Jataka: XXII. Mahanipata. Based on the ed. by V. Fausb”ll: The Jātaka together with its commentary, being tales of the anterior births of Gotama Buddha. For the first time edited in the original Pāli, Vol. VI, London : Pali Text Society 1896. (Reprinted 1964) Input by the Dhammakaya Foundation, Thailand, 1989-1996 [GRETIL-Version vom 24.3.2015] NOTICE This file is (C) Copyright the Pali Text Society and the Dhammakaya Foundation, 2015. This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License. These files are provided by courtesy of the Pali Text Society for scholarly purposes only. In principle they represent a digital edition (without revision or correction) of the printed editions of the complete set of Pali canonical texts published by the PTS. While they have been subject to a process of checking, it should not be assumed that there is no divergence from the printed editions and it is strongly recommended that they are checked against the printed editions before quoting. PLAIN TEXT VERSION (In order to fascilitate word search, all annotations have been removed, and the line breaks of the printed edition have been converted into floating text.) STRUCTURE OF REFERENCES (added): 1. Reference at the beginning of Jātaka verses: Ja_n,n.nn(=nnn).nn = Ja_Nipāta,Vagga[in Nipātas I-VIII only!].Jātaka in that Nipāta/Vagga(=running Jātaka number).Verse 2. Reference at the end of Jātaka verses: Ja_n:nnn = Ja_Nipāta:running verse number EXAMPLE: In Nipāta III, the 10th Jātaka of the 5th Vagga is the altogether 300th Jātaka (counted from Nipāta I, Vagga 1, Jātaka 1). Accordingly, the 3rd verse of this Jātaka is introduced with the reference: "Ja_III,5.10(=300).3:" [Nipātas IXff. having no Vagga division, the Nipāta number is followed by a full-stop (not a comma, as after Vagga numbers) and the number of the Jātaka, e.g. "Ja_IX.2(=428).2:"] Counted from the beginning of Nipāta III, the 3rd verse of Ja_III,5.10 is the altogether 150th verse in that Nipāta, as indicated by the additional reference at the end of that same verse: "Ja_III:150" NOTICE - The running verse numbers jump from "XXII:1081" to "XXII:1083". - "XXII:1177" appears twice. - Running verse number of Ja_XXII.10(=547).415 added: Ja_XXII:2098*. #<...># = BOLD %<...>% = ITALICS *<...>* = SUPERSCRIPT $<...>$ = UNDERLINE/LARGE \<...>\ = REDLINE @<...>@ = OUTLINE/BLUE ___________________________________________________________________ THIS TEXT FILE IS FOR REFERENCE PURPOSES ONLY! COPYRIGHT AND TERMS OF USAGE AS FOR SOURCE FILE. Text converted to Classical Sanskrit Extended (CSX) encoding: description character =ASCII long a ā 224 long A â 226 long i ã 227 long I ä 228 long u å 229 long U æ 230 vocalic r į 231 vocalic R č 232 long vocalic r é 233 vocalic l ë 235 long vocalic l í 237 velar n ī 239 velar N đ 240 palatal n ¤ 164 palatal N Ĩ 165 retroflex t ņ 241 retroflex T ō 242 retroflex d ķ 243 retroflex D ô 244 retroflex n õ 245 retroflex N ö 246 palatal s ÷ 247 palatal S ø 248 retroflex s ų 249 retroflex S ú 250 anusvara ü 252 capital anusvara ũ 253 visarga ū 254 long e š 185 long o ē 186 l underbar × 215 r underbar Ÿ 159 n underbar ­ 173 k underbar É 201 t underbar  194 Other characters of the CSX encoding table are not included. Unless indicated otherwise, accents have been dropped in order to facilitate word search. For a comprehensive list of CSX and other GRETIL encodings and formats see: http://gretil.sub.uni-goettingen.de/gretil/gretdiac.pdf and http://gretil.sub.uni-goettingen.de/gretil/gretdias.pdf For further information see: http://gretil.sub.uni-goettingen.de/gretil.htm ___________________________________________________________________ Jātaka with Commentary Vol. VI #<[page 001]># %< 1>% XXII. MAHâNIPâTA. * $<1. Mågapakkhajātaka. **>$ Mā paõķicciyan ti. Idaü S. J. v. mahānekkhammaü ā. k. Ekadivasaü hi bhikkhå dhammasabhāyaü sannisinnā Bhagavato mahā- bhinikkhamanassa vaõõaü kathayiüsu. S. āgantvā "k. n. bh. e. k. s." ti p. "i. n." 'ti v. "na bhi. i. mama påritapāramissa r. chaķķetvā abhinikkhamanaü nāma anacchariyaü, ahaü hi aparipakke ¤āõe pāramiyo pårento pi r. chaķķetvā nikkhanto yevā" 'ti vatvā tehi yācito a. ā.: A. B. Kāsirājā nāma dhammena r. kāresi. Tassa soëasasahassā itthiyo ahesuü, tāsu ekāpi puttaü vā dhãtaraü vā na labhi. Nāgarā "amhākaü ra¤¤o vaüsānurakkhako putto n' atthãti" Kusajātake āgatanayena sannipatitvā rājānaü "puttaü patthehãti" āhaüsu. Rājā soëasasahassā itthiyo "putte patthethā" 'ti āõāpesi. Tā Candādãnaü upaņņhānāni katvā patthentiyo pi na labhiüsu. Aggamahesã pan' assa Maddarājadhãtā Candādevã nāma sãlasampannā ahosi, nam pi "puttaü patthehãti" ā. Sā puõõamadivase uposathaü samādiyitvā cullasayanake nipannā attano sãlaü āvajjitvā "sac' āhaü akhaõķasãlā iminā me saccena putto uppajjatå" 'ti saccakiriyaü akāsi. #<[page 002]># %<2 XXII. Mahānipata.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tassā sãlatejena Sakkabhavanaü uõhākāraü dassesi. Sakko āvajjitvā taü kāraõaü ¤atvā "C-devã puttaü pattheti, dassāmi 'ssā puttan" ti tassā anucchavikaü puttaü upadhārento Bodhisattaü addasa. Bo. hi tadā vãsativassāni Bārāõasiyaü r. kāretvā tato cuto Ussadaniraye nibbatto asãtivassasahassāni tattha paccitvā Tāvatiüsabhavane nibbatti, tattha pi yāvatāyukaü ņhatvā tato cavitvā Uparidevalokaü gantukāmo ahosi. Sakko tassa santikaü gantvā "samma tayi Manussaloke uppanne pāramiyo ca te pårissanti mahājanassa ca vaķķhi bhavissati, ayaü Kāsira¤¤o Candā nāma aggamahesã puttaü pattheti, tassā kucchiyaü uppajjā" 'ti ā. So "sādhå" 'ti paņisuõitvā pa¤cahi devaputtasatehi saddhiü cavitvā sayaü tassā kucchiyaü paņisandhiü gaõhi, itare devaputtā amaccabhariyānaü kucchãsu p. gaõhiüsu. Deviyā kucchi vajirapuõõā viya ahosi, sā gabbhassa patiņņhitabhāvaü ¤atvā ra¤¤o ārocesi, rājā gabbhaparihāraü dāpesi, sā paripuõõagabbhā pu¤¤alakkhaõasampannaputtaü vijāyi. Taü divasam eva amaccagehesu pa¤cakumārasatāni vijāyiüsu. Tasmiü khaõe rājā amaccagaõaparivuto mahātale nisinno hoti, ath' assa "putto te deva jāto" ti ārocayiüsu, tassa taü vacanaü sutvā va puttapemaü uppajjitvā chaviādãni chinditvā aņņhimi¤jaü āhacca aņņhāsi, abbhantare pãti uppajji, hadayaü sãtalaü jātaü. So amacce pucchi: "tuņņhā nu kho tumhe mama putte jāte" ti. "Kiü kathetha, deva mayaü pubbe anāthā idāni sanāthā jātā, sāmiko no laddho" ti. Rājā mahāsenaguttaü āõāpesi: "mama puttassa parivāro laddhuü vaņņati, amaccakulesu ajja jātadārakā ettakā nāmā 'ti olokehãti". So pa¤cadārakasatāni disvā āgantvā ra¤¤o ārocesi. Rājā pa¤cannaü dārakasatānaü kumārapasādhanāni pesetvā pa¤ca dhātisatāni pesesi, Mahāsattassa pana atidãghādidosavajjitā alambatthaniyo madhurakatha¤¤ā catusaņņhidhātiyo ca adāsi, #<[page 003]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538.) 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atidãghāya passe nisãditvā tha¤¤aü pivato dārakassa gãvā dãghā hoti, atirassāya passe nisãditvā pivanto nippãëitakhandhaņņhiko hoti, atikisāya passe nisãditvā pivantānaü årå rujanti, atithålāya passe nisãditvā pivantānaü khalaükapādā honti, atikāëiyā sarãraü atisãtalaü hoti accodātāya atiuõhaü, lambatthanāya khãraü pivantānaü uppãëitanāsaggā honti, kāsa¤ci pana khãraü ambilaü hoti kāsa¤ci kaņukādibhedan ti, tasmā sabbe p' ete dose vajjetvā atidãghādidosarahitā alambatthaniyo madhuratha¤¤ā catusaņņhidhātiyo datvā mahantaü sakkāraü katvā C-deviyāpi varaü adāsi. Sā gahitakaü katvā ņhapesi. Nāmagahaõadivase pi 'ssa lakkhaõapāņhakānaü brāhmaõānaü mahāsakkāraü katvā antarāyabhāvaü pucchi. Te tassa lakkhaõasampattiü disvā "mahārāja dha¤¤apu¤¤alakkhaõo kumāro, tiņņhat' eko dãpo catunnam pi mahādãpānaü r. kāretuü samattho, nāssa koci antarāyo pa¤¤āyatãti" vadiüsu. Rājā tesaü tussitvā kumārassa nāmaü karonto yasmā kumārassa jātadivase sakala-Kāsiraņņhe devo vassi yasmā ca so temiyamāno jāto tasmā Temiyakumāro t' eva nāmaü akāsi. Atha naü ekamāsikaü alaükaritvā ra¤¤o santikaü nayiüsu, rājā piyaputtaü oloketvā āliīgitvā aüke nisãdāpetvā ramayamāno nisãdi. Tasmiü khaõe cattāro corā ānãtā, tesu ekassa sakaõņakāhi kasāhi pahārasahassaü āõāpesi ekassa saükhalikabandhanāgārassa pavesanaü ekassa sarãre sattipahāradānaü ekassa sålāropanaü. M. pitu kathaü sutvā bhãtatasito hutvā "aho mama pitā r. nissāya bhāriyaü nirayagāmikammaü karotãti" cintesi. Punadivase pana naü setacchattassa heņņhā alaükatasirisayane nippajjāpesuü, so thokaü niddāyitvā pabuddho akkhãni ummãletvā setacchattaü olokento mahantaü siribhavaü passi, ath' assa pakatiyāpi bhãtassa atirekataraü bhayaü uppajji, so "kuto nu kho ahaü imaü rājagehaü āgato" #<[page 004]># %<4 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ti upadhārento jātissara¤āõena devalokato āgatabhāvaü ¤atvā tatoparaü olokento niraye pakkabhāvaü passi, tatoparaü o. tasmiü yeva nagare rājabhāvaü a¤¤āsi, ath' assa "ahaü vãsativassāni r. kāretvā asãtivassasahassāni Ussadaniraye pacciü, idāni puna pi imasmiü coragehe nibbatto 'smi, pitāpi me hiyyo catåsu coresu ānãtesu tathāråpaü pharusaü {nirayasaüvattanikaü} kathaü kathesi, sac' āhaü r. kāressāmi puna niraye nibbattitvā mahādukkhaü anubhavissāmãti" āvajjantassa mahantaü bhayaü uppajji, tassa ka¤canavaõõasarãraü hatthaparimadditaü viya padumaü milātaü dubbaõõaü ahosi, so "kathan nu kho imamhā coragehā mu¤ceyyan" ti cintento nipajji. Atha naü ekasmiü attabhāve mātubhåtapubbā chatte adhivatthā devatā assāsetvā "tāta Temiya, mā bhāyi, sace pi ito mu¤citukāmo apãņhasappã yeva pãņhasappã viya hohi, abadhiro badhiro viya hohi, amågo va mågo viya hohi, imāni tãõi aīgāni adhiņņhāya paõķitabhāvaü mā pakāsayãti" vatvā paņhamaü g. ā.: @@ Ta. paõķicciyan ti paõķiccaü, ayam eva vā pāņho, bālamato ti bālasammato, sabbo ti sakalo antojano c' eva bahijano ca, ocināyatå 'ti nãharath' etaü, Kāëakaõõãti avajānātu. So tassā vacanena assāsaü paņilabhitvā @@ tāni tãõi aīgāni adhiņņhahi. Rājā puttassa anukkaõņhanatthāya tāni pa¤ca kumārasatāni tassa santike yeva kāresi, te dārakā tha¤¤atthāya rodanti, M. Nirayabhayatajjito "rajjato me sussitvā maraõam eva seyyo" ti na rodati. Dhātiyo taü pavattiü Candādeviü ārocesuü, #<[page 005]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538) 5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sā ra¤¤o ārocesi. Rājā nemittikabrāhmaõe pakkosāpetvā pucchi. Brāhmaõā "deva kumārassa pakativelaü atikkamāpetvā tha¤¤aü dātuü vaņņati, evaü so rodamāno thanaü daëhaü gahetvā sayaü eva pivissatãti" vadiüsu. Te tato paņņhāy' assa pakativelaü atikkamitvā tha¤¤aü denti dadamānā ca kadāci ekavāraü atikkamitvā kadāci sakalam pi divasaü na denti. So Nirayabhayena tajjito sussanto pi tha¤¤atthāya na rodati. Atha taü arodantam pi "putto me chāto" ti mātā vā tha¤¤aü pāyeti dhātiyo vā, sesadārakā tha¤¤aü aladdhavelāyam eva rodanti, so na rodati na niddāyati, na hatthapāde sammi¤jati, na saddaü suõāti. Ath' assa dhātiyo "pãņhasappinaü hatthapādā nāma evaråpā na honti, mågānaü hanupariyosānaü nāma na evaråpaü hoti, badhirānaü kaõõasotaü nāma na evaråpaü hoti, bhavitabbaü ettha kāraõena, vãmaüsissāma nan" ti cintetvā "khãrena naü vãmaüsissāmā" 'ti sakaladivasaü khãraü na denti. So sussanto pi khãratthāya saddaü na karoti. Ath' assa mātā "putto me chāto, khãram assa dethā" 'ti dāpesi. Evam antarantarā khãraü datvā ekaü saüvaccharaü vãmaüsantā antaraü na passiüsu. Tato "kumārakā nāma påvakhajjakaü piyāyanti, tena naü vãmaüsissāmā" 'ti pa¤cakumārakasatāni tassa santike nisãdāpetvā nānākhajjakāni upanāmetvā avidåre ņhapetvā "yathāruci tāni khajjakāni gaõhathā" 'ti vatvā paņicchannā tiņņhanti, sesadārakā kalahaü katva a¤¤ama¤¤aü paharantā taü gahetvā khādanti, M. "Temiya Nirayaü icchanto påvakhajjakaü icchā" 'ti Nirayabhayabhãto khajjakaü na oloketi, evaü påvakhajjakenāpi saüvaccharaü vãmaüsitvā n' eva antaraü passiüsu. Tato "dārakānaü nāma phalāphalaü piyaü hotãti" nānāphalāni āharitvā vãmaüsiüsu, tato sesadārakā yujjhantā khādiüsu, #<[page 006]># %<6 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so na olokesi, evaü phalāphalena pi saüvaccharaü vãmaüsiüsu. Atha "dārakānaü nāma kãëābhaõķakaü piyaü hotãti" suvaõõādimayāni hatthiråpakādãni avidåre ņhapesuü, sesadārakā vilumpantā viya gaõhanti, M. na olokesi, evaü kãëābhaõķakenāpi saüvaccharaü vãmaüsiüsu. Tato "catuvassadārakānaü nāma bhojanaü hoti, tena vãmaüsissāmā" 'ti nānābhojanaü upaņņhāpesuü, sesadārakā piõķe piõķe katvā bhu¤janti, M. pana "Temiya aladdhabhojanānaü te attabhāvānaü gaõanā n' atthãti" Nirayabhayabhãto na olokesi, sayam eva pana naü hadayena avahantena na bhojesuü. Tato "pa¤cavassikā dārakā nāma aggino bhāyanti, tena naü vãmaüsissāmā" 'ti anekadvāraü mahantaü gehaü kāretvā tālapaõõehi chādetvā taü sesadārakaparivutaü tassa majjhe nisãdāpetvā aggiü denti, sesadārakā viravantā palāyanti, M. "Niraye paccanato idam eva varataran" ti nirodhasamāpanno viya niccalo hoti, atha naü aggimhi āgacchante gahetvā apanenti. Tato "chabbassadārakā nāma madahatthino bhāyantãti" hatthiü susikkhitaü sikkhāpetvā Bodhisattaü sesadārakaparivāraü rājaīgaõe nisãdāpetvā hatthiü mu¤canti, so ko¤canādaü nadanto soõķāya bhåmiyaü potthento bhayaü dassento āgacchati, sesadārakā maraõabhayabhãtā disāvidisāsu palāyanti, M. Nirayabhayatajjito tatth' eva nisãdati, susikkhito hatthi taü gahetvā aparāparaü katvā akilametvā va gacchati. Sattavassikakāle pan' assa dārakehi parivāretvā nisinnakāle uddhaņadāņhe katamukhabandhe sappe vissajjesuü, sesadārakā viravantā palāyiüsu, M. Nirayabhayaü āvajjitvā "caõķasappamukhe vināsappatti yeva varataran" ti niccalo va ahosi, ath' assa sappā sakalasarãraü veņhetvā matthake phaõaü katvā acchiüsu, tadāpi so niccalo va ahosi. evaü antarantare vãmaüsantāpi 'ssa antaraü na passiüsu. #<[page 007]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538.) 7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tato "dārakā nāma samajjatthikā hontãti" taü pa¤cahi dārakasatehi saddhiü rājaīgaõe nisãdāpetvā naņasamajjaü kāresuü, sesadārakā samajjaü disvā sādhå 'ti vadanti mahāhasitam hasanti, M. "Niraye nibbattakāle tava khaõamattam pi hāso vā somanassaü vā n' atthãti" Nirayabhayaü āvajjitvā niccalo va hoti na oloketi, evaü antarantare vãmaüsantāpi 'ssa antaraü na passiüsu. Atha naü "khaggena vãmaüsissāmā" 'ti dārakehi saddhiü rājaīgaõe nisãdāpesuü, dārakānaü kãëanakāle eko puriso phalikavaõõaü asiü paribbhamanto nadanto vagganto "Kāsirājassa kira kālakaõõiekaputto atthi kahaü so, sãsam assa chindissāmãti" abhidhāvi, taü disvā sesā bhãtatasitā viravantā palāyiüsu, B. Nirayabhayaü āvajjitvā ajānanto viya nisãdi, atha naü so puriso khaggaü sãse parāmasitvā "sãsaü te chindissāmãti" tāsento pi tāsetuü asakkonto apaga¤chi, evaü antarantarā vãmaüsantāpi 'ssa antaraü na passiüsu. Dasavassakāle pan' assa badhirabhāvaü vãmaüsanatthaü sayanaü sāõiyā parikkhipitvā catåsu passesu chiddāni katvā tassa adassetvā va heņņhā sayane saükhadhamake nisãdāpetvā ekappakāren' eva saükhe dhamāpenti, ekaninādaü hoti, amaccā catåsu passesu ņhatvā sāõicchiddena hi olokentā M-assa ekadivasam pi satisammohaü vā hatthapādavikāraü vā phandanamattam vā na passiüsu, evaü saüvacchare atãte punāparaü saüvaccharaü tath' eva bherisaddena vãmaüsantā antaraü na passiüsu. Tato "dãpena vãmaüsissāmā" 'ti rattibhāge "andhakāre hatthaü vā pādaü vā phandāpeti nu kho no" ti ghaņesu dãpe jāletvā sesadãpe nibbāpetvā thokaü andhakāre nisãdāpetvā ghaņehi dãpe ukkhipitvā ekappahāren' eva ālokaü katvā iriyāpathaü upadhārenti, evaü saüvaccharaü vãmaüsantāpi 'ssa ki¤ci phanditamattaü na passiüsu. Tato "naü phāõitena vãmaüsissāmā" #<[page 008]># %<8 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 'ti sakalasarãraü phāõitena makkhetvā bahumakkhike ņhāne nipajjāpetvā makkhikā uņņhāpenti, tā tassa sakalasarãraü parivāretvā såcãhi vijjhamānā viya khādanti, so nirodhasamāpanno viya niccalo va hoti, evaü saüvaccharaü vãmaüsantāpi 'ssa antaraü na passiüsu. Ath' assa cuddasavassakāle "idān' esa mahallako sucikāmo asucijigucchako, asucinā vãmaüsissāmā" 'ti tato paņņhāya taü n' eva nahāpenti na ācamāpenti, so uccāraü passāvaü katvā tatth' eva palipanno seti, duggandhagandhen' assa antaruddhãnaü nikkhamanakālo viya hoti, makkhikā khādanti, atha naü parivāretvā "Temiya, idāni si mahallako, ko taü sabbadā paņijaggissati, kiü na lajjasi, kasmā nipanno si, uņņhāya sarãraü paņijaggāhãti" akkosanti paribhāsanti, so tathā paņikkåle gåtharāsimhi nimuggo pi duggandhagandhena yojanasatamatthake ņhitānaü hadayaü ubbattanasamatthassa Gåthanirayassa duggandhaü āvajjitvā majjhatto ahosi, evaü ekaü saüvaccharaü antarantarā vãmaüsantāpi 'ssa antaraü na passiüsu. Ath' assa heņņhā ma¤ce aggikapallāni kariüsu, "app-eva nāma uõhapãëito vedanaü asahamāno vipphanditaü dasseyyā" 'ti, sarãre phoņā viya uņņhahanti, M. "Avãcinirayasantāpo yojanasataü pharati, tamhā dukkhā idaü dukkhaü sataguõena sahassaguõena varataran" ti adhivāsetvā niccalo ahosi, ath' assa mātāpitaro bhijjamānena viya hadayena manusse paņikkamāpetvā taü tato aggisantāpato apanetvā "tāta Temiya kumāra mayaü tava apãņhasappiādibhāvaü jānāma, na hi tesaü evaråpāni pādamukhakaõõasotāni honti, tvaü amhehi patthetvā laddhaputtako, mā no nāsehi, sakala-Jambudãpe rājånaü santikā garahato no mocehãti" yāciüsu, so tehi evaü yācito asuõanto viya hutvā niccalo nipajji, ath' assa mātāpitaro rodamānā paņikkamitvā ekadā pitā vā ekako upasaükamitvā yācati ekadā mātā vā, #<[page 009]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538.) 9>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü saüvaccharaü antarantarā vãmaüsantāpi 'ssa antaraü na passiüsu. Atha soëasavassakāle cintayiüsu: "pãņhasappã vā hotu mågabadhiro vā hotu vaye pariõate rajanãye arajjantā dussanãye adussantā nāma n' atthi, samaye pupphavikasanaü viya dhammatā esā, nāņakāni 'ssa paccupaņņhāpetvā vãmaüsissāmā" 'ti tato uttamaråpadharā devaka¤¤ā viya vilāsasampannā itthiyo pakkosāpetvā "yā kumāraü hasāpetum vā kilesena vā bandhituü sakkoti sā v' assa aggamahesã bhavissatãti" vatvā kumāraü gandhodake nahāpetvā devaputtaü viya alaükaritvā devavimānakappesu sirigabbhesu pa¤¤atte sirisayane āropetvā gandhadāmapupphadāmadhåpavāsamadirāsavādãhi antogabbhaü ekagandhasammodaü katvā paņikkamiüsu, atha naü tā itthiyo parivāretvā naccagãtehi c' eva madhuravacanādãhi ca nānākārehi abhiramāpetuü vāyamiüsu, so buddhisampannatāya tā itthiyo oloketvā "imā me sarãrasamphassaü mā vindiüså" 'ti assāsapassāse sannirumbhi, ath' assa sarãraü thaddham ahosi, tā taü sarãrasamphassaü avindantiyo "thaddhasarãro esa, nāyaü manusso yakkho bhavissatãti" mātāpitunnaü ārocayiüsu, evaü antarantarā vãmaüsamānā mātāpitaro tassa antaraü na passiüsu. Evaü soëasasaüvaccharāni soëasahi mahāvãmaüsāhi anekāhi ca khuddakavãmaüsāhi vãmaüsamānāpi taü parigaõhituü nāsakkhiüsu. Tato rājā vippaņisārã hutvā lakkhaõapāņhake pakkosāpetvā "tumhe kåmarassa jātakāle `dha¤¤apu¤¤alakkhaõo esa, n' atth' assa antarāyo' ti kathayittha, ayaü so pãņhasappã mågabadhiro jāto, kathā vo na sametãti". "Mahārāja, ācariyehi adiņņhakan nāma n' atthi, api ca kho rājakulehi patthetvā laddhaputto kālakaõõãti vutte tumhākaü domanassaü siyā ti na kathayimhā" ti. #<[page 010]># %<10 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "Idāni kiü kātuü vaņņatãti". "Mahārāja imasmiü kumāre imasmiü gehe vasante tayo antarāyā pa¤¤āyanti jãvitassa vā chattassa vā mahesiyā vā, tasmā avamaīgale rathe avamaīgale asse ca yojetvā tattha naü nipajjāpetvā pacchimadvārena nãharāpetvā āmakasusāne taü nikhanituü vaņņatãti". Rājā antarāyasavane bhãto "sādhå" 'ti sampaņicchi. Candadevã taü pavattiü sutvā rājānaü upasaükamitvā "deva tumhehi mayhaü varo dinno, mayā ca gahitakaü katvā ņhapito. taü me dāni dethā" 'ti. "Gaõha devãti". "Puttassa me rajjam dethā" 'ti. "Na sakkā devi, putto te kālakaõõãti" "Tena hi deva yāvajãvaü adento sattavassāni dethā" 'ti. "Na sakkā devãti". "Tena hi chabbasāni pa¤ca cattāri tãõi dve ekaü vassaü, sattamāse cha pa¤ca cattāro tayo dve māse ekaü māsaü addhamāsaü dethā" 'ti. "Na sakkā devãti". "Tena hi satta divasāni dethā" 'ti. "Sādhu gaõhāhãti" vutte sā puttaü alaükārāpetvā "Temiyakumārassa rajjan" ti nagare bheriü carāpetvā nagaraü alaükārāpetvā puttaü hatthikkhandhaü āropetvā setacchattaü matthake kāretvā nagaraü padakkhiõaü katvā āgataü sirisayane nipajjāpetvā sabbarattiü yāci: "tāta Temiya kumāra, taü nissāya soëasavassāni niddaü alabhitvā rodamānāya me akkhãni uppakkāni sokena hadayaü bhijjamānaü viya, tava apãņhasappiādibhāvaü jānāmi, mā maü anāthaü karãti" iminā niyāmena punadivase pi punadivase pãti pa¤ca divasāni yāci. Chaņņhe divase rājā Sunandaü nāma sārathiü pakkosāpetvā "tāta suve pāto va avamaīgalarathe avamaīgalasse yojetvā kunāraü ta. nipajjāpetvā pacchimadvārena nãharitvā āmakasusāne catubhittikaü āvāņaü khaõitvā ta. naü khipitvā kuddālapiņņhena matthakaü bhinditvā jãvitakkhayaü pāpetvā upari paüsuü datvā paņhavivaķķhanakakammaü katvā nahāpetvā ehãti". #<[page 011]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538). 11>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Chaņņham pi rattiü devã kumāraü yācitvā "tāta Kāsirājā taü sve āmakasusāne nikhanituü āõāpesi, sve maraõaü pāpuõissasi puttā" 'ti ā. Taü sutvā Mahāsattassa "Temiya soëasavassāni katavāyāmo te matthakaü patto" ti cintentassa abbhantare pãti uppajji, mātu pan' assa hadayaü bhijjanappamāõaü ahosi. Evaü sante pi "mā me manoratho matthakaü na pāpuõãti" taü nālapi. Ath' assā rattiyā accayena pāto va Sunando sārathi rathaü yojetvā dvāre ņhapetvā sirigabbhaü pavisitvā "devi, mā mayhaü kujjhi, ra¤¤o āõā" ti vatvā puttaü āliīgitvā nipannadeviü piņņhihatthena apanetvā pupphakalāpaü viya kumāraü ukkhipitvā pāsādā otari. Candādevã uraü paharitvā mahāsaddena paridevitvā mahātale ohãyi. Atha nam M. oloketvā "mayi akathente hadayena phalitena marissatãti" kathetukāmo hutvāpi "sace kathessāmi soëasavassāni kato vāyāmo mama mogho bhavissati, akathento panāhaü attano ca mātāpitunna¤ ca paccayo bhavissāmãti" adhivāsesi. Atha naü sārathi rathaü āropetvā "pacchimadvārābhimukhaü rathaü pesessāmãti" pācãnadvārābhimukhaü pesesi, rathacakkaü ummāre paņiha¤¤i. M. tassa saddaü sutvā "manoratho me matthakaü patto" ti suņņhutaraü tuņņhacitto ahosi. Ratho nagarā nikkhamitvā devatānubhāvena tiyojanaņņhānaü gato, ta. vanāghaņo sārathissa āmakasusānaü viya upaņņhahi, so "idaü ņhānaü phāsukan" ti rathaü ukkāmetvā maggapasse ņhapetvā rathā oruyha M-ssa ābharaõabhaõķaü omu¤citvā bhaõķikaü katvā ņhapetvā kuddālaü ādāya avidåre āvāņaü khanituü ārabhi. Tato B. "ayaü me vāyāmakālo, ahaü hi soëasavassāni hatthapādena cālesiü, kin nu kho me vase vattanti udāhu no" ti uņņhāya vāmahatthena dakkhiõahatthaü d-hatthena v-hatthaü ubhohi hatthehi pāde sambāhetvā rathā otarituü cittaü uppādesi, #<[page 012]># %<12 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tāvad ev' assa pādapatitaņņhāne vātapuõõabhastacammaü viya mahāpathavã uggantvā rathassa pacchimantaü āhacca aņņhāsi, so otaritvā katipaye vāre aparāparaü caükamitvā "iminā nãhārena ekadivasam yojanasatam pi me gantubalaü atthãti" ¤atvā "sace sārathi mayā saddhiü virujjheyya atthi nu kho me tena saha paņivirujjhituü balan" ti upadhāretuü rathaü pacchimantaü gahetvā kumārānaü kãëanayānakaü viya ukkhipitvā aņņhāsi, ath' assa "atthi me paņivirujjhituü balan" ti sallakkhetvā pasādhanatthāya cittaü uppajji. Taü khaõaü yeva Sakkabhavanaü uõhākāraü dasseti, Sakko taü kāraõaü ¤atvā "Temiyakumārassa manoratho matthakaü patto, pasādhanatthāya cittaü uppannaü, kim etassa mānusakena pasādhanenā" 'ti dibbapasādhanaü gāhāpetvā Vissakammaü pesesi "gaccha, Kāsirājaputtaü alaükarohãti", so sādhå 'ti gantvā dasahi dussasahassehi veņhanaü katvā dibbehi ca mānusakehi ca alaükārehi Sakkaü viya alaükari. So devarājalãëhāya sārathissa khaõato kāsuü gantvā āvāņatãre ņhatvā tatiyaü g. ā.: @@ Ta. kāsun ti āvāņaü. Taü sutvā sārathi āvāņaü khaõanto uddhaü anoloketvā va catutthaü g. ā.: @@ Ta. pakkho ti pãņhasappã, mågo ti vacanen' eva pan' assa badhirabhāvo siddho, acetaso ti acittako soëasavassāni akathitattā evam ā., samijjhiņņho ti āõatto, nikhaõaü vane nikhaõanto. Atha naü Mahāsatto āha: @@ #<[page 013]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538). 13>% @@ Ta. na badhiro ti samma sārathi sace te rājā evaråpaü puttaü māretuü āõāpesi ahaü evaråpo na bhavāmãti dãpetuü evam ā., ma¤ce -- vane ti sace badhirabhāvādirahitaü evaråpaü maü vane nikhaneyyāsi adhammaü kareyyāsãti, årun ti idaü so purimagāthaü sutvāpi anolokentam eva disvā alaükatasarãram assa dassessāmãti cintetvā ā., t. a: ime me ka¤canakadalikkhandhasadise årå ca kanakacchavibāhu¤ ca passa madhuravacana¤ ca suõohãti. Tato sārathi "ko nu kho esa, āgatakālato paņņhāya attānam eva vaõõetãti" āvāņakhaõanaü pahāya uddhaü olokento tassa råpasampattiü disvā "manusso vā devo vā" ti ajānanto imaü g. ā.: @@ Atha naü M. attānaü āvikatvā dhammaü desento āha: @@ @@ @@ @@ Ta nigha¤¤asãti nikhaõissasi, yaü maü ettha nihanissāmãti sa¤¤āya kāsuü nikhaõasi so ahan ti dãpeti, so rājaputto ahan ti vutte pi na saddahati, madhurakathāya pan' assa bajjhitvā dhammaü suõanto aņņhāsi, mittadåbho ti paribhuttachāyassa rukkhassāpi sākhaü bha¤janto mittaghātako hoti lāmakapuriso, kimaīga pana sāmiputtassa ghātako, chāyåpago ti paribhogatthāya chāyaü upagatapuriso viya rājānaü nissāya jãvamāno tvan ti vadati. #<[page 014]># %<14 XXII. Mahānipāta.>% Evaü kathente pi Bodhisatte na saddahat' eva. Atha M. "saddahāpessāmi nan" ti devatānaü sādhukārena c' eva attano ca ghosena vanaghaņaü unnādento dasa mittapåjakagāthā nāma ārabhi: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta sakā gharā ti sakagharā, ayam eva vā pāņho, na dåbhatãti na dussati, sabbattha påjito hotãti idaü Sãvalivatthunā vaõõetabbaü, nappasahantãti pasayhakāraü kātuü na sakkonti, idaü Saükiccasāmaõeravatthunā dãpetabbaü, nātima¤¤etikhattiyo ti idaü Jotipālavatthunā dãpetabbaü, taratãti atikkamati, sagharan ti mittadåbhã hi attano gharaü āgacchanto pi ghaņņitacitto kuddho va āgacchati, ayaü akuddho sakaü gharaü eti, paņinandito ti bahunnaü sannipātaņņhāne amittadåbhino guõakathaü kathenti, #<[page 015]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538). 15>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tāya so nandito hoti pamudito, sakkatvā ti so hi paraü sakkatvā sayam pi parehi sakkato hoti, paresu ca sagāravo sayam pi tesaü garuko hoti, vaõõakittibhato ti bhatavaõõakitti, guõavaõõa¤ c' eva kittisadda¤ ca ukkhipitvā caranto nāma hotãti a., påjako ti mittānaü påjako hutvā sayaü pi påjaü labhati, vandako ti Buddhādãnaü kalyāõamittānaü vandako punabbhave paņivandanaü labbati, yasokittin ti issariyaparivāra¤ ca guõakitti¤ ca, imāya gāthāya Cittassa gahapatino vatthuü kathetabbaü, pajjalatãti issariyaparivārena pajjalati, siriyā ajahito ti ettha Anāthapiõķikassa vatthuü kathetabbaü, asanātãti paribhu¤jati, patiņņhaü labhatãti Cullapadumajātakena dãpetabbaü, viråëhamålasantānan ti vaddhitamålapārohaü, amittā nappasahantãti ettha Kuraraghariya -Soõattherassa mātu gehaü paviņņhacoravatthuü kathetabbaü. Sunando ettikāhi gāthāhi dh. desentam pi taü asa¤jānitvā "kin nu kho" ti rathasamãpaü gantvā ta. ratha¤ ca pasādhanabhaõķa¤ ca ubhayam pi adisvā punāgantvā olokento sa¤jānitvā pādesu patitvā a¤jalim paggayha yācanto i. g. ā.: @@ M. āha: @@ Ta. alan ti paņikkhepavacanaü. Sārathi āha: @@ @@ @@ @@ Ta. puõõapattan ti tuņņhidāyaü, dajjun ti sattaratanavassaü vassantā viya mama ajjhāsayapåraõaü tuņņhidānaü dadeyyun ti, idaü so app-eva nāma mayi anukampāya gaccheyyā 'ti cintetvā ā., #<[page 016]># %<16 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ vesiyānā ti vessā, upāyanānãti paõõākāre. Mahāsatto āha: @@ @@ Ta. pitumātuccā 'ti pitarā ca mātarā ca, itaresu pi es' eva nayo, matyā ti samma sārathi ahaü sattāhaü paricchinditvā varaü gaõhantiyā mātarā anu¤¤āto nāma, saücatto ti suņņhu catto, pabbajito ti ara¤¤e vasanatthāya nikkhanto ti a. Evaü M-ssa attano guõe anussarantassa pãti uppajji, tato pãtivegena udānaü udānento ā.: @@ @@ Ta. phalāsā ti ataramānassa soëasavassehi samiddhaü ajjhāsayaphalaü dassetuü evam ā., vipakkabrahmacariyo ti niņņhapattamanoratho. sammadattho vipaccatãti upāyena kāraõena kattabbaü kiccaü sampajjati. Sārathi āha: @@ Ta. vaggukatho ti salãëhakatho ti. Tato M. āha: @@ @@ @@ #<[page 017]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538) 17>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. asandhitā ti sandhãnaü abhāvena, asotatā ti sotābhāvena, ajivhatā ti samparivattanajivhāya abhāvena mågo p' ahaü na bhavāmi, yatthā 'ti yāya jātiyā Bārāõasinagare r. kāresiü, pāpatthan ti pāpataü patito smãti dãpeti, rajjābhisecayun ti rajje abhisecayuü, nisãdetvā nisãdāpetvā, atthānusāsatãti atthaü anu-, khārāpatacchikan ti sattãhi paharitvā kharaü āpatacchikaü karotha, accethā 'ti āvuõetha, iccassamanusāsatãti evaü anusāsati, tassāhan ti tassa ahaü, pakkhasammato ti pakkho iti sammato ahosiü, acchāhan ti acchiü ahaü, avasin ti a., samparipluto ti samparikiõõo, nimuggo hutvā ti a., kasiran ti dukkhaü, i. v. h.: samma sārathi sace hi sattānaü jãvitaü dukkham pi samānaü bahuü ciraņņhitikaü bhaveyya vaņņeyya parittaü vā samānaü sace sukham eva bhaveyya vaņņeyya idaü pana kasira¤ ca paritta¤ ca sakalena vaņņadukkhena sampayuttaü sannihitaü omadditaü, veran ti pāõātipātādipa¤cavidhaü, kenaciti kenaci pi kāraõena, #<[page 018]># %<18 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ pa¤¤āya cā 'ti vipassanāpa¤¤āya, dhammassā 'ti sotāpattimaggassa, puna udānagāthāyo āgantukāmatāya thirabhāvadãpanatthaü kathesi. Taü sutvā Sunando "ayaü kumāro evaråpaü rajjasiriü kuõapaü viya chaķķetvā attano adhiņņhānaü abhinditvā `pabbajissāmãti' ara¤¤e paviņņho, mama iminā dujjãvitena ko attho, aham pi tena saddhiü pabbajissāmãti" cintetvā g. ā.: @@ Ta. tavantike ti tava santike, avhayasså ti ehi pabbajā ti pakkosassu. Evaü tena yācito M. "sac' āhaü idān' ev' etaü pabbājessāmi mātāpitaro me idha nāgacchissanti, atha nesam parihāni bhavissati ime assā ca ratho ca pasādhanabhaõķaü ca nassissanti, `yakkho so, khādito nu kho tena sārathãti' garahāpi me uppajjissatãti" cintetvā attano ca garahāmocanatthaü mātāpitunna¤ ca vaķķhiü sampassanto asse ca ratha¤ ca pasādhanabhaõķaka¤ ca tassa iõaü katvā dassento g. ā.: @@ Ta. etan ti etaü kāraõaü Buddhādãhi isãhi supasatthaü. Taü sutvā sārathi: "sace mayi nagaraü gate esa a¤¤attha gaccheyya pitā c' assa imaü pavattiü sutvā `puttaü me dassehãti' āgato imaü na passeyya rājāõaü pi me kareyya, tasmā ahaü attano guõaü kathetvā agamanatthāya paņi¤¤aü gaõhāmãti" cintetvā gāthadvāyam ā.: @@ @@ #<[page 019]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538). 19>% Tato M. āha: @@ @@ Ta. karomi te ti karomi te etaü vacanaü, ehi s. nivattasså 'ti samma ta. gantvā ehi etto ca khippam eva nivattassu, vutto vajjāsãti mayā vutto hutvā putto vo Temiyo vandatãti vandanaü vadeyyāsãti suvaõõakadalã viya onamitvā pa¤capatiņņhitena Bārāõasinagarābhimukho mātāpitaro vanditvā sārathissa sāsanaü adāsi. So sāsanaü gahetvā @@ Tass' attho: bhi. evaü vutte so sārathi tassa kumārassa pāde gahetvā taü p. katvā r. āruyha rāja-upāgami. Tasmiü khaõe Candādevã sãhapa¤jaraü vivaritvā "ko nu kho me puttassa pavattãti" sārathissa āgamanamaggaü olokentã tam ekakaü āgacchantaü disvā paridevi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. mātā ti Temiyassa mātā, pathavyā -- no ti so mama putto bhå -- no pathavyā nåna nihato, rodantã paripucchatãti rathaü ekamante ņhapetvā mahātalaü āruyha vanditvā ekamantaü ņhitaü paripucchati, #<[page 020]># %<20 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kinnå 'ti kin nu so mama putto mågo ti yeva pakkho yeva ca, tadā ti yadā naü tvaü kāsuyaü khipitvā kuddālena matthake pahari tadā, niha¤¤amāno bhåmiyā ti bh. ni. kin nu vilapi, taü me ti taü me sabbaü aparihāpetvā akkhāhi, vivajjayãti apehi mā maü mārehãti kathaü hatthehi pādehi phandanto taü apaneti. Sārathi āha: @@ Ta. dajjāsãti sace dadeyyāsi, idaü so sac' āhaü tava putto n' eva mågo na pakkho madhurakatho dhammakathiko ti vakkhāmi atha kasmā naü gaõhitvā nāgato sãti me rājā kuddho rājāõam pi kareyya abhayaü tāva yācāmãti cintetvā āha. Atha naü Candādevã āha: @@ Tato sārathi ā.: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. viss -- no ti apalibuddhakatho, ālayebahå ti tumhākaü vacanāni bahåni akāsi, pa¤¤o ti pa¤¤āvā, sace tvan ti rājānaü dhuraü katvā ubho pi te evam ā., yattha sammatãti yattha vo putto mayā gahitapaņi¤¤o hutvā acchati ta. pāpayissāmi, papa¤caü akatvā lahuü gantuü vaņņatãti ā. #<[page 021]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538.) 21>% Kumāro pana sārathiü pesetvā pabbajitukāmo jāto. Tassa manaü ¤atvā Sakko Vissakammaü pesesi: "tāta T-kumāro pabbajitukāmo, tassa paõõasāla¤ ca pabbajitaparikkhāre ca māpetvā ehãti". So "sādhå" 'ti sampaņicchitvā vegena gantvā tiyojanike vanasaõķe assamaü māpetvā rattiņņhānadivaņņhānapokkharaõiāvāņaphalarukkhasampannaü katvā sabbe pabbajitaparikkhāre māpetvā sakaņņhānam eva gato. M. taü disvā Sakkadattiyabhāvaü ¤atvā paõõasālaü pavisitvā vatthāni apanetvā rattavākacãraü nivāsetvā ca pārupitvā ca ajinaü ekaüsaü katvā jaņāmaõķalaü bandhitvā kācaü aüse katvā kattaradaõķaü ādāya paõõasālato nikkhamitvā pabbajitasiriü samubbahanto aparāparaü caükamitvā "aho sukhaü aho sukhan" ti udānaü udānento paõõasālaü pavisitvā kaņņhattharake nisinno pa¤cābhi¤¤ā nibbattetvā sāyaõhasamaye nikkhamitvā ņhitakārarukkhato paõõāni gahetvā Sakkadattiye bhājane aloõake atakkake niddhåpane udake sedetvā amataü viya paribhu¤jitvā cattāro Brahmavihāre bhāvento tattha vāsaü kappesi. Kāsirājāpi Sunandassa vacanaü sutvā mahāsenaguttaü {pakkosāpetvā} gamanaparivacchaü kātuü āha: @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 022]># %<22 XXII. Mahānipāta.>% Ta. udãrayantå 'ti nādaü mu¤cantu, vadatan ti vajjantu, ekapokkharā ti ekakkhibheriyo, sannaddhā ti suņņhu sannaddhā, vaggå ti madhurassarā, gacchan ti gamissāmi, p-ko ti puttassa nivedako ovādako hutvā gacchāmi, taü ovaditvā mama vacanaü gāhāpetvā tatth' eva taü ratanarāsimhi ņhapetvā abhisi¤citvā ānetuü gacchāmãti adhippāyen' evam ā., samāgatā ti sannipatitā hutvā. Evaü ra¤¤ā āõattā sārathino asse yojetvā rathaü rājadvāre ņhapetvā ra¤¤o ārocesuü. T. a. p. S. ā.: @@ Ta. asse ti sindhavajātike asse sãgha-asse ādāya, sārathãti sārathino, yutte ti rathesu yojite, upaga¤chun ti te rathesu yutte asse ādāya āgamiüsu āgantvā ca pana yuttā deva ime hayā ti ārocesuü. Tato rājā āha: @@ @@ Rājā puttassa santikaü gacchanto cattāro vaõõe aņņhārasa seõiyo sabbaü ca balakāyaü sannipātesi, sabbaü ca balakāyaü sannipātentassa tassa tayo divasā atikkantā, atha catutthe divase nikkhamitvā gahetabbayuttakaü gahetvā taü assamaü gantvā puttena paņinandito paņisanthāram akāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ #<[page 023]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538). 23>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. upādhi -- ti suvaõõapādukārathaü āruyhantu, ime tayo pāde puttassa tatth' eva abhisekakaraõatthāya pa¤ca rājakakudhabhaõķāni gaõhathā 'ti āõāpento rājā ā., suvaõõena -- ti padaü S. ā., upāgacchãti upāgato, kāya velāyā 'ti Mahāsattassa kārapaõõāni pacitvā nibbāpentassa nisinnavelāya, jalantamivā 'ti rājatejena jalantaü viya, khatta -- han ti kathāphāsukena amaccasaüghena parivutaü, etadabravãti bahi khandhāvāraü nivesetvā padasā va āgantvā vanditvā nisinnaü paņisanthāraü karonto etaü vacanaü abravi, kusalaüanāmayan ti ubhayena pi ārogyam eva pucchati, kaccissamajjapo ti kacci si amajjapo, majjaü na pivasãti pucchati, amajjapo ti pi pāņho, kusalakammesu na-ppamajjasi, na-ppamajjasãti a., suram appiyan ti surāpānaü appiyaü, suramappiyā ti pi pāņho surā appiyā ti pi attho, dhamme ti dasavidharājadhamme, yoggan ti yuge yu¤jitabbakaü assagaõādiü, kaccivahatãti kacci ārogaü hutvā vattati, vāhanan ti hatthiādisabbavāhanaü, sa-tāpanā ti sarãrassa upatāpanā{}, antā ti paccantajanapadā, phãtā ti iddhā subhikkhā gāëhavāsā, majjhe vā ti raņņhassa majjhe, bahalā ti gāmanigamaghanāvāsā, paņisanthatan ti paņicchāditaü guttaü paripuõõaü vā, nisakkatãti yasmiü pallaüke rājā nisãdissati taü pa¤¤āpetun ti vadati, rājā Mahāsatte gāravena pallaükena nisãdi. #<[page 024]># %<24 XXII. Mahānipāta.>% Atha M. "sace pallaükena nisãdati paõõasanthāraü pa¤¤ā. petha" 'ti vatvā tasmiü pa¤¤atte g. ā.: @@ Ta. niyate ti susanthate, etto ti paribhogaudakaü dassento ā. Rājā gāravena paõõasanthare pi anisãditvā bhåmiyaü nisãdi. M. pi paõõasālaü pavisitvā taü kārapaõõakaü nãharitvā rājānaü tena nimantento g. ā.: @@ Atha naü rājā āha: @@ Ta. na cāhan ti paņikkhipitvā attano bhojanaü vaõõetvā tasmiü gāravena thokaü paõõakaü hatthatalena gahetvā tāta tvaü evaråpaü bhojanaü bhu¤jasãti puttena saddhiü piyakathaü kathento nisãdi. Tasmiü khaõe C-devã orodhaparivutā āgantvā piyaputtaü pādesu gahetvā va vanditvā assupuõõehi akkhãhi ekamantaü nisãdi. Atha naü rājā "bhadde puttassa bhojanaü passā" 'ti vatvā thokaü paõõaü tassā hatthe ņhapesi, sesitthãnaü pi thokaü thokaü adāsi, tā sabbāpi "sāmi evaråpaü nāma bhojanaü bhu¤jasãti" vatvā gahetvā "atidukkaraü karosi sāmãti" vatvā nisãdiüsu. Rājā puna "tāta idaü mayhaü acchariyaü hutvā upaņņhātãti" g. ā.: @@ Ta. ekakan ti tāta taü ekakaü rahogataü iminā bhojanena yāpentaü disvā mama acchariyaü upaņņhāti, edisan ti evaråpaü aloõambilaü adhåpanaü randhaü pattaü bhu¤jantānaü kena kāraõena vaõõo pasãķatãti taü pucchi. #<[page 025]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538.) 25>% Ath' assa so ācikkhanto āha: @@ @@ @@ @@ Ta. nettiüsabaddhā ti khaggabaddhā rājarakkhā ti rājarakkhikā, nappajappāmãti na patthemi, harito ti haritavaõõo, lu¤citvā ātape khittanalo viya. Rājā "idh' eva naü abhisi¤citvā ādāya gamissāmãti" cintetvā rajjena nimantento ā.: @@ @@ @@ @@ @@ Ta. hatthānãkan ti dasahatthito paņņhāya hatthānãkaü nāma tathā rathānãkaü, vammino vammabaddhasårāyodhe, kusalā ti chekā, sikkhitā ti a¤¤esu pi itthikiccesu sikkhitā, caturitthiyo ti caturā nāgarakitthiyo, paņi-ka¤¤ā ti puna a¤¤āpi tava rājaka¤¤ā ānayissaü, yuvā ti {yobbanappatto}, daharo ti taruõo, pa -- to ti paņhamavayena uppattito samuggato, suså 'ti atitaruõo: ito paņņhāya Bodhisattassa dhammakathā: @@ #<[page 026]># %<26 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. brahma -- siyā ti brahmacārã bhonto yuvā siyā, isãhã ti Buddhādãhi, rajjenamatthiko ti rajjena atthiko, amma -- vadantaran ti amma tātā 'ti vadantaü, paluggan ti maccunā lu¤citvā gahitaü, yassa -- ne ti mahārāja yassa mātukucchimhi paņisandhigahaõato paņņhāya rattindivātikkamaõe appataraü āyu hoti, komārakan ti tasmiü nagare taruõabhāve kiü karissati, kenamabbhāhato ti kena abbhāhato, idaü rājā saükhittena bhāsitassa atthaü ajānanto pucchi, ratyā ti rattiyo, tā hi imesaü sattānaü āyu¤ ca vaõõa¤ ca bala¤ ca khepentiyo va, gacchantãti amoghā gacchanti nāma, vetabban ti yaü yaü devåpavãyatãti tasmiü vãyate sesaü vetabbaü yathā appakaü hoti evaü jãvitaü, #<[page 027]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538.) 27>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ nåpanivattatãti tasmiü tasmiü khaõe gataü gatam eva hoti na upari vattati, vaherukkhåpakålaje ti upakålaje rukkhe vaheyya. Rājā M-ttassa dhammakathaü sutvā gharāvāse {ukkaõņhito} pabbajitukāmo hutvā "ahaü tāva puna nagaraü na gamissāmi, idh' eva pabbajissāmi, sace pana me putto nagaraü gaccheyya setacchattam assa dadeyyan" ti taü vãmaüsituü puna rajjena nimantento ā.: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. go -- ho ti subhāsitarājaka¤¤ānaü maõķalena parikkhitto Atha M. rajjena anatthikabhāvaü pakāsento āha: @@ @@ @@ #<[page 028]># %<28 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ Ta. yaü jiyyethā 'ti mahārāja kiü maü tvaü dhanena nimantesi yaü jiyyetha khayaü gaccheyya dhanaü vā purisaü cajati puriso vā taü cajitvā gacchatãti sabbathā khayagāmim eva hoti kiü maü tena nimantesi, kiü bhariyāyā 'ti bhariyāpi kiü karissati sā mayi ņhite yeva marissati, ciõõenā 'ti caritena anubhåtena, tatthā 'ti tasmiü evaü jarāmaraõadhamme lokasannivāse, kā nandãti kā nāma tuņņhi, khiķķā ti kãëā, ratãti pa¤cakāmaguõarati, bandhanā ti kāmabandhanā taõhābandhanā mutto 'smi mahārājā 'ti jhānena vikkhambhitattā evam ā., maccu me ti mama maccu na-ppamajjati niccaü mama vadhāya appamatto yevā 'ti yo aham evaü jānāmi tassa mama antakena adhipannassa avatthavassa kā nāma rati kā dhanesanā ti, niccan ti jātakālato paņņhāya sadā maraõato bhayam eva, ātappan ti viriyaü, kiccan ti kattabbaü, ko -- suve ti sve maraõaü jãvitaü vā ko jānāti, saügaran ti saüketaü, mahāsenenā 'ti pa¤cavãsatibhayadvattiüsakammakaraõāņņhanavutirogamukhādivasena puthusenena, corā dhanassā 'ti dhanass' atthāya jãvitaü cajantā corā dhanassa patthenti nāma ahaü pana dhanapatthanāsaükhātabandhanā mutto na me dhanen' attho, nivattasså 'ti mama vacanena sammā vattassu, rajjaü pahāya nekkhammaü paņisaraõaü katvā pabbajassu, yaü pana tvaü cintesi imaü rajje patiņņhapessāmãti taü mā cintayi, nāhaü rajjena-m-atthiko. Iti Mahāsattassa desanā sahānusandhinā matthakaü pattā, taü sutvā rājāna¤ ca C-devi¤ ca ādiü katvā soëasasahassāni orodhā ca pabbajitukāmā ahesuü. Rājā nagare bheri¤ carāpesi: "ye mama puttassa santike pabbajituü icchanti te pabbajantå" #<[page 029]># %< 1. Mågapakkhajātaka. (538.) 29>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 'ti sabbesa¤ ca suvaõõakoņņhāgārādãnaü dvārāni vivarāpetvā "asukaņņhāne ca asukaņņhāne ca mahānidhikumbhiyo atthi tā gaõhantå" ti suvaõõapaņņe likhāpetvā mahānale thambhe bandhāpesi. Nāgarāpi yathā pasārite va āpaõe vivaņadvārān' eva gehāni pahāya ra¤¤o santikaü agamaüsu. Rājā mahājanena saddhiü M-assa santike pabbaji. Sakkadattiyaü tiyojanikaü assamapadaü ahosi. M. paõõasālāyo vicāresi, majjhaņņhāne paõõasālāyo itthãnaü dāpesi bhãrujātikā etā ti, purisānaü bahipaõõasālāyo adāsi, sabbe pi Vissakammena māpitesu phaladhararukkhesu uposathikakāle bhåmiyaü ņhitā va phalāni gahetvā paribhu¤jitvā samaõadhammaü karonti, yo kāmavitakkaü vā vyāpādavi-vā vihiüsāvi-vā vitakketi tassa manaü jānitvā M. ākāse nisãditvā dh. desesãti, taü sutvā khippam eva abhi¤¤ā ca samāpattiyo ca nibbattenti, eko sāmantarājā "Kāsirājā pabbajito" ti sutvā "Bārāõasiyaü r. gahessāmãti" nagaraü pavisitvā alaükatanagaraü disvā rājanivesanaü āruyha sattavidhaü vararatanaü oloketvā "imaü dhanaü nissāya ekena bhayena bhavitabban" ti cintetvā surāsoõķe pakkosāpetvā "rājā kataradvārena nikkhanto" ti pucchitvā "pācãnadvārenā" 'ti vutte ten' eva dvārena nikkhamitvā naditãrena pāyāsi. Tassāgamanaü ¤atvā M. ca tattha āgantvā ākāse nisãditvā dh. d., so saddhiü parisāya tassa santike pabbaji, evaü aparo pãti tãõi rajjāni chaķķitāni, hatthã ara¤¤ahatthã jātā assāpi ara¤¤āssā jātā, rathā ara¤¤asmiü yeva vinaņņhā, bhaõķāgāresu kahāpaõe assamapade vālukā katvā vikiriüsu, sabbe va aņņha samāpattiyo nibbattetvā jãvitapariyosāne Brahmaloka-parāyanā ahesuü, tiracchānagatā hatthiassāpi isigaõe cittaü pasādetvā chasu kāmasaggesu nibbattiüsu. S. i. d. ā. "na hi bhi. idān' eva pubbe p' āhaü r. pahāya nikkhanto yevā" 'ti vatvā j. s.: "Tadā chatte adhivatthā devatā Uppalavaõõā ahosi, #<[page 030]># %<30 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sārathi Sāriputto, mātāpitaro mahārājakulāni, parisā Buddhaparisā, Mågapakkhapaõķito pana aham evā 'ti. Sãhaladãpaü patvā Maügaõavāsã Khuddakatissatthero Mahāvaüsakatthero Kaņakandhakāravāsã Phussadevatthero Uparimaõķakamālavāsã Mahārakkhitatthero Bhaggarivāsã Mahātissatthero Vāmattapabbhāravāsã Mahāsivatthero Kāëavelavāsã Mahāmaliyadevatthero ti ime therā Kuddālakasamāgame Mågapakkhasamāgame Ayogharasamāgame Hatthipālasamāgame ca pacchāgatakā ti vadanti, Maddhavāsã Mahānāgatthero pana Maliyamahādevatthero ca parinibbānadivase "āvuso Mågapakkhajātake parisā ajja pacchinnā" ti vadiüsu "kiükāraõā bhante" ti, "āvuso ahaü tadā eko surāsoõķako a¤¤e mayā saddhiü suram pivante alabhitvā sabbapacchā nikkhamitvā pabbajito" ti. Mågapakkhajātakaü. $<2. Mahājanakajātaka.>$ Koyaü majjhe samuddasmin ti. Idaü S. J. v. mahānekkhammaü ārabbha kathesi. Ekadivasaü hi bhikkhå dhammasabhāyaü Tathāgatassa mahānekkhammaü vaõõayantā nisãdiüsu, S. āgantvā "k. n. bh. e. k. s." ti p. "i. n." ti v. "na bh. i. p. pi T. mahānekkhammaü nikkhanto yevā" ti vatvā a. ā.: (cfr. S. B. E. 1.800, Bigandet 412, Bastian 2.233) A. Videharaņņhe Mithilāyaü Mahājanako nāma rājā r. kāresi, Tassa dve puttā Ariņņhajanako ca Polajanako ca, tesaü rājā jeņņhassa uparajjam adāsi kaniņņhassa senāpatiņņhānaü. {Aparabhāge} Mahājanake kālakate A-janako rājā hutvā itarassa uparajjaü adāsi, tass' eko pādamåliko ra¤¤o santikaü gantvā "deva uparājā tumhe ghātetukāmo" ti ā. Rājā tassa punappuna kathaü sutvā bhijjitvā P-janakaü saükhalikāhi bandhāpetvā rājanivesanato avidåre ekasmiü gehe vasāpetvā ārakkhaü dāpesi. Kumāro "sac' āhaü bhātu veriko saükhalikāpi me mā muccantu dvāram pi mā vivariyatu, noce saükhalikāpi muccantu dvāram pi vivariyatå" 'ti saccakiriyaü akāsi, tāvad eva saükhalikāpi khaõķākhaõķaü chindiüsu dvāram pi vivataü. #<[page 031]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539). 31>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So nikkhamitvā ekaü paccantagāmaü gantvā vāsaü kappesi, paccantavāsino taü sa¤jānitvā upaņņhahiüsu. Rājā gāhāpetuü nāsakkhi. So anupubbena paccantajanapadaü hatthagataü katvā mahāparivāro hutvā "ahaü pubbe bhātu na verã idāni pana veri-mhãti" mahājanaparivuto Mithilam patvā bahinagare senaü nivāsesi. Nagaravāsino "P-janakakumāro āgato" ti sutvā yebhuyyena hatthivāhanādãni gahetvā tass' eva santikaü āgamiüsu, a¤¤e pi nāgarā āgamiüsu. So bhātu sāsanaü pesesi: "nāhaü pubbe tumhākaü verã idāni pan' amhi verãti chattaü vā me detha yuddhaü vā" ti. Rājā yuddhaü dātuü gacchanto aggamahesiü āmantetvā "bhadde yuddhe jayaparājayo {nāma} na sakkā {¤ātuü,} sace mama antarāyo hoti, tvaü gabbhaü rakkheyyāsãti" vatvā nikkhami. Atha naü yuddhe P-janakassa yodhā jãvitakkhayaü pāpesuü. "Rājā mato" ti sakalanagare ekakolāhalaü jātaü. Devã tassa matabhāvaü ¤atvā sãghasãghaü suvaõõasārādãni pacchiyaü pakkhipitvā matthake pilotikaü attharitvā upari taõķule okiritvā kiliņņhapilotikaü nivāsetvā sarãraü viråpaü katvā pacchiü sãse ņhapetvā divādivass' eva nikkhami, koci naü na sa¤jāni. Sā uttaradvārena nikkhamitvā katthaci agatapubbatāya maggaü ajānantã disā vavatthapetuü asakkontã kevalaü Kāëacampānagaraü nāma atthãti sutattā "Kālacampānagaraügamikā nāma atthãti" pucchamānā nisãdi. Kucchiyaü pan' assā na yo vā so vā satto, påritapāramã pana M. nibbatto, tassa tejena Sakkabhavanaü kampi. Sakko āvajjanto taü kāraõaü ¤atvā "tassā kucchiyaü nibbattasatto mahapu¤¤o, mayā gantuü vaņņatãti" cintetvā paņicchannaü yoggaü māpetvā tattha ma¤caü pa¤¤āpetvā mahallakapuriso viya yoggaü pājento tāya nisinnasāladvāre ņhatvā "Kālacampānagaragāmikā atthãti" pucchi. "Ahaü tāta gamissāmãti". #<[page 032]># %<32 XXII. Mahānipāta.>% "Tena hi yoggaü āruyha nisãda ammā" ti. "Tāta ahaü paripuõõagabbhā, na sakkā mayā yoggaü abhiråhituü, pacchato āgamissāmi, imissā pana me pacchiyā okāsaü dehãti". "Amma kiü vadesi, yoggaü pājetuü jānanasamattho nāma mayā sadiso n' atthi, mā bhāyi, āruyha nisãdā" 'ti. So tassā ārohanakāle attano ānubhāvena paņhaviü uņņhāpetvā yoggassa pacchimante pahārāpesi. Sā abhiruyha sayane nipajjitvā va "devatā bhavissatãti" a¤¤āsi. Sā dibbasayane nipannamattā va niddaü okkami. Atha naü Sakko tiüsayojanamatthake ekaü nadiü patvā pabodhetvā "amma otaritvā nadiyā nahāhi, ussãsake sāņako atthi, taü nivāsehi, antoyogge påvabhattaü atthi, taü bhu¤jā" 'ti. Sā tathā katvā puna nipajjitvā sāyaõhasamaye Campaü patvā dvāraņņālakapākāre disvā "tāta kiü nagaraü nām' etan" ti pucchi. "C-nagaraü ammā" ti. "Kiü vadesi tāta, nanu amhākaü nagarato C-nagaraü saņņhiyojanamatthake hotãti". "Evaü amma, ahaü pana ujuü maggaü jānāmãti". Atha naü {dakkhiõadvārasamãpe} otāretvā "amma amhākaü gāmo purato va, tvaü nagaraü pavisā" 'ti vatvā purato gantvā Sakko antaradhāya sakaņņhānam eva gato. Devã pi ekissā sālāya nisãdi. Tasmiü khaõe eko C-vāsã mantajjhāyako brāhmaõo pa¤cahi māõavakasatehi parivuto nahānatthāya gacchanto dårato oloketvā taü abhiråpaü sobhaggapattaü tattha nisinnaü disvā kucchigatassānubhāvena saha dassanen' eva kaniņņhabhaginisinehaü uppādetvā māõave ņhapetvā ekako va sālaü pavisitvā "bhagini kataragāmavāsikā" ti pucchi. "Mithilāyaü Ariņņhajanakara¤¤o aggamahesi-mhãti". "Idha kasmā āgatāsãti". "Polajanakena rājā mārito, athāhaü bhãtā `gabbhaü anurakkhissāmãti' āgatā" ti. "Imasmiü pana te nagare koci ¤ātako atthãti". "N' atthi tātā" 'ti. "Tena hi mā cintayi, ahaü udiccabrāhmaõo mahāsālo disāpāmokkho ācariyo, ahaü taü bhaginiņņhāne ņhapetvā paņijaggissāmi, bhātikā 'ti maü vatvā pādesu gahetvā paridevā" 'ti. Sā mahāsaddaü katvā tassa pādesu pati, #<[page 033]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 33>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ te pi a¤¤ama¤¤aü parideviüsu. Antevāsikā upadhāvitvā "ācariya kiü vo hotãti" pucchiüsu. "Kaniņņhabhaginã me asukakāle nāma mayā vinā jātā" ti. "Diņņhakālato paņņhāya mā cintayittha ācariyā" 'ti. So channaü mahāyoggaü āharāpetvā taü tattha nisãdāpetvā "tāta brāhmaõiyā mama bhaginibhāvaü kathetvā sabbakiccāni kātuü vadathā" 'ti vatvā gehaü pesesi. Atha naü brāhmaõã uõhodakena nahāpetvā sayanaü pa¤¤āpetvā nipajjāpesi. Atha brāhmaõo nahātvā āgato bhojanakāle "bhaginim me pakkosathā" ti tāya saddhiü ekato bhu¤jitvā antonivesane yeva naü paņijaggi. Sā nacirass' eva puttaü {vijāyi}, Mahājanakakumāro ti 'ssa ayyakasantakanāmaü akaüsu. So vaķķhamāno dārakehi saddhiü kãëanto ye naü rosenti tesaü asambhinnakhattiye kule jātattā mahābalatāya c' eva mānatthaddhatāya ca daëhaü paharati. Te mahāsaddena rodantā "kena pana pahaņā" ti vutte "vidhavāya puttenā" 'ti vadanti. Kumāro cintesi: "ime maü `vidhavāputto' ti abhiõhaü vadanti, mama mātaraü pucchissāmãti" so ekadivasaü pucchi: "amma ko mayhaü pitā" 'ti. Atha naü "tāta brāhmaõo te pitā" ti va¤cesi. So punadivase paharanto "vidhavāputto" ti vutte "nanu me brāhmaõo pitā" ti vatvā "brāhmaõo tava kiü hotãti" vutte cintesi: "ime `brāhmaõo tava kiü hotãti' vadanti, mātā me idaü kāraõaü na katheti, na sā attano mānena kathessati, hotu kathāpessāmi nan" ti so tha¤¤aü pivanto thane naü ķasitvā "pitaram me kathehi, noce kathessasi thanan te chindissāmãti" ā. Sā va¤cetuü asakkontã "tāta tvaü Mithilāya A-janakara¤¤o putto, pitā te P-janakena mārito, ahaü taü anurakkhantã imaü nagaraü āgatā, brāhmaõo maü bhaginiņņhāne ņhapetvā paņijaggatãti" kathesi. So tato paņņhāya vidhavāputto ti vutte na kujjhi, so soëasavassabbhantare yeva tayo ca vede sabbasippāni ca uggaõhi, #<[page 034]># %<34 XXII. Mahānipata.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ soëasavassakāle pana uttamaråpadharo ahosi. Atha so "pitu santakaü r. gaõhissāmãti" cintetvā mātaraü pucchi: "amma ki¤ci te hatthe atthi, noce vohāraü katvā dhanaü uppādetvā pitu santakaü r. gaõhāmãti". "Tāta nāhaü tucchahatthā āgatā, ekeko muttasāro maõisāro vajirasāro ca rajjaggahaõappamāõaü atthi, taü gahetvā r. gaõha, mā vohāraü karãti". "Amma tam pi dhanaü mayh' eva dehi, upaķķhaü pana gahetvā Suvaõõabhåmiü gantvā bahuü dhanaü āharitvā r. gaõhissāmãti" so upaķķhaü āharāpetvā bhaõķaü gahetvā Suvaõõabhåmi-gamikehi vāõijehi saddhiü nāvāya bhaõķaü āropetvā gantvā mātaraü vanditvā "amma ahaü Suvaõõabhåmiü gamissāmãti" ā. "Tāta samuddo nāma appasiddhiko bahuantarāyiko, mā gaccha, rajjaggahaõāya te dhanaü bahun" ti. So "gacchissām' eva ammā" ti mātaraü vanditvā nikkhamma nāvaü abhiråhi. Taü divasam eva P-janakassa sarãre rogo uppajji, anuņņhānaseyyaü sayi. Sattajaüghasatāni abhiråëhāni, nāvā sattahi divasehi sattayojanasatāni gatā, sā aticaõķaü gantvā vahituü nāsakkhi, phalakāni bhinnāni, tato tato udakaü uggataü, nāvā majjhe samudde nimuggā, mahājano rodati paridevati nānādevatā namassati, M. pana n' eva rodi na paridevi na devatā namassi, nāvāya pana nimujjanabhāvaü ¤atvā sappinā sakkharaü madditvā kucchipåraü khāditvā dve maņņasāņake telena makkhetvā daëhaü nivāsetvā kåpakaü nissāya ņhito, nāvānimujjanasamaye kåpakaü uņņhahi, mahājano macchakacchapabhattaü jāto, samantā udakaü lohitavaõõaü ahosi, M. kåpakamatthake ņhito "imāya nāma disāya Mithilā" ti disaü vavatthapetvā kåpakamatthakā uppatitvā macchakacchape atikkamma mahāthāmatāya usabhamatthake pati. Taü divasaü P-janako kālam akāsi. Tato paņņhāya M. maõivaõõãsu åmisu pavaņņento suvaõõakkhandho viya samuddaü tarati, #<[page 035]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 35>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so yathā ekadivasaü evaü sattāhaü tari, velaü pana oloketvā {loõodakena} mukhaü vikkhāletvā uposathiko hoti. Tadā ca mātupaņņhānādiguõayuttā samudde patituü ananucchavikā sattā, te {upadhārehãti} catåhi lokapālehi Maõimekhalā nāma devadhãtā samuddarakkhikā ņhapitā hoti, sā te sattadivase samuddaü na olokesi, sampattiü anubhontiyā kir' assā sati pamuņņhā, devasamāgamaü gatā ti pi vadanti, sā "ajja me sattamo divaso samuddaü na olokentiyā, ko nu kho pavattãti" olokentã M-aü disvā "sace Mahājanakakumāro samudde nassissa devasamāgame pavesanaü alabhissan" ti cintetvā M-assa avidåre alaükatena sarãrena ākāse ņhatvā Mahāsattaü vãmaüsamānā paņhamaü g. ā.: @@ Ta. ap -- he ti tãraü apassanto tãraü āyåhati viriyaü karoti. Atha M. āha: "ajja me sattamo divaso samuddaü tarantassa, na me dutiyo satto diņņhapubbo, ko nu kho maü vadatãti" ākāsaü olokento taü disvā dutiyaü g. ā.: @@ Ta. nis -- lokassā 'ti ahaü lokassa vattakiriyaü disvā upadhāretvā viharāmãti a., vāyāmassa cā 'ti vāyāmassa ca ānisaüsaü nisāmetvā ca viharāmãti dãpeti, tasmā ti yasmā nisamma viharāmi purisakāro nāma na nassati sukhe patiņņhāpetãti jānāmi tasmā tãraü apassanto pi āyåhāmi na ukkaõņhāmãti. Sā tassa dhammakathaü sotukāmā puna g. ā.: @@ Ta. appatvā ti tãraü appatvā yeva. Atha naü M. "kin nām' etaü kathesi, vāyāmaü katvā maranto pi garahato muccissāmãti" vatvā g. ā.: #<[page 036]># %<36 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. anaõo -- hotãti vāyāmaü karonto hi ¤ātãna¤ ca devatāna¤ ca Brahmuno ca antare anaõo hoti agārayho ti a. Atha devatā gātham āha: @@ Ta. apāraõeyyan ti vāyāmena matthakaü apāpetabbaü, maccu yassābhinippatan ti yassa aņņhāne vāyāmakaraõakassa maraõam eva nipphatti ta. ko vāyāmen' attho. Evaü vutte naü appaņibhānaü karonto M. uparigāthā abhāsi: @@ @@ @@ @@ Ta. accantan ti yo idaü kammaü viriyaü katvāpi nipphādetuü na sakkā accantam eva apāraõeyyan ti viditvā caõķahatthiādayo apariharanto attano pāõaü na rakkhati, ja¤¤ā -- hāpaye ti so yadi tādisesu ņhānesu viriyaü hāpeyya jāneyya tassa kusãtabhāvassa phalaü, iti tvaü yaü vā taü vā niratthakaü vadasãti dãpeti, Pāliyaü (add: yaü?) pana ja¤¤ā so yadi hāpaye ti likhitaü taü Aņņhakathāsu n' atthi, adhippāyaphalan ti attano adhippāyassa phalaü sampassamānā ekacce purisā kasivaõijjādãni kammāni payojenti, tāni ijjhanti vā na vā ijjhanti, ettha gamissāmi idaü uggahessāmãti pana kāyikacetasikaviriyaü karontassa taü ijjhat' eva, tasmā taü kātuü vaņņati yevā 'ti dasseti, sannā -- han ti a¤¤e janā mahāsamudde sannā nimuggā viriyaü akarontā macchakacchapabhattā jātā, ahaü pana ekako va tarāmi, ta¤ca passāmãti idaü pi me viriyaphalaü passa, mayā iminā attabhāvena devatā nāma na diņņhapubbā, #<[page 037]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 37>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so 'haü ta¤ ca iminā dibbena råpena mama santike ņhitaü passāmi, yathāsattiü -- lan ti attano sattiyā ca balassa ca anuråpaü, kāsan ti karissāmi. Devatā tassa taü daëhaü vacanaü sutvā thutiü karontã g. ā.: @@ Ta. evaügate ti evaråpe gambhãre vitthate, dhamma -- nno ti dhammavāyāmena samannāgato, kammanā ti attano purisakārakammena na sãdasi, yattha te ti yasmiü ņhāne tava mano nirato tatth' eva gacchā 'ti. Eva¤ ca pana vatvā "paõķita mahāparakkama kuhiü taü nemãti" pucchi, Mithilanagaran ti vutte sā M-aü mālākalāpaü viya ukkhipitvā ubhohi bāhāhi pariggayha ure nippajjāpetvā piyaputtakaü ādāya gacchantã viya ākāse pakkhandi. M. sattāhaü loõodakena upakkasarãro dibbaphassena phuņņho niddaü okkami. Atha naü sā Mithilaü netvā ambavane maīgalasilāpaņņe dakkhiõapassena nipajjāpetvā uyyānadevatāhi 'ssa ārakkhaü gāhāpetvā sakaņņhānam eva gatā. Polajanakassa putto n' atthi, ekā pan' assa dhãtā ahosi, sā Sãvalidevã nāma paõķitā vyattā. Taü enaü maraõama¤ce nipannaü pucchiüsu: "mahārāja tumhesu devattaü gatesu r. kassa demā" 'ti. "Mama dhãtaraü S-deviü ārādhetuü samatthassa yo vā pana caturassapallaükassa ussãsakaü jānāti yo vā sahassatthāmaü dhanuü āropetuü sakkoti yo vā soëasamahānidhiü nãharituü sakkoti tassa dehãti". "Deva tesaü no nidhãnaü udānaü kathethā" 'ti. Rājā: @@ #<[page 038]># %<38 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Nidhãhi saddhiü itaresam pi udānaü kathesi. Amaccā ra¤¤o accayena tassa matakiccaü katvā sattame divase sannipatitvā mantayiüsu: "ra¤¤o attano dhãtaraü ārādhetuü samatthassa r. dātabban ti vuttaü, ko taü ārādhetuü sakkhissatãti". Te "senāpati vallabho" ti tassa sāsanaü pesesuü. So sādhå 'ti rajjatthāya rājadvāraü gantvā attano ņhitabhāvaü rājadhãtāya ārocāpesi. Sā tassa āgatakāraõaü ¤atvā "atthi nu khvāssa chattasiriü dhāretuü dhitãti" vãmaüsanatthāya "āgacchatå" 'ti ā. So taü sāsanaü sutvā taü ārādhetukāmo sopānapādamålato paņņhāya javena gantvā tassā santike aņņhāsi. Atha naü vãmaüsamānā "mahātale javena dhāvā" 'ti ā.-So "rājadhãtaraü tosemãti" vegena pakkhandi. Atha naü puna "ehãti" ā. So puna javenāgato. Sā tassa dhitiyā abhāvaü ¤atvā "ehi pāde me sambāhā" 'ti ā. So tassa ārādhanatthaü nisãditvā pāde sambāhi. Atha naü ure pādena paharitvā uttānakaü pātetvā "imaü andhabālapurisaü dhitirahitaü pothetvā gãvāya gahetvā nãharathā" 'ti dāsãnaü sa¤¤aü adāsi. Tā tathā kariüsu. So "kiü senāpatãti" puņņho "mā kathetha, sā no manussitthãti" ā. Tato bhaõķāgāriko gato, tam pi tath' eva lajjāpesi. Tathā seņņhiü chattagāhaü asiggāhan ti sabbe lajjāpesi yeva. Atha mahājano mantetvā "rājadhãtaraü tāva ārādhetuü samattho n' atthi, sahassatthāmaü dhanuü āropetuü samatthassa dethā" 'ti ā. Tam pi koci āropetuü nāsakkhi. Tato "caturassapallaükassa ussãsakaü jānantassa dethā" 'ti ā. Tam pi na koci jāni. Tato "soëasa mahānidhã nãharituü samatthassa dethā" 'ti. Api koci nãharituü nāsakkhi. #<[page 039]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 39>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tato "arājakaü nāma raņņhaü pāletuü na sakkā, kiü nu kho kattabban" ti mantayiüsu. Atha ne purohito ā.: "mā cintayissatha, phussarathaü nāma vissajjetuü vaņņati, phussarathena hi laddharājā sakala-Jambudãpe r. kāretuü samattho hotãti". Te "sādhå" 'ti sampaticchitvā nagaraü alaükārāpetvā maīgalarathe cattāro kumudavaõõe asse yojetvā uttarattharaõaü attharitvā pa¤ca rājakakudhabhaõķāni āropetvā caturaīginiyā senāya parivārāpesuü, sassāmikarathassa turiyāni purato vajjanti assāmikassa pacchato, tasmā purohito "turiyāni pacchato vādethā" 'ti vatvā {suvaõõabhiü-} kārena rathanandi¤ ca patoda¤ ca abhisi¤citvā {"yassa} r. kāretuü pu¤¤aü atthi tassa santikaü gacchā" 'ti ā. Ratho rājagehaü padakkhiõaü katvā bherivãthiü abhiråhi. Senāpatiādayo "phussaratho mama santikaü etãti" {cintayiüsu.} So sabbesaü gehāni atikkamitvā nagaraü padakkhiõaü katvā pācãnadvārena nikkhamitvā uyyānābhimukho pāyāsi. Atha naü vegena gacchantaü disvā "nivattethā" 'ti āhaüsu. Purohito "mā nivattayittha, icchanto yojanasatam pi gacchatå" 'ti vāresi. Ratho uyyānaü pavisitvā maīgalasilāpaņņaü padakkhiõaü katvā ārohaõasajjo hutvā aņņhāsi. Purohito M-aü nipannakaü disvā amacce āmantetvā "ambho eko silāpaņņe nipannako dissati, setacchattānucchavikā pan' assa dhiti atthi vā n' atthi vā na jānāma, sace pu¤¤avā bhavissati na olokessati, kālakaõõisatto ce bhãtatasito uņņhāya kampamāno olokessati, khippaü sabbaturiyāni paggaõhathā" 'ti ā. Tāvad eva anekasatāni turiyāni paggaõhiüsu, sāgaraghoso viya ahosi. M. tena saddena pabujjhitvā sãsaü vivaritvā olokento mahājanaü disvā "setacchattena me āgatena bhavitabban" ti sutvā puna sãsaü pārupitvā parivattitvā vāmapassena nipajji. Purohito pāde vivaritvā lakkhaõāni oloketvā "tiņņhatu, ayaü ekadãpo catunnam pi dãpānaü r. kāretuü samattho" ti puna turiyāni paggaõhāpesi. #<[page 040]># %<40 XXII. Mahānipāta.>% M. mukhaü vivaritvā parivattetvā dakkhiõapassena nipajjitvā mahājanaü olokesi. Purohito parisaü assāsetvā a¤jalim paggayha avakujjo hutvā "uņņhehi deva r. te pāpuõātãti" ā. "Rājā te kuhin" ti. "Kālakato" ti. "Putto vāssa bhātā vā n' atthãti". "N' atthi devā" 'ti. "Sādhu r. kāressāmãti" uņņhāya silāpaņņe pallaükena nisãdi. Atha naü tatth' eva abhisi¤ciüsu. Mahājanakarājā nāma ahosi. So rathavaraü abhiruyha mahantena sirivibhavena nagaraü pavisitvā nivesanaü abhiråhanto "senāpatiādãnaü tath' eva ņhānāni hontå" 'ti vicāretvā mahātalaü abhiråhi. Rājadhãtā purimasa¤¤āya eva tassa vãmaüsanatthaü ekaü purisaü āõāpesi:, "gaccha rājānaü upasaükamitvā vadehi: Sãvalidevã taü pakkosati, khippaü kirāgacchathā" 'ti. Rājā paõķito tassa vacanaü asuõanto viya "aho sobhano" ti pāsādassa vaõõaü kathesi. So taü sāvetuü asakkonto gantvā rājadhãtāya ārocesi: "ayye so rājā tumhākaü vacanaü suõāti pāsādam eva vaõõeti tumhe tiõāya pi na gaõhāti. Sā "mahajjhāsayo puriso bhavissatãti" dutiyam pi tatiyam pi pesesi. Rājāpi attano ruciyā pakatigamanena sãho viya jambhamāno pāsādam abhiråhi. Tasmiü upasaükamante rājadhãtā tassa tejena sakabhāvena saõņhātuü asakkontã āgantvā hattholambakaü ādāsi. So taü hatthe olubbha mahātalaü abhiråhitvā samussitasetacchatte rājapallaüke nisãditvā amacce āmantetvā "ambho atthi pana vo ra¤¤ā kālaü karontena koci ovādo dinno" ti pucchi. "âma devā" ti. "Vadethā" 'ti. "Sãvalideviü ārādhetuü samatthassa r. dātabban ti tena vuttan" ti. "Sãvalideviyā āgantvā hattholambako dinno, ayaü tāva ārādhitā nāma, a¤¤aü vadethā" ti. "Deva caturassapallaükassa ussãsakaü jānituü samatthassa r. dethā 'ti tena vuttan" ti. Rājā "imaü dujjānaü, upāyena pana sakkā jānitun" ti sãsato {suvaõõasåciü} nãharitvā Sãvalideviyā hatthe adāsi, imaü ņhapehãti". #<[page 041]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 41>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Sā taü gahetvā pallaükassa ussãsake ņhapesi, khaggaü adāsãti pi vadanti yeva, so tāya sa¤¤āya "idaü ussãsakan" ti ¤atvā kathaü asuõanto viya "kiü kathethā" 'ti vatvā puna tehi tathā vutte "na idaü jānituü acchariyaü, etaü ussãsakan" ti vatvā "a¤¤aü kin" ti pucchi. "Deva sahassatthāmaü {dhanuü} āropetuü samatthassa r. dātuü āõāpesi". "Tena hi āharathā" 'ti āharāpetvā dhanuü āropento pallaüke yathā nisinno va itthãnaü kappāsapothanadhanukaü viya taü āropesi. "A¤¤aü vadethā" 'ti pucchi. "Soëasamahānidhã nãharituü samatthassa r. dethā 'ti tena vuttan" ti. Tesaü "ki¤ci udānaü atthãti" "āma atthãti" suriyuggamane nidhãti udānaü kathayiüsu. Tassa taü suõantass' eva gaganatale cando viya so attho pākaņo ahosi. Atha ne āha: "ajja bhaõe velā n' atthi, sve nidhiü gaõhissāmā" 'ti. So punadivase amacce sannipātetvā pucchi: "tumhākaü rājā paccekabuddhe bhojesãti". "âma devā" 'ti. So cintesi: "suriyo ti nāyaü suriyo, suriyasadisattā pana paccekabuddhā suriyā nāma, tesaü paccuggamanaņņhāne nidhinā bhavitabban" ti. Tato rājā "paccekabuddhesu āgacchantesu paccuggamanaü karonto kataraņņhānaü gacchatãti" pucchitvā "asukaņņhānaü nāmā" 'ti vutte "taü ņhānaü khanitvā nidhiü nãharathā" 'ti nãharāpesi, "gamanakāle anugacchanto kattha ņhatvā uyyojesãti" pucchitvā "asukaņņhāne nāmā" 'ti vutte "tato dhanaü nãharathā" 'ti nãharāpesi. Mahājano ukkuņņhisahassāni pavattento "suriyuggamane" ti vuttattā suriyuņņhānadisāya khanantā vicariüsu, "okkamane" ti vuttatā suriyatthagamanadisaü khanantā vicariüsu. "Idaü pana dhanaü, idh' eva aho acchariyan" ti pãtisomanassaü pavedesi, "anto nidhãti" rājagehe mahādvārassa anto ummāranidhiü nãharāpesi, "bahi nidhãti" bahi ummāranidhiü nãharāpesi, "na anto na bahãti" heņņhāummārato nãharāpesi, #<[page 042]># %<42 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "ārohaõe" ti maīgalahatthiārohaõakāle suvaõõanisseõiattharaõaņņhānato nãharāpesi, "atho orohaõe" ti hatthikkhandhato orohaõaņņhānā nãharāpesi, "cattāro ca mahāsālā" ti bhåmiyaü kataupaņņhānaņņhāne sirisayanassa cattāro pādā sālamayā, tesaü heņņhā ca catasso nidhikumbhiyo nãharāpesi, "samantā yojane" ti yojanaü nāma rathayugaü, sirisayanassa samantā yugappamāõato nidhikumbhiyo nãharāpesi, "dantaggesu mahānidhãti" maīgalahatthiņņhāne, tassa dinnaü dantānaü abhimukhaņņhānato dve nidhã nãharāpesi, "vālaggeså" 'ti maīgalāssaņņhāne, tassa vāladhisammukhaņņhānato nãharāpesi, "kebuke" ti kebukaü vuccati udakaü, maīgalapokkharaõito udakaü nãharāpetvā nidhiü dassesi, "rukkhaggesu mahānidhãti" tassa uyyāne va mahāsālarukkhamåle ņhitamajjhantikasamaye parimaõķalāya rukkhacchāyāya anto nidhikumbhiyo nãharāpesi. Evaü soëasa nidhã nãharāpetvā "a¤¤aü ki¤ci atthãti" ā. "N' atthi devā" 'ti. Mahājano haņņhatuņņho ahosi. Rājā "idaü dhanaü dānamukhe vikirissāmãti" nagaramajjhe c' eva catåsu dvāresu cā 'ti pa¤ca dānasālā kāretvā mahādānaü paņņhapesi. Kāëacampānagarato mātara¤ ca brāhmaõa¤ ca pakkosāpetvā mahantaü sakkāram akāsi. Tassa taruõarajje yeva sakalaü Videharaņņhaü, Ariņņhajanakara¤¤o kira putto Mahājanakarājā nāma r. kāreti. "Paõķito kira rājā, passissāma nan" ti dassanatthāya sakalanagaraü saükhubhitaü ahosi, tato tato bahuü paõõākāraü gahetvā āgamiüsu, nagare mahāchaõaü sajjayiüsu, rājanivesanaü hatthattharādãhi santharitvā gandhadāmamāladāmāni osāretvā vippakiõõalājakusumavāsadhåpandhakāraü kāretvā nānappakārakaü pānabhojanaü upaņņhapesuü, ra¤¤o paõõākāratthāya rajatasuvaõõabhājanādãsu nānappakārāni khādaniyabhojaniyapānaphalāadãni gahetvā tattha tattha samparivāretvā aņņhaüsu, #<[page 043]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 43>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ekato amaccamaõķalaü nisãdi ekato brāhmaõagaõo ekato seņņhiādayo ekato uttamaråpadharā nāņakitthiyo, brāhmaõasotthikārā mukhamaīgalikā maīgalagãtādãsu kusalā gãtādãni pavattayiüsu, anekasatani turiyāni vajjiüsu, rājanivesanaü Yugandharasāgarakucchiyaü viya ekaninnādaü, olokitolokitaņņhānaü kampati. M. setacchattassa heņņhā rājāsane nisinno Sakkasirisadisaü mahantaü sirivilāsaü oloketvā attano mahāsamudde katavāyāmaü anussari, ath' assa "viriyaü nāma kattabbayuttakaü, sac' āhaü mahāsamudde viriyaü na karissaü imaü saüpattiü alabhissan" ti taü vāyāmam anussarantassa pãti uppajji, so pãtivegena udānaü udānento āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. na nibbindeyyā 'ti viriyaü karonto na nibbindeyya, yathā icchin ti rājabhāvaü icchiü, tath' eva jāto 'mhi, ubbhatan ti nãhaņaü, dukkhåpanãto ti kāyikacetasikena dukkhena puņņho 'smãti a., ahitā cā 'ti dukkhaphassā ahitā sukhaphassā hitā, avitakkitā ti avitakkitāro acintetāro, i. v. h.: tesu phassesu ahitaphassena phuņņhā sattāhitaphassāpi atthi, viriyaü karontā tam pi (add: na?) pāpuõantãti acintetvā viriyaü na karonti, #<[page 044]># %<44 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ te imass' atthassa avitakkitā acintitāro hitaphassaü alabhitvā va maccuü upabbajanti maraõaü pāpuõanti, tasmā viriyaü kattabbam evā 'ti, acintãtam pãti imesaü sattānaü acintitam pi hoti cintitaü pi nassati, mayāpi hi ayujjhitvā va r. labhissāmãti idam acintitaü Suvaõõabhåmito dhanaü āharitvā yujjhitvā gaõhissāmãti pana cintitaü, idāni pana me cintitaü naņņhaü acintitaü jātaü, na hi cintāmayā ti sattānaü hi bhogā cintāya anippajjanato cintāmayā nāma na honti, tasmā viriyam eva kattabbaü viriyavato hi acintitaü hotãti. So tato dasa rājadhamme akopetvā dhammena r. kāresi paccekabuddhe ca upaņņhāsi. Aparabhāge Sãvalidevã dha¤¤apu¤¤alakkhaõaü puttaü vijāyi, Dãghāvukumāro ti 'ssa nāmaü kariüsu. Tassa vayappattassa rājā uparajjaü datvā ekadivasaü uyyānapālena phalāphalesu c' eva nānāpupphesu cābhatesu tāni disvā tuņņho tassa sammānaü kāretvā "samma uyyānapāla uyyānaü passissāmi, alaükārāpehi tan" ti ā. So "sādhå" 'ti tathā katvā ra¤¤o nivedesi. So hatthikkhandhavaragato mahantena parivārena uyyānadvāraü pāpuõi, tattha ca dve ambā nãlobhāsā, eko aphalo, eko phaladharo so pana atimadhuro, ra¤¤ā ambaphalassa na paribhuttattā tato koci phalaü gahetuü na ussahati, rājā hatthikkhandhagato va tato ekaü phalaü gahetvā paribhu¤ji, tassa taü jivhagge ņhapitamattam eva dibbojā viya upaņņhāsi, so "nivattanakāle bahum khādissāmãti" cintesi, "ra¤¤ā aggaphalaü paribhuttan" ti ¤atvā uparājaü ādikatvā antamaso hatthimeõķāpi gahetvā paribhu¤jiüsu, phalaü alabhantā daõķehi sākhā bhinditvā nippattaü akaüsu, rukkho obhaggavibhaggo aņņhāsi, itaro pana maõipabbato viya vilāsamāno ņhito. Rājā uyyānā nikkhamanto taü disvā "idaü kin" ti amacce pucchi. "Devena aggaphalaü paribhuttan ti mahājanena vilutto devā" 'ti. "Imassa pana n' eva pattaü na vaõõo khãõo" ti. "Nipphalatāya na khãõo devā" 'ti. Rājā saüvegaü paņilabhitvā "ayaü rukkho nipphalatāya nãlobhāso ņhito, #<[page 045]># %< 2. Mahājaīkajātaka. (539.) 45>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ayaü phalatāya obhaggavibhaggo ņhito, idam pi r. phalitarukkhasadisaü, pabbajjā nipphalarukkhasadisā, saki¤canass' eva bhayaü nāki¤canassa, ahaü phalarukkho viya ahutvā nipphalarukkhasadiso bhavissāmi, sampattiü chaķķetvā nikkhamma pabbajissāmãti" daëhaü katvā manaü adhiņņhahitvā nagaraü pavisitvā pāsādadvāre ņhito va senāpatiü pakkosāpetvā "mahāsenāpati ajjato paņņhāya bhattahāraka¤ c' eva mukhodakadantakaņņhadāyaka¤ c' ekaü upaņņhākaü ņhapetvā a¤¤e maü daņņhuü mā labhantu, porāõakavinicchayāmacce gahetvā r. anusāsatha, ahaü ito paņņhāya mahātale samaõadhammaü karissāmãti" vatvā pāsādaü āruyha ekako va samaõadhammaü akāsi. Evaü kāle gate mahājano rājaīgaõe sannipatitvā M-aü adisvā "na no rājā porāõako viyā" 'ti vatvā gāthādvayam āha: @@ @@ Ta. mige ti sabbasaīgāhikavacanaü, pubbe hatthiü yujjhāpeti meõķe yujjhāpeti ajja te pi na oloketãti a., uyyāne ti uyyāne pi uyyānakãëaü nānubhoti, haüse ti padumasa¤channāsu uyyānapokkharaõãsu haüsagaõaü na oloketi mågo vā 'ti. Bhattahārakaü kira upaņņhāka¤ ca pucchiüsu: "rājā tumhehi saddhiü ki¤ci mantetãti". Te "na mantetãti" vadiüsu. Tasmā evam āhaüsu: "rājā kāmesu analliyantena vivekaninnena cittena kulåpakapaccekabuddhe anussaritvā `ko nu kho me tesaü sãlādiguõayuttānaü aki¤canānaü vasanaņņhānaü ācikkhissatãti' tãhi gāthāhi udānaü udānesi": @@ #<[page 046]># %<46 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta. sukhakāmā ti nibbānasukhakāmā, rahosãlā ti paņichannasãlā na attano guõapakāsanā, daharā vuddhā cā 'ti daharā c' eva mahallakā ca, acchare ti vasanti, tass' eva tesaü guõe anussarantassa mahāpãti uppajji, atha pallaükato uņņhāya uttarasãhapa¤jaraü vivaritvā uttaradisābhimukho sirasi a¤jalim patiņņhāpetvā evaråpehi guõehi samannāgatā paccekabuddhā ti namassamāno atikkantavanathā ti ādim ā.; ta. ati -- thā 'ti pahãnataõhā, mahesinan ti mahante sãlakkhandhādayo esitvā ņhitānaü, ussukamhãti rāgādãhi ussukkaü āpanne, maccuno jālan ti Kilesamārena pasāritaü taõhājālaü, tantaü māyāvino ti atimāyāvino, ko tesaü gatimāpaye ti ko maü tesaü paccekabuddhānaü nivāsanaņņhānaü pāpeyya, gahetvā gaccheyyā 'ti a. Tassa pāsāde yeva samaõadhammaü karontassa cattāro māsā atãtā, ath' assa ativiya pabbajjāya cittaü nami, agāraü Lokantarikanirayo viya khāyi, tayo bhavā ādittā viya upaņņhahiüsu. So pabbajjābhimukhena cittena "kadā nu kho imaü Sakkabhavanaü viya alaükatapaņiyattaü Mithilaü pahāya Himavantaü pavisitvā pabbagitavesagahaõakālo mayhaü bhavissatãti" cintetvā Mithilavaõõanaü nāma ārabhi: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 047]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 47>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 048]># %<48 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 049]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 49>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 050]># %<50 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ Ja_XXII.2(=539).90: âråëhā gāmaõãyehi cāpahatthehi vammihi etc. || Ja_XXII:210 || @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 051]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 51>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. kadā ti kālaparivitakko, phãtan ti vatthālaükārādãhi pupphitaü, sabbatopabhan ti samantato alaükārobhāsayuttaü, taü kadāssu bhavissatãti taü evaråpaü nagaraü pahāya pabbajanaü kadā nāma bhavissati, vibhattaü -- mitan ti chekehi nagaramāpakehi rājanivesanādãnaü vasena vibhattaü dvāravãthãnaü vasena koņņhāsato mitaü, bahalapākāratoraõan ti bahalena puthulena pākārena c' eva dvāratoraõehi ca samannāgataü, daëhamaņņālakan ti daëhehi aņņālakehi ca dvārakoņņhakehi ca samannāgataü, pãëitan ti samākiõõaü, tipuran ti tãhi purehi samannāgataü, tipākāran ti a., tipåraü vā tikkhattuü puõõan ti a., rājabandhunin ti rāja¤ātakeh' eva tikkhattuü puõõaü, Somanassenā 'ti evaünāmakena Videharājena, nicite ti dha¤¤anicayādisampanne, ajeyye ti paccāmittehi ajetabbe, candanaphosite ti lohitacandanena paripphosite, koņumbarānãti Koņumbararaņņhe uņņhitavatthāni, hatthigumbā ti hatthighaņāyo, hemakappanavāsase ti hemamayena sãsālaükārasaükhātena kappanena hemajālena ca samannāgate, gāmaõãyehãti hatthācariyehi, #<[page 052]># %<52 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ajāniyyā va jatiyā ti jātiyā kāraõākāraõajānanatāya ajāniyyā va tādisānaü assānaü gumbe, gamaõãyehãti assācariyehi, illiyācāpadhārihãti illã ca ācāpa¤ ca dhārentehi, rathaseõiyo ti rathaghaņāyo, sannaddhe ti suņņhusannaddhe, dãpe atho pi veyyagghe ti dãpivyagghacammaparikkhitte, gāmaõãyehãti rathācariyehi, sajjhurathe ti rajatarathe ajarathameõķarathamigarathe sobhanatthāya yojenti, ariyagaõe ti brāhmaõagaõe, te kira tadā ariyācārā ahesuü, tena te evam āha, haricandanalittaīge ti ka¤canavaõõena candanena littasarãre, sattasatā bhariyā ti piyabhariyā yeva sandhāyāha, susa¤¤ā ti susa¤¤ātā, assavā ti vacanakārikā, sataphalan ti phalasatena suvaõõassa kāritaü, kaüsan ti pātiü, satarājikan ti piņņhipasse rājisatena samannāgataü, yantaü man ti anitthigandhe vanasaõķe ekakam eva gacchantaü maü kadā nu te nānugamissanti, sattāhasammeghe ti sattāhaü samuņņhite meghe, sattāhavaddalike ti a., sabbāhan ti sabbaü divasaü, rujako ti vãõāvādako, kāmasaüyojane ti kāmasaüyojanaü, dibbe ti dibbaü, mānuse ti manussaü. So kira dasavassasahassāyukakāle nibbatto sattavassasahassāni r. kāretvā tivassasahassāvasiņņhe āyukamhi pabbajito, pabbajanto pan' esa uyyānadvāre ambarukkhassa diņņhakālato paņņhāya cattāro māse agāre vasitvā "imamhā vesā pabbajitaveso ca varataro, pabbajissāmãti" cintetvā upaņņhākaü rahassena āõāpesi: "tāta ka¤ci ajānāpetvā antarāpaõato kāsāyavatthāni c' eva mattikāpatta¤ ca āharā" 'ti. So tathā akāsi. Rājā kappakaü pakkosāpetvā kesamassuü oharāpetvā kappakaü uyyojetvā ekaü kāsāvaü nivāsesi ekaü pārupi ekaü aüse akāsi, mattikāpattam pi thavikāya osāretvā aüse laggesi, tato kattaradaõķaü gahetvā mahātale katipayavāre paccekabuddhalãëhāya aparāparaü caükami, so taü divasaü tatth' eva vasitvā punadivase suriyuggamanavelāya pāsādā otarituü ārabhi. Tadā Sãvalidevã tā sattasatā vallabhitthiyo pakkosāpetvā "ciradiņņho no rājā, cattāro māsā atãtā, ajja naü passissāma, sabbā alaükaritvā yathābalaü itthikuttabhāvavilāse dassetvā kilesabandhanena bandhituü vāyameyyāthā" 'ti vatvā alaükatapaņiyattāhi tāhi saddhiü "rājānaü passissāmãti" pāsādaü abhiråhantã taü otarantaü disvāpi na sa¤jāni, #<[page 053]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 53>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "ra¤¤o ovādaü dātuü āgato paccekabuddho bhavissatãti" sa¤¤āya vanditvā ekamantaü aņņhāsi. M. pi pāsādā otari. Itarā pāsādaü abhiråhitvā sirisayanapiņņhe ra¤¤o bhamarava¤¤e kese ca pasādhanabhaõķaka¤ ca disvā "na so paccekabuddho, amhākaü piyasāmiko bhavissati, etha, naü yācitvā nivattessāmãti" mahātalā otaritvā rājaīgaõe sampāpuõitvā ca pana sabbāhi pi tāhi saddhiü kese mocetvā piņņhiyaü vikiritvā hatthehi hadayaü saüsumbhitvā "kasmā evaråpaü kammaü karotha mahārājā" 'ti atikaruõaü paridevamānā rājānaü anubandhi. Sakalanagaraü saükhubhitaü, te pi "rājā kira no pabbajito, kuto puna evaråpaü dhammikaü rājānaü labhissāmā" 'ti rodamānā rājānaü anubandhiüsu. Tatra tesaü itthãnaü paridevita¤ c' eva paridevantiyo pi tā pahāya ra¤¤o ca gamanaü āvikaronto Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. paggayhā ti ukkhipitvā, sampaddavãti bhikkhave Mahājanakarājā tā sattasatā bhariyā kiü no deva pahāya gacchasi ko amhākaü doso ti vippalapantiyo chaķķetvā sampadduto pabbajjāya yāhiti codiyamāno viya purakkhato hutvā gato ti a. #<[page 054]># %<54 XXII. Mahānipāta.>% @@ Bhikkhave taü mattikāpattagahaõaü dutiyaü abhisecanaü katvā so rājā nikkhanto ti. Sãvalidevã paridevamānā rājānaü nivattetuü asakkontã "atthi eso upāyo" ti mahāsenaguttaü pakkosāpetvā, "tāta ra¤¤o purato gamanadisābhāge jiõõagharajiõõasālāsu aggiü dehi, tiõapaõõāni saüharitvā tasmiü tasmiü ņhāne dhåmaü kārehãti" āõāpesi. So tathā kāresi. Sā ra¤¤o santikaü gantvā pādesu patitvā Mithilāya ādittabhāvaü ārocentã gāthadvayaü āha: @@ @@ Ta. bhiüsā ti bhayānakā, aggisamājālā ti tesaü tesaü manussānaü gehāni aggi gaõhi, so esa mahājālo ti a., kosā ti rajatakoņņhāgārādãni, bhāgaso ti koņņhāsato suvibhattā te pi, no ete ķayhanti devā 'ti vadati, lohan ti tambalohādikaü, mā te taü vinasā dhanan ti mā te etaü dhanaü nassatu, ehi taü nibbāpehi pacchāpi gamissasi, Mahājanako nagaraü ķayhamānaü anoloketvā va nikkhanto ti tumhākaü garahā bhavissati, tāya vo lajjāya vippaņisāro pi bhavissati, ehi amacce āõāpetvā aggiü nibbāpehi devā 'ti. Atha M. "devi kiü kathesi, yesaü ki¤ci atthi tesaü taü ķayhati, mayaü pana aki¤canaü" ti dãpento g. ā. @@ #<[page 055]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 55>% Ta. ki¤canan ti yesaü amhākaü palibuddhanakilesasaükhātaü ki¤canaü n' atthi te mayaü tena aki¤canabhāvena susukhaü vata jãvāma, ten' eva kāranena Mithilāya ķayhamānāya na me ki¤ci aķayhatha, appamattakam pi attano bhaõķakaü ķayhamānaü na passāmãti vadati. Eva¤ ca pana vatvā M. uttaradvārena nikkhami, tāpi 'ssa bhariyāyo nikkhamiüsu. Puna Sãvalidevã ekaü upāyaü cintetvā "gāmaghātarņņhavilopakaraõaü viya dassethā" 'ti āõāpesi, taü khaõaü yeva āvudhahatthe purise tato tato ādhāvante vilumpante sarãre lākhārasaü si¤citvā laddhapahāre viya phalake nippajjāpetvā vuyhante mate viya ca ra¤¤o dassesuü. Mahājano upakkosi: "mahārāja tumhesu dharantesu yeva raņņhaü vilumpanti janaü ghātentãti". Atha devã pi rājānaü vanditvā nivattanatthāya g. ā.: @@ Ta. aņaviyo ti mahārāja tumhesu dharantesu yeva aņavicorā samuppannā, tan ti tathā dhammarakkhiyaü tava raņņhaü viddhaüsenti. Rājā "mayi dharante yeva corā uņņhāya raņņhaviddhaüsentā nāma n' atthi, Sãvalideviyā kiriyā esā bhavissatãti" cintetvā taü appaņibhānaü karonto ā.: @@ @@ Ta. vilumpamānamhãti vilumpamāne, âbhassarā ti yathā te Brahmāno pãtibhakkhā hutvā samāpattisukhena vãtināmenti tathā vãtināmessāmā 'ti. Evaü vutte pi mahājano rājānaü anubandhat' eva. Ath' assa etad ahosi: "ayaü jano nivattituü na icchati, nivattessāmi nan" ti addhagāvutamattaü gatakāle nivattitvā mahāmagge ņhito amacce pucchi: "kass' etaü rajjan" ti. "Tumhākaü devā" 'ti. #<[page 056]># %<56 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "Tena hi imaü lekhaü antarakarontassa rājāõaü karothā" 'ti kattaradaõķena tiriyaü lekhaü kaķķhi. Tejavatā ra¤¤ā kataü lekhaü koci antaraü kātuü nāsakkhi. Mahājano lekhaü ussãsake katvā balavaparidevaü paridevi. Devã pi taü lekhaü antaraü kātuü avisahantã rājānaü piņņhidatvā gacchantaü disvā sokaü dhāretuü asakkontã uraü paharitvā mahāmagge tiriyaü patitvā pavaņņamānā agamāsi. Mahājano "lekhāsāmikehi lekhā bhinnā" ti deviyā gatamaggen' eva gato. M. uttara-Himavantābhimukho agamāsi. Devã pi sabbaü senāvāhanaü ādāya tena saddhiü yeva gatā. Rājā mahājanaü nivattetuü asakkonto yeva saņņhiyojanamaggaü gato. Tadā Nārado nāma tāpaso Himavati Suvaõõaguhāyaü vasati pa¤cābhi¤¤o, jhānasukhena vãtināmento sattāhaü atikkamitvā jhānā uņņhāya "aho sukhaü aho sukhan" ti udānaü udānesi, so "atthi nu kho koci Jambudãpatale imaü sukhaü pariyesanto" ti dibbacakkhunā olokento Mahājanakabuddhaükuraü disvā "rājā mahānekkhammaü nikkhanto Sãvalidevãpamukhaü mahājanaü nivattetuü na sakkoti, antarāyam pi 'ssa kareyyuü, bhiyyosomattāya daëhasamādānatthaü ovādaü dassāmãti" cintetvā iddhibalena gantvā ra¤¤o purato ākāse ņhito va tassa ussāhaü janetuü ā.: @@ Rājā ā.: @@ Ta. kimheso ti kimhi kena kāraõena esa hatthikāyādivasena mahato samåhassa ghoso, kānugāmevakiëiyā ti kā nu esā tayā saddhiü āgacchantānaü gāme viya kãëi, #<[page 057]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 57>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kattheso ti kimatthatthaü esa jano abhisaņo sannipatito taü parivāretvā āgacchatãti pucchati, maman ti aham etaü janaü ohāya gacchāmi taü maü ohāya gacchantaü, etthā 'ti etasmiü ņhāne esa jano abhisaņo anubandhanto āgato, sãmātikkamanaü yantan ti tvaü pana maü kilesasãmaü atikkamma anāgāriyamuni¤āõasaükhātassa monassa sampattiyā yantaü pabbajito vat' amhãti nandiü avijahitvā khaõe khaõe uppajjamānāhi nandãhi missam evo gacchantaü kiü jānanto pucchasi udāhu ajānanto Mahājanako kira Videharaņņhaü chaķķetvā pabbajito ti kiü na sutaü tayā ti. Ath' assa so daëhasamādānatthāya puna gātham āha: @@ Ta. māssu tiõõo ama¤¤ittho ti imaü bhaõķukāsāvavatthaü sarãraü dhārento iminā pabbajitaliīgagahaõamatten' eva kilesasãmaü tiõõo atikkanto 'smãti mā ma¤¤ittho, atãraõeyyamidan ti idaü kilesajātaü nāma na ettakena tãretabbam, bahå -- thayo ti saggaü āvaritvā ņhitā hi tava bahå kilesaparipanthā. Tato Mahāsatto āha: @@ Ta. so neva diņņhe ti so ahaü n' eva diņņhe manussaloke na adiņņhe devaloke kāmānaü abhipatthemi, tassa mama evaü ekavihārino ko nu paripantho assā 'ti vadati. Ath' assa so paripanthe dassento gātham āha: @@ Ta. tandãti ālasiyaü, aratãti {ukkaõņhitā}, bhatta -- do ti {bhattapari-} ëāho, i. v. h.: samaõa tvaü pāsādiko suvaõõavaõõo r. pahāya pabbajito ti vutte tuyhaü paõãtaü ojavantaü piõķapātaü dassanti, so tvaü pattapåraü ādāya yāvadatthaü bhu¤jitvā paõõasālaü pavisitvā kaņņhattharikāya nipajjitvā kākacchamāno niddaü okkamitvā antarā pabuddho aparāparaü parivattetvā hatthapāde pasārento uņņhāya cãvaravaüsaü gahetvā ālasiyo hutvā n' eva sammu¤janaü ādāya sammajjissasi na pānãyaü āharissasi puna nipajjitvā niddāyissasi kāmavitakkaü vā vitakkessasi, #<[page 058]># %<58 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tadā pabbajjāya ukkaõņhissasi bhattapariëāho te bhavissati, āvasanti sarãraņņhā ti ime ettakā paripanthā tāva sarãraņņhakā hutvā hutvā nivasanti, sarãre yeva nibbattantãti dasseti. Ath' assa M. thutiü karonto gātham āha: @@ Ta. br. -- sāsatãti brāhmaõa kalyānaü vata maü anusāsasi. Tato naü Nārado āha: @@ @@ @@ Ta. vidå ti gottena maü Kassapo ti jānanti, sabbhãti paõķitehi saddhiü samāgamo nāma sādhu hotãti āgato 'mhi, ānando ti tassa tava imissā pabbajjāya ānando tuņņhi somanassam eva hotu mā ukkaõņhi, vihāro ti catubbidho pi brahmavihāro, upavattatå 'ti pavattatu, yadånan ti yan te sãlena kasiõaparikammena jhānena ca ånan taü etehi sãlādãhi paripåraya, khantiyā -- cā 'ti ahaü rājapabbajito ti mānaü akatvā adhivāsakhantiyā kilesåpasamena ca samannāgato hohi, pasārayā 'ti mā ukkhipa mā patthara, pajahā 'ti a., sannata¤ca unnata¤cā 'ti kiüjātiko nām' ahan ti ādinā nayena pavattaü omāna¤ ca aham asmi jātisampanno ti ādinayappavattaü atimāna¤ ca, kamman ti dasakusalapathakammaü, vijjan ti pa¤cābhi¤¤āaņņhasamāpatti¤āõaü, dhamman ti kasiõaparikammasaükhātaü samaõadhammaü, sakkatvāna -- jā 'ti ete guõe sakkatvā vattassu, ime vā guõe sakkatvā daëhaü samādāya paribbaja, pabbajjaü pālehi, mā ukkaõņhi. Evaü so M-aü ovaditvā ākāsena sakaņņhānam eva gato. Tasmiü gate aparo pi Migājino nāma tāpaso tath' eva samāpattito uņņhāya olokento M-aü disvā "mahājanaü nivattanatthāy' assa ovādaü dassāmãti" tath' eva gantvā ākāse attānaü dassetvā āha: #<[page 059]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539). 59>% @@ @@ Ta. kapalle ti mattikāpattaü sandhāyāha, i. v. h: mahārāja tvaü evaråpaü issariyaü chaķķetvā pabbajito imasmiü kapallake ratiü ajjhagā adhigato ti pabbajjākāraõaü pucchanto evam ā., dåbhin ti kin nu ete tava antare ka¤ci aparādhaü kariüsu, kasmā tava evaråpaü issariyasukhaü pahāya etaü kapallam eva aruccitthā 'ti. Tato Mahāsatto āha: @@ Ta. na Migājinā 'ti ambho Migājina jātucca ekaüsen' eva ahaü ka¤ci ¤ātiü kudācanaü kismi¤ci kāle na adhammena jināmi, te pi ca ¤ātayo maü adhammena na jinant' eva, iti na koci mama dåbhin nāma akāsãti a. Evam assa pa¤haü paņikkhipitvā idāni yena kāraõena pabbajito taü dassento āha: @@ Ta. lokavattan ti vaņņānugatassa bālalokassa vattantan ti paveõiü aham addasaü, taü disvā pabbajito 'smãti dãpeti, khajjantaü -- ti kilesehi khajjantaü tehi ca kaddamãkataü lokaü disvā, yattha sanno ti yamhi kilesavatthumhi sanno laggo puthujjano tattha laggā bahusattā ha¤¤anti c' eva andubandhanādãhi ca bajjhanti, etāhan ti ahaü sace ettha bajjhissāmi ime sattā viya ha¤¤issāmi c' eva bajjhissāmi cā 'ti, evam etad eva kāraõaü attano upamaü katvā bhikkhako jāto 'smãti a., Migājinā 'ti taü ālapati' kathaü pana tena tassa nāmaü ¤ātan ti paņisanthārakāle paņhamam eva pucchitattā. #<[page 060]># %<60 XXII. Mahānipāte.>% Tāpaso taü kāraõaü vitthārato sotukāmo hutvā g. ā.: @@ Ta. kassetan ti etaü tayā vuttaü sucivacanaü kassa vacanaü nāma, kappan ti kappetvā pavattitānaü abhi¤¤āsamāpattinaü lābhino kammavādiü tāpasaü, vijjanti āsavakkhaya¤āõavijjāya samannāgataü paccekabuddhaü, i. v. h.: rathesabha mahārāja na hi kappasamaõaü vā vijjasamaõaü vā paccakkhāya tass' ovādaü vinā yathā dukkhassa atikkamo hoti evaü vattantaü samaõaü āhu, tesaü pana vacanaü sutvā sakkā evaü paņipajjituü, tasmā vadehi ko nu te Bhagavā Satthā ti. Atha Mahāsatto āha: @@ Ta. sakkatvā ti pabbajjāya guõaü pucchanatthāya påjetvā, anupāvisin ti na kiõci {anupaviņņhapubbo} 'smi, na mayā koci samaõo pucchitapubbo ti vadati, iminā hi paccekabuddhānaü santike dhammaü suõantena pi kadāci odissakavasena pabbajjādiguõo na puņņhapubbo, tasmā evam āha. Eva¤ ca pana vatvā yena kāraõena pabbajito taü ādito paņņhāya dassetum ā.: @@ @@ @@ @@ #<[page 061]># %< 2. Mahājanakajātika. (539.) 61>% @@ @@ Ta. vagguså 'ti madhurassaresu turiyesu vajjamānesu, turiyatāëitasaüghuņņhe ti turiyānaü tāëitehi saüghuņņhe uyyāne, sammatāëasamāhite ti sammehi ca tāëehi ca samannāgate, sa Migājinā 'ti Migājina so ahaü, addakkhiü phalaü amban ti phalitaü ambarukkhan ti a., tirochadan ti tiropākāraü uyyānassa anto ņhitaü ca bahipākāraü nissāya jātaü ambarukkhaü addasaü, taddamānan ti poņhiyamānaü, orohitvā ti hatthikkhandhā otaritvā, vinaëãkatan nippattanaëaü kataü, evamevā 'ti evam eva, phalãti phalasampanno, ajinamhãti cammatthāya cammakāraõā, dantehãti attano dantehi ha¤¤ati, dantanimittaü ha¤¤ati ti a., hantãti ha¤¤ati, aniketamasanthavan ti yo pana niketaü pahāya pabbajitattā aniketo sattasaükhāravatthukassa taõhāsanthavassa abhāvā asanthavo, taü aniketam asanthavaü ko hanissatãti adhippāyo, te satthāro ti te dve rukkhā mama satthāro ahesun ti vadati. Taü sutvā Migājino "appamatto hohãti" ra¤¤o ovādaü {datvā} sakaņņhānam eva gato. Tasmiü gate Sãvalidevã ra¤¤o pādesu patitvā ā.: @@ @@ Ta. pavyadhito ti bhãto utrasto, paņicchadan ti amhe ķayhamāõe pi vilumpamāne pi rājā na oloketãti pavyadhitassa janassa āvaraõaü rakkhaü {ņhapetvā} puttan te Dãghāvukumāraü rajje ņhapetvā abhisi¤citvā pacchā pabbajissasãti a. Tato Bodhisatto āha: @@ #<[page 062]># %<62 XXII. Mahānipāta.>% @< santi puttā Videhānaü, Dãghāvu raņņhavaddhano, te rajjaü kārayissanti Mithilāya pajāpatãti. || Ja_XXII:272 ||>@ Ta. santiputtā ti Sãvali, samaõānaü puttā nāma n' atthi Videharaņņhavāsinaü puna puttā, Dãghāvu atthi, te rajjaü kārayissanti, pajāpatãti deviü ālapati. Devã āhā: "Deva tumhe tāva pabbajitā, ahaü kiü karomãti". Atha so āha: "ahaü {anusāsāmi}, vacanaü me karohãti" vatvā āha: @@ @@ Ta. tvan ti tvam puttassa chattaü ussāpetvā mama puttassa rājātirajjaü anusāsamānā bahuü pāpaü karissasi, ga¤chisãti yena kāyādãhi katena bahunā pāpena duggatiü gamissasi, sa dhãradhammo ti piõķiyālopena yāpetabban ti esa dhãrānaü dhammo. Evaü M. tassā ovādam adāsi. Tesaü a¤¤ama¤¤aü sallāpena gacchantānaü suriyo {atthaīgato}. Devã patiråpaņņhāne khandhāvāraü nivāsāpesi. M. pi ekaü rukkhamålaü upagato so tattha vasitvā punadivase sarãrapaņijagganaü katvā maggaü paņipajji. Devã pi "senā pacchato āgacchatå" 'ti vatvā tassa pacchato va ahosi. Te bhikkhācāravelāya Thåõan nāma nagaraü pāpuõiüsu. Tasmiü khaõe antonagare eko puriso såõato mahantaü maüsakhaõķaü kiõitvā sålena aīgāresu pacāpetvā nibbāpanatthāya phalakakoņiyaü ņhapetvā aņņhāsi, tassa a¤¤avihitassa eko sunakho taü ādāya palāyi, so ¤atvā taü anubandhanto yāva bahidakkhiõadvāraü gantvā nibbiõõo nivatti. Rājā ca devã ca sunakhassa purato āgacchantā dvidhā ahesuü, #<[page 063]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 63>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so bhayena maüsaü chaķķetvā palāyi, M. taü disvā cintesi: "ayaü chaķķetvā anapekho palāto, a¤¤o pi 'ssa sāmiko na pa¤¤āyati, evaråpo anavajjo paüsukålapiõķapāto nāma n' atthi, paribhu¤jissāma nan" ti so mattikāpattaü nãharitvā taü maüsakhaõķaü ādāya pu¤chitvā patte katvā udakaphāsukaņņhānaü gantvā paribhu¤ji. Tato devã "sace esa rajjen' atthiko bhaveyya evaråpaü jegucchaü paüsumakkhitaü sunakhucchiņņhakaü na khādeyya, na dān' esa amhākan" ti cintetvā "mahārāja evaråpaü jegucchaü khādasãti" ā. "Devi tvaü andhabālatāya imassa piõķapātassa visesanaü na jānāsãti" tass' eva patitaņhānaü paccavekkhitvā amataü viya taü paribhu¤jitvā mukhaü vikkhāletvā hatthapāde dhovi. Tasmiü khaõe devã nindamānā ā.: @@ Ta. ajaddhumārivā 'ti anāsakamaraõam eva, luëitan ti paüsumakkhitaü, anariyan ti asundaraü, na seve ti nakāro paņipucchanattho, i. v. h.: sace catutthe bhattakāle pi na bhu¤jeyya khudāya mareyya, nanu evaü sante pi kulaputtaråpo sappuriso evaråpaü piõķaü na tv-eva seveyyā 'ti, na tayidan ti taü idaü. Mahāsatto āha: @@ #<[page 064]># %<64 XXII. Mahānipāta.>% @< ye keci bhogā idha dhammaladdhā sabbo [so] bhakkho anavajjo ti vutto ti. || Ja_XXII:275 ||>@ Ta. abhakkho ti so piõķapāto mama abhakkho nāma na hoti, yaü hotãti yaü gihino ca sunakhassa ca cattaü hoti taü paüsukålan nāma assāmikattā anavajjaü, ye kecãti tasmā a¤¤e pi ye keci dhammaladdhā bhogā sabbo so bhakkho anavajjo ti anu avayo punappuna olokiyamāno pi anavayo paripuõõaguõo anavajjo, adhammaladdhaü pana sahassagghaõakam pi jigucchanãyam eva. Evan te a¤¤ama¤¤aü kathentā va nagaradvāraü pāpuõiüsu. Tatra dārakesu kãëantesu ekā kumārikā khuddakakullakena vālikaü poņheti, tassā ekasmiü hatthe ekaü valayaü ekasmiü dve, tāni a¤¤ama¤¤aü ghaņņenti, itaraü nissaddaü. Rājā taü kāraõaü ¤atvā "Sãvali mama pacchato carati, itthi nāma pabbajitassa malaü, ayaü pabbajitvāpi bhariyaü jahituü na sakkotãti garahanti pi maü, sac' āyaü kumārikā paõķitā bhavissati S-deviyā nivattanakāraõaü kathessati, imissā kathaü sutvā Sãvaliü uyyojessāmãti" cintetvā āha: @@ Ta. upaseniye ti mātaraü upagantvā sayanike, nigaëamaõķike ti agaëitamaõķanena maõķanasãlike ti vadati, janatãti sanati saddaü karoti. Kumārikā āha: @@ @@ @@ #<[page 065]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 65>% Ta. dunãdhurā ti dve valayā, saüghātā ti saühananato saüghaņņanato ti a., gatãti nipphatti, dutiyassa evaråpā nipphatti hotãti, so ti so ekanidhuro, muni bhåto vā 'ti pahãnasabbakileso ariyapuggalo viya tiņņhati, vivādamatto ti samaõadutiyako nāma vivādasamaõo hoti kalahaü karoti nānāgāhaü gaõhāti, keneko ti ekako pana kena saddhiü vivadissati, ekattamuparocatan ti ekãbhāvo te ruccatu, samaõā nāma bhaginim pi ādāya na caranti kim pana evaü uttamaråpadharaü bhariyaü, ayan te antarāyaü karissati, imaü nãharitvā ekako va samaõadhammaü karohãti naü ovadi. So tassā daharakumārikāya vacanaü sutvā paccayaü labhitvā deviyā kathento āha: @@ @@ Ta. kumāriyā ti kumārikāya kathitā, pessiyā ti sac' āhaü r. kāreyyaü esā me pessiyā vacanakārikā bhaveyya oloketum pi maü na visaheyya, idāni pana attano pessaü viya dāsaü viya ca maü¤ati, dutiyasseva sā gatãti maü ovadati, anuciõõo ti anusaücarito, pathāvihãti pathikehi, ekan ti tava ruccanakaü gaõha ahaü pana tayā gahitāvasesaü aparaü gaõhissāmi, meva maü tvan ti Sãvali ito paņņhāya tvaü puna maü pati me ti mā vada ahaü vā bhariyā me ti mā avacaü. Sā tassa vacanaü sutvā "deva tumhe uttamaü dakkhiõaü maggaü gaõhatha ahaü vāman" ti vanditvā thokaü gantvā sokaü sandhāretum asakkontã punāgantvā ra¤¤ā saddhiü ekato va nagaraü pāvisi. Tam atthaü pakāsento Satthā upaķķhaü g. ā.: @@ #<[page 066]># %<66 XXII. Mahānipāta.>% Ta nagaråpāgamun ti nagaraü paviņņhā. Pavisitvā ca pana M. piõķāya caranto usukārassa gehadvāraü patto, Sãvalã pi ekamante aņņhāsi, tasmiü samaye usukāro aīgārakapalle usuü tāpetvā ka¤jikena temetvā ekaü akkhiü nimãletvā eken' olokento ujuü karoti. Taü disvā M. cintesi: "sac' āyaü paõķito bhavissati mayhaü etaü kāraõaü kathessati, pucchissāmi nan" ti upasaükami. Tam atthaü pakāsento S. ā.: @@ Ta. koņņhake ti bhikkhave so rājā attano bhattakāle upaņņhite usukārassa koņņhake aņņhāsi, tatra cā 'ti tasmi¤ ca koņņhake, niggayhā 'ti nimãletvā, jimhamekenā 'ti eken' akkhinā vaükaü pekkhati. Atha naü Mahāsatto āha: @@ T. a.: samma usukāra evan nu tvaü sādhu passasi yaü ekaü nimãletvā eken' akkhinā vaükaü pekkhasãti. Ath' assa so kathento āha: @@ @@ @@ Ta. visālaü viyā 'ti vitthiõõaü viya hutvā khāyati, as -- liīgan ti parato vaükaņņhānaü appatvā, nujjubhāvāyā 'ti na ujubhāvāya, i. v. h.: visāle khāyamāne parato ujuņņhānaü na pāpuõeyyā 'ti, tasmiü asampatte adissamāne ujukabhāvāya kiccaü na kappati na sampajjatãti, sampatvā ti cakkhunā patvā disvā ti a., #<[page 067]># %< 2. Mahājanakajātaka. (539.) 67>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ vivādamatto ti yathā dutiye akkhimhi ummãlite liīgaü na pa¤¤āyati vaükaņņhānaü ujuü ujukaņņhānam pi vaükaü pa¤¤āyatãti vivādo hoti evaü samaõassa pi dutiyo vivādamatto. Evam assa so ovādaü datvā tuõhi ahosi. M. pi piõķāya caritvā missakabhattaü saükaķķhitvā nagarā nikkhamma udakaphāsukaņņhāne nisãditvā kattabbakicco pattaü thavikāya osāretvā Sãvaliü āmantetvā āha: @@ @@ Ta. suõasãti sutā te tā gāthā, pessiyā man ti idaü pana kumārikāya ovādam eva sandhāyāha. Sā kira "neva maü tvan" ti vuttāpi Mahāsattaü anubandhi yeva, rājānaü nivattetuü na sakkoti, mahājano anubandhati. Tato pana aņavi na dåre hoti, M. nãlavanarājiü disvā taü nivattetukāmo hutvā gacchanto yeva maggasamãpe mu¤jatiõaü addasa, tato isikaü lu¤citvā "passa Sãvali, ayaü idha puna ghaņetuü na sakkā, evam eva puna mayhaü tayā saddhiü saüvāso nāma ghaņetuü na sakko" ti vatvā imaü upaķķhagātham āha: @@ Ta. ekā -- Sãvalãti ahaü ekãbhāvena viharissāmi, tvam pi ekā va viharā 'ti tassā ovādam adāsi. Sā taü sutvā "ito dāni paņņhāya n' atthi mayhaü Mahājanakanarindena saddhiü saüvāso" ti sokaü dhāretuü asakkontã ubhohi hatthehi uraü paharitvā asa¤¤ã hutvā mahāmagge pati. #<[page 068]># %<68 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ M. tassā asa¤¤ãbhāvaü ¤atvā padaü vikopetvā ara¤¤aü pāvisi. Amaccā āgantvā tassā sarãraü udakena si¤citvā hatthapāde parimajjitvā sa¤¤aü labhāpesuü. Sā "tātā kuhiü rājā" ti pucchi. "Nanu tumhe va jānāthā" 'ti. "Upadhāretha tātā" ti. Ito c' ito ca dhāvitvā na passiüsu. Sā mahāparidevaü paridevitvā ra¤¤o ņhitaņņhāne cetiyaü kāretvā gandhamālādãhi påjetvā nivatti. M. pi Himavantaü pavisitvā sattāhabbhantare yeva abhi¤¤ā ca samāpattiyo ca nibbattetvā puna manussapathaü nāgami. Devã pi usukārena saddhiü kathitaņņhāne kumārikāya saddhiü k-ņņhāne maüsaparibhojanaņņhāne Migājinena saddhiü k-ņņhāne Nāradena saddhiü k-ņņhāne ti sabbaņņhānesu cetiyāni kāretvā gandhamālādãhi påjetvā senaīgaparivutā Mithilaü patvā ambuyyāne puttassa abhisekaü kāretvā taü senaīgaparivutaü nagaraü pesetvā sayaü isipabbajjaü pabbajitvā tatth' eva uyyāne vasantã kasiõaparikammaü katvā jhānaü nibbattetvā Brahmaloka-parāyanā ahosi. S. i. d. ā. "na bhikkhave idān' eva pubbe pi T. mahābhinikkhamanaü nikkhanto yevā" 'ti vatvā j. s,: "Tadā samuddadevatā Uppalavaõõā ahosi, Nārado Sāriputto, Migājino Moggallāno, kumārikā Khemā bhikkhunã, usukāro ânando, Sãvalã Rāhulamātā, Dãghāvukumāro Rāhulo, mātāpitaro mahārājakulāni, Mahājanakanarindo pana aham evā" 'ti. Mahājanakajātakaü. $<3. Sāmajātaka.>$ Ko nu maü usunā vijjhãti. Idaü S. J. v. ekaü mātiposakaü bhikkhuü ā. k. Sāvatthiyaü kira aņņhārasakoņivibhavass' ekassa seņņhikulassa ekaputtako ahosi mātāpitunnaü piyo manāpo. So ekadivasaü pāsādatalaü gato sãhapa¤jaraü ugghāņetvā vãthiü olokento gandhamālādihatthaü mahājanaü dhammasavanatthāya Jetavanaü gacchantaü disvā #<[page 069]># %< 3. Sāmajātaka. (540.) 69>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "aham pi gamissāmãti" gandhamālādãni gāhāpetvā vihāraü gantvā vatthabhesajjapānakāni saüghassa dāpetvā gandhamālādãhi ca Bhagavantaü påjetvā ekamantaü nisinno. Dhammaü sutvā kāmesu ādãnavaü pabbajjāya ca ānisaüsaü sallakkhetvā parisāya uņņhitāya Bh-taü pabbajjaü yācitvā "mātāpitåhi ananu¤¤ātaü Tathāgatā na pabbājentãti" {sutvā} gantvā sattāhaü nirāhāro mātāpitaro anujānāpetvā āgantvā pabbajjaü yāci. So ekaü bhikkhuü āõāpesi, so taü pabbājesi, tassa pabbajitassa mahālābhasakkāro nibbatti, so ācariyupajjhāye ārādhetvā laddhupasampado pa¤ca vassāni dhammaü pariyāpuõitvā "ahaü idhākiõõo viharāmi, na me taü patiråpan" ti ara¤¤avāse vipassanadhuraü påretukāmo upajjhāyassa santike kammaņņhānaü gahetvā ekaü paccantagāmaü gantvā ara¤¤e vihāsi, so tattha vipassanaü paņņhapetvā dvādasa vassāni ghaņento vāyamanto visesaü nibbattetuü na sakkhi. Mātāpitaro pi 'ssa gacchante gacchante kāle duggatā ahesuü, ye pi nesaü khettaü vā vaõijjaü vā payojesuü te "imasmiü kule putto vā bhātā vā iõaü codetvā gaõhanto nāma n' atthãti" attano attano hatthagataü gahetvā yathāruciü palāyiüsu, gehe dāsakammakarādayo pi hira¤¤asuvaõõādãnã gahetvā palāyiüsu, aparabhāge dve janā kapaõā hutvā hatthe udakasecanakam pi alabhitvā gehaü vikkiõitvā agharā hutvā kāru¤¤abhāvappattā pilotikanivāsanā kapālahatthā bhikkhāya cariüsu. Tasmiü kāle eko bhikkhu Jetavanā nikkhamitvā tassa vasanaņņhānaü āgamāsi, so taü āgantukavattaü katvā sukhaü nisinno "kuto āgat' atthā" 'ti pucchitvā "J-vanā" ti vutte Satthu c' eva mahāsāvakādãna¤ ca ārogyaü pucchitvā mātāpitunnaü pavattiü pucchi: "bhante Sāvatthiyaü asukassa nāma seņņhikulassa ārogyan" 'ti, "āvuso mā tassa kulassa pavattiü pucchãti", "kiü bhante" ti, "āvuso tassa kira kulassa eko va putto, so sāsane pabbajito, tassa pabbajitakālato paņņhāya etaü kulaü parikkhãõaü, idāni dve janā paramakāruõõataü pattā bhikkhāya carantãti". So tassa vacanaü suõanto sabhāvena saõņhātuü nāsakkhi, assupuõõehi akkhãhi rodituü ārabhi, "āvuso kiü rodasãti" ca vutte "bhante te mayhaü mātāpitaro, ahaü tesaü putto" ti, "āvuso tava m-ro taü nissāya vināsaü pattā, gaccha te paņijaggāhãti". So "ahaü dvādasa vassāni ghaņento vāyamanto maggaü vā phalaü vā nibbattetuü nāsakkhiü, #<[page 070]># %<70 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ abhabbo bhavissāmi, kim me pabbajjāya, gihã hutvā m-ro posetvā dānaü datvā saggaparāyano bhavissāmãti" cintetvā ara¤¤avāsaü tassa therassa niyyādetvā punadivase nikkhamitvā anupubbena Sāvatthito avidåre Jetavanapiņņhivihāraü pāpuõi. Tattha dve maggā: eko J-vanaü gacchati eko Sāvatthiü. So tattha ņhatvā "kin nu kho paņhamaü mātāpitaro passāmi udāhu Dasabalan" ti cintetvā "mayā m-ro ciradiņņhapubbā, ito paņņhāya pana me Buddhadassanaü dullabhaü bhavissati, ajja Sammāsambuddhaü disvā dh. sutvā sve pāto va m-ro passissāmãti" Sāvatthimaggaü pahāya sāyaõhasamaye J-vanaü pāvisi. Taü divasaü pana S. paccåsakāle lokaü volokento imassa kulaputtassa upanissayaü addasa, so tassa āgamanakāle Mātiposakasuttena mātāpitunnaü guõaü vaõõesi. So bhikkhuparisante ņhatvā dhammakathaü suõanto cintesi: "ahaü `gihã hutvā m-ro paņijaggituü sakkomãti, S. pana `pabbajitaputto va upakārako nāma' 'ti vadati, sv-āhaü S-raü adisvā gato, evaråpāya pabbajjāya parihãno assaü, idāni pana gihã ahutvā pabbajito va samāno m-ro posessāmãti" so salākaü gahetvā salākabhatta¤ c' eva salākayāgu¤ ca gaõhitvā dvādasa vassāni ara¤¤e vuttaü bhikkhupārājikaü patto viya ahosi. So pāto va Sāvatthiü pāpetvā "kin nu kho paņhamaü yāguü gaõhāmi udāhu m-ro passissāmãti" cintetvā "kapaõānaü santikaü tucchahatthena gantuü ayuttan" ti yāguü gahetvā va etesaü purāõagehadvāraü gato, m-ro yāgubhikkhaü caritvā parabhittiü upagantvā nisinnake disvā uppannasoko assupuõõehi nettehi tesaü avidåre aņņhāsi. Te taü disvāpi na sa¤jāniüsu, ath' assa mātā "bhikkhatthāya ņhito bhavissatãti" sa¤¤āya "bhante tumhākaü dātabbayuttakaü n' atthi, aticchathā" 'ti āha, so tassā kathaü sutvā hadayapåraü sokaü gahetvā assupuõõehi nettehi tatth' eva aņņhāsi, dutiyam pi tatiyam pi vuccamāno pi aņņhāsi yeva, ath' assa pitā mātaraü ā.: "gaccha jātaputto nu ko te eso" ti, sā uņņhāya gantvā sa¤jānitvā pādamåle patitvā paridevi, pitāpi 'ssa tath' eva akāsi, mahantaü kāru¤¤aü ahosi. So pi m-ro disvā sakabhāvena saõņhātuü asakkonto assåni pavattesi, so sokaü adhivāsetvā "mā cintayittha, ahaü vo posessāmãti" #<[page 071]># %< 3. Sāmajātaka. (540). 