāgasena, yo ambhākaü rājaputto vā rājamahāmatto vā ajānanto pāpakammaü karoti, taü mayaü diguõaü daõķemā?" Ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja? Tattaü ayogulaü ādittaü sampajjilitaü sajotibhåtaü ekoajānanto gaõheyya, eko jānanto gaõheyya, katamo balavataraü-20dayheyyā?" Ti. "Yo kho bhante ajānanto gaõheyya, so balavataraü dayheyyā" ti. "Evameva kho mahārāja ajānanto pāpakammaü karoti, tassa bahutaraü apu¤¤anti". "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 9. Rājā āha: bhante nāgasena, atthi koci iminā sarãrabhedena uttarakuruü vā gaccheyya, brahmalokaü vā, a¤¤aü vā pana dãpanti?" "Atthi yo mahārāja iminā cātummahābhåtikena kāyena uttarakuruü vā gaccheyya, brahmalokaü vā, a¤¤aü vā pana dãpanti". "Kathambhante nāgasena, iminā cātummahābhåtikena kāyena uttarakuruü vā gaccheyya, brahmalokaü vā, a¤¤aü vā [PTS Page 085] [\q 85/] pana dãpanti?". "Abhijānāsi nu tvaü mahārāja imissā paņhaviyā vidatthiü vā ratanaü vā laüghitā?" Ti. ---------- 20. Balikataraü, bahutaraü, (kesuci) [SL Page 083] [\x 83/] "âma bhante, abhijānāmi ahaü bhante nāgasena aņņhapi rataniyo laüghāmã" ti. "Kathaü tvaü mahārāja aņņhapi rataniyo laüghesã?" Ti. "Ahaü hi bhante cittaü uppādemi 'ettha nipatissāmã'ti. Sahacittuppādena kāyo me lahuko hotã" ti. "Evameva kho mahārāja iddhimā bhikkhå cetovasippatto kāyaü citte samāropetvā cittavasena vehāsaü gacchatã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 10. Rājā āha: "bhante nāgasena, tumhe evaü bhaõatha 'aņhikāni dãghāni yojanasatikānipã'ti. Rukkho'pi tāva natthi yojanasatiko kuto pana aņņhikāni dãghāniyojanasatikāni bhavissantã?" Ti. "Taü kimma¤¤asi mahārāja sutaü te mahā samudde pa¤cayojanasatikā'pi macchā atthi?" Ti. "âma bhante sutanti". "Nanu mahārāja pa¤cayojanasatikassa macchassa aņņhikāni dãghāni bhavissanti yojanasatikāni'pã?" Ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 11. Rājā āha: "bhante nāgasena, tumhe evaü bhaõatha 'sakkā assāsapassāse nirodhetunti?" "âma mahārāja, sakkā assāsapassāse nirodhetunti" "Kathambhante nāgasena sakkā assāsapassāse nirodhetunti?" "Taü kimma¤¤asi mahārāja sutapubbo te koci kākacchamāno?" Ti. "âma bhante, sutapubbo" ti. "Kinnukho mahārāja so saddo kāye namite virameyyā?" Ti. "âma bhante virameyyā" ti, "So hi nāma mahārāja saddo abhāvitakāyassa abhāvitasãlassa abhāvitacittassa abhāvitapa¤¤assa kāye namite viramissati kimpana bhāvitakāyassa bhāvitasãlassa bhāvitacittassa bhāvitapa¤¤assa catutthajjhānaü samāpannassa assāsapassāsā na nirujjhissantã?" Ti. "Kallo'si bhante nāgasenā' ti. [SL Page 084] [\x 84/] 12. Rājā āha: "bhante nāgasena 'samuddo samuddo' ti vuccati. Kena kāraõena udakaü 'samuddo'ti vuccatã?" Ti. [PTS Page 086] [\q 86/] Thero āha: "yattakaü mahārāja udakaü tattakaü loõaü, yattakaü loõaü tattakaü udakaü, tasmā samudo'ti vuccatã" ti. "Kallo si bhante nāgasenā" ti. 13. Rājā āha: bhante nāgasena, kena kāraõena samuddo ekaraso loõaraso?" Ti. "Cirasaõņhitattā kho mahārāja udakassa samuddo ekaraso loõaraso" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 14. Rājā āha: bhante nāgasena sakkā sabbasukhumaü jinditunti?" "âma mahārāja, sakkā sabbāsukhumaü chinditunti". "Kimpana bhante sabbasukhumanti? Dhammo kho mahārāja sabbasukhumo. Na kho mahārāja dhammā sabbe sukhumā sukhumanti vā thålanti vā mahārāja dhammānametamadhivacanaü. Yaü ki¤ci chinditabbaü, sabbaü taü pa¤¤āya chindati. Natthi dutiyaü pa¤¤āya chedananti". "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 15. Rājā āha: "bhante nāgasena vi¤¤āõanti vā pa¤¤ā'ti vā bhåtasmiü jãvo'tivā ime dhammā nānatthā ceva nānābya¤janā ca? Udāhu ekatthā? Vya¤janameva nānānti?" "Vijānanalakkhaõaü mahārāja vi¤¤āõaü. Pajānanalakkhaõā pa¤¤ā. Bhåtasmiü jãvo na upalabbhatã" ti. "Yadi jãvo na upalabbhati, atha ko carahi cakkhunā råpaü passati, sotena saddaü suõāti, ghānena gandhaü ghāyati, jivhāya rasaü sāyati, kāyena phoņņhabbaü phåsati, manasā dhammaü vijānātã?" Ti. Thero āha: "yadi jãvo cakkhunā råpaü passati, sotena saddaü suõati, ghāõena gandhaü ghāyati, jivhāya rasaü sāyati, kāyena phoņņhabbaü phåsati, manasā dhammaü vijānāti, so jãvo cakkhåsu uppāņitesu mahantena ākāsena bahimukho suņņhutaraü råpaü passeyya, sotesu uppāņitesu ghāne uppāņite jivhāya uppāņitāya kāyeuppāņite mahantena ākāsena suņņhutaraü saddaü suõeyya, gandhaü ghāyeyya, rasaüsāyeyya, poņņhabbaü phuseyyā?" Ti. [SL Page 085] [\x 85/] "Na [PTS Page 087] [\q 87/] hi bhante" ti, "Tena hi mahārāja bhåtasmiü jãvo na upalabbhatã" ti. "Kallo'si bhante nāgasenā" ti. 16. Thero āha: "dukkaraü mahārāja bhagavatā katanti". "Kimpana bhante nāgasena bhagavatā dukkaraü katanti?" "Dukkaraü mahārāja bhagavatā kataü imesaü aråpinaü cittacetasikānaü dhammānaü ekārammaõe vattamānānaü vavatthānaü akkhātaü 'ayaü phasso, ayaü vedanā, ayaü sa¤¤ā, ayaü cetanā, idaü citta'nti". "Opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja kocideva puriso nāvāya mahāsamuddaü ajjhogāhitvā. Hatthapuņena udakaü gahetvā, jivhāya sāyitvā, jāneyyānu kho mahārāja so puriso 'idaü gaīgāya udakaü, idaü yamunāya udakaü, idaü aciravatiyā udakaü, idaü sarabhuyā udakaü, idaü mahiyā udakanti?" "Dukkaraü bhante jānitunti". "Tato dukkarataraü kho mahārāja bhagavatā kataü imesaü aråpãnaü cittacetasikānaü dhammānaü ekārammaõe vattamānānaü vavatthānaü akkhātaü 'ayaü phasso, ayaü vedanā, ayaü sa¤¤ā, ayaü cetanā, idaü cittanti". "Suņņhu bhante"ti rājā abbhanumodi. Aråpadhammavavatthānavaggo sattamo. (Imasmiü vagge soëasa pa¤hā) 8. Iddhibalavaggo. Thero āha: "jānāsi kho mahārāja sampatikā velā?" Ti. "âma bhante jānāmi. Sampati paņhamo yāmo atikkanto. Majjhimo yāmo vattati. Ukkā padipãyanti. Cattāri paņākāni āõattāni. Gamissanti bhaõķato rājadeyyānã" ti. Yonakā evamāhaüsu "kallo'si mahārāja, paõķito bhikkhå" ti. [SL Page 086] [\x 86/] "âma bhaõe, paõķito thero ediso ācariyo bhaveyya, mādiso [PTS Page 088] [\q 88/] ca antevāsã nacirasseva paõķito bhaveyya. Dhammaü ājāneyyā" ti. Tassa pa¤haveyyākaraõena tuņņho rājā theraü nāgasenaü satasahassagghanakena kambalena acchādetvā 'bhante nāgasena, ajjatagge te aņņhasataü bhattaü pa¤¤āpemi. Yaü ki¤ci antepure kappiyaü, tena ca pavāremã" ti āha. "Alaü mahārāja, jãvāmã" ti. "Jānāmi bhante nāgasena jãvasi. Api ca attāna¤ca rakkha, mama¤ca rakkhāhi. Kathaü attānaü rakkhasi? 'Nāgaseno milindaü rājānaü pasādesi, na va ki¤ci alabhã'ti parāpavādo āgaccheyyā'ti evaü attānaü rakkha kathaü mamaü rakkhasi? 'Milindo rājā pasanno. Pasannakāraü na karotã'ti parāpavādo āgaccheyyā'ti evaü mamaü rakkhāhã" ti. "Tathā hotu mahārājā" ti. "Seyyathāpi bhante sãho migarāja suvaõõapa¤jare pakkhitto pi bahimåkho yeva hoti, evameva kho'haü bhante ki¤cāpi agāraü ajjhāvasāmi, bahumåkho yeva pana acchāmi. Sace'haü bhante agārasmā anagāriyaü pabbajeyyaü, naciraü jãveyyaü bahå me paccatthikā" ti. Atha kho āyasmā nāgaseno milindassa ra¤¤o pa¤haü vissajjetvā uņņhāyāsanā saüghāramaü agamāsi. Acirapakkante ca āyasmante nāgasene milindassa ra¤¤o etadahosi "kiü mayā påcchitaü kimbhadantena vissajjita"nti. Atha kho milindassa ra¤¤o etadahosi "sabbaü mayā supucchitaü sabbaü bhadantena suvissajjita"nti. âyasmato'pi nāgasenassa saüghārāmaü gatassa etadahosi "kiü milindena ra¤¤ā pucchitaü? Kiü mayā vissajjita?"Nti, atha kho āyasmato nāgasenassa etadahosi, "sabbaü milindena ra¤¤ā supucchitaü. Sabbaü mayā suvissajjita"nti. Atha kho āyasmā nāgaseno tassā rattiyā accayena pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaramādāya yena milindassa ra¤¤o nivesanaü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Atha kho milindo rājā āyasmantaü nāgasenaü abhivādetvā [PTS Page 089] [\q 89/] ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho milindo rājā āyasmantaü nāgasenaü etadavoca: mā kho bhadantassa evaü ahosi 'nāgasenā mayā pa¤ho pucchito'ti teneva somanassena na taü rattāvasesaü supã" ti. Na te evaü daņņhabbaü. [SL Page 087] [\x 87/] Tassa mayhaü bhante taü rattāvasesaü etadahosi: "kiü mayā pucchitaü kimbhadantena vissajjitanti". Sabbaü mayā supucchitaü sabbaü bhadantena suvissajjitatti". Thero"pi evamāha: "mā kho mahārājassa evaü ahosi, milindassa ra¤¤o mayā pa¤ho vissajjito'ti teneva somanassena taü rattāvasesaü vãtināmesã" ti. Na te evaü daņņhabbaü. Tassa mayhaü mahārāja taü rattāvasesaü etadahosi "kiü milindena ra¤¤ā pucchitaü, kiü mayā vissajjita?Nti. Sabbaü milindena ra¤¤ā supucchitaüsabbaü mayā suvissajjitanti. Itiha te mahānāgā a¤¤ama¤¤assa subhāsitaü samanumodiüså'ti. Milindapa¤hānaü pucchāvissajjanā samattā. [PTS Page 090] [\q 90/] Meõķaka pa¤hārambho. 1. Iddhibalavaggo. "Bhassappavedã vetaõķã atibuddhi vicakkhaõo. Milindo ¤āõabhedāya nāgasenamupāgamã. Vasanto tassa chāyāya paripucchanto punappunaü Pabhinnabuddhi hutvāna so'pi āsi tipeņako. Navaīgaü anumajjanto rattãbhāge rahogato Addakkhi meõķake pa¤he dunniveņhe saniggahe. Pariyāya bhāsitaü atthi atthi sandhāya bhāsitaü Sabhāvabhāsitaü atthi dhammarājassa sāsane. Tesaü atthaü avi¤¤āya meõķake jinabhāsãte Anāgatamhi addhāne viggaho tattha hessati. Handa kathiü pasādetvā chejjāpessāmi-21. Meõķake Tassa niddiņņhamaggena niddisissantyanāgate" ti. 1. Atha kho milindo rājā pabhātāya rattiyā uggate aruõe sãsaü nahātvā, sirasi a¤jalimpaggahetvā, atãtānāgatapaccuppanne sammāsambuddhe anussaritvā, aņņhavatapadāni samādiyi: "ito me anāgatāni satta divasāni aņņhaguõe samādiyitvā tapo caritabbo bhavissati so'haü ciõõatapo samāno ācariyaü ārādhetvā meõķake pa¤he pucchissāmã" ti. Atha kho milindo rājā pakatidussayugaü apanetvā ābharaõāni ca omu¤citvā --------- 21. Bhedāpessāmi. [SL Page 088] [\x 88/] Kāsāvaü nivāsetvā, muõķakapaņisãsakaü sãse paņimu¤citvā, munibhāvamupagantvā, aņņhaguõe samādiyitvā, "imaü sattāhaü mayā na rājattho anusāsitabbo, na rāgupasaühitaü cittaü uppādetabbaü, na dosåpasaühitaü cittaü uppādetabbaü, na mohåpasaühitaü cittaü uppādetabbaü, dāsakammakaraporisajane'pi nivātavuttinā bhavitabbaü, [PTS Page 091] [\q 91/] kāyikaü vācasikaü anurakkhitabbaü, chapi āyatanāni niravasesato anurakkhitabbāni, mettāya bhāvanāya mānasaü pakkhipitabba"nti ime aņņhaguõe samādiyitvā, tesveva aņņhasu guõesu mānasaü patiņņhapetvā, bahi anikkhamitvā sattāhaü vãtināmetvā, aņņhame divase pabhātāya rattiyā pageva pātarāsaü katvā, okkhittacakkhu mitabhāõã susaõņhitena iriyāpathena avikkhittena cittena haņņhena udaggena vippasanne theraü nāgasenaü upasaīkamitvā, therassa pāde sirasā vanditvā ekamantaü ņhito, idamavoca: "atthi me bhante nāgasena koci attho tumhehi saddhiü mantayitabbo. Na tattha a¤¤o koci tatiyo icchitabbo su¤¤e okāse pavivitte ara¤¤e aņņhaīgupāgate samaõasāruppe tattha so pa¤ho pucchitabbo bhavissati tattha me guyhaü na kātabbaü na rahassakaü. Arahāmahaü rahassakaü suõituü. Sumantaõe upagate upamāyapi so attho upaparikkhitabbo. Yathā kiü viya? Yathā nāma bhante nāgasena mahāpaņhavã nikkhepaü arahati nikkhepe upagate, evameva kho bhante nāgasena arahāmahaü rahassakaü suõituü sumantaõe upāgate" ti. 2. Atha so gurunā saha pavivittaü pavanaü pavisitvā idamavoca: "bhante nāgasena idha purisena mantayitukāmena aņņhaņņhānāni parivajjayitabbāni bhavanti. Na tesu ņhānesu vi¤¤å puriso atthaü manteti. Mantito'pi attho paripaņati, na sambhavati. Katamāni aņņhaņņhānāni? Visamaņņhānaü parivajjanãyaü, Sabhayaü parivajjanãyaü, Ativātaņņhānaü parivajjanãyaü, Paņicchannaņņhānaü parivajjanãyaü, Devaņņhānaü parivajjanãyaü, Pantho parivajjanãyo, saükamo parivajjanãyo, Udakatitthaü parivajjanãyaü, Imāni aņņhaņņhānāni parivajjanãyānã" ti. [SL Page 089] [\x 89/] 3. Thero āha: "ko doso visamaņņhāne, sabhaye, ativāte, paņicchanne, devaņņhāne, patthe. Saükame-22. Udakatitthe"? Ti. "Visame [PTS Page 092] [\q 92/] bhante nāgasena mantito attho vikirati vidhamati paggharati na sambhavati. Sabhaye mano santasati. Santasite na sammā atthaü samanupassati. Ativāte saddo avibhuto hoti. Paņicchanne upassutiü tiņņhanti. Devaņņhāne mantito attho garukaü pariõamati. Panthe mantito attho tuccho bhavati. Saükame ca¤calo bhavati, Udakatitthe pākaņo bhavati bhavatãha- "Visamaü sabhayaü ativāto paņicchannaü devanissitaü Pantho ca saükamo titthaü aņņhete parivajjiyā" ti. 4. "Bhante nāgasena aņņhime puggalā mantiyamānā mantitaü atthaü vyāpādenti. Katame aņņha? Rāgacarito dosacarito mohacarito mānacarito luddho alaso ekacintã bālo'ti. Ime aņņha puggalā mantitaü atthaü vyāpādentã" ti. 5. Thero āha: "tesaü ko doso?" Ti. "Rāgacarito bhante nāgasena rāgavasena mantitaü atthaü vyāpādeti. Dosacarito dosavasena mantitaü atthaü vyāpādeti. Mohacarito mohavasena mantitaü atthaü vyāpādeti. Mānacarito mānavasena mantitaü atthaü vyāpādeti. Luddho lobhavasena mantitaü atthaü vyāpādeti. Alaso alasatāya mantitaü atthaü vyāpādeti. Ekacintã ekacintitāya mantitaü atthaü vyāpādeti. Bālo bālatāya mantitaü atthaü vyāpādeti. Bhavatãha- "Ratto duņņho ca måëho ca mānã luddho tathā'laso Ekacinti ca bālo ca ete atthavināsakā" ti. 6. "Bhante nāgasena navime puggalā mantitaü guyhaü vivaranti, na dhāreti. Katame nava? Rāgacarito dosacarito mohacarito bhãruko āmisagaruko itthi soõķo paõķako dārako" ti. ----------- 22. Saīgāme (ma) [SL Page 090] [\x 90/] Thero āha: "tesaü ko doso?" Ti. "Rāgacarito bhante nāgasena rāgavasena mantitaü guyhaü vivarati, na dhāreti. Duņņho dosavasena mantitaü guyhaü vivarati, na dhāreti. Muëho mohavasena mantitaü guyhaü vivarati, [PTS Page 093] [\q 93/] na dhāreti. Bhãruko bhayavasena mantitaü guyhaü vivarati, na dhāreti. âmisagaruko āmisahetu mantitaü guyhaü vivarati, na dhāreti. Itthi ittaratāya mantitaü guyhaü vivarati, na dhāreti. Soõķiko surālolatāya mantitaü guyhaü vivarati, na dhāreti. Paõķako anekaüsikatāya mantitaü guyhaü vivarati, na dhāreti. Dārako capalatāya mantitaü guyhaü vivarati, na dhāreti. Bhavatãha- "Ratto duņņho ca måëho ca bhãru āmisacakkhuko, Itthi soõķo paõķako ca navamo bhavati dārako Navete puggalā loke ittarā calitā chalā-23. Etehi mantitaü guyhaü khippaü bhavati pākaņanti. " 8. "Bhante nāgasena aņņhahi kāraõehi buddhi pariõamati, paripākaü gacchati. Katamehi aņņhahi?" Vayapariõāmena buddhi pariõamati, paripākaü gacchati. Yasapariõāmena buddhi pariõamati, paripākaü gacchati. Paripucchāya buddhi pariõamati, paripākaü gacchati. Titthasaüvāsena buddhi pariõamati, paripākaü gacchati. Yonisomanasikārena buddhi pariõamati, paripākaü gacchati. Sākacchāya buddhi pariõamati, paripākaü gacchati. Snehåpasevanena buddhi pariõamati, paripākaü gacchati. Patiråpadesavāsena buddhi pariõamati, paripākaü gacchati. Bhavatãha- "Vayena yasapucchāhi titthavāsena yoniso, Sākacchā senahasaüsevā patiråpavasena ca. Etāni aņņhaņņhānāni buddhivisadakārakā, Yesaü etāni sambhonti tesaü buddhi pabujjhatã-24. " Ti. ------------ 23. Calā (sã. Mu. Ma. ) (Chaëā?) 24. Pabhijjati (sã. Mu. Ma. ) [SL Page 091] [\x 91/] 9. "Bhante nāgasena, ayaü bhumibhāgo aņņhamantadosa vivajjito. Aha¤ca loke paramo mantasahāyo, guyhamanurakkhã cāhaü. Yāvāhaü jãvissāmi tāva guyhamanurakkhissāmi. Aņņhahi ca me kāraõehi buddhi pariõāmaü gatā. Dullabho etarahi mādiso antevāsã [PTS Page 094] [\q 94/] sammāpaņipanno. Antevāsike ye ācariyānaü pa¤cavãsati ācariyaguõā. Tehi guõehi ācariyena sammā paņipajjitabbaü. Katame pa¤cavãsati guõā? Idha bhante ācariyena antevāsimhi satataü samitaü ārakkhā upaņņhapetabbā, Asevanasevanā jānitabbā, Pamattāppamattatā jānitabbā, Seyyāvakāso jānitabbo, Gela¤¤aü jānitabbaü, Bhojanaü laddhāladdhaü jānitabbaü, Viseso jānitabbo, Pattagataü saüvibhajitabbaü, Assāsetabbo 'mā bhāyi, attho te abhikkamatã' ti, Iminā puggalena paņicaratãti-25. Paņicāro jānitabbo, Gāme paņicāro jānitabbo, vihāre paņicāro jānitabbo, Na tena hāso davo-26. Kātabbo, 27. Chiddaü disvā adhivāsetabbaü, Sakkaccakārinā bhavitabbaü, Akhaõķakārinā bhavitabbaü, Arahassakārinā bhavitabbaü, Tiravasesakārinā bhavitabbaü, 'Janemãmaü sippeså'ti janakacittaü upaņņhapetabbaü, 'Kathaü ayaü na parihāyeyyā'ti vaķķhicittaü upaņņhapetabbaü, ---------- 25. Paņicarāhã ti (ma) 26. Saha sallāpo (ma). 27. Tena saha ālāpo kātabbo'ti atirekapāņho marammakkharamudditapotthakesu dissati. [SL Page 092] [\x 92/] 'Balavaü imaü karomi sikkhā balenā'ti cittaü upaņņhapetabbaü, Mettacittaü upaņhapetabbaü, âpadāsu na vijahitabbaü, Karaõãye nappamajjitabbaü, Khalite dhammena paggahetabbo'ti. Ime kho bhante pa¤cavãsati ācariyassa ācariyaguõā. Tehi guõehi mayi sammā paņipajjasså. Saüsayo me bhante uppanno. Atthi meõķakapa¤hā jinabhāsitā. Anāgate addhāne tattha viggaho uppajjissati anāgate ca addhāne dullabhā bhavissanti tumhādisā buddhimanto tesu me pa¤hesu cakkhuü dehi paravādānaü niggahāyā" ti. Thero "sādhu" ti sampaņicchitvā, dasa upāsakassa upāsakaguõe paridãpesi. "Dasa ime mahārāja upāsakassa upāsaka guõā. Katame dasa? Idha mahārāja upāsako saüghena samāna sukhadukkho hoti, Dhammādhipateyyo hoti, Yathābalaü saüvibhāgarato hoti, Jinasāsanaparihāniü disvā abhivaķķhiyā vāyamati, Sammādiņņhiko hoti apagatakotuhalamaīgaliko, jãvitahetu'pi na a¤¤aü satthāraü uddisati, Kāyikaü vācasika¤cassa rakkhitaü hoti, Samaggarāmo hoti samaggarato, anusuyyako hoti, na ca [PTS Page 095] [\q 95/] kuhaõavasena sāsane carati, Buddhaü saraõaü gato hoti, Dhammaü saraõaü gato hoti, Saüghaü saraõaü gato hoti, Ime kho mahārāja dasa upāsakassa upāsakaguõā. Te sabbe guõā tayi saüvijjanti, taü te yuttaü pattaü anucchivikaü patiråpaü, yaü tvaü jinasāsanaparihāniü disvā abhivaķķhiü icchasi. Karomi te okāsaü. Puccha maü tvaü yathāsukhanti. " Meõķakārambhakathā niņņhitā. [SL Page 093] [\x 93/] Meõķakapa¤hā. 1. Påjāappaņiggahana-pa¤ho 1. Atha kho milindo rājā katāvakāso nipacca garuno pādesu sirasi a¤jaliü katvā etadavoca: "bhante nāgasena ime titthiyā evaü bhaõanti 'yadi buddho påjaü sādiyati, na parinibbuto buddho. Saüyutto lokena, antobhaviko lokasmiü, lokasādhāraõo. Tasmā tassā kato adhikāro va¤jho bhavati aphalo. Yadi parinibbuto visaüyutto lokena, nissaņo sabbabhavehi, tassa påjā na uppajjati. Parinibbuto na ki¤ci sādiyati. Asādiyantassa kato adhikāro va¤jho bhavati aphalo'ti. Ubhatokoņiko eso pa¤ho. Neso visayo appattamānasānaü. Mahantānaü yeveso visayo. Bhindetaü diņņhijālaü. Ekaüse ņhapaya. Taveso pa¤ho anuppatto. Anāgatānaü jinaputtānaü cakkhuü dehi paravādaniggahāyā" ti. Thero āha: "parinibbuto mahārāja bhagavā. Na ca bhagavā påjaü sādiyati. Bodhimåle yeva tathāgatassa sādiyanā pahãnā kimaīga pana anupādisesāya nibbāõadhātuyā parinibbutassa. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatinā. "Påjiyantā'samasamā sadevamānusehi te Na sādiyanti sakkāraü buddhānaü esa dhammatā" ti. 2. Rājā āha: "bhante nāgasena, putto vā pituno vaõõaü bhāsati pitā vā puttassa vaõõaü bhāsati. Na cetaü kāraõaü paravādānaü niggahāya. Pasādappakāsanaü nāmetaü. Iügha me tvaü tattha kāraõaü sammā bråhi [PTS Page 096] [\q 96/] sakavādassa patiņņhāpanāya diņņhijālaviniveņhanāyā" ti. Thero āha: "parinibbuto mahārāja bhagavā. Na ca bhagavā påjaü sādiyati. Asādiyantasseva tathāgatassa devamanussā dhāturatanaü vatthuü karitvā tathāgatassa ¤āõaratanārammaõena sammā paņipattiü sevantā tisso sampattiyo paņilabhanti. Yathā mahārāja mahāaggikkhandho pajjalitvā nibbāyeyya, api nu kho so mahārāja aggikkhandho sādiyati tiõakaņņhupādānanti?" "Jalamāno'pi so bhante mahāaggikkhandho tiõakaņņhupādānaü na sādiyati. Kimpana nibbuto upasanto acetano sādiyati! Tasmiü pana mahārāja mahāaggikkhandhe uparate upasante loke aggisu¤¤o hotã?" Ti. [SL Page 094] [\x 94/] "Na hi bhante. Kaņņhaü bhante aggissa vatthu hoti upādānaü. Ye keci bhante manussā aggikāmā te attano thāmabalaviriyena paccattapurisakārena kaņņhaü manthayitvā aggiü nibbattetvā tena agginā aggikaraõiyāni kammāni karontã" ti. "Tena hi mahārāja titthiyānaü vacanaü micchā bhavati 'asādiyantassa kato adhikāro va¤jho bhavati aphalo'ti. Yathā mahārāja mahāaggikkhandho pajjali, evameva bhagavā dasasahassiyā lokadhātuyā buddhasiriyā pajjali. Yathā mahārāja mahāaggikkhandho pajjalitvā nibbuto, evameva bhagavā dasasahassiyā lokadhātuyā buddhasiriyā pajjalitvā anupādisesāya nibbāõadhātuyā parinibbuto. Yathā mahārāja nibbuto aggikkhandho tiõakaņņhupādānaü na sādiyati, evameva kho lokahitassa sādiyanā pahãnā upasantā. Yathā mahārāja manussā nibbute aggikkhandhe anupādāne attano thāmabalaviriyena paccattapurisakārena kaņņhaü manthayitvā aggiü nibbattetvā tena agginā aggikaraõãyāni kammāni karonti, evameva devamanussā tathāgatassa parinibbutassa asādiyantasseva dhāturatanaü vatthuü karitvā tathāgatassa [PTS Page 097] [\q 97/] ¤āõaratanārammaõena sammā paņipattiü sevantā tisso sampattiyo paņilabhanti. Iminā'pi mahārāja kāraõena tathāgatassa parinibbutassa asādiyantasseva kato adhikāro ava¤jho bhavati saphalo" ti. 3. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena tathāgatassa parinibbutassa asādiyantasseva kato adhikāro ava¤jho bhavati saphalo. Yathā mahārāja mahavāto vāyitvā uparameyya, api nu kho so mahārāja uparato vāto sādiyati puna nibbattāpananti?" "Na hi bhante upatarassa vātassa ābhogo vā manasikāro vā puna nibbattāpanāya. " "Kiükāraõā?" "Acetanā sā vāyodhātå" ti. "Api nu tassa mahārāja uparatassa vātassa 'vāto'ti sama¤¤ā upagacchatã?" Ti. "Na hi bhante. Tālavaõņavidhåpanāni vātassa uppattiyā paccayā. Ye keci manussā uõhābhitattā pariëāhaparipãëitā, te tālavaõņena vā vidhåpanena vā attano thāmabalaviriyena paccattapurisakārena vātaü nibbattetvā tena vātena uõhaü nibbāpenti, pariëāhaü våpasamentã" ti. [SL Page 095] [\x 95/] "Tena hi mahārāja titthiyānaü vacanaü micchā bhavati 'asādiyantassa kato adhikāro va¤jho bhavati aphalo'ti. Yathā mahārāja mahāvāto vāyi, evameva bhagavā dasasahassiyā lokadhātuyā sãtalamadhurasantasukhumamettāvātena upavāyi yathā mahārāja mahāvāto vāyitvā uparato, evameva bhagavā sãtalamadhurasantasukhumamettāvātena upavāyitvā anupādisesāya nibbāõadhātuyā parinibbuto. Yathā mahārāja uparato vāto puna nibbattāpanaü na sādiyati, evameva lokahitassa sādiyanā pahãnā upasantā. Yathā mahārāja te manussā uõhābhitattā pariëāha paripãëitā, evameva devamanussā tividhaggisantāpapariëāhaparipãëita, yathā tālavaõņavidhåpanāni vātassa nibbattiyā paccayā honti, evameva tathāgatassa dhātu ca ¤āõaratana¤ca paccayo hoti tissannaü [PTS Page 098] [\q 98/] sampattãnaü paņilābhāya. Yathā manussā uõhābhitattā pariëāhaparipãëitā tālavaõņena vā vidhåpanena vā vātaü nibbattetvā uõhaü nibbāpenti parilāhaü våpasamenti, evameva devamanussā tathāgatassa parinibbutassa asādiyantasseva dhātu¤ca ¤āõaratana¤ca påjetvā kusalaü nibbattetvā tena kusalena tividhaggisantāpaparilāhaü nibbāpenti våpasementi. Iminā'pi mahārāja kāraõena tathāgatassa parinibbutassa asādiyantasseva kato adhikāro ava¤jho bhavati saphalo. 4. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi paravādānaü niggahāya. Yathā mahārāja puriso bheriü ākoņetvā saddaü nibbatteyya, yo so bherisaddo purisena nibbattito, so saddo antaradhāyeyya, api nu kho so mahārāja saddo sādiyati puna nibbattāpananti?" "Na hi bhante antarahito so saddo natthi tassa puna uppādāya ābhogo vā manasikāro vā. Sakiü nibbatte bherisadde antarahite so bherisaddo samucchinnohoti. Bheri pana bhante paccayo hoti saddassa nibbattiyā. Atha puriso paccaye sati attajena vāyāmena bheriü ākoņetvā saddaü nibbattetã" ti. "Evameva kho mahārāja bhagavā sãlasamādhipa¤¤āvimuttivimutti¤āõadassanaparibhāvitaü dhāturatana¤ca dhamma¤ca vinaya¤ca anusatthi¤ca satthāraü ņhapayitvā sayaü anupādisesāya nibbāõadhātuyā parinibbuto. Na ca parinibbute bhagavati sampattilābho upacchinno hoti. Bhavadukkhaparipãlitā sattā dhāturatana¤ca dhammavinaya¤ca anusatthi¤ca paccayaü karitvā sampattikāmā sampattiyo paņilabhanti iminā'pi mahārāja kāraõena tathāgatassa parinibbutassa asādiyantasseva kato adhikāro ava¤jho bhavati saphalo'ti. Diņņha¤cetaü [SL Page 096] [\x 96/] Mahārāja bhagavatā anāgatamaddhānaü, kathita¤ca bhaõita¤ca ācikkhita¤ca 'siyā kho panānanda tumhākaü evamassa: 'atãtasatthukaü [PTS Page 099] [\q 99/] pāvacanaü, natthi no satthā'ti. Na kho panetaü ānanda evaü daņņhabbaü. Yo kho ānanda mayā dhammo ca vinayo ca desito pa¤¤atto so vo mamaccayena satthā'ti. Parinibbutassa tathāgatassa asādiyantassa kato adhikāro va¤jho bhavati aphalo'ti taü tesaü titthiyānaü vacanaü micchā abhåtaü vitathaü alikaü viruddhaü viparãtaü dukkhudrayaü dukkhavipākaü apāyagamanãyanti. 5. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena tathāgatassa parinibbutassa asādiyantasseva kato adhikāro ava¤jho bavati saphalo. Sādiyati nu kho mahārāja ayaü mahāpaņhavã sabbabãjāni mayi saüviråhantu?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kissa pana tāni mahārāja bãjāni asādiyantiyā mahāpaņhaviyā saüviruhitvā daëhamulajaņāpatiņņhitā khandhasārasākhā parivittiõõā pupphaphaladharā hontã?" Ti. "Asādiyantã'pi bhante mahāpaņhavã tesaü bãjānaü vatthu hoti, paccayaü deti viråhaõāya. Tāni bãjāni taü vatthuü nissāya tena paccayena saüviråhitvā dalhamålajaņāpatiņņhitā khandhasārasākhāparivitthiõõā pupphaphaladharā hontã" ti. "Tena hi mahārāja titthiyā sake vāde naņņhā honti hatā viruddhā, sace te bhaõanti'asādiyantassa kato adhikāro va¤jho bhavati aphalo'ti. Yatā mahārāja mahāpaņhavã, evaü tathāgato arahaü sammāsambuddho. Yathā mahārāja mahāpaņhavã na ki¤ci sādiyati, yathā mahārāja tāni bãjāni paņhaviü nissāya saüviråhitvā daëhamålajaņāpatiņņhitā khandhasārasākhā parivitthiõõā pupphaphaladharā honti, evaü devamanussā tathāgātassa parinibbutassa asādiyantasseva dhātu¤ca ¤āõaratana¤ca nissāya daëhakusalamålapatiņņhitā samādhikkhandhadhammasārasãlasākhā parivitthiõõā vimuttipupphasāma¤¤aphaladharā honti. Iminā'pi mahārāja [PTS Page 100] [\q 100/] kāraõena tathāgatassa parinibbutassa asādiyantasseva kato adhikāro ava¤jho bhavati saphalo'ti. 6. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena tathāgatassa parinibbutassa asādiyantasseva kato adhikāro ava¤jho bhavati saphalo'ti. Sādiyanti nu kho mahārāja ime oņņhā goõā gadrabhā ajā paså manussā antokucchismiü kimikulānaü sambhava?"Nti. "Na hi bhante" ti. [SL Page 097] [\x 97/] "Kissa pana te mahārāja kimayo tesaü asādiyantānaü antokucchismiü sambhavitvā bahuputtanattā vepullataü pāpåõantã?" Ti. "Pāpāssa bhante kammassa balavatāya asādiyantānaü yeva tesaü sattānaü antokucchismiü kimayo sambhavitvā bahuputtanattā vepullataü pāpuõantã" ti. "Evameva kho mahārāja tathāgatassa parinibbutattā asādiyantasseva dhātussa ca ¤āõārammaõassa ca balavatāya tathāgate kato adhikāro ava¤jho bhavati saphalo' ti. 7. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena tathāgatassa parinibbutassa asādiyāntasseva kato adhikāro ava¤jho bhavati saphalo. Sādiyanti nu kho mahārāja ime manussā 'ima aņņhanavuti rogā kāye nibbattantu' ti?" "Na hi bhante" ti. "Kissa pana te mahārāja rogā asādiyāntānaü kāye nipatantã?" Ti. "Pubbe katena bhante duccaritenā" ti. "Yadi mahārāja pubbe kataü akusalaü idha vedanãyaü hoti, tena hi mahārāja pubbe katampi idha katampi kusalākusalaü kammaü ava¤jhaü bhavati saphalanti. Iminā'pi mahārāja kāraõena tathāgatassa parinibbutassa asādiyāntasseva kato adhikāro ava¤jho bhavati saphalo' ti. 8. Sutapubbampana tayā mahārāja nandako nāma yakkho theraü sāriputtaü asādayitvāpaņhaviü paviņņho" ti. ? "âma bhante såyati. Loke pākaņo eso" ti. "Api nu kho mahārāja thero sāriputto sādiyi nandakassa yakkhassa [PTS Page 101] [\q 101/] mahāpaņhavigilananti?" "Ubbattiyante'pi bhante sadevake loke, patamāne'pi chamāyaü candimasuriye, vikirante'pi sinerupabbatarāje, thero sāriputto na parassa dukkhaü sādiyeyya taü kissa hetu? Yena hetunā thero sāriputto kujjheyya vā dusseyya vā, so hetu therassa sāriputtassa samåhato samucchinno. Hetuno samugghātitattā bhante thero sāriputto jãvitahārake'pi kopaü na kareyyā" ti. [SL Page 098] [\x 98/] Yadi mahārāja thero sāriputto nandakassa yakkhassa paņhavigilanaü na sādiyi, kissa pana nandako yakkho paņhaviü paviņņho?" Ti. "Akusalassa bhante kammassa balavatāyā" ti. "Yadi mahārāja akusalassa kammassa balavatāya nandako yakkho paņhaviü paviņņho, asādiyantassā'pi kato aparādho ava¤jho bhavati saphalo tena hi mahārāja kusalassapi kammassa balavatāya asādiyantassa kato adhikāro ava¤jho bhavati saphalo" ti. Iminā'pi mahārāja kāraõena tathāgatassa parinibbutassa asādiyantasseva kato adhikāroava¤jho bhavati saphalo'ti. 9. Kati nu kho te mahārāja manussā etarahi mahāpaņhaviü paviņņhā? Atthi te tattha savaõanti?" "âma bhante såyati". "Iīgha tvaü mahārāja sāvehã" ti. "Ci¤cā māõavikā bhante, suppabuddho ca sakko, devadattoca thero. Nandako ca yakkho, nando ca māõavako'ti sutaü metaü bhante ime pa¤cajanā mahāpaņhaviü paviņņhā" ti. "Kismiü te mahārāja aparaddhā?" Ti. "Bhagavati ca bhante sāvakesu cā" ti. "Api nu kho mahārāja bhagavā vā sāvakā vā sādiyiüsu imesaü mahāpaņhavipavisananti?" "Na hi bhante?" Ti. Tena hi mahārāja tathāgatassa parinibbutassa asādiyantasseva kato adhikāro ava¤jhobhavati saphalo" ti. "Suvi¤¤āpito bhante nāgasena pa¤ho gambhãro uttanãkato, guyhaü [PTS Page 102] [\q 102/] vidaüsitaü, gaõņhibhinnā, gahanaü agahanaü kataü. Naņņhā paravādā, bhaggā kudiņņhi, nippabhā jātā kutitthiyā tvaü gaõãvarapavaramāsajjā" ti. Påjāappaņiggahaõapa¤ho paņhamo. [SL Page 099] [\x 99/] 2. Bhagavato sabba¤¤åtāpa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, buddho sabba¤¤å?" Ti. "âma mahārāja, bhagavā sabba¤¤å. Na ca bhagavato satataü samitaü ¤āõadassanaü paccupaņņhitaü. âvajjanapaņibaddhaü bhagavato sabba¤¤åta¤āõaü. Avajjetvā yadicchakaü jānātã" ti. "Tena hi bhante nāgasena buddho asabba¤¤å, yadi tassa pariyesanāya sabba¤¤åta¤āõaü hotã" ti. "Vāhasataü kho mahārāja vãhãnaü aķķhacåla¤ca vāhā vãhisattammaõāni dve ca tumbā ekaccharākkhaõe pavattacittassa ettakā dvãhi lakkhaü ņhapãyamānā parikkhayaü pariyādānaü gaccheyyuü tatirame sattavidhā cittā pavattanti: ye te mahārāja sarāgā sadosā samohā sakkilesā abhāvitakāyā abhāvitasãlā abhāvitacittā abhāvitapa¤¤ā, tesaü taü cittaü garukaü uppajjati, dandhaü pavattati. Kiükāraõā? Abhāvitattā cittassa. Yathā mahārāja vaüsanāëassa vitatassa visālassa vitthiõõassa saüsibbitavisibbitassa sākhājaņājaņitassa ākaķķhiyantassa garukaü hoti āgamanaü dandhaü. Kiükāraõā? Saüsibbitavisibbitattā sākhānaü. Evameva kho mahārāja ye te sarāgā sadosā samohā sakkilesā abhāvitakāyā abāvitacittā abhāvitapa¤¤ā, tesaü taü cittaü garukaü uppajjati, dandhaü pavattati. Kiükāraõā? Saüsibbitavisibbitattā kilesehi idaü paņhamaü cittaü. 2. Tatãradaü dutiyaü cittaü vibhattimāpajjati. Ye te mahārāja sotāpannā pihitāpāyā diņņhippattā vi¤¤ātasatthusāsanā, tesaü taü cittaü tãsu ņhānesu lahukaü [PTS Page 103] [\q 103/] uppajjati uparibhumisu garukaü uppajjati dadhaü pavattati. Kiükāraõā? Tãsu ņhānesu cittassa parisuddhattā, upari kilesānaü appahãnattā. Yathā mahārāja vaüsanāëassa tipabbagaõņhiparisuddhassa upari sākhājaņājaņitassa ākaķķhiyantassa yāvatipabbaü tāva lahukaü eti. Tato upari thaddhaü, kiükāraõā? Heņņhā parisuddhattā, upari sākhājaņājaņitattā. Evameva kho mahārāja ye te sotāpannā pihitāpāyā diņņhippattā vi¤¤ātasatthusāsanā, tesaü taü cittaü tãsu ņhānesu lahukaü uppajjati, lahukaü pavattati, uparibhumisu garukaü uppajjati, dandhaü pavattati. Kiükāraõā? Tãsu ņhānesu parisuddhattā upari kilesānaü appahãnattā. Idaü dutiyaü cittaü. 3. Tatiradaü tatiyaü cittaü vibhattimāpajjati. Ye te mahārāja sakadāgāmino yesaü rāgadosamohā tanubhåtā, tesaü taü cittaü pa¤casu ņhānesu lahukaü uppajjati, lahukaü pavattati, uparibhumisu [SL Page 100] [\x 100/] Garukaü uppajjati, dadhaü pavattati. Kiükāraõā? Pa¤casu ņhānesu parisuddhattā. Uparikilesānaü appahãnattā. Yathā mahārāja vaüsanāëassa pa¤capabbagaõņhiparisuddhassa upari sākhājaņājaņitassa ākaķķhiyantassa yāva pa¤capabbaü tāva lahukaü eti, tato uparithaddhaü. Kiükāraõā? Heņņhā parisuddhattā, upari sākhājaņājaņitattā. Evameva kho mahārāja ye te sakadāgāmino, yesaü rāgadosamohā tanubhåtā, tesaü taü cittaü pa¤casu ņhānesu lahukaü uppajjati, lahukaü pavattati, uparibhumisu garukaü uppajjati, dandhaü pavattati. Kiükāraõā? Pa¤casu ņhānesu cittassa parisuddhattā, uparikilesānaü appahãnattā. Idaü tatiyaü cittaü. 4. Tatiradaü catutthaü cittaü vibhattimāpajjati. Ye te mahārāja anāgāmino, yesaü pa¤corambhāgiyāni saüyojanāni pahãnāni, tesaü taü cittaü dasasu ņhānesu lahukaü [PTS Page 104] [\q 104/] uppajjati, lahukaü pavattati, uparibhumisu garukaü uppajjati dandhaü pavattati. Kiükāraõā? Dasasuņhānesu cittassa parisuddhattā, upari kilesānaü appahãnattā. Yathā mahārāja vaüsanāëassa dasapabbagaõņhiparisuddhassa upari sākhājaņājaņitassa ākaķķhiyantassa yāvadasapabbaü tāva lahukaü eti, tato upari thaddhaü. Kiükāraõā? Heņņhā parisuddhattā, upari sākhājaņājaņitattā. Evameva kho mahārāja ye te anāgāmino yesaü pa¤corambhāgiyāni saüyojanāni pahãnāni, tesaü taü cittaü dasasu ņhānesu lahukaü uppajjati, lahukaü pavattati, uparibhumisu garukaü uppajjati, dandhaü pavattati. Kiükāraõā?Dasasu ņhānesu cittassa parisuddhattā, upari kilesānaü appahãnattā. Idaü catutthaü cittaü. 5. Tatiradaü pa¤camaü cittaü vibhattimāpajjati. Ye te mahārāja arahanto khãnāsavā dhotamalā vantakilesā vusitavanto katakaraõãyā ohitabhārā anuppattasadatthā parikikhãõabavasaüyojanā pattapaņisambhidā sāvakabhåmãsu parisuddhā, tesaü cittaü sāvakavisaye lahukaü uppajjati, lahukaü pavattati, paccekabuddhabhumãsu garukaü uppajjati, dandhaü pavattati. Kiükāraõā? Parisuddhattā sāvakavisaye, aparisuddhattā paccekabuddhavisaye. Yathā mahārāja vaüsanāëassa sabbapabbagaõņhiparisuddhassa ākaķķhiyantassa lahukaü hoti āgamanaü adandhaü. Kiükāraõā? Sabbapabbagaõņhiparisuddhattā agahanattā vaüsassa. Evameva kho mahārāja ye te arahanto khãõāsavā dhotamalā vantakilesā vusitavanto katakaraõãyā ohitabhārā anuppattasadatthā parikkhãõabhavasaüyojanā pattapaņisambhidā sāvakabhumãsu parisuddhā, tesaü taü cittaü sāvakavisaye lahukaü uppajjati, lahukaü pavattati, paccekabuddhabhumãsu garukaü uppajjati, dandhaü pavattati. Kiükāraõā? Parisuddhattā sāvakavisaye, aparisuddhattā paccekabuddhavisaye. Idaü pa¤camaü cittaü. [PTS Page 105] [\q 105/] [SL Page 101] [\x 101/] 6. Tatiradaü chaņņhaü cittaü vibhattimāpajjati. Ye te mahārāja paccekabuddhā sayambhunoanācariyakā ekacārino khaggavisāõakappā sakavisaye parisuddhavimalacittā, tesaü taü cittaü sakavisaye lahukaü uppajjati lahukaü pavattati, sabba¤¤åbuddhabhumãsu garukaü uppajjati dandhaü pavattati. Kiükāraõā? Parisuddhattā sakavisaye, mahantattā sabba¤¤åbuddhavisayassa. Yathā mahārāja puriso sakavisayaü parittaü nadiü rattimpi divā'pi yadicchakaü asambhito otareyya, athāparato mahāsamuddaü gambhãraü vitthataü agādhamapāraü disvā bhāyeyya. Dandhāyeyya, na visaheyya otarituü. Kiükāraõā? Ciõõattā sakavisayassa, mahantattā ca mahāsamuddassa. Evameva kho mahārāja ye te paccekabuddhā sayambhuno anācariyakā ekacārino khaggavisāõakappā, sakavisaye parisuddhavimalacittā, tesaü taü cittaü sakavisaye lahukaü uppajjati, lahukaü pavattati, sabba¤¤åbuddhabhumãsu garukaü uppajjati dandhaü pavattati. Kiükāraõā? Parisuddhattā sakavisayassa, mahantattā sabba¤¤å buddhavisayassa. Idaü chaņņhaü cittaü. 7. Tatiradaü sattamaü cittaü vibhattimāpajjati. Ye te mahārāja sammāsambuddhā sabba¤¤uno dasabaladharā catuvesārajjavisāradā aņņhārasahi buddhadhammehi samannāgatā anantajinā anāvaraõa¤āõā, tesaü taü cittaü sabbattha lahukaü upajjati, lahukaü pavattati. Kiükāraõā? Sabbatthaparisuddhattā api nu kho mahārāja nārācassa sudhotassa vimalassa niggaõņhissa sukhumadhārassa ajimhassa avaükassa akuņilassa dalhavāpasamāråhaëhassa khomasukhume vā kappāsasukhume vā kambalasukhume vā balavanipātassa dandhāyitattaü vā laggattaü-28. Vā hotã?" Ti. "Na hi bhante". "Kiükāraõā?" "Sukhumattā vatthānaü sudhotattā narācassa nipātassa ca balavattā" [PTS Page 106] [\q 106/] ti. "Evameva kho mahārāja ye te sammāsambuddhā sabba¤¤uno dasabaladharā catuvesārajjavisāradā aņņhārasahi buddhadhammehi samannāgatā anantajinā anāvaraõa¤āõā, tesaü taü cittaü sabbattha lahukaü uppajjati lahukaü pavattati. Kiükāraõā? Sabbattha parisuddhattā idaü sattamaü cittaü. 8. Tatra mahārāja yamidaü sabba¤¤ubuddhānaü cittaü, taü channampi cittānaü gaõanaü atikkamitvā asaükheyyena guõena parisuddha¤ca lahuka¤ca. Yasmā ca bhagavato cittaü parisuddha¤ca lahuka¤ca, tasmā mahārāja bhagavā yamakapāņihãraü dasseti. Yamakapāņihãre mahārāja ¤ātabbaü 'buddhānaü bhagavantānaü cittaü evaü lahuparivatta'nti. -------28. Lagganaü (ma) [SL Page 102] [\x 102/] Na tattha sakkā uttariü kāraõaü vattuü. Te'pi mahārāja pāņihãrā sabba¤¤ubuddhānaü cittaü upādāya gaõanampi saīkhampi kalampi kalabhāgampi na upenti. âvajjanapaņibaddhaü mahārāja bhagavato sabba¤¤uta¤āõaü āvajjetvā yadicchakaü jānāti. Yathā mahārāja puriso hatthe ņhapitaü yaü ki¤ci dutiye hatthe ņhapeyya, vivaņena mukhena vācaü nicchāreyya, mukhagataü bhojanaü gileyya, ummãletvā vā nimãleyya, nimãletvā vā ummãleyya, sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya, pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, cirataraü etaü mahārāja lahutaraü bhagavato sabba¤¤uta¤āõaü, lahutaraü āvājjanaü. âvajjitvā yadicchakaü jānāti. âvajjanavikalamattakena te tāvatā buddhā bhagavanto asabba¤¤uno nāma na hontã" ti. 9. "âvajjanampi bhante nāgasena pariyesanāya kātabbaü. Iīgha maü tattha kāraõena sa¤¤āpehã" ti. "Yathā mahārāja purisassa aķķhassa mahaddhanassa mahābhogassa pahåtajātaråparajatavittupakaraõassa pahåtadhanadha¤¤assa sāli - vãhi - yava - taõķula - tila - mugga - māsa - pubbaõõāparaõõa - sappi - tela - navanãta - khãra - dadhi - madhu [PTS Page 107] [\q 107/] guëa phāõitā ca khalopi - kumbhi piņhara - koņņha - bhājana gatā bhaveyyuü, tassa ca purisassa pāhunako āgaccheyya bhattārahobhattābhikaīkhã, tassa ca gehe yaü raddhaü bhojanaü taü pariniņņhitaü bhaveyya. Kumbhito taõķule nãharitvā bhojanaü randheyya, api nu kho so mahārāja puriso tāvatakena bhojanavekallamattakena adhano nāma kapaõo nāma bhaveyyā?" Ti. "Na hi bhante. Cakkavattira¤¤o ghare'pi bhante akāle bhojanavekallaü hoti, kimaīgapana gahapatikassā" ti. "Evameva kho mahārāja tathāgatassa āvajjanavikalamattakaü sabba¤¤uta¤āõaü āvajjetvā yadicchakaü jānāti. 10. Yathā pana mahārāja rukkho assa phalito onatavinato piõķibhārabharito, na ki¤ci tattha patitaü phalaü bhaveyya. Api nu kho so mahārāja rukkho tāvatakena patita Phalavekallamattakena aphalo nāma bhaveyyā?" Ti. "Na hi bhante. Patanapaņibaddhāni tāni rukkhaphalāni. Patite yadicchakaü labhatã" ti. "Evameva kho mahārāja tathāgatassa āvajjanapaņibaddhaü sabba¤¤uta¤āõaü. âvajjetvā yadicchakaü jānātã" ti. "Bhante nāgasena, āvajjetvā buddho yadicchakaü jānātã?" Ti. [SL Page 103] [\x 103/] "âma mahārāja, bhagavā āvajjetvā āvajjetvā yadicchakaü jānāti. Yathā mahārāja cakkavattã rājā yadā cakkaratanaü sarati 'upetu me cakkaratana'nti, sarite sarite cakkaratanaü upeti, evameva kho mahārāja tathāgato āvajjetvā āvajjatvā yadicchakaü jānātã" ti. "Daëhaü bhante nāgasena kāraõaü. Buddho sabba¤¤å sampaņicchāma buddho sabba¤¤å" ti. Buddhassa bhagavato sabba¤¤åbhāvapa¤ho dutiyo. 3. Devadattapabbajjajāpa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, devadatto kena pabbājito?" Ti. "Chayime mahārāja khattiyakumārā bhaddiyo ca anuruddho ca ānando ca bhagu ca kimbilo ca devadatto [PTS Page 108] [\q 108/] ca upālikappaka sattamo abhisambuddhe satthari sakyakulānandajanane bhagavantaü anupabbajantā nikkhamiüsu. Te bhagavā pabbājesã" ti. "Nanu bhante devadattena pabbajitvā saügho bhinno?" Ti. "âma mahārāja, devadattena pabbajitvā saügho bhinno. Na gihã saīghaü bhindati, na bhikkhuõã, na sikkhamānā, na sāmaõero, na sāmaõerã saīghaü bhindati. Bhikkhu pakatatto samānasaüvāsako samānasãmāyaü ņhito saīghaü bhindatã?" Ti. 2. "Saīghabhedako bhante puggalo kiü kammaü phusatã?" Ti. "Kimpana bhante nāgasena buddho jānāti 'devadatto pabbajitvā saīghaü bhindissati, saīghaü bhinditvā kappaü niraye paccissatã'ti?" "âma mahārāja, tathāgato jānāti 'devadatto pabbajitvā saīghaü bhindissati, saīghaü bhinditvā kappaü niraye paccissatã'ti. " "Yadi bhante nāgasena buddho jānāti 'devadatto pabbajitvā saīghaü bhindissati, saīghaü bhinditvā kappaü niraye paccissatã'ti, tena hi bhante nāgasena, 'buddho kāruõiko anukampako hitesã sabbasattānaü ahitamapanetvā hitamåpadahatã" ti yaü vacanaü, tammicchā. Yadi taü ajānitvā pabbājesi, tena hi buddho asabba¤¤å ayampi ubatokoņiko pa¤ho tavānuppatto vijaņehi etaü mahājaņaü. Bhinda parappavādaü. Anāgate addhāne tayā sadisā buddhimanto bhikkhå dullabhā bhavissanti. Ettha tava balaü pakāsehã" ti. [SL Page 104] [\x 104/] "Kāruõiko mahārāja bhagavā sabba¤¤å ca. Kāru¤¤ena mahārāja bhagavā sabba¤¤åta¤āõena devadattassa gatiü olokento addasā 'devadattaü aparāpariyakammaü āyuhitvā anekāhi kappakoņisatasahassāni nirayena nirayaü vinipātena vinipātaü gacchantaü taü bhagavā sabba¤¤åta¤āõena jānitvā 'imassa apariyantaka taü kammaü mama sāsane pabbajitassa pariyantakaü bhavissati. [PTS Page 109] [\q 109/] purimaü upādāya pariyantakataü dukkhaü bhavissati. Apabbajito'pi ayaü moghapuriso kappaņņhiyameva kammaü āyåhissatã'ti kāru¤¤ena devadattaü pabbājesã" ti. "Tena hi bhante nāgasena buddho vadhitvā telena makkheti, papāte pātetvā hatthaü deti, māretvā jãvitaü pariyesati. Yaü so paņhamaü dukkhaü datvā pacchā sukhaü upadahatã" ti. "Vadheti'pi mahārāja tathāgato sattānaü hitavasena, pāteti'pi sattānaü hitavasena, māreti'pi sattānaü hitavasena. Vadhitvā'pi mahārāja tathāgato sattānaü hitameva upadahati. Pātetvā'pi sattānaü hitameva upadahati. Māretvā'pi sattānaü hitameva upadahati. Yathā mahārāja mātāpitaro nāma vadhitvā'pi pātayitvā'pi puttānaü hitameva upadahanti, evameva kho mahārāja tathāgato vadheti'pi sattānaü hitavasena, pāteti'pi sattānaü hitavasena, māreti'pi sattānaü hitavasena. Vadhitvā'pi mahārāja tathāgato sattānaü hitameva upadahati pātetvā'pi sattānaü hitameva upadahati māretvā'pi sattānaü hitameva upadahati. Yena yena yogena sattānaü guõavaķķhi hoti, tena tena yogena sabbasattānaü hitameva upadahati. Sace mahārāja devadattaü na pabbājeyya, gihãbhuto samāno nirayasaüvattikaü bahuü pāpakammaü katvā anekāni kappakoņisatasahassāni nirayena nirayaü vinipātena vinipātaü gacchanto bahuü dukkhaü vediyissati. Taü bhagavā jānamāno kāru¤¤ena devadattaü pabbājesi 'mama sāsane pabbajitassa dukkhaü pariyantakataü bhavissatã'ti. Kāru¤¤ena garukaü dukkhaü lahukaü akāsi. Yathā vā mahārāja dhana - yasa - siri - ¤āti balena balavā puriso attano ¤ātiü vā mittaü vā ra¤¤o garukaü daõķaü dhārentaü disvā attano bahuvissatthabhāvena samatthatāya tassa garukaü daõķaü lahukaü kāreti, evameva kho mahārāja bhagavā bahåni kappakoņisatasahassāni dukkhaü vediyamānaü devadattaü [PTS Page 110] [\q 110/] pabbājetvā sãlasamādhipa¤¤āvimuttibalasamatthabhāvena garukaü dukkhaü lahukaü akāsi. Yathā vā pana mahārāja kusalo bhisakko sallakatto garukaü vyādhiü balavosadhabalena lahukaü karoti, evameva kho mahārāja bahåni kappakoņisatasahassāni dukkhaü vediyamānaü devadattaü [SL Page 105] [\x 105/] Bhagavā yoga¤¤utāya pabbājetvā kāru¤¤abalo patthaddhadhammosadhabalena garukaü dukkhaü lahukaü akāsi api nu kho so mahārāja bhagavā bahuvedanãyaü devadattaü appavedanãyaü karonto ki¤ci apu¤¤aü āpajjeyyā?" Ti. "Na ki¤ci bhante apu¤¤aü āpajjeyya atamaso gaddåhanamattampã" ti. "Idampi kho tvaü mahārāja kāraõaü atthato sampaņiccha, yena kāraõena bhagavā devadattaü pabbājesi. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena bhagavā devadattaü pabbājesi. Yathā mahārāja coraü agucāriü gahetvā ra¤¤o dasseyyuü 'ayaü te deva coro āgucārã imassa yaü icchasi taü daõķaü paõehã'ti, tamenaü rājā evaü vadeyya 'tena hi bhaõe imaü coraü bahinagaraü nãharitvā āghātane sãsaü jindathā'ti. 'Evaü devā'ti kho te ra¤¤o paņissutvā taü bahinagaraü nãharitvā āghātanaü nayeyyuü. Tamenaü passeyya kocideva puriso ra¤¤o santikā laddhavaro laddhayasadhanabhogo ādeyyavacano balavicchitakārã. So tassa kāru¤¤aü katvā te purise evaü vadeyya 'alaü bho! Kiü tumhākaü imassa sãsacchedanena? Tena hi bho imassa hatthaü vā pādaü vā chinditvā jãvitaü rakkhatha. Ahametassa kāraõā ra¤¤o santike paņivacanaü karissāmã'ti. Te tassa balavato vacanena tassa corassa hatthaü vā pādaü vā chinditvā jãvitaü rakkheyyuü. Api nu kho so mahārāja puriso evaükārã tassa corassa kiccakārã assā?" Ti. "Jãvitadāyako so bhante puriso corassa jãvite dinne kiü tassa akataü nāma atthi?" Ti. Yā pana [PTS Page 111] [\q 111/] tassa hatthapādacchedane vedanā, so tāya vedanāya ki¤ci apu¤¤aü āpajjeyyā?" Ti. "Attanā katena so bhante coro dukkhaü vedanaü vediyati. Jãvitadāyako pana puriso na ki¤ci apu¤¤aü āpajjeyyā" ti. "Evameva kho mahārāja bhagavā kāru¤¤ena devadattaü pabbājesi 'mama sāsane pabbajitassa dukkhaü pariyantakataü bhavissatã'ti. Pariyantakata¤ca mahārāja devadattassa dukkhaü. Devadatto mahārāja maraõakāle- [SL Page 106] [\x 106/] "Imehi aņhãhi tamaggapuggalaü devātidevaü naradammasārathiü Samantacakkhuü satapu¤¤alakkhaõaü pāõehi buddhaü saraõaü upemã" ti. Pāõupetaü saraõamagamāsi. Devadatto mahārāja chakoņņhāse kate kappe atikkantepaņhamakoņņhāse saīghaü bhindi. Pa¤cakoņņhāse niraye paccitvā tato muccitvā addhissaro nāma paccekabuddho bhavissati. Api nu kho so mahārāja bhagavā evaü kārã devadattassa kiccakārã assā?" Ti. "Sabbadado bhante nāgasena tathāgato devadattassa, yaü tathāgato devadattaü paccekabodhiü pāpessati. Kiü tathāgatena devadattassa akataü nāma atthi" ti. "Yaü pana mahārāja devadatto saüghaü bhinditvā niraye dukkhaü vedanaü vediyati, api nu kho mahārāja bhagavā tato nidānaü ki¤ca apu¤¤aü āpajjeyyā?" Ti. "Na hi bhante. Attanā katena bhante devadatto kappaü niraye paccati. Dukakhapariyantakārako satthā nā ki¤ci apu¤¤aü āpajjati"ti. "Imampi kho tvaü mahārāja kāraõaü atthato sampaņiccha, yena kāraõena bhagavā devadattaü pabbājesi. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena bhagavā devadattaü pabbājesi. Yathā mahārāja [PTS Page 112] [\q 112/] kusalo bhisakko sallakatto vātapitta - semha - sannipāta - utupariõāma - visamaparihāra - opakka - mikopakkantaü påti - kuõapa - duggandhābhissannaü antosallaü susiragataü pubbaruhirasamapuõõaü vaõaü våpasamento vaõamukhaü kakkhalatikhiõakhārakaņukena bhesajjena anulimpati paripaccanāya paripaccitvā mådubhāvamåpagataü satthena vikantayitvā dahati salākāya. Daķķhe khāralavaõaü deti bhesajjenānulimpati vaõaråhaõāya, vyādhitassa sotthibhāvamanuppattiyā. Api nu kho so mahārāja hisakko sallakatto ahitacitto bhesajjenānulimpati, satthena vikanteti, dahati salākāya, khāralavaõaü detã?" Ti. "Na hi bhante hitacitto sotthikāmo tāni kiriyāni karotã" ti. "Yā panassa bhesajjakiriyākaraõena uppannā dukkhavedanā, tato nidānaü so bhisakko sallakatto ki¤ci apu¤¤aü āpajjeyya?" Ti. "Hitacitto bhante sotthikāmo bhisakko sallakatto tāni kiriyāni karoti. Kiü so tato nidānaü apu¤¤aü āpajjeyya? Saggagāmã so bhante hisakko sallakatto" ti. [SL Page 107] [\x 107/] "Evameva kho mahārāja bhagavā kāru¤¤ena devadattaü pabbājesi dukkhaparimuttiyā. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena bhagavā devadattaü pabbājesi. Yathā mahārāja puriso kaõņakena viddho assa, atha¤¤ataro puriso tassa hitakāmo sotthikāmo tiõhena kaõņakena vā satthamukhena vā samantā chinditvā paggharantena lohitena taü kaõņakaü nãhareyya, api nu kho so mahārāja puriso ahitakāmo taü kaõņakaü nãharatã?" Ti. "Na hi bhante hitakāmo se bhante puriso sotthikāmo kaõņakaü nãharati. Sace so bhante puriso taü kaõņakaü na nãhareyya. Maraõaü vā so tena pāpuõeyya maraõamattaü vā dukkhanti". "Evameva kho mahārāja tathāgato kāru¤¤ena devadattaü pabbājesi dukkhaparimuttiyā. Sace mahārāja bhagavā devadattaü na pabbājeyya, [PTS Page 113] [\q 113/] kappakoņisatasahassampi devadatto bhavaparamparāya niraye pacceyyā" ti. "Anusotagāmiü bhante nāgasena devadattaü panthe paņipādesi. Papāte patitassa devadattassa patiņņhaü adāsi. Visamagataü devadattaü tathāgato samaü āropesi. Ime ca bhante nāgasena hetå imāni ca kāraõāni na sakkā a¤¤ena dassetuü a¤¤atra tvādisena buddhimatā" ti. Devadattapabbajjāpa¤ho tatiyo. 4. Mahābhumicālapātubhāvapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, bhāsitampetaü bhagavatā "aņņhime bhikkhave hetu aņņha paccayā mahato bhumicālassa pātubhāvāyā"ti asesa vacanaü idaü, nissevacanaü idaü. Nippariyāyavacanaü idaü nattha¤¤o navamo hetu mahato bhumicālassa pātubhāvāya. Yadi bhante nāgasena a¤¤o navamo hetu bhāveyya mahato bhumicālassa pātubhāvāya, tampibhagavā hetuü katheyya yasmā ca kho bhante nāgasena nattha¤¤o navamo hetu mahato bhumicālassa pātubhāvāya, tasmā anācikkhito bhagavatā aya¤ca navamo hetu dissati mahato bhumicālassa pātubhāvāya, yaü vessantarena ra¤¤ā mahādāne dãyamāne sattakkhattuü mahāpaņhavã kampitā. Yadi bhante nāgasena aņņheva hetu aņņha paccayā mahato bhumicālassa pātubhāvāya, tena hi 'vessantarena ra¤¤ā mahādāne dãyamāne [SL Page 108] [\x 108/] Sattakkhattuü mahāpaņhavã kampitā'ti yaü vacanaü, taü micchā yadi vessantaķerana ra¤¤ā mahādāne dãyamāne sattakkhattu mahāpaņhavã kampitā, tena hi 'aņņheva hetu aņņha paccayā mahāta bhemicālassa pātubhāvāyā'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho sukhumo dunnibbeņhiyo andhakaraõo ca gamabhãro ca. So tavānuppatto. [PTS Page 114] [\q 114/] neso a¤¤ena ittarapa¤¤ena sakkā vissajjetuü a¤¤atra tvādisena buddhimatā"ti. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavā 'adhime bhikkhave hetu aņha paccayā mahato bhumicālassa pātubhāvāyā'ti. Vessantarenapi ra¤¤ā mahādāne dãyamāne sattakkhattuü mahāpaņhavã kampitā. Ta¤ca pana akālikaü, kadācuppattikaü, aņņhahi hetuhi vippamuttaü. Tasmā agaõitaü aņņhahi hetuhi. 2. Yathā mahārāja loke tayo yeva meghā ghaõiyanti 'vassiko hemantiko pāvussako'ti, yadi te mu¤citvā a¤¤o megho pavassati, na so megho gaõãyati sammatehi meghehi, akālamegho tveva saīkhaü gacchati. Evameva kho mahārāja vessantarena ra¤¤ā mahādāne dãyamāne yaü sattakkhuttuü mahāpaņhavã kampitā, akālikaü etaü kadācuppattikaü, aņņhahi hetuhi vippamuttaü. Na taü gaõãyati aņņhahi hetuhi. 3. Yathā vā pana mahārāja himavatā pabbatā pa¤canadãsatāni sandanti. Tesaü mahārāja pa¤cannaü nadãsatānaü daseva nadiyo nadãgaõanāya gaõãyanti, seyyathidaü: gaīgā yamunā aciravatã sarabhu mahã sindhu sarassatã vetravatã-29. Vatatthā-30. Candabhāgā'ti. Avasesā nadiyo nadãgaõanāya agaõitā kiükāraõā? Na tā nadiyo dhåvasalilā. Evameva kho mahārāja vessantarena ra¤¤ā mahādāne dãyamāne yaü sattakkhattuü mahāpaņhavã kampitā, akālikaü etaü kadācuppattikaü, aņņhahi hetuhi vippamuttaü. Na taü gaõãyati aņņhahi hetuhi. 4. Yathā vā pana mahārāja ra¤¤o satampi dvisatampi amaccā honti, tesaü chayeva janā amaccagaõanāya gaõiyanti, seyyathãdaü: senāpati purohito akkhadasso bhaõķāgāriko chattagāhako khaggagāhako. Ete yeva amaccagaõanāya gaõãyanti kiükāraõā? Yuttattā rājaguõehi. Avasenā agaõitā sabbe amaccā'tveva saīkhaügacchanti. [PTS Page 115] [\q 115/] evameva kho mahārāja, vessantarena ra¤¤ā mahādāne dãyamāne yaü sattakkhattuü mahāpaņhavã kampitā, akālikaü etaü kadācuppattikaü aņņhahi hetuhi vippamuttaü na taü gaõãyati. -------- 29. Vetrāvatã. 30. Citasā, citaso (kesuci). [SL Page 109] [\x 109/] Aņņhahi hetuhi. Såyati nu kho mahārāja etarahi jinasāsane katādhikārānaü diņņhadhammasukhavedanãyaü kammaü, kitti ca yesaü abbhuggatā devamanusseså'ti?. " "âma bhante. Såyati etarahi jinasāsane katādhikārānaü diņņhadhammasukhavedanãyaü kammaü, kitti ca yesaü abbhuggatā devamanussesu. Satta te janā'ti. " "Ko ca ko ca mahārājā? Ti" "Sumano ca bhante mālākāro, ekasāņako ca brāhmaõo, puõõo ca bhatako, mallikā ca devã, gopālamātā ca devi, suppiyā ca upāsikā, puõõā ca dāsã' ti ime satta diņņhadhammasukhavedanãyā sattā. Kitti ca imesaü abbhuggatā devamanussesu" ti. "Apare'pi såyanti nu kho atãte mānusakeneva sarãradehena tidasabhavanaü gatā?" Ti. "âma bhante såyantã" ti. "Ko ca ko ca mahārājā?" Ti. "Guttilo ca gandhabbo, sādhãno ca rājā, nimã ca rājā. Mandhātā ca rājā'ti ime caturo janā såyanti teneva mānusakena sarãradehena tidasabhavanaü gatā'ti. Sucirampi kataü såyati sukatadukkatanti. Sutapubbaü pana tayā mahārāja atãte vā addhāne vattamāne vā addhāne itthannāmassa dāne dãyamāne sakiü vā dvikkhattuü vā tikkhattuü vā mahāpaņhavã kampitā?" Ti. 6. "Na hi bhaneta" ti. "Atthi me mahārāja āgamo adhigamo pariyatti savaõaü sikkhā balaü sussåsā paripucchā ācariyupāsanaü. Mayā'pi nassutapubbaü itthannāmassa dāne dãyamāne sakiü vā dvikkhattuü vā mahāpaņhavã kampitā'ti ņhapetvā vessantarassa rājavasabhassa dānavaraü. Bhagavato ca mahārāja kassapassa bhagavato ca sakyamunino'ti dvinnaü buddhānaü antare [PTS Page 116] [\q 116/] gaõanapathavãtivattā vassakoņiyo atikkantā tatthapi me savaõaü natthi 'itthannāmassa dāne dãyamāne sakiü vā dvikkhattuü vā tikkhattuü vā mahāpaņhavã kampitā'ti. "Na mahārāja tāvatakena viriyena tāvatakena parakkamena mahāpaņhavã kampati. Guõabhārabharitā mahārāja sabba soceyya- kiriya guõahāra-bharitā dhāretuü avisahantã mahāpaņhavã calati kampati pavedhati. [SL Page 110] [\x 110/] 7. Yathā mahārāja sakaņassa atibhārabharitassa nābhiyo ca nemiyo ca phalanti, akkho bhijjati. Evameva kho mahārāja sabbasoceyyakiriyaguõabhārabharitā mahāpaņhavã dhāretuü navisabhantã calati kampati pavedhati. Yathā vā pana mahārāja gaganaü anila-jala-vega-sa¤jāditaü ussannajalabhāra-baritaü ativātena phuņitattā nadati ravati galagalāyati, evameva kho mahārāja mahāpaņhavã ra¤¤o vessantarassa dānabalavipulaussannabhārabharitā dhāretuü avisahantã calati kampati pavedhati. 8. Na hi mahārāja ra¤¤o vessantarassa cittaü rāgavasena pavattati, na dosavasena pavattati, na mohavasena pavattati, na mānavasena pavattati, na diņņhivasena pavattati, na kilesavasena pavattati, na vitakkavasena pavattati, na arativasena pavattati. Atha kho dānavasena bahulaü pavattati 'kinni anāgatā yācakā mama santike āgaccheyyuü, āgatā ca yācakā yathākāmaü labhitvā attamanā bhaveyyunti' satataü samitaü dānaü pati mānasaü ņhapitaü hoti. 9. Ra¤¤o mahārāja vessantarassa satataü samitaü dasasu ņhānesu mānasaü ņhapitaü hoti: dame same khantiyaü saüvare yame niyame akkodhe avihiüsāya sacce soceyye. Ra¤¤o mahārāja vessantarassa kāmesanā pahãnā bhavesanā paņippassaddhā brahmacadariyesanā yeva ussukkaü āpannā. Ra¤¤o mahārāja vessantarassa attarakkhā pahãnā pararakkhā ussukkaü āpannā: 'kinti ime sattā samaggā assu arogā sadhanā [PTS Page 117] [\q 117/] dãghāyukā'ti bahulaü yeva mānasaü pavattati. Dadamāno ca mahārāja vessantaro rājā taü dānaü na bhavasampattihetu deti, na dhanahetu deti, na paņidānahetu deti, na upalāpanahetu deti, na āyuhetu deti. Na vaõõahetu deti, na sukhahetu deti, na balahetu deti, na yasahetu deti, na puttahetu deti. Na dhãtuhetu deti. Atha kho sabba¤¤uta¤āõassa hetu sabba¤¤uta¤āõaratanassakāraõā evaråpe atulavipulānuttare dānavare adāsi. Sabba¤¤utaü patto ca imaü gāthaü abhāsi: "Jāliü kaõhājinaü dhãtaü maddideviü patibbataü Cajamāno na cintesiü bodhiyā yeva kāraõā" ti. [SL Page 111] [\x 111/] 10. Rājā mahārāja vessantaro akkodhena kodhaü jināti, asādhuü sādhunā jināti, kadariyaü dānena jināti, alikaü saccena jināti, sabbaü akusalaü kusalena jināti. Tassa evaü dadamānassa dhammānugatassa dhammasãsakassa dānanissandabalaviriyavipulavihārena heņņhā mahāvātā sa¤calanti. Sanikasanikaü sakiü sakiü ākulākulā vāyanti onamanti unnamanti vinamanti, sãnapattapādapā papatanti, gumbagumbā valāhakā gahane sandhāvanti, rajosaücitā vātā dārunā honti, gaganaü uppãëãtaü, vātā vāyanti, sahasā dhamadhamāyanti, mahābhãmo saddo niccharati, tesu vātesu kupitesu udakaü sanikasanikaü calati, udake calite khubbhanti macchakacchapā, chāyanti yamakayamakā åmayo, tasanti jalacarā sattā, jalavãci yuganaddhā vattati, vãcinādo pavattati, ghorā bubbulā uņņhahanti, pheõamālā bhavanti. Uttarati mahāsamuddo. Disāvidisaü dhāvati udakaü ussotapaņisotamukhā sadanti saliladhārā. Asuragaruëanāgayakkhā ubbijjanti'kinnu kho kathannukho sāgaro viparivattatã'ti gamanapathamesanti bhãtacittā khubhite lulite jaladhare pakampati mahāpaņhavi samahānagā [PTS Page 118] [\q 118/] sasāgarā parivattanti sinerugirikåņaselasikharo vinamamāno hoti. Vimanā honti ahinakulabiëārakotthukasåkaramigapakkhino, rudanti yakkhā appesakkhā, hasanti yakkhā mahesakkhā kampamānāya mahāpaņhaviyā. 11. Yathā mahārāja mahati mahāpariyoge uddhanagate udakasampuõõe ākiõõataõķule heņņhato aggi jalamāno paņhamaü tāva pariyogaü santāpeti, pariyogo santatto udakaü santāpeti, udakaü santattaü taõķulaü santāpeti, taõķulaü santattaüummujjati nimujjati, bubbulakajātaü hoti, pheõamālā uttaranti. Evameva kho mahārāja vessantaro rājā yaü loke duccajaü taü caji. Tassa taü duccajaü taü caji. Tassa taü duccajaü cajantassa dānassa sabhāvanissandena heņņhā mahāvātā dhāretuü na visahantā parikuppiüsu. Mahāvātesu parikupitesu udakaü kampi. Udake kampite mahāpaņhavã kampi. Iti tadā mahāvātā ca udaka¤ca paņhavi cāti ime tayo ekamanā viya ahesuü. Mahādānanissandena vipulabalaviriyena natthediso mahārāja a¤¤assa dānānubhāvo yathā vessantarassa ra¤¤o mahādānānubhāvo. 12. Yathā mahārāja mahiyā bahuvidhā maõayo vijjanti, seyyathidaü: indanãlo mahānãlo jotiraso veluriyo ummāpuppho sirãsapuppho manoharo suriyakanto candakanto vajiro khajjopanako phussarāgo lohitaīko-31. Masāragallo'ti. 31. Lohitaīgo. (Ma) [SL Page 112] [\x 112/] Ete sabbe atikkamma cakkavattimaõi aggamakkhāyati. Cakkavattimaõi mahārāja samantā yojanaü obhāseti, evameva kho mahārāja yaü ki¤ci mahiyā dānaü vijjati api asadisadānaparamaü, taü sabbaü atikkamma vessantarassa ra¤¤o mahādānaü aggamakkhāyati. Vessantarassa mahārāja ra¤¤o mahādāne dãyamāne sattakkhattuü mahāpaņhavã kampitā"ti. "Acchariyaü bhante nāgasena buddhānaü! Abbhutaü bhante nāgasena buddhānaü! Yaü tathāgato bodhisatto [PTS Page 119] [\q 119/] samāno asamo lokena evaükhanti evaücitto evaü adhimutti evaüadhippāyo. Bodhisattānaü bhante nāgasena parakkamo dakkhāpito. Pāramã ca jinānaü bhiyyo obhāsitā cariyaü carato'pi tāva tathāgatassa sadevake loke seņņhabhāvo anudassito sādhu bhante nāgasena thomitaü jinasāsanaü, jotitā jinapāramã, chinnā titthiyānaü vādagaõņhi, bhinnā parappavādakumbhā, pa¤ho gambhãro uttānãkato, gahanaü agahanaü kataü, sammā laddhaü jinaputtānaü nibbāhanaü. Evametaügaõivarapavara, tathā sampaņicchāmāti. Mahābhumicālapātubhāvapa¤ho catuttho. 5. Sivira¤¤o cakkhudānapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena tumhe evaü bhaõatha: "sivirājena yācakassa cakkhuni dinnāni, andhassa sato puna dibbacakkhuni uppannānã"ti. Etampi vacanaü sakasaņaü saniggahaü sadosaü. Hetusamugghāte ahetusmiü avatthusmiü natthi dibbacakkhussa uppādo'ti sute vuttaü. Yadi bhante nāgasena sivirājena yācakassa cakkhåni dinnāni, tena hi "puna dibbacakkhåni uppannānã'ti yaü vacanaü taü micchā. Yadi dibbacakkhånã uppannāni, tena hi 'sivirājena yācakassa cakkhuni dinnāni'ti yaü vacanaü tampi micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho gaõņhito'pi gaõņhitaro, veņhato'pi veņhataro-32. Gahanato'pi gahanataro so tavānuppatto. Tattha chandamabhijanehi nibbāhanāya, paravādānaü niggahāyā"ti. 2. "Dinnāni mahārāja sivirājena yācakassa cakkhåni. Tattha mā vimatiü uppādehi. Puna dibbāni ca cakkhåni uppannāni. Tatthapi mā vimatiü janehã" ti. ---------- 32. Vedhato pi vedhataro (sã. Mu. ) [SL Page 113] [\x 113/] "Api nu kho bhante nāgasena hetusamugghāte ahetusmiü avatthumbhi dibbacakkhu uppajjatã?" Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Kiü pana bhante [PTS Page 120] [\q 120/] nāgasena ettha kāraõaü, yena kāraõena hetusamugghāte ahetusmiü avatthumbhi dibbacakkhu uppajjati? Iīgha tāva kāraõena maü sa¤¤āpehã" ti. 3. "Kiü pana mahārāja atthi loke saccaü nāma, yena saccavādino saccakiriyaü karontã?" Ti. "âma bhante atthiloke saccaü nāma. Saccena bhante nāgasena saccavādino saccakiriyaü katvā devaü vassāpenti, aggiü nibbāpenti, visaü hananti, a¤¤ampi vividhaü kattabbaü karontã" ti. "Tena hi mahārāja yujjati sameti sivirājassa saccabalena dibbacakkhåni uppannānã'ti saccabalena mahārāja avatthumbhi dibbacakkhu uppajjati saccaü yeva tattha vatthu bhavati dibbacakkhussa uppādāya. Yathā mahārāja ye keci siddhā saccamanugāyanti 'mahāmeghopavasatu'ti, tesaü sahasaccamanugãtena mahāmegho pavassati. Api nukho mahārāja atthi ākāse cassassa hetu sannivito yena hetunā mahāmegho pavassatã?"Ti. "Na hi bhante. Saccaü yeva tattha hetu bhavati mahāmeghassa pavassanāyā"ti. "Evameva kho mahārāja natthi tassa pakati hetu. Saccaü yevettha vatthu bhavati dibbacakkhusasa uppādāyā" ti. 4. "Yathā vā pana mahārāja ye keci siddhā-33 saccamanugāyanti 'jalitapajjalito mahāaggikakhandho paņinivattatu'ti tesaü sahasaccamanugãtena jalitapajjalito mahāaggikkhandho khaõena paņinivattati. Api nu kho mahārāja atthi tasmiü jalitapajjalite mahāaggikkhandhe hetu sannivito yena hetunā jalitapajjalitamahāaggikkhandho khaõena paņinivattatã?" Ti. "Na hi bhante saccaü yeva vatthu hoti tassa jalitapajjalitassa mahāaggikkhandhassa khaõena paņinivattanāyā"ti. "Evameva kho mahārāja natthi tassa pakati hetu. Saccaü yevettha vatthu bhavati dibbacakkhussa uppādāyā"ti. ----------- 33. Sattā (ma. ) [SL Page 114] [\x 114/] 5. "Yathā vā pana mahārāja ye keci siddhā saccamanugāyanti [PTS Page 121 [\q 121/] ']visaü halāhalaü agadaü bhavatu'ti, api nu kho mahārāja halāhalavise vatthu sannicitaü atthi yena vatthunā visaü halāhalaü agadaü bhavatã?" Ti. "Na hi bhante. Saccaü yeva tattha hetu bhavati visassa halāhalassa khaõena paņighātāyā"ti. Evameva kho mahārāja vinā pakatihetuü saccaü yevettha vatthu bhavati dibbacakkhussa upādāyā"ti. "Catunnampi mahārāja ariyasaccānaü paņivedhāya nattha¤¤aü vatthu. Saccaü vatthuü karitvā cattāri ariyasaccāni paņivijjhanti. Atthi mahārāja cãnavisaye cãnarājā. So mahāsamudde baliü kātukāmo catumāse catumāse saccakiriyaü katvā saha rathena antomahāsamudde yojanaü pavisati. Tassa rathasãsassa purato mahāvārikkhandho paņikkamati. Nikkhantassa puna ottharati api nu kho mahārāja so mahāsamuddo sadevamanussenāpi lokena pakatikāyabalena sakkā paņikkamāpetunti?" "Atiparittake'pi bhante taëāke udakaü na sakkā sadevamanussenāpi lokena pakatikāyabalena paņikkamāpetuü. Kimpana mahāsamudde udakanti?" 6. "Iti imināpi mahārāja kāraõena saccabalaü ¤ātabbaü natthi taü ņhānaü yaü saccena na pattabbanti. " Nagare mahārāja pāņaliputte asoko dhammarājā sanegamajānapadaamaccabhaņabalamahāmaccehi parivuto gaīgaü nadiü navasalilasampuõõaü samatitthikaü samabharitaü pa¤cayojanasatāyāmaü yojanaputhulaü sandamānaü disvā amacce evamāha 'atthi koci bhaõe samattho yo imaü mahāgaīgaü paņisotaü sandāpetunti?' Amaccā āhaüsu 'dukkaraü devā'ti. Tasmiü yeva gaīgākule ņhitā bindumatã-34. Nāma ganikā assosi ra¤¤ā kira [PTS Page 122] [\q 122/] evaü vuttaü 'sakkā nu kho imaü mahāgaīgaü paņisotaü sandāpetunti' sā evamāha 'ahaü hi mahānagare pāņaliputte gaõikā råpupajãvinã antimajãvikā. Mama tāva rājā saccakiriyā passatu'ti. Atha sā saccakiriyaü akāsi. Saha tassā saccakiriyāya khaõena sā mahāgaīgā galagalāyantã paņisotaü sandittha mahato janakāyassa passato. Atha rājā mahāgaīgāya āvaņņaåmivegajanitaü halāhalāsaddaü sutvā vimbhito acchariyabbhutajāto amacce evamāha 'kissāyaü bhaõe mahāgaīgā paņisotaü sandatã?'Ti. 'Bindumatã mahārāja gaõikā tava vacanaü sutvā saccakiriyaü akāsi. Tassā saccakiriyāya mahāgaīgā uddhamukhā-35. Sandatã'ti. 34. Bandhumatã (ma. ) 35. Uddhammukhā. (Ma. ) [SL Page 115] [\x 115/] Atha saüviggahadayo rājā turitaturito sayaü gantvā taü gaõikaü pucchi 'saccaü kira je tayā saccakiriyāya ayaü gaīgā paņisotaü sandāpitā?" Ti. 'âma devā'ti. Rājā āha: 'kiü te tattha balaü atthi? Ko vā te vacanaü ādiyati anummatto? Kena tvaü balena imaü mahāgaīgaü paņisotaü sandāpesã?"Ti. Sā āha: 'saccabalenāhaü mahārāja imaü mahāgaīgaü paņisotaü sandāpesi'nti rājā āha: 'kiü te saccabalaü atthi coriyā dhuttiyā asatiyā chinnikāya-36. Pāpikāya bhinnasãmāya atikkantikāya andhajanavilopikāyā?'Ti. 'Saccaü mahārāja, tādisikā ahaü. Yadi me mahārāja saccakiriyā atthi, yāyāhaü icchamānā sadevakampi lokaü parivatteyya'nti. Rājā āha: 'katamā pana sā hoti saccakiriyā?'Ti. 'Iīgha maü sāvehi. Yo me mahārāja dhanaü deti khattiyo vā brāhmaõo vā vesso vā suddo vā a¤¤o vā koci, tesaü samakaü yeva upaņņhāhāmi. Khattiyo'ti viseso natthi. Suddo'ti atima¤¤anā natthi. Anunayapaņighavippamuttā dhanasāmikaü paricarāmi. Esā me deva saccakiriyā yāyāhaü imaü mahāgaīgaü paņisotaü sandāpesi'nti. Iti'pi mahārāja sacce ņhitā naki¤ci atthaü na vindanti. Dinnāni mahārāja sivirājena yācakassa [PTS Page 123] [\q 123/] cakkhåni. Dibbacakkhuni ca uppannāni. Ta¤ca saccakiriyāya. Yampana sutte vuttaü 'maüsacakkhusmiü naņņhe ahetusmiü avatthumhi natthi dibbacakkhussa uppādo'ti, taü bhāvanāmayacakkhuü sadhāya vuttanti. Evametaü mahārāja dhārehã"ti. "Sādhu bhante nāgasena, sunibbeņhito pa¤ho. Suniddiņņho niggaho. Sumadditā paravādā. Evametaü tathā sampaņicchāmã"ti. Sivira¤¤o cakkhudānapa¤ho pa¤camo. 6. Gabbhāvakkantipa¤ho "Bhante nāgasena, bhāsitampetaü bhagavatā 'tiõõaü kho pana bhikkhave sannipātā gabbhassa avakkanti hoti. Idha mātāpitaro ca sannipatitā honti. Mātā ca utunã hoti. Gandhabbo ca paccupaņņhito hoti. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü sannipātā gabbhassa avakkanti hotã'ti. Asesavacanametaü, nissesavacanametaü, nippariyāyavacanametaü, arahassavacanametaü, sadevamanussānaü majjhe nisãditvā bhaõitaü. Aya¤ca dvinnaü sannipātā gabbhassa avakkanti dissati dukulena tāpasena pārikāya tāpasiyā utunãkāle dakkhiõena hatthaīguņņhena nābhi parāmaņņhā, tassa tena nābhiparāmasanena sāmo kumāro ------- 36. Chindikāya (sãmu. ) [SL Page 116] [\x 116/] Nibbatto. Mātaīgenāpi isinā brāhmaõaka¤¤āya utunãkāle dakkhiõena hatthaīguņņhena nābhi parāmaņņhā. Tassa tena parāmasanena maõķavyo māõavako nibbatto'ti. Yadi bhate nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'tiõõaü kho pana bhikkhave sannipātā gabbhassa avakkanti hotã'ti, tena hi 'sāmo ca kumāro maõķavyo ca māõavako ubho'pi te nābhiparāmasanena nibbattā'ti yaü vacanaü taü micchā. Yadi tathāgatena bhaõitaü 'sāmo kumāro ca maõķavyo ca māõavako nābhiparāmasanena nibbattā'ti, tena hi 'tiõõaü kho pana bhikkhave sannipātā [PTS Page 124] [\q 124/] gabbhassa avakkanti hotã'ti yaü vacanaü tampi micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho sugambhãro, sunipuõo, visayo buddhimantānaü. So tavānuppatto. Chinda vimatipathaü. Dhārehi ¤āõavarapajjotanti. " 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'tiõõaü kho pana bhikkhave sannipātā gabbhassa avakkanti hoti. Idha mātāpitaro ca sannipatitā honti. Mātā ca utunã hoti. Gandhabbo ca paccupaņņhito hoti. Evaü tiõõaü sannipātā gabbhassa avakkanti hotã'ti. Bhanita¤ca 'sāmo kumāro maõķavyo ca māõavako nābhiparāmasanena nibbattā'ti. " "Tena hi bhante nāgasena yena kāraõena pa¤ho suvinicchito hoti, tena kāraõena maü sa¤¤āpehã"ti. 36[B] 3. "Sutapubbaü pana tayā mahārāja saükicco ca kumāro isisiīgo ca tāpaso thero ca kumārakassapo iminā nāma te nibbattā" ti. "âma bhante suyyati. Abbhuggatā tesaü jāti. Dve migadhenuyo tāva utunãkāle dvinnaü tāpasānaü passāvaņņhānaü āgantvā sasambhavaü passāvaü piviüsu tena passāvasambhavena saükicco ca kumāro isisiīgo ca tāpaso nibbatto. Therassa udāyissa bhikkhuõåpassayaü upagatassa rattacittena bhikkhuõiyā aīgajātaü upanijjhāyantassa sambhavaü kāsāve mucci. Atha kho āyasmā udāyã taü bhikkhåõiü etadavoca: 'gaccha bhagini, udakaü āhara, antaravāsakaü dhovissāmã'ti. 'âharayye, ahameva dhovissāmã'ti. Tato sā bhikkhunã utunãsamaye taü sambhavaü ekadesaü mukhena aggahesi. Ekadesaü aīgajāte pakkhipi. Tena thero kumārakassapo nibbatto'ti evaü cetaü jano āhā'ti. Api nu kho tvaü mahārāja saddahasi taü vacananti?" "âma bhante. Balavaü tattha kāraõaü upalabhāma yena mayaü kāraõena saddahāma 'iminā kāraõena nibbatto'ti. " 36[B] sa¤¤opehã"ti [SL Page 117] [\x 117/] Kimpanettha mahārāja kāraõanti?" [PTS Page 125] [\q 125/] "Suparikammate bhante kalale bãjaü nipatitvā khippaü saüviråhati?"Ti. "âma mahārājā"ti. "Evameva kho bhante sā bhikkhuõã utunã samānā saõņhite kalale rudhire pacchinnavege ņhapitāya dhātuyā taü sambhavaü gahetvā tasmiü kalale pakkhipi. Tena tassā gabbho saõņhāsi. Evaü tattha kāraõaü paccema tesaü nibbattiyā"ti. "Evametaü mahārāja yathā sampaņicchāmi yonippavesena gabbho sambhavatãti. Sampaņicchasi pana tvaü mahārāja therassa kumārakassapassa gabbhāvakkamananti?" "âma bhante'ti. "Sādhu mahārāja paccāgato'si mama visayaü. Ekavidhenapi gabbhassāvakkantiü kathayanto mamānubalaü bhavissasi. Atha yā pana tā dve migadhenuyo passāvaü pivitvā gabbhaü paņilabhiüsu, tāsaü tvaü saddahasi gabbhassāvakkamananti?" "âma bhante. Yaü ki¤ci bhuttaü pãtaü khāyitaü lehitaü sabbantaü kalalaü osarati. hānagataü vuddhimāpajjati. Yathā nāma bhante nāgasena yā kāci saritā nāma, sabbā tā mahāsamuddaü osaranti, ņhānagatā vuddhimāpajjanti, evameva kho bhante nāgasena yaü ki¤ci bhuttaü pãtaü khāyitaü lehitaü. Sabbantaü kalalaü osarati, ņhānagataü vuddhimāpajjati. Tenāhaü kāraõena saddahāmi mukhagatenapi gabbhassāvakkanti hotãti. " "Sādhu mahārāja. Bāëhataraü upagato'si mama visayaü. Mukhapānenapi dvayaüsannipāto-37. Bhavati. Saükiccassa ca mahārāja isisiīgassa tāpasassa therassa cakumārakassapassa gabbhāvakkamanaü sampaņicchasã?"Ti. "âma bhante. Sannipāto osaratã"ti. 5. "Sāmo'pi mahārāja kumāro maõķavyo'pi māõavako tãsusannipātesu antogadhā ekarasā yeva purimena. Tattha kāraõaü vakkhāmi. Dukulo ca mahārāja tāpaso pārikā ca tāpasã ubho'pi ------- 37. Dvayasannipāto (ma. ) [SL Page 118] [\x 118/] Te ara¤¤avāsā ahesuü pavivekādhimuttā uttamatthagavesakā, tapatejena yāvabrahamalokā [PTS Page 126] [\q 126/] santāpesuü. Tesaü tadā sakko devānamindo sāyampātaü upaņņhānaü āgacchati. So tesaü garugatamettatāya-38. Upadārento addasā anāgatamaddhāne dvinnampi tesaü cakkhånaü antaradhānaü. Disvā te evamāha 'ekaü me bhonto vacanaü karotha. Sādhu! Ekaü puttaü janeyyātha. So tumhākaü upaņņhāko bhavissati ālambano cā'ti. 