Input by the Sri Lanka Tripitaka Project [CPD Classification 2.5.11] [PTS Vol Nd 2 ] [\z Nidd /] [\f II /] [PTS Page 001] [\q 1/] [BJT Vol Nd 2 ] [\z Nidd /] [\w II /] [BJT Page 002] [\x 2/] Suttantapiñake - khuddakanikàye Cullaniddesapàëi ÚÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ¿ ³ THIS TEXT FILE IS FOR REFERENCE PURPOSES ONLY! ³ ³ COPYRIGHT AND TERMS OF USAGE AS FOR SOURCE FILE. ³ ³ ³ ³ Text converted to Classical Sanskrit Extended ³ ³ (CSX) encoding: ³ ³ ³ ³ description character = ASCII ³ ³ ³ ³ long a à 224 ³ ³ long A â 226 ³ ³ long i ã 227 ³ ³ long I ä 228 ³ ³ long u å 229 ³ ³ long U æ 230 ³ ³ vocalic r ç 231 ³ ³ vocalic R è 232 ³ ³ long vocalic r é 233 ³ ³ vocalic l ë 235 ³ ³ long vocalic l í 237 ³ ³ velar n ï 239 ³ ³ velar N ð 240 ³ ³ palatal n ¤ 164 ³ ³ palatal N ¥ 165 ³ ³ retroflex t ñ 241 ³ ³ retroflex T ò 242 ³ ³ retroflex d ó 243 ³ ³ retroflex D ô 244 ³ ³ retroflex n õ 245 ³ ³ retroflex N ö 246 ³ ³ palatal s ÷ 247 ³ ³ palatal S ø 248 ³ ³ retroflex s ù 249 ³ ³ retroflex S ú 250 ³ ³ anusvara ü 252 ³ ³ anusvara (overdot) § 167 ³ ³ capital anusvara ý 253 ³ ³ visarga þ 254 ³ ³ (capital visarga 255) ³ ³ ³ ³ Other characters of the CSX encoding table are ³ ³ not included. Accents have been dropped in order ³ ³ to facilitate word search. ³ ÀÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÙ Namo tassa bhagavato arahato sammàsambuddhassa Pàràyana vaggo Vatthugàthà [PTS Page 001] [\q 1/] 1. Kosalànaü purà rammà - agamà dakkhiõàpathaü âki¤ca¤¤aü patthayàno - bràhmaõo mantapàragå. 2. So assakassa2 visaye - målakassa3 samàsane Vasã godàvarã4 kåle - u¤chena ca phalena ca. 3. Tasseva5 upanissàya - gàmo ca vipulo ahu Tato jàtena àyena - mahàya¤¤amakappayã. 4. Mahàya¤¤aü yajitvàna - puna pàvisi assamaü Tasmiü5 patipaviññhamhi6 - a¤¤o àga¤chi7 bràhmaõo. 5. Ugghaññapàdo tasito - païkadanto rajassiro So ca naü upasaükamma - satàni pa¤ca yàcati. 6. Tamenaü bàvarã disvà - àsanena nimantayã Sukhaü ca kusalaü pucchi - idaü vacanamabravã. 7. Yaü kho mamaü deyyadhammaü - sabbaü vissajjitaü8 mayà Anujànàhi me brahme - natthi pa¤ca satàni me. 8. Sace me yàcamànassa - bhavaü nànupadassati Sattame divase tuyhaü - muddhà phalatu sattadhà. 1. Cåëaniddeso - syà. 2. Ayakassa - sã. 3. Maëakassa - machasaü, sã. 4. Godhàvarã - ba, syàü 5. Taüyeva. Machasaü, va. 6. Pañã pavãññhamhi - machasaü. Sã, syà 7. âgacchi - sã. 8. Visajjitaü - machasaü. [BJT Page 4] [\x 4/] 9. Abhisaïkharitvà [PTS Page 002] [\q 2/] kuhako - bheravaü so akittayã Tassa taü vacanaü sutvà - bàvarã dukkhito ahu. 10. Ussussati1 anàhàro - sokasallasamappito Atho'pi evaücittassa - jhàne na ramatã mano. 11. Utrastaü dukkhitaü disvà - devatà attakàminã Bàvariü upasaïkamma - idaü vacanamabravã. 12. Na so muddhaü pajànàti - kuhako so dhanatthiko Muddhani muddhapàte và - ¤àõaü tassa na vijjati. 13. Bhoti carahi jànàti - taü me akkhàhi pucchità2 Muddhaü muddhàdhipàtaü ca - taü suõoma vaco tava. 14. Ahampetaü3 na jànàmi - ¤àõaü mettha4 na vijjati Muddhaü muddhàdhipàto5 ca - jànànaü hetadassanaü. 15. Atha ko carahi jànàti - asmiü puthavi6 maõóale Muddhaü muddhàdhipàtaü ca - taü me7 akkhàhi devate, 16. Purà kapilavatthumhà - nikkhanto lokanàyako Apacco okkàkaràjassa - sakyaputto pabhaïkaro. 17. So hi bràhmaõa, sambuddho - sabbadhammàna pàragu Sabbàbhi¤¤àbalappatto - sabbadhammesu cakkhumà Sabbakammakkhayaü8 patto - vimutto upadhisaïkhaye9. 18. Buddho so bhagavà loke - dhammaü deseti cakkhumà Taü tvaü gantvàna pucchasså - so te taü vyàkarissati10. 19. Sambuddhoti [PTS Page 003] [\q 3/] vaco sutvà - udaggo bàvarã ahu Sokassa tanuko àsi - pãti¤ca vipulaü labhi. 1. Ussåyati - sã. 2. Pucchito - su, [P T S] 3. Ahametaü - va. 4. ¥àõamettha - va. 5. Muddhà vipàto - va. 6. Puthuvi - sã 7. Taü ve - nà, su. 8. Sabba dhammakkhayaü - su, [P T S] 9. Upadhikkhaye - machasaü. 10. Byàkarissati - va, [P T S] [BJT Page 6] [\x 6/] 20. So bàvarã attamano udaggo Taü devataü pucchati vedajàto Katamamhi1 gàme nigamamhi và puna2 Katamamhi và janapade lokanàtho Yattha gantvà namassemu3 - sambuddhaü dipaduttamaü. 21. Sàvatthiyaü kosalamandire jino Pahåtapa¤¤o varabhårimedhaso So sakyaputto vidhuro anàsavo Muddhàdhipàtassa vidå naràsabho. 22. Tato àmantayã sisse - bràhmaõo mantapàrage Etha màõavà akkhissaü - suõotha vacanaü mama. 23. Yasseso dullabho loke - pàtubhàvo abhiõhaso Svajja4 lokamhi uppanno - sambuddho iti vissuto Khippaü gantvàna sàvatthiü - passavho dipaduttamaü. 24. Kathaü carahi jànemu - disvà buddhoti bràhmaõa Ajànataü no pabråhi - yathà jànemu taü mayaü. 25. âgatàni hi mantesu - mahàpurisalakkhaõà Dvattiüsa ca5 vyàkhyàtà - samattà anupubbaso. 26. Yassete honti gattesu - mahàpurisalakkhaõà Dveyeva6 tassa gatiyo - tatiyà hi na vijjati. 27. Sace [PTS Page 004] [\q 4/] agàraü àvasati7 - vijeyya pañhaviü imaü Adaõóena asatthena - dhammenamanusàsati8. 28. Sace ca so pabbajati - agàrà anagàriyaü Vivaññacchaddo9 sambuddho - arahà bhavati anuttaro. 1. Katamhi - su. 2. Pana - machasaü. 3. Gantvà passemu - ca - va. 4. Svàjja - su, machasaü. 5. Dvattiüsàni ca - va, machasaü. 6. Duve ca - su. 7. Ajjhàvasati - u. 8. Dhammena anusàsati - su, [PTS] 9. Vãvañajado - machasaü. [PTS] [BJT Page 8] [\x 8/] 29. Jàtiü gottaü1 ca lakkhaõaü - mante sisse punàparaü2 Muddhaü muddhàdhipàtaü3 ca - manasàyeva pucchatha. 30. Anàvaraõadassàvã - yadi buddho bhavissati Manasà pucchite pa¤he - vàcàya vissajessati4. 31. Bàvarissa vaco sutvà - sissà soëasa bràhmaõà Ajito tissametteyyo - puõõako atha mettagu. 32. Dhotako upasãvo ca - nando ca atha hemako Todeyyakappà5 dubhayo - jatukaõõã ca paõóito. 33. Bhadràvudho udayo ca - posàlo càpi bràhmaõo Mogharàjà ca medhàvã - piügiyo ca mahàisi. 34. Paccekagaõino sabbe - sabbalokassa vissutà Jhàyã jhànaratà dhãrà - pubbavàsanavàsità. 35. Bàvariü abhivanditvà - katvà ca naü padakkhiõaü Jañàjinadhàrà sabbe - pakkàmuü uttaràmukhà. 36. Målakassa6 patiññhànaü - purimaü màhissatiü tathà7 Ujjeniü càpi gonaddhaü - vedisaü vanasavhayaü8. 37. Kosambiü càpi sàketaü - sàvatthiü ca puruttamaü Setavyaü9 kapilavatthuü - kusinàraü ca mandiraü. 38. Pàvaü [PTS Page 005] [\q 5/] ca bhoganagaraü - vesàliü màgadhaü puraü Pàsàõakaü cetiyaü ca - ramaõãyaü manoramaü. 39. Tasitovudakaü sãtaü - mahàlàbhaü va vàõijo Chàyaü ghammàbhitattova - tusità10 pabbatamàrahuü. 1. Jàtigottaü - va, machasaü. 2. Punàpare - su, [PTS.] 3. Muddhà vipàtaü - va. 4. Visajjissati - machasaü. 5. Kappo - va, su. 6. Malakassa - va, machasaü, alakassa - katthaci 7. Puramàhissatiü tadà - machasaü 8. Vanasàvatthiü - pu. 9. Setabyaü - [PTS.] 10. Turità - machasaü, pa. [BJT Page 10] [\x 10/] 40. Bhagavà ca tasmiü1 samaye - bhikkhusaïghapurakkhato Bhikkhunaü dhammaü deseti - sãhova nadatã vane. 41. Ajito addasa sambuddhaü - sataraüsiü'va bhànumaü2 Vandaü yathà paõõarase - paripårimupàgataü3 42. Athassa gatte disvàna - paripåraü va bya¤janaü Ekamantaü ñhito haññho - manopa¤he apucchatha. 43. âdissa jammanaü bråhi - gottaü bråhi salakkhaõaü Mantesu pàramiü bråhi - kati vàceti bràhmaõo. 44. Vãsaü vassasataü àyu - so ca gottena bàvarã Tãõassa4 lakkhaõà gatte - tiõõaü vedàna pàragå. 45. Lakkhaõe itihàse ca - sanighaõóu sakeñubhe Pa¤ca satàni vàceti - sadhamme pàramiü gato. 46. Lakkhaõànaü pavicayaü - bàvarissa naruttama Taõhacchida pakàsehi - mà no kaïkhàyitaü ahu. 47. Mukhaü jivhàya chàdeti - uõõassa bhamukantare Kosohitaü vatthaguyhaü - evaü jànàhi màõava. 48. Pucchamhi [PTS Page 006] [\q 6/] ka¤ci asuõanto - sutvà pa¤he vyàkate Vicinteti jano sabbo - vedajàto kata¤jalã. 49. Ko nu devo và bràhmà và - indo vàpi sujampati Manasà pucchite pa¤he - kametaü pañibhàsati. 50. Muddhaü muddhàdhipàtaü ca - bàvarã paripucchati Taü vyàkarohi bhagavà - kaïkhaü vinaya no ise, 1. Tamhi - su. [PTS.] 2. Vãtaraüsiüva hàõumaü - machasaü Vãtaraüsiva - [PTS.] 3. Paripuraü upàgataü - va, machasaü Paripuriü upàgataü - [PTS.] 4. Tãnassa - su. [PTS.] [BJT Page 12] [\x 12/] 51. Avijjà muddhàti jànàhi - vijjà muddhàdhipàtinã Saddhàsatisamàdhãhichandaviriyena saüyutà, 52. Tato vedena mahatà - santhambhitvàna1 màõavo Ekaüsaü ajinaü katvà - pàdesu sirasà patã. 53. Bàvarã bràhmaõo bhoto - saha sissehi màrisa Udaggacitto sumano - pàde vandati cakkhuma, 2 54. Sukhito bàvarã hotu - saha sissehi bràhmaõo Tvaü càpi sukhito hohi - ciraü jãvàhi màõava, 55. Bàvarissa3 va tumhaü4 và - sabbesaü sabbasaüsayaü Katàvakàsà pucchavho - yaü ki¤ci manasicchatha. 56. Sambuddhena katokàso - nisãditvàna pa¤jalã Ajito pañhamaü pa¤haü - tattha pucchi tathàgataü. Vatthugàthà niññhità 1. Satathamebhatvàna - machasaü. 2. Cakkhumà - su. 3. Bravarissava - si, va, a. Bàvàriyassa - su. Vi. 4. Tuyhaü - si, su. , Vi. [BJT Page 14] [\x 14/] 1. Ajitamàõava pucchà. 1-1 Kenassu nivuto loko (iccàyasmà ajito) Kenassu nappakàsati Kissàbhilepanaü bråhi Kiü su tassa mahabbhayaü. 1-2 Avijjàya [PTS Page 007] [\q 7/] nivuto loko (ajitàti bhagavà) Vevicchà5 pamàdà nappakàsati Jappàbhilepanaü bråmi Dukkhamassa mahabbhayaü. 1-3 Savanti sabbadhi sotà (iccàyasmà ajito) Sotànaü kiü nivàraõaü Sotànaü saüvaraü bråhi Kena sotà pithiyare1. 1-4 Yàni sotàni lokasmiü (ajitàni bhagavà) Sati tesaü nivàraõaü Sotànaü [PTS Page 008] [\q 8/] saüvaraü bråmi Pa¤¤àyete pithiyare. 1-5 Pa¤¤à ceva satã càpi2 (iccàyasmà ajito) Nàmaråpaü ca màrisa Etaü me puññho pabråhi Katthetaü uparujjhati. 1-6 Yametaü pa¤haü apucchi Ajita taü vadàmi te Yattha nàmaü ca råpaü ca Asesaü uparujjhati Vi¤¤àõassa nirodhena Etthetaü uparujjhati. 1-7 Ye [PTS Page 008] [\q 8/] ca saïkhàtadhammà3 se Ye ca sekhà puthå idha Tesaü me nipako iriyaü Puññho pabråhi màrisa. 1-8 Kàmesu nàbhigijjheyya Manasà nàvilo siyà Kusalo sabba dhammànaü4 Sato bhikkhu paribbaje. Ajitamàõava pucchà - niññhità 1. Vivicchà - ma. Cha. Saü. 2. Pióãyare - machasaü. 3. Satãceva - su. 4. Sabbata dhammà - va 5. Sabbadhammesu - sa [BJT Page 16] [\x 16/] 2. Tissametteyyamàõava pucchà 2-1 Ko'dha1 santusito loke (iccàyasmà tissa metteyyo) Kassa no santi (i¤jità) Ko ubhantamabhi¤¤àya Majjhe mantà na lippati2 Kaü [PTS Page 010] [\q 10/] bråsi mahàpuriso'ti Ko'dha sibbanimaccagà3? 2-2 Kàmesu brahmacariyavà (metteyyà'ti bhagavà) Vãtataõho sadà sato Saïkhàya nibbuto bhikkhu Tassa no santi i¤jità. 2-3 So ubhantamabhi¤¤àya Majjhe mantà na lippati Taü bråmi mahà puriso'ti So4'dha sibbanimaccagà. Tissametteyyamàõavapucchà niññhità. 3. Puõõakamàõava pucchà 3-1 Anejaü [PTS Page 011] [\q 11/] måladassàviü ( iccàyasmà puõõako) Atthi pa¤hena5 àgamaü Kiünissità isayo manujà Khattiyà bràhmaõà6 devatànaü Ya¤¤amakappayiüsu puthu7 idha loke Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü. 1. Ko idha santussito - va 2. Nalimpati - va 3. Majjhagà - va 4. Sodha - su 5. Pa¤henàgamaü - su 6. Bràhmaõa (dadaca) su 7. Puthådha - [PTS] [BJT Page 18] [\x 18/] 3-2 Ye keci 'me isayo manujà (puõõakà'ti bhagavà) Khattiyà bràhmaõà devatànaü Ya¤¤amakappayiüsu puthu idha loke âsiüsamànà1 [PTS Page 012] [\q 12/] puõõaka itthabhàvaü Jaraüsità ya¤¤amakappayiüsu. 3-3 Ye keci 'me isayo manujà (iccàyasmà puõõako) Khattiyà bràhmaõà devatànaü Ya¤¤amakappayiüsu puthu idha loke Kaccissu te bhagavà ya¤¤apathe appamattà Atàru jàtiü ca jaraü ca màrisa Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü. 3-4 âsiüsanti2 thomayanti abhijappanti juhanti (puõõakàti bhagavà) Kàmàbhijappanti3 pañicca làbhaü Te yàjayogà bhavaràgarattà Nàta4riüsu jàtijaranti bråmi. 3-5 Te [PTS Page 013] [\q 13/] ce nàtariüsu yàjayogà (iccàyasmà puõõako) Ya¤¤ehi jàti¤ca jara¤ca màrisa Atha ko carahi devamanussaloke Atàri jàtiü ca jaraü ca màrisa Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü. 3-6 Saïkhàya lokasmiü parovaràni5 (puõõakàti bhagavà) Yassi¤jitaü natthi kuhi¤ci loke Santo vidhåmo anãgho niràso Atàri so jàtijaranti bråmi'ti. Puõõakamàõava pucchà - niññhità 1. âsãsamànà - va 2. âsisanti - va 3. Kàmehi jappanti - añuvà 4. Nàtàriüsu - machasaü. 5. Paroparàni - va - [P T S.] [BJT Page 20] [\x 20/] 4. Mettagåmàõava pucchà 4-1 Pucchàmi [PTS Page 014] [\q 14/] taü bhagavà bråhi metaü (iccàyasmà mettagå) Ma¤¤àmi taü vedaguü bhàvitattaü Kutonu dukkhà1 samudàgatà ime Ye keci lokasmiü anekaråpà. 4-2 Dukkhassa ve maü2 pabhavaü apucchasi (mettagå'ti bhagavà) Taü te pavakkhàmi yathà pajànaü Upadhinidànà pabhavanti dukkhà Ye keci lokasmiü anekaråpà. 4-3 Yo [PTS Page 015] [\q 15/] ve3 avidvà upadhiü karoti Punappunaü dukkhamupeti mando Tasmà pajànaü4 upadhiü na kayirà Dukkhassa jàtippabhavànupassã. 4-4 Yantaü apucchimha akittayã5 no (iccàyasmà mettagå) A¤¤aü taü6 pucchàma7 tadiïgha bråhi Kathannu dhãrà vitaranti oghaü Jàti jaraü sokapariddavaü ca8 Taü me munã sàdhu viyàkarohi Tathà hi te vidito esa dhammo. 4-5 Kittayissàmi [PTS Page 016] [\q 16/] te dhammaü (mettagåti bhagavà) Diññhe9 dhamme anãtihaü Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattikaü. 4-6 Taü càhaü abhinandàmi Mahesi dhammamuttamaü Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattikaü. 1. Dukkhàya sadàgatà - su 2. Cemaü - va - vã 3. Yoce - va - vã 4. Tasmàbhijànaü - su 5. Akittiyã no - va - vi 6. A¤¤etvaü - vi 7. Pucchàmi - u - su 8. Paridevaüca - va - vã Pariddaüca - su 9. Diññheva dhammeva - va - su - vi [BJT Page 22] [\x 22/] 4-7 Yaü [PTS Page 017] [\q 17/] ki¤ci sampajànàsi1 (mettagå'ti bhagavà) Uddhaü adho tiriyaü càpi majjhe Etesu nandiü2 ca nivesanaü ca Panujja vi¤¤àõaü bhave na tiññhe. 4-8 Evaüvihàrã sato appamatto Bhikkhu caraü hitvà mamàyitàni Jàtiü jaraü sokapariddava¤ca3 Idheva vidvà pajaheyya dukkhaü. 4-9 Etàbhinandàmã [PTS Page 018] [\q 18/] vaco mahesino (iccàyasmà mettagå) Sukittitaü gotama nåpadhãkaü Addhà hi bhagavà pahàsi dukkhaü Tathà hi te vidito esa dhammo. 4-10 Te càpi nåna pajaheyyu dukkhaü Ye tvaü munã aññhitaü ovadeyya Taü taü namassàmi samecca nàga Appeva maü (bhagavà) aññhitaü ovadeyya. 4-11 Yaü bràhmaõaü vedaguü4 àbhija¤¤à (mettagå'ti bhagavà) Aki¤canaü kàmabhave asattaü Addhà hi so oghamimaü (atàri) Tiõõo ca pàraü akhilo akaïkho. 4-12 Vidvà [PTS Page 019] [\q 19/] ca yo5 vedagå naro idha Bhavàbhave saïgamimaü visajja So vãtataõho anãgho niràso Atàri so jàtijaranti bråmã ti. Mettagåmàõava pucchà - niññhità 1. Saüjànisi - va - vi 2. Nandi ca - va - vi 3. Paridevaüca - va - vi 4. Vedagumabhija¤¤à - su 5. Vidvàca so - [PTS.] [BJT Page 24] [\x 24/] 5. Dhotakamàõava pucchà 5-1 Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü (iccàyasmà dhotako) Vàcà'bhikaïkhàmi mahesi tuyhaü Tava sutvàna nigghosaü1 Sikkhe nibbànamattano. 5-2 Tena [PTS Page 020] [\q 20/] hàtappaü karohi (dhotakà'ti bhagavà) Idheva nipako sato Ito sutvàna nigghosaü Sikkhe nibbànamattano. 5-3 Passàmahaü deva manussaloke (iccàyasmà dhotako) Aki¤canaü bràhmaõamiriyamànaü Taü taü namassàmi samantacakkhu Pamu¤ca maü sakka2 kathaükathàhi. 5-4 Nàhaü [PTS Page 021] [\q 21/] sahissàmi3 pamocanàya (dhotakà'ti bhagavà) Kathaükathiü dhotaka ka¤ci loke Dhammaü ca seññhaü àjànamàno Evaü tuvaü oghamimaü taresi. 5-5 Anusàsa brahme karuõàyamàno (iccàyasmà dhotako) Vivekadhammaü yamahaü vija¤¤aü Yathàhaü4 àkàso'va avyàpajjamàno5 Idheva santo asito careyyaü. 5-6 Kittayissàmi te santiü6 (dhotakà'ti bhagavà) Diññhe dhamme anãtihaü Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattikaü. 1. Nighosaü - vi - va 2. Maü magga - vi - va 3. Sa gamissàmi - si - mu 4. Yathàhamàkàso - su 5. Abyàpajjhamàno - vi - va - [PTS.] 6. Te santi - vi - va [BJT Page 26] [\x 26/] 5-7 Taü1 [PTS Page 022] [\q 22/] càhaü abhinandàmi (iccàyasmà dhotako) Mahesi santi muttamaü Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattikaü. 5-8 Yaü ki¤ci sampajànàsi (dhotakà'ti bhagavà) Uddhaü adho tiriyaü càpi majjhe Etaü viditvà saïgo'ti loke Bhavàbhavàya màkàsi taõhanti. Dhotakamàõava pucchà - niññhità. 6. Upasãvamàõava pucchà 6-1 Eko ahaü sakka, mahantamoghaü (iccàyasmà upasãvo) Anissito no visahàmi tarituü2 ârammaõaü bråhi samantacakkhu Yaü nissito oghamimaü tareyyaü. 6-2 âki¤ca¤¤aü [PTS Page 023] [\q 23/] pekkhamàno satãmà (upasãvà'ti bhagavà) Natthãti nissàya tarassu oghaü Kàme pahàya virato kathàhi Taõhakkhayaü nattamahàbhipassa3. 6-3 Sabbesu kàmesu yo vãtaràgo (iccàyasmà upasãvo) âki¤ca¤¤aü nissito hitva a¤¤aü4 Sa¤¤à vimokkhe parame'dhimutto Tiññhe nu so tattha anànuyàyi5 [BJT Page 26] [\x 26/] 6-4 Sabbesu [PTS Page 024] [\q 24/] kàmesu yo vãtaràgo (upasãvàti bhagavà) âki¤ca¤¤aü nissito hitvama¤¤aü Sa¤¤àvimokkhe parame'dhimutto Tiññheyya so tattha anànuyàyã. 1. Taüvàhamabhinandàmi -så 2. Tàrituü ja-saü, 3. Ratatimahàbhipassa-va-vi 4. Hitvà ma¤¤aü-ma-cha-saü 5. Anànuvàyã-va-vi Adhimutto-[PTS] [BJT Page 28] [\x 28/] 6-5 Tiññhe ce so tattha anànuyàyã (iccàyasmà upasãvo) Yugampi vassànaü samantacakkhu Tattheva so sãtã siyà1 vimutto Cavetha2 vi¤¤àõaü tathàvidhassa. 6-6 Acci yathà vàtavegena khittà (upasãvà'ti bhagavà) Atthaü paleti na upeti saïkhaü Evaü munã nàmakàyà vimutto Atthaü paleti na upeti3 saïkhaü. 6-7 Atthaü [PTS Page 025] [\q 25/] gato so udvà4 so natthi (iccàyasmà upasãvo) Udàhu ve sassatiyà arogo Taü me munã sàdhu viyàkarohi Tathà hi te vidito esa dhammo. 6-8 Atthaü gatassa na pamàõamatthi (upasãvàti bhagavà) Yena naü vajju taü tassa natthi Sabbesu dhammesu samåhatesu Samåhatà vàdapathàpi sabbe'ti. Upasãvamàõava pucchà niññhità. 7. Nandamàõava pucchà 7-1 Santi [PTS Page 026] [\q 26/] loke munayo (iccàyasmà nando) Janà vadanti tayidaü kathaüsu ¥àõåpapannaü no muniü vadanti Udàhu ve jãvitenåpapannaü. 7-2 Na diññhiyà na sutiyà na ¤àõena (nandà'ti bhagavà) Munãdha nanda kusalà vadanti Viseni katvà anãghà niràsà Caranti ye te munayo'ti bråmi. 1. So tiyà vimutto-va-vi 2. Bhàvetha-u-va-vi 3. Nopeti-su 4. Udàtiso natthi-va-vi [BJT Page 30] [\x 30/] 7-3 Ye [PTS Page 027] [\q 27/] keci'me samaõabràhmaõà se (iccàyasmà nando) Diññhe1 sutenàpi vadanti suddhiü Sãlabbatenàpi vadanti suddhiü Anekaråpena vadanti suddhiü Kacci su te bhagavà tattha yathà carantà Atàru jàtiü ca jaraü ca màrisa Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü. 7-4 Ye keci'me samaõabràhmaõà se (iccàyasmà nando) Diññhe sutenàpi vadanti suddhiü Sãlabbatenàpi vadanti suddhiü Anekaråpena vadanti suddhiü Ki¤càpi te tattha yathà caranti Nàtariüsu jàtijaranti bråmi. 7-5 Ye [PTS Page 028] [\q 28/] keci'me samaõabràhmaõà se (iccàyasmà nando) Diññhe2 sutenàpi vadanti suddhiü Sãlabbatenàpi vadanti suddhiü Anekaråpena vadanti suddhiü. 7-6 Te3 ce munã bråhi anoghatiõõe4 Atha ko carahi devamanussaloke Atàri jàti¤ca jara¤ca màrisa Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü. 7-7 Nàhaü5 sabbe samaõabràhmaõà se (nandàti bhagavà) Jàti jaràya nivutà'ti bråmi Ye sådha diññhaü va sutaü mutaü và Sãlabbataü vàpi pahàya sabbaü Anekaråpampi pahàya sabbaü Taõhaü pari¤¤àya anàsavà se Te6 ve narà oghatiõõà'ti bråmi. 1. Diññhena-su Diññhasutena-va-vi-[PTS.] Diññhassutena-machasaü 2. Kaccissu-vi-va [PTS.] 3. Sace-u-su 4. Anoghatiõõo-u-va-vi 5. Nàvàhaü-va-vi 6. Ye te narà-u [BJT Page 32] [\x 32/] 7-8 Etàbhinandàmi [PTS Page 029] [\q 29/] vaco mahesino (iccàyasmà nando) Sukittitaü gotama nåpadhãkaü Ye sådha diññhaü va sutaü mutaü và Sãlabbataü vàpi pahàya sabbaü Anekaråpampi pahàya sabbaü Taõhaü pari¤¤àya anàsavà se Ahampi te oghatiõõà'ti bråmãti. Nandamàõava pucchà - niññhità. 8. Hemakamàõava pucchà 8-1 Ye me pubbe vyàkaüsu (iccàyasmà hemako) Huraü1 gotamasàsanà Iccàsi2 iti bhavissati Sabbaü taü itihãtihaü Sabbaü taü takkavaóóhanaü Nàhaü tattha abhiramiü. 8-2 Tvaü [PTS Page 030] [\q 30/] ca me dhammamakkhàhi Taõhà nigghàtanaü muni Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattikaü. 8-3 Idha diññhasutamuta3- Vi¤¤àtesu piyaråpesu hemaka Chandaràga4 vinodanaü Nibbànapadamaccutaü. 8-4 Etada¤¤àya ye5 satà Diññhadhammàbhinibbutà Upasantà ca te sadà Tiõõà loke visattikanti. Hemakamàõava pucchà - niññhità. 1. Hudaü-va-vi 2. Icchàmi iti-va-vi 3. Sutamutaü-su-va-vi 4. Chandàhañavinodanaü-va-vi 5. Etama¤¤àya mesata-va-vi [BJT Page 34] [\x 34/] 9. Todeyyamàõava pucchà 9-1 Yasmiü [PTS Page 031] [\q 31/] kàmà na vasanti (iccàyasmà todeyyo) Taõhà yassa na vijjati Kathaükathà ca yo tiõõo Vimokkho tassa kãdiso. 9-2 Yasmiü kàmà na vasanti (todeyyàti bhagavà) Taõhà yassa na vijjati Kathaükathà ca yo tiõõo Vimokkho tassa nàparo. 9-3 Niràsaso1 so uda àsasàno (iccàyasmà todeyyo) Pa¤¤àõavà2 so uda pa¤¤akappã Muniü ahaü sakka yathà vija¤¤aü Taü me viyàcikkha samantacakkhu. 9-4 Niràsàso [PTS Page 032] [\q 32/] so na so àsasàno (Pa¤¤àõavà) so na ca pa¤¤akappã Evampi todeyya muniü vijàna Aki¤canaü kàmabhave asattanti. Todeyyamàõava pucchà - niññhità. 10. Kappamàõava pucchà 10-1 Majjhe sarasmiü3 tiññhataü4 (iccàyasmà kappo) Oghe jàte mahabbhaye Jaràmaccuparetànaü Dãpaü5 pabråhi màrisa Tvaü ca me dãpamakkhàhi Yathayidaü nàparaü siyà. 1. Niràsaüso -[PTS.] 2. Pa¤¤ànaü và so -machasaü 3. Parasmiü -vã-va 4. Tiññhanti -va-vi 5. Disaü -va-vi [BJT Page 36] [\x 36/] 10-2 Majjhe [PTS Page 033] [\q 33/] sarasmiü tiññhitaü (kappàti bhagavà) Oghe jàte mahabbhaye Jaràmaccuparetànaü Dãpaü pabråmi kappa te. 10-3 Aki¤canaü1 anàdànaü Etaü dãpaü anàparaü Nibbànaü iti naü bråmi Jaràmaccuparikkhayaü. 10-4 Etada¤¤àya ye satà Diññhadhammàbhinibbutà Na te màravasànugà Na te màrassa paddhagåti. Kappamàõava pucchà - niññhità 11. Jatukaõõãmàõava pucchà 11-1 Sutvàna'haü (vãra) akàmakàmiü (iccàyasmà jàtukaõõã) Oghàtigaü puññhumakàmamàgamaü Santipadaü bråhi sahajanetta Yathàtacchaü bhagavà bråhi metaü, 11-2 Bhagavà [PTS Page 034] [\q 34/] hi kàme abhibhåyaü irãyati âdiccova pañhaviü tejã tejasà Parittapa¤¤assa me bhåripa¤¤a âcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤aü Jàtijaràya idha vippahànaü. 11-3 Kàmesu [PTS Page 035] [\q 35/] vinaya gedhaü (jatukaõõãti bhagavà) Nekkhammaü daññhu khemato Uggahitaü niratthaü và Mà te vijjittha ki¤canaü. 1. âki¤canaü-u-va-vã [BJT Page 38] [\x 38/] 11-4 Yaü pubbe taü visosehi1 Pacchà te màhu ki¤canaü Majjhe2 ce no gahessasi Upasanto carissasi. 11-5 Sabbaso nàma råpasmiü Vãtagedhassa2 bràhmaõa âsavà'ssa4 na vijjanti Yehi maccuvasaü vajeti. Jatukaõõãmàõava pucchà - niññhità. 12. Bhadràvudhamàõava pucchà 12-1 Okaü5 [PTS Page 036] [\q 36/] jahaü taõhacchidaü anejaü (iccàyasmà bhadràvudho) Nandiü jahaü oghatiõõaü vimuttaü Kappaü jahaü abhiyàce sumedhaü Sutvà nàgassa apanamissanti6 ito. 12-2 Nànà janà janapadehi saïgatà7 Tava vãra8 vàkyaü abhikaïkhamànà9 Tesaü tuvaü sàdhu viyàkarohi Tathà hi te vidito esa dhammo. 12-3 âdànataõhaü [PTS Page 037] [\q 37/] vinayetha sabbaü (bhadràvudhàti bhagavà Uddhaü adho tiriyaü càpi majjhe Yaü yaü hi lokasmiü upàdiyanti Teneva màro anveti jantuü. 12-4 Tasmà [PTS Page 038] [\q 38/] pajànaü na upàdiyetha Bhikkhu sato ki¤canaü sabbaloke âdànasatte iti pekkhamàno Pajaü imaü maccudheyye visattanti. Bhadràvudhamàõava pucchà - niññhità. 1. Vãsoseti-su Vãsodheti-vã-ka Vinodeti-va 2. Macche-va-ka-vi 3. Vãtarovassa-va-ka-vi 4. âsavàya-va-ka-vã 5. Ogha-va-vã-ka 6. Aghanavissanti-va-vã-ka 7. Saükatà-va-vã-ka 8. Dhãra-va-vã-ka 9. Abhisaükhamàno-va-vã-ka [BJT Page 40] [\x 40/] 13. Udayamàõava pucchà 13-1 Jhàyiü virajamàsãnaü1 (iccàyasmà udayo) Katakiccaü anàsavaü Pàraguü sabbadhammànaü Atthi pa¤hena àgamaü A¤¤àvimokkhaü pabråhi Avijjàya pabhedanaü. 13-2 Pahànaü [PTS Page 039] [\q 39/] kàma2cchandànaü (udayàti bhagavà) Domanassàna våbhayaü Thãnassa ca panådanaü Kukkuccànaü nivàraõaü 13-3 Upekkhà sati saüsuddhaü Dhammatakkapurejavaü A¤¤àvimokkhaü pabråmi Avijjàya pabhedanaü. 13-4 Kiü su saüyojano loko (iccàyasmà udayo) Kiü su tassa vicàraõaü Kissassa3 vippahànena Nibbànamiti vuccati. 13-5 Nandisaüyojano [PTS Page 040] [\q 40/] loko (udayàti bhagavà) Vitakkassa vicàraõà Taõhàya vippahànena Nibbànaü iti vuccati. 13-6 Kathaü satassa carato (iccàyasmà udayo) Vi¤¤àõaü uparujjhati Bhagavantaü puññhumàgamma Taü suõoma vaco tava. 13-7 Ajjhattaü ca bahiddhà ca Vedanaü nàbhinandato Evaü satassa carato Vi¤¤àõaü uparujjhatãti. Udayamàõavapucchà - niññhità 1. Jhàyã vãrajaü àsinaü-[PTS] 2. Kàmachandànaü-su 3. Kiü yassa vippahànena-ma-va vã-ka [BJT Page 42] [\x 42/] 14. Posàlamàõava pucchà 14-1 Yo atãtaü àdisati (iccàyasmà posàlo) Anejo chinnasaüsayo Pàraguü sabbadhammànaü Atthi pa¤hena àgamaü. 14-2 Vibhåtaråpasa¤¤issa [PTS Page 041] [\q 41/] sabbakàyappahàyino Ajjhattaü ca bahiddhà ca Natthi ki¤cãti passato ¥àõaü sakkànupucchàmi1 Kathaü neyyo tathàvidho. 14-3 Vi¤¤àõaññhitiyo sabbà (posàlàti bhagavà) Abhijànaü tathàgato Tiññhantamenaü jànàti Dhimuttaü tapparàyaõaü. 14-4 âki¤ca¤¤àsambhavaü ¤atvà2 Nandi saüyojanaü iti Evametaü3 abhi¤¤àya Tato tattha vipassati Etaü ¤àõaü tathà tassa Bràhmaõassa vusãmato'ti. Posàlamàõava pucchà - niññhità. Mogharàjamàõava pucchà 15-1 Dvàhaü [PTS Page 042] [\q 42/] sakkaü apucchissaü4 (iccàyasmà mogharàjà) Na me (vyàkàsi) cakkhumà Yàva tatiyaü ca (devãsi5) Vyàkarotãti me sutaü. 1. Sakkannu- -va-vã-ka 2. Sambhavaü -usu 3. Evamevaü -kesumi. 4. Apucchiyaü -va-vã-ka 5. Desiva -vã-ka [BJT Page 44] [\x 44/] 15-2 Ayaü loko paro loko Brahmaloko sadevako Diññhinte1 nàbhijànàti Gotamassa yasassino. 15-3 Evaü2 [PTS Page 043] [\q 43/] abhikkantadassàviü Atthi pa¤hena àgamaü Kathaü lokaü avekkhantaü Maccuràjà na passati. 15-4 Su¤¤ato lokaü avekkhassu Mogharàja sadà sato Attànudiññhiü åhacca Evaü maccutaro siyà Evaü lokaü avekkhantaü Maccuràjà na passatãti. Mogharàjamàõava pucchà - niññhità 16. Piïgiyamàõava pucchà 16-1 Jãõõo'hamasmi [PTS Page 044] [\q 44/] abalo vãtavaõõo (iccàyasmà piïgiyo) Nettà na suddhà savaõaü na phàsu Màhaü nassaü momuho antarà'va âcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤aü Jàtijaràya idha vippahànaü. 16-2 Disvàna råpesu viha¤¤amàne (piïgiyàti bhagavà) Ruppanti råpesu janà pamattà Tasmà tuvaü piïgiya appamatto Jahassu råpaü apunabbhavàya. 1. Diññhante-katthaci. 2. Etaü-su. [BJT Page 46] [\x 46/] 16-3 Disà [PTS Page 045] [\q 45/] catasso vidisà catasso (iccàyasmà piïgiyo) Uddhaü adho dasadisà imàyo Na tuyhaü adiññhaü asutaü amutaü Atho avi¤¤àtaü ki¤ci natthi loke âcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤aü Jàtijaràya idha vippahànaü. 16-4 Taõhàdhipanne manuje pekkhamàno (piïgiyàti bhagavà) Santàpajàte jarasà parete Tasmà tuvaü piïgiya appamatto Jahassu taõhaü apunabbhavàyàti. Piïgiyamàõava pucchà - niññhità Idamavoca bhagavà magadhesu viharanto pàsàõake cetiye parivàrakasoëasànaü1 bràhmaõànaü ajjhaññho puññho puññho pa¤haü2 vyàkàsi, ekamekassa [PTS Page 046] [\q 46/] cepi pa¤hassa atthama¤¤àya dhammama¤¤àya dhammànudhammaü pañipajjeyya gaccheyyeva jaràmaraõassa pàraü. Pàraü gamanãyà ime dhammà ti tasmà imassa dhammapariyàyassa pàràyanaütveva adhivacanaü. 1. Ajito tissa metteyyo - puõõako atha mettagu Dhotako [PTS Page 047] [\q 47/] upasãvo ca - nando ca atha hemako 2. Todeyyakappà dubhayo - jatukaõõã ca paõóito Bhadràvudho udayo ca - posàlo càpi bràhmaõo Mogharàjà ca medhàvã - piïgiyo ca mahàisã 3. Ete buddhaü upàga¤chuü3 - sampannacaraõaü isiü Pucchantà4 nipuõo pa¤he - buddhaseññhaü upàgamuü. 4. Tesaü buddho vyàkàsi - pa¤he puññho yathàtathaü Pa¤hànaü veyyàkaraõena - tosesi bràhmaõe munã. 1. Parivàraka soëasannaü-[P. T. S.] 2. Pa¤he-sã. 3. Upagacchuü-va, vã, ka. 4. Pucchaü dàni pure pa¤he-va, vã, ka. [BJT Page 48] [\x 48/] 5. Te1 tosità [PTS Page 048] [\q 48/] cakkhumatà - buddhenàdiccabandhunà Brahmacariyamacariüsu - varapa¤¤assa santike. 6. Ekamekassa pa¤hassa - yathà buddhena desitaü Tathà yo pañipajjeyya - gacche pàraü apàrato2 7. Apàrà pàraü gaccheyya - bhàvento maggamuttamaü Maggo so pàraü gamanàya - tasmà pàràyanaü iti. 8. Pàràyanamanugàyissaü [PTS Page 049] [\q 49/] (iccàyasmà piïgiyo) Yathà addakkhi tathà akkhàsi Vimalo bhåri medhaso Nikkàmo nibbano nàgo3 Kissa hetu musà bhaõe. 9. Pahãnamalamohassa Mànamakkhappahàyino Handàhaü kittayissàmi Giraü vaõõupasaühitaü. 10. Tamonudo [PTS Page 050] [\q 50/] buddho samantacakkhu Lokantagå sabbabhavàtivatto Anàsavo sabbadukkhappahãno Saccavhayo brahme upàsito me. 11. Dvijo yathà kubbanakaü pahàya Bahupphalaü kànanamàvaseyya Evaü pahaü appadasse pahàya Mahodadhiü haüsarivajjhapatto. 12. Ye [PTS Page 051] [\q 51/] me pubbe viyàkaüsu4 Huraü gotama sàsanà Iccàsãti bhavissati Sabbaü taü itihãtihaü Sabbaü taü takkavaóóhanaü. 1. Tatomanà cakkhumatà-va, vã, ka. 2. Apàgato-va, vã, ka. 3. Nàtho-u, su. 4. Vyàkaüsu-sã. [BJT Page 50] [\x 50/] 13. Eko [PTS Page 051] [\q 51/] tamanudàsãno Jutimà1 so pabhaïkaro Gotamo bhåripa¤¤àõo Gotamo bhårimedhaso. 14. Yo [PTS Page 052] [\q 52/] me dhammamadesesi Sandiññhikamakàlikaü Taõhakkhayamanãtikaü Yassa natthi upamà kvaci. 15. Kinnu tamhà vippavassi2 Muhuttampi piïgiya Gotamà bhåripa¤¤àõà Gotamà bhårimedhasà. 16. Yo te dhammamadesesi Sandiññhikamakàlikaü Taõhakkhayamanãtikaü Yassa natthi upamà kvaci. 17. Nàhaü tamhà vippavasàmi Muhuttampi bràhmaõa Gotamà bhåripa¤¤àõà Gotamà bhårimedhasà. 18. Yo me dhammamadesesi Sandiññhikamakàlikaü Taõhakkhayamanãtikaü Yassa natthi upamà kvaci. 19. Passàmi [PTS Page 053] [\q 53/] naü manasà cakkhunà va Rattiü divaü bràhmaõa appamatto Namassamàno 'vivasemi rattiü Teneva ma¤¤àmi avippavàsaü. 1. Jàtimà si- 2. Vãppavasàsi-va, vã, ka [BJT Page 52] [\x 52/] 20. Saddhà ca pãtã ca mano satã ca Nàpenti me gotamasàsanamhà Yaü yaü disaü vajati bhåripa¤¤o Sa tena teneva nato'hamasmi. 21. Jiõõassa [PTS Page 054] [\q 54/] me dubbalathàmakassa Teneva kàyo na paleti tattha Saükappayattàya* vajàmi niccaü. Manohi me bràhmaõa tena yutto. 22. Païke sayàno pariphandamàno Dãpà dãpaü uppalaviü1 Athaddasàsiü sambuddhaü Oghatiõõamanàsavaü. 23. Yathà ahu vakkali muttasaddho Bhadràvudho àëavi gotamo ca Evameva tvampi pamu¤cassu saddhaü Gamissasi tvaü piïgiya maccudheyyassa2 pàraü. 24. Esa [PTS Page 055] [\q 55/] bhãyo pasãdàmi Sutvàna munino vaco Vivattacchaddo3 sambuddho Akhilo pañibhànavà. 25. Adhideve abhi¤¤àya Sabbaü vedi parovaraü4 Pa¤hànantakaro satthà Kaïkhãnaü pañijànataü. 26. Asaühãraü [PTS Page 056] [\q 56/] asaükuppaü Yassa natthi upamà kvaci Addhà gamissàmi na mettha kaïkhà Evaü maü dhàrehi adhimuttacittanti. Piïgiyasuttantaü soëasi Pàràyanavaggo niññhito * Saükappayantàya-machasaü 1. Upallavãü-machasaü, [PTS.] Upallaviü-va, vã, ka, 2. Maccudheyyapàraü-u, [PTS.] Maccudheyye pàraü-su 3. Vivañacchado-va, vã, [PTS.] Vivaññacchado-machasaü 4. Paro paraü-machasaü, [PTS.] [BJT Page 54] [\x 54/] 1. Ajita sutta niddeso 1-1 Kenassu nivuto loko (iccàyasmà ajito) Kenassu nappakàsati Kissàbhilepanaü bråsi Kiü su tassa mahabbhayaü. Kenassu nivuto lokoti: nirayaloko tiracchànaloko pettivisayaloko1 manussaloko devaloko khandhaloko dhàtuloko àyatanaloko ayaü loko paro loko brahmaloko devaloko ayaü vuccati loko, ayaü loko kena àvuto nivuto ovuto2 pihito pañicchanno pañikujjitoti 'kenassu nivuto loko'. Iccàyasmà ajitoti: iccàti: padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo3 bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Ajitoti: tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpoti 'iccàyasmà ajito'. Kenassu nappakàsatãti: kena loko nappakàsati na bhàsati na tapati na virocati na ¤àyati na pa¤¤àyatãti 'kenassu nappakàsatãti'. Kissàbhilepanaü bråsãti: kiü lokassa lepanaü lagganaü bandhanaü upakkileso. Kena loko litto saülitto upalitto kiliññho saükiliññho makkhito saüghaññho laggo laggito paëibuddho. Bråsi: àcikkhasi desesi pa¤¤apesi paññhapesi vivarasi vibhajasi uttànãkarosi pakàsesãti 'kissàbhilepanaü bråsi'. Kiüsu tassa mahabbhayanti: kiü lokassa bhayaü mahabbhayaü pãëanaü ghaññanaü upaddavo upasaggoti. 'Kiüsu tassa mahabbhayaü'. Tenàha so bràhmaõo- Kenassu nivuto loko Kenassu nappakàsati Kissàbhilepanaü bråsi Kiüsu tassa mahabbhayanti. 1. Pittivãsayaloko-syà 2. Ophuño-va, ka, syà 3. Akkharasamuccayo-pa [BJT Page 56] [\x 56/] 1-2 Avijjàya nivuto loko (ajitàti bhagavà) Vivicchà1 pamàdà nappakàsati Jappàbhilepanaü bråmi Dukkhamassa mahabbhayaü. Avijjàya nivuto lokoti: avijjàti: dukkhe a¤¤àõaü dukkhasamudaye a¤¤àõaü dukkhanirodhe a¤¤àõaü dukkhanirodhagàminiyà-pañipadàya a¤¤àõaü pubbante a¤¤àõaü aparante a¤¤àõaü pubbantàparante a¤¤àõaü idappaccayatàpañiccasamuppannesu dhammesu a¤¤àõaü yaü evaråpaü a¤¤àõaü adassanaü anabhisamayo ananubodho asambodho appañivedho asaïgàhanà apariyogàhanà asamapekkhanà apaccavekkhanà apaccakkhakammaü dummejjhaü bàlyaü asampaja¤¤aü moho pamoho sampamoho avijjà avijjogho avijjàyogo avijjànusayo avijjàpariyuññhànaü avijjàlaïgã moho akusalamålaü, ayaü vuccati avijjà. Lokoti: nirayaloko tiracchànaloko pettivisayaloko manussaloko devaloko khandhaloko dhàtuloko àyatanaloko, ayaü loko paroloko brahmaloko devaloko, ayaü vuccati 'loko'. Ayaü loko imàya avijjàya àvuto nivuto ovuto pihito pañicchanno pañikujjito'ti 'avijjàya nivuto loko'. Ajitàti: bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati. Bhagavàti: gàravàdhivacanaü, apica bhaggaràgoti bhagavà, bhaggadosoti bhagavà, bhaggamohoti bhagavà, bhaggamànoti bhagavà, bhaddadiññhãti bhagavà, bhaggakaõñhakoti bhagavà, bhaggakilesoti bhagavà, bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà, bhavànaü antakaroti bhagavà, bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà. Bhajã và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni2 pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyàkàni pañisallànasàruppànãti bhagavà, bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà, bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà, 1. Vevãcchà-pa 2. Ara¤¤avanapatthàni-machasaü [BJT Page 58] [\x 58/] Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü àruppasamàpattãnanti bhagavà1 bhàgã, và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà, bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà, bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü na pitarà kataü na bhàtarà kataü na bhaginiyà kataü na mittàmaccehi kataü na ¤àtisàlohitehi kataü na samaõabràhmaõehi kataü na devatàhi kataü vimokkhantikamenaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti. Vivicchà pamàdà nappakàsatãti: vivicchà vuccati pa¤ca macchariyàni àvàsamacchariyaü kulamacchariyaü làbhamacchariyaü vaõõamacchariyaü dhammamacchariyaü yaü evaråpaü maccheraü maccharàyanà maccharàyitattaü vevicchaü kadariyaü kañuka¤cukatà aggahitattaü cittassa idaü vuccati macchariyaü. Api ca khandhamacchariyampi macchariyaü. Dhàtumacchariyampi macchariyaü. âyatanamacchariyampi macchariyaü. Gàho vuccati macchariyaü. Pamàdo vattabbo: kàyaduccarite và vacãduccarite và manoduccarite và pa¤casu và kàmaguõesu2 cittassa vossaggo vossaggànuppadànaü kusalànaü và dhammànaü bhàvanàya asakkaccakiriyatà asàtaccakiriyatà (anavaññhitakiriyatà) olãnavuttità nikkhittachandatà nikkhittadhuratà anàsevanà abhàvanà abahulãkammaü anadhiññhànaü ananuyogo pamàdo, yo evaråpo pamàdo pamajjanà pamajjitattaü ayaü vuccati pamàdo. 1. Arupasamàpattãnaü-machasaü 2. Pa¤cakàmaguõesuvà-vi, ka [BJT Page 60] [\x 60/] Vivicchà pamàdà nappakàsatãti: iminà ca macchariyena iminà ca pamàdena loko nappakàsati na bhàsati na tapati na virocati na ¤àyati na pa¤¤àyatãti ''vivicchà pamàdà nappakàsati''. Jappàbhilepanaü bråmãti: jappà vuccati taõhà yo ràgo sàràgo anunayo anurodho1 nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤jananã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà2 àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sineho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyi tattaü puccha¤cikatà3 sàdukamyatà4 adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà samapatthanà kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màràmisaü màravisayo màranivàso màragocaro màrabandhanaü taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulà taõhàsamuddo abhijjhà lobho akusalamålaü ayaü vuccati jappà, lokassa lepanaü lagganaü bandhanaü upakkileso imàya jappàya loko litto saülitto upalitto kiliññho saükiliññho makkhito5 saüsaññho laggo laggito6 palibuddhoti bråmi àcikkhàmi desemi pa¤¤apemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànãkaromi pakàsemãti 'jappàbhilepanaü bråmi. ' 1. Anubodho-va, ka 2. Vãsatà-sa 3. Puccha¤cakatà-sa 4. Sàdhukamyatà-machasaü 5. Makkhitto-machasaü 6. Lagito-pa [BJT Page 62] [\x 62/] Dukkhamassa mahabbhayanti: dukkhanti jàtidukkhaü jaràdukkhaü vyàdhidukkhaü maraõadukkhaü sokaparidevadukkhaü domanassupàyàsadukkhaü nerayikaü dukkhaü tiracchànayonikaü dukkhaü1 pettivisayikaü dukkhaü mànusakaü dukkhaü gabbhokkantimålakaü dukkhaü gabbhaññhitimålakaü dukkhaü gabbhavuññhànamålakaü2 dukkhaü jàtassa upanibandhakaü dukkhaü jàtassa paràdheyyakaü dukkhaü attåpakkamadukkhaü paråpakkamadukkhaü saïkhàradukkhaü viparinàmadukkhaü cakkhurogo sotarogo ghànarogo jivhàrogo kàyarogo sãsarogo kaõõarogo mukharogo dantarogo kàso sàso pinàso óaho jaro kucchirogo mucchà pakkhandikà3 sålà visåcikà kuññhaü gaõóo kilàso soso apamàro daddu kaõóu kacchu rakhasà vitacchikà lohitapittaü4 madhumeho aüsà piëakà bhagandalà pittasamuññhànà àbàdhà semhasamuññhànà àbàdhà vàtasamuññhànà àbàdhà sannipàtikà àbàdhà utuparinàmajà àbàdhà visamaparihàrajà àbàdhà opakkamikà àbàdhà kammavipàkajà àbàdhà sãtaü uõhaü jighacchà pipàsà uccàro passàvo óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassaü dukkhaü màtumaraõaü dukkhaü5 pitumaraõaü dukkhaü bhàtumaraõaü dukkhaü bhaginãmaraõaü dukkhaü puttamaraõaü dukkhaü dhãtumaraõaü dukkhaü ¤àtivyasanaü dukkhaü bhogavyasanaü dukkhaü sãlavyasanaü dukkhaü diññhivyasanaü dukkhaü yesaü dhammànaü àdito samudàgamanaü pa¤¤àyati atthaügamato nirodho pa¤¤àyati kammasannissito vipàko vipàkasannissitaü kammaü nàmasannissitaü råpaü råpasannissitaü nàmaü jàtiyà anugataü jaràya anusañaü6 byàdhinà abhibhåtaü maraõena abbhàhataü dukkhe patiññhitaü atàõaü aleõaü asaraõaü asaraõãbhåtaü, idaü vuccati dukkhaü. Idaü dukkhaü lokassa bhayaü mahabbhayaü pãëanaü ghañanaü upaddavo upasaggoti ''dukkhamassa mahabbhayaü'' Tenàha bhagavà: Avijjà nivuto loko (ajitàti bhagavà) Vivicchà pamàdà nappakàsati Jappàbhilepanaü bråmi Dukkhamassa mahabbhayanti. 1-3 Savanti sabbadhi sotà (iccàyasmà ajito) Sotànaü kiü nivàraõaü Sotànaü saüvaraü bråhi Kena sotà pithiyare. 1. Tiracchànayoni dukkhaü-pa 2. Gabbhà uññhànamålakaü-va, ka 3. Pakkhantikà-va, ka 4. Lohitaü pittaü-machasaü 5. Màtumaraõa dukkhaü-machasaü 6. Anusaññhaü-machasaü [BJT Page 64] [\x 64/] Savanti sabbadhi sotàti: sotàti taõhà soto diññhi soto kilesasoto duccaritasoto avijjàsoto. Sabbadhãti sabbesu àyatanesu. Savantãti savanti àsavanti sandanti pavattanti cakkhuno råpe savanti àsavanti sandanti pavattanti sotato sadde savanti àsavanti sandanti pavattanti ghànato gandhe savanti àsavanti sandanti pavattanti jivhàto rase savanti àsavanti sandanti pavattanti kàyato (phoññhabbe) savanti àsavanti sandanti pavattanti manato dhamme savanti àsavanti sandanti pavattanti, cakkhuto råpataõhà savanti àsavanti sandanti pavattanti' sotato saddataõhà savanti àsavanti sandanti pavattanti ghànato gandhataõhà savanti àsavanti sandanti pavattanti jivhàto rasataõhà savanti àsavanti sandanti pavattanti kàyato phoññhabbataõhà savanti àsavanti sandanti pavattanti manato dhammataõhà savanti àsavanti sandanti pavattantãti ''savanti sabbadhi sotà''. Iccàyasmà ajitoti: iccàti: padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Ajitoti: tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpoti 'iccàyasmà ajito'. Sotànaü kiü nivàraõanti- sotànaü kiü àvaraõaü nãvaraõaü saüvaraõaü rakkhaõaü gopananti ''sotànaü kiü nivàraõaü'' Sotànaü saüvaraü bråhãti sotànaü àvaraõaü nãvaraõaü saüvaraõaü rakkhaõaü gopanaü bråhi àcikkha desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti ''sotànaü saüvaraü bråhi. '' Kena sotà pithiyareti kena sotà pithãyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattantãti ''kena sotà pithiyare. '' Tenàha so bràhmaõo: Savanti sabbadhi sotà (iccàyasmà ajito) Sotànaü kiü nivàraõaü Sotànaü saüvaraü bråhi Kena sotà pithãyareti. [BJT Page 66] [\x 66/] 1-4 Yàni sotàni lokasmiü (ajitàti bhagavà) Sati tesaü nivàraõaü Sotànaü saüvaraü bråmi Pa¤¤àyete pithãyare. Yàni sotàni lokasminti: yàni etàni sotàni mayà kittitàni pakittitàni àcikkhitàni desitàni pa¤¤àpitàni paññhapitàni vivaritàni vibhajitàni uttànãkatàni pakàsitàni, seyyathãdaü: taõhà soto diññhisoto kilesasoto duccaritasoto avijjàsoto, lokasminti - apàyaloke manussaloke devaloke khandhaloke dhàtuloke àyatanaloketi ''yàni sotàni lokasmiü''. Ajitàti bhagavà: taü bràhmaõaü nàmena àlapati. Sati tesaü nivàraõanti: satã ti yà sati anussati patissati sati saraõatà1 dhàraõatà apilàpanatà asammussanatà2 sati satindriyaü satibalaü sammàsati (satisambojjhaïgo) ekàyano maggo, ayaü vuccati sati. Nivàraõanti àvaraõaü nãvaraõaü saüvaraõaü rakkhaõaü gopananti ''sati tesaü nivàraõaü''. Sotànaü saüvaraü bråmãti: sotànaü àvaraõaü nãvaraõaü saüvaraõaü rakkhaõaü gopanaü, bråmi àcikkhàmi desehi pa¤¤àpehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkaromi pakàsemãti ''sotànaü saüvaraü bråmi'' Pa¤¤àyete pithiyareti: ''pa¤¤à''ti yà pa¤¤à pajànanà amoho dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà uparikkhà bhårã medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi. Pa¤¤àyete. 9 Pithiyareti: pa¤¤àya ete sotà pithãyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. . 3''Sabbe saükhàrà aniccà''ti jànato passato pa¤¤àya ete sotà3 pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. ''Sabbe saïkhàrà dukkhà''ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. ''Sabbe saïkhàrà anattà''ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. 1. Pañissati saraõatà-machasaü 2. Asammuyhanatà-va, -ka 3. Ete sotàni-machasaü [BJT Page 68] [\x 68/] ''Avijjàpaccayà saïkhàrà''ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. ''Saïkhàrapaccayà vi¤¤àõa''nti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Vi¤¤àõapaccayà nàmaråpanti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Nàmaråpapaccayà salàyatananti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Salàyatanapaccayà phasso'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Phassapaccayà vedanà'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Vedanàpaccayà taõhà'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Taõhàpaccayà upàdànanti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Upàdànapaccayà bhavo'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Bhavapaccayà jàtã'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Jàtipaccayà jaràmaraõanti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Avijjànirodhà saïkhàranirodho'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Saïkhàranirodhà vi¤¤àõanirodho'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Vi¤¤àõanirodhà nàmaråpanirodho'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Nàmaråpanirodhà salàyatananirodho'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Salàyatananirodhà phassanirodho'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Phassanirodhà vedanànirodho'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Vedanànirodhà taõhànirodho'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Taõhànirodhà upàdànanirodho'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Upàdànanirodhà bhavanirodho'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Bhavanirodhà jàtinirodho'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Jàtinirodhà jaràmaraõanirodho'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Idaü dukkhanti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Ayaü dukkhasamudayoti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Ayaü dukkhanirodhoti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadàti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Ime1 àsavà'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Ayaü àsavanirodhoti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Ime dhammà abhi¤¤eyyàti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Ime dhammà pari¤¤eyyàti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Ime dhammà pahàtabbàti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Ime dhammà bhàvetabbàti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Ime dhammà sacchikàtabbàti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. 1. Ime dhammà-machasaü [BJT Page 70] [\x 70/] Channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Pa¤cannaü upàdànakkhandhànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Catunnaü mahàbhåtànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattanti. Yaü ki¤ci samudayadhammaü taü nirodhadhammanti jànato passato pa¤¤àyete sotà pithiyanti pacchijjanti na savanti na àsavanti na sandanti nappavattantãti. ''Pa¤¤àyete pithiyare'' Tenàha bhagavà: ''Yàni sotàni lokasmiü (ajitàti bhagavà) Sati tesaü nivàraõaü Sotànaü saüvaraü bråmi Pa¤¤àyete pithãyare''ti. 1-5 Pa¤¤à ceva satã càpi (iccàyasmà ajito). Nàmaråpa¤ca màrisa Etaü me puññho pabråhi Katthetaü uparujjhati. Pa¤¤à ceva satã càpãti: pa¤¤à'ti yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà uparikkhà bhårã medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo1 pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi. Satã ti yà sati anussati patissati sati saraõatà dhàraõatà apilàpanatà asammussanatà2 sati satindriyaü satibalaü sammàsati satisambojjhaïgo ekàyano maggo, ayaü vuccati sati. Nivàraõanti àvaraõaü nãvaraõaü saüvaraõaü rakkhaõaü gopananti sammàsatãti ''pa¤¤à ceva satã càpi''. Iccàyasmà ajito. Iccàti: padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo3 bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Ajitoti: tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpoti 'iccàyasmà ajito'. Nàmaråpa¤ca màrisàti 'nàma'nti cattàro arupino khandhà. ''Råpanti cattàro ca mahàbhåtà catunnaü ca mahàbhåtànaü2 upàdàyaråpaü 'màrisà'ti piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'màrisàti'. ''Nàmaråpaü ca màrisa''. 1. Pañodo - va, ka 2. Catunnaü mahàbhåtànaü - ka [BJT Page 72] [\x 72/] Etaü me puññho pabråhãti 'etaü me'ti yaü pucchàmi yaü yàcàmi1 yaü ajjhesàmi yaü pasàdemi. Puññhoti pucchito yàcito ajjhesito pasàdito. Pabråhãti bråhi àcikkhàhi desehi pa¤¤àpehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti. ''Etaü me puññho pabråhi''. Katthetaü uparujjhatãti katthetaü nirujjhati våpasammati atthaügacchati pañippassambhatãti ''katthetaü uparujjhati'' Tenàha so bràhmaõo: ''Pa¤¤à ceva satã càpi (iccàyasmà ajito) Nàmarupa¤ca màrisa Etaü me puññho pabråhi Katthetaü uparujjhatã''ti. 1-6 Yametaü pa¤haü apucchi - ajita, taü vadàmi te Yattha nàmaü ca råpaü ca - asesaü uparujjhati Vi¤¤àõassa nirodhena - etthetaü uparujjhati. Yametaü pa¤haü apucchãti = yametanti pa¤¤a¤ca sati¤ca nàmaråpa¤ca. Apucchãti apucchasi ayàcasi2 ajjhesasi3 pasàdesãti. ''Yametaü pa¤haü apucchi'', Ajita taü vadàmi te'ti ''ajità''ti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati. Tanti pa¤¤a¤ca sati¤ca nàmaråpa¤ca. Vadàmãti vadàmi - àcikkhàmi desemi pa¤¤àpemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànãkaromi pakàsemãti. ''Ajita taü vadàmi te''. Yattha nàma¤ca råpa¤ca asesaü uparujjhatãti ''nàmanti'': cattàro aråpino khandhà, råpanti: cattàro ca mahàbhåtà catunnaü ca mahàbhåtànaü upàdàyaråpaü. Asesanti sabbena sabbaü sabbathà4 sabbaü asesaü nissesaü pariyàdiyanavacanametaü ''asesanti. Uparujjhatãti nirujjhati våpasammati atthaü gacchati pañippassambhatãti ''yattha nàma¤ca råpa¤ca asesaü uparujjhati''. 1. âyàcàmi-pa, 2. Yàcasi-machasaü Pariyàcasi-sã 3. Ajjhesi-va, ka, machasaü 4. Sabbadà-machasaü [BJT Page 74] [\x 74/] ''Vi¤¤àõassa nirodhena etthetaü uparujjhatãti:'' sotàpattimagga¤àõena abhisaükhàravi¤¤àõassa nirodhena satta bhave ñhapetvà anamatagge saüsàre ye uppajjeyyuü1 nàmaü ca råpaü ca etthete nirujjhanti våpasammanti atthaü gacchanti pañippassambhanti, sakadàgàmimagga¤àõena abhisaükhàravi¤¤àõassa nirodhena dve bhave ñhapetvà pa¤casu bhavesu ye uppajjeyyuü nàmaü ca råpaü ca etthete nirujjhanti våpasammanti atthaü gacchanti pañippassambhanti. Anàgàmimagga¤àõena abhisaükhàravi¤¤àõassa nirodhena ekaü bhavaü2 råpadhàtuyà và aråpadhàtuyà và ye uppajjeyyuü nàmaü ca råpaü ca etthete nirujjhanti våpasammanti atthaü gacchanti pañippassambhanti. Arahattamagga¤àõena abhisaükhàravi¤¤àõassa nirodhena ye uppajjeyyuü nàmaü ca råpaü ca etthete nirujjhanti våpasammanti atthaü gacchanti pañippassambhanti. Arahato anupàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbàyantassa carimavi¤¤àõassa nirodhena pa¤¤à ca sati ca nàmaü ca råpaü ca etthete nirujjhanti våpasammanti atthaü gacchanti pañippassambhantãti 'vi¤¤àõassa nirodhena etthetaü uparujjhati' Tenàha bhagavà: Yametaü pa¤haü apucchi - ajita taü vadàmi te Yattha nàma¤ca råpa¤ca - asesaü uparujjhati Vi¤¤àõassa nirodhena - etthetaü uparujjhatãti. 1. Saüsàre uppajjeyyuü-machasaü 2. Ekabhavaü-machasaü [BJT Page 76] [\x 76/] 1-7 Ye ca saïkhàtadhammà1 se - ye ca sekhà puthå idha Tesaü me nipako iriyaü - puññho pabråhi màrisa. Ye ca saïkhàtadhammà se'ti: ''saïkhàtadhammà'' vuccanti arahanto khãõàsavà, kiükàraõà saïkhàtadhammà1 vuccanti arahanto khãõàsavà. Te saïkhàtadhammà ¤àtadhammà tulitadhammà tãritadhammà vibhåtadhammà vibhàvitadhammà 'sabbe saïkhàrà aniccà'ti saïkhàtadhammà ¤àtadhammà tulitadhammà tãritadhammà vibhåtadhammà vibhàvitadhammà 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti saïkhàtadhammà ¤àtadhammà tulitadhammà tãritadhammà vibhåtadhammà vibhàvitadhammà 'sabbe dhammà anattà'ti saïkhàtadhammà ¤àtadhammà tulitadhammà tãritadhammà vibhåtadhammà vibhàvitadhammà avijjàpaccayà saïkhàràti saïkhàtadhammà ¤àtadhammà tulitadhammà tãritadhammà vibhåtadhammà vibhàvitadhammà yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhammanti saïkhàtadhammà ¤àtadhammà tulitadhammà tãritadhammà vibhåtadhammà vibhàvitadhammà. Atha và tesaü khandhà saïkhatà dhàtuyo saïkhàtà àyatanàni saïkhàtàni2 gatiyo saïkhàtà uppattiyo saïkhàtà pañisandhi saïkhàtà bhavà saïkhàtà saüsàrà saïkhàtà vaññà saïkhàtà3 athavà te khandhapariyante ñhità dhàtupariyante ñhità àyatanapariyante ñhità gatipariyante ñhità uppattipariyante ñhità pañisandhipariyante ñhità bhavapariyante ñhità saüsàrapariyante ñhità vaññapariyante ñhità antime bhave ñhità antime samussaye ñhità antimadehadharà arahanto. 'Tesà'yaü4 pacchimakoñi5 carimo'yaü samussayo Jàtimaraõasaüsàro natthi tesaü punabbhavo'ti. Taü kàraõà saïkhàtadhammà vuccanti arahanto khãõàsavàti. 'Ye ca saïkhàtadhammà se'. 1. Saïkhata dhammàse-va-ka 2. âyatanàni saükhàtà-va-ka - machasaü 3. Vaññaü saïkhàtà-pa 4. Tesaü yàsaü - machasaü Tesaü sàraü-va-ka Tesaü yaü-pa 5. Pacchimako-bahusu [BJT Page 78] [\x 78/] ''Ye ca sekhà puthu idhàti'': sekhàti kiükàraõà vuccanti sekhà sikkhantãti sekhà. Ki¤ca sikkhanti: adhisãlampi sikkhanti adhicittampi sikkhanti adhipa¤¤ampi sikkhanti. Katamà adhisãlasikkhà: idha bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno anumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu, khuddako'pi sãlakkhandho1 mahanto'pi sãlakkhandho2 sãlaü patiññhà àdi caraõaü saüyamo saüvaro mukhaü pamukhaü kusalànaü dhammànaü samàpattiyà. Ayaü adhisãlasikkhà. Katamà adhicittasikkhà: idha bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati, pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno, sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukhavihàrãni, tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü adhicittasikkhà. Katamà adhipa¤¤àsikkhà: idha bhikkhu pa¤¤avà hoti udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammà dukkhakkhayagàminiyà. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti, ime àsavàti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü àsavanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü àsavanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü adhipa¤¤àsikkhà. Imà tisso sikkhàyo àvajjanti sikkhanti, jànantà sikkhanti, passantà sikkhanti, paccavekkhantà sikkhanti cittaü adhiññhahantà sikkhanti, saddhàya adhimuccantà sikkhanti, viriyaü paggaõhantà sikkhanti, satiü upaññhapentà sikkhanti, cittaü samàdahantà sikkhanti, pa¤¤àya pajànantà sikkhanti, abhi¤¤eyyaü abhijànantà sikkhanti, pari¤¤eyyaü parijànantà sikkhanti, pahàtabbaü pajahantà sikkhanti, bhàvetabbaü bhàventà sikkhanti, sacchikàtabbaü sacchikarontà3 sikkhanti, àcaranti samàcaranti samàdàya vattanti. Taükàraõà vuccanti sekhà. 4 Puthå'ti: bahukà. Ete sekhà sotàpannà ca pañipannà ca sakàdàgàmino ca pañipannà ca anàgàmino ca pañipannà ca arahanto ca pañipannà ca. Idhà'ti: imissà diññhiyà imissà khantiyà imissà ruciyà imasmiü àdàye imasmiü dhamme imasmiü vinaye imasmiü dhammavinaye imasmiü pàvacane imasmiü brahmacariye imasmiü satthusàsane imasmiü attabhàve imasmiü manussaloke'ti. ''Ye ca sekhà puthå idha''. 1. Khuddako sãlakkhandho-va-ka - machasaü 2. Mahanto sãlakkhandho-va-ka - machasaü 3. Sacchikaronto sikkhati - machasaü 4. Sekkhà-pana [BJT Page 80] [\x 80/] Tesaü me nipako iriyaü puññho pabråhi màrisàti tvaü hi1 nipako paõóito pa¤¤avà buddhimà ¤àõã vibhàvã medhàvã. Tesaü saïkhàtadhammànaü ca sekhànaü ca. Iriyaü'ti: cariyaü vuttiü pavattiü àcàraü gocaraü vihàraü pañipadaü puññho'ti: pucchito1 yàcito ajjhesito pasàdito. Pabråhãti bråhi2 àcikkhàhi desehi pa¤¤àpehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehi. Màrisàti piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü màrisàti. ''Tesaü me nipako iriyaü puññho pabråhi màrisa'' Tenàha so bràhmaõo: 'Ye ca saïkhàtadhammà se - ye ca sekhà puthå idha Tesaü me nipako iriyaü - puññho pabråhi màrisà'ti. 1-8 ''Kàmesu nàbhigijjheyya - manasà nàvilo siyà Kusalo sabbadhammànaü - sato bhikkhu paribbaje. '' Kàmesu nàbhigijjheyyàti: 'kàmà'ti uddànato dve kàmà: vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà: manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàranaü ca yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu, vatthukàmà. Api ca atãtà kàmà anàgatà kàmà paccuppannà kàmà ajjhattà kàmà bahiddhà kàmà ajjhattabahiddhà kàmà hãnà kàmà majjhimà kàmà paõãtà kàmà àpàyikà kàmà mànusikà kàmà dibbà kàmà paccupaññhità kàmà nimmità kàmà paranimmità kàmà animmità kàmà pariggahità kàmà apariggahità kàmà mamàyità3 kàmà amamàyità4 kàmà sabbepi kàmàvacarà dhammà sabbepi råpàvacarà dhammà sabbepi aråpàvacarà dhammà taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena* kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. 1. Puññhoti puññho pucchito-si, syà 2. Pabråhãti pabråhi-si. 3. Mamàyikà - va, ka - machasaü. 4. Amamàyikà - va - ka - machasaü. * Ramanãyaññhena anissàraññhenà'ti katthaci adhãka pàñhà. [BJT Page 82] [\x 82/] Katame kilesakàmà: chando kàmo ràgo kàmo chandaràgo kàmo saïkappo kàmo ràgo kàmo saïkapparàgo kàmo, yo kàmesu kàmacchando kàmaràgo kàmanandi kàmataõhà kàmasineho kàmapipàsà kàmapariëàho kàmagedho kàmamucchà kàmajjhosànaü kàmogho kàmayogo kàmåpàdànaü kàmacchandanãvaraõaü. 2. Addasaü kàma, te målaü - saükappà kàma, jàyasi Na taü saükappayissàmi - evaü kàma, na hehisã ti. Ime vuccanti kilesakàmà. Gedho vuccati taõhà yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤jananã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåyanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sineho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyi tattaü puccha¤cikatà sàdukamyatà adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà samapatthanà kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màràmisaü màravisayo màranivàso màragocaro màrabandhanaü taõhànadã taõhà jàlaü taõhàgaddulà taõhàsamuddo abhijjhà lobho akusalamålaü. Kàmesu nàbhigijjheyyàti kilesakàmena vatthukàmena nàbhigijjheyya na paëibuddheyya agiddho assa agathito amucchito anajjhàpanno vãtagedho vigatagedho cattagedho vantagedho muttagedho pahãnagedho pañinissaññhagedho vãtaràgo vigataràgo cattaràgo vantaràgo muttaràgo pahãnaràgo pañinissaññharàgo nicchàto nibbuto sãtãbhåto sukhapañisaüvedã brahmabhåtena attanà vihareyyàti. ''Kàmesu nàbhigijjheyya''. Manasà nàvilo siyà'ti: mano'ti yaü cittaü mano mànasaü paõóaraü mano manàyatanaü manindriyaü vi¤¤àõaü vi¤¤àõakkhandho tajjàmanovi¤¤àõadhàtu. Kàyaduccaritena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü vacãduccaritena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü manoduccaritena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü ràgena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü Dosena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü mohena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü kodhena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü upanàhena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü makkhena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü palàsena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü issàya cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü macchariyena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü màyàya cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü sàñheyyena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü thambhena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü sàrambhena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü mànena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü atimànena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü madena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü pamàdena cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü sabbakilesehi cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü sabbaduccaritehi cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü sabbadarathehi cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü [BJT Page 84] [\x 84/] Sabbapariëàhehi cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü sabbasantàpehi cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü sabbàkusalàhi cittaü àvilaü hoti lulitaü eritaü ghaññitaü calitaü bhantaü avupasantaü, manasà nàvilo siyà'ti cittena anàvilo siyà alulito anerito aghaññito (acalito) abhanto våpasanto àvilakare kilese jaheyya pajaheyya vinodeyya byantãkareyya anabhàvaü gameyya àvilakarehi kilesehi ca àrato assa virato pañivirato nikkhanto nissaño vippamutto visa¤¤utto vimariyàdãkatena cetasà vihareyyàti ''manasà nàvilo siyà''. Kusalo sabbadhammànanti. ''Sabbe saïkhàrà aniccà''ti kusalo sabbadhammànaü, ''sabbe saïkhàrà dukkhà''ti kusalo sabbadhammànaü, ''sabbe dhammà anattà'ti kusalo sabbadhammànaü, 'avijjàpaccayà saïkhàrà'ti kusalo sabbadhammànaü, saïkhàrapaccayà vi¤¤àõa'nti kusalo sabbadhammànaü, vi¤¤àõapaccayà nàmaråpanti kusalo sabbadhammànaü, nàmaråpapaccayà salàyatananti kusalo sabbadhammànaü, 'salàyatanapaccayà phasso'ti kusalo sabbadhammànaü, 'phassapaccayà vedanà'ti kusalo sabbadhammànaü, 'vedanàpaccayà taõhà'ti kusalo sabbadhammànaü, taõhàpaccayà upàdànanti kusalo sabbadhammànaü, 'upàdànapaccayà bhavo'ti kusalo sabbadhammànaü, 'bhavapaccayà jàtã'ti kusalo sabbadhammànaü, jàtipaccayà jaràmaraõanti kusalo sabbadhammànaü, 'avijjànirodhà saïkhàranirodho'ti kusalo sabbadhammànaü, 'saïkhàranirodhà vi¤¤àõanirodho'ti kusalo sabbadhammànaü, 'vi¤¤àõanirodhà nàmaråpanirodho'ti kusalo sabbadhammànaü, 'nàmaråpanirodhà salàyatananirodho'ti kusalo sabbadhammànaü, 'salàyatananirodhà phassanirodho'ti kusalo sabbadhammànaü, 'phassanirodhà vedanànirodho'ti kusalo sabbadhammànaü, 'vedanànirodhà taõhànirodho'ti kusalo sabbadhammànaü, 'taõhànirodhà upàdànanirodho'ti kusalo sabbadhammànaü, 'upàdànanirodhà bhavanirodho'ti kusalo sabbadhammànaü, 'bhavanirodhà jàtinirodho'ti kusalo sabbadhammànaü, 'jàtinirodhà jaràmaraõanirodho'ti kusalo sabbadhammànaü, Idaü dukkhanti kusalo sabbadhammànaü, ayaü dukkhasamudayoti kusalo sabbadhammànaü, ayaü dukkhanirodhoti kusalo sabbadhammànaü, ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadàti kusalo sabbadhammànaü, Ime àsavà'ti kusalo sabbadhammànaü, ayaü àsavasamudayo'ti kusalo sabbadhammànaü, ayaü àsavanirodho'ti kusalo sabbadhammànaü, ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti kusalo sabbadhammànaü, Ime dhammà abhi¤¤eyyàti kusalo sabbadhammànaü, ime dhammà pari¤¤eyyàti kusalo sabbadhammànaü, ime dhammà pahàtabbàti kusalo sabbadhammànaü, ime dhammà bhàvetabbàti kusalo sabbadhammànaü, ime dhammà sacchikàtabbàti kusalo sabbadhammànaü, Channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca kusalo sabbadhammànaü, Pa¤cannaü upàdànakkhandhànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca kusalo sabbadhammànaü, Catunnaü mahàbhåtànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca kusalo sabbadhammànaü, yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhammanti kusalo sabbadhammànaü, evampi kusalo sabbadhammànaü. Athavà aniccato kusalo sabbadhammànaü, dukkhato kusalo sabbadhammànaü, rogato kusalo sabbadhammànaü, sallato kusalo sabbadhammànaü, aghato kusalo sabbadhammànaü, àbàdhato kusalo sabbadhammànaü, parato kusalo sabbadhammànaü, palokato kusalo sabbadhammànaü, ãtito kusalo sabbadhammànaü, upaddavato kusalo sabbadhammànaü, bhayato kusalo sabbadhammànaü, upasaggato kusalo sabbadhammànaü, calato kusalo sabbadhammànaü, pabhaïguto kusalo sabbadhammànaü, addhuvato kusalo sabbadhammànaü, atàõato kusalo sabbadhammànaü, alenato kusalo sabbadhammànaü, asaraõato kusalo sabbadhammànaü, asaraõãbhåtato kusalo sabbadhammànaü, rittato kusalo sabbadhammànaü, tucchato kusalo sabbadhammànaü, su¤¤ato kusalo sabbadhammànaü, anattato kusalo sabbadhammànaü, àdãnavato kusalo sabbadhammànaü, vipariõàmadhammato kusalo sabbadhammànaü, asàrakato kusalo sabbadhammànaü, aghamålato kusalo sabbadhammànaü, vadhakato kusalo sabbadhammànaü, vibhavato kusalo sabbadhammànaü, sàsavato kusalo sabbadhammànaü, saükhatato kusalo sabbadhammànaü, màràmisato kusalo sabbadhammànaü, jàtidhammato kusalo sabbadhammànaü, jaràdhammato kusalo sabbadhammànaü, vyàdhidhammato kusalo sabbadhammànaü, maraõato kusalo sabbadhammànaü, sokaparidevadukkhadomanassupàyàsadhammato kusalo sabbadhammànaü, saükilesikadhammato kusalo sabbadhammànaü, samudayato kusalo sabbadhammànaü, atthaügamato kusalo sabbadhammànaü, assàdato kusalo sabbadhammànaü, àdãnavato kusalo sabbadhammànaü, nissaraõato kusalo sabbadhammànaü, evampi kusalo sabbadhammànaü. Athavà khandhakusalo sabbadhammànaü, dhàtukusalo sabbadhammànaü, àyatanakusalo sabbadhammànaü, pañiccasamuppàdakusalo sabbadhammànaü, satipaññhànakusalo sabbadhammànaü, sammappadhànakusalo sabbadhammànaü, iddhipàdakusalo sabbadhammànaü, indriyakusalo sabbadhammànaü, balakusalo sabbadhammànaü, bojjhaïgakusalo sabbadhammànaü, maggakusalo sabbadhammànaü, phalakusalo sabbadhammànaü, nibbànakusalo sabbadhammànaü, evampi kusalo sabbadhammànaü, [BJT Page 86] [\x 86/] Atha và sabbadhammà vuccanti dvàdasàyatanàni. Cakkhuü ceva råpà ca sotà ca saddà ca ghànaü ca gandhà ca jivhà ca rasà ca kàyo ca phoññhabbà ca mano ca dhammà ca. Yato ca kho ajjhattikabàhiresu àyatanesu chandaràgo pahãno ca hoti ucchinnamålo tàlavatthukato anabhàvakato1 àyatiü anuppàdadhammo, ettàvatàpi kusalo sabbadhammànanti 'kusalo sabbadhammànaü'. Sato bhikkhu paribbaje ti: 'sato'ti catåhi kàreõehi sato: kàye kàyànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, vedanàsu vedanànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, citte cittànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, dhammesu dhammànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato. Aparehi'pi catåhi kàraõehi sato: asatiparivajjanàya sato, satikaraõãyànaü dhammànaü katattà sato, satipañipakkhànaü2 dhammànaü hatattà sato, satinimittànaü dhammànaü apammuññhattà sato. Aparehi'pi catåhi kàraõehi sato: satiyà samannàgato sato, satiyà vasittà sato, satiyà pàgu¤¤ena samannàgatattà sato, satiyà apaccorohaõatàya3 sato. Aparehi'pi catåhi kàraõehi sato: sattattà sato, santattà sato, samitattà sato, santadhammasamannàgatattà sato, buddhànussatiyà sato, dhammànussatiyà sato, saïghànussatiyà sato, sãlànussatiyà sato, càgànussatiyà sato, devatànussatiyà sato, ànàpànasatiyà4 sato, maraõasatiyà sato, kàyagatàsatiyà sato, upasamànussatiyà sato. Yà sati anussati patissati sati saraõatà dhàraõatà apilàpanatà asammussanatà sati satindriyaü satibalaü sammàsati satisambojjhaïgo ekàyanamaggo. Ayaü vuccati sati. Imàya satiyà upeto hoti samupeto upagato samupagato uppanno samuppanno5 samannàgato ayaü vuccati sato. 1. Anabhàvaügato-ca-ka- 2. Satiparibandhànaü-pa - machasaü Satipañipandhànaü-va-ka 3. Apaccorohaõattà-pana 4. ânàpànassatiyà - machasaü 5. Sampanno-va-ka [BJT Page 88] [\x 88/] Bhikkhåti sattannaü dhammànaü bhinnattà bhikkhu: sakkàyadiññhi bhinnà, hoti, vicikicchà bhinnà hoti, sãlabbataparàmàso bhinno hoti, ràgo bhinno hoti, doso bhinno hoti, moho bhinno hoti, màno bhinno hoti, bhinnà honti pàpakà akusalà dhammà saükilesikà ponobhavikà sadarà dukkhavipàkà àyatiü jàtijaràmaraõãyà. 3. ''Pajjena katena1 attanà - (sabhiyàti bhagavà) Parinibbànagato vitiõõakaïkho Vibhava¤ca bhava¤ca vippahàya Vusitavà khãõapunabbhavo2 sa bhikkhå''ti sato bhikkhu Sato bhikkhu paribbaje ti sato bhikkhu paribbaje: sato gaccheyya, sato tiññheyya, sato nisãdeyya, sato seyyaü kappeyya, sato abhikkameyya, sato pañikkameyya, sato àlokeyya, sato vilokeyya, sato sammi¤jeyya, 3 sato pasàreyya, sato saïghàñipattacãvaraü dhàreyya, sato careyya, vihareyya irãyeyya vatteyya pàleyya yapeyya yàpeyyà'ti ''sato bhikkhu paribbaje'' tenàha bhagavà: Kàmesu nàbhigijjheyya - manasà nàvilo siyà Kusalo sabbadhammànaü - sato bhikkhu paribbaje'ti. Saha gàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogà ekàdhippàyà ekavàsanavàsità tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi, yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhammanti. Tassa ca pana bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalukesà ca massu ca antarahità, ajito4 bhaõóukàsàyavatthavasano saïghàñivattacãvaradharo anvatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: satthà me bhante, bhagavà sàvako 'hamasmãti. Ajita suttaniddeso samatto. 1. Pajjotakatena, -sã. 2. Tiõõapunabbhavo, -sã. 3. Sami¤jeyya. -Machasaü 4. Ajito-syà, machasaü udànaü [BJT Page 90] [\x 90/] 2. Tissametteyya suttaniddeso 2-1 Ko'dha santusito loke (iccàyasmà tissametteyyo) Kassa no santi i¤jità Ko (ubhantamabhi¤¤àya) Majjhe mantà na lippati Kaü bråsi mahàpuriso'ti Ko'dha sibbanimaccagà. Ko'dha santusito loke'ti: ko loke tuññho santuññho attamano paripuõõasaükappoti 'kodha santusito loke'. Iccàyasmà tissametteyyo'ti: 'iccà'ti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatà. Nàmetaü iccà'ti. âyasmà'ti, piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Tisso'ti tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà1 sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü nirutti bya¤janaü abhilàpo. Metteyyo'ti tassa bràhmaõassa gottaü saïkhà1 sama¤¤à pa¤¤atti vohàro'ti 'iccàyasmà tissametteyyo. ' Kassa no santi i¤jitàti: taõhi¤jitaü diññhi¤jitaü màni¤jitaü kilesi¤jitaü kàmi¤jitaü. Kassime i¤jità natthi, na santi na saüvijjanti nupalabbhanti, pahãnà samucchinnà våpasannà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà'ti ''kassa no santi i¤jità. '' Ko ubhantamabhi¤¤àyà'ti: ko ubho ante abhi¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà'ti 'ko ubhantamabhi¤¤àya'. Majjhe mantà na lippatã'ti: majjhe mantàya na lippati alitto anupalitto nikkhanto nissaño vippamutto visa¤¤utto vimariyàdãkatena cetasà viharatã ti, 'majjhe mantà na lippati'. Kaü bråsi mahàpurisotãti: mahàpuriso aggapuriso seññhapuriso viseññhapuriso pàmokkhapuriso uttamapuriso padhànapuriso pavarapuriso'ti. Kaü bråsã: kaü kathesi kaü ma¤¤asi kaü bhaõasi kaü passasi kaü voharasãti. 'Kaü bråsi mahàpuriso'ti. 1. Saïkhyàõa-pana [BJT Page 92] [\x 92/] Ko'dha sibbanimaccagà'ti ko idha sibbaniü taõhaü accagà1 upaccagà atikkanto samatikkanto vãtivatto'ti. Kodha sibbanimaccagà'. Tenàha so bràhmaõo: ''Ko'dha santusito loke (iccàyasmà tissametteyyo) Kassa no santi i¤jità Ko ubhantamabhi¤¤àya Majjhe mantà na lippati, Kaü bråsi mahàpuriso'ti Ko'dha sibbanimaccagà''ti. 2-2 Kàmesu brahmacariyavà (metteyyàti bhagavà) Vãtataõho sadà sato Saïkhàya nibbuto bhikkhu Tassa no santi i¤jità. Kàmesu brahmacariyavà'ti: 'kàmà'ti uddànato dve kàmà vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà: manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàranaü ca yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu, vatthukàmà. Api ca atãtà kàmà anàgatà kàmà paccuppannà kàmà ajjhattà kàmà bahiddhà kàmà ajjhattabahiddhà kàmà hãnà kàmà majjhimà kàmà paõãtà kàmà àpàyikà kàmà mànusikà kàmà dibbà kàmà paccupaññhità kàmà nimmità kàmà paranimmità kàmà animmità kàmà pariggahità kàmà apariggahità kàmà mamàyità3 kàmà amamàyità4 kàmà sabbepi kàmàvacarà dhammà sabbepi råpàvacarà dhammà sabbepi aråpàvacarà dhammà taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena* kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. 3. Mamàyikà - va, ka - machasaü. 4. Amamàyikà - va - ka - machasaü. * Ramanãyaññhena anissàraññhenà'ti katthaci adhãka pàñhà. Katame kilesakàmà: chando kàmo ràgo kàmo chandaràgo kàmo saïkappo kàmo ràgo kàmo saïkapparàgo kàmo, yo kàmesu kàmacchando kàmaràgo kàmanandi kàmataõhà kàmasineho kàmapipàsà kàmapariëàho kàmagedho kàmamucchà kàmajjhosànaü kàmogho kàmayogo kàmåpàdànaü kàmacchandanãvaraõaü. 2. Addasaü kàma, te målaü - saükappà kàma, jàyasi Na taü saükappayissàmi - evaü kàma, na hehisã ti. Ime vuccanti kilesakàmà. Brahmacariyavà'ti 'brahmacariyaü' vuccati asaddhammasamàpattiyà àrati virati pañivirati veramaõã akiriyà akaraõaü anajjhàpatti (velà-anatikkamo). Api ca nippariyàyena brahmacariyaü vuccati ariyo aññhaïgiko maggo, seyyathãdaü2 sammàdiññhi sammàsaïkappo sammàvàcà sammàkammanto sammààjãvo sammàvàyàmo sammàsati sammàsamàdhi. Yo iminà ariyena aññhaïgikena maggena upeto samupeto upagato samupagato3 uppanno samuppanno samannàgato, so vuccati brahmacariyavà. Yathà ca dhanena dhanavà'ti vuccati, bhogena 'bhogavà'ti vuccati, yasena 'yasavà'ti vuccati, sippena ('sippavà'ti) vuccati, sãlena 'sãlavà'ti vuccati, viriyena 'viriyavà'ti vuccati, pa¤¤àya 'pa¤¤avà'ti vuccati vijjàya 'vijjavà'ti, vuccati, evameva yo iminà ariyena aññhaïgikena maggena upeto samupeto upagato samupagato uppanno samuppanno samannàgato so vuccati brahmacariyavàti 'kàmesu brahmacariyavà. ' 1. Ajjhaïgà - machasaü 2. Seyyathãdaü - machasaü 3. Upàgato samupàgato - pu [BJT Page 94] [\x 94/] Metteyyàti bhagavà taü bràhmaõaü gottena àlapati. Bhagavà'ti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà: bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'metteyyàti bhagavà. ' Vãtataõho sadà sato'ti 'taõhà'ti råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà yassesà taõhà pahãnà samucchinnà våpasannà pañippassaddhà1 abhabbuppattiyà ¤àõagginà daóóhà, so vuccati vãtataõho vigatataõho cattataõho vantataõho muttataõho pahãnataõho pañinissaññhataõho vãtaràgo vigataràgo cattaràgo vantaràgo muttaràgo pahãnaràgo pañinissaññharàgo vicchàto nibbuto sãtãbhåto sukhapañisaüvedã2 brahmabhåtena attanà viharati. Sadà'ti sadà sabbadà sabbakàlaü niccakàlaü dhuvakàlaü satataü samitaü abbokiõõaü poïkhànupoïkhaü3 udakomikàjàtaü4 avãcisantatisahitaü phussitaü5 purebhattaü pacchàbhattaü purimaü yàmaü' majjhimaü yàmaü pacchimaü yàmaü kàëe juõhe vasse hemante gimhe purime vayokhandhe majjhime vayokhandhe pacchime vayokhandhe. . 8Sato'ti catåhi kàraõehi sato: kàye kàyànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato vedanàsu vedanànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, citte cittànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, dhammesu dhammànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato aparehipi catåhi kàraõehi sato: asati parivajjanàya sato: satikaraõãyàna¤ca dhammànaü katattà sato: satipañipakkhànaü dhammànaü hatattà sato: satinimittànaü dhammànaü asammuññhattà sato. Aparehipi catåhi kàraõehi sato: satiyà samannàgatattà sato: satiyà vasitattà sato: satiyà pàgu¤¤atàya sato: satiyà apaccoropanatàya sato. Aparehipi catåhi kàraõehi sato: satattà sato: santattà sato: samitattà sato: santadhammasamannàgatattà sato. Buddhànussatiyà sato: dhammànussatiyà sato: saïghànussatiyà sato: sãlànussatiyà sato: càgànussatiyà sato: devatànussatiyà sato: ànàpànasatiyà sato: maraõànussatiyà sato: kàyagatàsatiyà sato: upasamànussatiyà satoti. Yà sati anussati pañissati sati saraõatà dhàraõatà apilàpanatà asammussanatà sati satindriyaü satibalaü sammàsati satisambojjhaïgo ekàyanamaggo, ayaü vuccati sati. Iminà sati upeto hoti samupeto upagato samupagato uppanno samuppanno samannàgato. So vuccati sato'ti 'vãtataõho sadà sato'. . 8 Saïkhàya nibbuto bhikkhå'ti: 'saïkhà' vuccati ¤àõaü, yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi. Saïkhàyàti saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, 'sabbe saïkhàrà aniccà'ti saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, 'sabbe dhammà anattà'ti saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, 'avijjàpaccayà saïkhàrà'ti saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, ---pe--- 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. 1. Pañipassaddhà - machasaü 2. Sukhappañisaüvedã - machasaü 3. Pokhànupokhaü - syà 4. Udakåmikajàtaü - machasaü 5. Phassitaü - machasaü, phusitaü - syà 6. Purimayàma - machasaü 7. Bhàvitattà - sã [BJT Page 96] [\x 96/] Atha và aniccato saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Dukkhato saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Rogato saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Gaõóato saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Sallato saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Nissaraõato saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. . 6Nibbuto'ti ràgassa nibbàpitattà nibbuto, dosassa nibbàpitattà nibbuto, mohassa nibbàpitattà nibbuto, dosassa nibbàpitattà nibbuto, mohassa nibbàpitattà nibbuto, kodhassa nibbàpitattà nibbuto, upanàhassa nibbàpitattà nibbuto, makkhassa nibbàpitattà nibbuto, paëàsassa nibbàpitattà nibbuto, issàya nibbàpitattà nibbuto, macchariyassa nibbàpitattà nibbuto, màyàya nibbàpitattà nibbuto, sàñheyyassa nibbàpitattà nibbuto, thambhassa nibbàpitattà nibbuto, sàrambhassa nibbàpitattà nibbuto, mànassa nibbàpitattà nibbuto, atimànassa nibbàpitattà nibbuto, madassa nibbàpitattà nibbuto, pamàdassa nibbàpitattà nibbuto, sabbakilesànaü nibbàpitattà nibbuto, sabbaduccaritànaü nibbàpitattà nibbuto, sabbadarathànaü nibbàpitattà nibbuto, sabbapariëàhànaü nibbàpitattà nibbuto, sabbasantàpànaü nibbàpitattà nibbuto, sabbàkusalàbhisaïkhàrànaü nibbàpitattà nibbuto. ('Bhikkhå'ti) sattannaü dhammànaü bhinnattà bhikkhu: sakkàyadiññhi bhinnà hoti, vicikicchà bhinnà hoti, sãlabbataparàmàso bhinno hoti, ràgo bhinno hoti, doso bhinno hoti, moho bhinno hoti, màno bhinno hoti, bhinnàssa honti pàpakà akusalà dhammà saükilesikà ponobhavikà sadarà dukkhavipàkà àyatiü jàtijaràmaraõãyà. ''Pajjena katena attanà (sabhiyàti bhagavà) Parinibbànagato vitiõõakaïkho Vibhavaü tvaü ca vippahàya Vusitvà khãõapunabbhavo sa bhikkhå''ti 'Saïkhàya nibbuto bhikkhu. ' Tassa no santi i¤jitàti 'tassà'ti arahato khãõàsavassa. I¤jità'ti taõhi¤jitaü diññhi¤jitaü màni¤jitaü kilesi¤jitaü kàmi¤jitaü, tassime i¤jità natthi, na santi, na saüvijjanti, nåpalabbhanti, pahãnà samucchinnà våpasannà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà'ti 'tassa no santi i¤jità'. Tenàha bhagavà: ''Kàmesu brahmacariyavà (metteyyàti bhagavà) Vãtataõho sadà sato, Saïkhàya nibbuto bhikkhu Tassa no santi i¤jità''ti. 2-3 So ubhantamabhi¤¤àya Majjhe mantà na lippati Taü bråmi mahàpuriso'ti So' dha1 sibbanimaccagà. So ubhantamabhi¤¤àya majjhe mantà na lippatãti: 'antà'ti dve antà: phasso eko anto, phassasamudayo dutiyo anto, phassanirodho majjhe. Atãtaü eko anto, anàgataü dutiyo anto, paccuppannaü majjhe. Sukhà vedanà eko anto, dukkhà vedanà dutiyo anto, adukkhamasukhà vedanà majjhe. Nàmaü eko anto, råpaü dutiyo anto, vi¤¤àõaü majjhe. Cha ajjhattikàni àyatanàni eko anto, cha bàhiràni àyatanàni dutiyo anto, vi¤¤àõaü majjhe. Sakkàyo eko anto, sakkàyasamudayo dutiyo anto, sakkàyanirodho majjhe. Mantà vuccati pa¤¤à ''yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi. '' 1. So idha - ma. Cha. Saü [BJT Page 98] [\x 98/] Lepà'ti dve lepà: taõhàlepo ca, diññhilepo ca. Katamo taõhàlepo: . 7Yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü1 odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü, idaü mama, etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo2 raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati. Yàvatà aññhasatataõhàvicaritaü, ayaü taõhàlepo. Katamo diññhilepo: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisåkàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho pañiggàho abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho3 viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhidiññhigatàni, ayaü diññhilepo. . 7 So ubhantamabhi¤¤àya majjhe mantà na lippatã'ti so ubho ca ante majjha¤ca mantàya abhi¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, na lippati na palippati na upalippati alitto asaülitto anupalitto nikkhanto nissaño vippamutto visaüyutto vimariyàdãkatena cetasà viharatãti. 'So ubhantamabhi¤¤àya majjhe mantà na lippati'. Taü bråmi mahàpuriso'ti mahàpuriso aggapuriso seññhapuriso viseññhapuriso pàmokkhapuriso uttamapuriso pavarapuriso'ti, taü bråmi taü kathemi taü bhaõàmi taü dãpemi taü voharàmi. âyasmà sàriputto bhagavantaü etadavoca: ''mahàpuriso mahàpuriso'ti bhante, vuccati. Kittàvatà nu kho bhante mahàpuriso hotã''ti ''vimuttacittattà khvàhaü sàriputta mahàpuriso'ti vadàmi. 1. Mariyàdãtaü - machasaü natthi 2. Gàmanigamanagarajanapadaràjadhàniyo-pana 3. Vipariyàsaggàho - machasaü [BJT Page 100] [\x 100/] Avimuttacittattà1 no mahàpuriso'ti vadàmi. Kathaü ca sàriputta, vimuttacitto hoti: idha sàriputta, bhikkhu ajjhattaü kàye kàyànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü, tassa kàye kàyànupassino viharato cittaü virajjati vimuccati anupàdàya àsavehi. Vedanàsu vedanànupassino viharato cittaü virajjati vimuccati anupàdàya àsavehi. Citte cittànupassino viharato cittaü virajjati vimuccati anupàdàya àsavehi. Dhammesu dhammànupassino viharato cittaü virajjati vimuccati anupàdàya àsavehi. Evaü kho sàriputta, vimuttacitto hoti. Vimuttacittattà khvàhaü sàriputta, mahàpurisoti vadàmi. Avimuttacittattà no mahàpuriso'ti vadàmãti. [A] taü bråmi mahàpuriso'ti. Sodha sibbanimaccagà'ti 'sibbanã vuccati taõhà. ''Yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. ''. 1 Yassesà sibbanã taõhà pahãnà samucchinnà våpasannà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà, so sibbaniü taõhà accagà upaccagà atikkanto samatikkanto vãtivattoti' sodha sibbanimaccagà. ' Tenàha bhagavà: ''So ubhantamabhi¤¤àya Majjhe mattà na lippati Taü bråmi mahàpuriso'ti So'dha sibbanimaccagà''ti. Saha gàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, 2 tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: 'satthà me bhante bhagavà sàvako' hama'smãti. Tissametteyya suttaniddeso samatto. 1. Adhimuttacittà - pana 2. Ekavàsanà vàsità - pana [A.] Satipaññhànasaüyutta - nàlakavagga - mahà purisaputta [BJT Page 102] [\x 102/] 3. Puõõaka suttaniddeso. 3-1 Anejaü måladassàviü - (iccàyasmà puõõako) Atthi pa¤hena àgamaü Kiü nissità isayo manujà Khattiyà bràhmaõà devatànaü Ya¤¤amakappayiüsu puthå idha loke Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü. Anejaü måladassàvinti: 'ejà' vuccati taõhà. ''Yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Sà ejà taõhà buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà1 àyatiü anuppàdadhammà. Tasmà buddho anejo. Ejàya pahãnattà anejo. Bhagavà làbhe'pi na i¤jati, alàbhe'pi na i¤jati, yase'pi na i¤jati, ayase'pi na i¤jati, pasaüsàyapi na i¤jati nindàya'pi na i¤jati, sukhe'pi na i¤jati, dukkhe'pi na i¤jati, na calati na vedhati nappavedhatãti 'anejaü'. Måladassàvinti bhagavà måladassàvinti bhagavà måladassàvã, hetudassàvã nidànadassàvã sambhavadassàvã, pabhavadassàvã, samuññhànadassàvã, àhàradassàvã, àrammaõadassàvã, paccayadassàvã, samudayadassàvã. Tãõi akusalamålàni: lobho akusalamålaü, doso akusalamålaü, moho akusalamålaü, vuttaü hetaü bhagavatà: tãõimàni bhikkhave nidànàni kammànaü samudayàya. 'Na bhikkhave lobhajena kammena dosajena kammena mohajena kammena devà pa¤¤àyanti, manussà pa¤¤àyanti, yà và pana¤¤à'pi kàci sugatiyo. Atha kho bhikkhave lobhajena kammena dosajena kammena mohajena kammena nirayo pa¤¤àyati, tiracchànayoni pa¤¤àyati, pettivisayo pa¤¤àyati yà và pana¤¤à'pi kàci duggatiyo. Niraye tiracchànayoniyà pettivisaye2 attabhàvàbhinibbattiyà imàni tãõi akusalamålànã''ti[a] bhagavà jànàti, passati. Evampi. 9Bhagavà måladassàvã, hetudassàvã, nidànadassàvã, sambhavadassàvã, pabhavadassàvã, samuññhànadassàvã, àhàradassàvã, àrammaõadassàvã, paccayadassàvã, samudayadassàvã. 1. Anabhàvaügatà-va-ka Anabhàvaü katà - machasaü 2. Pittivisaye-ka e ci [A.] Tikaïguttara- [BJT Page 104] [\x 104/] Tãõã kusalamålàni: alobho kusalamålaü, adoso kusalamålaü, amoho kusalamålaü, vuttaü hetaü bhagavatà: tãõimàni bhikkhave nidànàni kammànaü samudayàya. Katamàni tãõi: lobho nidànaü kammànaü samudayàya, doso nidànaü kammànaü samudayàya, moho nidànaü kammànaü samudayàya. Na bhikkhave alobhajena kammena adosajena kammena amohajena kammena nirayo pa¤¤àyati, tiracchànayoni pa¤¤àyati, pettivisayo pa¤¤àyati, yà và pana¤¤à'pi kàci duggatiyo. Atha kho bhikkhave alobhajena kammena adosajena kammena amohajena kammena devà pa¤¤àyanti, manussà pa¤¤àyanti yà và pana¤¤àpi kàci sugatiyo devesu ca manussesu ca attabhàvàbhi nibbattiyà. Imàni tãõi kusalamålànã'ti. *Bhagavà jànàti passati, evampi bhagavà måladassàvã, hetudassàvã, nidànadassàvã, sambhavadassàvã, pabhavadassàvã, samuññhànadassàvã, àhàradassàvã, àrammaõadassàvã, paccayadassàvã, samudayadassàvã. Vuttaü hetaü bhagavatà, ''ye keci bhikkhave dhammà akusalà akusalabhàgiyà akusalapakkhikà sabbete avijjàmålakà avijjàsamosaraõà, avijjàsamugghàtà, sabbe te samugghàtaü gacchantã''ti bhagavà jànàti passati. Evampi bhagavà måladassàvã, hetudassàvã, nidànadassàvã, sambhavadassàvã, pabhavadassàvã, samuññhànadassàvã, àhàradassàvã, àrammaõadassàvã, paccayadassàvã, samudayadassàvã. Vuttaü hetaü bhagavatà ''ye keci me bhikkhave dhammà kusalà kusalabhàgiyà kusalapakkhikà sabbe te appamàdamålakà, appamàdasamosaraõà, appamàdo tesaü dhammànaü aggamakkhàyatã''ti bhagavà jànàti passati. Evampi bhagavà måladassàvã, hetudassàvã, nidànadassàvã, sambhavadassàvã, pabhavadassàvã, samuññhànadassàvã, àhàradassàvã, àrammaõadassàvã, paccayadassàvã, samudayadassàvã. Atha và bhagavà jànàti passati ''avijjà målaü saïkhàrànaü saïkhàrà målaü vi¤¤àõassa, vi¤¤àõaü målaü nàmaråpassa, nàmaråpaü målaü saëàyatanassa, saëàyatanaü målaü phassassa, phasso målaü vedanàya, vedanà målaü taõhàya, taõhà målaü upàdànassa, upàdànaü målaü bhavassa, bhavo målaü jàtiyà, jàti målaü jaràmaraõassà''ti bhagavà jànàti passati evampi bhagavà måladassàvã, hetudassàvã, nidànadassàvã, sambhavadassàvã, pabhavadassàvã, samuññhànadassàvã, àhàradassàvã, àrammaõadassàvã, paccayadassàvã, samudayadassàvã. Atha và, bhagavà jànàti passati cakkhu målaü cakkhurogànaü, sotaü målaü sotarogànaü, ghànaü målaü ghànarogànaü, jivhà målaü jivhàrogànaü kàyo målaü kàyarogànaü, mano målaü cetasikànaü dukkhàna''nti bhagavà jànàti passati. Evampi bhagavà måladassàvã, hetudassàvã, Nidànadassàvã, sambhavadassàvã, pabhavadassàvã, Samuññhànadassàvã, àhàradassàvã, àrammaõadassàvã, paccayadassàvã, samudayadassàvã'ti 'anejaü måladassàvãü. * [BJT Page 106] [\x 106/] Iccàyasmà puõõako'ti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Puõõakoti: tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpo. Puõõàko'ti tassa bràhmaõassa gottaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro'ti àyasmà puõõako. Atthi pa¤hena àgamanti. Pa¤hena atthiko. 1 âgatomhi pa¤haü pucchitukàmo2 àgatomhi pa¤haü sotukàmo àgatomhãti evampi 'atthi pa¤hena àgamaü' atha và pa¤hatthikànaü pa¤haü pucchitukàmànaü pa¤haü sotukàmànaü àgamanaü abhikkamanaü upasaïkamanaü payirupàsanaü atthãti evampi 'atthi pa¤hena àgamaü' atha và pa¤hàgamo tuyhaü atthi tvampi pahå visavi alamatto mayà pucchitaü kathetuü vissajjetuü3 vahassetaü bhàranti evampi 'atthi pa¤hena àgamaü'. Kiü nissità isayo manujà'ti kiü nissità àsità4 allãnà upagatà ajjhosità adhimuttà. 5 Isayo'ti isinàmakà ye keci isipabbajjaü pabbajità: àjãvakà nighaõñhà jañilà tàpasà. Manujà'ti manussà vuccantãti 'kiü nissità isayo manujà'. Khattiyà bràhmaõà devatànanti: khattiyàti ye keci khattiyajàtikà. Bràhmaõà'ti ye keci bhovàdikà. Devatànanti àjãvakasàvakànaü àjãvakà devatà, nighaõñhasàvakànaü nighaõñhà devatà, jañilasàvakànaü jañilà devatà, paribbàjakasàvakànaü paribbàjakà devatà, avaruddhakasàvakànaü avaruddhakà6 devatà, hatthivatikànaü hatthi devatà, assavatikànaü assà devatà, govatikànaü gàvo devatà8 kukkuravatikànaü kukkurà devatà, kàkavatikànaü kàkà devatà, vàsudevavatikànaü vàsudevo devatà, baladevavatikànaü baladevo devatà, puõõabhaddavatikànaü puõõabhaddo devatà, maõibhaddavatikànaü maõibhaddo devatà, aggivatikànaü aggi devatà, nàgavatikànaü nàgà devatà, supaõõavatikànaü supaõõà devatà, yakkhavatikànaü yakkhà devatà, asuravatikànaü asurà devatà, gandhabbavatikànaü gandhabbà devatà, mahàràjavatikànaü mahàràjàno devatà, candavatikànaü cando devatà, suriyavatikànaü suriyo devatà, indavatikànaü indo devatà, brahmavatikànaü brahmà devatà, devavatikànaü devo devatà disàvatikànaü disà devatà. Ye yesaü dakkhiõeyyà te tesaü devatà'ti khattiyà bràhmaõà devatànaü'. 1. Pa¤hatthikàmhà-bahusu 2. Pa¤haü pucchitamhà-panana 3. Visajjetuü-machasaü 4. Asità-va, pa na 5. Avimuttà-ca 6. Aviruddhakasàvakànaü aviruddhatà-machasaü [BJT Page 108] [\x 108/] Ya¤¤amakappiyiüsu puthådha loketi 'ya¤¤aü' vuccati deyyadhammo: cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü antaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü, [I] seyyàvasathapadãpeyyaü, ya¤¤amakappiyiüsu''ti ye'pi ya¤¤aü esanti gavesanti pariyesanti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü antaü pànaü vatthaü yànaü màlagandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü te'pi ya¤¤aü kappenti. Ye'pi ya¤¤aü abhisaïkharonti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü antaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü, seyyàvasathapadãpeyyaü, te'pi ya¤¤aü kappenti. Ye'pi ya¤¤aü denti yajanti pariccajantã cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü, seyyàvasathapadãpeyyaü, te'pi ya¤¤aü kappenti. Puthå'ti ya¤¤à và ete puthå. Ya¤¤ayàjakà và2 ete puthå, dakkhiõeyyà và ete puthu. Kathaü ya¤¤à và ete puthå: bahukà3 ete ya¤¤à: cãvarapiõóapàtabhesajjaparikkhàraü annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü. Evaü ya¤¤avà ete puthå. 4 Kathaü ya¤¤ayàjakà và ete puthå: bahukà ete ya¤¤ayàjakà: khattiyà ca bràhmaõà ca vessà ca suddà ca gahaññhà ca pabbajità ca devà ca manussà ca, evaü ya¤¤ayàjakà và ete puthå. Kathaü dakkhiõeyyà và ete puthå: bahukà ete dakkhiõeyyà puthå: samaõabràhmaõà kapaõaddhikavaõibbakayàcakà, evaü dakkhiõeyyà và ete puthå. Idha loke'ti manussaloke'ti 'ya¤¤amakappayiüsu puthådha loke. ' . 7Pucchàmi taü bhagavà bråhi meta'nti 'pucchà'ti tisso pucchà: adiññhajotanà pucchà, diññhasaüsandanà pucchà vimaticchedanà pucchà, katamà adiññhajotanà pucchà: pakatiyà lakkhaõaü a¤¤àtaü hoti adiññhaü atulitaü atãritaü avibhåtaü avibhàvitaü tassa ¤àõàya dassanàya tulanàya tãraõàya vibhàvanàya5. Pa¤haü pucchati, ayaü adiññhajotanà pucchà. Katamà diññhasaüsandanà pucchà: pakatiyà lakkhaõaü ¤àtaü hoti diññhaü tulitaü tãritaü vibhåtaü vibhàvitaü. A¤¤ehi paõóitehi saddhiü saüsandanatthàya pa¤haü pucchati. Ayaü diññhasaüsandanà pucchà. Katamà vimaticchedanà pucchà: pakatiyà saüsayapakkhanto6. Hoti vimatipakkhanto dveëhakajàto evannu kho na nu kho kinnukho kathaünu kho'ti. So vimaticchedanatthàya pa¤haü pucchati. Ayaü vimaticchedanà pucchà. Imà tisso pucchà. 