71>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ m-ro assāsetvā yāguü pāyetvā ekamante nisãdāpetvā puna bhikkhaü āharitvā te bhojetvā attano bhikkhaü pariyesitvā tesaü santikaü gantvā puna bhattena pucchitvā bhattakiccaü katvā te ekamante nivāsaü akāsi. So tato paņņhāya iminā niyāmena m-ro paņijaggati, attanā laddhāni pakkhikabhattādãni pi tesaü datvā sayaü piõķāya caritvā labhamāno bhu¤jati, vassāvāsikam pi annaü yaü ki¤ci labhitvā tesaü yeva deti, tehi paribhuttajiõõapilotikaü aggaëaü datvā ra¤jitvā sayaü paribhu¤jati, bhikkhaü labhanadivasaü pan' assa appaü alabhanadivasāni bahåni ahesuü, nivāsanapārupanaü atilåkhaü hoti. So m-ro paņijagganto va aparabhāge kiso uppaõķuppaõķukajāto ahosi, atha naü sandiņņhasambhattā pucchiüsu: "āvuso pubbe tava sarãravaõõo sobhati idāni pana uppaõķuppaõķukajāto si, vyādhi nu kho te uppanno" ti, so "n' atthi me āvuso vyādhi palibodho pana me atthãti" taü pavattiü ārocesi. "âvuso S. saddhādeyyaü vinipātetuü na deti, tvaü saddhādeyyaü gahetvā gihãnaü dadamāno ayuttaü karosãti". So tesaü kathaü sutvā lajjito oliyyi. Te tattakenāpi atuņņhā gantvā "asuko nāma bhante bhikkhu saddhādeyyam vinipātetvā gihã posetãti" Satthu ārocesuü. S. taü kulaputtaü pakkosāpetvā "saccaü kira tvaü bhikkhu saddhādeyyaü gahetvā gihã posesãti" pucchitvā "saccam bhante" ti vutte S. tassa taü sukiriyaü vaõõetukāmo attano ca pubbacariyaü pakāsetukāmo hutvā "gihã bhikkhu posento ke posesãti" pucchi, "m-ro bhante" ti, tato S. tassa ussāhaü janetukāmo hutvā "sādhu sādhå" 'ti tikkhattuü sādhukāraü datvā "tvaü mayā gatamagge ņhito, ahaü pubbe cariyaü caranto m-ro posesin" ti ā. So bhikkhu ussāhaü paņilabhi. S. tāya pubbacariyāya āvikaraõatthaü bhikkhåhi yācito a. ā.: Atãte Bārāõasito avidåre nadiyā orimatãre eko nesādagāmo ahosi paratãre eko, ekekasmiü pa¤ca pa¤ca kulasatāni vasanti, dvãsu pi gāmesu dve nesādajeņņhakā sahāyā, te daharakāle yeva katikaü kariüsu: "sace amhesu ekassa dhãtā hoti ekassa putto tesaü āvāhavivāhaü hotå" 'ti. Atha orimatãragāmavāsinesādajeņņhakassa gehe putto jāyi, #<[page 072]># %<72 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ jātakkhaõe c' assa dukålena paņiggahitattā Dukålako t' eva nāmaü kariüsu, itarassa gehe dhãtā jāyi, tassā paratãre jātattā Pārikā ti nāmaü kariüsu, te ubho pi abhiråpā ahesuü suvaõõavaõõā, nesādakule jātāpi pāõātipātan nāma na kariüsu. Aparabhāge solasavassakaü Dukålakumāraü mātāpitaro āhaüsu: "putta kumārikan te ānessāmā" 'ti, so pana Brahmalokā āgato suddhasatto ubho kaõõe pidhāya "na me gharāvāsen' attho, mā evaråpaü avacutthā" 'ti vatvā yāvatatiyaü vuccamāno pi na icchi yeva. Pārikakumārikāpi "amma amhākaü sahāyassa putto atthi abhiråpo suvaõõavaõõo, tassa taü dassāmā" 'ti mātāpitåhi vuttā tath' eva vatvā kaõõe pidahi, sāpi Brahmalokato āgatā. Dukålakumāro tassā rahassena sāsanaü pahiõi "sace kira methunadhammena atthikā a¤¤assa gehaü gaccha, mama methune chando n' atthãti", sāpi tassa tath' eva sāsanaü pesesi. Tesaü anicchamānānam yeva āvāhavivāhaü kariüsu. Te ubho pi kilesasamuddaü anotaritvā dve Mahābrahmāno viya ekato vasiüsu. D-kumāro macchaü vā migaü vā na māreti, antamaso āhaņaü maüsam pi na vikkiõāti. Atha naü m-ro vadiüsu: "tāta tvaü nesādakule nibbattitvā n' eva gharāvāsaü icchasi na pāõavadhaü karosi, kin nāma karissasãti". "Amma tāta tumhesu anujānantesu ajj' eva pabbajissāmā" 'ti. "Tena hi gacchathā" 'ti dve pi jane uyyojesuü. Te m-ro vanditvā nikkhamma Gaīgātãre Himavantaü pavisitvā yasmiü ņhāne Migasammatā nāma nadã Himavantato otaritvā Gaīgaü pattā taü ņhānaü gantvā Gaīgaü pahāya Migasammatābhimukhā abhiråhiüsu. Tasmiü khaõe {Sakkabhavanaü} uõhākāraü dassesi, Sakko taü kāraõaü ¤atvā Vissakammaü āmantetvā "tāta Vissakamma dve mahāpurisā nikkhamitvā Himavantaü paviņņhā, nivāsanaņņhānaü tesaü laddhuü vaņņati, Mi-nadiyā aķķhakosantare etesaü pa¤¤asāla¤ ca pabbajitaparikkhāre ca māpetvā ehãti" ā. #<[page 073]># %< 3. Sāmajātaka. (540) 73>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So "sādhå" 'ti sampaņicchitvā Mågapakkhajātake āgatanayen' eva sabbaü saüvidahitvā amanāpasadde mige palāpetvā ekapadikajaüghamaggaü māpetvā sakaņņhānam eva gato. Te pi taü maggaü disvā tena assamapadaü pāpuõiüsu. Dukålapaõķito paõõasālaü pavisitvā {pabbajitaparikkhāre} disvā "Sakkena mayaü dinnā" ti Sakkadattiyabhāvaü ¤atvā sāņakaü omu¤citvā rattavākacãvaraü nivāsetvā pārupitvā ajinaü aüse katvā jaņāmaõķalaü bandhitvā isivesaü gahetvā Pāriyāpi pabbajjaü datvā ubho kāmāvacaramettaü bhāventā tattha paņivasiüsu. Tesaü mettānubhāvena sabbe migapakkhino a¤¤ama¤¤aü mettacittam eva paņilabhiüsu, na koci kassaci viheņheti. Pārã pānãyaü paribhojaniyaü āharati assamapadaü sammajjati sabbakiccāni karoti, ubho pi phalāphalam āharitvā paribhu¤jitvā attano attano paõõasālaü pavisitvā samaõadhammaü karontā vāsaü kappayiüsu. Sakko tesaü upaņņhānaü āgacchati. So ekadivesaü olokento "imesaü cakkhåni parihāyissantãti" antarāyaü disvā D-paõķitaü upasaükamitvā vanditvā ekamantaü nisãditvā evam ā.: "bhante tumhākaü antarāyo pa¤¤āyati, paņijagganakaü puttaü laddhuü vaņņati, lokadhammaü patisevathā" 'ti ā. "Sakka kin nām' etaü kathesi, mayaü agāramajjhe pi etaü lokadhammaü pahāya puëavagåtharāsiü viya jigucchimha, idāni ara¤¤aü pavisitvā isipabbajjaü pabbajitvā kathaü evaråpaü karissāmā" 'ti. "Bhante sace na evaü karotha Pāritāpasiyā utunikāle nābhiü hatthena parāmaseyyāthā" 'ti. M. "idaü sakkā kātun" ti sampaņicchi. Sakko taü vanditvā sakaņņhānam eva gato. M. pi taü kāraõaü Pāriyā ācikkhitvā tassā utunikāle nābhiü parāmasi. Tadā B. devalokā cavitvā tassā kucchimhi paņisandhiü gaõhi. #<[page 074]># %<74 XXII. Mahānipata.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Sā dasamāsaccayena suvaõõaü puttaü vijāyi, ten' ev' assa Suvaõõasāmo ti nāmaü kariüsu. Pāriyāpi pabbatantare kinnariyo dhātikiccaü kariüsu. Te ubho pi B-aü nahāpetvā paõõasālāya nipajjāpetvā phalāphalatthāya gacchanti. Tasmiü khaõe kinnarā kumāraü gahetvā kandarādisu nahāpetvā pabbatamatthakaü āruyha nānāpupphehi alaükaritvā haritālamanosilādãhi tilake katvā ānetvā paõõasālāya nipajjāpenti. Pārã āgantvā puttaü tha¤¤aü pāyeti. Taü aparabhāge vaķķhitvā solasavassuddesikaü pi anurakkhantā mātāpitaro paõõasālāya nisãdāpetvā sayam eva vanamålaphalāphalatthāya gacchanti. M. "kadāci kocid eva antarāyo bhaveyyā" 'ti tesaü gatamaggaü sallakkheti. Ath' ekadivasaü tesaü vanamålaphalāphalaü ādāya sāyaõhasamaye nivattantānaü assamapadato avidåre mahāmegho uņņhahi, te ekaü rukkhamålaü pavisitvā vammikamatthake aņņhaüsu, tassa abbhantare āsãviso atthi, tesaü sarãrato sedagandhamissakaü udakaü otaritvā tassa nāsāpuņaü pāvisi, so kujjhitvā nāsāvātena pahari, dve pi andhā hutvā a¤¤ama¤¤aü na passiüsu. D-paõķito Pāriü āmantetvā "Pāri mama cakkhåni parihãnāni, na taü passāmãti" ā., sāpi tath' evāha, te "n' atthi no dāni jãvitan" ti maggaü apassantā paridevamānā vicariüsu. "Kiü pana tesaü pubbakamman" 'ti. Taü kira pubbe vejjakulaü ahosi, atha so vejjo ekassa mahaddhanassa purisassa akkhirogaü paņijaggi, so tassa ki¤ci na dāpesi, vejjo kujjhitvā bhariyāya ārocetvā "kiü karomā" 'ti ā., sāpi kujjhitvā "na no tassa santike dhanen' attho, bhesajjaü tassa vatvā ekaü yogaü datvā akkhãni kāõāni karohãti" ā., so "sādhå" 'ti tassā vacanaü sampaņicchitvā tathā akāsi, tesaü ubhinnam pi iminā kammena cakkhåni andhāni jāyiüsu. Atha M. cintesi "mama m-ro a¤¤esu divasesu imāya velāya āgacchanti, #<[page 075]># %< 3. Sāmajātaka. (540). 75>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ idāni tesaü pavattiü na jānāmi, paņimaggaü gamissāmãti" paņimaggaü gantvā saddam akāsi, te tassa saddaü sa¤jānitvā paņisaddaü katvā puttasinehena "tāta Sāma idha paripantho atthi, mā āgamãti" vadiüsu, atha nesaü "tena hi imaü gahetvā ethā" 'ti dãghalaņņhiü adāsi, te laņņhikoņiyaü gahetvā tassa santikaü āgamiüsu, atha ne "kena vo kāraõena cakkhåni vinaņņhānãti" pucchi, "tāta mayaü deve vassante rukkhamåle vammikamatthake ņhitā, tena kāraõenā" 'ti, so sutvā va a¤¤āsi: "tattha āsãvisena bhavitabbaü, tena kuddhena nāsāvāto vissaņņho bhavissatãti" so m-ro disvā rodi c' eva hasi ca, atha nan te pucchiüsu: "kasmā tāta rodi kasmā hasãti", "amma tāta tumhākaü daharakāle yeva cakkhåni vinaņņhānãti rodiü, idāni paņijaggissāmãti hasiü, mā cintayittha, ahaü vo paņijaggissāmãti" so m-ro assamapadaü ānetvā tesaü rattiņņhānadivaņņhānesu caükame paõõasālāya vaccaņņhāne passāvaņņhāne ti sabbaņņhānesu rajjuke bandhi, tato paņņhāya te assame ņhapetvā vanamålaphalāni āharati, pāto va nesaü vasanaņņhānaü sammajjati, Mi-nadiü gantvā pānãyaü āharati, paribhojanãyaü upaņņhapeti, dantakaņņhamukhodakādiü katvā madhuraphalāphalaü deti, tehi mukhe vikkhālite sayaü paribhu¤jati, paribhu¤jitvā m-ro vanditvā migagaõaparivuto phalāphalatthāya ara¤¤aü pavisitvā pabbatantare kinnaraparivāro phalāphalaü gahetvā sayaõhavelāyaü āgantvā ghaņe udakaü āharitvā tāpetvā uõhodakena nesaü yathāruciü nahāpanaü vā pādadhovanaü vā katvā aīgārakapallaü upanetvā gatte sedetvā nisinnānaü phalāphalaü datvā pariyosāne sayam pi khāditvā sesakaü ņhapeti, iminā niyāmena m-ro paņijaggati. Tasmiü samaye Bārāõasiyaü Piliyakkho nāma rājā r. kāreti, so migamaüsalobhena mātaraü r. paņicchāpetvā sannaddhapa¤cāvudho Himavantaü pavisitvā mige vadhitvā maüsaü khādanto Migasammataü nadiü patvā anupubbena Sāmassa pānãyagahaõatitthaü patto migavala¤jaü disvā maõivaõõāhi sākhāhi koņņhakaü katvā dhanuü ādāya visapãtaü saraü sannahitvā tattha nilãno acchi. #<[page 076]># %<76 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ M. pi sāyaõhasamaye phalāphalaü āharitvā assamapade ņhapetvā m-ro vanditvā "{nahātvā} pānãyaü ādāya āgamissāmãti" ghaņaü gahetvā migagaõaparivuto dve mige ekato katvā tesaü piņņhe pānãyaghaņaü ņhapetvā hatthena gahetvā nadãtitthaü agamāsi. Rājā koņņhake ņhito tathā āgacchantaü disvā "mayā ettakaü kālaü vicarantena manusso nāma na diņņhapubbo, devo nu kho esa, nāgo nu kho ti, sace kho panāhaü etaü upasaükamitvā pucchissāmi devo ce ākāse uppatissati nāgo ce bhåmiyaü pavekkhati, na kho panāhaü sabbakālaü Himavante yeva vasissāmi, Bārāõasim pi gamissāmi, tatra maü amaccā pucchissanti: `api nu kho te mahārāja Himavante vasantena na ki¤ci acchariyaü diņņhapubban' ti, `tatrāhaü evaråpo me satto diņņho' ti vatvā `ko nām' eso' ti vutte sace `na jānāmãti' vakkhāmi garahissanti maü, tasmā etaü vijjhitvā dubbalaü katvā pucchissāmãti" cintesi, atha tesu migesu paņhamam eva otaritvā pānãyaü pivitvā uttiõõesu Bo. uggahitavatto viya mahāthero saõikaü udakaü otaritvā paņippassaddharato paccuttaritvā vākacãvaraü nivāsetvā ajinacammaü ekaüsaü katvā pānãyaghaņaü ukkhipitvā udakaü pu¤jitvā {vāmaüsakåņe} ņhapesi, tasmiü kāle "idāni vijjhituü samayo" ti rājā visapãtasaraü khipitvā M-aü dakkhiõapasse vijjhi, saro vāmapassena nikkhami, tassa viddhabhāvaü ¤atvā migagaõo bhãto palāyi, Suvaõõasāmapaõķito pana viddho pi pānãyaghaņaü yathā vā tathā vā anusumbhitvā satiü paccupaņņhāpetvā saõikaü otāretvā vālukaü viyåhitvā ņhapetvā disā vavatthapetvā mātāpitunnaü vasanaņņhānadisābhāgena sãsaü katvā rajatapaņņavaõõavālukāya suvaõõapaņimā viya nipajjitvā satiü upaņņhapetvā #<[page 077]># %< 3. Sāmajātaka. (540.) 77>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "imasmiü Himavantapadese mama verino nāma n' atthi, mama pi a¤¤asmiü veraü nāma n' atthãti" vatvā mukhena lohitaü chaķķetvā rājānam adisvā va g. ā.: @@ Ta. pamattan ti mettābhāvanāya anupaņņhitasatiü, idaü hi so sandhāya tasmiü khaõe attānaü pamattaü nāma akāsi, viddhā ti vijjhitvā. Eva¤ ca pana vatvā puna attano sarãramaüsassa abhakkhasammatabhāvaü dassetuü g. ā.: @@ dutiyaü g. vatvā tam eva nāmādivasena pucchanto: @@ Ta. ama¤¤athā 'ti ayaü puriso kena kāraõena maü vijjhitabbaü ama¤¤itthā 'ti a. Taü sutvā rājā "ayaü mayā visapãtena kaõķena vijjhitvā pātito pi n' eva maü akkosati na paribhāsati, hadayaü sambāhanto viya piyavacanena samudācarati, gacchissāmi 'ssa santikan" ti cintetvā gantvā santike ņhito ā.: @@ @@ Ta. rājāhamasmãti evaü kir' assa ahosi, devāpi nāgāpi manussabhāsam eva kathenti yeva, aham etaü devo vā nāgo vā manusso vā ti na jānāmi, sace kujjheyya nāseyya cāpi maü rājā ti vutte kho pana abhāyanto nāma n' atthãti, tasmā attano tejaü jānāpetuü paņhamaü rājāham asmãti ādim ā., lobhā ti maüsalobhena, migamesan ti mige esanto, dutiyagāthāya pi attano balaü dãpetukamo evam ā., #<[page 078]># %<78 XXII. Mahānipata.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ta. issatthe ti dhanusippe, daëhadhammo ti daëhadhanuü sahassatthāmaü dhanuü oropetu¤ ca āropetu¤ ca samattho. Iti attano balaü vaõõetvā tassa nāmagottaü pucchanto ā.: @@ Ta. pavedayā 'ti kathaya. Taü sutvā M. "sac' āhaü `devanāgakinnarādisu khattiyādisu vā a¤¤ataro 'ham asmãti' katheyyaü saddaheyy' eva esa, saccam eva kathetuü vaņņatãti" cintetvā ā.: @@ @@ @@ @@ Ta. jãvantan ti maü ito pubbe jãvamānaü ehi Sāma yāhi Sāmā 'ti voharanti ¤ātayo Sāmā 'ti āmantayiüsu, svājjevahaü gato ti so ahaü ajja evaü gato maraõamukhe appito, saye ti sayāmi, paripluto ti nimuggo, paņicammā ti paņicamitvā vāmapassena pavisitvā dakkhiõapassena viniggatan ti a., passā 'ti olokayassu maü, vihāmãti niņņhubhāmi, idaü so satiü paccupaņņhapetvā avikampamāno va lohitaü mukhena chaķķetvā ā., āturo ti gilāno hutvā ahaü taü anupucchāmi, nilãyasãti etasmiü gumbhe nilãno acchasi, viddheyyan ti vijjhitabbaü, ama¤¤athā 'ti ama¤¤ittha. Rājā tassa vacanaü sutvā yathābhåtaü anācikkhitvā musāvādaü karonto ā.: @@ Ta. āvisãti ajjhotthari, tena me kāraõena kodho uppanno ti dãpeti. #<[page 079]># %< 3. Sāmajātaka. (540.) 79>% Atha naü M. "kiü vadesi mahārāja, imasmiü Himavante maü disvā palāyanamigo nāma n' atthãti" vatvā ā.: @@ @@ @@ Ta. na maü migā ti maü disvā migā nāma na uttasanti, sāpadānãti vālamigādayo, yato nidhin ti yato paņņhāya ahaü vākacãranivāsanaü parihariü, bhãrå kimpurisā ti mahārāja migā tāva tiņņhantu kimpurisā nāma atibhãrukā nāma honti, G-ne ti te imasmiü gandhena madakare pabbate Gandhamādane viharanti, te pi maü disvā na uttasanti, atha kho mayaü a¤¤ama¤¤aü sammodamānā gacchāma, utrase ti mama migo utraseyyā 'ti kena nu kāraõena tvaü maü saddahāpessasãti dãpeti. Taü sutvā rājā "mayā imaü niraparādhaü vijjhitvā musāvādo kato, saccam eva kathessāmãti" cintetvā ā.: @@ Ta. na taddasā ti na taü addasa, kintāhan ti kin te evaü kalyāõadassanassa santike ahaü alikaü bhaõissāmi, k-bhåto han ti kodhena ca lobhena ca abhibhåto hutvā ahaü, so hi paņhamam eva migesu kodhena mige vijjhissāmãti dhanuü āropetvā ņhito pacchā B-aü disvā tassa devatādisu a¤¤atarabhāvaü ajānanto pucchissāmi nan ti lobhaü uppādesi, tasmā evam āha. Eva¤ ca pana vatvā "nāyaü Suvaõõasāmo imasmiü ara¤¤e ekako va vasissati, ¤ātakehi pi 'ssa bhavitabbaü, pucchissāmi nan" ti cintetvā itaraü g. ā.: @@ Ta. sammā 'ti M-aü ālapati, āgammā 'ti kuto desā imaü vanaü āgamma amhākaü udakaü āharituü udahāro nadiü gacchā 'ti, kassa vā pahito ti kena pahito hutvā tvaü imaü Migasammataü āgato ti a. #<[page 080]># %<80 XXII. Mahānipāta.>% So tassa kathaü sutvā mahantaü vedanaü adhivāsetvā mukhena lohitam chaķķetvā g. ā.: @@ Ta. bharāmãti målaphalādãni āharitvā posemi. Eva¤ ca pana vatvā m-ro ca ārabbha vilapanto āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. usāmattan ti bhojanamattaü, usā ti kira bhojanassa nāmaü, tassa ca atthitāya atha sāhassa jãvitan ti chadivasamattaü jãvitan ti a., idaü āharitvā ņhapitaü phalāphalaü sandhāyāha, athavā usā ti usmā, ten' etaü dasseti: tesaü sarãre usmāmattaü atthi, atha mayā ābhatena phalāphalena sāhassa jãvitaü atthãti, marissare ti marissanti, pumuna ti purisena, evaråpaü hi dukkhaü purisena laddhabbam evā 'ti a., cirarattāya rucchitãti cirarattaü rodissati, aķķharatte vā 'ti majjhimaratte vā ratte vā ti pacchimaratte vā, avasucchatãti kunnadã viya sussissatãti a., uņņhāna -- yā 'ti mahārāja yaü ahaü rattim pi divāpi dve tayo vāre uņņhāya attano uņņhānaviriyena tesaü pāricariyaü karomi hatthapāde sambāhāmi maü adisvā tesaü atthāya te parihãnacakkhukā Sāma tātā 'ti vilapantā kaõņhakehi vijjhitamānā imasmiü mahante vane hiõķissantãti a., #<[page 081]># %< 3. Sāmajātaka. (540.) 81>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ dutiyan ti paņhamaü paviņņhavisapãtasallato pi sataguõena daëhataraü idaü dutiyaü nesaü adassanasokasallaü. Rājā tassa vilāpaü sutvā "ayaü accantabrahmacārã dhamme ņhito m-ro bharati, idāni evaü dukkhappatto pi tesaü yeva vilapati, evaü guõasampanno nāma mayā aparādho kato, kathaü nu kho imaü samassāseyyan" ti cintetvā "mama nirayapaviņņhakāle r. kiü karissati, iminā paņijaggitaniyāmen' ev' assa m-ro paņijaggissāmi, icc-assa maraõaü amaraõaü bhavissatãti" sanniņņhānaü katvā ā.: @@ @@ @@ @@ Ta. bhavissante ti te tava mātāpitaro bharissāmi, migānan ti thålādinaü migānaü vighāsaü anvesanto idaü so issatthe casmi kusalo ti thålathålamige vadhitvā madhuramaüsena tava m-ro bharissāmãti vatvā mahārāja amhe nissāya mā pāõavadhaü karãti vutte evam ā., yathā te ti yathā tvan te abhari tath' eva ne aham pi bharissāmi. Atha M. "sādhu mahārāja, tena hi m-ro bharasså" 'ti vatvā maggaü ācikkhanto ā.: @@ Ta. ekapadãti ekapadamaggo, ussãsake ti yo esa mama matthakaņņhāne, aķķhakosan ti aķķhakosantaraü. Evaü so tassa maggaü ācikkhitvā matāpitusu balavasinehena tathāråpaü vedanaü adhivāsetvā tesaü bharaõatthāya a¤jaliü paggayha yācanto puna ā.: #<[page 082]># %<82 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ @@ @@ Ta. vutto vajjāsãti putto vo Sāmo naditãre visapãtasallena viddho rajatapaņņasadise vālukapuline passena nipanno a¤jalim paggayha tumhākaü pāde vandatãti evaü mahārāja mayā vutto hutvā mātāpitunnaü me vandanaü vandeyyāsãti ā. Rājā "sādhå" 'ti sampaņicchi. M. mātāpitunnaü vandanaü pesetvā {visa¤¤itaü} pāpuõi. T. a. p. S. āha: @@ Ta. samapajjathā 'ti jāto. So hi heņņhā ettakaü kathento nirussāso viya kathesi, idāni pan' assa visavegena upaņņitā bhavaīgacittasantatihadayaråpan nissāya pavattikathā pacchijji mukhaü pidahi akkhãni nimmãlitāni hatthapādā thaddhabhāvappattā, sakalasarãraü lohitena tintaü. Rājā "ayaü idān' eva mayā saddhiü kathesi, kin nu {kho"} ti 'ssa assāsapassāse upadhāresi, te pana niruddhā, sarãraü thaddhaü jātaü, so {"niruddho} dāni Sāmo" ti sokaü sandhāretuü asakkonto ubho hatthe matthake ņhapetvā mahāsaddena paridevi. T. a. p. S. āha: @@ @@ #<[page 083]># %< 3. Sāmajātaka. (540.) 83>% @@ @@ @@ Ta. āsin ti ahaü ettakaü ajāramaro 'mhãti sa¤¤ã ahosiü, ajj' etan ti ahaü ajja imaü Sāmaü kālakataü disvā mama¤ c' eva {a¤¤esa¤} ca n' atthi maccussa nāgamo taü maccuno āgamanaü ajja jānāmi ito pure na jānāmãti vilapati, svājjevan ti yo savisena sallena samappito idān' eva maü patimanteti so ajja evaü gate kāle ti evaü maraõakāle pavatte ki¤ci appamattakam pi na bhāsati, tadāhãti tasmiü khaõe Sāmaü vijjhantena mayā pāpaü kataü, cirarattāya kibbisan ti taü pana cirarattaü vipaccanasamatthaü dāruõaü pharusaü, tassā 'ti tassa evaråpaü pāpaü vicarantassa, vattāro ti ninditāro bhavanti, kuhiü gāme kinti kibbisakārako ti imasmiü pana ara¤¤e nimmanussamhi ko maü vattum arahati, sace hi bhaveyya vadeyyā 'ti vilapati, sārayantihãti game vā nigamādisu, saügaccha māõavā ti tattha tattha purisā sannipatitvā ambho purisaghātaka dāruõan te kammaü kataü asukadaõķappatto nāma tvan ti evaü kammāni sārenti codenti, imasmim pana nimmanusse ara¤¤e imaü rājānaü ko sārayissatãti attānaü codento vilapati. Tadā Bahusodarã nāma devadhãtā Gandhamādana-vāsinã Mahāsattassa sattame attabhāve mātubhåtapubbā puttasinehena B-aü niccaü āvajjati, taü divasaü pana sā dibbasampattiü anubhavamānā na taü āvajji, devasamāgamaü gatā ti pi vadant' eva, sā tassa visa¤¤ãbhåtakāle "kin nu kho me puttassā" 'ti āvajjamānā addasa: "Piliyakkho rājā mama puttaü savisena sallena vijjhitvā Migasammatātãre vālukapuline pātetvā mahantena saddena paridevati, sac' āhaü na gamissāmi mama putto Suvaõõasāmo etth' eva nassissati ra¤¤o pi hadayaü phalissati Sāmassa m-ro pi nirāhārā pānãyam pi alabhitvā {sussitvā} marissanti, mayi pana gatāya rājā pānãyaghaņaü ādāya tassa mātāpitunnaü santikaü gamissati vacana¤ ca nesaü sutvā te puttassa santikaü ānessati, #<[page 084]># %<84 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atha te ca aha¤ ca saccakiriyaü karissāma, Sāmassa visaü nimmadissati, evam me putto jãvitaü labhissati, m-ro cakkhåni labhissanti, rājā Sāmassa dhammadesanaü sutvā gantvā mahādānaü datvā saggaparāyano bhavissati, tasmā gacchām' ahaü tatthā" 'ti sā gantvā Migasammatānadãtãre adissamānā ākāse ņhatvā ra¤¤ā saddhiü kathesi. T. a. p. S. āha: @@ @@ @@ Ta. ra¤¤o vā 'ti ra¤¤o yeva, āguü karãti mahārāja tvaü mahāparādhaü mahāpāpaü kari, dukkaņan ti yaü kataü dukkaņaü hoti taü lāmakakammaü akari, adåsakā ti niddosā, pitāputtā ti mātā ca pitā ca putto ca ime tayo ekåsunā hatā tasmiü gate tappaņibaddhā tassa mātāpitaro pi pi hatā va honti, anusikkhāmãti sikkhāpemi anusāsāmi, posā 'ti Sāmassa ņhāne ņhatvā sinehaü paccupaņņhāpetvā Sāmo viya te ubho andhe posehi, ma¤¤e -- tayā ti evaü tayā sugati yeva gantabbā bhavissatãti ma¤¤āmi. So devatāya vacanaü sutvā "ahaü kir' etassa m-ro posetvā saggaü gamissāmãti" saddahitvā "kim me rajjena, te yeva posessāmãti" daëhaü adhiņņhāya balavaparidevaü paridevanto sokaü tanuü katvā "Suvaõõasāmo mato bhavissatãti" nānāpupphehi tassa sarãraü påjetvā udakena si¤citvā tikkhattuü padakkhiõaü katvā catusu ņhānesu vanditvā tena påjitaü udakaghaņaü ādāya domanassappatto dakkhiõadisābhimukho pāyāsi. T. a. p. S. āha: @@ #<[page 085]># %< 3. Sāmajātaka. (540.) 85>% Pakatiyāpi ca mahāthāmo rājā pānãyaghaņaü ādāya assamapadaü koņņento viya pavisitvā Dukålapaõķitassa sāladvāraü pāpuõi. Paõķito antonisinno tassa padasaddaü sutvā "nāyaü Sāmassa padasaddo, kassa nu kho" ti pucchanto gāthadvayam ā.: @@ @@ Ta. manussassevā 'ti nāyaü sãhavyagghānaü na yakkhakinnarānaü āgato pana manussass' evāyaü padanigghoso na Sāmassā 'ti, santaü hãti upasamayuttaü hi vajati caükamati, neyatãti patiņņhapeti. Taü sutvā rājā "sac' āhaü attano rājabhāvaü akathetvā `mayā tumhākaü putto mārito' ti vakkhāmi ime kujjhitvā mayā saddhiü pharusaü kathessanti, evaü mama etesu kodho uppajjissati, atha te viheņhessaü, taü mam' assa akusalam, rājā ti pana vutte abhāyanto nāma n' atthi, tasmā rājabhāvaü tāva kathessāmãti" cintetvā pānãyamāëake pānãyaghaņaü ņhapetvā paõõasāladvāre ņhatvā ā.: @@ @@ Paõķito pi tena saddhiü paņisanthāraü karonto āha: @@ @@ @@ #<[page 086]># %<86 XXII. Mahānipata.>% T. a. Sattigumbajātake kathito, idha pana girigabbharā ti Migasammataü sandhāya vuttaü, sā hi girigabbharato nikkhantattā girigabbharā t' eva jātā. Evaü tena paņisanthāre kate rājā "`putto vo mayā mārito' ti paņhamam eva vattuü ayuttaü, ajānanto viya kathaü samuņņhāpetvā kathessāmãti" cintetvā āha: @@ Ta. nālan ti tumhe andhā imasmiü vane ki¤ci daņņhuü na samatthā, ko nu vo -- āharãti ko nu tumhākaü ime phale āhari, nivāpo ti ayaü sammā nayena upāyena kato {khāditabbayuttakānaü} suparisuddhānaü phalāphalānaü nivāpo sannicayo anandhassa viya na andhassā 'ti mayhaü khāyati upaņņhāti. Taü sutvā paõķito "mahārāja, na mayaü phalāphalāni āharāma, putto pana no āharatãti" dassetuü gāthadvayam ā.: @@ @@ Ta. nātibrahā ti nātidãgho nātirasso, sunaggavellitā ti sunasaükhātāya maüsakoņņhanapotthaniyā aggaü viya vinatā, kamaõķalun ti ghaņaü, na dåramāgato ti na dåram āgato idāni na dåraü ito āsannaņņhānaü āgato bhavissatãti ma¤¤āmãti a. Taü sutvā rājā āha: @@ @@ Ta. avadhin ti migassa khittena sarena vijjhitvā māresiü, pavedethā 'ti kathetha, setãti Mi-nadãtãre vāëikapuline seti. Paõķitassa pana avidåre yeva Pārikāya paõõasālā hoti, sā tattha nisinnā ra¤¤o vacanaü sutvā taü pavattiü ¤ātukāmā hutvā nikkhamitvā rajjusa¤¤āya #<[page 087]># %< 3. Sāmajātaka. (540.) 87>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ D-paõķitassa santikaü gantvā āha: @@ @@ Ta. vādinā ti mayā Sāmo hato ti vadantena, pavālan ti pallavaü, māluteritan ti vātena pahaņaü. Atha naü paõķito ovādaü dento āha: @@ Ta. Migasammate ti M-tanadãtãre, kodhasā ti mige uppannena kodhena, mā -- mhā 'ti tassa mayaü ubho pi pāpaü mā icchimhā. Pārã āha: @@ Ta. ghātimhãti ghātake. D-paõķito āha: @@ Ta. akkodhan ti kodho nāma nirayasaüvattaniko, tasmā taü akatvā puttaghātikamhi pi akkodho yeva kattabbo ti paõķitā āhu. Evaü vatvā ubho pi te hatthehi ure patipiüsantā M-assa guõe vaõõetvā bhusaü parideviüsu. Atha ne rājā samassāsento ā.: @@ @@ @@ #<[page 088]># %<88 XXII. Mahānipāta.>% Ta. vādinā ti tumhe hato Sāmo ti vadantena mayā saddhiü, tayā no evaü guõasampanno putto mārito idāni ko amhe bharissatãti ādãni vatvā mā bāëhaü paridevetha ahaü tumhākaü kammakaro hutvā Sāmo viya tumhe bharissāmãti evaü rājā tumhe mā cintayittha na mayaü rajjena attho ahaü vo yāvajãvaü bharissāmãti te assāsesi. Te tena saddhiü sallapantā āhaüsu: @@ Ta. dhammo ti sabhāvo kāraõaü vā, kappatãti evaü tava kammakaraõaü amhesu na kappati na sobhati, pāde -- mayan ti idaü pana te pabbajjaliīge ņhitāpi puttasokassa mahantattāya c' eva nihatamānatāya ca vadiüsu, ra¤¤o vissāsaü uppādetum pi evam āhaüså 'ti vadanti. Taü sutvā rājā ativiya tussitvā "aho acchariyaü, evaü dosakārake nāma mayi {pharusavacanamattam} pi n' atthi, paggaõhanti yeva man" ti cintetvā g. ā.: @@ Ta. tayā ti ekekaü vadanto evam ā., pitā ti D-paõķita ajja paņņhāya tvaü mayhaü pituņņhāne tiņņha, amma Pārike tvam pi mātiņņhāne tiņņha, ahaü pana vo puttassa Sāmassa ņhāne pādadhovanādãni sabbakiccāni karissāmi, maü rājā ti asallakkhetvā Sāmo ti sallakkhethā 'ti. Te a¤jalim paggayha "mahārāja tayā amhākaü kammakārakakiccaü n' atthi, {yaņņhikoņiyaü} pana no gahetvā tattha netvā Sāmaü dassehãti" yācantā gāthadvayam āhaüsu: @@ @@ Ta. Sāmānupāpayā 'ti yāva Sāmo yattha tattha amhe anupāpaya, bhujadassanan ti kalyāõadassanaü abhiråpaü, #<[page 089]># %< 3. Sāmajātaka. (540). 89>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ saüsumbhamānā ti vaņņentā, kālamāgamayāmase ti kālakiriyaü āgamessāma. Tesaü evaü kathentānaü yeva Suriyo atthaü gato. Atha rājā "sac' āhaü idān' eva ime tattha nessāmi taü disvā va nesaü hadayaü phalissati, iti tiõõam pi etesaü matakāle ahaü niraye nipanno yeva nāma, tasmā ne tattha gantuü na dassāmãti" cintetvā catasso gāthā abhāsi: @@ @@ @@ @@ Ta. brahā ti accuggataü, ākāsantan ti evaü taü vanaü ākāsassa anto viya hutvā padissati, athavā ākāsantan ti ākāsasamānaü pakāsamānan ti a., chamā ti chamāya paņhaviyan ti a., chaman ti pi pāņho, paņhaviü patitaü viyā 'ti a., paüsunā -- to ti parikiõõo paliveņhito. Atha ne attano vāëādãnaü nissāya bhayamabhāvaü dassetuü g. āhaüsu: @@ Ta. kocãti imasmiü vane katthaci ekapadese pi amhākaü vāëesu bhayaü nāma n' atthi. Rājā te paņibāhituü asakkonto hatthesu gahetvā tattha nesi. Taü atthaü pakāsento Satthā āha: @@ #<[page 090]># %<90 XXII. Mahānipāta.>% Ta. tato ti tadā, andhānan ti mātāpitunnaü, ahå 'ti ahosi, yasmiü ņhāne so pi nipanno tattha nesãti a. Netvā ca pana tassa santike ņhapetvā "ayaü vo putto" ti ācikkhi. Ath' assa pitā sãsaü mātā pāde åråsu katvā nisãditvā vilapiüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 091]># %< 3. Sāmajātaka. (540.) 91>% @@ Ta. apaviddhan ti niratthakaü chaķķitaü, adhammo kira bho itãti ayuttaü kira bho ajja imasmiü loke vaņņati, matto ti khãõasuraü pivitvā matto sammatto, ditto ti dappito dhuttako si jāto ti sabbaü vilāpavasena bhaõanti, jaņan ti tāta amhākaü jaņāmaõķalaü, valinaü paükagatan ti yadā ākulaü malaggahãtaü bhavissati tadā naü idāni ko saõņhapessati, sodhetvā ujuü karissati. Ath' assa mātā bahuü vilapitvā ure hatthaü ņhapetvā santāpaü upadhārentã "puttassa me santāpo pavattat' eva, visavegena visa¤¤itaü āpanno bhavissati, nibbisabhāvatthāya c' assa saccakiriyaü karissāmãti" cintetvā saccakiriyam akāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. yena saccenā 'ti yena bhåtena sabhāvena, dhammacārãti kusalapathadhammacārã, saccavādãti hassakena pi musā avutto, mātāpettibharo ti analaso hutvā rattindivaü m-ro bhari, #<[page 092]># %<92 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ jeņņhā -- ti jeņņhānaü mātāpitunnaü sakkārakārako. Evaü mātarā sattahi gāthāhi saccakiriyāya katāya Sāmo parivattitvā nipajji. Ath' assa pitā "jãvati me putto, aham pi 'ssa saccakiriyaü karissāmãti" tath' eva s-yaü kari. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ Tasmiü s-yaü karonte M. parivattitvā itarena passena nipajji. Ath' assa s-yaü sā devatā akāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ Ta. pabbatyāhan ti pabbate ahaü, vanā gandhamayā ti rukkhā gandhamayā, na hi tattha agandho nāma koci rukkho atthi, tesan ti bhi. tesaü ubhinnaü lālappamānānaü yeva devatāya saccakiriyāya pariyosāne khippaü Sāmo uņņhahi, padumapattato udakaü viy' assa vinivaņņetvā {ābādho} vigato, idha nu ko viddho ettha nu kho ti viddhaņņhānaü na pa¤¤āyi. Iti Mahāsattassa nãrogatā mātāpitunnaü cakkhupaņilābho aruõuggamanā devatānubhāvena tesaü catunnaü pi assame pākaņabhāvo cā 'ti sabbaü ekakkhaõe ahosi. #<[page 093]># %< 3. Sāmajātaka. (540.) 93>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ M-ro "cakkhu¤ ca no laddhaü, Sāmo ca arogo jāto" ti atirekataraü tussiüsu. Atha ne Sāmo paõķito gāthā ajjhabhāsi: @@ Atha rājānaü disvā paņisanthāraü karonto āha: @@ @@ @@ Rājā tam pi acchariyaü disvā āha: @@ Ta. petan ti Sāma, ahaü taü matakaü addasaü, ko nu tvan ti kathan nu tvaü jãvitaü paņilabhãti pucchati. Sāmo "ayaü rājā maü mato ti sallakkhesi, amatabhāvam assa pakāsessāmãti" ā.: @@ @@ Ta. api jãvan ti jãvamānampi, upanãtamanasakappan ti bhavaīgaü otiõõacittācāraü, jãvan ti jãvamānam eva mato ti ma¤¤ati, nirodhagatan ti assāsapassāsanirodhaü pattaü. Evaü "loko maü jãvantam eva mataü ma¤¤atãti" vatvā rājānaü atthe yojetukāmo dh. desento puna dve gāthā abhāsi: #<[page 094]># %<94 XXII. Mahānipāto.>% @@ @@ Taü sutvā rājā "acchariyaü vata bho, mātāpettibharassa kira uppannarogaü devatāpi tikicchanti, ativiya ayaü Sāmo sobhatãti" a¤jalim paggayha ā.: @@ Ta. bhiyyo ti yasmā tādise parisuddhasãlaguõasampanne aparajjhiü tasmā atirekataraü muyhāmi, tva¤ca -- bhavā 'ti saraõaü gacchantassa me tvaü s. bhava patiņņhā hohi devalokagāminaü maü karohãti. Atha naü M. "sace mahārāja devalokaü gantukāmo mahantaü dibbasampattiü paribhu¤jitukāmo imāsu dasasu dhammacariyāsu vattasså" 'ti {dasadhammacariyagāthā} kathesi: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Tāsaü attho Tesakuõajātake vitthārito va. #<[page 095]># %< 3. Sāmajātaka. (540.) 95>% Evaü M. tassa dasarājadhamme desetvā uttarim pi ovaditvā pa¤casãlāni adāsi. So tassa ovādaü sirasā sampaticchitvā vanditvā Bārāõasiü gantvā dānādãni pu¤¤āni katvā sapariso saggaparāyano ahosi. B. pi saddhiü mātāpitåhi abhi¤¤ā ca samāpattiyo ca nibbattetvā Brahmalokåpago ahosi. S. imaü dhammadesanaü āharitvā "bhikkhave mātāpitunnaü posanan nāma paõķitānaü esa vaüso" ti vatvā saccāni pakāsetvā j. s. (Saccapariyosāne so bhikkhu sotāpattiphalaü pāpuõi): "Tadā rājā ânando ahosi, devadhãtā Uppalavaõõā, Sakko Anuruddho, pitā Kassapo, mātā Bhaddakāpilānã, Suvaõõasāmapaõķito aham evā" 'ti. Sāmajātakaü. $<4. Nimijātaka.>$ Accheraü vata lokasmin ti. Idaü S. Mithilaü upanissāya Makhādevambavane v. sitapātukammaü ārabbha kathesi. Ekadivasaü hi S. sāyaõhasamaye sambahulehi bhikkhåhi saddhiü tasmiü ambavane cārikaü caramāno ekaü ramaõãyaü bhåmippadesaü disvā attano pubbacariyaü kathetukāmo sitaü pātukatvā āyasmatā ânandattherena {sitakāraõaü} puņņho "ânanda ayaü bhåmippadeso pubbe mayā Makhādevarājakāle jhānakãëaü kãëantena ajjhāvutthapubbo" ti vatvā tena yācito pa¤¤attāsane nisãditvā a. ā.: A. Videharaņņhe Mithilanagare Makhādevo nāma rājā ahosi, so cāturāsãtivassasahassāni kumārakãëaü kãëi, caturāsãtivassasahassāni uparajjaü kāresi, caturāsãtivassasahassāni r. kārento "yadā me samma kappaka sirasmiü phalitāni passeyyāsi tadā me āroceyyāsãti" vatvā aparabhāge kappakena phalitāni disvā ārocite saõķāsena uddharāpetvā hatthe patiņņhāpetvā phalitaü oloketvā āgantvā nalāņe laggaü viya maraõaü passamāno #<[page 096]># %<96 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "idāni me pabbajituü kālo" ti kappakassa gāmavaraü datvā jeņņhaputtaü pakkosāpetvā "tāta r. paņiccha, ahaü pabbajissāmãti" vatvā "kiükāraõā devā" 'ti vutte "uttamaīgaråhā mayhaü ime jātā vayoharā pātubhåtā devadåtā, pabbajjāsamayo maman" ti vatvā taü rajje abhisi¤citvā "tvam pi evam evaü paņipajjeyyāsãti" vatvā ovaditvā nagarā nikkhamma bhikkhupabbajjāya pabbajitvā caturāsãtivassasahassāni cattāro Brahmavihāre bhāvetvā Brahmaloke nibbatto. Putto pi 'ssa eten' upāyena pabbajitvā Brahmaloka-parāyano ahosi, tathā tassa putto ti, evaü dvãhi ånāni caturāsãtikhattiyasahassāni sãse phalitaü disvā va imasmiü ambavane pabbajitvā cattāro Brahmavihāre bhāvetvā Brahmaloke nibbattā. Tesaü sabbapaņhamaü nibbatto Makhādevarājā Brahmaloke ņhito attano vaüsaü olokento dvãhi {ånāni} caturāsãtikhattiyasahassāni pabbajitāni disvā tuņņhamānaso hutvā "ito nu kho paraü pavattissati na-ppavattissatãti" olokento appavattanabhāvaü ¤atvā "mama vaüsaü aham eva ghaņessāmãti" tato cavitvā Mithilanagare ra¤¤o aggamahesiyā kucchimhi paņisandhiü gaõhi. Tassa nāmagahaõadivase nemittakā lakkhaõāni oloketvā "mahārāja ayaü kumāro tumhākaü vaüsaü ghaņento uppanno, tumhākaü vaüso hi pabbajjanavaüso imassa parato na gamissatãti" vadiüsu. Taü sutvā rājā "ayaü rathacakkanemi viya mama vaüsaü ghaņento jāto" ti Nemikumāro ti 'ssa nāmaü akāsi. So daharakālato paņņhāya dāne sãle uposathakamme ca abhirato ahosi. Ath' assa pitā purimanayen' eva phalitaü disvā kappakassa gāmavaraü datvā puttassa r. niyyādetvā ambavane pabbajitvā Brahmaloka-parāyano ahosi. Nimirājā dānajjhāsayatāya catåsu nagaradvāresu nagaramajjhe cā 'ti pa¤cadānasālāyo kāretvā mahādānaü pavattesi, #<[page 097]># %< 4. Nimijātaka. (541.) 97>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ekekāya dānasālāya satasahassaü katvā devasikaü pa¤ca pa¤ca kahāpaõasatasahassāni pariccaji, niccaü pa¤casãlāni ca rakkhi, pakkhadivasesu uposathaü samādayi, mahājanam pi dānādãsu pu¤¤esu samādapesi, saggamaggaü ācikkhitvā nirayabhayena tajjetvā dh. d. Tassa ovāde ņhitā dānādãni pu¤¤āni katvā cutā cutā devaloke nibbattanti, devaloko paripåri, nirayo tuccho viya ahosi. Tadā Tāvatiüsabhavane devasaüghā Sudhammāya devasabhāya sannipatitā "aho amhākaü ācariyo Nimirājā, naü nissāya mayaü imaü Buddha¤āõenāpi aparicchindiyaü dibbasampattiü anubhomā" 'ti vatvā M-assa guõe vaõõayiüsu. Manussaloke pi 'ssa mahāsamuddapiņņhe āsittatelaü viya guõakathā patthari. S. tam atthaü āvibhåtaü katvā bhikkhusaüghassa kathento āha: @@ @@ Ta. yadā ahå ti bhi. paõķito attano ca paresaü ca kusalatthiko Nimirājā ahosi tadā devamanussānaü accheraü vata no evaråpāpi nāma anuppanne Buddha¤āõe mahājanassa Buddhakiccaü sādhayamānā lokasmiü vicakkhaõā uppajjantãti evaü tassa guõakathaü kathesun ti a., yathā ahå ti pi pāņho, tass' attho: yathā ahu Nimirājā paõķito kusalatthiko yeva tathāråpā mahājanassa Buddhakiccaü sādhayamānā uppajjanti vicakkhaõā ti yaü tesaü uppannaü taü accheraü vata lokasmin ti, iti S. sayam eva acchariyajāto evam āha, sabbavidehānan ti sabbesaü Videhavāsãnaü, katamaü så 'ti etesu dvãsu kataman nu, so kira pannarasuposathiko omuttasabbābharaõe sirisayanapiņņhe nipanno dve yāme niddaü okkamitvā pacchimayāme pabuddho pallaükaü ābhujitvā aham pi mahājanassa aparimāõaü dānam pi demi sãlam pi rakkhāmi dānassa nu kho phalaü mahantaü udāhu brahmacariyavāsassā ti cintetvā attano kaükhaü chindituü nāsakkhi. Tasmiü khaõe Sakkabhavanaü uõhākāraü dassesi, Sakko tassa kāraõaü āvajjanto taü tathā vitakkentaü disvā "kaü, kham assa chindissāmãti" #<[page 098]># %<98 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ekako va sãghaü āgantvā sakalanivesanaü ekobhāsaü katvā sirigabbhaü pavisitvā obhāsaü pharitvā ākāse ņhatvā tena puņņho vyākāsi. Tam atthaü pakāsento S. āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. salomahaņņho ti bhi. so Nimirājā obhāsaü disvā ākāsaü olokento taü dibbābharaõapatimaõķitaü disvā bhayena haņņhalomahaüso hutvā devatā nu sãti pucchi, alomahaņņho ti nibbhayo ahaņņhalomo hutvā puccha mahārājā 'ti (add: vutte?), Vāsavaü avacā ti tuņņhamānaso hutvā avoca, jānaü -- ti bhi. so Sakko atãtabhave attanā paccakkhaü diņņhapubbaü brahmacariyassa vipākaü jānanto tassa ajānato akkhāsi, hãnenā 'ti ādisu puthutitthāyatane methunaviratimattaü sãlaü hãnaü nāma, tena khattiyakule upapajjati, jhānassa upacāramattaü majjhimaü nāma, tena devattaü upapajjati, aņņhasamāpattinibbattanaü pana uttamaü nāma, tena Brahmaloke upapajjati, taü bāhirakā nibbānan ti kathenti, tenāha visujjhatãti, imasmiü pana sāsane parisuddhasãlassa bhikkhuno a¤¤ataraü devanikāyaü patthentassa brahmacariyacetanā hãnatāya hãnaü nāma, tena yathāpatthite devaloke nibbattati, parisuddhasãlassa pana aņņhasamāpattinibbattanaü majjhimaü nāma, tena Brahmaloke nibbattati, #<[page 099]># %< 4. Nimijātaka. (541.) 99>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ parisuddhasãlassa vipassanaü vaķķhetvā arahattapatti uttamaü nāma, tena visujjhati, iti Sakko mahārāja dānato sataguõena sahassaguõena brahmacariyavāso va mahapphalo ti vaõõesi, kāyā ti brahmaghaņā, yācayogenā 'ti yācanayuttakena yācayogena vā ya¤¤ayuttakena vā ti ubhayathāpi dāyakass' ev' etaü nāma, tapassino ti tapanissitakā. Imāya pi gāthāya brahmacariyavāsass' eva mahapphalabhāvaü dãpetvā idāni ye atãte mahādānaü datvā kāmāvacaram pi atikkamituü nāsakkhiüsu te rājāno dassento ā.: @@ @@ T. a.: mahārāja pubbe Bārāõasiyaü Dudãpo nāma rājā mahādānaü datvā maraõacakkena chinno kāmāvacarake yeva nibbatti tathā Sāgarādayo aņņhā 'ti ete ca pana a¤¤e ca bahurājāno c' eva khattiyabrāhmaõā ca puthuya¤¤aü yajitvāna anekappakāraü dānaü datvā kāmāvacarabhåmisaükhātaü Petaü te nātivattiüsu, kāmāvacaradevatā hi råpādino kilesavatthussa kāraõā paraü paccāsiüsanato kapaõatāya petā ti vuccanti, vuttam pi c' etaü: ye adutãyā na ramanti ekikā vivekajaü ye na labhanti pãtiü ki¤cāpi te indasamānabhogā te ve parādhãnasukhāvarākā ti. Evam pi dānaphalato brahmacariyaphalass' eva mahantabhāvaü dassetvā idāni brahmacariyavāsena Petabhavanaü atikkamitvā Brahmaloke nibbattatāpase dassento ā.: @@ @@ Ta. avattiüså ti kāmāvacaraü atikkamiüsu, tapassino ti sãlatapa¤ c' eva samāpattitapa¤ ca nissitā, sattisayo ti Yāmahanuādayo satta bhātaro va sandhāyāha Aīgãrasādãhi pana catåhi saddhiü ekādas' ete. #<[page 100]># %<100 XXII. Mahānipāta.>% Evan tāva sutivasen' eva brahmacariyavāsassa mahapphalataü vaõõetvā idāni attanā diņņhapubbaü āharanto ā.: @@ @@ @@ @@ @@ Ta. uttarenā 'ti mahārāja atãte Uttarahimavante dvinnaü suvaõõapabbatānaü antarena pavattā Sãdā nāma nadã gambhãrā nāvāhi pi duratikkamā ahosi, kiükāraõā: sā hi atisukhumodakā, sukhumattā udakassa antamaso morapi¤jam pi tattha patitaü na saõņhāti sãditvā heņņhātalam eva gacchati, ten' ev' assā Sãdā ti nāmaü ahosi, te pana tassā tãresu Ka¤canapabbatā sadā naëaggivaõõā hutvā jotanti, paråëhakacchā tagarā ti tassā pana nadiyā kacchā paråëhatagarā ahesuü tagaragandhasugandhino, råëhakacchā vanā nagā ti ye tattha a¤¤e pi pabbatā tesam pi kacchā råëhavanā ahesuü, pupphaphaladhararukkhasa¤channā ti a., tatrāsun ti tasmiü evaü ramaõãye bhåmibhāge dasasahassā isayo ahesuü sabbe pi pa¤cābhi¤¤āaņņhasamāpattilābhino va, tesu bhikkhācāravelāya keci Uttarakuruü gacchanti keci mahājambupesiü āharanti keci Himavante yeva madhuraphalāphalāni āharitvā khādanti keci Jumbudãpatale taü taü nagaraü gacchanti, eko pi rasataõhābhibhåto n' atthi, jhānasukhen' eva vãtināmenti, tadā eko tāpaso ākāsena Bārāõasiü gantvā supāruto sunivattho piõķāya caranto purohitassa gehadvāraü pāpuõi, so tassa upasame pasãditvā antonivesanaü ānetvā bhojetvā katipāhaü patijagganto vissāse uppanne bhante tumhe kuhiü vasathā 'ti pucchi, asukaņņhāne nāma āvuso ti, kiü pana tumhe ekako va tattha viharatha udāhu a¤¤e pi atthãti, āvuso kiü vadesi tasmiü padese dasasahassā isayo vasanti sabbe va abhi¤¤āsamāpattilābhino ti, so tesaü guõaü sutvā pabbajjāya cintaü nami, atha naü bhante mam pi tattha netvā pabbājethā 'ti ā., āvuso tvaü rājapuriso na sakkā taü pabbājetun ti, tena hi bhante ajjāhaü rājānaü āpucchissāmi tumhe sve pi idhāgacchethā 'ti, so adhivāsesi, itaro pi bhuttapātarāso rājānaü upasaükamitvā icchām' ahaü deva pabbajitun ti ā., #<[page 101]># %< 4. Nimijātaka. (541.) 101>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kiükāraõā ācariya pabbajasãti, kāmesu dosaü nekkhammesu ānisaüsaü disvā ti, tena hi pabbajāhi pabbajito pi maü dasseyyāsãti, so sādhå 'ti sampaņicchitvā gehaü āgantvā puttadāraü anusāsetvā sabbaü sāpateyyaü dassetvā attano pabbajitaparikkhāraü gahetvā tāpasassa āgamanaü olokento nisãdi, tāpaso pi tath' evākāsenāgantvā antonagaraü pavisitvā tassa gehaü pāvisi, so taü sakkaccaü parivisitvā bhante kataü mayā kātabban ti ā., so taü bahinagaraü netvā hatthe ādāya attano ānubhāvena tattha netvā pabbājetvā punadivase taü tatth' eva katvā bhattaü āharitvā datvā kasiõaparikammaü ācikkhi, so katipāhass' eva abhi¤¤āsamāpattiyo nibbattetvā sayam eva piõķāya cari, so {aparabhāge} ahaü ra¤¤o attānaü dassetuü pati¤¤aü adāsiü dassessām' assa attānan ti cintetvā tāpase vanditvā ākāsena Bārāõasiü gantvā bhikkhaü caranto rājadvāraü pāpuõi, rājā taü disvā sa¤jānitvā antonivesanaü pavesetvā sakkāraü katvā bhante kuhiü vasathā 'ti pucchi, Uttarahimavantapasse Ka¤canapabbatantarena pavattāya Sãdānadiyā tãre mahārājā 'ti, kiü ekako va udāhu a¤¤e pi tattha atthãti, kiü vadesi mahārāja dasasahassā isayo sabbe abhi¤¤āsamāpattilābhino{} tattha vasantãti, rājā tesaü guõaü sutvā sabbesaü bhikkhaü dātukāmo ahosi, atha nam āha: bhante ahaü tesaü isãnaü dānaü dātukāmo ahosiü kiü karomãti, mahārāja te isayo jivhāvi¤¤eyyarase agiddhā na sakkā idhānetun ti, bhante tumhe nissāya te bhojessāmi upāyam me ācikkhathā 'ti, tena hi mahārāja sace pi nesaü dānaü dātukāmo ito nikkhamitvā Sãdānadãtãre vasanto tesaü dānaü dehãti, so sādhå 'ti sampaticchitvā sabbupakaraõāni gāhāpetvā caturaīginiyā senāya saddhiü nikkhamitvā attano rajjasãmaü sampāpuõi, atha naü tāpaso attano ānubhāvena saddhiü senāya Sãdānadãtãraü netvā nadãtãre khandhāvāraü kārāpetvā ākāsena attano vasanaņņhānaü gantvā punadivase paccāgami, atha naü rājā sakkaccaü bhojetvā sve bhante dasasahasse isayo ādāya idh' eva āgacchathā 'ti ā., so sādhå 'ti sampaņicchitvā gantvā punadivase bhikkhācāravelāya isãnaü ārocesi: mārisā Bārāõasirājā tumhākaü {bhikkhaü} dassāmãti āgantvā Sãdānadãtãre nisinno, so vo nimanteti, tassa kirānukampāya khandhāvāraü gantvā bhikkhaü gaõhathā 'ti, te sādhå 'ti sampaņicchitvā ākāsenāgantvā khandhāvārassāvidåre otariüsu, rājā paccuggamanaü katvā kh-vāraü pavesetvā pa¤¤attāsane nisãdāpetvā isigaõaü paõãtenāhārena santappetvā tesaü iriyāpathe pasanno svātanāya pi nimantesi, ten' upāyena dasannaü tāpasasahassānaü dasavassasahassāni dānaü adāsi, dadanto ca tasmiü yeva padese nagaraü māpetvā sassakammaü kāresi, na kho pana mahārāja tadā so rājā a¤¤o ahosi, atha kho ahaü seņņho 'smi dānenā 'ti, aham eva hi tadā dānena seņņho hutvā etaü mahādānaü datvā imaü petalokaü atikkamitvā Brahmaloke nibbattituü nāsakkhiü, mayā dinnaü pana dānaü bhu¤jitvā sabbe va ne kāmāvacaraü atikkamitvā Brahmaloke nibbattā, imināp' etaü veditabbaü yathā brahmacariyavāso va mahapphalo ti, evaü dānena attano seņņhabhāvaü pakāsetvā itarehi tãhi padehi tesaü isãnaü guõaü pakāsesi: #<[page 102]># %<102 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ta. saüyamenā 'ti sãlena, damenā 'ti indriyadamena, anuttaran ti etehi guõehi niruttaraü uttamavatasamādānaü caritvā, pakiracārãti gaõaü pakiritvā khipitvā pahāya ekacārike ekãbhāvaü gate ti a., samāhite ti upacārappaõayasamādhãhi samāhitacitte evaråpe ahaü tapassino upaņņhahin ti dasseti, ahamujjugatan ti ahaü mahārāja tesaü dasasahassānaü isãnaü antare kāyavaükādãnaü abhāvena ujjugataü ekam pi naraü hãnajacco vā hotu jātisampanno vā jātiü avicāretvā tesaü guõesu pasannamānaso hutvā sabbe va te ativelaü namassissaü niccakālam eva namassissan ti vadati, kiükāraõā: kammabandhå hi mātiyā ti maccā hi nām' ete kammabandhå kammapaņisaraõā ten' eva kāraõena sabbe vaõõā ti veditabbaü. Eva¤ ca pana vatvā "ki¤cāpi mahārāja dānato brahmacariyam eva mahapphalaü dve pi pan' ete mahāpurisavitakkā va, tasmā dvãsu pi appamatto hutvā dānaü dehi sãlaü rakkhā" 'ti taü ovaditvā sakaņņhānam eva gato. T. a. p. S. āha: @@ Ta. apakkamãti pakkāmi, Sudhammādevasabhāya nisinnam eva attānaü dassesãti a. Atha naü devagaõo āha: "mahārāja na nåna pa¤¤āyittha, kuhiü gat' atthā" 'ti. "Mārisā Mithilāya Nimira¤¤o ekā kaükhā uppajji, pa¤haü kathetvā taü rājānaü nikkaükhaü kātuü gato 'mhãti" eva¤ ca pana vatvā puna taü kāraõaü gāthāya kathetuü āha: @@ @@ @@ Ta. iman ti dhammikānaü kalyāõadhammānaü manussānaü mayā vuccamānaü sãlavasena uccaü dānavasena avacaü bahuü vaõõaü nisāmetha, suõāthā 'ti a., yathā ayan ti ayaü Nãmirājā yathā ativiya paõķito ti. #<[page 103]># %< 4. Nimijātaka. (541.) 103>% Ito so aparihāpetvā ra¤¤o vaõõaü kathesi. Taü sutvā devatā rājānaü daņņhukāmā hutvā "mahārāja, amhākaü Nimirājā ācariyo, tass' ovāde ņhatvā taü nissāya amhehi ayaü dibbasampatti laddhā, daņņhukām' amha, taü pakkosāpetvā amhe dassehi mahārājā" 'ti vadiüsu. Sakko "sādhå" 'ti sampaņicchitvā Mātaliü pakkosāpetvā "samma Mā-Vejayantarathaü yojetvā Mithilaü gantvā Nimirājānaü dibbayāne āropetvā ānehãti" ā., so "sādhå" 'ti sampaticchitvā rathaü yojetvā pāyāsi. Sakkassa pana devehi saddhiü kathentassa Mātaliü āõāpentassa ca rathaü yojentassa ca manussagaõanāya māso atikkanto. Iti Nimissa ra¤¤o puõõamāya uposathikassa pācãnasãhapa¤jaraü vivaritvā mahātale nisãditvā amaccagaõaparivutassa sãlaü paccavekkhantassa pācãnalokadhātuto uggacchantena candamaõķalena saddhiü yeva so ratho pa¤¤āyi, manussā bhuttasāyamāsā gharadvāre nisãditvā sukhakathaü kathentā "ajja dve candā uggatā" ti āhaüsu, atha nesaü sallapantānaü ¤eva ratho pākaņo ahosi, māhājano,nāyaü cando, ratho" ti vatvā kamena sindhavasahasse Mātalisaügāhake Vejayantarathe ca pākaņe jāte "kassa nu kho imaü dibbayānaü āgacchatãti" cintetvā "kassa a¤¤assa amhākaü rājā dhammiko, tassa Sakkena Ve-ratho pesito bhavissati amhākaü ra¤¤o va anucchaviko" ti tuņņhahaņņhā g. āhaüsu: @@ Ta. abbhuto ti abhåtapubbo acchariyo ti vā vimhayen' evam āhaüsu. Tassa pana janassa kathentassa kathentass' eva Mā-vātavegena āgantvā rathaü nivattetvā sãhapa¤jarummāre pacchābhāgena ņhapento ārohaõasajjaü katvā ārohaõatthāya rājānaü nimantesi. #<[page 104]># %<104 XXII. Mahānipāta.>% Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. Mithilaggahan ti Mithilāya patiņņhitagehaü catåhi saügahavatthåhi Mithilāya saügaõhanakaü, samacchare ti tath' evaü guõakathaü kathentā nisinnā. Rājā "adiņņhapubbaü devaloka¤ ca passissāmi, Mātalissa ca me saügaho kato bhavissati, gacchissāmãti" cintetvā antepura¤ ca mahājana¤ ca āmantetvā "ahaü nacirenāgamissāmi, tumhe appamattā dānādãni pu¤¤āni karothā" 'ti vatvā ratham abhiruhi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. pamukho ti uttamo abhimukho vā, janassa piņņhiü datva āråëho ti a., yena vā ti yena maggena gantvā yattha pāpakammantā vasanti taü ņhānaü sakkā daņņhuü yena vā gantvā ye pu¤¤akammā narā te sakkā daņņhun ti, idaü so Sakkena anāõatto pi attano visesadassanatthaü āha. Atha taü rājā "mayā dve pi ņhānāni adiņņhapubbāni, dve pi passissāmãti" cintetvā āha: @@ Tato Mā- "dve ekappahārena na sakkā dassetuü, pucchissāmi nan" ti pucchanto puna gātham āha: @@ #<[page 105]># %< 4. Nimijātaka. (541.) 105>% Tato rājā "ahaü avassaü devalokaü gamissāmi, nirayaü tāva passissāmãti" cintetvā anantaraü gātham āha: @@ Ta. yā gat ti yā etesaü nipphatti ta¤ ca passāmi. Ath' assa Vetaraõiü tāva dassesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. Vetaraõin ti bhi. Mā-ra¤¤o kathaü sutvā nirayābhimukhaü rathaü pesetvā paņhamaü kammapaccayena utunā samuņņhitaü Vetaraõiü dassesi, tattha nirayapālā jalitāni asisattitomarabhindivālamuggarādãni āvudhāni gahetvā nerayikasatte paharanti vijjhanti pothenti, te taü dukkhaü asahantā Vetaraõiyā patanti, sā upari bhindivālappamāõāhi kaõņakāhi vettalatāhi sa¤channā, te tattha bahåni vassasahassāni pajjalitesu khuradhārātikhiõesu kaõņakesu khaõķākhaõķikā honti, tesaü heņņhā tālappamāõāni jalitāyasålāni uņņhahanti, nerayikasattā bahuaddhānaü vãtināmetvā vettalatāhi galitvā sålesu patitvā vinividdhasarãrā, sålesu āvutamacchā viya ciraü paccanti, sålāni pi jalanti, nerayikasattāpi pajalanti, sålānaü pana heņņhā udakapiņņhe pajjalitāni khuradhārātikhiõāni ayopokkharapattāni, te sålehi galitvā pokkharapattesu patitvā ciraü chedanadukkhaü anubhavanti, tato khārodake patanti, udakaü jalati, sattā jalanti, dhåmo uņņhahati, udakassa pana heņņhā nadãtalaü khuradhārāhi sa¤channaü, te heņņhā nu kho kãdisan ti udake nimujjitvā khuradhārāsu khaõķākhaõķikā honti, te taü mahādukkhaü adhivāsetuü asakkontā mahantaü bheravaravaü ravantā vicaranti, kadāci anusotaü vuyhanti kadāci paņisotaü, atha ne tãre ņhitā nirayapālā ususattitomarādãni khipitvā macche viya vijjhanti, te dukkhavedanāmattā mahāravaü ravanti, atha pajjalitehi ayabalisehi uddharitvā parikaķķhantā jalitāyapaņhaviyaü nipajjāpetvā mukhe tattaü ayoguëaü pakkhipanti. Iti rājā Vetaraõiyaü mahādukkhapãëite satte disvā bhãtatasito "kin nām' ime sattā pāpam akaüså" 'ti Mātaliü pucchi, so pi vyākāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ #<[page 106]># %<106 XXII. Mahānipāta.>% @< bhayaü hi maü vindati såta disvā, pucchāmi taü Mātali devasārathi: ime nu maccā kim akaüsu pāpaü ye 'me janā Vetaraõiü patanti. || Ja_XXII:442 ||>@ @@ @@ Ta. vindatãti ahaü attano anissaro hutvā bhayasantako viya jāto, disvā ti patamānaü disvā, jānan ti bhi. so Mā-sayaü jānanto tassa ajānato akkhāsi, dubbale ti sarãrabalabhogabalāaõābalarahite, balavanto ti tehi balehi samannāgatā, hiüsantãti pāõipahārādãhi kilamenti, rosentãti nānappakārehi akkosanti ghaņenti, pasavetvā ti janetvā katvā. Evaü Mātali 'ssa pa¤haü vyākaritvā ra¤¤ā Vetaraõiniraye diņņhe taü padesaü antaradhāpetvā purato rathaü pesetvā sunakhādãhi khādanaņņhānaü dassetvā taü disvā bhãtena ra¤¤ā pa¤he puņņho vyākāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ #<[page 107]># %< 4. Nimijātaka. (541.) 107>% Tato paresu pi pa¤hesu vyākaraõesu ca es' eva nayo. Ta. sāmā ti rattavaõõā, soõā ti sunakhā, sabalā cā 'ti kabaravaõõā ca setakāëapãtavaõõā ti, evaü pa¤cavaõõehi sunakhe dasseti, te kira mahāhatthippamāõā jalitāya ayapaņhaviyā nerayikasatte mige viya anubandhitvā piõķikamaüsesu ķasitvā tesaü tigāvutappamāõaü sarãraü jalitapaņhaviyaü pātetvā mahāravaü ravantānaü dvãhi purimapādehi uraü akkamitvā aņņhim eva sesentā maüsaü lu¤citvā lu¤citvā khādanti, gijjhā ti mahantā bhaõķasakaņappamāõā lohatuõķagijjhā, te tesaü kaõayasadisehi tuõķehi aņņhãni bhinditvā aņņhimi¤jaü khādanti, kākolāsaüghā ti lohatuõķā kākagaõā, te atibhayānakā diņņhadiņņhe khādanti, yayi maü janan ti yaü imaü janaü kākolā khādanti ime nu kin nāma pāpakammaü akaüså 'ti pucchati, maccharino ti a¤¤esaü adāyakā, kadariyāti pare dente paņisedhakā thaddhamaccharino, samaõabrāhmaõānan tā samitabāhitapāpānaü. @@ @@ @@ Ta. sajotibhåtā ti pajjalitasarãrā, paņhavin ti pajjalitanavayojanabahalaü ayapaņhaviü, kamantãti akkamanti, khandhehi ca pothayantãti nirayapālehi anubandhitvā tālappamāõehi jalitāyakkhandhehi jaüghāsu paharitvā patitā, teh' eva khandhehi pothayanti cuõõavicuõõaü karonti, supāpadhammino ti attanā suņņhu pāpadhammā hutvā, apāpadhamman ti sãlācārādisampannaü niraparādhaü vā. @@ #<[page 108]># %<108 XXII. Mahānipāte.>% @< bhayaü hi maü vindati såta disvā, pucchāmi taü Mātali devasārathi: ime nu maccā kim akaüsu pāpaü ye 'me janā aīgāraü phunanti. || Ja_XXII:451 ||>@ @@ @@ Ta. aügārakāsun ti samma Mātali ke nām' ete apare vajaü apavisantiyo gāvo viya samparivāretvā nirayapālehi jalitāvudhehi koņņhiyamānā aügārakāsuü papatanti, tatra ca nesaü yāvakaņippamāõā nimuggānaü mahatãhi ayapacchãhi ādāya upari aīgāre okiranti, atha te aīgāre paņicchituü asakkontā rodantā daķķhagattā phunanti vidhunanti, kammabalena vā attanā va attano sãse aügāre phunanti okirantãti a., pågāyatanassā 'ti okāse sati dānaü vā dassāma påjaü vā pavattessāma vihāraü vā karissāma saükaķķhitvā ņhapitassa pågasantakassa dhanassa hetu, jāpayantãti taü dhanaü yathāruciü khāditvā gaõajeņņhakānaü la¤caü datvā asukaņņhāne ettakaü vayakaraõaü gataü asukaņņhāne amhehi ettakaü dinnan ti kåņasakkhiü datvā taü iõaü jāpayanti vināsenti. @@ @@ @@ #<[page 109]># %< 4. Nimijātika. (541.) 109>% Ta. padittā ti ādittā, mahatãti pabbatappamāõā kappena saõņhitaloharasapuõõā, avaüsirā ti bhayānakehi nirayapālehi uddhapāde adhosire katvā khipiyamānā taü kumbhiü patanti, sãlavan ti sãlavantaü ācāraguõasampannaü. @@ @@ @@ Ta. lu¤cantãti uppāņenti, atha veņhayitvā ti jalitalohayottehi adhomukhaü veņhetvā uõhodakasmin ti kappena saõņhitalohaudakasmiü, pakiledayitvā ti temetvā khipitvā, i. v. h.: samma Mātali yesaü ime nirayapālā jalitalohayottehi gãvaü veņhetvā tigāvutappamāõaü sarãraü oõametvā taü gãvaü samparivattakaü lu¤citvā jalitāyadaõķakehi ādāya etasmiü jalitalohakumbhiniraye pakkhipitvā tuņņhahaņņhā honti, tāya ca gãvāya luttāya itaresaü puna sãsena saddhiü gãvaü uppajjati yeva kin nām' ete kammaü kariüsu, etehi me disvā bhayaü uppajjatãti, pakkhã -- ņhayantãti mahārāja ye lokasmiü sakuõe gahetvā pakkhe lu¤citvā gãvaü lu¤citvā jãvitakkhayaü pāpetvā khādanti vā vikkiõanti vā te ime luddā idha luttasirā sayantãti. @@ @@ #<[page 110]># %<110 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta. anikhātakålā ti agambhãratãrā, suppatitthā ti sobhanehi titthehi upetā, bhusaühotãti vãhibhusaü sampajjati, pānãti pānãyaü tasmiü kira padese pahåtasalilā ramaõãyā nadã sandati, nerayikasattā aggisantāpena tattā pipāsaü dhāretuü asakkontā bāhā paggayha jalitalohapaņhaviü maddantā taü nadiü otaranti, taü khaõaü yeva tãrāni pajjalanti pānãyaü bhusapalāpabhāvaü āpajjitvā pajjalati, te pipāsaü dhāretuü asakkontā taü jalitaü bhusapalāpaü khādanti, taü tesaü sakalasarãraü jhāpentaü adhobhāgena nikkhamati, te dukkhaü adhivāsetuü asakkontā bāhā paggayha, dha¤¤an ti vãhiādisattavidhaparisuddhadha¤¤aü, palāpena missan ti palāpena vā bhusena vā vālikamattikādãhi vā missakaü katvā, asuddhakammā ti kiliņņhakāyavacãmanokammā, kayino ti suddhaü dassāmā 'ti kayikassa hatthato målaü gahetvā tathāråpaü asuddhaü dadanti. @@ @@ @@ Ta. dubhayānãti ubhayāni, tudantãti vijjhanti, kandatan ti kandantānaü, pharusā nirayapālā ara¤¤e luddā migaü viya samparivāretvā usuādãhi nānāvudhehi dve passāni tudanti, #<[page 111]># %< 4. Nimijātaka. (541.) 111>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sarãraü chiddāvachiddaü purāõapaõõaü viya khāyati, adinnamādāya 'ti parasantakaü savi¤¤āõakāvi¤¤āõakaü sandhicchedādãhi c' eva va¤canāya ca gahetvā jãvikaü kappenti. @@ @@ @@ Ta. gãvaya baddhā ti mahantehi jalitalohayottehi gãvāyaü bandhitvā kaķķhitvā ayapaņhaviyaü pātetvā {nānāvudhehi} koņņhiyamāne disvā pucchati, a¤¤e vikattā ti a¤¤e pana te khaõķākhaõķikaü chinnā, bilakatā ti a¤¤e jalitesu ayaphalakesu{} ņhapetvā maüsaü viya potthaniyā koņņhetvā pu¤jakatā hutvā sayanti, macchikā ti macchaghātakā, pasun ti gāviü, sånesu -- ti maüsaü vikkiõitvā jãvikakappanatthaü sånāpaõesu ņhapesuü. @@ @@ @@ #<[page 112]># %<112 XXII. Mahānipāta.>% @< te luddakammā pasavetva pāpaü mittadduno mãëham adenti bālā ti. || Ja_XXII:472 ||>@ Ta. khudā -- adentãti ete nerayikasattā chātakena phuņņhā khudaü sahituü asakkontā pakkaņņhitaü dhåmayantaü jalantaü kappena saõņhitaü purāõamãëhaü piõķaü piõķaü katvā khādanti, kāraõikā ti kāraõakārakā, virosakā ti mittasuhajjānam pi viheņhakā, mittadduno ti etesaü yeva gehe khāditvā bhu¤jitvā mano trāsayitvā pa¤¤attāsane sayitvā puna vā pahārakahāpaõan nāma āharāpenti la¤caü gaõhanti te mittadåbhikā bālā evaråpaü mãëhaü khādanti mahārājā 'ti. @@ @@ @@ Ta. pārājikā ti jarājiõõe mātāpitaro ghātetvā gihibhāve yeva pārājikaü pattā, arahante ti påjāvisesassa anucchavike, hanantãti dukkarakārike mātāpitaro mārenti, api ca arahante ti padena Buddhasāvake pi saügaõhat' eva, aparasmim pi Ussadaniraye nirayapālā nerayikānaü tālappamāõena jalitāyabalisena jivhā vijjhitvā ākaķķhitvā te satte jalitalohapaņhaviyaü pātetvā usabhacammaü viya pattharitvā saükusatena hananti, te thale khittamacchā viya phandanti ta¤ ca dukkhaü sahituü asakkontā mukhena kheëaü mu¤canti, tasmiü rājā Mātalinā dassite āha: @@ #<[page 113]># %< 4. Nimijātaka. (541.) 113>% @< phandanti macchā va thalamhi khittā mu¤canti kheëaü rudamānā kim ete. || Ja_XXII:476 ||>@ @@ @@ @@ @@ Ta. kimete ti kiükāraõā ete, vaükaghastā ti gilitabalisā, santhānagatā ti santhānamariyādaü gatā, agghāõakaņņhāne ņhitā ti a., agghena agghan ti taü taü agghaü la¤caü gahetvā hatthiassādãnaü vā jātaråparajatādãnaü vā tesaü tesaü savi¤¤āõakānaü avi¤¤āõakānaü agghaü hāpenti kayan ti taü hāpentā kayikānaü kayaü sate dātabbe paõõāsaü dāpenti itaraü paõõāsaü tehi saddhiü vibhajitvā gaõhanti, kåņena kåņan ti tulākåņādãsu taü taü kåņaü, dhanalobhahetå 'ti dhanamhi lobhena etaü kåņakammaü karonti, channaü -- yā 'ti taü pana kammaü karontā madhuravācāya tathākatabhāvaü paņicchannaü katvā taü vadhenti yathā vāricaraü macchaü vadhāya upagacchantā balisaü āmisena paņicchannaü katvā taü kammaü karonti, na hi kåņakārikassā 'ti paņicchannaü mama kammaü na taü koci jānātãti ma¤¤amānassāpi hi kåņakārissa tāõā nāma na honti, na so tehi kammehi purakkhato patiņņhaü labhati. @@ #<[page 114]># %<114 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ Ta. nariyo ti nāriyo, samparibhinnagattā ti suņņhu samantato paribhinnagattā jiõõasarãrā, dujaccā ti dujjātikā viråpā jegucchā, vikattā ti chinnasãsā gāvo viya pubbalohitalittā hutvā, sadā nikhātā ti niccaü jalitapaņhaviyaü kaņimattaü pavisitvā nikhanitvā ņhapitā viya ņhitā, khandhātivattantãti samma Mā-nāriyo ete pabbatakhandhā atikkamanti, tāsaü kira evaü kaņippamāõaü pavisitvā ņhapitakāle puratthimāya disāya jalito ayapabbato samuņņhahitvā asani viya viravanto āgantvā sarãraü saõhakaraõiyaü viya piüsanto gacchati, tasmiü ativattitvā pacchimapasse ņhite puna tāsaü sarãraü pātubhavati, tā dukkhaü adhivāsetuü asakkontiyo bāhā paggayha kandanti, sesadisāsu uņņhitapabbatesu pi es' eva nayo, dve pabbatā samuņņhāya ucchughaņikaü viya pãëenti, lohitaü pakkaņņhitaü sandati, kadāci tayo kadāci cattāro pabbatā uņņhāya tāsaü sarãraü pãëenti, tenāha khandhātivattantãti, kolãniyāyo ti kule patiņņhitā kuladhãtaro, asataü acārun ti asa¤¤atakammaü kariüsu, dittaråpā ti saņharåpā dhuttajātikā hutvā, pati vippahāyā 'ti attano patiü jahitvā, acārun ti agamaüsu, ratikhiķķahetå 'ti kāmaratihetu c' eva kãëāhetu ca, ramāpayitvā ti parapurisehi saddhiü attano cittaü ramāpetvā idha uppannā. ath' etāsaü sarãraü ime khandhātivattanti sajotibhåtā ti. @@ #<[page 115]># %< 4. Nimikajātaka. (541.) 115>% @< ime nu maccā kiü akaüsu pāpaü ye 'me janā [avaüsirā] Narake pātayanti. || Ja_XXII:485 ||>@ @@ @@ @@ Ta. Narake ti jalitaügārapuõõamahāāvāņe, te kira vajaü apavisantiyo gāvo viya nirayapālehi nānāvudhāni gahetvā vijjhiyamānā pothiyamānā yadā taü nagaraü upagacchanti atha te nirayapālā uddhapāde katvā tattha khipanti, evaü pātiyamāne disvā pucchanto evam ā., uttamabhaõķathenā ti manussehi piyāyitassa varabhaõķassa thenakā. Eva¤ ca pana vatvā Mātali saügāhako tam pi Nirayaü {antaradhāpetvā} rathaü purato pesetvā micchādiņņhikānaü paccananirayaü dassesi, puņņho c' assa vyākāsi: @@ @@ @@ #<[page 116]># %<116 XXII. Mahānipāta.>% @< te pāpadiņņhãsu pasavetva pāpaü te 'me janā adhimattā dukkhā tibbā kharā kaņukā vedanā vediyantãti. || Ja_XXII:491 ||>@ Ta uccāvacāme ti uccāvacā ime, khuddakā ca mahantā cā 'ti a., upakkamā ti kāraõā payogā, supāpadiņņhino ti n' atthi dinnan ti ādikāya dasavatthukāya micchādiņņhiyā suņņhu pāpadiņņhino, vissāsakammānãti tāya diņņhiyā vissāsena taü nissitā hutvā nānāvidhāni pāpakammāni karonti, te me ti te ime janā evaråpaü dukkhaü anubhavantãti Mātali ra¤¤o micchādiņņhikānaü paccananirayaü ācikkhi. Devaloke pi devatā ra¤¤o āgamanaü olokayamānā Sudhammāya sannisãdiüsu yeva. Sakko "kin nu kho Mātali cirāyatãti" upadhārento taü kāraõaü ¤atvā "Mā-dåtavisesaü dassetuü `mahārāja asukakammaü katvā asukaniraye nāma paccantãti' niraye dassento carati, Nimira¤¤o pana āyuü khãyetha, na nirayadassanassa pariyantaü gaccheyyā" 'ti ekaü mahājavaü devaputtaü pesesi: "sãghaü rājānaü gahetvā āgacchatå 'ti Mātalissa vadehãti". So javena gantvā ārocesi. Mā- tassa vacanaü sutvā "na sakkā cirāyitun" ti ra¤¤o ekappahāren' eva catåsu disāsu bahuniraye dassetvā g. ā.: @@ T. a.: mahārāja imaü pāpakammānaü sattānaü āvāsaü disvā luddakammānaü ņhānāni tayā viditāni dussãlāna¤ ca yā gati yā nipphatti sāpi te viditā, idani devarājassa santike dibbasampattiü dassanatthaü uyyāhi gaccha mahārājā 'ti āha. Nirayakhaõķaü niņņhitaü. Eva¤ ca pana vatvā Mā- devalokābhimukhaü rathaü pesesi. Rājā Devalokaü gacchanto dvādasayojanikaü maõimayaka¤canathåpikaü sabbālaükārapatimaõķitam uyyānapokkharaõisampannaü kapparukkhaparivutaü Bãraõiyā devadhãtāya ākāsaņņhakavimānaü disvā ta¤ ca devadhãtaraü antokåņāgāre sayanapiņņhe nisinnaü accharāsahassaparivutaü maõisãhapa¤jaraü vivaritvā olokentiü disvā Mātaliü pucchanto g. ā., #<[page 117]># %< 4. Nimijātaka. (541) 117>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ itaro pi 'ssa vyākāsi: @@ @@ @@ @@ Ta. pa¤cathåpan ti pa¤cahi kåņāgārehi samannāgataü, mālāpilandhā ti pilandhamālādãhi sabbābharaõehi patimaõķitā ti a., tatthacchatãti tasmiü vimāne acchati nisãdati, uccā -- nā ti nānappakāraü deviddhiü dassayamānā, disvā ti etaü disvā ņhitaü maü vitti vindati paņilabhati vittisantako viya homi tuņņhiyā abhibhåtattā, āmāyadāsãti gehadāsiyā kucchismiü jātadāsã, ahu brāhmaõassā 'ti sā kira Kassapadasabalassa kāle ekassa brāhmaõasa dāsã ahosi, sā pattakālan ti tena brāhmaõena aņņha salākabhattāni saüghassa pariccattāni ahesuü, so gehaü gantvā sve paņņhāya ekassa bhikkhussa kahāpaõagghaõakaü katvā aņņha bhattāni sampādeyyāsãti brāhmaõiü ā., sā bhikkhu nāma dhutto nāhaü sakkhissāmãti paņikkhipi, dhãtaro pi 'ssa paņikkhipiüsu, so dāsiü sakkhissasi ammā ti ā., sā sakkhissāmi ayyā 'ti sampaņicchitvā tato paņņhāya sakkaccaü yāgukhajjakabhattādãni sampādetvā salākaü labhitvā āgataü pattakālaü atithiü vinditvā haritagomayalitte katapupphåpahāre supa¤¤attāsanapadese nisãdāpetvā yathā nāma pavāsā āgataü puttaü mātā sakim abhinandati tathā niccakālaü abhinandi sakkaccaü parivisati attano santakam pi ki¤ci ki¤ci deti, #<[page 118]># %<118 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ saüyamā saüvibhāgā ti sā sãlavatã ahosi cāgavatã ca, tasmā tena sãlena c' eva cāgena ca sā imasmiü vimāne modati, athavā saüyamā ti indriyadamanā. Evaü vatvā Mātali rathaü purato pesetvā Soõadinnadevaputtassa satta kanakavimānāni dassesi. So tāni ca tassa ca sirisampattiü disvā tena katakammaü pucchi, itaro pi 'ssa ācikkhi: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. daddallamānā ti jalamānā, ābhentãti taruõasuriyo viya obhāsayanti, tatthā 'ti tesu paņipāņiyā ņhitesu sattavimānesu eko devaputto, Soõadinno ti mahārāja ayaü pubbe Kassapadasabalassa kāle Kāsiraņņhe a¤¤atarasmiü nigame Soõadinno nāma gahapati dānapati ahosi, so pabbajite uddissa sattavihārakuņiyo kāretvā tatthavāsike bhikkhå catåhi paccayehi sakkaccaü upaņņhahi, uposatha¤ca upavasi, niccaü sãlesu ca sadā saüvuto ahosi, so tato cavitvā idh' uppanno modatãti a., ettha ca pāņihāriyapakkhan ti idaü pana aņņhamã uposathassa paccuggamanānugamanavasena sattaminavamiyo cātuddasãpannarasānaü paccuggamanānugamanavasena terasãcatuddasãpāņipade ca sandhāya vuttaü. #<[page 119]># %< 4. Nimijātaka. (541.) 119>% Evaü Soõadinnassa kammaü kathetvā purato rathaü pesetvā phalikavimānaü dassesi, taü ubbedhato pa¤cavãsatiyojanāni anekasatehi sattaratanamayathambhehi samannāgataü {anekasatakåņāgārapatimaõķitaü} kiükiõikajālaparikkhittaü samussitasuvaõõarajatamayadhajaü nānāpupphavicittauyyānavanavibhåsitaü ramaõãyapokkharanãsamannāgataü gãtavāditādisu chekāhi accharāhi samparikiõõaü, taü disvā rājā tāsaü accharānaü pubbakammaü pucchi, itaro pi ācikkhi: @@ @@ @@ @@ Ta. vyamhan ti vimānaü, pāsādo ti vuttaü hoti, phaëikāså 'ti phaëikabhittisu, kåņāgāravarocitan ti varakåņāgārehi ocitaü, vaķķhitan ti a., ubhayan ti ubhayehi, yā kācãti idaü ki¤cāpi aniyametvā vuttaü, tā pana Kassapabuddhakāle Bārāõasiyaü upāsikā hutvā gaõabandhanena etāni vuttappakārāni {pu¤¤āni} katvā taü sampattiü pattā ti veditabbā. Ath' assa so purato rathaü pesetvā ekaü maõivimānaü dassesi, taü same bhåmibhāge patiņņhitaü ubbedhasampannaü maõipabbato viya obhāsamānaü tiņņhati dibbagãtavāditanāditaü bahåhi devaputtehi samparikiõõaü, taü disvā rājā tesaü devaputtānaü katakammaü pucchi, itaro pi 'ssa akkhāsi: #<[page 120]># %<120 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. veëuriyāså 'ti veëuriyabhittisu, bhåmibhāgehãti ramaõãyehi bhåmibhāgehi upetaü, ālambarā -- cā 'ti ete ettha vajjanti, nacca -- tā ti nānappakārāni naccāni c' eva gãtāni ca aparesam pi turiyānaü suvāditāni c' ettha pavattanti, evaügatan ti evaü manoramabhāvaü gataü, ye kecãti idam pi kammaü aniyamato vuttaü, te pana Kassapadasabalassa kāle Bāraõasivāsino upāsakā gaõabandhanena etāni pu¤¤āni katvā taü sampattiü pattā ti veditabbā, ta. paņipādayun ti pāpayiüsu, tesaü adaüså 'ti a., paccayan ti gilānappaccayaü adaüså 'ti, evaü nānappakāraü dānaü dadiüsu. Iti 'ssa so tesaü kammaü ācikkhitvā purato rathaü pesetvā aparam pi phalikavimānaü dassesi, taü anekakåņāgārapatimaõķitaü nānākusumasa¤channaü taruvarapatimaõķitaü tãrāya vividhavihaganinnāditāya nimmalasalilāya nadiyā parikkhittaü accharāgaõaparivutass' ekassa pu¤¤avato nivāsabhåtaü, #<[page 121]># %< 4. Nimijātaka. (541). 121>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ taü disvā rājā tassa kammaü pucchi, itaro pi 'ssa ācikkhi: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. najjo ti vacanavipallāso, ekā nadã taü vimānaü parikkhipitvā gatā ti ā., dumāyutā ti sā nadã nānapupphehi dumehi āyutā, Kimbilāyan ti esa mahārāja Kassapabuddhakāle Kimbilānagare eko gahapati dānapati ahosi, so etāni ārāmaropanādãni pu¤¤āni katvā imaü sampattiü patto ti. Evam assa tena katakammaü ācikkhitvā purato rathaü pesetvā aparam pi phaëikavimānaü dassesi, taü purimavimānato {atirekāya} nānāpupphaphalasa¤channāya tarughaņāya samannāgataü, taü disvā rājā tāya sampattiyā samannāgatassa devaputtassa kammaü pucchi, itaro pi 'ssa ācikkhi: @@ #<[page 122]># %<122 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. Mithilāyan ti esa mahārāja Kassapabuddhakāle Videharaņņhe Mithilanagare eko dānapati etāni pu¤¤āni katvā imaü sampattiü patto ti. Evam assa tenāpi katakammaü ācikkhitvā purato rathaü pesetvā purimasadisam eva aparam pi veëuriyavimānaü dassetvā tattha {sampattiü} anubhavantassa devaputtassa kammaü puņņho ācikkhi: @@ @@ @@ @@ #<[page 123]># %< 4. Nimijātaka. (541.) 123>% @< ayan nu macco kim akāsi sādhuü yo modati saggapatto {vimāne}. || Ja_XXII:537 ||>@ @@ @@ @@ @@ @@ Ath' assa purato rathaü pesetvā bālasuriyasannibhaü kanakavimānaü dassetvā tatthanivāsino devaputtassa sampattiü puņņho ācikkhi: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. udayamādicco ti udento ādicco viya, Sāvatthiyan ti Kassapabuddhakāle Sāvatthinagare. #<[page 124]># %<124 XXII. Mahānipāta.>% Evaü tena imesaü aņņhannaü vimānānaü kathitakāle Sakko devarājā "Mātali aticirāyatãti" aparam pi javanadevaputtaü pesesi, so tassa vacanaü sutvā "na sakkā idāni cirāyitun" ti ekappahāren' eva bahuvimānāni dassesi, ra¤¤o ca tattha sampattiü anubhavantānaü kammaü puņņho ācikkhi: @@ @@ @@ @@ Ta. vehāyasāme ti vehāsayā ime ākāsen' eva sandhāritā, ākasaņņhakavimānā ime ti vadati, vijjuvabbhaghanantare ti ghanavalāhakantare caramānā vijju viya, suniviņņhāyā 'ti maggena āgatattā supatiņņhāya, i. v. h.: mahārāja ete pure niyyānikabuddhasāsane pabbajitvā parisuddhasãlā samaõadhammaü karontā sotāpattiphalaü sacchikatvā arahattaü nibbattetuü asakkontā tato cutā imesu kanakavimānesu uppannā, etesaü Kassapabuddhasāvakānaü tāni ņhānāni yāni tvaü rāja passasi, pass' etāni mahārājā 'ti. Evam assa ākāsakavimānāni dassetvā Sakkassa santikaü gamanatthāya ussāhaü karonto āha: @@ Ta. āvāsan ti mahārāja tayā paņhamam eva nerāyikānaü āvāsaü disvā pāpakammānaü ņhānāni viditāni, imāni pana ākāsaņņhakavimānāni passantena atha kalyāõakammānaü ņhānāni viditāni te, idāni devarājassa santike sampattiü daņņhuü uyyāhãti. #<[page 125]># %< 4. Nimijātaka. (541). 125>% Eva¤ ca pana vatvā purato rathaü pesetvā Sineruü parivāretvā ņhite satta paribhaõķapabbate dassesi, te disvā ra¤¤o Mātalissa puņņhabhāvaü āvikaronto Satthā āha: @@ Ta. hayavāhin ti hayehi vāhiyamānaü dibbayānaü, adhiņņhito ti dibbayāne ņhito hutvā, addā ti addasa, Sãdantare ti Sãdāmahāsamuddassa antare, tasmiü kira samudde udakaü sukhumaü morapattam pi pakkhittaü patiņņhātuü na sakkoti sãdat' eva, tasmā so Sãdāmahāsamuddo ti vuccati, tass' antare nage ti pabbate, ke nāmā 'ti ke nāma nāmena ime pabbatā ti. Evaü Niminā puņņho Mātali devaputto āha: @@ @@ Ta. Sudassano ti ayaü mahārāja etesaü sabbabāhiro S-pabbato nāma, tadanantare Karavãko nāma, so Sudassanato uccataro, ubhinnaü pi pana tesaü antare eko Sãdantarasamuddo, Karavãkassa antare äsadharo nāma, so kira Karavãkato uccataro, tesam pi antare eko Sãdantarasamuddo, äsadharassa antare Yugandharo nāma, so äsadharato uccataro, tesaü pi antare eko Sãdantarasamuddo, Yugandharassāntare Nemindharo nāma, so Yugandharato uccataro, tesam pi antare eko Sãdantarasamuddo, Nemindharassa antare Vinatako nāma, so tato uccataro tesam pi antare eko Sãdantarasamuddo, Vinatakassa antare Assakaõõo nāma, so Vinatakato uccataro, tesam pi antare eko Sãdantarasamuddo, anupubbasamuggatā ti ete sãdantarasamudde sattapabbatā anupaņipāņiyā samuggatā sopānasadisā hutvā ņhitā, yānãti pabbatāni, tvaü mahārāja ime pabbate passasi, ete catunnaü mahārājānaü āvāsā ti. Evam assa cātummahārājikadevalokaü dassetvā purato rathaü pesetvā Tāvatiüsabhavanassa Cittakåņadvārakoņņhakaü parivāretvā ņhitā Indapaņimā dassesi, taü disvā rājā pucchi, itaro pi 'ssa ācikkhi: @@ #<[page 126]># %<126 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ Ta. anekaråpan ti anekajātikaü, nānācitran ti nānāratanacittaü, pakāsatãti kinnām' etaü pa¤¤āyati, ākiõõan ti samparivāritaü, vyaggheheva surakkhitan ti yathā nāma vyagghehi vā sãhehi vā mahāvanaü evaü taü indasadiseh' eva surakkhitaü, tāsa¤ ca pana Indapaņimānaü ārakkhatthāya ņhapitabhāvo Ekanipāte Kulāvakajātakena kathetabbo, kimabhi¤¤amāhå ti kinnāma kannāma vadanti, pavesanan ti nikkhamanapavesanatthāya nimmitaü, Sudassanassā 'ti Sinerugirino, dvāraü hetan ti etaü Sinerumatthake patiņņhitassa dasasahassayojanikassa devanagarassa dvāraü pakāsati, dvārakoņņhako pa¤¤āyatãti a., pavisetenā 'ti etena dvārena devanagaraü pavisa, arajaü -- mā 'ti arajaü suvaõõarajatamaõimayaü nānāpupphasamākiõõaü dibbabhåmiü dibbayānena akkama mahārājā 'ti. Eva¤ ca {pana vatvā} Mātali rājānaü devanagaraü pavesesi, tena vuttaü: @@ So dibbayāne ņhito va gacchanto Sudhammadevasabhaü disvā Mātaliü pucchi, so pi 'ssa ācikkhi: @@ @@ @@ #<[page 127]># %< 4. Nimijātaka. (541.) 127>% @@ @@ @@ Ta. idan ti nipātamattaü, devasabhaü addasā ti a., passesā ti passa esā, veëuriyārucirā ti ruciraveëuriyā, citrā ti nānāratanacitrā, dhārayantãti imaü {sabbaü} ete aņņhaüsādibhedā sukatā thambhā dhārayanti, Indapurohitā ti Indaü purohitaü purecārikaü katvā parivāretvā devamanussānaü atthaü cintentā acchanti, pavisetenā 'ti iminā maggena yattha devā a¤¤ama¤¤aü anumodantā acchanti taü ņhānaü devānaü anumodanaü pavisa. Devāpi kho tassāgamanaü olokentā nisinnā, te "rājā āgato" ti sutvā ca dibbagandhavāsapupphahatthā yāva Cittakåņadvārakoņņhakā paņimaggaü gantvā Mahāsattaü gandhādãhi påjentā Sudhammasabhaü ānayiüsu, rājā rathā otaritvā devasabhaü pāvisi, tattha naü devā āsanena nimantayiüsu, Sakko āsanena c' eva kāmehi ca. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ Ta. paņinandiüså 'ti sampiyāyiüsu, haņņhatuņņhā hutvā sampaņicchiüsu, sabbakāmasamiddhiså ti sabbesaü devakāmānaü samiddhiyuttesu. Evaü Sakkena dibbakāmena nimantito rājā paņikkhipanto āha: @@ #<[page 128]># %<128 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta. yamparato dānapaccayā ti yaü parato tassa parassa dānappaccayā tena dinnattā labbhati taü yācitasadisaü hoti, tasmā nāhaü etaü icchāmi, sayaükatānãti yāni pana mayā attanā katāni pu¤¤āni tadeva mama parehi asādhāraõaü āveõiyaü dhanan ti, samacariyāyā 'ti tãhi dvārehi samakiriyāya, saüyamenā 'ti sãlarakkhanena, damenā 'ti indriyadamanena. Evaü M. devānaü madhurasaddena dh. d., dhammaü desento yeva manussagaõanāya sattadivasāni ņhatvā devagaõaü tosetvā devagaõamajjhe ņhito va Mātalissa guõaü kathento ā.: @@ Ta. yo me -- daüsayãti yo esa mayhaü kalyāõakammānaü devāna¤ ca vasanaņņhānāni pāpakammānaü nerayikāna¤ ca pāpāni ņhānāni dassesãti a. Atha rājā Sakkaü āmantetvā "icchām' ahaü mahārāja manussalokaü gantun" ti ā., Sakko "tena hi samma Mā-Nimirājānaü tatth' eva Mithilaü nehãti" ā., so "sādhå" 'ti sampaņicchitvā rathaü upaņņhapesi, rājā devagaõena saddhiü sammoditvā deve nivattetvā rathaü abhiråhi, Mā-rathaü pesento pācãnabhāgena Mithilaü pāpuõi, {mahājano} dibbarathaü disvā "rājā no āgacchatãti" pamudito ahosi, Mā-Mithilaü padakkhiõaü katvā tasmiü yeva sãhapa¤jare Mahāsattaü otāretvā "gacchāma mahārājā" 'ti āpucchitvā sakaņņhānam eva gato. Mahājano pi rājānaü parivāretvā "kãdiso devaloko" ti pucchi, rājā devānaü Sakkassa ca devara¤¤o sampattiü vaõõetvā "tumhe dānādãni pu¤¤āni karotha, evaü tasmiü devaloke nibbattissathā" 'ti dh. d. So aparabhāge kappakena phalitassa jātabhāve ārocite phalitaü gahetvā ņhapāpetvā kappakassa gāmavaraü datvā pabbajitukāmo puttaü r. paņicchāpesi, #<[page 129]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (542.) 129>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tena ca "kasmā deva pabbajasãti" vutte "uttamaügaruhā mayhan" ti imaü gāthaü vatvā purimarājāno viya pabbajitvā tasmiü yeva ambavane viharanto cattāro Brahmavihāre bhāvetvā Brahmalokåpago ahosi. Tass' eva pabbajitabhāvaü āvikaronto Satthā osānagātham āha: @@ Ta. idaü vatvā ti uttamaügaruhā mayhan ti imaü gāthaü vatvā, puthuya¤¤aü yajitvānā 'ti mahādānaü datvā, saüyamaü ajjhupā gamãti sãlasaüyamaü upagato. Putto pan' assa Kaëārajanako nāma taü vaüsaü upacchinditvā apabbaji. S. i. d. ā. "na bhikkhave idān' eva pubbe pi T. mahānekkhammaü nikkhanto yevā" 'ti vatvā j. s.: "Tadā Sakko Anuruddho ahosi, Mātali ânando, cāturāsãtirājasahassāni Buddhaparisā, Nimirājā aham evā" ti. Nimijātakaü. $<5. Khaõķahālajātaka.>$ Rājāsi luddakammo ti. Idaü S. Gijjhakåņe v. Devadattaü ā. k. Tassa vatthuü Saüghabhedakakkhandhake āgatam eva, taü tassa pabbajjato paņņhāya yāva Bimbisārara¤¤o maraõā tatthāgatanayen' eva veditabbaü. Tam pana mārāpetvā De-Ajātasattuü upasaükamitvā ā.: "mahārāja tava manoratho matthakaü patto, mama manoratho tāva na pāpuõātãti". "Ko pana vo bhante manoratho" ti. "Dasabalaü mārāpetvā Buddho bhavissāmãti". "Amheh' eva kiü kātabban" ti. "Dhanuggahe sannipātetuü vaņņatãti". "Sādhu bhante" ti rājā akkhaõavedhinaü dhanuggahānaü pa¤casatāni sannipātāpetvā tato pi ekatiüsa jane uccinitvā "therassa vacanaü karothā" 'ti De-assa santikaü pāhesi. #<[page 130]># %<130 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So tesaü jeņņhakaü āmantetvā "āvuso Samaõo Gotamo Gijjhakåņe viharati, asukavelāya divaņņhāne caükamati, tvaü tattha gantvā taü visapãtena sallena vijjhitvā jãvitakkhayaü pāpetvā asukena nāma maggena ehãti" pesetvā tasmiü magge dve dhanuggahe ņhapesi. "Tumhākaü ņhitamaggena eko puriso āgacchissati, taü tumhe jãvitā voropetvā asukamaggena nāma ethā" 'ti tasmiü magge cattāro ņhapesi. "Tumhākaü ņhitamaggena dve purisā āgacchissanti, tumhe te jãvitā voropetvā asukamaggena nāma ethā" 'ti tasmiü magge aņņha jane ņhapesi. "Tumhākaü ņhitamaggena cattāro porisā āgamissanti, tumhe te jãvitā voropetvā asukamaggena nāma ethā" 'ti tasmiü magge soëasa purise ņhapesi. "Tumhākaü ņhitamaggena aņņha purisā āgamissanti, tumhe te jãvitā voropetvā asukamaggena ethā" 'ti. Kasmā pan' esa evam akāsãti attano kammassa paņicchādanatthaü. Atha so jeņņhadhanuggaho vāmato khaggaü piņņhiyā tuõhãraü bandhitvā meõķakasiīgamahādhanuü gahetvā Tathāgatassa santikaü gantvā "vijjhissāmi nan" ti dhanuü āropetvā saraü sannahitvā kaķķhitvā vissajjetuü nāsakkhi, sakalasarãraü thaddhaü yante pãëitākārappattaü viya ahosi, so maraõabhayatajjito aņņhāsi. Atha naü S. disvā madhurassaraü nicchāretvā "mā bhāyi, ito ehãti" ā. So tasmiü khaõe āvudhāni chaķķetvā Bhagavato pādesu sirasā patitvā "accayo maü bhante accagamā yathābālaü yathāmåëhaü yathāakusalaü, sv-āhaü tumhākaü guõe ajānanto andhabālassa De-ssa vacanena tumhe jãvitā voropetuü āgato, khamatha me bhante" ti khamāpetvā ekamante nisãdi. Atha naü S. saccāni pakāsetvā sotāpattiphale patiņņhāpetvā "āvuso De-ena ācikkhitamaggaü apaņipajjitvā a¤¤ena maggena yāhãti" taü uyyojesi, taü uyyojetvā ca pana caükamā oruyha a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisãdi. Atha tasmiü dhanuggahe anāgacchante itare dve "kin nu kho so cirāyatãti" paņimaggena gacchantā Dasabalaü disvā upasaükamitvā vanditvā ekamante nisãdiüsu. So tesam pi saccāni pakāsetvā sotāpattiphale patiņņhāpetvā "āvuso De-ena kathitam maggaü apaņipajjitvā iminā maggena gacchathā" 'ti uyyojesi, iminā nāma upāyena itare pi āgantvā nisinne sotāpattiphale patiņņhāpetvā a¤¤ena maggena uyyojesi. Atha so paņhamam āgato dhanuggaho De-aü upasaükamitvā "bhante De-a, #<[page 131]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (512). 131>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ahaü Sammāsambuddhaü jãvitā voropetuü nāsakkhiü, mahiddhiyo so Bhagavā mahānubhāvo" ti ārocesi. Te sabbe pi "Sammāsambuddhaü nissāya amhehi jãvitaü laddhan" ti Satthu santike pabbajitvā arahattaü pāpuõiüsu. Ayaü pavatti bhikkhusaüghe pākaņā ahosi, bhikkhå dhammasabhāyaü kathaü samuņņhāpesuü: "āvuso De-kira ekasmiü Tathāgate veracittena bahujane jãvitā voropetuü vāyāmaü akāsi, te sabbe pi Satthāran nissāya jãvitaü labhiüså" 'ti. S. āgantvā "k. n. bh. e. k. s." ti p. "i. n." ti v., "na bh. i. p. pi De-maü ekaü nissāya mayi veracittena bahujane jãvitā voropetuü vāyami yevā" 'ti vatvā a. ā.: Atãte ayaü Bārāõasã Pupphavatã nāma ahosi. Ta. Vasavattira¤¤o putto ekarājā nāma r. kāresi. Tassa putto Candakumāro nāma oparajjaü kāresi. Khaõķahālo nāma brāhmaõo purohito ahosi, so ra¤¤o attha¤ ca dhamma¤ ca anusāsati, taü kira rājā paõķito ti vinicchaye nisãdāpesi. So la¤cavittako hutvā la¤caü gahetvā assāmike sāmike karoti sāmike assāmike. Ath' ekadivasaü eko aņņaparājito puriso vinicchayaņņhānā upakkosanto nikkhamitvā rājupaņņhānaü gacchantaü Candakumāraü disvā tassa pādesu pati. So "kiü bho purisā" 'ti ā. "Sāmi Khaõķahālo vinicchaye vilopaü khādati, ahaü tena la¤caü gahetvā parājayaü pāpito" ti. C-kumāro "mā {bhāyãti}" taü assāsetvā vinicchayaü netvā sāmikam akāsi. Mahājano mahāsaddena sādhukāraü adāsi. Rājā sutvā "kiüsaddo eso" ti pucchitvā. "C-kumārena kira Kh-lassa dubbinicchitaü aņņaü suvinicchitaü, tatr' eso sādhukārasaddo" ti. Rājā taü sutvā kumāraü āgantvā vanditvā ņhitaü "tāta eko kira te aņņo vinicchito" ti pucchi. "âma devā" 'ti. "Tena hi tāta ito paņņhāya tvam eva vinicchayaü paņņhapehãti" vinicchayaü kumārassa adāsi. Kh-lassa āyo pacchijji, so tato paņņhāya kumāre āghātaü bandhitvā otārāpekkho acari. So pana rājā muddhappasanno, so ekadivasaü paccåsasamaye supinantena alaükatadvārakoņņhakaü sattaratanamayapākāraü saņņhiyojanikaü suvaõõamahāvãthiü yojanasahassubbedhaü Vejayantapāsādādipatimaõķitaü Nandanavanādivanarāmaõeyyakaü #<[page 132]># %<132 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ {Nandāpokkharaniādipokkharaõirāmaõeyyakasamannāgataü} ākiõõadevagaõaü Tāvatiüsabhavanaü disvā ta. gantukāmo hutvā cintesi: "ācariya-Kh-lassa āgatavelāya Devalokagāmimaggaü pucchitvā tena desitamaggena Devalokaü gamissāmãti". Kh-lo pi pāto va rājanivesanaü pavisitvā ra¤¤o sukhaseyyaü pucchi. Ath' assa rājā āsanaü dāpetvā pa¤haü pucchi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. rājāsãti rājā āsi, luddakammo ti kakkhaëapharusakammo, saggamaggan ti saggānaü maggaü, dhammavinayakusalo ti sucaritadhamme ca ācāravinaye ca kusalo, yathā ti yathā narā pu¤¤āni katvā ito Sugatiü gacchanti taü Sugatimaggaü ācikkhāhãti pucchati. Imaü pana pa¤haü sabba¤¤å-Buddhaü vā tassa sāvake vā alābhena Bodhisattaü vā pucchituü vaņņati, rājā pana yathā nāma sattāhaü maggamåëho puriso a¤¤aü addhamāsamattaü maggamåëhaü maggaü puccheyya evaü Kh-laü pucchi. So cintesi: "ayam me paccāmittassa piņņhiü passanakālo, idāni C-kumāraü jãvitakkhayaü pāpetvā mama manorathaü påressāmãti". Atha rājānaü āmantetvā tatiyaü g. ā.: @@ T. a.: mahārāja Saggaü gacchantā nāma atidānaü dadanti avajjhe ghātenti, sace Saggaü gantukāmo tvam pi tath' eva karohãti. Atha naü rājā pa¤hassa atthaü pucchi: @@ #<[page 133]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (542.) 133>% So pi vyākāsi: @@ vyākaronto ca Devalokamaggaü puņņho Nirayamaggaü vyākāsi. Ta. puttehãti attano jātehi piyaputtehi c' eva piyadhãtāhi ca, mahesihãti piyabhariyāhi, negamehãti seņņhãhi, usabhehãti sabbasetausabharājåhi, ājāniyehãti maīgalassehi, catåhãti etehi sabbeh' eva a¤¤ehi ca hatthiādãhi catåhi catåhãti evaü sabbacatukkena deva yajitabbaü, etesaü sabbesaü khaggena sãsaü chinditvā suvaõõapātiyā galalohitaü gahetvā āvāņe pakkhipitvā ya¤¤assa yajanakarājāno sarãren' eva saha Devalokaü gacchanti mahārāja, samaõabrāhmaõakapaõiddhikavanibbakayācakānaü ghāsacchādanādisampādanaü dānam eva pavattati, ime pana puttadhãtādayo māretvā tesaü galalohitena yajanaü atidānaü nāmā 'ti rājānaü sa¤¤āpesi. Iti so "sace C-kumāraü ekaü ¤eva gaõhissāmi veracittena kāraõaü ma¤¤issantãti" taü mahājanassa antare pakkhipi. Imaü pana tesaü kathentānaü kathaü sutvā antepurajano bhãtatasito ekappahārena mahāviravaü viravi. Tam atthaü pakāsento Satthā gātham āha: @@ Ta. tan ti taü kumārā ca mahesiyo ca ha¤¤antå 'ti saddaü sutvā, eko ti sakalarājanivesane eko va nigghoso ahosi, bhesmā ti bhayānako, accuggato ti ati uggato ahosi. Sakalarājakulaü yugantavātāhataü viya sālavanaü ahosi, brāhmaõo pi rājānaü ā.: "kiü mahārāja ya¤¤aü yajituü sakkosi na sakkosãti". "Kiü kathesi ācariya, ya¤¤aü yajitvā Devalokaü gamissāmãti". "Mahārāja bhãruno dubbalajjhāsayā ya¤¤aü yajituü samatthā nāma na honti, tumhe idha sabbe sannipātetha, ahaü ya¤¤āvāņe kammaü karissāmãti" attano pahonakabalaü gahetvā nagarā nikkhamma ya¤¤āvāņaü samatalaü kārāpetvā vatiyā parikkhipi, kasmā: dhammiko pi samaõo vā brāhmaõo vā āgantvā vāreyyā 'ti ya¤¤āvāņe vatiparikkhepanaü cārittan ti katvā porāõakabrāhmaõehi ņhapitaü. #<[page 134]># %<134 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Rājāpi purise pakkosāpetvā "tāta ahaü attano puttadhãtaro ca bhariyāyo ca māretvā ya¤¤aü yajitvā Devalokaü gamissāmãti, gacchatha nesaü ācikkhitvā sabbe idhānethā" 'ti puttānaü tāva ānayanatthāya āha: @@ Ta. C-kumāro ca Suriyakumāro ca dve Gotamādeviyā aggamahesiyā puttā, Bhaddaseno ca pana Såro ca Vāmagotto ca tesaü vemātikabhātaro, pasurā kira hothā 'ti pasurā kira hotha, ekasmiü ņhāne rāsi hothā 'ti kir' ettha attho. Te paņhamaü C-kumārassa santikaü gantvā āhaüsu: "kumāra tumhe kira māretvā tumhākaü pitā D-lokaü gantukāmo, tumhākaü gaõhanatthāya amhe pesesãti". "Kassa vacanena maü gaõhāpetãti". "Kh-lassa devā" 'ti. "Kiü so ma¤ ¤eva gaõhāpeti udāhu a¤¤e pãti". "A¤¤e pi gaõhāpeti, catukkaü kira ya¤¤aü yajāpetukāmo" ti. So cintesi: "tassa a¤¤ehi saddhiü veran n' atthi, `vinicchaye vilopaü kātuü na labhāmãti' pana mayi ekasmiü verena bahuü mārāpeti, pitaraü daņņhuü labhantassa sabbesaü mocāpanaü mama bhāro" ti. Atha ne "tena hi me pitu vacanaü karothā" 'ti. Te taü netvā rājaīgaõe ekamante ņhapetvā itare pi tayo ānetvā tass' eva santike katvā ra¤¤o ārocayiüsu: "ānãtā te deva puttā" ti. So tesaü vacanaü sutvā "tātā idāni me dhãtaro ānetvā tesaü ¤eva santike karotha" 'ti itaraü gātham āha: @@ Te "evaü karissāmā" 'ti tāsaü santikaü gantvā tā rodamānā paridevamānā ānetvā bhātikānaü ¤eva santike kariüsu. Tato rājā attano piyabhariyānaü gaõhanatthāya itaraü g. aha: @@ #<[page 135]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (542.) 135>% Ta. lakkhaõa-ti uttamehi catusaņņhiyā itthilakkhaõehi upapannā, ethā 'ti pi vadethā 'ti a. Te tāpi paridevamānā ānetvā kumārānaü santike kariüsu. Atha rājā cattāro seņņhã ānāpento itaraü g. āha: @@ Rājapurisā gantvā te ānayiüsu. Ra¤¤o puttadāre gayhamāne sakalanagaraü na ki¤ci avoca, seņņhikulāni pana mahāsambandhāni, tasmā tesaü gahitakāle sakalanagaraü saükhubhitvā "ra¤¤o seņņhã māretvā ya¤¤aü yajituü na dassāmā" 'ti seņņhã parivāretvā va tesaü ¤ātivaggena saddhiü rājakulaü agamāsi. Atha te seņņhã ¤ātijanaparivutā rājānaü attano jãvitaü yāciüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. sabbasikhino ti sabbe amhe matthake cåëaü ņhapetvā attano ceņake karohi, mayan te ceņakakiccaü karissāma, athavā no dāse sāvehãti athavā asaddahanto sabbe seõiye sannipātetvā tāsaü majjhe amhe dāse sāvehi. mayan te dāsattaü paņisuõissāmā 'ti. Te evaü yācantā jãvitaü laddhuü nāsakkhiüsu. Rājapurisā sese paņikkamāpetvā te gahetvā kumārānaü yeva santike nisãdāpesuü. Tato rājā hatthiādãnaü ānayanatthāya āõāpento āha: @@ @@ #<[page 136]># %<136 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ Ta. samupakarontu sabban ti na kevalaü ettakam eva avasesam pi, sabbe catuppadagaõam eva pakkhigaõa¤ ca sabbaü catukkaü katvā rāsiü karontu, sabbacatukkaü ya¤¤aü yajissāma, yācakabrāhmaõāna¤ ca dānaü dassāmā 'ti, sabbaü paņiyādethā 'ti etaü mayā vuttaü anavassesaü upaņņhāpetha, uggatamhãti ahaü pana ya¤¤aü uggate suriye sve pāto va yajissāmi, sabbaü upaņņhāpethā 'ti sesam pi sabbaü ya¤¤opakaraõaü upaņņhapetha. Ra¤¤o pana mātāpitaro dharanti yeva, ath' assa gantvā mātu ārocesuü: "ayye putto vo puttadāre māretvā ya¤¤aü yajitukāmo" ti. Sā "kiü kathetha tātā" ti hatthena hadayaü dhāretvā rodamānā āgantvā "saccaü kira putta evaråpo te ya¤¤o bhavissatãti" pucchi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. tantan ti taü etaü rājānaü, vimānato ti attano vasanaņņhānato. Rājā āha: @@ Ta. cattā ti C-kumāre ha¤¤amāne yeva sabbe pi ya¤¤atthāya mayā paricattā. Atha naü mātā āha: @@ #<[page 137]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (542). 137>% @@ Ta. nirayāneso ti nirassādatthena catunnaü apāyānaü esa maggo, Koõķa¤¤ā 'ti rājānaü gottenālapati, bhåtabhavyānan ti bhavitabbasattānaü, ya¤¤enā 'ti evaråpena puttadhãtaro māretvā yajanakaya¤¤ena saggamaggo nāma n' atthi. Rājā āha: @@ Ta. ācariyānaü vacanā ti amma n' esā mama attano mati, ācārasikkhāpanakassa pana me Kh-lassa ācariyassa etaü vacanaü esā anusatthi, tasmā ahaü ete ghātayissaü, duccajehi puttehi ya¤¤aü yajitvā saggaü gamissāmi. Ath' assa mātā attano vacanaü gāhāpetuü asakkontā apagatā. Pitā taü pavattiü sutvā āgantvā pucchi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. Vasavattãti tassa nāmaü. Rājā āha: @@ Atha naü pitā āha: @@ @@ Rājā āha: @@ #<[page 138]># %<138 XXII. Mahānipata.>% Atha naü pitā āha: @@ Ta. puttaparivuto ti puttehi parivuto, raņņhaü -- cā 'ti sakalaKāsiraņņha¤ ca tass' eva taü taü koņņhāsabhåtaü janapada¤ ca. So pi taü attano vacanaü gāhāpetuü nāsakkhi. Tato C-kumāro cintesi: "imassa ettakassa janassa dukkhaü maü ekakaü nissāya uppannaü, mama pitaraü yācitvā ettakassa janassa maraõadukkhato mocessāmãti" so pitarā saddhiü sallapanto aha: @@ @@ @@ @@ Ta. nigaëa -- pãti api nāma mayaü mahānigaëehi bandhakāpi hutvā, yassa -- kāmā ti sace pi Khaõķahālassa dātukāmo si tassa pi no dāse katvā dehi karissām' assa dāsakamman ti vadati, api raņņhā ti sace amhākaü koci doso atthi raņņhā no pabbājehi api nāma raņņhā pabbājitāpi kapaõā viya kapālaü gahetvā bhikkhācariyaü carissāma, mā no avadhi dehi no jãvitan ti vilapi. Tassa taü nānappakāraü vilāpaü sutvā rājā hadayaphalitaü patto viya assupuõõehi nettehi "na me koci putte māretuü lacchati, na mam' attho Devalokenā" 'ti sabbe te mocetuü āha: @@ Taü ra¤¤o kathaü sutvā rājaputte ādiü katvā sabbaü taü pakkhipariyosānaü pāõigaõaü vissajjesuü. Kh-lo pi ya¤¤āvāņe kammaü saüvidahati, #<[page 139]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (542.) 139>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atha naü eko puriso "are duņņha Kh-la ra¤¤ā puttā vissajjitā, tvaü attano putte māretvā tesaü gaëalohitena ya¤¤aü yajasså" 'ti āha. So "kiü nāma ra¤¤ā katan" ti vegena gantvā āha: @@ @@ Ta. pubbe ti mayā tvaü pubbe va vutto na tumhādisena bhãrujātikena sakkā ya¤¤aü yajituü ya¤¤ayajanaü nām' etaü dukkaraü durabhisambhavan ti, atha no idāni upakkhaņassa paņiyattassa ya¤¤assa vikkhepaü karosi vikkhambhantãti pi pāņho paņisedhentãti a., mahārāja kasmā evaü karosi, yattakā hi ya¤¤aü yajanti vā yājenti vā anumodanti vā sabbe Sugatim eva vajantãti dasseti. So {andhabhåto} rājā tassa kodhavasikassa kathaü gahetvā dhammasa¤¤ã hutvā puna putte gaõhāpesi. Tato C-kumāro pitaraü anubodhayamāno āha: @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 140]># %<140 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. pubbe ti tāta yadi ahaü māretabbo atha kasmā amhākaü ¤ātijane pubbe mama jātakāle brāhmaõo sotthānaü avācesi tadā kira Kh-lo mama lakkhaõāni upadhāretvā imassa kumārassa na koci antarāyo bhavissati tumhākaü accayena r. kāressatãti ā., icc-assa purimena pacchimaü na sameti musāvādã esa, atha no etassa vacanaü gahetvā akāraõasmā ti nikkāraõā yeva ya¤¤atthāya deva ghātesi, mā amhe ghātayi, ayaü hi mayi ekasmiü verena mahājanaü māretukāmo, sādhukaü sallakkhehi narindā 'ti, pubbe va no ti mahārāja sace pi amhe māretukāmo pubbe va no daharake samāne kasmā sayaü vā na hanesi a¤¤ehi vā na ghātāpesi, idāni pana mayaü daharā taruõā paņhamavaye ņhitā puttadhãtāhi vaķķhāma, evaübhåtā tava adåsakā va kiükāraõā ha¤¤āmā 'ti, passa no ti amhe cattāro pi bhātike, yujjhamāne ti paccatthikānaü nagaraü parivāretvā ņhitakāle amhādiso putte tehi saddhiü yujjhamāne passa, aputtakā hi rājāno anāthā nāma honti, mādisā ti amhādisā, sårā ti balavantā na ya¤¤atthāya māretabbā honti, niyojentãti nesaü paccāmittānaü gaõhanatthāya yojenti, atha no ti atha nu, akāraõasmā ti akāraõena, abhåmiyaü anokāse yeva kasmā tāta ha¤¤āmā 'ti a., mā tassa saddahesãti mahārāja tvaü maü Kh-lo na ghātaye ti mā tassa saddaheyyāsi, bhogaü pissā 'ti bhogam pi assa brāhmaõajanassa rājāno denti, aggapiõķikāpãti atha te aggodakaü aggapiõķikaü labhantā aggapiõķikāpi honti, tesampãti yesaü kule bhu¤janti tesam pi evaråpānaü piõķadāyakānaü. #<[page 141]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (542.) 141>% Rājā kumārassa vilāpaü sutvā @@ imaü g. vatvā puna pi mocesi. Kh-lo āgantvā puna pi @@ @@ vatvā pana gaõhāpesi. Ath' assa anunayatthaü kumāro āha: @@ @@ @@ @@ Ta. brāhmaõo tāvā 'ti paņhamaü Kh-lo yajatu, puttakehãti sakehi puttakehi, ath' etasmiü evaü yajitvā Devalokaü gate pacchā tvaü yajissasi deva, sādhurasabhojanaü pihitvā a¤¤ehi vãmaüsituü bhu¤jasi, puttamaraõaü yeva kasmā avãmaüsitvā kathesãti dãpento evam āha, evaü jānanto puttadhitato māretvā D-lokaü gacchatãti evaü jānanto kiükāraõā attano putte ca ¤āti ca attāna¤ ca na ghātesi, sace hi paraü māretvā D-lokaü gacchanti attānaü māretvā Brahmalokaü gantabbaü bhavissati, evaü ya¤¤aguõaü jānantena param amāretvā vā attā va māretabbo siyā, ayam pana tathā akatvā mam mārāpeti, imināpi kāraõena jāna mahārāja yathā esa vinicchaye vilopaü kātum alabhanto evam karontãti, edisan ti evaråpam puttaghātaya¤¤am. Kumāro ettakaü kathento pitaraü attano vacanaü gāhāpetuü asakkonto rājānaü parivāretvā ņhitaü parisaü ārabbha āha: #<[page 142]># %<142 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ Ta. puttakāmāyo ti gharaõiyo sandhāya vuttaü, gahapatayo pana puttakāmā nāma honti, na uparavantãti na upakkosanti na vadanti, atrajan ti attano jātaü, evaü vutte pi koci ra¤¤ā saddhiü kathetuü samattho nāma nāhosi, na koci assa paņighaü mayā ti iminā no la¤co va gahito issariyamadena vā idaü nāma dukkhaü katan ti koci eko pi mayā saddhiü paņighaükattā nāma nāhosi, janapado pavedetãti evaü ra¤¤o ca janassa ca atthakāmassāpi mama pitaraü ayaü janapado guõasampanno te putto ti na pavedeti na jānāpetãti a. Evaü vutte pi koci ki¤ci na katheti. Tato rājakumāro attano bhariyāyo taü yācanatthāya uyyojento āha: @@ @@ Tā gantvā yāciüsu. Rājā no olokesi pi. Tato kumāro anātho hutvā vilapanto @@ vatvā puna tā uyyojento āha: @@ #<[page 143]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (542) 143>% @@ Ta. aparadh -- ti ahaü ācariya Kh-la attano aparādhaü na passāmi, kinte bhante ti ayya Kh-la mayaü tuyhaü kiü dussit' amha, atha C-kumārassa doso atthi taü khamathā 'ti vadatha, atha C-kumārassa kaniņņhabhaginã Selakumārã nāma sokaü sandhāretuü asakkontã pitu pādamåle patitvā paridevi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. upanãtatte ti upanãtasabhāve, ukkhipito ti ukkhitto, saggakāmenā 'ti mama bhātaro māretvā Saggaü icchantena tāta ime māretvā kiü Saggena karissasãti vilapi. Rājā tassāpi kathaü na gaõhi. Tato C-kumārassa putto Vāsulo nāma pitaraü dukkhitaü disvā "ahaü ayyakaü {yācitvā} mama pitu jãvitaü dāpessāmãti" ra¤¤o pādamåle paridevi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. daharamhā ayobbanappattā ti deva mayaü taruõadārakā na tāva yobbanappattā, amhesu pi tāva anukampāya amhākaü pitaraü mā avadhãti. Rājā tassa paridevitaü sutvā bhijjamānahadayo viya hutvā assupuõõehi nettehi kumāraü āliīgitvā "tāta assāsaü paņilabha, vissajjemi te pitaran" ti vatvā g. āha: @@ Ta. antarapurasmin ti rājanivesanassa antare. Puna Kh-lo āgantvā āha: @@ #<[page 144]># %<144 XXII. Mahānipāta.>% @@ Rājāpi andhabālo puna tassa vacanena putte gaõhāpesi. Tato Kh-lo cintesi: "ayaü rājā muducitto kālena gaõhāti kālena vissajjeti, puna pi dārakānaü vacanena putte vissajjeyya, ya¤¤āvāņaü ¤eva ¤aü nemãti". Ath' assa tatthagamanatthāya gātham āha: @@ T. a.: mahārāja tava ya¤¤o sabbaratanehi upakkhaņo paņiyatto, idāni te abhinikkhamanakālo, tasmā abhinikkhama ya¤¤aü yajitvā Saggaü gato pamodissasãti. Tato Bodhisattaü ādāya {ya¤¤āvāņagamanakāle} tassa orodhā ekato va nikkhamiüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. Nandane viya devā ti N-vane ca vanadhammaü devaputtaü parivāretvā devadhãtā viya. Tatoparaü tāsaü vilāpo hoti: @@ @@ @@ @@ #<[page 145]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (542). 145>% @@ @@ @@ @@ Ta. kāsika -- ti kāsiyāni sucãni vatthāni dhārayamānā, Canda -- ti C-kumāro ca S-kumāro ca, nahāpaka -- ti ka¤canacuõõena ubbaņņetvā nahāpakehi kataparikammatāya sunahāpitā, yasså 'ti assu ti nipātamattaü, ye kumāre ti a., assavara -- ti assavarapiņņhigate, rathavara -- ti rathavaramajjhagate, niyyaüså 'ti nikkhamiüsu. Evaü tāsu paridevantãsu yeva Bodhisattaü nagarā nãhariüsu. Sakalanagaraü saükhubhitvā nikkhamituü ārabhi. Mahājane nikkhamante dvārāni na-ppahonti. Brāhmaõo atibahujanaü disvā "ko jānāti kiü bhavissatãti" nagaradvārāni thakāpesi. Mahājano nikkhamituü alabhanto -- antonagaradvārassa āsannaņņhāne uyyānaü atthi tassa santike -- mahāviravaü viravi, tena ravena sakuõasaügho saükhubhito ākāsaü pakkhandi. Mahājano taü taü sakuõiü āmantetvā vilapanto āha: @@ @@ @@ @@ #<[page 146]># %<146 XXII. Mahānipata.>% @@ @@ @@ @@ Ta. maüsamicchasãti ambho sakuõi, sace maüsam icchasi uyyassu Pupphavatiyā pubbena puratthimāya disāya ya¤¤āvāņo atthi tattha gaccha, yajatetthā 'ti ettha Kh-lassa vacanaü gahetvā sayaü sammåëho ekarājā catåhi puttehi yajati, sesagāthāsu pi es' eva nayo. Evaü mahājano tasmiü ņhāne paridevitvā Bodhisattassa vasanaņņhānaü gantvā pāsādaü padakkhiõaü karonto antepurakåņāgārauyyānādãni ca passanto gāthāhi paridevi: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 147]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (542.) 147>% @@ Ta. te dānãti idāni te Candakumārapamukhā amhākaü ayyaputtā evaråpaü pāsādam chaķķetvā vadhāya nãyanti, sovaõõa -- ti suvaõõavikatā suvaõõakhacitā Ettakesu ņhānesu vilapitvā puna hatthisālādãni upasaükamitvā āhaüsu: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. Erāvaõo ti tassa hatthino nāmaü, ekakhuro ti abhinnakhuro, sāëiya -- ti gamanakāle sāliyānaü viya madhurena nigghosena samannāgato, kathannāmā 'ti kathan nāma, sāmasama -- ti suvaõõasāmehi jātiyā samehi niddosatāya sundarehi, candana -- ti lohitacandanalittagattehi gahapativarehi, sāmasamasundarehãti suvaõõasāmehi a¤¤ama¤¤aü jātiyā samehi sundarehi cā 'ti a., #<[page 148]># %<148 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ brahāra¤¤ā yathā te gāmanigamā su¤¤ā nimmanussā brahāra¤¤ā honti tathā Pupphavatiyāpi ya¤¤ayiņņhesu rājaputtesu su¤¤aara¤¤asadisā bhavissatãti. Bahi nikkhamituü alabhantā antonagare yeva vicaritvā parideviüsu. Bo. pi ya¤¤āvāņaü nãto. Ath' assa mātā Gotamã nāma devã "puttānaü me jãvitaü dehi devā" 'ti ra¤¤o pādamåle pavattitvā paridevamānā āha: @@ @@ Ta. bhånahatā ti hatavaķķhi, paüsunā -- ti paüsuparikiõõasarãrā ummattikā hutvā vicarissāmi. Sā evaü paridevantã ra¤¤o santikā ki¤ci kathaü alabhitvā "mama putto tumhākaü kujjhitvā gato bhavissati, kissa nan na nivattethā" 'ti kumārassa catasso bhariyāyo āliīgitvā paridevantã āha: @@ Ta. kinnu mā na ramāpeyyun ti kena nu kāraõena imā Ghaņņiyā ti ādikā catasso a¤¤ama¤¤aü piyaüvadā C-S-kumārānaü santike naccantiyo mama putte na ramāpayiüsu ukkaõņhāpayiüsu, sakala-Jambudãpasmiü hi nacce vādite vā samo a¤¤o koci tāsaü na vijjatãti a. Iti sā suõhāhi saddhiü paridevitvā a¤¤aü gahetabbagahaõaü apassantã Kh-laü akkosamānā aņņha gāthā abhāsi: @@ #<[page 149]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (542.) 149>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. imaü mayhan ti imaü mayhaü, paņimu¤catå 'ti paņiyātu pāpuõātu, yoghātesãti yo tvaü ghātesi, apekkhite ti sabbalokena olokite dissamāne māresãti a. Bo. ya¤¤āvāņe pitaraü āyācanto āha: @@ @@ @@ @@ #<[page 150]># %<150 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ Ta. divyan ti deva aputtikā daliddāpi nāriyo puttatthikā hutvā bahuü paõõākāraü haritvā puttaü vā dhãtaraü vā labhāmā 'ti divyaü upayācanti, paņibhānāni pi hitvā ti dohaëāni chaķķetvāpi, alabhitvāpãti a., i. v. h. mahārāja nārãnaü hi uppannaü dohaëaü alabhitvā gabbho sussitvā nassati, tattha ekaccā putte alabhamānā kāci laddham pi dohaëaü pahāya aparibhu¤jitvā na labhanti kāci dohaëaü alabhamānā ca na labhanti, mayhaü pana mātā uppannaü dohaëaü labhitvā paribhu¤jitvā uppannaü gabbhaü anāsetvā putte paņilabhi, evaü paņiladdhe mā no avadhãti yācati, assāsakānãti mahārāja ime sattā āsaü karonti kinti puttā no jāyantå 'ti, tato puttā ti puttānaü pi no puttā jāyantå 'ti, atha no akaraõasmā ti atha tvaü amhe akāraõena ya¤¤atthāya ghātesãti, upayācitakenā 'ti devatānaü āyācanena, kapaõa -- ti kapaõā viya hutvā laddhakehi puttehãti, amhehi saddhiü amhākaü ammāya mā vippavāsehi mā no mātarā saddhiü vippavāsaü karãti vadati. So evaü vadanto pi pitu santikā ki¤ci vacanaü alabhitvā mātu pādamåle nipajjitvā paridevamāno āha: @@ @@ @@ @@ #<[page 151]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (542.) 151>% Ta. bahudukkhaposiyā 'ti bahåhi dukkhehi posiyā, Candan ti maü C-kumāraü evaü positvā idāni amma tvaü jiyyase puttaü, labhataü tāto -- ti pitā me bhogasampannaü paralokaü labhatu, upagåhā 'ti āliīga parissaja, pavāsan ti puna anāgamanatāya accantavippavāsaü. Ath' assa mātā paridevantã catasso gāthā abhāsi: @@ @@ @@ @@ Ta. padumapattānan ti padumapattaveņhanan nām' etaü pasādhanaü, taü sandhāy' evam ā., tava vippakiõõamoliü ukkhipitvā padumapattaveņhanena yojetvā bandhā 'ti a., Gotamiputtā 'ti C-kumāraü ālapati, campakadali -- ti abbhantarimehi campakadalãhi missakā vaõõagandhasampannā nānāpupphamālā pilandhassu, esā te ti esā tava porāõikā pakati, tam eva bhu¤jassu puttā 'ti paridevati, yehi cā 'ti yehi lohitacandanavilepanehi vilitto rājaparisāya sobhasi tāni vilimpasså 'ti a., Kāsikan ti satasahassagghaõakaü Kāsikavatthaü, gaõhasså 'ti piëandhassu. Idāni 'ssa Candā nāma aggamahesã pādamåle nipajjitvā paridevamānā āha: @@ Taü sutvā rājā gātham āha: @@ T. a.: kiükāraõā puttasinehaü na janemi na kevalaü Gotamiyā eva atha kho mayhaü piyā puttā tathā attā ca tumhe ca suõhāyo ca bhariyāyo ca me piyā yeva, #<[page 152]># %<152 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü sante pi Sagga¤ ca patthayāno ahaü Saggaü patthayāmi tena kāraõena ete ghātessāmi, mā cintayittha sabbe p' ete mayā saddhiü devaloke ekato vasissantãti. Candā āha: @@ @@ Ta. paņhaman ti deva mama sāmikato paņhamataraü maü ghātehi, dukkhan ti Candassa maraõadukkhaü mama hadayaü aphālesi, alaükato ti ayaü mama eko va alaü paņiyatto ti evaü alaükato, evaråpan nāma puttaü mā ghātayi mahārājā 'ti dãpeti, handayyā 'ti handa ayya rājānaü ālapantã evam ā., salokā ti Candiyena saddhiü salokā gamissāmi, vicarāma -- ti tayā ekato ghātitā ubho pi paraloke sukhaü anubhavantā vicarāma mā no saggantarāyam akāsi. Rāja āha: @@ Ta. mā tvaü -- ti mā tvaü attano maraõaü rocesi, mā rujiti pi pāņho mā rodãti a.. devarā ti patibhātukā. Tatoparaü Satthā @@ Tatoparaü tassā yeva vilāpo hoti: @@ @@ @@ #<[page 153]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (542.) 153>% @@ @@ @@ Ta. evan ti evaü andhabālena ekarājena vutte, hantãti deva kin nām' etaü kathesãti vatvā hatthatalehi attānaü hanti, pāyāmãti pivissāmi, ime te pãti ime pi Vāsulakumāraü ādiü katvā sesadārake hatthe gahetvā ra¤¤o pādamåle ņhitā evam āha, guõino ti mālāguõāabharaõehi samannāgatā, kāyåradhārino ti kāyårapasādhanadharā, bilasatan ti mahārāja maü ghātetvā koņņhāsakaü katvā, sattadhā ti sattasu ņhānesu ya¤¤aü yaja. Iti sā ra¤¤o santike imāhi gāthāhi paridevitvā assāsaü alabhamānā Bodhisattass' eva santikaü gantvā paridevamānā aņņhāsi, atha naü so āha: "Cande mayi jãvamāne tuyhaü tasmiü tasmiü subhaõitesu kathitesu uccāvacāni muttādãni bahåni ābharaõāni dinnāni, ajja pana te idaü pacchimaü dānan ti sarãrāråëhaü ābharaõaü dammi, gaõhāhi nan" 'ti. Imam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ C-devã pi taü sutvā tatoparāhi navahi gāthāhi vilapi: @@ @@ @@ #<[page 154]># %<154 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. mālāguõā ti pupphadāmāni, tesajjā 'ti tesaü ajja, nettiüso ti asi, vivattissatãti patissati, acirā vatā 'ti acirena vata, na phalatãni na bhijjati, tāva daëhabandhana¤ca me āsãti ativiya thirabandhanaü me hadayaü bhavissatãti a., niyyāthā 'ti gacchatha. Evaü tassā paridevantiyā va ya¤¤āvāņe sabbakammaü niņņhāsi. Rājaputtaü netvā gãvaü nāmetvā nisãdāpesuü. Kh-lo suvaõõapātiü upanāmetvā khaggaü ādāya "tassa gãvaü kantissāmãti" aņņhāsi. Taü disvā C-devã "a¤¤am me saraõaü n' atthi, attano saccabalena sāmikassa sotthim karissāmãti" a¤jalim paggayha parisāya antarena carantã saccakiriyaü akāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ #<[page 155]># %< 5. Khaõķahālajātaka. (542.) 