'Alaü kosiya mā evaü bhaõã'ti. Te tassa taü vacanaü na sampaņicchiüsu ānukampako atthakāmo sakko devānamindo dutiyampi tatiyampi te evamāha 'ekaü me bhonto vacanaü karotha sādhu ekaü puttaü janeyyātha. So tumhākaü upaņņhāko bhavissati ālambano cā'ti. Tatiyampi te āhaüsu 'alaü kosiya, mā tvaü ambhe anatthe niyojehi. Kadāyaü kāyo na bhijjissati. Bhijjatu ayaü kāyo bhedanadhammo. Bhijjantiyā'pi dharaõiyā patanto'pi selasikhare phalante'pi ākāse patantesupi candimasuriyesu neva mayaü lokadhammehi missãyissāma. Mā tvaü amhākaü sammukhãbhāvaü upagaccha. Upagatassa te eso vissāso. Anatthavaro tvaü ma¤¤e'ti. Tato sakko devānamindo tesaü manaü alabhamāno garukato pa¤jaliko puna yāci 'yadi me vacanaü na ussabhatha kātuü. Yadā tāpasã utunã hoti pupphavatã, tadā tvaü bhante dakkhiõena hatthaīguņņhena nābhiü parāmaseyyāsi. Tena sā gabbhaü lacchati. Sannipāto yevesa gabbhāvakkantiyā'ti 'sakkomahaü kosiya taü vacanaü kātuü. Na tāvatakena amhākaü tapo bhijjissati. Hotu'ti sampaņicchiüsu. Tāya ca pana velāya devabhavane atthi devaputto ussannakusalamålo khãõāyuko āyukkhayaü patto, yadicchakaüsamattho okkamituü api cakkavattikule'pi atha sakko devānamindo taü devaputtaü upasaīkamitvā evamāha. 'Ehi kho mārisa, suppabhāto te divaso. Atthasiddhi upagatā yamahaü te upaņņhānamāgamiü, ramaõãye te okāse vāso bhavissati, [PTS Page 127] [\q 127/] patiråpe kule paņisandhi bhavissati, sundarehi mātāpituhi vaķķhetabbo bhavissasi, ehi me vacanaü karohã'ti yāci. Dutiyampi tatiyampi yāci sirasi pa¤jalãkato. Tato so devaputto evahāha 'katamaü pana taü mārisa kulaü yaü tvaü abhikkhaõaü kittayasi punapputanti?' 'Dukulo ca tāpaso pārikā ca tāpasã'ti. So tassa vacanaü sutvā tuņņho sampaņicchi 'sādhu mārisa. Yo tava chando so hotu. âkaīkhamāno ahaü mārisa patthite kule uppajjeyyaü. 'Kimhi kule uppajjāmi aõķajevā jalābuje vā saüsedaje vā opapātike vā?' Ti. 'Jalābujāya mārisa yoniyā uppajjāhã'ti. ------- 38. Garukatamettāya. (Ma. ) [SL Page 119] [\x 119/] 6. Atha sakko devānamindo uppattidivasaü vigaõetvā dukulassa tāpasassa ārocesi 'asukasmiü nāma divase tāpasã utunã bhavissati pupphavatã, tadā tvaü bhante dakkhiõena hatthaīguņņhena nābhiü parāmaseyyāsã'ti. Tasmiü mahārāja divase tāpasã utunã pupphavatã ahosã, devaputto ca tatthupago paccupaņņhito ahosi. Tāpaso ca dakkhiõena hatthaīguņņhena tāpasiyā nābhiü parāmasi. Iti te tayo sannipātā ahesuü. Nābhiparāmasanena tāpasiyā rāgo udapādi. So panassā rāgo nābhiparāmasanaü paņicca. Mā taü sannipātaü ajjhācārameva ma¤¤i. æhasanampi sannipāto. Ullapanampi sannipāto. Upanijjhāyanampi sannipāto. Pubbabhāgabhāvato rāgassa uppādāya āmasanena sannipāto jāyati. Sannipātā okkamanaü hoti. 7. Anajjhācāre'pi mahārāja parāmasanena gabbhāvakkanti hoti. Yathā mahārāja aggi jalamāno aparāmasanenāpi upagatassa sãtaü vyapahanti, evameva kho mahārāja anajjhācāre'pi parāmasanena gabbhassāvakkanti hoti. Catunnaü vasena mahārāja sattānaü gabbhāvakkanti hoti: kammavasena yonivasena kulavasena āyācanavasena. Api ca sabbe'pete sattā kammasambhavā kammasamuņņhānā. [PTS Page 128] [\q 128/] kathaü mahārāja kammavasena sattānaü gabbhāvakkanti hoti? Ussannakusalamålā mahārāja sattā yadicchakaü uppajjanti khattiyamahāsālakule vā brāhmaõamahāsālakule vā gahapatimahāsālakule vā devesu vā aõķajāya vā yoniyā jalābujāyā vā yoniyā saüsedajāya vā yoniyā opapātikāya vā yoniyā. Yathā mahārāja puriso aķķho mahaddhano mahābhogo pahåtajātaråparajato pahåtavittåpakaraõo pahåtadhanadha¤¤o pahåta¤ātipakkho dāsiü vā yaü ki¤ci manasā abhipatthitaü yadicchakaü diguõatiguõampi dhanaü datvā kiõāti, evameva kho mahārāja ussannakusalamålā sattā yadicchakaü uppajjanti khattiyamahāsālakule vā gahapatimahāsālakule vā devesu vā aõķajāya vā yoniyā jalābujāya vā yoniyā saüsedajāya vā yoniyā opapātikāya vā yoniyā. Evaü kammavasena sattānaü gabbāvakkanti hoti. Kathaü yonivasena sattānaü gabbhāvakkanti hoti? Kukkuņānaü mahārāja vātena gabbhāvakkanti hoti balākānaü meghasaddena gabbhāvakkanti hoti. Sabbe'pi devā agabbhaseyyakā sattā yeva. Tesaü nānāvaõõena gabbhāvakkanti hoti. Yathā mahārāja manussā nānāvaõõena mahiyā caranti, keci purato paņicchādenti, keci pacchato paņicchādenti, keci naggā honti, keci bhaõķå honti setapaņadharā, keci mālābaddhā-39. Honti, ---------- 39. Molibaddhā (ma. ) [SL Page 120] [\x 120/] Keci bhaõķukāsāvavasanā honti, keci kāsāvavasanā honti molibaddhā keci jaņino vākacãradharā honti, keci cammavasanā honti, keci rasmiyo nivāsenti. Sabbe'pete manussā nānāvaõõena mahiyā caranti. Evameva kho mahārāja sattā yeva te sabbe. Tesaü nānāvaõõena gabbhāvakkanti hoti. Evaü yonivasena sattānaü gabbhāvakkanti hoti. 9. Kathaü kulavasena sattānaü gabbhavakkanti hoti? Kulaü nāma mahārāja cattāri kulāni aõķajaü jalābujaü [PTS Page 129] [\q 129/] saüsedajaü opapātikaü. Yadi tattha gandhabbo yato kutoci āgantvā aõķaje kule uppajjati, so tattha aõķajo hoti. Yadi tattha jalābuje yato kutoci āgantvā jalābuje kule uppajjati, so tattha jalābuje hoti. Yadi tattha gandhabbo yato kutoci āgantvā saüjedaje kule uppajjati, so tattha saüsedaje hoti. Yadi tattha gandhabbo yato kutoci āgantvā opapātike kule uppajjati, so tattha opapātiko hoti. Tesu tesu kulesu tādisāyeva sattā sambhavanti. Yathā mahārāja himavati sinerupabbataü ye keci migapakkhino upenti, sabbe te sakavaõõaü vijahitvā suvaõõavaõõā honti, evameva kho mahārāja yo koci gandhabbo yato kutoci āgantvā aõķajaü yoniü upagantvā sabhāvavaõõaü vijahitvā aõķajo hoti. Yo koci gandhabbo yato kutoci āgantvā jalābujaü yoniü upagantvā sabhāvavaõõaü vijahitvā jalābuje hoti. Yo koci gandhabbo yato kutoci āgantvā saüsedajaü yoniü upagantvā sabhāvavaõõaü vijahitvā saüsedaje hoti. Yo koci gandhabbo yato kutoci āgantvā opapātikaü yoniü upagantvā sabhāvavaõõaü vijahitvā opapātiko hoti. Evaü kulavasena sattānaü gabbhāvakkanti hoti. 10. Kathaü āyācanavasena sattānaü gabbhāvakkanti hoti? Idha mahārāja kulaü hoti aputtakaü bahusāpateyyaü saddhaü pasannaü sãlavantaü kalyāõadhammaü tapanissitaü devaputto ca ussannakusalamålo cavanadhammo hoti. Atha sakko devānamindo tasasa kulassa anukampāya taü devaputtaü āyācati 'paõidhehi mārisa amukassa kulassa mahesiyā kåcchinti'. So tassa āyācanahetu taü kulaü paõidheti. Yatā mahārāja manussā pu¤¤akāmā samaõaü manobhāvanãyaü āyācitvā gehaü upanenti 'ayaü upagantvā sabbassa kulassa sukhāvaho bhavissatã'ti, evameva kho mahārāja sakko devānamindo taü devaputtaü āyācitvā taü kulaü upaneti. Evaü āyācanavasena sattānaü gabbhāvakkanti hoti. 11. Sāmo mahārāja kumāro sakkena devānamindena āyācito pārikāya tāpasiyā kucchiü okkanto. Sāmo mahārāja kumāro katapu¤¤o. Mātāpitaro sãlavanto kalyāõadhammā. âyācanako sakko. Tiõõaü cetopaõidhiyā sāmo kumāro nibbatto. Idha mahārāja nayakusalo puriso sukaņņhe anupakhette bãjaü ropeyya. Api nå tassa bãjassa antarāyaü vivajjentassa vuddhiyā koci antarāyo bhaveyyā?" [PTS Page 130] [\q 130/] ti. [SL Page 121] [\x 121/] "Na hi bhante. Nirupaghātaü bãjaü khippaü saüviråheyyā"ti. "Evameva kho mahārāja sāmo kumāro mutto uppannantarāyehi tiõõaü cetopaõidhiyā nibbatto. Api nå kho mahārāja sutapubbaü tayā isãnaü manopadosena iddho phãto mahājanapado sajano samucchinno?" Ti. 'âma bhante suyati mahiyā daõķakāra¤¤aü mejjhāra¤¤aü kāliīgāra¤¤aü mātaīgāra¤¤aü sabbattaü ara¤¤aü ara¤¤abhåtaü sabbe pete janapadā isãnaü manopadosena khayaü gatā"ti. "Yadi mahārāja tesaü manopadosena susamiddhā janapadā ucchijjanti, api nu kho tesaü manopasādena ki¤ci sukhaü nibbatteyyā?"Ti. "âma bhante" ti. "Tena hi mahārāja sāmo kumāro tiõõaü balavantānaü cetopasādena nibbatto isinimmito devanimmito pu¤¤animmito"ti. "Evametaü mahārāja dhārehi tayo'me mahārāja devaputtā sakkena devānamindena āyācitā kulaü uppannā katame tayo? Sāmo kumāro, mahāpanādo, kusarājā. Tayo'pete bodhisattā"ti. "Suniddiņņhā bhante nāgasena gabbhāvakkanti. Sukathitaü kāraõaü. Andhakāre āloko kato. Jaņā vijaņitā nippabhā parappavādā. Evametaü tathā sampaņicchāmã"ti. Gabbhāvakkantipa¤ho chaņņho 7. Saddhammantaradhānapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, bhāsitampetaü bhagavatā'pa¤ceva'dāni ānanda vassasatāni saddhammo ņhassatã'ti. Puna ca parinibbānasamaye subhaddena paribbājakena pa¤haü puņņhena bhagavatā bhaõitaü "ime ca subhadda bhikkhå sammā vihareyyuü asu¤¤o loko arahantehi assā"ti. Asesavacanametaü nissesavacanametaü nippariyāyavacanametaü. Yadi bhante nāgasena tathāgatena bhaõitaü 'pa¤ceva'dāni ānanda vassasatāni saddhammo ņhassatã'ti, tena hi asu¤¤o loko arahantehi [PTS Page 131] [\q 131/] assā'ti yaü vacanaü [SL Page 122] [\x 122/] Taü micchā. Yadi tathāgatena bhaõitaü 'asu¤¤o loko arahantehi assā'ti, tena hi'pa¤ceva'dāni ānanda vassasahassāni saddhammo ņhassatã'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto, gahanato'pi gahanataro, balavato'pi balavataro, gaõņhito'pi gaõņhitaro. Tattha te ¤āõabalavipphāraü dassehi makaro viya sāgarabbhantaragato" ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'pa¤ceva'dāni ānanda vassasatāni saddhammo ņhassatã'ti. Parinabbānasamaye ca subhaddassa paribbājakassa bhaõitaü 'ime ca subhadda bhikkhå sammā vihareyyuü, asu¤¤o loko arahantehi assā'ti ta¤ca pana mahārāja bhagavato vacanaü nānattha¤ca hoti nānābya¤jana¤ca. Ayaü sāsanaparicchedo. Ayaü paņipattiparidãpanā. Iti dåraü vivajjitā te ubho a¤¤ama¤¤aü. Yathā mahārāja nabhaü paņhavito dåraü vivajjitaü, nirayaü saggato dåraü vivajjitaü, kusalaü akusalato dåraü vivajjitaü, sukhaü dukkhato dåraü vivajjitaü, evameva kho mahārāja te ubho a¤¤ama¤¤aü dåraü vivajjitā api ca mahārāja mā te pucchā moghā assu. Rasato te saüsandetvā kathayissāmi. 'Pa¤ceva'dāni ānanda vassasatāni saddhammo ņhassatã'ti yaü bhagavā āha, taü khayaü paridãpayato sesakaü paricchindi. 'Vassasahassaü ānanda saddhammo tiņņheyya sace bhikkhuniyo na pabbājeyyuü. Pa¤ceva'dāni ānanda vassasatāni saddhammo ņhassatã'ti. Api nu kho mahārāja bhagavā evaü vadanto saddhammassa antaradhānaü vā vadeti abhisamayaü vā paņikkosatã?"Ti. "Na hi bhante"ti. "Naņņhaü mahārāja parikittayato sesakaü paridãpayato paricchindi. Yathā mahārāja puriso naņņhāyiko sāvasesakaü gahetvā janassa paridãpeyya 'ettakaü me bhaõķaü naņņhaü, idaü [PTS Page 132] [\q 132/] sesakanti', evameva kho mahārāja bhagavā naņņhaü paridãpayanto sesakaü devamanussānaü kathesi 'pa¤ceva'dāni ānanda vassasatāni saddhammo ņhassatã'ti. Yampana mahārāja bhagavatā bhaõitaü 'pa¤ceva'dāni ānanda vassasatāni saddhammo ņhassatã'ti, sāsanaparicchedo eso. Yaü pana parinibbānasamaye subhaddassa paribbājakassa samaõe parikittayanto āha, 'imeca subhadda bhikkhå sammā vihareyyuü asu¤¤o loko arahantehi assā'ti, paņipattiparidãpanā esā. Tvampana taü pariccheda¤ca paridãpana¤ca ekarasaü karosi. Yadi pana te chando, ekarasaü katvā kathayissāmi, sādhukaüsuõohi manasikarohi avikkhittamānaso-40. Idha mahārāja taëāko bhaveyya navasalilasampuõõo ---------- 40. Avicalamānaso (sã. Mu. ) [SL Page 123] [\x 123/] Sammukhamuttariyamāno paricchinno parivaņumakato, apariyādinne yeva tasmiü taëāke udakupari mahāmegho aparāparaü anuppabaddho-41. Abhivasseyya. Api nu kho mahārāja tasmiü taëāke udakaü parikkhayaü pariyādānaü gaccheyyā?"Ti. "Na hi bhante"ti. "Kena mahārāja kāraõenā?" Ti. "Meghassa bhante anuppabaddhatāyā" ti. "Evameva kho mahārāja jinasāsanavarasaddhammataëāko ācārasãlaguõavattapaņipattivimalanavasalilasampuõõo uttariyamāno bhavaggamabhibhavitvā ņhito. Yadi tattha buddhaputtā ācārasãlaguõavattapaņipattimeghavassaü aparāparaü anuppabandhāpeyyuü abhivassāpeyyuü, evamidaü jinasāsanavarasaddhammataëāko ciraü dighamaddhānaü tiņņheyya, arahantehi ca loko asu¤¤o bhaveyya. Imamatthaü bhagavatā sandhāya bhāsitaü 'ime ca subhadda bhikkhu sammā vihareyyuü. Asu¤¤o loko arahantehi assā'ti. 3. Idha pana mahārāja mahati aggikkhandhe jalamāne aparāparaü sukkhatiõakaņņhagomayāni upasaühareyyuü. Api nu kho so mahārāja aggikkandho nibbāyeyyā?"Ti. [PTS Page 133] [\q 133/] "Na hi bhante. Bhiyyo so aggikkhandho jaleyya. Bhiyyo bhiyyo pabhāseyyā"ti. "Evameva kho mahārāja dasasahassiyā-42. Lokadhātuyā jinasāsanavaraü ācārasãlaguõavattapaņipattiyā jalati pahāsati. Yadi pana mahārāja taduttariü buddhaputtā pa¤cahi padhāniyaīgehi samannāgatā satatamappamattā padaheyyuü, tãsu sikkhāsu chandajātā sikkheyyuü, cāritta¤ca vāritta¤ca sãlaü samattaü paripåreyyuü. Evamidaü jinasāsanavaraü bhiyyo bhiyyo ciraü dãghamaddhānaü tiņņheyya, asu¤¤o loko arahantehi assā'ti imamatthaü bhagavatā sandhāya bhāsitaü 'ime ca subhadda bhikkhå sammā vihareyyuü, asu¤¤o loko arahantehi assā'ti. 4. Idha pana mahārāja siniddhasamasumajjitasappabhaü-43. Suvimalādāsaü saõhasukhumagerukacuõõena aparāparaü majjeyyuü. Api nu kho mahārāja tasmiü ādāse malakaddamarajojallaü jāyeyyā?"Ti. "Na hi bhante a¤¤adatthu vimalataraü yeva bhaveyyā"ti. -------- 41. Anukhandhanto (sã. Mu) 42. Dasasahassimhi (si mu), 43. Sappahāsavimalādāsaü (ma) [SL Page 124] [\x 124/] "Evameva kho mahārāja jinasāsanavaraü pakatinimmalaü vyapagatamalakilesarajojallaü. Yadi taü buddhaputtā ācārasãlaguõavattapaņipattisallekhadhutaguõena jinasāsanavaraü sallikheyyuü-44. Evamidaü, jinasāsanavaraü ciraü dãghamaddhānaü tiņņheyya asu¤¤o ca loko arahantehi assā" ti imamatthaü bhagavatā sandhāya bhāsitaü: 'ime ca subhadda bhikkhu sammā vihareyyuü. Asu¤¤o loko arahantehi assā'ti. Paņipattimålakaü mahārāja satthusāsanaü paņipattisārakaü-45. Paņipattiyā anantarahitāya tiņņhatã"ti. "Bhante nāgasena saddhammantaradhānanti yaü vadesi, katamantaü saddhammantaradhānanti?" "Tiõimāni mahārāja sāsanantaradhānāni. Katamāni tãõi? Adhigamantaradhānaü, paņipattantaradhānaü, liīgantaradhānaü. [PTS Page 134] [\q 134/] adhigame mahārāja antarahite suppaņipannassāpi dhammābhisamayo na hoti. Paņipattiyā antarahitāya sikkhāpadapa¤¤atti antaradhāyati. Liīgaü eva tiņņhati. Liīge antarahite paveõupacchedo hoti. Imāni kho mahārāja tãõi antaradhānānã"ti. "Suvi¤¤āpito bhante nāgasena pa¤ho gambhãro uttānãkato, gaõņhi bhinnā, naņņhā parappavādā bhaggā nippabhā katā tvaü gaõãvaravasabhamāpajjā"ti. Saddhammantaradhānapa¤ho sattamo. 8. Akusalacchedanapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, tathāgato sabbaü akusalaü jhāpetvā sabba¤¤utaü patto, udāhu sāvasese akusale sabba¤¤utaü patto?" Ti. "Sabbaü mahārāja akusalaü jhāpetvā bhagavā sabba¤¤utaü patto. Natthi bhagavato sesakaü akusalanti. " "Kimpana bhante dukkhā vedanā tathāgatassa kāye uppannapubbā?"Ti. "âma mahārāja, rājagahe bhagavato pādo sakalikāya-46. Khato, lohitapakkhandikābādho uppanno, kāye abhissanne jãvakena vãreko kārito, vātābādhe uppanne upaņņhākena therena uõhodakaü pariyiņņhanti. " ------------ 44. Sallakkheyyuü. (Ma) 45. Paņipattikāraõaü (ma) 46. Sakkhalikāya (syā) [SL Page 125] [\x 125/] 2. "Yadi bhante nāgasena, tathāgato sabbaü akusalaü jhāpetvā sabba¤¤utaü patto, tena hi 'bhagavato pādo sakalikāya khato, lohitapakkhandikābādho uppanno'ti yaü vacanaü, taü micchā. Yadi tathāgatassa pādo sakalikāya khato lohitapakkhandikābādho uppanno, tena hi 'tathāgato sabbaü akusalaü jhāpetvā sabba¤¤utaü patto'ti tampi vacanaü micchā. Natthi bhante vinā kammena vedayitaü sabbantaü vedayitaü kammamålakaü kammeneva vediyati. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 3. "Na hi mahārāja sabbantaü vedayitaü kammamålakaü. Aņņhahi kho mahārāja kāraõehi vedayitāni uppajjanti yehi kāraõehi puthå sattā vediyanti katamehi aņņhahi vātasamuņņhānāni'pi kho mahārāja idhekaccāni [PTS Page 135] [\q 135/] vedayitāni uppajjanti, pittasamuņņhānāni'pi kho mahārāja idhekaccāni vedayitāni uppajjanti, semhasamuņņhānāni'pi kho mahārāja idhekaccāni vedayitāni uppajjanti, sannipātajāni'pi kho mahārāja idhekaccāni vedayitāni uppajjanti, utuparināmajāni'pi kho mahārāja idhekaccāni vedayitāni uppajjanti, visamaparihārajāni'pi kho mahārāja idhekaccāni vedayitāni uppajjanti, opakkamikāni'pi kho mahārāja idhekaccāni vedayitāni uppajjanti, kammavipākajāni'pi kho mahārāja idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Imehi kho mahārāja aņņhahi kāraõehi puthå sattā vedanā vediyanti. Tattha ye te puggalā 'satte kammaü vibādhatã'ti vadeyyuü te ime hontā kāraõaü paņibāhanti. Tesaü taü vacanaü micchā" ti. 4. "Bhante nāgasena, ya¤ca vātikaü ya¤ca pittikaü ya¤ca semhikaü ya¤ca sannipātikaü ya¤ca utupariõāmajaü ya¤ca visamaparibhārajaü ya¤ca opakkamikaü, sabbe te kammasamuņņhānā yeva. Kammeneva te sabbe sambhavantã" ti. "Yadi mahārāja te sabbe'pi kammasamuņņhānā vā ābādhā bhaveyyuü, na tesaü koņņhāsato lakkhaõāni bhaveyyuü. Vāto kho mahārāja kuppamāno dasavidhena kuppati: sãtena uõhena jighacchāya pipāsāya atibhuttena ņhānena padhānena ādhāvanena upakkamena kammavipākena tatra ye te navavidhā, na te atãte, na anāgate, vattamānake bhave uppajjanti. Tasmā na vattabbā 'kammasambhavā sabbā vedanā'ti. Pittaü mahārāja kuppamānaü tividhena kuppati sãtena uõhena visamabhojanena. Semhaü mahārāja kuppamānaü tividhena kuppati sãtena uõhena annapānena. Yo ca mahārāja vāto ya¤ca pittaü ya¤ca semhaü, tehi tehi kopehi kuppitvā missã hutvā sakaü sakaü vedanaü ākaķķhati. Utupariõāmajā mahārāja vedanā utupariõāmena uppajjanti, visamaparihārajā vedanā visamaparihārena uppajjati opakkamikā [SL Page 126] [\x 126/] Mahārāja vedanā atthi kiriyā, atthi kammavipākā. Kammavipākajā vedanā pubbe katena kammena uppajjati. Iti kho mahārāja appaü kammavipākajaü, bahutaraü avasesaü tattha bālā [PTS Page 136 [\q 136/] ']sabbaü kammavipākajaü yevā'ti atidhāvanti tassa kammassa-47. Na sakkā vinā buddha¤āõena vavatthānaü kātuü yaü pana mahārāja bhagavato pādo sakalikāya khato, taü vedayitaü neva vātasamuņņhānaü, na pittasamuņņhānaü, na semhasamuņņhānaü, na sannipātikaü, na utupariõāmajaü, na visamaparihārajaü. Na kammavipākajaü, opakkamikaü yeva devadatto hi mahārāja bahåni jātisatasahassāni tathāgate āghātaü bandhi. So tena āghātena mahatiü garuü silaü gahetvā 'matthake pātessāmã'ti muüci. Utha¤¤e dveselā āgantvā taü silaü tathāgataü asampattaü yeva sampaņicchiüsu. Tāsaü pahārena papaņikā bhijjitvā bhagavato pāde patitvā ruhiraü uppādesi. Kammavipākato vā mahārāja bhagavato esā vedanā nibbattā kiriyato vā. Tatuddhaü nattha¤¤ā vedanā. Yathā mahārāja khettaduņņhatāya vā bãjaü na sambhavati bãjaduņņhatāya vā, evameva kho mahārāja kammavipākato vā bhagavato esā vedanā nibbattā kiriyato vā, tatuddhaü nattha¤¤ā vedanā. Yathā vā pana mahārāja koņņhaduņņhatāya vā bhojanaü visamaü pariõamati āhāraduņņhatāya vā, evameva kho mahārāja kammavipākato vā bhagavato esā vedanā nibbattā kiriyato vā. Tatuddhaü nattha¤¤ā vedanā. Api ca mahārāja natthi bhagavato kammavipākajā vedanā. Natthi visamaparihārajā vedanā. Avasesehi samuņņhānehi bhagavato vedanā uppajjati. Tāya ca pana vedanāya na sakkā bhagavantaü jãvitā voropetuü. Nipatanti mahārāja imasmiü catummahābhåtike kāye iņņhāniņņhasubhāsubhavedanā. Idha mahārāja ākāse khitto leķķå mahāpaņhaviyā nipatati. Api nu kho so mahārāja leķķå pubbe katena mahāpaņhaviyā nipatatã?" Ti. 5. "Na hi bhante. Natthi so bhante hetu mahāpaņhaviyā yena hetunā mahāpaņhavã kusalākusalavipākaü paņisaüvedeyya [PTS Page 137] [\q 137/] paccuppannena bhante akammakena hetunā so leķķu mahāpaņhaviyā nipatatã" ti. "Yathā mahārāja mahāpaņhavã, evaü tathāgato daņņhabbo. Yathā leķķå pubbe akatena mahāpaņhaviyaü nipatati, evameva kho mahārāja tathāgatassa pubbe akatena sā sakalikā pāde nipatitā. Idha pana mahārāja manussā mahāpaņhaviyaü bhindanti ca khaõanti ca, api nu kho te mahārāja manussā pubbe katena mahāpaņhaviü bhindanti ca khaõanti vā?" Ti. "Na hi bhante" ti. ------------ 47. Taü kammaü (ma). [SL Page 127] [\x 127/] "Evameva kho mahārāja yā sā sakalikā bhagavato pāde nipatitā, na sā sakalikā pubbe katena bhagavato pāde nipatinatā. Yo'pi mahārāja bhagavato lohitapakkhandikābādho uppanne, so'pi ābādho na pubbe katena uppanno, sannipātikeneva uppanno. Ye keci mahārāja bhagavato kāyikā ābādhā uppannā, na te kammābhinibbattā, channaü etesaü samuņņhānānaü a¤¤atarato nibbattā bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena saüyuttanikāyavarala¤jake moliyasãvake veyyākaraõe: 'Pittasamuņhānāni'pi kho sãvaka idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Sāmampi kho etaü sãvaka veditabbaü yathā pittasamuņņhānāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Lokassapi kho etaü sãvaka saccasammataü yathā pittasamuņņhānāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Tatra sãvaka ye te samaõabrāhmaõā evaüvādino evaüdiņņhino yaü ki¤cāyaü purisapuggalo paņisaüvedeti sukhaü vā dukkhaü vā adukkhamasukhaü vā sabbantaü pubbekatahetu'ti, ya¤ca sāmaü ¤ātaü ta¤ca atidhāvanti, yaü ca loke saccasammataü, taü ca atidhāvanti. Tasmā tesaü samaõabrāhmaõānaü micchā'ti vadāmi. 'Semhasamuņņhānāni'pi kho sãvaka idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Sāmampi kho etaüsãvaka veditabbaü yathā semhasamuņņhānāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Lokassapi kho etaü sãvaka saccasammataü yathā semhasamuņņhānāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Tatra sãvaka ye te samaõabrāhmaõā evaüvādino evaüdiņņhino yaü ki¤cā yaü purisapuggalo paņisaüvedeti sukhaü vā dukkhaü vā adukkhamasukhaü vā sabbantaü pubbekatahetu'ti, ya¤ca sāmaü ¤ātaü ta¤ca atidhāvanti, yaü ca loke saccasammataü, taü ca atidhāvanti. Tasmā tesaü samaõabrāhmaõānaü micchā'ti vadāmi. 'Vātasamuņhānāni'pi kho sãvaka idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Sāmampi kho etaüsãvaka veditabbaü yathā vātasamuņņhānāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Lokassapi kho etaü sãvaka saccasammataü yathā vātasamuņņhānāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Tatra sãvaka ye te samaõabrāhmaõā evaüvādino evaüdiņņhino yaü ki¤cā yaü purisapuggalo paņisaüvedeti sukhaü vā dukkhaü vā adukkhamasukhaü vā sabbantaü pubbekatahetu'ti, ya¤ca sāmaü ¤ātaü ta¤ca atidhāvanti, yaü ca loke saccasammataü, taü ca atidhāvanti. Tasmā tesaü samaõabrāhmaõānaü micchā'ti vadāmi. 'Sannipātasamuņhānāni'pi kho sãvaka idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Sāmampi kho etaü sãvaka veditabbaü yathā sannipātasamuņņhānāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Lokassapi kho etaü sãvaka saccasammataü yathā sannipātasamuņņhānāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Tatra sãvaka ye te samaõabrāhmaõā evaüvādino evaüdiņņhino yaü ki¤cā yaü purisapuggalo paņisaüvedeti sukhaü vā dukkhaü vā adukkhamasukhaü vā sabbantaü pubbekatahetu'ti, ya¤ca sāmaü ¤ātaü ta¤ca atidhāvanti, yaü ca loke saccasammataü, taü ca atidhāvanti. Tasmā tesaü samaõabrāhmaõānaü micchā'ti vadāmi. 'Utuparināmajāni'pi kho sãvaka idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Sāmampi kho etaü sãvaka veditabbaü yathā utuparināmajāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Lokassapi kho etaü sãvaka saccasammataü yathā utuparināmajāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Tatra sãvaka ye te samaõabrāhmaõā evaüvādino evaüdiņņhino yaü ki¤cā yaü purisapuggalo paņisaüvedeti sukhaü vā dukkhaü vā adukkhamasukhaü vā sabbantaü pubbekatahetu'ti, ya¤ca sāmaü ¤ātaü ta¤ca atidhāvanti, yaü ca loke saccasammataü, taü ca atidhāvanti. Tasmā tesaü samaõabrāhmaõānaü micchā'ti vadāmi. 'Visamaparihārajāni'pi [PTS Page 138] [\q 138/] kho sãvaka idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Sāmampi kho etaü sãvaka veditabbaü yathā visamaparihārajāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Lokassapi kho etaü sãvaka saccasammataü yathā visamaparihārajāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Tatra sãvaka ye te samaõabrāhmaõā evaüvādino evaüdiņņhino yaü ki¤cā yaü purisapuggalo paņisaüvedeti sukhaü vā dukkhaü vā adukkhamasukhaü vā sabbantaü pubbekatahetu'ti, ya¤ca sāmaü ¤ātaü ta¤ca atidhāvanti, yaü ca loke saccasammataü, taü ca atidhāvanti. Tasmā tesaü samaõabrāhmaõānaü micchā'ti vadāmi. 'Opakkamikāni'pi kho sãvaka idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Sāmampi kho etaüsãvaka veditabbaü yathā opakkamikāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Lokassapi kho etaü sãvaka saccasammataü yathā opakkamikāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Tatra sãvaka ye te samaõabrāhmaõā evaüvādino evaüdiņņhino yaü ki¤cā yaü purisapuggalo paņisaüvedeti sukhaü vā dukkhaü vā adukkhamasukhaü vā sabbantaü pubbekatahetu'ti, ya¤ca sāmaü ¤ātaü ta¤ca atidhāvanti, yaü ca loke saccasammataü, taü ca atidhāvanti. Tasmā tesaü samaõabrāhmaõānaü micchā'ti vadāmi. 'Kammavipākajāni'pi kho sãvaka idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Sāmampi kho etaü sãvaka veditabbaü yathā kammavipākajāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Lokassapi kho etaü sãvaka saccasammataü yathā kammavipākajāni'pi idhekaccāni vedayitāni uppajjanti. Tatra sãvaka ye te samaõabrāhmaõā evaüvādino evaüdiņņhino yaü ki¤cā yaü purisapuggalo paņisaüvedeti sukhaü vā dukkhaü vā adukkhamasukhaü vā sabbantaü pubbekatahetu'ti, ya¤ca sāmaü ¤ātaü ta¤ca atidhāvanti, yaü ca loke saccasammataü, taü ca atidhāvanti. Tasmā tesaü samaõabrāhmaõānaü micchā'ti vadāmã'ti. Iti'pi mahārāja na sabbā vedanā kammavipākajā. Sabbaü mahārāja akusalaü jhāpetvā bhagavā sabba¤¤utaü patto'ti evametaü dhārehã" ti. "Sādhā bhante nāgasena evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Akusalacchedanapa¤ho aņņhamo. [SL Page 128] [\x 128/] 9. Uttarãkaraõiyābhāva pa¤ho. 1. "Bhante nāgasena tumhe bhaõatha'yaü ki¤ci karaõãyaü tathāgatassa, sabbantaü bodhiyā yeva måle pariniņņhitaü. Natthi tathāgatassa uttariü karaõãyaü katassa vā paticayo'ti. Ida¤ca temāsaü paņisallānaü dissati. Yadi bhante nāgasena yaü ki¤ci karaõãyaü tathāgatassa sabbantaü bodhiyā yeva måle pariniņņhitaü, natthi tathāgatassa uttariü karaõãyaü katassa vā paticayo, tena hi'temāsaü paņisallãno'ti yaü vacanaü, taü micchā yadi temāsaü paņisallãno, tena hi yaü ki¤ci karaõãyaü tathāgatassa sabbantaü bodhiyāyeva måle pariniņņhitanti tampi vacanaü micchā. Natthi katakaraõãyassa paņisallānaü sakaraõiyasseva paņisallānaü [PTS Page 139] [\q 139/] yathā nāma byādhitasseva bhesajjena karaõãyaü hoti abyādhitassa kiü bhesajjena? Chātasseva bhojanena karaõãyaü hoti. Achātassa kiü bhojanena? Evameva kho bhante nāgasena natthi katakaraõãyassa paņisallānaü sakaraõãyasseva paņisallānaü ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto so tayā nibbāhitabbo" ti. 2. Yaü ki¤ci mahārāja karaõãyaü tathāgatassa sabbantaü bodhiyā yeva måle pariniņņhitaü. Natthi tathāgatassa uttariü karaõãyaü katassa vā paticayo bhagavā ca temāsaü paņisallãno. Paņisallānaü kho mahārāja bahuguõaü. Sabbe'pi tathāgatā paņisallãyitvā sabba¤¤utaü pattā. Taü te sukataguõamanussarantā paņisallānaü sevanti. Yathā mahārāja puriso ra¤¤o santikā laddhavaro paņiladdhabhogo taü sukataguõamanussaranto aparāparaü ra¤¤o upaņņhānaü eti, evameva kho mahārāja sabbe'pi tathāgatā paņisallãyitvā sabba¤¤utaü pattā taü te sukataguõamanussarantā paņisallānaü sevanti yathā vā pana masahārāja puriso āturo dukkhito bāëhagilano bhisakkamupasevitvā sotthimanuppatto, taü sukataguõamanussaranto aparāparaü bhisakkamupasevati, evameva kho mahārāja sabbe'pi tathāgatā paņisallãyitvā sabba¤¤utaü pattā. Taü te sukataguõamanussarantā paņisallānaü sevanti. 3. Aņņhavãsati kho panime mahārāja paņisallānaguõā ye guõe samanupassantā tathāgatā paņisallānaü sevanti katame aņņhavãsati? Idha mahārāja paņisallānaü paņisallãyamāno attānaü rakkhati, āyu vaķķheti, balaü deti, vajjaü pidahati, ayasaü apaneti, yasamåpaneti, aratiü vinodeti, ratimåpadahati, bhayamapaneti, vesārajjaü karoti, kosajjamapaneti, viriyamahijaneti, rāgamapaneti, dosamapaneti, mohamapaneti, mānaü nihanti, [SL Page 129] [\x 129/] Vitakkaü bha¤jati, cittaü ekaggaü karoti, mānasaü snehayati48. [PTS Page 140] [\q 140/] hāsaü janeti, garukaü karoti, lābhamuppādayati, namassiyaü karoti, pãtiü pāpeti, pāmojjaü karoti, saīkhārānaü sabhāvaü dassayati, bhavapaņisandhiü ugghāņeti, sabbasāma¤¤aü deti. Ime kho mahārāja aņņhavãsati paņisallānaguõā, ye guõe samanupassantā tathāgatā paņisallānaü sevanti. Api ca mahārāja tathāgatā santaü sukhaü samāpattiratimanubhavitukāmā paņisallānaü sevanti pariyositasaükappā. Catåhi kho mahārāja kāraõehi tathāgatā paņisallānaü sevanti. Katamehi catåhi? Vihāraphāsutāya'pi mahārāja tathāgatā paņisallānaü sevanti, anavajjaguõabahulatāya'pi tathāgatā paņisallānaü sevanti. Asesaariyavithito'pi tathāgatā paņisallānaü sevanti. Sabbabuddhānaü thutavaõõitapasatthato'pi tathāgatā paņisallānaü sevanti. Imehi kho mahārāja catåhi kāraõehi tathāgatā paņisallānaü sevanti. Iti kho mahārāja tathāgatā na sakaraõãyattā, na katassa paņicayāya paņisāllānaü sevanti. Atha kho guõavisesadassāvitāya tathāgatā paņisallānaü sevantã"ti. "Sādhu bhante nāgasena evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Uttarikaraõãyābhāvapa¤ho navamo. 10. Iddhipādabala pa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, bhāsitampetaü bhagavatā: tathāgatassa kho ānanda cattāro idhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paracitā susamāraddhā. âkaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Puna ca bhaõitaü: ito tiõõaü māsānaü accayena [PTS Page 141] [\q 141/] tathāgato parinibbāyissatã"ti. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü " tathāgatassa kho ānanda cattāro idhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. âkaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Tena hi temāsaparicchedo micchā. Yadi temāsaparicchedaü saccaü, tena hi 'kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā' ti, tampi vacanaü micchā. Natthi tathāgatānaü aņņhāne gajjitaü. Amoghavacanā buddhā bhagavanto tathavacanā advejjhavacanā-49. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho gambhãro sunipuõo dunnijjhāpayo. So tavānuppatto bhindetaü diņņhijālaü. Ekaüse ņhapaya. Bhinda parappavādanti. ------------- 48. Sobhayati. (Sãmu. ) 49. Abhejjavacanā. (Sã. Mu. ) [SL Page 130] [\x 130/] 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā tathāgatassa kho ānanda cattāro idhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. âkaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Temāsaparicchedo ca bhaõito. So ca pana kappo āyukappo vuccati. Na mahārāja bhagavā attano balaü kittayamāno evamāha. Iddhibalaü pana mahārāja bhagavā parikittayamāno evamāha: tathāgatassa kho ānanda cattāro idhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. âkaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Yathā mahārāja ra¤¤o assājānãyo bhaveyya sãghagati anilajavo. Tassa rājā javabalaü parikittayanto sanegamajānapadabhaņabalabrāhmaõagahapatikaamaccajanamajjhe evaü vadeyya 'ākaīkhamāno me bho ayaü hayavaro sāgarajalapariyantaü mahiü anuvicaritvā khaõena idhāgaccheyyā'ti. Na ca taü javagatiü tassaü parisāyaü dasseyya. Vijjati ca so javo tassa. Samattho ca so khaõena sāgarajalapariyantaü mahiü anuvicarituü. Evameva kho mahārāja bhagavā attano iddhibalaü parikittayamāno evamāha. Tampi tevijjānaü jaëabhi¤¤ānaü arahantānaü vimalakhãõāsavānaü devamanussāna¤ca majjhe nisãditvā bhaõitaü: tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. âkaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Vijjati ca taü mahārāja iddhibalaü bhagavato. Samattho ca bhagavā iddhibalena kappaü vā ņhātuü kappāvasesaü vā. Na ca bhagavā [PTS Page 142] [\q 142/] iddhibalaü tassaü parisāyaü dasseti. Anatthiko mahārāja bhagavā sabbabhavehi garahitā ca tathāgatassa sabbabhavā. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā: seyyathāpi bhikkhave appamattako'pi gutho duggandho hoti, evameva kho ahaü bhikkhave appamattakampi bhavaü na vaõõemi antamaso accharāsaīghātamattampiti. Api nå kho mahārāja bhagavā sabbabhavagatiyoniyo guthasamā disvā iddhibalaü nissāya bhavesu chandarāgaü kareyyā?! Ti. "Na hi bhante" "Tena hi mahārāja, bhagavā iddhibalaü parikittayamāno evaråpaü buddhasãhanādamabhinadã" ti. "Sādhu bhante nāgasena, evametaü tathā sampaņicchāmã"ti. Iddhibaladassanapa¤ho dasamo. Paņhamo iddhibalavaggo. (Imasmiü vagge dasa pa¤hā. ) [SL Page 131] [\x 131/] 2. Abhejjavaggo Khuddānukhuddakapa¤ho 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā: "abhi¤¤eyyāhaü bhikkhave dhammaü desemi, no anabhi¤¤āyā"ti. Puna ca vinayapa¤¤attiyā evaü bhaõitaü 'ākaīkhamāno ānanda saīgho mamaccayena khuddānukhuddakāni sikkhāpadāni samåhantu'ti. Kinnukho bhante nāgasena khuddānukhuddakāni sikkhāpadāni duppa¤¤attāni. Udāhu avatthusmiü ajānitvā pa¤¤attāni, yaü bhagavā attano accayena khuddānukhuddakāni sikkhāpadāni samåhanāpeti? Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'abhi¤¤eyyāhaü bhikkhave dhammaü desemi, no anabhi¤¤āyā'ti. Tena hi 'ākaīkhamāno ānanda saīgho mamaccayena khuddānukhuddakāni sikkhāpadāni samåhantu'ti yaü vacanaü, taü micchā yadi tathāgatena [PTS Page 143] [\q 143/] vinayapa¤¤attiyā evaü bhaõitaü 'ākaīkhamāno ānanda saīgho mamaccayena khuddānukhuddakāni sikkhāpadāni samåhanatu'ti. Tena hi 'abhi¤¤eyyāhaü bhikkhave dhammaü desemi, no anabhi¤¤āyā'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho saõhosukhumosunipuõo sugambhiro dunnijjhāpayo. So tavānuppatto. Tattha te ¤āõabalavipphāraü dassehã" ti. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā: 'abhi¤¤eyyāhaü bhikkhave dhammaü desemi, no anabhi¤¤āyā'ti. Vinayapa¤¤attiyā'pi evaü bhaõitaü 'ākaīkhamāno ānanda saīgho mamaccayena khuddānukhuddakāni sikkhāpadāni samåhantu'ti. Taü pana mahārāja tathāgato bhikkhå vãmaüsamāno āha ukkaķķhissanti-50. Nu kho mama sāvakā mayā vissajjāpiyamānā mamaccayena khuddānukhuddakāni sikhāpadāni udāhu ādiyissantã'ti. Yathā mahārāja rājā cakkavattã putte evaü vadeyya 'ayaü kho tātā mahājanapado sabbadisāsu sāgarapariyanto dukkaro tātā tāvatakena balena dhāretuü. Etha tumhe tātā. Mamaccayena paccantedese pajahathā'ti-51. Api nu kho te mahārāja kumārā pituaccayena hatthagataü janapadaü sabbe te paccante dese mu¤ceyyunti. ?" "Na hi bhante. Rājāno bhante luddhatarā. Kumārā rajjalobhena taduttariü diguõatiguõaü janapadaü parikaķķheyyuü, kiü pana te hatthagataü janapadaü mu¤ceyyunti?" --------- 50. Ussakkissanti, ukkasissanti, ukkalissanti (kesuci) 51. Paņimu¤cathāti (kesuci) [SL Page 132] [\x 132/] "Evameva kho mahārāja tathāgato bhikkhå vãmaüsamāno evamāha 'ākaīkhamāno ānanda saīgho mamaccayena khuddānukhuddakāni sikkhāpadāni samåhantu'ti. Dukkhaparimuttiyā mahārāja buddhaputtā dhammalobhena a¤¤ampi uttariü diyaķķhasikkhāpadasataü gopeyyuü, kiü pana pakatipa¤¤attaü sikakhāpadaü mu¤ceyyunti!. " "Bhante nāgasena yaü bhagavā āha 'khuddānukhuddakāni [PTS Page 144] [\q 144/] sikkhāpadānã'ti, etthāyaü jano sammåëho vimatijāto adhikato saüsayaü pakkhanno. -52 Katamāni tāni khuddakāni sikkhāpadāni? Katamāni anukhuddakāni sikkhāpadānã?" Ti. "Dukkaņaü mahārāja khuddakasikkhāpadaü. Dubbhāsitaü anukhuddakasikkhāpadaü. Imāni dve khuddākhuddakāni sikkhāpadāni. Pubbakehi mahārāja mahātherehi ettha vimati uppaditā. Tehi'pi ekajjhaü na kato 'dhammasaõņhitipariyāye bhagavatā eso pa¤ho upadiņņho" ti. "Ciranikkhittaü bhante nāgasena jinarahassaü ajjetarahi loke vivaņaü pākaņaü katanti. " Khuddānukhuddakapa¤ho paņhamo. 2. hapanãyabyākaraõapa¤ho. 1. Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'natthānanda tathāgatassa dhammesu ācariyamuņņhi'ti. Puna ca therena māluīkyaputtena pa¤haü puņņho na vyākāsi. Eso kho bhante nāgasena pa¤ho dvayanto ekantanissito bhavissati ajānanena vā guyhakaraõena vā. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü. 'Natthānanda tathāgatassa dhammesu ācariyamuņņhi'ti, tena hi therassa māluīkyaputtassa ajānantena na vyākataü. Yadi jānantena na vyākataü, tena hi atthi tathāgatassa dhammesu ācariyamuņņhi. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto so tayā nibbāhitabbo" ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'natthānanda tathāgatassa dhammesu ācariyamuņņhi'ti avyākato ca therena māluīkyaputtena pucchito pa¤ho. Ta¤ca pana na ajānanena na guyhakaraõena. Cattārimāni mahārāja pa¤habyākaraõāni. Katamāni cattāri? Ekaüsabyākaraõãyo pa¤ho, vibhajjabyākaraõãyo pa¤ho, paņipucchābyākaraõãyo pa¤ho, ņhapanãyo pa¤ho'ti. Katamo ca mahārāja ekaüsabyākaraõãyo pa¤ho. Råpaü aniccanti [PTS Page 145] [\q 145/] ------------- 52. Pakkanto. (Sã. Mu. ) Pakkhando (ma. ) [SL Page 133] [\x 133/] Ekaüsabyākaraõãyo pa¤ho. Vedanā aniccā'ti, sa¤¤ā aniccā'ti, saīkhārā aniccā'ti vi¤¤āõaü aniccanti ekaüsabyākaraõãyo pa¤ho. Ayaü ekaüsabyākaraõãyo pa¤ho. Katamo vibhajjabyākaraõãyo pa¤ho? Aniccaü pana råpanti vibhajjabyākaraõãyo pa¤ho. Aniccā pana vedanā'ti, aniccā pana sa¤¤ā'ti, aniccā pana saīkhārā'ti, aniccaü pana vi¤¤āõanti vibhajjabyākaraõãyo pa¤ho ayaü vibhajjabyākaraõãyo pa¤ho. Katamo paņipucchābyākaraõãyo pa¤ho? Kinnu kho cakkhunā sabbaü vijānāti?'Ti, ayaü paņipucchābyākaraõãyo pa¤ho. Katamo ņhapanãyo pa¤ho? Sassato loko?Ti ņhapanãyo pa¤ho asassato loko?Ti, anattavā loko?Ti, ananto loko?Ti, antavā ca ananto ca loko?Ti, nevantavā nānanto loko?Ti, taü jãvaü taü sarãranti? A¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti?, Hoti tathāgato parammaraõā?Ti, na hoti tathāgato parammaraõā?Ti, hoti ca na hoti ca tathāgato parammaraõā?Ti, neva hoti na na hoti tathāgato parammaraõā?Ti ņhapanãyo pa¤ho. Ayaü ņhapanãyo pa¤ho. Bhagavā mahārāja therassa māluīkyaputtassa taü ņhapanãyaü pa¤haü na byākāsi. So pana pa¤ho kiükāraõā ņhapanãyo? Na tassa dãpanāya hetu vā kāraõaü vā atthi tasmā so pa¤ho ņhapanãyo. Natthi buddhānaü bhagavantānaü akāraõaü ahetukaü giramudiraõanti. "Sādhu bhante nāgasena. Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. hapanãyāvyākaraõapa¤ho dutiyo. 3. Maccubhāyanābhāyanapa¤ho 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'sabbe tasanti daõķassa sabbe bhāyanti maccuno'ti. Puna ca bhaõitaü 'arahā sabbabhayamatikkanto'ti. Kinnu kho bhante nāgasena arahā sabbadaõķabhayā [PTS Page 146] [\q 146/] nattasati? Niraye vā nerayikā sattā jalitā kuthitā tattā santattā tamhā jalitaggijālakā mahānirayā cavamānā maccuno bhāyantã?Ti. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'sabbe tasanti daõķassa sabbe bhāyanti maccuno'ti, tena hi arahā sabbabhayamatikkanto'ti yaü vacanaü, taü micchā. Yadi bhagavatā bhaõitaü 'arahā sabbabhayamatikkanto'ti, tena hi 'sabbe tasanti daõķassa sabbe bhāyanti maccuno'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. [SL Page 134] [\x 134/] "Netaü mahārāja vacanaü bhagavatā arahante upādāya bhaõitaü 'sabbe tasanti daõķassa sabbe bhāyanti maccuno'ti. hapitā arahanto tasmiü vatthusmiü. Samuhato bhayahetu arahantehi. Ye te mahārāja sattā sakkilesā, yesa¤ca adhimattā attānudiņņhi, ye ca sukhadukkhesu unnatāvanatā, te upādāya bhagavatā bhaõitaü 'sabbe tasanti daõķassa sabbe bhāyanti maccuno'ti. Arahato mahārāja sabbagati upacchinnā, yoni viddhaüsitā, paņisandhi upahatā, bhaggā ca phāsukā, samåhatā-53. Sabbabhavahetuyo, samucchinnā sabbasaīkhārā-54, hatā kusalā ca akusalā-55, vihatā avijjā, abãjaü vi¤¤āõaü kataü daķķhā sabbakilesā, ativattā lokadhammā-56. Tasmā arahā na santasati sabbabhayehi idha mahārāja ra¤¤o cattāro mahāmattā bhaveyyuü, anurattā-57. Laddhayasā vissāsikā ņhapitā mahati issariyaņņhāne. Atha rājā kismici karaõãye samuppanne yāvatā sakavijite janā, sabbe te āõāpeyya-58 'sabbeva me baliü karontu, sodhetha tumhe cattāro mahāmattā taü karaõãyanni'. Api nå kho mahārāja tesaü catunnaü mahāmattānaü balibhayā santāso uppajjeyyā?'Ti. "Na hi bhante" ti. "Kena kāraõena mahārājā?" Ti. " hapitā te bhante ra¤¤ā uttame ņhāne. Natthi tesaü bali. Samatikkantabalino te. Avasese upādāya ra¤¤ā [PTS Page 147] [\q 147/] āõāpitaü 'sabbeva me baliü karontu'ti. Evameva kho mahārāja netaü vacanaü bhagavatā arahante upādāya bhaõitaü. hapito arahā tasmiü vatthusmiü. Samåhato bhayahetu arahato ye te mahārāja sattā sakkilesā, yesa¤ca adhimattā attānudiņņhi, ye ca sukhadukkhesu unnatāvanatā, te upādāya bhagavatā bhaõitaü 'sabbe tasanti daõķassa sabbe bāyanti maccuno'ti. Tasmā arahā nattasati sabbabhayehã'ti. "Netaü bhante nāgasena vacanaü sāvasesaü. Niravasesavacanametaü 'sabbe'ti. Tattha me uttariü kāraõaü bråhi taü vacanaü patiņņhāpetunti. " "Idha mahārāja gāme gāmasāmiko āõāpakaü āõāpeyya" ehi bho āõāpaka yāvatā gāme gāmikā te sabbe sãghaü mama santike sannipātehã'ti. So 'sādhu sāmã'ti sampaņicchitvā gāmamajjhe ņhatvā tikkhattuü saddamanussāveyya, 'yāvatā gāme ----------- 53. Samåhato. 54. Appavattā saükhārā (sã. Mu. ) 55. Hataü kusalākusalaü(ma. ) 56. Lokadhammesu (sã. Mu. ) 57. Anurakkhā (ma) 58. Sabbajanassa āõāpeyya (sã. Mu. Ma) [SL Page 135] [\x 135/] Gāmikā te sabbe sãghasãghaü sāmino santike santipatantu'ti. Tato gāmikā āõāpakassa vacanena turitaturitā sannipatitvā gāmasāmikassa ārocenti 'sannipatitā sāmi sabbe gāmikā. Yaü te karaõãyaü, taü karohã'ti. Iti so mahārāja gāmisāmiko kuņipurise-59. Sannipātento sabbe gāmike āõāpeti, te ca āõattā na sabbesannipatanti, kuņipurisā yeva sannipatanti, 'ettakā yeva me gāmikā'ti. Gāmisāmiko ca tathā sampaņicchati. A¤¤e bahutarā anāgatā, itthipurisā dāsidāsā bhatakā kammakarā gamikagilānā gomahisā ajelakā suvānā ye anāgatā 'sabbe te agaõitā kuņipuriseyeva upādāya āõāpitattā sabbe santipatantu'ti. Evameva kho mahārāja netaü vacanaü bhagavatā arahante upādāya bhaõitaü. hapito arahā tasmiü vatthusmiü, samåhato bhayahetu arahato. Ye te mahārāja sattā sakkilesā, yesa¤ca adhimattā attānudiņņhi, ye ca sukhadukkhesu unnatāvanatā, te upādāya bhagavatā bhaõitaü 'sabbe tasanti daõķassa sabbe bhāyanti [PTS Page 148] [\q 148/] maccuno'ti. Tasmā arahā nattasati sabbabhayehi. Atthi mahārāja sāvasesaü vacanaü sāvaseso attho. Atthi sāvasesaü vacanaü niravaseso attho. Atthi niravasesaü vacanaü sāvaseso attho. Atthi niravasesaü vacanaü niravaseso attho. Tena tena attho sampaņicchitabbo. Pa¤cavidhena mahārāja attho-60. Sampaņicchitabbo: āhacca padena, rasena, ācariyavaüsena, adhippāyena, kāraõuttariyatāya. Ettha hi āhaccapadanti suttaü adhippetaü. Raso'ti suttānulomaü ācariyavaüso'ti ācariyavādo. Adhippāyo'ti attano mati. Kāraõuttariyatā ti imehi catåhi sametaü kāraõaü imehi kho mahārāja pa¤cahi kāraõehi attho sampaņicchitabbo. Evameva so pa¤ho suvinicchito hoti. " 2. "Hotu bhante nāgasena, tathā taü sampaņicchāmi. hapito hotu arahā tasmiüvatthusmiü. Tasantu avasesā sattā. Niraye pana nerayikā sattā dukkhā tippā kaņukā vedanā vediyamānā jalitapajjalitasabbaīgapaccaīgā ruõõakāru¤¤akanditaparidevitalālappitamukhā asayhatibbadukkhābhibhåtā atāõā asaraõā asaraõibhåtā anappasokāturā antimapacchimagatikā ekantasokaparāyaõā uõhatikhiõacaõķakharatapanatejavantā bhãmabhayajanakaninnādamahāsaddā saüsibbitachabbidhajālāmālāsamākulā samantā satayojanānuppharaõaccivegā kadariyā tapanā mahānirayā vacamānā maccuno bhāyantã" ti. -------- 59. Koņike pårise. (Kesuci potthakesu). 60. Pa¤cavidhehi mahārāja kāraõahi (ma. ) [SL Page 136] [\x 136/] "Nanu bhante nāgasena nirayo ekantadukkhavedaniyo?. Kissa pana te nerayikā sattā ekantadukkhavedaniyā nirayā cavamānā maccuno bhāyanti? Kissa niraye ramantã?" Ti. "Na te mahārāja nerayikā sattā niraye ramanti muccitu kāmā'va te nirayā. Maraõasseso mahārāja ānubhāvo yena tesaü santāso uppajjatã"ti. "Etaü kho bhante nāgasena na saddahāmi yaü muccitukāmānaü [PTS Page 149] [\q 149/] cutiyā santāso uppajjatã'ti. Hāsanãyaü bhante nāgasena taü ņhānaü yaü te patthitaü labhanti. Kāraõena maü sa¤¤āpehã" ti. 3. Maraõanti kho mahārāja etaü adiņņhasaccānaü tāsaniyaņņhānaü etthāyaü jano tasati ca ubbijjati ca. Yo ca mahārāja kaõhasappassa bhāyati, so maraõassa bhāyanato kaõhasappassa bhāyati. Yo ca hatthissa bhāyati. So maraõassa bhāyanto hatthissa bhāyati. Yo ca sãhassa bhāyati. So maraõassa bhāyanto sãhassa bhāyati. Yo ca vyagghassa bhāyati. So maraõassa bhāyanto vyagghassa bhāyati. Yo ca dãpissa bhāyati. So maraõassa bhāyanto dãpissa bhāyati. Yo ca acchassa bhāyati. So maraõassa bhāyanto acchassa bhāyati. Yo ca taracchassa bhāyati. So maraõassa bhāyanto taracchassa bhāyati. Yo ca mahisassa bhāyati. So maraõassa bhāyanto mahisassa bhāyati. Yo ca gavayassa bhāyati. So maraõassa bhāyanto mahisassa bhāyati. Yo ca gavayassa bhāyati. So maraõassa bhāyanto gavayassa bhāyati. Yo ca aggissa bhāyati. So maraõassa bhāyanto aggissa bhāyati. Yo ca udakassa bhāyati. So maraõassa bhāyanto udakassa bhāyati. Yo ca khāõukassa bhāyati. So maraõassa bhāyanto khāõukassa bhāyati. Yo ca kaõņakassa bhāyati. So maraõassa bhāyanto kaõņakassa bhāyati. Yo ca sattiyā bhāyati. So maraõassa bhāyanto sattiyā bhāyati. Maraõasseso mahārāja sarasabhāvatejo yaü sakkilesā sattā maraõassa tasanti bhāyanti muccitukāmā'pi mahārāja nerayikā sattā maraõassa tasanti. Idha mahārāja purisassa kāye medo gaõņhi-61. Uppajjeyya, so tena rogena dukkhito upaddavā parimuccitukāmo bhisakkaü sallakattaü āmantāpeyya, tassa so bhisakko sallakatto sampaņicchitvā tassa rogassa uddharaõāya upakaraõaü upaņņhapeyya, satthakaü tikhiõaü kareyya, dahanasalākā aggimhi pakkhipeyya, khāralavaõaü nisadāya piüsāpeyya, api nu kho mahārāja tassa āturassa tikhiõasatthakacchedanena yamakasalākādahanena khāraloõappavesanena tāso uppajjeyyā?"Ti. "âma bhante" ti. 4. "Iti mahārāja tassa āturassa rogā muccitukāmassāpi vedanābhayasantāso uppajjati. Evameva kho mahārāja nirayā muccitukāmānampi nerayikānaü sattānaü maraõabhayā tāso uppajjati. Idha mahārāja puriso issarāparādhiko baddho saīkhalikabandhanena gabbhe pakkhitto parimuccitukāmo assa, tamenaü so issaro mocetukāmo pakkosāpeyya, api nu kho mahārāja tassa issarāparādhikassa purisasasa 'katadoso [PTS Page 150] [\q 150/] aha'nti jānantassa issaradassanena santāso uppajjeyyā?" Ti. "âma bhante"ti. ---------- 61. Vedanāviddhāgaõņhikā (kesuci) [SL Page 137] [\x 137/] "Iti mahārāja tassa issarāparādhikassa purisassa muccitukāmassāpi issarabhayasantāso uppajjati. Evameva kho mahārāja nirayā parimuccitukāmānampi nerayikānaü maraõabhayā santāso uppajjeyyā"ti. "Aparampi bhante uttariü kāraõaü bråhi yenāhaü kāraõena okappeyyanti. " 5. "Idha mahārāja puriso daņņhavisena āsãvisena daņņho bhaveyya. So tena visavikārena pateyya uppateyya vaņņeyya pavaņņeyya, atha¤¤ataro puriso balavantena mantapadena taü daņņhavisaü āsãvisaü ānetvā taü daņņhavisaü paccāvamāpeyya-62, api nå kho mahārāja tassa visagatassa purisassa tasmiü daņņhavise sappe sotthihetu upagacchantesantāso uppajjeyyā?"Ti. "âma bhante" ti. "Iti mahārāja tathāråpe abhimhi sotthihetu'pi upagacchante tassa santāso uppajjati, evameva kho mahārāja nirayā parimuccitukāmānampi nerayikānaü sattānaü maraõabhayā santāso uppajjati. Aniņņhaü mahārāja sabbasattānaü maraõaü. Tasmā nerayikā sattā nirayā parimuccitukāmā'pi maccuno bhāyantã" ti. "Sādhu bhante nāgasena evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Maccubhāyanābhāyanapa¤ho tatiyo. 3. Maccupāsāmuttikapa¤ho 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā: "Na antalikkhe na samuddamajjhe Na pabbatānaü vivaraü pavissa, na vijjatã so jagatippadeso Yatthaņhitaü nappasaheyya maccuti" -63. Puna bhagavatā parittā ca uddiņņhā, seyyathãdaü ratanasuttaü khandhaparittaü moraparittaü dhajaggaparittaü [PTS Page 151] [\q 151/] āņānāņiyaparittaü aīgulimālaparittaü. Yadi bhante nāgasena ākāsagato'pi samuddamajjhagato'pi pāsāda - kuņi lena - guhā pababhāra - bila - girivivara - --------- 62. Paccāvapāpeyya (kesuci) 63. Yatthaņņhito mu¤ceyya maca8cupāsā (kesuci) yatthaņņhito mu¤ceyya maca8cupāsā (kesuci) [SL Page 138] [\x 138/] Pabbatantaragato'pi na muccati maccupāsā, tena hi parittakammaü micchā. Yadi parittakaraõena maccupāsā parimutti bhavati, tena hi "Na antalikkhe na samuddamajjhe Na pabbatānaü vivaraü pavissa, Na vijjatã so jagatippadeso Yatthaņhitaü nappasaheyya maccu'ti" Yampivacanaü, taü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho gaõņhito'pi gaõņhitaro tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā: "Na antalikkhe na samuddamajjhe Na pabbatānaü vivaraü pavissa, Na vijjatã so jagatippadeso Yatthaņhitaü nappasaheyya maccu'ti" Parittā ca bhagavatā uddiņņhā. Ta¤ca pana sāvasesāyukassa vayasampannassa apetakammāvaraõassa natthi mahārāja khãnāyukassa ņhitiyā kiriyā vā upakkamo vā. Yathā mahārāja matassa rukkhassa sukkhassa kolāpakassa nisnehassa uparuddhajãvitassa gatāyusaīkhārassa kumbhasahassenapi udakena ākirante allattaü vā pallavitaharitabhāvo vā na bhaveyya, evameva kho mahārāja bhesajjaparittakammena natthi khãnāyukassa ņhitiyā kiriyā vā uppakkamo vā. Yāni tāni mahārāja mahiyā osadhāni bhesajjāni. Tāni'pi khãnāyukassa akiccakarāni bhavanti. Sāvasesāyukaü mahārāja vayasampannaü apetakammāvaraõaü parittaü rakkhati gopeti. Tadatthāya bhagavatā parittā uddiņņhā. Yathā mahārāja kassako paripakke dha¤¤e mate sassanāëe udakappavesanaü vāreyya, yampana sassaü taruõaü meghasannibhaü vayasampannaü taü udakavaķķhiyā-64. Vaķķhati, evameva kho mahārāja khãõāyukassa bhesajjaparittakiriyā ņhapitā [PTS Page 152] [\q 152/] paņikkhittā. Ye pana te manussā sāvasesāyukā vayasampannā, tesaü atthāya parittabhesajjāni bhaõitāni. Te parittabhesajjehi vaķķhantã" ti. 3. "Yadi bhante nāgasena khãnāyuko marati sāvasesāyuko jãvati. Tena hi parittabhesajjāni niratthakāni hontã" ti. "Diņņhapubbo pana tayā mahārāja koci rogo bhesajjehi paņinivattito?" Ti. "âma bhante anekasatāni diņņhānã"" ti. "Tena hi mahārāja 'parittabhesajjakiriyā niratthakā'ti yaü vacanaü, taü micchā bhavatã" ti. ---------- 64. Udakavantiyā (sã. Mu) [SL Page 139] [\x 139/] "Dissanti bhante nāgasena vejjānaü upakkamā bhesajjapānānulepā tena tesaü upakakamena rogo paņinivattatã" ti. "Parittāni'pi mahārājā parivattayamānānaü saddo såyati, jivhā såssati-65. Hadayaü vyāvaņņati. Kaõņho āturati-66. Tena tesaü pavattena sabbe vyādhayo våpasammanti, sabbā ãtiyo apagacchanti. Diņņhapubbo pana tayā mahārāja koci ahinā daņņho mantapadena visaü pātiyamāno visaü cikkhassanto-67. Uņņhamadho āvamayamāno?" Ti. 4. "âma bhante. Ajjetarahi'pi taü loke vattatã" ti. "Tena hi mahārāja parittabhesajjakiriyā niratthakā'ti yaü vacanaü, taü micchā bhavati. Kataparittaü hi mahārāja purisaü ķasitukāmo ahi na ķasati, vivaņaü mukhaü pidahati. Corānaü ukkhittalaguëampi na sambhavati. Te laguëaü mu¤citvā pemaü karonti. Kupito'pi hatthināgo samāgantvā uparamati. Pajjalitamahāaggikkandho'pi upagantvā nibbāyati. Visaü halāhalampi khāyitaü agadaü sampajjati, āhāratthaü vā pharati. Vadhakā hantukāmā upagantvā dāsabhåtā sampajjanti. Akkanto'pi pāso na sa¤carati. Sutapubbaü pana tayā mahārāja morassa kataparittassa sattavassasatāni-68. Luddako nāsakkhi pāsaü upanetuü. Akataparittassa taü yeva divasaü pāsaü upanesãti. [PTS Page 153 [\q 153/] "] "âma bhante såyati. Abbhuggato so saddo sadevake loke"ti. 5. "Tena hi mahārāja parittabhesajjakiriyā niratthikā'ti yaü vacanaü, taü micchā bhavati. Sutapubbaü pana tayā mahārāja 'dānavo bhariyaü parirakkhanto samugge pakkhipitvā gilitvā kucchinā pariharati. Atha kho vijjādharo tassa dānavassa mukhena pavisitvā tāya saddhiü abhiramati. Yadā so dānavo a¤¤āsi atha samuggaü vamitvā vivari. Samugge vivaņe vijjādharo yathākāmaü pakkamã" ti. "âma bhante såyati, abbhuggato so'pi saddo sadevake loke" ti. "Nanu so mahārāja vijjādhāro parittabalena gahaõā mutto?" Ti. "âma bhante" ti. "Tena hi mahārāja atthi parittabalanti?" ------- 65. Sukkhati. (Ma. Sã. Mu) 66. âkurati. 67. Jikkhassanto (kesuci). 4. Satavassāni (kesuci). [SL Page 140] [\x 140/] 6. "Sutapubbaü pana tayā mahārāja aparo'pi vijjādharo bārāõasãra¤¤o antepuremahesiyā saddhiü sampaduņņho gahaõaü patto samāno khaõena adassanaü gatomantabalenā?" Ti. "âma bhante såyatã" ti. "Nanu so mahārāja vijjādharo parittabalena gahaõā mutto?" Ti. "âma bhante" ti. "Tena hi mahārāja atthi parittabalanti?" "Bhante nāgasena kiü sabbe yeva parittaü rakkhatã? " Ti. "Ekacce mahārāja rakkhati, ekacce na rakkhatã" ti. "Tena hi bhante bhante nāgasena parittaü na sabbatthikanti?" "Api nå kho mahārāja bhojanaü sabbesaü jãvitaü rakkhatã?" Ti. "Ekacce bhante rakkhati, ekacce na rakkhatã?" Ti. "Kiükāraõā?" Ti. "Yato bhante ekacce taü yeva bhojanaü atibhu¤jitvā visåcikāya marantã" ti. "Tena hi mahārāja bhojanaü na sabbesaü jãvitaü rakkhatã?" Ti. "Dvãhã bhante nāgasena kāraõehi bhojanaü jãvitaü harati. Atibhuttena vā usmādubbalatāya vā. âyudadaü-69. Bhante nāgasena bhojanaü durupacārena jãvitaü haratã" ti. 7. Evameva kho mahārāja parittaü ekacce rakkhati, ekacce na rakkhati. Tãhi mahārāja kāraõehi parittaü na [PTS Page 154] [\q 154/] rakkhati: kammāvaraõena kilesāvaraõena asaddahanatāya. Sattānurakkhanaü mahārāja parittaü attanā katena ārakkhaü jahati. Yathā mahārāja mātā puttaü kucchigataü poseti hitena upacārena janeti. Janayitvāna asucimalasiīghānika¤ca apanetvā uttamavarasugandhaü upalimpati. So aparena samayena paresaü putte akkosante vā paharante vā pahāraü deti. Te tassa kujjhitvā parisāya ākaķķhitvā taü gahetvā sāmino upanenti. Yadi pana tassā putto aparaddho hoti velātivatto, atha naü sāmino manussā ākaķķhayamānā daõķamuggarājāõumuņņhihi tāëenti poņhenti. Api nu kho mahārāja tassa mātā labhati ākaķķhanaparikaķķhanagāhaü sāmino upanayataü kātunti?" ----------------- 69. âyudharaü (kesuci). [SL Page 141] [\x 141/] 8. "Na hi bhante" ti. "Kena kāraõenā?" Ti. "Attano bhante aparādhenā" ti. "Evameva kho mahārāja sattānaü ārakkhaü attano aparādhena va¤jhaü karotã" ti. "Sādhu bhante nāgasena suvinicchito pa¤ho. Gahanaü agahanaü kataü, andhakāro āloko kato, viniveņhitaü diņņhijālaü tvaü gaõãvarapavaramāsajjā" ti. Maccupāsāmuttikapa¤ho catuttho. 5. Bhagavato lābhantarāyapa¤ho. 1. " Bhante nāgasena, tumhe bhaõatha 'lābhã tathāgato cãvara piõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārāna'nti. Puna ca tathāgato pa¤casālaü brāhmaõagāmaü piõķāya pavisitvā ki¤cideva alabhitvā yathādhotena pattena nikkhanto'ti. Yadi bhante nāgasena tathāgato lābhã cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārānaü, tena hi pa¤casālaü brāhmaõagāmaü piõķāya pavisitvā ki¤cãdeva piõķapātaü alabhitvā yathādhotena pattena nikkhanto'ti taü vacanaü micchā. Yadi pa¤casālābrāhmaõagāmaü piõķāya pavisitvā ki¤cideva piõķapātaü alabhitvā yathādhotena pattena nikkhanto, tena hi 'lābhã tathāgato cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārānti' [PTS Page 155] [\q 155/] tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho sumahanto dunnibbeņho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo" ti. 2. "Lābhã mahārāja tathāgato cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārānaü. Pa¤casālaü brāhmaõagāmaü piõķāya pavisitvā kiücideva alahitvā yathādhotena pattena nikkhanto. Ta¤ca pana kammaü mārassa pāpimato kāraõāti. " "Tena hi bhante nāgasena bhagavato gaõanapathavãtivattakappe abhisaīkhataü kusalaü kinti niņņhitaü? Adhunuņņhitena mārena pāpimatā taü kusalabalavegavipphāraü kinti pihitaü? Tena hi bhante nāgasena tasmiü vatthusmiü dvãsu ņhānesu upavādo āgacchati, kusalato pi akusalaü balavataraü hoti, buddhabalato'pi mārabalaü balavataraü hoti. Kena kāraõena rukkhassa målato'pi aggaü bhārataraü hoti. Guõasamparikiõõato'pi pāpiyaü balavataraü hotã?"Ti. [SL Page 142] [\x 142/] 3. "Na hi mahārāja tāvakatena kusalato'pi akusalaü balavataraü nāma hoti, na buddhabalato'pi mārabalaü balavataraü hoti. Api cettha kāraõaü icchitabbaü. Yathā mahārāja puriso ra¤¤o cakkavattissa madhuü vā madhupiõķikaü vā a¤¤aü vā upāyanaü abhihareyya, tamenaü ra¤¤o dvārapālo evaü vadeyya 'akālo hi bho ayaü ra¤¤o dassanāya, tena hi bho tava upāyanaü gahetvā sãghasãghaü paņinivatta. Mā te rājā daõķaü pāpeyyā' ti. Tato so puriso daõķabhayā tasito ubbiggo taü upāyanaü ādāya sãghasãghaü paņinivatteyya. Api nå kho so mahārāja cakkavattã tāvatakena upāyanavikalamattakena dvārapālato dubbalataro nāma hoti, a¤¤aü vā pana kiüci upāyanaü labheyyā?" Ti. 4. "Na hi bhante. Issāpakato so dvārapālo upāyanaü nivāreti. A¤¤ena dvārena satasahassaguõampi ra¤¤o upāyanaü [PTS Page 156] [\q 156/] upetã"ti. "Evameva kho mahārāja issāpakato māro pāpimā pa¤casālake brāhmaõagahapatike anvāvisi. A¤¤āni pana anekāni devatāsatasahassāni amataü dibbojaü gahetvā upagatāni bhagavato kāye ojaü odahissāmāti bhagavantaü namassamānā pa¤jalikāni ņhitānã"ti. "Hotu bhante nāgasena. Sulabhā bhagavato cattāro paccayā loke uttamapurisassa. Tāvatakaü piõķiyaü yathicchitaü labbhati yācito bhagavā devamanussehi cattāro paccaye paribhu¤jati. Api ca kho pana mārassa yo adhippāyo so tāvatakena siddho. Yaü so bhagavato bhojanassa antarāyamakāsi, ettha me bhante kaīkhā nacchijjati. Vimatijāto'haü saüsayaü pakkhanno. Na me tattha mānasaü pakkhandati yaü tathāgatassa arahato sammāsambuddhassa sadevake loke aggapuggalavarassa kusalavarapu¤¤asambhavassa asamassa anupamassa appaņisamassa chavako lāmako paritto pāpo anariyo vipanno māro lābhantarāyamakāsã" ti. 5. "Cattāro kho mahārāja antarāyā: adiņņhantarāyo uddissakaņantarāyo upakkhaņantarāyo paribhogantarāyo'ti. Tattha adiņņhantarāyo nāma anodissa adassanena ahisaükhaņaü koci antarāyaü karoti 'kiü parassa dinnenā'ti. Ayaü adiņņhantarāyo nāma. Katamo uddissakaņantarāyo? Idhekaccaü puggalaü upadisitvā uddissa bhojanaü paņiyattaü hoti, taü koci [SL Page 143] [\x 143/] Antarāyaü karoti. Ayaü uddissakaņantarāyo nāma katamo upakkhaņantarāyo? Idha yaü ki¤ci upakkhaņaü hoti apaņiggahãtaü. Tattha koci antarāyaü karoti. Ayaü upakkhaņantarāyo nāma. Katamo paribhogantarāyo? Idha yaü ki¤ci paribhogaü-70. Tattha koci antarāyaü karoti. Ayaü paribhogantarāyo nāma. Ime kho mahārāja cattāro antarāyā. Ya¤ca pana māro pāpimā pa¤casālake brāhmaõagahapatike anvāvãsi, taü neva bhagavato paribhogaü na upakkhaņaü na uddissakaņaü [PTS Page 157] [\q 157/] anāgataü asampattaü. Adassanena tassa antarāyaü kataü. Taü pana nekassa bhagavato yeva. Atha kho ye te tena samayena nikkhantā abbhāgatā, sabbe'pi te taü divasaü bhojanaü na labhiüsu. Nāhantaü mahārāja passāmi sadevake loke samārake sabrahmake sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya yo tassa bhagavato uddissakaņassa upakkhaņassa paribhogantarāyaü kareyya. Sace koci issāya uddissakaņassa upakkhaņassa paribhogantarāyaü kareyya-71. Phaleyya tassa muddhā satadhā vā sahassadhā vā. 6. Cattāro'me mahārāja tathāgatassa kenaci anāvaraõãyā guõā. Katame cattāro? Lābho mahārāja bhagavato uddissakaņo upakkhaņo. Na sakkā kenaci tassa antarāyaü kātuü. Sarãrānugatā mahārāja bhagavato byāmappabhā. Na sakkā kenaci antarāyaü kātuü. Sabba¤¤utaü mahārāja bhagavato ¤āõaratanaü. Na sakkā tassa kenaci antarāyaü kātuü. Jãvitassa mahārāja bhagavato na sakkā kenaci antarāyaü kātuü. Ime kho mahārāja cattāro tathāgatassa kenaci anāvaraõãyā guõā. Sabbe'pete mahārāja guõā ekarasā arogā akuppā aparupakkamā aphusāni kiriyāni adassanena mahārāja māro pāpimā nilãyitvā pa¤casālake brāhmaõagahapatike anvāvisi, yathā mahārāja ra¤¤o paccante dese visame adassanena nilãyitvā corā panthaü dusenti. Yadi pana rājā te core passeyya, api nå kho te corā sotthiü labheyyunti?" "Na hi bhante pharasunā phālāpeyya satadhā vā sahassadhā vā" ti. 7. "Evameva kho mahārāja adassanena māro pāpimā nilãyitvā pa¤casālake brāhmaõagahapatike anvāvisi. Yathā vā pana mahārāja itthi sapatikā adassanena nilãyitvā parapurisaü sevati, evameva kho mahārāja adassanena māro pāpimā nilãyitvā pa¤casālake brāhmaõagahapatike anvāvisi. Yadi [PTS Page 158] [\q 158/] mahārāja itthi sāmikassa sammukhā parapurisaü sevati, api nu kho sā itthi sotthiü labheyyā?"Ti. ----------- 70. Paribhoge kenaci aguõena kukkuccaü uppādayitvā (sã. Mu. ) 71. Uddissakaņaü upakkhaņaü paribhogaü antarāyaü kareyya. (Ma) [SL Page 144] [\x 144/] "Na hi bhante, haneyyāpi taü bhante sāmiko vadheyyāpi bandheyyāpi dāsittaü vā upaneyyā"ti. "Evameva kho mahārāja adassanena māro pāpimā nilãyitvā pa¤casālake brāhmaõagahapatike anvāvisi. Yadi mahārāja māro pāpimā bhagavato uddissakaņassa upakkhaņassa paribhogantarāyaü kareyya, phaleyya tassamuddhā satadhā vā sahassadhā vā?" Ti. "Evametaü bhante nāgasena corikāya kataü mārena pāpimatā nilãyitvā māro pāpimā pa¤casālake brāhmaõagahapatike anvāvisi. Sace so bhante māro pāpimā bhagavato uddissakaņassa upakkhaņassa paribhogantarāyaü kareyya, muddhā vāssa phaleyya satadhā vā sahassadhā vā, kāyo vāssa bhusamuņņhi viya vikireyya". "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Bhagavato lābhantarāyapa¤ho pa¤camo. 6. Ajānantassa pāpakaraõe bahuapu¤¤apa¤ho. 1. "Bhante nāgasena tumhe bhaõatha 'yo ajānanto pāõātipātaü karoti so balavataraü apu¤¤aü pasavatã' ti puna ca bhagavatā vinayapa¤¤attiyā evaü bhaõitaü 'anāpatti ajānantassā'ti. Yadi bhante nāgasena ajānitvā pāõātipātaü karonto balavataraü apu¤¤aü pasavati, tena hi 'anāpatti ajānantassā'ti yaü vacanaü, taü micchā. Yadi anāpatti ajānantassa, tena hi ajānitvā pāõātipātaü karonto balavataraü apu¤¤aü pasavatã'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho duruttaro duratikkamo tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo" ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'yo ajānanto pāõātipātaü karoti, so balavataraü apu¤¤aü pasavatã'ti. Puna ca vinayapa¤¤attiyā bhagavatā bhaõitaü 'anāpatti ajānantassā'ti. Tattha pana atthantaraü atthi. Katamettha [PTS Page 159] [\q 159/] atthantaraü? Atthi mahārāja āpatti sa¤¤āvimokkhā, atthi āpatti nosa¤¤āvimokkhā yā'yaü mahārāja āpatti sa¤¤āvimokkhā, taü āpattiü ārabbha bhagavatā bhaõitaü 'anāpatti ajānantassā" ti. "Sādhu bhante nāgasena. Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Ajānantassa pāpakaraõe apu¤¤apa¤ho chaņņho. [SL Page 145] [\x 145/] 7. Bhikkhusaīghapariharaõa pa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, bhāsitampetaü bhagavatā: tathāgatassa kho ānanda na evaü hoti. 'Ahaü bhikkhusaīghaü pariharissāmã'ti vā 'mamuddesiko bhikkhusaīgho'ti vā'ti. Puna ca metteyyassa bhagavato sabhāvaguõaü paridãpayamānena evaü bhaõitaü: so anekasahassaü bhikkhusaīghaü pariharissati seyyathāpi ahaü etarahi anekasataü bhikkhusaīghaü pariharāmã'ti. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'tathāgatassa kho ānanda na evaü hoti ahaü bhikkhusaīghaü pariharissāmã'ti vā 'mamuddesiko bhikkhusaīgho'ti vā'ti, tena hi metteyyassa bhagavato sabhāvaguõaü paridãpayamāno bhaõati 'so aneka sahassaü bhikkhusaīghaü pariharissati seyyathāpi ahaü etarahi anekasataü bhikkhusaīghaü pariharāmã'ti yaü vacanaü. Taü micchā. Yadi metteyyassa bhagavato sabhāvaguõaü paridãpayamānena evaü bhaõitaü 'so anekasahassaü bhikkhusaīghaü pariharissati seyyathāpi ahaü etarahi anekasataü bhikkhusaīghaü pariharāmã'ti. Tena hi 'tathāgatassa kho ānanda na evaü hoti ahaü kho bhikkhusaīghaü pariharissāmãti vā mamuddesiko bhikkhusaīghoti vā'ti, yaü vacanaü taü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'tathāgatassa kho ānanda na evaü hoti ahaü bhikkhusaīghaü pariharissāmã'ti vā 'mamuddesiko bhikkhusaīgho'ti vā'ti. Puna ca metteyyassa bhagavato sabhāvaguõaü paridãpayamānena evaü bhaõitaü: so anekasahassaü bhikkhusaīghaü pariharissati seyyathāpi ahaü etarahi anekasataü bhikkhusaīghaü pariharāmã'ti. Etasmi¤ca mahārāja pa¤he eko attho sāvaseso eko attho niravaseso. Na mahārāja tathāgato parisāya anugāmiko. Parisā pana tathāgatassa [PTS Page 160] [\q 160/] anugāmikā. Sammuti mahārāja esā aha'nti 'mamā' ti. Na paramatthoeso. Vigataü mahārāja tathāgatassa pemaü. Vigato sineho. Mayhantipi tathāgatassa gahaõaü natthi. Upādāya pana avassayo hoti. Yathā mahārāja paņhavi bhummaņņhānaü sattānaü patiņņhā hoti. Paņhaviņņhā cete sattā. Na ca mahāpaņhaviyā 'mayhete'ti tesu apekkhā hoti. Evameva kho mahārāja tathāgato sabbasattānaü patiņņhā hoti, upassayaü deti. Tathāgatapatiņņhā cete sattā. Na ca tathāgatassa 'mayhete'ti tesu apekkhā hoti. 3. Yathā vā pana mahārāja mahatimahāmegho abhivassanto tiõarukkhapasumanussānaü vuddhiü deti, santatimanupāleti, vuņņhupajãvino-72. Cete sattā sabbe na ca mahāmeghassa 'mayhete'ti. ----------- 72. Vuņņhiyā upajãvino (sã. Mu. ) [SL Page 146] [\x 146/] Tesu apekkhā hoti, evameva kho mahārāja tathāgato sabbasattānaü kusaladhamme janeti, anupāleti. Vuņņhupajãvino cete sattā sabbe. Na ca tathāgatassa 'mayhete'ti tesu apekkhā hoti. Taü kissa hetu? Attānudiņņhiyā pahãnattā" ti. "Sādhu bhante nāgasena sunibbeņhito pa¤ho bahuvidhehi kāraõehi. Gambhãro uttānãkato, gaõņhi bhinnā, gahanaü agahanaü kataü, andhakāro āloko kato, bhaggā parappavādā, jinaputtānaü cakkhu uppāditanti. " Bhikkhusaīghapariharaõapa¤ho sattamo. 8. Abhejjaparisatāpa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, tumhe bhaõatha 'tathāgato abhejjapariso'ti. Puna ca bhaõatha 'devadattena ekappahāraü pa¤ca bhikkhusatāni bhinnānã'ti. Yadi bhante nāgasena tathāgato abhejjapariso, tena hi devadattena 'ekappahāraü pa¤cabhikkhusatāni bhinnānã'ti yaü vacanaü, taü micchā. Yadi devadattena ekappahāraü pa¤cabhikkhusatāni [PTS Page 161] [\q 161/] bhinnāni, tena hi 'tathāgato abhejjapariso'ti yaü vacanaü, taü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto gambhãro dunnibbeņhiyo gaõņhito'pi gaõņhitaro. Etthāyaü jano āvuto nivuto pihito pariyonaddho. Tava ¤āõabalaü dassehi paravādeså" ti. 2. "Abhejjapariso mahārāja tathāgato. Devadattena ca ekappahāraü pa¤cabhikkhusatāni bhinnāni. Ta¤ca pana bhedakassa balena. Bhedake vijjamāne natthi mahārāja abhejjaü nāma. Bhedake sati mātā'pi puttena bhijjati. Putto'pi pitarā bhijjati. Bhātā'pi bhaginiyā bhijjati. Bhaginã'pi bhātarā bhijjati. Sahāyo'pi sahāyena bhijjati. Nāva'pi nānādārusaīghaņitā åmivegappahārena bhijjati. Rukkho'pi madhukappasampannaphalo anilabalavegābhihato bhijjati. Suvaõõampi jātimantaü-73. Lohena bhijjati. 3. Api ca mahārāja neso adhippāyo vi¤¤ånaü, nesā buddhānaü adhimutti, neso paõķitānaü chando, "tathāgato bhejjapariso'ti. Api cettha kāraõaü atthi, yena kāraõena 'tathāgato vuccati 'abhejjapariso'ti. Katamettha kāraõaü? Tathāgatassa mahārāja katena adānena vā appiyavacanena vā ----------- 72. Sunibadhito. 73. Jātaråpampiü (sã. Mu. ) [SL Page 147] [\x 147/] Anatthacariyāya vā asamānattatāya vā yato kutoci cariyaü carantassā'pi parisā paribhinnā'ti na satapubbaü tena kāraõena tathāgato vuccati 'abhejjapariso'ti. Tayāpetaü mahārāja ¤ātabbaü atthi. Ki¤ci navaīge buddhavacane suttagataü iminā nāma kāraõena bodhisattassa katena tathāgatassa parisā bhinnā?" Ti. "Natthi bhante. No cetaü loke dissati. No'pi såyati. Sādhu bhante nāgasena evametaü tathā sampaņicchāmi" ti. Abhejjaparisatāpa¤ho aņņhamo. Abhejjavaggo dutiyo. [PTS Page 162] [\q 162/] (Imasmiüvagge aņņha pa¤hā) 3. Paõāmitavaggo 1. Seņņhadhammapa¤ho. 1. Bhante nāgasena, bhāsitampetaü bhagavatā 'dhammo hi vāseņņha seņņho janetasmiü diņņheva dhamme abhisamparāye'ti. Puna ca 'upāsako gihã sotāpanno pihitāpāyo diņņhipatto vi¤¤ātasāsano bhikkhuü vā sāmaõeraü vā puthujjanaü abhivādeti paccuņņhetã'ti yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'dhammo hi vāseņņha seņņho janetasmiü diņņheva dhamme abhisamparāye cā'ti. Tena hi upāsako gihã sotāpanno pihitāpāyo diņņhippatto vi¤¤ātasāsano bhikkhuü vā sāmaõeraü vā puthujjanaü abhivādeti paccuņņhetã'ti yaü vacanaü, taü micchā. Yadi upāsako gihã sotāpanno pihitāpāyo diņņhippatto vi¤¤ātasāsano bhikkhuü vā sāmaõeraü vā puthujjanaü abhivādeti paccuņņheti tena hi 'dhammo hi vāseņņha seņņho janetasmiü diņņheva dhamme abhisamparāye cā'ti tampi vacanaü micchā ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo" ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavato 'dhammo hi vāseņņha seņņho janetasmiü. Diņņheva dhamme abhisamparāye cā'ti. 'Upāsako ca gihã sotāpanno pihitāpāyo diņņhippatto vi¤¤ātasāsano bhikkhuü vā sāmaõeraü vā puthujjanaü abhivā deti paccuņņhetã'ti. Tattha pana kāraõaü atthi. Katamaü taü kāraõaü? [SL Page 148] [\x 148/] Vãsati kho panime mahārāja samaõassa samaõakaraõā dhammā, dve ca liīgāni yehi samaõo abhivādanapaccuņņhānasammānanapåjanāraho hoti. Katame vãsati samaõassa samaõakaraõā dhammā, dve ca liīgāni? Seņņhabhumisayo, -74. Aggo niyamo, vihāro, saüyamo, saüvaro, khanti, soraccaü, ekattacariyā, ekattābhirati, paņisallānaü, hiriottappaü, viriyaü, appamādo, sikkhāsamādānaü-75. Uddeso, paripucchā, sãlādiabhirati, nirālayatā, sikkhāpadapāripåri, kāsāvadhāraõaü, bhaõķubhāvo. [PTS Page 163] [\q 163/] ime kho mahārāja vãsati samaõassa samaõakaraõā dhammā dve ca liīgāni. Ete guõe bhikkhu samādāya vattati, so tesaü dhammānaü anånattā paripuõõattā samannāgatattā asekhabhumiü arahattabhumiü okkamati. Seņņhaü bhummantaraü okkamati arahattāsannagato'ti arahati upāsako sotāpanno bhikkhuü puthujjanaü abhivādetuü paccuņņhātuü. -76 Khãõāsavo hi so sāma¤¤aü upagato, natthi me so samayo'ti arahati upāsako sotāpānno bhikkhuü puthujjanaü abhivādetuü paccuņņhātuü. Aggaparisaü so upagato, nāhantaü ņhānaü upagato'ti arahati upāsako sotāpanno bhikkhuü puthujjanaü abhivādetu paccuņņhātuü. Labhati so pātimokkhuddesaü sotuü, nāhantaü upalabhāmi sotunti arahati upāsakosotāpanno bhikkuü puthujjanaü abhivādetuü paccuņņhātuü. 'So a¤¤e pabbājeti upasampādeti jinasāsanaü vaķķheti, ahametaü na labhāmi kātunti' arahati upāsako sotāpanno bhikkhuü puthujjanaü abhivādetuü paccuņņhātuü. 'Appamāõesu sikkhāpadesu samattakārã, nāhaü tesu vattāmã'ti arahati upāsako sotāpanno bhikkhuü puthujjanaü abhivādetuü paccuņņhātuü. 'Upagato so samaõaliīgaü buddhādhippāye ņhito, tenāhaü liīgena duramapagato'ti arahati upāsako sotāpanno bhikkhuü puthujjanaü abhivādetuü paccuņņhātuü. ------------ 74. Seņņho, dhammārāmo, (ma) 75. Sikkhāpadānaü (sã. Mu. Sukkāvadānaü (ma. ) 76. Paccuņņhetuü (sã. Mu. ) [SL Page 149] [\x 149/] 'Paråëhakacchalomo so ana¤jitāmaõķito anulittasãlagandho, ahaü pana maõķanavibhusanābhirato'ti arahati upāsako sotāpanno bhikkhuü puthujjanaü abhivādetuü paccuņņhetuü. Api ca mahārāja, 'ye te vãsati samaõakaraõā dhammo dve ca liīgāni, sabbepete dhammā bhikkhussa saüvijjanti, so yeva te dhamme dhāreti, a¤¤e'pi tattha sikkhāpeti, so me āgamo sikkhāpana¤ca natthi'ti arahati upāsako sotāpanno'pi bhikkhuü puthujjanaü abhivādetuü [PTS Page 164] [\q 164/] paccuņņhetuü. 3. Yathā mahārāja rājakumāro purohitassa santike vijjaü adhãyati khattadhammaü sikkhati, so aparena samayena ahisitto ācariyaü abhivādeti paccuņņheti 'sikkhāpako me ayanti', evameva kho mahārāja 'bhikkhå sikkhāpako vaüsadharo'ti arahati upāsako sotāpanno bhikkhuü puthujjanaü abhivādetuü. Api ca mahārāja imināpetaü pariyāyena jānāhi bhikkhubhumiyā mahantataü asamavipulabhāvaü. Yadi mahārāja upāsako sotāpanno arahattaü sacchikaroti, dveva tassa gatiyo bhavanti ana¤¤ā. Tasmiü yeva divase parinibbāyeyya vā bhikkhubhāvaü vā upagaccheyya. Acalā hi sā mahārāja pabbajjā mahatã accuggatā yadidaü bhikkhubhåmã" ti. "Ĩāõagato bhante nāgasena pa¤ho sunibbeņhito balavatā atibuddhinā tayā. Nayimaü pa¤haü samattho a¤¤o evaü vinibbeņhetuü a¤¤atra tvādisena buddhimatā"ti. Seņņhadhammapa¤ho paņhamo. 