1. Màlàgandhaü vilepanaü - syà 2. Yajakà và - syà 3. Bahukànaü - machasaü 4. Ete ya¤¤àvà ete puthå-pana 5. Vibhåtatthàya vibhàvanatthàya - machasaü, syà. 6. Saüsayapakkhando - machasaü [BJT Page 110] [\x 110/] Aparàpi tisso pucchà: manussapucchà, amanussapucchà, nimmitapucchà. Katamà manussapucchà: manussà buddhaü bhagavantaü upasaïkamitvà pa¤haü pucchanti: bhikkhå pucchanti, bhikkhuõiyo pucchanti, upàsakà pucchanti, upàsikàyo pucchanti, ràjàno pucchanti, khattiyà pucchanti, bràhmaõà pucchanti, vessà pucchanti, suddà pucchanti, gahaññhà pucchanti, pabbajità pucchanti, ayaü manussapucchà. Katamà amanussapucchà: amanussà buddhaü bhagavantaü upasaükamitvà pa¤haü pucchanti: nàgà pucchanti, supaõõà pucchanti, yakkhà pucchanti, asurà pucchanti. Gandhabbà pucchanti, mahàràjàno pucchanti, indà pucchanti, brahmàno pucchanti, devà pucchanti, ayaü amanussapucchà. Katamà nimmitapucchà: yaü bhagavà råpaü abhinimminàti manomayaü sabbaïgapaccaïgaü ahãnindriyaü, taü so nimmito[I] buddhaü bhagavantaü upasaïkamitvà pa¤haü pucchati, bhagavà vissajjeti. Ayaü nimmitapucchà. Imà tisso pucchà. Aparàpi 'tisso pucchà: attatthapucchà paratthapucchà ubhayatthapucchà. Aparàpi tisso pucchà: diññhadhammikatthapucchà samparàyikatthapucchà paramatthapucchà. Aparàpi tisso pucchà: anavajjapucchà nikkilesatthapucchà vodànatthapucchà: aparàpi tisso pucchà: atãtapucchà anàgatapucchà paccuppannapucchà. Aparàpi tisso pucchà: kusalapucchà akusalapucchà avyàkatapucchà. Aparàpi tisso pucchà: satipaññhànapucchà sammappadhànapucchà iddhipàdapucchà. Aparàpi tisso pucchà indriyapucchà balapucchà bojjhaïgapucchà. Aparàpi tisso pucchà: maggapucchà phalapucchà nibbànapucchàti. Pucchàmi tanti: pucchàmi taü, yàcàmi taü, ajjhesàmi taü, pasàdemi taü, kathayassu me'ti 'pucchàmi taü. ' Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü 'bhagavà'ti. Bråhi metanti bråhi àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti. 'Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü'. Tenàha so bràhmaõo: ''Anejaü måladassàviü - (iccàyasmà puõõako) Atthi pa¤hena àgamaü Kiü nissità isayo manujà Khattiyà bràhmaõà devatànaü Ya¤¤amakappiyiüsu puthådha loke Pucchàmi taü bhagavà bråhi meta''nti. 3. So nimmito - machasaü [BJT Page 112] [\x 112/] 3-2 Ye keci me isayo manujà (puõõakàti bhagavà) Khattiyà bràhmaõà devatànaü Ya¤¤amakappiyiüsu puthå'dha loke âsiüsamànà[I] puõõaka itthabhàvaü2 Jaraü sità ya¤¤amakappayiüsu. Ye keci me isayo manujà'ti: 'yekecã'ti sabbena sabbaü sabbathà sabbaü asesaü nissesaü pariyàdiyanavacanametaü3 ye kecã'ti. Isayoti isinàmakà ye keci isipabbajjaü pabbajità: àjãvakà nigaõñhà jañilà tàpasà. Manujàti manussà vuccantãti 'ye keci me isayo manujà puõõakàti bhagavà'. Khattiyà bràhmaõà devatànanti: 'khattiyà'ti ye keci khattiyajàtikà, bràhmaõàti ye keci bhovàdikà, devatànanti àjãvakasàvakànaü àjãvakà devatà, nighaõñhasàvakànaü nighaõñhà devatà, jañilasàvakànaü jañilà devatà, paribbàjakasàvakànaü paribbàjakà devatà, avaruddhakasàvakànaü avaruddhakà devatà, hatthivatikànaü hatthi devatà, assavatikànaü assà devatà, govatikànaü gàvo devatà kukkuravatikànaü kukkurà devatà, kàkavatikànaü kàkà devatà, vàsudevavatikànaü vàsudevo devatà, baladevavatikànaü baladevo devatà, puõõabhaddavatikànaü puõõabhaddo devatà, maõibhaddavatikànaü maõibhaddo devatà, aggivatikànaü aggi devatà, nàgavatikànaü nàgà devatà, supaõõavatikànaü supaõõà devatà, yakkhavatikànaü yakkhà devatà, asuravatikànaü asurà devatà, gandhabbavatikànaü gandhabbà devatà, mahàràjavatikànaü mahàràjàno devatà, candavatikànaü cando devatà, suriyavatikànaü suriyo devatà, indavatikànaü indo devatà, brahmavatikànaü brahmà devatà, devavatikànaü devo devatà disàvatikànaü disà devatà. Ye yesaü dakkhiõeyyà te tesaü devatà'ti khattiyà bràhmaõà devatànaü'. Ya¤¤amakappayiüsu puthådha loketi: ya¤¤aü vuccati deyyadhammo: cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü antaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü, seyyàvasathapadãpeyyaü, ya¤¤amakappiyiüsu''ti ye'pi ya¤¤aü esanti gavesanti pariyesanti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü antaü pànaü vatthaü yànaü màlagandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü te'pi ya¤¤aü kappenti. Ye'pi ya¤¤aü abhisaïkharonti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü antaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü, seyyàvasathapadãpeyyaü, te'pi ya¤¤aü kappenti. Ye'pi ya¤¤aü denti yajanti pariccajanti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü, seyyàvasathapadãpeyyaü, te'pi ya¤¤aü kappenti. Puthå'ti ya¤¤à và ete puthå. Ya¤¤ayàjakà và ete puthå, dakkhiõeyyà và ete puthu. Kathaü ya¤¤à và ete puthå: bahukà3 ete ya¤¤à: cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü. Evaü ya¤¤àvà ete puthå. 4 Kathaü ya¤¤ayàjakà và ete puthå: bahukà ete ya¤¤ayàjakà: khattiyà ca bràhmaõà ca vessà ca suddà ca gahaññhà ca pabbajità ca devà ca manussà ca, evaü ya¤¤ayàjakà và ete puthå. Kathaü dakkhiõeyyà và ete puthå: bahukà ete dakkhiõeyyà puthå: samaõabràhmaõà kapaõaddhikavaõibbakayàcakà, evaü dakkhiõeyyà và ete puthå. Idha loke'ti manussaloke'ti 'ya¤¤amakappayiüsu puthådha loke. ' âsiüsamànà puõõaka itthabhàvanti: 'àsiüsamànà'ti råpapañilàbhaü àsiüsamànà, saddapañilàbhaü àsiüsamànà, gandhapañilàbhaü àsiüsamànà, rasapañilàbhaü àsiüsamànà, phoññhabbapañilàbhaü àsiüsamànà, puttapañilàbhaü àsiüsamànà, dàrapañilàbhaü àsiüsamànà, dhanapañilàbhaü àsiüsamànà, yasapañilàbhaü àsiüsamànà, issariyapañilàbhaü àsiüsamànà, khattiyamahàsàlakule attabhàvapañilàbhaü àsiüsamànà, bràhmaõamahàsàlakule attabhàvapañilàbhaü àsiüsamànà, gahapatimahàsàlakule attabhàvapañilàbhaü 1. âsãsamànàti - machasaü 2. Itthattaü - machasaü Itthataü - syà 3. Pariyàdàya vacanametaü-pana, syà [BJT Page 114] [\x 114/] âsiüsamànà, càtummahàràjikesu, 1 devesu attabhàvapañilàbhaü àsiüsamànà, tàvatiüsesu devesu attabhàvapañilàbhaü àsiüsamànà, yàmesu devesu attabhàvapañilàbhaü àsiüsamànà, tusitesu devesu attabhàvapañilàbhaü àsiüsamànà, nimmàõaratãsu devesu attabhàvapañilàbhaü àsiüsamànà, paranimmitavasavattãsu devesu attabhàvapañilàbhaü àsiüsamànà, brahmakàyikesu devesu attabhàvapañilàbhaü àsiüsamànà, icchamànà3 sàdiyamànà, patthayamànà pihayamànà abhijappamànàti 'àsiüsamànà'. Puõõaka itthabhàvanti: ettha attabhàvàbhinibbattiü àsiüsamànà, ettha khattiyamahàsàlakule attabhàvàbhinibbattiü àsiüsamànà, ettha bràhmaõamahàsàlakule attabhàvàbhinibbattiü àsiüsamànà, ettha gahapatimahàsàlakule attabhàvàbhinibbattiü àsiüsamànà, ettha càtummahàràjikesu attabhàvàbhinibbattiü àsiüsamànà, ettha devesu attabhàvàbhinibbattiü àsiüsamànà, ettha tàvatiüsesu devesu attabhàvàbhinibbattiü àsiüsamànà, ettha yàmesu devesu attabhàvàbhinibbattiü àsiüsamànà, ettha tusitesu devesu attabhàvàbhinibbattiü àsiüsamànà, ettha nimmàõaratãsu devesu attabhàvàbhinibbattiü àsiüsamànà, ettha paranimmitavasavattãsu devesu attabhàvàbhinibbattiü àsiüsamànà, ettha brahmakàyikesu devesu attabhàvàbhinibbattiü àsiüsamànà icchamànà sàdiyamànà patthayamànà pihayamànà abhijappamànàti 'àsiüsamànà puõõaka itthabhàvaü. Jaraü sità ya¤¤amakappayiüsåti: jarànissità vyàdhinissità maraõanissità (sokaparidevadukkhadomanassupàyàsanissità). Yadeva te jàti nissità tadeva te jarànissità, yadeva te jarànissità tadeva te vyàdhinissità, yadeva te vyàdhinissità tadeva te maraõanissità, yadeva te maraõanissità tadeva te sokaparidevadukkhadomanassupàyàsanissità, yadeva te sokaparidevadukkhadomanassupàyàsanissità tadeva te gatinissità, yadeva te gatinissità tadeva te uppattinissità, yadeva te uppattinissità tadeva te pañisandhinissità, yadeva te pañisandhinissità tadeva te bhavanissità, yadeva te bhavanissità tadeva te saüsàranissità, yadeva te saüsàranissità tadeva te vaññanissità, allãnà upagatà ajjhosità adhimuttàti 'jaraü sità ya¤¤amakappiyiüsu'. Tenàha bhagavà: ''Ye keci me isayo manujà (puõõakàti bhagavà) Khattiyà bràhmaõà devatànaü Ya¤¤amakappayiüsu puthå'dha loke âsiüsamànà puõõaka itthabhàvaü Jaraüsità ya¤¤amakappayiüså''ti. 1. Càtumahàràjikesu - machasaü 2. Yàmadevesu-va, ka 3. Icchayamànà - machasaü [BJT Page 116] [\x 116/] 3-3 Ye keci'me isayo manujà (iccàyasmà puõõako) Khattiyà bràhmaõà devatànaü Ya¤¤amakappayiüsu1 puthå'dha loke Kacci su2 te bhagavà ya¤¤apathe appamattà Atàru3 jàti¤ca jara¤ca màrisa Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü. Ye keci me isayo manujàti: 'ye kecã'ti me isayo manujà khattiyà bràhmaõà devatànaü ya¤¤amakappayiüsu puthå'dha loke kacci su te bhagavà ya¤¤àpathe appamattàti: kacciså'ti saüsayapucchà vimatipucchà dveëhakapucchà anekaüsapucchà, evaü nu kho na nu kho kinnu kho kathannu khoti kaccisu. Te'ti ya¤¤ayàjakà vuccanti. Bhagavà'ti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavà'ti. 'Kacci su te bhagavà' ya¤¤apathe appamattàti: ya¤¤o yeva vuccati ya¤¤apatho, yathà ariyamaggo ariyapatho, devamaggo devapatho, brahmamaggo brahmapatho, evameva ya¤¤o yeva vuccati ya¤¤apatho. Apamattàti. Yepi* ya¤¤apathe appamattà sakaccakàrino sàtaccakàrino aññhitakàrino anolãnavuttino4 anikkhittachandà anikkhittadhurà taccarità tabbahulà taggarukà tanninnà tapponà5 tappabbhàrà tadadhimuttà tadadhipateyyà6 tepi ya¤¤àpathe appamattà, yepi ya¤¤aü esanti gavesanti pariyesanti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü antaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü sakkaccakàrino sàtaccakàrino aññhitakàrino anolãnavuttino anikkhittachandà anikkhittadhurà taccarità tabbahulà taggarukà tanninnà tapponà tappabbhàrà tadadhimuttà tadadhipateyyà tepi ya¤¤àpathe appamattà, yepi ya¤¤aü abhisaükharonti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü antaü pànaü vatthaü yànamàlàgandhavilepanaü7 seyyàvasathapadãpeyyaü sakkaccakàrino sàtaccakàrino aññhitakàrino anolãnavuttino anikkhittachandà anikkhittadhurà taccarità tabbahulà taggarukà tanninnà tapponà tappabbhàrà tadadhimuttà tadadhipateyyà tepi ya¤¤àpathe appamattà, yepi ya¤¤aü denti yajanti pariccajanti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü antaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü sakkaccakàrino sàtaccakàrino aññhitakàrino anolãnavuttino anikkhittachandà anikkhittadhurà taccarità tabbahulà taggarukà tanninnà tapponà tappabbhàrà tadadhimuttà tadadhipateyyà tepi ya¤¤àpathe appamattàti 'kacci su te bhagavà ya¤¤apathe appamattà'. Atàru3 jàti¤ca jara¤ca màrisàti: jàtijaràmaraõaü8 atariüsu uttariüsu patariüsu samatikkamiüsu vãtivattiüsu. Màrisàti piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'màrisà'ti. 'Atàru jàti¤ca jara¤ca màrisa'. * ''Yepi'' iti machasaü, syàmapotthakesu natthi. 1. Ya¤¤amakappiüsu-syà. 2. Kaccissu-syà. 3. Atàruü-syà. 4. Anolãnavuttikà-va, ka, pana 5. Tappoõa - machasaü 6. Tadàdhipateyyà - syà 7. Màlàgandhaü - syà, 8. Jaràmaraõaü - machasaü [BJT Page 118] [\x 118/] Pucchàmi taü bhagavà bråhi metanti: 'pucchàmi ta'nti pucchàmi taü, ajjhesàmi taü, pasàdemi taü, kathayasså meti 'pucchàmi taü'. Bhagavàti gàravàdhivacanaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü 'bhagavà'ti. Bråhi metanti bråhi àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti 'pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü'. Tenàha so bràhmaõo: ''Ye keci me isayo manujà (iccàyasmà puõõako) Khattiyà bràhmaõà, devatànaü, Ya¤¤amakappayiüsu puthådha loke Kacci su te bhagavà ya¤¤apathe appamattà Atàru jàti¤ca jara¤ca màrisa, Pucchàmi taü bhagavà bråhi meta''nti. 3-4 âsiüsanti1 thomayanti abhijappanti juhanti (puõõakàti bhagavà) Kàmàbhijappanti pañicca làbhaü, Te yàjayogà bhavaràgarattà Nàtariüsu jàtijaranti bråmi. âsiüsanti thomayanti abhijappanti juhantã'ti: 'àsiüsantã'ti råpapañilàbhaü àsiüsanti, saddapañilàbhaü àsiüsanti, gandhapañilàbhaü àsiüsanti, rasapañilàbhaü àsiüsanti, phoññhabbapañilàbhaü àsiüsanti, puttapañilàbhaü2 àsiüsanti, dàrapañilàbhaü àsiüsanti, dhanapañilàbhaü àsiüsanti, yasapañilàbhaü àsiüsanti, issariyapañilàbhaü àsiüsanti, khattiyamahàsàlakule attabhàvapañilàbhaü àsiüsanti, bràhmaõamahàsàlakule attabhàvapañilàbhaü àsiüsanti, gahapatimahàsàlakule attabhàvapañilàbhaü àsiüsanti, càtummahàràjikesu devesu attabhàvapañilàbhaü àsiüsanti, brahmakàyikesu devesu attabhàvapañilàbhaü àsiüsanti, icchanti sàdiyanti patthayanti pihayantãti àsiüsanti. Thomayantãti: ya¤¤aü và thomenti, phalaü và thomenti, dakkhiõeyye3 và thomenti. Kathaü ya¤¤aü thomenti: suciü dinnaü4 manàpaü dinnaü, paõãtaü dinnaü, kàlena dinnaü, kappiyaü dinnaü, viceyya dinnaü, anavajjaü dinnaü, abhiõhaü dinnaü, dadaü cittaü pasàditanti thomenti, kittenti vaõõenti pasaüsanti. Evaü ya¤¤aü thomayanti. 1. âsãsanti-va, pana, machasaü 2. Puttadàradhanayasaissariyaü -va, ka, ma 3. Dakkhiõeyyaü - syà 4. Piyaü dinnaü - syà [BJT Page 120] [\x 120/] Kathaü phalaü thomenti: ito nidànaü råpapañilàbho bhavissati, saddapañilàbho bhavissati, gandhapañilàbho bhavissati, rasapañilàbho bhavissati, phoññhabbapañilàbho bhavissati, puttapañilàbho bhavissati, dàrapañilàbho bhavissati, dhanapañilàbho bhavissati, yasapañilàbho bhavissati, issariyapañilàbho bhavissati, Khattiyamahàsàlakule attabhàvapañilàbho bhavissati, Bràhmaõamahàsàlakule attabhàvapañilàbho bhavissati, Gahapatimahàsàlakule attabhàvapañilàbho bhavissati, Càtummahàràjikesu devesu attabhàvapañilàbho bhavissati, Brahmakàyikesu devesu attabhàvapañilàbho bhavissatãti thomenti, kittenti vaõõenti pasaüsantãti evaü phalaü thomenti. Kathaü dakkhiõeyye thomenti: dakkhiõeyyà jàtisampannà gottasampannà ajjhàyakà mantadharà tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü padakà veyyàkaraõà lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayàti, vãtaràgà và ràgavinayàya và pañipannà, vãtadosà và dosavinayà và pañipannà, vãtamohà và mohavinayàya và pañipannà, saddhàsampannà sãlasampannà samàdhisampannà pa¤¤àsampannà vimuttisampannà vimutti¤àõadassanasampannàti thomenti kittenti vaõõenti pasaüsanti. Evaü dakkhiõeyye thomentãti 'àsiüsanti thomenti'. Abhijappantãti: råpapañilàbhaü abhijappanti, saddapañilàbhaü abhijappanti, gandhapañilàbhaü abhijappanti, rasapañilàbhaü abhijappanti, phoññhabbapañilàbhaü abhijappanti, puttapañilàbhaü abhijappanti, dàrapañilàbhaü abhijappanti, dhanapañilàbhaü abhijappanti, yasapañilàbhaü abhijappanti, issariyapañilàbhaü abhijappanti, khattiyamahàsàlakule attabhàvapañilàbhaü abhijappanti, bràhmaõamahàsàlakule attabhàvapañilàbhaü abhijappanti, gahapatimahàsàlakule attabhàvapañilàbhaü abhijappanti, càtummahàràjikesu devesu attabhàvapañilàbhaü abhijappanti, brahmakàyikesu devesu attabhàvapañilàbhaü abhijappantãti 'àsiüsanti thomayanti abhijappanti. ' Juhantãti juhanti denti yajanti pariccajanti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü antaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyanti 'àsiüsanti thomenti abhijappanti juhanti' Puõõakàti bhagavàti: puõõakà'ti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati. Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'puõõakàti bhagavà. ' Kàmàbhijappanti pañicca làbhanti: råpapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, saddapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, gandhapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, rasapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, phoññhabbapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, puttapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, dàrapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, dhanapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, yasapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, issariyapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, khattiyamahàsàlakule attabhàvapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, bràhmaõamahàsàlakule attabhàvapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, gahapatimahàsàlakule attabhàvapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, càtummahàràjikesu devesu attabhàvapañilàbhaü pañicca kàme abhijappanti, brahmakàyikesu devesu attabhàvapañilàbhaü pañicca kàme abhijappantãti pajappantãti 'kàmàbhijappanti pañicca làbhaü'. [BJT Page 122] [\x 122/] Te yàjayogà bhavaràgarattà nàtariüsu jàtijaranti bråmãti: 'te'ti ya¤¤ayàjakà vuccanti. Yàjayogàti yàjayogesu yuttà payuttà àyuttà samàyuttà taccarità tabbahulà taggarukà tanninnà tapponà tappabbhàrà tadadhimuttà tadadhipateyyàti, 'te yàjayogà'. Bhavaràgarattàti bhavaràgo vuccati yo bhavesu bhavacchando bhavaràgo bhavanandi bhavataõhà bhavasineho bhavapariëàho bhavamucchà bhavajjhosànaü bhavaràgena bhavesu rattà giddhà gathità1 mucchità ajjhopannà2 laggà laggità palibuddhàti 'te yàjayogà bhavaràgarattà'. Nàtariüsu jàtijaranti bråmãti: te yàjayogà bhavaràgarattà jàtijaràmaraõaü nàtariüsu, na uttariüsu na patariüsu na samatikkamiüsu na vãtivattiüsu, jàtijaràmaraõà anikkhantà3 anissañà4 anatikkantà asamatikkantà avãtivattà anto jàtijaràmaraõe parivattanti ante saüsàrapathe parivattanti, jàtiyà anugatà jaràya anusañà byàdhinà abhibhåtà maraõena abbhàhatà atàõà alenà asaraõà asaraõãbhåtàti. Bråmi. âcikkhàmi desemi pa¤¤àpemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànãkaromi pakàsemãti 'te yàjayogà bhavaràgarattà nàtariüsu jàtijaranti bråmi'. Tenàha bhagavà: ''âsiüsanti thomayanti abhijappanti juhanti (puõõakàti bhagavà) Kàmàbhijappanti pañicca làbhaü Te yàjayogà bhavaràgarattà Nàtariüsu jàtijaranti bråmã''ti 3-5 Te ce nàtariüsu yàjayogà (iccàyasmà puõõako) Ya¤¤ehi jàti¤ca jara¤ca màrisa, Atha ko carahi devamanussaloke Atàri jàti¤ca jara¤ca màrisa, Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü. Te ce nàtariüsu yàjayogàti: te ya¤¤ayàjakà yàjayogà bhavaràgarattà jàtijaràmaraõaü nàtariüsu, na uttariüsu, na patariüsu, na samatikkamiüsu, na vãtivattiüsu, jàtijaràmaraõà anikkhantà3 anissañà4 anatikkantà asamatikkantà avãtivattà anto jàtijaràmaraõe parivattanti, 1. Gadhità - bahusu 2. Ajjhosannà-va-ka-machasaü 3. Anikkhittà - pana 4. Anissatà - sa Anissità - pana [BJT Page 124] [\x 124/] Anto saüsàrapathe parivattanti jàtiyà anugatà, jaràya anusañà1 byàdhinà abhibhåtà, maraõena abbhàhatà, atàõà alenà asaraõà asaraõãbhåtàti te ce nàtariüsu yàjayogà. Iccàyasmà Puõõàko'ti iccàti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Puõõakoti: tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpo. Puõõàko'ti tassa bràhmaõassa gottaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro'ti àyasmà puõõako. Ya¤¤ehi jàti¤ca jara¤ca màrisàti 'ya¤¤ehã'ti ya¤¤ehi pahåtehi ya¤¤ehi vividhehi ya¤¤ehi puthåhi 'màrisà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'màrisà'ti. 'Ya¤¤ehi jàti¤ca jara¤ca màrisa'. Atha ko carahi devamanussaloke atàri jàti¤ca jara¤ca màrisàti: atha ko eso sadevake loke samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya jàtijaràmaraõaü atari uttari patari samatikkami vãtivattayi. Màrisàti piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü màrisàti. 'Atha ko carahi devamanussaloke atàri jàti¤ca jara¤ca màrisa'. Pucchàmi taü bhagavà bråhi metanti: pucchàmi ta'nti pucchàmi taü, yàcàmi taü, ajjhesàmi taü, pasàdemi taü. Kathayassu metanti 'pucchàmi taü'. Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü 'bhagavà'ti. Bråhi metanti: bråhi àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti 'pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü'. Tenàha se bràhmaõo: Te ce nàtariüsu yàjayogà (iccàyasmà puõõako) Ya¤¤ehi jàti¤ca jara¤ca màrisa, Atha ko carahi devamanussaloke Atàri jàti¤ca jara¤ca màrisa Pucchàmi taü bhagavà bråhi meta'nti. 1. Anugatà-pana [BJT Page 126] [\x 126/] 3-6 Saïkhàya lokasmiü parovaràni2 (puõõakàti bhagavà) Yassi¤jitaü natthi kuhi¤ci loke Santo vidhåmo anãgho niràso Atàri so jàtijaranti bråmã. Saïkhàya lokasmiü parovarànãti: 'saïkhà' vuccati ¤àõaü, ''Yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi. [A] Parovarànãti 'oraü' vuccati sakattabhàvo, paraü vuccati parattabhàvo, oraü vuccati sakaråpavedanàsa¤¤àsaükhàravi¤¤àõaü, paraü vuccati pararåpavedanàsa¤¤àsaükhàravi¤¤àõaü, oraü vuccati cha ajjhattikàni àyatanàni paraü vuccati cha bàhiràni àyatanàni, oraü vuccati manussaloko, paraü vuccati devaloko, oraü vuccati kàmadhàtu, paraü vuccati råpadhàtu aråpadhàtu, oraü vuccati kàmadhàturåpadhàtu, paraü vuccati aråpadhàtu, saïkhàya lokasmiü parovarànãti: parovaràni aniccato saïkhàya, dukkhato saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, rogato saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, gaõóato saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, nissaraõato saïkhàya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvàti 'saïkhàya lokasmiü parovaràni. ' Puõõakàti bhagavàti: 'puõõakà'ti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati. Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü 'bhagavà'ti 'puõõakàti bhagavà. ' Yassi¤jitaü natthi kuhi¤ci loketi: 'yassà'ti arahato khãõàsavassa. I¤jitanti: taõhi¤jitaü diññhi¤jitaü màni¤jitaü kilesi¤jitaü kàmi¤jitaü, yassime i¤jità natthi, na santi, na saüvijjanti, nupalabbhanti, pahãnà samucchinnà våpasannà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà. Kuhi¤cãti kuhi¤ci kismi¤ci katthaci ajjhattaü và bahiddhà và ajjhattabahiddhà và. Loketi apàyaloke 'yassi¤jitaü natthi kuhi¤ci loke, ' àyatanaloketi 'yassi¤jitaü natthi kuhi¤ci loke' 1. Lokamhi - machasaü 2. Paroparàni va-vã-ka-pana-syà machasaü. [A.] Dhammasaïgaõã-cittuppàdakaõóa 3. Paroparàniti-va-ka- [BJT Page 128] [\x 128/] Santo vidhåmo (anãgho) niràso atàri so jàtijaranti bråmãti: 'santo'ti ràgassa santattà santo, dosassa santattà santo, mohassa santattà santo, kodhassa santattà santo, upanàhassa santattà santo, makkhassa santattà santo, sabbàkusalàbhisaükhàrànaü santattà samitattà våpasamitattà vijjhàtattà nibbutattà vigatattà pañippassaddhattà santo upasanto våpasanto nibbuto pañippassaddhoti 'santo'. Vidhåmoti: kàyaduccaritaü vidhåmitaü1 vidhamitaü sositaü visositaü byantãkataü, vacãduccaritaü vidhåmitaü vidhamitaü sositaü visositaü byantãkataü, ràgo vidhåmito vidhamito sosito visosito byantãkato, doso vidhåmito vidhamito sosito visosito byantãkato, moho vidhåmito vidhamito sosito visosito byantãkato, kodho vidhåmito vidhamito sosito visosito byantãkato, upanàho vidhåmito vidhamito sosito visosito byantãkato, makkho vidhåmito vidhamito sosito visosito byantãkato, paëàso vidhåmito vidhamito sosito visosito byantãkato, issà vidhåmità vidhamità sosità visosità byantãkatà, macchariyaü vidhåmitaü vidhamitaü sositaü visositaü byantãkataü, màyà vidhåmità vidhamità sosità visosità byantãkatà, sàñheyyaü vidhåmitaü vidhamitaü sositaü visositaü byantãkataü, thambho vidhåmito vidhamito sosito visosito byantãkato, sàrambho vidhåmito vidhamito sosito visosito byantãkato, màno vidhåmito vidhamito sosito visosito byantãkato, atimàno vidhåmito vidhamito sosito visosito byantãkato, mado vidhåmito vidhamito sosito visosito byantãkato, pamàdo vidhåmito vidhamito sosito visosito byantãkato, sabbe kilesà vidhåmità vidhamità sosità visosità byantãkatà, sabbe duccarità vidhåmità vidhamità sosità visosità byantãkatà, sabbe darathà vidhåmità vidhamità sosità visosità byantãkatà, sabbe pariëàhà vidhåmità vidhamità sosità visosità byantãkatà, sabbe santàpà vidhåmità vidhamità sosità visosità byantãkatà, sabbàkusalàbhisaïkhàrà vidhåmità vidhamità sosità visosità byantãkatà. Athavà2 'kodho' vuccati dhåmo: 1 ''Màno hi te bràhmaõa (khàribhàro) Kodho dhåmo bhasmani3 mosavajjaü, Jivhà sujà hadayaü4 jotiññhànaü Attà sudanto purisassa joti. ''[A] Apica dasahàkàrehi kodho jàyati: 'anatthaü me acarã'ti kodho jàyati. 'Anatthaü me caratã'ti kodho jàyati, 'anatthaü me carissatã'ti kodho jàyati, 'piyassa me manàpassa anatthaü acari, anatthaü carati, anatthaü carissatã'ti kodho jàyati, appiyassa me amanàpassa, atthaü acari, atthaü carati, atthaü carissatã'ti kodho jàyati, aññhàne và pana kodho jàyati. Yo evaråpo cittassa àghàto pañighàto pañighaü pañivirodho kopo pakopo sampakopo doso padoso sampadoso cittassa vyàpatti5 manopadoso kodho kujjhanà kujjhitattaü doso dussanà dussitattaü byàpatti byàpajjanà byàpajjitattaü virodho pañivirodho caõóikkaü asuropo6 anattamanatà cittassa. Ayaü vuccati kodho'' 1. Vidhåsitaü-va, ka 2. Apica-pana 3. Gammani-va, ka, syà 4. Tapparassa-syà [A.] Saüyutta sundarika bhàradavàjasutta 5. Byàpatti - machasaü 6. Assuropo - syà [BJT Page 130] [\x 130/] Apica kodhassa adhimattaparittattà veditabbà: atthi ka¤cikàlaü kodho cittàvilakaraõamatto hoti, na ca tàva mukhakulanavikulano1 hoti, atthi ka¤cikàlaü kodho mukhakulanavikulanamatto hoti na ca tàva hanusa¤copano hoti, atthi ka¤cikàlaü kodho hanusa¤copanamatto hoti na ca tàva pharusavàcaü nicchàraõo hoti, na ca tàva disàvidisànuvilokano hoti, atthi ka¤cikàlaü kodho disàvidisànuvilokanamatto hoti, na ca tàva daõóasatthaparàmasano hoti, atthi ka¤cikàlaü kodho daõóasatthaparàmasanamattato hoti, na ca tàva daõóasatthaabbhukkiraõamatto hoti, na ca tàva daõóasatthaabhinipàtano hoti, atthi ka¤cikàlaü kodho daõóasatthaabhinipàtanamatto hoti, na ca tàva (chinnavicchinnakaraõo) hoti, atthi ka¤cikàlaü kodho (chinnavicchinnakaraõamatto) hoti, na ca tàva sambha¤janapaëibha¤janà hoti, atthi ka¤cikàlaü kodho sambha¤janapaëibha¤janamatto hoti. Na ca tàva aïgamaïgaapakaóóhano2 hoti. Atthi ka¤cikàlaü kodho aïgamaïgaapakaóóhanamatto hoti, na ca tàva jãvità voropano hoti. Atthi ka¤cikàlaü kodho jãvità voropanamatto hoti, na ca tàva sabbacàgapariccàgàya saõñhito hoti yato kho kodho paraü puggalaü3 ghàtetvà attànaü ghàteti, ettàvatà kodho paramussadagato4 paramavepullappatto hoti. Yassa so hoti kodho pahãno samucchinno våpasanno pañipassappaddho abhabbuppattiko ¤àõagginà daóóho so vuccati 'vidhumo' Kodhassa pahãnattà vidhumo, kodhavatthussa pari¤¤àtattà vidhumo, kodhahetussa pari¤¤àtattà vidhumo, kodhahetussa upacchinnattà vidhumo. Anãghoti ràgo nãgho, doso nãgho, moho nãgho, kodho nãgho, upanàho nãgho, makkho nãgho, paëàso nãgho, issà nãgho, macchariyaü nãgho, màyà nãgho, sàñheyyaü nãgho, thambho nãgho, sàrambho nãgho, màno nãgho, atimàno nãgho, mado nãgho, pamàdo nãgho, sabbe kilesà nãghà, sabbe duccarità nãghà, sabbe darathà nãghà, sabbe pariëàhà nãghà, sabbe santàpà nãghà, sabbàkusalàbhisaükhàrà nãghà, yassete nãghà pahãnà samucchinnà våpasannà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà, so vuccati 'anãgho' niràsoti 'àsà' vuccati taõhà, ''Yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' [A] yassesà àsà taõhà pahãnà samucchinnà våpasannà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà. 1. Parikålanaü - pana 2. âkaóóhano - pana - 3. Parapuggalaü-va-vi-ka- 4. Paramukkaüsagato-pana [A.] Dhammasaïgaõã - nikkhepakaõóa [BJT Page 132] [\x 132/] So vuccati 'niràso' jàtãti ''yà tesaü tesaü sattànaü tamhi tamhi sattanikàye jàti saüjàti okkanti abhinibbatti khandhànaü pàtubhàvo àyatanànaü pañilàbho''[b,] jaràti, ''yà tesaü tesaü sattànaü tamhi tamhi sattanikàye jarà jãraõatà khaõóiccaü pàliccaü valittacatà àyuno saühàni indriyànaü paripàko''[c.] Santo vidhumo anigho niràso. Atàri so jàti jaranti bråmãti yo santo ca vidhumo ca anãgho ca niràso ca, so jàti jarà maraõaü atari uttari patari samatikkami vãtivattayãti bråmi àcikkhàmi desemi pa¤¤apemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànãkaromi pakàsemãti 'santo vidhumo anãgho niràso atàri so jàti jaranti bråmi. ' Tenàha bhagavà: ''Saïkhàya lokasmiü parovaràni (puõõakàti bhagavà) Yassi¤jitaü natthi kuhi¤ci loke, Santo vidhumo anãgho niràso Atàri so jàtijaranti bråmã''ti Sahagàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: 'satthà me bhante bhagavà sàvako' hama'smãti. Puõõaka suttaniddeso samatto [B.] Sacca vibhaïga [C.] Sacca vibhaïga [BJT Page 134] [\x 134/] 4. Mettagå suttaniddeso 4-1 Pucchàmi taü bhagavà bråhimetaü (iccàyasmà mettagå) Ma¤¤àmi taü vedaguü bhàvitattaü Kuto nu dukkhà samudàgatà1 ime Ye keci lokasmiü anekaråpà. Pucchàmi taü bhagavà bråhi metanti: 'pucchàmã'ti tisso pucchà: adiññhajotanà pucchà, diññhasaüsandanà pucchà, vimaticchedanà pucchà. Katamà adiññhajotanà pucchà: pakatiyà lakkhaõaü a¤¤àtaü hoti adiññhaü atulitaü atãritaü avibhåtaü avibhàvitaü, tassa ¤àõàya dassanàya tulanàya tãraõàya2 vibhåtatthàya vibhàvanatthàya pa¤haü pucchati. Ayaü adiññhajotanà pucchà. Katamà diññhasaüsandanà pucchà: pakatiyà3 lakkhaõaü ¤àtaü hoti diññhaü tulitaü tãritaü vibhåtaü vibhàvitaü a¤¤ehi paõóitehi saddhiü saüsandanatthàya pa¤haü pucchati. Ayaü diññhasaüsandanà pucchà. Katamà vimaticchedanà pucchà: pakatiyà saüsayapakkhanto4 hoti, vimati pakkhanto5 dveëhakajàto evaü nu kho na nu kho kiü nu kho kathaü nu khoti. So vimaticchedanatthàya pa¤haü pucchati. Ayaü vimaticchedanà pucchà. Imà tisso pucchà. Aparàpi tisso pucchà: manussapucchà. Amanussapucchà, nimmitapucchà. Katamà manussapucchà: manussà buddhaü bhagavantaü upasaïkamitvà pa¤haü pucchanti, bhikkhu pucchanti, bhikkhuõiyo pucchanti, upàsakà pucchanti, upàsikàyo pucchanti, ràjàno pucchanti, khattiyà pucchanti, bràhmaõà pucchanti, vessà pucchanti, suddà pucchanti, gahaññhà pucchanti, pabbajità pucchanti. Ayaü manussapucchà. Katamà amanussapucchà: amanussà buddhaü bhagavantaü upasaïkamitvà pa¤haü pucchanti, nàgà pucchanti, supaõõà pucchanti, yakkhà pucchanti, asurà pucchanti, gandhabbà pucchanti mahàràjàno pucchanti, indà pucchanti, brahmàno pucchanti, devà pucchanti, ayaü amanussapucchà. 1. Gatàme - pana 2. Tãraõaya vibhàvanàya pucchati, pana 3. Pakatiyà-va, va, vi, ka Pakkhando - machasaü 4. Pakkhanto-va, vi, ka, pana 5. Vimatipakkhanto-va, vi, ka, pana [BJT Page 136] [\x 136/] Katamà nimmitapucchà: yaü bhagavà råpaü abhinimminàti manomayaü sabbaïgapaccaïgaü ahãnindriyaü, so nimmito buddhaü bhagavantaü upasaükamitvà pa¤haü pucchati, bhagavà vissajjeti. Ayaü nimmitapucchà. Imà tisso pucchà. Aparàpi tisso pucchà: attatthapucchà, paratthapucchà, ubhayatthapucchà, aparàpi tisso pucchà: diññhadhammikatthapucchà, samparàyikatthapucchà. Paramatthapucchà. Aparàpi tisso pucchà: anavajjatthapucchà, nikkilesatthapucchà, vodànatthapucchà. Aparàpi tisso pucchà: atãtà pucchà, anàgatà pucchà, paccuppannà pucchà. Aparàpi tisso pucchà: ajjhattapucchà, bahiddhàpucchà, ajjhattabahiddhà pucchà, aparàpi tisso pucchà: kusalapucchà, akusalapucchà, abyàkatapucchà, aparàpi tisso pucchà: khandhapucchà dhàtupucchà, àyatanapucchà, aparàpi tisso pucchà: satipaññhànapucchà, sammappadhànapucchà, iddhipàdapucchà. Aparàpi tisso pucchà: indriyapucchà, balapucchà, bojjhaïgapucchà. Aparàpi tisso pucchà: maggapucchà, phalapucchà, nibbànapucchà. Pucchàmi tanti: pucchàmi taü, yàcàmi taü, ajjhesàmi taü, pasàdemi taü, 'kathayassu me'ti 'pucchàmi taü'. Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'pucchàmi taü bhagavà. ' Bråhi metanti bråhi àcikkha desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivara vibhaja uttànãkarohi pakàsehãti 'pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü'. Iccàyasmà mettagåti, - 'Iccà'ti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Puõõakoti: tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpo. Mettagå'ti tassa bràhmaõassa gottaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro'ti iccàyasmà mettagåti: Ma¤¤àmi taü vedaguü1 bhàvitattanti: 'vedagå'ti taü ma¤¤àmi 'bhàvitatto'ti taü ma¤¤àmi, evaü pajànàmi, evaü àjànàmi, 2 evaü vijànàmi, 3 evaü pañivijànàmi, evaü pañivijjhàmi 'vedagå bhàvitatto'ti kathaü bhagavà vedagå: vedo vuccati catusu maggesu ¤àõaü, pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü dhammavicayasambojjhaïgo vãmaüsà vipassanà sammàdiññhi, bhagavà tehi vedehi jàtijaràmaraõassa antagato5 1. 'Yaü' ti natthi-va, vi, machasaü 2. Vedagå - machasaü 3. Ajànàmi 4. Pajànàmi-katthaci 5. Antaügato-ka, vi [BJT Page 138] [\x 138/] Antappatto koñigato koñippatto pariyantagato pariyantappatto vosànagato vosànappatto tàõagato tàõappatto lenagato lenappatto saraõagato saraõappatto abhayagato abhayappatto accutagato accutappatto amatagato amatappatto nibbànagato nibbànappatto. Vedànaü và antagatoti vedagå, vedehi và antagatoti vedagå, sattannaü và dhammànaü (viditattà) vedagå: sakkàyadiññhi vidità hoti, vicikicchà vidità hoti, sãlabbataparàmàso vidito hoti, ràgo - doso - moho - màno vidito hoti, viditàssa honti pàpakà akusalà dhammà saükilesikà ponobhavikà sadarà1 dukkhavipàkà àyatiü jàtijaràmaraõãyà: 1. ''Vedàni viceyya kevalàni (sabhiyàti bhagavà) Samaõànaü yànipattha2 bràhmaõànaü Sabba3 vedanàsu vãtaràgo Sabbaü vedamaticca vedagå so''ti. [A] Evaü bhagavà vedagå. Kathaü bhagavà (bhàvitatto): bhagavà bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤o bhàvitasatipaññhàno bhàvitasammappadhàne bhàvitaiddhipàdo bhàvitaindriyo bhàvitabalo bhàvitabojjhaïgo bhàvitamaggo pahãnakileso pañividdhàkuppo sacchikatanirodho, dukkhaü tassa pari¤¤àtaü, samudayo pahãno, maggo bhàvito, nirodho sacchikato, abhi¤¤eyyaü abhi¤¤àtaü, pari¤¤eyyaü pari¤¤àtaü, pahàtabbaü pahãnaü, bhàvetabbaü bhàvitaü, sacchikàtabbaü sacchikataü, aparitto mahatto gambhãro appameyyo duppariyogàëho4 pahåtaratano5 sàgaråpamo6 chaëaïgupekkhàya samannàgato hoti. Cakkhunà råpaü disvà neva sumano hoti, na dummano, upekkhako viharati sato sampajàno. Sotena saddaü sutvà neva sumano hoti, na dummano, upekkhako viharati sato sampajàno. Ghànena gandhaü ghàyitvà neva sumano hoti, na dummano, upekkhako viharati sato sampajàno. Jivhàya rasaü sàyitvà neva sumano hoti, na dummano, upekkhako viharati sato sampajàno. Kàyena phoññhabbaü phusitvà neva sumano hoti, na dummano, upekkhako viharati sato sampajàno. Manasà dhammaü vi¤¤àya neva sumano hoti, na dummano, upekkhako viharati sato sampajàno. 1. Saddarà-pu 2. Yànidhatthi - machasaü Yàni atthi-sã 3. Sabbaveràsu-ma, va, vi, ka [A.] Suttanipàta sahiyasutta 4. Dupariyo gàlenà-panana 5. Bahuratano-sã. 6. Sàgarasamo-katthaci [BJT Page 140] [\x 140/] Cakkhunà råpaü disvà manàpaü råpaü nàbhigijjhati1 nàbhihaüsati2 na ràgaü janeti tassa ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Cakkhunà kho paneva3 råpaü disvà amanàpaü na maïku hoti, appatiññhitacitto4 alãnamanaso5 abyàpannacetaso. Tassa ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Sotena saddaü sutvà manàpaü saddaü nàbhigijjhati nàbhihaüsati na ràgaü janeti tassa ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Cakkhunà kho paneva saddaü sutvà amanàpaü na maïku hoti, appatiññhitacitto alãnamanaso abyàpannacetaso. Tassa ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Ghànena gandhaü ghàyitvà manàpaü gandhaü nàbhigijjhati nàbhihaüsati na ràgaü janeti tassa ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Cakkhunà kho paneva gandhaü ghàyitvà amanàpaü na maïku hoti, appatiññhitacitto alãnamanaso abyàpannacetaso. Tassa ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Jivhàya rasaü sàyitvà manàpaü råpaü nàbhigijjhati nàbhihaüsati na ràgaü janeti tassa ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Cakkhunà kho paneva rasaü sàyitvà amanàpaü na maïku hoti, appatiññhitacitto alãnamanaso abyàpannacetaso. Tassa ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Kàyena phoññhabbaü phusitvà manàpaü phoññhabbaü nàbhigijjhati nàbhihaüsati na ràgaü janeti tassa ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Cakkhunà kho paneva råpaü disvà amanàpaü na maïku hoti, appatiññhitacitto alãnamanaso abyàpannacetaso. Tassa ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Manasà dhammaü vi¤¤àya manàpaü nàbhigijjhati nàbhihaüsati na ràgaü janeti tassa ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Cakkhunà kho paneva dhammaü vi¤¤àya amanàpaü na maïku hoti, appatiññhitacitto alãnamanaso abyàpannacetaso. Tassa ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Cakkhunà råpaü disvà manàpàmanàpesu råpesu ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Sotena saddaü sutvà manàpàmanàpesu saddesu ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Ghànena gandhaü ghàyitvà manàpàmanàpesu gandhesu ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Jivhàya rasaü sàyitvà manàpàmanàpesu rasesu ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Kàyena phoññhabbaü phusitvà manàpàmanàpesu phoññhabbesu ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Manasà dhammaü vi¤¤àya manàpàmanàpesu dhammesu ñhitova kàyo hoti, ñhitaü cittaü ajjhattaü susaüñhitaü suvimuttaü. Cakkhunà råpaü disvà rajanãye na rajjati, dosanãye7 na dussati, mohanãye na muyhati, kopanãye na kuppati, madanãye na majjati, kilesanãye na kilissati. Sotena saddaü sutvà rajanãye na rajjati, dosanãye na dussati, mohanãye na muyhati, kopanãye na kuppati, madanãye na majjati, kilesanãye na kilissati. Ghànena gandhaü ghàyitvà rajanãye na rajjati, dosanãye na dussati, mohanãye na muyhati, kopanãye na kuppati, madanãye na majjati, kilesanãye na kilissati. Jivhàya rasaü sàyitvà rajanãye na rajjati, dosanãye na dussati, mohanãye na muyhati, kopanãye na kuppati, madanãye na majjati, kilesanãye na kilissati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà rajanãye na rajjati, dosanãye na dussati, mohanãye na muyhati, kopanãye na kuppati, madanãye na majjati, kilesanãye na kilissati. Manasà dhammaü vi¤¤àya rajanãye na rajjati, dosanãye na dussati, mohanãye na muyhati, kopanãye na kuppati, madanãye na majjati, kilesanãye na kilissati. Diññhe diññhamatto sute sutamatto mute mutamatto vi¤¤àte vi¤¤àtamatto, diññhe na lippati8, sute na lippati, mute na lippati, vi¤¤àte na lippati, diññhe anupayo9 anapàyo anissito appañibaddho vippamutto10 visa¤¤utto vimariyàdãkatena cetasà viharati. Sute anupayo anapàyo anissito appañibaddho vippamutto visa¤¤utto vimariyàdãkatena cetasà viharati. Mute anupayo anapàyo anissito appañibaddho vippamutto visa¤¤utto vimariyàdãkatena cetasà viharati. Vi¤¤àte anupayo anapàyo anissito appañibaddho vippamutto visa¤¤utto vimariyàdãkatena cetasà viharati. 1. Nàbhijjhàyati - pana 2. Nàbhihasati-sa 3. Cakkhunà kho panetaü-sã-syà 4. Appatiññhãnacittà-syà 5. âdãnamanaso-va-vi-pana-syà [A.] Suttanipàta-sahiya sutta 6. âdãnamanaso-va-vi-pa-syà 7. Dussanãye - machasaü 8. Na limpati - machasaü, syà 9. Anåpayo-machasaü Anusayo-va, vã 10. Vimutto-pana- [BJT Page 142] [\x 142/] Saüvijjati bhagavato cakkhu6 passati bhagavà cakkhunà råpaü, chandaràgo bhagavato natthi, suvimuttacitto bhagavà. Saüvijjati bhagavato sotaü, suõàti bhagavà sotena saddaü, chandaràgo bhagavato natthi, suvimuttacitto bhagavà. Saüvijjati bhagavato ghànaü, ghàyati bhagavà ghànena gandhaü, chandaràgo bhagavato natthi, suvimuttacitto bhagavà. Saüvijjati bhagavato jivhà, sàyati bhagavà jivhàya rasaü, chandaràgo bhagavato natthi, suvimuttacitto bhagavà. Saüvijjati bhagavato kàyo, phusati bhagavà kàyena phoññhabbaü, chandaràgo bhagavato natthi, suvimuttacitto bhagavà. Saüvijjati bhagavato mano, vijànàti bhagavà manasà dhammaü, chandaràgo bhagavato natthi, suvimuttacitto bhagavà. Cakkhuü råpàràmaü råparataü råpasammuditaü, taü bhagavato dantaü guttaü rakkhitaü saüvutaü, tassa ca saüvaràya dhammaü deseti. Sotaü saddàràmaü saddarataü saddasammuditaü, taü bhagavato dantaü guttaü rakkhitaü saüvutaü, tassa ca saüvaràya dhammaü deseti. Ghànaü gandhàràmaü gandharataü gandhasammuditaü, taü bhagavato dantaü guttaü rakkhitaü saüvutaü, tassa ca saüvaràya dhammaü deseti. Jivhà rasàràmà rasaratà rasasammudità, sà bhagavato dantaü guttaü rakkhitaü Saüvutaü, tassa ca saüvaràya dhammaü deseti. Kàyo phoññhabbàràmo phoññhabbarato phoññhabbasammudito, so bhagavato dantaü guttaü rakkhitaü saüvutaü, tassa ca saüvaràya dhammaü deseti. Mano dhammàràmo dhammarato dhammasammudito so bhagavato dantaü guttaü rakkhitaü saüvutaü, tassa ca saüvaràya dhammaü deseti. 2. Dantaü nayanti samitiü dantaü ràjàbhiråhati, Danto seññho manussesu yotivàkyaü titikkhati. [A] 3. Varamassatarà dantà àjànãyà ca sindhavà, Ku¤jarà ca mahànàgà attadantà tato varaü. [A] 4. Na hi etehi yànehi gaccheyya agataü2 disaü, Yathàttanà sudantena danto dantena gacchati. [A] 5. Vidhàsu na vikampanti vippamuttà punabbhavà, Dantabhåmiü anuppattà te loke vijitàvino. [B] 6. Yassindriyàni bhàvitàni ajjhatta¤ca bahiddhà ca sabbaloke, Nibbijjha imaü para¤ca lokaü kàlaü kaïkhati bhàvitatto sadantoti. [C] 6. Cakkhuü-sã 1. Yathàtthanà-[PTS.] Sã 2. Amataü dãsaü va-vi [A.] Dhammapada - nàgavagga [B.] Khandha saüyutta - khajjaniya vagga [C.] Suttanipàta - sahiya sutta [BJT Page 144] [\x 144/] Evaü bhagavà bhàvitatto1 Ma¤¤àmi taü vedaguü2 bhàvitattaü kuto nu dukkhà samudàgatà imeti: 'kuto nå'ti saüsayapucchà, vimatipucchà, dveëhapucchà, anekaüsapucchà. Evaü nu kho, na nu kho, kiü nu kho, kathaü nu khoti 'kuto nu'. Dukkhàti jàtidukkhaü jaràdukkhaü vyàdhidukkhaü maraõadukkhaü sokaparidevadukkhadomanassupàyàsadukkhaü nerayikaü dukkhaü tiracchànadukkhaü pettivisayadukkhaü mànusikaü3 dukkhaü gabbhokkantimålakaü dukkhaü gabbhaññhitimålakaü dukkhaü gabbhavuññhànamålakaü dukkhaü jàtassupanibandhanaü4 dukkhaü jàtassa paràdheyyataü5 dukkhaü attåpakkamaü dukkhaü paråpakkamaü dukkhaü dukkhadukkhaü saïkhàradukkhaü viparinàmadukkhaü, cakkhurogo sotarogo ghànarogo jivhàrogo kàyarogo sãsarogo kaõõarogo mukharogo dantarogo kàso sàso pinàso óaho6 jaro kucchi rogo mucchà pakkhandikà sålà visåcikà kuññhaü gaõóo kilàso soso apamàro daddu kaõóu kacchu rakhasà vitacchikà lohitapittaü madhumeho aüsà piëakà bhagandalà pittasamuññhànà àbàdhà semhasamuññhànà àbàdhà vàtasamuññhànà àbàdhà sannipàtikà àbàdhà utuparinàmajà àbàdhà visamaparihàrajà àbàdhà opakkamikà àbàdhà kammavipàkajà àbàdhà sãtaü uõhaü jighacchà pipàsà uccàro passàvo óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassànaü dukkhaü, màtumaraõaü dukkhaü pitumaraõaü dukkhaü bhàtumaraõaü dukkhaü bhaginãmaraõaü dukkhaü puttamaraõaü dukkhaü dhãtumaraõaü dukkhaü ¤àtivyasanaü dukkhaü bhogavyasanaü7 dukkhaü sãlavyasanaü dukkhaü diññhivyasanaü dukkhaü yesaü dhammànaü àdito samudàgamanaü pa¤¤àyati, atthaïgamato nirodho pa¤¤àyati. Kammasaünissito vipàko, vipàkasaünissitaü kammaü, nàmasaünissitaü råpaü, råpasaünissitaü nàmaü, jàtiyà anugataü, jaràya anusañaü byàdhinà abhibhåtaü, maraõena abbhàhataü, dukkhe patiññhitaü, atàõaü alenaü asaraõaü asaraõãbhåtaü, ime vuccanti dukkhà. 1. Bhàvitattoti - machasaü 2. Vedagå - machasaü 3. Mànasikaü-syà 4. Jàtassupanibandhakaü-machasaü 5. Paràdheyyakaü-machasaü 6. ôàho-machasaü 7. Rogavyasanaü-pana, machasaü [BJT Page 146] [\x 146/] Ime dukkhà kuto samudàgatà, kuto jàtà, kuto saüjàtà kuto nibbattà kuto abhinibbattà kuto pàtubhåtà kiünidànà kiüsamudayà1 kiüjàtikà kiüpabhavàti imesaü dukkhànaü målaü pucchati, hetuü pucchati, nidànaü pucchati, sambhavaü pucchati, pabhavaü pucchati, samuññhànaü pucchati, àhàraü pucchati, àrammaõaü pucchati, paccayaü pucchati, samudayaü pucchati, papucchati yàcati ajjhesati2 pasàdetãti 'kuto nu dukkhà samudàgatà ime. ' Ye keci lokasmiü anekaråpàti: 'yekecã'ti sabbena sabbaü sabbathà sabbaü asesaü nissesaü pariyàdiyanavacanametaü yekecãti. ' Lokasmiüti apàyaloke manussaloke devaloke khandhaloke dhàtuloke àyatanaloke. Anekaråpàti anekavidhà nànappakàrà dukkhàti 'ye keci lokasmiü anekaråpà. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Pucchàmi taü bhagavà bråhi me taü (iccàyasmà mettagå) Ma¤¤àmi taü vedaguü bhàvitattaü, Kuto nu dukkhà samudàgatà ime Ye keci lokasmiü anekaråpà''ti. 4-2 Dukkhassa ve maü pabhavaü apucchasi (mettagåti bhagavà) Taü te pavakkhàmi yathà pajànaü, Upadhinidànà pabhavanti dukkhà Ye keci lokasmiü anekaråpà. Dukkhassa ve maü pabhavaü apucchasã ti: 'dukkhassà'ti: jàtidukkhassa jaràdukkhassa vyàdhidukkhassa maraõadukkhassa sokaparidevadukkhadomanassupàyàsadukkhassa. Pabhavaü apucchasãti ''dukkhassa målaü pucchasi, hetuü pucchasi, nidànaü pucchasi, sambhavaü pucchasi, pabhavaü pucchasi, samuññhànaü pucchasi, àhàraü pucchasi, àrammaõaü pucchasi, paccayaü pucchasi, samudayaü pucchasi, yàcasi ajjhesasi pasàdesã'ti 'dukkhassa ve maü pabhavaü apucchasã'. Mettagåti bhagavàti: bràhmaõaü nàmena àlapati. Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'mettagåti bhagavà. ' 1. Kiüsamudayo-va-vi-ka 2. Ajjhesi-va, ci, ka [BJT Page 148] [\x 148/] Taü te pavakkhàmi yathà pajànàti: 'taü' ti dukkhassa målaü pavakkhàmi, hetuü pavakkhàmi, nidànaü pavakkhàmi, sambhavaü pavakkhàmi, pabhavaü pavakkhàmi, samuññhànaü pavakkhàmi, àhàraü pavakkhàmi, àrammaõaü pavakkhàmi, paccayaü pavakkhàmi, samudayaü pavakkhàmi, àcikkhissàmi desissàmi pa¤¤apessàmi paññhapessàmi vivarissàmi vibhajissàmi uttànãkarissàmi pakàsissàmãti. 'Taü te pavakkhàmi'. Yathà pajànanti: yathà pajànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto na itihãtihaü na itikiràya1 na paramparàya na piñakasampadànena na takkahetu na nayahetu na àkàraparivitakkena na diññhinijjhànakhantiyà sàmaü sayaü abhi¤¤àtaü attapaccakkhadhammaü taü kathayissàmãti 'taü te pavakkhàmi yathà pajànaü'. Upadhinidànà pabhavanti dukkhàti: 'upadhã'ti dasa upadhã: taõhåpadhi diññhåpadhi, kilesåpadhi, kammåpadhi, duccaritåpadhi, àhàråpadhi, pañighåpadhi, catasso upàdinnadhàtuyo upadhã, cha ajjhattikàni àyatanàni upadhi, chavi¤¤àõakàyaü upadhi, sabbampi dukkhaü dukkhamanatthena3 upadhi, ime vuccanti dasa upadhi. Dukkhàti jàtidukkhaü jaràdukkhaü vyàdhidukkhaü maraõadukkhaü sokaparidevadukkhadomanassupàyàsadukkhaü Nerayikaü dukkhaü tiracchànadukkhaü pettivisayadukkhaü mànusikaü3 dukkhaü gabbhokkantimålakaü dukkhaü gabbhaññhitimålakaü dukkhaü gabbhavuññhànamålakaü dukkhaü jàtassupanibandhanaü4 dukkhaü jàtassa paràdheyyataü5 dukkhaü attåpakkamaü dukkhaü paråpakkamaü dukkhaü dukkhadukkhaü saïkhàradukkhaü viparinàmadukkhaü, cakkhurogo sotarogo ghànarogo jivhàrogo kàyarogo sãsarogo kaõõarogo mukharogo dantarogo kàso sàso pinàso óaho6 jaro kucchi rogo mucchà pakkhandikà sålà visåcikà kuññhaü gaõóo kilàso soso apamàro daddu kaõóu kacchu rakhasà vitacchikà lohitapittaü madhumeho aüsà piëakà bhagandalà pittasamuññhànà àbàdhà semhasamuññhànà àbàdhà vàtasamuññhànà àbàdhà sannipàtikà àbàdhà utuparinàmajà àbàdhà visamaparihàrajà àbàdhà opakkamikà àbàdhà kammavipàkajà àbàdhà sãtaü uõhaü jighacchà pipàsà uccàro passàvo óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassànaü dukkhaü, màtumaraõaü dukkhaü pitumaraõaü dukkhaü bhàtumaraõaü dukkhaü bhaginãmaraõaü dukkhaü puttamaraõaü dukkhaü dhãtumaraõaü dukkhaü ¤àtibyasanaü dukkhaü bhogavyasanaü dukkhaü sãlavyasanaü dukkhaü diññhivyasanaü dukkhaü yesaü dhammànaü àdito samudàgamanaü pa¤¤àyati, atthaïgamato nirodho pa¤¤àyati. Kammasaünissito vipàko, vipàkasaünissitaü kammaü, nàmasaünissitaü råpaü, råpasaünissitaü nàmaü, jàtiyà anugataü, jaràya anusañaü byàdhinà abhibhåtaü, maraõena abbhàhataü, dukkhe patiññhitaü, atàõaü alenaü asaraõaü asaraõãbhåtaü, ime vuccanti dukkhà. Ime dukkhà upadhinidànà, upadhihetukà, upadhipaccayà, upadhikàraõà honti, pabhavanti sambhavanti jàyanti sa¤jàyanti nibbattanti pàtubhavantã'ti 'upadhinidànà pabhavanti' dukkhà. 1. Na iti kiriyàya - machasaü 2. Dukkhamanaññhena - machasaü 3. Dukkhàya vemaü - va-vi-ka [BJT Page 150] [\x 150/] Ye keci lokasmiü anekaråpàti: 'ye kecã'ti sabbena sabbaü sabbathà sabbaü asesaü nissesaü pariyàdiyanavacanametaü ye kecã'ti. Lokasminti apàyaloke manussaloke devaloke khandhaloke dhàtuloke àyatanaloke. Anekaråpàti: anekavidhà nànappakàrà dukkhà'ti 'ye keci lokasmiü anekaråpà'. Tenàha bhagavà: ''Dukkhassa ve maü pabhavaü apucchasi (mettagåti bhagavà) Taü te pavakkhàmi yathà pajànaü Upadhinidànà pabhavanti dukkhà Ye keci lokasmiü anekaråpà''ti. 4-3 Yo ve avidvà upadhiü karoti Punappunaü dukkhamupeti mando Tasmà pajànaü upadhiü na kayirà Dukkhassa jàtipabhavànupassã. Yo ve avidvà upadhiü karotãti: yo'ti yo yàdiso yathà yutto yathàvihito yathàpakàro yaüñhànappatto1 yaüdhammasamannàgato2 khattiyo và bràhmaõo và vesso và suddo và gahaññho và pabbajito và devo và manusso và. Avidvàti avijjàgato a¤¤àõã avibhàvã duppa¤¤o. Upadhiü karotãti taõhåpadhiü karoti. Diññhåpadhiü karoti. Kilesåpadhiü karoti, kammåpadhiü karoti, duccaritåpadhiü karoti, àhàråpadhiü karoti, pañighåpadhiü karoti, catasso upàdinnadhàtuyo upadhiü3 karoti, cha ajjhattikàni àyatanàni upadhiü karoti, chavi¤¤àõakàyaü upadhiü karoti, janeti sa¤janeti nibbattetãti ye ve avidvà upadhiü karoti: 1. Yaü ñhànaü patto-si 2. Sadhammasamannàgato-bahusu 3. Upadhã-machasaü [BJT Page 152] [\x 152/] Punappunaü dukkhamupeti mando'ti: punappunaü jàtidukkhaü jaràdukkhaü vyàdhidukkhaü maraõadukkhaü sokaparidevadukkhadomanassupàyàsadukkhaü eti samupeti upagacchati gaõhàti paràmasati abhinivisati. Mandoti mando moho avidvà avijjàgato a¤¤àõã avibhàvã duppa¤¤oti 'punappunaü dukkhamupeti mando' Tasmà pajànaü upadhiü na kayiràti: 'tasmà'ti taükàraõà taühetu tappaccayà tannidànà evaü àdãnavaü sampassamàno upadhãsåti 'tasmà. Pajànanti pajànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto, sabbe saükhàrà aniccàti pajànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto, 'sabbe saükhàrà dukkhà'ti pajànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto 'sabbe dhammà anattà'ti pajànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto, 'yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti pajànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto. Upadhiü na kayiràti taõhåpadhiü na kareyya, diññhåpadhiü na kareyya, kilesåpadhiü na kareyya, kammåpadhiü na kareyya, duccaritåpadhiü na kareyya, àhàråpadhiü na kareyya, pañighåpadhiü na kareyya, catasso upàdinnadhàtuyo upadhiü na kareyya, cha ajjhattikàni àyatanàni upadhiü na kareyya, chavi¤¤àõakàyaü upadhiü na kareyya, na saüjaneyya na nibbatteyya nàtinibbatteyyàti tasmà pajànaü upadhiü na kayirà. ' Dukkhassàti: jàtidukkhassa jaràdukkhassa vyàdhidukkhassa maraõadukkhassa sokaparidevadukkhadomanassupàyàsadukkhassa. Pabhavànupasasãti: dukkhassa målànupassã4 hetànupassã nidànànupassã sambhavànupassã pabhavànupassã samuññhànànupassã àhàrànupassã àrammaõànupassã paccayànupassã samudayànupassã. 'Anupassanà' vuccati pa¤¤à (yà pa¤¤à) pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi imàya anupassanàya pa¤¤àya upeto hoti samupeto upagato samupagato uppanno samuppanno samannàgato so vuccati anupassãti ''dukkhassa jàtippabhavànupassã. Tenàha bhagavà. ''Yo ve avidvà upadhiü karoti Punappunaü dukkhamupeti mando Tasmà pajànaü upadhiü na kayirà Dukkhassa jàtippabhavànupassã''ti. 4. Hetånussã-va-vi-ka Hetuü passã - machasaü [BJT Page 154] [\x 154/] 4-4 Yaü taü apucchimha akittayã no A¤¤aü taü1 pucchàma tadiïgha bråhi Kathannu dhãrà vitaranti oghaü Jàtijaraü2 soka3pariddava¤ca Taü me munã sàdhu viyàkarohi Tathà hi te vidito esa dhammo Yaü taü apucchimha akittayã noti: yaü taü apucchimha àyàcimha ajjhesimha pasàdimha. Akittayã no'ti kittitaü àcikkhitaü desitaü pa¤¤apitaü paññhapitaü vivaritaü vibhattaü uttànãkataü pakàsitanti 'yaü taü apucchimha akittayã no. ' A¤¤aü taü pucchàma tadiïgha bråhãti a¤¤aü taü pucchàma, a¤¤aü taü yàcàma, a¤¤aü taü ajjhesàma, a¤¤aü taü pasàdema, uttariü taü pucchàma. Tadiïga bråhãti taü iïgha bråhi àcikkha desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivara vibhaja uttànãkarohi pakàsehãti 'a¤¤aü taü pucchàma tadiïgha bråhi. ' Kathannu dhãrà vitaranti oghaü jàti jaraü sokapariddavaü cà'ti: 'kathannå'ti saüsayapucchà vimatipucchà dveëhapucchà anekaüsapucchà, evannu kho na nu kho kiü nu kho kathannu khoti. Kathannu dhãrà ti dhãrà paõóità pa¤¤àvanto buddhimatto ¤àõino vibhàvino medhàvino. Oghanti kàmoghaü bhavoghaü diññhoghaü avijjoghaü. Jàtãti 1yà tesaü tesaü sattànaü tamhi tamhi sattanikàye jàti sa¤jàti okkanti abhinibbanti khandhànaü pàtubhàvo àyatanànaü pañilàbho. Jaràti yà tesaü tesaü sattànaü tamhi tamhi sattanikàye jarà jãraõatà khaõóiccaü pàliccaü valittacatà àyuno saühàni indriyànaü paripàko. Sokoti ¤àtivyasanena và phuññhassa bhogavyasanena và phuññhassa rogavyasanena và phuññhassa a¤¤atara¤¤atarena và vyasanena samannàgatassa a¤¤atara¤¤atarena và dukkhadhammena phuññhassa soko socanà socitattaü anto soko anto parisoko anto dàho anto paridàho cetaso parijjhàyanà domanassaü sokasallaü' 1. A¤¤etvaü-vã 2. Jàtiü jaraü - machasaü 3. Pucchàmi-u, su, machasaü 4. Sokaparidevaüca-va vã ka [BJT Page 156] [\x 156/] Paridevoti ¤àtivyasanena và phuññhassa, bhogavyasanena và phuññhassa rogavyasanena và phuññhassa sãlavyasanena và phuññhassa diññhivyasanena và phuññhassa a¤¤atara¤¤atarena và vyasanena samannàgatassa a¤¤atara¤¤atarena và dukkhadhammena phuññhassa àdevo paridevo àdevanà paridevanà àdevitattaü paridevitattaü vàcàpalàpo vippalàpo làlappo làlappanà làlàppitattaü. Kathannu dhãrà vitaranti oghaü jàtijaraü sokapariddava¤càti dhãrà kathaü ogha¤ca jàti¤ca jara¤ca dukkha¤ca sokaparideva¤ca taranti uttaranti pataranti (samatikkamanti) vãtivattantãti 'kathannu dhãrà vitaranti oghaü jàtijaraü sokapariddava¤ca' Taü me munã sàdhu viyàkarohãti 'ta'nti yaü pucchàmi, yaü yàcàmi, yaü ajjhesàmi, yaü pasàdemi. Munãti monaü vuccati ¤àõaü 'yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi, [a] bhagavà tena ¤àõena samannàgato muni monappatto. [BJT Page 156] [\x 156/] Tãõi moneyyàni: kàyamoneyyaü, vacãmoneyyaü, manomoneyyaü, katamaü kàyamoneyyaü: tividhànaü kàyaduccaritànaü pahànaü kàyamoneyyaü, tividhaü kàyasucaritaü kàyamoneyyaü, kàyàrammaõaü ¤àõaü kàyamoneyyaü, kàyapari¤¤à kàyamoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo kàyamoneyyaü, kàye chandaràgappahànaü kàyamoneyyaü, kàyasaükhàranirodho catutthajjhànasamàpatti kàyamoneyyaü. Idaü kàyamoneyyaü. Katamaü vacãmoneyyaü: catubbidhànaü vacãduccaritànaü pahànaü vacãmoneyyaü, catubbidhaü vacãsucaritaü vacãmoneyyaü, vàcàrammaõaü ¤àõaü vacãmoneyyaü, vàcàpari¤¤à vacãmoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo vacãmoneyyaü, vàcàya chandaràgappahànaü vacãmoneyyaü, vàcàsaükhàranirodho dutiyajjhànasamàpatti vacãmoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo vacãmoneyyaü, vàcàya chandaràgappahànaü vacãmoneyyaü, vàcàsaükhàranirodho tatiyajjhànasamàpatti vacãmoneyyaü. Idaü vacãmoneyyaü. [A.] Dhammasaïgaõi - cittuppàdakaõóa [BJT Page 158] [\x 158/] Katamaü manomoneyyaü: tividhànaü manoduccaritaü pahànaü manomoneyyaü, tividhaü manosucaritaü manomoneyyaü, cittàrammaõaü ¤àõaü manomoneyyaü, cittapari¤¤à manomoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo manomoneyyaü, citte chandaràgappahànaü manomoneyyaü, cittasaïkhàranirodho sa¤¤àvedayitanirodhasamàpatti manomoneyyaü. Idaü manomoneyyaü. 7 ''Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü Muniü moneyyasampannaü àhu sabbappahàyinaü, [a] 8 Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü Muniü moneyyasampannaü1 àhu ninhàtapàpaka''nti. [B] Imehi tãhi moneyyehi dhammehi samannàgatà. Cha munino: agàramunino anagàramunino sekhamunino asekhamunino paccekamunino munimunino. Katame agàramunino: ye te agàrikà diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime agàramunino. Katame anagàramunino ye te pabbajità diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime anagàramunino. Satta sekho sekhamunino. Arahanto asekhamunino. Paccekabuddhà paccekamunino. Munimunino vuccanti tathàgatà arahanto sammàsambuddhà. 9 ''Na monena muni hoti måëharåpo aviddasu Yo ca tulaüva paggayha varamàdàya paõóito, 10 Pàpàni parivajjeti sa munã tena so muni Yo munàti ubholoke muni tena pavuccati. [C] 11 Asataü sata¤ca ¤atvà dhammaü ajjhattaü bahiddhà ca sabbaloke Devamanussehi påjito yo saïgajàlamaticca so munã''ti. [D] Sàdhu viyàkarohãti taü sàdhu àcikkha2 desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivara vibhaja uttànãkarohi pakàsehãti 'taü me munã sàdhu viyàkarohi'. 1. Saõñhito-katthaci [A.] Tikaïguttara-àpàyikavagga [B.] Itivuttaka-dutiyavagga [C.] Dhammapada-dhammaññhavagga [D]. Suttanipàta-sahiyasutta 2. âcikkhàhi - machasaü [BJT Page 160] [\x 160/] Tathà hi te vidito esa dhammoti: tathàhi te vidito tulito tãrito vibhåto vibhàvito esa dhammoti 'tathà hi to vidito esa dhammo'' Tenàha so bràhmaõo: ''Yaü taü apucchimha akittayã no A¤¤aü taü pucchàma tadiïgha bråhi, Kathannu dhãrà vitaranti oghaü Jàtijaraü1 sokapariddava¤ca, Taü me munã sàdhu viyàkarohi Tathà hi te vidito esa dhammo''ti. 4-5 Kittayissàmi te dhammaü (mettagåti bhagavà) Diññhe dhamme2 anitãhaü3 Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattikaü Kittayissàmi te dhammanti: 'dhamma'nti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü, cattàro satipaññhàne4 cattàro sammappadhàne5 cattàro iddhipàde6 pa¤cindriyàni pa¤ca balàni sattabojjhaïge7 ariyaü aññhaïgikaü maggaü nibbàna¤ca nibbànagàmini¤ca pañipadaü kittayissàmi, àcikkhissàmi desessàmi pa¤¤apessàmi paññhapessàmi vivarissàmi vibhajissàmi uttànãkarissàmi pakàsessàmãti kittayissàmi te dhammaü' mettagåti bhagavàti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati. Diññhe dhamme anitãhanti: 'diññhe dhamme'ti diññhe dhamme ¤àte dhamme tulite dhamme tãrite dhamme vibhåte dhamme vibhàvite dhamme, sabbe saükhàrà aniccàti diññhe dhamme ¤àte dhamme tulite dhamme tãrite dhamme vibhåte dhamme vibhàvite dhamme, sabbe saükhàrà dukkhàti diññhe dhamme ¤àte dhamme tulite dhamme tãrite dhamme vibhåte dhamme vibhàvite dhamme, sabbe dhammà anattà'ti diññhe dhamme ¤àte dhamme tulite dhamme tãrite dhamme vibhåte dhamme vibhàvite dhamme, yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhammanti diññhe dhamme ¤àte dhamme tulite dhamme tãrite dhamme vibhåte dhamme vibhàvite dhammeti evampi 'diññhe dhamme'. 9 Athavà dukkhe diññhe dukkhaü kittayissàmi, 10 samudaye diññhe samudayaü 1. Jàti jaraü-machasaü, jàtijaraü-syà 2. Diññheva dhamme-va, su 3. Anãtihaü-machasaü, syà 4. Satipaññhànaü-va, ka 5. Sammappadhànà-va, ka 6. Iddhipàda-va, ka 7. Sattabojjhaïgà-va, ka 8. Tirãte-syà 9. Diññha dhamme kathayissàmi-machasaü, syà 10. Kathayissàmi-va, ka, vã, -machasaü, syà [BJT Page 162] [\x 162/] Kittayissàmi, nirodhe diññhe nirodhaü kittayissàmi, magge diññhe maggaü kittayissàmã'ti evampi 'diññhe dhamme'. Athavà diññhe dhamme sandiññhikaü akàlikaü ehipassikaü opanayikaü1 paccattaü veditabbaü vi¤¤åhãti evampi 'diññhe dhamme'. Anitãhanti na itihãtihaü na itikiràya na paramparàya na piñakasampadàya na takkahetu na nayahetu na àkàraparivitakkena na diññhinijjhànakhantiyà sàmaü sayaü abhi¤¤àya attapaccakkhaü dhammaü, taü kathayissàmãti 'diññhe dhamme anitãhaü'. Yaü viditvà sato caranti: yaü viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe dhammà anattà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Satoti catåhi kàraõehi sato: kàye kàyànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Vedanàsu vedanànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Citte cittànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Dhamme dhammànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. So vuccati 'sato'. Caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpentoti 'yaü viditvà sato caraü'. Tare loke visattikanti: 'visattikà' vuccati taõhà, 'Yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü '[A]. 9Visattikàti kenaññhena visattikà: visatàti2 visattikà, visàlàti visattikà, visañàti visattikà3 visamàti visattikà, visakkatãti visattikà, visaüharatãti visattikà, visaüvàdikàti visattikà, visamålàti visattikà, visaphalàti visattikà, visaparibhogàti visattikà. Visàlà và pana sà taõhà råpe sadde gandhe rase phoññhabbe kule gaõe àvàse làbhe yase pasaüsàyaü sukhe cãvare piõóapàte senàsane gilànapaccayabhesajjaparikkhàre kàmadhàtuyà, råpadhàtuyà, aråpadhàtuyà, kàmabhave råpabhave aråpabhave 1. Omaneyyakaü - machasaü 2. Visatoti visattikà-va, vã, ka 3. Visatàti visattikà-va, vã, ka [A] dhammasaïgaõi-nikkhepakaõóa [BJT Page 164] [\x 164/] Sa¤¤àbhave asa¤¤àbhave nevasa¤¤ànàsa¤¤àbhave, ekavokàrabhave catuvokàrabhave pa¤cavokàrabhave, atãte anàgate paccuppanne, diññhasutamutavi¤¤àtabbesu dhammesu visatà vitthàtàti 'visattikà'. Loketi apàyaloke manussaloke devaloke khandhaloke dhàtuloke àyatanaloke. Tare loke visattikanti loke vesà visattikà1 lokevetaü vãsattikaü sato tareyya, uttareyya patareyya samatikkameyya vãtivatteyyàti 'tare loke visattikaü. Tenàha bhagavà: Kittiyissàmi te dhammaü (mettagåti bhagavà) Diññhe dhamme anitãhaü Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattika'nti. 4-6 Taü càhaü abhinandàmi Mahesi dhammamuttamaü Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattikaü. Taü càhaü abhinandàmãti: 'ta'nti tuyhaü vacanaü byappathaü2 desanaü anusàsanaü anusiññhiü3 abhinandàmãti nandàmi modàmi anumodàmi icchàmi sàdiyàmi yàcàmi patthayàmi pihayàmi abhijappàmãti 'ta¤càhaü abhinandàmi'. Mahesi dhammamuttamanti: 'mahesã'ti mahesã bhagavà: mahantaü sãlakkhandhaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahantaü samàdhikkhandhaü mahantaü pa¤¤àkkhandhaü - mahantaü vimuttikkhandhaü - mahantaü vimutti¤àõadassanakkhandhaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' 1. Yà sà loke vãsattikà-syà 2. Byapathaü-syà 3. Anusiññhaü-machasaü Anusandhiü-va, vi, ka, pa, syà [BJT Page 166] [\x 166/] Mahato tamokàyassa1 padàlanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahato vipallàsassa pabhedanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahato taõhàsallassa abbåhanaü2 esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahato diññhisaïghàñassa3 viniveñhanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato mànadhajassa pàtanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato abhisaükhàrassa våpasamaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato oghassa nittharaõaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato bhàrassa nikkhepanaü. 4 Esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato saüsàravaññassa ucchedaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato santàpassa nibbàpanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato pariëàhassa pañippassaddhiü5 esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato dhammadhajassa ussàpanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahante satipaññhàne mahante sammappadhàne mahante iddhipàde - mahantàni indriyàni mahantàni balàni - mahante bojjhaïge - mahantaü ariyaü aññhaïgikaü maggaü - mahantaü paramatthaü amataü nibbànaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahesakkhehi6 và sattehi esito gavesito pariyesito kahaü buddho kahaü bhagavà, kahaü devadevo, kahaü naràsabho'ti 'mahesi'. Dhammamuttamanti 'dhammamuttamaü' vuccati amataü nibbànaü, yo so sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü, uttamanti aggaü seññhaü viseññhaü pàmokkhaü uttamaü pavaraü dhammanti mahesi dhammamuttamaü. Yaü viditvà sato caranti: yaü viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe dhammà anattà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'yaü ki¤ci samuyadadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Satoti catåhi kàraõehi sato: kàye kàyànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Vedanàsu vedanànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Citte cittànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Dhamme dhammànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. So vuccati 'sato'. Caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpentoti 'yaü viditvà sato caraü'. 1. Mahato mohakàyassa-pa- 2. Abbahanaü-machasaü 3. Diññhãsaïghàtassa - machasaü 4. Nikkhepaniü-sa 5. Pañippassaddhaü - machasaü 6. Mahesakkehivà-va-vi-ka [BJT Page 168] [\x 168/] Tare loke visattikanti: 'visattikà' vuccati taõhà, yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. Visattikàti kenaññhena visattikà: visatàti visattikà, visàlàti visattikà, visañàti visattikà visamàti visattikà, visakkatãti visattikà, visaüharatãti visattikà, visaüvàdikàti visattikà, visamålàti visattikà, visaphalàti visattikà, visaparibhogàti visattikà. Visàlà và pana sà taõhà råpe sadde gandhe rase phoññhabbe kule gaõe àvàse làbhe yase pasaüsàyaü sukhe cãvare piõóapàte senàsane gilànapaccayabhesajjaparikkhàre kàmadhàtuyà, råpadhàtuyà, aråpadhàtuyà, kàmabhave råpabhave aråpabhave sa¤¤àbhave asa¤¤àbhave nevasa¤¤ànàsa¤¤àbhave, ekavokàrabhave catuvokàrabhave pa¤cavokàrabhave, atãte anàgate paccuppanne, diññhasutamutavi¤¤àtabbesu dhammesu visañà vitthatàti 'visattikà'. Loketi apàyaloke manussaloke devaloke khandhaloke dhàtuloke àyatanaloke. Tare loke visattikanti loke vesà visattikà lokevetaü visattikaü sato tareyya, uttareyya patareyya samatikkameyya vãtivatteyyàti 'tare loke visattikaü'. Tenàha so bràhmaõo: ''Taü càhaü abhinandàmi Mahesi dhammamuttamaü, Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattika'nti. 4-7 Yaü ki¤ci sampajànàsi2 (mettagåti bhagavà) Uddhaü adho tiriyaü càpi majjhe3 Etesu nandi¤ca nivesana¤ca Panujja vi¤¤àõaü bhave na tiññhe. Yaü ki¤ci sampajànàsãti: yaü ki¤ci pajànàsi àjànàsi vijànàsi pañivijànàsi pañivijjhasãti 'yaü ki¤ci sampajànàsi. Mettagåti bhagavàti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati. Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'mettagåti bhagavà. ' Uddhaü adho tiriya¤càpi majjheti: 'uddhaü' vuccati4 anàgataü, 'adho' vuccati atãtaü 'tiriyaücàpi majjheti paccuppannaü 'uddha'nti devaloko, 'adho'ti nirayaloko tiriyaü càpi majjheti manussaloko, athavà uddhanti kusalà dhammà, 'adho'ti akusalà dhammà tiriyaü càpi majjhe'ti abyàkatà dhammà, 'uddha'nti aråpadhàtu, 'adho'ti kàmadhàtu, 'tiriyaü càpi majjhe'ti råpadhàtu, 'uddhanti sukhà vedanà, 'adho'ti dukkhà vedanà, 'tiriyaü càpi majjhe'ti adukkhamasukhà vedanà, 'uddha'nti uddhaü pàdatalà 'adho'ti adho kesamatthakà, 'tiriyaü càpi majjhe'ti vemajjheti uddhaü adho tiriyaü càpi majjhe. ' 1. Loke vàtaü visattikaü - va, vi, ka 2. Saüjànàsi-pa Saüjànàmi-va-vi-ka 3. Tiriyaü vàpi-katthaci 4. Uddhanti - machasaü [BJT Page 170] [\x 170/] Etesu nandi¤ca nivesana¤ca panujja vi¤¤àõaü bhave na tiññheti: 'eteså'ti àcikkhitesu desitesu pa¤¤apitesu paññhapitesu vivaritesu vibhajitesu uttànãkatesu pakàsitesu. Nandi vuccati taõhà, ''yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. ''. 9Nivesananti dve nivesanà: taõhànivesanà ca diññhinivesanà ca, katamà taõhànivesanà: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü, idaü mama, etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettà vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo2 raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati. Yàvatà aññhasatataõhàvicaritaü, ayaü taõhànivesanà. Katamà diññhinivesanà: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisåkàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho pañiggàho abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho3 viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhigatàni, ayaü diññhinivesanà. Panujja vi¤¤àõanti pu¤¤àbhisaïkhàrasahagataü vi¤¤àõaü, apu¤¤àbhisaïkhàrasahagataü vi¤¤àõaü, àne¤jàbhisaïkhàrasahagataü vi¤¤àõaü, etesu nandiya¤ca nivesana¤ca abhisaükhàrasahagata¤ca vi¤¤àõaü nujja panujja nuda panuda jaha pajaha vinodehi byantãkarohi anabhàvaü gamehãti 'etesu nandi¤ca nivesana¤ca panujja vi¤¤àõaü. ' Bhave na tiññheti: 'bhavà'ti dve bhavà: kammabhavo ca pañisandhiko ca punabbhavo. Katamo kammabhavo: pu¤¤àbhisaïkhàro apu¤¤àbhisaïkhàro àne¤jàbhisaïkhàro, ayaü kammabhavo. Katamo pañisandhiko punabbhavo: pañisandhiko råpaü vedanà1 sa¤¤à saïkhàrà vi¤¤àõaü, ayaü pañisandhiko punabbhavo. Bhave na tiññheti nandi¤ca nivesana¤ca abhisaükhàrasahagataü vi¤¤àõa¤ca kammabhava¤ca pañisandhika¤ca punabbhavaü pajahanto vinodento byantãkaronto anabhàvaü gamento kammabhave na tiññheyya, pañisandhike punabbhave na tiññheyya, na pañisandhike punabbhave na tiññheyya, na santiññheyyàti 'panujja vi¤¤àõaü bhave na tiññhe. ' Tenàha bhagavà: ''Yaü ki¤ci sampajànàsi (mettagåti bhagavà) Uddhaü adho tiriya¤càpi majjhe, Etesu nandi¤ca nivesana¤ca Panujja vi¤¤àõaü bhave na tiññhe''ti 1. Råpa vedanà-syà [BJT Page 172] [\x 172/] 4-8 Evaüvihàrã sato appamatto Bhikkhu caraü hitvà mamàyitàni, Jàtiü jaraü1 sokapariddava¤ca2 Idheva vidvà pajaheyya dukkhaü. Evaüvihàrã sato appamattoti 'evaüvihàrã'ti: nandi¤ca nivesana¤ca abhisaükhàrasahagatavi¤¤àõa¤ca kammabhava¤ca pañisandhika¤ca punabbhavaü pajahanto vinodento byantãkaronto anabhàvaü gamentoti 'evaüvihàrã'. Satoti: catåhi kàraõehi sato: kàye kàyànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato vedanàsu vedanànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, citte cittànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, dhammesu dhammànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato aparehipi catåhi kàraõehi sato: asati parivajjanàya sato: satikaraõãyàna¤ca dhammànaü katattà sato: satipañipakkhànaü dhammànaü hatattà sato: satinimittànaü dhammànaü asammuññhattà sato. Aparehipi catåhi kàraõehi sato: satiyà samannàgatattà sato: satiyà vasitattà sato: satiyà pàgu¤¤atàya sato: satiyà apaccoropanatàya sato. Aparehipi catåhi kàraõehi sato: satattà sato: santattà sato: samitattà sato: santadhammasamannàgatattà sato. Buddhànussatiyà sato: dhammànussatiyà sato: saïghànussatiyà sato: sãlànussatiyà sato: càgànussatiyà sato: devatànussatiyà sato: ànàpànasatiyà sato: maraõànussatiyà sato: kàyagatàsatiyà sato: upasamànussatiyà satoti. Yà sati anussati pañissati sati saraõatà dhàraõatà apilàpanatà asammussanatà sati satindriyaü satibalaü sammàsati satisambojjhaïgo ekàyanamaggo, ayaü vuccati sati. Iminà sati upeto hoti samupeto upagato samupagato uppanno samuppanno samannàgato. So vuccati sato. Appamattoti: sakkaccakàrã sàtaccakàrã aññhitakàrã anolãnavuttã anikkhittachando anikkhittadhuro appamatto kusalesu dhammesu kathàhaü aparipåraü và sãlakkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và sãlakkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti3 yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivànã ca sati ca sampaja¤¤a¤ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamatto appamàdo kusalesu dhammesu, kathàhaü aparipåraü và samàdhikkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và samàdhikkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya, pa¤¤àkkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và pa¤¤àkkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya, vimuttikkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và vimuttikkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya, vimutti¤àõadassanakkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và vimutti¤àõadassanakkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti3. Yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhã ca appañivànã ca sati ca sampaja¤¤a¤ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamatto appamàdo kusalesu dhammesu, kathàhaü abhi¤¤àtaü và dukkhaü parijàneyyaü, appahãne và kilese pajaheyyaü, abhàvitaü và maggaü bhàveyyaü, asacchikataü và nirodhaü sacchikareyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivànã ca sati ca sampaja¤¤a¤ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamatto appamàdo kusalesu dhammeså'ti 'evaüvihàrã sato appamatto. 1. Jàti jaraü-su 2. Sokaparidevaü ca-pana-ca 3. Anuggaõheyyanti - machasaü [BJT Page 174] [\x 174/] Bhikkhu caraü hitvà mamàyitànãti: 'bhikkhå'ti puthujjanakalyàõako và bhikkhu sekho và1 bhikkhu. Caranti: caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Mamàyitànãti: dve mamattà: taõhàmamattaü ca diññhimamattaü ca. Katamaü taõhàmamattaü? Yàvatà taõhàsaükhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü idaü mamaü etaü mamaü ettakaü mamaü ettàvatà mamaü mama råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü janapado koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati. Yàvatà aññhasatataõhàvicaritaü, idaü taõhàmamattaü. Katamaü diññhimamattaü? Vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisåkàyikaü diññhivipphanditaü diññhisa¤¤ojanaü gàho pañiggàho abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü 'yàthàvata'nti gàho yàvatà dvàsaññhi diññhigatàni, idaü diññhimamattaü. Taõhàmamattaü pahàya diññhimamattaü pañinissajitvà mamatte jahitvà cajitvà pajahitvà pariccajitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvàti 'bhikkhu caraü hitvà mamàyitàni. ' Jàtiü jaraü sokapariddavaü ca idheva vidvà pajaheyya dukkhanti: 'jàtã'ti: Yà tesaü tesaü sattànaü tamhi tamhi sattanikàye jàti sa¤jàti okkanti abhinibbanti khandhànaü pàtubhàvo àyatanànaü pañilàbho. Jaranti: yà tesaü tesaü sattànaü tamhi tamhi sattanikàye jarà jãraõatà khaõóiccaü pàliccaü valittacatà àyuno saühàni indriyànaü paripàko. Sokoti: ¤àtibyasanena và phuññhassa bhogavyasanena và phuññhassa rogavyasanena và phuññhassa a¤¤atara¤¤atarena và vyasanena samannàgatassa a¤¤atara¤¤atarena và dukkhadhammena phuññhassa soko socanà socitattaü anto soko anto parisoko anto dàho anto paridàho cetaso parijjhàyanà domanassaü sokasallaü' paddarivanti2 ¤àtibyasanena và phuññhassa, bhogavyasanena và phuññhassa rogavyasanena và phuññhassa sãlavyasanena và phuññhassa diññhivyasanena và phuññhassa a¤¤atara¤¤atarena và vyasanena samannàgatassa a¤¤atara¤¤atarena và dukkhadhammena phuññhassa àdevo paridevo àdevanà paridevanà àdevitattaü paridevitattaü vàcàpalàpo vippalàpo làlappo làlappanà làlàppitattaü. Idhàti: imissà diññhiyà -pe---------------- imasmiü loke. (Vidvàti): vijjàgato ¤àõã vibhàvã medhàvã. Dukkhanti: jàtidukkhaü jaràdukkhaü vyàdhidukkhaü maraõadukkhaü sokaparidevadukkhaü domanassupàyàsadukkhaü. Jàti jaraü sokapariddava¤ca idheva vidvà pajaheyya dukkhanti: vijjàgato ¤àõã vibhàvã medhàvã idheva jàti¤ca jara¤ca sokapariddava¤ca pajaheyya vinodeyya byantãkareyya anabhàvaü gameyyàti 'jàtiü jaraü sokapariddava¤ca idheva vidvà pajaheyya dukkhaü'. Tenàha bhagavà: ''Evaüvihàrã sato appamatto Bhikkhu caraü hitvà mamàyitàni Jàtiü jaraü sokapariddava¤ca Idheva vidvà pajaheyya dukkha''nti. 4-9 Etàbhinandàmi vaco mahesino Sukittitaü gotama nåpadhãkaü, Addhà hi bhagavà pahàsi dukkhaü Tathà hi te vidito esa dhammo. Etàbhinandàmi vaco mahesinoti: eta'nti: tuyhaü vacanaü byappathaü3 desanà anusiññhiü4 abhinandàmãti nandàmi abhinandàmi modàmi anumodàmi icchàmi sàdiyàmi patthayàmi pihayàmi abhijappàmi. Mahesinoti mahesi bhagavà: mahantaü sãlakkhandhaü esi gavesi pariyesãti mahesi. Mahesakkhehi và sattehi esito gavesito pariyesito kahaü buddho kahaü bhagavà, kahaü devadevo, 'kahaü naràsabho'ti mahesãti 'etàbhinandàmi vaco mahesino' 1. Sekkho và - pana, machasaü 2. Paridevoti - hŠma 3. Byapathaü-va-vã-ka-syà 4. Anusiññhaü - machasaü [BJT Page 176] [\x 176/] Sukittitaü gotama nåpadhãkanti 'sukittita'nti sukittitaü su àcikkhitaü sudesitaü supa¤¤apitaü supaññhapitaü suvivaritaü suvibhajitaü suuttànãkataü supakàsitanti 'sukittitaü'. Gotama nupadhãkanti upadhã vuccanti1 kilesà ca khandhà ca abhisaïkhàrà ca. Upadhipahànaü upadhivåpasamaü upadhipañinissaggaü upadhipañippassaddhiü2 amataü nibbànanti 'sukittitaü gotamanåpadhãkaü'. Addhà hi bhagavà pahàsi dukkhanti' 'addhà'ti ekaüsavacanaü3 nissaüsayavacanaü nikkaïkhàvacanaü advejjhavacanaü adveëhakavacanaü niyogavacanaü4 apannakavacanaü avatthànavacanametaü 'addhà'ti bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti. Pahàsi dukkhanti jàtidukkhaü jaràdukkhaü vyàdhidukkhaü maraõadukkhaü sokaparidevadukkhadomanassupàyàsadukkhaü pahàsi pajahi vinodesi byantãkarosi anabhàvaü gamesãti 'addhà hi bhagavà pahàsi dukkhaü'. Tathà hi te vidito esa dhammoti tathà hi te vidito tulito tãrito vibhåto vibhàvito esa dhammo ti 'tathà hi te vidito esa dhammo'. Tenàha so bràhmaõo: ''Etàbhinandàmã vaco mahesino Sukittitaü gotama nåpadhãkaü, Addhàhi bhagavà pahàsi dukkhaü Tathà hi te vidito esa dhammo''ti. 4-10 Te càpi nåna pajaheyyu dukkhaü5 Ye tvaü munã aññhitaü6 ovadeyya, Taü taü namassàmi samecca nàgaü Appeva maü bhagavà aññhitaü ovadeyya. Te càpi nåna pajaheyyu dukkhanti: 'tecàpã'ti: khattiyà ca bràhmaõà ca vessà ca suddà ca gahaññhà ca pabbajità ca devà ca7 manussà ca. Pajaheyyu dukkhanti jàtidukkhaü jaràdukkhaü vyàdhidukkhaü maraõadukkhaü sokaparidevadukkhadomanassupàyàsadukkhaü pajaheyyuü vinodeyyuü byantãkareyyuü anabhàvaü gameyyunti 'te càpi nåna pajaheyyu dukkhaü'. 1. Vuccati-va-vi-ka 2. Upadhipañippassaddhaü - machasaü 3. Ekaüsàdhivacanaü-va-vã-ka 4. Nirodhavacanaü-va-vã-ka-machasaü-pana 5. Pajaheyya dukkhaü-va-vã-ka Nånappajaheyyu dukkhaü - machasaü 6. Atthitaü-pana 7. Devatà ca-pa-va-ka [BJT Page 178] [\x 178/] Ye tvaü munã aññhitaü ovadeyyàti: 'yeti: khattiye ca bràhmaõe ca vesse ca sudde ca gahaññhe ca pabbajite ca deve ca manusse ca. Tvantã: bhagavantaü bhaõati. Munãti 'monaü' vuccati ¤àõaü, yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi, tena ¤àõena samannàgato muni monappattoti. Tãõi moneyyàni: kàyamoneyyaü vacãmoneyyaü manomoneyyaü. Katamaü kàyamoneyyaü? Tividhànaü kàyaduccaritànaü pahànaü kàyamoneyyaü. Tividhaü kàyasucaritaü kàyamoneyyaü, kàyàrammaõe ¤àõaü kàyamoneyyaü, kàyapari¤¤à kàyamoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo kàyamoneyyaü, kàye chandaràgassa pahànaü kàyamoneyyaü, kàyasaükhàrànirodho catutthajjhànasamàpatti kàyamoneyyaü. Idaü kàyamoneyyaü. Katamaü vacãmoneyyaü? Catubbidhànaü vacãduccaritànaü pahànaü vacãmoneyyaü, vacãsucaritaü vacãmoneyyaü, vàcàrammaõe ¤àõaü vacãmoneyyaü, vàcàpari¤¤à vacãmoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo vacãmoneyyaü, vàcàya chandaràgassa pahànaü vacãmoneyyaü. Vacãsaükhàranirodho dutiyajjhànasamàpatti vacãmoneyyaü. Idaü vacãmoneyyaü. Katamaü manomoneyyaü? Tividhànaü manoduccaritànaü pahànaü manomoneyyaü, tividhaü manosucaritaü manomoneyyaü, cittàrammaõe ¤àõaü manomoneyyaü, cittapari¤¤à manomoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo manomoneyyaü, citte chandaràgassa pahànaü manomoneyyaü, cittasaükhàranirodho sa¤¤àvedayitanirodhasamàpatti manomoneyyaü. Idaü manomoneyyaü. 1. ''Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü, Muniü moneyyasampannaü àhu sabbappahàyinaü. 2. Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü Muniü moneyyasampannaü àhu ninhàtapàpaka''nti. Imehi tãhi moneyyehi dhammehi samannàgato cha munino: agàramunino anagàramunino sekhamunino asekhamunino paccekamunino munimuninoti. Katame agàramunino? Ye te agàrikà diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime agàramunino. Katame anagàramunino? Ye te pabbajità diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime anagàramunino. Satta sekhà sekhamunino. Arahanto asekhamunino. Paccekabuddhà paccekamunino. Munimunino vuccanti tathàgatà arahanto sammàsambuddhà. 3. ''Na monena muni hoti måëharåpo aviddasu, Yo ca tulaüva paggayha varamàdàya paõóito. 4. Pàpàni parivajjeti sa munã tena so munã, Yo munàti ubho loke munã tena pavuccatã. '' 5. ''Asata¤ca sata¤ca ¤atvà dhammaü Ajjhattaü bahiddhà ca sabbaloke, Devamanussehi påjito yo Saïgajàlamaticca so munã. Aññhitaü ovadeyyàti: aññhitaü ovadeyya sakkaccaü ovadeyya, abhiõhaü Ovadeyya, punappunaü ovadeyya, anusàseyyàti ye tvaü munã aññhitaü ovadeyya. ' Taü taü namassàmi samecca nàganti: 'tanti' bhagavantaü bhaõati. Namassàmãti kàyena và namassàmi, vàcàya và namassàmi, cittena và namassàmi anvatthapañipattiyà và namassàmi, dhammànudhammapañipattiyà và namassàmi, sakkaromi, garukaromi1, mànemi, påjemi. Sameccàti samecca abhisamecca samàgantvà abhisamàgantvà sammukhà taü namassàmi. Nàganti nàgo ca bhagavà, 'àguü na karotãti nàgo, na gacchantãti nàgo, na àgacchantãti nàgo. Kathaü bhagavà àguü na karotãti nàgo: 'àgu' vuccati pàpakà akusalà dhammà saükilesikà ponobhavikà sadarà dukkhavipàkà àyatiü jaràmaraõãyà. 12 ''âguü na karoti ki¤ci loke (sabhiyàti bhagavà) Sabbasaüyoge visajja bandhanàni, 1 Sabbattha na sajjatã vimutto Nàgo tàdã pavuccate tathattà''ti. [A] Evaü bhagavà 'àguü na karotãti nàgo. Kathaü na bhagavà na gacchatãti nàgo: bhagavà na chandàgatiü gacchati, na dosàgatiü gacchati, na mohàgatiü gacchati, na bhayàgatiü gacchati, na ràgavasena gacchati, na dosavasena gacchati, na mohavasena gacchati, na mànavasena gacchati, na diññhivasena gacchati, na uddhaccavasena gacchati, na vicikicchàvasena gacchati, na anusayavasena gacchati, na vaggehi dhammehi sàyati, nãyyati vuyhati saüharãyati. Evaü bhagavà 'na gacchatã'ti nàgo. 1. Garuü karomi - machasaü 2. Sabbasaüyojanà visajja-va-vi-ka-pana [A.] Suttanipàta-sahiyasutta [BJT Page 180] [\x 180/] Kathaü bhagavà na àgacchatãti nàgo: sotàpattimagge ye kilesà pahãnà te kilese na puneti na pacceti, na paccàgacchati. Sakadàgàmimaggena - anàgàmimaggena - arahattamaggena ye kilesà pahãnà te kilese na puneti, na pacceti na paccàgacchati. Evaü na àgacchatã'ti 'nàgoti'. 'Taü taü namassàmi samecca nàgaü'. Appeva maü bhagavà ovadeyyàti. Appeva maü bhagavà aññhitaü ovadeyya, sakkaccaü ovadeyya, punappunaü ovadeyya, anusàseyyàti 'appeva maü bhagavà aññhitaü ovadeyya'. Tenàha so bràhmaõo: ''Te càpi nåna pajaheyyu dukkhaü Ye tvaü munã aññhitaü ovadeyya, Taü taü namassàmi samecca nàgaü Appeva maü bhagavà aññhitaü ovadeyyà''ti. Yaü bràhmaõaü vedaguü1 àbhija¤¤à Aki¤canaü kàmabhave asattaü, Addhà hi so oghamimaü atàri Tiõõo ca pàraü akhilo akaïkho. Yaü bràhmaõaü vedaguü àbhija¤¤àti 'bràhmaõo'ti sattannaü dhammànaü bàhitattà bràhmaõo: sakkàyadiññhi bàhità hoti, vicikicchà bàhità hoti, sãlabbataparàmàso bàhito hoti, ràgo bàhito hoti, doso bàhito hoti, moho bàhito hoti, màno bàhito hoti, bàhitàssa honti pàpakà akusalà dhammà saükilesikà ponobhavikà sadarà dukkhavipàkà àyatiü jàtijaràmaraõãyà. 1. Vedagumàbhija¤¤à - machasaü Vedagumabhija¤¤à-va-vi-ka [BJT Page 182] [\x 182/] 13. ''Bàhetvà sabbapàpakàni (sahiyàti bhagavà) Vimalo sàdhu samàhito ñhitatto, Saüsàramaticca kevalã so Asito tàdã pavuccate sa brahmà''[a] Vedagåti: 'vedo' vuccati catusu maggesu ¤àõaü pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü dhammavicayasambojjhaïgo vãmaüsà vipassanà sammàdiññhi, bhagavà tehi vedehi jàtijaràmaraõassa antagato antappatto koñigato koñippatto pariyantagato pariyantappatto vosànagato vosànappatto tàõagato tàõappatto lenagato lenappatto saraõagato saraõappatto abhayagato abhayappatto accutagato accutappatto amatagato amatappatto nibbànagato nibbànappatto. Vedànaü và antagatoti vedagå, vedehi và antagatoti vedagå, sattannaü và dhammànaü viditattà vedagå: sakkàyadiññhi vidità hoti, ràgo - doso - moho - màno vidito hoti, viditàssa honti pàpakà akusalà dhammà saükilesikà ponobhavikà sadarà dukkhavipàkà àyatiü jàtijaràmaraõãyà: ''Vedàni viceyya kevalàni (sabhiyàti bhagavà) Samaõànaü yànipattha2 bràhmaõànaü Sabba vedanàsu vãtaràgo Sabbaü vedamaticca vedagå so. âbhija¤¤àti abhijàneyya, àjàneyya, vijàneyya, pañivijàneyya, pañivijjheyyàti 'yaü bràhmaõaü vedaguü àbhija¤¤à. ' Aki¤canaü kàmabhave asattanti: 'aki¤canaü' ti: ràgaki¤canaü dosaki¤canaü mohaki¤canaü mànaki¤canaü diññhiki¤canaü kilesaki¤canaü duccaritaki¤canaü. Yassete ki¤canà pahãnà samucchinnà våpasantà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà, so vuccati 'aki¤cano'. Kàmàti: uddànato dve kàmà: vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà. Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü. ''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi, Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti Ime vuccanti kilesakàmà. Bhavàti: dve bhavà: kammabhavo ca pañisandhiko ca punabbhavo. Katamo kammabhavo: pu¤¤àbhisaïkhàro apu¤¤àbhisaïkhàro àne¤jàbhisaïkhàro, ayaü kammabhavo. Katamo pañisandhiko punabbhavo: pañisandhiko råpaü vedanà sa¤¤à saïkhàrà vi¤¤àõaü, ayaü pañisandhiko punabbhavo. Aki¤canaü kàmabhave asattanti: aki¤canaü puggalaü kàmabhave ca asattaü alaggaü alaggitaü apaëibuddhaü nikkhantaü nissañaü vippamuttaü1 visaüyuttaü vimariyàdãkatena cetasà viharantanti 'aki¤canaü kàmabhave asattaü' Addhà hi so oghamimaü atàrãti: 'addhà'ti: ekaüsavacanaü nissaüsayavacanaü nikkaïkhàvacanaü advejjhavacanaü adveëhakavacanaü niyogavacanaü apannakavacanaü avatthàpanavacanametaü 'addhà'ti. Oghanti: kàmoghaü bhavoghaü diññhoghaü avijjoghaü. Atàrãti: atari uttari patari samatikkami. Vãtivattayãti 'addhà hi so oghamimaü atàri. ' [A.] Suttanipàta - sahiyasutta 1. Vippayuttaü-a-va-vã-ka-pana [BJT Page 184] [\x 184/] Tiõõo ca pàraü akhilo akaïkhoti: 'tiõõo'ti: kàmoghaü tiõõo, 1 bhavoghaü tiõõo, diññhoghaü tiõõo, avijjoghaü tiõõo, saüsàrapathaü tiõõo, uttiõõo nittiõõo2 atikkanto samatikkanto vãtivatto, So vutthavàso3 ciõõacaraõo gataddho gatadiso gatakoñiko pàlitabrahmacariyo uttamadiññhippatto bhàvitamaggo pahãnakileso pañividdhàkuppo sacchikatanirodho. Dukkhaü tassa pari¤¤àya, samudayo pahãno, maggo bhàvito, nirodho sacchikato, abhi¤¤eyyaü abhi¤¤àtaü, pari¤¤eyyaü pari¤¤àtaü, pahàtabbaü pahãnaü, bhàvetabbaü bhàvitaü, sacchikàtabbaü sacchikataü. So ukkhittapaligho saïkiõõaparikho abbåëhesiko niraggalo ariyo pannadhajo pannabhàro visa¤¤utto pa¤caïgavippahãno chaëaïgasamannàgato ekàrakkho caturapasseno panuõõapaccekasacco samavayasaññhesano anàvilasaïkappo passaddhakàyasaükhàro suvimuttacitto suvimuttapa¤¤o kevalã vusitvà uttamapuriso paramapuriso (paramappattipatto). 4 So neva àcinàti, na apacinàti, apacinitvà ñhito, neva pajahati, na upàdiyati, pajahitvà ñhito, neva visineti, na ussineti, visinetvà ñhito. Neva dhåpeti, na sandhupeti, vidhupetvà ñhito. Asekhena sãlakkhandhena samannàgatattà ñhito. 1. Otiõõo-pana 2. Nitthiõõo - machasaü 3. Vuññhavàso-syà 4. Paramapattippatto - machasaü [BJT Page 186] [\x 186/] Asekhena samàdhikkhandhena samannàgato ñhito pa¤¤àkkhandhena samannàgato ñhito vimuttikkhandhena samannàgato ñhito vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato ñhito. Saccaü sampañipàdiyitvà1 ñhito. Ejaü samatikkamitvà ñhito. Kilesaggiü pariyàdiyitvà ñhito. Aparigamanatàya ñhito, kathaü samàdàya ñhito, muttipañisevanatàya2 ñhito. Mettàya pàrisuddhiyà ñhito, karuõàya parisuddhiyà ñhito muditàya parisuddhiyà ñhito upekkhàya parisuddhiyà ñhito, accantapàrisuddhiyà ñhito, akammayatàya3, parisuddhiyà ñhito, vimuttattà ñhito, saütusitattà4 ñhito, khandhapariyante ñhito, dhàtupariyante ñhito, àyatanapariyante ñhito, gatipariyante ñhito, uppattipariyante ñhito, pañisandhipariyante ñhito, bhavapariyante ñhito, saüsàrapariyante ñhito, vaññapariyante ñhito, antime bhave ñhito, antime samussaye ñhito, antimadehadharo arahà. 14. ''Tassàyaü pacchimakoñi5 - carimoyaü samussayo, Jàtimaraõa6saüsàro - natthi tassa punabbhavo''ti Tiõõo ca pàranti 'pàraü' vuccati amataü nibbànaü ''yo so sabbasaükhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü'' so pàragato pàrappatto7 antagato antappatto8. Koñigato koñippatto pariyantagato pariyantappatto vosànagato vosànappatto tàõagato tàõappatto lenagato lenappatto saraõagato saraõappatto abhayagato abhayappatto accutagato accutappatto9 amatagato amatappatto10 nibbànagato nibbànappatto so vutthavàso ciõõacaraõo11 gataddho gatadiso gatakoñiko pàlitabrahmacariyo uttamadiññhippatto bhàvitamaggo pahãnakileso pañividdhàkuppo sacchikatanirodho. Dukkhaü tassa pari¤¤àya, samudayo pahãno, maggo bhàvito, nirodho sacchikato abhi¤¤eyyaü abhi¤¤àtaü, pari¤¤eyyaü pari¤¤àtaü, pahàtabbaü pahãnaü, bhàvetabbaü bhàvitaü, sacchikàtabbaü sacchikataü. So ukkhittapaligho saïkiõõaparikho abbåëhesiko niraggalo ariyo pannadhajo pannabhàro visa¤¤utto pa¤caïgavippahãno chaëaïgasamannàgato ekàrakkho caturapasseno panuõõapaccekasacco samavayasaññhesano anàvilasaïkappo passaddhakàyasaükhàro suvimuttacitto suvimuttapa¤¤o kevalã vusitvà uttamapuriso paramapuriso paramappattipatto. So neva àcinàti, na apacinàti, apacinitvà ñhito, neva pajahati, na upàdiyati, pajahitvà ñhito, neva visineti, na ussineti, visinetvà ñhito. Neva dhåpeti, na sandhupeti, vidhupetvà ñhito. Asekhena sãlakkhandhena samannàgatattà ñhito. Asekhena samàdhikkhandhena - pa¤¤àkkhandhena - vimuttikkhandhena - vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato ñhito. Saccaü sampañipàdiyitvà ñhito. Ejaü samatikkamitvà ñhito. Kilesaggiü pariyàdiyitvà ñhito. Aparigamanatàya ñhito, kathaü samàdàya ñhito, muttipañisevanatàya ñhito. Mettàya pàrisuddhiyà ñhito, karuõàya - muditàya - upekkhàya parisuddhiyà ñhito, accantapàrisuddhiyà ñhito, akammayatàya, parisuddhiyà ñhito, vimuttattà ñhito, saütusitattà ñhito, khandhapariyante ñhito, dhàtupariyante ñhito, àyatanapariyante ñhito, gatipariyante ñhito, uppattipariyante ñhito, pañisandhipariyante ñhito, bhavapariyante ñhito, saüsàrapariyante ñhito, vaññapariyante ñhito, antime bhave ñhito, antime samussaye ñhito, antimadehadharo arahà. ''Tassàyaü pacchimakoñi5 - carimoyaü samussayo, Jàtimaraõa6saüsàro - natthi tassa punabbhavo''ti 'Tiõõo ca pàraü'. Akhiloti ràgo khilo doso khilo moho khilo kodho khilo upanàho khilo makkho khilo, paëàso khilo, issà khilo, macchariyaü khilo, màyà khilo, sàñheyyaü khilo, thambho khilo, sàrambho khilo, màno khilo, atimàno khilo, mado khilo, pamàdo khilo, sabbe kilesà khilà, sabbe duccarità khilà, sabbe darathà khilà, sabbe pariëàhà khilà, sabbe santàpà khilà, sabbàkusalàbhisaükhàrà khilà, yassete khilà pahãnà samucchinnà våpasannà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà, so vuccati 'akhilo'. 1. Pañipàdiyitvà-syà 2. Vimuttipañisevanatàya - machasaü 3. Akamma¤¤atàya-syà 4. Santussitattà - machasaü 5. Pacchimako bhave - machasaü, syà 6. Jàtijaràmaraõa-syà 7. Pàraügato pàraüpatto-va-vi-ka 8. Antaügato antaüpatto va-vi-ka 9. Accutaügato accutapatto-pa Accantagato accantappatto-va-vi-ka 10. Amataügato-amatappatto-panana 11. So vuccati ciõõacaraõo-pana [BJT Page 188] [\x 188/] Akaïkhoti dukkhe kaïkhà, dukkhasamudaye kaïkhà, dukkhanirodhe kaïkhà, dukkhanirodhagàmiõiyà pañipadàya kaïkhà, pubbante kaïkhà, aparante kaïkhà, pubbantàparante kaïkhà, idappaccayatàpañiccasamuppannesu dhammesu kaïkhà. Yà evaråpà kaïkhà kaïkhàyanà kaïkhàyitattaü vimati vicikicchà dveëhakaü dvedhàpatho saüsayo anekaüsagàho àsappanà parisappanà apariyogàhanà thambhitattaü1 cittassa manovilekho. Yassete kaïkhà pahãnà samucchinnà våpasantà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà, so vuccati 'akaïkhoti' tiõõo ca pàraü akhilo akaïkho'. Tenàha bhagavà: ''Yaü bràhmaõaü vedaguü àbhija¤¤à Aki¤canaü kàmabhave asattaü, Addhà hi so oghamimaü atàri Tiõõo ca pàraü akhilo akaïkho''ti. 4-12 Vidvà ca yo vedagu naro idha Bhavàbhave saïgamimaü visajja, So vãtataõho anãgho niràso Atàri2 so jàtijaranti bråmi. Vidvà ca yo vedagå naro idhàti 'vidvà'ti vidvà vijjàgato ¤àõã vibhàvã medhàvã. Yo ti yàdiso -pe----------------- Devo và manusso và. Vedagåti 'vedà' vuccanti catusu maggesu ¤àõaü ''pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü dhammavicayasambojjhaïgo vãmaüsà vipassanà sammàdiññhi, '' tehi vedehi jàtijaràmaraõassa antagato antappatto3 koñigato koñippatto pariyantagato pariyantappatto vosànagato vosànappatto tàõagato tàõappatto lenagato lenappatto saraõagato saraõappatto abhayagato abhayappatto accutagato accutappatto amatagato amatappatto nibbànagato nibbànappatto. 'Vedànaü và antagato'ti vedagå, 'vedehi và antagato'ti vedagå' sattannaü và dhammànaü4 viditattà vedagå: sakkàyadiññhi vidità hoti, vicikicchà - sãlabbataparàmàso - ràgo - doso - moho - màno vidito hoti, viditàssa5 honti pàpakà akusalà dhammà saükilesikà ponobhavikà6 sadarà dukkhavipàkà àyatiü jàtijaràmaraõãyà: 1. Chambhittataü - machasaü, syà 2. Attàri-syà 3. Attaügato antaüpatto-va-vi-ka 4. Sattannaü dhammànaü-katthaci 5. Vidikassa-va-vi-ka 6. Ponabbhavikà-va-vi-ka [BJT Page 190] [\x 190/] 15. ''Vedàni viceyya kevalàni (sabhiyàti bhagavà) Samaõànaü yàni patthã bràhmaõànaü Sabbavedanàsu vãtaràgo Sabbaü vedamaticca vedagå so[a]''ti. 2 Naroti: satto naro màõavo poso puggalo jãvo jàgå3 jantu indagu hindagu manujo. Idhàti imissà diññhiyà (-pe)------------------- Imasmiü manussaloke 'vidvà ca yo vedagå naro idha'. Bhavàbhave saïgamimaü visajjàti - 'bhavàbhave'ti: bhavàbhave kammabhave punabbhave, kàmabhave kammabhave kàmabhave punabbhave, råpabhave kammabhave råpabhave punabbhave, aråpabhave kammabhave aråpabhave punabbhave punappunabhave punappunagatiyà punappunauppattiyà punappunapañisandhiyà4 punappunaattabhàvàbhinibbattiyà. Saïgàti sattasaïgà: ràgasaïgo dosasaïgo mohasaïgo màna - diññhi - kilesasaïgo duccaritasaïgo. Visajjàti: saïge vossajitvà5 và visajja, athavà saïge baddhe vibaddhe àbaddhe6 lagge laggite paëibuddhe7 bandhane phoñayitvà8 và visajja, yathà vayhaü và rathaü và sakañaü và sandamànikaü và sajjaü visajjaü karonti vikopenti, evameva9 saïge vossajitvà visajja athavà saïge baddhe vibaddhe àbaddhe lagge laggite paëibuddhe bandhane phoñayitvà và visajjàti 'bhavàbhave saïgamimaü visajja. ' So vãtataõho anãgho niràso atàri so jàtijaranti bråmãti 'taõhà'ti: råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà, yassesà taõhà pahãnà samucchinnà våpasannà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà, so vuccati vãtataõho vigatataõho cattataõho vantataõho muttataõho pahãnataõho pañinissaññhataõho vãtaràgo cattaràgo pahãnaràgo pañinissaññharàgo nicchàto nibbuto sãtibhåto sukhapañisaüvedã brahmabhåtena attanà viharatãti so vãtataõho. 