155>% @@ Ta. sabbasmiü upakkhaņasmin ti sabbasmiü ya¤¤asambhāre sajjite paņiyatte, samaīginãti sampayuttā ekasaüvāsā, yedhatthãti ye idha atthi, yakkha -- ti devasaükhātā yakkhā ca vaķķhitvā ņhitā sattasaükhātā bhåtā ca idāni vaķķhanakasattasaükhātāni bhavyāni ca, veyyā -- ti mayhaü veyyāvaccaü karontu, tāyatha man ti rakkhatha maü, yācāmahan ti ahaü vo yācāmi, patimāhan ti pati mā ahaü ajeyyaü. Sakko devarājā tassa paridevasaddaü sutvā taü pavattiü ¤atvā jalitaü ayakåņaü ādāya {gantvā} rājānaü tāsento sabbe vissajjāpesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ Ta. amanusso ti Sakko devarājā, bujjhasså 'ti jāna sallakkhehi, rājakalãti rāja-Kālakaõõi rājalāmaka, mā tāhan ti pāparāja bujjha mā te ahaü matthaü nitāëemi, ko te diņņho ti kuhiü tayā diņņhapubbo, saggakāmā hãti ettha hãti nipātamattaü, saggakāmā saggaü patthayamānā ti a., taü sutvā ti bhikkhave taü Sakkassa vacanaü Kh-lo sutvā abbhutam idan ti rājā ca idaü Sakkadassanaü pubbe abhåtapubbaü disvā, yathā tan ti yathā apāpānaü mocenti evam eva mocesuü, sabbekekā -- 'ti bhi. yattakā tasmiü ya¤¤āvāņe samāgatā sabbe ekakolāhalaü katvā Kh-lassa ekekaleķķupahāraü adaüsu, esa vadho ti esa Kh-lassa vadho ahosi, tatth' eva taü jãvitakkhayaü pāpayiüså 'ti attho. #<[page 156]># %<156 XXII. Mahānipāta.>% Taü pana māretvā mahājano rājānaü māretuü ārabhi. Bo. pitaraü parissa¤jitvā māretuü na adāsi. Mahājano "jãvitaü tāva etassa pāpara¤¤o dema, chattaü pan' assa nagare ca vāsaü na dassāma, caõķālaü katvā bahinagare vāsāpessāmā" 'ti vātvā rājavesaü haritvā kāsāvaü nivāsāpetvā haliddapilotikāya sãsaü veņhetvā caõķālaü katvā caõķālavāņakaü pahiõiüsu. Ye pan' etaü pasughātakaü ya¤¤aü {yajiüsu} c' eva yajāpesu¤ ca anumodiüsu ca sabbe Niraya-parāyanā yeva ahesuü. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ So pi kho mahājano dve pi kāëakaõõiyo hāretvā tatth' eva abhisekasambhāre āharitvā C-kumāraü abhisi¤ci. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 157]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 157>% Ta. rājaparisā cā 'ti rājaparisāpi tãhi saükhehi abhisi¤ci, rājaka¤¤āyo pi khattiyadhãtaro pi taü abhisi¤ciüsu, devaparisā cā 'ti Sakko devarājā Vijayuttarasaükhaü gahetvā devaparisāya saddhiü abhisi¤ci, devaka¤¤āyo ti Sujāpi devadhãtāhi saddhiü abhisi¤ci, celu -- ti nānāvaõõehi vatthehi dhaje ussāpetvā uttariyāni ākāse bhamentā celukkhepaü kariüsu, rājaparisā ti itare ca tayo koņņhāsā ti abhisekakārakā cattāro pi koņņhāsā kariüsu yeva, ānandito ahu vaüso ti āmoditapamoditā ahesuü, nandippavesi nagaran ti Candakumārassa chattaü ussāpetvā nagaraüpavitthakāle nagare ānandibheriü ācariüsu kiü vatvā ti yathā amhākaü C-kumāro bandhanā mutto evam evaü sabbe bandhanāni mu¤cantå 'ti, tena vuttaü: bandhanā -- ittha ti. Bo. pitu vattaü paņņhapesi, antonagaraü pana pavisituü na labhati, paribbayassa khãõakāle Bodhisatte uyyānakãëādãnaü atthāya gacchante taü upasaükamitvā "pati 'mhãti" na vandati a¤jalim pana katvā "ciraü jãva sāmãti" vadati, "ken' attho" ti vutte ārocesi, so paribbayaü dāpesi. So dhammena r. kāretvā āyupariyosāne Devalokaü pårayamāno agamāsi. S. i. dhammadesanaü āharitvā "na bhikkhave idān' eva pubbe pi Devadatto maü ekakaü nissāya bahå māretuü vāyāmaü akāsãti" vatvā j. s.: "Tadā Kh-lo Devadatto ahosi, Gotamādevã Mahamāya, Candā Rāhulamātā, Vāsulo Rāhulo, Selā Uppalavaõõā, Såro Vāmagotto Kassapo, Candaseno Moggallāno, Suriyakumāro Sāriputto, Candarājā aham evā 'ti. Khaõķahālajātakaü. $<6. Bhåridattajātaka.>$ Yaü ki¤ci ratanaü atthãti. Idaü S. Sāvatthiyaü v. uposathike upāsake ā. k. Te kira uposathadivase pāto va uposathaü adhiņņhāya dānaü datvā pacchā bhattaü gandhamālādihatthā Jetavanaü gantvā dhammasavanavelāya ekamantaü nisãdiüsu. S. dhammasabhaü āgantvā alaükatabuddhāsane nisãditvā bhikkhusaüghaü olokesi. Bhikkhuādãsu pana ye ārabbha dhammakathā samuņņhāti tehi saddhiü Tathāgatā sallapanti, #<[page 158]># %<158 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tasmā ajja upāsake ārabbha pubbacariyapaņisaüyuttā dhammakathā samuņņhahissatãti ¤atvā upāsakehi saddhiü sallapanto "uposathik' attha upāsakā" ti pucchitvā "āma bhante" ti vutte "sādhu upāsakā, kalyāõaü vo kataü, anacchariyaü kho pan' etaü yaü tumhe mādisaü Buddhovādakaü labhantā uposathaü kareyyātha, porāõakapaõķitā anācariyakāpi mahantaü yasaü pahāya uposathaü kariüsu yevā" 'ti vatvā tehi yācito a. ā.: A. B. Brahmadatto r. k-to puttassa oparajjaü datvā tassa mahantaü yasaü disvā "r. pi me gaõheyyā" 'ti uppannasaüko "tāta tvaü ito nikkhamitvā yattha te ruccati tattha vasitvā mam' accayena kulasantakaü r. gaõha" 'ti ā. So "sadhå" 'ti pitaraü vanditvā nikkhamitvā anukkamena Yamunaü gantvā Yamunāya ca samuddassa ca antare paõõasālaü māpetvā vanamålaphalāhāro paņivasati. Tadā samuddaņņhakanāgabhavane ekā matapatikā nāgamāõavikā a¤¤esaü sapatikānaü yasaü oloketvā kilesaü nissāya nāgabhavanā nikkhamitvā samuddatãre carantã rājaputtassa padavaëa¤jaü disvā padānusārena gantvā taü paõõasālaü addasa. Tadā rājaputto phalāphalatthāya gato hoti. Sā paõõasālaü pavisitvā kaņņhattharika¤ ca sesaparikkhāre ca disvā cintesi: "idaü ekassa pabhajitassa vasanaņņhānaü, vãmaüsissā minaü, saddhāpabbajito nu kho no" ti "sace hi saddhapabbajito bhavissati nekkhammādhimutto na me alaükatasayanaü sādiyissati, sace kāmābhirato bhavissati na saddhāpabbajito mama sayanasmiü yeva nipajjissati, atha naü gahetvā attano sāmikaü katvā idh' eva vasissāmãti" sā nāgabhavanaü gantvā dibbapupphāni c' eva dibbagandhe cāharitvā pupphasayanaü sajjetvā paõõasālāya pupphupahāraü katvā gandhacuõõaü vikiritvā paõõasālaü alaükaritvā nāgabhavanam eva gatā. Rājaputto sāyaõhasamaye āgantvā paõõasālaü paviņņho taü kiriyaü disvā, kena nu kho imaü sayanaü sajjitan" #<[page 159]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 159>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ti phalāphalaü paribhu¤jitvā "aho sugandhāni pupphāni, manāpaü vata katvā sayanaü pa¤¤attan" ti na saddhāya pabbajitabhāvena somanassajāto pupphasayane nipanno niddaü okkamitvā punadivase suriyuggamane uņņhāya paõõasālaü asammajjitvā va phalāphalatthāya agamāsi. N-māõavikā tasmiü khaõe āgantvā milātāni pupphāni disvā "kāmādhimutto esa, na saddhāya pabbajito, sakkā naü gaõhitun" ti ¤atvā purāõapupphāni nãharitvā a¤¤āni pupphādãni āharitvā navaü sayanaü sajjetvā paõõasālaü alaükaritvā caükame pupphāni vikiritvā n-bhavanam eva gatā. So taü divasam pi pupphasayane sayitvā punadivase cintesi: "ko nu kho imaü paõõasālaü alaükarotãti" so phalāphalatthāya agantvā va paõõasālato avidåre paņicchanno aņņhāsi. Itarāpi bahugandhe c' eva pupphāni cādāya assamapadaü agamāsi. Rājaputto uttamaråpadharaü n-māõavikaü disvā va paņibaddhacitto attānaü adassetvā va tassā paõõasālaü pavisitvā sayanaü sajjanakāle pavisitvā "kāsi tvan" ti pucchi. "N-māõavikā sāmãti". "Sassāmikāsi assāmikāsãti". "Sāmi ahaü assāmikā vidhavā" ti, "tvaü pana katthavāsiko sãti". "Ahaü pana Bārāõasira¤¤o putto Brahmadattakumāro nāma, tvaü n-bhavanaü pahāya kasmā vicarasãti". "Sāmi, ahaü tattha sassāmikānaü n-māõavikānaü yasaü oloketvā kilesaü nissāya ukkaõņhitā tato nikkhamitvā sāmikaü pariyesantã carāmãti". "Ahaü pi na saddhāpabbajito, pitarā pana nãharitattā idha āgantvā vasāmi, tvaü mā cintayi, ahan te sāmiko bhavissāmi, ubho pi idha samaggavāsaü vasissāmā" 'ti. Sā "sādhå" 'ti sampaņicchi. Tato paņņhāya te ubho pi tatth' eva samaggavāsaü vasiüsu. Sā attano ānubhāvena mahārahaü gehaü māpetvā mahārahaü pallaükaü āharitvā sayanaü pa¤¤āpesi. Tato paņņhāya målaphalaü na khādi, dibbannapānam eva ahosi. Aparabhāge n-māõavikā gabbhaü paņilabhitvā puttaü vijāyi, tassa Sāgara-Brahmadatto ti nāmaü kariüsu. #<[page 160]># %<160 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tassa padasāgamanakāle n-māõavikā dhãtaraü vijāyi, tassā samuddatãre jātattā Samuddajā ti nāmaü kariüsu. Ath' eko Bārāõasivāsi-vanacarako taü ņhānaü patvā katapaņisanthāro rājaputtaü sa¤jānitvā katipāhaü tattha vasitvā "deva ahaü tumhākaü idha vasanabhāvam rājakulassa ārocessāmãti" nikkhamitvā nagaraü agamāsi. Tadā rājā kālam akāsi, amaccā tassa sarãrakiccaü katvā sattame divase sannipatitvā "arājakaraņņhaü na saõņhahati, rājaputtassa vasanaņņhānaü vā atthibhāvaü vā natthibhāvaü vā na jānāma, phussarathaü vissajjetvā rājānaü gaõhissāmā" 'ti mantayiüsu. Tasmiü khaõe vanacarako nagaraü patvā taü kathaü sutvā amaccānaü santikaü gantvā "ahaü rājaputtassa santike tayo cattāro divase vasitvā āgato" ti taü pavattiü ācikkhi. Taü sutvā amaccā tassa sakkāraü katvā tena magganāyakena tattha gantvā katapaņisanthārā ra¤¤o kālakatabhāvam ārocetvā "deva r. paņipajjā" 'ti āhaüsu. So "n-māõavikāya cittaü jānissāmãti" taü upasaükami: "bhadde pitā me kālakato, amaccā mayhaü chattaü ussāpetuü āgatā, gacchāma bhadde, ubho pi dvādasayojanikāya Bārāõasiyaü r. kāressāma, tvaü soëasannaü itthisahassānaü jeņņhikā bhavissasãti". "Sāmi na sakkā mayā gantun" ti. "Kiükāraõā" ti. "Mayaü ghoravisā khippakopā appamattake pi kujjhāma, sapattiroso nāma bhāriyo, sac' āhaü ki¤ci disvā vā sutvā vā kuddhā olokessāmi bhusamuņņhi viya vippakirissati, iminā kāraõena na sakkā mayā gantun" ti. Rājaputto punadivase pi yācat' eva. Atha naü evam āha: "ahaü tāva kenaci pi pariyāyena na gamissāmi, ime puna me puttā na nāgakumārā, tava sambhavena jātā manussajātikā, sace te mayi sineho atthi imesu appamatto bhava, ime kho pana udakabãjakā sukhumālā, maggaü gacchantā vātātapena kilamitvā mareyyum pi, ekaü nāvaü khaõāpetvā udakassa påretvā tāya ne udakakãëaü kãëāpento netvā nagare pi nesaü antovatthusmiü yeva pokkharaõiü kāreyyāsi, #<[page 161]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 161>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü ete na kilamissantãti" eva¤ ca pana vatvā rājaputtaü vanditvā padakkhiõaü katvā puttake āliīgitvā thanantare nipajjāpetvā sãse cumbitvā rājaputtassa niyyādetvā roditvā kanditvā tatth' ev' antarahitā n-bhavanaü agamāsi. Rājaputto pi domanassappatto assupuõõehi nettehi nivesanā nikkhamitvā akkhãhi assåni pu¤chitvā amacce upasaükami, te tatth' eva abhisi¤citvā "deva amhākaü nagaraü gacchāmā" 'ti vadiüsu, "tena hi sãghaü nāvaü khaõitvā sakaņaü āropetvā udakassa påretvā udakapiņņhe vaõõagandhasampannāni nānāpupphāni vikiratha, mama puttā udakabãjakā, te tattha kãëantā sukhaü gamissantãti", amaccā tathā kariüsu. Rājā Bārāõasiü patvā alaükatanagaraü pavisitvā soëasasahassāhi nāņakitthãhi amaccādãhi ca parivuto mahātale nisãditvā sattāhaü mahāpānaü pivitvā puttānaü atthāya pokkharaõiü kāresi, te nibaddhaü tattha kãliüsu. Ath' ekadivasaü pokkharaõiyaü udake pavesiyamāne eko kacchapo pavisitvā nikkhamanaņņhānaü apassanto pokkharaõitale nipajjitvā dārakānaü kãëanakāle udakato uņņhāya sãsaü nãharitvā te oloketvā puna udake nimujji, te taü disvā bhãtā pitu santikaü gantvā "tāta pokkharaõiyaü eko yakkho amhe tāsetãti" āhaüsu, rājā "gacchatha naü gaõhāthā" 'ti purise āõāpesi, te jālaü khipitvā kacchapaü ādāya ra¤¤o dassesuü, kumārā taü disvā "esa tāta pisāco" ti viraviüsu, rājā puttasinehena kacchapassa kujjhitvā "gaccha tassa kammakaraõaü karothā" 'ti āõāpesi, tatth' ekacce "ayaü rājaveriko, etaü udukkhalamusalehi pakkhipitvā koņņetvā cuõõetuü vaņņatãti" āhaüsu, ekacce "tãhi pākehi pacitvā khādituü", ekacce "aīgāresu uttāpetuü", ekacce "antokaņāhe yeva naü pacituü vaņņatãti" āhaüsu, eko pana udakabhãruko amacco "imaü Yamunāya āvaņņe pakkhipituü vaņņati, so tattha mahāvināsaü pāpuõissati, evaråpaü hi 'ssa karaõan n' atthãti" āha. Kacchapo tassa kathaü sutvā sãsaü nãharitvā evam āha: #<[page 162]># %<162 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "ambho, kiü te mayā aparaddhaü yena maü evaråpaü kammakaraõaü vicāresi, mayā hi sakkā itarā kammakaraõā sahituü, ayaü pana atikakkhaëā, mā evaråpaü avacā" 'ti, taü sutvā rājā "etad eva kāretuü vaņņatãti" Yamunāya āvaņņe khipāpesi. So ekaü nāgabhavanagāmiü udakavāhaü patvā nāgabhavanaü agamāsi, atha naü tasmiü udakavāhe kãëantā Dhataraņņhanāgara¤¤o puttā n-māõavakā disvā "gaõhatha naü dāsan" ti āhaüsu, so cintesi: "ahaü Bārāõasira¤¤o hatthā mu¤citvā evaüpharusānaü nāgānaü hatthaü patto, kena nu kho upāyena mu¤ceyyan" ti cintetvā so "atth' eso upāyo" ti musāvādaü katvā "tumhe Dhataraņņhassa n-ra¤¤o santikā hutvā kasmā evaü vadetha, ahaü Cittacåëo nāma kacchapo Bārāõasira¤¤o dåto Dhataraņņhassa santikaü āgato, amhākaü rājā Dh-assa dhãtaraü dātukāmo maü pahiõi, tassa maü dassethā" 'ti, te somanassajātā taü ādāya ra¤¤o santikaü gantvā tam atthaü ārocesuü. Rājā "ānetha nan" ti pakkosāpetvā disvā va anattamano hutvā "na evaülāmakasarãrā dåtakammaü kātuü sakkontãti" ā., taü sutvā kacchapo "kiü ra¤¤o pana rājadåtehi tālappamāõehi bhavitabbaü, sarãraü hi khuddakaü vā mahantaü vā appamāõaü gataņņhāne kammanipphādanam eva pamāõaü, mahārāja amhākaü ra¤¤o bahå dåtā, thalakammaü manussā karonti, ākāse pakkhino, udake ahaü, ahaü hi Cittacåëo nāma ņhānantaraü patto rājavallabho, mā maü paribhāsathā" 'ti attano guõaü vaõõesi, atha naü Dh-o pucchi: "kena pan' atthena ra¤¤o pesito sãti", "mahārāja rājā me evam āha: `mayā sakala-Jambudãpe rājåhi saddhiü mittadhammo kato, idāni Dh-nāgara¤¤ā saddhiü kātuü mama dhãtaraü Samuddajaü dammãti' vatvā maü pahiõi, tumhe papa¤caü akatvā mayā saddhiü yeva parisaü pesetvā divasaü ņhapetvā dārikaü gaõhathā" 'ti. So tussitvā tassa sakkāraü katvā tena saddhiü cattāro n-māõavake pesesi, #<[page 163]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 163>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "gacchatha, ra¤¤o vacanaü sutvā divasaü ņhapetvā ethā" 'ti, te "sādhå" 'ti vatvā kacchapaü gahetvā nāgabhavanā nikkhamiüsu. Kacchapo Yamunāya ca Bārāõasiyā ca antare ekaü padumasaraü disvā eken' upāyena palāyitukāmo evaü āha: "bho n-māõavakā, amhākaü rājā ca puttadāro c' assa maü udakato carantaü rājanivesanaü gataü disvā `padumāni no dehi, bhisamuëāle dehãti' yācanti, ahaü tesaü atthāya tāni gaõhissāmi, ettha maü vissajjetvā maü apassantāpi puretaraü ra¤¤o santikaü gacchatha, ahaü vo tatth' eva passāmãti", te tassa saddahitvā taü vissajjesuü, so tattha ekamante nilãye, itare pi taü adisvā "ra¤¤o santikaü gato bhavissatãti" gantvā māõavakavaõõena rājānaü upasaükamiüsu. Rājā paņisanthāraü katvā "kuto āgat' atthā" 'ti pucchi. "Dh-assa santikā mahārājā' 'ti. "Kiükāraõā" ti. "Mahārāja, mayaü tassa dåtā, Dh-o vo ārogyaü pucchati, ya¤ ca icchatha taü vo deti, tumhākaü kira dhãtaraü Samuddajaü amhākaü ra¤¤o pādaparicārikaü katvā dethā" 'ti imaü atthaü pakāsentā paņhamaü gātham āhaüsu: @@ Ta. sabbāni -- ti tassa nivesane sabbāni ratanāni tava nivesanaü upāyantu upagacchantå 'ti a. Taü sutvā rājā dutiyaü gātham āha: @@ Ta. asaüyuttan ti tiracchānehi saddhiü saüsaggaü ananucchavikaü, amhe ti manussajātikā samānā ti kathaü tiracchānānaü sambandhaü karoma. Taü sutvā te māõavakā "sace te Dh-ena saddhiü sambandho ananucchaviko atha kasmā attano upaņņhākaü Cittacåëakacchapaü `Samuddajaü nāma te dhãtaraü dammãti' amhākaü ra¤¤o santikaü pesesi, #<[page 164]># %<164 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü {pesetvā} idāni te amhākaü rājānaü paribhavaü karontassa kattabbayuttakaü mayaü jānissāma, mayaü hi nāgā nāmā" 'ti vatvā rājānaü tajjayantā dve gāthā abhāsiüsu: @@ @@ Ta. raņņhaü vā ti ekaüsena tava jãvitaü vā raņņhaü vā paricattaü, tādisā ti tumhādisā evaümahānubhāve nāge kupite ciraü jãvituü na sakkonti antarā va antaradhāyanti, yo tvaü devā 'ti deva yo tvaü manusso samāno, {Varuõassā} 'ti Varuõanāgarājassa, niyaü puttan ti ajjhattikaputtaü, Yamunan ti Yamunāya heņņhā jātaü. Tato rājā dve gāthā abhāsi: @@ @@ Ta. bahunnaüpãti pa¤cayojanasatikassa n-bhavanassa issarabhāvaü sandhāy' evaü ā., na me dhãtaramāraho ti evaümahānubhāvo pi pan' eso abhijātikattā mama dhãtaraü araho na hoti, khattiyo ca -- ti idaü mātipakkhe ¤ātake dassento ā., Samuddajā ti yo ca Videharājaputto dhãtā Samuddajā ti (add: ca?) ubho pi abhijātā te a¤¤ama¤¤aü saüvāsaü arahanti, na h' esā maõķåkabhakkhassa sappassa anucchavikā ti ā. N-māõavakā taü tatth' eva nāsāvātena māretukāmā hutvāpi "amhākaü divasaü ņhapanatthāya pesitānaü imaü māretvā gantuü na yuttaü, gantvā ra¤¤o ācikkhitvā jānissāmā" 'ti te tatth' eva antarahitā gantvā "kin tātā laddhā vo rājadhãtā" ti ra¤¤ā pucchitā kujjhitvā "kiü deva amhe akāraõena yattha vā tattha vā pesesi, sace pi māretukāmo si idh' eva no mārehi, so tumhe akkosati paribhāsati attano dhãtaraü jātimadena ukkhipatãti" #<[page 165]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 165>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tena vutta¤ ca avutta¤ ca vatvā ra¤¤o kodhaü uppādayiüsu. So attano parisaü sannipātetuü āõāpento āha: @@ Ta. kamb -- ti kambalassatarā nāma tassa mātipakkhikā Sinerupāde vasanakā nāgā te ca uņņhahantu a¤¤e ca catåsu disāsu catåsu anudisāsu yattakā ca mayhaü vacanakārā te sabbe nāge nivedaya gantvā jānāpetha: khippaü kira sannipatathā 'ti āõāpento evam ā., tato sabbeh' eva sãghaü sannipatitehi kiü karoma devā 'ti vutte sabbe pi me nāgā Bārāõasiü pavajjantå 'ti ā., tattha gantvā kiü kātabbaü deva kaü nāsāvātappahārena bhasmaü karomā 'ti ca vutte rājadhãtari paņibaddhacittatāya tassā vināsaü anicchanto mā ki¤ci viheņhayun ti ā., tumhesu keci ki¤ci (ka¤ci?) mā viheņhayun ti a., ayam eva vā pāņho. Atha naü nāgā "sace koci manusso na viheņhetabbo tattha gantvā kiü karissāmā" 'ti. Atha ne "ida¤ ca karotha, aham pi idan nāma karissāmãti" ācikkhanto gāthadvayam ā.: @@ @@ Ta. sobbheså 'ti pokkharaõãsu, rathiyā ti rathikāya, vitatā ti vitatasarãrā hutvā, etesu c' eva nivesanādãsu dvāratoranesu ca olambantu, ettakaü nāgā karontu, karontā ca nivesane tāva ma¤capãņhānaü heņņhā ca upari ca antogabbhādãsu ca bahigabbhādãsu ca pokkharaõãnaü udakapiņņhe rathikādãnaü passesu c' eva thalesu ca mahantāni sarãrāni māpetvā mahante phaõe katvā kammāragaggarã viya dhamamānā suså 'ti saddaü karontā olambatha c' eva nipajjatha ca, attānaü pana taruõadārakānaü jarājiõõānaü gabbhinitthãnaü Samuddajāya cā 'ti imesaü catunnaü mā dassayittha, aham pi sabbasetena mahantena sarãrena gantvā sumahantaü Kāsipuraü sattakkhattuü bhogehi parikkhipissaü, mahantena ca naü phaõena chādetvā ekandhakāraü katvā Kāsãnaü {bhayaü} jānento suså 'ti saddaü mu¤cissāmãti. Nāgā tathā akaüsu. #<[page 166]># %<166 XXII. Mahānipāta.>% Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ Ta. nekavaõõino ti nãlādivasena anekavaõõā, evaråpāni hi råpāni te māpayiüsu, pavajjiüså 'ti addharattasamaye pavisiüsu, lambiüså 'ti Dh-ena vuttaniyāmen' eva sabbe tesu tesu ņhānesu manussānaü sa¤cāraü pacchinditvā olambiüsu, dåtā hutvā āgatā pana cattāro n-māõavā ra¤¤o sayanassa cattāro pāde parikkhipitvā uparisãse mahante phaõe katvā tuõķehi sãsaü paharitvā dāņhā vivaritvā passasantā aņņhaüsu, Dh-o pi attanā vuttaniyāmen' eva nagaraü paņicchādesi, pabujjhamānā purisā yato hatthaü vā pādaü vā pasārenti ta. ta. sappe chupitvā sappo sappo ti viraviüsu, puthu kandiüså 'ti yesu gehesu dãpā jalanti tesu itthiyo pabuddhā gopānasiyo oloketvā olambante nāge disvā bahu ekappahārena kandiüsu, evaü sakalanagaraü ekarāvam ahosi, soõķikate ti kataphaõe, pakkandun ti vibhātāya rattiyā nāgānaü assāsavātena sakalanagare ca rājanivesane ca uppāņiyamāne viya bhãtā manussā nāgarāje kissa no viheņhethā 'ti vatvā tumhākaü rājā dhãtaraü dassāmãti Dh-assa dåtaü pesetvā puna tassa dåtehi āgantvā dehãti vutto amhākaü rājānaü akkosi paribhāsi sace amhākaü ra¤¤o dhãtaraü na dassati sakalanagarassa jãvitaü n' atthãti vutte tena hi no sāmi okāsaü detha mayaü gantvā rājānaü yācissāmā 'ti yācantā okāsaü labhitvā rājadvāraü gantvā mahantena ravena pakkanduü, bhariyāpi 'ssa attano attano gabbhesu nipannakā ca dhãtaraü Dh-ra¤¤o dehãti ekappahāren' eva kandiüsu, te pi naü cattāro n-māõavakā dehi dehãti tuõķena sãse paharantā aņņhaüsu. So nipannako va nagaravāsikāna¤ ca attano ca bhariyānaü paridevanaü sutvā catåhi ca n-māõavehi tajjitattā maraõabhayabhãto "mama dhãtaraü Samuddajaü Dh-assa dammãti" tikkhattuü kathesi, taü sutvā sabbe pi n-rājāno gāvutamattaü paņikkamitvā devanagaraü viya ekaü nagaraü māpetvā ta. ņhitā "dhãtaraü kira pesetå" ti paõõākāraü pahiõiüsu. Rājā tehi ābhatapaõõākāraü gahetvā #<[page 167]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 167>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "tumhe gacchatha, ahaü dhãtaraü amaccānaü hatthe pahiõissāmãti" te uyyojetvā dhãtaraü pakkosāpetvā uparipāsādaü āropetvā sãhapa¤jaraü vivaritvā "amma passas' etaü alaükatanagaraü, tvaü kira ettha ekassa ra¤¤o aggamahesã bhavissasi, na dåre nagaraü, ukkaõņhitakāle yeva āgantuü sakkā, ettha te gantabban" ti sa¤¤āpetvā sãsaü nahāpetvā sabbālaü kārehi alaükaritvā channayogge nisãdāpetvā maccānaü hatthe datvā pesesi. N-rājāno paccuggamanaü katvā mahāsakkāraü kariüsu. Amaccā nagaraü pavisitvā taü tassa datvā bahuü dhanaü ādāya nivattiüsu. Rājadhãtaraü pāsādaü āropetvā alaükatadibbasayane nipajjāpesuü, taü khaõaü ¤eva taü māõavikā khujjakādivesaü gahetvā manussaparicārikāyo viya parivārayiüsu. Sā dibbasayane nipannamattā va dibbaphassaü phusitvā niddaü okkami. Dh-o taü gahetvā saddhiü n-parisāya tatth' ev' antarahito n-bhavane yeva pātur ahosi. Rājadhãtā pabujjhitvā alaükatadibbasayana¤ ca a¤¤e ca suvaõõamaõimayapāsādādayo uyyānapokkharaõiyo alaükatadevanagaraü viya n-bhavanaü disvā khujjādikā paricārikāyo pucchi: "idaü nagaraü ativiya alaükataü, na amhākaü nagaraü viya, kass' etan" ti. "Sāmikassa santakan te devãti, na appapu¤¤ā evaråpaü sampattiü labhanti, mahāpu¤¤atāya te ayaü laddhā" ti. Dh-o pi pa¤cayojanasatike n-bhavane bheri¤ carāpesi: "yo Samuddajāya sappavaõõaü dasseti tassa rājāõā bhavissatãti", tasmā eko pi tassā sappavaõõaü dassetuü samattho nāma nāhosi. Sā manussalokasa¤¤āya eva ta. tena saddhiü sammodamānā piyasaüvāsaü vasi. Nagarakhaõķaü niņņhitaü. Sā aparabhāge Dh-aü paņicca gabbhaü paņilabhitvā puttaü vijāyi, tassa piyadassanattā Sudassano ti nāmaü kariüsu. Puna aparaü puttaü vijāyi, tassa Datto ti nāmaü kariüsu, #<[page 168]># %<168 XXII. Mahānipāta.>% so pana Bo-. Pun' ekaü puttaü vijāyi, tassa Subhago ti nāmaü kariüsu. Aparam pi vijāyi, tassa Ariņņho ti nāmaü kariüsu. Iti sā cattāro putte vijāyitvāpi nāgabhavanabhāvaü na vijānāti. Ath' ekadivasaü Ariņņhassa ācikkhiüsu: "tava mātā mānusã na nāginãti". Ariņņho "vãmaüsissāmi nan" ti ekadivasaü thanaü pivanto va sappasarãraü māpetvā naīguņņhena mātu piņņhipāde ghaņņesi, sā tassa sappasarãraü disvā bhãtatasitā mahāravaü ravitvā taü bhåmiyaü khipitvā nakhena tassa akkhiü bhindi, tato lohitaü pagghari. Rājā tassā saddaü sutvā "kiss' esā viravatãti" pucchitvā Ariņņhena katakiriyaü ti sutvā "gaõhatha naü dāsaü, gahetvā jãvitakkhayaü pāpethā" 'ti tajjento āga¤chi. Rājadhãtā tassa kujjhanabhāvaü ¤atvā puttasinehena "deva puttassa me akkhi bhinnaü, khamath' etassā" 'ti. Rājā etāya evaü vadantiyā "kiü sakkā kātun" ti khami. Taü divasaü "idaü n-bhavanaü" ti a¤¤āsi, tato paņņhāya ca Ariņņho Kāõāriņņho nāma jāto. Cattāro pi puttā vi¤¤utaü pāpuõiüsu. Atha nesaü pitā yojanasatikaü yojanasatikaü katvā r. adāsi, mahanto yaso ahosi, soëasa soëasa n-ka¤¤āsahassāni parivārayiüsu. Pitu ekayojanasatikam eva r. ahosi, tayo puttā māse māse mātāpitaro passituü āgacchanti. Bo. pana anvaddhamāsena āgacchati, n-bhavane samuņņhitaü pa¤haü Bo. va katheti, pitarā saddhiü Virukkhamahārājassāpi upaņņhānaü gacchati, tassa santike samuņņhitaü pa¤haü pi so va kathesi. Ath' ekadivasaü Virukkhe n-parisāya saddhiü Tidasapuraü gantvā Sakkaü parivāretvā nisinne devānaü antare pa¤ho samuņņhāsi, taü koci kathetuü nāsakkhi, pallaükavaragato pana hutvā M. va kathesi, atha naü devarājā dibbagandhapupphehi påjetvā "Datta tvaü paņhavisamānāya vipulāya pa¤¤āya samannāgato ito paņņhāya Bhåridatto hohãti" Bhåridatto ti 'ssa nāmaü akāsi. #<[page 169]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 169>% So tato paņņhāya Sakkassa upaņņhānaü gacchanto alaükataVejayantapāsādaü devaccharāhi parikiõõaü atimanoharaü Sakkasampatti¤ ca disvā devaloke pihaü katvā "kiü iminā maõķåkabhakkhena attabhāvena, n-bhavanaü gantvā uposathavāsaü vasitvā imasmiü devaloke uppattikāraõaü karissāmãti" cintetvā n-bhavanaü gantvā mātāpitaro āpucchi: "amma tāta ahaü uposathakammaü karissāmãti". "Sādhu tāta karohi, karonto pana bahi agantvā imasmiü yeva n-bhavane ekasmiü su¤¤avimāne karohi, bahigatānaü pana nāgānaü mahantaü bhayan" ti. So "sādhå" 'ti paņisuõitvā tatth' eva su¤¤avimāne ārāmuyyānesu uposathavāsaü vasati, atha naü nānāturiyahatthā n-ka¤¤ā parivārenti, so "na mayhaü idha vasantassa uposathakammaü matthakaü pāpuõissati, manussapathaü gantvā uposathakammaü karissāmãti" cintetvā nivāraõabhayena mātāpitunnaü anārocetvā attano bhariyāyo āmantetvā "bhadde, ahaü manussalokaü gantvā Yamunātãre mahanigrodharukkho atthi, tassa avidåre vammikamatthake bhoge ābhu¤jitvā caturaīgasamannāgataü uposathaü adhiņņhāya nipajjitvā u-kammaü karissāmi, mayā sabbarattiü nipajjitvā u-kamme kate aruõuggamanavelāyam eva tumhesu dasa dasa janiyo vārena vārena turiyahatthā mama santikaü āgantvā maü gandhehi pupphehi ca påjetvā gāyitvā naccitvā maü ādāya n-bhavanam eva āgacchantå" 'ti vatvā ta. gantvā vammikamatthake bhoge ābhu¤jitvā "yo mama cammaü vā nahāruü vā atthiü vā ruhiraü vā icchati so haratå" 'ti caturaīgasamannagātaü uposathaü adhiņņhāya naīgalasãsamattam eva sarãraü māpetvā nipanno u-kammam akāsi, aruõe uņņhahante yeva n-māõavikā gantvā yathānusiņņhaü paņipajjitvā n-bhavanaü ānenti, tassa iminā niyāmen' eva u-kammaü karontassa dãgho addhā vãtivatto. #<[page 170]># %<170 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Uposathakhaõķaü nitthitaü. Tadā eko Bārāõasãdvāragāmavāsi-brāhmaõo Somadattena nāma puttena saddhiü ara¤¤aü gantvā sålayantapāsavāgurā oķķetvā mige vadhitvā maüsaü kācena haritvā vikkiõanto jãvikaü kappeti. So ekadivasaü antamaso godhapotakamattam pi alabhitvā "tāta Somadatta, sace tucchahatthā gamissāma mātā te kujjhissati, yaü ki¤ci gahetvā va gamissāmā" 'ti Bo-assa nipannavammikaņņhānābhimukho gantvā pānãyaü pātuü Yamunaü otarantānaü migānaü padavala¤jaü disvā "tāta migamaggo pa¤¤āyati, tvaü paņikkamitvā tiņņha, ahaü pānãyatthāya āgataü migaü vijjhissāmãti" dhanuü ādāya mige olokento ekasmiü rukkhamåle aņņhāsi. Ath' eko migo sāyaõhasamaye pānãyaü pātuü āgato, so taü vijjhi, migo ta. apatitvā saravegena tajjito lohitena paggharantena palāyi, pitāputtā naü anubandhitvā patitaņņhāne maüsaü gahetvā ara¤¤ā nikkhamantā suriyatthagamanavelāyaü taü nigrodhaü patvā "idāni akālo, na sakkā gantuü, idh' eva vasissāmā" 'ti maüsaü ekamante ņhapetvā rukkhaü āruyha viņapantare nipajjiüsu, brāhmaõo paccåsasamaye pabujjhitvā migasaddasavanāya sotaü odahi, tasmiü khaõe nāgamāõavikāyo āgantvā Bo-assa pupphāsanaü pa¤¤āpesuü, so ahisarãraü antaradhāpetvā sabbālaükārapatimaõķitaü dibbasarãraü māpetvā Sakkalãëhāya pupphāsane nisãdi, n-māõavikāpi naü gandhamālādãhi påjetvā dibbaturiyaü vādetvā naccagãtaü paņņhapesuü, brāhmaõo taü saddam sutvā "ko nu kho esa, jānissāmi nan', ti "ambho puttā" 'ti vatvāpi puttaü pabodhetuü asakkonto "sayatu esa, kilanto bhavissati, aham eva gamissāmãti" rukkhā oruyha tassa santikaü agamāsi, n-māõavikā naü disvā saddhiü turiyehi bhåmiyaü nimujjitvā n-bhavanam eva gatā. Bo. ekako va ahosi. #<[page 171]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 171>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Brāhmaõo tassa santike ņhatvā pucchanto gāthadvayaü abhāsi: @@ @@ Ta. pupph -- ti Bo-assa påjatthāyābhatena dibbapupphabhihārena samannāgatassa, ko ti ko nāma tvaü, loh -- ti rattakkho, vih -- ti puthulaantaraüso, kā kambu -- ti suvaõõālaükāradharā, brahābāhå 'ti mahābāhu. Taü sutvā M. "sace pi `Sakkādãsu annataro ahaü asmãti' vakkhāmi saddahissat' evāyaü brāhmaõo, ajja pana mayā saccam eva kathetuü vaņņatãti" cintetvā attano nāgarājabhāvaü kathento āha: @@ @@ Ta. tejasãti visatejena tejavā, duratikkamo ti a¤¤ena atikkamituü asakkuõeyyo, ķaseyyan ti sac' āhaü kuddho phãtaü janapadam pi ķaseyyaü paņhaviyaü mama dāņhāya patitamattāya saddhiü paņhaviyā mama tejasā sabbo janapado bhasmaü bhaveyyā 'ti vadati, Sudassana -- ti ahaü mama bhātu Sudassanassa kaniņņho, vidå ti evaü maü pa¤cayojanakasatike nāgabhavane jānanti. Ida¤ ca pana vatvā M. cintesi: "ayaü brāhmaõo caõķo pharuso ahiguõķikassa ārocetvā u-kammassa me antarāyam pi kareyya, yan nånāhaü imaü n-bhavanaü netvā mahantaü yasaü datvā u-kammaü addhaniyaü kareyyan" ti, atha naü #<[page 172]># %<172 XXII. Mahānipāta.>% āha: "brāhmaõa mahantan te yasaü dassāmi, ramaõãyaü n-bhavanaü ehi, ta. gacchāmā" 'ti. "Sāmi, putto me atthi, tasmiü āgacchante gamissāmãti". Atha taü Bo. "gaccha brāhmaõa, ānehi nan" ti vatvā attano āvāsaü ācikkhanto ā.: @@ @@ Ta. sadāvaņņan ti sadāpavattanāavaņņaü, bhesman ti bhayānakaü, avekkhasãti yaü etaü evaråpaü rahadaü passasi, mayåra -- ti ubhosu tãresu vanaghaņāya vasantehi mayårehi ca ko¤cehi ca abhirudaü upagãtaü, nãlodan ti nãlasalilaü, vanamajjhato ti vanamajjhena sandati, pavisa -- ti evaråpaü Yamunaü abhãto hutvā pavisa, vattavatan ti vattasampannānaü ācāravantānaü vasanabhåmiü pavisa, gaccha brāhmaõa puttaü ānehãti. Brāhmaõo gantvā puttassa tam atthaü ārocetvā taü ānesi. M. te ubho pi ādāya Yamunāya tãraü gantvā tãre ņhito āha: @@ Ta. patto ti taü amhākaü bhavanaü patto hutvā, mayhan ti mama santakehi{} kāmehi påjito, vacchasãti ta. n-bhavane sukhaü vasissasi. Evaü vatvā M. ubho pi te pitāputte attano ānubhāvena n-bhavanaü abhinesi, tesaü ta. dibbo attabhāvo pātubhavi, atha nesaü M. dibbasampattiü datvā cattāri cattāri nāgaka¤¤āsatāni adāsi, te mahāsampattiü anubhaviüsu. Bo. pi appamatto u-kammaü karoti, anvaddhamāsaü mātāpitunnaü upaņņhānaü gantvā dhammakathaü kathetvā tato ca brāhmaõassa santikaü gantvā ārogyaü pucchitvā "yena te attho taü vadeyyāsi, anukkaõņhamāno abhiramā" 'ti vatvā Somadattena pi saddhiü paņisanthāraü katvā attano nivesanaü gacchati, brāhmaõo saüvaccharaü n-bhavane vasitvā mandapu¤¤atāya ukkaõņhi, #<[page 173]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543). 173>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ manussalokaü gantukāmo ahosi, n-bhavanam assa Nirayo viya alaükatapāsādo bandhanāgāraü viya alaükatanāgaka¤¤āyo yakkhiniyo viya upaņņhahiüsu, so "ahaü tāva ukkaõņhito, Somadattassa pi cittaü jānissāmãti" tassa santikaü gantvā āha: "kiü tāta na ukkaõņhasãti". "Kasmā ukkaõņhissāmi, na ukkaõņhāma, tvaü pana ukkaõņhasi tāta" 'ti. "âma tātā" 'ti. "Kiükāraõā" ti. "Tava mātu c' eva bhātubhaginãna¤ ca adassanena, ehi tāta Somadatta, gacchāmā" 'ti. So "na gacchāmãti" vatvā punappuna pitarā yāciyamāno sādhå 'ti sampaņicchi. Brāhmaõo "puttassa tāva me mano laddho, sace panāhaü Bhåridattassa `ukkaõņhito 'mhãti' vakkhāmi atirekataram me yasaü dassati, evam me gamanaü na bhavissati, ekena upāyen' ev' assa sampattiü vaõõetvā `tvaü evaråpaü sampattiü pahāya kiükāraõā manussalokaü gantvā u-kammaü karosãti' pucchitvā `saggatthāya' 'ti vutte `tvaü tāva evaråpaü sampattiü pahāya saggatthāya u-kammaü karosi, kimaīga pana mayaü ye paravadhena jãvikaü kappema, aham pi manussalokaü gantvā ¤ātake disvā pabbajitvā samaõadhammaü karissāmãti' naü sa¤¤āpessāmi, atha me so gamanaü anujānissatãti" cintetvā ekadivasaü tenāgantvā "kiü brāhmaõa ukkaõņhasãti" pucchito "tumhākaü santikā amhākaü na ki¤ci parihāyatãti" ki¤ci gamanapaņibaddhaü avatvā ādito tāva tassa sampattiü vaõõento āha. @@ @@ @@ #<[page 174]># %<174 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta samāsamantā -- ti parisamantato sabbadisābhāgesu ayaü tava n-bhavane mahã suvaõõarajatamaõimuttāvālukaparikiõõā samā ti samatalā, bahute ti bahåtehi tagaragacchehi samannāgata suvaõõaindagopakehi sa¤channā, hari-ti haritavaõõadabbatiõasa¤channā sobhatãti a., vanacetyānãti vanaghaņā, opuppha -- ti pupphitvā patitehi padumapattehi sa¤channā udakapiņņhā, sunimmitā ti tava pu¤¤asampattiyā suņņhu nimmitā, aņņhaüsā ti tava vasanapāsādesu aņņhaüsā sukatā veëuriyamayā thambhā, tehi thambhehi sahassathambhā tava pāsādā nāgaka¤¤āhi pårā vijjotanti, upapanno sãti evaråpe vimāne nibbatto sãti a., sahassanettassa -- ti Vejayantapāsādaü, iddhã tāyaü vipulā ti yasmā ayaü vipulā iddhi tasmā tvan tena u-kammena Sakkassāpi vimānaü patthesi a¤¤aü tato uttariü mahantaü ņhānaü patthesãti ma¤¤āmi. Taü sutvā M. "mā h' evaü avaca brāhmaõa, Sakkassa yasaü paņicca amhākaü yaso Sinerusantike sāsapo viya khāyati, mayaü tassa paricārake pi na agghāmā" 'ti vatvā g. ā.: @@ T. a.: brāhmaõa Sakkassa yaso nāma ekaü dve tayo cattāro va divase ettako siyā ti manasā cittena pi na abhipattabbo, ye pi naü cattāro mahārājāno parivārenti tesam pi Sakkaü devarājānaü parivārayamānānaü Indaü nāyakaü katvā carantānaü saindānaü vasavattinaü catunnaü lokapālānaü yasassa pi amhākaü tiracchānagatānaü yaso soëasiü kalaü nāgghatãti, Eva¤ ca pana vatvā "idan te Sahassanettassa vimānan" ti vacanaü sutvā "ahaü taü anussariü, ahaü hi Vejayantaü patthento u-kammaü karomãti" tassa attano patthanaü ācikkhanto āha: @@ #<[page 175]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 175>% Ta. abhijjhāyā 'ti taü patthetvā, sukhe -- ti esitasukhānaü sukhe patiņņhitānaü. Taü sutvā brāhmaõo "idāni me okāso laddho" ti somanassappatto gantuü āpucchanto gāthadvayam āha: @@ @@ Ta. nābhivedentãti na jānanti, kathento pi nesaü n' atthi, āmantaye ti āmantayāmi, Kāsi-ti Kāsirājadhãtāya puttaü. Tato Bodhisatto āha: @@ @@ gāthadvayaü vatvā cintesi: "ayaü maü nissāya sukhaü jãvanto kassaci nācikkhissati, etassa sabbakāmadadaü maõiü dassāmãti"; atha tassa taü dadanto āha: @@ Ta. pasuü -- ti imaü maõiü dhārayamāno imassānubhāvena pasu¤ ca putte ca a¤¤aü ca yaü icchati taü sabbaü labhati. Tato brāhmaõo gātham āha: @@ T. a.: Bhåridatta tava vacanaü kusalaü anavajjaü taü paņinandāmi na paņikkhipāmi, ahaü pana jiõõo tasmā pabbajissāmi na kāme patthāmi, kim me maõinā 'ti. Bodhisatto āha: @@ #<[page 176]># %<176 XXII. Mahānipāta.>% Ta. bhaīgo ti brāhmaõa brahmacariyavāso nāma dukkaro, anabhiratassa brahmacariyabhaīgo ce hoti tadā gihãbhåtassa bhogehi kāriyaü hoti, evaråpe kāle tvaü nirāsaüko hutvā mama santikaü āgaccheyyāsi bahuü te dhanaü dassāmãti. Brāhmaõo āha: @@ Ta. punapãti puna api*<3>* ayam eva vā pāņho. Ath' assa ta. avasitukāmataü ¤atvā M. nāgamāõavake āmantetvā brāhmaõaü manussalokaü pāpesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. pāpesun ti Yamunato uttāretvā Bārāõasãmaggaü pāpayiüsu, pāpayitvā ca pana tumhe gacchathā 'ti vatvā n-bhavanam eva paccāgamiüsu. Brāhmaõo pi "tāta Somadattā imasmiü ņhāne migaü vijjhimha, imasmiü såkaran" ti puttassa ācikkhanto antarāmagge pokkharaõiü disvā "tāta So-nahāyāmā" 'ti vatvā "sādhu tātā" 'ti vutte ubho pi dibbābharaõāni dibbavatthāni ca omu¤citvā bhaõķikaü katvā pokkharaõãtãre ņhapetvā otaritvā nahāyiüsu, tasmiü khaõe tāni pasādhanāni antaradhāyitvā n-bhavanaü eva āgamiüsu, paņhamaü nivatthakāsāvapilotikā va nesaü sarãre paņimucciüsu, dhanusarasattiyo pi pākatikā va ahesuü, Somadatto "nāsit' amhā tāta tayā" ti paridevi, atha naü pitā "mā cintayi, migesu santesu ara¤¤e mige vadhitvā jãvikaü kappessāmā" 'ti assāsesi. Somadattamātā tesaü āgamanaü sutvā paccuggantvā gharaü netvā annapānena santappesi, brāhmaõo bhu¤jitvā niddaü okkami, itarā puttaü pucchi: #<[page 177]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 177>% "tāta ettakaü kālaü kuhiü gat' atthā" 'ti. "Amma Bhåridattanāgarājena mahānāgabhavanaü nãtā, tato ukkaõņhitvā idāni āgatā" ti. "Ki¤ci vo ratanaü ābhatan" ti. "Nābhataü ammā" 'ti. "Kiü tumhākaü tena na ki¤ci dinnan" ti. "Amma Bh-ena me pitu sabbakāmadado maõi dinno āsi, iminā pana na gahito" ti. "Kiükāraõā" ti. "Pabbajissati kirā" 'ti. Sā "ettakaü kālaü dārake mama bhāraü karonto n-bhavane vasitvā idāni kira pabbajissatãti" kujjhitvā vãhibhajjanadabbiyā piņņhiü pothentã "duņņha brāhmaõa `pabbajissāmãti' kira maõiratanaü na gaõhi, atha kasmā apabbajitvā idhāgato si, nikkhama mama gharā sãghan" ti santajjesi. Atha naü "bhadde mā kujjhi, ara¤¤e migesu santesu ahaü ta¤ ca dārake ca posissāmãti" vatvā punadivase puttena saddhiü ara¤¤aü gantvā purimaniyāmen' eva jãvikaü kappesi. Vanappavesanakhaõķaü niņņhitaü. Tadā dakkhiõamahāsamuddassa disābhāge Himavante simbalivāsã eko garuëo pakkhavātehi samudde udakaü viyåhitvā n-bhavanaü otaritvā ekaü n-rājānaü sãse gaõhi, -- tadā hi supaõõānaü nāge gahetuü ajānanakālo, Paõķarajātake jāniüsu -- so pana taü sãse gahetvāpi udake anottharante yeva ukkhipitvā olambantaü ādāya Himavantamatthakena pāyāsi, tadā c' eko Kāsiraņņhavāsi-brāhmaõo isipabbajjaü pabbajitvā Himavantapadese paõõasālaü māpetvā paņivasati, tassa caükamanakoņiyaü mahānigrodharukkho. so tassa måle divāvihāraü karoti, supaõõo nigrodhamatthakena nāgaü harati, nāgo olambhanto mokkhatthāya naīguņņhena nigrodhaviņapaü hi veņhesi, supaõõo taü ajānanto va mahabbalatāya ākāse pakkhandi yeva, nigrodharukkho nimmålo uppāņito, supaõõo nāgaü simbalivanaü netvā tuõķena paharitvā kucchiü phāletvā nāgamedaü khāditvā sarãraü samuddakucchimhi chaķķesi, #<[page 178]># %<178 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ nigrodharukkho patanto mahantasaddam akāsi, supaõõo "kissa saddo eso" ti adho olokento ni-rukkhaü disvā "kuto esa mayā uppāņito" ti cintetvā "tāpasassa caükamanakoņiyaü nigrodho eso" ti tatvato ¤atvā "ayaü tassa bahåpakāro, akusalaü nu kho me pasutaü udāhu no" ti "tam eva pucchitvā jānissāmãti" māõavakavesena tassa santikaü agamāsi, tasmiü khaõe tāpaso taü ņhānaü samaü karoti, supaõõarājā tāpasaü vanditvā ekamantaü nisinno ajānanto viya "kissa ņhānaü bhante idan" ti pucchi. "Eko supaõõo gocaratthāya nāgaü haranto nāgena mokkhatthāya nigrodhaviņapiyā naīguņņhena veņhitāya attano mahabbalatāya pakkhanditvā gato, ath' ettha rukkho uppāņito, idaü tassa uppāņitaņņhānan" ti. "Kiü pana bhante tassa supaõõassa akusalaü hotãti". "Sace na jānāti acetanakan nāma, akusalaü na hotãti". "Nāgassa pana kiü bhante" ti. "So imaü nāsetuü na gaõhi, tasmā tassāpi na hoti yevā" 'ti. Supaõõo tāpasassa tussitvā "bhante ahaü so su-rājā, tumhākaü hi pa¤haveyyākaraõena tuņņho, tumhe ara¤¤e yeva vasatha, aham c' ekaü âlambāyanamantaü jānāmi, anaggho manto, taü ahaü tumhākaü ācāriyabhāgaü katvā dammi, patigaõhatha nan" ti. "Alaü mayhaü mantena, gacchatha tumhe" ti. So taü punappuna yācitvā sampaņicchāpetvā mantaü datvā ca osadhāni ācikkhitvā pakkāmi. Tasmiü kāle Bārāõasiyaü eko daliddabrāhmaõo bahuü iõaü gahetvā iõāyikehi codiyamāno "kim me idhavāsena, ara¤¤aü pavisitvā mataü seyyo" ti nikkhamitvā anupubbena taü assamapadaü pāvisitvā tāpasaü vattasampadāya ārādhesi, tāpaso "ayaü brāhmaõo mayhaü ativiya upakārako, su-rājena dinnaü dibbamantam assa dassāmãti" cintetvā "brāhmaõa ahaü âlambāyanamantaü jānāmi, tan te dammi, gaõha nan" ti vatvā "alaü bhante na mayhaü manten' attho" #<[page 179]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 179>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ti vutte pi punappuna nibandhitvā sampaņicchāpetvā adāsi yeva, tassa ca mantassa anucchavikāni osadhāni c' eva mantupacāra¤ ca sabbaü kathesi, brāhmaõo "laddho me jãvitupāyo" ti katipāhaü vasitvā "vātābādho me bhante bādhatãti" apadesakaü katvā tāpasena vissajjito taü vanditvā khamāpetvā ara¤¤ā nikkhamitvā anupubbena Yamunātãraü patvā taü mantaü sajjhāyanto mahāmaggena gacchati, tasmiü kāle sahassamattā Bhåridattassa paricārikā n-māõavikā taü sabbakāmadadaü maõiratanaü ādāya {n-bhavanā} nikkhamitvā Ya-tãre vālukarāsimatthake ņhapetvā tass' obhāsena sabbarattiü udakãëaü kãëitvā aruõuggamane sabbālaükārena attānaü alaükaritvā maõiratanaü parivāretvā siriü pavesayamānā nisãdiüsu, brāhmaõo pi mantaü sajjhāyanto taü ņhānaü pāpuõi, tā mantasaddaü sutvā va "iminā supaõõena bhavitabban" ti bhayatajjitā maõiratanaü agahetvā va paņhaviyaü nimujjitvā n-bhavanaü agamaüsu, brāhmaõo maõiratanaü disvā "idān' eva me manto samiddho" ti tuņņhamānaso maõiratanaü ādāya pāyāsi, tasmiü khaõe so nesādabr. Somadattena saddhiü migavadhāya ara¤¤aü pavisanto tassa hatthe taü maõiratanaü disvā puttaü āha: "nanu esa so amhākaü Bh-ena dinnamaõãti". "âma tāta eso so" ti. "Tena hi 'ssa aguõaü kathetvā imaü brāhmaõaü va¤cetvā gaõhām' etaü maõiratanan" ti. "Tāta tvaü pubbe Bh-ena diyyamānaü na gaõhi, idāni pan' esa br. taü ¤eva va¤cessati, tuõhã hohãti". Br. "hotu tāta, passissasi etassa vā mama vā va¤canabhāvan" ti âlambāyanena saddhiü sallapanto āha: @@ Ta. maīgalyan ti maīgalasammataü sabbakāmadadaü, ko iman ti kuhiü imaü maõiü adhigato si. #<[page 180]># %<180 XXII. Mahānipāta.>% Tato âlambāyano gātham āha: @@ T. a.: ahaü ajjakālaü pāto va padaü mahāmaggaü gacchanto rattakkhikāhi sahassamattāhi n-māõavikāhi samantā parivāritaü imaü maõiü ajjhagā, maü disvā hi sabbā tā bhayatajjitā imaü pahāya palātā ti. Nesādaputto taü va¤cetukāmo maõiratanassa aguõaü pakāsento attanā gaõhitukāmo tisso gāthā āha: @@ @@ @@ Ta. sabbatthan ti yo imaü selaü suņņhu upacarituü accituü attano jãvitaü viya mamāyituü suņņhu dhāretuü suņņhu ca nikkhipituü jānāti tass' eva såpaciõõo accito mahito sudhārito sunikkhitto va sabbaü atthaü sādhetãti a., vipannassā 'ti yo pana upacāravipanno hoti tass' eso anupāyena pariciõõo vināsaü eva vahatãti vadati, dhāretumāraho ti dhāretuü araho, paņipajja -- ti amhākaü gehe bahå maõã mayam etaü gahetuü jānāma ahan te nikkhasataü dassāmi taü paņipajja deh' imaü ratanaü maman ti, tassa pi gehe eko pi suvaõõanikkho n' atthi, so pana tassa maõino sabbakāmadadabhāvaü jānāti ten' assa etad ahosi: ahaü sasãsaü nahātvā maõiü udakena paripphositvā nikkhasataü me dehãti vakkhāmi atha me dassati tam ahaü etassa dassāmãti tasmā såro hutvā evam āha. Tato âlambāyano gātham āha: @@ Ta. na vā māyan ti ayaü maõi mama santikā kenaci vikiõitabbo nāma na hoti n' eva keyyo ti, ayaü mama maõi lakkhaõasampanno tasmā n' eva keyyo kenaci vatthunā vikkiõitabbo nāma na hotãti. #<[page 181]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 181>% Brāhmaõo āha: @@ âlambāyano āha: @@ Ta. jalantariva tejasā ti pabhāya jalantaü viya. Brāhmaõo āha: @@ Ta. ko nå 'ti idaü nesādabrāhmaõo attano bhakkhaü anvesantena garuëen' etena bhavitabban ti cintetvā evam āha. âlambāyano āha: @@ Ta. maü vidå ti mam esa āsãvisavittako âl-o nāma vejjo ti jānanti. Brāhmaõo āha: @@ Ta. kismiü -- ti tvaü kismiü vā upatthaddho hutvā kiü nissayaü katvā uragaü āsãvisaü nāpacāyasi jeņņhaü akatvā avajānāsãti taü pucchati. So attano balaü dãpento āha: @@ @@ @@ #<[page 182]># %<182 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. Kosiyassakkhā ti Kosiyagottassa isino supaõõo ācikkhi, tena akkhātaü kāraõaü pana sabbaü vitthāretvā kathetabbaü, bhāvitatta¤¤ataran ti bhāvitattānaü isãnaü a¤¤ataraü, sammantan ti vasantaü, kāmasā ti attano icchāya, maman ti taü mantaü mayhaü pakāsesi, tyāhaü -- ti ahaü te mante upatthaddho nissito, bhoginan ti nāgānaü, visa -- ti vāsaghātakavejjānaü. Taü sutvā nesādabrāhmaõo cintesi: "ayaü âlambāyano yv-āssa nāgaü dasseti tassa maõiratanaü deti, Bhåridattam assa dassitvā maõiü gaõhissāmãti" tato puttena saddhiü mantento gātham āha: @@ Ta. gaõhāmase ti gaõhāma, kāmasā ti attano ruciyā, daõķena paharitvā mā jahāma. Somadatto āha: @@ @@ Ta. påjayãti dibbakāmehi påjayittha dåbhimicchasãti kin nu tvaü evaråpassa mittassa mittadåbhikammaü kātuü icchasi tātā 'ti. Brāhmaõo āha: @@ Ta. hatthagatan ti tāta So. tvaü daharako lokapavattiü na hi jānāsi yaü hi hatthagataü vā hoti pātigataü vā purato vā nikkiõõaü ņhapitaü tad eva khādituü varaü na dåre ņhitaü. #<[page 183]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 183>% Somadatto āha: @@ @@ Ta. mahissamavadãyatãti tāta mittadåbhino jãvantass' eva paņhavi bhijjitvā vivaraü deti, hitaccāgãti attano hitapariccāgã, jãvarecāpi sussare ti jãvamāno va sussati manussapeto hoti, attakataü veran ti attanā kataü pāpaü, naciran ti nacirass' eva vedayissasãti ma¤¤āmi. Brāhmaõo āha: @@ Ta. sujjhantãti tāta Somadatta tvaü daharo ki¤ci na jānāsi brāhmaõā nāma yaü ki¤ci pāpaü katvā ya¤¤ena sujjhantãti dassento evam āha. Somadatto āha: @@ Ta. apāyāmãti apagacchāmi palāyāmãti ā. Evaü vatvāna paõķitamāõavo pitaraü attano vacanaü gāhāpetuü asakkonto mahantena saddena devatā ujjhāpetvā "evaråpena pāpakārinā saddhiü na gamissāmãti" pitu passantass' eva palāyitvā Himavantaü pavisitvā pabbajitvā abhi¤¤ā ca samāpattiyo ca nibbattetvā aparihãnajjhāno Brahmaloke uppajji. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Nesādabr. "Somadatto ņhapetvā attano gehaü kuhiü gamissatãti" cintento âlambāyanaü thokaü anattamanaü disvā "âlambāyana mā cintayi, #<[page 184]># %<184 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ dassessāmi te Bhåridattan" ti tam ādāya n-rājassa uposathakaraõaņņhānaü gantvā vammikamatthake bhoge ābhujitvā nipannaü n-rājānaü disvā avidåre ņhito hatthaü pasāretvā dve gāthā abhāsi: @@ @@ Ta. vaõõābhā ti indagopakavaõõā viya ābhā, kappāsapicurāsãvā 'ti suvihitassa kappāsapicuno viya. M. akkhãni ummãletvā nesādaü disvā "ayaü uposathassa me antarāyaü kareyyā" 'ti "imaü n-bhavanaü netvā mahāsampattiyaü paņiņņhāpesiü, mayā diyyamānaü maõiü gaõhituü na icchi, idāni pana ahiguõņhikaü gahetvā āgacchati, sac' āhaü imassa mittadåbhino kujjheyyaü sãlam me khaõķaü bhavissati, mayā kho pana paņhamaü ¤eva cāturaīgasamannāgato uposatho adhiņņhito, so yathāņhito va hotu, âl-no maü chindatu vā pacatu vā såle vā bhindatu n' ev' assa kujjhissāmãti" cintetvā "sace kho panāhaü imaü olokessāmi uposatham me bhindissatãti" akkhãni nimãletvā adhiņņhānapāramiü purecārikaü katvā bhogantare sãsaü pakkhipitvā niccalo hutvā nipajji. Sãlakhaõķaü niņņhitaü. Nesādabr. pi "bho âl-a, imaü nāgaü gaõha, dehi me maõin" ti ā. âl-o nāgaü disvā va tuņņho maõiü kismi¤ci agaõetvā "gaõha brāhmaõā" 'ti tassa hatthe maõiü khipi, so tassa hatthato gaëitvā paņhaviyaü patitamatto va paņhaviü pavisitvā n-bhavanam eva gato, brāhmaõo maõiratanato Bhåridattena saddhiü mittabhāvato puttato cā 'ti tãhi parihāyi, so "nippaccayo jāto 'mhi, puttassa no vacanaü na katan" ti paridevanto geham agamāsi, âl-o pi dibbosadhehi attano sarãraü makkhetvā thokaü khāditvā antokāyam pi paribhāvetvā dibbamantaü japanto Bo-aü upasaükamitvā naīguņņhe gahetvā ākaķķhitvā sãse daëhaü gaõhanto mukham assa vivaritvā osadhaü saükhāditvā mukhe kheëaü opi, #<[page 185]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543). 185>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sucijātiko nāgarājā sãlabhedabhayena akujjhitvā akkhãni vivaritvāpi na ummãlesi, atha naü osadhamantaü katvā naīguņņhe gahetvā heņņhā sãsaü katvā sa¤cāletvā gahitagocaraü chaķķāpetvā bhåmiyaü dãghato nipajjāpetvā masårakaü maddanto viya hatthehi maddi, aņņhãni cuõõiyamānāni viya ahesuü, puna naīguņņhe gahetvā dussaü pothento viya pothesi, M. evaråpaü dukkhaü anubhavanto pi n' eva kujjhi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. asakkhãti asakkhi, saņņhun ti gaõhituü. Iti so M-aü dubbalaü katvā vallãhi peëaü sajjetvā M-aü ta. pakkhipi, sarãraü pana mahantaü ta. na pavisati, atha naü paõhãhi koņņento pavesetvā peëaü ādāya ekaü gāmaü gantvā gāmamajjhe otāretvā "nāgassa naccaü daņņhukāmā āgacchantå" 'ti saddam akāsi, sakalagāmavāsino sannipatiüsu, tasmiü khaõe âlambāno "nikkhama mahānāgā" 'ti ā., M. cintesi: "ajja mayā parisantosantena kãëituü vaņņati, evaü âl-o bahuü dhanaü labhitvā tuņņho maü vissajjessati, yaü yaü esa maü kāreti taü taü karissāmãti", atha naü so peëato nãharitvā "mahā hohãti" ā., mahā ahosi, "khuddako vaņņo vippito ekaphaõo dviphaõo tiphaõo catuphaõo pa¤cachasattāņņhanavadasavãsatitiüsacattālãsapaõõāsaphaõo sataphaõo ucco nãco dissamānakāyo adissamānakāyo nãlo pãto lohito odāto ma¤jeņņhako hohi, jālaü vissajjehi, udakaü dhåmaü vissajjehãti" imesu pi ākāresu tena vuttaniyāmena attabhāvaü nimminitvā naccaü dassesi, #<[page 186]># %<186 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ taü disvā koci assåni sandhāretuü nāsakkhi, manussā bahuü hira¤¤asuvaõõavatthālaükārādim adaüsu, iti tasmiü gāme yeva satasahassamattaü labhi, so ki¤cāpi M-aü gaõhanto "sahassaü labhitvā etaü vissajjessāmãti" cintito ettakaü pana dhanaü labhitvā "gāmake pi tāva mayā ettakaü dhanaü laddhaü, nagare kãva bahuü dhanaü labhissāmãti" dhanalobhena taü na mu¤ci, so tasmiü gāme kuņumbaü saõņhapetvā ratanamayaü peëaü karitvā ta. M-aü pakkhipitvā sukhayānakaü āruyha mahantena parivārena nikkhamitvā taü gāmanigamādisu kãëāpento Bārāõasiü pāpuõi, nāgarājassa pana madhulāje deti maõķåke māretvā deti, so gocaraü na gaõhāti avissajjanabhayena, gocaraü agaõhantam pi pana taü cattāro dvāragāme ādiü katvā ta. ta. māsamattaü kãëāpesi, pannarasauposathadivase pana "ajja tumhākaü kãëāpessāmãti" ra¤¤o ārocāpesi, rājā bheri¤ carāpetvā mahājanaü sannipātāpesi, rājaīgaõe ma¤cātima¤ce bandhiüsu. Kãëanakhaõķaü niņņhitaü. âlambānena pana Bo-assa gahitadivase yeva M-assa mātā supinatena kāëena rattakkhinā purisena asinā attano bāhaü chinditvā lohitena paggharantena niyyamānaü addasa, sā bhãtātasitā uņņhāya dakkhiõabāhuü parāmasitvā supinabhāvaü jāni, ath' assā etad ahosi: "mayā kakkhaëo pāpasupino diņņho, catunnaü vā me puttānaü Dhataraņņhara¤¤o vā mama vā paripanthena bhavitabban" ti, api kho pana M-am eva ārabbha adhikataraü cintesi: "kiükāraõā sesā attano n-bhavane vasanti. itaro pana sãlajjhāsayattā manussalokaü gantvā u-kammaü karoti, tasmā kacci nu kho me puttaü ahiguõķiko vā supaõõo vā gaõheyyā" 'ti tass' eva adhikataraü cintesi, tato addhamāse atikkante "mama putto addhamāsātikkame maü vinā vattituü na sakkoti. addhāssa ki¤ci bhayaü uppanuaü bhavissatãti" domanassā ahosi, #<[page 187]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543). 187>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ māsātikkamen' eva pan' assā sokena assånaü apaggharaõakavelā nāhosi hadayaü sussi akkhãni upacciüsu, sā "idāni āgamissati idāni āgamissatãti" tassāgamanamaggam eva olokentã nisãdi, ath' assā jeņņhaputto Sudassano māsaccayena mahatiyā parisāya mātāpitunnaü dassanatthāya āgato parisaü bahi ņhapetvā pāsādaü āruyha mātaraü vanditvā ekamantaü aņņhāsi, sā Bhåridattaü anusocantã tena saddhiü na ki¤ci sallapi, so cintesi "mayhaü mātā mayi pubbe āgate tussati paņisanthāraü karoti, ajja pana domanassappattā, kin nu kāraõan" ti, atha naü pucchanto āha: @@ @@ Ta. ahaņņhānãti na vippasannāni, sāman ti ka¤canādāsavaõõaü mukhaü pi kāëakaü jātaü, hatthagatan ti hatthena chinnakaü, edisan ti evaråpaü mahantena sirisobhaggena tumhākaü dassanatthāya āgatam pi maü disvā. Sā evaü vutte pi n' eva kathesi, Sudassano cintesi: "kin nu kho kenaci akkuņņhā vā paribhaņņhā vā bhaveyyā" 'ti, atha naü pucchanto itaraü gāthaü āha: @@ Ta. kaccinnu -- ti kacci nu taü koci na abhisasi akkosena vā paribhāsāya vā na vihiüsãti pucchati, tuyhan ti tava pubbe mamaü disvāna āgataü edisaü mukhaü na hoti, yena pana kāraõen' ajja tava mukhaü sāmaü jātaü tam me akkhāhãti pucchati. Ath' assa sā ācikkhantã āha: @@ #<[page 188]># %<188 XXII. Mahānipāta.>% @< dakkhiõaü viya me bāhaü chetvā ruhiramakkhitaü puriso ādāya pakkāmi mamaü rodantiyā sati. || Ja_XXII:814 ||>@ @@ Ta. ito māsam -- ti ito heņņhā māsātikkantaü ajja me diņņhasupinassa māso hotãti dasseti, puriso ti eko kāëo rattakkhipuriso, rodantiyā satãti rodamānāyā satiyā, nopalabbhatãti mama sukhaü nāma na vijjatãti. Eva¤ ca pana vatvā "tāta piyaputtako me tava kaniņņho na dissati, bhayen' assa uppannena bhavitabban" ti paridevantã āha: @@ @@ @@ Ta. samphullā ti suvaõõālaükāradhāritāya samphullakaõikārā viya, handā ti vavassaggatthe nipāto, ehi tāta Bh-assa nivesanaü gacchāmā 'ti vadati. Eva¤ ca pana vatvā tassa c' eva attano ca parisāya saddhiü ta. agamāsi, Bhåridattabhariyāyo pana taü vammãkamatthake adisvā "mātu nivesane bhavissatãti" avyāvaņā ahesuü, tā "sasså kira attano puttaü apassantã āgacchatãti" sutvā paccuggamanaü katvā "ayye puttassa te adissantassa ajja māso" ti mahāparidevaü paridevamānā pādamåle patiüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ #<[page 189]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 189>% Ta. puttaü tayye ti ayan nāsaü paridevamānagāthā. Bhåridattamātā suõhāhi saddhiü antaravãthiyaü paridevitvā tā ādāya nassa pāsādaü āruyha puttassa sayana¤ ca oloketvā paridevamānā āha: @@ @@ @@ @@ @@ Ta. apassatãti apassantã, hatachāpā vā 'ti hatapotā. Evaü Bh-mātari vilapamānāya Bh-nivesanaü aõõavakucchi viya ekasaddaü ahosi, eko pi sakabhāvena saõņhātuü nāsakkhi, sakalanivesanaü yugantavātapahaņaü viya sālavanaü ahosi. Tam attham pakāsento Satthā āha: @@ Ariņņho pi Subhago pi bhātaro mātāpitunnaü upaņņhānaü gacchantā taü saddaü sutvā Bh-nivesanaü pavisitvā mātaraü assāsayiüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. esassa -- ti esā cutåpāpatti assa lokassa pariõamitā, evaü hi loko pariõāmeti, etehi dvãh' atthehi mutto nāma n' atthãti vadati. #<[page 190]># %<190 XXII. Mahānipāta.>% Samuddajā āha: @@ @@ Ta. ajja ce me ti tāta Sudassana sace ajja imaü rattiü Bh-o mama dassanaü nāgamissati athāhan taü apassantã jãvitaü jahissāmãti ma¤¤āmi. Puttā āhaüsu: @@ @@ Ta. caran ti amma tayo pi janā bhātupariyesanaü carantā, disodisaü -- ti naü assāsesuü. Tato Sudassano cintesi: "sace tayo pi ekadisaü gamissāma papa¤co bhavissati, tãhi tãõi ņhānāni gantuü vaņņati: ekena Devalokaü ekena Himavantaü ekena Manussalokaü, sace kho pana Kāõāriņņho manussalokaü gamissati yatth' eva Bh-aü passati taü gāmaü vā nigamaü vā jhāpetvā essati, esa kakkhaëo pharuso, na sakkā etaü tattha pesetun" ti cintetvā "tāta Ariņņha, tvaü d-lokaü gaccha, sace devatāhi dhammaü sotukāmāhi Bh-o d-lokan nãto tato nam ānehãti" Ariņņhaü d-lokaü pahiõi, Subhagaü pana "tvaü tāta Himavantaü gantvā pa¤casu mahānadãsu Bh-aü upadhāretvā ehãti" Hi-aü pahiõi, sayaü pana in-lokaü gantukāmo cintesi: "sac' āhaü māõavakavaõõena gamissāmi manussā osappissanti, mayā tāpasavesena gantuü vaņņati, manussānaü hi pabbajitā piyā manāpā" ti so tāpasavesaü gahetvā mātaraü vanditvā nikkhami, Bo-assa pana Accimukhã nāma vemātikabhaginã atthi, tassā Bo-e adhimatto sinehi, sā Su-aü gacchantaü disvā ā: #<[page 191]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 191>% "bhātiya, ativiya kilamāmi, aham pi tayā saddhiü gamissāmãti". "Amma na sakkā tayā gantuü, ahaü pabbajitavesena gacchāmãti". "Ahaü khuddakamaõķåkã hutvā tava jaņantare nipajjitvā gamissāmãti". "Tena hi ehãti" sā maõķåkapotikā hutvā tassa jaņantare nipajji, Su-o "målato paņņhāya vicinanto gamissāmãti" Bo-assa bhariyāyo tass' uposathakaraõaņņhānaü pucchitvā paņhamaü ta. gantvā âlambānena M-assa gahitaņņhāne lohita¤ ca vallãhi katapeëaņņhāna¤ ca disvā "Bh-o ahiguõķikena gahito" ti ¤atvā samuppannasoko assupuõõehi nettehi âlambānassa gatamaggen' eva paņhamaü kãëāpitagāmakaü gantvā manusse pucchi: "evaråpo nāma nāgo kenaci ahiguõķikena kãëāpito" ti. "âma âlambānena ito māsamatthake kãëāpito" ti. "Ki¤ci tena laddhan" ti. "âma idh' eva satasahassamattaü laddhan" ti. "Idāni kuhiü gato" ti. "Asukagāmaü nāmā" 'ti So tato paņņhāya pucchanto anupubbena rājadvāraü agamāsi, tasmiü khaõe âl-o pi sunahāto suvilitto paņņasāņakaü nivāsetvā ratanapeëaü gāhāpetvā rājadvāram eva gato, mahājano sannipati, ra¤¤o āsanaü pa¤¤attaü, so antonivesane ņhito va āha: "āgacchāmi, nāgarājānaü kãëāpetå" 'ti pesesi, âl-o citrattharake ratanapeëaü ņhapetvā vivaritvā "ehi mahānāgarājā" 'ti sa¤¤am adāsi, tasmiü samaye Su-o pi parisante ņhito, M. sãsaü nãharitvā sabban taü parisaü olokesi, nāgā dvãhi kāraõehi parisaü olokenti: supaõõaparipanthaü vā ¤ātake vā dassanatthāya, te supaõõe disvā bhãtā na naccanti, ¤ātake disvā lajjamānā, M. pana olokento parisantare bhātikaü addasa, so akkhipåraü assuü niggahetvā peëato nikkhamma bhātarābhimukho pāyāsi, mahājano taü āgacchantaü disvā bhãto paņikkami, eko Sudassano va aņņhāsi, so gantvā tassa pādapiņņhiyaü sãsaü ņhāpetvā rodi, Su-o pi rodi, M. roditvā nivattitvā peëam eva pāvisi, âl-o "iminā nāgena tāpaso daņņho bhavissatãti, assāsessāmi nan" ti upasaükamitvā āha: #<[page 192]># %<192 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. mā bhāyãti tāta tāpasa ahaü âl-o nāma mā bhāyi tava paņijagganan nāma mama bhāro ti. Sudassano tena saddhiü kathetukāmo āha: @@ Ta. kāyacãti kassaci appamattakassāpi dukkhassa uppādane ayaü mama asamattho, mayā hi sadiso ahiguõķiko nāma n' atthãti. âlambāno "asuko nām' eso" ti ajānanto kujjhitvā āha: @@ Ta. datto ti dandho lāëako, avhayantå 'ti avayhanto ayam eva vā pātho, i. v. h.: ayan pi ko si bālo ummattako maü suyuddhena avhayanto attanā saddhiü samaü karonto parisam āgato ti, parisā mama vacanaü suõātu: mayhaü doso n' atthi, mā kho me kujjhitthā 'ti. Atha naü Su-o gāthāya ajjhabhāsi: @@ Ta. nāgenā 'ti tvaü nāgena mayā saddhiü yujjha, ahaü maõķåkachāpiyā tayā saddhiü yujjhissāmi, ā. sahassehãti tasmiü no yuddhe yāva pa¤cahi sahassehi paõãtako hotå 'ti. âlambāno āha: @@ @@ Ta. ko nu te ti tava jitassa ko pāņibhogo atthi, upajåta¤cā 'ti imasmiü vā jåte upanikkhepabhåtaü kin nāma tava dhanaü siyā, dassehi me ti vadati, #<[page 193]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543). 193>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upajåta¤ca me ti mayhaü pana dātabbaü upanikkhepadhanaü vā ņhapetabbapāņibhogo vā tādiso atthi, tasmā no ta. yāva pa¤cahi sahassehi abbhutaü hotå 'ti. Su-o tassa kathaü sutvā "pa¤cahi no sahassehi abbhutaü hotå" 'ti abhãto rājanivesanaü āruyha mātulara¤¤o santike ņhito gātham āha: @@ Ta. kittimā ti guõakittisampannā. Rājā "ayaü tāpaso maü atibahuü dhanaü yācati, kin nu kho" ti cintetvā gāthaü āha: @@ Ta. pettikaü vā ti pitarā vā gahetvā khāyitaü attanā vā kataü iõaü nāma hoti, kim mama pitarā vā tava hatthato gahitaü atthi udāhu mayā, kiükāraõā evaü bahuü dhanaü yācasãti. Evaü vutte Sudassano dve gāthā abhāsi: @@ @@ Ta. abhi -- ti yuddhe jinituü icchati, ta sace hi so jãyissati mayhaü pa¤casahassāni dassati, sac' āhaü jiyissāmi aham assa dassāmi, tasmā taü bahuü dhanaü yācāmi, tan ti tasmā tvaü mahārāja ajja abhidassanaü daņņhuü niyyāhãti. Rājā "tena hi gacchāmā" 'ti tāpasena saddhiü yeva nikkhami, taü disvā âl-o "ayaü tāpaso gantvā va rājānaü gahetvā āgato, rājakulåpako bhavissatãti" bhãto taü anuvattanto g. ā.: @@ #<[page 194]># %<194 XXII. Mahānipāta.>% Ta. sippavādenā 'ti māõava ahaü attano sippena taü nātina¤¤āmi, tvaü pana sippena atimatto imaü uragaü na påjesi nāssa apacitiü karosãti. Tato Sudassano dve gāthā abhāsi: @@ @@ Ath' assa âlambāno kujjhitvā āha: @@ @@ Ta. rummãti ana¤jitāmaõķito, aviso -- ti nibbiso ti avajānāsi, āsajjā 'ti upagantvā, ja¤¤āsãti jāneyyāsi. Atha tena saddhiü keëiü karonto Sudassano gātham āha: @@ Ta. siluttassā 'ti gharasappassa, deķķubhassā 'ti udakasappassa, silābhuno ti nãlapaõõavaõõasappassa, iti nibbise sappe dassetvā etesaü visaü siyā n' eva lohitasãsassa sappassā 'ti āha. Atha naü âlambāno dvãhi gāthāhi ajjhabhāsi: @@ @@ Ta. dātave ti yadi te ki¤ci dātabbam atthi taü ķehi. (Sudassano:) @@ #<[page 195]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 195>% @@ @@ Imā gāthā Sudassanassa vacanaü, ta. puõõā ti uggena visena puõõā. Eva¤ ca pana vatvā "amma Accimukhi jaņantarato me nikkhamitvā pāõimhi patiņņhahā" 'ti mahājanamajjhe yeva bhaginiü pakkositvā hatthaü pasāresi, sā tassa saddaü sutvā jaņantare nipannā va tikkhattuü maõķåkavassitaü vassitvā nikkhamitvā aüsakåņe nisãditvā uppatitvā tassa hatthatale tãõi visabindåni pātetvā puna tassa jaņantaram eva pāvisi, Su-o visaü gahetvā ņhito "nassissat' āyaü janapado, vinassissat' āyaü janapado" ti tikkhattuü abhāsi, tassa so saddo dvādasayojanikaü Bārāõasiü chādetvā aņņhāsi. Atha rājā "kimatthaü janapado nassissatãti" pucchi. "Mahārāja imassa visassa nisi¤canaņņhānaü na passāmãti". "Tāta mahantāyaü paņhavã, paņhaviyaü nisi¤cā" 'ti. Atha naü "na sakkā mahārājā" 'ti paņikkhipanto gātham āha: @@ Ta. tiõa -- ti paņhavinissitāni tiõāni ca latāni ca sabbosadhiyo ca tasmā na sakkā paņhaviyaü si¤citun ti. "Tena hi taü tāta uddhaü ākāse khipā" 'ti. "Tatthāpi na sakkā" ti dassento gātham āha: @@ Ta. na himaü -- ti sattavassāni himabindumattam pi na patissati. "Tena hi udake si¤cāhãti". "Tatrāpi na sakkā" ti dassetuü gātham āha: #<[page 196]># %<196 XXII. Mahānipāta.>% @@ Atha naü rājā ā.: "tāta mayaü na ki¤ci jānāma, yathā amhākaü raņņhaü na nassati taü upāyaü tvam eva jānāhãti". "Tena hi mahārāja imasmiü ņhāne paņipāņiyā tayo āvāņe khaõāpethā" 'ti. Rājā khaõāpesi. Su-o majjhimaü āvāņaü nānābhesajjānaü pårāpesi, dutiyaü gomayassa, tatiyaü dibbosadhānaü ¤eva, tato majjhime āvāņe visabindåni pātesi, taü khaõaü ¤eva dhåmāyitvā jālā uņņhahi, sā gantvā gomayāavāņaü gaõhi, tato pi jālā uņņhāya itaraü dibbosadhapuõõaü gahetvā osadhāni jhāpetvā nibbāyi. âl-o tassa āvāņassa avidåre aņņhāsi, atha naü visaüusumā pahari, sarãracchavi uppāņetvā gatā, setakuņņhã ahosi, so bhayatajjito "nāgarājānaü vissajjemãti" tikkhattuü vācaü nicchāresi. Taü sutvā Bo. ratanapeëāya nikkhamitvā sabbālaükārapatimaõķitaü attabhāvaü māpetvā Sakkadevarājalãëhāya ņhito. Su-o pi Accimukhã pi tath' eva aņņhaüsu. Tato Su-o rājānam āha: "sa¤jānāsi no mahārāja kass' ete puttā" ti. "Na sa¤jānāmãti". "Amhe tāva na sa¤jānāsi, Kāsira¤¤ā pana dhãtu Samuddajāya Dhataraņņhassa dinnabhāvaü jānāsãti". "âma jānāmi, mayhaü sā kaniņņhabhaginãti". "Mayaü tassā puttā, tvaü no mātulo" ti. Taü sutvā rājā te āliīgitvā sãse cumbitvā roditvā pāsādaü āropetvā mahantaü sakkāraü kāretvā Bhåridattena saddhiü paņisanthāraü karonto pucchi: "tāta taü evaü uggatejaü kathaü âlambāno gaõhãti". {So} sabbaü vitthārena kathetvā "mahārāja ra¤¤ā nāma iminā niyāmena r. kāretuü vaņņatãti" mātulassa dh. d. Atha naü Su-o āha: "mātula mama mātā Bhå-aü apassantã kilamati, na sakkā amhehi bahi papa¤caü kātun" ti. "Sādhu tāta, tumhe tāva gacchatha, ahaü pana mama bhaginiü daņņhukāmo, kathaü taü passissāmãti". "Mātula kahaü pana ayyako Kāsirājā ti. "Tāta mama bhaginiyā vinā vattituü asakkonto r. pahāya pabbajitvā asukavanasaõķe nāma vasatãti". #<[page 197]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 197>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "Mātula mama mātā tumhe c' eva ayyaka¤ ca me daņņhukāmā, tumhe asukadivasaü mama ayyakassa santikaü gacchatha, mayaü mātaraü ādāya ayyakassa assamapadaü āgacchissāma, ta. naü tumhe pi passissathā" 'ti. Iti te mātulassa divasaü ņhapetvā rājanivesanā otariüsu. Rājā bhāgineyye uyyojetvā roditvā nivatti. Te pi paņhaviyaü nimujjitvā nāgabhavanaü gatā. Nagarapavesanakhaõķaü niņņhitaü. Mahāsatte sampatte sakalanagaraü ekaparidevasaddam ahosi. So pi māsaü peëāya kilanto gilānaseyyāya sayi, tassa santikaü āgacchantānaü nāgānam pamāõaü n' atthi, so tehi saddhiü kathento kilamati. Kāõāriņņho devalokaü gantvā M-aü adisvā paņhamam eva āgato, atha naü "esa caõķo pharuso sakkhissati nāgaparisaü vāretun" ti M-assa nipannaņņhāne dovārikaü kariüsu. Subhago pi sakala-Himavantaü vicinitvā tato mahāsamudda¤ ca sesanadiyo ca upadhāretvā Yamunaü upadhārento āgacchati. Nesādabrāhmaõo pi âlambānaü kuņņhiü disvā cintesi: "ayaü Bhå-aü kilametvā kuņņhijāto, ahaü pana taü mayhaü tathā bahåpakāraü maõilobhena âlambānassa dassesi, taü pāpaü maü āgamissati, yāva taü nāgacchati tāvad eva Yamunaü gantvā pāpavāhatitthe pāpavāhanaü karissāmãti" ta. gantvā "mayā Bhåridatte mittadåbhikammaü kataü pāpaü pavāhessāmãti" udakorohaõakammaü karoti. Tasmiü khaõe Subhago taü ņhānaü patto, tassa taü vacanaü sutvā "iminā kira pāpakammena tāva mahantassa yasassa dāyako mama bhātā maõimantassa kāraõā âlambānassa dassito, nāssa jãvitaü dassāmãti" naīguņņhena naü pādesu veņhetvā ākaķķhitvā udake osãdāpetvā nirussāsakāle thokaü sithilaü akāsi, so sãsaü ukkhipi, atha naü punākaķķhitvā osãdāpesi, #<[page 198]># %<198 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü bahuvāre tena kilamiyamāno nesāda{brāhmaõo} sãsaü ukkhipitvā g. ā.: @@ Ta. lokyan ti pāpapavāhanasamatthan ti lokasammataü, sajantan ti evaråpaü udakaü abhisi¤cantaü, Payāgasmin ti Payāgatitthe. Atha naü Subhago gāthāya ajjhabhāsi: @@ Ta. yadesā 'ti yo esa, pakirapari samantato ti paccatthikānaü upaharaõasamatthatāya pari samantato pakiri, sabbaü parikkhipitvā upari phaõena chādesi. Atha brāhmaõo "ayaü Bhå-assa bhātā na me jãvitaü dassati, yan nånāhaü etassa c' eva mātāpitunna¤ c' assa vaõõakittanena muducittataü katvā attano jãvitaü yāceyyan" ti cintetvā gātham āha: @@ Ta. Kaüsassā 'ti aparena nāmena evaünāmassa Kāsira¤¤o ti pi vadanti yeva, Kāsirājadhãtāya gahitattā Kāsirajjam pi tass' eva santakaü katvā vaõõeti, amar -- ti dãghāyutāya amarasaükhātānaü nāgānaü adhipatissa, mahesakkho ti mahānubhāvo, a¤¤ataro ti mahesakkhānaü a¤¤ataro, dāsampãti tādiso hi mahānubhāvo ānubhāvarahiņaü brāhmaõassa dāsampi udake oharituü nārahati pageva mahānubhāvabrāhmaõan ti vadati. #<[page 199]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 199>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Atha naü Subhago "duņņhabrāhmaõa tvaü maü va¤cetvā mu¤cissāmãti ma¤¤asi, na te jãvitaü dammãti" tena katakammaü pakāsento āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. sāyaü -- ti vikāle nigrodhaü upagato si, piīgiyan ti pakkānaü vaõõena piīgalaü, santhatāyutan ti pārohaparikiõõaü, kokila -- ti kokilāhi abhirudaü, dhuvaü -- ti udakabhåmiyaü jātatthā niccaü haritasaddalabhåmibhāgaü, pāturahå 'ti tasmiü nigrodhe ņhitassa tava so mama bhātā pākaņo ahosi, iddhiyā ti pu¤¤atejena, so tenā 'ti so tuvaü tena attano bhavanaü netvā pariciõõo. parisaran ti tayā mama bhātu kataveraü pāpakammaü parisaranto anussaranto, chedayissāmãti chindissāmi. Atha brāhmaõo "na me esa jãvitaü dassati, yaü ki¤ci pana katvā mokkhatthāya vāyamituü vaņņatãti" g. ā.: @@ Etehãti ajjhāyakattādãhi tãhi kāraõehi br. avajjho, na labbhā brāhmaõaü vadhituü, kiü tvaü vadesi, yo hi br-aü vadheti so Niraye nibbattatãti #<[page 200]># %<200 XXII. Mahānipāta.>% Taü sutvā Subhago saüsayapatto hutvā "imaü n-bhavanaü netvā bhātaro paņipucchitvā jānissāmãti" cintetvā dve gāthā abhāsi: @@ @@ Ta. puran ti nagaraü, ogāëhan ti anupaviņņhaü, girim -- ti Yamunato avidåre ņhitaü Himavantaü āhacca jotati, tattha te ti tasmiü nagare te mama bhātaro vasanti, ta. nãte tayi yathā te vakkhanti tathā bhavissasi, sace hi saccaü kathesi jãvitaü te atthi no ce tatth' eva sãsaü chindissāmãti. Iti naü vatvā gãvāyaü gahetvā khipanto akkosanto paribhāsanto M-assa pāsādadvāraü agamāsi. Mahāsattassa pariyesanakhaõķaü niņņhitaü. Atha naü dovāriko hutvā nisinno Kāõāriņņho tathā kilametvā āniyyamānaü disvā paņimaggaü gantvā "Subhaga, mā heņhayi, brāhmaõā nāma Mahābrahmuno puttā, sace hi Mahābrahmā jānissati `mama puttaü viheņhayantãti' kujjhitvā amhākaü sakalaü n-bhavanaü vināsessati, lokasmiü brāhmaõā nāma seņņhā mahānubhāvā, tvaü tesaü ānubhāvaü na jānāsi, ahaü jānāmãti", Kāõāriņņho kira atãtānantare bhave ya¤¤akārabrāhmaõo ahosi, tasmā evaü ā., vatvā ca pana anubhåtapubbavasena yajanasãlo hutvā Subhaga¤ ca nāgaparisa¤ ca āmantetvā "etha, ya¤¤akārakabrāhmaõānaü vo guõe vaõõessāmãti" vatvā ya¤¤avaõõaü ārabhanto āha: @@ #<[page 201]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 201>% Ta. anittarā ti bhoga imasmiü loke ya¤¤ā ca vedā ca anittarā na lāmakā mahānubhāvā, te ittarehi brāhmaõehi sampayuttā, tasmā brāhmaõāpi anittarā va jātā, tad aggarayhan ti tasmā agārayhaü brāhmaõaü vinindamāno dhana¤ ca paõķitadhamma¤ ca jahātãti, idaü kira so iminā Bhåridatte mittadåbhikammaü katan ti vattuü mā labhatãti avoca. Atha taü Kāõāriņņho "Subhaga jānāsi pana `ayaü loko kena vihito"' ti pucchitvā "na jānāmãti" vutte "brāhmaõānaü pitāmahena Brahmunā" ti dassetuü itaraü g. ā. @@ Ta. upāgå ti upagatā, Brahmā kira brāhmaõādayo nimminitvā ariye tāva brāhmaõe āha: tumhe ajjhenam eva upagacchatha, mā a¤¤aü ki¤ci karittha, janinde ā.: tumhe paņhaviü yeva vijinetha, vesse ā.: tumhe kasiü yeva upetha, sudde ā.: tumhe tiõõaü vaõõānaü pāricariyaü yeva upethā 'ti, tato paņņhāya ariyā ajjhenaü janindā paņhaviü vessā kasiü suddā pāricariyaü upagatā ti vadati, paccekan -- ti upagacchantā ca pāņiyekkaü attano kulapadesānuråpena Brahmunā vuttaniyāmen' eva upagatā, katāhu ete Vasinā ti āhå ti evaü kira tena Vasinā Mahābrāhmaõā katā ahesuü ti kathenti Evaü "mahāguõā ete brāhmaõā nāma, yo hi etesu cittaü pasādetvā dānaü deti tassa a¤¤attha paņisandhi n' atthi, devalokam eva gacchatãti" vatvā āha: @@ @@ #<[page 202]># %<202 XXII. Mahānipāta.>% Ta. ete hãti ete hi, Dhātā ti ādayo devarājāno, puthuso ti anekapakāraü ya¤¤aü yajitvā, atha sabbakāme ti atha ajjhāyakānaü brāhmaõānaü sabbakāme datvā etāni ņhānāni pattā ti dasseti, vikāsitā ākaķķhitā, cāpa -- ti na dhanupa¤casatāni pa¤cacāpasatappamāõaü pana mahādhanuü, bhãmaseno ti bhayānakaseno, sahassabāhå 'ti na tassa bāhånaü sahassaü, pa¤cannaü pana dhanuggahasatānaü bāhusahassena ākaķķhitabbassa dhanuno ākaķķhanen' eva evaü vutto, ādahi jātavedan ti so pi rājā tasmiü kāle brāhmaõe sabbakāmehi santappetvā aggiü ādahi patiņņhahitvā paricari, ten' eva kāraõena devaloke nibbatto, tasmā brāhmaõā nāma imasmiü loke jeņņhakā ti ā. So uttarim pi brāhmaõe yeva vaõõento gātham āha: @@ Ta. yo ti yo so porāõako Bārāõasirājā ti dasseti, yathānubhāvan ti yathābalaü, yad assa atthi taü sabbaü pariccajitvā bhojesi, deva¤¤ataro ti so a¤¤ataro mahesakkhadevarājā ahosãti. Evaü brāhmaõā nāma aggadakkhiõeyyā ti. Ath' assa aparam pi kāraõaü āharitvā dassento gātham āha: @@ Ta. mahāsanan ti mahābhakkhaü, jetun ti santappetuü, ya¤¤atan ti ya¤¤avidhānaü, varato ti varassa Aggidevassa yajitvā, Mujalindhajjhaga¤chãti Mujalindo adhigato, eko kira pubbe Bārāõasiyaü Mujalindo nāma rājā brāhmaõe pakkositvā saggamaggaü pucchi, atha naü te brāhmaõāna¤ ca brāhmaõadevatāya ca sakkāraü karohãti vatvā kā nu brāhmaõadevatā ti vutte Aggidevo ti taü navasappinā santappehãti āhaüsu, so tathā akāsi. Tam atthaü pakāsento esa imaü gātham āha: @@ #<[page 203]># %< 6. Rhåridattajātaka. (543.) 203>% @< hitvā apariyantarathaü sasenaü rājā Dujãpo pi jagāma saggan ti. || Ja_XXII:875 ||>@ Ta. pabbajãti pa¤cavassasatāni r. kārento brāhmaõānaü sakkāraü kāretvā apariyantarathaü sasenaü hitvā pabbaji, Dujãpo pãti so cāpi Dujãpo nāma rājā brāhmaõe påjetvā va saggaü gato ti vadati, Dujipo ti pi pāņho. Aparāni pi 'ssa udāharaõāni dassento āha: @@ @@ Ta. sāgarantan ti sāgarapariyantaü paņhaviü, ussesãti brāhmaõe saggamaggaü pucchitvā suvaõõayåpaü ussāpehãti vutto pasughātatthāya ussāpesi, vessānaramādahāno ti vessānaraü aggiü ādahanto, vesānaran ti pi pāņho, deva¤¤ataro ti Subhaga so hi rājā aggiü juhitvā a¤¤ataro mahesakkhadevo ahosãti vadati, yassānu -- ti bho Subhaga Gaīgā ca samuddo ca kena kato ti jānāsãti na jānāmi kiü jānissasi tvaü, brāhmaõe yeva pothetuü jānāsi, atãtasmiü hi Aīgo nāma lomapādo Bārāõasirājā brāhmaõe saggamaggaü pucchitvā tehi Himavantaü pavisitvā br-ānaü sakkāraü katvā aggiü paricarā 'ti vutto aparimāõā gāviyo ca mahisiyo ca ādāya Hi-taü pavisitvā tathā akāsi, brāhmaõehi bhuttātirittaü khãradadhiü kiü kātabhan ti ca vutte chaķķethā 'ti āha, ta. thokassa khãrassa chaķķitaņņhāne kunnadiyo ahesuü, bahukassa chaķķitaņņhāne Gaīgā pavattatha, taü pana khãraü yattha dadhi hutvā sannisinnaü ņhitaü taü yeva samuddaü nāma jātaü, iti so evaråpaü sakkāraü katvā brāhmaõehi vuttavidhānena aggiü paricariya sahassakkhassa puraü ajjhaga¤chi. Iti 'ssa idaü atãtaü āharitvā i. g. āha: @@ #<[page 204]># %<204 XXII. Mahānipāta.>% @< sa somayāgena malaü vihantvā subhoga deva¤¤ataro ahosãti. || Ja_XXII:878 ||>@ Ta. somayāgena -- ti bho subhoga, yo idāni Sakkassa senāpati mahāyaso devaputto so pi pubbe Bārāõasirājā va brāhmaõe saggamaggaü pucchitvā tehi somayāgena attano malaü pavāhetvā devalokaü gacchatãti vutto br-ānaü mahantaü sakkāraü katvā tehi vuttavidhānena somayāgaü katvā tena attano malaü vihantvā deva¤¤ataro jāto ti. Imam atthaü pakāsento evam āha: @@ @@ Ta. so pi tadā -- ti bhātiya subhoga, yena Mahābrahmunā aya¤ ca loko paro ca loko Bhāgãrasãgaīgā ca Himavanta-Gijjha-pabbatā ca katā so pi yadā Brahmupapattito pubbe māõavako ahosi tadā aggim eva ādahi, aggiü juhitvā Mahābrahmā hutvā idaü sabbam akāsi, evaü mahiddhikā brāhmaõā ti dasseti, cityā katā ti pubbe kir' eko Bārāõasirājā br-õe s-maggaü pucchitvā br-ānaü sakkāraü karohãti vutto tesaü mahādānaü paņņhapetvā mayhaü dāne kiü n' atthãti pucchitvā sabbaü ¤eva atthi br-ānaü pana āsanāni na-ppahontãti. vutte iņņhakāhi cināpetvā āsanāni kāresi, tadā cityāvayatapiņņhikā br-ānaü ānubhāvena vaķķhitvā Mālāgiriādayo pabbatā jātā, evaü ete ya¤¤akārehi brāhmaõehi katā ti kathentãti. Atha naü punāha: "bhātika, jānāsi panāyaü samuddo kena kāraõena apeyyo loõodako jāto" ti "na jānāmi Ariņņhā" 'ti, atha naü "tvaü brāhmaõe yeva hiüsituü jānāsi, suõāhãti" vatvā gātham āha: @@ #<[page 205]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 205>% @< tãre samuddass' udakaü sajantaü taü sāgar' ajjhohari, ten' apeyyo ti. || Ja_XXII:881 ||>@ Ta. yācayogo ti cāhā ti taü brāhmaõaü yācayogo ti ca loko āha, udakaü -- ti so kir' ekadivasaü pāpapavāhanakammaü karonto tãre ņhatvā samuddato udakaü gahetvā attano upari sajati abbhukkirati, atha naü evaü karontaü vaķķhitvā sāgaro ajjhohari, taü kāraõaü Mahābrahmā sutvā iminā kira me putto hato ti samuddaü apeyyo loõodako bhavatå 'ti abhisapi, tena kāraõen' esa apeyyo. "Evaråpā ete brāhmaõā nāmā" 'ti vatvā puna pi āha: @@ Ta. Vāsavassā 'ti pubbe br-ānaü dānaü datvā Vāsavattaü pattassa Vāsavassa, āyāgavatthånãti pu¤¤akkhettabhåtā aggadakkhiõeyyā puthubrāhmaõā saüvijjanti, purimaü disan ti te idāni purimāsu catåsu disāsu saüvijjamānā tassa Vāsavassa mahantaü vedaü janayanti pãtisomanassaü āvahanti. Evaü Ariņņho cuddasahi gāthāhi brāhmaõe ca ya¤¤e ca vede ca vaõõesi. Tassa taü kathaü sutvā M-assa gilānupaņņhānaü āgatā bahunāgā "bhåtam eva kathetãti" micchāgāhaü gaõhanākārappattā jātā. M. gilānaseyyāya nipanno va taü sabbaü assosi, nāgāpi 'ssa ārocesuü, tato Bo. cintesi: "Ariņņho micchāmaggaü vaõõesi, vādam assa bhinditvā parisaü sammādiņņhikaü karissāmãti" so uņņhāya nahātvā sabbālaükārapatimaõķito dhammāsane nisãditvā sabbaü nāgaparisaü sannipātetvā Ariņņhaü pakkosāpetvā "Ariņņha tvaü abhåtaü vatvā vede ca ya¤¤e ca brāhmaõe ca vaõõesi, br-ānaü hi vedavidhānena ya¤¤ayajanan nāma aniņņhasammataü na saggāvahaü, tava vāde abhåtaü passā" 'ti ya¤¤abhe davādan nāma ārabhanto āha: #<[page 206]># %<206 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 207]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543). 207>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 208]># %<208 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 209]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543) 209>% Ta. vedajjhagatānariņņhā 'ti Ariņņha idāni vedādhigamāni nāma dhãrānaü parājayasaükhāto kaliggaho magānaü bālānaü jayasaükhāto kaņaggāho, marãcidhamman ti idaü hi vedattayaü marãcidhammaü, tayidaü asamekkhitattā yuttāyuttaü ajānantā bālā udakasa¤¤āya migā marãci viya bhåtasa¤¤āya anavajjasa¤¤āya attano vināsaü upagacchanti, nātivah -- ti evaråpā pana māyākoņņhāsā pa¤¤aü ¤āõasampannaü purisaü nātivahanti na va¤centi, bhavantirassā 'ti rakāro vya¤janasandhimattaü, assa bhånahuno ti vaķķhighātakassa mittadduno narassa vedā tāõatthāya na bhavanti, patiņņhā hotuü na sakkontãti a, pariciõõo ca aggãti aggi ca pariciõõo tividhena duccaritadosena sadosacittaü pāpakammaü purisaü na tāyati na rakkhati, sabba¤ ca maccā ti sace pi hi yattakaü loke dāru atthi taü sabbaü sadhanā sabhogā attano dhanena ca bhogehi ca saddhiü tiõena missaü katvā ādãpeyyuü evaügatā sabbam pi tan tehi ādãpitaü dahanto ayaü asamattatejo asadisatejo tāva aggi na tappe, evaü atappanãyaü bhātika dirasa¤¤u dvãhi jivhāhi rasajānanasamattha ko taü sappiādãhi subhikkhaü suhitaü kuriyā sakkuõeyya kātuü, evaü atittaü pana taü mahagghaü santappetvā ko nāma d-lokaü gamissati, passa eta¤ ca te dukkathitan ti, yogayutto ti araõimathanayogena yutto hutvā taü paccayaü labhitvā va samārohati nibbattati aggi, evaü paravāyamena uppajjamānaü acetanaü taü tvaü devo ti vadasi, idam pi abhåtam eva kathesãti, aggimanuppaviņņho ti aggim anuppaviņņho, nāmatthamāno ti nāpi araõinarena araõihatthena narena amanthiyamāno nibbattati nāma, kammenā ti na jātavedatthikassa purisassa kiriyaü vinā attano dhammatāya yeva jāyati, susseyyun ti antoagginā sosiyamānāni sukkheyyuü allān' eva na siyuü, bhojan ti bhojanto, dhåmasikhiü patāpavan ti dhåmasikhāya yuttaü patāpavantaü, aīgārikā ti aīgārakammakarā, loõakarā ti loõodakaü pacitvā loõakārakā, sådā ti bhattakārakā, sarãradāhā ti matasarãrajjhāpakā, pu¤¤an ti ete pi sabbe pu¤¤am eva kareyyuü, ajjhenamaggin ti ajjhenaaggiü mantajjhāyakā brāhmanāpi hontu, kocãti koci naro dhåmasikhãpatāpavantaü aggiü bhojento tappayityāpi pu¤¤aü na karoti nāma, lokāpacito samāno ti tava vādo lokassa apacito påjito samāno, yadevā 'ti yaü ahikuõapādiü paņikkålajegucchaü maccā dårato parivajjenti tadappasathan ti taü appasatthaü samma dirasa¤¤u kathaü kena kāraõena paribhu¤jeyya, deveså 'ti eke manussā sikhiü devesu a¤¤ataraü devan ti vandanti, milakkhā panā 'ti a¤¤āõā pana milakkhā udakaü devo ti vadanti, #<[page 210]># %<210 XXII. Mahānipāta.>% asa¤¤akāyan ti anindriyabaddhaü acittakāya¤ ca samānam etaü acetanaü pajānaü pacanādikammakaraü vessānaraü aggiü paricaritvā pāpāni kammāni karonto loko kathaü sugatiü gamissati, idan te ativiya dukkathitaü, sabbābhibhåtāhu dha jãvikatthā ti ime brāhmaõā attano jãvikatthaü Mahābrahmā sabbābhibhå ti āhaüsu, sabbo loko ten' eva nimmito ti vadanti, puna aggissa Brahmā paricārako ti pi vadanti, so pi kira aggiü juhat' eva, sabbānubhāvã ca vasãti so pana yadi sabbānubhāvã ca vasã ca atha kimatthaü sayaü animmito hutvā attanā va nimmitaü vanditā bhaveyya, idam pi te dukkathitam eva, hassan ti Ariņņha brāhmaõānaü vacanan nāma hasitabbayuttakaü, paõķitānaü nijjhānaü na khamati, pakariüså 'ti ime brāhmaõā evaråpaü musāvādaü attano lābhasakkārahetu pubbe patthariüsu, sandambhitā -- ti te ettakena lābhasakkāre apātubhåte jantuhi saddhiü yojetvā pāõavadhapaņisaüyuttaü attano laddhiü dhammasaükhātaü santidhammaü sandambhitā ya¤¤asuttakaü nāma gandhayiüså 'ti a., eta¤ca saccan ti yad etaü tayā ajjhenamariyā ti ādi vuttaü eta¤ ca saccaü bhaveyya, nākhattiyo ti evaü sante akhattiyo r. nāma na labheyya abrāhmaõāpi mantapadāni na sikkheyyuü, musā cime ti musā ca ime, odariyā ti udaranissitajãvikā udarapårahetu vā, tadappapa¤¤ā ti taü tesaü vacanaü appapa¤¤ā, attanā vā 'ti paõķitā pana tesaü vacanaü sadosan ti attanā va passanti, taü tādisan ti taü tathāråpaü saükhubhitvā Brahmuõā ņhapitamariyādaü bhinditvā ņhitaü saükhubhitaü bhinnaü lokaü so tava Brahmā kasmā ujuü na karoti, alakkhin ti kiükāraõā sabbaloke dukkhaü vidahi, kin ti kiü na ekantasukhim eva sabbalokam akāsi, lokavināsako coro ma¤¤e tava Brahmā ti, māyā ti māyāya, adhammena kinnu kārãti iminā māyādinā adhammena kiükāraõā lokaü anvākiriyaü yojayatãti a., Ariņņhā 'ti A. tava bhåtapati adhammiko yo dasavidhe kusaladhamme sati dhammam eva avidahitvā adhammaü vidahi, kãņā ti ādi upayogatthe paccattaü, ete kãņādayo pāõe hantvā macco sujjhatãti etesam pi Kambojaraņņhavāsãnaü bahunnaü anariyānaü dhammā, te pana vitathā adhammā va dhammā ti vuttā, tehi pi tava Brahmunā va nimmitehi bhavitabbaü. Idāni tesaü vitathābhāvaü dassento āha: @@ #<[page 211]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 211>% @< bhovādi bhovādina mārayeyyuü ye cāpi tesaü abhisaddaheyyuü. || Ja_XXII:904 ||>@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 212]># %<212 XXII. Mahānipāta.>% @< annāni bhutvā kuhakā kuhitvā muõķaü katvā ya¤¤apath' ossajanti. || Ja_XXII:911 ||>@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 213]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543) 213>% @< ya¤¤a¤ ca etaü parivaõõayantā cityā katā ya¤¤akarehi-m-āhu. || Ja_XXII:918 ||>@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 214]># %<214 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ Ta. bhovādãti brāhmaõā, bhovādina mārayeyyun ti brāhmaõam eva māreyyuü, ye cāpãti ye cāpi brāhmaõānaü taü vacanaü saddaheyyuü te attano upaņņhāke yeva ca brāhmaõe ca māreyyuü, brāhmaõā pana brāhmaõe ca upaņņhāke ca amāretvā nānappakāre tiracchāne yeva mārenti, iti tesaü vacanaü micchā, kecãti ya¤ ca no māretha mayaü saggaü gamissāmā 'ti āgacchantā keci n' atthi, pāõe pasumāharantãti migādayo pāõe ca pasu¤ ca vipphandamānaü jãvikatthāya mārenti, mukhan -- ti etesu yåpassa pasubandhesu imasmiü te yåpe sabbaü maõisaükhamuttaü dha¤¤adhanarajatajātaråpaü sannihitaü, ayan te yåpo parattha kāmaduho bhavissati sassatabhāvaü āvahissatãti citrehi kāraõehi mukhaü pasārenti, tan taü vatvā micchāgāhaü gahentãti a., #<[page 215]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 215>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sace cā 'ti sace ca yåpe vā sesakaņņhesu vā etaü maõiādi bhaveyya tidive vā sabbakāmaduhaü assa tevijjagaõā ca puthå hutvā ya¤¤aü yajeyyuü bahudhanatāya c' eva saggakāmatāya ca a¤¤aü brāhmaõaü na yājeyyuü yasmā pana attano va dhanaü paccāsiüsantā a¤¤am pi yājenti tasmā abhåtavādino ti veditabbā, kuto cā 'ti etasmi¤ ca yåpe vā sesakaņņhesu vā kuto etaü maõiü ādiü katvā avijjamānam eva kuto tidive sabbakāme duhissati sabbathāpi abhåtam eva tesaü vacanaü, saņhā ca luddā ca upaladdhabālā ti Ariņņha ime brāhmaõā nāma kerāņikā c' eva nikkaruõā ca te bālā lokaü palobhetvā upalāpetvā vicitrehi kāraõehi mukhaü pasārenti, sabbakāme ti aggiü ādāya ta¤ ca duha amhāka¤ ca vittaü dehi tato sabbakāme labhitvā sukhã hohisi, tamaggihuttaü -- ti taü rājānaü rājamahāmattaü vā ādāya aggihuttaņņhānaü gehaü pavisitvā, oropayitvā ti vicitrāni kāraõāni vadantā kesamassuü c' assa nakha¤ ca oropayitvā, atigāëayantãti vuttatāya tayo vede nissāya idaü dātabbaü idaü kātabban ti vadantā vedehi tassa santakaü dhanaü atigālayanti vināsenti viddhaüsenti, annāni bhutvā -- ti te kuhakā nānappakāraü kuhakakammaü katvā ya¤¤aü vaõõetvā va¤cetvā tassa santakaü nānaggarasabhojanaü bhu¤jitvā atha naü muõķaü katvā ya¤¤apathe ossajanti taü gahetvā bahi ya¤¤avāņaü gacchantãti a., yogayogenā 'ti brāhmaõā ekaü bahukā samecca tena tena yogena tāya tāya yuttiyā vilumpamānā diņņhaü paccakkhan tassa dhanaü adiņņhena devalokena adiņņhaü devalokaü vaõõetvā amaraņņhānaü katvā haranti, akāsiyā rājåhi vānusiņņhā ti ida¤ ca ida¤ ca baliü gaõhathā 'ti rājåhi anusiņņhā akāsiyasaükhātā rājapurisā viya, tadassā 'ti tam assa dhanam ādāya haranti, corasamā ti abhåtabaligāhakā sandhicchedacorasadisā, vajjhā ti vadhārahā evaråpā pāpadhammā idāni loke na ha¤¤anti, bāhārasãti bāhāsi, i. v. h.: idam pi Ariņņha brāhmaõānam pi musāvādaü passa te kira ya¤¤esu mahatiü palāsayaņņhiü Indassa bāhāsi dakkhiõā ti vatvā chindanti, tav' etesaü vacanaü saccaü atha chinnabāhu samāno ken' assa bāhubalena Indo asure jināti, samaīgãti bāhusamaīgã achinnabāhu arogo yeva, paramo ti uttamo pu¤¤iddhisamannāgato a¤¤esaü avajjho, brāhmaõā ti brāhmaõānaü, tuccharåpā ti tucchasabhāvā nipphalā, va¤canā ti ye te brāhmaõānaü mantā nāma esā loke sandiņņhikā va¤canā, yathāpakārānãti yādisāni iņņhakāni gahetvā ya¤¤akarehi cityā katā ti vadanti, tiņņhaselā ti pabbatā hi acalā tiņņhā upacitā ekaghanā silāmayā va iņņhakāni calāni na ca ekaghanāni na silāmayāni, parivaõõayantā ti evaü ya¤¤aü vaõõentā brāhmaõā, #<[page 216]># %<216 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ samantavede ti paripuõõavede brāhmaõe, vahantãti sotesu pi āvaņņesu patite vahanti, nimujjāpetvā jãvitakkhayaü pāpenti, na tena -- kānan ti ettha eko nakāro pucchanattho hoti, nanu tena vyāpannarasådakā nadiyo ti hi nam pucchanto evam āha, kasmā ti kena kāraõena tāva mahāsamuddo va apeyyo kato, kiü Mahābrahmā nadãsu udakaü apeyyaü kattuü na sakkoti samudde yeva sakkotãti, dirasa¤¤urāhå 'ti dirasa¤¤u ahu jāto ti a., pure puratthā ti ito pure sabbapuratthā sabbapaņhamakappikakāle, kā kassa bhariyā ti kā kassa bhariyā nāma, tādā hi itthiliīgam eva n' atthi, pacchā methunadhammavasena mātāpitaro nāma jātā, mano manussan ti tadā hi mano yeva manussaü ajanesi, manomayā sattā nibbattiüså 'ti a., tenāpi dhammenā 'ti tena pi kāraõena tena sabhāvena na koci jātiyā hãno nāma, na hi tadā khattiyādibhedo atthi, tasmā yaü brāhmaõā vadanti brāhmaõā va jātiyā seņņhā itare hãnā ti taü micchā, evampãti evaü vattamāne loke porāõakavattaü jahitvā pacchā attanā pakkhanditvā katānaü vasena khattiyādayo cattāro koņņhāsā jātā, evaü vossaggavibhaīgam āhu, attanā va katehi kammavossaggehi tesaü sattānaü ekacce khattiyā jātā ekacce brāhmaõādayo ti imaü vibhaīgaü kathenti, tasmā brāhmaõā va seņņhā ti vacanaü micchā, sattadhā ti yadi Mahābrahmunā brāhmaõānaü ¤eva tayo vedā dinnā na a¤¤esaü caõķālassa mante bhāsantassa muddhā sattadhā phaleyya na ca phalati, tasmā imehi brāhmaõehi attavadhāya mantā katā, attano yeva tesaü musāvādāditaü pakāsentā guõavadhaü karonti, vācā katā ti ete mantā nāma musāvādena cintetvā katā, giddhikatā gahitā ti lābhagiddhikatāya brāhmaõehi gahitā, dummocayā ti macchena gilitabaliso viya dummocayā, kavyāpathānupannā ti kavyakārabrāhmaõānaü vacanapatham anupannā anugatā, tehi yathā icchanti tathā musā vatvā baddhā, bālānan ti tesaü hi bālānaü cittaü visame niviņņhaü taü a¤¤e appapa¤¤ā saddahanti, porisiyaübalenā 'ti porisiyasaükhātena balena, i. v. h: yaü etesaü sãhādãnaü purisathāmasaükhātaü porisiyaü balaü tena porisiyabalena samannāgatā brāhmaõā nāma n' atthi, sabbe imehi tiracchānehi pi hãnā yeva, manussabhāvo ca gavaü va pekkho ti api ca yo etesaü manussabhāvo so gunnaü viya pekkhitabbo, kiükāraõā: jātã hi tesaü asamā samānaü, tesaü hi brāhmaõānaü duppa¤¤atāya gohi saddhiü samānajāti yeva asamā, a¤¤am eva hi gunnaü saõņhānaü a¤¤aü etesan ti etena brāhmaõe tiracchānesu sãhādisame pi akatvā goråpasame karoti, sace ca rājā ti Ariņņha yadi Mahābrahmunā dinnabhāvena khattiyo va paņhaviü vijetvā, sajãvavā ti sahajãvãhi amaccehi samannāgato, assavo pārisajjo ti attano ovādakaraparisāvacaro siyā ath' assa parisāya yujjhitvā r. dātabbaü nāma na bhaveyya, #<[page 217]># %< 6. Bhåridattajātaka. (543.) 217>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sayam eva so ekako va sattusaüghaü vijeyya, evaü sati yuddhadukkhābhāvena tassa pana pajā niccasukhã bhaveyya, eva¤ ca n' atthi tasmāpi tesaü vacanaü micchā, khattiyamantā ti rājasattha¤ ca tayo ca vedā attano āõāya ruciyā idam eva kattabban ti pavattantā atthena ete samakā bhavanti, avinicchinitvā ti tesaü khattiyamantānaü khattiyo pi vedānaü brāhmaõo pi atthaü avinicchinitvā āõāvasen' eva gaõhanto tam atthaü udakoghena channaü maggaü viya na bujjhati, atthena ete ti vacanatthena ete samakā bhavanti, kiükāraõā: brāhmaõā va seņņhā a¤¤o vaõõo hãno ti vadanti yeva, sabbe te ti te sabbe lābhādayo lokadhammā sabbe te sabbesaü catunnam pi vaõõānaü dhammā ekasatto pi hi etehi muttako nāma n' atthãti, brāhmaõā lokadhammehi aparimuttā vasamānā seņņhā mayan ti musā kathenti, ibbhā ti gahapatikā, tevijjasaüghāpãti brāhmaõā tath' eva puthå na kasigorakkhādãni kammāni karonti, niccossukā ti niccaü ussukkajātā chandajātā, tad appapa¤¤ā dirasa¤¤u ārā ti tasmā bhātika dirasa¤¤u nippa¤¤ā brāhmaõā ārā te dhammato, porāõakā hi brāhmaõadhammā etarahi sunakhesu sandissantãti. Evam M. tesaü vādaü bhinditvā attano vādaü patiņņhāpesi, tassa dhammakathaü sutvā nāgaparisā somanassajātā ahosi. M. nesādabrāhmaõaü nāgabhavanā nãharāpesi, paribhāsamattam pi pan' assa nākāsi. Sāgarabrahmadatto pi ņhapitadivasaü anatikkamitvā caturaīginiyā senāya parivuto pituvasanaņņhānaü agamāsi. M. pi "mātula¤ ca ayyaka¤ ca passissāmãti" bheri¤ carāpetvā mahantena sirisobhaggena Yamunato uttaritvā tam eva assamaü ārabbha pāyāsi, avasesabhātaro ca tassa mātāpitaro ca pacchato pāyiüsu. Tasmiü khaõe S-brahmadatto M-aü mahatiyā parisāya āgacchantaü asa¤jānitvā pitaraü pucchanto āha: @@ @@ @@ #<[page 218]># %<218 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. paņipannānãti kass' etāni turiyāni purato paņipannāni, hāsayantā ti etaü rājānaü hāsayantā, ka¤cana -- 'ti kassa nalāņante bandhena uõhãsapaņņena vijjuyā meghamukhaü viya varamukhaü ujjotatãti pucchati, yuvā -- ti taruõo sannaddhadhanukalāpo, ukkā -- ti kammāruddhane pahaņņhasuvaõõaü viya, khadiraīgāra -- ti ādittakhadiraīgārasannibbaü, jaübonadan ti rattasuvaõõamayaü, aīkaü pariggayhā 'ti cāmarãgāhakena aīkena pariggahãtā hutvā, vālavãja -- ti uttamaü vālavãjaniü, pekhuõa -- ti morapi¤jahatthakāni, vicitrānãti sattaratanavicitrāni, tapa¤¤a -- ti tapanãyasuvaõõena ca maõãhi ca khacitadaõķāni, #<[page 219]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544.) 219>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ubhatomukhan ti mukhassa ubhatopassesu caranti, vātena -- ti vātāhatā, niddhantā ti siniddharutā, nalāņantan ti kass' ete evaråpā kesā nalāņantaü upasobhanti, nabhā ti nabhato uggatā vijju viya, uõõajan ti ka¤canadāso viya paripuõõaü, lapanajā ti mukhajā, kuppilasādisā ti mantālakamakulasadisā, sukhe ņhitā ti sukhaparihatā, jayaü Indo vā 'ti jayappatto Indo viya, suvaõõa-ti suvaõõapilakāhi ākiõõaü, maõi -- ti maõitharåhi vicittaü, suvaõõacitakā ti suvaõõakhacitā, citrā ti sattaratanavicitrā, sukatā ti suniņņhitā, citrasibbanā ti citrasibbaniyo, ko -- pādā ti ko esa pādato evaråpā pādukā omu¤catãti. Evaü puttena S-brahmadattena puņņho iddhimā abhi¤¤ālābhitāpaso "tāta ete Dhataraņņhassa ra¤¤o puttā tava bhāgineyyā nāgā" ti ācikkhanto gātham āha: @@ Evaü etesaü kathentānaü ¤eva nāgaparisā patvā tāpasassa pāde vanditvā ekamantaü nisãdi. Samuddajāpi pitaraü vanditvā roditvā nāgaparisāya saddhiü n-bhavanam eva gatā. S-brahmadatto tatth' eva katipāhaü vasitvā Bārāõasiü eva gato. Samuddajā n-bhavane yeva kālam akāsi. Bo. yāvajãvaü sãlaü rakkhitvā uposathakammaü katvā āyupariyosāne saddhiü nāgaparisāya saggapadaü påresi. S. i. d. ā. "evaü upāsakā porāõakapaõķitā anuppanne pi Buddhe evaråpaü nāgasampattiü pahāya uposathakammaü kariüsu yevā" 'ti vatvā j. s.: "Tadā mātāpitaro mahārājakulāni ahesuü, nesādabrāhmaõo Devadatto, Somadatto Anando, Accimukhã Uppalavaõõā, Sudassano Sāriputto, Subhogo Moggallāno, Kāõāriņņho Sunakkhatto, Bhåridatto aham evā 'ti. Bhåridattajātakaü. $<7. Mahānāradakassapajātaka.>$ Ahu rājā Videhānan ti. Idaü S. Laņņhivanuyyāne viharanto Uruvelakassapadamanaü ā. k. Yadā hi S. pavattavaradhammacakko Uruvelakassapādayo jaņile dametvā Magadharājassa paņissavaü mu¤cetuü purāõasahassajaņilaparivuto Laņņhivanuyyānaü agamāsi. #<[page 220]># %<220 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tadā dvādasanahutāya parisāya saddhiü āgantvā Dasabalaü vanditvā nisinnassa Magadhara¤¤o parisantare brāhmaõagahapatikānaü vitakko uppajji: "kin nu kho Uruvelakassapo mahāsamaõe brahmacariyaü carati udāhu mahāsamaõo Uruvelakassape" ti. Atha Bh. "Kassapassa mama santike pabbajitabhāvaü jānāpessāmãti" imaü gātham āha: Kim eva disvā Uruvelavāsi (vol. I p. 83. Vin. I p. 36.) pahāsi aggiü kisako vadāno, pucchāmi taü Kassapa etam atthaü: kathaü pahãnaü tava aggihuttan ti. Thero pi Bhagavato adhippāyaü viditvā: Råpe ca sadde ca atho rase ca kāmitthiyo cābhivadanti yaü¤ā. Etaü malan ti upadhãsu ¤atvā tasmā na yiņņhe na hute ara¤jin ti imaü gāthaü vatvā attano sāvakabhāvaü pakāsanatthaü T-assa pādapiņņhe sãsaü ņhapetvā "satthā me bhante Bh., sāvako 'ham asmãti" vatvā ekatālaü dvitālaü titālan ti yāva sattatālappamāõaü sattakkhattuü vehāsaü abbhuggantvā oruyha T-aü vanditvā ekamantaü nisãdi. Taü pāņihāriyam disvā mahājano "aho mahānubhāvo Buddho, evaüthāmagatadiņņhiko nāma attānaü arahā ti maü¤amāno U-kassapo diņņhijālaü bhinditvā T-ena damito" ti Satthu guõakathaü ¤eva kathesi. S. "anacchariyaü idāni sabbaü¤utaü pattena mayā imassa damanaü, sv-āhaü pubbe sarāgakāle pi Nārado nāma Brahmā hutvā imassa diņņhijālaü bhinditvā imaü nibbisevanaü akāsin" ti vatvā tāya parisāya yācito a. ā. Atãte Videharaņņhe Mithilāyaü Aügati nāma rājā r. kāresi dhammiko dhammarājā. Rujā nāma dhãtā ahosi abhiråpā pāsādikā kappasatasahassaü patthitapatthanā mahāpu¤¤ā aggamahesiyā kucchismiü nibbattā. Sesā pan' assa soëasasahassā itthiyo va¤jhā ahesuü. Tassa sā dhãtā piyā ahosi manāpā. So tassā nānāpupphapåre pa¤cavãsatipupphasamugge sukhumāni ca vatthāni "imehi attānaü alaükarotå" #<[page 221]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544. 221>% 'ti devasikaü pahãõati "khadaniyabhojaniyassa pamāõaü n' atthi, anvaddhamāsaü dānaü detå" 'ti sahassaü peseti. Tassa kho pana Vijayo Sunāmo Alāto ti tayo amaccā ahesuü. So komudiyā cātumāsiniyā chaõe vattamāne devanagare viya nagare c' eva antepure ca alaükate sunahāto suvilitto sabbālaükārapatimaõķito vivaņasãhapa¤jare mahātale amaccagaõaparivuto visuddhagaganatalaü abhilaüghamānaü candamaõķalaü disvā "ramaõãyā vata bho dosinā ratti, kāya nu kho ajja ratiyā abhirameyyāmā 'ti amacce pucchi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ Ta. pahåtayoggo ti pahåtena hatthiyoggādinā samannāgato, anantabalaporiso ti anantabalakāyo, anāgate ti pariyosānaü appatto anatikkamante ti a., cātumassā 'ti catunnaü vassikamāsānaü pacchimadivasabhåtāya, komudiyā ti phullakumudāya, mihitapubbe ti paņhamaü sitaü katvā pacchā kathanasãle, tamanupucchãti taü tesu amaccesu ekekaü amaccaü anupucchi, paccekaü bråtha saü rucin 'ti sabbe va tumhe attano ruciü paccekaü mayhaü kathetha, komudajjā 'ti komudã ajja, juõhan ti nissayabhåtaü candamaõķalaü abbhuggataü, vyapagataü taman ti tena sabbāndhakātaü vihataü, utun ti ajja rattiü imaü evaråpaü utuü kāya ratiyā vihareyyāmā 'ti amacce pucchi. Tena te pucchitā attano attano ajjhāsayānuråpaü kathaü kathayiüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ #<[page 222]># %<222 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. haņņhan ti tuņņhaü, ojināmase ti yam no ajitaü taü jināma, eso mam' ajjhāsayo ti, rājā tassa kathaü n' eva paņikkosi nābhinandi, Sunāmo etad abravãti rājānaü Alātassa vacanaü nābhinandantaü appaņikkosantaü disvā nāyaü rājā yuddhājjhāsayo aham assa cittaü gaõhanto kāmaguõābhiratiü vaõõayissāmãti cintetvā etaü sabbe tuyhan ti ādivacanaü abravã, Vijayo etad abravãti rājā Sunāmassa vacanaü nābhinandi na paņikkosi, tato Vijayo ayaü imesaü dvinnam pi vacanaü sutvā tuõhã yeva ņhito, paõķitā nāma dhammasavanasoõķā honti, dhammasavanam assa vaõõessāmãti cintetvā etaü sabbe kāmā ti ādi vacanaü abravã, tattha tavamupaņņhitā ti tava upaņņhitā, #<[page 223]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544.) 223>% moditun ti tava kāmehi modituü abhiramituü icchāya sati na hi ete kāmā dullabhā, n' etaü cittaü mataü mamā 'ti etaü tava kāmehi abhiramanaü nāma mama cittamataü na hoti, na ettha cittaü pakkhandati, yo n' ajjā 'ti yo no ajja, atthadhammavidå ti pāëiattha¤ c' eva pāëidhamma¤ ca jānante, ise ti esitaguõe, Aügatimabravãti Aügati abravã, mayhaü peteva ruccatãti mayham pi etaü ¤eva ruccati, sabbe va santā ti sabbe va tumhe idha vijjamānā, matiü karotha cintetha, Alāto etad abravãti ra¤¤o kathaü sutvā ayaü mama kulåpako Guõo nāma ājãviko rājuyyāne vasati taü pasaüsitvā rājakulåpakaü karissāmãti cintetvā etaü atthāyan ti ādi vacanaü abravã, tattha dhãrasammato ti paõķito sammato, Kassapagottāyan ti Kassapagotto ayaü, suto ti bahussuto, gaõãti gaõasatthā, codesãti āõāpesi. @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. tassa yānan ti tassa ra¤¤o rathaü yojayiüsu, dantan ti dantamayaü, råpiyapakkharan ti rajatapakkharaü, sukkamaņņhaparivāran ti parisuddhāpharusarathaparivāraü, dosināmukhan ti vigatadosāya rattiyā mukhaü viya, candasadisaü ti a., tatrāsun ti tatra ahesuü, kumudā ti kumudavaõõā, sindhavā ti sindhavajātikā, anilåpamasamuppādā ti vātasadisavegā, setacchattan ti tasmiü rathe samussāpitaü chattam pi setaü ahosi, setaratho ti so pi ratho seto yeva, setassā ti assāpi setā, setavãjanãti vãjanã pi setā, niyyan ti tena rathena niyyanto amaccaparivuto Vedeharājā Cando viya sobhi, naravarādhipan ti naravarānaü adhipatiü rājādhirājaü, so muhuttaü va yāyitvā ti so rājā muhutten' eva uyyānaü gantvā, patti Guõam upāgamãti pattiko va Guõaü ājãvikaü upāgami, ye pi tattha tadā āsun ti ye tasmiü uyyāne tadā puretaraü gantvā taü ājãvikaü payirupāsamānā nisinnā ahesuü, na te apanayãti amhākam eva doso ye mayaü pacchā āgamimhā tumhe mā calitthā 'ti #<[page 224]># %<224 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ te brāhmaõe ca ibbhe ca ra¤¤o c' eva atthāya akataü akatobhāsaü bhåmim āgate na ussāraõaü kāretvā apanayi. Tāya pana omissakaparisāya parivuto va ekamantaü nisãditvā paņisanthāraü akāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. mudukābhisiyā ti mudukāya sukhasamphassāya bhisiyā, muducittakaëandake ti sukhasamphassacittattharake, mudupaccatthate ti mudunā paccattharaõena paccatthate, sammodãti ājãvikena saddhiü sammodanãyakathaü akāsi, tato ti nisajjanato ananteram eva sārānãyakathaü kathesãti a., tattha kacci yāpanãyan ti kacci vo bhante sarãraü paccayehi yāpetuü sakkā, vātānamavisaggatā ti kacci vo sarãre vāyodhātuyo sammappavattā, vātānaü vissaggatā n' atthi, tattha tattha vaggavaggā hutvā vātā na bādhayantãti, akasirā ti niddukkhā, vuttãti jãvitavutti, appābādho ti iriyāpathabha¤jakena bādhena virahito, cakkhun ti kacci vo cakkhuādãni indriyāni na parihāyantãti pucchati, #<[page 225]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544.) 225>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ paņisammodãti sammodanãyakathāya paņikathesi, tattha sabbam etan ti yaü yathāvuttaü vātānam avisaggatā ti sabbaü taü tath' eva, tadubhayan ti yam pi tayā appābādho v' asi kacci cakkhuü na parihāyatãti vuttaü tam pi ubhayaü tath' eva, na balãyare ti nābhibhavanti na kuppanti, anantarā ti paņisanthārānantarā pa¤haü pucchi, tattha atthaü dhamma¤ ca ¤āya¤ cā 'ti pāëiattha¤ ca pāli¤ ca kāraõayutti¤ ca so hi kathaü dhammaü care ti pucchanto mātāpituādãsu paņipattidãpakaü pāëi¤ ca pāëiattha¤ ca kāraõayutti¤ ca me kathethā 'ti imaü attha¤ ca dhamma¤ ca ¤āya¤ ca pucchi, tattha kathaü ceke adhammaņņhā ti ekacce adhamme ņhitā kathaü nirayaü c' eva adho sesāpāyesu ca patantãti. Sabba¤¤ubuddha-paccekabuddha-buddhasāvaka-mahābodhisattesu purimassa purimassa alābhena pacchimaü pacchimaü pucchitabbayuttakaü mahesakkhapa¤haü rājā ki¤ci ajānantaü naggabhoggaü nissirãkaü andhabālaü ājãvikaü pucchi, so evaü pucchito pucchānuråpaü vyākaraõaü adatvā carantaü goõaü paharanto viya bhattapātiyaü kacavaraü khipanto viya "suõa mahārājā" 'ti okāsaü kāretvā attano micchāvādaü paņņhapesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. idhāgato ti tato paralokato idhāgato nāma n' atthi, pitaro vā ti deva ayyakādayo vā n' atthi, tesu asantesu kuto mātā kuto pitā, yathā goņaviso ti goņaviso vuccati pacchimabandho, #<[page 226]># %<226 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yathā nāvāya pacchimabandho nāvam eva anugacchati tathā ime sattā niyatam eva anugacchantãti vadati, avaso devavãriyo ti evaü dānaphale asati yo koci bālo deti nāma so avaso aviriyo na attano vasena balena deti dānaphalaü pana atthãti sa¤¤āya a¤¤esaü andhabālānaü saddahitvā detãti dãpeti, bālehi dānaü pa¤¤attan ti dānaü dātabban ti andhabālehi pa¤¤attaü anu¤¤ātaü, taü dānaü bālā yeva denti paõķitā gaõhanti. Evaü dānassa nipphalataü vaõõetvā idāni pāpassa phalābhāvaü vaõõetuü āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. kāyā ti samåhā, avikopino ti vikopetuü na sakkā, jãvo cā 'ti jãve cā 'ti pi pāņho, ayam ev' attho: satt' ime kāyā ti ime satta kāyā, ha¤¤are vāpi kocinan ti yo ha¤¤eyya so pi n' atth' eva, vãtivattareti imesaü sattannaü kāyānaü antare yeva caranti chindituü na sakkonti, siraü ādāyā 'ti paresaü sãsaü gahetvā nisitāsinā ti nisitena asinā chindatãti vuccati, so pi te kāye na chindati paņhavã paņhavim eva upeti āpādayo āpādike sukhadukkhajãva ākāsaü pakkhandatãti dasseti, saüsaran ti mahārāja ime sattā imaü paņhaviü ekamaüsakhalaü katvāpi ettake kappe saüsarantā sujjhanti a¤¤atra hi saüsārasatte sodhetuü samattho nāma n' atthi, sabbe saüsāren' eva sujjhanti, anāgate tamhi kāle ti yathāvutte pana etasmiü kāle anāgate appatte antarā susa¤¤ato pi parisuddhasãlo pi na sujjhati, #<[page 227]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544.) 227>% taü khaõan ti taü vuttappakāraü kālaü, anupubbena no ti amhākaü vāde anupubbena suddhi, sabbesam pi amhākaü anupubbena suddhãti pi attho. Iti so ucchedavādo attano thāmena sakavādaü nippadesato kathesãti. @@ @@ @@ @@ Ta. Alāto etad abravãti so kira Kassapadasabalassa cetiye anojapupphadāmena påjaü katvā maraõasamaye a¤¤ena kammena yathānubhāvaü khitto saüsāre saüsaranto ekassa pāpakammassa nissandena goghātakule nibbattitvā bahuü pāpam akāsi, ath' assa maraõakāle bhasmāpaņicchanno viya aggi ettakaü kālaü ņhitaü taü pu¤¤akammaü okāsam akāsi, so tassānubhāvena idha nibbattitvā taü vibhåtiü patto jātiü saranto pana atãtānantarato paraü sarituü asakkonto goghātakammaü katvā idha nibbatto 'smãti sa¤¤āya tassa vādaü upatthambhento idaü yathā bhadanto ti ādivacanam abravi, tattha sare saüritattano ti attano saüsaritaü sarāmi, senāpatikule ti senāpatikulamhi. @@ @@ Ta. athetthā 'ti atha etissā Mithilāya paëaccarãti daëiddo kapaõo, Guõasantikamupāgamãti Guõassa santikaü ki¤cid eva kāraõaü sossāmãti upāgato ti veditabbo. @@ #<[page 228]># %<228 XXII. Mahānipāta.>% Ta. kiü maü vedesi vedanan ti kiü nāma tvaü kāyikaü vā cetasikaü vā vedanam patto yaü evaü rodanto maü vedesi jānāpesi uttānam eva naü katvā mayhaü ācikkhāhãti. @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. Bhāvaseņņhãti evaünāmako asãtikoņivibhavo seņņhi, guõe rato ti guõamhi rato, sammato ti sambhāvito, sucãti sucikammo, idha jāto duritthiyā ti imasmiü Mithilanagare duritthiyā daëiddiyā kapaõāya kumbhadāsiyā kucchimhi jāto 'smi, so kira Kassapabuddhakāle ara¤¤e naņņhaü balivaddaü gavesamāno ekena maggamåëhena bhikkhunā maggaü puņņho tuõhã hutvā puna tena pucchito kujjhitvā samaõadāsā nāma mukharā honti dāsena tayā bhavitabbaü atimukharo sãti āha, taü kammaü tadā vipākaü adatvā bhasmācchanno viya pāvako ņhitaü maraõasamaye a¤¤aü kammaü upaņņhāpesi, so yathākammaü saüsāre saüsaranto ekassa kusalakammassa phalena Sākete vuttappakāro seņņhi hutvā dānādãni pu¤¤āni akāsi, taü pan' assa kammaü paņhaviyā nihitanidhi viya ņhitaü okāsaü labhitvā vipākaü dassati, yaü pana tena taü bhikkhuü akkosantena katapāpakammaü tam assa tasmiü attabhāve vipākaü adāsi, so ajānanto itarassa kalyāõakammassa phalena kumbhadāsikucchiyaü nibbatto ti sa¤¤āya evam āha, yato jāto suduggato ti sv-āhaü jātakālato paņņhāya atiduggato ti dãpeti, samacariyamadhiņņhito ti samacariyāyam eva patiņņhito 'mhi, #<[page 229]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544.) 