2. Sabbasatta hitaeraõapa¤ho 1. "Bhante nāgasena tumhe bhaõatha 'tathāgato sabbasattānaü ahitamapanetvā hitamupadahatã'ti. Puna ca bhaõatha 'aggikkhandhåpame dhammapariyāye bha¤¤amāne saņņhimattānaü bhikkhånaü uõhalohitaü mukhato uggatanti. Aggikkhandhåpamaü bhante dhammapariyāyaü desentena tathāgatena saņņhimattānaü bhikkhånaü hitamapenetvā ahitamupahitaü. Yadi bhante nāgasena tathāgato sabbasattānaü ahitamapanetvā hitamupadahati, tena hi 'aggikkhandhåpame dhammapariyāye bha¤¤amāne saņņhimattānaü bhikkhånaü uõhalohitaü mukhatouggatanti' yaü vacanaü, taü micchā. Yadi aggikkhandhåpame dhammapariyāye bha¤¤amāne saņņhimattānaü bhikkhånaü uõhalohitaü mukhato uggataü [PTS Page 165] [\q 165/] hoti, tena hi 'tathāgato sabbasattānaü ahitamapanetvā hitamupadahatã'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto so tayā nibbāhitabbo"ti. [SL Page 150] [\x 150/] 2. "Tathāgato mahārāja sabbasattānaü abhitamapanetvā hitamupadahati. Aggikkhandhåpame dhammapariyāye bha¤¤amāne saņņhimattānaü bhikkhånaü uõhalohitaü mukhato uggataü. Ta¤ca pana na tathāgatassa katena. Tesaü yeva attano katenā" ti. "Yadi bhante nāgasena tathāgato aggikkhandhåpamaü dhammapariyāyaü na bhāseyya, api nå tesaü uõhalohitaü mukhato uggaccheyyā?" Ti. "Na hi mahārāja. Micchāpaņipannānaü mahārāja tesaü bhagavato dhammapariyāyaü sutvā pariëāho uppajjã. Tena tesaü pariëāhena uõhalohitaü mukhato uggatanti. " "Tena hi bhante nāgasena tathāgatasse'va katena tesaü uõhalohitaü mukhato uggataü. Tathāgato yeva tattha adhikāro tesaü nāsanāya. Yathā nāma bhante nāgasena abhivammikaü paviseyya, atha¤¤ataro paüsukāmo puriso vammikaü bhinditvā paüsuü hareyya, tassa paüsuharaõena vammikassa susiraü pithiyeyya. -76. Atha tattheva so assāsaü alabhamāno mareyya, nanu so bhante ahi tassa purisassa katena maraõaü patto?" Ti. "âma mahārāja" ti. "Evameva kho bhante nāgasena tathāgato yeva tattha adhikāro tesaü nāsanāyā" ti. 3. "Tathāgato mahārāja dhammaü desayamāno anunayapaņighaü na karoti. Anunayapaņighavippamutto dhammaü deseti evaü dhamme desãyamāne ye tattha sammā paņipannā te bujjhanti ye pana micchā paņipannā te patanti. Yathā mahārāja purisassa ambaü vā jambuü vā madhukaü vā cālayamānassa yāni tattha phalāni sārāni daëhabandhanāni tāni tattheva accutāni tiņņhanti, yāni pana tattha phalāni putivaõņamålāni [PTS Page 166] [\q 166/] tāni patanti, evameva kho mahārāja tathāgato dhammaü desayamāno anunayapaņighaü na karoti, anunayapaņighavippamutto dhammaü deseti. Evaü dhamme desãyamāne ye tattha sammā paņipannā te bujjhanti, ye pana micchā paņipannā te patanti yathā vā pana mahārāja kassako dha¤¤aü ropetukāmo khettaü kasati, tassa kasantassa anekasatasahassāni tiõāni maranti, evameva kho mahārāja tathāgato paripakkamānase satte bodhetuü anunayapaņighavippamutto dhammaü deseti. Evaü dhamme desãyamāne ye tattha -------- 76. Pidebheyya (sã. Mu. Ma. ) [SL Page 151] [\x 151/] Sammā paņipannā te bujjhanti, ye pana micchā paņipannā te tiõāni viya maranti. Yathā vā pana mahārāja manussā rasahetu yantena ucchuü pãëayanti, tesaü ucchuü pãëayamānānaü ye tattha yantamukhagatā kimayo te piëãyanti. Evameva kho mahārāja tathāgato paripakkamānase satte bodhetuü dhammayantamabhipãëayati. Ye tattha micchā paņipannā te kimayo viya marantã" ti. 4. "Tanu bhante nāgasena te bhikkhå tāya dhammadesanāya patitā?" Ti. "Api nu kho mahārāja tacchako rukkhaü rakkhanto-77. Ujukaü parisuddhaü karotã?" Ti. "Na hi bhante. Vajjanãyaü apanetvā tacchako rukkhaü ujukaü parisuddhaü karoti. " "Evameva kho mahārāja tathāgato parisaü rakkhanto na sakkoti bodhaneyya satte bodhetuü. Micchā paņipanne satte apanetvā evamete bodhaneyyo satte bodheti. Attakatena pana te mahārāja micchā paņipannā patanti. Yathā mahārāja kadalã veëu assatarã attajena phalena ha¤¤ati, evameva kho mahārāja ye te micchā paņipannā te attakatena ha¤¤anti patanti. Yathā mahārāja corā attakatena cakkhuppāņanaü sålāropaõaü sãsacchedanaü pāpuõanti, evameva kho mahārāja ye te micchā paņipannā te attakatena ha¤¤anti, jinasāsanā patanti. [PTS Page 167] [\q 167/] yesaü mahārāja saņņhimattānaü bhikkhånaü uõhalohitaü mukhato uggataü, tesaü taü neva bhagavato katena na paresaü katena, atha kho attanoyeva katena. Yathā mahārāja puriso sabbajanassa amataü dadeyya, te taü amataü asitvā arogā dãghāyukā sabbãtiyā parimucceyyuü, atha¤¤ataro puriso durupacārena taü asitvā maraõaü pāpuõeyya api nu kho mahārāja amatadāyako puriso tato nidānaü ki¤ci apu¤¤aü āpajjeyyā?" Ti. 5. "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja tathāgato dasasahassiyā-78 lokadhātuyā devamanussānaü amataü dhammadānaü deti. Ye te sattā bhabbā, te dhammāmatena bujjhanti ye pana te sattā abhabbā te dhammāmatena ha¤¤anti patanti. Bhojanaü mahārāja sabbasattānaü ------- 77. Tacchanto (ma) 78. Dasasahassimhi (sã. Mu. ) Dasasahassiyā (ma) [SL Page 152] [\x 152/] Jãvitaü rakkhati. Tamekacce bhu¤jitvā visåcikāya maranti. Api nu kho so mahārāja bhojanadāyako puriso tato nidānaü ki¤ci apu¤¤aü āpajjeyyā?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja tathāgato dasasahassiyā lokadhātuyā devamanussānaü amataü dhammadānaü deti. Ye te sattā bhabbā te dhammāmatena bujjhanti, ye pana te sattāabhabbā te dhammāmatena ha¤¤anti patantã"ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã"ti. Hitapharaõapa¤ho dutiyo. 3. Vatthaguyahatidassanapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü tathāgatena 'Kāyena saüvaro sādhu sādhu vācāya saüvaro Manasā saüvaro sādhu sādhu sabbattha saüvaro'ti. Puna ca tathāgato catunnaü parisanāü majjhe nisãditvā purato devamanussānaü selabrāhmaõassa kosohitavatthaguyhaü dassesi. Yadi bhante nāgasena [PTS Page 168] [\q 168/] bhagavatā bhaõitaü 'kāyena saüvaro sādhå'ti, tena hi 'selabrāhmaõassa kosohitavatthaguyhaü dassesã'ti yaü vacanaü, taü micchā. Yadi selabrāhmaõassa kosohitavatthaguyhaü dassesi, tena hi 'kāyena saüvaro sādhå'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'kāyena saüvaro sādhå'ti, selassa ca brāhmaõassa kosohitavatthaguyhaü dassitaü. Yassa kho mahārāja tathāgate kaīkhā uppannā, tassa bodhanatthāya bhagavā iddhiyā tappaņibhāgaü kāyaü dassesi. So yeva taü pāņihāriyaü passatã"ti. "Ko panetaü bhante nāgasena saddahissati, yaü parisaü gato eko yeva taü vatthaguyhaü passati, avasesā tattheva vasantā na passissantãti? Iīgha me taü tattha kāraõaü upadisa kāraõena maü sa¤¤āpehã" ti. [SL Page 153] [\x 153/] "Diņņhapubbo pana tayā mahārāja koci vyadhito puriso parikiõõo ¤ātimittehã?" Ti. "âma bhante"ti. "Api nu kho mahārāja parisā passati etaü vedanaü yāya vedanāya so puriso vediyatã?" Ti. "Na hi bhante. Attanā yeva so puriso vediyatã" ti. "Evameva kho mahārāja yasseva tathāgate kaīkhā uppannā, tasseva tathāgato bodhanāya iddhiyā tappaņibhāgaü kāyaü dassesi so yeva taü tappaņihāriyaü passati. Yathā vā pana mahārāja ka¤cideva purisaü bhuto āviseyya, api nu kho sā mahārāja parisā passati taü bhåtaü āgacchantanti?" "Na hi bhante. So yeva āturo tassa bhåtassa āgamanaü passantã" tã. "Evameva kho mahārāja yasseva tathāgate kaīkhā uppannā, so yeva taü pāņihāriyaü passatã" ti. Dukkaraü bhante nāgasena bhagavatā kataü yaü ekassapi adassanãyaü taü dassentenā"ti. "Na mahārāja bhagavā guyhaü [PTS Page 169] [\q 169/] dasseti, iddhiyā pana chāyaü dassesã"ti. "Chāyāyapi bhante diņņhāya diņņhaü yeva hoti guyhaü, yaü disvā niņņhaīgato"ti. "Dukkara¤cāpi mahārāja tathāgato karoti bodhaneyye satte bodhetuü. Yadi mahārāja tathāgato kiriyaü hāpeyya, bodhaneyyā sattā na bujjheyyuü. Yasmā ca kho mahārāja yoga¤¤å tathāgato bodhaneyyo bodhetuü, tasmā tathāgato yenayena yogena bodhaneyyā bujjhanti, tena tena yogena bodhaneyye bodheti. 3. Yathā mahārāja bhisakko sallakatto, yena yena bhesajjena āturo arogohoti, tena tena bhesajjena āturaü upasaīkhamati, vamanãyaü vameti, virecanãyaü vireceti, anulepanãyaü anulimpati, anuvāsanãyaü anuvāseti, evameva kho mahārāja tathāgato yena yena yogena bodhaneyyā sattā [SL Page 154] [\x 154/] Bujjhanti, tena tena yogena bodheti. Yathā vā pana mahārāja itthi muëhagabbhā bhisakkassa adassanãyaü guyhaü dasseti, evameva kho mahārāja tatāgato bodhaneyyobodhetuü adassanãyaü guyhaü iddhiyā chāyaü dassesi. Natthi mahārāja adassanãyo nāma okāso puggalaü upādāya. Yadi mahārāja koci bhagavato hadayaü disvā bujjheyya, tassapi bhagavā yogena hadayaü dasseyya. Yoga¤¤å mahārāja tathāgato desanākusalo. Nanu mahārāja tathāgato therassa nandassa adhimuttiü jānitvā taü devabhavanaü netvā devaka¤¤āyo dassesi 'imināyaü kulaputto bujjhissatã'ti, tena ca so kulaputto bujjhi. Iti kho mahārāja tathāgato anekapariyāyena subhanimittaü pãëento garahanto jigucchanto tassa bodhanahetu kakuņapādiniyo accharāyo dassesi. Evampi tathāgato yoga¤¤å desanākusalo. 4. Punacaparaü mahārāja tathāgato therassa cullapanthakassa bhātarā nikkaķķhitassa dummanassa upaganatvā sukhumaü coëakhaõķaü adāsi 'imināyaü kulaputto bujjhissatã'ti. [PTS Page 170] [\q 170/] so pana tena kāraõena jinasāsane vasãbhāvaü pāpuõi. Evampi mahārāja tathāgato yoga¤¤å desanākusalo. Punacaparaü mahārāja tathāgato brāhmaõassa mogharājassa yāvatatiyaü pa¤haü puņņho na vyākāsi, 'evamassa kulaputtassa māno upasamissati, mānåpasamā abhisamayo bhavissatã'ti. Tena ca tassa kulaputtassa māno upasami mānåpasamā so brāhmaõo chasu abhi¤¤āsu vasãbhāvaü pāpåõi evampi tathāgato yoga¤¤å desanākusalo"ti. "Sādhu bhante nāgasena sunibbeņhito pa¤ho bahuvidhehi kāraõehi, gahanaü agahanaü kataü, andhakāro āloko kato, gaõņhi bhinnā, bhaggā parappavādā, jinaputtānaü cakkhu tayā uppāditaü, nippaņibhānā titthiyā tvaü gaõãvarapavaramāsajjāti. Vatthaguyahanidassanapa¤ho tatiyo. 4. Pharusavācābhāvapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, bhāsitampetaü therena sāriputtena dhammasenāpatinā 'parisuddhavacãsamācāro āvuso tathāgato. Natthi tathāgatassa vacãduccaritaü yaü tathāgato rakkheyya 'mā me idaü paro a¤¤āsã'ti. Puna ca tathāgato therassa sudinnassa kalandaputtassa aparādhe pārājikaü pa¤¤āpento pharusāhi vācāhi moghapurisavādena samudācari. Tena ca so thero garuttāsena tasito vippaņisārã nāsakkhã [SL Page 155] [\x 155/] Ariyamaggaü paņivijjhituü. Yadi bhante nāgasena parisuddhavacãsamācāro tathāgato, natthi tathāgatassa vacãduccaritaü. Tena hi 'bhagavatā therassa sudinnassa kalandaputtassa aparādhe moghapurisavādena samudāciõõanti' yaü vacanaü, taü micchā. Yadi bhagavatā therassa sudinnassa kalandaputtassa aparādhe moghapurisavādena [PTS Page 171] [\q 171/] samudāciõõaü, tena hi 'parisuddhavacãsamācāro tathāgato natthi tathāgatassa vacãduccaritanti' tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto so tayā nibbāhitabbo" ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatinā 'parisuddhavacãsamācāro āvuso tathāgato. Natthi tathāgatassa vacãduccaritaü, yaü tathāgato rakkheyya 'mā me idaü paro a¤¤āsã'ti āyasmato sudinnassa kalandaputtassa aparādhe pārājikaü pa¤¤āpentena bhagavatā moghapurisavādena samudāciõõaü. Ta¤ca pana aduņņhacittena asārambhena yāthāvalakkhaõena. Ki¤ca tattha yāthāvalakkhaõaü? Yassa mahārāja puggalassa imasmiü attabhāve catusaccābhisamayo na hoti, tassa purisattanaü moghaü a¤¤aü kayiramānaü a¤¤ena sambhavati. Tena vuccati 'moghapuriso'ti. Iti mahārāja bhagavatā āyasmato sudinnassa kalandaputtassa sabhāvavacanena samudāciõõaü no abhåtavādenā"ti. 3. "Sabhāvampi bhante nāgasena yo akkosanto bhaõati, tassa mayaü kahāpaõaü daõķaü dhārema. Aparādho yeva so. Vatthuü nissāya visuü vohāraü ācaranto akkosatã" ti. "Atthi pana mahārāja sutapubbaü tayā khalitassa abhivādanaü vā paccuņņhānaü vaü sakkāraü vā upāyanānuppadānaü vā?"Ti. "Na hi bhante. Yato kutoci yattha katthaci khalito so paribhāsanāraho hoti tajjanãyāraho uttamaīgampi'ssa chindanti hananti pi bandhanti'pi ghātenti'pi jāpenti-79. Pã" ti. "Tena hi mahārāja bhagavatā kiriyā yeva katā no akiriyā"ti. "Kiriyampi bhante nāgasena kurumānena patiråpena kātabbaü anucchavikena. Savaõenapi bhante nāgasena tathāgatassa sadevako loko ottappati hirãyatã, bhiyyo dassanena, tatuttariü upasaīkamane payirupāsanenā"ti. [PTS Page 172] [\q 172/] 4. "Api nu kho mahārāja tikicchako abhissanne kāye kupite dose sinehanãyāni bhesajjāni detã?" Ti. "Na hi bhante tiõhāni lekanãyāni bhesajjāni āroga kāmo detã" ti. -------- 79. Jhāpenti. Pi. (Ma. ) [SL Page 156] [\x 156/] "Evameva kho mahārāja tathāgato sabbakilesavyādhivåpasamanāya anusatthiü deti. Pharusā'pi mahārāja tathāgatassa vācā satte sinehayati, måduke karoti. Yathā mahārāja uõhampi udakaü yaü ki¤ci sinehanãyaü sinehayati måduü karoti, evameva kho mahārāja pharusāpi tathāgatassa vācā atthavatã hoti karuõāsahagatā yathā mahārāja [SL Page] [\x /] pituvacanaü puttānaü atthavantaü hoti karuõāsahagataü, evameva kho mahārāja pharusā'pi tathāgatassa vācā atthavatã hoti karuõāsahagatā. Pharusā'pi mahārāja tathāgatassa vācā sattānaü kilesappahānāya hoti. Yathā mahārāja duggandhampi gomuttaü pãtaü virasampi agadaü khāyitaü sattānaü vyādhiü hanati, evameva kho mahārāja pharusā'pi tathāgatassa vācā atthavatã karuõāsahagatā. Yathā mahārāja mahanto'pi tulapu¤jo-80 parassa kāye nipatitvā rujaü na karoti, evameva kho mahārāja pharusā'pi tathāgatassa vācā na kassaci dukkhaü uppādetã"ti. "Suvinicchito bhante nāgasena pa¤ho bahåhi kāraõehi. Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã"ti. Tathāgatassa pharusāvācābhāvapa¤ho catuttho. 5. Rukkhācetanabhāvapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü tathāgatena: 'Acetanaü brāhmaõa assuõantaü Jānaü ajānantamimaü palāsaü, âraddhaviriyo dhuvaü appamatto. Sukhaseyyaü pucchasi kissa hetu'ti. [PTS Page 173] [\q 173/] Puna ca bhaõitaü 'iti phandanarukkho tāvadeva ajjhabhāsatha: 'mayhampi vacanaü atthi. Bhāradvāja suõohi me'ti. Yadi bhante nāgasena rukkho acetano, tena hi phandanena rukkhena bhāradvājena saha sallapitanti yaü vacanaü taü micchā. Yadi phandanena rukkhena bhāradvājena saddhiü sallapitaü, tena hi 'rukkho acetano'ti, tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'rukkho acetano'ti. Phandanena ca rukkhena bhāradvājena saddhi sallapitaü. Ta¤ca pana vacanaü lokasama¤¤āya bhaõitaü. Natthi mahārāja acetanassa rukkhassa sallāpo nāma. Api ca mahārāja tasmiü rukkhe ---------- 80. Tulapicu (sã. Mu. ) [SL Page 157] [\x 157/] Adhivatthā devatā. Tassā yeva taü adhivacanaü 'rukkho'ti. 'Rukkho sallapatã'ti cesā lokapa¤¤atti. Yathā mahārāja sakaņaü dha¤¤aparipuritaü dha¤¤asakaņanti jano voharati, ta¤ca pana sakaņaü kaņņhamayaü. Tasmiü dha¤¤assa ākiritattā 'dha¤¤asakaņanti' jano voharati. Evameva khe mahārāja na rukkho sallapati. Rukkho acetano. Yā pana tasmiü rukkhe adhivatthā devatā, tassā yeva taü adhivacanaü 'rukkho'ti. 'Rukkho sallapatã' ti cesā lokapa¤¤atti. 3. Yathā vā pana mahārāja dadhiü mathayamāno 'takkaü mathemã'ti voharati. Na taü takkaü yaü so matheti. Dadhiü yeva so mathento 'takkaü mathemã'ti voharati. Evameva kho mahārāja na rukkho sallapati. Rukkho acetano yā pana tasmiü rukkhe adhivatthā devatā, tassā yeva taü adhivacanaü 'rukkho'ti. 'Rukkho sallapatã'ti cesā lokapa¤¤atti. Yathā mahārāja asantaü sādhento 'asantaü sādhemã'ti voharati. [PTS Page 174 [\q 174/] ']asiddhaü siddhanti' voharati, eva¤cesā lokasama¤¤ā. Evameva kho mahārāja na rukkho sallapati. Rukkho acetano. Yā pana tasmiü rukkhe adhivatthā devatā, tassā yeva taü adhivacanaü 'rukkho'tã. 'Rukkho sallapatã' ti cesā lokapa¤¤atti. Yāya mahārāja lokasama¤¤āya jano voharati, tathāgato'pi tāyeva lokasama¤¤āya sattānaü dhammaü desetã" ti. "Sādhu bhante nāgasena evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Rukkhācetanabhāvapa¤ho pa¤camo. 6. Piõķapātamahapphalapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü dhammasaīgãtikārakehi therehi 'Cundassa bhattaü bhu¤jitvā kammārassā'ti me sutaü, âbādhaü samphusã dhiro pabāëhaü māraõantika'nti. Puna ca bhagavatā bhaõitaü "dve 'me ānanda piõķapātā samā samaphalā-81. Samavipākā ati viya a¤¤ehi piõķapātehi mahapphalatarā ca mahānisaüsatarā ca. Katame dve? Ya¤ca piõķapātaü paribhu¤jitvā tathāgato anuttaraü sammāsambodhiü abhisambujjhi, ya¤ca piõķapātaü paribhu¤jitvā tathāgato ------ 81. Sama samaphalā sama samavipākā (sã. Mu. ) [SL Page 158] [\x 158/] Anupādisesāya nibbāõadhātuyā parinibbāyã ime dve piõķapātā samā samaphalā samavipākā ati viya a¤¤ehi piõķapātehi mahapphalatarā ca mahānisaüsatarā cā'ti yadi bhante nāgasena tathāgatassa cundassa bhattaü bhuttāvissa-82. Kharo ābādho uppanno, pabāëhā vedanā pavattā māraõantikā, tena hi 'dve 'me ānanda piõķapātā samā samaphalā samavipākā ativiya a¤¤ehi piõķapātehi mahapphalatarā ca mahānisaüsatarā cā'ti yaü vacanaü taü micchā. Yadi dve 'me piõķapātā samā samaphalā samavipākā ativiya a¤¤ehi piõķātehi mahapphalatarā ca mahānisaüsatarā ca, tena hi 'bhagavato cundassa bhattaü bhuttāvissa kharo ābādho uppanno, pabāëhā ca vedanā pavattā māraõantikā'ti, tampi vacanaü micchā kinnu kho bhante nāgasena so piõķapāto visagatatāya mahapphalo, roguppādakatāya mahapphalo, [PTS Page 175] [\q 175/] āyuvināsakatāya mahapphalo, bhagavato jãvitahāratāya mahapphalo? Tattha me kāraõaü bråhi parappavādānaü niggahāya. Etthāya jano sammåëho 'lobhavasena atibahuü khāyitena lohitapakkhandikā uppannā'ti. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto so tayā nibbāhitabbo" ti. "Bhāsitampetaü mahārāja dhammasaīgãtikārakehi mahātherehi 'Cundassa bhattaü bhu¤jitvā kammārassāti me sutaü, âbādhaü samphusã dhãro pabāëhaü māraõantikanti. ' Bhagavatā ca bhaõitaü 'dve 'me ānanda piõķapātā samā samaphalā samavipākā ativiya a¤¤ehi piõķapātehi mahapphalatarā ca mahānisaüsatarā ca. Katame dve? Ya¤ca piõķapātaü paribhu¤jitvā tathāgato anuttaraü sammāsambodhiü abhisambujjhi, ya¤ca piõķapātaü paribhu¤jitvā tathāgato anupādisesāya nibbāõadhātuyā parinibbāyi, ime dve piõķapātā samā samaphalā samavipākā, ativiya a¤¤ehi piõķapātehi mahapphalatarā ca mahānisaüsatarā cā'ti so pana piõķapāto bahuguõo bahuvipāko anekānisaüso. Devatā mahārāja haņņhā pasannamānasā 'ayaü bhagavato pacchimo piõķapāto'ti dibbaü ojaü såkaramaddave ākiriüsu. Taü pana sammāpākaü lahupākaü manu¤¤aü bahurasaü jaņharaggitejassa hitaü. Na hi mahārāja tato nidānaü bhagavato koci anuppanno rogo uppanno. Api ca mahārāja bhagavato pakatidubbale sarãre khãõe āyusaīkāre uppanno rogo bhiyyo abhivaķķhi. Yathā mahārāja pakatiyā jalamāno ------------ 82. Bhujitvā (sã. Mu. ) [SL Page 159] [\x 159/] Aggi a¤¤asmiü upādāne dinne bhiyyo pajjalati, evameva kho mahārāja bhagavato pakatidubbale sarãre khãõe āyusaīkhāre uppanno rogo bhiyyo abhivaķķhi. Yathā vā pana mahārāja [PTS Page 176] [\q 176/] soto pakatiyā sandamāno abhivaņņhe mahāmeghe bhiyyo mahoghoudakavāhako hoti, evameva kho mahārāja bhagavato pakatidubbale sarãre khãõe āyusaīkhāre uppanno rogo bhiyyo abhivaķķhi. Yathā vā pana mahārāja pakatiyā abhissandamānadhātuko-83. Kucchi a¤¤asmiü apakke ajjhoharite bhiyyo āmayeyya, -84. Evameva kho mahārāja bhagavato pakatidubbale sarãre khãõe āyusaīkhāre uppanno rogo bhiyyo abhivaķķhi. Natthi mahārāja tasmiü piõaķapāte doso. Na ca tassa sakkā doso āropetunti". 3. "Bhante nāgasena kena kāraõena te dve piõķapātā samā samaphalā samavipākā, ativiya a¤¤ehi piõķapātehi mahapphalatarā ca mahānisaüsatarā cā?" Ti. "Dhammānumajjanasamāpattivasena mahārāja te dve piõķapātā samā samaphalā samavipākā, ativiya a¤¤ehi piõķapātehi mahapphalatarā ca mahānisaüsatarā cā"ti. "Bhante nāgasena katamesaü dhammānaü anumajjanasamāpattivasena te dve piõķapātā samā samaphalā samavipākā, ativiya a¤¤ehi piõķapātehi mahapphalatarā ca mahānisaüsatarā cā?"Ti. "Navannaü mahārāja anupubbavihārasamāpattãnaü anulomapaņilomaü samāpajjanavasena te dve piõķapātā samā samaphalā samavipākā, ativiya a¤¤ehi piõķapātehi mahapphalatarā ca mahānisaüsatarā cā"ti. "Bhante nāgasena dvisu yeva divasesu adhimattaü tathāgato navānupubbavihārasamāpattiyo anulomapaņilomaü samāpajjã?" Ti. "âma mahārājā" ti. "Acchariyaü bhante nāgasena, abbhutaü bhante nāgasena, yaü imasmiü buddhakkhette asadisaü paramadānaü, tampi imehi dvãhi piõķapātehi agaõitaü! Acchariyaü bhante nāgasena, abbhutaü bhante nāgasena, yāvamahantã navānupubbavihārasamāpattiyo, yatra hi nāma navānupubbavihārasamāpattivasena [PTS Page 177] [\q 177/] dānaü mahapphalataraü hoti mahānisaüsataraü sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Piõķapātamahapphalabhāvapa¤ho chaņņho. ------- 83. Abhisandamāno cātakucchi (sã. Mu. ) Abhissannadhātu kucchi 84. âmiyeyya (sã. Mu. ) âyameyya (ma. ) [SL Page 160] [\x 160/] 7. Buddhapåjanapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, bhāsitampetaü bhagavatā 'avyāvaņā tumhe ānanda bhotha tathāgatassa sarãrapåjāyā'ti. Puna ca bhaõitaü. 'Påjetha naü påjanãyassa dhātuü Evaīkarā saggamito gamissathā'ti. Yadi bhante nāgasena tathāgatena bhaõitaü 'avyāvaņā tumhe ānanda bhotha tathāgatassa sarãrapåjāyā'ti, tena hi 'påjetha naü påjanãyassa dhātuü evaīkarā saggamito gamissathā'ti yaü vacanaü, taü micchā yadi tathāgatena bhaõitaü 'påjetha naü påjanãyassa dhātuü evaīkarā saggamito gamissathā'ti, tena hi 'avyāvaņā tumhe ānanda hotha tathāgatassa sarãrapåjāyā'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo'ti. 2. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'avyāvaņā tumhe ānanda hotha tathāgatassa sarãrapåjāyā'ti. Puna ca bhaõitaü 'påjetha naü påjanãyassa dhātuü evaīkarā saggamito gamissathā'ti. Ta¤ca pana na sabbesaü jinaputtānaü yeva ārabbha bhaõitaü 'avyāvaņā tumhe ānanda hotha tathāgatassa sarãrapåjāyā'ti. Akamma¤cetaü mahārāja [PTS Page 178] [\q 178/] jinaputtānaü yadidaü påjā. Sammasanaü saīkhārānaü yoniso manasikāro satipaņņhānānupassanā ārammaõasāraggāho kilesayuddhaü sadatthamanuyu¤janā etaü jinaputtānaü karaõãyaü. Avasesānaü devamanussānaü påjā karaõãyā. Yathā mahārāja mahiyā rājaputtānaü hatthiassarathadhanutharulekhamuddāsikkhākhattamantasutisumutiyuddhayujjhāpanaki- riyā karaõãyā, avasesānaü puthuvessasuddānaü kasivaõijjā gorakkhā karaõãyā, evameva kho mahārāja akamma¤cetaü jinaputtānaü yadidaü påjā. Sammasanaü saīkhārānaü yoniso manasikārosatipaņņhānānupassanā ārammaõasāraggāho kilesayuddhaü sadatthānuyu¤janaü etaü jinaputtānaü karaõãyaü, avasesānaü devamanussānaü påjā karaõãyā. 3. Yathā vā pana mahārāja brāhmaõamāõavakānaü irubbedaü yajubbedaü sāmavedaü athabbaõavedaü lakkhaõaü itihāsaü purāõaü nighaõķu keņubhaü akkharappabhedaü padaü veyyākaraõaü bhāsamaggaü uppātaü supinaü nimittaü chaëaīgaü candaggāhaü suriyaggāhaü sukkarāhucaritaü uëuggahayuddhaü devadundubhissaraü okkanti ukkāpātaü bhumikampaü-85. Disādāhaü bhummantalikkhaü jotisaü lokā yatikaü sācakkaü mãgacakkaü antaracakkaü missakuppādaü ---------- 85. Bhumikammaü (ma. ) [SL Page 161] [\x 161/] Sakuõarutaü-86 sikkhā karaõãyā. Avasesānaü puthuvessasuddānaü kasivaõijjā gorakkhā karaõãyā. Evameva kho mahārāja akamma¤cetaü jinaputtānaü yadidaü påjā. Sammasanaü saīkhārānaü yonisomanasikāro satipaņņhānānupassanā ārammaõasāraggāho kilesayuddhaü sadatthamanuyu¤janaü etaü jinaputtānaü karaõãyaü. Avasesānaü devamanussānaü påjā karaõãyā. Tasmā mahārāja tathāgato 'mā ime akamme yujjantu-87. [PTS Page 179] [\q 179/] sakakamme-88 ime yujjantu'ti āha 'āvyāvaņā tumhe ānanda hotha tathāgatassa sarãrapåjāyā'ti. Yadetaü mahārāja tathāgato na bhaõeyya, pattacãvarampi attano pariyādāpetvā bhikkhå buddhapåjaü yeva kareyyunti. " "Sādhu bhante nāgasena evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Buddhapåjānu¤¤ātapa¤ho sattamo. 8. Pādasakalikāhatapa¤ho 1. "Bhante nāgasena tumhe bhaõatha bhagavato gacchantassa ayaü acetanā mahāpaņhavã ninnā unnamati unnatā onamatã'ti. Puna ca bhaõatha 'bhagavato pādo sakalikāya khato'ti. Yā sā sakalikā bhagavato pāde patãtā, kissa pana sā sakalikā pādā na nivattā. Yadi bhante nāgasena bhagavato gacchantassa ayaü acenatā mahāpaņhavã ninnā unnamati unnatā onamati, tena hi 'bhagavato pāde sakalikāya khato'ti yaü vacanaü taü micchā. Yadi bhagavato pādo sakalikāya khato tena hi 'bhagavato gacchantassa ayaü acetanā mahāpaņhavã ninnā unnamati unnatā onamatã'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo" ti. 2. "Saccaü mahārāja atthetaü bhagavato gacchantassa ayaü acetanā mahāpaņhavã ninnā unnamati unnatā onamati. Bhagavato ca pādo sakalikāya khato. Na ca pana sā sakalikā attano dhammatāya patitā. Devadattassa upakkamena patitā. Devadatto mahārāja bahåni jātisatasahassāni bhagavati āghātaü bandhi. So tena āghātena mahantaü kåņāgārappamāõaü pāsāõaü bhagavato uparipātessāmã'ti mu¤ci. Atha dve selā paņhavito uņņhahitvā taü -------- 86. Sakuõarutaracitaü (ma. ) 87. Yu¤janatu sã. Mu, ma. ) 88. Kamme (ma) [SL Page 162] [\x 162/] Pāsāõaü sampaņicchiüsu. Atha nesaü sampahārena pāsāõato papaņikā bhijjitvā yena vā tena [PTS Page 180] [\q 180/] vā patanti bhagavato pāde patitā" ti. "Yathā ca bhante nāgasena dve selā pāsāõaü sampaņicchiüsu, tatheva papaņikā'pi sampaņicchitabbā"ti. "Sampaņicchitampi mahārāja idhekaccaü paggharatã passavatã naņņhānamupagacchati. Yathā mahārāja udakaü pāõinā gahitaü aīgulantarikāhi paggharati passavatã naņņhānamåpagacchati, khãraü takkaü madhu-89. Sappi telaü maccharasaü maüsarasaü pāõinā gahitaü aīgulantarikāhi paggharati passavati naņņhānamupagacchati, evameva kho mahārāja sampaņicchanatthaü upagatānaü dvinnaü selānaü sampahārena pāsāõato papaņikā bhijjitvā yena vā tena vā patanti bhagavato pāde patitā. Yathā vā pana mahārāja saõhasukhumaü aõuü rajasamaü pulinaü muņņhinā gahitaü aīgulantarikāhi paggharati passavati naņņhānamupagacchati, evameva kho mahārāja sampaņicchanatthaü upagatānaü-90 dvinnaü selānaü sampahārena pāsāõato papaņikā bhijjitvā yena vā tena vā patantã bhagavato pāde patitā yathā vā pana mahārāja kabalo mukhena gahito idhekaccassa mukhā muccitvā-91. Paggharatã passavati naņņhānamåpagacchati, evameva kho mahārāja sampaņicchanatthaü upagatānaü dvinnaü selānaü sampahārena pāsāõato papaņikā bhijjitvā yena vā tena vā patantã bhagavato pāde patitā"ti. 3. "Hotu bhante nāgasena. Selehi pāsāõo sampaņicchito hotu. Atha papaņikāyapi apaciti kātabbā yatheva mahāpaņhaviyā" ti. "Dvādasime mahārāja apacitiü na karonti. Katame dvādasa? Ratto rāgavasena apacitiü na karoti, duņņho dosavasena, muëho mohavasena, unnato-92. Mānavasena, nigguõo avisesatāya, atithaddho anisedhanātāya, hãno hãnasabhāvatāya, vacanakaro anissaratāya, pāpo kadariyatāya, dukkhāpito paņidukkhāpanatāya, luddho [PTS Page 181] [\q 181/] lobhābhibhåtatāya, āyåhito atthasādhanatāya-92. Apacitiü na karoti. Ime kho mahārāja dvādasa apacitiü na karonti sā ca pana papaņikā pāsāõasampahārena bhijjitvā animittakatadisā yena vā tena vā patamānā bhagavato pāde patitā. Yathā vā pana mahārāja saõhasukhumo aõu rajo anilabalasamāgato animittakatadiso yena vā tena vā abhikirati, evameva kho mahārāja sā papaņikā pāsāõasampahārena bhijjitvā animittakatadisā yena vā tena vā patamānā bhagavato pāde patitā yadi mahārāja sā papaņikā pāsāõato visuü na bhaveyya, -------- 89. Madhuü (sã. Mu) 90. Mu¤citvā sã. Mu. ) 91. Uddhato (sã. Mu. ) 92. Atthaü sādhento (syā, i. Sã. Mu. ) [SL Page 163] [\x 163/] Tampi te selā pāsāõapapaņikaü uppatitvā gaõheyyuü. Esā pana mahārāja papaņikā na bhummaņņhā na ākāsaņņhā, pāsāõasampahāravegena bhijjitvā animittakatadisā yena vā tena vā patamānā bhagavato pāde patitā. Yathā vā pana mahārāja vātamaõķalikāya ukkhittaü purāõapaõõaü animittakatadisaü yena vā tena vā patati, evameva kho mahārāja esā papaņikā pāsāõasampahāravegena animittakatadisā yena vā tena vā patamānā bhagavato pāde patitā. Api ca mahārāja akata¤¤åssa kadariyassa devadattassa dukkhānubhavanāya sā papaņikā bhagavato pāde patitā" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Sakalikāhatapa¤ho aņņhamo. 9. Aggaggasamaõapa¤ho "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā āsavānaü khayā samaõo hotã'ti. Puna ca bhaõitaü 'Catubhi dhammehi samaīgibhåtaü Taü ve naraü samaõaü āhu loke'ti. Tatãrame cattāro dhammā khanti appāhāratā rativippahānaü āki¤ca¤¤aü. Sabbāni panetāni aparikkhiõāsavassa [PTS Page 182] [\q 182/] sakilesasseva honti. Yadi bhante nāgasena āsavānaü khayā samaõo hoti tena hi 'catubbhi dhamhi samaīgibhåtaü taü ve naraü samaõaü āhu loke'tiyaü vacanaü taü micchā. Yadi catubhi dhammehi samaīgibhuto samaõo hoti, tena hi 'āsavānaü khayā samaõo hotã'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'āsavāõaü khayā samaõo hotã'ti. Bhaõita¤ca bhagavatā 'catubbhi dhammehi samaīgibhåtaü taü ve naraü samaõaü āhu loke'ti. Tadidaü mahārāja vacanaü tesaü tesaü puggalānaü guõavasena bhaõitaü. 'Catubbhi dhammehi samaīgibhåtaü taü ve naraü samaõaü āhu loke'ti. Idaü pana niravasesavacanaü 'āsavānaü khayā samaõo hotã'ti. Api ca mahārāja ye keci kilesåpasamāya paņipannā, te sabbe upādāyupādāya samaõo khãõāsavo aggamakkhāyati. Yathā mahārāja yāni kānici jalajathalajapupphāni, vassikaü tesaü aggamakkhāyati, avasesāni yānikānici vividhāni pupphajātāni, sabbāni tāni pupphāni yeva [SL Page 164] [\x 164/] Upādāyupādāya pana vassikaü yeva pupphaü janassa patthitaü pihayitaü. Evameva kho mahārāja ye keci kilesupasamāya paņipannā, te sabbe upādāyupādāya samaõo khãõāsavo aggamakkhāyati yathā vā pana mahārāja sabbadha¤¤ānaü sāli aggamakkhāyati. Yā kāci avasesā vividhā dha¤¤ajātiyo tā sabbā upādāyupādāya [PTS Page 183] [\q 183/] bhojanāni sarãrayāpanāya sāli yeva tesaü aggamakkhāyati. Evameva kho mahārāja ye keci kilesupasamāya paņipannā, te sabbe upādāyupādāya samaõo khãõāsavo aggamakkhāyatã"ti. 3. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā samappiņicchāmã" ti. Aggaggasamaõapa¤ho navamo. 10. Vaõõabhaõanapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, bhāsitampetaü bhagavatā mamaü vā bhikkhave pare vaõõaü bhāseyyuü dhammassa vā saīghassa vā vaõõaü bhāseyyuü, tatra tumhehi na ānando na somanassaü na cetaso ubbillāvitattaü karaõãya'nti. Puna ca tathāgato selassa brāhmaõassa yathābhucce vaõõe bha¤¤amāne ānandito sumano ubbillāvito bhiyyo uttariü sakaguõaü pakittesi: 'Rājā'hamasmi sela dhammarājā anuttaro, Dhammena cakkaü vattemi cakkaü appativattiya'nti. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'mamaü vā bhikkhave pare vaõõaü bhāseyyuü, dhammassa vā saīghassa vā vaõõaü bhāseyyuü, tatra tumhe hi na ānando na somanassaü na cetaso ubbillāvitattaü karaõãya'nati, tena hi 'selassa brāhmaõassa yathābhucce vaõõe bha¤¤amāne ānandito sumano ubbillāvito bhiyyo uttariü sakaguõaü pakitteti, tena hi 'mamaü vā bhikkhave pare vaõõaü bhāseyyuü dhammassa vā saīghassa vā vaõõaü bhāseyyuü, tatra tumhehi na ānando na somanassaü na cetaso ubbillāvitattaü karaõãya'nti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto so tayā nibbāhitabbo" [PTS Page 184] [\q 184/] ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'mamaü vā bhikkhave pare vaõõaü bhāseyyuü, dhammasasa vā saīghassa vā vaõõaü bhāseyyuü, tatra tumhehi na ānando na somanassaü na cetaso ubbillāvitattaü [SL Page 165] [\x 165/] Karaõãya'nti. Selassa brāhmaõassa yathābhucce vaõõe bha¤¤amāne bhiyyo uttariü sakaguõaüpakittitaü 'rājā' hamasmi sela dhammarājā anuttaro, dhammena cakkaü vattemi cakkaü appativattiya'nti. Paņhamaü mahārāja bhagavatā dhammassa sabhāvasarasalakkhaõaü sabhāvaüavitathaü bhåtaü tacchaü tathattaü paridãpayamānena bhaõitaü 'mamaü vā bhikkhave pare vaõõaü bhāseyyuü dhammassa vā saīghassa vā vaõõaü bhāseyyuü, tatra tumhehi na ānando na somanassaü na cetaso ubbillāvitattaü karaõãya'nti. Yampana bhagavatā selassa brāhmaõassa yathābhucce vaõõe bha¤¤amāne bhiyyo uttariü sakaguõaü pakittitaü 'rājā'hamasmi sela dhammarājā anuttaro'ti, taü na lābhahetu, na yasahetu, na pakkhahetu, na antevāsikamyatāya. Atha kho anukampāya kāru¤¤ena hitavasena. Evaü imassa dhammābhisamayo bhavissati tiõõanna¤ca māõavakasatānanti. Evaü bhiyyo uttariü sakaguõaü bhaõitaü 'rājā hamasmi sela dhammarājā anuttaro" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Vaõõabhaõanapa¤ho dasamo. 11. Ahiüsāniggahapa¤ho 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'ahiüsayaü paraü loke piyo hehisi māmako'ti. Puna ca bhaõitaü 'niggaõhe niggahārahaü paggaõhe paggahāraha'nti. [PTS Page 185] [\q 185/] niggaho nāma bhante nāgasena hatthacchedo pādacchedo vadho bandhanaü kāraõā māraõaü santativikopanaü. Na etaü vacanaü bhagavato yuttaü. Na ca bhagavā arahati etaüvacanaü vattuü. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'ahiüsayaü paraü loke piyo hehisi māmako'ti, tena hi 'niggaõhe niggahārahaü paggaõhe paggahārahanti' yaü vacanaü, taü micchā. Yadi tathāgatena bhaõitaü 'niggaõhe niggahārahaü paggaõhe paggahārahanti' tena hi 'ahiüsayaü paraü loke piyo hehisi māmako'ti tampi vacanaü micchā ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto so tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'ahiüsayaü paraü loke piyo hehisi-94. Māmako'ti bhaõita¤ca- 'Niggaõhe niggahārahaü paggaõhe paggahārahanti, -------- 94. Hohisi (sã. Mu. Ma. ) [SL Page 166] [\x 166/] 'Ahiüsayaü paraü loke piyo hehisi māmako'ti sabbesaü mahārāja tathāgatānaü anumataü etaü esā anusatthi, esā dhammadesanā dhammo hi mahārāja ahiüsālakkhaõo. Sabhāvavacanaü etaü yampana mahārāja tathāgato āha: 'niggaõhe niggahārahaü paggaõhe paggahārahanti' bhāsā esā unnataü mahārāja cittaü niggahetabbaü, lãnaü cittaü paggahetabbaü akusalaü cittaü niggahetabbaü, kusalaü cittaü paggahetabbaü ayoniso manasikāro niggahetabbo, yoniso manasikāro paggahetabbo. [PTS Page 186] [\q 186/] micchā paņipanno niggahetabbo, sammāpaņipanno paggahetabbo. Anariyo niggahetabbo, ariyo paggahetabbo. Coro niggahetabbo, acoro paggahetabbo" ti. "Hotu bhante nāgasena. Idāni tvaü paccāgato'si mama visayaü yamahaü pucchāmi, some attho upagato. Coro pana bhante nāgasena niggaõhantena kathaü niggahetabbo?" Ti. "Coro mahārāja niggaõhantena evaü niggahetabbo: paribhāsanãyo paribhāsitabbo, daõķanãyo daõķetabbo, pabbājanãyo pabbājetabbo, bandhanãyo bandhitabbo, ghātanãyo ghātetabbo" ti. "Yampana bhante nāgasena corānaü ghātanaü, taü tathāgatānaü anumata?Nti". "Na hi mahārājā" ti. "Kissa pana coro anusāsanãyo anumato tathāgatānanti?" "Yo so mahārāja ghātãyati, na so tathāgatānaü anumatiyā ghātãyati. Sayaü katena so ghātãyati. Api ca dhammānusiņņhiyā anusāsãyati. Sakkā pana mahārāja purisaü akārakaü anaparādhaü vithiyaü carantaü gahetvā matimatā ghātayitunti?" "Na hi bhante"ti. "Kena kāraõena mahārājā?"Ti. "Akārakattā bhante"ti. "Evameva kho mahārāja na coro tathāgatānaü anumatiyā bha¤¤ati. Sayaü katena so ha¤¤ati. Kimpanatthe anusāsako ka¤ci dosaü āpajjatã?" Ti. [SL Page 167] [\x 167/] "Na hi bhante" ti. "Tena hi mahārāja tathāgatānaü anusatthi sammānusatthi hotã"ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Ahiüsāniggahapa¤ho ekādasamo. 12. Bhikkhupaõāmitapa¤ho 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'akkodhano vigatakhãlo hasmã'ti, puna ca tathāgato there sāriputtamoggallāne saparise paõāmesi. Kinnu kho bhante nāgasena tathāgato [PTS Page 187] [\q 187/] kupito parisaü paõāmesi, udāhu tuņņho paõāmesi? Etaü tāva jānāhi 'imaü nāmā'ti. Yadi bhante kupito parisaü paõāmesi, tena hi tathāgatassa kodho appativattito. Yadi tuņņho paõāmesi, tena hi avatthusmiü ajānantena paõāmitā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo" ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'akkodhano vigatakhãlo hamasmã'ti paõāmitā ca therā sāriputtamoggallānā saparisā. Ta¤ca pana na kopena. Idha mahārāja kocideva puriso mahāpaņhaviyā måle vā khāõuke vā pāsāõe vā kaņhale vā visame vā bhumibhāge khalitvā patati, api nå kho mahārāja mahāpaņhavã kupitā taü pātetã?" Ti. "Na hi bhante. Natthi mahāpaņhaviyā kopo vā pasādo vā anunayapaņighavippamuttā mahāpaņhavã. Sayameva so alaso khalitvā patito"ti. "Evameva kho mahārāja natthi tathāgatānaü kopo vā pasādo vā anunayapaņighavippamuttā tathāgatā arahanto sammāsambuddhā atha kho sayaü kateneva te attano aparādhena paõāmitā. Idha pana mahārāja samuddo na matena kuõapena saüvasati. Yaü hoti mahāsamudde mataü kuõapaü, taü khippameva nicchubhati, thalaü ussādeti. Api nu kho mahārāja mahāsamuddo kupito taü kuõapaü nicchåbhatã?" Ti. 3. "Na hi bhante natthi mahāsamuddassa kopo vā pasādo vā. Anunayapaņighavippamutto mahāsamuddo"ti. "Evameva kho mahārāja natthi tathāgatānaü kopo vā pasādo vā. Anunayapaņighavippamuttā tathāgatā arahanto sammāsambuddhā. Atha [SL Page 168] [\x 168/] Kho sayaü kateneva te attano aparādhena paõāmitā. Yathā mahārāja paņhaviyā khalito patati, -94. Evaü jinasāsanavare khalito paõāmãyati yathā mahāsamudde mataü [PTS Page 188] [\q 188/] kuõapaü nicchubhati, evaü jinasāsanavare khalito paõāmãyati. Yaü pana te mahārāja tathāgato paõāmesi, tesaü atthakāmo hitakāmo sukhakāmo visuddhikāmo, 'evaü ime jātijarāvyādhimaraõā parimuccissantã'ti paõāmesã" ti. "Sādhu bhante nāgasena, evametaü tathā sampaņicchāmã"ti. Bhikkhupaõāmanapa¤ho bārasamo. Paõāmitavaggo tatiyo. (Imasmiüvagge bārasa pa¤hā) 4. Sabba¤¤uta¤āõavaggo 1. Iddhiyā kammavipākabalavatara pa¤ho. 1. Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'etadaggaü bhikkhave mama sāvakānaü bhikkhånaü iddhimattānaü yadidaü mahāmoggallāno'ti. Puna ca kira so laguëehi paripothito bhinnasãso saücuõõitaņņhimaüsadhamanimajjāparigatto-95. Parinibbuto'ti. Yadibhante nāgasena thero mahāmoggallāno iddhiyā koņiü gato, tena hi 'laguëehi paripothito parinibbuto'ti yaü vacanaü taü micchā. Yadi laguëehi paripothito parinibbuto, tena hi 'iddhiyā koņiü gato'ti tampi vacanaü micchā. Kiü na samattho iddhiyā attano upaghātaü apanayituü, sadevakassapi lokassa paņisaraõaübhavituü?-96 Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'etadaggaü bhikkhave mama sākānaü bhikkhånaü iddhimantānaü yadidaü mahāmoggallāno'ti. âyasmā ca mahāmoggallāno laguëahato parinibbuto. Ta¤ca pana kammādhiggahãtenā'ti. " "Nanu bhante nāgasena iddhimato [PTS Page 189] [\q 189/] iddhivisayo'pi kammavipāko'pi dve acintiyā? Acintiyena acintiyaü apanayitabbaü. Yathā nāma bhante keci phalakāmā kapitthena kapitthaü pothenti, ambena ambaü pothenti, evameva kho bhante nāgasena acintiyena acintiyaü pothayitvā apanetabbanti. Acintiyānampi mahārāja ekaü adhimattaü balavataraü. Yathā mahārāja mahiyā ------ 94. Patãyati (ma. ) 95. Dhamanãchinnaparigātte, dhamanimajjāpakanto (sã. Mu. ) 96. Bhavituü arahoti (sã. Mu. , Ma. ) [SL Page 169] [\x 169/] Rājāno honti samajaccā. Samajaccānampi tesaü. Eko sabbe ahibhavitvā āõaü pavatteti. Evameva kho mahārāja tesaü acintiyānaü kammavipāko yeva adhimatto balavataro. Kammavipāko yeva sabbe abhibhaviya āõaü pavatteti. Kammādhiggahitassa avasesā kiriyā okāsaü na labhanti. Idha pana mahārāja koci puriso kismivideva pakaraõe aparajjhati na tassa mātā vā pitā vā bhaginibhātaro vā sakhãsahāyakā vā taü tāyanti, atha kho rājā eva tattha abhibhaviya āõaü pavatteti. Kiü tattha kāraõaü? Aparādhikatā. Evameva kho mahārāja tesaü acintiyānaü kammavipāke yeva adhimatto balavataro kammavipāko yeva sabbe abhibhaviya āõaü pavatteti. Kammādhiggahitassa avasesā kiriyā okāsaü na labhanti. Yathā vā pana mahārāja mahiyā davaķāhe samuņņhite ghaņasahassampi udakaü na sakkoti nibbāpetuü. Atha kho aggi yeva tattha abhibhaviya āõaü pavatteti. Kiü tattha kāraõaü? Balavato tejassa. Evameva kho mahārāja tesaü acintiyānaü kammavipāü yeva adhimattaü balavataraü. Kammavipākaü yeva sabbe abhibhaviya āõaü pavatteti. Kammādhiggahitassa avasesā kiriyā okāsaü na labhanti. Tasmā mahārāja āyasmato mahāmoggallānassa kammādhiggahitassa laguëehi pothiyamānassa iddhiyā samannāhāro nāhosã" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" [PTS Page 190] [\q 190/] ti. Iddhikammavipākapa¤ho paņhamo. 2. Dhammavinayapaņicchannāpaņicchannapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā tathāgatappavedito bhikkhave dhammavinayo vivaņo virocati no paņicchanno'ti. Puna ca pātimokkuddeso kevala¤ca vinayapiņakaü pihitaü paņicchannaü. Yadi bhante nāgasena jinasāsane yuttaü vā pattaü vā samayaü vā labhetha, vinayapa¤¤atti vivaņā sobheyya. Kena kāraõena? Kevalaü tattha sikkhāsaüyamo niyamo sãlaguõa ācārapa¤¤atti attharaso dhammaraso vimuttiraso. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'tathāgatappavedito bhikkhave dhammavinayo vivaņo virocati, no paņicchanno'ti, tena hi pātimokkhuddeso kevala¤ca vinayapiņakaü pihitaü paņicchannanti' yaü vacanaü, taü micchā yadi pātimokkhuddeso kevala¤ca vinayapiņakaü pihitaü paņicchannaü, [SL Page 170] [\x 170/] Tena hi tathāgatappavedito bhikkhave dhammavinayo vivaņo virocati no paņicchanno'titampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'tathāgatappavedito bhikkhave dhammavinayo vivaņo virocati no paņicachanno'ti. Puna ca pātimokkhuddeso kevala¤ca vinayapiņakaü pihitaü paņicchannaü. Ta¤ca pana na sabbesaü, sãmaü katvā pihitaü. Tividhena mahārāja bhagavatā pātimokkhuddeso sãmaü katvā pihito: pubbakānaü tathāgatānaü vaüsavasenapihito, dhammassa garukattā pihito, bhikkubhumiyā garukattā pihito. Kathaü pubbakānaü tathāgatānaü vaüsavasena pātimokkhuddeso sãmaü katvā pihito? Vaüso eso mahārāja sabbesaü pubbakānaü tathāgatānaü yadidaü bhikkhumajjhe pātimokkuddeso. Avasesānaü pihito. Yathā mahārāja khattiyānaü khattiyamāyā khattiyesu yeva carati, evametaü khattiyānaü lokassa paveõi avasesānaü pihitā. [PTS Page 191] [\q 191/] evameva kho mahārāja vaüso eso sabbesaü pubbakānaü tathāgatānaü yadidaü bhikkhumajjhe pātimokkhuddeso, avasesānaü pihito. Yathā vā pana mahārāja mahiyā gaõā vattanti, mallā atonā pabbatā dhammagiriyā brahmagiriyā naņakā naccakā laīghakā pisāvā maõibhaddā puõõabhaddā candimasuriyā siridevatā kālidevatā sivā vāsudevā ghanikā asãpāyā bhaddiputtā'ti. Tesaü tesaü rahassaü tesu tesu gaõesu yeva carati, avasesānaü pihitaü. Evameva kho mahārāja vaüso eso sabbesaü pubbakānaü tathāgatānaü yadidaü bhikkhumajjhe pātimokkhuddeso, avasesānaü pihito. Evaü pubbakānaü tathāgatānaü vaüsavasena pātimokkhuddeso sãmaü katvā pihito. Kathaü dhammassa garukattā pātimokkuddeso sãmaü katvā pihito? Dhammo mahārāja garuko bhāriyo. Tattha sammattakārã a¤¤aü ārādheti. Taü tattha paramparāsammattakāritāya pāpuõāti na taü tattha paramparāsammattakāritāya pāpuõāti, 'mā cāyaü sāradhammo varadhammo asammattakārãnaü hatthagato o¤āto ava¤āto hãlito khãlito garahito bhavatu, mā cāyaü sāradhammo varadhammo dujjanagato o¤āto ava¤āto hilito khãlito garahito bhavatu'ti. Evaü dhammassa garukattā pātimokkhuddeso sãmaü katvā pihito. Yathā mahārāja sāravarapavaraabhijātajātimantarattalohitavandanaü nāma savarapuramanugataü o¤ātaü ava¤ātaü hãlitaü khãlitaü garahitaü bhavati, evameva kho mahārāja 'māyaü sāradhammo varadhammo paramparāasammattakārãnaü hatthagato o¤āto ava¤āto hãlito khãlito garahito bhavatu, mā cāyaü sāradhammo varadhammo dujjanagato o¤āto ava¤¤āto [SL Page 171] [\x 171/] Hãlito khãlito garahito bhavatu'ti, evaü dhammassa garukattā pātimokkhuddeso sãmaü katvā [PTS Page 192] [\q 192/] pihito. Kathaü bhikkhubhumiyā garukattā pātimokkuddeso sãmaü katvā pihito? Bhikkhubhāvo kho mahārāja loke atuliyo appamāõo anagghaniyo, na sakkā kenaci agghāpetuü tuletuü parimetuü. Māyaü evaråpe bhikkhubhāve ņhito lokena samasamo bhavatu'ti bhikkhunaü yeva antare pātimokkhuddeso carati. Yathā mahārāja lokevarapavarabhaõķaü vatthaü vā attharaõaü vā gajaturagarathasuvaõõarajatamaõimuttāitthiratanādãni vā nijjitakammasurā-96. Vā, sabbe te rājānamupagacchanti, evameva kho mahārāja yāvatā loke sikkhā sugatāgamapariyatti ācārasaüyamasãlasaüvaraguõā sabbe te bhikkhusaīghamupagatā bhavanti. Evaü bhikkhubhumiyā garukattā pātimokkhuddeso sãmaü katvā pihito"ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã"ti. Dhammavinayapaņicchannapa¤ho dutiyo. 3. Musāvādagaruluhubhāvapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, bhāsitampetaü bhagavatā 'sampajāna musāvāde pārājiko hotã'ti. Puna ca bhaõitaü sampajānamusāvāde lahukaü āpattiü āpajjati. Ekassa santike desanāvatthukanti. ' Bhante nāgasena ko panettha viseso? Kiü kāraõaü yaü cekena musāvādena ucchijjati, yaü cekena musāvādena satekiccho hoti? Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'sampajānamusāvāde pārājiko hotã'ti, tena hi sampajānamusāvāde lahukaü āpattiü āpajjati ekassa santike desanāvatthukanti yaü vacanaü, taü micchā. Yadi tathāgatena bhaõitaü sampajānamusāvāde lahukaü āpattiü āpajjati ekassa santike desanāvatthukanti, tena hi sampajānamusāvāde pārājiko hotãti, tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto so tayā nibbāhitabbo"ti. [PTS Page 193] [\q 193/] "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā sampajānamusāvāde pārājiko hotã'ti. Bhaõita¤ca 'sampajānamusāvāde lahukaü āpattiü āpajjati ekassa santike desanāvatthukanti. ' Ta¤ca ------- 96. Vijitakammasurā (ma. ) [SL Page 172] [\x 172/] Pana vatthuvasena garukalahukaü hoti. Taü kimma¤¤asi mahārāja idha koci puriso parassa pāõinā pahāraü dadeyya, tassa tumhe kiü daõķaü dhārethā?"Ti. "Yadi so bhante āha 'nakkhamāmã'ti, tassa mayaü akkhamamānassa kahāpaõaü harāpemā"ti. "Idha pana mahārāja so yeva puriso tava pāõinā pahāraü dadeyya, tassa pana ko daõķo?"Ti. "Hatthampi'ssa bhante chedāpeyyāma, pādampi chedāpeyyāma, yāvasãsaü kaëãracchejjaüchedāpeyyāma. Sabbampi'ssa gehaü-98 vilumpāpeyyāma, ubhatopakkhe yāva sattamakulā samugghātāpeyyāmā" ti. "Ko panettha mahārāja viseso, kiü kāraõaü, yaü ekassa pāõippahāre sukhumo kahāpaõo daõķo, yaü tava pāõippahāre hatthacchejjaü pādacchejjaü yāvakaëãracchejjaü sabbagehādānaü, ubhatopakkhe yāva sattamakulā samugghāto?"Ti. "Manussantarena bhante"ti. "Evameva kho mahārāja sampajānamusāvādo vatthuvasena garukalahuko hotã"ti. Sādhubhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Musāvāda garulahubhāvapa¤ho tatiyo. 4. Bodhisattadhammatāpa¤ho. 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā dhammatādhammapariyāye 'pubbeva bodhisattāü mātāpitaro niyatā honti, bodhi niyatā hoti, aggasāvakā niyatā honti, putto niyato hoti, upaņņhāko niyato hotã'ti. Puna ca tumhe bhaõatha, 'tusitekāye ņhito bodhisatto aņņha mahāvilokanāni viloketi: kālaü viloketi, dãpaü viloketi, desaü viloketi, kulaü viloketi, janettiü viloketi, āyuü viloketi, māsaü viloketi, nekkhammaü viloketã'ti. [PTS Page 194] [\q 194/] bhante nāgasena aparipakke ¤āõe bujjhanaü natthi. Paripakke ¤āõe na sakkā nimesantarampi āgametuü -------- 98. Sabbampi taü gehaü (sã. Mu. ) [SL Page 173] [\x 173/] Anatikkamanãyaü paripakkamānasaü. Kasmā bodhisatto kālaü viloketi 'kamhi kāle uppajjāmã?'Ti aparipakke ¤āõe bujjhanaü natthi. Paripakke ¤āõe na sakkā nimesantarampi āgametuü kasmā bodhisatto kulaü viloketi 'kamhi kule uppajjāmã?' Ti. Yadi bhante nāgasena pubbeva bodhisattassa mātāpitaro niyatā, tena hi 'kulaü viloketã'ti yaü vacanaü taü micchā yadi kulaü viloketi, tena hi 'pubbeva bodhisattassa mātāpitaro niyatā'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤he tavānuppatto, so tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Niyatā mahārāja pubbeva bodhisattassa mātāpitaro kula¤ca bodhisatto viloketi. Kinti pana kulaü viloketi 'ye me mātāpitaro te khattiyā udāhu brāhmaõā'ti. Evaü kulaü viloketi. Aņņhannaü mahārāja pubbeva anāgataü oloketabbaü hoti. Katamesaü aņņhannaü? Vāõijassa mahārāja pubbeva vikkayabhaõķaü oloketabbaü hoti, hatthināgassa pubbeva soõķāya anāgato maggo oloketabbo hoti. Sākaņikassa pubbeva anāgataü titthaü oloketabbaü hoti. Niyāmakassa pubbeva anāgataü tãraü oloketvā nāvā pesetabbā hoti. Bhisakkassa pubbeva āyuü oloketvā āturo upasaīkamitabbo hoti. Uttarasetussa pubbeva thirāthirabhāvaü jānitvā abhiråhitabbaü hoti. Bhikkhussa pubbeva anāgataü kālaü paccavekkhitvā bhojanaü bhu¤jitabbaü hoti. Bodhisattānaü pubbeva kulaü oloketabbaü hoti khattiyakulaü vā brāhmaõakulaü vā'ti. Imesaü kho mahārāja aņņhannaü pubbeva anāgataü oloketabbaü hotã"ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü. Tathā sampaņicchāmã"ti. [PTS Page 195] [\q 195/] Bodhisattadhammatāpa¤ho catuttho. 5. Attanipātanapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, bhāsitampetaü bhagavatā 'na bhikkhave attānaü pātetabbaü, yo pāteyya yathā dhammo kāretabbo'ti. Puna ca tumhe bhaõatha 'yattha katthavi bhagavā sāvakānaü dhammaü desayamāno anekapariyāyena jātiyā jarāya byādhino maraõassa samucchedāya dhammaü deseti. Yo hi koci jātijarāvyādhimaraõaü samatikkamati, taü paramāya [SL Page 174] [\x 174/] Pasaüsāya pasaüsatã'ti. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'na bhikkhave attānaü pātetabbaü, yo pāteyya yathā dhammo kāretabbo'ti, tena hi 'jātiyā jarāya byādhino maraõassa samucchedāya dhammaü desetã'ti yaü vacanaü, taü micchā. Yadã jātiyā jarāya byādhino maraõassa samucchedāya dhammaü deseti, tena hi 'na bhikkhave attānaü pātetabbaü. Yo pāteyya yathā dhammo kāretabbo'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'na bhikkhave attānaü pātetabbaü. Yo pāteyya yathā dhammo kāretabbo'ti. Yattha katthaci bhagavatā sāvakānaü dhammaü desayamānena ca anekapariyāyena jātiyā jarāya byādhino maraõassa samucchedāya dhammo desito. Tattha pana kāraõaü atthi, yena bhagavā kāraõena paņikkhipi samādapesi cā"ti. "Kiü panettha bhante nāgasena kāraõaü, yena bhagavā kāraõena paņikkhipi, samādapesi cā?"Ti. "Sãlavā mahārāja sãlasampanno agadasamo sattānaü kilesavisavināsane, osadhasamo sattānaü kilesabyādhivåpasamo udakasamo sattānaü kilesarajojallāpaharaõe, maniratanasamo sattānaü sabbasampattidāne, nāvāsamo sattānaü caturoghapāragamane, satthavāhasamo sattānaü jātikantārataraõe, vātasamo sattānaü tividhaggisantāpanibbāpane, mahāmeghasamo sattānaü mānasaparipåraõe, ācariyasamo sattānaü kusalasikkhāpane, sudesakasamo sattānaü khemapathamācikkhane. Evaråpo mahārāja bahuguõo anekaguõo appamāõaguno guõarāsi [PTS Page 196] [\q 196/] guõapu¤jo sattānaü vaķķhikaro 'silavā mā vinassã'ti sattānaü anukampāya mahārāja bhagavā sikkhāpadaü pa¤¤āpesi' 'na bhikkhave attānaü pātetabbaü. Yo pāteyya yathā dhammo kāretabbo'ti. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena bhagavā paņikkhipi bhāsitampetaü mahārāja therena kumārakassapena citrakathikena pāyāsirāja¤¤assa paralokaü dãpayamānena 'yathā yathā kho rāja¤¤a samaõabrāhmaõā sãlavanto kalyāõadhammā ciraü dãghamaddhānaü tiņņhanti, tathātathā bahujanahitāya paņipajjanti bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Kena pana kāraõena bhagavā samādapesi 'jāti pi mahārāja dukkhā, jarā pi dukkhā, vyādhi pi dukkho, maraõampi dukkhaü, soko pi dukkho, paridevo pi dukkho, dukkhampi dukkhaü, domanassampi dukkhaü [SL Page 175] [\x 175/] Upāyāso pi dukkho, appiyehi sampayogo pi dukkho, piyehi vippayogo pi dukkho, mātumaraõampi dukkhaü, pitumaraõampi dukkhaü, bhātumaraõampi dukkhaü bhaginimaraõampi dukkhaü, puttamaraõampi dukkhaü, dāramaraõampi dukkhaü, ¤ātivyasanampi dukkhaü, rogabyasanampi dukkhaü, bhogabyasanampi dukkhaü, sãlabyasanampi dukkhaü, diņņhibyasanampi dukkhaü, rājabhayampi dukkhaü, corabhayampi dukkhaü, veribhayampi dukkhaü, dubbhikkhabhayampi dukkhaü, aggibhayamhi dukkhaü, udakabhayampi dukkhaü, åmiyabhayampi dukkhaü, āvaņņabhayampi dukkhaü, kumbhãlabhayampi dukkhaü, susukābhayampi dukkhaü, attānuvādabhayampi dukkhaü, parānuvādabhayampi dukkhaü, daõķabhayampi dukkhaü, duggatibhayampi dukkhaü, parisasārajjabhayampi dukkhaü, ājãvikabhayampi dukkhaü, maraõabhayampi dukkhaü, vettehitāëanampi [PTS Page 197] [\q 197/] dukkhaü, kāsāhi tāëanampi dukkhaü, addhadaõķakehi tāëanampi dukkhaü, hatthacchedanampi dukkhaü, pādacchedanampi dukkhaü, hatthapādacchedanampi dukkhaü, kaõõacchedanampi dukkhaü, nāsacchedanampi dukkhaü, kaõõanāsacchedanampi dukkhaü, bilaīgathālikampi dukkhaü, saīkhamuõķikampi dukkhaü, rāhumukhampi dukkhaü, jotimālikampi dukkhaü, hatthapajjotikampi dukkhaü, erakavattikampi dukkhaü, cãrakavāsikampi dukkhaü, eõeyyakampi dukkhaü, balisamaüsikampi dukkhaü, kahāpaõakampi dukkhaü, khārāpatacchikampi dukkhaü, palighaparivattikampi dukkhaü, palalāpãņhakampi dukkhaü, tattenapi telena osi¤canampi dukkhaü, sunakhehi khādāpanampi dukkhaü, jãvasålāropanampi dukkhaü asināsãsacchedanampi dukkhaü. Evaråpāni mahārāja bahuvidhāni anekavidhāni dukkhāni saüsāragato anubhavati. Yathā mahārāja himavante pabbate abhivaķķhaü udakaü gaīgāya nadiyā pāsāõasakkharakharamarumbaāvaņņagaggalakaåmikavaükacadikaāvaraõanãvaraõa må la ka sā khā su -99 pariyottharati. Evameva kho mahārāja evaråpāni bahuvidhāni aneka vidhāni dukkhāni saüsāragato anubhavati. Pavattaü mahārāja dukkhaü, appavattaü sukhaü. Appavattassa guõaü pavattassa ca bhayaü dãpayamāno mahārāja bhagavā appavattassa sacchakiriyāya jātijarāvyādhimaraõasamatikkamāya samādapesi. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena bhagavā samādapesã" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Sunibbeņhito pa¤ho. Sukathitaü kāraõaü. Evametaü tathā sampaņicchāmã"ti. [PTS Page 198] [\q 198/] Attanipātanapa¤ho pa¤camo. --------99. Pāsāõasakkharakharamarumbaāvaņņaggarasusarukkhakallolaåmiāvaraõanãva- raõãmålikasādhāsu. (Kesucipi potthakesu) [SL Page 176] [\x 176/] 6. Mettānisaüsa pa¤ho. 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'mettāya bhikkhave ceto vimuttiyā āsevitāya bhāvitāya bahulikatāya yānãkatāya vatthukatāya anuņņhitāya paricitāya susamāraddhāya ekādasānisaüsā pāņikaīkhā. Katame ekādasa? Sukhaü supati, sukhaü paņibujjhati, na pāpakaü supinaü passati, manussānaü piyo hoti, amanussānaü piyo hoti, devatā rakkhanti, nāssa aggi vā visaü vā satthaü vā kamati, tuvaņaü cittaü samādhiyati, mukhavaõõo vippasãdati, asammuëho kālaü karoti, uttariü appaņivijjhanto brahmalokupago hotã'ti. Puna ca tumhe bhaõatha. Sāmo kumāro mettāvihārã migasaīghena parivuto pavane vicaranto piliyakkhena ra¤¤ā viddho visapãtena sallena tattheva mucchito patito'ti. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'mettāya bhikkhave ceto vimuttiyā āsevitāya bhāvitāya bahulikatāya yānãkatāya vatthukatāya anuņņhitāya paricitāya susamāraddhāya ekādasānisaüsā pāņikaīkhā. Katame ekādasa? Sukhaü supati, sukhaü paņibujjhati, na pāpakaü supinaü passati, manussānaü piyo hoti, amanussānaü piyo hoti, devatā rakkhanti, nāssa aggi vā visaü vā satthaü vā kamati, tuvaņaü cittaü samādhiyati, mukhavaõõo vippasãdati, asammuëho kālaü karoti, uttariü appaņivijjhanto brahmalokupago hotã'ti. Tena hi sāmo kumāro mettāvihārã migasaīghena parivuto pavane vicaranto piliyakkhena ra¤¤ā viddho visapãtena sallena tattheva mucchito patito'ti yaü vacanaü taü micchā. Yadi sāmo kumāro mettāvihārã migasaīghena parivuto pavane vicaranto piliyakkhena ra¤¤ā viddho visapãtena sallena tatheva mucchito patito, tena hi 'mettāya bhikkhave ceto vimuttiyā āsevitāya bhāvitāya bahulikatāya yānãkatāya vatthukatāya anuņņhitāya paricitāya susamāraddhāya ekādasānisaüsā pāņikaīkhā. Katame ekādasa? Sukhaü supati, sukhaü paņibujjhati, na pāpakaü supinaü passati, manussānaü piyo hoti, amanussānaü piyo hoti, devatā rakkhanti, nāssa aggi vā visaü vā satthaü vā kamatã' ti tampi vacanaü mãcchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho sunipuõo parisaõho sukhumo gambhãro api sunipuõānaü manujānaü gatte sedaü moceyya so tavānuppatto. Vijaņehi taü mahājaņājaņitaü anāgatānaü jinaputtānaü cakkhuü dehi nibbāhanāyā"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'mettāya bhikkhave ceto vimuttiyā āsevitāya bhāvitāya bahulikatāya yānãkatāya vatthukatāya anuņhitāya paricitāya susamāraddhāya ekādasānisaüsā pāņikaīkhā. Katame ekādasa? Sukhaü supati, sukhaü paņibujjhati, na pāpakaü supinaü passati, manussānaü piyo hoti, amanussānaü piyo hoti,devatā rakkhanti, nāssa aggi vā visaü vā satthaü vā kamatã'ti. Sāmo ca kumāro mettāvihārã migasaīghena parivuto pavane vicaranto piliyakkhena ra¤¤ā viddho visapãtena sallena tattheva mucchito patito. Tattha [PTS Page 199] [\q 199/] pana mahārāja kāraõaü atthi. Katamaü tattha kāraõaü? Nete mahārāja guõā puggalassa. Mettābhāvanāyete guõā. Sāmo mahārāja kumāro ghaņaü ukkhipanto tasmãü khaõe mettā bhāvanāya pamatto ahosi. Yasmiü mahārāja khaõe puggalo mettaü samāpanno hoti, na tassa puggalassa tasmiü khaõe aggi vā visaü vā satthaü vā kamati tassa ye keci ahitakāmā upagantvā taü na passanti. Na tasmiü okāsaü labhanti. Nete mahārāja guõā puggalassa mettābhāvanāyete guõā. Idha mahārāja puriso saīgāmasåro abhejjakavacajālikaü sannayhitvā saīgāmaü otareyya, tassa sarā khittā upagantvā patanti [SL Page 177] [\x 177/] Vikiranti, na tasmiü okāsaü labhanti. Neso mahārāja guõo saīgāmasårassa. Abhejjakavacajālikāyeso guõo. Yassa sarā khittā upagantvā patanti vãkiranti. Evameva kho mahārāja nete guõā puggalassa, mettābhāvanāyete guõā. Yasmiü mahārāja khaõe puggalo mettaü samāpanno hoti, na tassa puggalassa tasmiü khaõe aggi vā visaü vā satthaü vā kamati. Tassa ye keci ahitakāmā upagantvā taü na passanti. Tasmiü okāsaü na labhanti. Nete mahārāja guõā puggalassa. Mettābhāvanāyete guõā. 3. Idha pana mahārāja puriso dibbaü antaradhānaü målaü hatthe kareyya. Yāva taü målaü tassa hatthagataü hoti, tāva na a¤¤o koci pakatimanusso taü purisaü passati. Neso mahārāja guõo purisassa. Målassaso guõo antaradhānassa, yaü so pakatimanussānaü cakkhupathe na dissati. Evameva kho mahārāja nete guõā puggalassa. Mettābhāvanāyete guõā. Yasmiü mahārāja khaõe puggalo mettaü samāpanno hoti, na tassa puggalassa tasmiü khaõe aggi vā visaü vā satthaü vā kamati, tassa ye keci ahitakāmā upagantvā taü na passanti, na tasmiü okāsaü labhanti. Nete mahārāja gunā puggalassa, mettābhāvanāyete gunā. Yathā vā pana mahārāja [PTS Page 200] [\q 200/] purisaü sukataü mahāleõamanuppaviņņhaü mahatimahāmegho abhivassanto na sakkoti temayituü. Neso mahārāja guõo purisassa, mahāleõassa so guõo, yaü mahatimahāmegho abhivassanto na taü temeti. Evameva kho mahārāja nete guõā puggalassa. Mettābhāvanāyete guõā. Yasmiü mahārāja khaõe puggalo mettaü samāpanno hoti, na tassa puggalassa tasmiü khaõe aggi vā visaü vā satthaü vā kamati. Tassa ye keci ahitakāmā upaganatvā taü na passanti, na tassa sakkonti ahitaü kātuü. Nete mahārāja guõā puggalassa. Mettābhāvanāyete guõā" ti. "Acchariyaü bhante nāgasena! Abbhutaü bhante nāgasena! Sabbapāpanivāraõā mettābhāvanā!" Ti. "Sabbakusalaguõāvahā mahārāja mettābhāvanā hitānampi ahitānampi. Ye te sattā vi¤¤ānabaddhā sabbesaü mahānisaüsā mettābhāvanā saüvibhajitabbā"ti. Mettānisaüsapa¤ho chaņņho. [SL Page 178] [\x 178/] 7. Kusalākusalasamapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena kusalakārissa pi akusalakārissa pi vipāko samasamo? Udāhu koci viseso atthi?" Ti. "Atthi mahārāja kusalassa ca akusalassa ca viseso. Kusalaü mahārāja sukhavipākaü saggasaüvattanikaü. Akusalaü dukkhavipākaü nirayasaüvattanikanti. " 2. "Bhante nāgasena tumhe bhaõatha 'devadatto ekantakaõho ekantakaõhehi dhammehi samannāgato. Bodhisatto ekantasukko ekantasukkehi dhammehi samannāgato'ti. Puna ca devadatto bhave bhave yasena ca pakkhena ca bodhisattena samasamo hoti, kāci adhikataro vā. Yadā devadatto nagare bārāõasiyaü brahmadattassa ra¤¤o purohitaputto ahosi, tadā bodhisatto chavakacaõķālo ahosi vijjādharo. Vijjaü parijapitvā akāle ambhaphalāni nibbattesi. Ettāvatā bodhisatto devadatteto jātiyā nihãno [PTS Page 201] [\q 201/] yasasā ca nihãno. Puna ca paraü yadā devadatto rājā ahosi mahāmahãpati sabbakāmasamaīgã, tadā bodhisatto tassåpabhogo ahosi hatthināgo sabbalakkhaõasampanno tassa cārugativilāsaü asahamāno rājā vadhamicchanto hatthācariyaü evamavoca 'asikkhito te ācariya hatthināgo. Tassa ākāsagamanaü nāma kāraõaü karohã'ti. Tatthapi tāva bodhisatto devadattena jātiyā nihãno lāmako tiracchānagato. Puna ca paraü yadā devadatto manusso ahosi pavane naņņhāyiko, tadā bodhisatto mahāpaņhavã nāma makkaņo ahosi. Etthapi pi tāva dissati viseso manussassa ca tiracchānagatassa ca. Tatthapi tāva bodhisatto devadattato jātiyā nihãno. 3. Puna ca paraü yadā devadatto manusso ahosi soõuttaro nāma nesādo balavā balavataro nāgabalo, tadā bodhisatto jaddanto nāma nāgarājā ahosi. Tadā so luddako taü hatthināgaü ghātesi. Tatthapi tāva devadatto'va adhikataro. Puna ca paraü yadā devadatto manusso ahosi. Vanacarako-100 aniketavāsã, tadā bodhisatto sakuõo ahosi tittiro mantajjhāyã. Tadāpi so vanacarako taüsakuõaü ghātesi. Tatthapi tāva devadatto'va jātiyā adhikataro. --------- 100. Vanacāraõo. (Kesuci) [SL Page 179] [\x 179/] Puna ca paraü yadā devadatto kalābu nāma kāsirājā ahosi, tadā bodhisatto tāpaso ahosi khantivādã. Tadā so rājā tassa tāpasassa kuddho hatthapāde vaüsakaëãre viya chedāpesi. Tatthapi tāva devadatto yeva adhikataro jātiyā ca yasena ca. Puna ca paraü yadā devadatto manusse ahosi vanacaro, tadā bodhisatto nandiyonāma vānarindo ahosi. Tadāpi so vanacaro taü vānarindaü ghātesi saddhiü mātarā kaniņņhabhātikena ca. Tatthapi tāva devadatto yeva adhikataro jātiyā. Puna ca paraü yadā devadatto manusso ahosi acelako kārambhiyo nāma. Tadā bodhisatto paõķarako nāma nāgarājā ahosi. Tatthapi tāva devadatto [PTS Page 202] [\q 202/] yeva adhikataro jātiyā. Puna ca paraü yadā devadatto manusso ahosi pavane jaņilako, tadā bodhisatto tacchako nāma mahāsåkaro ahosi. Tatthapi tāva devadatto yeva jātiyā adhikataro. Puna ca paraü yadā devadatto cetãsu suraparicaro nāma rājā ahosi upari purisamatto gagane vehāsaīgamo, tadā bodhisatto kapilo nāma brāhmaõo ahosi. Tatthapi tāva devadatto yeva adhikataro jātiyā ca yasena ca. Puna ca paraü yadā devadatto manusso ahosi sāmo nāma, tadā bodhisatto råru nāma migarājā ahosi. Tatthapi tāva devadatto yeva jātiyā adhikataro. Puna ca paraü yadā devadatto manusso ahosi luddako pavanacaro. Tadā bodhisatto hatthināgo ahosi. So luddako tassa hatthināgassa sattakkhattuü dante jinditvā hari. Tatthapi tāva devadatto yeva yoniyā adhikataro. Puna ca paraü yadā devadatto sigālo ahosi khattiyadhammo, so yāvatā jambudãpe padesarājāno, te sabbe anuyutte akāsi. Tadā bodhisatto vidhuro nāma paõķito ahosi tatthapi tāva devadatto yeva yasena adhikataro. 5. Puna ca paraü yadā devadatto hatthināgo hutvā laņukikāya sakuõikāya puttake ghātesi, tadā bodhisatto'pi hatthināgo ahosi yåthapati tattha tāva ubho'pi te samasamā ahesuü. Puna ca paraü yadā devadatto yakkho ahosi adhammo nāma, tadā bodhisatto'pi yakko ahosi dhammo nāma. Tatthapi tāva ubho'pi samasamā ahesuü. [SL Page 180] [\x 180/] Puna ca paraü yadā devadatto nāviko ahosi pa¤cannaü kulasatānaü issaro, tadā bodhisatto'pi nāviko ahosi pa¤cannaü kulasatānaü issaro. Tatthapi tāva ubho'pi samasamā ahesuü. Puna ca paraü yadā devadatto satthavāho ahosi pa¤cannaü sakaņasatānaü issaro, tadā bodhisatto'pi satthavāho ahosi pa¤cannaü sakaņasatānaü issaro. Tatthapi tāva ubho'pi samasamā ahesuü. Puna ca [PTS Page 203] [\q 203/] paraü yadā devadatto sākho nāma migarājā ahosi. Tadā bodhisatto'pi nigrodho nāma migarājā ahosi. Tatthapi tāva ubho'pi samasamā ahesuü. Puna ca paraü yadā devadatto sākho nāma senāpati ahosi, tadā bodhisatto nigrodho nāma rājā ahosi. Tatthapi tāva ubhopi samasamā ahesuü. 6. Puna ca paraü yadā devadatto khaõķahālo nāma brāhmaõo ahosi, tadā bodhisatto cando nāma rājakumāro ahosi. Tadā ayaü khaõķahālo yeva adhikataro. Puna ca paraü yadā devadatto brahmadatto nāma rājā ahosi, tadā bodhisatto tassa putto mahāpadumo nāma kumāro ahosi. Tadā so rājā sakaputtaücorapapāte khipāpesi. Yato kutoci pitā'va puttānaü adhikataro hoti visiņņho'ti, tatthapi tāva devadatto yeva adhikataro. Puna ca paraü yadā devadatto mahāpatāpo nāma rājā ahosi, tadā bodhisatto tassa putto dhammapālo nāma kumāro ahosi. Tadā so rājā sakaputtassa hatthapāde sãsa¤ca chedāpesi. Tatthapi tāva devadatto yeva uttaro adhikataro. Ajjetarahi ubho'pi sakyakule jāyiüsu. Bodhisatto buddho ahosi sabba¤¤å lokanāyako, devadatto tassa devadevassa-101. Sāsane pabbajitvā iddhiü nibbattetvā buddhālayaü akāsi. Kinnu kho bhante nāgasena, yaü mayā bhaõitaü, taü sabbaü tathā udāhu a¤¤athā?" 7. "Yaü tvaü mahārāja bahuvidhaü kāraõaü-102. Osāresi, sabbaü taü tatheva no a¤¤athā"ti. "Yadi bhante nāgasena kaõho'pi sukko'pi samasamagatikā honti, tena hi kusalampi akusalampi samasamavipākaü hotã?" Ti. ----------- 101. Atidevassa (sã. Mu. ) 102. Bahuvidhāni kāraõāni (sã. Mu. ) [SL Page 181] [\x 181/] "Na hi mahārāja kusalampi akusalampi samasamavipākaü hoti, ta hi mahārāja devadatto sabbajanehi paņiviruddho, bodhisatteneva paņiviruddho. Yo tassa bodhisatte paņivirodho, -103. So tasmiü tasmiü yeva bhave paccati, phalaü deti. Devadatto'pi mahārāja issariye [PTS Page 204] [\q 204/] ņhito janapadesu ārakkhaü deti, setuü sabhaü pu¤¤asālaü kāreti, samaõabrāhmaõānaü kapaõķikavaõibbakānaü nāthānāthānaü yathāpaõihitaü dānaü deti, tassa so vipākena bhave bhave sampattiyo paņilabhati. Kassetaü mahārāja sakkā vattuü 'vinā dānena damena saüyamena uposathakammena sampattiü anubhavissatã'ti? Yampana tvaü mahārāja evaü vadesi 'devadatto ca bodhisatto ca ekato anuparivattanti" ti, so na jātisatassa accayena samāgamo ahosi. Na jātisahassassa accayena, na jātisatasahassassa accayena. Kadāci karahaci bahunnaü ahorattānaü accayena samāgamo ahosi yampanetaü mahārāja bhagavatā khāõakacchapåpamā upadassitā manussattapaņilābhāya, tathåpamaü mahārāja imesaü samāgamaü dhārehi. Na mahārāja bodhisattassa devadatteneva saddhiü samāgamo ahosi, thero'pi mahārāja sāriputto anekesu jātisatasahassesu bodhisattassa pitā ahosi, mahāpitāahosi, cullapitā ahosi, bhātā ahosi, putto ahosi, bhāgineyyo ahosi, mitto ahosi. Bodhisatto'pi mahārāja anekesu jātisatasahasse therassa sāriputtassa pitā ahosi, mahāpitā ahosi, cullapitā ahosi, bhātā ahosi, putto ahosi, bhāgineyyo ahosi, mitto ahosi sabbe'pi mahārāja sattanikāyapariyāpannā-104 saüsārasotamanugatā saüsārasotena vuyhantā appiyehi'pi piyehi'pi samāgacchanti. Yathā mahārāja udakaü sotena vuyhamānaü suciasucikalyāõapāpakena samāgacchati, evameva kho mahārāja sabbe'pi sattanikāyapariyāpannā saüsārasotamanugatā saüsārasotena vuyhantā appiyehi'pi piyehi'pi samāgacchanti. Devadatto mahārāja yakkho samāno attanā adhammo pareadhamme niyojetvā sattapa¤¤āsavassakoņiyo saņņhi¤ca vassasatasahassāni mahāniraye [PTS Page 205] [\q 205/] pacci. Bodhisatto'pi mahārāja yakkho samāno attanā dhammo pare dhamme niyojetvā sattapa¤¤āsavassakoņiyo saņņhi¤ca vassasatasahassāni sagge modi sabbakāmasamaīgã. Api ca mahārāja devadatto imasmiü bhave buddhaü anāsādaniyamāsādayitvā samagga¤ca saīghaü bhinditvā paņhaviü pāvisi. Tathāgato bujjhitvā sabbadhammeparinibbuto upadhisaīkhaye"ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Kusalākusalasamavisamapa¤ho sattamo. --------- 103. Paņiviruddho (sãmu. Ma. ) 104. Sattakāyapariyāpannā (sã. Mu. ) [SL Page 182] [\x 182/] 1. Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'Sace labhetha khaõaü vā raho vā Nimattakaü vāpi labhetha tādisaü Sabbā'pi itthiyo kareyyuü pāpaü-105 A¤¤aü aladdhā pãņhasappinā saddhinti. ' Puna ca kathiyati mahosadhassa bhariyā amarā nāma itthi gāmake ņhapitā pavutthapatikā raho nisinnā vivittā rājapaņismaü sāmikaü karitvā sahassena nimantiyamānā pāpaü nākāsãti. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'Sace labhetha khaõaü vā raho vā Nimattakaü vāpi labhetha tādisaü Sabbā'pi itthiyo kareyyuü pāpaü A¤¤aü aladdhā pãņhasappinā saddhinti. ' Tena hi 'mahosadhassa bhariyā amarā nāma itthi gāmake ņhapitā pavutthapatikā rahonisinnā vivittā rājapaņisamaü sāmikaü karitvā sahassena nimantãyamānā pāpaü nākāsã' yaü vacanaü taü micchā yadi mahosadhassa bhariyā [PTS Page 206] [\q 206/] amarā nāma itthi gāmake ņhapitā pavutthapatikā raho nisinnā vivittā rājapaņisamaü sāmikaü karitvā sahassena nimantãyamānā pāpaü nākāsi, tena hi. 'Sace labhetha khaõaü vā raho vā Nimattakaü vāpi labhetha tādisaü Sabbā'pi itthiyo kareyyuü pāpaü A¤¤aü aladdhā pãņhasappinā saddhinti. ' Tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo" ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'Sace labhetha khaõaü vā raho vā Nimattakaü vāpi labhetha tādisaü Sabbā'pi itthiyo kareyyuü pāpaü A¤¤aü aladdhā pãņhasappinā saddhinti. ' --------- 105. Sabbāva itthi kayiruü nu pāpaü. (Ma. ) [SL Page 183] [\x 183/] Kathiyati ca mahosadhassa bhariyā amarā nāma itthi gāmake ņhapitā pavutthapatikā raho nisinnā vivittā rājapaņisamaü sāmikaü karitvā sahassena nimantãyamānā pāpaü nākāsãti. Kareyya sā mahārāja itthi sahassaü labhamānā tādisena purisena saddhiü pāpakammaü, na sā kareyya, sace khaõaü vā raho vā nimantakaü vāpi tādisaü labheyya. Vicinantã sā mahārāja amarā itthi nāddasa khanaü vā raho vā nimantakaü vāpi tādisaü. Idha loke garahabhayā khaõaü na passi, paraloke nirayabhayā khaõaü na passi, kaņukavipākaü pāpanti khaõaü na passi, piyaü na mu¤citukāmā khaõaü na passi, sāmikassa garukatāya khaõaü na passi, dhammaü apacāyantã khaõaü na passi, anariyaü garahantã khaõaü na passi, kiriyaü na bhinditukāmā khaõaü na passi. Evaråpehi bahukehi kāraõehi khaõaü na passi. Raho'pi sā loke vicinitvā apassantã pāpaü nākāsi. Sace sā [PTS Page 207] [\q 207/] manussehi raho labheyya, atha amanusasehi raho na labheyya. Sace amanussehi raho labheyaya. Atha paracittavidåhi pabbajitehi raho na labheyya. Sace paracittavidåhi pabbajitehi raho labheyya, atha paracittavidåhi devatāhi raho na labheyya. Sace paracittavidåhi devatāhi raho labheyya atha attanā'va pāpehi raho na labheyya sace attanā'va pāpehi raho labheyya, atha adhammena raho na labheyya evaråpehi bahukehi -106. Kāraõehi raho alabhitvā pāpaü nākāsi. Nimantakampi sā loke vicinitvā tādisaü alabhantã pāpaü nākāsi. 