1. Yànidhatthi - machasaü 2. Sabbaveramaticca vedagunaro-va-vi-ka 3. Jàtu-syà 4. Punappunaü gatiyà punappunaü uppattiyà Punappunaü pañisandhiyà-pana 5. Vosajjetvà - machasaü 6. Bandhe vibandhe àbandhe-syà Vosajjetvà - machasaü 7. Paëibandhe-sa 8. Mocayitvà cà-va-vi-ka-pa-syà 9. Evamete-pana Evameva te - machasaü [A.] Su-sabhiyasutta [BJT Page 192] [\x 192/] Anãghoti ràgo nãgho, doso nãgho, moho nãgho, kodho nãgho, upanàho nãgho, makkho nãgho, paëàso nãgho, issà nãgho, macchariyaü nãgho, màyà nãgho, sàñheyyaü nãgho, thambho nãgho, sàrambho nãgho, màno nãgho, atimàno nãgho, mado nãgho, pamàdo nãgho, sabbe kilesà nãghà, sabbe duccarità nãghà, sabbe darathà nãghà, sabbe pariëàhà nãghà, sabbe santàpà nãghà, sabbàkusalàbhisaükhàrà 1 nãghà, yassete nãghà pahãnà samucchinnà våpasannà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà, so vuccati 'anãgho' niràsoti 'àsà' vuccati taõhà, yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Yassesà àsà taõhà pahãnà samucchinnà våpasantà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà, so vuccati 'niràso'. Jàtãti ''yà tesaü tesaü sattànaü tamhi tamhi sattanikàye jàti sa¤jàti okkanti abhinibbanti khandhànaü pàtubhàvo àyatanànaü pañilàbho. Jaranti: yà tesaü tesaü sattànaü tamhi tamhi sattanikàye jarà jãraõatà khaõóiccaü pàliccaü valittacatà àyuno saühàni indriyànaü paripàko, ayaü vuccati jarà. So vãtataõho anãgho niràso atàri so jàtijaranti bråmãti yo so vãtataõho ca anãgho ca niràso ca so kho jàtijaràmaraõaü atari uttari patari samatikkami vãtivattayãti, bråmi àcikkhàmi desemi pa¤¤apemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànãkaromi pakàsemãti 'so vãtataõho anãgho niràso atàri so jàtijaranti bråmã. ' Tenàha bhagavà: ''Vidvà ca yo vedagå naro idha Bhavàbhave saïgamimaü visajja, So vãtataõho anãgho niràso Atàri so jàtijaranti bråmã''ti Saha gàthàpariyosànà1 ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, 2 tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: 'satthà me bhante bhagavà sàvako' hama'smãti. Mettagå suttaniddeso catuttho 1. Pariyosàne-va-vi-ka-pana [BJT Page 194] [\x 194/] 5. Dhotaka suttaniddeso 5-1 Pucchàmi taü bhagavà bråhi me taü (iccàyasmà dhotako) Vàcà'bhikaïkhàmi mahesi tuyhaü, Tava sutvàna nigghosaü Sikkhe nibbànamattano. Pucchàmi taü bhagavà bråhi meta'nti 'pucchà'ti tisso pucchà: adiññhajotanà pucchà, diññhasaüsandanà pucchà vimaticchedanà pucchà, katamà adiññhajotanà pucchà: pakatiyà lakkhaõaü a¤¤àtaü hoti adiññhaü atulitaü atãritaü avibhåtaü avibhàvitaü tassa ¤àõàya dassanàya tulanàya tãraõàya vibhàvanàya. Pa¤haü pucchati, ayaü adiññhajotanà pucchà. Katamà diññhasaüsandanà pucchà: pakatiyà lakkhaõaü ¤àtaü hoti diññhaü tulitaü tãritaü vibhåtaü vibhàvitaü. A¤¤ehi paõóitehi saddhiü saüsandanatthàya pa¤haü pucchati. Ayaü diññhasaüsandanà pucchà. Katamà vimaticchedanà pucchà: pakatiyà saüsayapakkhanto. Hoti vimatipakkhanto dveëhakajàto evannu kho na nu kho kinnukho kathaünu kho'ti. So vimaticchedanatthàya pa¤haü pucchati. Ayaü vimaticchedanà pucchà. Imà tisso pucchà. Aparàpi tisso pucchà: manussapucchà, amanussapucchà, nimmitapucchà. Katamà manussapucchà: manussà buddhaü bhagavantaü upasaïkamitvà pa¤haü pucchanti: bhikkhå pucchanti, bhikkhuõiyo pucchanti, upàsikà pucchanti, upàsikàyo pucchanti, ràjàno pucchanti, khattiyà pucchanti, bràhmaõà pucchanti, vessà pucchanti, suddà pucchanti, gahaññhà pucchanti, pabbajità pucchanti, ayaü manussapucchà. Katamà amanussapucchà: amanussà buddhaü bhagavantaü upasaükamitvà pa¤haü pucchanti: nàgà pucchanti, supaõõà pucchanti, yakkhà pucchanti, asurà pucchanti. Gandhabbà pucchanti, mahàràjàno pucchanti, indà pucchanti, brahmàno pucchanti, devà pucchanti, ayaü amanussapucchà. Katamà nimmitapucchà: yaü bhagavà råpaü abhinimminàti manomayaü sabbaïgapaccaïgaü ahãnindriyaü, taü so nimmito[I] buddhaü bhagavantaü upasaïkamitvà pa¤haü pucchati, bhagavà vissajjeti. Ayaü nimmitapucchà. Imà tisso pucchà. Aparàpi 'tisso pucchà: attatthapucchà paratthapucchà ubhayatthapucchà. Aparàpi tisso pucchà: diññhadhammikatthapucchà samparàyikatthapucchà paramatthapucchà. Aparàpi tisso pucchà: anavajjapucchà nikkilesatthapucchà vodànatthapucchà: aparàpi tisso pucchà: atãtapucchà anàgatapucchà paccuppannapucchà. Aparàpi tisso pucchà: kusalapucchà akusalapucchà avyàkatapucchà. Aparàpi tisso pucchà: satipaññhànapucchà sammappadhànapucchà iddhipàdapucchà. Aparàpi tisso pucchà indriyapucchà balapucchà bojjhaïgapucchà. Aparàpi tisso pucchà: maggapucchà phalapucchà nibbànapucchàti. Pucchàmi tanti: pucchàmi taü, yàcàmi taü, ajjhesàmi taü, pasàdemi taü, kathayassu me'ti 'pucchàmi taü. ' Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü 'bhagavà'ti. Bråhi metanti bråhi àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti. 'Pucchàmi taü bhagavà bråhi me taü'. Iccàyasmà dhotakoti: 'iccà'ti padasandhi3 padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Dhotakoti: tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpoti. 'Iccàyasmà dhotako'. Vàcàbhikaïkhàmi mahesi tuyhanti: tuyhaü vacanaü byappathaü desanaü anusiññhiü4 kaïkhàmi abhikaïkhàmi icchàmi sàdiyàmi patthayàmi pihayàmi abhijappàmi. Mahesãti mahesi bhagavà, mahantaü sãlakkhandhaü esi gavesi pariyesãti mahesi. Mahantaü samàdhikkhandhaü mahantaü pa¤¤àkkhandhaü - mahantaü vimuttikkhandhaü - mahantaü vimutti¤àõadassanakkhandhaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato tamokàyassa padàlanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahato vipallàsassa pabhedanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahato taõhàsallassa abbåhanaü2 esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahato diññhisaïghàñassa viniveñhanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato mànadhajassa pàtanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato abhisaükhàrassa våpasamaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato oghassa nittharaõaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato bhàrassa nikkhepanaü. Esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato saüsàravaññassa ucchedaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato santàpassa nibbàpanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato pariëàhassa pañippassaddhiü5 esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato dhammadhajassa ussàpanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahante satipaññhàne mahante sammappadhàne mahante iddhipàde - mahantàni indriyàni mahantàni balàni - mahante bojjhaïge - mahantaü ariyaü aññhaïgikaü maggaü - mahantaü paramatthaü amataü nibbànaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahesakkhehi6 và sattehi esito gavesito pariyesito kahaü buddho kahaü bhagavà, kahaü devadevo, kahaü naràsabho'ti mahesãti 'vàcàbhikaïkhàmi mahesi tuyhaü. ' Tava sutvàna nigghosanti tuyhaü vacanaü byappathaü desanaü anusiññhiü sutvà suõitvà uggahetvà (upadhàrayitvà) upalakkhayitvàti5 'tava sutvàna nigghosaü. ' 1. Pucchàmãti-machasaü, syà, 2. Vivaràhi vibhajàhi - machasaü, syà, 3. Sarasandhi-va-vi-ka- 4. Anusàsanaü, anusiññhaü-machasaü, Anusatthiü sa, 5. Upasallakkhãyitvà-va-ka [BJT Page 196] [\x 196/] Sikkhe nibbànamattanoti: 'sikkhà'ti tisso sikkhà: adhisãlasikkhà adhicittasikkhà adhipa¤¤àsikkhà. Katamà adhisãlasikkhà? Idha bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Khuddako sãlakkhandho mahanto sãlakkhandho, sãlaü patiññhà àdi caraõaü saüyamo saüvaro mukhaü pamukhaü kusalànaü dhammànaü samàpattiyà. Ayaü adhisãlasikkhà. Katamà adhicittasikkhà? Idha bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamajjhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyajjhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã'ti taü tatiyajjhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthajjhànaü upasampajja viharati. Ayaü adhicittasikkhà. Katamà adhipa¤¤àsikkhà? Idha bhikkhu pa¤¤avà hoti udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü adhipa¤¤àsikkhà. Nibbànamattoti attano ràgassa nibbàpanàya dosassa nibbàpanàya, mohassa nibbàpanàya, kodhassa nibbàpanàya upanàhassa nibbàpanàya, makkhassa nibbàpanàya, paëàsassa nibbàpanàya, issàya nibbàpanàya, macchariyassa nibbàpanàya, màyàya nibbàpanàya, sàñheyyassa nibbàpanàya, sabbakilesànaü nibbàpanàya, sabbaduccaritànaü nibbàpanàya, sabbadarathànaü nibbàpanàya, sabbapariëàhànaü nibbàpanàya, sabbasantàpànaü nibbàpanàya, sabbà kusalàbhisaïkhàrànaü samàya upasamàya våpasamàya nibbàpanàya pañinissaggàya pañippassaddhiyà adhisãlampi sikkheyya, adhicittampi sikkheyya, adhipa¤¤ampi sikkheyya, imà tisso sikkhàyo, àvajjanto sikkheyya, jànanto sikkheyya, passanto sikkheyya, paccavekkhanto sikkheyya, cittaü samàdahanto1 sikkheyya, saddhàya adhimuccanto sikkheyya, viriyaü paggaõhanto sikkheyya, satiü upaññhapento sikkheyya, cittaü samàdahanto sikkheyya, pa¤¤àya pajànanto sikkheyya, abhi¤¤eyyaü abhijànanto sikkheyya, pari¤¤eyyaü parijànanto sikkheyya, pahàtabbaü pajahanto sikkheyya, bhàvetabbaü bhàvento sikkheyya, sacchikàtabbaü sacchikaronto sikkheyya, àcareyya samàcareyya samàdàya vatteyyàti 'sikkhe nibbànamattano. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Pucchàmi taü bhagavà bråhi me taü (iccàyasmà dhotako) Vàtàbhikaïkhàmi mahesi tuyhaü, Tava sutvàna nigghosaü Sikkhe nibbànamattano''ti. 5-2 Tena hàtappaü karohi (dhotakàti bhagavà) Idheva nipako sato, Ito sutvàna nigghosaü Sikkhe nibbànamattano. Tena hàtappaü karohãti àtappaü karohi, ussàhaü karohi, ussoëhiü karohi, thàmaü karohi, dhitiü karohi, viriyaü karohi, chandaü janehi. Saüjanehi upaññhapehi samuññhapehi nibbattehi abhinibbattehãti 'tena hàtappaü karohi. ' 1. Cittaü adhiññhahanto-pana Cittaü paññhahanto-va-vi-ka [BJT Page 198] [\x 198/] Dhotakàti bhagavàti: bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati. Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü 'bhagavà'ti dhotakàti bhagavà. Idheva nipako satoti 'idhà'ti imissà diññhiyà imissà khantiyà imissà ruciyà imasmiü àdàye imasmiü dhamme imasmiü vinaye imasmiü dhammavinaye imasmiü pàvacane imasmiü brahmacariye imasmiü satthusàsane imasmiü attabhàve imasmiü manussaloke. Nipakoti nipako paõóito pa¤¤avà buddhimà ¤àõã vibhàvã medhàvã. Satoti catåhi kàraõehi sato: kàye kàyànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato vedanàsu vedanànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, citte cittànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, dhammesu dhammànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato aparehipi catåhi kàraõehi sato: asati parivajjanàya sato: satikaraõãyàna¤ca dhammànaü katattà sato: satipañipakkhànaü dhammànaü hatattà sato: satinimittànaü dhammànaü asammuññhattà sato. Aparehipi catåhi kàraõehi sato: satiyà samannàgatattà sato: satiyà vasitattà sato: satiyà pàgu¤¤atàya sato: satiyà apaccoropanatàya sato. Aparehipi catåhi kàraõehi sato: satattà sato: santattà sato: samitattà sato: santadhammasamannàgatattà sato. Buddhànussatiyà sato: dhammànussatiyà sato: saïghànussatiyà sato: sãlànussatiyà sato: càgànussatiyà sato: devatànussatiyà sato: ànàpànasatiyà sato: maraõànussatiyà sato: kàyagatàsatiyà sato: upasamànussatiyà satoti. Yà sati anussati pañissati sati saraõatà dhàraõatà apilàpanatà asammussanatà sati satindriyaü satibalaü sammàsati satisambojjhaïgo ekàyanamaggo, ayaü vuccati sati. Iminà sati upeto hoti samupeto upagato samupagato uppanno samuppanno samannàgato. So vuccati sato'ti 'idheva nipako sato'. Ito sutvàna nigghosanti ito mayhaü vacanaü byappathaü desanaü anusiññhiü1 sutvà suõitvà uggahetvà2 (upadhàrayitvà) upalakkhayitvàti 'ito sutvàna nigghosaü. ' Sikkhe nibbànamattanoti: 'sikkhà'ti tisso sikkhà: adhisãlasikkhà adhicittasikkhà adhipa¤¤àsikkhà. Katamà adhisãlasikkhà? Idha bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Khuddako sãlakkhandho mahanto sãlakkhandho, sãlaü patiññhà àdi caraõaü saüyamo saüvaro mukhaü pamukhaü kusalànaü dhammànaü samàpattiyà. Ayaü adhisãlasikkhà. Katamà adhicittasikkhà? Idha bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamajjhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyajjhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã'ti taü tatiyajjhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthajjhànaü upasampajja viharati. Ayaü adhicittasikkhà. Katamà adhipa¤¤àsikkhà? Idha bhikkhu pa¤¤avà hoti udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü adhipa¤¤àsikkhà. Nibbànamattoti attano ràgassa nibbàpanàya dosassa nibbàpanàya, mohassa nibbàpanàya, kodhassa nibbàpanàya upanàhassa nibbàpanàya, makkhassa nibbàpanàya, paëàsassa nibbàpanàya, issàya nibbàpanàya, macchariyassa nibbàpanàya, màyàya nibbàpanàya, sàñheyyassa nibbàpanàya, sabbakilesànaü nibbàpanàya, sabbaduccaritànaü nibbàpanàya, sabbadarathànaü nibbàpanàya, sabbapariëàhànaü nibbàpanàya, sabbasantàpànaü nibbàpanàya, sabbà kusalàbhisaïkhàrànaü samàya upasamàya våpasamàya nibbàpanàya pañinissaggàya pañippassaddhiyà adhisãlampi sikkheyya, adhicittampi sikkheyya, adhipa¤¤ampi sikkheyya, imà tisso sikkhàyo, àvajjanto sikkheyya, jànanto sikkheyya, passanto sikkheyya, paccavekkhanto sikkheyya, cittaü samàdahanto sikkheyya, saddhàya adhimuccanto sikkheyya, viriyaü paggaõhanto sikkheyya, satiü upaññhapento sikkheyya, cittaü samàdahanto sikkheyya, pa¤¤àya pajànanto sikkheyya, abhi¤¤eyyaü abhijànanto sikkheyya, pari¤¤eyyaü parijànanto sikkheyya, pahàtabbaü pajahanto sikkheyya, bhàvetabbaü bhàvento sikkheyya, sacchikàtabbaü sacchikaronto sikkheyya, àcareyya samàcareyya samàdàya vatteyyàti 'sikkhe nibbànamattano. ' Tenàha bhagavà: ''Tena hàtappaü karohi (dhotakàti bhagavà) Idheva nipako sato, Ito sutvàna nigghosaü Sikkhe nibbànamattano''ti. 1. Anusàsanaü anusiññhaü - machasaü 2. Uggahitvà-pana-uggaõhitvà - machasaü [BJT Page 200] [\x 200/] 5-3 Passàmahaü devamanussaloke Aki¤canaü bràhmaõaü irãyamànaü1 Taü taü namassàmi samantacakkhu Pamu¤ca maü sakka kathaïkathàhi. Passàmahaü devamanussaloketi 'devà'ti tayo devà: sammutidevà uppattidevà visuddhidevà. Katame sammutidevà: sammutidevà vuccanti ràjàno ca ràjakumàrà ca deviyo ca ime vuccanti sammutidevà. Katame uppattidevà: uppattidevà vuccanti catummahàràjikà devà tàvatiüsà devà yàmà devà tusità devà nimmàõaratã devà paranimmitavasavattã devà brahmakàyikà devà, ye ca devà taduttariü2 ime vuccanti uppattidevà. Katame visuddhidevà: visuddhidevà vuccanti tathàgatasàvakà arahanto khãõàsavà, ye ca paccekasambuddho3 ime vuccanti visuddhidevà, bhagavà sammutidevànaü ca uppattidevànaü ca visuddhidevànaü ca devo ca atidevo ca devàtidevo ca sãhasãho nàganàgo gaõigaõã munimunã ràjaràjà. Passàmahaü devamanussaloketi manussaloke devaü passàmi atidevaü passàmi devàtidevaü passàmi dakkhàmi olokemi nijjhàyàmi upaparikkhàmãti 'passàmahaü deva manussaloke. ' Aki¤canaü bràhmaõaü irãyamànanti 'aki¤cananti ràgaki¤canaü dosaki¤canaü mohaki¤canaü mànaki¤canaü diññhiki¤canaü kilesaki¤canaü duccaritaki¤canaü, te ki¤canà buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà4 àyatiü anuppàdadhammà. Tasmà buddho aki¤cano. Bràhmaõoti bhagavà sattannaü dhammànaü bàhitattà bràhmaõo: sakkàyadiññhi bàhità hoti, vicikicchà bàhità hoti, sãlabbataparàmàso bàhito hoti, ràgo bàhito hoti, doso bàhito hoti, moho bàhito hoti, màno bàhito hoti, bàhitàssa honti pàpakà akusalà dhammà saïkilesikà ponobhavikà5 sadarà dukkhavipàkà àyatiü jàtijaràmaraõãyà. 1. Bràhmaõa iriyamàõaü-va-vã-ka Bràhmaõaviriya mànaü - machasaü 2. Taduttari - machasaü, syà 3. Paccekabuddhà - machasaü 4. Anabhàvaükatà-ma cha maü, syà 5. Ponabbhavãkà-pana-ka- [BJT Page 202] [\x 202/] 1 ''Bàhetvà1 sabbapàpakàni (sahiyàti bhagavà) Vimalo sàdhu samàhito ñhitatto, Saüsàramaticca kevalã so Asito tàdã pavuccate2 sa brahmà. ''[A] Iriyamànanti carantaü viharantaü irãyantaü3 vattentaü pàlentaü yapentaü yàpentanti 'aki¤canaü bràhmaõaü irãyamànaü. ' Taü taü namassàmi samantacakkhåti 'tanti' bhagavantaü bhaõati. Namassàmãti kàyena và namassàmi, vàcàya và namassàmi, cittena và namassàmi, anvatthapañipattiyà và namassàmi, dhammànudhammapañipattiyà và namassàmi, sakkaromi garukaromi mànemi påjemi. Samantacakkhåti 'samantacakkhu vuccati sabba¤¤uta¤àõaü, bhagavà sabba¤¤uta¤àõena upeto samupeto upagato samupagato uppanno sampanno4 samannàgato. 2. ''Na tassa addiññha5midatthi ki¤cã Atho avi¤¤àtamajànitabbaü Sabbaü abhi¤¤àsi yadatthi neyyaü Tathàgato tena samantacakkhå''ti. [A] 'Taü taü namassàmi samantacakkhu' Pamu¤ca maü sakka kathaükathàhãti 'sakkà'ti sakko bhagavà 'sakyakulà pabbajito'ti pi sakko, athavà 'aóóho mahaddhano dhanavà'ti pi sakko, tassimàni dhanàni, seyyathãdaü6: saddhàdhanaü sãladhanaü hiridhanaü ottappadhanaü sutadhanaü càgadhanaü pa¤¤àdhanaü (satipaññhànadhanaü) sammappadhànadhanaü iddhipàdadhanaü indriyadhanaü baladhanaü bojjhaïgadhanaü maggadhanaü phaladhanaü nibbànadhanaü, imehi anekavidhehi dhanaratanehi aóóho mahàdhano dhanavàti'pi sakko. 1. Bàhitvà - machasaü 2. Pavuccati brahmà-va-vi-ka- 3. Iriyantaü - machasaü-syà 4. Pamuppanno-sa Samuppanno - machasaü 5. Adiññha-syà 6. Seyyathãdaü - machasaü [A.] Suttanipàta-sahiya sutta [BJT Page 204] [\x 204/] Athavà sakko 'pahå visavã alamatto såro vãro vikkanto abhãru acchambhã anutràsã apalàyã, pahãnabhayabheravo vigatalomahaüso, tipi sakko, . 5'Kathaïkathà' vuccati Vicikicchà, dukkhe kaïkhà, dukkhasamudaye kaïkhà, dukkhanirodhe kaïkhà, dukkhanirodhagàminiyà pañipadàya kaïkhà, pubbante kaïkhà , aparante kaïkhà, pubbantàparante kaïkhà, idappaccayatàpañiccasamuppannesu dhammesu kaïkhà. Yà evaråpà kaïkhà kaïkhàyanà kaïkhàyitattaü vimati vicikicchà dveëhakaü dvedhàpatho saüsayo anekaüsagàho àsappanà parisappanà apariyogàhanà thambhitattaü1 cittassa manovilekho. . 5 Pamu¤ca maü sakka kathaükathàhãti mu¤ca maü, pamu¤ca maü, mocehi maü pamocehi maü, uddhara maü, samuddhara maü, uññhàpehi maü, kathaükathàsallatoti 'pamu¤ca maü sakka kathaïkathàhi. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Passàmahaü deva manussaloke Aki¤canaü bràhmaõaü irãyamànaü, Taü taü namassàmi samantacakkhu Pamu¤ca maü sakka kathaïkathàhã''ti. 5-4 Nàhaü sahissàmi3 pamocanàya Kathaïkathiü dhotaka ka¤ci loke Dhamma¤ca seññhaü àjànamàno3 Evaü tuvaü oghamimaü taresi. Nàhaü sahissàmi pamocanàyàti nàhaü taü sakkomi mu¤cituü, pamu¤cituü mocetuü pamocetuü uddharituü samuddharituü4 uññhàpetuü samuññhàpetuü kathaïkathàsallatoti evampi nàhaü sahissàmi pamocanàya. Athavà na ãhàmi, na samãhàmi, na ussahàmi, na vàyamàmi na ussàhaü karomi, na ussoëhiü karomi5, na thàmaü karomi, na dhitiü karomi, na viriyaü karomi, na chandaü janemi, na sa¤janemi, na nibbattemi na abhinibbattemi, assaddhe6 puggale acchandake kusãte hãnaviriye appañipajjamàne dhammadesanàyàti evampi 'nàhaü sahissàmi pamocanàya: 1. Chamhitattaü- - machasaü, syà, si 2. Samissàmi-syà 3. Ajànamàno-va. Vã, ka 4. Uddharàpetuü samuddharàpetuü-pana 5. Na ussoëhi karomi-pa, va, vã-ka 6. Asadhe-pa-va-vi-ka 7. Acchindike - machasaü, syà [BJT Page 206] [\x 206/] Athavà nattha¤¤o koci mocetà, te yadi moceyyuü, sakena thàmena sakena balena sakena viriyena sakena parakkamena sakena purisathàmena attanà sammàpañipadaü anulomapañipadaü apaccanãkapañipadaü anvatthapañipadaü dhammànudhammapañipadaü pañipajjamànà moceyyunti1 evampi 'nàhaü sahissàmi pamocanàya' vuttaü hetaü bhagavatà: 'so vata cunda, attanà palipapalipanno paraü palipapalipannaü uddharissatãti netaü ñhànaü vijjati, so vata cunda, attanà adanto avinãto aparinibbuto paraü damessati vinessati parinibbàpessatãti netaü ñhànaü vijjatã''ti[a] Evampi 'nàhaü sahissàmi pamocanàya' Vuttampi hetaü bhagavatà: 3 1Attanàva kataü pànaü attanà saükilissati Attanà akataü pàpaü attanàva visujjhati Suddhi asuddhi paccattaü nतama¤¤o2 visodhaye'ti. [B] Evampi 'nàhaü sahissàmi pamocanàya'. Vuttaü hetaü bhagavatà: ''Evameva kho bràhmaõa, tiññhateva nibbànaü tiññhati nibbànagàmã maggo tiññhàmahaü samàdapetà, atha ca pana mama sàvakà mayà evaü ovadiyamànà evaü anusàsiyamànà appekacce accantaniññhaü nibbànaü àràdhenti, ekacce nàràdheti. Ettha kyàhaü bràhmaõa, karomi maggakkhàyã3 bràhmaõa tathàgato, maggaü buddhà àcikkhanti, attanà pañipajjamànà mu¤ceyyu''nti. [C] Evampi 'nàhaü sahissàmi pamocanàya. ' 1. Muüceyyunti-pana, va, vã, ka 2. Nतo a¤¤aü-pa, vi, vã, ka 3. Maggamakkhàyi-pana [A] majjhima nikàya-sallekha sutta [B] dhammapada-attavagga [C] majjhimanikàya-gaõakamoggallàna sutta [BJT Page 208] [\x 208/] Kathaïkathiü dhotaka (ka¤ci) loketi kathaïkathiü puggalaü 'sakaïkhaü savilekhaü1 sadveëhakaü savicikicchaü. Ka¤cãti ka¤ci khattiyaü và bràhmaõaü và vessaü và suddaü và gahaññhaü và pabbajitaü và devaü và manussaü và. Loketi apàyaloke manussaloke devaloke khandhaloke dhàtuloke àyatanaloketi. 'Kathaïkathiü dhotaka ka¤ci loke, ' Dhamma¤ca seññhaü àjànamàno2ti 'dhammaü seññhaü' vuccati 'amataü nibbànaü' yo so sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü. Seññhanti aggaü seññhaü viseññhaü pàmokkhaü uttamaü pavaraü dhammaü. âjànamanoti àjànamàno vijànamàno pañivijànamàno pañivijjhamànoti 'dhamma¤ca seññhaü àjànamàno. ' Evaü tuvaü oghamimaü taresãti evaü tvaü kàmoghaü bhavoghaü diññhoghaü avijjoghaü tareyyàsi uttareyyàsi patareyyàsi samatikkameyyàsi vãtivatteyyàsãti 'evaü tuvaü oghamimaü taresi. ' Tenàha bhagavà: ''Nàhaü sahissàmi pamocanàya (dhotakàti bhagavà) Kathaïkathiü dhotaka ka¤ci loke, Dhamma¤ca seññhaü àjànamàno Evaü tuvaü oghamimaü taresã''ti. 5-5 Anusàsa brahme, karuõàyamàno (iccàyasmà dhotako) Vivekadhammaü yamahaü vija¤¤aü, Yathàhaü àkàsova3 abyàpajjamàno4 Idheva santo asito careyyaü. Anusàsa brahme, karuõàyamànoti 'anusàsa brahme'ti anusàsa brahme, anugaõha brahme, anukampa brahmeti 'anusàsa brahme. ' Karuõàyamànoti karuõàyamàno anuddayamàno5 anurakkhamàno anugaõhamàno anukampamànoti 'anusàsa brahme karuõàyamàno. ' 1. Sakhilaü - machasaü, syà 2. Ajànamàno-va, vã, ka 3. âkàso va-syà 4. Abyàpajjhamàno-syà 5. Anudayamàno - machasaü [BJT Page 210] [\x 210/] Vivekadhammaü yamahaü vija¤¤anti 'vivekadhammaü' vuccati amataü nibbànaü. 'Yo so sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü, yamahaü vija¤¤anti yamahaü jàneyyaü àjàneyyaü vijàneyyaü pañivijàneyyaü pañivijjheyyaü adhigaccheyyaü phasseyyaü sacchikareyyanti 'vivekadhammaü yamahaü vija¤¤aü' Yathàhaü àkàsova abyàpajjamànoti yathà àkàso na pajjati1 na gaõhàti2 na bajjhati na paëibajjhati evaü àpajjamàno3 agaõhamàno abajjhamàno apaëibajjhamànoti evampi àkàsova abyàpajjamàno' yathà àkàso na rajjati làkhàya và haliddiyà và4 nãliyà và5 ma¤jeññhàya và, evaü arajjamàno adussamàno amuyhamàno akilissamànoti, evampi 'àkàsova abyàpajjamàno'. Yathà àkàso na kuppati, na byàpajjati, na patitthiyati6 na pañiha¤¤ati, evaü akuppamàno abyàpajjamàno apatitthiyamàno apañiha¤¤amànoti evampi 'àkàsova abyàpajjamàno'. Idheva santo asito careyyanti: 'idheva santo'ti: idheva santo samàno, idheva nisinno samàno, 7 imasmiü yeva àsane nisinno samàno, imissàyeva parisàya nisinno samànoti, evampi 'idheva santo. ' Athavà idheva santo upasanto våpasanto nibbuto pañippassaddhoti evampi 'idheva santo'. Asitoti dve nissayà: taõhànissayo ca diññhinissayo ca, katamà taõhànissayo: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü, idaü mama, etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettà vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati. Yàvatà aññhasatataõhàvicaritaü, ayaü taõhànissayo. Katamà diññhi diññhinissayo: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisåkàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho pañiggàho abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhigatàni, ayaü diññhinissayo. Taõhànissayaü pahàya diññhinissayaü pañinissajitvà cakkhuü anissito, sotaü anissito, ghànaü anissito jivhaü anissito, kàyaü anissito, manaü anissito. Råpe - sadde - gandhe - rase - phoññhabbe - dhamme - kulaü gaõaü àvàsaü làbhaü yasaü pasaüsaü sukhaü cãvaraü piõóapàtaü senàsanaü gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü kàmadhàtuü råpadhàtuü aråpadhàtuü kàmabhavaü råpabhavaü aråpabhavaü sa¤¤àbhavaü asa¤¤àbhavaü nevasa¤¤ànàsa¤¤àbhavaü ekavokàrabhavaü catuvokàrabhavaü pa¤cavokàrabhavaü atãtaü anàgataü paccuppannaü diññhaü sutaü mutaü vi¤¤àtaü sabbe dhamme asito anissito anallãno anupagato anajjhosito anadhimutto nikkhanto nissaño vippamutto visaüyutto vimariyàdãkatena cetasà. Careyyanti careyyaü vihareyyaü irãyeyyaü vatteyyaü pàleyyaü yapeyyaü yàpeyyanti 'idheva santo asito careyyaü. ' 1. Na sajjati-pana, na ppajjati, syà 2. Na gaõhati-machasaü 3. Asajjamàno-pana, va, vã, ka 4. Haliddena và-syà 5. Nãlena và-syà 6. Patilãyati-machasaü Pathilãyati-syà 7. Idheva samàno-machasaü [BJT Page 212] [\x 212/] Tenàha so bràhmaõo: ''Anusàsa brahme, karuõàyamàno Vivekadhammaü yamahaü vija¤¤aü, Yathàhaü àkàsova abyàpajjamàno Idheva santo asito careyya''nti. 5-6 Kittayissàmi te santiü (dhotakàti bhagavà) Diññhe dhamme1 anãtihaü, Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattikaü. Kittayissàmi te santinti: ràgassa santiü dosassa santiü mohassa santiü kodhassa santiü upanàhassa - makkhassa - paëàsassa - issàya - macchariyassa - màyàya - sàñheyyassa - thambhassa - sàrambhassa - mànassa - atimànassa - madassa - pamàdassa - sabbakilesànaü - sabbaduccaritànaü - sabbadarathànaü - sabbapariëàhànaü - sabbasantàpànaü - sabbà kusalàbhisaükhàrànaü santiü upasantiü våpasantiü nibbutiü pañippassaddhiü kittayissàmi, pakittayissàmi àcikkhissàmi desissàmi pa¤¤apessàmi paññhapessàmi vivarissàmi vibhajissàmi uttànãkarissàmi pakàsessàmãti 'kittayissàmi te santiü' Dhotakàti bhagavàti 'dhotakà'ti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati. Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'dhotakàti bhagavà. ' Diññhe dhamme anãtihanti 'diññhe dhamme ¤àte dhamme tulite dhamme tãrite dhamme vibhåte dhamme vibhàvite dhamme 'Sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe dhammà anattà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'yaü ki¤ci samuyadadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti diññhe dhamme ¤àte dhamme tulite dhamme tãrite dhamme vibhàvite dhamme vibhåte dhammeti evampi diññhe dhamme. 1. Diññheva dhamme-pana-va-vi-ka [BJT Page 214] [\x 214/] Athavà dukkhe diññhe dukkhaü kathayissàmi, samudaye diññhe samudayaü kathayissàmi, nirodhe diññhe nirodhaü kathayissàmi, magge diññhe maggaü kathayissàmã'ti evampi 'diññhe dhamme'. Athavà 'sandiññhikaü akàlikaü ehipassikaü opanayikaü paccattaü veditabbaü vi¤¤åhãti evampi 'diññhe dhamme' anãtihanti na itihãtihaü1 na itikiràya na paramparàya na piñakasampadàya na takkahetu na nayahetu na àkàraparivitakkena na diññhinijjhànakkhantiyà sàmaü sayamabhi¤¤àtaü attapaccakkhadhammaü taü kathayissàmãti 'diññhe dhamme anãtiha'nti. Yaü viditvà sato caranti: yaü viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe dhammà anattà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'yaü ki¤ci samuyadadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Satoti catåhi kàraõehi sato: kàye kàyànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Vedanàsu vedanànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Citte cittànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Dhamme dhammànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. So vuccati 'sato'. Caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpentoti 'yaü viditvà sato caraü'. Tare loke visattikanti: 'visattikà' vuccati taõhà. ''Yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Visattikàti kenaññhena visattikà: visatàti visattikà, visàlàti visattikà, visañàti visattikà3 visamàti visattikà, visakkatãti visattikà, visaüharatãti visattikà, visaüvàdikàti visattikà, visamålàti visattikà, visaphalàti visattikà, visaparibhogàti visattikà. Visàlà và pana sà taõhà råpe sadde gandhe rase phoññhabbe kule gaõe àvàse làbhe yase pasaüsàyaü sukhe cãvare piõóapàte senàsane gilànapaccayabhesajjaparikkhàre kàmadhàtuyà, råpadhàtuyà, aråpadhàtuyà, kàmabhave råpabhave aråpabhave Sa¤¤àbhave asa¤¤àbhave nevasa¤¤ànàsa¤¤àbhave, ekavokàrabhave catuvokàrabhave pa¤cavokàrabhave, atãte anàgate paccuppanne, diññhasutamutavi¤¤àtabbesu dhammesu visañà vitthatàti 'visattikà'. Loketi apàyaloke manussaloke devaloke khandhaloke dhàtuloke àyatanaloke. Tare loke visattikanti loke vesà visattikà2 loke vetaü vãsattikaü3 sato tareyya, uttareyya patareyya Samatikkameyya vãtivatteyyàti 'tare loke visattikaü. Tenàha bhagavà: ''Kittayissàmi te santiü (dhotakàti bhagavà) Diññhe dhamme anãtihaü Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattikanti''. 1. Na itihanti-va, vi, ka Itihãtihaü - machasaü 2. Loke và sà vãsattikà-pa, va, vi 3. Loke và taüvãsattikaü-va, vi, ka, [BJT Page 216] [\x 216/] 5-7 Ta¤càhaü abhinandàmi Mahesi santimuttamaü Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattikaü Ta¤càhaü abhinandàmãti 'taü'ti tuyhaü vacanaü byappathaü desanaü anusiññhiü1 nandàmi, abhinandàmi modàmi anumodàmi icchàmi sàdiyàmi patthayàmi pihayàmi abhijappàmãti 'ta¤càhaü abhinandàmi. ' Mahesi santimuttamanti: 'mahesã'ti mahesã2 bhagavà: mahantaü sãlakkhandhaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahantaü samàdhikkhandhaü mahantaü pa¤¤àkkhandhaü - mahantaü vimuttikkhandhaü - mahantaü vimutti¤àõadassanakkhandhaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' Mahato tamokàyassa padàlanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahato vipallàsassa pabhedanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahato taõhàsallassa abbåhanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahato diññhisaïghàñassa viniveñhanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato mànadhajassa pàtanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato abhisaükhàrassa våpasamaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato oghassa nittharaõaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato bhàrassa nikkhepanaü. Esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato saüsàravaññassa ucchedaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato santàpassa nibbàpanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato pariëàhassa pañippassaddhiü5 esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato dhammadhajassa ussàpanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahante satipaññhàne mahante sammappadhàne mahante iddhipàde - mahantàni indriyàni mahantàni balàni - mahante bojjhaïge - mahantaü ariyaü aññhaïgikaü maggaü - mahantaü paramatthaü amataü nibbànaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahesakkhehi6 và sattehi esito gavesito pariyesito kahaü buddho kahaü bhagavà, kahaü devadevo, kahaü naràsabho'ti mahesã. Santimuttamanti 'santi' vuccati amataü nibbànaü, ''yo so sabbasaükhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü uttamanti aggaü seññhaü viseññhaü pàmokkhaü uttamaü pavaranti' 'mahesã santi muttamaü. ' Yaü viditvà sato caranti: yaü viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe dhammà anattà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'yaü ki¤ci samuyadadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Satoti catåhi kàraõehi sato: kàye kàyànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Vedanàsu vedanànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Citte cittànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Dhamme dhammànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. So vuccati 'sato'. Caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpentoti 'yaü viditvà sato caraü'. Tare loke visattikanti 'visattikà' vuccati taõhà. ''Yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Visattikàti kenaññhena visattikà: visatàti visattikà, visàlàti visattikà, visañàti visattikà3 visamàti visattikà, visakkatãti visattikà, visaüharatãti visattikà, visaüvàdikàti visattikà, visamålàti visattikà, visaphalàti visattikà, visaparibhogàti visattikà. Visàlà và pana sà taõhà råpe sadde gandhe rase phoññhabbe kule gaõe àvàse làbhe yase pasaüsàyaü sukhe cãvare piõóapàte senàsane gilànapaccayabhesajjaparikkhàre kàmadhàtuyà, råpadhàtuyà, aråpadhàtuyà, kàmabhave råpabhave aråpabhave sa¤¤àbhave asa¤¤àbhave nevasa¤¤ànàsa¤¤àbhave, ekavokàrabhave catuvokàrabhave pa¤cavokàrabhave, atãte anàgate paccuppanne, diññhasutamutavi¤¤àtabbesu dhammesu visañà vitthatàti 'visattikà'. Loketi apàyaloke manussaloke devaloke khandhaloke dhàtuloke àyatanaloke. Tare loke visattikanti loke vesà visattikà lokevetaü visattikaü sato tareyya, uttareyya patareyya samatikkameyya vãtivatteyyàti 'tare loke visattikaü. Tenàha so bràhmaõo: ''Ta¤càhaü abhinandàmi Mahesã santimuttamaü, Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattika''nti. 1. Anusandhiü-va, vã, syà, Anusiññhaü-machasaü 2. Kiü mahesi-machasaü [BJT Page 218] [\x 218/] 5-8 Yaü ki¤ci sampajànàsi' (dhotakàti bhagavà) Uddhaü adho tiriya¤càpi majjhe, Etaü viditvà2 saïgoti loke Bhavàbhavàya màkàsi taõhaü. Yaü ki¤ci sampajànàsãti yaü ki¤ci sampajànàsi àjànàsi vijànàsi pañivijànàsi pañivijjhasãti 'yaü ki¤ci sampajànàsi'. Dhotakàti bhagavàti 'dhotakà'ti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati. Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'dhotakàti bhagavà. ' Uddhaü adho tiriya¤càpi majjheti 'uddha'nti anàgataü, adhoti atãtaü, tiriya¤càpi majjheti paccuppannaü. 'Uddha'nti devaloko, 'adho'ti apàyaloko, tiriya¤càpi majjheti manussaloko, athavà uddhanti kusalà dhammà, 'adho'ti akusalà dhammà. 'Tiriyaü càpi majjhe'ti abyàkatà dhammà. Uddhanti aråpadhàtu, 'adho'ti kàmadhàtu, tiriya¤càpi majjhe'ti råpadhàtu. Uddhanti sukhà vedanà. 'Adho'ti dukkhà vedanà, tiriya¤càpi majjhe'ti adukkhamasukhà vedanà. 'Uddha'nti uddhaü pàdatalà 'adho'ti adho kesamatthakà, 'tiriya¤càpi majjhe'ti vemajjheti uddhaü adho tiriya¤càpi majjhe'. Etaü viditvà saïgoti loketi saïgo eso lagganaü etaü bandhanaü etaü paëibodho3 esoti ¤atvà jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvàti 'etaü viditvà saïgoti loke. ' Bhavàbhavàya màkàsi taõhanti 'taõhà ti råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà. Bhavàbhàvàyàti bhavàbhavàya kammabhavàya punabbhavàya, kàmabhavàya, kammabhavàya kàmabhavàya punabbhavàya, råpabhavàya kammabhavàya råpabhavàya punabbhavàya, aråpabhavàya kammabhavàya aråpabhavàya punabbhavàya punappunabhavàya punappunagatiyà4 punappunauppattiyà punappunapañisandhiyà punappunaattabhàvàbhinibbattiyà taõhaü màkàsi, mà janesi mà sa¤janesi mà nibbattesi màbhinibbattesi, pajaha vinodehi byantãkarohi anabhàvaü gamehãti 'bhavàbhavàya màkàsi taõhanti'. Tenàha bhagavà: ''Yaü ki¤ci sampajànàsi (dhotakà'ti bhagavà) Uddhaü adho tiriyaü càpi majjhe, Etaü viditvà saïgo'ti loke Bhavàbhavàya màkàsi taõha''nti. Saha gàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, 2 tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: 'satthà me bhante bhagavà sàvako' hama'smãti. Dhotaka sutta niddeso pa¤camo. 1. Saüjànàmi-va, mi 2. Evaü viditvà-pana 3. Palibodho-machasaü 4. Punappuna jàtiyà-pana [BJT Page 220] [\x 220/] 6. Upasãva suttaniddeso 6-1 Eko ahaü sakka, mahantamoghaü (iccàyasmà upasãvo) Anissito no visahàmi tàrituü ârammaõaü bråhi samantacakkhu Yaü nissito oghamimaü tareyyaü. Eko ahaü sakka mahantamoghanti 'eko'ti puggalo và me dutiyo natthi, dhammo và me dutiyo natthi, yaü và puggalaü nissàya, dhammaü và nissàya mahantaü kàmoghaü bhavoghaü diññhoghaü avijjoghaü tareyyaü uttareyyaü patareyyaü samatikkameyyaü vãtivatteyyanti eko. Sakkàti sakko, bhagavà 'sakyakulà pabbajitoti'pi sakko. Athavà 'aóóho mahaddhano dhanavàti'pi sakko. Tassimàni dhanàni, seyyathãdaü: saddhàdhanaü sãladhanaü hiridhanaü ottappadhanaü sutadhanaü càgadhanaü pa¤¤àdhanaü satipaññhànadhanaü sammappadhànadhanaü iddhipàdadhanaü indriyadhanaü baladhanaü bojjhaïgadhanaü maggadhanaü phaladhanaü nibbànadhanaü, imebhi anekehi dhanaratanehi1 aóóho mahaddhano dhanavàti'pi sakko. Athavà sakko pahu visavã alamatto2 såro vãro3 vikkanto abhãru acchambhi anutràsi apalàyã pahãnabhayabheravo vigatalomahaüso'tipi sakkoti 'eko ahaü sakka mahantamoghaü'. Iccàyasmà upasãvoti 'iccà'ti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'âyasmà'ti. Piyavacanaü: upasãvoti tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpoti 'iccàyasmà upasãvo'. Anissito no visahàmi tàritunti anissito'ti puggalaü và anissito, dhammaü và anissito, no visahàmi, na ussahàmi, na sakkomi, na pañibalo, mahantaü kàmoghaü bhavoghaü diññhoghaü avijjoghaü tarituü uttarituü patarituü samatikkamituü vãtivattitunti 'anissito no visahàmi tàrituü'. 1. Dhammaratanehi-va, vi 2. Pahu vibhavã alamatto-va, vã, ka 3. Dhãro-va, vi [BJT Page 222] [\x 222/] ârammaõaü bråhi samantacakkhåti 'àrammaõa'nti àlambanaü1 nissayaü upanissayaü. Bråhãti àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehi. Samantacakkhåhi 'samantacakkhu' vuccati sabba¤¤uta¤àõaü, bhagavà tena sabba¤¤uta¤àõena upeto samupeto upagato samupagato uppanno2 sampanno3 samannàgato. ''Na tassa addiññhamidhatthi ki¤ci Ato avi¤¤àtamajànitabbaü, Sabbaü abhi¤¤àsi yadatthi neyyaü Tathàgato tena samantacakkhå''ti. [A] 'ârammaõaü bråhi samantacakkhu. ' Yaü nissito oghamimaü tareyyanti 'yaü nissito'ti yaü puggalaü và nissito, dhammaü và nissito, mahantaü kàmoghaü bhavoghaü diññhoghaü avijjoghaü tareyyaü uttareyyaü patareyyaü samatikkameyyaü vãtivatteyyanti 'yaü nissito oghamimaü tareyyaü. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Eko ahaü sakka mahantamoghaü (iccàyasmà upasãvo) Anissito no visahàmi tàrituü ârammaõaü bråhi samantacakkhu Yaü nissito oghamimaü tareyya''nti 6-2 âki¤ca¤¤aü pekkhamàno satãmà (upasãvà'ti bhagavà) Natthãti nissàya tarassu oghaü Kàme pahàya virato kathàhi Taõhakkhayaü nattamahàbhipassa4. âki¤ca¤¤aü pekkamàno satimàti so bràhmaõo pakatiyà àki¤ca¤¤àyatanasamàpattilàbhã santaü yeva5 nissayaü na jànàti 'ayaü me nissayo'ti tassa bhagavà nissayaü ca àcikkhati, uttari¤ca niyyànapathaü. âki¤ca¤¤àyatanasamàpattiü sato samàpajjitvà tato vuññhahitvà tattha jàte cittacetasike dhamme aniccato pekkhamàno dukkhato - rogato - gaõóato - sallato - aghato - àbàdhato - parato - palokato - ãtito - uppaddavato - bhayato - upassaggato - calato - pabhaïguto - addhuvato - atàõato - alenato - asaraõato - 1. ârammaõaü àlambaõaü - machasaü, syà 2. Uppanno - katthaci 3. Samupapanno - machasaü 4. Rattamahàbhipassa - syà 5. Samàpattilàbhãyeva - machasaü, syà [A.] Pañisambhidàmagga - ¤àõa kathà, indriya kathà [BJT Page 224] [\x 224/] Asaraõãbhåtato - rittato - tucchato - su¤¤ato - anattato - àdãnavato - vãparinàmadhammato - asàrakato - aghamålato vadhakato vibhavato' - sàsavato - saïkhatato - màràmisato - jàtidhammato - jaràdhammato - vyàdhidhammato - maraõadhammato - sokaparidevadukkhadomanassupàyàsadhammato - saükilesikadhammato - samudayadhammato - atthaïgamato - assàdato - àdãnavato - nissaraõato - pekkhamàno dakkhamàno olokayamàno nijjhàyamàno upaparikkhamàno. Satimàti ''yà sati anussati pañissati sati saraõatà dhàraõatà apilàpanatà asammussanatà sati satindriyaü satibalaü sammàsati ayaü vuccati sati' imàya satiyà upeto hoti samupeto upagato samupagato upapanno sampanno samannàgato, so vuccati satimàti 'àki¤ca¤¤aü pekkhamàno satãmà. ' Upasãvàti bhagavàti 'upasãvà'ti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati, Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'upasãvàti bhagavà. ' Natthãti nissàya tarassu oghanti 'natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanasamàpatti' kiükàraõà 'natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanasamàpatti vi¤¤àõa¤càyatanasamàpatti sato samàpajjitvà tato vuññhahitvà ta¤¤eva vi¤¤àõaü abhàveti vyabhàveti2 antaradhàpeti3 'natthi ki¤cã'ti passati, taükàraõà 'natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanasamàpatti, taü nissàya3 upanissàya àlambanaü4 karitvà kàmoghaü bhavoghaü diññhoghaü avijjoghaü tarassu uttarassu patarassu samatikkamassu vãtivattassåtã 'natthãti nissàya tarassu oghaü'. Kàme pahàya virato kathàhãti 'kàmà'ti uddànato dve kàmà: vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà. Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü. ''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi, Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti Ime vuccanti kilesakàmà. [BJT Page 224] [\x 224/] Kàme pahàyàti vatthukàme parijànitvà kilesakàme pahàya pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvàti kàme pahàya pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvàti 'kàme pahàya'. Virato kathàhãti 'kathaükathà' vuccati vicikicchà, dukkhe kaïkhà, dukkhasamudaye kaïkhà, dukkhanirodhe kaïkhà, Dukkhanirodhagàminiyà pañipadàya kaïkhà, pubbante kaïkhà , aparante kaïkhà, pubbantàparante kaïkhà, idappaccayatàpañiccasamuppannesu dhammesu kaïkhà. Yà evaråpà kaïkhà kaïkhàyanà kaïkhàyitattaü vimati vicikicchà dveëhakaü dvedhàpatho saüsayo anekaüsagàho àsappanà parisappanà apariyogàhanà thambhitattaü6 cittassa manovilekho. ' Kathaükathàya àrato virato pañivirato nikkhanto nissaño vippayutto7 visaüyutto vimariyàdãkatena cetasà viharatãti evampi 'virato kathàhi'. Athavà dvattiüsàya tiracchànakathàya àrato virato pañivirato nikkhanto nissaño vippayutto7 visaüyutto vimariyàdãkatena cetasà viharatãti evampi virato kathàhãti 'kàme pahàya virato kathàhi. ' 1. Bhavato vibhavato-va, vi 2. Vibhàveti - machasaü, syà 3. Antaradhàyati-va, vi, 4. . . . Samàpattiü nissàya - machasaü 5. âlambaõaü - machasaü, ârammaõaü, àlambaõaü-syà 6. Chambhitattaü - machasaü, syà 7. Vippamutto - machasaü, va [BJT Page 226] [\x 226/] Taõhakkhayaü nattamahàbhipassàti 'taõhà'ti råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà 'nattaü' vuccati1 ratti, ahoti divaso, ratti¤ca divà ca taõhakkhayaü ràgakkhayaü dosakkhayaü mohakkhayaü gatikkhayaü uppattikkhayaü pañisandhikkhayaü bhavakkhayaü saüsàrakkhayaü2 vaññakkhayaü passa, abhipassa dakkha olokaya nijjhàya upparikkhàti 'taõhakkhayaü nattamahàbhipassa. ' Tenàha bhagavà: ''âki¤ca¤¤aü pekkhamàno satãmà (upasãvàti bhagavà) Natthãti nissàya tarassu oghaü, Kàme pahàya virato kathàhi Taõhakkhayaü nattamahàbhipassà''ti. 6-3 Sabbesu kàmesu yo vãtaràgo (iccàyasmà upasãvo) âki¤ca¤¤aü nissayo hitva ma¤¤aü3 Sa¤¤àvimokkhe parame'dhimutto Tiññhe nu so4 tattha anànuyàyi. 5 Sabbesu kàmesu yo vãtaràgoti: 'sabbeså'ti sabbena sabbaü sabbathà sabbaü asesaü nissesaü pariyàdiyanavacanametaü 'sabbeså'ti. Kàmesåti 'kàmà'ti: uddànato dve kàmà vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà. Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü. ''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi, Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti Ime vuccanti kilesakàmà. Sabbesu kàmesu yo vãtaràgoti sabbesu kàmesu yo vãtaràgo vigataràgo cattaràgo vantaràgo muttaràgo pahãnaràgo pañinissaññharàgo (vikkhambhanatoti) 'sabbesu kàmesu yo vãtaràgo. ' Iccàyasmà upasãvoti 'iccà'ti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Upasãvoti tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpoti iccàyasmà upasãvo. âki¤ca¤¤aü nissito hitvama¤¤anti: heññhimà cha samàpattiyo hitvà cajitvà pariccajitvà atikkamitvà samatikkamitvà vãtivattitvà àki¤ca¤¤àyatanasamàpattiü nissito assito allãno6 upagato samupagato ajjhosito adhimuttoti 'àki¤ca¤¤aü nissito hitvama¤¤aü. ' 1. Rattanti-syà 2. Bhavasaüsàrakkhayaü-pa, va, vi 3. Hitvàma¤¤aü-va, vi, machasaü, -sa 4. Tiññheyyaü so-va, vi, 5. Anànuvàyi-pa, va, vi-sa 6. Nissito allãno-va, vi, machasaü [BJT Page 228] [\x 228/] Sa¤¤àvimokkhe paramedhimuttoti 'sa¤¤àvimokkhà' vuccanti sattasa¤¤àsamàpattiyo, yàvatà sa¤¤àsamàpattã, tàsaü1 àki¤ca¤¤àyatanasamàpatti vimokkho aggo ca seññho ca viseññho ca pàmokkho ca uttamo ca pavaro ca, parame agge seññhe viseññhe pàmokkhe uttame pavare adhimuttavimokkhena adhimutto tatràdhimutto taccarito tabbahulo taggaruko tantinno tappoõo tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyoti 'sa¤¤àvimokkhe paramedhimutto. ' Tiññhe nu so tattha anànuyàyãti 'tiññhe nå'ti saüsayapucchà vimatipucchà dveëhakapucchà anekaüsapucchà 'evaü nu kho na nu kho kinnu kho kathannu kho'ti 'tiññhe nu'. Tatthàti àki¤ca¤¤àyatane, anànuyàyã2ti anànuyàyã aviccamàno, 3 avigacchamàno anantaradhàyamàno aparihàyamàno, athavà arajjamàno adussamàno amuyhamàno akilissamànoti 'tiññhe nu so tattha anànuyàyã. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Sabbesu kàmesu yo vãtaràgo (iccàyasmà upasãvo) âki¤ca¤¤aü nissito hitvama¤¤aü, Sa¤¤àvimokkhe paramedhimutto Tiññhe nu so tattha anànuyàyã''ti. 6-4 Sabbesu kàmesu yo vãtaràgo (upasãvàti bhagavà) âki¤ca¤¤aü nissito hitvama¤¤aü, Sa¤¤àvimokkhe paramedhimutto4 Tiññheyya so tattha anànuyàyã. Sabbesu kàmesu so vãtaràgoti 'sabbeså'ti sabbena sabbaü sabbathà sabbaü asesaü nissesaü pariyàdiyanavacanametaü 'sabbeså'ti. Kàmesåti 'Kàmà'ti uddànato dve kàmà: vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà. Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü. ''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi, Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti Ime vuccanti kilesakàmà. Sabbesu kàmesu yo vãtaràgoti sabbesu kàmesu yo vãtaràgo vigataràgo cattaràgo vantaràgo muttaràgo pahãnaràgo pañinissaññharàgo vikkhambhanatoti 'sabbesu kàmesu yo vãtaràgo. ' 1. Sa¤¤àsamàpattãnaü-machasaü, syà 2. Anànuvàyi-katthaci 3. Adheva màno-syà 4. Paramevimutto-va, vi [BJT Page 230] [\x 230/] Upasãvàti bhagavàti 'upasãvà'ti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati, Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'upasãvàti bhagavà. ' âki¤ca¤¤aü nissayo hitvama¤¤anti heññhimà cha samàpattiyo hitvà cajitvà pariccajitvà atikkamitvà samatikkamitvà vãtivattitvà àki¤ca¤¤àyatanasamàpattiü nissito assito allãno upagato samupagato ajjhosito adhimuttoti 'àki¤ca¤¤aü nissito hitvama¤¤aü' Sa¤¤àvimokkhe paramedhimuttoti 'sa¤¤àvimokkhà' vuccanti sattasa¤¤àsamàpattiyo, yàvatà sa¤¤àsamàpattã tàsaü àki¤ca¤¤àyatanasamàpattivimokkho aggo ca seññho ca viseññho ca pàmokkho ca uttamo ca pavaro ca, parame agge seññhe viseññhe pàmokkhe uttame pavare adhimuttivimokkhenàdhimutto tatràdhimutto taccarito tabbahulo taggaruko tantinno tappoõo tappabhàro tadadhimutto tadadhipateyyoti 'sa¤¤àvimokkhe paramedhimutto. ' Tiññheyya so tattha anànuyàyãti 'tiññheyyà'ti tiññheyya saññhikappasahassàni, tatthàti àki¤ca¤¤àyatane. Anànuyàyãti anànuyàyã aviccamàno avigacchamàno1 anantaradhàyamàno aparihàyamàno, athavà arajjamàno adussamàno amuyhamàno akilissamànoti 'tiññheyya so tattha anànuyàyã. ' Tenàha bhagavà: ''Sabbesu kàmesu yo vãtaràgo (upasãvàti bhagavà) âki¤ca¤¤aü nissito hitvama¤¤aü, Sa¤¤àvimokkhe paramedhimutto Tiññheyya so tattha anànuyàyã''ti. 1. Adhigacchamàno-va, vi [BJT Page 232] [\x 232/] 6-5 Tiññhe ce so tattha anànuyàyi Pågampi vassànaü1 samantacakkhu, Tattheva so sãtisiyà2 vimutto Cavetha3 vi¤¤àõaü tathàvidhassa, Tiññhe ce so tattha anànuyàyãti sace so tiññheyya saññhikappasahassàni: tatthàti àki¤ca¤¤àyatane. Anànuyàyãti anànuyàyã aviccamàno avigacchamàno anantaradhànamàno aparihàyamàno. Athavà arajjamàno adussamàno amuyhamàno akilissamànoti 'tiññhe ce so tattha anànuyàyã. ' Pågampi vassànaü samantacakkhåti 'pågampi vassàna'nti pågampi vassànaü bahåni vassàni bahåni vassasatàni bahåni vassasahassàni bahåni vassasatasahassàni bahåni kappàni bahåni kappasatàni bahåni kappasahassàni bahåni kappasatasahassàni. Samantacakkhåti 'samantacakkhu' vuccati sabba¤¤uta¤àõaü, bhagavà tena sabba¤¤uta¤àõena upeto samupeto upagato samupagato uppanno sampanno samannàgato ''Na tassa adiññhamidhatthi ki¤ci Ato avi¤¤àtamajànitabbaü, Sabbaü abhi¤¤àsi yadatthi neyyaü Tathàgato tena samantacakkhå''ti 'Pågampi vassànaü1 samantacakkhu' Tattheva so sãtisiyà vimutto cavetha vi¤¤àõaü tathàvidhassàti tattheva so sãtãbhàvamanuppatto nicco dhuvo sassato aviparinàmadhammo sassatisamaü tatheva tiññheyya. ' Athavà tassa vi¤¤àõaü caveyya ucchijjeyya nasseyya vinasseyya na bhaveyya4 punabbhavapañisandhivi¤¤àõaü nibbatteyya kàmadhàtuyà và råpadhàtuyà và aråpadhàtuyà và'ti àki¤ca¤¤àyatanaü samàpannassa5 sassata¤ca uccheda¤ca pucchati udàhu tattheva anupàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbàyeyya athavà tassa vi¤¤àõaü caveyya, puna pañisandhivi¤¤àõaü nibbatteyya kàmadhàtuyà và råpadhàtuyà và aråpadhàtuyà và'ti àki¤ca¤¤àyatanaü upapannassa parinibbàna¤ca pañisandhi¤ca pucchati6. Tathàvidhassàti tathàvidhassa tàdisassa tassaõñhitassa7 tappakàrassa tappañibhàgassa8 àki¤ca¤¤àyatanaü upapannassàti tattheva so sãtisiyà vimutto cavetha vi¤¤àõaü tathàvidhassa' Tenàha so bràhmaõo: ''Tiññhe ve so tattha anànuyàyã Pågampi vassànaü samantacakkhu, Tattheva so sãtisiyà vimutto Cavetha vi¤¤àõaü tathàvidhassà''ti. 1. Pågampi vassàni-pa, va, vã, machasaü, på 2. Tattheva hosãti-pana, Tattheva sàpãtiyà-va, vi 3. Bhàvetha-va, vi 4. Caveyya-pa, va, vi, ka Bhaveyyàti-machasaü 5. Upapannassa-pana 6. Vuccati-pana 7. Tassatthitassa-pana 8. Tappañibhànassa-pana [BJT Page 234] [\x 234/] 6-6 Accã yathà vàtavegena khittà (upasãvà'ti bhagavà) Atthaü paleti na upeti saïkhaü Evaü munã nàmakàyà vimutto Atthaü paleti na upeti saïkhaü. Accã yathà vàtavegena khittàti - 'acci' vuccati jàlasikhà. Vàtàti puratthimà vàtà, pacchimà vàtà, uttarà vàtà, dakkhiõà vàtà, sarajà vàtà, arajà vàtà, 1 sãtà vàtà, uõhà vàtà, parittà vàtà, adhimattà vàtà, kàëavàtà, 2 verambhavàtà, pakkhavàtà, supaõõavàtà, tàlapaõõavàtà, vidhåpanavàtà, vàtavegena khittàti vàtavegena khittà ukkhittà nunnà panunnà khambhità vikkhambhitàti 'acci yathà vàtavegena khittà, 'upasãvàti bhagavà'. Atthaü paleti na upeti saïkhanti - 'atthaü paletã'ti atthaü paleti, atthaü gameti, atthaü gacchati, nirujjhati, våpasamati, pañippassambhati. Na upeti saïkhanti saïkhaü na upeti, uddesaü na upeti, gaõanaü na upeti, paõõattiü na upeti, puratthimaü và disaü gato, pacchimaü và disaü gato, uttaraü và disaü gato, dakkhiõaü và disaü gato, uddhaü và gato, adho và gato, tiriyaü và gato, vidisaü và gatoti so hetu natthi, paccayo natthi, kàraõaü natthi yena saïkhaü gaccheyyàti atthaü paleti na upeti saïkhaü. . 7Evaü munã nàmakàyà vimuttoti 'eva'nti opammasampañipàdanaü, munãti 'monaü' vuccati ¤àõaü, yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi, tena ¤àõena samannàgato muni monappattoti. Tãõi moneyyàni: kàyamoneyyaü vacãmoneyyaü manomoneyyaü. Katamaü kàyamoneyyaü? Tividhànaü kàyaduccaritànaü pahànaü kàyamoneyyaü. Tividhaü kàyasucaritaü kàyamoneyyaü, kàyàrammaõe ¤àõaü kàyamoneyyaü, kàyapari¤¤à kàyamoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo kàyamoneyyaü, kàye chandaràgassa pahànaü kàyamoneyyaü, kàyasaükhàrànirodho catutthajjhànasamàpatti kàyamoneyyaü. Idaü kàyamoneyyaü. Katamaü vacãmoneyyaü? Catubbidhànaü vacãduccaritànaü pahànaü vacãmoneyyaü, vacãsucaritaü vacãmoneyyaü, vàcàrammaõe ¤àõaü vacãmoneyyaü, vàcàpari¤¤à vacãmoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo vacãmoneyyaü, vàcàya chandaràgassa pahànaü vacãmoneyyaü. Vacãsaükhàranirodho dutiyajjhànasamàpatti vacãmoneyyaü. Idaü vacãmoneyyaü. Katamaü manomoneyyaü? Tividhànaü manoduccaritànaü pahànaü manomoneyyaü, tividhaü manosucaritaü manomoneyyaü, cittàrammaõe ¤àõaü manomoneyyaü, cittapari¤¤à manomoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo manomoneyyaü, citte chandaràgassa pahànaü manomoneyyaü, cittasaükhàranirodho sa¤¤àvedayitanirodhasamàpatti manomoneyyaü. Idaü manomoneyyaü. 1. ''Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü, Muniü moneyyasampannaü àhu sabbappahàyinaü. 2. Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü Muniü moneyyasampannaü àhu ninhàtapàpaka''nti. Imehi tãhi moneyyehi dhammehi samannàgato cha munino: agàramunino anagàramunino sekhamunino asekhamunino paccekamunino munimuninoti. Katame agàramunino? Ye te agàrikà diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime agàramunino. Katame anagàramunino? Ye te pabbajità diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime anagàramunino. Satta sekhà sekhamunino. Arahanto asekhamunino. Paccekabuddhà paccekamunino. Munimunino vuccanti tathàgatà arahanto sammàsambuddhà. 3. ''Na monena muni hoti måëharåpo aviddasu, Yo ca tulaüva paggayha varamàdàya paõóito. 4. Pàpàni parivajjeti sa munã tena so munã, Yo munàti ubho loke munã tena pavuccatã. '' 5. ''Asata¤ca sata¤ca ¤atvà dhammaü Ajjhattaü bahiddhà ca sabbaloke, Devamanussehi påjito yo Saïgajàlamaticca so munã. . 7 Nàmakàyà vimuttoti so muni pakatiyà pubbeva råpakàyà vimutto, tadaïgasamatikkamà vikkhambhanappahànena pahãno, tassa munino bhavantaü àgamma cattàro ariyamaggà pañiladdhà honti, catunnaü ariyamaggànaü pañiladdhattà nàmakàyo ca råpakàyo ca pari¤¤àtà honti, nàmakàyassa ca råpakàyassa ca pari¤¤àtattà nàmakàyà ca råpakàyà ca mutto vimutto suvimutto accantaü anupàdàvimokkhenàti 'evaü, munã nàmàkàyà vimutto. ' 1. Asarajàvàtà-pana 2. Kàëavàtàti-pana-potthake natthi [BJT Page 236] [\x 236/] Atthaü paleti na upeti saïkhanti 'atthaü paletã'ti: anàpàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbàyati, na upeti saïkhanti: anupàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbuto saïkhaü na upeti uddesaü na upeti gaõanaü na upeti, paõõattiü na upeti, khattiyoti và bràhmaõoti và vessoti và suddoti và gahaññhoti và pabbajitoti và devoti và manussoti và råpãti và aråpãti và sa¤¤ãti và asa¤¤ãti và nevasa¤¤ãnàsa¤¤ãti và so hetu natthi, paccayo natthi, kàraõaü natthi, yena saïkhaü gaccheyyàti 'atthaü paleti na upeti saïkhaü. ' Tenàha bhagavà: ''Acci yathà vàtavegena khittà (upasãvàti bhagavà) Atthaü paleti na upeti saïkhaü, Evaü munã nàmakàyà vimutto Atthaü paleti na upeti saïkhanti''. 6-7 Atthaü gato so uda và natthi Udàhu ve sassatiyà arogo, Taü me munã sàdhu viyàkarohi Tathà hi te vidito esa dhammo. Atthaü gato so uda và so natthãti: so atthaü gato udàhu natthi, so niruddho ucchinno vinaññhoti 'atthaü gato so uda và so natthi'. Udàhu vo sassatiyà arogoti 'udàhu nicco dhuvo sassato aviparinàmadhammo sassatisamaü tatheva tiññheyyàti 'udàhu ve sassatiyà arogo. ' Taü me munã sàdhu viyàkarohãti 'ta'nti: yaü pucchàmi, yaü yàcàmi, yaü ajjhesàmi, yaü pasàdemi. Munãti 'monaü' vuccati ¤àõaü, yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi, tena ¤àõena samannàgato muni monappattoti. Tãõi moneyyàni: kàyamoneyyaü vacãmoneyyaü manomoneyyaü. Katamaü kàyamoneyyaü? Tividhànaü kàyaduccaritànaü pahànaü kàyamoneyyaü. Tividhaü kàyasucaritaü kàyamoneyyaü, kàyàrammaõe ¤àõaü kàyamoneyyaü, kàyapari¤¤à kàyamoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo kàyamoneyyaü, kàye chandaràgassa pahànaü kàyamoneyyaü, kàyasaükhàrànirodho catutthajjhànasamàpatti kàyamoneyyaü. Idaü kàyamoneyyaü. Katamaü vacãmoneyyaü? Catubbidhànaü vacãduccaritànaü pahànaü vacãmoneyyaü, vacãsucaritaü vacãmoneyyaü, vàcàrammaõe ¤àõaü vacãmoneyyaü, vàcàpari¤¤à vacãmoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo vacãmoneyyaü, vàcàya chandaràgassa pahànaü vacãmoneyyaü. Vacãsaükhàranirodho dutiyajjhànasamàpatti vacãmoneyyaü. Idaü vacãmoneyyaü. Katamaü manomoneyyaü? Tividhànaü manoduccaritànaü pahànaü manomoneyyaü, tividhaü manosucaritaü manomoneyyaü, cittàrammaõe ¤àõaü manomoneyyaü, cittapari¤¤à manomoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo manomoneyyaü, citte chandaràgassa pahànaü manomoneyyaü, cittasaükhàranirodho sa¤¤àvedayitanirodhasamàpatti manomoneyyaü. Idaü manomoneyyaü. 1. ''Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü, Muniü moneyyasampannaü àhu sabbappahàyinaü. 2. Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü Muniü moneyyasampannaü àhu ninhàtapàpaka''nti. Imehi tãhi moneyyehi dhammehi samannàgato cha munino: agàramunino anagàramunino sekhamunino asekhamunino paccekamunino munimuninoti. Katame agàramunino? Ye te agàrikà diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime agàramunino. Katame anagàramunino? Ye te pabbajità diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime anagàramunino. Satta sekhà sekhamunino. Arahanto asekhamunino. Paccekabuddhà paccekamunino. Munimunino vuccanti tathàgatà arahanto sammàsambuddhà. 3. ''Na monena muni hoti måëharåpo aviddasu, Yo ca tulaüva paggayha varamàdàya paõóito. 4. Pàpàni parivajjeti sa munã tena so munã, Yo munàti ubho loke munã tena pavuccatã. '' 5. ''Asata¤ca sata¤ca ¤atvà dhammaü Ajjhattaü bahiddhà ca sabbaloke, Devamanussehi påjito yo Saïgajàlamaticca so munã. Sàdhu viyàkarohãti: sàdhu àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti 'taü me munã sàdhu viyàkarohi'. [BJT Page 238] [\x 238/] Tathà hi te vidito esa dhammoti: tathà hi te vidito tulito tãrito vibhåto vibhàvito esa dhammoti 'tathà hi te vidito esa dhammo'. Tenàha so bràhmaõo: ''Atthaü gato so uda và so natthi Udàhu ve sassatiyà arogo, Taü me munã sàdhu viyàkarohi Tathà hi te vidito esa dhammo''ti. 6-8 Atthaü gatassa na pamàõamatthi (upasãvàti bhagavà) Yena naü vajju1 taü tassa natthi, Sabbesu dhammesu samåhatesu Samåhatà vàdapathàpi sabbe. Atthaü gatassa na pamàõamatthãti: 'atthaü gatassà'ti anupàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbutassa råpapamàõaü natthi, vedanàpamàõaü natthi, sa¤¤àpamàõaü natthi, saükhàrapamàõaü natthi, vi¤¤àõapamàõaü natthi. Natthi na (santi) na saüvijjati nåpalabbhati. Pahãnaü samucchinnaü våpasantaü pañippassaddhaü abhabbuppattikaü ¤àõagginà daóóhanti 'atthaü gatassa na pamàõamatthi. Upasãvàti bhagavàti 'upasãvà'ti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati, bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'upasãvàti bhagavà. ' Yena naü vajju taü tassa natthãti: yena ràgena vadeyyuü, yena dosena vadeyyuü, yena mohena vadeyyuü, yena mànena vadeyyuü, yàya diññhiyà vadeyyuü, yena uddhaccena vadeyyuü, yàya vicikicchàya vadeyyuü, yehi anusayehi vadeyyuü, rattoti và duññhoti và måëhoti và vinibaddhoti và paràmaññhoti và vikkhepagatoti và aniññhaïgatoti và thàmagatoti và te abhisaïkhàrà pahãnà, abhisaïkhàrànaü pahãnattà gatiyà yena vadeyyuü nerayikoti và tiracchànayonikoti và pettivisayikoti và manussoti và devoti và råpãti và aråpãti và sa¤¤ãti và asa¤¤ãti và nevasa¤¤ãnàsa¤¤ãti và so hetu natthi, paccayo natthi, kàraõaü natthi, yena vadeyyuü katheyyuü bhaõeyyuü dãpeyyuü vohareyyunti 'yena naü vajju taü tassa natthi. ' 1. Vajjuü - machasaü [BJT Page 240] [\x 240/] Sabbesu dhammesu samåhatesåti: sabbesu dhammesu sabbesu khandhesu sabbesu àyatanesu sabbesu dhàtusu1 sabbàsu gatisu sabbàsu upapattisu sabbàsu pañisandhisu sabbesu bhavesu sabbesu saüsàresu sabbesu vaññesu åhatesu samåhatesu uddhatesu samuddhatesu uppàñitesu samuppàñitesu pahãnesu samucchinnesu våpasannesu pañippassaddhesu abhabbuppattikesu ¤àõagginà daóóhesåti 'sabbesu dhammesu samåhatesu. ' Samåhatà vàdapathàpi sabbeti: 'vàdapathà' vuccanti kilesà ca khandhà ca abhisaükhàrà ca, tassa vàdà ca vàdapathà ca adhivacanàni ca adhivacanapathà ca niruttã ca niruttipathà ca pa¤¤attã ca pa¤¤attipathà ca åhatà samåhatà uddhatà samuddhatà uppàñità samuppàñità pahãnà samucchinnà våpasantà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhàti 'samåhatà vàdapathàpi sabbe. ' Tenàha bhagavà: ''Atthaü gatassa na pamàõamatthi (upasãvàti bhagavà) Yena naü vajju taü tassa natthi, Sabbesu dhammesu samåhatesu Samåhatà vàdapathàpi sabbe''ti. Saha gàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, 2 tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko namassamàno nisinno Hoti: 'satthà me bhante bhagavà sàvako' hama'smãti. Upasãvasuttaniddeso chaññho. 1. Sabbesu, dhàtusu-machasaü [BJT Page 242] [\x 242/] 7. Nanda suttaniddeso 7-1 Santi loke munayo (iccàyasmà nando) Janà vadanti tayidaü kathaüsu, ¥àõåpapannaü no muniü vadanti1 Udàhu ve jãvitenåppannaü2 Santi loke munayoti 'santã'ti santi saüvijjanti atthi upalabbhanti. Loketi apàyaloke manussaloke devaloke khandhaloke dhàtuloke àyatanaloke. Munayo ti munanàmakà àjãvakà nigaõñhà jañilà tàpasà, 'santi loke munayo' iccàyasmà nando. Janà vadanti tayidaü kathaüsåti 'janà'ti khattiyà ca bràhmaõà ca vessà ca suddà ca gahaññhà ca pabbajità ca devà ca manussà ca. Vadantãti kathentã bhaõanti dãpayanti voharanti. Tayidaü kathaüsåti saüsayapucchà, vimatipucchà, dveëhapucchà, anekaüsapucchà, evannu kho na nu kho kinnu kho kathannu khoti 'janà vadanti tayidaü kathaüsu. ' ¥àõåpapannaü no muniü vadantãti aññhasamàpatti¤àõena và pa¤càbhi¤¤à¤àõena và upetaü samupetaü upagataü samupagataü upapannaü sampannaü3 samannàgataü muniü vadanti kathenti bhaõanti dãpayanti voharantãti '¤àõåpapannaü no muniü vadanti'. Udàhu ve jãvitenåpapannanti udàhu anekavidhalåkhajãvitànuyogena upetaü samupetaü upagataü samupagataü uppannaü sampannaü samannàgataü muniü vadanti kathenti bhaõanti dãpayanti voharantãti 'udàhu ve jãvitenåpapannaü. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Santi loke munayo (iccàyasmà nando) Janà vadanti tayidaü kathaüsu, ¥àõåpapannaü no muniü vadanti Udàhu ve jãvitenåpapannaü''ti. 1. Munã no vadanti-machasaü, syà Muniü no vadanti-sa 2. Jãvikenåpapannaü-syà 3. Samupapannaü-machasaü, syà [BJT Page 244] [\x 244/] 7-2 Na diññhiyà na sutiyà ¤àõena Munãdha nanda, kusalà vadanti, Visenikatvà anãghà niràsà Caranti ye te munayoti bråmi. Na diññhiyà na sutiyà na ¤àõenàti 'na diññhiyà'ti na diññhasuddhiyà, na sutiyàti na sutasuddhiyà, na ¤àõenàti napi aññhasamàpatti¤àõena, napi pa¤càbhi¤¤à¤àõena, napi micchà¤àõenàti 'na diññhiyà na sutiyà na ¤àõena'. Munãdha nanda kusalà vadantãti 'kusalà'ti ye te khandhakusalà dhàtukusalà àyatanakusalà pañiccasamuppàdakusalà satipaññhànakusalà sammappadhànakusalà iddhipàdakusalà indriyakusalà balakusalà bojjhaïgakusalà maggakusalà phalakusalà nibbànakusalà, te kusalà diññhasuddhiyà và sutasuddhiyà và aññhasamàpatti¤àõena và pa¤càbhi¤¤à¤àõena và micchà¤àõena và diññhena và sutena và upetaü samupetaü upagataü samupagataü uppannaü sampannaü samannàgataü muniü na vadanti na kathenti na bhaõanti na dãpayanti na voharantãti 'munãdha nanda kusalà vadanti. ' Visenikatvà anãghà niràsà caranti ye te munayoti bråmãti: 'senà' vuccati màrasenà, kàyaduccaritaü màrasenà, vacãduccaritaü màrasenà, manoduccaritaü màrasenà, ràgo màrasenà, doso màrasenà, moho màrasenà, kodho màrasenà, upanàho màrasenà, makkho màrasenà, paëàso màrasenà, issà màrasenà, macchariyaü màrasenà, màyà màrasenà, sàñheyyaü màrasenà, thambho màrasenà, sàrambho màrasenà, màno màrasenà, atimàno màrasenà, mado màrasenà, pamàdo màrasenà, sabbe kilesà màrasenà, sabbe duccarità màrasenà, sabbe darathà màrasenà, sabbe pariëàhà màrasenà, sabbe santàpà màrasenà, (sabbàkusalàbhisaïkhàrà) màrasenà. Vuttaü hetaü bhagavatà: 1. ''Kàmà te pañhamà senà dutiyà arati vuccati Tatiyà khuppipàsà te catutthi taõhà pavuccati. 2. Pa¤camã1 thãnamiddhaü te chaññhà bhiru pavuccati Sattami vicikicchà te makkho thambho te aññhamà2 1. Paücamaü-va, vi, machasaü syà. 2. Aññhamo-machasaü, syà. [BJT Page 246] [\x 246/] 3. Làbho siloko sakkàro micchàladdho ca yo yaso Yo cattànaü samukkaüse pare ca avajànati. 1 4. Esà namuci te2 senà kaõhassàbhippahàriõi Na naü asåro jinàti jetvà ca labhate sukha''nti[a] Yato catubhi ariyamaggebhi sabbà ca màrasenà, sabbe ca pañisenikarà kilesà jità ca paràjità ca bhaggà. Vippaluggà3 parammukhà tena vuccanti4 'visenikatvà'. Anãghàti: ràgo nãgho, doso nãgho, moho nãgho, kodho nãgho, upanàho nãgho, makkho nãgho, paëàso nãgho, issà nãgho, macchariyaü nãgho, màyà nãgho, sàñheyyaü nãgho, thambho nãgho, sàrambho nãgho, màno nãgho, atimàno nãgho, mado nãgho, pamàdo nãgho, sabbe kilesà nãghà, sabbe duccarità nãghà, sabbe darathà nãghà, sabbe pariëàhà nãghà, sabbe santàpà nãghà, sabbàkusalàbhisaükhàrà nãghà, yesaü ete nãghà pahãnà samucchinnà våpasannà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà, so vuccati 'anãghà' niràsàti: 'àsà' vuccati taõhà, yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. ''[B] yesaü esà àsà taõhà pahãnà samucchinnà våpasannà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà te vuccanti 'niràsà'. Yeti: arahanto khãõàsavà. Visenikatvà anãghà niràsà caranti ye te munayoti bråmãti: ye te viseniü katvà anãghà ca niràsà ca caranti viharanti irãyanti vattenti pàlenti yapenti yàpenti, te loke 'munayo'ti bråmi, àcikkhàmi desemi pa¤¤apemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi (uttànãkaromi) pakàsemãti. 'Visenikatvà anãghà niràsà caranti ye te munayoti bråmi. ' Tenàha bhagavà: ''Na diññhiyà na sutiyà na ¤àõena Munãdha nanda, kusalà vadanti, Viseni katvà anãghà niràsà Caranti ye te munayoti bråmã''ti. 1. Avajànàti-machasaü 2. Te, na muci-syà. 3. Vippaluttà-syà, pana. 4. Te, vuccanti-syà. [A.] Sutta nipàta-padhàna sutta. [B.] Dhammasaïgaõi-cittuppàda kaõóa- [BJT Page 248] [\x 248/] 7-3 Ye keci'me samaõabràhmaõà se (iccàyasmà nando) Diññhena sutenàpi1 vadanti suddhiü Sãlabbatenàpi vadanti suddhiü Anekaråpena vadanti suddhiü Kaccisså2 te bhagavà tattha yatà carantà3 Atàru4 jàti¤ca jara¤ca màrisa Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü. . Ye kecime samaõabràhmaõà seti: 'ye kecã'ti: sabbena sabbaü sabbathà sabbaü5 asesaü nissesaü pariyàdiyanavacanametaü 'ye kecã'ti. Samaõàti: ye keci ito bahiddhà pabbajjupagatà paribbàjakasamàpannà. Bràhmaõoti: ye keci bhovàdikàti 'ye keci me samaõabràhmaõàse' 'iccàyasmà nando. ' Diññhena sutenàpi vadanti suddhinti: diññhenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti, kathenti, bhaõanti dãpayanti voharanti. Sutenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü aparimuttiü vadanti, kathenti bhaõanti dãpayanti voharanti. Diññhena sutenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti, kathenti bhaõanti dãpayanti voharantãti 'diññhena sutenàpi vadanti suddhiü' Sãlabbatenàpi vadanti suddhinti: sãlenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti kathenti bhaõanti dãpayanti voharanti, vatenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti kathenti bhaõanti dãpayanti voharanti, sãlabbatenàpi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti kathenti bhaõanti, dãpayanti voharanti sãlabbatenàpi vadanti suddhiü. ' Anekaråpena vadanti suddhinti: anekavidhavata6 kotuhalamaïgalena7 suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti, kathenti bhaõanti dãpayanti voharantãti 'anekaråpena vadanti suddhiü' 1. Diññhassutenàpi-machasaü. Diññhasutenàpi-pa, va, vi, syà. 2. Kaccisu-kañhikàvala. Kiü visu-va, vi. 3. Yathà vadantà-va, vi, ka. 4. Atàdi-va, vi, ka. 5. Asesanissesaü-sa. 6. Aneka vivatta-syà. Anekavidhà vata-va, vi, ka. 7. Kutuhala maïgalena-pana, syà. [BJT Page 250] [\x 250/] Kaccissu te bhagavà tattha yatà carantàti: 'kaccisså'ti: saüsayapucchà, vimatipucchà, dveëhakapucchà, anekaüsapucchà, evannu kho na nu kho kinnu kho kathannu khoti 'kaccissu. 'Teti: diññhigatikà, bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'kaccisså te bhagavà. ' Tattha yatà carantàti: 'tatthà'ti: sakàya diññhiyà sakàya khantiyà sakàya ruciyà sakàya laddhiyà. Yatàti: yatà pañiyatà1 guttà gopità saüvutà. Carantàti: carantà viharantà2 irãyantà vattentà pàlentà yapento yàpentàti 'kaccissu te bhagavà tattha yatà carantà'. Atàru3 jàti¤ca jara¤ca màrisàti: jàtijaràmaraõaü atariüsu, uttariüsu patariüsu samatikkamiüsu vãtivattiüsu. Màrisàti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'màrisà'ti 'atàru jàti¤ca jara¤ca màrisa. ' Pucchàmi taü bhagavà bråhi metanti: 'Pucchàmi ta'nti: pucchàmi taü, yàcàmi taü, ajjhesàmi taü, pasàdemi taü, kathayassu me'ti 'pucchàmi taü. ' Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü 'bhagavà'ti. Bråhi metanti bråhi àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti. 'Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü'. Tenàha so bràhmaõo: ''Ye keci me samaõabràhmaõo se (iccàyasmà nando) Diññhena sutenàpi vadanti suddhiü, Sãlabbatenàpi vadanti suddhiü, Anekaråpena vadanti suddhiü, Kaccissu te bhagavà tattha yatà carantà Atàru jàti¤ca jara¤ca màrisa, Pucchàmi taü bhagavà bråhi meta''nti. 7-4 Ye kecime samaõabràhmaõàse (nandàti bhagavà) Diññhena sutenàpi vadanti suddhiü Sãlabbatenàpi vadanti suddhiü Anekaråpena vadanti suddhiü, Ki¤càpi te tattha yatà caranti Nàtariüsu jàtijaranti bråmi. Ye kecime samaõabràhmaõàseti: 'ye kecã'ti: sabbena sabbaü sabbathà sabbaü asesaü nissesaü pariyàdiyanavacanametaü ye kecãti samaõàti: ye keci ito bahiddhà pabbajjåpagatà paribbàjakasamàpannà. Bràhmaõàti: ye keci bhovàdikàti 'ye kecime samaõabràhmaõàse' nandàti bhagavàti. 1. Sattà pañiyattà-machasaü 2. Cãcaranatà-pana. 3. Atàruü-pana 4. Diññhasutenàpi-va, vi, ka, syà. Diññhassutenàpi-machasaü [BJT Page 252] [\x 252/] Diññhena sutenàpi vadanti suddhinti: diññhenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti, kathenti, bhaõanti dãpayanti voharanti. Sutenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü aparimuttiü vadanti, kathenti bhaõanti dãpayanti voharanti. Diññhena sutenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti, kathenti bhaõanti dãpayanti voharantãti 'diññhena sutenàpi vadanti suddhiü' Sãlabbatenàpi vadanti suddhinti: sãlenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti kathenti bhaõanti dãpayanti voharanti, vatenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti kathenti bhaõanti dãpayanti voharanti, sãlabbatenàpi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti kathenti bhaõanti, dãpayanti voharanti sãlabbatenàpi vadanti suddhiü. ' Anekaråpena vadanti suddhinti: anekavidhavata6-kotuhalamaïgalena7 suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti, kathenti bhaõanti dãpayanti voharantãti 'anekaråpena vadanti suddhiü' Ki¤càpi te tattha yatà carantãti: 'ki¤càpã'ti: padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'ki¤càpã'ti. Teti diññhigatikà. Tatthàti: sakàya diññhiyà sakàya khantiyà sakàya ruciyà sakàya laddhiyà. Yatàti yatà pañiyatà2 guttà gopità rakkhità saüvutà. Carantãti: caranti viharanti3 irãyanti vattenti pàlenti yapenti yàpentãti ki¤càpi te tattha yatà caranti. ' Nàtariüsu jàtijaranti bråmãti: jàtijaràmaraõaü na tariüsu, na uttariüsu na patariüsu, na samatikkamiüsu, na vãtivattiüsu jàtijaràmaraõà anikkhantà anissañà, 4 anatikkantà asamatikkantà avãtivattà anto jàtijaràmaraõe parivattenti, anto saüsàrapathe parivattenti, jàtiyà anugatà, jaràya anusañà, byàdhinà abhibhåtà maraõena abbhàhatà, atàõà alenà asaraõà asaraõãbhåtàti. 'Bråmi' àcikkhàmi desemi pa¤¤apemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànãkaromi pakàsemãti 'nàtariüsu jàtijaranti bråmi. ' Tenàha bhagavà: ''Ye keci me samaõabràhmaõà se (nandàti bhagavà) Diññhena sutenàpi vadanti suddhiü Sãlabbatenàpi vadanti suddhiü Anekaråpena vadanti suddhiü Ki¤càpi te tattha yatà caranti Nàtariüsu jàtijaranti bråmã''ti. 1. Anekavidha kotåhala maügalena - machasaü Anekavidha vatta kotåhala maügalena - syà 2. Yattà pañiyatta. -Va, vi, ka, machasaü. 3. Vicaranti. Pana. 4. Anissatà syà. [BJT Page 254] [\x 254/] 7-5, 6 Ye keci me samaõabràhmaõà se (iccàyasmà nando) Diññhena sutenàpi1 vadanti suddhiü Sãlabbatenàpi vadanti suddhiü Anekaråpena vadanti suddhiü Te ce munã bråsi anoghatiõõe Atha ko carahi devamanussaloke, Atàri jàti¤ca jara¤ca màrisa Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü. Ye keci samaõabràhmaõà seti: 'ye kecã'ti: sabbena sabbaü sabbathà sabbaü asesaü nissesaü pariyàdiyanavacanametaü 'ye kecã'ti. Samaõàti: ye keci ito bahiddhà pabbajjåpagatà paribbàjakasamàpannà. Bràhmaõàti: ye keci bho vàdikàti 'ye kecime samaõabràhmaõàse. ' Iccàyasmà nandoti--------- Diññhena sutenàpi vadanti suddhinti: diññhenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti, kathenti, bhaõanti dãpayanti voharanti. Sutenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü aparimuttiü vadanti, kathenti bhaõanti dãpayanti voharanti. Diññhena sutenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti, kathenti bhaõanti dãpayanti voharantãti 'diññhena sutenàpi vadanti suddhiü' Sãlabbatenàpi vadanti suddhinti: sãlenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti kathenti bhaõanti dãpayanti voharanti, vatenapi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti kathenti bhaõanti dãpayanti voharanti, sãlabbatenàpi suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti kathenti bhaõanti, dãpayanti voharanti sãlabbatenàpi vadanti suddhiü. ' Anekaråpena vadanti suddhinti: anekavidhavatakotåhalamaïgalena suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü vadanti, kathenti bhaõanti dãpayanti voharantãti 'anekaråpena vadanti suddhiü' Te ce munã bråsi anoghatiõõeti: 'te ce'ti: diññhigatike. Munãti 'monaü' vuccati ¤àõaü, yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi, tena ¤àõena samannàgato muni monappattoti. Tãõi moneyyàni: kàyamoneyyaü vacãmoneyyaü manomoneyyaü. Katamaü kàyamoneyyaü? Tividhànaü kàyaduccaritànaü pahànaü kàyamoneyyaü. Tividhaü kàyasucaritaü kàyamoneyyaü, kàyàrammaõe ¤àõaü kàyamoneyyaü, kàyapari¤¤à kàyamoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo kàyamoneyyaü, kàye chandaràgassa pahànaü kàyamoneyyaü, kàyasaükhàrànirodho catutthajjhànasamàpatti kàyamoneyyaü. Idaü kàyamoneyyaü. Katamaü vacãmoneyyaü? Catubbidhànaü vacãduccaritànaü pahànaü vacãmoneyyaü, vacãsucaritaü vacãmoneyyaü, vàcàrammaõe ¤àõaü vacãmoneyyaü, vàcàpari¤¤à vacãmoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo vacãmoneyyaü, vàcàya chandaràgassa pahànaü vacãmoneyyaü. Vacãsaükhàranirodho dutiyajjhànasamàpatti vacãmoneyyaü. Idaü vacãmoneyyaü. Katamaü manomoneyyaü? Tividhànaü manoduccaritànaü pahànaü manomoneyyaü, tividhaü manosucaritaü manomoneyyaü, cittàrammaõe ¤àõaü manomoneyyaü, cittapari¤¤à manomoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo manomoneyyaü, citte chandaràgassa pahànaü manomoneyyaü, cittasaükhàranirodho sa¤¤àvedayitanirodhasamàpatti manomoneyyaü. Idaü manomoneyyaü. 1. ''Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü, Muniü moneyyasampannaü àhu sabbappahàyinaü. 2. Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü Muniü moneyyasampannaü àhu ninhàtapàpaka''nti. Imehi tãhi moneyyehi dhammehi samannàgato cha munino: agàramunino anagàramunino sekhamunino asekhamunino paccekamunino munimuninoti. Katame agàramunino? Ye te agàrikà diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime agàramunino. Katame anagàramunino? Ye te pabbajità diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime anagàramunino. Satta sekhà sekhamunino. Arahanto asekhamunino. Paccekabuddhà paccekamunino. Munimunino vuccanti tathàgatà arahanto sammàsambuddhà. 3. ''Na monena muni hoti måëharåpo aviddasu, Yo ca tulaüva paggayha varamàdàya paõóito. 4. Pàpàni parivajjeti sa munã tena so munã, Yo munàti ubho loke munã tena pavuccatã. '' 5. ''Asata¤ca sata¤ca ¤atvà dhammaü Ajjhattaü bahiddhà ca sabbaloke, Devamanussehi påjito yo Saïgajàlamaticca so muni. ' 1. Diññhassutenàpi - machasaü. [BJT Page 256] [\x 256/] Bråsi anoghatiõõeti: kàmoghaü diññhoghaü avijjoghaü atiõõe anatikkante asamatikkante avãtivatte anto jàtijaràmaraõe parivattente antosaüsàrapathe parivattente, jàtiyà anugate jaràya anusañe byàdhinà abhibhåte maraõena abbhàhate atàõe alene asaraõe asaraõãbhåte. Bråsãti: bråsã àcikkhasi desesi pa¤¤apesi paññhapesi vivarasi vibhajasi uttànãkarosi pakàsesãti 'te ce munã bråsi anoghatiõõe. ' Atha ko carahi devamanussaloke atàri jàti¤ca jara¤ca màrisàti: atha ko eso sadevake loke samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya jàtijaràmaraõaü atari uttari patari samatikkami vãtivattayi. Màrisàti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'màrisà'ti 'atha ko carahi deva manussaloke atàri jàti¤ca jara¤ca màrisa'. Pucchàmi taü bhagavà bråhi metanti: 'pucchàmi ta'nti: pucchàmi taü, yàcàmi taü, ajjhesàmi taü, pasàdemi taü. Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü 'bhagavà'ti. Bråhi metanti: bråhi àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti. Pucchàmi taü bhagavà bråhi metaü. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Ye keci me samaõabràhmaõàse (iccàyasmà nando) Diññhena sutenàpi vadanti suddhiü Sãlabbatenàpi vadanti suddhiü Anekaråpena vadanti suddhiü Te ce munã bråsi anoghatiõõe Atha ko carahi devamanussaloke, Atàri jàti¤ca jara¤ca màrisa Pucchàmi taü bhagavà bråhi metanti''. [BJT Page 258] [\x 258/] 7-7 Nàhaü sabbe samaõabràhmaõàse (nandàti bhagavà) Jàtijaràya nivutàti bråmi, Ye sãdha siññhaü va sutaü mutaü cà Sãlabbataü vàpi pahàya sabbaü Anekaråpampi pahàya sabbaü Taõhaü pari¤¤àya anàsavà se Te ve narà1 oghatiõõàti bråmi. Nàhaü sabbe samaõabràhmaõàse nandàti bhagavà jàtijaràya nivutàti bråmãti: nàhaü nanda, sabbe samaõabràhmaõà jàtijaràya àvutà nivutà ovutà2 pihità pañicchannà pañikujjitàti vadàmi, atthi te samaõabràhmaõà yesaü jàtica jaràmaraõa¤ca pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà3 àyatiü anuppàdadhammàti bråmi. âcikkhàmi desemi pa¤¤apemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànãkaromi pakàsemãti. 'Nàhaü sabbe samaõabràhmaõàse nandàti bhagavà jàtijaràya nivutàti bråmi'. Ye sãdha diññhaüva sutaü mutaü và sãlabbataü vàpi pahàya sabbanti: ye sabbà diññhasuddhiyo pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, ye sabbà sutasuddhiyo4 pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, ye sabbà mutasuddhiyo5 pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, ye sabbà diññhamutasuddhiyo pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, ye sabbà sãlasuddhiyo pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, ye sabbà vatasuddhiyo pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, ye sabbà sãlabbatasuddhiyo pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvàti 'ye sãdha diññhaü va sutaü mutaü và sãlabbataü vàpi pahàya sabbaü. ' Anekaråpampi pahàya sabbanti: anekavidhavatakotåhalamaïgalena suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvàti 'anekaråpampi pahàya sabbaü'. . 8Taõhaü pari¤¤àya anàsavà se te ve narà oghatiõõàti bråmãti: taõhàti: råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà. Taõhaü pari¤¤àyàti: taõhaü tãhi pari¤¤àhi parijànitvà ¤àtapari¤¤àya tãraõapari¤¤àya pahànapari¤¤àya. 1. Te ce nanda-pana. 2. Ophuñà-syà. 3. Anabhàvaü gatà-va, vi, ka. Anabhàvaü katà-machasaü. 4. Suta suddhiyo-va, vi. Ka. 5. Muta diññhiyo pa÷àya-va, vã, ka. [BJT Page 260] [\x 260/] Katamà '¤àtapari¤¤à: taõhaü jànàti1 'ayaü råpataõhà ayaü saddataõhà ayaü gandhataõhà ayaü rasataõhà ayaü phoññhabbataõhà ayaü dhammataõhà'ti. Jànàti1 passati, ayaü ¤àtapari¤¤à. Katamà 'tãraõapari¤¤à': evaü ¤àtaü katvà taõhaü tãreti: aniccato dukkhato rogato gaõóato sallato aghato àbàdhato parato palokato ãtito upaddavato bhayato upassaggato calato pabhaïguto addhuvato atàõato alenato asaraõato asaraõãbhåtato rittato tucchato su¤¤ato anattato àdãnavato vipariõàmadhammato asàrakato aghamålato vadhakato vibhavato sàsavato saïkhatato màràmisato jàtidhammato jaràdhammato vyàdhidhammato maraõadhammato sokaparidevadukkhadomanassupàyàsadhammato saïkilesadhammato samudayato atthaïgamato assàdato àdãnavato nissaraõato tãreti, ayaü tãraõapari¤¤à. Katamà 'pahànapari¤¤à': evaü tãrayitvà taõhaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Vuttaü hetaü bhagavatà: ''yo bhikkhave, taõhàya chandaràgo taü pajahatha, evaü sà taõhà pahãnà bhavissati ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà2 àyatiü anuppàdadhammà''ti. [A] ayaü pahànapari¤¤à. Taõhaü pari¤¤àyàti: taõhaü imàhi tãhi pari¤¤àhi parijànitvà anàsavà seti: cattàro àsavà: kàmàsavo bhavàsavo diññhàsavo avijjàsavo. Yesaü ime àsavà pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Te vuccanti anàsavà arahanto khãõàsavà. Taõhaü pari¤¤àya anàsavà se te ve narà oghatiõõàti bråmãtiü ye taõhaü pari¤¤àya anàsavà te kàmoghaü tiõõà, bhavoghaü tiõõà, diññhoghaü tiõõà, avijjoghaü tiõõà, sabbasaüsàrapathaü tiõõà uttiõõà nittiõõà3 atikkantà samatikkantà vãtivattàti bråmi àcikkhàmi desemi pa¤¤apemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànãkaromi pakàsemãti 'taõhaü pari¤¤àya anàsavà se te ve narà oghatiõõàti bråmã''ti. . 8 Tenàha bhagavà: ''Nàhaü sabbe samaõabràhmaõàse (nandàti bhagavà) Jàtijaràya nivutàti bråmi, Ye sãdha diññhaü va sutaü mutaü và4 Sãlabbataü vàpi pahàya sabbaü Anekaråpampi pahàya sabbaü Taõhaü pari¤¤àya anàsavà se Te ve narà oghatiõõàti bråmã''ti. 1. Pajànàti-pana, syà. 2. Anabhàvaü gatà-va, vi, ka, syà. 3. Otiõõa nittiõõà-pana 4. Yesãdha diññhaü sutaü mutaüca-va, vi, kama [A.] Khandha saüyutta-bhàravagga. [BJT Page 262] [\x 262/] 7-8 Etàbhinandàmi vaco mahesino (iccàyasmà nando) Sukittitaü gotama nåpadhãkaü Yesãdha diññhaü va sutaü mutaü và Sãlabbataü vàpi pahàya sabbaü Anekaråpampi pahàya sabbaü, Taõhaü pari¤¤àya anàsavà se Ahampi te oghatiõõà'ti bråmã. [BJT Page 262] [\x 262/] Etàbhinandàmi vaco mahesinoti: 'eta'nti: tuyhaü vacanaü byappathaü desanaü anusiññhiü1 nandàmi abhinandàmi modàmi anumodàmi icchàmi sàdiyàmi patthayàmi pihayàmi abhijappàmi. Mahesinoti mahesã2 bhagavà: mahantaü sãlakkhandhaü esi gavesi pariyesãti mahesi mahantaü samàdhikkhandhaü mahantaü pa¤¤àkkhandhaü - mahantaü vimuttikkhandhaü - mahantaü vimutti¤àõadassanakkhandhaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' Mahato tamokàyassa padàlanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahato vipallàsassa pabhedanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahato taõhàsallassa abbåhanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi' mahato diññhisaïghàñassa viniveñhanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato mànadhajassa pàtanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato abhisaükhàrassa våpasamaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato oghassa nittharaõaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato bhàrassa nikkhepanaü. Esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato saüsàravaññassa ucchedaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato santàpassa nibbàpanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato pariëàhassa pañippassaddhiü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahato dhammadhajassa ussàpanaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahante satipaññhàne mahante sammappadhàne mahante iddhipàde - mahantàni indriyàni mahantàni balàni - mahante bojjhaïge - mahantaü ariyaü aññhaïgikaü maggaü - mahantaü paramatthaü amataü nibbànaü esi gavesi pariyesãti 'mahesi'. Mahesakkhehi và sattehi esito gavesito pariyesito kahaü buddho kahaü bhagavà, kahaü devadevo, kahaü naràsabhoti mahesãti 'etàbhinandàmi vaco mahesino'. Sukittitaü gotama nåpadhãkanti: 'sukittita'nti: svàcãkkhitaü3 sudesitaü (supa¤¤apitaü) supaññhapitaü suvivañaü4 suvibhattaü suuttànãkataü supakàsitaü gotama nåpadhãkanti: 'upadhi' vuccanti kilesà ca khandhà ca abhisaïkhàrà ca upadhipahànaü upadhivåpasamaü upadhipañinissaggaü5 upadhipañippassaddhiü6 amataü nibbànanti 'sukittitaü gotama nåpadhãkaü. ' Ye sãdha diññhaü va sutaü mutaü và sãlabbataü vàpi pahàya sabbanti: ye sabbà diññhasuddhiyo pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, ye sabbà sutasuddhiyo pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, ye sabbà mutasuddhiyo pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, ye sabbà diññhamutasuddhiyo pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, ye sabbà sãlasuddhiyo pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, ye sabbà vatasuddhiyo pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, ye sabbà sãlabbatasuddhiyo pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvàti 'ye sãdha diññhaü va sutaü mutaü và sãlabbataü vàpi pahàya sabbaü. ' Anekaråpampi pahàya sabbanti: anekavidhavatakotåhalamaïgalena suddhiü visuddhiü parisuddhiü muttiü vimuttiü parimuttiü pahàya jahitvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvàti 'anekaråpampi pahàya sabbaü. ' 1. Anusandhiü-va, vi, ka 2. Kiü mahesi-machasaü. 3. Su àcikkhitaü-machasaü, syà. 4. Su vivaritaü-pana. 5. Upadhi nissaggaü-va, vi, ka, machasaü Upadhipañinissaggo-syà. 6. Pañippassaddhaü-va, vi, ka, machasaü. [BJT Page 264] [\x 264/] Taõhaü pari¤¤àya anàsavà se te ve narà oghatiõõàti bråmãti: taõhàti: råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà. Taõhaü pari¤¤àyàti: taõhaü tãhi pari¤¤àhi parijànitvà ¤àtapari¤¤àya tãraõapari¤¤àya pahànapari¤¤àya. Katamà '¤àtapari¤¤à: taõhaü jànàti1 'ayaü råpataõhà ayaü saddataõhà ayaü gandhataõhà ayaü rasataõhà ayaü phoññhabbataõhà ayaü dhammataõhà'ti. Jànàti1 passati, ayaü ¤àtapari¤¤à. Katamà 'tãraõapari¤¤à': evaü ¤àtaü katvà taõhaü tãreti: aniccato dukkhato rogato gaõóato sallato aghato àbàdhato parato palokato ãtito upaddavato bhayato upassaggato calato pabhaïguto addhuvato atàõato alenato asaraõato asaraõãbhåtato rittato tucchato su¤¤ato anattato àdãnavato vipariõàmadhammato asàrakato aghamålato2 vadhakato vibhavato sàsavato saïkhatato màràmisato jàtidhammato jaràdhammato vyàdhidhammato maraõadhammato sokaparidevadukkhadomanassupàyàsadhammato saïkilesadhammato samudayato atthaïgamato assàdato3 àdãnavato nissaraõato tãreti, ayaü tãraõapari¤¤à. Katamà 'pahànapari¤¤à': evaü tãrayitvà taõhaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti, ayaü pahànapari¤¤à, taõhaü pari¤¤àyàti: taõhaü imàbhi tãbhi pari¤¤àbhi parijànitvà. Anàsavàti: cattàro àsavà: kàmàsavo bhavàsavo diññhàsavo avijjàsavo. Yesaü ime àsavà pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà4 àyatiü anuppàdadhammà. Te vuccanti anàsavà arahanto khãõàsavà. Taõhaü pari¤¤àya anàsavà se te ve narà oghatiõõàti bråmãtiü ye taõhaü pari¤¤àya anàsavà te kàmoghaü tiõõà, bhavoghaü tiõõà, diññhoghaü tiõõà, avijjoghaü tiõõà, sabbasaüsàrapathaü tiõõà uttiõõà nittiõõà atikkantà samatikkantà vãtivattàti bråmi vadàmãti 'taõhaü pari¤¤àya anàsavà se te ve narà oghatiõõàti bråmã. Tenàha so bràhmaõo. ''Etàbhinandàmi vaco mahesino Sukittitaü gotama nåpadhikaü, Yesãdha diññhaü va sutaü mutaü và Sãlabbataü vàpi pahàya sabbaü Anekaråpampi pahàya sabbaü Taõhaü pari¤¤àya anàsavà se Ahampi te oghatiõõàti bråmã''ti. Nanda suttaniddeso sattamo 1. Pajànàti-syà. 2. Asàrato aghamålato-va, vi, ka-. 3. Asàrato-va, vi, ka. 4. Anabhàvaü gatà-va, vi, ka. [BJT Page 266] [\x 266/] 8. Hemaka suttaniddeso 8-1 Yeme pubbe viyàkaüsu-(iccàyasmà hemako) Huraü gotamasàsanà Iccàsã iti bhavissati Sabbaü taü itihãtihaü, Sabbaü taü takkavaóóhanaü Nàhaü tattha abhiramiü. Yeme pubbe viyàkaüsåti: 'ye'ti: yo ca bàvari bràhmaõo, ye ca¤¤e tassa àcariyà, te sakaü diññhiü sakaü khantiü sakaü ruciü sakaü laddhiü ajjhàsayaü sakaü adhippàyaü vyàkaüsu àcikkhiüsu, pakàsesunti 'ye me pubbe viyàkaüsu: iccàyasmà hemakoti: -------------------. Huraü gotamasàsanàti: huraü gotamasàsanà, paraü gotamasàsanà, pure gotamasàsanà, pañhamataraü gotamasàsanà buddhasàsanà jinasàsanà tathàgatasàsanà, devadevasàsanà, 2 arahantasàsanàti 'huraü gotama sàsanà'. Iccàsi iti bhavissatãti: evaü kira àsi, evaü kira bhavissatãti 'icca si iti bhavissati'. Sabbaü taü itihãtihanti: sabbaü taü itihãtihaü, itikiràya, paramparàya piñakasampadàya takkahetu nayahetu àkàraparivitakkena diññhinijjhànakkhantiyà na sàmaü sayamabhi¤¤àtaü na attapaccakkhadhammaü kathayiüsåti 'sabbaü taü itihãtihaü. ' Sabbaü taü takkavaóóhananti: sabbaü taü takkavaóóhanaü vitakkavaóóhanaü saïkappavaóóhanaü kàmavitakkavaóóhanaü vyàpàdavitakkavaóóhanaü vihiüsàvitakkavaóóhanaü ¤àtivitakkavaóóhanaü janapadavitakkavaóóhanaü amaràvitakkavaóóhanaü parànuddayatàpañisaüyuttavitakkavaóóhanaü3 làbhasakkàrasilokapañisaüyuttavitakkavaóóhanaü anava¤¤attipañisaüyuttavitakkavaóóhananti sabbaü taü takkavaóóhanaü' 1. Uttànã makaüsu-pa. 2. Deva devasàsanà yanna pa-va-vi-ka- Vena potvala nŠta. 3. Parànudaya- -machasaü Parànuddaya- -pana [BJT Page 268] [\x 268/] Nàhaü tattha abhiraminti nàhaü tattha abhiramiü na vindiü1 nàdhigacchiü na pañilabhinti2 'nàhaü tattha abhiramiü. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Ye me pubbe viyàkaüsu (iccàyasmà hemako) Huraü gotama sàsanà, Iccàsi iti bhavissati Sabbaü taü itihãtihaü, Sabbaü taü takkavaóóhanaü Nàhaü tattha abhirami''nti. 8-2 Tvaü ca me dhammamakkhàhi Taõhànigghàtanaü3 muni, Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattikaü. Tvaü ca me dhammamakkhàhãti 'tva'nti bhagavantaü bhaõati. Dhammamakkhàhãti 'dhamma'nti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü, cattàro satipaññhàne cattàro sammappadhàne cattàro iddhipàde pa¤cindriyàni pa¤cabalàni sattabojjhaïge ariyaü aññhaïgikaü maggaü nibbàna¤ca nibbànagàmini¤ca pañipadaü akkhàhi àcikkhàhi, desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti 'tvaü ca me dhammamakkhàhi' Taõhà nigghàtanaü munãti taõhà'ti råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà, taõhànigghàtanaü taõhàpahànaü4. Taõhàvåpasamaü taõhàpañinissaggaü taõhà pañippassaddhaü amataü nibbànaü. Munãti 'monaü' vuccati ¥àõaü, yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi, tena ¤àõena samannàgato muni monappattoti. Tãõi moneyyàni: kàyamoneyyaü vacãmoneyyaü manomoneyyaü. Katamaü kàyamoneyyaü? Tividhànaü kàyaduccaritànaü pahànaü kàyamoneyyaü. Tividhaü kàyasucaritaü kàyamoneyyaü, kàyàrammaõe ¤àõaü kàyamoneyyaü, kàyapari¤¤à kàyamoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo kàyamoneyyaü, kàye chandaràgassa pahànaü kàyamoneyyaü, kàyasaükhàrànirodho catutthajjhànasamàpatti kàyamoneyyaü. Idaü kàyamoneyyaü. Katamaü vacãmoneyyaü? Catubbidhànaü vacãduccaritànaü pahànaü vacãmoneyyaü, vacãsucaritaü vacãmoneyyaü, vàcàrammaõe ¤àõaü vacãmoneyyaü, vàcàpari¤¤à vacãmoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo vacãmoneyyaü, vàcàya chandaràgassa pahànaü vacãmoneyyaü. Vacãsaükhàranirodho dutiyajjhànasamàpatti vacãmoneyyaü. Idaü vacãmoneyyaü. Katamaü manomoneyyaü? Tividhànaü manoduccaritànaü pahànaü manomoneyyaü, tividhaü manosucaritaü manomoneyyaü, cittàrammaõe ¤àõaü manomoneyyaü, cittapari¤¤à manomoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo manomoneyyaü, citte chandaràgassa pahànaü manomoneyyaü, cittasaükhàranirodho sa¤¤àvedayitanirodhasamàpatti manomoneyyaü. Idaü manomoneyyaü. 