229>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ nånetan ti ekaüsen' etaü, ma¤¤idaü sãlan ti deva idaü sãlaü nāma niratthakam ma¤¤e, Alāto ti yathā ayaü Alātasenāpati mayā purimabhave bahuü pāõātipātakammaü katvā senāpatiņņhānaü laddhan ti bhāsati tena kāraõenāhaü niratthakaü sãlan ti ma¤¤āmi, kalim evā 'ti yathā asippo asikkhito akkhadhutto parājayabhāvaü gaõhāti tathā nåna gaõhāmi, purimabhave attano sāpateyyaü nāsetvā idāni dukkhaü anubhavāmi, Kassapabhāsitan ti Kassapagottassa acelakassa bhāsitaü sutvā ti vadati. @@ @@ @@ Ta. Aīgatimabravãti paņhamam eva itaresaü dvinnaü pacchā Bãjakassā 'ti tiõõaü vacanaü sutvā daëhamicchādiņņhiü gahetvā etaü n' atthi dvāran ti ādivacanam abravi, niyatiü kaükha Bãjakā 'ti samma Bãjaka niyatim eva olokehi, cullāsãtimahākappapamāõo kālo yeva hi satte sodheti, tvaü atiturito ti adhippāyen' evam āha, anāgate ti tasmiü kāle appatte antarā va devalokaü gacchāmãti mā turittho, vyāvaņo ti brāhmaõesu ca gahapatikesu ca tesaü kāyaveyyāvaccadānādikammakāraõena vyāvaņo ahosi, vohāran ti viniccha yaņņhāne nisãditvā rājakicce vohāraü anusāsanto va, ratihãno tadantarā ti ettakaü kālaü kāmaguõaratiyā parihãno ti. Eva¤ ca pana vatvā "bhante Kassapa mayaü ettakaü kālaü pamajjimha, idāni pan' amhehi ācariyo laddho, ito paņņhāya kāmaratim eva anubhavissāma tumhākaü santike, ito uttariü dhammasavanam pi no papa¤co bhavissati, tiņņhatha tumhe mayaü gamissāmā" 'ti āpucchanto. @@ Ta. saīgati ce ti ekaņņhāne ce no samāgamo bhavissati no ce asati pu¤¤aphale kim tayā diņņhenā 'ti. @@ Ta. sanivesanan ti bhikkhave idaü vacanaü Videharājā vatvā rathaü abhiruyha attano nivesana¤ Candakapāsādatalam eva paņigato. #<[page 230]># %<230 XXII. Mahānipāta.>% Rājā paņhamaü Guõassa santikaü gantvā vanditvā pa¤haü pucchi, gacchanto pana na vanditvā va gato, Guõo attano aguõatāya vandanam pi nālattha, piõķādikaü sakkāraü kim eva lacchati, rājāpi taü rattiü vãtināmetvā punadivase amacce sannipātetvā "kāmaguõe me upaņņhāpetha, ahaü ito paņņhāya kāmasukham evānubhavissāmi, na me a¤¤āni kiccāni ārocetabbāni, vinicchayakiccaü asuko ca asuko ca karotå" 'ti vatvā kāmaratiparo va ahosi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ Ta. upaņņhānamhãti attano upaņņhānaņņhāne, Candake ti mama santake Candakapāsāde, vidhentu me ti niccaü mayhaü kāme saüvidahantu upaņņhahantu, guyhappākāsiyeså 'ti guyhesu pi pākāsikesu pi atthesu uppannesu maü koci mā upaga¤chi, atthe ti atthakāraõe vinicchayaņņhāne nisãdantå 'ti mayā kattabbakiccassa karaõatthaü sesāmaccehi saddhiü nisãdantå 'ti. @@ @@ @@ @@ Ta. tato ti ra¤¤o kāmapaüke laggadivasato paņņhāya, dvesattarattassā 'ti cuddasame divase, dhātimātaram abravãti pitusantikaü gantukāmā hutvā dhātimātaraü āha; #<[page 231]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544). 231>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sā kira cātuddase cātuddase pa¤casatāhi kumārikāhi parivutā dhātigaõaü ādāya mahantena sirivilāsena attano sattabhåmiRativaddhanapāsādā oruyha pitu dassanatthaü Candakapāsādaü gacchati, atha naü pitā disvā tuņņhamānaso mahāsakkāraü katvā uyyojento amma dānaü dehãti sahassaü datvā uyyojeti, sā attano nivesanaü āgantvā punadivase uposathikā hutvā kapaõiddhikavanibbakayācakānaü mahādānaü deti, ra¤¤o kir' assā eko janapado pi dinno, tato āyena sabbakiccāni kāreti, tadā pana ra¤¤ā kira Guõaü ājãvikaü nissāya micchādassanaü gahitan ti sakalanagare kolāhalam ahosi, taü Rujādhātiyo sutvā rājadhãtāya ārocayiüsu: ayye pitarā kira te ājãvikassa kathaü sutvā micchādassanaü gahitaü, so kira catåsu dvāresu dānasālā viddhaüsāpetvā parapaņiggahãtā itthiyo ca kumārikā ca pasayhākārena gaõhituü āõāpeti, r. na vicāreti kāmamatto yeva kira jāto ti, sā taü kathaü sutvā anattamanā hutvā: me pitā tādisan nāma apagatasukkadhammaü nillajjaü naggabhoggaü ājãvikaü upasaükamitvā pa¤haü pucchissati, nanu dhammikasamaõabrāhmaõo kammavādã upasaükamitvā pucchitabbo siyā, ņhapetvā kho pana maü a¤¤o mayhaü pitaraü micchādassanā apanetvā sammādassane patiņņhāpetuü samattho n' atthi, ahaü hi atãtā satta anāgatā sattā 'ti cuddasajātiyo anussarāmi, tasmā pubbe mayā katapāpakammaü kathetvā pāpakammassa phalaü dassentã mama pitaram bodhessāmi, sace pana ajj' eva gamissāmi atha maü amma tvaü pubbe addhamāse āgacchasi ajja kasmā evaü lahuü āgatāsãti vakkhati, tatra ce ahaü tumhehi kira micchādassanaü gahitan ti sutvā āgat' amhãti vakkhāmi na me vacanaü garuü katvā gaõhissati, tasmā ajja agantvā ito cuddasame divase kālacatuddase yeva ki¤ci ajānantã viya pubbegamanākāren' eva gantvā āgamanakāle dānavaņņatthāya sahassaü yācissāmi, tadā me pitā diņņhiyā gahitabhāvaü kathessati, atha naü ahaü attano balena micchādiņņhiü chaķķāpessāmãti cintesi, tasmā cuddasame divase pitu santikaü gantukāmā hutvā evam āha, tattha sakhiyo cā 'ti sahāyikāyo pi me pa¤casatā kumārikā ekāy' ekaü asadisaü katvā nānālaükārehi nānāvaõõehi pupphavatthānulepanehi alaükarontu, dibbo ti dibbasadiso devatāsannipātapatimaõķito ti pi dibbo, gacchan ti mama dānavaņņaü āharāpetuü Videhissarassa pitu santikaü gamissāmi, abhihariüså 'ti soëasahi gandhodakaghaņehi nahāpetvā maõķanatthāya abhihariüsu, parikiriyā 'ti parivāretvā, asobhiüså 'ti Rujam parivāretvā ņhitadevaka¤¤ā viya taü divasaü ativiya sobhiüsu. @@ @@ #<[page 232]># %<232 XXII. Mahānipāta.>% Ta. upāvisãti pitu vasanaņņhānaü Candakapāsādaü pāvisi, suvaõõavikate ti sattaratanavicitte suvaõõakhacite. @@ @@ @@ @@ Ta. saügaman ti accharānaü samāgamaü viya taü samāgamaü disvā, pāsāde ti amma mayā tuyhaü Vejayanta-sadiso Rativaddhanapāsādo kārito, kacci tattha ramasi, antopokkharaõiü patãti antovatthusmiü yeva te mayā Nandāpokkharaõi-patibhāgā pokkharaõã kāritā, kacci taü pokkharaõiü paņicca udakakãëam kãëantã ramasi, malyan ti amma ahaü tuyhaü devasikaü pa¤cavãsatipupphasamugge pahiõāmi, kacci tumhe sabbā kumāriyo taü malyaü ocinitvā ganthitvā abhiõhaü khiķķāratiratā hutvā kacci paccekaü gharake karotha idaü sundaraü idaü sundarataran ti evaü pāņiyekkaü sārambhe viya pupphagharakāni pupphagabbhe ca pupphāsanapupphasayanāni ca kacci karothā 'ti pucchati, vikalan ti vekalyaü, mano karasså 'ti cittaü uppādehi, kuķķamukhãti sāsapakuķķena pasāditamukhatāya taü evam āha, itthiyo hi mukhavaõõaü pasādentiyo duņņhalohitamukhadåsitapiëakaharaõatthaü paņhamaü sāsapakakkena mukhaü vilimpanti tato lohitassa samakaraõatthaü mattikākakkena tato chavipasādanatthaü tilakakkena, candasamamhi pãti candanā dullabhataro nāma n' atthi, tādise pi ruciü katvā mamācikkha sampādessāmi te ti. @@ @@ Tattha sabbavanãsuhan ti sabbavanibbakesu ahaü. @@ @@ #<[page 233]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544.) 233>% Ta. Aīgatimabravãti bhi. so Aīgatirājā pubbe ayācito pi amma dānaü dehãti sahassaü datvā taü divasaü yācito pi micchādassanaü gahitattā adatvā idaü bahuü vināsitan ti ādi abravã, niyatetaü abhuttabban ti etaü niyativasena tayā abhu¤jitabbaü bhavissati, bhu¤jantānam pi abhu¤jantānam pi n' atthi pu¤¤aü, sabbehi cullāsãtimahākappe atikkamitvā visujjhitabban ti. @@ @@ Ta. Bãjako pãti Bãjako pi pubbe kalyāõakammaü katvā tassa nissandena dāsikucchiyaü nibbatto ti Bãjakavatthum pi 'ssā udāharaõatthaü āhari natthi bhadde ti bhadde Guõācariyo evam āha: n' atthi ayaü loko n' atthi paraloko n' atthi mātāpitā, n' atthi sattā opapātikā n' atthi loke samaõabrāhmaõā sammaggatā sammāpaņipannā ti, paraloke hi sati idhaloko nāma bhaveyya so yeva ca n' atthi, mātāpitåsu santesu puttadhãtaro nāma bhaveyyuü te yeva ca n' atthi, dhamme sati dhammikasamaõabrāhmaõā bhaveyyuü te yeva ca n' atthi, kiü dānaü dentã sãlaü rakkhantã niratthakaü viha¤¤asãti. @@ @@ @@ Ta. pubbāparaü dhamman ti bhi., pitu vacanaü sutvā Rujā rājadhãtā atãtasattajātivasena pubbadhammaü anāgatasattajātivasena anāgatadhamma¤ ca jānantã pitaraü micchādiņņhito mocetukāmā etaü sutam eva me ti ādim āha, tattha samapajjathā 'ti yo puggalo bālåpasevã hoti so bālo va sampajjatãti etaü mayā pubbe sutam eva ajja pana paccakkhato diņņhan ti, måëho ti maggamåëhaü āgamma maggamåëho viya diņņhimåëhaü āgamma diņņhimåëho pi uttariü mohaü nigacchati måëhataro hoti, Alātenā 'ti deva tumhehi jātigottakulapadesaissariyapa¤¤āhi hãnena Alātasenāpatinā accantahãnena nippa¤¤ena Bãjaka-dāsena ca gāmadārakasadisaü ahirikaü bāla-Guõaü ājãvikaü āgamma muyhituü patiråpam anucchavikaü, kiü tena muyhissatãti evaü te ubho pi gaharitvā diņņhito mocetukāmatāya pitaraü vaõõentã āha: #<[page 234]># %<234 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ Ta. sappa¤¤o ti yasavayapu¤¤atitthavāsayonisomanasikārasākacchāvasena laddhāya pa¤¤āya sappa¤¤o, ten' eva kāraõena dhãro dhãratāya atthānatthassa kāraõākāraõassa kovido, bālehi sadisan ti yathā te bālā upagatā kathaü tathā tvaü hãnadiņņhiü upagato, apāpatan ti apa āpataü, patanto ti attho, idaü vuttaü hoti: tāta saüsārena suddhiyā sati yathā paņaīgakãņo rattibhāge jalitaü aggiü disvā tappaccayaü dukkhaü ajānitvā mohena tattha patanto mahādukkhaü āpajjati tathā Guõo pi pa¤cakāmaguõe pahāya momuho ti nirassādanaü naggabhāvaü upapajjati, pure niviņņhā ti tāta saüsārena suddhãti kassaci vacanaü asutvā paņhamam eva niviņņhā n' atthi, sukaņadukkaņānaü kammānaü phalan ti gahitattā bahujanā ajānantā kammaü vidåsenti taü dåsentā kammaphalam pi dåsenti yeva, evaü tesaü pubbe gahito kali parājayagāho duggahito va hotãti attho, dummocayā balisā ambujo vā 'ti te pana evaü ajānantā micchādassanena atthaü gahetvā ņhitā bālā yathā nāma balisaü gilitvā ņhito maccho balisā dummocayo hoti evaü tamhā atthā dummocayā honti. @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 235]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544). 235>% @@ @@ Ta. nãraye ti aņņhavidhe mahāniraye soëasavidhe ussadaniraye lokantaraniraye ca, bhāro ti tāta na tāv' assa akusalabhāro pårati, tassevā 'ti tassa pubbe katassa pu¤¤ass' eva nissando yaü so Alāto senāpati ajja sukhaü labhati, na hi tāta etaü goghātakakammassa phalaü pāpassa hi nāma vipāko iņņho kanto bhavissatãti aņņhānam etaü, aguõe rato ti tathā h' esa idāni akusalakamma rato, ujjumaggan ti dasakusalakammapathamaggaü, ohite tulamaõķale ti bhaõķapaticchādanatthāya tulāmaõķale laggetvā ņhapite, unnametãti uddhaü ukkhipati, ācinan ti thokathokam pi pu¤¤aü ācinanto pāpabhāraü otāretvā naro kalyāõakammassa sãsaü ukkhipitvā devalokaü gacchati, saggātimāno ti sagge atimāno saggasampāpake sātaphale kalyāõakamme abhirato, saggādhimāno ti pi pāņho saggaü adhikaraõaü katvā ņhitacitto ti attho, sātave rato ti esa Bãjakadāso sātave madhuravipāke kusalakamme yeva rato, so imassa pāpakammassa khãõakāle kalyāõakammassa phalena devaloke nibbattissati, yaü pan' esa idāni dāsattaü upagato na taü kalyāõassa phalena tathāttasaüvattanikaü hi 'ssa pubbe kataü pāpaü bhavissatãti niņņhaü ettha gantabban ti. Imam atthaü pakāsentã āha: @@ @@ Ta. mā hevuppathamāgamā ti tāta tvaü pana imaü naggaü Kassapājãvikaü upagantvā mā heva nirayagāmim uppathaü āgamma pāpam akāsãti pitaraü ovadi. Idāni 'ssa pāpåpasevanāya dosaü kalyāõamittåpasevanāya ca guõaü dassentã āha: @@ @@ #<[page 236]># %<236 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ Ta. sataü vā ti sappurisaü vā, yadivā asan ti asappurisaü vā, saro diddho kalāpaü vā 'ti mahārāja yathā nāma halāhalavisalitto saro sarakalāpe khitto sabbaü taü visena alittam pi sarakalāpaü limpati visadiddham eva karoti evam eva pāpamitto pāpaü sevamāno attānaü sevamānaü paraü tena ca samphuņņho taü samphausante alittaü pāpena purisaü attanā ekajjhāsayaü karonto upalimpati, vāyantãti tassa te kusāpi duggandhaü vāyantãti, tagara¤ cā 'ti tagara¤ ca a¤¤a¤ ca gandhasampanna¤ ca gandhajātaü, evan ti evaråpā dhãråpasevanā, dhãro hi attānaü sevamānaü dhãram eva karoti, tasmā phalapuņass' evā 'ti yasmā tagarādipaliveņhanāni paõõāni pi sugandhāni honti tasmā palāsapattapuņasseva paõķitåpasevanena aham pi paõķito bhavissāmãti evaü ¤atvā sampākaü attano ti attano paripākaü paõķitabhāvaü pariõāmaü ¤atvā asante pahāya paõķite sante upaseveyya, nirayaü nentãti ettha Devadattādihi ca nirayaü Sāriputtattherādãhi ca sugatiü nãtānaü vasena udāharaõāni āharitabbāni. Evaü rājadhãtā chahi gāthāhi pitu dhammaü kathetvā idāni atãte attanā anubhåtaü dukkhaü dassentã āha: @@ @@ @@ @@ #<[page 237]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544.) 237>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. sattā 'ti mahārāja idhalokaparalokā nāma sukatadukkatāna¤ ca phalaü atthi, na saüsāro satte sodhetuü sakkoti, sakammanā eva hi sattā sujjhanti, Alātasenāpati ca Bãjako dāso ca ekam eva jātiü anussaranti, na kevalaü ete ca jātissarā aham pi atãtā satta jātiyo attano saüsaritaü sarāmi, anāgate pi ito gantabbā satt' eva jānāmi, yā me sā ti yā sā mama atãte sattamã jāti āsi, kammāraputto ti tāya jātiyā ahaü Magadhesu Rajagahanagare suvaõõakāraputto ahosiü, paradārassa heņhento ti paradāraü heņhento viheņhento paresaü rakkhite gopite bhaõķe aparajjhanako, aņņhā ti taü tadā mayā katapāpakammaü okāsaü alabhitvā okāse sati vipākadāyakaü hutvā bhasmācchanno aggi viya nihitaü aņņhāsi, Vaüsabhåmiyan ti Vaüsaraņņhe, ekaputto ti asãtikoņivibhave seņņhikule ahaü ekaputto va ahosiü, sātave ratan ti kalyāõakamme abhirataü, so man ti so sahāyako maü atthe kusalakamme patiņņhāpesi, taü kamman ti tam pi me kalyāõakammaü tadā okāsaü alabhitvā okāse sati vipākadāyakaü hutvā udakantike nidhiü viya nihitaü aņņhāsi, yametan ti atha mama santakesu pāpakammesu yaü etaü mayā Magadhesu paradārikakammaü kataü tassa phalaü pacchā maü pariyāga, upagatan ti a., yathā kiü: bhutvā duņņhavisaü yathā savisaü bhojanaü bhutvā ņhitassa taü duņņhaü kakkhaëaü halāhalavisaü kuppati tathā maü pariyāgā 'ti a., tato ti tato Kosambiyaü seņņhikulato, taü saran ti taü tasmiü niraye anubhåtapubbaü dukkhaü sarantã cittasukhaü nāma na labhāmi bhayam eva uppajjati, Bheõõākaņe ti Peõõākaņe, uddhitapphalo ti uddhaņabãjo. So pana chakalako balasampanno ahosi{}, piņņhiyaü abhiråhitvāpi naü vāhayiüsu yānake pi yojayiüsu. #<[page 238]># %<238 XXII. Mahānipāta.>% Tam atthaü dassentã gātham āha: @@ Ta. sātaputtā ti amaccaputtā, tassa kammassā 'ti deva Roruve mahāniraye paccana¤ ca chakalakāle bãjuppāņana¤ ca piņņhivāhanayānakayojanāni ca sabbo p' esa tassa kammassa nissando paradāragamanassa me ti. Tato pana cavitvā ara¤¤e kapiyoniyaü paņisandhiü gaõhi, atha naü jātadivase yåthapatino dassesuü, so "ānetha me puttan" ti daëhaü gahetvā tassa viravantassa dantehi phalāni uppāņesi. Tam atthaü pakāsentã āha: @@ Ta. nilicchitaphalo yevā 'ti tattha p' ahaü pagabbhena yåthapatinā lu¤citvā uppāņitaphalo yeva ahosin ti. Ath' aparāpi jātiyo dassentã āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 239]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544.) 239>% @@ @@ @@ @@ Ta. Dasaõõeså 'ti Dasaõõaraņņhe, paså ti goõo ahosiü, nilicchito ti vacchakakāle yeva maü evaü manāpo bhavissatãti nibbãjakaü akaüsu, so 'haü nilicchako uddhaņabãjo javo bhadro ahosiü, Vajjãsu kulam āgaman{} ti goyonito cavitvā Vajjiraņņhe ekasmiü mahābhogakule nibbattin ti dasseti, nevitthi na pumā ti napuüsakattaü sandhāyāha, bhavane tāvatiüsāhan ti Tāvattiüsabhavane ahaü, tattha ņhitāhaü Vedeha sarāmi jātiyo imā ti sā kira tasmiü devaloke ņhitā ahaü evaråpaü devalokaü āgacchantã kuto nu kho āgatā ti olokentã Vajjiraņņhe mahābhogakule napuüsakattabhāvato cavitvā tattha nibbattabhāvaü passi, tato kena nu kho kammena evaråpe ramaõãye ņhāne nibbatto 'mhãti olokentã Kosambiyaü seņņhikule nibbattitvā kataü dānādikusalakammaü disvā etassa phalena nibbatto 'mhãti ¤atvā anantarātãte napuüsakattabhāve nibbattamānā kuto āgat' amhãti olokentã Dasaõõesu goyoniyaü mahādukkhassa anubhåtabhāvam a¤¤āsã, tato anantaraü jātiü anussaramānā vānarayoniyaü uddhaņaphalabhāvaü addasa, tato anantaram Bheõõākaņe chakalayoniyaü uddhaņabãjabhāvaü anussari, tato anantaraü anussaramānā Roruve nibbattabhāvaü anussari, ath' assā niraye tiracchānayoniya¤ ca anubhåtaü dukkhaü anussarantiyā bhayaü upajji, tato kena nu kho kammena evaråpaü dukkhaü anubhåtaü mayā ti chaņņhaü jātiü olokentã tāya jātiyā Kosambiyanagare kataü kalyāõakammaü disvā sattamaü olokentã Magadharaņņhe pāpasahāyaü nissāya kataü paradārikakammaü disvā etassa me phalen' etaü mahādukkhaü anubhåtan ti a¤¤āsi, atha ito cavitvā anāgate kuhiü nibbattissāmãti olokentã yāvatāyukaü ņhatvā puna Sakkass' eva paricārikā hutvā nibbattissāmãti a¤¤āsi, evaü punappunaü olokayamānā tatiye pi attabhāve Sakkass' eva paricārikā hutvā nibbattissāmãti tathā catutthe pa¤came pana tasmiü yeva devaloke Javanadevaputtassa aggamahesã hutvā nibbattissan ti ¤atvā anantaraü olokentã chaņņhe attabhāve ito Tāvatiüsabhavanato cavitvā Aīgatira¤¤o aggamahesiyā kucchimhi nibbattissāmi Rujā ti me nāmaü bhavissatãti ¤atvā tato anantaraü kuhiü nibbattissāmãti olokentã sattamāya jātiyā tato cavitvā Tāvatiüsabhavane mahiddhiko devaputto hutvā nibbattissāmi itthibhāvato muccissāmãti a¤¤āsi, #<[page 240]># %<240 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tasmā tattha ņhitāhaü Vedeha sarāmi satta jātiyo anāgatāpi satt' eva yā gamissaü ito cutā ti āha, pariyāgatan ti pariyāyena attano vārena āgataü, sattajaccā ti Vajjiraņņhe napuüsakajātiyā saddhiü devaloke pa¤ca aya¤ ca chaņņhā ti sattajātiyo nibbattiü, etā sattajātiyo niccaü sakkatapåjitā va ahosin ti dasseti, chaņņhā nigatiyo ti devaloke pana pa¤ca aya¤ ca ekā ti imā cha gatiyo itthibhāvā na muccissan ti vadati, sattamã cā 'ti ito cavitvā anantarasantānamayan ti ekatovaõņakādivasena kataü santānaü, ganthentãti yathā santānamayā honti evaü ajjāpi mama paricārikā Nandanavane mālaü ganthenti yeva, yo me mālaü paņicchatãti mahārāja anantarajātiyaü mama sāmiko Javo nāma devaputto yo rukkhato patitaü mālaü paņicchati, soëasā ti mahārāja mama jātāya idāni soëasavassāni, ettako pana kālo devānaü eko muhutto, tena te mama cutabhāvam pi ajānantā mam' atthāya māle ganthenti yeva, mānusãti manussānaü gaõanaü āgamma esa sarado sataü hoti, evaü dãghāyukā devā, imināpi kāraõena paralokassa ca kalyāõapāpakāna¤ ca atthitaü jānāhi devā 'ti, anventãti yathā maü anubandhiüsu evaü anubandhanti, na hi kammaü panassatãti{} diņņhadhammavedanãyaü tasmiü ¤eva attabhāve uppattivedanãyaü anantare bhave vipākaü deti, aparāparavedanãyaü pana vipākaü adatvā na nassati, taü sandhāya na hi kammaü panassatãti vatvā deva ahaü paradārikakammassa nissandena niraye ca tiracchānayoniya¤ ca mahantam dukkhaü anubhaviü, sace tumhe pi idāni Guõassa kathaü gahetvā evaü karissatha mayā anubhåtasadisam eva dukkhaü anubhavissatha tasmā mā evam akatthā 'ti tam āha. Ath' assa uttaridhammaü desentã āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 241]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544.) 241>% Ta. hotun ti bhavituü, sabbasamantabhogā ti paripuõõasabbabhogā, suciõõan ti suņņhuciõõaü kalyāõakammaü kataü, kammassakā ye ti kammassakā attanā katakammass' eva vipākapaņisaüvedino, na hi mātāpitåhi katakammaü puttadhãtānaü nāpi tehi kataü kammaü mātāpitunnaü vipākaü deti, sesehi kataü sesānaü kim eva dassati, iüghā 'ti codanatthe nipāto, anucintesãti anucinteyyāsi, yā te imā ti yā imā soëasa sahassā itthiyo taü upaņņhahanti imā te kutonidānā, kiü nipajjitvā niddāyantena laddhā udāhu panthadåsanasandhicchedādãni pāpāni katvā ādu kalyāõakammaü nissāya laddhā ti idan tāva attanāpi cinteyyāsi devā 'ti. Evaü sā pitaraü anusāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. iccevan ti bhi. iti imehi evaråpehi madhuramadhurehi vacanehi sā rājaka¤¤ā pitaraü tosesi, måëhassa maggaü viya tassa sugatimaggaü ācikkhi, nānānayehi sucaritaü dhammaü akkhāsi, dhammaü kathentã yeva sā subbatā sundaravatā attano atãtajātiyo pi kathesi yeva. Evaü pubbaõhato paņņhāya sabbarattiü pitu dhammaü desetvā "deva mā naggassa micchādiņņhikassa vacanaü gaõhi, `atthi ayaü loko atthi paraloko atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalan' ti vadantassa mādisassa kalyāõamittassa vacanaü gaõha, mā atitthena pakkhandãti" āha. Evaü sante pi pitaraü micchādassanā vimocetuü nāsakkhi, so hi kevalaü tassā madhuravacanaü sutvā tussi, mātāpitaro hi piyaputtānaü vacanaü piyāyanti na pana taü dassanaü vissajjenti. Nagare pi "Rujā kira rājadhãtā pitu dhammaü desetvā micchādassanaü vissajjāpetãti" ekakolāhalaü ahosi, "paõķitā rājadhãtā ajja pitaraü micchādassanā mocetvā nagaravāsãnaü sotthibhāvaü karissatãti" mahājano tussi. Sā pitaraü bodhetuü asakkontã viriyaü avissajjetvā va "yena kenaci upāyena pitu sotthibhāvaü karissāmãti" sirasi a¤jaliü paņņhapetvā dasadisā namassitvā "imasmiü loke lokasandhārakā dhammikā samaõabrāhmaõā nāma lokapāladevatā nāma Mahābrahmāõo nāma atthi, te āgantvā attano balena mama pitaraü micchādassanaü vissajjāpentu, #<[page 242]># %<242 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ etassa guõe asati pi mama guõena mama balena mama saccena āgantvā imaü micchādassanaü vissajjāpetvā sakalalokassa sotthiü karontå" 'ti namassi. Tadā Bodhisatto Nārado nāma Mahābrahmā ahosi Bodhisattā ca nāma attano mettābhāvanāya anuddayāya mahantabhāvena suppaņipannaduppaņipanne satte dassanatthaü kālānukālaü lokaü olokenti. So taü divasaü lokaü volokento taü rājadhãtaraü pitu micchādiņņhivimocanatthaü lokasandhārakā devatā namassamānaü disvā "ņhapetvā maü a¤¤o etaü micchādassanaü vissajjāpetuü samattho nāma n' atthi, ajja mayā rājadhãtāya saīgahaü ra¤¤o ca saparijanassa sotthibhāvaü katvā āgantuü vaņņati, kena nu vesena gamissāmãti" cintetvā "manussānaü pabbajitā piyā c' eva garuno ca ādeyyavacanā ca, tasmā pabbajitavesena gamissāmãti" sanniņņhānaü katvā pāsādikaü suvaõõavaõõaü manussattabhāvaü māpetvā manu¤¤aü jaņāmaõķalaü bandhitvā jaņantare ka¤canasåciü odahitvā antorattaü uparirattaü cãrakaü nivāsetvā ca suvaõõatārakacittaü rajatamayaü ajinacammaü ekaüsagataü katvā muttāsikkāya pakkhittaü suvaõõamayaü bhikkhābhājanaü ādāya tãsu ņhānesu vaükagataü suvaõõakācaü khandhe katvā muttāsikkāya eva pavāëakamaõķaluü ādāya iminā isivesena gaganatale Cando viya virocamāno ākāsenāgantvā alaükata-Candapāsādamahātalaü pavisitvā ra¤¤o purato ākāse aņņhāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. addā 'ti Brahmaloke ņhito va Jambudãpaü apekkhanto Gunājãvakassa santike gahitamicchādassanaü rājānaü Aīgatiü addasa, tasmā āgato ti a, tato patiņņhā ti tato so Brahmā tassa ra¤¤o amaccagaõaparivutassa nisinnassa purato tasmiü pāsāde apade padaü dassento ākāse paņiņņhahi, #<[page 243]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544.) 243>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ anuppattan ti pattaü āgataü, isin ti isivesenāgatattā S. isin ti āha, avandathā 'ti mamānuggahena mama pitari kāru¤¤aü katvā eko devarājā āgato bhavissatãti tuņņhapahaņņhā vātābhihatasuvaõõakadalã viya onamitvā Nārada-Mahābrahmānaü vandi. Rājāpi taü disvā Brahmatejena tajjito attano āsane santhātuü asakkonto oruyha bhåmiyaü ņhatvā āgataņņhāna¤ ca nāmagotta¤ ca pucchi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. vyamhitamānaso ti bhãtacitto, kuto nå 'ti kacci nu kho vijjādharo bhaveyyā 'ti ma¤¤amāno avanditvā evaü pucchi. Atha so "ayaü rājā `paraloko n' atthãti' ma¤¤ati, paralokam eva tāv' assa ācikkhissāmãti" cintetvā gātham āha: @@ Ta. devato ti devalokato, Nārado Kassapo cā 'ti maü nāmena Nārado gottena Kassapo ti jānanti. Atha rājā "imaü pacchāpi paralokaü pucchissāmi, iddhiyā laddhakāranaü tāva naü pucchāmãti" cintetvā gātham āha: @@ Ta. yādisan cā 'ti yādisan ca tava saõņhānaü ya¤ ca tvaü ākāse gacchasi ca tiņņhasi ca idaü acchariyajātikaü. #<[page 244]># %<244 XXII. Mahānipāta.>% Nārado āha: @@ Ta. saccan ti vacãsaccaü, dhammo ti tividhasucaritadhammo c' eva kasiõaparikammajjhānadhammo ca, damo ti indriyadamanaü, cāgo ti kilesapariccāgo ca deyyadhammapariccāgo ca, pakatā purāõā ti mayā purimabhave katā ti dasseti, teheva dhammehi susevitehãti tehi sabbaguõehi susevitehi paricāritehi, manojavo ti manojavasadisajavo, yenakāmaü gato smãti yena devaņņhāne ca manussaņņhāne ca gantuü icchanaü tena gato 'smi ti a. Rājā tasmiü evaü kathente pi micchādassanassa sugahitattā paralokaü asaddahanto "atthi nu kho pu¤¤ānaü vipāko" ti vatvā gātham āha: @@ Ta. pu¤¤asiddhin ti pu¤¤ānaü siddhiü phaladāyakattaü ācikkhanto acchariyaü ācikkhasi. Nārado āha: @@ Ta. tavesa attho ti pucchitabbaü nāma tava esa attho, yaü saüsayan ti yaü kismi¤cid eva atthe saüsayaü karosi taü maü puccha, nissaüsayatan ti ahaü taü nissaüsayabhāvaü gamemi, nayehãti kāraõavacanehi, ¤āyehãti ¤āõehi, hetubhãti paccayehi paņi¤¤amatten' eva avatvā ¤āõena paņicchinditvā kāraõavacanena tesaü dhammānaü samuņņhāpakapaccayehi taü nissaüsayaü karissāmãti attho. #<[page 245]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544.) 245>% Rājā āha: @@ Ta. jano yamāhå 'ti yam jano evam āha atthi devā atthi pitaro atthi paraloko ti taü sabbaü atthi no kho ti pucchati. Nārado āha: @@ Ta. atthevā 'ti mahārāja d. ca p. ca atthi yam pi jano paralokam āhu so pi atth' eva, na vidå ti kāmagiddhā pana mohamåëhā janā paralokaü na vidå na vindanti tam na jānanti. Taü sutvā rājā parihāsaü karonto gātham āha: @@ Ta nivesanan ti nivāsanaņņhānaü, pa¤casatānãti pa¤cakahāpaõasatāni. Atha naü M. parisamajjhe va garahanto āha: @@ @@ #<[page 246]># %<246 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. ja¤¤āma ce ti yadi mayaü bhavantaü sãlavā esa vada¤¤å ti dhammikasamaõabrāhmaõānaü imasmiü kāle iminā nāma jānitvā tassa kiccassa kārako vada¤¤å ti jāneyyāma atha te vaķķhiyā pa¤ca satāni dadeyyāma, tvaü pana luddo sāhasiko micchādassanaü gahetvā dānasālaü viddhaüsetvā paradāresu aparajjhasi, ito cuto niraye uppajjasi, evaü luddan taü bhontaü niraye vasantaü tattha gantvā ko sahassaü me dehãti codessati, tathāvidhamhā ti tādisā purisā dinnassa iõassa puna āgamo nāma na hoti, dakkhan ti dhanuppādanakusalaü, punamāharesãti attano kammaü karitvā dhanaü uppādetvā puna amhākaü santakaü āhareyyāsi, mā nikkhame mā vasãti sayam eva nimantenti. Iti rājā tena niggayhamāno appaņibhāno ahosi. Mahājano haņņhatuņņho hutvā "mahiddhiko devãsi, ajja rājānaü micchādassanaü vissajjāpessatãti" sakalanagaraü ekakolāhalaü ahosi. Mahāsattassānubhāvena tadā sattayojanikāya Mithilāya tassa dhammadesanaü asuõanto nāma nāhosi. Atha M. "ayaü rājā ativiya daëhaü katvā micchādassanaü gaõhi, nirayabhayena taü tajjetvā micchadiņņhiü vissajjāpetvā puna devalokena assāsessāmãti" cintetvā "mahārāja sace diņņhiü na vissajjessasi evaü anantadukkhaü nirayaü gamissasãti" vatvā nirayakathaü paņņhapesi: @@ Ta. kākolasaīghehãti lohatuõķehi kākasaīghehi pi, kaķķhamānan ti attānaü ākaķķhiyamānaü tattha niraye passissasi, tan ti taü bhavantaü. #<[page 247]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544). 247>% Taü pana Kākolanirayaü vaõõetvā "sace pi ettha na nibbattissasi Lokantaraniraye nibbattissasãti" vatvāna taü nirayaü dassetuü gātham āha: @@ Ta. andhantaman ti mahārāja yamhi Lokantaraniraye micchādiņņhikā nibbattanti tattha cakkhuvi¤¤āõassa uppattinivāraõaü andhatamaü, sadā tumulo ti so nirayo niccabahalandhakāro, ghoraråpo ti bhiüsanajātiyo, sā neva rattã ti yā idha ratti vā divaso vā sā n' eva tattha pa¤¤āyati, ko vicare ti ko uddhāraü sodhento vicarissati. Tam pi 'ssa Lokantaranirayaü vitthārena vaõõetvā "mahārāja micchādiņņhiü avissajjanto na kevalaü etad eva a¤¤am pi dukkhaü anubhavissasãti" dassento imaü gātham āha: @@ Tattha ito panuõõan ti imamhā manussalokā cutaü. Paratonirayesu pi es' eva nayo, tasmā sabbāni tāni ņhānāni nirayapālānaü upakkamehi saddhiü heņņhāvuttanayen' eva vitthāretvā tāsaü tāsaü gāthānaü anuttānāni padāni vaõõetabbāni. @@ Ta. luddehãti dāruõehi, vālehãti duņņhehi, aghammihãti aghāvahehi migehi dukkhāvahehi, sunakhehãti attho. #<[page 248]># %<248 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. hananti vijjhanti cā 'ti jalitāya ayapaņhaviyā pātetvā sakalasarãraü chiddāvachiddaü karontā paharanti c' eva vijjhanti ca, Kāëåpakāëā ti evaünāmakā, nirayamhãti tasmiü tesaü ¤eva vasena Kāëåpakāëasaükhāte niraye, dukkaņakammakārin ti micchādiņņhivasena dukkaņānaü kammānaü kārakaü. @@ Ta. tan ti taü bhavantaü tattha niraye tathā ha¤¤amānaü, vajantan ti ito c' ito ca dhāvantaü, kucchismin ti kucchiya¤ ca, passasmin ti passe ca, ha¤¤amānan ti vijjhiyamānan ti attho. @@ Ta. aīgāramivaccimanto ti jalitaīgārā viya accimanto āvudhavisesā patanti, silāsanãti jalitasilāghaņā, vassati luddakamme ti yathā nāma deve vassante asani patati evam eva ākāse samuņņhāya cicciņayamānaü jalitasilāvassaü tesaü luddakammānaü upari patati. @@ Ta. ittarampãti parittakam pi, vidhāvantan ti vidhāvantaü. @@ #<[page 249]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544.) 249>% @< patodalaņņhãhi su codiyantaü ko codaye paraloke sahassan ti. || Ja_XXII:1107 ||>@ Ta. rathesu yuttan ti vārena vāraü tesu jalitaloharathesu yuttaü, kamantan ti akkamānaü, sucodiyantan ti suņņhu codiyantaü. @@ Ta. tamāruhantan ti taü bhavantaü jalitāyudhapahāre asahitvā jalitakhurehi sa¤citaü jalitalohapabbataü āruhantaü. @@ Tattha sandaķķhagattan ti suņņhu daķķhasarãraü. @@ Ta. kaõņakāpacitā ti jalitakaõņakanicitā, ayomayehãti idaü yehi kaõņakehi ācitā te dassetuü vuttaü. @@ Ta. tamāruhantãti taü evaråpaü simbalirukkhaü ārohanti, Yamaniddesakārihãti Yamassa vacanakārehi, nirayapālehãti attho. @@ @@ Ta. viduņņhakāyan ti vihiüsitakāyaü, vitacan ti cammamaüsānaü chinnāvachinnatāya pacchitaü viya. #<[page 250]># %<250 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. asipattācitā ti asimayehi pattehi nicitā. @@ Ta. tamānupattan ti taü bhavantaü nirayapālānaü āvudhappahāre asahitvā anuppattaü. @@ Ta. sampatitan ti patitaü. @@ Ta. kharā ti pharusā, ayopokkharasa¤channā ti ayomayehi tikhiõapariyantehi pokkharapattehi sa¤channā, pattehãti tehi pattehi sā nadã tikkhā hutvā sandati. @@ Ta. Vetara¤¤e ti Vetaraõãudake. Nirayakhaõķaü niņņhitaü. Imaü pana M-assa Nirayakathaü sutvā rājā saüviggahadayo M-aü ¤eva tāõagavesã hutvā āha: @@ @@ #<[page 251]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544.) 251>% @@ Ta. bhayasānutappāmãti attanā katassa pāpassa bhayena anutappāmi, mahā ca me bhayā ti mahanta¤ ca me nirayabhayaü uppannaü, dãpaü voghe ti dãpaü vā oghe, idaü vuttaü hoti: āditte kāye vārimajjhaü viya bhinnanāvānaü oghe vā aõõave vā patiņņhaü alabhamānānaü dãpaü viya andhakāragatānaü pajjoto viya ca tvaü no ise saraõaü, atãtamaddhā aparādhitaü mayā ti ekaüsena mayā atãtakammaü aparādhitaü virādhitaü, kusalaü atikkamitvā akusalam eva katan ti. Ath' assa M. suddhimaggaü ācikkhituü sammāpaņipanne porāõakarājāno udāharaõavasena dassento āha: @@ @@ @@ @@ @@ Ta. ete cā 'ti yathā ete ca Dhataraņņho Vessāmitto Aņņhako Yāmataggi Usinnaro Sivãti cha rājāno a¤¤e ca dhammaü caritvā Sakkavisa yaü evaü tvam pi adhammaü parivajjetvā dhammaü care, ko chāto ti mahārāja tava vyamhe ca pure ca rājanivesane ca nagare ca annabatthā purisā ko chāto ko tasito ti tesaü dātukāmatāya ghosayantu, ko mālaü ti ko mālaü icchati ko vilepanaü icchati nānārattānaü vatthānaü yaü yaü icchati taü taü ko naggo paridahissatãti ghosentu, #<[page 252]># %<252 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ko panthe chattam ādiyatãti ko panthe chattaü dhārayissati, pādukā cā 'ti upāhanā ca mudå subhā ko icchati, jiõõaü posan ti yo te upaņņhākesu amacco vā a¤¤o vā pubbe katupakāro jarājiõõakāle yathā porāõaü kammaü kātuü na sakkoti ye pi te gavassādayo jiõõatāya kammaü kātuü na sakkonti tesu ekam pubbe viya kammesu mā yojayi, jiõõakālasmiü hi te tāni kammāni kātuü na sakkonti, parihāra¤ cā 'ti idha parivāro parihāro ti vutto, idaü vuttaü hoti: yo ca te balã hutvā adhikārakato va pubbe katupakāro hoti tassa jarājiõõakāle yathā porānaü parivāraü dadeyyāsi, asappurisā hi attano upakarakānaü upakāraü kātuü samatthakāle yeva sammānaü karonti asamatthakāle na olokenti, sappurisā pana asamatthakāle pi tesaü tath' eva sakkāraü karonti, tasmā tvam pi evaü kareyyāsãti. Iti M. ra¤¤o dānakatha¤ ca sãlakatha¤ ca kathetvā idāni yasmā ayaü rājā attano atta hāve rathena upametvā vaõõiyamāne tussati tasmāssa sabbakāmaduharathopamāya dhammaü desento āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 253]># %< 7. Mahānāradakassapajātaka. (544). 253>% @@ @@ Ta. rathasaü¤āto ti mahārāja tava kāyo ratho ti saü¤āto hotu, mano sārathiko ti manasaükhātena kusalacittena sārathinā samannāgato, lahå 'ti vigatathãnamiddhatāya sallahuko, avihiüsāsāritakkho ti avihiüsāmayena sāritena supariniņņhitena akkhena samannāgato, saüvibhāgapaņicchado ti dānasaüvibhāgamayena paņicchadena samannāgato, pādasaü¤amanemiyo ti pādasaü¤amamayāya nemiyā samannāgato, hattha -- pakkharo ti hatthasaü¤amamayena pakkharena samannāgato, kucchi -- nabbhanto ti kucchisaü¤amasaükhātena mitabhojanamayena telena abbhanto, vācā -- kåjano ti vācāsaü¤amena akåjano, saccavākyasamattaīgo ti saccavākyena paripuõõāīgo akhaõķarathaīgo, apesu¤¤asusa¤¤ato ti {apesuü¤ena} suņņhusaü¤ato suphassito, girāsakhilanelaīgo ti sakhilāya saõhavācāya niddosaīgo maņņharathaīgo, mitabhāõisilāsito ti mitabhaü¤asaükhātena silāsena suņņhusambandho, saddhālobhasusaükhāro ti kammaphalasaddahanasaddhāmayena ca alobhamayena ca sundarena alaükārena samannāgato, nivāta¤jalikubbaro ti sãlavantānaü nivātavuttimayena c' eva a¤jalikammamayena ca kubbarena samannāgato, atthaddhatānatãsāko ti sakhilasammodabhāvasaükhātāya atthaddhatāya anataãso, thokanataãso ti a., sãlasaüvaranandhano ti akhaõķapa¤casãlacakkhundriyādisaüvarasaükhātāya nandhanarajjuyā samannāgato, akkodhamanugghātãti akkodhanabhāvasaükhātena anugghātena samannāgato, dhammapaõķarachattako ti dasakusalakammapathasaükhātena paõķarachattena samannāgato, bāhusaccamapālambo ti atthasannissitabahussutabhāvamayena apālambena samannāgato, ņhitacittamupādhiyo ti lokadhammehi avikampanabhāvena suņņhuņhitaekaggabhāvacittasaükhātena upādhinā uttarattharaõena vā rājāsanena vā samannāgato, kāla¤¤utācittasāro ti ayaü dānassa dānakālo ayaü sãlassa rakkhanakālo ti evaü kālaü¤utāsaükhātena kālaü jānitvā katena cittena kusalacittasārena samannāgato, i. v. h.: yathā mahārāja rathassa nāma āõiü ādiü katvā sabbasambhārajātaü parisuddhaü sāramayaü vā icchitabbaü evaü hi so thiro addhānakhamo hoti evaü tava pi kāyaratho kālaü jānitvā katena cittena parisuddhena dānādikusalasārena samannāgato hotå 'ti, vesārajjatidaõķako ti parisamajjhe kathentassa pi visāradavācāsaükhātena tidaõķena samannāgato, nivātavuttiyottako ti ovāde vattanabhāvasaükhātena mudunā dhurayottena samannāgato, #<[page 254]># %<254 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ mudunā hi dhurayottena baddharathaü sindhavā sukhaü vahanti, evaü tavāpi kāyaratho paõķitānaü ovādavattitāya ābaddho sukhaü yātå 'ti a., anatimānayugo lahå 'ti anatimānasaükhātena lahukena yugena samannāgato, alãnacittasanthāro ti yathā ratho nāma dantamayena uëārena santhārena sobhati evaü tava kāyaratho pi alãnāsaükuņitacittasanthāro hotu, vaddhasevã rajohato ti yathā ratho nāma visamena rajuņņhānamaggena gacchanto rajokiõõo na sobhati samena virajena maggena gacchanto sobhati evaü tava kāyaratho pi pa¤¤āvuddhisevitāya samatalaü ujumaggaü paņipajjitvā hatarajo pi hotu, sati patodo dhãrassā 'ti dhãrassa tava tasmiü kāyarathe suppatiņņhitā sati patodo hotu, dhiti yogo ca rasmiyo ti abbhocchinnaviriyasaükhātā dhiti hitapaņipattiyaü yu¤janabhāvasaükhāto yogo ca tava tasmiü rathe suvaņņitā thirā rasmiyo hontu, manodantaü pathanveti samadantehi vāhihãti yathā nāma ratho visamadantehi sindhavehi uppathaü bhajati samadantehi samasikkhitehi yutto ujupatham eva anveti evaü mano pi dantaü nibbisevanaü kummaggaü pahāya ujumaggaü gaõhāti, tasmā sudantaü ācārasampannacittaü tava kāyarathassa sindhavakiccaü sādhetu, icchā lobho cā 'ti tattha appattesu vatthusu icchā pattesu lobho ti ayaü icchā ca lobho ca kummaggo nāma kuņilo anujjumaggo apāyam eva neti dasakusalakammapathavasena pana aņņhaīgikamaggavasena vā pavatto sãlasaüyamo ujumaggo nāma so te kāyarathassa maggo hotu, råpe ti etesu manāpiyesu råpādisu kāmaguõesu nimittaü gahetvā dhāvantassa tava kāyarathassa uppathapaņipannassa rājarathassa sindhave ākoņetvā nivāraõapatodalaņņhi viya pa¤¤ā koņinã hotu, sā hi taü uppathagamanato nivāretvā ujuü sucaritamaggaü āropessati, tattha attā vā ti tasmiü pana te kāyarathe a¤¤o sārathi nāma n' atthi tava attā va sārathi hotu, sace etena yānenā 'ti mahārāja yassa etaü evaråpaü yānaü, sace etena yānena samacariyā daëhā dhitãti yassa samacariyā ca dhiti ca daëhā hoti thirā so etena yānena yasmā esa ratho sabbakāmaduho rāja yathāpatthite sabbe kāme deti tasmā na jātu nirayaü vaje ti ekaüsen' etaü vārehi, evaråpena yānena nirayaü na gacchati. "Iti kho mahārāja yaü maü avaca `ācikkha me Nārada suddhimaggaü yathā ahaü no nirayaü pateyyan' ti ayan te so mayā anekapariyāyena akkhāto" ti. Evam assa dhammaü desetvā micchādiņņhiü hāretvā sãle patiņņhāpetvā "ito paņņhāya pāpamitte pahāya kalyāõamitte upasaükama, niccaü appamatto hohãti" naü ovaditvā rājadhãtu guõe vaõõetvā rājaparisāya ca rājorodhāna¤ ca ovādaü datvā mahantenānubhāvena tesaü passantānaü ¤eva Brahmalokaü gato. #<[page 255]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545). 255>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ S. i. d. ā. "na bhikkhave idān' eva pubbe pi mayā diņņhijālaü bhinditvā Uruvelakassapo damito yevā" 'ti vatvā jātakaü samodhānento osāne imā gāthā abhāsi: @@ @@ @@ Mahānāradakassapajātakaü. $<8. Vidhurapaõķitajātaka.>$ Paõķå kisiyāsi dubbalā ti. Idaü S. J. v. pa¤¤āpāramiü ā. k. Ekadivasaü hi bhikkhå dh. k. s.: "āvuso S. mahāpa¤¤o puthupa¤¤o hāsup. javanap. tikkhap. nibbedhikap. paravādappamaddano attano pa¤¤ānubhāvena khattiyapaõķitādãhi abhisaükhaņe sukhumapa¤he bhinditvā nibbisevane katvā saraõesu c' eva sãlesu ca patiņņhāpetvā amatagāmimaggaü paņipādetãti". S. āgantvā "k. n. bh. e. k. s." ti p. "i. n." ti v. "anacchariyaü bhi. yaü T. paramābhisambodhippatto parappavāde bhinditvā khattiyādayo vineyya, purimabhavasmiü hi bodhi¤āõaü pariyesanto pi T. pa¤¤avā parappavādamathano yeva, tathā hi ahaü Vidhurakumārakāle saņņhiyojanubbedhe Kāëapabbatamuddhani Puõõakaü nāma yakkhaü senāpatiü ¤āõabalen' eva dametvā nibbisevanaü katvā attano jãvitadānaü dāpesin" ti vatvā a. ā.: A. Kururaņņhe Indapattanagare Dhana¤jayakorabbo r. kāresi. Vidhurapaõķito nāma amacco tassa atthadhammānusāsako ahosi, so madhurakatho mahādhammakathiko sakalaJumbudãpe rājāno hatthikantavãõāsarena paluddhahatthino viya attano madhuradhammadesanāya palobhetvā tesaü sakasakarajjāni gantuü adadamāno Buddhalãëhāya mahājanassa dh. #<[page 256]># %<256 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ desento mahantena yasena tasmiü nagare paņivasi. Bārāõasiyam pi kho gihã sahāyakā cattāro brāhmaõamahāsālā kāmesu ādãnavaü disvā Himavantaü pavisitvā isipabbajjaü pabbajitvā abhi¤¤ā ca samāpattiyo ca nibbattetvā vanamålaphalāhārā tatth' eva ciraü vasitvā loõambilasevanatthāya cārikaü caramānā Aīgaraņņhe Kālacampānagaraü bhikkhāya pavisiüsu, tattha cattāro sahāyakā kuņimbikā tesaü iriyapathe pasãditvā vanditvā bhikkhābhājanaü gahetvā ekekaü attano attano nivesane paõãtenāhārena parivisitvā paņi¤¤aü gahetvā uyyāne yeva vāsesuü, cattāro tāpasā catunnam pi kuņimbikānaü gehe bhu¤jitvā divāvihāratthāya eko Tāvatiüsabhavanaü gacchati eko Nāgabhavanaü eko Supaõõabhavanaü eko Koravyassa ra¤¤o Migāciruyyānaü, tesu yo Devalokaü gantvā divāvihāraü karoti so Sakkassa yasaü oloketvā attano upaņņhākassa tam eva vaõõeti, yo Nāgabh. gantvā divāvihāraü k. so nāgarājassa sampattiü oloketvā attano up. tam eva v., yo Supaõõabh. gantvā di. karoti so supaõõarājassa vibhåtiü o. attano up. tam eva v., yo Koravyassa uyyāne divāvihāraü k. so Dhana¤jayara¤¤o sirisobhaggaü o. a. u. tam eva v., te cattāro pi janā taü devaņņhānaü patthetvā dānādãni pu¤¤āni katvā āyupariyosāne eko Sakko hutvā nibbatti eko saputtadāro Nāgabhavane nibbatti eko simbalidahavimāne supaõõarājā hutvā nibbatti eko Dhana¤jayara¤¤o aggamahesiyā kucchimhi nibbatti, te pi tāpasā Brahmaloke nibbattiüsu. Koravyakumāro vuddhim anvāya pitu accayena rajje patiņņhahitvā dhammena r. kāresi, jåtavittako pana ahosi, so Vidhurapaõķitassa ovāde ņhatvā dānaü deti sãlaü rakkhati uposathaü upavasati, so ekadivasaü samādinnuposatho "vivekaü anubråhissāmãti" #<[page 257]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 257>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ uyyānaü gantvā manu¤¤aņņhāne nisãditvā samaõadhammaü akāsi, Sa-pi samādinnuposatho "Devaloke palibodho hotãti" manussaloke tatth' eva uyyānaü gantvā manu¤¤aņņhāne nisãditvā samaõadhammaü akāsi, Varuõo nāgarājāpi samādinnuposatho "Nāgabhavane palibodho" ti tatth' eva gantvā ekasmiü manu¤¤atthāne ni. s. akāsi, Supaõõarājāpi samādinnuposatho "Supaõõabhavane palibodho" ti tatth' eva gantvā ekasmiü m. nisãditvā s. akāsi. Te cattāro pi sāyaõhasamaye sakaņņhānehi nikkhamitvā maīgalapokkharaõãtãre samāgatā a¤¤ama¤¤aü oloketvā pubbasinehavasena samaggā sammodamānā hutvā a¤¤ama¤¤aü mettiü paccupaņņhāpetvā madhurapaņisanthāraü katvā nisãdiüsu, Sakko maīgalasilāpaņņe nisãdi, itare attano yuttam okāsaü ¤atvā nisãdiüsu. Atha ne Sa-ā.: "mayaü cattāro pi rājāno va, amhesu pana kassa sãlaü mahantan" ti. Atha naü Varuõo nāgarājā ā.: "tumhākaü tiõõaü janānaü sãlato mayhaü sãlaü mahantan" ti, "kim ettha kāraõan" ti: "ayaü tāva Supaõõarājā amhākaü jātānam pi ajātānam pi paccāmitto, ahaü evaråpaü amhākaü jãvitakkhayakāraü paccāmittaü disvāpi kodhaü na karomi, iminā kāraõena mama sãlaü mahantan" ti vatvā 1. Yo kopaneyye na karoti kopaü (IV p. 14) na kujjhati sappuriso kadāci kuddho pi so nāvikaroti kopaü taü ve naraü samaõaü āhu loke ti imaü Dasanipāte Catuposathajātakassa paņhamaü g. ā. Ta. yo ti khattiyādãsu yo koci, kopa-ti kujjhitabbayuttake puggale Khantivādatāpaso viya kopaü na karoti, kadācãti yo ca kismici kāle na kujjhat' eva, kuddhopãti sace pi pana so sappuriso kujjhati atha kuddho pi taü kopaü nāvikaroti Cåëabodhitāpaso viya, taü ve naran ti mahārāja taü purisaü samitapāpatāya loke paõķitā samaõan ti kathenti. #<[page 258]># %<258 XXII. Mahānipāta.>% "Ime pana guõā mayi santi, tasmā mam' eva sãlam mahantan" ti. Taü sutvā Supaõõarājā "ayaü nāgo mama aggabhakkho, yasmā panāhaü evaråpaü aggabhakkhaü disvāpi khudaü adhivāsetvā āhārahetu pāpaü na karomi tasmā mama sãlaü mahantan" ti vatvā 2. ænådaro yo sahate jighacchaü danto tapassã mitapānabhojano āhārahetu na karoti pāpaü taü ve naraü samanaü āhu loke ti imaü g. ā. Ta. danto ti indriyadamanena samannāgato, tapassãti tapanissitako, āhārahetå 'ti atijighacchito pi yo lāmakaü kammaü na karoti dhammasenāpati Sāriputtatthero viya, ahaü pana ajja āhārahetu pāpakammaü na karomi, tasmā mama sãlaü mahantan ti. Tato Sa-devarājā "ahaü nānappakāraü sukhapadaņņhānaü devalokasampattiü pahāya sãlaü rakkhatthāya manussalokaü āgato, tasmā mama sãlaü mahantan" ti vatvā 3. Khiķķaü ratiü vippajahetvā sabbaü na cālikaü bhāsati ki¤ci loke vibhåsanaņņhānā virato methunasmā taü ve naraü samaõaü āhu loke ti imaü g. ā. Ta. khiķķan ti kāyikacetasikaü kãëaü, ratin ti dibbakāmaguõaratiü, ki¤cãti appamattakam pi, vibhåsanaņņhānā ti maüsavibhåsā chavivibhåsā ti dve vibhåsā, tattha ajjhoharaõiyāhāro maüsavibhåsā nāma mālāgandhādãni chavivibhåsā nāma, yena akusalacittena sā kariyati taü tassa ņhānaü, tato paņivirato, methunasmā ti methunasevanato ca yo paņivirato, taü ve naraü samaõaü āhu loke ti, ahaü ajja devaccharā pahāya idhāgantvā samaõadhammaü karomi, tasmā mama sãlaü mahantan ti. Evaü Sa-pi attano sãlam eva vaõõesi. Taü sutvā Dhana¤jayarājā "ahaü ajja mahantaü pariggahaü soëasasahassanāņakitthiparipuõõaü antepuraü cajitvā uyyāne samaõadhammaü karomi, tasmā mama sãlaü mahantan" ti vatvā #<[page 259]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 259>% 4. Pariggahaü lobhadhamma¤ ca sabbaü ye ve pari¤¤āya pariccajanti dantaü ņhitattaü amamaü nirāsaü taü ve naraü samaõaü āhu loke ti imaü g. ā. Ta. pariggahan ti nānappakārakaü vatthukāmaü, lobhadhamman ti tasmiü uppajjanataõhaü, pari¤¤āyā 'ti ¤āõapari¤¤ā tãraõapari¤¤ā pahānapari¤¤ā ti imāhi tãhi pari¤¤āhi parijānitvā, tattha khandhādãnaü sabhāvajānanaü ¤āõapari¤¤ā, tesu aguõaü upadhāretvā tãraõaü tãraõapari¤¤ā, tesu dosaü disvā chandarāgassa apakaķķhanaü pahānapari¤¤ā, ye imāhi tãhi pari¤¤āhi parijānitvā vatthukāmakilesakāme pariccajanti chaķķetvā gacchanti, dantan ti nibbisevanaü, ņhitattan ti micchāvitakkābhāvena ņhitasabhāvaü, amaman ti mamāyanataõhārahitaü, nirāsan ti puttadārādãsu nirāsaü, taü ve ti evaråpaü puggalaü samaõo ti vadanti. Iti te sabbe pi attano sãlam eva mahantan ti vaõõetvā Sakkādayo Dhana¤jayaü pucchiüsu: "mahārāja atthi pana koci tumhākaü santike paõķito yo no imaü kaükhaü vinodeyyā" 'ti, "āma mahārājāno mama atthadhammānusāsako asamadhuro Vidhurapaõķito nāma atthi, so no kaükhaü vinodessati, tassa santikaü gacchāmā" 'ti, "sādhå" 'ti sampaņicchiüsu. Atha sabbe pi uyyānā nikkhamitvā dhammasabhaü gantvā alaükārāpetvā Bodhisattaü pallaükamajjhe nisãdāpetvā paņisanthāraü katvā ekamantaü nisinnā "paõķita, amhākaü kaükhā uppannā, taü no vinodehãti" vatvā 5. Pucchāma kattāraü anomapa¤¤aü, gāthāsu no viggaho atthi jāto, chind' ajja kaükhaü vicikicchitāni, tay' ajja kaükhaü vitaremu sabbe ti imaü g. āhaüsu. Ta. kattāran ti kattabbayuttakānaü kārakaü, atthi jāto ti eko sãlaviggaho sãlavivādo uppanno atthi, chindajjā 'ti amhākaü taü kaükhaü tāni ca vicikicchitāni vajirena Sineruü paharanto viya ajja chinda, vitaremå 'ti vitareyyāma nitthareyyāma. #<[page 260]># %<260 XXII. Mahānipāta.>% Paõķito tesaü kathaü sutvā "mahārājāno tumhākaü sãlaü nissāya uppannavivādagāthānaü katham sukathitadukkathitaü jānissāmãti" vatvā 6. Ye paõķitā atthadassā bhavanti bhāsanti te yoniso tattha kāle, kathan nu gāthānaü abhāsitānaü atthaü nayeyyuü kusalā janindā ti i. g. ā. Ta. atthadassā ti atthadassanasamatthā, tattha kāle ti tasmiü viggahe ārocite yuttapayuttakāle paõķitā tam atthaü ācikkhantā yoniso bhāsanti, atthaü nayeyyuü kusalā ti kusalā chekāpi samānā abhāsitānaü gāthānaü kathan nu atthaü ¤āõena nayeyyuü, janindā ti rājāno ālapati, tasmā idaü tāva me vadetha. 7. Kathaü have bhāsati Nāgarājā, kathaü pana Garuëo venateyyo, Gandhabbarājā pana kiü vadeti, kathaü Kurånaü pana rājaseņņho ti. Ta. Gandhabbarājā ti Sakkaü sandhāyāha. Ath' assa te imaü gātham āhaüsu: 8. Khantiü have bhāsati Nāgarājā appāhāraü Garuëo venateyyo Gandhabbarājā rativippahānaü āki¤canaü Kurunaü rājaseņņho ti. T. a.: paõķita nāgarājā tāva kopaneyye pi puggale akuppasaükhātaü adhivāsanakhantiü vaõõeti Garuëo appāhāratāsaükhātaü āhārahetu pāpassa akaraõaü Sa-pa¤cakāmaguõaratãnaü pahānaü Kururājā nippalibodhabhāvaü vaõõetãti. Tesaü kathaü sutvā Mahāsatto imaü gātham āha: 9. Sabbāni etāni subhāsitāni, na h' ettha dubbhāsitam atthi ki¤ci, yasmi¤ ca etāni patiņņhitāni #<[page 261]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 261>% arā va nabhyā susamohitāni catubbhi dhammehi samaīgibhåtaü taü ve naraü samaõaü āhu loke ti. Ta. etānãti etāni cattāri pi guõajātāni yasmiü puggale sakaņanābhiyaü suņņhusamohitā arā viya patiņņhitāni catåhi p' etehi dhammehi samannāgataü puggalaü paõķitā samaõaü āhu loke. Evaü M. catunnam pi sãlaü ekasamam eva akāsi. Taü sutvā cattāro pi janā tassa tuņņhā thutiü karontā imaü gātham {āhaüsu}: 10. Tuvan nu seņņho tvam anuttaro si, tvaü dhammagå dhammavidå sumedho, pa¤¤āya pa¤haü samadhiggahetvā acchecchi dhãro vicikicchitāni, acchecchi kaükhaü vicikicchitāni cundo yathā nāgadantaü kharenā 'ti. Ta. tvamanuttarosãti tuvaü anuttaro asi, n' atthi tayā uttaritaro nāma, dh-gå ti dhammassa gopako c' eva dhamma¤¤å ca, dh-vidå ti pākaņadhammo, sumedho ti sundarapa¤¤o, pa¤¤āyā 'ti attano pa¤¤āya amhākaü pa¤haü suņņhu adhigaõhitvā idam ettha kāraõan ti yathābhåtaü ¤atvā, acchecchãti tvaü dhãro amhākaü vicikicchitāni chindi, evaü chindanto ca chind' ajja kaükhaü vicikicchitānãti imaü amhākaü yācanaü sampādento acchecchi kaükhaü vicikicchitāni, cundo -- kharenā 'ti yathā dantakāro kakacena hatthidantaü chindeyya evaü chindãti a. Evaü te cattāro pi janā tassa pa¤havyākaraõena tuņņhamānasā ahesuü. Atha naü Sa-dibbadukålena påjeti Garuëo suvaõõamālāya Varuõo n-rājā maõinā Dhana¤jayarājā gavasahassādãhãti, ten' evam āha: 11. Gavaü sahassaü usabha¤ ca nāgaü āja¤¤ayutte ca rathe dasā ime pa¤hassa veyyākaraõena tuņņho dadāmi te gāmavarāni soëasā 'ti #<[page 262]># %<262 XXII. Mahānipāta.>% Sakkādayo M-aü påjetvā sakaņņhānam eva gamiüsu. Catuposathakhaõķaü niņņhitaü. Tesu nāgarājassa bhariyā Vimalā devã nāma, sā tassa gãvāya pilandhanamaõiü apassantã pucchi: "deva kahaü pana te maõãti", "bhadde Candabrāhmaõaputtassa Vi-paõķitassa dhammakathaü sutvā pasannacitto ahaü tena maõinā taü påjesiü, na kevalaü aham eva Sa-pi taü dibbadukålena påjesi Supaõõarājā suvaõõamālāya Dh-rājā gavasahassādãhãti", "dhammakathiko so devā" 'ti, "bhadde kiü vadesi Jambudãpatale Buddhuppādo viya vattati, sakala-Jambudãpe ekasatarājāno tassa madhurakathāya bajjhitvā hatthikantavãõāsarena paluddhā mattavāraõā viya attano rajjāni na gacchanti, evaråpo so madhuradhammakathiko" ti, sā Vi-paõķitassa guõakathaü sutvā tassa dhammakathaü sotukāmā hutvā cintesi: "sac' āhaü vakkhāmi `deva, ahaü tassa dh-kathaü sotukāmā, idh' eva taü ānehãti' na me taü ānessati, yan nånāhaü tassa `me hadaye dohaëo uppanno' ti gilānālayam kareyyan" ti, sā tathā katvā paricārikānaü sa¤¤aü datvā nipajji, nāgarājā upaņņhānavelāya naü apassanto "kahaü Vimalā" ti paricārikāyo pucchitvā "gilānā devā" 'ti vutte tassā santikaü gantvā sayanapasse nisãditvā sarãraü omaddanto paņhamaü g. ā.: @@ Ta. paõķå 'ti paõķupalāsavaõõā, kisiyā ti kisā, dubbalā ti appatthāmā, vaõõaråpaü na tavedisaü pure ti tava vaõõasaükhātaü råpaü pure edisaü na hoti niddosaü anavajjaü taü idāni parivattitvā amanu¤¤asabhāvaü jātaü, Vimale ti taü ālapari. Ath' assa sā ācikkhantã dutiyaü gātham āha: #<[page 263]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 263>% @@ Ta. dhammo ti sabhāvo, mātinan ti itthãnaü, janindā 'ti nāgajanassa inda, dhammāhaņaü -- haday' ābhipatthaye ti ā., nāgaseņņha ahaü dhammena samena asāhasiyakammena āhaņaü V-assa hadayaü abhipatthayāmi, taü me labhamānāya jãvitaü atthi alabhamānāya idh' eva maraõan ti tassa pa¤haü sandhāy' evam āha. Taü sutvā nāgarājā tatiyaü gātham āha: @@ Ta. dullabhe hi -- ne ti asamadhurassa Vidhurassa dassanam eva dullabhaü, tassa hi sakala-Jambudãpe rājāno dhammikarakkhāvaraõaguttiü paccupaņņhapetvā vicaranti passitum pi na koci labhati, idha ko ānayissatãti vadati. Sā tassa vacanaü sutvā "alabhamānāya me idh' eva maraõan" ti parivattetvā piņņhiü dassetvā sāņakakaõõena mukhaü pidahitvā nipajji, n-rājā attano sirigabbhaü gantvā sayanapiņņhe nisinno "Vimalā Vidhurassa hadayamaüsaü āharāpetãti" sa¤¤ã hutvā "paõķitassa hadayaü alabhantiyā Vimalāya jãvitaü n' atthi, kathan nu kho tassa hadayamaüsaü labhissāmãti" cintesi, ath' assa dhãtā Irandatã nāma nāgaka¤¤ā sabbālaükārapatimaõķitā mahantena sirivilāsena upaņņhānaü āgatā pitaraü vanditvā ekamantaü ņhitā, sā tassa indriyavikāraü disvā "tāta ativiya domanassapatto si, kin nu kho kāraõan" ti pucchantã gātham āha: @@ #<[page 264]># %<264 XXII. Mahānipāta.>% @< kiü dummanaråpo si issara, mā tvaü soci amittatāpanā 'ti. || Ja_XXII:1143 ||>@ Ta. pajjhāyasãti pajjhāyasi cintesi, hatthagatan ti hatthena parimadditapadumaü viya te mukhaü jātaü, issarā 'ti pa¤cayojanasatikassa Ma¤jerikanāgabhavanassa sāmi. Dhãtu vacanaü sutvā nāgarājā tam atthaü ārocento āha: @@ Ta. vanãyatãti pattheti. Atha naü "amma, mama santike Vi-raü ānetuü samattho n' atthi, tvaü mātu jãvitaü dehi, Vi-aü ānetuü samatthaü bhattāraü pariyesāhãti" uyyojento upaķķhagātham ā.: @@ Ta. carā 'ti vicara. Iti so kilesāratibhāvena dhãtu ananucchavikam pi kathaü kathesi. @@ Ta. avassutinti bhi. sā nāgamāõavikā pitu vacanaü sutvā pitaraü assāsetvā mātu santikaü gantvā tam pi assāsetvā attano sirigabbhaü gantvā sabbālaükārehi attānaü alaükaritvā ekaü kusumbharattavatthaü nivāsetvā ekaü ekaüsaü katvā tam eva rattiü udakaü dvidhā katvā nāgabhavanato nikkhamitvā Himavantapadese samuddatãre ņhitaü saņņhiyojanubbedhaü ekaghanaü Kāëapabbataü nāma a¤janagiriü gantvā avassutiü cari kilesāvassutiü bhattu pariyesanaü caratãti a. #<[page 265]># %< 8. {Vidhurapaõķitajātaka}. (545.) 265>% Carantã ca yāni Himavante vaõõagandharasasampannāni pupphāni tāni āharitvā sakalapabbataü maõiü agghiyaü viya alaükaritvā uparitale pupphasantharaü katvā manoramenākārena naccitvā madhuraü gãtaü gāyantã sattamaü g. ā.: @@ Ta. ke -- se ti ko gandhabbo vā rakkhaso vā, ke paõķite -- de ti ko etesu gandhabbādisu paõķito sabbakāmaü dātuü samattho so Vi-assa hadayamaüsadohaëiniyā mama mātu manorathaü matthakaü pāpetvā mayhaü dãgharattaü bhattā bhavissati. Tasmiü khaõe Vessavaõamahārājassa bhāgineyyo Puõõako nāma Yakkhasenāpati tigāvutappamāõaü manomayaü sindhavaü abhiruyha Kāëapabbatamatthakena manosilātale yakkhasamāgamaü gacchanto taü tassā gãtasaddaü assosi, anantare attabhāve anubhåtapubbāya itthiyā gãtasaddo chaviādãni chinditvā aņņhiü āhacca aņņhāsi, so paņibaddhacitto hutvā nivattitvā sindhavapiņņhe nisinno va "bhadde, ahaü mama pa¤¤āya dhammena samena Vi-assa hadayaü ānetuü samattho, mā cintayãti" taü assāsento aņņhamaü g. ā.: @@ Ta. anindilocane ti aninditabbalocane, tathāvidhā ti Vi-assa hadayamaüsaü āharaõasamatthā. @@ #<[page 266]># %<266 XXII. Mahānipāta.>% @< ehi gacchāma pitu mam' antike, eso ca te etam atthaü pavakkhatãti. || Ja_XXII:1148 ||>@ Ehi gacchāmā 'ti bhi. so Yakkhasenāpati evaü vatvā imaü assapiņņhiü āropetvā nessāmãti pabbatamatthake otaritvā tassā gahaõatthaü hatthaü pasāresi, sā attano hatthaü gaõhituü adatvā tena pasāritahatthaü sayaü gahetvā pubbapathānugatena anantare attabhāve bhåtapubbasāmike tasmiü pubbapathen' eva anugatena cetasā: sāmi nāhaü anāthā, mayhaü pitā Varuõo n-rājā, mātā Vimalā devã, ehi mama pitu santikaü gacchāma, eso ca te yathā amhākaü maīgaëakiriyāya bhavitabbaü evaü tam atthaü pavakkhatãti avacāsi. @@ Ta. pitu -- mãti pitu santikaü upāgami. Puõõako pi kho yakkho paņihāretvā nāgarājassa santikaü gantvā Irandatiü vārento āha: @@ @@ Ta. suükiyan ti attano kulapadesānuråpaü dhãtu suükaü dhanaü paņipajja gaõha, samaīgikarohãti maü tāya saddhiü samaīgibhåtaü karohi, vaëabhiyo ti bhaõķasakaņiyo, nānāratanassa kevalā ti nānāratanassa sakalaparipuõõā. Atha naü nāgarājā āha: @@ Ta. yāva -- ti bho Yakkhasenāpati ahaü tuyhaü dhãtaraü demi nona demi, thokaü pana āgamehi, yāva-¤ātãti ¤ātake pi tāva jānāpemi, taü pacchā -- ti itthiyo hi gataņņhāne abhiramanti pi, anabhiratikāle ¤ātakādayo amhehi saddhiü anāmantetvā katakammaü nāma evaråpaü hotãti ussukkaü na karonti, #<[page 267]># %< 7. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 267>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü taü kammaü pacchā anutāpaü āvahatãti. @@ @@ Pavisitvā ti Puõõakaü tatth' eva ņhapetvā sayaü uņņhāya yatth' assa bhariyā nipannā taü nivesanaü pavisitvā, piyaü maman ti mama piyadhãtaraü tassa bahunā vittalābhena demā 'ti pucchati. Vimalā āha: @@ Ta. amhaü Irandhatãti amhākaü dhãtā I., etena vittenā 'ti etena tuņņhikāraõena. @@ @@ Puõõakāmantayitvānā 'ti Puõõakaü āmantayitvā. Puõõako āha: @@ #<[page 268]># %<268 XXII. Mahānipāta.>% Yaü paõķito ti so kira hadayaü paõķitassā 'ti sutvā cintesi: yam eke paõķito ti vadanti tam ev' a¤¤e bālo ti kathenti, ki¤cāpi me Irandatiyā Vidhuro ti akkhātaü tathāpi tatvato jānituü pucchissāmi nan ti tasmā evam ā. Nāgarājā āha: @@ Ta. dhammaladdhā ti dhammena labhitvā, paddhacarā ti pādaparicārikā. @@ Ta. asaüsãti attano upaņņhākaü āõāpesi, āja¤¤an ti kāraõākāraõajānanakasindhavaü, yuttan ti kappitaü. @@ Ta. jātaråpamayā ti tam eva sindhavaü vaõõento āha, tassa hi manomayasindhavassa jātaråpamayā kaõõā kācambhamayā khurā rattamaõimayā ti a., jambonadapākapakkhassa rattasuvaõõassa uracchado ti. So puriso tāvad eva taü sindhavaü ānesi, Puõõako taü abhiruyha ākāsena Vessavaõassa santikaü gantvā nāgabhavanaü vaõõetvā taü pavattiü ārocesi, tass' atthassa pakāsanatthaü idaü vuttaü: @@ @@ #<[page 269]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545). 269>% @< gantvāna taü bhåtapatiü yasassiü icc-abravã Vessavaõaü Kuveraü. || Ja_XXII:1163 ||>@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 270]># %<270 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. vahitabbo ti vāho, devasaükhātaü vāhaü vahatãti devavāhavahaü, yanti etenā 'ti yānaü, kappita -- ti maõķanavasena susaüvihitakesamassu, devānaü pana kesamassukaraõaü nāma n' atthi, jigiüsan ti patthayanto, Vessavaõan ti Visānarājadhāniyā rājānaü, Kuveran ti evaünāmakaü, Bhogavatã nāmā 'ti sampannabhogatāya evaüladdhanāmā, mandire ti mandiraü bhavanan ti a., vāsā Hira¤¤avatãti n-rājassa vasanaņņhānattā vāsā ti ca, ka¤canavatiyā suvaõõapākārena parikkhittattā Hira¤¤avatãti ca vuccati, nagare -- ti nagaraü nimmitaü, ka¤canamaye ti suvaõõamayaü, maõķalassā 'ti bhogamaõķalena samannāgatassa, niņņhitan ti karaõapariniņņhitaü, oņņhagãviyo ti oņņhagãvasaõņhānena katā rattamaõimasāragallamayā aņņālakā pāsādetthā 'ti ettha nāgabhavane pāsādā, silāmayā ti maõimayā, sovaõõaratanenā 'ti suvaõõasaükhātena ratanena suvaõõiņņhikāhi chāditā ti a., sahā ti sahakārā, uparibhaddakā ti uddālakajātikā yeva rukkhā campeyyakā nāgamālikā ti campakā ca nāgā ca bhaginimālā ca, athamettha koëiyā ti bhaginimālā c' eva atha ettha n-bhavane koëiyā nāma ca rukkhā, ete sumā parināmitā ti ete pupphåpagā phalåpagā rukkhā a¤¤ama¤¤aü saüsattā sākhāya parināmitā ākulasamākulā, khajjuretthā 'ti khajjurarukkhā ettha, silāmayā ti indanãlamaõimayā, sovaõõadhuvapupphitā ti te pana suvaõõapupphehi niccapupphitā, yattha -- ti yattha n-bhavane opapātiko n-rājā vasati, ka¤canavelliviggahā ti suvaõõarāsisassirãkasarãrā, kālā taruõā va uggatā ti vilāsayuttatāya mandavāteritakālavallipallavā viya uggatā, pucimandathanãti nimbaphalasaõņhānathanayuggalā, lākharasarattasucchavãti hatthapādatalachaviü sandhāya vuttaü, tidivokacarā ti tidasabhavanacarā, vijjutabbhagghanā ti abbhaghanato ghanavalāhakantarato nissaņā vijjullatā viya, taü tesaü dadāmãti taü tassa hadayaü ahaü tesaü demi evaü jānassu, issarā 'ti mātulaü ālapati. Iti so Vessavaõena ananu¤¤āto gantuü avisahitvā taü jānāpetuü etā ettikā gāthā kathesi. Vessavaõo pana tassa kathaü na suõāti, dvinnaü devaputtānaü vimānaņņaü paricchindati. Puõõako attano vacanassa assutabhāvaü ¤atvā va jinakadevaputtassa santike aņņhāsi. #<[page 271]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545). 271>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Vessavaõo aņņaü vinicchinitvā parājitaü apaņņhapetvā itaraü "gaccha tvaü, tava vimāne vasāhãti" ā. Puõõako "gaccha tvan" ti vuttakkhaõe yeva "mayhaü mātulena mama pesitabhāvaü jānāthā" 'ti katici devaputte sakkhiükatvā heņņhāvuttanayen' eva sindhavaü āõāpetvā abhiråhitvā pakkāmi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ Ta. āmantayā 'ti āmantetvā. So ākāsena gacchanto yeva cintesi: Vidhurapaõķito mahāparivāro, na sakkā taü gaõhituü, Dhana¤jayakoravyo pana jåtavittako, taü jåtena jinitvā V-aü gaõhissāmi, ghare pan' assa bahåni ratanāni, appagghena lakkhena jåtaü na kãëissati, mahaggharatanaü harituü vaņņati, a¤¤aü ratanaü rājā na gaõhissati, Rājagahanagarasāmanta-Vepullapabbatabbhantare cakkavattira¤¤o paribhogamaõiratanaü atthi mahānubhāvaü, taü gahetvā tena rājānaü palobhetvā rājānaü jinissāmãti". So tathā akāsi. Tam atthaü Satthā dassetuü āha: @@ #<[page 272]># %<272 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta. A. ra¤¤o ti tadā Aīgara¤¤o va Magadharajjaü ahosi, ten' evaü vuttaü, durāyutan ti paccatthikehi durāsadaü, Masakka -- ti Masakkasārasaükhāte Sinerumatthake māpitattā Masakkasāran ti laddhanāmaü Vāsavassa bhavanaü viya, dijābhi -- ti a¤¤ehi pakkhãhi abhighuņņhaü, nānā -- ti madhurassarena gāyantehi viya nānāvidhehi sakuntehi abhirudaü, abhigãtan ti a., subhaüganan ti sundaraü aügaõaü manu¤¤atalam, Himavaüvapabbatan ti Himavantapabbataü viya, Vepullamābirucchãti bhi. so Puevaråpaü Vepullapabbataü abhiråhi, pabbatakåņa -- ti pabbatakåņabbhantare maõiü addasa. @@ @@ Ta. dhanā -- ti manasā patthitassa dhanassa āharaõasamatthaü, dadd -- ti jalamānaü, yasāsā ti parivāramaõigaõena, obhāsatãti taü maõiratanaü ākāse vijju-r-iva obhāsati, tamaggahãti taü maõiratanaü Kumbhãro nāma yakkho kumbhaõķasatasahassaparivāro, so pana tena kujjhitvā olokitamatten' eva bhãtatasito palāyitvā cakkavālapabbatamatthakaü patvā kampamāno olokento aņņhāsi, iti taü palāpetvā Puõõako maõiratanaü aggahi, manoharannāmā 'ti manasā cintitaü āharituü sakkotãti evaüladdhanāmaü. @@ #<[page 273]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 273>% @< samāgame ekasataü samagge avhettha yakkho avikampamāno: || Ja_XXII:1179 ||>@ @@ Ta. oruyha cāga¤chi -- ti bhi. so Pu. yakkho assapiņņhito oruyha assaü adissamānaråpaü ņhapetvā māõavakavaõõena Kurånaü sabhaü upagato, ekasatan ti ekasatarājāno asambhãto hutvā ko nãdhā 'ti vadanto dåtena avhettha, ko nãdhā 'ti ko nu imasmiü rājasamāgame, ra¤¤an ti rājānaü antare, varamābhijetãti amhākaü santakaü seņņharatanaü abhijeti ahaü jināmãti vattuü ussahati, kamābhijeyyāmā 'ti kaü vā mayaü jineyyāma, varaü dhanenā 'ti uttamadhanena, kamanuttaran ti jinanto ca kataraü rājānaü anuttaraü ratanavaraü jināma, ko vāpi no ti atha vā ko rājā amhe varadhanena jeti. Iti so catåhi padehi Koravyam evaü ghaņņesi. Atha rājā "mayā ito pubbe evaü såro hutvā kathento nāma na diņņhapubbo, ko nu kho eso" ti cintetvā pucchanto g. ā.: @@ Ta. na ko -- ti Kururaņņhavāsikass' eva tava vacanaü na hoti. Taü sutvā itaro "ayaü rājā mama nāmaü pucchati, puõõako ca dāso hoti, sac' āhaü `Puõõako 'smãti' vakkhāmi `esa eko dāso, kasmā maü pagabbhatāya evaü vadetãti' avama¤¤issati anantarātãte attabhāve nāmam assa kathessāmãti" cintetvā gātham āha: @@ #<[page 274]># %<274 XXII. Mahānipāta.>% @< Aīgesu me ¤ātayo bandhavā ca, akkhena dev' asmi idhānupatto ti. || Ja_XXII:1182 ||>@ Ta. anånanāmo ti no ånanāmo, iminā attano puõõanāmam eva paņicchannaü katvā katheti, iti mavhayantãti iti maü avhayanti pakkosanti, Aīgeså 'ti Aīgaraņņhe Kālacampānagare vasanti, akkhena -- ti deva jåte kãëanatthena idh' eva anuppatto 'smi. Atha naü rājā "māõava tvaü jåte jito kiü dassasi, kin te atthãti" pucchanto gātham āha: @@ T. a.: kittakāni bhoto māõavassa taruõassa ratanāni atthi, yetaü -- ti yāni taü jinanto akkhadhutto āharā 'ti vatvā hareyya, ra¤¤o pana nivesane bahåni ratanāni atthi, te rājāno evaü bahudhane tvaü daliddo samāno kathaü jåtena avhayesi. Tato Puõõako: @@ Pāëipotthakesu pana maõi mama vijjati lohitaüko ti likhitaü, so pana maõi veëuriyo, tasmā idha me vasam eti. Ta. āja¤¤an ti imaü ājāniyassa¤ ca maõi¤ cā 'ti etaü me ubhayaü hareyya akkhadhutto ti assaü dassetvā evam āha. Taü sutvā rājā gātham āha: @@ #<[page 275]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545). 275>% So ra¤¤o kathaü sutvā "mahāraja kin nām' etaü vadetha, eko asso assasahassam pi lakkhaü hoti, eko maõi maõisahassam pi, na hi sabbe assā ekasadisā, imassa tāva javaü passathā" 'ti vatvā assaü abhiråhitvā pākāramatthakena pesesi, sattayojanikaü nagaraü assehi gãvāya gãvaü paharantehi parikkhittaü viya ahosi, athānukkamena asso na pa¤¤āyi yakkho na pa¤¤āyi, udare baddharattapaņņo va ekaparikkhittaü viya ahosi, so assato oruyha "diņņho te mahārāja assassa vego" ti vatvā "āma diņņho" ti vutte "idāni passa mahārājā" 'ti vatvā assaü antonagaruyyāne udakapiņņhe pesesi, khuraggāni atemento va pakkhandi, atha naü paduminipaõõesu vicarāpetvā pāõiü paharitvā hatthaü pasāreti, asso āgantvā pāõitale patiņņhāsi, tato "vaņņat' eva evaråpaü assaratanaü narindā" 'ti vatvā "vaņņati māõavā" 'ti vutte "mahārāja, assaratanaü tāva tiņņhatu, maõiratanassānubhāvaü passā" 'ti vatvā tassānubhāvaü pakāsento āha: @@ @@ Itthãnan ti tasmiü hi maõiratane alaükatapaņiyattā anekaitthiviggahā purisaviggahā nānappakārā migapakkhisaüghā senaīgādãni ca pa¤¤āyanti, tāni dassento evaü āha, nimmitan ti idaü evaråpaü accherakaü maõimhi passa; aparam pi: @@ @@ Balaggānãti balāni ca, viyåëhānãti pabbåëhavasena ņhitā ti. #<[page 276]># %<276 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Puran ti nagaraü, uddāpa -- ti pākāravatthunā sampannaü, bahupā -- ti uccapākāranagaradvāraü, siüghāņakeså 'ti catukkādisu, bhåmiyo ti nagaråpacāre vicittā ramaõãyabhåmiyo, esikā ti nagaradvāresu uņņhāpite esikatthambhe, palikhan ti palighaü, ayam eva vā pāņho, aggalānãti nagaradvārakavāņāni, dvāre cā 'ti gopurāni ca. @@ @@ Toraõamaggeså 'ti imasmiü nagare toraõaggesu, kuõā -- ti kāëakokilā, citrā ti citrapattakokilā. @@ @@ Supākāran ti ka¤canapākāraparikkhittaü, paõõa -- ti nānāpaõiyapuõõe āpaõe, nivesane -- ti gehāni c' eva gehavatthåni ca, sandhibbåhe ti gharasandhiyo ca anibbiddharacchā ca, patatthiyo ti nibbiddhavãthiyo. @@ @@ @@ Soõķecā 'ti attano anuråpehi katakaõõapilandhanehi samannāgate āpānabhåmiü sajjetvā nisinne surāsoõķe ca, #<[page 277]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 277>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ āëārike ti såpike, pāõissare ti pāõippahārena gāyante, kumbha -- ti ghaņadaddaravādake. @@ @@ @@ Sammatālan ti khadirādisamma¤ c' eva kaüsatāla¤ ca, turiya -- ti nānāturiyānaü paņhamatāëita¤ c' eva saüghuņņha¤ ca, muņņhikā ti mallā, sobhiyā ti nagarasobhanā sampannaråpā purisā, vetālike ti vetālā uņņhāpake, jalle ti massåni karonte nahāpite. @@ Ma¤cātima¤ce ti ma¤cānaü upari baddhama¤ce, bhåmiyo ti ramaõãyasamajjabhåmiyo. @@ Samajjasmin ti mallaraīge, nihare ti nihanitvā ņhite, nihatamāne ti parājite. @@ @@ @@ Palasatā ti khaggamigā, balasatā ti pi pāņho, gavajā cā 'ti gavayā, varāhā ti ekā migajāti, tathā gaõino c' eva niükasåkarā ca, bahu -- ti nānappakārā citramigā, biëārā ti ara¤¤e biëārā, sasa-ti sasā ca kaõõakā ca. #<[page 278]># %<278 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Najjāyo ti nadiyo, soõõa -- ti suvaõõavālukāya santhatatalā, kumbhãlā ti ime evaråpā jalacarā antonadiyaü vicaranti, te pi maõimhi passā 'ti @@ Veëuriyakarodāyo ti veëuriyapāsāõe paharitvā saddaü karontiyo. @@ @@ Puthu -- ti macchasevitā, vana -- ti vanarājãhi, ayam eva vā pāņho. @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 279]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 279>% @@ Videhe ti Pubbavidehadãpaü, Goyāniye ti Aparagoyānadãpaü, Kuruyo ti Uttarakurå ca dakkhiõato Jambudãpa¤ ca, anupariyante ti ete Canda-Suriye Sineruü anupariyāyante, pāņiye ti pattharitvā ņhapite viya piņņhipāsāõe. @@ @@ @@ Parosahassan ti Tāvatiüsanagare atirekasahassaü pāsāde. @@ @@ @@ @@ Dasettha -- ti etasmiü maõikkhandhe dasa setarājiyo, chapiīgalā -- ti cha ca pannarasa cā 'ti ekavãsati piīgalarājiyo, haliddā ti haliddivaõõā catuddasā, tiüsatãti indagopakavaõõā tiüsarājiyo, cha cā 'ti dasa ca cha ca soëasa kāëarājiyo, paõõavãsatãti pa¤cavãsati ma¤jeņņhavaõõā passa, missā-- hãti tā kāëama¤jeņņhavaõõarājiyo etehi pupphehi missā vicittitā passa, ettha hi kāëarājiyo bandhujãvakapupphehi missā ma¤jeņņharājiyo nãluppalehi vicittitā, odhisuükan ti suükakoņņhāsaü, yo maü jåte jinissati tass' imaü suükakoņņhāsaü passā 'ti vadati, Aņņhakathāyam pana hotu suükaü mahārājā 'ti pāņho, tass' attho: dipaduttama passa tvaü imaü evaråpaü maõiü idam eva mahārāja suükaü hotu, yo maü jåte jinissati tass' idaü bhavissatãti. Maõikhaõķaü. #<[page 280]># %<280 XXII. Mahānipāta.>% Evaü vatvā Puõõako "mahārāja, ahaü tāva jåte jito imam maõiratanaü dassāmi, tvaü pana kiü dassasãti" ā., "tāta mama sarãra¤ ca setacchatta¤ ca ņhapetvā mama santakaü suükaü hotå" 'ti, "tena hi deva mā cirāyi, ahaü dårāgato, jåtamaõķalaü sajjāpehãti", rājā amacce āõāpesi, te khippaü jåtasālaü sajjetvā ra¤¤o varapotthakattharaõaü sesarājāna¤ cāpi āsanāni pa¤¤āpetvā Puõõakassāpi patiråpaü āsanaü ¤atvā ra¤¤o kālaü ārocayiüsu. Tato Pu-rājānaü gāthāya ajjhabhāsi: @@ T. a. mahārāja jåtasālāya kammaü upagataü niņņhitaü, etādisaü maõiratanaü tava n' atthi, mā papa¤caü karohi upehi lakkhaü, akkhehi kãëanaņņhānaü upagaccha, kãëantā ca mayaü dhammena jãyissāma, no asāhasena jayo hotu, sace pana tvaü jito bhavissasi atha no khippam avākarohi, papa¤cam akatvā va jito dhanaü dadeyyāsãti vuttaü hoti. Atha naü rājā "māõava tvaü mama `rājā' ti mā bhāyi dhammen' eva no asāhasena jayaparājayo bhavissatãti" ā. Taü sutvā Pu-"amhākaü dhammen' eva jayaparājayabhāvaü jānāthā" 'ti rājāno sakkhiükaronto gātham āha: @@ Ta. paccuggatā ti uggatattā pa¤¤ātattā pākaņattā Pa¤cālarājānaü evālapati, Macchā cā 'ti tva¤ ca samma Maccharaņņhe rāja, Maddā ti M-raņņhe rāja, saha -- ti Kekakehi nāma janapadena saha vattamāna Kekarāja tva¤ ca athavā sahasaddaü Kekakehãti padassa pacchato ņhapetvā paccuggatan ti yeva sadda¤ ca Sårasenavisesanaü katvā Pa¤cāla paccuggata Sårasena Macchā ca Madda-Kekakehi saha sesarājāno cā 'ti evam p' ettha attho daņņhabbo, #<[page 281]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 281>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ passantu no te ti amhākaü dvinnaü ete rājāno asaņhena akkayuddhaü, na no sabhāyaü na karonti ki¤cãti ettha no ti nipātamattaü, sabhāyaü ki¤ci sakkhin na karonti khattiye pi brāhmaõe pi karonti yeva, tasmā sace ki¤ci akāraõaü uppajjati na no sutaü diņņhan ti vattuü na labhissatha, appamattā hothā 'ti yakkhasenāpatirājāno sakkhino akāsi. Atha rājā ekasatarājaparivuto Pu-aü gahetvā jåtasālaü pāvisi, sabbe patiråpāsanesu nisãdiüsu, rajataphalake suvaõõapāsake ņhapayiüsu. Pu-turito "mahārāja pāsakesu āyā nāma, mālikaü sāvaņaü bahulaü, santi bhadrādayo catuvãsati tesu tumhe attano ruccanakaü āyaü gaõhathā" 'ti ā., rājā "sādhå" 'ti bahulaü gaõhi Pu-sāvaņaü, atha naü rājā ā.:,tena hi tāta māõava pāsake pājehãti", "mahārāja paņhamaü mama vāro na pāpuõāti, tumhe pājethā" 'ti, rājā "sādhå" 'ti sampaņicchi. Tassa pana tatiye attabhāve mātā va ārakkhadevatā, tassā anubhāvena rājā jåte jināti, sā avidåre ņhitā ahosi, rājā devataü anussaritvā jåtagãtaü gāyitvā pāsake hatthe vaņņetvā ākāse khipi, Puõõakassānubhāvena pāsakā rājānaü parājinantā bhassanti, rājā jåtasippamhi sukusalatāya pāsake attano parājayāya bhassante ¤atvā ākāse yeva saükaķķhanto gahetvā punākāse khipi, #<[page 282]># %<282 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ dutiyam pi attano parājayāya bhassante ¤atvā tath' eva aggahesi. Tato Pu-cintesi: "ayaü rājā mādisena yakkhena saddhiü jåtaü kãëanto bhassamāne pāsake saükaķķhitvā gaõhati, kin nu kho kāraõan" ti, so tassa ārakkhadevatāya ānubhāvaü ¤atvā akkhãni ummãletvā kuddho viya naü olokesi, sā bhãtā palāyitvā Cakkavāëapabbatamatthakaü patvā kampamānā aņņhāsi. Rājā tatiyam pi pāsake khipitvā attano parājayāya bhassante ¤atvāpi Puõõakassānubhāvena hatthaü pasāretvā gaõhituü nāsakkhi, te ra¤¤o parājayāya patiüsu. Tato Pu-pāsake khipi, te attano jinantā patiüsu, ath' assa parājitabhāvaü ¤atvā appoņhetvā mahantena saddena "jitam me, jitam me" ti tikkhattuü nadi, so saddo, sakala-Jambudãpaü phari. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. pāvisun ti jåtasālaü pavisiüsu, vicinan ti rājā catuvãsatiyā āyesu vicinanto kaliü parājayagāhaü aggahesi, kaņamaggahãti Pu-nāma yakkho jayagāhaü gaõhi, te tattha jåte -- ti te tattha jåtasālāya jåte samupāgate ubho jåtaü kãëiüså 'ti a., ra¤¤an ti atha tesaü ekasatānaü rājånaü sakāse avasesāna¤ ca sakhãnaü majjhe so yakkho naraviriyaseņņhaü rājānaü ajesi, tatthappanādo -- ti tasmiü jåtamaõķale ra¤¤o parājitabhāvaü jānātha jitaü me jitam me ti mahanto saddo ahosi. Rājā parājito anattamano ahosi, atha naü samassāsento Pu-gātham āha: #<[page 283]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 283>% @@ Ta. āyåhatan ti dvinnaü vāyamānānaü a¤¤atarass' eva hoti, tasmā parājito 'mhãti mā cintayi, jito sãti parihãno si, varaüdhanenā 'ti varadhanena, khippam avākarohãti khippaü me jayaü dehi. Atha "naü gaõhathā" ti vadanto gātham āha: @@ Puõõako āha: @@ Ta. so me jito ti mayā hi tava vijite uttamaratanaü jitaü, so ca sabbaratanānaü varo tasmā so maya jito nāma hoti, tam me dehãti. Rājā āha: @@ Ta. attā ca me so ti so hi mayhaü attā ca mayā ca attānaü ņhapetvā sesaü dassamãti vuttaü, taü mā gaõhi, na kevala¤ ca attā va atha kho me saraõa¤ ca gati ca dãpo ca leõo ca parāyano ca, asantulyo -- ti na sattavidhena ratanadhanena saddhiü tuletabbo. Puõõako āha: @@ #<[page 284]># %<284 XXII. Mahānipāta.>% @< eso va no vivaratu etam atthaü, yaü vakkhatã hotu kathā ubhinnan ti. || Ja_XXII:1235 ||>@ Ta. vivaratu -- ti yo tava attā vā na vā ti etam atthaü eso va pakāsetu, hotu kathā -- ti yaü so vakkhati sā eva no ubhinnaü kathā hotu taü pamāõaü hotå 'ti a. Rājā āha: @@ Ta. na ca -- ti pasayha sāhasiyaü vacana¤ ca na bhaõasi. Evaü vatvā rājā ekasata¤ ca rājāno Puõõaka¤ ca gahetvā tuņņhamānaso vegena dhammasabhaü agamāsi, paõķito āsanā oruyha rājānaü vanditvā ekamantaü aņņhāsi, atha PuMahāsattaü āmantetvā "paõķita tvam dhamme ņhito, jãvitahetu pi musā na bhāsasãti kittisaddo te sakalaloke pharito, ahaü pana te ajja dhamme ņhitabhāvaü jānissāmãti" vatvā g. ā.: @@ Ta. saccannu -- maccan ti Kurånaü raņņhe Vi-nām' amacco dhamme ņhito jãvitahetu pi musā na bhaõasãti evaü devā vidahu vidahanti kathenti pakāsenti, evaü vidahamānā te devā saccan nu vidahanti udāhu abhåtavādā yeva te ti, Vi -- katamāsi loke ti yā esā Vidhuro ti loke saükhā pa¤¤atti sā katamā āsi tvaü pakāsehi, kiü ra¤¤o dāso nãcatarajåtiko udāhu samo vā uttaritaro vā ¤ātãti idan tāva me ācikkha dāso si ra¤¤o uda vāsi ¤ātãti. Atha M. "ayaü maü evaü pucchati, ahaü kho pan' etaü `ra¤¤o ¤ātãti' pi `ra¤¤o uttaritaro' ti pi `ra¤¤o na ki¤ci homãti' pi sa¤¤apetuü sakkomi, imasmiü pana loke saccasamo avassayo nāma n' atthi, #<[page 285]># %< 8. {Vidhurapaõķitajātaka}. (545.) 285>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ saccam eva kathetuü vaņņatãti" cintetvā "māõava n' evāhaü ra¤¤o ¤āti na uttaritaro, catunnaü pana dāsānaü a¤¤ataro" ti dassetuü gāthadvāyam āha: @@ @@ Ta. āmāyadāsā ti dāsassa dāsiyā kucchimhi jātadāsā sayam pi dāsā ti, ye keci upaņņhākajātikā sabbe te sayaü dāsabhāvaü upagatā dāsā nāma, bhayā paõunnā ti rājabhayena vā corabhayena vā attano vasanaņņhānato paõunnakaramarā hutvā paravisayaü gatāpi dāsā yeva nāma, addhā hi yonito aham pi jāto ti māõava ekaüsen' eva aham pi catusu dāsayonisu ekato sayaü dāsayonito nibbattadāso, bhavo ca ra¤¤o ti ra¤¤o vaķķhi vā hotu avaķķhi vā na sakkā mayā musā bhaõituü, parampãti dåram gantvāpi ahaü devassa dāso yeva, dajjā ti maü rājā jayadhanena khaõķetvā tuyhaü dento dhammena samena sabhāven' eva dadeyya. Taü sutvā Pu-haņņhatuņņho pana appoņhetvā: @@ Ta. rājaseņņho ti ayaü rājaseņņho adhammaråpo vata, subhāsitan ti Vi-paõķitena sukathitaü suvinicchitaü, nanu -- ti idān' etaü Vidhurapaõķitaü mayham kasmā nānujānāsi kimatthaü na desãti vadati. Taü sutvā rājā "mādisaü yasadāyikaü anoloketvā idāni diņņhamāõavakaü olokesãti" M-assa kujjhitvā "sace dāso gahetvā gacchā" 'ti gātham āha: #<[page 286]># %<286 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. eva¤ce no -- ti sace so amhākaü pa¤haü dāso ham asmi na ca kho smi ¤ātãti evaü vivari ettha parisamaõķale atha kiü acchasi sakalaloke dhanānaü varadhanaü etam gaõha gahetvā ca yen' icchasi tena gacchā 'ti. Akkhakhaõķaü. Eva¤ ca pana vatvā rājā cintesi: "paõķitaü gahetvā māõavo yathāruciü gamissati, tassa gatakālato paņņhāya mayhaü madhuradhammakathā dullabhā bhavissati, yan nån' imaü ņhāne ņhapetvā gharāvāsapa¤haü puccheyyan" ti, atha naü evam āha: "paõķita tumhākaü gatakāle mama madhuradhammakathā dullabhā bhavissati, alaükatadhammāsane nisãditvā attano ņhāne ņhatvā mayhaü gharāvāsapa¤haü kathethā" 'ti, so "sādhå" 'ti sampaņicchitvā alaükatadhammāsane nisãditvā ra¤¤ā pa¤haü puņņho vissajjesi, tatrāyaü pa¤ho: @@ @@ Ta. khemā -- ti kathaü gharāvāsaü vasantassa khemā nibbhayā vutti bhaveyya, kathaü assa saügaho ti catubbidho ca saügahavatthusaükhāto saügaho tassa kathaü bhaveyya, avyāpajjhan ti niddukkhatā, saccavādã cā 'ti katha¤ ca māõavo saccavādã nāma bhaveyya, peccā 'ti paralokaü gantvā{}. @@ @@ @@ #<[page 287]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 287>% @@ @@ @@ @@ Ta. taü tatthā 'ti bhi so taü rājānaü tattha dhammasabhāyaü ¤āõagatiyā gatimā abbocchinnaviriyena dhitimā matimā mutimā saõhasukhumapa¤¤o atthadassimā ¤āõena atthadassimā paricchinditvā jānana¤āõasaükhātāya pa¤¤āya sabbadhammānaü saükhātā Vi-paõķito, etaü na sādhāraõadārassā 'ti ādivacanaü abravi, tattha yo paresaü dāresu aparajjhati so sādhāraõadāro nāma tādiso nāssa bhaveyya, sādumekato ti sādurasapaõãtabhojanaü a¤¤esaü adatvā ekako va na bhu¤jeyya, lokāyatikan ti anatthanissitaü saggamaggānaü adāyakaü aniyyānikaü vitaõķasallāpaü lokāyatikavādaü na seveyya, netaü -- ti na hi etaü lokāyatikaü pa¤¤āya vaddhanaü, sãlavā ti akhaõķehi pa¤cahi sãlehi samannāgato, vattasampanno ti gharāvāsavattena vā rājavattena vā samannāgato, appamatto ti kusaladhammesu appamatto, nivātavuttãti atimānaü akatvā nãcavutti ovādānusāsanipaņicchako, atthaddho ti thaddhamacchariyarahito, surato ti soraccena s-gato, sakhilo ti pemaõãyavacano, mudå 'ti kāyavacãcittehi apharuso, saügahe -- ti mittasaügahakaro dānādãsu yo yena saügahaü gacchati tassa ten' eva saügahako, saüvibhāgãti dhammikasamaõabrāhmaõānaü c' eva kapaõādãna¤ ca saüvibhāgakaro, vidhānavā ti etasmiü kāle kasituü vaņņati imasmiü vapitun ti evaü sabbakiccesu vidhānasampanno, tappeyyā 'ti gahitagahitabhājanāni påretvā dadamāno tappeyya, dhammakāmo ti paveõidhammam pi sucaritadhammam pi kāmayamāno patthayamāno, sutādhāro ti sutassa ādhārabhåto, paripucchako ti dhammikasamaõabrāhmaõe upasaükamitvā kiü bhante kusalan ti ādivacanehi pucchanasãlo, sakkaccan ti gāravena, evannu assa saügaho ti saügaho pi 'ssa evaü kato nāma bhaveyya, saccavādãti evaü paņipanno yeva saccavādã nāma siyā. Evaü M. ra¤¤o gharāvāsapa¤haü kathetvā pallaükā oruyha rājānaü vandi. Rājāpi 'ssa mahāsakkāraü katvā ekasatarājaparivuto attano nivesanam eva gato. Gharāvāsapa¤haü. #<[page 288]># %<288 XXII. Mahānipāta.>% M. pana nivatto, atha naü Puõõako āha: @@ Ta. no ti nipātamattaü, issarena mayhaü dinno ti a., sanantano ti mama atthaü paņipajjantena hi tayā attano sāmikassa attho paņipanno hoti, ya¤ c' etaü sāmikasa atthakaraõaü nāma esa dhammo sanantano porāõakapaõķitānaü sabhāvo. Vidhurapaõķito āha: @@ Ta. tayāhamasmãti tayā laddho 'ham asmãti jānāmi labhantena ca na a¤¤athā laddho, dinno 'ham asmi tava issarenā 'ti mama issarena ra¤¤ā ahaü tava dinno, tãha¤ cā 'ti māõavaka ahaü tava bahåpakāro, rājānaü anoloketvā saccam eva kathesiü, tenāhaü tayā laddho, tvaü mama mahantabhāvaü jānāsi, mayaü tãõi divasāni taü attano agāre vāsema, tasmā tvaü yen' addhunā yattakena kālena mayaü puttadāre anusāsemu taü kālaü adhivāsehãti. Taü sutvā Pu-"saccaü paõķito āha, bahåpakāro esa mama, `sattāham pi addhamāsam pi nisãdāpehãti' vutte adhivāsetabbam eva" 'ti cintetvā @@ Ta. tamme ti yaü tvaü vadesi sabbaü taü mama tathā hotu, bhavajjā 'ti bhavaü ajja paņņhāya tãhaü anusāsatu, tayi pacchā 'ti yathā tayi gate pacchā tava puttadāro sukhã bhaveyya evaü tvaü anusāsā 'ti. Evaü vatvā Pu-Mahāsattena saddhiü ¤eva tassa nivesanaü pāvisi. #<[page 289]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545). 289>% Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. pahåta -- ti mahābhogo, ku¤jarā -- ti ku¤jarehi ca āja¤¤ahayehi ca anuciõõaü, ariya -- ti ācārāriyesu uttamo, Pu-yakkho ca tassa antopuraü pāvisi. Mahāsattassa pana tiõõaü utånaü atthāya tayo pāsādā, tesu eko Ko¤co nāma eko Mayåro nāma eko Piyaketo nāma, te sandhāya ayaü gāthā vuttā: @@ Ta. tatthā 'ti tesu tãsu pāsādesu yattha tasmiü samaye attanā vasati taü surammaråpaü pāsādaü Puõõakaü ādāya upāgami. Upagantvā ca alaükatapāsādassa sattamāya bhåmiyā sayanagabbha¤ c' eva mahātala¤ ca sajjāpetvā sirisayanaü pa¤¤āpetvā sabbaü annapānādividhiü upaņņhapetvā devaka¤¤ā viya pa¤casatā itthiyo "imā te pādaparicārikā hontu, anukkaõņhacitto idha vasāhãti" tassa nãyādetvā attano vasanaņņhānaü gato, tassa gatakāle tā itthiyo nānāturiyāni gahetvā Puõõakassa paricariyāya naccādãni paņņhapesuü. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. avhayanti -- varato varaü nacca¤ ca gãta¤ ca karontiyo. @@ #<[page 290]># %<290 XXII. Mahānipāta.>% @< atthattham evānuvicintayanto pāvekkhi bhariyāya tadā sakāse ti. || Ja_XXII:1257 ||>@ Ta. pamadāhãti pamadāhi c' eva annapānena ca samaīgikatvā, dhammapālo ti dhammassa pālako gopāyiko, atthatthamevā 'ti atthabhåtam eva atthaü, bhariyāyā ti sabbajeņņhikāya bhariyāya. @@ Ta. bhariyaü vacā ti jeņņhabhariyaü avaca, āmantayā 'ti pakkosa. @@ Anujjā ti evaünāmikā, suõisaü vaca tamba -- ti sā tassa vacanaü sutvā assumukhã rudamānā sayaü gantvā putte pakkosituü ayuttaü suõisaü pesessāmãti tassā nivesanaņņhānaü gantvā sā tambanakhãsunettaü suõisaü avaca, āmantayā 'ti pakkosa, vammadharānãti vammadhare såre samatthe ti a., ābharanabhaõķam eva idha vamman ti adhippetaü, tasmā ābharaõadhare ti pi a., Cete ti taü nāmenālapati, puttānãti mama putte ca dhãtaro ca, indãvara-ti taü ālapati. Sā "sādhå" 'ti pāsādaü anuvicaritvā "pitā vo ovādaü dātukāmo pakkosati, idaü kira vo tassa pacchimadassanan" ti sabbam ev' assa suhajjana¤ ca puttadhãtaro ca sannipātesi, Dhammapālakumāro pana taü vacanaü sutvā va rodanto kaniņņhabhātiparivuto pitu santikaü agamāsi, p. te disvā va sakabhāvena saõņhātuü asakkonto assupuõõehi nettehi āliīgitvā sãse cumbitvā jeņņhaputtaü muhuttaü hadaye nipajjāpetvā hadayā otāretvā sirigabbhato nikkhamma mahātale pallaükamajjhe nisãditvā puttasahassassa ovādaü adāsi. #<[page 291]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 291>% Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ Ta. Dhammapālo ti Mahāsatto, dinnāhan ti ahaü jayadhane khaõķetvā ra¤¤ā dinno, tassajjahaü -- ti ajja paņņhāya tãhamattaü ahaü iminā attano sukhena attanā sukhã tatoparaü pana tassa māõavassāhaü vidheyyo homi, so hi ito catutthe divase ekaüsena maü ādāya yatth' icchati tattha gacchati, aparittāyā 'ti tumhākaü parittāõaü akatvā kathaü gaccheyyan ti anusāsituü āgato 'smi, Janasandho ti mittaganthanena mittajanassa santhānakāro, pure purāõan ti ito pubbe tumhe kiü purāõaü abhijānātha, anusāse ti anusāsi, evaü tumhe ra¤¤ā puņņhā amhākaü pitā ima¤ c' ima¤ ca ovādaü adāsãti katheyyātha, samāsanā -- 'ti sace pana vo rājā mayā dinnassa ovādassa kathitakāle etha tumhe ajja mayā saddhiü samāsanā hotha, ko nãdha -- ti idha rājakule tumhehi a¤¤o ko nu ra¤¤o abbhatiko manusso ti attano āsane nisãdāpeyya, tama¤jalin ti atha tumhe a¤jaliü karitvā taü rājānaü evaü vadeyyātha: deva evaü mā avaca na hi amhākaü esa paveõidhammo, viyaggha -- 'ti kesarisãhassa hãnajacco jarasigālo deva kathaü samāsano bhaveyya, yathā sigālo sãhassa samāsano na hoti tath' eva mayaü tumhākan ti. #<[page 292]># %<292 XXII. Mahānipāta.>% Imaü pan' assa kathaü sutvā puttadhãtaro ca ¤ātisuhajjadāsaporisā ca sabbe sakabhāvena saõņhātuü asakkontā mahāviravaü viraviüsu, te M. sa¤¤apesãti. Lakkhakhaõķaü. Atha te ¤ātayo upasaükamitvā tuõhibhåte disvā "tātā mā cintayittha, sabbe saükhārā aniccā, yaso nāma vipattipariyosāno, api ca tuühākaü rājavasatiü nāma yasapaņilābhakāraõaü kathessāmi, taü ekaggacittā suõāthā" 'ti Buddhalãëhāya rājavasatiü nāma paņņhapesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. suhadajjane ti suhajjajane, ethayyo ti etha ayyo piyasamudācārena putte ālapati, rājavasatin ti mayā vuccamānaü rājaparicariyaü suõāthe, yathā ti yena kāraõena rājakulaü upasaükamanto ra¤¤o santike caranto poso yasaü nigacchati taü kāraõaü suõāthā 'ti a. @@ @@ A¤¤āto apākaņaguõo aviditakammāpadāno, nā såro ti na asåro bhãrujātiko, yadāssa-ti yadā assa sevakassa rājasãla¤ ca pa¤¤a¤ ca soceyya¤ ca adhigacchati ācārasampatti¤ ca ¤āõabala¤ ca sukhãbhāva¤ ca jānāti, atha vissasate tyamhãti atha rājā tamhi vissasati vissāsaü karoti attano ca guyhaü assa na rakkhati na gåhati katheti. @@ @@ #<[page 293]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 293>% Tulā -- ti yathā esā vuttappakārā tulā na oõamati na uõõamati evaü eva rājasevako kismicid eva kamme ra¤¤ā idaü nāma karohãti ajjhiņņho āõatto chandādiagativasena na kampeyya sabbakiccesu paggahitatulā viya samo bhaveyya, sa rājavasatin ti so evaråpo sevako rājakule vāsaü vaseyya rājānaü paricareyya evaü paricaranto ca pana yasaü labheyyā 'ti a., sabbāni abhisambhonto ti sabbāni rājakiccāni karonto. @@ @@ @@ Na vikampeyyā 'ti akampamāno tāni kiccāni kareyya, yo cassā 'ti yo ca ra¤¤o gamanamaggo sukato assa ra¤¤o suppaņiyādito sumaõķito iminā maggena gacchā 'ti vutto pi tena na gaccheyya. @@ @@ Na ra¤¤o ti ra¤¤o kāmabhogena samaü kāmabhogaü na bhu¤jeyya, tādisassa hi rājā kujjhati, sabbatthā 'ti sabbesu råpādãsu kāmaguõesu ra¤¤o pacchato va gaccheyya, hãnataram eva seveyyā 'ti a., a¤¤aü kareyyā 'ti ra¤¤o ākappato a¤¤am eva ākappaü kareyya, sa rāja -- ti so puggalo ra¤¤o upagantvā vāsaü vaseyya. @@ @@ Ta. bhāvan ti vissāsavasena adhippāyaü, acapalo ti amaõķanasãlo, nipako ti paripakka¤āõo, saüvut -- ti pihitachaëindriyo ra¤¤o vā aīgapaccaīgāni orodhe c' assa na olokeyya, maõo -- ti aca¤calena suņņhu ņhapitena cittena samannāgato. #<[page 294]># %<294 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ Na manteyyā 'ti tassa ra¤¤o bhariyāhi saddhiü n' eva kãëeyya na raho manteyya, kosādhanaü na thenetvā gaõheyya, na madāyā 'ti tātā rājasevako nāma madatthāya suraü na piveyya, dāye ti dinnābhaye migadāye, kocchan ti baddhapãņhaü, sammatomhãti ahaü kammiko hutvā evaü karomãti na āråheyya, sammukhe -- ti assa ra¤¤o purato khuddakamahantaü kathaü savanaņņhāne tiņņheyya, sandissanto -- ti so sevako tassa bhattuno dassanaņņhāne tiņņheyya, såkenā 'ti akkhimhi patitåna vãhisåkādinā ghaņņitaü akkhi pakatibhāvaü jahantaü yathā kujjhati nāma evaü kujjhanti, na tesu vissāso kātabbo, påjito ma¤¤amāno ti ahaü rājapåjito 'mhãti ma¤¤amāno, pharusan ti yena so kujjhati tathāråpaü na manteyya. @@ @@ #<[page 295]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 295>% Laddhavāro labhe vāran ti ahaü nippaņihāro laddhavāro ti appaņihāretvā na pavise puna pi vāraü labheyya paņihāretvā va paviseyyā 'ti a., yato ti appamatto hutvā, bhātaraü saü vā ti sakabhātaraü vā, sampaggaõhātãti asukagāmaü vā asukanigamaü vā assa demā 'ti sadā sevakehi saddhiü katheti, na bhaõe -- ti tadā guõaü vā aguõaü vā na bhaõeyya. @@ @@ @@ Tesaü antarā-ti tesaü lābhassa antarā na gacche antarāyaü na kareyya, vaüso ti yathā vaüsagumbato uggatavaüso vātena pahaņakāle kampati evaü kampeyya, cāpo vånudaro ti yathā cāpo mahodaro na hoti evaü na mahodaro siyā, ajivhavā ti yathā maccho ajivhatāya na katheti tathā mandakathatāya ajivhatā bhaveyya, appāsãti bhojane matta¤¤å. @@ @@ @@ Na bāëhan ti punappunaü gaccheyya, teja-ti evaü gacchanto hi puriso tejasaükhayaü pāpuõāti, taü sampassanto bāëhaü na gaccheyya, daran ti kāyadarathaü, bālyan ti dubbalabhāvaü, khãõa-ti punappunakilesarativasena khãõapa¤¤o puriso ete kāsādayo nigacchati, velan ti tāta rājånaü santike pamāõātikkantaü na bhāseyya, patte-ti attano vacanakāle sampatte, asaüghaņņo ti paraü asaüghaņņento, samphan ti niratthakaü. #<[page 296]># %<296 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ Vinãto ti ācārasampanno, sippavā ti attano kule sikkhitabbasippena samannāgato, danto ti chasu dvāresu nibbisevano, katatto ti sampāditatto, niyato ti yasādãni nissāya acalasabhāvo, mudå 'ti anatimānã, appamatto ti kattabbakiccesu pamādarahito, dakkho ti upaņņhāne cheko, nivātavuttãti nãcavutti, sukhasaüvāso ti garusaüvāsaü vasanasãlo, sahituü pahitan ti pararājåhi ra¤¤o santikaü guyharakkhāvasena vā paņicchannapākaņakaraõavasena vā pesitaü, tathāråpena hi saddhiü kathento ra¤¤o sammukhā va katheyya, bhattāraü ¤evudikkheyyā 'ti attano sāmikam eva olokeyya, ana¤¤assa ca rājino ti a¤¤assa ra¤¤o santike na bhaveyya. @@ @@ @@ @@ Sakkaccam payirupāseyyā 'ti gāravena punappuna upasaükameyya, anuvāseyyā 'ti uposathavāsaü vasanto anuvatteyya, tappeyyā 'ti yāvadatthaü dānena tappeyya, āsajjā 'ti upagantvā, pa¤¤e ti paõķite, āsajjapa¤¤e vā āsajjamānapa¤¤e ti a. @@ @@ #<[page 297]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka (545) 297>% @@ Dinnapubban ti pakatipatiyattadānavaņņaü, samaõabrāhmaõe ti samaõe vā brāhmaõe vā, vanibbake ti dānakāle vanibbake āgate disvā ki¤ci na nivāreyya, pa¤¤avā ti vicāraõapa¤¤āya yutto, buddhi-ti avekallabuddhisampanno, vidhānavidhikovido ti nānāpakāresu dāraporisādãnaü saüvidahanakoņņhāsesu cheko, kāla¤¤å ti ayaü dānaü dātuü ayaü sãlaü rakkhituü ayaü uposathakammaü kātuü kālo ti jāneyya, samaya¤¤å ti ayaü kasanasamayo ayaü vapanas. ayaü vohāras. ayaü upaņņhānas. ti jāneyya, kammadheyyeså 'ti attano kattabbakammesu. @@ @@ @@ Pasuü khettan ti gokula¤ c' eva sassaņņhāna¤ ca, gantā ti gamanasãlo, mitan ti minitvā ettakan ti ¤atvā koņņhesu nidhāpeyya, ghare ti ghare pi parijanaü gaõetvā mitam eva pacāpeyya, sãlesu -- ti evaråpaü dussãlaü anācāraü kismici adhipaccaņņhāne na ņhapeyyā 'ti a, anaügavā hi te bālā ti aīgam ekaü manussānaü bhātā loke pavuccatãti ki¤cāpi jeņņhakaniņņhabhātaro aīgasamatāya aīgan ti vuttā, ime pana dussãlā tasmā aīgasamā na honti yathā pana susāne chaķķitā petā matā tath' eva te, tasmā tādisā ādhipaccaņņhāne na ņhapetabbā, kuņumbaü hi te vināsenti, vinaņņhakuņumbassa ca daliddassa ca rājasevanaü nāma na sampajjati, āsãnānan ti āgantvā nisinnānaü jåtakabhattaü viya dento ghāsacchādanamattaü dāpeyya, uņņhāna -- ti uņņhānaviriyena samannāgate. @@ @@ #<[page 298]># %<298 XXII. Mahānipāta.>% @@ Alolo ti aluddho, cittaņņho ti citte ņhito, rājacittavasiko ti a., asaükusakavattissā 'ti appaņilomavattã assa, adhosiran ti pāde dhovanto pi siraü adhokatvā heņņhāmukho va dhoveyya, na ra¤¤o mukhaü ullokeyyā 'ti a. @@ @@ @@ Kumbhaü pa¤jaliü kariyā vāyasaü vāpi padakkhiõan ti vuddhiü paccāsiüsanto hi puriso udakabharitaü kumbhaü disvā tassa a¤jaliü kareyya vāyasaü vāpi sakuõa¤ ca padakkhiõaü kareyya a¤jaliü katvā padakkhiõaü karontassa ki¤ci dātuü na sakkonti, kimevā 'ti yo pana sabbakāmānaü dātā dhãro ca taü rājānaü kiükāraõā na namasseyya, rājā yeva hi namassitabbo ca ārādhetabbo cā 'ti, pajjunnorivā 'ti megho viya, esayyo -- t ayyo yā ayaü mayā kathitā esā rājavasati nāma rājasevakānaü anusatthi, yathā ti yāya rājavasatiyā vattamāno naro rājānaü ārādheti rājåna¤ ca santikā påjaü labhati pasaüsan ti. Evaü asamadhuro Vidhuro Buddhalãëhāya rājavasatiü kathesãti. Rājavasatikhaõķaü. Evaü puttadārasuhajjādayo anusāsantass' eva tassa tayo divasā jātā, so divasassa pāripåriü ¤atvā pāto va nānaggarasabhojanaü bhu¤jitvā, rājānaü apaloketvā māõavena saddhiü gamissāmãti" ¤ātigaõaparivuto rājanivesanaü gantvā rājānaü vanditvā ekamantaü ņhito vattabbayuttakaü vacanaü avoca. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ #<[page 299]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545). 299>% @@ @@ @@ @@ Ta. suhadehãti suhadayehi ¤ātimittādãhi, ya¤cama¤¤an ti ya¤ ca me a¤¤aü tayā c' eva a¤¤arājåhi ca dinnaü ghare aparimāõaü dhanaü taü sabbaü tvam eva olokeyyāsi, peccā 'ti pacchā, khalatãti pakkhalati, evetan ti evam etaü ahaü hi bhåmiyaü khalitvā tatth' eva patiņņhitapuriso viya tumhesu khalitvā tumhesu yeva patiņņhahāmi, etaü passāmãti yo esa mama kin te rājā hotãti māõavena puņņhassa tumhe anoloketvā saccaü patthetvā dāso 'ham asmãti vadantassa accayo etaü accayaü passāmi, a¤¤o pana me doso n' atthi, taü me accayaü khamatha, mā me taü hadaye katvā pacchā mama puttadāre aparajjhittha. Taü sutvā rājā "paõķita tava gamanaü mayham na ruccati, mā tvaü agamā, māõavaü nayen' eva pakkositvā ghātetvā paticchādemā 'ti mayhaü taü ruccatãti" dãpento g. ā.: @@ Ta. jhatvā ti idha rājagehe yeva taü pothetvā. Taü sutvā M. "deva tumhākaü evaråpo ajjhāsayo ayutto" ti vatvā āha: @@ #<[page 300]># %<300 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. mā hevadhammesu 'ti mā h' eva adhammesu anatthesu apu¤¤esu tava cittaü paõidahãti a, pacchā ti yaü kammaü katvāpi ajarāmaro na hoti atha kho pacchā nirayam eva upapajjeyya dhi-r-atthu taü kamman ti, nevesā 'ti n' eva esa, ayiro ti ayiro sāmi, ghātetun ti etāni ghātādãni kātuü ayiro dāsassa issaro sabbān' etāni kātuü labhati, mayhaü māõave appāmattako pi kodho n' atthi, dinnakālato paņņhāya cittaü sandhāretuü vaņņati, vajām' narindā 'ti āha. Evaü vatvā M. rājānaü vanditvā rājorodhe ca rājaporisa¤ ca ovaditvā tesu sakabhāvena asaõņhahitvā māhāviravaü viravantesu pi rājanivesanā nikkhami, sakalanagaravāsino "p. kira māõavena saddhiü gacchati, etha passissāma nan" ti rājaīgaõe yeva naü passiüsu, te pi "mā cintayittha, sabbe saükhārā aniccā, dānādãsu yeva appamattā hothā" 'ti ovaditvā nivattetvā attano gehābhimukho pāyāsi. Tasmiü khaõe Dhammapālakumāro bhātigaõaparivuto "pitu paccuggamanaü karissāmãti" nikkhanto nivesanadvāre yeva pitu sammukho ahosi, M. taü disvā sokaü sandhāretuü asakkonto taü upaguyha ure nipajjāpetvā nivesanaü pāvisi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Gharesu pan' assa sahassaputtā sahassadhãtaro sahassabhariyā sattavaõõadāsisatāni, tehi c' eva avasesadāsakammakara¤ātimittehi ca sakalanivesanaü yugantavātābhighātapatitehi sālehi sālavanaü viya nirantaraü ahosi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ #<[page 301]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545). 301>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. sentãti mahātale chinnapādā viya patitā āvaņņantā sayanti, bhariyānan ti bhariyānam eva itthãnaü sahassaü, kasmā no ti kena kāraõena amhe vijahessasãti parideviüsu. M. sabban taü mahājanaü assāsetvā avasesāni kiccāni katvā antojanaü ovaditvā ācikkhitabbayuttakaü sabbaü ācikkhitvā Puõõakassa santikaü gantvā attano niņņhitakiccaü taü ārocesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ Ta. kammantaü saüvidhetvānā 'ti evam eva¤ ca kātuü vaņņatãti ghare kattabbakammaü saüvidahitvā, nidhin ti tattha tattha nihitadhanaü, yathāmatin te ti idāni tava ajjhāsayānuråpaü karomā 't. #<[page 302]># %<302 XXII. Mahānipāta.>% Puõõako āha: @@ @@ Ta. katte ti somanassappatto yakkho Mahāsattaü ālapati, addhāpiti gantabbamaggo pi dãgho, asambhãto vā 'ti idaü so heņņhāpāsādaü anotaritvā tato gantukāmo avaca. Atha naü Mahāsatto āha: @@ Ta. sohaü kissānubhāyissan ti idaü M. asambhãto va gaõhāhãti vuttattā evam āha. Evaü M. sãhanādaü naditvā asambhãtakesarã viya nibbhayo hutvā "ayaü sāņako mama aruciyā mā muccãti" adhiņņhānapāramiü purecārikaü katvā daëhaü nivāsetvā assassa vāladhiü viyåhitvā ubhohi hatthehi daëhaü vāladhiü gahetvā dvãhi pādehi assaü åråsu paliveņhetvā "māõavaka, gahito me vāladhi, yathāruciyā yāhãti" ā., tasmiü khaõe Puõõako manomayasindhavassa sa¤¤am adāsi, so paõķitaü ādāya ākāse pakkhandi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. sākhāsu -- ti Pu-kira cintesi: dåraü āgantvā va imaü Himavantapadese rukkhapabbatesu pothento māretvā hadayamaüsaü ādāya kaëebaraü pabbatantare chaķķetvā n-bhavanaü gamissāmãti so rukkhe ca pabbate ca apariharitvā tesaü majjhen' eva assaü pesesi, #<[page 303]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 303>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Mahāsattassānubhāvena rukkhāni pi pabbatāni pi tassa sarãrato ubhosu passesu ratanamattaü paņikkamanti, so mato vā no vā ti parivattitvā M-assa mukhaü olokento ka¤canādāsam iva vippasannaü disvā ayaü evaü na marati idāni vātakkhandhesu cuõõavicuõõaü karissāmãti kodhābhibhåto cintetvā sattamaü vātakkhandhaü pakkhandi, tato verambhavātehi pi tassa antarāyābhāvaü passanto taü ādāya Kālapabbataü agamāsi, tena vuttaü: sākhāsu -- , tattha asajjamāno ti alaggamāno apaņiha¤¤amāno Vi-paõķitaü vahanto Kālapabbatamatthakaü upāgato. Evaü Puõõakena M-aü gahetvā gatakāle paõķitassa puttādayo P-kassa vasanaņņhānaü gantvā M-aü adisvā chinnapādā viya patitvā aparāparaü pavaņņamānā mahāsaddena parideviüsu Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Mahāsattaü ahetvā ākāsena gacchantaü disvā ca sutvā ca evam pi kanditvā te sabbe pana sakalanagaravāsãhi saddhiü kandantā rājadvāraü agamaüsu. Rājā mahantaü paridevasaddaü sutvā sãhapa¤jaraü vivaritvā "kasmā paridevathā" 'ti pucchi, ath' assa te "deva so kira māõavo na brāhmaõo yakkho brāhmaõaråpena āgantvā paõķitaü ādāya gato, tena vinā amhākaü jãvitaü n' atthi, #<[page 304]># %<304 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sace ito sattame divase nāgamissati sakaņasatehi sakaņasahassehi dāråni saükaķķhitvā sabbe aggiü pavisissāmā" 'ti. Imam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Sammāsambuddhassa parinibbutakāle pi "mayaü aggiü pavisitvā marissāmā" 'ti vattāro nāhesuü, aho suvasitaü Mahāsattena nagaramhãti. Rājā tesaü kathaü sutvā "madhurakatho p. māõavaü dhammakathāya palobhetvā attano pādesu pātetvā na cirass' ev' esa assumukhāni hāsento āgamissati, mā socitthā" 'ti g. ā.: @@ Ta. viyatto ti veyyattiyā vicāraõapa¤¤āya samannāgato, vibhāvãti atthānatthakāraõākāraõaü bhāvetvā dassetvā kathetuü samattho, vicakkhaõo ti taükhaõen' eva ņhānuppattikāya kāraõavindanapa¤¤āya yutto, mā bhāthā 'ti mā bhāyatha, khippaü attānaü mocetvā āgamissatãti assāsesi, nāgarāpi paõķito ra¤¤o kathetvā gato bhavissatãti assāsaü paņilabhiüså 'ti. Ananarapeyyālo. Puõõako pi M-aü Kālāgirimatthake ņhapetvā "imasmiü jãvamāne mayhaü vaķķhi nāma n' atthi, imaü māretvā hadayamaüsaü gahetvā n-bhavanaü gantvā Vimalāya datvā Irandatiü gahetvā devalokaü gamissāmãti" cintesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. so ti so Puõõako, tattha -- ti gantvā tattha Kāëāgirimatthake ņhito, cetanā ti khaõe khaõe uppajjamānā cetanā uccāpi avacāpi uppajjanti, ņhānaü kho pan' etaü vijjati yaü mam' etassa jãvitadānacetanāpi uppajjeyyā 'ti imassa pana jãvena tahiü n-bhavane mama appamattakam pi ki¤ci kiccaü n' atthi, #<[page 305]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 305>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ idh' ev' imaü hantvā assa hadayaü ādiyissāmãti sanniņņhānam akāsãti a. Tato pana cintesi: "yan nånāhaü imaü sahatthena amāretvā bheravaråpadassanena jãvitakkhayaü pāpeyyan" ti bheravarakkhasaråpaü nimminitvā gacchanto āgantvā taü pātetvā antare katvā khāditukāmo viya ahosi, M-assa lomahaüsamattam pi nāhosi, tato sãharåpena mattamahāhatthiråpena ca āgantvā dāņhāhi c' eva dantehi ca ovijjhitukāmo viya ahosi, tathāpi abhāyantassa ekadoõikanāvappamāõaü mahantaü sappavaõõaü nimminitvā assasanto āgantvā sakasarãraü veņhetvā matthake phaõaü dhāresi, tassa sārajjamattam pi nāhosi, atha "naü pabbatamatthake ņhatvā patitvā cuõõavicuõõaü karissāmãti" mahāvātaü samuņņhāpesi, so tassa kesaggamattam pi n' eva cālesi, atha naü tatth' eva pabbatamatthake ņhapetvā hatthã viya khajjårirukkhaü pabbataü aparāparaü cālesi, tathāpi naü ņhitaņņhānato kesaggamattam pi cāletuü nāsakkhi, tato "saddasantāsen' assa hadayaphālanaü katvā māressāmãti" antopabbataü pavisitvā paņhavi¤ ca nabha¤ ca ekaninnādaü karonto mahānādaü nadi, evam pi 'ssa sārajjamattam pi nāhosi, jānāti hi M. "yakkhasãhahatthināgarājavesena hi āgato pi vātavuņņhipabbatacalanānaü kārako pi antopabbataü pavisitvā nādaü vissajjanto pi māõavo yeva na a¤¤o" ti, tato yakkho cintesi: "nāhaü imaü bāhirupakkamehi māretuü sakkomi, sahatthen' eva taü māressāmãti" so M-aü pabbatamuddhani ņhapetvā pabbatapādaü gantvā maõikkhandhe paõķusuttaü pavesento viya nadanto antopabbatena uggantvā M-aü daëhaü gahetvā parivattetvā adhosiraü anālambe ākāse vissajjesi, tena vuttaü: #<[page 306]># %<306 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. gantvā ti pabbatamatthakā pabbatapādaü gantvā tattha pabbatantare ņhatvā tassa anto apavisitvā p-matthake ņhitassa heņņhā pa¤¤āyamāno asaüvute bhåmippadese dhāresãti; na ādito va dhāresi, tattha pana taü khipitvā pannarasayojanamattaü bhaņņhakāle p-muddhani ņhito va hatthaü vaķķhetvā adhosiraü bhassantaü pāde gahetvā adhosiram eva ukkhipitvā mukhaü oloketvā maratãti ¤atvā dutiyaü khipitvā tiüsayojanamattaü bhaņņhakālena tath' eva ukkhipitvā mukhaü olokento jãvantaü eva disvā cintesi: sace idāni saņņhiyojanamattam pi bhassitvā na marissati pādesu naü gahetvā p-muddhani pothetvā māressāmãti, atha naü tatiyam pi khipitvā saņņhiyojanaü bhaņņhakāle hatthaü vaķķhetvā pādesu gahetvā ukkhipi, M. pi cintesi: ayaü maü paņhamaü pannarasayojanaü khipi dutiyaü tiüsayojanaü tatiyaü saņņhiyojanaü, idāni puna na khipissati, ukkhipanto yeva pana p-muddhani paharitvā māressati, yāva maü ukkhipitvā p-matthake na potheti tāva naü adhosiro olambanto va māraõakāraõaü pucchissāmãti so abhãto asantasanto tathā akāsi, tena vuttaü: dhārayi Kātiyāno ti tikkhattuü khipitvā dhārayãti a. @@ @@ @@ So lamb-ti so Kurånaü kattuseņņho tatiyavāre lambamāno, ariyāvakāso ti råpena ariyasadiso devavaõõã hutvā carasi, asa¤¤ato ti kāyādãhi asa¤¤ato dussãlo, #<[page 307]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 307>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ accāhitan ti hitātikkantaü ati ahitam vā, bhāve ca te ti tava citte appamattakam pi n' atthi kusalaü, vaõõo ti ajja tavedaü kāraõaü amanussass' eva, devatā ti yakkhānaü antare katarayakkho nāma tvaü. Puõõako āha: @@ @@ Ta. sajãvo ti sajãvo amacco, brahā ti ārohasampanno uņņhāpitaka¤canaråpasadiso, vaõõa -- ti sarãravaõõena kāyabalena ca upagato, tassānujan ti tassa anujātam, patārayin ti cittaü pavattesiü, sanniņņhānaü akāsin ti a. Taü sutvā M. "ayaü loko duggahãtena nassati, nāgamāõavikaü patthentassa mama maraõena kiü payojanaü, tatvato jānissāmãti" cintetvā g. ā.: @@ Ath' assa Puõõako ācikkhanto āha: @@ @@ #<[page 308]># %<308 XXII. Mahānipāta.