3. Mahosadho mahārāja paõķito aņņhavãsatiyā aīgehi samannāgato katamehi aņņhavãsatiyā aīgehi samannāgato? Mahosadho mahārāja såro, hirimā, ottāpã, sapakkho, ottappasampanno, khamo, sãlavā, saccavādã, soceyyasampanno, akkodhano, anatimānã, anusuyyako, viriyavā, āyåhako, saīgāhako, saüvibhāgã, sakhilo, nivātavutti, asaņho, amāyāvã, atibuddhisampanno, kittimā, vijjāsampanno, hitesã upanissitānaü, patthito sabbajanassa, dhanavā, yasavā. Mahosadho mahārāja paõķito imehi aņņhavãsatiyā aīgehi samannāgato. Sā a¤¤aütādisaü nimantakaü alahitvā pāpaü nākāsã" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Amarādevãpa¤ho aņņhamo. --------- 106. Bahuvidhehi (ma. ) [SL Page 184] [\x 184/] 9. Khãõāsavābhāyanapa¤ho 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'vigatabhayasantāsā arahanto"ti. Puna ca nagare rājagahe dhanapālakaü hatthiü bhagavati opatantaü disvā pa¤cakhãõāsavasatāni pariccajitvā jinavaraü pakkantāni disāvidisaü, ekaü ņhapetvā theraü ānandaü. Kinnukhobhante nāgasena te arahanto bhayā pakkantā? Udāhå tathāgatassa atulaü vipulamasamaü pāņibhāriyaü daņņhukāmā pakkantā? [PTS Page 208] [\q 208/] yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'vigatabhayaüsantāsā arahanto'ti, tena hi 'nagare rājagahe dhanapālakaü hatthiü bhagavati opatantaü disvā pa¤cakhãõāsavasatāni pariccajitvā jinavaraü pakkantāni disāvidisaü, ekaü ņhapetvā theraü ānandanti' yaü vacanaü, taü micchā. Yadi nagare rājagahe dhanapālakaü hatthiü bhagavati opatantaü disvā pa¤cakhãõāsavasatāni pariccajitvā jinavaraü pakkantāni disāvidisaü ekaü ņhapetvā theraü ānandaü. Tena hi 'vigatabhayasantāsā arahanto'ti tampi vacanaü micchā ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo" ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'vigatabhayasantāsā arahanto'ti. Nagare ca rājagahe dhanapālakaü hatthiü bhagavati opatantaü disvā pa¤ca khãõāsavasatāni pariccajitvā jinavaraü pakkantāni disāvidisaü ekaü ņhapetvā theraü ānandaü. Ta¤ca pana na bhayā, nāpi bhagavantaü pātetukāmatāya. Yena pana mahārāja hetunā arahanto bhāyeyyuü vā taseyyuü vā, so hetu arahantānaü samucchinno tasmā vigatabhayasantāsā arahanto. Bhāyati nu mahārāja mahāpaņhavã khaõante'pi bhindante'pi dhārente'pi samuddapabbatagirisikhare: " ti. "Na hi bhante"ti. "Kena kāraõena mahārājā"ti. "Natthi bhante mahāpaņhaviyā so hetu yena hetunā mahāpaņhavã bhāyeyya vā taseyya vā'ti. Evameva kho mahārāja natthi arahantānaü so hetu yena hetunā arahanto bhāyeyyuü vā taseyyuü vā bhāyati nu mahārāja girisikharaü jindante vā bhindante vā patante vā agginā dahante vā" ti. "Na hi bhante"ti. "Kena kāraõena mahārājā"ti. [SL Page 185] [\x 185/] 3. "Natthi bhante girisikharassa [PTS Page 209] [\q 209/] so hetu yena hetunā girisikharaü bhāyeyya vā taseyya vā"ti. "Evameva kho mahārāja natthi arahantānaü so hetu yena hetunā arahanto bhāyeyyuü vā taseyyuü vā. Sadipi mahārāja lokadhātusatasahassesu ye keci sattakāyapariyāpannā, sabbe'pi te sattihatthā ekaü arahantaü upadhāvitvā tāseyyuü, na bhaveyya arahato cittassa ki¤ci a¤¤athattaü. Kiü kāraõā? Aņņhānamanavakāsatāya. Api ca mahārāja tesaü khãõāsavānaü evaü cetoparivitakko ahosi 'ajja naravarapavare jinavaravasabhe nagaravaramanuppaviņņhe vãthiyā dhanapālako hatthi āpatissati, asaüsayamatidevadevaü upaņņhāko na pariccajissati. Yadi mayaü sabbe'pi bhagavantaü na pariccajissāma, ānandassa guõo pākaņo na bhavissati, na heva ca tathāgataü samupagamissati hatthināgo. Handa mayaü apagacchāma. Evamidaü mahato janakāyassa kilesabandhanamokkho bhavissati, ānandassa ca guõo pākaņo bhavissatã'ti. Evaü te arahanto ānisaüsaü disvā disāvidisaü pakkantā"ti. "Suvibhatto bhante nāgasena pa¤ho. Evametaü natthi arahantānaü bhayaü vā santāsovā. ânisaüsaü disvā te arahanto pakkantā disāvidisanti". Khãõāsavābhāyanapa¤ho navamo. 10. Tathāgata sabba¤¤utāpa¤ho. 1. "Bhante nāgasena tumhe bhaõatha 'tathāgato sabba¤¤å'ti. Puna ca bhaõatha tatāgatena sāriputtamoggallānapamåkhe bhikkhusaīghe panāmite cātumeyyakā ca sakyā brahmā ca sahampati bãjupama¤ca vacchataruõupama¤ca upadaüsetvā-107. Bhagavantaü pasādesuü khamāpesuü nijjhattaü akaüsu'ti. Kinnu kho bhante nāgasena a¤¤ātā tā upamā tathāgatassa, yāhi tathāgato [PTS Page 210] [\q 210/] upamāhi orato khamito upasanto nijjhattiü gato? Yadi bhante nāgasena tathāgatassa tā upamā a¤¤ātā, tena hi buddho asabba¤¤å, yadi ¤ātā tena hi okassa pasayha vãmaüsāpekho paõāmesi, tena hi tassa akāru¤¤atā sambhavati. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. -------- 107. Upadassetvā (sãmu - ma. ) [SL Page 186] [\x 186/] 2. "Sabbana¤¤å mahārāja tathāgato. Tāhi ca upamāhi bhagavā pasanno orato khamito upasanto nijjhattiü gato. Dhammasāmi mahārāja tathāgato. Tathāgatappavediteheva tehiopamme hi tathāgataü, ārādhesuü tosesuü pasādesuü. Tesaü ca tathāgato pasanno 'sādhu'ti abbhanumodi. Yathā vā pana mahārāja itthi sāmikassa santakeneva dhanena sāmikaü ārādheti toseti pasādeti, ta¤ca sāmiko 'sādhu'ti abbhanumodati. Evameva kho mahārāja cātumeyyakā ca sakyā brahmā ca sahampati tathāgatappavediteheva oppammehi tathāgataü ārādhesuü tosesuü pasādesuü tesa¤ca tathāgato pasanno 'sādhu'ti abbhanumodi. 3. Yathā vā pana mahārāja kappako ra¤¤o santakeneva suvaõõaphaõakena ra¤¤o uttamaīgaü pasādhayamāno rājānaü ārādheti toseti pasādeti, tassa ca rājā pasanno 'sādhu' ti abbhanumodati yathicchitamanuppadeti, evameva kho mahārāja cātumeyyakā ca sakyā brahmā ca sahampati tathāgatappavediteheva opammehi tatāgataü ārādhesuü tosesuü pasādesuü tesa¤ca tathāgato pasanno 'sādhu'ti abbhanumodi. Yathā vā pana mahārāja saddhivihāriko upajjhāyābhataü piõķapātaü gahetvā upajjhāyassa upanāmento upajjhāyaü ārādheti toseti pasādeti, ta¤ca upajjhāyo pasanno 'sādhu' ti abbhanumodati, evameva kho mahārāja cātumeyyakāca sakyā brahmā ca sahampati tathāgatappavediteheva opammehi tathāgataü ārādhesuü tosesuü pasādesuü. [PTS Page 211] [\q 211/] tesa¤ca tathāgato pasanno 'sādhu'ti abbhanumoditvā sabbadukkhaparimuttiyā dhammaü desesã"ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã"ti. Tathāgatasabba¤¤utāpa¤ho dasamo. Sabba¤¤uta¤āõavaggo catuttho. (Imasmiü vagge dasa pa¤hā. ) [SL Page 187] [\x 187/] 5. Santhavavaggo 1. Santhavapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, bhāsitampetaü bhagavatā- 'Santhavāto bhayaü jātaü, niketā jāyatã rajo Aniketamasanthavaü, etaü ve munidassana'nti. Puna ca bhaõitaü 'Vihāre kāraye ramme vāsayettha bahussute'ti. Yadi bhante nāgasena tathāgatena bhaõitaü 'santhavāto bhayaü jātaü, niketā jāyatã rajo. Aniketamasanthavaü, etaü ve munidassananti', tena hi 'vihāre kāraye ramme vāsayettha bahussute'ti yaü vacanaü, taü micchā. Yadi tathāgatena bhaõitaü 'vihāre kāraye ramme vāsayettha bahussute'ti, tena hi 'santhavāto bhayaü jātaü, niketā jāyatã rajo, aniketamasanthavaü, etaü ve munidassananti', tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. [PTS Page 212] [\q 212/] 2. "Bhāsatampetaü mahārāja bhagavatā- 'Santhavāto bhayaü jātaü niketā jāyatã rajo Aniketamasanthavaü etaü ve munidassana'nti. Bhaõita¤ca 'vihāre karaye ramme vāsayettha bahussute'ti. Yaü mahārāja bhagavatā bhaõitaü 'santhavāto bhayaü jātaü niketā jāyatã rajo, aniketamasantavaü etaü ve munidassananti', taü sabhāvavacanaü asesavacanaü nippariyāyavacanaü samaõānucchavaü samaõasāruppaü samaõapatiråpaü samaõārahaü samaõagocaraü samaõapaņipadā samaõapaņipatti. Yathāmahārāja āra¤¤ako migo ara¤¤e pavane caramāno nirālayo aniketo yathicchakaü sayati, evameva kho mahārāja bhikkhånā 'santhavāto bhayaü jātaü niketā jāyatã rajo, aniketamasanthavaü etaü ve munidassananti' cintetabbaü. 3. Yaü pana mahārāja bhagavatā bhaõitaü 'vihāre kāraye ramme vāsayettha bahussute'ti, taü dve atthavase sampassamānena bhagavatā bhaõitaü. Katame dve? Vihāradānaü nāma sabbābuddhehi vaõõitaü anumataü thomitaü pasatthaü. Taü te vihāradānaü datvā jātijarāmaraõā parimuccissantã'ti. Ayaü tāva paņhamo ānisaüso vihāradāne. Puna ca paraü vihāre vijjamāne bhikkhuniyo byattasaüketā bhavissanti, sulabhaü dassanaü dassanakāmānaü, anikete dussanā bhavissantãti ayaü dutiyo ānisaüso vihāradāne. Ime dve [SL Page 188] [\x 188/] Atthavase sampassamānena bhagavatā bhaõitaü [PTS Page 213 [\q 213/] ']vihāre kāraye ramme. Vāsayettha bahussute'ti. Na tattha buddhaputtena ālayo karaõãyo nikete"ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Santhavapa¤ho paņhamo. 2. Udarasa¤¤atapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā- 'Uttiņņhe nappamajjeyya udare saüyato siyā'ti. Puna ca bhagavatā bhaõitaü 'ahaü kho panudāyi appekadā iminā pattena samatittikampi bhu¤jāmi bhiyyo'pi bhu¤jāmã'ti. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'uttiņņhe nappamajjeyya udare saüyato siyā'ti, tena hi 'ahaü kho panudāyi appekadā imināpattena samatittikampi bhu¤jāmi, bhiyyo'pi bhu¤jāmã'ti yaü vacanaü taü micchā. Yadi tathāgatena bhaõitaü 'ahaü kho panudāyi appekadā iminā pattena samatittikampi bhu¤jāmi bhiyyo'pi bhu¤jāmã'ti, tena hi 'uttiņņhe nappamajjeyya, udare saüyato siyā'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'uttiņņhe nappamajjeyya udare saüyato siyā'ti. Bhaõita¤ca 'ahaü kho panudāyi appekadā iminā pattena samitittikampi bhu¤jāmi, bhiyyo'pi bhu¤jāmã'ti. Yaü mahārāja bhagavatā bhaõitaü 'uttiņņhe nappamajjeyya udare saüyato siyā'ti, [PTS Page 214] [\q 214/] taü sabhāvavacanaü asesavacanaü nissesavacanaü nippariyāyavacanaü bhåtavacanaü tacchavacanaü yāthāvavacanaü aviparãtavacanaü isivacanaü munivacanaü bhagavantavacanaü arahantavacanaü paccekabuddhavacanaü jinavacanaü sabba¤¤ucavanaü tathāgatassa arahato sammāsambuddhassa vacanaü udare asaüyato mahārāja pāõampi hanati, adinnampi ādiyati, paradārampi gacchati, musā'pi bhaõati, majjampi pivati, mātarampi jãvitā voropeti, pitarampi jãvitā voropeti, arahantampi jãvitā voropeti, saīghamapi bhindati, duņņhena cittena tathāgatassa lohitampi uppādeti. Nanu mahārāja devadatto udare asaüyato saīghaü bhinditvā kappaņņhiyaü kammaü āyuhi? Evaråpāni mahārāja a¤¤āni'pi bahuvidhāni kāraõāni disvā bhagavatā bhaõitaü 'uttiņņhe nappamajjeyya udare saüyato siyā'ti. [SL Page 189] [\x 189/] 3. Udare saüyato mahārāja catusaccābhisamayaü abhisameti, cattāri sāma¤¤aphalāni sacchikaroti, catusu paņisambhidāsu aņņhasu samāpattisu chasu abhi¤¤āsu vasãbhāvaü pāpuõāti, kevala¤ca samaõadhammaü påreti. Nanu mahārāja sukapotako udare saüyato hutvā yāva tāvatiüsabhavanaü kampetvā sakkaü devānamindaü upaņņhānamåpanesi. Evaråpāni mahārāja a¤¤āni'pi bahuvidhāni kāraõāni disvā bhagavatā bhaõitaü 'uttiņņhe nappamajjeyya udare saüyato siyā'ti. Yaü pana mahārāja bhagavatā bhaõitaü 'ahaü kho panudāyi appekadā iminā pattena samatittikampi bhu¤jāmi, bhiyyo'pi bhu¤jāmã'ti taü katakiccena niņņhitakiriyena siddhatthena vusitavosānena nirāvaraõena sabba¤¤utā sayambhunā tathāgatena attānaü upādāya bhaõitaü. Yathā mahārāja vantassa virittassa anuvāsitassa [PTS Page 215] [\q 215/] āturassa sappāyakiriyā icchitabbā hoti, evameva kho mahārāja sakilesassa adiņņhasaccassa udare saüyamo karaõãyo hoti yathā mahārāja maõiratanassa sappabhāsassa jātimantassa abhijātiparisuddhassa majjananighaüsanaparisodhanena karaõãyo na hoti, evameva kho mahārāja tathāgatassa buddhavisaye pāramiü gatassa kiriyākaraõesu āvaraõaü na hotã" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã"ti. Udarasaüyatapa¤ho dutiyo. 3. Bhagavato appābādhatāpa¤ho. 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'ahamasmi bhikkhave brāhmaõo yācayogo sadāpayatapāõã antimadehadharo anuttaro bhisakko sallakatto'ti. Puna ca bhaõitaü bhagavatā 'etadaggaü bhikkhave mama sāvakānaü bhikkhånaü appābādhānaü yadidaü bakkulo'ti. Bhagavato ca sarãre bahukkhattuü ābādho uppanno dissati. Yadi bhante nāgasena tathāgato anuttaro, tena hi 'etadaggaü bhikkhave mama sāvakānaü bhikkhånaü appābādhānaü yadidaü bakkulo'ti yaü vacanaü taü micchā yadi thero bakkulo appābādhānaü aggo, tena hi 'ahamasmi bhikkhave brāhmaõo yācayogo sadā payatapāõi antimadehadharo anuttaro bhisakko sallakakatto'ti, tampi vacanaü micchā ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'ahamasmi bhikkhave brāhmaõo yācayogo sadāpayatapāõi antimadehadharo anuttaro bhisakko sallakatto'ti. Bhaõita¤ca 'etadaggaü [SL Page 190] [\x 190/] Bhikkhave mama sāvakānaü bhikkhånaü appābādhānaü yadidaü bakkulo'ti. Ta¤ca pana bāhirānaü āgamānaü adhigamānaü pariyattãnaü attani [PTS Page 216] [\q 216/] vijjamānataü sandhāya bhāsitaü. Santi kho panamahārāja bhagavato sāvakā ņhānacaīkamikā. Te ņhānena caīkamena divārattiü vãtināmenti. Bhagavā pana mahārāja ņhānena caīkamena nissajjāya sayanena divārattiü vãtināmeti. Ye te mahārāja bhikkhå ņhānacaīkamikā te tena aīgena atirekā. Santi kho pana mahārāja bhagavato sāvakā ekāsanikā. Te jãvitahetu'pi dutiyaü bhojanaü na bhu¤janti. Bhagavā pana mahārāja dutiyampi yāva tatiyampi bhojanaü bhu¤jati. Ye te mahārāja bhikkhå ekāsanikā te tena aīgena atirekā. Anekavidhāni mahārāja tāni kāraõāni tesaü tesaü taü taü sandhāya bhaõitāni bhagavā pana mahārāja anuttaro sãlena samādhinā pa¤¤āya vimuttiyā vimutti¤āõadassanena, dasahi ca balehi catåhi vesārajjehi aņņhārasehi buddhadhammehi chahi asādhāraõehi ¤āõehi. Kevale ca buddhavisaye taü sandhāya bhaõitaü 'ahamasmi bhikkhave brāhmaõo yācayogo sadāpayatapāõi antimadehadharo bhisakko sallakatto'ti. 3. Idha mahārāja manusse eko jātimā hoti, eko dhanavā, eko vijjavā, eko sippavā, eko såro eko vicakkhaõo. Sabbe 'pete abhibhaviya rājā yeva tesaü uttamo hoti. Evameva kho mahārāja bhagavā sabbasattānaü aggo jeņņho seņņho. Yaü panāyasmā bakkulo appābādho ahosi, taü abhinãbhāravasena. So hi mahārāja anomadassissa bhagavato udaravātābādhe uppanne vipassissa ca bhagavato aņņhasaņņhiyā ca bhikkhusatasahassānaü tiõapupphakaroge uppanne sayaütāpaso samāno nānābhesajjehi taü byādhi apanetvā appābādhataü patto. Bhaõita¤ca 'etadaggaü bhikkhave mama sāvakānaü bhikkhånaü appābādhānaü yadidaü bakkulo'ti. Bhagavato mahārāja vyādhimhi uppajjante'nati anuppajjante'pi dhåtaīgaü ādiyante'pi anādiyante'pi [PTS Page 217] [\q 217/] natthi bhagavatā sadiso koci satto. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena saüyuttanikāyavarala¤jake 'yāvatā bhikkhave sattā apadā vā dãpadā vā catuppadā vā bahuppadā vā råpino vā aråpino vā sa¤¤ino vā asa¤¤ino vā nevasa¤¤ināsa¤¤ino vā tathāgato tesaü aggamakkhāyati arahaü sammāsambuddho'ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Bhagavato appabādhapa¤ho tatiyo. [SL Page 191] [\x 191/] 4. Anuppannamagguppādaka - pa¤ho. 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'tathāgato bhikkhave arahaü sammāsambuddho anuppannassa maggassa uppādetā'ti. Puna ca bhaõitaü 'addasā kho'haü bhikkhave purāõaü maggaü purāõaü a¤jasaü pubbakehi sammāsambuddhehi anuyātanti. Yadi bhante nāgasena tathāgato anuppannassa maggassa uppādetā, tena hi 'addasā kho'haü bhikkhave purāõaü maggaü purāõaü a¤jasaü pubbakehi sammāsambuddhehi anuyātanti yaü vacanaü, taü micchā. Yadi tatāgatena bhaõitaü 'addasā kho' haü bhikkhave purāõaü maggaü purāõaü a¤jasaü pubbakehi sammāsambuddhehi anuyāta'nti, tena'tathāgato bhikkhave arahaü sammāsambuddho anuppannassa maggassa uppadetā'ti. Pi vacanaü micchā ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppato so tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'tathāgato bhikkhave arahaü sammāsambuddho anuppannassa maggassa uppādetā'ti. Bhaõita¤ca 'addasā kho'haü bhikkhave purāõaü maggaü purāõaü a¤jasaü pubbakehi sammāsambuddhehi anuyātanti. ' Taü dvayampi sabhāvavacanameva pubbakānaü mahārāja tathāgatānaü antaradhānena asati anusāsake maggoantaradhāyi. So taü tathāgato maggaü luggaü paluggaü råëhaü pihitaü paņicchannaü asa¤caraõaü [PTS Page 218] [\q 218/] pa¤¤ācakkhunā sammasamāno addasā pubbakehi sammāsambuddhehi anuyātaü. Taükāraõā āha 'addasākho'haü bhikkhave purāõaü maggaü purāõaü a¤jasaü pubbakehi sammāsambuddhehi anuyātanti' pubbakānaü mahārāja tathāgātānaü antaradhānena asati anusāsake luggaü paluggaü råëhaü pihitaü paņicachannaü asa¤caraõaü maggaü yaü 'dāni tathāgato sa¤caranaü akāsi, taükāraõā āha 'tathāgato bhikkhave arahaü sammāsambuddho anuppannassa maggassa uppādetā'ti. 3. Idha mahārāja ra¤¤o cakkavattissa antaradhānena maõiratanaü girisikharantare nilãyati. Aparassa cakkavattissa sammā paņipattiyā upagacchati. Api nå kho taü mahārāja maõiratanaü tassa pakatanti?" "Na hi bhante. Pākatikaü yeva taü bhante maõiratanaü. Tena pana nibbattanti. " "Evameva kho mahārāja pākatiü pubbakehi tathāgatehi anuciõõaü aņņhaīgikaü sivaü maggaüasati anusāsake luggaü paluggaü råëhaü pihitaü paņicchannaü asa¤caraõaü bhagavā pa¤¤ā- [SL Page 192] [\x 192/] Cakkhunā sammasamāno uppādesi, sa¤caraõaü akāsi. Taükāraõā āha: 'tathāgato bhikkhave arahaü sammāsambuddho anuppannassa maggassa uppādetā'ti. Yathā vā pana mahārāja santaü yeva puttaü yoniyā janayitvā mātā 'janikā'ti vuccati, evameva kho mahārāja tathāgato santaü yeva maggaü luggaü paluggaü råëhaü pihitaü paņicchannaü asa¤caraõaü pa¤¤ācakkhunā sammasamāno uppādesi sa¤caranaü akāsi. Taükāraõā āha: 'tathāgato bhikkave arahaü sammāsambuddho anuppannassa maggassa uppādetā'ti. 4. Yathā vā pana mahārāja koci puriso yaü ki¤ci naņņhaü passati, tena taü bhaõķaü nibbattitanti jano voharati, evameva kho mahārāja tatāgato santaü yeva maggaü luggaü paluggaü råëhaü pihitaü paņicchannaü asa¤caraõaü sammasamāno uppādesi [PTS Page 219] [\q 219/] sa¤caraõaü akāsi. Taükāraõā āha: tathāgato bhikkhave arahaü sammāsambuddho anuppannassa maggassa uppādetā'ti. Yathā vā pana mahārāja koci puriso vanaü sodhetvā bhumiü nãharati. 'Tassa sā bhumã'ti jano voharati. Na vesā bhumi tena pavattitā. Taü bhumiü kāraõaü katvā bhumisāmiko nāma hoti. Evameva kho mahārāja tathāgato santaü yeva maggaü luggaü paluggaü rålhaü pihitaü paņicchannaü asa¤caraõaü pa¤¤ācakkhunā sammasamāno uppādesi, sa¤caraõaü akāsi. Taükāraõā āha: 'tathāgato bhikkhave arahaü sammāsambuddho anuppannassa maggassa uppādetā'ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņacchāmã" ti. Anuppannamagguppādakapa¤ho catuttho. 5. Lomasakassapa pa¤ho. 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'pubbevāhaü manussabhuto samāno sattānaü aviheņhakajātiko ahosã'nti. Puna ca bhaõitaü 'lomasakassapo nāma isi samāno anekasate pāõe ghātayitvā vājapeyyaü mahāya¤¤aü yajã'ti. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'pubbevāhaü manussabhuto samāno sattānaü aviheņhakajātiko ahosinti, ' tena hi 'lomasakassapena isinā anekasate pāõe ghātayitvā vājapeyyaü mahāya¤¤aü yajitanti' yaü vacanaü, taü micchā. Yadi lomasakassapena isinā anekasate pāõe ghātayitvā [SL Page 193] [\x 193/] Vājapeyyaü mahāya¤¤aü yajitaü, tena hi 'pubbevāhaü manussabhuto samāno sattānaü aviheņhakajātiko ahosinti' tampi vacanaü micchā ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'pubbevāhaü manussabhuto samāno sattānaü aviheņhakajātiko ahosinti. ' Lomasakassapena ca isinā anekasate pāõe [PTS Page 220] [\q 220/] ghātayitvā vājapeyyaü mahāya¤¤aü yajitaü. Ta¤ca pana rāgavasena visa¤¤inā no sacetanenā" ti. "Aņņhime bhante nāgasena puggalā pāõaü hananti. Katame aņņha? Ratto rāgavasena pāõaü hanati, duņņho dosavasena pāõaü hanti, muëho mohavasena pāõaü hanti, mānã mānavasena pāõaü hanti. Luddho lobhavasena pāõaü hanti, aki¤cano jãvikatthāya pāõaü hanti. Bālo hassavasena-108. Pāõaü hanti, rājā vinayanavasena pāõaü hanti. Ime kho bhante nāgasena aņņha puggalā pāõaü hanti. Pākatikaüyeva bhante nāgasena bodhisattena katanti?" "Na mahārāja pakatikaü bodhisattena kataü. Yadi mahārāja bodhisatto pakatibhāvena onameyya mahāya¤¤aü yajituü, nayimaü gāthaü bhaõeyya. "Sasamuddapariyāyaü mahiü sāgarakuõķalaü Na icche saha nindāya evaü sayha vijānahã'ti. 3. Evaüvādã mahārāja bodhisatto sahadassanena candavatiyā rājaka¤¤āya visa¤¤ã ahosi. Khittacitto ratto visa¤¤ãbhuto ākulākulo turitaturito. So tena vikkhittahantaluëitacittena mahatimahāpasughātagalaruhirasa¤cayaü vājapeyyaü mahāya¤¤aü yaji. Yathā mahārāja ummattako khittacitto jalitampi jātavedaü akkamati, kupitampi āsãvisaü gaõhāti, mattampi hatthiü upeti, samuddampi atãradassiü pakkhandati, candanikampi oligallampi omaddati, kaõņakādhānampi abhiråhati, papāte'pi patati. Asucimpi bhakkhati, naggo'pi vãthiyaü carati, a¤¤ampi bahuvidhaü akiriyaü karoti, evameva kho mahārāja bodhisatto saha dassanena candavatiyā rājaka¤¤āya visa¤¤i ahosi khittacitto. Visa¤¤ãbhuto ākulākulo turitaturito tena vikkhittabhantaluëitacittena mahatimahāpasughātagalaruhirasa¤cayaü vājapeyyaü [PTS Page 221] [\q 221/] mahā ya¤¤aü yaji. Khittacittena mahārāja kataü pāpaü diņņhadhammepi -------- 108. A¤¤āõavasena (ka) [SL Page 194] [\x 194/] Na mahāsavajjaü hoti, samparāye vipākena'pi no tathā. Idha mahārāja koci ummattako vajjhamāpajjeyya, tassa tumhe kiü daõķaü dhārethā?" Ti. 4. "Ko bhante ummattakassa daõķo bhavissati? Taü mayaü pothāpetvā nãharāpema 'eso' ca tassa daõķo'ti. Iti kho mahārāja ummattakassa aparādhe daõķo'pi na bhavati. Tasmā ummattakassa kate'pi na doso bhavati satekiccho. Evameva kho mahārāja lomasakassapo isi sahadassanena candavatiyā rājaka¤¤āya visa¤¤ã ahosi. Khittacitto ratto visa¤¤ãbhuto visaņapayāto ākulākulo turitaturito. Tena vikkhittabhantaluëitacittena mahatimahāpasughātagalaruhirasa¤cayaü vājapeyyaü mahāya¤¤aü yaji. Yadā ca pana pakaticitto ahosi paņiladdhasati, tadā punadeva pabbajitvā pa¤cābhi¤¤āyo nibbattetvā brahmalokupago ahosã" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Lomasakassapa pa¤ho pa¤camo. 6. Chaddantajotipāla pa¤ho Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā: 'Chaddanto nāgarājā 'Vadhissametanti parāmasanto Kāsāvamaddakkhi dhajaü isãnaü Dukkhena phuņņhassudapādi sa¤¤ā Arahaddhajo sabbhi avajjharåpo'ti. Puna ca bhaõitaü 'jotipālamāõavo samāno kassapaü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü muõķakavādena samaõakavādena asabbhāhi pharusāhi vācāhi akkosi paribhāsã'ti. Yadi bhante nāgasena bodhisatto tiracchānagato samāno kāsāvaü abhipåjayi, tena hi 'jotipālena [PTS Page 222] [\q 222/] māõavena kassapo bhagavā arahaü sammāsambuddho muõķakavādena samaõakavādena asabbhāhi pharusāhi vācāhi akkuņņho paribhāsito'ti yaü vacanaü, taü micchā. Yadi jotipālena māõavena kassapo bhagavā arahaü sammāsambuddho muõķakavādena samaõakavādena asabbhāhi pharusāhi vācāhi akkuņņho paribhāsito, tena hi 'chaddantena nāgarājena kāsāvaü påjitanti' tampivacanaü miccā. Yadi tiracchānagatena [SL Page 195] [\x 195/] Bodhisattena kakkhaëakharakaņukavedanaü vediyamānena luddakena nivatthaü kāsāvaü påjitaü, kiü manussabhuto samāno paripakka¤āõo paripakkāya bodhiyā kassapaü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü dasabalaü lokanāyakaü uditoditaü jalitabyāmobhāsaü pavaruttamaü pavararucirakāsikakāsāvamabhipārutaü disvā na påjayi? Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo" ti. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'chaddanto nāgarājā, 'Vadhissametanti parāmasanto Kāsāvamaddakkhi dhajaü isãnaü Dukkhena phuņņhassudapādi sa¤¤ā Arahaddhajo sabbhã avajjharåpo'ti. Jotipālena ca māõavena kassapo bhagavā arahaü sammāsambuddho muõķakavādena samaõakavādena asabbhāhi pharusāhi vācāhi akkuņņho paribhāsito. Ta¤ca pana jātivasena kulavasena. Jotipālo mahārāja māõavo assaddhe appasanne kule paccājāto, tassa mātāpitaro bhaginibhātaro dāsidāsaveņakaparicārakamanussā brahmadevatā brahmagarukā. Te 'brāhmaõā yeva uttamā pavarā'ti. Avasese pabbajite garahanti jigucchanti. Tesaü taü vacanaü sutvā jotipālo māõavo ghaņikārena kumbhakārena satthāraü dassanāya pakkosito evamāha 'kimpana te muõķakena samaõakena diņņhenā?'Ti. Yathā [PTS Page 223] [\q 223/] mahārāja amataü visamāsajja-109. Tittakaü, yathā ca sãtudakaü aggimāsajja uõhaü hoti, evameva kho mahārāja jotipālo māõavo assaddhe appasanne kule paccājāto. So kulavasena andho hutvā tathāgataü akkosi paribhāsi. Yathā mahārāja jalitapajjalito mahāaggikkhandho sappabhāso udakamāsajja upahatappabhātejo sãtalo kālako bhavati paripakkanigguõķiphalasadiso, evameva kho mahārāja jotipālo māõavo pu¤¤avā saddho ¤āõavipulappabhāso-110. Assaddhe appasanne kule paccājāto, so kulavasena andho hutvā tathāgataü akkosi paribhāsi, upagantvā ca buddhaguõama¤¤āya ceņakabhutoviya ahosi. Jinasāsane pabbajitvā abhi¤¤ā ca samāpattiyo ca nibbattetvā brahmalokupago ahosã" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã"ti. Chaddantajotipālapa¤ho chaņņho. ------------ 109. Dvisamāpajja. (Ma. ) 110. Ĩāõavipulasappabhāso. (Ma) [SL Page 196] [\x 196/] 7. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'ghaņikārassa kumbhakārassa āvesanaü sabbaü temāsaü ākāsacchadanaü aņņhāsi na cābhivassã'ti. Punaca bhaõitaü kassapassa tathāgatassa kuņi ovassatã'ti. Kissa pana bhante nāgasena tathāgatassa evamussannakusalamålassa kuņi ovassati? Tathāgatassa nāma so ānubhāvo icchitabbo yadi bhante nāgasena ghaņikārassa kumbhakārassa āvesanaü anovassaü ākāsacchadanaü ahosi, tena hi 'tathāgatassa kuņi ovassatã'ti yaü vacanaü taü micchā. Yadi tathāgatassa kuņi ovassati. Tena hi 'ghaņikārassa kumbakārassa āvesanaü anovassakaü ahosi ākāsacchadananti' tampi vacanaü micchā ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo'ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'ghaņãkārassa kumbhakārassa āvesanaü sabbaü temāsaü ākāsacchadanaü [PTS Page 224] [\q 224/] aņņhāsi na cābhivassã'ti. Bhaõita¤ca 'kassapassa tathāgatassa kuņi ovassatã'ti. Ghaņãkāro mahārāja kumbhakāro sãlavā kalyānadhammo ussannakusalamålo andhe jiõõe mātāpitaro poseti. Tassa asammukhā anāpucchāyevassa ghare tiõaü haritvā bhagavato kuņiü chādesuü. So tena tiõaharaõena akampitaü asa¤calitaü susaõņhitaü vipulamasamaü pãtiü paņilabhi. Bhiyyo somanassa¤ca atulaü uppādesi 'aho vata me bhagavā lokuttamo suvissattho?'Ti. Tena tassa diņņhadhammiko vipāko nibbatto. Na hi mahārāja tathāgato tāvatakena vikārena calati. Yathā mahārāja sineru girirājā anekasatasahassavātasampahārenāpi na kampati na calati, mahodadhivarapavarasāgaro anekasatanahutamahāgaīgāsatasahassehipi na pårati, na vikāramāpajjati, evameva kho mahārāja tathāgato na tāvatakena vikārena calati. Yaü pana mahārāja tathāgatassa kuņi ovassati. Taü mahato janakāyassa anukampāya. Dve 'me mahārāja atthavase sampassamānā tathāgatā sayaü nimmitaü paccayaü na paņisevanti 'ayaü aggadakkhiõeyyo satthā'ti bhagavato paccayaü datvā devamanussā sabbaduggatito parimuccissantãti. 'Pāņihāriyaü dassetvā vuttiü pariyesantã'ti mā a¤¤e upavadeyyunti, ime dve atthavase sampassamānā tathāgatā sayaü nimmitaü paccayaü na paņisevanti. Yadi mahārāja sakko vā taü kuņiü anovassaü kareyya brahmā vā sayaüvā, sāvajjaü bhaveyya taü yeva karaõaü-111. Sadosaü saniggahaü. Ime vibhåtaü-112. Katvā lokaü sammohenti --------- 111. Kāraõaü (sã. Mu. ) 112. Vibhuyaü (sã. Mu. ) [SL Page 197] [\x 197/] Adhikataü karontã'ti. Tasmā taü kāraõaü vijjanãyaü. Na mahārāja tathāgatā vatthuü yāvanti. Tāya avattuyācanāya aparibhāsiyā bhavantã"ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" [PTS Page 225] [\q 225/] ti. Ghaņãkārapa¤ho sattamo. 8. Brāhmanarājavādapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü tathāgatena 'abhamasmi bhikkhave brāhmaõo yācayogo'ti. Puna ca bhaõitaü 'rājāhamasmi selā'ti. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'ahamasmi bhikkhave brāhmano yācayogo'ti, tena hi 'rājā'hamasmi selā'nati yaü vacanaü, taü micchā. Yadi tathāgatena bhaõitaü 'rājāhamasmi selā'ti, tena hi 'ahamasmi bhikkhave brāhmaõo yācayogo'ti tampi vacanaü micchā. Khattiyo vā hi bhaveyya brāhmaõo vā, natthi ekāya jātiyā dvevaõõā nāma. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'ahamasmi bhikkhave brāhmaõo yācayogo'ti. Puna ca bhaõitaü 'rājāhamasmi selā'ti. Tattha kāraõaü atthi yena kāraõena tathāgato brahmaõo ca rājā ca hotã" ti. "Kiü pana taü bhante nāgasena kāraõaü yena kāraõena tathāgato brāhmaõo ca rājā ca hotã?" Ti. "Sabbe mahārāja pāpakā akusalā dhammā tathāgatassa bāhitā pahãnā apagatā byapagatā ucchinnā khãõā khayaü pattā nibbutā upasantā, tasmā tathāgato brāhmaõoti vuccati. Brāhmaõo nāma saüsayamanekaüsaü vimatipathaü dvãtivatto. Bhagavā'pi mahārāja saüsayamanekaüsaü vimatipathaü dvãtivatto. Tena kāraõena tathāgato 'brahmaõo'ti vuccati. Brāhmaõo nāma sabbabhavagatiyoninissaņo malarajagatavippamutto asahāyo bhagavā'pi mahārāja sabbabhavagatiyoninissaņo malarajagatavippamutto asahāyo tena kāraõena tathāgato 'brahmaõo'ti vuccati. 3. Brāhmaõo nāma aggaseņņhavarapavaradibbavihārabahulo, bhagavā'pi mahārāja aggaseņņhavarapavaradibbavihārabahulo. Tenāpi kāraõena tathāgato 'brāhmaõo'ti vuccati. [SL Page 198] [\x 198/] Brāhmaõo nāma ajjhayana - ajjhāpana - dāna - paņiggahana - damasaüyama - niyama - pubbānusatthi paveõi vaüsa - dhāraõo. Bhagavā'pi mahārāja ajjhayana - ajjhāpanadānapaņiggahanadamasaüyamaniyamapubbajināciõõānusatthipaveõivaüsa- - [PTS Page 226] [\q 226/] dhāraõo. Tenāpi kāraõena tathāgato brāhmaõo'ti vuccati. Brāhmaõo nāma brahāsukhavihārajjhānajhāyã. Bhagavā'pi mahārāja brahāsukhavihārajjhānajhāyã. Tenāpi kāraõena tathāgato 'brahmaõo'ti vuccati. 'Brāhmaõo nāma sabbabhavābhavagatisu abhijātivattitamanucaritaü jānāti. Bhagavā'pi mahārājasabbabhavagatisu abhijātivattitamanucaritaü jānāti. Tenāpi kāraõena tathāgato 'brāhmaõo'ti vuccati. Brāhmaõo'ti mahārāja bhagavato netaü nāmaü mātarā kataü, na pitarā kataü, na bhātarā kataü, na bhaginiyā kataü, na mittāmaccehi kataü, na ¤ātisālohitehi kataü, na samaõabrāhmaõehi kataü, na devatāhi kataü. Vimokkhantikametaü buddhānaü bhagavantānaü nāmaü bodhiyāyeva måle mārasenaü vidhimitvā atãtānāgatapaccuppanne pāpake akusale dhamme bāhetvā saha sabba¤¤uta¤āõassa paņilābhā paņiladdhapātubhåtasamuppannamatte sacchikā pa¤¤atti yadidaü 'brāhmano'ti. Tena kāranena tathāgato vuccati 'brāhmaõo'ti. " 4. "Kena pana bhante nāgasena kāraõena tathāgato vuccati 'rājā" ti. "Rājā nāma mahārāja yo koci rajjaü kāreti lokamanusāsati bhagavā'pi mahārāja dasasahassiyaü-113. Lokadhātuyā dhammena rajjaü kāreti, sadevakaü lokaü samārakaü sabrahmakaü sassamaõabrāhmaõiü pajaü anusāsati. Tenāpi kāraõena tathāgato vuccati 'rājā'ti. Rājā nāma mahārāja sabbajanamanusse abhibhavitvā nandayanto ¤ātisaīghaü. Socayanto amittasaīghaü, mahatimahāsasiriharaü thirasāradaõķaü anånasatasalākālaīkataü ussāpeti paõķaravimalasetacchattaü. Bhagavā'pi mahārāja socayanto mārasenaü micchāpaņipannaü, nandayanto devamanusse sammāpaņipanne dasasahassiyaü [PTS Page 227] [\q 227/] lokadhātuyā mahatimahāyasasiriharaü khantithirasāradaõaķaü ¤āõavarasatisalākālaīkataü ussāpeti aggavaravimuttipaõķaravimalasetacchattaü. Tenāpi kāranena tathāgato vuccati 'rājā'ti. ------- 113. Dasasahassimhi. (Sã. Mu. ) [SL Page 199] [\x 199/] Rājā nāma upagatasampattajanānaü bahunnamabhivandanãyo bhavati. Bhagavā'pi mahārāja upagatasampattadevamanussānaü bahunnamahivandanãyo. Tenāpi kāraõena tathāgato vuccati 'rājā'ti. Rājā nāma yassa kassaci ārādhakassa pasãditvā caritaü varaü datvā kāmena tappayati. Bhagavāpi mahārāja yassa kassaci kāyena vācāya manasā ārādhakassa pasãditvā caritaü varamanuttaraü sabbadukkhaparimuttiü datvā asesakāmavarana ca tappayati. Tenāpi kāraõena tathāgato vuccati 'rājā'ti. Rājā nāma āõaü vãtikkamantaü vigarahati jāpeti dhaüseti. Bhagavato'pi mahārāja sāsanavare āõaü atikkamanto alajji maīkubhāvena o¤āto hãlito garahito bhavitvāvajjati jinasāsanavaramhā. Tenāpi kāraõena tathāgato vuccati 'rājā'ti. Rājā nāma pubbakānaü dhammikānaü rājå naü paveõimanusatthiyā dhammādhammamanudãpayitvā dhammena rajjaü kārayamāno pihayito piyo pattito bhavati. Janamanussānaü. Ciraü rājakulavaüsaü ņhapayati dhammaguõabalena. Bhagavā'pi mahārāja pubbakānaü sayambhunaü paveõimanusatthiyā dhammādhammamanudãpayitvā dhammena lokamanusāsamāno pihayito piyo pathito devamanussānaü ciraü sāsanaü pavatteti dhammaguõabalena. Tenāpi kāraõena tathāgato vuccati 'rājā'ti. Evamanekavidhaü mahārāja kāraõaü yena kāranena tathāgato brāhmaõo'pi bhaveyya rājā'pi bhaveyya. Sunipuõo bhikkhu kappampi no naü sampādeyya, kiü atibahuü bhaõitena. Saīkhittaü sampaņicchitabbanti. " "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" [PTS Page 228] [\q 228/] ti. Bhagavato rājapa¤ho aņņhamo. 9. Gāthābhigãtabhojanakathā - pa¤ho: 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'Gāthābhigãtamme abhojanãyaü Sampassataü brāhmaõa nesa dhammo Gāthābhigãtaü panudanti buddhā Dhamme sati brāhmaõa vuttiresā'ti. [SL Page 200] [\x 200/] Puna ca bhagavā pariyāyadhammaü desento, kathento ānupubbikathaü, paņhamaü tāva dānakathaü katheti, pacchā sãlakathaü. Tassa bhagavato sabbalokissarassa bhāsitaü sutvā devamanussā abhisaīkharitvā dānaü denti. Tassa taü uyyojitaü dānaü sāvakā paribhu¤janti. Yadi bhante nāgasena bhagavatā bhaõitaü 'gāthāhigãtamme abhojanãya'nti, tenahi 'bhagavā dānakathaü paņhamaü kathetã'ti yaü vacanaü, taü micchā. Yadi dānakathaü paņhamaükatheti, tena hi gāthāhigãtamme abhojanãyanti tampi vacanaü micchā. Kiükāraõā? Yo so bhante dakkhiõeyyo gihãnaü piõķapātadānassa vipākaü katheti, tassa te dhammakathaü sutvā pasannacittā aparāparaü dānaü denti. Ye taü dānaü paribhu¤janti. Sabbe te gāthāhigãtaü paribhu¤janti. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho nipuno gambhãro tavānuppatto so tayā nibbāhitabbo" ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā: 'Gāthāhigãtamme abhojanãyaü Sampassataü brāhmaõa nesa dhammo. Gāthābhigãtaü panudanti buddhā Dhamme satã brāhmaõa vuttãresā'ti. Katheti ca bhagavā paņhamaü dānakathaü. Ta¤ca pana kiriyaü sabbesaü tathāgatānaü paņhamaü dānakathāya tattha cittaü abhiramāpetvā pacchā sãle niyojenti. Yathā mahārāja manussā taruõadārakānaü paņhamaü [PTS Page 229] [\q 229/] tāva kãlābhaõķanāni denti, seyyathidaü vaīkakaü ghaņikaü ciīgulakaü pattāëhakaü rathakaü dhanukaü, pacchā te sake sake kamme niyojenti, evamevakho mahārāja tathāgato paņhamaü tāva dānakathāya cittaü abhiramāpetvā pacchā sãle niyojeti yathā vā pana mahārāja bhisakko nāma āturānaü paņhamaü tāva catuhapa¤cāhaü telaü pāyeti balakaraõāya sinehanāya, pacchā vireceti, evameva kho mahārāja tathāgato paņhamaü dānakathāya cittaü abhiramāpetvā pacchā sãle niyojeti. Dāyakānaü mahārāja dānapatãnaü cittaü mudukaü hoti maddavaü siniddhaü. Tena te dānasetusaīkamena dānanāvāya saüsārasāgarapāramanugacchanti. Tasmā tesaü paņhamaü kammabhumimanusāsati, na ca tena- 114. Vi¤¤attimāpajjatã"ti. 3. "Bhante nāgasena vi¤¤attinti yaü vadesi, kati pana tā vi¤¤attiyo?"Ti. ------- 114. Kenaci (ma) [SL Page 201] [\x 201/] 4. "Dve 'mā mahārāja vi¤¤attiyo kāyavi¤¤atti vacãvi¤¤atti cāti. Tattha atthi kāyavi¤¤atti sāvajjā, atthi anavajjā. Atthi vacãvi¤¤atti sāvajjā, atthi anavajjā. Katamā kāyavi¤¤atti sāvajjā? Idhekacco bhikkhu kulāni upagantvā anokāse ņhito ņhānaü bhajati, ayaü kāyavi¤¤atti sāvajjā tāya ca vi¤¤āpitaü ariyā na paribhu¤janti. So ca puggalo ariyānaü samaye o¤āto hoti hãëito khãlito garahito paribhuto acittãkato bhinnājãvo'tveva saīkhaü gacchati. Puna ca paraü mahārāja idhekacco bhikkhu kulāni upagantvā anokāse ņhito galaü panāmetvā morapekkhitaü pekkhati 'evamime passantã'ti. Tena ca te passanti. Ayampi kāyavi¤¤atti sāvajjā. Tāya ca vi¤¤āpitaü ariyā na paribhu¤janti. So ca puggalo ariyānaü samaye o¤āto hoti hãëito khãëito garahito paribhuto acittãkato bhinnājãvo'tveva saīkhaü gacchati. Puna ca paraü mahārāja idhekacco bhikku hanukāya [PTS Page 230] [\q 230/] vā bhamukāya vā aīguņņhena vā vi¤¤āpeti. Ayampi kāyavi¤¤atti sāvajjā. Tāya ca vi¤¤āpitaü ariyā na paribhu¤janti. So ca puggalo ariyānaü samaye o¤āto hoti hãëito khãëito garahito paribhuto acittãkato bhinnājãvo'tveva saīkhaü gacchati. Katamā kāyavi¤¤atti anavajjā? Idha bhikkhu kulāni upagantvā sato samāhito sampajāno ņhāne'pi aņņhāne'pi yathānusiņņhiü gantvā ņhāne tiņņhati, dātukāmesu tiņņhati, adātukāmesu pakkamati. Ayaü kāyavi¤¤atti anavajjā. Tāya ca vi¤¤āpitaü ariyā paribhu¤janti, so ca puggalo ariyānaü samaye vaõõito hoti thuto pasattho sallekhitācāro parisuddhājãvo'tveva saīkhaü gacchati. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena: 'Na ce yācanti sappa¤¤ā ariyā garahanti yācanaü, -115 Uddissa ariyā tiņņhanti esā ariyāna yācanā'ti. 5. Katamā vacãvi¤¤atti sāvajjā? Idha mahārāja bhikkhu vācāya bahuvidhaü vi¤¤āpeti cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhāraü. Ayaü vacãvi¤¤atti sāvajjā. Tāya ca vi¤¤āpitaü ariyā na paribhu¤janti, so ca puggalo ariyānaü samaye o¤āto hoti thuto hãëito khãëito garahito paribhuto acittãkato bhinnājãvo'tveva saīkhaü gacchati. ------- 115. Dhãro ca veditumarahati (ma. ) [SL Page 202] [\x 202/] Puna ca paraü mahārāja idhekacco bhikku paresaü sāvento evaü bhaõati 'iminā me attho'ti, tāya ca vācāya paresaü sāvitāya tassa lābho uppajjati. Ayampi vacãvi¤¤atti sāvajjā tāya ca vi¤¤āpitaü ariyā na paribhu¤janti. So ca puggalo ariyānaü samaye o¤āto hoti hãëito khãlito garahito paribhuto acittãkato bhinnājãvo'tveva saīkhaü gacchati. Puna ca paraü mahārāja idhekacco bhikkhu vacãvipphārena parisāya sāveti 'eva¤ca eva¤ca bhikkhånaü dātabbanti. ' Tena ca te vacanaü sutvā parikittitaü abhiharanti. Ayampi vacãvi¤¤atti sāvajjā, tāya ca vi¤¤āpitaü ariyā na paribhu¤janti so ca puggalo ariyānaü samaye o¤āto hotã hãëito [PTS Page 231] [\q 231/] khãëito garahito paribhuto acittãkato bhinnājãvo'tveva saīkhaü gacchati. Nanu mahārāja thero'pi sāriputto atthaīgate suriye rattibhāge gilāno samāno therena mahāmoggallānena bhesajjaü pucchiyamāno vācaü bhindi. Tassa tena vacãbhedena bhesajjaü uppajji atha thero sāriputto 'vacãbhedena me imaü bhesajjaü uppannaü. Mā me ājãvo bhijjã'ti ājãvabhedabhayā naü bhesajjaü pajahi, na upajãvi. Evamipa vacãvi¤¤atti sāvajjā tāya ca vi¤¤āpitaü ariyā na paribhu¤janti. So ca puggalo ariyānaü samaye o¤āto hoti hãëito khãlito garahito paribhuto acittãkato bhinnājãvo'tveva saīkhaü gacchati. 6. Katamā vacãv㤤atti anavajjā? Idha mahārāja bhikkhu sati paccaye bhesajjaü vi¤¤āpeti ¤ātipavāritesu kulesu ayaü vacãvi¤¤atti anavajjā. Tāya ca vi¤¤āpitaü ariyā paribhu¤janti. So ca puggalo ariyānaü samaye vaõõito hoti thuto-116 pasattho parisuddhājãvo'tveva saīkhaü gacchati, anumato tathāgatehi arahantehi sammāsambuddhehi. Yampana mahārāja tathāgato kasãbhāradvājassa brāhmaõassa bhojanaü pajahi, taü āveņhana- viniveņhana - kaķķhana - niggaha - paņikammena nibbattaü. Tasmā tathāgato taü piõķapātaü paņikkhipi na upajãvi"ti. "Sabbakālaü bhante nāgasena tathāgate bhu¤jamāne devatā dibbaü ojaü patte ākiranti? Udāhu såkaramaddave ca madhupāyāse cāti dvãsu yeva piõķapātesu ākiriüså?" Ti. "Sabbakālaü mahārāja tathāgate bhu¤jamāne devatā dibbaü ojaü gahetvā upatiņņhitvā uddhaņuddhaņe ālope ākiranti. Yathā mahārāja ra¤¤o sådo ra¤¤o bhu¤jantassa såpaü gahetvā ------- "116. Thomito (ma. Sã. Mu) 117. Sukkhayavamålake (ka. ) [SL Page 203] [\x 203/] Upatiņhitvā kabale kabale såpaü ākirati, evameva kho mahārāja sabbakālaü tathāgate bhu¤jamāne devatā dibbaü ojaü gahetvā upatiņhitvā uddhaņåddhaņe ālope dibbaü ojaü ākiranti. Vera¤jāyampi [PTS Page 232] [\q 232/] mahārāja tathāgatassa sukkhayavapulake-118 bhu¤jamānassa devatā dibbena ojena temayitvā temayitvā upasaühariüsu. Tena tathāgatassa kāyo upacito ahosã" ti. "Lābhā vata bhante nāgasena tāsaü devātānaü yā tathāgatassa sarãrapaņijaggane satataü samitaü ussukkamāpannā. Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Gāthābhigãtabhojanakathā-pa¤ho navamo. 10. Dhammadesanāya appossukabhāva-pa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, tumhe bhaõatha: tathāgatena catåhi ca asaīkheyyehi kappānaü kappasatasahassena ca etthantare sabba¤¤uta¤āõaü paripācitaü mahato janakāyassa samuddharaõāyā'ti. Puna ca sabba¤¤åtaü pattassa appossukkatāya cittaü nami no dhammadesanāyā'ti. Yathā nāma bhante nāgasena issāso vā issāsantevāsã vā bahuke divase saīgāmatthāya upāsanaü sikkhitvā sampatte mahāyuddhe osakkeyya. Evameva kho bhante nāgasena tathāgatena catåhi ca asaīkheyyehi kappānaü kappasatasahassena ca etthantare sabba¤¤uta¤āõaü paripācetvā mahato janakāyassa samuddharaõāya sabba¤¤utaü pattena dhammadesanāya osakkitaü. Yathā vā pana bhante nāgasena mallo vā mallantevāsã vā bahuke divase nibbuddhaü sikkhitvā sampatte mallayuddhe osakkeyya, evameva kho bhante nāgasena tathāgatena catåhi ca asaīkheyyehi kappānaü kappasatasahassena ca etthantare sabba¤¤uta¤āõaü paripācetvā mahato janakāyassa samuddharaõāya sabba¤¤utaü pattena dhammadesanāya osakkitaü. 2. Kinnu kho bhante nāgasena tathāgatena bhayā osakkitaü? Udāhu apākaņatāya osakkitaü? Udāhu dubbalatāya osakkitaü? Udāhu asabba¤¤utāya [PTS Page 233] [\q 233/] osakkitaü? Kiü tattha kāraõaü. Iīgha me tvaü kāraõaü bråhi kaīkāvitaraõāya. Yadi bhante nāgasena tathāgatena catåhi ca asaīkheyyehi kappānaü kappasatasahassena ca etthantare sabba¤¤åta¤āõaü paripācitaü mahato janakāyassa ------- 118. Sukkhayavamålake (ka) [SL Page 204] [\x 204/] Samuddharanāya. Tena hi 'sabba¤¤utaü pattassa appossukkatāya cittaü nami no dhammadesanāyā'ti yaü vacanaü taü micchā. Yadi sabba¤¤utaü pattassa appossukkatāya cittaü nami no dhammadesanāya, tena hi 'tathāgatena catåhi ca asaīkheyyehi kappānaü kappasatasahassena ca etthantare sabba¤¤uta¤āõaü paripācitaü mahato janakāyassa samuddharaõāyā'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho gambhãro dunnibbeņho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo"ti. 3. Paripācita¤ca mahārāja tathāgatena catåhi ca asaīkheyyehi kappānaü kappasatasahassenaca etthantare sabba¤¤uta¤āõaü mahato janakāyassa samuddharaõāya. Pattasabba¤¤uta¤āõassa ca appossukkatāya cittaü nami, no dhammadesanāya. Ta¤ca pana dhammassa gambhãranipuõaduddasaduranubodhasukhumaduppaņivedhataü sattāna¤ca ālayārāmataü sakkāyadiņņhiyā daëhasuggahitata¤ca disvā'kinnu kho?' Kathannu kho?'Ti appossukkatāyacittaü nami, no dhammadesanāya. Sattānaü paņivedhacintanamānasaü yevetaü. Yathā mahārāja bhisakko sallakatto anekabyādhiparipãlitaü naraü upasaīkamitvā evaü cintayati 'kena nu kho upakkamena katamena vā bhesajjena imassa byādhi våpasammeyyā?'Ti. Evameva kho mahārāja tathāgatassa sabbakilesabyādhiparipãlitaü janaü dhammassa ca gambhãranipuõaduddasaduranubodhisukhumaduppaņivedhataü disvā 'kinnu kho? Kathannukho?'Ti appossukkatāya cittaü nami, no dhammadesanāya. Sattānaü [PTS Page 234] [\q 234/] paņivedhacintanamānasaüyevetaü. 4. Yathā mahārāja ra¤¤o khattiyassa muddhāvasittassa dovārikaanãkaņņha - pārisajja -ne gama - bhaņa - balattha - amacca - rāja¤¤arājå pajivino jane disvā evaü cittamuppajjeyya 'kinnukho kathannu kho ime saügaõhissāmã?'Ti, evameva kho mahārāja tathāgatassa dhammassa gambhãranipuõaduddasaduranubodhasukhumaduppaņivedhanataü sattāna¤ca ālayārāmataü sakkāyadiņņhiyā daëhasuggahitata¤ca disvā 'kinnu kho? Kathannu kho?'Ti appossukkatāya cittaü nami, no dhammadesanāya. Sattānaü paņivedhacintanamānasaü yevetaü. 5. Api ca mahārāja sabbesaü tathāgatānaü dhammatā esā yaü brahmunā āyācitā dhammaü desenti. Tattha pana kiü kāraõaü? Ye tena samayena manussā tāpasaparibbājakā samaõabrāhmanā sabbe te brahmadevatā hontã brahmagarukā brahmaparāyaõā. Tasmā 'tassabalavato yasavato ¤ātassa pa¤¤ātassa uttarassa accuggatassa onamanena sadevako loko onamissati okappessati adhimuccissatã'ti iminā ca mahārāja kāraõena [SL Page 205] [\x 205/] Tathāgatā brahmunā āyācitā dhammaü desenti. Yathā mahārāja koci rājā vā rājamahāmatto vā yassa onamati, apacitiü karoti, balavatarassa tassa onamanena avasesā janatā onamati, apacitiü karoti, evameva kho mahārāja brahme onamite tathāgatānaü sadevako loko onamissati. Påjitapåjako mahārāja loko. Tasmā so brahmā sabbesaü tathāgatānaü āyācati dhammadesanāya. Tena ca kāraõena tathāgatā brahmunā āyācitā dhammaü desentã"ti. "Sādhu bhante nāgasena! Sunibbeņhito pa¤ho. Atibhadrakaü veyyākaraõaü. Evametaü tathā sampaņicchāmã" [PTS Page 235] [\q 235/] ti. Bhagavato dhammadesanāya appossukabhāvapa¤ho dasamo. 11. âcariyānācariyakatā - pa¤ho. 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā: 'Na me ācariyo atthi sadiso me na vijjati. Sadevakasmiü lokasmiü natthi me paņipuggalo'ti. Puna ca bhaõitaü 'iti kho bhikkhave āëāro kālāmo ācariyo me samāno antevāsiü maü samānaü attanā samasamaü ņhapesi, uëārāya ca maü påjāya påjesã'ti. Yadi bhante nāgasena tatāgatena bhaõitaü 'na me ācariyo atthi sadiso me na vijjatã ti, tena hi 'iti kho bhikkhave āëāro kālāmo ācariyo me samāno antevāsiü maü samānaü attanā samasamaü ņhapesã'ti yaü vacanaü, taü micchā yadi tathāgatena bhaõitaü 'iti kho bhikkhave āëāro kālāmo ācariyo me samāno antevāsiü maü samānaü attanā samasamaü ņhapesã'ti, tena hi 'na me ācariyo atthi sadiso me na vijjatã'ti tampi vacanaü micchā. Ayampi ubhatokoņiko pa¤ho tavānuppatto. So tayā nibbāhitabbo'ti. 2. "Bhāsitampeü mahārāja bhagavatā: 'Na me ācariyo atthi sadiso me na vijjati. Sadevakasmiü lokasmiü natthi me paņipuggalo'ti. Bhaõita¤ca 'iti kho bhikkhave āëāro kālāmo ācariyo me samāno antevāsiümaü samānaü attanā samasamaü ņhapesã, uëārāya ca maü påjāya påjesã'ti. Ta¤ca pana vacanaü pubbeva sambodhā anabhisambuddhassa bodhisattasseva sato ācariyabhāvaü sandhāya bhāsitaü. [SL Page 206] [\x 206/] "Pa¤cime mahārāja pubbeva sambodhā anabhisambuddhassa bodhisattassa sato ācariyā, yehi anusiņņho bodhisatto tattha tattha vãtināmesi. Katame pa¤ca? Ye te mahārāja aņņha brāhmaõā jātamatte bodhisatte [PTS Page 236] [\q 236/] lakkhaõāni parigaõhiüsu, seyyathidaü: rāmo dhajo, lakkhaõo, mantã, ya¤¤o, suyāmo, subhojo,sudatto. Te tassa sotthiü pavedayitvā rakkhākammaü akaüsu, te ca paņhamā ācariyā. Puna ca paraü mahārāja bodhisattassa pitā suddhodano rājā yaü tena samayena abhijātaü udiccaü jātimantaü padakaü veyyākaraõaü jaëaīgavantaü sabbamittaü nāma brāhmaõaü upanetvā sovaõõena bhiīkārena udakaü onojetvā 'imaü kumāraü sikkhāpehã'ti adāsi, ayaü dukiyo ācariyo. Puna ca paraü mahārāja yā sā devatā bodhisattaü saüvejesi, yassā vacanaü sutvā bodhisatto saüviggo ubbiggo tasmiü yeva khaõe nekkhammaü nikkhamitvā pabbaji, ayaü tatiyo ācariyo. Puna ca paraü mahārāja yo āëāro kālāmo, ayaü catuttho ācariyā. Punai ca paraü mahārāja yo uddako rāmaputto, ayaü pa¤camo ācariyo. Ime kho mahārāja pubbeva sambodhā anabhisambuddhassa bodhisattassa sato pa¤ca ācariyā. Te ca pana ācariyā lokiye dhamme. Imasmi¤ca pana mahārāja lokuttare dhamme sabba¤¤uta¤āõapaņivedhāya natthi tathāgatassa anuttaro anusāsako. Sayambhu mahārāja tathāgato anācariyako. Tasmā kāraõā tathāgatena bhaõitaü: 'Na me ācariyo atthi sadiso me na vijjati, Sadevakasmiü lokasmiü natthi me paņipuggalo'ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Buddhassa ācariyānācariyakatā - pa¤ho. Santhavaggo pa¤camo ekādasamo (Imasmiü vagge pa¤hā ekādasa) Meõķakapa¤hā samattā. [SL Page 207] [\x 207/] Anumānapa¤hā. 1. Buddhavaggo 1. Ekabuddhadhāraõã - pa¤ho 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'aņņhānametaü bhikkhave anavakāso yaü ekissā lokadhātuyā dve arahanto sammāsambuddhā apubbaü acarimaü [PTS Page 237] [\q 237/] uppajjeyyuü, netaü ņhānaü vijjatã'ti. Desentā'pi bhante nāgasena sabbe'pi tathāgatā sattatiüsabodhipakkhiye dhamme desenti, kathayamānā ca cattāri ariyasaccāni kathenti, sikkhāpentā ca tãsu sikkhāsu sikkhāpenti, anusāsamānā ca appamādapaņipattiyā anusāsenti. Yadi bhante nāgasena sabbesampi tathāgatānaü ekā desanā ekā kathā ekā sikkā ekānusatthi, kena kāraõena dve tathāgatā ekakkhaõe na uppajjanti? Ekenapi tāva buddhuppādena ayaü loko obhāsajāto, yadi dutiyo buddho bhaveyya. Dvinnaü pabhāya ayaü loko bhiyyosomattāya obhāsajāto bhaveyya. Ovadamānā ca dve tathāgatā sukhaü ovadeyyuü. Tattha me kāraõaü bråhi, yathāhaü nissaüsayo bhaveyyanti. " 2. "Ayaü mahārāja dasasahassã lokadhātu ekabuddhadhāraõã, ekasseva tathāgatassa guõaü dhāreti. Yadi dutiyo buddho uppajjeyya nāyaü dasasahassã lokadhātu dhāreyya, caleyya kampeyya nameyya onameyya vinameyya vikireyya vidhameyya viddhaüseyya na ņhānamupagaccheyya. Yathā mahārāja nāvā ekapurisasandhāraõã bhaveyya, ekasmiü purise abhiråëhe samåpādikā bhaveyya. Atha dutiyo puriso āgaccheyya tādiso āyunā vaõõena vayena pamāõena kisathålena sabbaīgapaccaīgena, so taü nāvaü abhiråheyya, api nu sā mahārāja nāvā dvinnampi dhāreyyā?" Ti. "Na hi bhante caleyya kampeyya nameyya onameyya vinameyya vikireyya vidhameyya viddhaüseyya naņņhānamåpagaccheyya osãdeyya udake"ti. 3. Evameva kho mahārāja ayaü dasasahassã lokadhātu ekabuddhadhāraõã. Ekasseva tathāgatassa guõaü dhāreti. Yadi dutiyo buddho uppajjeyya, nāyaü dasasahassã lokadhātu dhāreyya, caleyya kampeyya nameyya onameyya vinameyya vikireyya vidhameyya viddhaüseyya naņņhānamupagaccheyya. [SL Page 208] [\x 208/] Yathā vā pana mahārāja [PTS Page 238] [\q 238/] puriso yāvadatthaü bhojanaü bhu¤jeyya chādentaü yāvakaõņhamahãpårayitvā, so dhāto piõito paripuõõo nirantaro tandhikato anonami-119 daõķajāto punadeva tattakaü bhojanaü bhu¤jeyya, api nu kho so mahārāja puriso sukhito bhaveyyā?"Ti. "Na hi bhante, sakiü bhutto'va mareyyā"ti. "Evameva kho mahārāja ayaü dassahassã lokadhātu ekabuddhadhāraõã, ekasseva tathāgatassaguõaü dhāreti. Yadi dutiyo buddho uppajjeyya, nāyaü dassahassãlokadhātu dhāreyya, caleyya kampeyya nameyya onameyya vinameyya vikireyya vidhameyya viddhaüseyya, naņņhānamupagaccheyyā"ti. "Kinnu kho bhante nāgasena atidhammabhārena paņhavã calati?" Ti. "Idha mahārāja dve sakaņā ratanaparipuritā bhaveyyuü yāvamåkhasamā, ekasmā sakaņato ratanaü gahetvā ekasmiü sakaņe ākireyyuü, api nu taü mahārāja sakaņaü dvãnnampi sakaņānaü ratanaü dhāreyyā?"Ti. "Na hi bhante, nāhi'pi tassa phaleyya, arāpi tassa bhijjeyyuü nemã'pi tassa opateyya, akkho'pi tassa bhijjeyyā"ti. "Kinnu kho mahārāja atiratanabhārena sakaņaü bhijjatã?" Ti. "âma bhante"ti. "Evameva kho mahārāja atidhammabhārena paņhavã calati. Api ca mahārāja imaü kāraõaü buddhabalaparidãpanāya osāritaü. A¤¤ampi tattha abhiråpaü kāraõaü suõohi, yena kāraõena dve sammāsambuddhā ekakkhaõe na uppajjeyyuü. Tesaü parisāya vivādo uppajjeyya. 'Tumhākaü buddho amhākaü buddho'ti ubhatopakkhajātā bhaveyyuü. Mahārāja dvinnaü balavāmaccānaü parisāya vivādo uppajjeyya, 'tumhākaü amacco, amhākaü amacco'ti ubhatopakkhajātā honti. Evameva kho mahārāja yadi dve sammāsambuddho ekakkhaõe uppajjeyyuü, tesaü parisāya vivādo uppajjeyya, 'tumhākaü buddho, amhākaü buddho'ti ubhatopakkhajātā [PTS Page 239] [\q 239/] bhaveyyuü. Idaü tāva mahārāja ekaü kāraõaü yena kāranena dve sammāsambuddho ekakkaõe na uppajjantã. 5. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena dve sammāsambuddhā ekakkhane na uppajjanti. Yadi mahārāja dve sammāsambuddhā ekakkhaõe uppajjeyyuü, 'aggo buddho'ti -------- 119. Anonamitadaõķajāto (ma). Yaü vacanaü, taü micchā bhaveyya, 'jeņņho buddho'ti yaü vacanaü, taü micchā bhaveyya, 'seņņho buddho'ti yaü vacanaü, taü micchā bhaveyya, 'visiņņho buddho'ti yaü vacanaü, taü micchā bhaveyya, 'uttamo buddho'ti yaü vacanaü, taü micchā bhaveyya, 'pavaro buddho'ti yaü vacanaü, taü micchā bhaveyya, 'asamo buddho'ti yaü vacanaü, taü micchā bhaveyya, 'asamasamo buddho'ti yaü vacanaü, taü micchā bhaveyya, 'appaņimo buddho'ti yaü vacanaü, taü micchā bhaveyya, 'appaņibhāgo buddho'ti yaü vacanaü, taü micchā bhaveyya, 'appaņipuggalo buddho'ti yaü vacanaü, taü micchā bhaveyya, idampi kho tvaü mahārāja kāraõaü atthato sampaņiccha, yena kāraõena dve sammāsambuddhā ekakkhaõe na uppajjanti. Api ca kho mahārāja buddhānaü bhagavantānaü sabhāvapakati esāyaü ekoyeva buddho loke uppajjati. Kasmā kāraõā? Mahantatāya sabba¤¤ubuddhaguõānaü. A¤¤ampi mahārāja. Yaü loke mahantaü, taü ekaü yeva hoti. Paņhavã mahārāja mahantã. Sā ekāyeva sāgaro mahanto. So ekoyeva. Sineru girirāja mahanto. So ekoyeva. âkāso mahanto. So ekoyeva. Sakko mahanto so ekoyeva. Māro mahanto. So ekoyeva. Mahābrahmā mahanto so ekoyeva lokasmiü. Yattha te uppajjanti, tattha a¤¤assa okāso na hoti. Tasmā mahārāja tathāgato arahaü sammāsambuddho ekoyeva lokasmiü uppajjatã" ti. "Sukathito bhante nāgasena pa¤ho opammehi kāraõehi. Anipuõo 'petaü sutvā attamano bhaveyya, kiü pana mādiso mahāpa¤¤o. Sādhu bhante nāgasena! Evametaütathā sampaņicchāmã" [PTS Page 240] [\q 240/] ti. Dvãbuddhuppādapa¤ho paņhamo. 3. Gotamiyā vatthadānapa¤ho. 1. Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā mātucchāya mahāpajāpatiyā gotamiyā vassikasāņikāya dãyamānāya, 'saīghe gotami dehi. Saīghe te dinte aha¤ce va påjito bhavissāmi saīgho cā'ti. Kinnu kho bhante nāgasena tathāgato saīgharatanato na bhāriko, na garuko, na dakkhiõeyyo, yaü tathāgato sakāya mātucchāya sayampi¤jitaü sayaülu¤citaü sayampoņhitaü sayaükantitaü sayaüvāyitaü vassãkasāņikaü attano dãyamānaü saīghassa dāpesi? Yadi bhante nāgasena tathāgato saīgharatanato uttaro bhaveyya adhiko vā visiņņho vā, 'mayi dinne mahapphalaü bhavissatã'ti na tathāgato mātucchāya sayampi¤jitaü sayaülu¤citaü sayampoņhitaü taü vassikasāņikaü saīghe dāpeyya. [SL Page 210] [\x 210/] Yasmā ca kho bhante nāgasena tathāgato attānaü na pattiyati-120 na upanissayati, tasmā tathāgato mātucchāya taü vassãkasāņikaü saīghassa dāpesã" ti. 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā mātucchāya mahāpajāpatiyā gotamiyā vassikasāņikāya dãyamānāya 'saīge gotami dehi. Saīghe te dinne aha¤ceva påjito bhavissāmi saīgho cā'ti. Taü pana na attano patimānanassa avipākatāya na adakkhiõeyyatāya api ca kho hitatthāya anukampāya 'anāgatamaddhānaü saīgho mamaccayena cittãkato bhavissatã'ti. Vijjamāneyeva guõe parikittayanto evamāha 'saīghe gotami dehi saīghe te dinne aha¤ceva påjito bhavissāmi saīgho cā'ti. Yathā mahārāja pitā dharamānoyeva amaccabhaņabalatthadovārikaanãkaņņhapārisajjajanamajjhe ra¤¤o santike puttassa vijjamānaü yeva guõaü pakitteti 'idha ņhapito anāgatamaddhānaü janamajjhe påjito bhavissatã'ti, evameva kho mahārāja tathāgato hitatthāya anukampāya 'anāgatamaddhānaü saīgho mamaccayena cittãkato bhavissatã'ti vijjamāne yeva guõe pakittiyanto evamāha [PTS Page 241 [\q 241/] ']saīghe gotami dehi. Saīghe tedinne aha¤ceva påjito bhavissāmi saīgho cā'ti. Na kho mahārāja tāvatakena vassikasāņikānuppadānamattakena saīgho tathāgatato adhiko nāma hoti visiņņho vā. Yathā mahārāja mātāpitaro puttānaü ucchādenti parimaddanti nahāpenti sambāhenti, api nu kho mahārāja tāvatakena ucchādanaparimaddananahāpanasambāhanamattakena putto mātāpituhi adhiko nāma hoti visiņņho vā?"Ti. 3. "Na hi bhante, akāmakaraõãyā bhante puttā mātāpitunnaü. Tasmā mātāpitaro puttānaü ucchādanaparimaddananahāpanasambāhanaü karontã" ti. "Evameva kho mahārāja na tāvatakena vassikasāņikānuppadānamattakena saīgho tathāgatato adhiko nāma hoti visiņņho vā. Api ca tathāgato akāmakaraõãyaü karonto mātucchāya taü vassikāsāņikaü saīghassa dāpesi. Yathā vā pana mahārāja kocideva puriso ra¤¤o upāyanaü āhareyya. Taü rājā upāyanaü a¤¤atarassa bhaņassa vā balatthassa vā senāpatissa vā purohitassa vā dadeyya, api nu kho so mahārāja puriso tāvatakena upāyanapaņilābhamattakena ra¤¤ā adhiko nāma hoti visiņņho vā?"Ti. "Na hi bhante rājabhattiko bhante so puriso rājåpajãvi. Taü ņhāne ņhapento rājā upāyanaü detã" ti. ------ 120. Na patthayati (ma) [SL Page 211] [\x 211/] 4. "Evameva kho mahārāja na tāvatakena vassikasāņikānuppadānamattakena saīgho tathāgatato adhiko nāma hoti visiņņho vā atha kho tatāgatabhattiko tathāgatupajãvã. Taü ņhāne ņhapento tathāgato saīghassa vassikasāņikaü dāpesi. Api ca mahārāja tathāgatassa evaü ahosi: 'sabhāvapatipåjanãyo saīgho, mama santakena saīghaü patipåjessāmã'ti. Iti saīghassa vassikasāņikaü dāpesi. Na mahārāja tathāgato attanoyeva paņipåjanaü vaõõeti, atha kho ye loke patipåjanārahā tesampi tathāgato patipåjanaü vaõõeti. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena majjhimanikāyavaralajjhe [PTS Page 242] [\q 242/] dhammadāyādadhammapariyāye appicchapaņittiü pakittayamānena. 'Asuyeva me purimo bhikkhu pujjataro ca pāsaüsataro cā'ti. Natthi mahārāja bhavesu koci satto tathāgateto dakkhiõeyyo vā adhiko vā visiņņho vā. Tathāgato'va uttaro adhiko visiņņho. 5. Bhāsitampetaü mahārāja saüyuttanikāyavare māõavagāmikena devaputtena bhagavato purato ņhatvā devamanussānaü majjhe- 'Vipulo rājagahiyānaü giriseņņho pavuccati Seto himavataü seņņho ādicco aghagāminaü Samuddo'dadhinaü seņņho nakkhattāna¤ca candimā Sadevakassa lokassa buddho aggo pavuccatã'ti. Tā kho panetā mahārāja māõavagāmikena devaputtena gāthā suhãtā na duggãtā, subhāsitā na dubbhāsitā, anumatā ca bhagavatā. Nanu mahārāja therenapi sāriputtena dhammasenāpatinā bhaõitaü- 'Eko manopasādo Saraõagamanama¤jalippaõāmo vā Ussahate tārayituü Mārabalanisådane buddhe'ti. Bhagavatā ca bhaõitaü devātidevena- 'ekapuggalo bhikkhave loke uppajjamāno uppajjati bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü. Katamo ekapuggalo? Tathāgato arahaü sammāsambuddho vijjācaraõa sampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasārathã satthā devamanussānanti. " "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicachāmã" ti. Gotamãvatthadānapa¤ho dutiyo. [SL Page 212] [\x 212/] 3. Gihipabbajitasammāpaņipattipa¤ho. 1. "Bhante nāgasena bhāsitampetaü bhagavatā 'gihino vāhaü bhikkhave pabbajitassa vā sammāpaņipattiü [PTS Page 243] [\q 243/] vaõõemi. Gihã vā bhikkhave pabbajito vā sammāpaņipanno sammāpaņipattādhikaraõaü ārādhako hoti ¤āyaü dhammaü kusala'nti. Yadi bhante nāgasena gihã odātavasano kāmabhogã puttadārasambādhasayanaü ajjhāvasanto kāsikacandanaü paccanubhonto mālāgandhavilepanaü dhārento jātaråparajataü sādiyanto maõikanakavicittamoëibaddho-121. Sammāpaņipanno ārādhako hoti ¤āyaü dhammaü kusalaü, pabbajito'pi bhaõķu kāsāvavatthavasano parapiõķamajjhåpagato catusu sãlakkhandhesu sammā paripårakārã diyaķķhesu sikkhāpadasatesu samādāya vattanto, terasasu dhåtaguõesu anavasesaü vattanto, sammā paņipanno ārādhako hoti ¤āyaü dhammaü kusalaü, tattha bhante ko viseso gihino vā pabbajitassa vā? Aphalaü hoti tapokammaü, niratthikā pabbajjā. Va¤jhā sikkhāpadagopanā, moghaü dhåtaguõasamādānaü? Kiü tattha dukkhamanuviõõena? Nanu nāma sukheneva sukhaü adhigantabbanti?" 2. "Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā 'gihino vā' haü bhikkhave pabbajitassa vā sammāpaņipattiü vaõõemi. Gihã vā bhikkhave pabbajito vā sammāpaņipanno sammāpaņipattādhikaraõaü ārādhako hoti ¤āyaü dhammaü kusala'nti. Evametaü mahārāja sammā paņipanno'va seņņho. Pabbajito'pi mahārāja pabbajito'mahãti na sammā paņipajjeyya. Atha kho so ārakā'va sāma¤¤ā, ārakā'va brahma¤¤ā. Pageva gihã odātavasano. Gihã'pi mahārāja sammā paņipanno ārādhako hoti ¤āyaü dhammaü kusalaü. Pabbajito'pi mahārāja sammā paņipanno ārādhako hoti ¤āyaü dhammaü kusalaü. Api ca mahārāja pabbajito'va sāma¤¤assa issaro adhipati. Pabbajjā mahārāja bahuguõā anekaguõā appamāõaguõā. Na sakkā pabbajjāya guõaü parimāõaü kātuü. Yathā mahārāja kāmadadassa maõiratanassa na sakkā dhanena [PTS Page 244] [\q 244/] aggho parimāõaü kātuü 'ettakaü maõiratanassamåla'nti. Evameva kho mahārāja pabbajjā bahuguõā anekaguõā appamāõaguõā, na sakkā pabbajjāya guõo parimānaü kātuü. Yathā vā pana mahārāja mahāsamudde åmiyo na sakkā parimāõaü kātuü 'ettakā mahāsamudde åmiyo'ti, evameva kho mahārāja pabbajjā bahuguõā anekaguõā appamāõaguõā, na sakkā pabbajjāya guõo parimāõaü kātuü. Pabbajitassa mahārāja yaü ki¤ci karaõãyaü, sabbantaü khippameva samijjhati no cirarattāya. Kiükāraõā? Pabbajito mahārāja ---------- 121. Maõikuõķalavicittamoëibaddho. [SL Page 213] [\x 213/] Appiccho hoti santuņņho pavivitto asaüsaņņho āraddhaviriyo nirālayo aniketo paripuõõasãlo sallekhitācāro dhåtapaņipattikusalo hoti. Taü kāraõā pabbajitassa yaü ki¤ci karaõãyaü sabbantaü khippameva samijjhati no cirarattāya. Yathā mahārāja niggaõņhi samasudhotaujuvimalanārāco susajjito sammā vahati, evameva kho mahārāja pabbajitassa yaü ki¤ci karaõãyaü sabbantaü khippameva samijjhati no cirarattāyā"ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Gihãpabbajitasammāpaņipattipa¤ho tatiyo. 4. Paņipadādosapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena yadā bodhisatto dukkarakārikaü akāsi, netādiso a¤¤atra ārambho ahosi nikkamo-122. Kilesayuddhaü maccusenāvidhamanaü āhārapariggaho dukkarakārikā evaråpe parakkame ki¤ci assādaü alabhitvā tameva cittaü paribhāpetvā evamavoca 'na kho panāhaü imāya kaņukāya dukkarakārikāya adhigacchāmi uttarimanussadhammā alamariya¤āõadassanavisesaü, 'siyā nu kho a¤¤o maggo bodhāyā'ti. Tato nibbinditvā a¤¤ena maggena sabba¤¤åtaü patto, puna tāya paņipadāya sāvake anusāsati samādapeti- [PTS Page 245] [\q 245/] 'Arahatha nikkhamatha yujjatha buddhasāsane, Dhunātha maccuno senaü naëāgāraü'va ku¤jaro'ti. Kena nu kho bhante nāgasena kāraõena tathāgato yāya paņipadāya attanā nibbiõõo virattaråpo tattha sāvake anusāsati samādapetã?" Ti. 2. "Tadāpi mahārāja etarahi'pi sā yeva paņipadā. Taü yeva paņipadaü paņipajjitvā bodhisatto sabba¤¤åtaü patto. Api ca mahārāja bodhisatto ativiriyaü karonto niravasesato āhāraü uparundhi tassa āhāråparodhena cittadubbalyaü uppajji. So tena dubbalyena nāsakkhi sabba¤¤åtaü pāpuõituü. So mattamattaü kabalãkārāhāraüsevanto tāyeva paņipadāya na cirasseva sabba¤¤åtaü pāpuõi. Sā yeva mahārāja paņipadā sabbesaü tathāgatānaü sabba¤¤åta¤āõapaņilābhāya. Yathā mahārāja sabbasattānaü āhāro upatthambho, āhāråpanissitā sabbe sattā sukhaü anubhavanti, evameva kho mahārāja sā yeva paņipadā sabbesaü ------- 122. Nikkhamo. (Sã. Mu. ) [SL Page 214] [\x 214/] Tathāgatānaü sabba¤¤åta¤āõapaņilābhāya. Neso mahārāja doso ārambhassa, na nikkamassa, na kilesayuddhassa, yena tathāgato tasmiü samaye na pāpåõi sabba¤¤uta¤āõaü. Atha kho āhāråparodhasseveso doso. Sadā paņiyattāyeva sā paņipadā. Yathā mahārāja puriso addhānaü ativegena gaccheyya, tena so pakkhahato vā bhaveyya pãņhasappã vā asa¤caro paņhavitale, api nå kho mahārāja mahāpaņhaviyā doso atthi, yena so puriso pakkhahato ahosã?" Ti. "Na hi bhante. Sadā paņiyattā bhante mahāpaņhavã. Kuto tassā doso vāyāmasseveso doso, yena so puriso pakkhahato ahosã" ti. "Evameva kho mahārāja neso doso ārambhassa, na nikkamassa, na kilesayuddhassa, yena tathāgato tasmiü samaye na pāpuõi sabba¤¤uta¤āõaü. Atha kho āhāråparodhasseveso doso. Sadā paņiyattā [PTS Page 246] [\q 246/] yeva sā paņipadā. Yathā vā pana mahārāja puriso kiliņņhaü sāņakaü nivāseyya. Na so taü dhovāpeyya, neso doso udakassa sadāpaņiyattaü udakaü. Purisasseveso doso. Evameva kho mahārāja neso doso ārambhassa, na nikkamassa, na kilesayuddhassa, yena tathāgato tasmiü samaye na pāpåõi sabba¤¤uta¤āõaü. Atha kho āhāråparodhasseveso doso sadā paņiyattāyeva sā paņipadā. Tasmā tathāgato tāyeva paņipadāya sāvake anusāsati samādapeti. Evaü kho mahārāja sadā paņiyattā anavajjā sā paņipadā" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Paņipadādosapa¤ho catuttho. 5. Hãnāyavattanapa¤ho 1. "Bhante nāgasena mahantaü idaü tathāgatasāsanaü sāraü varaü seņņhaü pavaraü anupamaü parisuddhaü vimalaü paõķaraü anavajjaü. Na yuttaü gihiü tāvatakaü pabbājetuü. Gihãyeva ekasmiü phale vinetvā yadā apunarāvattã hoti tadā so pabbājetabbo. Kiükāraõā? Ime dujjanā tāva tattha sāsane visuddhe pabbajitvā paņinivattitvā hãnāyavattanti. Tesaü paccāgamanena ayaü mahājano evaü vicinteti 'tucchakaü vata bho etaü samaõassa gotamassa sāsanaü bhavissati yaü ime paņinivattantã'ti idamettha kāraõanti. " [SL Page 215] [\x 215/] 2. "Yathā mahārāja taëākaü bhaveyya samapuõõasucivimalasãtalasalãlaü, atha yo koci kiliņņho malakaddamagato taü taëākaü gantvā anahāyitvā kiliņņho'va paņinivatteyya, tattha mahārāja katamaü jano garaheyya kiliņņhaü vā taëākaü vā?"Ti. "Kiliņņhaü bhante jano garaheyya 'ayaü taëākaü gantvā anahāyitvā kiliņņho'va paņinivatto, kiü imaü anahāyitukāmaü taëāko sayaü nahāpessati, ko doso taëākassā"ti. "Evameva kho [PTS Page 247] [\q 247/] mahārāja tathāgato vimuttivarasalilasampuõõaü saddhammavarataëākaü māpesi. Ye keci kilesamalakiliņņhā sacetanā buddhā. Te idha nahāyitvā sabbakilese pavāhayissantãti. Yadi koci taü saddhammavarataëākaü gantvā anahāyitvā sakileso'va paņinivattitvā hãnāyāvattati, taüyeva jano garahissati 'ayaü jinasāsane pabbajitvā tattha patiņņhaü alabhitvā hãnāyāvatto. Kiü imaü appaņipajjantaü jinasāsanaü sayaü sodhessati? Ko doso jinasāsanassā?'Ti. 3. Yathā vā pana mahārāja puriso paramabyādhito roguppattikusalaü amoghadhuvasiddhakammaü bhisakkaü sallakattaü disvā atikicchāpetvā savyādhiko'va paņinivatteyya, tattha katamaü jano garaheyya. âturaü vā bhisakkaü vā?" Ti. "âturaü bhante jano garaheyya 'ayaü roguppattikusalaü amoghadhuvasiddhakammaü bhisakkaü sallakattaü disvā atikicchāpetvā savyādhiko'va paņinivatto. Kiü imaü atikicchāpentaü bhisakko sayaü tikicchissati, ko doso bhisakkassā?"Ti. Evameva kho mahārāja tathāgato antosāsanasamugge kevalaü sakalakilesa byādhivåpasamanasamatthaüamatosadhaü pakkhipi. Ye keci kilesabyādhipãëitā sacetanā buddhā, te imaüamatosadhaü pivitvā sabbakilesabyādhiü våpasamessantã'ti. Yadi koci taü amatosadhaü apivitvā sakileso'va paņinivattitvā hãnāyāvattati, taü yeva jano garahissati 'ayaüjinasāsane pabbajitvā tattha patiņņhaü alabhitvā hãnāyāvatto. Kiü imaü appaņipajjantaü jinasāsanaü sayaü sodhessati? Ko doso jinasāsanassā?'Ti. 4. Yathā vā pana mahārāja chāto puriso mahāpu¤¤abhattaparivesanaü gantvā taü bhattaü abhu¤jitvā chāto'va paņinivatteyya. Tattha katamaü jano garaheyya chātaü vā pu¤¤abhattaü vā?" Ti. [SL Page 216] [\x 216/] "Chātaü bhante jano [PTS Page 248] [\q 248/] garaheyya 'ayaü khudāpãëito pu¤¤abhattaü paņilabhitvā abhu¤jitvā chāto'va paņinivatto. Kiü imassa abhu¤jantassa bhojanaü sayaü mukhaü pavisissati? Ko doso bhojanassā?" Ti. "Evameva kho mahārāja tathāgato antosāsanasamugge paramapavaraü santaü sivaü paõitaüamataü paramamadhuraü kāyagatāsatibhojanaü ņhapesi'ye keci kilesacchātajjhattā-123. Taõhāparetamānasā sacetanā buddhā te imaü bhojanaü bhu¤jitvā kāmaråpāråpabhavesu sabbaü taõhamapanessantã'ti. Yadi koci taü bhojanaü abhu¤jitvā taõhāsito'va paņinivattitvā hãnāyāvattati, taü yeva jano garahissati 'ayaü jinasāsane pabbajitvā tattha patiņņhaü alabhitvā hãnāyāvatto kiü imaü appaņipajjantaü jinasāsanaü sayaü sodhessati? Ko doso jinasāsanassā?"Ti. 5. Yadi mahārāja tathāgato gihiü yeva ekasmiü phale vinãtaü pabbājeyya, nanu nāmāyaü pabbajjā kilesappahānāya visuddhiyā vā? Natthi pabbajjāya karaõãyaü? Yathā mahārāja puriso anekasatena kammena talākaü khaõāpetvā parisāya evamanusāveyya 'mā me bhonto keci saükiliņņhā imaü talākaü otaratha, pavāhitarajojallā parisuddhā vimalamaņņhā imaü taëākaü otarathā'ti, api nu kho mahārāja tesaü pavāhitarajojallānaü parisuddhānaü vimalaņņhānaü tena talākena karaõãyaü bhaveyyā?" Ti. 6. "Na hi bhante. Yassatthāya te taü taëākaü upagaccheyyuü, taü a¤¤atreva tesaükataü karaõãyaü. Kiü tesaü tena taëākenā" ti. "Evameva kho mahārāja yadi tathāgato gihiü yeva ekasmiü phale vinãtaü pabbājeyya, tattheva tesaü kataü karaõãyaü. Kiü tesaü pabbajjāya? Yathā vā pana mahārāja sabhāvaisibhattiko sutamantapadadharo atakkiko roguppattikusalo amoghadhuvasiddhakammo bhisakko sallakatto sabbarogupasamabhesajjaü sannipātetvā parisāya evamanusāveyya 'mā kho [PTS Page 249] [\q 249/] bhonto keci sabyādhikā mama santike upagacchatha. Abyādhikā arogā mama santike upagacchathā'ti api nu kho mahārāja tesaü abyādhikānaü arogānaü paripuõõānaü udaggānaü tena bhisakkena karaõãyaü bhaveyyā?" Ti. "Na hi bhante. Yassatthāya te taü bhisakkaü sallakattaü upagaccheyyuü, taü a¤¤atreva tesaü kataü karaõãyaü. Kiü tesaü tena bhisakkanā?" Ti. [SL Page 217] [\x 217/] 8. "Evameva kho mahārāja yadi tathāgato gihiü yeva ekasmiü phale vinãtaü pabbājeyya, tattheva tesaü kataü karaõãyaü. Kiü tesaü pabbajjāya?. Yathā vā pana mahārāja koci puriso anekathālipākasataü bhojanaü paņiyādāpetvā parisāya evamanussāveyya 'mā me bhonto keci chātā imaü parivesanaü upagacchatha. Subhuttā tittā dhātā piõitā paripuõõā imaü parivesanaü upagacchathā'ti, api nu kho mahārāja tesaü bhuttāvinaü tittānaü suhitānaü dhātānaü piõitānaü paripuõõānaü bhojanena karaõãyaü bhaveyyā?" Ti. "Na hi bhante. Yassatthāya te taü parivesanaü upagaccheyyuü, taü a¤¤atreva tesaü kataü karaõãyaü. Kiü tesaü tāya parivesanāyā?" Ti. "Evameva kho mahārāja yadi tathāgato gihiüyeva ekasmiü phale vinãtaü pabbājeyya, tattheva tesaü kataü karaõãyaü. Kiü tesaü pabbajjāya. ? Api ca mahārāja ye hãnāyāvattanti te jinasāsanassa pa¤ca atuliye guõe dassenti. Katame pa¤ca? Bhumimahantabhāvaü dassenti, parisuddhavimalabhāvaü dassenti, pāpehi asaüvāsiyabhāvaü dassenti, duppaņivedhabhāvaü dassenti, bahusaüvararakkhiyabhāvaü dassenti. 9. Kathaü bhumimahantabhāvaü dassenti? Yathā mahārāja puriso adhano hãnajacco nibbiseso buddhiparihãno mahārajjaü paņilabitvā na virasseva paripaņati paridhaüsati paribhāyati yasato, na sakkoti issariyaü sandhāretuü. [PTS Page 250] [\q 250/] kiükāraõā? Mahantattā issariyassa. Evameva kho mahārāja ye keci nibbisesā akatapu¤¤ā buddhiparihãnā jinasāsane pabbajanti, te taü pabbajjaü pavaruttamaü sandhāretuü avisahantā na cirasseva jinasāsanā paripaņitvā paridhaüsitvā parihāyitvā hãnāyāvattanti, na sakkonti jinasāsanaü sandhāretuü. Kiükāraõā? Mahantattā jinasāsanabhumiyā. Evaü bhumimahantabhāvaü dassenti. 10. Kathaü parisuddhavimalabhāvaü dassenti? Yathā mahārāja vāripokkharapatte vikirati vidhamati viddhaüsati naņņhānamupagacchati nåpalippati. Kiükāraõā? Parisuddhavimalattā padumassa. Evameva kho mahārāja ye keci saņhā kåņā vaīkā kuņilā visamadiņņhino jinasāsane pabbajanti, te parisuddha - vimala - nikkaõņaka - paõķara - varapavara - sāsanato na cirasseva vikiritvā viddhaüsitvā asaõņhahitvā anupalippitvā hãnāyāvattanti. Kiükāraõā? Parisuddhavimalattā jinasāsanassa. Evaü parisuddhavimalabhāvaü dassenti. [SL Page 218] [\x 218/] 11. Kathaü pāpehi asaüvāsiyabhāvaü dassenti? Yathā mahārāja mahāsamuddo na matena kuõapena saüvasati, yaü hoti mahā samudde mataü kuõapaü, taü khippameva tãraü upaneti thalaü vā ussādeti, -124 kiükāraõā? Mahābhåtānaü bhavanattā mahāsamuddassa. Evameva kho mahārāja ye keci pākaņā. Asaüvutā ahirikā akiriyā osannaviriyā kusãtā kiliņņhā dujjanā manussā jinasāsane pabbajanti, te na cirasseva jinasāsanato arahantavimalakhãõāsavamahābhåtabhavanato nikkhamitvā asaüvasitvā hãnāyāvattanti. Kiükāraõā? Pāpehi asaüvāsiyattā jinasāsanassa. Evaü pāpehi asaüvāsiyabhāvaü dasesanti. 12. Kathaü duppaņivedhabhāvaü dassenti? Yathā mahārāja ye keci acchekā asikkhitā asippino mativippahãnā issatthā-125. Vālaggavedhaü avisahantā vigaëanti pakkamanti. Kiükāraõā? Saõhasukhumaduppaņivedhattā vālaggassa. [PTS Page 251] [\q 251/] evameva kho mahārāja ye keci duppa¤¤ā jaëā eëamugā måëhā dandhagatikā janā jinasāsane pabbajanti, te taü paramasaõhasukhumacatusaccapaņivedhaü paņivijjhituü avisahantā jinasāsanā vigaëitvā pakkamitvā na cirasseva hãnāyāvattanti. Kiükāraõā? Paramasaõhasukhumaduppaņivedhatāya saccānaü. Evaü duppaņivedhabhāvaü dassenti. 