1. ''Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü, Muniü moneyyasampannaü àhu sabbappahàyinaü. 2. Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü Muniü moneyyasampannaü àhu ninhàtapàpaka''nti. Imehi tãhi moneyyehi dhammehi samannàgato cha munino: agàramunino anagàramunino sekhamunino asekhamunino paccekamunino munimuninoti. Katame agàramunino? Ye te agàrikà diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime agàramunino. Katame anagàramunino? Ye te pabbajità diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime anagàramunino. Satta sekhà sekhamunino. Arahanto asekhamunino. Paccekabuddhà paccekamunino. Munimunino vuccanti tathàgatà arahanto sammàsambuddhà. 3. ''Na monena muni hoti måëharåpo aviddasu, Yo ca tulaüva paggayha varamàdàya paõóito. 4. Pàpàni parivajjeti sa munã tena so munã, Yo munàti ubho loke munã tena pavuccatã. '' 5. ''Asata¤ca sata¤ca ¤atvà dhammaü Ajjhattaü bahiddhà ca sabbaloke, Devamanussehi påjito yo Saïgajàlamaticca so munãti taõhànigghàtanaü muni' Yaü viditvà sato caranti: yaü viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe dhammà anattà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'yaü ki¤ci samuyadadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Satoti catåhi kàraõehi sato: kàye kàyànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Vedanàsu vedanànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Citte cittànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Dhamme dhammànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. So vuccati 'sato'. Caranti caranto viharanto5 irãyanto vattento pàlento yapento yàpentoti 'yaü viditvà sato caraü'. 1. Ratiü na vindi -pana 2. Ratiü napañilabhinti -pana. 3. Nighàtanaü -pana. 4. Taõhà nippatanaü taõhà pahànaü -ma, va, vi, ka. 5. Vãcaranto -va, vi, ka. [BJT Page 270] [\x 270/] Tare loke visattikanti 'visattikà' vuccati taõhà, yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Visattikàti kenaññhena visattikà: visatàti2 visattikà, visàlàti visattikà, visañàti visattikà3 visamàti visattikà, visakkatãti visattikà, visaüharatãti visattikà, visaüvàdikàti visattikà, visamålàti visattikà, visaphalàti visattikà, visaparibhogàti visattikà. Visàlà và pana sà taõhà råpe sadde gandhe rase phoññhabbe kule gaõe àvàse làbhe yase pasaüsàyaü sukhe cãvare piõóapàte senàsane gilànapaccayabhesajjaparikkhàre kàmadhàtuyà, råpadhàtuyà, aråpadhàtuyà, kàmabhave råpabhave aråpabhave sa¤¤àbhave asa¤¤àbhave nevasa¤¤ànàsa¤¤àbhave, ekavokàrabhave catuvokàrabhave pa¤cavokàrabhave, atãte anàgate paccuppanne, diññhasutamutavi¤¤àtabbesu dhammesu visañà vitthatàti 'visattikà'. Loketi apàyaloke manussaloke devaloke khandhaloke dhàtuloke àyatanaloke. Tare loke visattikanti loke vesà visattikà lokevetaü visattikaü sato tareyya, uttareyya patareyya samatikkameyya vãtivatteyyàti 'tare loke visattikaü. Tenàha so bràhmaõo: ''Tvaü ca me dhammamakkhàhi Taõhànigghàtanaü1 muni, Yaü viditvà sato caraü Tare loke visattikanti. 8-3 Idha diññhasutamuta- Vi¤¤àtesu piyaråpesu (hemaka) Chandaràgavinodanaü Nibbànapadamaccutaü2 Idha diññhasutamutavi¤¤àtesåti 'diññha'nti cakkhunà diññhaü, sutanti sotena sutaü, mutanti ghànena ghàyitaü jivhàya sàyitaü, kàyena phuññhaü, vi¤¤àtanti manasà vi¤¤àtanti 'idha diññhasutamutavi¤¤àtesu. ' Piyaråpesu hemakàti 'ki¤caloke piyaråpaü sàtaråpaü: Cakkhuü loke piyaråpaü sàtaråpaü, sotaü loke piyaråpaü sàtaråpaü, Ghànaü loke piyaråpaü sàtaråpaü, jivhà loke piyaråpaü sàtaråpaü, Kàyo loke piyaråpaü sàtaråpaü, mano loke piyaråpaü sàtaråpaü, Råpà loke piyaråpaü sàtaråpaü, saddà loke piyaråpaü sàtaråpaü, Gandhà loke piyaråpaü sàtaråpaü, rasà loke piyaråpaü sàtaråpaü, Phoññhabbà loke piyaråpaü sàtaråpaü, dhammà loke piyaråpaü sàtaråpaü, Cakkhuvi¤¤àõaü loke piyaråpaü sàtaråpaü, sotavi¤¤àõaü loke piyaråpaü sàtaråpaü, jivhàvi¤¤àõaü loke piyaråpaü sàtaråpaü, kàyavi¤¤àõaü loke piyaråpaü sàtaråpaü, manovi¤¤àõaü loke piyaråpaü sàtaråpaü, cakkhusamphasso 1. Nighàtanaü-pana 2. Nibbànaü paramaccutaü-va, vi, ka [BJT Page 272] [\x 272/] Loke piyaråpaü sàtaråpaü, sotasamphasso loke piyaråpaü sàtaråpaü, ghànasamphasso loke piyaråpaü sàtaråpaü, jivhàsamphasso loke piyaråpaü sàtaråpaü, kàyasamphasso loke piyaråpaü sàtaråpaü, manosamphasso loke piyaråpaü sàtaråpaü, cakkhusamphassajà vedanà loke piyaråpaü sàtaråpaü, sotasamphassajà vedanà loke piyaråpaü sàtaråpaü, ghànasamphassajà vedanà loke piyaråpaü sàtaråpaü, jivhàsamphassajà vedanà loke piyaråpaü sàtaråpaü, kàyasamphassajà vedanà loke piyaråpaü sàtaråpaü, manosamphassajà vedanà loke piyaråpaü sàtaråpaü, råpasa¤¤à loke piyaråpaü sàtaråpaü, saddasa¤¤à loke piyaråpaü sàtaråpaü, gandhasa¤¤à loke piyaråpaü sàtaråpaü, rasasa¤¤à loke piyaråpaü sàtaråpaü, phoññhabbasa¤¤à loke piyaråpaü sàtaråpaü, dhammasa¤¤à loke piyaråpaü sàtaråpaü, råpasa¤cetanà loke piyaråpaü sàtaråpaü, saddasa¤cetanà loke piyaråpaü sàtaråpaü, gandhasa¤cetanà loke piyaråpaü sàtaråpaü, rasasa¤cetanà loke piyaråpaü sàtaråpaü, phoññhabbasa¤cetanà loke piyaråpaü sàtaråpaü, dhammasa¤cetanà loke piyaråpaü sàtaråpaü, råpataõhà loke piyaråpaü sàtaråpaü, saddataõhà loke piyaråpaü sàtaråpaü, gandhataõhà loke piyaråpaü sàtaråpaü, rasataõhà loke piyaråpaü sàtaråpaü, phoññhabbataõhà loke piyaråpaü sàtaråpaü, dhammataõhà loke piyaråpaü sàtaråpaü, råpavitakko loke piyaråpaü sàtaråpaü, saddavitakko loke piyaråpaü sàtaråpaü, gandhavitakko loke piyaråpaü sàtaråpaü, rasavitakko loke piyaråpaü sàtaråpaü, phoññhabbavitakko loke piyaråpaü sàtaråpaü, dhammavitakko loke piyaråpaü sàtaråpaü, råpavicàro loke piyaråpaü sàtaråpaü, saddavicàro loke piyaråpaü sàtaråpaü, gandhavicàro loke piyaråpaü sàtaråpaü, rasavicàro loke piyaråpaü sàtaråpaü, phoññhabbavicàro loke piyaråpaü sàtaråpaü, dhammavicàro loke piyaråpaü sàtaråpanti 'piyaråpesu hemaka. ' Chandaràgavinodananti1 'chandaràgo'ti ''yo kàmesu kàmacchando kàmaràgo kàmanandi kàmataõhà kàmasineho kàmapariëàho kàmamucchà kàmajjhosànaü kàmogho kàmayogo kàmåpàdànaü kàmacchandanãvaraõaü. '' Chandaràgavinodananti chandaràgappahànaü chandaràgavåpasamaü, chandaràgapañinissaggaü chandaràgapañippassaddhi2 amataü nibbànanti 'chandaràgavinodanaü. ' Nibbànapadamaccutanti nibbànapadaü tàõapadaü lenapadaü saraõapadaü abhayapadaü, accåtanti niccaü dhuvaü sassataü avipariõàmadhammanti 'nibbànapadamaccutaü. ' Tenàha bhagavà: ''Idha diññhasutamuta- Vi¤¤àtesu piyaråpesu (hemaka) Chandaràgavinodanaü Nibbànapadamaccuta''nti. 1. Chanda vinodanti-ma. 2. Chandaràga pañippassaddhaü-ma, va, vi, ka. [BJT Page 274] [\x 274/] 8-4 Etada¤¤àya ye satà Diññhadhammàbhinibbutà, Upasantà ca te sadà Tiõõà loke visattikaü. Etada¤¤àya ye satàti: 'eta'nti amataü nibbànaü ''yo so sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü. '' A¤¤àyàti a¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà: 'sabbe saïkhàrà aniccà'ti a¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti a¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, 'sabbe dhammà anattà'ti a¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhammanti a¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà' yeti arahanto khãõàsavà. Satàti catåhi kàraõehi satà: kàye kàyànupassanàsatipaññhànaü bhàvitattà satà vedanàsu vedanànupassanàsatipaññhànaü bhàvitattà satà, citte cittànupassanàsatipaññhànaü bhàvitattà satà, dhammesu dhammànupassanàsatipaññhànaü bhàvitattà satà aparehipi catåhi kàraõehi satà: asati parivajjanàya satà: satikaraõãyàna¤ca dhammànaü katattà satà: satipañipakkhànaü dhammànaü hatattà satà: satinimittànaü dhammànaü asammuññhattà satà. Aparehipi catåhi kàraõehi satà: satiyà samannàgatattà satà: satiyà vasitattà satà: satiyà pàgu¤¤atàya satà: satiyà apaccoropanatàya satà. Aparehipi catåhi kàraõehi sato: satattà satà: santattà satà: samitattà satà: santadhammasamannàgatattà sato. Buddhànussatiyà satà: dhammànussatiyà satà: saïghànussatiyà satà: sãlànussatiyà satà: càgànussatiyà satà: devatànussatiyà satà: ànàpànasatiyà sato: maraõànussatiyà satà: kàyagatàsatiyà satà: upasamànussatiyà satàti. Yà sati anussati pañissati sati saraõatà dhàraõatà apilàpanatà asammussanatà sati satindriyaü satibalaü sammàsati satisambojjhaïgo ekàyanamaggo, ayaü vuccati sati. Iminà sati upeto hoti samupeto upagato samupagato uppanno samuppanno samannàgato. Te vuccanti satà'ti 'etada¤¤àya ye satà'. Diññhadhammàbhinibbutàti: 'diññhadhammà, ¤àtadhammà, tulitadhammà, tãritadhammà, vibhåtadhammà, vibhàvitadhammà, 'sabbe saïkhàrà aniccà'ti diññhadhammà, ¤àtadhammà, tulitadhammà, tãritadhammà, vibhåtadhammà, vibhàvitadhammà. 'Sabbe saïkhàrà dukkhà'ti diññhadhammà, ¤àtadhammà, tulitadhammà, tãritadhammà, vibhåtadhammà, vibhàvitadhammà, sabbe dhammà anattàti diññhadhammà, ¤àtadhammà, tulitadhammà, tãritadhammà, vibhåtadhammà, vibhàvitadhammà yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhammanti diññhadhammà ¤àtadhammà tulitadhammà tãritadhammà vibhåtadhammà vibhàvitadhammà, abhinibbutàti ràgassa nibbàpitattà nibbutà, dosassa nibbàpitattà nibbutà, mohassa nibbàpitattà nibbutà, kodhassa nibbàpitattà nibbutà, upanàhassa nibbàpitattà nibbutà, sabbàkusalàbhisaükhàrànaü santattà samitattà våpasamitattà nijjhàtattà nibbutattà vigatattà pañippassaddhattà santà upasantà våpasantà nibbutà pañippassaddhàti 'diññhadhammàbhinibbutà' Upasantà ca te sadàti: 'upasantà'ti: ràgassa upasamitattà nibbàpitattà upasantà, dosassa upasamitattà nibbàpitattà upasantà, mohassa upasamitattà nibbàpitattà upasantà, kodhassa upasamitattà nibbàpitattà upasantà, upanàhassa upasamitattà nibbàpitattà upasantà, sabbàkusalàbhisaükhàrànaü santattà samitattà upasamitattà nijjhàtattà nibbutattà pañippassaddhàti santà upasantà våpasantà nibbutà pañippassaddhàti 'upasantà. ' Teti arahanto khãõàsavà, sadàti sadà sabbadà sabbakàlaü niccakàlaü dhuvakàlaü sattaü samitaü abbokiõõaü poïkhànupoïkhaü udakodhikajàtaü avãcisantatisahitaü1 phassitaü, purebhattaü pacchàbhattaü purimayàmaü majjhimayàmaü pacchimayàmaü kàëe juõhe vasse hemante gimhe purime vayo khandhe majjhime vayokhandhe pacchime vayokhandheti 'upasantà ca te sadà. ' 1. Adhivisantàti samitaü -pana. Avippasantanti pahita -(katthaci). Avipasantàti jahitaü -vidyà. [BJT Page 276] [\x 276/] Tiõõà loke visattikanti: 'visattikà' vuccati taõhà, yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü, visattikàti kenaññhena visattikà: visatàti2 visattikà, visàlàti visattikà, visañàti visattikà visamàti visattikà, visakkatãti visattikà, visaüharatãti visattikà, visaüvàdikàti visattikà, visamålàti visattikà, visaphalàti visattikà, visaparibhogàti visattikà. Visàlà và pana sà taõhà råpe sadde gandhe rase phoññhabbe kule gaõe àvàse làbhe yase pasaüsàyaü sukhe cãvare piõóapàte senàsane gilànapaccayabhesajjaparikkhàre kàmadhàtuyà, råpadhàtuyà, aråpadhàtuyà, kàmabhave råpabhave aråpabhave sa¤¤àbhave asa¤¤àbhave nevasa¤¤ànàsa¤¤àbhave, ekavokàrabhave catuvokàrabhave pa¤cavokàrabhave, atãte anàgate paccuppanne, diññhasutamutavi¤¤àtabbesu dhammesu visañà vitthatàti 'visattikà'. Loketi apàyaloke manussaloke devaloke khandhaloke dhàtuloke àyatanaloke. Tiõõà loke visattikanti loke vesà visattikà, lokevetaü visattikaü tiõõà uttiõõà1 nittiõõà atikkantà samatikkantà vãtivattàti 'tiõõà loke visattikaü. Tenàha bhagavà: ''Etada¤¤àya ye satà Diññhadhammàbhinibbutà Upasantà ca te sadà Tiõõà loke visattika''nti Saha gàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: satthà me bhante bhagavà 'sàvakohamasmã'ti. Hemaka suttaniddeso samatto. 1. Otiõõà uttiõõà-pana. [BJT Page 278] [\x 278/] 9. Todeyya suttaniddeso 9-1 Yasmiü kàmà na vasanti- (iccàyasmà todeyyo) Taõhà yassa na vijjati, Kathaïkathà ca yo tiõõo Vimokkho tassa kãdiso1 Yasmiü kàmà na vasantãti: yasmiü kàmà na vasanti, na saüvasanti na àvasanti na parivasantãti 'yasmiü kàmà na vasanti' iccàyasmà todeyyoti --------- Taõhà yassa na vijjatãti: taõhà yassa natthi, na santi2 na saüvijjati nåpalabbhati ¤àõagginà daóóhàti 'taõhà yassa na vijjati. Kathaïkathà ca yo tiõõoti: kathaïkathà ca yo tiõõo uttiõõo nittiõõo atikkanto samatikkanto vãtivattoti 'kathaïkathà ca yo tiõõo. ' Vimokkho tassa2 kãdisoti: vimokkho tassa kãdiso, kiüsaõñhito kiüpakàro, kiüpañibhàgo, icchitabboti vimokkhaü pucchatãti vimokkho tassa kãdiso' Tenàha so bràhmaõo: ''Yasmiü kàmà na vasanti (iccàyasmà todeyyo) Taõhà yassa na vijjati, Kathaïkathà ca yo tiõõo Vimokkho tassa kãdiso''ti 9-2 Yasmiü kàmà na vasanti (todeyyàti bhagavà) Taõhà yassa na vijjati, Kathaïkathà ca yo tiõõo Vimokkho tassa nàparo, Yasmiü kàmà na vasantãti: yasminti yasmiü puggale arahante khãõàsave, 'kàmà'ti uddànato dve kàmà: vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà. Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü. ''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi, Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti Ime vuccanti kilesakàmà. Yasmiü kàmà na vasantãti: yasmiü kàmà na vasanti, na saüvasanti, na àvasanti, na parivasanti, 'yasmiü kàmà na vasanti'. Todeyyàti bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'metteyyàti bhagavà. ' 1. Kiü diso-ka- 2. Na sati-machasaü. [BJT Page 280] [\x 280/] Taõhà yassa na vijjatãti: 'taõhà'ti: råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà. Yàssàti: arahato khãõàsavassa. Taõhà yassa na vijjatãti taõhà yassa natthi, na santi na saüvijjati nåpalabbhati, pahãnà samucchinnà våpasantà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhàti 'taõhà yassa na vijjati. ' Kathaïkathà ca yo tiõõoti: 'kathaïkathà' vuccati vicikicchà, dukkhe kaïkhà, dukkhasamudaye kaïkhà, dukkhanirodhe kaïkhà, dukkhanirodhagàminiyà pañipadàya kaïkhà, pubbante kaïkhà , aparante kaïkhà, pubbantàparante kaïkhà, idappaccayatàpañiccasamuppannesu dhammesu kaïkhà. Yà evaråpà kaïkhà kaïkhàyanà kaïkhàyitattaü vimati vicikicchà dveëhakaü dvedhàpatho saüsayo anekaüsagàho àsappanà parisappanà apariyogàhanà thambhitattaü1 cittassa manovilekho. Yoti: yo so arahaü khãõàsavo. Kathaïkathà ca yo tiõõoti kathaïkathà ca yo tiõõo, uttiõõo, nittiõõo atikkanto samatikkanto vãtivattoti 'kathaïkathà ca yo tiõõo. ' Vimokkho tassa nàparoti: natthi tassa aparo vimokkho, yena vimokkhena vimucceyya vimutto so kataü tassa vimokkhena karaõãyanti vimokkho tassa nàparo' tenàha bhagavà: ''Yasmiü kàmà na vasanti (todeyyàti bhagavà) Taõhà yassa na vijjati, Kathaïkathà ca yo tiõõo Vimokkho tassa nàparoti. 9-3 Niràsaso so2 uda àsasàno Pa¤¤àõavà so uda pa¤¤akappã, Muniü ahaü sakka yathà vija¤¤aü Taü me viyàcikkha samantacakkhu. Niràsaso so uda àsasànoti nittaõho3 so udàhu sataõho, råpe àsiüsati4 sadde - gandhe - rase - phoññhabbe - kulaü gaõaü àvàsalàbhaü yasaü pasaüsaü - sukhaü cãvaraü - piõóapàtaü - senàsanaü gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü kàmadhàtuü - råpadhàtuü - aråpadhàtuü - kàmabhavaü - råpabhavaü - aråpabhavaü - sa¤¤àbhavaü - nevasa¤¤ànàsa¤¤àbhavaü - ekavokàrabhavaü - catuvokàrabhavaü - asa¤¤àbhavaü - pa¤cavokàrabhavaü - atãtaü anàgataü paccuppannaü - diññhasutamutavi¤¤àtabbe dhamme àsiüsati4 icchati sàdiyati pattheti piheti abhijappatãti 'niràsaso so uda àsasàno. 1. Chambhitattaü - machasaü 2. Nãràsaso yo - pana. Nãràsayo so - vi. 3. Nãtaõho - va, vi, ka. 4. âsãsati - va, vi, ka, machasaü. [BJT Page 282] [\x 282/] Pa¤¤àõavà so udapa¤¤akappã1ti: 'pa¤¤àõavà so'ti: paõóito pa¤¤avà buddhimà ¤àõã vibhàvã medhàvã. Uda pa¤¤akappãti: udàhu aññhasamàpatti¤àõena và pa¤càbhi¤¤à¤àõena và micchà¤àõena và taõhàkappaü và diññhikappaü và kappeti, janeti saüjaneti nibbatteti abhinibbattetãti 'pa¤¤àõavà so uda pa¤¤akappã. ' Muniü ahaü sakka yathà vija¤¤anti: 'sakkà'ti sakko bhagavà, sakyakulà pabbajito tipi sakko. Athavà aóóho mahaddhano dhanavà tipi sakko, tassimàni dhanàni, seyyathãdaü: saddhàdhanaü sãladhanaü hiridhanaü ottappadhanaü sutadhanaü càgadhanaü pa¤¤àdhanaü satipaññhànadhanaü sammappadhànadhanaü iddhipàdadhanaü indriyadhanaü baladhanaü bojjhaïgadhanaü maggadhanaü phaladhanaü nibbànadhananti. Tehi anekavidhehi dhanaratanehi aóóho mahaddhano dhanavàtipi sakko. Athavà pahu visavã alamatto såro vãro vikkanto abhãru acchambhã anutràsã apalàyã pahãnabhayabheravo vigatalomahaüsotipi sakko. Muniü ahaü sakka yathà vija¤¤anti: sakka, yathà ahaü muniü jàneyyaü àjàneyyaü vijàneyyaü pañivijàneyyaü pañivijjheyyanti 'muniü ahaü sakka yathà vija¤¤aü'. Taü me viyàcikkha samantacakkhåti: 'taü'ti: yaü pucchàmi, yaü yàcàmi, yaü ajjhesàmi, yaü pasàdemi. Viyàcikkhàti: àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehi. Samantacakkhåti: 'samantacakkhu' vuccati sabba¤¤uta¤àõaü, bhagavà tena sabba¤¤uta¤àõena upeto samupeto upagato samupagato uppanno sampanno samannàgato. ''Na tassa addiññhamidhatthi ki¤ci Ato avi¤¤àtamajànitabbaü, Sabbaü abhi¤¤àsi yadatthi neyyaü Tathàgato tena samantacakkhå''ti. 'Taü me viyàcikkha samantacakkhu. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Niràsaso so uda àsasàno Pa¤¤àõavà so uda pa¤¤akappã, 1 Muniü ahaü sakka yathà vija¤¤aü Taü me viyàcikkha samantacakkhåti. 1. Udasa¤¤akappã - pana. [BJT Page 284] [\x 284/] 9-4 Niràsaso so na so1 àsasàno Pa¤¤àõavà so na ca pa¤¤akappã, Evampi todeyya, muniü vijàna Aki¤canaü kàmabhave asattaü. Niràsaso so na àsasànoti: nittaõho so na yo sataõho so råpe nàsiüsati2 sadde - gandhe - rase - phoññhabbe diññhasutamutavi¤¤àtabbe dhamme nàsiüsati1 na icchati na2 sàdiyati na pattheti na piheti nàbhijappatãti 'niràsaso so na so àsasàno. Pa¤¤àõavà so na ca pa¤¤akappãti3 'pa¤¤àõavà'ti paõóito pa¤¤avà buddhimà ¤àõã vibhàvã medhàvã. Na ca pa¤¤akappãti aññhasamàpatti¤àõena và pa¤càbhi¤¤à¤àõena và micchà¤àõena và taõhà kappaü và na kappeti, diññhikappaü và na kappeti, na janeti, na saüjaneti, na nibbatteti, nàbhinibbattetãti 'pa¤¤àõavà so na ca pa¤¤akappã. Evampi todeyya muniü vijànàti: 'munã'ti: 'monaü' vuccati ¤àõaü, yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi, tena ¤àõena samannàgato muni monappattoti. Tãõi moneyyàni: kàyamoneyyaü vacãmoneyyaü manomoneyyaü. Katamaü kàyamoneyyaü? Tividhànaü kàyaduccaritànaü pahànaü kàyamoneyyaü. Tividhaü kàyasucaritaü kàyamoneyyaü, kàyàrammaõe ¤àõaü kàyamoneyyaü, kàyapari¤¤à kàyamoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo kàyamoneyyaü, kàye chandaràgassa pahànaü kàyamoneyyaü, kàyasaükhàrànirodho catutthajjhànasamàpatti kàyamoneyyaü. Idaü kàyamoneyyaü. Katamaü vacãmoneyyaü? Catubbidhànaü vacãduccaritànaü pahànaü vacãmoneyyaü, vacãsucaritaü vacãmoneyyaü, vàcàrammaõe ¤àõaü vacãmoneyyaü, vàcàpari¤¤à vacãmoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo vacãmoneyyaü, vàcàya chandaràgassa pahànaü vacãmoneyyaü. Vacãsaükhàranirodho dutiyajjhànasamàpatti vacãmoneyyaü. Idaü vacãmoneyyaü. Katamaü manomoneyyaü? Tividhànaü manoduccaritànaü pahànaü manomoneyyaü, tividhaü manosucaritaü manomoneyyaü, cittàrammaõe ¤àõaü manomoneyyaü, cittapari¤¤à manomoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo manomoneyyaü, citte chandaràgassa pahànaü manomoneyyaü, cittasaükhàranirodho sa¤¤àvedayitanirodhasamàpatti manomoneyyaü. Idaü manomoneyyaü. 1. ''Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü, Muniü moneyyasampannaü àhu sabbappahàyinaü. 2. Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü Muniü moneyyasampannaü àhu ninhàtapàpaka''nti. Imehi tãhi moneyyehi dhammehi samannàgato cha munino: agàramunino anagàramunino sekhamunino asekhamunino paccekamunino munimuninoti. Katame agàramunino? Ye te agàrikà diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime agàramunino. Katame anagàramunino? Ye te pabbajità diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime anagàramunino. Satta sekhà sekhamunino. Arahanto asekhamunino. Paccekabuddhà paccekamunino. Munimunino vuccanti tathàgatà arahanto sammàsambuddhà. 3. ''Na monena muni hoti måëharåpo aviddasu, Yo ca tulaüva paggayha varamàdàya paõóito. 4. Pàpàni parivajjeti sa munã tena so munã, Yo munàti ubho loke munã tena pavuccatã. '' 5. ''Asata¤ca sata¤ca ¤atvà dhammaü Ajjhattaü bahiddhà ca sabbaloke, Devamanussehi påjito yo Saïgajàlamaticca so munã. Evampi todeyya muniü vijànàti todeyya evaü muniü jàna, pañijàna pañivijàna pañivijjhàti 'evampi todeyya muniü vijàna'. Aki¤canaü kàmabhave asattanti: 'aki¤cana'nti: ràgaki¤canaü dosaki¤canaü mohaki¤canaü mànaki¤canaü diññhiki¤canaü kilesaki¤canaü duccaritaki¤canaü, yassetàni ki¤canàni4 pahãnàni samucchinnàni våpasannàni pañipassaddhàni, abhabbuppattikàni ¤àõagginà daóóhàni so vuccati aki¤cano. Kàmàti uddànato dve kàmà vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà. Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü. ''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi, Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti Ime vuccanti kilesakàmà. Bhavàti dve bhavà kammabhavo ca pañisandhiko ca punabbhavo. Katamo kammabhavo: pu¤¤àbhisaïkhàro apu¤¤àbhisaïkhàro àne¤jàbhisaükhàro, ayaü kammabhavo. Katamo pañisandhiko punabbhavo: pañisandhiko råpaü vedanà sa¤¤à saïkhàrà vi¤¤àõaü, ayaü pañisandhiko punabbhavo. 1. Na ca - machasaü 2. Nà sãsati - va, vi, ka. Machasaü. 3. Sa¤¤akappãti - pana. 4. Ete ki¤canà - syà. [BJT Page 286] [\x 286/] Aki¤canaü kàmabhave asattanti: aki¤canaü puggalaü kàme ca bhave ca asattaü alaggaü1 alaggitaü (apaëibuddhaü) nikkhantaü nissañaü vippamuttaü visaüyuttaü vimariyàdãkatena cetasà viharantanti 'aki¤canaü kàmabhave asattaü. ' Tenàha bhagavà: ''Niràsaso so na so àsasàno Pa¤¤àõavà so na ca pa¤¤akappã Evampi todeyya muniü vijàna Aki¤canaü kàmabhave asatta''nti. Saha gàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: 'satthà me bhante bhagavà sàvako' hama'smãti. Todeyya suttaniddeso samatto. 1. Alaggitaü - pana [BJT Page 288] [\x 288/] 10. Kappa suttaniddeso. 10-1 Majjhe sarasmiü tiññhataü (iccàyasmà kappo) Oghe jàte mahabbhaye, Jaràmaccuparetànaü Dãpaü pabråhi màrisa Tva¤ca me dãpa1 makkhàhi Yathayidaü nàparaü siyà. Majjhe sarasmiü tiññhatanti: 'saro' vuccati saüsàro. âgamanaü gamanaü gamanàgamanaü kàlaü gati bhavàbhavo cuti ca uppatti ca nibbatti ca bhedo ca2 jàti ca jarà ca maraõaü ca. Saüsàrassa purimà3 koñi na pa¤¤àyati, pacchimàpi koñi na pa¤¤àyati, majjheva saüsàre4 sattà ñhità patiññhità allãnà upagatà ajjhosità adhimuttà. Kathaü saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati: ettakà jàtiyo vaññaü vatti5, tato paraü na vattãti6 hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni jàtisatàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni jàtisahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti. Hevaü natthi, evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni jàtisatasahassàni vaññaü vatti. Tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakà jàti koñiyo vaññaü vatti. Tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni jàtikoñisatàni vaññaü vatti tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni jàtikoñisahassàni vaññaü vatti tatoparaü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati ettakàni jàtikoñisatasahassàni vaññaü vatti tatoparaü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni vassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. 1. Disaü - va, vi, ka. 2. Nãrodhoca - va, vi, ka. 3. Purimàpi - machasaü. 4. Majjhe ca - syà. 5. Vaññaü vaññati - sa Vaññaü vattati - vi. 6. Vattatãti - machasaü, sa. Vattati - syà. [BJT Page 290] [\x 290/] Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni vassasatàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni vassasahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni vassasatasahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakà vassakoñiyo vassaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni vassakoñisahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni vassakoñisatasahassàni vaññaü vatti tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni kappàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni kappasahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni kappasatasahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakà kappakoñiyo vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni kappakoñisatàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti, hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappakoñisatasahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappakoñisatasahassàni vaññaü vatti. Tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Vuttaü hetaü bhagavatà: ''Anamataggoyaü bhikkhave, saüsàro pubbà koñi na pa¤¤àyati avijjà nãvaraõànaü sattànaü taõhàsaüyojanànaü saüdhàvataü saüsarataü. Evaü dãgharattaü kho bhikkhave, dukkhaü paccanubhåtaü tippaü paccanubhåtaü byasanaü paccanubhåtaü kañasã vaóóhità, 1 yàva¤cidaü bhikkhave, alameva sabbasaïkhàresu nibbindituü, alaü virajjituü, alaü vimuccitunti. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. 1. Vaóóhataü - saka [BJT Page 292] [\x 292/] Kathaü saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati: ettakà jàtiyo vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni jàtisatàni vaññaü vattissati, Tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni jàtisahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni jàtisatasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakà jàtikoñiyo vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni jàtikoñisatàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni jàtikoñisahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni jàtikoñisatasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassasatàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassasatasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakà vassakoñiyo vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassakoñisatàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassakoñisahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassakoñisatasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappasatàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappasatasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappasatasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappakoñisatàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappakoñisahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappakoñisatasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi, evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati pacchimàpi koñi na pa¤¤àyati. Majjheva saüsàre santà ñhità patiññhità allãnà upagatà ajjhosità adhimuttàti 'majjhe sarasmiü tiññhataü. ' Iccàyasmà kappo padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Kappoti: tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpo. Kappo'ti tassa bràhmaõassa gottaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro'ti àyasmà kappo. Oghe jàte mahabbhayeti: kàmoghe bhavoghe diññhoghe avijjogho jàte saüjàte nibbatte abhinibbatte pàtubhåte. Mahabbhayeti: jàtibhaye jaràbhaye vyàdhibhaye maraõabhayeti 'oghe jàte mahabbhaye' Jaràmaccuparetànanti: jaràya phuññhànaü paretànaü samohitànaü samannàgatànaü maccunà phuññhànaü paretànaü samohitànaü samannàgatànaü jàtiyà anugatànaü jaràya anusañànaü byàdhinà abhibhåtànaü maraõena abbhàgatànaü atàõànaü alenànaü asaraõànaü asaraõãbhåtànanti 'jaràmaccuparetànaü. ' Dãpaü pabråhi màrisàti: dãpaü tàõaü leõaü saraõaü gatiü paràyanaü bråhi àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehi. Màrisàti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü màrisà'ti 'dãpaü1 pabråhi màrisa. ' 1. Disaü pabruhi - va, vi, ka. Dãsaü. - Va, vi, ka. [BJT Page 294] [\x 294/] Tva¤ca me dãpamakkhàhãti: 'tva'nti: bhagavantaü bhaõati, dãpamakkhàhãti: dãpaü tàõaü lenaü saraõaü gatiü paràyanaü akkhàhi àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti tva¤ca me dãpamakkhàhi' Yathayidaü nàparaü siyàti: yathayidaü dukkhaü idheva nirujjheyya, våpasameyya atthaü gaccheyya pañippassambheyya puna pañisandhikaü dukkhaü na nibbatteyya, kàmadhàtuyà và råpadhàtuyà và aråpadhàtuyà và kàmabhave và råpabhave và aråpabhave và sa¤¤àbhave và asa¤¤àbhave và nevasa¤¤ànàsa¤¤àbhave và ekavokàrabhave và catuvokàrabhave và pa¤cavokàrabhave và punagatiyà và uppattiyà và pañisandhiyà và bhave và saüsàre và vaññe và1 na jàyeyya na saüjàyeyya na nibbatteyya nàbhinibbatteyya idheva nirujjheyya våpasameyya atthaügaccheyya pañippassambheyyàti 'yathayidaü nàparaü siyà' Tenàha so bràhmaõo: 'Majjhe sarasmiü tiññhataü (iccàyasmà kappo) Oghe jàte mahabbhaye, Jaràmaccuparetànaü Dãpaü pabråhi màrisa, Tva¤ca me dãpamakkhàhi Yathayidaü nàparaü siyà''ti. 10-2 Majjhe sarasmiü tiññhataü (kappàti bhagavà) Oghe jàte mahabbhaye Jaràmaccuparetànaü Dãpaü pabråmi kappa te. Majjhe sarasmiü tiññhanti: 'saro' vuccati saüsàro. âgamanaü gamanaü gamanàgamanaü kàlaü gati bhavàbhavo2 cuti ca uppatti ca nibbatti ca bhedo ca jàti ca jarà ca maraõa¤ca. Saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati, pacchimàpi koñi na pa¤¤àyati, majjheva saüsàre sattà ñhità patiññhità allãnà upagatà ajjhosità adhimuttà. Kathaü saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati: ettakà jàtiyo vaññaü vatti5, tato paraü na vattãti6 hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni jàtisatàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni jàtisahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti. Hevaü natthi, evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni jàtisatasahassàni vaññaü vatti. Tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakà jàti koñiyo vaññaü vatti. Tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni jàtikoñisatàni vaññaü vatti tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni jàtikoñisahassàni vaññaü vatti tatoparaü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati ettakàni jàtikoñisatasahassàni vaññaü vatti tatoparaü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni vassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni vassasatàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni vassasahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni vassasatasahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakà vassakoñiyo vassaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni vassakoñisahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni vassakoñisatasahassàni vaññaü vatti tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni kappàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni kappasahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni kappasatasahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakà kappakoñiyo vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Ettakàni kappakoñisatàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti, hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappakoñisatasahassàni vaññaü vatti, tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappakoñisatasahassàni vaññaü vatti. Tato paraü na vattãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Vuttaü hetaü bhagavatà: ''Anamataggoyaü bhikkhave, saüsàro pubbà koñi na pa¤¤àyati avijjà nãvaraõànaü sattànaü taõhàsaüyojanànaü saüdhàvataü saüsarataü. Evaü dãgharattaü kho bhikkhave, dukkhaü paccanubhåtaü tippaü paccanubhåtaü byasanaü paccanubhåtaü kañasã vaóóhatà, yàva¤cidaü bhikkhave, alameva sabbasaïkhàresu nibbindituü, alaü virajjituü, alaü vimuccitunti. Evaü saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati. Kathaü saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati: ettakà jàtiyo vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni jàtisatàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni jàtisahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni jàtisatasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakà jàtikoñiyo vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni jàtikoñisatàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni jàtikoñisahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni jàtikoñisatasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassasatàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassasatasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakà vassakoñiyo vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassakoñisatàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassakoñisahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassakoñisatasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakà kappàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappasatàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni kappasatasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakà vassakoñiyo vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassakoñisatàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassakoñisahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi. Evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati, ettakàni vassakoñisatasahassàni vaññaü vattissati, tato paraü na vattissatãti hevaü natthi, evampi saüsàrassa pacchimà koñi na pa¤¤àyati. Evaü saüsàrassa purimà koñi na pa¤¤àyati pacchimàpi koñi na pa¤¤àyati. Majjheva saüsàre santà ñhità patiññhità allãnà upagatà ajjhosità adhimuttàti 'majjhe sarasmiü tiññhataü. ' Kappàti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati: bhagavà'ti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'kappàti bhagavà. ' 1. Vaddhevà - pana. 2. Bhavàbhave - pa, va. [BJT Page 296] [\x 296/] Oghe jàte mahabbhayeti: kàmoghe bhavoghe diññhogho avijjoghe jàte saüjàte nibbatte abhinibbatte pàtubhåte. Mahabbhayeti: jàtibhaye jaràbhaye vyàdhibhaye maraõabhayeti 'oghe jàte mahabbhaye' Jaràmaccuparetànanti: jaràya phuññhànaü paretànaü samohitànaü samannàgatànaü maccunà phuññhànaü paretànaü samohitànaü samannàgatànaü jàtiyà anugatànaü jaràya anusañànaü byàdhinà abhibhåtànaü maraõena abbhàhatànaü atàõànaü alenànaü asaraõànaü asaraõãbhåtànanti 'jaràmaccuparetànaü' Dãpaü pabråmi kappa yeti: dãpaü tàõaü lenaü saraõaü gatiü paràyanaü bråmi àcikkhàmi desemi pa¤¤apemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànãkaromi pakàsemãti 'dãpaü pabråmi kappa te' Tenàha bhagavà: ''Majjhe sarasmiü tiññhitaü (kappàti bhagavà) Oghe jàte mahabbhaye, Jaràmaccuparetànaü Dãpaü pabråmi kappa te''ti. 10-3 Aki¤canaü anàdànaü - etaü dãpaü anàparaü Nibbànaü iti naü bråmi - jaràmaccuparikkhayaü. Aki¤canaü anàdànanti: 'ki¤cana'nti: ràgaki¤canaü dosaki¤canaü mohaki¤canaü mànaki¤canaü diññhiki¤canaü kilesaki¤canaü duccaritaki¤canaü ki¤canappahànaü ki¤canavåpasamo1 ki¤canapañinissaggo2 ki¤canapañippassaddhi3 amataü nibbànanti aki¤canaü. Anàdànanti: 'àdànaü vuccati taõhà: yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü àdànappahànaü àdànavåpasamo àdànapañinissaggo àdànapañippassaddhi amataü nibbànanti ''aki¤canaü anàdànaü'' 1. Ki¤canavåpasamaü - machasaü 2. Pañinissaggaü - machasaü 3. Pañippassaddhiü - machasaü. [BJT Page 298] [\x 298/] Etaü dãpaü anàparanti: etaü dãpaü tàõaü lenaü saraõaü gati paràyanaü. Anàparanti: tamhà paro a¤¤o dãpo natthi, atha kho so yeva1 dãpo aggo ca seññho ca viseññho ca pàmokkho ca uttamo ca pavaro càti 'etaü dãpaü anàparaü'. Nibbànaü iti naü bråmãti: 'vànaü' vuccati taõhà, ''yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Vànappahànaü vànavåpasamo vànapañinissaggo (vànapañippassaddhi2) amataü nibbànaü. Itãti: padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü3 itãti: bråmãti bråmi àcikkhàmi desemi pa¤¤apemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànãkaromi pakàsemãti 'nibbànaü iti naü bråmi. ' Jaràmaccuparikkhayanti: jaràmaraõassa pahànaü våpasamo pañinissaggo pañippassaddhi amataü nibbànanti 'jaràmaccuparikkhayaü' Tenàha bhagavà: ''Aki¤canaü anàdànaü, etaü dãpaü anàparaü Nibbànaü iti naü bråmi jaràmaccuparikkhaya''nti 10-4 Etada¤¤àya4 ye satà - diññhadhammàbhinibbutà Na te màravasànugà - na te màrassa paddhagå. 5 Etada¤¤àya ye satàni: 'eta'nti: amataü nibbànaü ''yo so sabbasaükhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü. '' A¤¤àyàti: a¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'sabbe dhammà anattà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà sabbe saïkhàrà aniccà'ti viditaü katvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà 'yaü ki¤ci samuyadadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'ntã A¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Yeti arahanto khãõàsavà satàti: catåhi kàraõehi satà: kàye kàyànupassanàsatipaññhànaü bhàvitattà satà, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Vedanàsu vedanànupassanàsatipaññhànaü bhàvitattà satà, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Citte cittànupassanàsatipaññhànaü bhàvitattà satà, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Dhamme dhammànupassanàsatipaññhànaü bhàvitattà satà, caranti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Te vuccati 'satà'ti 'etada¤¤àya ye satà. ' 1. So evaü - machasaü. 2. Vànapañippassaddhiü - machasaü 3. Metaü - va, vi, ka. 4. Bhàventà - machasaü, syà. 5. Etadatthàya - va, vi, ka. 6. Paññhagu - syà. Paññhagå - va. Vi. Ka. [BJT Page 300] [\x 300/] Diññhadhammàbhinibbutàti: 'diññhadhammà'ti: diññhadhammà ¤àtadhammà tulitadhammà tãritadhammà vibhåtadhammà vibhàvitadhammà. Abhinibbutàti: ràgassa1 nibbàpitattà nibbutà, dosassa nibbàpitattà nibbutà, mohassa nibbàpitattà nibbutà, kodhassa nibbàpitattà nibbutà, upanàhassa nibbàpitattà nibbutà, makkhassa nibbàpitattà nibbutà, paëàsassa nibbàpitattà nibbutà, issàya nibbàpitattà nibbutà, macchariyassa nibbàpitattà nibbutà, màyàya nibbàpitattà nibbutà, sàñheyyassa nibbàpitattà nibbutà, thambhassa nibbàpitattà nibbutà, sàrambhassa nibbàpitattà nibbutà, mànassa nibbàpitattà nibbutà, atimànassa nibbàpitattà nibbutà, madassa nibbàpitattà nibbutà, pamàdassa nibbàpitattà nibbutà, sabbakilesànaü nibbàpitattà nibbutà, sabbaduccaritànaü nibbàpitattà nibbutà, sabbadarathànaü nibbàpitattà nibbutà, sabbapariëàhànaü nibbàpitattà nibbutà, sabbasantàpànaü nibbàpitattà nibbutà, sabbàkusalàbhisaïkhàrànaü santattà samitattà våpasamitattà vijjhàtattà nibbutattà vigatattà pañippassaddhattà santà upasantà våpasantà nibbutà pañippassaddhàti 'diññhadhammàbhinibbutà. ' Na te màravasànugatàti: 'màro'ti: ''yo so màro kaõho adhipati antagå namuci pamattabandhu. Na te màravasànugatàti: na te màrassa vase vattanti, napi màro tesu vasaü vatteti te màraü ca màrapakkhaü ca màrapàsaü ca màrabalisaü ca màràmisaü ca màravisayaü ca màranivàpaü ca2 màragocaraü ca màrabandhanaü ca abhibhuyya abhibhavitvà ajjhottharitvà pariyàdiyitvà madditvà caranti viharanti irãyanti vattenti pàlenti yapenti yàpentãti 'na te màravasànugà. ' Na te màrassa paddhagåti: 3 na te màrassa paddhà paddhacarà4 paricàrikà sissà5 buddhassa te bhagavato paddhà paddhacarà6 paricàrikà sissàti 'na te màrassa paddhagåti. Tenàha bhagavà: ''Etada¤¤àya ye satà diññhadhammàbhinibbutà, Na te màravasànugà na te màrassa paddhagåti. Saha gàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, 2 tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: 'satthà me bhante bhagavà sàvako' hamasmã'ti. Kappa suttaniddeso samatto. 1. Lobhassa - va, vi, ka 2. Màranivàsaü ca, machasaü. 3. Paññhatåtã - syà. Paññhabhåti - va. Vi, ka. 4. Paññhà paññhacarà - va, vi, ka. 5. Paricàrikà siyà - machasaü, va, vi, ka. 6. Paññhà paññhacarà - va, vi, ka, syà. [BJT Page 302] [\x 302/] 11. Jatukaõõã suttaniddeso. 11-1 Sutvànahaü vãra akàmakàmiü (iccàyasmà jatukaõõã) Oghàtigaü puññhumakàmamàgamaü, Santipadaü bråhi sahàjanetta1 Yathàtacchaü bhagavà bråhi metaü, Sutvànahaü vãra akàmakàminti: 'sutvà'ti: sutvà suõitvà uggahetvà upadhàretvà upalakkhayitvà 'itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti 'sutvànahaü. Vãràti: vãro bhagavà, viriyavàti vãro, pahåti vãro2 visavãti vãro3 alamattoti4 vãro, såroti vãro, vikkanto abhãru acchamhã anutràsã apalàyã pahãnabhayabheravo vigatalomahaüsoti vãro. 1. ''Virato idha sabbapàpakehi Nirayadukkhamaticca viriyavà so, So viriyavà padhànavà Vãro tàdã pavuccate tathattà''ti. [A] Sutvànahaü vãra. Akàmakàminti: 'kàmà'ti: uddànato dve kàmà: vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà. Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü. ''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi, Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti Ime vuccanti kilesakàmà. Buddhassa bhagavato vatthukàmà pari¤¤àtà kilesakàmà pahãnà, vatthukàmànaü pari¤¤àtattà kilesakàmànaü pahãnattà bhagavà na kàme kàmeti, na kàme pattheti, na kàme piheti, na kàme abhijappati, ye kàme kàmenti kàme patthenti, kàme pihenti, kàme abhijappanti, te kàmakàmino ràgaràgino sa¤¤àsa¤¤ino, bhagavà na kàme kàmeti, na kàme pattheti, na kàme piheti, na kàme abhijappati, tasmà buddho akàmo nikkàmo cattakàmo vantakàmo muttakàmo pahãnakàmo pañinissaññhakàmo vãtaràgo vigataràgo cattaràgo vantaràgo muttaràgo pahãnaràgo pañinissaññharàgo nicchàto nibbuto sãtãbhåto sukhapañisaüvedã brahmabhåtena attanà viharatãti 'sutvànahaü vãra akàmakàmiü'. Iccàyasmà jatukaõõãti: Iccàti: padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Jatukaõõãti: tassa bràhmaõassa gottaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàroti 'iccàyasmà jatukaõõã'. 1. Sahajanetta - machasaü. Mahàjanetta - va, vi, ka. 2. Pabhåti vãro - va, vi, ka. 3. Vãsati vãro - va, vi, ka. 4. Alamatthoti - va, vi, ka. [A.] Suttanipàta - sabhiyasutta. [BJT Page 304] [\x 304/] Oghàtigaü puññhumakàmamàgamanti: 'oghàtiga'nti: oghàtigaü oghaü atikkantaü samatikkantaü vãtivattanti 'oghàtigaü'. Puññhunti: puññhuü pucchituü yàcituü ajjhesituü pasàdetuü. Akàmamàgamanti: akàmaü puññhuü nikkàmaü1 cattakàmaü vantakàmaü muttakàmaü pahãnakàmaü pañinissaññhakàmaü vãtaràgaü vigataràgaü cattaràgaü vantaràgaü muttaràgaü pahãnaràgaü pañinissaññharàgaü àgamhà àgatamhà sampannamhà tayà saddhiü samàgatamhàti 'oghàtigaü puññhumakàmamàgamaü. ' Santipadaü bråhi sahàjanettà2ti: 'santã'ti: ekena àkàrena santipi santipadampi tameva amataü nibbànaü, yo so sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü. Vuttaü hetaü bhagavatà: Santametaü padaü, paõãtametaü padaü, yadidaü sabbasaükhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànanti. Athàparenàkàrena ye dhammà santàdhigamàya santiphusanàya santi sacchikiriyàya saüvattanti, seyyathãdaü: cattàro satipaññhànà, cattàro sammappadhànà, cattàro iddhipàdà, pa¤cindriyàni, pa¤cabalàni, sattabojjhaïgà, ariyo aññhaïgiko maggo, ime vuccanti santipadaü tàõapadaü lenapadaü saraõapadaü abhayapadaü accutapadaü amatapadaü nibbànapadaü bråhi àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehi. Sahàjanettàti: 'nettaü' vuccati sabba¤¤uta¤àõaü, buddhassa bhagavato nettaü ca jinabhàvo ca bodhiyà måle apubbaü acarimaü ekasmiü khaõe uppanno, tasmà buddho sahàjanettoti 'santipadaü bråhi sahàjanetta. ' Yathàtacchaü bhagavà bråhi metanti: yathàtacchaü vuccati amataü nibbànaü yo so sabbasaükhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü, bhagavàti: gàravàdhivacanametaü: apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavà'ti. Bråhi metanti: bråhi àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti 'yathàtacchaü bhagavà bråhi metaü. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Sutvànahaü vãra akàmakàmiü (iccàyasmà jatukaõõã) Oghàtigaü puññhumakàmamàgamaü, Santipadaü bråhi sahàjanetta Yathàtacchaü bhagavà bråhi meta''nti. 1. Nikàmaü - va, vi, ka. 2. Mahàjanetta - ca, vi, ka. [BJT Page 306] [\x 306/] 11-2 Bhagavà hi kàme abhibhuyya irãyati âdiccova pañhaviü teji tejasà, Parittapa¤¤assa me bhåripa¤¤a, 1 âcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤aü Jàtijaràya idha vippahànaü. Bhagavà hi kàme abhibhuyya irãyatãti: 'bhagavà'ti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti. [BJT Page 306] [\x 306/] Kàmàti: uddànato2 dve kàmà: vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà. Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü. ''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi, Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti Ime vuccanti kilesakàmà. Bhagavà vatthukàme parijànitvà kilesakàme pahàya abhibhuyya abhibhavitvà ajjhottharitvà pariyàdiyitvà madditvà3 carati viharati irãyati vatteti pàleti yapeti yàpetãti 'bhagavà hi kàme abhibhuyya irãyati. ' âdiccova pañhaviü teji tejasàtã: 'àdicco' vuccati suriyo, pañhavã vuccati jagati, yathà suriyo tejã4 tejena samannàgato pañhaviü abhibhuyya abhibhavitvà ajjhottharitvà pariyàdiyitvà santàpayitvà sabbaü àkàsagataü tamagataü abhivihacca andhakàraü vidhametvà àlokaü dassayitvà àkàse antalikkhe gaganapathe5 vegena gacchati evameva bhagavà ¤àõatejã6 ¤àõatejena samannàgato sabbaü abhisaükhàrasamudayaü -pe---------- Kilesatamaü avijjandhakàraü vidhamitvà ¤àõàlokaü dassetvà vatthukàme parijànitvà kilesakàme pahàya abhibhuyya abhibhavitvà ajjhottharitvà pariyàdiyitvà madditvà carati viharati irãyati vatteti7 pàleti yapeti yàpetãti àdiccova pañhaviü tejã tejasà. Parittapa¤¤assa me bhåripa¤¤àti: ahamasmi parittapa¤¤o omakapa¤¤o làmakapa¤¤o chattakapa¤¤o8, tvampi mahàpa¤¤o puthupa¤¤o hàsupa¤¤o9 javanapa¤¤o tikkhapa¤¤o nibbedhikapa¤¤o. Bhårã vuccati pañhavã, bhagavà tàya pañhaviyà samàya pa¤¤àya vipulàya vitthatàya samannàgatoti parittapa¤¤assa me bhåripa¤¤a. 1. Bhåripa¤¤o - machasaü, syà 2. Udànato - pana. 3. Madditvà iti - machasaü natthi. 4. Teji tejasà tejena - va, ka, vi, pa- 5. Gamana pathe - syà. 6. ¥àõã ¤àõa tejena - va - vi - ka. 7. Pavatteti - pana. 8. Chatukka - machasaü. 9. Hàsapa¤¤o - machasaü - ka - [BJT Page 308] [\x 308/] âcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤anti: 'dhammanti': àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü cattàro satipaññhàne cattàro sammappadhàne cattàro iddhipàde pa¤cindriyàni pa¤cabalàni sattabojjhaïge ariyaü aññhaïgikaü maggaü nibbànaü (nibbànagàmini¤ca) pañipadaü àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti. Yamahaü vija¤¤anti: yamahaü jàneyyaü àjàneyyaü vijàneyyaü pañijàneyyaü pañivijjheyyaü adhigaccheyyaü passeyyaü sacchikareyyanti àcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤aü. Jàti jaràya idha vippahànanti - idheva jàti jaràya maraõassa pahànaü våpasamaü pañinissaggaü pañipassaddhiü amataü nibbànanti 'jàti jaràya idha vippahànaü'. Tenàha so bràhmaõo: ''Bhagavà hi kàme abhibhuyya irãyati âdiccova pañhaviü tejã tejasà Parittapa¤¤assa me bhåripa¤¤a âcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤aü Jàtijaràya idha vippahàna''nti. 11-3 Kàmesu vinaya gedhaü (jatukaõõãti bhagavà) Nekkhammaü daññhu khemato, Uggahitaü nirattaü và Mà te vijjittha ki¤canaü. Kàmesu vinaya gedhanti: 'kàmà'ti: uddànato dve kàmà: Vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà. Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü. ''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi, Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti Ime vuccanti kilesakàmà. 'Gedho vuccati taõhà yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. Kàmesu vinaya gedhanti: kàmesu gedhaü vinaya1 pañivinaya pajaha2 vinodehi byantãkarohi anabhàvaü gamehãti kàmesu vinaya gedhaü. Jatukaõõãti bhagavàti: taü bràhmaõaü gottena àlapati. Bhagavàti: gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'jatukaõõãti bhagavà. ' 1. Vineyya gedhaü - pana. 2. Pajahàhi - pana. [BJT Page 310] [\x 310/] Nekkhammaü daññhu khematoti: 'nekkhammanti': sammà pañipadaü anulomapañipadaü apaccanãkapañipadaü anvatthapañipadaü dhammànudhammapañipadaü sãlesu paripårakàritaü indriyesu guttadvàrataü bhojane matta¤¤utaü jàgariyànuyogaü satisampaja¤¤aü cattàro satipaññhàne cattàro sammappadhàne cattàro iddhipàde pa¤cindriyàni pa¤cabalàni sattabojjhaïge ariyaü aññhaïgikaü maggaü nibbàna¤ca nibbànagàmini¤ca pañipadaü khemato tàõato lenato saraõato abhayato accutato amatato nibbànato daññhuü passitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvàti 'nekkhammaü daññhu khemato. ' Uggahitaü nirattaü vàti: 'uggabhita'nti: taõhàvasena diññhivasena gabhitaü paràmaññhaü abhiniviññhaü ajjhositaü adhimuttaü. Nirattaü vàti: nirassitabbaü1 mu¤citabbaü pajahitabbaü2 vinodetabbaü3 (byantãkàtabbaü) anabhàvaü gametabbanti uggahitaü nirattaü và. Mà te vijjittha ki¤cananti ràgaki¤canaü dosaki¤canaü mohaki¤canaü mànaki¤canaü diññhiki¤canaü kilesaki¤canaü duccaritaki¤canaü. Idaü ki¤canaü tuyhaü mà vijjittha, mà saüvijjittha, pajaha vinodehi byantãkarohi anabhàvaü gamehãti 'mà te vijjittha ki¤canaü' tenàha bhagavà: 'Kàmesu vinaya gedhaü (jatukaõõãti bhagavà) Nekkhammaü daññhu khemato, Uggahitaü nirattaü và Mà te vijjittha ki¤cana''nti. 11-4 Yaü pubbe taü visosehi4 Pacchà te màhu ki¤canaü Majjhe ce no5 gahessasi Upasanto carissasi-. Yaü pubbe taü visosehãti: atãte saïkhàre àrabbha ye kilesà uppajjeyyuü, te kilese sosehi visosehi sukkhàpehi visukkhàpehi abãjaü karohi pajaha vinodehi byantãkarohi anabhàvaü gamehãti evampi 'yaü pubbe taü visosehi. ' Athavà ye atãtà kammàbhisaïkharà avipakkavipàkà te kammàbhisaükhàre6 sosehi visosebhi sukkhàpebhi visukkhàpebhi abãjaü karobhi pajaha vinodehi byantãkarobhi anabhàvaü gamehãti evampi 'yaü pubbe taü visosehi. ' 1. Nirattaü vàti nirattaü và - machasaü. 2. Vijahitabbaü - machasaü. 3. Vinoditabbaü - machasaü. 4. Visodhehi - pana. 5. Veno - va, vi, ka, ma. 6. Kammàbhisaükhàrà - pana. [BJT Page 312] [\x 312/] Pacchà te màhu ki¤cananti: 'pacchà' vuccati anàgataü, anàgate saükhàre àrabbha yàni uppajjeyyuü ràgaki¤canaü dosaki¤canaü mohaki¤canaü mànaki¤canaü diññhiki¤canaü kilesaki¤canaü duccaritaki¤canaü imàni ki¤canàni tuyhaü mà ahu màkàsi mà janesi mà saüjanesi mà nibbattesi màbhinibbattesi pajaha vinodehi byantãkarohi anabhàvaü gamehãti 'pacchà te màhu ki¤canaü'. Majjhe ce no gahessasãti: majjhe vuccati paccuppannaü råpaü vedanà sa¤¤à saükhàrà vi¤¤àõaü, paccuppanne saïkhàre taõhàvasena diññhivasena na gahessasi na gaõhissasi, na paràmasissasi, na nandissasi, nàbhinandissasi, na ajjhosissasi, abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahissasi, vinodessasi, byantãkarissasi, anabhàvaü gamessasãti 'majjheva ce no gahessasi. Upasanto carissatãti: ràgassa santattà samitattà upasamitattà, dosassa santattà samitattà upasamitattà, mohassa santattà samitattà upasamitattà, dosassa santattà samitattà upasamitattà, mohassa santattà samitattà upasamitattà, kodhassa santattà samitattà upasamitattà, upanàhassa santattà samitattà upasamitattà, makkhassa santattà samitattà upasamitattà, paëàsassa santattà samitattà upasamitattà, issàya santattà samitattà upasamitattà, macchariyassa santattà samitattà upasamitattà, màyàya santattà samitattà upasamitattà, sàñheyyassa santattà samitattà upasamitattà, thambhassa santattà samitattà upasamitattà, sàrambhassa santattà samitattà upasamitattà, mànassa santattà samitattà upasamitattà, atimànassa santattà samitattà upasamitattà, madassa santattà samitattà upasamitattà, pamàdassa santattà samitattà upasamitattà, sabbakilesànaü santattà samitattà upasamitattà, sabbaduccaritànaü santattà samitattà upasamitattà, sabbadarathànaü santattà samitattà upasamitattà, sabbapariëàhànaü santattà samitattà upasamitattà, sabbasantàpànaü santattà samitattà upasamitattà, sabbàkusalàbhisaïkhàrànaü santattà samitattà upasamitattà våpasamitattà vijjhàtattà nibbutattà vigatattà pañippassaddhattà santo upasanto våpasanto nibbuto pañippassaddho carissasi viharissasi irãyissasi vattissasi pàlessasi yapessasi yàpessasãti 'upasanto carissasi'. Tenàha bhagavà: ''Yaü pubbe taü visosesi Pacchà te màhu ki¤canaü, Majjhe ce no gahessasi Upasanto carissasã''ti. [BJT Page 314] [\x 314/] 11-5 Sabbaso nàmaråpasmiü Vãtagedhassa bràhmaõa, âsavàssa1 na vijjanti Yehi maccuvasaü vaje. Sabbaso nàmaråpasmiü vãtagedhassa bràhmaõàti: 'sabbaso'ti: sabbena sabbaü sabbathà sabbaü asesaü nissesaü pariyàdiyanavacanametaü 'sabbaso'ti. Nàmanti: cattàro aråpino khandhà. Råpanti: cattàro ca mahàbhåtà catunna¤ca mahàbhåtànaü upàdàya råpaü. Gedho vuccati taõhà, ''yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Sabbaso nàmaråpasmiü vãtagedhassa bràhmaõàti: sabbaso nàmaråpasmiü vãtagedhassa vigatagedhassa cattagedhassa vantagedhassa muttagedhassa pahãnagedhassa pañinissaññhagedhassa vãtaràgassa vigataràgassa cattaràgassa vantaràgassa muttaràgassa pahãnaràgassa pañinissaññharàgassàti 'sabbaso nàmaråpasmiü vãtagedhassa bràhmaõa. ' âsavàssa na vijjantãti: 'àsavà'ti cattàro àsavà: kàmàsavo bhavàsavo diññhàsavo avijjàsavo. Assàti: arahato khãõàsavassa' na vijjantãti ime àsavà tassa natthi, na santi, na saüvijjanti nåpalabbhanti, pahãnà samucchinnà våpasantà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhàti 'àsavàssa na vijjantã. ' Yehi maccuvasaü vajeti: yehi àsavehi maccuno và vasaü gaccheyya, maraõassa và vasaü gaccheyya, màrapakkhassa và vasaü gaccheyya, te àsavà tassa natthi, na santi na saüvijjanti, nåpalabbhanti, pahãnà samucchinnà, våpasantà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhàti 'yehi maccuvasaü vajeti. ' Tenàha bhagavà: ''Sabbaso nàmaråpasmiü Vãtagedhassa bràhmaõa, âsavàssa na vijjanti1 Yehi maccuvasaü vaje''ti. Saha gàthàpariyosànà2 ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, 2 tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: 'satthà me bhante, bhagavà sàvako' hamasmã'ti. Jatukaõõi suttaniddeso samatto 1. âsavàya na vijjanti - va - vi - ka. 2. Sahagàthà pariyosàne - pana. [BJT Page 316] [\x 316/] 12. Bhadràvudha suttaniddeso 12-1 Okaü jahaü1 taõhacchidaü anejaü (iccàyasmà bhadràvudho) Nandiü jahaü oghatiõõaü vimuttaü Kappaü jahaü abhiyàce sumedhaü Sutvàna nàgassa apanamissanti ito. Okaü jahaü taõhacchidaü anejanti: okaü jahanti: råpadhàtuyà yo chando yo ràgo yà nandi yà taõhà ye upayåpàdànà2 cetaso adhiññhànàbhinivesànusayà3, te buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvaü gatà4 àyatiü anuppàdadhammà, tasmà buddho oka¤jaho, vedanàdhàtuyà - sa¤¤àdhàtuyà - saïkhàradhàtuyà - vi¤¤àõadhàtuyà - yo chando yo ràgo yà nandi yà taõhà ye upayåpàdànà cetaso adhiññhànàbhinivesànusayà te buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvaügatà àyatiü anuppàdadhammà, tasmà buddho oka¤jaho. Taõhacchidanti, 'taõhà'ti råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà, sà taõhà buddhassa bhagavato chinnà ucchinnà samucchinnà våpasantà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhà, tasmà buddho 'taõhacchido'. Anejoti: 'ejà' vuccati taõhà ''yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Sà ejà taõhà buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvaügatà àyatiü anuppàdadhammà, tasmà buddho anejo, ejàya pahãnattà anejo bhagavà làbhepi na i¤jati, alàbhepi na i¤jati, nindàyapi na i¤jati, sukhepi na i¤jati, dukkhepi na i¤jati, dukkhepi na i¤jati, na calati, na vedhati, na pavedhati, na sampavedhati, tasmà buddho anejoti 'okaü jahaü taõhacchidaü anejaü'. Iccàyasmà bhadràvudho. Iccàti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Bhadràvudho: tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpo. Puõõàko'ti tassa bràhmaõassa gottaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro'ti àyasmà bhadràvudho. 1. Oghaü jahaü - va - vi - ka. 2. Upàyupàdànà - machasaü, syà, sa. 3. Adhiññhànà abhinivesànusayà - va - vi - ka. 4. Anabhàvaü katà - machasaü. [BJT Page 318] [\x 318/] (Nandiü) jahaü oghatiõõaü vimuttanti: 'nandi' vuccati taõhà, yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü'', sà nandi sà taõhà buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvaügatà àyatiü anuppàdadhammà. Tasmà buddho nandiü jaho. Oghatiõõanti: bhagavà kàmoghaü tiõõo. Bhavoghaü tiõõo, diññhoghaü tiõõo, avijjoghaü tiõõo, sabbasaüsàrapathaü1 tiõõo, uttiõõo nittiõõo atikkanto samatikkanto vãtivatto. So vutthavàso ciõõacaraõo gataddho gatadiso gatakoñiko pàlitabrahmacariyo uttamadiññhippatto bhàvitamaggo pahãnakileso pañividdhàkuppo sacchikatanirodho. Dukkhaü tassa pari¤¤àya, samudayo pahãno, maggo bhàvito, nirodho sacchikato abhi¤¤eyyaü abhi¤¤àtaü, pari¤¤eyyaü pari¤¤àtaü, pahàtabbaü pahãnaü, bhàvetabbaü bhàvitaü, sacchikàtabbaü sacchikataü. So ukkhittapaligho saïkiõõaparikho abbåëhesiko niraggalo ariyo pannadhajo pannabhàro visa¤¤utto pa¤caïgavippahãno chaëaïgasamannàgato ekàrakkho caturapasseno panuõõapaccekasacco samavayasaññhesano anàvilasaïkappo passaddhakàyasaükhàro suvimuttacitto suvimuttapa¤¤o kevalã vusitvà uttamapuriso paramapuriso paramappattipatto. So neva àcinàti, na apacinàti, apacinitvà ñhito, neva pajahati, na upàdiyati, pajahitvà ñhito, neva visineti, na ussineti, visinetvà ñhito. Neva dhåpeti, na sandhupeti, vidhupetvà ñhito. Asekhena sãlakkhandhena samannàgatattà ñhito. Asekhena samàdhikkhandhena - pa¤¤àkkhandhena - vimuttikkhandhena - vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato ñhito. Saccaü sampañipàdiyitvà ñhito. Ejaü samatikkamitvà ñhito. Kilesaggiü pariyàdiyitvà ñhito. Aparigamanatàya ñhito, kathaü samàdàya ñhito, muttipañisevanatàya ñhito. Mettàya pàrisuddhiyà ñhito, karuõàya - muditàya - upekkhàya parisuddhiyà ñhito, accantapàrisuddhiyà ñhito, akammayatàya, parisuddhiyà ñhito, vimuttattà ñhito, saütusitattà ñhito, khandhapariyante ñhito, dhàtupariyante ñhito, àyatanapariyante ñhito, gatipariyante ñhito, uppattipariyante ñhito, pañisandhipariyante ñhito, bhavapariyante ñhito, saüsàrapariyante ñhito, vaññapariyante ñhito, antime bhave ñhito, antime samussaye ñhito, antimadehadharo arahà. ''Tassàyaü pacchimakoñi - carimoyaü samussayo, Jàtimaraõasaüsàro - natthi tassa punabbhavo''ti 'Nandiü jahaü oghatiõõaü vimuttanti: bhagavato ràgà cittaü muttaü vimuttaü, dosà cittaü muttaü vimuttaü, mohà cittaü muttaü vimuttaü, kodhà cittaü muttaü vimuttaü, upanàhà cittaü muttaü vimuttaü, makkhà cittaü muttaü vimuttaü, paëàsà cittaü muttaü vimuttaü, issà cittaü muttaü vimuttaü, macchariyà cittaü muttaü vimuttaü, màyà cittaü muttaü vimuttaü, sàñheyyà cittaü muttaü vimuttaü, thambhà cittaü muttaü vimuttaü, sàrambhà cittaü muttaü vimuttaü, mànà cittaü muttaü vimuttaü, atimànà cittaü muttaü vimuttaü, madà cittaü muttaü vimuttaü, pamàdà cittaü muttaü vimuttaü, sabbakilesà cittaü muttaü vimuttaü, sabbaduccarità cittaü muttaü vimuttaü, sabbadarathà cittaü muttaü vimuttaü, sabbapariëàhà cittaü muttaü vimuttaü, sabbasantàpà cittaü muttaü vimuttaü, sabbàkusalàbhisaükhàrehi cittaü muttaü vimuttaü suvimuttanti 'nandiü jahaü oghatiõõaü vimuttaü'. Kappaü jahaü abhiyàce sumedhanti: kappàti dve kappà: taõhàkappo ca diññhikappo ca, katamà taõhàkappo: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü, idaü mama, etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettà vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati. Yàvatà aññhasatataõhàvicaritaü, ayaü taõhàkappo. Katamà diññhi diññhikappo: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisåkàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho pañiggàho abhikappo paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhigatàni, ayaü diññhikappo, buddhassa bhagavato taõhàkappo pahãno, diññhikappo pañinissaññho, taõhàkappassa pahãnattà diññhikappassa pañinissaññhattà tasmà buddho kappaü jaho. Abhiyàceti: yàcàmi abhiyàcàmi, ajjhesàmi, sàdiyàmi, patthayàmi, pihayàmi, jappàmi, abhijappàmi, sumedhanti2: 'medhà' vuccati pa¤¤à. ''Yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi'' bhagavà imàya medhàya pa¤¤àya upeto samupeto upagato samupagato upapanno sampanno3 samannàgato, tasmà buddho sumedhoti 'kappaü jahaü abhiyàce sumedhaü. Sutvàna nàgassa apanamissanti itoti: 'nàgassà'ti: nàgo bhagavà, àgåü na karotãti nàgo, na gacchatãti nàgo, na àgacchatãti nàgo: sotàpattimaggena ye kilesà pahãnà te kilese na puteti na pacceti, na paccàgacchati, sakadàgàmimaggena ye kilesà pahãnà te kilese na puteti, na pacceti, na paccàgacchati, anàgàmimaggena ye kilesà pahãnà te kilese na puteti, na pacceti, na paccàgacchati, arahattamaggena ye kilesà pahãnà te kilese na puteti, na pacceti, na paccàgacchati, evaü bhagavà nàgacchatãti nàgo. Sutvàna nàgassa apanamissanti itoti: tuyhaü vacanaü byappathaü desanaü anusiññhaü sutvà suõitvà uggahetvà upadhàrayitvà upalakkhayitvà ito apanamissanti vajissanti pakkamissanti disà vidisaü gamissantãti sutvàna nàgassa apanamissanti ito. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Okaü jahaü taõhacchidaü anejaü - (iccàyasmà bhadràvudho) Nandiü jahaü oghatiõõaü vimuttaü, Kappaü jahaü abhiyàce sumedhaü Sutvàna nàgassa apanamissanti ito''ti. 1. Sabbaü saüsàrapathaü - syà. 2. Sumedhoti - va - vi - ka, Sumedhà vuccati - machasaü. 3. Samuppanno - machasaü. [BJT Page 320] [\x 320/] 12-2 Nànà janà janapadehi saïgatà Tava vãra1 vàkyaü abhikaïkhamànà2 Tesaü tuvaü sàdhu viyàkarohi Tathà hi te vidito esa dhammo. Nànà janà janapadehi saïgatàti: 'nànà janà'ti: khattiyà ca bràhmaõà ca vessà ca suddà ca gahaññhà ca pabbajità ca devà ca manussà ca. Janapadehi saïgatàti: aïgà ca magadhà ca kaliïgà ca kàsiyà ca kosalà ca vajjiyà ca mallà ca cetiyamhà ca vaüsà ca3 kurumhà ca pa¤càlà ca macchà ca sårasenà ca assakà ca4 avantiyà ca yonà ca kambojà ca. Saïgatàti: saïgatà samàgatà samohità sannipatitàti 'nànà janà janapadehi saïgatà. ' Tava vãra vàkyaü abhikaïkhamànàti: 'vãrà'ti vãro bhagavà, viriyavà soti vãro, pahåti vãro, visavãti vãro, alamattoti vãro, såroti vãro, vikkanto vãro, abhãru acchambhã anutràsã apalàyã pahãnabhayabheravo vigatalomahaüsoti vãro. 1. ''Virato idha sabbapàpakehi Nirayadukkhamaticca viriyavà so, So viriyavà padhànavà Vãro tàdã pavuccate tathattà''ti[a] Tava vãra vàkyaü abhikaïkhamànàti: tuyhaü vacanaü byappathaü desanaü anusiññhiü5. Abhikaïkhamànàti: abhikaïkhamànà icchamànà sàdiyamànà patthayamànà pihayamànà abhijappamànàti 'tava vãra vàkyaü abhikaïkhamànà. ' Tesaü tuvaü sàdhu viyàkarohãti: 'tesa'nti tesaü khattiyànaü bràhmaõànaü vessànaü suddànaü gahaññhànaü pabbajitànaü devànaü manussànaü. Tuvanti: bhagavantaü bhaõati. Sàdhu viyàkarohãti: sàdhu àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti 'tesaü tuvaü sàdhu viyàkarohi. ' 1. Dhãra - va vi - ka. 2. Abhisaïkhamànà - va - vi - ka. 3. Sàgarambhà ca - syà. 4. Asakà ca - va - vi - ka. 5. Anusandhiü - va - vi - ka. [A.] Sutta nipàta sabhiya sutta [BJT Page 322] [\x 322/] Tathà hi te vidito esa dhammoti: 'tathà hi te vidito tulito tãrito vibhåto vibhàvito esa dhammoti 'tathà hi te vidito esa dhammo. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Nànà janà janapadehi saïgatà Tava vãra vàkyaü abhikaïkhamànà, Tesaü tuvaü sàdhu viyàkarohi Tathà hi te vidito esa dhammo''ti. 12-3 âdànataõhaü vinayetha sabbaü (bhadràvudhàti bhagavà) Uddhaü adho tiriya¤càpi1 majjhe, Yaü yaü hi lokasmiü upàdiyanti Teneva màro anveti jantuü. âdànataõhaü vinayetha sabbanti: 'àdànataõhà2 vuccati råpataõhà -pe----------àdànataõhàti kiükàraõà vuccati àdànataõhà: tàya taõhàya råpaü àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti, vedanaü - sa¤¤aü - saükhàre - vi¤¤àõaü - gatiü - uppattiü - pañisandhiü - bhavaü - saüsàraü - vaññaü - àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti taükàraõà vuccati àdànataõhà. Vinayetha sabbanti: sabbaü àdànataõhaü vinayeyya pañivineyya pajaheyya vinodeyya byantãkareyya anabhàvaü gameyyàti 'àdànataõhaü vinayetha sabbaü. Bhadràvudhà'ti bhagavà taü bràhmaõaü gottena àlapati. Bhagavà'ti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'bhadràvudhàti bhagavà. ' Uddhaü adho tiriya¤càpi majjheti: 'uddhaü' vuccati3 anàgataü, adho vuccati atãtaü, tiriyaü càpi majjheti paccuppannaü. Uddhanti devaloko, adhoti nirayaloko, tiriya¤càpi majjheti manussà loko. Uddhanti kusalà dhammà, adhoti akusalà dhammà, tiriya¤càpi majjheti avyàkatà dhammà, uddhanti sukhà vedanà, adhoti dukkhà vedanà tiriya¤càpi majjheti adukkhamasukhà vedanà. Uddhanti aråpadhàtu adhoti kàmadhàtu, tiriya¤càpi majjheti råpadhàtu. Uddhanti uddhaü pàdatalà, adhoti adho kesamatthakà, tiriya¤càpi majjheti vemajjheti 'uddhaü adho tiriya¤càpi majjhe. ' 1. Vàpi - pana 2. Apànataõhaü - pa - âdànataõhaü - machasaü. 3. Uddhanti - machasaü, Uddhanti vuccati - syà. [BJT Page 324] [\x 324/] Yaü yaü hi lokasmiü upàdiyantãti: yaü yaü råpagataü vedanàgataü sa¤¤àgataü saïkhàragataü1 vi¤¤àõagataü àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti. Lokasminti: apàyaloke manussaloke devaloke khandhaloke dhàtuloke àyatanaloketi 'yaü yaü hi lokasmiü upàdiyanti. ' Teneva màro anveti jantunti: teneva kammàbhisaïkhàravasena pañisandhiko khandhamàro dhàtumàro àyatanamàro gatimàro uppattimàro pañisandhimàro bhavamàro saüsàramàro vaññamàro anveti anugacchati anvàyiko hoti. Jantunti sattaü naraü (màõavaü) posaü puggalaü jãvaü jàguü jantuü indaguü (hindaguü) manujanti teneva màro anveti jantuü. Tenàha bhagavà: ''âdànataõhaü vinayetha sabbaü (bhadràvudhàti bhagavà) Uddhaü adho tiriya¤càpi majjhe, Yaü yaü hi lokasmiü upàdiyanti Teneva màro anveti jantunti. 12-4 Tasmà pajànaü na upàdiyetha Bhikkhu sato ki¤canaü sabbaloke, âdànasatte iti pekkhamàno Pajaü imaü maccudheyye visattaü. Tasmà pajànaü na upàdiyethàti: 'tasmà'ti: tasmà taükàraõà taühetu taüpaccayà2 tannidànà, etaü àdãnavaü sampassamàno àdànataõhàyà'ti 'tasmà'. Pajànanti: jànanto pajànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto, sabbe saïkhàrà aniccà'ti jànanto pajànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto, 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti jànanto pajànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto, sabbe saïkhàrà aniccà'ti jànanto pajànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto, 'sabbe dhammà anattà'ti jànanto pajànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto, 'sabbe saïkhàrà aniccà'ti jànanto pajànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto, 'yaü ki¤ci samuyadadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti jànanto pajànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto, na upàdiyethàti råpaü nàdiyeyya na upàdiyeyya na gaõheyya na paràmaseyya nàbhiniviseyya vedanaü - sa¤¤aü - saïkhàre - vi¤¤àõaü - gatiü - uppattiü - pañisandhiü - bhavaü - saüsàraü - vaññaü nàdiyeyya na upàdiyeyya na gaõheyya na paràmaseyya nàbhiniviseyyà ti 'tasmà pajànaü na upàdiyetha. ' 1. Abhisaükhàragataü -paü- 2. Tappaccayà -va-vi-ka. Machasaü [BJT Page 326] [\x 326/] Bhikkhu sato ki¤canaü sabbaloketi: bhikkhåti puthujjanakalyàõako và bhikkhu sekho và1 bhikkhu. Satoti catåhi kàraõehi sato: kàye kàyànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato vedanàsu vedanànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, citte cittànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, dhammesu dhammànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato aparehipi catåhi kàraõehi sato: asati parivajjanàya sato: satikaraõãyàna¤ca dhammànaü katattà sato: satipañipakkhànaü dhammànaü hatattà sato: satinimittànaü dhammànaü asammuññhattà sato. Aparehipi catåhi kàraõehi sato: satiyà samannàgatattà sato: satiyà vasitattà sato: satiyà pàgu¤¤atàya sato: satiyà apaccoropanatàya sato. Aparehipi catåhi kàraõehi sato: satattà sato: santattà sato: samitattà sato: santadhammasamannàgatattà sato. Buddhànussatiyà sato: dhammànussatiyà sato: saïghànussatiyà sato: sãlànussatiyà sato: càgànussatiyà sato: devatànussatiyà sato: ànàpànasatiyà sato: maraõànussatiyà sato: kàyagatàsatiyà sato: upasamànussatiyà satoti. Yà sati anussati pañissati sati saraõatà dhàraõatà apilàpanatà asammussanatà sati satindriyaü satibalaü sammàsati satisambojjhaïgo ekàyanamaggo, ayaü vuccati sati. Iminà sati upeto hoti samupeto upagato samupagato uppanno samuppanno samannàgato. So vuccati satoti 'bhikkhu sato'. Ki¤cananti: ki¤ci råpagataü vedanàgataü sa¤¤àgataü saïkhàragataü vi¤¤àõagataü. Sabbaloketi: sabbaapàyaloke sabbamanussaloke sabbadevaloke sabbakhandhaloke sabbadhàtuloke sabbaàyatanaloketi 'bhikkhu sato ki¤canaü sabbaloke. ' âdànasatte iti pekkhamànoti: 'àdànasattà' vuccanti ye råpaü àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti, vedanaü àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti, sa¤¤aü àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti, saükhàre àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti, vi¤¤àõaü àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti, gatiü àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti, uppattiü àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti, pañisandhiü àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti, bhavaü àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti, saüsàraü àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti, vaññaü àdiyanti upàdiyanti gaõhanti paràmasanti abhinivisanti. Itãti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàmetaü itãti. Pekkhamànoti dakkhamàno dissamàno passamàno olokiyamàno nijjhàyamàno upanijjhàyamàno upaparikkhamànoti 'àdànasatte iti pekkhamàno'. Pajaü imaü maccudheyye visattanti: 'pajàti sattàdhivacanaü' maccudheyyà vuccanti kilesà ca khandhà ca abhisaïkhàrà ca. Pajà maccudheyye màradheyye maraõadheyye sattà visattà laggà laggità paëibuddhà. Yathà bhittikhile và nàgadante và bhaõóaü sattaü visattaü àsattaü laggaü laggitaü paëibuddhaü, evamevaü pajà maccudheyye màradheyye maraõadheyye sattà visattà àsattà laggà laggità paëibuddhàti pajaü imaü maccudheyye visattaü. ' Tenàha bhagavà: ''Tasmà pajànaü na upàdiyetha Bhikkhu sato ki¤canaü sabbaloke, âdànasatte iti pekkhamàno Pajaü imaü maccudheyye visatta''nti. Saha gàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, 2 tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: 'satthà me bhante, bhagavà sàvako' hamasmã'ti. Bhadràvudha suttaniddeso samatto. 1. Sekkho và-pa-va-vi-ka machasaü [BJT Page 328] [\x 328/] 13. Udaya suttaniddeso 13-1 Jhàyiü virajamàsãnaü (iccàyasmà udayo) Katakiccaü anàsavaü, Pàraguü sabbadhammànaü, Atthi pa¤hena àgamaü A¤¤àvimokkhaü pabråhi Avijjàya pabhedanaü. Jhàyiü virajamàsãnanti: jhàyãti jhàyã bhagavà, pañhamenapi jhànena jhàyã, dutiyenapi jhànena jhàyã, tatiyenapi jhànena jhàyã, catutthenapi jhànena jhàyã, savitakkasavicàrenapi jhànena jhàyã, avitakkavicàramattenapi jhànena jhàyã, avitakkaavicàrenapi jhànena jhàyã, sapãtikenapi jhànena jhàyã, nippãtikenapi jhànena jhàyã, sàtasahagatenapi jhànena jhàyã, upekkhàsahagatenapi jhànena jhàyã, su¤¤atenapi jhànena jhàyã, animittenapi jhànena jhàyã, appaõihitenapi jhànena jhàyã, lokiyenapi jhànena jhàyã, lokuttarenapi jhànena jhàyã. Jhànarato ekattamanuyutto sadatthagarukoti jhàyã. Virajanti: ràgo rajo, Doso rajo, moho rajo, kodho rajo, upanàho rajo, makkho rajo, paëàso rajo, issà rajo, macchariyaü rajo, màyà rajo, sàñheyyaü rajo, thambho rajo, sàrambho rajo, màno rajo, atimàno rajo, mado rajo, pamàdo rajo, sabbe kilesà rajà, sabbe duccarità rajà, sabbe darathà rajà, sabbe pariëàhà rajà, sabbe santàpà rajà, sabbàkusalàbhisaükhàrà rajà. Te rajà buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Tasmà buddho arajo virajo nirajo rajàpagato rajavippahãno rajavippamutto1 sabbarajavãtivatto. 1. ''Ràgo rajo na ca pana reõu vuccati Ràgassetaü adhivacanaü rajoti, Etaü rajaü vippajahitva2 cakkhumà Tasmà jino vigatarajoti vuccati. 2. Doso rajo na ca pana reõu vuccati Dosassetaü adhivacanaü rajoti, Etaü rajaü vippajahitva cakkhumà Tasmà jino vigatarajoti vuccati. 1. Vippamuttà - pa. 2. Vippajahitvà - machasaü. [BJT Page 330] [\x 330/] 3. Moho rajo na ca pana reõu vuccati Mohassetaü adhivacanaü rajoti, Etaü rajaü vippajahitva cakkhumà Tasmà jino vigatarajoti vuccatã''ti. Virajaü. âsãnanti: nisinno bhagavà pàsàõake cetiyeti1 àsãno. 4. ''Nagassa passe àsãnaü muniü dukkhassa pàraguü, Sàvakà payirupàsanti tevijjà maccuhàyino''ti. Evampi bhagavà àsãno, athavà bhagavà sabbossukkapañippassaddhattà àsãno, vutthavàso so vutthavàso ciõõacaraõo gataddho gatadiso gatakoñiko pàlitabrahmacariyo uttamadiññhippatto bhàvitamaggo pahãnakileso pañividdhàkuppo sacchikatanirodho. Dukkhaü tassa pari¤¤àya, samudayo pahãno, maggo bhàvito, nirodho sacchikato abhi¤¤eyyaü abhi¤¤àtaü, pari¤¤eyyaü pari¤¤àtaü, pahàtabbaü pahãnaü, bhàvetabbaü bhàvitaü, sacchikàtabbaü sacchikataü. So ukkhittapaligho saïkiõõaparikho abbåëhesiko niraggalo ariyo pannadhajo pannabhàro visa¤¤utto pa¤caïgavippahãno chaëaïgasamannàgato ekàrakkho caturapasseno panuõõapaccekasacco samavayasaññhesano anàvilasaïkappo passaddhakàyasaükhàro suvimuttacitto suvimuttapa¤¤o kevalã vusitvà uttamapuriso paramapuriso paramappattipatto. So neva àcinàti, na apacinàti, apacinitvà ñhito, neva pajahati, na upàdiyati, pajahitvà ñhito, neva visineti, na ussineti, visinetvà ñhito. Neva dhåpeti, na sandhupeti, vidhupetvà ñhito. Asekhena sãlakkhandhena samannàgatattà ñhito. Asekhena samàdhikkhandhena samannàgatattà ñhito. Asekhena pa¤¤àkkhandhena samannàgatattà ñhito. Asekhena vimuttikkhandhena samannàgatattà ñhito. Asekhena vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato ñhito. Saccaü sampañipàdiyitvà ñhito. Ejaü samatikkamitvà ñhito. Kilesaggiü pariyàdiyitvà ñhito. Aparigamanatàya ñhito, kathaü samàdàya ñhito, muttipañisevanatàya2 ñhito. Mettàya pàrisuddhiyà ñhito, karuõàya pàrisuddhiyà ñhito muditàya pàrisuddhiyà ñhito upekkhàya parisuddhiyà ñhito, accantapàrisuddhiyà ñhito, akammayatàya parisuddhiyà ñhito, vimuttattà ñhito, saütusitattà ñhito, khandhapariyante ñhito, dhàtupariyante ñhito, àyatanapariyante ñhito, gatipariyante ñhito, uppattipariyante ñhito, pañisandhipariyante ñhito, bhavapariyante ñhito, saüsàrapariyante ñhito, vaññapariyante ñhito, antime bhave ñhito, antime samussaye ñhito, antimadehadharo arahà. 14. ''Tassàyaü pacchimakoñi5 - carimoyaü samussayo, Jàtimaraõasaüsàro - natthi tassa punabbhavo''ti Evampi bhagavà àsãnoti jhàyiü virajamàsãnaü Iccàyasmà udayo'ti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Udayoti: tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpo. Udayo'ti tassa bràhmaõassa gottaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro'ti àyasmà udayo. Katakiccaü anàsavanti: buddhassa bhagavato kiccàkiccaü karaõãyàkaraõãyaü pahãnaü ucchinnamålaü tàlàvatthukataü anabhàvakataü2 àyatiü anuppàdadhammaü, tasmà buddho katakicco. 5. ''Yassa ca visatà3 natthi chinnasotassa bhikkhuno. Kiccàkiccapahãnassa4 pariëàbho na vijjatã''ti Katakiccaü anàsavanti: 'àsavà'ti cattàro àsavà: kàmàsavo bhavàsavo diññhàsavo avijjàsavo. Te àsavà buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà tasmà buddho anàsavoti 'katakiccaü anàsavaü. ' Pàraguü sabbadhammànanti: bhagavà5 abhi¤¤àparagå, pari¤¤àpàragå pahànapàragå6, bhàvanàpàragå7, sacchikiriyàpàragå8, samàpattipàragå, abhi¤¤àpàragå, sabbadhammànaü, pari¤¤àpàragå, sabbadukkhànaü, pahànapàragå6 sabbakilesànaü, bhàvanàpàragå catunnaü maggànaü, sacchikiriyàpàragå8 nirodhassa, 1. Cetiye àsãno-va-vi-ka. 2. Anabhàvaügataü-va-vi-ka. Anabhàvaükataü - machasaü. 3. Paripatà-syà. 4. Kiccàkiccaü pahãnassa-syà. 5. Bhagavà sabbadhammànaü - machasaü, syà. 6. Pahànàya pàragå-pa. 7. Bhàvanàya pàragå-vi. 8. Sacchikiriyàya pàragå-vi. [BJT Page 332] [\x 332/] Samàpattipàragå sabbasamàpattãnaü, so vasippatto pàramippatto ariyasmiü sãlasmiü vasippatto pàramippatto ariyasmiü samàdhismiü vasippatto pàramippatto ariyàya pa¤¤àya, vasippatto pàramippatto ariyàya vimuttiyà. So pàragato pàramippatto antagato antappatto, koñigato koñippatto, pariyantagato pariyantappatto, vosànagato vosànappatto, tàõagato tàõappatto, lenagato lenappatto, saraõagato saraõappatto, abhayagato abhayappatto, accutagato1 accutappatto, amatagato amatappatto, nibbànagato nibbànappatto. So vutthavàso ciõõacaraõo gataddho gatadiso gatakoñiko pàlitabrahmacariyo uttamadiññhippatto bhàvitamaggo pahãnakileso pañividdhàkuppo sacchikatanirodho. Dukkhaü tassa pari¤¤àya, samudayo pahãno, maggo bhàvito, nirodho sacchikato abhi¤¤eyyaü abhi¤¤àtaü, pari¤¤eyyaü pari¤¤àtaü, pahàtabbaü pahãnaü, bhàvetabbaü bhàvitaü, sacchikàtabbaü sacchikataü. So ukkhittapaligho saïkiõõaparikho abbåëhesiko niraggalo ariyo pannadhajo pannabhàro visa¤¤utto pa¤caïgavippahãno chaëaïgasamannàgato ekàrakkho caturapasseno panuõõapaccekasacco samavayasaññhesano anàvilasaïkappo passaddhakàyasaükhàro suvimuttacitto suvimuttapa¤¤o kevalã vusitvà uttamapuriso paramapuriso paramappattipatto. So neva àcinàti, na apacinàti, apacinitvà ñhito, neva pajahati, na upàdiyati, pajahitvà ñhito, neva visineti, na ussineti, visinetvà ñhito. Neva dhåpeti, na sandhupeti, vidhupetvà ñhito. Asekhena sãlakkhandhena samannàgatattà ñhito. Asekhena samàdhikkhandhena samannàgato ñhito. Asekhena pa¤¤àkkhandhena samannàgato ñhito. Asekhena vimuttikkhandhena samannàgato ñhito. Asekhena vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato ñhito. Saccaü sampañipàdiyitvà ñhito. Ejaü samatikkamitvà ñhito. Kilesaggiü pariyàdiyitvà ñhito. Aparigamanatàya ñhito, kathaü samàdàya ñhito, muttipañisevanatàya ñhito. Mettàya pàrisuddhiyà ñhito, karuõàya parisuddhiyà ñhito muditàya parisuddhiyà ñhito upekkhàya parisuddhiyà ñhito, accantapàrisuddhiyà ñhito, akammayatàya, parisuddhiyà ñhito, vimuttattà ñhito, saütusitattà ñhito, khandhapariyante ñhito, dhàtupariyante ñhito, àyatanapariyante ñhito, gatipariyante ñhito, uppattipariyante ñhito, pañisandhipariyante ñhito, bhavapariyante ñhito, saüsàrapariyante ñhito, vaññapariyante ñhito, antime bhave ñhito, antime samussaye ñhito, antimadehadharo arahà. 14. ''Tassàyaü pacchimakoñi5 - carimoyaü samussayo, Jàtimaraõasaüsàro - natthi tassa punabbhavoti 'pàraguü sabbadhammànaü'. Atthi pa¤hena àgamanti: pa¤hena atthikàmha2 àgatà, pa¤haü pucchitukàmamha àgatà3. Pa¤¤aü sotukàmà (àgatamhàti) 'evampi 'atthi pa¤hena àgamaü' athavà pa¤hatthikànaü pa¤haü pucchitukàmànaü pa¤haü sotukàmànaü. âgamanaü abhikkamanaü4 upasaïkamanaü payirupàsanaü atthi, evampi atthi pa¤hena àgamaü, athavà pa¤hàgamo tuyhaü atthi, tvampi pahå, tvamasi alamatto mayà pucchitaü kathetuü vissajjetuü, vahassetaü bhàranti evampi 'atthi pa¤hena àgamaü'. A¤¤àvimokkhaü pabråhã ti: 'a¤¤àvimokkho' vuccati arahattavimokkho, arahattavimokkhaü pabråhi àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti 'a¤¤àvimokkhaü pabråhi' Avijjàya pabhedananti avijjàya bhedanaü pabhedanaü pahànaü våpasamo5 pañinissaggo6 pañippassaddhaü amataü nibbànanti 'avijjàya pabhedanaü' Tenàha so bràhmaõo: Jhàyiü virajamàsãnaü (iccàyasmà udayo) Katakiccaü anàsavaü, Pàraguü sabbadhammànaü Atthi pa¤hena àgamaü A¤¤àvimokkhaü pabråhi Avijjàya pabhedana''nti 1. Accutigato-sa. 2. Atthiko àgatomhi - machasaü. 3. âgato - machasaü. 4. Akittamanaü-va-vi-ka. 5. Våpasamaü - machasaü. 6. Pañinissaññhaü-pana-pañinissaggaü - machasaü. [BJT Page 334] [\x 334/] 13-2 Pahànaü kàmacchandànaü (udayàti bhagavà) Domanassàna cåbhayaü, Thãnassa ca1 panådanaü Kukkuccànaü nivàraõaü. Pahànaü kàmacchandànanti: 'chando'ti ''yo kàmesu kàmacchando kàmaràgo kàmanandi kàmataõhà kàmasineho kàmapipàsà kàmapariëàbho kàmajjhosànaü kàmogho kàmayogo kàmåpàdànaü kàmacchandanãvaraõaü. '' Pahànaü kàmacchandànanti: kàmacchandànaü pahànaü våpasamaü pañinissaggaü pañippassaddhiü amataü nibbànanti 'pahànaü kàmacchandànaü'. Udayàti bhagavà taü bràhmaõaü gottena àlapati. Bhagavà'ti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'udayàti bhagavà. ' Domanassàna cåbhayanti: domanassa'nti2 ''yaü cetasikaü asàtaü cetasikaü dukkhaü cetosamphassajaü asàtaü dukkhaü vedayitaü, cetosamphassajà asàtà dukkhà vedanà. Domanassàna cåbhayanti: kàmacchandassa ca domanassassa ca ubhinnaü pahànaü våpasamo pañinissaggo pañippassaddhi amataü nibbànanti 'domanassàna cåbhayaü. ' Thãnassa ca panådananti: 'thãna'nti 'yà cittassa akallatà3 akamma¤¤atà olãyanà (sallãyanà) lãnà lãyanà lãyitattaü thãnaü thãyanà thãyitattaü cittassa. '' Thãnassa ca panådananti: thãnassa ca panådanaü pahànaü våpasamo4 pañinissaggo pañippassaddhi amataü nibbànanti thãnassa ca panådanaü. Kukkuccànaü nivàraõanti: 'kukkucca'nti: hatthakukkuccampi kukkuccaü pàdakukkuccampi kukkuccaü, hatthapàdakukkuccampi kukkuccaü. Akappiye kappiyasa¤¤ità, kappiye akappiyasa¤¤ità, avajje vajjasa¤¤ità vajje avajjasa¤¤ità. ''Yaü evaråpaü kukkuccaü kukkuccàyanà kukkuccàyitattaü cetaso vippañisàro manovilekho. Idaü vuccati kukkuccaü'. 1. Thãnassa - machasaü 2. Domanassàti - machasaü, syà. 3. Akalapakà-pa-va-vi-ka, machasaü. 4. Våpasamaü - machasaü. [BJT Page 336] [\x 336/] Api ca dvãhi kàraõehi uppajjati kukkuccaü: cetaso vippañisàro manovilekho, katattà ca akatattà ca1. Kathaü katattà ca akatattà ca uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho: 'kataü me kàyaduccaritaü akataü me kàyasucarita'nti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho' 'kataü me vacãduccaritaü akataü me vacãsucarita'nti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho' 'kataü me manoduccaritaü akataü me manosucarita'nti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho' 'kato me pàõàtipàto akatà me pàõàtipàtà veramaõãti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho' 'kataü me adinnàdànaü akataü me adinnàdànà veramaõãti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho' 'kato me kàmesu micchàcàro akatà me kàmesu micchàcàrà veramaõãti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho' 'kato me musàvàdo akatà me musàvàdà veramaõãti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho' 'katà me pisunàvàcà akatà me pisunàya vàcàya veramaõãti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho' 'katà me pharusàvàcà akatà me pharusàya vàcàya veramaõãti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho' 'kato me samphappalàpo akatà me samphappalàpo veramaõãti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho' 'katà me abhijjhà akatà me anabhijjhàti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho' 'kato me vyàpàdo akatà me abyàpàdoti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho' 'katà me micchàdiññhi akatà me sammàdiññhãti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Evaü katattà ca akatattà ca uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Athavà '(sãlesumhi) na paripårakàrã'ti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. 'Indriyesumhi aguttadvàro'ti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Bhojane amatta¤¤umhãti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Jàgariyaü ananuyuttomhãti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Na satisampaja¤¤ena samannàgatomhãti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Abhàvità me cattàro satipaññhànàti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Abhàvità me cattàro sammappadhànàti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Abhàvità me cattàro iddhipàdàti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Abhàvitàni me pa¤cindriyànãti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Abhàvitàni me pa¤cabalànãti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Abhàvità me satta bojjhaïgàti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Abhàvito me ariyo aññhaïgiko maggoti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Dukkhaü me apari¤¤àtanti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Samudayo me appahãnoti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Maggo me abhàvitoti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Nirodho me asacchikato ti uppajjati kukkuccaü cetaso vippañisàro manovilekho. Kukkuccànaü nivàraõanti: kukkuccànaü àvaraõaü nãvaraõaü pahànaü våpasamo3 pañinissaggo pañippassaddhi4 amataü nibbànanti kukkuccànaü nivàraõaü. Tenàha bhagavà: ''Pahànaü kàmacchandànaü (udayàti bhagavà. . . ) Domanassàna våbhayaü, Thãnassa ca panådanaü Kukkuccànaü nivàraõa''nti. 1. Kañattàca akañattàca - pana 2. Aparipårakàrãti - machasaü. 3. Upasamaü våpasamaü - machasaü. 4. Pañinissaggaü pañippassaddhiü - machasaü. [BJT Page 338] [\x 338/] 13-3 Upekkhàsatisaüsuddhaü Dhammatakkapurejavaü, A¤¤àvimokkhaü pabråmi1 Avijjàya pabhedanaü. Upekkhàsatisaüsuddhanti: 'upekkhà'ti yà catutthe jhàne2 upekkhà upekkhatà ajjhupekkhatà cittasamatho3 cittapassaddhatà4 majjhattatà cittassa. Satãti: ''yà catutthe jhàne upekkhaü àrabbha sati anussati pañissati sati saraõatà dhàraõatà apilàpanatà asammussanatà sati satindriyaü satibalaü sammàsati'. Upekkhàsatisaüsuddhanti: catutthe jhàne upekkhà ca sati ca suddhà honti visuddhà saüsuddhà parisuddhà pariyodàtà anaïgaõà vigatåpakkilesà mudubhåtà kammaniyà ñhità àne¤jappattàti 'upekkhàsati saüsuddhaü'. Dhammatakkapurejavanti: 'dhammatakko' vuccati sammàsaükappo, so àdito hoti, purato hoti, pubbaïgamo hoti, a¤¤àvimokkhassàti evampi 'dhammatakkapurejavaü'. Athavà 'dhammatakko' vuccati sammàdiññhi, sà àdito hoti, purato hoti, pubbaïgamà5 hoti, a¤¤àvimokkhassàti evampi 'dhammatakkapurejavaü'. Athavà 'dhammatakko vuccati catunnaü maggànaü pubbabhàgavipassanà6, sà àdito hoti, purato hoti, pubbaïgamà hoti a¤¤àvimokkhassàti evampi 'dhammatakkapurejavaü'. A¤¤àvimokkhaü pabråmãti: 'a¤¤àvimokkho' vuccati arahattavimokkho, arahattavimokkhaü pabråmi, àcikkhàmi desemi pa¤¤apemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànãkaromi pakàsemãti 'a¤¤àvimokkhaü pabråmi'. Avijjàya pabhedananti: 'avijjà'ti ''dukkhe a¤¤àõaü dukkhasamudaye a¤¤àõaü dukkhanirodhe a¤¤àõaü dukkhanirodhagàminiyà pañipadàya a¤¤àõaü pubbante a¤¤àõaü aparante a¤¤àõaü pubbantàparante a¤¤àõaü idappaccayatàpañiccasamuppannesu dhammesu a¤¤àõaü yaü evaråpaü a¤¤àõaü adassanaü anabhisamayo ananubodho asambodho appañivedho asaïgàhanà apariyogàhanà asamapekkhanà apaccavekkhanà apaccakkhakammaü dummejjhaü bàlyaü asampaja¤¤aü moho pamoho sampamoho avijjà avijjogho avijjàyogo avijjànusayo avijjàpariyuññhànaü avijjàlaïgã moho akusalamålaü. '' Avijjàya pabhedananti7: avijjà pabhedanaü pahànaü våpasamo pañinissaggo pañippassaddhi amataü nibbànanti 'avijjàya pabhedanaü'. Tenàha bhagavà: ''Upekkhàsatisaüsuddhaü Dhammatakkapurejavaü, A¤¤àvimokkhaü pabråmi Avijjàya pabhedananti. '' 1. Saübråmi - syà. 2. Catutthajhàne - sa. 3. Cittassa samatà - va, vi, ka, Cittasamatà - machasaü. 4. Cittappasàdatà - syà. Cittappassaddhatà - machasaü. Cittappasañatà - saü 5. Pubbaïgamo - machasaü. 6. Vipassanà àdito hoti - pa. 7. Pabhedananti - va - vi - ka, machasaü [BJT Page 340] [\x 340/] 13-4 Kiü su saüyojano loko Kiü su tassa vivàraõaü, Kissassa vippahànena Nibbànaü iti vuccati. Kiü su saüyojano lokoti: kiü lokassa saüyojanaü lagganaü bandhanaü upakkileso, kena loko yutto payutto àyutto samàyutto laggo laggito paëibuddhoti 'kiü su saüyojano loko. ' Kiü su tassa vivàraõanti: 'kiü tassa' càraõaü1 vicàraõaü pañivicàraõaü kena loko carati vicarati pañivicaratãti 'kiü su tassa vicàraõaü. ' Kissassa vippahànena nibbànaü iti vuccatãti: kissassa vippahànena våpasamena pañinissaggena pañippassaddhiyà, nibbànaü iti vuccati pavuccati kathãyati bhaõãyati dãpãyati voharãyatãti 'kissassa vippahànena nibbànaü iti vuccati'. Tenàha so bràhmaõo: ''Kiü su saüyojano loko Kiü su tassa vicàraõaü, Kissassa vippahànena Nibbànaü iti vuccatã''ti. 13-5 Nandisaüyojano loko Vitakkassa vicàraõaü Taõhàya vippahànena Nibbànaü iti vuccati. Nandisaüyojano lokoti: 'nandi' vuccati taõhà, yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Ayaü vuccati nandi. Yà nandi lokassa saüyojanaü lagganaü bandhanaü upakkileso, imàya nandiyà loko yutto payutto àyutto samàyutto laggo laggito paëibuddhoti 'nandisaüyojano loko. ' 1. Vivàraõà - machasaü, syà. Kiü lokassa vicàraõaü - pa. [BJT Page 342] [\x 342/] Vitakkassa vicàraõanti 'vitakko'ti1 nava vitakkà: kàmavitakko vyàpàdavitakko vihiüsàvitakko ¤àtivitakko janapadavitakko amaravitakko2 parànuddayatàpañisaüyutto vitakko làbhasakkàrasilokapañisaüyutto vitakko anava¤¤attipañisaüyutto vitakko ime vuccanti nava vitakkà. Ime nava vitakkà lokassa càraõà vicàraõà pañivicàraõà. Imehi navahi vitakkehi loko carati vicarati pañivicaratãti 'vitakkassa vicàraõaü. ' Taõhàya vippahànena nibbànaü iti vuccatãti: 'taõhà'ti råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà, taõhàya vippahànena nibbànaü iti vuccatãti. Taõhàya vippahànena nibbànaü iti vuccatãti. Taõhàya vippahànena våpasamena pañinissaggena pañippassaddhiyà nibbànaü iti vuccati pavuccati kathãyati bhaõãyati dãpãyati voharãyatãti 'taõhàya vippahànena nibbànaü iti vuccati. ' Tenàha bhagavà: ''Nandisaüyojano loko Vitakkassa vicàraõaü, Taõhàya vippahànena Nibbànaü iti vuccatã''ti. 13-6 Kathaü satassa carato Vi¤¤àõaü uparujjhati, Bhagavantaü puññhumàgamhà3 Taü suõoma vaco tava. Kathaü satassa caratoti: kathaü satassa sampajànassa carato vicarato4 irãyato vattayato pàlayato yapayato yàpayatoti 'kathaü satassa carato'. Vi¤¤àõaü uparujjhatãti vi¤¤àõaü nirujjhati våpasammati atthaü gacchati pañippasambhatãti 'vi¤¤àõaü uparujjhati'. Bhagavantaü puññhumàgamhàti: buddhaü bhagavantaü puññhuü pucchituü yàcituü ajjhesituü pasàdetuü àgamhà àgatamhà upàgatamhà sampattamhà tayà saddhiü samàgatamhàti 'bhagavantaü puññhumàgamhà'. 1. Vitakkàti - machasaü, syà. 2. Amaràvitakko - machasaü. 