>% @< etena vittena kumāri labbhā, nā¤¤aü dhanaü uttariü patthayāma. || Ja_XXII:1354 ||>@ @@ @@ Ta. dhãtukkamo ti dhãtu atthāya vicarāmi, ¤ātigato ti ¤ātigatako nāma ahaü, tan ti taü nāgaka¤¤aü yācamānaü, yathā man ti yasmā maü suņņhu esa kāmena nãto ti sukāmanãtaü a¤¤aüsu sasuro dajjemu kho te ti ādi avoca, tattha dajjemå 'ti dadeyyāma, sutanun ti sundarasarãraü, idhamāharesãti idha āhareyyāsi. Tassa taü kathaü sutvā M. cintesi: "Vimalāya mama hadayena kiccaü n' atthi, Varuõena pana dhammakathaü sutvā maõinā maü påjetvā tattha gatena mama dhammakathikabhāvo vaõõito bhavissati, tato Vimalāya mama dhammakathāya dohaëo uppanno bhavissati, Varuõena duggahãtaü gahetvā Pu-āõatto bhavissati, sv-āyaü attanā duggahãtena maü māretuü evaråpaü dukkhaü pāpesi, mama paõķitabhāvo ņhānuppattikāraõavindanasamatthatā, imasmiü maü mārente kiü karissati, handa naü `māõava, sādhunaradhammaü nāma jānāmi, yāvāhaü na marāmi tāva maü p-muddhani nisãdāpetvā sādhunaradhammaü suõa, pacchā yaü icchasi taü kareyyāsãti' vatvā sādhunaradhammaü vaõõento attano jãvitaü āharāpeyyan" ti so adhosiraü olambanto yeva g. ā.: @@ #<[page 309]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 309>% @< ye kec' ime sādhunarassa dhammā sabbe va te pātukaromi ajjā 'ti. || Ja_XXII:1357 ||>@ Taü sutvā Pu-"ayaü paõķitena devamanussānaü akathitapubbo dhammo bhavissati, khippam eva naü uddharitvā sādhunaradhammaü sossāmãti" cintetvā M-aü ukkhipitvā pabbatamuddhani nisãdāpesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. assatthan ti laddhassāsaü hutvā nisinnaü, samekkhiyānaü ti divā, sādhunarassa dhammā narassa sādhudhammā sundaradhammā. Mahāsatto āha: @@ Ta. tyasmãti tayā asmi Atha naü M. "kiliņņhasarãro 'smi, nahāyāmi tāvā" 'ti ā., yakkho "sādhå" 'ti nahānodakaü āharitvā nahātakāle M-assa dibbadussadibbagandhamālādãni datvā alaükatapaņiyattakāle dibbabhojanaü adāsi, M. bhuttabhojano Kāëāgirimatthakaü alaükārāpetvā āsanaü pa¤¤apāpetvā alaükatāsane nisãditvā Buddhalãëhāya sādhunaradhammaü desento g. ā.: @@ #<[page 310]># %<310 XXII. Mahānipāta.>% @< mā c' assu mittesu kadāci dåbhã, mā ca vasaü asatãnaü nigacche. || Ja_XXII:1361 ||>@ Ta. adda¤ca -- ti allaü tintaü pāõiü mā dahi mā jhāpayi. Yakkho saükhittena kathite cattāro sādhunaradhamme bujjhituü asakkonto vitthārena pucchi: @@ Mahāsatto pi 'ssa kathesi: @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 311]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545). 311>% Ta. asanthutan ti ekāhadvãham pi ekato avutthapubbaü, āsanenāpãti yo evaråpaü āsanamattenāpi nimanteyya pag eva annapānādãhi, tassevā 'ti tassa pubbakārissa atthaü karot' eva, yātānuyāyãti pubbakārinā yātassa puggalassa anuyāyã, paņhamaü karonto yāti nāma pacchā karonto anuyāyati nāmā 'ti evam paõķitā kathenti, ayaü devarāja paņhamo sādhunaradhammo, adubbhapāõin ti adråbhakaü, attano bhu¤janahattham eva dahanto hi mittadåbhã nāma hoti, iti allahatthassa ajjhāpanaü nāma, ayaü dutiyo sādhunaradhammo, na tassā 'ti tassa sākhaü vā pattaü vā na bhindeyya, kiükāraõā: mittadåbho hi pāpako iti paribhuttachāyassa acetanassa rukkhassāpi pāpako honto mittadåbhã nāma hoti kimaīga pana manussabhåtassa, evaü mittesu adubbhanan nāma, ayaü tatiyo sādhunaradhammo, dajjitthiyā ti dadeyya itthiyā, sammatāyā 'ti aham ev' assā piyo na a¤¤e c' esā icchatãti evaü suņņhu matāya, laddhā khaõan ti aticārassa okāsaü labhitvā, asatãnan ti asaddhammasamannāgatānaü itthãnaü, iti mātugāmaü nissāya pāpassa akaraõaü nāma, ayaü catuttho sādhunaradhammo, so dhammiyo hotãti so tvaü devarāja imehi catåhi naradhammasammatehi yutto dhammiko hoti. Evaü M. yakkhassa cattāro sādhunaradhamme Buddhalãëhāya kathesi, te suõanto yeva Pu-sallakkhesi: "catåsu pi ņhānesu paõķito attano jãvitam eva yācati, ayaü kho pana mayhaü pubbe asanthutass' eva sakkāraü akāsi, aham assa nivesane tãhaü mahantaü yasaü anubhavanto vasiü, aha¤ ca imaü pāpakaü karonto mātugāmaü nissāya karomi, sabbathāpi aham eva mittadåbhã, sace paõķite aparajjhissāmi na sādhunaradhamme vattissāmi nāma, kiü me nāgamāõavikāya, Indapattavāsãnaü sāssåni mukhāni hasāpento imaü vegena tattha netvā dhammasabhāya otāressāmãti" cintetvā āha: @@ #<[page 312]># %<312 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. upaņņhito smãti tayā upaņņhito asmi, visajāmahantan ti vissajjemi ahaü taü, kāman ti ekaüsena, vadhāyā 'ti vadhato, pa¤¤ā ti pa¤¤āvanta. Atha naü M. "māõava tvaü maü tāva attano gharaü mā pesehi n-bhavanam eva maü nehãti" vadanto g. ā.: @@ Ta. handā 'ti vavassaggatthe nipāto, sasurannu -- ti tava sasurassa santikaü, atthaü mayi cara, mā nāsayi, nāgādhipatãvimānan ti nāgādhipati¤ ca vimāna¤ c' assa nāgassa adiņņhapubbaü passeyyaü. Puõõako āha: @@ Ta. amitta -- ti amittassa vasanaņņhānaü, amittasamāgaman ti a. Mahāsatto āha: @@ Ta. maraõāgamāyā 'ti maraõassa āgamāya. #<[page 313]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka (545.) 313>% "Api ca devarāja mayā tādiso kakkhaëo dhammakathāya palobhetvā mudukato, idān' eva maü `alam me n-māõavikāya, attano gharaü yāhãti' vadesi, n-rājassa mudukaraõe mamako bhāro, nehi yeva maü tatthā" 'ti. Taü sutvā Pu-tassa vacanaü "sādhå" 'ti sampaņicchitvā ā.: @@ @@ @@ Ta. handā cā 'ti nipātamattam eva, ņhānan ti n-rājassa vasanaņņhānaü, Naëi¤¤an ti Naëiniyaü nāma rājadhāniyaü, caritaü gaõenā 'ti taü n-ka¤¤ānaü gaõena caritaü, nikãëitan ti niccaü aho ca rattiü ca n-ka¤¤āhi kãëitānukãëitaü. @@ @@ #<[page 314]># %<314 XXII. Mahānipāta.>% So Pu-ti bhi. so Pu-evaü n-bhavanaü vaõõetvā paõķitaü attano āja¤¤aü āropetvā n-bhavanaü nesi, ņhānan ti n-rājassa vasanaņņhānaü, pacchato -- ti Puõõakassa kira etad ahosi: sace n-rājā paõķitaü disvā muducitto bhavissati icc-etaü kusalaü noce tassa taü apassantass' eva sindhavaü āropetvā ādāya gamissāmãti, atha naü pacchato ņhapesi, tena vuttaü: p. P-kassā 'ti, sāmaggi -- sāmaggiü pekkhamāno, sāmaü avekkhãti pi pāņho, attano jāmātaraü passitvā paņhamataraü sayam eva ajjhabhāsathā 'ti a. Nāgarājā āha: @@ Kacci -- ti tena manorathena samiddhena nipphannena idhāgato sãti pucchi. Puõõako āha: @@ Ta. yantvamicchasãti yaü tvaü icchasi, yantum icchasãti vā pāņho, bhās -- ti taü lokapāņakaü dhammapālaü idāni madhurena sarena dhammaü bhāsamānaü sammukhā va passatha, sappurisehi ekaņņhāne samāgamo hi nāma sukho hotãti. Kāëāgirikhaõķaü. Nāgarājā Mahāsattaü disvā gātham āha: @@ Ta. vyamhito ti bhãto, i. v. h.: paõķita tvaü adiņņhapubbaü n-bhavanaü disvā maraõabhayena ca aņņito bhãto hutvā yaü maü na abhivādesi idaü kāraõaü {pa¤¤avantānaü} na hoti. Evaü n-rājānaü paccāsiüsantaü M. "na tvaü mayā vanditabbo" ti avatvā va attano ¤āõatāya upāyakosallena "ahaü vajjhappattabhāvena taü na vandāmãti" vadanto g-dvayam āha: #<[page 315]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 315>% @@ @@ T. a.: n' evāhaü {n-rājā} adiņņhapubbaü n-bhavanaü disvā bhãto maraõabhayena tajjito, mādisassa hi maraõabhayan nāma n' atthi, vajjho pana abhivādetuü vajjhaü vā avajjho pi abhivādetuü na labhati, yaü hi naro hantuü iccheyya taü kathan nu abhivādeyya kathaü vā tena attānaü abhivādāpayetha ve, tassa hi taü kammaü na upapajjati, tvaü ca kira maü mārāpetuü idha ānāpesi, kathaü ahaü taü vandāmãti. Taü sutvā nāgarājā Mahāsattassa thutiü karonto dve gāthā abhāsi: @@ @@ Idāni M. nāgarājena saddhiü paņisanthāraü karonto āha: @@ @@ Ta. tava idan ti idaü tava yasajātaü vimānaü vā asassataü sassatasadisaü mā kho yasaü nissāya pāpam akāsãti iminā padena attano jãvitaü yāci, iddhãti nāgiddhã ca nāgajutã kāyabalaü cetasikaviriyan ca n-bhavane upapattã ca yan ca te idaü vimānaü, #<[page 316]># %<316 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ pucchāmi taü n-rāja etam atthaü: kathan nu te etaü sabbaü laddhan ti, adhicca laddhan ti kin na tayā idaü vimānaü evaü sampannaü n-bhavanaü adhicca akāraõena laddhaü udāhu utupariõāmajaü te idaü udāhu sayaü sahatthen' eva katam udāhu devehi te dinnaü yath' eva te idaü laddhaü etam me attham akkhāhãti. Nāgarājā āha: @@ Ta. apāpakehãti alāmakehi. Mahāsatto āha: @@ (V 171|26, Sumaīgala V. 1. p. 177) Ta. kinte vatan ti n-rāja purimabhave kiü dānaü kiü vataü ahosi ko brahmacariyavāso katarasucaritass' ev' esa iddhi-ādiko vipāko ti. Nāgarājā āha: @@ (Sumaīgala I p. 177 V.172|5)) @@ @@ #<[page 317]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 317>% Ta. manussaloke ti Aügaraņņhe Kālacampānagare, tamme vatan ti taü sakkaccaü dinnadānaü eva mayhaü vatasamādānan ca brahmacariyan ca ahosi, tass' eva sucaritassa ayaü iddhādiko vipāko. Mahāsatto āha: @@ Ta. jānāsãti sace tayā dānānubhāven' etaü laddhaü evaü sante jānāsi nāma pu¤¤ānaü phala¤ ca pu¤¤aphalena nibbattaü upapatti¤ ca, tasmā ti yasmā pu¤¤ehi tayā idaü laddhaü tasmā punamāvasesãti yathā puna pi imaü n-bhavanaü ajjhāvasasi evaü dhammaü cara. Nāgarājā āha: @@ Māhāsatto āha: @@ @@ Ta. bhogãti bhogino, nāgā ti a., teså 'ti tesu puttādãsu bhogisu vācāya ca kammena ca niccaü asampaduņņho bhava, anupālayā 'ti evaü puttādãsu c' eva sesasattesu ca mettacittasaükhātaü asampadosaü anurakkha, uddhaü ito ti n-bhavanato uparidevalokaü gamissasi, mettacittaü hi dānato atirekataraü pu¤¤an ti. #<[page 318]># %<318 XXII. Mahānipāta.>% Nāgarājā M-assa dhammakathaü sutvā "na sakkā paõķitena bahi papa¤caü kātuü, Vimalāya dassetvā subhāsitaü sāvetvā dohaëaü paņippassambhetvā Dhana¤jayarājānaü tosetvā paõķitaü pesetuü vaņņatãti" cintetvā g. ā.: @@ Ta. sajãvo ti sajãvo va amacco, sameccā 'ti tayā saha samāgantvā, āturopãti bāëhagilāno pi samāno. Taü sutvā M. nāgassa thutiü karonto itaraü g. ā.: @@ Ta. addhā satan ti addhā santānaü paõķitānaü dhammaü bhāsasi, atthapadan ti nihitakoņņhāsaü, etādisãyāså 'ti evaråpāsu āpadāsu edise bhaye upaņņhite mādisānaü pa¤¤āvantānaü viseso pa¤¤āyati. Taü sutvā nāgarājā atirekataraü tuņņho gātham āha: @@ Ta. akkhehi no ti ācikkha amhākaü, tāyan ti taü ayaü, mudhā -- ti kin nu mudhā amålen' eva labhi udāhu jåte ajesi, iti tāyamāhā 'ti ayaü Puõõako dhammena me paõķito laddho ti vadati, imassamāgato ti tvaü kathaü imassa hatthatthaü āgato. Mahāsatto āha: @@ #<[page 319]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 319>% @< so maü jito rājā imass' adāsi, dhammena laddho 'smi asāhasenā 'ti. || Ja_XXII:1399 ||>@ Ta. yo missaro ti yo me issaro, imassadāsãti imassa adāsi. @@ @@ @@ Pāvekkhãti paviņņho, yenā 'ti bhadde Vimale yena kāraõena tvaü paõķu c' eva na ca te bhattaü ruccati, nacametādiso vaõõo ti paņhavitale vā devaloke vā na ca etādiso vaõõo a¤¤assa kassaci atthi yādiso etassa guõavaõõo patthaņo, ayam eva so tamonudo ti yaü nissāya tava dohaëo uppanno ayaü so sabbalokassa tamonudo, punā ti puna etassa dassanaü nāma dullabhan ti vadati. @@ Haņņhena -- ti tuņņhena cittena, patãtaråpā ti somanassajātā, itoparaü: @@ @@ @@ @@ #<[page 320]># %<320 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 321]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 321>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 322]># %<322 XXII. Mahānipāta.>% @< so maü jito rājā imass' adāsi, dhammena laddho 'smi asāhasenā 'ti. || Ja_XXII:1423 ||>@ Imāsaü gāthānaü heņņhāvuttanayen' ev' attho veditabbo. @@ @@ Evaü tositā pana. @@ @@ Acchambhãti nikkampo, alomahaņņho ti bhayena ahaņņhalomo, iccabravãti vãmaüsanavasena iti abravi, mā heņhayãti mittadåbhikammaü karomãti mā bhāyi, kathan nu kho imaü idāni hanissāmãti mā cintayi, nāgā 'ti Varuõaü ālapati, ayāhamasmãti ayam aham asmi, ayam eva vā pāņho, sayaü karissāmãti sace tvaü imassa santike dhammo suto ti maü māretuü na visahasi aham eva yathā tava ajjhāsayo tathā sayaü karissāmãti. Nāgarājā āha: @@ Ta. tyamhā 'ti te mayaü tava pa¤¤āya santuņņhā, anåna -- ti sampuõõanāmo Pu-yakkhasenāpati, labhatajja -- ti labhatu ajja dāraü, dadām' assa dhãtaraü Irandatiü, pāpayātå 'ti ajj' eva taü Kururaņņhaü Pu-pāpetu. #<[page 323]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 323>% Evaü vatvā Varuõo Irandatiü Puõõakassa adāsi, so taü labhitvā tuņņhacitto Mahāsattena saddhiü sallapi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. maõi -- ti paõķita ahaü te guõesu pasanno arahāmã tavānucchavikaü kātuü, tasmā ima¤ ca te cakkavattiparibhogaü maõiratanaü demi, ajj' eva ca taü Indapattaü pāpemi. Atha M. thutiü karonto itaram gātham āha: @@ Ta. ajjeyyamesā ti esā tava bhariyāya saddhiü piyasaüvāsamettã ajeyyā hotu, ānandacitto ti ādãhi pi samaīgibhāvam ev' assa vadati, nayindapattan ti naya Indapattaü. @@ @@ #<[page 324]># %<324 XXII. Mahānipāta.>% Atha nam āha: @@ Yathāpi gacche ti mano nāma na gacchati, dåre ārammanaü gaõhanto pana gato ti vuccati, tasmā manassa ārammaõagahaõato pi khippataraü tassa manomayasindhavassa gamanaü ahosãti evaü ettha attho daņņhabbo, etindapattan ti assapiņņhe nisinnass' eva dassento evam ā., sakaü -- ti tva¤ ca attano nivesanaü sampatto ti ā. Tasmiü pana divase paccåsakāle rājā supinaü addasa, evaråpo supino ahosi: ra¤¤o nivesanadvāre pa¤¤akkhandho sãlasākhappasākho pa¤cagorasaphalo alaükatahatthiassapaņicchanno mahārukkho ņhito, mahājano tassa mahāsakkāraü katvā a¤jaliü paggayha namassati, atha kho kaõhapuriso rattasāņakanivattho rattapupphakaõõapåro āvudhahattho āgantvā mahājanassa paridevantass' eva taü rukkhaü måle chinditvā kaķķhanto ādāya gantvā puna āharitvā pakatiņņhāne yeva ņhapetvā pakkāmi, rājā taü supinaü parigaõhanto "mahārukkho viya na a¤¤o koci Vi-paõķito, mahājanassa paridevantass' eva målaü chinditvā ādāya gatapuriso viya na a¤¤o koci, p-aü gahetvā gatamāõavo, puna taü rukkhaü āharitvā pakatiņņhāne ņhapetvā gato viya so māõavo p-aü ānetvā dhammasabhādvāre ņhapetvā pakamissati, addhā mayaü ajja p-aü passissāmā" 'ti saniņņhānaü katvā somanassappatto sakalanagaraü alaükārāpetvā dhammasabhaü sajjāpetvā alaükataratanamaõķape dhammāsanaü pa¤¤āpāpetvā ekasatarājāmaccagaõanagaravāsijanapadaparivuto "ajja tumhe p-aü passissatha, mā bhāyitthā" 'ti mahājanaü assāsento p-assa āgamanaü olokento dhammasabhāyaü nisãdi, Pu-pi p-aü otāretvā dh-sabhādvāre parisamajjhe ņhapetvā Irandatiü ādāya attano devanagaram eva gato. #<[page 325]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 325>% Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. anoma -- ti ahãnavaõõo uttamavaõõo, avikampayan ti bhi. so rājā paõķitaü palissajitvā mahājanamajjhe akampanto anolãyanto yeva hatthe gahetvā attano abhimukhaü katvā alaükatadhammāsane nisãdāpesi. Atha tena saddhiü sammoditvā madhurapaņisanthāraü karonto gātham āha: @@ Ta. naddhan ti yathā naddhaü rathaü sārathi vineti evaü tvaü amhākaü kāraõena nayena hitakiriyāsu vinetā, nandanti tan ti taü disvā ime kururaņņhavāsino tava dassanena nandanti, māõavassā 'ti māõavassa santikā kathaü tampamokkho ahosi yo vā naü mu¤cantassa maõavassa pamokkho so kena kāraõena ahosãti a. Mahāsatto āha: @@ @@ #<[page 326]># %<326 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. yaü mā -- ti janinda yaü tvaü māõavo ti abhivadasi, bhåmindharo ti bhåmindharabhavanavāsã, yā nāgaka¤¤ā ti yaü so kāmayamāno mama maraõāya patārayi sā n-ka¤¤ā, Irandatināmapiyāya hetå 'ti. "Mahārāja, so hi n-rājā catuposathikapa¤havissajjane pasanno maü maõinā påjetvā n-lokaü gato Vimalāya nāma deviyā `kahaü te maõãti' pucchito mama dhammakathikabhāvaü vaõõesi, sā dhammakathaü sotukāmā hutvā mama hadaye dohaëaü uppādesi, n-rājā duggahãtena dhãtaraü Irandatiü āha: `mātā te Vidhurassa hadayamaüse dohaëinã, tassa hadayamaüsaü āharituü samattham sāmikaü pariyesā' 'ti, sā pariyesantã Vessavaõassa bhāgineyyaü Puõõakaü nāma yakkhaü disvā taü attani paņibaddhacittaü ¤atvā pitu santikaü nesi, atha naü so `Vi-paõķitassa hadayamaüsaü āharituü sakkonto Irandatiü labhissasãti' ā., so Vepullapabbatato cakkavattiparibhogaü maõiü āharitvā tumhehi saddhiü jåtaü kãëitvā maü labhitvā tãhaü mama nivesane vasitvā maü assassa vāladhiü gāhāpetvā Himavante rukkhesu ca pabbatesu ca pothetvā māretuü asakkonto sattame vātakkhandhe verambamukhe pakkhanditvā saņņhiyojanubbedhe Kāëāgirimatthake ņhapetvā sãhavesādivasena ida¤ c' ida¤ ca katvā māretuü asakkonto mayā attano māraõakāraõaü puņņho sabbaü pavattiü ācikkhi, ath' assāhaü sādhunaradhamme kathesiü, taü sutvā pasannacitto maü idha netukāmo ahosi, athāhaü taü ādāya n-bhavanaü gantvā n-ra¤¤o ca Vimalāya ca dhammaü kathesiü, sabbā ca n-parisā pasādi, n-rājā tattha mayā chāhaü vutthakāle Irandatiü Puõõakassa adāsi, #<[page 327]># %< 8. Vidhurapaõķitajātaka. (545.) 327>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so taü labhitvā pasannacitto maü maõiratanena påjetvā nāgarājenāõatto maü manomayasindhavaü āropetvā sayaü majjhimāsane nisãditvā Irandatiü pacchimāsane nisãdāpetvā idhānetvā maü parisamajjhe otāretvā Irandatiü ādāya attano nagaram eva gato, evaü mahārāja so Pu-tassā sumajjhāya piyāya hetu patārayi maraõāya mayhaü, ath' evaü maü nissāya so c' eva bhariyāya samaīgibhåto, mama dhammadesanaü sutvā pasannena n-rājena aha¤ ca anu¤¤āto, tassa Puõõakassa santikā ayaü sabbakāmadado cakkavattiparibhogamaõi ca laddho, gaõhatha deva maõin" ti maõiü ra¤¤o adāsi. Tato rājā paccåsakāle attanā diņņhasupinaü nagaravāsãnaü kathetukāmo "bho nagaravāsã ajja mayā diņņhasupinaü suõāthā" 'ti vatvā āha: @@ @@ @@ @@ #<[page 328]># %<328 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta. sãlamayassā 'ti etassa rukkhassa sãlamayā sākhā, atthe ca -- ti vaķķhiya¤ ca sabhāve ca ņhito, nipāko ti so pa¤¤āmayarukkho patiņņhito, gavapphalo ti pa¤cavidhagorasaphalo, hatthi -- ti alaükatehi hatthigavāssehi sa¤channo, naccagãtaturiyābhinādite ti ath' assa rukkhassa påjaü karontena mahājanena tasmiü rukkhe etehi naccādãhi abhinādite eko kaõhapuriso āgantvā taü rukkhaü ucchinditvā parivāretvā ņhitaü senaü palāpetvā ahāsi, so puna rukkho āgantvā amhākaü nivesanadvāre yeva ņhito, so ayaü mahārukkhasadiso pandito sanniketaü āgato, idāni sabbe va tumhe rukkhass' imassa apacitiü karotha mahāsakkāraü pavattetha, mama paccayenā 'ti ambho amaccā ye keci maü nissāya laddhena yasena vittā tuņņhacittā te sabbe attano vittiü pātukarontu, tibbānãti bahalāni mahantāni, upāyanānãti paõõākāre, ye kecãti antamaso kãëatthāya baddhe migapakkhã upādāya, mu¤care ti mu¤cantu, unnaīgalā -- ti imaü māsaü kasananaīgalāni ussāpetvā ekamante ņhapetvā nagare bheri¤ carāpetvā sabbe manussā mahāchaõaü karontu, bhakkhayantå 'ti bhu¤jayantu, amajjapā ti akāro nipātamattaü, majjapā purisā majjaraha ti attano attano āpanaņņhāne nisinnā pivantå 'ti a., puõõāhi -- ti puõõehi thālehi, palissutāhãti atipuõõattā pagharamānāhi, mahāpathaü -- ti alaükatamahārathaü rājamaggaü nissāya ņhitā vesiyā niccakilesavasena kilesatthikaü janaü avhayantå 'ti a., tibban ti gāëhaü, yathā ti yathā ārakkhāya susaüvihitattā unnaīgalā hutvā rukkhass' imassa apacitiü karontā a¤¤ama¤¤aü na viheņheyyuü evaü rakkhaü saüvidahantå 'ti a. Evaü vutte @@ @@ #<[page 329]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546). 329>% @@ @@ Abhihārayun ti evaü ra¤¤o āõatte mahāchaõam paņiyādetvā sabbabandhanāni mocetvā ete orodhādayo nāmappakāraü paõõākāraü sajjetvā tena saddhiü anna¤ ca pāna¤ ca paõķitassa pesesuü, paõķitamāgate ti paõķite āgate taü paõķitaü disvā bahujano pasanno ahosi. Chaõo māsena osānaü agamāsi, M. Buddhakiccaü sādhento viya mahājanassa dh. desento rājānaü anusāsanto yāvatāyukaü ņhatvā saggaparāyano ahosi, tassa ovāde ņhatvā rājānaü ādiü katvā sabbe pi Kururaņņhavāsino dānādãni pu¤¤āni karitvā āyupariyosāne saggapadam eva pårayiüsu. S. i. dhammadesanaü āharitvā "na bhi. idān' eva pubbe pi T. pa¤¤āya sampanno upāyakusalo yevā" 'ti vatvā j. s.: "Tadā paõķitassa mātāpitaro mahārājakulāni ahesuü, jeņņhabhariyā Rāhulamātā, jeņņhaputto Rāhulo, Varuõo nāgarājā Sāriputto, supaõõarājā Moggallāno, Sakko Anuruddho, Dhana¤jayarājā ânando, Vidhurapaõķito pana aham evā" 'ti. Vidhurapaõķitajātakaü. $<9. Mahāummaggajātaka.>$ Pa¤cālo sabbasenāyā 'ti. Idaü S. J. v. pa¤¤āpāramiü ā. k. Ekadivasaü hi bhikkhå dhammasabhāyaü T-assa pa¤¤āpāramiü vaõõentā "mahāpa¤¤o āvuso T. puthupa¤¤o hāsupa¤¤o javanapa¤¤o tikkhapa¤¤o paravādappamaddano attano pa¤¤ānubhāven' eva Kåņadantādayo brāhmaõe Sabhiyādayo paribbājake Aügulimālādayo core Aëavakādayo yakkhe Sakkādayo deve Bakādayo brahmāno ca demetvā nibbisevane akāsi, bahå c' anena jānatā pabbajjaü datvā maggaphalesu patiņņhāpitā, evaü mahāpa¤¤o āvuso S." ti Satthu guõakathaü pakāsentā nisãdiüsu. S. āgantvā "k. n. bh. e. k. s." ti "i. n." #<[page 330]># %<330 XXII. Mahānipāta.>% ti v. "n. bh. T. idān' eva pa¤¤avā atãte pi aparipakka¤āõo bodhi¤āõātthāya cariyaü caranto pi pa¤¤avā yevā" 'ti vatvā a. ā.: A. Mithilāyaü Vedehe nāma ra¤¤e r. kārente tassa dhammānusāsakā cattāro paõķitā ahesuü: Senako Pukkuso Kāvindo Devindo ti. Tadā rājā Bodhisattassa paņisandhiggahaõadivase paccåsakāle evaråpaü supinaü addasa: rājaīgaõe catåsu kaõõesu cattāro aggikkhandhā mahāpākārappamāõen' uņņhāya jalanti, tesaü majjhe khajjopanakappamāõo aggi uņņhahitvā taükhaõe yeva cattāro aggikkhandhe atikkamitvā Brahmalokappamāõen' uņņhāya sakalacakkavāëaü obhāsetvā ņhito, bhåmiyaü patitaü sāsapabãjam pi pa¤¤āyati, sadevako loko mālāgandhādãhi påjeti, mahājano jālantaren' eva carati, lomakåpamattam pi uõhaü na gaõhāti. Rājā imaü supinaü disvā bhãtatasito uņņhāya "kin nu kho bhavissatãti" cintento nisinnako va aruõaü uņņhāpesi. Cattāro pi paõķitā pāto va āgantvā "kacci deva sukham asayitthā" 'ti sukhaseyyaü pucchiüsu. So "kuto me sukhaü, evarupo me supino diņņho" ti kathesi. Atha naü S-paõķito "mā bhāyi mahārāja, maīgalasupino esa, vaķķhi te bhavissatãti" vatvā "kiükāraõā" ti vutte āha: "mahārāja, amhe cattāro p-te abhibhavitvā nippabhe katvā a¤¤o vo pa¤camo p. uppajjissati, mayaü hi cattāro janā cattāro aggikkhandhā viya homa, majjhe uppannāggikkhandho viya pa¤camo p. uppajjissati sadevake loke asamadhuro asadiso" ti, "idāni pan' esa kuhin" ti, "mahārāja ajja tassa paņisandhiggahaõena vā mātukucchito nikkhamanena vā bhavitabban" ti attano sippabalena dibbacakkhunā disvā viya vyākāsi, rājā tato paņņhāya taü vacanaü sari. Mithilāya pana catåsu dvāresu pācãnayavamajjhako dakkiõayavamajjhako pacchimayavamajjhako uttarayavamajjhako ti cattāro nigamā, tesu #<[page 331]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 331>% {pācãnayavamajjhake} Sirivaķķhako nāma seņņhi ahosi Sumanādevã nām' assa bhariyā, atha M. taü divasaü ra¤¤ā supinadiņņhavelāyam eva Tāvatiüsabhavanato cavitvā tassā kucchimhi paņisandhiü gaõhi, aparam pi devaputtasahassaü Tāvatiüsabhavanato cavitvā tasmiü yeva gāme seņņhānuseņņhãnaü kulesu paņisandhiü gaõhiüsu, Sumanādevã dasamāsaccayena suvaõõavaõõaü puttaü vijāyi. Tasmiü khaõe Sakko manussalokaü olokento M-assa mātu kucchito nikkhamanabhāvaü ¤atvā "idaü Buddhaükuraü sadevake loke pākaņaü kātuü vaņņatãti" M-assa mātu kucchito nikkhantakkhaõe adissamānakāyo āgantvā tassa hatthe ekaü osadhighaņikaü ņhapetvā sakaņņhānam eva gato. M. taü muņņhãkatvā gaõhi, tasmiü pana mātukucchito nikkhante mātu appamattakam pi dukkhaü nāhosi, dhammakarakato udakam iva sukhena nikkhami, mātā tassa hatthe osadhighaņikaü disvā "tāta kin te laddhan" ti āha, "osadhaü ammā" 'ti dibbosadhaü mātuhatthe ņhapesi, "amma imaü osadhaü gahetvā yena kenaci ābādhena ābādhikānaü detha" 'ti ā., sā tuņņhapahaņņhā Sirivaķķhakaseņņhino ārocesi, tassa pana sattavassiko sãsābādho atthi, so tuņņhapahaņņho hutvā "ayaü mātukucchito jāyamāno osadham gahetvā āgato jātakkhaõe yeva mātarā saddhiü kathesi, evaråpena pu¤¤avatā dinnaü osadhaü mahānubhāvaü bhavissatãti" taü osadhaü gahetvā nisadāya ghaüsitvā thokaü nalāņante makkhesi, sattavassiko sãsābādho padumapattato udakam iva vinivaņņetvā gato, so "mahānubhāvaü osadhan" ti somanassappatto ahosi, M-assa osadhaü gahetvā āgatabhāvo sabbattha pākaņo ahosi, ye keci ābadhikā sabbe seņņhissa gehaü āgantvā osadhaü yācanti, sabbesaü nisadāya ghaüsitvā thokaü gahetvā udakena āloëetvā denti, dibbosadhena sarãre makkhitamatte yeva sabbābādhā våpasammanti, te sukhitā manussā "Sirivaķķhaseņņhino gehe osadhassa mahanto ānubhāvo" ti vaõõentā pakkamanti, M-assa nāmagahaõadivase mahāseņņhi #<[page 332]># %<332 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "mama puttassa ayyakādãnaü nāmen' attho n' atthi, osadhanāmako va hotå" 'ti vatvā Osadhakumāro t' ev' assa nāmaü akāsi, ida¤ c' assa ahosi: "mama putto mahāpu¤¤o, na ekako va nibbattissati, iminā saddhiü jātadārakehi bhavitabban" ti so olokāpento dārakasahassānaü diņņhabhāvaü sutvā sabbesam pi kumārakānaü pilandhanāni datvā dhātiyo pesesi, "puttassa me upaņņhākā bhavissantãti" Bodhisattena saddhiü yeva tesaü maīgalaü kāresi, dārake alaükaritvā divase divase M-assa upaņņhānaü ānenti. B. tehi saddhiü kãëanto vaķķhitvā sattavassikakāle suvaõõapaņimā viya abhiråpo ahosi, ath' assa gāmamajjhe tehi saddhiü kãëantassa hatthiādãsu āgacchantesu kãëamaõķalaü bhijjati, vātātapakāle dārakā kilamanti, ekadivasaü tesaü kãëantānaü akālamegho uņņhahi, taü disvā nāgabalo M. dhāvitvā ekaü sālaü pāvisi, itare dārakā pacchato dhāvantā a¤¤ama¤¤assa pādesu pakkhalitvā patitvā jaõõukabhedādãni pāpuõiüsu, B. "imasmiü ņhāne kãëasālaü kātuü vaņņati, evaü na kilamissāmā" 'ti cintetvā te dārake āha: "imasmiü ņhāne vāte vā ātape vā vasse vā ņhānanisajjanasayanakkhamaü ekaü sālaü kareyyāma, ekekaü kahāpaõaü āharathā" 'ti ā., te sahassadārakā tathā akaüsu, M. mahāvaķķhakiü pakkosāpetvā "imasmiü ņhāne sālaü karohãti" sahassaü adāsi, sa "sādhå" 'ti sahassaü gahetvā bhåmiü samaü kārāpetvā khāõuke koņņetvā suttaü pasāresi, taü Mahāsattacittaü na gaõhi, M. tassa suttapasāraõavidhānaü ācikkhanto "evaü pasāretvā sādhukaü pasārehãti" ā., "sāmi ahaü attano sippānuråpena pasāresiü, ito a¤¤athā na jānāmãti", "tvaü ettakam pi ajānanto amhākaü dhanaü gahetvā sālaü kathaü karissasi, āhara suttaü pasāretvā te dassāmãti" suttaü āharāpetvā sayaü pasāresi, Vissakammena pasāritaü viya ahosi, #<[page 333]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 333>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tato vaķķhakiü āha: "evaü suttaü pasāretuü sakkhissasãti", "na sakkhissāmi sāmãti", mama vicāraõāya pana kātuü sakkhissasãti", "sakkhissāmi sāmãti" ā., M. tassā sālāya yathā ekasmiü sesāagantukamanussānaü ekasmiü padese anāthānaü vasanaņņhānaü hoti ekasmiü padese anāthānaü itthãnaü vijāyanaņņhānaü ekasmiü āgantukasamaõabrāhmaõānaü vasanaņņhānaü ekasmiü sesāagantukamanussānaü ekasmiü āgantukavāõijānaü bhaõķakaņņhapanaņņhānaü hoti, tathā sabbāni tāni ņhānāni bahimukhāni katvā sālaü vicāresi, tatth' eva kãëamaõķalaü tatth' eva vinicchayaü tatth' eva dhammasabhaü kāresi, katipāhen' eva niņņhitāya sālāya cittakāre pakkosāpetvā sayaü vicāretvā ramaõãyaü cittakammaü kāresi, sālā Sudhammadevasabhāpaņibhāgā ahosi, tato "na ettāvatā sālā sobhati, pokkharaõiü pana kāretuü vaņņatãti" pokkharaõiü khaõāpetvā iņņhakavaķķhakiü pakkosāpetvā sayaü vicāretvā målaü datvā sahassavaükaü satatitthaü pokkharaõiü kāresi, sā pa¤cavidhapadumasa¤channā Nandanavanapokkharaõã viya sobhati, tassā tãre pupphaphaladhare nānārukkhe ropāpetvā Nandanavanasadisaü uyyānaü kāresi, tam eva ca sālaü nissāya dhammikasamaõabrāhmaõāna¤ c' eva āgantukagamikādãna¤ ca dānavaņņaü paņņhapesi, sā tassa kiriyā sabbattha pākaņā ahosi, bahumanussā osaranti, M. sālāyaü nisãditvā sampattasampattānaü kāraõākāraõaü yuttāyuttaü kathesi, vinicchayaü paņņhapesi, Buddhuppādakālo viya ahosi. Tasmiü kāle Vedeharājā sattavassaccayena "cattāro p. `amhe abhibhavitvā pa¤camo p. uppajjissatãti' me kathayiüsu, kattha so etarahãti" saritvā "tassa vasanaņņhānaü jānāthā" 'ti catåhi dvārehi cattāro amacce pesesi, sesadvārehi nikkhantā M-aü na passiüsu, pācãnadvārena nikkhanto sālādãni disvā "paõķitena nāma imissā sālāya kārakena vā kārāpakena vā bhavitabban" #<[page 334]># %<334 XXII. Mahānipāta.>% ti cintetvā manusse pucchi: "ayaü sālā kataravaķķhakinā katā" ti, manussā "nāyaü vaķķhakinā attano balena katā, Sirivaķķhakiseņņhissa pana puttassa Mahosadhapaõķitassa vicāraõāya esā sālā katā" ti vadiüsu, "kativasso pana p." ti, "paripuõõasattavasso" ti amacco ra¤¤ā diņņhasupinadivasato paņņhāya gaõetvā "ra¤¤o supinadassanaü sameti, ayam eva so p." ti ra¤¤o dåtaü pāhesi: "deva pācãnayavamajjhakagāme Sirivaķķhaseņņhiputto Ma-paõķito nāma sattavassiko va samāno evaråpan nāma sālaü kāresi, pokkharaõim pi uyyānam pi kāresi, imaü p-aü gahetvā ānemi mā ānemãti" ra¤¤o sāsanaü pesesi, rājā taü sutvā va tuņņhacitto Senakaü pakkosāpetvā tam atthaü ārocetvā "kiü Senaka ānema p-an" ti pucchi, so vaõõaü maccharāyanto "mahārāja sālādãnaü kārāpitamattaken' eva p. nāma na hoti, yo koci etāni kāreti, appakaü etan" ti ā., so tassa kathaü sutvā "bhavitabbam ettha kāraõenā" 'ti tuõhã hutvā "tatth' eva vasanto tāva p-aü vãmaüsatå" 'ti amaccassa dåtaü paņipesesi, taü sutvā amacco tatth' eva vasanto p-aü vãmaüsi, tatr' idaü vãmaüsanuddānaü: 1. Maüsaü goõo gaõņhi suttaü putto goëarathena ca daõķo sãsaü ahã c' eva kukkuņo maõi vijāyanaü odanaü vālukā cāpi talākuyyānaü gadrabho maõãti. Ta. maüsaü ti ekadivasaü Bodhisatte kãëamaõķalaü gacchante eko seno sånāphalakato maüsapesiü gahetvā ākāsaü pakkhandi, taü disvā dārakā maüsapesiü chaķķāpessāmā 'ti senaü anubandhiüsu, seno ito c' ito ca dhāvati, te uddhaü oloketvā tassa pacchato pacchato gacchantā pāsāõādãsu upakkhalitvā kilamanti, atha tesaü p. āha: chaķķāpemi nan ti, chaķķāpehi sāmãti, tena hi passathā 'ti so uddhaü anoloketvā va vātavegena dhāvitvā senassa chāyaü akkamitvā pāõiü paharitvā mahāravaü ravi, tassa tejena so saddo sanassa kucchiyaü vinivijjhitvā nicchārito viya ahosi, so bhãto maüsaü chaķķesi, M. maüsassa chaķķitabhāvaü ¤atvā chāyaü olokento bhåmiyaü patituü adatvā ākāse yeva sampaņicchi, #<[page 335]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 335>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ taü acchariyaü disvā mahājano nadanto appoņhento mahāsaddam akāsi, amacco taü pavattiü ¤atvā ra¤¤o sāsanaü pesesi: p. iminā nāma upāyena maüsapesiü chaķķāpesi idaü devo jānātå 'ti, rājā taü sutvā Senakaü pucchi: kiü Senaka ānema p-an ti, so cintesi: tassa idhāgatakālato paņņhāya mayaü nippabhā bhavissāma atthibhāvam pi no rājā na jānissati na taü ānetuü dātuü vaņņatãti so vaõõamaccharatāya na mahārāja ettakena p. nāma hoti appamattakaü ki¤ci etan ti ā., rājā majjhatto hutvā tatth' eva naü vãmaüsatå 'ti puna sāsanaü pesesi; goõo ti eko yavamajjhakagāmavāsipuriso vasse patite kasissāmãti gāmantarato goõe kiõitvā ānetvā gehe vasāpetvā punadivase gocaraõatthāya tinabhåmiü netvā goõapiņņhe nisinno kilantaråpo otaritvā nisinno niddaü okkami, tasmiü khaõe eko coro goõe gahetvā palāyi, so pabujjhitvā goõe adisvā ito c' ito ca oloketvā palāyantaü coraü disvā vegena pakkhanditvā kuhiü me goõe nesãti ā., mama goõe attano icchitaņņhānaü nemiti, tesaü vivādaü sutvā mahājano sannipati, p. tesaü sālādvārena gacchantānaü saddaü sutvā ubho pi te pakkosāpetvā va tesaü kiriyaü disvā va ayaü coro ayaü sāmiko ti jānāti, jānanto pi pana kasmā vivadatthā 'ti pucchi, goõasāmiko āha: ime ahaü asukagāmato asukassa nāma hatthato kiõitvā ānetvā gehe vasāpetvā tiõabhåmiü nesiü, tattha me pamādaü disvā ayaü goõe gahetvā palāyi, sv-āhaü ito c' ito ca olokento imaü disvā anubandhitvā gaõhiü, asukagāmavāsino mayā etesaü kiõitvā gahitabhāvaü jānantãti ā., coro mam' ete ghare jātā ayaü musā bhaõatãti ā., atha te p.: ahaü vo aņņaü dhammena vinicchinissāmi, ņhassatha me vinicchaye ti pucchitvā ņhassāma 'ti vutte mahājanassa hadayaü gaõhituü vaņņatãti paņhamaü coraü pucchi: tayā ime goõā kiü khādāpitā kiü pāyitā ti, yāguü pāyitā tilapiņņhi¤ ca māse ca khādāpitā ti, tato goõasāmikaü pucchi, so āha: kuto me sāmi duggatassa yāguādãni, tiõaü khādāpitā ti, p. tesaü kathaü parisaü gāhāpetvā piyaīgupattāni āharāpetvā udukkhale koņņhāpetvā udake maddāpetvā goõe pāyesi, goõā tiõam eva chaķķayiüsu, p. passath' idan ti mahājanassa dassetvā coraü pucchi: coro si tvaü na coro sãti, coro 'mhãti ā., tena hi ito paņņhāya mā evaråpam akāsãti, B-assa purisā pana taü apanetvā hatthapādehi koņņhetvā dubbalam akaüsu, atha p. āmantetvā ovaditvā diņņhadhamme yeva tāva te idaü dukkhaü samparāye pana nirayādãsu mahādukkhaü anubhavissasi, ito paņņhāya pajahe taü kamman ti pa¤casãlāni adāsi, amacco taü pavattiü yathābhåtaü ra¤¤o ārocāpesi, rājā Senakaü pucchitvā goõaņņaü nāma mahārāja yena kenaci vinicchitan ti āgamehi tāvā 'ti vutte rājā majjhatto hutvā puna tath' eva sāsanaü pesesi, evaü sabbavādesu pi veditabbam, itoparaü pana uddānamattam eva vibhajitvā dassessāma; gaõņhãti ekā duggatitthi nānāvaõõehi suttehi gaõņhike bandhitvā katasuttagaõņhikapilandhanaü gãvato mocetvā sāņakassa upari ņhapetvā paõķitena kāritapokkharaõiü nahāyituü otari, aparā taruõitthi taü disvā lobhaü uppādetvā ukkhipitvā amma ativiya sobhanaü idaü kittakena kataü aham pi attano evaråpaü karissāmãti gãvāya piëandhitvā pamāõaü tāv' assa upadhāremãti pucchitvā tāya ujucittatāya upadhārehãti vuttā gãvāya piëandhitvā pakkāmi, #<[page 336]># %<336 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ itarā disvā sãghaü uttaritvā sāņakaü nivāsetvā upadhāvitvā kataü me piëandhanaü gahetvā palāyasãti sāņake gaõhi, itarā nāhaü tava santakaü gaõhāmi, mama gãvāyam eva pilandhanan ti ā., taü sutvā mahājano sannipati, p. dārakehi saddhiü kãëanto tāsaü kalaham katvā sālādvārena gacchantãnaü saddaü sutvā kiüsaddo eso ti pucchitvā ubhinnam kalahakāraõaü sutvā pakkosāpetvā ākāren' eva ayaü corãti ¤atvā tam atthaü pucchitvā mama vinicchaye ņhassathā 'ti vatvā āma sāmãti vutte paņhamaü corim pucchi: tvaü imaü piëandhanaü kataragandhaü vilimpasãti, ahaü niccaü sabbasaühārakaü vilimpāmãti, sabbasaühārako nāma sabbagandhehi yojetvā kataragandho, tato itaraü pucchi, sā āha: kuto mayhaü duggatāya sabbasaühārako, ahaü niccaü piyaīgupupphagandham eva vilimpāmiti ā, p. udakapātiü āharāpetvā naü piëandhanaü tattha pakkhipāpetvā gandhikaü pakkosāpetvā etaü pātiü upasiüghitvā asukagandhabhāvaü nāma jānāhãti ā., so upasiüghanto piyaīgupupphabhāvaü ¤atvā imaü Ekanipāte g. ā.: 2. Sabbasaühārako n' atthi suddhaü kaīgu pavāyati (vol. I p. 424) alikaü bhāsati 'yaü dhuttã saccam āhu mahallikā ti. Ta. dhuttãti dhuttikā, āhå 'ti āha katheti, ayam eva vā pāņho. M. taü kāraõaü mahājanaü jānāpetvā corã si tvaü na corã sãti pucchitvā corãbhāvaü paņijānāpesi, tato paņņhāya M-assa paõķitabhāvo mahājanassa pākato jāto; suttan ti ekā kappāsakkhettarakkhikā itthi khettaü rakkhantã tatth' eva parisuddhaü kappāsaü gahetvā sukhumasuttaü kantitvā guëaü katvā {ucchaīge} ņhapetvā gāmaü āgacchantã paõķitassa pokkharaõiyaü nahāyissāmãti sāņakassa upari suttaguëaü ņhapetvā nahāyituü otari, aparā itthi taü disvā luddhacittā taü gahetvā aho manāpaü suttaü tayā amma katan ti accharaü paharitvā olokentã viya ucchaīge katvā pakkāmi, taü purimanayen' eva vitthāretabbaü, p. coriü pucchitvā tvaü guëaü karontã kiü anto pakkhipitvā akāsãti kappāsaphalaņņhiü sāmãti, itaraü pucchi sā timbaruaņņhiü ti ā., so ubhinnaü kathaü parisaü gāhāpetvā suttaguëaü nibbeņhāpetvā timbaruaņņhiü disvā taü coribhāvaü sampaņicchāpesi, mahājano haņņhatuņņho suvinicchito aņņo ti sādhukārasahassāni pavattesi; putto ti ekā itthi puttaü ādāya mukhadhovanatthāya paõķitassa pokkharaõiü gantvā puttaü nahāpetvā attano sāņake nisãdāpetvā mukhaü dhovitvā nahāyituü otari, tasmiü khaõe ekā yakkhinã naü dārakaü disvā khāditukāmā hutvā itthivesaü gahetvā sahāyike sobhati vatāyaü dārako tav' eso putto ti pucchitvā āma ammā 'ti vutte pāyemi nan ti vatvā pāyehãti vuttā taü gahetvā thokaü kãëāpetvā taü ādāya palāyituü ārabhi, itarā taü disvā dhāvitvā kuhiü me puttaü nesãti gaõhi, yakkhinã kuto tayā putto laddho mam' eso putto ti ā., tā kalahaü karontiyo sāladvārena gacchanti, p. kalahasaddaü sutvā tā pakkositvā kim etan ti pucchitvā aņņaü sutvā akkhãnaü animisatāya c' eva rattatāya ca yakkhiniü yakkhinãti ¤atvāpi mama vinicchaye ņhassathā 'ti vatvā āma ņhassāmā 'ti vutte lekhaü kaķķhitvā lekhāmajjhe dārakaü nipajjāpetvā yakkhiniyā hatthesu mātarā pādesu gāhāpetvā dve pi ākaķķhitvā gaõhatha, #<[page 337]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 337>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kaķķhituü sakkontiyā eva putto ti ā., tā ubho pi kaķķhiüsu, dārako kaķķhiyamāno dukkhappatto hutvā viravi, mātā hadayena phalitena viya puttaü mocetvā rodamānā aņņhāsi, p. mahājanaü pucchi: dārake mātu hadayaü mudukaü hoti udāhu amātu hadayan ti, mātu hadayaü paõķitā 'ti, idāni kim etaü dārakaü gahetvā ņhitā mātā hoti vissajjetvā ņhitā ti, vissajjetvā ņhitā paõķitā 'ti, imaü pana dārakacoriü tumhe jānāthā 'ti, na jānāma paõķitā 'ti, yakkhinã esā, dārakaü khādituü gaõhãti, kathaü jānāsi paõķitā 'ti, akkhãnaü animisatāya c' eva rattatāya ca chāyāya abhāvena ca nirāsaükatāya ca nikkaruõatāya cā 'ti, atha naü pucchi: kāsi tvan ti, yakkhini-mhi sāmãti, kasmā imaü dārakaü gaõhãti, khādituü sāmãti, andhabāle pubbe pi pāpakaü katvā yakkhinã jātāsi, idāni puna pi pāpaü karosi aho andhabālāsãti ovaditvā pa¤casu sãlesu patiņņhāpetvā uyyojesi, dārakamātā ciraü jãva sāmãti p-aü thometvā puttaü ādāya pakkāmi; goëarathena cā 'ti goëena ca rathena ca, eko kira lakuõņakattā goëo kāëavaõõattā ca kāëo ti Goëakāëo nāma puriso satta saüvaccharāni ghare kammaü katvā bhariyaü labhi, sā nāmena Dãghatālā nāma, so ekadivasaü taü āmantetvā bhadde påvakhādaniyaü paca mātāpitaro daņņhuü gacchissāmā 'ti vatvā kin te mātāpitåhãti tāya paņikkhitte pi yāvatatiyaü vatvā påvaü pacāpetvā pātheyya¤ ca paõõākāra¤ ca ādāya tāya saddhiü maggaü paņipanno antarāmagge uttānavāhiniü nadiü addasa, te pana dve pi udakabhãrukā va, tasmā tam nadiü uttarituü avisahantā nadãtãre aņņhaüsu, tadā Dãghapiņņhi nāma eko duggatamanusso taü nadim anuvicaranto taü ņhānaü pāpuõi, atha naü te disvā pucchiüsu: samma ayaü nadã gambhãrā uttānā ti, so tesaü udakabhãrukabhāvaü ¤atvā atigambhãrā caõķamacchā ti ā., samma tvaü kathaü gamissasãti, idha suüsumāramakarānaü amhehi saddhiü paricayo atthi, tena amhe na viheņhentãti, tena amhe nehãti āhaüsu, sādhå 'ti sampaņicchi, ath' assa khajjabhojjam adaüsu, so katabhattakicco samma paņhamaü kaü nemãti pucchi, tava sahāyikaü paņhamaü nehi, maü pacchā nessasãti vutte so sādhå 'ti taü khandhe katvā pātheyya¤ ca paõõākāra¤ ca sabbaü gahetvā nadiü otaritvā thokaü gantvā ukkuņiko nisãditvā pakkāmi, Goëakāëo tãre ņhito va yāva gambhãrā vatāyam nadã evaü dãghapiņņhissāpi nāma evaråpā mayhaü pana asayhā bhavissatãti cintesi, itaro pi taü nadãmajjhaü netvā bhadde ahaü taü posessāmi sampannavatthālaükāradāsadāsãparivutā vicarissasi, kin te ayaü lakuõņakavāmanako karissati, mama vacanaü karohãti ā, sā tassa vacanaü sutvā attano sāmike sinehaü bhinditvā taü khaõaü yeva tasmiü paņibaddhacittā hutvā sāmi sace maü na chaķķessasi karissāmi te vacanan ti sampaņicchi, te paratãraü gantvā ubho pi sammodamānā Goëakāëaü pahāya tiņņha tvan ti vatvā tassa passantass' eva khādaniyaü khādantā pakkamiüsu, so disvā ime ekato hutvā maü chaķķetvā palāyanti ma¤¤e ti aparāparaü dhāvanto thokaü otaritvā bhayena nivattitvā puna tesu kopena jãvāmi vā marāmi vā ti laüghitvā nadiyaü patito uttānabhāvaü ¤atvā nadiü uttaritvā vegena anubandhitvā taü pāpuõitvā are duņņhacora kuhiü me bhariyaü nesãti āha, #<[page 338]># %<338 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ itaro pi taü are duņņhavāmanaka kuto tava bhariyā mam' esā bhariyā ti vatvā gãvāya gahetvā parivattetvā khipi, so Dãghatālaü hatthegahetvā tiņņha kuhiü gacchasi sattasaüvaccharāni ghare katvā laddhabhariyā me sãti vatvā tena saddhiü kalahaü karonto sālāya santikaü pāpuõi, mahājano sannipati, M. kiüsaddo nām' eso ti pucchitvā ubho pi te pakkosāpetvā vacanapaņivacanaü sutvā mama vinicchaye ņhassathā 'ti vatvā ņhassāmā 'ti vutte paņhamaü Dãghapiņņhiü pakkosāpetvā tvaü konāmo sãti pucchi, ahaü Dãghapiņņhiko nāma sāmãti, bhariyā te kānāmā ti, so tassā nāmaü ajānanto a¤¤aü nāmaü kathesi, mātāpitaro te kiünāmā ti, asukanāmā ti, bhariyāya te mātāpitaro kiünāmā ti, so ajānitvā a¤¤aü nāmaü kathesi, ath' assa kathaü parisaügāhāpetvā apanetvā itaraü pakkosāpetvā purimanayen' eva sabbesaü nāmāni pucchi, so yathābhåtaü jānanto avirajjhitvā kathesi, tam pi apanetvā Dãghatālaü pakkosāpetvā tvaü kānāmā ti pucchi, ahaü Dãghatālā nāma sāmãti, sāmiko te konāmo ti, ajānantã a¤¤aü kathesi, mātāpitaro pi te konāmā ti, sā yathābhåtaü kathesi, sāmikassa te mātāpitaro konāmā ti, sā vippalapantã a¤¤aü kathesi, p. itare dve pakkosāpetvā mahājanaü pucchi: imissā kathā Dãghapiņņhissa vacanena sameti Goëakāëassā 'ti, Goëassa paõķitā 'ti, ayaü imissā sāmiko itaro coro ti vatvā atha naü pucchitvā corabhāvaü sampaņicchāpesi; rathe ti eko pana puriso rathe nisãditvā mukhadhovanatthāya nikkhami, tasmiü khaõe Sakko āvajjanto p-aü disvā Mahosadhabuddhaükurassa pa¤¤ānubhāvaü pākaņaü karissāmãti cintetvā manussavesenāgantvā rathassa pacchābhāgaü gahetvā pāyāsirathe nisinnapuriso tāta ken' atthena āgato sãti pucchitvā tumhe upaņņhātun ti vutte sādhå 'ti sampaņicchitvā yānā oruyha sarãrakiccatthāya gato, tasmiü khaõe Sakko rathaü abhiråhitvā vegena pājesi, rathasāmiko sarãrakiccaü katvā nikkhanto Sakkaü rathaü gahetvā palāyantaü disvā vegena gantvā tiņņha tiņņha kuhiü me rathaü nesãti vatvā tava ratho a¤¤o bhavissati ayaü pana mama ratho ti vutte tena saddhiü kalahaü karonto sālādvāraü pāpuõi, p. kim etan ti taü {pakkosāpetvā} āgacchantaü disvā va nibbhayatāya c' eva akkhãna¤ ca animisatāya ca ayaü Sakko ayaü rathasāmãti a¤¤āsi, evaü sante pi vivādakāraõaü pucchitvā mama vinicchaye ņhassathā 'ti vatvā āma ņhassāma 'ti vutte ahaü rathaü pājessāmi tumhe dve pi rathaü pacchato gahetvā gacchatha rathasāmiko na vissajjeti itaro vissajjessatãti vatvā purisaü āõāpesi: rathaü pājāpehãti, so tathā akāsi, itare pacchato gahetvā gacchanti, rathasāmike thokaü gantvā dhāvituü asayhamāno vissajjetvā ņhito, Sakko rathena saddhiü dhāvat' eva, p. rathaü nivattāpetvā manussānaü ācikkhi: ayaü puriso thokaü gantvā rathaü vissajjetvā ņhito, #<[page 339]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546). 339>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ayam pana rathena saddhiü dhāvitvā rathen' eva saddhiü nivatti, n' ev' assa sarãre pi sedabindumattam pi atthi, na assāsapassāso, abhãto animisanetto eso Sakko devarājā ti, atha naü devarājāsãti pucchitvā āmā 'ti vutte kasmā āgato sãti, tav' eva pa¤¤āpakāsanatthaü paõķitā 'ti, tena hi mā puna evaråpam akāsãti ovadi, Sakko Sakkānubhāvaü dassento ākāse ņhatvā suvinicchito aņņo ti p-assa thutiü katvā sakaņņhānam eva gato, tadā so amacco sayam eva ra¤¤o santikaü gantvā mahārāja p-ena evaü rathāņņo vinicchito, Sakko pi tena parājito, kasmā purisavisesaü na jānāsi devā ti ā., rājā Senakaü pucchi: Senaka ānema p-an ti, so mahārāja na ettakena paõķitā nāma honti āgametha tāva vãmaüsitvā jānissāmãti. Sattadārakapa¤ho niņņhito. Daõķo ti ath' ekadivasaü p-aü vãmaüsissāmā 'ti khadiradaõķakaü āharāpetvā tato vidatthimattaü gahetvā cundakārena suņņhu likhāpetvā pācãnayavamajjhakagāmaü pesayiüsu, yavamajjhakagāmavāsino kira paõķitā, imassa khadiradaõķakassa idaü aggaü idaü målan ti jānantu, sace na jānanti sahassaü daõķo ti, gāmavāsino sannipatitvā jānituü asakkontā seņņhino kathayiüsu: kadāci Mahosadhap. jāneyya pakkosāpetvā taü pucchathā 'ti, seņņhi naü p-aü kãëamaõķalā pakkosāpetvā tam atthaü ārocetvā tāta mayaü jānituü na sakkoma api nu tvaü, sakkhissasi tātā 'ti pucchi, taü sutvā p. ra¤¤o imassa aggena vā målena vā payojanaü n' atthi mama vãmaüsanatthāya pesitaü bhavissatãti cintetvā āharatha tāta jānissāmãti hatthena gahetvā idaü aggaü idaü målan ti ¤atvāpi mahājanassa hadayaü gaõhanatthaü udakapātiü āharāpetvā khadiradaõķakaü majjhe suttena bandhitvā suttakoņiyaü gahetvā kh-kaü udakapiņņhe ņhapesi, målaü bhārikatāya paņhamaü udake nimujji, tato mahājanaü pucchi: rukkhassa nāma målaü bhāriyaü hoti udāhu aggan ti målaü paõķãtā 'ti tena hi imassa paņhamaü nimuggaü passath' etaü målan ti imāya sa¤¤āya agga¤ ca måla¤ ca ācikkhi, gāmavāsino pi idaü aggaü idaü målan ti ra¤¤o pahiõiüsu, rājā tussitvā ko imaü jānãti pucchitvā Sirivaķķhiseņņhiputto Mahosadhap. ti sutvā kiü Senaka ānema nan ti pucchi, adhivāsehi deva a¤¤ena pi upāyena naü vãmaüsissāmā 't; sãsan ti ath' ekadivasaü itthiyā ca purisassa cā 'ti dve sãsāni {āharāpetvā} idaü itthiyā sãsaü idaü purisassa sãsan ti jānantu ajānantānaü sahassaü daõķo ti pahiõiüsu, gāmavāsino ajānantā M-aü pucchiüsu, so disvā va a¤¤āsi purisasãse kira sibbāni ujukāni honti itthisãse vaükāni honti parivattetvā gacchanti, so iminā abhi¤¤āõena idaü sãsaü itthiyā idaü sãsaü purisassā 'ti, gāmavāsino ra¤¤o pahiõiüsu, sesaü purimasadisam eva; ahãti ath' ekadivasaü sappa¤ ca sappini¤ ca āharāpetvā ayaü sappo ayaü sappinãti jānantå 'ti pesesuü, gāmavāsino p-aü pucchiüsu, so disvā va jāni: sappassa hi naüguņņhaü thålaü hoti sappiniyā tanukaü sappassa sãsaü thålaü hoti sappiniyā dãghaü sappassa akkhãni mahantāni sappiniyā khuddakāni sappassa sovatthiko paribhaõķo hoti sappiniyā vicchinnāko, so imehi abhi¤¤āõehi ayaü sappo ayaü sappinãti ācikkhi, #<[page 340]># %<340 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sesaü vuttanayam eva; kukkuņo ti ath' ekadivasaü pācãnayavamajjhagāmavāsino amhākaü sabbasetaü pādavisāõaü sãsakakudhaü tayo kāle anatikkamitvā nadantaü usabhaü pesentu noce pesenti sahassaü daõķo ti pahiõiüsu, ajānantā p-aü pucchiüsu, so āha: rājā vo sabbasetaü kukkuņaü āharāpeti, so hi pādanakhatāya pādavisāõo nāma sãse cåëāya sãsakakudho nāma tikkhattuü vassanto tayo kāle a. nadati nāma, tasmā evaråpaü kukkuņaü pesethā 'ti ā., te pesayiüsu; maõãti Sakkena Kusara¤¤o dinno maõikkhandho aņņhasu ņhānesu vaüko ahosi, tassa suttaü chinnaü, koci purāõasuttaü nãharitvā navasuttaü pavesetuü na sakkoti, ekadivasaü imamhā maõikkhandhā purāõas. nãharitvā navaü pavesentå 'ti pesayiüsu, gāmavāsino n' eva purāõaü nãharituü na navaü pavesetuü sakkhiüsu, asakkontā p-assa ācikkhiüsu, so mā cintayitthā 'ti madhubinduü āharāpethā 'ti āharāpetvā maõino dvãsu passesu chiddaü madhunā makkhetvā kambalasuttaü vaņņetvā koņiyaü madhunā makkhetvā thokaü chidde pavesetvā kipillikānaü nikkhamanaņņhāne ņhapesi, kipillikā madhugandhena bilā nikkhamitvā maõimhi purāõasuttaü khādamānā gantvā kambalasuttakoņiyaü gahetvā ķasitvā kaķķhantā ekena passena nãhariüsu, p. pavesitabhāvaü ¤atvā ra¤¤o dethā 'ti gāmavāsãnaü adāsi, te ra¤¤o pesayiüsu, so pavesitaupāyaü sutvā tussi; vijāyanan ti ekadivasaü kira ra¤¤o maügalausabhaü bahumāse khādāpetvā mahodaraü katvā visāõāni dhovitvā telena makkhetvā haliddiyā nahāpetvā pācãnayavamajjhakagāmavāsãnaü pahiõiüsu, tumhe kira paõķitā aya¤ ca ra¤¤o maīgalausabho patiņņhitagabbho etam vijāyāpetvā savaccham pesetha apesentānaü sahassaü daõķo ti, gāmavāsino na sakkā idaü kātuü kin nu kho karissāmā 'ti p-aü pucchiüsu, so iminā pa¤hapaņibhāgena bhavitabban ti cintetvā sakkhissatha pan' ekaü ra¤¤ā saddhiü kathanasamathaü visāradaü purisaü laddhun ti pucchi, na garukaü etaü paõķitā 'ti, tena hi naü pakkosāpethā 'ti, te pakkosāpayiüsu, atha naü M. āha: ehi tvaü bho purisa tava kese piņņhiyaü vikiritvā nānappakārakaü balavaparidevanaü paridevanto rājadvāraü gaccha a¤¤ehi pucchito ki¤ci avatvā parideva ra¤¤ā pana pakkosāpetvā paridevakāraõaü pucchito samāno pitā me deva vijāyituü na sakkoti ajja sattamo divaso paņisaraõaü me hohi vijāyanåpāyam assa kathehãti vatvā ra¤¤o kiü vippalapasi aņņhānaü etaü purisā nāma vijāyantā n' atthãti vutte sace deva evaü saccaü atha pācãnayavamajjhakagāmavāsino kathaü maīgalausabhaü vijāyāpessantãti vadeyyāsãti, so sādhå 'ti sampaņicchitvā tathā akāsi, rājā ken' idaü pa¤hapaņibhāgaü cintitan ti pucchitvā Mahosadhapaõķitenā 'ti sutvā tussi; odanan ti aparasmiü divase p-aü vimaüsissāmā 'ti pācãnayavamajjhakagāmavāsino amhākaü aņņhaīgasamannāgataü ambilodanaü pacitvā pesentu tatr' imāni aņņhaīgāni na taõķulehi na udakena na ukkhaliyā na uddhane na agginā na dāråhi na itthiyā na purisena na maggena apesentānaü sahassaü daõķo ti, #<[page 341]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 341>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ gāmavāsino taü kāranaü ajānantā p-aü pucchiüsu, so mā cintayitthā 'ti vatvā na taõķulehi nāmā 'ti kaõike gāhāpetvā na udakena nāmā 'ti himaü gāhāpetvā na ukkhaliyā nāmā 'ti a¤¤aü mattikabhājanaü g. na uddhane nāmā 'ti khāõuke koņņhāpetvā na agginā nāmā 'ti pakatiaggiü pahāya araõiaggiü gāhāpetvā na dāråhi nāmā 'ti pattāni g. ambilodanaü pacāpetvā navabhājane pakkhipitvā lājetvā na itthiyā na purisenā 'ti paõķakena ukkhipāpetvā na maggenā 'ti mahāmaggaü pahāya jaüghamaggena ra¤¤o pesethā 'ti āha, te tathā kariüsu, rājā ken' esa pa¤ho ¤āto ti pucchitvā M-paõķitenā 'ti sutvā tussi; vālukā ti aparadivase paõķitass' eva vãmaüsanatthaü gāmavāsãnaü sāsanaü pahiõiüsu: rājā dolāya kãëitukāmo rājakule ca purāõavālukayottaü chinnaü ekaü vālukayottaü vaņņetvā pesento apesentānaü sahassaü daõķo ti, te ajānitvā p-aü pu-, p. pi iminā pa¤hapaņibhāgen' eva bhavitabban ti cintetvā gāmavāsino assāsetvā vacanakusale dve tayo purise pakkosāpetvā gacchatha rājānaü vadetha: deva gāmavāsino tassa yottassa tanuü vā thålaü vā ti pamāõaü na jānanti porānakavālukayottato vidatthimattaü vā caturaīgulamattaü vā khaõķaü pesetha taü kira oloketvā tena pamāõena vaņņessantãti sace vo rājā amhākaü ghare vālukayottaü nāma na kadāci bhåtapubban ti vadati atha naü sace mahārāja taü na sakkā kātuü yavamajjhakavāsino kathaü vālukayottaü karissantãti vadeyyāthā 'ti pesesi, te tathā kariüsu, rājā sutvā kena cintitaü idaü pa¤hapaņibhāgan ti pucchitvā paõķitena 'ti sutvā tussi; ņaëākan ti aparadivasaü rājā udakakãëaü kãëitukāmo pa¤cavidhapadumasa¤channaü navaü pokkharaõiü pesentu apesentānaü s. d. ti gāmavāsãnaü pahiõiüsu, te p-assa ārocesuü, so iminā pa¤hapaņibhāgen' eva bh. ti cintetvā vacanakusale katipayamanusse pakkosathā 'ti pakkosāpetvā etha tumhe udake kãëitvā akkhãni rattāni katvā allakesā allavatthā kalalamakkhitasarãrā yottadaõķaleķķuhatthā hutvā rājadvāraü gantvā dvāre ņhitabhāvaü ra¤¤o ārocāpetvā katokāsā pavisitvā mahārāja tumhehi kira pācãna -- vāsino pokkharaõiü pesentå 'ti pahitattā mayaü tumhākaü anucchavikaü mahantaü pokkharaõiü ādāya āgatā, sā pana ara¤¤avāsikattā nagaraü disvā pākāraparikhāņņālakādãni oloketvā bhãtatasitā yottāni chinditvā palāyitvā ara¤¤am eva ņaviņņha mayam leķķudaõķādãhi pothetvā nivattituü nāsakkhimhā tumhākaü kira ara¤¤ā ānãtaü purāõapokkharaõiü detha tāya saddhiü yojetvā āharissāmā 'ti vatvā ra¤¤ā na kadāci mama ara¤¤ato pokkharaõã nāma āgatapubbā na ca mayā kassaci yojetvā āharaõatthāya pokkharaõã pesitapubbā ti vutte sace evaü yavamajjhakavāsino kathaü pokkharaõiü pesessantãti vadeyyāthā 'ti vatvā pesesi, #<[page 342]># %<342 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ te tathā kariüsu, rājā p-ena ¤ātabhāvaü sutvā tussi; uyyānan ti pun' ekadivasaü mayaü uyyānakãëaü kãëitukāmā amhāka¤ ca uyyānaü purāõaü yavamajjhavāsino supupphitatarusa¤channaü navaü uyyānaü pesentå 'ti pahiõiüsu, p. iminā p-n' eva bh. ti te samassāsetvā manusse pesetvā purimanayen' eva kathāpesi, tadā rājā tussitvā Senakaü pucchi: kiü Senaka ānema p-an ti, so lābhamaccharena na ettakena p. hoti āgamehãti ā., tassa vacanaü sutvā rājā cintesi: Mahosadhap. dārakapa¤¤o pi mama manaü gaõhi evaråpesu pi ssa gåëhavãmaüsanesu c' eva pa¤hapaņibhāgesu ca Buddhassa vyākaraõaü viya vissajjesi Senako evaüvidhaü p-aü ānetuü na deti kim me Senakena ānessāmi nan ti so mahantena parivārena gāmaü pāyāsi, tassa maīgalassaü abhiråhitvā gacchantassa assassa pādo phālitaü bhåmiyā antaraü pavisitvā bhijji, rājā tato va nivattitvā nagaraü pāvisi, atha naü Senako upasaükamitvā pucchi: mahārāja p-aü kira ānetuü yavamajjhakagāmaü gamit' atthā 'ti, āma p-tā 'ti, mahārāja tumhe maü anatthakāmaü katvā passatha āgametha tāvā 'ti vutte pi atituritā nikkhamittha paņhamagamanen' eva maīgalassassa pādo bhinno ti, so tassa vacanaü sutvā tuõhã hutvā pun' ekadivasaü tena saddhiü mantesi: kiü Senaka Ma-paõķitaü ānemā 'ti tena hi deva sayaü agantvā dåtaü pesetha: p-a amhākaü tava santikaü āgacchantānaü assassa pādo bhinno assataran no pesetu seņņhatara¤ cā 'ti yadi assataraü pesessati sayaü āgamissati seņņhataraü pesento pitaraü pesessati ayam eko no pa¤ho bhavissatãti, rājā sādhå 'ti sampaņicchitvā tathā vatvā dåtaü pesesi, p. dåtavacanaü sutvā rājā mama¤ c' eva pitaran ca me passitukāmo ti cintetvā pitusantikaü gantvā vanditvā tāta rājā tumhe ca mama¤ ca daņņhukāmo tumhe paņhamataraü seņņhisahassaparivutā gacchatha gacchantā ca tucchahatthā agantvā navasappipåraü candanakaraõķakaü ādāya gacchatha rājā tumhehi saddhiü paņisanthāraü katvā gahapatiråpaü āsanaü ¤atvā nisãdathā 'ti vakkhati tumhe tathāråpaü āsanaü ¤atvā nisãdeyyātha tumhākaü nisinnakāle ahaü āgamissāmi rājā mayāpi saddhiü paņisanthāraü katvā p-a tavānuråpaü āsanaü ¤atvā nisãdā 'ti vakkhati athāhaü tumhe olokessāmi tumhe tāya sa¤¤āya āsanā vuņņhāya tāta Ma-paõķita imasmiü āsane nisãdā 'ti vadeyyātha ajj' eko pa¤ho matthakaü pāpuõissatãti, so sādhå 'ti sampaņicchitvā vuttanayen' eva gantvā attano dvāre ņhitabhāvaü ra¤¤o ārocāpetvā pavisatå 'ti pesite pavisitvā rājānaü vanditvā ekamantaü aņņhāsi, rājā tena saddhiü paņisanthāraü katvā gahapati tava putto Ma-to kuhin ti pucchi, pacchato āgacchati devā 'ti, rājā āgacchatãti sutvā tuņņhamānaso hutvā attano yuttāsanaü ¤atvā nisãdā 'ti ā., so attano yuttāsanaü ¤atvā ekamantaü nisãdi, #<[page 343]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 343>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ M. pi alaükatapaņiyatto dārakasahassaparivuto alaükatarathe nisãditvā nagaraü pavisanto parikhāpiņņhe ekaü gadrabhaü disvā thāmasampanne māõave āõāpesi: etaü gadrabhaü anubandhitvā gahetvā yathā saddaü na karoti evam assa mukhabandhanaü katvā ekasmiü attharake vaņņetvā aüsenādāya gacchathā 'ti, te tathā kariüsu, Bo-pi mahantena parivārena nagaraü pāvisi, mahājano esa kira Sirivaķķhakaseņņhino putto Mahosadho p. nāma esa kira jāyamāno osadhaghaņikaü hatthena gahetvā jāto iminā kira te ettakānaü vimaüsanapa¤hānaü paņibhāgā ¤ātā ti M-aü abhitthavanto olokento ca tittiü na gacchati, so rājadvāraü gantvā attano āgatasāsanaü paņihāresi, rājā sutvā va tuņņhahaņņho mama putto Ma -- to khippaü āgacchatå 'ti ā, so dārakasahassaparivuto pāsādaü abhiråhitvā rājānaü vanditvā ekamantaü aņņhāsi, rājā taü disvā va somanassappatto hutvā madhurapaņisanthāraü katvā paõķita patiråpaü āsanaü ¤atvā nisãdā 'ti ā, so pitaraü olokesi, ath' assa pitā olokitasa¤¤āya uņņhāya p-a imasmiü āsane nisãda 'ti ā., so tasmiü nisãdi, taü tattha nisinnaü disvā va Senaka-Pukkusa-Kāvinda-Devindā c' eva a¤¤e ca andhabālā ti pāõiü paharitvā mahāhasitam hasitvā imam andhabālam p. ti vadanti so pitaram āsanā uņņhāpetvā sayaü nisãdati imaü p. ti vattuü ayuttan ti parihāsaü kariüsu, rājāpi dummukho ahosi, atha naü M. pucchi: kiü mahārāja dummukh' atthā 'ti, āma p-a dummukho 'mhi savanaü eva te manāpaü dassanaü amanāpaü jātan ti, kiükāraõā ti, pitaraü āsanā vuņņhāpetvā nisinnattā ti, kiü pana tvaü mahārāja sabbaņņhānesu puttehi pitā va uttamo ti ma¤¤asãti, āma paõķitā 'ti, atha naü M. nanu mahārāja tumhehi amhākaü assataraü vā pesetu seņņhataraü vā ti sāsanaü pahitan ti vatvā āsanā vuņņhāya te māõave oloketvā tumhehi gahitagadrabhaü ānethā 'ti āõāpetvā ra¤¤o pādamåle nipajjāpetvā mahārāja ayaü gadrabho kiü agghatãti pucchi, sace upakārako aņņhakahāpaõe agghatãti, imaü pana gadrabhaü paņicca ajānãyavalavāya kucchimhi vutthassataro kiü agghatãti, anaggho p-a 'ti, deva kasmā evaü kathetha nanu tumhehi idān' eva vuttaü sabbaņņhānesu puttehi pitā va uttamo ti sace taü saccaü tumhākaü vāde assatarato gadrabho uttamo hoti kiü mahārāja tumhākaü p-ā ettakaü pi jānituü asakkontā pāõiü paharitvā hasanti aho tumhākaü p-ānaü pa¤¤āsampatti kuto vo ete laddhā ti cattāro pi p-e paribhāsitvā rājānaü imāya Ekanipāte gāthāya ajjhabhāsi: 3. Haüsi tuvaü evaü ma¤¤esi seyyo (Cfr. I, 424) puttena pitā ti rājaseņņha hand' assatarassa te ayam (add pi?) assatarassa hi gadrabho pitā ti. T. a.: yadi tvaü rājaseņņha sabbaņņhānesu seyyo puttena pitā evaü ma¤¤asi, hand' assatarassa te ayan ti tava assatarato pi ayaü seyyo hotå 'ti a., kiükāraõā: assatarassa hi gadhrabho pitā ti. Eva¤ ca pana vatvā āma mahārāja sace puttato pitā seyyo mama pitaraü gaõhatha sace pitito putto seyyo maü gaõhatha tumhākaü atthāyā 'ti, #<[page 344]># %<344 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ rājā somanassappatto ahosi, sabbarājaparisā sukathito p-ena pa¤ho ti unnādādãni sādhukārasahassāni adāsi, aīgulipoņhā ca celukkhepasahassāni ca pavattiüsu, cattāro p-ā dummukhā ahesuü, mātāpitunnaü guõaü jānanto Bodhisattena sadiso n' atthi, so kasmā evam akāsãti na ca pitu avamānatthāya ra¤¤ā pana assataraü vā pesetu seņņhataraü vā ti pesitaü tasmā tassa pa¤hassa āvibhāvanatthaü attano ca paõķitabhāvassa ¤āpanatthaü catunnaü p-tānaü nippabhākaraõatthaü evam akāsãti. Gadrabhapa¤ho niņņhito. Rājā tussitvā gandhodakapuõõaü suvaõõabhiükāraü ādāya "pācãna -- gāmaü rājabhogena bhu¤jā" 'ti seņņhissa hatthe udakaü pātetvā "sesaseņņhino etass' eva upaņņhākā hontå" 'ti vatvā Bo-assa mātuyā sabbālaükāre pesetvā gadrabhapa¤he pasanno B-aü puttaü katvā gaõhituü seņņhiü avoca: "gahapati Ma-taü mama puttaü katvā dehãti", "deva, taruõo ayaü tāva, ajjāpi 'ssa mukhaü khãragandhaü vāyati, mahallakakāle tumhākaü santike bhavissatãti", "gahapati, tvaü ito paņņhāya etasmiü nirālayo hohi, ayaü ajjatagge mama putto, ahaü mama puttaü posetuü sakkhissāmi, gaccha tvan" ti taü uyyojesi, so rājānaü vanditvā p-aü āliīgitvā ure nipajjāpetvā sãse cumbitvā ovādam assa adāsi, so pi pitaraü vanditvā "tāta mā cintayitthā" 'ti uyyojesi, rājā p-aü pucchi: "tāta antobhattiko bhavissasi udāhu bahibhattiko" ti, so "mahā me parivāro, bahibhattikena mayā bhavituü vaņņatãti" cintetvā "bahibhattiko bhavissāmãti" ā. `ath' assa rājā anuråpagehaü dāpetvā dārakasahassaü ādiü katvā paribbayaü dāpetvā sabbaparibhoge dāpesi, so tato paņņhāya rājānaü upaņņhahi, rājāpi naü vãmaüsitukāmo va ahosi. Tadā ca nagarassa dakkhiõadvārato avidåre pokkharaõãtãre ekasmiü tāle kākakulāvake maõiratanaü ahosi, tassa chāyā pokkharaõiyaü pa¤¤āyi, "po-õiyaü maõãti" ra¤¤o ārocesuü, so Senakaü āmantetvā "po-yaü kira maõiratanaü pa¤¤āyati, #<[page 345]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 345>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kathaü taü gaõhāpemā" 'ti pucchitvā "udakaü harāpetvā gaõhituü vaņņatãti" vutte "tena hi evaü karohãti" tass' eva bhāram akāsi, so bahumanusse sannipātāpetvā udaka¤ ca kaddama¤ ca harāpetvā bhåmiü bhinditvāpi maõiü na addasa, puna puõõāyaü pokkharaõiyā maõicchāyā pa¤¤āyi, so puna pi tathā katvā n' eva addasa, tato rājā p-aü āmantetvā "po-yaü eko maõi pa¤¤āyati, Senako udakakaddamaü harāpetvā bhåmiü bhindāpetvāpi na addasa, puõõāya po-yā puna pa¤¤āyati, sakhissasi taü maõiü gaõhāpetun" ti, so "n' etaü mahārāja garu, etha dassessāmãti", rājā tussitvā "passissāmi ajja p-assa ¤āõabalan" ti mahājanaparivuto pokkharaõãtãraü gato, M. tãre ņhatvā maõiü olokento va "nāyaü maõi po-yaü, tālarukkhe iminā bhavitabban" ti ¤atvā "n' atthi deva po-yaü maõãti" vatvā "nanu udake pa¤¤āyatãti" vutte udakapātiü āharāpetvā "passa deva, nāyaü maõi po-yaü yeva pa¤¤āyati pātiyaü pi pa¤¤āyatãti" vatvā "p-a kattha pana maõinā bhavitabban" ti vutte "deva po-yam pi pātiyam pi chāyā va pa¤¤āyati na maõi, māõi pana etasmiü tālarukkhe kākakulāvake, purisaü āropetvā otarāpehãti" ā., rājā tathā maõiü āharāpesi, p. taü gahetvā ra¤¤o hatthe ņhapesi, mahājano p-assa sādhukāraü datvā Senakaü paribhāsanto "maõiratanaü tālarukkhe kākakulāvake atthi, Senako balavapurisehi pokkharaõiü yeva bhindāpeti, p-ena nāma Mahosadhasadisena (add na?) bhavitabban" ti M-assa thutiü akāsi, rājāpi tassa tuņņho attano gãvāya piëandhanaü muttāhāraü datvā dārakasahassassa muttāvaliyo dāpesi, Bo-assa ca parivārassa ca vinā patihārena upaņņhānaü anujāni. Ekånavãsatipa¤ho niņņhito. Pun' ekadivasaü rājā p-ena saddhiü uyyānaü agamāsi, tadā eko kakaõņako toraõagge vasati, #<[page 346]># %<346 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so rājānaü āgacchantaü disvā otaritvā bhåmiyaü nipajji, rājā tassa kiriyaü disvā "p-a ayaü k. kiü karotãti" pucchi, "mahārāja tumhe sevatãti", "sace evaü mā amhākaü sevā nipphalā hotu, bhogam assa dāpehãti", "deva, nāssa bhogena kiccam atthi, khādaniyamattaü alam etassā" 'ti, "kiü pan' esa khādatãti", "maüsaü devā" 'ti, "kittakaü laddhuü vaņņatãti", "kākaõikagghanakaü devā" 'ti, rājā ekaü purisaü āõāpesi, "rājadāyo nāma kākaõikamatto na vaņņatãti imassa nibaddhaü aķķhamāsakassa maüsaü āharitvā dehãti", so "sādhå" 'ti tato paņņhāya tathā akāsi, so ekadivasaü uposathamāghāte maüsaü alabhitvā tam eva aķķhamāsakam vijjhitvā suttakena āvuõitvā tassa gãvāya piëandhi, ath' assa taü nissāya māno uppajji, taü divasam eva rājā puna uyyānaü agamāsi, so rājānaü āgacchantaü disvā dhanaü nissāya uppannamānavasena "Vedeha, tvam nanu kho mahaddhano, ahan nu kho" ti ra¤¤ā saddhiü attānaü samaü karonto anotaritvā toraõagge yeva sãsaü cālento nipajji, rājā tassa kiriyaü oloketvā "p-a, esa pubbe viya ajja na otarati, kin nu kho kāraõan" ti pucchanto paņhamaü gātham āha: 4. Nāyaü pure uõõamati toraõagge kakaõņako, Mahosadha vijānāhi kena thaddho kakaõņako ti. Ta. uõõamatãti yathā ajja anotaritvā toraõagge yeva sãsaü cālento uõõamati evaü pure (add na) uõõamati, kena thaddho k. ti kena kāraõena thaddhabhāvaü āpanno. Paõķito "uposathamāghāte maüsaü alabhantena rājapurisena gãvāya baddhāķķhamāsakaü nissāya tassa mānena bhavitabban" ti ¤atvā imaü gātham āha: 5. Aladdhapubbaü laddhāna aķķhamāsaü kakaõņako atima¤¤ati rājanaü Vedehaü Mithilaggahan ti. #<[page 347]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 347>% Rājā taü purisaü pakkosāpetvā pucchi, so yathābhåtaü ārocesi, rājā "ka¤ci apucchitvā va sabba¤¤åbuddhena viya paõķitena kakaõņakassa ajjhāsayo ¤āto" ti ativiya pasãditvā p-assa catåsu dvāresu suükaü dāpesi, kakaõņakassa pana rājā kujjhitvā vaņņaü haretuü ārabhi, p. pana "ayuttan" ti nivāresi. Kakaõņakapa¤ho niņņhito. Ath' eko Mithilavāsã Piīguttaro nāma māõavo Takkasilaü gantvā disāpāmokkhācariyassa santike sippaü sikkhanto khippam eva sikkhi, so anuyogaü datvā "gacchām' ahan" ti ācariyaü āpucchi, tasmiü pana kule sace pi vayappattā dhãtā hoti jeņņhantevāsikassa dātabbā ti vatta¤ ca, tassācariyassa ekā dhãtā atthi abhiråpā devaccharapaņibhāgā, atha naü "dhãtaraü te tāta dassāmi, taü ādāya gamissasãti" ā., so pana māõavo dubbhago kālakaõõi, kumārikā mahāpu¤¤ā, tassa taü disvā cittaü nāllãyati, so taü ārocento pi "ācariyassa vacanaü na bhindissāmãti" sampaņicchi, brāhmaõo dhãtaraü tassa adāsi, so rattibhāge alaükatasirisayane nipanno tāya āgantvā sayanaü abhiråëhamattāya tintināyamāno sayanā otaritvā bhåmiyaü nipajji, sāpi otaritvā tassa santikaü gatā, so uņņhāya puna sayanaü abhiråhi, sāpi puna sayanaü abhiråhi, so pana sayanā otari, kālakaõõi nāma siriyā saddhiü na sameti, kumārikā sayane yeva nipajji, so bhåmiyaü yeva sayi, evaü sattāhaü vãtināmetvā taü ādāya ācariyaü vanditvā nikkhami, antarāmagge allāpasallāpamattam pi n' atthi, anicchamānā va ubho pi Mithilaü pattā, Piīguttaro nagarā avidåre ekaü phalasampannaü udumbaraü disvā khudāya pãëito abhiråhitvā udumbarāni khādi, sāpi chātajjhattā rukkhamålaü gantvā "mayhaü pi phalāni pātethā" 'ti ā., "kiü tava hatthapādā n' atthi, sayam pi abhiråhitvā khādā" 'ti, sā abhiråhitvā khādi, so tassā abhiråëhabhāvaü ¤atvā sãghaü otaritvā rukkhaü kaõņakehi parikkhipitvā #<[page 348]># %<348 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "mutto 'mhi kālakaõõiyā" ti vatvā palāyi, sā otaritvā gantuü asakkontã tatth' nisãdi. Atha rājā uyyāne kãëitvā hatthikkhandhe nisinno sayaõhasamaye nagaraü pavisanto taü tattha disvā paņibaddhacitto hutvā "sapariggahā apariggahā" ti pucchāpesi, sā "atthi me sāmi kuladattiko pati, so pana maü idha nisãdāpetvā chaķķetvā palāto" ti ā., amacco taü kāraõaü ra¤¤o ārocesi, rājā "assāmikabhaõķaü nāma ra¤¤o pāpuõātãti" taü otarāpetvā hatthiü āropetvā nivesanaü netvā abhisi¤citvā aggamahesiņņhāne ņhapesi, sā tassa piyā ahosi manāpā, udumbhararukkhe diņņhattā Udumbarādevãt' eva nāmaü sa¤jāniüsu, ath' ekadivasaü ra¤¤o uyyānagamanatthāya dvāragāmavāsikehi maggaü paņijaggāpesuü, Piīguttaro pi bhatiü karonto kacchaü bandhitvā kuddālena maggaü tacchati, magge aniņņhite yeva rājā U-deviyā saddhiü rathe ņhatvā nikkhami, U-devã pi taü kāëakaõõiü maggaü tacchantaü disvā evaråpaü siriü dhāretuü nāsakkhi, "ayaü kāëakaõõãti" taü olokentã hasi, rājā taü hasamānaü disvā kujjhitvā "kasmā hasãti" pucchi, "deva ayaü maggatacchako puriso mayhaü porāõakasāmiko, esa maü udumbarukkhaü āropetvā kaõņakehi parikkhipitvā gato, im' āhaü oloketvā evaråpaü siriü dhāretuü nāsakkhiü, `ayaü kāëakāõõãti' cintetvā hasin" ti, rājā "tvaü musā kathesi, a¤¤aü ka¤ci disvā hasitaü tayā, māressāmi tan" ti asiü aggahesi, sā bhayappattā "deva paõķite tāva pucchā" 'ti ā., rājā Senakaü pucchi: "tvaü imissā vacanaü saddahasãti", "na saddahāmi deva, ko nāma evaråpaü itthiü pahāya gamissatãti" ā., sā tassa kathaü sutvā atirekataraü bhãtā ahosi, atha rājā "Senako kiü jānāti, p-aü pucchissāmãti" cintetvā taü pucchanto i. g. ā.: 6. Itthã siyā råpavatã sā ca sãlavatã siyā, (vol. II p. 115) puriso taü na iccheyya saddahāsi Mahosadhā 'ti. #<[page 349]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 349>% Ta. sãlavatãti ācārasampannā. Taü sutvā paõķito gātham āha: 7. Saddahāmi mahārāja: puriso dubbhago siyā, sirã ca kāëakaõõã ca na samenti kudācanaü. Ta, na samentãti samuddassa oratãrapāratãrāni viya nabhatalapaņhavitalā viya ca na samāgacchanti. Rājā tassa vacanena taükāraõā na kujjhi, hadayam assa nibbāyi, so tassa tussitvā "p-a sace tvaü idha na bhavissasi ajjāhaü bāla-Senakassa kathāya ņhatvā evaråpaü itthiratanaü na labhissaü, idāni taü nissāya mayā esā laddhā" ti p-assa satasahassena påjaü kāresi, tato devã pi rājānaü vanditvā "deva, p-aü nissāya mayā jãvitaü laddhaü, im' āhaü kaniņņhabhātikaņņhāne ņhapetuü varaü varemãti", "sādhu devi gaõhāsi, dammi te varan" ti, "devāhaü ajja paņņhāya mama kaniņņhaü vinā na ki¤ci madhurarasaü khādissāmi, ito paņņhāya velāya va avelāya vā dvāraü vivarāpetvā imassa madhurarasaü pesetuü labhanakavaraü gaõhāmãti", "sādhu bhadde imaü varaü gaõhāhãti". Sirikāëakaõõipa¤ho niņņhito. Aparasmiü divase rājā katapātarāsabhatto dãghantare caükamanto dvārapānantarena ekaü eëaka¤ ca sunakha¤ ca mittasanthavaü karonte addasa, so kira eëako hatthisālāya hatthissa purato khittaü anāmaņņhatiõaü khādi, atha naü hatthigopakā poņhetvā nãhariüsu, viravitvā palāyamāna¤ ca eko vegena gantvā piņņhiyaü daõķena pahari, so piņņhiü nāmetvā vedanāmatto gantvā rājagehe mahābhittiü nissāya pãņhikāya nipajji, taü divasam eva ra¤¤o mahānase aņņhicammādãni khāditvā vaķķhitasunakho bhattakārake bhattiü sampādetvā bahi ņhatvā sarãre sedaü nibbāpente macchamaüsagandhaü adhivāsetuü asakkonto mahānasaü pavisitvā pidhānaü pātetvā maüsaü khādi, #<[page 350]># %<350 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ bhattakārako bhājanasaddena pavisitvā taü sunakhaü disvā dvāraü pidahitvā taü leķķudaõķādãhi poņhesi, so khāditamaüsaü mukhen' eva chaķķetvā viravitvā nikkhami, bhattakārako pi 'ssa nikkhantabhāvaü ¤atvā anubandhitvā piņņhiyaü tiriyaü daõķena pahari, so piņņhiü nāmetvā ekaü pādaü ukkhipitvā eëakassa nipannaņņhānam eva pāvisi, atha naü eëako "samma kiü tvaü piņņhiü nāmetvā āgacchasi, kin te vāto vijjhatãti" pucchi, sunakho "tvam pi piņņhiü nāmetvā nipanno, kiü tava sarãre vāto vijjhatãti" pucchi, so attano pavattiü ārocesi, atha naü eëako pucchi: "kiü pana tvaü puna bhattagehaü gantuü sakkhissasãti", "na sakkhissāmi, gatassa me jãvitaü n' atthãti", "tvaü pana hatthisālaü gantuü sakkhissasãti", "mayāpi tattha gantuü na sakkā, gatassa me jãvitaü n' atthãti", te "kathan nu kho mayaü idāni jãvissāmā", 'ti upāyaü cintesuü, ath' eëako āha: "sace mayaü samaggā vāsaü vasituü sakkoma atth' eso upāyo" ti, "tena hi kathehãti", "samma tvaü ito paņņhāya hatthisālaü yāhi, `nāyaü tiõaü khādatãti' tayi hatthigopakā āsaükaü na karissanti, tvaü mama tiõaü āhareyyāsi, aham pi bhattagehaü pavisissāmi, `nāyaü maüsakhādako' ti bhattakārako mayi āsaükaü na karissati, aham pi te maüsaü āharissāmãti", te "atth' eso upāyo" ti ubho sampaņicchitvā sunakho hatthisālaü gantvā tiõakalāpaü ķasitvā ānetvā mahābhittipiņņhikāyaü ņhapesi, itaro pi bhattagehaü gantvā maüsakhaõķaü mukhapåraü ķasitvā ānetvā tatth' eva ņhapesi, sunakho maüsaü khādati eëako tiõaü khādati, te iminā upāyena samaggā sammodamānā mahābhittipiņņhikāya vasanti, rājā tesaü mittadhammaü disvā cintesi: "aķiņņhapubbaü vata me kāraõaü diņņhaü, ime paccāmittā hutvāpi samaggavāsaü vasanti, idaü kāraõaü gahetvā pa¤haü katvā paõķite pucchissāmi, ima¤ ca pa¤haü ajānante raņņhā pabbājessāmi, taü jānantassa `evaråpo paõķito n' atthãti' sakkāraü karissāmi, #<[page 351]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 351>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ajja tāva avelā sve upaņņhānakāle āgate pucchissāmãti" so punadivase paõķitesu upaņņhānaü āgantvā nisinnesu pa¤haü pucchanto i. g. ā.: 8. Yesaü na kadāci bhåtapubbaü sakkhiü sattapadam pi imasmi loke jātā amittā dve sahāyā paņisanthāya caranti kissa hetå 'ti. Ta. paņisanthāyā 'ti saddahitvā ghaņitā hutvā. Ida¤ ca pana vatvā puna āha: 9. Yadi me ajja pātarāsakale pa¤haü na sakkuõetha vattum etaü pabbājayissāmi vo sabbe, na hi m' attho duppa¤¤ajātikehãti. Senako aggāsane nisinno p. āsanapariyante, so taü pa¤haü upadhārento atthaü adisvā cintesi: "ayaü rājā dandhadhātuko imaü pa¤haü cintetvā saükaķķhituü asamattho, ki¤ci tena diņņhaü bhavissati, ekadivasaü okāsaü labhanto imaü pa¤haü nãharissāmi", Se-"kenaci upāyena ajja ekadivasamattaü adhivāsāpetuü vaņņatãti", itare pi cattāro andhakāragabbhaü paviņņhā viya na ki¤ci passiüsu, Se-"kin nu kho Mahosadhassa pavattãti" Bo-aü olokesi, so pi taü olokesi, Se-Bodhisattassa olokitākāren' eva tassādhippāyaü ¤atvā tassa paõķitassāpi na upaņņhātãti sallakkheti ayaü ajja etaü kathetuü asakkonto ten' ekadivasaü okāsaü icchati, påressāmi 'ssa manorathan ti ra¤¤ā saddhiü vissāsena mahāhasitaü hasitvā "kiü mahārāja sabbe va amhe pa¤haü kathetuü asakkonte pabbājessasãti" ā., "āma paõķitā" 'ti "etam pi eko gaõņhipa¤ho ti tvaü sallakkhesi, na mayaü etaü pa¤haü kathetuü sakkoma, api ca thokaü adhivāsehi, gaõņhipa¤ho esa na sakkā mahājanamajjhe kathetuü, ekamante cintetvā pacchā tumhākaü yeva kathessāma, okāsan no dehãti" #<[page 352]># %<352 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ M-aü takketvā imaü gāthadvayam āha: 10. Mahājanasamāgamamhi ghore janakolāhalasamāgamamhi jāte vikkhittamanā anekacittā pa¤haü na sakkuõoma vattum etaü. 11. Ekaggacittā (add pi?) ekamekā rahasi gatā atthaü nicintayitvā paviveke sammasitvāna dhãrā atha vakkhanti janinda attham etan ti. Ta. sammasitvānā 'ti kāyacittaviveke ņhitā ime dhãrā imaü pa¤haü sammasitvā atha te etaü atthaü vakkhanti. Rājā tassa kathaü sutvā anattamano hutvāpi "sādhu cintetvā kathetha, akathente pabbājessāmãti" tajjesi yeva, cattāro pi p-ā pāsādā otariüsu, Se-itare "tātā, rājā sukhumapa¤haü pucchi, akathite mahantaü bhayaü bhaveyya, tumhe sappāyabhojanaü bhu¤jitvā sammā upadhārethā" 'ti, p. pi uņņhāya U-deviyā santikaü gantvā "devi ajja vā hiyyo vā rājā kattha ciraü aņņhāsãti" pucchi, "tāta dãghantare vātapānena olokento caükamatãti", tato B. cintesi: "ra¤¤ā iminā passena ki¤ci diņņhaü bhavissatãti", so tato gantvā bahi olokento "eëakasunakhānaü kiriyaü disvā ra¤¤o pa¤ho abhisaükhato" ti sanniņņhānaü katvā gehaü gato, itare tayo pi cintetvā ki¤ci adisvā Senakassa santikaü agamiüsu, so te pucchi: "diņņho vo pa¤ho" ti, "na diņņho ācariyā" it, "yadi evaü rājā vo pabbājessati, kiü karissathā" ti, "tumhehi pana diņņho" ti, "aham pi na passāmãti", "tumhesu apassantesu mayaü kiü passissāmā 'ti ra¤¤o pana santike cintetvā kathessāmā 'ti sãhanādaü naditvā āgat' amha, akathite rājā kujjhissati, kiü karomā" ti "ayaü pa¤ho no sakkā amhehi daņņhuü, #<[page 353]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 353>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ p-ena sataguõaü katvā cintito bhavissatãti", "etha tassa santikaü gacchāmā" 'ti te cattāro pi B-assa gharadvāraü gantvā ņhitabhāvaü ārocāpetvā gehaü pavisitvā paņisanthāraü katvā ekamantaü ņhitā M-aü pucchiüsu: "kiü p-a cintito te pa¤ho" ti, "mayi acintite a¤¤o ko cintessati, āma cintito" ti, "tena hi amhākaü pi kathethā" 'ti, p. "sac' āhaü etesaü na kathessāmi rājā te raņņhā pabbājessati maü sattahi ratanehi påjessati, ime bālā mā nassantu kathessāmi tesan" ti cintetvā te cattāro pi nãcāsane nisãdāpetvā a¤jalim paggaõhāpetvā ra¤¤o diņņhakaü ajānāpetvā "ra¤¤o pucchitakāle evaü katheyyāthā" 'ti catunnam pi catasso gāthā bandhitvā Pālim eva uggaõhāpetvā uyyojesi, te dutiyadivase rājåpaņņhānaü gantvā pa¤¤attāsane nisãdiüsu, rājā Senakaü pucchi: "¤āto te S-a pa¤ho" ti, "mahārāja mayi ajānante a¤¤o ko jānissatãti", "tena hi kathehãti", "suõātha devā" 'ti uggahitaniyāmen' eva gātham āha: 12. Uggaputtarājaputtiyānaü urabbhamaüsaü piyaü manāpaü, na te sunakhassa adenti maüsaü, atha meõķassa suõena sakhyam assā 'ti. Ta. ugga -- ti uggatānaü amaccaputtāna¤ c' eva rājaputtāna¤ ca. Gāthaü vatvāpi S-o atthaü na jānāti, rājā pana attano pākaņatthatāya jānāti, tasmā "Senakena tāva ¤āto" ti "Pukkusaü tāva pucchissāmãti" P-aü pucchi, so pi 'ssa "kiü aham eva apaõķito" ti vatvā uggahitaniyāmen' eva g. ā.: 13. Cammaü vihananti eëakassa assapiņņhattharaõassa hetu, na te sunakhassa attharanti, atha meõķassa suõena sakhyam assā 'ti. #<[page 354]># %<354 XXII. Mahānipāta.>% Tassāpi attho apākaņo yeva, rājā pana attano pākaņattā "imināpi ¤āto" ti Kāvindaü pucchi, so pi gātham āha: 14 âvelitasiīgiko hi meõķo, na sunakhassa visāõāni atthi, tiõabhakkho maüsabhojano ca, atha meõķassa suõena sakhyam assā 'ti. Rājā "imināpi ¤āto" ti Devindaü pucchi, so pi uggahitaniyāmen' eva gātham āha: 15. Tiõamāsi palāsamāsi meõķo, na sunakho tiõamāsi no palāsaü, gaõheyya suõo sasaü biëāraü, atha meõķassa suõena sakhyam assā 'ti. Ta. tiõamāsi -- ti tiõakhādako c' eva paõõakhādako ca, no palāsan ti tiõam pi paõõam pi na khādati. Atha rājā p-am pucchi: "tāta tvaü imaü pa¤haü jānāsãti", "mahārāja Avãcito yāva Bhavaggā maü ņhapetvā ko a¤¤o etaü jānissatãti", "tena hi kathehãti", "suõa mahārājā" 'ti tassa kiccassa attano pākaņabhāvaü pakāsento imam gāthadvayam āha: 16. Aķķhaņņhapādo catuppadassa meõķo aņņhanakho adissamāno chādiyaü āharatã ayaü imassa, maüsaü āharatã yaü amussa. 17. Pāsādagato Videhaseņņho vãtihāraü a¤¤ama¤¤abhojanānaü addakkhi kira sakkhi taü janindo bhobhukkassa ca puõõamukhassa c' etan ti. Ta. aķķhaņņhapādo tã vya¤janakusalatāya eëakassa catuppādaü sandhāyāha, meõķo ti eëako, aņņhanakho ti eëakassa ekekasmiü pāde dvinnaü dvinnaü khurānaü vasen' etaü sandhāya vuttaü, adissamāno ti maüsaü haraõakāle appa¤¤āyamāno, chādiyan ti gehacchādanatiõan ti a., ayaü imassā 'ti eëako sunakhassa, #<[page 355]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 355>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ vãtihāran ti vãtiharaõaü, a¤¤ama¤¤abhojanānan ti a¤¤ama¤¤assa bhojanānaü vãtiharaõaü, meõķo hi sunakhassa bhojanaü harati so tassa vãtiharati, sunakho pi tassa harati itaro vãtiharati, addakkhãti taü tesaü a¤¤ama¤¤aü bhojanānaü vãtiharaõaü, sakkhãti attapaccakkhaü katvā addasa, bhobhukkassā 'ti bhuükaraõasunakhassa puõõamukhassa meõķassa, etaü imesaü mittadhammaü rājā sayaü passãti. Rājā itarehi B-aü nissāya ¤ātabhāvaü ajānanto "pa¤ca p' ete attano attano pa¤¤ābalen' eva jāniüså" 'ti ma¤¤amāno somanassappatto hutvā imaü gātham āha: 18. Lābhā vata me anapparåpā yassa me edisā paõķitā kulamhi, gambhãragataü nipuõam atthaü paņivijjhanti subhāsitena dhãrā ti. Ta. paņivijjhantãti subhāsitena viditvā kathenti. Atha nesaü "santuņņhena nāma tuņņhākāro kattabbo" ti taü karonto gātham āha: 19. Assatarãratha¤ ca ekamekaü phãtaü gāmavara¤ ca ekamekaü sabbesaü vo dammi paõķitānaü parappatãtamano subhāsitenā 'ti vatvā sabbaü dāpesi. Dvādasanipāte Meõķakapa¤ho niņņhito. (IV p. 186.) Udumbaradevã pana itarehi p-aü nissāya pa¤hassa ¤ātabhāvaü ¤atvā "ra¤¤ā muggamāse nibbisese karontena viya pa¤cannaü samako va sakkāro kato, nanu mayhaü kaniņņhassa visesaü sakkāraü kātuü vaņņatãti" ra¤¤o santikaü gantvā pucchi: "deva kena te pa¤ho kathito" ti, "pa¤cahi paõķitehi bhadde" ti, "deva cattāro janā taü pa¤haü kan nissāya jāniüså" 'ti, "na jānāmi bhadde" ti, "mahārāja te kiü jānanti, p. pana `mā nassantu ime bālā' ti pa¤haü uggaõhāpesi, tumhe sabbesaü samaü sakkāraü karotha, #<[page 356]># %<356 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ayuttaü c' etaü, p-assa visesaü kātuü vaņņatãti", rājā "attānaü nissāya ¤ātabhāvaü na kathesãti" p-assa tussitvā atirekaü sakkāraü kātukāmo cintesi: "hotu mama puttaü ekaü pa¤haü pucchitvā kathitakāle mahāsakkāraü karissāmãti" so pa¤haü cintento Sirimandapa¤haü cintesi, cintetvā ekadivasaü pa¤cannaü paõķitānaü upaņņhānaü āgantvā sukhanisinnakāle "Senaka pa¤ham pucchissāmãti", "puccha devā" 'ti, rājā Sirimandapa¤he paņhamaü g. ā.: 20. Pa¤¤āy' upetaü siriyā vihãnaü yasassinaü vāpi apetapa¤¤aü pucchāmi taü Senaka etam atthaü: kam ettha seyyo kusalā vadanti. Ta. kam -- ti imesu dvãsu kataraü paõķitā seyyo ti vadanti. Aya¤ ca kira pa¤ho Senakassa vaüsānugato, tena taü khippam eva kathesi: 21. Dhãrā ca bālā ca have janinda sippåpapannā ca asippino ca sujātimanto pi ajātimassa yasassino pessakarā bhavanti, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o nihãno sirimā va seyyo ti. Ta. pa¤¤o nihãno ti pa¤¤avā nihãno issaro uttamo ti attho. Rājā tassa vacanaü sutvā itare tayo apucchitvā nisinnaü Mahosadhapaõķitaü āha: 22. Tuvam pi pucchāmi anomapa¤¤aü Mahosadha kevaladhammadassi: bālaü yasassiü paõķitaü appabhogaü kam ettha seyyo kusalā vadantãti. Ta. kevaladhammadassãti sabbadhammadassi. #<[page 357]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 357>% Ath' assa Mahāsatto "suõa mahārājā" 'ti kathesi: 23. Pāpāni kammāni karoti bālo idham eva seyyo iti ma¤¤amāno, idhalokadassã paralokaü adassi, ubhayattha bālo kalim aggahesi, evam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o va seyyo na yasassibālo ti. Ta. idhamevā 'ti idhaloke idaü issariyam eva mayhaü seņņhan ti ma¤¤amāno, kalimaggahesãti bālo issariyamadena pāpakammaü katvā nirayādãsu uppajjanto paraloke, puna tato āgantvā nãcakule dukkhabhojano hutvā nibbattamāno idhaloke cā 'ti, ubhayattha parājayam eva gaõhāti, etam pi ahaü kāraõaü disvā pa¤¤asampa¤¤o va uttamo, issaro pi pana bālo na uttamo ti vadāmi. Evaü vutte rājā S-kaü oloketvā "nanu Mahosadho pa¤¤avantam eva uttamo ti vadatãti" ā., S-ko "mahārāja, M-dho daharo, ajjāpi 'ssa mukhaü khãragandhaü vāyati, kiü esa jānātãti" vatvā imaü gātham āha: 24. Na sippam etaü vidadhāti bhogaü na bandhuvā na sarãrāvakāso, pass' eëamågaü sukham edhamānaü sirãhãnaü bhajate Gorimandaü, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o nihãno sirimā va seyyo ti. Ta. eëamågan ti paggharitalālamukhaü, Gorimandan ti so kira tasmiü ¤eva nagare āsãtikoņivibhavo seņņhi viråpo, nāssa putto na dhãtā, na ki¤ci sippaü jānāti, kathentassāpi 'ssa hanukassa ubhohi passehi lālādhārā paggharanti, devaccharā viya dve itthiyo sabbālaükārehi vibhåsitā supupphitanãluppalāni gahetvā ubhosu passesu ņhitā taü lālaü nãluppālehi paņicchitvā uppalāni chaķķanti, surāsoõķā pānāgāraü pavisantā nãluppalehi atthe sati tassa gehadvāraü gantvā sāmi Gorimanda seņņhãti vadanti, so tesaü saddaü sutvā vātapāne ņhatvā kiü tātā 'ti vadati, ath' assa lālā paggharanti, tā itthiyo taü nãluppalehi paņicchitvā nãluppalāni antaravãthiyaü khipanti, surādhuttā tāni gahetvā udake vikkhāletvā pilandhitvā pānāgāraü pavisanti, #<[page 358]># %<358 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü sirisampanno ahosi, Senako taü udāharaõaü āharitvā dassento evam āha. Taü sutvā rājā "kãdisaü tāta Mahosadhapaõķitā" 'ti, p. "deva kiü S-ko jānāti, odanasitthaņņhāne kāko viya dadhiü pātuü āraddhasunakho viya ca sayam eva passati, sãse patanakaü mahāmuggaraü na passati, suõohi devā" 'ti imaü g. ā.: 25. Laddhā sukhaü majjati appapa¤¤o dukhena puņņho pi pamoham eti, āgantunā sukhadukkhena puņņho pavedhati vāricaro va ghamme, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o va seyyo na yasassibālo ti. Ta. sukhan ti issariyasukhaü labhitvā bālo majjati pamajjati, pamatto pāpaü karoti, dukkhenā 'ti kāyikacetasikadukkhena, āgantunā ti na ajjhattikena, sattānaü hi sukham pi dukkham pi āgantukam eva na niccappavattaü, ghamme ti udakā uddharitvā ātape khittamaccho viya viha¤¤atãti a. Taü sutvā rājā "kãdisaü ācariyā" 'ti ā., S-ko "deva kim esa jānāti, tiņņhantu tāva manussā ara¤¤e sa¤jātarukkham pi phalasampannam eva pakkhã bhajantãti" imaü g. ā.: 26. Dumaü yathā sāduphalaü ara¤¤e samantato samabhicaranti pakkhã evam pi aķķhaü sadhanaü sabhogaü bahujjano bhajati atthahetu, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o nihãno sirimā va seyyo ti. Ta. bahujjano ti bahujano. Taü sutvā rājā "kãdisaü tātā" 'ti āha, p. kim esa mahodaro jānāti, suõa devā" 'ti imaü gātham āha: 27. Na sādhu balavā bālo sāhasaü vindate dhanaü, kandantam eva dummedhaü kaķķhenti niraye bhusaü, #<[page 359]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 359>% etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o va seyyo na yasassibālo ti. Ta. sāhasan ti sāhasena sāhasikaü kammaü katvā janaü pãëetvā dhanaü vindati, atha naü nirayapālā kandantam eva dummedhaü balavavedanaü nirayaü kaķķhanti. Puna S-ko ra¤¤ā "kiü Senakā" 'ti vutte imaü g. ā.: 28. Yā kāci najjo Gaīgam abhisavanti sabbā va tā nāmagottaü jahanti, Gaīgā samuddaü paņipajjamānā na khāyate, iddhiparo hi loko, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o nihãno sirimā va seyyo ti. Ta. najjo ti ninnā hutvā sandamānā antamaso kandariyo pi upādāya, jahantãti Gaīgā t' eva saükhaü gacchanti attano nāmagottaü jahanti, na khāyate ti sāpi puna Gaīgā samuddam paņipajjamānā na pa¤¤āyati samuddo t' eva nāmaü labhati, evam evaü mahāpa¤¤o pi issaraü patvā na khāyati na pa¤¤āyati samuddaü paviņņha-Gaīgā viya hotãti a. Puna rājā "kiü paõķitā" 'ti ā., so "suõa mahārāja" 'ti vatvā imaü gāthādvayam āha: 29. Yam etam akkhā udadhiü mahantaü savanti najjo sabbakālaü asaükhaü, so sāgaro niccam uëāravego velaü na acceti mahāsamuddo. 30. Evam pi bālassa pajappitāni pa¤¤aü na acceti sirã kadāci, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o va seyyo na yasassibālo ti. Ta. yametamakkhā ti yam etaü tvaü akkhāsi vadesi, asaükhan ti agaõanaü kālaü, velaü nāccetãti uëāravego pi hutvā åmisahassaü ukkhipitvāpi velaü atikkamituü na sakkoti velaü patvā avassaü sabbaåmiyo bhijjanti, evampãti bālassa pajappitāni pi evam evaü pa¤¤āvantaü atikkamituü na sakkonti taü patvā va bhijjanti, #<[page 360]># %<360 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ pa¤¤aü nāccetãti pa¤¤avantaü siri nāma nātikkamati, na hi koci atthānatthe uppannakaükho pa¤¤avantaü atikkamitvā bālassa issarassa pādamålaü gacchati, pa¤¤āvato yeva pādamåle vinicchayo nāma labbhatãti a. Taü sutvā rājā "kiü Senakā" 'ti ā., so "suõa devā" 'ti imaü gātham āha: 31. Asa¤¤ato ce va paresam atthaü bhaõati saõņhānagato yasassã tass' eva taü råhati ¤ātimajjhe sirãhãnaü kārayate na pa¤¤ā, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o nihãno sirimā va seyyo ti. Ta. asa¤¤ato ce vā 'ti issaro hi sace pi kāyādãhi asa¤¤ato dussãlo saõņhānagato vinicchaye ņhito hutvā paresaü atthaü bhaõati tasmiü vinicchayamaõķale mahāparivāraparivutassa musā vatvā sāmikam pi asāmikaü karontassa tass' eva taü vacanaü råhati sirãhãnaü tathā kārayate na pa¤¤ā, tasmā pa¤¤o nihãno issaro va seyyo ti vadati. Puna ra¤¤ā "kiü tātā" 'ti vutte p. "suõa deva, kiü jānāti lāla-Senako" ti vatvā imaü gātham āha: 32. Parassa vā attano vāpi hetu bālo musā bhāsati appapa¤¤o, so nindito hoti sabhāya majjhe peccam pi so duggatigāmi hoti, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o va seyyo na yasassibālo ti. Tato Senako gāthaü āha: 33. Attham pi ce bhāsati bhåripa¤¤o anālayo appadhano daliddo na tassa taü råhati ¤ātimajjhe #<[page 361]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 361>% sirã ca pa¤¤āõavato na hoti, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o nihãno sirimā va seyyo ti. Ta. atthampãti kāraõam pi ce bhāsati, ¤ātimajjhe ti parisamajjhe, pa¤¤āõavato ti mahārāja ¤āõavantassa ca sirisobhaggappattaü patvā pakatiyā vijjamānāpi siri nāma na hoti, so hi tassa santike suriyuggamane khajjopanako viya khāyatãti dasseti. Puna ra¤¤ā "kãdisaü tātā" 'ti vutte p. "kiü jānāti S-ko, idhalokamattam eva olokoti na paralokan" ti vatvā imaü g. ā.: 34. Parassa vā attano vāpi hetu na bhāsatã alikaü bhåripa¤¤o, so påjito hoti sabhāya majjhe peccaü va so suggatigāmi hoti, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o va seyyo na yasassibālo ti. Ta. peccan ti paralokaü gacchantassa kali na hotãti attho. Tato Senako gātham āha: 35. Hatthã gavāssā maõikuõķalā ca nariyo ca iddhesu kulesu jātā sabbā va tā upabhogā bhavanti iddhassa posassa aniddhimanto, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o nihãno sirimā va seyyo ti. Ta. iddhassā 'ti issarassa, aniddhimanto ti na kevalaü tā nariyo va atha kho sabbe aniddhimanto sattā tassa upabhogā bhavanti. Tato p. "kiü esa jānātãti" ekaü kāraõaü āharitvā dassento imaü gātham āha: 36. Asaüvihitakammantaü bālaü dummantamantinaü sirã jahati dummedhaü jiõõaü va urago tacaü, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o va seyyo na yasassibālo ti. #<[page 362]># %<362 XXII. Mahānipāta.>% Ta. sirã jahatãti padassa Cetiyajātakena attho vaõõetabbo. Atha S-ko ra¤¤ā "kãdisan" ti vutte "deva kiü esa taruõo dārako jānāti, suõāthā" 'ti "paõķitaü appaņibhānam karissāmãti" cintetvā imaü gātham āha: 37. Pa¤ca paõķitā mayaü bhadante sabbe pa¤jalikā upaņņhitā, tvan no abhibhuyya issaro 'si Sakko bhåtapatãva devarājā, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o nihãno sirimā va seyyo ti. Idaü sutvā rājā "sādhuråpaü S-kena kāraõaü āharitaü, sakkhissati nu kho me putto imassa vādaü bhinditvā a¤¤aü kāraõaü āharitun" ti cintetvā "kãdisaü paõķitā" 'ti ā., S-kena kira imasmiü kāraõe āhaņe ņhapetvā B-aü a¤¤o taü vādaü bhindituü samattho n' atthi, tasmā M. attano ¤āõabalena tassa vādaü bhindanto "mahārāja, kiü esa bālo jānāti, sayam eva oloketi pa¤¤āya visesaü na jānāti, suõa mahārāja" 'ti vatvā imaü gātham āha: 38. Dāso va pa¤¤assa yasassibālo atthesu jātesu tathāvidhesu, yaü paõķito nipuõaü saüvidheti sammoham āpajjati tattha bālo, etam pi disvāna ahaü vadāmi: pa¤¤o va seyyo na yasassibālo ti. Ta. attheså 'ti kiccesu, saüvidhetãti saüvidahati. Sinerupādato suvaõõavālukaü uddharanto viya gaganatale puõõacandaü uņņhapento viya nayaü kāraõaü dassesi, evaü M-ena pa¤¤ānubhāvaü dassetvā kathite rājā S-kaü āha: "kãdisaü Senaka sakkonto uttariü kathehãti", so koņņhe ņhapitadhanaü viya uggahitaü khepetvā appaņibhāno maükubhåto pajjhāyanto nisãdi, #<[page 363]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 363>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sace pi so a¤¤aü kāraõaü āhareyya gāthāsahassena pi imaü jātakaü niņņhapeyya, tassa pana appaņibhānassa ņhitakāle gambhãraü oghaü ānento viya M. uttarim pi pa¤¤am eva vaõõento imaü gātham āha: 39. Addhā hi pa¤¤ā va sataü pasatthā, kantā sirã bhogaratā manussā, ¤āõa¤ ca buddhānam atulyaråpaü, pa¤¤aü nācceti sirã kadācãti. Ta. satan ti Buddhādãnaü sappurisānaü, bhogaratā ti mahārāja yasmā andhabālā manussā bhogaratā va tasmā tesaü siri kantā, yaso nām' eso p-ehi garahito bālakanto pi, ayaü attho Bhisajātakena vaõõetabbo, buddhānan ti ¤āõaü{} vuddhānaü, kadācãti kismici kāle ¤āõavantaü siri nāma nātikkamati devā 'ti. Taü sutvā rājā M-assa pa¤havyākaraõena tuņņho ghanavassaü vassanto viya M-aü dhanena påjento gātham ā.: 40. Yaü tam apucchimha akittayã no Mahosadhaü kevaladhammadassi. gavaü sahassaü usabha¤ ca nāgaü āja¤¤ayutte ca rathe dasā ime pa¤hassa veyyākaraõena tuņņho dadāmi te gāmavarāni soëasā 'ti. Ta. usabha¤ca nāgan ti tassa gavasahassassa usabhaü katvā alaükatapatiyattaü ārohanãyaü nāgaü dammãti ā. Vãsatinipāte Sirimanda pa¤ho niņņhito. Tato paņņhāya Bo-assa yaso mahā ahosi, taü sabbaü U-devã yeva vicāreti, sā tassa soëasavassakāle cintesi:.,mama kaniņņho mahallako jāto, yaso pi 'ssa mahā, āvāham assa kātuü vaņņatãti", sā ra¤¤o tam atthaü ārocesi, rājā taü sutvā somanassappatto hutvā "sādhu jānāpehi nan" ti ā., sā taü jānāpetvā tena sampaņicchite #<[page 364]># %<364 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "tena hi tāta kumārikaü ānemā" 'ti ā., M. "kadāci imehi ānãtā mama na rucceyya, sayam eva tāva upadhāremãti" cintetvā evam āha: "devi, katipāhaü mā ki¤ci ra¤¤o vadetha, ahaü ekaü dārikaü sayaü pariyesitvā mama cittarucitaü tumhākaü ācikkhissāmãti", "evaü karohi tātā" 'ti, so deviü vanditvā attano gharaü gantvā sahāyakānaü sa¤¤aü datvā a¤¤ataravesena tunnavāyaupakaraõāni gahetvā ekako va uttaradāverena nikkhamitvā uttaradvārayevamajjhakaü pāyāsi, tadā pana tattha purāõaseņņhikulaü parijiõõaü ahosi, tassa kulassa dhãtā Amarādevã nāma abhiråpā sabbalakkhaõasampannā pu¤¤avatã, sā taü divasaü pāto va yāguü pacitvā ādāya "pitu kasanaņņhānaü gamissāmãti" nikkhamitvā tam eva maggaü paņipajji, M. taü āgacchantiü disvā "lakkhaõasampannā itthi, sace apariggahā imāya me pādaparicārikāya bhavituü vaņņatãti" cintesi, sāpi taü disvā va "sace evaråpassa purisassa gehe bhaveyyaü sakkā mayā kuņumbaü saõņhapetun" ti cintesi, atha M. "imissā sapariggahaapariggahabhāvaü na jānāmi, hatthamuddāya naü pucchissāmi, sace paõķitā bhavissati jānissatãti" cintetvā dåre ņhito va muņņhiü akāsi, sā "ayaü me sassāmikabhāvaü pucchatãti" ¤atvā hatthaü vikāsesi, so ¤atvā samãpaü gantvā "bhadde kā nāma tvan" ti pucchi, "sāmi ahaü atãtānāgate vā etarahi vā yaü n' atthi taünāmikā" ti, "bhadde, loke amaran nāma n' atthi, tvaü Amarā nāma bhavissasãti", "evaü sāmãti", "bhadde kassa yāguü harasãti", "sāmi pubbadevatāyā" 'ti, "pubbadevatā nāma mātāpitaro, tava pitu harissasi ma¤¤e" ti, "evaü bhavissati sāmãti", "tava pitā kiü karotãti", "ekaü dve karotãti", ekassa dvidhākaraõaü nāma kasanaü, "kasati bhadde" #<[page 365]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 365>% ti, "evaü sāmãti", "kasmiü pana ņhāne te pitā kasatãti", "yattha sakiü gatā na entãti", "sakiü gatānaü napaccāgamanaņņhānaü nāma susānaü, susānasantike kasati bhadde" ti, "evaü sāmãti", "bhadde ajj' eva essatãti", "sace essati na essāmi, noce essati essāmãti", "bhadde pitā te ma¤¤e nadãtãre kasati, udake ente na essasi anente essasãti", "evaü sāmãti", ettakaü allāpasallāpaü katvā Amarādevã "yāguü pivissasi sāmãti" nimantesi, M. "paņikkhipanan nāma amaīgalan" ti cintetvā "āma pivissāmãti" ā., sā yāgughaņaü otāresi, M. "sace pātiü adhovitvā hatthadhovanaü adatvā va dassati etth' eva naü pahāya gamissāmãti" cintesi, sā pana pātiyā udakaü āharitvā hatthadhovanaü datvā tucchapātiü hatthe aņhapetvā bhåmiyaü katvā ghaņaü āloletvā yāguyā påresi, tattha pana sitthāni mandāni, atha naü M. ā.: "kiü bhadde atibahalā yāgå" ti, "udakaü no laddhaü sāmãti", "kedārehi udakaü na laddhaü bhavissati ma¤¤e" ti, sā "evaü sāmãti", sā pitu yāguü ņhapetvā B-assa adāsi, so pivitvā mukhaü vikkhāletvā "bhadde mayaü tumhākaü gehaü gamissāma, maggaü no ācikkhā" 'ti ā., sā "sādhå" ti vatvā ācikkhantã Ekanipāte gātham āha: 41. Yena sattu bilaīgā ca dviguõapalāso ca pupphito yenādāmi tena vadāmi yena nādāmi na tena vadāmi esa maggo Yavamajjhakassa etaü channapathaü vijānāhãti. T. a.: sāmi antogāmaü pavisitvā ekaü sattuāpaõaü passissasi tato ka¤jiyaāpaõaü, tesaü parato dviguõapaõõo koviëaro pupphito, tasmā tvaü yena sattu bilaīgā ca koviëāro ca pupphito tena gantvā koviëāramåle ņhatvādak khiõaü gaõha vāmaü mu¤ca esa maggo Yavamajjhakassa, #<[page 366]># %<366 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yavamajjhagāme patiņņhitassa amhākaü gehassa etam eva paņicchāditaü mayā vuttaü channapathaü channapadaü vā paņicchannakāraõaü vijānāhãti, ettha hi yenādāmãti yena hatthena ādāmãti dakkhiõahatthaü sandhāya vuttaü itaraü vāmahatthaü, evaü sā tassa maggaü ācikkhitvā pitu yāguü gahetvā agamāsi. Channapathapa¤ho niņņhito. So tāya kathitamaggena taü gehaü gato, atha naü Amarādeviyā mātā disvā va āsanaü datvā "yāguü vaķķhemi sāmãti" ā., "amma kaniņņhabhaginiyā me A-deviyā thokā yāgu dinnā" ti, "dhãtu me atthāya āgatena bhavitabban" ti a¤¤āsi, M. tesaü duggatabhāvaü jānanto pi "amma ahaü tunnavāyo, atthi ki¤ci sibbitabban" ti, "sāmi atthi, målaü pana n' atthãti", "amma målena kammaü n' atthi, ānetha sibbissāmãti", sā jiõõakāni pilotikāni āharitvā adāsi, Bo. āhaņāhaņaü niņņhapesi yeva, pa¤¤avantānaü kiriyā nāma ijjhati, atha naü "amma vãthisabhāgānaü ārocehãti" ā., sā sakalagāme ārocesi, M. tunnakammaü katvā ekāhen' eva sahassaü uppādesi, mahallikāpi 'ssa pātarāsabhattaü pacitvā datvā sāyaü "tāta kittakaü pacāmãti" ā., "amma yattakā imasmiü gehe bhujanti tesaü pamāõenā" 'ti, sā anekasåpavya¤janaü bahubhattaü paci, A-devã pi sāyaü sãsena dārukalāpaü ucchaīgena paõõaü ādāya ara¤¤ato āgantvā puredvāre dāråni nikkhipitvā pacchimadvārena gehaü pāvisi, pitā pan' assā sāyataraü āgami, M. nānaggarasehi bhu¤ji, itarā mātāpitaro bhojetvā pacchā bhu¤jitvā mātāpitunnaü pāde dhovitvā M-assa pāde dhovi, so taü parigaõhanto katipāhaü tatth' eva vasi, atha naü vãmaüsanto ekadivasaü ā.: "bhadde A-devi aķķhanāëikamattaü taõķulaü gahetvā tato mayhaü yågu¤ ca påva¤ ca bhatta¤ ca pacāhãti", sā "sādhå" 'ti sampaņicchitvā te taõķule koņņetvā målataõķulehi yāguü majjhimataõķulehi bhattaü kaõikāhi påvaü pacitvā tadanuråpaü vya¤janaü sampādetvā M-assa savya¤janaü yāguü adāsi, yāgu mukhe thapitamattā va rasaharaõiyo pharitvā aņņhāsi, #<[page 367]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 367>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so tassā vimaüsanattham eva "bhadde pacituü ajānantã kimatthaü mama taõķule nāsesãti" yāguü saha kheëena niņņhubhitvā bhåmiyaü pātesi, sā akujjhitvā va "sace yāgu na sundarā påvaü khāda sāmãti" påvaü adāsi, tam pi tatth' eva akāsi, bhatte pi tatth' eva paņipajjitvā "tvaü pacituü ajānantã mama santakaü kimatthaü nāsesãti" kuddho viya tãõi pi ekato madditvā tassā sãsato paņņhāya sakalasarãraü vilimpitvā "dvāre nisãdā" 'ti ā., sā akujjhitvā va "sādhu sāmãti" tathā akāsi, so tassā nihatamānabhāvaü ¤atvā "bhadde ehãti" ā., sā ekavacanen' eva āgatā, M. pana āgacchanto kahāpaõasahassena saddhiü ekaü sāņakaü tambulapasibbake ņhapetvā āgato, atha so taü sāņakaü nãharitvā tassā hatthe ņhapetvā "bhadde tava sahāyikāhi saddhiü nahāyitvā imaü sāņakaü nivāsetvā ehãti" ā., sā tathā akāsi, p. uppāditadhana¤ ca āhaņadhana¤ ca sabbaü tassā mātāpitunnaü datvā te samassāsetvā taü ādāya nagaram eva gantvā vãmaüsanatthāya taü dovārikassa gehe nisãdāpetvā dovārikabhariyāya ācikkhitvā attano nivesanaü gantvā purise āmantetvā "asukagehe itthiü ņhapetvā āgato 'mhi, imaü sahassaü ādāya gantvā taü vãmaüsathā" 'ti sahassaü datvā pesesi, te tathā kariüsu, sā "imaü mama sāmikassa pādarajaü na agghatãti" na icchi, te gantvā paõķitassa ārocesuü, puna pi yāvatatiyaü pesetvā catutthe vāre "tena hi taü hatthe gahetvā kaķķhantā ānethā" 'ti ā., te tathā kariüsu, sā M-aü mahāsampattiyaü ņhitaü na sa¤jāni oloketvā ca pana hasi c' eva rodi ca, so ubhinnam pi kāraõaü pucchi, atha naü sā evam ā.: "sāmi ahaü hasamānā tava sampattiü oloketvā `ayaü sampatti na akāraõena laddhā purimabhave pana kusalaü katvā laddhā bhavissati, aho pu¤¤ānaü phalaü nāmā' 'ti hasiü rodamānā pana `idāni parassa rakkhitagopitavatthumhi aparajjhitvā Nirayaü gamissatãti' tayi kāru¤¤ena rodin" ti, #<[page 368]># %<368 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so taü vãmaüsitvā suddhabhāvaü ¤atvā "gacchatha, naü tatth' eva nethā" 'ti vatvā pesetvā puna tunnavāyavesaü gahetvā gantvā tāya saddhiü taürattiyaü sayitvā punadivase pāto va rājakulaü pavisitvā Udumbarādeviyā ārocesi, sā ra¤¤o ārocetvā A-deviü sabbālaükārehi alaükaritvā mahāyogge nisãdāpetvā mahantena sakkārena M-assa gehaü ānetvā maīgalaü kāresi, rājā B-assa sahassamålaü paõõākāraü pesesi, dovārike ādiükatvā sakalanagaravasino paõõākāre pahiõiüsu, A-devã ra¤¤ā pahitaü paõõākāraü dvidhā bhinditvā ekaü koņņhāsaü ra¤¤o pesesi, eten' upāyena sakalanagaravāsãnam pi paõõākāraü pesetvā nagaraü saügaõhi, tato paņņhāya M. tāya saddhiü samaggavāsaü vasanto ra¤¤o attha¤ ca dhamma¤ ca anusāsi, ath' ekadivasaü Senako itare tayo attano santikaü āgate āmantetvā "ambho mayaü gahapatiputtassa Mahosadhass' eva na-ppahoma, idāni pana tena attano vyattatarā bhariyā ānãtā ti, kinti naü ra¤¤o antare paribhindeyyāmā" 'ti ā., "ācāriya, mayaü kiü jānāma, tvam eva jānāsãti", "hotu, mā cintayittha, atthi upāyo ti, ahaü ra¤¤o cåëāmaõiü thenetvā āharissāmi, Pukkusa tvaü suvaõõamālaü āhara, Kāvinda tvaü kambalaü āhara, Devinda tvaü suvaõõapādukan" ti, te cattāro pi upāyena tāni āhariüsu, tato "ajānikaü katvā gahapatiputtassa gehaü pesessāmā" 'ti Se-tāva maõiü takkaghaņe pakkhipitvā dāsiyā hatthe pesesi, "imaü takkaghaņaü a¤¤esaü gaõhantānaü adatvā sace Mahosadhassa gehe gaõhanti ghaņen' eva saddhiü dehãti", sā p-assa gharadvāraü gantvā "takkaü gaõhathā" 'ti aparāparaü sa¤carati, A-devã dvāre ņhitā tassā kiriyaü disvā "ayaü a¤¤attha na gacchati, bhavitabbam ettha kāraõenā" 'ti iīgitasa¤¤āya dāsiyo paņikkamāpetvā sayam eva taü dāsiü "amma ehi, takkaü gaõhissāmā" #<[page 369]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 369>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 'ti pakkositvā tassā āgatakāle dāsãnaü saddaü datvā anāgacchantãsu "gaccha dāsiyo pakkosā" 'ti tam eva pesetvā ghaņe hatthaü otāretvā maõiü disvā taü āgataü pucchi: "amma tvaü kassa santakā" ti, "Senakapaõķitassa dāsi-mhãti", tato tassā ca mātu c' assā nāmaü pucchitvā "tena hi takkaü dehãti" vatvā "ayye tumhesu gaõhantãsu målena me ko attho, ghaņen' eva saddhiü gaõhathā" 'ti vutte "tena hi yāhãti" taü uyyojetvā "asukamāse asukadivase Senakācariyo asukadāsãdhãtāya asukāya nāma hatthe ra¤¤o cåëāmaõiü paheõakatthāya pahiõãti" paõõe likhitvā gaõhi, Pukkuso suvaõõamālaü sumanapupphacaügoņake ņhapetvā pesesi, Kāvindo kambalaü paõõapacchiyaü ņhapetvā pesesi, Devindo svaõõapādukaü yavakalāpantare bandhitvā pesesi, sā sabbāni pi tāni gahetvā paõõe nāmaråpaü āropetvā M-assa ācikkhitvā ņhapesi, te pi cattāro janā rājakulaü gantvā "kiü deva tumhākaü cåëāmaõiü na pilandhathā" 'ti āhaüsu, rājā "pilandhissāmi, āharissathā" 'ti ā., maõiü na passiüsu, itarāni pi na passiüsu yeva, atha te cattāro pi "deva tumhākaü ābharaõāni Mahosadhassa gehe, so tāni sayaü vala¤jeti, paņisattu te mahārāja gahapatiputto" ti taü paribhindiüsu, ath' assa atthacarakā gantvā p-assa ārociüsu, so "rājānaü disvā jānissāmãti" rājåpaņņhānaü agamāsi, rājāpi kujjhitvā "na jānāmi idha āgantvā kiü karissatãti" attānaü passituü nādāsi, p. pana ra¤¤o kuddhabhāvaü jānitvā attano nivesanam eva gato, rājā "gaõhathā nan" ti āõāpesi, p. atthacarakānaü sutvā "apagantuü vaņņatãti" A-deviyā sa¤¤aü datvā a¤¤ātakavesena nagarā nikkhamitvā dakkhiõayavamajjhakaü gantvā kumbhakāragehe kumbhakārakammaü akāsi, nagare pi "p. palāto" ti ekakolāhalaü jātaü, Senakādayo cattāro pi tassa palātabhāvaü ¤atvā "mā cintetu, mayaü kiü apaõķitā" ti a¤¤ama¤¤aü ajānāpetvā va A-deviya paõõākāraü pahiõiüsu, #<[page 370]># %<370 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sā catåhi pi pesitaü gahetvā "asukavelāya āgacchantå" 'ti vatvā te āgate khuramuõķe kāretvā gåthakåpe khipāpetvā mahādukkhaü pāpetvā kila¤japacchãsu nipajjāpetvā ra¤¤o ārocetvā tehi saddhiü cattāri pi ratanāni gāhāpetvā rājanivesanaü gantvā ra¤¤o vanditvā ņhitā: "deva Ma-paõķito na coro, ime corā, etesu hi Se-maõicoro, Pu-svaõõamālac., De-suvaõõapādukac., asukamāse a-divase a-dāsãdhãtāya nāma hatthe imeh' etāni paheõakatthaya pesitāni, imaü paõõaü passatha, attano santakaü gaõhatha, core ca paņicchatha devā" ti cattāro pi jane mahāvippakāraü pāpetvā rājānaü vanditvā geham eva gatā, rājā Bo-assa palātabhāvena tasmiü āsaükāya a¤¤esaü paõķitamantãnaü abhāvena tesaü ki¤ci avatvā "nahatvā attano gehāni gacchathā" 'ti pesesi. Ath' assa chatte adhivutthadevatā Bo-assa dhammadesanāya saddam asuõantã "kin nu kho" ti āvajjamānā taü kāraõaü ¤atvā "paõķitassa ānayanakāraõaü karissāmãti" rattibhāge chattapiõķikavivare ņhatvā rājānaü Catukkanipāte Devatāpa¤he (III p. 152) āgate hanti hatthehi pādehãti ādike cattāro pa¤he pucchi, rājā ajānanto "ahaü na jānāmi, a¤¤e p-e pucchissāmãti" ekadivasaü parihāraü yācitvā punadivase "āgacchantu kirā" 'ti p-tānaü sāsanaü pesetvā tehi "mayaü khuramuõķā, vãthiü otarantā lajjāmā" 'ti vutte cattāro nāëipaņņe pesesi "ime sãsesu katvā āgacchantå" 'ti, tadā kira te paņņā uppannā, te āgantvā pa¤¤attāsāne nisãdiüsu, atha rājā "Se-a ajja rattibhāge chatte adhivutthadevatā maü cattāro pa¤he pucchi, ahaü ajānanto `p-te pucchissāmãti' avacaü, kathehi me te pa¤he" ti paņhamaü gātham āha: 42. Hanti hatthehi pādehi mukha¤ ca parisumbhati sa ve rājā*<9>* piyo hoti, kan tena-m-abhipassati. Senako kiü hanti kaü hantãti taü taü vippalapitvā n' ev' antaü na koņiü passi, #<[page 371]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 371>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sesāpi appaņibhānā va ahesuü, rājā vippaņisārã ahosi, puna rattibhāge devatāya "pa¤ho te ¤āto" ti puņņho "cattāro me p-ā puņņhā, te pi na jāniüså" 'ti ā., devatā "kin te jānissanti, ņhapetvā M-paõķitaü a¤¤o ete kathetuü samattho nāma n' atthi, sace taü pakkosāpetvā ete pa¤he na kathāpessasi iminā te jalitena ayakåņena sãsaü bhindissāmãti" rājānaü tajjetvā "mahārāja agginā atthe sati khajjopanakaü dhamituü khãrena vā atthe sati visāõaü duhituü na vaņņatãti" vatvā imaü Pa¤canipāte Khajjopanakapa¤haü udāhari: 43. Ko nu santamhi pajjote aggipariyesanaü caraü (III p. 197) addakkhi rattiü khajjotaü jātavedaü ama¤¤atha. 44. Sv-āssa gomayacuõõāni abhimatthaü tiõāni ca viparãtāya sa¤¤āya nāsakkhi sa¤jaletave. 45. Evam pi anupāyena atthaü na labhate mago visāõato gavaü dohaü yattha khãraü na vindati. 