13. Kathaü bahusaüvararakkhiyabhāvaü dassenti? Yathā mahārāja kocideva puriso mahatimahāyuddhabhumimåpagato parasenāya disāvidisāhi samantā parivārito sattihatthaü janamupentaü disvā bhãto osakkati paņinivattati palāyati, -kiükāraõā? Bahuvidhayuddhamukharakkhanabhayā evameva kho mahārāja ye keci pākaņā-126. Asaüvutā ahirikā akiriyā akkhantã capalā calitā ittarā bālajanā jinasāsane pabbajanti, te bahuvidhaü sikkhāpadaü parirakkhituü avisahantā osakkitvā paņinivattitvā palāyitvā na cirasseva hãnāyāvattanti. Kiükāraõā? Bahuvidhasaüvararakkhiyabhāvattā jinasāsanassa. Evaü bahuvidhasaüvararakkhiyabhāvaü dassenti. 14. Thalajuttame'pi mahārāja vassikāgumbe kimividdhāni pupphāni honti, tāni aīkurāni saükuņitāni antarāyeva paripaņanti, na ca tesu paripaņitesu vassikāgumbo hãëito nāma hoti. Yāni tattha ņhitāni pupphānã tāni sammā gandhena disāvidisaü abhibyāpenti. Evameva kho mahārāja ye te jinasāsane pabbajitvā hãnāyāvattanti, te jinasāsane kimividdhāni vassikāpupphāni viya vaõõagandharahitāni nibbaõõākārasãlā abhabbā vepullāya. Na ca tesaü hãnāyāvattanena jinasāsanaü hãëitaü nāma hoti ye tattha ņhitābhikkhå, te ------ 124. Ussāreti. (Ma) 125. Issāsā (ma. ) 126. Pāpakā (ma) [SL Page 219] [\x 219/] Sadevakaü lokaü sãlavaragandhena abhibyāpenti. Sālãnampi mahārāja nirātaīkānaü [PTS Page 252] [\q 252/] lohitakānaü antare karumbhakaü nāma sālijāti uppajjitvā antarā yeva vinassati, naca tassā vinaņņhattā lohitakasālã hãëitā nāma honti. Ye tattha ņhitā sālã, te rājupabhogā honti. Evameva kho mahārāja ye te jinasāsane pabbajitvā hãnāyāvattanti, te lohitakasālãnamantare karumbhakā viya jinasāsane vaķķhitvā vepullataü pāpuõitvā antarāyeva hãnāyāvattanti. Na ca tesaü hãnāyāvattanena jinasāsanaü hãëitaü nāma hoti. Ye tattha ņhitā bhikkhå te arahattassa anucchavikā honti. 15. Kāmadadassāpi mahārāja maõiratanassa ekadesaü kakkasaü uppajjati, na ca tattha kakkasuppannattā maõiratanaü hãëitaü nāma hoti. Yaü tattha parisuddhaü maõiratanassa, taü janassa bhāsakaraü hoti. Evameva kho mahārāja ye te jinasāsane pabbajitvā hãnāyāvattanti kakkasā, te jinasāsane papaņikā. Na ca tesaü hãnāyāvattanena jinasāsanaü hãëitaü nāma hoti ye tattha ņhitā bhikkhå te devamanussānaü hāsajanakā honti. Jātisampannassā'pi mahārāja lohitacandassa ekadesaü putikaü hoti yaü tattha aputikaü sugandhaü, taü samantā vidhåpeti abhivyāpeti, evameva kho mahārāja ye te jinasāsane pabbajitvā hãnāyāvattanti, te lohitacandanāsārantare putikadesamiva chaķķanãyā jinasāsane. Na ca tesaü hãnāyāvattanena jinasāsanaü hãëitaü nāma hoti. Ye tattha ņhitā bhikkhå, te sadevakaü lokaü sãlavaracandanagandhena anulimpentã" ti. 16. "Sādhu bhante nāgasena! Tena tena anucchavikena tena tena sadisena kāraõena niravajjamanupāpitaü jinasāsanaü seņņhabhāvena paridãpitaü. Hãnāyāvattamānāpi te jinasāsanassa seņņhabhāvaüyeva paridãpentã" [PTS Page 253] [\q 253/] ti. Hināyāvattanapa¤ho pa¤camo. 6. Arahato vedanāvediyanapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena tumhe bhaõatha 'arahā ekaü vedanaü vediyati kāyikaü na cetasikanti. ' Kinnu kho bhante nāgasena arahato cittaü yaü kāyaü nissāya pavattati, tattha arahā anissaro assāmi avasavattã?" Ti. "âma mahārājā" ti. [SL Page 220] [\x 220/] "Na kho bhante nāgasena yuttametaü yaü so sakacittassa pavattamāne kāye anissaro hoti assāmi avasavattã. Sakuõo'pi tāva bhante yasmiü kulāvake paņivasati, tattha so issaro hoti sāmi vasavattã" ti. 2. "Dasime mahārāja kāyānugatā dhammā bhave bhave kāyaü anudhāvanti anuparivattanti. Katame dasa? Sãtaü uõhaü jighacchā pipāsā uccāro passāvo thinamiddhaü jarā byādhi maraõaü. Ime kho mahārāja dasa kāyānugatā dhammā bhave bhave kāyaü anudhāvanti anuparivattanti. Tattha arahā anissaro assāmi avasavattã" ti. "Bhante nāgasena kena kāraõena arahato kāye āõaü nappavattati issariyaü vā. Tattha me kāraõaü bråhi" ti. "Yathā mahārāja ye keci paņhavinissitā sattā sabbe te paņhaviü nissāya caranti viharantivuttiü kappenti, api nå kho mahārāja tesaü paņhaviyā āõā pavattati issariyaüvā?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja arahato cittaü kāyaü nissāya pavattati. Na ca pana arahato kāye āõā pavattati issariyaü vā" ti. 3. "Bhante nāgasena kena kāraõena puthujjano kāyikampi cetasikampi vedanaü vediyatã?" Ti. "Abhāvitattā mahārāja cittassa puthujjano kāyikampi cetasikampi vedanaü vediyati. Yathāmahārāja gono chāto paritasito abala-dubbala-parittaka-tiõesu vā latāya vā upanibaddho assa, yadā so gono parikupito hoti, tadā sahaupanibandhanena pakkamati, evameva kho mahārāja abhāvitacittassa vedanā uppajitvā cittaü parikopeti, cittaü parikupitaü kāyaü ābhujati nibbhujati, samparivattakaü [PTS Page 254] [\q 254/] karoti. Atha so 'abhāvitacitto tasati ravati, bheravarāvamabhiravati. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena puthujjano kāyikampi cetasikampi vedanaü vediyatã" ti. "Kiü pana taü bhante kāraõaü yena kāraõena arahā ekaü vedanaü vediyati kāyikaü na cetasikanti". "Arahato mahārāja cittaü bhāvitaü hoti subhāvitaü dantaü sudantaü assavaü vacanakaraü. So dukkhāya vedanāya phuņņho samāno aniccanti daëhaü gaõhāti, samādhitthamhe cittaü upanibandhati, [SL Page 221] [\x 221/] Tassa taü cittaü samādhitthambhe upanibaddhaü na vedhati na calati, ņhitaü hoti avikkhittaü. Tassa vedanāvikāravipphārena kāyo pana ābhujati nibbhujati samparivattati. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena arahā ekaü vedanaü vediyati kāyikaü, na cetasikanti. 4. "Bhante nāgasena taü nāma loke acchariyaü yaü kāye calamāne cittaü na calati. Tattha me kāraõaü bråhã" ti. "Yathā mahārāja mahatimahārukkhe khandhasākhāpalāsasampanne anilabalasamāhate sākhā calati, api nu kho tassa khandho'pi calatã?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja arahā dukkhāya vedanāya phuņņho samāno aniccanti dalhaü gaõhāti, samādhitthamhe cittaü upanibandhati. Tassa taü cittaü samādhitthamhe upanibaddhaü navedhati na calati, ņhitaü hoti avikkhittaü. Tassa vedanāvikāravipphārena kāyo ābhujati nibbhujati samparivattati. Cittaü pana tassa na vedhati na calati, khandho viya mahā rukkhassā" ti. "Acchariyaü bhante nāgasena! Abbhutaü bhante nāgasena! Na me evaråpo sabbakāliko dhammappadãpo diņņhapubbo"ti. [PTS Page 255] [\q 255/] Arahato vedanāvediyanapa¤ho chaņņho. 7. Abhisamayantarāyapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, idha yo koci gihã pārājikaü ajjhāpanno bhaveyya, soaparena samayena pabbajeyya, attanā'pi so na jāneyya 'gihipārājikaü ajjhapanno'smã'ti na pi tassa a¤¤o koci ācikkheyya 'gihã pārājikaü ajjhāpannosã'ti, so ca tathattāya paņipajjeyya, api nu tassa dhammābhisamayo bhaveyyā?" Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Kena bhante kāraõenā?" Ti. "Yo tassa hetu dhammābhisamayāya so tassa samucchinno tasmā dhammābhisamayo na bhavatã" ti. [SL Page 222] [\x 222/] "Bhante nāgasena tumhe bhaõatha 'jānantassa kukkuccaü hoti, kukkucce sati āvaraõaü hoti, āvaņe citte dhammābhisamayo na hotã'ti. Imassa pana ajānantassa akukkuccajātassa santacittassa viharato kena kāraõena dhammābhisamayo na hoti? Visamena visameneso pa¤ho gacchati. Cintetvā vissajjethā?" Ti. "Råhati mahārāja sukaņņhe sukalale maõķakhette sāradaü sukhasayitaü bãjanti?" "âma bhante" ti. "Api nu mahārāja taü yeva bãjaü ghanaselasilātale råheyyā?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kissa pana mahārāja taü yeva bãjaü kalale råhati, kissa ghanasele na råhatã?" Ti. 2. "Natthi bhante tassa bãjassa råhanāya ghanasele hetuahetunā bãjaü na råhatã" ti. "Evameva kho mahārāja yena hetunā tassa dhammābhisamayo bhaveyya, so tassa hetu samucchinno. Ahetunā dhammabhisamayo na hoti. Yathā vā pana mahārāja daõķa-leķķu-laguëa-127. Muggarā paņhaviyaü ņhānamupagacchanti. Api nu mahārāja teyeva daõķamuggarā paņhaviyaü ņhānamupagacchanti, api nu mahārāja teyeva daõķaleķķulaguëamuggarā gagane ņhānapupagacchantã?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kiü panettha mahārāja kāraõaü, yena kāraõena te yeva daõķaleķķulaguëamuggarā paņhaviyaü ņhānamupagacchanti? Kena kāraõena gagane na tiņņhantã?" Ti. "Natthi bhante tesaü daõķaleķķulaguëamuggarānaü patiņņhānāya ākāse hetu. Ahetunā na [PTS Page 256] [\q 256/] tiņņhantã" ti. "Evameva kho mahārāja, tassa tena dosena abhisamayehetu samucchinno. Hetusamugghāte ahetunā abhisamayo na hoti. Yathā vā pana mahārāja thale aggi jalati, api nu kho mahārāja so yeva aggi udake jalatã?" Ti. "Na hi bhante" ti. ----- 127. Lakuņa. (Sã. Mu. ) [SL Page 223] [\x 223/] "Kiü panettha mahārāja kāraõaü, yena kāraõena so yeva aggi thale jalati? Kena kāraõena udake na jalatã?" Ti. "Natthi bhante aggissa jalanāya udake hetu. Ahetunā na jalatã" ti. "Evameva kho mahārāja tassa tena dosena abhisamayehetu samucchinno. Hetusamugghāte ahetunā dhammābhisamayo na hoti" ti. 3. "Bhante nāgasena, punapetaü atthaü cintehi. Na me tattha cittasa¤¤atti bhavati. 'Ajānantassa asati kukkucce āvaraõaü hotã'ti. Kāraõena maü sa¤¤āpehã" ti. "Api nu kho mahārāja visaü halāhalaü ajānantenapi khāyitaü jãvitaü haratã?" Ti. "âma bhante" ti. "Evameva kho mahārāja ajānantenapi kataü pāpaü abhisamayantarāyakaraü hoti. Api nu mahārāja aggi ajānitvā akkamantaü ķahatã?" Ti. "âma bhante" ti. "Evameva kho mahārāja ajānantenapi kataü pāpaü abhisamayantarāyakaraü hoti. Api nu mahārāja ajānantaü āsãviso ķasitvā jãvitaü haratã?" Ti. "âma bhante" ti. "Evameva kho mahārāja ajānantenapi kataü pāpaü abhisamayantarāyakaraü hoti. Na nu mahārāja kāliīgarājāsamaõakola¤¤o sattaratanaparikiõõo hatthiratanamabhiruyha kuladassanāya gacchanto ajānanto'pi nāsakkhi bodhimaõaķassa uparito gantuü. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena ajānantenapi kataü pāpaü abhisamayantarāyakaraü hotã" ti. "Jinabhāsitaü bhante nāgasena kāraõaü na sakkā paņikkosituü. Eso'cetassa attho tathā sampaņicchāmã" [PTS Page 257] [\q 257/] ti. Abhisamayantarāyapa¤ho sattamo. [SL Page 224] [\x 224/] 8. Dussilapa¤ho 1. Bhante nāgasena gihidussãlassa ca samaõadussãlassa ca ko viseso? Kiü nānākaraõaü? Ubhopete samasamagatikā? Ubhinnampi samasamo vipāko hoti? Udāhu ki¤ci nānākaraõaü atthi?" Ti. "Dasa ime mahārāja guõā samaõadussãlassa gihidussãlato visesena atirekā. Dasahi ca kāraõehi uttariü dakkhiõaü visodheti. Katame dasa guõā samaõadussãlassa gihidussãlato visesena atirekā? Idha mahārāja samaõadussãlo buddhe sagāravo hoti, dhamme sagāravo hoti, saīghe sagāravo hoti, sabrahmacārãsu sagāravo hoti, uddesaparipucchāya vāyamati, savaõabahulo hoti, hinnasãlo'pi mahārāja dussãlo parisagato ākappaü upaņņhapeti, garahabhayā kāyikaü vācasikaü rakkhati, padhānābhimukhamassa hoti cittaü, bhikkhåsāma¤¤aü upagato hoti. Karonto'pi mahārāja samaõadussãlo pāpaü paņicchannaü āvarati. Yathā mahārāja itthi sapatikā nilãyitvā rahasseneva pāpamāvarati, evameva kho mahārāja karonto'pi samaõadussãlo pāpaü paņicchannaü āvarati. Ime kho mahārāja dasa guõā samaõadussãlassa gihãdussãlato visesena atirekā. 2. Katamehi dasahi kāraõehi uttariü dakkhiõaü visodheti? Avajja - kavaca - dhāraõatāyapi dakkhiõaü visodheti, isi - sāma¤¤a - bhaõķu - liīga - dhāraõato'pi dakkhiõaü visodheti, saīghasamayamanupaviņņhatāyapi dakkhiõaü visodheti jinasāsanadhanapariyesanato'pi dakkhiõaü visodheti, pavaradhammadesanato'pi dakkhiõaü visodheti, dhammadãpagatiparāyaõatāyapi dakkhinaü visodheti. 'Aggo buddho'ti ekantaujudiņņhitāyapi dakkhinaü visodheti. Uposathasamādānato'pi dakkhiõaü visodheti. Imehi kho mahārāja dasa hi kāraõehi uttariü dakkhiõaü visodheti. [PTS Page 258] [\q 258/] suvipanno'pi mahāraja samaõadussãlo dāyakānaü dakkhinaü visodheti. Yathā mahārāja udakaü subahalampi kalalakaddamarajojallaü apaneti, evameva kho mahārāja suvipanno'pi samaõadussãlo dāyakānaü dakkhiõaü visodheti. Yathā vā pana mahārāja uõhodakaü sukaņhitampi pajjalantaü mahantaü aggikkhandhaü nibbāpeti, evameva kho mahārāja suvipanno'pi samaõadussãlo dāyakānaü dakkhiõaü visodheti. Yathā vā pana mahārāja bhojanaü virasampi buddhādubbalyaü apaneti, evameva kho mahārāja suvipanno'pi samaõadussãlo dāyakānaü dakkhiõaü visodheti. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena majjhimanikāyavarala¤chake dakkhiõāvibhaīge veyyākaraõe- [SL Page 225] [\x 225/] 'Yo sãlavā dussãlesu dadāni dānaü Dhammena laddhaü supasannacitto Abhisaddahaü kammaphalaü uëāraü Sā dakkhiõā dāyakato visujjhatã' ti. 3. 'Acchariyaü bhante nāgasena! Abbhutaü bhante nāgasena! Yāvatakaü mayaü pa¤haü apucchimha. Taü tvaü opamhi kāraõehi vibhāvento amatamadhuraü samaõåpagaü akāsi. Yathānāma bhante sådo vā sådantevāsã vā tāvatakaü maüsaü labhitvā nānāvidhehi sambhārehi sampādetvā rājupabhogaü karoti, evameva kho bhante nāgasena yāvatakaü mayaü pa¤haü apucchimha, taü tvaü opammehi kāraõehi vibhāvetvā amatamadhåraü samaõupagaü akāsã' ti. Dussãlapa¤ho aņņhamo 9. Udakasattajãvatā - pa¤ho 1. "Bhante nāgasena, imaü udakaü aggimhi tappamānaü cicciņāyati ciņiciņāyati saddāyati bahuvidhaü. Kinnu kho bhante nāgasena udakaü jãvati? Kiü kãëamānaü saddāyati? [PTS Page 259] [\q 259/] udāhu a¤¤ena patãpãëitaü saddāyatã?" Ti. "Na hi mahārāja udakaü jãvati. Natthi udake jãvo vā satto vā. Api ca mahārāja aggisantāpavegassa mahantatāya udakaü cicciņāyati ciņiciņāyati saddāyati bahuvidhanti. " "Bhante nāgasena idhekacce titthiyā udakaü jãvatã'ti situdakaü paņikkhipitvā udakaü tāpetvā vekaņikavekaņikaü-128. Paribhu¤janti te tumhe garahanti paribhavanti 'ekindriyaü samaõā sakyaputtiyā jãvaü viheņhentã'ti. Taü tesaü garahaü paribhavaü vinodehi apanehi nicchārehã'ti. "Na hi mahārāja udakaü jãvati. Natthi mahārāja udake jãvo vā satto vā. Api ca mahārāja aggisantāpavegassa mahantatāya udakaü cicciņāyati ciņiciņāyati saddāyati bahuvidhaü. Yathā mahārāja udakaü sobbhasarasaritadahataëākakandarapadaraudapānaninnapokkharaõã ga taü vātātapavegassa mahantatāya pariyādiyati parikkhayaü gacchati, api nå tattha udakaü cicciņāyatisaddāyati bahuvidhanti?". ------ 128. Cekatikacekatikaü (ma. ) [SL Page 226] [\x 226/] 2. "Yadi mahārāja udakaü jãveyya, tatthāpi udakaü saddāyeyya. Imināpi mahārāja kāraõena jānāhi natthi udake jãvo vā satto vā, aggãsantāpavegassa mahantāya udakaü cicciņāyati saddāyati bahuvidhanti. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi 'natthi udake jãvo vā satto vā, aggisantāpavegassa mahantatāya udakaü saddāyatã'ti. Yadā pana mahārāja udakaü taõaķulehi sammissitaü bhājanagataü hoti pihitaü uddhane aņņhapitaü, api nu tattha udakaü saddāyatã?" Ti. "Na hi bhante, acalaü hoti santa - santanti. Taü yeva pana mahārāja udakaü bhājanagataü aggiü ujjāletvā uddhane ņhapitaü hoti, api nu tattha udakaü acalaü hoti santa - santanti?" "Na hi bhante, calati bubbhati luëati āvilati, åmijātaü hoti. Uddhamadho disāvidisaü gacchati, [PTS Page 260] [\q 260/] uttarati patarati pheõamāli hotã" ti. "Kissa pana taü mahārāja pākatikaü udakaü na calati santa - santaü hoti? Kissa pana aggigataü calati bubbhati lålati āvilati, åmijātaü hoti, uddhamadho disāvidisaü gacchati? Pheõamālã hotã?' Ti. "Pākatikaü bhante udakaü na calati. Aggigataü pana udakaü aggisantāpavegassa mahantatāya cicciņāyati ciņiciņāyati saddāyati bahuvidhanti". "Imināpi mahārāja kāraõena jānāhi 'natthi udake jãvo vā satto vā. Aggisantāpavegassa mahantatāya udakaü saddāyatã" ti. 3. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi 'natthi udake jãvo vā satto vā, aggisantāpavegassa mahantatāya udakaü saddāyatã'ti. Hoti taü mahārāja udakaü ghare ghare udakavārakagataü pihitanti". "âma bhante"ti. "Api nå taü mahārāja udakaü calati bubbhati luëati āvilati, åmijātaü hoti, uddhamadhodisāvidisaü gacchati, uttarati patarati pheõamālã hotã?" Ti. "Na hi bhante. Acalaü taü hoti pākatikaü udakavārakagataü udakanti. " [SL Page 227] [\x 227/] "Sutapubbaü pana tayā mahārāja mahāsamudde udakaü calati bubbhati luëati, āvilati åmijātaü hoti, uddhamidho disāvidisaü gacchati, uttarati patarati, pheõamālã hoti, ussakkitvā velāya paharati, saddāyati bahuvidhanti?" "âma bhante. Sutapubbaü etaü mayā diņņhapubba¤ca, mahāsamudde udakaü hatthasatampi dve'pi hatthasatāni gagane ussakkatã" ti. "Kissa mahārāja udakavārakagataü udakaü na calati na saddāyati? Kissa pana mahāsamudde udakaü calati saddāyatã?" Ti. "Vātavegassa mahantatāya bhante mahāsamudde udakaü calati saddāyati. Udakavārakagataü udakaü aghaņņitaü kehici'pi na calati na saddāyatã" ti. "Yathā mahārāja vātavegassa mahantatāya mahāsamudde udakaü calati [PTS Page 261] [\q 261/] saddāyati, evameva aggisantāpavegassa mahantatāya udakaü saddāyati. Nanu mahārāja bheripokkharaü sukkhaü sukkhena govammena onaddhaü saddāyatã?" Ti. "âma bhante" ti. "Api nu mahārāja bheriyā jãvo vā satto vā atthi?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kissa pana mahārāja bheri saddāyatã?" Ti. "Itthiyā vā bhante purisassa vā tajjena vāyāmenā" ti. "Yathā mahārāja itthiyā vā purisissa vā tajjena vāyāmena bheri saddāyati, evameva aggisantāpavegassa mahantatāya udakaü saddāyati. Iminā'pi mahārāja kāraõenajānāhi natthi udake jãvo vā satto vā, aggisantāpavegassa mahantatāya udakaü saddāyatãti. Mayhampi tāva mahārāja tava pucchitabbaü atthi. Evameso pa¤ho suvinicchito hoti. Kinnukho mahārāja sabbesu pi bhājanesu udakaü tappamānaü saddāyati? Udāhu ekaccesu 'yeva bhājanesu tappamānaü saddāyatã?" Ti. "Na hi bhante sabbesu'pi bhājanesu udakaü tappamānaü saddāyati. Ekaccesuyeva bhājanesuudakaü tappamānaü saddāyatã" ti. "Tena hi mahārāja jahito'si sakasamayaü. Paccāgato'si mama visayaü, natthi udake jãvo vā satto vā" ti. [SL Page 228] [\x 228/] 5. "Yadi mahārāja sabbesu'pi bhājanesu udakaü tappamānaü saddāyeyya, yuttamidaü 'udakaü jãvatã'ti vattuü. Na hi mahārāja udaka dvayaü hoti 'yaü saddāyati taü jãvati, yaü na saddāyati taü na jãvatã'ti. Yadi mahārāja udakaü jãveyya, mahantānaü hatthināgānaü ussannakāyānaü pahinnānaü soõķāya ussi¤citvā mukhe pakkhipitvā kucchiü pavesayantānaü tampi udakaü tesaü dantantare khipãyamānaü saddāyeyya, hatthasatikā'pi mahānāvā garukā bhārikā anekasatasahassabhāraparipårā mahāsamudde vicaranti, tāhi'pi khipãyamānaü udakaü saddāyeyya. Mahatimantā'pi [PTS Page 262] [\q 262/] macchā anekasatayojanikakāyā timã timiīgalā timirapiīgalā abbhantare nimuggā mahāsamudde nivāsaņņhānatāya paņivasantā mahāudakadhārā āvamanti dhamanti ca. Tesampi taü dantantare'pi udarantare'pi khipãyamānaü udakaü saddāyeyya. Yasmā ca kho mahārāja evaråpehi evaråpehi mahantehi patipãëanehi patipãëitaü udakaü na saddāyeyya, tasmā'pi natthi udake jãvo vā satto vā'ti evametaü mahārāja dhārehã" ti. 6. "Sādhubhante nāgasena! Desāgato-129. Pa¤ho anuvacchavikāya vibhattiyā vibhatto. Yathā nāma bhante nāgasena mahatimahagghaü maõiratanaü rechakaü ācariyaü kusalaü sikkhitaü manikāraü pāpuõitvā kittiü labheyya thomanaü pasaüsaü, muttāratanaü vā muttikaü, dussaratanaü vā dussikaü, lohitacandanaü vā gandhikaü pāpuõitvā kittiü labheyya thomanaü pasaüsaü, evameva kho bhante nāgasena desāgato pa¤ho anucchavikāya vibhattiyā vibhatto. Evametaü tathā sampaņicchāmã"ti. Udakassa sattajãvatāpa¤ho navamo. Buddhavaggo paņhamo samatto. (Imasmiü vagge nava pa¤hā) 2. Nippapa¤cavaggo 1. Nippapa¤capa¤ho 1. "Bhante nāgasena, bhāsitampetaü bhagavatā nippapa¤cārāmā bhikkhave viharatha nippapa¤caratino"ti. Katamantaü nippapa¤canti? "Sotāpattipalaü mahārāja nippapa¤caü, sakadāgāmiphalaü nippapa¤caü, anāgāmiphalaü nippapa¤caü, arahattaphalaü nippapa¤canti. " ------ 129. Dosāgato (ma. ) Sihalavyābyānusārena 'desatāgato'ti khāyati. [SL Page 229] [\x 229/] "Yadi bhante nāgasena sotāpattiphalaü nippapa¤caü, sakadāgāmiphalaü, anāgāmiphalaü, arahattaphalaü nippapa¤caü, [PTS Page 263] [\q 263/] kissa pana ime bhikkhu uddisanti paripucchanti suttaü geyyaü veyyakaraõaü gāthaü udānaü itivuttakaü jātakaü abbhutadhammaü vedallaü, navakammena paëibujjhanti dānena ca påjāya ca? Nanu te jinapaņikkhittaü kammaü karontã?" Ti. 2. "Ye te mahārāja bhikkhå uddisanti paripucchinti suttaü geyyaü veyyākaraõaü gāthaüudānaü itivuttakaü jātakaü abbhutadhammaü vedallaü, navakammena paëibujjhanti dānena ca påjāya ca, sabbe te nippapa¤cassa pattiyā karonti ye te mahārāja sabhāvaparisuddhā pubbe vāsitavāsanā te ekacittakkhaõena nippapa¤cā honti. Ye pana te bhikkhå mahārajakkhā te imehi payogehi nippapa¤cā honti. Yathā mahārāja eko puriso khette bãjaü ropetvā attano yathābalaviriyena vinā pākāravatiyā dha¤¤aü uddhareyya, eko puriso khette bãjaü ropetvā vanaü pavisitvā kaņņha¤ca sākha¤ca chinditvā vatipākāraü katvā dha¤¤aü uddhareyya. Yā tattha tassa vatipākārapariyesanā, sā dha¤¤atthāya. Evameva kho mahārāja ye te sabhāvaparisuddhā pubbe vāsitavāsanā te ekacittakkhaõena nippapa¤cā honti, vinā vatipākāraü puriso viya dha¤¤uddhāro. Ye pana te bhikkhå mahārajakkhā te imehi payogehi nippapa¤cā honti, vatipākāraü katvā puriso viya dha¤¤uddhāro yathā vā pana mahārāja mahatimahante ambarukkhamatthake phalapiõķi bhaveyya, atha tattha yo koci iddhimā āgantvā tassa phalaü hareyya, yo pana tattha aniddhimā so kaņņha¤ca valli¤ca jinditvā nisseõiü bandhitvā tāya taü rukkhaü abhiråhitvā phalaü hareyya, yā tattha tassa nisseõipariyesanā sā phalatthāya. Evameva kho mahārāja ye te sabhāvaparisuddhā pubbe vāsitavāsanā te ekacittakkhaõena nippapa¤cā honti, iddhimā viya rukkhaphalaü haranto. Ye pana te bhikkhu mahārajakkhā te iminā payogena saccāni abhisamenti, nisseõiyā viya puriso rukkhaphalaü [PTS Page 264] [\q 264/] haranto. 3. Yathā vā pana mahārāja eko puriso atthakaraõiko ekako yeva sāmikaü upagantvā attaü sādheti, eko dhanavā dhanavasena parisaü vaķķhetvā parisāya attaü sādheti, yā tattha tassa parisapariyesanā sā atthatthāya. Evameva kho mahārāja ye te sabhāvaparisuddhā pubbe vāsitavāsanā, te ekacittakkhaõena chasu abhi¤¤āyu vasãbhāvaü pāpuõanti puriso viya [SL Page 230] [\x 230/] Ekako atthasiddhiü karonto. Ye pana te bhikkhå mahārajakkhā te imehi payogehi sāma¤¤atthamabhisādhenti, parisāya viya puriso atthasiddhiü karonto. 4. Uddeso'pi mahārāja bahukāro, paripucchā'pi bahukārā, navakammampi bahukāraü, dānampi bahukāraü, påjā'pi bahukārā tesu tesu karaõãyesu. Yathā mahārāja puriso rājupasevã katāvã amaccabhaņabalatthadovārikaanãkaņņhapārisajjajanehi, te tassa karaõãye anuppatte sabbe'pi upakārā honti. Evameva kho mahārāja uddeso'pi bahukāro, paripucchā'pi bahukārā, navakammampi bahukāraü, dānampi bahukāraü, påjāpi bahukārā tesu tesu karaõãyesu. Yadi mahārāja sabbe'pi abhijātiparisuddhā bhaveyyuü, anusāsanena-130. Karaõãyaü na bhaveyya. Yasmā ca kho mahārāja savaõena karaõãyaü hoti, thero mahārāja sāriputto aparimitamasanaīkheyyakappaü upādāya upacitakusalamålo pa¤¤āya koņiü gato, so'pi vinā savaõena nāsakkhi āsavakkhayaü pāpuõituü. Tasmā mahārāja bahukāraü savanaü. Tathā uddeso'pi paripacchā'pi tasmā uddesaparipucchā'pi nippapa¤cā asaīkhatā" ti. "Sunijjhāpito bhante nāgasena pa¤ho. Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Nippapa¤capa¤ho paņhamo. 2. Gihãarahantapa¤ho 1. "Bhante nāgasena tumhe bhaõatha 'yo gihã arahattaü patto, dvevā'ssa gatiyobhavanti ana¤¤ā, tasmiü yeva divase pabbajati vā parinibbāyati vā, na so [PTS Page 265] [\q 265/] divaso sakkā atikkametunti. Sace so bhante nāgasena tasmiü divase ācariyaü vā upajjhāyaü vā pattacãvaraü vā na labhetha, api nu so arahā sayaü vā pabbajeyya, divasaü vā atikkāmeyya? A¤¤o vā koci arahā iddhimā āgantvā taü pabbājeyya? Parinibbāyeyya vā?" Ti. "Na so mahārāja arahā sayaü pabbajeyya, sayaü pabbajanto theyyaü āpajjati. Na ca divasaü atikkameyya. A¤¤assa arahantassa āgamanaü bhaveyya vā na vā bhaveyya, tasmiü yeva divase parinibbāyeyyā" ti. 130. Anusāsakena. (Sã. Mu. ) [SL Page 231] [\x 231/] 2. "Tena hi bhante nāgasena arahattassa santabhāvo vijahito hoti, yena adhigatassa jãvitahāro bhavatã?" Ti. "Visamaü mahārāja gihi liīgaü. Visame liīge liīgadubbalatāya arahattaü patto gihã tasmiü yeva divase pabbajati vā parinibbāyati vā, neso mahārāja doso arahattassa. Gihiliīgasseso doso, yadidaü liīgadubbalatā. Yathā mahārāja bhojanaü sabbasattānaü āyupālakaü jãvitarakkhakaü. Visamakoņņhassa mandadubbalagahaõikassa avipākena jãvitaü harati, neso mahārāja doso bhojanassa. Koņņhasseso doso, yadidaü aggidubbalatā. Evameva kho mahārāja visame liīge liīgadubbalatāya arahattaü patto gihã tasmiü yeva divase pabbajati vā. Parinibbāyati vā. Neso mahārāja doso arahattassa. Gihã liīghasseso doso. Yadidaü liīgadubbalatā. 3. Yathā vā pana mahārāja parittaü tiõasalākaü upari garuke pāsāõe ņhapite dubbalatāya bhijjitvā patati, evameva kho mahārāja arahattaü patto gihã tena liīgena arahattaü dhāretuü asakkonto tasmiü yeva divase pabbajati vā parinibbāyati vā. Yathā vā pana mahārāja puriso abalo dubbalo nihãnachacco parittapu¤¤o mahatimahārajjaü labhitvā khaõena paripaņati paridhaüsati osakkati, na sakkoti issariyaü dhāretuü, evameva kho mahārāja arahattaü patto gihã tena liīgena arahattaü [PTS Page 266] [\q 266/] dhāretuü na sakkoti. Tena kāraõena tasmiü yeva divase pabbajati vā parinibbāyati vā" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Gihãarahantapa¤ho dutiyo. 3. Arahato satisammosapa¤ho. 2. "Bhante nāgasena atthi arahato satisammoso?" Ti. "Vigatasatisammosā kho mahārāja arahanto, natthi arahantānaü satisammoso" ti. "âpajjeyya pana bhante arahā āpattinti?" "âma mahārājā" ti. "Kismiü vatthusminti"? "Kuņikāre mahārāja sa¤caritte vikāle kālasa¤¤āya pavārite appācāritasa¤¤āya anatiritte atirittasa¤¤āyā" ti. [SL Page 232] [\x 232/] "Bhante nāgasena tumhe bhaõatha "ye āpattiü āpajjanti, te dvãhi kāraõehi āpajjantã, anādariyena vā ajānantenavā'ti. Api nå kho bhante arahato anādariyaü hoti, yaü arahā āpattiü āpajjatã?" Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Yadi bhante nāgasena arahā āpattiü apajjati, natthi ca arahato anādariyaü, tena hi atthi arahato satisammoso?" Ti. "Natthi mahārāja arahato satisammoso, āpattiü ca arahā āpajjatã" ti. "Tena hi bhante kāraõena maü sa¤¤āpehi. Kiü tattha kāraõanti. " 2. "Dve'me mahārāja kilesā lokavajjaü paõõattivajja¤cāti. Katamaü mahārāja lokavajjaü? Dasa akusalakammapathā. Idaü vuccati lokavajjaü. Katamaü paõõattivijjaü? Yaü loke atthi samaõānaü ananucchavikaü anulomikaü, gihãnaü anavajjaü, tattha bhagavā sāvakānaü sikkhāpadaü pa¤¤āpeti yāvajãvaü anatikkamanãyaü. Vikālabhojanaü mahārāja lokassa anavajjaü. Taü jinasāsane vajjaü bhåtagāmavikopanaü mahārāja lokassa anavajjaü. Taü jinasāsane vajjaü. Udake hassadhammaü mahārāja lokassa anavajjaü. Taü jinasāsane vajjaü. Iti evaråpāni evaråpāni mahārāja jinasāsane vajjāni. Idaü vuccati paõõattivajjaü. Yaü kilesaü lokavajjaü, abhabbo khãõāsavo taü ajjhācarituü. Yaü kilesaü paõõattivajjaü, [PTS Page 267] [\q 267/] taü ajānanto āpajjeyya. Avisayo mahārāja ekaccassaarahato sabbaü jānituü na hi tassa balaü atthi sabbaü jānituü. Ana¤¤ataü mahārāja arahato itthipurisānaü nāmampi gottampi, maggo'pi tassa mahiyā ana¤¤āto. Vimuttiü yeva mahārāja ekacco arahā jāneyya. Chaëabhi¤¤o arahā sakavisayaü jāneyya. Sabba¤¤å mahārāja tathāgato'ca sabbaü jānātã" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Arahato satisammosapa¤ho tatiyo. [SL Page 233] [\x 233/] 4. Loke natthibhāvapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, dissanti loke buddhā, dissanti paccekabuddhā, dissanti tathāgatasāvakā, dissanti cakkavattirājāno, dissanti padesarājāno, dissanti devamanussā, dissanti sadhanā, dissanti adhanā dissanti sugatā, dissanti duggatā, dissati purisassa itthiliīgaü pātubhåtaü, dissati itthiyā purisaliīgaü pātubhåtaü, dissati sukataü dukkataü kammaü, dissanti kalyāõapāpakānaü kammānaü vipākupabhogino sattā. Atthi loke sattā aõķajā jalābujā saüsedajā opapatikā, atthi sattā apadā dipadā catuppadā bahuppadā, atthi loke yakkhā rakkhasā kumbhaõķā asurā dānavā gandhabbā petā pisācā, atthi kinnarā mahoragā nāgā supaõõā siddhā vijjādharā, atthi hatthi assā gāvo mahisā oņņhā gadrabhā ajā eëakā migā såkarā sãhā byagghā dãpi acchā kokā taracchā soõā sigālā, atthi bahuvidhā sakuõā, atthi suvaõõaü rajataü muttā mani saīkho silā pavāëaü lohitaīko masāragallaü veëuriyo vajiraü elikaü kālalohaü tambalohaü vaņņalohaü kaüsalohaü, atthi khomaü koseyyaü kappāsikaü sānaü bhaīgaü kambalaü. Atthi sālã dvãhi yavo kaīgu kudråso varako godhumo muggo māso tilaü kulatthaü, atthi målagandho sāragandho pheggugandho tacagandho [PTS Page 268] [\q 268/] pattagandho pupphagandho phalagandho sabbagandho atthi tiõalatāgaccha - rukkha - osadhivana - sapatinadãpabbata -samuddamaccha - kacchapā. Sabbaü loke atthi. Yaü bhante loke natthi taü me kathehã" ti. 2. "Tiõimāni mahārāja loke natthi. Katamāni tãõi? Sacetanā vā acetanā vā ajarāmarā loke natthi, saīkhārānaü niccatā natthi. Paramatthena sattupaladdhi natthi. Imāni kho mahārāja tãõi loke natthi" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Loke natthibhāvapa¤ho catuttho. 5. Akammajādipa¤ho 1. "Bhante nāgasena dissanti loke kammanibbattā, dissanti hetunibbattā, dissanti utunibbattā. Yaü loke akammajaü ahetujaü, anutujaü taü me kathehã" ti. "Dve'me mahārāja lokasmiü akammajā ahetujā anutujā katame dve? âkāso mahārāja akammajo ahetujo anutujo. Nibbāõaü mahārāja akammajaü ahetujaü anutujaü. Ime kho mahārāja dve akammajā ahetujā anutujā" ti. [SL Page 234] [\x 234/] "Mā bhante nāgasena jinavacanaü makkhehi, mā ajānitvā pa¤haü byākarohã" ti. "Kiü kho mahārāja ahaü vadāmi, yaü maü tvaü evaü vadesi 'mā bhante nāgasena jinavacanaü makkhehi, mā ajānitvā pa¤haü byākarohã"ti. "Bhante nāgasena yuttamidaü tāva vattuü 'ākāso akammajo ahetujo anutujo?Ti. Anekasatehi pana bhante nāgasena kāraõehi bhagavatā sāvakānaü nibbānassa sacchikiriyāyamaggo akkhāto. Atha ca pana tvaü evaü vadesi 'ahetujaü nibbānanti. " "Saccaü mahārāja. Bhagavatā anekasatehi kāraõehi sāvakānaü nibbānassa sacchikiriyāya maggo akkhāto. Na ca pana nibbānassa uppādāya hetu akkhāto" ti. 2. "Ettha mayaü bhante nāgasena andhakārato andhakārataraü [PTS Page 269] [\q 269/] pavisāma, vanato vanataraü pavisāma, gahanato gahanataraü pavisāma, yatra hi nāma nibbānassa sacchikiriyāya hetu atthi, tassa pana dhammassa uppādāya hetu natthi. Yadi bhante nāgasena nibbānassa sacchikiriyāya hetu atthi, tena hi nibbānassa uppādāyapi hetu icchitabbo. Yathā pana bhante nāgasena puttassa pitā atthi, tena kāraõena pituno'pi pitā icchitabbo yathāantevāsikassa ācariyo atthi, tena kāraõena ācariyassapi ācariyo icchitabbo. Yathā aīkurassa bãjaü atthi, tena kāraõena bãjassapi bãjaü icchitabbaü. Evameva kho bhante nāgasena yadi nibbānassa sacchikiriyāya hetu atthi, tena kāraõena nibbānassa uppādāyapi hetu icchitabbo. Yathā rukkhassa vā latāya vā agge sati tena kāraõena majjhampi atthi målampi atthi, evameva kho bhante nāgasena yadi nibbānassa sacchikiriyāya hetu atthi, tena kāraõena nibbānassa uppādāya pi hetu icchitabbo" ti. "Anuppādaniyaü mahārāja nibbānaü. Tasmā na nibbānassa uppādāya hetu akkhāto"ti. "Iīgha bhante nāgasena kāraõaü dassetvā kāraõena maü sa¤¤āpehi, yathāhaü jāneyyaü 'nibbānassa sacchikiriyāya hetu atthi, nibbānassa uppādāya hetu natthi" ti. [SL Page 235] [\x 235/] 3. "Tena hi mahārāja sakkaccaü sotaü odaha. Sādhukaü suõohi. Vakkhāmi tattha kāraõaü. Sakkuõeyya mahārāja puriso pākatikena balena ito himavantaü pabbatarājaü upagantunti?" "âma bhante" ti. "Sakkuõeyya pana so mahārāja puriso pākatikena balena himavantaü pabbatarājaü idhāharitunti?" "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja sakkā nibbānāssa sacchikiriyāya maggo akkhātuü. Na sakkā nibbānassa uppādāya hetu dassetuü. Sakkuõeyya mahārāja puriso pākatikena balena mahāsamuddaü nāvāya taritvā-131. Pārimatãraü gantunti?" "âma bhante" ti. "Sakkuõeyya pana so [PTS Page 270] [\q 270/] mahārāja puriso pākatikena balena mahāsamuddassa pārimatãraü idhāharitunti?" "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja sakkā nibbānassa sacchikiriyāya maggo akkhātuü, na sakkā nibbānassa uppādāya hetu dassetuü. Kiükāraõā? Asaīkhatattā dhammassā" ti. "Asaīkhataü bhante nāgasena nibbānanti?" "âma mahārāja. Asaīkhataü nibbāõaü. Na kehici kataü. Nibbāõaü mahārāja na vattabbaü uppannanti vā anuppannanti vā uppādanãyanti vā atãtanti vā anāgatanti vā paccuppannanti vā cakkhuvi¤¤eyyanti vā sotavi¤¤eyyanti vā ghānavi¤¤ayyanti vā jivhāvi¤¤eyyanti vā kāyavi¤¤eyyanti vā" ti. 4. "Yadi bhante nāgasena nibbānaü na uppannaü, na anuppannaü, na uppādanãyaü, na atãtaü, na anāgataü, na paccuppannaü, na cakkhuvi¤¤eyyaü, na sotavi¤¤eyyaü, na ghānavi¤¤eyyaü, na jivhāvi¤¤eyyaü, na kāyavi¤¤eyyaü, tena hi bhante nāgasena tumhe natthidhammaü nibbānaü apadisatha, 'natthi nibbāna'nti?" "Atthi mahārāja nibbānaü. Manovi¤¤eyyaü nibbānaü. Visuddhena mānasena paõãtena ujukena anāvaraõena nirāmisena sammāpaņipanno ariyasāvako nibbānaü passatã" ti. ------ 131. Uttaritvā (sã. Mu. Ma. ), Otaritvā (kesuci). [SL Page 236] [\x 236/] "Kãdisaü pana taü bhante nibbānaü yaü taü opammehi ādãpanãyaü? Kāraõehi maü sa¤¤āpehi, yathā atthidhammaü opammehi ādãpanãyanti. " 5. "Atthi mahārāja vāto nāmā?"Ti "âma bhante" ti. "Iīgha mahārāja vātaü dassehi vaõõato vā saõņhānato vā aõuü vā thålaü vā dãghaüvā rassaü vā" ti. "Na sakkā bhante nāgasena vāto upadassayituü. Na so vāto hatthagahaõaü vā nimmaddanaü vā upeti. Api ca atthi so vāto" ti. "Yadi mahārāja na sakkā vāto upadassayituü, tena hi natthi vāto?" Ti. "Jānamyahaü bhante nāgasena, 'vāto atthi'ti. Me hadaye anupaviņņhaü. [PTS Page 271] [\q 271/] na vāhaü sakkomi vātaü upadassayitunti". "Evameva kho mahārāja atthi nibbānaü. Na ca sakkā nibbānaü upadassayituü vaõõena vā saõņhānena vā" ti. Sādhu bhante nāgasena! Såpadassitaü opammaü. Suniddiņņhaü kāraõaü. Evametaü tathā sampaņicchāmi 'atthi nibbānanti. " Akammajādipa¤ho pa¤camo. 6. Kammajākammajapa¤ho "Bhante nāgasena, katame ettha kammajā? Katame hetujā? Katame utujā? Katame na kammajā na hetujā na utujā?" Ti. 2. "Ye keci mahārāja sattā sacetanā, sabbe te kammajā. Aggi ca sabbāni ca bãjajātāni hetujāni. Paņhavã ca pabbatā ca udaka¤ca vāto ca sabbe te utujā. âkāso ca nibbāna¤ca ime dve akammajā ahetujā anutujā. Nibbānaü pana mahārāja na vattabbaü kammajanti vā hetujanti vā utujanti vā uppannanti vā anuppannanti vā uppādanãyanti vā atãtanti vā anāgatanti vā paccuppannanti vā cakkhuvi¤¤eyyanti vā sotavi¤¤eyyanti vā ghānavi¤¤eyyanti vā jivhāvi¤¤eyyanti vā kāyavi¤¤eyyanti vā. Api ca mahārāja manovi¤¤eyyaü nibbānaü, yaü so sammāpaņipanno. Ariyasāvako visuddhena ¤āõena passatã" ti. 3. "Ramaõãyo bhante nāgasena pa¤ho suvinicchito nissaüsayo ekantagato. Vimaticchinnā, tvaü gaõãvarapavaramāsajjā"ti. Kammajākammajapa¤ehā jaņņho. 7. Yakkhamatasarãrapa¤ho "Bhante nāgasena atthi loke yakkhā nāmā?" Ti. "âma mahārāja, atthi loke yakkhā nāmā" ti. "Cavanti pana te bhante. Yakkhā tamhā yoniyā?" Ti. "âma mahārāja cavanti te yakkhā tamhā yoniyā" ti. 2. "Kissa pana bhante nāgasena tesaü matānaü yakkhānaü sarãraü na dissati, [PTS Page 272] [\q 272/] kuõapagandho'pi na vāyatã?" Ti. "Dissati mahārāja matānaü yakkhānaü sarãraü. Kuõapagandho'pi tesaü vāyati. Matānaü mahārāja yakkhānaü sarãraü kãņavaõõena vā dissati, kimivaõõena vā dissati, kipillikavaõõevā dissati, paņaīgavaõõena vā dissati, ahivaõõena vā dissati, vicchikavaõõena vā dissati, satapadivaõõena vā dissati, dijavaõõena vā dissati migavaõõena vā dissatã" ti. 3. "Ko hi bhante nāgasena a¤¤o imaü pa¤haü puņņho vissajjeyya a¤¤atra tvādisena buddhimatā!"Ti. Yakkhamatasarãrapa¤ho sattamo. 8. Sikkhāpadapa¤ho. 1. Bhante nāgasena, ye te ahesuü tikicchakānaü pubbakā ācariyā seyyathãdaü nārado, dhammantarã, aīgiraso, kapilo, kaõķaraggi, sāmo, atulo, pubbakaccāyano. Sabbe 'pete ācariyā sakiü yeva roguppatti¤ca nidāna¤ca sabhāva¤ca samuņņhāna¤ca tikiccha¤ca kiriya¤ca siddhāsiddha¤ca sabbantaü niravasesaü jānitvā imasmiü kāye ettakā rogā [SL Page 238] [\x 238/] Uppajjissantiti ekappahārena kalāpaggāhaü karitvā suttaü bandhiüsu. Asabba¤¤uno ete sabbe. Kissa pana tathāgato sabba¤¤u samāno anāgataü kiriyaü buddha¤āõena jānitvā ettake nāma vatthusmiü ettakaü nāma sikkhāpadaü pa¤¤āpetabbaü bhavissatãti paricchinditvāanavasesato sikkhāpadaü na pa¤¤āpesi? Uppananuppanne vattusmiü, ayase pākaņe, dose vitthārike puthugate, ujjhāyantesu manusse, tasmiü tasmiü kāle sāvakānaü sikkhāpadaü pa¤¤āpesã?" Ti. 2. "Ĩātametaü mahārāja tathāgatassa 'imasmiü samaye imesu manussesu ujjhāyantesusādhikaü diyavaķķhasikkhāpadasataü pa¤¤āpetabbaü bhavissatã'ti. Api ca tathāgatassa evaü ahosi 'sace kho ahaü sādhikaü diyaķķhasikkhāpadasataü ekappahāraü pa¤¤āpessāmi, mahājano santāpamāpajjãssati [PTS Page 273] [\q 273/] bahukaü idha rakkhitabbaü 'dukkaraü vata bho samaõassa gotamassa sāsane pabbajitu'nti. Pabbajitukāmā'pi na pabbajissanti. Vacana¤ca me na saddahissanti. Asaddahantā te manussā apāyagāmino bhavissanti. Uppannuppanne vatthusmiü dhammadesanāya vi¤¤āpetvā pākaņe dose sikkhāpadaü pa¤¤āpessāmã" ti. 3. "Acchariyaü bhante nāgasena buddhānaü, abbhutaü bhante nāgasena buddhānaü! Yāvamahantaü tathāgatassa sabba¤¤uta¤āõaü! Evametaü bhante nāgasena suniddiņņho eso attho tathāgatena. Bahukaü idha rakkhi tabbanti sutvā sattānaü santāso upajjeyya, eko'pi jinasāsane na pabbajeyya, evametaü tathā sampaņicchāmãti. Sikkhāpadapa¤¤āpanapa¤ho aņņhamo. 9. Suriyatāpapa¤ho 1. Bhante nāgasena, ayaü suriyo sabbakālaü kaņhinaü tapati, udāhu ka¤cikālaü mandaü tapatã?" Ti. "Sabbakālaü mahārāja suriyo kaņhinaü tapati, na ka¤cikālaü mandaü tapatã" ti. "Yadi bhante nāgasena suriyo sabbakālaü kaņhinaü tapati, kissa pana appekadā suriyo kaņhinaü tapati appekadā mandaü tapatã?" Ti. 2. "Cattāro'me mahārāja suriyassa rogā yesaü a¤¤atarena rogena patipãëitosuriyo madaü tapati. Katame cattāro? Abbhaü mahārāja suriyassa rogo. Tena rogena [SL Page 239] [\x 239/] Patipãëito suriyo mandaü tapati. Mahikā mahārāja suriyassa rogo. Tena rogena patipãëito suriyo mandaü tapati. Megho mahārāja suriyassa rogo. Tena rogena patipãëito suriyo mandaü tapati. Rāhu mahārācha suriyassa rogo tena rogena patipãëito suriyo madaü tapati. Ime kho mahārāja cattāro suriyassa rogā tesaü a¤¤atarena patipãëito suriyo mandaü tapatã" ti. "Acchariyaü bhante nāgasena! Abbhutaü [PTS Page 274] [\q 274/] bhante nāgasena! Suriyassapi tāva tejosampannassa rogo uppajjissati. Kimaīga pana a¤¤esaü sattānaü. Natthi bhante esā vibhatti a¤¤assa a¤¤atra tvādisena buddhimatā"ti. Suriyatāpapa¤ho navamo. 10. Suriyatapana pa¤ho dutiyo 1. "Bhante nāgasena kissa hemante suriyo kaņhinaü tapati, no tathā gimhe?" Ti. 2. "Gimhe mahārāja anupahataü hoti rajojallaü. Vātakkhubhitā reõu gaganānugatā honti, ākāse'pi abbhā subahalā honti, mahāvāto ca adhimattaü vāyati. Te sabbe nānākulā samāyutā suriyaraüsiyo pidahanti. Tena gimhe suriyo mandaü tapati. Hemanta pana mahārāja heņņhā paņhavi nibbutā hoti. Upari mahāmegho upaņņhitohoti, upasantaü hoti rajomallaü. Reõu ca santasantaü gagane carati, vigatavalāhako ca hoti ākāso, vāto ca mandamandaü vāyatã. Etesaü uparatiyāvisadā-132. Honti suriyaraüsiyo upaghātavimuttassa suriyassa tāpo ativiya tapati. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena suriyo hemante kaņhinaü tapati, no tathā gimhe"ti. 3. "Sabbãtimutto bhante suriyo kaņhinaü tapati, meghādisahagato kaņhinaü na tapatã" ti. Suriyatapanapa¤ho dasamo. Nippapa¤cavaggo dutiyo. (Imasmiü vagge dasapa¤hā) ----- 132. Visuddhā (ma) [SL Page 240] [\x 240/] 3. Vessantaravaggo 1. Vessantaraputtadānapa¤ho 1. "Bhante nāgasena sabbeva bodhisattā puttadāraü denti, udāhu vessantareneva ra¤¤ā puttadāraü dinnanti?" "Sabbe'pi mahārāja bodhisattā puttadāraü denti, na vessantareneva ra¤¤ā puttadāraü dinnanti. [PTS Page 275] [\q 275/] " "Api nu kho bhante te tesaü anumatena dentã? " Ti. "Bhariyā mahārāja anumatā. Dārakā pana bālatāya lālappiüsu. -133. Yadi te atthato jāneyyuü, te'pi anumodeyyuü, na te vilapeyyunti. " 2. "Dukkaraü bhante nāgasena bodhisattena kataü, yaü so attano orase piye putte brāhmaõassa dāsatthāya adāsi". Idampi dutiyaü dukkarato dukkarataraü, yaü so attano orase piye pute bālake taruõake latāya bandhitvā tena brāhmaõena latāya anumajjiyante disvā ajjhupekkhi. Idampi tatiyaü dukkarato dukkarataraü, yaü so sakena balena bandhanā muccitvā āgate dārake sārajjamupagate punadeva latāya bandhitvā adāsi. Idampi catutthaü dukkarato dukkarataraü, yaü so dārake 'ayaü kho tāta yakkho khādituü neti amhe'ti vilapante 'mā bhāyitthā'ti na assāsesi. Idampi pa¤camaü dukkarato dukkarataraü, yaü so jālissa kumārassa rudamānassa pādesu nipatitvā 'alaü tāta, kaõhājinaü nivattehi, ahameva gacchāmi yakkhena saha. Khādatu maü yakkho'ti yācamānassa evaü na sampaņicchi. Idampi chaņņhaü dukkarato dukkarataraü, yaü so jālikumārassa 'pāsaõasamaü nåna te tāta hadayaü, yaü tvaü amhe dukkhite pekkhamāno nimmanussake brahāra¤¤e yakkhena nãyamāne na nivāresã'ti vilapamānassa kāru¤¤aü nākāsi. Idaü pana sattamaü dukkarato dukkarataraü, yaü tassa råëaråëassa-134. Bhãmabhãmassa nãte dārake adassanaü gamite na phali hadayaü satadhā vā sahassadhā vā pu¤¤akāmena manujena kiü paradukkhāpanena? Nanu nāma sakadānaü dātabbaü hotã?" Ti. ------ 133. Vilapiüsu (ma. ) 134. Råëaråëassa (ma. ) [SL Page 241] [\x 241/] 2. "Dukkarassa mahārāja katattā bodhisattassa kittisaddo dasasahassiyā lokadhātuyā sadevamanusse abbhuggato. Devā devabhavane [PTS Page 276] [\q 276/] pakittenti, asurā asurabhavane pakittenti, garuëā garuëabhavane pakittenti, nāgā nāgabhavane pakittenti, yakkhā yakkhabhavane pakittenti, anupubbena tassa kittisaddo paramparāya ajjetarahi idha amhākaü samayaü anuppatto. Taü mayaü dānaü pakittente vikopentā nisinnā 'sudinnaü udāhu duddinna'nti. So kho panāyaü mahārāja kittisaddo nipuõānaü vi¤¤ånaü vidunaü vibhācãnaü bodhisattānaü dasaguõe anudasseti. Katame dasa? Agedhatā, nirālayatā, cāgo, pahānaü, apunarāvattitā, sukhumatā, mahantatā, duranubodhatā, dullabhatā, asadisatā buddhadhammassa. So kho panāyaü mahārāja kittisaddo nipuõānaü vi¤¤ånaü vidånaü vibhācãnaü bodhisattānaü ime dasaguõe anudassetã" ti. 3. "Bhante nāgasena yo paraü dukkhāpetvā dānaü deti, api nu taü dānaü sukhavipākaü hoti saggasaüvattanikanti?" "âma mahārāja. Kiü vattabbanti?" "Iīgha bhante nāgasena kāraõaü upadassehã" ti. "Idha mahārāja koci samaõo vā brāhmaõo vā sãlavā hoti kalyāõadammo, so bhaveyya pakkhahato vā pãņhasappi vā a¤¤ataraü vā byādhiü āpanno. Tamenaü yo koci pu¤¤akāmo yānaü āropetvā patthitaü desamanupāpeyya. Api nu kho mahārāja tassa purisassa tato nidānaü ki¤ci sukhaü nibbatteyya saggasaüvattanikaü taü kammanti?" "âma bhante. Kiü vattabbaü? Hatthiyānaü vā so bhante puriso labheyya, assayānaü vā, rathayānaü vā, thale thalayānaü, jalejalayānaü, devesu devayānaü, manussesu manussayānaü, tadanucchavikaü tadanulomikaü bhave bhave nibbatteyya, tadanucchavikāni cassa sukhāni nibbatteyyuü, sugatito sugatiü gaccheyya, teneca kammābhisandena. Iddhiyānamabhiruyha patthitaü nibbānanagaraü pāpåõeyyā"ti. "Tena hi mahārāja paradukkhāpanena dinnadānaü sukhavipākaü hoti saggasaüvattanikaü, [PTS Page 277] [\q 277/] yaü so puriso balivadde dukkhāpetvā evaråpaü sukhaü anubhavati. Aparampi mahārāja uttari kāraõaü suõohi. Yathā paradukkhāpanena dinnadānaü sukhavipākaü hoti [SL Page 242] [\x 242/] Saggasaüvattanikaü. Idha mahārāja yo koci rājā janapadato dhammikaü baliü uddharāpetvā āõāpavattanena dānaü dadeyya, api nu kho so mahārāja rājā tato nidānaü ki¤ci sukhaü anubhaveyya? Saggasaüvattanikaü taü dānanti?" "âma bhante. Kiü vattabbaü? Tato nidānaü so bhante rājā uttariü anekasatasahassaü guõaü labheyya: rājånaü atirājā bhaveyya, devānaü atidevo bhaveyya, brahmānaü atibrahmā bhaveyya, samaõānaü atisamaõo bhaveyya, brāhmaõānaü atibrāhmaõo bhaveyya, arahantānaü atiarahā bhaveyyā?" Ti. "Tena hi masahārāja paradukkhāpanena dinnadānaü sukhavipākaü hoti saggasaüvattanikaü, yaüso rājā balinā janaü pãëetvā dinnadānena evaråpaü uttariü yasasukhaü anubhavatã?"Ti. 5. "Atidānaü bhante nāgasena vessantarena ra¤¤ā dinnaü, yaü so sakaü bhariyaü parassa bhariyatthāya adāsi, sake orase putte brāhmaõassa dāsatthāya adāsi. Atidānaünāma bhante nāgasena loke vidåhi ninditaü garahitaü. Yathā nāma bhante nāgasena atibhārena sakaņassa akkho bhijjati, atibhārena nāvā osãdati, atibhuttena bhojanaü visamaü pariõamati, ativassena dha¤¤aü vinassati, atidānena bhogakkhayaü upeti, atitāpena upaķayhati, atirāgena ummatatako hoti, atidosena vajjho hoti, atimohena anayaü āpajjati, atilobhena coragahaõamåpagacchati, atibhayena-135. Nirujjhati, atipårena nadã uttarati, ativātena asani patati, atiagginā odanaü uttarati, atisa¤caraõena na ciraü jãvati. Evameva kho bhante nāgasena atidānaü nāma loke vidåhi ninditaü garahitaü. Atidānaü bhante nāgasena vessantarena [PTS Page 278] [\q 278/] ra¤¤ā dinnaü, na tattha ki¤ci phalaü icchitabbanti. " 6. Atidānaü mahārāja loke vidåhi vaõõitaü thutaü pasatthaü. Ye keci yādisaü kãdisaü dānaü denti, atidānadāyã loke kittiü pāpuõāti. Yathā mahārāja atipavaratāya dibbaü vanamålaü gahitaü api hatthapāse ņhitānaü parajanānaü na dassayati, agado atijaccatāya-136. Pãëāya samugghātako rogānaü antakaro, aggi atijotitāya ķahati, udakaü atisãtatāya nibbāpeti, padumaü atiparisuddhatāya na upalippati vārikaddamena, maõi atiguõatāya kāmadado, vajiraü atitikhiõatāya vijjhati maõimuttāphaëikaü, paņhavi atimahantatāya naroragamigapakkhijalaselapabbatadume dhāreti, samuddo atimahantatāya ------ 135. Atibhāsena (kesuci) 136. Atiusabhatāya (ma) atija¤¤atāya (kesuci) [SL Page 243] [\x 243/] Aparipuraõo, sineru atibhāratāya-137. Acalo, ākāso ativitthāratāya ananto, suriyo atippabhatāya timiraü ghāteti, sãho atijātitāya vigatabhayo, mallo atibalavatāya paņimallaü khippaü ukkhipati, rājā atipu¤¤atāya adhipati, bhikkhu atisãlavantatāya nāgayakkhanaramaråhi namassanãyo, buddho atiaggatāya anupamo. Evameva kho mahārājaatidānaü nāma loke vidåhi vaõõitaü thutaü pasatthaü, ye keci yādisaü kãdisaü dānaü denti, atidānadāyã loke kittiü pāpuõāti. Atidānena vessantaro rājā dasasahassimhi lokadhātuyā vaõõito thuto pasattho mahito kittito. Teneva atidānena vessantaro rājā ajjetarahi buddho jāto aggo sadevake loke. Atthi pana mahārāja loke ņhapanãyaü dānaü yaü dakkhiõeyye anuppatte na dātabbanti?" 6. "Dasa kho panimāni bhante nāgasena dānāni loke adānasammatāni. Yo tāni dānāni deti so apāyagāmi hoti. Katamāni dasa? Majjadānaü bhante nāgasena loke adānasammataü. Yo taü dānaü deti so apāyagāmã hoti. Samajjadānaü bhante nāgasena loke adānasammataü. Yo taü dānaü deti so apāyagāmã hoti. Itthidānaü bhante nāgasena loke adānasammataü. Yo taü dānaü deti so apāyagāmã hoti. Usabhadānaü bhante nāgasena loke adānasammataü. Yo taü dānaü deti so apāyagāmã hoti. Cittakammadānaü bhante nāgasena loke adānasammataü. Yo taü dānaü deti so apāyagāmã [PTS Page 279] [\q 279/] Hoti. Satthadānaü bhante nāgasena loke adānasammataü. Yo taü dānaü deti so apāyagāmã hoti. Visadānaü bhante nāgasena loke adānasammataü. Yo taü dānaü deti so apāyagāmã hoti. Saīkhalikadānaü bhante nāgasena loke adānasammataü. Yo taü dānaü deti so apāyagāmã hoti. Kukkuņasåkaradānaü bhante nāgasena loke adānasammataü. Yo taü dānaü deti so apāyagāmã hoti. Tulākåņamānakåņadānaü bhante nāgasena loke adānasammataü. Yo taü dānaü deti so apāyagāmã hoti. 7. "Nāhantaü mahārāja adānasammataü pucchāmi. Imaü kho'haü mahārāja taü pucchāmi. Atthi pana mahārāja loke ņhapanãyaü dānaü yaü dakkhiõeyyo anuppatte na dātabbanti?" "Natthi bhante nāgasena loke ņhapanãyaü dānaü, yaü dakkhiõeyyo anuppatte na dātabbaü. Cittappasāde uppanne keci dakkhiõeyyānaü bhojana denti, keci acchādanaü, keci sayanaü, keci āvasathaü, keci attharaõapāpuraõaü, keci dāsidāsaü keci khettavatthuü, keci dipadavatuppadaü, keci sataü sahassaü satasahassaü, keci mahārajjaü, keci jãvitampi dentã" ti. "Yadi pana mahārāja keci jãvitimpi denti, kiükāraõaü vessantaraü dānapatiü atibāëhaü paripātesi sudinne puttadāre ca. Api nu kho mahārāja atthi lokapakati lokāciõõā labhati pitā puttaü iõaņņo vā ājãvikāpakato vā āvapituü vā vikkiõituü vā?" Ti. ------ 137. Atibhārikatāya (sã. Mu. ) [SL Page 244] [\x 244/] "âma bhante, labhati pitā puttaü iõaņņo vā ājãvikāpakato vā āvapituü vā vikkiõituü vā?" Ti. "Yadi maharāja labhati pitā puttaü iõaņņo vā ājãvikāpakato vā āvapituü vā vikkiõituü vā, vessantaro'pi mahārāja rājā alabhamāno sabba¤¤åta¤āõaü upadduto dukkhito tassa dhammadhanassa paņilābhāya puttadāraü āvapesã ca vikkiõi ca. Iti mahārājavessantarena ra¤¤ā a¤¤esaü dinnaü yeva dinnaü, kataü yeva kataü. Kissa pana tvaü mahārāja tena dānena vessantaraü dānapatiü atibāëhaü apasādesã?" Ti. 8. "Nāhaü bhante nāgasena vessantarassa dānapatino dānaü garahāmi. Api ca puttadāraü yācante-138. Niminitvā [PTS Page 280] [\q 280/] attānaü dātabbanti. " "Etaü kho mahārāja asababhikaraõaü, yaü puttadāraü yācante attānaü dadeyya yaü yaühi yācante taü tadeva dātabbaü. Etaü sappurisānaü kammaü. Yathā mahārāja kocipuriso pānãyaü āhārapeyya, tassa yo bhojanaü dadeyya. Api nu so mahārāja puriso tassa kiccakārã assā?" Ti. "Na hi bhante. Yaü so āharāpeti, tameva tassa dento kiccakārã assā" ti. "Evameva kho mahārāja vessantaro rājā brāhmaõe puttadāraü yācante puttadāraüyeva adāsi. Sace mahārāja brāhmaõo vessantarassa sarãraü yāceyya, na so mahārāja attānaü rakkheyya, na kampeyya, na rajjeyya, tassa dinnaü pariccattaüyeva sarãraü bhaveyya. Sace mahārāja koci vessantaraü dānapatiü upaganatvāyāceyya 'dāsattaü me upehi'ti, dinnaü pariccattaüyevassa sarãraü bhaveyya. Na so datvā tappeyya. -139. Ra¤¤o mahārāja vessantarassa kāyo bahusādhāraõo. Yathā mahārāja pakkā maüsapesi bahusādhāraõā, evameva kho mahārāja ra¤¤o vessantarassa kāyo bahusādhāraõo. Yathā vā pana mahārāja phalito rukkho nānādijagaõasādhāraõo, evameva kho mahārāja ra¤¤o vessantarassa kāyo bahusādhāraõo. Kiükāraõā? 'Evāhaü paņipajjanto sammāsambodhiü pāpuõissāmã'ti. Yathā mahārāja puriso adhano dhanatthiko dhanapariyesanaü caramāno ajapathaü saükupathaü vettapathaü gacchati, jalathalavaõijjaü karoti, kāyena vācāya manasā dhanaü ārādheti, dhanapaņilābhāya vāyamati, evameva kho mahārāja vessantaro dānapati adhano buddhadhanena ----- 138. Yācanena (sã. Mu. ) 139. Tapeyya (ma. ) hapeyya (sã. Mu. ) [SL Page 245] [\x 245/] Sabba¤¤uta¤āõaratanapaņilābhāya yācakānaü dhanadha¤¤aü dāsidāsaü yānavāhanaü sakalaü sāpateyyaü sakaü puttadāraü attāna¤ca cajitvā sammāsambodhiü yeva pariyesati. Yathā vā pana mahārāja amacco muddākāmo muddādhikaraõaü [PTS Page 281] [\q 281/] yaü ki¤ci gehe dhanadha¤¤aü hira¤¤asuvaõõaü taü sabbaü datvāpi, muddāpaņilābhāya vāyamati, evameva kho mahārāja vessantaro dānapati sabbantaü bāhirabbhantaraü dhanaü datvā jãvitampi paresaü datvā sammāsambodhiü yeva pariyesati. 9. Api ca mahārāja vessantarassa dānapatino evaü ahosi. 'Yaü so brāhmaõo yācati, tamevāhaü tassa dento kiccakārã nāma homã'ti. Evaü so tassa puttadāramadāsi. Na kho mahārāja vessantaro dānapati dessatāya brāhmanassa puttadāramadāsi, na 'atibahukā me puttadārā. Na sakkomi te posetu'nti puttadāramadāsi, na ukkaõņhito 'appiyā me'ti nãharitukāmatāya puttadāramadāsi. Atha kho sabba¤¤uta¤āõaratanasseva piyattā sabba¤¤uta¤āõassa kāraõā vessantaro rājā evaråpaü atulaü vipulamanuttaraü piyaü manāpaü dayitaü pāõasamaü puttadāradānavaraü brāhmaõassa adāsi. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena cariyāpiņake: 'Na me dessā ubho puttā. Maddã devã na dessiyā Sabba¤¤åtaü piyaü mayhaü tasmā piye adāsaha'nti. Tatra mahārāja vessantaro rājā puttadānaü datvā paõõasālaü pavisitvā nipajji. Tassaatipemena dukkhitassa balavasoko uppajjã. Hadayavatthu uõhamahosi nāsikāya appahontiyā mukhena uõhe assāsapassāse vissajjesi. Assåni parivattitvā lohitabinduni hutvā nettehi nikkhamiüsu. Evaü kho mahārāja dukkheõa vessantaro rājā brāhmaõassa puttadānamadāsi 'mā me dānapatho parihāyã'ti. Api ca mahārāja vessantaro rājā dve atthavase paņicca brāhmaõassa dve dārake adāsi. Katame dve? 'Dānapatho ca me aparihãno bhavissati, dukkhite ca me puttake vanamålaphalehi ito nidānaü ayyako mocessatã'ti. [PTS Page 282] [\q 282/] jānāti hi mahārāja vessantaro rājā'na me dārakā sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Ime ca dārake ayyako nikkiõissati. Evaü amhākampi gamanaü bhavissatã'ti. Ime kho mahārāja dve atthavase paņicca brāhmaõassa dve dārake adāsi. Api ca mahārāja vessantaro rājā jānāti 'ayaü kho brāhmaõo jiõõo vuddho mahallako dubbalo bhaggo daõķaparāyaõo khãõāyuko parittapu¤¤o neso samattho ime [SL Page 246] [\x 246/] Dārake dāsabhogena bhu¤jituniti. ' Sakkuõeyya pana mahārāja puriso pākatikena balena ime candimasuriye evaümahiddhike evaümahānubhāve gahetvā peëāya vā samugge vā pakkhipitvā nippage katvā thālakaparibhogena paribhu¤jitunti?" 10. "Vemeva kho mahārāja imasmiü loke candimasuriyapaņibhāgassa vessantarassa dārakā na sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena vessantarassa dārakā na sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Yathā mahārāja ra¤¤o cakkavattissa maõiratanaü subhaü jātimantaü aņņhasaü suparikammakataü catuhatthāyāmaü sakaņanābhipariõāhaü na sakkā kenaci pilotikāya veņhetvā peëāya pakkhipitvā satthakanisānaparibhogena paribhu¤jituü, evameva kho mahārāja loke cakkavattira¤¤o maõiratanapaņibhāgassa vessantarassa dārakā na sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena vessantarassa dārakā na sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Yathā mahārāja tidhāppabhinno sabbaseto sattappatiņņhito aņņharatanubbedho navaratanāyāmapariõāho pāsādiko dassanãyo uposatho nāgarājā na sakkā kenaci suppena vā sarāvena vā pidahituü, govacchako viya vacchakasālāya pakkhapitvā [PTS Page 283] [\q 283/] pariharituü vā, evameva kho mahārāja loke upelāsathanāgarāja paņibhāgassa vessantarassa dārakā na sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena vessantarassa dārakā na sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Yathā mahārāja mahāsamuddo dãghaputhulavitthiõõo gambhãro appameyyo duruttaro apariyogāëho anāvaņo na sakkā kenaci sabbattha pidahitvā ekatitthena paribhogaü kātuü, evameva kho mahārāja loke mahāsamuddapaņibhāgassa vessantarassa dārakā na sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena vessantarassa dārakā na sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Yathā mahārāja himavanto pabbatarājā pa¤cayojanasataü accuggato nabhe tisahassayojanāyamavitthāro caturāsãtikåņasahassapatimaõķito pa¤cannaü mahānadãsatānaü pahavo mahabhåtagaõālayo nānāvidhagandhadharo dibbosadhasatasamalaīkato nabhe [SL Page 247] [\x 247/] Valāhako viya accuggato dissati, evameva kho mahārāja loke himavantapabbatarājapaņibhāgassa vessantarassa dārakā na sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena vessantarassa dārakā na sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Yathā mahārāja rattandhakāratimisāyaü upari pabbatagge jalamāno mahāaggikkhandho suvidure'pi pa¤¤āyati, evameva kho mahārāja vessantaro rājā pabbatagge jalamāno mahāaggikkhandho viya suvidåre'pi pākaņo pa¤¤āyati. Tassa dārakā na sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi, yena kāraõena vessantarassa dārakā na sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Yathā mahārāja himavante pabbate nāgāpupphasamaye ujuvāte vāyante dasadvādasayojanāni pupphagandho vāyati, evameva [PTS Page 284] [\q 284/] kho mahārāja vessantarassa ra¤¤o api yojanasahassehi'pi yāvaakaõiņņhabhavanaü etthantare surāsuragaruëagandhabbayakkharakkhasamahoragakinnaraindabhavanesu kittisaddo abbhuggato sãlavaragandho cassa sampavāyati, tena tassa dārakā na sakkā kenaci dāsabhogena bhu¤jituü. Anusiņņho mahārāja jālã kumāro pitarā vessantarena ra¤¤ā 'ayyako te tāta tumhe brāhmanassa dhanaü datvā nikkiõanto taü nikkhasahassaü datvā nikkiõātu. Kaõhājinaü nikkiõanto dāsasataü dāsisataü hatthisataü assasataü dhenusataü usabhasataü nikkhasatanti sabbasataü datvā nikkiõātu. Yadi te tāta ayyako tumhe brāhmanassa hatthako āõāyabalasā mådhā gaõhāti, mā tumhe ayyakassa vacanaü karittha, brāhmanasseva anuyāyino hothā'ti evamanusāsitvā pesesi. Tato jālã kumāro gantvā ayyakena puņņho kathesi. 'Sahassagghaü hi maü tāta brāhmaõassa pitā adā Atho kanhājinaü ka¤¤aü hatthi hatthina¤ca sakena cā'ti. "Sunibbeņhito bhante nāgasena pa¤ho. Subhinnaü diņņhijālaü. Sumadditā parappavādā. Sakasamayo sudãpito. Byaü¤janaü suparisodhitaü. Suvibhatto atthā. Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Vessantaraputtadānapa¤ho paņhamo. [SL Page 248] [\x 248/] 2. Dukkarakārikāpa¤ho 1. "Bhante nāgasena sabbeva bodhisattā dukkarakārikaü karontã? Udāhu gotameneva bodhisattena dukkarakārikā katā?" Ti. "Natthi mahārāja sabbesaü bodhisattānaü dukkarakārikā. Gotameneva bodhisattena dukkarakārikā katā" ti. "Bhante nāgasena yadi evaü ayuttaü yaü bodhisattānaü bodhisattehi vemattatā hotã" [PTS Page 285] [\q 285/] ti. "Catåhi mahārāja ņhānehi bodhisattānaü bodhisattehi vemattatā hoti. Katamehi catåhi? Kulavemattatā, addhānavemattatā, āyuvemattatā, pamāõavemattatā. Imehi kho mahārāja catåhi ņhānehi bodhisattānaü bodhisattehi vemattatā hoti. Sabbesampi mahārāja buddhānaü råpe sãle samādhimhi pa¤¤āya vimuttiyā vimutti¤āõadassane catuvesārajje dasatathāgatabale chaëasādharaõa¤āõe cuddasabuddha¤āõe aņņhārasabuddhadhamme kevale ca buddhaguõe-140 natthi vemattatā. Sabbe'pi buddhā buddhadhammehi samasamā" ti. 2. "Yadi bhante nāgasena, sabbe'pi buddhā buddhadhammehi samasamā, kena karaõena gotameneva bodhisattena dukkarakārikā katā?" Ti. "Aparipakke mahārāja ¤āõe aparipakkāya bodhiyā gotamo bodhisatto nekkhammamabhinikkhinto. Aparipakkaü ¤āõaü paripācayamānena dukkarakārikā katā"ti. "Bhante nāgasena, kena kāraõena bodhisatto aparipakke ¤āõe aparipakkāya bodhiyā mahābhinikkhamanaü nikkhanto? Nanu nāma ¤āõaü paripācetvā paripakke ¤āne nikkhamitabbanti?" "Bodhisatto mahārāja viparãtaü itthāgāraü disvā vippaņisāri ahosi tassa vippaņisārissa arati uppajji. Araticittaü uppannaü disvā a¤¤ataro mārakāyiko devaputto 'ayaü kho kālo araticittassa vinodanāyā'ti vehāse ņhatvā idaü vacanamabråvi 'mārisa, mārisa, mā kho tvaü ukkaõņhito ahosi. Ito te sattamedivase dibbaü cakkaratanaü pātubhavissati sahassāraü sanemikaü sanāhikaü sabbākāraparipåraü. Paņhavigatāni ca te ratanāni ākāsaņņhāni ca sayameva upagacchissanti, dvisahassaparittadãpavāresu ------- 140 Buddhadhamme (sã. Mu. ) [SL Page 249] [\x 249/] Catusu mahādãpesu ekamukhena āõā pavattissati-141. Parosahassa¤ca te puttā bhavissanti sårā vãraīgaråpā parasenappamaddanā. Tehi putthi parikiõõo sattaratanasamannāgato catudãpamanusāyissasã'ti. Yathānāma divassantattaü ayosålaü [PTS Page 286] [\q 286/] sabbattha upaķahantaü kaõõasotaü paviseyya. Evameva kho mahārāja bodhisattassa taü vacanaü kaõõasotaü pavisittha. Iti so pakatiyā'va ukkaõņhito tassā devatāya vacanena bhiyyosomattāya ubbijji saüvijji saüvegamāpajji. Yathā vā pana mahārāja mahimahāaggikkhandho jalamāno a¤¤ena kaņņhena upadahito bhiyyosomattāya jaleyya, evameva kho mahārāja bodhisatto pakatiyā'va ukkaõņhito tassā devatāya vacanena bhiyyosomattāya ubbijji saüvijji saüvegamāpajji. Yathā vā pana mahārāja mahāpaņhavã pakatitintā nibbattaharitasaddalā āsittodakā cikkhallajātā punadeva mahāmeghe abhivaņņhe bhiyyosomattāya cikkhallatarā assa, evameva kho mahārāja bodhisatto pakatiyā'va ukkaõņhito tassā devatāya vacanena bhiyyosomattāya ubbijji saüvegamāpajji" ti. 3. "Api nu kho bhante nāgasena bodhisattassa yadi sattame divase dibbaü cakkaratanaünibbatteyya, paņinivatteyya bodhisatto, dibbe cakkaratane nibbatte?" Ti. "Na hi mahārāja sattame divase bodhisattassa dibbaü cakkaratanaü nibbatteyya, api ca palobhanatthāya tāya devatāya musā bhaõitaü. Yadi'pi mahārāja sattame divase dibbaü cakkaratanaü nibbatteyya, bodhisatto na nivatteyya. Kiükāraõā? 'Anicca'nti mahārāja bodhisatto daëhaü aggahesi. 'Dukkhaü anattā'ti daëhaü aggahesi. Upādānakkhayaü patto. Yathā mahārāja anotattadahato udakaü gaīgaü nadiü pavisati, gaīgāya nadiyā mahāsamuddaü pavisati, mahāsamuddato pātālamukhaü pavisati, api nu taü udakaü pātālamukhato paņinivattitvā mahāsamuddaü paviseyya. Mahāsamuddato gaīgā nadiüpaviseyya. Gaīgāya nadiyā puna anotattaü [PTS Page 287] [\q 287/] paviseyyā?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja bodhisattena kappānaü satasahassaü caturo ca asaīkheyyo kusalaü paripācitaü imassa bhavassa kāraõā. So'yaü antimabhavo anuppatto. Paripakkaü bodhi¤āõaü. Chahi ------ 141. âõāpanaü cintissati (sã. Mu. ) [SL Page 250] [\x 250/] Vassehi buddho bhavissati sabba¤¤u loke aggapuggalo. Api nu kho mahārāja bodhisatto cakkaratanassa kāraõā paņinivatteyyā?" Ti. "Na hi bhante" ti, "Api ca mahārāja mahāpaņhavã parivatteyya sakānasapabbatā, na tveva bodhisatto paņinivatteyya appatvā sammāsambodhiü. âroheyayapi ce mahārāja gaīgāya udakaü paņisotaü, natveva bodhisatto paņinivatteyya appatvā sammāsambādhiü. Visusseyyapi ce mahārāja mahāsamuddo aparimitajaladharo gopade udakaü viya, natveva bodhisatto paņinivatteyya appatvā sammāsambodhiü phaleyyāpi ce mahārāja sinerupabbatarājā satadhā vā, nateve bodhisatto paņinivatteyya appatvā sammāsambodhiü. Pateyyumpi ce mahārāja candimasuriyā satārakā leķķu viya chamāyaü. Natveva bodhisatto paņinivatteyya appatvā sammāsambodhiü. Saüvaņņeyyapi ce mahāja ākāso kila¤jamiva, natveva bodhisatto paņinivatteyya appatvā sammāsambodhiü. Kiükāraõā? Padālitattā sabbabandhanānanti". 4. "Bhante nāgasena kati leke bandhanātã?" Ti. "Dasa kho panimāni mahārāja loke bandhanāni, yehi bandhanehi baddhā sattā na nikkhamanti, nikkhamitvāpi paņinivattanti. Katamāni dasa? Mātā mahārāja loke bandhanaü, Pitā mahārāja loke bandhanaü, Bhariyā mahārāja loke bandhanaü, Puttā mahārāja loke bandhanaü, Ĩāti mahārāja loke bandhanaü, Mittā mahārāja loke bandhanaü, Dhanaü mahārāja loke bandhanaü, Lābhasakkāro [PTS Page 288] [\q 288/] mahārāja loke bandhanaü, Issariyaü mahārāja loke bandhanaü, Pa¤cakāmaguõā mahārāja loke bandhanaü, Imāni kho mahārāja dasa lokebandhanāni, yehi bandhanehi baddhā sattā na nikkhamanti, nikkhamitvā'pi paņinivattanti. [SL Page 251] [\x 251/] Tāni dasapi bandhanāni bodhisattassa chinnāni dālitāni padālitāni. Tasmā mahārāja bodhisatto na paņinivattatã" ti. 5. "Bhante nāgasena yadi bodhisatto uppanne araticitte devatāya vacanena aparipakke ¤āõe aparikkāya bodhiyā nekkhammamabhinikkhanto. Kiü tassa dukkarakārikāyakatāya? Nanu nāma sabbabhakkhena bhavitabbaü ¤āõaparipākaü āgamayamānenā?"Ti. "Dasa kho panime mahārāja puggalā lokasmiü o¤ātā ava¤¤ātā hãëitā khãlitā garahitā paribhåtā acittãkatā. Katame dasa? Itthi mahārāja vidhavā lokasmiü o¤ātā ava¤¤ātā hãëitā khãlitā garahitā paribhåtā acittãkatā, Dubbalo mahārāja puggalo, Amitta¤āti mahārāja puggalo, Mahagghaso mahārāja puggalo, Agarukulavāsiko mahārāja puggalo, Pāpamitto mahārāja puggalo, Dhanahãno mahārāja puggalo, âcārahãno mahārāja puggalo, Kammahãno mahārāja puggalo. Payogahãno mahārāja puggalo lokasmiü o¤āto ava¤¤āto hãëito khãlito garahito paribhuto acittãkato. Ime kho mahārāja dasa puggalā losmiü o¤ātā ava¤¤ātā hãëitā khãlitā garahitā paribhåtā acittãkatā. Imāni kho mahārāja dasa ņhānāni anussaramānassa bodhisattassa evaü sa¤¤ā uppajjã 'māhaü kammahãno assaü payogahãno garahito devamanussānaü. Yannånāhaü kammasāmi assaü kammagaru kammādhipateyyo kammasãlo kammadhorayho-142. Kammaniketavā appamatto vihareyyanti'. Evaü kho mahārāja bodhisatto ¤āõaü paripācento dukkarakārikaü akāsã" ti. 6. "Bhante nāgasena bodhisatto dukkarakārikaü karonto [PTS Page 289] [\q 289/] evamāha'na kho panāhaü imāya kaņukāya dukkarakārikāya adhigacchāmã uttarimanussadhammā alamariya¤āõadassanavisesaü. Siyā nu kho a¤¤o maggo bodhāyā?" Ti. Api nu tasmiü samaye bodhisattassa maggaü ārabbha satisammoso ahosã" tã. ----- 142. Dhoreyyā (sã. Mu) [SL Page 252] [\x 252/] "Pa¤cavãsati kho panime mahārāja cittassadubbalãkaraõā dhammā yehi dubbalãkataü na sammā samādhiyati āsavānaü khayāya. Katame pa¤cavãsati? Kodho mahārāja cittassa dubbalãkaraõo dhammo yena dubbalãkataü cittaü na sammā samādhiyati āsavānaü khayāya, upanāho, makkho, phalāso, issā, macchariyaü, māyā, sāņheyyaü, thambho, sārambho, māno, atimāno, mado, pamādo, thãnamiddhaü, tandi, ālasyaü, pāpamittatā, råpā, saddā, gandhā, rasā, phoņņhabbā, khudā, pipāsā, arati mahārāja cittassadubbalãkaraõo dhammo yena dubbalãkataü cittaü na sammā samādhiyati āsavānaü khayāya. Ime kho maharāja pa¤cavãsati cittassadubbalãkaraõā dhammā yehi dubbalãkataü cittaü na sammā samādhiyati āsavānaü khayāya. Bodhisattassa kho mahārāja khuppipipāsā kāyaü pariyādiyiüsu, kāye pariyādinne cittaü na sammā samādhiyati āsavānaü khayāya. Satasahassaü mahārāja kappānaü caturo ca asaīkheyyo kappe bodhisatto catunnaü yeva ariyasaccānaü abhisamayaü anvesi tāsutāsu jātisu. Kiü panassa pacchime bhave abhisamayajātiyaü maggaü ārabbha satisammoso hessati? Api ca mahārāja bodhisattassa sa¤¤āmattaü uppajji 'siyā nu kho a¤¤o maggo bodhāyā?"Ti. Pubbe kho mahārāja bodhisatto ekamāsiko samāno pitusakkassa kammante sãtāya jambucchāyāya sirisayane pallaīkaü abhujitvā nisinno vivicceva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi savittakaü savicāraü vivekajaü pãtisukhaü paņhamajjhānaü upasampajja [PTS Page 290] [\q 290/] vihāsã"ti. -143. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmi. Ĩāõaü paripācento bodhisatto dukkarakārikaü akāsã" ti. Dukkarakārikapa¤ho dutiyo. 3. Kusalākusalabalavatarapa¤ho 1. "Bhante nāgasena katamaü adhimattaü balavataraü kusalaü vā akusalaü vā?" Ti. "Kusalaü mahārāja adhimattaü balavataraü no tathā akusalanti. " "Nāhaü bhante nāgasena taü vacanaü sampaņicchāmi 'kusalaü adhimattaü balavataraü no tathāakusalanti. Dissanti bhante nāgasena idha pāõātipātino adinnādāyino kāmesumicchācārino musāvādino gāmaghātakā panthadåsakā nekatikā va¤canikā ------- 142. -Pe- catutthajjhānaü upasampajja vābhāsãti (sã. Mu. Ma. ) [SL Page 253] [\x 253/] Sabbe te tāvatakena pāpena labhanti hatthacchedaü hatthapādacchedaü kaõõacchedaü nāsacchedaü kaõõanāsacchedaü bilaīgathālikaü saīkhamuõķikaü rāhumukhaü jotimālakaü hatthapajjotikaü erakavattikaü cãrakavāsikaü eõeyyakaü balisamaüsikaü kahāpaõakaü khārāpatacchikaü palighaparivattikaü palālapãņhakaü, tattenapi telena osi¤canaü, sunakhehi'pi khādāpanaü, sålāropaõaü, asināpisãsacchedaü, keci rattiü pāpaü katvā rattiü yeva vipākaü anubhavanti, keci rattiü katvā divā yeva anubhavanti, keci divā katvā rattiü yeva anubhavanti, keci dve tayo divase dvãtivattā-144. Anubhavanti, sabbe'pi te diņņheva dhamme vipākaü anubhavanti. Atthi pana bhante nāgasena koci ekassa vā dvinnaü vā tiõõaü vā catunnaü vā pa¤cannaü vā dasannaü vā satassa vā sahassassa vā satasahassassa vā saparivāraü dānaü datvā diņņhadhammikaü bhogaü vā yasaü vā sukhaü vā anubhavitā, sãlena vā uposathakammena vā? Ti. "Atthi [PTS Page 291] [\q 291/] mahārāja cattāro purisā dānaü datvā sãlaü samādiyitvā uposathakammaü katvā diņņheva dhamme teneva sarãradehena tidasapure yasamanuppattā"ti. 2. "Ko ca ko ca bhante?" Ti. "Mandhātā mahārāja rājā, nimi rājā, sādhino rājā, guttilo ca gandhabbo" ti. "Bhante nāgasena anekehi taü bhavasahassehi antaritaü dãpitaü. Dvinnampetaü amhākaü parokkhaü. Yadi samattho'si vattamānake bhave bhagavato dharamānakāle kathehã" ti. "Vattamānake'pi mahārāja bhave puõõako dāso therassa sāriputtassa bhojanaü davā tadaheva seņņhiņņhānaü ajjhåpagato, so etarahi puõõako seņņhiti pa¤¤āyi. Gopālamātā devã attano kese vikkiõitvā laddhehi aņņhahi kahāpaõehi therassa mahākaccāyanassa attaņņhamakassa piõķapātaü datvā tadaheva ra¤¤o udenassa aggamahesittaü pattā. Suppiyā upāsikā a¤¤atarassa gilānabhikkhuno attano årumaüsena paņicchādaniyaü datvā dutiyadivase yeva råëhavanā sacchavi arogā jātā. Mallikā devã bhagavato ābhidosikaü kummāsapiõķaü datvā tadaheva ra¤¤o kosalassa aggamahesã jāti. Sumano mālākāro aņņhahi sumanapupphamuņņhãhi bhagavantaü påjetvā taü divasaüyeva mahāsampatti 144. Vãtivatte (sã. Mu. ) 254 Patto ekasāņako brāhmaõo uttarasāņakena bhagavantaü påjetvā taü divasaü yeva sabbaņņhakaü labhi. Sabbe'pete mahārāja diņņhadhammikaü bhoga¤ca yasa¤ca anubhaviüså"ti. 3. "Bhante nāgasena vicinitvā pariyesitvā cha janeyeva addasāsã?" Ti. "âma mahārājā" ti. "Tena hi bhante nāgasena akusalaü yeva adhimattaü balavataraü no tathā kusalaü. Ahaü hi bhante nāgasena ekadivasaü yeva dasapi purise passāmi pāpassa kammassa vipākena sulesu āropãyamāne vãsatimpi tiüsampi cattārãsampi pa¤¤āsampi [PTS Page 292] [\q 292/] purise. Purisasatampi purisasahassampi passāmi pāpassa kammassa vipākena sålesu āropãyamānaü-145. Nandakulassa-146. Bhante nāgasena bhaddasālo nāma senāpatiputto ahosi. Tena ca ra¤¤ā candaguttena saīgāmo samåpabbåëho ahosi. Tasmiü kho pana bhante nāgasena saīgāme ubhato balakāye asãtikavandharåpāni ahesuü. Ekasmiü kira sasakalaīke-147. Paripuõõe ekaü kavandharåpaü uņņhahati. Sabbe'pete pāpasseva kammassa vipākena anayavyasanaü āpannā. Iminā'pi bhante nāgasena kāraõena bhaõāmã akusalaüyeva adhimattaü balavataraü no tathā kusalanti. Suyyati bhante nāgasena 'imasmiü buddhasāsane kosalena ra¤¤ā asadisadānaü dinnanti?. "âma mahārāja suyyatã" ti. "Api nu kho bhante nāgasena kosalarājā taü asadisadānaü datvā tato nidānaü ki¤ci diņņhadhammikaü bhogaü vā yasaü vā sukhaü vā paņilabhã?" Ti. "Na hi mahārājā? Ti. "Yadi bhante nāgasena kosalarājā evaråpaü anuttaraü dānaü datvā'pi na labhi tato nidānaü diņņhadhammikaü bhogaü vā yasaü vā sukhaü vā, tena hi bhante nāgasena akusalaüyeva adhimattaü balavataraü, no tathā kusalanti". 