3. Puññhumàgamà - machasaü. Puññhumàgamma - su. 4. Viharato - va - vi - ka, syà, machasaü [BJT Page 344] [\x 344/] Taü suõoma vaco tavàti: 'ta'nti tuyhaü vacanaü byappathaü desanaü anusiññhiü1 suõoma uggaõhàma dhàrema upadhàrema upalakkhemàti 'taü suõoma vaco tava'. Tenàha so bràhmaõo: ''Kathaü satassa carato Vi¤¤àõaü uparujjhati, Bhagavantaü puññhumàgamhà Taü suõoma vaco tavà''ti. 13-7 (Ajjhatta¤ca) bahiddhà ca Vedanaü nàbhinandato Evaü satassa carato Vi¤¤àõaü uparujjhati. Ajjhatta¤ca bahiddhà ca vedanaü nàbhinandatoti: ajjhattaü vedanàsu vedanànupassã2 viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati3 abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaügameti bahiddhà vedanàsu vedanànupassã viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Ajjhattabahiddhà vedanàsu vedanànupassã viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Ajjhattaü samudayadhammànupassã vedanàsu vedanànupassã viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati nàjjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti, ajjhattaü vayadhammànupassã vedanàsu vedanànupassã viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati nàjjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti, ajjhattaü samudayavayadhammànupassã vedanàsu vedanànupassã viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati nàjjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti, Bahiddhà samudayadhammànupassã vedanàsu vedanànupassã viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati 1. Anusandhiü - va - vi - ka, anusàsanaü - machasaü 2. Ajjhattaü vedanaü vedanànupassã - pa Ajjhattavedanànupassã - vi. 3. Ajjhoseti - machasaü. [BJT Page 346] [\x 346/] Na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti, bahiddhà vayadhammànupassã vedanàsu vedanànupassã viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti, bahiddhà samudayavayadhammànupassã vedanàsu vedanànupassã viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti, ajjhattabahiddhà samudayadhammànupassã vedanàsu vedanànupassã viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti, ajjhattabahiddhà vayadhammànupassã vedanàsu vedanànupassã viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti, ajjhattabahiddhà1 samudayavayadhammànupassã vedanàsu vedanànupassã viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti, imehi dvàdasahi àkàrehi vedanàsu vedanànupassã viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Athavà vedanaü aniccato passanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Vedanaü dukkhato passanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Vedanaü rogato passanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Vedanaü gaõóato passanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Vedanaü sallato passanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Vedanaü aghato passanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Vedanaü àbàdhato passanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Vedanaü nissaraõato passanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Imehi catucattàlãsàya àkàrehi2 vedanàsu vedanànupassã viharanto vedanaü nàbhinandati nàbhivadati na ajjhosàya tiññhati abhinandanaü abhivadanaü ajjhosànaü gàhaü paràmàsaü abhinivesaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gametãti 'ajjhatta¤ca bahiddhà ca vedanaü nàbhinandato'. Evaü satassa caratoti: evaü satassa sampajànassa carato vicarato3 irãyato vattayato pàlayato yapayato yàpayatoti. 'Evaü satassa carato. ' Vi¤¤àõaü uparujjhatãti: pu¤¤àbhisaïkhàrasahagataü vi¤¤àõaü apu¤¤àbhisaïkhàrasahagataü vi¤¤àõaü àne¤jàbhisaïkhàrasahagataü vi¤¤àõaü nirujjhati våpasammati atthaü gacchati pañippassambhatãti 'vi¤¤àõaü uparujjhati. ' Tenàha bhagavà: ''Ajjhatta¤ca bahiddhà ca Vedanaü nàbhinandato, Evaü satassa carato Vi¤¤àõaü uparujjhatãti. Saha gàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: 'satthà me bhante, bhagavà sàvako hamasmã'ti. Udaya suttaniddeso samatto. 1. Bahiddhàsamudaya vayadhammànupassã Viharanto - pa - va - vi - ka. 2. Imehi cattàëãsàya àkàrehi - machasaü Imehi dvàcattàëãsàya - syà. 3. Viharato - va - vi - ka, machasaü [BJT Page 348] [\x 348/] 14. Posàla suttaniddeso 14-1 ''Yo atãtaü àdisati (iccàyasmà posàlo) Anejo chinnasaüsayo, Pàraguü sabbadhammànaü Atthi pa¤hena àgamaü. Yo atãtaü àdisatãti: 'yo'ti ''yo so bhagavà sayambhå anàcariyako pubbe ananussutesu dhammesu sàmaü saccàni abhisambujjhi tattha ca sabba¤¤utaü patto balesu ca vasãbhàvaü atãtaü àdisatãti bhagavà attano ca paresaü ca atãtampi àdisati anàgatampi àdisati paccuppannampi àdisati. Kathaü bhagavà attano atãtaü àdisati: bhagavà attano atãtaü ekampi jàtiü àdisati, dvepi jàtiyo àdisati, tissopi jàtiyo àdisati, catassopi jàtiyo àdisati, pa¤capi jàtiyo àdisati, dasapi jàtiyo àdisati, vãsampi jàtiyo àdisati, tiüsampi jàtiyo àdisati, cattàlãsampi jàtiyo àdisati, pa¤¤àsampi jàtiyo àdisati, jàtisatampi àdisati, jàtisahassampi àdisati, jàtisatasahassampi àdisati, anekepi saüvaññakappe àdisati, anekepi vivaññakappe àdisati, anekepi saüvaññavivaññakappe àdisati: amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto, so tato cuto amutra udapàdiü tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto, so tato cuto 'Idhåpapannoti' iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü àdisati. Evaü bhagavà attano atãtaü àdisati. Kathaü bhagavà paresaü atãtaü àdisati: bhagavà paresaü atãtaü ekampi jàtiü àdisati, dvepi jàtiyo àdisati, tissopi jàtiyo àdisati, catassopi jàtiyo àdisati, pa¤capi jàtiyo àdisati, dasapi jàtiyo àdisati, vãsampi jàtiyo àdisati, tiüsampi jàtiyo àdisati, cattàlãsampi jàtiyo àdisati, pa¤¤àsampi jàtiyo àdisati, jàtisatampi àdisati, jàtisahassampi àdisati, jàtisatasahassampi àdisati, anekepi saüvaññakappe àdisati, anekepi vivaññakappe àdisati, anekepi saüvaññavivaññakappe àdisati: amutràsi evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto, so tato cuto amutra udapàdi tatràpàsi evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto, so tato Cuto idhåpapannoti1 iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü àdisati. Evaü bhagavà paresaü atãtaü àdisati. 1. Idhåpapannoti -pa-va-vi-ka. [BJT Page 350] [\x 350/] Bhagavà pa¤ca jàtakasatàni1 bhàsanto attano ca paresaü ca atãtaü àdisati, mahàpadàniyasuttaü2 bhàsanto attano ca paresaü ca atãtaü àdiyati, mahàsudassaniyasuttaü bhàsanto attano ca paresaü ca atãtaü àdisanti, mahàgovindriyasuttaü bhàsanto attano ca paresaü ca atãtaü àdisati, màghadeviyasuttaü3 bhàsanto attano ca paresaü ca atãtaü àdisati, vuttaü hetaü bhagavatà: ''Atãtaü kho cunda, addhànaü àrabbha tathàgatassa satànusàrã ¤àõaü hoti, so yàvatakaü àkaïkhati tàvatakaü anussarati, anàgataü ca kho cunda, addhànaü àrabbha tathàgatassa satànusàrã ¤àõaü hoti, so yàvatakaü àkaïkhati tàvakataü anussarati, paccuppanna¤ca kho cunda, addhànaü àrabbha tathàgatassa bodhijaü ¤àõaü uppajjati ayamantimà jàti natthidàni punabbhavo''ti. [A] indriyaparopariyanta¤àõaü4 tathàgatassa tathàgatabalaü. Sattànaü àsayànusaya¤àõaü tathàgatassa tathàgatabalaü, yamakapàñihãre ¤àõaü tathàgatassa tathàgatabalaü mahàkaruõàsamàpatti¤àõaü5 tathàgatassa tathàgatabalaü, sabba¤¤uta¤àõaü tathàgatassa tathàgatabalaü, anàvaraõa¤àõaü tathàgatassa tathàgatabalaü, sabbattha asaïgamappañihatamanàvaraõa¤àõaü tathàgatassa tathàgatabalaü, evaü bhagavà attano ca paresaü ca atãtampi àdisati, anàgatampi àdisati, paccuppannampi àdisati, àcikkhati deseti pa¤¤apeti paññhapeti vivarati vibhajati uttànãkaroti pakàsetãti: yo atãtaü àdisati. Iccàyasmà posàlo'ti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Posàloti: tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpo. Puõõàko'ti tassa bràhmaõassa gottaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro'ti àyasmà posàlo. Anejo chinnasaüsayoti 'ejà' vuccati taõhà: ''yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Sà ejà taõhà buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà6 àyatiü anuppàdadhammà tasmà buddho 'anejo'. Ejàya pahãnattà anejo, bhagavà làbhepi na i¤jati, alàbhe'pi na i¤jati, yase'pi na i¤jati, ayase'pi na i¤jati, pasaüsàyapi na i¤jati, nindàya'pi na i¤jati, sukhe'pi na i¤jati, dukkhepi na i¤jati na calati na vedhati nappavedhati na sampavedhatãti anejo'. Chinnasaüsayoti: 'saüsayo vuccati vicikicchà, ''dukkhe kaïkhà, dukkhasamudaye kaïkhà, dukkhanirodhe kaïkhà, dukkhanirodhagàmiõiyà pañipadàya kaïkhà, pubbante kaïkhà, aparante kaïkhà, pubbantàparante kaïkhà, idappaccayatàpañiccasamuppannesu dhammesu kaïkhà. Yà evaråpà kaïkhà kaïkhàyanà kaïkhàyitattaü vimati vicikicchà dveëhakaü dvedhàpatho saüsayo anekaüsagàho àsappanà parisappanà apariyogàhanà thambhitattaü7 cittassa manovilekho. '' So saüsayo buddhassa bhagavato pahãno chinno ucchinno samucchinno våpasanto pañinissaggo pañippassaddho abhabbuppattiko ¤àõagginà daóóho. Tasmà buddho chinnasaüsayoti 'anejo chinnasaüsayo. ' 1. Pa¤ca jàtisatàni - pana. 2. Suttantaü - machasaü. 3. Magha deviya suttantaü - sa Maghà deviya suttantaü - pana. 4. Indriya paropariyatte ¤àõaü - pana. [A.] Dãghanikàya - pàsàdikasutta. 5. Mahà karuõà samàpattiyà ¤àõaü - pa - va - vi - ka 6. Anabhàvaükatà - machasaü. 7. Chambhitattaü - machasaü, syà [BJT Page 352] [\x 352/] Pàraguü sabbadhammànanti: bhagavà abhi¤¤àpàragå pari¤¤àpàragå pahànapàragå bhàvanàpàragå sacchikiriyàpàragå, samàpattipàragå, abhi¤¤àpàragå, sabbadhammànaü, pari¤¤àpàragå, sabbadukkhànaü, pahànapàragå sabbakilesànaü, bhàvanàpàragå catunnaü maggànaü, sacchikiriyàpàragå nirodhassa, samàpattipàragå sabbasamàpattãnaü, so vasippatto pàramippatto ariyasmiü sãlasmiü vasippatto pàramippatto ariyasmiü samàdhismiü vasippatto pàramippatto ariyàya pa¤¤àya, vasippatto pàramippatto ariyàya vimuttiyà. So pàragato pàramippatto antagato antappatto, koñigato koñippatto, pariyantagato pariyantappatto, vosànagato vosànappatto, tàõagato tàõappatto, lenagato lenappatto, saraõagato saraõappatto, abhayagato abhayappatto, accutagato accutappatto, amatagato amatappatto, nibbànagato nibbànappatto. So vutthavàso ciõõacaraõo gataddho gatadiso gatakoñiko pàlitabrahmacariyo uttamadiññhippatto bhàvitamaggo pahãnakileso pañividdhàkuppo sacchikatanirodho. Dukkhaü tassa pari¤¤àya, samudayo pahãno, maggo bhàvito, nirodho sacchikato abhi¤¤eyyaü abhi¤¤àtaü, pari¤¤eyyaü pari¤¤àtaü, pahàtabbaü pahãnaü, bhàvetabbaü bhàvitaü, sacchikàtabbaü sacchikataü. So ukkhittapaligho saïkiõõaparikho abbåëhesiko niraggalo ariyo pannadhajo pannabhàro visa¤¤utto pa¤caïgavippahãno chaëaïgasamannàgato ekàrakkho caturapasseno panuõõapaccekasacco samavayasaññhesano anàvilasaïkappo passaddhakàyasaükhàro suvimuttacitto suvimuttapa¤¤o kevalã vusitvà uttamapuriso paramapuriso paramappattipatto. So neva àcinàti, na apacinàti, apacinitvà ñhito, neva pajahati, na upàdiyati, pajahitvà ñhito, neva visineti, na ussineti, visinetvà ñhito. Neva dhåpeti, na sandhupeti, vidhupetvà ñhito. Asekhena sãlakkhandhena samannàgatattà ñhito. Asekhena samàdhikkhandhena samannàgato ñhito pa¤¤àkkhandhena samannàgato ñhito vimuttikkhandhena samannàgato ñhito. Vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato ñhito. Saccaü sampañipàdiyitvà ñhito. Ejaü samatikkamitvà ñhito. Kilesaggiü pariyàdiyitvà ñhito. Aparigamanatàya ñhito, kathaü samàdàya ñhito, muttipañisevanatàya ñhito. Mettàya pàrisuddhiyà ñhito, karuõàya parisuddhiyà ñhito muditàya parisuddhiyà ñhito upekkhàya parisuddhiyà ñhito, accantapàrisuddhiyà ñhito, akammayatàya, parisuddhiyà ñhito, vimuttattà ñhito, saütusitattà ñhito, khandhapariyante ñhito, dhàtupariyante ñhito, àyatanapariyante ñhito, gatipariyante ñhito, uppattipariyante ñhito, pañisandhipariyante ñhito, bhavapariyante ñhito, saüsàrapariyante ñhito, vaññapariyante ñhito, antime bhave ñhito, antime samussaye ñhito, antimadehadharo arahà. 14. ''Tassàyaü pacchimakoñi5 - carimoyaü samussayo, Jàtimaraõasaüsàro - natthi tassa punabbhavoti 'pàraguü sabbadhammànaü'. Atthi pa¤hena àgamanti: pa¤hena atthikàmhà àgatà, pa¤haü pucchitukàmamha àgatà. Pa¤¤aü sotukàmà àgatamhàti 'evampi 'atthi pa¤hena àgamaü' athavà pa¤hatthikànaü pa¤haü pucchitukàmànaü pa¤haü sotukàmànaü. âgamanaü abhikkamanaü upasaïkamanaü payirupàsanaü atthi, evampi atthi pa¤hena àgamaü, athavà pa¤hàgamo tuyhaü atthi, tvampi pahå, tvamasi alamatto mayà pucchitaü kathetuü vissajjetuü, vahassetaü bhàranti evampi 'atthi pa¤hena àgamaü'. Tenàha so bràhmaõo: ''Yo atãtaü àdisati - (iccàyasmà posàlo) Anejo chinnasaüsayo, Pàraguü sabbadhammànaü Atthi pa¤hena àgama''nti. 14-2 Vibhåtaråpasa¤¤issa1 Sabbakàyappahàyino, Ajjhattaü ca bahiddhà ca Natthi ki¤cãti passato, ¥àõaü sakkànupucchàmi Kathaü neyyo tathàvidho. Vibhåtaråpasa¤¤issàti 'katamà råpasa¤¤à': råpàvacarasamàpattiü samàpannassa và uppannassa và diññhadhammasukhavihàrissa và sa¤¤à sa¤jànanà sa¤jànitattaü ayaü råpasa¤¤à. Vibhåtaråpasa¤¤issàti: catasso aråpasamàpattiyo pañiladdhassa2 råpasa¤¤à vibhåtà honti3 vigatà atikkantà samatikkantà vãtivattàti 'vibhåtaråpasa¤¤issa'. Sabbakàyappahàyinoti sabbo tassa pañisandhiko (råpakàyo) pahãno tadaïgasamatikkamà vikkhambhanappahànena pahãno tassa råpakàyoti 'sabbakàyappahàyino'. Ajjhatta¤ca bahiddhà ca natthi ki¤cãti passatoti: 'natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanasamàpatti, kiükàraõà 'natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanasamàpatti, yaü vi¤¤àõa¤càyatanasamàpattiü sato samàpajjitvà tato vuññhahitvà ta¤¤eva vi¤¤àõaü abhàvoti vibhàvoti antaradhàpeti 'natthi ki¤cã'ti passati. Taükàraõà 'natthi ki¤cãti àki¤ca¤¤àyatanasamàpattãti 'ajjhatta¤ca bahiddhà ca natthi ki¤cãti passato'. 1. Råpaü sa¤¤issa - pana 2. Làbhissa - syà 3. Vibhåtà hoti - pa - vi [BJT Page 354] [\x 354/] ¥àõaü sakkànupucchàmãti 'sakkà'ti sakko bhagavà, sakyakulà pabbajitopi sakko, athavà aóóho mahaddhano dhanavà tipi sakko, tassimàni dhanàni, seyyathãdaü: saddhàdhanaü sãladhanaü hiridhanaü ottappadhanaü sutadhanaü càgadhanaü pa¤¤àdhanaü satipaññhànadhanaü sammappadhànadhanaü iddhipàdadhanaü indriyadhanaü baladhanaü bojjhaïgadhanaü maggadhanaü phaladhanaü nibbànadhananti. Tehi anekavidhehi dhanaratanehi aóóho mahaddhano dhanavàtipi sakko. Athavà pahu visavã alamatto såro vãro vikkanto abhãru acchambhã anutràsã apalàyã pahãnabhayabheravo vigatalomahaüsotipi sakko, '¤àõaü sakkànupucchàmãti tassa ¤àõaü pucchàmi'*[a] kãdisaü kiüsaõñhitaü kiüpakàraü kiüpañibhàgaü icchitabbanti '¤àõaü sakkànupucchàmi. ' Kathaü neyyo tathàvidhoti: kathaü so netabbo vinetabbo anunetabbo pa¤¤àpetabbo nijjhàpetabbo pekkhetabbo pasàdetabbo, kathaü tena uttariü ¤àõaü uppàdetabbaü. Tathàvidhoti tathàvidho tàdiso tassaõñhito tappakàro tappañibhàgo, yo so àki¤ca¤¤àyatanasamàpattilàbhãti 'kathaü neyyo tathàvidho'. Tenàha so bràhmaõo: ''Vibhåtaråpasa¤¤issa Sabbakàyappahàyino, Ajjhatta¤ca bahiddhà ca Natthi ki¤cãti passato, ¥àõaü sakkànupucchàmi Kathaü neyyo tathàvidho''ti. 14-3 Vi¤¤àõaññhitiyo sabbà (posàlàti bhagavà) Abhijànaü tathàgato Tiññhantametaü jànàti Adhimuttaü1 tapparàyanaü2 Vi¤¤àõaññhitiyo sabbàti bhagavà abhisaïkhàravasena catasso vi¤¤àõaññhitiyo jànàti, pañisandhivasena sattavi¤¤àõaññhitiyo jànàti. Kathaü bhagavà abhisaükhàravasena catasso vi¤¤àõaññhitiyo jànàti: vuttaü hetaü bhagavatà: ''råpåpayaü3 và bhikkhave, vi¤¤àõaü tiññhamànaü tiññhati4 råpàrammaõaü råpapatiññhaü nandåpasecanaü vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjati, vedanåpayaü và bhikkhave, vi¤¤àõaü tiññhamànaü tiññhati vedanàrammaõaü vedanàpatiññhaü nandåpasecanaü vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjati, sa¤¤åpayaü và bhikkhave, vi¤¤àõaü tiññhamànaü tiññhati sa¤¤àrammaõaü sa¤¤àpatiññhaü nandåpasecanaü vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjati, saïkhàråpayaü và bhikkhave, vi¤¤àõaü tiññhamànaü tiññhati saïkhàràrammaõaü saïkhàrapatiññhaü nandåpasecanaü vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjatã''ti. [A] evaü bhagavà abhisaïkhàravasena catasso vi¤¤àõaññhitiyo jànàti. 1. Vimuttaü - syà machasaü 2. Taüparàyanaü - sa. 3. Råpåpàya - syà, * Pa¤¤aü pucchàmi sambuddhaü pucchàmã ti - machasaü - adhika pàñho [A] bràhmaõa saüyutta - upayavagga - upayasutta 4. Tiññheyya - machasaü 5. Vedanànupàyaü - pana, vedanåpàya - syà [BJT Page 356] [\x 356/] Kathaü bhagavà pañisandhivasena sattavi¤¤àõaññhitiyo jànàti: vuttaü hetaü bhagavatà: santi bhikkhave, sattà nànattakàyo nànattasa¤¤ino seyyathàpi manussà ekacce ca devà ekacce ca vinipàtikà, ayaü pañhamà vi¤¤àõaññhiti. Santi bhikkhave, sattà nànattakàyà ekattasa¤¤ino seyyathàpi devà brahmakàyikà pañhamàbhinibbattà, ayaü dutiyà vi¤¤àõaññhiti. Santi bhikkhave, sattà ekattakàyà nànattasa¤¤ino seyyathàpi devà àbhassarà, ayaü tatiyà vi¤¤àõaññhiti. Santi bhikkhave, sattà ekattakàyà ekattasa¤¤ino seyyathàpi devà subhakiõhakà, 1 ayaü catutthã2, vi¤¤àõaññhiti. Santi bhikkhave, sattà sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthaügamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà 'ananto àkàso'ti àkàsàna¤càyatanåpagà, ayaü pa¤camã3 vi¤¤àõaññhiti. Santi bhikkhave, sattà sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma 'anantaü vi¤¤àõa'nti vi¤¤àõa¤càyatanåpagà, ayaü chaññhà vi¤¤àõaññhiti. Santi bhikkhave, sattà sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma 'natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanåpagà, ayaü sattamà4 vi¤¤àõaññhiti[a.] Evaü bhagavà pañisandhivasena sattavi¤¤àõaññhitiyo jànàtãti 'vi¤¤àõaññhitiyo sabbà' posàlàti bhagavà'ti taü bràhmaõaü gottena àlapati. Bhagavà'ti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'posàlàti bhagavà. ' Abhijànaü tathàgatoti: 'abhijàna'nti abhijànanto àjànanto vijànanto pañivijànanto pañivijjhanto. Tathàgatoti: vuttaü hetaü bhagavatà: ''atãtaü cepi cunda, hoti abhåtaü atacchaü anatthasaühitaü netaü tathàgato byàkaroti, atãtaü cepi5 cunda, hoti bhåtaü tacchaü anatthasaühitaü tampi tathàgato na byàkaroti, atãtaü cepi cunda, hoti bhåtaü tacchaü atthasaühitaü tatra kàla¤¤å tathàgato hoti tasseva pa¤hassa vyàkaraõàya. Anàgataü cepi cunda, hoti abhåtaü atacchaü anatthasaühitaü netaü tathàgato byàkaroti, anàgataü cepi cunda, hoti bhåtaü tacchaü anatthasaühitaü tampi tathàgato na byàkaroti, anàgataü cepi cunda, hoti bhåtaü tacchaü atthasaühitaü tatra kàla¤¤å tathàgato hoti tasseva pa¤hassa vyàkaraõàya. Paccuppanna¤cepi cunda, hoti abhåtaü atacchaü anatthasaühitaü netaü tathàgato byàkaroti, paccuppanna¤cepi cunda, hoti bhåtaü tacchaü anatthasaühitaü tampi tathàgato na byàkaroti, paccuppanna¤cepi cunda, hoti bhåtaü tacchaü atthasaühitaü tatra kàla¤¤å tathàgato hoti tasseva pa¤hassa vyàkaraõàya. Iti kho cunda, atãtànàgatapaccuppannesu dhammesu tathàgato kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã. Tasmà 'tathàgatoti vuccati. 1. Subhakiõõà - pana, 2. Catutthà - 3. Pa¤camà - syà 4. Sattamã - pana, syà, machasaü 5. Atãtaüceva - pana 6. Taü tathàgato na byàkaroti - pana. [A] sattakaïguttara - avyàkatavagga [BJT Page 358] [\x 358/] Yaü kho cunda, sadevakassa lokassa samàrakassa sabrahmakassa sassamaõabrahmaõiyà pajàya sadevamanussàya diññhaü sutaü mutaü vi¤¤àtaü pattaü pariyesitaü, anuvicaritaü manasà, sabbaü taü tathàgatena abhisambuddhaü, tasmà 'tathàgato'ti vuccati. Ya¤ca kho cunda, rattiü tathàgato anuttaraü sammà sambodhiü abhisambujjhati, ya¤ca rattiü anupàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbàyati, yaü etasmiü antare bhàsati lapati niddisati, sabbaü taü tatheva hoti, no a¤¤athà, tasmà 'tathàgato'ti vuccati. Yathàvàdã cunda, tathàgato tathàkàrã, yathàkàrã tathàvàdã, iti yathàvàdã tathàkàrã yathàkàrã tathàvàdã, tasmà 'tathàgato'ti vuccati. Sadevake cunda, loke samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya tathàgato abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthu daso vasavatti. Tasmà 'tathàgato'ti vuccatã''ti'[a] abhijànaü tathàgato'. Tiññhantametaü jànàtãti: bhagavà idhaññha¤¤eva jànàti kammàbhisaïkhàravasena 'ayaü puggalo kàyassa bhedà parammaraõà, apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjissatã'ti. Bhagavà idhaññha¤¤eva1 jànàti kammàbhisaïkhàravasena ayaü puggalo kàyassa bhedà parammaraõà tiracchànayoniü upapajjissatã'ti. Bhagavà idhaññha¤¤eva jànàti kammàbhisaïkhàravasena 'ayaü puggalo bhedà parammaraõà pettivisayaü2 upapajjissatã'ti. Bhagavà idhaññha¤¤eva jànàti kammàbhisaïkhàravasena 'ayaü puggalo kàyassa bhedà parammaraõà manussesu 'uppajjissatã'ti. Bhagavà idhaññha¤¤eva jànàti kammàbhisaïkhàravasena 'ayaü puggalo supañipanno kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü uppajjissatã'ti. Vuttaü hetaü bhagavatà: 1. Idhattha¤¤eva - machasaü. 2. Pittivisayaü - syà [A.] Dãghanikàya - pàsàdikasutta [BJT Page 360] [\x 360/] ''Idànàhaü sàriputta, ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi: 'tathàyaü puggalo pañipanno tathà ca irãyati ta¤ca maggaü samàråëho, yathà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü uppajjissatã'ti - idha panàhaü sàriputta, ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi: tathàyaü puggalo pañipanno tathà ca irãyati ta¤ca maggaü samàråëho yathà kàyassa bhedà parammaraõà tiracchànayoniü upapajjissatã'ti - idha panàhaü sàriputta, ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi: tathàyaü puggalo pañipanno tathà ca irãyati ta¤ca maggaü samàråëho, yathà kàyassa bhedà parammaraõà pettivisayaü uppajjissatã'ti - idhà panàhaü sàriputta, ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi: tathàyaü puggalo pañipanno tathà ca irãyatã ta¤ca maggaü samàruëho, yathà kàyassa bhedà parammaraõà manussesu uppajjissatã'ti - idha panàhaü sàriputta, ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi: tathàyaü puggalo pañipanno tathà ca irãyati ta¤ca maggaü samàråëho, yathà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjissatã'ti - idha panàhaü sàriputta, ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi: tathàyaü puggalo pañipanno tathà ca irãyati ta¤ca maggaü samàråëho yathà àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharatã''ti[a. ']Tiññhantametaü jànàti'. Adhimuttaü1 tapparàyaõaü'ti: 'adhimutta'nti àki¤ca¤¤àyatane2 adhimuttivimokkhena3 adhimuttaü4, tatràdhimuttaü tadadhimuttaü tadadhipateyyaü5. Athavà bhagavà jànàti: 'ayaü puggalo råpàdhimutto saddàdhimutto gandhàdhimutto rasàdhimutto phoññhabbàdhimutto kulàdhimutto gaõàdhimutto àvàsàdhimutto làbhàdhimutto yasàdhimutto pasaüsàdhimutto sukhàdhimutto cãvaràdhimutto piõóapàtàdhimutto senàsanàdhimutto gilànapaccayabhesajjaparikkhàràdhimutto suttantàdhimutto vinayàdhimutto abhidhammàdhimutto àra¤¤akaïgàdhimutto piõóapàtikaïgàdhimutto paüsukålikaïgàdhimutto sapadànacàrikaïgàdhimutto khalupacchàbhattikaïgàdhimutto nesajjikaïgàdhimutto yathàsantatikaïgàdhimutto pañhamajjhànàdhimutto dutiyajjhànàdhimutto 1. Vimuttiü - pana, syà 2. âki¤ca¤¤àyatanaü - machasaü 3. Dhimuttanti vimokkhena - machasaü 4. Vimuttaü - syà 5. Tadàdhipateyyaü - va-vi-ka - machasaü. [A.] Majjhimanikàya - mahàsãhanàdasutta [BJT Page 362] [\x 362/] Tatiyajjhànàdhimutto catutthajjhànàdhimutto àkàsàna¤càyatanasamàpattàdhimutto1 vi¤¤àõa¤càyatanasamàpattàdhimutto àki¤ca¤¤àyatanasamàpattàdhimutto nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanasamàpattàdhimuttoti adhimuttaü. Tapparàyaõanti: àki¤ca¤¤àyatanamayaü tapparàyaõaü kammaparàyaõaü vipàkaparàyaõaü kammagarukaü pañisandhigarukaü. Athavà bhagavà jànàti: 'ayaü puggalo råpaparàyaõo saddaparàyaõo gandhaparàyaõo rasaparàyaõo phoññhabbaparàyaõo kulaparàyaõo gaõaparàyaõo àvàsaparàyaõo làbhaparàyaõo yasaparàyaõo pasaüsaparàyaõo sukhaparàyaõo cãvaraparàyaõo piõóapàtaparàyaõo senàsanaparàyaõo gilànapaccayabhesajjaparikkhàraparàyaõo suttantaparàyaõo vinayaparàyaõo abhidhammaparàyaõo àra¤¤akaïgaparàyaõo piõóapàtikaïgaparàyaõo paüsukålikaïgaparàyaõo sapadànacàrikaïgaparàyaõo khalupacchàbhattikaïgaparàyaõo nesajjikaïgaparàyaõo yathàsantatikaïgaparàyaõo pañhamajjhànaparàyaõo dutiyajjhànaparàyaõo tatiyajjhànaparàyaõo catutthajjhànaparàyaõo àkàsàna¤càyatanasamàpattiparàyaõo1 vi¤¤àõa¤càyatanasamàpattiparàyaõo àki¤ca¤¤àyatanasamàpattiparàyaõo nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanasamàpattiparàyaõo ti 'adhimuttaü tapparàyaõaü'. Tenàha bhagavà: ''Vi¤¤àõaññhitiyo sabbà (posàloti bhagavà) Abhijànaü tathàgato, Tiññhantametaü jànàti Adhimuttaü tapparàyaõa''nti. 14-4 âki¤ca¤¤àsambhavaü ¤atvà nandisaüyojanaü iti, Evametaü2 abhi¤¤àya tato tattha vipassati, Etaü ¤àõaü tathaü tassa bràhmaõassa vusãmato, âki¤ca¤¤àsambhavaü ¤atvàti 'àki¤ca¤¤àsaübhavo'3 vuccati àki¤ca¤¤àyatanasaüvattaniko kammàbhisaïkhàro, àki¤ca¤¤àyatanasaüvattanikaü kammàbhisaïkhàraü àki¤ca¤¤àsaübhavoti ¤atvà laggananti ¤atvà bandhananti ¤atvà paëibodhoti ¤atvà jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvàti 'àki¤ca¤¤àsambhavaü ¤atvà'. Nandisaüyojanaü itãti 'nandisaüyojanaü' vuccati aråparàgo, aråparàgena taü kammaü laggaü laggitaü paëibuddhaü, aråparàgaü nandisaüyojananti ¤atvà laggananti ¤atvà bandhananti ¤atvà paëibodhoti ¤atvà jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Itãti padasandhi padasaüsaggo padapàripårã akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'itã'ti. 'Nandisaüyojanaü iti'. 1. Samàpannàdhimutto - pana 2. Evamevaü - va-vi-ka. 3. Saühavoti vuccati-va-vi-ka, machasaü [BJT Page 364] [\x 364/] Evametaü abhi¤¤àyàti evaü etaü abhi¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvàti 'evametaü abhi¤¤àya'. Tato tattha vipassatãti 'tatthà'ti àki¤ca¤¤àyatanaü samàpajjitvà tato vuññhahitvà tattha jàte cittacetasike dhamme aniccato vipassati dukkhato vipassati rogato ------------pe------------------nissaraõato vipassati dakkhati oloketi nijjhàyati upaparikkhatãti 'tato tattha vipassati'. Etaü ¤àõaü tathaü tassàti etaü ¤àõaü tacchaü bhåtaü yàthàvaü (aviparãtaü) tassàti 'etaü ¤àõaü tathaü tassa'. Bràhmaõassa vusãmatoti 'bràhmaõo'ti sattannaü dhammànaü bàhitattà Bràhmaõo: sakkàyadiññhi bàhità hoti, vicikicchà bàhità hoti, sãlabbataparàmàso bàhito hoti, ràgo bàhito hoti, doso bàhito hoti, moho bàhito hoti, màno bàhito hoti, bàhitàssa honti pàpakà akusalà dhammà saükilesikà ponobhavikà sadarà dukkhavipàkà àyatiü jàtijaràmaraõãyà. ''Bàhetvà sabbapàpakàni (sahiyàti bhagavà) Vimalo sàdhu samàhito ñhitatto, Saüsàramaticca kevalã so Asito tàdã pavuccate sa brahmà''ti Bràhmaõassa vusãmatoti puthujjanakalyàõakaü upàdàya sattasekhà1 appattassa2 pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya vasanti saüvasanti àvasanti parivasanti, arahà vusitavà katakaraõãyo obhitabhàro anuppattasadattho parikkhãõabhavasaüyojano sammada¤¤à vimutto so vutthavàso ciõõacaraõo gataddho gatadiso gatakoñiko pàlitabrahmacariyo uttamadiññhippatto bhàvitamaggo pahãnakileso pañividdhàkuppo sacchikatanirodho. Dukkhaü tassa pari¤¤àya, samudayo pahãno, maggo bhàvito, nirodho sacchikato abhi¤¤eyyaü abhi¤¤àtaü, pari¤¤eyyaü pari¤¤àtaü, pahàtabbaü pahãnaü, bhàvetabbaü bhàvitaü, sacchikàtabbaü sacchikataü. So ukkhittapaligho saïkiõõaparikho abbåëhesiko niraggalo ariyo pannadhajo pannabhàro visa¤¤utto pa¤caïgavippahãno chaëaïgasamannàgato ekàrakkho caturapasseno panuõõapaccekasacco samavayasaññhesano anàvilasaïkappo passaddhakàyasaükhàro suvimuttacitto suvimuttapa¤¤o kevalã vusitvà uttamapuriso paramapuriso paramappattipatto. So neva àcinàti, na apacinàti, apacinitvà ñhito, neva pajahati, na upàdiyati, pajahitvà ñhito, neva visineti, na ussineti, visinetvà ñhito. Neva dhåpeti, na sandhupeti, vidhupetvà ñhito. Asekhena sãlakkhandhena samannàgatattà ñhito. Asekhena samàdhikkhandhena samannàgato ñhito pa¤¤àkkhandhena samannàgato ñhito vimuttikkhandhena samannàgato ñhito. Vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato ñhito. Saccaü sampañipàdiyitvà ñhito. Ejaü samatikkamitvà ñhito. Kilesaggiü pariyàdiyitvà ñhito. Aparigamanatàya ñhito, kathaü samàdàya ñhito, muttipañisevanatàya ñhito. Mettàya pàrisuddhiyà ñhito, karuõàya parisuddhiyà ñhito muditàya parisuddhiyà ñhito upekkhàya parisuddhiyà ñhito, accantapàrisuddhiyà ñhito, akammayatàya, parisuddhiyà ñhito, vimuttattà ñhito, saütusitattà ñhito, khandhapariyante ñhito, dhàtupariyante ñhito, àyatanapariyante ñhito, gatipariyante ñhito, uppattipariyante ñhito, pañisandhipariyante ñhito, bhavapariyante ñhito, saüsàrapariyante ñhito, vaññapariyante ñhito, antime bhave ñhito, antime samussaye ñhito, antimadehadharo arahà. ''Tassàyaü pacchimakoñi - carimoyaü samussayo, Jàtimaraõasaüsàro - natthi tassa punabbhavo''ti 'Bràhmaõassa vusãmato'. Tenàha bhagavà: ''âki¤ca¤¤àsambhavaü ¤atvà nandisaüyojanaü iti, Evametaü abhi¤¤àya tato tattha vipassati. Etaü ¤àõaü tathaü tassa bràhmaõassa vusãmato''ti. Saha gàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, 2 tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: 'satthà me bhante bhagavà sàvako' hamasmã'ti. Posàla suttaniddeso samatto 1. Sattasekkhà -va-vi-ka - machasaü 2. Apattassa -va-vi-ka [BJT Page 366] [\x 366/] 15. Mogharàja suttaniddeso 15-1 Dvàhaü sakkaü1 apucchissaü (iccàyasmà mogharàjà) Na me byàkàsi cakkhumà, Yàva tatiya¤ca devãsi Byàkarotãti me sutaü, Dvàhaü sakkaü apucchissanti so bràhmaõo dvikkhattuü buddhaü bhagavantaü pa¤haü apucchi, tassa bhagavà pa¤haü puññho na byàkàsi tadantarà2 imassa bràhmaõassa indriyaparipàko bhavissatãti. Sakkanti sakko bhagavà sakyakulà3 pabbajito tipi sakko, athavà aóóho mahaddhano dhanavàtipi sakko, tassimàni dhanàni, seyyathãdaü: saddhàdhanaü sãladhanaü hiridhanaü ottappadhanaü sutadhanaü càgadhanaü pa¤¤àdhanaü satipaññhànadhanaü sammappadhànadhanaü iddhipàdadhanaü indriyadhanaü baladhanaü bojjhaïgadhanaü maggadhanaü phaladhanaü, nibbànadhanaü imehi anekavidhehi dhanaratanehi aóóho mahaddhano dhanavàtipi sakko. Athavà pahå visavã alamatto såro vãro vikkanto abhãru acchamhã anutràsi apalàyã pahãnabhayabheravo vigatalomahaüso tipi sakko. Dvàhaü sakkaü apucchissanti dvàhaü sakkaü apucchissaü ayàcissaü ajjhesissaü pasàdayissanti 'dvàhaü sakkaü apucchissaü'. Iccàyasmà mogharàjà'ti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Mogharàjàti: tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpo. Puõõàko'ti tassa bràhmaõassa gottaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro'ti àyasmà mogharàjàti. Na me byàkàsi cakkhumàti 'na me byàkàsã'ti na me byàkàsi, na àcikkhi, na desesi, na pa¤¤apesi, na paññhapesi, na vivari, na vibhaji, na uttànãakàsi, na pakàsesi. Cakkhumàti bhagavà pa¤cahi (cakkhåhi) cakkhumà, maüsacakkhunàpi cakkhumà, dibbacakkhunàpi cakkhumà, pa¤¤àcakkhunàpi cakkhumà, buddhacakkhunàpi cakkhumà, samantacakkhunàpi cakkhumà. Kathaü bhagavà maüsacakkhunàpi cakkhumà: 'maüsacakkhumhi bhagavato pa¤ca vaõõà saüvijjanti4 nãlo ca vaõõo pãtako ca vaõõo lohitako ca vaõõo kaõho ca vaõõo odàto ca vaõõo. Akkhilomàni ca bhagavato5 yattha ca akkhilomàni patiññhitàni taü nãlaü hoti sunãlaü pàsàdikaü dassaneyyaü ummàpupphasamànaü6, tassa parato pãtakaü hoti supãkatakaü suvaõõavaõõaü pàsàdikaü dassaneyyaü kaõikàrapupphasamànaü, ubhato ca akkhikåñàni7 bhagavato lohitakàni honti 1. Sakka - syà, 2. Cakkhusamanantarà - syà. 3. Sàkyakålà - vi - ka 4. Pa¤cavaõõaü saüvijjati - va - vi - ka 5. 'Akkhilomàni ca bhagavato' - machasaü, natthi 6. Umà pupphasamànaü - machasaü, Ummàrapuppha samànaü - va - vi - ka - syà 7. Akkhi kåpàni - pana [BJT Page 368] [\x 368/] Sulohitakàni pàsàdikàni dassaneyyàni indagopakasamànàni, majjhe kaõhaü hoti sukaõhaü alåkhaü1 siniddhaü pàsàdikaü dassaneyyaü (addàriññhakasamànaü2), tassa parato odàtaü hoti suodàtaü3 setaü paõóaraü pàsàdikaü dassaneyyaü osadhãtàrakasamànaü, tena bhagavà pakatikena maüsacakkhunà attabhàvapariyàpannena purimasucaritakammàbhinibbattena samantà yojanaü passati divà ceva ratti¤ca. Yadàhi caturaïgasamannàgato andhakàro hoti, suriyo ca atthaü gato hoti4 kàëapakkho ca uposatho hoti, tibbo ca vanasaõóo hoti, mahà ca kàëamegho5 abbhuññhito hoti. Evaråpe caturaïgasamannàgate andhakàre samantà yojanaü passati. Kathaü bhagavà dibbena cakkhunàpi cakkhumà: bhagavà dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammupage sante pajànàti, ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà mano duccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü uppannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannàti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammupage satte pajànàti, àkaïkhamàno ca bhagavà ekampi lokadhàtuü passeyya, dvepi lokadhàtuyo, passeyya tissopi lokadhàtuyo passeyya, catassopi lokadhàtuyo passeyya, pa¤capi lokadhàtuyo passeyya, dasapi lokadhàtuyo passeyya, vãsampi lokadhàtuyo passeyya, tiüsampi lokadhàtuyo passeyya, cattàlãsampi lokadhàtuyo passeyya, pa¤¤àsampi lokadhàtuyo passeyya, satampi lokadhàtuyo passeyya, sahassimpi culanikaü lokadhàtuü passeyya, dvisahassimpi majjhimikaü lokadhàtuü passeyya, tisahassampi mahàsahassiü lokadhàtuü6 passeyya, yàvatà7 pana àkaïkheyya tàvatakaü passeyya, evaü parisuddhaü8 bhagavato dibbacakkhu. Evaü bhagavà dibbena cakkhunàpi cakkhumà. 1. âlukà - pana 2. Aëàriññhaka - syà. 3. Odatà suodatà - pana. 4. Atthaü gamiko, hoti - syà. 5. Akàlamegho - syà. 6. Tisahassimpi lokadhàtuü passeyya. Mahàsahassimpi lokadhàtu passeyya - machasaü, 7. Yàvatakaü - machasaü. 8. Evaü visuddhaü - pa - va - vi - ka. [BJT Page 370] [\x 370/] Kathaü bhagavà pa¤¤àcakkhunàpi cakkhumà: bhagavà mahàpa¤¤o puthupa¤¤o hàsapa¤¤o javanapa¤¤o1. Tikkhapa¤¤o nibbedhikapa¤¤o pa¤¤àppabhedakusalo pabhinna¤àõo adhigatapañisambhido2. Catuvesàrajjappatto dasabaladhàrã purisàsabho purisasãho purisanàgo purisàja¤¤o purisadhorayho ananta¤àõo anantatejo anantayaso aóóho mahaddhano dhanavà netà vinetà anunetà pa¤¤àpetà nijjhàpetà pekkhetà pasàdetà. So hi bhagavà anuppannassa maggassa uppàdetà, asa¤jàtassa, maggassa sa¤janetà, anakkhàtassa maggassa akkhàtà, magga¤¤å maggavidå maggakovido maggànugà ca pana etarahi sàvakà viharanti pacchà samannàgatà. So hi bhagavà jànaü jànàti, passaü passati, cakkhubhåto ¤àõabhåto dhammabhåto brahmabhåto vattà pavattà atthassa ninnetà, amatassa dàtà dhammassàmi3 tathàgato, natthi tassa bhagavato a¤¤àtaü adiññhaü aviditaü asacchikataü aphassitaü4 pa¤¤àya, atãtaü anàgataü paccuppannaü5 upàdàya sabbe dhammà sabbàkàrena buddhassa bhagavato ¤àõamukhe àpàthaü àgacchanti. Yaü ki¤ci neyyaü nàma atthi dhammaü jànitabbaü6 attattho và parattho và ubhayattho và diññhadhammiko và attho samparàyiko và attho, uttàno và attho, gambhãro và attho, gåëho và attho, pañicchanno và attho, neyyo và attho, nãto và attho, anavajjo và7 attho, nikkileso và attho, vodàno và attho, paramattho và attho8. Sabbaü taü antobuddha¤àõe parivattati, sabbaü kàyakammaü buddhassa bhagavato ¤àõànuparivatti sabbaü vacãkammaü ¤àõànuparivatti, sabbaü manokammaü ¤àõànuparivatti, 1. Javanapa¤¤o hàsapa¤¤o - machasaü 2. Adhigatapañisamhidappatto - machasaü. 3. Dhammasàmã - syà 4. Apusãtaü - syà 5. Atãtànàgata paccuppannaü - syà, 6. Atthi, jànitabbaü - machasaü, syà. 7. Avirodho attho và - pana. 8. Paramattho và - machasaü, syà. [BJT Page 372] [\x 372/] Atãte buddhassa bhagavato appañihataü ¤àõaü, anàgate appañihataü ¤àõaü, paccuppanne appañihataü ¤àõaü, yàvatakaü neyyaü tàvatakaü ¤àõaü, yàvatakaü ¤àõaü tàvatakaü neyyaü, neyyapariyantikaü ¤àõaü, ¤àõapariyantikaü neyyaü, neyyaü atikkamitvà ¤àõaü nappavattati1. ¥àõaü atikkamitvà neyyapatho natthi, a¤¤ama¤¤apariyantaññhàyino te dhammà, yatà dvinnaü samuggapañalànaü sammà phassitànaü2. Heññhimaü samuggapañalaü uparimaü nàtivattati, uparimaü samuggapañalaü heññhimaü nàtivattati, a¤¤ama¤¤apariyantaññhàyino te3. Evameva buddhassa bhagavato neyya¤ca ¤àõa¤ca a¤¤ama¤¤apariyantaññhàyino. Yàvatakaü neyyaü tàvatakaü ¤àõaü, yàvatakaü ¤àõaü tàvatakaü neyyaü, neyyapariyantikaü ¤àõaü, ¤àõapariyantikaü neyyaü, neyyaü atikkamitvà ¤àõaü nappavattati, ¤àõaü atikkamitvà neyyapatho natthi, a¤¤ama¤¤apariyantaññhàyino te dhammà. Sabbadhammesu buddhassa bhagavato ¤àõaü pavattati, sabbe dhammà buddhassa bhagavato àvajjanapañibaddhà àkaïkhàpañibaddhà4 manasikàrapañibaddhà cittuppàdapañibaddhà sabbasattesu buddhassa bhagavato ¤àõaü pavattati, sabbesaü ca sattànaü bhagavà àsayaü jànàti, anusayaü jànàti, caritaü jànàti, adhimuttaü jànàti, apparajakkhe mahàrajakkhe tikkhindriye mudindriye svàkàre dvàkàre suvi¤¤àpaye duvi¤¤àpaye bhabbàbhabbe satte jànàti. Sadevako loko samàrako sabrahmako sassamaõabràhmaõã pajà sadevamanussà antobuddha¤àõe parivattati. Yathà ye keci macchakacchapà antamaso timitimiïgalaü upàdàya anto mahàsamudde parivattanti. Evameva sadevako loko samàrako sabrahmako5 sassamaõabràhmaõã pajà sadevamanussà anto buddha¤àõe parivattati6. Yathà ye keci pakkhã antamaso garuëaü venateyyaü upàdàya àkàsassa padese parivattanti. Evameva yepi te7. Sàriputtasamà pa¤¤àya samannàgatà, tepi buddha¤àõassa padese parivattanti. Buddha¤àõaü devamanussànaü pa¤¤aü pharitvà abhibhavitvà tiññhati. Yepi te khattiyapaõóità bràhmaõapaõóità gahapatipaõóità samaõapaõóità (nipuõakà) parappavàdà vàlavedhãråpà vobhindantà8 ma¤¤e caranti pa¤¤àgatena9 diññhigatàni. Te pa¤he abhisaïkharitvà abhisaïkharitvà tathàgataü upasaïkamitvà pucchanti gåëhàni ca pañicchannàni ca kathità vissajjitàva10. Te pa¤hà bhagavatà11 honti niddiññhakàraõà. Upakkhittakà ca te bhagavato sampajjanti. Atha kho bhagavàva natthi atirocati yadidaü pa¤¤àyàti. Evaü bhagavà pa¤¤àcakkhunàpi cakkhumà. 1. ¥àõaü na parivattati - pana. 2. Phusitànaü - machasaü, syà. 3. A¤¤ama¤¤apariyantaññhàyino - machasaü. 4. âkaïkhana pañibaddhà. - Pana 5. Samàrako loko sabrahmako loko - machasaü 6. Parivattanti - ma, vi, ka. 7. Yekeci te - pana 8. Te bhindantà - syà, va, vi, ka. 9. Diññhigatena - pana. 10. Kathità vissajjitàva - va, vi, ka, machasaü 11. Bhagavato - va, vi, ka. [BJT Page 374] [\x 374/] Kathaü bhagavà buddhacakkhunàpi cakkhumà: bhagavà buddhacakkhunà lokaü olokento1 addasa satte apparajakkhe mahàrajakkhe tikkhindriye mudindriye svàkàre dvàkàre suvi¤¤àpaye duvi¤¤àpaye appekacce paralokavajjabhayadassàvino2 viharante, appekacce na paralokavajjabhayadassàvino viharante. Seyyathàpi nàma uppaliniyaü và paduminiyaü và puõóarãkiniyaü và appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni udakànuggatàni antonimuggaposãni, appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni samodakaü ñhitàni, 3 appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarikàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni udakà accugamma tiññhanti anupalittàni udakena. Evameva bhagavà buddhacakkhunà lokaü olokento addasa satte apparajakkhe mahàrajakkhe tikkhindriye mudindriye svàkàre dvàkàre suvi¤¤àpaye dåvi¤¤àpaye appekacce paralokavajjabhayadassàvino viharante, appekacce na paralokavajjabhayadassàvino viharante. ''Jànàti bhagavà'' ayaü puggalo ràgacarito ayaü dosacarito ayaü mohacarito, ayaü vitakkacarito ayaü saddhàcarito ayaü ¤àõacaritoti. Ràgacaritassa bhagavà puggalassa asubhakathaü katheti. 4 Dosacaritassa bhagavà puggalassa mettàbhàvanaü àcikkhati, mohacaritaü bhagavà puggalaü5 uddese paripucchàya6 kàlena dhammasavane kàlena dhammasàkacchàya garusaüvàse niveseti, vitakkacaritassa bhagavà puggalassa ànàpànasatiü àcikkhati, saddhàcaritassa bhagavà puggalassa pasàdanãyaü nimittaü àcikkhati buddhasubodhiü dhammasudhammataü saïghasuppañipattiü sãlàni ca attano. ¥àõacaritassa bhagavà puggalassa vipassanànimittaü àcikkhati aniccàkàraü dukkhàkàraü anattàkàraü. 1. Volokento - machasaü. 2. Dassàvine - va, vi, ka. 3. Samodakaü tiññhanti - pa - 4. Asubhaü kathaü - pana 5. Mohacaritassa bhagavà puggalassa - machasaü. 6. Uddesa paripucchàya - pana. [BJT Page 376] [\x 376/] 1. ''Selo yathà pabbatamuddhaniññhito Yathàpi passe janataü samantato, Tathåpamaü dhammamayaü sumedha, Pàsàdamàruyha samantacakkhu Sokàvatiõõaü janatamapetasoko Avekkhassu jàtijaràbhibhåta''nti[a] Evaü bhagavà buddhacakkhunàpi cakkhumà: Kathaü bhagavà samantacakkhunàpi cakkhumà: 'samantacakkhu' vuccati sabba¤¤uta¤àõaü, bhagavà sabba¤¤uta¤àõena1 upeto samupeto upàgato samupàgato uppanno sampanno2 samannàgato. 2. ''Na tassa addiññhamidhatthi ki¤ci Atho avi¤¤àtamajànitabbaü Sabbaü abhi¤¤àsi yadatthi neyyaü Tathàgato tena samantacakkhå''ti[b] Evaü bhagavà samantacakkhunàpi cakkhumàti 'na me byàkàsi cakkhumà. ' Yàvatatiya¤ca devãsi byàkarotãti me sutanti: yàva tatiyaü buddho sahadhammàkaü pa¤haü puññho byàkaroti no saüsàretãti3 evaü mayà uggahãtaü, evaü mayà upadhàritaü, evaü mayà upalakkhitaü. Devãsãti: bhagavà4 devo ceva isi càti devisi. Yathà ràjapabbajità5 vuccanti ràjisayo, bràhmaõapabbajità6 vuccanti bràhmaõisayo, evameva bhagavà devo ceva isi càti devisi. Athavà bhagavà pabbajito tipi isi, mahantaü sãlakkhandhaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahantaü samàdhikkhandhaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahantaü pa¤¤àkkhandhaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahantaü vimuttikkhandhaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahantaü vimutti¤àõadassanakkhandhaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahato tamokàyassa padàëanaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahato vipallàsassa pabhedanaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahato taõhàsallassa abbahanaü7 esi gavesi pariyesã tipi isi, mahato diññhisaïghàñassa viniveñhanaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahato mànaddhajassa papàtanaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahato abhisaükhàrassa våpasamaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahato oghassa nittharaõaü esi gavesi pariyesã tipi isi, 1. Sabba¤¤atena ¤àõena - va, vi, ka. 2. Samuppanno - machasaü. 3. No sampàyatãti - syà. No saüsàdetãti - ka. 4. Bhagavà ceva - machasaü. 5. Ràjà pabbajità - machasaü. 6. Bràhmaõa pabbajità - machasaü. 7. Abbuëhanaü - syà, [A.] Dãghanikàya - mahàpadàna sutta, majjhimanikàya - ariyapariyesanasutta - bodhiràjakumàra sutta, bràhmaõasaüyutta - pañhamavagga, itivuttaka - dutiyavagga. [B.] Pañisambhidàmagga - ¤àõakathà - indriyakathà. [BJT Page 378] [\x 378/] Mahato bhàrassa nikkhepanaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahato saüsàravaññassa upacchedaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahato santàpassa nibbàpanaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahato pariëàhassa pañippassaddhiü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahato dhammadhajassa ussàpanaü esi gavesi pariyesã tipi isi, mahante satipaññhàne mahante sammappadhàne mahante iddhipàde mahantàni indriyàni mahantàni balàni mahante bojjhaïge mahantaü ariyaü aññhaïgikaü maggaü mahantaü paramatthaü amataü nibbànaü esi gavesi pariyesã tipi isi. Mahesakkhehi và sattehi esito gavesito pariyesito kahaü buddho kahaü bhagavà kahaü devadevo kahaü naràsabho tipi isãti yàva tatiya¤ca devãsi byàkarotãti me sutaü. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Dvàhaü sakkaü apucchissaü (iccàyasmà mogharàjà. ) Na me byàkàsi cakkhumà, Yàva tatiya¤ca devãsi Byàkarotãti me suta''nti. 15-2 Ayaü loko paro loko Brahmaloko sadevako, Diññhiü te nàbhijànàti Gotamassa yasassino. Ayaü loko paro lokoti: ''ayaü loko'ti manussaloko, 'paro loko'ti manussalokaü ñhapetvà sabbo paro loko'ti ayaü loko paro loko'. Brahmaloko sadevakoti - sadevako loko samàrako sabrahmako sassamaõabràhmaõã pajà sadevamanussàti 'brahmaloko sadevako. Diññhiü te nàbhijanàtãti - tuyhaü diññhiü khantiü ruciü laddhiü ajjhàsayaü adhippàyaü loko na jànàti: 'ayaü evaüdiññhiko evaükhantiko evaüruciko evaüladdhiko evaüajjhàsayo evaüadhippàyo'ti na jànàti na passati na dakkhati nàdhigacchati na vindati na pañilabhatãti 'diññhiü te nàbhijànà'ti. [BJT Page 380] [\x 380/] Gotamassa yasassinoti: bhagavà yasappattoti yasassã, athavà bhagavà sakkato garukato mànito påjito apacito làbhã cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànantipi yasassãti 'gotamassa yasassino. ' Tenàha so bràhmaõo: ''Ayaü loko paro loko Brahmaloko sadevako, Diññhiü te nàbhijànàti, Gotamassa yasassino''ti. 15-3 Evaü abhikkantadassàviü Atthi pa¤hena àgamaü, Kathaü lokaü avekkhantaü Maccuràjà na passati. Evaü abhikkantadassàvinti: evaü abhikkantadassàviü aggadassàviü seññhadassàviü viseññhadassàviü pàmokkhadassàviü uttamadassàviü paramadassàvinti 'evaü abhikkantadassàviü'. Atthi pa¤hena àgamanti: pa¤hena (atthikamhà) àgatà, pa¤haü pucchitukàmamha àgatà. Pa¤¤aü sotukàmà àgatamhàti 'evampi 'atthi pa¤hena àgamaü' athavà pa¤hatthikànaü pa¤haü pucchitukàmànaü pa¤haü sotukàmànaü. âgamanaü abhikkamanaü upasaïkamanaü payirupàsanaü atthi, evampi atthi pa¤hena àgamaü, athavà pa¤hàgamo tuyhaü atthi, tvampi pahå, tvamasi alamatto mayà pucchitaü kathetuü vissajjetuü, vahassetaü bhàranti evampi 'atthi pa¤hena àgamaü'. Kathaü lokaü avekkhantanti: kathaü lokaü avekkhantaü paccavekkhantaü tulayantaü tãrayantaü vibhàvayantaü vibhåtaü karontanti. 'Kathaü lokaü avekkhantaü'. Maccuràjà na passatãti: maccuràjà na passati na dakkhati nàdhigacchati na vindati na pañilabhatãti 'maccuràjà na passati'. Tenàha so bràhmaõo: ''Evaü abhikkantadassàviü Atthi pa¤hena àgamaü, Kathaü lokaü avekkhantaü Maccuràjà na passatã''ti. 1. Pa¤hena atthiko àgàtomhi - machasaü [BJT Page 382] [\x 382/] 15-4 Su¤¤ato lokaü avekkhassu (Mogharàja) sadà sato, Attànudiññhiü åhacca1 Evaü maccutaro siyà Evaü lokaü avekkhantaü Maccuràjà na passatã Su¤¤ato lokaü avekkhassåti: 'loko'ti - nirayaloko tiracchànaloko pettivisayaloko manussaloko devaloko khandhaloko dhàtuloko àyatanaloko ayaü loko paro loko brahmaloko sadevako. ''A¤¤ataro bhikkhu bhagavantaü etadavoca: 'loko loko'ti bhante vuccati, kittàvatà nu kho bhante lokoti vuccatãti: lujjatãti kho bhikkhu tasmà loko'ti vuccati. Ki¤ca lujjati, cakkhuü kho bhikkhu lujjati, råpà lujjanti, cakkhuvi¤¤àõaü lujjati, cakkhusamphasso lujjati, yampidaü cakkhusamphassapaccayà uppajjati vedayitaü sukhaü và dukkhaü và adukkhamasukhaü và, tampi lujjati, sotaü lujjati, saddà lujjanti - ghànaü lujjati, gandhà lujjanti - jivhà lujjati, rasà lujjanti - kàyo lujjati, phoññhabbà lujjanti - mano lujjati, dhammà lujjanti, manovi¤¤àõaü lujjati, manosamphasso lujjati, yampidaü manosamphassapaccayà uppajjati, vedayitaü sukhaü và dukkhaü và adukkhamasukhaü và tampi lujjati, lujjatãti kho bhikkhu tasmà loko'ti vuccatãti. [A] Su¤¤ato lokaü avekkhassåti: dvãhi kàraõehi su¤¤ato lokaü avekkhati: avasiyapava2ttasallakkhaõavasena và, tucchasaïkhàra3samanupassanàvasena và, kathaü avasiyapavattasallakkhaõavasena su¤¤ato lokaü avekkhati: råpe vaso na labbhati, vedanàya vaso na labbhati, sa¤¤àya vaso na labbhati, saïkhàresu vaso na labbhati, vi¤¤àõe vaso na labbhati. Vuttaü hetaü bhagavatà: råpaü bhikkhave anattà, råpaü ca hidaü bhikkhave attà abhavissa, nayidaü råpaü àbàdhàya saüvatteyya, labbhetha ca råpe evaü råpaü hotu, evaü me råpaü mà ahosã'ti. Yasmà ca kho bhikkhave råpaü anattà, tasmà råpaü àbàdhàya saüvattati4, na ca labbhati råpe evaü me råpaü hotu, evaü me råpaü mà ahosã'ti. Vedanà anattà, vedanà ca hidaü bhikkhave attà abhavissa, nayidaü vedanà àbàdhàya saüvatteyya, 1. Uhacca - va-vi-ka. 2. Avassiyapavatta - syà. 3. Dhàtu saükhàra - va, vi, ka. 4. Saüvattatãti råpe na labbhati - pana [A.] Salàyatana saüyutta - gilànavagga. [BJT Page 384] [\x 384/] Labbhetha ca vedanàya evaü me vedanà hotu, evaü me vedanà mà ahosãti. Yasmà ca kho bhikkhave vedanà anattà, tasmà vedanà àbàdhàya saüvattati. Na ca labbhati vedanàya evaü me vedanà hotu, evaü me vedanà mà ahosã'ti. Sa¤¤à anattà, sa¤¤à ca hidaü, bhikkhave attà abhavissa, nayidaü sa¤¤à àbàdhà saüvatteyya. Labbhetha ca sa¤¤àya evaü me sa¤¤à hotu, evaü me sa¤¤à mà ahosã'ti, yasmà ca kho bhikkhave sa¤¤à anattà, tasmà sa¤¤à àbàdhàya saüvattati, na ca labbhati1 sa¤¤àya evaü me sa¤¤à hotu, evaü me sa¤¤à mà ahosã'ti. Saïkhàrà anattà, saïkhàrà ca hidaü bhikkhave attà abhavissaüsu nayidaü saïkhàrà àbàdhàya saüvatteyyuü, labbhetha ca saükhàresu evaü me saïkhàrà hontu, evaü me saükhàrà mà ahesunti. Yasmà ca kho bhikkhave saïkhàrà anattà, tasmà saïkhàrà àbàdhàya saüvattanti, na ca labbhati saïkhàresu evaü me saïkhàrà hontu, evaü me saïkhàrà ahesunti. Vi¤¤àõaü anattà, vi¤¤àõaü ca hidaü bhikkhave attà abhavissa, nayidaü vi¤¤àõaü àbàdhàya saüvatteyya, labbhetha ca vi¤¤àõe evaü me vi¤¤àõaü hotu, evaü me vi¤¤àõaü mà ahosãti. Yasmà ca kho bhikkhave vi¤¤àõaü anattà, tasmà vi¤¤àõaü àbàdhàya saüvattati, na ca labbhati vi¤¤àõe evaü me vi¤¤àõaü hotu, evaü me vi¤¤àõaü mà ahosãti. * Kathaü tucchasaïkhàrasamanupassanàvasena su¤¤ato lokaü avekkhati: råpe sàro na labbhati, vedanàya sàro na labbhati, sa¤¤àya sàro na labbhati, saükhàresu sàro na labbhati, vi¤¤àõe sàro na labbhati. Råpaü asàraü2 nissàraü sàràpagataü niccasàrasàrena và sukhasàrasàrena và attasàrasàrena và, niccena và dhuvena và sassatena và avipariõàmadhammena và. Vedanà asàrà3 nissàrà sàràpagatà - sa¤¤à asàrà nissàrà sàràpagatà - saükhàrà asàrà nissàrà sàràpagatà - vi¤¤àõaü asàraü nissàraü sàràpagataü niccasàrasàrena và sukhasàrasàrena và attasàrasàrena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và. 1. Nava labbhanti - machasaü 2. Assàraü - machasaü, syà. 3. Assàrà - machasaü, syà. *. Maramma - syàmakkharapotthakesu ''nàyaü bhikkhave kàyo'' iccàdikaü saüyutta nikàye suttantaü ettha pakkhittaü taü pana parato yujjati. [BJT Page 386] [\x 386/] Yathà pana naëo asàro1 nissàro sàràpagato, yathà eraõóo asàro nissàro sàràpagato, yathà udumbaro asàro nissàro sàràpagato, yathà setavaccho2 asàro nissàro sàràpagato, yathà pàribhaddako3 asàro nissàro sàràpagato, yathà pheõapiõóo4 asàro nissàro sàràpagato, yathà udakabubbuëakaü5 asàraü nissàraü sàràpagataü, yathà marãci asàrà nissàrà sàràpagatà, yathà kadalikkhandho6 asàro nissàro sàràpagato, yathà màyà asàrà nissàrà sàràpagatà. Evameva råpaü asàraü nissàraü sàràpagataü, niccasàrasàrena và sukhasàrasàrena và attasàrasàrena và, niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và. Vedanà asàrà nissàrà sàràpagatà niccasàrasàrena và sukhasàrasàrena và Attasàrasàrena và, niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và. Sa¤¤à asàrà nissàrà sàràpagatà niccasàrasàrena và sukhasàrasàrena và attasàrasàrena và, niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và. Saükhàrà asàrà nissàrà sàràpagatà niccasàrasàrena và sukhasàrasàrena và attasàrasàrena và, niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và. Vi¤¤àõaü asàraü nissàraü sàràpagataü niccasàrasàrena và sukhasàrasàrena và attasàrasàrena và, niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và. Evaü tucchasaïkhàrasamanupassanàvasena su¤¤ato lokaü avekkhati. Imehi dvãhi kàraõehi su¤¤ato lokaü avekkhati. Api ca chahàkàrebhi su¤¤ato lokaü avekkhati: cakkhuü su¤¤aü attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, sotaü su¤¤aü attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, ghànaü su¤¤aü attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, jivhà su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, kàyo su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, mano su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, råpà su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, saddà su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, gandhà su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, rasà su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, phoññhabbà su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, dhammà su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, cakkhuvi¤¤àõaü su¤¤aü attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, mano vi¤¤àõaü su¤¤aü attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, cakkhusamphasso su¤¤o attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, manosamphasso su¤¤o attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, råpasa¤¤à su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, dhammasa¤¤à su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, råpasaücetanà su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, dhammasaücetanà su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, råpataõhà su¤¤à attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, råpavitakko su¤¤o attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, råpavicàro su¤¤o attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và, dhammavicàro su¤¤o attena và attaniyena và niccena và dhuvena và sassatena và aviparinàmadhammena và. Evaü chahàkàrehi su¤¤ato lokaü avekkhati. 1. Assàro - machasaü, syà 2. Setagaccho - machasaü, syà, 3. Pàlibhaddako - machasaü, syà. 4. Yathà ca pheõupiõóo, syà. 5. Yathà ca pubbulakaü - syà. 6. Yathà ca kaddalikkhandho - syà. [BJT Page 388] [\x 388/] Api ca dasahàkàrehi su¤¤ato lokaü avekkhati: råpaü rittato tucchato su¤¤ato anattato asàrakato vadhakato vibhavato aghamålato sàsavato saïkhatato. Vedanaü rittato tucchato su¤¤ato anattato asàrakato vadhakato vibhavato aghamålato sàsavato saïkhatato. Sa¤¤aü rittato tucchato su¤¤ato anattato asàrakato vadhakato vibhavato aghamålato sàsavato saïkhatato. Saïkhàre rittato tucchato su¤¤ato anattato asàrakato vadhakato vibhavato aghamålato sàsavato saïkhatato. Vi¤¤àõaü rittato tucchato su¤¤ato anattato asàrakato vadhakato vibhavato aghamålato sàsavato saïkhatato. Cutiü rittato tucchato su¤¤ato anattato asàrakato vadhakato vibhavato aghamålato sàsavato saïkhatato. Uppattiü rittato tucchato su¤¤ato anattato asàrakato vadhakato vibhavato aghamålato sàsavato saïkhatato. Pañisandhiü rittato tucchato su¤¤ato anattato asàrakato vadhakato vibhavato aghamålato sàsavato saïkhatato. Bhavaü rittato tucchato su¤¤ato anattato asàrakato vadhakato vibhavato aghamålato sàsavato saïkhatato. Saüsàravaññaü rittato tucchato su¤¤ato anattato asàrakato vadhakato vibhavato aghamålato sàsavato saïkhatato. Evaü dasahàkàrehi su¤¤ato lokaü avekkhati. Api ca dvàdasahàkàrehi su¤¤ato lokaü avekkhati: råpaü na satto na jãvo na naro na mànavo na itthi na puriso na attà na attaniyaü. Nàhaü na mama na koci na kassaci. Vedanà na satto na jãvo na naro na mànavo na itthi na puriso na attà na attaniyaü. Nàhaü na mama na koci na kassaci. Sa¤¤à na satto na jãvo na naro na mànavo na itthi na puriso na attà na attaniyaü. Nàhaü na mama na koci na kassaci. Saïkhàrà na satto na jãvo na naro na mànavo na itthi na puriso na attà na attaniyaü. Nàhaü na mama na koci na kassaci. Vi¤¤àõaü na satto na jãvo na naro na mànavo na itthi na puriso na attà na attaniyaü. Nàhaü na mama na koci na kassaci. Evaü dvàdasahàkàrehi su¤¤ato lokaü avekkhati. Vuttaü hetaü bhagavatà: ''Nàyaü bhikkhave, kàyo tumhàkaü, napi a¤¤esaü, puràõamidaü bhikkhave, kammaü abhisaïkhataü abhisa¤cetayitaü vedaniyaü daññhabbaü tatra1 bhikkhave sutavà ariyasàvako pañiccasamuppàdaü yeva sàdhukaü yoniso manasikaroti: 'iti imasmiü sati idaü hoti, imassuppàdà idaü uppajjati, imasmiü asati idaü na hoti, imassa nirodhà idaü nirujjhati, yadidaü avijjàpaccayà saükhàrà, saïkhàrapaccayà vi¤¤àõaü -pe-------evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa samudayo hoti. Avijjàya tveva asesaviràganirodhà saükhàranirodho saükhàranirodhà vi¤¤àõanirodho -pe---------------- Evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa nirodho hotã''ti[a.] Evampi su¤¤ato lokaü avekkhati vuttaü hetaü bhagavatà ''yaü bhikkhave na tumhàkaü taü pajahatha, taü vo pahãnaü dãgharattaü hitàya sukhàya bhavissati. Ki¤ca bhikkhave na tumhàkaü råpaü bhikkhave na tumhàkaü, taü pajahatha. Taü vo pahãnaü dãgharattaü hitàya sukhàya bhavissati. Vedanà bhikkhave na tumhàkaü taü pajahatha. 1. Tatra kho - machasaü [A] saüyutta nikàya - kaëàrakhattiya vagga [BJT Page 390] [\x 390/] Sà vo pahãnà dãgharattaü hitàya sukhàya bhavissati. Sa¤¤à bhikkhave na tumhàkaü taü pajahatha, sà vo pahãnà dãgharattaü hitàya sukhàya bhavissati. Saükhàrà bhikkhave na tumhàkaü te pajahatha te vo pahãnà dãgharattaü hitàya sukhàya bhavissanti. Vi¤¤àõaü bhikkhave na tumhàkaü taü pajahatha, taü vo pahãnaü dãgharattaü hitàya sukhàya bhavissati. Taü kiü ma¤¤atha1 bhikkhave yaü imasmiü jetavane tiõakaññhasàkhàpalàsaü taü jano hareyya và daheyya và yathàpaccayaü và kareyya, api nu tumhàkaü evamassa, amhe jano harati và dahati và yathàpaccayaü và karotãti? Ne hetaü bhante, taü kissa hetu: na hi no etaü2 bhante, attà và attaniyaü và'ti. Evameva kho bhikkhave yaü na tumhàkaü taü pajahatha, taü vo pahãnaü dãgharattaü hitàya sukhàya bhavissati. Ki¤ca bhikkhave na tumhàkaü: råpaü bhikkhave na tumhàkaü taü pajahatha, taü vo pahãnaü dãgharattaü hitàya sukhàya bhavissati. 3 Vedanà bhikkhave na tumhàkaü taü pajahatha, taü vo pahãnaü dãgharattaü hitàya sukhàya bhavissati. Sa¤¤à bhikkhave na tumhàkaü taü pajahatha, taü vo pahãnaü dãgharattaü hitàya sukhàya bhavissati. Saïkhàrà bhikkhave na tumhàkaü taü pajahatha, taü vo pahãnaü dãgharattaü hitàya sukhàya bhavissati. Vi¤¤àõaü råpaü bhikkhave na tumhàkaü taü pajahatha, taü vo pahãnaü dãgharattaü hitàya sukhàya bhavissatã''ti, evampi su¤¤ato lokaü avekkhati. âyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: ''su¤¤o loko su¤¤o lokoti bhante vuccati, kittàvatà nu kho bhante su¤¤o lokoti vuccatãti? Yasmà ca kho ànanda, su¤¤aü attena và attaniyena và, tasmà su¤¤o lokoti vuccati. Ki¤cànanda su¤¤aü attena và attaniyena và: cakkhuü kho ànanda su¤¤aü attena và attaniyena và, råpà su¤¤à - cakkhuvi¤¤àõaü su¤¤à, cakkhusamphasso su¤¤o - yampidaü cakkhusamphassapaccayà uppajjati vedayitaü sukhaü và dukkhaü và adukkhamasukhaü và, tampi su¤¤aü attena và attaniyena và. Sotaü su¤¤aü - saddà su¤¤à - ghànaü su¤¤aü - gandhà su¤¤à - jivhà su¤¤à - rasà su¤¤à - kàyo su¤¤o - phoññhabbà su¤¤à - 1. Seyyathàpi - machasaü 2. Evaü - pa, va, vi, ka 3. Patthaye - syà [BJT Page 392] [\x 392/] Mano su¤¤o - dhammà su¤¤à - manosamphasso su¤¤o - yampidaü manosamphassapaccayà uppajjati vedayitaü sukhaü và dukkhaü và adukkhamasukhaü và tampi su¤¤aü attena và attaniyena và, yasmà ca kho ànanda su¤¤aü attena và attaniyena và, tasmà 'su¤¤o loko'ti vuccatã ti. [A] Evampi su¤¤ato lokaü avekkhati. Bhàsitampi hetaü: ''Suddhaü dhammasamuppàdaü suddhaü saïkhàrasantatiü, Passantassa yathàbhåtaü na bhayaü hoti gàmaõi. Tiõakaññhasamaü lokaü yadà pa¤¤àya passati, Nतaü patthayate4 kiüci a¤¤atra appañisandhiyà''ti. [B] Evampi su¤¤ato lokaü avekkhati. Vuttaü hetaü bhagavatà: ''evameva kho bhikkhave, bhikkhu råpaü samannesati yàvatà råpassa gati. Vedanaü samannesati yàvatà vedanàya gati. Sa¤¤aü samannesati yàvatà sa¤¤àya gati. Saïkhàre samannesati yàvatà saükhàrànaü gati. Vi¤¤àõaü samannesati yàvatà vi¤¤àõassa gati, yampissa hoti ahanti và mamanti và asmãti và, tampi tassa na hotã''ti. [C] evampi su¤¤ato lokaü avekkhati. Su¤¤ato lokaü avekkhassåti: su¤¤ato lokaü avekkhassu paccavekkhassu dakkhassu tulehi tirehi vibhàvehi vibhåtaü karohãti 'su¤¤ato lokaü avekkhassu'. Mogharàja sadà satoti 'mogharàjà'ti bhagavà taü bràhmaõaü àlapati. Sadàti sabbakàlaü -pe------------------pacchime vayo khandhe. Satoti - catåhi kàraõehi sato: kàye kàyànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato vedanàsu vedanànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, citte cittànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato, dhammesu dhammànupassanàsatipaññhànaü bhàvento sato aparehipi catåhi kàraõehi sato: asati parivajjanàya sato: satikaraõãyàna¤ca dhammànaü katattà sato: satipañipakkhànaü dhammànaü hatattà sato: satinimittànaü dhammànaü asammuññhattà sato. Aparehipi catåhi kàraõehi sato: satiyà samannàgatattà sato: satiyà vasitattà sato: satiyà pàgu¤¤atàya sato: satiyà apaccoropanatàya sato. Aparehipi catåhi kàraõehi sato: satattà sato: santattà sato: samitattà sato: santadhammasamannàgatattà sato. Buddhànussatiyà sato: dhammànussatiyà sato: saïghànussatiyà sato: sãlànussatiyà sato: càgànussatiyà sato: devatànussatiyà sato: ànàpànasatiyà sato: maraõànussatiyà sato: kàyagatàsatiyà sato: upasamànussatiyà satoti. Yà sati anussati pañissati sati saraõatà dhàraõatà apilàpanatà asammussanatà sati satindriyaü satibalaü sammàsati satisambojjhaïgo ekàyanamaggo, ayaü vuccati sati. Iminà sati upeto hoti samupeto upagato samupagato uppanno samuppanno samannàgato. So vuccati sato'ti 'mogharàja sadà sato'. 4. Patthaye - syà. [A] khandhasaüyutta - na tumhàkavagga. [A.] Saüyutta nikàya - channavagga [B.] Adhimutta theragàthà [C.] Saüyutta nikàya àsãvisavagga [BJT Page 394] [\x 394/] Attànudiññhiü åhaccàti - 'attànudiññhi' vuccati vãsativatthukà sakkàyadiññhi. ''Idha assutavà puthujjano ariyànaü adassàvã ariyadhammassa akovido ariyadhamme avinãto sappurisànaü adassàvã sappurisadhammassa akovido sappurisadhamme avinãto 'råpaü attano samanupassati, råpavantaü và attànaü, attani và råpaü, råpasmiü và attànaü, vedanaü attano samanupassati, vedanàvantaü và attànaü, attani và vedanaü, vedanasmiü và attànaü, sa¤¤aü attano samanupassati, sa¤¤àvantaü và attànaü, attani và sa¤¤aü, sa¤¤asmiü và attànaü, saükhàre attano samanupassati, saükhàravantaü và attànaü, attani và saükhàre, saükhàrasmiü và attànaü, vi¤¤àõaü attato samanupassati, vi¤¤àõavantaü và attànaü, attani và vi¤¤àõaü, vi¤¤àõasmiü và attànaü, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü, diññhikantàro diññhivisåkàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü, gàho patiññhàho1. Abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvakasmiü yàthàvakanti gàho yàvatà dvàsaññhi diññhigatàni[a. ''] Ayaü attànudiññhi. Attànudiññhiü åhaccàti attànudiññhiü åhacca samåhacca uddharitvà samuddharitvà uppàñayitvà samuppàñayitvà pajahetvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvàti2 'attànudiññhiü åhacca'. Evaü maccutaro siyàti: evaü maccupi tareyyàsi, jaràpi tareyyàsi, maraõampi tareyyàsi uttareyyàsi patareyyàsi samatikkameyyàsi vãtivatteyyàsãti 'evaü maccutaro siyà. ' Evaü lokaü avekkhantanti: evaü lokaü avekkhantaü paccavekkhantaü tulayantaü tãrayantaü vibhàvayantaü vibhåtaü karontanti 'evaü lokaü avekkhantaü. ' Maccuràjà na passatãti: maccupi maccuràjà màropi maccuràjà maraõampi maccuràjà. Na passatãti - maccuràjà na passati na dakkhati nàdhigacchati na vindati na pañilabhati. Vuttaü hetaü bhagavatà: ''seyyathàpi bhikkhave àra¤¤ako migo ara¤¤e pavane ca màno vissattho gacchati vissattho tiññhati, vissattho nisãdati, vissattho seyyaü kappeti taü kissa hetu: anàpàthagato bhikkhave, luddassa. Evameva kho bhikkhave, bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu andhamakàsi màraü, apadaü vadhitvà màracakkhuü adassanaü gato pàpimato. 1. Pañiggàho - ma. Cha. Saü 2. Anabhàvaü gamitvàti-pa-va-vi-ka [A] vibhaïga [BJT Page 396] [\x 396/] Punacaparaü bhikkhave bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati, tatiyaü jhànaü upasampajja viharati, catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu andhamakàsi màraü, apadaü vadhitvà màracakkhuü adassanaü gato pàpimato. Punacaparaü bhikkhave bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthaïgamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà ananto àkàsoti àkàsàna¤càyatanaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu andhamakàsi màraü, apadaü vadhitvà màracakkhuü adassanaü gato pàpimato. Punacaparaü bhikkhave bhikkhu àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma anattaü vi¤¤àõanti vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja viharati, sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma natthi ki¤cãti àki¤ca¤¤àyatanaü upasampajja viharati, sabbaso àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü upasampajja viharati, sabbaso nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü samatikkamma sa¤¤àvedayitanirodhaü upasampajja viharati, pa¤¤àya cassa disvà àsavà parikkhãõà honti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu andhamakàsi màraü, apadaü vadhitvà màracakkhuü adassanaü gato pàpimato. Tiõõo loke visattikaü so vissattho gacchati, vissattho tiññhati: vissattho nisãdati, vissattho seyyaü kappeti, taü kissa hetu, anàpàthagato bhikkhu pàpimatoti[a ']maccuràjà na passatã'ti. Tenàha bhagavà: Su¤¤ato lokaü avekkhassu Mogharàjà sadà sato, Attànudiññhiü åhacca Evaü maccutaro siyà, Evaü lokaü avekkhantaü, Maccuràjà na passatãti. Saha gàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, 2 tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: 'satthà me bhante bhagavà sàvako' hamasmã'ti. Mogharàja suttaniddeso samatto. [A] majjhima nikàya - nivàsasutta. [BJT Page 398] [\x 398/] 16. Piïgiya suttaniddeso 16-1 Jiõõohamasmi abalo vivaõõo (iccàyasmà piïgiyo) Nettà na suddhà savanaü na phàsu, Màhaü nassaü momuho antaràva1 âcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤aü Jàtijaràya idha vippahànaü. Jiõõohamasmi abalo vivaõõoti: 'jiõõohamasmãti - jiõõo vuddho mahallako addhagato vayo anuppatto vãsaüvassasatiko jàtiyà abaloti abalo dubbalo appabalo appathàmo. 2 Vivaõõoti vãtavaõõo vigatavaõõo vigacchitavaõõo. Yà sà purimà subhà vaõõanibhà sà antarahità àdãnavo pàtubhåtoti 'jiõõohamasmi abalo vivaõõo. ' Iccàyasmà piïgiyo'ti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Piïgiyoti: tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpo. Puõõàko'ti tassa bràhmaõassa gottaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro'ti àyasmà piïgiyo. Nettà na suddhà savanaü na phàsåti: nettà asuddhà avisuddhà aparisuddhà avodàtà. No tathà cakkhunà råpe passàmãti nettà na suddhà. Savanaü na phàsåti - sotà asuddhà avisuddhà aparisuddhà avodàtà. No tathà sotena saddaü suõàmãti nettà na suddhà savanaü na phàsu. Màhaü nassaü momuho antarà vàti: 'màhaü nassanti - màhaü nassaü màhaü vinassaü màhaü panassaü. Momuhoti - momuho3 (mohamåëho) avidvà avijjàgato a¤¤àõã avibhàvã duppa¤¤o. Antarà vàti - tuyhaü dhammaü diññhiü pañipadaü maggaü ana¤¤àya anadhigantvà aviditvà apañilabhitvà aphassayitvà asacchikaritvà antaràyeva kàlaü kareyyanti 'màhaü nassaü momuho antarà va'. 1. Antaràya, - syà, pana 2. Jàtiyà abalo dubbalo - va, cha, ka 3. Mohamuho - machasaü [BJT Page 400] [\x 400/] âcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤anti: 'dhamma'nti - àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü, cattàro satipaññhàne cattàro sammappadhàne cattàro iddhipàde, pa¤cindriyàni pa¤ca balàni satta bojjhaïge ariyaü aññhaïgikaü maggaü nibbàna¤ca nibbànagàmini¤ca pañipadaü àcikkha, desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti 'àcikkha dhammaü'. Yamahaü vija¤¤anti yamahaü jàneyyaü àjàneyyaü vijàneyyaü pañivijàneyyaü pañivijjheyyaü adhigaccheyyaü phasseyyaü1 sacchikareyyanti 'àcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤aü'. Jàtijaràya idha vippahànanti idheva jàtijaràmaraõassa pahànaü våpasamaü pañinissaggaü pañippassaddhiü amataü nibbànanti 'jàtijaràya idha vippahànaü'. Tenàha so bràhmaõe: ''Jiõõohamasmi abalo vivaõõo (iccàyasmà piïgiyo) Nettà na suddà savanaü na phàsu Màhaü nassaü momuho antarà va âcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤aü Jàtijaràya idha vippahàna''nti 16-2 Disvàna råpesu viha¤¤amàne (piïgiyàti bhagavà) Ruppanti råpesu janà pamuttà, Tasmà tuvaü piïgiya appamatto Jahassu råpaü apunabbhavàya. Disvàna råpesu viha¤¤amàneti: 'råpa'nti - cattàro ca mahàbhåtà catunna¤ca mahàbhåtànaü upàdàya råpaü. Sattà råpahetu råpapaccayà råpakàraõà ha¤¤anti viha¤¤anti upaha¤¤anti upaghàtãyanti2 råpe sati vividhà kammakàraõà kàrenti. 3 Kasàhipi tàëenti vettehipi tàëenti addhadaõóakehipi tàëenti, hatthampi chindanti, pàdampi chindanti, hatthapàdampi chindanti, kaõõampi chindanti, 1. Passeyyaü - va, vi, ka 2. Upasàtayanti - syà. 3. Vividhakammakàraõa [BJT Page 402] [\x 402/] Nàsampi chindanti, kaõõanàsampi chindanti, bilaïgathàlikampi karonti, saïkhamuõóikampi karonti ràhumukhampi karonti, jotimàlikampi karonti hatthapajjotikampi karonti, erakavattikampi karonti, cãrakavàsikampi karonti, eõeyyakampi karonti balisamaüsikampi karonti, kahàpaõàkampã1 karonti, khàràpatacchikampi karonti, paëighaparivattikampi karonti paëàlapiññhi2kampi karonti, tattenapi telena osi¤canti, sunakhehipi khàdàpenti. Jãvantampi såle uttàsenti, asinàpi sãsaü chindanti. Evaü sattà råpahetu råpapaccayà råpakàraõà ha¤¤anti viha¤¤anti upaha¤¤anti upaghàtãyanti3. Evaü ha¤¤amàne viha¤¤amàne upaha¤¤amàne upaghàtãyamàne disvà passitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvàti 'disvàna råpesu viha¤¤amàne'. Piïgiyàti - bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati, bhagavàti gàravàdhivacanametaü: apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'piïgiyàti bhagavà. ' Ruppanti råpesu janà pamattàti: 'ruppantã'ti ruppanti kuppanti pãëayanti4 ghaññayanti5 byàdhikà domanassità honti cakkhurogena ruppanti, kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, sotarogena ruppanti, kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, kàyarogena ruppanti, kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassena ruppanti, kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità hontãti ruppanti råpesu. Athavà cakkhusmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne6 vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti. Sotasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, ghànasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, jivhàya hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, kàyasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, råpasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, saddasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, gandhasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, rasasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, phoññhabbasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, kulasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, gaõasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, àvàsasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, làbhasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, yasasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, pasaüsàya hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, sukhasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, cãvarasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, piõóapàtasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, senàsanasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità honti, gilànapaccayabhesajjaparikkhàrasmiü hãyamàne hàyamàne parihàyamàne vemàne vigacchamàne antaradhàyamàne ruppanti kuppanti pãëayanti ghaññayanti byàdhinà domanassità hontãti evampi 'ruppanti råpesu'. Janàti khattiyà ca bràhmaõà ca vessà ca suddà ca gahaññhà ca pabbajità ca devà ca manussà ca. Pamattàti. Pamàdo vattabbo: kàyaduccaritena và vacãduccaritena và manoduccaritena và pa¤casu kàmaguõesu cittassa vossaggo7 vossaggànuppadànaü kusalànaü và dhammànaü bhàvanàya asakkaccakiriyatà asàtaccakiriyatà anavaññhitakiriyatà8 olãnavuttità nikkhittachandatà nikkhittadhuratà anàsevanà abhàvanà abahulãkammaü anadhiññhànaü ananuyogo pamàdo. [A] yo evaråpo pamàdo pamajjanà pamajjitattaü ayaü vuccati pamàdo''. Iminà pamàdena samannàgatà janà pamattàti 'ruppanti råpesu janà pamattà'. 1. Kahàpaõikampi - machasaü 2. Paëàlapãñhakampi - machasaü 3. Upasàñiyanti - va, vi, ka 4. Pãëiyanti - va-vi-ka, syà 5. Saññiyanti - va, vi, ka 6. Vihàyamàne - va, vi, ka 7. Vosaggo machasaü 8. Anaññhita kiriyatà - machasaü Anavaññhita kàriyà - va, vi, ka [A] vibhaïga - khuddakavatthu vibhaïga [BJT Page 404] [\x 404/] Tasmà tuvaü piïgiya appamattoti: 'tasmà'ti - tasmà taükàraõà taühetu tappaccayà taünidànà evaü àdãnavaü sampassamàno råpesåti tasmà tuvaü piïgiya. Appamattoti sakkaccakàrã sàtaccakàrã aññhitakàrã anolãnavuttiko anikkhittachando anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và sãlakkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và sãlakkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và samàdhikkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và samàdhikkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và pa¤¤àkkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và pa¤¤àkkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và vimuttikkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và vimuttikkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và vimutti¤àõadassanakkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và vimutti¤àõadassanakkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü apari¤¤àtaü và dukkhaü parijàneyyaü, appahãne và kilese pajaheyyaü, abhàvitaü và maggaü bhàveyyaü, asacchikataü và nirodhaü sacchikareyyanti' yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesåti 'tasmà tuvaü piïgiya appamatto'. Jahassu råpaü apunabbhavàyàti: 'råpa'nti: cattàro mahàbhåtà catunna¤ca mahàbhåtànaü upàdàya råpaü, jahassu råpanti - jahassu råpaü, pajahassu råpaü, vinodehi råpaü, byantãkarohi råpaü, anabhàvaü gamehi råpaü. Apunabbhavàyàti yathà te råpaü idheva nirujjheyya puna pañisandhiko bhavo na nibbatteyya kàmadhàtuyà cà råpadhàtuyà và aråpadhàtuyà và kàmabhave và råpabhave và aråpabhave và sa¤¤à bhave và asa¤¤àbhave và nevasa¤¤ànàsa¤¤àbhave và ekavokàrabhave và catuvokàrabhave và pa¤cavokàrabhave và punagatiyà và upapattiyà và pañisandhiyà bhave và saüsàre và vaññe và janeyya na nibbatteyya nàbhinibbatteyya, idheva nirujjheyya, våpasameyya atthaü gaccheyya pañippassambheyyàti 'jahassu råpaü apunabbhavàya. ' Tenàha bhagavà: ''Disvàna råpesu viha¤¤amàne (piïgiyàti bhagavà) Ruppanti råpesu janà pamattà, Tasmà tuvaü piïgiya appamatto Jahassu råpaü apunabbhavàyà'ti. 16-3 ''Disà catasso vidisà catasso Uddhaü adho dasadisà imàyo, Na tuyhaü adiññhaü asutà1mutaü và Atho avi¤¤àtaü ki¤ca2namatthi loke âcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤aü Jàtijaràya3 idha vippahànaü. Disà catasso vidisà catasso uddhaü adho dasadisà imàyoti dasadisà, Na tuyhaü adiññhaü asutàmutaü và atho avi¤¤àtaü ki¤canamatthi loke ti tuyhaü adiññhaü asutaü amutaü avi¤¤àtaü ki¤ci attattho và parattho và ubhayattho và diññhadhammiko và attho samparàyiko và attho uttàno và attho gambhãro và attho gåëho và attho pañicchanno và attho neyyo và attho nãto và attho anavajjo và attho nikkileso và attho vodàno và attho paramattho và attho4 natthi, na santi na saüvijjati nåpalabbhatãti 'na tuyhaü adiññhaü asutàmutaü và atho avi¤¤àtaü ki¤canamatthi loke. ' 1. Assutaü amutaü - machasaü Asutaü mutaü và - su 2. Ki¤ci namatthi - machasaü, syà - ki¤canaü atthi - su 3. Jàtijajaràya - syà 4. Paramattho và - machasaü syà [BJT Page 406] [\x 406/] âcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤anti: 'dhamma'nti - àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü, cattàro satipaññhàne cattàro sammappadhàne cattàro iddhipàde, pa¤cindriyàni pa¤ca balàni satta bojjhaïge ariyaü aññhaïgikaü maggaü nibbàna¤ca nibbànagàmini¤ca pañipadaü àcikkha, desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehi. Yamahaü vija¤¤anti yamahaü jàneyyaü àjàneyyaü Vijàneyyaü pañivijàneyyaü pañivijjheyyaü adhigaccheyyaü phasseyyaü1 sacchikareyyanti 'àcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤aü'. Jàtijaràya idha vippahànanti 'idheva jàtijaràmaraõassa pahànaü våpasamaü pañinissaggaü pañippassaddhiü amataü nibbànanti 'jàtijaràya idha vippahànaü'. Tenàha so bràhmaõo: ''Disà catasso vidisà catasso Uddhaü adho dasadisà imàyo, Na tuyhaü adiññhaü asutàmutaü và. Atho avi¤¤àtaü ki¤canamatthi loke âcikkha dhammaü yamahaü vija¤¤aü Jàtijaràya idha vippahàna''nti 16-4 Taõhàdhipanne manuje pekkhamàno (piïgiyàti bhagavà) Santàpajàte jarasà parete Tasmà tuvaü piïgiya appamatto Jahassu taõhaü apunabbhavàya. Taõhàdhipanne2 manuje pekkhamànoti 'taõhà'ti råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà, taõhàdhipanneti taõhàadhipanne taõhànuge taõhànugate taõhànusañe taõhàyàpanne3 pañipanne abhibhåte pariyàdinnacitte. Manujeti sattàdhivacanaü. Pekkhamànoti pekkhamàno dakkhamàno olokayamàno nijjhàyamàno upaparikkhayamànoti 'taõhàdhipanne manuje pekkhamàno. Piïgiyàti bhagavà taü bràhmaõaü gottena àlapati. Bhagavà'ti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'piïgiyàti bhagavà. ' 1. Passeyya - va, vi, ka 2. Taõhàvipanne vi, ka 3. Taõhàyapanne - machasaü [BJT Page 408] [\x 408/] Santàpajàte jarasà pareteti: 'santàpajàte'ti jàtiyà santàpajàte jaràya santàpajàte vyàdhinà santàpajàte maraõena santàpajàte sokaparidevadukkhadomanassupàyàsehi santàpajàte nerayikena dukkhena santàpajàte tiracchànena dukkhena santàpajàte pettivisayena dukkhena santàpajàte mànusikena dukkhena santàpajàte gabbhokkantimålakena dukkhena santàpajàte gabbhaññhitimålakena dukkhena santàpajàte gabbhavuññhànamålakena dukkhena santàpajàte jàtassupanibandhakena dukkhena santàpajàte jàtassa Paràdheyyatena dukkhena santàpajàte attåpakkamena dukkhena santàpajàte paråpakkamena dukkhena santàpajàte dukkhadukkhena santàpajàte saïkhàradukkhena santàpajàte viparinàmadukkhena santàpajàte, cakkhurogo sotarogo ghànarogo jivhàrogo kàyarogo sãsarogo kaõõarogo mukharogo dantarogo kàso sàso pinàso óaho jaro kucchi rogo mucchà pakkhandikà sålà visåcikà kuññhaü gaõóo kilàso soso apamàro daddu kaõóu kacchu rakhasà vitacchikà lohitapittaü madhumeho aüsà piëakà bhagandalà pittasamuññhànà àbàdhà semhasamuññhànà àbàdhà vàtasamuññhànà àbàdhà sannipàtikà àbàdhà utuparinàmajà àbàdhà visamaparihàrajà àbàdhà opakkamikà àbàdhà kammavipàkajà àbàdhà sãtaü uõhaü jighacchà pipàsà uccàro passàvo óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassànena dukkhena, màtumaraõena dukkhena pitumaraõena dukkhena bhàtumaraõena dukkhena bhaginãmaraõena dukkhena puttamaraõena dukkhena dhãtumaraõena dukkhena diññhibyasanena dukkhena santàpajàte ãtijàte upaddavajàte upasaggajàtehi 'santàpajàte. Jarasà pareteti jaràya phuññhe parete samohite samannàgate jàtiyà anugate jaràya anusañe byàdhinà abhibhåte maraõena abbhàhate atàõe alene asaraõe asaraõãbhåteti 'santàpajàte jarasà parete'. Tasmà tuvaü piïgiya appamattoti: 'tasmà'ti tasmà taükàraõà taühetu tappaccayà taünidànà, evaü àdãnavaü sampassamàno taõhàyàti, 'tasmà tuvaü piïgiya. Appamattoti sakkaccakàrã sàtaccakàrã aññhitakàrã anolãnavuttiko anikkhittachando anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và sãlakkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và sãlakkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và samàdhikkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và samàdhikkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và pa¤¤àkkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và pa¤¤àkkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và vimuttikkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và vimuttikkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và vimutti¤àõadassanakkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và vimutti¤àõadassanakkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü apari¤¤àtaü và dukkhaü parijàneyyaü, appahãne và kilese pajaheyyaü, abhàvitaü và maggaü bhàveyyaü, asacchikataü và nirodhaü sacchikareyyanti' yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesåti 'tasmà tuvaü piïgiya appamatto'. Jahassu taõhaü apunabbhavàyàti taõhàti råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà. Jahassu taõhanti jahassu taõhaü pajahassu taõhaü vinodehi taõhaü, byantãkarohi taõhaü anabhàvaü gamehi taõhaü. Apunabbhavàyàti yathà te råpaü idheva nirujjheyya puna pañisandhiko bhavo na nibbatteyya kàmadhàtuyà cà råpadhàtuyà và aråpadhàtuyà và kàmabhave và råpabhave và aråpabhave và sa¤¤à bhave và asa¤¤àbhave và nevasa¤¤ànàsa¤¤àbhave và ekavokàrabhave và catuvokàrabhave và pa¤cavokàrabhave và punagatiyà và upapattiyà và pañisandhiyà bhave và saüsàre và vaññe và janeyya na nibbatteyya nàbhinibbatteyya , idheva nirujjheyya, våpasameyya atthaü gaccheyya pañippassambheyyàti 'jahassu taõhaü apunabbhavàya. ' Tenàha bhagavà: Taõhàdhipanne manuje pekkhamàno - (piïgiyàti bhagavà) Santàpajàte jarasà parete, Tasmà tuvaü piïgiya appamatto Jahassu taõhaü apunabbhavàyà'ti. Saha gàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhammanti. Tassa bràhmaõassa virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi, [BJT Page 410] [\x 410/] Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhammanti. Saha dhammacakkhussa pañilàbhà Ajinajañàvàkacãradaõóakamaõóalu1 kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo bhikkhu anavatthapañipattiyà pa¤jaliko bhagavantaü namassamàno nisinno hoti: 'satthà me bhante bhagavà sàvako 'hamasmã'ti. 2 Piïgiya suttaniddeso samatto. 1. Vàkacirakadaõóakamaõóalu - pana 2. Sàvako hamasminti - pana [BJT Page 412] [\x 412/] 17. Pàràyanànugãti niddeso ''Idamavoca bhagavà magadhesu viharanto pàsàõake cetiye paricàrakasoëasànaü bràhmaõànaü ajjhiññho puññho pa¤haü byàkàsi. '' Idamavoca bhagavàti imaü pàràyànaü1 avoca. Bhagavàti gàravàdhivacanametaü: Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà. Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü ''bhagavàti idamavoca bhagavà. ' Magadhesu viharanto pàsàõake cetiyeti 'magadheså'ti magadhanàmake janapade viharantoti caranto viharanto irãyanto vattento pàlento yapento yàpento. Pàsàõake cetiyeti. Pàsàõakacetiyaü vuccati buddhàsananti magadhesu viharanto pàsàõake cetiye. Paricàrakasoëasànaü bràhmaõànanti piïgiyo bràhmaõo bàvarissa bràhmaõassa paddho paddhacaro paricàrako sisso. Tena2 'te soëasàti evampi paricàrakasoëasànaü bràhmaõànaü. Athavà te soëasabràhmaõà buddhassa bhagavato paddhà paddhacarà paricàrikà sissàti evampi paricàrakasoëasànaü bràhmaõànaü. Ajjhiññho puññho puññho pa¤haü byàkàsãti 'ajjhiññho'ti ajjhiññho ajjhesito. Puññho puññhoti puññho puññho pucchito pucchito yàcito yàcito ajjhesito ajjhesito pàsàdito pàsàdito. Pa¤haü byàkàsãti pa¤haü byàkàsi àcikkha desehi pa¤¤apesi paññhapesi vivari vibhaji uttànãakàsi pakàsesãti 'ajjhaññho puññho puññho pa¤haü byàkàsi. Tenetaü vuccati: ''idamavoca bhagavà magadhesu viharanto pàsàõake cetiye paricàrikasoëasànaü bràhmaõànaü ajjhaññho puññho puññho pa¤haü byàkàsã''ti. ''Ekamekassa cepi pa¤hassa atthama¤¤àya dhammama¤¤àya dhammànudhammaü pañipajjeyya, gaccheyyeva jaràmaraõassa paraü pàraü gamaniyà ime dhammàti tasmà imassa dhammapariyàyassa pàràyanaütveva adhivacanaü. '' 1. Idaü pàràyanaü - machasaü, va, vi, ka 2. Piïgiyena - machasaü [BJT Page 414] [\x 414/] Ekamekassa cepi pa¤hassàti: ekamekassa cepi ajita pa¤hassa, ekamekassa cepi tissametteyyapa¤hassa. Ekamekassa cepi puõõakapa¤hassa, ekamekassa cepi mettagupa¤hassa, ekamekassa cepi dhotakapa¤hassa, ekamekassa cepi upasãvapa¤hassa, ekamekassa cepi nandakapa¤hassa, ekamekassa cepi hemakapa¤hassa, ekamekassa cepi todeyyapa¤hassa, ekamekassa cepi kappapa¤hassa, ekamekassa cepi jatukaõõipa¤hassa, ekamekassa cepi bhadràvudhapa¤hassa, ekamekassa cepi udayapa¤hassa, ekamekassa cepi posàlapa¤hassa, ekamekassa cepi mogharàjapa¤hassa ekamekassa cepi piïgiyapa¤hassàti ekamekassa cepi pa¤hassa. Atthama¤¤àya dhammama¤¤àyàti: sveva pa¤ho dhammo, vissajjanaü attho, atthama¤¤àyàti atthaü a¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvàti atthama¤¤àya. Dhammama¤¤àyàti dhammaü a¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvàti 'atthama¤¤àya dhammama¤¤àya'. Dhammànudhammaü pañipajjeyyàti: sammàpañipadaü anulomapañipadaü apaccanãkapañipadaü anvatthapañipadaü dhammànudhammapañipadaü pañipajjeyyàti 'dhammànudhammaü pañipajjeyya'. Gaccheyyeva jaràmaraõassa pàranti: jaràmaraõassa pàraü vuccati amataü nibbànaü ''yo so sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo (viràgo) nirodho nibbànaü'' gaccheyyeva jaràmaraõassa pàranti jaràmaraõassa pàraü gaccheyya, pàraü adhigaccheyaü pàraü adhiphasseyya, pàraü sacchikareyyàti gaccheyyeva jaràmaraõassa pàraü. Pàraü gamaniyà ime dhammàti: ime dhammà pàraü gamaniyà pàraü pàpenti pàraü saüpàpenti pàraü samanupàpenti jaràmaraõassa taraõàya saüvattantãti 'pàraü gamaniyà ime dhammà'ti. Tasmà imassa dhammapariyàyassàti: 'tasmà'ti tasmà taükàraõà taühetu tappaccayà taünidànà. Imassa dhammapariyàyassàti imassa pàràyanassàti 'tasmà imassa dhammapariyàyassa. ' [BJT Page 416] [\x 416/] Pàràyanaü tveva adhivacananti 'pàraü' vuccati amataü nibbànaü yo so sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü, ayanaü vuccati maggo, seyyathãdaü: sammàdiññhi sammàsaïkappo sammàvàcà sammàkammanto sammààjãvo sammàvàyàmo sammàsati sammàsamàdhi. Adhivacananti saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü nirutti bya¤janaü abhilàpoti 'pàràyanaü tveva adhivacanaü. Tenetaü vuccati: ''Ekamekassa cepi pa¤hassa atthama¤¤àya dhammama¤¤àya dhammànudhammaü pañipajjeyya gaccheyyeva jaràmaraõassa pàraü pàraïgamaniyà ime dhammà''ti tasmà imassa dhammapariyàyassa pàràyanaü tveva adhivacananti'. 1. ''Ajito tissametteyyo puõõako atha mettagu Dhotako upasãvo ca nando ca atha hemako, 2. Todeyyakappà dubhayo jatukaõõã ca paõóito Bhadràvudho udayo ca posàlo càpi bràhmaõo, Mogharàjà ca medhàvã piïgiyo ca mahàisi 3. Ete buddhaü upàga¤chuü2 sampannacaraõaü isiü Pucchantà nipuõe pa¤he buddhaseññhaü upàgamuü. '' Ete buddhaü upàga¤chunti 'ete'ti soëasa pàràyaniyà bràhmaõà. Buddhoti ''yo so bhagavà sayambhå anàcariyako pubbe ananussutesu dhammesu sàmaü saccàni abhisambujjhi, tattha ca sabba¤¤utaü patto balesu ca vasãbhàvaü. Buddhoti kenaññhena buddho: bujjhità saccànãti buddho, bodhetà pajàyàti buddho, sabba¤¤utàya buddho, sabbadassàvitàya buddho, ana¤¤aneyyatàya buddho, visavitàya buddho, khãõàsavasaïkhàtena buddho, nirupakkilesasaïkhàtena buddho, ekantavãtaràgoti buddho ekantavãtadosoti buddho, ekantavãtamohoti buddho, ekantanikkilesoti buddho ekàyanamaggaü gatoti, buddho eko anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddhoti buddho. Abuddhivihatattà buddhipañilàbhàti buddho. Buddhoti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü buddhoti. Ete buddhaü upàga¤chunti ete buddhaü upàgamiüsu, upasaïkamiüsu, payirupàsiüsu, paripucchiüsu: paripa¤hiüsåti 'ete buddhaü upàga¤chuü'. 1. Abhi¤¤ayyatàya - machasaü 2. Upàgacchiüsu - va vi ka [BJT Page 418] [\x 418/] Sampannacaraõaü isinti: caraõaü vuccati sãlapàramippatti, 1. Sãlasaüvaropi caraõaü, indriyasaüvaropi caraõaü, bhojane matta¤¤utàpi caraõaü, jàgariyànuyogopi caraõaü, sattapi saddhammà caraõaü cattàripi jhànàni caraõaü, sampannacaraõanti: sampannacaraõaü seññhacaraõaü viseññhacaraõaü pàmokkhacaraõaü uttamacaraõaü pavaracaraõaü. Isãti: isi bhagavà: mahantaü sãlakkhandhaü esi gavesi pariyesãti 'isi' mahantaü samàdhikkhandhaü mahantaü pa¤¤àkkhandhaü - mahantaü vimuttikkhandhaü - mahantaü vimutti¤àõadassanakkhandhaü esi gavesi pariyesãti 'isi' mahato tamokàyassa padàlanaü esi gavesi pariyesãti 'isi' mahato vipallàsassa pabhedanaü esi gavesi pariyesãti 'isi' mahato taõhàsallassa abbåhanaü esi gavesi pariyesãti 'isi' mahato diññhisaïghàñassa viniveñhanaü esi gavesi pariyesãti 'isi'. Mahato mànadhajassa pàtanaü esi gavesi pariyesãti 'isi'. Mahato abhisaükhàrassa våpasamaü esi gavesi pariyesãti 'isi'. Mahato oghassa nittharaõaü esi gavesi pariyesãti 'isi'. Mahato bhàrassa nikkhepanaü. Esi gavesi pariyesãti 'isi'. Mahato saüsàravaññassa ucchedaü esi gavesi pariyesãti 'isi'. Mahato santàpassa nibbàpanaü esi gavesi pariyesãti 'isi'. Mahato pariëàhassa pañippassaddhiü esi gavesi pariyesãti 'isi'. Mahato dhammadhajassa ussàpanaü esi gavesi pariyesãti 'isi'. Mahante satipaññhàne mahante sammappadhàne mahante iddhipàde - mahantàni indriyàni mahantàni balàni - mahante bojjhaïge - mahantaü ariyaü aññhaïgikaü maggaü - mahantaü paramatthaü amataü nibbànaü esi gavesi pariyesãti 'isi'. Mahesakkhehi6 và sattehi esito gavesito pariyesito kahaü buddho kahaü bhagavà, kahaü devadevo, kahaü naràsabho'ti isãti 'sampannacaraõaü isiü'. Pucchantà nipuõe pa¤heti: 'pucchantà'ti pucchantà yàvantà ajjhesantà pasàdentà. Nipuõe pa¤heti: gambhãre duddase duranubodhe sante paõãte atakkàvacare nipuõe paõóitavedanãye pa¤heti 'pucchantà nipuõe pa¤he. ' Buddhaü seññhaü upàgamunti: 'buddhoti ''yo so bhagavà sayambhå anàcariyako pubbe ananussutesu dhammesu sàmaü saccàni abhisambujjhi, tattha ca sabba¤¤utaü patto balesu ca vasãbhàvaü. Buddhoti kenaññhena buddho: bujjhità saccànãti buddho, bodhetà pajàyàti buddho, sabba¤¤utàya buddho, sabbadassàvitàya buddho, ana¤¤aneyyatàya buddho, visavitàya buddho, khãõàsavasaïkhàtena buddho, nirupakkilesasaïkhàtena buddho, ekantavãtaràgoti buddho ekantavãtadosoti buddho, ekantavãtamohoti buddho, ekantanikkilesoti buddho ekàyanamaggaü gatoti, buddho eko anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddhoti buddho. Abuddhivihatattà buddhipañilàbhàti buddho. Buddhoti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü buddho''ti. Seññhanti: aggaü seññhaü viseññhaü pàmokkhaü uttamaü pavaraü buddhaseññhaü. Upàgamunti: upàgamiüsu upasaïkamiüsu payirupàsiüsu paripucchiüsu paripa¤hiüsåti 'buddhaseññhaü upàgamuü'. Tenetaü vuccati: ''Ete buddhaü upàga¤chuü sampannacaraõaü isiü Pucchantà nipuõe pa¤he buddhaseññhaü upàgamu''nti. 4. Tesaü buddho byàkàsi2 pa¤he3 puññho yathà tathaü Pa¤hànaü veyyàkaraõena tosesi (bràhmaõe) muni. Tesaü buddho byàkàsãti: 'tesa'nti soëasannaü4 pàràyaniyànaü bràhmaõànaü. Buddhoti: ''yo so bhagavà sayambhå anàcariyako pubbe ananussutesu dhammesu sàmaü saccàni abhisambujjhi, tattha ca sabba¤¤utaü patto balesu ca vasãbhàvaü. Buddhoti kenaññhena buddho: bujjhità saccànãti buddho, bodhetà pajàyàti buddho, sabba¤¤utàya buddho, sabbadassàvitàya buddho, ana¤¤aneyyatàya buddho, visavitàya buddho, khãõàsavasaïkhàtena buddho, nirupakkilesasaïkhàtena buddho, ekantavãtaràgoti buddho ekantavãtadosoti buddho, ekantavãtamohoti buddho, ekantanikkilesoti buddho ekàyanamaggaü gatoti, buddho eko anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddhoti buddho. Abuddhivihatattà buddhipañilàbhàti buddho. Buddhoti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü buddho''ti. Byàkàsãti tesaü buddho byàkàsi àcãkkhi desesi pa¤¤apesi paññhapesi vivari vibhaji uttànãakàsi pakàsesãti ''tesaü buddho byàkàsi'' 1. Sãlàcàranibbatti - machasaü 2. Pabyàkàsi - machasaü 3. Pa¤haü - machasaü 4. Soëasànaü - machasaü [BJT Page 420] [\x 420/] Pa¤he puññho yathàtathanti: 'pa¤he puññho'ti pa¤he puññho1 pucchito yàcito ajjhesito pasàdito. Yathàtathanti: yathà àcikkhitabbaü tathà àcikkhi, yathà desitabbaü tathà desesi, yathà pa¤¤àpetabbaü tathà pa¤¤àpesi, yathà paññhapetabbaü tathà paññhapesi, yathà vivaritabbaü tathà vivari, yathà vibhajitabbaü tathà vibhaji, yathà uttànãkàtabbaü tathà uttànãakàsi, yathà (pakàsitabbaü) tathà pakàsesãti 'pa¤he puññho1 yathà tathaü. ' Pa¤hànaü veyyàkaraõenàti: pa¤hànaü veyyàkaraõena àcikkhanena desenena2 pa¤¤àpanena paññhapanena vivaraõena vibhajanena uttànãkammena pakàsanenàti pa¤hànaü veyyàkaraõena'. Tosesi bràhmaõe munãti 'tosesã'ti tosesi vitosesi pasàdesi àràdhesi attamane akàsi. Bràhmaõeti: soëasa pàràyaniye bràhmaõe. Munãti 'monaü' vuccati ¤àõaü, yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi, tena ¤àõena samannàgato muni monappattoti. Tãõi moneyyàni: kàyamoneyyaü vacãmoneyyaü manomoneyyaü. Katamaü kàyamoneyyaü? Tividhànaü kàyaduccaritànaü pahànaü kàyamoneyyaü. Tividhaü kàyasucaritaü kàyamoneyyaü, kàyàrammaõe ¤àõaü kàyamoneyyaü, kàyapari¤¤à kàyamoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo kàyamoneyyaü, kàye chandaràgassa pahànaü kàyamoneyyaü, kàyasaükhàrànirodho catutthajjhànasamàpatti kàyamoneyyaü. Idaü kàyamoneyyaü. Katamaü vacãmoneyyaü? Catubbidhànaü vacãduccaritànaü pahànaü vacãmoneyyaü, vacãsucaritaü vacãmoneyyaü, vàcàrammaõe ¤àõaü vacãmoneyyaü, vàcàpari¤¤à vacãmoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo vacãmoneyyaü, vàcàya chandaràgassa pahànaü vacãmoneyyaü. Vacãsaükhàranirodho dutiyajjhànasamàpatti vacãmoneyyaü. Idaü vacãmoneyyaü. Katamaü manomoneyyaü? Tividhànaü manoduccaritànaü pahànaü manomoneyyaü, tividhaü manosucaritaü manomoneyyaü, cittàrammaõe ¤àõaü manomoneyyaü, cittapari¤¤à manomoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo manomoneyyaü, citte chandaràgassa pahànaü manomoneyyaü, cittasaükhàranirodho sa¤¤àvedayitanirodhasamàpatti manomoneyyaü. Idaü manomoneyyaü. 