46. Vividhehi upāyehi atthaü papponti māõavā niggahena amittānaü mittānaü paggahena ca. 47. Seõimokkhapalābhena vallabhānaü nayena ca jagatiü jagatãpālā āvasanti vasundharan ti. Ta. pajjote ti aggimhi sante, caran ti caranto, add-ti passi, disvā ca pana vaõõasāma¤¤atāya taü jātavedo ayaü bhavissatãti atha evaü ama¤¤ittha, svāssā 'ti so etassa khajjopanakassa upari sukhumāni gomayacuõõāni c' eva tiõāni ca, abhimatthan ti hatthehi ghaüsitvā okiranto jaõõukehi bhåmiyaü patiņņhāya mukhena dhamento jalissāmi nan ti viparãtāya sa¤¤āya dhamanto pi sa¤jaletuü nāsakkhi, ko nām' eso ti magasadiso andhabālo, evaü anupāyena pariyesanto atthaü na labhati, yatthā 'ti yasmiü visāõe khãram eva n' atthi tato gāviü duhanto viya ca atthaü na vindati, seõimokkhapalābhenā 'ti seõipamukhānaü amaccānaü, vallabhānan ti #<[page 372]># %<372 XXII. Mahānipāta.>% piyamanāpānaü vissāsikāmaccānaü nayena ca, ima¤ ca susaükhātānaü ratanānaü dhāraõato vasundharan ti laddhanāmaü jagatiü jagatãpālā rājāno āvasanti. "Na tayā sadisā hutvā aggimhi vijjamāne yeva khajjopanakaü dhamenti, tvaü pana aggimhi sati khajjopanakaü dhamento viya tulaü chaķķetvā hatthena tulento viya khãren' atthe jāte vãsāõato duhanto viya Senakādayo gambhãrapa¤haü pucchasi, ete kiü jānanti, khājjopanakasadisā ete, mahāaggikkhandhasadiso Mahosadho pa¤¤āya jalati, taü pakkosāpetvā puccha, imaü hi te pa¤haü ajānantassa jãvitaü n' atthãti" rājānaü tajjetvā antaradhāyi. Khajjopanakapa¤ho niņņhito. Atha rājā maraõabhayatajjito punadivase amacce pakkosāpetvā: "tātā cattāro pi tumhe catåsu rathesu ņhatvā catåhi nagaradvārehi nikkhamitvā yatth' eva me puttaü Ma-paõķitaü passatha tatth' ev' assa sakkāraü katvā khippaü ānethā" 'ti pesesi, tesu tayo janā p-taü na passiüsu, dakkhiõadvārena nikkhanto pana dakkhiõayavamajjhagāmake M-aü mattikaü āharitvā ācariyassa cakkaü vaņņetvā mattikāmakkhitasarãraü palālapãņhake nisãditvā muņņhiü muņņhiü katvā appasåpaü yavabhattaü bhu¤jamānaü passi. Kasmā pan' esa taü kammaü akāsãti "rājā kira `paõķito Ma-dho nissaüsayaü rajjaü gaõhissatãti' āsaükito `so kumbhakārakammena jãvatãti' sutvā nirāsaüko bhavissatãti" cintetvā evam akāsi. So amaccaü disvā attano santikaü āgatabhāvaü ¤atvā "mayhaü yaso paņipākatiko bhavissati, Amarādeviyā sampāditaü nānaggarasabhattam eva bhu¤jissāmãti" gahitabhattapiõķaü chaķķetvā uņņhāya mukhaü vikkhālesi. Tasmiü khaõe so amacco upasaükami, so pana Senakapakkhiko. Tasmā taü ghaņanto "paõķita ācariya Senakass' eva vacanaü niyyānikaü, tava nāma yase parihãne tathāråpā pa¤¤ā patiņņhā hotuü nāsakkhi, idāni mattikamakkhito palālapãņhake nisãditvā evaråpaü bhattaü bhu¤jasãti" vatvā imaü Dasanipāte Bhåripa¤he gātham āha: #<[page 373]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 373>% 48. Saccaü kira tvaü api bhåripa¤¤o, (IV p. 72) yā tādisã sirã dhitã mutã ca na tāyate 'bhāvavas' åpanãtaü yo yāvakaü bhu¤jasi appasåpaü. Ta. saccaü kirā 'ti ācariya Se-yam āha taü kira saccam eva, sirãti issariyaü dhitãti abbhocchinnaviriyaü, na tāyate bhāvavasåpanãtan ti abhāvassa avaķķhiyā vasaü upanãtaü taü na rakkhati patiņņhā hotuü na sakkoti, yāvakan ti yavataõķulabhattaü. Atha naü M. "andhabāla ahaü attano pa¤¤ābalena puna taü yasaü pākatikaü kātukāmo evaü karomãti" vatvā idaü gāthadvayam āha: 49. Sukhaü dukkhena paripācayanto kālākālaü vicinaü chandachanno atthassa dvārāni avāpuranto tenāhaü tussāmi yavodanena. 50. Kāla¤ ca ¤atvā abhijãhanāya mantehi atthaü paripācayitvā vijambhissaü sãhavijambhitāni tāy' iddhiyā dakkhasi maü punāpãti. Ta. dukkhenā 'ti iminā kāyikacetasikadukkhena attano porāõakasukhaü paņipākatikakāraõena paripācento vaķķhento, kālākālan ti ayaü paņicchannassa hutvā caraõakālo ayaü napaņicchannassā 'ti evaü kāla¤ ca akālan ca vicinanto ra¤¤o kuddhakāle channena caritabban ti ¤atvā chandena attano ruciyā channo paņicchanno hutvā kumbhakārakammena jãvanto attano atthassa kāraõasaükhātāni dvārāni avāpuranto viharāmi, tena kāraõenāhaü yavodanena tussāmãti a., abhijãhanāyā 'ti viriyakaraõassa mantehi atthaü paripācayitvā attano ¤āõena mama yasaü vaķķhetvā manosilātale sãho viya vijambhissaü tāya iddhiyā maü puna pi tvaü passissasãti. Atha naü amacco āha: "paõķita, chatte nibbattadevatā rājānaü pa¤haü pucchi, rājā cattāro p-e pucchi, eko pi pa¤haü kathetuü nāsakkhi, tasmā rājā tava santikaü maü pahiõãti", #<[page 374]># %<374 XXII. Mahānipāta.>% "evaü sante pa¤¤āya ānubhāvaü na passasi, evaråpe kāle na issariyaü patiņņhā hoti, pa¤¤āsampanno va patiņņhā hotãti" M. pa¤¤ānubhāvaü vaõõesi, atha amacco ra¤¤ā "paõķitaü diņņhaņņhāne yeva nahāpetvā acchādetvā ānethā" 'ti vutto dinnasahassa¤ ca dussayuga¤ ca M-assa hatthe ņhapesi, kumbhakāro "Ma-paõķito kira mayā pessakammaü kārāpito" ti bhayaü āpajji, taü M. "mā bhāyi ācariya, bahåpakāro tvaü amhākan" ti assāsetvā tassa sahassaü datvā mattikamakkhiten' eva sarãrena rathe nisãditvā nagaraü pāvisi, amacco ra¤¤o ārocetvā "kuhin te tāta p. diņņho" ti vutte "deva dakkhiõayavamajjhake kumbhakārakammaü katvā jãvati, tumhehi `pakkosathā' 'ti vutte anahāyitvā va mattikamakkhiten' eva sarãrena āgato" ti āha, rājā "sace mayhaü paccatthiko assa issariyavidhinā careyya, nāyaü mama paccatthiko" ti cintetvā "mama puttassa attano gharaü gantvā nahāyitvā alaükaritvā mayā dinnavidhānen' eva āgantuü vadathā" 'ti ā., taü sutvā p. tathā katvā āgantvā "pavisatå" 'ti vutte pavisitvā rājānaü vanditvā ekamantaü aņņhāsi, rājā tena saha paņisanthāraü katvā p-aü vãmaüsanto imaü g. ā.: 51. Sukhã hi eke na karonti pāpaü avaõõasaüsaggabhayā pan' eke, pahå samāno vipulatthacintã kiükāraõā me na karosi dukkhan ti. Ta. sukhãti p-a ekacce hi mayaü sukhino sampattissariyā alaü no ettakenā 'ti uttariü issariyakāraõā pāpaü na karonti, ekacce evaråpassa no yassadāyakassa sāmikassa aparajjhantānaü avaõõo bhavissatãti avaõõasaüsaggabhayā na karonti, eko asamattho hoti, eko mandapa¤¤o tvaü pana samattho ca vipulatthacintã ca, icchanto sakala-Jambudãpe rajjaü pi kareyyāsi, kiükāraõā mama rajjaü gahetvā dukkhaü na karosãti. Bodhisatto āha: 52. Na paõķitā attasukhassa hetu pāpāni kammāni samācaranti, #<[page 375]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 375>% dukkhena puņņhā khalitāpi santā chandā ca dosā ca na jahanti dhammaü ti. Ta. khalitattā ti sampattito khalitvā vipattiyaü ņhitasabhāvā hutvāpi, dhamman ti paveõidhammaü sucaritadhammaü na jahant' eva. Puna rājā tassa vãmaüsanatthaü khattiyamāyaü kathento imaü gātham āha: 53. Yena kenaci vaõõena mudunā dāruõena vā uddhare dãnam attānaü, pacchā dhammaü samācare ti. Ta. dãnan ti duggataü attānaü uddharitvā sampattiyaü yeva ņhapeyya. Ath' assa M. rukkhåpamaü dassento imaü gātham āha: 54. Yassa rukkhassa chāyāya nisãdeyya sayeyya vā (= 310|20) na tassa sākhā bha¤jeyya, mittadåbhã hi pāpako ti eva¤ ca pana vatvā "mahārāja yadi paribhuttarukkhassa sākhaü bha¤janto pi mittadåbhã hoti kimaīga puna manussaghātako, yehi tumhehi mama pitā uëāre issariye patiņņhāpito aha¤ ca mahantena anuggahena anuggahito tesu tumhesu aparajjhanto ahaü kathaü nāma mittadåbhã bhaveyyan" ti sabbathāpi attano amittadåbhibhāvaü kathetvā ra¤¤o apacāraü codento: 55. Yassā hi dhammaü manujo vija¤¤ā ye c' assa kaükhaü vinayanti santo taü hi 'ssa dãpa¤ ca parāyana¤ ca na tena mittaü jarayetha pa¤¤o ti. T. a.: mahārāja yassa purisassa santikā puriso appamattakam pi dhammaü kāraõaü jāneyya ye c' assa uppannaü kaükhaü vinayanti taü tassa patiņņhaņņhena dãpam eva parāyanan ca, tādisena saddhiü p. mittabhāvaü nāma na jãreyya na nāseyyā 'ti a. Idāni naü ovadanto imaü gāthadvayam āha: 56. Alaso gihã kāmabhogã na sādhu, (= III 154|23) asa¤¤ato pabbajito na sādhu, rājā na sādhu anisammakārã, yo paõķito kodhano so na sādhu. #<[page 376]># %<376 XXII. Mahānipāta.>% 57. Nisamma khattiyo kayirā nānisamma disampati, nisammakārino rāja yaso kittã ca vaķķhatãti. Ta. na sādhå 'ti na laņņhako, anisammakārãti yaü ki¤ci sutvā anupadhāretvā attano paccakkhaü akatvā kārako, yaso kittã cā 'ti issariya parivāro ca guõabhāvan ca ekanten' eva vaķķhatãti. Bhåripa¤ho niņņhito. Evaü vutte rājā M-aü samussitasetacchatte rājapallaüke nisãdāpetvā sayaü nãcāsane nisãditvā ā.: "p-a setacchatte nibbattadevatā maü cattāro pa¤he pucchi, ten' evāhaü p-e puc'chiü, na cattāro p-ā jāniüsu, kathehi me tāta pa¤he" ti, , mahārāja chatte nibbattadevatā vā hotu cātummahārājādayo vā hontu yena kenaci puņņhapa¤haü kathessāmi, vada mahārāja devatāya pucchitapa¤he" ti ā., rājā devatāya pucchitaniyāmen' eva kathento paņhamaü gātham āha: 58. Hanti hatthehi pādehi mukha¤ ca parisumbhati, sa ve rājā piyo hoti kan tena-m-abhipassasãti. M-assa gāthaü sutvā va gaganatale cando viya attho pākaņo ahosi. Atha M. suõa mahārājā 'ti vatvā hantãti paharati parisumbhatãti paharati yeva, sa ve ti so evaü karonto piyo hoti, kantenamabhipassasãti tena kāraõena piyaü hontaü katarapuggalaü tvam rājā abhipassasãti evaü taü devatā pa¤haü pucchi, tassāyaü attho: yadā hi mātu aüke nipanno daharo haņņhatuņņho kãëanto mātaraü hatthapādehi paharati kese lu¤cati muņņhinā mukhaü paharati tadā naü sā coraputta kathaü no evaü paharasãti ādãni pemavasen' eva vatvā pemaü dhāretuü asakkontã āliīgitvā thanantare nipajjāpetvā paricumbati, iti so tassā evaråpe kāle piyataro hoti tathā pituno ti Evaü gaganamajjhe suriyaü uņņhāpento viya pākaņaü katvā pa¤haü kathesi, taü sutvā devatā chattapiõķikavivarato nikkhamitvā upaķķhasarãraü dassentã "sukathito pa¤ho" ti madhurassarena sādhukāraü datvā ratanacaügoņakaü påretvā dibbapupphagandhavāsehi M-aü påjetvā antaradhāyi, rājā M-aü pupphādãhi påjetvā itaraü pa¤haü āyācitvā #<[page 377]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 377>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "vada mahārāja" 'ti vutte dutiyaü gātham āha: 59. Akkosati yathākāmaü āgama¤ c' assa icchati sa ve rājā piyo hoti kan tena-m-abhipassasãti. Atha M. "mahārāja, mātā vacanapesanaü kātuü samatthaü sattavassikaü puttaü `khettaü gaccha, antarāpaõaü gacchā" 'ti ādãni vatvā `sace me ida¤ c' ida¤ ca khādaniyaü bhojaniyaü dassasi gamissāmãti' vatvā `handa puttā' 'ti vatvā datvā taü khāditvā `tvaü sãtāya gharacchāyāya nisãdasi, ahaü tava bahipessakammaü karissāmãti' ādãni hatthavikāramukhavikāraü katvā agacchantaü kupitā daõķakaü gahetvā `tvaü mama santakaü khāditvā khette ki¤ci kātuü na icchasãti' tajjentã naü vegena palāyantaü anubandhitvā gaõhituü asakkontã `gaccha, corā taü khaõķākhaõķikaü chindantå' 'ti ādãni vatvā yathākāmaü yathājjhāsayaü akkosati, yaü pana mukhena bhaõati tato appamattakaü sāpi na icchati āgamana¤ c' assa icchati, so divasabhāgaü kãëitvā sāyaü gehe pavisituü avisahanto ¤ātakānaü santikaü gacchati, mātāpi tassa āgamanamaggaü olokentã anāgacchantaü disvā `pavisituü na visahati, ma¤¤e' ti sokassa hadayaü påretvā assupuõõehi nettehi ¤ātighare upadhārentã puttaü disvā āliīgitvā cumbitvā ubhohi hatthehi daëhaü gahetvā `putta mama pi nāma vacanaü hadaye ņhapesãti' atirekataraü pemaü uppādeti, evaü mahārāja mātu putto kuddhakāle piyataro nāma hotãti" dutiyam pi pa¤haü kathesi, devatā tath' eva påjeti, rājāpi påjetvā tatiyaü pa¤haü āyācitvā "vada mahārājā" ti vutte itaraü gātham āha: 60. Abbhakkhāti abhåtena alikena-m-abhisāraye, sa ve rājā piyo hoti, kan tena-m-abhipassasãti. Ath' assa M. "mahārāja yadā jayampatikā rahogatā lokassādaratiyā kãëantā `tava mayi pemaü n' atthi, #<[page 378]># %<378 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ bahigataü kira te hadayan" ti evaü a¤¤ama¤¤aü abhåtena abbhācikkhanti alikena sārenti codenti tadā te atirekataraü a¤¤ama¤¤aü piyāyanti, evam assa pa¤hass' atthaü jānāhãti" kathesi, devatā tath' eva påjesi, rājāpi påjetvā itaraü pa¤haü āyācitvā "vada mahārājā" 'ti vutte catutthaü gātham āha: 61. Haraü anna¤ ca pāna¤ ca vatthasenāsanāni ca [a¤¤adatthu harā santā] te ve rājā piyā honti, kan tena-m-abhipassasãti. Ath' assa "mahārāja, ayaü pa¤ho dhammikasamaõabrāhmaõe sandhāya vutto, saddhādãni hi kulāni idhalokaparalokaü saddahitvā denti c' eva dātukāmāni ca honti, tāni tathāråpe samaõabrāhmaõe yācante pi laddhaü haritvā paribhu¤jante pi disvā `amhe yeva yācanti, amhākaü yeva santakāni annādãni paribhu¤jantãti' tesu atirekataraü pemaü karonti, evan te a¤¤adatthu harā ekaüsen' eva yācakam eva laddhaü harantā vasamānā piyā hontãti", imasmiü pana pa¤he kathite devatā tath' eva påjetvā sādhukāraü datvā sattaratanapåraü ratanacaügoņakaü "gaõha paõķitā" 'ti M-assa pādamåle khipi, rājāpi pasãditvā senāpatiņņhānaü adāsi, tato paņņhāya M-assa yaso mahā ahosi. Devatāpucchitapa¤ho niņņhito. Puna te cattāro janā "gahapatiputto idāni mahantataro jāto, kiü karomā" 'ti mantayiüsu, atha ne Se-āha: "hotu, diņņho me upāyo, g-puttaü upasaükamitvā `rahassaü nāma kassa kathetuü vaņņatãti' pucchissāma, so `na kassacãti' vakkhati, atha naü `g-putto deva tuyhaü paccatthiko jāto' ti paribhindissāmā" 'ti vatvā te cattāro p-assa gharaü gantvā paņisanthāraü katvā "p-a pa¤haü pucchitukām' amhā" 'ti vatvā "pucchathā" 'ti vutte Se-pucchi: "p-a purisena nāma kattha patiņņhātabban" ti, "sacce" ti, "sacce patiņņhitena kiü kātabban" ti, #<[page 379]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 379>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "dhanaü uppādetabban" ti, "dhanaü uppādetvā k. k." ti, "manto gahetabbo" ti, "taü gahetvā k. k." ti, "attano rahassaü parassa na kathetabban" ti ā., te "sādhu p-ā" 'ti tuņņhamānasā hutvā "idāni g-puttassa piņņhiü passissāmā" 'ti ra¤¤o santikaü gantvā "mahārāja g-putto te paccatthiko jāto" ti vadiüsu, rājā "nāhaü tumhākaü saddahāmi, na so mayhaü paccatthiko bhavissatãti" paņikkhipi, "saccaü mahārāja saddahatha asaddahanto pana tam eva pucchatha: `p-a attano rahassaü kassa kathetabban' ti, sace pana paccatthiko na bhavissati `asukassa nāma kathetabban' ti vakkhati, sace bhavissati `kassaci na kathetabbaü, manorathe pana paripuõõe kathetabban' ti vakkhati, tadā amhākaü saddahitvā nikkaükhā bhaveyyāthā" 'ti, so "sādhå" 'ti sampaņicchitvā ekadivasaü sabbesu samāgantvā nisinnesu Vãsatinipāte Paõķitapa¤hassa (IV p. 473) paņhamaü gātham āha: 62. Pa¤ca paõķitā samāgatā, pa¤ho me paņibhāti, taü suõātha: nindiyam atthaü pasaüsiyaü vā kass' evāvikareyya guyhaü atthan ti. Evaü vutte Se-"rājānam pi amhākaü ¤ev' antare paņikkhipissāmā" 'ti cintetvā imaü gātham āha: 63. Tvam pi āvikarohi bhåmipāla, bhattā bhārasaho tuvaü vad' etaü, tava chanda¤ ca ruci¤ ca sammasitvā atha vakkhanti janinda pa¤ca dhãrā ti. Ta. bhattā ti tvaü amhākaü bhattā c' eva uppannassa ca bhārassa saho paņhamaü tāva tvam eva etaü vadehi, tava chanda¤ca ruci¤cā 'ti pacchā tava chanda¤ c' eva ruccanakāraõāni ca sammasitvā ime paõķitā vakkhanti. Atha rājā attano kilesavasikatāya imaü gātham āha: 64. Yā sãlavatã ana¤¤adheyyā bhattucchandavasānugā manāpā #<[page 380]># %<380 XXII. Mahānipāta.>% nindiyam atthaü pasaüsiyaü vā bhariyāyāvikareyya guyham atthan ti. Ta. ana¤¤a-ti kilesavasena a¤¤ena agahetabbā ti a. Tato Se-"pakkhitto dāni me attano antare rājā" ti tussitvā sayaükatakāraõam eva dãpento gātham āha: 65. Yo kicchagatassa āturassa saraõaü hoti gatã parāyana¤ ca nindiyam atthaü pasaüsiyaü vā sakhino vāvikareyya guyham atthan ti. Atha rājā Pukkusaü pucchi: "kathaü Pu-a tvaü passasi, kassa rahassaü kathetabban" ti, so imaü g. ā.: 66. Jeņņho atha majjhimo kaniņņho so ce sãlasamāhito ņhitatto -- nindiyam atthaü pasaüsiyaü vā bhātu vāvikareyya guyham atthan ti. Ta. ņhitatto ti patiņņhitasabhāvo nibbisevano. Tato rājā Kāvindaü pucchi, so imaü gātham āha: 67. Yo ve{} hadayassa paddhagå anujāto pitaraü anomapa¤¤o nindiyam atthaü pasaüsiyaü vā puttassāvikareyya guyhaü atthan ti. Ta. paddhagå ti pesanakārako, yo pitussa pesanaü karoti, pitu cittassa vase vattati, ovādakkhamo hotãti a., anujāto ti tayo puttā, anuppannaü yasaü uppādento atijāto nāma, kulaüguro kulapacchimako dhanavināsako avajāto nāma, kulatantikulapaveõirakkhako pana anujāto nāma, taü sandhāy' evam āha. Tato rājā Devindaü pucchi, so imaü gātham āha: 68 Mātā dipadājanindaseņņha yo naü poseti chandasā piyena nindiyam atthaü pasaüsiyaü vā mātu vāvikareyya guyham atthan ti. #<[page 381]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 381>% Ta. dipadājanindaseņņhā 'ti dipadānaü seņņha janinda, chandasā piyenā 'ti chadena c' eva pemena ca. Te pucchitvā rājā p-aü pucchi: "kathaü passasi p-ā" 'ti vutte so imaü gātham āha: 69. Guyhassa hi guyham eva sādhu, na hi guyhassa pasattham āvikammaü, anippādāya saheyya dhãro nippannattho yathāsukhaü bhaõeyyā 'ti. Ta. anippādāyā 'ti mahārāja yāva attano icchitaü na nippajjissati tāva p-o adhivāseyya na kassaci katheyyā 'ti a. Paõķitena evaü vutte rājā anattamano ahosi, tato Serājānaü rājāpi Se-assa mukhaü olokesi, Bo. tesaü kiriyaü disvā va jāni: "ime cattāro paņhamam eva maü ra¤¤o paribhindiüsu, vãmaüsanavasena pa¤ho pucchito bhavissatãti", tesaü pana kathentānaü ¤eva suriyo atthaü gato dãpā jalitā, p-o "rājakammāni nāma bhāriyāni, na ¤āyati kiü bhavissati, khippam eva gantuü vaņņatãti" uņņhāyāsanā rājānaü vanditvā nikkhamanto cintesi: "imesu eko `sahāyassa kathetuü vaņņatãti' ā., eko `bhātu' eko `puttassa' eko `mātuyā k. vaņņatãti' ā., imehi katam etaü bhavissati, diņņhakam ev' etam bhavissatãti diņņhaka¤ c' eva kathentãti ma¤¤āmi, hotu ajj' ev' etaü jānissāmãti" sanniņņhānam akāsi, te pana cattāro pi a¤¤esu divasesu rājakulā nikkhamitvā rājanivesanadvāre ekassa bhattammaõassa piņņhe nisãditvā kiccakaraõãyāni mantetvā gharāni gacchanti, tasmā p. "aha¤ ca tesaü rahassaü ammaõassa heņņhā nipajjitvā jānituü sakkuõeyyan" ti cintetvā taü ammaõaü ukkhipāpetvā ta. attharakaü attharāpetvā a. heņņhā pavisitvā purisānaü sa¤¤aü adāsi: "tumhe catåsu p-esu mantetvā gatesu āgantvā maü nethā" ti, te "sādhå" 'ti paņikkamiüsu, Sepi rājānaü ā.: "mahārāja tumhe amhākaü na saddahatha, #<[page 382]># %<382 XXII. Mahānipāta.>% idāni kãdisan" ti, so bhedakānaü vacanaü gahetvā anisāmetvā va bhãtatasito "idāni kiü karoma Senaka p-ā" 'ti pucchi, "mahārāja papa¤caü akatvā ka¤ci ajānāpetvā g-puttaü māretuü vaņņatãti", "Senaka ņhapetvā tumhe a¤¤o mama atthakāmo nāma n' atthi, tumhe va attano suhade gahetvā dvārantare ņhatvā g-puttassa pāto vā upaņņhānaü āgacchantassa khaggena sãsaü chindathā" 'ti attano khaggaratanaü adāsi, te "sādhu deva, mā bhāyi, mayaü naü māressāmā" 'ti vatvā nikkhamitvā "diņņhā no paccāmittassa piņņhãti" gantvā bhattammaõapiņņhe nisãdiüsu, tato Se-ā.: "ambho ko g-puttaü paharissatãti", itare "tumhe yeva ācariyā" 'ti tass' eva bhāraü akaüsu, atha te Se-pucchi: "tumhe rahassaü nāma asukassa ca asukassa ca kathetabban ti vadittha, kiü vo etaü kataü udāhu diņņhaü ādu sutan" ti, "tiņņhat' etaü ācariya, yaü tumhe rahassaü nāma sahāyakassa kathetabban ti vadittha etaü katan" ti, "kiü vo etenā" 'ti, "kathetha ācariyā" 'ti, "imasmiü rahasse ra¤¤o ¤āte mayaü jãvitaü n' atthãti", "mā bhāyathācariya, idha tumhākaü rahassaü bhedako nāma n' atthi, kathethācariyā" 'ti. So nakhena ammaõaü koņņetvā "n' atthi nu kho imassa heņņhā g-putto" ti ā., "ācariya g-putto attano issariyena evaråpaü ņhānaü na pavisati, idāni yasena pamatto bhavissati, kathetha tumhe" ti. Se-attano rahassaü kathento ā.: "imasmiü yeva nagare asukaü nāma vesiyaü jānāthā" ti, "āma ācariyā" ti, "idāni sā pa¤¤āyatãti", "na pa¤¤āyati ācariyā" 'ti, "ahaü sālavanuyyāne tāya saddhiü purisakiccaü katvā tassā pilandhanesu lobhena taü māretvā tassā yeva sāņakena bhaõķikaü katvā āharitvā amhākaü ghare asukabhåmikāya asukagabbhe nāgadante olaübesiü, vala¤jetuü na visahāmi, #<[page 383]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 383>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ purāõabhāvam assa olokemi, evaråpam pi rājāparādhakammaü katvā mayā ekassa sahāyakassa kathitaü, tena na kassaci kathitapubbaü, iminā kāraõena `sahāyakassa guyhaü kathetabban' ti mayā kathitan" ti ā., p. tassa rahassaü sādhukaü vavatthāpetvā sallakkhesi. Pukkuso pi attano r. kathento "mama åruyā kuņņhaü atthi, kaniņņho me pāto va ka¤ci ajānāpetvā taü dhovitvā bhessajjena makkhetvā upari pilotikaü datvā bandhati, rājā mayi muducitto `ehi Pukkusā' 'ti maü pakkositvā yebhuyyena mama åruyaü yeva sayati, sace pana jāneyya mārāpeyya, taü kammaü mama kaniņņhaü ņhapetvā a¤¤o jānanto nāma n' atthi, tena kāraõena `r. nāma bhātu kathetabban' ti mayā vuttan" ti ā. Kāvindo pi attano r. kathento: "maü kāëapakkhe uposathadivase Naradevo nāma yakkho gaõhati, ahaü ummattakasunakho viya viravāmi, sv-āhaü tam atthaü puttassa kathesiü, so mama yakkhena gahitabhāvaü ¤atvā maü antogehe bandhitvā nipajjāpetvā dvāraü pidahitvā nikkhamitvā mama saddaü paticchādanatthaü dvāre samajjaü kāreti, iminā kāraõena `r. nāma puttassa kathetabban' ti mayā vuttan" ti ā. Tato tayo pi Devindaü pucchiüsu, so pi attano r. kathento: "mayā maõipabhaüsanaü kammaü karontena ra¤¤o santakaü Sakkena Kusarājassa dinnaü siripavesanaü maīgalamaõiratanaü thenetvā mama mātuyā dinnaü, sā ka¤ci ajānāpetvā mama rājakulaü pavisanakāle taü mayhaü deti, ahaü tena maõinā siriü pavesetvā rājanivesanaü gacchāmi, rājā tumhehi saddhiü akathetvā paņhamataraü mayā saddhiü katheti, devasikaü aņņhasoëasadvattiüsacatusaņņhiü kahāpaõe paribbayatthāya mayhaü deti, sace tassa maõiratanassa channabhāvaü rājā jāneyya mayhaü jãvitaü n' atthi, iminā kāraõena `r. nāma mātuyā kathetabban' ti mayā vuttan" ti ā. M. sabbesam pi guyhaü paccakkham akāsi, #<[page 384]># %<384 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ te pana attano udaraü phāletvā antaü bāhiraü karontā viya r. a¤¤ama¤¤aü kathetvā appamattā "pāto va āgacchatha, g-puttaü māressāmā" ti vatvā uņņhāyāsanā pakkamiüsu. Tesaü gatakāle paõķitassa purisā āgantvā ammaõaü ukkhipitvā M-aü ādāya gamiüsu. So nahāyitvā alaükaritvā subhojanaü bhu¤jitvā "ajja me bhaginã Udumbarādevã rājagehato me sāsanaü pessessatãti" ¤atvā dvāre paccāyikaü purisaü ņhapesi: "rājagehato āgataü sãghaü pavesetvā mama dasseyyāsãti", eva¤ ca pana vatvā sayanapiņņhe nipajji, tasmiü khaõe rājāpi sayanapiņņhe nipanno p-assa guõaü saritvā "Mahosadhapaõķito sattavassikakālato paņņhāya maü upaņņhahanto na ki¤ci mayhaü anatthaü akāsi, devatāpucchāya paõķite asati jãvitam pi me na siyā, veripaccāmittānaü vacanaü gahetvā `asamadhuraü paõķitaü mārethā' ti khaggaü dentena ayuttaü mayā kataü, sve dāni naü passituü na labhissāmãti" sokaü uppādesi, sarãrato sedā mucciüsu, sokasamappito cittāssādaü na labhi, U-devã tena saddhiü ekasayanagatā taü ākāraü disvā "kin nu kho mayhaü koci aparādho atthi udāhu a¤¤aü devassa ki¤ci sokakāraõaü uppannan" ti pucchantã i. g. ā.: 70. Kin nu tvaü vimano si rāja, dipadindavacanaü suõoma n' etaü, kiü cintayamāno dummano si, na hi deva aparādho atthi mayhan ti. Atha rājā gātham āha: 71. Pa¤¤o vajjho Mahosadho ti, āõatto me vadhāya bhåripa¤¤o, taü cintayamāno dummano 'smi, na hi devi aparādho atthi tuyhan ti. Ta. āõatto ti bhadde cattāro p-ā Ma-paõķitaü mama paccatthiko ti kathayiüsu, mayā tatvato avicinitvā vadhetha nan ti bhåripa¤¤o vadhāya āõatto, taü kāraõaü cintayamāno varaü mama maraõaü na paõķitassā 'ti dummano 'smãti ā. #<[page 385]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 385>% Tassā taü sutvā va Mahāsatte pabbatamatto soko uppajji, sā cintesi: "eken' upāyena rājānaü assāsetvā ra¤¤o niddokkamanakāle mama kaniņņhassa sāsanaü pahiõissāmãti", atha naü sā āha: "mahārāja tayā v' etaü kataü gahapatiputtaü mahante issariye patiņņhāpentena, tumhehi so senāpatiņņhāne ņhapito, idāni kira tumhākaü yeva paccatthiko jāto, na kho pana paccāmitto khuddako nāma atthi, hāretabbo va so, tumhe mā cintayitthā" 'ti rājānaü assāsesi, so tanubhåtasoko niddaü okkami, devã uņņhāya gabbhaü pavisitvā "Mahosadha, cattāro p-ā taü paribhindiüsu, rājā kuddho sve dvārantare tava vadhaü āõāpesi, sve rājakulaü na āgacceyyāsi, āgacchanto pana nagaraü hatthagataü katvā samattho hutvā āgaccheyyāsãti" paõõaü likhitvā modakassa anto pakkhipitvā modakaü suttakena veņhetvā navabhājane katvā vāsetvā la¤chetvā atthacarikāya itthiyā adāsi: "imaü modakaü āharitvā mama kaniņņhassa dehãti", sā tathā akāsi, "rattiü kathaü nikkhantā" ti na cintetabbaü, ra¤¤ā paņhamam eva deviyā varo dinno, tena taü na koci vāresi, Bo. paõõākāraü gahetvā uyyojesi, sā gantvā dinnabhāvaü ārocesi, tasmiü khaõe devã gantvā ra¤¤ā saddhiü nipajji, Bo. pi modakaü bhinditvā paõõaü vācetvā tam atthaü ¤atvā kātabbaü kiccaü vicāretvā sayane nipajji. Itare cattāro janā pāto va khaggahatthā dvārantare ņhatvā p-aü apassantā dummanā hutvā ra¤¤o santikaü gantvā "kiü paõķitā hato vo g-putto" ti vutte "na passāma devā" ti āhaüsu. M. pi aruõuggamane yeva nagaraü attano hatthagataü ¤atvā ta. ta. ārakkhaü datvā mahājanaparivuto rathaü āruyha mahantena parivārena rājadvāraü agamāsi, rājā sãhapa¤jaraü ugghāņetvā olokento aņņhāsi, atha naü M. rathā otaritvā vandi, rājā cintesi: "sac' āyaü mama paccatthiko bhaveyya na maü vandeyyā" 'ti, #<[page 386]># %<386 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atha naü pakkosāpetvā rājā sayane nisãdi, M. pi gantvā ekamantaü nisãdi, cattāro pi p-ā tatth' eva nisãdiüsu, atha naü rājā ki¤ci ajānanto viya "tāta tvaü hiyyo gato idāni āgacchasi, kiü maü evaü pariccajasãti" vatvā imaü gātham āha: 72. Abhidosagato idāni esi, kiü sutvā kim āsaükate mano te, ko te kim avoca bhåripa¤¤a, iügha taü vacanaü suõoma, bråhi me tan ti. Ta. abhi -- ti hiyyo paņhamayāme gato, kimāsaükate ti kiü āsaükate, kimavocā 'ti kiü ra¤¤o santikaü māgamãti taü koci avoca. Atha naü M.: "mahārāja tayā me catunnaü p-tānaü vacanaü gahetvā vadho āõatto, tenāhaü na emãti" codento i. g. ā.: 73. Pa¤¤o vajjho Mahosadho ti yadi te mantayitaü janinda dosaü bhariyāya rahogato asaüsi guyhaü pātukataü sutaü mam' etan ti. Ta. yadite ti yasmā tayā, mantayitan ti kathitaü, dosan ti abhidosaü, rattibhāge ti a., kassa kathitan ti bhariyāya, tvaü hi tassā imaü atthaü rahogato asaüsi, guyhaü -- ti yathā evaråpaü attano rahassaü pākaņaü kataü, sutaü mametan ti mayā pan' etaü tasmiü yeva khaõe sutaü devā 'ti vadati. Rājā taü sutvā va "imāya taü khaõaü yeva sāsanaü pahitaü bhavissatãti" kuddho deviü olokesi, taü ¤atvā M. "kiü deva deviyā kujjhatha, ahaü atãtānāgatapaccuppannaü sabbaü jānāmi, deva tumhākaü rahassaü tava deviyā kathitaü hotu, ācariya-Senakassa Pukkusādãnaü vā rahassaü mama kena kathitaü, ahaü etesaü pi rahassaü jānāmi yevā" 'ti Senakassa tāva rahassaü kathento imaü gātham āha: 74. Yaü sālavanasmiü Senako pāpakammam akāsi asabbhiråpaü #<[page 387]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 387>% sakhino va rahogato asaüsi, guyhaü pātukataü sutaü mam' etan ti. Ta. asabbhi -- ti asādhujātikaü lāmakaü akusalakammaü akāsi, imasmiü yeva nagare asukaü nāma vesiü sālavanuyyāne māretvā alaükāraü gahetvā tassā yeva sāņakena bhaõķikaü katvā attano ghare asukaņņhāne ņhapesi, sakhino vā 'ti atha naü mahārāja ekassa sahāyakassa rahogato hutvā akkhāsi, tam pi mayā sutaü, nāhaü devassa paccatthiko jāto Senako paccatthiko, yadi te paccatthikena kammaü atthi Senakaü gaõhāpehãti. Rājā Senakaü oloketvā "saccan" ti pucchitvā "saccaü devā" 'ti vutte tassa bandhanāgāraü pavesanaü āõāpesi. Paõķito pi Pukkusassa rahassaü kathento i. g. ā.: 75. Pukkusa-purisassa te janinda uppanno rogo arājayutto, bhātuc ca rahogato asaüsi, guyhaü pātukataü sutaü mam' etan ti. Ta. arājayutto ti mahārāja ekassa kuņņharogo uppanno, so rājånaü pattuü ayutto, chupanānucchaviko na hoti, tumhe ca Pukkusassa åru muduko ti yebhuyyena tass' eva årumhi nipajjatha, so pan' esa vaõabandhanapilotikāya phasso devā 'ti. Rājā nam pi oloketvā "saccan" ti pucchitvā "āma devā" 'ti vutte tam pi bandhanāgāraü pavesāpesi. Paõķito Kāvindassa pi rahassaü kathento āha: 76. âbādho 'yaü asabbhiråpo, Kāvindo Naradevena puņņho puttassa rahogato asaüsi, guyhaü pātukataü sutaü mam' etan ti. Ta. asabbhi -- ti yena so ābādhena puņņho ummattakasunakho viya viravati so naradevayakkhābādho asabbhijātiko lāmako, tena puņņho rājakulaü pavisituü ayutto mahārājā 'ti. #<[page 388]># %<388 XXII. Mahānipāta.>% Rājā tam pi "saccaü Kāvindā" 'ti pucchitvā "saccan" ti vutte tam pi bandhanāgāraü pavesāpesi. P. Devindassa rahassaü kathento i. g. ā.: 77. Aņņhavaükaü maõiratanaü uëāraü Sakko te addā pitāmahassa, Devindassa gataü tad ajja hatthaü, mātuc ca rahogato asaüsi, guyhaü pātukataü sutaü mam' etan ti Ta. pitāmahassā 'ti tava pitāmahassa Kusarājassa, tadajja-ti taü maīgalasammataü maõiratanaü ajja Devindassa hatthagataü mahārājā 'ti. Rājā tam pi "saccaü kirā" 'ti pucchitvā "saccan" ti vutte tam pi bandhanāgāraü pavesāpesi. Evan te "Bodhisattaü vadhessāmā" 'ti sabbe sambandhanaü paviņņhā. Bo. pi "iminā kāraõenāhaü `attano guynaü parassa na kathetabban' ti vadāmi, kathetuü vaņņatãti vadantā pana mahāvināsaü pattā" ti vatvā uparidhammaü desento imā gāthā abhāsi: 78. Guyhassa hi guyham eva sādhu, na hi guyhassa pasattham āvikammaü, anipphādāya saheyya dhãro, nipphannattho yathāsukhaü bhaõeyya. 79. Na guyham atthaü vivareyya, rakkheyya naü yathā nidhiü, na hi pātukato sādhu guyho attho pajānatā 80. Thiyā guyhaü na saüseyya amittassa ca paõķito (V. p. 81) yo cāmisena saühãro hadayatthe no ca yo naro. 81. Guyham attham asambuddhaü sambodhayati yo naro mantabhedabhayā tassa dāsabhåto titikkhati. 82. Yāvanto purisass' atthaü guyhaü jānanti mantinaü tāvanto tassa ubbegā, tasmā guyhaü na vissaje. 83. Vivicca bhāseyya divā rahassaü rattiü giraü nātivelaü pamu¤ce, #<[page 389]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 389>% upassutikā hi suõanti mantaü, tasmā manto khippaü upeti bhedan ti. Ta. amittassa cā 'ti itthiyā ca paccatthikassa ca na katheyya, saühãro ti yo ca yena kenaci āmisena saühãrati upalāpanasaügahaü gacchati tassa pi na saüseyya, hadayatthe no ti yo amitto mittapatiråpako mukhena a¤¤aü katheti hadayena a¤¤aü cinteti tassāpi na saüseyya, asambuddhan ti parehi a¤¤ātaü, asambodhanan ti pi pāņho, pare sambodhetuü ayuttan ti a., titikkhatãti tassa akkosam pi paharam pi dāso viya hutvā titikkhati adhivāseti, mantinan ti mantãnaü vā antare, yāvanto ti mantino jānantãti a., tāvanto ti te guyhajānanake paņicca tattakā tassa ubbegā santāsā uppajjantãti, na vissaje ti na vissajjeyya paraü na jānāpeyya, viviccā 'ti sace divā rahassaü mantetukāmo hoti viviccaü okāsaü kāretvā supaņicchannaņņhāne manteyya, nātivelan ti rattiü rahassaü kathento pana ativelaü mariyādātikkamantaü mahāsaddaü karonto giraü na-ppamu¤ceyya, upassutikā ti mantaņņhānaü upagantvā tirokuķķādisu ņhatvā sotāro bhavanti, tasmā ti mahārāja tena kāraõena so manto khippaü bhedam upetãti ā. Rājā M-assa kathaü sutvā: "ete sayaü rājaverino hutvā p-aü mama veriü karontãti" kujjhitvā "gacchatha te nagarā nikkhamāpetvā sålesu tāva uttāsetha sãsāni vā chindathā" 'ti āõāpesi, tesu pacchābāhaü bandhitvā catukke ņhatvā pahārasataü datvā nãyamānesu p., deva ime tumhākaü porāõakāmaccā, khamatha tesaü aparādhan" ti ra¤¤o kathesi, rājā "sādhå" 'ti pakkosāpetvā tass' eva dāse katvā adāsi, so pana te tatth' eva bhujisse akāsi, rājā "tena hi mama vijite mā vasantå" 'ti pabbājaniyakammaü āõāpesi, p. "khamatha deva etesaü andhabālānan" ti khamāpetvā tesaü ņhānantarāni paņipākatikāni kārāpesi, rājā "paccāmittesu pi tāv' assa evaråpā mettābhāvanā, a¤¤esu kathaüråpā bhavissatãti" paõķitassa ativiya pasanno. Tato paņņhāya cattāro p-ā uddhaņadāņhā viya sappā nibbisā hutvā ki¤ci kathetuü nāsakkhiüså 'ti. Pa¤capaõķitapa¤ho niņņhito. Niņņhito ca Paribhindanakathā ti. Tato paņņhāya p. va ra¤¤o attha¤ ca dhamma¤ ca anusāsati, so cintesi: "ra¤¤o setacchattam eva, rajjaü pana ahaü vicāremi, #<[page 390]># %<390 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ mayā appamattena bhavituü vaņņatãti" so nagare mahāpākāraü nāma kāresi, tathā anupākāradvāraņņālake antaraņņālake udakaparikhaü kaddamaparikhaü sukkhaparikhan ti tisso parikhā kāresi, antonagare pi jiõõagehāni paņisaükhārāpesi, mahāpokkharaõiyo kārāpetvā tāsu udakanidhānaü kāresi, nagare sabbakoņņhāgārāni dha¤¤assa pårāpesi, Himavantapadesato kulåpagatāpasehi kaddamakumudabãjaü āharāpesi, udakaniddhamanāni sodhāpetvā bahinagare pi jiõõapaņisaükhārakammaü kārāpesi, kiükāraõā: anāgatabhayaü paņibāhanatthaü, tato tato āgatavāõijake pi "kuto āgatā" ti pucchitvā "asukaņņhānato nāmā" 'ti "tumhākaü ra¤¤o kiü piyan" ti "asukaü nāmā" 'ti sutvā tesaü sammānaü kāretvā uyyojetvā attano ekasatayodhe pakkositvā "sammā mayā dinnapaõõākāre gahetvā ekasatarājadhāniyo gantvā im epaõõākāre attano piyakāmatāya tesaü rājånaü datvā te yeva upaņņhahantā tesaü kiriyaü vā mantaü vā ¤atvā mayhaü pesentā tatth' eva vasatha, ahaü vo puttadāraü posessāmãti" vatvā kesa¤ci kuõķale kesa¤ci suvaõõapādukāyo kesa¤ci suvaõõamālā akkharāni chinditvā "yadā mama kiccaü hoti tadā pa¤¤āyatå" 'ti adhiņņhahitvā tesaü hatthe datvā pesesi, te ta. ta. gantvā tesaü rājånaü paõõākāraü datvā "tumhe upaņņhātuü āgat' amhā" 'ti vatvā "kuto" ti puņņhā āgataņņhānato a¤¤āni ņhānāni ācikkhitvā tehi "sādhå" 'ti sampaņicchite upaņņhahantā tesaü abbhantarikā ahesuü. Tadā Ekabalaraņņhe Saükhapālo nāma rājā āvudhāni sajjāpeti senaü saükaķķhati, tassa santike upanikkhittapuriso p-assa sāsanaü pesesi: "ayaü idha pavatti, `idan nāma karissatãti' na jānāmi, pesetvā sayaü tatvato jānāthā" 'ti. Atha M. suvapotakam āmantetvā: "samma gantvā Ekabalaraņņhe Saükhapālarājā idan nāma karotãti ¤atvā sakala-Jambudãpaü āhiõķitvā mayhaü pavattiü āharathā" #<[page 391]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 391>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 'ti vatvā madhulājaü khādāpetvā madhupānãyaü pāyetvā satapākasahassapākehi telehi pakkhantaraü makkhetvā pācãnasãhapa¤jare ņhatvā vissajjesi, so ta. gantvā tassa purisassa santikā tassa ra¤¤o pavattiü tatvato ¤atvā Jambudãpaü parigaõhanto Kampillaraņņhe Uttarapa¤cālanagaraü pāpuõi. Tadā tattha Cåëani-Brahmadatto nāma rājā r. kāresi, tassa Kevaņņo nāma brāhmaõo attha¤ ca dhamma¤ ca anusāsati p. vyatto, so paccåsakāle pabujjhitvā dãpālokena alaükatasirigabhaü olokento mahantaü yasaü disvā "ayaü mama yaso kassa santako" ti cintento "na a¤¤assa Cåëanã-Brahmadattassa santako, evaråpassa pana yasassa dāyakaü rājānaü sakala-Jambudãpe aggarājānaü kātuü vaņņati, aha¤ ca aggapurohito bhavissāmãti" cintesi, so pāto va ra¤¤o santikaü gantvā sukhasayyaü pucchitvā "deva mantetabbaü atthãti", "vada ācariyā" 'ti, "deva antonagare raho nāma na sakkā laddhuü, uyyānaü gacchāmā" 'ti, so "sādhu ācariyā" 'ti rājā tena saddhiü uyyānaü gantvā balakāyaü bahi ņhapetvā ārakkhaü kārāpetvā brāhmaõena saddhiü uyyānaü pavisitvā maīgalasilāpaņņe nisãdi, suvapotako taü kiriyaü disvā "bhavitabbam ettha kāraõena, ajja p-assa ācikkhitabbayuttakaü ki¤ci suõissāmãti" uyyānaü pavisitvā maīgalasālarukkhassa pattantare allãyitvā nisãdi, rājā "kathehi ācariyā" 'ti ā., "mahārāja tava kaõõe ito karohi, catukaõõo yeva manto bhavissati, sace mahārāja mama vacanaü karohi sakala-Jambudãpe taü aggarājānaü karomãti", so mahātaõhāya tassa vacanaü sutvā somanassappatto hutvā "kathethācariya, karissāmãti", "deva mayaü senaü saükaķķhitvā paņhamaü khuddakanagaraü rumhitvā gaõhissāma, ahaü hi cåëadvārena nagaraü pavisitvā rājānaü vakkhāmi: `mahārāja tava yuddhena kiccaü n' atthi, kevalaü amhākaü santako hohi, tava r. tav' eva bhavissati, yujjhanto pana amhākaü balavāhanassa mahantatāya ekanten' eva parajjhissasãti', #<[page 392]># %<392 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sace me vacanaü karissasi saügahissāma taü noce yujjhitvā jãvitakkhayaü pāpetvā dve senā gahetvā a¤¤aü nagaraü tato a¤¤an ti eten' upāyena s-Jambudãpe r. gahetvā jayapānaü pivissāmā" 'ti vatvā "ekasatarājāno amhākaü nagaraü ānetvā uyyāne āpānamaõķapaü kāretvā ta. nisinne visamissakaü suraü pāyetvā sabbe pi te jãvitakkhayaü pāpetvā Gaīgāya khipitvā ekasatarājadhānisu r. amhākaü hatthagataü karissāma, evaü tvaü s-Jambudãpe aggarājā bhavissasãti", so "sādhu ācariya, evaü karissāmãti", "mahārāja, catukkaõõo manto nāma, ayaü hi na sakkā a¤¤ena jānituü, tasmā papa¤caü akatvā sãghaü nikkhamathā" 'ti, rājā tussitvā "sādhå" 'ti sampaņicchi. Suvapotako taü sutvā tesaü mantapariyosāne sākhāyaü olambakaü otārento viya Kevaņņassa sãse chakaõapiõķaü pātetvā "kim etan" ti mukhaü vivaritvā uddhaü olokentassa aparaü mukhe pātetvā kirãti vassanto sākhāto uppatitvā "Kevaņņa tvaü `catukaõõo me manto' ti ma¤¤asi, idān' eva chakaõõo jāto, puna aņņhakaõõo bhavitvā anekasatakaõõo bhavissatãti" vatvā "gaõhatha gaõhathā" 'ti vadantānaü ¤eva vātavegena Mithilaü gantvā p-assa nivesanaü pāvisi, tassa pana idaü vattaü: "sace pana kutoci āgatasāsanaü paõķitass' eva kathetabbaü hoti ath' assa aüsakåņe otarati, sace Amaradeviyāpi sotuü vaņņati ucchaīge otarati, sace mahājanena sotabbaü bhåmiyaü otarati, so p-assa aüsakåņe otari, tāya sa¤¤āya "rahassena bhavitabban" ti mahājano paņikkami, p. taü gahetvā uparimatalaü abhiruyha "kin te tāta diņņhaü kiü sutan ti pucchi, ath' assa: "so ahaü deva s-Jambudãpe a¤¤assa ra¤¤o santike ki¤ci bhayaü na passāmi, Uttarapa¤cālanagare pana C-Brahmadattassa purohito Kevaņņo nāma rājānaü uyyānaü netvā catukaõõamantaü gaõhi, ahaü sākhantare nisãditvā tassa mukhe chakaõapiõķaü pātetvā āgato 'mhãti" vatvā sabbaü diņņhaü sutaü p-assa kathesi, "ra¤¤ā pana sampaņicchitan" #<[page 393]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 393>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ti vutte ca "sampaņicchitaü devā" 'ti ā., p. tassa katabbayuttakaü sakkāraü kāretvā taü mudupaccattharaõe suvaõõapa¤jare nipajjāpetvā "Kevaņņo mama Mahosadhabhāvaü na jānāti ma¤¤e, na idāni 'ssa mantimantassa matthakaü pāpuõituü dassāmãti" cintetvā nagarato duggatakulāni nãharāpetvā bahi vāsesi, raņņhajanapadadvāragāmesu samiddhāni issarakulāni ānetvā nagare vāsesi, bahuü dhanadha¤¤aü sannicayaü kāresi. C-Brahmadatto pi Kevaņņassa vacanaü gahetvā senaīgaparivuto gantvā ekaü nagaraü parikkhipi, Kevaņņo vuttanayena ta. pavisitvā taü rājānaü sa¤¤āpetvā attano santakaü katvā dve senā ekato katvā a¤¤aü rājānan ti evaü C-Brahmadatto Kevaņņassa ovāde ņhito ņhapetvā Vedeharājānaü sese s-Jambudãpe rājāno attano santake akāsi. Bodhisattassa upanikkhittakapurisā "Brahmadattena ettakāni nagarāni gahitāni, appamatto hotå" 'ti niccaü sāsanaü pesesun" ti, so pi nesaü "ahaü idha appamatto, tumhe anukkaõņhantā appamattā hutvā vasathā" 'ti pesesi. Brahmadatto sattadivasasattamāsādhikehi sattahi saüvaccharehi Vedeharajjaü ņhapetvā sesa-Jambudãpe r. gahetvā Kevaņņaü āha: "ācariya Mithilāyaü Vedeharajjaü gaõhāmā" 'ti, "mahārāja Mahosadhapaõķitassa vasananagare r. gaõhituü na sakkhissāma, so hi evaüpa¤¤āya sampanno upāyakusalo" ti, iti so vitthāretvā candamaõķale pahārento viya Ma-assa guõaü kathesi, ayaü hi sayaü pi upāyakusalo va, tasmā "Mithilarajjaü nāma deva appamattakaü, s-Jambudãpe r. amhākaü pahoti, kin no etenā" 'ti upāyen' eva rājānaü sallakkhāpesi, sesarājāno pi "mayaü Mithilāya r. gahetvā va jayapānaü pivissāmā" 'ti vadanti, Kevaņņo te pi vāretvā "Videharajjaü gahetvā kiü karissāma, so rājā amhākaü santako va, nivattathā" 'ti upāyen' eva bodhesi, te tassa vacanaü sutvā nivattiüsu, Mahāsattassa purisā sāsanaü pesayiüsu: "Brahmadatto ekasatarājaparivāro Mithilaü āgacchanto va nivattitvā attano nagaram eva gato" ti, #<[page 394]># %<394 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so pi tesaü "ito paņņhāya tassa kiriyaü jānantå" 'ti paņipesesi. Brahmadatto pi Kevaņņena saddhiü "idāni kiü kiccaü karissāmā" ti mantetvā "mayaü jayapānaü pivissāmā" 'ti uyyānaü alaükaritvā "cāņisahassesu suraü ņhapetha, nānāvidhāni ca macchamaüsādãni upanethā" 'ti sevake āõāpesi, tam pi pavattiü p-assa upanikkhittapurisā pesayiüsu, te pana "visaü yojetvā rājāno māretukāmo" ti na jānanti, M. pana sukapotakassa santikā sutattā jānāti, so "nesaü surāpānadivasaü tatvato jānitvā mama pesethā" 'ti sāsanaü paņipesesi, te tathā kariüsu, taü sutvā p.: "na yuttaü mādise paõķite dharamāne ettakānaü rājånaü maraõaü, avassayo tesaü bhavissāmãti" cintetvā sahajātaü yodhasahassaü pakkosāpetvā, samma C-Brahmadatto kira uyyānaü alaükarāpetvā ekasatarājaparivuto suraü pātukāmo, tumhe ta. gantvā rājånaü āsanesu pa¤¤attesu kismi¤ci anisinne yeva `C-Brahmadattassa anantaraü mahārahāsanaü amhākaü ra¤¤o' ti gahetvā tesaü purisehi `tumhe kassa purisā' ti vutte `Videharājassā' 'ti vadeyyātha, te `tumhehi saddhiü mayaü sattadivasasattamāsādhikāni sattavassāni r. gaõhantā ekadivasam pi Videharājānaü na passāma, kiürājā nām' esa, gacchath' assa pariyante āsanaü gaõhathā' 'ti vadantā kalahaü karissanti, tumhe `ņhapetvā Brahmadattaü a¤¤o amhākaü ra¤¤o uttaritaro va n' atthãti' kalahaü vaķķhetvā `amhākaü ra¤¤o āsanamattam pi alabhantā idāni vo (add: n' eva) suraü pātuü na macchamaüsaü khādituü dassāmā' 'ti nadantā vaggantā sadden' eva tesaü tāsaü janetvā mahantehi laguëehi sabbacāņiyo bhinditvā macchamaüsaü vippakiritvā aparibhogaü katvā javena senāya antaraü pavisitvā devanagaraü paviņņhā asurā viya ulloëaü uņņhāpetvā:, mayaü Mithilanagare Ma-paõķitassa purisā, sakkontā amhe gaõhathā' 'ti tumhākam gatabhāvaü jānāpetvā āgacchathā" 'ti vatvā pesesi, te "sādhå" 'ti tassa vacanaü sampaņicchitvā vanditvā sannaddhapa¤cāvudhā nikkhamitvā ta. #<[page 395]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 395>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ gantvā Nandanavanam iva alaükatauyyānaü pavisitvā samussitasetacchatte ekasatarājapallaüke ādiü katvā paņiyattaü taü siribhāvaü disvā M-ena vuttaniyāmen' eva sabbaü katvā mahājanaü saükhobhetvā Mithilābhimukhā pakkamiüsu, rājapurisāpi tesaü rājånaü taü pavattiü ārocesuü, Brahmadatto "evaråpassa nāma visayogassa antarāyo kato" ti kujjhi, rājāno pi "amhākaü jayapānaü pātuü nādāsãti" kujjhiüsu, balakāyo pi "mayaü amålakaü suraü pātuü na labhimhā" 'ti kujjhiüsu, Brahmadatto pi te rājāno āmantetvā "atha bho Mithilaü gantvā Videharājassa sãsaü khaggena chinditvā pādehi akkamitvā nisinnā jayapānaü pivissāmā" 'ti, "senaü gamanasajjaü karothā" 'ti vatvā puna rahogato Kevaņņassāpi tam atthaü kathetvā "ambho evaråpassa vattassa antarāyakaraü paccāmittaü gaõhissāma, ekasatarājånaü aņņhārasākkhohiõisaükhāya senāya parivutā taü nagaraü gacchāma, etha ācariyā" ti ā., brāhmaõo attano paõķitabhāvena cintesi: "Ma-paõķitaü jinituü nāma na sakkā, amhākaü yeva lajjitabbakaü bhavissati, nivattessāmi rājānan" ti, atha naü eva āha: "mahārāja na esa Videhara¤¤o thāmo, Ma-paõķitassa saüvidhānam etaü, mahānubhāvo pan' esa, tena rakkhitā Mithilā sãharakkhitā guhā viya na sakkā kenaci gahetuü, kevalaü amhākaü lajjanakaü bhavissati, alaü ettha gamanenā" 'ti, rājā pana khattiyamānena issariyamadena ca matto hutvā "kiü so karissatãti" vatvā ekasatarājaparivuto aņņharasākkhohiõisaükhāya senāya nikkhami, Kevaņņo pi attano kathaü gaõhāpetuü asakkonto "ra¤¤o paccanãkavutti nāma ayuttā" ti tena saddhiü yeva nikkhami. Te pi yodhā ekaratten' eva Mithilaü patvā attanā kataü kiccaü p-assa kathayiüsu, paņhamaü pahitaupanikkhittapurisāpi 'ssa sāsanaü pahiõiüsu: "C-Brahmadatto `Videharājānaü gaõhissāmãti' ekasatarājaparivāro āgacchati, paõķito appamatto hotå" 'ti, "ajja asukaņņhānaü nama āgato, ajja asukaņņhānaü, #<[page 396]># %<396 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ajja nagaraü pāpuõissatãti" pi 'ssa nibaddhaü sāsanaü pesenti yeva, taü sutvā M. appamattataro ahosi, Videharājā pana "Brahmadatto kira imaü nagaraü gahetuü āgacchatãti" paramparāghosena assosi, atha Brahmadatto aggapadose yeva ukkāsatasahassena dhāriyamānena āgantvā sakalanagaraü parivāresi, atha naü hatthipākārarathapākāraassapākārehi parikkhipāpetvā tesu tesu ņhānesu balagumbaü ņhapesi, manussā unnadantā appoņhentā seëentā naccantā gajjantā aņņhaüsu, dãpobhāsena c' eva alaükārobhāsena ca sakalasattayojanikā Mithilā ekobhāsā ahosi, hatthiassarathapattituriyādisaddehi paņhaviyā bhijjanakālo viya ahosi, cattāro paõķitā ullolasaddaü sutvā ajānantā ra¤¤o santikaü gantvā "mahārāja mahā ullolasaddo, na kho pana jānāma kin nām' etaü, vãmaüsituü vaņņati mahārājā" 'ti, taü sutvā rājā "Brahmadatto nu kho āgato bhaveyyā" 'ti sãhapa¤jaraü vivaritvā olokento tassāgatabhāvaü ¤atvā bhãtatasito "n' atth' amhākaü jãvitaü, sve dāni no sabbe jãvitakkhayaü pāpessatãti" tehi saddhiü sallapanto nisãdi, M. pan' assāgatabhāvaü ¤atvā sãho viya asambhãto sakalanagare ārakkhaü saüvidahitvā "rājānaü assāsessāmãti" rājanivesanaü abhiråhitvā vanditvā ekamantaü aņņhāsi, rājā naü disvā paņiladdhāssāso hutvā "ņhapetvā mama puttaü Ma-paõķitaü a¤¤o maü imamhā dukkhā mocetuü samattho nāma n' atthãti" cintetvā tena saddhiü sallapanto āha: @@ @@ @@ @@ #<[page 397]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 397>% @@ @@ @@ @@ Ta. sabbasenāyā 'ti sabbāya ekasatarājadhāniyā aņņhārasākkhohiõisaükhāya saddhiü āgato kira tātā 'ti, Pa¤cāliyā ti Pa¤cālara¤¤o santakā, piņņhimatãti piņņhiyā ānãte dabbasambhāre gahetvā vicarantena vaķķhakãbalena samannāgatā, sabbasaügāmakovidā ti sabbasaügāme kusalā, ohāriõãti antaraü paviņņhā apa¤¤āyant' eva harituü samatthā, saddavatãti dasahi saddehi avivittā, bheri -- nā ti etha yātah yujjhatha mā pajjathā ti ādãni ta. vacãbhedena jānāpetuü na sakkā tādisāni pan' ettha kiccāni bherisaddasaükhasaddasa¤¤āõen' eva bodhentãti bherisaükhappabodhanā lohavijjā ti lohasippāni, sattaratanapatimaõķitānaü kavacavammikajālikāsãsakaõerikādãnaü etaü nāmaü, alaükārā ti rājarājamahāmattādãnaü alaükārā, tasmā lohavijjāhi c' eva alaükārehi ca bhāsatãti lohavijjāalaükārābhā ti ayam ettha attho, dhajanãti suvaõõādipatimaõķitehi nānāvatthasamujjalehi rathādisusamussiteh' eva dhajehi samannāgatā, vāmarohiõãti hatthã ca asse ca ārohantā vāmapassena ārohantãti vāmarohiõãti vuccanti, tehi samannāgatā, aparimitahatthiassasamākiõõā ti a., sippiyehãti hatthisippāssasippādisu aņņhārasasu sippesu nipphattiü pattehi suņņhusampannā susamākiõõā, sårehãti tāta esā kira senā sãhasamānaparakkamehi sårayodhehi suppatiņņhitā, āhå ti dasa kira ettha senāya paõķitā ti vadanti, rahogamā ti rahogamanasãlā raho nisãditvā mantanasãlā te kira ekāhaü dvãhaü cintetuü labhantā paņhaviü parivattetuü ākāse gaõņhiü kātuü samatthā, ekādasãti tehi kira paõķitehi atirekatarapa¤¤ā ra¤¤o mātā, sā tesaü ekādasã hutvā Pa¤cāliyaü senaü pasaüsati anusāsati; ekadivasaü kir' eko puriso ekaü taõķulanāli¤ ca puņabhatta¤ ca kahāpaõasahassa¤ ca gahetvā nadiü tarissāmãti otiõõo nadãmajjhaü patvā tarituü asakkonto tãre ņhite manusse evam ā.: ambho mama hatthe ekataõķulanāli puņabhattaü kahāpaõasahassa¤ ca atthi, ito me yaü ruccati taü dassāmi, yo sakkoti so maü uttāretå 'ti, ath' eko thāmasampanno puriso gāëhaü nivāsetvā nadiü ogāhetvā taü hatthe gahetvā uttāretvā dehi me dātabban ti ā., taõķulanāliü vā bhattapuņaü vā gaõhā 'ti, #<[page 398]># %<398 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ahaü mama jãvitaü agaõetvā taü uttāresiü, na me etehi attho, kahāpaõe me dehãti, ahaü ito maya yaü ruccati taü dassāmãti avacaü, idāni me yaü ruccati taü dammi, icchanto gaõhāhãti, so samãpe ņhitass' ekassa kathesi, so pi taü esa attano ruccanakaü tava deti evaü gaõhā 'ti ā., so nāhaü gaõhissāmãti taü ādāya vinicchayaü gantvā vinicchayāmaccānaü ārocesi, te pi sabbaü sutvā tath' evāhaüsu, so tesaü vinicchayena asantuņņho ra¤¤o ārocesi, rājā vinicchayāmacce pakkosāpetvā tesaü santike ubhinnam pi vacanaü sutvā tath' eva vatvā vinicchituü ajānanto attano jãvitaü pahāya nadiü otiõõaü parajjhāpesi, tasmiü khaõe ra¤¤o mātā Talatādevã nāma avidåre nisinnā ra¤¤o dubbinicchitabhāvaü ¤atvā tāta imaü aņņaü ¤atvā vinicchitan ti ā., amma ahaü ettakaü jānāmi sace tumhe uttaritaraü jānātha vinicchinathā 'ti, sā evaü karissāmãti vatvā taü purisaü pakkosāpetvā: ehi tāta tava hatthagatāni tãõi pi bhåmiyaü ņhapehãti paņipātiyā ņhapetvā tvaü udake vuyhamāno imassa kiü kathesãti pucchitvā idan nāmā 'ti vutte tena hi idāni tava ruccanakaü gaõhā 'ti ā., so sahassatthavikaü gaõhi, atha naü sā thokaü gatakāle pakkosāpetvā tāta sahassaü tava ruccatãti pucchitvā āma ruccatãti vutte tāta tayā ito me yaü ruccati taü dassāmãti imassa vuttaü na vuttan ti vuttaü devãti tena hi imaü sahassaü etassa dehãti, so rodanto paridevanto adāsi, tasmiü khaõe rājāpi amaccāpi tussitvā sādhukāraü pavattayiüsu, tato paņņhāya tassā paõķitabhāvo sabbattha pākaņo jāto, taü sandhāya Videharājā mātā ekādasãti ā., khatyā ti khattiyā, acchinnaraņņhā ti Brahmadattena acchinditvā gahitaraņņhā, vyādhitā ti maraõabhayabhãtā a¤¤aü gahetabbagahaõaü apassantā, Pa¤cālãnaü vasaü gatā ti etassa Pa¤cālara¤¤o vasaü gatā ti a., sāmivacanatthe hi etaü upayogavacanaü, yaüvadā takkarā ti yaü mukhena vadanti taü ra¤¤o kātuü sakkonto va, vasino gatā ti pubbe sayaüvasino idāni pan' assa vasaü gatā ti a., tisandhãti paņhamaü hatthipākārena parikkhittā tato rathap. tato assap. tato yodhapattip. ti imehi catåhi saükhepeti, tisandhiparivāritā ti hatthirathānaü antare eko sandhi, rathāssānaü antare eko sandhi assapattãnaü a. eko ti, parikha¤¤atãti khaõiyyati imaü idāni uppāņetvā gaõhitukāmā viya samantato khaõanti, uddhaütārakajātā cā 'ti tāta yāya senāya samantā parivāritā sā anekasatasahassāhi daõķadãpikāhi uddhaütārakajātā viya khāyati, vijānāhãti tāta Mahosadha Avãcito yāva Bhavaggā a¤¤o tayā sadiso upāyakusalo p. nāma n' atthi paõķitabhāvo ca nāma evaråpesu ņhānesu pa¤¤āyati tasmā tvam eva jāna kathaü ito dukkhā mokkho bhavissatãti a. Imaü ra¤¤o kathaü sutvā M. cintesi: "ayaü rājā ativiya maraõabhayabhãto, gilānassa kho pana vejjo paņisaraõaü chātassa bhojanaü pipāsitassa pānãyaü, #<[page 399]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 399>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ imassa pi ņhapetvā mam a¤¤aü paņisaraõaü n' atthi, assāsessāmi nan" ti, atha naü M. manosilātale nadanto sãho viya "mā bhāyi mahārāja rajjasukham anubhava, ahaü leķķuü gahetvā kāko viya dhanuü gahetvā makkaņo viya ca imaü aņņhārasākkhohinãsenaü udare baddhasāņakānam pi assāmikaü katvā palāpessāmãti" vatvā imaü gātham āha: @@ T. a.: tvaü deva yathāsukhaü attano rajjasukhasaükhāte pāde pasārehi pasārento ca saügāmacittaü akatvā bhu¤ja kāme ramassu ca, eso Brahmadatto imaü senaü chaķķetvā palāyissatãti. P. rājānaü samassāsetvā nikkhamitvā nagare chaõabheri¤ carāpetvā nāgare āha: "ambho tumhe mā cintayittha, sattāhaü mālāgandhavilepanaü pānabhojanādãni sampādetvā chaõakãlaü paņņhapetvā ta. ta. manussā yathānuråpaü mahāpānaü pivantu gandhabbaü karontu vādentu naccantu seëentu nadantu appoņhentu, paribbayo vo mama santako hotu, ahaü Ma-paõķito nāma, passatha me ānubhāvan" ti nāgare assāsesi, te tathā kariüsu, gãtavāditādisaddaü bahinagare ņhitā suõanti, cåëadvārena manussā pavisanti, ņhapetvā paņisattuü diņņhadiņņhaü na gaõhanti, tasmā sa¤cāro na chijjati, nagaraü paviņņhā chaõakãëānissitaü janaü passanti, Cåëani-Brahmadatto pi nagare kolāhalaü sutvā amacce evam āha: "ambho amhesu aņņhārasākkhohiõiyā senāya nagaraü parivāretvā ņhitesu nagaravāsãnaü bhayaü vā sārajjaü vā n' atthi, ānanditā pãtisomanassappattā appoņhenti nandanti seëenti gāyanti, kin nām' etan" ti, atha naü upanikkhittakapurisā musāvādaü katvā evam āhaüsu: "deva mayaü ekena kammena cåëadvārena nagaraü pavisitvā chaõanissitaü mahājanaü disvā pucchimha: #<[page 400]># %<400 XXII. Mahānipāta.>% ambho sakala-Jambudãpe rājāno āgantvā tumhākaü nagaraü parikkhipitvā ņhitā, tumhe pana atipamattā, kin nām' etan" ti, te evam āhaüsu: "amhākaü ra¤¤o kumārakāle eko manoratho ahosi: sakala-Jambudãpe rājåhi nagare parivārite chaõaü karissāmãti, tass' ajja manoratho matthakaü patto, tasmā chaõabheriü carāpetvā sayaü mahātale mahāpānaü pivatãti", rājā tesaü kathaü sutvā kujjhitvā senaīgaü āõāpesi: "khippaü ito c' ito ca nagaraü avattharitvā parikhaü bhinditvā pākāraü maddantā dvāraņņālake bhindantā nagaraü pavisitvā sakaņehi kumbhaõķāni viya mahājanassa sãsāni gaõhatha, Videhara¤¤o sãsaü ānethā" 'ti, taü sutvā sårayodhā nānāvidhaāvudhahatthā dvārasamãpaü gantvā paõķitassa purisehi pakkamāëakalalasi¤canapāsāõapatanādãhi upaddutā paņikkamanti, "pākāraü bhindissāmā" 'ti parikhaü otiõõe pi antaraņņālesu ņhitā ususattitomarādãhi mahāvināsaü pāpenti, p-assa yodhā Brahmadattassa yodhe hatthavikārādãni dassetvā nānappakārehi akkosanti tajjenti: "tumhe pi alabhantā thokaü pivissatha khādissathā" 'ti suravitthakāni c' eva macchamaüsasålāni ca pasāretvā sayam eva pivanti khādanti anupākāre caükamanti, itare ki¤ci kātuü asakkontā C-Brahmadattassa santikaü gantvā: "deva ņhapetvā iddhimante a¤¤ehi nittharituü na sakkā" ti vadiüsu, rājā catupa¤cāhaü vasitvā gahetabbagahaõaü apassanto Kevaņņaü pucchi: "ācariya nagaraü gaõhituü na sakkā, eko pi upasaükamituü samattho nāma n' atthi, kiü kātabban" ti, "hotu mahārāja, nagaraü nāma bahiudakaü hoti, udakakkhayena gaõhissāma, manussā udakena kilantā dvāraü vivarissantãti", so "atth' eso upāyo" ti sampaņicchi, tato paņņhāya udakaü pavisituü na denti, p-assa upanikkhittakapurisā paõõaü likhitvā kaõķe bandhitvā taü pavattiü pesesuü, "tena pi paņhamam eva āõattaü yo yo kaõķe paõõaü passati so so āharatå" 'ti, #<[page 401]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 401>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ath' eko puriso taü disvā p-assa dassesi, so taü pavattiü ¤atvā "na me Ma-paõķitabhāvaü jānantãti" saņņhihatthe veëå dvidhā phāletvā suparisuddhaü sodhetvā puna ekato katvā cammena bandhitvā upari kalalena makkhetvā Himavantato iddhimantatāpasehi ānãtakaddamakumudabãjaü pokkharaõãtãre kalale ropetvā upari veëuü ņhapāpetvā udakassa pårāpesi, ekaratten' eva vaķķhitvā pupphaü veëumatthakato uggantvā ratanamattaü aņņhāsi, atha naü uppāņetvā "imaü Brahmadattassa dethā" 'ti attano purisānaü dāpesi, te tassa daõķakaü valayaü katvā "ambho Brahmadattassa pādamålikā, chātena mā marittha, gaõhatha taü uppalaü, pilandhitvā daõķakaü kucchipåraü khādathā" 'ti vatvā khipiüsu, tam eko p-assa upanikkhittakapurisānaü upaņņhāko va gaõhi, atha naü ra¤¤o santikaü haritvā "passatha deva imassa pupphassa daõķakaü, na no ito pubbe evaüdãgho daõķako diņņhapubbo" ti vatvā "minatha nan" ti vutte p-assa purisā saņņhihatthadaõķakaü asãtihatthaü katvā miniüsu, puna ra¤¤ā "katth' etaü jātan" 'ti vutte eko musāvādaü katvā evam āha: "ahaü deva ekadivasaü pipāsito hutvā `suram pivissāmãti' cåëadvārena nagaraü paviņņho nāgarānaü udakakãëanatthāya katā mahāpokkharaõiyo passiü, mahājano nāvāya nisãditvā pupphāni gaõhati, tatth' idaü tãrappadese jātaü, gambhãraņņhāne jātassa pana daõķako satahattho bhavissātãti", taü sutvā rājā Kevaņņaü ā.: "ācariya na sakkā idaü udakakkhayena gaõhituü, harath' etaü mantaü" ti, "tena hi deva dha¤¤akkhayena gaõhissāma, nagaraü nāma bahidha¤¤aü hotãti", "evaü hotu ācariyā" 'ti, p. purimanayen' eva taü pavattiü ¤atvā "na me Ke-brāhmaõo paõķitabhāvaü jānātãti" anupākāramatthake kalalaü datvā vãhiü ta. ropāpesi, Bodhisattānaü adhippāyā nāma ijjhanti, vãhi ekaratten' eva uņņhāya pākāramatthaken' eva pa¤¤āyi, tam pi disvā Brahmadatto #<[page 402]># %<402 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "ambho kim etaü pākāramatthakena nãlaü hutvā pa¤¤āyatãti", p-assa upanikkhittakapurisā ra¤¤o vacanaü mukhato lu¤citvā gaõhantā viya "deva gahapatiputto kira Mahosadho anāgatabhayaü disvā raņņhato dha¤¤aü āharāpetvā koņņhāgārādãni pårāpetvā sesaü dha¤¤aü pākārapasse nikkhipāpesi, te kira vãhã ātape sukkhantā vasse tementā tatth' eva sassaü janesuü, aham pi ekadivasaü ekena kammena cåëadvārena pavisitvā pākārapasse vãhirāsito vãhiü hatthena gahetvā vãthiyaü chaķķesiü, atha maü paribhāsantā `chāto 'sãti ma¤¤e, vãhiü dasante bandhitvā tava gehaü haritvā pacāpetvā bhu¤jāhãti' vadiüsu", rājā taü sutvā Ke-aü āha: "ācariya dha¤¤akkhayena p' etaü gahetuü na sakkā, ayam pi anupāyo" ti, "tena hi deva dārukkhayena gaõhissāma, nagaraü nāma bahidārukaü hotãti", "evaü hotu ācariyā" 'ti, purimanayen' eva taü pavattiü ¤atvā pākāramatthakena vãhiü atikkamitvā pa¤¤āyamānaü dārurāsiü kāresi, manussā Brahmadattassa purisehi saddhiü parihāsaü karontā "chāt' attha yāgubhattaü pacitvā bhu¤jathā" 'ti mahantamahantāni dāråni khipanti, rājāpi "pākāramatthakena dāråni pa¤¤āyante, kim etan" ti pucchitvā "g-putto kira anāgatabhayaü disvā dāråni āharāpetvā kulānaü pacchāgehesu ņhapāpetvā atirekāni pākāraü nissāya ņhapāpesãti" upanikkhittakānaü yeva santikā sutvā Ke-aü ā.: "ācariya dārukkhayenāpi na sakkā gaõhituü, haretha taü upāyan" ti, "mā cintayi mahārāja, a¤¤o upāyo atthãti", "ācariya, kiüupāyo nām' esa, nāhaü tava upāyassa antaü passāmi, na sakkā amhehi Videhaü gaõhituü, amhākaü nagaraü gamissāmā" 'ti, "deva `C-Brahmadatto ekasatehi khattiyehi saddhiü Videhaü gaõhituü na sakkhãti' amhākaü lajjanakaü bhavissati, na Mahosadho yeva p., aham pi p. yeva, ekaü lesaü karissāmā" 'ti, "kiü lesaü nāma ācariyā" 'ti, "dhammayuddhan nāma karissāmā" 'ti, #<[page 403]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 403>% "kim etaü dh-yuddhan nāma" 'ti, "mahārāja na senā yujjhissati, dvinnam pi pana rājånaü dve paõķitā ekaņņhāne bhavissanti, tesu yo vandissati tassa parājayo bhavissati, Ma-dho pana imaü mantaü na jānāti, ahaü mahallako so daharo, so a disvā vandissati, tadā Vedeho parājito nāma bhavissati, atha mayaü Vedehaü parājetvā attano nagaraü gamissāma, evan no lajjanakaü na bhavissati, idaü dh-yuddhan nāmā" 'ti, p. tam pi rahassaü purimanayen' eva ¤atvā "sace Kevaņņassa parajjhissāmi nāma na paõķito 'smãti" cintesi, Brahmadatto pi "sobhano ācariya upāyo" ti vatvā "sve dh-yuddhaü bhavissati dvinnaü paõķitānaü, dhammena samena jayaparājayo bhavissati, yo dh-yuddhaü na karissati so parājito va nāma bhavissatãti" paõõaü likhāpetvā cåladvārena Vedehassa pesesi, taü sutvā Vedeho p-aü pakkosāpetvā tam atthaü ācikkhi, p. "sādhu deva, `sve pāto va pacchimadvāre dhammayuddhamaõķalaü sajjessantu dh-yuddhamaõķalaü āgacchantå' 'ti pesetha devā" 'ti, taü sutvā āgatadåtass' eva paõõaü dāpesi, p. punadivase "Kevaņņass' eva parājayo hotå" 'ti pacchimadvāre dh-yuddhamaõķalaü sajjāpesi, te pi kho ekasatapurisā "ko jānāti kiü bhavissatãti" p-assa ārakkhatthāya Ke-aü parivārayiüsu, te pi ekasatarājāno dh-yuddhamaõķalaü gantvā pācãnadisaü olokentā aņņhaüsu, tathā Ke-brāhmaõo, Bo. pana pāto va gandhodakena nahāyitvā satasahassagghanakaü Kāsivatthaü nivāsetvā sabbālaükārapatimaõķito nānaggarasabhojanaü bhu¤jitvā mahantena parivārena rājadvāraü gantvā "pavisatu me putto" ti vutte pavisitvā rājānaü vanditvā ekamante ņhatvā "kiü tāta Mahosadhā" 'ti vutte "dh-yuddhamaõķalaü gamissāmãti" ā., "mayā kiü kātuü vaņņatãti", "deva Ke-brāhmaõaü maõinā va¤cetukāmo 'mhi, aņņhavaükamaõiratanaü laddhuü vaņņatãti", "gaõha tātā" 'ti, so taü gahetvā rājānaü vanditvā otiõõo sahajātehi yodhasahassehi parivuto navutikahāpaõasahassagghanakaü setasindhavayuttaü rathavaraü āruyha pātarāsavelāya dvārasamãpaü pāpuõi, #<[page 404]># %<404 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Kevaņņo pi "idāni āgamissati idāni āgamissatãti" tassāgamanamaggaü olokento aņņhāsi, olokanen' eva dãghagãvataü patto viya suriyatejena sede mu¤cante, M. pi mahāparivāratāya samuddo viya ajjhottharanto kesarasãho viya asambhãto vigatalomahaüso dvāraü vivarāpetvā nagarā nikkhamma rathā oruyha sãho viya vijambhanto pāyāsi, ekasatarājāno tassa råpasiriü disvā "esa kira Sirivaķķhaseņņhiputto Mahosadhapaõķito pa¤¤āya sakalaJambudãpe adutiyo" ti ukkuņņhisahassāni pavattayiüsu, so pi kho marugaõaparivuto Sakko viya anopamena sirivibhavena taü maõiratanaü hatthena gahetvā Kevaņņābhimukho ahosi, Ke-taü disvā va sakabhāvena saõņhātuü asakkonto paccuggamanaü katvā evam ā.: "p-a Ma-dha, mayaü dve pi p-ā, amhākaü tumhe nissāya ettakaü kālaü vasantānaü tumhehi paõõākāramattam pi na pesitapubbaü, kasmā evam akatthā" 'ti, atha naü M.: "p-a, tumhākaü anucchavikaü paõõākāraü olokento ajja imaü maõiratanaü labhimha, handa naü gaõhatha, evaråpaü nāma a¤¤aü maõira-n' atthãti", so tassa hatthe jalamānaü maõira-disvā "dātukāmo me bhavissatãti" cintetvā "tena hi dehãti" hatthaü pasāresi, M. "gaõhā" 'ti khipitvā pasāritahatthassa aggaīgulãsu pātesi, brāhmaõo garumaõiratanaü aīgulãhi dhāretuü nāsakkhi, taü parigaëitvā M-assa pādamåle pati, brāhmaõo lobhena "gaõhissāmi nan" ti tassa pādamåle onato ahosi, ath' assa M. uņņhātuü adanto ekena hatthena khandhaņņhike ekena piņņhikacchāyaü gahetvā "uņņhetha ācariya uņņhetha āc-, ahaü daharo tumhākaü nattumatto, mā maü vandathā" 'ti vadanto aparāparaü katvā nalāņaü mukhena saddhiü bhåmiyaü ghaüsitvā lohitamakkhitaü katvā "andhabāla tvaü mama santikā vandanaü paccāsiüsasãti" gãvāyaü gahetvā khipi, #<[page 405]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 405>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so usabhamattaņņhāne patitvā uņņhāya palāyi, maõiratanaü pana M-assa manussā va gaõhiüsu, Boassa pana "uņņhetha uņņhetha mā maü vandathā" 'ti vacãghoso sakalaparisaü chādetvā aņņhāsi, "Ke-brāhmaõena p-assa pādā vanditā" ti parisāpi 'ssa ekappahāren' eva unnādādãni akāsi, Brahmadattaü ādiü katvā sabbe pi te rājāno K-aü M-assa pādamåle onataü addasaüsu yeva, te "amhākaü p-ena M-dho vandito, idāni parājit' amha, na no jãvitaü dassatãti" attano attano asse āruyha Uttarapa¤cālābhimukhā palāyituü ārabhiüsu, te palāyante disvā Bo-assa parisā "C-Brahmadatto ekasatakhattiye gahetvā palāyatãti" puna ukkuņņhim akāsi, taü sutvā te rājāno maraõabhayabhãtā bhiyyosomattāya palāyantā senaīgaü bhindiüsu, Bo-assa parisāpi nadantã vaggantã suņņhutaraü kolāhalam akāsi, M. senaīgaparivuto nagaram eva pāvisi, Brahmadattassa senā tãõi mattāni yojanāni pakkhandi, Ke-assaü āruyha nalāņe lohitaü pu¤chamāno senaü patvā assapiņņhiyaü nisinno "bho mā palāyatha, nāhaü g-puttaü vandāmi, tiņņhatha tiņņhathā" 'ti ā., senā aņhatvā gacchat' eva Ke-aü akkosantā paribhāsantā: "pāpadhamma duņņhabrāhmaõa `dhammayuddhaü nāma karissāmãti' gantvā nattumattam pi appahontaü vandi, n' atthi tava akattabban" ti tassa kathaü asuõantā va gacchant' eva, so vegena gantvā senaü sampāpuõitvā "bho vacanaü saddahatha mayhaü, nāhaü naü vandāmi, maõiratanena maü va¤cesãti", sabbe pi te rājāno nānākāraõehi bodhetvā attano kathaü gaõhāpetvā tathā pabhinnasenaü paņinivattesi, sā pana tāva mahatã senā sace paüsumuņņhiü vā ekekaü leķķuü vā gahetvā khipeyya parikhaü påretvā pākārappamāõarāsi bhaveyya, Bodhisattānaü pana adhippāyā ijjhantãti eko pi paüsumuņņhiü vā leķķuü vā nagarābhimukhaü khipanto nāma nāhosi, sabbe nivattetvā attano khandhāvāraņņhānam eva paccāgamiüsu, #<[page 406]># %<406 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ rājā Ke-aü pucchi: "kiü karoma ācariyā" 'ti, "deva kassaci cåëadvārena nikkhamituü adantā sa¤cāraü chindāma, manussā nikkhamituü alabhantā ukkaõņhitvā dvāraü vivarissanti, atha mayaü paccāmitte gaõhissāmā" 'ti, p. taü pavattiü purimanayen' eva sutvā cintesi: "imesu ciraü idha vasantesu phāsukaü nāma n' atthãti upāyen' eva palāpetuü vaņņatãti" so "mantena te palāpessāmãti" ekaü mantakusalaü amaccaü upadhārento Anukevaņņaü nāma disvā pakkosāpetvā "ācariya mahākaü ekaü kammaü nittharituü vaņņatãti" ā., "kiü karomi p-a, vadehãti", "tumhe anupākāre ņhatvā amhākaü manussānaü pamādaü oloketvā antarantarā Brahmadattassa manussānaü påvamacchamaüsādãni khipitvā `ambho ida¤ c' ida¤ ca khādatha mā ukkaõņhatha, a¤¤aü katipāhaü vasituü vāyamatha, nagaravāsino pa¤jare baddhakukkuņā viya ukkaõņhitā nacirass' eva vo dvāraü vivarissanti, atha tumhe Vedeha¤ ca duņņhagahapatiputta¤ ca gaõhathā' 'ti vadeyyātha, amhākaü manussā taü kathaü sutvā tumhe akkositvā tajjetvā Brahmadattassa manussānaü passantānaü ¤eva tumhe hatthapādesu gahetvā veëupesikādãhi paharantā viya hutvā otāretvā pa¤ca cåëā gāhāpetvā iņņhakacuõõāni okiritvā kaõaveramālaü gahetvā katipayapahāre datvā piņņhiyaü rājiyo dassetvā pākāraü āropetvā sikkā pakkhipitvā yotten' otāretvā `gaccha mantabhedakacorā' 'ti Brahmadattamanussānaü dassanti, te taü ra¤¤o santikaü nessanti, rājā `ko te aparādho' ti pucchissati, ath' assa evaü vadeyyāsi: `mahārāja, mayhaü pubbe yaso mahanto, g-putto mantabhedo ti kujjhitvā ra¤¤o kathetvā sabbaü acchindi. ahaü mama yasavilopakassa gahapatiputtassa sãsaü gaõhāpessāmãti tumhākaü manussānaü ukkaõņhitasokena bhãto etesaü khādanãyabhojanãyaü demi, #<[page 407]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 407>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ettakena maü porāõakaveraü hadaye katvā imaü vyasanaü pāpesi taü sabbaü tumhākaü manussā jānanti mahārajā' 'ti nānākāraõehi taü saddahāpetvā vissāse uppanne `mahārāja tumhe mama laddhakālato paņņhāya mā cintayittha, dāni Vedehassa ca g-puttassa ca jãvitaü n' atthi, ahaü imasmiü nagare pākārassa ca thiraņņhāna¤ ca dubbalaņņhāna¤ ca parikhāyaü kumbhãlādãnaü atthiņņhāna¤ ca natthiņņhāna¤ ca jānāmi, naciren' eva vo nagaraü gahetvā dassāmãti' vadeyyātha, atha so rājā saddahitvā sakkāraü karissati senāvāhanaü paņicchāpessati, ath' assa senaü vāëakumbhãlaņņhānesu yeva otāreyyātha, tassa senā kumbhãlabhayena na otarissati, tadā tumhe `senā te deva g-puttena bhinnā, sabbe rājāno ācariya-Kevatta¤ ca ādiü katvā (add: na) kenaci la¤co gahito n' atthi, kevalaü ete tumhe parivāretvā caranti, sabbe pana g-puttass' eva santakā, aham ev' eko tumhākaü puriso, sace me na saddahatha sabbe rājāno `alaükaritvā maü dassanāya āgacchantå' 'ti pesetha, atha tesaü g-puttena attano nāmaråpaü likhitvā dinnesu vatthālaükārakhaggādãsu akkharāni disvā niņņhaü gaccheyyāthā' 'ti vadeyyāthā 'ti vutte so tathā katvā tāni disvā niņņhaü gantvā bhãtatasito te rājāno uyyojetvā `idāni kiü karoma p-ā' 'ti tumhe pucchissati, tam enaü evaü vadeyyātha: `mahārāja g-putto bahumāyo, sace a¤¤āni katipayadivasāni vasissatha sabbaü vo senaü attano hatthe katvā tumhe gaõhissati, papa¤caü akatvā ajj' eva majjhimayāmasamanantare assapiņņhiyaü nisãditvā palāyissāma, mā no parahatthe maraõaü hotå' 'ti, so tumhākaü vacanaü sutvā tathā karissati, tumhe tassa palāyanavelāya nivattitvā amhākaü manusse jānāpeyyāthā" 'ti, taü sutvā Anukevaņņabrāhmaõo "sādhu p-a, karissāmi te vacanan" ti ā., "tena hi katici pahāre sahituü vaņņatãti" vatvā #<[page 408]># %<408 XXII. Mahānipāta.>% "p-a mama jãvita¤ ca hatthapāde ca ņhapetvā sesam attano rucivasena karohãti", so tassa gehe manussānaü sakkāraü kāretvā Anukevaņņaü vuttanayena vippakāraü pāpetvā yotten' otāretvā Brahmadattamanussānaü dāpesi, rājā taü vãmaüsitvā saddahitvā sakkāram assa katvā senaü paņicchāpesi, so pi taü vāëakumbhãlaņņhānesu yeva otāresi, manussā kumbhãlehi khajjamānā aņņālake ņhitehi ususattitomarehi vijjhiyamānā vināsaü pāpuõanti, tato paņņhāya bhayena upagantuü na sakkonti, Anuke-rājānaü upasaükamitvā "mahārāja, tumhākaü atthāya yujjhanakā nāma n' atthi, sabbehi la¤co gahito, sace maü asaddahantā rājāno pakkosāpetvā nivatthavatthādãsu akkharāni olokethā" 'ti ā., rājā tathā katvā sabbesaü vatthādãsu akkharāni disvā "addhā imehi la¤co gahito" ti niņņhaü gantvā "ācariya idāni kiü kātabban" ti pucchitvā "deva a¤¤aü kātabbaü n' atthi, sace papa¤caü karissatha g-putto vo gaõhissati, mahārāja ācariya-Kevaņņo pi kevalaü nalāņe vaõaü katvā vicarati, la¤co pana etenāpi gahito va, ayaü maõiratanaü gahetvā tumhe tiyojanaü palāpetvā puna saddahāpetvā nivattesi, ayam pi paribhindako va, ekarattivāso pi mayaü na ruccati, ajj' eva majjhimayāmasamanantare palāyituü vaņņati, maü ņhapetvā a¤¤o tava suhadayo nāma n' atthãti" vutte "tena hi ācariya tumhe yeva me assaü kappetvā yānaü sajjaü karotha" 'ti ā., brāhmaõo tassa nicchayena palāyanabhāvaü ¤atvā "mā bhāyi māhārājā" 'ti assāsetvā bahi nikkhamitvā upanikkhittakapurisānaü "ajja rājā palāyissati, mā niddāyitthā" ti ovādaü datvā ra¤¤o assaü yathā ākaķķhito suņņhutaraü palāyati evaü avakappanāya kappetvā majjhimayāmasamanantare "kappito te deva asso, velaü jānāhãti" ā., rājā assaü abhiråhitvā palāyi, Anuke-pi assaü abhiråhitvā tena saddhiü gacchanto viya thokaü gantvā nivatto, avakappanāya kappitaasso ākaķķhiyamāno pi rājānaü gahetvā palāyi, #<[page 409]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 409>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Anukevaņņo senāya antaraü pavisitvā "C-Brahmadatto palāto" ti ukkuņņhiü akāsi, upanikkhittakamanussāpi attano manussehi saddhiü upakkosiüsu, sesarājāno taü saddaü sutvā "Ma-paõķito dvāraü vivaritvā nikkhanto bhavissati, na idāni no jãvitaü dassatãti" bhãtatasitā upabhogaparibhogabhaõķāni pi anoloketvā tato palāyiüsu, manussā "rājāno palāyantãti" suņņhutaraü upakkosiüsu, sesā taü saddaü sutvā dvāraņņālakādãsu ņhitāpi unnadiüsu appoņhayiüsu, iti tasmiü khaõe paņhavã viya bhijjamānā samuddo viya saükhubhito sakalanagaraü anto ca bahi ca ekaninnādaü ahosi, aņņhārasākkhohiõãsaükhāmanussā "Mahosadhapaõķitena kira Brahmadatto ca ekasatarājāno ca gahitā" ti maraõabhayabhãtā attānā asaraõā udare baddhasāņakam pi chaķķetvā palāyiüsu, khandhāvāraņņhānaü tucchaü ahosi, C-Brahmadatto ekasatakhattiye gahetvā attano nagaram eva gato, punadivase pāto va nagaradvārāni vivaritvā balakāyā nagarā nikkhamitvā mahāvilopaü disvā "kiü karoma p-ā" 'ti M-assa ārocayiüsu, so āha: "etehi chaķķitadhanaü amhākaü pāpuõāti, sabbesam pi rājånaü santakaü amhākaü ra¤¤o detha, seņņhãna¤ ca Kevaņņabrāhmaõassa ca santakaü amhākaü āharatha, avasesaü nagaravāsino gaõhantå" 'ti, tesaü mahaggharatanabbhaõķam eva āharantānaü addhamāso vãtivatto, sesaü pana catåhi māsehi āhariüsu, M. Anukevaņņassa mahantaü sakkāram adāsi, tato paņņhāya ca kira Mithilavāsino sahira¤¤ā jātā, Brahmadattassāpi tehi rājåhi saddhiü Uttarapa¤cālanagare vasantassa ekaü vassaü atãtaü. Ath' ekadivasaü Kevaņņo ādāsena mukhaü olokento nalāņe vaõaü disvā "idaü g-puttassa kammaü, ten' amhi ettakānaü rājånaü antare lajjāpito" ti cintetvā samuppannakodho hutvā "kadā nu kho tassa piņņhiü passituü samattho bhavissāmãti" cintento "atth' eso upāyo" ti, "amhākaü ra¤¤o dhãtā Pa¤cālacaõķã nāma uttamaråpadharā devaccharapaņibhāgā, #<[page 410]># %<410 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ taü Vedehara¤¤o dassāmā" 'ti vatvā "Vedehaü kāmena palobhetvā gilitabalisaü viya macchaü saddhiü Mahosadhena ānetvā ubho pi te māretvā jayapānaü pivissāmā" ti sanniņņhānaü katvā rājānaü upasaükamitvā ā.: "deva eko manto atthãti", "ācariya tava mantan nissāya uttarasāņakassāpi sāmino na jāt' amha, idāni kiü karissasi, tuõhã hohãti", "mahārāja iminā upāyena sadiso a¤¤o upāyo nāma n' atthãti", "tena hi bhaõāhãti", "mahārāja amhehi dvãhi yeva bhavituü vaņņatãti", "evaü hotå" 'ti, atha naü brāhmaõo uparipāsādatalaü āropetvā ā.: "mahārāja Vedeharājānaü kilesena palobhetvā idhānetvā saddhiü g-puttena māressāmā" 'ti, "sundaro ācariya upāyo, kathaü pana naü palobhetvā ānessāmā" 'ti, "mahārāja, dhãtā vo Pa¤cālacaõķã uttama-, tassā råpasampatti¤ ca cāturiyavilāse ca kavãhi gãtabandhanena bandhāpetvā tāni kabbāni Mithilāyaü gāyāpetvā `evaråpaü itthiratanaü alabhantassa Videhanarindassa kiü rajjenā' 'ti tassa savanasaüsaggena baddhabhāvaü ¤atvā ahaü gantvā divasaü ņhapessāmi, so mayi divasaü ņhapetvā āgate gilitabaliso viya maccho g-puttaü gahetvā āgamissati, atha te māressāmā" 'ti, rājā tassa vacanaü sutvā tussitvā "sundaro upāyo ācariya, evaü karissāmā" 'ti sampaņicchi, taü pana mantaü C-Brahmadattassa sayanapālikā sāëikasakuõikā sutvā paccakkham akāsi, rājā nipuõe kabbakāre pakkosāpetvā bahuü dhanaü datvā dhãtaraü tesaü dassetvā "nānā etissā råpasampattiü nissāya kabbaü karothā" 'ti ā., ne atimanoharāni gãtāni bandhitvā rājānaü sāvayiüsu, rājā bahuü dhanaü adāsi, kavãnaü santikā naņā sikkhitvā samajjamaõķale gāyiüsu, iti tāni viņņhāritāni ahesuü, tesu manussānaü antare vitthāritattaü gatesu rājā gāyake pakkosāpetvā ā.:, tātā tumhe mahāsakuõe gahetvā rattiü rukkhaü āruyha ta. nisinnā gāyitvā paccåsakāle tesaü gãvāsu kaüsatāle bandhitvā te uņņhāpetvā otarathā" 'ti, #<[page 411]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 411>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so kira "Pa¤cālara¤¤o dhãtu sarãravaõõaü devatāpi gāyantãti" pākaņabhāvakaraõatthaü tathā kāresi, puna rājā te kavã pakkosāpetvā "tātā iti tumhe `evaråpā kumārikā Jambudãpatale a¤¤assa ra¤¤o nānucchavikā Mithilāyaü Videhara¤¤o anucchavikā' ti ra¤¤o issariya¤ ca imāya ca råpaü vaõõetvā gãtāni bandhathā" ti ā., tathā katvā ra¤¤o ārocayiüsu, rājā tesaü dhanaü datvā "tātā Mithilaü gantvā ta. iminā va upāyena gāyathā" 'ti pesesi, te tāni gāyantā anupubbena Mithilaü gantvā samajjamaõķale gāyiüsu, tāni sutvā mahājano ukkuņņhisahassāni pavattetvā tesaü bahuü dhanaü adāsi, te rattisamaye rukkhesu pi gāyitvā paccåsakāle sakuõānaü gãvāsu kaüsatāle bandhitvā otaranti, ākāse kaüsatālasaddaü sutvā,Pa¤cālarājadhãtu sarãravaõõaü devatāpi gāyantãti" nagare ekakolāhalaü ahosi, rājā sutvā kabbakāre pakkosāpetvā attano nivesane samajjaü kāretvā "evaråpaü kira uttamaråpadaraü dhãtaraü Cålanãrājā mayhaü dātukāmo" ti tussitvā tesaü bahuü dhanaü adāsi, te pi āgantvā Brahmadattassa ārocayiüsu, atha naü Ke-ā.: "idān' āhaü mahārāja divasaü vavatthāpanāya gamissāmãti", "sādhu ācariya, kiü laddhuü vaņņatãti", "thokaü paõõākāran" ti, "gaõhathā" 'ti dāpesi. so taü ādāya mahantena parivārena Vedeharaņņhaü sampāpuõi, tassāgamanaü sutvā nagare ekakolāhalaü jātaü: "Cåëanãrājā ca kira Vedeho ca mittasanthavaü karissanti, Cåëanã attano dhãtaraü ra¤¤o dassati, Ke-kira divasaü vavatthāpetuü etãti", Vedeharājāpi taü suõi, M. pi sutvā pan' assa etad ahosi: "tassāgamanaü mayhaü na ruccati, tatvato taü jānissāmãti" so Cålanisantike upanikkittapurisānaü sāsanaü pesesi, "imaü mantaü tatvato na jānāma, rājā ca Ke-ca sayanagabbhe nisãditvā mantayiüsu, ra¤¤o pana sayanapālikā sāëikasakuõikā etaü mantaü jāneyyā" 'ti paņipesayiüsu, taü sutvā M. cintesi: "yathā paccāmittānaü okāso na hoti evaü suvibhattaü katvā sajjitaü nagaraü ahaü Kevaņņassa daņņhuü na dassāmãti" #<[page 412]># %<412 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so nagaradvārato yāva rājagehaü rājagehato yāva attano gehaü ubhosu passesu kila¤jehi parikkhipāpetvā matthake pi kila¤jehi paņicchādāpetvā cittakammaü kāretvā bhåmiyaü pupphāni vikiritvā puõõaghaņe ņhapetvā kadaliyo bandhāpetvā dhaje paggaõhāpesi, Ke-taü nagaraü pavisitvā suvibhattaü nagaraü apassanto ra¤¤ā me maggo alaükārāpito" ti cintesi, nagarassa adassanatthaü katabhāvaü na jānāti, so gantvā rājānaü disvā paõõākāraü paņicchāpetvā paņisanthāraü katvā ekamante nisãditvā ra¤¤o katasakkārasammāno attano āgatakāraõaü ārocento dve g. abhāsi: @@ @@ Ta, santhavakāmo ti mahārāja amhākaü rājā tayā saddhiü mittasanthavakāmo, ratanānãti itthiratanaü attano dhãtaraü ādiükatvā tumhākaü sabbaratanāni deti, āgacchantå 'ti ito paņņhāya kira Uttarapa¤cālanagarato paõõākāraü gahetvā madhuravacanā piyabhāõino dåtā idhāgacchantu ito ca ta. gacchantu, ekābhavantå 'ti Gaīgodakaü viya Yamunodakena saddhiü saüsandantā ekasadisā va hontå 'ti. Eva¤ ca pana naü vatvā "mahārāja amhākaü a¤¤aü mahāmaccaü pesetukāmo hutvāpi `a¤¤o manāpaü katvā sāsanaü ārocetuü na sakkhissatãti' maü pesesi", "ācariya tumhe rājānaü sādhukaü bodhetvā ādāya āgacchathā" 'ti, "gaccha mahārāja seņņhaü abhiråpa¤ ca kumārikaü labhissatha, amhāka¤ ca ra¤¤ā saddhiü mettã ca vo patiņņhahissatãti", so tassa vacanaü sutvā va tuņņhamānaso "uttamaråpadharaü kira kumārikaü labhissāmãti" savanasaüsaggena bandhitvā "ācariya tumhāka¤ ca kira Mahosadhapaõķitassa ca dhammayuddhe vivādo ahosi, gacchatha puttaü me passatha, ubho pi paõķitā a¤¤ama¤¤aü khamāpetvā mantetvā ethā" 'ti ā., #<[page 413]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 413>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ taü sutvā Ke"passissāmi paõķitan" ti taü passituü agamāsi, M. pi taü divasaü "tena me pāpadhammena saddhiü sallāpo mā hotå" 'ti pāto va thokaü sappiü pivi, geham pi 'ssa bahalena allagomayena limpiüsu, thambhe telena makkhesuü, tassa nipajjanakaü ekaü paņņama¤canakaü ņhapetvā sesāni ma¤capãņhāni nãhariüsu, so manussānaü sa¤¤aü adāsi: "brāhmaõe kathetuü āraddhe evaü vadeyyātha: `brāhmaõa paõķitena saddhiü mā kathaya, ajja tena sappi pãtan' ti mayi pi tena saddhiü kathanākāraü karonte pi `deva sappi vo pãtaü, mā kathethā' 'ti vāreyyāthā" ti, evaü vicāretvā M. rattapaņņaü nivāsetvā sattamesu dvārakoņņhakesu manusse ņhapetvā paņņama¤cake nipajji, Ke-pi 'ssa paņhamadvārakoņņhake ņhatvā "kahaü paõķito" ti pucchi, atha naü te manussā "brāhmaõa mā mahāsaddaü kari, sace si āgantukāmo tuõhã hutvā ehi, ajja paõķitena sappi pãtaü, mahāsaddaü kātuü na labbhatãti" āhaüsu, sesadvārakoņņhakesu pi naü evam evaü āhaüsu, so sattamadvārakoņņhakaü atikkamitvā p-assa santikaü agamāsi, p. kathanākāraü dassesi, atha naü "deva, mā kathayittha, tikhiõasappi vo pãtaü, kiü vo iminā duņņhabrāhmaõena saddhiü kathitenā" 'ti vatvā vārayiüsu, iti so p-assa santikaü gantvā n' eva nisãdituü na āsanaü nissāya tiņņhanaņņhānaü labhi, allagomayaü atikkamitvā aņņhāsi, atha taü oloketvā eko akkhãni khani eko bhamukaü ukkhipi, eko kapparaü kaõķåyi, so tesaü kiriyaü disvā maükubhåto "gacchām' ahaü p-ā" 'ti vatvā aparena "are duņņhabrāhmaõa mā saddaü karãti" vutte "saddam eva karosi, aņņhãni te bhindissāmãti" vutte bhãtatasito hutvā nivattitvā olokesi, atha naü a¤¤o veëupesikāya piņņhiyaü tāëesi, a¤¤o gãvāya gahetvā khipi, a¤¤o piņņhiyaü hatthatalena pahari, so dãpimukhā muttamigo viya bhãtatasito nikkhamitvā rājagehaü gato, rājāpi cintesi: #<[page 414]># %<414 XXII. Mahānipāta.>% "ajja mama putto imaü pavattiü sutvā tuņņho bhavissati, dvinnaü p-ānaü mahatiyā dhammasākacchāya bhavitabbaü, ajja ubho pi a¤¤ama¤¤aü khamāpessanti, lābhā vata me" ti, so Ke-aü disvā p-ena saddhiü saüsanditākāraü pucchanto g. ā.: @@ Ta. paņinijjhatto ti dhammayuddhamaõķale pavattaviggahavåpasamanatthaü kacci tvaü tena so ca tayā nijjhatto khamāpito, kacci tuņņho ti kacci tumhākaü ra¤¤ā pesitapavattiü sutvā tuņņho ti. Evaü vutte Kevaņņo "mahārāja tumhe taü paõķito ti gahetvā vicaratha, tato asappurisataro nāma n' atthãti" g. ā.: @@ Ta. asabbhiråpo ti apaõķitajātiko, na ki¤cattha¤ ti mayā saha ki¤ci atthaü na bhāsittha, ten' eva naü apaõķito ti ma¤¤āmãti Bo-assa aguõaü kathesi. Rājā tassa vacanaü anabhinanditvā apaņikkositvā tassa ca tena saddhiü āgatāna¤ ca paribbaya¤ c' eva nivāsageha¤ ca dāpetvā "gacchathācariya vissamathā" 'ti taü uyyojetvā "mama putto p-o paņisanthārakusalo iminā kira saddhiü n' eva paņisanthāraü akāsi na tuņņhiü pavedesi, ki¤ci tena anāgatabhayaü diņņhaü bhavissatãti" sayam eva g. samuņņhāpesi: @@ Ta. idaõ ti yaü yaü mama puttena diņņhaü addhā idaü mantapadaü a¤¤ena ittarapurisena sududdasaü, nara-ti viriyavantena narena suddho attho diņņho bhavissati, sayan ti sakaraņņhaü hitvā ko parahatthaü gamissati. #<[page 415]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 415>% "Mama puttena brāhmaõassa āgamane doso diņņho bhavissati, ayaü hi āgacchanto na mittasanthavatthāya āgamissati, maü pana kāmena palobhetvā nagaraü netvā gaõhanatthāya āgatena bhavitabban" ti, "taü anāgatabhayaü diņņhaü bhavissati paõķitenā" 'ti tassa taü atthaü āvajjetvā bhãtatasitassa nisinnakāle cattāro paõķitā āgamiüsu, rājā Senakaü pucchi: Senaka ruccati te Uttarapa¤cālanagaraü gantvā Cåëanãrājassa dhãtu ānayanan" ti, "kiü kathetha mahārāja, na hi siriü āgacchantiü paharitvā palāpetuü vaņņati, sace tumhe ta. gantvā taü gaõhissatha ņhapetvā C-Brahmadattaü a¤¤o tumhehi samo Jambudãpatale na bhavissati, kiükāraõā: jeņņharājassa dhãtāya gahitattā, so hi `sesarājāno mama manussā, Vedeho eko mayā sadiso' ti sakala-Jambudãpe uttamaråpadharaü dhãtaraü tumhākaü dātukāmo jāto, karoth' assa vacanaü, mayam pi tumhe nissāya vatthālaükāre labhissāmā" 'ti, rājā sese pucchi, te pi tath' eva kathesuü, tassa tehi saddhiü kathentass' eva Kevaņņabrāhmaõo nivāsagehā nikkhamitvā "rājānaü āmantetvā gamissāmãti" āgantvā "mahārāja, na sakkā amhehi papa¤caü kātuü, gamissāma mayaü narindā" 'ti, rājā tassa sakkāraü katvā taü uyyojesi, M. tassa gatabhāvaü ¤atvā nahāyitvā alaükaritvā rājupaņņhānaü āgantvā rājānaü vanditvā ekamantaü nisãdi, rājā cintesi: "putto me Ma-paõķito mahāmantã mantapāragato atãtānāgatapaccuppanne atthe jānāti, amhākaü ta. gantuü yuttabhāvaü vā ayuttabhāvaü vā p. jānissatãti" so attano paņhamaü cintite aņhatvā rāgaratto mohamåëho hutvā taü pucchanto g. ā.: @@ Ta. channan ti p-a Kevaņņabrāhmaõassa ca mama ca imesaü catunnan ti channaü amhākaü ekā va matã eko ajjhāsayo Gaīgodakaü viya Yamunodakena saüsandati sameti, #<[page 416]># %<416 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ye mayaü cha pi janā p-a uttamabhåripattā tesam no channam pi C-rājadhãtu ānayanaü ruccatãti, ņhānan ti idh' eva vāso, matiü karohãti amhākaü ruccanakaü nāma appamāõaü tvam pi cintehi kiü amhākaü āvāhatthāya ta. yānaü udāhu ayānaü ādu idh' eva vāso ruccatãti. Taü sutvā p. "ayaü rājā ativiya kāmagiddho, andhabālabhāvena imesaü catunnaü vacanaü gaõhāti, gamane dosaü kathetvā nivattessāmi nan" ti cintetvā catasso g. abhāsi: @@ @@ @@ @@ Ta. rājā 'ti Videhaü ālapati, mahānubhāvo ti mahāyaso, mahabbalo ti aņņhārasākkhohiõãsaükhātena balena samannāgato, kāraõatthan ti {maraõakāraõassa} atthāya, okacarenā 'ti okacarikāya, luddo hi ekaü migiü sikkhāpetvā rajjukena bandhitvā ara¤¤aü netvā migānaü gocaraņņhāne ņhapessati, sā bālamigaü attano santikaü ānetukāmā sakasa¤¤āya saürāgaü janentã viravati, tassā saddaü sutvā bālamigo migagaõaparivuto vanagumbe nipanno sesamigãsu sa¤¤aü katvā tassā savanasaüsagge baddho vuņņhāya nikkhamitvā gãvaü ukkhipitvā kilesavasena taü migiü upagantvā luddassa mahāpassaü datvā tiņņhati, tam enaü so tikhiõāya sattiyā vijjhitvā jãvitakkhayaü pāpeti, ta. luddo viya C-rājā okacarikā viya tassa dhãtā luddassa hatthe āvudhaü viya Kevaņņabrāhmaõo, iti yathā okacarena luddo migaü kāraõatthāya icchati evaü so rājānaü icchatãti ā., āmagiddho ti vyāmasatagambhãre udake vasanto pi tasmiü baëise vaükaņņhānaü chādetvā ņhite āmasaükhāte āmise giddho hutvā baëisaü gilati, attano maraõaü na jānāti, dhãtaran ti Cåëanãbāëisikassa Ke-brāhmaõabaëisaü chādetvā ņhitaü āmisasadisaü tassa ra¤¤o dhãtaraü kāmagiddho hutvā maccho attano maraõasaükhātaü āmisaü viya na jānāsi, #<[page 417]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 417>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Pa¤cālan ti Uttarapa¤cālanagaraü, attan ti attānaü, pathānupannan ti yathā gāmadvāramaggaü anuppattaü migaü mahantaü bhayaü essati taü migaü maüsatthāya āvudhāni gahetvā nikkhamantesu manussesu ye ye passanti te te mārenti evaü Uttara -- nagaraü gacchantaü tam pi maraõabhayaü essati upagamissatãti catåhi gāthāhi rājānaü niggaõhitvā kathesi. So atiniggaõhanto kujjhitvā "ayaü maü attano dāsaü viya ma¤¤ati, rājā ti sa¤¤am pi na karoti, aggarājena `dhãtaraü dassāmãti' mama santikaü pesitaü ¤atvā ekam pi maīgalapaņisaüyuttaü na kathetvā maü `lāëamigo viya giëitabaëisamaccho viya pathānupannamigo viya ca maraõaü pāpuõissasãti' vadatãti" kujjhitvā anantaraü g. ā.: @@ Ta. bālamhase ti bālā amhe, elamågā ti lāëamukhā mayam eva, uttamatthānãti uttamaitthiratanapaņilābhakāraõāni, tayi lapimhā 'ti tava santike kathayimha, kimevā 'ti garahanto āha, naīgala-ti gahapatiputtā daharakālato paņņhāya maīgalakoņiü gahetvā yeva vaķķhanti, tam atthaü sandhāya tvaü gahapatikammam eva jānāsi na khattiyānaü maīgalakamman ti iminā adhippāyen' evam āha, a¤¤e ti yathā Ke-vā Senakādayo vā a¤¤e paõķitā imāni khattiyānaü maīgalatthāni jānanti tāni kiü tathā tvaü jānāsi, gahapatikammajānanam eva tavānucchavikan ti. Iti taü akkositvā paribhāsitvā "g-putto mama maīgalantarāyaü karoti, niddhamath' etan" ti nãharāpetuü g. ā.: @@ So ra¤¤o kuddhabhāvaü ¤atvā "sace kho pana maü koci ra¤¤o vacanaü gahetvā hatthe vā gãvāya vā parāmaseyya tam me alaü assa yāvajãvaü lajjituü, tasmā sayam eva nikkhamissāmãti" cintetvā rājānaü vanditvā attano gehaü gato, #<[page 418]># %<418 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ rājā kevalaü kodhavasen' eva vadati, Bodhisatte pana garucittatāya na ki¤ci tathā kātuü āõāpesi, atha M. cintesi: "ayaü rājā bālo, attano hitāhitaü na jānāti, kāmagiddho hutvā `tassa dhãtaraü labhissāmi yevā' 'ti anāgatabhayaü ajānitvā gacchanto mahāvināsaü pāpuõissati, mayā nāssa kathaü hadaye kātuü vaņņati, bahåpakāro me esa mahato yasassa dāyako, imassa mayā paccayena bhavitabbaü vaņņati, paņhamaü kho pana suvapotakaü pesetvā tatvato ¤atvā pacchā sayaü gamissāmãti" cintetvā suvapotakaü pesesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. harãpakkho ti haritapattasamānapakkha, veyyāvaccan ti ehi sammā 'ti vutte āgantvā aüke nisinnaü samma a¤¤ena manussabhåtena kātuü asakkuõeyyaü mam' ekaü kāyaveyyāvaņikaü karohãti ā, kiü karomi devā 'ti ca vutte samma Ke-brāhmaõassa dåteyyenāgatakāraõaü ņhapetvā rājāna¤ ca Kevaņņa¤ ca a¤¤e na jānanti, #<[page 419]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 419>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ubho va ra¤¤o sayanagabbhe nisinnā mantayiüsu, tassa pana atthi Pa¤cālassa sāëikā sayanapālikā sā kira taü rahassaü jānāti, tvaü ta. gantvā tāya saddhiü methunapaņisaüyuttaü vissāsaü katvā tesaü rahassaü taü pattharena pucchassu, taü sāëikaü paņicchanne padese yathā taü koci na jānāti evaü puccha, sace hi te koci saddaü suõāti jãvitaü te n' atthi, tasmā paņicchannaņņhāne saõikaü pucchā 'ti, sā nesaü sabban ti sā nesaü ra¤¤o Kosiyagottassa ca Kevaņņassā 'ti dvinnam pi janānaü sabbaü taü rahassaü jānāti, āmā tãti bhi. so suvapotako paõķitena purimanayen' eva sakkāraü katvā vissaņņho, āmā ti tassa vacanaü paņissutvā M-aü vanditvā padakkhiõaü katvā vivaņasãhapa¤jarena nikkhamitvā vātavegena Siviraņņhe Ariņņhapuran tāva gantvā ta. pavattiü sallakkhetvā Uttarapa¤cālaü sāëikāya santikaü gato, kathaü hi: so rājanivesanassa ka¤canathåpikāya nisãditvā rāganissitaü madhuraravaü ravi, kiükāraõā: imaü saddaü sutvā sāëikā paņiravaü ravissati, tāya sa¤¤āya assā santikaü gamissāmãti, sāpi tassa saddaü sutvā rājasayanassa santike suvaõõapa¤jare nisinnā sārattacittā hutvā tikkhattuü viravi, so thokaü gantvā punappuna saddaü katvā tāya katasaddānusārena kamena sãhapa¤jarummāre ņhitvā parissayābhāvaü oloketvā tassā santikaü gato, atha naü sā ehi samma suvaõõapa¤jare nisãdā 'ti ā., so gantvā nisãdi, āmantayãti evaü so gantvā methunapaņisaüyuttaü vissāsaü kattukāmo hutvā taü āmantesi, sugharan ti ka¤canapa¤jare vasantāya sundaragharaü, vesse ti vessike vessajātike iti, sāëikā kira sakuõesu vessajātikā nāma, tena naü evaü ālapati, tavā 'ti sughare tava vadāmi, kacci te madhunā saddhiü lājā labbhatãti pucchati, āgammā 'ti samma kuto āgantvā tvaü idha paviņņho ti pucchati, kassa vā ti kena vā pesito tvaü idhāgato ti. So tassā vacanaü sutvā "sac' āhaü `Mithilāto āgato 'mhãti' vakkhāmi esā maramānāpi mayā saddhiü vissāsaü na karissati, Siviraņņhe kho pan' asmiü Ariņņhapuraü sallakkhetvā āgato, tasmā musāvādaü katvā Sivirājena pesito hutvā tato āgatabhāvaü kathessāmãti" cintetvā ā.: @@ Ta. baddhe ti attano dhammikatāya sabbe baddhake bandhanā mocesi, evaü mocento maü pi saddahitvā mu¤catha nan ti ā., so 'haü vivaņasuvaõõapa¤jarā nikkhamitvā bahipāsāde yatth' icchāmi ta gocaraü gahetvā suvaõõapa¤jare yeva vasāmi, yathā tvaü na evaü niccakālaü pa¤jare yeva acchāmãti. #<[page 420]># %<420 XXII. Mahānipāta.>% Ath' assa sā attano atthāya suvaõõataņņake ņhapite madhulāje ca madhådaka¤ ca datvā "samma tvaü dårato āgato, ken' atthena idhāgato sãti" pucchi, so tassā vacanaü sutvā rahassaü sotukāmo musāvādaü katvā ā.: @@ Ta. tassa mekā ti tassa mayhaü ekā, dutiyāsãti purāõadutiyikā ahosi. Atha naü sā pucchi: "kathaü pana te bhariyaü seno vadhãti", so tassā ācikkhanto "suõa bhadde: ekadivasaü amhākaü rājā udakakãëaü gacchanto mam pi pakkosi, ahaü bhariyaü ādāya tena saddhiü gantvā kãëitvā sāyaõhasamaye ten' eva saddhiü paccāgantvā ra¤¤ā saddhiü yeva pāsādam āruyha sarãraü sukkhāpanatthāya bhariyaü ādāya sãhapa¤jarena nikkhamitvā kåņāgārakucchiyaü nisãdiü, tasmiü khaõe eko seno kåņāgārā nikkhamante amhe gaõhituü pakkhandi, aham maraõabhayabhãto vegena palāyiü, sā pana tadā garubhārā ahosi, tasmā sā vegena palāyituü nāsakkhi, atha so mayhaü passantass' eva taü māretvā ādāya gato, atha maü tassā sokena rodamānaü disvā amhākaü rājā `kiü samma rodasãti' pucchitvā tam atthaü sutvā `alaü samma mā rodi, a¤¤aü bhariyaü pariyesā' 'ti vatvā `kiü deva a¤¤āya anācārāya dussãlāya ānãtāya pi, varaü ekaken' eva caritun' ti vutte `samma ahaü ekaü sakuõikaü sãlācārasampannaü passāmi tava bhariyāya sadisaü eva, C-rājassa hi sayanapālikā sāëikā evaråpā, tvaü ta. gantvā tassā manaü pucchitvā okāsaü kāretvā sace te ruccati āgantvā amhākaü ācikkha, atha ahaü vā devã vā gantvā mahantena parivārena taü ānessāmā' ti vatvā maü idha pahiõi, ten' amhi kāraõenāgato" ti vatvā ā.: @@ #<[page 421]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 421>% Sā tassa vacanaü sutvā somanassappattā ahosi, attano pana bhāvaü ajānāpetvā anicchamānā viya āha: @@ Ta. suvo vā ti samma {suvapaõķita} suvo va suviü kāmeyya, kãdiso ti asamānajātikānaü saüvāso nāma kãdiso hoti, suvo hi samānajātikaü suviü disvā cirasanthutam pi sāëikaü jahissati, so piyavippayogo mahato dukkhāya bhavissatãti asamānajātikānaü saüvāso nāma na sametãti. Itaro taü sutvā "ayaü maü na paņikkhipati, parihāram eva karoti, addhā maü icchissati, nānāvidhāhi naü upamāhi saddahāpessāmãti" cintetvā ā.: @@ Ta. caõķālikāmapãti caõķālikam pi, sadiso ti cittasadisatāya sabbesaü saüvāso sadiso va hoti, kāme ti kāmasmiü hi cittam eva pamāõaü na pana jāti. Evaü pana vatvā manussesu nānājātipamāõabhāvadassanatthaü atthaü āharitvā dassento anantaraü g. ā.: @@ Ta. Jambāvatãti Sivira¤¤o mātā J. nāma caõķālã ahosi, sā Kaõhāyanagottassa dasabhātikānaü jeņņhassa Vāsudevassa piyā mahesã ahosi, so kir' ekadivasaü Dvāravatito nikkhamitvā uyyānaü gacchanto Caõķālagāmato keõacid eva karaõãyena nagaraü pavisantiü ekaü ekamante ņhitaü abhiråpaü kumārikaü disvā va paņibaddhacitto hutvā kiüjātikā ti pucchāpetvā caõķālajātikā ti sutvāpi paņibaddhacittatāya vippaņisārã hutvā sassāmikabhāvaü pucchāpetvā assāmikā ti sutvā taü ādāya tato va nivattitvā nivesanaü netvā ratanarāsimhi ņhapāpetvā aggamahesiü akāsi, sā Siviü nāma puttaü vijāyi, so pitu accayena Dvāravatiyaü r. kāresi, taü sandhāy' etaü vuttaü. #<[page 422]># %<422 XXII. Mahānipāta.>% Iti so idaü udāharaõaü āharitvā "evaråpo pi nāma khattiyo caõķāliyā saddhiü vāsaü kappesi, amhesu tiracchānagatesu kiü vattabbaü, a¤¤ama¤¤aü saüvāsarocanaü ¤eva pamāõan" ti vatvā aparam pi u. āharanto āha: @@ Ta. Vacchan ti evannākaü tāpasaü, kathaü pana sā taü kāmayãti, atãtasmiü hi samaye eko brāhmaõo kāme ādãnavaü disvā mahantaü yasaü pahāya isipabbajjaü pabbajitvā Himavante paõõasālaü māpetvā vasi, tassa paõõasālato avidåre ekissā guhāya bahukinnarā vasanti, tatth' eko makkaņako vasati, so jālaü vinetvā tesaü sãsaü bhinditvā lohitaü pivati, kinnarā nāma dubbalā honti bhãrujātikā, so pi makkaņako mahā ativisālo, te tassa ki¤ci kātuü asakkontā taü tāpasaü upasaükamitvā katapaņisanthārā āgamanakāraõaü puņņhā: deva eko no m. jãvitaü harati a¤¤aü paņisaraõaü na passāma, taü mārāpetvā amhākaü sotthibhāvaü karohãti, tāpaso p' etha na mādisā pāõātipātaü karontãti apasādesi, tesu Rathavatã nāma kinnarã assāmikā ahosi, te taü alaükaritvā tāpasassa santikaü netvā deva ayan te pādaparicārikā hotu amhākaü paccāmittaü vadhehãti āhaüsu, tāpaso taü disvā va paņibaddhacitto hutvā tāya saddhiü saüvāsaü kappetvā guhādvāre ņhatvā gocarāya nikkhamantaü muggarena poņhetvā jãvitakkhayaü pāpesi, so tāya saddhiü samaggavāsaü vasanto puttadhãtāhi vaķķhitvā tatth' eva kālam akāsi, evaü sā taü kāmesi, suvapotako idaü u. āharitvā Vacchatāpaso tāva manusso hutvā tiracchānagatāya kinnariyā saddhiü saüvāsaü kappesi, kimaīga pana mayam hi ubho pakkhino va tiracchānagatā vā 'ti dãpento manusso migiyā saddhiü ti ā., evaü manussā tiracchānagatāya saddhiü saüvasantā saüvijjanti, n' atthi kāme asādiso, cittam ev' ettha pamāõan ti. Sā tassa vacanaü sutvā "sāmi cittan tāva sabbakāle ekasadisan na hoti, piyavippayogaü bhāyāmãti" ā., so paõķito itthimāyāsu kusalo tena vãmaüsanto puna g. ā.: @@ Ta. paccakkh -- hetan ti yaü tvaü vadasi sabbam etaü paccakkhānassa anupadaü, paccakkhānakāraõaü paccakkhānakoņņhāso pan' esa, atima¤¤asi nåna man ti maü icchati ayan ti tvaü atikkamitvā ma¤¤asi, na mayhaü sāraü jānāsi, #<[page 423]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 423>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ahaü rājapåjito, na mayhaü bhariyā dullabhā, a¤¤aü bhariyaü pariyesissāmãti. Sā tassa vacanaü sutvā va bhijjamānahadayā viya tassa saha dassanen' eva uppannāya kāmaratiyā anuķayhamānā viya hutvā diyaķķhagātham ā.: @@ Ta. na sirãti samma suvaõõapaõķita ataramānassa sirã hoti taramānena kataü kammaü na sobhati, gharavāso nām' esa garuko, cintetvā kattabbo, idh' eva tāva accha yāva mahantena yasena samannāgataü amhākaü rājānaü passissasi, sossãti sāyaõhasamaye kinnarisamānalãëhāhi uttamaråpadharāhi nārãhi vajjamānānaü mutiīgānaü a¤¤esa¤ ca gãtavāditānaü saddaü suõissasi, ra¤¤o ca ānubhāvaü mahantaü sirisobhaggaü passissasi, samma kiü tvaü turito, kilesam pi na jānāsi, accha tāva pacchā jānissāmā 'ti. Atha te sāyaõhasamanantare methunasaüvāsaü kariüsu, samaggā sammodamānā piyasaüvāsā ahesuü, atha naü suvapotako "na dān' esā mayhaü rahassaü nigåhissati, idāni taü pucchitvā gantuü vaņņatãti" cintetvā "sāëiye" ti ā., "kiü sāmãti", "ahaü ki¤ci te vattukāmo 'mhi, vadāmi nan" ti, "vada sāmãti", "hotu, amhākaü ajja maīgaladivaso, a¤¤asmiü divase jānissāmãti", "sace maīgalapaņisaüyuttaü kathehi noce mā kathehi sāmãti", "maīgalakathā tāv' esā" ti, "tena hi kathehãti", "sace sotukāmā bhavissasi kathessāmi te" ti vatvā taü rahassaü pucchanto diyaķķhaü gātham āha: @@ T. a.: yo nu kho ayaü saddo tibbo mahā tirojanapade suto pararaņņhesu parajanapadesu vissuto pa¤¤āto patthaņo kin nu dhãtā P-rājassa osadhãtārakā va virocamānā tāya eva samānavaõõinã atthi taü so Videhānaü dassati so vivāho bhavissati so evaü patthaņo saddo, ahaü taü sutvā cintesiü: #<[page 424]># %<424 XXII. Mahānipāta.>% ayaü kumārikā uttamaråpadharā, Videharājā C-ra¤¤o paņisattu, a¤¤e bahurājāno Brahmadattassa vasavattino santi tesaü adatvā kiükāraõā Vedehassa dhãtaraü detãti. Sā tassa vacanaü sutvā evam ā.: "sāmi kiükāraõā maīgaladivase avamaīgalaü kathesãti", "ahaü maīgalan ti kathemi tvaü avamaīgalan ti vadasi, kin nu kho etan" ti, "sāmi amittānam pi tesaü evaråpā maīgalakiriyā mā hotå" ti, "kathehi tāva bhadde" ti, "sāmi na sakkā kathetun" ti, "bhadde tayā viditarahassaü mama akathanakālato paņņhāya n' atthi nāma amhākaü samaggavāso" ti, sā tena nippãëiyamānā "tena hi sāmi suõāhãti" vatvā @@ imaü g. vatvā puna tena "bhadde kasmā evaråpaü kathaü kathesãti" vutte "tena hi suõa, ettha dosaü kathessāmãti" vatvā itaraü gātham āha: @@ Ta. tato taü -- ti yadā so imaü nagaraü āgato bhavissati tadā tena saddhiü sakhibhāvaü mittadhammaü na karissati, daņņhum pi 'ssa dhãtaraü na dassati, eko kir' assa pana atthadhammānusāsako Ma-paõķito nāma atthi, tena saddhiü ghātessati, te ubho pi jane ghātetvā jayapānaü pivissāmā 'ti Kera¤¤ā saddhiü mantetvā taü gaõhitvā āgantuü gato ti. Evaü sā guyhamantaü nissesaü katvā suvapaõķitassa kathesi, so taü sutvā suvapaõķito "ācariyo upāyakusalo, acchariyaü tassa ra¤¤o evaråpena upāyena ghātanan" ti Ke-aü vaõõetvā "evaråpena avamaīgalena amhākaü ko attho, tuõhãbhåto seyyo" ti āgammakammassa nipphattiü ¤atvā taü rattiü tāya saddhiü vasitvā "bhadde ahaü Siviraņņhaü gantvā manāpāya bhariyāya laddhabhāvaü Sivira¤¤o ārocessāmãti" gamanaü anujānāpetuü āha: #<[page 425]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 425>% @@ Ta. mahesino ti mahesiyā, āvasatho ti vasanaņņhānam, upantikan ti atha ne etassā santikaü gacchāmā 'ti vatvā aņņhame divase idhānetvā mahantena parivārena taü gahetvā gamissāmi, yāva mamāgamanaü tāva mā ukkaõņhãti. Taü sutvā sāëikā tena saddhiü viyogaü anicchamānāpi tassa vacanaü paņikkhipituü asakkontã anantaraü g. ā.: @@ Ta. ma¤¤e okkantasantaü man ti evaü sante ahaü apagatajãvitaü mataü sallakkhemi, so tvaü aņņhame divase anāgacchanto mayi matāya āgamissasi, tasmā mā papa¤cam akāsãti. Itaro pi "bhadde kiü vadesi, mayham pi aņņhame divase taü apassantassa kuto jãvitan" ti vācāya vatvā "hadayena na pana jãvavāma, kiü tayā mayhan" ti cintetvā uņņhāya thokaü siviraņņhābhimukhaü gantvā nivattitvā Mithilaü gantvā paõķitassa aüsakåņe otaritvā M-ena uparipāsādaü āropetvā puņņho sabbaü taü pavattiü ārocesi, so pi 'ssa purimanayen' eva sabbaü sakkāram akāsi. Satthā tam atthaü pakāsento āha: @@ Idaü Sāëiyāvacanan ti sabbaü vitthārena akkhāsi. Tam sutvā M. cintesi: "rājā mama anicchāyāpi gamissati, gantvā mahāvināsaü pāpuõissati, atha mayhaü evaråpassa yasadāyakassa ra¤¤o vacanaü hadaye katvā tassa saīgahaü akarontassa garahā uppajjissati, #<[page 426]># %<426 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ mādise ca p-e vijjamāne kiükāraõā esa nassissati, ra¤¤o puretaraü gantvā Cåëaniü disvā suvibhattaü katvā Videhara¤¤o nivesananagaraü māpetvā gāvutamattaü jaüghamaggaü aķķhayojanikaü mahāummaggaü kāretvā C-ra¤¤o dhãtaraü abhisi¤citvā amhākaü ra¤¤o pādaparicārikaü katvā aņņhārasākkhohiõãbalesu ekasatarājåsu parivāretvā ņhitesv-eva amhākaü rājānaü Rāhumukhato Candaü viya mocetvā ādāya āgamanan nāma mama bhāro" ti, tass' evaü cintentassa sarãre pãti uppajji, so pãtivegena udānaü udānento @@ T. a.: yassa ra¤¤o santikā puriso mahantaü issariyaü labhitvā bhogaü bhu¤jeyya akkosantassāpi paribhāsantassāpi gale gahetvā nikkaķķhantassāpi tass' eva atthaü hitaü vaķķhiü p. kāyadvārādãhi tãhi pi dvārehi careyya na hi mittadåbhikammaü nāma p-ena kātabban ti. So nahāyitvā alaükaritvā mahantena yasena rājakulaü gantvā rājānaü vanditvā ekamantaü ņhito ā.: "kiü deva gacchissath' eva Uttarapa¤cālanagaran" 'ti, "āma tāta Pa¤cālacaõķiü alabhantassa mama kiü rajjena, mā maü pariccaja mayā saddhiü yeva ehi, ta. no gatakāraõā dve atthā nippajjissanti: itthiratana¤ ca lacchāmi ra¤¤ā ca me saddhiü mettã patiņņhahissatãti", atha naü p. "tena hi deva ahaü puretaraü gantvā tumhākaü nivesanāni māpemi, tumhe mayā pahitasāsanena āgaccheyyāthā" 'ti vadanto dve gāthā abhāsi: @@ @@ #<[page 427]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 427>% Ta. Vedehassā 'ti Videharājassa, eyyāsãti āgaccheyyāsi. Taü sutvā rājā "na kira maü p. pariccajatãti" haņņhatuņņho hutvā ā.: "tāta tava purato gacchantassa kiü laddhuü vaņņatãti", "balavāhanaü devā" 'ti, "yattakaü icchasi tattakaü gaõha tātā" 'ti, p. "cattāri bandhanāgārāni vivarāpetvā corānaü saükhalikabandhanāni bhindāpetvā te pi mayā saddhiü pesehi deva" 'ti, "yathāruciü karohi tātā" 'ti, M. bandhanāgārāni vivarāpetvā såre mahāyodhe gatagataņņhāne kammaü nipphādetuü samatthe nãharāpetvā "maü upaņņhahathā" 'ti vatvā tesaü sakkāraü kāretvā vaķķhakikammāracammakāracittakārādinānāsippakusalā aņņhārasa seõiyo ādāya vāsipharasukuddālakhaõittiādãni bahåni upakaraõāni gāhāpetvā mahābalaparivuto nagarā nikkhami. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ M. gacchanto yojanayojanantare ekekaü gāmaü nivesetvā ekekaü amaccaü "tumhe ra¤¤o Pa¤cālacaõķiü gahetvā nivattanakāle hatthiassarathe kappetvā rājānaü ādāya paccāmitte paņibāhantā khippaü Mithilaü pāpeyyāthā" 'ti vatvā ņhapesi, Gaīgātãraü pana patvā ânandakumāraü nāma pakkosāpetvā "ânanda tvaü tãõi vaķķhakisatāni ādāya Uddhagaīgaü gantvā sāradāråni gāhāpetvā tisatamattā nāvā māpetvā nagarass' atthāya tatth' eva daõķasambhāre tacchāpetvā sallahukānaü dārånaü nāvāyo pårāpetvā khippaü gacchathā" 'ti pesesi, sayaü pana nāvāya Pāragaīgaü gantvā otiõõaņņhānato paņņhāya padasa¤¤āya eva gaõetvā "idaü aķķhayojanaņņhānaü, ettha mahāummaggo bhavissati, imasmiü ņhāne amhākaü ra¤¤o nivesananagaraü bhavissati, ito paņņhāya yāva rājagehā gāvutamatte ņhāne jaüghummaggo bhavissatãti" paricchinditvā nagaraü pāvisi. #<[page 428]># %<428 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ C-rājā Bo-assa āgamanaü sutvā "idāni me manoratho pårissati, paccamittānaü piņņhiü passissāmi, imasmiü pana āgate Vedeho pi nacirass' eva āgamissati, atha ne ubho pi māretvā Jambudãpe ekarajjaü karissāmãti" paramatuņņhippatto ahosi, sakalanagaraü saükhubhi, "esa kira Ma-paõķito, iminā kira ekasatarājāno leķķunā kāko viya palāpitā" ti, M. nāgaresu attano råpasampattiü sampassantesu yeva rājadvāraü gantvā rathā oruyha rājānaü paņivedetvā "etå" ti vutte pavisitvā rājānaü vanditvā ekamante aņņhāsi, atha naü rājā paņisanthāraü katvā pucchi: "tāta rājā kadā āgamissatãti", "mayā pesitakāle devā" 'ti, "tvaü pana kimatthāya āgato sãti", amhākaü ra¤¤o nivesanaü māpetuü devā" 'ti, "sādhu tātā" 'ti, ath' assa senāya paribbayaü dāpetvā M-assa mahantaü sakkāraü kārāpetvā nivāsageham dāpetvā: "tāta yāva te rājā āgacchati tāva anukkaõņhamāno amhākam pi kattabbayuttakaü karonto va vasa tātā" 'ti ā., so ca kira rājanivesanaü abhiråhanto va sopānapādamåle ņhatvā "idha jaüghummaggadvāraü bhavissatãti" sallakkhesi, ath' assa etad ahosi: "rājā `amhākam pi kattabbayuttakaü karohãti' vadati, ummagge kha¤¤amāne yathā imaü sopānaü na osakkati tathā kātuü vaņņatãti" cintetvā atha rājānaü evam āha: "deva, ahaü pavisanto va sopānapādamåle ņhatvā navakammaü olokento mahāsopāne dosaü passiü, sace vo ruccati ahaü dāråni labhanto manāpaü katvā atthareyyan" ti, "sādhu tāta attharā" 'ti, so "idha mā ummaggadvāraü bhavissatãti" sādhukaü sallakkhetvā taü sopānaü haritvā yattha ummaggadvāraü bhavissati ta. paüsuno apatanatthāya phalakasanthāraü kāretvā yathā na okkamati evaü niccalaü katvā sopānaü atthari, rājā taü kāraõaü ajānanto "mama sinehena karotãti" ma¤¤i, evaü taü divasaü navakammen' eva vãtināmetvā punadivase rājānaü ā.: #<[page 429]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 429>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "deva sace amhākaü ra¤¤o vasanaņņhānaü jāneyyāma manāpaü katvā paņijaggeyyāmā" 'ti, "sādhu p-a ņhapetvā mama nivesanaü sakalanagare yaü nivesanaü icchasi taü gaõhā" 'ti, "mahārāja, mayaü āgantukā tumhākaü bahuvallabhā yodhā te attano gehesu gayhamānesu amhehi saddhiü kalahaü karissanti, mayaü kiü karissāmā" 'ti, "p-a tesaü vacanaü mā gaõhatha, tava ruccanaņņhānam eva gaõhāhãti", "deva, punappuna te āgantvā tumhākaü kathessanti, tena tumhākaü cittasukhaü na bhavissati, sace pana iccheyyātha yāva mayaü nivesanāni gaõhāma tāva amhākaü yeva manussā dovarikā assu, tato dvāraü alabhitvā gamissanti, evaü sante amhākam pi tumhākam pi cittasukhaü bhavissatãti", rājā "sādhå" 'ti sampaņicchi, M. sopānapādamåle sopānasãse mahādvāre ti sabbattha attano manusse yeva ņhapesi, "kassaci pavisituü mā adatthā" 'ti, atha ra¤¤o mātu nivesanaü gantvā bhinnākāraü dassethā 'ti manusse āõāpesi, te dvārakoņņhakāëindato paņņhāya iņņhakā ca mattikā ca apanetuü ārabhiüsu, rājamātā taü pavattiü sutvā āgantvā "kissa tāta mama gehaü bhindathā" 'ti ā., "Ma-paõķito bhindāpetvā attano ra¤¤o nivesanaü kāretukāmo" ti, "yadi evaü idh' eva vasathā" 'ti, "amhākaü ra¤¤o mahantaü balavāhanaü, idaü na-ppahoti a¤¤aü mahantaü gehaü kāressāmā" 'ti, "tumhe maü na jānātha, ahaü rājamātā, idāni puttassa santikaü gantvā jānissāmãti", "mayaü ra¤¤o vacanen' eva bhindāpema, sakkontã nivārehãti", sā kujjhitvā "idāni vo kattabbaü jānissāmãti" rājadvāraü agamāsi, atha naü "mā pavisãti" vārayiüsu, "ahaü rājamātā tātā" ti, "mayaü taü jānāma, mayaü ra¤¤ā `kassaci pavesanaü mā daditthā' 'ti āõattā, gaccha tvan" ti, sā gahetabbagahaõaü apassantã nivattitvā attano nivesanaü olokentã aņņhāsi, atha naü eko "kiü idha karosi, gacchasãti" #<[page 430]># %<430 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ uņņhāya gãvāya gahetvā bhåmiyaü pātesi, sā cintesi: "addhā ra¤¤ā āõatto bhavissati itarathā evaü kātuü na sakkhissanti, p-ass' eva santikaü gamissāmãti" gantvā "tāta Ma-dha kasmā nivesanaü bhindāpehãti" ā., so tāya saddhiü na kathesi, santike ņhitapuriso pan' assā "devã kiü kathesãti" vatvā "tāta p. kasmā gehaü bhindāpetãti", "Videhara¤¤o vasanaņņhānaü kātun" ti, "kiü tāta `evaü mahante nagare a¤¤attha nivāsanaņņhānaü na labbhatãti' ma¤¤ati, idaü satasahassaü la¤caü gahetvā a¤¤attha kāretå" 'ti, "sādhu devi tumhākaü gehaü vissajjāpessāma, la¤cassa gahitabhāvaü pana mā kassaci kathayittha mā no a¤¤e pi la¤caü datvā gehāni vissajjāpetukāmā assun" ti, "tāta `ra¤¤o mātā la¤cam adāsãti' mayham pi lajjanakam eva", "taü na kassaci kathessāmãti", so "sādhå" 'ti tassā santikā satasahassaü gahetvā gehaü vissajjetvā Kevaņņassa gehaü agamāsi, so rājadvāraü gantvā veëupesikāhi piņņhiyaü cammuppāņanaü labhitvā gahetabbagahaõaü apassanto satasahassam eva adāsi, eten' upāyena sakalanagare gehaņņhānaü gaõhantena la¤caü katvā laddhakahāpaõānaü ¤eva navakoņiyo jātā, M. sakalanagaraü vicaritvā rājakulaü agamāsi, atha naü rājā pucchi: "kiü p-a laddhaü te vasanaņņhānan" ti, "mahārāja adentā nāma n' atthi, api ca kho pana amhesu gayhamānesu kilamanti, tesaü piyavippayogaü kātuü amhākam pi ayuttaü, bahinagare ito gāvutamattaņņhāne gaīgāya ca nagarassa ca antare asukaņņhāne nāma amhākaü ra¤¤o vasananagaraü kāressāmā" 'ti, rājā taü sutvā "antonagaresu yujjhitum pi dukkhaü, n' eva sakasenā na parasenā ¤ātuü sakkā, bahinagare pana sukhaü yuddhaü kātuü, tasmā bahinagare yeva te koņņetvā māressāmā" #<[page 431]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 431>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 'ti tussitvā "sādhu tāta tayā sallakkhitaņņhāne yeva kārehãti" ā., "mahārāja ahaü kāressāmi, tumhākaü pana manussehi dārupaõõādãnaü atthāya amhākaü navakammaņņhānaü na gantabbaü, gacchantānaü hi kalahaü karissanti, tena n' eva tumhākam pi na amhākam pi cittasukhaü bhavissatãti", "sādhu p-a tena passena nissa¤cāraü karohãti", "deva amhākaü hatthã udakābhiratā udake yeva kãëanti, udake āvile jāte `Ma-dhassa āgatakālato paņņhāya pasannodakaü pātuü na labhāmā' ti sace nāgarā kujjhanti tam pi sahitabban" ti, rājāpi 'ssa "tumhākaü hatthã kãëantå" 'ti vatvā nagare bheri¤ carāpesi: "yo ito nikkhamitvā Ma-paõķitassa nagaramāpitaņņhānaü gacchati sahassaü daõķo" ti, M. rājānaü vanditvā attano parisam ādāya nagarā nikkhamitvā yathāparicchinnaņņhāne nagaraü māpetuü ārabhi, Pāragaīgāya tāva Gaggaligāmaü nāma kāretvā hatthiassavāhana¤ c' eva gobalivadda¤ ca ta. ņhapetvā nagarakaraõaü vicārento "ettakā idaü ettakā idaü karontå" 'ti sabbakammāni vibhajitvā ummagge kammaü paņņhapesi, mahāummaggadvāraü Gaīgatitthe ahosi, saņņhimattāni yodhasatāni mahāummaggaü khaõanti, mahatãcammamālukādãhi paüsuü haritvā Gaīgāya pātenti, pātitapātitaü paüsuü hatthã maddanti, Gaīgā āluëā sandati, nagaravāsino "Ma-dhassa āgatakālato paņņhāya pasannaü udakaü pātuü na labhāma, Gaīgā āluëā va vahati kin nu kho etan" ti vadanti, atha nesaü p-assa upanikkhittakapurisā ārocenti: "Ma-dhassa kira hatthã udakakãëaü kãëantā Gaīgāya uddhakaddamaü karonti, ten' esā āluëitā sandatãti", Bodhisattānaü adhippāyā nāma ijjhanti, tasmā ummagge målāni vā pāsāõāni vā sabbe bhåmiyaü pavisiüsu, jaüghummaggassa dvāraü tasmiü nagare ahosi, sattamattāni purisasatāni jaüghummaggaü khaõanti ca, #<[page 432]># %<432 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ cammamālukādãhi paüsuü haritvā tasmiü nagare pātenti, pātitapātitaü udakena sannetvā pākāraü cinanti, a¤¤āni vā kammāni karonti, mahāummaggassa pavisanadvāraü nagare ahosi, aņņhārasahatthubbedhena yantayuttāavārena samannāgataü hi ekāya āõiyā akkantāya pithãyanti, mahāummaggassa dvãsu passesu iņņhikāhi cinitvā sudhākammaü kāresi, matthake padaracchannaü kāretvā ullokamattikāya lepetvā setakammaü kāresi, sabbāni p' ettha asãtimahādvārāni catusaņņhicåëadvārāni ahesuü, sabbāni yantayuttān' eva ekāya āõiyā akkantāya pithãyanti, ekāya akkantāya vivariyyanti, dvãsu passesu anekasatadãpālayā ahesuü, te pi yantayuttā va ekasmiü vivariyyamāne sabbe vivariyyanti ekasmiü pithãyamāne sabbe pithãyanti, dvãsu passesu ekasatānam khattiyānaü ekasatasayanagabbhā ahesuü, ekekasmiü nānāvaõõapaccattharaõatthataü, ekekaü mahāsayanaü samussitasetacchattaü, ekekaü sãhāsanaü mahāsayanaü nissāya ņhitaü ekekaü mātugāmapotthakaråpakaü uttamaråpadharaü hatthena anāmasitvā na manussaråpakaü ti na sakkā ¤ātum, api ca ummaggassa gabbhe dvãsu passesu kusalā cittakārā nānappakāracittakammaü kariüsu: Sakkavilāsasineruparibhaõķasāgaramahāsāgaracatumahādãpahimavantānotattamanosilātalacandasuriyacātummahārājikādichakāmasaggādivibhattiyo sabbā ummagge dassayiüsu, bhåmiü rajatapaņņavaõõavālukaü okiritvā upari ullokapadumāni dassesuü, ubhosu passesu nānappakāre āpaõe pi dassayiüsu, tesu tesu ņhānesu gandhadāmapupphadāmāni olaübetvā Sudhammadevasabhaü viya ummaggaü alaükariüsu. Tāni pi kho tãõi vaķķhakisatāni tãõi nāvāsatāni bandhitvā niņņhitaparikammānaü dabbasambhārānaü påretvā Gaīgāya āharitvā p-assa ārocesuü, tāni so nagare upayogaü netvā "mayā āõattadivase āhareyyāthā" 'ti nāvāpaņicchannaņņhāne ņhapāpesi, nagare udakaparikhā aņņhārasahattho pākāro gopuraņņālako rājanivesanādãni nivesanāni hatthisālādayo pokkharaõiyo ti sabbam eva niņņham agamāsi, #<[page 433]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 433>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ iti mahāummaggo jaüghummaggo nagaran ti sabbam etaü catåhi māsehi niņņhitaü. Atha M. catumāsaccayena ra¤¤o āgamanatthāya dåtaü pāhesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. pahiõãti pesesi. Rājā dåtassa vacanaü sutvā tuņņhacitto mahantena parivārena nikkhami. Tam atthaü pakāsento Satthā itaraü gātham āha: @@ Ta. ananta -- ti aparimitāssādivāhanaü, Kampilliyaü -- ti Kampillaraņņhe māpitaü nagaraü. So anupubbena Gaīgātãraü pāpuõi, atha naü M. paccuggantvā attanā katanagaraü pavesesi, so ta. pāsādavaragato nānaggarasabhojanaü bhu¤jitvā thokaü vissamitvā sāyaõhasamaye attano āgatabhāvaü ¤āpetuü Cåëanãra¤¤o dåtaü pesesi. Taü atthaü āvikaronto Satthā āha: @@ @@ Ta. vanditun ti Vedeho mahallako C-rājā tassa puttamatto pi na hoti, kilesamucchito pana hutvā jāmātarā nāma sasuro vandiyo ti cintetvā tassa cittaü anujānanto vandanasāsanaü pahiõi, dadāhi dānãti ahaü tayā dhãtaraü dassāmãti pakkosāpito taü me dāni dehãti pahiõi, suvaõõena -- ti suvaõõālaükārapatimaõķitaü. #<[page 434]># %<434 XXII. Mahānipāta.>% Cåëani dåtassa kathaü sutvā somanassappatto "idāni me paccāmitto kuhiü gamissati, ubhinnam pi tesaü sãsāni chinditvā jayapānaü pivissāmā" 'ti kevalaü somanassaü dassento dåtassa sakkāraü katvā anantaraü gātham āha: @@ Ta. Vedehā 'ti Vedehassa sāsanaü sutvā taü purato ņhitaü viya ālapati, athavā evaü Brahmadattena vuttan ti vadehãti dåtaü āõāpento evam ā. Taü sutvā dåto Vedehassa santikaü gantvā "deva maīgalakiriyāya anucchavikaü nakkhattaü kira jānāhi, te dhãtaraü demãti vuttan" ti ā., so "ajj' eva nakkhattaü sobhanan" ti puna dåtaü pahiõi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ C-rājāpi: @@ Imaü g. vatvā "idāni pesemi, idāni pesemãti" musāvādaü katvā ekasatarājånaü sa¤¤am adāsi: "aņņhārasahi akkhohiõãhi saddhiü sabbe yuddhasajjā hutvā nikkhamantu, ubhinnam pi paccatthikānaü sãsāni chinditvā sve jayapānaü pivissāmā" 'ti, te sabbe pi nikkhamiüsu, sayaü nikkhamanto pana mātaraü Talatādevi¤ ca aggamahesiü Nandadevi¤ ca puttaü Pa¤cālacaõķa¤ ca dhãtaraü Pa¤cālacaõķi¤ ca ti cattāro jane orodhehi saddhiü pāsāde nivāsāpetvā va nikkhami. Bo. Vedehara¤¤o c' eva tena saddhiü āgatasenāya ca mahantaü sakkāraü kāresi, #<[page 435]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 435>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ keci manussā suraü pivanti keci macchamaüsādãni khādanti keci dåramaggā āgatattā kilantā sayanti, Vedeharājā pana Senakādayo paõķite gahetvā amaccagaõaparivuto alamkatamahātale nisãdi, C-rājāpi aņņhārasākkhohiõisaükhāya senāya nagaraü tisandhicatusaükhepaü parikkhipitvā anekasatasahassāhi ukkāhi dhāriyamānāhi aruõe uggacchante yeva gahaõasajjo hutvā aņņhāsi, taü ¤atvā M. attano yodhānaü tãõi satāni pesesi: "tumhe jaüghummagge gantvā ra¤¤o mātara¤ ca aggamahesi¤ ca putta¤ ca dhãtara¤ ca jaüghummaggena ānetvā mahāummaggena netvā ummaggadvārato bahi akatvā anto ummagge yeva yāva amhākaü āgamanā rakkhantā ņhatvā amhākaü āgamanakāle ummaggā nãharitvā ummaggadvāre mahāvisālamāëake ņhāpethā" 'ti, te tassa vacanaü sampaņicchitvā jaüghummaggena gantvā sopānapādamåle padarattharaü ugghāņetvā sopānapādamåle sopānasãse mahātale ti ettake ņhāne ārakkhamanusse ca khujjādiparivārādayo ca hatthapādesu bandhitvā mukhaü thaketvā ta. ta. paņicchannaņņhāne ņhapetvā ra¤¤o paņiyattakhādanãye ki¤ci khāditvā cuõõavicuõõaü katvā upari pāsādaü abhiråhiüsu, tadā Talatādevã Nandādevi¤ ca rājaputta¤ ca rājadhãtara¤ ca "ko jānāti kiü bhavissatãti" ma¤¤amānā attanā saddhiü ekasayane sayāpesi, te yodhā gabbhadvāre ņhatvā pakkosiüsu, sā nikkhamitvā "kiü tātā" ti ā., "devã amhākaü rājā Vedeha¤ ca Mahosadha¤ ca jãvitakkhayaü pāpetvā sakala-Jambudãpe ekarajjaü katvā ekasatarājaparivuto mahantena yasena mahāpānaü pivanto tumhe cattāro pi gahetvā ānetuü amhe pahiõãti", te pāsādā otaritvā sopānapādamålaü agamiüsu, atha ne gahetvā jaüghummaggaü pavisiüsu, te āhaüsu: "mayaü ettakaü kālaü idha vasantā imaü vãthiü na otiõõapubbā" ti, "imaü vãthiü na sabbadā otaranti, maīgalavãthi nām' esā, ajja maīgaladivasabhāvena rājā iminā maggena ānetuü āõāpesãti", #<[page 436]># %<436 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ te tesaü saddahiüsu, ath' ekacce te cattāro pi gahetvā gacchiüsu, ekacce nivattitvā rājanivesane ratanagabbhaü vivaritvā yāvadicchakaü dhanasāraü gahetvā āgamiüsu, itare pi cattāro purato mahāummaggaü gantvā alaükatadevasabhaü viya ummaggaü disvā "ra¤¤o atthāya sajjitan" ti sa¤¤aü kariüsu, atha ne Mahāgaīgāya avidåraņņhānaü netvā anto ummagge alaükatagabbhe nisãdāpetvā ekacce ārakkhaü gahetvā acchiüsu, ekacce tesaü ānãtabhāvaü gantvā Bo-assa ārocesuü, so tesaü kathaü sutvā "idāni me manoratho matthakaü pāpuõissatãti" somanassajāto ra¤¤o santikaü gantvā ekamantaü aņņhāsi, rājāpi kilesāturatāya "idāni me dhãtaraü pesessati, idāni me pesessatãti" pallaükato vuņņhāya vātapānena olokento anekehi ukkāsatasahassehi ekobhāsaü jātaü nagaraü mahatiyā senāya parivutaü disvā āsaükitaparisaükito "kin nu kho etan" ti paõķitehi saddhiü mantento g. ā.: @@ Ta. kinnu ma¤¤antãti C-rājā amhākaü tuņņho udāhu ruņņho ti kin nu p-ā ma¤¤antãti pucchi. Taü sutvā Senako āha: "mā cintayi mahārāja, atibahå ukkā pa¤¤āyanti, rājā tumhākaü dātuü dhãtaraü gahetvā eti, ma¤¤e" ti, Pukkuso pi "tumhākaü āgantukasakkāraü kātuü ārakkhaü gahetvā ņhito bhavissatãti" yaü yaü tesaü ruccati taü taü kathayiüsu, rājāpi "asukaņņhāne senā titthantu, asukaņņhāne ārakkhaü gaõhatha, appamattā hothā" 'ti vadantānaü saddaü suõanto sannaddha¤ ca senaü passanto maraõabhayatajjito hutvā Mahāsattassa kathaü paccāsiüsanto itaraü g. ā.: @@ Ta. kin -- ti p-a kiü cintesi imā senā amhākaü kiü karissantãti. #<[page 437]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 437>% Taü sutvā M. "imaü andhabālaü thokaü santāsetvā pacchā mama balaü dassetvā assāsessāmãti" cintetvā ā.: @@ Taü sutvā sabbe maraõabhayatajjitā, ra¤¤o kaõņho sussi, mukhe kheëo chijji, sarãre ķāho uppajji, so maraõabhayabhãto paridevanto dve gāthā abhāsi: @@ @@ Ta. ubbedhatãti tāta Ma-a hadayam me mahāvāteritaü viya pallavaü kampati, anto jhāyatãti so ukkā viya mayhaü hadayamaüsaü abbhantare jhāyati bahi pana na pa¤¤āyatãti paridevati. M. tassa paridevitaü sutvā "ayaü andhabālo a¤¤esu divasesu mama vacanaü na kareyya, bhiyyo naü niggaõhissāmãti" cintetvā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 438]># %<438 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. pamatto ti mahārāja tvaü kāmena pamatto, mantanātãto ti mayā anāgatabhayaü disvā pa¤¤āya paricchinditvā mantitamantaõaü atikkanto, bhinnamanto ti mantaõātikkantattā yeva bhinnamanto, Senakādãhi saddhiü manto gahito esa so bhinno ti pi bhinnamanto si jāto, paõķitā ti ime Senakādayo cattāro janā idāni taü rakkhantu passāma nesaü balaü ti dãpeti, akatvā -- ti mama uttamāmaccassa vacanaü akatvā, attapãtirato ti attano kilesapãtiyā abhirato hutvā, kåņe -- ti yathā nāma nivāpalobhenāgato migo kåņapāse bajjhati evaü mama vacanaü agahetvā Pa¤cālacaõķiü labhissāmãti lobhenāgantvā idāni kåņapāse baddho migo viya jāto si, yathā maccho ti gāthāya tadā mayā ayaü upamā āhaņā ti dassetuü vuttaü, sace gacchasãti gāthāya pi na kevalaü etam eva imam pi te upamam āharin ti dassetuü vuttaü, anariyaråpo ti Kevaņņabrāhmaõasadiso asappurisajātiko nillajjapuriso, na tena mettin ti tādisena saddhiü mittadhammaü na kayirātha, tvaü pana Ke-ena saddhiü katvā tassa vacanaü gaõhi, dukkho ti evaråpena s. saīgamo nāma ekavāraü kato idhaloke pi paraloke pi mahādukkhāvahanato dukkho hoti, yantvevā 'ti ya¤ c' eva ayam eva vā pāņho, sukho ti idhaloke pi paraloke pi sukho yeva. Atha naü "puttaü evaråpaü na karissasãti" suņņhutaraü niggaõhanto pubbe ra¤¤ā kathitakathaü nãharitvā dassento @@ @@ ime dve gāthā vatvā "mahārāja ahaü gahapatiputto yathā tava a¤¤e Senakādayo p-ā atthāni jānanti tathā kim eva jānissaü, agocaro esa mayhaü, gahapatisippam evāhaü jānāmi, ayaü attho Senakādãnaü pākaņo, te p-ā bhontā ajja te aņņhārasahi akkhohiõãhi parivāritassa avassayā hontu, #<[page 439]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 439>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ maü pana gãvāya gahetvā nikkaķķhituü āõāpehi, idāni maü kasmā pucchasãti" evaü suniggahãtaü niggahi, taü sutvā rājā cintesi: "p-o mayā katadosam eva katheti, pubbe h' idaü anāgatabhayaü jāni, tena maü ativiya niggaõhati, na kho pana ettakaü kālaü nikkammako acchissati, avassaü iminā mayhaü sotthibhāvo kato bhavissatãti", atha naü parigaõhanto dve gāthā abhāsi: @@ @@ Ta. nānuvijjhantãti atãtadosaü gahetvā mukhasattãhi na vijjhanti, sambandhan ti sattusenāya parivutattā suņņhu bandhitvā ņhapitaü assaü viya kiü maü vijjhasi, teneva man ti evan te mokkho bhavissati evaü kheman ti tena sotthibhāven' eva maü anusāsa assāsehi, taü hi ņhapetvā a¤¤aü me paņisaraõaü n' atthi. Atha M. "ayaü rājā ativiya andhabālo, purisavisesaü na jānāti, thokaü kilametvā pacchāssa avassayo bhavissāmãti" cintetvā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 440]># %<440 XXII. Mahānipāta.>% Ta. kamman ti mahārāja idaü ito mocanaü nāma atãtaü mānusehi kattabbaü kammaü atãtaü dukkaraü durabhisambhavaü n' eva kātuü na sahituü sakkomãti ahaü taü ito mocetuü na sakkomi, tvam pi jānassu khattiyā 'ti mahārāja tvam ev' ettha kattabbaü jānassu, vehāsayā ti ākāsena gamanasamatthā hatthino, yassā 'ti yassa ra¤¤o tathāvidhā chaddantakule vā uposathakule vā jātā nāgā honti taü rājānaü te ādāya gaccheyyuü, assā ti valāhakassa rājakule jātā assā, pakkhãti Garuëaü sandhāyāha, yakkhā ti Sātāgirādayo, antalikkhenā 'ti ahaü antalikkhena mocetuü na sakkomi, taü ādāya ākāsena Mithilaü netuü na sakkomãti a. Rājā taü sutvā appaņibhāno nisãdi, atha Senako cintesi: "idāni ra¤¤o ca amhāka¤ ca ņhapetvā p-aü a¤¤aü paņisaraõaü n' atthi, rājā pan' assa kathaü sutvā bhayatajjito ki¤ci vattuü na sakkoti, ahaü p-aü yācissāmãti" yācanto dve gāthā abhāsi: @@ @@ Ta. atãradassãti samudde bhinnanāvo tãraü apassanto, yatthā 'ti åmivegabbhāhato vicaranto yasmiü padese patiņņhaü labhati, pamocayā 'ti pubbe pi Mithilaü parivāretvā ņhitakāle tayā va mocit' amhā idāni pi tvam eva amhe dukkhā mocehãti yāci. Atha naü niggaõhanto M. gāthāya ajjhabhāsi: @@ Ta. tvaü pajānassu -- ti Senaka ahaü na sakkomi tvaü imaü rājānaü ākāsena Mithilaü nehãti. Rājā gahetabbagahaõaü apassanto maraõabhayatajjito M-ena saddhiü kathetuü asakkonto "kadāci Senako pi ki¤ci upāyaü jāneyya, pucchāmi tāva nan" ti pucchanto g. ā.: @@ #<[page 441]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 441>% Ta. kiü kiccan ti kiü kātabbayuttakaü idha ma¤¤asi Ma -- en' amhi pariccatto yadi tvaü jānāsi vadehãti. Taü sutvā Se-"rājā upāyaü pucchati, sobhano vā hotu mā vā kathessāmi 'ssa etaü upāyan" ti cintetvā g. ā.: @@ Ta. dvārato ti dvāraü pidahitvā ta. aggiü dema, vikattanan ti a¤¤ama¤¤aü vikattanaü satthaü gaõhāma, hessāma, ti jãvitaü khippaü jahissāma, alaükatapāsādo yeva no dārucitako bhavissati. Taü sutvā rājā anattamano ahosi, attano puttadārassa evaråpaü citakaü karohãti cintetvā Pukkusādayo pucchi, te pi attano anuråpaü bālakathaü kathayiüsu, tena vuttaü: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Api ca tesu Devindo, ayaü rājā kiü karoti, aggimhi sante khajjopanakaü dhamati, ņhapetvā Ma-aü a¤¤o idha sottibhāvaü kātuü samattho nāma n' atthi, ayaü taü apucchitvā amhe pucchati, #<[page 442]># %<442 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ mayaü kiü jānāmā" 'ti cintetvā a¤¤aü upāyaü apassanto Senakena kathitam eva kathetvā M-aü vaõõento dve pāde ā.: @@ Taü sutvā rājā pubbe Bo-assa kathitadosaü saritvā tena saddhiü kathetuü asakkonto tassa suõantassa paridevanto ā.: @@ @@ @@ @@ @@ Ta. kadalino ti yathā kadalikkhandhassa nissārattā sāratthiko puriso anvesanto pi tato sāraü nādhigacchati evaü mayaü imamhā dukkhā muccanupāyaü pa¤haü pa¤ca paõķite pucchitvā anvesamānāpi pa¤haü nājjhagamāmase, amhehi pucchitaü upāyaü asuõantā mayaü pa¤haü nādhigacchāma, dutiyagāthāya pi es' eva nayo, ku¤jarānaü -- ti yathā ku¤jarānaü anådakaņņhāne vutthaü nāma hoti te hi tathāråpe nirådake vanagahane dese vasantā khippam eva paccāmittānaü vasaü gacchanti evaü amhehi pi imesaü dummanussānaü bālānaü santike vasantehi adese vutthaü, ettakesu hi paõķitesu eko pi me idāni paņisaranaü n' atthãti nānāvidhena vilapati. Taü sutvā p. "ayaü rājā ativiya kilamati, sace taü na assāsessāmi hadayena phalitena marissatãti" cintetvā assāsesi. #<[page 443]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 443>% Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. idan ti davadāhadaķķhe ara¤¤e ghanavassaü vassāpento viya taü assāsento imaü mā tvaü bhāyi mahārājā 'ti ādikaü vacanam abravi, ta. sannan ti laggaü, peëābaddhan ti peëāya abbhantaragataü, Pa¤cālan ti etaü evaü mahantam pi Pa¤cālara¤¤o senaü, vāhayissamãti palāpessāmi, ādå ti anāmatthe nipāto, pa¤¤ā nāma kimatthiyā ti attho, amacco vāpi tādiso ti pa¤¤āya samannāgato tādiso pa¤¤āsampanno amacco vāpi kimatthiya yo taü evaü maraõasambādhappattaü dukkhā na mocaye, mahārāja ahaü paņhamataraü āgacchanto nāma kimatthaü āgato ti ma¤¤asi, mā bhāyi ahan taü imamhā dukkhā mocessāmãti assāsesi. So pi tassa vacanaü sutvā "idāni me jãvitaü laddhan" ti assāsi, Bodhisattena sãhanāde kate sabbe va tussiüsu, atha Se-pucchi: "paõķita tvaü sabbe amhe gahetvā gacchanto ken' upāyena gamissasãti", "alaükataummaggenā ti, tumhe sajjā hothā" 'ti vatvā ummaggadvāraü vivaraõatthaü yodhe āõāpento g. ā.: #<[page 444]># %<444 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. māõavā ti taruõādhivacanaü, mukhaü sodhethā 'ti ummaggadvāraü vivaratha, sandhino ti gharasandhino sodhetvā ekasatānam sayanagabbhānaü dvāraü vivaratha anekasatānaü dãpālayānaü dvāraü vivarathā 'ti. Te uņņhāya ummaggassa dvāraü vivariüsu, sakalaummaggo ekobhāso alaükatadevasabhā viya viroci. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. anusārino ti veyyāvaccakarā, yantayutte ca aggaëe ti såcighaņikasampannāni dvārakavāņāni. Te ummaggadvāraü vivaritvā M-assa ārocesuü, so ra¤¤o sa¤¤aü adāsi: "kālo deva, pāsādā otarathā" 'ti, rājā otari, Se-sãsato nāëivattaü apaneti, sāņakaü omu¤cati, atha naü M. disvā "kiü karosãti" pucchi "p-a ummaggena gacchantehi nāma veņhanaü mocetvā kacchaü daëhaü bandhitvā gantabban" ti, "Senaka `ummaggaü pavisanto onamitvā onamitvā jaõõukehi patiņņhāya pavisissāmãti' mā sa¤¤aü akāsi, sace hatthinā gantukāmo si hatthiü abhiråha, ucco ummaggo aņņhārasahatthubbedho visāladvāro, tvaü yathāruciyā alaükatapaņiyatto ra¤¤o purato gacchā" 'ti ā., Bo-pana Senakassa gamanaü purato vicāretvā rājānaü majjhe katvā sayaü pacchato ahosi, kiükāraõā: "alaükataummaggaü olokento mā saõikaü agamāsãti", ummagge mahājanassa yāgubhattakhādanãyādãni appamāõāni ahesuü, te manussā khādantā pivantā ummaggaü olokentā gacchanti, M. pi,yātha mahārājā" 'ti codento pacchato yāti, rājā alaükatadevasabhaü viya ummaggaü olokento yāti. #<[page 445]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 445>% Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ra¤¤o āgatabhāvaü ¤atvā te māõavā ra¤¤o mātara¤ ca devi¤ ca putta¤ ca dhãtara¤ ca ummaggā nãharitvā mahāvisālamāëake ņhapesuü, rājāpi Bo-ena saddhiü ummaggā nikkhami, te rājāna¤ ca p-a¤ ca disvā "nissaüsayaü parahatthagat' amha, amhe gahetvā āgatehi p-assa purisehi bhavitabban" ti maraõabhayatajjitā bhãtaravaü raviüsu. Cålanãrājāpi kira Vedehara¤¤o palāyanabhayena -- yena Gaīgā tena gāvutamattaņņhāne ahosi so -- sannisinnāya rattiyā tesaü ravaü sutvā "Nandādeviyā viya saddo" ti vattukāmo ahosi, "kuhiü N-deviü passasãti" paribhāsabhayena na ki¤ci ā., M. tasmiü ņhāne Pa¤cālacaõķikumārikaü{} ratanarāsimhi ņhapetvā abhisi¤citvā "mahārāja tvaü imissā kāraõā āgato, ayan te aggamahesã hotå" 'ti ā., tãõi nāvāsatāni uņņhāpesuü, rājā visālamālakā otaritvā alaükatanāvaü abhiråhi, te pi cattāro khattiyā nāvaü abhiråhiüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ Ta. anusāsãti evaü kir' assa ahosi: kadāci tesaü kujjhitvā Cåëānira¤¤o mātaraü māreyya abhiråpāya Nandādeviyā saddhiü saüvāsaü kappeyya rājakumāra¤ ca māreyya, paņi¤¤am assa gahessāmãti, tasmā ayan te ti ādãni vadanto anusāsi, ta. ayan te sasuro ti ayan tava sasurassa Cåëanira¤¤o putto Pa¤cālacaõķiyā kaniņņhabhātiko ayan te idāni sasuro, ayaü sasså ti ayaü imissā mātā N-devã nāma tava sasså yathā mātu puttā vattapaņivattaü karonti evan te etissā hotu balavamātu sa¤¤aü upaņņhapetvā mā nam kadāci lobhacittena olokayi, #<[page 446]># %<446 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ niyako ti ajjhattiko ekapitaro, ekamātuko ti, ekamātuyā jāto, dayitabbo ti piyāyitabbo, bhariyā ti ayan te bhariyā mā etissā avamānaü akāsãti ra¤¤o paņi¤¤aü gaõhi. Rājā "sādhå" 'ti sampaņicchi. M. rājamātaraü pana ārabbha na ki¤ci kathesi, kiükāraõā: tassā mahallikābhāven' eva, idaü pana sabbaü Bo-tãre ņhatvā kathesi. Atha naü rājā mahādukkhato mutto nāvāya gantukāmo hutvā "tāta tvaü tãre ņhito va kathesãti" vatvā g. ā.: @@ M. "deva tumhehi saddhiü gamanaü nāma mayhaü ayuttan" ti vatvā āha: @@ @@ Ta. dhammo ti sabhāvo, nivesanamhi te ti taü nagaraü sandhāyāha, parimocaye ti parimoceyya, parihāpitan ti chaķķitaü. Tesu hi manussesu sudåramaggaü āgatattā keci kilantā niddaü okkantā keci khādantā pivantā amhākaü nikkhantabhāvaü na jānanti keci gilānā mayā saddhiü cattāro māse kammaü katvā mama upakāramanussā c' ettha bahå, na sakkā mayā ekamanussam pi chaķķetvā gantuü, ahaü pana nivattitvā sabbam pi taü tava senaü Brahmadattena dinnaü appaņividdhaü ānessāmi, tumhe mahārāja katthaci avilambantā sãghaü gacchatha, mayā vo antarāmagge hatthivāhanādãni ņhapitāni, kilantāni kilantāni pahāya samatthasamatthehi sãghaü Mithilam eva pavisathā" 'ti. Tato rājā gātham āha: @@ #<[page 447]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 447>% Ta. viggayhā 'ti paņippharitvā, viha¤¤issasãti ha¤¤issasi. Tato Bodhisatto gātham āha: @@ Ta. mantãti mantāya samannāgato pa¤¤avā upāyakusalo, amantinan ti anupāyakusalaü jināti pa¤¤avā duppa¤¤aü jināti, rājā rājāno ti eko pi ca evaråpo rājā bahå pi duppa¤¤arājāno jināti yeva, yathā kin ti: ādicco -- vuti ādicco udento tamaü vidhamitvā ālokaü dasseti evaü jināti c' eva suriyo viya virocati. Idaü vatvā M. rājānaü vanditvā "gacchatha tumhe" ti vatvā uyyojesi, so "mutto vat' amhi amittahatthato imissā ca laddhattā manoratho pi me matthakaü patto" ti Bo-assa guõaü āvajjitvā uppannapãtipāmojjo p-assa guõe Senakassa kathento gātham āha: @@ Ta. susukhaü vatā 'ti atisukhaü vata idaü, kataraü: so saüvāso p-hi, itãti kāraõatthe ti nipāto, i. v. h.: yasmā amittahatthagate mocayi no Ma-tasmā Se-a vadāmi susukhaü vata idaü so esa p-ehi saüvāso ti. Taü sutvā Se-pi p-assa guõaü kathento āha: @@ Atha Videharājā nadiü uttaritvā yojanantare M-ena kāritagāmaü sampatto, tatr' assa Bo-ena ņhapitamanussā hatthivāhanādãni c' eva annapānādãni ca adaüsu, so kãlante hatthiassarathe nivattetvā itare ādāya tehi saddhiü a¤¤aü gāmaü pāpuõi, eten' upāyena yojanasatamaggaü atikkamitvā punadivase pāto va Mithilaü pāvisi, Bo-pi ummaggadvāraü gantvā attanā sannaddhakhaggaü omu¤citvā ummaggadvāre vālukaü viyåhitvā ņhapesi, #<[page 448]># %<448 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ņhapetvā ummaggam pavisitvā ummaggena gantvā taü nagaraü pavisitvā gandhodakena nahāyitvā nānaggarasabhojanaü bhu¤jitvā sayanavaragato, "manoratho me matthakaü patto" ti āvajjanto nipajji, atha tassā rattiyā accayena C-rājā senaīgaü vicārayamāno taü nagaraü upāgami. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ Ta. kasiõan ti sakalaü, udentan ti udente, Upakārin ti Pa¤cālanagaraü upādāya M-ena kāritattā Upakārãti laddhanāmaü taü nagaraü upāgami, avocā 'ti attano senaü avaca, pessiye ti attano pesanakārake, ajjhabhāsitthā ti adhiabhāsittha puretaram eva abhāsittha, puthugumbe ti bahåsu sippesu patiņņhite anekasippa¤¤å. Idāni te saråpato dassetuü @@ Ta. upāsanamhãti dhanusippe, katahatthe ti avirujjhanaveķhitāya sampannahatthe. Idāni rājā Vedehaü jãvagāhaü gaõhāpetuü āõāpento ā.: @@ @@ @@ @@ #<[page 449]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 449>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. dantãti sampannadante, vaccha -- ti nikhādanasadisamukhā, paõunnā ti vissaņņhā, sampatantå 'ti evaråpasarā itarãtaraü sampatantu samāgacchantu, ghanameghavassaü viya saravassaü vassathā 'ti āõāpeti, māõavā ti taruõayodhā, vammino ti vammahatthā, citradaõķa -- ti citradaõķayuttehi āvudhehi samannāgatā, pakkhandino ti saügāmapakkhandakā, mahānāgā ti mahānāgesu ko¤canādaü katvā āgacchantesu niccalā ņhatvā tesaü dante gahetvā lu¤cituü samatthayodhā viya, sataraüsãva -- ti sataraüsā osadhitārakā viya, āvudha -- ti āvudhabalena yuttānaü, guõi -- ti guõã vuccati kavacaü, kavacāni c' eva kāyårabharaõāni ca dhārentānaü kavacasaükhātāni vā kāyårāni dhārentānaü, sace pakkh -- ti sace pakkhã viya ākāse pakkhandanaü kāhati tathāpi kiü muccissatãti vadati, tiüsa me purisā nāvutyo ti purisānaü tiüsasahassāni navuti ca satāni tiüsanāvutyo ti vuccati, sabbevekekanicchitā ti ettakā mayhaü paresaü hatthato āvudhaü gahetvā paccāmittānaü sãsapātanasamatthā ekekaü vicinitvā gahitā anivattino yodhā ti dasseti, #<[page 450]># %<450 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kevalaü mahimaü caran ti sakalam pi imaü mahimaü caranto yesaü sadisaü na passāmi te yeva me yodhā ettakā ti dasseti, cārudassanā ti cāru vuccati suvaõõaü, suvaõõavaõõā ti a., pãtālaükārā ti pãtavaõõālaükārā, pãtavasanā ti suvaõõavaõõavatthā, pãtuttaranivāsanā ti pãtuttarāsaīgā, pāņhãna -- ti pāsāõamacchakasadisā, nettiüsā ti khaggā, nara -- ti viriyavantehi paõķitapurisehi, sunissitā ti sunisitā atitikhiõā, vellāëino ti ņhitamajjhantike suriyo viya vijjotamānā, sikāyasamayā ti sattavāre ko¤casakuõe khādāpetvā gahitena sikāyasena katā, suppahārappahārihãti daëhappahārehi yodhehi, lohitakacchåpavāditā ti lohitavaõõāya kosiyā samannāgatā, patākā ti ākāse parivattanasamatthā, asicammassa -- ti etesaü gahaõe kusalā, tharugahā ti tharuggahakā, sikkhitāro ti tasmiü tharugahaõe ativiya sikkhitā, nāgakkhandhātipātino ti hatthikkhandhe khaggena chinditvā pātanasamatthā, natthi mokkho ti ambho Vedeha ceņaka paņhamaü gahapatiputtassānubhāvena mutto si dāni pana n' atthi tava mokkho ti vadati, pabhāvante ti idāni rājānubhāvaü na passāma yena tvaü Mithilaü gamissasi kåpe paviņņhamaccho viya hi ajja jāto sãti. Vedehaü tajjento "idāni naü gaõhissāmãti" vajiraükusena nāgaü codento "gaõhatha bhindatha vijjhathā" 'ti senaü āõāpento Cåëanirājā Upakārinagaraü avattharanto viya upāgami. Atha naü M-assa upanikkhittakapurisā "ko mānāti kiü bhavissatãti" attano upaņņhāke gahetvā parivārayiüsu. Tasmiü khaõe Bo-sirisayanā vuņņhāya katasarãrapaņijaggano bhuttapātarāso alaükatapaņiyatto satasahassagghaõakaü Kāsikaü nivāsetvā rattakambalaü ekaüsaü katvā sattaratanacittaü la¤cadaõķakaü ādāya suvaõõapādukā abhiruyha devaccharā viya alaükataitthiyo vālavãjaniyā vãjamāno alaükatapāsāde sãhapa¤jaraü vivaritvā Cåëanira¤¤o attānaü dassento Sakkadevarājalãëhāya aparāparaü caükami. C-rājā pan' assa råpasiriü oloketvā cittaü pasādetuü nāsakkhi, "idāni naü gaõhissāmãti" turitāturito hatthim eva pesesi. #<[page 451]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 451>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ P. cintesi: "ayaü `Vedeho me laddho' ti sa¤¤āya turito āgacchati, na jānāti attano dārake gahetvā amhākaü ra¤¤o gatabhāvam, suvaõõādāsasadisaü mama mukhaü dassetvā kathessāmi tena saddhin" ti so vātapāne ņhito va madhurassaraü nicchāretvā tena saddhiü kathento āha: @@ @@ Ta. ku¤jaran ti seņņhaü, āpatasãti āgacchasi, laddhatthosmãti nipphannattho 'smi manoratho me matthakaü patto ti ma¤¤asi, oharetan ti imaü nipasaükhātaü dhanuü hara chaķķehi ko nu eten' attho, paņisaüharā 'ti apanetvā a¤¤assa vā dehi paņicchanne vā ņhāne ņhapehi kiü khurappena karissasi, vamman ti etaü vammaü pi apanehi idaü tayā hiyyo paņimukkaü bhavissati chaķķehi naü mā te sarãraü uppaõķukaü ahosi akilametvā gato va tava nagaraü pavisā 'ti ra¤¤a saddhiü keëiü akāsi. So tassa vacanaü sutvā "gahapatiputto mayā saddhiü keëiü karoti, ajja te kattabbaü jānissāmãti" tajjetvā g. ā.: @@ Ta. mihita -- ti paņhamaü sitaü katvā pacchā bhāsanto mihitapubbam eva bhāsasi maü kismici na gaõesi, hoti kho ti maraõakāle nāma vaõõasampadā hoti yeva tasmā tvaü virocasi ajja te sãsaü chinditvā jayapānaü pivissāmā 'ti. Evaü tassa tena saddhiü kathanakāle mahābalakāyo M-assa råpasiriü disvā "amhākaü rājā Ma-paõķitena saddhiü manteti, kin nu kho kathenti, etesaü kathaü suõissāmā" 'ti ra¤¤o santikam eva agamāsi. P. pi tassa kathaü sutvā "na maü Ma-paõķito ti jānāsi, nāhaü attānaü māretuü dassāmi, manto te bhinno, #<[page 452]># %<452 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Kevaņņena ca tayā ca hadayena cintitaü na jātaü mukhena kathitam eva pana jātan" ti pakāsento ā.: @@ @@ Ta. bhinna -- ti yo tayā Kevaņņena saddhiü sayanagabbhe manto gahito taü mama na jānātãti mā sa¤¤aü kari pag' eva so mayā ¤āto, bhinnamanto si jāto, duggaõho hi tayā ti mahārāja amhākaü rājā assakhaëuükena sindhavo viya duggaõho, ghoņakaü āruëhena javasampannaü ājānãyaü āruyha gacchanto viya gahetuü na sakkotãti a., khaëuüko viya hi Ke-, taü āråëhapuriso viya tvaü, jātisampannasindhavo viya ahaü, taü āråëhapuriso viya amhākaü rājā ti dasseti, tiõõo ti hiyyo va uttiõõo, so ca kho saparijano ekako va palāyitvā gato, anujavan ti sace pana tvaü anujavissasi anubandhissasi atha yathā suvaõõahaüsarājaü anujavanto dhaüko antarā papatati evaü papatissasi antarā va vināsaü pāpuõissasãti vadati. Idāni asambhãtakesarã viya udāharaõaü āharanto ā.: @@ @@ @@ Ta. disvā ti candālokena oloketvā, paribbåëhā ti pāto va maüsapesiü khāditvā gamissāmā 'ti parivāretvā aņņhaüsu, vãtivattāså 'ti te yāsu yāsu rattãsu evaü aņņhaüsu tāsu tāsu atãtāsu, disvā ti suriyālokena kiüsukaü disvā na idaü maüsan ti ¤atvā chinnāsā hutvā palāyiüsu, sigālā ti yathā sigālā kiüsukaü parivāretvā āsāchinnā gatā evaü tvam pi idha Videhara¤¤o natthibhāvaü ¤atvā gamissasi senaü gahetvā palāyissasãti dãpeti. Rājā tassa taü asambhãtavacanaü sutvā cintesi: "ayaü gahapatiputto atisāro hutvā katheti, nissaüsayaü Vedeho palāto bhavissatãti" ativiya kujjhitvā "pubbe mayaü gahapatiputtaü nissāya uttarasāņakassāpi assāmikā jāta, #<[page 453]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 453>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ idāni tena amhākaü hatthapathaü āgato paccāmitto palāyito, bahussa vata no anatthassa kārako, ubhinnaü kattabbakāraõaü imass' eva karissāmãti" tassa kāraõaü kātuü āõāpento ā.: @@ @@ @@ @@ Ta. pātabban ti pacitabbayuttakaü migādãnaü maüsaü viya imaü gahapatiputtaü sålesu āvuõitvā pacantu, sãhassa atho vyagghassā 'ti etesa¤ ca yathā cammaü saükusamāhataü hoti, vedhayissāmãti vijjhāpessāmi. Taü sutvā M. sitaü katvā "ayaü rājā na jānāti attano deviyā ca bandhavāna¤ ca mayā Mithilaü pahitabhāvaü, tena me idaü kammakāraõaü vicāreti, kodhavasena pana maü usunā vijjheyya a¤¤aü vā attano ruccanakaü kareyya, sokāturaü vedanāmattaü katvā hatthipiņņhe yeva naü visa¤¤aü nipajjāpetuü taü kāraõaü ārocessāmãti" cintetvā ā.: @@ @@ @@ @@ #<[page 454]># %<454 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. chedayissatãti paõķitassa kira Cåëaninā hatthapādā chinnā 'ti sutvā va chedayissati puttadārassā 'ti mama ekassa chinnapaccayā tava dvinnaü puttānaü yeva aggamahesiyā cā 'ti tiõõaü pi janānaü amhākaü rājā chedayissati, evan no mantitaü raho ti mahārāja mayā ca Videharājena ca evaü rahasi mantitaü, yaü yaü idha mayhaü C-rājā karoti taü taü ta. tassa puttadārānaü kātabban ti, phalasatan ti phalasatappamāõaü bahukhāre khādāpetvā mudubhāvaü upanãtacammaü, kontimantãsuniņņhitan ti kontimantā vuccati cammakārā, satthitāya kontāya likhattā katattā suņņhu niņņhitaü, tanutāõāyā 'ti yathā taü cammaü sarānaü paņihantave sarãratāõam upeti sare paņihanitvā sarãraü rakkhati, sukhāvaho ti mahārāja aham pi amhākaü ra¤¤o paccāmittaü vāraõaņņhena taü saraparittāõacammaü viya sukhāvaho, #<[page 455]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 455>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ dukkhanudo ti kāyãkacetasikasukhaü āvahāmi dukkhan nudemi, matin te ti tasmā tava matiü pa¤¤aü usuü tena phalasatacammena viya attano matiyā paņihanissāmi. Taü sutvā rājā cintesi: "g-putto kiü katheti, yathā kira ahaü etassa evaü Videharājā mama puttadārassa kammakāraõaü karissati, na jānāti mama puttadārakānaü ārakkhassa susaüvihitabhāvaü, idāni māressatãti maraõabhayena vilapati, nāssa vacanaü saddahāmãti". Mahāsatto "ayaü `mama bhayena kathetãti' ma¤¤ati, jānāpessāmi tan" ti cintetvā ā.: @@ Ta. ummaggā ti mayā attano māõave pesetvā pāsādā otarāpetvā ummaggen' eva āharāpetvā mahāummaggā nãharitvā bhandhavā te Vedehassa upanāmitā. Taü sutvā rājā cintesi: "p. ativiya daëhaü katvā katheti, mayā ca rattibhāge Gaīgāya passe Nandādeviyā saddo pi suto, mahāpa¤¤o p. kadāci saccaü bhaveyyā" 'ti uppannabalavasoko dhitiü upaņņhāpetvā asocanto viya ekaü amaccaü pakkosāpetvā jānanatthāya pesento itaraü gātham āha: @@ So saparivāro rājanivesanaü gantvā dvāraü vivaritvā anto pavisitvā hatthapāde bandhitvā mukhaü pidahitvā nāgadantesu olambino antepurapālake ca khujjavāmanakādayo ca bhājanāni ca bhinditvā ta. ta. vippakiõõaü khādanãyabhojanãyaü ratanagharadvārāni vivaritvā kataratanavilopaü vivaņadvāraü sirigabbaü yathāvivaņeh' eva vātapānehi pavisitvā caramānaü kākagaõa¤ cā 'ti chaķķitagāmasadisaü susānabhåmiü viya nissirãkaü rājabhavanaü disvā ra¤¤o ārocento ā.: #<[page 456]># %<456 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ @@ Ta. kāka -- ti macchānaü gandhehi āgatehi kākehi samākiõõo samuddatãre chaķķitagāmako viya. Rājā catunnaü janānaü vippayogasambhavena sokena kampamāno "idaü dukkhaü mama gahapatiputtaü nissāya uppannan" ti daõķena ghaņņitāsãviso viya Bo-assa ativiya kujjhi. M. tassākāraü disvā "ayaü rājā mahāyaso kadāci kodhavasena `kiü me etehãti' khattiyamānena maü viheņheyya, yan nånāhaü N-deviü iminā adiņņhapubbaü viya karonto tassā sarãravaõõaü vaõõeyyaü, ath' esa taü anussaritvā `sac' āhaü Mahosadhaü māressāmi evaråpaü itthiratanaü na labhissāmãti" attano bhariyāya sinehena na ki¤ci mayhaü karissatãti" cintetvā attarakkhanatthaü pāsāde ņhito va rattakambalantarena suvaõõavaõõabāhaü nãharitvā tassā gatamaggācikkhanavasena vaõõaü kathento ā.: @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 457]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 457>% @@ Ta. ito ti ummaggam dasseti, kosumbhaphalakasussoõãti visālaka¤canaphalakaü viya sundarasoõã, haüsa -- ti gocaratthāya vicaratānaü haüsapotakānaü viya gaggarena madhurena bha¤¤ena samannāgatā, koseyya -- ti ka¤canakhacitakoseyyavatthavasanā, sāmā ti suvaõõasāmā, pārevaņakkhãti pa¤casu pāsādesu rattaņņhāne pārevaņasakuõasadisakkhã, sutanå ti sobhanasarãrā, bimboņņhā ti bimbaphalāni viya sumaņņhoņņhapariyosānā, tanumajjhimā ti karamitamajjhā, sujātā bhujalaņņhãvā 'ti vijambhanakāle vāteritarattapallavavilāsinã sujātā bhujaīgalatā viya virocati, vellãvā ti ka¤canavedi viya tanumajjhā, ãsakaggapavellitā ti ãsakaü aggesu onatā ãsakaggapavellitā vā rathiyāya aggaü viya vinatā, migachāpā vā 'ti pabbatapādamhi sujātā vyagghapotikā va vilāsakuttayuttā, hemantaggi -- ti obhāsavantatāya hemantaggisikhā viya sobhati, khuddaveëuhãti yathā khuddakehi udakaveëuhi sa¤channā sā nadã sobhati evaü tanulomāya rājiyā sobhati, kalyāõãti chavimaüsakesanahāruaņņhãnaü vasena pa¤cāvidhena kalyāõena samannāgatā, paņhama -- ti timbarutthanãnaü paņhamā uttamā suvaõõaphalake ņhapitasuvaõõatimbarudvayam iv' assa saõņhānasampannaü nirantaraü thanayuggalaü. Evaü M-e tassā råpasiriü vaõõente tassa sā pubbe adiņņhapubbā viya ahosi, balavasinehaü uppādesi, ath' assa sinehuppattiü ¤atvā M. anantaraü g. ā.: @@ Ta. siri -- ti sirisampannavāhana mahārāja nåna tvaü evaü uttamaråpadharāya Nandāya maraõena nandasãti vadati, gacchāmā 'ti sace hi tvaü maü māressasi ekaüsena mhākaü rājā Nandaü māressati, iti Nandā ca aha¤ ca Yamassa santikaü gamissāma, yamo amhe ubho disvā Nandaü mayham eva dassati, tassa mayhaü māretvāpi tādisaü itthiratanaü labhantassa kiü chijjati, nāhaü attano maraõena hāniü passāmi devā 'ti evaü kira naü āha. #<[page 458]># %<458 XXII. Mahānipāta.>% Iti M. ettakena ņhānena Nandam eva vaõõesi na itare, kiükāraõā: sattā hi piyabhariyāsu viya sesesu ālayaü na karonti, mātaraü vā saranto puttadhãtaro pi sarissatãti tam eva vaõõesi, rājā mātaraü pana mahallakabhāven' eva vaõõesi, ¤āõasampanne Mahāsatte madhurassarena vaõõente yeva Nandā devã āgantvā ra¤¤o purato ņhitā viya ahosi, tato rājā cintesi: "ņhapetvā Ma-aü a¤¤o mama bhariyaü ānetvā dātuü samattho n' atthãti", ath' assa taü sarantassa soko uppajji, atha naü M. "mā cintayi mahārāja, devã ca te putto ca mātā ca tayo pi āgacchissanti, mama gamanam ev' ettha pamāõaü, tvaü assāsaü paņilabha narindā" 'ti rājānaü assāsesi, atha rājā cintesi: "ahaü attano nagaraü surakkhitaü sugopitaü kāretvā imaü Upakārãnagaraü ettakena balavāhanena parikkhipitvā ņhito, ayaü pana paõķito evaü sugopitāpi mama nagarā devi¤ ca me putta¤ ca mātara¤ ca ānetvā Vedehassa dāpesi, amhesu ca evaü parivāretvā ņhitesv-eva ekassāpi ajānantassa Vedehaü sasenāvāhanaü yāpesi, kin nu kho dibbamāyaü jānāti udāhu cakkhumohanan" ti, atha naü pucchanto ā.: @@ Taü sutvā M. "mahārāja, ahaü dibbamāyaü jānāmi, paõķitā hi dibbamāyaü uggaõhitvā bhaye sampatte attānam pi param pi dukkhato mocenti yevā" 'ti ā.: @@ @@ Ta. dibbamāyidhā 'ti dibbamāyaü idha, māõavaputtā ti upaņņhākataruõayodhā, yesaü katenā 'ti yehi katena, maggenā 'ti alaükataummaggena. #<[page 459]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 459>% Idaü pana sutvā "alaükataummaggena kira gato" "kãdiso nu kho ummaggo" ti rājā ummaggaü daņņhukāmo ahosi, ath' assa iügitaü ¤atvā M. "rājā ummaggaü daņņhukāmo, dassessāmi 'ssa ummaggan" ti dassento ā.: @@ Ta. hatthãnan ti potthakammacittakammavasena katānaü etesaü hatthiādãnaü pattãhi upasobhitaü alaükatadevasabhāsadisaü ekobhāsaü hutvā tiņņhantaü ummaggaü passa devā 'ti. Eva¤ ca pana vatvā "mahārāja mama pa¤¤āya māpite Candassa ca Suriyassa ca uņņhitaņņhāne viya pākaņe alaükataummagge asãtimahādvārāni catusaņņhicåëadvārāni ekasatasayanagabbhe anekasatadãpagabbhake ca passa, mayā saddhiü samaggo sammodamāno hutvā attano balena saddhiü Upakārinagaraü pavisa devā" 'ti nagaradvāraü vivarāpesi, rājā ekasatarājaparicāro nagaraü pāvisi, M. pāsādā oruyha rājānaü vanditvā saparivāraü ādāya ummaggaü pāvisi, rājā alaükatadevanagaraü viya ummaggaü disvā Bo-assa guõaü vaõõento ā.: @@ Ta. Videhānan ti evaråpanaü paõķitānaü ākarassa uņņhānaņņhānabhåtassa Videhānaü janapadassa lābhā vata, yassa me edisā ti yassa ime evaråpā paõķitā upāyakusalā ekaghare vā ekajanapade vā ekaraņņhe vā vasanti tassāpi lābhā, yathā tvaü sãti yathā tvaü si tādisena paõķitena saddhiü ye va ekaraņņhe ekajanapade ekanagare ekagehe vasituü labhanti tesaü Videharaņņhavāsãna¤ c' eva Mithilanagaravāsãna¤ ca tayā saddhiü ekato vasituü labhantānaü lābhā ti vadati. #<[page 460]># %<460 XXII. Mahānipāta.>% Ath' assa M. ekasatasayanagabbhe dassesi: ekassa dvāre vivaņe sabbesaü vivarãyati ekassa pihite sabbesaü pithiyyati, rājā ummaggaü olokento purato gacchati p. pacchato, sabbā senā ummaggam eva pāvisi, rājā ummaggato nikkhami, p. tassa nikkhantabhāvaü ¤atvā sayaü nikkhamitvā a¤¤esaü nikkhamituü adatvā ummaggadvāraü pidahanto āõiü akkami, asãtimahādvārāni catusaņņhicåëadvārāni ekasatasayanagabbhadvārāni anekasatadãpagabbhadvārāni ca ekappahārāni pidahiüsu, sakalo ummaggo lokantariko viya andhakāro ahosi, mahājano bhãtatasito ahosi, M. bhiyyo ummaggaü pavisanto yaü khaggaü ņhapesi taü gahetvā bhåmito aņņhārasahatthaņņhānaü ākāse laüghitvā oruyha rājānaü hatthe gahetvā asiü uggiritvā tāsetvā "mahārāja sakala-Jambudãpe rajjaü kassa rajjan" ti pucchi, so bhãto "tuyhaü p-tā" 'ti vatvā "abhayaü me dehãti" ā., "mā bhāyi mahārāja, nāhaü taü māretukāmatāya khaggaü parāmasiü, mama pana pa¤¤ānubhāvaü dassetuü parāmasin" ti khaggaü ra¤¤o adāsi, atha naü khaggaü gahetvā ņhitaü āha: "sace si mahārāja maü māretukāmo idān' eva maü iminā khaggena mārehi, atha abhayaü dātukāmo abhayam me dehãti" ā., "paõķita mayā tuyhaü abhayaü dinnam eva, tvaü mā cintayãti" asiü gahetvā ubho pi a¤¤ama¤¤aü adåbhāya sapathaü kariüsu, atha rājā Bo-aü ā.: "p-a evaråpapa¤¤ābalasampanno hutvā r. kasmā na gaõhasãti", "mahārāja, ahaü icchamāno ajja sakala-Jambudãpe rājāno māretvā r. gaõheyyaü, paraü māretvā yasagahaõaü pana paõķitehi na-ppasatthan" ti, "p-a mahājano dvāraü alabhamāno paridevati, ummaggadvāraü vivaritvā mahājanassa jãvitadānaü dehãti", so dvāraü vivari, sakalaummaggo ekobhāso ahosi, mahājano assāsaü paņilabhi, sabbe rājāno attano senāya saddhiü nikkhamitvā p-assa santikaü agamaüsu, so ra¤¤ā saddhiü visālamālake aņņhāsi, atha naü te rājāno āhaüsu: #<[page 461]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 461>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "p-a, taü nissāya no jãvitaü laddhaü, sace muhuttaü ummaggadvāraü na vivarittha sabbesaü tatth' eva maraõaü abhavissā 'ti, "na mahārājāno idān' eva pubbe pi tumhe maü ¤eva nissāya jãvitaü labhitthā" 'ti, "kadā p-ā" 'ti, "ņhapetvā amhākaü nagaraü sakala-Jambudãpe r. gahetvā Uttarapa¤cālanagaraü gantvā uyyāne jayapānaü pātuü surāya paņiyattakālaü sarathā" 'ti, "āma p-ā" 'ti, "tadā esa rājā Kevaņņena saddhiü dummantitena visayojitāya surāya c' eva macchamaüsehi ca tumhe māretuü kiccam akāsi, athāhaü `mā ime mayi passante anāthamaraõaü marantå' 'ti attano purise pesetvā sabbabhājanāni bhindāpetvā etesaü mantaü bhinditvā tumhākaü jãvitadānaü adāsin" ti, te sabbe pi ubbiggamānasā hutvā Cåëaniü pucchiüsu: "saccaü kira mahārājā" 'ti, "āma mayā Ke-assa kathaü gahetvā kataü, saccam eva p-o kathetãti", te sabbe pi M-aü āliügitvā "p-a, tvaü sabbesaü no patiņņhā jāto, taü nissāya mayaü jãvitaü labhimhā" 'ti sabbe pāsādhanehi Bo-assa påjaü kariüsu, p. rājānaü āha: "mahārāja, tumhe mā cintayittha, pāpamittasaüsaggass' esa doso, ime rājāno khamāpethā" 'ti, rājā "mayā duppurisaü nissāya tumhākaü evaråpaü kataü, esa mayhaü doso, khamatha me, na puna evaråpaü karissāmãti" khamāpesi, te a¤¤ama¤¤aü accayaü desetvā samaggā ahesuü. Atha rājā bahuü khādaniyabhojaniyagandhamālādiü āharāpetvā sabbehi tehi saddhiü sattāhaü ummagge yeva kãëitvā nagaraü pavisitvā M-assa mahāsakkāraü kāretvā ekasatarājaparivuto mahātale nisãditvā p-aü attano santike vasāpetukāmatāya ā.: @@ Ta. vuttin ti yasanissitaü jãvitavuttiü, parihāran ti gāmanigamadānaü, bhattan ti nivāpaü, vetanan ti paribbayaü, bhoge ti a¤¤e pi te vipule bhoge dadāmi. #<[page 462]># %<462 XXII. Mahānipāta.>% Paõķito pana taü paņikkhipanto āha: @@ @@ Ta. attano -- ti evaråpaü hi dhanakāraõā tam eva attano bhattāraü pariccajantena pāpaü katan ti attā garahati iminā dhanakāraõā attano bhattā pariccatto pāpadhammo ayan ti paro pi garahati, tasmā na sakkā tasmiü dharante mayā a¤¤assa vijite vasitun ti. Atha naü rājā ā.: "tena hi p-a tava ra¤¤o devattaü gatakāle idhāgantuü paņi¤¤aü dehãti", "jãvanto āgamissāmi mahārājā" 'ti, ath' assa rājā sattāhaü mahāsakkāraü katvā sattāhaccayena puna āpucchanakāle "ahan te p-a ida¤ c' ida¤ ca dammãti" vadanto gātham āha: @@ Ta. nikkha -- ti pa¤casuvaõõanikkhena nikkhānaü sahassaü, gāmā ti ye gāmā saüvaccharena satasahassuņņhānakā te dammi, Kasãså 'ti Kāsiraņņhe, taü Vedeharaņņhassa āsannaü, tasmā tatth' assa asãti gāme adāsi. So pi rājānaü āha: "mahārāja tumhe bandhavānaü mā cintayittha, ahaü mama ra¤¤o gamanakāle yeva `mahārāja Nandādeviü mātiņņhāne ņhapeyyāsi Pa¤cālacaõķaü kaniņņhaņņhāne' ti vatvā dhãtāya vo abhisekaü dāpetvā rājānaü uyyojesiü, mātara¤ ca devi¤ ca vo putta¤ ca sãgham eva pesessāmãti", rājā "sādhu p-ā" 'ti attano dhãtu dātabbāni dāsidāsavatthālaükārahira¤¤asuvaõõālaükatahatthiassarathādãni "imāni tassā dadeyyasãti" M-aü paņicchāpetvā senāvāhanassa kattabbakiccaü vicārento ā.: #<[page 463]># %< 9. Mahāummaggajātakā, (546.) 463>% @@ Ta. yāvan ti na kevalaü diguõam eva yāva pahoti tāva hatthãna¤ ca assāna¤ ca yavagodhåmādividhaü dethā 'ti vadati, tappentå 'ti yattakena antarāmagge akilamantā gacchanti tattakaü dadantā tappentu. Eva¤ ca pana vatvā paõķitaü uyyojento āha: @@ Ta. Mithilaü gatan ti sotthinā taü Mithilanagaraü sampattaü passatu. Iti so p-assa mahantaü sakkāraü katvā uyyojesi, te pi ekasatarājāno Mahāsattassa sakkāraü katvā bahuü paõõākāram adaüsu, tesaü santike upanikkhittapurisā p-am-eva parivārayiüsu, so mahantena parivārena maggaü paņipajjitvā antarāmagge yeva Cåëanãra¤¤ā dinnagāmehi āyaü āharāpetuü purise pesetvā Videharaņņhaü sampāpuõi, Senako pi kira antarāmagge purisaü thapesi, "C-ra¤¤o puna āgamanaü vā anāgamanaü vā jāna, yassa kassaci āgamanakāle ca mayhaü ārocehãti", so tiyojanamatthake yeva M-aü disvā āgantvā "p. mahantena parivārena āgacchatãti" ārocesi, taü sutvā rājakulaü agamāsi, rājāpi pāsāde ņhito vātapānena olokento mahatiü senaü disvā "Ma-assa senā mandā, āyaü ativiya mahatã, kacci nu khu Cåëanã āgato siyā" ti bhãtatasito tam atthaü pucchanto ā.: @@ Ath' assa Senako tam atthaü ārocento āha: @@ Taü sutvā rājā āha: "Se-a, paõķitassa mandā senā, ayaü pana atimahatãti", #<[page 464]># %<464 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "mahārāja, C-rājā tena pasādito bhavissati, ten' assa pasannena dinnā bhavissatãti", rājā nagare bheri¤ carāpesi: "nagaraü alaükaritvā p-assa paccuggamanaü karontå" 'ti, nāgarā tathā kariüsu, p. nagaraü pavisitvā rājakulaü gantvā rājānam vandi, atha naü rājā uņņhāya āliügitvā pallaükavaragato paņisanthāraü karonto ā.: @@ @@ Ta. caturo janā ti p-a yathā nāma kālakataü caturo janā ma¤cakena susānaü netvā chaķķetvā anapekkhā gacchanti evaü Kampilliyaraņņhe taü chaķķetvā mayaü idhāgatā ti a., vaõõenā 'ti kāraõena, hetunā ti paccayena, atthajātenā 'ti atthena jātena, a-parimocayãti amittahatthagato kena paccayena ken' atthena tvaü attānaü mocayãti. Tato Mahāsatto āha: @@ T. a.: ahaü mahārāja tehi cintitaü attham attanā cintitena atthena tehi mantitaü mantaü attano mantena parivaresiü, na kevala¤ ca ettakaü ekasatarājaparivāraü pana tam pi rājānaü Jambudãpaü sāgaro viya parivārayissan ti sabbaü attano katakammaü vitthāretvā kathesi. Taü sutvā rājā tussi, ath' assa p. C-ra¤¤o attano dinnapaõõākāraü ācikkhanto ā.: @@ Tato rājā atituņņhapahaņņho M-assa guõaü vaõõento tam eva udānaü udānesi: #<[page 465]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 465>% @@ Senako pi 'ssa vacanaü sampaņicchanto tam eva g. ā.: @@ Atha rājā nagare chaõabheri¤ carāpetvā "sattāhaü chaõaü karontu, yesaü mayi sineho atthi sabbe p-assa sakkārasammānaü karontå" 'ti. Imam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. āha¤¤antå 'ti vādiyantu, māgadhā saükhā ti Magadharaņņhe sa¤jātā saükhā, dundubhãti mahābheriyo. Nāgarā ca jānapadā ca pakatiyā p-assa sakkāraü kātukāmā va bheriü sutvā atirekaü akaüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ Ta. orodhā ti Udumbarādeviü ādiü katvā antepurikā, abhihārayun ti abhihārāpesuü pahiõiüså 'ti a., bahujjano ti bhikkhave nagaravāsino ca catudvāragāmavāsino ca janapadavāsino ca bahujjano pasanno āsi, disvā paõķitamāgate ti paõķite Mithilaü āgate disvā, pavattathā ti paõķitamhi Mithilaü anuppatte ayaü no paņhamam eva paccāmittavasaü gataü rājānaü mocetvā pesetvā pacchā ekasatarājāno a¤¤ama¤¤aü khamāpetvā samagge katvā Cåëaniü pasādetvā tena dinnaü mahantaü yasaü ādāya āgato ti vatvā tuņņhacittena janena pavattito celukkhepo pavattatha. #<[page 466]># %<466 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Atha M. chaõāvasāne rājakulaü gantvā "mahārāja C-ra¤¤o mātara¤ ca devi¤ ca putta¤ ca sãghaü pesetuü vaņņatãti" ā., "sādhu tāta pesehãti" so tesaü tiõõaü janānaü mahantaü sakkāraü katvā attanā saddhiü āgatasenāya pi sakkārasammānaü kāretvā te tayo mahantena parivārena attano purisehi saddhiü pesesi, ra¤¤ā attano dinnasatabhariyāyo ca cattāri dāsisatāni ca Nandadeviyā saddhiü pesesi, attanā saddhiü āgatasenam pi tehi saddhiü pesesi, te mahantena parivārena Uttarapa¤cālanagaraü pāpuõiüsu, atha rājā mātaraü pucchi: "kiü amma Vedeharājena vo saīgaho kato" ti, "tāta, kiü kathesi, maü devatāņhāne ņhapetvā sakkāraü akāsãti" Nandādevim pi mātiņņhāne ņhitabhāvaü kathesi Pa¤cālacaõķaü kaniņņhabhātikaņņhāne ti, taü sutvā rājā ativiya tussitvā bahuü paõõākāraü pesesi, tato paņņhāya ubho samaggā sammodamānā vasiüså 'ti. Mahāummaggakhaõķaü niņņhitaü. Pa¤cālacaõķã ra¤¤o piyā ahosi manāpā, sā dutiye saüvacchare puttaü vijāyi, tassa dasame saüvacchare Vedeharājā kālam akāsi, Bo-tassa chattaü ussāpetvā "deva ahaü tava ayyakassa Cåëanira¤¤o santikaü gamissāmãti" āpucchi, "paõķita, mā maü daharaü chaķķetvā gamittha, ahaü taü pitiņņhāne ņhapetvā sakkāraü karissāmi", Pa¤cālacaõķã pana "p-a tumhākaü gatakāle a¤¤aü paņisaraõaü n' atthi, mā gamitthā" 'ti yāci, so pi "mayā ra¤¤o pati¤¤ā dinnā, na sakkā na gantun" ti mahājanassa karuõā paridevantass' eva attano upaņņhāke gahetvā nikkhamitvā Uttarapa¤cālanagaraü gato, rājā tassāgamanaü sutvā paccuggantvā mahantena sakkārena nagaram pavesetvā mahantaü gehaü tassa datvā ņhapetvā paņhamadinne asãtigāme a¤¤aü bhogam adāsi, #<[page 467]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 467>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so taü rājānaü upaņņhāsi. Tadā Bherã nāma paribbājikā niccaü rājagehe bhu¤jati sā paõķitā vyattā, tāya M. na diņņhapubbo, "Mahosadhapaõķito kira rājānaü upaņņhātãti" saddam eva suõāti, tenāpi sā na diņņhapubbā, "Bherã nāma p-kā rājagehe bhu¤jatãti" saddam eva suõāti, Nandādevã pana "piyavippayogaü katvā amhe kilamesãti" Bodhisatte anattamanā ahosi, sā pa¤ca vallabhitthiyo āõāpesi: "Ma-assa ekam dosaü upadhāretvā ra¤¤o antare bhindituü vāyamathā" 'ti, "tā tassa antaraü olokentiyo vicaranti, ath' ekadivasaü sā paribbājikā bhu¤jitvā nikkhamantã Bo-aü rājupaņņhānaü āgacchantaü rājaīgaõe passi, so vanditvā aņņhāsi, sā cintesi: "ayaü kira p., jānissāmi tāv' assa paõķitabhāvaü vā apaõķitabhāvaü vā" ti hatthamuddāya pa¤haü pucchantã Bo-aü oloketvā hatthaü vikāsesi, sā kira "kãdisaü p-aü rājā paradesato ānetvā idāni paņijaggati na paņijaggatãti" manasā pa¤haü pucchi, Bo-"hatthamuddāya pa¤haü pucchatãti" ¤atvā pa¤haü vissajjento muņņhim akāsi, so kira "ayyo mama paņi¤¤aü gahetvā pakkosāpetvā idāni rājā gāëhamuņņhijāto na me pubbaü ki¤ci detãti" manasā pa¤haü vissajjesi, sā tassa kathaü ¤atvā hatthaü ukkhipitvā attano sãsaü parāmasi, ten' idaü dasseti: "p-a sace kilamasi mayaü viya kasmā na pabbajasãti", taü ¤atvā M. attano kucchiü parāmasi, ten' idaü dasseti "ayyo, mama posetabbayuttā bahå, tena na pabbajāmãti", iti sā hatthamuddāya pa¤haü pucchitvā attano āvāsam eva agamāsi, M. pi taü vanditvā rājupaņņhānaü gato, Nandadeviyā payuttā vallabhitthiyo sãhapa¤jare ņhitā taü kiriyaü disvā C-ra¤¤o santikaü gantvā, "deva Ma-dho Bheriparibbājikāya saddhiü ekato hutvā tumhākaü r. gaõhitukāmo te paccatthiko hotãti" paribhindiüsu, rājā ā.: "kiü vo diņņhaü va sutaü vā" 'ti "mahārāja paribbājikā bhu¤jitvā otarantã Ma-aü disvā rājānaü hatthatalaü viya khalamaõķalaü viya ca samaü katvā `r. #<[page 468]># %<468 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ attano hatthagataü kātuü na sakkosãti' hatthaü vikāsesi, Ma-dho pi khaggagahaõākāraü dassento `katipāhaccayen' assa sãsaü chinditvā r. attano hatthagataü karissāmãti' muņņhim akāsi, sā `sãsam chindāhãti' attano hatthaü ukkhipitvā sãsaü parāmasi, Ma-o `majjhe va naü chindissāmãti' udaraü parāmasãti, appamatto mahārāja hotha, Ma-am ghātetuü vaņņatãti", so tāsaü kathaü sutvā cintesi: "na sakkā paõķitena mayi dussituü, paribbājikaü pucchissāmãti" so punadivasena paribbājikāya bhuttakāle taü upasaükamitvā pucchi: "ayye kacci vo Ma-paõķito diņņho" ti "āma mahārāja hiyyo me ito bhu¤jitvā nikkhamantiyā diņņho" ti, "koci pana vo kathāsallāpo ahosãti", "sallāpo n' atthi, taü pana paõķito ti sutvā `sace p. idaü jānissatãti' hatthamuddāya naü pa¤haü pucchiü `p-a kacci te rājā pasāritahattho na saükucitahattho, kacci saügaõhati na saügaõhatãti' hatthaü vikāsesim pi, `rājā mamaü paņi¤¤aü gahetvā pakkositvā idāni na ki¤ci detãti' muņņhim akāsi, athāhaü `sace kilamasi mayaü viya pabbajāhãti' sãsaü parāmasiü, so `mama posetabbā bahå, udarāni påretabbāni, tena na pabbajāmãti' attano kucchiü parāmasãti", "p. ayye Mahosadho" ti, "āma mahārāja paņhavãtale pa¤¤āya tena sadiso n' atthãti", rājā tassā kathaü sutvā taü vanditvā uyyojesi, tassā gatakāle p. rājupaņņhānaü pavittho, atha naü pucchi: "kacci te p-a Bheriparibbājikā diņņhā" ti, "āma mahārāja hiyyo ito nikkhamantiü passiü, hatthamuddāya sā evaü pa¤haü pucchi, aham pi 'ssa tath' eva vissajjesin" ti tāya kathitaniyāmen' eva kathesi, rājā taü divasaü pasãditvā p-assa senāpatiņņhānaü adāsi, sabbakiccāni tam eva paņicchāpesi, tassa yaso mahā ahosi, ra¤¤o yasānantaro va. So cintesi: "ra¤¤ā ekappahāren' va mayhaü atimahantaü issariyaü dinnaü, #<[page 469]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 469>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ rājāno kho pana māretukāmāpi evaü karonti yeva, yan nånāhaü `mama suhadayo vā na vā' ti rājānaü vãmaüseyyaü, na kho pana a¤¤o jānituü sakkhissati, Bheriparibbājikā ¤āõasampannā, sā eken' upāyena jānissatãti" bahåni gandhamālādãni gahetvā paribbājikāya āvāsaü gantvā taü påjetvā vanditvā "ayye tumhehi ra¤¤o mama guõakathāya kathitadivasato paņņhāya rājā ajjhottharitvā mayhaü mahantaü yasaü deti, taü kho pana sabhāvena vā deti no vā ti na jānāmi, sādhu vat' assa sace eken' upāyena ra¤¤o mayi bhāvaü jāneyyāthā" 'ti ā., sā sādhå 'ti paņisuõitvā punadivase rājagehaü gacchamānā va Dakarakkhasapa¤haü cintesi, evaü kir' assā ahosi: "carapuriso viya ahutvā upāyena rājānaü pa¤haü pucchitvā `p-assa suhadayo vā na vā' ti jānissāmãti" sā gantvā katabhattakiccā nisãdi, rājāpi naü vanditvā ekamantaü nisãdi, tassā etad ahosi: "sace rājā p-assa upari duhadayo bhavissati pa¤haü puņņho attano duhadayabhāvaü mahājanamajjhe yeva kathessati, taü ayuttaü ekamante naü pa¤haü pucchissāmãti" sā "raho paccāsiüsāmi mahārājā" 'ti ā., rājā manusse paņikkamāpesi, atha naü sā ā.: "mahārāja taü pa¤haü pucchissāmãti", "puccha ayye, jānanto kathessāmãti", ath' assa sā Dakarakkhasapa¤he paņhamaü g. ā.: @@ Ta. sattanan ti tumhākaü mātā ca Nandādevã ca Tikhiõamantikumāro ca Dhanusekhasahāyo ca purohito ca Mahosadho ca tumhe cā 'ti imesaü sattannaü, udakaõõave ti gambhãre vitthate udake, manussa -- ti manussabaliü gavesanto, gaõheyyā 'ti thāmasampanno dakarakkhaso udakaü dvidhā katvā nikkhamitvā taü nāvaü gaõheyya gahetvā ca pana mahārāja ime cha jane mama anupaņipāņiyā dehi taü vissajjessāmãti vadeyya atha tvaü anupubbaü kathaü datvā mu¤cesi dakarakkhato ti kaü paņhamaü datvā -pe-kaü chaņņhaü datvā dakarakkhato mu¤ceyyāsãti. #<[page 470]># %<470 XXII. Mahānipāta.>% Taü sutvā rājā attano yathājjhāsayaü kathento i. g. ā.: @@ Ta. chaņņhāhan ti ayye pa¤came khādite athāhaü bho dakarakkhasa mukhaü vivarā 'ti vatvā tena mukhe vivaņe daëhaü kacchaü bandhitvā imaü rajjasiriü aganetvā idāni maü khādā 'ti tassa mukhe pateyyaü na tv-eva jãvamāno Ma-paõķitaü dadeyyaü ti, ettakena ayaü pa¤ho niņņhito. Nātaü paribbājikāya ra¤¤o Mahāsatte suhadayattaü, na pana ettaken' eva p-assa guõo pākaņo hoti, ten' assā etad ahosi: "ahaü mahājanamajjhe etesaü guõam kathessāmi rājā tesaü aguõaü kathetvā p-assa guõaü kathessati, evaü p-assa guõo nabhe cando viya pākaņo bhavissatãti" sā sabbaü antepurāvacaraü janaü sannipātāpetvā ādito paņņhāya puna rājānaü tam eva pa¤haü pucchitvā tena tath' eva vutte "mahārāja tvaü `paņhamaü mātaraü dassāmãti' vadasi, mātā nāma mahāguõā tuyha¤ ca mātā na a¤¤esaü mātu sadisā, bahåpakārā te esā" ti tassā guõaü kathentã gāthadvayam ā.: @@ @@ Ta. posetā ti daharakāle dve tayo vāre nahāpetvā pāyetvā posesi, digha -- ti cirakālaü mudunā hitacittena anukampikā, Chambhã tayi paduņņhasmin ti yadā tayi Chambhã nāma brāhmaõo padussi tadā tasmiü tayi paduņņhe sā paõķitā atthadassinã a¤¤aü tava patiråpakaü katvā taü vadhā parimocayi. Cålanissa kira Mahācålani nāma pitā ahosi, sā imassa daharakāle purohitena saddhiü methunaü patisevitvā taü rājānaü visena māretvā brāhmaõassa chattaü ussāpetvā tassa aggamahesã hutvā tena ekadivasaü amma chāto 'mhãti vutte puttassa phāõitena khajjakaü dāpesi, #<[page 471]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 471>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atha naü makkhikā parivārayiüsu, so imaü nimmakkhikaü katvā khādissāmãti thokaü paņikkamitvā bhåmiyaü phāõitabindåni pātetvā attano santike makkhikā poņhetvā palāpesi, tā gantvā itaraü phāõitaü parivārayiüsu, so nimmakkhikaü katvā khajjakaü khāditvā hatthe dhovitvā mukhaü vikkhāletvā pakkāmi, brāhmaõo tassa kiriyaü disvā cintesi: ayaü idān' eva iminā upāyena nimmakkhikaü phāõitaü khādati vuddhippatto mama r. na dassati idān' eva naü māremãti, so tam atthaü Talatādeviyā ārocesi, sā sādhu deva ahaü tayi sinehena attano sāmikam pi māresiü, iminā me ko attho, mahājanikaü pana akatvā rahassena naü māressāmā 'ti brāhmaõaü va¤cetvā atth' eso upāyo ti paõķitā upāyakusalā bhattakārakaü pakkosāpetvā samma mama putto C-kumāro tava putto Dhanusekhakumāro ca ekadivasaü jātā ekato va kumāraparihāren' eva vaķķhitā piyasahāyakā, Chambhibr. mama puttaü māretukāmo, taü tassa jãvitadānaü dehãti vatvā sādhu devi kiü karomãti vutte mama putto abhiõhaü tava gehe hotu tva¤ ca so ca katipāhaü nirāsaükabhāvatthāya mahānase yeva supatha tato nirāsaükabhāvaü ¤atvā tumhākaü sayanaņņhāne eëakaņņhãni ņhapetvā manussānaü nipajjanavelāya mahānase aggiü datvā ka¤ci ajānāpetvā mama ca tava ca puttaü gahetvā aggadvāren' eva nikkhamitvā tiroraņņhaü gantvā mama puttassa rājaputtabhāvaü anāvikaritvā jãvitaü anurakkhā 'ti ā., so sādhå 'ti sampaņicchi, ath' assa sā ratanasāraü adāsi, so tathā katvā kumāraü ādāya Maddaraņņhe Sāgalanagaraü gantvā rājānaü upaņņhahi, so porāõakabhattakārakaü apanetvā tassa taü ņhānantaraü adāsi, dve pi kumārā tena saddhiü yeva rājanivesanaü gacchanti, rājā kass' ete kumārā ti pucchi, bh-kārako mayhaü puttā ti ā. nanu visadisā ti, dvinnaü itthãnaü puttā devā 'ti, te gacchante kāle vissāsikā hutvā Maddara¤¤o dhãtāya saddhiü rājanivesane yeva kãëanti, atha C-kumāro ca rājadhãtā ca abhiõhadassanena a¤¤ama¤¤aü paņibaddhacittā ahesuü, kãëanaņņhān kumāro rājadhãtaraü bheõķukaü pi pāsakam pi āharāpeti, anāharantiü sãse paharati, sā rodati, ath' assā saddaü sutvā rājā kena me dhãtā pahaņā ti vadati, dhātiyo āgantvā pucchanti, kumārikā sac' ahaü iminā pahaņ' amhãti vakkhāmi pitā me etassa rājāõaü karissatãti tasmiü sinehena na katheti, nāhaü kenaci pahaņā ti vadati, ath' ekadivasaü rājā paharantaü addasa, disvā tassa etad ahosi: ayaü kumāro na bhattakārakena sadiso abhiråpo pasādiko ativiya asambhãto, na iminā tassa puttena bhavitabban ti so tato paņņhāya taü parigaõhati, dhātiyo kãëanaņņhāne khādaniyaü āharitvā rājadhãtāya denti, sā a¤¤esaü pi dārakānaü deti, te jāõunā patiņņhāya oõamitvā gaõhanti, C-kumāro ņhitako va hatthato acchinditvā gaõhati, rājā tam pi kiriyaü addasa, ath' ekasmiü divase C-kumārassa bheõķuko ra¤¤o cåëasayanassa heņņhā pāvisi, kumāro taü gaõhanto attano issaramānena imassa paccantara¤¤o na heņņhāsayane bhavissāmãti daõķakena nãharitvā gaõhi, #<[page 472]># %<472 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ rājā tam pi kiriyaü disvā nissaüsayen' eva na bhattakārakassa putto ti taü pakkosāpetvā kass' ete puttā ti pucchi. mayhaü devā 'ti, ahaü tava putta¤ ca aputta¤ ca jānāmi, sabhāvam me kathehi, no ce kathesi jãvitan te n' atthãti khaggaü uggiri, so maraõabhayabhãto kathemi deva raho pana paccāsiüsāmãti vatvā ra¤¤ā okāse kate abhayaü yācitvā yathābhåtaü ārocesi, rājā tatvato ¤atvā attano dhãtaraü alaükaritvā tassa pādaparicārikaü katvā adāsi, iti tesaü pana palātadivase bhattakārako C-kumāro ca bhattakārakaputto ca mahānase paditte yeva daķķhā ti sakalanagare kolāhalam ahosi, Talatādevã taü pavattiü sutvā brāhmaõassa ārocesi: deva amhākaü manoratho matthakaü patto, te kira tayo pi bhattagehe yeva daķķhā ti, so tuņņhahaņņho ahosi, Talatādevã C-kumārassa aņņhãni eëakaņņhãni āharāpetvā brāhmaõassa dassetvā daķķhāpesi. Imam atthaü sandhāya paribbājikā a¤¤aü upanisaü katvā vadhā taü parimocayãti ā., sā hi eëakaņņhãni manussaņņhãni dassetvā taü vadhā mocesi, orasan ti yāya tvaü ure katvā vaķķhito orasaü piyaü manāpaü, gabbha -- ti yāya tvaü kucchinā dhārito evaråpaü mātaraü kena dosena dakarakkhassa dassasi. Taü sutvā rājā "ayye bahå mama mātu guõā, aha¤ c' assā mama upakārabhāvaü jānāmi, tato pi pana mam' eva guõā bahutarā" ti mātu aguõaü kathento gāthadvayam ā.' @@ @@ Ta. daharā viyā 'ti mahallikāpi hutvā ņaruõã viya, dhāretãti pilandhati, apilandhanan ti pilandhituü pi ayuttaü, sā kira vajirapåritaü ka¤canamekhalaü pilandhitvā ra¤¤o amaccehi saddhiü mahātale nisinnakāle aparāparaü caükamati, mekhalāsaddena rājanivesanaü ekanādaü hoti, pajagghatãti ete dovārikaceņake ca hatthiācariyādike anãkaņņhe ca ye etissā ucchiņņhakaü pi bhu¤jituü ayuttaråpā te pi āmantetvā tehi saddhiü ativelaü mahāhasitaü hasati, paņirājānan ti paņirājånaü, sayaü dåtāni sāsatãti mama vacanena sayaü paõõaü likhitvā dåte pesesi, mama mātā kāme paribhu¤janavayasmiü yeva ņhitā asukarājā kira āgantvā taü ānetå 'ti, te mayaü ra¤¤o upatthākā kasmā no evaü vadesãti paņipaõõāni pesenti, tesu parisamajjhe vāciyamānesu mama sãsaü chindanakālo viya hoti, tena naü dosena Dakarakkhassa dammãti. #<[page 473]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 473>% "Mahārāja mātaraü tāva iminā dosena dehi, bhariyā pana te guõavatãti" tassā guõaü kathentã @@ @@ Ta. itthigumbassā 'ti itthigaõassa, anuggatā ti daharakālato paņņhāya anugatā, akkodhanā ti ādike pan' assā guõe kathentã Maddaraņņhe Sāgalanagare vasanakāle pahaņā pi tava āõākaraõabhayena tayi sinehena mātāpitunnaü na kathesi, evam esā akkodhanā pa¤¤avatã p-ā atthadassinã, idaü daharakāle akkodhanādibhāvaü sandhāyāha, ubbarin ti orodhaü, evaü guõasampannaü Nandādeviü kena dosena dakarakkhasassa dassasãti vadati. So tassā aguõe kathento @@ @@ Ta. anatthavasamāgatan ti khiķķāratiyā kāmakãëāya anatthakārakānaü kilesānaü vasaü āgataü maü viditvā, sā man ti sā Nandādevã maü sakānaü puttānan ti yaü mayā attano puttāna¤ ca dhãtāna¤ ca bhariyāna¤ ca dinnaü piëandhanaü taü ayācitapubbaråpaü mayhaü dehãti yācanti, pacchā socāmãti sā dutiyadivase imāni pilandhanāni ra¤¤ā mama dinnāni āharathā etānãti tesaü rodantānaü omu¤citvā gaõhati, athāhaü te rodamāne mama santikaü āgate disvā pacchā socāmãti evaü dosakārikā esā, iminā naü dosena dakarakkhasassa dassāmãti. Atha naü paribbājikā "imaü tāva iminā dosena dehi, kaniņņho pana Tikhiõamantikumāro upakārako, taü kena dosena dassasãti" pucchantã #<[page 474]># %<474 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta. ocitā ti vaķķhitā, paņiggahan ti yena ca tumhe paradese vasantā puna gehaü ānãtā, abhiņņhāyā 'ti abhibhavitvā, Tikhiõamantinan ti tikhiõapa¤¤aü, so kira mātu brāhmaõena saddhiü vasanakāle jāto, ath' assa vuddhippattassa brāhmaõo khaggaü hatthe datvā imaü gahetvā maü upaņņhahā 'ti ā., so brāhmaõaü pitā me ti sa¤¤āya upaņņhāti, atha naü eko amacco kumāra na tvaü etassa putto tava kucchigatakāle Talatādevã rājānaü māretvā etassa chattaü ussāpesi tvaü Mahācåëanãra¤¤o putto ti ā., so kujjhitvā ekena naü upāyena māressāmãti rājakulaü pavisanto taü khaggaü ekassa pādamålikassa datvā aparaü āha: tvaü rājadvāre mam' esa khaggo ti iminā saddhiü vivādaü kareyyāsãti vatvā pāvisi, te kalahaü akaüsu, so kiü esa kalaho ti ekaü purisaü pesesi, so āgantvā khaggatthāyā 'ti ā., brāhmaõo sutvā kiü etan ti pucchi, so kira tumhehi mama dinnakhaggo a¤¤assa santako ti. kiü vadesi tātā 'ti, tena hi āharāpemi sa¤jānissatha tan ti āharāpesãti, so taü āharāpetvā kosato nikkaķķhitvā passathā 'ti sa¤jānāpento viya upagantvā ekappahāren' ev' assa sãsaü chinditvā attano pādamåle pātesi, tato rājagehaü paņijaggitvā nagaraü alaükaritvā tassa abhiseke upanãte mātā Cåëanikumārassa Maddaraņņhe vasanabhāvaü ācikkhi, taü sutvā rājakumāro senaīgaparivuto ta. gantvā bhātaraü ānetvā r. paņicchāpesi, tato paņņhāya taü Tikhiõamantãti sa¤jāniüsu, paribbājikā taü evaråpaü bhātaraü kena dosena dakarakkhasassa dassasãti pucchi. Rājā tassa dosaü kathento @@ @@ @@ Ta. pararajjehãti imassa mayā pararajjato bahuü dhanaü ābhataü, aya¤ ca pararajje vasanto puna imaü gehaü ānetvā esa mayā mahati yase patiņņhāpito ti maü vadati, #<[page 475]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 475>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yathā pure ti pure pāto va āgacchati idāni pana na tathā eti, imināhaü dosena dakarakkhasassa dassāmãti. Paribbājikā "bhātu tāva doso hotu, Dhanusekhakumāro pana tayi sinehaguõayutto bahåpakāro" ti tassa guõaü kathentã @@ @@ Ta. Dhanusekhavā ti dhanusekhatāya Dhanusekhakumāro cā 'ti a., etthā 'ti idh' eva nagare, Pa¤cālā ti Uttarapa¤cālanagare jātattā evaüvohārā, susamāvayā ti suņņhu samāvayā, cariyā taü anubandhittho ti daharakāle janapadacārikāya pakkantaü taü anubandhi chāyā va na vijahi, ussukko ti tava kiccesu rattindivaü ussukko chandajāto niccavyāvaņo, taü kena dosena dakarakkhasassa dassasãti. Ath' assa rājā dosaü kathento @@ @@ @@ Ta. ajjāpi tena vaõõenā 'ti yathā cariyāya pubbe maü anubandhanto mayā anāthena saddhiü ekato bhu¤janto sayanto hatthaü paharitvā mahāhasitaü hasi ajjāpi tath' eva hasati duggatakāle viya maü passati, anāmantā ti raho N-deviyā saddhiü mantente pi mayi ajānāpetvā sāhasā pavisati, iminā dosena taü ahirikaü anādaraü dakarakkhasassa dassāmãti. Paribbājikā "etassa tāv' esa doso hotu, purohito pana te bahåpakāro" ti tassa guõaü kathentã @@ #<[page 476]># %<476 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. sabba -- ti iminā nimittena idaü bhavissati iminā idan ti sabbanimittesu kusalo, ruda¤¤å ti sabbarāvaü jānāti, uppāde ti candaggāhaü suriyaggāhaü ukkāpātadisāķāhādike{} uppāde, supine yutto ti supine ca tassa nipphattiü jānanavasena yutto, niyyāne ca pavesane ti iminā nakkhattena niyyāyitabbaü iminā pavisitabban ti jānāti, paddho ti cheko paņibalo bhåmiyaü antalikkhe ca dosaguõe jānituü samattho, nakkhatta -- ti aņņhavãsatiyā n-koņņhāsesu cheko, taü kena dosena dakarakkhassa dassasãti. Rājā dosaü kathento @@ T. a.: ayye esa maü parisamajjhe olokento pi akkhãni ummãletvā kuddho viya udikkhati, tasmā evaü atikkamitvā ņhitabhamuü rosena ukkhittabhamukaü viya luddaü bhayānakaü ahaü taü dakarakkhasessa dassāmãti. Tato paribbājikā "mahārāja tvaü mātaraü ādiü katvā ime pa¤ca dakarakkhasassa dammãti vadasi, evaråpa¤ ca sirivibhavaü agaõetvā attano jãvitaü pi Mahosadhapaõķitassa atthāya dammãti vadasi, kā tassa guõaü passãti" pucchantã imā gāthā abhāsi: @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 477]># %< 9. Mahāummaggajātaka. (546.) 477>% Ta. sasamudda -- ti samuddaparikkhepena samannāgataü, sāgara -- ti parikkhipitvā ņhitassa sāgarassa kuõķalabhåtaü, vijitāvãti vijitasaügāmo, ekarājā ti a¤¤assa attanā sadisassa ra¤¤o abhāvato eko va rājā, sabbakāma -- ti sabbesam pi vatthukāmakilesakāmānaü samiddhiyā samannāgatānaü, sukhitānan ti evaråpānaü sukhitānaü sattānaü evaü sabbaīgasampannaü jãvitaü dãgham eva piyaü na te appaü jãvitam icchantãti paõķitā vadanti, pāõan ti evaråpaü attano jãvitaü kasmā p-aü anurakkhanto cajasãti. So tassā kathamasutvā p-assa guõe kathento imā g. abhāsi: @@ @@ @@ Ta. kismicãti kismi¤ci, sukhāpeyyā 'ti sukhasmiü yeva patiņņhāpeyya, sabbam atthan ti etaü anāgataü paccuppannaü c' eva atãta¤ ca sabbam atthaü sabba¤¤å Buddho viya jānāti, anāparādha -- ti kāyikakammādãsu aparādharahitaü, na dajjan ti ayye evaü asamadhuraü p-aü nāhaü dakarakkhasassa dassāmãti Mahāsattassa guõe candamaõķale paharanto viya ukkhipitvā kathesi. Iti imaü jātakaü yathānusandhippattaü. Atha paribbājikā cintesi: "ettakenāpi na paõķitassa guõā pākaņā honti, sakalanagaravāsãnaü majjhe sāgarapiņņhe vāsitatelaü vippakirantã viya te pākaņe karissāmãti" rājānaü gahetvā pāsādā oruyha rājaīgaõe āsanaü pa¤¤āpetvā ta. nisãdāpetvā nāgare sannipātāpetvā puna rājānaü ādito paņņhāya Dakarakkhasapa¤ham pucchitvā tena heņņhā kathitanayen' eva kathitakāle nāgare āmantetvā @@ #<[page 478]># %<478 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta. mahiddhikā ti mahantaü atthaü gahetvā ņhitā, diņņhadhamme -- ti imasmiü yeva ca attabhāve hitatthāya paralokasukhatthāya ca hoti. Iti ratanagharassa maõikkhandhena kåņaü gaõhantã viya Mahāsattassa guõehi desanākåņaü gaõhi. Dakarakkhasapa¤ho niņņhito. Niņņhitā va sabbaso Mahāummaggassa vaõõanā. Jātakasamodhān' ettha: @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 479]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 479>% $<10. Vessantarajātaka.>$ Phusati varavaõõabhe ti. Idaü S. Kapilavatthuü upanissāya Nigrodhārāme v. pokkharavassaü ā. kathesi. Yadā hi S. pavattavaradhammacakko anukkamena Rājagahaü gantvā ta. hemantaü vãtināmetvā Udāyittherena maggadesikena vãsatikhãõāsavasahassaparivuto paņhamagamanena K-vatthuü agamāsi tadā Sakyarājāno "amhākaü ¤ātiseņņhaü passissāmā" 'ti sannipatitvā Bhagavato vasanaņņhānaü vimaüsamānā "Nigrodhasakkassārāmo ramaõãyo" ti sallakkhetvā ta. sabbaü paņijagganavidhiü katvā gandhapupphādihatthā paccuggamanaü karontā sabbālaükārapatimaõķite daharadahare nāgaradārake ca nāgaradārikāyo ca paņhamaü pahiõiüsu tato rājakumāre ca r-kumāriyo ca, tesaü antarā sāmaü gandhapupphacuõõādãhi S-raü påjayamānā Bhagavantaü gahetvā N-ārāmam eva agamaüsu, ta. Bh. vãsatisahassakhãõāsavaparivuto pa¤¤attavarabuddhāsane nisãdi. Sākiyā mānajātiyā mānatthaddhā, te "Siddhatthakumāro amhehi daharataro amhākaü kaniņņho bhāgineyyo putto nattā" ti cintetvā te daharadahare rājakumāre āhaüsu: "vandatha, mayaü tumhākaü piņņhito nisãdissāmā" 'ti, tesu avanditvā nisinnesu Bh. tesaü ajjhāsayaü oloketvā "na maü ¤ātayo vandanti, handa dāni vandāpessāmãti" abhi¤¤āpādakaü jhānaü samāpajjitvā vuņņhāya ākāsaü abbhuggantvā tesaü sãse pādapaüsuü okiramāno viya gaõķambarukkhamåle yamakapāņihāriyasadisaü pāņihāriyaü akāsi. Rājā naü acchariyaü disvā āha: "bhante tumhākaü jātadivase Kāëadevalassa vandanatthaü upanãtānaü vo pāde parivattetvā brāhmaõassa matthake ņhite disvā ahaü tumhe vandiü, ayaü me paņhamavandanā, vappamaīgaladivase jambucchāyāya sirisayane nisinnānaü vo jambucchāyāya aparivattanaü disvāpi tumhākaü pāde vandiü, ayaü me dutiyavandanā, idāni mayā adiņņhapubbapāņihāriyaü disvāpi tumhākaü pāde vandāmi, ayaü me tatiyavandanā" ti, ra¤¤ā pana vandite avanditvā ņhātuü samattho nāma eka-Sākiyo pi nāhosi, sabbe vandiüsu yeva. Iti Bh. ¤ātayo vandāpetvā ākāsato otaritvā pa¤¤attāsane nisãdi, nisinne ca Bhagavati sikkhāpatto ¤ātisamāgamo ahosi, sabbe ekaggacittā hutvā nisãdiüsu, tato mahāmegho vuņņhahitvā pokkharavassaü vassi, tambavaõõaü udakaü heņņhā viravantaü gacchati, ye temetukāmā te tementi, atemetukāmassa sarãre bindumattam pi na patati, #<[page 480]># %<480 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ taü disvā sabbe acchariyabbhutacittā jātā ahesuü, "aho acchariyaü aho abbhutaü aho Buddhānaü ānubhāvatā yesaü ¤ātisamāgame evaråpaü pokkharavassaü vassãti" kathaü samuņņhāpesuü. Taü sutvā S. "na bhi. i. p. pi mama ¤ātisamāgame mahāmegho p-vassaü vassi yevā" 'ti vatvā tehi yācito a. ā.: Atãte Siviraņņhe Jetuttaranagare Sivimahārājā nāma r. karonto Sa¤jayaü nāma puttaü paņilabhi. So tassa vayappattassa Maddarājadhãtaraü Phusatiü nāma rājaka¤¤aü ānetvā r. niyyādetvā Phusatiü aggamahesiü akāsi. Tassāyaü pubbayogo. Ito hi ekanavutikappe Vipassã nāma Satthā loke udapādi, tasmiü Bandhumatãnagaraü upanissāya Kheme migadāye viharante eko rājā ra¤¤o Bandhumassa anagghena candanasārena saddhiü satasahassagghanikaü suvaõõamālaü pesesi, ra¤¤o pana dve dhãtaro ahesuü, so taü paõõākāraü tāsaü dātukāmo hutvā c-sāraü jeņņhikāya adāsi su-mālaü kaniņņhāya adāsi, tā ubho pi "na mayaü idaü attano sarãre upanessāma, Satthāram eva påjessāmā" 'ti cintetvā rājānaü āhaüsu: "tāta c-sārena ca su-mālāya ca Dasabalaü påjessāmā" 'ti, taü sutvā rājā "sādhå" 'ti sampaņicchi, jeņņhā candanacuõõaü kāretvā-suvaõõasamuggaü påretvā gaõhāpesi, kaniņņhabhaginã pana su-mālaü uracchadamālaü kāretvā suvaõõasamuggena gaõhāpesi, tā ubho pi migadāye vihāraü gantvā jeņņhā candanacuõõena Dasabalassa suvaõõavaõõaü sarãraü påjetvā sesacuõõāni gandhakuņiyaü vikiritvā, bhante anāgate tumhādisassa Buddhassa mātā bhaveyyan" ti patthanaü akāsi, kaniņņhā Tathāgatassa suvaõõavaõõaü sarãraü su-mālāya katena uracchadena påjetvā "bhante yāva arahattappatti tāva idaü pasādhanaü mama sarãrā mā vigataü hotå" 'ti patthanaü akāsi, S. tāsaü anumodanaü akāsi. Tā ubho pi yāvatāyukaü ņhatvā devaloke nibbattiüsu, #<[page 481]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 481>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tāsu jeņņhabhaginã devalokato manussalokaü m-lokato d-lokaü saüsarantã ekanavutikappāvasāne Buddhamātā Māyā devã ahosi, kaniņņhabhaginã tath' eva saüsarantã Kassapadasabalassa kāle Kikissa ra¤¤o dhãtā hutvā nibbatti, cittakammena katāya viya uracchadamālāya alaükatena urena jātattā Uracchadā nāma kumārikā hutvā soëasavassakāle Satthu bhattānumodanaü sutvā sotāpattiphale patiņņhāya aparabhāge bhattānumodanaü suõanten' eva pitarā sotāpattiphalaü pattadivase yeva arahattaü patvā pabbajitvā parinibbāyi, Kikirājāpi a¤¤ā satta dhãtaro labhi, tāsaü nāmāni: Samaõã Samaõā Guttā ca bhikkhunã Bhikkhudāsikā Dhammā c' eva Sudhammā ca Saüghadāsã ca sattamā ti. Tā imasmiü Buddhuppāde Khemā Uppalavaõõā ca Paņācārā ca Gotamā Dhammadinnā Mahāmāyā Visākhā cā 'ti sattamā ti, tāsu Phusatã Sudhammā nāma hutvā dānādãni pu¤¤āni katvā Vipassināmabuddhassa katāya candacuõõapåjāya phalena rattacandanarasasamupphositena viya sarãrena devesu ca manussesu saüsarantã aparabhāge Sakkassa devara¤¤o aggamahesã hutvā nibbatti, ath' assā yāvatāyukaü ņhatvā pa¤casu pubbanimittesu uppannesu Sakko devar. tassā parikkhãõāyukataü ¤atvā mahantena yasena taü ādāya Nandanavanuyyānaü gantvā ta. taü alaükatasayanapiņņhe nipannaü sayaü sayanapasse nisãditvā etad avoca: "bhadde Phusati dasa te vare demi, gaõhāså" 'ti vadanto imasmiü gāthāsahassapatimaõķite Mahāvessantarajātake paņhamaü gātham āha: @@ #<[page 482]># %<482 XXII. Mahānipāta.>% Evam esā Mahāvessantaradhammadesanā devaloke patiņņhāpitā nāma hoti. Ta. Phusatãti tan nāmenālapati, vara -- ti varāya vaõõābhāya samannāgate, dasadhā ti dasavidhe koņņhāse, pathavyā ti pathaviyaü, gahetabbe katvā varassu gaõhasså 'ti vadati, cārupubbaīgãti cārupubbaīgena samannāgate, yaü tuyhaü -- ti yaü yaü tava manaso piyaü taü taü dasahi koņņhāsehi gaõhāhãti vadati. Sā attano cavanadhammataü ajānantã pamattā hutvā dutiyaü gātham āha: @@ Ta. namo -- ti namo te atthu, kimpāpan ti kiü mayā tav' antare pāpaü katan ti pucchati, dharaõã -- ti rukkhaü viya. Ath' assā pamattabhāvaü ¤atvā Sakko dve gāthā abhāsi: @@ @@ Ta. yena tevan ti yena taü evaü vadāmi, tuyhaü vinābhāvo ti tava amhehi saddhiü viyogo bhavissati, pavecchato ti dadamānassa. Sā Sakkassa vacanaü sutvā nicchayena attano maraõaü ¤atvā varaü gaõhantã āha: @@ @@ @@ @@ #<[page 483]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 483>% @@ @@ @@ Ta. Sivirājassā 'ti Jambudãpatalaü. olokentã attano anucchavikaü Sivira¤¤o nivesanaü disvā ta. aggamahesibhāvaü patthentã evam āha, yathā migãti ekavassikā ti migapotikā nimmalanãlanettā hoti, ten' evam ā, ta. assan ti ņattha pi iminā va nāmena assaü, labheyyaü puttaü varadan ti alaükatasãsākkhiyugalahadayamaüsasetacchattadāresu yācitayācitassa varabhaõķassa dāyakaü, kucchãti majjhimaīgan ti vuttaü saråpato dasseti, likhitan ti yathā chekena dhanukārena sammā likhitadhanu anunnatamajjhaü gulāvattaü samaü hoti evaråpo me kucchi bhaveyya, nappapateyyun ti patitvā lambā na bhaveyyuü, palitā -- ti Vāsava devaseņņha palitāni pi me sirasmiü nassantu mā pa¤¤āyiüsu, palitāni siroruhā ti pi pāņho, vajjha¤cāpãti kibbisakārakaü rājāparādhikaü vajjhappattaü coraü attano balena pamocetuü samatthā assaü, iminā attano issariyabhāvaü dãpeti, sådamāghatavaõõite ti bhojanakālādãsu thutivasena kālaü ārocentehi sådehi c' eva māghatakehi ca vaõõite, citraggaëerughusite ti pa¤caīgikaturiyasaddasadisaü manoramaü ravaü ravantehi sattaratanacittehi dvārakavāņehi ugghosite, surāmaüsappabodhane ti pivatha khādathā 'ti surāmaüsehi pabodhiyamānajane evaråpe Sivirājassa nivesane tassa aggamahesiņņhāne bhaveyyan ti, ime dasa vare gaõhi, tattha S-rājassa aggamahesibhāvo paņhamo varo, nãlanettatā dutiyo, nãlabhamukatā tatiyo, Phusatãti nāmaü catuttho, puttapaņilābho pa¤camo, anunnatakucchitā chaņņho, alambatthanatā sattamo, apalitabhāvo aņņhamo, sukhumacchavibhāvo navamo, vajjhapamocanasamatthatā dasamo ti. Sakko āha: @@ #<[page 484]># %<484 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. anumoditthā 'ti sabbe te lacchasi vare ti evaü vare datvā pamudito tuņņhamānaso ahosãti. Dasavaragāthā niņņhitā. Iti sā vare gahetvā tato cutā Maddara¤¤o aggamahesiyā kucchimhi nibbatti, jāyamānāya ca candanacuõõaparikiõõena viya sarãrena jātattā tassā nāmagahaõaķivase Phusatã tv-eva nāmaü kariüsu, sā mahantena parivārena vaķķhitvā soëasavassakāle uttamaråpadharā ahosi, atha naü Sivimāhārājā puttassa Sa¤jayakumārass' atthāya ānetvā tassa chattaü ussāpetvā taü soëasannaü itthisahassānaü jeņņhakaü katvā aggamahesiņņhāna ņhapesi, tena vuttaü: @@ Sā Sa¤jayassa piyā manāpā ahosi, atha Sakko āvajjamāno "mayā Phusatiyā dinnavaresu nava varā samiddhā" ti disvā "eko pana puttavaro tāva na samijjhati, tam pi 'ssā samijjhāpessāmãti" cintesi. Tadā M. Tāvatiüsadevaloke vasati āyu¤ c' assa parikkhãõaü ahosi, taü ¤atvā Sakko tassa santikaü gantvā "mārisa tayā manussalokaü gantuü vaņņati, tatth' eva S-ra¤¤o aggamahesiyā Phusatiyā kucchimhi paņisandhiü gaõhituü vaņņatãti" tassa c' eva a¤¤esa¤ ca cavanadhammānaü saņņhisahassānaü devaputtānaü paņi¤¤aü gahetvā sakaņņhānam eva gato. M. pi tato cavitvā tatth' upapanno, sesadevaputtāpi saņņhisahassānaü amaccānaü gehesu nibbattiüsu, M-e kucchigate Phusatã dohaëinã hutvā catåsu nagaradvāresu nagaramajjhe nivesanadvāre ti cha dānasālāyo kārāpetvā devasikaü cha satasahassāni vissajjetvā dānaü dātukāmā ahosi, rājā tassā dohaëaü sutvā nemittake pucchitvā "mahārāja, deviyā kucchimhi dānābhirato satto uppanno dānena tittiü na gamissatãti" sutvā tuņņhamānaso vuttappakāraü dānaü paņņhapesi, #<[page 485]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 485>% Bodhisatassa paņisandhigahaõakālato paņņhāya ra¤¤o āyassa pamāõaü nāma nāhosi, tassa pu¤¤ānubhāvena sakala-Jambudãpe rājāno paõõākāraü pahiõanti, devã mahantena parivārena gabbhaü dhārentã dasamāse paripuõõe nagaraü daņņhukāmā hutvā ra¤¤o ārocesi, rājā nagaraü devanagaraü viya alaükārāpetvā deviü rathavaraü āropetvā nagaraü padakkhiõaü kāresi, tassā vessānaü vãthiyā vemajjhaü pattakāle kammajavātā caliüsu, ra¤¤o ārocayiüsu, so vessavãthiyā yeva tassā såtigharaü katvā gaõhāpesi, sā ta. puttaü vijāyi, tena vuttaü: @@ M. mātu kucchito nikkhamanto visado hutvā akkhãni ummãletvā nikkhami, nikkhamanto yeva mātu hatthaü pasāretvā "amma dānaü dassāmi, atthi ki¤cãti" ā., ath' assa "tāta yathājjhāsayena dānaü dehãti" pasāritahatthe sahassatthavikaü ņhapesi. M. Ummaggajātake imasmiü jātake pacchimattabhāve ti tãsu ņhānesu jātamatte yeva kathesi. Ath' assa nāmagahaõadivase vessavãthiyaü jātattā Vessantaro ti nāmaü kariüsu, tena vuttaü: @@ Jātadivase yeva pan' assa ekā ākāsacārinã kaõerukā abhimaīgalasammataü sabbasetaü hatthipotakaü ānetvā maīgalahatthiņņhāne ņhapetvā pakkāmi, tassa M-assa paccayaü katvā uppannattā Paccayo tv-eva nāmaü kariüsu. Rājā M-assa atidãghādidose vajjetvā madhurakhãrā catusaņņhidhātiyo upaņņhapesi, tena saddhiü jātānaü saņņhiyā dārakasahassānam pi dhātiyo {dāpesi}, so saņņhisahassehi dārakehi saddhiü mahantena parivārena vaķķhati, ath' assa rājā satasahassagghanikaü kumārapiëandhanaü kārāpetvā adāsi, so catupa¤cavassikakāle taü mu¤citvā dhātãnaü datvā puna tāhi diyyamānaü na gaõhi, #<[page 486]># %<486 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tā naü pavattiü ra¤¤o ārocayiüsu, rājā "mama puttena dinnaü sudinnaü Brahmadeyyam eva hotå" 'ti aparaü pilandhanaü kārāpesi, kumāro tam pi dārakakāle yeva dhātãnaü navavāre piëandhanaü adāsi, aņņhavassikakāle pana sayanapiņņhe nisinno cintesi: "ahaü bāhiradānam eva demi, taü maü na paritoseti, ajjhattikadānaü dātukāmo 'mhi, sace maü koci hadayaü yāceyya uraü bhinditvā hadayaü nãharitvā dadeyyaü, sace akkhãni yāceyya akkhãni uppāņetvā dadeyyaü, sace sarãramaüsaü yāceyya sakalasarãrato maüsaü chetvā dadeyyan" ti. Tass' evaü sabhāvaü sarasacittaü cintentassa catunahutādhikadviyojanasatasahassabahalā ayaü pathavã mattavaravāraõo viya gajjamānā pakampi, Sineru pabbatarājā suseditavettaükuro viya oõamitvā naccamāno viya ca Jetuttaranagarābhimukho aņņhāsi, paņhavisaddena devo gajjanto khaõikavassaü vassi, vijjullatā nicchariüsu, sāgaro ubbatti, Sakko devarājā appoņhesi, Mahābrahmā sādhukāram adāsi, yāva Brahmalokā ekakolāhalam ahosi, vuttam pi c' etaü: @@ @@ @@ Bo. soëasavassakāle yeva sabbasippe nipphattiü pāpuõi, atha pitā r. dātukāmo mātarā saddhiü mantetvā Maddarājakulato mātuladhãtaraü Maddiü nāma ānetvā solasannaü itthisahassānaü jeņņhikaü aggamahesiü katvā M-aü rajje abhisi¤ci, M. rajje patiņņhitakālato paņņhāya devasikaü cha satasahassāni vissajjento mahādānaü pavattesi. Aparabhāge Maddã devã puttaü vijāyi taü ka¤canajālena paņicchiüsu, #<[page 487]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 487>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ten' assa Jālikumāro tv-eva nāmaü kariüsu, tassa padasā gamanakāle dhãtaraü vijāyi, taü kaõhājinena paņicchiüsu, ten' assā Kaõhājinā tv-eva n. k., M. ekamāsassa chakkhattuü alaükatahatthikkhandhavaragato chadānasālā oloketi. Tadā Kāliīgaraņņhe dubbuņņhikā ahosi, sassāni na sampajjiüsu, mahantaü chātakaü pavatti, manussā jãvituü asakkontā corakammaü karonti, dubbhikkhapãëitā jānapadā rājaīgaõe sannipatitvā upakkosiüsu, taü sutvā ra¤¤ā "kiü tātā" 'ti vutte tam atthaü ārocayiüsu, rājā "sādhu tātā, devaü vassāpessāmãti" te uyyojetvā samādinnasãlo uposathavāsaü vasanto devaü vassāpetuü nāsakkhi, so nāgare sannipātāpetvā "ahaü samādinnasãlo sattāhaü upavasitvāpi devaü vassāpetuü nāsakkhiü, kin nu kho kātabban" ti pucchitvā "sace deva devaü v. na sakkosi esa Jetuttaranagare Sa¤jayarājaputto Vessantaro dānābhirato, tassa sabbaseto maīgalahatthi atthi, tassa gatagataņņhāne devo vassati, brāhmaõe pesetvā taü hatthiü yācāpetvā ānethā" 'ti, so "sādhå" 'ti sampaņicchitvā brāhmaõe sannipātetvā tesu aņņha jane vicinitvā tesaü paribbayaü datvā "gacchatha, Vessantaraü hatthiü yācitvā ānethā" 'ti pesesi, brāhmaõā anupubbena Jetuttaranagaraü gantvā dānagge dānaü bhu¤jitvā attano sarãraü rajaparikiõõaü paüsumakkhitaü katvā puõõamadivase rājānaü hatthiü yācitukāmā hutvā ra¤¤o dānaggaü āgamanakāle pācãnadvāraü agamaüsu, rājāpi "dānaggaü olokessamãti" pāto va soëasagandhodakaghaņehi nahātvā bhu¤jitvā alaükaritvā alaükatahatthikkhandhavaragato pācãnadvāraü agamāsi, brāhmaõā tatth' okāsaü alabhitvā dakkhiõadvāraü gantvā unnatappadese ņhatvā ra¤¤o pācãnadvāre dānaü oloketvā d-dvāraü āgamanakāle hatthe pasāretvā "jāyatu bhavaü Vessantaro" ti āhaüsu, M. brāhmaõe disvā hatthiü tesaü ņhitaņņhānaü pesetvā hatthikkhandhe nisinno va paņhamaü g. ā.: #<[page 488]># %<488 XXII. Mahānipāta.>% @@ Taü sutvā brāhmaõā āhaüsu: @@ Ta. uråëhavan ti ubbāhanasamatthaü. Taü sutvā M. "ahaü sãsaü ādiü katvā ajjhattikadānaü dātukāmo, ime bāhiram eva yācanti, påressāmi tesaü manorathan" ti cintetvā hatthikkhandhavaragato ā.: @@ paņijānitvā ca @@ Ta. opavuyhan ti opavuyhaü rājavāhanaü, cāgā -- ti cāgena adhikamānaso, adā ti vāraõassa anaëaükataņņhānaü olokanatthaü tikkhattuü padakkhiõaü katvā analaükataņņhānaü adisvā kusumamissakaü gandhodakabharitaü suvaõõabhiükāraü gahetvā ito ethā 'ti alaükatarajatadāmasadisaü hatthisoõķaü tesaü hatthe ņhapetvā udakaü pātetvā alaükatavāraõaü adāsi. Tassa catåsu pādesu alaükāro cattāri satasahassāni agghati, ubhosu passesu dve satasahassāni agghati, heņņhā udare kambalaü satasahassaü, piņņhiyaü muttājālaü ka¤canajālaü maõijālan ti tãõi jālāni tãõi satasahassāni, ubhosu kaõõesu dve satasahassāni, piņņhiyaü attharaõakambalaü satasahassaü, kumbhālaükāro satasahassaü, tayo vaņaüsakā tãõi satasahassāni, kaõõacåëālaükāro dve satasahassāni, dvinnaü dantānaü alaükāro dve satasahassāni, soõķāya sovatthikālaükāro satasahassaü, {naīguņņhālaükāro} satasahassaü, ņhapetvā anagghaü bhaõķaü kāyāråëhapasādhanaü dvāvãsatisatasahassāni, ārohaõanisseõi satasahassaü, bhu¤janakaņāhaü satasahassan ti, #<[page 489]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 489>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ idaü tāva ettakaü catuvãsatisatasahassāni agghati, chattapiņņhiyaü pana maõi cåëāmaõi muttāhāre maõi aükuse maõi hatthino kaõņhaveņhanamuttāhāre maõi hatthikumbhe maõãti imāni cha anagghāni, hatthi anaggho yevā 'ti hatthinā saddhiü satta anagghāni, tāni sabbāni brāhmaõānaü adāsi, tathā hatthino paricārakāni pa¤cakulasatāni hatthimeõķahatthigopakehi saha, dānen' eva pan' assa heņņhāvuttanayen' eva paņhavikampādayo ahesuü. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ Ta. tadāsãti tadā āsi, hatthi -- ti hatthisaükhāte nāge, khubbhittha -- ti Jetuttaranagaraü saükhubhitaü ahosi, brāhmaõā kira dakkhiõadvārena hatthiü labhitvā hatthipiņņhe nisãditvā mahājanaparivārā nagaramajjhena pāyiüsu, mahājano disvā ambho brāhmaõā amhākaü hatthiü abhiråëhā kuto netha no hatthin ti āha, brāhmaõā Vessantaramahārājena no hatthi dinno ke tumhe ti mahājanaü hatthavikārādãhi ghaņņetvā nagaramajjhena gantvā uttaradvārena nikkhamiüsu, nāgarā devatāvattanena Bodhisattassa kuddhā rājadvāre sannipatitvā mahantaü upakkosam akaüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ Ta. khubbhittha nagaraü tadā ti evaü khubbhittha nagaraü tadā, ghoso ti upakkosasaddo patthaņattā tumulo uddhaügatattā mahā, Sivãnaü raņņhavaķķhane ti Siviraņņhassa vuddhikāre. #<[page 490]># %<490 XXII. Mahānipāta.>% Ath' assa dānena saükhubhitacittā hutvā nagaravāsino ra¤¤o ārocesuü, tena vuttaü: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. uggā ti uggatā pa¤¤ātā, nigamo ti negamakuņumbikajano, vidhamaü -- ti deva tava raņņhaü vidhamaü, katham no -- ti kena kāraõena amhākaü hatthinaü abhimaīgalasammataü Kaliīgaraņņhavāsãnaü brāhmaõānaü dadeyya, khetta¤¤uü sabbayuddhānan ti sabbayuddhānaü khettabhåmisãsaü jānanasamatthaü, dantin ti manoramadantayuttaü, savāëa -- ti savāëavãjaniü, saupatheyyan ti sahattharaõabhaõķaü, sāthabbaõan ti sahatthivejjaü, sahatthipan ti paricārakānaü pa¤cannaü kulasatānaü hatthimeõķahatthigopakāna¤ ca vasena sahatthipaü. Eva¤ ca pana vatvā puna āhaüsu: @@ @@ @@ Ta. vaüsa -- ti paveõiyā āgato mahārājā, bhājetãti deti, Sivã -- ti Siviraņņhavasino saha puttena taü attano hatthe karissanti. #<[page 491]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 491>% Taü sutvā rājā "ete Ve-raü māretuü icchantãti" sa¤¤āya ā.: @@ @@ @@ Ta. māsãti mā āsi, mā hotå 'ti a., ariyasãlavato ti ariyena sãlavatena ariyāya ca ācārasampattiyā samannāgato, ghātayāmase ti ghātessāmi. Sivayo avocuü: @@ Ta. mā naü -- ti deva tumhe taü daõķena vā satthena vā mā ghātayittha, na hi so -- ti raņņhā pabbājehi nan ti. Rājā āha: @@ @@ Ta. vasatå 'ti puttadārassa ovādaü dadamāno vasatu ekaratti¤ c' assa okāsaü dethā 'ti vadati. Te "ekarattimattaü vasatå" ti ra¤¤o vacanaü sampaņicchiüsu. Atha ne uyyojetvā puttassa sāsanaü pesento kattāraü āmantetvā tassa santikaü pesesi, so "sādhå" 'ti sampaņicchitvā Vessantaranivesanaü gantvā taü pavattiü ārocesi. #<[page 492]># %<492 XXII. Mahānipāta.>% Tam atthaü pakāsetuü imā gāthā vuttā: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. kumāran ti mātāpitunnaü atthitāya kumāro t' eva saükhaü gataü rājānaü. ramamānan ti attanā dinnadānassa vaõõaü kathayamānaü somanassappattaü hutvā nisinnaü, amaccehãti attanā sahajātehi saddhiü sahassehi amaccehi parivutaü samussitasetacchatte rājāsane nisinnaü, ved -- ti kathayissāmi, ta. ass -- man ti tasmiü dukkhasāsanārocane kilantaü maü devapādā assāsentu vissattho kathehãti maü vadethā 'ti adhippāyen' evam āha. Mahāsatto āha: @@ #<[page 493]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 493>% Ta. kismin ti katarasmiü karaõe, viyā -- ti vitthārato kathehi. Kattā āha: @@ Ta. khãyantãti kujjhanti. Taü sutvā Mahāsatto somanassappatto āha: @@ @@ @@ Ta. yāca -- ti yācake āgate yācakaü disvā, neva -- ti neva dānā viramissāmãti. Taü sutvā kattā n' eva ra¤¤ā dinnaü na nāgarehi dinnaü attano matiyā evaü aparaü sāsanaü kāthento āha: @@ Ta. Konti -- ti Kontimārāya nāma nadiyā tãre, giri -- ti âra¤jaraü nāma giriü abhimukho hutvā, yenā 'ti yena maggena raņņhā pabbājitā rājāno gacchanti tena subbato Vessantaro pi gacchatå 'ti evaü Sivayo kathentãti āha. Idaü kira so devatāya niggahãto hutvā kathesi. Taü sutvā Bo. "sādhu dosakārakānaü gamanamaggena gamissāmi, maü kho pana nāgarā na a¤¤ena dosena pabbājenti, mayā hatthidānassa dinnattā pabbājenti, evaü sante ahaü sattasatakaü mahādānaü dassāmi, nāgarā me ekadivasaü dānaü dātuü okāsaü dentu, sve dānaü datvā tatiyadivase gamissāmãti ā.: #<[page 494]># %<494 XXII. Mahānipāta.>% @@ Kattā "sādhu deva nāgarānaü vakkhāmãti" vatvā pakkāmi. M. taü uyyojetvā senaguttaü pakkosāpetvā "ahaü sve sattasatakaü nāma dānaü dassāmi, satta hatthisatāni satta assasatta ratha-satta itthi-satta dhenu-satta dāsi-satta dāsasatāni ca paņiyādehi, nānappakārāni ca annapānādãni antamaso suram pi sabbaü dātabbayuttakaü upaņņhāpehãti" sattasatakaü mahādānaü vicāretvā amacce uyyojetvā ekako va Maddiyā vasanaņņhānaü gantvā sirisayanapiņņhe nisãditvā tāya saddhiü kathaü pavattesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. nidaheyyāsãti nidhiü katvā ņhapeyyāsi, pettikan ti pitito ābhataü. @@ Ta. tamabravãti mayhaü sāminā Ve-ena ettakaü kālaü dhanaü nidhehãti na vuttapubbaü idān' evaü vadati kuhin nu kho nidhetabbaü pucchissāmi nan ti cintetvā taü abravi. Vessantaro āha: @@ Ta. dajjāsãti bhadde Maddi koņņhāgārādãsu anidahitvā anugāmikanidhiü nidahamānā sãlavantesu dadeyyāsi, dānā paran ti dānato uttaritaraü patiņņhā nāma na hi atthi, n' atthi saüsayo. #<[page 495]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 495>% Sā "sādhå" 'ti tassa vacanaü sampaņicchi, atha naü uttariü ovadanto ā.: @@ @@ Ta. dayyāsãti dayaü mettaü kareyyāsi, yo ca taü -- ti bhadde yo ca mayi gate aham assā bhattā bhavissāmãti ma¤¤issati tam pi sakkaccaü upaņņhaheyyāsi, mayā vippavasena te ti mayā saddhiü tava vippavasena sace koci ahan te bhavissāmãti taü na ma¤¤eyya atha sayam eva a¤¤aü bhattāraü pariyesa, mā kisitthā 'ti mayā vinā bhåtā mā kisā bhava, mā kilamãti a. Atha naü Maddã "kin nu kho esa V-ro evaråpaü vacanaü bhaõatãti" cintetvā "kasmā deva imaü ayuttakathaü kathesãti" pucchi, M. "bhadde mayā hatthissa dinnattā Sivayo kuddhā maü raņņhā pabbājenti, sve 'haü sattasatakamahādānaü datvā tatiyadivase nagarā nikkhamissāmãti" vatvā ā.: @@ Ta. saüsayo ti na ekantikaü sukhumālassa mama vane vasato kuto jãvitaü nicchayena marissāmãti adhippāyen' evam āha. @@ @@ @@ @@ #<[page 496]># %<496 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta. abhumme ti abhåtaü vata me katheyyāsi tvaü, nesa dhammo ti na esa sabhāvo n' etaü kāraõaü, tadevā 'ti yaü tayā saddhiü maraõaü tad eva seyyo, tatthā 'ti tasmiü ekajālabhåte dārucitake, jessantan ti vicarantaü. Evaü vatvā puna sā diņņhapubbaü viya Himavantappadesaü vaõõentã ā.: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 497]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 497>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 498]># %<498 XXII. Mahānipāta.>% Ta. ma¤juke ti madhurakathe, kaõeru -- ti hatthinighaņāya, yåthassā 'ti hatthiyåthassa purato gacchanto, dubhato ti ubhato, vanavikāse ti vanaghaņāyo, kāmadan ti mayhaü sabbakāmadadaü, sindhuyā ti nadiyā, vassamānassa låkassā 'ti ulåkasakuõassa vāsamānassa, vāëānan ti vāëamigāõaü tesaü hi sāyaõhasamaye so saddo pa¤caīgikaturiyasaddo viya bhavissati, tasmā na rajjassa sarissasãti vadati, barihinan ti kalāpasa¤channaü, matthakāsinan ti pabbatamatthake nisinnaü, mattakāsinan ti pi pāņho, kāmamadamattaü hutvā āsãnan ti a., bimbajālan ti rattaükurarukkhaü, opupphānãti. Evaü Maddã Himavantavāsinã viya ettakāhi gāthāhi Himavantavaõõanaü vaõõesi. Himavantavaõõanā niņņhitā. Phusatã pi kho devã "puttassa me kaņukasāsanaü gataü, kin nu kho karoti, gantvā jānissāmãti" sā paņicchannayogena gantvā sirigabbhadvāre ņhitā tesaü taü sallāpaü sutvā karuõaü paridevaü paridevi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ Ta. rājaputtãti Phusatã Maddarājadhãtā, papateyyāhan ti papateyyaü ahaü, rajjuyā bajjha miyyāhan ti rajjuyā gãvaü bandhitvā mareyyaü ahaü, kasmā ti evaü amatāyam eva mayi kena nāma kāraõena mama puttam adåsakaü pabbājenti, ajjhāyakan ti tiõõaü vedānaü pāragataü nānāsippesu ca nipphattiü pattaü. #<[page 499]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 499>% Iti sā karuõaü paridevitvā putta¤ ca suõisa¤ ca assāsetvā ra¤¤o santikaü gantvā ā.: @@ @@ @@ Ta. palātānãti palātamakkhikāni madhåni viya, patitā chamā ti bhåmiyaü patitāni ambapakkāni viya ca evaü mama putte pabbājite deva raņņhaü sabbasādhāraõaü bhavissatãti dasseti, nikhãnapatto ti paggharitapatto, amaccehãti mama puttena sahajātehi saņņhisahassehi amaccehi chaķķito hutvā, vihãyasãti kilamissasi, Sivãnaü -- ti Sivãnaü vacanena mā naü adåsakaü puttaü pabbājesãti. Taü sutvā rājā āha: @@ T. a.: bhadde ahaü Sivãnaü dhajaü Vessantarakumāraü vinayanto pabbājento Siviraņņhe porāõakarājånaü paveõiyadhammassa apacitiü kummi karomã, tasmā sace pi me pāõehi piyataro hi me so tathāpi naü pabbājemãti. Taü sutvā devã paridevamānā āha: @@ @@ @@ @@ #<[page 500]># %<500 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 501]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 501>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. kaõikārā vā 'ti suvaõõābharaõasuvaõõavatthapatimaõķitattā supupphitā kaõikārā viya, yāyantam -- ti uyyānavanakãëādãnaü atthāya gacchantaü anugacchanti, svājjeko ti so ajja eko hutvā gamissati, anãkānãti hatthānãkādãni, Gandhārā -- ti Gandhāraraņņhe uppannā satasahassagghanikā senāya pārutā rattakambalā, hāhitãti khandhe katvā harissanti, pavisantan ti pavisantassa, kasmā -- ti kasmā bandhituü jānantā vākacãraü na bandhanti, rājapabbajitā ti rājāno hutvā pabbajitā, khoma -- ti Kodumbararaņņhe uppannāni, sā kathajjā 'ti sā kathaü ajja, anuccaīgãti aninditāgarahitāīgã, pãëamānā vā 'ti kampitvā kampitvā tiņņhantã viya gacchati, yāssu itthi -- ti ādãsu padesu asså 'ti nipāto, yā ti attho, yā sā ti vā pāņho, sivāyā 'ti sigāliyā, pure ti pubbe nagare vasantã, Indassa gottassā 'ti Kosiyagottassa, Vāruõãvā 'ti devatābhåtadiņņhā yakkhadāsã viya gahitā, dukkhenā 'ti puttaviyogasokadukkhena, āgamimaü paran ti imaü putte gate puttassa nivesanaü āgantvā, #<[page 502]># %<502 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ piye putte ti Vessantara¤ ca Maddi¤ ca sandhāyāha, hatacchāpā vā 'ti hatapotakā, pabbājesi vanaü ti yadidaü Ve-raü raņņhā pabbājesãti. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 503]># %< 10. Vesantarajātaka. (547.) 503>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. Sivãka¤¤ā ti bhi-Phusatiyā paridevitasaddaü sutvā sabbāpi Sa¤jayassa Sivira¤¤o itthiyo samāgatā hutvā pakkanduü rodiüsu, Vessantaranivesane ti ta. itthãnaü pakkanditasaddaü sutvā Ve-assa nivesane tath' eva pakkanditvā dvãsu pi rājakulesu keci sakabhāvena saõņhātuü asakkontā vātavegena sampamathitā sālā viya patitvā parivattamānā parideviüsu, tato ratyā ti bhi-tato tassā rattiyā accayena suriye uggate dānaveyyāvaņiko dānaü paņiyāditan ti ra¤¤o ārocesi, atha Ve-rājā pāto va nahātvā sabbālaükārapatimaõķito sādhurasabhojanaü bhu¤jitvā mahājanaparivuto sattasatakamahādānaü dātuü dānaggaü upāgami, dethā ti ta. gantvā saņņhisahassāmacce āõāpento evaü āha. vāruõin ti majjadānan nāma nippahalan ti jānāti, evaü sante pi surāsoõķā dānaggaü patvā Ve-assa dānagge suraü na labhimhā 'ti vattuü mā labhantå 'ti dāpesi, vanibbake ti vanibbakajanesu ka¤ci ekam pi yācakaü mā viheņņhayittha, patipåjitā ti mayā påjitā hutvā yathā maü thomayamānā gacchanti tathā karothā 'ti vadati, #<[page 504]># %<504 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ iti so suvaõõālaükārānaü suvaõõadhajānaü hemajālapaņicchannānaü hatthãnaü sattasatāni tathāråpānaü ¤eva assānaü sattasatāni sãhacammādãhi parikkhittānaü nānāratanacittānaü suvaõõadhajānaü rathānaü sattasatāni sabbālaükārapatimaõķitānaü uttamaråpadharānaü khattiyaka¤¤ādãnaü itthãnaü sattasatāni suvinãtānaü susikkhitānaü dāsãnaü sattasatāni tathā dāsānaü sattasatāni varausabhe ņhitānaü kuõķipadohanãnaü dhenånaü sattasatāni aparimāõāni pānabhojanānã ti sattasatakamahādānaü adāsi, tasmiü evaü dānaü dadamāne Jetuttaranagaravāsino khattiyabrāhmaõavessasuddā: sāmi Vessantara Siviraņņhavāsino taü dānaü detãti pabbājenti, tvaü puna dānam eva desãti parideviüsu, tena vuttaü: Ath' ettha vattati saddo tumulo bheravo mahā, dānena taü nãharanti, puna dānaü adā tuvan ti, dānapaņiggāhakā pana dānaü gahetvā: idāni kira Ve-rājā amhe anāthe katvā ara¤¤e pavisissati, ito paņņhāya kassa santikaü gamissāmā 'ti chinnapādā viya patantā āvaņņantā parivaņņantā mahāsaddena parideviüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: Te su mattā kilantā ca sampatanti vanibbakā nikkhamante mahārāje Sivãnaü raņņhavaddhane ti ādi vuttaü. Ta. tesumattā ti ettha sukāro nipātamatto, te vanibbakā ti a., mattā kilantā cā 'ti mattā viya ca kilantā viya ca hutvā, sampatantãti parivattitvā bhåmiyaü patanti, acchecchuü vatā 'ti chindiüsu vata. yathā ti yena kāraõena, atiyakkhā ti bhåtavijjā ikkhaõikāpi, vassavarā ti uddhaņabãjā orodhapālakā, vacanatthenā 'ti vacanakāraõena, samhā raņņhā nirajjatãti attano raņņhā nigacchati, gāmaõãyehãti hatthācariyehi, ajāniye ti jātisampanne, gāmaõãyehãti assācariyehi, illiyācāpadhārihãti illiyo ca cāpe ca dhārentehi, dãpe atho pi veyyagghe ti dãpicammavyagghacammaparikkhitte, ekamekā rathe ņhitā ti so kira ekekaü itthiratanaü rathe ņhapetvā aņņhaņņhavaõõadāsãhi parivutaü adāsi, nikkharajjåhãti suvaõõanikkhasuttamayehi pāmaīgehi, aëārapamukhā ti visālakkhigaõķā, hasulā ti mihitapubbaīgamakathā, susa¤¤ā ti sussoõiyo, kaüsupadhāraõā ti idha kaüsan ti rajatassa nāmaü, rajatamayena khãrapaņicchannabhājanena saddhiü ¤eva adāsãti a., padinnamhãti diyyamāne, samakampathā 'ti dānavegena kampittha, yaü pa¤jalikato ti yaü Ve- rājā mahādānaü datvā a¤jaliü paggayha attano dānaü namassamāno sabba¤¤åta¤āõassa me idaü paccayo hotå 'ti pa¤jalikato ahosi tadāpã bhiüsanakam eva ahosi, tasmiü khaõe paņhavi kampitthā 'ti a., nirajjatãti evaü katvāpi nigacchati yeva, na naü koci nivāreyyā ti a. #<[page 505]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 505>% Api ca kho devatā sakala-Jambudãpe rājånaü "Ve-khattiyaka¤¤ādãnaü mahādānaü detãti" ārocayiüsu, tasmā khattiyā devatānubhāvena rathenāgantvā khattiyaka¤¤ādayo tassa dānaü gahetvā pakkamiüsu, evaü khattiyabrāhmaõavessasuddādayo tassa dānaü gahetvā pakkamiüsu, tassa dānaü dentassa eva sāyaü ahosi, so attano nivesanam eva gantvā "mātāpitaro vanditvā suve gamissāmãti" alaükatarathena mātāpitunnaü vasanaņņhānaü gato, Maddidevã "aham pi iminā saddhiü gantvā mātāpitaro anujānāpeyyan" ti tena saddhiü gatā, M. pitaraü vanditvā attano gamanabhāvaü kathesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ Ta. dhamminaü -- ti dhammikarājånaü antare varaü uttamam, avaruddhasãti raņņhā nãharasi, bhåtā ti atãtā bhavissare ti ye ca anāgate bhavissanti paccuppanne ca nibbattā, so haü sake abhisasin ti so ahaü attano nagaravāsino yeva pãëesiü kiü karonto yajamāno sake pure ti Pāëiyam pana so han ti likhitaü, nirajjahan ti nikkhanto ahaü, aghantan ti yam ara¤¤e vasantena paņisevitabbam dukkhaü taü patisevissāmãti, paükamhã ti tumhe pana kāmapaüke sãdathā 'ti. Iti M. imāhi catåhi gāthāhi pitarā saddhim kathetvā mātu santikaü gantvā pabbajjaü anujānāpento āha: @@ #<[page 506]># %<506 XXII. Mahānipāta.