4. "Parittattā mahārāja akusalaü khippaü pariõamati. Vipalattā kusalaü dãghena kālena pariõamati. Upamāyapi mahārāja etaü upaparikkhitabbaü. Yathā mahārāja aparante janapade ------ 145. âropente (sã. Mu. Ma. ) 146. Nandaguttassa (kesuci) 147. Sãsakakhandhe paripāte sã. Mu: kabandhe (ma. ) 255. Kumudabhaõķikā nāma dha¤¤ajāti māsena lånā-148. Antogehagatā hoti. Sāliyo chappa¤camāsehi pariõamanti. Kiü panettha mahārāja antaraü? Ko viseso kumudabhaõķikāyaca sālãna¤cā?" Ti. "Parittatā bhante kumudabhaõķikāya, vipulatā ca sālãnaü. Sāliyo bhante nāgasena rājārahaü rājabhojanaü, kumudabhaõķikā dāsakammakarānaü bhojananti. [PTS Page 293] [\q 293/] " "Evameva kho mahārāja parittattā akusalaü khippaü pariõamati. Vipulattā kusalaü dãghena kālena pariõamatã" ti. "Yaü tattha bhante nāgasena khippaü pariõamati, taü nāma loke adhimattaü balavataraü. Tasmā akusalaü adhimattaü balavataraü. No tathā kusalaü. Yathā nāma bhante nāgasena yo koci yodho mahatimahāyuddhaü pavisitvā paņisattuü upakacchake gahetvā ākaķķhitvā khippataraü sāmino upaneyya, so yodho loke samattho såro nāma. Yo ca bhisakko khippaü sallaü uddharati, rogamapaneti, so bhisakko cheko nāma. Yogaõako sãghasãghaü gaõetvā-149 khippaü dassayati, so gaõako cheko nāma. Yomallo khippaü paņimallaü ukkhipitvā uttānakaü pāteti, so mallo samattho såro nāma. Evameva kho bhante nāgasena yaü khippaü pariõamati kusalaü vā akusalaü vā, taü loke adhimattaü balavataranti. " 5. "Ubhayampi taü mahārāja kammaü samparāyavedaniyaüyeva. Api ca akusalaü sāvajjatāya khaõena diņņhadhammavedanãyaü hoti. Pubbakehi mahārāja khattiyehi ņhapito eso niyamo 'yo pāõaü hantã so daõķāraho, yo adinnaü ādiyati, yo paradāraü gacchati, yo musā bhaõati, yo gāmaü ghāteti, yo panthaü dåseti, yo nikativa¤canaü karoti, so daõķāraho vadhitabbo chettabbo bhettabbo hantabbo'ti. Taü te upādāya vicinitvā vicinitvā daõķenti vadhenti chindanti bhindanti hananti ca. Api nu mahārāja atthi kehici ņhito niyamo 'yo dānaü vā deti, sãlaü vā rakkhati, uposathakammaü vā karoti, tassa dhanaü vā yasaü vā dātabbanti'! Api nu taü vicinitvā vicinitvā dhanaü vā yasaü vā denti corassa katakammassa vadhabandhanaü viyā?"Ti. "Na hi bhante" ti. "Yadi mahārāja dāyakānaü vicinitvā vicininvā dhanaü vā yasaü dadeyyuü, kusalampi diņņhadhammavedaniyaü [PTS Page 294] [\q 294/] bhaveyya. Yasmā ca kho mahārāja dāyake na vicinanti 'dhanaü vā yasaü vā dassamā'ti, tasmā ------ 148. Māsalånā (ma) māsārā (ka. ) Māseneva (sã. Mu. ) 149. Gantvā (sã. Mu). [SL Page 256] [\x 256/] Kusalaü na diņņhadhammavedanãyaü. Iminā mahārāja kāraõena akusalaü diņņhadhammavedanãyaü. Samparāyeva so adhimattaü balavataraü vedanaü vediyatã" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Tvādisena buddhimantena vinā neso pa¤ho sunibbedhiyo. Lokiyaü-149. Bhante nāgasena lokuttarena vi¤¤āpitanti. " Kusalākusalabalavatarapa¤ho tatiyo. 4. Pubbapetādisapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena ime dāyakā dānaü datvā pubbapetānaü ādisanti 'imaü tesaü pāpuõātu'ti. Api nu te ki¤ci tato nidānaü vipākaü paņilabhanti?" Ti. "Keci mahārāja paņilabhanti, keci na paņilabhantã" ti. "Ke bhante paņilabhanti? Ke na paņilabhantã?" Ti. "Nirayåpapannā mahārāja na paņilabhanti, saggagatā na paņilabhanti, tiracchānayonigatā na paņilabhanti, catunnaü petānaü tayo petā na paņilabhanti vantāsikā khuppipāsino nijjhāmataõhikā. Labhanti petā paradattupajãvino, te'pi saramānā yeva labhantã" ti. "Tena hi bhante nāgasena dāyakānaü dānaü vissotaü-150. Hoti aphalaü, yesaü uddissa kataü yadi te na paņilabhantã?"Ti. "Na hi taü mahārāja dānaü aphalaü hoti avipākaü. Dāyakāyeva tassa phalaü anubhavantã"ti. "Tena hi bhante kāraõena maü sa¤¤āpehã" ti. "Idha mahārāja keci manussā macchamaüsasurābhattakhajjakāni paņiyādetvā ¤ātikulaü gacchanti, yadi te ¤ātakā taü upāyanaü na sampaņiccheyyuü, api nu taü upāyanaü vissotaü gaccheyya vinasseyya vā?" Ti. "Na hi bhante. Sāmikānaüyeva taü hoti" ti. "Evameva kho mahārāja dāyakā yeva tassa phalaü anubhavanti. Yathā [PTS Page 295] [\q 295/] vā pana mahārāja puriso gabbhaü paviņņho asati purato nikkhamanamukhe kena nikkhameyyā?" Ti. "Paviņņheneva bhante"ti. ------ 149. Lokikaü (ma. Sã. Mu. ) 150. Visositaü (ma. ) [SL Page 257.] [\x 57/] "Evameva kho mahārāja dāyakā yeva tassa phalaü anubhavantã" ti. "Hotu bhante nāgasena. Evametaü tathā sampaņicchāma. Dāyakā yeva tassa phalaü anubhavanti. Na mayaü taü kāraõaü vilomemā" ti. 2. "Bhante nāgasena yadi imesaü dāyakānaü dinnaü dānaü pubbapetānaü pāpuõāti, te ca tassa vipākaü anubhavanti, tena hi yo pāõātipāti luddo lohitapāõi paduņņhamanasaükappo manusse ghātetvā dāruõaü kammaü katvā pubbapetānaü ādiseyya 'imassa me kammassa vipāko pubbapetānaü pāpuõātu'ti, api nu tassa vipāko pubbapetānaü pāpuõāti?" Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Bhante nāgasena, ko tattha hetu, kiü kāraõaü, yena kusalaü pāpuõāti akusalaü na pāpuõātã?"Ti. "Neso mahārāja pa¤ho pucchitabbo. Mā ca tvaü mahārāja 'vissajjako atthi'tiapucchitabbaü pucchi. Kissa ākāso nirālambo? Kissa gaīgā uddhamukhā na sandahati? Kissa ime manussā cā dijā ca dipadā? Migā catuppadā?'Ti. Tampi maü tvaü pucchissasã?" Ti. "Nāhantaü bhante nāgasena vihesāpekkho pucchāmi. Api ca nibbāhanatthāya sandehassa pucchāmi. Bahå manussā loke vāmagāhino-151. Vicakkhukā. 'Kinti te otāraü na labheyyu'nti evāhaü taü pucchāmã"ti. "Na sakkā mahārāja saha akatena ananumatena saha pāpaü kammaü saüvibhajituü. Yathā mahārāja manussā udakanibbāhanena udakaü suvidårampi haranti, api nu mahārāja sakkā ghanamahāselapabbato nibbāhanena yaticchitaü haritunti?". "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja sakkā kusalaü saüvibhajituü, na sakkā akusalaü saüvibhajituü. Yathāvā pana mahārāja sakkā telena padãpo jāletuü, api nu mahārāja sakkā udakena [PTS Page 296] [\q 296/] padãpo jāletunti?". "Na hi bhante"ti. ----- 151. Vāmagāmino (ma. ) 258 "Evameva kho mahārāja sakkā kusalaü saüvibhajituü, na sakkā akusalaü saüvibhajituü. Yathāvā pana mahārāja kassakā taëākato udakaü nãharitvā dha¤¤aü paripācenti, api nu kho mahārāja sakkā mahasamuddato udakaü nãharitvā dha¤¤aü paripācetunti?" "Na hi bhante" ti. "Evameva kho mahārāja sakkā kusalaü saüvibhajituü. Na sakkā akusalaü saüvibhajitunti. " 3. "Bhante nāgasena, kena kāraõena sakkā kusalaü saüvibhajituü. Na sakkā akusalaü saüvibhajituü? Kāraõena maü sa¤¤āpehi. Nāhaü andho anāloko. Sutvā vedissāmã" ti. "Akusalaü mahārāja thokaü, kusalaü bahukaü. Thokattā akusalaü kattāraü yeva pariyādiyati. Bahukattā kusalaü sadevakaü lokaü ajjhottharatã" ti. "Opammaü karohã"ti. "Yathā mahārāja parittaü ekaü udabindu paņhaviyaü nipateyya, api nu kho taü mahārāja udabinudu dasapi dvādasapi yojanāni ajjhotthareyyā?"Ti. "Na hi bhante. Yattha taü udabindu nipatitaü, tattheva pariyādiyatã"ti. "Kena kāraõena mahārājā?" Ti. "Parittattā bhante udabindussā"ti. "Evameva kho mahārāja parittaü akusalaü. Parittattā kattāraü yeva pariyādiyati, na sakkā saüvibhajituü. Yathā vā pana mahārāja mahatimahāmegho abhivasseyya tappayanto dharaõitalaü, api nu kho so mahārāja mahāmeghā smaiantagho samantato otthareyyā?"Ti. "âma bhante. Pårayitvā somahāmeghosobbha - sara - sarita - sākhā - khandara - padara - daha - taëāka - udapāna - pokkharaõãyo, dasapi dvādasapi yojanāni ajjhotthareyyā"ti. "Kena kāraõena mahārājā?" Ti. "Mahantattā bhante meghassā" ti. "Evameva kho mahārāja kusalaü bahukaü. Bahukattā sakkā devamanussehi'pi saüvibhajitunti. " [SL Page 259] [\x 259/] 4. "Bhante nāgasena kena kāraõena akusalaü thokaü [PTS Page 297] [\q 297/] kusalaü bahutaranti?" "Idha mahārāja yo koci dānaü deti, silaü samādiyati, uposathakammaü karoti, so haņņho pahaņņho haüsito pahaüsito pamudito pasannamānaso vedajāto hoti, tassa aparāparaü pãti uppajjati pãtimanassa bhiyyo bhiyyo kusalaü pavaķķhati. Yathā mahārāja udapāne bahusalilasampuõõe ekena desena udakaü paviseyya, ekena nikkhameyya. Nikkhamante'pi aparāparaü uppajjati, na sakkā hoti khayaü pāpetuü, evameva kho mahārāja kusalaü bhiyyo bhiyyo pavaķķhati. Vassasate'pi ce mahārāja puriso kataü kusalaü āvajjeyya. âvajjite āvajjite bhiyyo bhiyyo kusalaü pavaķķhati. Tassa taü kusalaü sakkā hoti yathicchakehi saddhiü saüvibhajituü. Idamettha mahārāja kāraõaü yenakāraõena kusalaü bahutaraü. Akusalaü pana mahārāja karonto pacchā vippaņisārã hoti. Vippaņisārino cittaü patilãyati, patikuņati, pativaņņati, na sampasārãyati, socati tappati hāyati khãyati, na parivaķķhati, tattheva pariyādiyati. Yathā mahārāja sukkāya nadiyā mahāpuëināya unnatāvanatāya kuņilasaükuņilāya uparito parittaü udakaü āgacchantaü hāyati khãyati na parivaķķhati, tattheva pariyādiyati, evameva kho mahārāja akusalaü karontassa cittaü patilãyati patikuņati pativaņņati na sampasārãyati. Socati tappati hāyati khãyati na parivaķķhati, tattheva pariyādiyati. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena akusalaü thokanti". "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Pubbapetādisapa¤ho catuttho. 5. Supinapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, imasmiü loke naranāriyo supinaü passanti kalyāõampi pāpakampi diņņhapubbampi adiņņhapubbampi katapubbampi akatapubbampi [PTS Page 298] [\q 298/] khemampi sabhayampi dåre'pi santike'pi. Bahuvidhāni'pi anekavaõõasahassāni passanti. Ki¤cetaü supinaü nāma? Ko cetaü passatã?" Ti. "Nimittametaü mahārāja supinaü nāma yaü cittassa āpātamåpagacchati. Chayime mahārāja supinaü passanti: vātiko supinaü passati, pittiko supinaü passati, semhiko supinaü passati, ----- [SL Page 260] [\x 260/] Devatupasaühārato supinaü passati, samudāciõõato supinaü passati, pubbanimittato supinaüpassati. Tatra mahārāja yaü pubbanimittato supinaü passati taü yeva saccaü, avasesaü micchā"ti. 2. "Bhante nāgasena yo pubbanimittato supinaü passati, kiü tassa cittaü sayaü gantvā taü nimittaü vicināti, taü vā nimittaü cittassa āpātamåpagacchati, a¤¤o vā āgantvā tassa ārocetã?" Ti. "Na mahārāja tassa cittaü sayaü gantvā taü nimittaü vicināti, nāpi a¤¤o koci āgantvā tassa āroceti. Atha kho taü yeva nimittaü cittassa āpātamåpagacchati. Yathā mahārāja ādāso na sayaü kuhi¤ci gantvā chāyaü vicināti. Nāpi a¤¤o koci chāyaü ānetvā ādāsaü āropeti. Atha kho yato kutoci chāyaü āgantvā ādāsassa āpātamåpagacchati, evameva kho mahārāja na tassa cittaü sayaü gantvā taü nimittaü vicināti, nāpi a¤¤o koci āgantvā āroceti. Atha kho yato kutoci nimittaü āgantvā cittassa āpātamåpagacchatã"ti. 3. "Bhante nāgasena, yantaü cittaü supinaü passati, api nu taü cittaü jānāti 'evaünāma vipāko bhavissati khemaü vā bhayaüvā?"Ti. "Na hi mahārāja taü cittaü jānāti 'evaü vipāko bhavissati khemaü vā bhayaü vā'ti. Nimitte pana uppanne a¤¤esaü katheti. Tato te atthaü kathentã"ti. "Iīgha bhante nāgasena kāraõaü dasse÷i "ti. "Yathā mahārāja sarãre tilakā pãëakā daddåni uņņhahanti lābhāya vā alābhāya vā yasāyavā ayasāya [PTS Page 299] [\q 299/] vā nindāya vā pasaüsāya vā sukhāya vā dukkhāya vā, api nu tā mahārāja tilakā piëakā jānitvā uppajjanti "imaü nāma mayaü atthaü nipphādessāmā?"Ti. "Na hi bhante. Yādise tā okāse piëakā sambhavanti, tattha tā piëakā disvā nemittakā byākaronti 'evaü nāma vipāko bhavissatã'tã. Evameva kho mahārāja yantaü cittaü supinaü passati, na taü cittaü jānāti 'evaü nāma vipāko bhavissati khemaü vā bhayaü vā'ti. Nimitte pana uppanne a¤¤esaü katheti, tato te atthaü kathentã"ti. 4. "Bhante nāgasena, yo supinaü passati, so niddāyanto passati udāhu jagganto-152. Passatã?"Ti. ------ 152. Jāgaranto (ma. ) [SL Page 261] [\x 261/] "Yo so mahārāja supinaü passati, na so niddāyanto passati, nāpi jagganto passati, api ca okkante middhe asampatte bhavaīge etthantare supinaü passati. Middhasamāråëhassa mahārāja cittaü bhavaīgagataü hoti, bhavaīgagataü cittaü nappavattati. Appavattaü cittaü sukhadukkhaü nappajānāti. Appaņivijānantassa supino na hoti. Pavattamāne citte supinaü passati. Yathā mahārāja timire andakāre appabhāse saparisuddhe'pi ādāse chāyā na dissati, evameva kho mahārāja middhasamāråëhe citte bhavaīgagate tiņņhamāne'pi sarãre cittaü appavattaü hoti. Appavatte citte supinaü na passati. Yathā mahārāja ādāso evaü sarãraü daņņhabbaü. Yathā andhakāro evaü middhaü daņņhabbaü. Yathā āloko evaü cittaü daņņhabbaü. Yathā vā pana mahārāja mahikotthaņassa såriyassa pabhā na dissati, santã yeva suriyarasmi appavattā hoti. Appavattāya suriyarasmiyā āloko na hoti. Evameva kho mahārāja middhasamāråëhassa cittaü bhavaīgagataü hoti. Bhavaīgagataü cittaü nappavattati. Appavatte citte supinaü na passati. Yathā mahārāja suriyo evaü sarãraü daņņhabbaü. Yathā mahikottharaõaü evaü [PTS Page 300] [\q 300/] middhaü daņņhabbaü yathā suriyarasmi evaü cittaü daņņhabbaü. 5. Dvinnaü mahārāja sante'pi sarãre cittaü appavattaü hoti: middhasamāråëhassa bhavaīgagatassa sante'pi sarãre cittaü appavattaü hoti. Nirodhasamāpannassa sante'pi sarãre cittaü appavattaü hoti. Jāgarantassa mahārāja cittaü lolaü hoti vivaņaü pākaņaü anibaddhaü. Evaråpassa citte nimittaü āpātaü na upeti. Yathā mahārāja purisaü vivaņaü pākaņaü akiriyaü-153. Arahassaü rahassakāmā parivajjenti, evameva kho mahārāja jāgarantassa dibbo attho āpātaü na upeti. Tasmā jāgaranto supinaü na passati. Yathā vā pana mahārāja bhikkuü bhinnājãvaü anācāraü pāpamittaü dussãlaü kusãtaü hãnaviriyaü kusalā bodhipakkhiyā dhammā āpātaü na upenti, evameva kho mahārāja jāgarantassa dibbo attho āpātaü na upeti, tasmā jāgaranto supinaü na passatã"ti. 6. "Bhante nāgasena, atthi middhassa ādimajjhapariyosānanti?" "âma mahārāja. Atthi middhassa ādi, atthi majjhaü, atthi pariyosānanti. " "Katamaü ādi, katamaü majjhaü, katamaü pariyosānanti?" ----- 153. âkiõõaü (kesuci) [SL Page 262] [\x 262/] "Yo mahārāja kāyassa onāho pariyonāho dubbalyaü, mandatā akamma¤¤atā kāyassa, ayaü middhassa ādi. Yo mahārāja kapiniddāpareto vokiõõakaü jaggati, idaü middhassa majjhaü bhavaīgagatipariyosānamajjhupagato mahārāja kapiniddāpareto supinaü passati. Yathā mahārāja koci yatacārã samāhitacitto ņhitadhammo acalabuddhi pahãnakotuhalasaddaü vanamajjhogāhitvā sukhumaü atthaü cintayati, na ca so tattha middhaü okkamati. So tattha samāhito ekaggacitto sukhumaü atthaü paņivijjhati, evameva kho mahārāja jāgaro na middhasamāpanno ajjhupagato kapiniddaü kapiniddāpareto supinaü passati. [PTS Page 301] [\q 301/] yathā mahārāja kotuhalasaddo evaü jāgaraõaü daņņhabbaü. Yathā vicittaü vanaü evaü kapiniddā pareto daņņhabbo. Yathā so kotuhalasaddaü ohāya middhaü vivajjetvā majjhatthabhuto sukhumaü atthaü paņivijjhati, evaü jāgaro na middhasamāpanno kapiniddāpareto supinaü passatã"ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Supinapa¤ho pa¤camo. 6. Akālamaraõapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, ye te sattā maranti sabbe te kāle yeva maranti? Udāhu akāle'pi marantã" ti. "Atthi mahārāja kāle'pi maraõaü, atthi akāle'pi maraõanti. " "Ke te bhante nāgasena kāle maranti? Ke akāle marantã?"Ti. "Diņņhapubbā pana mahārāja tayā ambarukkhā vā jamburukkhā vā a¤¤asmā vā pana phalarukkhā phalāni patantāni āmāni ca pakkāni cā?"Ti. "âma bhante"ti. "Yāni tāni mahārāja phalāni rukkhato patanti, sabbāni tāni kāle yeva patanti udāhu akālepã?"Ti. "Yāni tāni bhante nāgasena phalāni paripakkāni vilãnāni patanti sabbāni tāni kāle patanti. Yāni pana tāni avasesāni phalāni tesu kānici kimividdhāni patanti, kānici lakuņahatāni patanti, kānici vātapahaņāni patanti, kānici antoputikāni hutvā patanti, sabbāni tāni akāle patantã"ti. [SL Page 263] [\x 263/] "Evameva kho mahārāja, ye te jarāvegahatā maranti, teyeva kāle maranti. Avasesā keci kammapatibāëhā maranti, keci gatipatibāëhā, keci kiriyapatibāëhā marantã"ti. "Bhante nāgasena, ye te kammapatibāëhā maranti, ye'pi te gatipatibāëhā maranti, ye'pi te kiriyapatibāëhā maranti, ye'pi te jarāvegapatibāëhā maranti, sabbe te kāleyeva maranti yo'pi mātukucchigato marati, so tassa kālo kāle yeva so marati. Yo'pi vijātaghare marati, so tassa [PTS Page 302] [\q 302/] kālo. So'pi kāle yeva marati. Yo'pi māsiko marati -------------pe--------------- yo'pi vassatiko marati. So tassa kālo. Kāle yeva so marati. " "Tena hi bhante nāgasena akāle maraõaü nāma na hoti, ke keci maranti sabbe te kāle yeva marantã"ti. 2. "Sattime mahārāja vijjamāne'pi uttariü āyusmiü akāle maranti. Katame satta? Jighacchito mahārāja bhojanaü alabhamāno upahatabbhantaro vijjamāne'pi uttariü āyusmiü akāle marati, Pipāsito mahārāja pānãyaü alabhamāno parisukkhahadayo vijjamāne'pi uttariü āyusmiü akāle marati, , Abhinā daņņho mahārāja visavegābhihato tikicchakaü alabhamānova vijjamāne'pi uttariü āyusmiü akāle marati, Visamāsito mahārāja ķayhantesu aīgapaccaīgesu agadaü alabhamāno vijjamāne'pi uttariü āyusmi akāle marati, Aggigato mahārāja jhāyamāno nibbāpanaü alabhamāno vijjamāne'pi uttariü āyusmiü akāle marati, Udakagato mahārāja patiņņhaü alabhamāno vijjamāne'pi uttariü āyusmiü akāle marati, Sattihato mahārāja ābādhiko bhisakkaü alabhamāno vijjamāne'pi uttariü āyusmiü akāle marati. Ime kho mahārāja satta vijjamāne'pi uttariü āyusmiü akāle maranti. Tatrāpāhaü mahārāja ekaüsena vadāmi. Aņņhavidhena mahārāja sattānaü kālakiriyā hoti. Vātasamuņņhānena pittasamuņņhānena semhasamuņņhānena sannipātikena utupariõāmena visamaparihāreta [SL Page 264] [\x 264/] Opakkamikena kammavipākena mahārāja sattānaü kālakiriyā hoti. Tatra mahārāja yadidaü kammavipākena kālakiriyā, sāyeva tattha sāmayikā kālakiriyā, avasesā asāmayikā kālakiriyā bhavati ca: "Jighacchāya pipāsāya ahinā daņņho visena ca Aggiudakasattihi akāle tattha mãyati. [PTS Page 303] [\q 303/] Vātapitte semhena santipātenutuhi ca Visamopakkamakammehi akāle tattha mãyatã'ti. 3. Keci mahārāja sattā pubbe katena tena tena akusalakammavipākena maranti. Idha mahārāja yo pubbe pare jighacchāya māreti, so bahuni vassasatasahassāni jighacchāya paripãëito chāto parikilanto sukkhamilātahadayo bubhukkhito susukkhito-154. Jhāyanto abbhantaraü pariķayhanto jighacchāyeva marati, daharo'pi majjhimo'pi mahallako'pi. Idampi tassa sāmayikaü maraõaü. Yo pubbe pare pipāsāya māreti, so bahåni vassasatasahassāni peto hutvā nijjhāmataõhiko samāno låkho kiso parisussitahadayo pipāsāyeva marati daharo'pi majjhimo'pi mahallako'pi. Idampi tassa sāmayikaü maraõaü. Yo pubbe pare ahinā dasāpetvā māreti, so bahåni vassasatasahassāni ajagaramukheneva ajagaramukhaü kaõhasappamukheneva kaõhasappamukhaü parivattitvā tehi khāyitakhāyito ahãhi daņņho yeva marati, daharo'pi majjhimo'pi mahallako'pi. Idampi tassa sāmayikaü maraõaü. Yo pubbe pare visaü datvā māreti, so bahåni vassasatasahassāni ķayhantehi aīgapaccaīgehi bhijjamānena sarãrena kuõapagandhaü vāyanto visaneva marati daharo'pi majjhimo'pi mahallako'pi. Idampi tassa sāmayikaü maraõaü. Yo pubbe pare agginā māreti, so bahåni vassasatasahassāni aīgārapabbateneva aīgārapabbataü yamavisayeneva yamavisayaü parivattitvā daķķhavidaķķhagatto agginā yeva marati daharo'pi majjhimo'pi mahallako'pi. Idampi tassa sāmayikaü maraõaü. ------ 154. Sukkhapamilātahadayo sukkhino visukkhito. (Sã. Mu. ) Sukkhamilānahadayo bubhukkhito visukkhito. (Ma) [SL Page - 265 [\x 265/] ] Yo pubbe pare udakena māreti, so bahåni vassasatasahassāni hataviluttabhaggadubbalagatto khubhitacitto udake yeva marati daharo'pi majjhimo'pi mahallako'pi. Idampi tassa sāmayikaü maraõaü. Yo pubbe pare sattiyā māreti, [PTS Page 304] [\q 304/] so bahåni vassasatasahassāni chinnabhinnakoņņitavikoņņito sattimukhasamāhato sattiyāyeva marati daharo'pi majjhimo'pi mahallako'pi. Idampi tassa samāyikaü maraõanti. " 4. "Bhante nāgasena, 'akāle maraõaü atthi'ti yaü vadesi, iīgha me tvaü tattha kāraõaü atidisā"ti. "Yathā mahārāja mahatimahāaggikkhandho ādinnatiõakaņņhasākhāpalāso pariyādinnabhakkho upādānasaīkhayā nibbāyati, so aggi vuccati 'anãtiko anupaddavo samaye nibbutonāmā'ti. Evameva kho mahārāja yo koci bahåni divasasahassāni jãvitvā jarājiõõo āyukkhayā anãtiko anupaddavo marati, so vuccati samaye maraõamupagato'ti. Yathā vā pana mahārāja mahatimahāaggikkhandho ādinnatiõakaņņhasākhāpalāso assa, taü apariyādinne yeva tiõakaņņhasākhāpalāse mahatimahāmegho abhippavassitvā nibbāpeyya. Api nu kho so mahārāja mahāaggikkhandho samaye nibbuto nāma hotã?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kissa pana so mahārāja pacchimo aggikkhandho purimakena aggikkhandhena samasamagatikonāhosã?" Ti. "âgantukena bhante meghena patipãëito so aggikkhandho asamayanibbuto"ti. "Evameva kho mahārāja yo koci akāle marati, so āgantukena rogena patipãëito vātasamuņņhānena vā pittasamuņņhānena vā semhasamuņņhānena vā sannipātikena vā utupariõāmajena vā visamaparihārajena vā opakkamikena vā jãghacchāya vā pipāsāya vā sappadaņņhena vā visamāsitena vā agginā vā udakena vā sattiyā vā patipãëito akāle marati. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena akāle maraõaü atthi. 5. Yathā vā pana mahārāja gagane mahatimahāvalāhako uņņhahitvā ninna¤ca thala¤ca paripårayanto ahivassati, so vuccati megho anãtiko anupaddavo vassatãti, [SL Page 266] [\x 266/] Evameva kho mahārā yo koci ciraü jãvitvā jarājiõõo [PTS Page 305] [\q 305/] āyukkhayā anãtiko anupaddavo marati, so vuccati 'samaye maraõamåpagato'ti. Yathā vā pana mahārāja gagane mahatimahāvalāhako uņņhahitvā antarāyeva mahatā vātena abbhatthaü gaccheyya, api nu kho so mahārāja valāhako samaye vigato nāma hotã?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kissa pana so mahārāja pacchimo valāhako purimakena valāhakena samasamagatiko nāhosã?" Ti. "âgantukena bhante vātena patipãëito so valāhako asamayappattoyeva vigato"ti. 6. "Evameva kho mahārāja yo koci akāle marati, so āgantukena rogena patipãëito vātasamuņņhānena vā pittasamuņņhānena vā semhasamuņņhānena vā sannipātikena vā utupariõāmajena vā visamaparihārajena vā opakkamikena vā jãghacchāya vā pipāsāya vā sappadaņņhena vā visamāsitena vā agginā vā udakena vā sattivegapatipãëito vā akāle marati. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena akāle maraõaü atthi. Yathā vā pana mahārāja balavā āsãviso kupito ka¤cideva purisaü ķaseyya, tassa taü anãtikamanupaddavaü maraõaü pāpeyyaü, taü visaü vuccati anãtikamanupaddavaü koņigatanti. Evameva kho mahārāja yo koci ciraü jãvitvā jarājiõõo āyukkhayā anãtiko anupaddavo marati, so vuccati anãtiko anupaddavo jãvitakoņigato sāmayikaü Maraõamupagato"ti. Yathā vā pana mahārāja balavatā āsãvisena daņņhassa antarā yeva ahiguõņhiko agadaü datvā avisaü kareyya, api nu kho taü mahārāja visaü samaye vigataü nāma hotã?" Ti. "Na hi bhante"ti. "Kissa pana taü mahārāja pacchimaü visaü purimakena visena samasamagatikaü nāhosã?" Ti. "âgantukena bhante agadena patipãëitaü visaü akoņigataü yeva vigatanti. " "Evameva kho mahārāja yo koci akāle marati, so āgantukena rogena patipãëito vātasamuņņhānena vā pittasamuņņhānena vā semhasamuņņhānena vā sannipātikena vā utupariõāmajena vā visamaparihārajena vā opakkamikena vā jãghacchāya vā pipāsāya vā sappadaņņhena vā visamāsitena vā agginā vā udakena vā sattivegapatipãëito vā akāle marati. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena akāle maraõaü atthi. [SL Page 267] [\x 267/] 7. Yathā vā pana mahārāja issattho saraü pāteyya, [PTS Page 306] [\q 306/] sace so saro yathāgati gamanapathamatthakaü gacchati, so saro vuccati anãtiko anupaddavo yathāgati gamanapathamatthakaü gato nāmāti, evameva kho mahārāja yo koci ciraü jãvitvā jarājiõõo āyukkhayā anãtiko anupaddavo marati, so vuccati anãtiko anupaddavo samaye maraõamupagato'ti. Yathā vā pana mahārāja issattho saraü pāteyya, tassa taü saraü tasmiü yeva khaõe koci gaõheyya, api nu kho so mahārāja saro yathāgati gamanapathamatthakaü gato nāma hotã?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kissa pana so mahārāja pacchimo saro purimakena sarena samasamagatiko nāhosã? Ti" "âgantukena bhante gahaõena tassa sarassa gamanaü upacchinnanti. " "Evameva kho mahārāja yo koci akāle marati, so āgantukena rogena patipãëito vātasamuņņhānena vā pittasamuņņhānena vā semhasamuņņhānena vā sannipātikena vā utupariõāmajena vā visamaparihārajena vā opakkamikena vā jãghacchāya vā pipāsāya vā sappadaņņhena vā visamāsitena vā agginā vā udakena vā sattiyavegapatipãëito vā akāle marati. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena akāle maraõaü atthi. 8. Yathā vā pana mahārāja yo koci lohamayaü bhājanaü ākoņeyya, tassa ākoņanena saddo nibbattitvā yathāgati gamanapathamatthakaü gacchati, so saddo vuccati anãtiko anupaddavo yathāgati gamanapathamatthakaü gato nāmāti. Evameva kho mahārāja yo koci bahåni divasasahassāni jãvitvā jarājiõõo āyukkhayā anãtiko anupaddavo marati, so vuccati anãtiko anupaddavo samaye maraõamupagato'ti. Yathā vā pana mahārāja yo koci lohamayaü bhājanaü ākoņeyya, tassa ākoņanena saddo nibbatteyya, nibbatte sadde dåragate koci āmaseyya sahāmasanena saddo nirujjheyya, api nu kho so mahārāja saddo yathāgati gamanapathamatthakaü gato nāma hotã?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kissa pana mahārāja pacchimo saddo purimakena saddena samasamagatiko nāhosã?" Ti. "âgantukena bhante āmasanena so saddo [PTS Page 307] [\q 307/] uparato"ti. [SL Page 268] [\x 268/] "Evameva kho mahārāja yo koci akāle marati, so āgantukena rogena patipãëito vātasamuņņhānena vā pittasamuņņhānena vā semhasamuņņhānena vā sannipātikena vā utupariõāmajena vā visamaparihārajena vā opakkamikena vā jãghacchāya vā pipāsāya vā sappadaņņhena vā visamāsitena vā agginā vā udakena vā sattivegapatipãëito vā akāle marati. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena akāle maraõaü atthi. 9. Yathā vā pana mahārāja khette suciråëhaü dha¤¤abãjaü sammā pavattamānena vassena otatavitataākiõõabahuphalaü hutvā sassaņņhānasamayaü pāpuõāti, taü dha¤¤aü vuccati 'anãtikamanupaddavaü samayasampattaü nāma hotã'ti, evameva kho mahārāja yo koci bahåni divasasahassāni jãvitvā jarājiõõo āyukkhayā anãtiko anupaddavo marati, so vuccati 'anãtiko anupaddavo samaye maraõamåpagato'ti. Yathā vā pana mahārāja khette suviråëhaü dha¤¤abãjaü udakena vikalaü mareyya, api nu kho taü mahārāja dha¤¤aü samayasampattaü nāma hotã?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Kissa pana taü mahārāja pacchimaü dha¤¤aü purimakena dha¤¤ena samasamagatikaü nāhosã?" Ti. "âgantukena bhante uõhena patipãëitaü dha¤¤aü matantã. " 10. "Evameva kho mahārāja yo koci akāle marati, so āgantukena rogena patipãëito vātasamuņņhānena vā pittasamuņņhānena vā semhasamuņņhānena vā sannipātikena vā utupariõāmajena vā visamaparihārajena vā opakkamikena vā jãghacchāya vā pipāsāya vā sappadaņņhena vā visamāsitena vā agginā vā udakena vā sattivega patipãëito vā akāle marati. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena akāle maraõaü atthi. Sutapubbaü pana tayā mahārāja sampannaü taruõasassaü kimayo uņņhahitvā samålaü nāsentã?" Ti. "Sutapubba¤ceva taü bhante amhehi diņņhapubba¤cā"ti. "Kinnu kho taü mahārāja sassaü kāle naņņhaü, udāhu akāle naņņhanti?" "Akāle bhante. Yadi kho taü bhante sassaü kimayo na khādeyyuü, ssasuddharaõasamayaü pāpuõeyyā"ti. "Kimpana mahārāja āgantukena upaghātena sassaü vinassati, nirupaghātaü sassaü sassuddharaõasamayaü pāpåõātã?" Ti. "âma bhante" ti. [PTS Page 308] [\q 308/] [SL Page 269] [\x 269/] 10. "Evameva kho mahārāja yo koci akāle marati, so āgantukena rogena patipãëito vātasamuņņhānena vā pittasamuņņhānena vā semhasamuņņhānena vā sannipātikena vā utupariõāmajena vā visamaparihārajena vā opakkamikena vā jãghacchāya vā pipāsāya vā sappadaņņhena vā visamāsitena vā agginā vā udakena vā sattivegapatipãëito vā marati. Idamettha mahārāja kāraõaü yena kāraõena akāle maraõaü atthi. 11. Sutapubbaü pana tayā mahārāja sampanne sasse phalabhāranamite ma¤jaritapatte karakavassaü nāma vassajāti nipatitvā vināseti, aphalaü karotã?" Ti. "Sutapubba¤ceva taü bhante amhehi diņņhapubba¤cā" ti. "Api nå kho taü mahārāja sassaü kāle naņņhaü, udāhu akāle naņņhanti?". "Akāle bhante. Yadi kho taü bhante sassaü karakavassaü na vasseyya. Sassuddharaõasamayaü pāpuõeyyā" ti. "âma bhante" ti. "Evameva kho mahārāja yo koci akāle marati, so āgantukena rogena patipãëito vātasamuņņhānena vā pittasamuņņhānena vā semhasamuņņhānena vā sannipātikena vā utuparināmajena vā visamaparihārajena vā opakkamikena vā jighacchāya vā pipāsāya vā sappadaņņhena vā visamāsitena vā agginā vā udakena vā sattivegapatãpãëito vā akāle marati, yadi pana āgantukena rogena patipãëito na bhaveyya, samayeva maraõaü pāpuõeyya. Idamettha mahārāja kāraõena akāle maraõaü atthi. 12. "Acchariyaü bhante nāgasena! Abbhutaü bhante nāgasena! Sudassitaü kāraõaü, sudassitaü opammaü akāle maraõassa paridãpanāya. Atthi akāle maraõanti uttānãkataü pākaņaü kataü vibhåtaü kataü. Cittavikkhittako'pi bhante nāgasena manujo ekamekenapi tāva opammena niņņhaü gaccheyya atthi akāle maraõanti. [PTS Page 309] [\q 309/] kimpana manujo sacetano? Paņhamopammenevāhaü bhante sa¤¤atto 'atthi akāle maraõa'nti. Api ca aparāparaü nibbāhanaü sotukāmo na sampaņicchinti". Akālamaraõapa¤ho chaņņho. [SL Page 270] [\x 270/] 7. Cetiyapariyapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, sabbesaü parinibbutānaü cetiye pāņibhãraü hoti? Udāhu ekaccānaü yeva hotã?" Ti. "Ekaccānaü mahārāja hoti, ekaccānaü na hoti" ti. "Katamesaü bhante hoti? Katamesaü na hotã?" Ti. "Tiõõaü mahārāja a¤¤atarassa adhiņņhānā parinibbutassa cetiye pāņihãraü hoti. Katamesaü tiõõaü?" "Idha mahārāja arahā devamanussānaü anukampāya tiņņhanto'ca adhiņņhāti 'evaü nāma cetiye pāņihãraü hotu' ti. Tassa adhiņņhānavasena cetiye pāņihãraü hoti. Evaü arahato adhiņņhānavasena parinibbutassa cetiye pāņihãraü hoti. Puna ca paraü mahārāja devatā manussānaü anukampāya parinibbutassa cetiye pāņihãraü dassenti 'iminā pāņihãrena saddhammo niccasampaggahãto bhavissati, manussā ca pasannā kusalena abhivaķķhissantã'ti. Evaü devatānaü adhiņņhānena parinibbutassa cetiye pāņihãraü hoti. Puna ca paraü mahārāja itthi vā puriso vā saddho pasannopaõķito byatto medhāvã buddhisampanno yoniso cintayitvā gandhaü vā mālaü vā dussaü vā a¤¤ataraü vā ki¤ci adhiņņhahitvā cetiye ukkhipati. 'Evaü nāma hotu'ti evaü. Manussānaü adhiņņhānavasena parinibbutassa cetiye pāņihãraü hoti. Imesaü kho mahārāja tiõõaü a¤¤atarassa adhiņņhānavasena parinibbutassa cetiye pāņihãraü hoti yadi mahārāja tesaü adhiņņhānaü na hoti, khãõāsavassapi chaëabhi¤¤assa cetovasippattassa cetiye pāņihãraü na hoti. Asati'pi [PTS Page 310] [\q 310/] mahārāja pāņihãre caritaü disvā suparisuddhaü okappetabbaü niņņhaü gantabbaü saddahitabbaü 'suparinibbuto ayaü buddhaputto" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Cetiyapāņihãrapa¤ho sattamo. 8. Dhammābhisamayapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, ye te sammā paņipajjanti, tesaü sabbesaüyeva dhammābhisamayo hoti, udāhu kassaci hotã?" Ti. "Kassaci mahārāja hoti, kassaci na hotã"tã. "Kassa bhante hoti? Kassa na hotã?" Ti. [SL Page 271] [\x 271/] "Tiracchānagatassa mahārāja suppaņipannassāpi dhammābhisamayo na hoti, pettivisayåpapannassa micchādiņņhikassa kuhakassa mātughātakassa pitughātakassa arahantaghātakassa saīghabhedakassa lohituppādakassa theyyasaüvāsakassa titthiyapakkantakassa bhikkhunãdåsakassa terasannaü garukāpattãnaü a¤¤ataraü āpajjitvā avuņņhitassa paõķakassa ubhatobya¤janakassa suppaņipannassāpi dhammābhisamayo na hoti. Yo'pi manussadaharako ånakasattavassiko, tassa suppaņinnassāpi dhammābhisamayo na hoti. Imesaü kho mahārāja soëasannaü puggalānaü suppaņipannānampi dhammābhisamayo na hotã" ti. 2. "Bhante nāgasena, ye te paõõarasa puggalā viruddhāyeva, tesaü dhammābhisamayohotu vā mā vā hotu, atha kena kāraõena manussadaharakassa ånasattavassikassa suppaņipannassāpi dhammābhisamayo na hoti? Ettha tāva pa¤ho bhavati. Nanu nāma daharakassa na rāgo hoti, na doso hoti, na moho hoti, na māno hoti, na micchādiņņhi hoti, na arati hoti, na kāmavitakko hoti, amissito kilesehi. So nāma daharako yutto ca patto ca arahati ca cattāri saccāni ekapaņivedhena paņivijjhitunti?" "Ta¤¤evettha mahārāja kāraõaü, yenāhaü kāraõena [PTS Page 311] [\q 311/] bhaõāmi 'ånasattavassikassa suppaņipannassāpi dhammābhisamayo na hotã'ti. Yadi mahārāja ånasattavassiko rajanãye rajjeyya, dussanãye dusseyya, mohanãye måyheyya, madanãye majjeyya, diņņhiü vijāneyya, rati¤ca arati¤ca vijāneyya, kusalākusalaü vitakkeyya, bhaveyya tassa dhammābhisamayo. Api ca mahārāja ånakasattavassikassa cittaü abalaü dubbalaü parittaü appaü thokaü mandaü avibhåtaü. Asaīkhatā nibbānadhātu garukā bhārikā vipulā mahatã. ænasattavassiko mahārāja tena dubbalena cittena parittakena mandena avibhutena na sakkoti garukaü bhārikaü vipulaü mahatiü asaīkataü nibbānadhātuü paņivijjhãtuü. Yathā mahārāja sinerupabbatarājā garuko bhāriko vipulo mahanto, api nu kho taü mahārāja puriso attano pākatikena thāmabalaviriyena sakkuneyya sinerupabbatarājānaü uddharitunti?" "Na hi bhante" ti. 3. "Kena kāraõena mahārājā?" Ti. Dubbalatā bhante purisassa, mahantattā sinerupabbatarājassā"ti. [SL Page 272] [\x 272/] "Evameva kho mahārāja ånasattavassikassa cittaü abalaü dubbalaü parittaü appaü thokaü mandaü avibhåtaü asaīkhatā nibbānadhātu garukaü bhārikā vipulā mahatã. ænasattavassiko tena dubbalena cittena parittakena mandena avibhutena na sakkoti garukaü bhārikaü vipulaü mahatiü asaīkhataü nibbānadhātuü paņivijjhituü tena kāraõena ånasattavassikassa suppaņipannassāpi dhammābhisamayo na hoti yathā vā pana mahārāja ayaü mahāpaņhavã dãghā āyatā puthulā vitthatā visālā vitthiõõā vipulā mahantã. Api nu kho taü mahārāja mahāpaņhaviü sakkā parittakena udakabindukena temetvā udakacikkhaballaü kātunti?". Na hi bhante" ti. 4. "Kena kāraõena mahārājā?" Ti. "Parittattā bhante udakabindussa, mahantattā ca mahāpaņhaviyā"ti. "Evameva kho mahārāja ånasattavassikassa cittaü [PTS Page 312] [\q 312/] abalaü dubbalaü parittaü appaü thokaü mandaü avibhåtaü. Asaīkhatā nibbānadhātu dãghā āyatā puthulā vitthatā visālā vitthiõõā vipulā mahantã. ænasattavassiko tena dubbalena cittena parittakena mandena avibhutena na sakkoti mahatiü asaīkhataü nibbānadhātuü paņivijjhituü. Tena kāraõena ånasattavassikassasuppaņipannassā'pi dhammābhisamayo na hoti. Yathā vā pana mahārāja abaladubbalaparittaappathokamandaggi bhaveyya, api nu kho mahārāja tāvatakena mandena agginā sakkā sadevake loke andhakāraü vidhametvā ālokaü dassetunti?" "Na hi bhante" ti. "Kena kāraõena mahārājā?" Ti. "Mandattā bhante aggissa lokassa ca mahantattā"ti. 5. "Evameva kho mahārāja ånasattavassikassa cittaü abalaü dubbalaü parittaü appaü thokaü mandaü avibhåtaü. Mahatā ca avijjandhakārena pihitaü. Tassā dukkaraü ¤āõālokaü dassayituü. Tena kāraõena ånasattavassikassa suppaņipannassāpi dhammābhisamayo na hoti. Yathā vā pana mahārāja āturo kiso aõu parimitakāyo sālakakimi-155. Hatthināgaü tidhāpahinnaü navāyātaü tivitthataü ------ 155. Sālikakimi. [SL Page 273] [\x 273/] Dasapariõāhaü aņņharatanikaü ņhānāmupagataü disvā gilituü parikaķķheyya, api nu kho so mahārāja sālakakimi sakkuõeyya taü hatthināgaü gilitunti?" "Na hi bhante"ti. "Kena kāraõena mahārājā?"Ti parittattā bhante sālakasarãrassa, mahantattā ca hatthināgassā"ti. "Evameva kho mahārāja ånasattavassikassa cittaü abalaü dubbalaü parittaü appaü thokaü mandaü avibhåtaü mahatã ca asaīkhatā nibbānadhātu. So tena dubbalena cittena parittakena mandena ahibhutena na sakkoti mahatiü asaīkhataü nibbānadhātuü paņivijjhituü. Tena kāraõena ånasattavassikassa suppaņipannassā'pi dhammābhisamayo na hoti" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" [PTS Page 313] [\q 313/] ti. Dhammābhisamayapa¤ho aņņhamo. 9. Nibbānassa adukkhamissabhāvapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena kiü ekantasukhaü nibbānaü? Udāhu dukkhena missanti?" "Ekantasukhaü mahārāja nibbānaü. Dukkhena amissanti?. "Na mayaü taü bhante vacanaü saddahāma ekantasukhaü nibbānanti. Evamettha mayaü bhante nāgasena paccema 'nibbānaü dukkhena missanti. ' Kāraõaü cettha upalabhāma nibbānaü dukkhena missanti katamaü ettha kāraõaü? Ye te bhante nāgasena nibbānaü pariyesanti tesaü dissati kāyassa ca cittassa ca ātāpo paritāpo, ņhānacaīkamanisajjāsayanāhārapariggaho, middhassa ca uparodho, āyatanāna¤ca patipãëanaü, dhanadha¤¤apiya¤ātimittapajahanaü. Ye keci loke sukhitā sukhasamappitā te sabbe'pi pa¤cahi kāmaguõehi āyatane ramenti bråhenti manāpikamanāpikabahuvidhasubhanimittena råpena cakkhuü ramenti bråhenti manāpikamanāpikagãtavāditabahuvidhasubhanimittena saddena sotaü ramenti bråhenti. Manāpikamanāpikapupphaphalapattatacamålasārabahuvidhasubhanimittena gandhena ghānaü ramenti bråhenti, manāpikamanāpikakhajjabhojjaleyyapeyyasāyanãyabahuvidhasubhanimittena [SL Page 274] [\x 274/] Rasena jivhaü ramenti bråhenti, manāpikamanāpikasaõhasukhumamudumaddavabahuvidhasubhanimittena phassena kāyaü ramenti bråhenti, manāpikamanāpikakalyāõapāpakasubhāsubhabahuvidhavitakkamanasikārena manaü ramenti bråhenti. Tumhe taü cakkhusotaghānajivhākāyamanobråhanaü hanatha upahanatha jindatha upacchindatha rundhatha uparundhatha. Tena kāyo'pi paritappati, cittampi paritappati, kāye paritatte kāyikaü dukkhaü vedanaü vediyati, citte paritatte cetasikaü dukkhaü vedanaü vediyati. Nanu māgandiyo'pi paribbājako bhagavantaü garahamāno [PTS Page 314] [\q 314/] evamāha bhunahano-156. Samaõo gotamo'ti. Idametthakāraõaü, yenāhaü kāraõena bråmi 'nibbānaü dukkhena missanti". 2. "Na hi mahārāja nibbānaü dukkhena missaü. Ekantasukhaü nibbānaü. Yampana tvaü mahārāja bråsi nibbānaü dukkhanti, netaü dukkhaü nibbānaü nāma. Nibbānassa pana sacchikiriyāya pubbabhāgo eso nibbānapariyesanaü etaü. Ekantasukhaü yeva mahārāja nibbānaü, na dukkhena missaü. Tattha kāraõaü vadāmi. Atthi mahārāja rājånaü rajjasukhaü nāmā?" Ti. "âma bhante. Atthi rājånaü rajja sukhanti. Api nå kho taü mahārāja rajjasukhaü dukkhenamissanti?". "Na hi bhante"ti. "Kissa pana te mahārāja rājāno paccante kupite tesaü paccantanissitānaü paņisedhāya amaccehi pariõāyakehi bhaņehi balatthehi parivutā pavāsaü gantvā ķaüsamakasavātātapapatipãëitā samavisame paridhāvanti mahāyuddha¤ca karonti jãvitasaüsaya¤ca pāpuõantã?" Ti. "Netaü bhante nāgasena rajjasukhaü nāma. Rajjasukhassa pariyesanāya pubbabhāgo eso. Dukkhena bhante nāgasena rājāno rajjaü pariyesitvā rajjasukhaü anubhavanti. Evaü bhante nāgasena rajjasukhaü dukkhena amissaü. A¤¤aü taü rajjasukhaü a¤¤aü dukkhanti". "Evameva kho mahārāja ekantasukhaü nibbānaü na dukkhena missaü. Ye pana taü nibbānaü pariyesanti, te kāya¤ca citta¤ca ātāpetvā ņhānacaīkamanisajjāsayanahāraü pariggahetvā middhaü uparundhitvā āyatanāni patipãëetvā kāya¤ca jãvita¤ca pariccajitvā dukkhena nibbānaü pariyesitvā ekantasukhaü nibbānaü anubhavanti. Nihatapaccāmittā'va rājāno rajjasukhaü anubhavanti. Evaü mahārāja ekantasukhaü nibbānaü na dukkhena missaü. A¤¤aü nibbānaü a¤¤aü dukkhaü. [PTS Page 315] [\q 315/] ----- 156. Bhunabhavavo (sã. Mu. ) [SL Page 275] [\x 275/] 3. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi 'ekantasukhaü nibbānaü na dukkhena missaü, a¤¤aü dukkhaü a¤¤aü nibbānantã? Atthi mahārāja ācariyānaü sippavantānaü sippasukhaü nāmā?"Ti. "âma bhante. Atthi ācariyānaü sippavantānaü sippasukhanti?" Api nu kho taü masahārāja sippasukhaü dukkhena missanti?" "Na hi bhante" ti. "Kissa pana te mahārāja ācariyānaü abhivādanapaccuņņhānena udakāharaõagharasammajjatadantakaņņhamukhodakānuppadānena ucchiņņhapaņiggahaõaucchādananahāpanapādaparikammena sakacittaü nikkhipitvā paracittānuvattanenadukkhaseyyāya visamabhojanena kāyaü ātāpentã?" Ti. "Netaü bhante nāgasena sippasukhaü nāma. Sippapariyesanāya pubbabhāgo eso. Dukkhena bhante nāgasena ācariyā sippaü pariyesitvā sippasukhaü anubhavantã. Evaü bhante nāgasena, a¤¤aü sippasukhaü, a¤¤aü dukkhantã" "Evameva kho mahārāja ekantasukhaü nibbānaü na dukkhena missaü. Ye pana nibbānaü pariyesanti te kāya¤ca jãvita¤ca ātāpetvā ņhānacaīkamanisajjāsayanahāraü pariggahetvā middhaü uparundhitvā āyatanāni patipãëetvā kāya¤ca jãvita¤ca pariccajitvā dukkhena nibbānaü pariyesitvā ekantasukhaü nibbānaü anubhavanti, ācariyā viya sippasukhaü. Evaü mahārāja ekantasukhaü nibbānaü na dukkhena missaü. A¤¤aü dukkhaü a¤¤aü nibbānanti. " "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Nibbānassa adukkhamissabhāvapa¤ho navamo. 10. Nibbāna pa¤ho. 1. "Bhante nāgasena nibbānaü nibbānanti yaü vadesi, sakkā pana tassa nibbānassa råpaü vā saõņhānaü vā vayaü vā pamāõaü vā opammena vā kāraõena vā [PTS Page 316] [\q 316/] hetunā vā nayena vā upadassetunti. " "Appaņibhāgaü mahārāja nibbānaü. Na sakkā nibbānassaråpaü vā saõņhānaü vā vayaü vā pamāõaü vā opammena vā kāraõena vā hetunā vā nayena vā upadassetunti. " [SL Page 276] [\x 276/] "Etampahaü bhante nāgasena na sampaņicchāmi yaü atthidhammassa nibbānassa råpaü vā saõņhānaü vā vayaü vā pamāõaü vā opammena vā kāraõena vā hetunā vā nayena vā appa¤¤āpanaü. Kāraõena maü sa¤¤āpehã" ti. "Hotu mahārāja. Kāraõena taü sa¤¤apessāmi atthi mahārāja mahāsamuddo nāmā?" Ti. "âma bhante. Attheso mahāsamuddo"ti. "Sace taü mahārāja koci evaü puccheyya: 'kittakaü mahārāja mahāsamudde udakaü? Kati pana te sattā ye mahāsamudde paņivasantã?'Ti evaü puņņho tvaü mahārāja kinti tassa byākareyyāsã?" Ti. "Sace maü bhante koci evaü puccheyya 'kittakaü mahārāja mahāsamudde udakaü? Kati pana te sattā ye mahāsamudde paņivasantã?'Ti, tamahaü bhante evaü vadeyyaü 'apucchaü maü tvaü amho purisa pucchasi, nesā pucchā kenaci pucchitabbā, ņhapanãyo eso pa¤ho, avibhatto lokakkhāyikehi mahāsamuddo, na sakkā mahāsamudde udakaü parimiõituü sattā vā ye tattha vāsamupagatā'ti. Evāhaü bhante tassa paņivacanaü dadeyyanti. " 2. "Kissa pana tvaü mahārāja atthidhamme mahāsamudde evaü paņivacanaü dadeyyāsi, nanu vigaõetvā tassa ācikkhitabbaü 'ettakaü mahāsamudde udakaü, ettakā ca sattā mahāsamudde paņivasantã'ti?" "Na sakkā bhante avisayo eso pa¤ho" ti. "Yathā mahārāja atthidhammeyeva mahāsamudde na sakkā udakaü parigaõetuü sattā vā ye tattha vā samupagatā, evameva kho mahārāja atthidhammasseva nibbānassa na sakkā råpaü vā saõņhānaü vā vayaü vā pamāõaü vā opammena [PTS Page 317] [\q 317/] vā kāraõena vā hetunā vā nayena vā upadassetuü. Vigaõeyya mahārāja iddhimā cotovasippatto mahāsamudde udakaü, tatrāsaye ca satte nattheva so iddhimā cetovasippatto sakkuneyya nibbānassa råpaü vā saõņhānaü vā vayaü vā pamāõaü vā opammena vā kāraõena vā hetunā vā nayena vā upadassetuü. 3. Aparampi mahārāja uttariü kāraõaü suõohi atthidhammasseva nibbānassa na sakkā råpaü vā saõņhānaü vā vayaü vā pamāõaü vā opammena vā kāraõena vā hetunā vā nayena vā upadassayitunti atthi mahārāja devesu aråpakāyikā nāma devā?"Ti. [SL Page 277] [\x 277/] "âma bhante. Såyati 'atthi devesu aråpakāyikā nāma devā?"Ti. "Sakkā pana mahārāja tesaü aråpakāyikānaü devānaü råpaü vā saõņhānaü vā vayaü vā pamāõaü vā opammena vā kāraõenavā hetunā vā nayena vā upadassetunti?" "Na hi bhante"ti. "Tena hi mahārāja natthi aråpakāyikā devā?"Ti. "Atthi bhante aråpakāyikā devā. Na ca sakkā tesaü råpaü vā saõņhānaü vā vayaüvā pamāõaü vā opammena vā kāraõena vā hetunā vā nayena vā upadassetunti. " "Yathā mahārāja atthisattānaüyeva aråpakāyikānaü devānaü na sakkā råpaü vā saõņhānaü vā vayaü vā pamāõaü vā opammena vā kāraõena vā hetunā vā nayena vā upadassetuü, evameva kho mahārāja atthidhammasseva nibbānassa na sakkā råpaü vā saõņhānaü vā vayaü vā pamāõaü vā upammena vā kāraõena vā hetunā vā nayena vā upadassetunti. " 4. "Bhante nāgasena hoti ekantasukhaü nibbānaü na ca sakkā tassa råpaü vā saõņhānaü vā vayaü vā pamāõaü vā opammena vā kāraõena vā hetunā vā nayena vā upadassetuü. Atthi pana bhante nibbānassa guõaü a¤¤ehi anupaviņņhaü ki¤ci opammanidassanamattanti. " "Saråpato mahārāja natthi. Guõato pana sakkā ki¤ci [PTS Page 318] [\q 318/] opammanidassanamattaü upadassetunti. " "Sādhu bhante nāgasena yathāhaü labhāmi nibbānassa guõato'pi ekadesaparidãpanamattaü, tathā sãghaü bråhi nibbāpehi me hadayapariëāhaü vinayasãtalamadhuravacanamālutenā"ti. 5. "Padumassa mahārāja eko guõo nibbānaü anuppaviņņho, udakassa dve guõā, agadassa tayo guõā, mahāsamuddassa cattāro guõā, bhojanassa pa¤ca guõā, ākāsassa dasa guõā, maõiratanassa tayo guõā, lohitacandanassa tayo guõā, sappimaõķassa tayo guõā, girisikharassa pa¤ca guõā nibbānaü anuppaviņņhā"ti. 6. "Bhante nāgasena, 'padumassa eko guõo nibbānaü anuppaviņņho'ti yaü vadesi, katamo padumassa eko guõo nibbānaü anuppaviņņho?"Ti. [SL Page 278] [\x 278/] "Yathā mahārāja padumaü anupalittaü udakena, evameva kho mahārāja nibbānaü sabbakilesehi anupalittaü. Ayaü mahārāja padumassa eko guõo nibbānaü anuppaviņņho"ti. "Bhante nāgasena udakassa dve guõā nibbānaü anuppaviņņhā'ti yaü vadesi, katame udakassa dve guõā nibbānaü anuppaviņņhā?"Ti. "Yathā mahārāja udakaü sãtaüla sabbakilesapariëāhanibbānapanaü, evameva kho mahārāja nibbānaü sãtalaü pariëāhanibbāpanaü. Ayaü mahārāja udakassa paņhamo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Punacaparaü mahārāja udakaü kilannatasitapipāsitaghammāhitattānaü janapasupajānaü pipāsāvinayanaü, evameva kho mahārāja nibbānaü kāmataõhā - bhavataõhā - vibhavataõhā- pipāsāvinayanaü. Ayaü mahārāja udakassa dutiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Ime kho mahārāja udakassa dve guõā nibbānaü anuppaviņņhā"ti. 7. "Bhante nāgasena, 'agadassa tayo guõā nibbānaü anuppaviņņhā'ti yaü vadesi, katame agadassa tayo guõā [PTS Page 319] [\q 319/] nibbānaü anuppaviņņhā?"Ti. "Yathā mahārāja agado visapãëitānaü sattānaü paņisaraõaü, evameva kho mahārāja nibbānaü kiëesavisapãëitānaü sattānaü paņisaraõaü. Ayaü mahārāja agadassa paņhamo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Punacaparaü mahārāja agado rogānaü antakaro, evameva kho mahārāja nibbānaü sabbadukkhānaü antakaraü. Ayaü mahārāja agadassa dutiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Punacaparaü mahārāja agado amataü. Evameva kho mahārāja nibbānaü amataü ayaü mahārāja agadassa tatiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Ime kho mahārāja agadassa tayo guõā nibbānaü anuppaviņņhā" ti. 8. "Bhante nāgasena, 'mahāsamuddassa cattāro guõā nibbānaü anuppaviņņhā'ti yaü vadesi, katame mahāsamuddassa cattāro guõā nibbānaü anupaviņņhā?" Ti. "Yathā mahārāja mahāsamuddo su¤¤o sabbakuõapehi, evameva kho mahārāja nibbānaü su¤¤aü sabbakilesakuõapehi. Ayaü mahārāja mahāsamuddassa paņhamo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Punacaparaü mahārāja mahāsamuddo mahanto anorapāro na pårati sabbasavantãhi. Evameva kho mahārāja nibbānaü mahantaü anorapāraü, na pårati sabbasattehi. Ayaü mahārāja mahāsamuddassa dutiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Punacaparaü mahārāja [SL Page 279] [\x 279/] Mahāsamuddo mahantānaü bhåtānaü āvāso evameva kho mahārāja nibbānaü mahantānaü arahantānaü vimalakhãõāsavabalappattavasã. Bhåtamahābhåtānaü āvāso. Ayaü mahārāja mahāsamuddassa tatiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Punacaparaü mahārāja mahāsamuddo aparimitavividhavipulavãcipupphasaükusumito evameva kho mahārāja nibbānaü aparimitavividhavipulaparisuddhavijjāvimuttipupphasaükusumitaü. Ayaü mahārāja mahāsamuddassa catuttho guõo nibbānaü anuppaviņņho. Ime kho mahārāja mahāsamuddassa cattāro guõā nibbānaü anuppaviņņā"ti. [PTS Page 320] [\q 320/] "Bhante nāgasena, 'bhojanassa pa¤ca guõā nibbānaü anuppaviņņhā'ti yaü vadesi, katame bhojanassa pa¤ca guõā nibbānaü anuppaviņņhā'ti yaü vadesi, katame bhojanassa pa¤ca guõā nibbānaü anuppaviņņhā?" Ti. "Yathā mahārāja bhojanaü sabbasattānaü āyudhāraõaü, evameva kho mahārāja nibbāõaü sacchikataü jarāmaraõanāsanato āyudhāraõaü. Ayaü mahārāja bhojanassa paņhamoguõo nibbānaü anuppaviņņho. Punacaparaü mahārāja bhojanaü sabbasattānaü balavaķķhanaü. Evameva kho mahārāja nibbānaü sacchikataü sabbasattānaü iddhibalavaķķhanaü ayaü mahārāja bhojanassa dutiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Punacaparaü mahārāja bhojanaü sabbasattānaü vaõõajananaü. Evameva kho mahārāja nibbānaü sacchikataü sabbasattānaü guõavaõõajananaü. Ayaü mahārāja bhojanassa tatiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Punacaparaü mahārāja bhojanaü sabbasattānaü darathavåpasamanaü. Evameva kho mahārāja nibbānaü sacchikataü sabbasattānaü sabbakilesadarathavåpasamanaü. Ayaü mahārāja bhojanassa catuttho guõo nibbānaü anuppaviņņho. Punacaparaü mahārāja bhojanaü sabbasattānaü jighacchādubbalyapaņivinodanaü. Evameva kho mahārāja nibbānaü sacchikataü sabbasattānaü sabba-dukkha-jighacchā-dubbalya-paņivinodanaü. Ayaü mahārāja bhojanassa pa¤camo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Ime kho mahārāja bhojanassa pa¤ca guõā nibbānaü anuppaviņņhā" ti. "Bhante nāgasena, ākasassa dasa guõā nibbānaü anuppaviņņhā'ti yaü vadesi, katame ākāsassa dasa guõā nibbānaü anuppaviņņhā?"Ti. "Yathā mahārāja ākāso na jāyati na jãyati na mãyati na cavati na uppajjati, dåppasahoacoraharaõo anissito vihagagamano nirāvarano ananto, [PTS Page 321] [\q 321/] evameva kho mahārāja [SL Page 280] [\x 280/] Nibbānaü na jāyati na mãyati na cavati na uppajjati, duppasahaü acoraharaõaü anissitaü ariyagamanaü nirāvaraõaü anantaü. Ime kho mahārāja ākāsassa dasa guõā nibbānaü anuppaviņņhā" ti. "Bhante nāgasena, 'maõiratanassa tayo guõā nibbānaü anuppaviņņhā'ti yaü vadesi, katame maõiratanassa tayo guõā nibbānaü anuppaviņņhā"ti. "Yathā mahārāja maõiratanaü kāmadadaü, evameva kho mahārāja nibbānaü kāmadadaü. Ayaümahārāja maõiratanassa paņhamo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Punacaparaü mahārāja maõiratanaü hāsakaraü. Evameva kho mahārāja nibbānaü hāsakaraü. Ayaü mahārāja maõiratanassa dutiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Punacaparaü mahārāja maõiratanaü ujjejātatthakaraü. Evameva kho mahārāja nibbānaü ujjotatthakaraü. Ayaü mahārāja maõiratanassa tatiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Ime kho mahārāja maõiratanassa tayo guõā nibbānaü anuppaviņņhā"ti. "Bhante nāgasena, 'lohitacandanassa tayo guõā nibbānaü anuppaviņņhā'ti yaü vadesi, katame lohitacandanassa tayo guõā nibbānaü anuppaviņņhā?" Ti. "Yathā mahārāja lohitacandanaü dullabhaü, evameva kho mahārāja nibbānaü dullabhaü. Ayaü mahārāja lohitacandanassa paņhamo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Puna ca paraü mahārāja lohitacandanaü asamasugandhaü, evameva kho mahārāja nibbānaü asamasugandhaü. Ayaü mahārāja lohitacandassa dutiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Puna ca paraü mahārāja lohitacandanaü sajjanapasatthaü. Evameva kho mahārāja nibbānaü ariyajanapasatthaü. Ayaü mahārāja lohicandanassa tatiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Ime kho mahārāja lohitacandanasasa tayo guõā nibbānaü anuppaviņņhā"ti. [PTS Page 322] [\q 322/] "Bhante nāgasena, 'sappimaõķassa tayo guõā nibbānaü anuppaviņņhā'ti yaü vadesi, katame sappimaõķassa tayo guõā nibbānaü anuppaviņņhā?"Ti. Yathā mahārāja sappimaõķo vaõõasampanno, evameva kho mahārāja nibbānaü guõavaõõasampannaü. Ayaü mahārāja sappimaõķassa paņhamo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Punacaparaü mahārāja sappimaõķo gandhasampanno. Evameva kho mahārāja nibbānaü sãlagandhasampannaü. Ayaü mahārāja sappimaõķassa dutiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho puna ca paraü mahārāja sappimaõķo [SL Page 281] [\x 281/] Rasasampanno, evameva kho mahārāja nibbānaü rasasampannaü. Ayaü mahārāja sappimaõķassa tatiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Ime kho mahārāja sappimaõķassa tayo guõā nibbānaü anuppaviņņhā" ti. "Bhante nāgasena, 'girisikharassa pa¤ca guõā nibbānaü anuppaviņņhā'ti yaü vadesi, katame girisikharassa pa¤ca guõā nibbānaü anuppaviņņhā?"Ti. "Yathā mahārāja girisikharaü accuggataü, evameva kho mahārāja nibbānaü accuggataü. Ayaü mahārāja girisikharassa paņhamo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Puna ca paraü mahārāja girisikharaü acalaü, evameva kho mahārāja nibbānaü acalaü. Ayaü mahārāja girisikharassa dutiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho puna ca paraü mahārāja girisikharaü dåradhirohaü. Evameva kho mahārāja nibbānaü dåradhirohaü sabbakilesānaü. Ayaü mahārāja girisikharassa tatiyo guõo nibbānaü anuppaviņņho. Puna ca paraü mahārāja girisikharaü sabbabãjānaü aviråhaõaü. Evameva kho mahārāja nibbānaü sabbakilesānaü aviråhanaü. Ayaü mahārāja girisikharassa catuttho guõo nibbānaü anuppaviņņho puna ca paraü mahārāja girisikharaü anunayapaņighavippamuttaü, evameva kho mahārāja nibbānaü anunayapaņighavippamuttaü. Ayaü mahārāja girisikharassa pa¤camo guõo nibbānaü anuppaviņņho. [PTS Page 323] [\q 323/] ime kho mahārāja girisikharassa pa¤ca guõā nibbānaü anuppaviņņhā"ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Nibbānaråpasaõņhānapa¤ho dasamo. 11. Nibbānasacchikaraõapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, tumhe haõatha 'nibbānaü na atãtaü, na anāgataü, na paccuppannaü, na uppannaü, na anuppannaü na uppādanãya'nti. Idha bhante nāgasena yokoci sammā paņipanno nibbānaü sacchikaroti, so uppannaü sacchikaroti? Udāhu uppādetvā sacchikarotã"?Ti. "Yo koci mahārāja sammā paņipanno nibbānaü sacchikaroti, so na uppannaü sacchikaroti, na uppādetvā sacchikaroti. Api ca mahārāja atthesā nibbānadhātu, yaü so sammā paņipanno sacchikarotã" ti. [SL Page 282] [\x 282/] "Mā bhante nāgasena, imaü pa¤haü paņicchannaü katvā dãpehi. Vivaņaü pākaņaü katvā dãpehi. Chandajāto ussāhajāto yaü te sikkhitaü. Taü sabbaü etthevākirāhi. Etthāyaü jano sammåëho vimatijāto saüsayapakkhanno-157. Bhindetaü antodosasallanti. " 2. "Atthesā mahārāja nibbānadhātu santā sukhā paõitā. Taü sammāpaņipanno jinānusatthiyā saīkhāre sammasanto pa¤¤āya sacchikaroti. Yathā mahārāja antevāsiko ācariyānusatthiyā vijjaü pa¤¤āya sacchikaroti, evameva kho mahārāja sammā paņipanno jinānusatthiyā pa¤¤āya nibbānaü sacchikarotã" ti. "Kathampana nibbānaü daņņhabbanti?". "Anãtito nirupaddavato abhayato khemato santato sukhato sātato paõãtato sucito sãtalato daņņhabbaü. Yathā mahārāja puriso bahukaņņhapu¤jena jalitakaņhitena agginā ķayhamāno vāyāmena tato muccitvā niraggikokāsaü [PTS Page 324] [\q 324/] pavisitvā tattha paramasukhaü labheyya, evameva kho mahārāja yo sammā paņipanno, so yonisomanasikārena vyapagatatividhaggisantāpaü paramasukhaü nibbānaü sacchikaroti. Yathā mahārāja aggi evaü tividhaggi daņņhabbo. Yathā aggigato puriso evaü sammāpaņipanno daņņhabbo. Yathā niraggikokāso evaü nibbānaü daņņhabbaü. 3. Yathā vā pana mahārāja puriso ahikukkuramanussakuõapasarãravala¤jakoņņhāsarāsigato kuõapajaņājaņitantaramanuppaviņņhovāyāmena tato muccitvā nikkuõapokāsaü pavisitvā tattha paramasukhaü labheyya, evameva kho mahārāja yo sammā paņipanno, so yoniso manasikārena vyapagatakilesakuõapaü paramasukhaü nibbānaü sacchikaroti. Yathā mahārāja kuõapaü, evaü pa¤cakāmaguõā daņņhabbā. Yathā kuõapagato puriso, evaü sammā paņipanno daņņhabbo yathā nikkuõapokāso, evaü nibbānaü daņņhabbaü. Yathā vā pana mahārāja puriso bhãto tasito kampito viparãtavibbhantacitto vāyāmena tato muccitvā daëhaü thiramacalamabhayaņņhānaü pavisitvā tattha paramasukhaü labheyya, evameva kho mahārāja yo sammā paņipanno so yoniso manasikārena vyapagatabhayasantāsaüparamasukhaü nibbānaü sacchikaroti. Yathā mahārāja bhayaü, evaü jātijarāvyādhimaraõaü paņicca aparāparaü pavattabhayaü daņņhabbaü. Yathā bhãto puriso, evaü sammā paņipanno daņņhabbo. Yathā abhayaņņhānaü, evaü nibbānaü daņņhabbaü. ------ 157. Saüsayapakkhando (ma) [SL Page 283] [\x 283/] Yathā vā pana mahārāja puriso kiliņņhamalinakalalakaddamadese patito vāyāmena taü kalalakaddamaü. Apavāhetvā parisuddhavimaladesamupagantvā tattha paramasukhaü labheyya, evamevakho mahārāja yo sammā paņipanno so yonisomanasikārena vyapagatakilesamalakaddamaü paramasukhaü nibbānaü sacchikaroti yathā mahārāja kalalaü evaü [PTS Page 325] [\q 325/] lābhasakkārasiloko daņņhabbo yathā kalalagato puriso evaü sammā paņipanno daņņhabbo. Yathā parisuddhavimaladeso evaü nibbānaü daņņhabbaü. " 4. "Ta¤ca pana bhante nibbānaü sammā paņipanno kitti sacchikarotã?" Ti. "Yo so mahārāja sammā paņipanno so saīkhārānaü pavattaü sammasati. Pavattaü sammasamāno tattha jātiü passati jaraü passati, vyādhiü passati, maranaü passati, na tattha ki¤ci sukhaü sātaü passati, ādito'pi majjhato'pi pariyosānato'pi so tattha na ki¤ci gayahåpagaü passati. Yathā mahārāja puriso divasasnatatte ayoguëe jalite tatte kaņhite ādito'pi majjhato'pi pariyosānato'pi na ki¤ci gayahåpagaü padesaü passati, evameva kho mahārāja yo saīkhārānaü pavattaü sammasati, so pavattaü sammasamāno tattha jātiü passati, jaraü passati, vyādhiü passati, maraõaü passati, na tattha ki¤ci sukhaü sātaü passati, ādito'pi majjhato'pi pariyosānato'pi na ki¤ci gayhåpagaü passati. Tassa gayhåpagaüapassantassa citte arati saõņhāti, kāyasmiü ķāho okkamati. So attāõo asaraõoasaraõãbhuto bhavesu nibbindati. Yathā mahārāja puriso jalitajālaü mahantaü aggikkhandhaü paviseyya. So tattha attāõo asaraõo asaraõãbhuto aggimhi nibbindeyya, evameva kho mahārāja tassa gayhåpagaü apassantassa citte arati saõņhāti, kāyasmiü ķāho okkamati, so attāno asaraõo asaraõãbhuto bhavesu nibbindati. Tassa pavatte bhayadassāvissa evaü cittaü uppajjati'santattaü kho panetaü pavattaü ādittaü sampajjalitaü bahudukkhaü bahåpāyāsaü. Yadi koci labhetha appavattaü, etaü santaü etaü paõitaü yadidaü sabbasaīkhārasamatho sabbupadhipaņinissaggo taõhakkhayo virāgo nirodho nibbāna'nti. Iti hidaü tassa appavatte cittaü pakkhandati [PTS Page 326] [\q 326/] pasãdati pahaüsati-158. Tussati-159. 'Paņiladdhaü kho me nissaraõanti. ' Yathā mahārāja puriso vippanaņņho videsapakkhanno nibbāhanamaggaü disvā tattha pakkhandati pasãdati pahaüsati tussati 'paņiladdho me nibbāhanamaggo'ti, evameva kho mahārāja pavatte bhayadassāvissa appavatte cittaü pakkhandati 158. Pahaüsayati (ma), pahaüsãyati (sã. Mu. ) 159. Tusayati (ma, ) kuhãyati (sã. Mu. ) [SL Page 284] [\x 284/] Pasãdati pahaüsati tussati 'paņiladdhaü kho me nissaraõanti' so appavattāya maggaü āyåhati gavesati bhāveti bahulãkaroti tassa tadatthaü sati santiņņhati, tadatthaü viriyaü santiņņhati, tadatthaü pãti santiņņhati. Tassa taü cittaü aparāparaü manasikaroto pavattaü samatikkamitvā appavattaü okkamati appavattamanuppatto mahārāja sammā paņipanno nibbānaü sacchikarotãti vuccatã" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Evametaü tathā sampaņicchāmã" ti. Nibbānasacchikaraõapa¤ho ekādasamo. 12. Nibbānasannihitapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, atthi so padeso puratthimāya vā disāya dakkhiõāya vā disāya uttarāya vā disāya uddhaü vā adho vā tiriyaü vā yattha nibbānaü santihitanti?". "Natthi mahārāja so padeso puratthimāya vā disāya dakkhiõāya vā disāya pacchimāya vā disāya uttarāya vā disāya uddhaü vā adho vā tiriyaü vā yattha nibbānaü sannihitanti. " "Yadi bhante nāgasena natthi nibbānassa sannihitokāso, tena hi natthi nibbānaü, yesa¤ca taü nibbānaü sacchikataü tesampi sacchikiriyā micchā. Kāraõaü tattha vakkhāmi: yathā bhante nāgasena mahiyā dha¤kdåņņhānaü khettaü atthi, gandhuņņhānaü pupphaü atthi, pupphåņņhānaü gumbo atthi, phaluņņhānaü rukkho atthi, ratanuņņhānaü ākaro atthi, tattha yo koci yaü yaü icchati, so tattha gantvā taü taü harati. Evameva kho bhante nāgasena [PTS Page 327] [\q 327/] yadi nibbānaü atthi, tassa nibbānassa uņņhānokāso'pi icchitabbo yasmāca kho bhante nāgasena nibbānassa uņņhānokāso natthi, tasmā natthi nibbānanti bråmi. Yesa¤ca nibbānaü sacchikataü tesampi sacchikiriyā micchā"ti. 2. "Natthi mahārāja nibbānassa sannihitokāso. Atthi cetaü nibbānaü. Sammā paņipanno yoniso manasikārena nibbānaü sacchikaroti. Yathā pana mahārāja atthi aggi nāma, natthi tassa sannihatākāso, dve kaiņņhāni saīghaņņento aggiü adhigacchati, evameva kho mahārāja atthi nibbānaü, natthi tassa sannihitokāso. Sammāpaņipanno yoniso manasikārena nibbānaü sacchikaroti. [SL Page 285] [\x 285/] 3. Yathā vā pana mahārāja atthi sattaratanāni nāma, seyyathãdaü cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü pariõāyakaratanaü, na ca tesaü ratanānaü sannihitokāso atthi, khattiyassa pana sammā paņipannassa paņipattibalena tāni ratanāni upagacchanti, evameva kho mahārāja atthi nibbānaü, natthi tassa sannihitokāso, sammā paņipanno yoniso manasikārena nibbānaü sacchikarotã" ti. 4. "Bhante nāgasena, nibbānassa sannihitokāso mā hoti. Atthi pana taü ņhānaü, yattha ņhito sammā paņipanno nibbānaü sacchikarotã?"Ti. "âma mahārāja, atthi taü ņhānaü yattha ņhito sammā paņipanno nibbānaü sacchikarotã"ti. "Katamaü pana bhante taü ņhānaü yattha ņhito sammā paņipanno nibbānaü sacchikarotã?" Ti. "Sãlaü mahārāja ņhānaü. Sãle patiņņhito yoniso manasikaronto sakayavane'pi cãnavilāte'pi alasande'pi nikumbe'pi kāsikosale'pi kasmãre'pi gandhāre'pi nagamuddhanipi brahmaloke'pi yattha katthaci'pi ņhito sammā paņipanno nibbānaü sacchikaroti. Yathā mahārāja yo koci [PTS Page 328] [\q 328/] cakkhumā puriso sakayavane'pi cãnavilāte'pi alasande'pi nikumbe'pi kāsikosalesu'pi kasmãre'pi gandhāre'pi nagamuddhani'pi brahmaloke'pi yattha katthaci'pi ņhito ākāsaü passati, evameva kho mahārāja sãle patiņņhito yoniso manasikaronto sakayavane'pi cãnavilāte'pi alasande'pi nikumbe'pi kāsikosale'pi kasmãre'pi gandhāre'pi nagamuddhani pi brahmaloke'pi yattha katthaci'pi ņhito sammā paņipanno nibbānaü sacchikaroti. Yathā vā pana mahārāja sakayavane'pi cãnavilāte'pi alasande'pi nikumbe'pi kāsikosale'pi kasmãre'pi gandhāre'pi nagamuddhani pi brahmaloke'pi yattha katthaci'pi ņhitassa pubbadisā atthi, evameva kho mahārāja sãle patiņņhitassa yoniso manasikarontassa sakayavane'pi cãnavilāte'pi alasande'pi nikumbe'pi kāsikosale'pi kasmãre'pi gandhāre'pi nagamuddhani pi brahmaloke'pi yattha katthaci'pi ņhitassa sammā paņipinnassa atthi nibbānasacchikiriyā" ti. "Sādhu bhante nāgasena! Desitaü tayā nibbānaü, desitā nibbānasacchikiriyā, parikkhatāsãlaguõā, dassitā sammāpaņipatti, ussāpito dhammaddhajo, saõņhapitā dhammanetti, ava¤jho suppayuttānaü sammappayogo evametaü gaõivarapavara, tathā sampaņicchāmã"ti. [PTS Page 329] [\q 329/] Nibbānasannihitapa¤ho bārasamo Vessantaravaggo tatiyo. (Imasmiü vagge bārasa pa¤hā) [SL Page 286] [\x 286/] 4. Anumānavaggo Anumānapa¤ho 1. Atha kho milindo rājā yenāyasmā nāgaseno tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmantaü nāgasenaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho milindo rājā ¤ātukāmo, sotukāmo, dhāretukāmo, ¤āõālokaü daņņhukāmo, a¤¤āõaü bhinditukāmo, ¤āõālokaü uppādetukāmo adhimattaü dhiti¤ca ussāha¤ca sati¤ca sampaja¤¤a¤ca upaņņhapetvā āyasmantaü nāgasenaü etadavoca: 2. "Bhante nāgasena, kimpana buddho tayā diņņho?"Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Kimpana te ācariyehi buddho diņņho?"Ti. "Na hi mahārājā" ti. "Bhante nāgasena, na kira tayā buddho diņņho, na pi kira te ācariyehi buddho diņņho. Tena hi bhante nāgasena natthi buddho. Na hettha buddho pa¤¤āyatã" ti. "Atthi pana te mahārāja pubbakā khattiyā ye te tavakhattiyavaüsassa pubbaīgamā?"Ti. "âma bhante. Ko saüsayo? Atthi pubbakā khattiyā, ye mama khattiyavaüsassa pubbaīgamā"ti. "Diņņhapubbā tayā maharāja, pubbakā khattiyā?" Ti. "Na hi bhante" ti. "Ye pana taü mahārāja anusāsanti purohitā senāpatayo akkhadassā mahāmattā, tehi pubbakā khattiyā diņņhapubbā?"Ti. "Na hi bhante" ti. "Yadi pana te mahārāja pubbakā khattiyā na diņņhā, nāpi kira te anusāsakehi pubbakākhattiyā diņņhā, kattha pubbakā khattiyā? Na hettha pubbakā khattiyā pa¤¤āyantã?"Ti. "Dissanti bhante nāgasena pubbakānaü khattiyānaü anubhåtāni paribhogabhaõķāni, seyyathãdaü [PTS Page 330 [\q 330/] -] setacchattaü uõhãsaü pādukā vāëavãjanã khaggaratanaü mahārahāni ca sayanāni, yehi mayaü jāneyyāma, saddaheyyāma, 'atthi pubbakā khattiyā'ti. " [SL Page 287] [\x 287/] "Evameva kho mahārāja, mayampetaü bhagavantaü jāneyyāma, saddaheyyāma. Atthi taü kāraõaü yena mayaü kāraõena jāneyyāma saddaheyyāma 'atthi so bhagavā'ti. " "Katamaü taü kāraõaü?" "Atthi kho mahārāja tena bhagavatā jānatā passatā arahatā sammāsambuddhena anubhåtāniparibhogabhaõķāni, seyyathãdaü cattāro satipaņņhānā, cattāro sammappadhānā, cattāro iddhipādā, pa¤cindriyāni, pa¤ca balāni, satta bojjhaīgā, ariyo aņņhaīgiko maggo, yehi sadevako loko jānāti saddahati 'atthi so bhagavā'ti. Iminā mahārāja kāraõena iminā hetunā iminā tayena iminā anumānena ¤ātabbaü 'atthi so bhagavā'ti. "Bahu jane tārayitvā nibbuto upadhikkhaye, Anumānena ¤ātabbaü atthi so dãpaduttamo" ti. 3. "Bhante nāgasena, opammaü karohã" ti. "Yathā mahārāja nagaravaķķhakã nagaraü māpetukāmo paņhamaü tāva samaü anunnatamanonataü asakkharapāsāõaü nirupaddavamanavajjaü ramaõãyaü bhumibhāgaü anuviloketvā, yaü tattha visamaü, taü samaü kāropetvā khāõukaõņakaü visodhāpetvā tattha nagaraü māpeyya. Sobhanaü vibhattaü bhāgaso mitaü ukkiõõaparikhāpākāraü daëhagopuraņņālakoņņhakaü puthuvaccaracatukkasandhisiīghāņakaü sucisamatalarājamaggaü sucibhattantarāpaõaü ārāmuyyānataëākapokkharaõãudapānasampannaü bahuvidhadevaņņhānapatimaõķitaü sabbadosavirahitaü, so tasmiü nagare sabbathā vepullappatte a¤¤adesaü upagaccheyya. Atha taü nagaraü aparena samayena iddhaü bhaveyya phitaü subhikkhaü [PTS Page 331] [\q 331/] khemaü samiddhaü sivaü anãtikaü nirupaddavaü nānājanasamākulaü, puthukhattiyā brāhmaõā vessā suddā hatthārohā assārohā rathikā pattikā dhanuggahā tharuggahā celakā calakā piõķadāyakā uggā rājaputtā pakkhandino mahānāgā sårā vammino yodhino dāsaputtā-160. Bhaņņiputtā-161. Mallagaõā-162 āëārikā sudā kappakā nahāpakā cundā mālākārā suvaõõakārā sajjhukārā sãsakārā tipåkārā lohakārā vaņņakārā ayakkārā maõikārā pesakārā kumbhakārā loõakārā cammakārā rathakārādantakārā rajjukārā kocchakārā suttakārā vilãvakārā dhanukārā jiyakārāusukārā cittakārā raīgakārā rajakā tantavāyā tunnavāyā hera¤¤ikā dussikā gandhikā tiõahārakā kaņņhahārakā hatakā 160. Dāsikaputto (ma) 161. Bhaņãputtā (ma) 162. Mallakā gaõakā (ma. ) [SL Page 288] [\x 288/] Paõõikā elikā målikā odanikā påvikā macchikā maüsikā majjikā naņakā naccakā laīghakā indajālikā vetālikā mallā chavaķāhakā pupphachaķķakā venā nesādā gaõikā lāsikā kumbhadāsiyo sakayavanacãnavilātaujjenakā bhārukacchakā kāsikosalā parantakā māgadhakāsāketakā soraņņhakā pāņheyyakā koņumbaramādhurakā alasandakasmãragandhārā taü nagaraü vāsāya upagatā nānāvisayino janā navaü suvibhattaü adosamanavajjaü ramaõãyaü taü nagaraü passitvā anumānena jānanti 'chekovata bho so nagaravaķķhakã, yo imassa nagarassa māpetā'ti, evameva kho mahārāja so bhagavā asamo asamasamo appaņisamo asadiso atulo asaīkheyyo appameyyo aparimeyyo amitaguõo guõapāramippatto anantadhiti anantatejo anantaviriyo anantabalo buddhabalapāramiü [PTS Page 332] [\q 332/] gato sasenaü māraü parājetvā diņņhijālaü padāletvā avijjaü khepetvā vijjaü uppādetvā dhammukkaü dhārayitvā sabba¤¤utaü pāpuõitvā nijjitavijitasaīgāmo dhammanagaraü māpesi. Bhagavato kho mahārāja dhammanagaraü sãlapākāraü hiriparikhaü ¤āõadvārakoņņhakaü viriyaaņņālakaü saddhāesikaü satidovārikaü pa¤¤āpāsādaü suttantavaccaraü abhidhammasiīghāņakaü vinayavinicchayaü satipaņņhānavithikaü. Tassa kho pana mahārāja satipaņņhānavithiyaü evaråpā āpaõā pasāritā honti, seyyathãdaü-pupphāpaõaü gandhāpaõaüphalāpaõaü agadāpaõaü osadāpaõaü amatāpaõaü ratanāpaõaü sabbāpaõanti. " 4. "Bhante nāgasena katamaü buddhassa bhagavato pupphāpaõanti?" 'Atthi kho pana mahārāja tena bhagavatā jānatā passatā arahatā sammāsambuddhena ārammaõavibhattiyo akkhātā, seyyathãdaü aniccasa¤¤ā dukkhasa¤¤ā anattasa¤¤ā asubhasa¤¤ā ādãnavasa¤¤ā pahānasa¤¤ā virāgasa¤¤ā nirodhasa¤¤ā sabbaloke anabhiratasa¤¤ā sabbasaīkhāresu aniccasa¤¤ā ānāpānasati uddhumātakasa¤¤ā vinãlakasa¤¤ā vipubbakasa¤¤ā vicchiddakasa¤¤ā vikkhāyitakasa¤¤ā vikkhittakasa¤¤ā hatavikkhittakasa¤¤ā lohitakasa¤¤ā puëavakasa¤¤ā aņņhikasa¤¤ā mettāsa¤¤ā karuõāsa¤¤ā muditāsa¤¤ā upekkhāsa¤¤ā maraõānussati kāyagatāsati imā kho mahārāja buddhena bhagavatā ārammaõavibhattiyo akkhātā. Tattha yo koci jarāmaraõā muccitukāmo so tesu a¤¤ataraü ārammaõaü gaõhāti, tena ārammaõena rāgā vimuccati, dosā vimuccati, mohā vimuccati, mānato vimuccati, diņņhito vimuccati, saüsāraü tarati, taõhāsotaünivāreti, tividhaü malaü visodheti, sabbakilese upahantvā [SL Page 289] [\x 289/] Amalaü virajaü suddhaü paõķaraü [PTS Page 333] [\q 333/] ajātiü ajaraü amaraü sukhaü sãtibhåtaü abhayaü nagaruttamaü nibbānanagaraü pavisitvā arahatte cittaü vimoceti. Idaü vuccati mahārāja bhagavato pupphāpaõanti. "Kammamålaü gahetvāna āpaõaü upagacchatha. ârammaõaü kiõitvāna tato muccatha muttiyā"ti. 5. "Bhante nāgasena, katamaü buddhassa bhagavato gandhāpaõanti?". "Atthi kho mahārāja tena bhagavatā sãlavibhattiyo akkhātā, yena sãlagandhena anulittābhagavato puttā sadevakaü lokaü sãlagandhena dhåpenti sampadhåpenti, disampi anudisampi anuvātampi paņivātampi vāyanti ativāyanti, eritvā tiņņhanti. Katamā tā sãlavibhattiyo? Saraõasãlaü pa¤casãlaü aņņhaīgasãlaü dasaīgasãlaü pa¤cuddesapariyāpannaü pātimokkhasaüvarasãlaü. Idaü vuccati mahārāja bhagavato gandhāpaõanti. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena: 'Na pupphagandho paņivātameti Na candanaü tagaramallikā vā Sata¤ca gandho paņivātameti Sabbā disā sappuriso pavāti. Candanaü tagaraü vāpi uppalaü atha vassikã Etesaü gandhajātānaü sãlagandho anuttaro. Appamatto ayaü gandho yāyaü tagaracandanã. Yo ca sãlavataü gandho vāti devesu uttamo"ti. 6. "Bhante nāgasena, katamaü buddhassa bhagavato phalāpaõanti?" "Phalāni kho mahārāja bhagavatā akkhātāni, seyyathãdaü sotāpattiphalaü sakadāgāmiphalaü anāgāmiphalaü arahattaphalaü su¤¤ataphalasamāpatti animittaphalasamāpatti appaõihitaphalasamāpatti animittaphalasamāpatti appaõihitaphalasamāpatti. [PTS Page 334] [\q 334/] tattha yo koci yaü phalaü icchati, so kammamålaü datvā patthitaü phalaü kiõāti, yadi sotāpattiphalaü, yadi sakadāgāmiphalaü, yadi anāgāmiphalaü, yadi arahattaphalaü, yadi su¤¤ataphalasamāpattiü, yadi animittaphalasamāpattiü, yadi appaõihitaphalasamāpattiü. Yathā mahārāja kassaci purisassa dhuvaphalo ambo bhaveyya, so na tāva tato phalāni pāteti, yāva kayiko na āgacchati, [SL Page 290] [\x 290/] Anuppatte pana kayike målaü gahetvā evaü ācikkhati 'ambho purisa eso kho dhuvaphalo ambo, tato yaü icchasi ettakaü phalaü gaõhāhi, salāņukaü vā dovilaü vā kesikaü vā āmaü vā pakkaü vāti, so tena attanā dinnamålena yadi salāņukaü icchati salāņukaü gaõhāti, yadi dovilaü icchati dovilaü gaõhāti, yadi kesikaü icchati kesikaügaõhāti, yadi āmakaü icchati āmakaü gaõhāti, yadi pakkaü icchati pakkaü gaõhāti. Evameva kho mahārāja yo yaü phalaü icchati so kammamålaü datvā patthitaü phalaü gaõhāti, yadi sotāpattiphalaü sakadāgāmiphalaü anāgāmiphalaü arahattaphalaü su¤¤ataphalasamāpatti animittaphalasamāpatti appaõihitaphalasamāpatti animittaphalasamāpatti appaõihitaphalasamāpatti. Tattha yo koci yaü phalaü icchati, so kammamålaü datvā patthitaü phalaü kiõāti, yadi sotāpattiphalaü, yadi sakadāgāmiphalaü, yadi anagāmiphalaü, yadi arahattaphalaü, yadi su¤¤ataphalasamāpattiü, yadi animittaphalasamāpattiü, yadi appaõihitaphalasamāpattiü. Idaü vuccati mahārāja bhagavato phalāpaõanti. " "Kammamålaü janā datvā gaõhanti amatamphalaü, Tena te sukhitā honti ye kãtā amatamphalanti" 7. "Bhante nāgasena, katamaü buddhassa bhagavato agadāpaõanti?" "Agadāni kho mahārāja bhagavatā akkhātāni, yehi agadehi so bhagavā sadevakaü lokaü kilesavisato parimoceti. Katamāni pana tāni agadāni? Yānimāni mahārāja bhagavatā cattāri ariyasaccāni akkhātāni, seyyathidaü- dukkhaü ariyasaccaü, dukkhasamudayo ariyasaccaü, dukkhanirodho ariyasaccaü, dukkhanirodhagāminãpaņipadā ariyasaccaü. Tattha ye keci a¤¤āpekkhā catusaccaü dhammaü såõanti, te jātiyā [PTS Page 335] [\q 335/] parimuccanti, jarāya parimuccanti, maraõā parimuccanti, sokaparidevadukkhadomanassåpāyāsehi parimuccanti. Idaü vuccati mahārāja bhagavato agadāpaõanti. " "Ye keci loke agadā visānaü paņibāhakā Dhammāgadasamaü natthi etaü pivatha bhikkhavo"ti. 8. "Bhante nāgasena, katamaü buddhassa bhagavato osadhāpaõanti?" "Osadhāni kho mahārāja bhagavatā akkhātāni, yehi osadhehi so bhagavā devamanusse tikicchati, seyyathãdaü- cattāro satipaņņhānā, cattāro sammappadhānā, cattāro iddhipādā, pa¤cindriyāni, pa¤ca balāni, satta bojjhaīgā, ariyo aņņhaīgiko maggo. Etehi osadhehi bhagavā micchādiņņhiü vireceti, micchāsaīkappaü vireceti, micchāvācaü vireceti, micchākammantaü vireceti, micchājãvaü vireceti, micchāvāyāmaüvireceti, micchāsatiü vireceti, micchāsamādhiü vireceti, lobhavamanaü kāreti, dosavamanaü kāreti, mohavamanaü kāreti, mānavamanaü kāreti, diņņhivamanaü kāreti, [SL Page 291] [\x 291/] Vicikicchāvamanaü kāreti, uddhaccavamanaü kāreti, thinamiddhavamanaü kāreti, abhirikānottappavamanaü kāreti, sabbakilesavamanaü kāreti. Idaü vuccati mahārāja bhagavato osādhāpaõanti. " "Ye keci osadhā loke vijjanti vividhā bahå Dhammosadhasamaü natthi etaü vivatha bhikkhavo. Dhammosadhaü pivitvāna ajarāmaraõā siyuü Bhāvayitvā ca passitvā nibbutā upadhikkhaye"ti. 9. "Bhante nāgasena, katamaü buddhassa bhagavato amatāpaõanti?" "Amataü kho mahārāja bhagavatā akkhātaü, yena amatena so bhagavā sadevakaü lokaü [PTS Page 336] [\q 336/] abhisi¤ci, yena amatena abhisittā devamanussā jātijarāvyādhimaraõasokaparidevadukkhadomanassåpāyāsehi parimucciüsu. Katamaü taü amataü?Yadidaü kāyagatāsati. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena 'amataü te bhikkhave paribhu¤janti ye kāyagatāsatiü paribhu¤jantã'ti. Idaü vuccati mahārāja bhagavato amatāpaõanti. " "Byādhitaü janataü disvā amatāpaõaü pasārayi Kammena taü kiõitvāna amataü ādetha bhikkhavo"ti. 10. "Bhante nāgasena, katamaü buddhassa bhagavato ratanāpaõanti?" "Ratanāni kho mahārāja bhagavatā akkhātāni, yehi ratanehi bhusitā bhagavato puttā sadevakaü lokaü virocenti obhāsenti pabhāsenti, jalanti pajjalanti, uddhaü adho tiriyaü ālokaü dassenti katamāni tāni ratanāni? Sãlaratanaü samādhiratanaü pa¤¤āratanaü vimuttiratanaü vimutti¤āõadassanaratanaü paņisambhidāratanaü bojjhaīgaratanaü. Katamaü mahārāja bhagavato sãlaratanaü? Pātimokkhasaüvarasãlaü indriyasaüvarasãlaü ājãvapārisuddhisãlaü paccayasannissitasãlaü cullasãlaü majjhimasãlaü mahāsãlaü maggasãlaü phalasãlaü. Sãlaratanena kho mahārāja vibhusitassa puggalassa sadevako loko samārako sabrahamako sassamaõabrāhmaõã pajā pihayati pattheti sãlaratanapiladdho-163. Kho mahārāja bhikkhu disampi anudisampi uddhampi adho'pi tiriyampi virocati atirocati, heņņhato avãciü uparito bhavaggaü upādāya etthantare sabbaratanāni atikkamitvā atisayitvā 163. Pilandho (ma. , Sã. Mu. ) [SL Page 292] [\x 292/] Ajjhottharitvā tiņņhati. Evaråpāni kho mahārāja sãlaratanāni bhagavato ratanāpaõe pasāritāni. Idaü vuccati mahārāja bhagavato sãlaratananti. [PTS Page 337] [\q 337/] " "Evaråpāni sãlāni santi buddhassa āpaõe, " Kammena taü kiõitvāna ratanaü vo pilandhathā"ti. 11. Katamaü mahārāja bhagavato samādhiratanaü? Savitakkasavicāro samādhi, avitakkavicāramatto samādhi, avitakkaavicāro samādhi, su¤¤ato samādhi, animitto samādhi, appaõihito samādhi. Samādhiratanaü kho mahārāja piladdhassa-164. Bhikkhuno ye te kāmavitakkā byāpādavitakkā vihiüsavitakkā mānauddhaccadiņņhivicikicchākilesavatthåni vividhāni ca kuvitakkāni te sabbe samādhiü āsajja vikiranti vidhamanti viddhaüsanti na saõņhahanti na upalippanti. Yathā mahārāja vāri pokkharapatte vikirati vidhamati viddhaüsati na saõņhāti na upalippati, - taü kissa hetu? Parisuddhattā padumassa- evameva kho mahārāja samādhiratanaü piladdhassa bhikkhuno ye te kāmavitakkavyāpādavitakkavihiüsavitakkamānuddhaccadiņņhivicikicchā kilesavatthåni vividhāni ca kuvitakkāni te sabbe samādhiü āsajja vikiranti vidhamanti viddhaüsanti na saõņhahanti na upalippanti. Taü kissa hetu? Parisuddhattā samādhissa. Idaü vuccati mahārāja bhagavato samādhiratanaü. Evaråpāni kho mahārāja samādhiratanāni bhagavato ratanāpaõe pasāritānã"ti. "Samādhiratanamālassa kuvitakkā na jāyare, Na ca vikkhipate cittaü etaü tumhe pilandhathā"ti. 12. Katamaü mahārāja bhagavato pa¤¤āratanaü? Yāya mahārāja pa¤¤āya ariyasāvako idaü kusalanti yathābhåtaü pajānāti, idaü akusalanti yathābhåtaü pajānāti, idaü sāvajjaü idaü anavajjaü idaü sevitabbaü idaü na sevitabbaü idaü hãnaü idaü paõãtaü idaü kaõhaü idaü [PTS Page 338] [\q 338/] sukkaü idaü kaõhasukkasappaņibhāganti yathābhåtaü pajānāti, idaü dukkhanti yathābhåtaü pajānāti, ayaü dukkhasamudayo'ti yathābhåtaü pajānāti, ayaü dukkhanirodhoti yathābhåtaü pajānāti, ayaü dukkhanirodhagāminã paņipadā'ti yathābhåtaü pajānāti. Idaü vuccati mahārāja bhagavato pa¤¤āratananti. " "Pa¤¤āratanamālassa na ciraü vattate bhavo, Khippaü phasseti amataü na ca so rocate bhave"ti. ------ 164. Pilandhassa (sã. Mu, ma. ) [SL Page 293] [\x 293/] 13. Katamaü mahārāja bhagavato vimuttiratanaü? Vimuttiratananti kho mahārāja arahattaü vuccati, arahattaü patto kho mahārāja bhikkhu vimuttiratanaü piladdho'ti vuccati. Yathā mahārāja puriso muttākalāpamaõikanakapavāëābharaõapatimaõķito akalå-165. Tagaratālãsakalohitacandanānulittagatto nāgapunnāgasalaëacampakayuthikātimuttakapāņalåppalavassikamallikāvicitto sesajaneatikkamitvā virocati atirocati obhāsati pabhāsati sampabhāsati jalati pajjalati abhibhavati ajjhottharati mālāgandharatanābharaõehi, evameva kho mahārāja arahattaü patto khãõāsavo vimuttiratanapiladdho upādāyupādāya vimuttānaü bhikkhånaü atikkamitvā samatikkamitvā virocati atirocati obhāsati sampabhāsati jalati pajjalati abhibhavati ajjhottharati vimuttiyā? Taü kissa hetu? Aggaü mahārāja etaü pilandhanaü sabbapilandhanānaü yadidaü vimuttipilandhanaü. Idaü vuccati mahārāja bhagavato vimuttiratananti. " "Maõimālādharaü geha jano sāmiü udikkhati Vimuttiratanamālantu udikkhanti sadevakā"ti. 14. Katamaü mahārāja bhagavato vimutti¤āõadassanaratanaü? Paccavekkhana¤āõaü mahārāja bhagavato vimutti¤āõadassanaratananti [PTS Page 339] [\q 339/] vuccati yena ¤āõena ariyasāvako maggaphalanibbānāni pahãnakilesāvasiņņhakilese ca paccavekkhati. "Yena ¤āõena bujjhanti ariyā katakiccataü, Taü ¤āõaratanaü laddhuü vāyametha jinorasā"ti. 15. Katamaü mahārāja bhagavato paņisambhidāratanaü? Catasso kho mahārāja paņisambhidāyo atthapaņisambhidā dhammapaņisambhidā niruttipaņisambhidā paņibhānapaņisambhidā'ti. Imehi kho mahārāja catåhi paņisambhidāratanehi samalaīkato bhikkhu yaü yaü parisaü upasaīkamati, yadi khattiyaparisaü yadi brāhmaõaparisaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü, visārado upasaīkamati amaīkubhuto abhãruacchambhi anutrāsã vigatalomahaüso parisaü upasaükamati. Yathā mahārāja yodho saīgāmasåro sannaddhapa¤cāvudho asambhãto saīgāmaü otarati 'sace amittā dåre bhavissanti usanā pātayissāmi, tato orato bhavissanti sattiyā paharissāmi, tato orato bhavissanti kaõayena paharissāmi, upagataü santaü maõķalaggena dvidhā chindissāmi, kāyåpagataü churikāya vijjhissāmã'ti. Evameva kho mahārāja catupaņisambhidāratanamaõķito bhikkhu asambhãto parisaü upasaīkamati 'yo koci maü atthapaņisambhide ----- 165. Agalå (ma) [SL Page 294] [\x 294/] Pa¤haü pucchissati, tassa atthena atthaü kathayissāmi, kāraõena kāraõaü kathayissāmi, hetunā hetuü kathayissāmi, nayena nayaü kathayissāmi, nissaüsayaü karissāmi, vimatiü vivecessāmi, tosayissāmi pa¤haveyyākaraõena yo koci maü dhammapaņisambhide pa¤haüpucchissati, tassa dhammena dhammaü kathayissāmi. Amatena amataü kathayissāmi, asaīkhatena asaīkhataü kathayissāmi, nibbānena nibbānaü kathayissāmi, su¤¤atāya su¤¤ataü [PTS Page 340] [\q 340/] kathayissāmi, animittena animittaü kathayissāmi, appanihitena appanihitaü kathayissāmi, anejena anejaükathayissāmi, nissaüsayaü karissāmi, vimatiü vivecessāmi, tosayissāmi pa¤haveyyākaraõena. Yo koci maü niruttipaņisambhide pa¤haü pucchissati, tassa niruttiyā niruttiü kathayissāmi, padena padaü kathayissāmi, anupadena anupadaü kathayissāmi, akkharena akkharaü kathayissāmi, sandhiyā sandhiü kathayissāmi, bya¤janena bya¤janaü kathayissāmi, anubya¤janena anubya¤janaü kathayissāmi, vaõõena vaõõaü kathayissāmi, sarena saraü kathayissāmi, pa¤¤attiyā pa¤¤attiü kathayissāmi, vohārena vohāraü kathayissāmi, nissaüsayaü karissāmi, vimatiü vivecessāmi, tosayissāmi pa¤haveyyākaraõena yo koci maü paņibhānapaņisambhide pa¤haü pucchissati, tassa paņibhānena paņibhānaü kathayissāmi, opammena opammaü kathayissāmi, lakkhaõena lakkhaõaü kathayissāmi, rasena rasaü kathayissāmi, nissaüsayaü karissāmi, vimatiü vivecessāmi, tosayissāmi pa¤haveyyākaraõenā'ti. Idaü vuccati mahārāja bhagavato paņisambhidāratananti. "Paņisambhidā kiõitvāna ¤āõena phassayeyya yo, Asamabhãto anubbiggo atirocati sadevake"ti. 16. Katamaü mahārāja bhagavato bojjhaīgaratanaü? Sattime mahārāja bojjhaīgā satisambojjhaīgo dhammavicayasambojjhaīgo viriyasambojjhaīgo pãtisambojjhaīgo passaddhisambojjhaīgo samādhisambojjhaīgo upekhāsambojjhaīgo'ti. Imehi kho mahārāja sattahi sambojjhaīgaratanehi patimaõķito bhikkhu sabbaü tamaü abhibhuyya sadevakaü lokaü obhāseti pabhāseti ālokaü janeti. Idaü vuccati mahārāja bhagavato bojjhaīgaratananti. [PTS Page 341] [\q 341/] "Bojjhagaratanamālassa uņņhahanti-166. Sadevakā. Kammena taü kiõitvāna ratanaü vo pilandhathā"ti. 17. "Bhante nāgasena katamaü buddhassa bhagavato sabbāpaõanti?" [SL Page 295] [\x 295/] "Sabbāpaõaü kho mahārāja bhagavato navaīgaü buddhavacanaü, sārãrikāni pāribhogikāni cetiyāni, saīgharatana¤ca. Sabbāpaõe mahārāja bhagavā jātisampatti pasāritā, bhogasampatti pasāritā, āyusampatti pasāritā, ārogyasampatti pasāritā, vaõõasampatti pasāritā, pa¤¤āsampatti pasāritā, mānusikasampatti pasāritā, dibbasampatti pasāritā, nibbānasampatti pasāritā, tattha ye taü taü sampattiü icchanti, te kammamålaü datvā patthitapatthitaü sampattiü kiõanti. Keci sãlasamādānena kiõanti, keci uposathakammena kiõanti, appamattakenapi kammamålena upādāyupādāya sampattiyo paņilabhanti. Yathā mahārāja āpaõikassa āpaõe tilamuggamāse parittakenapi taõķulamuggamāsena appakenapi målena upādāyupādāya gaõhanti, evameva kho mahārāja bhagavato sabbāpaõe appamattakenapi kammamålena upādāyåpādāya sampattiyo paņilabhanti idaü vuccati mahārāja bhagavato sabbāpaõanti. "âyu arogatā vaõõaü saggaü uccākulãnatā, Asaīkhata¤ca amataü atthi sabbāpaõe jine. Appena bahukenāpi kammamålena gayhati, Kiõitvā saddhāmålena samiddhā hotha bhikkhavo"ti. 18. Bhagavato kho mahārāja dhammanagare evaråpā janāpaņivasanti suttantikā venayikāābhidhammikā dhammakathikā jātakabhāõakā dãghabhāõakā majjhimabhāõakā [PTS Page 342] [\q 342/] saüyuttabhāõakāaīguttarabhāõakā buddakabhāõakā sãlasampannā samādhisampannā pa¤¤āsampannā bojjhaīgabhāvanāratā vipassakā sadatthamanuyuttā āra¤¤ikā rukkhamålikā abbhokāsikā palālapu¤jakā sosānikā nesajjikā paņipannakā phalaņņhā sekhā phalasamaīgino sotāpannā sakadāgāmino anāgāmino arahanto tevijjā chaëabhi¤¤ā iddhimanto pa¤¤āya pāramiü gatā satipaņņhānasammappadhānaiddhipādaindriyabalabojjhaīgamaggavarajhānavi- mokkharåpāråpasantasukhasa māpattikusalā, tehi arahantehi ākulaü samākulaü ākiõõaü samākiõõaü naëavanasaravanamivadhammanagaraü ahosi. Bhavatãha- "Vãtarāgā vãtadosā vãtamohā anāsavā, Vãtataõhā anādānā dhammanagare vasanti te. âra¤¤akā dhåtadharā jhāyino låkhacãvarā, Vivekābhiratā dhãrā dhammanagare vasanti te. Nesajjikā santhatikā atho'pi ņhānacaīkamā, Paüsukåladharā sabbe dhammanagare vasanti te. [SL Page 296] [\x 296/] Ticãvaradharā santā cammakhaõķacatutthikā Ratā ekāsane vi¤¤å dhammanagare vasanti te. Appicchā nipakā dhãrā appāhārā alolåpā Lābhālābhena santuņņhā dhammanagare vasanti te. Jhāyã jhānaratā dhãrā santacittā samāhitā âki¤ca¤¤aü patthayānā dhammanagare vasanti te. Paņipannā phaladdhā ca sekhā phalasamaīgino âsiüsakā uttamatthaü dhammanagare vasanti te. Sotāpannā ca vimalā sakadāgāmino ca ye Anāgāmã ca arahanto dhammanagare vasanti te. Satipaņņhānakusalā bojjhaīgabhāvanāratā Vipassakā dhammadharā dhammanagare vasanti te. [PTS Page 343] [\q 343/] Iddhipādesu kusalā samādhibhāvanā ratā Sammappadhānamanuyuttā dhammanagare vasanti te. Abhi¤¤āpāramippattā pettike gocare ratā Antalikkhamhi caraõā dhammanagare vasanti te. Okkhittacakkhå mitabhāõã guttadvārā susaüvutā Sudantā uttame dhamme dhammanagare vasanti te. Tevijjaja chaëabhi¤¤ā ca iddhiyā pāramiügatā Pa¤¤āya pāramippattā dhammanagare vasanti te" ti. 19. Ye kho mahārāja bhikkhå aparimita¤āõavaradharā asaīgā atuliyaguõā atulayasā atulabalā atulatejā dhammacakkānuppavattakā pa¤¤āpāramiü gatā, evaråpā kho mahārāja bhikkhå bhagavato dhammanagare 'dhammasenāpatino'ti vuccanti. Ye pana te mahārāja bhikkhå iddhimanto adhigatapaņisambhidā pattavesārajjā gaganavarā durāsadā duppasahā anālambavarā sasāgaramahãdharapaņhavikampakācandasuriyaparimajjakāvikubbaõādhiņņhānābhinãhā- rakusalā iddhiyā pāramiü gatā, evaråpā kho mahārāja bhikkhå bhagavato dhammanagare'purohitā'ti vuccanti. Ye pana te mahārāja bhikkhå dhutaīgamanugatā appicchā santuņņhā vi¤¤attimanesanajigucchakā piõķāya sapadānacārino bhamarā'va gandhamanughāyitvā pavisanti vicittakānanaü kāye ca jãvite ca [SL Page 297] [\x 297/] Nirapekkhā arahattamanuppattā dhutaīgaguõe agganikkhittā. Evaråpā kho mahārāja bhikkhu bhagavato dhammanagare 'akkhadassā'ti vuccanti. Ye pana te mahārāja bhikkhå parisuddhā vimalā nikkilesā cutupapātakusalā dibbacakkhumhi pāramiü gatā, evaråpā kho mahārāja bhikkhu bhagavato dhammanagare 'nagarajotakā'ti vuccanti. Ye pana te mahārāja bhikkhu [PTS Page 344] [\q 344/] bahussutā āgatāgamā dhammadharā vinayadharā mātikādharā sithiladhanitadãgharassagarukalahukakkharaparicchedakusalā navaīgasāsanadharā, evaråpā kho mahārāja bhikkhu bhagavato dhammanagare 'dhammarakkhā'ti vuccanti. Ye pana te mahārāja bhikkhu vinaya¤¤å vinayakovidā nidānapaņhanakusalā āpatti - anāpatti- garuka - satekiccha - atekiccha -vuņņhāna - desanā - niggaha - paņikamma osāraõa - nissāraõa - paņisāraõa - kusalā vinaye pāramiü gatā, evaråpā kho mahārāja bhikkhå bhagavato dhammanagare 'råpadakkhā'ti-213. Vuccanti. Ye pana te mahārāja bhikkhu vimuttivarakusumamālābaddhā varapavaramahagghaseņņhabhāvamanuppattā bahujanakantamahipatthitā, evaråpā kho mahārāja bhikkhu bhagavato dhammanagare 'pupphāpaõikā'ti vuccanti. Ye pana te mahārāja bhikkhu catusaccābhisamayapaņividdhā diņņhasaccā vi¤¤ātasāsanā catusu sāma¤¤aphalesu tiõõavicikicchā paņiladdhaphalasukhā a¤¤esampi paņipannānaü te phale saüvibhajanti, evaråpā kho mahārāja bhikkhu bhagavato dhammanagare 'phalāpaõikā'ti vuccanti. Ye pana te mahārāja bhikkhå sãlavarasugandhamanulittā anekavidhabahuguõadharā kilesamaladuggandhavidhamakā, evaråpā kho mahārāja bhikkhå bhagavato dhammanagare 'gandhāpaõikā'ti vuccanti. Ye pana te mahārāja bhikkhu dhammakāmā piyasamudāhārā abhidhamme abhivinaye uëārapāmojjā ara¤¤agatāpi rukkhamålagatāpi su¤¤āgāragatāpi dhammavararasaü pivanti, kāyena vācāya manasā dhammavararasamogāëhā adhimattapaņibhānā dhammesu dhammesanapaņipannā ito vā tato vā yattha yattha appicchakathā santuņhikathā pavivekakathā asaüsaggakathā viriyārambhakathā sãlakathā samādhikathā pa¤¤ākathā vimuttikathā vimutti¤āõadassanakathā [PTS Page 345] [\q 345/] vattate, tattha tattha gantvā taü taü kathārasaü pivanti, evaråpā kho mahārāja bhikkhå bhagavato dhammanagare 'soõķā pipāsā'ti vuccanti. ------- 213. Råparakkhā (ma). [SL Page 298] [\x 298/] Ye pana te mahārāja bhikkhu pubbarattāpararattaü jāgariyānuyogamanuyuttā nisajjaņņhānacaīkamehi rattindivaü vãtināmenti bhāvanānuyogamanuyuttā kilesapaņibāhanāya sadatthapasutā, evaråpā kho mahārāja bhikkhå bhagavato dhammanagare 'nagaraguttikā'ti vuccanti. Ye pana te mahārāja bhikkhå navaīgaü buddhavacanaü atthato ca bya¤janato ca nayato ca kāraõato ca hetuto ca udāharaõato ca vācenti anuvācenti bhāsanti anubhāsanti, evaråpā kho mahārāja bhikkhå bhagavato dhammanagare 'dhammapaõikā'ti vuccanti. Ye pana te mahārāja bhikkhu dhammaratanabhogena āgamapariyattisutabhogena bhogino dhanino niddiņņhasarabya¤janalakkhaõapaņivedhā vi¤¤å pharaõā, evaråpā kho mahārāja bhikkhå bhagavato dhammanagare dhammaseņhino'ti vuccanti. Ye pana te mahārāja bhikkhå uëāradesanāpaņivedhā parivaõõārammaõavibhattiniddesā sikkhāguõapāramippattā, evaråpā kho mahārāja bhikkhå bhagavato dhammanagare vissutadhammikā'ti vuccanti. Evaü suvibhattaü kho mahārāja bhagavato dhammanagaraü, evaü sumāpitaü, evaü suvihitaü, evaü suparipuritaü, evaü suvavatthāpitaü, evaü surakkhitaü, evaü sugopitaü, evaü duppasayhaü paccatthikehi paccāmittehi. Iminā mahārāja kāraõena iminā hetunā iminā nayena iminā anumānena ¤ātabbaü atthi 'so bhagavā'ti. "Yathāpi nagaraü disvā suvibhattaü manoramaü, Anumānena jānanti vaķķhakissa mahattanaü. Tatheva lokanāthassa disvā dhammapuraü varaü, Anumānena jānanti atthi so bhagavā iti. [PTS Page 346] [\q 346/] Anumānena jānanti ummã disvāna sāgare, Yathāyaü dissate ummã mahanto so bhavissati. Tathā buddhaü sokanudaü sabbatthamaparājitaü, Taõhakkhayamanuppattaü bhavasaüsāramocanaü. Anumānena ¤ātabbaü ummã disvā sadevake, Yathā dhammåmmivipphāro aggo buddho bhavissati. Anumānena jānanti disvā accuggataü giriü Yathā accuggato eso himavā so bhavissati. [SL Page 299] [\x 299/] Tathā disvā dhammagiriü sãtãbhåtaü nirupadhiü Accuggataü bhagavato acalaü suppatiņņhitaü. Anumānena ¤ātabbaü disvāna dhammapabbataü Tathā hi so mahāvãro aggo buddho bhavissati. Yathā'pi gajarājassa padaü disvāna mānusā Anumānena jānanti mahā eso gajo iti. Tatheva buddhanāgassa padaü disvā vibhāvino Anumānena jānanti uëāro so bhavissati. Anumānena jānānti bhãte disvāna kummige Migarājassa saddena bhãtā me kummigā iti. Tatheva titthiye disvā vitthate bhãtamānase Anumānena ¤ātabbaü dhammarājena gajjitaü. Nibbutaü paņhaviü disvā haritapattaü mahodikaü. Anumānena jānanti mahāmeghena nibbutaü Tathevimaü janaü disvā āmoditapamoditaü Anumānena ¤ātabbaü dhammameghena tappitaü. Laggaü disvā bhusaü paīkaü kalaladdagataü mahiü. Anumānena jānanti vārikkhandho mahā gato. Tathevimaü janaü disvā rajapaīkasamohitaü Vahitaü dhammanadiyā vissaņņhaü dhammasāgare Dhammāmatagataü disvā sadevakamimaü mahiü Anumānena ¤ātabbaü dhammakkhandho mahā gato. [PTS Page 347] [\q 347/] Anumānena jānanti ghāyitvā gandhamuttamaü Yathāyaü vāyati gandho bhessanti pupphitā dumā Tathevāyaü sãlagandho pavāyati sadevake Anumānena ¤ātabbaü atthi buddho anuttaro"ti. 20. Evaråpena kho mahārāja kāraõasatena kāraõasahassena hetusatena hetusahassena nayasatena nayasahassena opammasatena opammasahassena sakkā buddhabalaü upadassayituü. Yathā mahārāja dakkho mālākāro nānāpuppharāsimhā ācariyānusatthiyā [SL Page 300] [\x 300/] Paccattapurisakārena vicittaü mālāguõarāsiü kareyya, evameva kho mahārāja so bhagavā vicittapuppharāsi viya anantaguõo appameyyaguõo. Ahametarahi jinasāsane mālākāro viya pupphaganthako pubbakānaü ācariyānaü maggenapi mayhaü buddhibalenapi asaīkheyyenapi kāraõena anumānena buddhabalaü dãpayissāmi. Tvampanettha chandaü janehi savaõāyā"ti. 21. "Dukkaraü bhante nāgasena a¤¤esaü evaråpena kāraõena anumānena buddhabalaü upadassayituü. Nibbuto'smi bhante nāgasena tumhākaü paramavicittena pa¤haveyyākaraõenā"ti. Anumānapa¤ho [PTS Page 348] [\q 348/] paņhamo. 2. Dhutaīgapa¤ho. "Passathāra¤¤ake bhikkhå ajjhogāëhe dhåte guõe Påna passati gihã rājā anāgāmiphale ņhite. Ubho'pi te viloketvā uppajjã saüsayo mahā Bujjheyya ce gihã dhamme dhutaīgaü nipphalaü siyā. Paravādivādamathanaü nipuõaü piņakattaye, Handa pucche kathiseņņhaü so me kaīkhaü vinessatã" ti. 1. Atha kho milindo rājā yenāyasmā nāgaseno tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmantaü nāgasenaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho milindo rājā āyasmantaü nāgasenaü etadavoca 'bhante nāgasena atthi koci gihã agāriko kāmabhogã puttadārasambādhasayanaü ajjhāvasanto kāsikacandanaü paccanubhonto mālāgandhavilepanaü dhārayanto jātaråparajataü sādiyanto maõimuttāka¤canavicittamolibaddho, yena santaü paramatthaü nibbānaü sacchikatanti?" "Na mahārāja eka¤¤eva sataü na dve satāni na tãõi catupa¤ca satāni na sahassaü na koņisataü na koņisahassaü na koņisatasahassaü tiņņhatu mahārāja dasannaü vãsatiyā satassasahassassa abhisamayo, katamena te pariyāyena anuyogaü dammãti. " "Tvamevataü bråhi"ti. [SL Page 301] [\x 301/] "Tena hi te mahārāja kathayissāmi satena vā sahassena vā satasahassena vā koņiyā vā koņisatena vā koņisahassena vā koņisatasahassena vā. Yā kāci navaīge buddhavacane sallekhitācārapaņipattidhutaguõavaraīganissitā [PTS Page 349] [\q 349/] kathā, tā sabbā idha samosarissanti. Yathā mahārāja ninnunnatasamavisamathalāthaladesabhāge abhivaņņhaü udakaü sabbantaü tato vinigalitvā mahodadhiü sāgaraü samosarati, evameva kho mahārāja sampādake sati yā kāci navaīge buddhavacane sallekhitācārapaņipattidhutaguõavaraīganissitā kathā, tā sabbā idha samosarissanti. Mayhampettha mahārāja paribyattatāya buddhiyā kāraõaparidãpanaü samosarissati teneso attho sivibhatto vicitto paripuõõo samānãto bhavissati. Yathā mahārāja kusalo lekhācariyo anusiņņho lekhaü osārento attano byattatāya buddhiyā kāraõaparidãpanena lekhaü paripåreti, evaü sā lekhā samattā paripuõõā anånikā bhavissati, evameva mayhampettha paribyattatāya buddhiyā kāraõaparidãpanaü samosarissati, tena so attho suvibhatto vicitto paripuõõo parisuddho samānãto bhavissati. 2. Nagare mahārāja sāvatthiyā pa¤cakoņimattā ariyasāvakā bhagavato upāsakaupāsikāyo sattapa¤¤āsasahassānã tãõisatasahassāni anāgāmiphale patiņņhitā, te sabbe'pi gihãyeva na pabbajitā. Puna tattheva gaõķambamåle yamakapāņihāriye vãsatipāõakoņiyo abhisamiüsu. Puna mahārāhulovāde, mahāmaīgalasuttante, samacittapariyāye, parābhavasuttante, purābhedasuttante, kalahavivādasuttante, cåëabyuhasuttante, mahābyuhasuttante, tuvaņakasuttante, sāriputtasuttante gaõanapathamatãtānaü devatānaü dhammābhisamayo ahosi. Nagare rājagahe pa¤¤āsasahassāni tãõisatasahassāni ariyasāvakā bhagavato upāsakaupāsikāyo. Puna tattheva dhanapālahatthināgadamane navutipāõakoņiyo, pārāyaõasamāgame pāsāõake cetiye cuddasapāõakoņiyo, puna indasālaguhāyaü asãtidevatākoņiyo, puna bārāõasiyaü [PTS Page 350] [\q 350/] isipatane migadāye paņhame dhammadesane aņņhārasabrahmakoņiyo aparimāõā ca devatāyo, puna tāvatiüsabhavane paõķukambalasilāyaü abhidhammadesanāya asãtidevatākoņiyo, devorohaõe saīkassanagaradvāre lokavivaraõapāņihāriye pasannānaü naramarånaü tiüsakoņiyo abhisamiüsu. [SL Page 302] [\x 302/] Puna sakkesu kapilavatthusmiü nigrodhārāme buddhavaüsadesanāya mahāsamayasuttantadesanāya cagaõanapathamatãtānaü devatānaü dhammābhisamayo ahosi. Puna sumanamālākārasamāgame garahadinnasamāgame ānandaseņņhisamāgame jambukājãvakasamāgame maõķukadevaputtasamāgame maņņakuõķalãdevaputtasamāgame sulasānagarasobhinãsamāgame sirimānagarasobhinãsamāgame pesakāradhitusāmagame cålasubhaddāsamāgame sāketabrāhmaõassa ālāhanadassanasamāgame sunāparantakasamāgame sakkapa¤hasamāgame tirokuķķasamāgame ratanasuttasamāgame paccekaü caturāsãtiyā pāõasahassānaü dhammābhisamayo ahosi. Yāvatā mahārāja bhagavā loke aņņhāsi tāva tãsu maõķalesu soëasasu mahājanapadesu yattha yattha bhagavā vihāsi, tattha tattha yebhuyyena dve tayo catupa¤casataü sahassaü satasahassaü devā ca manussā ca santaü paramatthaü nibbānaü sacchikariüsu. Ye te mahārāja devā gihãyeva te. Na te pabbajitā. Etāni ceva mahārāja a¤¤āni ca anekāni devatākoņisatasahassāni gihã agārikā kāmabhogino santaü paramatthaü nibbānaü sacchikariüså"ti. 4. "Yadi bhante nāgasena gihã agārikā kāmabhogino santaü paramatthaü nibbānaü sacchikaronti, atha imāni dhutaīgāni kamatthaü sādhenti? Tena kāraõena dhåtaīgāni [PTS Page 351] [\q 351/] akiccakarāni honti. Yadi bhante nāgasena vinā mantosadhehi byādhayo våpasammanti, kiü vamanavirecanādinā sarãradubbalakaraõena yadi muņņhihi paņisattuniggaho bhavati, kiü asisattisaradhanukodaõķalaguëamuggarehi. Yadi gaõņhikuņilasusirakaõņalatāsākhā ālambitvā rukkhamabhiråhanaü bhavati, kiü dãghadaëhanisseõipariyesanena? Yadi thaõķilaseyyāya dhātusamatā bhavati, kiü sukhasamphassassa mahatimahāsirisayanassa pariyesanena? Yadi ekako sāsaīkasabhayavisamakantārataraõasamattho bhavati, kiü sannaddhasajjamahatimahāsatthapariyesanena? Yadi nadãsaraü bāhunā tarituü samattho bhavati, kiü dhåvasetu - nāvā - pariyesanena. Yadi sakasantekena ghāsacchādanaü kātuü pahoti, kiü paråpasevanā piyasamullāpapacchāpåredhāvanena? Yadi akhātataëāke udakaü labbhati, kiü udapānataëākapokkharaõãkhaõanena? Evameva kho bhante nāgasena yadi gihã agārikā kāmabhogino santaü paramatthaü nibbānaü sacchikaronti, kiü dhutaguõavarasamādiyanenā?" Ti. 5. "Aņņhavãsati kho panime mahārāja dhutaīgaguõā yathābhuccaguõā yehi guõehi dhutaīgāni sabbabuddhānaü pihayitāni patthitāni katame aņņhavãsati? Idha mahārāja dhutaīgaü suddhājãvaü sukhaphalaü [SL Page 303] [\x 303/] Anavajjaü na paradukkhāpanaü abhayaü asampãëanaü ekantavaķķhikaü aparihāõiyaü amāyaü ārakkhā patthitadadaü sabbasattadamanaü saüvarahitaü patiråpaü anissitaü vippamuttaü rāgakkhayaü dosakkhayaü mohakkhayaü mānappahānaü kuvitakkacchedanaü kaīkhāvitaraõaü kosajjaviddhasanaüaratippahānaü khamanaü atulaü appamāõaü sabbadukkhakkhayagamanaü. Ime khomahārāja aņņhavãsati dhutaīgaguõā yathābhuccaguõā yehi [PTS Page 352] [\q 352/] guõehi dhutaīgāni sabbabuddhānaü pihayitāni patthitāni. Ye kho te mahārāja dhutaguõe sammā upasevanti te aņņhārasahi guõehi samåpetā bhavanti. Katamehi aņņhārasahi? Cāro-214. Tesaü suvisuddho hoti, paņipadā supuritā hoti, kāyikaü vācasikaü surakkhitaü hoti, manosamācāro suvisuddho hoti, viriyaü supaggahãtaü hoti, bhayaü våpasammati, attānudiņņhi byapagatā hoti, āghāto uparatohoti, mettā upaņņhitā hoti, sabbasattānaü garukato hoti, bhojane matta¤¤å hoti, jāgariyaü anuyutto hoti, aniketo hoti, yatthā phāsu tattha vihārã hoti, pāpajegucchi hoti, vivekārāmo hoti satataü appamatto hoti. Ye te mahārāja dhutaguõe sammā upasevanti, te imehi aņņhārasahi guõehi samupetā bhavanti. 6. Dasa ime mahārāja puggalā dhutaguõārahā. Katame dasa? Saddho hoti hirimā dhitimā akuho atthavasã alolo sikkhākāmo daëhasamādāno anujjhānabahulo mettāvihārã. Ime kho mahārāja dasapuggalā dhutaguõārahā. 7. Ye te mahārāja gihã agārikā kāmabhogino santaü paramatthaü nibbānaü sacchikaronti, sabbe te purimāsu jātãsu terasasu dhutaguõesu katupāsanā katabhumikammā. Te tattha vāra¤ca paņipatti¤ca sodhayitvā ajjetarahi gihã'va santā santaü paramatthaü nibbānaü sacchikaronti. Yathā mahārāja kusalo issattho antevāsike paņhamaü tāva upāsanasālāyaü cāpabhedacāpāropaõagahaõamuņņhipatipãëana - aīgulivināmana - pādaņhapana saragahaõa sandahana - ākaķķhana - sandhāraõa lakkhaniyamana - khipane tiõapurisakachaõaka - tiõapalāla - mattikāpu¤ja -phalaka - lakkhavedhe anusikkhāpetvā ra¤¤o santike upāsanaü ārādhayitvā āja¤¤arathagaja - turaga - dhana - da¤¤a hira¤¤a - suvaõõa - dāsi dāsa - bhariyā - gāmacaraü [PTS Page 353 [\q 353/] -] labhati, evameva kho mahārāja ye te gihã agārikā kāmabhogino santaü paramatthaü nibbānaü sacchikaronti, te sabbe purimāsu jātãsu terasasu dhutaguõesu katupāsanā katabhumikammā. Te tattheva ------ 214. âcāro (ma) [SL Page 304] [\x 304/] Vāra¤ca paņipatti¤ca sodhayitvā ajjetarahi gihãyeva santā santaü paramatthaü nibbānaü sacchikaronti. Na mahārāja dhutaguõesu pubbāsevanaü vinā ekissā yeva jātiyā arahattasacchikiriyā hoti, uttamena pana viriyena uttamāya paņipattiyā tathāråpena ācariyena kalyāõamittena arahattasacchikiriyā hoti. 8. Yathā vā pana mahārāja bhisakko sallakatto ācariyaü dhanena vā vattapaņipattiyāvā ārādhetvā satthagahaõa - chedana - lekhana - vedhana - salalåddharaõa -vaõadhovana sosana - bhesajjānulimpanavamanavirecanānuvāsana - kiriyamanusikkhitvā vijjāsu katasikkho katupāsāno katahattho āture upasaīkamati tikicchāya, evameva kho mahārāja ye te gihã agārikā kāmabhogino santiü paramatthaü nibbānaü sacchikaronti, te sabbe purimāsu jātãsu terasasu dhutaguõesu katupāsanā katabhumikammā te tattheva cāra¤ca paņipatti¤ca sodhayitvā ajjetarahi gihãyeva santā santaü paramatthaü nibbānaü sacchikaronti. Na mahārāja dhutaguõehi avisuddhānaü dhammābhisamayo hoti. Yathā mahārāja udakassa asevanena bãjānaü aviråhanaü hoti, evameva kho mahārāja dhutaguõehi avisuddhānaü dhammābhisamayo na hoti. Yathā pana mahārāja akatakusalānaü akatakalyāõānaü sugatigamanaü na hoti, evameva kho mahārāja dhutaguõehi avisuddhānaü dhammābhisamayo na hoti. 9. Paņhavisamaü mahārāja dhutaguõaü visuddhikāmānaü patiņņhāņņhena. âposamaü mahārāja dhutaguõaü visuddhikāmānaü sabbakilesamaladhovanaņņhena. Tejosamaü mahārāja dhutaguõaü visuddhikāmānaü sabbakilesavanajjhāpanaņņhena. [PTS Page 354] [\q 354/] vāyosamaü mahārāja dhutaguõaü visuddhikāmānaü sabbakilesamalarajopavāhanaņņhena agadasamaü mahārāja dhutaguõaü visuddhikāmānaü sabbakilesabyādhivåpasamanaņņhena. Amatasamaü mahārāja dhutaguõaü visuddhikāmānaü sabbakilesavisanāsanaņņhena. Khettasamaü mahārāja dhutaguõaü visuddhikāmānaü sabbasāma¤¤aguõasassaviråhaõaņņhena. Manoharasamaü mahārāja dhutaguõaü visuddhikāmānaü patthiticchitasabbasampattivaradadaņņhena. Nāvāsamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü saüsāramahaõõavapāragamanaņņhena. Bhãruttānasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü jarāmaraõabhãtānaü assāsakaraõaņņhena. Mātusamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü kilesadukkhapatipãëitānaü anuggāhakaņņhena. Pitusamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü kusalavaķķhikāmānaü sabbasāma¤¤aguõajanakaņņhena. Mittasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü sabbasāma¤¤aguõa pariyesanaavisaüvādakaņņhena padumasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü sabbakilesamalehi anupalittaņņhena. [SL Page 305] [\x 305/] Catujātiyavaragandhasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü kilesaduggandha - paņivinodaneņņhena. Girirājavarasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü aņņhalokadhammavātehi akampiyaņņhena. âkāsasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü sabbatthagahaõāpagata - uru - visaņa - vitthata - mahantaņņhena. Nadãsamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü kilesamalavāhanaņņhena. Sudesikasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü jātikantāra kilesavanagahananittharaõaņņhena. Mahāsatthavāhasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü sabbabhayasu¤¤akhemaabhayavarapavaranibbānanagarasampāpanaņņhena. [PTS Page 355] [\q 355/] sumajjitavimalādāsasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü saīkhārānaü sahāvadassanaņņhena. Phalakasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü sabba - kilesa - laguëa - sara - satti - paņibāhanaņņhena. Chattasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü kilesavassa - tividhaggi - santāpa - paņibāhanaņņhena. Candasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü pihayitapatthitaņņhena. Suriyasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü mohatama - timira - nāsanaņņhena. Sāgarasamaü mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü anekavidhasāma¤¤aguõavararatanuņņhānaņņhena, aparimitamasaīkheyyamappameyyaņņhena ca. 10. Evaü kho mahārāja dhåtaguõaü visuddhikāmānaü bahåpakāraü sabbadarathapariëāhanudaü aratinudaü bhayanudaü bhavanudaü khilanudaü malanudaü sokanudaü dukkhanudaü dosanudaü mohanudaü mānanudaü diņņhinudaü sabbākusaladhammanudaü, yasāvahaü hitāvahaü sukhāvahaü, phāsukaraü pãtikaraü yogakkhemakaraü anavajjaü iņņhasukhavipākaü guõarāsiü guõapu¤jaü aparimitāppameyyaguõaü, varaü pavaraü aggaü. Yathā mahārāja manussā upatthambhavasena bhojanaü upasevanti, hitavasanena bhesajjaü upasevanti, upakāravasena mittaü upasevanti, tāraõavasena nāvaü upasevanti, sugandhavasena mālāgandhaü upasevanti, abhayavasena bhãruttānaü upasevanti, sippavasena ācariyaü upasevanti, yasavasena rājānaü upasevanti, kāmadadavasena maõiratanaü upasevanti, evameva kho mahārāja sabbasāma¤¤aguõadadavasena ariyā dhåtaguõaü upasevanti. 11. Yathā vā pana mahārāja udakaü bãjaviråhanāya, [PTS Page 356] [\q 356/] aggijhapanāya, āhāro balāharaõāya, latā bandhanāya, satthaü chedanāya, pānãyaü pipāsāvinayanāya, nidhi assāsakaraõāya, nāvā tãrasampāpanāya, bhesajjaü byādhivåpasamanāya, yānaü sukhagamanāya, bhãruttānaü bhayavinodanāya, rājā ārakkhatthāya, phalakaü daõķaleķaķålaguëasarasattipaņibāhanāya, ācariyo anusāsanāya, mātā posanāya, ādāso olokanāya, alaīkāro sobhāya, vatthaü [SL Page 306] [\x 306/] Paņicchādanāya, nisseõi ārohaõāya, tulā nikkhepanāya, mantaü parijapanāya, āvudhaü tajjaniyapaņibāhanāya, padãpo andhakāravidhamanāya, vāto pariëāhanibbāpanāya, sippaü vuttinipphādanāya, agadaü jãvitarakkhanāya, ākaro ratanuppādāya, ratanaü alaīkārāya, āõā anatikkamanāya, issariyaü vasavattanāya, evameva kho mahārāja dhåtaguõaü sāma¤¤abãjaviråhaõāya kilesamalajhāpanāya iddhibalāharaõāya satisaüvaranibandhanāya vimativicikicchāsamucchedanāya, taõhāpipāsāvinayanāya, abhisamayassāsakaraõāya caturoghanittharaõāya kilesabyādhivåpasamāya, nibbānasukhapaņilābhāya jātijarābyādhimaraõasokaparidevadukkhadomanassupāyāsabhayavinodanā- ya sāma¤¤aguõaparirakkhanāya aratikuvitakkapaņibāhānāya sakalasāma¤¤atthānusāsanāya sabbasāma¤¤aguõaposanāya samathavipassanāmaggaphalanibbānadassanāya sakalalokathutathomitamahatimahāsobhākaraõāya sabbāpāyapidahanāya sāma¤¤atthaselasikharamuddhani abhiråhaõāya vaīkakuņilavisamacittanikkhepanāya sevitabbāsevitabbadhamme sādhu sajjhāyakaraõāya sallakilesapaņisattutajjanāya avijjandhakāravidhamanāya tividhaggisantāpapariëāhanibbāpanāya saõhasukhumasantasamāpattinipphādanāya sakalasāma¤¤aguõaparirakkhanāya bojjhaīgavararatanuppādāya yogijanālaīkaraõāya anavajjanipuõasukhumasantisukhānatikkamanāya [PTS Page 357] [\q 357/] sakalasāma¤¤aariyadhammavasavattanāya. Iti mahārāja imesaü guõānaü adhigamāya yadidaü ekamekaü dhutaguõaü. Evaü mahārāja atuliyaü dhåtaguõaü appameyyaü asamaü appaņisamaü appaņibhāgaü appaņiseņņhaü uttaraü seņņhaü visiņņhaü adhikaüāyataü puthulaü visaņaü vitthataü garukaü bhāriyaü mahantanti. 12. Yo kho mahārāja puggalo pāpiccho icchāpakato kuhako luddho odariko lābhakāmo yasakāmo kittikāmo ayutto appatto ananucchaviko anāraho appatiråpo dhutaīgaü samādiyati, so dviguõaü daõķamāpajjati sabbaguõaghātamāpajjati diņņhadhammikaü hãëanaü khãlanaü garahanaü uppaõķanaü khipanaü asambhogaü nissāraõaü nicchubhanaü pavāhanaü pabbājanaü paņilabhati, samparāye'pi satayojanike avãcimahāniraye uõhakaņhita tattasantatta accijālāmālake anekavassakoņisatasahassāni uddhamadho tiriyaü pheõuddehakaü samparivattakaü paccati, tato muccitvā kisapharusakālaīgapaccaīgo sånuddhumātasåcimukhappamāõasusiruttamaīgo chāto pipāsito visama bhãmaråpavaõõo bhaggakaõõasoto ummãlitanimãlitanettanayano arugattapakkagatto puëavākiõõasabbakāyo, vātamukhe jalamāno viya aggikkhandho anto jalamāno pajjalamano attāõo asaraõo ārunnarunnakāru¤¤aravaü paridevamāno nijjhāmataõhiko samaõamahāpeto hutvā āhiõķamāno mahiyā aņņassaraü karoti. [SL Page 307] [\x 307/] Yathā mahārāja koci ayutto appatto ananucchaviko anāraho appatiråpo hãno kujātiko khattiyābhisekena abhisi¤cati, so labhati hatthapādacchedaü kaõõacchedaü nāsacchedaü kaõõanāsacchedaü [PTS Page 358] [\q 358/] bilaīgathālikaü saīkhamuõķikaü rāhumukhaü jotimālikaü hatthapajjotikaü erakavattikaü cirakavāsikaü phaõeyyakaü baëisamaüsikaü kahāpaõakaü khārāpatacchikaü paëighaparivattikaü palālapiņhakaü, tattena telena osi¤canaü, sunakhehi khādāpanaü, jãvasålāropanaü, asinā sãsacchedaü, anekavihitampi kammakaraõaü anubhavati, kiükāraõā? Ayutto appatto ananucchavikoanāraho appatiråpo hãno kujātiko mahante issariye ņhāne attānaü ņhapesi, velaü ghātesi, evameva kho mahārāja yo koci puggalo pāpiccho icchāpakato kuhako luddho odariko lābhakāmo yasakāmo kittikāmo ayutto appatto ananucchaviko anāraho appatiråpo dhutaīgaü samādiyati, so dviguõaü daõķamāpajjati sabbaguõaghātamāpajjati diņņhadhammikaü hãëanaü khãlanaü garahanaü uppaõķanaü khipanaü asambhogaü nissāraõaü nicchubhanaü pavāhanaü pabbājanaü paņilabhati, samparāye'pi satayojanike avãcimahāniraye uõhakaņhita tattasantatta accijālāmālake anekavassakoņisatasahassāni uddhamadho tiriyaü pheõuddehakaü samparivattakaü paccati, tato muccitvā kisapharusakālaīgapaccaīgo sånuddhumātasåcimukhappamāõasusiruttamaīgo chāto pipāsito visama bhãmaråpavaõõo bhaggakaõõasoto ummãlitanimãlitanettanayano arugattapakkagatto puëavākiõõasabbakāyo, vātamukhe jalamāno viya aggikkhandho anto jalamāno pajjalamano attāõo asaraõo ārunnarunnakāru¤¤aravaü paridevamāno nijjhāmataõhiko samaõamahāpeto hutvā āhiõķamāno mahiyā aņņassaraü karoti. 13. Yo pana mahārāja puggalo yutto patto anucchaviko araho patiråpo appiccho santuņņho pavivitto asaüsaņņho āraddhaviriyo pahitatto asaņho amāyo na odariko na lābhakāmo na yasakāmo na kittikāmo saddho saddhāpabbajito jarāmaraõā muccitukāmo sāsanaü paggaõhissāmãti dhutaguõaü samādiyati, so diguõaü påjaü arahati, devāna¤ca manussāna¤ca piyo hoti manāpo pihayito patthito, jātisumanamallikādãnaü viya pupphaü nahātānulittassa, jigacchitassa viya paõitabhojanaü, pipāsitassa viya sãtalavimalasurabhipānãyaü, visagatassa viya osadhavaraü, sãghagamanakāmassa viya āja¤¤arathavaruttamaü, atthakāmassa viya manoharamaõiratanaü, abhisi¤citukāmassa viya paõķaravimalasetacchattaü, dhammakāmassa viya arahattaphalādhigamamanuttaraü. Tassa cattāro satipaņņhānā bhāvanā pāripåraü gacchanti, cattāro sammappadhānā cattāro iddhipādā pa¤cindriyāni pa¤calāni sattabojjhaīgāariyo aņņhaīgiko maggo bhāvanā pāripåraü gacchanti, samathavipassanāadhigacchati, adhigamapaņipatti pariõamati, cattāri sāma¤¤aphalāni [PTS Page 359] [\q 359/] catasso paņisambhidā tisso vijjā chaëabhi¤¤ā kevalo ca samaõadhammo sabbe tassādheyyā honti. Vimuttipaõķaravimalasetacchattena abhisi¤cati. Yathā mahārāja ra¤¤o khattiyassa abhijātakulakalãnassa khattiyābhisekena abhisittassa paricaranti saraņņha -negama - jānapada - bhaņa - balatthā, aņņhatiüsā ca rājaparisā naņanaccakā mukhamaīgalikā sotthivācakā samaõabrāhmaõasabbapāsaõķagaõā abhigacchanti, yaü ki¤ci paņhaviyā paņņana - ratanākara - nagara - suīkaņņhāna - verajjaka - chejja - bhejja - janānusāsanaüsabbattha sāmiko bhavati, evameva kho mahārāja yo koci puggalo yutto patto anucchaviko araho patiråpo appiccho santuņņho pavivitto asaüsaņņho āraddhaviriyo pahitatto asaņho amāyo na odariko na lābhakāmo na yasakāmo na kittikāmo saddho saddhāpabbajito jarāmaraõā muccitukāmo sāsanaü paggaõhissāmãti dhutaguõaü samādiyati, so diguõaü påjaü arahati, devāna¤ca manussāna¤ca piyo hoti manāpo pihayito patthito, jātisumanamallikādãnaü viya pupphaü nahātānulittassa, jigacchitassa viya paõitabhojanaü, pipāsitassa viya sãtalavimalasurabhipānãyaü, visagatassa viya osadhavaraü, sãghagamanakāmassa viya āja¤¤arathavaruttamaü, atthakāmassa viya manoharamaõiratanaü, abhisi¤citukāmassa viya paõķaravimalasetacchattaü, dhammakāmassa viya arahattaphalādhigamamanuttaraü. Tassa cattāro satipaņņhānā bhāvanā pāripåraü gacchanti, cattāro sammappadhānā cattāro iddhipādā pa¤cindriyāni pa¤calāni sattabojjhaīgā ariyo aņņhaīgiko maggo bhāvanā pāripåraü gacchanti, samathavipassanāadhigacchati, adhigamapaņipatti pariõamati, cattāri sāma¤caphalāni catasso paņisambhidā tisso vijjā chaëabhi¤¤ā kevalo ca samaõadhammo sabbe tassādheyyā honti. Vimuttipaõķaravimalasetacchattena abhisi¤cati. [SL Page 308] [\x 308/] 14. Terasime mahārāja dhutaīgāni yehi suddhikato nibbānamahāsamuddaü pavisitvā bahuvidhadhammakãëamabhikãëati, råpāråpaaņņhasamāpattiyo vaëa¤jeti, iddhividhaü dibbasotadhātuü paracittavijānanaü pubbenivāsānussatiü dibbacakkhuü sabbāsavakkhaya¤ca pāpuõāti. Katame terasa? Paüsukulikaīgaü tecãvarikaīgaü piõķapātikaīgaü sapadānacārikaīgaü ekāsanikaīgaü pattapiõķikaīgaü khalupacchābhattikaīgaü āra¤¤akaīgaü rukkhamålikaīgaü abbhokāsikaīgaü sosānikaīgaü yathāsatthatikaīgaü nesajjikaīgaü. Imehi kho mahārāja terasahi dhutaguõehi pubbe āsevitehi nisevitehi ciõõehi pariciõeõahi caritehi upacaritehi paripåritehi kevalaü sāma¤¤aü paņilabhati, tassādheyyā honti kevalā santā sukhā samāpattiyo. Yathā mahārāja sadhano nāviko paņņane suņņhukatasuīko mahāsamuddaü pavisitvā vaīgaü takkolaü cãnaü sovãraü suraņņhaü alasandaü kolapaņņaü suvaõõabhumiü gacchati a¤¤ampi yaü ki¤ci nāvāsa¤caraõaü, evameva kho mahārāja imehi terasahi dhutaguõehi [PTS Page 360] [\q 360/] pubbe āsitehi nisevitehi ciõõehi pariciõõehi caritehi upacaritehi paripåritehi kevalaü sāma¤¤aü paņilabhati, tassādheyyā honti kevalā santā sukhā samāpattiyo. Yathā mahārāja kassako paņhamaü khettadosaü tiõakaņņhapāsāõaü apanetvā kasitvā vapitvā sammā udakaü pavesetvā rakkhitvā gopetvā lavaõamaddanena bahudha¤¤ako hoti, tassādheyyā bhavanti ye keci adhanā kapaõā daëiddā duggatajanā, evameva kho mahārāja imehi terasahi dhåtaguõehi pubbe āsevitehi nisevitehi ciõõehi pariciõõehi caritehi upacaritehi paripåritehi kevalaü sāma¤¤aü paņilabhati, tassādheyyā honti kevalā santā sukhā samāpattiyo. Yathā vā pana mahārāja khattiyo muddhāvasitto abhijātakulakalãno chejjabhejjajanānusāsane issaro hoti vasavattã sāmiko icchākaraõo, kevalā ca mahāpaņhavã tassādheyyā hoti, evameva kho mahārāja imehi terasahi dhutaguõehi pubbe āsevitehi nisevitehi ciõõehi pariciõõehi caritehi upacaritehi paripåritehi jinasāsanavare issaro hoti vasavattã sāmiko icchākaraõo, kevalā ca samaõaguõā tassādheyyā honti. 15. Nanu mahārāja thero upaseno vaīgantaputto sallekhadhutaguõe paripårakāritāya anādiyitvā sāvatthiyā saīghassa katikaü sapariso naradammasārathiü paņisallānagataü upasaīkamitvā bhagavato pāde sirasā vanditvā ekamantaü nisãdi. Bhagavā ca taü suvinãtaü parisaü oloketvā haņņhatuņņho pamudito udaggo parisāya saddhiü sallāpaü sallapitvā asambhinnena brahmassarena etadavoca: [SL Page 309] [\x 309/] 'Pāsādikā kho pana tyāyaü upasena parisā. Kathaü tvaü upasena parisaü vinesã?'Ti. So'pi sabba¤¤utā dasabalena devātidevena puņņho yathābhåtasabhāvaguõavasena bhagavantaü etadavoca: 'yo koci maü bhante upasaīkamitvā pabbajjaü vā nissayaü vā yācati, tamahaü [PTS Page 361] [\q 361/] evaü vadāmi 'ahaü kho āvuso āra¤¤ako piõķapātiko paüsukuliko tecãvariko. Sace tvampi āra¤¤ako bhavissasi. Piõķapātiko paüsukuliko tecãvariko, evāhantaü pabbājessāmi, nissayaü dassāmi'ti. Sace so me bhante paņissuõitvā nandati oramati, evāhantaü pabbājemi, nissayaü demi evāhaü bhante parisaü vinemã'ti. Evampi mahārāja dhutaguõavarasamādinno jinasāsanavare issaro hoti vasavattã sāmiko icchākaraõo. Tassādheyyā honti kevalā santā sukhā samāpattiyo. Yathā mahārāja padumaü abhivuddhaparisuddhaudiccajātippabhavaü siniddhaü mudu lobhaniyaü sugandhaü piyaü patthitaü pasatthaü jālakaddamānupalittaü anupattakesarakaõõikābhimaõķitaü bhamaragaõasevitaü sãtalasalilasāvaddhaü, evameva kho mahārāja imehi terasahi dhutaguõehi pubbe āsevitehi nisevitehi ciõõehi pariciõõehi caritehi upacaritehi paripåritehi ariyasāvako tiüsaguõavarehi samupeto hoti. Katamehi tiüsaguõavarehi? Siniddhamudumaddavamettacitto hoti, Ghātitahatavihatakileso hoti, Hatanihatamānadappo hoti, Acala - daëhaniviņņha - nibbematika - saddho hoti, Paripuõõapãõitapahaņņhalobhaniyasantasukhasamāpattilābhã hoti, Sãlavarapavaraasamasucigandhaparibhāvito hoti, Devamanussānaü piyo hoti manāpo, Khãõāsavaariyavarapuggalapatthito devamanussānaü vanditapåjito, Budhavibudhapaõķitajanānaü thutathavitathomitapasattho, Idha vā huraü vā lokena anupalitto, appalokavajje pi bhayadassāvã, Vipulavarasampattikāmānaü maggaphalavaratthasādhano, âyācitavipulapaõãtapaccayabhāgã, Aniketasayano, Jhānajjhositatappavaravihārã, [PTS Page 362 [\q 362/] -215.] ----- 215. Jhānajjhāsita. . . . . (Sã. Mu. ) [SL Page 310] [\x 310/] Vãjaņitalilesajālavatthu, Bhinnabhaggasaīkuņitasaüchinnagatinãvaraõo, Akuppadhammo, Abhinãtavāso, Anavajjabhogã, Gativimutto, Uttiõõasabbavicikiccho, Vimuttijjhositatto, -216. Diņņhadhammo, Acaladaëhabhãruttānamupagato, Samucchinnānusayo Sabbāsavakkhayaü patto, Santasukhasamāpattivihārabahulo, Sabbasamaõaguõasamupeto. Imehi tisaüguõavarehi samupeto hoti. Nanu mahārāja thero sāriputto dasasahassiyā lokadhātuyā aggapuriso ņhapetvā dasabalaü lokācariyaü. So'pi aparimitāsaīkheyyakappe samācitakusalamålo brāhmaõakulakulãno manāpikaü kāmaratiü anekasatasaīkhyaü dhanavara¤ca ohāya jinasāsane pabbajitvā imehi terasahi dhutaguõehi kāyavacãcittaü damayitvā ajjetarahi anantaguõasamannāgato gotamassa bhagavato sāsanavare dhammacakkamanuppavattako jāto. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena ekaīguttaranikāyavarala¤jake "nāhaü bhikkhave a¤¤aü ekapuggalampi samanupassāmi yo tathāgatena anuttaraü dhammacakkaü pavattitaü sammadeva anuppavattetã yathayidaü sāriputto sāriputto bhikkhave tathāgatena anuttaraü dhammacakkaü pavattitaü sammadeva anuppavattetã" ti. "Sādhu bhante nāgasena. Yaü ki¤ci navaīgaü buddhavacanaü yā ca lokuttarā kiriyā, yā ca loke adhigamavipulavarasampattiyo, sabbantaü terasasu dhutaguõesu samodhānopagatanti. Dhutaīgavaggo dutiyo. Anumānapa¤hā samattā. [PTS Page 363] [\q 363/] ---- 216. Vimuttijjhāsitattā (sã. Mu. ) [SL Page 311] [\x 311/] 6. Opammakathā pa¤hā. Mātikā. 1. "Bhante nāgasena, katãhi aīgehi samannāgato bhikkhå arahattaü sacchikarotã?" Ti. "Idha mahārāja arahattaü sacchikātukāmena bhikkhunā ghorassarassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Kukkuņassa pa¤ca aīgāni gahetabbāni. Kalandakassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Dãpiniyā ekaü aīgaü gahetabbaü. Dãpikassa dve aīgāni gahetabbāni. Kummassa pa¤ca aīgāni gahetabbāni. Vaüsassa ekaü aīgaü gahetabbaü cāpassa ekaü aīgaü gahetabbaü vāyassa dve aīgāni gahetabbāni. Makkaņassa dve aīgāni gahetabbāni. Lāpulatāya ekaü aīgaü gahetabbaü. Padumassa tãõi aīgāni gahetabbāni. Sālakalyāõikāya ekaü aīgaü gahetabbaü nāvāya tãõi aīgāni gahetabbāni. Nāvālakanakassa-217. Dve aīgāni gahetabbāni. Kåpassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Niyāmakassa tãni aīgāni gahetabbāni kammakarassa-218. Ekaü aīgaü gahetabbaü. Samuddassa pa¤ca aīgāni gahetabbāni. Paņhaviyā pa¤ca aīgāni gahetabbāni. âpassa pa¤ca aīgāni gahetabbāni. Tejassa pa¤ca aīgāni gahetabbāni. ------- 217. Nāvālagganakassa (ma) 218. Kammakārassa. (Ma) [SL Page 312] [\x 312/] âkāsassa pa¤ca aīgāni gahetabbāni. Candassa pa¤ca aīgāni gahetabbāni. Suriyassa satta aīgāni gahetabbāni. Sakkassa tãõi aīgāni gahetabbāni. Cakkavattissa cattāri aīgāni gahetabbāni. Upacikāya ekaü aīgaü gahetabbaü. Biëārassa dve aīgāni gahetabbāni. Undurassa eka aīgaü gahetabbaü. Vicchikasa ekaü aīgaü gahetabbaü. Nakulassa ekaü [PTS Page 364] [\q 364/] aīgaü gahetabbaü. Jarasigālassa dve aīgāni gahetabbāni. Migassa tãõi aīgāni gahetabbāni. Goråpassa cattāri aīgāni gahetabbāni. Varāhassa dve aīgāni gahetabbāni. Hatthissa pa¤ca aīgāni gahetabbāni. Sãhassa satta aīgāni gahetabbāni. Cakkavākassa tãõi aīgāni gahetabbāni. Peõāhikāya dve aīgāni gahetabbāni. Gharakapotassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Ulukassa dve aīgāni gahetabbāni. Satapattassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Vaggulissa dve aīgāni gahetabbāni. Jalåkāya ekaü aīgaü gahetabbaü. Sappassa tãni aīgāni gahetabbāni. Ajagarassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Panthamakkaņassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Thanasitadārakassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Cittakadharakummassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Pavanassa pa¤ca aīgāni gahetabbāni. Rukkhassa tãõi aīgāni gahetabbāni. Meghassa pa¤ca aīgāni gahetabbāni. [SL Page 313] [\x 313/] Maõiratanassa tãõi aīgāni gahetabbāni. Māgavikassa cattāri aīgāni gahetabbāni. Bāëisikassa dve aīgāni gahetabbāni. Tacchakassa dve aīgāni gahetabbāni. Kumbhassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Kāëāyasassa dve aīgāni gahetabbāni. Chattassa tãõi aīgāni gahetabbāni. Khettassa tãõi aīgāni gahetabbāni. Agadassa dve aīgāni gahetabbāni. Bhojanassa tãõi aīgāni gahetabbāni. Issatthassa cattāri aīgāni gahetabbāni. Ra¤¤o cattāri aīgāni gahetabbāni. Dovārikassa dve aīgāni gahetabbāni. Nisadāya ekaü aīgaü gahetabbaü. Padãpassa dve aīgāni gahetabbāni. Mayurassa dve aīgāni gahetabbāni. Turagassa dve aīgāni gahetabbāni. Soõķikassa dve aīgāni gahetabbāni. Indakhãlassa dve aīgāni gahetabbāni. Tulāya ekaü aīgaü gahetabbaü. Khaggassa dve aīgāni gahetabbāni. Macchassa dve aīgāni gahetabbāni. Iõagāhakassa [PTS Page 365] [\q 365/] ekaü aīgaü gahetabbaü. Byādhitassa dve aīgāni gahetabbāni. Matassa-219. Dve aīgāni gahetabbāni. Nadiyā dve aīgāni gahetabbāni. Usabhassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Maggassa dve aīgāni gahetabbāni. Suīkasāyikassa-220. Ekaü aīgaü gahetabbaü. ----- 219. Mattassa (kesuci. ) 220. Suīkaghāyakassa (kesuci. ) [SL Page 314] [\x 314/] Corassa tãõi aīgāni gahetabbāni. Sakuõagghiyā ekaü aīgaü gahetabbaü. Sunakhassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Tikicchakassa tãõi aīgāni gahetabbāni. Gabbhiniyā dve aīgāni gahetabbāni. Camariyā ekaü aīgaü gahetabbaü. Kikiyā dve aīgāni gahetabbāni. Kapotikāya tãõi aīgāni gahetabbāni. Ekanayanassa dve aīgāni gahetabbāni. Kassassa tãõi aīgāni gahetabbāni. Jambukasigāliyā ekaü aīgaü gahetabbaü. Vaīgavārakassa dve aīgāni gahetabbāni. Dabbiyā ekaü aīgaü gahetabbaü. Iõasādhakassa tãõi aīgāni gahetabbāni. Anuvicinakassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Sārathissa dve aīgāni gahetabbāni. Bhojakassa dve aīgāni gahetabbāni. Tunnavāyassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Nāvāyikassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhamarassa dve aīgāni gahetabbānã" ti. Mātikā samattā. Gadubhavaggo 1. Gadrabhaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena ghorassarassa ekaü aīgaü gahetabbā'nti yaü vadesi, katamantaüekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja gadrabho nāma saīkārakåņe'pi catukke'pi siīghāņake'pi gāmadvāre'pi thusarāsimbhi'pi yattha katthaci sayati, na sayanabahulo hoti, [PTS Page 366] [\q 366/] evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena tiõasatthare'pi paõõasanthare'pi kaņņhama¤cakepi chamāya'pi yattha katthaci [SL Page 315] [\x 315/] Cammakhaõķaü pattharitvā sayitabbaü. Na sayanabahulena bhavitabbaü, idaü mahārāja ghorassarassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena: 'kaliīgaråpadhānā bhikkhave etarahi mama sāvakā viharanti appamattā ātāpino padhānasmi"nti. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatinā pi: "Pallaīkena nisinnassa jaõõukenābhivassati, Alaü phāsuvihārāya pahitattassa bhikkhuno"ti. Gadrabhaīgapa¤ho paņhamo. 2. Kukkuņaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, kukkuņassa pa¤ca aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni pa¤ca aīgāni gahetabbānã"?Ti. "Yathā mahārāja kukkuņo kālena samayena patisallãyati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kālena samayeneva cetiyaīgaõaü sammajjitvā pānãyaü paribhojanãyaü upaņņhapetvā sarãraü paņijaggitvā nahāyitvā cetiyaü vanditvā buķķhānaü bhikkhånaü dassanāya gantvā kālena samayena su¤¤āgāraü pavisitabbaü. Idaü mahārāja kukkuņassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja kukkuņo kālena samayeneva vuņņhāti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kālena samayeneva vuņņhahitvā cetiyaīgaõaü sammajjitvā pānãyaü paribhojanãyaü upaņņhapetvā sarãraü paņijaggitvā cetiyaü vanditvā punadeva su¤¤āgāraü pavisitabbaü. Idaü mahārāja kukkuņassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja kukkuņo paņhaviü khaõitvā ajjhehāraü ajjhoharati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena paccavekkhitvā paccavekkhitvā ajjhohāraü ajjhoharitabbaü 'neva davāya na [PTS Page 367] [\q 367/] madāya na maõķanāya na vibhusanāya yāvadeva imassa kāyassa ņhitiyā yāpanāya vihiüsåparatiyā brahmacariyānuggahāya, iti purāõa¤ca vedanaü paņihaīkhāmi nava¤ca vedanaü na uppādessāmi, yātrā ca me bhavissati anavajjatā ca phāsu vihāro cā'ti. Idaü mahārāja kukkuņassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena- 'Kantāre puttamaüsaü 'va akkhassabbha¤janaü yathā Evaü āhari āhāraü yāpanatthāya mucchito'ti. [SL Page 316] [\x 316/] 4. Punacaparaü mahārāja kukkuņo sacakkhuko'pi ratti andho hoti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena anandheneva andhena viya bhavitabbaü, ara¤¤e'pi gocaragāme'pi piõķāya carantenapi rajanãyesu råpasaddagandharasaphoņņhabbadhammesu andhenabadhirena mågena viya bhavitabbaü. , Na nimittaü gahetabbaü, nānubya¤janaü gahetabbaü. Idaü mahārāja kukkuņassa catutthaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena mahākaccāyanena- "Cakkhumāssa yathā andho sotavā badhãro yathā Jivhavāssa yathā mågo balavā dubbalori va, Atha atthe samuppanne sayetha matasāyika'nti. 5. Punacaparaü mahārāja kukkuņo leķķådaõķalaguëamuggarehi paripātiyanto'pi sakaü gehaü na vijahati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena cãvarakammaü karontenapi navakammaü karontenapi vattapaņivattaü karontenapi uddisantenapi uddisāpentanapi yoniso manasikāro na vijahitabbo. Sakaü kho panetaü mahārāja yogino gehaü yadidaü yoniso manasikāro idaü mahārāja kukkuņassa pa¤camaü aīgaü [PTS Page 368] [\q 368/] gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena - 'ko ca bhikkhave bhikkhuno gocaro sako pettiko visayo yadidaü cattāro satipaņņhānā'ti. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatināpi- Yatā supanto-221. Mātaīgo sakaü soõķaü na maddati, Bhakkhābhakkhaü vijānāti attano vuttikappanaü. Tatheva buddhaputtena appamattena vā pana, Jinavacanaü na madditabbaü manasikāravaruttama'nti. Kukkuņaīgapa¤ho dutiyo. 3. Kalandakaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena 'kalandakassa ekaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja kalandako paņisattumhi opatante naīguņņhaü papphoņetvā mahantaü katvā teneva naīguņņhalaguëena paņisattuü paņibāhati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ------- 221. Supanto. Supanno. [SL Page 317] [\x 317/] Kilesasattumhi opatante satipaņņhānalaguëaü papphoņetvā mahantaü katvā teneva satipaņņhānaguëena sabbe kilesā paņibāhitabbā. Idaü mahārāja kalandakassa ekaü aīgaü gahetabbaü bhāsitampetaü mahārāja therena cullapanthakena- 'Yadā kilesā opatanti sāma¤¤aguõadhaüsanā, Satipaņņhānalaguëena hantabbā te punappuna'nti. Kalandakaīgapa¤ho tatiyo. 4. Dãpiniyaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena 'dãpiniyā ekaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaüaīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja dãpinã sakiüyeva gabbhaü ganhāti, na punappunaü purisaü upeti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena āyatipaņisandhiü uppattiü gabbhaseyyaü cutiü bhedaü khayaü vināsaü saüsārabhayaü duggatiü visamaü sampãëitaü disvā [PTS Page 369] [\q 369/] punabbhave na paņisandahissāmãti yoniso manasikāro karaõãyo. Idaü mahārāja dãpiniyā ekaü aīgaü gahetabbaü bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena suttanipāte dhaniyagopālakasutte- 'Usabhoriva jetva bandhanāni nāgo putilataü'va dālayitvā Nāhaü puna upessaü gabbhaseyyaü atha ce patthayasã pavassa devā'ti. Dãpiniyaīgapa¤ho catuttho. 5. Dãpikaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena dãpikassa dve aīgāni gahetabbānã' ti yaü vadesi, katamāni tāni dve aīgāni gahetabbānã?" Ti. "Yathā mahārāja dãpiko ara¤¤e tiõagahanaü vā vanagahanaü vā pabbatagahanaü vā nissāya nãliyitvā mige gaõhāti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena vivekaü sevitabbaü ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susānaü vanapatthaü abbhokāsaü palālapu¤jaü appasaddaü appanigghosaü vijanavātaü manussarāhaseyyaükaü paņisallānasāruppaü vivekaü sevamāno hi mahārāja [SL Page 318] [\x 318/] Yogã yogāvacaro nacirasseva chalabhi¤¤āsu vasãbhāvaü pāpuõāti idaü mahārāja dãpikassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü bhāsitampetaü mahārāja therehi dhammasaīgāhakehi- 'Yathā'pi dãpiko nāma nãliyitvā gaõhatã mige, Tathevāyaü buddhaputto yuttayogo vipassako Ara¤¤aü pavisitvāna gaõhāti phalamuttama'nti. 2. Punacaparaü mahārāja dãpiko yaü ki¤ci pasuü vadhitvā vāmena passena patitaü na bhakkhati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena veëudānena vā pattadānenavā pupphadānena vā phaladānena vā sinānadānena vā mattikādānena vā cuõõadānena vā dantakaņņhadānena [PTS Page 370] [\q 370/] vā mukhodakadānena vā cāņukamyatāya vā muggasuppatāya vā pāribhaņņakatāya vā jaīghapesanãyena vā vejjakammena vā dāsakammena vā pahiõagamanena vā piõķapatipiõķena vā dānānuppadānena vā vatthuvijjāya vā nakkhattavijjāya vā aīgavijjāya vā a¤¤atara¤¤atarena vā buddhapatikuņņhena micchājãvena nipphāditaü bhojanaü na paribhu¤jitabbaü vāmena passena patitaü pasuü viya dãpiko. Idaü mahārāja dãpikassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatinā- 'Vacãvi¤¤attivipphārā uppannaü madhupāyasaü Sace bhutto bhaveyyāhaü sājãve gaharito mama. Yadi'pi me antaguõaü nikkhamitvā bahã care Neva bhindeyya ājãvaü cajamāno'pi jãvita'nti. Dãpikaīgapa¤ho pa¤camo. 6. Kummaīgapa¤ho 1. "Bhantenāgasena, 'kummassa pa¤ca aīgāni gahetabbānã?'Ti. Yaü vadesi, katamāni tāni pa¤ca aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja kummo udakacaro udakeyeva vāsaü kappeti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sabbapāõabhåtapuggalānaü hitānukampinā mettāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāõena averena abyāpajjhena sabbāvantaü lokaü pharitvā viharitabbaü. Idaü mahārāja kummassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. [SL Page 319] [\x 319/] 2. Punacaparaü mahārāja kummo udake uppilavanto sãsaü ukkhipitvā yadi koci passati, tattheva nimujjati gāëhamogāhati 'mā maü te puna passeyyu'nti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kilesesu opatantesu ārammaõasare nimujjitabbaü gāëhamogāhitabbaü'mā maü kilesā puna passeyyu'nti. Idaü mahārāja kummassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü [PTS Page 371] [\q 371/] mahārāja kummo udakato nikkhimitvā kāyaü otāpeti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena nisajjajaņhānasayanavaīkamato mānasaü nãharitvā sammappadhāne mānasaü otāpetabbaü. Idaü mahārāja kummassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja kummo paņhaviü khaõitvā vivitte vāsaü kappeti, evameva khomahārāja yoginā yogāvacarena lābhasakkārasilokaü pajahitvā su¤¤aü vivittaü kānanaü vanapatthaü pabbataü kandaraü giriguhaü appasaddaü appanigghosaü pavivittamogāhitvā vivitteyeva vāsamupagantabbaü. Idaü mahārāja kummassa catutthaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena upasenena vaīgantaputtena- 'Vivittaü appanigghosaü vāëamiganisevitaü Seve senāsanaü bhikkhå paņisallānakāraõā'ti. 5. Punacaparaü mahārāja kummo cārikaü caramāno yadi ka¤ci passati vā saddaü suõātivā, soõķipa¤camāni aīgāni sake kapāle nidahitvā appossukko tuõhãbhuto tiņņhati kāyamanurakkhanto, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sabbattha råpasaddagandharasaphoņņhabbadhammesu āpatantesu chasu dvāresu saüvarakavāņaü anugghāņetvā mānasaü samodahitvā saüvaraü katvā satena sampajānena vihātabbaü samaõadhammaü anurakkhamānena. Idaü mahārāja kummassa pa¤camaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena saüyuttanikāyavare kummåpamasutte- 'Kummo'va aīgāni sake kapāle samodahaü bhikkhå mano vitakke [PTS Page 372] [\q 372/] anissãto a¤¤amaheņhayāno parinibbuto na upavadeyya ka¤cã'ti. Kummaīgapa¤ho pa¤camo [SL Page 320] [\x 320/] 6. Vaüsaīga pa¤ho 1. "Bhante nāgasena 'vaüsassa ekaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaüaīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja vaüso yattha vāto tattha anulometi nā¤¤atthānudhāvati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena yaü buddhena bhagavatā bhāsitaü navaīgaü satthusāsanaü, taü anulomayitvā kappiye anavajje ņhatvā samaõadhammaü yeva pariyesitabbaü idaü mahārāja vaüsassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena rāhulena- 'Navaīgaü buddhavacanaü anulometvāna sabbadā Kappiye anavajjasmiü ņhatvā'pāyaü samuttari'nti. Vaüsaīgapa¤ho chaņņho 7. Cāpaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena 'cāpassa ekaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaüaīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja cāpo sutacchito mito yāvaggamålaü sakeyeva anumati na paņitthambhati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena theranavakamajjhimasamakesu anunamitabbaü na paņippharitabbaü idaü mahārāja cāpassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena vidhurapuõõakajātake- 'Cāpe vānuname-222. Dhãro vaüso'va anulomayaü, Paņilomaü na vatteyya sa rājavasatiü vase'ti. Cāpaīgapa¤ho sattamo. 8. Vāyasaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'vāyasassa dve aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni dve aīgāni gahetabbānã?" Ti. "Yathā mahārāja vāyaso āsaīkitaparisaīkito [PTS Page 373] [\q 373/] yattapayatto carati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena āsaīkitaparisaīkitena yattapayattena upaņņhitāya satiyā saüvutehi indriyehi caritabbaü. Idaü mahārāja vāyasassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. ------ 222. Cāpe vunådaro (ma) [SL Page 321] [\x 321/] 2. Punacaparaü mahārāja vāyaso yaü ki¤ci bhojanaü disvā ¤ātãhi saüvibhajitvā bhu¤jati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ye te lābhā dhammikā dhammaladdhā antamaso pattapariyāpannamattampi tathāråpehi lābhehi appaņivibhattabhoginā bhavitabbaü sãlavantehi sabrahmacārãhi. Idaü mahārāja vāyasassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatinā- 'Sace me upanāmenti yathā laddhaü tapassino Sabbesaü vibhajitvāna tato bhu¤jāmi bhojana'nti. Vāyasaīgapa¤ho aņņhamo 9. Makkaņaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'makkaņassa dve aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni dve aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja makkaņo vāsamåpagacchanto tathāråpe okāse mahati mahārukkhe pavivitte sabbattha pasākhe bhãruttāõe vāsamupagacchati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena lajjiü pesalaü sãlavantaü kalyāõadhammaü bahussutaü dhammadharaü piyaü garuü bhāvanãyaü vattāraü vacanakkhamaü ovādakaü vi¤¤āpakaü sandassakaü samādapakaü samuttejakaü sampahaüsakaü evaråpaü kalyāõamittaü ācariyaü upanissāya viharitabbaü. Idaü mahārāja makkaņassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja makkaņo rukkheyeva carati tiņņhati nisãdati. Yadi middhaü okkamati tattheva ratti vāsamanubhavati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena pavanābhimukhena bhavitabbaü. Pavaneyeva ņhānacaīkamanisajjāsayanaü [PTS Page 374] [\q 374/] niddaü okkamitabbaü, tattheva satipaņņhānamanubhavitabbaü. Idaü mahārāja makkaņassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatinā- Caīkamanto'pi tiņņhanto nisajjasayanena vā Pavane sobhate bhikkhu pavanantaü'va vaõõita'nti. Uddānaü: - Ghorassaro ca kukkuņo kalando dãpini dãpiko Kummo vaüso ca cāpo ca vāyaso atha makkaņo'ti. Gadubhavaggo paņhamo. [SL Page 322] [\x 322/] 2. Samuddavaggo 1. Lāpålataīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'lāpulatāya-221. Ekaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja lāpulatā tiõe vā kaņņhe vā latāya vā soõķikāhi ālambitvā tassupari vaķķhati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena arahatte ahivaķķhitukāmena manasā ārammaõaü ālambitvā arahatte abhivaķķhitabbaü. Idaü mahārāja lāpulatāya ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatinā 'Yathā lāpulatā nāma tiõe kaņņhe latāya vā âlambitvā soõķikāhi tato upari vaķķhati-222. Tatheva buddhaputtenārahattaphalakāminā ârammaõaü ālambitvā vaķķhitabbaü asekhaphale'ti. Lāpulataīgapa¤ho paņhamo. 2. Padumaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'padumassa tãõi aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni tãõi aīgāni gahetabbānã?"Ti. [PTS Page 375] [\q 375/] "Yathā mahārāja padumaü udake jātaü udake saüvaddhaü anupalittaü udakena, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kule gaõe lābhe yase sakkāre sammānanāya paribhogapaccayesu ca sabbattha anupalittena bhavitabbaü. Idaü mahārāja padumassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. Punacaparaü mahārāja padumaü udakā accuggamma tiņņhati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sabbalokaü abhibhavitvā accuggamma lokuttaradhamme ņhātabbaü. Idaü mahārāja padumassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Punacaparaü mahārāja padumaü appamattakenapi anilena ãritaü calati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena appamattakesu pi kilesesu sa¤¤amo karaõãyo, bhayadassāvinā viharitabbaü. ------ 221. Lābulatāya. (Ma) 222. Vaķķhati uppari (ma) (ma. Sã. Mu. ) [SL Page 323] [\x 323/] Idaü mahārāja padumassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena 'anumattesu vajjesu bhayadassāvã samādāya sikkhati sikkhāpadeså'ti. Padumaīgapa¤ho dutiyo 3. Bãjaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'bãjassa dve aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni dve aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja bãjaü appakampi samānaü bhaddake khette vuttaü deve sammādhāraü pavecchante subahåni phalāni anudassati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena yathāpaņipāditaü sãlaü kevalaü sāma¤¤aphalamanudassati, evaü sammā paņipajjitabbaü. Idaü mahārāja bãjassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. Punacaparaü mahārāja bãjaü suparisodhite khette ropitaü khippameva saüviråhati, evamevakho mahārāja yoginā yogāvacarena mānasaü supariggahãtaü su¤¤āgāre parisodhitaü satipaņņhānakhettavare khittaü khippameva viråhati. Idaü mahārāja bãjassa dutiyaü aīgaü [PTS Page 376] [\q 376/] gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena anuruddhena- 'Yathā khette parisuddhe bãjaü cassa patiņņhitaü Vipulaü tassa phalaü hoti api toseti kassakaü, Tatheva yogino cittaü su¤¤āgāre visodhitaü Satipaņņhānakhettamhi khippameva viråhatã?'Ti; Bãjaīgapa¤ho tatiyo 4. Sālakalyāõikaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'sālakalyāõikāya ekaü aīgaü gahetabbanti' yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja sālakalyāõikā anto paņhaviyaüyeva abhivaķķhati hatthasatampi bhiyyo pi, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena cattārisāma¤¤aphalāni catasso paņisambhidā chaëabhi¤¤āyo kevala¤ca samaõadhammaü su¤¤āgāreyeva paripårayitabbaü. Idaü mahārāja sālakalyāõikāya ekaü aīgaü gahetabbaü bhāsitampetaü mahārāja therena rāhulena- [SL Page 324] [\x 324/] 'Sālakalyāõikā nāma pādapo dharaõiruho, Anto paņhaviyaüyeva satahattho pi vaķķhati. Yathā kālamhi sampatte paripākena so dumo Ugga¤jitvāna ekāhaü satahattho pi vaķķhati. Evamevāhaü mahāvãra sālakalyāõikā viya, Abbhantare su¤¤āgāre dhammato abhivaķķhisa"nti. Sālakalyāõikaīgapa¤hā catuttho 5. Nāvaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena 'nāvāya tãõi aīgāni gahetabbānasã'ti yaü vadesi, katamāni tāni tãõi aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja nāvā bahuvidhadārusaīghāņasamavāyena bahumpi janaü tārayati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ācārasãlaguõavattapaņivattabahuvidhadhammasaīghāņasamavāyena sadevako loko tārayitabbo. Idaü mahārāja nāvāya paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja nāvā [PTS Page 377] [\q 377/] bahuvidhumitthanitavegavisaņamāvaņņavegaü sahati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena bahuvidhakilesåmivegaü lābhasakkārayasasilokapåjanavandanaü parakulesu nindāpasaüsāsukhadukkhasammānabahuvidhadosumivega¤ca sahitabbaü. Idaü mahārāja nāvāya dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja nāvā aparimitamanantamapāramakkhobhitagambhãre mahatimahāghose timitimiīgalamakaramacchagaõākule mahati mahāsamudde carati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena tiparivaņņadvādasākāracatusaccābhisamayapaņivedhe mānasaü sa¤cārayitabbaü. Idaü mahārāja nāvāya tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena saüyuttanikāyavare saccasaüyutte - vitakkentā ca kho tumhe bhikkhave idaü dukkhanti vitakkeyyātha, ayaü dukkhasamudayo'ti vitakkeyyātha, ayaü dukkhanirodho'ti vitakkeyyātha, ayaü dukkhanirodhagāminãpaņipadā'ti vitakkeyyāthā"ti. Nāvaīgapa¤ho pa¤camo [SL Page 325] [\x 325/] 6. Nāvālakanakaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'nāvālakanakassa-223. Dve aīgāni gahetabbātã'ti, yaü vadesi katamāni tāni dve aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja nāvālakanakaü bahåmijālākulavikkhohitasalilatale mahati mahāsamudde nāvaülaketi-223. hapeti, na deti disāvidisaü harituü, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena rāgadosamohumijāle mahatimahāvitakkasampahāre cittaü laketabbaü, na dātabbaü disāvidisaü harituü. Idaü mahārāja nāvālakanakassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. Punacaparaü mahārāja nāvālakanakaü na pilavati, 225. Visãdati, hatthasate'pi udake nāvaü laketi ņhānamåpaneti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena lābhayasasakkāramānanavandanapåjanaapacitisu lābhaggayasagge [PTS Page 378] [\q 378/] pi na pilavitabbaü, sarãra yāpanamattakeyeva cittaü ņhapetabbaü. Idaü mahārāja nāvālakanakassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenā patinā- Yathā samudde lakanaü na palavati visãdati Tatheva lābhasakkāre mā palavatha visidathā"ti. Nāvālakanakaīgapa¤hochaņņho. 