1. ''Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü, Muniü moneyyasampannaü àhu sabbappahàyinaü. 2. Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü Muniü moneyyasampannaü àhu ninhàtapàpaka''nti. Imehi tãhi moneyyehi dhammehi samannàgato cha munino: agàramunino anagàramunino sekhamunino asekhamunino paccekamunino munimuninoti. Katame agàramunino? Ye te agàrikà diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime agàramunino. Katame anagàramunino? Ye te pabbajità diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime anagàramunino. Satta sekhà sekhamunino. Arahanto asekhamunino. Paccekabuddhà paccekamunino. Munimunino vuccanti tathàgatà arahanto sammàsambuddhà. 3. ''Na monena muni hoti måëharåpo aviddasu, Yo ca tulaüva paggayha varamàdàya paõóito. 4. Pàpàni parivajjeti sa munã tena so munã, Yo munàti ubho loke munã tena pavuccatã. '' 5. ''Asata¤ca sata¤ca ¤atvà dhammaü Ajjhattaü bahiddhà ca sabbaloke, Devamanussehi påjito yo Saïgajàlamaticca so munãti 'Tosesi bràhmaõe muni'. Tenetaü vuccati: ''Tesaü buddho byàkàsi pa¤he puññho1 yathà tathaü Pa¤hànaü veyyàkaraõena tosesi bràhmaõe munã''ti, 5 Te tosità cakkhumatà buddhenàdiccabandhunà Brahmacariyamacariüsu varapa¤¤assa santike. Te tosità cakkhumatàti: 'te'ti soëasapàràyanãyà bràhmaõà. Tositàti tosità vitosità pasàdità àràdhità attamanà katàti 'te tosità. ' Cakkhumatàti: bhagavà pa¤cahi cakkhåhi cakkhumà. Maüsacakkhunàpi cakkhumà, dibbacakkhunàpi cakkhumà pa¤¤àcakkhunàpi cakkhumà, buddhacakkhunàpi cakkhumà, samantacakkhunàpi Cakkhumà. Kathaü bhagavà maüsacakkhunàpi cakkhumà: 'maüsacakkhumhi bhagavato pa¤ca vaõõà saüvijjanti nãlo ca vaõõo pãtako ca vaõõo lohitako ca vaõõo kaõho ca vaõõo odàto ca vaõõo. Akkhilomàni ca bhagavato yattha ca akkhilomàni patiññhitàni taü nãlaü hoti sunãlaü pàsàdikaü dassaneyyaü ummàpupphasamànaü, tassa parato pãtakaü hoti supãkatakaü suvaõõavaõõaü pàsàdikaü dassaneyyaü kaõikàrapupphasamànaü, ubhato ca akkhikåñàni bhagavato lohitakàni honti sulohitakàni pàsàdikàni dassaneyyàni indagopakasamànàni, majjhe kaõhaü hoti sukaõhaü alåkhaü siniddhaü pàsàdikaü dassaneyyaü addàriññhakasamànaü, tassa parato odàtaü hoti suodàtaü3 setaü paõóaraü pàsàdikaü dassaneyyaü osadhãtàrakasamànaü, tena bhagavà pakatikena maüsacakkhunà attabhàvapariyàpannena purimasucaritakammàbhinibbattena samantà yojanaü passati divàceva ratti¤ca. Yadàhi caturaïgasamannàgato andhakàro hoti, suriyo ca atthaü gato hoti kàëapakkho ca uposatho hoti, tibbo ca vanasaõóo hoti, mahà ca kàëamegho abbhuññhito hoti. Evaråpe caturaïgasamannàgate andhakàre samantà yojanaü passati. Kathaü bhagavà dibbena cakkhunàpi cakkhumà: bhagavà dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammupage sante pajànàti, ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà mano duccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü uppannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannàti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammupage satte pajànàti, àkaïkhamàno ca bhagavà ekampi lokadhàtuü passeyya, dvepi lokadhàtuyo, passeyya tissopi lokadhàtuyo passeyya, catassopi lokadhàtuyo passeyya, pa¤capi lokadhàtuyo passeyya, dasapi lokadhàtuyo passeyya, vãsampi lokadhàtuyo passeyya, tiüsampi lokadhàtuyo passeyya, cattàlãsampi lokadhàtuyo passeyya, pa¤¤àsampi lokadhàtuyo passeyya, satampi lokadhàtuyo passeyya, sahassimpi culanikaü lokadhàtuü passeyya, dvisahassimpi majjhimikaü lokadhàtuü passeyya, tisahassampi mahàsahassiü lokadhàtuü passeyya, yàvatà pana àkaïkheyya tàvatakaü passeyya, evaü parisuddhaü bhagavato dibbacakkhu. Evaü bhagavà dibbena cakkhunàpi cakkhumà. Kathaü bhagavà pa¤¤àcakkhunàpi cakkhumà: bhagavà mahàpa¤¤o puthupa¤¤o hàsapa¤¤o javanapa¤¤o. Tikkhapa¤¤o nibbedhikapa¤¤o pa¤¤àppabhedakusalo pabhinna¤àõo adhigatapañisambhido. Catuvesàrajjappatto dasabaladhàrã purisàsabho purisasãho purisanàgo purisàja¤¤o purisadhorayho ananta¤àõo anantatejo anantayaso aóóho mahaddhano dhanavà netà vinetà anunetà pa¤¤àpetà nijjhàpetà pekkhetà pasàdetà. So hi bhagavà anuppannassa maggassa uppàdetà, asa¤jàtassa, maggassa sa¤janetà, anakkhàtassa maggassa akkhàtà, magga¤¤å maggavidå maggakovido maggànugà ca pana etarahi sàvakà viharanti pacchà samannàgatà. So hi bhagavà jànaü jànàti, passaü passati, cakkhubhåto ¤àõabhåto dhammabhåto brahmabhåto vattà pavattà atthassa ninnetà, amatassa dàtà dhammassàmi3 tathàgato, natthi tassa bhagavato a¤¤àtaü adiññhaü aviditaü asacchikataü aphassitaü pa¤¤àya, atãtaü anàgataü paccuppannaü upàdàya sabbe dhammà sabbàkàrena buddhassa bhagavato ¤àõamukhe àpàthaü àgacchanti. Yaü ki¤ci neyyaü nàma atthi dhammaü jànitabbaü attattho và parattho và ubhayattho và diññhadhammiko và attho samparàyiko và attho, uttàno và attho, gambhãro và attho, gåëho và attho, pañicchanno và attho, neyyo và attho, nãto và attho, anavajjo và attho, nikkileso và attho, vodàno và attho, paramattho và attho. Sabbaü taü antobuddha ¤àõe parivattati, sabbaü kàyakammaü buddhassa bhagavato ¤àõànuparivatti sabbaü vacãkammaü ¤àõànuparivatti, sabbaü manokammaü ¤àõànuparivatti, atãte buddhassa bhagavato appañihataü ¤àõaü, anàgate appañihataü ¤àõaü, paccuppanne appañihataü ¤àõaü, yàvatakaü neyyaü tàvatakaü ¤àõaü, yàvatakaü ¤àõaü tàvatakaü neyyaü, neyyapariyantikaü ¤àõaü, ¤àõapariyantikaü neyyaü, neyyaü atikkamitvà ¤àõaü nappavattati. ¥àõaü atikkamitvà neyyapatho natthi, a¤¤ama¤¤apariyantaññhàyino te dhammà, yatà dvinnaü samuggapañalànaü sammà phassitànaü. Heññhimaü samuggapañalaü uparimaü nàtivattati, uparimaü samuggapañalaü heññhimaü nàtivattati, a¤¤ama¤¤apariyantaññhàyino te. Evameva buddhassa bhagavato neyya¤ca ¤àõa¤ca a¤¤ama¤¤apariyantaññhàyino. Yàvatakaü neyyaü tàvatakaü ¤àõaü, yàvatakaü ¤àõaü tàvatakaü neyyaü, neyyapariyantikaü ¤àõaü, ¤àõapariyantikaü neyyaü, neyyaü atikkamitvà ¤àõaü nappavattati, ¤àõaü atikkamitvà neyyapatho natthi, a¤¤ama¤¤apariyantaññhàyino te dhammà. Sabbadhammesu buddhassa bhagavato ¤àõaü pavattati, sabbe dhammà buddhassa bhagavato àvajjanapañibaddhà àkaïkhàpañibaddhà manasikàrapañibaddhà cittuppàdapañibaddhà sabbasattesu buddhassa bhagavato ¤àõaü pavattati, sabbesaü ca sattànaü bhagavà àsayaü jànàti, anusayaü jànàti, caritaü jànàti, adhimuttaü jànàti, apparajakkhe mahàrajakkhe tikkhindriye mudindriye svàkàre dvàkàre suvi¤¤àpaye duvi¤¤àpaye bhabbàbhabbe satte jànàti. Sadevako loko samàrako sabrahmako sassamaõabràhmaõã pajà sadevamanussà antobuddha¤àõe parivattati. Yathà ye keci macchakacchapà antamaso timitimiïgalaü upàdàya anto mahàsamudde parivattanti. Evameva sadevako loko samàrako sabrahmako sassamaõabràhmaõã pajà sadevamanussà anto buddha¤àõe parivattati. Yathà ye keci pakkhã antamaso garuëaü venateyyaü upàdàya àkàsassa padese parivattanti. Evameva yepi te sàriputtasamà pa¤¤àya samannàgatà, tepi buddha¤àõassa padese parivattanti. Buddha¤àõaü devamanussànaü pa¤¤aü pharitvà abhibhavitvà tiññhati. Yepi te khattiyà paõóità bràhmaõapaõóità gahapatipaõóità samaõapaõóità (nipuõakà) parappavàdà vàlavedhãråpà vobhindantà ma¤¤e caranti pa¤¤àgatena diññhigatàni. Te pa¤he abhisaïkharitvà abhisaïkharitvà tathàgataü upasaïkamitvà pucchanti gåëhàni ca pañicchannàni ca kathità vissajjitàva. Te pa¤hà bhagavatà honti niddiññhakàraõà. Upakkhittakà ca te bhagavato sampajjanti. Atha kho bhagavàva natthi, atirocati yadidaü pa¤¤àyàti. Evaü bhagavà pa¤¤àcakkhunàpi cakkhumà. Kathaü bhagavà buddhacakkhunàpi cakkhumà: bhagavà buddhacakkhunà lokaü olokento addasa satte apparajakkhe mahàrajakkhe tikkhindriye mudindriye svàkàre dvàkàre suvi¤¤àpaye duvi¤¤àpaye appekacce paralokavajjabhayadassàvino viharante, appekacce na paralokavajjabhayadassàvino viharante. Seyyathàpi nàma uppaliniyaü và paduminiyaü và puõóarãkiniyaü và appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni udakànuggatàni antonimuggaposãni, appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni samodakaü ñhitàni, appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarikàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni udakà accugamma tiññhanti anupalittàni udakena. Evameva bhagavà buddhacakkhunà lokaü olokento addasa satte apparajakkhe mahàrajakkhe tikkhindriye mudindriye svàkàre dvàkàre suvi¤¤àpaye duvi¤¤àpaye appekacce paralokavajjabhayadassàvino viharante, appekacce na paralokavajjabhayadassàvino viharante. ''Jànàti bhagavà'' ayaü puggalo ràgacarito ayaü dosacarito ayaü mohacarito, ayaü vitakkacarito ayaü saddhàcarito ayaü ¤àõacaritoti. Ràgacaritassa bhagavà puggalassa asubhakathaü katheti. Dosacaritassa bhagavà puggalassa mettàbhàvanaü àcikkhati, mohacaritaü bhagavà puggalaü uddese paripucchàya kàlena dhammasavane kàlena dhammasàkacchàya garusaüvàse niveseti, vitakkacaritassa bhagavà puggalassa ànàpànasatiü àcikkhati, saddhàcaritassa bhagavà puggalassa pasàdanãyaü nimittaü àcikkhati buddhasubodhiü dhammasudhammataü saïghasuppañipattiü sãlàni ca attano. ¥àõacaritassa bhagavà puggalassa vipassanànimittaü àcikkhati aniccàkàraü dukkhàkàraü anattàkàraü. 1. ''Selo yathà pabbatamuddhaniññhito Yathàpi passe janataü samantato, Tathåpamaü dhammamayaü sumedha, Pàsàdamàruyha samantacakkhu Sokàvatiõõaü janatamapetasoko Avekkhassu jàtijaràbhibhåta''nti[a] Evaü bhagavà buddhacakkhunàpi cakkhumà: Kathaü bhagavà samantacakkhunàpi cakkhumà: 'samantacakkhu' vuccati sabba¤¤uta¤àõaü, bhagavà sabba¤¤uta¤àõena upeto samupeto upàgato samupàgato uppanno sampanno samannàgato. 2. ''Na tassa addiññhamidhatthi ki¤ci Atho avi¤¤àtamajànitabbaü Sabbaü abhi¤¤àsi yadatthi neyyaü Tathàgato tena samantacakkhå''ti[b] Evaü bhagavà samantacakkhunàpi cakkhumàti 'to tosità cakkhumatà. ' Buddhenàdiccabandhunàti buddhoti ''yo so bhagavà sayambhå anàcariyako pubbe ananussutesu dhammesu sàmaü saccàni abhisambujjhi, tattha ca sabba¤¤utaü patto balesu ca vasãbhàvaü. Buddhoti kenaññhena buddho: bujjhità saccànãti buddho, bodhetà pajàyàti buddho, sabba¤¤utàya buddho, sabbadassàvitàya buddho, ana¤¤aneyyatàya buddho, visavitàya buddho, khãõàsavasaïkhàtena buddho, nirupakkilesasaïkhàtena buddho, ekantavãtaràgoti buddho ekantavãtadosoti buddho, ekantavãtamohoti buddho, ekantanikkilesoti buddho ekàyanamaggaü gatoti, buddho eko anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddhoti buddho. Abuddhivihatattà buddhipañilàbhàti buddho. Buddhoti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü buddhoti. âdiccabandhunàti: 'àdicco' vuccati suriyo so gotamo gottena bhagavàpi gotamo gottena, bhagavà suriyassa gotta¤àtako3 gottabandhu, tasmà buddho àdiccabandhåti buddhenàdiccabandhunà. 1. Pa¤haü - machasaü 2. Dassanena - va vi ka 3. Gottaü ¤ànato - pana [BJT Page 422] [\x 422/] Brahmacariyamacariüsåti 'brahmacariyaü' vuccati asaddhammasamàpattiyà àrati virati pañivirati veramaõi viramaõà1 akiriyà akaraõaü anajjhàpatti velàanatikkamo setughàto. Apica nippariyàyavasena brahmacariyà vuccati ariyo aññhaïgiko maggo, seyyathãdaü sammàdiññhi sammàsaükappo sammàvàcà sammàkammanto sammààjãvo sammàvàyàmo sammàsati sammàsamàdhi. Brahmacariyamacariüsåti brahmacariyaü àcariüsu2 samàdàya vattiüsåti 'brahmacariyamacariüsu. ' Varapa¤¤assa santiketi: varapa¤¤assa aggapa¤¤assa seññhapa¤¤assa viseññhapa¤¤assa pàmokkhapa¤¤assa uttamapa¤¤assa pavarapa¤¤assa. Santiketi: santike sàmantà àsanne avidåre upakaññheti varapa¤¤assa santike. Tenetaü vuccati: ''Te tosità cakkhumatà buddhenàdiccabandhunà Brahmacariyamacariüsu varapa¤¤assa santike''ti. 6. Ekamekassassa pa¤hassa yathà buddhena desitaü Tathà yo pañipajjeyya gacche pàraü apàrato3. Ekamekassa pa¤hassàti: ekamekassa ajitapa¤hassa, ekamekassa tissametteyyapa¤hassa. Ekamekassa puõõakapa¤hassa, ekamekassa mettagupa¤hassa, ekamekassa dhotakapa¤hassa, ekamekassa upasãvapa¤hassa, ekamekassa nandakapa¤hassa, ekamekassa hemakapa¤hassa, ekamekassa todeyyapa¤hassa, ekamekassa kappapa¤hassa, ekamekassa jatukaõõipa¤hassa, ekamekassa bhadràvudhapa¤hassa, ekamekassa udayapa¤hassa, ekamekassa posàlapa¤hassa, ekamekassa mogharàjapa¤hassa ekamekassa piïgiyapa¤hassàti 'ekamekassa pa¤hassa'. Yathà buddhena desitanti: buddho'ti ''yo so bhagavà sayambhå anàcariyako pubbe ananussutesu dhammesu sàmaü saccàni abhisambujjhi, tattha ca sabba¤¤utaü patto balesu ca vasãbhàvaü. Buddhoti kenaññhena buddho: bujjhità saccànãti buddho, bodhetà pajàyàti buddho, sabba¤¤utàya buddho, sabbadassàvitàya buddho, ana¤¤aneyyatàya buddho, visavitàya buddho, khãõàsavasaïkhàtena buddho, nirupakkilesasaïkhàtena buddho, ekantavãtaràgoti buddho ekantavãtadosoti buddho, ekantavãtamohoti buddho, ekantanikkilesoti buddho ekàyanamaggaü gatoti, buddho eko anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddhoti buddho. Abuddhivihatattà buddhipañilàbhàti buddho. Buddhoti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü buddho'ti. Yathà buddhena desitanti: yathà buddhena àcikkhitaü desitaü pa¤¤apitaü paññhapitaü vivaritaü vibhajitaü4 uttànãkataü pakàsitanti yathà buddhena desitaü. Tathà yo pañipajjeyyàti: sammàpañipadaü anulomapañipadaü apaccanãkapañipadaü anvatthapañipadaü dhammànudhammapañipadaü pañipajjeyyàti tathà yo pañipajjeyya. 1. Viramaõaü machasaü 2. Avariüsu - machasaü 3. Apàrago - pana 4. Vibhattaü - syà [BJT Page 424] [\x 424/] Gacche pàraü apàratoti: pàraü vuccati amataü nibbànaü yo so sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü. 'Apàraü' vuccati kilesà ca khandhà ca abhisaïkhàrà ca. Gacche pàraü apàratoti: apàrato pàraü gaccheyya pàraü adhigaccheyya pàraü phasseyya pàraü sacchikareyyàti 'gacche pàraü apàrato. ' Tenetaü vuccati: ''Ekamekassa pa¤hassa yathà buddhena desitaü Yathà yo pañipajjeyya gacche pàraü apàrato''ti. 7. Apàrà paraü gaccheyya bhàvento maggamuttamaü Maggo so pàraü gamanàya tasmà pàràyanaü iti Apàrà pàraü gaccheyyàti: 'apàraü' vuccati kilesà ca khandhà ca abhisaïkhàrà ca 'pàraü' vuccati. Amataü nibbànaü yo so sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü. Apàrà pàraü gaccheyyàti: apàrà pàraü gaccheyya, pàraü adhigaccheyya, pàraü phasseyya, pàraü sacchikareyyàti 'apàrà pàraü gaccheyya. ' Bhàvento maggamuttamanti: 'maggamuttamaü' vuccati ariyo aññhaïgiko maggo, seyyathãdaü: sammàdiññhi sammàsaükappo sammàvàcà sammàkammanto sammààjãvo sammàvàyàmo sammàsati sammàsamàdhi. Maggamuttamanti: maggaü aggaü seññhaü viseññhaü pàmokkhaü uttamaü pavaraü. Bhàventoti: bhàvento àsevanto bahulãkarontoti 'bhàvento maggamuttamaü'. Maggo so pàraü gamanàyàti. 1. Maggo pattho patho pajjo1 a¤jasaü vañumàyanaü Nàvà uttarasetu ca kullo ca bhisi saïkamo. 2 Pàraü gamanàyàti: pàraü gamanàya pàraü sampàpanàya pàraü samanupàpanàya jaràmaraõassa taraõàyàti 'maggo so pàraü gamanàya. ' Tasmà pàràyanaü itãti: 'tasmà'ti tasmà taükàraõà taühetu tappaccayà taünidànà. 'Pàraü' vuccati amataü nibbànaü yo so sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü. 'Ayanaü' vuccati maggo, itã ti padasandhi padasaüsaggo padapàripårã akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü itã'ti. 'Tasmà pàràyanaü 'iti'. Tenetaü vuccati: ''Apàrà pàraü gaccheyya bhàvento maggamuttamaü Maggo so pàraü gamanàya tasmà paràyanaü itãti. 1. Patho addho -va, vi 2. Uttarasetu pakullo saïkamo - syà [BJT Page 426] [\x 426/] 8. Pàràyanamanugàyissaü (iccàyasmà piïgiyo) (Yathà addakkhi tathà akkhàsi) vimalo bhåri medhaso Nikkàmo nibbano nàgo kissa hetu musà bhaõe. Pàràyanamanugàyissanti: gãtamanugàyissaü kathitamanukathayissaü, 1 bhaõitamanubhaõissaü, lapitamanulapissaü, bhàsitamanubhàsissanti 'pàràyanamanugàyissaü'. Iccàyasmà piïgiyoti 'iccà' ti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Piïgiyoti: tassa therassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpoti 'iccàyasmà piïgiyo'. Yathà addakkhi tathà akkhàsãti: yathà addakkhi tathà akkhàsi, àcikkhi desesi pa¤¤apesi paññhapesi vivari vibhaji uttànãakàsi pakàsesi. 'Sabbe saïkhàrà aniccà'ti yathà addakkhi tathà akkhàsi àcikkhi desesi pa¤¤apesi paññhapesi vivari vibhaji uttànãakàsi pakàsesi. 'Sabbe saïkhàrà dukkhà'ti yathà addakkhi tathà akkhàsi àcikkhi desesi pa¤¤apesi paññhapesi vivari vibhaji uttànãakàsi pakàsesi. 'Sabbe dhammà anattà'ti yathà addakkhi tathà akkhàsi àcikkhi desesi pa¤¤apesi paññhapesi vivari vibhaji uttànãakàsi pakàsesi. Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti yathà addakkhi tathà akkhàsi, àcikkhi desesi pa¤¤apesi paññhapesi vivari vibhaji uttànãakàsi pakàsesãti 'yathà addakkhi tathà akkhàsi'. Vimalo bhåri medhasoti: 'vimalo'ti ràgo malaü, doso malaü, moho malaü, kodho malaü, upanàho malaü, makkho malaü, paëàso malaü, issà malaü, macchariyaü malaü, màyà malaü, sàñheyyaü malaü, thambho malaü, sàrambho malaü, màno malaü, atimàno malaü, mado malaü, pamàdo malaü, sabbe kilesà malà, sabbe duccarità malà, sabbe darathà malà, sabbe pariëàhà malà, sabbe santàpà malà, sabbàkusalàbhisaükhàrà malà, te malà buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà2 àyatiü anuppàdadhammà. Tasmà buddho acalo3. Vimalo, nimmalo, malàpagato, malavippahãno malavippamutto4. Sabbamalavãtivatto. 'Bhåri' vuccati pañhavi5. Bhagavà tàya6 pañhavisamàya pa¤¤àya vipulàya vitthatàya samannàgato. 'Medhà' vuccati pa¤¤à, ''yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi. '' Bhagavà imàya medhàya pa¤¤àya upeto samupeto upàgato samupàgato uppanno sampanno7 samannàgato tasmà buddho sumedhasoti 'vimalo bhåri medhaso. ' 1. Kathitamanugàyissaü - syà 2. Anabhàvaü katà - machasaü 3. Amalo buddho - machasaü 4. Malavimutto - machasaü 5. Pathavi - machasaü 6. Bhagavà imàya - syà 7. Samuppanno - machasaü, syà [BJT Page 428] [\x 428/] Nikkàmo nibbano nàgoti: 'kàmà'ti: uddànato dve kàmà: Vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà. Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü. ''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi, Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti Ime vuccanti kilesakàmà. Buddhassa bhagavato vatthukàmà pari¤¤àtà kilesakàmà pahãnà, vatthukàmànaü pari¤¤àtattà kilesakàmànaü pahãnattà bhagavà na kàme kàmeti na kàme icchati na kàme pattheti na kàme piheti na kàme abhijappeti. Ye kàme kàmenti, kàme icchanti, kàme patthenti, kàme pihenti, kàme abhijappenti, te kàmakàmino ràgaràgino sa¤¤asa¤¤ino. Bhagavà na kàme kàmeti na kàme icchati, na kàme pattheti, na kàme piheti, na kàme abhijappeti, tasmà buddho akàmo nikkàmo cattakàmo vantakàmo muttakàmo pahãnakàmo pañinissaññhakàmo, vãtaràgo vigataràgo cattaràgo vantaràgo muttaràgo pahãnaràgo pañinissaññharàgo, nicchàto nibbuto sãtãbhåto sukhapañisaüvedã brahmabhåtena attanà viharatãti 'nikkàmo'. Nibbanoti: ràgo vanaü, doso vanaü, moho vanaü, kodho vanaü, upanàho vanaü, makkho vanaü, paëàso vanaü, issà vanaü, macchariyaü vanaü, màyà vanaü, sàñheyyaü vanaü, thambho vanaü, sàrambho vanaü, màno vanaü, atimàno vanaü, mado vanaü, pamàdo vanaü, sabbe kilesà vanà, sabbe duccarità vanà, sabbe darathà vanà, sabbe pariëàhà vanà, sabbe santàpà vanà, sabbàkusalàbhisaükhàrà vanà, te vanà buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Tasmà buddho avano vivano nibbano vanàpagato vanavippahãno vanavippamutto1 sabbavanavãtivattoti 'nibbano'. Nàgoti: nàgo bhagavà, àguü na karotãti nàgo, na gacchatãti nàgo, na àgacchatãti nàgo: bhagavà na chandàgatiü gacchati, na dosàgatiü gacchati, na mohàgatiü gacchati, na bhayàgatiü gacchati, na ràgavasena gacchati, na dosavasena gacchati, na mohavasena gacchati, na mànavasena gacchati, na diññhivasena gacchati, na uddhaccavasena gacchati, na vicikicchàvasena gacchati, na anusayavasena gacchati, na vaggehi dhammehi sàyati, nãyyati vuyhati saüharãyati. Eva bhagavà 'na àgacchatã'ti nàgoti' nikkàmo nibbano nàgo. Kissa hetu musà bhaõeti: 'kissa hetå'ti kissa hetu, kiühetu, kiükàraõà kiünidànà, kiüpaccayàti 'kissa hetu. Musà bhaõeti musà bhaõeyya, katheyya dãpeyya vohareyya. Musà bhaõeti: mosavajjaü bhaõeyya musàvàdaü bhaõeyya, anariyavàdaü bhaõeyya, idhekacco sabhaggato2 và parisagato3 và ¤àtimajjhagato và pugamajjhagato và ràjakulamajjhagato và abhinãto sakkhipuññho ehamehà purisa, yaü jànàsi taü vadehã'ti so ajànaü và àha 'jànàmã'ti, jànaü và àha 'na jànàmãti, apassaü và àha 'passàmã'ti, passaü và àha 'na passàmã'ti. Iti attahetu và parahetu và àmisaki¤cikkhahetu và sampajànamusà bhàsati, [a] idaü vuccati mosavajjaü, 1. Vanavimutto - machasaü 2. Sabhàgato - machasaü 3. Parisàgato - machasaü [A.] Majjhimanikàya - sàleyyasutta, Tikaïguttara - puggalavagga [BJT Page 430] [\x 430/] Apica tãhàkàrehi musàvàdo hoti: pubbevassa hoti musà bhaõissanti bhaõantassa hoti 'musà bhaõàmãti bhaõitassa hoti 'musà mayà bhaõita'nti: imehi tãhàkàrehi musàvàdo hoti. Apica catuhàkàrehi musàvàdo hoti: pubbevassa hoti 'musàbhaõissa'nti bhaõantassa hoti 'musà bhaõàmã'ti bhaõitassa hoti 'musà mayà bhaõita'nti vinidhàya diññhiü. Imehi catuhàkàrehi musàvàdo hoti. Apica pa¤cahàkàrehi musàvàdo hoti, chahàkàrehi musàvàdo hoti, sattahàkàrehi musàvàdo hoti, aññhahàkàrehi musàvàdo hoti: pubbevassa hoti 'musà bhaõissanti bhaõantassa hoti: 'musà bhaõàmã'ti bhaõitassa hoti 'musà (mayà) bhaõita'nti, vinidhàya diññhiü vinidhàya khantiü vinidhàya ruciü vinidhàya sa¤¤aü vinidhàya bhàvaü. Imehi aññhahàkàrehi musàvàdo hoti kissa hetu musà bhaõeti kissa hetu musà bhaõeyya katheyya dãpeyya vohareyyàti 'kissa hetu musà bhaõe': Tenàha thero piïgiyo: Pàràyanamanugàyissaü (iccàyasmà piïgiyo) (Yathà addakkhi tathà akkhàsi) vimalo bhåri medhaso Nikkàmo nibbano nàgo kissa hetu musà bhaõe''ti. 9. Pahãnamalamohassa mànamakkhappahàyino Bhandàhaü kittayissàmi giraü vaõõupasaühitaü. Pahãnamalamohassàti 'mala'nti: ràgo malaü, doso malaü, moho malaü, mano malaü, diññhi malaü, kileso malaü, sabbaduccaritaü malaü, sabbabhavagàmãkammaü malaü, mohoti, ''yaü dukkhe a¤¤àõaü dukkhasamudaye a¤¤àõaü Dukkhanirodhe a¤¤àõaü dukkhanirodhagàminiyà pañipadàya a¤¤àõaü pubbante a¤¤àõaü aparante a¤¤àõaü pubbantàparante a¤¤àõaü idappaccayatàpañiccasamuppannesu dhammesu a¤¤àõaü yaü evaråpaü a¤¤àõaü adassanaü anabhisamayo ananubodho asambodho appañivedho asaïgàhanà apariyogàhanà asamapekkhanà apaccavekkhanà apaccakkhakammaü dummejjhaü bàlyaü asampaja¤¤aü moho pamoho sampamoho avijjà avijjogho avijjàyogo avijjànusayo avijjàpariyuññhànaü avijjàlaïgã moho akusalamålaü, ayaü vuccati moho. Mala¤ca moho ca buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà, tasmà buddho pahãnamalamohoti 'pahãnamalamohassa'. Mànamakkhappahàyinoti 'màno'ti ekavidhena màno: yà cittassa unnati. Duvidhena màno: attukkaüsanamàno paravambhanamàno. Tividhena màno: 'seyyohamasmã'ti màno, sadisohamasmã'ti màno, 'hãnohamasmã'ti màno. [BJT Page 432] [\x 432/] Catubbidhena màno: làbhena mànaü janeti, yasena mànaü janeti pasaüsàya mànaü janeti, sukhena mànaü janeti. Pa¤cavidhena màno: làbhãmhi1 manàpikànaü råpànanti mànaü janeti, làbhãmhi manàpikànaü saddànaü - gandhànaü - rasànaü - phoññhabbànanti. Mànaü janeti. Chabbidhena màno: cakkhusampadàya mànaü janeti, sotasampadàya mànaü janeti, ghànasampadàya mànaü janeti, jivhàsampadàya mànaü janeti, kàyasampadàya mànaü janeti. Manosampadàya mànaü janeti. Sattavidhena màno: màno atimàno mànàtimàno omàno adhimàno asmãmàno micchàmàno. Aññhavidhena màno làbhena mànaü janeti, alàbhena omànaü janeti, yasena mànaü janeti, ayasena omànaü janeti, pasaüsàya mànaü janeti, nindàya omànaü janeti, sukhena mànaü janeti, dukkhena omànaü janeti. Navavidhena màno: seyyassa seyyo hamasmã'ti màno, 'seyyassa sadisohamasmã'ti màno, 'seyyassa hãnohamasmãti màno, 'sadisassa seyyohamasmã'ti màno, 'sadisassa sadisohamasmãti màno, 'sadisassa hãnohamasmã'ti màno, 'hãnassa seyyohamasmã'ti màno, 'hãnassa sadisohamasmã'ti màno, 'hãnassa hãnohamasmã'ti màno. 2 Dasavidhena màno: idhekacco mànaü janeti jàtiyà và gottena và kolaputtiyena và vaõõapokkharatàya và dhanena và ajjhenena và kammàyatanena và sippàyatanena và vijjàññhànena và sutena và pañibhànena và a¤¤atara¤¤atarena và vatthunà. 'Yo evaråpo màno ma¤¤anà ma¤¤itattaü unnati unnamo dhajo sampaggàho ketukamyatà cittassa. Ayaü vuccati màno. 1. Làbhimbha - va, vi, ka 2. Avamàno asmimàno - va, vi, ka [BJT Page 434] [\x 434/] Makkhoti: 'yo makkho makkhàyanà makkhàyitattaü niññhuriyaü niññhuriyakammaü ayaü vuccati makkho. Buddhassa bhagavato màno ca makkho ca pahãnà, ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Tasmà buddho mànamakkhappahàyãti 'mànamakkhappahàyino'. Handàhaü kittayissàmi giraü vaõõupasaühitanti - 'handàha'nti: padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü1 'handàha'nti. Kittayissàmi giraü vaõõupasaühitanti: vaõõena upetaü samupetaü upagataü samupagataü uppannaü samuppannaü samannàgataü. Vàcaü giraü byappathaü udãraõaü kittayissàmi desissàmi2 pa¤¤apessàmi paññhapessàmi vivarissàmi vibhajissàmi uttànãkarissàmi pakàsissàmãti 'handàhaü kittayissàmi giraü vaõõupasaühitaü. ' Tenàha thero piïgiyo: ''Pahãnamalamohassa mànamakkhappahàyino Handàhaü kittayissàmi giraü vaõõupasaühita''nti. 10 Tamonudo buddho samantacakkhu Lokantagå sabbabhavàtivatto, Anàsavo sabbadukkhappahãno Saccabhayo brahme upàsito3 me. Tamonudo buddho samantacakkhåti - 'tamonudo'ti: ràgatamaü dosatamaü mohatamaü mànatamaü diññhitamaü kilesatamaü duccaritatamaü andhakaraõaü acakkhukaraõaü4 a¤¤àõakaraõaü pa¤¤ànirodhikaü vighàtapakkhikaü anibbànasaüvattanikaü nudi panudi pajahi vinodesi byantiakàsi anabhàvaü gamesi. Buddhoti ''yo so bhagavà sayambhå anàcariyako pubbe ananussutesu dhammesu sàmaü saccàni abhisambujjhi, tattha ca sabba¤¤utaü patto balesu ca vasãbhàvaü. Buddhoti kenaññhena buddho: bujjhità saccànãti buddho, bodhetà pajàyàti buddho, sabba¤¤utàya buddho, sabbadassàvitàya buddho, ana¤¤aneyyatàya buddho, visavitàya buddho, khãõàsavasaïkhàtena buddho, nirupakkilesasaïkhàtena buddho, ekantavãtaràgoti buddho ekantavãtadosoti buddho, ekantavãtamohoti buddho, ekantanikkilesoti buddho ekàyanamaggaü gatoti, buddho eko anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddhoti buddho. Abuddhivihatattà buddhipañilàbhàti buddho. Buddhoti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü buddhoti. 'Samantacakkhu' vuccati sabba¤¤uta¤àõaü, bhagavà tena sabba¤¤uta¤àõena upeto samupeto upagato samupagato upapanno sampanno samannàgato. ''Na tassa adiññhamidhatthi ki¤ci Ato avi¤¤àtamajànitabbaü, Sabbaü abhi¤¤àsi yadatthi neyyaü Tathàgato tena samantacakkhå''ti. 'Tamonudo buddho samantacakkhu. ' 1. Padànupubbatàmetaü -va-vi-ka 2. Sampannaü -va-vi-ka, machasaü 3. Brahmupàsito - syà Potthakesu natthi 4. Accakkhukaraõaü - machasaü va-vi-ka [BJT Page 436] [\x 436/] Lokantagå sabbabhavàtivattoti - 'loko'ti: eko loko: bhavaloko. Dve lokà: bhavaloko ca sambhavaloko ca, sampattibhavaloko ca sampattisambhavaloko ca, vipattibhavaloko vipattisambhavaloko ca. Tayo lokà: tisso vedanà. Cattàro lokà: cattàro àhàrà. Pa¤ca lokà: pa¤cåpàdànakkhandhà. Cha lokà: cha ajjhattikàni àyatanàni. Satta lokà: satta vi¤¤àõaññhitiyo. Aññha lokà: aññha lokadhammà. Nava lokà: nava sattàvàsà. Dasa lokà: dasa àyatanàni. Dvàdasa lokà: dvàdasàyatanàni. Aññhàrasa lokà: aññhàrasa dhàtuyo. Lokantagåti: bhagavà lokassa antagato, antappatto, koñigato koñippatto, nibbànagato, nibbànappatto, so vutthavàso ciõõacaraõo gataddho gatadiso gatakoñiko pàlitabrahmacariyo uttamadiññhippatto bhàvitamaggo pahãnakileso pañividdhàkuppo sacchikatanirodho. Dukkhaü tassa pari¤¤àya, samudayo pahãno, maggo bhàvito, nirodho sacchikato abhi¤¤eyyaü abhi¤¤àtaü, pari¤¤eyyaü pari¤¤àtaü, pahàtabbaü pahãnaü, bhàvetabbaü bhàvitaü, sacchikàtabbaü sacchikataü. So ukkhittapaligho saïkiõõaparikho abbåëhesiko niraggalo ariyo pannadhajo pannabhàro visa¤¤utto pa¤caïgavippahãno chaëaïgasamannàgato ekàrakkho caturapasseno panuõõapaccekasacco samavayasaññhesano anàvilasaïkappo passaddhakàyasaükhàro suvimuttacitto suvimuttapa¤¤o kevalã vusitvà uttamapuriso paramapuriso paramappattipatto. So neva àcinàti, na apacinàti, apacinitvà ñhito, neva pajahati, na upàdiyati, pajahitvà ñhito, neva visineti, na ussineti, visinetvà ñhito. Neva dhåpeti, na sandhupeti, vidhupetvà ñhito. Asekhena sãlakkhandhena samannàgatattà ñhito. Asekhena samàdhikkhandhena samannàgato ñhito pa¤¤àkkhandhena samannàgato ñhito vimuttikkhandhena samannàgato ñhito. Vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato ñhito. Saccaü sampañipàdiyitvà ñhito. Ejaü samatikkamitvà ñhito. Kilesaggiü pariyàdiyitvà ñhito. Aparigamanatàya ñhito, kathaü samàdàya ñhito, muttipañisevanatàya ñhito. Mettàya pàrisuddhiyà ñhito, karuõàya parisuddhiyà ñhito muditàya parisuddhiyà ñhito upekkhàya parisuddhiyà ñhito, accantapàrisuddhiyà ñhito, akammayatàya, parisuddhiyà ñhito, vimuttattà ñhito, saütusitattà ñhito, khandhapariyante ñhito, dhàtupariyante ñhito, àyatanapariyante ñhito, gatipariyante ñhito, uppattipariyante ñhito, pañisandhipariyante ñhito, bhavapariyante ñhito, saüsàrapariyante ñhito, vaññapariyante ñhito, antime bhave ñhito, antime samussaye ñhito, antimadehadharo arahà. ''Tassàyaü pacchimakoñi - carimoyaü samussayo, Jàtimaraõa saüsàro - natthi tassa punabbhavo''ti Lokantagå. Sabbabhavàtivattoti 'bhavà'ti dve bhavà: kammabhavo ca pañisandhiko ca punabbhavo. Katamo kammabhavo: pu¤¤àbhisaükhàro apu¤¤àbhisaükhàro àne¤jàbhisaükhàro, ayaü kammabhavo. Katamo pañisandhiko punabbhavo: pañisandhikà råpaü1 vedanà sa¤¤à saïkhàrà vi¤¤àõaü, ayaü pañisandhiko punabbhavo. Bhagavà kammabhavaü ca pañisandhikaü ca punabbhavaü ativatto atikkanto vãtivattoti lokantagå sabbabhavàti vatto. ' Anàsavo sabbadukkhappahãnoti 'anàsavo'ti: cattàro àsavà: kàmàsavo bhavàsavo diññhàsavo avijjàsavo. Te àsavà buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Tasmà buddho anàsavo. Sabbadukkhappahãnoti: sabbaü tassa pañisandhikaü Jàtidukkhaü jaràdukkhaü vyàdhidukkhaü maraõadukkhaü sokaparidevadukkhadomanassupàyàsadukkhaü nerayikaü dukkhaü tiracchànadukkhaü pettivisayadukkhaü mànusikaü dukkhaü gabbhokkantimålakaü dukkhaü gabbhaññhitimålakaü dukkhaü gabbhavuññhànamålakaü dukkhaü jàtassupanibandhanaü dukkhaü jàtassa paràdheyyataü dukkhaü attåpakkamaü dukkhaü paråpakkamaü dukkhaü dukkhadukkhaü saïkhàradukkhaü viparinàmadukkhaü, cakkhurogo sotarogo ghànarogo jivhàrogo kàyarogo sãsarogo kaõõarogo mukharogo dantarogo kàso sàso pinàso óaho jaro kucchi rogo mucchà pakkhandikà sålà visåcikà kuññhaü gaõóo kilàso soso apamàro daddu kaõóu kacchu rakhasà vitacchikà lohitapittaü madhumeho aüsà piëakà bhagandalà pittasamuññhànà àbàdhà semhasamuññhànà àbàdhà vàtasamuññhànà àbàdhà sannipàtikà àbàdhà utuparinàmajà àbàdhà visamaparihàrajà àbàdhà opakkamikà àbàdhà kammavipàkajà àbàdhà sãtaü uõhaü jighacchà pipàsà uccàro passàvo óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassànaü dukkhaü, màtumaraõaü dukkhaü pitumaraõaü dukkhaü bhàtumaraõaü dukkhaü bhaginãmaraõaü dukkhaü puttamaraõaü dukkhaü dhãtumaraõaü dukkhaü ¤àtivyasanaü dukkhaü bhogavyasanaü dukkhaü sãlavyasanaü dukkhaü diññhibyasanaü dukkhaü pahãnaü samucchinnaü våpasantaü pañippassaddhaü abhabbuppattikaü ¤àõagginà daóóhaü, tasmà buddho sabbadukkhappahãnoti 'anàsavo sabbadukkhappahãno. ' 1. Råpà - machasaü syà. [BJT Page 438] [\x 438/] Saccavhayo brahme upàsito meti - 'saccavhayo'ti: saccavhayo sadisanàmo sadisavhayo saccasadisavhayo, vipassã bhagavà sikhã bhagavà vessagå bhagavà kakusandho bhagavà konàgamano bhagavà kassapo bhagavà, te buddho bhagavanto sadisanàmà, sadisavhayà, bhagavàpi sakyamuni tesaü buddhànaü bhagavantànaü sadisanàmo sadisavhayo. Tasmà buddho saccavhayo. Brahme upàsito meti: so mayà bhagavà àsito upàsito payurupàsito paripucchito paripa¤hitoti 'saccavhayo brahme upàsito me'. Tenàha thero piïgiyo: ''Tamonudo buddho samantacakkhu Lokantagå sabbabhavàtivatto, Anàsavo sabbadukkhappahãno Saccavhayo brahme upàsito me''ti. 11. Dvijo1 yathà kubbanakaü pahàya Bahupphalaü kànanamàvaseyya, Evampahaü2 appadasse pahàya Mahodadhiü haüsoriva ajjhapatto, 3 Dvijo yathà kubbanakaü pahàya bahupphalaü kànanamàvaseyyàti - 'dvijo' vuccati pakkhi. Kiükàraõà dvijo vuccati pakkhi: dvikkhattuü jàyatãti dvijo màtukucchimhà ca aõóakosamhà ca, taükàraõà dvijo vuccati pakkhãti dvijo. Yathà kubbanakaü pahàyàti: yathà dvijo kubbanakaü rittavanakaü parittakaü vanaü4 appaphalaü appabhakkhaü appodakaü pahàya jahitvà atikkamitvà samatikkamitvà vãtivattetvà a¤¤aü bahupphalaü bahubhakkhaü bahurukkhaü bahådakaü mahantaü kànanaü vanasaõóaü adhigaccheyya vindeyya pañilabheyya, tasmiü ca vanasaõóe vàsaü kappeyyàti - dijo yathà kubbanakaü pahàya bahupphalaü kànanamàvaseyya'. 1. Dijo - ma. Cha. Saü syà 2. Evamahaü - machasaü -va-vi-ka. 3. Haüsorivajjhapatto - pana. Syà 4. Parittavahakaü appaphalaü - machasaü [BJT Page 440] [\x 440/] Evampahaü appadasse pahàya mahodadhiü haüsoriva ajjhapattoti - 'eva'nti opammasampañipàdanaü, appadasse pahàyàti: yo ca bàvari bràhmaõo ye ca¤¤e tassa àcariyà buddhaü bhagavantaü upàdàya appadassà, parittadassà thokadassà omakadassà làmakadassà chattakadassà và1 te appadasse parittadasse thokadasse omakadasse làmakadasse chattakadasse pahàya pajahitvà atikkamitvà samatikkamitvà vãtivattetvà buddhaü bhagavantaü (appamàõadassaü) aggadassaü seññhadassaü viseññhadassaü pàmokkhadassaü uttamadassaü pavaradassaü asamaü asamasamaü appañisamaü appañibhàgaü appañipuggalaü devàtidevaü naràsabhaü purisasãhaü purisanàgaü purisàja¤¤aü purisanisabhaü purisadhorayhaü dasabaladhàriü2 adhigacchiü vindiü pañilabhiü yathà và haüso mahantaü mànasakaü và3 saraü anotattaü và dahaü mahàsamuddaü và akkhobhaü amitodakaü jalaràsiü adhigaccheyya vindeyya pañilabheyya, evamevaü buddhaü bhagavantaü akkhobhaü amitatejaü pabhinna¤àõaü vivañacakkhuü4 pa¤¤àpabhedakusalaü adhigatapañisambhidaü catuvesàrajjappattaü saddhàdhimuttaü setapaccattaü(?) Advayabhàõiü tàdiü tathàpañi¤¤aü aparittaü mahantaü gambhãraü appameyyaü duppariyogàhaü (pahåtaratanaü sàgarasamaü chaëaïgupekkhàya samannàgataü atulaü vipulaü appameyyaü taü pavadataü maggavàdinaü merumiva nàgànaü garuëamiva dvijànaü sãhamiva migànaü udadhimiva aõõavànaü5 adhigacchiü taü satthàraü jinapavaraü mahesinti 'evampahaü appadasse pahàya mahodadhiü haüsoriva ajjhapatto'. Tenàha thero piügiyo: Dvijo yathà kubbanakaü pahàya Bahupphalaü kànanaü àvaseyya, Evampahaü appadasse pahàya Mahodadhiü haüsoriva ajjhapatto'ti. 1. Jatukkadassà - machasaü. Jatukkadassà - syà Jatukadassà-sã 2. Dasabalaü tàdiü - syà. 3. Mànusakataü và - syà. 4. Vivatta cakkhuü - pana 5. Anvayabhàõiü - va vi ka [BJT Page 442] [\x 442/] 12. Ye me pubbe viyàkaüsu Huraü gotamasàsanà Iccàsi iti bhavissati Sabbaü taü itihãtihaü Sabbaü taü takkavaóóhanaü. Ye me pubbe viyàkaüsåti 'ye'ti yo ca bàvari bràhmaõo ye ca¤¤e tassa àcariyà, te sakaü diññhiü sakaü khantiü sakaü ruciü sakaü laddhiü sakaü ajjhàsayaü sakaü adhippàyaü viyàkaüsu àcikkhiüsu desayiüsu pa¤¤apiüsu paññhapiüsu vivariüsu vibhajiüsu uttànãakaüsu pakàsesunti 'ye me pubbe viyàkaüsu. ' Huraü gotamasàsanàti: huraü gotamasàsanà paraü gotama sàsanà pure gotamasàsanà pañhamataraü gotamasàsanà buddhasàsanà jinasàsanà tathàgatasàsanà devàtidevasàsanà arahantasàsanàti 'huraü gotamasàsanà, ' Iccàsi iti bhavissatãti evaü kira àsi, evaü kira bhavissatãti 'iccàsi iti bhavissati, ' Sabbaü taü itihãtihanti: sabbaü taü itihãtihaü itikiràya paramparàya piñakasampadàya takkahetu nayahetu àkàraparivitakkena diññhinijjhànakkhantiyà na sàmaü sayaü abhi¤¤àtaü na attapaccakkhaü dhammaü kathayiüsåti 'sabbaü taü itihãtihaü': Sabbaü taü takkavaóóhananti: sabbaü taü takkavaóóhanaü vitakkavaóóhanaü saükappavaóóhanaü kàmavitakkavaóóhanaü vyàpàdavitakkavaóóhanaü vihaüsàvitakkavaóóhanaü ¤àtivitakkavaóóhanaü janapadavitakkavaóóhanaü amaràvitakkavaóóhanaü parànuddayatàpañisaüyuttavitakkavaóóhanaü làbhasakkàrasilokapañisaüyuttavitakkavaóóhanaü anava¤¤attipañisaüyuttavitakkavaóóhananti 'sabbaü taü takkavaóóhanaü' Tenàha thero piïgiyo: Ye me pubbe viyàkaüsu Huraü gotamasàsanà, Iccàsi iti bhavissati Sabbaü taü itihãtihaü Sabbaü taü takkavaóóhananti. 1. Devasàsanà - syà, machasaü natthi [BJT Page 444] [\x 444/] 13. Eko tamonudàsino Jutimà so pabhaïkaro Gotamo bhåripa¤¤àõo Gotamo bhårimedhaso. Eko tamonudosinoti - 'eko'ti bhagavà pabbajjàsaïkhàtena eko, adutiyaññhena eko, taõhàya pahànaññhena eko, ekantavãtaràgoti eko, ekantavãtadosoti eko, ekantavãtamohoti eko, ekantanikkilesoti eko, ekàyanamaggagatoti eko, ekaü anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddhoti eko. Kathaü bhagavà pabbajjàsaïkhàtena eko: bhagavà daharova samàno susu kàëakeso bhadrena yobbanena samannàgato pañhamena vayasà akàmakànaü màtàpitunnaü1 assumukhànaü rudantànaü vilapantànaü ¤àtisaïghaü pahàya sabbaü gharàvàsapaëibodhaü chinditvà puttadàrapaëibodhaü chinditvà ¤àtipaëibodhaü chinditvà mittàmaccapaëibodhaü chinditvà kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajitvà aki¤canabhàvaü upagantvà eko carati viharati irãyati vatteti pàleti yapeti yàpetãti 'evaü bhagavà pabbajjàsaïkhàtena eko. ' Kathaü bhagavà adutiyaññhena eko: evaü pabbajito samàno eko ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevati appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni2 pañisallànasàruppàni. So eko carati eko gacchati, eko tiññhati, eko seyyaü kappeti, eko gàmaü piõóàya pavisati, eko pañikkamati, eko raho nisãdati, eko caïkamaü adhiññhàti, eko carati, viharati irãyati vatteti pàleti yapeti yàpetãti evaü bhagavà adutiyaññhena eko. Kathaü bhagavà taõhàya pahànaññhena eko: so evaü eko adutiyo appamatto àtàpã pahitatto viharanto najjà nera¤jaràya tãre bodhirukkhamåle mahàpadhànaü padahanto màraü sasenaü kaõhaü namuciü pamattabandhuü vidhametvà taõhàjàliniü visañaü3 visattikaü pajahi vinodesi byantãakàsi, anabhàvaü gamesi. 1. Màtàpitånaü - machasaü 2. Manussaràhasseyyakàni - machasaü 3. Saritaü - syà [BJT Page 446] [\x 446/] 1. ''Taõhà dutiyo puriso dãghamaddhàna saüsaraü Itthabhàva¤¤athàbhàvaü saüsàraü nàtivattati, 2. Etamàdãnavaü ¤atvà taõhaü dukkhassa sambhavaü Vãtataõho anàdàno sato bhikkhu paribbaje''ti. [A] Evaü bhagavà taõhàya pahànaññhena eko. Kathaü bhagavà 'ekantavãtaràgo'ti eko: ràgassa pahãnattà ekantavãtaràgoti eko. Dosassa pahãnattà ekantavãtadosoti eko, mohassa pahãnattà ekantavãtamohoti eko, kilesànaü pahãnattà ekantanikkilesoti eko. Kathaü bhagavà ekàyanamaggaü gatoti eko: ekàyanamaggo vuccati cattàro satipaññhànà cattàro sammappadhànà cattàro iddhipàdà pa¤cindriyàni pa¤cabalàni sattabojjhaïgà ariyo aññhaïgiko maggo. 3. ''Ekàyanaü jàtikhayantadassã Maggaü pajànàti hitànukampã, Etena maggena tariüsu pubbe Tarissanti ye ca taranti ogha''nti. [B] Evaü bhagavà ekàyanamaggaü gatoti eko. Kathaü bhagavà eko anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddhoti eko: 'bodhi vuccati catusu maggesu ¤àõaü' pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayasambojjhaïgo vãmaüsà vipassanà sammàdiññhi. Bhagavà tena bodhi¤àõena 'sabbe saïkhàrà aniccà'ti a¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti a¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, 'sabbe dhammà anattà'ti a¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà, yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti bujjha. Athavà yaü bujjhitabbaü anubujjhitabbaü pañibujjhitabbaü sambujjhitabbaü adhigantabbaü phassitabbaü sacchikàtabbaü sabbaü taü tena bodhi ¤àõena bujjha anubujjha pañibujjha sambujjha adhigacchi phassi1 sacchàkàsi. Evaü bhagavà 'eko anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddho'ti eko. 1. Phassesi - machasaü Phusesi - syà [A] itivuttaka pàli Catukkaïguttara bhaõóagàma vagga Sutta nipàta davasatànupassanà sutta [B] satipaññhàna saü nàlanda vagga [BJT Page 448] [\x 448/] Tamonudoti: bhagavà ràgatamaü dosatamaü mohatamaü diññhitamaü kilesatamaü duccaritatamaü andhakaraõaü acakkhukaraõaü a¤¤àõakaraõaü pa¤¤ànirodhikaü vighàtapakkhikaü anibbànasaüvattanikaü panudi nudi pajahi vinodesi byantãkàsi1 anabhàvaü gamesi. âsãnoti: nisinno bhagavà pàsàõake cetiyeti 'àsãno. ' 4. Nagassa passe àsãnaü muniü dukkhassa pàraguü Sàvakà (payirupàsanti) tevijjà maccuhàyino''ti[a] Evampi bhagavà àsãno. Athavà bhagavà appossukkapañippassaddhattà àsãno, So vutthavàso ciõõacaraõo gataddho gatadiso gatakoñiko pàlitabrahmacariyo uttamadiññhippatto bhàvitamaggo pahãnakileso pañividdhàkuppo sacchikatanirodho. Dukkhaü tassa pari¤¤àya, samudayo pahãno, maggo bhàvito, nirodho sacchikato abhi¤¤eyyaü abhi¤¤àtaü, pari¤¤eyyaü pari¤¤àtaü, pahàtabbaü pahãnaü, bhàvetabbaü bhàvitaü, sacchikàtabbaü sacchikataü. So ukkhittapaligho saïkiõõaparikho abbåëhesiko niraggalo ariyo pannadhajo pannabhàro visa¤¤utto pa¤caïgavippahãno chaëaïgasamannàgato ekàrakkho caturapasseno panuõõapaccekasacco samavayasaññhesano anàvilasaïkappo passaddhakàyasaükhàro suvimuttacitto suvimuttapa¤¤o kevalã vusitvà uttamapuriso paramapuriso paramappattipatto. So neva àcinàti, na apacinàti, apacinitvà ñhito, neva pajahati, na upàdiyati, pajahitvà ñhito, neva visineti, na ussineti, visinetvà ñhito. Neva dhåpeti, na sandhupeti, vidhupetvà ñhito. Asekhena sãlakkhandhena samannàgatattà ñhito. Asekhena samàdhikkhandhena samannàgato ñhito pa¤¤àkkhandhena samannàgato ñhito vimuttikkhandhena samannàgato ñhito. Vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato ñhito. Saccaü sampañipàdiyitvà ñhito. Ejaü samatikkamitvà ñhito. Kilesaggiü pariyàdiyitvà ñhito. Aparigamanatàya ñhito, kathaü samàdàya ñhito, muttipañisevanatàya ñhito. Mettàya pàrisuddhiyà ñhito, karuõàya parisuddhiyà ñhito muditàya parisuddhiyà ñhito upekkhàya parisuddhiyà ñhito, accantapàrisuddhiyà ñhito, akammayatàya, parisuddhiyà ñhito, vimuttattà ñhito, saütusitattà ñhito, khandhapariyante ñhito, dhàtupariyante ñhito, àyatanapariyante ñhito, gatipariyante ñhito, uppattipariyante ñhito, pañisandhipariyante ñhito, bhavapariyante ñhito, saüsàrapariyante ñhito, vaññapariyante ñhito, antime bhave ñhito, antime samussaye ñhito, antimadehadharo arahà. 14. ''Tassàyaü pacchimakoñi5 - carimoyaü samussayo, Jàtimaraõa saüsàro - natthi tassa punabbhavo''ti Evampi bhagavà àsãnoti 'eko tamonudàsãno. ' Jutimà so pabhaïkaroti - 'jutimà'ti jutimà matimà paõóito pa¤¤avà buddhimà ¤àõã vibhàvã medhàvã. Pabhaïkaroti: pabhaïkaro àlokakaro obhàsakaro dãpaïkaro padãpaïkaro2 ujjotakaro3 pajjotakaro4ti 'jutimà so pabhaïkaro'. Gotamo bhåripa¤¤àõoti: gotamo bhåripa¤¤àõo ¤àõapa¤¤àõo5 pa¤¤àdhajo pa¤¤àketu pa¤¤àdhipateyyo vicayabahulo pavicayabahulo pekkhàyanabahulo6 samekkhàyanabahulo7 vibhåtavihàrã taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo. 5. ''Dhajo rathassa pa¤¤àõaü dhåmo pa¤¤àõamaggino Ràjà raññhassa pa¤¤àõaü bhattà pa¤¤àõamitthiyà''ti. [B] Evameva gotamo bhåripa¤¤àõo ¤àõapa¤¤àõo pa¤¤àdhajo pa¤¤àketu pa¤¤àdhipateyyo vicayabahulo pañicayabahulo pekkhàyanabahulo samekkhàyanabahulo7 vibhåtavihàrã taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyoti 'gotamo bhåripa¤¤àõo, . 1. Byantãmakàsã - syà 2. Padãpakaro - machasaü 3. Ujjotaükaro - pana 4. Pajjotaükaro - pana 5. ¥àõapa¤¤àto - su. 6. Okkhàyanabahulo - machasaü, syà. 7. Samokkhàyanadhammo - machasaü - syà. [A.] Vaïgisasaüyutta - moggallànasutta [B.] Devatàsaüyutta - rathasutta. [BJT Page 450] [\x 450/] Gotamo bhårimedhasoti - 'bhåri' vuccati pañhavã1 bhagavà tàya pañhavisamàya pa¤¤àya vipulàya vitthatàya samannàgato. 'Medhà' vuccati pa¤¤à. Yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi'' bhagavà imàya medhàya upeto samupeto upàgato samupàgato uppanno sampanno2 samannàgato. Tasmà buddho sumedhasoti2 'gotamo bhårimedhaso'. Tenàha thero piïgiyo: ''Eko tamonudàsãno Jutimà so pabhaïkaro, Gotamo bhåripa¤¤àõo Gotamo bhårimedhaso''ti. 14 Yo me dhammamadesesi sandiññhikamakàlikaü, Taõhakkhayamanãtikaü yassa natthi upamà kvaci. Yo me dhammamadesesãti - 'yo'ti ''yo so bhagavà sayambhå anàcariyako pubbe ananussutesu dhammesu sàmaü saccàni abhisambujjhi, tattha ca sabba¤¤utaü patto balesu ca vasãbhàvaü. Dhammadesesãti 'dhamma'nti - àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü, cattàro satipaññhàne cattàro sammappadhàne cattàro iddhipàde, pa¤cindriyàni pa¤ca balàni satta bojjhaïge ariyaü aññhaïgikaü maggaü nibbàna¤ca nibbànagàmini¤ca pañipadaü àcikkha, desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivari vibhaji uttànãakàsi Pakàsesãti 'yo me dhammamadesesi. ' Sandiññhikamakàlikanti: sandiññhikaü akàlikaü ehipassikaü opanayikaü4 paccattaü veditabbaü vi¤¤åhãti. Evampi5 sandiññhikaü. Athavà yo diññheva dhamme ariyaü aññhaïgikaü maggaü bhàveti, tassa maggassa anantarà samanantarà6 adhigacchateva7 phalaü vindati pañilabhatãti evampi sandiññhikamakàlikaü, yathà manussà kàlikaü dhanaü datvà anantarà na labhanti8 kàlaü àgamenti, nevàyaü dhammo. Yo diññheva dhamme ariyaü aññhaïgikaü maggaü bhàveti, tassa maggassa anantarà samanantarà6 adhigacchateva phalaü vindati pañilabhati na parattha na paraloke9 evaü akàlikanti 'sandiññhikamakàlikaü'. 1. Pathavi - machasaü. 2. Samuppanno - machasaü, 3. Buddho sumedhoti - pava - vi - ka, bhårimedhasoti - syà 4. Opaneyyakaü - machasaü. 5. Evaü - machasaü, syà. 6. Antarà samantarà - pana 7. Adhigaccheva va-vi-ka. 8. Antarà na labbhati. Va - vi - ka. 9. Na paratthe na paraloke - va - vi - ka [BJT Page 452] [\x 452/] Taõhakkhayamanãtikanti: 'taõhà'ti 'råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà' taõhakkhayanti: taõhakkhayaü ràgakkhayaü dosakkhayaü mohakkhayaü gatikkhayaü upapattikkhayaü pañisandhikkhayaü bhavakkhayaü saüsàrakkhayaü vaññakkhayaü. Anãtikanti 'ãti' vuccanti kilesà ca khandhà ca abhisaïkhàrà ca, ãtippahànaü ãtivåpasamaü ãtipañinissaggaü ãtipañippassaddhiü amataü nibbànanti 'taõhakkhayamanãtikaü'. Yassa natthi upamà kvacãti: 'yassà'ti nibbànassa natthi upamàti, upamà natthi upanidhà natthi, sadisaü natthi1 pañibhàgo natthi na santi na saüvijjanti nåpalabbhati, kvacãti: kvaci kimhici katthaci ajjhattaü và bahiddhà và ajjhattabahiddhà và'ti 'yassa natthi upamà kvaci. ' Tenàha thero piïgiyo: ''Yo me dhammamadesesi sandiññhikamakàlikaü, Taõhakkhayamanãtikaü yassa natthi upamà kvacãti. 15. Kinnu tamhà vippavasasi2 muhuttampi piïgiya, Gotamà bhåripa¤¤aõà gotamà bhårimedhasà. Kinnu tamhà vippavasasãti: kinnu buddhamhà vippavasasi apesi apagacchasi3 vinà hosãti 'kinnu tamhà vippavasasi. ' Muhuttamapi piïgiyàti: muhuttamapi khaõamapi layamapi vayamapã addhampãti muhuttamapi' piïgiyàti bàvarã taü jàmàtaraü nàmena àlapati. Gotamà bhåripa¤¤àõàti: gotamà bhåripa¤¤àõà ¤àõapa¤¤àõà pa¤¤àdhajà pa¤¤àketumhà pa¤¤àdhipateyyamhà vicayabahulà pavicayabahulà pekkhàyanabahulà samekkhàyanabahulà4 vibhåtavihàrimhà taccarità tabbahulà taggarukà tanninnà tapponà tappabbhàrà tadadhimuttà tadadhipateyyamhàti 'gotamà bhåripa¤¤àõà. ' Gotamà bhåri medhasàti 'bhåri' vuccati pañhavã, bhagavà tàya pañhavisamàya pa¤¤àya vipulàya vitthatàya samannàgato. 'Medhà' vuccati pa¤¤à ''yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi'' bhagavà imàya medhàya pa¤¤àya upeto samupeto upagato samupagato upapanno sampanno samannàgato. Tasmà buddho sumedhasoti. 'Gotama bhårimedhasà'. Tenàha so bràhmaõo: 15. ''Kinnu tamhà vippavasasi muhuttamapi piïgiya Gotamà bhåripa¤¤àõà gotamà (bhårimedhasà''ti) 1. Sadisà natthi - va-vi-ka 2. Vippavasi - machasaü 3. Apagacchi - machasaü 4. Samokkhàyanadhammo - machasaü [BJT Page 454] [\x 454/] 16. Yo te dhammamadesesi sandiññhikamakàlikaü, Taõhakkhayamanãtikaü yassa natthi upamà kvaci. Yo te dhammamadesesãti - 'yo'ti ''yo so bhagavà sayambhå anàcariyako pubbe ananussutesu dhammesu sàmaü saccàni abhisambujjhi, tattha ca sabba¤¤utaü patto balesu ca vasãbhàvaü. Dhammadesesãti 'dhamma'nti - àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü, cattàro satipaññhàne cattàro sammappadhàne cattàro iddhipàde, pa¤cindriyàni pa¤ca balàni satta bojjhaïge ariyaü aññhaïgikaü maggaü nibbàna¤ca nibbànagàmini¤ca pañipadaü àcikkha, desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivari vibhaji uttànãakàsi Pakàsesãti 'yo te dhammamadesesi. ' Sandiññhikamakàlikanti: sandiññhikaü akàlikaü ehipassikaü opanayikaü paccattaü veditabbaü vi¤¤åhãti evampi sandiññhikaü. Athavà yo diññheva dhamme ariyaü aññhaïgikaü maggaü bhàveti, tassa maggassa anantarà samanantarà (adhigacchateva) phalaü vindati pañilabhatãti evampi sandiññhikaü. Akàlikanti: yathà manussà kàlikaü dhanaü datvà anantarà na labbhanti kàlaü àgamenti, nevàyaü dhammo. Yo diññheva dhamme ariyaü aññhaïgikaü maggaü bhàveti, tassa maggassa anantarà samanantarà adhigacchateva phalaü, vindati pañilabhati na parattha na paraloke, evaü akàlikanti 'sandiññhikamakàlikaü'. Taõhakkhayamanãtikanti. 'Taõhà'ti råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà. Taõhakkhayanti: taõhakkhayaü ràgakkhayaü dosakkhayaü mohakkhayaü gatikkhayaü upapattikkhayaü pañisandhikkhayaü bhavakkhayaü saüsàrakkhayaü vaññakkhayaü. Anãtikanti: 'ãti' vuccanti kilesà ca khandhà ca abhisaïkhàrà ca. ätippahànaü ãtivåpasamaü ãtipañinissaggaü ãtipañippassaddhiü amataü nibbànanti 'taõhakkhayamanãtikaü' Yassa natthi upamà kvacãti - yassàti nibbànassa, natthi upamàti upamà natthi, upanidhà natthiü1 sadisaü natthi2 pañibhàgo natthi' na santi na saüvijjati nåpalabbhati kvacãti: kvaci kimhici katthaci ajjhattà và bahiddhà ajjhattabahiddhà vàti yassa natthi upamà kvaci. ' Tenàha so bàvari bràhmaõo: ''Yo te dhammamadesesi sandiññhikamakàlikaü, Taõhakkhayamanãtikaü yassa natthi upamà kvacãti. 1. Upanidhi natthi - pana 2. Pàñibhàgo - pana [BJT Page 456] [\x 456/] 17. Nàhaü tamhà vippavasàmi muhuttampi bràhmaõa, Gotamà bhåripa¤¤àõà gotamà bhårimedhasà. Nàhaü tamhà vippavasàmãti: nàhaü buddhamhà vippavasàmi, apemi apagacchàmi vinà homãti 'nàhaü tamhà vippavasàmi'. Muhuttampi bràhmaõàti: muhuttampi khaõampi layampi vayampi addhampãti 'muhuttampi'. Bràhmaõàti gàravena màtulaü àlapati. Gotamà bhuripa¤¤àõàti: gotamà bhåripa¤¤àõà ¤àõapa¤¤àõà pa¤¤àdhajà (pa¤¤àketumhà) pa¤¤àdhipateyyamhà vicayabahulà pavicayabahulà pekkhàyanabahulà samekkhàyanabahulà vibhåtavihàrimhà taccarità tabbahulà taggarukà tanninnà tapponà tappabbhàrà tadadhimuttà tadadhipateyyamhàti gotamà bhuripa¤¤àõà. Gotamà bhurimedhasàti: bhuri vuccati pañhavã. Bhagavà tàya pañhavisamàya pa¤¤àya vipulàya vitthatàya samannàgato. 'Medhà' vuccati pa¤¤à, yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi. Bhagavà imàya medhàya pa¤¤àya upeto samupeto upagato samupagato upapanno sampanno samannàgato, tasmà buddho sumedhasoti 'gotamo bhurimedhasà' Tenàha thero piïgiyo: ''Nàhaü tamhà vippavasàmi muhuttampi bràhmaõa, Gotamà bhåripa¤¤àõà gotamà bhårimedhasà''ti. 18. Yo me dhammamadesesi sandiññhikamakàlikaü, Taõhakkhayamanãtikaü yassa natthi upamà kvaci. Yo me dhammamadesesãti - yo so bhagavà sayambhå anàcariyako pubbe Ananussutesu dhammesu sàmaü saccàni abhisambujjhi, tattha ca sabba¤¤utaü patto balesu ca vasãbhàvaü. Dhammadesesãti 'dhamma'nti - àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü, cattàro satipaññhàne cattàro sammappadhàne cattàro iddhipàde, pa¤cindriyàni pa¤ca balàni satta bojjhaïge ariyaü aññhaïgikaü maggaü nibbàna¤ca nibbànagàmini¤ca pañipadaü àcikkha, desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivari vibhaji uttànãakàsi Pakàsesãti 'yo me dhammamadesesi. ' [BJT Page 458] [\x 458/] Sandiññhikamakàlikanti: sandiññhikaü akàlikaü ehipassikaü opanayikaü paccattaü veditabbaü vi¤¤åhãti. Evampi sandiññhikaü, athavà yo diññheva dhamme ariyaü aññhaïgikaü maggaü bhàveti, tassa maggassa anantarà samanantarà adhigacchateva phalaü vindati pañilabhatãti evampi sandiññhikaü. Akàlikanti: yathà manussà kàlikaü dhanaü datvà anantarà na labhanti, kàlaü àgamenti, nevàyaü dhammo yo diññheva dhamme ariyaü aññhaïgikaü maggaü bhàveti. Tassa maggassa anantarà samanantarà adhigacchateva phalaü vindati pañilabhati na parattha na paraloketi 'evaü akàlikanti 'sandiññhikamakàlikaü'. Taõhakkhayamanãtikanti. 'Taõhà'ti råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà. Taõhakkhayanti: taõhakkhayaü ràgakkhayaü dosakkhayaü mohakkhayaü gatikkhayaü upapattikkhayaü pañisandhikkhayaü bhavakkhayaü saüsàrakkhayaü vaññakkhayaü. Anãtikanti: 'ãti' vuccanti kilesà ca khandhà ca abhisaïkhàrà ca. ätippahànaü ãtivåpasamaü ãtipañinissaggaü ãtipañippassaddhiü amataü nibbànanti 'taõhakkhayamanãtikaü' Yassa natthi upamà kvacãti - yassàti nibbànassa, natthi upamàti: upamà natthi, upanidhà natthi1 sadisaü natthi pañibhàgo natthi' na santi na saüvijjati nåpalabbhati kvacãti: kvaci kimhici katthaci ajjhattà và bahiddhà ajjhattabahiddhà vàti yassa natthi upamà kvaci. ' Tenàha thero piïgiyo: ''Yo me dhammamadesesi sandiññhikamakàlikaü, Taõhakkhayamanãtikaü yassa natthi upamà kvacã''ti. 19. Passàmi naü manasà cakkhunà và2. Rattiü divaü bràhmaõa, appamatto, Namassamàno vivasemi rattiü3. Teneva ma¤¤àmi avippavàsaü. Passàmi naü manasà cakkhunà vàti: yathà cakkhumà puriso àloke råpagatàni passeyya, dakkheyya olokeyya nijjhàyeyya upaparikkheyya evamevàhaü buddhaü bhagavantaü manasà passàmi, dakkhàmi olokemi nijjhàyàmi upaparikkhàmãti 'passàmi naü manasà cakkhunà và'. 1. Upanidhi natthi - pana 2. Cakkhunà ca-va-vi-ka 3. Namassamànova vasemi rattiü - sa [BJT Page 460] [\x 460/] Rattiü divaü bràhmaõa appamattoti - rattiü ca divà ca buddhànussatiü manasà bhàvento, appamattoti 'rattiü divaü bràhmaõa appamatto'. Namassamàno vivasemi (rattinti) - 'namassamàno'ti kàyena và namassamàno, vàcàya và namassamàno, cittena và namassamàno, anvatthapañipattiyà và namassamàno, dhammànudhammapañipattiyà và namassamàno, sakkàrayamàno, 1. Garukàrayamàno2. Mànayamàno påjayamàno rattiü divaü vivasemi, atinàmemi atikkamàmãti 'namassamàno vivasemi rattiü'. Teneva ma¤¤àmi avippavàsanti: tàya buddhànussatiyà bhàvento. Avippavàsoti taü ma¤¤àmi avippavutthoti3 'taü ma¤¤àmi jànàmi evaü jànàmi evaü (àjànàmi), evaü vijànàmi, evaü pañivijànàmi, evaü pañivijjhàmãti 'teneva ma¤¤àmi avippavàsaü. ' Tenàha thero piïgiyo: ''Passàmi naü manasà cakkhunà và Rattiü divaü bràhmaõa appamatto, Namassamàno vivasemi rattiü Teneva ma¤¤àmi avippavàsa''nti. 20. Saddhà ca pãtã ca mano satã ca4 Nàpenti me gotamasàsanamhà, Yaü yaü disaü vajati5 bhåripa¤¤o Sa te na teneva nato'hamasmi. Saddhà ca pãtã ca mano satãcàti - 'saddhà'ti ''yà ca bhagavantaü àrabbha saddhà saddahanà okappanà abhippasàdo6 saddhà saddhindriyaü saddhàbalaü saddhàsatthaü saddhàpàsàdo saddhààloko saddhàobhàso saddhàpajjoto saddhàratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi. Pãtãti: ''yà bhagavantaü àrabbha pãti pàmojjaü7 àmodanà8 pamodanà hàso pahàso vitti tuññhi odagyaü attamanatà cittassa''. Manoti ''yaü ca bhagavantaü àrabbha cittaü mano mànasaü hadayaü paõóaraü mano manàyatanaü manindriyaü vi¤¤àõaü vi¤¤àõakkhandho tajjàmanovi¤¤àõadhàtu''. Satãti: ''yà bhagavantaü àrabbha sati anussati patissati sati saraõatà dhàraõatà apilàpanatà asammussanatà sati satindriyaü satibalaü sammàsatãti'' saddhà ca pãtã ca mano satãca'. 1. Sakkàramàno: machasaü va-vi-ka 2. Garukàramàno - machasaü va-vi-ka 3. Avippavuññhoti - machasaü. 4. Satimatà - pana 5. Yaü yaü disaü bhajati - va-vi-ka 6. Atippasàdo - va-vi-ka 7. Pàmujjaü - sahà, 8. Modanà àmodanà - machasaü [BJT Page 462] [\x 462/] Nàpenti me gotamasàsanamhàti: ime cattàro dhammà gotamasàsanà buddhasàsanà jinasàsanà tathàgatasàsanà devadevasàsanà arahantasàsanà. Nàpentãti nàpenti na gacchanti na vijahanti na vinàsentãti 'nàpenti me gotamasàsanamhà'. Yaü yaü disaü vajati bhåripa¤¤oti: 'yaü yaü disan'ti puratthimaü và disaü pacchimaü và disaü dakkhiõaü và disaü uttaraü và disaü vajati gacchati kamati abhikkamati, bhåripa¤¤oti: bhåripa¤¤o mahàpa¤¤o tikkhapa¤¤o puthupa¤¤o hàsapa¤¤o javanapa¤¤o nibbedhikapa¤¤o. 'Bhåri' vuccati pañhavã, tàya pañhavisamàya pa¤¤àya vipulàya vitthatàya samannàgatoti 'yaü yaü vajati bhuripa¤¤o'. Sa tena teneva nato 'hamasmãti: so yena buddho tena teneva nato tantinno tappono tappabhàro tadadhimutto tadadhipateyyoti 'sa tena teneva nato 'hamasmi'. Tenàha thero piïgiyo: ''Saddhà ca pãtã ca mano satã ca Nàpenti me gotamasàsanamhà, Yaü yaü disaü vajati bhåripa¤¤o Sa tena teneva nato 'hamasmã''ti. 21. (Jiõõassa) me dubbalathàmakassa Teneva kàyo na paleti1 tattha, Saïkappayattàya2 vajàmi niccaü Mano hi me bràhmaõa tena yutto. Jiõõassa me dubbalathàmakassàti - 'jiõõassà'ti jiõõassa vuddhassa mahallakassa addhagatassa vayo anupattassa dubbalathàmakassàti: dubbalathàmakassa appathàmakassa parittathàmakassàti 'jiõõassa me dubbalathàmakassa'. Teneva kàyo na paleti tatthàti: kàyo yena buddho tena na paleti na vajati na gacchati nàbhikkamatãti 'teneva kàyo na paleti tattha'. 1. Pareti - sa 2. Saïkappayantàya - machasaü, syà [BJT Page 464] [\x 464/] Saïkappayattàya vajàmi niccanti - saïkappagamanena vitakkagamanena ¤àõagamanena pa¤¤àgamanena buddhigamanena vajàmi gacchàmi abhikkamàmãti 'saïkappayattàya vajàmi niccaü'. Mano hi me bràhmaõa tena yuttoti 'mano'ti ''yaü cittaü mano mànasaü hadayaü paõóaraü mano manàyatanaü manindriyaü vi¤¤àõaü vi¤¤àõakkhandho tajjàmanovi¤¤àõadhàtu. Mano hi me bràhmaõa tena yuttoti: mano yena buddho tena yutto payutto saüyuttoti 'mano hi me bràhmaõa tena yutto: Tenàha thero piïgiyo. ' ''Jiõõassa me dubbalathàmakassa Teneva kàyo na paleti tattha, Saükappayattàya vajàmi niccaü Mano hi me bràhmaõa tena yutto''ti. 22. Païke sayàno pariphandamàno Dãpà dãpaü1 upapalaviü, 2 Athaddasàsiü sambuddhaü Oghatiõõamanàsavaü. Païke sayàno pariphandamànoti - 'païke sayàno'ti kàmapaïke kàmakaddame kàmakilese kàmapalipe3 kàmapariëàhe kàmapaëibodhe semàno sayamàno vasamàno àvasamàno parivasamànoti païke sayàno. Pariphandamànoti: taõhàphandànàya phandamàno, diññhiphandanàya phandamàno, kilesaphandanàya phandamàno payogaphandanàya phandamàno, vipàkaphandanàya phandamàno, manoduccaritaphandanàya phandamàno, ratto ràgena phandamàno, duññho dosena phandamàno, (måëho) mohena phandamàno, vinibaddho4' mànena phandamàno, paràmaññho diññhiyà phandamàno, vikkhepagato uddhaccena phandamàno, aniññhaü gato vicikicchàya phandamàno, thàmagato anusayehi phandamàno, làbhena phandamàno, alàbhena phandamàno, yasena phandamàno, ayasena phandamàno, pasaüsàya phandamàno, nindàya phandamàno, sukhena phandamàno, dukkhena phandamàno, 1. Disàdisaü -va-vi-ka 2. Upallaviü - machasaü, 3. Kàmabaëise - machasaü, syà, Kàmapalise - va-vi-ka 4. Vinibandho - machasaü, syà, va-vi-ka [BJT Page 466] [\x 466/] Jàtiyà phandamàno, jaràya phandamàno, byàdhinà phandamàno, maraõena phandamàno, (sokaparidevadukkhadomanassupàyàsehi) phandamàno, nerayikena dukkhena phandamàno, tiracchànayonikena dukkhena phandamàno, pettivisayikena1 dukkhena phandamàno, mànusakena2 dukkhena phandamàno, gabbhokkantimålakena dukkhena phandamàno, gabbhaññhitimålakena dukkhena phandamàno, gabbhavuññhànamålakena dukkhena phandamàno, jàtassupanibandhakena dukkhena phandamàno, jàtassa (paràdheyyakena) dukkhena phandamàno, (attåpakkamena) dukkhena phandamàno, paråpakkamena dukkhena phandamàno, saïkhàradukkhena phandamàno, viparinàmadukkhena phandamàno, cakkhurogena dukkhena phandamàno, sotarogena dukkhena phandamàno, ghànarogena dukkhena phandamàno, jivhàrogena dukkhena phandamàno, kàyarogena dukkhena phandamàno, sãsarogena dukkhena phandamàno, kaõõarogena dukkhena phandamàno, mukharogena dukkhena phandamàno, dantarogena dukkhena phandamàno, kàsena sàsena pinàsena óahena3 jarena kucchirogena mucchàya pakkandikàya sålàya visucãkàya kuññhena gaõóena kilàsena sosena apamàrena dadduyà kaõóuyà kacchuyà rakhasàya vitacchikàya lohitapittena4 madhumehena aüsàya piëakàya bhagandalena pittasamuññhànena àbàdhena semhasamuññhànena àbàdhena vàtasamuññhànena àbàdhena sannipàtikena àbàdhena utuparinàmajena àbàdhena visamaparihàrajena àbàdhena opakkamikena àbàdhena kammavipàkajena àbàdhena sãtena uõhena (jighacchàya) pipàsàya uccàrena passàvena óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassena dukkhena màtumaraõena dukkhena pitumaraõena dukkhena puttamaraõena dukkhena dhãtumaraõena dukkhena ¤àtivyasanena dukkhena bhogavyasanena dukkhena rogavyasanena dukkhena sãlavyasanena dukkhena diññhivyasanena dukkhena phandamàno samphandamàno vipphandamàno vedhamàno pavedhamàno sampavedhamànoti 'païke sayàno pariphandamàno'. Dãpà dãpaü upapalavinti satthàrato satthàraü dhammakkhànato dhammakkhànaü gaõato gaõaü diññhiyà diññhiü pañipadàya pañipadaü maggato maggaü plaviü uplaviü upaplaviü samupaplavinti (dãpàdãpaü upaplaviü. ) 1. Pittivisasikena - pana. 2. Manussakena - ma-va-vi-ka Mànusikene machasaü 3. ôàhena -va-vi-ka, machasaü, 4. Lohitena pittena - pa-vi-ka, syà [BJT Page 468] [\x 468/] Athaddasàsiü sambuddhanti - 'athà'ti padasandhi padasaüsaggo padapàripuri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatà1 petaü 'athà'ti, addasàsinti: addasaü addakkhiü apassiü pañivijjhaü buddhoti: yo so bhagavà sayambhå anàcariyako pubbe ananussutesu dhammesu sàmaü saccàni abhisambujjhi, tattha ca sabba¤¤utaü patto balesu ca vasãbhàvaü. Buddhoti kenaññhena buddho: bujjhità saccànãti buddho, bodhetà pajàyàti buddho, sabba¤¤utàya buddho, sabbadassàvitàya buddho, ana¤¤aneyyatàya buddho, visavitàya buddho, khãõàsavasaïkhàtena buddho, nirupakkilesasaïkhàtena buddho, ekantavãtaràgoti buddho ekantavãtadosoti buddho, ekantavãtamohoti buddho, ekantanikkilesoti buddho ekàyanamaggaü gatoti, buddho eko anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddhoti buddho. Abuddhivihatattà buddhipañilàbhàti buddho. Buddhoti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü buddhoti, 'athaddasàsiü sambuddhaü'. Oghatiõõamanàsavanti - 'oghatiõõa'nti bhagavà kàmoghaü tiõõo, bhavoghaü tiõõo, diññhoghaü tiõõo, avijjoghaü tiõõo, sabbasaüsàrapathaü tiõõo, uttiõõo nittiõõo atikkanto samatikkanto vãtivatto so vutthavàso ciõõacaraõo gataddho gatadiso gatakoñiko pàlitabrahmacariyo uttamadiññhippatto bhàvitamaggo pahãnakileso pañividdhàkuppo sacchikatanirodho. Dukkhaü tassa pari¤¤àya, samudayo pahãno, maggo bhàvito, nirodho sacchikato abhi¤¤eyyaü abhi¤¤àtaü, pari¤¤eyyaü pari¤¤àtaü, pahàtabbaü pahãnaü, bhàvetabbaü bhàvitaü, sacchikàtabbaü sacchikataü. So ukkhittapaligho saïkiõõaparikho abbåëhesiko niraggalo ariyo pannadhajo pannabhàro visa¤¤utto pa¤caïgavippahãno chaëaïgasamannàgato ekàrakkho caturapasseno panuõõapaccekasacco samavayasaññhesano anàvilasaïkappo passaddhakàyasaükhàro suvimuttacitto suvimuttapa¤¤o kevalã vusitvà uttamapuriso paramapuriso paramappattipatto. So neva àcinàti, na apacinàti, apacinitvà ñhito, neva pajahati, na upàdiyati, pajahitvà ñhito, neva visineti, na ussineti, visinetvà ñhito. Neva dhåpeti, na sandhupeti, vidhupetvà ñhito. Asekhena sãlakkhandhena samannàgatattà ñhito. Asekhena samàdhikkhandhena samannàgato ñhito pa¤¤àkkhandhena samannàgato ñhito vimuttikkhandhena samannàgato ñhito. Vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato ñhito. Saccaü sampañipàdiyitvà ñhito. Ejaü samatikkamitvà ñhito. Kilesaggiü pariyàdiyitvà ñhito. Aparigamanatàya ñhito, kathaü samàdàya ñhito, muttipañisevanatàya ñhito. Mettàya pàrisuddhiyà ñhito, karuõàya parisuddhiyà ñhito muditàya parisuddhiyà ñhito upekkhàya parisuddhiyà ñhito, accantapàrisuddhiyà ñhito, akammayatàya, parisuddhiyà ñhito, vimuttattà ñhito, saütusitattà ñhito, khandhapariyante ñhito, dhàtupariyante ñhito, àyatanapariyante ñhito, gatipariyante ñhito, uppattipariyante ñhito, pañisandhipariyante ñhito, bhavapariyante ñhito, saüsàrapariyante ñhito, vaññapariyante ñhito, antime bhave ñhito, antime samussaye ñhito, antimadehadharo arahà. ''Tassàyaü pacchimakoñi - carimoyaü samussayo, Jàtimaraõasaüsàro - natthi tassa punabbhavo''ti 'Oghatiõõaü'. Anàsavanti: cattàro àsavà: kàmàsavo bhavàsavo diññhàsavo avijjàsavo, te àsavà buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà, tasmà buddho anàsavo ti 'oghatiõõamanàsavaü'. Tenàha thero piïgiyo: ''Païke sayàno pariphandamàno Dãpàdãpaü upaplaviü, 2 Athaddasàsiü sambuddhaü Oghatiõõamanàsava''nti. '' 23 Yathà ahu vakkali muttasaddho Bhadràvudho àlavi gotamo ca, Evameva tvampi pamu¤cassu saddhaü Gamissasi tvaü piïgiya maccudheyyassa pàraü. Yathà ahu vakkali muttasaddho bhadràvudho àlavigotamo càti yathà vakkalithero muttasaddho3 saddhàgaruko saddhàpubbaïgamo saddhàdhimutto4 saddhàdhipateyyo arahattappatto, yathà bhadràvudho thero muttasaddho saddhàgaruko saddhàpubbaïgamo saddhàdhimutto saddhàdhipateyyo arahattappatto. Yathà àlavigotamo thero muttasaddho saddhàgaruko saddhàpubbaïgamo saddhàdhimutto saddhàdhipateyyo arahattappattoti yathà ahu vakkali muttasaddho bhadràvudho àlavigotamo ca. 1. Pubbatà metaü athàti - - - va-vi-ka. 2. Pallaviü upallaviü sampallaviü - machasaü. 3. Saddho - machasaü 4. Saddhàvimutto - pana. [BJT Page 470] [\x 470/] Evameva tvampi pamu¤cassu saddhanti - evameva tvampi1 saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi. 'Sabbe saïkhàrà aniccà'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, 'sabbe dhammà anattà'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, ''avijjàpaccayà saïkhàrà''ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, ''saïkhàrapaccayà vi¤¤àõa''nti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, vi¤¤àõapaccayà nàmaråpanti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, nàmaråpapaccayà salàyatananti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, salàyatanapaccayà phasso'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, phassapaccayà vedanà'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, vedanàpaccayà taõhà'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, taõhàpaccayà upàdànanti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, bhavapaccayà jàtã'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, jàtipaccayà jaràmaraõanti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, avijjànirodhà saïkhàranirodho'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, saïkhàranirodhà vi¤¤àõanirodho'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, vi¤¤àõanirodhà nàmaråpanirodho'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, nàmaråpanirodhà salàyatananirodho'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, saëàyatananirodhà phassanirodho'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, phassanirodhà vedanànirodho'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, vedanànirodhà taõhànirodho'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, taõhànirodhà upàdànanirodho'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, upàdànanirodhà bhavanirodho'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, bhavanirodhà jàtinirodho'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, jàtinirodhà jaràmaraõanirodho'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, idaü dukkhanti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, ayaü dukkhasamudayoti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, ayaü dukkhanirodhoti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadàti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, ime àsavà'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, ayaü àsavanirodhoti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, ime dhammà abhi¤¤eyyàti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, ime dhammà pari¤¤eyyàti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, ime dhammà pahàtabbàti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, ime dhammà bhàvetabbàti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, ime dhammà sacchikàtabbàti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, pa¤cannaü upàdànakkhandhànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, catunnaü mahàbhåtànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehi, 'yaü ki¤ci samudayadhammaü taü nirodhadhamma'nti saddhaü mu¤cassu pamu¤cassu sampamu¤cassu adhimu¤cassu okappehãti 'evameva tvampi' pamu¤cassu saddhaü'. . 7 Gamissasi tvaü piïgiya maccudheyyassa pàranti: 'maccudheyyaü' vuccati kilesà ca khandhà ca abhisaïkhàrà ca. Maccudheyyassa pàraü vuccati amataü nibbànaü ''yo so sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü. Gamissasi tvaü piïgiya maccudheyyassa pàranti: tvaü pàraü gamissasi pàraü adhigamissasi pàraü passissasi pàraü sacchikarissasãti 'gamissasi tvaü piïgiya maccudheyyassa pàraü'. Tenàha bhagavà: Yathà ahu vakkali muttasaddho Bhadràvudho àlavigotamo ca, Evameva tvampi pamu¤cassu saddhaü Gamissasi tvaü piïgiya maccudheyyassa pàranti. 24 Esa bhãyo pasãdàmi sutvàna munito vaco, Vivattacchado3 sambuddho akhilo pañibhànavà. Esa bhãyo pasãdàmãti - esa bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi bhãyo bhãyo (okappemi), bhãyo bhãyo adhimuccàmi, 'sabbe saïkhàrà aniccà'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, 'sabbe dhammà anattà'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, ''avijjàpaccayà saïkhàrà''ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, ''saïkhàrapaccayà vi¤¤àõa''nti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, vi¤¤àõapaccayà nàmaråpanti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, nàmaråpapaccayà salàyatananti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, saëàyatanapaccayà phasso'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, phassapaccayà vedanà'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, vedanàpaccayà taõhà'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, taõhàpaccayà upàdànanti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, bhavapaccayà jàtã'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, jàtipaccayà jaràmaraõanti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, avijjànirodhà saïkhàranirodho'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, saïkhàranirodhà vi¤¤àõanirodho'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, vi¤¤àõanirodhà nàmaråpanirodho'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, nàmaråpanirodhà salàyatananirodho'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, saëàyatananirodhà phassanirodho'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, phassanirodhà vedanànirodho'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, vedanànirodhà taõhànirodho'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, taõhànirodhà upàdànanirodho'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, upàdànanirodhà bhavanirodho'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, bhavanirodhà jàtinirodho'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, jàtinirodhà jaràmaraõanirodho'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, idaü dukkhanti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, ayaü dukkhasamudayoti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, ayaü dukkhanirodhoti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadàti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, ime àsavà'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, ayaü àsavanirodhoti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, ime dhammà abhi¤¤eyyàti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, ime dhammà pari¤¤eyyàti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, ime dhammà pahàtabbàti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, ime dhammà bhàvetabbàti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, ime dhammà sacchikàtabbàti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, pa¤cannaü upàdànakkhandhànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, catunnaü mahàbhåtànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmi, 'yaü ki¤ci samudayadhammaü taü nirodhadhamma'nti bhãyo bhãyo pasãdàmi, bhãyo bhãyo saddahàmi, bhãyo bhãyo okappemi, bhãyo bhãyo adhimuccàmãti 'esa bhãyo pasãdàmi'. 1. Tvaü - va-vi-ka, machasaü, 2. Tvaü - pa-va-vi-ka. 3. Vivattacchaddo - pana, Vivaññacchado - machasaü. [BJT Page 472] [\x 472/] Sutvàna munino vacoti - 'munã'ti 'monaü' vuccati ¤àõaü, yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi, tena ¤àõena samannàgato muni monappattoti. Tãõi moneyyàni: kàyamoneyyaü vacãmoneyyaü manomoneyyaü. Katamaü kàyamoneyyaü? Tividhànaü kàyaduccaritànaü pahànaü kàyamoneyyaü. Tividhaü kàyasucaritaü kàyamoneyyaü, kàyàrammaõe ¤àõaü kàyamoneyyaü, kàyapari¤¤à kàyamoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo kàyamoneyyaü, kàye chandaràgassa pahànaü kàyamoneyyaü, kàyasaükhàrànirodho catutthajjhànasamàpatti kàyamoneyyaü. Idaü kàyamoneyyaü. Katamaü vacãmoneyyaü? Catubbidhànaü vacãduccaritànaü pahànaü vacãmoneyyaü, vacãsucaritaü vacãmoneyyaü, vàcàrammaõe ¤àõaü vacãmoneyyaü, vàcàpari¤¤à vacãmoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo vacãmoneyyaü, vàcàya chandaràgassa pahànaü vacãmoneyyaü. Vacãsaükhàranirodho dutiyajjhànasamàpatti vacãmoneyyaü. Idaü vacãmoneyyaü. Katamaü manomoneyyaü? Tividhànaü manoduccaritànaü pahànaü manomoneyyaü, tividhaü manosucaritaü manomoneyyaü, cittàrammaõe ¤àõaü manomoneyyaü, cittapari¤¤à manomoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo manomoneyyaü, citte chandaràgassa pahànaü manomoneyyaü, cittasaükhàranirodho sa¤¤àvedayitanirodhasamàpatti manomoneyyaü. Idaü manomoneyyaü. 1. ''Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü, Muniü moneyyasampannaü àhu sabbappahàyinaü. 2. Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü Muniü moneyyasampannaü àhu ninhàtapàpaka''nti. Imehi tãhi moneyyehi dhammehi samannàgato cha munino: agàramunino anagàramunino sekhamunino asekhamunino paccekamunino munimuninoti. Katame agàramunino? Ye te agàrikà diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime agàramunino. Katame anagàramunino? Ye te pabbajità diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime anagàramunino. Satta sekhà sekhamunino. Arahanto asekhamunino. Paccekabuddhà paccekamunino. Munimunino vuccanti tathàgatà arahanto sammàsambuddhà. 3. ''Na monena muni hoti måëharåpo aviddasu, Yo ca tulaüva paggayha varamàdàya paõóito. 4. Pàpàni parivajjeti sa munã tena so munã, Yo munàti ubho loke munã tena pavuccatã. '' 5. ''Asata¤ca sata¤ca ¤atvà dhammaü Ajjhattaü bahiddhà ca sabbaloke, Devamanussehi påjito yo Saïgajàlamaticca so munã. Sutvàna munino vacoti tuyhaü vacanaü byappathaü desanaü anusàsanaü anusiññhiü1 sutvàna2 uggahetvàna upadhàrayitvàna upalakkhiyitvànàti 'sutvàna munino vaco'. Vivattacchado sambuddhoti - 'chadana'nti pa¤ca chadanànãti: taõhàchadanaü diññhichadanaü kilesachadanaü duccaritachadanaü avijjàchadanaü tàni chadanàni buddhassa bhagavato vivañàni3 viddhaüsitàni ugghañitàni samugghañitàni pahãnàni samucchinnàni våpasannàni pañippassaddhàni abhabbuppattikàni ¤àõagginà daóóhàni, tasmà buddho vivattacchado. 'Buddho'ti yo so bhagavà sayambhå anàcariyako pubbe ananussutesu dhammesu sàmaü saccàni abhisambujjhi, tattha ca sabba¤¤utaü patto balesu ca vasãbhàvaü. Buddhoti kenaññhena buddho: bujjhità saccànãti buddho, bodhetà pajàyàti buddho, sabba¤¤utàya buddho, sabbadassàvitàya buddho, ana¤¤aneyyatàya buddho, visavitàya buddho, khãõàsavasaïkhàtena buddho, nirupakkilesasaïkhàtena buddho, ekantavãtaràgoti buddho ekantavãtadosoti buddho, ekantavãtamohoti buddho, ekantanikkilesoti buddho ekàyanamaggaü gatoti, buddho eko anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddhoti buddho. Abuddhivihatattà buddhipañilàbhàti buddho. Buddhoti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü buddhoti 'vivattacchado sambuddho'. Akhilo pañibhànavàti 'akhilo'ti ràgo khilo, doso khilo, moho khilo, kodho khilo, upanàho khilo, makkho khilo, paëàso khilo, issà khilo, macchariyaü khilo, màyà khilo, sàñheyyaü khilo, thambho khilo, sàrambho khilo, màno khilo, atimàno khilo, mado khilo, pamàdo khilo, sabbe kilesà khilà, sabbe duccarità khilà, sabbe darathà khilà, sabbe pariëàhà khilà, sabbe santàpà khilà, sabbàkusalàbhisaükhàrà khilà. Te khilà buddhassa bhagavato pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà4 àyatiü anuppàdadhammà, tasmà buddho akhilo. Pañibhànavàti: tayo pañibhànavanto: pariyattipañibhànavà paripucchàpañibhànavà. Adhigamapañibhànavà: katamo pariyatti pañibhànavà: idhekaccassa pakatiyà5 pariyàputaü6 'hoti: suttaü geyyaü vyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü' tassa pariyattiü nissàya pañibhàti ayaü pariyattipañibhànavà. Katamo paripucchà pañibhànavà: idhekacco paripucchito hoti atthe ca ¤àye ca lakkhaõe ca kàraõe ca ñhànàñhàne ca. Tassa paripucchaü nissàya pañibhàti ayaü paripucchàpañibhànavà. Katamo adhigamapañibhànavà: idhekaccassa adhigatà honti cattàro satipaññhànà cattàro sammappadhànà cattàro iddhipàdà pa¤cindriyàni pa¤ca balàni satta bojjhaïgà ariyo aññhaïgiko maggo cattàro ca ariyamaggà cattàri ca sàma¤¤aphalàti catasso pañisambhidàyo cha ca abhi¤¤àyo. Tassa attho ¤àto, dhammo ¤àto, nirutti ¤àtà. Atthe ¤àte attho pañibhàti, dhamme ¤àte dhammo pañibhàti, niruttiyà ¤àtàya nirutti pañibhàti. Imesu tãsu ¤àõesu ¤àõaü pañibhànapañisambhidà. Bhagavà imàya (pañibhànapañisambhidàya) upeto samupeto upagato samupagato upapanno sampanno samannàgato tasmà buddho pañibhànavà. Yassa pariyatti natthi, paripucchà natthi, adhigamo natthi, kiü tassa pañibhàyissatãti 'akhilo pañibhànavà'. 1. Anusandhiü - pa va vi ka Anusiññhaü - machasaü 2. Sutvà sunitva uggahetvà upadhàretvà - pana 3. Vigatàni - va-vi-ka 4. Anabhàvaügatà - va-vi-ka, ma cha syà, 5. Buddhavacanaü pakatiyà - machasaü, 6. Pariyà sumaü - syà. [BJT Page 474] [\x 474/] Tenàha thero piïgiyo: ''Esa bhãyo pasãdàmi sutvàna munino vaco, Vivattacchado sambuddho akhilo pañibhànavà''ti. 25 Adhideve abhi¤¤àya sabbaü vedi paroparaü, Pa¤hànantakaro satthà kaïkhãnaü pañijànataü. Adhideve abhi¤¤àyàti - devà'ti tayo devà sammutidevà uppattidevà visuddhidevà. Katame sammutidevà: 'sammutidevà' vuccanti ràjàno ca ràjakumàrà ca deviyo ca, ime vuccanti sammutidevà. Katame uppattidevà: 'uppattidevà' vuccanti càtummahàràjikà devà tàvatiüsà devà yàmà devà tusità devà nimmàõaratã devà paranimmitavasavattã devà brahmakàyikà devà ye ca devà taduttari ime vuccanti uppattidevà. Katame visuddhidevà: 'visuddhidevà' vuccanti tathàgatà tathàgatasàvakà arahanto khãõàsavà, ye ca paccekasambuddhà, ime vuccanti visuddhidevà. Bhagavà sammutideve adhidevàti1 abhi¤¤àya uppattideve adhidevàti1. Abhi¤¤àya visuddhideve adhidevàti abhi¤¤àya jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà katvàti adhideve abhi¤¤àya. Sabbaü vedi paroparanti: bhagavà attano ca paresaü ca adhidevakare dhamme vedi a¤¤àsi apassi2. Pañivijjha. Katame attano adhidevakarà dhammà: sammàpañipadà anulomapañipadà apaccanãkapañipadà anvatthapañipadà dhammànudhammapañipadà sãlesu paripurikàrità indriyesu guttadvàratà bhojane matta¤¤utà jàgariyànuyogo satisampaja¤¤aü cattàro satipaññhànà cattàro sammappadhànà cattàro iddhipàdà pa¤cindriyàni pa¤cabalàni sattabojjhaïge ariyo aññhaïgiko maggo. Ime vuccanti attano adhidevakarà dhammà. Katame paresaü adhidevakarà dhammà: sammàpañipadà anulomapañipadà apaccanãkapañipadà anvatthapañipadà dhammànudhammapañipadà sãlesu paripurikàrità indriyesu guttadvàratà bhojane matta¤¤utà jàgariyànuyogo satisampaja¤¤aü cattàro satipaññhànà cattàro sammappadhànà cattàro iddhipàdà pa¤cindriyàni pa¤cabalàni sattabojjhaïge ariyo aññhaïgiko maggo. Ime vuccanti paresaü adhidevakarà dhammà. Evaü bhagavà attano ca paresaü ca adhidevakare dhamme vedi a¤¤àsi. Apassi2 pañivijjhati 'sabbaü vedi paroparaü'. 1. Atidevàti-va-vi-ka 2. Passi-va-vi-ka [BJT Page 476] [\x 476/] Pa¤hànantakaro satthàti: bhagavà pàràyanikapa¤hànaü antakaro pariyantakaro paricchedakaro parivañumakaro. Sabhiyapa¤hànaü (antakaro) pariyantakaro, paricchedakaro parivañumakaro sakkapa¤hànaü suyàmapa¤hànaü bhikkhupa¤hànaü bhikkhunãpa¤hànaü upàsakapa¤hànaü upàsikàpa¤hànaü ràjapa¤hànaü khattiyapa¤hànaü bràhmaõapa¤hànaü vessapa¤hànaü suddapa¤hànaü devapa¤hànaü brahmapa¤hànaü antakaro pariyantakaro paricchedakaro parivañumakaroti pa¤hànantakaro. Satthàti: bhagavà sattavàho yathà satthavàho satthe1. Kantàraü tàreti, corakantàraü tàreti, vàëakantàraü tàreti, dubbhikkhakantàraü tàreti, nirudakakantàraü tàreti, uttàreti nittàreti patàreti khemantabhåmiü2 saüpàpeti. Evameva bhagavà satthavàho satte kantàraü tàreti jàtikantàraü tàreti, jaràkantàraü tàreti, vyàdhikantàraü tàreti. Maraõakantàraü tàreti, sokaparidevadukkhadomanassupàyàsakantàraü tàreti, ràgakantàraü tàreti, dosakantàraü tàreti, mohakantàraü tàreti, mànakantàraü tàreti, diññhikantàraü tàreti, kilesakantàraü tàreti, duccaritakantàraü tàreti, ràgagahanaü tàreti, dosagahanaü tàreti, mohagahanaü tàreti, diññhigahaõaü tàreti, kilesagahanaü tàreti, duccaritagahanaü tàreti uttàreti nittàreti patàreti khemantabhåmiü amataü nibbànaü sampàpetãti evampi bhagavà satthavàho, Athavà bhagavà netà vinetà anunetà pa¤¤àpetà nijjhàpetà pekkhetà3 pasàdetàti evampi bhagavà satthavàho. Athavà bhagavà anuppannassa maggassa uppàdetà asa¤jàtassa maggassa sa¤janetà. Anakkhàtassa maggassa akkhàtà, magga¤¤u maggavidå maggakovido maggànugà ca panassa4 etarahi sàvakà viharanti pacchà samannàgatàti evampi bhagavà satthavàhoti. Kaïkhãnaü pañijànatanti: sakaïkhà àgantvà nikkaïkhà5 sampajjanti salekhà6 àgantvà nillekhà sampajjanti sadveëhakà àgantvà nidveëhakà sampajjanti savicikicchà àgantvà nibbicikicchà sampajjanti saràgà àgantvà vãtaràgà sampajjanti sadosà àgantvà vãtadosà sampajjanti samohà àgantvà vãtamohà sampajjanti sakilesà àgantvà nikkilesà sampajjantãti 'kaïkhãnaü pañijànataü' Tenàha thero piïgiyo: ''Adhideve abhi¤¤àya sabbaü vedi paroparaü, Pa¤hànantakaro satthà kaïkhãnaü pañijànata''nti. 1. Satthaü pana 2. Khemantaü - machasaü 3. Pekkhatà - machasaü 4. Maggànugàva pana - machasaü 5. Nissaïkà - pana 6. Sallekhà - machasaü 7. Saükãlesa - pana [BJT Page 478] [\x 478/] 26. Asaühãraü asaïkuppaü Yassa natthi upamà kvaci, Addhà gamissàmi na mettha kaïkhà Evaü maü dhàrehi adhimuttacittaü. Asaühãraü asaïkuppanti: asaühãraü vuccati amataü nibbànaü ''yo so sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü. Asaühãranti: ràgena dosena mohena kodhena upanàhena makkhena palàsena issàya macchariyena màyàya sàñheyyena thambhena sàrambhena mànena atimànena madena pamàdena sabbakilesehi sabbaduccaritehi sabbapariëàhehi sabbàsavehi sabbadarathehi sabbasantàpehi sabbàkusalàbhisaükhàrehi asaühàriyaü nibbànaü niccaü dhuvaü sassataü aviparinàmadhammanti asaühãraü asaükuppanti: 'asaükuppaü' vuccati amataü nibbànaü, yo so sabbasaükhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü, yassa na uppàdo pa¤¤àyati, na vayo pa¤¤àyati, na tassa a¤¤athattaü pa¤¤àyati, nibbànaü niccaü dhuvaü sassataü aviparinàmadhammanti 'asaühãraü asaükuppaü'. Yassa natthi upamà kvacãti - 'yassà'ti nibbànassa1 natthi upamà ti upamà natthi upanidhà natthi sadisaü natthi pañibhàgo natthi na santi na saüvijjati nåpalabbhati. Kvacãti. Kvaci kimhici katthaci ajjhattaü và bahiddhà va ajjhattabahiddhà vàti. 'Yassa natthi upamà kvaci'. Addhà gamissàmi na mettha kaïkhàti 'addhà'ti ekaüsavacanaü nissaüsayavacanaü nikkaïkhàvacanaü advejjhavacanaü adveëhakavacanaü niyogavacanaü anvatthavacanaü apaõõakavacanaü aviruddhavacanaü avatthàpanavacanametaü 'addhà'ti. Gamissàmãti gamissàmi adhigamissàmi phassissàmi3 sacchikarissàmãti 'addhàgamissàmi'. Na mettha kaïkhàti 'etthà'ti nibbàne. Kaïkhà natthi vicikicchà natthi dveëhakaü natthi saüsayo natthi na santi na saüvijjati nåpalabbhati pahãno samucchinno våpasanto pañippassaddho abhabbuppattiko ¤àõagginà daóóhoti 'addhà gamissàmi na mettha kaïkhà'. 1. Nibbànassa - machasaü 2. Tassa a¤¤adatthu - syà, 3. Passissàmi - macce [BJT Page 480] [\x 480/] Evaü maü dhàrehi adhimuttacittanti - 'evaü maü dhàrehã'ti evaü maü upalakkhehi cittaü nibbànaninnaü nibbànaponaü nibbànapabbhàraü nibbànàdhimuttanti 'evaü maü dhàrehi adhimuttacittanti'. Tenàha thero piïgiyo: Asaühãraü asaükuppaü Yassa natthi upamà kvaci Addhà gamissàmi na mettha kaïkhà Evaü maü dhàrehi adhimuttacittanti. Piïgiyasuttantaü soëasi Pàràyana vaggo niññhito [BJT Page 482] [\x 482/] Khaggavisàõa suttaniddeso (1) Sabbesu bhåtesu nidhàya daõóaü Aviheñhayaü1 a¤¤atarampi tesaü, Na puttamiccheyya kuto sahàyaü Eko care khaggavisàõakappo. Sabbesu bhåtesu nidhàya daõóanti - 'sabbeså'ti sabbena sabbaü, sabbathà sabbaü, asesaü nissesaü pariyàdiyanavacanametaü2 'sabbeså'ti. Bhåtesåti: 'bhåtà, vuccanti: tasà ca thàvarà ca. Tasàti yesaü tasinà taõhà3 appahãnà, yesaü ca bhayabheravà appahãnà, kiükàraõà vuccanti tasà: te4 tasanti uttasanti paritasanti bhàyanti saütàsaü5. âpajjanti, taükàraõà vuccanti tasà. Thàvaràti: yesaü tasinà taõhà3 pahãnà, yesaü ca bhayabheravà pahãnà. Kiükàraõà vuccanti thàvarà, te na tasanti na uttasanti na paritasanti na bhàyanti na santàsaü5 àpajjanti, taükàraõà vuccanti thàvarà. Daõóàti6: tayo daõóà: kàyadaõóo vacãdaõóo manodaõóo. Tividhaü kàyaduccaritaü kàyadaõóo, catubbidhaü vacãduccaritaü vacãdaõóo, tividhaü manoduccaritaü mano daõóo. Sabbesu bhåtesu nidhàya daõóanti sabbesu bhåtesu daõóaü nidhàya nidahitvà oropayitvà samoropayitvà nikkhipitvà pañippassambhitvàti 'sabbesu bhåtesu nidhàya daõóaü. ' Aviheñhayaü a¤¤atarampi tesanti ekamekampi sattaü pàõinà và leóóunà và daõóena và satthena và anduyà và7 rajjuyà và aviheñhayanto, sabbepi satte pàõinà và leóóunà và daõóena và satthena và anduyà và rajjuyà và, aviheñhayantoti 'aviheñhayaü a¤¤atarampi tesaü. ' 1. Aheñhayaü - syà, 2. Pariyàdaya vacanametaü - syà, 3. Tasitataõhà - machasaü, taõhà - syà 4. Tena - pa-va-vi-ka. 5. Saütàpaü - syà 6. Daõóantã - machasaü. 7. Addayà và - va-vi-ka, aruyà và- syà [BJT Page 484] [\x 484/] Na puttamiccheyya kuto sahàyanti - nà'ti pañikkhepo, puttàti cattàro puttà: atrajo1 putto khettajo putto dinnako putto antevàsiko putto. Sahàyanti sahàyà vuccanti: yehi saha àgamanaü phàsu, gamanaü phàsu, gamanàgamanaü phàsu. hànaü phàsu, nisajjà2 phàsu, sayanaü phàsu, àlapanaü phàsu, sallapanaü phàsu, ullapanaü phàsu, samullapanaü phàsu. Na puttamiccheyya kuto sahàyanti: puttamapi na iccheyya na sàdiyeyya na patthayeyya na pihayeyya nàbhijappeyya, kuto mittaü và sandiññhaü và sambhattaü và sahàyaü và iccheyya4 sàdiyeyya pattheyya pihayeyya abhijappeyyàti 'na puttamiccheyya kuto sahàyaü'. [PTS Page 057] [\q 57/] Eko care khaggavisàõakappoti 'eko'ti so paccekabuddho pabbajjàsaïkhàtena eko, adutiyaññhena eko, taõhàya pahànaññhena5. Eko, ekantavãtaràgoti eko, ekantavãtadosoti eko, ekantavãtamohoti eko, ekantanikkilesoti eko, ekàyanamaggaü gatoti eko, eko anuttaraü paccekasambodhiü abhisambuddhoti eko. Kathaü so paccekasambuddho pabbajjàsaïkhàtena eko: so paccekasambuddho sabbaü gharàvàsapaëibodhaü chinditvà puttadàrapaëibodhaü chinditvà ¤àtipaëibodhaü chinditvà sannidhipaëibodhaü chinditvà kesamassuü ohàretvà kàsàyàti vattàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajitvà aki¤canabhàvaü upagantvà eko carati viharati irãyati vattati pàleti yapeti yàpeti. Evaü so paccekasambuddho pabbajjàsaïkhàtena eko. Kathaü so paccekasambuddho adutiyaññhena eko: so evaü pabbajito samàno eko ara¤¤e vanapatthàni pantàni6 senàsanàni pañisevati appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppàni. So eko carati, eko gacchati, eko tiññhati, eko nisãdati, eko seyyaü kappeti, eko gàmaü piõóàya pavisati, eko abhikkamati, eko pañikkamati, eko raho nisãdati, eko caïkamaü adhiññhàti, eko carati, viharati irãyati vattati pàleti yapeti yàpetãti evaü so paccekasambuddho adutiyaññhena eko. 1. Attajo - syà. 2. Nisajjanaü - syà, 3. Nipajjanaü - sayà. 4. Icchissati syà 5. Taõhà pahànaññhena - pana, syà 6. Panthàni - pa vi, vi, ka [BJT Page 486] [\x 486/] Kathaü so paccekasambuddho taõhàya pahànaññhena eko, so evaü eko adutiyo appamatto àtàpã pahitatto viharanto mahàpadhànaü padahanto màraü sasenaü1 namuciü kaõhaü pamattabandhuü midhametva2 taõhàjàliniü3 saritaü visantikaü4 pajahi vinodehi byantiakàsi anabhàvaü gamesãti. 1. ''Taõhà dutiyo puriso dãghamaddhàna saüsaraü, Itthabhàva¤¤athàbhàvaü saüsàraü nàtivattati. 