>% @@ Taü sutvā Phusatã āha: @@ Ta. samijjhatå 'ti jhānena samijjhatu samiddhā hotu, acchatan ti acchatu idh' eva hotå 'ti vadati. Vessantaro āha: @@ Ta. akāmā ti amma kin nām' etaü kathetha ahaü anicchāya dāsim pi netuü na ussahāmi. Tato puttassa kathaü sutvā rājā taü yācituü paņipajji. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. paņipajjathā 'ti bhi- puttassa kathaü sutvā rājā suõhaü yācituü paņipajji, atha mā candana -- ti lohitacandanena parikiõõasarãre, mā hi tvaü lakkhaõena samannāgate mā hi tvaü ara¤¤aü gamissasãti. @@ Ta. tamabravãti sasuraü abravi. @@ @@ #<[page 507]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 507>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. tamabravãti taü suõhaü abravã, apare passa santāpe ti a¤¤e santāpe pekkha, nadãnåpanisevite ti nadãnaü upa nisevite āsannaņņhāne nadãkåle vasante ti a., avisā ti nibbisā, apimāsannan ti āsannaü attano sarãrasamphassaü āgatan ti a., aghammigā ti aghakarā migā, dukkhāvahā ti a., nadiü Sotumbaraü patãti Sotumbarāya nāma nadiyā tãre, yåthānan ti yåthāni, ayam eva vā pāņho, dhenu va vacchagiddhā vā 'ti tava dārake apassantã va vacchagiddhā dhenu viya kathaü karissasi, vakāro pan' ettha nipātamatto va, sampatite ti sampatante, ghore ti viråpe, suplavaīgame ti makkaņe, akhetta¤¤āyā 'ti ara¤¤e abhåmikusalāya, bhavitante ti bhavissati te, sutvānā ti sivāya saddaü sutvā, muhun ti nagare vasantã pi punappuna uttasasi, sanate vā 'ti sannatantaü viya bhavissati. @@ #<[page 508]># %<508 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. tamabravãti bhi-Maddã ra¤¤o vacanaü sutvā taü rājānaü abravi, abhisambhossan ti sahissāmi adhivāsessāmi, poņakilan ti poņakilatiõaü nāma padahessāmãti dvedhā katvā purato gamissāmi, udarassu -- ti upavāsena, gohanubbe -- ti visālakaņionatauttarapassāvaitthiyo sāmikam labhantãti katvā gohanunā kaņithālakaü koņņhāpetvā veņhanena passāni upanāmetvā kumārikā patiü paņilabhanti, #<[page 509]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 509>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kaņukan ti asādhukaü, gacchaü ¤evā 'ti gamissāmi yeva, appatto ti tassā vidhavāya ucchiņņhakaü paribhu¤jituü ananucchaviko yeva, yo nan ti yo nãcajacco taü vidhavaü anicchamānaü ¤eva hatthe gahetvā kaķķhati, kesaggahaõamukkhepā bhumyā ca parisumbhanā ti assāmikaü itthiü pādena kesaggahaõaü ukkhepā bhåmiyaü pātenti, etā avama¤¤ā nātikkamanti, datvā cā 'ti assāmikāya itthiyā evaråpaü bahuü anappakaü dukkhaü paro puriso datvā na ca pakkamati nirāsaüko olokento va tiņņhati, sukkacchavãti nahāniyacuõõena upaņņhāpitachavivaõõā, vedhaverā ti vidhavitthakā, datvā ti ki¤cid eva appamattakaü dhanaü datvā, subhagamānino ti mayaü subhagā ti ma¤¤amānā, akāman ti taü vidhavaü assāmikaü akāmaü ulåkaü vāyasā viya parikaķķhanti, kaüsa pajjotane ti suvaõõabhāya jotante vasanti evaråpe pi ¤ātikule vasamānā, nevātivākyaü na labhe ti ayaü nissāmikā yāvajãvaü amhākaü ¤eva bhārā jātā ti ādãni vacanāni vadantehi bhātåhi pi sakhikāhi pi ativākyaü garahāvacanaü n' eva na labhati, labhati yeva, pa¤¤āõan ti pākaņabhāvakāraõaü, yā daliddãti devakittisampannā yā itthã attano sāmikassa daliddassa dukkhappattassa kāle sayam pi daliddã samānā dukkhā va hoti tassa aķķhasa kāle ten' eva saddhiü aķķhā sukhappattā hoti tam pi devatā pasaüsanti, abhejjantyā ti abhejjantiyā, sace pi hi itthiyā sakalapaņhavã na bhijjati sakalāya paņhaviyā sā va issarā hoti tathāpi vedhabbaü kaņukam evā 'ti a., sukharā vata itthiyo ti itthiyā hadayā, suņņhu kharā vata itthiyo. @@ Ta. Jāli -- vubho ti Jāli ca Kaõhājinā cā 'ti ubho nikkhipitvā ņhapetvā gacchā 'ti. @@ Ta. tyamhan ti te dārakā amhākaü ta. ara¤¤e, jãvasokinan ti avigatasokānaü hadayaü ramessantãti a. #<[page 510]># %<510 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. kaüse ti phalasatena katāya ka¤canapātiyā, gonake cittasanthate ti mahāpiņņhiyaü kāëakojave c' eva vicittake santhare ca, cāmara -- ti cāmarehi c' eva morahatthehi ca vijitaīgā. Evam pi tesaü sallapantānaü ¤eva atha ratti vibhāyi, vibhātāya rattiyā suriyo ugga¤chi. Mahāsattassa catusindhavayuttaü alaükatarathaü ānetvā rājadvāre ņhapayiüsu. Maddã sassusasure vanditvā sesitthiyo āpucchitvā apaloketvā dve putte ādāya Vessantarato paņhamataraü gantvā rathe aņņhāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. Sivi -- ti Sivira¤¤o gantabbamaggen' eva, anvesãti, taü agamāsi, pāsādā otaritvā rathaü abhiruyha ņhitā ti a. #<[page 511]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 511>% @@ @@ Ta. tato ti bhi- tassā Maddiyā rathaü abhiråhitvā ņhitakāle, datvā ti bhiyyo dānaü datvā, katvā ca -- ti padakkhiõaü ca katvā, nan ti nipātamattaü. @@ T. a.: bhi- kato Ve- rājā yamhi ņhāne rājānaü passissāmā 'ti bahuko jano ņhito āsi ta. rathaü pesetvā mahājanaü āpucchanto āmanta kho taü gacchāma ārogā hontu ¤ātayo ti ā., ta. tan ti nipātamattaü, bhi- tato Ve- ¤ātake ā.: tumhe āmantetvā mayaü gacchāma, tumhe sukhitā hotha niddukkhā ti. Evaü Mahāsatte mahājane āmantetvā "appamattā dānādãni pu¤¤āni karothā" 'ti tesaü ovāda¤ ca datvā gacchante pana Bodhisattassa mātā "putto me dānavittako dānaü detå" 'ti ābharaõehi saddhiü sattaratanapårāni sakaņāni ubhosu passesu pesesi, so pi attano kāyāråëham eva ābharaõabhaõķaü omu¤citvā sampattayācakānaü aņņhārasa vāre datvā avasesaü sabbam adāsi, so nagarā nikkhamitvā ca parivattitvā{} oloketukāmo ahosi, ath' assa manaü paņicca{} rathappamāõe ņhāne paņhavã bhijjitvā parivattitvā rathaü nagarābhimukhaü akāsi, so mātāpitunnaü vasanaņņhānaü olokesi tena kāraõena paņhavikampādayo ahesuü, tena vuttaü: @@ sayam pana oloketvā Maddim pi olokāpetuü gātham āha: @@ Ta. nisāmehãti olokehi. #<[page 512]># %<512 XXII. Mahānipāta.>% Atha M. sahajāte saņņhisahasse amacce ca sesajana¤ ca oloketvā nivattāpetvā rathaü pājento Maddim ā.: "bhadde sace pacchato yācakā āgacchanti upadhāreyyāsãti", sāpi olokentã nisãdi, ath' assa sattasatakamahādānaü sampāpuõituü asakkontā cattāro brāhmaõā nagaraü āgantvā "kuhiü rājā" ti pucchitvā "dānaü datvā gato" ti vutte "ki¤ci gahetvā gato" ti vatvā "rathena gato" ti sutvā "asse naü yācissāmā" 'ti anubandhiüsu, atha Maddã te āgacchante disvā "yācakā devā" 'ti ārocesi, M. rathaü ņhapesi, te āgantvā asse yāciüsu, M. caturo haye tesaü adāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Assesu pana dinnesu rathadhuraü ākāse yeva aņņhāsi, atha brāhmaõesu gatamattesu yeva cattāro devaputtā rohitamigāvaõõena āgantvā sampaņicchitvā āgamiüsu, M. tesaü devaputtabhāvaü ¤atvā imaü gātham āha: @@ Ta. dakkhiõ -- ti susikkhitassā viya maü vahanti. Atha naü evaü gacchantaü aparo brāhmaõo āgantvā rathaü yāci, M. puttadāraü otāretvā rathaü tassa adāsi, rathe pana dinne devaputtā antaradhāyiüsu. Rathassa pana dinnabhāvaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. athetthā 'ti ath' etasmiü ņhāne, na cassu -- ti na c' assu olãno, assāsayãti paritosento niyyādesi. #<[page 513]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 513>% Tato paņņhāya pana sabb' ete pattikā va ahesuü, atha M. Maddiü avoca: @@ Eva¤ ca pana vatvā ubho pi dve dārake aükenādāya pakkamiüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Dānakhaõķaü niņņhitaü. Te paņipathe gacchante manusse disvā "kuhiü Vaükapabbato" ti pucchanti, manussā "dåre" ti vadanti, tena vuttaü: @@ @@ Maggassa ubhato passe vividhaphaladhārino rukkhe disvā dārakā kandanti, M-assānubhāvena phaladhārino rukkhā onamitvā hatthasamphassaü āgacchanti, tato supakkaphalāni uccinitvā tesaü deti, taü disvā Maddã acchariyaü pavedesi, tena vuttaü: @@ @@ @@ @@ #<[page 514]># %<514 XXII. Mahānipātā.>% Jetuttaranagarato Suvaõõagiritālo nāma pabbato pa¤cayojanāni, tato Kontimārā nāma nadã pa¤cayojanāni, tato c' Ara¤jaragiri nāma pabbato pa¤ca-, tato Dunniviņņha-brāhmaõagāmo nāma pa¤ca-, tato mātulanagaraü dasayojanāni, iti taü maggaü Jetuttaranagarato tiüsayojanaü hoti, devatā maggaü saükhipiüsu, ekadivasen' eva te mātulanagaram sampāpuõiüsu, tena vuttaü: @@ Upagacchantā pana Jetuttaranagarato pātarāsasamaye nikkhamitvā sāyaõhasamaye Cetaraņņhe mātulanagaraü sampattā. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Tadā mātulanagare saņņhikhattiyasahassāni vasanti. M. antonagaraü apavisitvā nagaradvāre sālāya nisãdi, ath' assa Maddã M-assa pādesu rajaü pu¤jitvā pāde sambāhetvā "Ve-assa āgatabhāvaü jānāpessāmãti sā sālato nikkhamitvā tassa cakkhupathesu aņņhāsi, tena nagaraü pavisantiyo ca nikkhamantiyo ca itthiyo naü disvā parivāresuü. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. lakkhaõan ti lakkhaõasampannaü Maddiü āgataü, paridhāvatãti evaü sukhumālã hutvā pattikā va vicarati, pariyāyitvā ti Jetuttaranagare vicaritvā, sivikāyā 'ti suvaõõasivikāya. #<[page 515]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 515>% Mahājano taü Maddi¤ ca Ve-ra¤ ca putte c' assa anāthagamane āgate disvā gantvā rājānaü ārocesi, saņņhisahassarājāno rodantā paridevantā tassa santikaü āgamiüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. disvā ti dårato va passitvā, Cetapā -- ti Cetarājāno, upāgamun ti upagamiüsu, kusalan ti ārogyaü, anāmayan ti niddukkhabhāvaü, ko te balan ti kuhiü tava balakāyo, ratha -- ti yenāsi alaükatarathenāgato so kuhin ti pucchanti, anassako ti na assako ti yeva, arathako ti ayānako, dãgham -- ti dãghamaggaü āgato, pakato ti abhibhåto. Atha nesaü rājånaü M. attano āgamanakāraõaü kathento ā.: @@ @@ @@ @@ @@ Ta. tasmiü me ti tasmiü kāraõe mayhaü Sivayo kuddhā, upahato -- ti upahatacitto kuddho va hutvā maü raņņhā pabbājesi, yatthā 'ti yasmiü vane mayaü vaseyyāma ta. no vasanokāsaü jānāthā 'ti ā. Te rājāno āhaüsu: #<[page 516]># %<516 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta. pavedayā 'ti kathehi, sabbam patiyādetvā dassāma, bhisan ti bhisamålaü yaü ki¤ci kandajātaü vā. Vessantaro āha: @@ Ta. paņiggahãtan ti sabbam etaü tumhehi dinnaü mayā ca paņiggahãtam eva hotu sabbassa tumhehi mayhaü agghiyan ti agghiyaü nivediyaü kataü, rājā pana maü avaruddhatãti raņņhā pabbājeti, tasmā Vaükam eva gamissāmi, tasmiü me ara¤¤e vasanāņņhānaü jānāthā 'ti. Te rājāno āhaüsu: @@ @@ Ta. ra¤¤o -- ti ra¤¤o santikaü yācanatthāya gamissanti, nijjhāpetun ti tumhākaü niddosabhāvaü jānāpetuü, laddha -- ti laddhapatiņņhā, gacchantãti gamissantãti. Mahāsatto āha: @@ @@ Ta. tatthā 'ti tasmiü mama niddosabhāvaü nijjhāpane, rājāpi anissaro, accuggatā ti atikuddhā, balatthā ti balakāyā. padhaüsetun te rajjato niharituü, rājānan ti rājānam pi. #<[page 517]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 517>% Te rājāno āhaüsu: @@ @@ Ta. sace esā -- ti sace etasmiü raņņhe esā pavatti, rajjassa -- ti rajjaü anusāsituü, ayam eva vā pāņho. Vessantaro āha: @@ @@ @@ @@ @@ Ta. Cetā rajjehi -- ti Cetaraņņhavāsino kira Ve-raü rajje abhisi¤ciüså 'ti tumhākaü kupitā te atuņņhā assu, asammodiyan ti asāmaggiyaü, assā 'ti mayhaü ekassa kāraõā tumhākaü bhaõķanaü bhavissati. Evaü M. anekapariyāyena yācito pi r. na icchi, ath' assa te pana rājāno mahantaü sakkāraü kariüsu, so nagaraü pavisituü na icchati, atha naü sālam eva alaükaritvā sāõiyā parikkhepaü katvā mahāsayanaü pa¤¤āpetvā sabbe ārakkhaü katvā parivārayiüsu, so ekadivasaü ekarattiü vasitvā tehi gahitārakkho sālāyaü vasitvā punadivase pāto va nānaggarasabhojanaü paribhu¤jitvā tehi rājåhi parivuto sālāya nikkhami, saņņhisahassā khattiyā tena saddhiü pannarasayojanaü maggaü gantvā vanadvāre ņhatvā purato pannarasayojanaü maggaü ācikkhantā āhaüsu: #<[page 518]># %<518 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. rājisãti rājāno hutvā pabbajitā, samāhitā ti ekaggacittā, esā 'ti dakkhiõahatthaü ukkhipitvā iminā pabbatapādena gacchathā 'ti ācikkhantā vadanti, acchasãti vasissasi, #<[page 519]># %< 10. Vessantarajātaka. (547) 519>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ āpakan ti nadiü āpaü, girigabbharan ti girikucchito pavattaü, madhuvipphalan ti madhuraphalaü, rammake ti ramaõãye, kimpurisāyutan ti kimpurisehi āyutaü parikiõõaü, setasogandhiyehãti nānappakārehi setapupphehi c' eva sogandhiyehi ca samannāgataü, sãho vāmisapekkhãti āmisaü patthento siho viya, bindussarā ti piõķitassara, vaggå ti madhurassarā, kujjantam -- ti pathamaü kujjamāmaü pakkhiü pacchā upakujjanti, utu -- ti utukālasamaye pupphite dume nisãditvā kujjantam anukujjanti, so dakkhasãti so tvaü passasãti a., kara¤ja -- ti kara¤jarukkhehi ca kakudharukkhehi ca samparikiõõaü, appaņigandhiyan ti paņikkålagandharahitaü madhurodakassa sampuõõaü nānappakārapadumuppalādãhi sa¤channaü paõõasālaü, amāpayā 'ti paõõasālaü māpessasi, amāpetvā ti māpetvā, u¤chacariyāya ãhathā 'ti atha tumhe deva u¤chacariyāya yāpento appamattā ãhatha, āraddhaviriyā hutvā vihareyyātha 'ti a. Evan te rājāno tassa pannarasayojanaü maggaü ācikkhitvā taü uyyojetvā Vessantarassa antarāyabhayassa vinodanatthaü "mā kocid eva paccāmitto okāsaü labheyyā" 'ti cintetvā ekaü vyattaü susikkhitaü Cetaputtaü "tvaü gacchante ca āgacchante ca parigaõhāhãti" vanadvāre ārakkhatthāya ņhapetvā sakalanagaram eva gamiüsu, Ve-pi saputtadāro Gandhamādanaü gantvā taü divasaü ta. vasitvā tato uttarābhimukho Vipulapabbatapādena gantvā Ketumatiyā nāma nadiyā tãre nisãditvā vanacarakena dinnaü madhumaüsaü khāditvā tassa suvaõõasåciü datvā nahātvā pivitvā ca paņippassaddhadaratho nadiü uttaritvā sānupabbatasikkhare ņhitassa nigrodhassa måle thokaü nisãditvā nigrodhaphalāni khāditvā uņņhāyāsanā gacchanto Nāëikaü nāma pabbataü patvā pariharanto Mucalindasaratãrena pubbuttarakaõõaü patvā ekapadikamaggena vanaghaņaü pavisi tvātaü atikkamma giridugganadãpabhavānaü purato taü caturassapokkharaõiü sampāpuõi, tasmiü khaõe Sakko devarājā āvajjanto taü kāraõaü ¤atvā "M. Himavantaü paviņņho vasanaņņhānaü laddhuü vaņņatãti" cintetvā Vissakammaü pakkosāpetvā #<[page 520]># %<520 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "gaccha tāta tvaü Vaükapabbatakucchimhi ramaõãye ņhāne assamapadaü māpetvā ehãti" Vissakammaü pesesi, so ta. gantvā dve paõõasālāyo dve caükame rattiņņhānadivaņņhānāni ca māpetvā caükammakoņiyaü tesu tesu ņhānesu nānāpupphagacche kadalivanāni ca dassetvā sabbe pabbajitaparikkhāre ca paņiyādetvā "ye keci pabbajitukāmā gaõhantå" 'ti akkharāni likhitvā amanusse ca bheravasadde migapakkhino ca paņikkamāpetvā sakaņņhānaü eva gato, M. pi ekapadikamaggaü disvā "pabbajitānaü vasanaņņhānaü bhavissatãti Maddi¤ ca dve putte ca assamapadadvāre ņhapetvā sayaü assamapadaü pavisitvā akkharāni oloketvā "Sakken' amhi diņņho" ti ¤atvā paõõasāladvāraü vivaritvā pavisitvā khagga¤ ca dhanu¤ ca apanetvā sāņake omu¤citvā isivesaü gahetvā kattaradaõķaü ādāya paõõasālato nikkhamitvā caükamaü āruyha aparāparaü caükamitvā paccekabuddhena sadisena upasamena puttadārānaü santikaü agamāsi, Maddã M-assa pādesu patitvā roditvā ten' eva saddhiü assampadaü pavisitvā attano paõõasālaü gantvā tāpasavesaü gaõhi, pacchā putte pi tāpasakumārake kariüsu, cattāro khattiyā Vaükapabbatakucchimhi vasiüsu, atha Maddã m-aü varaü yāci: "deva tumhe phalāphalaņņhāya agantvā putte gahetvā idh' eva hotha, ahaü phalāphalaü āharissāmãti", tato paņņhāya sā ara¤¤ato phalāphalāni āharitvā tayo jane paņijaggati, Bo-pi taü varaü yāci: "Maddi mayaü ito paņņhāya pabbajitā nāma itthi ca nāma brahmacariyassa malaü, ito paņņhāya akāle mama santikam mā āgacchāhãti", sā "sādhå" 'ti sampaņicchi, M-assa mettānubhāvena samantā tiyojane sabbe tiracchānāpi a¤¤ama¤¤aü mettaü paņilabhiüsu, Maddã devã pi pāto va uņņhāya pānãyaü paribhojanãyaü upaņņhāpetvā mukhodakaü āharitvā dantakaņņhaü datvā assampadaü sammajjitvā dve putte ca pitu santike ņhapetvā pacchikhanittiaükusahatthā ara¤¤aü pavisitvā vanamålaphalāphalāni ca ādāya pacchiü påretvā sāyanhasamaye āgantvā paõõasāle phalāphalaü ņhapetvā nahātå 'ti putte nahāpeti, #<[page 521]># %< 10. Vessantarajātaka. (547). 521>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atha cattāro pi khattiyā paõõasāladvāre nisãditvā phalāphalaü paribhu¤janti, tato Maddã devaputte ādāya attano paõõasālaü gacchati, iminā niyāmena pabbatakucchimhi sattamāse vasiüså 'ti. Vanappavesanakhaõķaü niņņhitaü. Tadā Kāliīgaraņņhe Dunniviņņhabrāhmaõagāmavāsã Jåjako nāma brāhmaõo bhikkhācariyāya kahāpaõasataü labhitvā ekasmiü brāhmaõakule ņhapetvā puna dhanaü pariyesanatthāya gato, tasmiü cirāyante brāhmaõakulā kahāpaõe vaëa¤jetvā pacchā itarena āgantvā codiyamānā kahāpaõe dātuü asakkontā Amittatāpanaü nāma dhãtaraü tassa adaüsu, so taü ādāya Kāliīgaraņņhe Dun -- gāmaü gantvā vasi, Amittatāpanā sammā brāhmaõaü paricarati, ath' a¤¤e va taruõabrāhmaõā tassā ācārasampattiü disvā "ayaü mahallakabrāhmaõaü paņijaggati. tumhe amhesu kiü pamajjathā" 'ti attano bhariyāyo tajjenti, tā "imaü Amittatāpanaü imamhā gāmā palāpessāmā" 'ti nadãtitthādãsu sannipatitvā taü paribhāsiüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 522]># %<522 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. ahå 'ti ahosi, vāsã Kaliīgeså 'ti Kāliīgaraņņhe Dunniviņņhabrāhmaõagāmavāsã, tā naü tattha -- ti ta. gāme itthiyo nadãudakahārikā hutvā gatā naü avocuü, thiyo naü -- ti tāyo itthiyo na a¤¤aü ki¤ci avocuü atha kho taü paribhāsiüsu, kutåhalā ti katåhalajātā viya hutvā, samāgantvā ti samantato parikkhipitvā, dahariyan ti dahariü taruõiü sobhaggappattaü samānaü, jiõõassā 'ti jarājiõõassa gehe, duyyiņņhaü te navamiyan ti tayā navamiyaü yāgaü duyyiņņhaü bhavissati, so te yāgapiõķo paņhamaü mahallakakākena gahito bhavissati, duyyiņņhā te navamiyā ti pi pāņho navamiyā tayā duyyiņņhā bhavissatãti a., akatam -- ti aggijåhanam pi tayā akataü bhavissatã, abhisasãti akkosi, tassa te pāpassa idaü phalan ti adhippāyen' evam āhaüsu, jagghitampi -- ti khaõķadante vivaritvā hasantassa mahallakassa hasitam pi na sobhati, sabbāsaü sokā nassantãti sabbe etesaü sokā vinassanti, kiü jiõõo tã ayaü jiõõo taü pa¤cahi kāmaguõehi kathaü ramayissati. Sā tāsaü santikā parihāsaü labhitvā udakaghaņaü ādāya rodamānā gharaü gantvā "bhoti kiü rodasãti" brāhmaõena puņņhā tassa ārocentã imaü gātham āha: #<[page 523]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 523>% @@ T. a.: brāhmaõa tayā jiõõena maü itthiyo paribhāsanti, tasmā ito paņņhāya tava udakaharikā hutvā nadiü na gamissāmãti. Jåjako āha: @@ Ta. udaka māhissan ti ahaü udakaü āharissāmãti. Brāhmaõã āha: @@ @@ Ta. nāhan ti yamhi kule sāmikā kammaü karonti nāhaü ta. jātā, yaü tvan ti yasmā yaü udakaü tvaü āharissasi na mayhaü ten' attho. Jåjako āha: @@ Brāhmaõã āha: @@ @@ Ta. ehi te -- ti ahan te ācikkhissāmi idaü sā devatādhiggahãtā hutvā āha. Jåjako āha: @@ Ta. jiõõo -- ti {bhadde} ahaü jiõõo kathaü gamissāmãti. #<[page 524]># %<524 XXII. Mahānipāta.>% Brāhmaõã āha: @@ @@ @@ @@ Ta. amanāpante ti Vessantarassa santikaü gantvā dāsaü vā dāsiü vā anāharantassa tav' aruccanakaü kammaü karissāmãti, nakkhatte -- ti nakkhattayogavasena vā channaü utånaü tassa tassa pubbavasena vā pavattesu chaõesu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ Ta. aņņito ņi upadduto upapãëito, saguëāni cā 'ti saguëapåve, sattubhattan ti baddhasattu¤ c' eva abaddhasattu puvabhatta¤ ca, methunake ti jātigottakulapadesehi sadise, dāsakumārake ti tava dāsatthāya kumārake. Sā khippaü pātheyyaü paņiyādetvā brāhmaõassārocesi, so gehe dubbalaņņhānaü thiraü katvā dvāraü paņisaükharitvā ara¤¤ā dāråni āharitvā ghaņena udakaü āharitvā sabbabhājanāni påretvā tatth' eva tāpasavesaü gahetvā "bhadde ito paņņhāya vikāle mā nikkhami, yāva mamāgamanā appamattā hohãti" ovaditvā upāhanaü āruyha pātheyyapasibbakaü aüse laggetvā Amittatāpanaü padakkhiõaü katvā assupuõõehi nettehi pakkāmi. #<[page 525]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 525>% Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. ruõõamukho ti rudammukho, sahitabbato ti samādinnavato, gahitatāpasaveso ti a., caran ti dāsadāsãpariyesanaü caranto Sivãnaü nagaraü ārabbha pakkāmi. So taü nagaraü gantvā sannipatitaü janaü "Ve-kuhin" ti pucchi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ Ta. pakato ti upadduto pãëito attano nagare vasituü alabhitvā idāni V-pabbate vasati. "Evaü amhākaü rājānaü nāsetvā puna pi āgato, idha ņiņņhā 'ti te leķķudaõķādihatthā brāhmaõaü anubandhiüsu, so devatādhiggahãto hutvā V-pabbatamaggam eva gaõhi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ #<[page 526]># %<526 XXII. Mahānipāta.>% Ta. aghantan ti taü mahājanena anubandhanadukkha¤ c' eva vanaü pariyogāhanadukkha¤ ca, aggihuttan ti aggijåhanakakaņacchuü, kokā naü parivārayun ti so ara¤¤aü pavisitvā V-pabbatagāmimaggaü ajānanto maggamåëho hutvā vicarati, atha naü ārakkhatthāya nisinnassa Cetaputtassa sunakhā parivārayiüså 'ti a, vikkandi so ti so rukkhaü āruyha mahantena ravena kandi, vippanaņņho ti vinaņņhamaggo, dåre pathā ti V-pabbatagāmipathato{} dåre apakkami, bhogaluddho ti ativiya bhogaluddho, asa¤¤ato ti dussãlo, oharaõe ti V-pabbatassa gamanamagge vippanaņņho, so sunakhehi parivārito rukkhe nisinno va imā gāthā abhāsatha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 527]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 527>% Ta. jayantan ti maccheracittaü vijayantaü, ko me -- ti ko mayhaü Vessantaraü ācikkheyyā 'ti vadati, patiņņhāsãti patiņņhā āsi, santānan ti pariyantānaü, kilantānan ti maggakilantānaü, paņiggahan ti patiggāhaõaü patiņņhābhåtaü, ahaü jānanti yo vajjā ti ahaü Ve-raü jānāmãti yo vadeyya 'ti. Tassa taü paridevasaddaü sutvā ārakkhatthāya ņhapito Cetaputto migaluddako hutvā ara¤¤e vicaranto cintesi "ayaü brāhmaõo Ve-rassa vasanaņņhānatthāya paridevati, na kho pan' esa dhamme sudhammatāya āgato, Maddiü vā dārake vā yācissati, idh' eva naü māressāmãti" tassa santikaü gantvā "brāhmaõa na te jãvitaü dassāmãti" so dhanuü ākaķķhitvā tajjesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. akiccakārãti tvaü akiccakāriko, dummedho ti nippa¤¤o, raņņhā -- ti raņņhato mahāra¤¤aü āgato, saro passatãti saro pivissati, vajjhayitvānā 'ti māretvā rukkhā patitassa te sãsaü tāëaphalaü viya lu¤citvā sabandhanaü hadayamaüsaü chinditvā panthadevatāya panthasakunaü nāma yajissāmi, na ca tvan ti evaü sante tvaü rājaputtassa bhariyaü vā putte vā na nessasãti. #<[page 528]># %<528 XXII. Mahānipāta.>% So tassa vacanaü sutvā maraõabhayatajjito musā kathento ā.: @@ @@ @@ Ta. nijjhattā ti sa¤¤attā, acirā -- ti niccaü rodanena nacirass' eva cakkhåni jãyissantãti. Tadā Cetaputto "Ve-raü kira ānetuü gacchatãti" somanassappatto sunakhe bandhitvā ņhapetvā brāhmaõaü otāretvā sākhāyantare nisãdāpetvā imaü gātham āha: @@ Ta. piyassa me ti mama piyassa Vessantarassa tvam piyo dåto, tava ajjhāsayapåraõaü puõõapattaü dadāmãti. Jåjakakhaõķaü niņņhitaü. Cetaputto brāhmaõaü bhojetvā pātheyyatthāy' assa madhulābu¤ c' eva pakkamigasatthi¤ ca datvā magge ņhapetvā dakkhiõahatthaü ukkhipitvā Mahāsattassa vasanokāsaü ācikkhanto āha: @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 529]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 529>% @@ @@ Ta. Gandhamādano ti esa G-pabbato, etassa pādena uttarābhimukho gacchanto yattha Sakkadattiye assame Ve-ro rājā s. puttehi vasati taü passissasãti a., brāhmaõaü vaõõan ti seņņhaü pabbajitavesam, āsada¤ca -- ti ākaķķhitvā phalānaü gaõhanatthaü aükusa¤ ca aggidahana¤ ca jaņa¤ ca dhārento, cammavāsãti ajinacammadharo, chamā setãti paņhaviyaü paõõasanthare sayati, dhavassakaõõā khadirā ti dhavā ca assakaõõā ca khadirā ca, sakim -- ti ekavāram eva pãtā majjapānasoõķā viya, uparidumapariyāyesu 'ti rukkhasākhāsu, saügãtiyo -- ti nānāsakuõānaü vasantānaü dibbasaügãtāni viya såyanti, najjuhā ti najjuhasakuõā, sampatantãti vikåjantā vicaranti, sākhāpattasameritā ti sākhānaü pattehi saüghaņitā hutvā vikåjantā sakuõā, vātena sameritā paõõasākhā yeva vā, āgantun ti āgantukajanaü, yatthā 'ti yasmiü assamapade Ve-vasati ta gantvā imaü assamapadasampattiü passissasi. Tato uttarim pi assamapadaü vaõõento āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 530]># %<530 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. cārå {timbarukkhā} ti suvaõõatimbarukkhā, madhumadhukā ti madhurasā madhukā, thevantãti virocanti, madhutthikā te madhum eva paggharantiyo madhuratāsavā madhuttheva sadisā, sakamādāyā 'ti taü sayam eva gahetvā bhu¤janti, dovilā ti sa¤jāyamānaphalā, tadåbhayan ti ubho pi, āmā ca pakkā ca maõķukapiņņhivaõõā yeva, athettha heņņhā puriso ti ath' ettha assame tesaü ambānaü heņņhā ņhitako va puriso ambāni gaõhāti ārohanakiccaü n' atthi, #<[page 531]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 531>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ vaõõa -- me ti etehi vaõõādãhi uttamāni, ateva me acchariyan ti ativiya me acchariyaü, hiükāro ti hin ti kāraõaü, vibhedikā ti tālā, mālāvaganthitā ti samphusitarukkhānaü upari ganthitā mālā viya pupphāni viya tiņņhanti, dhajaggānevā 'ti tāni alaükatadhajaggāni viya dissanti, kuņajikuņņhatagarā ti kuņaji nām' ekā rukkhajāti kuņņhā ca tagaragacchā ca, giripunnāgā ti mahāpunnāgā, bhalliyo ti bhallirukkhā nāma, palālakhalasannibhā ti tesaü heņņhā paggharitapupphalakhalasadisā ti vadati, pokkharaõãti caturassapokkharaõã, Nandane ti N-vane Nandāpokkharanã viya, puppharasamattā ti puppharasehi mattā calitā, makarandehãti ki¤jakkharato bhassandareõåhi, pokkhare pokkhare ti paduminipaõõesu, tesu tesu hi ki¤jakkhato reõu bhassitvā pokkharamadhun nāma hoti, atha pacchimā ti ettāvatā sabbā disā vidisāpi vātā dassitā honti, thålā siüghātakā ti mahantā siüghāņakā ca, saüsādiyā ti sayaüjātakhuddikasāli, yaüsåkarasāli pi vuccati, pasādiyā ti te yeva bhåmiyaü patitā, vyāviddhā ti pasanne udake vyāviddhā paņipātiyaü gacchantā dissanti, upayānakā ti kakkaņakā, madhun ti bhiüsakoņiyā bhinnāya paggharanakaraso madhusadiso hoti, khãraü sappin ti muëālakehi paggharanakaraso khãramissakanavagorasasappi viya hoti, sammadayatevā 'ti sampattajanaü madayati viya, samantā-m-abhināditā ti samantā abhinadantā vicaranti, nandikā ti ādãni tesaü nāmāni, tesaü paņhamā: sāmi Ve-ra imasmiü vane vasanto nandā ti vadanti dutiyā: tva¤ ca sukhena jãvaputtā ca te ti vadanti tatiyā: tva¤ ca jãvapiyaputtā ca te ti vadanti, catutthā ca: tva¤ ca Nandapiyaputtā ca te ti vadanti, tena tesaü etān' eva nāmāni ahesuü, pokkharaõãgharā ti pokkharaõãvāsino. Evaü Cetaputtena Ve-rassa vasanaņņhāne akkhāte Jåjako tussitvā paņisanthāraü karonto imaü gātham āha: @@ Ta. sattubhattan ti madhusannibhaü sattusaükhātaü bhattaü, i. v. h idaü mama atthi, tan te dammi, gaõhāhi tan ti. Taü sutvā Cetaputto āha: @@ #<[page 532]># %<532 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta. sambalan ti pātheyyaü, etãti yo ekapadikamaggo amhākaü abhimukho eti esa assamaü ujuü gacchati, Accuto ti evannāmako isi ta. vasatãti. @@ Ta. yenāsãti yasmiü ņhāne A. isi ahosi ta. gato ti. Cullavanavaõõanā niņņhitā. @@ @@ @@ Ta. Bhāradvājo ti Jåjako, appamevā 'ti appā yeva, hiüsā ti tesaü vasena tumhākaü vihiüsā. Tāpaso āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Jåjako āha: #<[page 533]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 533>% @@ Ta. taü ahaü -- ti ahaü taü dassanāya āgato. Tāpaso āha: @@ @@ Ta. na tassa bhogā ti bho brahme tassa Ve-rassa ara¤¤e viharantassa n' eva bhogā vijjanti, dhanadha¤¤a¤ ca na vijjati, duggaro hutvā vasati, tassa santikaü gantvā kiü karissasãti. Taü sutvā Jåjako āha: @@ @@ I. v. h.: ahaü bho tāpasa akuddharåpo, alaü ettāvatā, ahaü pana na ki¤ci Ve-raü yācitum āgato, ariyānaü pana dassanaü sādhu, sannivāso pi etehi saddhiü sukho, ahaü tassa ācariyabrāhmano, mayā ca so yato Sivãhi vippavāsito tato paņņhāya adiņņhapubbo, tenāhaü naü dassanāya āgato, yadi tassa vasanaņņhānaü jānāsi saüsa me ti. So tassa saddahitvā "hotu saüsissāmi te, ajja tāva idh' eva tāva vasā" 'ti taü phalāphalehi santappetvā punadivase maggaü dassento hatthaü pasāretvā ā.: @@ @@ @@ #<[page 534]># %<534 XXII. Mahānipāta.>% @< dhavassakaõõā khadirā sālā phandanamāluvā sampavedhenti vātena sakiü pãtā va māõavā. || Ja_XXII:2056 ||>@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Tass' attho heņņhāvattasadiso va, kareri -- ti kareripupphehi vitatā, saddalā -- ti dhuvasaddalena haritā, na tatthu -- ti tasmiü ņhāne appamattako pi rajo na uddhaüsati, tålaphassasamåpamā ti muduphassatāya tålaphassasadisā, tiõāni -- ti tāni tassā bhåmiyā mayåragãvāvaõõāni tiõāni samantato caturaīgulān' eva vattanti, tato pana uttari na vaķķhanti, amba jambu -- ti ambā ca jambå ca kapitthā ca, paribhogehãti nānāvidhehi pupphupagaphalupagehi paribhogarukkehi, āpo tattha pi sandatãti tasmiü vanasaõķe Vaükapabbate kunnadãhi otarantaü udakaü sandati pavattatãti a., vicitraü nãlānekāni -- ti ekāni nãlāni ekāni setāni ekāni lohitānãti imehi tãhi uppalajātikehi taü saraü vicitraü sajjitapupphacaügoņakaü viya sobhatãti dasseti. Evaü caturassapokkharaõiü vaõõetvā puna Mucalindsaraü vaõõento āha: @@ @@ @@ #<[page 535]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 535>% Ta. khomā vā 'ti khomamayā viya paõķarā, setasogandhiyehi cā 'ti setuppalehi ca sogandhiyehi ca kalambakehi ca so saro sa¤channo, apariyantā -- ti aparimāõā viya dissanti, gimhā -- ti gimhehi ca hemantikehi ca pupphitapadumā, jannutagghā -- ti jannupamāõe udake upattharā phullā honti santhatā viya khāyanti, vicittā -- ti vicitrā hutvā pupphehi santhatā sadā surabhã sampavāyanti. @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. tiņņhantãti saraü parikkhipitvā tiņņhanti kadambā ca kaccikārā ti evaünāmarukkhā, pārija¤¤ā ti katamālā, vāraõā sāyanā ti nāgarukkhā, mu calind -- ti mucalindassa ubhayapassesu, setapārisā ti setaccharukkhā, te kira setakkhandhā mahāpaõõā kaõikārasadisapupphā honti, nigguõķã siriniguõķãti pakatãnigguõķã c' eva kāëanigguõķã ca, paīgurā ti paīgurarukkhā, kusumbharā ti eke gacchā, dhanutakkārã pupphehi sobhitā, acchivā ti ādayo rukkhā yeva, setagerutagarakā ti setagerå ca tagarakā ca, maüsikuņņhā kulāvarā ti maüsigacchā ca koņņhagacchā ca kulāvarā ca, akuņilā ti ujukā, agyāgāraü -- ti agyāgāraü parikkhipitvā ņhitā ti a. #<[page 536]># %<536 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. phaõijjako ti bhåtanako, muggatiyo ti ekā muggajāti, karatiyo ti rājamāso, sevālasiüsakan ti ime pi gacchā yeva, api ca siüsakan ti rattacandanaü vuttaü, uddhā pavattaü -- ti taü upakaü tãramariyā dabandhanaü vātāhataü ullulitaü hutvā tiņņhati, makkhikā -- ti hiīgujālakasaükhāte pi vikasitapupphagacche pa¤cavaõõā madhumakkhikā madhurassarena viravantiyo ta, vicarantãti a., dāsimaka¤cako c' etthā 'ti, imāpi dve rukkhajātiyo ettha, nãcekalambakā ti nãcakalambakā, elambarakasa¤channā ti evaü nāmikāya valliyā sa¤channā, tesan ti tesaü tassā valliyā pupphānaü sabbesam pi tesaü dāsimakādãnaü pupphānaü sattāhaü gandho na chijjati evaü gandhasampannāni pupphāni rajatapaņņasadisavālukapuõõabhåmibhāge, gandho tesan ti tesaü indãvarapupphādãnaü gandho addhamāsaü na chijjatãti, nãlapupphãti ādikā pupphavalliyo, tulasãhi cā 'ti tuëasigacchehi ca, kakkarujātānãti valliphalāni, ta. ekissā valliyā phalani mahāghaņamattāni dvinnaü mutiīgamattāni, tena vuttaü mutiīgamattāni tā ubho ti. @@ @@ @@ #<[page 537]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 537>% @@ @@ @@ Ta. sāsapo ti siddhatthako, bahuko ti bahu, nādiyo haritāyuto ti haritena āyuto nādiyo, ime dve lasunajātiyo, so pi lasuno ta. bahuko ti a., asã -- ti asãti evannāmikā rukkhā sinidhāya bhåmiyaü ņhitā tālā viya tiņņhanti, chejjā -- ti udakapariyante bahå suvaõõaindãvarā muņņhinā chinditabbā hutvā ņhitā apphoņā ti apphoņavalli, vallibho -- ti vallibho ca khuddapupphiyo ca nāgavallikā ti vallināgā, kiüsuka -- ti sugandhamattā vallijāti, kaņeruhā ca vāsantãti ime ca dve pupphagacchā, madhugandhiyā ti madhusamānagandhā, niliyā sumanā bhaõķãti vallisumanā ca bhaõķã ca, padumuttaro ti eko rukkho, kaõikārā ti vallikārāpi rukkhakaõikā rāpi, hemajālā vā ti pasāritahemajālā viya dissanti, mahodadhãti mahato udakassa ādhārabhåto Mucalindasaro. @@ @@ @@ @@ Ta. Athassā po -- ti idha pokkharaõãsadisatāya saram eva pokkharaõãti vadati, rohitā ti ādãni tesaü vārigocarānaü nāmāni, madhå cā 'ti nimmakkhikamadhu¤ c' eva, madhulaņņhã cā 'ti laņņhimadhu¤ ca, tālisā ti ādikā sabbagandhajātiyo. @@ @@ #<[page 538]># %<538 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. parisālå 'ti vaëavāmukhapekkhiyo, rohicca -- ti rohitā c' eva sarabhamigā ca, koņņhasuõā ņi sigālasunakhā, katthusoõā ti pi pāņho, sulopicā 'ti esāpi ekā khuddakamigajāti, tuliyā ti pakkhabiëāëa, naëasannibhā ti naëapupphavaõõā rukkhasunakhā ca, camarã calanãlaüghãt camarā migā ca calanã ca laüghã ca calanti vātamigā ca, jhāpitā -- ti dve pi makkaņajātiyo, picå ti sarapariyante gocaragāhikā ekā makkaņajāti kakkaņā katamāya, ti dve mahāmigā, ikkā ti acchā, goõasirā ti ara¤¤agoõakā, kāëakettha bahåtaso ti kālakamigā nām' ettha, soõā sigālā ti rukkhasunakhā ca sigālā ca, pampakā ti assamapadaü parikkhipitvā ņhitā mahāveõupampaņikā, ākuccā ti godhā, pacalākā ti gajakumbhamigā, citrakāpi dãpiyo ti citramigā ca dāpimigā ca, pelakā cā 'ti sasā, vighāsādā ti ete sakuõā, sãhā ti kesarasãhā, kokanisātakā ti kokaü gahetvā khādanasãlā duņņhamigā, bhassarā ti setahaüsā, kakutthakā ti kakutthasakuõā, caükorā ca vanakukkuņā ca, dindibhā ko¤cavādikā ti ime tayo pi sakuõā yeva, vyagghinasā ti senā, lohapiņņhā ti lohitavaõõasakuõā, pampukā ti pampaņakā, kapi¤jarā -- ti kapi¤jarā ca tittirā ca, kulāvā -- ti ime dve pi sakuõā, maddālakā cetakedå 'ti maddālakā ca celakedu ca, bhaõķutittiranāmakā ti bhaõķå ca tittirā ca nāmakā ca, #<[page 539]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 539>% celābakā piīgulāyo ti dve sakuõajātiyo ca, tathā godhakā aīgahetukā ti saggā ti vānakasakuõā, uhuükārā ti ulåkā. @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 540]># %<540 XXII. Mahānipāta.>% Ta. nãlakā ti rājimattapattā, ma¤jussarā sitā ti nibaddhamadhurassarā, setacchakåņā bhadrakkhā ti ubhapassesu setehi akkhikåņehi samannāgatā sundarakkhā, aõķajācittapekkhanā ti aõķena jātā, citrachattā, kuëãrakā ti kakkaņakā, koņņhā ti ādayo sakuõā va, vāraõā ti hatthisakuõā, kadambā ti mahākadambā gahitā, suvakokilā ti kokilāhi saddhiü vicaraõasukā c' eva kokilā ca, kukkusā ti kāëakabarā, kurarā ti setakurarā, āņā{} ti dabbãmukhasakuõā, parivadentikā ti ekā sakuõajāti, vāraõā -- ti rammābhirudā vāraõā, ubho -- ti sāyaü pāto pabbatapādaü ekaninnādaü karontā nikåjanti, eõeyya -- ti eõimigehi ca pasatamigehi ca ākiõõaü, ta patto ti brāhmaõa Vessantarassa assamaü patto puriso ta assame chātakaü vā pānãyaü pipāsaü vā ukkaõņhitaü vā na paņilabhatãti. @@ Ta. yattha -- ti yasmiü ņhāne Ve-ahosi taü ņhānaü gato ti. Mahāvanavaõõanā niņņhitā. Jåjako pi Accutatāpasena kathitamaggena gantvā caturassarapokkharaõiü patvā "ajja atisāyaõho, idāni Maddã ara¤¤ato āgamissati, mātugāmo hi nāma antarāyakaro hoti, sve tassā ara¤¤agatakāle assamapadaü gantvā Ve-raü dārake yācitvā tāya anāgatāya te gahetvā pakkamissāmãti", ath' assa avidåre ekasmiü sānupabbataü āruyha phāsukaņņhāne nipajji, taü rattiü paccåsakāle Maddã supinaü addasa, evaråpo supino ahosi: eko puriso kaõho dve kāsāyāni paridahitvā dvãsu kaõõesu rattamālā pilandhitvā āvudhahattho tajjento āgantvā paõõasālaü pavisitvā Maddiü jaņāsu gahetvā ākaķķhitvā bhåmiyaü uttānaü pātetvā viravantiyā tassā dve akkhãni uppāņetvā dve bāhāni chinditvā uraü bhinditvā paggharantaü lohitabinduü hadayamaüsaü ādāya pakkāmi, sā pabujjhitvā bhãtatasitā "pāpako me supino diņņho, supinapāņhako pana me Vessantarena sadiso nāma n' atthi, pucchissāmi nan" ti cintetvā paõõasālaü gantvā Mahāsattassa paõõasāladvāraü ākoņesi, #<[page 541]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 541>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ M. "ko eso" ti ā., "ahaü deva Maddãti", "bhadde amhākaü katikavattaü bhinditvā kasmā akāle āgatā" ti, "deva na kilesavasenāgacchāmi, api ca kho me pāpako supino diņņho" ti, "tena hi kathehi Maddãti", sā attanā diņņhaniyāmen' eva kathesi, M. supinam parigaõhitvā "mayhaü dānapāramã pårissati, sve mayhaü yācako āgantvā putte yācissatãti, Maddiü assāsetvā uyyojessāmãti" cintetvā "Maddi tava dussayanadubbhojanehi cittaü āluëitaü bhavissati, mā bhāyãti" mohetvā assāsetvā uyyojesi, sā vibhātāya rattiyā sabbaü kattabbayuttakaü katvā dve putte āliīgitvā sãsaü cumbitvā "ajja me dussupino diņņho, appamattā tātā bhaveyyāthā" ti ovaditvā "deva dārakesu appamattā hothā" 'ti Mahāsattaü putte paņicchāpetvā pacchiādãni ādāya assåni pu¤jantã målaphalatthāya vanaü pāvisi, Jåjako pi "idāni gatā bhavissatãti" sānupabhatā oruyha ekapadikamaggena assamābhimukho agamāsi. M. pi paõõasālato nikkhamitvā pāsāõaphale suvaõõapaņimā viya nisãditvā "idāni yācako āgamissatãti" pipāsito viya surāsoõķo tassāgatamaggaü olokento va nisãdi, puttāpi 'ssa pādamåle kãëanti, so maggaü olokento brāhmaõaü āgacchantaü disvā sattamāse nikkhittadānadhuraü ukkhipanto viya "ehi tvaü tāva brāhmaõā" 'ti somanassappatto Jālikumāraü āmantento imaü gātham āha: @@ Ta. porāõaü -- ti pubbe Jetuttaranagare nānādisāhi yācakānaü āgamanaü viya ajja yācakānaü āgamanaü dissati, nandiyo mābhikãrare ti etassa brāhmaõassa diņņhakālato paņņhāya maü somanassāni abhikãranti abhikkamanti, ghammābhitattassa sãte sãtådakassa ghaņasatasahassehi abhisi¤canakālo viya jāto ti. Taü sutvā kumāro āha: #<[page 542]># %<542 XXII. Mahānipāta.>% @@ vatvā ca pana kumāro tassa apacitiü karonto uņņhāyāsanā brāhmaõaü paccuggantvā parikkhāragahaõatthaü āpucchi, brāhmaõo taü oloketvā "ayaü V-rassa putto Jālikumāro nāma bhavissati, ādito paņņhāy' eva ca pharusavacanaü kathessāmãti" cintetvā "apehi apehãti" accharaü pahari, kumāro āgantvā "ayaü brāhmaõo ativiya pharuso kin nu kho" ti tassa sarãraü olokento aņņhārasa purisadose passi, brāhmaõo pi Bo-aü upasaükamitvā paņisanthāraü karonto āha: @@ @@ Bo. tena saddhiü paņisanthāraü karonto āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ vatvā ca pana M. cintesi: "ayaü brāhmaõo na akāraõena imaü brahāra¤¤aü āgato, āgamanakāraõaü ¤atvā taü papa¤caü akatvā pucchissāmi nan" ti cintetvā imaü gātham āha: #<[page 543]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 543>% @@ Ta. kena vaõõenā 'ti kena kāraõena, hetunā ti paccayena. Jåjako āha: @@ Ta. vārivaho ti pa¤casu mahānadãsu udavaho, na khãyatãti pipāsitehi āgantvā hatthehi pi bhājanehi pi ussi¤citvā khãyamāno pi na khãyati evaü taü yācituü gacchanti, tvam pi saddhāya påritattā evaråpo yevā 'ti ma¤¤amāno ahaü taü yācituü āga¤chiü, putte me -- ti mayā yācito tava putte mayhaü dāsatthāya dehãti. Taü sutvā M. somanassajāto hutvā pasāritahatthe sahassatthavikaü ņhapento viya pabbatapādaü unnādento i. g. ā.: @@ @@ @@ Ta. issaro ti tvaü mama puttānaü issaro sāmiko hutvā etto naya nayāhi, api ca kho pan' etaü kāraõaü atthi: etesaü mātā rājaputtã phalāphalatthāya pāto gatā sāyaü ara¤¤ato āgamissati tāya ānãtāni madhuraphalāphalāni paribhu¤jitvā idh' eva ņhāne ajj' ekarattiü vasitvā pāto va dārake gahetvā gamissasãti, tassa nahāte ti tāya nahāpite, upaghāte ti sãsamhi upasiüghite, atha te māladhārine ti atha vicitrāya mālāya alaükate mālaü vahamāne, pālipotthakesu pana atha te māladhārino ti likhitaü, tass' attho na vicārito, målaphalākiõõe ti maggapātheyyass' atthāya dinnehi nānāphalāphalehi ākiõõe, gacchissā ti gamissasãti. Jåjako āha: #<[page 544]># %<544 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ @@ Ta. na hetā yācayogã nan ti ettha nan ti nipātamattaü, i. v. h.: mahārāja etā itthiyo nāma na hi yācayogã yācanāya anucchavãkā na honti kevalaü antarāyassa kāriyā ti dāyakānaü pu¤¤antarāyaü yācakāna¤ ca lābhantarāyaü karonti, mantan ti itthiyo māyaü nāma jānanti, vāmato ti sabbaü vāmato gaõhati na dakkhiõato, saddhāya -- ti kamma¤ ca phala¤ ca saddahitvā dānaü dadato, māsan ti mā āsaü mātaraü addakkhi, kayirā ti kareyya, āmantayassute ti jānāpehi mayā saddhiü pesehãti vadati, dadato ti dadantassa. Vessantaro āha: @@ @@ Ta. ayyakassā 'ti mayhaü pituno Sa¤jaya-mahārājassa dvinnaü kumārānaü ayyakassa, dassatãti so rājā tuyhaü bahuü dhanaü dassati. Jåjako aha: @@ Ta. acchedanassā 'ti acchinditvā gahaõassa bhāyāmi, rājā -- ti ayaü brāhmaõo dārakacoro daõķam assa upanethā ti evaü daõķatthāya maü rājānaü dadeyya, #<[page 545]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 545>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ gārayh' assa -- ti kevalaü brāhmaõiyā ca garahitabbā bhavissāmãti. Vessantaro āha: @@ Jåjako āha: @@ Ta. dārake cā 'ti alaü mayhaü a¤¤ena dhanena ahaü ime dārake ca attano brāhmaõiyā paricārike nessāmãti. Taü tassa pharusavacanaü sutvā dārakā piņņhipaõõasālaü gantvā tato piņņhipaõõasālato pi palāyitvā gumbagahane nilãyitvā tatrāpi Jåjakenāgantvā gahitaü viya attānaü sampassamānā kampantā katthaci ņhātuü asamatthā ito c' ito ca dhāvitvā caturassapokkharaõãtãraü gantvā ķalhaü vākacãraü nivāsetvā udakaü oruyha pokkharapattaü sãse ņhapetvā udakena paņicchannā hutvā aņņhaüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Jåjako pi kumāre adisvā Bo-aü apasādesi "bho Ve-ra tvaü idān' eva mayhaü dārake datvā mayā `nāhaü Jetuttaranagaraü gamissāmi dārake mama brāhmaõiyā paricārike nessāmãti' vutte iīgitasa¤¤aü datvā putte palāpetvā ajānanto viya nisinno, n' atthi ma¤¤e lokasmiü tayā sadiso musāvādo" ti, taü sutvā M. kampito hutvā "te palātā bhavissantãti" cintetvā "brāhmaõa mā cintayi, ānemi te kumāre" ti uņņhāya piņņhipaõõasālaü gantvā tesaü vanagahanaü paviņņhabhāvaü ¤atvā padavaëa¤jānusārena p-tãraü gantvā udake otiõõapadaü disvā #<[page 546]># %<546 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "udakaü oruyha ņhitā bhavissantãti" ¤atvā "tāta Jālãti" pakkositvā gāthādvayam āha: @@ @@ Tāta Jālãti pakkosi, kumāro pitu saddaü sutvā evaü cintesi: "brāhmaõo maü yathāruciü karotu pitarā saddhiü dve kathā na kathessāmãti" sãsaü nãharitvā pokkharapattāni viyåhanto udakā uttaritvā M-assa dakkhiõapāde patitvā gopphakasandhiü daëhaü gahetvā parodi, atha naü M. āha: "tāta bhaginã te kuhin" ti, "tāta ime sattā nāma bhaye uppanne attānam eva rakkhantãti", atha M. "puttehi me katikā kathā bhavissantãti" ¤atvā "ehi amma Kaõhe" ti pakkositvā gāthadvayaü ā.: @@ @@ Sāpi "pitarā saddhiü dve kathā na kathessāmãti" tath' eva uttaritvā M-assa vāmapāde patitvā gopphakasandhiü daëhaü gahetvā parodi, tesaü assåni M-assa phullapadumavaõõe pādapiņņhe patanti, tassa assåni tesaü suvaõõaphalakasadisāya piņņhiyā patanti, atha M. kumāre uņņhāpetvā assāsetvā "tāta Jāli, kiü tvaü mama dānavittabhāvaü na jānāsi, ajjhāsayam me tāta matthakaü pāpehãti" vatvā goõe agghāpento viya tatth' eva ņhito kumāre agghāpesi, so kira puttaü āmantetvā āha: "tāta Jāli, tvaü bhujisso hotukāmo brāhmaõassa nikkhasahassaü datvā bhujisso bhaveyyāsi, #<[page 547]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 547>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ bhaginã pi kho pana te uttamaråpadharā, koci nãcajātiko brāhmaõassa ki¤cid eva dhanaü datvā tava bhaginiü bhujissaü katvā jātisambhedaü kareyya, a¤¤atra ra¤¤ā sabbasatadāyako nāma n' atthi, tasmā bhaginã te bhujissā hotukāmā brāhmaõassa dāsasataü dāsisataü hatthis. assas. usabhas. nikkhasatan ti sabbasataü datvā bhujissā hotå" 'ti evaü kumāre agghāpetvā samassāsetvā assamapadaü netvā kamaõķalunā udakaü gahetvā "ehi vata bho brāhmaõā" 'ti sabba¤¤uta¤āõassa patthanaü katvā udakaü pātetvā "puttena me sataguõena sahassaguõena satasahassaguõena sabba¤åta¤āõam eva piyataran" ti paņhaviü unnādento brāhmaõassa piyaputtadānaü adāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ Ta. vitto ti pãtisomanassajāto hutvā, tadāsi yaü bhiüsanakan ti tadā dānatejena unnadantã mahāpaņhavã kampi, Sinerupabbatarājā onami, sabbe devā sādhukāram adaüsu, yāva Brahmalokā ekakolāhalam ahosi, khaõikavassaü vassi, akālavijjulatā nicchariüsu, Himavantavāsino sãhādayo sakala= Himavantaü ekaninnādaü kariüsu, evaråpaü bhiüsanakaü ahosi, Pāliyaü pana medinã samakampathā 'ti ettakam eva vuttaü, yan ti yadā, sukhavacchite ti sukhasaüvaķķhite sukhavasite sukhaparipālite adāsãti, bho brāhmaõa puttena me sataguõena sahassag. satasahassag. sabba¤¤åta¤āõam eva piyataran ti tass' atthāya adāsãti. #<[page 548]># %<548 XXII. Mahānipāta.>% M. dānaü datvā "aho sudinnaü me dānan" ti pãtiü uppādetvā kumāre olokento aņņhāsi. Jåjako pi vanagumbaü pavisitvā valliü dantehi bhinditvā ādāya kumārassa dakkhiõahatthaü kumārikāya vāmahatthena saddhiü ekato bandhitvā tam eva vallikoņãhi poņhayamāno gahetvā pāyāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. tesaü pahaņaņņhāne chavi chijjati lohitaü paggharati, paharaõakāle a¤¤ama¤¤aü piņņhiü dadanti, ath' ekasmiü visamaņņhāne brāhmaõo pakkhalitvā pati, kumārānaü muduhatthehi thaddhavalli gaëitvā gatā, te rodamānā palāyitvā M-assa santikaü āgamiüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 549]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 549>% @@ @@ @@ Ta. udikkhatãti pitu santikaü gantvā pakampamāno oloketi, vedhan ti vedhamāno, tva¤ca no tāta dassasãti tāta tva¤ ca amhe tāya anāgatāya eva brāhmaõassa adāsi, mā evaü kari, adhivāsehi tvaü kālaü tāta yāva ammam pi passemu, atha no tāta ammāya diņņhakāle tvam pi dassasi, vikkiõātu hanātu vā ti tāta ammāya āgatakāle esa amhe vikkiõātu vā hanātu vā yaü vā icchati taü vā karotu, api ca kho pan' esa kakkhaëo pharuso aņņhārasahi purisadosehi samannāgato ti aņņhārasapurisadose kathesi: tattha balaükapādo pattharitapādo, addhanakho ti påtinakho ti a., atho ovaķķhapiõķiko ti heņņhā galitapiõķikatamaü, dãghuttaroņņho ti mukham pidahitvā ņhitena uttaroņņhena samannāgato, capalo ti paggharitalālo, kaëāro ti såkaradāņhehi samannāgato, bhagganāsako ti bhaggāya nāsāya s., lohamasså ti tambavaõõamassu, haritakeso ti suvaõõavaõõakeso viråëhakeso, valinan ti sarãracammassa valãnagahito, tilakāhato ti kāëatilakehi parikkhitto, piīgalo ti bilālakkhisadisehi akkhãhi s., vinato ti kaņiya¤ ca piņņhiya¤ ca khandhe cā 'ti tãsu ņhānesu vaüko, vikato ti vikatapādo abaddhasandhãti pi vuttaü, katākato ti vivarantehi aņņhisandhãhi samannāgato, brahā ti dãgho, amanusso ti na manusso manussavesena vicaranto pi yakkho esa, bhayānako ti ativiyā bhiüsanako, manusso vā udāhu yakkho ti tāta sace evaü koci puccheyya atha maüsalohitabhojano ti vattuü yuttaü, dhanan taü tāta yācatãti tāta esa amhākaü maüsaü khāditukāmo tumhe puttadhanaü yācati, udikkhasãti majjhattaü pekkhasi, asmā nåna te hadayan ti tāta mātāpitunnaü hadayan nāma puttesu mudukaü hoti puttānaü dukkhaü na sahati, tava pana pāsāõo viya ma¤¤e hadayaü athavā āyasaü daëhabandhanaü, tena amhākaü evaråpe dukkhe uppanne na jānāsãti ajānanto viya acchasi, accāyikena luddenā 'ti ativiya luddena pamāõātikkantena, yo no ti brāhmaõena no amhe kanitthabhātike baddhe bandhite yo tvaü na jānāsi, sumbhatãti poņheti, idheva acchatan ti tāta ayaü Kaõhājinā na ki¤ci dukkhaü jānāti, #<[page 550]># %<550 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yathā nāma khãrasammattā migapotikā yåthaparihãnā mātaraü apassantã khãratthāya pakandati evaü ammaü apassantã kanditvā sussitvā marissatãti, tasmā ma¤ ¤eva brāhmaõassa dehi, ahaü gamissāmi, ayaü Kaõhājinā idh' eva hotå 'ti. Evaü vutte M. na ki¤ci kathesi, tato kumāro mātāpitunnaü ārabbha paridevanto āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 551]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 551>% Ta. pumunā ti bhave vicarantena pumunā purisena mādisena, labbhā ti labhitabbam eva, tamme dukkhataraü ito ti tam me ammaü passituü alabhantassa dukkhaü hoti ito poņhena dukkhato sataguõena dukkhataraü, rucchitãti rodissati, aķķharatteva rattevā ti sakalaratte vā amhe saritvā ciraü rodissati, avasucchatãti appodakā kunnadã viya avasucchissati, yathā khippam eva sussati evaü aruõe uggacchante yeva sussitvā marissatãti adhippāyen' evam āha, vedisā ti olambanasākhā, tānãti yesan no målapupphaphalāni gaõhantehi ciraü kãëitaü tāni ajja ubho pi mayaü jahāma, hatthikā ti ten' eva amhākaü kãëanatthāya katahatthikā. Evaü paridevamānam eva saddhiü bhaginiyā Jåjako pi āgantvā poņhento gahetvā pakkāmi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ Mahāsattassa putte arabbha balavasoko uppajji hadayamaüsaü uõhaü ahosi, so kesarasãhena gahitamattavāraõo viya Rāhumukhe paviņņhacando viya kampamāno sakabhāvena sandhāretuü asakkonto assupuõõehi nettehi paõõasālaü pavisitvā karuõaü paridevi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Tatoparaü Mahāsattassa vilāpagāthā honti: @@ @@ #<[page 552]># %<552 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ Ta. Kanvajjā 'ti kathan nu ajja, uparucchantãti saņņhiyojanamaggaü upagantvā rodissanti, saüvesanākāle ti mahājanassa paribhu¤janakāle, ko ne dassatãti ko nesaü bhojanaü dassati, kathannu pathaü gacchantãti kathan nu saņņhiyojanamaggaü gamissanti, pattikā ti hatthiyānādirahitā, anupāhanā ti upāhanamattehi viyuttā sukhumālā vatapādā, gahessatãti kilamathavinodanatthāya ko gaõhissati, dāsidāsassā 'ti dāsidāso assa, a¤¤o vā -- ti tassa pi dāso ti evaü paramparāyo mayhaü catuttho pesiyo pesanakārako assa, tassa evaü suvihãnassā 'ti ayaü Vessantarassa dāsapatidāso ti ¤atvā ko ëajjã paharissatãti lajjāsampanno ko pahareyya, yuttan nu kho tassa nillajjassa mama putte paharitun ti, vārijassevā 'ti kumināmukhe baddhassa macchasseva sato mama, apassato ti akāro nipātamattaü passantass' eva piyaputte akkosati c' eva garahati ca aho vata dāruõo ti. Atha M-assa kumāresu sinehena evaü parivitakko udapādi "ayaü brāhmaõo mama putte ativiya viheņhetãti", sokaü sandhāretuü asakkonto "brāhmaõaü anubandhitvā jãvitakkhayaü pāpetvā ānessāmi te kumāre" ti, tato "aņņhānam etaü, kumārānaü pãëanaü atidukkhaü iti dānaü datvā anutappanaü nāma sataü dhammo na hotãti" cintesi, tadatthajotanāya ime dve parivitakkagāthā nāma honti: @@ @@ Ta. satan ti pubba-Bodhisattānaü paveõiyaü dhammaü, so kira tasmiü khaõe Bodhisattapaveõiü anussari, tato sabba-Bodhisattānaü dhanapariccāgaü aīgapariccāgaü jãvitap. puttap. bhariyapariccāgan ti ime pa¤ca mahāpariccāge apariccajitvā Buddha-bhåtapubbā nāma n' atthi, #<[page 553]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 553>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ahaü tesaü abbhantaro, mayāpi puttadhãtaro adatvā na sakkā Buddhena bhavitun ti cintetvā kiü tvaü Vessantara paresaü dāsatthāya dinnaputtānaü dukkhabhāvaü na jānāsi yena brāhmaõaü anubandhitvā jãvitakkhayaü pāpessāmãti sa¤¤aü uppādesi, dānaü datvā pacchā anutāpo nāma tava ananuråpo ti evaü attānaü paribhāsitvā sace pi so kumāre māressati dinnakālato paņņhāya mama na ki¤ci hotå 'ti evaü daëhasamādānaü adhiņņhāya paõõasālato nikkhamitvā paõõasāladvāre pāsāõaphalake ka¤canapaņimā viya nisãdi. Jåjako pi kumāre poņhetvā nesi. Tato kumāro vilapanto ā.: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. yassā 'ti yassa santike sakāmatā n' atthi. Puna brāhmaõo ekasmiü visamaņņhāne pakkhalitvā patito, tesaü hatthato bandhanaü mu¤citvā gataü, te pahaņakukkuņā viya kampamānā palāyitvā ekavegen' eva pitu santikaü gatā. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ #<[page 554]># %<554 XXII. Mahānipāta.>% Ta. tena tenā 'ti tena muttakhaõena yena disābhāgena tesaü pitā atthi tena padhāviüsu, padhāvitvā pitu santikam eva gamiüså 'ti a. Jåjako vegen' uņņhāya vallidaõķahattho kappuņņhānaggi viya uggiranto āgantvā "ativiya palāyituü chekā tumhe" ti hatthe bandhitvā puna nesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Evaü niyyamānesu Kaõhājinā nivattitvā olokentã pitarā sallapi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. tan ti taü passamānaü nisinnaü pitaraü Sivirājaü, dāsiyan ti dāsikaü, khāditun ti khādanatthāya ayaü no giridvāraü asampatte yeva ubhohi cakkhåhi surattalohitabindå paggharantehi khādissāmãti netãti, khādituü pacituü vā neti, kiü amhe udikkhasi, sabbadā tvaü sukhito hohãti. Daharakumārikāya vilapantiyā kampamānāya gacchantiyā M-assa balavasoko uppajji hadayavatthuü uõham ahosi, nāsikāya appahontiyā mukhena uõhe assāsapassāse vissajjesi, assåni lohitabindåni hutvā nettehi nikkhamiüsu, so idaü evaråpaü dukkhaü sinehadosen' eva jāyati na a¤¤ena kāraõena, sinehaü akatvā majjhatten' eva bhavitabban ti tathāråpaü sokasallaü attano ¤āõabalena vinodetvā pakatinisinnākāren' eva nisãdi. Giridvāraü asampatte yeva kumārã vilapantã agamāsi: @@ #<[page 555]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 555>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. pādukā ti khuddapādā, okandāmasãti avankandāma, apacitiü nãcavuttiü dassentā jānāpema, sarassā 'ti imassa padumasarassa pariggāhikān' eva nāgakulāni sirasā vandāma, supatitthe va āpake ti sobhanatitthāya nadiyā adhivatthadevatāpi vandāma, tiõalatā cā 'ti tiõāni ca olambanalatāyo ca, osadhyo ti osadhiyo sabbattha adhivatthā ca devatā sandhāy' evam āha, anupatitukāmā ti sace pi sā amhākaü padānupadaü āgantukāmā, api passesi no lahun ti api nāma etāya ekapadiyā anupatamānā puttake te lahuü passeyyāsãti evaü taü vadeyyāthā 'ti, jaņinãti baddhajaņaü ārabbha āha, mātaraü pamukhaü viya ālapanena ālapantã āha, ativelan ti pamāõātikkantaü katvā u¤chācariyāya laddhaü vanamålaphalāphalaü, khuddena missitan ti ta¤ ca khuddakamadhunā missitaü, asito ti asitāsano paribhuttaphalo, dhāto ti suhito, na bāëhaü tarayeyyā 'ti na thaddhavegena nayeyya, mātugiddhino ti matari giddhena samannāgatā balavasinehā evaü vilapiüså 'ti. Kumārapabbaü niņņhitaü. #<[page 556]># %<556 XXII. Mahānipāta.>% Yaü pana taü ra¤¤ā paņhaviü unnādetvā brāhmaõassa piyaputtesu dinnesu yāva Brahmalokā ekakolāhalam ahosi tena bhijjitahadayā Himavantavāsinãdevatāyo tesaü brāhmaõena niyyamānānaü vilāpaü sutvā mantayiüsu: "sace Maddã sakālass' eva assamaü āgamissati tattha puttake adisvā Ve-raü pucchitvā brāhmaõassa dinnabhāvaü sutvā balavasinehena padānupadaü dhāvitvā mahantaü dukkhaü anubhaveyyā" 'ti, atha te devaputte "tumhe sãhavyagghadãpivesena nimmitvā deviyā gamanamaggaü rumbhitvā yāciyamānāpi yāva suriyass' atthaügamā maggaü adatvā yathā candālokena assamaü pavisati evam assā sãhādãhi aviheņhanatthāya ārakkhaü kareyyāthā" 'ti āõāpesuü. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ Ta. idaü vacanamabravun ti tumhe tayo janā sãho ca vyaggho ca dãpã cā 'ti evaü tayo vāëamigā hothā 'ti idan tāva devatā tayo devaputte abravuü, māheva no ti Maddã rājaputtã u¤chāto sāyaü mā no āgamā candālokena sāyam eva gacchatå 'ti vadanti, mā hevamhākaü nibbhoge ti amhākaü bhoge vijite amhākaü vanaghaņāya mā naü koci migo heņheti, yathā na heņņheti evam assa ārakkhaü gaõhathā ti vadanti, sãho ce nan ti sace hi nam anārakkhaü sãhādãsu koci viheņheyya ath' assā jãvitakkhayaü pattāya n' eva Jāli assa kuto Kaõhājinā siyā, evaü sā lakkhaõasampannā, ubhayeneva -- ti dvãhi koņņhāsehi jãyeth' eva, tasmā susaüvihitam assā ārakkhaü karotha 'ti. Atha te devaputtā "sādhå" 'ti tāsaü devatānaü vacanaü paņisuõitvā sãhavyagghadãpino hutvā gantvā tassā āgamanamagge paņipāņiyā nipajjiüsu. Maddã pi kho "ajja mayā dussupino diņņho, #<[page 557]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 557>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sakālass' eva målaphalaü gahetvā assamaü gamissāmãti" kampamānā målaphalāni upadhāresi, ath' assa hatthato khaõitti patati, tathā aüsato uggãva¤ ca patati, dakkhiõakkhi ca phandati, phalino rukkhā aphalā viya aphalā ca rukkhā phalino viya khāyiüsu, dasa disā na pa¤¤āyiüsu, sā "kin nu kho idaü pubbe abhåtapubbaü ajja hotãti" cintetvā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 558]># %<558 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. tassā ti tassā mama, assamāgamanampatãti assamaü paņicca sandhāya āgacchantiyā, upaņņhahun ti upaņņhāya ņhitā, te kira paņhamaü paņipāņiyā nipajjitvā tāya āgamanakāle uņņhāya vijambhitvā maggaü rumbhantā paņipāņiyā tiriyaü aņņhaüsu, ya¤ca tesan ti aha¤ ca yaü ito målaphalaü tesaü harissan taü Ve-ro ca puttakā c' assā 'ti te tayo pi janā bhu¤jeyyuü, a¤¤aü tesaü bhojanaü n' atthi, anāyatin ti anāgacchantiü maü ¤atvā ekako va nåna dārake tosento nisinno ti, saüvesanākāle ti a¤¤esu divasesu attano khādāpanapivāpanakāle, khãrapãtā vā 'ti yathā khãrapākā khãrass' atthāya kanditvā taü alabhitvā kandantā va niddaü okkamanti evaü phalāphalatthāya kanditvā alabhitvā kandamānā va niddaü upagatā bhavissantãti vadati, vāripãtā vā 'ti pade yathā pipāsitā pānãyatthāya kanditvā alabhitvā kandantā va niddaü okkamantãti iminā nayen' attho daņņhabbo, acchare ti acchanti, paccuggatā -- ti maü paccuggatā hutvā tiņņhanti, paccuggantun ti pi pātho, paccuggantvā ti a., ekāyano ti ekass' eva ayano ti ekapadimaggo ekapatho ti so ca eko va dutiyo n' atthi, okkamitvāpi gantuü na sakkā, kasmā yasmā: sarā sobbhā ca passato, nam' atthå 'ti sā a¤¤aü maggaü adisvā ete yācitvā paņikkamāpessāmãti phalapacchiü sãsato otāretvā a¤jalim paggayha namassamānā evam āha, bhātaro ti mayaü hi manussarājaputtā tumhe migarājaputtā iti me dhammena bhātaro hotha, avaruddhassā ti raņņhato pabbajitassa, Rāmaü Sãtāvanubatā ti yathā Dasaratha-rājaputtaü Rāmaü tassa kaniņņhā bhaginã Sãtā devã tass' eva aggamahesã hutvā taü anubbatā patidevatā hutvā appamattā upaņņhāsi tathā aham pi Vessantaraü upaņņhahāmi nātima¤¤āmãti vadati, tumhe cā 'ti tumhe ca mayhaü maggaü datvā sayaü gocaragahaõakāle putte passetha aha¤ ca passeyyaü, detha me maggan ti yācati. Atha te devaputtā velaü oloketvā "idāni 'ssā maggaü dātuü velā" ti ¤atvā uņņhāya apagacchiüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā imaü gātham āha: @@ Ta. nelapatin ti na elapatiü elapātarahitaü visadaü madhuravācaü. Sāpi kho vālesu apagatesu assamaü agamāsi, tadā ca puõõamåposatho hoti, sā caükamanakoņiyaü patvā yesu ņhānesu pubbe putte passati tesu apassantã āha: #<[page 559]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 559>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 560]># %<560 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta. nan ti nipātamattaü, paüsu -- ti paüsumakkhitā, paccuggatāman ti maü paccuggatā hutvā, paccuggantun ti pi pāņho, paccuggantvān' eva attho, ukkaõõā ti yathā migapotikā mātaraü disvā kaõõe ukkhipitvā gãvaü pasāretvā mātaraü upagantvā haņņhatuņņhā samantā abhidhāvino, vaggamānā -- ti vaggamānā mātuhadayamaüsaü kampenti viya evaü pubbe mama puttakā, tyajjā 'ti te ajja na passāmi, chakalãva migã chāpan ti yathā chakalã migã va pa¤jarasaükhātā kulāvakā muttapakkhã va āmisagiddhinã sãhi va attano chāpaü ohāya gocarāya pakkamanti tathāhaü ohāya putte gocarāya nikkhamin ti vadati, idaü tesaü parakkantan ti vassāratte sānupabbate nāgānaü padavaëa¤jaü viya idaü tesaü kãëanaņņhāne ādhāvanaparidhāvanaparakkantaü pa¤¤āyati, citakā ti sa¤citanicitā vālikapu¤jā, parikiõõāyo ti vippakiõõāyo, samantāmabhidhāvantãti a¤¤esu divasesu samantā abhidhāvanti, paccudentãti paccuggacchanti, dåramāyatin ti dårato āgacchantiü. chakalãva migã chāpā ti attano mātaraü chakalã va migã viya ca chāpā, idaü tesan ti hatthiråpakādãhi kãëantānaü ida¤ ca tesaü suvaõõavaõõaü kãëanabeëuvaü parigaëitvā patitaü, mayhime ti mayhaü ime thanā khãrassa pårā, uro ca sampadālatãti hadaya¤ ca phalati, ucchaīge me vivattanitãti mama ucchaīge āvattanti vivattanti, samajjo -- ti samajjaņņhānaü viya upaņņhāti, tyajjā 'ti te ajja, apassantyā ti apassantiyā mama, bhamate viyā 'ti kulālacakkaü viya bhamati, kākoëā ti vanakākā, matā nånā 'ti addhā hatā vā kenaci nãtā bhavissanti, sakuõā ti avasesasakuõā, matā nånā 'ti addhā matā bhavissanti. Iti sā vilapantã M-assa santikaü gantvā phalapacchiü otāretvā M-aü tuõhãm āsãnaü disvā dārake c' assa santike apassantã āha: @@ @@ @@ #<[page 561]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 561>% @@ @@ Ta. apirattevame ti api balavapaccåse supinaü passantiyā viya me mano, migā ti sãhādayo vāëamigā, iriõe ti niroje, vivane ti vivitte, dåtā ti ādu Jetuttaranagare Sivira¤¤o santikaü tayā dåtaü katvā pesitā, suttā ti paõõasālaü pavisitvā sayitā, ādu bahi no ti ādu te dārakā khiķķāpasutā hutvā bahi nikkhantā ti pucchati, nevassakesā dissantãti sāmi Ve-ra n' eva tesaü kāëa¤janavaõõā kesā dissanti na jālino ti ka¤canajālavicittā hatthapādā, sakuõāna¤ ca opāto ti Himavantapadese hatthiliīgasakuõā nāma atthi, te opatitvā ākāsen' eva gacchanti, ten' etaü pucchāmi: kin tehi sakuõehi nãtā, ito a¤¤esam pi kesa¤ci tesaü sakuõānaü viya opāto jāto, akkhāhi me: kena nãtā me dārakā ti. Evaü vutte pi M. na ki¤ci āha, atha naü sā "deva kasmā mayā saddhiü na kathesi ko mama doso" ti vatvā āha: @@ @@ @@ Ta. idaü tato -- ti sāmi Ve-ra yaü mama raņņhā pabbājitāyā ara¤¤e vasantiyā putte ca apassantiyā dukkhaü idaü tava mayā saddhiü akathanaü mayhaü tato dukkhataraü, tvaü hi maü ajja daķķhaü patidahanto viya tālā patitaü daõķena poņhento viya tuõhãbhāvena kilamesi, idaü hi me hadayaü sallaviddho yathā vaõo tath' eva kampati c' eva rujati ca, saüviddho ti pi pātho, sampatividdho ti attho, ukkantasattaü man ti apagatājãvitaü, dakkhisi no ti ettha nokāro nipātamatto, maü kālass' eva mataü passissasãti attho. M. "kakkhaëakathāya naü puttasokaü jahāpessāmãti" cintetvā imaü gātham āha: #<[page 562]># %<562 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. kim -- ti Maddi tvaü abhiråpā pāsādikā, Himavante nāma bahuvanacarakā tāpasavijjādharādayo vicaranti, ko jānāti ki¤ci tayā kataü, tvaü pāto va gantvā kim idaü sāyaü āgacchasi, daharakumārake ohāya ara¤¤aü gatitthiyo nāma sasāmikitthiyo evaråpā na honti, ko nu kho me dārakānaü pavatti kiü vā me sāmi cintessatãti ettakam pi nāhosi, pāto va gantvā candālokena āgacchasi, mama duggatabhāvass' eva doso ti tajjetvā va¤cetvā kathesi, sā tassa kathaü sutvā āha: @@ @@ @@ @@ @@ Ta. ye saraü pātun ti ye panãyaü pātuü imaü saraü āgatā, vyagghassa cā 'ti vyagghassa a¤¤esa¤ ca hatthiādãna¤ c' eva sakuõasaüghassa nikujjitaü ekaninnādaü saddaü kiü tvaü na assosãti pucchati, so pana M-ena puttānaü dinnavelāya saddo ahosi, ahu pubbanimittan ti deva imassa me dukkhassa anubhavanatthāya pubbanimittaü ahosi, uggãvan ti aüsakåņe pacchilagganakaü, puthun ti visuü visuü sabbā disā vidisā namassissaü, mā heva no ti amhākaü rājaputto sãhādãhi hato mā hotu dārakā acchādãhi parāmaņņhā mā hontå 'ti patthayantã namassiü, te maü pariyāvaruü maggan ti sāmi ahaü hi imāni ca bhiüsakāni mahantāni dussupino ca me diņņho ajja sakālass' eva gamissāmãti phalitarukkhe pi aphale viya aphale ca phalite viya passantã kicchena phalāphalāni gahetvā giridvāraü sampāpuõiü atha te sãhādayo maü disvā maggaü paņipāņiyā rumhitvā aņņhaüsu, tena sāyaü āgat' amhi, khamāhi me sāmãti. M. tāya saddhiü ettakam eva kathaü vatvā yāva aruõuggamanā na ki¤ci kathesi, tato paņņhāya Maddã nānappakāraü vilapantã āha: #<[page 563]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 563>% @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. āceram -- ti vattasampanno antevāsã ācariyaü viya, anuņņhitā ti pāricariyānuņņhānena anuņņhitā apamattā hutvā paņijaggāmi, tuyhaü kāmā ti tumhākaü kāmena tumhe patthayantã, puttakā ti kumāre ālapantã paridevati, suvaõõa -- ti puttakā ahaü tumhākaü nahāpanatthāya suvaõõavaõõaü hāliddiü ghaüsitvā ādāya āgatā, beluvan ti kãëanatthāya ca vo idaü suvaõõavaõõaü beluvapakkam pi mayā āgataü rukkhapakkānãti kãëanatthāya a¤¤āni pi manāpāni rukkhaphalāni āhāsiü, ime te ti puttā ime vo kãëanā ti vadati, muëālavaņakan ti muëālakaõķakaü, sālukan ti idaü uppalādisālukam pi me bahuü ābhataü pi¤jarodakan ti siüghāņakaü, bhu¤jā 'ti idaü sabbaü khuddakamadhunā saüyuttaü puttehi saddhiü bhu¤jā 'ti paridevati, Siviputtā ti c' avhayā 'ti sāmi Sivirāja paõõasālāya sayāpitaņņhānato sãghaü putte pakkosa, api Sivãti sāmi Sivirāja api putte passesi sace passasi dassehi, kiü maü atikilamesi, abhisasin ti tumhākaü puttadhãtaro mā passitthā 'ti evan nåna akkosi. #<[page 564]># %<564 XXII. Mahānipāta.>% Evaü vilapamānāya M. na ki¤ci kathesi, sā tasmiü akathente kampamānā candālokena putte vicinantã yesu yesu jamburukkhādãsu ņhānesu te pubbe kãëiüsu tāni tāni patvā paridevantã āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. ime te hatthikā ti pabbatåpari dārake adisvā paridevamānā tato oruyha puna assamapadaü āgantvā ta. te upadhārentã kãëanabhaõķāni tesaü disvā evam āha: @@ @@ Ta. sāmā ti khuddakā sāmā suvaõõamigā, sāsolåkā ti sasā ca ulåkā ca. Sā assamapade piyaputte adisvā nikkhamitvā pupphitavanaghaņaü pavisitvā taü taü ņhānaü oloketvā āha: @@ @@ #<[page 565]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 565>% Ta. vanagumbāyo ti vanagumbā. Sā katthaci putte adisvā puna M-assa santikaü gantvāna dummukhaü disvā āha: @@ @@ Ta. na hāpito ti na jalito, i. v. h.: sāmi tvaü pubbe kaņņhāni bhindasi udakaü āharitvā ņhapesi aīgārakapalle aggiü karosi ajja tesu ekaü pi akatvā kin nu mando va jhāyasi tava kiriyaü mayhaü na ruccatãti, piyo -- ti Ve-ro mayhaü piyo ito me piyataro nāma n' atthi iminā piyena saügamma samāgantvā pubbe samo me vyapaha¤¤ati dukkhaü vigacchati ajja pana me imaü passantiyāpi soko na vigacchati kin nu kho kāraõan ti, ty ajjā 'ti hotu diņņham me kāraõaü: te ajja putte na passāmi tena me imaü passantiyāpi soko na vigacchatãti. Tāya evaü vutte M. tuõhãbhåto va nisãdi, sā tasmiü akathente sokasamappitā pahaņakukkuņã viya kampamānā pana paņhamaü vicaritaņņhānāni vicaritvā paccāgantvā āha: @@ @@ Ta. na kho no ti deva na kho amhākaü putte passāmi, yena te nihitā matā ti kenaci tesaü nihitabhāvam pi na jānāmãti adhippāyen' evam ā. Evaü vutte pi M. na ki¤ci kathesi, sā puttasokena putte upadhārentã tatiyam pi tāni ņhānāni vātavegena vicari, ekarattiü vicaritaņņhānaü parigaõhantānaü pannarasayojanamattaü ahosi, atha ratti vibhāyi, aruõodaye jāte sā punāgantvā M-assa santike ņhitā paridevi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ #<[page 566]># %<566 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ Ta. sāmikassantirodatãti bhi. sā Maddã ta. Vaükapabbatakucchiyaü sānupabbatavanāni vicarantã paridevitvā punāgantvā sāmikaü nissāya tass' antike ņhitā puttānaü atthāya rodati, na kho no ti ādãni vadantã paridevatãti a., iti Maddãti bhi. evaü sā uttamasarãrā varārohā Maddã rukkhamålādãsu vicarantã dārake adisvā nissaüsayaü matā bhavissantãti, bāhā paggayha kanditvā tass' eva V-rassa pādamåle chinnasuvaõõakadalã viya chamāya pati. M. "matā" ti sa¤¤āya kampamāno "aņņhāne videse matā Maddã, sace hi-ssā Jetuttaranagare kālakiriyā abhavissa mahanto parihāro abhavissa, dve raņņhāni caleyyuü, ahaü pana ara¤¤e ekako, kin nu kho karissāmãti" uppannabalavasoko satiü paccupaņņhāpetvā "jānissāmi pi tāvā" 'ti uņņhāya tassā hadaye hatthaü ņhapetvā santāpavattiü ¤atvā kamaõķalunā udakaü āharitvā sattamāse kāyasaüsaggaü anāpannapubbo pi balavasokena pabbajitabhāvaü sallakkhetuü asakkonto assupuõõehi nettehi tassā sãsaü ukkhipitvā uråsu ņhapetvā udakena paripphosetvā mukha¤ ca hadaya¤ ca parimajjanto nisãdi, Maddã pi kho thokaü vãtināmetvā satiü paņilabhitvā uņņhāya hirottappam paccupaņņhāpetvā M-aü vanditvā "sāmi V-ra dārakā te kuhiü gatā" ti ā. "Devi ekassa me brāhmaõassa dāsatthāya dinnā" ti. Sam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ #<[page 567]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 567>% Ta. ajjhapattan ti attano santikaü pattaü, pādamåle patitvā visa¤¤ãbhåtan ti a, naü etadabravãti etaü ekassa me brāhmaõassa dāsatthāya dinnā ti vacanaü abravi. Tato tāya "deva putte brāhmaõassa datvā mama sabbarattiü paridevitvā vicarantiyā kin nācikkhãti" vutte M. āha: @@ @@ @@ Ta. ādiyenevā 'ti ādikena, i. v. h. sace te ahaü ādito va tam atthaü ācikkhissaü tava sokaü dhāretuü asakkontiyā hadayaü phaleyya tasmā ādiyen' eva te Maddi dukkhaü n' akkhātum icchisan ti, gharam āgato ti imaü amhākaü vasanaņņhānaü āgato, arogā ca bhavāmase ti yathā mayaü arogā homa jãvamānā avassaü putte passissāma, ya¤cama¤¤an ti ya¤ ca a¤¤aü ghare, dhanan ti savi¤¤āõakāvi¤¤āõakaü dhanaü, dajjā -- ti sappuriso hi uttamatthaü patthento uraü bhinditvā hadayamaüsaü pi dānaü dadeyyā 'ti. Maddã āha: @@ @@ Ta. anumodāmi te ti dasa māse kucchiyaü dhāretvā divasassa dvittikkhattuü nahāpetvā pāyetvā bhojetvā ure nipajjāpetvā paņijaggitaputtakesu Bo-ena dinnesu sayaü patiü anumodantã evam ā., iminā kāraõena jānitabbaü pitā va dārakānaü sāmiko ti, bhiyyo -- ti mahārāja uttarim pi punappuna dānadāyako hohi sudinnaü te dānan ti cittaü pasādehi yo tvaü maccherābhibhåtesu sattesu piyaputte adāsãti. Evaü vutte M. "Maddi kin nām' etaü kathesi, sace hi mayā putte datvā cittaü pasādetuü nābhavissa imāni me acchariyāni na pavatteyyun" ti vatvā sabbāni paņhavininnādādãni kathesi, #<[page 568]># %<568 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tato Maddã tāni acchariyāni kittetvā dānaü anumodantã āha: @@ Ta. vijjåtā -- ti akālavijjutā Himavantappadese samantā vicariüsu, girãnaü -- ti girãnaü paņissutasaddo viya viravā uņņhahiüsu. @@ @@ Ta. Nārada -- ti ime pi te dve devanikāyā attano attano vimānadvāre ņhitā va sudinnan te dānan ti anumodanti, tāvatiüsā -- ti Inda-jeņņhakā tāvatiüsāpi te dānaü anumodantãti. Evaü M-ena attano dāne vaõõite tam ev' atthaü parivattetvā "mahārāja Ve-ra sudinnaü nāma te dānan" ti Maddã pi tad eva dānaü vaõõayitvā anumodamānā nisãdi, tena Satthā iti Maddãti gātham āhā 'ti. Maddipabbaü niņņhitaü. Evaü tesu a¤¤ama¤¤aü sammodanãyaü kathaü kathentesu Sakko cintesi: "Ve-rājā hiyyo Jåjakassa paņhaviü unnādetvā dārake adāsi, idāni naü koci hãnapuriso upasaükamitvā sabbalakkhaõasampannaü sãlavatiü Maddiü yācitvā rājānaü ekakaü katvā Maddiü gahetvā gaccheyya, tato so anātho nippaccayo bhaveyya, brāhmaõavaõõena naü upasaükamitvā Maddiü yācitvā pāramikåņaü gāhāpetvā kassaci avissajjiyaü katvā puna naü tass' eva datvā āgamissāmãti" so suriyuggamanavelāya tassa santikaü agamāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ #<[page 569]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 569>% Ta. pāto -- ti pāto va tesaü dvinnaü janānaü pa¤¤āyamānaråpo purato aņņhāsi ņhitvā ca pana paņisanthāraü karonto ā.: @@ @@ Mahāsatto āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Evaü tena saddhiü paņisanthāraü katvā @@ āgamanakāraõaü pucchi, atha naü Sakko: "mahārāja, ahaü mahallako idhāgacchanto tava bhariyaü Maddiü yācituü āgato, tam me dehãti" vatvā imaü gātham āha: @@ Evaü vutte M. "hiyyo brāhmaõassa dārakā dinnā, ara¤¤e ekako va hutvā kathaü te Maddiü dassāmãti" avatvā pasāritahatthe sahassatthavikaü ņhapento viya asajjetvā abajjhitvā anolãnamanaso giriü unnādento imaü gātham āha: #<[page 570]># %<570 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. santaü -- ti vijjamānaü na niguhāmi. Eva¤ ca pana vatvā sãgham eva kamaõķalunā udakaü āharitvā udakaü hatthe pātetvā bhariyaü brāhmaõassa adāsi, taü khaõaü ¤eva heņņhāvuttappakārāni sabbāni paņihāriyāni pātur ahesuü. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ Ta. adā dānan ti ambho brāhmaõa Maddito me sataguõena sahassaguõena satasahassaguõena sabba¤¤åta¤ānam eva piyataraü, idaü me dānaü sabba¤¤åta¤āõapaņivedhassa paccayo hotå 'ti vatvā dānaü adāsi. Vuttam pi c' etaü: @@ @@ Ta. samakampathā 'ti udakapariyantaü katvā kampittha, nevassa Maddãbhakuņãti bhi. tasmiü khaõe Maddãdeviyā mahallakabrāhmaõassa maü rājā detãti kodhavasena mukhe bhakuņã nāhosi, na sandhãyati na rodatãti n' eva maüku ahosi na akkhãni påretvā rodi, atha kho tuõhiyā hutvā mādisiü itthiü dadamāno na nikkāraõā dassatã, eso ca yaü varaü taü jānātãti phullapadumavaõõaü assa mukhaü pekhat' eva olokayamānā va ņhitā ti a. Ath' assā M. "kãdisā Maddãti" pucchitvā mukhaü olokesi, sā "kiü maü deva olokesãti" vatvā sãhanādaü nadantã i. g. ā.: @@ #<[page 571]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 571>% Ta. yassā 'ti yassa tavāhaü kumāriyā bhariyā so tvaü ¤eva mama sāmã tvaü pana issaro ca nāma, dāsiü yass' icchati tassa vā dadeyya dhanena vā atthe sati vikkiõeyya maüsena vā atthe sati haneyya, tasmā yaü vo ruccati taü karotha, nāhaü kujjhāmãti. Atha Sakko tesaü paõãtajjhāsayaü viditvā thutiü akāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. paccåhā ti paccatthikā, dibbā ti dibbassa paņibāhakā, mānusā ti mānusayasapaņibāhakā, ke pana te ti macchariyadhammā te sabbe puttadāraü dadantena M-ena jitā, tenāha sabbe jitā te paccåhā ti, dukkaraü hi karoti so ti V-ro rājā ekako va ara¤¤e vasanto bhariyaü brāhmaõassa dento dukkaraü karotãti evaü sabbe devā anumodantãti vadati, yametan ti gāthaü anumodanaü karonto āha, vane vasan ti vane vasanto, brahmayānan ti seņņhayānaü tividho hi sucaritadhammo evaråpo dānadhammo ariyamaggassa paccayo hotãti brahmayānan ti vuccati yasmā yantaü idaü ajja dānaü dadato nippannaü brahmayānaü apāyabhåmiü anokkamitvā sagge te etaü vipaccatu vipākapariyosāne ca sabba¤¤åta¤āõadāyakaü hotå 'ti. Evaü assa Sakko anumodanaü katvā "idāni mayā idha papa¤caü akatvā imaü imass' eva datvā gantuü vaņņatãti" cintetvā āha: #<[page 572]># %<572 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ Ta. channo ti anuråpo, samānavaõõino ti samānavaõõā ubho pi parisuddhā yeva, samānamana -- ti ācārādãhi kammehi, samānena manasaükhātena cetasā samannāgatā, avaruddhetthā 'ti raņņhato pabbājitā hutvā ettha ara¤¤e vasatha, yathā pu¤¤ānãti Jetuttaranagare vo bahåni pu¤¤āni katāni hiyyo puttānaü ajja bhariyāya dānavasena pi katānãti ettaken' eva paritosaü akatvā ito uttarim pi aparāparaü dadantā yathānuråpāni pu¤¤āni kareyyātha yevā 'ti. Evaü vatvā varaü dātuü attānaü ācikkhanto āha: @@ Kathento yeva ca dibbabhāvena jalanto taruõasuriyo viya ākāse aņņhāsi. Tato Bo. varaü gaõhanto āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 573]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 573>% @@ Ta. anumodeyyā 'ti sampaņiccheyya na kujjheyya, ito pattan ti imamhā ara¤¤ā sakaü gharaü anuppattaü, āsanenā 'ti rājāsanena, rajjaü me detå 'ti vadati, api kibbisa -- ti rājā hutvā rājāparādhikam pi vajjhaü vadhamhā moceyyaü, evaråpassa pi me vadho nāma mā ruccatu, mameva upajãveyyun ti sabbe te ma¤ ¤eva nissāya upajãveyyuü, dhammena jine ti dh. jinātu, samma rajjaü kāretå 'ti a., visesagå ti visesagamano hutvā Tusitapure nibbatti hotå 'ti vadati, anibbattã tato assan ti tato Tusitabhavaõato cavitvā manussattaü āgato va punabbhave anibbattã assaü, sabba¤¤åtaü pāpuõeyyan ti vadati. @@ Ta. daņņhum -- li mahārāja tava tāto tava pitā aciren' eva taü passitukāmo hutvā idhāgamissati āgantvā ca pana setacchattaü datvā Jetuttaranagaram eva nessati, sabbe te manorathā matthakaü pāpuõissanti, mā cintayi, appamatto hoti mahārājā 'ti. Evaü Mahāsattass' ovādaü datvā Sakko sakaņņhānam eva gato. Tam atthaü pakāsento Satthā imaü gātham āha: @@ Ta. Ve-re ti Ve rassa, apakkamãti gato anuppatto vā ti. Sakkapabbaü niņņhitaü. Bo. ca Maddã ca sammodamānā Sakka-dattiye assame vasiüsu. Jåjako pi kumāre gahetvā saņņhiyojanaü paņipajji, devatā kumārānaü ārakkham akaüsu, Jåjako pi suriye atthamite kumāre gacche bandhitvā bhåmiyaü nipajjāpetvā sayaü caõķavāëamigabhayena rukkhaü āruyha viņapantare sayati, tasmiü khaõe eko devaputto Vessantaravaõõena ekā devadhãtā Maddãvaõõenāgantvā kumāre mocetvā hatthapāde sambāhetvā nahāpetvā maõķetvā bhojanaü bhojetvā dibbasayane sayāpetvā aruõuggamanakāle baddhākāren' eva sayāpetvā antaradhāyanti, #<[page 574]># %<574 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü te devatāsaügahena arogā hutvā gacchanti, Jåjako pi devatādhiggahãto hutvā "Kaliīgaraņņhaü gacchāmãti" aķķhamāsena Jetuttaranagaraü patto. Taü divasaü paccåsakāle Sa¤jayo pi Sivirājā supinaü passi, evaråpo supino ahosi: ra¤¤o mahāvinicchaye nisinnassa eko puriso dve padumāni āharitvā ra¤¤o hatthe ņhapesi, rājā dvãsu kaõõesu pilandhi, tesam reõu bhassitvā ra¤¤o udare patati, so pabujjhitvā pāto va brāhmaõe pucchi, te "ciraü pavutthā te deva bandhavā āgamissantãti" vyākariüsu, so pāto va nānaggarasabhojanaü bhu¤jitvā vinicchaye nisãdi, devatā brāhmaõaü ānetvā rājaīgaõe ņhapayiüsu, tasmiü khaõe rājā olokento kumāre disvā āha: @@ @@ @@ Ta. vuttattamagginā ti uttattaü agginā, bilā -- ti guhato nikkhantasãhā viya. Evaü rājā tãhi gāthāhi kumāre vaõõetvā ekaü amaccaü āõāpesi: "gacch' etaü brāhmaõaü dārakehi saddhiü ānehãti", so vegena gantvā ānesi, atha brāhmanaü rājā āha: @@ Jåjako āha: @@ Ta. vittenā 'ti tuņņhena pasannena, ajja -- ti mayā imesaü laddhadivasato ajja panarasa rattãti vadati. #<[page 575]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 575>% Rājā āha: @@ Ta. kena vā -- ti brāhmaõa kena piyavacanena te tayā laddhā, sammā ¤āyena -- ti musāvādaü akatvā sammā¤āyena amhe saddahāpeyya, puttake ti attano puttake uttamadānaü katvā ko te etaü adadā. Jåjako āha: @@ @@ Ta. patiņņhāsãti patiņņhā āsi. Taü sutvā amaccā Ve-raü garahamānā āhaüsu: @@ @@ @@ Ta. saddhenā 'ti saddhāsampannenāpi satā gharam āvasantena ra¤¤ā idaü dukkataü vata ayuttaü vata kataü, avaruddhake ti raņņhā pabbājite ara¤¤e vasante, idaü bhonto ti bho nagaravāsino yāvanto ettha samāgatā sabbe imaü nisāmetha upadhāretha kathaü nāma so putte dāse katvā adāsi, kena nām' evaråpaü katapubban ti adhippāyen' evam āhaüsu, dajjā ti dāsidāsādãsu ki¤ci detu, kathaü dajjā dārake ti ime pana dārake kena kāraõena adāsãti. Taü sutvā kumāro pitu garahaü asahanto vātābhihatassa Sineruno bāhunā chaķķento viya imaü gātham āha: @@ Rājā āha: #<[page 576]># %<576 XXII. Mahānipāta.>% @@ Ta. dānamassā 'ti puttaka mayaü tava pitu dānaü pasaüsāmā na nindāmāti. Kumāro āha: @@ Ta. dukkhassā 'ti pitāmahā Kaõhājināya vuttaü etaü vacanaü sutvā tassa hadayaü dukkhaü āsi, Rohiõã heva -- ti tambavaõõā ti Rohiõã viya tambakkhãhi mama pitā, tasmiü khaõe assåni vattayi. Idāni taü vacanaü dassento āha: @@ @@ Atha ne kumāre brāhmaõaü amu¤cantaü disvā rājā g. ā.: @@ Ta. pubbe me ti tumhe ito pubbe maü disvā vegena āgantvā mama aükaü āruyha idāni kin nu ārakā tiņņhatha. Kumāro āha: @@ Ta. dāsā mayan ti idāni pana mayaü brāhmaõassa dāsā bhavāmā 'ti. Rājā āha: @@ @@ #<[page 577]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 577>% @@ Ta. sammā 'ti piyavacanaü, citakā -- ti idāni mama kāyo aügāracitakāya āropito viya, janetha man ti janetha me, ayam eva vā pāņho, nikkiõissāma daõķenā 'ti dhanaü datvā mocessāmi, kimagghiyan ti kim agghaü katvā, paņipādentå 'ti dhanaü paticchādentu. Kumāro āha: @@ Ta. sahassagghaü hãti deva maü tāto nikkhasahassaü agghāpetvā adāsi kaniņņhaü pana Kaõhājinaü hatthinā satena assena ca rathena cā 'ti sabbesaü tesaü satena antamaso ma¤ ca paņipādake upādāya sabbasatena agghāpesãti. Rājā kumārānaü nikkayaü dāpento āha: @@ Ta. avākarā 'ti dehi. @@ Ta. avākarãti adāsi, nikkayan ti brāhmaõassa sabbasata¤ ca nikkhasahassa¤ ca kumārānaü nikkayaü adāsi. Tathā sattabhåmaka¤ ca pāsāsaü adāsi, brāhmaõassa parivāro mahā ahosi, so dhanaü paņisāmetvā pāsādaü abhiruyha sādhubhojanaü bhu¤jitvā mahāsayane nipajji, kumāre pi nahāpetvā bhojetvā alaükāretvā ekaü ayyako ekaü ayyakā ti dve pi ucchaīge upavesayuü. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ #<[page 578]># %<578 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ @@ @@ Ta. kuõķale ti kuõķalāni pilandhāpetvā, ghusite ti ugghosite manoramaü ravaü ravante, māle ti pupphāni pilandhāpetvā. aüke -- ti Jālikumāraü aüke nisãdāpetvā. Kumāro āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. khaõantā -- ti khaõantã ālåni ca kalambāni ca, iminā mātāpitunnaü kicchajãvikaü vaõõeti, ettha no ti nipātamattaü, padumaü -- ti hatthena madditaü padumaü viya jātā, patanåkesā ti deva ammāya me brahāvane vicarantiyā te bhamaravaõõā kāëakesā rukkhasākhādãhi viluttā patanukesā jātā, jallamadhārayãti ubhohi kacchehi jallikaü dhāreti kiliņņhavesena vicaratãti. Evaü mātu dukkhitabhāvaü kathetvā ayyakaü codento imaü gātham āha: @@ #<[page 579]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 579>% Ta. udapajjisun ti uppajjanti. Tato rājā attano dosaü āvikaronto āha: @@ @@ Ta. puttā 'ti putta Jāli etaü amhākaü dukkataü, bhåna- ti vaķķhighātakammam, yamme- ti tāta yaü ki¤ci idha atthi sabban te pitu demi, Siviraņņhe ti imasmiü nagare so rājā hutvā pasāsatu. Kumāro āha: @@ Ta. Sivisuttamo ti Siviseņņho, si¤cā 'ti mahāmegho viya vuņņhiyā bhogehi abhisi¤ca. @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ #<[page 580]># %<580 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta. sannāhayantu nan ti sannayhantu, saņņhi -- ti mama puttena sahajātā saņņhisahassā amaccā, nãlavaõõa -- ti eke nãlavaõõadharā nãlavatthāni nivāsitā hutvā, mahābhåta -- ti yakkhagaõānaü ālayo, bhāti pavāti cā 'ti{} vuttappakāro Himavā viya ābharaõavilepanādãhi obhāsayantu c' eva pavāyantu ca, hatthikkhandhehãti te hatthigāmaõiyo{} hatthikkhandhehi khippam āyantu, dassitā ti dassitavibhåsanā, ayo -- ti ayena suņņhuparikkhitanemiyo, suvaõõa -- ti suvaõõena khacitapakkhare evaråpe catuddasasahasse rathe yojentå 'ti vadati, vipphālentå 'ti āropentu. Evaü rājā senaīgaü vicāretvā "puttassa me Jettutaranagarato yāva Vaükapabbatā aņņhåsabhavitthāraü āgamanamaggaü samatalaü katvā maggālaükāratthāya ida¤ c' ida¤ ca karothā" 'ti āõāpento āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. olopiyā ti lājehi saddhiü lājapa¤camakāni pupphāni okirantānaü okiraõapupphāni paņipādeyyāsãti āõāpeti, mālāgandhavilepanāni maggavitāne olambamālā c' eva gandhavilepanāni ca, #<[page 581]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 581>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ agghiyāni cā 'ti pupphāgghiyaratanāgghiyāni cā 'ti, yena maggena mama putto ehiti tattha tattha tiņņhantu, gāme gāme ti gāmadvāre gāmadvāre patitiņņhantå 'ti pipāsitānaü pivanatthāya paņiyāditā hutvā surāmerayakumbhā tiņņhantu, {macchasa¤¤utā} ti macchehi yuttā, kaīguvihãti kaīgupiņņhamayā ca vãhipiņņhamayā ca, mandakā ti mundagāyino sokajjhāyikā ti māyākārā a¤¤e pi vā ye keci uppannasokaü haraõasamatthā, kharamukhānãti sāmuddikamahāsaükhā muņņhisaükhā nāëisaükhā, godhāparivadentikā dindimāni kuņumbadindimānãti imāni cattāri turiyān' eva. Evaü rājā maggālaükāram vicāresi. Jåjako pi pamāõātikkantaü bhu¤jitvā jãrāpetuü asakkonto tatth' eva kālam akāsi, rājā tassa sarãrakiccaü kārāpetvā nagare bheri¤ carāpetvā ka¤ci 'ssa ¤ātakaü na passi, dhanaü puna ra¤¤o yeva ahosi. Atha sattame divase sabbā senā sannipati, rājā mahantena parivārena Jāliü {magganāyakaü} katvā nikkhami. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. mahatãti dvādasa akkhohinã saükhātā, uyyuttā ti payātā, ku¤caü nadatãti Kaliīgaraņņhavāsino brāhmaõā attano raņņhe deve vuņņhe taü nāgaü āharitvā Sa¤jayassa adaüsu, so hatthi sāmikaü vata passituü labhissāmãti tuņņho ku¤canādam akāsi, taü sandhāy' etaü vuttaü, kacchāyā 'ti suvaõõakacchāya bajjhamānāya pi tussitvā ko¤caü nadi, hasissiüså 'ti hasiüsu saddam akaüsu, #<[page 582]># %<582 XXII. Mahānipāta.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ hārahārinãti haritabbaharaõasamatthā, pāvisun si pavisiüsu, bahusākhan ti bahurukkhasākhaü, dãgham-ti saņņhiyojanamaggaü, upāgacchun ti yattha Ve- ahosi taü padesaü upagatā ti. Mahārājapabbaü niņņhitaü. Jālikumāro Sumucalindasaratãre khandhāvāraü nivāsāpetvā catuddasarathasahassāni āgatamaggābhimukhān' eva ņhapāpetvā tasmiü tasmiü padese sãhavyagghakhaggādisu ārakkhaü saüvidahi, hatthiādãnaü saddo mahā ahosi. M. taü sutvā "kin nu kho me paccāmittā pitaraü ghātetvā mam' atthāya āgatā" ti maraõabhayena bhãto Maddiü ādāya pabbataü āruyha senaü olokesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ Ta. iüghā 'ti codanatthe nipāto, nisāmehãti sakasenā vā paras. vā ti upadhārehi, ime ce nåna -- ti ādãnaü aķķhatiyagāthānaü evaü atthasambandho veditabbo: Maddi yathā ara¤¤asmiü migasaüghāni luddakā vigurāhi parikkhippa athavā pana sobbhe pātetvā tāvad eva hanatha are duņņhamige ti vikkosamānā tippāhi migamāraõasattãhi nesaü migānaü varaüvaraü hanti ime ce nåna tath' eva amhe asabbhāhi vācāhi vikkosamānā tippāhi sattãhi hanissanti maya¤ ca adåsakā ara¤¤e avaruddhakā raņņhā pabbājitā vasāma, evaü sante pi amittahatthatthagatā ti amittānaü hatthatthaü gatā, passa imaü dubbalaghātakan ti maraõabhayena paridevi. Sā tassa vacanaü sutvā senaü oloketvā "sakasenāya bhavitabban" ti M-aü assāsentã imaü gātham āha: #<[page 583]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 583>% @@ Ta. aggãva -- ti yathā tiõukkādivasena upanãto aggi aõõavasaükhātāni puthulagambhãrāni udakāni na-ppasahati tāpetuü na sakkoti tathā taü amittā na saheyyuü nābhibhavissanti, tadevā 'ti yaü Sakkena tuyhaü varaü datvā mahārāja na cirass' eva te pitā ehiti vuttaü tad eva tvaü vicintehi, api ca nāma ito balakāyato amhākaü sotthi siyā ti. Atha M. sokaü apanuditvā tāya saddhiü pabbatā oruyha paõõasāladvāre nisãdi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ Ta. daëhaü -- ti mayaü pabbajitā nāma amhākaü ko kiü karissatãti thiraü daëhaü katvā nisãdiüsu. Tasmiü khaõe Sa¤jayo deviü āmantetvā "bhadde Phusati, amhesu sabbesu ekato gatesu soko mahā bhavissati, paņhamaü tāva ahaü gacchāmi, tato `idāni sokaü vinodetvā nisinnā bhavissantãti' sallakkhetvā tvaü mahantena parivārena gaccheyyāsãti" atha thokaü kālaü vãtināmetvā Jāli¤ ca Kaõhājina¤ ca "āgacchantå" ti vatvā rathaü nivattetvā āgatamaggābhimukhaü katvā tattha tattha ārakkhaü saüvidahitvā alaükatahatthikkhandhagato puttassa santikaü agamāsi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ Ta. votthāpetvāna -- ti ārakkhanatthāya balakāye ca vavatthapetvā, ekaüso ti ekaüsakatauttarāsaīgo, si¤citum -- ti rajje abhisi¤cituü upāgami, rammaråpan ti ana¤jitaü amaõķitaü. #<[page 584]># %<584 XXII. Mahānipāta.>% @@ @@ Ta. pāde -- ti ahaü te husā pāde vandāmãti evaü vatvā vandi, tesu tatthā 'ti te ubho jane tasmiü Sakkadattiye assame palissajitvā hadaye nipajjāpetvā paricumbitvā mudukena pāõinā parimajjatha piņņhiyo tesaü parimajji. Tato roditvā paridevitvā rājā soke nibbute tehi saddhiü paņisanthāraü karonto āha: @@ @@ Pitu vacanaü sutvā Mahāsatto āha: @@ @@ @@ Ta. yādisikã disā ti yā vā sā vā, lāmakā ti a., kasirā hi yãvikā homā 'ti tāta amhākaü u¤chācariyāya jãvitaü nāma kãdisaü, dukkhā no jãvikā ahosi, aniddhinan ti mahārāja aniddhiü asamiddhiü daliddapurisaü nāma dameti sā va aniddhi cheko sārathi assaü viya, dametãti nibbisevanaü karoti, te mayaü idha vasantā aniddhikā dantā nibbisevanā katā, asamiddhi yeva no dametãti, dametha no ti pi pāņho damayittha no ti a., jãvisokinan ti avigatasokānaü kiü nāma amhākaü sukhan ti vadati. Eva¤ ca pana vatvā puna puttānaü pavattiü pucchanto āha: @@ #<[page 585]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 585>% @@ Ta. dāyādappattamānasā ti mahārāja ye te tava Siviseņņhassa dāyādā appattamānasā asampuõõamanorathā hutvā brāhmaõassa vasānugā jātā te dve kumārā yo so brāhmaõo gāvo va sumbhati te rājaputtiyā putte yadi diņņhavasena vā sutavasena vā jānātha saüsatha, sappadaņņhaü vā 'ti visaü nimmadanatthāya sappadaņņhaü māõavan tikicchantā viya khippaü no pariyāpuõātha kathetā 'ti vadati. Rājā āha: @@ Ta. nikkitā ti nikkayaü datvā gahitā. Taü sutvā M. paņiladdhassāso pitarā saddhiü paņisanthāram akāsi: @@ Ta. cakkhun ti puttasokena rodantiyā cakkhuü na parihāyati. Rājā āha: @@ Mahāsatto āha: @@ Tattha vuņņhãti vuņņhidhārā. Rājā āha: @@ Evaü sallapantānaü ¤eva Phusatã pi kho devã "idāni sokaü tanuü katvā nisinnā bhavissantãti" sallakkhetvā mahāparivārena saddhiü puttassa santikaü agamāsi. #<[page 586]># %<586 XXII. Mahānipāta.>% Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ Ta. Maddã cā 'ti tesaü hi Phusatideviü vanditvā ņhitakāle puttā kumārakumārikāhi parivutā āgamiüsu, Maddã tesaü āgamanamaggaü olokentã yeva aņņhāsi, sā te soņņhim āgacchante disvā sakabhāvena sandhāretuü asakkontã taruõamacchā viya bhāvam pavedhamānā tato pāyāsi, te pi taü disvā paridevantā tadabhimukhā va pāyiüsu, kandantā abhidāviüså 'ti kandantā abhidhāviüsu, vāruõãvā 'ti yakkhāviņņhā ikkhaõikā viya pavedhamānā, thanadhārā abhisi¤cathā 'ti sā kira mahantena saddena paridevitvā kampamānā visa¤¤ã hutvā dãghato paņhaviyaü pati, kumārāpi vegenāgantvā visa¤¤ã hutvā mātu upari yeva patitā, tasmiü khaõe tassā dvãhi thanehi dve khãradhārā nikkhamitvā tesaü mukhe yeva pavisiüsu, sace kira ettako assāso nābhavissa dve kumārā sukkhahadayā hutvā anassiüsu, Ve-pi piyaputte disvā sokaü sandhāretuü asakkonto visa¤¤ã hutvā tatth' eva papati, mātāpitaro pi visa¤¤ã hutvā tatth' eva papatiüsu, tathā sahajātā saņņhisahassā amaccā, taü kāru¤¤aü passanto tesu eko pi sandhāretuü nāsakkhi, sakalāssamapadaü yugantavātamathitaü viya sālavanaü ahosi. Tasmiü khaõe pabbatā nadiüsu paņhavã kampi mahāsamuddo saükhubhi Sineru girirājā onami, chakāmāvacaradevalokā ekakolāhalā ahesuü, Sakko devarājā "cha khattiyā saparisā visa¤¤ā jātā, tesu eko pi uņņhāya kassaci sarãre udakaü si¤cituü samattho n' atthi, pokkharavassaü vassāpessāmãti" cintetvā chakhattiyasamāgame p-vassaü vassāpesi, ye ta. temitukāmā te tementi atemitukāmānam upari ekabindum pi na saõņhāti, padumapattato udakaü viya vinivaņņetvā gacchati, iti pokkharavane patitaü vassaü viya taü vassaü ahosi, cha khattiyā assāsaü paņilabhiüsu, #<[page 587]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 587>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ mahājano "¤ātisamāgame pokkharavassaü vassi, mahāpaņhavã kampãti" acchariyaü pavadesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ Ta ghoso ti kāru¤¤aghoso, pa¤jalikā ti sabbe nāgarā c' eva negamajānapadā ca paggahita¤jalã hutvā, tassayācatãti tassa pādesu patitvā roditvā kanditvā deva tvaü no sāmi issaro pitā te idh' eva abhisi¤citvā nagaraü netukāmo kulasantakaü setacchattaü paņicchathā 'ti yācanti. Chakhattiyakhaõķaü niņņhitaü. Taü sutvā M. pitarā saddhiü sallapanto imaü g. ā.: @@ Tato rājā puttaü khamāpento @@ imaü gāthaü vatvā attano dukkhaharaõatthaü yācanto imaü, gātham āha: @@ Ta. udabbahe ti hareyya, api pāõehãti tāta puttena nāma jãvitaü pariccajitvā mātāpitunnaü sokadukkhaü haritabbaü, tasmā mama vacanaü karohi: imaü isiliīgaü haritvā rājavesaü gaõha tātā 'ti iminā kira naü adhippāyen' evam āha. #<[page 588]># %<588 XXII. Mahānipāta.>% Bo-rajjaü kāretukāmo va ettake pana akathite "garukaü nāma na hotãti" tattha rājānaü kathesi, M. "sādhå" 'ti sampaņicchi, ath' adhivāsanaü viditvā sahajātā saņņhisahassā amaccā @@ vadiüsu, atha ne M. "thokaü adhivāsethā" 'ti vatvā paõõasālaü pavisitvā isibhaõķaü omu¤citvā paņisāmetvā p-sālato nikkhamitvā "idam mayā navamāse aķķhamāsa¤ ca samaõadhammassa kataņņhānaü, pāramãkåņaü gaõhantena dānaü datvā paņhaviyā kampitaņņhānan" ti p-sālaü tikkhattuü padakkhiõaü katvā pa¤capatiņņhitena vanditvā aņņhāsi, ath' assa kappakādayo massukammādãni kariüsu, tam enaü sabbābharaõabhåsitaü devarājam iva virājamānaü rajje abhisi¤ciüsu, tena vuttaü: @@ Ta. pavāhayãti hāresi, hāretvā ca pana rājavesaü gaõhatãti a. Ath' assa yaso mahā ahosi, olokitolokitaņņhānaü kampati, mukhamaīgalikā maīgalāni nigghosayiüsu, sabbaturiyāni paggaõhiüsu, mahāsamuddakucchiyaü meghatthanitanigghoso viya ahosi, hatthiratanaü alaükaritvā upanayiüsu, so khaggaratanaü bandhitvā hatthiratanaü abhiruyhi, tāvad eva naü sahajātā saņņhisahassā amaccā sabbālaükārapatimaõķitā parivārayiüsu, Maddim pi deviü nahāpetvā alaükaritvā abhisi¤citvā sãse pan' assā abhisekaudakaü āsi¤camānā "Vessantaro taü pāletå" 'ti ādãni maīgalāni vadiüsu. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ #<[page 589]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 589>% @@ Ta. paccayam -- ti taü attanno jātadivase uppannaü hatthināgaü, parantapan ti amittatāpanaü, parikariüså 'ti parivārayiüså, nandayantā ti tosentā, Sivi -- ti Sivira¤¤o pajāpatiyo sannipatitvā gandhodakena nahāpesuü, Jālikaõhājinā cubho ti ime te puttā pitaram rakkhantå 'ti. @@ @@ @@ Ta. ida¤ca -- ti bhi. Ve- ca Maddã ca idaü paccayaü imaü patiņņhaü labhitvā rajje patiņņhahitvā ti a, pubbe ti ito pubbe attano vanavāsakilesaü anussaritvā, ānandiyaü ācariüsu ramaõãye -- ti ramaõãye Vaükagirikucchimhi Vessantarassa ra¤¤o āõā ti ka¤canalatāvinaddhaü ānandabheri¤ carāpetvā ānandachaõaü ācariüsu, ānandi vittā -- ti lakkhaõasampannā Maddã putte saügamma sampāpuõitvā vittā sumanā hutvā ativiyā ānandi nandittha 'ti a., patãtā ti pavattapãtisomanassā hutvā. Evaü patãtā hutvā ca pana putte āha: @@ @@ @@ Ta. tumhaü kāmāhi -- ti puttakā tumhākaü kāmā tumhe patthayamānā pure tumhesu brāhmaõena nãtesu ekabhattaü bhu¤jitvā bhåmiyaü sayiü, iti me tumhākaü kāmā etaü vataü āsãti vadati, samiddhajjā 'ti tam me vataü ajja samiddhaü, mātujam pi taü pāletu pitujam pi ca puttakā ti puttakā mātu jātasomanassaü pitu jātasomanassam pi pāletu {mātāpitånaü} santakaü pu¤¤aü taü pāletå 'ti a. yeva, ten' evāha: yaü ki¤ c' atthi kataü pu¤¤an ti. #<[page 590]># %<590 XXII. Mahānipāta.>% Phusatã pi devã "ito paņņhāya mama suõhā imān' eva vatthāni nivāsetu, imāni ābharaõāni dhāretå" 'ti samugge påretvā pahiõi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. khoma¤ca -- ti suvaõõamayaü gãvapasādhanaü, aīgadaü -- ti aīgadābharaõa¤ ca maõimayamekhala¤ ca, dutiyagāthāya khoma¤ ca kāyåran ti suvaõõamayaü vanakhajjåriphalasaõņhānaü gãvapasādhanam eva, ratana mayan ti aparam pi ratanamayagãveyyaü, uõõatan ti ekaü pasādhanaü, mukhaphullan ti naëāņante tilakamālābharaõaü, nānāratte ti nānāvaõõe, maõiye ti maõimaye, uggatthanaü giügamakan ti etāni pi dve ābharaõāni, mekhalan ti suvaõõarajatamayaü mekhalaü, palipādakan ti pādapasādhanaü, sutta¤ca -- ti suttaråëha¤ ca pasādhanaü, Pāëiya¤ ca pana suppa¤ ca suppavajja¤ cā ti likhitaü, upanijjhāya seyyasãti etaü suttāråëha¤ ca asuttāråëha¤ ca ābharaõaü taü taü ånaņņhānaü oloketvā alaükaritvā ņhitā seyyasã uttamaråpadharā Maddã devaka¤¤ā va Nandane asobhatha, vātacchupitā ti cittalatāvane jātā vātasampuņņhā suvaõõakadali viya taü divasaü sā vijambhamānā asobhatha, dantāvaraõasampannā ti bimbaphalasadisehi d-varaõehi samannāgatā, sakuõã mānusinã vajātā cittakatā patãti yathā manussasarãre jātā mānusinã nāma sakuõã cittapattā ākāse patamānā pakkhe pasāretvā gacchantã sobhati evaü sārattatāya nigrodhapakkabimbapakkasadisāoņņhi asobhatha. #<[page 591]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 591>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ @@ @@ Ta. tassā cā 'ti bhi. tassāpi Maddiyā sabbālaükārapatimaõķitaü katvā nātivaddhaü sattisarapahārakkhamaü ekaü taruõahatthiü upanesuü, nāgamāruyhãti gandhahatthipiņņhiü abhiruyhi. Iti te ubho pi mahantena yasena khandhāvāraü agamaüsu. Sa¤jayarājā dvādasahi akkhohiõãhi saddhiü māsamattaü pabbatakãëaü vanakãëaü kãëi. M-assa tejena tāva mahante ara¤¤e koci vāëamigo vā pakkhã vā ka¤ci na heņhesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ @@ Ta. yāvant -- ti yāvanto ettha, ekajjhaü -- ti ekasmiü ņhāne sannipatiüsu sannipatitvā ca pana ito paņņhāya idāni amhākaü a¤¤ama¤¤aü lajjā vā saüvaro vā na bhavissatãti domanassappattā ahesuü, nāssu ma¤jåni kujjiüså 'ti M-assa viyogadukkhitā madhuraravaü na raviüsu. #<[page 592]># %<592 XXII. Mahānipāta.>% Sa¤jayanarindo māsamattaü kãëitvā senāpatiü pakkosāpetvā "tāta ciraü no ara¤¤e vutthaü, kin te mama puttassa gamanamaggo alaükato" ti pucchitvā "āma deva kālo vo gamanāyā" 'ti vutte Ve-rassa ārocāpetvā senaü ādāya nikkhami, Vaükagirikucchito yāva Jetuttaranagarā saņņhiyojanaü alaükatamaggaü M. mahantena parivārena paņipajji. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ @@ @@ Ta. paņiyatto ti visākhapåjakāle viya alaükato, vicitto ti kadalipuõõaghaņadhajapaņākādãhi vicitto, pupphasanthato ti lājapa¤camakehi pupphehi santhato, yatthā 'ti yattha Vaükapabbate Ve-vasi tato paņņhāya yāvatā Jetuttarā nirantaraü alaükato ca, karoņiyā ti sãsakarotiko ti laddhanāmā sãse paņimukkakaroņino yodhā, cammadharā ti kaõķavāraõacammadharā, suvammino ti citrāhi jālikāki suņņhu vammikā, purato paņi -- ti evaråpā mattahatthãsu pi āgacchatesu anivattino såragodhā ra¤¤o Ve-rassa purato paņipajjiüsu. Rājā saņņhiyojanaü maggaü dvãhi māsehi atikkamma Jetuttaranagaraü patto alaükatapaņiyattaü nagaraü pavisitvā pāsādaü abhiruyhi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ @@ #<[page 593]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 593>% Ta. bahupākāra -- ti bahukehi pākārehi toraõehi ca samannāgataü, naccagãtehi -- ti naccagãtehi ca ubhayehi s-gataü, vittā ti tuņņhā somanassappattā, āgate dhana -- ti mahājanassa dhanadāyake Mahāsatte āgate nandippavesãti Vessantarassa mahārājassa āõā ti nagare bheri¤ cari, bandhana -- ti sabbasattānaü bandhanamokkho ghosito. Antamaso biëāle upādāya Vessantaramahārājā sabbasatte vissajjāpesi, so nagaraü paviņņhadivase yeva paccåsakāle cintesi: "sve vibhātāya rattiyā mamāgatabhāvaü sutvā yācakā āgamissanti, tes' āhaü kiü dassāmãti". Tasmiü khaõe Sakkassa āsanaü uõhākāraü dassesi, so āvajjanto taü kāraõaü ¤atvā rājanivesanassa pacchimavatthu¤ ca purimavatthu¤ ca kaņippamāõaü pårento ghanamegho viya sattaratanavassaü vassāpesi, sakalanagare jaõõuppamāõaü vassāpesi. Punadivase M. tesaü tesaü kulānaü purimapacchimavatthusu "vaņņadhanaü tesaü yeva hotå" 'ti dāpetvā avasesaü āharāpetvā attano gehavatthusmiü dhanena saddhiü koņņhāgāresu okirāpetvā dānaü paņņhapesi. Tam atthaü pakāsento Satthā āha: @@ @@ Ta. saggaü so -- ti tato cuto dutãyacittena Tusitapure upapajjatãti. Satthā imaü gāthāsahassapatimaõķitaü Vessantaradhammadesanaü āharitvā jātakaü samodhānesi: "tadā Jåjako Devadatto ahosi, Amittatāpanā Ci¤camānavikā, Cetaputto Channo, Accutatāpaso Sāriputto, Sakko Anuruddho, Sa¤jayanarindo Suddhodanamahārājā, Phusatã devã Mahāmayā, Maddã devã Rāhulamātā, Jālikumāro Rāhulo, Kaõhājinā Uppalavaõõā, sesaparisā Buddhaparisā, Vessantararājā aham evā" 'ti Vessantaravaõõanā samattā. #<[page 594]># %<594 XXII. Mahānipāta.>% *Jātidukkhātivattassa sujātassa mahesino jātiyo dãpayantassa Jātakass' Atthavaõõanā âraddhā (add: va) mayā loke dhammālokassa bhårino pa¤¤ācakkhupakārassa icchantena ciraņņhitiü | Yā esā vãsati dvādasa bhāõavārā santantiyā vihāre suvihārānaü bhikkhånaü rativaķķhanaü | (?) Iminā pu¤¤akammena ito 'haü dutiye bhave uppajjitvā surāvāse sundare Tusite pure | Metteyyalokanāthassa suõanto dhammadesanaü tena saddhiü ciraü kālaü vindanto mahatiü siriü Buddhe jāte Mahāsatte ramme Ketumatãpure vippavaüse janitvāna tihetupaņisandhiko | Cãvaraü piõķapāta¤ ca anagghaü vipulaü varaü senāsana¤ ca bhesajjaü datvā tassa mahesino | Sāsane pabbajitvāna jotento tam anuttaraü iddhimā satimā sammā dhārento Piņakattayaü | Vyākato tena `Buddho 'yaü hessatãti' anāgate uppannuppannabuddhānaü dānaü datvāna tehi pi | Saüsāre saüsaranto va kapparukkho va pāõinaü icchiticchitam annādiü dadaü cittasamāhito | Sãlanekkhammapa¤¤ādiü påretvā sabbapāramiü pāramãsikharaü patvā Buddho hutvā anuttaro | Desetvā madhuraü dhammaü jantånaü sivaü āvahaü sabbaü sadevakaü lokaü brahā saüsārabandhanā mocayitvā varaü khemaü pāpuõeyyaü sivaü padaü || Pu¤¤enānena pappomi nibbutiü yāvatā v' ahaü uppajjeyyaü kule suddhe saddhe aķķhe mahaddhane | Asesadesabhāsāsu kalāsu sakalāsu ca kusalo lokapaõķicco caõķanimmaddanesu ca | Piņakesu ca Vedesu nekavyākaraõesu ca takkādisu pan' a¤¤esu satthesu ca visārado | Kavicāgamakovādo paravādappamaddano (?) ekasutidharo nekasahassānam pi ganthato | #<[page 595]># %< 10. Vessantarajātaka. (547.) 595>% Ganthasatasahassam pi sutamattena dhāraye atthavya¤janato cāpi sahassanayato pi ca | Vasāsãhassa pakkhittaü yathā ka¤canapātiyā silālekhe va me niccaü sabbaü sutaü na nāsaye | (?) Mahiddhiko mahātejo kata¤¤å kusalo balã dhitimā jātisampanno bhaveyyaü jātijātiyaü | Paro pi maü na hiüseyya na hiüseyyaü param pi ca adaõķena asatthena dameyyaü sabbapāõinaü | Kudiņņhiü pāpamitta¤ ca na seveyyaü kudācanaü hitacittena sattānaü bhaõeyyaü madhuraü giraü | Nipuõaü duddasaü pa¤haü yena kenaci pucchito muhuttena pakāseyyaü tosento sakalaü pajaü | Atekicchāpi ye rogā te mayā pekkhitakkhaõe nissesā byapagacchantu udabindu va pokkharā | Dasikasumattam pi yaü ki¤ci mama santakaü (?) rājacorāppiyā sattā agginā udakena vā na vinassantu me bhogā mā gayha-ķayha-vuyhatu | Rogavyādh' antarāyantu na pappontu kadāci maü devā manussā asurā gandhabbā yakkharakkhasā | te pi maü anurakkhantu bhave saüsarato mama Adinnaü paradāra¤ ca surāpānaü vihiüsanaü asaccaü supinenāpi na bhaõeyyaü kudācanaü | Pa¤cānantariyaü kammaü pa¤ca duccaritam pi ca manasāpi na cinteyyaü sabbakālam itoparaü | Na kareyyaü na kāreyyaü na cinteyyaü kudācanaü pāpakaü aõumattam pi tathā dukkha¤ ca pāõinaü | Niraye ca Tiracchāne Pete Asurayoniyaü yaü hi dukkhaü taü sabbaü na phuseyya maü kudācanaü | Yāni sippāni lokasmiü aõuüthålāni vijjare tāni sabbāni sippāni sayaü siddhā bhavantu me | Påretvā bodhisambhāre Buddho hessaü anāgate desetvā jantunaü dhammaü pårayissaü sivaü padaü || Paņisandhi mānusã bhogā vāsanā Piņakattaye dānasãlamayā pa¤¤ā mama hotu bhavābhave | Anena me sabbabhavā bhaveyyuü jātissaro sabbaguõåpapanno #<[page 596]># %<596 XXII. Mahānipāta.>% dhanena råpena kulena cāyo Buddho bhavissāmi anāgatesu || Imaü likhitapu¤¤ena Metteyyaü upasaükami patiņņhahitvā saraõe suppatiņņhāmi sāsane || Saddhāsãlādipa¤¤ā- siridhitisatimā cāgamettādayālu santo danto sucitto sakalavigamako dassaneyyābhiråpo tejāniddhã ca jāti- ssaramati suvaco sussaro 'nantabhogo saddhammo yeva tāõo bhavatu bhavabhave pāpuõeyyā va bodhiü || Iminā pu¤¤akammena yāva Buddho bhavām' ahaü Vessantaro va dānena Jotiseņņhãva bhoginā Mahosadho va ¤āõena hotu mayhaü bhavābhave| Icchitaü patthitaü mayhaü khippam eva samijjhatu pårentu cittasaükappā Cando pannarasã yathā| Sarvārtthasiddhir astu. (22 June 1895. V. Fausboll.) Idha nandati pecca nandati katapu¤¤o ubhayattha nandati, `pu¤¤am me katan' ti nandati, bhiyyo nandati suggatiü gato. Dhammapada v. 18. Lykken gxkker Store, Smā, leger med Guldtxrning, lykkeligst at hvile pā er fuldendte Gxrning. B. S. Ingemann.