7. Kupaīgapa¤ho "Bhante nāgasena, 'kupassa ekaü aīgaü gahetabbanti' yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja kupo rajju¤ca varatta¤ca lakāra¤ca dhāreti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena satisampaja¤¤asamannāgatena bhavitabbaü abhikkante paņikkante ālokite vilokite sami¤jite pasārite saīghāņipattacãvaradhāraõe asite pãte khāyite sāyite uccārapassāvakamme gate ņhite nisinne sutte jāgarite bhāsite tuõhãbhāve sampajānakārinā bhavitabbaü. Idaü mahārāja kupassa ekaü aīgaü gahetabbaü bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena, sato bhikkhave bhikkhå vihareyya sampajāno ayaü vo amhākaü anusāsanã"ti. Kupaīgapa¤ho sattamo 223. Nāvālagganakassa. 224. Laggeti (ma). 225. Jalavati (ma) [SL Page 326] [\x 326/] 8. Niyāmakaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'niyāmakassa tãõi aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni tãõi aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja niyāmako rattindivaü satataü samitaü appamatto yattapayatto nāvaü sāreti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena cittaü niyāmayamānena rattindivaü satataü samitaü appamattena yoniso manasikārena cittaü niyāmetabbaü. Idaü mahārāja niyāmakassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena dhammapade- [PTS Page 379] [\q 379/] "Appamādaratā hotha sacittamanurakkhetha Duggā uddharathattānaü paīke santo'va ku¤jaro"ti. 2. Punacaparaü mahārāja niyāmakassa yaü ki¤ci mahāsamudde kalyāõaü vā pāpakaü vā sabbantaü viditaü hoti evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kusalākusalaü sāvajjānavajjaü hãnappaõitaü kaõhasukkasappaņibhāgaü vijānitabbaü. Idaü mahārāja niyāmakassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja niyāmako yante muddikaü deti'mā koci yantaü amasitthā'ti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena citte saüvaramuddikā dātabbā'mā ka¤ci pāpakaü akusalavitakkaü vitakkesã'ti. Idaü mahārāja niyāmakassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena saüyuttanikāyavare'mā bhikkhave pāpake akusale vitakke vitakkeyyātha, seyyathãdaü kāmavitakkaü byāpādavitakkaü vihiüsāvitakka"nti. Niyāmakaīgapa¤ho aņņhamo 9. Kammakaraīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'kammakarassa ekaü aīgaü gahetabbanti'yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja kammakaro evaü cintayati 'bhatako ahaü imāya nāvāya kammaü karomi, imāyāhaü nāvāya vāhasā bhattavetanaü labhāmi, na me pamādo karaõãyo, appamādena me ayaü nāvā vāhetabbā'ti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena evaücintayitabbaü 'imaü kho ahaü cātummahābhåtikaü kāyaü sammasanto [SL Page 327] [\x 327/] Satataü samitaü appamatto upaņņhitasati sato sampajāno samāhito ekaggacitto jātijarā byādhimaraõasokaparidevadukkhadomanassupāyāsehi parimuccissāmãti appamādo me karaõãyo'ti. Idaü mahārāja kammakarassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatinā- [PTS Page 380] [\q 380/] "Kāyaü imaü sammasatha parijānātha punappunaü Kāye sabhāvaü disvāna dukkhassantaü karissathā"ti. Kammakaraīgapa¤ho navamo 10. Samuddaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'samuddassa pa¤ca aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni pa¤ca aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja mahāsamuddo matena kuõapena saddhiü na saüvasati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena rāga-dosa-moha-māna-diņņhi-makkha-paëāsa-issāmacchariya-māyā-- sāņheyya-koņillavisamaduccaritakilesamalehi saddhiü na saüvasitabbaü. Idaü mahārāja samuddassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. Punacaparaü mahārāja samuddo muttā-maõi-veëuriya-saīkha-silā-pavāëa-phaëika-maõi -vividharatananicayaü dhārentā pidahati, na bahi vikirati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena magga-phala-jhāna-vimokkha-samādhi-samāpatti-vipassanābhi¤¤ā-vividha guõaratanāni adhigantvā pidahitabbāni, na bahi nãharitabbāni. Idaü mahārāja samuddassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja samuddo mahatimahābhutehi saddhiü saüvasati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena appicchaü santuņņhaü dhutavādaü sallekhavuttiü ācārasampannaü lajjiü pesalaü garuü bhāvanãyaü vattāraü vacanakkhamaü vodakaü pāpagarahiü ovādakaü anusāsakaü vi¤¤āpakaü sandassakaü samādapakaü samuttejakaü sampahaüsakaü kalyāõamittaü sabrahmacāriü upanissāya vasitabbaü. Idaü mahārāja samuddassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Punacaparaü mahārāja samuddo navasalila-sampuõõa-gaīgā-yamunā-aciravatã-sarabhu-mahã-ādãhi nadãsatasahassehi antaëikkhe saliladhārāhi ca purito pi sakaü velaü nātivattati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena lābhasakkāra-siloka-vandana- [SL Page 328] [\x 328/] Mānana påjanakāraõā jãvitahetu pi sa¤cicca sikkhāpadavãtikkamo na karaõiyo. Idaü mahārāja samuddassa [PTS Page 381] [\q 381/] catutthaü aīgaü gahetabbaü bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena-seyyathāpi pahārāda mahāsamuddo ņhitadhammo velaü nātikkamati, evameva kho pahārāda yaü mayā sāvakānaü sikkhāpadaü pa¤¤attaü, taü mama sāvakā jãvitahetupi nātikkamantã'ti. 4. Punacaparaü mahārāja samuddo sabbasavantãhi gaīgā yamunā-aciravatã-sarabhu-mahãhi antaëikkhe udakadhārāhi pina paripårati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena uddesa-paripucchā-savaõa-dhāraõa-vinicchaya-abhidhamma-vinayogāëhasutta- nta-viggahapadanikkhapa-pada sandhi-padavibhatti-navaīgajinasāsanavaraü suõantenāpi na tappitabbaü. Idaü mahārāja samuddassa pa¤camaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena sutasomajātake- 'Aggi yathā tiõakaņņhaü ķahanto Na tappati sāgaro vā nadãhi, Evaü hime-226. Paõķitā rājaseņņha Sutvā na tappanti subhāsitenā'ti. Samuddaīgapa¤ho dasamo Samuddavaggo dutiyo [PTS Page 382] [\q 382/] Tassuddānaü- lāpålatā ca padumaü bãjaü sālakalyāõikā, Nāvā ca nāvālakanaü kupo niyāmako tathā Kammakaro samuddo ca vaggo tena pavuccatã ti. 3. Paņhavivaggo 1. Paņhavyaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena 'paņhaviyā pa¤ca aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni pa¤ca aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja paņhavi iņņhāniņņhāni kapapårāgaru-tagara-candana-kuīkumādãni ākirante pi pitta-semha-pubbaruhira-seda-meda-khela-siīghāõikā-lasikā-mutta-- karãsādãni ākirante pi tādisāyeva, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena iņņhāniņņhe ------ 226. Evampi. Ve. (Ma. ) [SL Page 329] [\x 329/] Lābhālābhe yasāyase nindāpasaüsāya sukhe dukkhe sabbattha tādināyeva bhavitabbaü. Idaü mahārāja paņhaviyā paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja paņhavã maõķanavibhåsanāpagatā sakagandhaparibhāvitā. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena vibhusanāpagatena sakasãlagandhaparibhāvitena bhavitabbaü. Idaü mahārāja paņhaviyā dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacapaü mahārāja paņhavã nirantarā acchiddā asusirā bahalā ghanā vitthachiõõā. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena nirantaramakhaõķācchiddāsusira-bahala-ghanavitthiõõasãlena bhavitabbaü. Idaü mahārāja paņhaviyā tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja paņhavã gāma-nigama-nagara-janapada-rukkhapabbata-nadã-taëākapokkharaõi-migapakkhi- -manuja-nara-nārã-gaõaü-dhārentã pi akilāsu hoti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ovadantena pi anusāsantena pi vi¤¤āpentana pi sandassentena pi samādapentena pi samuttejentena pi sampahaüsentena pi dhammadesanāsu akilāsunā bhavitabbaü. Idaü mahārāja paņhaviyā catutthaü aīgaü gahetabbaü. 5. Punacaparaü mahārāja paņhavã anunayapaņighavippamuttā. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena anunayapaņighavippamuttena paņhavisamena cetasā viharitabbaü. Idaü mahārāja paņhaviyā pa¤camaü aīgaü gahetabbaü. [PTS Page 383] [\q 383/] bhāsitampetaü mahārāja upāsikāya cullasubhaddāya sakasamaõe parikittayamānāya: 'Eka¤ce bāhaü vāsiyā taccheyya kupitamānasā Eka¤ce bāhaü gandhena ālimpeyya pamoditā Amusmiü paņigho natthi rāgo asmiü na vijjati Paņhavisamacittā te tādisā samaõā mamā'ti. Paņhavyaīgapa¤ho paņhamo. 2. âpaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena 'āpassa pa¤ca aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni pa¤ca aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja āpo susaõņhitākampitālulitasabhāvaparisuddho, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kuhana-lapana [SL Page 330] [\x 330/] Nemittika-nippesakataü apanetvā susaõņhitākampitālulitasabhāvaparisuddhācārena bhavitabbaü. Idaü mahārāja āpassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja āpo sãtalasabhāvasaõņhito. Evameva kho mahārāja yogināyogāvacarena sabbasattesu khantimettānuddayāsampannena hitesinā anukampakena bhavitabbaü. Idaü mahārāja āpassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja āpo asuciü suciü karoti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena gāme vā ara¤¤e vā upajjhāye ācariye ācariyamattesu sabbattha anadhikaraõena bhavitabbaü anavakāsakārinā. Idaü mahārāja āpassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja āpo bahujanapatthito. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena appiccha-santuņņha. Pavivitta-paņisallānena satataü sabbalokābhipatthitena bhavitabbaü. Idaü mahārāja āpassa catutthaü aīgaü gahetabbaü. 5. Punacaparaü mahārāja āpo na kassaci ahitamupadahati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena para-bhaõķana-kalaha-viggaha-vivāda-rittajjhāna-arati-jananaü [PTS Page 384] [\q 384/] kāyavacãcittehi pāpakaü na karaõãyaü. Idaü mahārāja āpassa pa¤camaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena kaõhajātake: Vara¤ca me adho sakka sabbabhåtānamissara Na mano vā sarãraü vā maīkato sakka kassaci Kadāci upaha¤¤etha etaü sakka varaü vare"ti. âpaīgapa¤ho dutiyo 3. Tejaīgapa¤ho "Bhante nāgasena, 'tejassa pa¤ca aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni pa¤ca aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja tejo tiõakaņņhasākhāpalāsaü ķahati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ye te abbhantarā vā bāhirā vā kilesā iņņhāniņņhārammaõānubhavanā, sabbe te ¤āõagginā ķahitabbā. Idaü mahārāja tejassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. [SL Page 331] [\x 331/] 2. Punacaparaü mahārāja tejo niddayo akāruõiko. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sabbakilesesu kāru¤¤amanuddayā na kātabbā. Idaü mahārāja tejassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja tejo sãtaü paņihanti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena viriyasantāpatejaü abhijanetvā kilesā paņihantabbā. Idaü mahārāja tejassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja tejo anunayapaņighavippamutto uõhamabhijaneti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena anunayapaņighavippamuttena tejosamena cetasā viharitabbaü. Idaü mahārāja tejassa catutthaü aīgaü gahetabbaü. 5. Punacaparaü mahārāja tejo andhakāraü vidhamati, ālokaü dasseti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena avijjandhakāraü vidhamitvā ¤āõāloko dassayitabbo. Idaü mahārāja tejassa pa¤camaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja 'bhagavatā devātidevena sakaputtaü rāhulaü [PTS Page 385] [\q 385/] ovadantena tejosamaü rāhula bhāvanaü bhāvehi, tejosamaü hi te rāhula bhāvanaü bhāvayato anuppannā ceva akusalā dhammā na uppajjanti uppannā ca akusalā dhammā cittaü na pariyādāya ņhassanti"ti. Tejaīgapa¤ho tatiyo 4. Vāyuīgapa¤ho 1. Bhante nāgasena, 'vāyussa pa¤ca aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja vāyu supupphitavanasaõķantaramabhivāyati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena vimuttivarakusumapupphitārammaõavanantare ramitabbaü. Idaü mahārāja vāyussa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja vāyu dharaõãråha-pādapa-gaõe mathayati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena vanantaragatena saīkhāre vicinantena kilesā mathayitabbā. Idaü mahārāja vāyussa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. [SL Page 332] [\x 332/] 3. Punacaparaü mahārāja vāyu ākāse carati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena lokuttaradhammesu mānasaü sa¤cārayitabaü. Idaü mahārāja vāyussa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja vāyu gandhamanubhavati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena attano sãlasurabhigandho anubhavitabbo. Idaü mahārāja vāyussa catutthaü aīgaü gahatebbaü. 5. Punacaparaü mahārāja vāyu nirālayo aniketavāsã. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena nirālayamaniketamasanthavena sabbattha vimuttena bhavitabbaü. Idaü mahārāja bhagavatā devātidevena suttanipāte- Santhavāto bhayaü jāti niketā jāyatã rajo Aniketamasanthavaü etaü ve munidassana"nti. Vāyuīgapa¤ho catuttho 5. Pabbataīga pa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'pabbatassa pa¤ca aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni pa¤ca aīgāni gahetabbānã?"Ti. [PTS Page 386] [\q 386/] "Yathā mahārāja pabbato acalo akampiyo asampavedhã, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sammānane vimānane sakkāre asakkāre garukāre agarukāre yase ayase nindāya pasaüsāya sukhe dukkhe iņņhāniņņhesu sabbattha råpasaddagandharasaphoņņhabbadhammesu rajanãyesu na rajjitabbaü, dussanãyesu na dussitabbaü, muyhanãyesu na muyhitabbaü. Na kampitabbaü na calitabbaü. Pabbatena viya acalena bhavitabbaü. Idaü mahārāja pabbatassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena- Selo yathā ekaghano vātena na samãrati Evaü nindāpasaüsāsu na sami¤janti paõķitāni. 2. Punacaparaü mahārāja pabbato thaddho na kenaci saüsaņņho. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena thaddhena asaüsaņņhena bhavitabbaü. Na kenaci saüsaggo karaõãyo. Idaü mahārāja pabbatassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena- [SL Page 333] [\x 333/] Asaüsaņņhaü gahaņņhehi anāgārehi cåbhayaü Anokasāriü appicchaü tamahaü bråmi brāhmaõanti. 3. Punacaparaü mahārāja pabbate bãjaü na viråhati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sakamānase kilesa na viråhāpetabbā. Idaü mahārāja pabbatassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena subhåtinā- Rāgupasaühitaü cittaü sadā uppajjate mama, Sayameva paccavekkhitvā ekako taü damemahaü. Rajjasi rajanãyesu dussanãyesu dussasi Muyhasi mohanãyesu nikkhamasså vanā tuvaü. [PTS Page 387] [\q 387/] Visuddhānaü ayaü vāso nimmalānaü tapassinaü Mā kho visuddhaü dusesi nikkhamassu vanā tuva'nti. 4. Punacaparaü mahārāja pabbato accuggato. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ¤āõaccuggatena bhavitabbaü. Idaü mahārāja pabbatassa catutthaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena- Pamādaü appamādena yadā nådati paõķito, Pa¤¤āpāsādamāruyha asoko sokinaü pajaü, Pabbataņņho'va bhummaņņhe dhãro bāle avekkhatãti. 5. Punacaparaü mahārāja pabbato anunnato anonato. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena unnatāvanti na karaõãyā. Idaü mahārāja pabbatassa pa¤camaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja upāsikāya cullasubhaddāya sakasamaõe parikittayamānāya- Lābhena unnato loko alābhena ca onato, Lābhālābhena ekaņņhā tādisā samaõā mamāti. " Pabbataīgapa¤ho pa¤camo 6. âkāsaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'ākāsassa pa¤ca aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamānitāni pa¤ca aīgāni gahetabbāni?"Ti. [SL Page 334] [\x 334/] "Yathā mahārāja ākāso sabbaso agayho, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sabbaso kilesehi agayhena bhavitabbaü. Idaü mahārāja ākāsassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja ākāso isitāpasabhåtadijagaõānusa¤carito. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena aniccaü dukkhamanattāti saīkhāresu mānasaü sa¤cārayitabbaü. Idaü mahārāja ākāsassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja ākāso santāsanãyo, evameva kho [PTS Page 388] [\q 388/] mahārāja yoginā yogāvacarena sabbabhavapaņisandhisu mānasaü ubbejayitabbaü, assādo na kātabbo. Idaü mahārāja ākasassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja ākāso ananto appamāõo aparimeyyo evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena anantasãlena aparimita¤āõena bhavitabbaü. Idaü mahārāja ākāsassa catutthaü aīgaü gahetabbaü. 5. Punacaparaü mahārāja ākāso alaggo asatto appaniņņhito apaëibuddho. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kule gaõe lābhe āvāse paëibodhepaccaye sabbakilesesu ca sabbattha alaggena bhavitabbaü, anāsattena appatiņņhitena apaëibuddhena bhavitabbaü. Idaü mahārāja ākasassa pa¤camaü aīgaü gahetabbaü bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena sakaputtaü rāhulaüovadantena-'seyyathāpirāhula ākāso na katthaci patiņņhito, evameva kho tvaü rāhula ākāsasamaü bhāvanaü bhāvehi. âkāsasamaü hi te rāhula bhāvanaü bhāvayato uppannuppannā manāpā manāpā phassā cittaü na pariyādāya ņhassantã'ti. " âkāsaīgapa¤ho chaņņho 7. Candaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'candassa pa¤ca aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni pa¤ca aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja cando sukkapakkhe udayanto uttaruttariü vaķķhati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ācārasãlaguõavattapaņipattiyā āgamādhigame paņisallāne satipaņņhāne [SL Page 335] [\x 335/] Indriyesu guttadvāratāya bhojane matta¤¤utāya jāgariyānuyoge uttaruttariü vaķķhitabbaü. Idaü mahārāja candassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja cando uëārādhipati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena uëāracchandādhipatinā bhavitabbaü. Idaü mahārāja candassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja cando nisāya carati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena pavivittena bhavitabbaü. Idaü mahārāja candassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 5. Punacaparaü mahārāja cando vimānaketu, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sãlaketunā bhavitabbaü. Idaü mahārāja candassa [PTS Page 389] [\q 389/] catutthaü aīgaü gahetabbaü. 6. Punacaparaü mahārāja cando āyācitapatthito udeti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena āyācitapatthitena kulāni upasaīkamitabbāni. Idaü mahārāja candassa pa¤camaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena saüyuttanikāyavare'candåpamā bhikkhave kulāni upasaīkamatha apakasseva kāyaü apakassa cittaü niccaü naviyā-227. Kulesu appagabbhā'ti. Candaīgapa¤ho sattamo. 8. Suriyaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'suriyassa satta aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni satta aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja suriyo sabbaü udakaü parisoseti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sabbakilesā anavasesaü parisosetabbā idaü mahārāja suriyassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja suriyo tamandhakāraü vidhamati. Evameva kho mahārāja yogināyogāvacarena sabbaü rāgatamaü dosatamaü mohatamaü mānatamaü diņņhitamaü kilesatamaü sabbaü duccaritatamaü vidhamitabbaü. Idaü mahārāja suriyassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. ------ 227. Nicicaü navā. [SL Page 336] [\x 336/] 3. Punacaparaü mahārāja suriyo abhikkhaõaü carati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena abhikkhaõaü yoniso manasikāro kātabbo. Idaü mahārāja suriyassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja suriyo raüsimālã. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ārammaõamālinā bhavitabbaü. Idaü mahārāja suriyassa catutthaü aīgaü gahetabbaü. 5. Punacaparaü mahārāja suriyo mahājanakāyaü santāpentā carati evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ācārasãlaguõavattapaņipattiyā [PTS Page 390] [\q 390/] jhāna-vimokkha-samādhisamāpatti-indriya-balabojjhaīga-satipaņņhā- na-sammappadhāna-iddhipādehi sadevako loko santāpayitabbo. Idaü mahārāja suriyassa pa¤camaü aīgaü gahetabbaü. 6. Punacaparaü mahārāja puriyo rāhubhayā bhito carati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena duccarita-duggati-visamakantāra-vipāka-vinipāta-kilesajāla-jaņite diņņhi-saīghāņapaņimukke kupatha-pakkhanne kummaggapaņipanne satte disvā mahatā saüvegabhayena mānasaü saüvejetabbaü. Idaü mahārāja suriyassa chaņņhaü aīgaü gahetabbaü. 7. Punacaparaü mahārāja suriyo kalyāõapāpake dasseti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena indriya-bala-bojjhaīga-satipaņņhāna-sammappadhāna-iddhipādalokiya- lokuttara- dhammā dassetabbā. Idaü mahārāja suriyassa sattamaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena vaīgasena- 'Yathāpi suriyo udayanto råpaü dasseti pāõinaü Suci¤ca asuci¤cāpi kalyāõa¤cāpi pāpakaü Tathā bhikkhu dhammadharo avijjāpihitaü janaü Pathaü dasseti vividhaü ādicco'vudayaü yathā'ti. Suriyaīgapa¤ho aņņhamo. 9. Sakkaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena 'sakkassa tiõi aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni tãõi aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja sakko ekantasukhasamappito, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ekantapavivekasukhābhiratena bhavitabbaü. Idaü mahārāja sakkassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. [SL Page 337] [\x 337/] 2. Punacaparaü mahārāja sakko deve disvā paggaõhāti hāsamahijaneti, evameva khomahārāja yoginā yogāvacarena kusalesu dhammesu alãnamatanditaü santaü mānasaü paggahetabbaü, hāsamahijanetabbaü, uņņhahitabbaü ghaņitabbaü vāyamitabbaü. [PTS Page 391] [\q 391/] idaü mahārāja sakkassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja sakkassa anabhirati na uppajjati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena su¤¤āgāre anabhirati na uppādetabbā. Idaü mahārāja sakkassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena subhåtinā- 'Sāsane te mahāvãra yato pabbajito ahaü Nābhijānāmi uppannaü mānasaü kāmasaühita"nti. Sakkaīgapa¤ho navamo. 10. Cakkavatyaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, cakkavattissa cattāri aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni cattāri aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja cakkavatti catåhi saīgahavatthåhi janaü saīgaõhāti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena catassannaü parisānaü mānasaü saīgahetabbaü anuggahetabbaü sampahaüsetabbaü. Idaü mahārāja cakkavattissa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja cakkavattissa vijite corā na uņņhahanti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kāmarāgabyapādavihiüsāvitakkā na uppādetabbā. Idaü mahārāja cakkavattissa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena- Vitakkupasame ca yo rato asubhaü bhāvayati sadā sato Esa kho byantikāhiti esa jecchati mārabandhana'nti. 3. Punacaparaü mahārāja cakkavatti divase divase samuddapariyantaü mahāpaņhaviü anuyāyati kalyāõapāpakāni vicinamāno. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kāyakammaü vacãkammaü manokammaü divase divase paccavekkhitabbaü 'kinnu kho me imehitãhi ņhānehi anupavajjassa divaso vãtivattatãti. Idaü [SL Page 338] [\x 338/] Mahārāja [PTS Page 392] [\q 392/] cakkavattissa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena ekuttarikanikāyavare-228. 'Kathamabhåtassa me rantindivā vitipatantiti pabbajitena abhiõhaü paccavekkhitabba'nti. 4. Punacaparaü mahārāja cakkavattissa abbhantarabāhirārakkhā susaüvihitā hoti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena abbhantarānaü bāhirānaü kilesānaü ārakkhāya satidovāriko ņhapetabbo. Idaü mahārāja cakkavattissa catutthaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena- 'satidovāriko bhikkhaveariyasāvako akusalaü pajahati kusalaü bhāveti, sāvajjaü pajahati anavajjaü bhāveti suddhamattānaü pariharatã'ti. Cakkavattayaīgapa¤ho dasamo. Paņivivaggo tatiyo Tassuddānaü- paņhavã āpo ca tejo ca vāyo ca pabbatena ca âkāso candasuriyo ca sakko ca cakkavattināti. 4. Upacikāvaggo 1. Upacikaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'upacikāya ekaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja upacikā uparicchadanaü katvā attānaü pidahitvā gocarāya carati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sãlasaüvarachadanaü katvā mānasaü pidahitvā piõķāya caritabbaü. Sãlasaüvarachadanena kho mahārāja yogã yogāvacaro sabbabhayasamatikkanto hoti. Idaü mahārāja upacikāya ekaü aīgaü [PTS Page 393] [\q 393/] gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena upasenena vaīgantaputtena- 'Sãlasaüvaracchadanaü yogã katvāna mānasaü Anupalitto lokena bhayā ca parimuccatã"ti. Upacikaīgapa¤ho paņhamo. ----228. Aīguttarikanikāyavare (ma) [SL Page 339] [\x 339/] 2. Biëālapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'biëālassa dve aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni dve aīgāni gahetabbāni?"Ti. "Yathā mahārāja biëālo guhāgato'pi susiragato'pi hammiyantaragato'pi unduraüyeva pariyesati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena gāmagatenāpi ara¤¤agatenāpi rukkhamålagatenāpi su¤¤āgāragatenāpi satataü samitaü appamattena kāyagatāsatibhojanaüyeva pariyesitabbaü. Idaü mahārāja biëālassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja biëālo āsanneyeva gocaraü pariyesati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena imeyuseva pa¤casåpādānakkhandhesu udayabbayānupassināviharitabbaü 'iti råpaü, iti råpassa samudayo, iti råpassa atthagamo, iti vedanā, iti vedanāya samudayo, iti vedanāya atthagamo, iti sa¤¤ā, iti sa¤¤āya samudayo, iti sa¤¤āya atthagamo, iti saīkhārā, iti saīkhārānaü samudayo, iti saīkhārānaü atthagamo, iti vi¤¤āõaü, iti vi¤¤āõassa samudayo, iti vi¤¤āõassa atthagamo'ti. Idaü mahārāja biëālassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena- 'Na ito dåre bhavitabbaü bhavaggaü kiü karissati Paccuppannamhi vohāre sake kāyamhi vindathā'ti. Biëālaīgapa¤ho dutiyo. 3. Unduraīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'undurassa ekaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja unduro itocito ca vicaranto āhāråpasiüsako yeva carati, evameva kho mahārāja [PTS Page 394] [\q 394/] yoginā yogāvacarena itocito ca vicarantena yoniso manasikāråpasiüsake neva bhavitabbaü. Idaü mahārāja undurassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena upasenena vaīgantaputtena- 'Dhammasãsaü karitvāna viharanto vipassako, Anolino viharati upasanto sadā sato'ti. Unduraīgapa¤ho tatiyo. [SL Page 340] [\x 340/] 4. Vicchikaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'vicchikassa ekaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja vicchiko naīguņņhāvudho naīguņņhaü ussāpetvā carati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ¤āõāvudhena bhavitabbaü, ¤āõaü ussāpetvā viharitabbaü. Idaü mahārāja vicchikassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena upasenena vaīgantaputtena- 'Ĩāõakhaggaü gahetvāna viharanto vipassako Parimuccati sabbabhayā duppasaho ca so bhave'ti. Vicchikaīgapa¤ho catuttho. 5. Nakulaīgapa¤ho ""Bhante nāgasena, 'nakulassa ekaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja nakulo uragamugacchanto bhesajjena kāyaü paribhāvetvā uragamupagacchati gahetuü, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kodhāghātabahulaü kalahaviggahavivādavirodhābhibhåtaü lokamupagaccha'ntena mettābhesajjena mānasaü anulimpitabbaü. Idaü mahārāja nakulassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārājatherena sārãputtena dhammasenāpatinā- 'Tasmā sakaü paresampi kātabbā mettabhāvanā Mettacittena eritabbaü etaü buddhānasāsananti. [PTS Page 395] [\q 395/] " Nakulaīgapa¤ho pa¤camo. 6. Jarasigālaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'jarasigālassa dve aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni dve aīgāni gahetabbānã?" Ti. "Yathā mahārāja jarasigālo bhojanaü paņilabhitvā ajigucchamāno yāvadatthaü āhārayati, evameva kho mahārāja yoginā gogāvacarena bhojanaü paņilabhitvā ajigucchamānena sarãrayāpanamattameva paribhu¤jitabbaü idaü mahārāja jarasigālassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena mahākassapena [SL Page 341] [\x 341/] 'Senāsanamhā oruyha gāmaü piõķāya pāvisiü Bhu¤jantaü purisaü kuņņhiü sakkacca naü upaņņhahiü. So me pakkena hatthena ālopaü upanāmayã, âlopaü pakkhipantassa aīgulimpettha jijjatha. Kuķaķamåla¤ca nissāya ālopaü paribhu¤jisaü Bhu¤jamāne va bhutte vā jegucchaü me na vijjatã'ti. 2. Punacaparaü mahārāja jarasigālo bhojanaü paņilabhitvā na vicināti'låkhaü vā paõãtaü vā'ti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena bhojanaü paņilabhitvā navicinitabbaü 'låkhaü vā paõãtaü vā sampannaü vā asampannaü vā'ti. Yathāladdhena santusitabbaü-229 idaü mahārāja therena upasenena vaīgantaputtena- "Låkhena pi ca santusse nā¤¤aü patthe rasaü bahuü Rasesu anugiddhassa jhāne na ramatã mano, Itarãtarena santuņņhe sāma¤¤aü paripåratã"ti. Jarasigālaīgapa¤ho chaņņho. 7. Migaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, migassa tãõi aīgāni, gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tānitãõi aīgāni gahetabbānã?" Ti. "Yathā mahārāja migo divā ara¤¤e vasati, rattiü abbhokāse, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena divā ara¤¤e viharitabbaü rattiü abhokāse. Idaü mahārāja [PTS Page 396] [\q 396/] migassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena lomahaüsanapariyāye- 'so kho ahaü sāriputta yā tā rattiyo sãtā hemantikā antaraņņhake himapātasamaye tathāråpāsu rattisu rattiü abbhokāse vihārāmi divā vanasaõķe, gimhānaü pacchime māse divā abbhokāse viharāmi rattiü vanasaõķe" ti. 2. "Punacaparaü mahārāja migo sattikambhi vā sare vā opatante va¤ceti palāyati na kāyamupaneti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kilesesu opatantesu va¤cayitabbaü. Idaü mahārāja migassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. ---------- 229. Santussitabbaü (ma. Sã. Mu. ) [SL Page 342] [\x 342/] 3. Punacaparaü mahārāja migo manusse disvā yena vā tena vā palāyati'mā maü te addasaüså'ti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena bhaõķanakalahaviggahavivādasãle dussãle kusãte saīgaõikārāme disvā yena vā tena vā palāyitabbaü 'mā maü te addasaüsu, aha¤ca te mā addasanti. ' Idaü mahārāja migassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatinā- 'Mā me kadācã pāpiccho kusãto hãnaviriyo, Appassuto anācāro sameto-230. Katthaci ahå'ti. Migaīgapa¤ho aņņhamo. 9. Goråpaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, goråpassa cattāri aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni cattāri aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja goråpo sakaü gehaü na vijahati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sako kāyo na vijahitabbo. 'Aniccucchādanaparimaddanabhedanavikiraõaviddhaüsanadhammo ayaü kāyo'ti. Idaü mahārāja goråpassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punaca paraü mahārāja goråpo ādinnadhuro sukhadukkhena dhåraü vahati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena [PTS Page 397] [\q 397/] ādinnabrahmacariyena sukhadukkhena yāva jãvitapariyādānā āpāõakoņikaü brahmacariyaü caritabbaü. Idaü mahārāja goråpassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja goråpo chandena ghāyamāno pānãyaü pivati. Evameva khomahārāja yoginā yogāvacarena ācariyupajjhāyānaü anusatthi chandena pemena pasādena ghāyamānena paņiggahetabbā. Idaü mahārāja goråpassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja goråpo yena kenaci vāhiyamāno vahati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena theranavakamajjhimabhikkhånampi gihiupāsakassāpi ovādānusāsanã sirasā sampaņicchitabbā. Idaü mahārāja goråpassa catutthaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatinā- ---- 230. Sammato (ma. ) [SL Page 343] [\x 343/] 'Tadahu pabbajito santo jātiyā sattavassiko, So'pi maü anusāseyya sampaņicchāmi muddhanā. Tibbaü chanda¤ca pema¤ca tasmiü disvā upaņņhape hapeyyācariye ņhāne sakkacca naü punappuna'nti. Goråpaīgapa¤ho navamo. 10. Varāhaīgapa¤ho. 1. Bhante nāgasena, 'varāhassa dve aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni dve aīgāni gahetabbānã?" Ti. "Yathā mahārāja varāho santattakaņhine gimhasamaye sampatte udakaü upagacchati, evamevakho mahārāja yoginā yogāvacarena dosena citte āluëita-khalita-vibbhanta-santatte sãtalāmatapaõãtamettābhāvanaü upagantabbaü. Idaü mahārāja varāhassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja varāho cikkhallamudakamupagantvā nāsikāya paņhaviü khaõitvā doõiü katvā doõikāya sayati. Evameva kho mahārāja yoginā [PTS Page 398] [\q 398/] yogāvacarena mānase kāyaü nikkhipitvā ārammaõantaragatena sayitabbaü. Idaü mahārāja varāhassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena piõķolabhāradvājena-- 'Kāye sabhāvaü disvāna vicinitvā vipassako Ekākiyo adutiyo seti ārammaõantaro'ti. Varāhaīgapa¤ho dasamo. 11. Hatthiīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'hatthissa pa¤ca aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni pa¤ca aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja hatthi nāma caranto yeva paņhaviü dāëeti evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kāyaü sammasamāneneva sabbe kilesā dāletabbā. Idaü mahārāja hatthissa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. [SL Page 344] [\x 344/] 2. Punacaparaü mahārāja hatthi sabbakāyeneva apaloketi, ujukaüyeva pekkhati, na disāvidisaü viloketi. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sabbakāyena apalokinā bhavitabbaü, na disāvidisā viloketabbā, na uddhaü ulloketabbaü, na adho oloketabbaü, yugamattapekkhinā bhavitabbaü. Idaü mahārāja hatthissa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja hatthi anibaddhasayano gocarāya gantvā na tameva desaü vāsatthamupagacchati na dhuvappatiņņhālayo. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarenaanibaddhasayanena bhavitabbaü, nirālayena piõķāya gantabbaü yadi passati vipassako manu¤¤aü patiråpaü ruciradese bhavaü maõķapaü vā rukkhamålaü vā guhaü vā pabbhāraü vā, tattheva tena vāsamupagantabbaü, dhuvapatiņņhālayo na kātabbo. Idaü mahārāja hatthissa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja hatthi udakaü ogāhitvā sucivimalasãtalasalilaparipuõõaü kumuduppalapadumapuõķarãkasa¤channaü mahatimahantaü [PTS Page 399] [\q 399/] padumasaraü ogāhitvā kãëati gajavarakãëaü. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sucivimalavippasannamanāviladhammavaravāripuõõaü vimuttikusumasa¤channaü mahāsatipaņņhānapokkharaõiü ogāhitvā ¤āõena saīkhārā odhunitabbā, vidhunitabbā. Yogāvacarakãëā kãëitabbā. Idaü mahārāja hatthissa catutthaü aīgaü gahetabbaü. 5. Punacaparaü mahārāja hatthi sato pādaü uddharati, sato pādaü nikkhipati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena satena sampajānena pādaü uddharitabbaü, satena sampajānena pādaü nikkhipitabbaü, abhikkamapaņikkame sammi¤janapasāraõe sabbattha satena sampajānena bhavitabbaü idaü mahārāja hatthissa pa¤camaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena saüyuttanikāyavare- 'Kāyena saüvaro sādhu sādhu vācāya saüvaro Manasā saüvaro sādhu sādhu sabbattha saüvaro Sabbattha saüvuto lajjã rakkhitoti pavuccatã'ti. Hatthiīgapa¤ho dasamo. Upacikāvaggo catuttho. [PTS Page 400] [\q 400/] Tassuddānaü: upacikā biëālo ca unduro vicchikena ca Nakulo sigālo migo goråpo varāho hatthinā dasāti, [SL Page 345] [\x 345/] 5. Sãhavaggo 1. Sãhaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'sãhassa satta aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni satta aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja sãho nāma setavimalaparisuddhapaõķaro, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena setavimalaparisuddhapaõķaracittena byapagatakukkuccena bhavitabbaü. Idaü mahārāja sãhassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja sãho catuccaraõo vikkantacārã. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena caturiddhipādacaraõena bhavitabbaü idaü mahārāja sãhassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja sãho abhiråparåcirakesarã. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena abhiråparucirasãlakesarinā bhavitabbaü. Idaü mahārāja sãhassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja sãho jãvitapariyādāne'pi na kassaci onamati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārapariyādāne'pi na kassaci onamitabbaü. Idaü mahārāja sãhassa catutthaü aīgaü gahetabbaü. 5. Punacaparaü mahārāja sãho sapadānabhakkho yasmiü okāse nipatti tattheva yāvadatthaü bhakkhayati, na varamaüsaü vicināti. Evameva kho mārāja yoginā yogāvacarena sapadānabhakkhena bhavitabbaü. Na kulāni vicinitabbāni. Na pubbagehaü hitvā kulāni upasaīkamitabbāni. Na bhojanaü vicinitabbaü. Yasmiü okāse kabalaü ādiyati, tasmiüyeva okāse bhu¤jitabbaü sarãrayāpanamattaü na varabhojanaü vicinitabbaü. Idaü mahārāja sãhassa pa¤camaü aīgaü gahetabbaü. 6. Punacaparaü mahārāja sãho asannidhibhakkho sakiü gocaraü bhakkhayitvā na puna taü upagacchati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena asannidhikāraparibhoginā bhavitabbaü. Idaü mahārāja sãhassa chaņņhaü aīgaü gahetabbaü. 7. Punacaparaü [PTS Page 401] [\q 401/] mahārāja sãho bhojanaü aladdhā na paritassati, laddhā pi bhojanaü agathito-231. Amucchito anajjhāpanno paribhu¤jati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena bhojanaü ----- 231. Agadhito (ma) [SL Page 346] [\x 346/] Aladdhā na paritassitabbaü. Laddhā pi bhojanaü agathitena amucchitena anajjhāpannena ādãnavadassāvinā nissaraõapa¤¤ena paribhu¤jitabbaü. Idaü mahārāja sãhissa sattamaü aīgaü gahetabbaü bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena saüyuttanikāyavare theraü mahākassapaü parikittayamānena- 'santuņņho'yaü bhikkhave kassapo itarãtarena piõķapātena itarãtarapiõķapātasantuņņhiyā ca vaõõavādã. Na ca piõķapātahetu anesanaü appatiråpaü āpajjati. Aladdhā ca piõķapātaü na paritassati. Laddhā ca piõķapātaü agathito amucchito anajjhāpanno ādãnavadassāvã nissaraõapa¤¤o paribhu¤jatã" ti. Sãhaīgapa¤ho paņhamo 2. Cakkavākaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'cakkavākassa tãõi aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi katamāni tāni tãõi aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja cakkavāko yāva jãvitapariyādānā dutiyikaü na vijahati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena yāvajãvitapariyādānā yoniso manasikāro na vijahitabbo. Idaü mahārāja cakkavākassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. Punacaparaü mahārāja cakkavāko sevālapaõakabhakkho tena ca santuņņhiü āpajjati. Tāya ca santuņņhiyā balena ca vaõõena ca na parihāyati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena yathālābhasantoso karaõãyo. Yathālābhasantuņņho kho pana mahārāja yogã yogāvacaro na parihāyati sãlena, na parihāyati samādhinā, na parihāyati pa¤¤āya, na parihāyati vimuttiyā, na parihāyati vimutti¤āõadassanena, na parihāyati sabbehi kusalehi dhammehi. Idaü mahārāja [PTS Page 402] [\q 402/] cakkavākassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja cakkavāko pāõe na viheņhayati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena nihitadaõķena nihitasatthena lajjinā dayāpannena sabbapāõabhutahitānukampinā bhavitabbaü. Idaü mahārāja bhagavatā devātidevena cakkavākajātake- Yo na hanti na ghātehi na jināti na jāpaye Ahiüsā sabbabhutesu veraü tassa na kenacã"ti Cakkavākaīgapa¤ho dutiyo [SL Page 347] [\x 347/] 3. Peõāhikaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'peõāhikāya dve aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni dve aīgāni gahetabbāni?" Ti. "Yathā mahārāja peõāhikā sakapatimhi usåyāya chāpake na posayati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sakamane kilese uppanne usåyāyitabbaü. Satipaņņhānena sammāsaüvarasusire pakkhipitvā manodvāre kāyagatāsati bhāvetabbā. Idaü mahārāja peõāhikāya paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja peõāhikā pavane divasaü gocaraü caritvā sāyaü pakkhigaõaü upeti attano guttiyā. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ekākinā-232. Pavivekaü sevitabbaü saüyojanaparimuttiyā tatra rataü alabhamānena upavādabhayaparirakkhanāya saīghaü osaritvā saīgarakkhitena vasitabbaü. Idaü mahārāja peõahikāya dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja brahmunā sahampatinā bhagavato santike- Sevetha pantāni senāsanāni Careyya saüyojanavippamokkhaü Sace ratiü nādhigaccheyya tattha Saīghe vase rakkhitattosatãmā"ti. [PTS Page 403] [\q 403/] Peõāhikaīgapa¤ho tatiyo 4. Gharakapotaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'gharakapotassa ekaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja gharakapoto paragehe vasamāno na tesaü ki¤ci bhaõķassa nimittaü gaõhāti, majjhattho vasati sa¤¤ābahulo, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena parakulaü upagatena tasmiü kule itthinaü vā purisānaü vā ma¤ce vā pãņhe vā vatthe vā alaīkāre vā upabhoge vā paribhoge vā bhojanavikatãsu vā na nimittaü gahetabbaü. Majjhatthena bhavitabbaü. Samaõasa¤¤ā ---- 232. Ekākikena (sã. Mu. ), Ekakena (ma. ) [SL Page 348] [\x 348/] Paccupaņņhapetabbā. Idaü mahārāja gharakapotassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaümahārāja bhagavatā devātidevena cullanāradajātake- 'Pavisitvā parakulaü pānesu bhojanesu vā Mitaü khāde mitaü bhu¤je na ca råpe manaü kare'ti. Gharakapotaīgapa¤ho catuttho. 5. Ulåkaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'ulåkassa dve aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tani dve aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja uluko kākehi paņiviruddho rattiü kākasaīghaü gantvā bahå pi kākebhanti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena a¤¤āõena paņiviruddho kātabbo. Ekena raho nisãditvā a¤¤āõaü sampamadditabbaü, målato jinditabbaü. Idaü mahārāja ulåkassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja ulåko supaņisalalãno hoti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena paņisallānārāmena bhavitabbaü paņisallānaratena. Idaü mahārāja ulåkassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena saüyuttanikāyavare'idha bhikkhave bhikkhu paņisallānārāmo paņisallānarato, idaü dukkhanti yathābhåtaü pajānāti, ayaü dukkhasamudayoti yathābhåtaü [PTS Page 404] [\q 404/] pajānāti, ayaü dukkhanirodho'ti yathābhåtaü pajānāti, ayaü dukkhanirodhagāminãpaņipadā'ti yathābhåtaü pajānātã'ti" Ulåkaīgapa¤ho pa¤camo 6. Satapattaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, satapattassa ekaü aīgaü gahetabbanti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja satapatto ravitvā paresaü khemaü vā bhayaü vā ācikkhati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena paresaü dhammaü desayamānena vinipātaü bhayatodassiyitabbaü, nibbānaü [SL Page 349] [\x 349/] Khemato dassayitabbaü. Idaü mahārāja satapattassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena piõķolabhāradvājena- 'Niraye bhayasantāsaü nibbāne vipulaü sukhaü Ubhayānetāni atthāni dassetabbāni yoginā'ti" Satapattaīgapa¤ho chaņņho. 7. Vagagulyaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'vaggulissa dve aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni dve aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja vaggulã gehaü pavisitvā vicaritvā nikkhamati, na tattha paëibuddhati, evamevakho mahārāja yoginā yogāvacarena gāmaü piõķāya pavisitvā sapadānaü vicaritvā paņiladdhalābhena khippameva nikkhamitabbaü, na tattha paëibuddhena bhavitabbaü. Idaü mahārāja vaggulissa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja vaggulã paragehe vasamāno na tesaü parihāniü karoti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kulāni upasaīkamitvā atiyācanāya vā vi¤¤attibahulatāya vā kāyadosabahulatāya vā atibhāõitāya vā samānasukhadukkhatāya vā na tesaü koci vippaņisāro karaõãyo, na pi tesaü målakammaü parihāpetabbaü, sabbathā vaķķhiyeva icchitabbā. Idaü mahārāja vaggulissa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaümahārāja [PTS Page 405] [\q 405/] bhagavatā devātidevena dãghanikāyavare lakkhaõasuttante- 'Saddhāya sãlena sutena buddhiyā Cāgena dhammena bahåhi sādhuhi Dhanena dha¤¤ena ca khettavatthunā Puttehi dārehi catuppadehi ca Ĩātãhi mithi ca bandhavehi Balena vaõõena sukhena cåbhayaü Kathaü na hāyeyyuü pareti icchati Atthassa middhi¤ca panāhikaīkhatã" ti. Vaggulyaīgapa¤ho sattamo. [SL Page 350] [\x 350/] 8. Jalåkaīgapa¤ho. "Bhante nāgasena, 'jalåkāya ekaü aīgaü gahetabbanti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja jalukā yattha allãyati tattheva daëhaü allãyitvā ruhiraü pivati, evamevakho mahārāja yoginā yogāvacarena yasmiü ārammaõe cittaü allãyati, taü ārammaõaü vaõõato ca saõņhānato ca disāto ca okāsato ca paricchedato ca liīgato ca nimittato ca daëhaü patiņņhāpetvā tenevārammaõena vimuttirasamasevanakaü pātabbaü. Idaü mahārāja jalukāya ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena anuruddhena. 'Parisuddhena cittena ārammaõe patiņņhãya Tena cittena pātabbaü vimuttirasamasevana"nti. Jalåkaīgapa¤ho aņņhamo. 9. Sappaīgapa¤ho. 1. Bhante nāgasena, 'sappassa tãõi aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni tãõi aīgāni gahetabbānã?" Ti. "Yathā mahārāja sappo urena gacchati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena pa¤¤āya caritabbaü. Pa¤¤āya caramānassa kho mahārāja yogino cittaü ¤āye carati, vilakkhaõaü vivajjeti salakkhaõaü bhāveti. Idaü [PTS Page 406] [\q 406/] mahārāja sappassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja sappo caramāno osadhaü parivajjento carati. Evameva khomahārāja yoginā yogāvacarena duccaritaü parivajjentena caritabbaü. Idaü mahārāja sappassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja sappo manuse disvā tappati socati cintayati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kuvitakke vitakketvā aratiü uppādayitvā tappitabbaü socitabbaü cintayitabbaü 'pamādena me divaso vãtināmito, na so puna sakkā laddhunti'. Idaü mahārāja sappassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā bhallāņiyajātake dvinnaü kinnarānaü- [SL Page 351] [\x 351/] 'Yamekarattiü vippavasimha ludda Akāmakā a¤¤ama¤¤aü sarantā Tamekarattiü anutappamānā Socāma sā ratti puna na hessati-233. " Ti. Sappaīgapa¤ho navamo. 10. Ajagaraīgapa¤ho. "Bhante nāgasena, 'ajagarassa ekaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja ajagaro mahatimahākāyo bahå pi divase ånudaro dinataro kucchipuraüāhāraü na labhati, aparipuõõoyeva yāvadeva sarãrayāpanamattakena yāpeti, evameva kho mahārāja yogino yogāvacarassa bhikkhācariyapasutassa parapiõķamåpagatassa paradinnapāņikaīkhãssa sayaīgāhapaņiviratassa dullabhaü udaraparipåraü āhāraü, api ca atthavasikena kulaputtena cattāro pa¤ca ālope abhu¤jitvā avasesaü udakena paripåretabbaü. Idaü mahārāja ajagarassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatinā- [PTS Page 407] [\q 407/] 'Allaü sukkha¤ca bhu¤janto na bāëhaü suhito siyā ænådaro mitāhāro sato bhikkhu paribbaje. Cattāro pa¤ca ālope abhutvā udakaü pive Alaü phāsuvihārāya pahitattassa bhikkhuno"ti. Ajagaraīgapa¤ho dasamo. Sãhavaggo pa¤camo. Tassuddānaü-- kesarã cakkavāko ca peõāhi gharakapotako Ulåko satapatto ca vaggulã ca jalåkikā Sappo ajagaro ceva vaggo tena pavuccatãti. 233. Pånanabhessati. (Ma. ) [SL Page 352] [\x 352/] 6. Makkaņakavaggo. 1. Makkaņakaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'panthamakkaņakassa ekaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja panthamakkaņako panthe makkaņajālavitānaü katvā yadi tattha jālake laggati kimi vā makkhikā vā paņaīgo vā taü gahetvā bhakkhayati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena chasu dvāresu satipaņņhānajālavitānaü katvā yadi tattha kilesamakkhikā bajjhanti, tattheva ghātetabbā. Idaü mahārāja panthamakkaņakassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena anuruddhena- Cittaü niyame chasu dvāresu satipaņņhānavaruttame. Kilesā tattha laggā ce hantabbā te vipassãnā" ti. Makkaņakaīgapa¤ho paņhamo 2. Thanassãtadārakaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, thanassitadārakassa ekaü aīgaü gahetabbanti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü [PTS Page 408] [\q 408/] gahetabbanti?" "Yathā mahārāja thanassitadārako sadatthe-234. Laggati khiratthiko rodati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sadatthe laggitabbaü, sabbattha dhamma¤āõena bhavitabbaü uddese paripucchāya sammappayoge paviveke garusaüvāse kalyāõamittasevane. Idaü mahārāja thanassitadārakassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena dãghanikāyavare parinibbānasuttante 'iīgha tumhe ānanda sadatthe ghaņatha, sadatthe anuyujjatha, sadatthe appamattā ātāpino pahitattā viharathā" ti. Thanassãtadārakaīgapa¤ho dutiyo. ------ 234. Sakatthe (sã. Mu. ) [SL Page 353] [\x 353/] 3. Kummaīga pa¤ho 1. "Bhante nāgasena cittakadharakummassa ekaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabbanti?" "Yathā mahārāja cittakadharakummo udakabhayā udakaü parivajjetvā vicarati, tāya ca pana udakaparivajjanāya āyunā na parihāyati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena pamāde bhayadassāvinā bhavitabbaü, appamāde guõavisesadassāvinā. Tāya ca pana bhayadassāvitāya na parihāyati sāma¤¤ā, nibbānassa santike upeti. Idaü mahārāja cittakadharakummassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena dhammapade- 'Appamādarato bhikkhå pamāde bhayadassã vā Ahabbo parihāõāya nibbānasseva santike"ti. Kummaīga pa¤ho tatiyo 4. Pavanaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'pavanassa pa¤ca aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni pa¤ca aīgāni gahetabbānã?" Ti. "Yathā mahārāja pavanaü nāma asucijanaü paņicchādeti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena paresaü aparādho khalitaü paņicchādetabbaü, na vivaritabbaü. Idaü mahārāja pavanassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja pavanaü su¤¤aü pacurajanehi. Evameva kho mahārāja yoginā [PTS Page 409] [\q 409/] yogāvacarena rāgadosamohamānadiņņhijālehi sabbehi ca kilesehi su¤¤ena bhavitabbaü. Idaü mahārāja pavanassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja pavanaü vivittaü janasambādharahitaü. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena pāpakehi akusalehi dhammehi anariyehi pavivittena bhavitabbaü. Idaü mahārāja pavanassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja pavanaü santaü parisuddhaü. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena santena parisuddhena bhavitabbaü. Nibbutena pahãnamānena pahãnamakkhena bhavãtabbaü. Idaü mahārāja pavanassa catuttaü aīgaü gahetabbaü. [SL Page 354] [\x 354/] Punacaparaü mahārāja pavanaü ariyajanasaüsevitaü. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ariyajanasaüsevitena bhavitabbaü. Idaü mahārāja pavanassa pa¤camaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena saüyuttanikāyavare- Pavivittehi ariyehi pahitattehi jhāyihi Niccaü āraddhaviriyehi paõķitehi sahā vase"ti. Pavanaīgapa¤ho catuttho 5. Rukkhaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'rukkhassa tãõi aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni tãõi aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja rukkho nāma pupphaphaladharo, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena vimuttipupphasāma¤¤aphaladhārinā bhavitabbaü. Idaü mahārāja rukkhassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja rukkho upagatānamanuppaviņņhānaü janānaü chāyaü deti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena upagatānamanuppaviņņhānaü puggalānaü āmisapaņisanthārena vā dhammapaņisanthārena vā paņisantharitabbaü. Idaü mahārāja rukkhassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja rukkho [PTS Page 410] [\q 410/] chāyāvemattaü na karoti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sabbasattesu vemattā na kātabbā. Coravadhakapaccatthikesu'pi attani'pi samasamā mettābhāvanā kātabbā 'kinti ime sattā averā abyāpajjhā anãghā sukhã attānaü parihareyyu'nti. Idaü mahārāja rukkhassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputte dhammasenāpatinā- 'Vadhake devadattamhi core aīgulimālake, Dhanapāle rāhule ceva sabbattha samako munã" ti. Rukkhaīgapa¤ho pa¤camo [SL Page 355] [\x 355/] 6. Meghaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'meghassa pa¤ca aīgāni gahetabbānã'ti. Yaü vadesi, katamāni tāni pa¤ca aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja megho uppannaü rajojallaü våpasameti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena uppannaü kiselarajojallaü våpasametabbaü. Idaü mahārāja meghassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja megho paņhaviyā uõhaü nibbāpeti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena mettabhāvanāya sadevako loko nibbāpetabbo. Idaü mahārāja meghassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja megho sabbabãjāni viråhāpeti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sabbasattānaü saddhaü uppādetvā taü saddhābãjaü tãsu sampattisu ropetabbaü dibbamānusikāsu sampattãsu yāvaparamatthanibbāõasukhasampatti. Idaü mahārāja meghassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja megho ututo samuņņhahitvā dharaõitalaruhe tiõarukkhalatāgumbaosadhivanaspatayo parirakkhati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena yonisomanasikāraü nibbattetvā tena yonisomanasikārena samaõadhammo parirakkhitabbo. Yoni so manasikāramålakā sabbo kusalā dhammā. Idaümahārāja meghassa catutthaü aīgaü gahetabbaü. 5. Punacaparaü [PTS Page 411] [\q 411/] mahārāja megho vassamāno nadãtaëākapokkharaõãyo kandara-padara-sara-sobbha-udapānāni ca paripåreti udakadhārāhi. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena āgamapariyattiyā dhammameghamabhivassayitvā adhigamakāmānaü mānasaü paripårayitabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatinā- "Bodhaneyyaü janaü disvā satasahasse'pi yojane Khaõena upagantvāna bodheti taü mahāmunã" ti. Meghaīgapa¤hochaņņho. [SL Page 356] [\x 356/] 7. Maõiratanaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'maõiratanassa tãõi aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni tãõi aīgāni gahetabbānã?" Ti. "Yathā mahārāja maõiratanaü ekantaparisuddhaü, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ekantaparisuddhājãvena bhavitabbaü. Idaü mahārāja maõiratanassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacapabaraü mahārāja maõiratanaü na kenaci saddhiü missãyati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena pāpehi pāpasahāyehi saddhiü na missitabbaü. Idaü mahārāja maõiratanassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja maõiratanaü jātiratanehi yojiyati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena uttamavarajātimantehi saddhiü saüvasitabbaü, paņipannakaphalaņņhasekhaphalasamaīgãhi sotāpanna - sakadāgāmi - anāgāmiarahanta - tevijja - chaëabhi¤¤asamaõamaõiratanehi saddhiü saüvasitabbaü. Idaü mahārājamaõiratanassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena suttanipāte- 'Suddhā suddhehi saüvāsaü kappayavho patissatā Tato samaggā nipakā dukkhassantaü karissathā"ti. [PTS Page 412] [\q 412/] Maõiratanaīgapa¤ho sattamo 8. Māgavikaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'māgavikassa cattāri aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni cattāri aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja māgaviko appamiddho hoti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena appamiddhena bhavitabbaü. Idaü mahārāja māgavikassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja māgaviko migesuyeva cittaü upanibandhati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ārammaõesuyeva cittaü upanibandhitabbaü. Idaü mahārāja māgavikassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. [SL Page 357] [\x 357/] 3. Punacaparaü mahārāja māgaviko kālaü kammassa jānāti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena paņisallānassa kālo jānitabbo, 'ayaü kālo paņisallānassa ayaü kālo nikkhamanāyā'ti. Idaü mahārāja māgavikassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja māgaviko migaü disvā hāsamabhijaneti. 'Imaü lacchāmã'ti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ārammaõe abhiramitabbaü, hāso abhijanetabbā, 'uttariü visesamadhigacchissāmã'ti. Idaü mahārāja māgavikassa catutthaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena mogharājena- ârammaõe labhitvāna pahitattena bhikkhunā Bhiyyo hāso janetabbo adhigacchissāmi uttari"nti. Māgavikaīgapa¤ho aņņhamo. 9. Bāëisikaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'bāëisikassa dve aīgāni gahetabbāni'ti yaü vadesi, katamāni tāni dve aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja bāëisiko baëisena macche uddharati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena ¤āõena uttariü sāma¤¤aphalāni uddharitabbāni. Idaü mahārāja bāëisikassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja bāëisiko parittakaü vadhitvā vipulaü lābhamadhigacchati. Evameva kho mahārāja [PTS Page 413] [\q 413/] yoginā yogāvacarena parittalokāmisamattaü pariccajitabbaü, lokāmisamattaü mahārāja pariccajitvā yogã yogāvacaro vipulaü sāma¤¤aphalamadhigacchati. Idaü mahārāja bāëisikassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena rāhulena- Su¤¤ata¤cānimitta¤ca vimokkha¤cāppaõihitaü Caturo phale chaëabhi¤¤ā cajitvā lokāmisaü labhe"ti. Bāëisikaīgapa¤ho navamo. [SL Page 358] [\x 358/] 10. Tacchakaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'tacchakassa dve aīgāni gahetabbānã"ti yaü vadesi, katamānitāni dve aīgāni gahetabbānã?" Ti. "Yathā mahārāja tacchako kāëasuttaü anulometvā rukkhaü tacchati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena jinasāsanamanulomayitvā sãlapaņhaviyaü patiņņhahitvā saddhāhatthena pa¤¤āvāsiü gahetvā kilesā tacchitabbā-235. Idaü mahārāja tacchakassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja tacchako phegguü apaharitvā sāramādiyati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sassataü, ucchedaü, tā¤jãvataüsarãraü, a¤¤ajãvaa¤¤asarãraü, taduttamaü a¤¤aduttamaü, akaņamabhabbaü, apurisakāraü, abrahmacariyavāsaü, sattavināsaü, navasattapātubhāvaü, yo karoti so paņisaüvedeti, a¤¤o karoti a¤¤o paņisaüvedeti, kammaphaladassanaü ca kiriyaphaladiņņhiü ca iti evaråpāni ceva a¤¤ānica vivādapathāni apanetvā saīkhārānaü sabhāvaü paramasu¤¤ataü nirãhanivajjitaü-236. Accantaü su¤¤ataü ādiyitabbaü. Idaü mahārāja tacchakassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena suttanipāte- [PTS Page 414] [\q 414/] Kāraõaīvaü niddhamatha kasambu¤cāpakassatha Tato palāpe vāhethacha assamaõe samaõamānine. Niddhamitvāna pāpicche pāpaācāragocare, Suddhā suddhehi saüvāsaü kappayavho patissatā" ti. Tacchakaīgapa¤ho dasamo. Makkaņakavaggo chaņņho. Tassuddānaü- makkaņo dārako kummo vanaü rukkho ca pa¤camo Megho mani māgaviko bāëisã tacchakena cāti. ----- 235. Tacchetabbā (sãmu. Ma. ( 236. Nisattanijjivataü (ka. ) [SL Page 359.] [\x 59/] 7. Kumbhavaggo 1. Kumbhaīgapa¤ho "Bhante nāgasena, 'kumbhassa sakaü aīgaü gahetabba'nti yaü vadesi, katamantaü ekaü aīgaü gahetabba?"Nti. "Yathā mahārāja kumbho sampuõõo na saõati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena āgame adhigame pariyattiyaü sāma¤¤e pāramiü patvā na saõitabbaü, na tena māno karaõãyo, na dappo dassetabbo, nihatamānena nihatadappena bhavitabbaü ujukena amukharena avikatthinā. Idaü mahārāja kumbhassa ekaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena suttanipāte- Yadunakaü taü saõati yaü påraü santameva taü Rittakumbhupamo bālo rahado påro'va paõķito "ti. Kumbhaīgapa¤ho paņhamo. 2. Kāëāyasaīgapa¤ho 1. "Bhante nāgasena, 'kāëāyasassa dve aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni dve aīgāni gahetabbānã?"Ti. [PTS Page 415] [\q 415/] "Yathā mahārāja kāëāyaso supãto vahati-237. Evameva kho mahārāja yogino yogāvacarassa mānasaü yonisomanasikāre appitaü vahati. -238. Idaü mahārāja kāëāyasassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja kāëāyaso sakiü pãtaü udakaü na vamati. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena yo sakiü uppanno pasādo na puna so vamitabbo 'uëāro so bhagavā sammāsambuddho, svākkhāto dhammo, suppaņipanno saīgho'ti. 'Råpaü aniccaü, vedanā aniccā, sa¤¤ā aniccā, saīkhārā aniccā, vi¤¤āõaü aniccanti yaü sakiü uppannaü ¤āõaü, na puna taü vamitabbaü. Idaü mahārāja kaëāyasassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena- ----- 237. Vamati (ma. ) 238. Yonisomanasikārena apitaü vamati (ma. ) [SL Page 360] [\x 360/] Dassanamhi parisodhito naro Ariyadhamme niyato visesagu Na pavedhati anekabhāgaso Sabbato ca mukhabhāvameva-339. So"ti. Kāëāyasaīgapa¤ho dutiyo. 3. Chattaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'chattassa tãõi aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni tãõi aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja chattaü upari muddhani carati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena kilesānaü upari muddhani carena bhavitabbaü idaü mahārāja chattassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja chattaü muddhanupatthambhaü hoti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena yonisomanasikārupatthambhena bhavitabbaü. Idaü mahārāja chattassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja chattaü vātātapameghavuņņhiyo paņihanti. Evameva kho mahārājayoginā yogāvacarena nānāvidhadiņņhikaputhusamaõabrāhmaõānaü matavāta tividhaggisantāpa - kilesavuņņhiyo paņihantabbaü. [PTS Page 416] [\q 416/] idaü mahārāja chattassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena sāriputtena dhammasenāpatiyā- Yathā'pi chattaü vipulaü acchiddaü thirasaühataü Vātātapaü nivāreti mahatã devavuņņhiyo-240. Tatheva buddhaputto'pi silacchattadharo suci Kilesavuņņhiü vāreti santāpa-tividhaggayo"ti. Chattaīgapa¤ho tatiyo 4. Khettaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'khettassa tãõi aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni tãõi aīgāni gahetabbānã?"Ti. ------ 239. Mukhabhāvānameva (sã. Mu. ) 240. Meghavuņņhiyo. (Ma. ) [SL Page 361] [\x 361/] "Yathā mahārāja khettaü mātikāsampannaü hoti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sucarita-vatta-paņivatta-mātikā-sampannena bhavitabbaü. Idaü mahārāja khettassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja khettaü mariyādāsampannaü hoti. Tāya ca mariyādāya udakaü rakkhitvā dha¤¤aü paripācenti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sãlahirimariyādāsampannena bhavitabbaü, tāya ca sãlahirimariyādāya sāma¤¤aü rakkhitvā cattāri sāma¤¤aphalāni gahetabbāni. Idaü mahārāja khettassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja khettaü uņņhānasampannaü hoti kassakassa hāsajanakaü, appampi bãjaü vuttaü bahu hoti, bahu vuttaü bahutaraü hoti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena uņņhānasampannena vipulaphaladāyinā bhavitabbaü, dāyakānaü hāsajanakena bhavitabbaü. Yathā appaü dinnaü bahu hoti bahu dinnaü bahutaraü hoti. Idaümahārāja khettassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena upālinā vinayadharena- Khetatåpamena bhavitabbaü uņņhānavipuladāyinā Esa khettavaro nāma yo dade vipulaü phala"nti. [PTS Page 417] [\q 417/] Khettaīgapa¤ho catuttho. 5. Agadaīgapa¤ho 1. Bhante nāgasena, 'agadassa dve aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni dve aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja agade kimã na saõņhahanti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena mānase kilesā na saõņhapetabbā. Idaü mahārāja agadassa paņhamaü aīgaügahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja agado daņņhaphuņņhaasitapãtakhāyitasāyitaü sabbaü visaü paņihanti. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena rāgadosamohamānadiņņhivisaü sabbaü paņihantabbaü. Idaü mahārāja agadassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja bhagavatā devātidevena- [SL Page 362] [\x 362/] Saīkhārānaü sabhāvatthaü daņņhukāmena yoginā Agadeneva hotabbaü kilesavisanāsane"ti. Agadaīgapa¤ho pa¤camo. 6. Bhojanaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'bhojanassa tãõi aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni tãõi aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja bhojanaü sabbasattānaü upatthambho, evameva kho mahārāja yogināyogāvacarena sabbasattānaü maggupatthambhena bhavitabbaü idaü mahārāja bhojanassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja bhojanaü sattānaü balaü vaķķheti, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena pu¤¤avaķķhiyā vaķķhitabbaü. Idaü mahārāja bhojanassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja bhojanaü sabbasattānaü abhipatthitaü evavema kho mahārāja yoginā yogāvacarena sabbalokābhipatthitena bhavitabbaü. Idaü mahārāja bhojanassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü bhāsitampetaü mahārāja therena mahāmoggallānena- [PTS Page 418] [\q 418/] Saüyamena niyamena sãlena paņipattiyā Patthitena bhavitabbaü sabbalokassa yoginā"ti. Bhojanaīgapa¤ho chaņņho. 7. Issāsaīgapa¤ho. 1. "Bhante nāgasena, 'issāsassa cattāri aīgāni gahetabbānã'ti yaü vadesi, katamāni tāni cattāri aīgāni gahetabbānã?"Ti. "Yathā mahārāja issāso sare pātayanto ubho pāde paņhaviyaü daëhaü patiņņhāpeti, jaõõuü avekallaü karoti, sarakalāpaü kaņisandimhi ņhapeti, kāyaü upatthaddhaü karoti, dve hatthe sandhiņņhānaü āropeti, muņņhiü pãëayati, aīguliyo nirantaraü karoti, gãvaü paggaõhāti, cakkhåni mukha¤ca pidahati, nimittaü [SL Page 363] [\x 363/] Ujuü karoti, hāsamuppādeti 'vijjhissāmã'ti, evameva kho mahārāja yogināyogāvacarena sãlapaņhaviyaü viriyapādā patiņņhāpetabbā, khantisoraccaü avekallaü kātabbaü, saüvare cittaü ņhapetabbaü, saüyamaniyame attā upanetabbo, icchāmucchā pãëayitabbā, yoniso manasikāre cittaü nirantaraü kātabbaü, viriyaü paggahetabbaü, chadvārā pidahitabbā, sati upaņņhāpetabbā, hāso uppādetabbo, -241. 'Sabbakilesa ¤āõanārācena vijjhissāmã'ti. Idaü mahārāja issāsassa paņhamaü aīgaü gahetabbaü. 2. Punacaparaü mahārāja issāso āëakaü pariharati vaīkajimhakuņilanārācassa ujukaraõāya. Evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena imasmiü kāye satipaņņhānaāëakaü pariharitabbaü vaīkajimhakuņilacittassa ujukaraõāya. Idaü mahārāja issāsassa dutiyaü aīgaü gahetabbaü. 3. Punacaparaü mahārāja issāso lakkhe upāseti, evameva kho mahārāja yogināyogāvacarena imasmiü kāye upāsitabbaü. Kathaü mahārāja yoginā yogāvacarena imasmiü kāye upāsitabbaü-242. Aniccato upāsitabbaü, rogato -pe- gaõķato, sallato, aghato, ābādhato, parato, palokato, ãtito, upaddavato, bhayato, upassaggato, calato, pabhaīguto, addhuvato, attāõato, aleõato, asaraõato, asaraõãbhåtato, rittato, su¤¤ato, ādãnavato, asārato, [PTS Page 419] [\q 419/] aghamålato, vadhakato, sāsavato, saīkhatato, jātidhammato, jarādhammato, byādhidhammato, maraõadhammato, sokadhammato, paridevadhammato, upāyāsadhammato, saīkilesadhammato. Evaü kho mahārāja yoginā yogāvacarena imasmiü kāye upāsitabbaü. Idaü mahārāja issāsassa tatiyaü aīgaü gahetabbaü. 4. Punacaparaü mahārāja issāso sāyampātaü upāsati, evameva kho mahārāja yoginā yogāvacarena sāyampātaü arāmmaõe upāsitabbaü. Idaü mahārāja issāsassa catutthaü aīgaü gahetabbaü. Bhāsitampetaü mahārāja therena sārãputtena dhammasenāpatinā- Yathā issāsako nāma sāyampātaü upāsati Upāsanaü ari¤canto labhate bhattavetanaü Tatheva buddhaputto'pi karoti kāyupāsanaü Kāyupāsanaü ari¤canto arahattamadhigacchatã"ti. Issāsaīgapa¤ho pa¤camo. 241. Hāsamuppādetabbaü. (Sã. Mu. Ma) 242. Upāseti. (Sã. Mu. Ma. ) [SL Page 364] [\x 364/] Kumbhavaggo sattamo Tassuddānaü- kumbho ca kāëāyaso ca Chattaü khetta¤ca agado Bhojanena ca issāso Vuttandāni vidåhi ti. Opammakathāpa¤ho niņņhito. Ni ga ma naü Iti chasu kaõķesu bāvãsativaggapatimaõķitesu dvāsaņņhiadhikā dvesatā imasmiü potthake āgatā milindapa¤hā samattā. Anāgato ca pana dvācattāëãsa honti. âgatā ca anāgatā ca sabbe samodhānetvā catåhi adhikā tisatapa¤hā honti. Sabbeva 'milindapa¤hā'ti saīkhaü gacchanti. Ra¤¤o ca therassa ca pucchāvissajjanāvasāne caturāsãtisatasahassayojanabahalā udakapariyantaü katvā ayaü mahāpaņhavã chaddhā kampittha, vijjullatā nicchariüsu, devatā dibbapupphavassaü pavassayiüsu, mahābrahmā sādhukāramadāsi, mahāsamuddakucchiyaü meghatthanitanigghoso viya mahāghoso ahosi. Iti so milindo rājā ca orodhagaõā ca sirasā a¤jaliü paõāmetvā vandiüsu. [PTS Page 420] [\q 420/] Milindo rā ativiya pamuditahadayo buddhasāsane sāramatiko ratanattaye sunikkaīkho niggumbo nitthaddho hutvā therassa guõesu pabbajjāsu paņipadā iriyāpathesu ca ativiya pasanno vissattho nirālayo nihatamānadappo uddhaņadāņho viya bhujagindo evamāha- 'Sādhu sādhu bhante nāgasena! Bhuddhavisayā pa¤hā tayā vissajjitā. Imasmiü buddhasāsane ņhapetvā dhammasenāpatiü sāriputtattheraü a¤¤o tayā sadiso pa¤havissajjane natthi. Khamatha me bhante nāgasena mama accayaü. Upāsakaü maü bhante nāgasena dhāretha ajjatagge pāõupetaü saraõaü gatanti. Tadā rājā balakāyehi nāgasenattheraü payirupāsitvā milindaü nāma vihāraü kāretvātherassa niyyādetvā catåhi paccayehi koņisatehi khãõāsavehi bhikkhåhi nāgasenattheraü paricari. Punapi therassa pa¤¤āya pasãditvā puttassa rajjaü niyyādetvā agārasmā anagāriyaü pabbajitvā vipassanaü vaķķhetvā arahattaü pāpuõãti. Tena vuttaü-- [SL Page 365] [\x 365/] "Pa¤¤ā pasatthā lokasmiü kathā saddhammaņhitiyā Pa¤¤āya vimataü hantvā santiü papponti paõķitā. Yasmiü khandhe ņhitā pa¤¤ā sati yattha anånakā Påjāvisesassa dharo aggo so'va anuttaro. Tasmā hi paõķito poso sampassaü atthamattano Pa¤¤āvante'bhipåjeyya cetiyaü viya påjiya"nti. ------------ Laīkāyaü doõinagare vasatā doõināminā-243. Mahātherena lekhitvā suņņhapitaü yathāsutaü Milindarājapa¤ho ca nāgasenavisajjanaü Milindo hi mahāpa¤¤e nāgaseno supaõķito Iminā pu¤¤akammena ito gacchāmi tusitaü Metteyyaü 'nāgate passe suõeyyaü dhammamuttamanti. Milindapa¤ho niņņhito. ------- 243. Imā tisso gāthāyo marammakkharapotthakesuyeva dissanti.