2. Evamàdãnavaü5 ¤atvà taõhà6 dukkhassa sambhavaü, Vãtataõho anàdàno sato bhikkhu paribbaje''ti. [A] Evaü so paccekasambuddho taõhàya pahànaññhena eko. Kathaü so paccekasambuddho ekantavãtaràgoti eko: ràgassa pahãnattà ekantavãtaràgoti eko dosassa pahãnattà ekantavãtadosoti eko, mohassa pahãnattà ekantavãtamohoti eko, kilesànaü pahãnattà ekantanikkilesoti eko, evaü so paccekasambuddho ekantavãtaràgoti eko. Kathaü so paccekasambuddho ekàyanamaggaü gatoti eko: 'ekàyanamaggo' vuccati: cattàro satipaññhànà cattàro sammappadhànà cattàro iddhipàdà pa¤cindriyàni pa¤cabalàni satta bojjhaïgà ariyo aññhaïgiko maggo. 1. Sasenakanaü - pa-vi-ka, machasaü. 2. Vidhametvà ca - machasaü 3. Taõhaü jàliniü - syà, 4. Visaritaü visattikaü - machasaü 5. Etamàdinavaü - pa. Machasaü 6. Taõhaü - machasaü, [A.] Catukkaïguttara - bhaõóagàmavagga Suttanipàta - dvayatànupassanàsutta. Itivuttaka anãyavagga [BJT Page 488] [\x 488/] 3. Ekàyanaü jàti khayantadassã Maggaü pajànàti hitànukampã Etena maggena tariüsu pubbe Tarissanti ye ca taranti oghaü'. Evaü so paccekasambuddho ekàyanamaggaü gatoti eko. Kathaü so paccekasambuddho eko anuttaraü paccekasambodhiü1 abhisambuddhoti eko: 'bodhi' vuccati catusu maggesu ¤àõaü, ''pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayasambojjhaïgo vãmaüsà vipassanà sammàdiññhi'' so paccekasambuddho tena paccekabodhi¤àõena 'sabbe saïkhàrà aniccà'ti bujjha, 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti bujjha, 'sabbe dhammà anattà'ti bujjha, ''avijjàpaccayà saïkhàrà''ti bujjha, ''saïkhàrapaccayà vi¤¤àõa''nti bujjha, vi¤¤àõapaccayà nàmaråpanti bujjha, nàmaråpapaccayà salàyatananti bujjha, salàyatanapaccayà phasso'ti bujjha, phassapaccayà vedanà'ti bujjha, vedanàpaccayà taõhà'ti bujjha, taõhàpaccayà upàdànanti bujjha, bhavapaccayà jàtã'ti bujjha, jàtipaccayà jaràmaraõanti bujjha, avijjànirodhà saïkhàranirodho'ti bujjha, saïkhàranirodhà vi¤¤àõanirodho'ti bujjha, vi¤¤àõanirodhà nàmaråpanirodho'ti bujjha, nàmaråpanirodhà salàyatananirodho'ti bujjha, saëàyatananirodhà phassanirodho'ti bujjha, phassanirodhà vedanànirodho'ti bujjha, vedanànirodhà taõhànirodho'ti bujjha, taõhànirodhà upàdànanirodho'ti bujjha, upàdànanirodhà bhavanirodho'ti bujjha, bhavanirodhà jàtinirodho'ti bujjha, jàtinirodhà jaràmaraõanirodho'ti bujjha, Idaü dukkhanti bujjha, ayaü dukkhasamudayoti bujjha, ayaü dukkhanirodhoti bujjha, ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadàti bujjha, ime àsavà'ti bujjha, ayaü àsavanirodhoti bujjha, ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti bujjha, ime dhammà abhi¤¤eyyàti bujjha, ime dhammà pari¤¤eyyàti bujjha, ime dhammà pahàtabbàti bujjha, ime dhammà bhàvetabbàti bujjha, ime dhammà sacchikàtabbàti bujjha, channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca bujjha, pa¤cannaü upàdànakkhandhànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca bujjha, catunnaü mahàbhåtànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca bujjha, 'yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhammanti bujjha. 1. Paccekabuddha¤àõena - syà. 2. Atthagamaüca - va-vi-ka machasaü, [A.] Satipaññhànasaüyutta - nàlandavagga. [BJT Page 490] [\x 490/] Athavà yaü bujjhitabbaü anubujjhitabbaü pañibujjhitabbaü sambujjhitabbaü adhigantabbaü phassitabbaü sacchikàtabbaü, sabbaü taü tena paccekabodhi¤àõena bujjha anubujjha pañibujjha sambujjha adhigacchi phassesi sacchàkàsãti evaü so paccekasambuddho eko anuttaraü paccekasambodhi abhisambuddhoti eko. Careti: aññha cariyàyo: iriyàpathacariyà àyatanacariyà saticariyà samàdhicariyà ¤àõacariyà maggacariyà patticariyà1 lokatthacariyà. 'Iriyàpathacariyà'ti catusu iriyàpathesu. âyatanacariyàti: chasu ajjhattikabàhiresu2 àyatanesu. 'Saticariyà'ti catusu satipaññhànesu. 'Samàdhicariyà'ti catusu jhànesu. ¥àõàcariyàti catusu ariyasaccesu. 3 'Maggacariyà'ti catusu ariyamaggesu. 4 'Patticariyà'ti5 catusu sàma¤¤aphalesu, lokatthacariyàti tathàgatesu arahantesu sammàsambuddhesu, padese6 paccekasambuddhesu padese6 sàvakesu iriyàpathacariyà ca paõidhisampannànaü, àyatanacariyà ca indriyesu guttadvàrànaü, saticariyà ca appamàdavihàrinaü, samàdhicariyà ca, adhicittamanuyuttànaü ¤àõacariyà ca buddhisampannànaü maggacariyà ca sammàpañipannànaü, patticariyà ca5 adhigataphalànaü, lokatthacariyà ca tathàgatànaü arahantànaü sammàsambuddhànaü, padese paccekabuddhànaü, padese6 sàvakànaü, imà aññha cariyàyo. Aparàpi aññha cariyàyo: adhimuccanto saddhàya carati, paggaõhanto viriyena carati, upaññhapento satiyà carati, avikkhepaü karonto samàdhinà carati, pajànanto7 pa¤¤àya carati, vijànanto vi¤¤àõena carati, 8 evaü pañipannassa kusalà dhammà àyàpentãti àyatanacariyàya carati. Evaü pañipanno visesamadhigacchatãti visesacariyàya carati imà aññha cariyàyo. Aparàpi aññha cariyàyo: dassanacariyà ca9 sammàdiññhiyà, abhiniropanacariyà ca10 sammàsaïkappassa, pariggahacariyà ca sammàvàcàya, samuññhànacariyà ca sammàkammantassa, vodànacariyà ca sammààjãvassa, paggahacariyà ca sammàvàyàmassa, upaññhànacariyà ca sammàsatiyà, avikkhepacariyà ca sammàsamàdhissa, imà aññha cariyàyo. 1. Pañipatticariyà - pa, va, vi, ka 2. Chaajjhattikabàhiresu-pa, va, vi, ka 3. Catusu saccesu - pa, va, vi, ka 4. Catusu maggesu - pa, va, vi, ka 5. Pañipatticariyàti - pa, va, vi, ka 6. Padesato - machasaü, syà 7. Pajahanto - machasaü, syà. 8. Vi¤¤àõacariyàya carati - machasaü va, vi, ka 9. Dassanacariyà ¤àõacariyàca sammàdiññhiyà - pa, va, vi, ka 10. Abhiropanacariyà ma, cha, saü. [BJT Page 492] [\x 492/] Khaggavisàõakappoti yathà khaggassa nàma visàõaü ekaü hoti adutiyaü. Evameva so paccekasambuddho, taükappo1 taüsadiso2 tappañibhàgo. Yathà atiloõaü vuccati loõakappo, atitittakaü vuccati tittakappo, atimadhuraü vuccati madhurakappo, atiuõhaü vuccati aggikappo, atisãtaü vuccati himakappo, mahàudakakkhandho vuccati samuddakappo, mahàbhi¤¤àbalappatto sàvako vuccati satthukappoti. Evamesa so paccekasambuddho taükappo taüsadiso tappañibhàgo eko adutiyo muttabandhano sammà loke carati viharati irãyati vattati paleti yapeti yàpetãti 'eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Sabbesu bhåtesu nidhàya daõóaü Aviheñhayaü a¤¤atarampi tesaü, Na puttamiccheyya kuto sahàyaü Eko care khaggavisàõakappo''ti. 2. Saüsaggajàtassa bhavanti snehà Snehanvayaü dukkhamidaü pahoti, âdãnavaü snehajaü pekkhamàno Eko care khaggavisàõakappo. Saüsaggajàtassa bhavanti snehàti - 'saüsaggà'ti dve saüsaggà: dassanasaüsaggo ca savanasaüsaggo ca. Katamo dassanasaüsaggo: idhekacco passati itthiü và kumàriü và abhiråpaü dassanãyaü pàsàdikaü paramàya vaõõapokkharatàya samannàgataü, disvà passitvà anubyaüjananaso nimittaü gaõhàti: kesà và sobhanà, mukhaü và sobhanaü, akkhã và sobhanà, kaõõà và sobhanà, nàsà và sobhanà, oññhà và sobhanà, dantà và sobhanà, mukhaü và sobhanà, gãvà và sobhanà, thanà và sobhanà, uraü và sobhanà, udaraü và sobhanà, kañi và sobhanà, åru và sobhanà, jaïghà và sobhanà, hatthà và sobhanà, pàdà và sobhanà, aïguliyo và sobhanà, nakhà và sobhanà ti disvà passitvà abhinandati abhivadati abhipattheti anussarati anuppàdeti anubandhati ràgabandhanaü. Ayaü dassanasaüsaggo. 1. Takkappo - machasaü syà. 2. Tassadiso - machasaü syà [BJT Page 494] [\x 494/] Katamo savaõasaüsaggo: idhekacco suõàti amukasmiü nàma gàme và nigame và itthi và kumàrã và abhiråpà và dassanãyà pàsàdikà paramàya vaõõapokkharatàya samannàgatàti, sutvà suõitvà abhinandati abhivadati abhipattheti anuppàdeti anubandhati ràgabandhanaü. Ayaü savaõasaüsaggo. .Snehàti dve snehà: taõhàsneho ca diññhisneho ca. Katamo taõhàsneho: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü1 odhikataü pariyantakataü2 pariggahitaü mamàyitaü 'idaü (mama) etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama, råpà saddà gandhà rasà, phoññhabbà attharaõà pàpuraõà3 dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca4 koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati, yàvatà5ññhasatataõhàvicaritaü. Ayaü taõhàsneho. Katamo diññhisneho: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisukàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho patiññhàho6. Abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho7 viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü8 yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhidiññhigatàni. Ayaü diññhisneho. Saüsaggajàtassa bhavanti snehàti - dassanasaüsaggapaccayà ca savaõasaüsaggapaccayà ca taõhàsneho ca diññhisneho ca bhavanti saübhavanti jàyanti sa¤jàyanti nibbattanti abhinibbattanti pàtubhavantãti 'saüsaggajàtassa bhavanti snehà'. Snehanvayaü dukkhamidaü pahotãti - 'snehàti' dve snehà: taõhàsneho ca diññhisneho ca. Katamo taõhàsneho: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü 'idaü mama etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama, råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati, yàvatà5ññhasatataõhàvicaritaü. Ayaü taõhàsneho. Katamo diññhisneho: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisukàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho patiññhàho. Abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhidiññhigatàni. Ayaü diññhisneho. Dukkhamidaü pahotãti idhekacco kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati, pàõampi hanti9, adinnampi àdiyati, sandhimpi chindati, nillopampi harati, ekàgàrikampi karoti, 1. Sãmakataü - va, vi, ka. Machasaü 2. Pariyantikataü - pana. Machasaü Pariyantikaü - va, vi, ka 3. Pàvuraõà - machasaü. 4. Janapadà ca - va, vi, ka 5. Yà età - pana. 6. Pariggàho - machasaü syà. 7. Vipariyàsaggàho - machasaü. Vipariyesagàho - syà. 8. âyatàvakambhi - va, vi, ka Ayàthàvakasmiü - machasaü syà. 9. Bhanati - machasaü syà [BJT Page 496] [\x 496/] Paripanthepi tiññhati, paradàrampi gacchati, musàpi bhaõati. Tamenaü gahetvà ra¤¤o dassenti ayaü deva coro àgucàrã, imassa yaü icchati taü daõóaü paõehãti. Tamenaü ràjà paribhàsati, so paribhàsapaccayàpi dukkhaü domanassaü 1 pañisaüvedeti, etaü bhayaü dukkhaü domanassaü. Kuto tassa: snehapaccayà ca nandipaccayà ca ràgapaccayà ca nandiràgapaccayà ca jàtaü, ettakenapi ràjà na tussati. Tamenaü ràjà bandhàpeti andubandhanena và rajjubandhenena và saïkhalikabandhanena và vettabandhanena và latàbandhanena và pakkhepabandhanena và parikkhepabandhanena và gàmabandhanena và nigamabandhanena và nagarabandhanena và raññhabandhanena và janapadabandhanena và, attamaso saccanãyampi karoti na te labbhà ito pakkamitunti. So bandhanapaccayà pi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Etaü bhayaü dukkhaü domanassaü kuto tassa: snehapaccayà ca2. Nandipaccayà ca ràgapaccayà ca nandiràgapaccayà ca jàtaü, ettakenapi ràjà na tussati. Tamenaü ràjà tassa3 dhanaü àhàrapeti: ghataü và sahassaü và satasahassaü và, so dhanajàni paccayàpi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti etaü bhayaü dukkhaü domanassaü kuto tassa: snehapaccayà ca nandipaccayà ca ràgapaccayà ca nandiràgapaccayà ca jàtaü ettakenapi ràjà na tussati. Tamenaü ràjà vividhà kammakàraõà 4 kàràpeti: kasàhipi tàëeti vettehipi tàëeti, addhadaõóakehipi5 tàëeti, hatthampi chindati pàdampi chindati hatthapàdampi chindati, kaõõampi chindati, nàsampi chindati, kaõõanàsampi chindati, bilaïgathàlikampi karoti, saïkhamuõóikampi karoti ràhumukhampi karoti, jotimàlikampi karoti, hatthapajjotikampi karoti, erakavattikampi karoti, cãrakavàsikampi karoti, eõeyyakampi karoti, balisamaüsikampi karoti, kahàpaõakampi karoti, khàràpatacchikampi karoti, paëighaparivattikampi karoti, paëàlapiññhikampi karoti, tattenapi telena osi¤cati, sunakhehipi khàdàpeti, jãvantampi såle uttàseti, asinàpi sãsaü chindati, so kammakàraõapaccayàpi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Etaü bhayaü dukkhaü domanassaü kuto tassa snehapaccayà ca nandipaccayà ca ràgapaccayà ca nandiràgapaccayà ca jàtaü, ràjà imesaü catunnaü daõóànaü issaro. 1. Dukkhadomanassaü - syà 2. Tassinehapaccayàca - va-vi-ka 3. Tassa ca - machasaü 4. Kammakaraõàni - pa, -va-vi, -ka Kammakàraõà - machasaü. 5. Aóóhadaõóakehipi - va-vi-ka, machasaü [BJT Page 498] [\x 498/] So sakena kammena kàyassa bhedà parammaraõà, apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati, tamenaü nirayapàlà pa¤cavidhabandhanaü nàma kammakàraõaü kàrenti1 tattaü ayokhãlaü hatthe gamenti, tattaü ayokhãlaü dutiye hatthe gamenti, tattaü ayokhãlaü pàde gamenti, tattaü ayokhãlaü dutiye pàde gamenti. Tattaü ayokhãlaü majjhe urasmiü gamenti. So tattha dukkhà tippà kharà kañukà vedanà vedeti, na ca tàva kàlaü karoti yàva na taü pàpaü kammaü byantãhoti. Etaü bhayaü dukkhaü domanassaü kuto tassa snehapaccayà ca nandipaccayà ca ràgapaccayà ca nandiràgapaccayà ca jàtaü. Tamenaü nirayapàlà saüvesetvà2 kuñàrãhi tacchanti. Tamenaü nirayapàlà uddhapàdaü adhosiraü gahetvà3 vàsãhi tacchanti. Tamenaü nirayapàlà rathe yojetvà àdittàya pañhaviyà sampajjalitàya sajotibhåtàya sàrentipi paccàsàrentipi. 4 Tamenaü nirayapàlà mahantaü aïgàrapabbataü àdittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü àropentipi oropentipi. Tamenaü nirayapàlà uddhapàdaü adhosiraü gahetvà tattàya lohakumbhiyà pakkhipanti àdittàya sampajjalitàya sajotibhåtàya. So tattha pheõuddehakaü paccati, so tattha pheõuddehakaü paccamàno sakimpi uddhaü gacchati, sakimpi adho gacchati, sakimpi tiriyaü gacchati. So tattha tippà kharà5 kañukà vedanà vedeti. Na ca tàva kàlaü karoti, yàva na taü pàpaü kammaü byantãhoti. Etaü bhayaü dukkhaü domanassaü kuto tassa: snehapaccayà ca nandipaccayà ca ràgapaccayà ca nandiràgapaccayà ca jàtaü. Tamenaü nirayapàlà mahàniraye pakkhipanti. So kho pana mahànirayo: 1. ''Catukkaõõo catudvàro vibhatto bhàgaso mito Ayo pàkàrapariyanto ayasà pañikujjito, 2. Tassa ayomayà bhåmi6 jalità tejasà yutà Samantà yojanasataü pharitvà tiññhati sabbadà. [A] 3. Kadariyà tàpanà ghorà accimanto duràsadà7 Lomahaüsanaråpà ca bhismà pañibhayà dukhà8[b] 4. Puratthimàya ca bhittiyà accikkhandho samuññhito Dahanto pàpakammante pacchimàya pañiha¤¤ati, 5. Pacchimàya ca bhittiyà accikkhandho samuññhito Dahanto pàpakammante puratthimàya pañiha¤¤ati, 1. Kammakàraõaü - pama Kammakàraõaü karonti - machasaü 2. Saüvesitvà - syà 3. hapetvà - pa-va-vi-ka 4. Harantipi paccàharantipi - va-vi-ka 5. Tibbà kharà - va, vi, ka, machasaü, 6. Tassa bheññhà ayobhåmi, va, vi, ka 7. Accikkhandho duràsado - ma-va-vi-ka 8. Bhismà pañibhayà dukkhà - va, vi, ka [A.] Majjhimanikàya - uparipaõõàsaka - devadutasutta. [B.] Saükiccajàtaka. [BJT Page 500] [\x 500/] 6. Uttaràya 9 bhittiyà accikkhandho samuññhito Dahanto pàpakammante1 dakkhiõàya pañiha¤¤ati, 7. Dakkhiõàya ca bhittiyà accikkhandho samuññhito Dahanto pàpakammante uttaràya pañiha¤¤ati, 8. Heññhato ca samuññhàya accikkhandho bhayànako Dahanto pàpakammante chadanasmiü pañiha¤¤ati, 9. Chadanamhà samuññhàya accikkhandho bhayànako Dahanto pàpakammante bhåmiyaü pañiha¤¤ati, 10. Ayo kapàlamàdittaü saütattaü jalitaü yathà Evaü avãcinirayo heññhà upari passato, 11. Tattha sattà mahàluddà mahàkibbisakàrino Accantapàpakammantà paccanti na ca mãyare, 12. Jàtavedasamo kàyo tesaü nirayavàsinaü Passa kammànaü daëhattaü na bhasmà hoti napi masi. 13. Puratthimenapi dhàvanti tato dhàvanti pacchimaü Uttarenapi dhàvanti tato dhàvanti dakkhiõaü, 14. Yaü yaü disaü padhàvanti taü taü dvàraü pithãyati2 Abhinikkhamitàsà te sattà mokkhagavesino, 15. Na te tato nikkhamituü labhanti kammapaccayà Tesaü ca pàpakammaü taü avipakkaü kataü bahu'nti. Etaü bhayaü dukkhaü domanassaü kuto tassa: snehapaccayà ca nandipaccayà ca ràgapaccayà ca nandiràgapaccayà ca jàtaü. Yàni ca nerayikàni dukkhàni yàni ca tiracchànayonikàni dukkhàni yàni ca pettivisayikàni dukkhàni yàni ca mànussikàni dukkhàni tàni kuto jàtàni kuto sa¤jàtàni kuto nibbattàni kuto abhinibbattàni kuto pàtubhåtàni: snehapaccayà ca nandipaccayà ca ràgapaccayà ca nandiràgapaccayà ca bhavanti3. Sambhavanti jàyanti saüjàyanti nibbattanti abhinibbattanti pàtubhavantãti 'snehanvayaü dukkhamidaü pahoti. ' 1. Mahanto pàpakammanto - va-vi-ka 2. Piñhãyati - machasaü 3. Honti - pa-va-vi [BJT Page 502] [\x 502/] âdãnavaü snehajaü pekkhamànoti: 'snehoti' deva snehà: taõhàsneho ca diññhisneho ca. Katamo taõhàsneho: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü 'idaü mama etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama, råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati, yàvatà5ññhasatataõhàvicaritaü. Ayaü taõhàsneho. Katamo diññhisneho: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisukàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho patiññhàho. Abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhidiññhigatàni. Ayaü diññhisneho. âdãnavaü snehajaü pekkhamàno'ti: taõhà sneho ca diññhisneho ca àdãnavaü snehajaü pekkhamàno dakkhamàno olokayamàno nijjhàyamàno upaparikkhamànoti 'àdãnavaü snehajaü pekkhamàno eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Saüsaggajàtassa bhavanti snehà Snehanvayaü dukkhamidaü pahoti, âdãnavaü snehajaü pekkhamàno Eko care khaggavisàõakappo''ti. 3. Mitte suhajje anukampamàno Hàpeti atthaü pañibaddhacitto, 1 Etaü bhayaü santhave pekkhamàno Eko care khaggavisàõakappo. Mitte suhajje anukampamàno hàpeti atthaü pañibaddhacittoti 'mitto'ti dve mittà: agàrikamitto ca anagàrikamitto ca katamo agàrikamitto: idhekacco duddadaü dadàti, duccajaü cajati, dukkaraü karoti, dukkhamaü khamati, guyhamassa àcikkhati, guyhamassa pariguyhati, àpadàsu na vijahati, jãvitaü cassa2 atthàya pariccattaü hoti, khãõe nàtima¤¤ati. Ayaü agàrikamitto. Katamo anagàrikamitto: idha bhikkhu piyo ca hoti manàpo ca garå ca bhàvanãyo ca vattà ca vacanakkhamo ca gambhãraü ca kathaü kattà no ca aññhàne niyojeti, adhisãle samàdapeti, catunnaü patiññhànànaü bhàvanànuyoge samàdapeti, catunnaü sammappadhànànaü bhàvanànuyoge samàdapeti, catunnaü iddhipàdànaü bhàvanànuyoge samàdapeti, pa¤cannaü indriyànaü bhàvanànuyoge samàdapeti, pa¤cannaü balànaü bhàvanànuyoge samàdapeti, sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassa bhàvanànuyoge samàdapeti. Ayaü anagàrikamitto. Suhajjà vuccanti yehi saha àgamanaü phàsu gamanaü phàsu nisajjà phàsu sayanaü phàsu àlapanaü phàsu sallapanaü phàsu ullapanaü phàsu samullapanaü phàsu. 1. Pañãbandhacitto - va, vi 2. Jãvitassa atthàya - pa, va, vi [BJT Page 504] [\x 504/] Mitte suhajje anukampamàno hàpeti atthanti: mitte ca suhajje ca sandiññhe ca sambhatte ca sahàye ca anukampamàno anupekkhamàno anugayhamàno attatthampi paratthampi ubhayatthampi hàpeti, diññhadhammikampi atthaü hàpeti, samparàyikampi atthaü hàpeti, paramatthampi atthaü hàpeti, pahàpeti parihàpeti paridhaüseti parivajjeti antaradhàpetãti 'mitte suhajje anukampamàno hàpeti atthaü. Pañibaddhacitto'ti dvãhi kàraõehi pañibaddhacitto hoti: attànaü và nãcaü ñhapento paraü uccaü ñhapento pañibaddhacitto hoti attànaü và uccaü ñhapento paraü nãcaü ñhapento pabaddhacitto hoti. Kathaü attànaü nãcaü ñhapento paraü uccaü ñhapento pañibaddhacitto hoti. Kathaü attànaü nãcaü ñhapento paraü uccaü ñhapento pañibaddhacitto hoti: tumhe sampassantà me bahåpakàrà ahaü tumhe nissàya labhàmi cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü, yepi me a¤¤e1 dàtuü và kàtuü và ma¤¤anti, tumhe nissàya tumhe sampassantà , yampi me poràõaü màtàpettikaü nàmagottaü tampi antarahitaü, tumhehi ahaü ¤àyàmi, asukassa kulåpako asukàya kulåpakoti. Evaü attànaü nãcaü ñhapento paraü uccaü ñhapento pañibaddhacitto2 hoti. Kathaü attànaü uccaü ñhapento paraü nãcaü ñhapento pañibaddhacitto hoti: ahaü tumhàkaü bahåpakàro. Tumhe maü àgamma buddhaü saraõaü gatà, dhammaü saraõaü gatà, saïghaü saraõaü gatà, pàõàtipàtà pañiviratà, adinnàdànà pañiviratà, kàmesu micchàcàrà pañiviratà musàvàdà pañiviratà suràmerayamajjapamàdaññhànà pañiviratà. Ahaü tumhàkaü uddesaü demi, paripucchaü demi, uposathaü àcikkhàmi, navakammaü adhiññhàmi, atha ca pana tumhe maü ujjhitvà3 a¤¤e sakkarotha garukarotha mànetha pujethàti. Evaü attànaü uccaü ñhapento paraü nãcaü ñhapento pañibaddhacitto hotãti 'hàpeti atthaü pañibaddhacitto'. 1. Yampi a¤¤e - pana 2. Pañibaddhacitto - va, vi, ka 3. Maü mu¤citvà - pana. [BJT Page 506] [\x 506/] Etaü bhayaü santhave pekkhamànoti: 'bhayanti: jàtibhayaü jaràbhayaü vyàdhibhayaü maraõabhayaü ràjabhayaü corabhayaü aggibhayaü udakabhayaü attànuvàdabhayaü parànuvàdabhayaü daõóabhayaü duggatibhayaü åmibhayaü1 kumbhãlabhayaü (àvaññabhayaü) susukàbhayaü2 àjãvakabhayaü asilokabhayaü parisàya sàrajjabhayaü 3 madanabhayaü bhayànakattaü chambhitattaü lomahaüso cetaso ubbego utràso: santhaveti dve santhavà: taõhàsanthavo ca diññhisanthavo ca. Katamo taõhàsanthavo: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü 'idaü mama etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama, råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati, yàvatàññhasatataõhàvicaritaü. Ayaü taõhàsanthavo. Katamo diññhisanthavo: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisukàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho patiññhàho. Abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhidiññhigatàni. Ayaü diññhisanthavo. Etaü bhayaü santhave pekkhamànoti: etaü bhayaü santhave pekkhamàno dakkhamàno olokayamàno nijjhàyamàno upaparikkhamànoti 'etaü bhayaü santhave pekkhamàno eko caro khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Mitte suhajje anukampamàno - hàpeti atthaü pañibaddhacitto, Ekaü bhayaü santhave pekkhamàno - eko care khaggavisàõakappo''ti. [PTS Page 058] [\q 58/] 4. Vaüso visàlova yathà visatto Puttesu dàresu ca yà apekkhà, Vaüsakaëãrova4 asajjamàno Eko care khaggavisàõakappo. Vaüso visàlova yathà visattoti 'vaüso' vuccati vephagumbo yatà vephagumbasmiü poràõakà vaüsà sattà visattà5 àsattà laggà laggità paëibuddhà' evameva 'visattikà' vuccati taõhà: ''yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visatà6 àyåhanã7 dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà8. Jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà9 sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà 1. Ummibhayaü - va, vi, ka 2. Susumàrabhayaü - machasaü. 3. Parissàrajjabhayaü - machasaü, 4. Vaüsokalirova - pa, va, vi, ka. Vaüsakkalãrova - machasaü. 5. Santo pana. 6. Visañà - ma, va, vi, ka 7. âyunanã - machasaü 8. Jappàyanà - pana 9. Puccha¤jikatà - machasaü [BJT Page 508] [\x 508/] Aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo1 taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü[a.] Visattikàti kenaññhena visattikà2: visàlàti visattikà, visatàti visattikà, visañàti visattikà, visakkatãti visattikà, visaü haratãti visattikà, visaüvàdikàti visattikà, visamålàti visattikà, visaphalàti visattikà, visaparibhogàti3, visattikà. Visàlà và pana taõhà råpe sadde gandhe rase phoññhabbe kule gaõe àvàse làbhe yase pasaüsàya sukhe cãvare piõóapàte senàsane gilànapaccayabhesajjaparikkhàre kàmadhàtuyà råpadhàtuyà aråpadhàtuyà kàmabhave råpabhave aråpabhave sa¤¤àbhave asa¤¤àbhave nevasa¤¤ànàsa¤¤àbhave ekavokàrabhave catuvokàrabhave pa¤cavokàrabhave atãte anàgate paccuppanne diññhasutamutavi¤¤àtabbesu dhammesu visatà vitthatàti visattikàti 'vaüso visàlova yathà visatto'. Puttesu dàresu ca yà apekkhàti 'putto'ti: cattàro puttà atrajo putto khettajo putto dinnako putto antevàsiko putto. Dàrà vuccanti bhariyàyo. Apekkhà vuccati4 taõhà: ''yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamåla''nti 'puttesu dàresu ca yà apekkhà'. 1. Màragocaro - pana. 2. Visàlatàti - pana. 3. Visapañibhàgàti - pana. 4. Apekkhà vuccanti - machasaü [A.] Dhammasaïgaõi nikkhepakaõóa. [BJT Page 510] [\x 510/] Vaüsakalãrova asajjamànoti 'vaüso' vuccati vephagumbo, yathà vephagumbasmiü taruõakà kaëãrà1 asattà alaggà2 apaëibuddhà nikkhantà nissañà vippamuttà, evameva, asajjàti deva sajjà3 taõhàsajjà ca diññhisajjà ca. Katamo taõhàsajjà: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü 'idaü mama etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama, råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà3 dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati, yàvatàññhasatataõhàvicaritaü. Ayaü taõhàsajjà. Katamo diññhisajjà: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisukàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho patiññhàho. Abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhidiññhigatàni. Ayaü diññhisajjà tassa paccekasambuddhassa taõhàsajjà pahãnà diññhisajjà pañinissaññhà taõhàsajjàya4 pahãnattà diññhisajjàya pañinissaññhattà so paccekasambuddho råpe na sajjati, sadde na sajjati, gandhe na sajjati, rase na sajjati, phoññhabbe na sajjati, kule gaõe àvàse làbhe yase pasaüsàya sukhe cãvare piõóapàte senàsane gilànapaccayabhesajjaparikkhàre kàmadhàtuyà råpadhàtuyà aråpadhàtuyà kàmabhave råpabhave aråpabhave sa¤¤àbhave asa¤¤àbhave nevasa¤¤ànàsa¤¤àbhave ekavokàrabhave catuvokàrabhave pa¤cavokàrabhave atãte anàgate paccuppanne diññhasutamutavi¤¤àtabbesu dhammesu na sajjati, na gaõhàti5 na bajjhati na paëibujjhati na muccati nikkhanto nissaño vippamutto visaüyutto. Vimariyàdãkatena cetasà viharatãti 'vaüsakaëãrova asajjamàno eko care khaggavisàõakappo'ti. Tenàha so paccekasambuddho: ''Vaüso visàlova yathà visatto Puttesu dàresu ca yà apekkhà Vaüsakaëãrova asajjamàno Eko care khaggavisàõakappo''ti. 5. Migo ara¤¤amhi yathà abaddho6 Yenicchakaü gacchati gocaràya, 7 Vi¤¤å naro seritaü pekkhamàno Eko care khaggavisàõakappo. Migo ara¤¤amhi yathà abaddho yenicchakaü gacchati gocaràyàti: 'migo'ti dve migà: eõimigo ca pasadamigo8 ca yathà àra¤¤ako migo ara¤¤e pavane ca caramàno vissattho gacchati vissattho tiññhati vissattho nisãdati, vissattho seyyaü kappeti. Vuttaü hetaü bhagavatà: ''seyyathàpi bhikkhave àra¤¤ako migo ara¤¤e pavane caramàno vissattho gacchati, vissattho tiññhati, vissattho nisãdati, vissattho seyyaü kappeti. Taü kissa hetu: 1. Taraõa kalãrà - syà, Taruõakà kalãrakà - machasaü 2. Alaggà agadhità - machasaü, Alaggà apaliveñhità syà 3. Sajjanà - machasaü, syà 4. Taõhàsajjanàya - machasaü, syà 5. Na gayhati - pana 6. Abandho - syà 7. Gocarasmiü - pana. 8. Sarabhamigo - syà. [BJT Page 512] [\x 512/] Anàpàthagato bhikkhave luddassa. Evameva kho bhikkhave, bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave, bhikkhu andhamakàsi màraü apadaü vadhitvà màracakkhuü adassanagato pàpimato. Punacaparaü bhikkhave vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu andhamakàsi màraü apadaü vadhitvà màracakkhuü adassanaü gato pàpimato. Punacaparaü bhikkhave, bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukhavihàrãti taü tatiyaü jhànaü upasaüpajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave, bhikkhu andhamakàsi màraü apadaü vadhitvà màracakkhuü adassanaü gato pàpimato. Punacaparaü bhikkhave, bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave, bhikkhu andhamakàsi màraü apadaü vadhitvà màracakkhuü adassanaü gato pàpimato. Punacaparaü bhikkhave, bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthaïgamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà ananto àkàsoti àkàsàna¤càyatanaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu andhamakàsi màraü apadaü vadhitvà màracakkhuü adassanaü gato pàpimato. Punacaparaü bhikkhave bhikkhu sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma anattaü vi¤¤àõanti vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja viharati, pa¤¤àya cassa disvà àsavà parikkhãõà honti. Sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma natthi ki¤cãti àki¤ca¤¤àyatanaü upasampajja viharati pa¤¤àya cassa disvà àsavà parikkhãõà honti. Sabbaso àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü upasampajja viharati, pa¤¤àya cassa disvà àsavà parikkhãõà honti. Sabbaso nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü samatikkamma sa¤¤àvedayitanirodhaü upasampajja viharati, pa¤¤àya cassa disvà àsavà parikkhãõà honti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu andhamakàsi màraü apadaü vadhitvà màracakkhuü adassanaü gato pàpimato tiõõo loke visattikaü so vissattho gacchati, vissattho tiññhati, vissattho nisãdati, vissattho seyyaü kappeti. Taü kissa hetu: anàpàthagato bhikkhave pàpimatoti''[a ']migo ara¤¤amhi yathà abaddho yenicchakaü gacchati gocaràya. ' [A.] Majjhimanikàya ariyapariyesana sutta. [BJT Page 514] [\x 514/] Vi¤¤å naro seritaü pekkhamànoti: 'vi¤¤å'ti paõóito pa¤¤avà buddhimà ¤àõã vibhàvã medhàvã. 'Naro'ti satto mànavo poso puggalo jãvo jàgå jantu indagu manujo. Serãti dve serã: dhammopi serã puggalopi serã. Katamo dhammo serã: cattàro satipaññhànà cattàro sammappadhànà cattàro iddhipàdà pa¤cindriyàni pa¤ca balàni satta bojjhaïgà ariyo aññhaïgiko maggo. Ayaü dhammo serã. Katamo puggalo serã: yo iminà serinà dhammena samannàgato so vuccati puggalo serã. Vi¤¤å naro seritaü pekkhamànoti: 'vi¤¤å naro seritaü dhammaü pekkhamàno dakkhamàno olokayamàno nijjhàyamàno upaparikkhamànoti 'vi¤¤å naro seritaü pekkhamàno eko care khaggavisàõakappo. Tenàha so paccekasambuddho: ''Migo ara¤¤amhi yathà abaddho Yenicchakaü gacchati gocaràya, Vi¤¤å naro seritaü pakkhamàno Eko care khaggavisàõakappo''ti 6. âmantanà hoti sahàyamajjhe Vàse ca ñhàne gamane càrikàya, Anabhijjhataü seritaü pekkhamàno Eko care khaggavisàõakappo. [PTS Page 059] [\q 59/] âmantanà hoti sahàyamajjhe vàse ca ñhàne gamane càrikàyàti: 'sahàyà' vuccanti yehi saha àgamanaü phàsu, gamanaü phàsu, gamanàgamanaü phàsu, ñhànaü phàsu, nisajjaü1. Phàsu, sayanaü phàsu, àlapanaü phàsu, sallapanaü phàsu, ullapanaü phàsu, samullapanaü phàsu. âmantanà hoti sahàyamajjhe vàse ca ñhàne gamane càrikàyàti sahàyamajjhe vàsepi ñhànepi gamanepi càrikàyapi attatthamantanà paratthamantanà ubhayatthamantanà diññhadhammikatthamantanà samparàyikatthamantanà paramatthatthamantanàti 'àmantanà hoti sahàyamajjhe vàse ca ñhàne gamane càrikàya'. 1. Nisajjanaü - machasaü [BJT Page 516] [\x 516/] Anabhijjhitaü seritaü pekkhamànoti: anabhijjhitaü etaü vatthu bàlànaü asappurisànaü titthiyànaü titthiyasàvakànaü: yadidaü bhaõóu kàsàyavatthavasanatà. Abhijjhitaü etaü vatthå paõóitànaü sappurisànaü buddhasàvakànaü paccekabuddhànaü yadidaü bhaõóukàsàyavatthavasanatà. Serãti dve serã: dhammopi serã puggalopi serã. Katamo dhammo serã: cattàro satipaññhànà cattàro sammappadhànà cattàro iddhipàdà pa¤cindriyàni pa¤ca balàni satta bojjhaïgà ariyo aññhaïgiko maggo. Ayaü dhammo serã. Katamo puggalo serã: yo iminà serinà dhammena samannàgato so vuccati puggalo serã. Anabhijjhataü seritaü pekkhamànoti: seritaü dhammaü pekkhamàno dakkhamàno olokayamàno nijjhàyamàno upaparikkhamànoti 'anabhijjhitaü seritaü pekkhamàno eko care khaggavisàõakappo' Tenàha so paccekasambuddho: ''âmantanà hoti sahàyamajjhe Vàse ñhàne gamane càrikàya, Anabhijjhataü seritaü pekkhamàno Eko care khaggavisàõakappo''ti. 7 Khióóà ratã hoti sahàyamajjhe Puttesu ca vipulaü hoti pemaü, Piyavippayogaü vijigucchamàno Eko care khaggavisàõakappo. Khióóàratã hoti sahàyamajjheti 'khióóà'ti dve khióóà kàyikà ca khióóà vàcasikà ca khióóà. Katamà kàyikà khióóà: hatthãhipi kãëanti, assehipi kãëanti rathehipi kãëanti, dhanåhipi kãëanti, aññhapadepi kãëanti, dasapadepi kãëanti, àkàsepi kãëanti, parihàrapathepi kãëanti, santikàyapi kãëanti, khalikàyapi kãëanti, ghañikàyapi kãëanti, salakahatthenapi kãëanti, akkhehipi1 kãëanti, païgavãrenapi kãëanti, vaükakenapi kãëanti, mokkhavikàyapi kãëanti, ciïgulakenapi kãëanti, pattàëhakenapi kãëanti, rathakenapi kãëanti, dhanukenapi kãëanti, akkharikàyapi kãëanti, manesikàyapi kãëanti, yathàvajjenapi kãëanti. Ayaü kàyikà khióóà. 1. Akkhenapi - va, vi, machasaü [BJT Page 518] [\x 518/] Katamà vàcasikà khióóà: mukhabherikaü mukhàlambaraü mukhadeõóimakaü1 mukhacalimakaü2 mukhabherålakaü3 mukhadaddarikaü nàñakaü làsaü gãtaü dvakammaü, ayaü vàcasikà khióóà. Ratãti anukkaõñhitàdhivacanametaü ratãti. 'Sahàyà' vuccanti yehi saha àgamanaü phàsu, gamanaü phàsu, gamanàgamanaü phàsu, ñhànaü phàsu, nisajjà phàsu, sayanaü phàsu, àlapanaü phàsu, sallapanaü phàsu, ullapanaü phàsu, samullapanaü phàsu. Khióóà ratã hoti sahàyamajjhe'ti khióóà ca rati ca sahàyamajjhe hotãti 'khióóà ratã hoti sahàyamajjhe'. Puttesu ca vipulaü hoti pemanti: 'puttà'ti cattàro puttà atrajo putto khettajo putto dinnako putto antevàsiko putto. Puttesu ca vipulaü hoti pemanti puttesu ca adhimattaü hoti pemanti 'puttesu ca vipulaü hoti pemaü'. Piyavippayogaü vijigucchamànoti dve piyà: sattà và' saïkhàrà và katame sattà piyà: idha yassa te honti, atthakàmà hitakàmà phàsukàmà yogakkhemakàmà màtà và pità và bhàtà và bhaginã và putto và dhãtà và mittà và amaccà và ¤àtã và sàlohità và ime sattà piyà. Katame saïkhàrà piyà: manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà. Ime saïkhàrà piyà. Piyavippayogaü vijigucchamànoti: piyànaü vippayogaü vijigucchamàno aññãyamàno haràyamànoti 'piyavippayogaü vijigucchamàno eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Khióóà ratã hoti sahàyamajjhe Puttesu ca vipulaü hoti pemaü, Piyavippayogaü vijigucchamàno Eko care khaggavisàõakappo''ti. 1. Mukhaóiüóamakaü - machasaü, 2. Mukhavàlikaü - pu. 3. Mukhakerekà - machasaü, [BJT Page 520] [\x 520/] 8. Càtuddiso appañigho ca hoti Santussamàno itarãtarena, Parissayànaü sahità achambhi Eko care khaggavisàõakappo. Càtuddiso appañigho ca hotãti 'càtuddisoti so paccekasambuddho mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü, iti uddhamado1 tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena2 pharitvà viharati. Karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Muditàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Càtuddiso appañigho ca hotãti: mettàya bhàvitattàya ye puratthimàya disàya sattà te appañikålà honti ye dakkhiõàya disàya sattà te appañikålà honti, ye pacchimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye uttaràya disàya sattà te appañikålà honti. Ye puratthimàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye dakkhiõàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye pacchimàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye uttaràya anudisàya sattà te appañikålà honti, yo heññhimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye uparimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye disàsu vidisàsu sattà te appañikålà, honti, karuõàya bhàvitattàya ye puratthimàya disàya sattà te appañikålà honti ye dakkhiõàya disàya sattà te appañikålà honti, ye pacchimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye uttaràya disàya sattà te appañikålà honti. Ye puratthimàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye dakkhiõàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye pacchimàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye uttaràya anudisàya sattà te appañikålà honti, yo heññhimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye uparimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye disàsu vidisàsu sattà te appañikålà, honti, muditàya bhàvitattàya ye puratthimàya disàya sattà te appañikålà honti ye dakkhiõàya disàya sattà te appañikålà honti, ye pacchimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye uttaràya disàya sattà te appañikålà honti. Ye puratthimàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye dakkhiõàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye pacchimàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye uttaràya anudisàya sattà te appañikålà honti, yo heññhimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye uparimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye disàsu vidisàsu sattà te appañikålà, honti, upekkhàya bhàvitattàya ye Puratthimàya disàya sattà te appañikålà honti ye dakkhiõàya disàya sattà te appañikålà honti, ye pacchimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye uttaràya disàya sattà te appañikålà honti. Ye puratthimàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye dakkhiõàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye pacchimàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye uttaràya anudisàya sattà te appañikålà honti, yo heññhimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye uparimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye disàsu vidisàsu sattà te appañikålà, hontãti 'càtuddiso appañigho ca hoti. ' Santussamàno itarãtarenàti: so paccekasambuddho santuññho hoti itarãtarena cãvarena itarãtaracãvarasantuññhiyà ca vaõõavàdã na ca cãvarahetu3 anesanaü (appatiråpaü4) àpajjati. Aladdhà ca cãvaraü na paritassati, laddhà ca cãvaraü agathito5 amucchito anajjhàpanno àdãnavadassàvã nissaraõapa¤¤o paribhu¤jati tàya ca pana itarãtaracãvarasantuññhiyà nevattànukkaüseti na paraü vambheti, 1. Uddhaü adho - pa, va, vi, 2. Abyàpajjena - machasaü 3. Na cãvarahetu - pa, vi, ka, 4. Apañiråpaü - pa, va, vi, ka, syà, 5. Agadhito - machasaü [BJT Page 522] [\x 522/] Yo hi tattha dakkho analaso sampajàno patissato. Ayaü vuccati paccekasambuddho poràõe agga¤¤e ariyavaüse ñhito. Santuññho hoti itarãtarena piõóapàtena itarãtarapiõóapàtasantuññhiyà ca vaõõavàdã na ca piõóapàtahetu anesanaü appatiråpaü àpajjati. Aladdhà ca piõóapàtaü na paritassati, laddhà ca piõóapàtaü agathito amucchito anajjhàpanno àdãnavadassàvã nissaraõapa¤¤o paribhu¤jati tàya ca pana itarãtarapiõóapàtasantuññhiyà nevattànukkaüseti na paraü vambheti, yo hi tattha dakkho analaso sampajàno patissato. Ayaü vuccati paccekasambuddho poràõe agga¤¤e ariyavaüse ñhito. Santuññho hoti itarãtarena senàsanena itarãtarasenàsanasantuññhiyà ca vaõõavàdã na ca piõóapàtahetu anesanaü appatiråpaü àpajjati. Aladdhà ca senàsanaü na paritassati, laddhà ca senàsanaü agathito amucchito anajjhàpanno àdãnavadassàvã nissaraõapa¤¤o paribhu¤jati tàya ca pana itarãtarasenàsanasantuññhiyà nevattànukkaüseti na paraü vambheti, yo hi tattha dakkho analaso sampajàno patissato. Ayaü vuccati paccekasambuddho poràõe agga¤¤e ariyavaüse ñhito. Santuññho hoti itarãtarena gilànapaccayabhesajjaparikkhàrena, itarãtaragilànapaccayabhesajjaparikkhàrasantuññhiyà ca vaõõavàdã na ca gilànapaccayabhesajjaparikkhàrahetu anesanaü appatiråpaü àpajjati. Aladdhà ca piõóapàtaü na paritassati, laddhà ca gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü agathito amucchito anajjhàpanno àdãnavadassàvã nissaraõapa¤¤o paribhu¤jati tàya ca pana itarãtaragilànapaccayabhesajjaparikkhàrasantuññhiyà nevattànukkaüseti na paraü vambheti, yo hi tattha dakkho analaso sampajàno patissato. Ayaü vuccati paccekasambuddho poràõe agga¤¤e ariyavaüse ñhitoti 'santussamàno itarãtarena'. Parissayànaü sahità achambhãti' - parissayà'ti dve parissayà: pàkañaparissayà ca pañicchannaparissayà ca. Katame pàkañaparissayà: sãhà vyagghà dãpã acchà taracchà kokà mahisà1 'hatthi ahi vicchikà satapadã corà và assu mànavà và katakammà và akatakammà và. Cakkhurogo sotarogo ghànarogo jivhàrogo kàyarogo sãsarogo kaõõarogo mukharogo dantarogo kàso sàso pinàso óaho2 jaro kucchirogo mucchà pakkhandikà ghålà visåcikà kuññhaü gaõóo kilàso soso apamàro daddu kaõóu kacchu rakhasà vitacchikà lohitapittaü madhumeho aüsà piëakà bhagandalà pittasamuññhànà àbàdhà semhasamuññhànà àbàdhà vàtasamuññhànà àbàdhà sannipàtikà àbàdhà utuparinàmajà àbàdhà visamaparihàrajà àbàdhà opakkamikà àbàdhà kammavipàkajà àbàdhà, sãtaü uõhaü jighacchà pipàsà uccàro passàvo óaüsamakasavàtàtapasiriüsapa3samphassà iti và. Ime vuccanti pàkañaparissayà. 1. Mahiüsà - machasaü, Gomahisà - syà, va, vi 2. ôàho - machasaü, 3. Sarãsapa - machasaü, [BJT Page 524] [\x 524/] Katame pañicchannaparissayà: kàyaduccaritaü vacãduccaritaü manoduccaritaü kàmacchandanãvaraõaü vyàpàdanãvaraõaü thãnamiddhanãvaraõaü uddhaccakukkuccanãvaraõaü vicikicchànãvaraõaü ràgo doso moho kodho upanàho makkho paëàso issà macchariyaü màyà sàñheyyaü thambho sàrambho màno atimàno mado pamàdo, sabbe kilesà sabbe duccarità sabbe darathà sabbe pariëàhà sabbe santàpà sabbàkusalàbhisaükhàrà. Ime vuccanti pañicchannaparissayà'. Parissayàti - kenaññhena parissayà: parisahantãti parissayà, parihànàya saüvattantãti parissayà, tatràsayàti parissayà. Kathaü parisahantãti parissayà: te parissayà taü puggalaü sahanti parisahanti abhibhavanti ajjhottharanti pariyàdiyanti parimaddanti, 1 evaü parisahantãti parissayà. Kathaü parihànàya saüvattantãti parissayà: te parissayà kusalànaü dhammànaü antaràyàya parihànàya saüvattanti. Katamesaü kusalànaü dhammànaü: sammàpañipadàya anulomapañipadàya apaccanãkapañipadàya anvatthapañipadàya dhammànudhammapañipadàya sãlesu paripårakàritàya indriyesu guttadvàratàya bhojane matta¤¤utàya jàgariyànuyogassa, satisampaja¤¤assa catunnaü satipaññhànaü bhàvanànuyogassa, catunnaü sammappadhànànaü bhàvanànuyogassa, catunnaü iddhipàdànaü bhàvanànuyogassa, pa¤cannaü indriyànaü bhàvanànuyogassa, pa¤cannaü balànaü bhàvanànuyogassa, sattannaü bojjhaïgànaü bhàvanànuyogassa, ariyassa aññhaïgikassa maggassa bhàvanànuyogassa, imesaü kusalànaü dhammànaü antaràyàya parihànàya saüvattanti, evaü2 parihànàya saüvattantãti parissayà. Kathaü tatràsayàti parissayà: tatthete3 pàpakà akusalà dhammà uppajjanti attabhàvasannissayà, yathà bile bilàsayà pàõà sayanti, dake dakàsayà4 pàõà sayanti, vane vanàsayà pàõà sayanti, rukkhe rukkhàsayà pàõà sayanti, evameva tatthete pàpakà akusalà dhammà uppajjanti attabhàvasannissayàti evampi tatràsayàti parissayà. 1. Maddanti - machasaü, va, vi 2. Iti evaü - pana 3. Tatra te - va, vi 4. Udake udakasyà - machasaü, [BJT Page 526] [\x 526/] Vuttaü hetaü bhagavatà: ''Sàntevàsiko bhikkhave, bhikkhu sàcariyako dukkhaü na phàsu viharati. Kathaü ca bhikkhave, bhikkhu sàntevàsiko sàcariyako dukkhaü na phàsu viharati: idha bhikkhave, bhikkhu cakkhunà råpaü disvà uppajjanti ye pàpakà akusalà dhammà sarasaïkappà sa¤¤ojaniyà tyàssa anto vasanti anvàssavanti pàpakà akusalà dhammàti, tasmà sàntevàsiko vuccati. Te naü samudàcaranti1 samudàcaranti naü pàpakà akusalà dhammàti, tasmà 'sàcariyakoti vuccati. Punacaparaü bhikkhave, bhikkhuno sotena saddaü sutvà uppajjanti ye pàpakà akusalà dhammà sarasaïkappà sa¤¤ojaniyà tyàssa anto vasanti anvàssavanti pàpakà akusalà dhammàti, tasmà sàntevàsiko vuccati. Te naü samudàcaranti samudàcaranti naü pàpakà akusalà dhammàti, tasmà 'sàcariyakoti vuccati. Punacaparaü bhikkhave, bhikkhuno ghànena gandhaü ghàyitvà uppajjanti ye pàpakà akusalà dhammà sarasaïkappà sa¤¤ojaniyà tyàssa anto vasanti anvàssavanti pàpakà akusalà dhammàti, tasmà sàntevàsiko vuccati. Te naü samudàcaranti samudàcaranti naü pàpakà akusalà dhammàti, tasmà 'sàcariyakoti vuccati. Punacaparaü bhikkhave, bhikkhuno jivhàya rasaü sàyitvà uppajjanti ye pàpakà akusalà dhammà sarasaïkappà sa¤¤ojaniyà tyàssa anto vasanti anvàssavanti pàpakà akusalà dhammàti, tasmà sàntevàsiko vuccati. Te naü samudàcaranti samudàcaranti naü pàpakà akusalà dhammàti, tasmà 'sàcariyakoti vuccati. Punacaparaü bhikkhave, bhikkhuno kàyena phoññhabbaü phusitvà uppajjanti ye pàpakà akusalà dhammà sarasaïkappà sa¤¤ojaniyà tyàssa anto vasanti anvàssavanti pàpakà akusalà dhammàti, tasmà sàntevàsiko vuccati. Te naü samudàcaranti samudàcaranti naü pàpakà akusalà dhammàti, tasmà 'sàcariyakoti vuccati. Punacaparaü bhikkhave, bhikkhuno manasà dhammaü vi¤¤àya uppajjanti ye pàpakà akusalà dhammà sarasaïkappà sa¤¤ojaniyà tyàssa anto vasanti anvàssavanti pàpakà akusalà dhammàti, tasmà sàntevàsiko vuccati. Te naü samudàcaranti samudàcaranti naü pàpakà akusalà dhammàti, tasmà 'sàcariyako'ti2 vuccati. Evaü kho bhikkhave, bhikkhu sàntevàsiko sàcariyako dukkhaü na phàsuviharatã'ti[a] evampi tatràsayàti parissayà. Vuttaü hetaü bhagavatà: ''Tayome bhikkhave, antarà malà antarà amittà antarà sapattà antarà vadhakà antarà paccatthikà. Katame tayo: lobho bhikkhave, antarà malaü antarà amitto antarà sapatto antarà vadhako antarà paccatthiko. Doso bhikkhave, antarà malaü antarà amitto antarà sapatto antarà vadhako antarà paccatthiko. Moho bhikkhave, antarà malaü antarà amitto antarà sapatto antarà vadhako antarà paccatthiko. Ime kho bhikkhave, tayo antarà malà3 antarà amittà antarà sapattà antarà vadhakà antarà paccatthikà. [B] 1. ''Anatthajanano lobho lobho cittappakopano Bhayamantarato jàtaü taü jano nàvabujjhati. 2. Luddho atthaü na jànàti luddho dhammaü na passati Andhaü tamaü tadà hoti yaü lobho sahate naraü. 3. Anatthajanano doso doso cittappakopano Bhayamantarato jàtaü taü jano nàvabujjhati. [B] 1. Tena samudàcarena - machasaü, 2. Sàvariyakoti - va-vi 3. Antaràmalo - machasaü, [A.] Salàyatanasaüyutta - navapuràõavagga [B.] Itivuttaka - catutthavagga malasutta [BJT Page 528] [\x 528/] 4. Duññho atthaü na jànàti duññho dhammaü na passati Andhaü tamaü tadà hoti yaü doso sahate naraü. 5. Anatthajanano moho moho cittappakopano Bhayamantarato jàtaü taü jano nàvabujjhati. 6. Måëho atthaü na jànàti måëho dhammaü na passati Andhaü tamaü tadà hoti yaü moho sahate nara''nti. [A] Evampi tatràsayàti parissayà. Vuttaü hetaü bhagavatà: ''Tayo kho mahàràja, purisassa dhammà ajjhattaü uppajjamànà uppajjanti ahitàya dukkhàya aphàsuvihàràya. Katame tayo: lobho kho mahàràja, purisassa dhammo ajjhattaü uppajjamàno uppajjati ahitàya dukkhàya aphàsuvihàràya. Doso kho mahàràja, purisassa dhammo ajjhattaü uppajjamàno uppajjati ahitàya dukkhàya aphàsuvihàràya. Moho kho mahàràja, purisassa dhammo ajjhattaü uppajjamàno uppajjati ahitàya dukkhàya aphàsuvihàràya. Ime kho mahàràja, tayo purisassa dhammà ajjhattaü uppajjamànà uppajjanti ahitàya dukkhàya aphàsuvihàràya. ''[B] 7. ''Lobho doso ca moho ca purisaü pàpacetasaü Hiüsanti atta sambhåtà tacasàraüva samphala''nti. [B] Evampi tatràsayàti parissayà. Vuttaü hetaü bhagavatà: 8. ''Ràgo ca doso ca ito nidànà Arati rati lomahaüso itojà, Ito samuññhàya manovitakkà Kumàrakà dhaükamivossajantã''ti[c] Evampi tatràsayàti parissayà. Parissayànaü sahitàti parissaye sahità àràdhità ajjhottharità pariyàdità pañinissañàti 'parissayànaü sahità'. [A.] Itivuttaka - catutthavagga malasutta [B.] Kosala saüyutta - pañhamavagga [C.] Suttanipàta - såcilomasutta [BJT Page 530] [\x 530/] Achambhãti so paccekasambuddho abhãru achambhi anutràsi apalàyi pahãnabhayabheravo vigatalomahaüso viharatãti parissayànaü sahità achambhi eko care khaggavisàõakappo, Tenàha so paccekasambuddho: ''Càtuddiso appañigho ca hoti Santussamàno itarãtarena, Parissayànaü sahità achambhi Eko care khaggavisàõakappo''ti. 9. Dussaïgahà pabbajitàpi eke Atho gahaññhà gharamàvasantà, Appossukko paraputtesu hutvà Eko caro khaggavisàõakappo. Dussaïgahà pabbajitàpi eketi ''pabbajitàpi idhekacce nissayepi diyyamàne uddesepi diyyamàne paripucchàyapi diyyamàne cãvarepi diyyamàne pattepi diyyamàne lohathàlakepi diyyamàne dhammakarekepi''1 diyyamàne parissàvanepi diyyamàne thavikepi diyyamàne upàhanepi diyyamàne kàyabandhanepi diyyamàne na sussåsanti na sotà odahanti na a¤¤àcittaü upaññhàpenti, anassavà avacanakaraü pañilomavuttino a¤¤eneva mukhaü karontã'ti 'dussaïgahà pabbajitàpi eke. Atho gahaññhà gharamàvasantàti gahaññhàpi idhekacce hatthimhipi diyyamàne na sussåsanti na sotà odahanti na a¤¤àcittaü upaññhàpenti, anassavà avacanakaraü pañilomavuttino a¤¤eneva mukhaü karontã'ti 'dussaïgahà pabbajitàpi eke. Rathepi diyyamàne na sussåsanti na sotà odahanti na a¤¤àcittaü upaññhàpenti, anassavà avacanakaraü pañilomavuttino a¤¤eneva mukhaü karontã'ti 'dussaïgahà pabbajitàpi eke. Khettepi diyyamàne na sussåsanti na sotà odahanti na a¤¤àcittaü upaññhàpenti, anassavà avacanakaraü pañilomavuttino a¤¤eneva mukhaü karontã'ti 'dussaïgahà pabbajitàpi eke. Vatthumhipi diyyamàne na sussåsanti na sotà odahanti na a¤¤àcittaü upaññhàpenti, anassavà avacanakaraü pañilomavuttino a¤¤eneva mukhaü karontã'ti 'dussaïgahà pabbajitàpi eke. Hira¤¤epi diyyamàne na sussåsanti na sotà odahanti na a¤¤àcittaü upaññhàpenti, anassavà avacanakaraü pañilomavuttino a¤¤eneva mukhaü karontã'ti 'dussaïgahà pabbajitàpi eke. Suvaõõepi diyyamàne na sussåsanti na sotà odahanti na a¤¤àcittaü upaññhàpenti, anassavà avacanakaraü pañilomavuttino a¤¤eneva mukhaü karontã'ti 'dussaïgahà pabbajitàpi eke. Diyyamàne gàmepi diyyamàne na sussåsanti na sotà odahanti na a¤¤àcittaü upaññhàpenti, anassavà avacanakaraü pañilomavuttino a¤¤eneva mukhaü karontã'ti 'dussaïgahà pabbajitàpi eke. Nigamepi diyyamàne na sussåsanti na sotà odahanti na a¤¤àcittaü upaññhàpenti, anassavà avacanakaraü pañilomavuttino a¤¤eneva mukhaü karontã'ti 'dussaïgahà pabbajitàpi eke. Nagarepi diyyamàne na sussåsanti na sotà odahanti na a¤¤àcittaü upaññhàpenti, anassavà avacanakaraü pañilomavuttino a¤¤eneva mukhaü karontã'ti 'dussaïgahà pabbajitàpi eke. Raññhepi diyyamàne na sussåsanti na sotà odahanti na a¤¤àcittaü upaññhàpenti, anassavà avacanakaraü pañilomavuttino a¤¤eneva mukhaü karontã'ti 'dussaïgahà pabbajitàpi eke. Janapadepi diyyamàne na sussåsanti2 na sotà odahanti na a¤¤àcittaü upaññhàpenti, anassavà avacanakaraü pañilomavuttino a¤¤eneva mukhaü karontã'ti 'dussaïgahà pabbajitàpi eke. Appossukko paraputtesu hutvàti. Attànaü ñhapetvà sabbe imasmiü atthe paraputtà, tesu paraputtesu appossukko hutvà avyàvaño hutvà anapekkho hutvàti 'appossukko paraputtesu hutvà eko care khaggavisàõakappo. ' Tenàha so paccekasambuddho: ''Dussaïgahà pabbajitàpi eke Atho gahaññhà gharamàvasantà Appossukko paraputtesu hutvà Eko care khaggavisàõakappo'ti. 1. Dhammakaraõepi - machasaü, 2. Na saõanti - machasaü, [BJT Page 532] [\x 532/] [PTS Page 060] [\q 60/] 10. Voropayitvà gihibya¤janàni Saüsãnapatto1 yathà koviëàro, Chetvàna vãro2, gihibandhanàni Eko care khaggavisàõakappo. Voropayitvà gihibya¤janànãti 'gihibya¤janaü' vuccanti kesà ca massu ca màlà ca gandhaü ca vilepanaü ca àbharaõaü ca piëandhanaü ca vatthaü ca pàrupanaü ca veñhanaü na ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàgandhavilepanaü mukhacuõõakaü mukhalepanaü hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóaü nàlikaü khaggaü chattaü (chatråpàhanaü) uõhãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni, iti và, voropayitvà gihibyaüjanànãti gihibya¤janàni oropayitvà samoropayitvà nikkhipitvà pañippassambhayitvàti, voropayitvà gihibya¤janàni'. Saüsãnapatto yathà koviëàroti yathà koviëàrassa pattàni tàni saüsãnàni3 patitàni paripatitàni, evameva tassa paccekasambuddhassa gihibya¤janàni sãnàni saüsãnàni patitànãti saüsãnapatto yathà koviëàro. Chetvàna vãro gihibandhanànãti vãro'ti viriyavàti vãro, pahåti vãro, visavãti vãro, alamattoti vãro, såroti vãro, vikkanto abhãru acchambhi anutràsi apalàyã pahãnabhayabheravoti vãro, vigatalomahaüsoti vãro: 1. ''Virato idha sabbapàpakehi nirayadukkhamaticca viriyavàso, So viriyavà padhànavà vãro tàdi, pavuccate tathattà''ti. Gihibandhanàni4' vuccanti puttà ca dàrà ca5 dàsã ca dàsà ca ajeëakà ca kukkuñasåkarà ca hatthigavàssavaëavà ca khettaü ca vatthuü ca hira¤¤aü ca suvaõõaü ca gàmanigamaràjadhàniyo ca raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca yaü ki¤ci rajanãyavatthu, chetvàna vãro gihibandhanànãti so paccekasambuddho vãro gihibandhanàni chinditvà samucchinditvà jahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvàti 'chetvàna vãro gihibandhanàni eko ca care khaggavisàõakappo. Tenàha so paccekasambuddho: ''Voropayitvà gihibya¤janàni Saüsãnapatto yathà koviëàro, Chetvàna vãro gihibandhanàni Eko care khaggavisàõakappo''ti. Pañhamo vaggo. 1. Saüjinnapatto - machasaü, syà, 2. Dhãro - va, -vi 3. Chinnàni saüchinnàni - machasaü, syà 4. Gihibandhanàvuccati - pa, va, vi 5. Bhariyà ca - machasaü, 6. Dhãro - va-vi [BJT Page 534] [\x 534/] 1. Sace labhetha nipakaü sahàyaü Saddhiü caraü sàdhuvihàri dhãraü, Abhibhuyya sabbàni parissayàni Careyya tenattamano satãmà. Sace labhetha nipakaü sahàyanti: sace nipakaü paõóitaü pa¤¤avantaü1. Buddhimantaü ¤àõiü vibhàviü medhàviü sahàyaü labheyya, pañilabheyya adhigaccheyya vindeyyàti 'sace labhetha nipakaü sahàyaü'. Saddhiü caraü sàdhuvihàri dhãranti: 'saddhiü cara'nti ekato caraü, sàdhuvihàrinti pañhamenapi jhànena sàdhuvihàriü dutiyenapi jhànena sàdhuvihàriü catutthenapi jhànena sàdhuvihàriü mettàyapi cetovimuttiyà sàdhuvihàriü karuõàyapi cetovimuttiyà sàdhuvihàriü muditàyapi cetovimuttiyà sàdhuvihàriü upekkhàyapi cetovimuttiyà sàdhuvihàriü, àkàsàna¤càyatanasamàpattiyàpi sàdhuvihàriü vi¤¤àõa¤càyatanasamàpattiyàpi sàdhuvihàriü àki¤ca¤¤àyatanasamàpattiyàpi sàdhuvihàriü nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanasamàpattiyàpi sàdhuvihàriü nirodhasamàpattiyàpi sàdhuvihàriü phalasamàpattiyàpi sadhuvihàriü. Dhãranti: paõóitaü pa¤¤avantaü1 buddhimantaü ¤àõiü vibhàviü medhàvinti 'saddhiü caraü sàdhuvihàri dhãraü'. Abhibhuyya sabbàni parissayànãti: 'parissayà'ti dve parissayà: pàkañaparissayà ca pañicchannaparissayà ca. Katame pàkañaparissayà: sãhà vyagghà dãpã acchà taracchà kokà mahisà 'hatthi ahi vicchikà satapadã corà và assu mànavà và katakammà và akatakammà và. Cakkhurogo sotarogo ghànarogo jivhàrogo kàyarogo sãsarogo kaõõarogo mukharogo dantarogo kàso sàso pinàso óaho jaro kucchirogo mucchà pakkhandikà ghålà visåcikà kuññhaü gaõóo kilàso soso apamàro daddu kaõóu kacchu rakhasà vitacchikà lohitapittaü madhumeho aüsà piëakà bhagandalà pittasamuññhànà àbàdhà semhasamuññhànà àbàdhà vàtasamuññhànà àbàdhà sannipàtikà àbàdhà utuparinàmajà àbàdhà visamaparihàrajà àbàdhà opakkamikà àbàdhà kammavipàkajà àbàdhà, sãtaü uõhaü jighacchà pipàsà uccàro passàvo óaüsamakasavàtàtapasiriüsapa3samphassà iti và. Ime vuccanti pàkañaparissayà. Katame pañicchannaparissayà: kàyaduccaritaü vacãduccaritaü manoduccaritaü kàmacchandanãvaraõaü vyàpàdanãvaraõaü thãnamiddhanãvaraõaü uddhaccakukkuccanãvaraõaü vicikicchànãvaraõaü ràgo doso moho kodho upanàho makkho paëàso issà macchariyaü màyà sàñheyyaü thambho sàrambho màno atimàno mado pamàdo, sabbe kilesà sabbe duccarità sabbe darathà sabbe pariëàhà sabbe santàpà sabbàkusalàbhisaükhàrà. Ime vuccanti pañicchannaparissayà'. Parissayàti - kenaññhena parissayà: parisahantãti parissayà, paribhànàya saüvattantãti parissayà, tatràsayàti parissayà. Kathaü parisahantãti parissayà: te parissayà taü puggalaü sahanti parisahanti abhibhavanti ajjhottharanti pariyàdiyanti parimaddanti, evaü parisahantãti parissayà. Kathaü parihànàya saüvattantãti parissayà: te parissayà kusalànaü dhammànaü antaràyàya parihànàya saüvattanti. Katamesaü kusalànaü dhammànaü: sammàpañipadàya anulomapañipadàya apaccanãkapañipadàya anvatthapañipadàya dhammànudhammapañipadàya sãlesu paripurakàritàya indriyesu guttadvàratàya bhojane matta¤¤utàya jàgariyànuyogassa, satisampaja¤¤assa catunnaü satipaññhànaü bhàvanànuyogassa, catunnaü sammappadhànànaü bhàvanànuyogassa, catunnaü iddhipàdànaü bhàvanànuyogassa, pa¤cannaü indriyànaü bhàvanànuyogassa, pa¤cannaü balànaü bhàvanànuyogassa, sattannaü bojjhaïgànaü bhàvanànuyogassa, ariyassa aññhaïgikassa maggassa bhàvanànuyogassa, imesaü kusalànaü dhammànaü antaràyàya parihànàya saüvattanti, evaü parihànàya saüvattantãti parissayà. Kathaü tatràsayàti parissayà: tatthete pàpakà akusalà dhammà uppajjanti attabhàvasannissayà, yathà bile bilàsayà pàõà sayanti, dake dakàsayà pàõà sayanti, vane vanàsayà pàõà sayanti, rukkhe rukkhàsayà pàõà sayanti, evameva tatthete pàpakà akusalà dhammà uppajjanti attabhàvasannissayàti evampi tatràsayàti parissayà. Vuttaü hetaü bhagavatà: ''Sàntevàsiko bhikkhave, bhikkhu sàcariyako dukkhaü na phàsu viharati. Kathaü ca bhikkhave, bhikkhu sàntevàsiko sàcariyako dukkhaü na phàsu viharati: idha bhikkhave, bhikkhu cakkhunà råpaü disvà uppajjanti ye pàpakà akusalà dhammà sarasaïkappà sa¤¤ojaniyà tyàssa anto vasanti anvàssavanti pàpakà akusalà dhammàti, tasmà sàntevàsiko vuccati. Te naü samudàcaranti samudàcaranti naü pàpakà akusalà dhammàti, tasmà 'sàcariyakoti vuccati. Punacaparaü bhikkhave, bhikkhuno sotena saddaü sutvà uppajjanti ye pàpakà akusalà dhammà sarasaïkappà sa¤¤ojaniyà tyàssa anto vasanti anvàssavanti pàpakà akusalà dhammàti, tasmà sàntevàsiko vuccati. Te naü samudàcaranti samudàcaranti naü pàpakà akusalà dhammàti, tasmà 'sàcariyakoti vuccati. Punacaparaü bhikkhave, bhikkhuno ghànena gandhaü ghàyitvà uppajjanti ye pàpakà akusalà dhammà sarasaïkappà sa¤¤ojaniyà tyàssa anto vasanti anvàssavanti pàpakà akusalà dhammàti, tasmà sàntevàsiko vuccati. Te naü samudàcaranti samudàcaranti naü pàpakà akusalà dhammàti, tasmà 'sàcariyakoti vuccati. Punacaparaü bhikkhave, bhikkhuno jivhàya rasaü sàyitvà uppajjanti ye pàpakà akusalà dhammà sarasaïkappà sa¤¤ojaniyà tyàssa anto vasanti anvàssavanti pàpakà akusalà dhammàti, tasmà sàntevàsiko vuccati. Te naü samudàcaranti samudàcaranti naü pàpakà akusalà dhammàti, tasmà 'sàcariyakoti vuccati. Punacaparaü bhikkhave, bhikkhuno kàyena Phoññhabbaü phusitvà uppajjanti ye pàpakà akusalà dhammà sarasaïkappà sa¤¤ojaniyà tyàssa anto vasanti anvàssavanti pàpakà akusalà dhammàti, tasmà sàntevàsiko vuccati. Te naü samudàcaranti samudàcaranti naü pàpakà akusalà dhammàti, tasmà 'sàcariyakoti vuccati. Punacaparaü bhikkhave, bhikkhuno manasà dhammaü vi¤¤àya uppajjanti ye pàpakà akusalà dhammà sarasaïkappà sa¤¤ojaniyà tyàssa anto vasanti anvàssavanti pàpakà akusalà dhammàti, tasmà sàntevàsiko vuccati. Te naü samudàcaranti samudàcaranti naü pàpakà akusalà dhammàti, tasmà 'sàcariyako'ti vuccati. Evaü kho bhikkhave, bhikkhu sàntevàsiko sàcariyako dukkhaü na phàsu viharatã'ti evampi tatràsayàti parissayà. Vuttaü hetaü bhagavatà: ''Tayome bhikkhave, antarà malà antarà amittà antarà sapattà antarà vadhakà antarà paccatthikà. Katame tayo: lobho bhikkhave, antarà malaü antarà amitto antarà sapatto antarà vadhako antarà paccatthiko. Doso bhikkhave, antarà malaü antarà amitto antarà sapatto antarà vadhako antarà paccatthiko. Moho bhikkhave, antarà malaü antarà amitto antarà sapatto antarà vadhako antarà paccatthiko. Ime kho bhikkhave, tayo antarà malà antarà amittà antarà sapattà antarà vadhakà antarà paccatthikà. 1. ''Anatthajanano lobho lobho cittappakopano Bhayamantarato jàtaü taü jano nàvabujjhati. 2. Luddho atthaü na jànàti luddho dhammaü na passati Andhaü tamaü tadà hoti yaü lobho sahate naraü. 3. Anatthajanano doso doso cittappakopano Bhayamantarato jàtaü taü jano nàvabujjhati. 4. Duññho atthaü na jànàti duññho dhammaü na passati Andhaü tamaü tadà hoti yaü doso sahate naraü. 5. Anatthajanano moho moho cittappakopano Bhayamantarato jàtaü taü jano nàvabujjhati. 6. Måëho atthaü na jànàti måëho dhammaü na passati Andhaü tamaü tadà hoti yaü moho sahate nara''nti. Evampi tatràsayàti parissayà. Vuttaü hetaü bhagavatà: ''Tayo kho mahàràja, purisassa dhammà ajjhattaü uppajjamànà uppajjanti ahitàya dukkhàya aphàsuvihàràya. Katame tayo: lobho kho mahàràja, purisassa dhammo ajjhattaü uppajjamàno uppajjati ahitàya dukkhàya aphàsuvihàràya. Doso kho mahàràja, purisassa dhammo ajjhattaü uppajjamàno uppajjati ahitàya dukkhàya aphàsuvihàràya. Moho kho mahàràja, purisassa dhammo ajjhattaü uppajjamàno uppajjati ahitàya dukkhàya aphàsuvihàràya. Ime kho mahàràja, tayo purisassa dhammà ajjhattaü uppajjamànà uppajjanti ahitàya dukkhàya aphàsuvihàràya. '' 7. ''Lobho doso ca moho ca purisaü pàpacetasaü Hiüsanti atta sambhåtà tacasàraüva samphala''nti. Evampi tatràsayàti parissayà. Vuttaü hetaü bhagavatà: 8. ''Ràgo ca doso ca ito nidànà Arati rati lomahaüso itojà, Ito samuññhàya manovitakkà Kumàrakà dhaükamivossajantã''ti Evampi tatràsayàti parissayà. Parissayànaü sahitàti parissaye sahità àràdhità ajjhottharità pariyàdità pañinissañàti 'parissayànaü sahità'. Abhibhuyya sabbàni parissayànãti: sabbe parissaye abhibhuyya abhibhavitvà ajjhotharitvà madditvàti 'abhibhuyya sabbàni parissayàni'. Careyya tenattamano satãmàti so paccekasambuddho tena nepakkena paõóitena pa¤¤avantena buddhimantena ¤àõinà vibhàvinà medhàvinà sahàyena saddhiü attamano tuññhamano haññhamano pahaññhamano udaggamano muditamano careyya vihareyya irãyeyya vatteyya pàleyya yapeyya yàpeyyàti 'careyya tenattamano' satãmàti: so paccekasambuddho satimà hoti paramena satinepakkena samannàgato cirakatampi cirabhàsitampi sarità anussaritàti 'careyya tenattamano satãmà'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Sace labhetha nipakaü sahàyaü Saddhiü caraü sàdhuvihàri dhãraü Abhibhuyya sabbàni parissayàni Careyya tenattamano satãmàti'' 1. Pa¤¤àvanataü-va-vi [BJT Page 536] [\x 536/] 2. No ce labhetha nipakaü sahàyaü Saddhiü caraü sàdhuvihàri dhãraü, Ràjàva raññhaü vijitaü pahàya Eko care khaggavisàõakappo, [PTS Page 061] [\q 61/] No ce labhetha nipakaü sahàyanti no ce nipakaü paõóitaü pa¤¤avantaü buddhimantaü ¤àõiü vibhàviü medhàviü sahàyaü labheyya pañilabheyya adhigaccheyya vindeyyàti 'no ce labhetha nipakaü sahàyaü'. Saddhiü caraü sàdhuvihàri dhãranti: 'saddhiü cara'nti ekato caraü, sàdhuvihàrinti pañhamenapi jhànena sàdhuvihàriü dutiyenapi jhànena sàdhuvihàriü catutthenapi jhànena sàdhuvihàriü mettàyapi cetovimuttiyà sàdhuvihàriü karuõàyapi cetovimuttiyà sàdhuvihàriü muditàyapi cetovimuttiyà sàdhuvihàriü upekkhàyapi cetovimuttiyà sàdhuvihàriü, àkàsàna¤càyatanasamàpattiyàpi sàdhuvihàriü vi¤¤àõa¤càyatanasamàpattiyàpi sàdhuvihàriü àki¤ca¤¤àyatanasamàpattiyàpi sàdhuvihàriü nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanasamàpattiyàpi sàdhuvihàriü nirodhasamàpattiyàpi sàdhuvihàriü phalasamàpattiyàpi sadhuvihàriü. Dhãranti: paõóitaü pa¤¤avantaü buddhimantaü ¤àõiü vibhàviü medhàvinti 'saddhiü caraü sàdhuvihàri dhãraü'. Ràjàva raññhaü vijitaü pahàyàti: yathà ràjà khattiyo muddhàbhisitto vijitasaïgàmo nihatapaccàmitto laddhàdhippàyo paripuõõakosakoññhàgàro raññhaü ca janapadaü ca kosaü ca koññhàgàraü ca pahåtahira¤¤asuvaõõaü nagaraü ca pariccajitvà kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajitvà aki¤canabhàvaü upagantvà eko carati viharati irãyati vatteti pàleti yapeti yàpeti, evaü paccekasambuddhopi sabbaü gharàvàsapaëibodhaü chinditvà puttadàrapaëibodhaü chinditvà ¤àtipaëibodhaü chinditvà mittàmaccapaëibodhaü chinditvà kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajitvà aki¤canabhàvaü upagantvà eko carati viharati irãyati vatteti1 pàleti yapeti yàpetãti 'ràjàva raññhaü vijitaü pahàya eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''No ce labhetha nipakaü sahàyaü Saddhiü caraü sàdhuvihàri dhãraü, Ràjàva raññhaü vijitaü pahàya Eko care khaggavisàõakappo''ti. 1. Vattati - pa-va-va-vi [BJT Page 538] [\x 538/] 3. Addhà pasaüsàma sahàyasampadaü Seññhà samà sevitabbà sahàyà Ete aladdhà anavajjabhojã Eko care khaggavisàõakappo. Addhà pasaüsàma sahàyasampadanti 'addhà'ti ekaüsavacanaü nissaüsayavacanaü nikkaïkhavacanaü advejjhavacanaü adveëhakavacanaü niyogavacanaü apaõõakavacanaü aviruddhavacanaü avatthàpanavacanametaü addhàti. Sahàyasampadanti sahàyasampadà vuccati yo so sahàyo asekkhena sãlakkhandhena samannàgato hoti, asekkhena samàdhikkhandhena1 asekkhena pa¤¤àkkhandhena samannàgato hoti, asekkhena vimuttikkhandhena samannàgato hoti, asekkhena vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato hoti. Addhà pasaüsàma sahàyasampadanti sahàyasampadaü pasaüsàma thomema kittema vaõõemàti 'addhà pasaüsàma sahàyasampadaü'. Seññhà samà sevitabbà sahàyàti: seññhà honti sahàyà sãlena samàdhinà pa¤¤àya vimuttiyà vimutti¤àõadassanena, samà sadisà honti sahàyà sãlena samàdhinà pa¤¤àya vimuttiyà vimutti¤àõadassanena seññhà và sahàyà sadisà và sahàyà sevitabbà bhajitabbà payurupàsitabbà paripucchitabbà paripa¤hitabbàti 'seññhà samà sevitabbà sahàyà'. Ete aladdhà anavajjabhojãti: atthi puggalo sàvajjabhojã, atthi puggalo anavajjabhojã. Katamo ca puggalo sàvajjabhojã: idhekacco puggalo kuhanàya lapanàya nemittikatàya nippesikatàya làbhena làbhaü nijigiüsanatàya2 dàrudànena vephadànena pattadànena pupphadànena phaladànena sinànadànena cuõõadànena mattikàdànena dantakaññhadànena mukhodakadànena càñukamyatàya3 muggasupyatàya4 pàribhaññhatàya5 piññhimaüsikatàya6 vatthuvijjàya tiracchànavijjàya aïgavijjàya nakkhattavijjàya dåtamanena7 pahinagamanena jaïghapesaniyena vejjakammena piõóapatipiõóakena dànànuppadànena adhammena visamena, laddhà labhitvà adhigantvà vinditvà pañilabhitvà jãvikaü kappeti. Ayaü vuccati puggalo sàvajjabhojã. 1. Samàdhikkhandhena samannàgato hoti - mapa 2. Nijigãsanatàya - machasaü 3. Pàtukamyatàya - syà 4. Muggasåpatàya - syà 5. Pàribhamyatàya - machasaü 6. Pãñhamaddikatàya - machasaü 7. Navakammena - machasaü Dutakammena - syà ma Potthakesu adhikaü [BJT Page 540] [\x 540/] Katamo ca puggalo anavajjabhojã: idhekacco puggalo na kuhanàya na lapanàya na nemittakatàya na nippesikatàya na làbhena làbhaü nijigiüsanatàya na dàrudànena na vephadànena na pattadànena na pupphadànena na phaladànena na sinànadànena na cuõõadànena na mattikàdànena na dantakaññhadànena na mukhodakadànena na càñukamyatàya na muggasupyatàya na pàribhaññhatàya na piññhimaüsikatàya na vatthuvijjàya na tiracchànavijjàya na aïgavijjàya na nakkhattavijjàya na dåtamanena na pahinagamanena na jaïghapesaniyena na vejjakammena na piõóapatipiõóakena na dànànuppadànena dhammena samena, laddhà labhitvà adhigantvà vinditvà pañilabhitvà jãvikaü kappeti. Ayaü vuccati puggalo anavajjabhojã. Ete aladdhà anavajjabhojãti ete anavajjabhojã aladdhà alabhitvà anadhigantvà avinditvà appañilabhitvàti 'ete aladdhà anavajjabhojã eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Addhà pasaüsàma sahàyasampadaü Seññhà samà sevitabbà sahàyà, Ete aladdhà anavajjabhojã Eko care khaggavisàõakappo''ti. 4. Disvà suvaõõassa pabhassaràni Kammàraputtena suniññhitàni, Saüghaññayantàni duve bhujasmiü Eko care khaggavisàõakappo. Disvà suvaõõassa pabhassarànãti 'disvà'ti disvà passitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà. Suvaõõassàti: jàtaråpassa, pabhassarànãti: parisuddhàni pariyodàtànãti 'disvà suvaõõassa pabhassaràni. Kammàraputtena suniññhitànãti: 'kammàraputto' vuccati suvaõõakàro, kammàraputtena suniññhitànãti: kammàraputtena suniññhitàni sukatàni suparikammakatànãti kammàraputtena suniññhitàni'. 1. Samenati - syà [BJT Page 542] [\x 542/] Saüghaññayantàni duve ''bhujasminti bhujo vuccati hattho yathà ekasmiü hatthe dve nåpuràni ghaññenti, evameva sattà taõhàvasena diññhivasena niraye ghaññenti tiracchànayoniyaü ghaññenti pettivisaye ghaññenti manussaloke ghaññenti, devaloke ghaññenti, gatiyà gatiü upapattiyà upapattiü pañisandhiyà pañisandhiü bhavena bhavaü saüsàrena saüsàraü vaññena vaññaü ghaññenti ghaüghaññenti saüghaññentà caranti viharanti irãyanti vattenti pàlenti yapenti yàpentãti 'saüghaññayantàni duve bhujasmiü eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Disvà suvaõõassa pabhassaràni Kammàraputtena suniññhitàni, Saüghaññayantàni duve bhujasmiü Eko care khaggavisàõakappo''ti. [PTS Page 062] [\q 62/] 5. Evaü dutiyena sahà mamassa1 Vàcàbhilàpo abhisajjanà và, Etaü bhayaü àyatiü pekkhamàno Eko care khaggavisàõakappo. Evaü dutiyena sahà mamassàti taõhàdutiyo và hoti, puggaladutiyo và. Kathaü taõhàdutiyo hoti'. 'Taõhà'ti råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà yassesà taõhà appahãnà so vuccati taõhàdutiyo ''Taõhàdutiyo puriso dãghamaddhàna saüsaraü, Itthabhàva¤¤athàbhàvaü saüsàraü nàtivattatã''ti. * Evaü taõhàdutiyo và hoti. Kathaü puggaladutiyo hoti: idhekacco na ahetu(2) na kàraõahetu uddhato avupasannacitto ekassa và dutiyo hoti, dvinnaü và tatiyo hoti, tiõõaü và catuttho hoti, tattha bahuü samphappalàpaü palapati seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü yànakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü 1. Saha mama syà - machasaü 2. Attahetu - syà * Catukkaïguttara - bhaõóagàmavagga Suttanipàta - dvayakànupassanàsutta [BJT Page 544] [\x 544/] Purisakathaü sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü katheti. Evaü puggaladutiyo hotãti 'evaü dutiyena sahà mamassa1'. Vàcàbhilàpo abhisajjanà và'ti vàcàbhilàpo vuccati battiüsa tiracchànakathà. Seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü yànakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Abhisajjanà vàti dve sajjanà: taõhàsajjanà ca diññhisajjanà ca. Katamo taõhàsajjanà: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü 'idaü mama etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama, råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati, yàvatàññhasatataõhàvicaritaü. Ayaü taõhàsajjanà. Katamo diññhisajjanà: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisukàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho patiññhàho. Abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhidiññhigatàni. Ayaü diññhisajjanàti 'vàcàbhilàpo abhisajjanà và'. Etaü bhayaü àyatiü pekkhamànoti 'bhaya'nti jàtibhayaü jaràbhayaü vyàdhibhayaü maraõabhayaü ràjabhayaü corabhayaü aggibhayaü udakabhayaü attànuvàdabhayaü parànuvàdabhayaü daõóabhayaü duggatibhayaü åmibhayaü kumbhãlabhayaü àvaññabhayaü susukàbhayaü2 àjãvakabhayaü asilokabhayaü parisasàrajjabhayaü madanabhayaü bhayànakaü chambhitattaü lomahaüso cetaso ubbego utràso. Etaü bhayaü àyatiü pekkhamànoti etaü bhayaü àyatiü pekkhamàno dakkhamàno olokayamàno nijjhàyamàno upaparikkhamànoti 'etaü bhayaü àyatiü pekkhamàno eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Evaü dutiyena sahà mamassa Vàcàbhilàpo abhisajjanà và, Etaü bhayaü àyatiü pekkhamàno Eko care khaggavisàõakappo''ti. 6. Kàmà hi3 citrà madhurà manoramà Viråparåpena mathenti cittaü, âdãnavaü kàmaguõesu disvà Eko care khaggavisàõakappo. Kàmà hi citrà madhurà manoramàti 'kàmàti' uddànato Dve kàmà: vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà. Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü. ''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi, Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti Ime vuccanti kilesakàmà. Citràti4 nànàvaõõà råpà nànàvaõõà saddà nànà vaõõà gandhà nànà vaõõà rasà nànà vaõõà phoññhabbà. Iññhà 'kantà manàpà piyaråpà kàmupasaühità rajanãyà. 1. Saha mamassa - machasaü 2. Susumàrabhayaü - machasaü 3. Kàmà vicitràti - va, vi, 4. Vicitràti - va, vi, ka [BJT Page 546] [\x 546/] Madhuràti: vuttaü hetaü bhagavatà: ''pa¤cime bhikkhave kàmaguõà. Katame pa¤ca: cakkhuvi¤¤eyyà råpà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmupasaühità rajanãyà, sotavi¤¤eyyà saddà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmupasaühità rajanãyà, ghànavi¤¤eyyà gandhà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmupasaühità rajanãyà, jivhàvi¤¤eyyà rasà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmupasaühità rajanãyà, kàyavi¤¤eyyà phoññhabbà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmupasaühità, rajanãyà. Ime kho bhikkhave pa¤cakàmaguõà. Yaü kho bhikkhave ime pa¤cakàmaguõe pañicca uppajjati sukhaü somanassaü idaü vuccati kàmasukhaü mãlhasukhaü1 puthujjanasukhaü anariyasukhaü, 2 na sevitabbaü na bhàvetabbaü na bahulãkàtabbaü, bhàyitabbaü etassa sukhassàti vadàmã''ti kàmà hi citrà madhurà. Manoramàti 'mano'ti 'yaü cittaü mano mànasaü hadayaü paõóaraü mano manàyatanaü manindriyaü vi¤¤àõaü vi¤¤àõakkhandho tajjàmanovi¤¤àõadhàtu, mano ramenti thomenti tosenti pahàsentã'ti 'kàmà hi citrà madhurà manoramà'. Viråparåpena mathenti cittanti: nànàvaõõehi råpehi cittaü mathenti tosenti pahàsenti nànà vaõõehi saddehi cittaü mathenti tosenti pahàsenti nànà vaõõehi gandhehi cittaü mathenti tosenti pahàsenti nànà vaõõehi rasehi cittaü mathenti tosenti pahàsenti nànà vaõõehi phoññhabbehi cittaü mathenti tosenti pahàsentã'ti ''viråparåpena mathenti cittaü''. âdãnavaü kàmaguõesu disvàti: - vuttaü hetaü bhagavatà: 'ko ca bhikkhave kàmànaü àdãnavo: idha bhikkhave, kulaputto yena sippaññhànena jãvikaü kappeti: yadi muddàya yadi gaõanàya yadi saïkhànena yadi kasiyà yadi vaõijjàya yadi gorakkhena3 yadi issatthena yadi ràjaporisena yadi sippa¤¤atarena sãtassa purakkhato uõhassa purakkhato óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassehi rissamàno4 khuppipàsàya mãyamàno5 ayaü bhikkhave kàmànaü àdãnavo sandiññhiko dukkhakkhandho kàmahetu kàmanidànaü kàmàdhikaraõaü nàmànameva hetu. Tassa ce bhikkhave, kulaputtassa evaü uññhahato ghañato vàyamato te bhogà nàbhinipphajjanti socati kilamati paridevati urattàëiü kandati sammohaü àpajjati moghaü vata me uññhànaü6 aphalo vata me vàyàmo ti. Ayampi bhikkhave, kàmànaü àdãnavo sandiññhiko dukkhakkhandho kàmahetu kàmanidànaü kàmàdhikaraõaü kàmànameva hetu. 1. Pãëasukhaü - va, vi, ka 2. Anunayasukhaü - va, vi, ka 3. Yadigorakkhanena - va, vi 4. Sama passamàno - ma, va, vi 5. Viëiyamàno - va, vi, 6. Upaññhànaü - va, vi [BJT Page 548] [\x 548/] Tassa ce bhikkhave, kulaputtassa evaü uññhahato ghañato vàyamato te bhogà abhinipphajjanti so tesaü bhogànaü àrakkhàdhikaraõaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti, kinti me bhoge1 neva ràjàno hareyyuü na corà hareyyuü na aggi óaheyya na udakaü vaheyya na appiyà dàyàdà hareyyunti. Tassa evaü àrakkhayato gopayato te bhoge ràjàno và haranti corà và haranti aggi và óahati udakaü và vahati appiyà và dàyàdà haranti. So socati kilamati paridevati urattàëiü kandati sammohaü àpajjati yampi me ahosi tampi no natthã'ti. Ayampi bhikkhave kàmànaü àdãnavo sandiññhiko dukkhakkhandho kàmahetu kàmanidànaü kàmàdhikaraõaü kàmànameva hetu. Puna ca paraü bhikkhave kàmahetu kàmanidànaü kàmàdhikaraõaü kàmànameva hetu ràjànopi ràjåhi vivadanti khattiyà'pi khattiyehi vivadanti bràhmaõà'pi bràhmaõehi vivadanti gahapatã'pi gahapatãhi vivadanti màtà'pi puttena vivadati putto'pi màtarà vivadati pità'pi puttena vivadati putto'pi pitarà vivadati bhàtà'pi bhàginiyà vivadati bhaginã'pi bhàtarà vivadati sahàyo'pi sahàyena vivadati, te tattha kalahaviggahavivàdàpannà a¤¤ama¤¤aü pàõãhi'pi upakkamanti leóóuhi'pi upakkamanti daõóehi'pi upakkamanti satthehi'pi upakkamanti, te tattha maraõampi nigacchanti2 maraõamattampi dukkhaü. Ayampi bhikkhave kàmànaü àdãnavo sandiññhiko dukkhakkhandho kàmahetu kàmanidànaü kàmàdhikaraõaü kàmànameva hetu. Puna ca paraü bhikkhave, kàmahetu kàmanidànaü kàmàdhikaraõaü kàmànameva hetu asivammaü gahetvà dhanukalàpaü sannayhitvà ubhato byaëhaü3 saügàmaü pakkhandanti usåsupi khippamànàsu4 sattisupi khippamànàsu asãsupi vijjotantesu5. Te tattha usuhi'pi vijjhanti, sattãhi'pi vijjhanti, asinà'pi sãsaü chindanti. Te tattha maraõampi nigacchanti, maraõamattampi dukkhaü. Ayampi bhikkhave kàmànaü àdãnavo sandiññhiko dukkhakkhandho kàmahetu kàmanidànaü kàmàdhikaraõaü kàmànameva hetu. 1. Bhogà - pa, va, vi 2. Gacchanti - pa ma va vi 3. Virulhaü - va vi 4. Khipamànesu - pa va vi 5. Vijjotalannesu - machasaü. Va. Vi. [BJT Page 550] [\x 550/] Puna ca paraü bhikkhave, kàmahetu kàmanidànaü kàmàdhikaraõaü kàmànameva hetu asivammaü gahetvà dhanukalàpaü sannayhitvà addàvalepanà1 upakàriyo pakkhandanti usåsupi khippamànesu sattisupi khippamànàsu asãsupi vijjotalannesu2. Te tattha usuhipi vijjhanti sattãhipi vijjhanti. Pakkaññhiyàpi3 osi¤canti abhivaggenapi4 omaddanti asinàpi sãsaü chindanti, te tattha maraõampi nigacchanti maraõamattampi dukkhaü. Ayampi bhikkhave kàmànaü àdãnavo sandiññhiko dukkhakkhandho kàmahetu kàmanidànaü kàmàdhikaraõaü kàmànameva hetu. Puna ca paraü bhikkhave, kàmahetu kàmanidànaü kàmàdhikaraõaü kàmànameva hetu, sandhimpi chindanti nillopampi haranti ekàgàrikampi5 karonti, paripanthepi tiññhanti, paradàrampi gacchanti. Tamenaràjàno gahetvà vividhà kammakàraõà kàrenti6 kasàhipi tàlenti vettehipi7 tàlenti addhadaõóukehipi tàlenti addhadaõóukehipi tàlenti hatthampi chindanti -pe------------------ asinàpi sãsaü chindanti, te tattha maraõampi nigacchanti maraõamattampi dukkhaü ayampi bhikkhave, kàmànaü àdãnavo sandiññhiko dukkhakkhandho kàmahetu kàmanidànaü kàmàdhikaraõaü kàmànameva hetu. Puna ca paraü bhikkhave, kàmahetu kàmanidànaü kàmàdhikaraõaü kàmànameva hetu kàyena duccaritaü caranti, vàcàya duccaritaü caranti, manasà duccaritaü caranti. Te kàyena duccaritaü caritvà vàcàya duccaritaü caritvà manasà duccaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti. Ayampi bhikkhave kàmànaü àdãnavo samparàyiko dukkhakkhandho kàmahetu kàmanidànaü kàmàdhikaraõaü kàmànameva hetu. ''[A] âdãnavaü kàmaguõesu disvàti kàmaguõesu àdãnavaü disvà, passitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvàti 'àdãnavaü kàmaguõesu disvà eko care khaggavisàõakappo' Tenàha so paccekasambuddho: ''Kàmà hi citrà madhurà manoramà Viråparåpena mathenti cittaü, âdãnavaü kàmaguõesu disvà Eko care khaggavisàõakappo''ti. 1. Addhàvalopanà - syà 2. Vijjotattesu - sa. 3. Chakanakàyapi - a bra Chakkàñiyàpi - ma va vi ka 5. Ekàtàrampi - pana. [A.] Majjhimanikàya - mahàdukkhakkhandhasutta 6. Karonti - pa ma 7. Vattehipi - abu. 4. Abhivaggenapi - a bu pa. Aggivaggenapi - va vi ka. [BJT Page 552] [\x 552/] 7. äti ca gaõóo ca upaddavo ca Rogo ca sallaü ca bhayaü ca metaü, Etaü bhayaü kàmaguõesu disvà Eko care khaggavisàõakappo. äti ca gaóóo ca upaddavo ca rogo ca sallaü ca bhayaü ca metanti vuttaü hetaü bhagavatà: ''bhayanti bhikkhave, kàmànametaü adhivacanaü, dukkhanti bhikkhave, kàmànametaü adhivacanaü, rogoti bhikkhave, kàmànametaü adhivacanaü, gaõóoti bhikkhave, kàmànametaü adhivacanaü sallanti bhikkhave, kàmànametaü adhivacanaü, (saïgoti) bhikkhave, kàmànametaü adhivacanaü, païkoti bhikkhave, kàmànametaü adhivacanaü, gabbhoti bhikkhave, kàmànametaü adhivacanaü, kasmà ca bhikkhave, bhayanti kàmànametaü adhivacanaü, yasmà ca kàmaràgarattàyaü bhikkhave chandaràgavinibaddho diññhadhammikàpi bhayà na parimuccati, samparàyikàpi bhayà na parimuccati, tasmà bhayanti kàmànametaü adhivacanaü. Kasmà ca bhikkhave, dukkhanti kàmànametaü adhivacanaü, yasmà ca kàmaràgarattàyaü bhikkhave chandaràgavinibaddho diññhadhammikàpi bhayà na parimuccati, samparàyikàpi bhayà na parimuccati, tasmà bhayanti kàmànametaü adhivacanaü. Kasmà ca bhikkhave, rogoti kàmànametaü adhivacanaü, yasmà ca kàmaràgarattàyaü bhikkhave chandaràgavinibaddho diññhadhammikàpi bhayà na parimuccati, samparàyikàpi bhayà na parimuccati, tasmà bhayanti kàmànametaü adhivacanaü. Kasmà ca bhikkhave, gaõóoti kàmànametaü adhivacanaü, yasmà ca kàmaràgarattàyaü bhikkhave chandaràgavinibaddho diññhadhammikàpi bhayà na parimuccati, samparàyikàpi bhayà na parimuccati, tasmà bhayanti kàmànametaü adhivacanaü. Kasmà ca bhikkhave, sallanti kàmànametaü adhivacanaü, yasmà ca kàmaràgarattàyaü bhikkhave chandaràgavinibaddho diññhadhammikàpi bhayà na parimuccati, samparàyikàpi bhayà na parimuccati, tasmà bhayanti kàmànametaü adhivacanaü. Kasmà ca bhikkhave, saïgoti kàmànametaü adhivacanaü, yasmà ca kàmaràgarattàyaü bhikkhave chandaràgavinibaddho diññhadhammikàpi bhayà na parimuccati, samparàyikàpi bhayà na parimuccati, tasmà bhayanti kàmànametaü adhivacanaü. Kasmà ca bhikkhave, païkoti kàmànametaü adhivacanaü, yasmà ca kàmaràgarattàyaü bhikkhave chandaràgavinibaddho diññhadhammikàpi bhayà na parimuccati, samparàyikàpi bhayà na parimuccati, tasmà bhayanti kàmànametaü adhivacanaü. Kasmà ca bhikkhave, gabbhoti kàmànametaü adhivacanaü, yasmà ca kàmaràgarattàyaü bhikkhave chandaràgavinibaddho diññhadhammikàpi bhayà na parimuccati, samparàyikàpi bhayà na parimuccati, tasmà bhayanti kàmànametaü adhivacana''nti. 1. ''Bhayaü dukkhaü rogo ca gaõóo sallaü ca saïgo ca Païko ca gabbho ubhayaü, 2. Ete kàmà, pavuccanti yattha satto puthujjano Otiõõo sàtaråpena puna gabbhàya gacchati. ' 3. Yato ca bhikkhu àtàpã sampaja¤¤aü na riccati, So imaü palipaü' duggaü atikamma tathàvidho Pajaü jàtijaråpetaü phandamànaü avekkhatã ti. äti ca gaõóo ca upaddavo ca rogo ca sallaü ca bhayaü ca metaü etaü bhayaü kàmaguõesu disvàti: etaü bhayaü kàmaguõesu disvà passitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvàti 'etaü bhayaü kàmaguõesu disvà eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''äti ca gaõóo ca upaddavo ca Rogo ca sallaü ca bhayaü ca metaü, Etaü bhayaü kàmaguõesu disvà Eko care khaggavisàõakappo''ti [BJT Page 554] [\x 554/] 8. Sãtaü ca uõhaü ca khudaü pipàsaü Vàtàtape4' óaüsasiriüsape ca, '1 Sabbàni petàni abhisambhavitvà Eko care khaggavisàõakappo. Sãtaü uõhaü ca khudaü pipàsanti: 'sãta'nti dvãhi kàraõehi sãtaü hoti: abbhantaradhàtukopavasena và sãtaü hoti, bahiddhà utuvasena và sãtaü và hoti. Uõhanti dvãhi kàreõehi uõhaü hoti: abbhantaradhàtukopavasena và uõhaü hoti, bahiddhà utuvasena và uõhaü hoti, khudà vuccati2 chàtako, pipàsà vuccati udakapipàsàti. 'Sãtaü ca uõhaü ca khudaü pipàsaü. ' Vàtàtape óaüsasiriüsape càti 'vàtà'ti puratthimà vàtà pacchimà vàtà uttarà vàtà dakkhiõà vàtà sarajà vàtà arajà vàtà sãtà vàtà uõhà vàtà parittà vàtà adhimattà vàtà kàëavàtà3' verambavàtà pakkhavàtà supaõõavàtà tàlapaõõavàtà4 vidhupanavàtà. âtapo vuccati suriyasantàpo. ôaüsà vuccanti piïgalamakkhikà. Siriüsapà vuccanti ahãti 'vàtàpe óaüsasiriüsape ca. ' Sabbàni petàni abhisambhavitvàti, abhibhavitvà ajjhottharitvà pariyàdiyitvà madditvàti sabbàni petàni abhisambhavitvà eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Sãtaü ca uõhaü ca khudaü pipàsaü Vàtàpe óaüsasiriüsape va, Sabbàni petàni abhisambhavitvà Eko care khaggavisàõakappo''ti. 1. øarãsape ca - machasaü 2. Buddu vuccanti - va, vi, syà 3. Kàlavàtà ma, cha, saü, natthi 4. Kàëavaññhavàtà - va, vi, ka [BJT Page 556] [\x 556/] 9. Nàgova yåthàni vivajjayitvà Sa¤jàtakhandho padumã (uëàro), Yathàbhirantaü viharaü1 ara¤¤e Eko care khaggavisàõakappo. Nàgova yåthàni vivajjayitvàti 'nàgo' vuccati hatthinàgo, paccekasambuddhopi nàgo, kiükàraõà paccekasambuddho nàgo: àguü na karotãti nàgo, na gacchatãti nàgo, na àgacchatãti nàgo, kathaü so paccekasambuddho àguü na karotãti nàgo: 'àgu' vuccati pàpakà akusalà dhammà saükilesikà ponobhavikà sadarà dukkhavipàkà àyatiü jàtijaràmaraõãyà. 1. ''âguü na karoti ki¤caloke (sabhiyà'ti bhagavà) Sabbasaüyoge2 visajja bandhanàni, Sabbattha na sajjatã vimutto Nàgo tàdã pavuccate tathattà''. Evaü so paccekasambuddho àguü na karotãti nàgo. Kathaü so paccekasambuddho na gacchatãti nàgo: so paccekasambuddho na chandàgatiü gacchati, na dosàgatiü gacchati, na mohàgatiü gacchati, na bhayàgatiü gacchati, na ràgavasena gacchati, na dosavasena gacchati, na mohavasena gacchati, na mànavasena gacchati, na diññhivasena gacchati, na uddhaccavasena gacchati, na vicikicchàvasena gacchati, na anusayavasena gacchati na vaggehi dhammehi3 yàyati nãyati vuyhati saüharãyati. Evaü so paccekasambuddho na gacchatãti nàgo. Kathaü so paccekasambuddho na àgacchatãti nàgo: sotàpattimaggena se kilesà pahãnà, te kilese na puneti, na pacceti, na paccàgacchati, sakadàgàmimaggena se kilesà pahãnà, te kilese na puneti, na pacceti, na paccàgacchati, anàgàmimaggena se kilesà pahãnà, te kilese na puneti, na pacceti, na paccàgacchati, arahattamaggena se kilesà pahãnà, te kilese na puneti, na pacceti, na paccàgacchati, evaü so paccekasambuddho na àgacchatãti nàgo. 1. Vihare - ma cha sa. 2. Saügogaü - va vi 3. Navaggehi kammehi - va viva Navaggehi kappesaü - machasaü [BJT Page 558] [\x 558/] Nàgova yåthàni vivajjayitvàti: yathà so hatthinàgo yåthàni vivajjayitvà parivajjetvà abhinivajjetvà eko ara¤¤e vanamajjhogàhetvà1 carati irãyati pàleti yapeti yàpeti. Paccekasambuddhopi gaõaü vivajjetvà parivajjetvà abhinivajjetvà eko ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevati, appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppàni. So eko gacchati, eko tiññhati, eko nisãdati, eko seyyaü kappeti, eko gàmaü piõóàya pavisati, eko pañikkamati, eko raho nisãdati, eko caïkamaü adhiññhàti, eko carati viharati irãyati vatteti pàleti yapeti 'yàpetãti nàgova yåthàni parivajjayitvà. ' Sa¤jàtakhandho padumã uëàroti: yathà so hatthinàgo sa¤jàtakhandho sattaratano và hoti aññharatano và. Paccekasambuddhopi sa¤jàtakhandho asekkhena sãlakkhandhena asekkhena samàdhikkhandhena asekkhena pa¤¤àkkhandhena asekkhena vimuttikkhandhena asekkhena vimutti¤àõadassanakkhandhena. Yathà so hatthinàgo padumã. Paccekasambuddhopi sattabhi bojjhaïgapupphehi padumã. Satisambojjhaïgapupphena dhammavicayasambojjhaïgapupphena viriyasambojjhaïgapupphena pãtisambojjhaïgapupphena passaddhisambojjhaïgapupphena samàdhisambojjhaïgapupphena upekkhàsambojjhaïgapupphena yathà so hatthinàgo (uëàro) thàmena balena javena sårena paccekasambuddhopi uëàro sãlena samàdhinà pa¤¤àya vimuttiyà vimutti¤àõadassanoti - sa¤jàtakhandho padumã uëàro. Yathàbhirantaü viharaü2 ara¤¤eti: yathà so hatthinàgo yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, paccekasambuddhopi yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, pañhamenapi jhànena yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, dutiyenapi jhànena yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, tatiyenapi jhànena yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, catutthenapi jhànena yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, mettàyapi cetovimuttiyà yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, karuõàyapi cetovimuttiyà yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, muditàyapi cetovimuttiyà yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, upekkhàyapi cetovimuttiyà yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, àkàsàna¤càyatanasamàpattiyàpi yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, vi¤¤àõa¤càyatanasamàpattiyàpi yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, àki¤ca¤¤àyatanasamàpattiyàpi yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanasamàpattiyàpi yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, nirodhasamàpattiyàpi yathàbhirantaü ara¤¤e viharati, phalasamàpattiyàpi yathàbhirantaü ara¤¤e viharatãti 'yathàbhirantaü viharaü ara¤¤e eko care khaggavisàõakappo'. 1. Ara¤¤a vanamajjhogàtetvà - va vi 2. Vihare - machasaü [BJT Page 560] [\x 560/] Tenàha so sambuddho: ''Nàgova yåthàni vivajjayitvà Sa¤jàtakhandho padumã (uëàro), Yathàbhirantaü viharaü ara¤¤e Eko care khaggavisàõakappo''ti. 10 Aññhànataü saïgaõikàratassa Yaü phassaye1 sàmayikaü2 vimuttiü, âdiccabandhussa vaco nisamma Eko care khaggavisàõakappo. Aññhànataü saïgaõikàratassa yaü phassaye (sàmayikaü) vimuttinti: vuttaü hetaü bhagavatà. ''So vatànanda bhikkhu saügaõikàràmo saügaõikàrato3 saügaõikàràmataü anuyutto, gaõàràmo gaõarato gaõasammudito4 gaõàràmataü anuyutto yaü taü nekkhammasukhaü pavivekasukhaü upasamasukhaü sambodhasukhaü, tassa sukhassa nikàmalàbhã bhavissati akicchalàbhã akasiralàbhãti netaü ñhànaü vijjati so ca kho so ànanda, bhikkhu eko gaõasmà våpakaññho viharati, tassetaü bhikkhuno pàñikaïkhaü: yaü taü nekkhammasukhaü pavivekasukhaü upasamasukhaü sambodhasukhaü, tassa sukhassa nikàmalàbhã bhavissati akicchalàbhã akasiralàbhãti ñhànametaü vijjati. So vatànanda bhikkhu saïgaõikàràmo saïgaõikarato saügaõikàràmataü anuyutto gaõàràmo gaõarato gaõasammudito gaõàràmataü anuyutto sàmayikaü và5 santaü ceto vimutti6. Upasampajja viharissati asàmayikaü và akuppanti netaü ñhànaü vijjati. Yo ca kho so ànanda bhikkhu eko gaõasmà våpakaññho viharati, tassetaü bhikkhuno pàñikaïkhaü sàmayikaü và santaü cetovimuttiü upasampajja viharissati, asàmayikaü và akuppanti ñhànametaü vijjatã''ti[a] aññhànaü saügaõikàratassa yaü phassaye sàmayikaü vimuttiü. âdiccabandhussa vaco nisammàti 'àdicco' vuccati suriyo so gotamo gottena paccekasambuddhopi gotamo gottena so paccekasambuddho suriyassa gotta¤àtako gottabandhu, tasmà paccekasambuddho àdiccabandhu. âdiccabandhussa vaco nisammàti àdiccabandhussa vacanaü byappathaü desanaü anusiññhaü7 sutvà suõitvà uggahetvà upadhàrayitvà upalakkhayitvàti 'àdiccabandhussa vaco nisamma eko care khaggavisàõakappo, . Tenàha so paccekasambuddho: ''Aññhànataü saïgaõikàratassa Yaü phassaye saïgaõikàratassa âdiccabandhussa vaco nisamma Eko care khaggavisàõakappo''ti. Dutiyo vaggo. 1. Phussaye - syà 2. Samàyikaü - va vi 3. Saügaõikarato - machasaü 4. Gaõi samudito - va vi 5. Sàmàyikaü - machasaü 6. Yantaü cetovimuttiü - va vi ka 7. Anusiññhaü - machasaü [A.] Majjhimanikàya - mahàsu¤¤atasutta [BJT Page 562] [\x 562/] 1. Diññhãvisåkàni upàtivatto Patto niyàmaü pañiladdhamaggo, Uppanna¤àõomhi ana¤¤aneyyo Eko care khaggavisàõakappo. Diññhãvisåkàni upàtivattoti 'diññhivisåkàni' vuccanti vãsativatthåkà sakkàyadiññhi. ''Idha assutavà puthujjano ariyànaü adassàvã ariyadhammassa akovido, ariyadhamme avinãto, sappurisànaü adassàvã sappurisadhammassa akovido sappurisadhamme avinãto, råpaü attato samanupassati råpavantaü và attànaü attani và råpaü råpasmiü và attànaü, vedanaü attato samanupassati vedanàvantaü và attànaü attani và vedanaü vedanasmiü và attànaü, sa¤¤aü attato samanupassati sa¤¤àvantaü và attànaü attani và sa¤¤aü sa¤¤asmiü và attànaü, saïkhàre attato samanupassati saïkhàravantaü và attànaü attani và saïkhàraü saïkhàrasmiü và attànaü, vi¤¤àõaü attato samanupassati vi¤¤àõavantaü và attànaü attani và vi¤¤àõaü vi¤¤àõasmiü và attànaü, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisåkàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho patiññhàho1 abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho3 viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü2 yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhi diññhigatàni imàni diññhivisåkàni'' diññhãvisåkàni upàtivattoti diññhivisåkàni upàtivatto atikkanto samatikkanto vãtivattoti 'diññhãvisåkàni upàtivatto'. Patto niyàmaü pañiladdhamaggoti 'niyàmà' vuccanti cattàro maggà ariyo aññhaïgiko maggo. Seyyathãdaü: sammàdiññhi sammàsaükappo sammàvàcà sammàkammanto sammààjãvo sammàvàyàmo sammàsati sammàsamàdhi. Catåhi ariyamaggehi samannàgato niyàmaü patto sampatto adhigato phassito sacchikatoti 'patto niyàmaü'. Pañiladdhamaggoti laddhamaggo (pañiladdhamaggo) adhigatamaggo phassitamaggo sacchikatamaggoti 'patto niyàmaü pañiladdhamaggo'. 1. Pañiggàho - machasaü 2. Ayàthàvakasmiü - machasaü 3. Vipariyàsaggàho - machasaü [BJT Page 564] [\x 564/] 'Sabbe saïkhàrà aniccà'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, 'sabbe dhammà anattà'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, ''avijjàpaccayà saïkhàrà''ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, ''saïkhàrapaccayà vi¤¤àõa''nti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, vi¤¤àõapaccayà nàmaråpanti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, nàmaråpapaccayà salàyatananti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, saëàyatanapaccayà phasso'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, phassapaccayà vedanà'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, vedanàpaccayà taõhà'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, taõhàpaccayà upàdànanti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, bhavapaccayà jàtã'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, jàtipaccayà jaràmaraõanti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, avijjànirodhà saïkhàranirodho'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, saïkhàranirodhà vi¤¤àõanirodho'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, vi¤¤àõanirodhà nàmaråpanirodho'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, nàmaråpanirodhà salàyatananirodho'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, saëàyatananirodhà phassanirodho'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, phassanirodhà vedanànirodho'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, vedanànirodhà taõhànirodho'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, taõhànirodhà upàdànanirodho'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, upàdànanirodhà bhavanirodho'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, bhavanirodhà jàtinirodho'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, jàtinirodhà jaràmaraõanirodho'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, idaü dukkhanti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, ayaü dukkhasamudayoti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, ayaü dukkhanirodhoti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadàti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, ime àsavà'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, ayaü àsavanirodhoti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, ime dhammà abhi¤¤eyyàti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, ime dhammà pari¤¤eyyàti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, ime dhammà pahàtabbàti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, ime dhammà bhàvetabbàti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, ime dhammà sacchikàtabbàti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, pa¤cannaü upàdànakkhandhànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, catunnaü mahàbhåtànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtaü, 'yaü ki¤ci samudayadhammaü taü nirodhadhamma'nti ¤àõaü uppannaü samuppannaü nibbattaü abhinibbattaü pàtubhåtanti 'uppanna¤àõomhi', 'ana¤¤aneyyoti: so paccekasambuddho na paraneyyo, na parappattiyo, na parappaccayo na parapañibaddhagå'1 yathàbhåtaü janàti! Passati asammåëho sampajàno2 panissato 'sabbe saïkhàrà aniccà'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato 'sabbe dhammà anattà'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato ''avijjàpaccayà saïkhàrà''ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato ''saïkhàrapaccayà vi¤¤àõa''nti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato vi¤¤àõapaccayà nàmaråpanti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato nàmaråpapaccayà salàyatananti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato saëàyatanapaccayà phasso'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato phassapaccayà vedanà'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato vedanàpaccayà taõhà'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato taõhàpaccayà upàdànanti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato bhavapaccayà jàtã'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato jàtipaccayà jaràmaraõanti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato avijjànirodhà saïkhàranirodho'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato saïkhàranirodhà vi¤¤àõanirodho'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato vi¤¤àõanirodhà nàmaråpanirodho'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato [BJT Page 564] [\x 564/] Nàmaråpanirodhà salàyatananirodho'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato saëàyatananirodhà phassanirodho'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato phassanirodhà vedanànirodho'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato vedanànirodhà taõhànirodho'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato taõhànirodhà upàdànanirodho'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato upàdànanirodhà bhavanirodho'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato bhavanirodhà jàtinirodho'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato jàtinirodhà jaràmaraõanirodho'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato Idaü dukkhanti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato ayaü dukkhasamudayoti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato ayaü dukkhanirodhoti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadàti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato Ime àsavà'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato ayaü àsavanirodhoti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato Ime dhammà abhi¤¤eyyàti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato ime dhammà pari¤¤eyyàti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato ime dhammà pahàtabbàti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato ime dhammà bhàvetabbàti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato ime dhammà sacchikàtabbàti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato Channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato Pa¤cannaü upàdànakkhandhànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca Paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato Catunnaü mahàbhåtànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato 'yaü ki¤ci samudayadhammaü taü nirodhadhamma'nti paraneyyo na parappattiyo na parapañibaddhagå' yathàbhåtaü jànàti passati asammåëho sampajàno patissato 'uppanna¤àõomhi ana¤¤aneyyo, eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Diññhãvisåkàni upàtivatto Patto niyàmaü pañiladdhamaggo, Uppanna¤àõomhi ana¤¤aneyyo Eko care khaggavisàõakappo''ti. 2. Nillolupo4 nikkuho nippãpàso Nimmakkho niddhantakasàvamoho, 5 Niràsaso sabbaloke bhavitvà Eko care khaggavisàõakappo. Nillolupo nikkuho nippipàsoti 'loluppaü' vuccati taõhà. ''Yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Sà loluppà taõhà paccekasambuddhassa pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàva katà àyatiü anuppàdadhammà, tasmà paccekasambuddho nillolupo4. Nikkuhoti: tãõi kuhanavatthåni: paccayapañisedhanasaïkhàtaü6 kuhanavatthu, iriyàpathasaïkhàtaü kuhanavatthu, sàmantajappanasaïkhàtaü kuhanavatthu. 1. Pañibandhaga - va vi 2. Taü jànàti - va vi 3. Pañipassato - va vi machasaü 4. Nilloluppo - va. Vi 5. Kàsàmoho - machasaü, va, vi, ka 6. Paccayapañisevanasaükhàtaü - machasaü [BJT Page 566] [\x 566/] Katamaü paccayapañisedhanasaükhàtaü1 kuhanavatthu: ''idha gahapatikà bhikkhuü nimantenti: cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrehi so pàpiccho icchàpakato atthiko cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü bhãyokamyataü upàdàya cãvaraü paccakkhàti, piõóapàtaü paccakkhàti, senàsanaü paccakkhàti, gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü paccakkhàti, so evamàha: kiü samaõassa mahagghena cãvarena etaü sàruppaü: yaü samaõo susànà và saïkhàrakåñà và pàpanikà và nattakàni uccinitvà saüghàñikaü katvà dhàreyya. Kiü samaõassa mahagghena piõóapàtena: etaü sàruppaü yaü samaõo u¤jàcariyàya piõóiyàlopena jãvikaü kappeyya. Kiü samaõassa mahagghena senàsanena, etaü sàruppaü: yaü samaõo rukkhamåliko và assa sosàniko và abbhokàsiko và. Kiü samaõassa mahagghena gilànapaccayabhesajjaparikkhàrena etaü sàruppaü yaü samaõo putimuttena và haritakãkhaõóena và osadhaü kareyyàti tadupàdàya låkhaü cãvaraü dhàreti, låkhaü piõóapàtaü paribhu¤jati, låkhaü senàsanaü pañisevati, låkhaü gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü pañisevati. Tamenaü gahapatikà evaü jànanti: 'ayaü samaõo appiccho santuññho pavivitto asaüsaññho àraddhaviriyo dhutavàdo'ti bhãyo bhãyo nimantenti2 cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrehi. So evamàha: tiõõaü sammukhãbhàvà saddho kulaputto bahuü pu¤¤aü pasavati saddhàya sammukhãbhàvà saddho kulaputto bahuü pu¤¤aü pasavati. Tumhàkaü cevàyaü saddhà atthi deyyadhammo ca saüvijjati ahaü ca pañiggàhako. Sacehaü3 na pañiggahessàmi evaü tumhe pu¤¤ena paribàhirà bhavissatha, na mayhaü iminà attho tumhàkaüyeva4 anukampàya pañigaõhàmãti, tadupàdàya bahumpi cãvaraü pañigaõhàti bahumpi piõóapàtaü pañigaõhàti bahumpi senàsanaü pañigaõhàti bahumpi gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü pañigaõhàti, yà evaråpà bhàkuñikà bhàkuñiyaü kuhanà kuhàyanaü kuhitatattaü, idaü paccayapañisedhanasaïkhàtaü kuhanavatthu. 1. Paccayapañisevanasaïkhàtaü - machasaü 2. Siyenimattanti - pa va vi 3. Sace ahaü - ma va ci ka 4. Tumha¤¤eva - ma va vi ka [BJT Page 568] [\x 568/] Katamaü iriyàpathasaïkhàtaü kuhanavatthu: idhekacco pàpiccho icchàpakato sambhàvanàdhippàyo, evaü maü jano sambhàvissatãti gamanaü saõñhapeti ñhànaü saõñhapeti nisajjaü saõñhapeti sayanaü saõñhapeti paõidhàya gacchati, paõidhàya tiññhati, paõidhàya nisãdati, paõidhàya seyyaü kappeti, samàhito viya gacchati, samàhito viya tiññhati, samàhito viya nisãdati, samàhito viya seyyaü kappeti àpàthakajjhàyi ca hoti2 yà evaråpà iriyàpathassa aññhapanà ñhapanà saõñhapanà bhàkuñikà bhàkuñiyaü kuhanà kuhàyanà kuhitattaü, idaü iriyàpathasaïkhàtaü kuhanavatthu. Katamaü sàmantajappanasaïkhàtaü kuhanavatthu: idhekacco pàpiccho icchàpakato sambhàvanàdhippàyo evaü maü jano sambhàvessatãti ariyadhammasannissitaü vàcaü bhàsati. Yo evaråpaü cãvaraü dhàreti, so samaõo mahesakkhoti bhaõati, yo evaråpaü pattaü dhàreti, lohathàlakaü dhàreti, dhammakarakaü3 dhàreti, parissàvanaü dhàreti, ku¤cikaü dhàreti, upàhanaü dhàreti, kàyabandhanaü dhàreti, àyogaü dhàreti4, so samaõo mahesakkhoti bhaõati. Yassa evaråpo upajjhàyo so samaõo mahesakkhoti, bhaõati, yassa evaråpo àcariyo, evaråpà samànupajjhàyakà samànàcariyakà mittà sandiññhà samabhattà sahàyà, so samaõo mahesakkhoti bhaõati. Yo evaråpe vihàre vasati, aóóhayogo vasati - pàsàde vasati - hammiye vasati - guhàyaü vasati - leõe - vasati - kuñiyà vasati - kåñàgàre vasati, aññe vasati, màëe vasati uddaõóe vasati, upaññhànasàlàyaü vasati, maõóape vasati. Rukkhamåle vasati, so samaõo mahesakkhoti bhaõati, athavà kora¤jikakora¤jiko bhàkuñikabhàkuñiko kuhakakuhako lapakalapako mukhasaübhàvito ayaü samaõo imàsaü evaråpànaü santànaü vihàrasamàpattãnaü labhãti. Tàdisaü gambhãraü gåëhaü nipuõaü pañicchannaü lokuttaraü su¤¤atàpañisa¤¤uttaü kathaü katheti. Yà evaråpà bhàkuñikà bhàkuñiyaü kuhanà kuhàyanà kuhitattaü, idaü sàmantajappanasaükhàtaü kuhanavatthu. Tassa paccekasambuddhassa imàni tãõi kuhanavatthåni pahãnàni samucchinnàni våpasantàni pañippassaddhàni abhabbuppattikàni ¤àõagginà daóóhàni, tasmà so paccekasambuddho nikkuho, 1. Samàhitoviya sayati - pana 2. âpàthakajjhàyã ca hoti - katthaci 3. Dhammakaraõaü - machasaü 4. âyogabandhanaü dhàreti - syà [BJT Page 570] [\x 570/] Nippipàsoti. 'Pipàsà' vuccati taõhà, ''yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. ''[A] sà pipàsà taõhà tassa paccekasambuddhassa pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà1 àyatiü anuppàdadhammà, tasmà so paccekasambuddhà nippipàsoti 'nillolupo2 nikkuho nippipàso. ' Nimmakkho niddhantakasàvamohoti 'makkho'ti 'yo makkho makkhàyanà makkhàyitattaü niññhuriyaü niññhuriyakammaü: ràgo kasàvo, doso kasàvo, moho kasàvo, kodho kasàvo, upanàho kasàvo, makkho kasàvo, paëàso kasàvo, issà kasàvo, macchariyaü kasàvo, màyà kasàvo, sàñheyyaü kasàvo, thambho kasàvo, sàrambho kasàvo, màno kasàvo, atimàno kasàvo, mado kasàvo, pamàdo kasàvo, sabbe kilesà kasàvà, sabbe duccarità kasàvà, sabbe darathà kasàvà, sabbe pariëàhà kasàvà, sabbe santàpà kasàvà, sabbàkusalàbhisaükhàrà kasàvà. Mohoti: dukkhe a¤¤àõaü, dukkhasamudaye a¤¤àõaü, dukkhanirodhe a¤¤àõaü, dukkhanirodhagàminiyà pañipadàya a¤¤àõaü pubbante a¤¤àõaü aparante a¤¤àõaü, pubbantàparante a¤¤àõaü, idappaccayatàpañiccasamuppannesu dhammesu a¤¤àõaü, yaü evaråpaü a¤¤àõaü adassanaü anabhisamayo ananubodho appañivedho asaügàhanà apariyogàhanà asamapekkhanà apaccavekkhanà apaccakkhakammaü dummejjhaü bàlyaü asampaja¤¤aü moho pamoho sammoho avijjà avijjàlaïgi moho akusalamålaü. Tassa paccekasambuddhassa makkho ca moho ca vantà saüvantà niddhantà pahãnà samucchinnà våpasannà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhàti ''so paccekasambuddho 'nimmakkho niddhantakasàvamoho' Niràsaso sabbaloke bhavitvàti ''àsà'' vuccati taõhà, yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Sabbaloketi: sabbaapàyaloke sabbamanussaloke sabbaàyatanaloke. Niràsaso sabbaloke bhavitvàti sabbaloke niràsaso bhavitva. Nittaõho bhavitvà, nippipàso bhavitvàti 'niràsaso sabbaloke bhavitvà eko care khaggavisàõakappo. ' Tenàha so paccekasambuddho: ''Nillolupo nikkuho nippãpàso Nimmakkho niddhantakasàvamoho, Niràsaso sabbaloke bhavitvà Eko care khaggavisàõakappo''ti. 1. Anabhàvaü gatà - ca vi machasaü 2. Nilloluppo - va vi [A.] Dhammasaïgaõi - cittuppàdakaõóa [BJT Page 572] [\x 572/] 3. Pàpaü sahàyaü parivajjayetha Anatthadassiü visame niviññhaü, Sayaü na seve pasutaü pamattaü Eko care khaggavisàõakappo. Pàpaü sahàyaü parivajjayethàti: 'pàpasahàyo' vuccati ''yo so sahàyo dasavatthukàya micchàdiññhiyà samannàgato'. Natthi dinnaü natthi yiññhaü, natthi hutaü, natthi sukañadukkañànaü. 1 Kammànaü phalaü vipàko, natthi ayaü loko, natthi paroloko, natthi màtà, natthi pità, natthi sattà opapàtikà, natthi loke samaõabràhmaõà sammaggatà sammàpañipannà ye imaü ca lokaü paraü ca lokaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedentã''ti ayaü pàpasahàyo. Pàpaü sahàyaü parivajjayethàti: pàpaü sahàyaü vajjeyya parivajjeyyà'ti 'pàpaü sahàyaü parivajjayetha'. Anatthadassiü visame niviññhanti: 'anatthadassã, vuccati yo so sahàyo dasavatthukàya micchàdiññhiyà samannàgato'. Natthi dinnaü natthi yiññhaü, natthi hutaü, natthi sukañadukkañànaü. 1 Kammànaü phalaü vipàko, natthi ayaü loko, natthi paroloko, natthi màtà, natthi pità, natthi sattà opapàtikà, natthi loke samaõabràhmaõà sammaggatà sammàpañipannà ye imaü ca lokaü paraü ca lokaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedentã'ti. Visame niviññhanti: visame kàyakamme niviññhaü, visame vacãkamme niviññhaü, visame manokamme niviññhaü, visame pàõàtipàte niviññhaü, visame adinnàdàne niviññhaü, visame kàmesu micchàcàre niviññhaü, visame musàvàde niviññhaü, visamàya pisunàya vàcàya niviññhaü, visamàya pharusàya vàcàya niviññhaü, visame vyàpàde niviññhaü, visamàya micchàdiññhiyà niviññhaü, visamesu saïkhàresu niviññhaü, visamesu pa¤casu kàmaguõesu niviññhaü, visamesu pa¤casu nãvaraõesu niviññhaü viniviññhaü, sattaü allãnaü upagataü ajjhositaü adhimuttanti 'anatthadassiü visame niviññhaü'. 1. Sukatadukkatànaü - machasaü [BJT Page 574] [\x 574/] Sayaü na seve pasutaü pamattanti - 'yopi kàme esati gavesati pariyesati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena råpe pariyesati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena sadde pariyesati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena gandhe pariyesati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena rase pariyesati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena phoññhabbe pariyesati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'1. 'Yopi taõhàvasena råpe pañilabhati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena sadde pañilabhati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena gandhe pañilabhati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena rase pañilabhati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena phoññhabbe pañilabhati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena råpe paribhu¤jati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena sadde paribhu¤jati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena gandhe paribhu¤jati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena rase paribhu¤jati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena phoññhabbe paribhu¤jati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. Yathà kalahakàrako kalahapasuto, kammakàrako kammapasuto, gocare caranto gocarapasuto, jhàyã jhànapasuto, evameva yo kàme esati gavesati pariyesati taccarito tabbahulo taggaruko tantinno tappono tappabhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàmapasuto. 'Yopi taõhàvasena råpe paribhu¤jati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena sadde paribhu¤jati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena gandhe paribhu¤jati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena rase paribhu¤jati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo, sopi kàme pasuto'. 'Yopi taõhàvasena phoññhabbe paribhu¤jati taccarito tabbahulo taggaruko tanninno tappono tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyo sopi kàme pasuto. Pamattanti: pamàdo vattabbo: kàyaduccarite và vacãduccarite và manoduccarite và pa¤casu kàmaguõesu và cittassa vossaggo2 vossaggànuppadànaü3 kusalànaü dhammànaü bhàvanàya asakkaccakiriyatà asàtaccakiriyatà anavaññhitakiriyàtà4 olãnavuttità nikkhittachandatà nikkhittadhuratà anàsevanà abhàvanà abahulãkammaü (anadhiññhànaü) (ananuyogo) pamàdo. 'Yo evaråpo pamàdo pamajjanà pamajjitattaü, ayaü vuccanti pamàdo. Sayaü na seve pasutaü pamattanti: pasutaü na seveyya pamattaü ca sayaü na seveyya, sàmaü na seveyya, na niseveyya, na saüseveyya na pañisaüseveyya na (àcareyya) na samàcareyya na samàdàya vatteyyàti 'sayaü na seve pasutaü pamattaü eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Pàpaü sahàyaü parivajjayetha Anatthadassiü visame niviññhaü, Sayaü na seve pasutaü pamattaü Eko care khaggavisàõakappo''ti. 1. Kàmappasuto - machasaü 2. Vosaggo - machasaü 3. Vosaggànuppadànaü - machasaü 4. Aniññhitakiriyatà - ma-va-vi-ka [BJT Page 576] [\x 576/] 4 Bahussutaü dhammadharaü bhajetha Mittaü uëàraü pañibhànavantaü, A¤¤àya atthàni vineyya kaïkhaü Eko care khaggavisàõakappo. Bahussutaü dhammadharaü bhajethanti bahussuto hoti mitto sutadharo sutasannicayo, ye te dhammà àdikalyàõà majjhekalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathàråpàssa dhammaü bahussutà honti dhatà1 vacasà paricità, manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. Dhammadharanti: dhammaü dhàrentaü suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. Bahussutaü dhammadharaü bhajethàti bahussutaü ca dhammadharaü ca mittaü bhajeyya saübhajeyya seveyya niseveyya saüseveyya pañiseveyyà'ti 'bahussutaü dhammadharaü bhajetha'. Mittaü uëàraü pañibhànavantanti uëàro hoti mitto sãlena samàdhinà pa¤¤àya vimuttiyà vimutti¤àõadassanena. Pañibhànavantanti: tayo pañibhànavanto2 pariyattipañibhànavà paripucchàpañibhànavà adhigamanapañibhànavà, katamo pariyattipañibhànavà: idhekaccassa buddhavacanaü pariyàputaü3 hoti suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. Katamo paripucchà pañibhànavà: idhekacco paripucchità'pi hoti, attheva, ¤àye ca lakkhaõe ca kàraõe ca ñhànàñhàne ca. Tassa paripucchaü nissàya pañibhàti, ayaü paripucchà pañibhànavà. Katamo adhigamapañibhànavà idhekaccassa adhigatà honti cattàro satipaññhànà cattàro sammappadhànà cattàro iddhipàdà pa¤cindriyàni pa¤cabalàni sattabojjhaïgà ariyo aññhaïgiko maggo cattàre4 ariyamaggà cattàri sàma¤¤aphalàni5 catasso pañisambhidàyo cha abhi¤¤àyo. Tassa attho ¤àto dhammo ¤àto nirutti ¤àtà. Atthe ¤àte attho pañibhàti, dhamme ¤àte dhammo pañibhàti, niruttiyà ¤àtàya nirutti pañibhàti. Imesu tãsu ¤àõaü pañibhànapañisambhidà. So paccekasambuddho imàya pañibhànapañisambhidàya upeto samupeto upagato samupagato upapanno sampanno5 samannàgato. Tasmà paccekasambuddho pañibhànavà. Yassa pariyatti natthi paripucchà6 natthi adhigamo natthi, kiü tassa pañibhàyissatãti 'mittaü uëàraü pañibhànavantaü'. 1. Dhàtà - ma cha maü 2. Tayo pañibhàõavà - va-vi 3. Pariyàpuññhaü hoti - va-vi Pariyàpuñhaü - syà. 4. Cattàrimaj sàma¤¤aphalàni - pa va vi 5. Samuppanno - machasaü 6. Paripucchaü natthi - va vi [BJT Page 578] [\x 578/] A¤¤àya atthàni vineyya kaïkhanti: attatthaü a¤¤àya paratthaü a¤¤àya ubhayatthaü a¤¤àya diññhadhammikatthaü a¤¤àya samparàyikatthaü a¤¤àya - paramatthatthaü1 a¤¤àya abhi¤¤àya, jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvà kaïkhaü vineyya pañivineyya pajaheyya vinodeyya byantãkareyya anabhàvaü (gameyyà'ti 'a¤¤àya atthàni vineyya kaïkhaü eko care khaggavisàõakappo. ' Tenàha so paccekasambuddho: Bahussutaü dhammadharaü bhajetha Mittaü uëàraü pañibhànavantaü, A¤¤àya atthàni vineyya kaïkhaü Eko care khaggavisàõakappo''ti. 5. Khióóaü ratiü kàmasukhaü ca loke Analaükaritvà anapekkhamàno, Vibhåsaõaññhànà virato saccavàdã Eko care khaggavisàõakappo. Khióóaü ratiü kàmasukhaü ca loketi: 'khióóà'ti dve khióóà kàyikà ca khióóà vàcasikà ca khióóà. Katamà kàyikà khióóà: hatthãhipi kãëanti, assehipi kãëanti rathehipi kãëanti, dhanåhipi kãëanti, aññhapadepi kãëanti, dasapadepi kãëanti, àkàsepi kãëanti, parihàrapathepi kãëanti, santikàyapi kãëanti, khalikàyapi kãëanti, ghañikàyapi kãëanti, salakahatthenapi kãëanti, akkhehipi kãëanti, païgavãrenapi kãëanti, vaükakenapi kãëanti, mokkhavikàyapi kãëanti, ciïgulakenapi kãëanti, pattàëhakenapi kãëanti, rathakenapi kãëanti, dhanukenapi kãëanti, akkharikàyapi kãëanti, manesikàyapi kãëanti, yathàvajjenapi kãëanti. Ayaü kàyikà khióóà. Katamà vàcasikà khióóà: mukhabherikaü mukhàlambaraü mukhadeõóimakaü mukhacalimakaü mukhabherålakaü mukhadaddarikaü nàñakaü làsaü gãtaü dvakammaü, ayaü vàcasikà khióóà. Ratãti anukkaõñhitàdhivacanametaü 'ratã'ti. Kàmasukhanti: vuttaü hetaü bhagavatà: ''pa¤cime bhikkhave kàmaguõà. Katame pa¤ca: cakkhuvi¤¤eyyà råpà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Sotavi¤¤eyyà saddà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Ghànavi¤¤eyyà gandhà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Jivhàvi¤¤eyyà rasà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Kàyavi¤¤eyyà phoññhabbà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Ime kho bhikkhave pa¤ca kàmaguõà. Yaü kho bhikkhave ime pa¤ca kàmaguõe pañicca uppajjati sukhaü somanassaü idaü vuccati kàmasukhaü4''[a] loketi. Manussaloke'ti 'khióóaü ratiü kàmasukhaü ca loke'. Analaükaritvà anapekkhamànoti: khióóaü ca ratiü ca5 kàmasukhaü ca loke analaükaritvà anapekkho hutvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà'ti 'analaükaritvà anapekkhamàno' 1. Paramatthaü - machasaü 2. Khióóàrati - pa va vi 3. Kàme sukhaü - va vi 4. Khióóà ca ratã ca - va vi [A] saüyuttanikàya maggasaüyutta [BJT Page 580] [\x 580/] Vibhåsanaññhànà virato saccavàdãti 'vibhåsà'ti dve vibhåsà atthi agàriyassa vibhåsà1 atthi pabbajitassa vibhåsà2 katamà agàriyassa vibhåsà kesà ca massu ca3, màlà ca gandhà4 ca vilepanà ca àbharaõà ca piëandhanà ca5 vatthaü ca sàrasàmanaü ca veñhanaü ca ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàgandhavilepanaü6 mukhacuõõaü7 mukhalepanaü hatthabandhanaü sikhàbandhanaü daõóaü nàlikaü khaggaü chattaü chatråpàhanaü uõhãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni iti và ayaü agàriyassa vibhåsà. Katamà pabbajitassa vibhåsà. Cãvaramaõóanà pattamaõóanà senàsanamaõóanà imassa và påtikàyassa8 bàhirànaü và parikkhàrànaü maõóanà vibhåsanà kelanà parikelanà gedhitatà gedhitattaü9 capalatà10 càpalyaü, ayaü pabbajitassa vibhåsà. Saccavàdãti: so paccekasambuddho saccavàdã saccasandho theto paccayiko avisaüvàdako lokassa. Vibhåsanaññhànà àrato virato pañivirato nikkhanto nissaño vippamutto visaüyutto vimariyàdikatena cetasà viharatãti 'vibhåsanaññhànà virato saccavàdi eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: Khióóaü ratiü11 kàmasukhaü ca loke Analaükaritvà anapekkhamàno Vibhåsanaññhànà virato saccavàdã Eko care khaggavisàõakappo''ti. 6. Puttaü ca dàraü pãtaraü ca màtaraü Dhanàni dha¤¤àni ca bandhavàni, Bhitvàna12 kàmàni sakodhikàni13 Eko care khaggavisàõakappo. Puttaü ca dàraü pitaraü ca màtaranti: 'puttà'ti cattàro puttà: atrajo putto, khettajo14 putto dinnako putto, antevàsiko putto. Dàrà vuccanti bhariyàyo. Pitàti yo so janako, màtàti yà sà janakàti 'puttaü ca dàraü pãtaraü ca màtaraü'. 1. Atthi agàrikassa - machasaü 2. Atthi anagàrikassa - machasaü 3. Nesamassuca - va vi 4. Màlà ca gandhà ca - va vi 5. Piëandhà ca vatthaü ca sayanàsanaü ca - ma vi vi ka 6. Màlàvilepanaü 7. Mukhadhuõõakaü - pa va vi 8. Bhutikàyassa - pa va vi 9. Gaddhikata gaddhikattaü - machasaü 10. Càpalatà - càpalaviü - ma va vi ka 11. Khióóàratã - va vi 12. Jahitvàna - pa va vi 13. Yathodhikàti - machasaü 14. Khetrajo - va vi syà [BJT Page 582] [\x 582/] Dhanàni dha¤¤àni ca bandhavànãti: 'dhanàni' vuccanti hira¤¤aü suvaõõaü muttà maõi veëuriyo saïkho silà pavàëaü rajataü jàtarupaü lohitaïko1 masàragallaü 'dha¤¤àni' vuccanti pubbannaü aparannaü, pubbannaü nàma: sàli vãhi yavo godhumo kaïgu varako kudråsako aparannaü nàma: supeyyaü. Bandhavànãti cattàro bandhavà: ¤àtãbandhavàpã bandhu, gottabandhavàpi bandhu, mittabandhavàpã bandhu, sippabandhavàpã bandhåti 'dhanàni dha¤¤àni ca bandhavàni'. Hitvàna kàmàti sakodhikànãti 'kàmà'ti uddànato dve kàmà: vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà. Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà. Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü. ''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi, Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti Ime vuccanti kilesakàmà. Hitvàna kàmànãti vatthukàme parijànitvà kilesakàme pahàya pajahitvà vinoditvà byantiü karitvà anabhàvaü gametvà hitvàna2 kàmàni sakodhikànãti: sotàpattimaggena ye kilesà pahãnà te kilese na puneti na pacceti na paccàgacchati sakadàgàmimaggena ye kilesà pahãnà - anàgàmimaggena ye kilesà pahãnà - arahattamaggena ye kilesà pahãnà, te kilese na puneti na pacceti na paccàgacchatãti. 'Hitvàna kàmàni 'sakodhikàni3 eko care khaggavisàõakappo. Tenàha so paccekasambuddho: ''Puttaü ca dàraü pãtaraü ca màtaraü Dhanàni dha¤¤àni ca bandhavàni, Hitvàna kàmàni sakodhikàni3 Eko care khaggavisàõakappo''ti. 7. Saïgo eso parittamettha sobyaü Appassàdo dukkhamettha bhãyo, Gaëo4 eso iti ¤atvà matimà5 Eko care khaggavisàõakappo. Saïgo eso parittamettha sobyanti: saïgoti và balisanti và (àmisanti) và lagganti và6 paëibodhoti và pa¤cannetaü kàmaguõànaü adhivacanaü, parittamettha sokkhyanti vuttaü hetaü bhagavatà: 1. Lohitaïgo - va vi machasaü 2. Jahitvàna - va vi 3. Yathodhikàti - machasaü Yatodhikàti - va vi ka 4. Gaõóo - syà 5. Mutimà - pana sa Satimà - va vi 6. Laganananti và - pana Labhananti và - va vi [BJT Page 584] [\x 584/] ''Pa¤cime bhikkhave kàmaguõà. Katame pa¤ca: cakkhuvi¤¤eyyà råpà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Sotavi¤¤eyyà saddà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Ghànavi¤¤eyyà gandhà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Jivhàvi¤¤eyyà rasà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Kàyavi¤¤eyyà phoññhabbà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Ime kho bhikkhave pa¤cakàmaguõà. Yaü kho bhikkhave ime pa¤ca kàmaguõe pañicca uppajjati sukhaü somanassaü idaü vuccati kàmasukhaü''[a] appakaü etaü sukhaü, parittakaü etaü sukhanti, 'saïgo eso parittamettha sokkhyaü'. Appassàdo dukkhamettha bhãyoti ''appassàdà kàmà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahåpàyàsà àdãnavo ettha bhãyo, aññhikaïkhalåpamà kàmà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahåpàyàsà àdãnavo ettha bhãyo, maüsapesåpamà kàmà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahåpàyàsà àdãnavo ettha bhãyo, tiõukkupamà kàmà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahåpàyàsà àdãnavo ettha bhãyo, aïgàrakàsåpamà kàmà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahåpàyàsà àdãnavo ettha bhãyo, supinakåpamà kàmà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahåpàyàsà àdãnavo ettha bhãyo, yàcitakåpamà kàmà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahåpàyàsà àdãnavo ettha bhãyo, rukkhaphalupamà kàmà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahåpàyàsà àdãnavo ettha bhãyo, asisånåpamà kàmà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahåpàyàsà àdãnavo ettha bhãyo, (sattisålåpamà) kàmà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahåpàyàsà àdãnavo ettha bhãyo, sappasiråpamà kàmà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahåpàyàsà àdãnavo ettha bhãyo''ti[b] appassàdo dukkhamettha bhãyo. Gaëo eso iti ¤atvà matimàti: gaëoti và balisanti và àmisanti và laggananti và1 bandhananti và paëibodhoti và pa¤cannetaü kàmaguõànaü adhivacanaü. Itãti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàmetaü itãti. Matimàti dhãro paõóito pa¤¤avà buddhimà ¤àõã vibhàvi medhàvã. Gaëo eso iti ¤atvà matimàti: matimà gaëoti ¤atvà balisanti ¤atvà. âmisanti ¤atvà laggananti'. ¥atvà bandhananti ¤atvà paëibodhoti ¤atvà jànitvà tulayitvà tãrayitvà vibhàvayitvà vibhåtaü katvàti: 'gaëo eso iti ¤atvà matimà, eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho. ''Saïgo eso parittamettha sokhyaü Appassàdo dukkhamettha bhãyo, Gaëo eso iti ¤atvà matimà Eko care khaggavisàõakappo''ti. 1. Lagananti - pana Labhananti - ca-vi [A.] Saüyuttanikàya - maggasaüyutta. [B.] Majjhima nikàya - alagaddåpamasutta. [BJT Page 586] [\x 586/] 8. Sandàlayitvàna sa¤¤ojanàni Jàlaüva bhetvà salilambucàrã, Aggãva daóóhaü anivattamàno Eko care khaggavisàõakappo. Sandàlayitvàna sa¤¤ojanànãti: dasa sa¤¤ojanàni'. Kàmaràgasa¤¤ojanaü pañighasa¤¤ojanaü mànasa¤¤ojanaü diññhisa¤¤ojanaü vicikicchàsa¤¤ojanaü sãlabbataparàmàsasa¤¤ojanaü bhavaràgasa¤¤ojanaü issàsa¤¤ojanaü macchariyasa¤¤ojanaü avijjàsa¤¤ojanaü, sandàlayitvàna sa¤¤ojanànãti: dasasa¤¤ojanàni dàlayitvà sandàlayitvà pajahitvà vinodetvà byantiü karitvà anabhàvaü kametvàti 'sandàlayitvàna sa¤¤ojanàni'. Jàlaüva bhetvà salilambucàrãti 'jàlaü' vuccati suttajàlaü. Salilaü' vuccati udakaü, 'ambucàrã' vuccati maccho, yathà maccho jàlaü bhinditvà sambhinditvà dàlayitvà padàlayitvà sampadàlayitvà carati viharati irãyati vatteti pàleti yapeti yàpetã, evameva dve jàlà: taõhàjàlaü ca diññhijàlaü ca. Katamo taõhàjàlaü: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü 'idaü mama etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama, råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati, yàvatàññhasatataõhàvicaritaü. Idaü taõhàjàlaü. Katamo diññhijàlaü: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisukàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho patiññhàho. Abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhidiññhigatàni. Idaü diññhijàlaü. Tassa paccekasambuddhassa taõhàjàlaü pahãnaü, diññhijàlaü pañinissaññhaü, taõhàjàlassa pahãnattà diññhijàlassa pañinissaññhattà so paccekasambuddho råpe na sajjati, sadde na sajjati, gandhe na sajjati, rase na sajjati, phoññhabbe na sajjati, diññhasutamutavi¤¤àtabbesu dhammesu na sajjati, na gaõhàti1 na bajjhati2 na paëibajjhati3. Nikkhanto nissaño vippamutto visa¤¤utto, vimariyàdãkatena cetasà viharatãti 'jàlaüva bhetvà salilambucàri'. Aggãva daóóhaü anivattamànoti: yathà (aggi) tiõakaññhupàdànaü dahanto gacchati anivattanto. Evameva tassa paccekasambuddhassa sotàpattimaggena ye kilesà pahãnà te kilese na puneti, na pacceti na paccàgacchati. Sakadàgàmimaggena ye kilesà pahãnà te kilese na puneti, na pacceti na paccàgacchati. Anàgàmimaggena ye kilesà pahãnà te kilese na puneti, na pacceti na paccàgacchati. Arahattamaggena ye kilesà pahãnà te kilese na puneti, na pacceti na paccàgacchatãti 'aggãva daóóhaü anivattamàno eko care khaggavisàõakappo' Tenàha so paccekasambuddho: ''Sandàlayitvàna sa¤¤ojanàni Jàlaüva hetvà salilambucàrã Aggiva daóóhaü anivattamàno, Eko care khaggavisàõakappo''ti. 1. Na gayhati - va-vi 2. Na bujjhati - pana 3. Na paëibujjhati - pana 4. Phàlayitvà - sa. [BJT Page 588] [\x 588/] 9. Okkhittacakkhu na ca pàdalolo Guttindriyo rakkhitamànasàno, Anavassuto aparióayhamàno Eko care khaggavisàõakappo. Okkhittacakkhu na ca pàdaloloti kathaü - khittacakkhu hoti: idhekacco bhikkhu cakkhulolo cakkhuloliyena samannàgato hoti 'adiññhaü dakkhitabbaü diññhaü samatikkamitabba'nti àràmena àràmaü uyyànena uyyànaü gàmena gàmaü nigamena nigamaü nagarena nagaraü raññhena raññhaü janapadena janapadaü dãghacàrikaü anavatthitacàrikaü1 anuyutto hoti råpadassanàya, evaü khittacakkhu hoti - Athavà bhikkhu antaragharaü paviññho vãthiü pañipanno asaüvuto gacchati: hatthiü olokento assaü olokento rathaü olokento pattiü olokento itthiyo olokento purise olokento kumàrake olokento kumàrikàyo olokento antaràpanaü olokento gharamukhàni olokento uddhaü olokento2 adho olokento disàvidisaü vipekkhamàno3 gacchati, evampi khittacakkhu hoti. Athavà bhikkhu cakkhunà råpaü disvà nimittaggàhã hoti anubya¤janaggàhã yatvàdhikaraõametaü4 cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü tassa saüvaràya na pañipajjati, na rakkhati cakkhundriyaü, cakkhundriye na saüvaraü5 àpajjati, evampi khittacakkhu hoti. Yathàvà paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visukadassanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhànaü pàõissaraü vetàëaü kumbhathunaü sobhanagarakaü6 caõóàlaü vaüsaü dhovanaü hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóayuddhaü kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyuhaü anãkadassanaü iti và, evampi khittacakkhu hoti. 1. Anavaññhitacanavatthitavàrikaü - machasaü Anavatthacàrikaü - pa va vi syà 2. Umbaü diso disaü pekkamàno - pa va vi 3. Pekkhamàno - syà, 4. Metaü - pa va vi 5. Nava saüvaraü - va vi 6. Sobhanakaü - machasaü [BJT Page 590] [\x 590/] Kathaü okkhittacakkhu hoti, idhekacco bhikkhu1 na cakkhulolo na cakkhuloliyena samannàgato hoti, adiññhaü (dakkhitabbaü) diññhaü samatikkamitabbanti na àràmena àràmaü, na uyyànena uyyànaü, na gàmena gàmaü, na nigamena nigamaü, na nagarena nagaraü, na raññhena raññhaü na janapadena janapadaü, dãghacàrikaü (anavatthitacàrikaü2) ananuyutto hoti råpadassanàya. Evampi okkhittacakkhu hoti. Athavà bhikkhu antaragharaü paviññho vãthiü pañipanno saüvuto gacchati na hatthiü olokento na assaü olokento na rathaü olokento na pattiü olokento na itthiyo olokento na purise olokento na kumàrake olokento na kumàrikàyo olokento na antaràpanaü olokento na gharamukhàni olokento na uddhaü olokento na adho olokento na disàvidisaü3 vipekkhamàno gacchati evampi okkhittacakkhu hoti. Athavà bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittagàhã hoti nànubya¤janaggàhã yatvàdhikaraõametaü4 cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati rakkhati cakkhundriyaü cakkhundriye saüvaraü àpajjati evampi okkhittacakkhu hoti. Yathàvà paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visukadassanaü ananuyuttà viharanti seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhànaü pàõissaraü vetàëaü kumbhathunaü sobhanagarakaü caõóàlaü vaüsaü dhovanaü hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóayuddhaü kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyuhaü anãkadassanaü iti và, evampi okkhittacakkhu hoti. Na ca pàdaloloti kathaü pàdalolo hoti: idhekacco bhikkhu pàdalolo pàdaloliyena samannàgato hoti àràmena àràmaü uyyànena uyyànaü gàmena gàmaü nigamena nigamaü nagarena nagaraü raññhena raññhaü janapadena janapadaü dãghacàrikaü anavatthitacàrikaü anuyutto viharati evampi pàdalolo hoti. 1. Idha bhikkhu - pa va vi 2. Anavaññhitacàrikaü - machasaü 3. Na diso disaü - pa va vi 4. Metaü - va-vi [BJT Page 592] [\x 592/] Athavà bhikkhu antopi saïghàràme1 pàdalolo pàdaloliyena samannàgato hoti. Na atthahetu na kàraõahetu uddhato avupasannacitto pariveõato pariveõaü gacchati, vihàrato vihàraü gacchati, aóóhayogato aóóhayogaü gacchati, pàsàdato pàsàdaü gacchati, hammiyato hammiyaü gacchati, guhàya2 guhaü gacchati, lenato lenaü gacchati, kuñiyà kuñiü gacchati, kåñàgàrato kåñàgàraü gacchati, aññato aññaü gacchati, màlato màlaü gacchati uddaõóo uddaõóaü gacchati, uddositato uddositaü gacchati, upaññhànasàlato upaññhànasàlaü gacchati, maõóalamàlato maõóalamàlaü3 gacchati, rukkhamålato rukkhamålaü gacchati. Yattha và pana bhikkhå nisãdanti tabhiü gacchati. Tattha ekassa và dutiyo hoti, dvinnaü và tatiyo hoti, tiõõaü và catuttho hoti. Tattha bahuü samphappalàpaü palapati4 seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàsanakathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü yànakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü iti bhavàbhavakathaü katheti. Evampi pàdalolo hoti. Na ca pàdaloloti: so paccekasambuddho pàdaloliyà àrato virato pañivirato nikkhanto nissaño vippamutto visa¤¤utto vimariyàdãkatena cetasà pañisallànàràmo hoti pañisallànarato ajjhattaü cetosamathamanuyutto aniràkatajjhàno vipassanàya samannàgato bråhetà su¤¤àgàrànaü jhàyã jhànarato ekattamanuyutto sadatthagarukoti okkhittacakkhu na ca pàdalolo. Guttindriyo rakkhitamànasànoti: 'guttindriyo'ti so paccekasambuddho cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati cakkhundriyaü, cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü. Ghànena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü ghànindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü. Tassa saüvaràya pañipajjati rakkhati manindriyaü manindriye saüvaraü àpajjatãti 'guttindriyo' rakkhitamànasànoti gopitamànasànoti 'guttindriyo rakkhitamànasàno'. 1. Antà saïghàràme - machasaü 2. Guhato - machasaü 3. Maõóapato maõóapaü - machasaü. 4. Bahuü samphappalapati - va, vi [BJT Page 594] [\x 594/] Anavassuto aparióayhamànoti: vuttaü hetaü àyasmatà mahàmoggallànena ''avassutaparisàyaü ca vo àvuso desessàmiü1 anavassutapariyàyaü ca, taü suõàtha sàdhukaü manasikarotha bhàsissàmãti: evamàvusoti kho te bhikkhu àyasmato mahàmoggallànassa paccassosuü. âyasmà mahàmoggallàno etadavoca: 'kathaü vàvuso avassuto hoti: idhàvuso bhikkhu cakkhunà råpaü disvà piyaråpe råpe adhimuccati, appiyaråpe råpe byàpajjati anupaññhitakàyasati ca viharati parittacetaso, taü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü nappajànàti yatthassa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti. Sotena saddaü sutvà piyaråpe dhamme adhimuccati, appiyaråpe dhamme byàpajjati, anupaññhitakàyasati ca viharati parittacetaso. Ghànena gandhaü ghàyitvà piyaråpe dhamme adhimuccati, appiyaråpe dhamme byàpajjati, anupaññhitakàyasati ca viharati parittacetaso. Jivhàya rasaü sàyitvà piyaråpe dhamme adhimuccati, appiyaråpe dhamme byàpajjati, anupaññhitakàyasati ca viharati parittacetaso. Kàyena phoññhabbaü phusitvà piyaråpe dhamme adhimuccati, appiyaråpe dhamme byàpajjati, anupaññhitakàyasati ca viharati parittacetaso. Manasà dhammaü vi¤¤àya piyaråpe dhamme adhimuccati, appiyaråpe dhamme byàpajjati, anupaññhitakàyasati ca viharati parittacetaso. Taü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü nappajànàti, yatthassa te2 uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti. Ayaü vuccatàvuso bhikkhu avassuto cakkhuvi¤¤eyyesu råpesu. Ayaü vuccatàvuso bhikkhu avassuto sotavi¤¤eyyesu saddesu. Ayaü vuccatàvuso bhikkhu avassuto ghànavi¤¤eyyesu gandhesu. Ayaü vuccatàvuso bhikkhu avassuto jivhàvi¤¤eyyesu rasesu. Ayaü vuccatàvuso bhikkhu avassuto kàyavi¤¤eyyesu phoññhabbesu. Ayaü vuccatàvuso bhikkhu avassuto manovi¤¤eyyesu dhammesu. Evaü vihàriü càvuso bhikkhuü cakkhuto cepi naü màro upasaïkamati labhetheva3' màro otàraü labhetha màro àrammaõaü. Sotato cepi naü màro upasaïkamati labhetheva' màro otàraü labhetha màro àrammaõaü. Ghànato cepi naü màro upasaïkamati labhetheva' màro otàraü labhetha màro àrammaõaü. Jivhàto cepi naü màro upasaïkamati labhetheva' màro otàraü labhetha màro àrammaõaü. Kàyato cepi naü màro upasaïkamati labhetheva' màro otàraü labhetha màro àrammaõaü. Manato cepi naü màro upasaïkamati labhetheva' màro otàraü labhetha4' màro àrammaõaü. Seyyathàpi àvuso naëàgàraü và tiõàgàràü và sukkhaükolàpaü tero vassikaü5' puratthimàya cepi naü disàya puriso àdittàya tiõukkàya upasaükameyya labhetheva aggi otàraü labhetha aggi àrammaõaü pacchimàya cepi naü disàya puriso àdittàya tiõukkàya upasaükameyya labhetheva aggi otàraü, labhetha aggi àrammaõaü.Uttaràya cepi naü disàya puriso àdittàya tiõukkàya upasaükameyya labhetheva aggi otàraü, labhetha aggi àrammaõaü. Dakkhiõàya cepi naü disàya puriso àdittàya tiõukkàya upasaükameyya labhetheva aggi otàraü, labhetha aggi àrammaõaü. Heññhimàya cepi naü6 disàya puriso àdittàya tiõukkàya upasaükameyya labhetheva aggi otàraü, labhetha aggi àrammaõaü. Uparimàya cepi7 naü disàya puriso àdittàya tiõukkàya upasaükameyya labhetheva aggi otàraü, labhetha aggi àrammaõaü. Yato kutoci cepi naü disàya puriso àdittàya tiõukkàya upasaükameyya labhetheva aggi otàraü, labhetha aggi àrammaõaü. Evameva kho àvuso evaü vihàriü bhikkhuü cakkhuto cepi naü màro upasaïkamati, labhetheva' màro otàraü labhetha màro àrammaõaü. Sotato cepi naü màro upasaïkamati labhetheva' màro otàraü labhetha màro àrammaõaü. Ghànato cepi naü màro upasaïkamati labhetheva' màro otàraü labhetha màro àrammaõaü. Jivhàto cepi naü màro upasaïkamati labhetheva' màro otàraü labhetha màro àrammaõaü. Kàyato cepi naü màro upasaïkamati labhetheva' màro otàraü labhetha màro àrammaõaü. Manato cepi naü màro upasaïkamati labhetheva' màro otàraü, labhetha màro àrammaõaü'' 1. Desissàmi - va, vi 2. Yattha te uppannà - pa vi 3. Labhateva - va, vi, syà, 4. Labhati màro - syà, 5. Thero vassikaü - va-vi 6. Heññhimato cepi naü - machasaü 7. Uparimato cepi taü - machasaü [BJT Page 596] [\x 596/] Evaü vihàriü càvuso bhikkhu råpà abhibhaüsu. 1 Na bhikkhu råpe abhibhosi2 saddà bhikkhuü abhibhaüsu na bhikkhu sadde abhibhosi, gandhà bhikkhuü abhibhaüsu na bhikkhu gandhe abhibhosi, rasà bhikkhuü abhibhaüsu na bhikkhu rase abhibhosi, phoññhabbà bhikkhuü abhibhaüsu, na bhikkhu phoññhabbe abhibhosi. Ayaü vuccatàvuso bhikkhu råpàbhibhåto3' saddàbhibhåto gandhàbhibhåto rasàbhibhåto phoññhabbàbhibhåto dhammàbhibhåto abhibhaüsu naü pàpakà akusalà dhammà saükilesà ponobhavikà sadarà dukkhavipàkà àyatiü jàtijaràmaraõãyà, evaü kho àvuso avassuto hoti. '' Kathaü càvuso anavassåto hoti: idhàvuso bhikkhu cakkhunà råpaü disvà piyaråpe råpe nàdhimuccati, appiyaråpe råpe na byàpajjati, upaññhitakàyasati ca viharati appamàõacetaso, taü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü (pajànàti) yatthassa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti. Sotena saddaü sutvà piyaråpe råpe nàdhimuccati, appiyaråpe råpe na byàpajjati, upaññhitakàyasati ca viharati appamàõacetaso, taü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü pajànàti yatthassa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti. Ghànena gandhaü ghàyitvà piyaråpe råpe nàdhimuccati, appiyaråpe råpe na byàpajjati, upaññhitakàyasati ca viharati appamàõacetaso, taü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü pajànàti yatthassa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti. Jivhàya rasaü sàyitvà piyaråpe råpe nàdhimuccati, appiyaråpe råpe na byàpajjati, upaññhitakàyasati ca viharati appamàõacetaso, taü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü pajànàti yatthassa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti. Kàyena phoññhabbaü phusitvà piyaråpe råpe nàdhimuccati, appiyaråpe råpe na byàpajjati, upaññhitakàyasati ca viharati appamàõacetaso, taü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü pajànàti yatthassa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti. Manasà dhammaü vi¤¤àya piyaråpe råpe nàdhimuccati, appiyaråpe råpe na byàpajjati, upaññhitakàyasati ca viharati appamàõacetaso, taü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü pajànàti yatthassa te uppannà4 pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti. Ayaü vuccatàvuso bhikkhu anavassåto cakkhuvi¤¤eyyesu råpesu, anavassåto sotavi¤¤eyyesu saddesu, anavassåto ghànavi¤¤eyyesu gandhesu, anavassåto jivhàvi¤¤eyyesu rasesu, anavassåto kàyavi¤¤eyyesu phoññhabbesu, anavassåto manovi¤¤eyyesu dhammesu. Evaü vihàriü càvuso bhikkhuü cakkhuto cepi naü màro upasaïkamati neva labhetha5 màro otàraü na labhetha6 màro àrammaõaü, sotato cepi naü màro upasaïkamati neva labhetha màro otàraü na labhetha màro àrammaõaü, ghànato cepi naü màro upasaïkamati neva labhetha màro otàraü na labhetha màro àrammaõaü, jivhàto cepi naü màro upasaïkamati neva labhetha màro otàraü na labhetha màro àrammaõaü, kàyato cepi naü màro upasaïkamati neva labhetha màro otàraü na labhetha màro àrammaõaü, manato cepi naü màro upasaïkamati neva labhetha màro otàraü, na labhetha màro àrammaõaü. 1. Råpà adhihaüsu - machasaü 2. Råpe adhihosi - va-vi 3. Råpàdhibhåto saddàdhibhåto - machasaü, pa. 4. Yatthàsyàte uppannà - machasaü - va, vi, ka Yattha te uppannà - pana. 5. Neva labhati - machasaü, -va-vi-ka 6. Na labhati - machasaü [BJT Page 598] [\x 598/] Seyyathàpi àvuso kåñàgàraü và kåñàgàrasàlà và bahalamattikà addàvalepanà, puratthimàya cepi naü disàya puriso àdittàya tiõukkàya upasaïkameyya neva labhetha aggi otàraü na labhetha aggi àrammaõaü, pacchimàya cepi naü disàya puriso àdittàya tiõukkàya upasaïkameyya neva labhetha aggi otàraü na labhetha aggi àrammaõaü, uttaràya cepi naü disàya puriso àdittàya tiõukkàya upasaïkameyya neva labhetha aggi otàraü na labhetha aggi àrammaõaü, dakkhiõàya cepi naü disàya puriso àdittàya tiõukkàya upasaïkameyya neva labhetha aggi otàraü na labhetha aggi àrammaõaü, heññhimàya cepi naü disàya puriso àdittàya tiõukkàya upasaïkameyya neva labhetha aggi otàraü na labhetha aggi àrammaõaü, uparimàya cepi naü disàya puriso àdittàya tiõukkàya upasaïkameyya neva labhetha aggi otàraü na labhetha aggi àrammaõaü, yato kutoci cepi naü puriso disàya àdittàya tiõukkàya upasaïkameyya neva labhetha aggi otàraü na labhetha aggi àrammaõaü. Evameva kho àvuso evaü vihàriü bhikkhuü cakkhuto cepi naü màro upasaükamati. Neva labhetha màro otàraü na labhetha màro àrammaõaü. Sotato cepi naü màro upasaükamati neva labhetha màro otàraü na labhetha màro àrammaõaü. Ghànato cepi naü màro upasaükamati neva labhetha màro otàraü na labhetha màro àrammaõaü ghànato cepi naü màro upasaükamati neva labhetha màro otàraü na labhetha màro àrammaõaü. Jivhàto cepi naü màro upasaükamati neva labhetha màro otàraü na labhetha màro àrammaõaü. Kàyato cepi naü màro upasaükamati neva labhetha màro otàraü na labhetha màro àrammaõaü. Manato cepi naü màro upasaükamati neva labhetha màro otàraü na labhetha màro àrammaõaü. Evaüvihàrã càvuso bhikkhu råpe abhibhosi1 na råpà bhikkhuü abhibhaüsu, 2 sadde bhikkhu abhibhosi na saddà bhikkhuü abhibhaüsu, gandhe bhikkhu abhibhosi, na gandhà bhikkhuü abhibhaüsu, rase bhikkhu abhibhosi, na rasà bhikkhuü abhibhaüsu, phoññhabbe bhikkhu abhibhosi, na phoññhabbà bhikkhuü abhibhaüsu. Dhamme bhikkhu abhibhosi, na dhammà bhikkhuü abhibhaüsu, ayaü vuccatàvuso bhikkhu råpàbhibhå3 saddàbhibhå gandhàbhibhå rasàbhibhå phoññhabbàbhibhå dhammàbhibhå abhibhå anabhibhåto4 kehici kilesehi abhibhosi te pàpake akusale dhamme saükilesike ponobhavike sadare dukkhavipàke àyatiü jàtijaràmaraõãye. Evaü kho àvuso anavassåto hotã''ti. Anavassuto aparióayhamànoti: ràgajena pariëàhena aparióayhamàno dosajena pariëàhena aparióayhamàno mohajena pariëàhena aparióayhamànoti 'anavassåto aparióayhamàno eke care khaggavisàõakappo, ' Tenàha so paccekasambuddho: ''Okkhittacakkhu na ca pàdalolo Guttindriyo rakkhitamànasàno, Anavassåto aparióayhamàno5 Eko care khaggavisàõakappo''ti. 1. Adhihosi - machasaü. 2. Adhibhaüsu - machasaü. 3. Råpàdhibhå saddadhibhå gandhàdhibhå rasàdhibhå - machasaü 4. Adhibhå anadhibhåto - machasaü 5. Aparidayhamàno - va, vi Allàva lepanà - syà. [A.] Saëàyatanasaüyutta - àsivisavagga [BJT Page 600] [\x 600/] 10. Ohàrayitvà gihibya¤janàni Saüchannapatto1' yathà pàricchattako, Kàsàyavattho abhinikkhamitvà Eko care khaggavisàõakappo. [BJT Page 600] [\x 600/] Ohàrayitvà gihibya¤janànãti 'gihibya¤janà' vuccanti kesà ca massu ca màlà ca gandhaü ca vilepanaü ca àbharaõaü ca piëandhanaü ca vatthaü ca pàrupanaü ca veñhanaü na uccàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàgandhavilepanaü mukhacuõõakaü mukhalepanaü hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóaü nàlikaü khaggaü chattaü chatråpàhanaü uõhãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni, iti và. Ohàrayitvà gihibya¤janànãti: gihibya¤janàni oropayitvà samoropayitvà nikkhipitvà pañippassambhitvàti 'ohàrayitvà gihibya¤janàni, Sa¤channapatto yathà pàricchattakoti yathà so pàrichattako koviëàro bahalapattapalàso sandacchàyo. 3' Evameva so paccekasambuddho paripuõõapattacãvaradharoti 'sa¤channapatto'1 yathà pàricchattako. Kàsàyavattho abhinikkhamitvàti: so paccekasambuddho sabbaü gharàvàsapaëibodhaü chinditvà puttadàrapaëibodhaü chinditvà ¤àtipaëibodhaü chinditvà mittàmaccapaëibodhaü chinditvà sannidhipaëibodhaü chinditvà kesamassuü ohàretvà4' kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajitvà aki¤canabhàvaü upagantvà eko carati viharati irãyati vatteti pàleti yapeti yàpetãti 'kàsàyavattho abhinikkhamitvà eko care khaggavisàõakappo' Tenàha so paccekasambuddho: ''Ohàrayitvà gihibya¤janàni Sa¤channapatto yathàpàricchattako, Kàsàyavattho abhinikkhamitvà Eko care khaggavisàõakappo''ti. Tatiyo vaggo. 1. Saüsinnapatto - pa Pacchinnapatto - va, vi 2. Kesamassu va - va, ci 3. Sattacchàyo - va, vi Saõóacchàyo - syà 4. Ohàrayitvà - syà. [BJT Page 602] [\x 602/] 1. Rasesu gedhaü akaraü alolo Ana¤¤aposã sapadànacàrã, Kule kule appañibaddhacitto Eko care khaggavisàõakappo. Rasesu gedhaü akaraü aloloti 'raso'ti: målaraso khandharaso tacaraso pattaraso puppharaso phalaraso, ambilaü madhuraü tittakaü kañukaü loõikaü1' khàrãkaü lapilaü2' kasàvo sàduü asàduü3 sãtaü uõhaü. Santake samaõabràhmaõà rasagiddhà, te jivhaggena rasaggàni pariyesantà àbhiõóanti, te ambilaü labhitvà anambilaü pariyesanti, anambilaü labhitvà ambilaü pariyesanti, madhuraü labhitvà amadhuraü pariyesanti, amadhuraü labhitvà madhuraü pariyesanti, tittakaü labhitvà atittakaü pariyesanti, atittakaü labhitvà tittakaü pariyesanti, kañukaü labhitvà akañukaü pariyesanti akañukaü labhitvà kañukaü pariyesanti, loõikaü labhitvà aloõikaü pariyesanti, aloõikaü labhitvà loõikaü pariyesanti, khàrikaü labhitvà akhàrikaü pariyesanti, akhàrikaü labhitvà khàrikaü pariyesanti, kasàvaü labhitvà akasàvaü pariyesanti, akasàvaü labhitvà kasàvaü pariyesanti, lapilaü2 labhitvà alapilaü pariyesanti, alapilaü labhitvà lapilaü pariyesanti, sàduü labhitvà asàduü pariyesanti, asàduü labhitvà sàduü pariyesanti, sãtaü labhitvà uõhaü pariyesanti, uõhaü labhitvà sãtaü pariyesanti, te yaü yaü labhanti tena tena na tussanti, aparàparaü pariyesanti, manàpikesu rasesu rattà4 giddhà gadhità mucchità ajjhopannà5, laggà laggità paëibuddhà, sà rasataõhà tassa paccekabuddhassa pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà6 àyatiü anuppàdadhammà. Tasmà so paccekasambuddho pañisaïkhà yoniso àhàraü àhàreti, neva davàya na madàya na maõóanàya na vibhåsanàya yàvadeva imassa kàyassa ñhitiyà yàpanàya vihiüsåparatiyà brahmacariyànuggahàya, itipuràõaü ca vedanaü pañihaïkhàmi, navaü ca vedanaü na uppàdessàmi, yàtrà ca me bhavissati anavajjatà ca phàsuvihàro ca. Yathà vaõaü àlimpeyya yàvadeva ropanatthàya, 7 yathà và pana akkhaü abbha¤jeyya yàvadeva bhàrassa nittharaõatthàya, yathà và pana puttamaüsaü àhàraü àhareyya8 yàvadeva kantàrassa nittharaõatthàya. Evameva so paccekasambuddho pañisaïkhà yoniso àhàraü àhàreti, neva davàya na madàya na maõóanàya na vibhåsanàya yàvadeva imassa kàyassa ñhitiyà yàpanàya vihiüsåparatiyà brahmacariyànuggahàya, iti puràõaü ca vedanaü pañihaïkhàmi, navaü ca vedanaü na uppàdessàmi, 1. Loõiyaü - pana - 2. Lambilaü syà, lambikaü - machasaü 3. Sàdu asàdu - machasaü 4. Manàpikesu rattà - va, vi 5. Ajjhosantà - machasaü 6. Anabhàvaü katà - machasaü 7. âruhanatthàya - machasaü 8. âhàre syà - machasaü [BJT Page 604] [\x 604/] Yàtrà ca me bhavissati anavajjatà ca phàsuvihàro va ti. Rasataõhaü pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti, rasataõhàya àrato virato pañivirato nikkhanto nissaño vippamutto visa¤¤utto vimariyàdikatena cetasà viharatãti 'rasesu gedhaü'. Aloloti 'loluppaü vuccati taõhà, ''yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Sà loluppà taõhà tassa paccekasambuddhassa pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà, tasmà paccekasambuddho aloloti 'rasesu gedhaü akaraü alolo. ' Ana¤¤aposã sapadànacàrãti: 'ana¤¤aposã'ti so paccekasambuddho attàna¤¤eva poseti na paranti, 1. ''Ana¤¤aposãü a¤¤àtaü dantaü sàre patiññhitaü. 1 Khãõàsavaü vantadosaü tamahaü bråmi bràhmaõa''nti. [A] Ana¤¤aposã sapadànacàrãti: so paccekasambuddho pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya gàmaü và nigamaü và piõóàya pavisati rakkhiteneva kàyena rakkhitàya vàcàya rakkhitena cittena upaññhitàya satiyà saüvutehi indriyehi okkhittacakkhu iriyàpathasampanno, kulàkulaü anatikkamanto piõóàya caratãti 'ana¤¤aposã sapadànacàrã. ' Kule kule appañibaddhacittoti: dvãhi kàraõehi pañibaddhacitto2 hoti: attànaü và nãcaü ñhapento paraü uccaü ñhapento pañibaddhacitto hoti, attànaü và uccaü ñhapento paraü nãcaü ñhapento pañibaddhacitto hoti. 1. Sàresu supatiññhitaü - syà 2. Pañibandhacitto - va vi [A] udànapàëi - bodhivagga [BJT Page 606] [\x 606/] Kathaü attànaü nãcaü ñhapento paraü uccaü ñhapento pañibaddhacitto hoti: tumhe me bahåpakàrà, ahaü tumhe nissàya labhàmi cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü yepi me a¤¤e dàtuü và kàtuü và ma¤¤anti, tumhe nissàya tumhe sampassantà, yampi me poràõaü màtàpettikaü nàmagottaü. Tampi me annarahitaü, tumhehi ahaü ¤àyàmi asukassa (kulåpako) asukàya kulåpakoti. Evaü attànaü nãcaü ñhapento paraü uccaü ñhapento pañibaddhacitto hoti. Kathaü attànaü uccaü ñhapento paraü nãcaü ñhapento pañibaddhacitto hoti: ahaü tumhàkaü bahupakàro, tumhe maü àgamma buddhaü saraõaü gatà, dhammaü saraõaü gatà, saïghaü saraõaü gatà, pàõàtipàtà pañiviratà, adinnàdànà pañiviratà, kàmesu micchàcàrà pañiviratà, musàvàdà pañiviratà suràmerayamajjapamàdaññhànà pañiviratà. Tumhàkaü ahaü uddesaü demi, paripucchaü demi, uposathaü àcikkhàmi, 1 navakammaü adhiññhàmi. Atha ca pana tumhe maü ujjhitvà a¤¤e sakkarotha garukarotha2 mànetha pujethàti. Evaü attànaü uccaü ñhapento paraü nãcaü ñhapento pañibaddhacitto hoti. Kule kule appañibaddhacittoti: so paccekasambuddho kulapaëibodhena appañibaddhacitto hoti, gaõapaëibodhena appañibaddhacitto hoti, àvàsapaëibodhena appañibaddhacitto hoti, cãvarapaëibodhena appañibaddhacitto hoti, piõóapàtapaëibodhena appañibaddhacitto hoti, senàsanapaëibodhena appañibaddhacitto hoti, gilànapaccayabhesajjaparikkhàrapaëibodhena appañibaddhacitto hotãti - kule kule appañibaddhacitto eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Rasesu gedhaü akaraü alolo Ana¤¤aposã sapadànacàrã, Kule kule appañibaddhacitto Eko care khaggavisàõakappo. '' 2. Pahàya pa¤càvaraõàni cetaso Upakkilese byapanujja sabbe, Anissito chetva sinehadosaü3 Eko care khaggavisàõakappo. Pahàya pa¤càvaraõàni cetasoti: so paccekasambuddho kàmacchandanãvaraõaü pahàya pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, byàpàdanãvaraõaü pahàya pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, thãnamiddhanãvaraõaü pahàya pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, uddhaccakukkuccanãvaraõaü pahàya pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà, vicikicchànãvaraõaü pahàya pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànànaü upasampajja viharatãti 'pahàya pa¤càvaraõàni cetaso'. 1. âcikkhissàmi - va vi 2. Garuü karotha - machasaü 3. Chetvà sinehadosaü - pa vi va ka [BJT Page 608] [\x 608/] Upakkilese byapanujja sabbeti: ràgo cittassa upakileso, doso cittassa upakileso, moho cittassa upakileso, kodho cittassa upakileso, upanàho cittassa upakileso, makkho cittassa upakileso, paëàso cittassa upakileso, issà cittassa upakileso, macchariyaü cittassa upakileso, màyà cittassa upakileso, sàñheyyaü cittassa upakileso, thambho upakileso, sàrambho cittassa upakileso, màno cittassa upakileso, atimàno cittassa upakileso, mado cittassa upakileso, pamàdo cittassa upakileso, sabbe kilesà cittassa upakilesà, sabbe duccarità cittassa upakilesà, sabbe darathà cittassa upakilesà, sabbe pariëàhà cittassa upakilesà, sabbe santàpà cittassa upakilesà, sabbàkusalàbhisaükhàrà cittassa upakilesà. Upakkilese byapanujja sabbeti: sabbe cittassa upakkilese byapanujja panuditvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvàti 'upakkilese byapanujja sabbe'. Anissito chetva sinehadosanti: 'anissito'ti dve nissayà: taõhànissayo ca diññhinissayo ca. Katamo taõhànissayo: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü 'idaü mama etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama, råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà3 dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati, yàvatà5ññhasatataõhàvicaritaü. Ayaü taõhànissayo. Katamo diññhinissayo: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisukàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho patiññhàho. Abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhidiññhigatàni. Ayaü diññhinissayo. Sinehoti dve sinehà: taõhàsneho ca diññhisneho ca. Katamo taõhàsneho: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü 'idaü mama etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama, råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati, yàvatà5ññhasatataõhàvicaritaü. Ayaü taõhàsneho. Katamo diññhisneho: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisukàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho patiññhàho. Abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhidiññhigatàni. Ayaü diññhisneho. Dosoti ''cittassa àghàto pañighàto pañighaü pañivirodho kopo pakopo sampakopo doso padoso sampadoso cittassa byàpatti mano padoso kodho kujjhanà kujjhitattaü doso dussanà dussitattaü byàpatti byàpajjanà byàpajjitattaü caõóikkaü asuropo anattamanatà cittassa'. [A] anissito chetva sinehadosanti so paccekasambuddho taõhàsnehaü ca diññhisnehaü ca dosaü ca chetvà ucchinditvà samucchinditvà pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvà cakkhuü anissito sotaü anissito ghànaü anissito jivhàyaü anissito kàyaü anissito diññhasutamutavi¤¤àtabbe dhamme anissito anallãno anupagato anajjhosito anadhimutto nikkhanto nissaño vippamutto visa¤¤utto vimariyàdãkatena cetasà viharatãti 'anissito chetva sinehadosaü eko care khaggavisàõakappo. ' Tenàha so paccekasambuddho: ''Pahàya pa¤càvaraõàni cetaso Upakkilese byapanujja sabbe, Anissito chetva sinehadosaü Eko care khaggavisàõakappo''ti. [A] dhammasaïgaõi - nikkhepakaõóa [BJT Page 610] [\x 610/] 3. Vipiññhikatvàna sukhaü dukhaü ca1 Pubbeva ca somanassadomanassaü, Laddhànupekkhaü samathaü visuddhaü Eko care khaggavisàõakappo. Vipiññhikatvàna sukhaü dukhaü ca1 pubbeva ca somanassadomanassanti: so paccekasambuddho sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhà satipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharatãti - 'vipiññhikatvàna sukhaü dukhaü ca pubbeva ca somanassadomanassaü'. Laddhànupekkhaü samathaü visuddhanti 'upekkhà'ti yà catutthajjhàne upekkhà upekkhàyanà ajjhapekkhanà cittasamatho2 cittapassaddhatà majjhattatà cittassa. Samathoti ''yà cittassa ñhiti saüñhiti avaññhiti avisàhàro avikkhepo avisàhañamànasatà samatho samàdhindriyaü samàdhibalaü sammàsamàdhi[a] catutthajjhàne3 upekkhà ca samatho ca suddhà honti visuddhà pariyodàtà (anaïgaõà) vigatåpakkilesà mudubhåtà kammaniyà ñhità àne¤jappattà. 4 Laddhànupekkhaü samathaü visuddhanti: catutthajjhànupekkhaü ca5 samathaü ca laddhà labhitvà vinditvà pañilabhitvàti 'laddhànupekkhaü samathaü visuddhaü eko care khaggavisàõakappo. ' Tenàha so paccekasambuddho: ''Vipiññhikatvàna sukhaü dukhaü ca1 Pubbeva ca somanassadomanassaü, Laddhànupekkhaü samathaü visuddhaü Eko care khaggavisàõakappo''ti. 1. Dukkhaü ca - pa va vi 2. Cittasamatà - machasaü Cittassa samatho - pa va vi 3. Catutthajhàne - machasaü, va, vi 4. Kammaniyà anejjappattà - pana 5. Catujjhànaü upekkhaü ca - machasaü [A.] Dhammasaïgaõi - cittuppàdakaõóa [BJT Page 612] [\x 612/] 4. âraddhaviriyo paramatthapattiyà Alãnacitto akusãtavutti, Daëhanikkamo thàmabalåpapanno1 Eko care khaggavisàõakappo. âraddhaviriyo paramatthapattiyàti: 'paramatthaü' vuccanti amataü nibbànaü: ''yo so sabbasaükhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü: ' paramatthassa pattiyà làbhàya pañilàbhàya adhigamàya phusanàya2 sacchikiriyàya àraddhaviriyo viharati, akusalànaü dhammànaü pahànàya kusalànaü dhammànaü sampadàya thàmavà (daëhaparakkamo) anikkhittadhuro kusalesu dhammesåti 'àraddhaviriyo paramatthapattiyà'. Alãnacitto akusãtavuttãti: so paccekasambuddho anuppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü anuppàdàya chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati, cittaü paggaõhàti, padahati, uppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü pahànàya asammosàya bhãyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripuriyà chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahatãti. Anuppannànaü kusalànaü dhammànaü uppàdàya asammosàya bhãyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripuriyà chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahatãti. Uppannànaü kusalànaü dhammànaü ñhitiyà asammosàya bhãyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripuriyà chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahatãti evampi3 'alãnacitto akusãtavutti. ' Athavà kàmaü taco ca nahàru ca4 aññhi ca avasissatu5 sarãre upasussatu maüsalohitaü. Yaü taü purisathàmena purisabalena purisaviriyena purisaparakkamena pattabbaü na taü apàpuõitvà viriyassa santhànaü6 bhavissatãti cittaü paggaõhàti padahati evampi 'alãnacitto akusãtavutti' 1. Nàsissaü na pivissàmi4 vihàrato na nikkhame, Napi passaü nipàtyeyaü taõhàsalle anuhate''ti. [A] Cittaü paggaõhàti padahati, evampi alãnacitto akusãtavutti' na tàvàhaü imaü pallaïkaü bhindissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, evampi 'alãnacitto akusãtavutti' na tàvàhaü imamhà àsanà uññhahissàmi. Yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, evampi 'alãnacitto akusãtavutti'. 1. Dhàmabalåpapanno - va vi 2. Phassanàya - machasaü 3. Evaü - machasaü 4. Nahàrå ca - machasaü 5. Avasussatu - syà 6. Saõñhànaü - machasaü hànaü - syà [A.] Theragàthàpàli - paccayattheragàthà Muditattheragàthà [BJT Page 614] [\x 614/] Na tàvàhaü imamhà caïkamà orohissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà vihàrà nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà aññhayogà nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà pàsàdà nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà hammiyà nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà guhàya nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà lenà nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà kuñiyà nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà kåñàgàrà nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà aññà nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà màlà nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà uddaõóà nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà upaññhànasàlàya nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà maõóapà nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, na tàvàhaü imamhà rukkhamålà nikkhamissàmi yàva me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccissatãti cittaü paggaõhàti padahati, evampi 'alãnacitto akusãtavutti'. Imasmiü yeva pubbaõhasamaye1 ariyadhammaü àharissàmi samàharissàmi adhigacchissàmi phassissàmi sacchikarissàmãti cittaü paggaõhàti padahati. Evampi 'alãnacitto akusãtavutti'. Imasmiü yeva majjhantikasamaye ariyadhammaü àharissàmi samàharissàmi adhigacchissàmi phassissàmi sacchikarissàmãti cittaü paggaõhàti padahati. Evampi 'alãnacitto akusãtavutti'. Sàyaõhasamaye purebhattaü pacchàbhattaü purimayàmaü majjhimayàmaü pacchimayàmaü kàëe juõhe vasse hemante gimhe purime vayokhandhe majjhime vayokhandhe pacchime vayokhandhe ariyadhammaü àharissàmi samàharissàmi adhigacchissàmi phassissàmi sacchikarissàmãti cittaü paggaõhàti padahati, evampi 'alãnacitto akusãtavutti'. Daëhanikkamo thàmabalupapannoti: so paccekasambuddho daëhasamàdàno ahosi avaññhitasamàdàno3 kusalesu dhammesu kàyasucarite vacãsucarite manosucarite dànasaüvibhàge sãlasamàdàne uposathåpavàse matteyyatàya4 petteyyatàya sàma¤¤atàya brahma¤¤atàya kulejeññhàpacàyitàya a¤¤atara¤¤ataresu adhikusalesu dhammeså'ti daëhanikkamo thàmabalupapannoti so paccekasambuddho thàmena ca balena ca viriyena ca parakkamena ca pa¤¤àya ca upeto hoti samupeto upagato samupagato upapanno sampanno samannàgato 'daëhanikkamo thàmabalupapanno eko care khaggavisàõakappo' Tenàha so paccekasambuddho'. âraddhaviriyo paramatthapattiyà Alãnacitto akusãtavutti, Daëhanikkamo thàmabalupapanno Eko care khaggavisàõakappo''ti. 1. Pubbaõhasamayaü - va vi 2. Majjhaõhikasamaye - katthaci 3. Avatthitasàmadànà - ma va vi ka 4. Metteyyatàya - va vi syà [BJT Page 616] [\x 616/] 5. Pañisallànaü jhànamari¤camàno Dhammesu niccaü anudhammacàrã, âdãnavaü sammasità bhavesu Eko care khaggavisàõakappo Pañisallànaü jhànamari¤camànoti: so paccekasambuddho pañisallànàràmo hoti pañisallànarato ajjhattaü cetosamathamanuyutto (aniràkatajjhàno) vipassanàya samannàgato bråhetà su¤¤àgàrànaü, jhàyã jhànarato ekattamanuyutto sadatthagarukoti 'pañisallànaü'. Jhànamari¤camànoti so paccekasambuddho dvãhi kàraõehi jhànaü na ri¤cati: anuppannassa và pañhamassa jhànassa uppàdàya yutto payutto àyutto samàyutto, anuppannassa và dutiyassa jhànassa uppàdàya yutto payutto àyutto samàyutto, anuppannassa và tatiyassa jhànassa uppàdàya yutto payutto àyutto samàyutto, anuppannassa và catutthassa jhànassa uppàdàya yutto payutto àyutto samàyuttoti, evampi 'jhànaü na ri¤cati'. Athavà uppannaü và pañhamaü jhànaü àsevati bhàveti bahulãkaroti, uppannaü và dutiyaü jhànaü àsevati bhàveti bahulãkaroti, uppannaü và tatiyaü jhànaü àsevati bhàveti bahulãkaroti, uppannaü và catutthaü jhànaü àsevati bhàveti bahulãkaroti, evampi jhànaü na ri¤catãti 'pañisallànaü jhànamari¤camàno'. Dhammesu niccaü anudhammacàrãti: dhammà vuccanti cattàro satipaññhànà cattàro sammappadhànà cattàro iddhipàdà pa¤cindriyàni pa¤cabalàni sattabojjhaïge ariyo aññhaïgiko maggo. Katame anudhammà: sammàpañipadà anulomapañipadà1 apaccanãkapañipadà anvatthapañipadà dhammànudhammapañipadà sãlesu paripurakàrità indriyesu guttadvàratà bhojane matta¤¤utà jàgariyànuyogo satisampaja¤¤à, ime vuccanti anudhammà. Dhammesu niccaü anudhammacàrãti: dhammesu niccakàlaü dhuvakàlaü sattaü samitaü abbokiõõaü2 poïkhànupoïkhaü udakomikajàtaü3 avãcisantatisahitaü phassitaü purebhattaü pacchàbhattaü purimayàmaü majjhimayàmaü pacchimayàmaü kàëe juõhe vasse hemante gimhe purime vayokhandhe majjhime vayokhandhe pacchime vayokhandhe carati viharati irãyati vatteti pàleti yapeti yàpetãti 'dhammesu niccaü anudhammacàrã'. 1. Anulomapañipadà - machasaü natthi 2. Avokiõõaü - machasaü 3. (Udakåmikajàtaü - sya [BJT Page 618] [\x 618/] âdãnavaü sammasità bhavesåti - 'sabbe saïkhàrà aniccà'ti àdãnavaü sammasità bhavesu 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti àdãnavaü sammasità bhavesu 'sabbe dhammà anattà'ti àdãnavaü sammasità bhavesu ''avijjàpaccayà saïkhàrà''ti àdãnavaü sammasità bhavesu ''saïkhàrapaccayà vi¤¤àõa''nti àdãnavaü sammasità bhavesu vi¤¤àõapaccayà nàmaråpanti àdãnavaü sammasità bhavesu nàmaråpapaccayà salàyatananti àdãnavaü sammasità bhavesu saëàyatanapaccayà phasso'ti àdãnavaü sammasità bhavesu phassapaccayà vedanà'ti àdãnavaü sammasità bhavesu vedanàpaccayà taõhà'ti àdãnavaü sammasità bhavesu taõhàpaccayà upàdànanti àdãnavaü sammasità bhavesu bhavapaccayà jàtã'ti àdãnavaü sammasità bhavesu jàtipaccayà jaràmaraõanti àdãnavaü sammasità bhavesu avijjànirodhà saïkhàranirodho'ti àdãnavaü sammasità bhavesu saïkhàranirodhà vi¤¤àõanirodho'ti àdãnavaü sammasità bhavesu vi¤¤àõanirodhà nàmaråpanirodho'ti àdãnavaü sammasità bhavesu nàmaråpanirodhà salàyatananirodho'ti àdãnavaü sammasità bhavesu salàyatananirodhà phassanirodho'ti àdãnavaü sammasità bhavesu phassanirodhà vedanànirodho'ti àdãnavaü sammasità bhavesu vedanànirodhà taõhànirodho'ti àdãnavaü sammasità bhavesu taõhànirodhà upàdànanirodho'ti àdãnavaü sammasità bhavesu upàdànanirodhà bhavanirodho'ti àdãnavaü sammasità bhavesu bhavanirodhà jàtinirodho'ti àdãnavaü sammasità bhavesu jàtinirodhà jaràmaraõanirodho'ti àdãnavaü sammasità bhavesu Idaü dukkhanti àdãnavaü sammasità bhavesu ayaü dukkhasamudayoti àdãnavaü sammasità bhavesu ayaü dukkhanirodhoti àdãnavaü sammasità bhavesu ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadàti àdãnavaü sammasità bhavesu Ime àsavà'ti àdãnavaü sammasità bhavesu ayaü àsavasamudayoti àdãnavaü sammasità bhavesu ayaü àsavanirodhoti àdãnavaü sammasità bhavesu ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti àdãnavaü sammasità bhavesu Ime dhammà abhi¤¤eyyàti àdãnavaü sammasità bhavesu ime dhammà pari¤¤eyyàti àdãnavaü sammasità bhavesu ime dhammà pahàtabbàti àdãnavaü sammasità bhavesu ime dhammà bhàvetabbàti àdãnavaü sammasità bhavesu ime dhammà sacchikàtabbàti àdãnavaü sammasità bhavesu Channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca àdãnavaü sammasità bhavesu Pa¤cannaü upàdànakkhandhànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca àdãnavaü sammasità bhavesu catunnaü mahàbhåtànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca àdãnavaü sammasità bhavesu 'yaü ki¤ci samudayadhammaü taü nirodhadhamma'nti àdãnavaü sammasità bhaveså'ti 'àdãnavaü sammasità bhavesu eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Pañisallànaü jhànamari¤camàno Dhammesu niccaü anudhammacàrã, âdãnavaü sammasità bhavesu Eke care khaggavisàõakappo''ti. 6. Taõhakkhayaü patthayaü appamatto. 1 Aneëamågo sutavà satãmà, Saïkhàtadhammo niyato padhànavà Eko care khaggavisàõakappo. Taõhakkhayaü patthayaü appamattoti: 'taõhà'ti råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà. Taõhakkhayaü patthayanti: ràgakkhayaü dosakkhayaü mohakkhayaü gatikkhayaü upapattikkhayaü pañisandhikkhayaü bhavakkhayaü saüsàrakkhayaü vaññakkhayaü patthayanto icchanto sàdiyanto pihayanto abhijappantoti 'taõhakkhayaü' patthayaü appamattoti: Sakkaccakàrã sàtaccakàrã aññhitakàrã anolãnavuttiko anikkhittachando anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và sãlakkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và sãlakkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và samàdhikkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và samàdhikkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và pa¤¤àkkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và pa¤¤àkkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và vimuttikkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và vimuttikkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü aparipåraü và vimutti¤àõadassanakkhandhaü paripåreyyaü, paripåraü và Vimutti¤àõadassanakkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anugaõheyya'nti yo tattha Chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamàdo kusalesu dhammesu. 'Kathàhaü apari¤¤àtaü và dukkhaü parijàneyyaü, appahãne và kilese pajaheyyaü, abhàvitaü và maggaü bhàveyyaü, asacchikataü và nirodhaü sacchikareyyanti' yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca àtappaü padhànaü adhiññhànaü anuyogo appamatto kusalesu dhammesåti 'taõhakkhayaü patthayaü appamatto'. Aneëamågo sutvà satãmàti: 'aneëamågoti' so paccekasambuddho paõóito pa¤¤avà buddhimà ¤àõã vibhàvã medhàvã. Sutavàti: so paccekasambuddho bahussuto hoti, sutadharo sutasannicayo, ye te dhammà àdikalyàõà majjhekalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthà savya¤janà kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathàråpàssa dhammà bahussutà honti, dhàtà vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppaviddhà. Satimàti: so paccekasambuddho satimà hoti paramena satinepakkena samannàgatattà cirakatampi cirabhàsitampi sarità anussaritàti 'aneëamågo sutavà satãmà. 1. Patthayamappamatto - va vi [BJT Page 620] [\x 620/] Saïkhàtadhammo niyato padhànavàti: saïkhàtadhammo1 vuccati ¤àõaü, ''yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi. '' Saïkhàtadhammoti: so paccekasambuddho saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, 'sabbe saïkhàrà aniccà'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, 'sabbe dhammà anattà'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, ''avijjàpaccayà saïkhàrà''ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, ''saïkhàrapaccayà vi¤¤àõa''nti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, vi¤¤àõapaccayà nàmaråpanti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, nàmaråpapaccayà salàyatananti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, salàyatanapaccayà phasso'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, phassapaccayà vedanà'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, vedanàpaccayà taõhà'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, taõhàpaccayà upàdànanti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, bhavapaccayà jàtã'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, jàtipaccayà jaràmaraõanti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, avijjànirodhà saïkhàranirodho'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, saïkhàranirodhà vi¤¤àõanirodho'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, vi¤¤àõanirodhà nàmaråpanirodho'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, nàmaråpanirodhà saëàyatananirodho'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, saëàyatananirodhà phassanirodho'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, phassanirodhà vedanànirodho'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, vedanànirodhà taõhànirodho'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, taõhànirodhà upàdànanirodho'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, upàdànanirodhà bhavanirodho'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, bhavanirodhà jàtinirodho'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, jàtinirodhà jaràmaraõanirodho'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, idaü dukkhanti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, ayaü dukkhasamudayoti 8saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, ayaü dukkhanirodhoti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadàti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, ime àsavà'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, ayaü àsavanirodhoti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, ime dhammà abhi¤¤eyyàti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, ime dhammà pari¤¤eyyàti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, ime dhammà pahàtabbàti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, ime dhammà bhàvetabbàti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, ime dhammà sacchikàtabbàti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, pa¤cannaü upàdànakkhandhànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, catunnaü mahàbhåtànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, 'yaü ki¤ci samudayadhammaü taü nirodhadhamma'nti saïkhàtadhammo ¤àtadhammo tulitadhammo tãritadhammo vibhåtadhammo vibhàvitadhammo, athavà tassa paccekasambuddhassa khandhà saükhittà dhàtuyo saïkhittà àyatanàni saïkhittàni gatiyo saükhittà uppattiyo saïkhittà pañisandhiyo saükhittà bhavà saükhittà saüsàrà saükhittà vaññà saükhittà, athavà so paccekasambuddho khandhapariyante ñhito dhàtupariyante ñhito àyatanapariyante ñhito gatipariyante ñhito uppattipariyante ñhito pañisandhipariyante ñhito bhavapariyante ñhito saüsàrapariyante ñhito vaññapariyante ñhito antimabhave ñhito antimasamussaye2 ñhito antimadehadharo paccekasambuddho: 1. Tassàyaü pacchimakoñi carimoyaü samussayo, Jàtimaraõasaüsàro natthi tassa punabbhavo''ti. Taükàraõà paccekasambuddho saïkhàtadhammo. Niyatoti niyàmà vuccanti3 cattàro ariyamaggà, catåhi ariyamaggehi samannàgatoti niyato, niyàmaü patto saüpatto adhigato phassito sacchikatoti niyato. Padhànavàti: 'padhànaü' vuccati viriyaü, ''yo cetasiko viriyàrambho nikkamo parakkamo uyyàmo vàyàmo ussàho ussoëhi thàmo dhiti4 asithilaparakkamo anikkhittachandatà anikkhittadhuratà dhurasampaggàho viriyaü viriyindriyaü viriyabalaü sammàvàyàmo''[a] so paccekasambuddho iminà padhànena upeto5 samupeto upàgato samupagato uppanno sampanno6 samannàgato. Tasmà so paccekasambuddho padhànavà'ti 'saïkhàtadhammo niyato padhànavà eko care khaggavisàõakappo. ' Tenàha so paccekasambuddho: ''Taõhakkhayaü patthayaü appamatto Aneëamågo sutavà satãmà, Saïkhàtadhammo niyato padhànavà Eko care khaggavisàõakappo''ti. 1. Saükhàtadhammà vuccanti - pa va vi 2. Antime samussase - va vi 3. Niyamà vuccanti - pa va vi 4. hiti - va ca vi ka 5. Iminà upeto - ma pa vi ka 6. Uppanno sampanno - va vi ka [A.] Dhammasaïgaõi - cittuppàdakaõóha [BJT Page 622] [\x 622/] 7. Sãhova saddesu asantasantà Vàto va jàlamhi asajjamàno, Padumaüva toyena alippamàno Eko care khaggavisàõakappo. Sãhova saddesu asantasantoti: yathà sãho migaràjà saddesu asantàsã anutràsã, aparisantàsã anubbiggo anussaïkã anutràso abhãru acchambhi anutràsã apalàyã, paccekasambuddhopi saddesu asantàsã anutràsã aparisantàsã anubbiggo anussaïkã anutràso abhãru acchambhi anutràsi apalàyã. Pahãnabhayabheravo vigatalomahaüso viharatãti 'sãhova saddesu asantasanto'. Vàtova jàlamhi asajjamànoti: vàto'ti puratthimà vàtà pacchimà vàtà1 uttarà vàtà dakkhiõà vàtà sarajà vàtà arajà vàtà sãtà vàtà uõhà vàtà parittà vàtà adhimattà vàtà kàëavàtà2 verambavàtà pakkhavàtà supaõõavàtà3 tàlavaõñavàtà4 vidhupanavàtà. Jàlaü vuccati suttajàlaü. Yathà vàto jalamhi na sajjati, na gaõhàti, na bajjhati, na paëibajjhati, evameva dve jàlà: taõhàjàlaü ca diññhijàlaü ca. Katamo taõhàjàlà: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü 'idaü mama etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama, råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati, yàvatà5ññhasatataõhàvicaritaü. Idaü taõhàjàlaü. Katamo diññhijàlà: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisukàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho patiññhàho. Abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhidiññhigatàni. Idaü diññhijàlaü. Tassa paccekasambuddhassa taõhàjàlaü pahãnà, diññhijàlaü pañinissaññhaü 'taõhàjàlassa pahãnattà diññhijàlassa pañinissaññhattà so paccekasambuddho råpe na sajjati, sadde na sajjati, gandhe na sajjati, rase na sajjati, phoññhabbe na sajjati, diññhasutamutavi¤¤àtabbesu dhammesu na sajjati, na gaõhàti5 na bajjhati na paëibajjhati, nikkhanto nissaño vippamutto visa¤¤utto6 vimariyàdãkatena cetasà viharatãti 'vàtova jàlamhi asajjamàno. ' 1. Puratthimavàtà pacchimavàtà - va vi 2. Kàëavàtà - machasaü natthi 3. Sukhaõõavàtà - va vi 4. Kàlapanna vàtà - va vi 5. Na gayhati - va vi 6. Visaüyutto - ma va vi ka [BJT Page 624] [\x 624/] Padumaüva toyena alippamànoti: 'padumaü' vuccati padumapupphaü, 'toyaü vuccati udakaü. Yathà padumapupphaü toyena na lippati na palippati na upalippati alittaü apalittaü anupalittaü. Evameva dve lepà: taõhàlepo ca diññhilepo ca. Katamo taõhàlepo: yàvatà taõhàsaïkhàtena sãmakataü mariyàdãkataü odhikataü pariyantakataü pariggahitaü mamàyitaü 'idaü mama etaü mama, ettakaü mama, ettàvatà mama, råpà saddà gandhà rasà phoññhabbà attharaõà pàpuraõà dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà khettaü vatthuü hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca kevalampi mahàpañhaviü taõhàvasena mamàyati, yàvatàññhasatataõhàvicaritaü. Ayaü taõhàlepo. Katamo diññhilepo: vãsativatthukà sakkàyadiññhi, dasavatthukà micchàdiññhi, dasavatthukà antaggàhikà diññhi, yà evaråpà diññhi diññhigataü diññhigahaõaü diññhikantàro diññhivisukàyikaü diññhivipphanditaü diññhisaüyojanaü gàho patiññhàho. Abhiniveso paràmàso kummaggo micchàpatho micchattaü titthàyatanaü vipariyesagàho viparãtagàho vipallàsagàho micchàgàho ayàthàvatasmiü yàthàvatanti gàho yàvatà dvàsaññhidiññhigatàni. Ayaü diññhilepo, tassa paccekasambuddhassa taõhàlepo pahãno diññhilepo pañinissaññho, taõhàlepassa pahãnattà diññhilepassa pañinissaññhattà so paccekasambuddho råpe na lippati sadde na lippati gandhe na lippati rase na lippati phoññhabbe na lippati diññhasutamutavi¤¤àtabbesu dhammesu na lippati na palippati na upalippati, alitto1 apalitto anupalitto nikkhanto nissaño vippamutto visa¤¤utto vimariyàdãkatena cetasà viharatãti 'padumaüca toyena alippamàno eko caro khaggavisàõakappo' Tenàha so paccekasambuddho: ''Sãhova saddesu asantasanto Vàtova jàlamhi asajjamàno, Padumaüva toyena alippamàno Eko care khaggavisàõakappo''ti. 8. Sãho yathà dàñhàbalã pasayha Ràjà migànaü abhibhuyya càrã, Sevetha pantàni senàsanàni Eko care khaggavisàõakappo. Sãho yathà dàñhàbalã pasayha, ràjà migànaü abhibhuyya càrãti: yathà sãho migaràjà dàñhàbalã dàñhàvudho sabbe tiracchànagate pàõe abhibhuyya abhibhavitvà ajjhottharitvà pariyàdiyitvà madditvà carati viharati irãyati vatteti2 pàleti yapeti yàpeti paccekasambuddhopi pa¤¤àbalã pa¤¤àvudho sabbapàõabhåte puggale pa¤¤àya abhibhuyya abhibhavitvà ajjhottharitvà pariyàdiyitvà madditvà viharati irãyati vatteti2 pàleti yapeti yàpetãti 'sãho yathà dàñhàbalã pasayha ràjà migànaü abhibhuyya càri: ' 1. Asaülitto - machasaü 2. Vattati - va vi ka [BJT Page 626] [\x 626/] Sevetha pattàni senàsanànãti: yathà sãho migaràjà ara¤¤e vanamajjhogahetvà carati viharati irãyati vatteti pàleti yapeti yàpeti, paccekasambuddhopi ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevati appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppàni. So eko gacchati, eko tiññhati, eko nisãdati, eko seyyaü kappeti, eko gàmaü piõóàya pavisati, eko pañikkamati, eko raho nisãdati, eko caïkamaü adhiññhàti eko carati viharati irãyati vatteti pàleti yapeti yàpetãti 'sevetha pantàni senàsanàni eko care khaggavisàõakappo: Tenàha so paccekasambuddho: ''Sãho yathà dàñhàbalã pasayha Ràjà migànaü abhibhuyya càrã, Sevetha pantàni senàsanàni Eko care khaggavisàõakappo''ti. 9. Mettaü upekkhaü karuõaü vimuttiü âsevamàno muditaü ca kàle, Sabbena lokena avirujjhamàno Eko care khaggavisàõakappo. Mettaü upekkhaü karuõaü vimuttiü àsevamàno muditaü ca kàleti so paccekasambuddho mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati. Tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthaü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhã sabbatthatàya sabbavantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati, karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati, muditàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati, upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharatãti 'mettaü upekkhaü karuõaü vimuttiü àsevamàno muditaü ca kàle'. Sabbena lokena avirujjhamànoti mettàya bhàvitattà ye puratthimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye pacchimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye uttaràya disàya sattà te appañikålà honti, ye dakkhiõàya disàya sattà te appañikålà honti, ye puratthimàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye pacchimàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye uttaràya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye dakkhiõàya anudisàya sattà te appañikålà honti, ye heññhimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye uparimàya disàya sattà te appañikålà honti, ye dasasu disàya sattà te appañikålà honti, karuõàya bhàvitattà disàya sattà te appañikålà honti, ye muditàya bhàvitattà disàya sattà te appañikålà honti, ye upekkhàya bhàvitattà disàya sattà te appañikålà honti, ye dasasu disàsu sattà te appañikålà honti. [BJT Page 628] [\x 628/] Sabbena lokena avirujjhamànoti: sabbena lokena avirujjhamàno appañivirujjhamàno anàghàtiyamàno appañiha¤¤amànoti 'sabbena lokena avirujjhamànoti eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Mettaü upekkhaü karuõaü vimuttiü âsevamàno muditaü ca kàle, Sabbena lokena avirujjhamàno Eko care khaggavisàõakappo''ti. 10. Ràgaü ca dosaü ca mohaü Sandàlayitvàna sa¤¤ojanàni1, Asantasaü jãvitasaïkhayamhi Eko care khaggavisàõakappo. Ràgaü ca dosaü ca pahàya mohanti 'ràgo'ti ''yo ràgo sàràgo anunayo anurodho nandi nandiràgo cittassa sàràgo icchà mucchà ajjhosànaü gedho paëigedho saïgo païko ejà màyà janikà sa¤janikà sa¤janinã sibbanã jàlinã sarità visattikà suttaü visañà àyåhanã dutiyà paõidhi bhavanetti vanaü vanatho santhavo sneho apekkho pañibandhu àsà àsiüsanà àsiüsitattaü, råpàsà saddàsà gandhàsà rasàsà phoññhabbàsà làbhàsà dhanàsà puttàsà jãvitàsà, jappà pajappà abhijappà jappanà jappitattaü loluppaü loluppàyanà loluppàyitattaü pucchi¤cikatà sàdukamyatà, adhammaràgo visamalobho nikanti nikàmanà patthanà pihanà sampatthanà, kàmataõhà bhavataõhà vibhavataõhà råpataõhà aråpataõhà nirodhataõhà, råpataõhà saddataõhà gandhataõhà rasataõhà phoññhabbataõhà dhammataõhà, ogho yogo gantho upàdànaü àvaraõaü nãvaraõaü chadanaü bandhanaü upakkileso anusayo pariyuññhànaü latà vevicchaü, dukkhamålaü dukkhanidànaü dukkhappabhavo màrapàso màrabalisaü màravisayo taõhànadã taõhàjàlaü taõhàgaddulaü taõhàsamuddo, abhijjhà lobho akusalamålaü. '' Dosoti ''yo cittassa àghàto pañighàto pañighaü pañivirodho kopo pakopo sampakopo doso padoso sampadoso cittassa byàpatti mano padoso kodho kujjhanà kujjhitattaü doso dussanà dussitattaü byàpatti byàpajjanà byàpajjitattaü caõóikkaü asuropo anattamanatà cittassa''. Mohoti ''dukkhe a¤¤àõaü dukkhasamudaye a¤¤àõaü dukkhanirodhe a¤¤àõaü dukkhanirodhagàminiyà pañipadàya a¤¤àõaü pubbante a¤¤àõaü aparante a¤¤àõaü pubbantàparante a¤¤àõaü idappaccayatàpañiccasamuppannesu dhammesu a¤¤àõaü yaü evaråpaü a¤¤àõaü adassanaü anabhisamayo ananubodho asambodho appañivedho asaïgàhanà apariyogàhanà asamapekkhanà apaccavekkhanà apaccakkhakammaü dummejjhaü bàlyaü asampaja¤¤aü moho pamoho sampamoho avijjà avijjogho avijjàyogo avijjànusayo avijjàpariyuññhànaü avijjàlaïgã moho akusalamålaü''. Ràgaü ca dosaü ca pahàya mohanti so paccekasambuddho ràgaü ca dosaü ca mohaü ca pahàya pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà2 anabhàvaü gametvàti 'ràgaü ca dosaü ca pahàya mohaü. ' Sandàlayitvàna sa¤¤ojanànãti: dasa sa¤¤ojanàni'. Kàmaràgasa¤¤ojanaü pañighasa¤¤ojanaü mànasa¤¤ojanaü diññhisa¤¤ojanaü vicikicchàsa¤¤ojanaü sãlabbataparàmàsasa¤¤ojanaü bhavaràgasa¤¤ojanaü issàsa¤¤ojanaü macchariyasa¤¤ojanaü avijjàsa¤¤ojanaü, sandàlayitvàna sa¤¤ojanànãti: dasasa¤¤ojanàni dàlayitvà sandàlayitvà pajahitvà vinodetvà byantiü karitvà anabhàvaü gametvàti 'sandàlayitvàna sa¤¤ojanàni'. Asantasaü jãvitasaïkhayamhãti: so paccekasambuddho jãvitapariyosàne asantàsã anutràsã anubbiggo anussaïki3 anutràso abhãru acchambhi anutràsi apalàyi pahãnabhayabheravo vigatalomahaüso viharatãti 'asantasaü jãvitasaïkhayamhi eko care khaggavisàõakappo. ' Tenàha so paccekasambuddho: ''Ràgaü ca dosaü pahàya mohaü Sandàlayitvàna sa¤¤ojanàni, na Asantasaü jãvitasaïkhayamhi Eko care khaggavisàõakappo''ti. 1. Saüsovinàni - machasaü va, vi 2. Byantiü karitvà - machasaü, va, vi 3. Anusaïkã - machasaü va, vi [BJT Page 630] [\x 630/] 11. Bhajanti sevanti ca kàraõatthà1 Nikkàraõà dullabhà ajja mittà, Attatthapa¤¤à2 asåcã manussà Eko care khaggavisàõakappo. Bhajanti sevanti ca kàraõatthàti: attatthakàraõà paratthakàraõà ubhayatthakàraõà diññhadhammikatthakàraõà samparàyikatthakàraõà bhajanti sambhajanti sevanti nisevanti saüsevanti pañisevantãti 'bhajanti sevanti ca kàraõatthà'. Nikkàraõà dullabhà ajja mittàti: dve mittà: agàrikamitto ca pabbajitamitto ca katamo agàrikamitto: idhekacco duddadaü dadàti, duccajaü cajati, dukkaraü karoti, dukkhamaü khamati, guyhamassa àcikkhati, guyhamassa pariguyhati, àpadàsu na vijahati, jãvitaü cassa atthàya pariccattaü hoti, khãõe nàtima¤¤ati. Ayaü agàrikamitto. Katamo pabbajitamitto: idha bhikkhu piyo ca hoti manàpo ca garå ca bhàvanãyo ca vattà ca vacanakkhamo ca gambhãraü ca kathaü kattà no ca aññhàne niyojeti, adhisãle samàdapeti, catunnaü patiññhànànaü bhàvanànuyoge samàdapeti, catunnaü sammappadhànànaü bhàvanànuyoge samàdapeti, catunnaü iddhipàdànaü bhàvanànuyoge samàdapeti, pa¤cannaü indriyànaü bhàvanànuyoge samàdapeti, pa¤cannaü balànaü bhàvanànuyoge samàdapeti, sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassa bhàvanànuyoge samàdapeti. Ayaü pabbajitamitto. Nikkàraõà dullabhà ajja mittàti: ime dve mittà akàraõà nikkàraõà ahetu appaccayà dullabhà dulladdhà sudulladdhàti 'nikkàraõà dullabhà ajja mittà'. Attatthapa¤¤à asuci manussàti: 'attatthapa¤¤à'ti attano atthàya attano hetu attano paccayà attano kàraõà5 bhajanti sambhavanti sevanti nisevanti saüsevanti pañisevanti àcaranti samàcaranti payirupàsanti paripucchanti paripa¤hantãti 'attatthapa¤¤à'. Asucã manussàti: asucinà kàyakammena samannàgatàti asucã manussà, asucinà vacãkammena samannàgatàti asåcã manussà, asucinà manokammena samannàgatàti asucã manussà, asucinà pàõàtipàtena - asucinà adinnàdànena - asucinà kàmesu micchàcàrena - asucinà musàvàdena - asuciyà pisunàya vàcàya6 samannàgatà - asuciyà pharusàya vàcàya7 samannàgatà - asucinà (samphappalàpena) samannàgatà - asuciyà abhijjhàya samannàgatà - asucinà byàpàdena samannàgatàti 'asucã manussà, asuciyà micchàdiññhiyà samannàgatàti asucã manussà, asuciyà cetanàya samannàgatàti asåcã manussà, asuciyà patthanàya samannàgatàti asuci 'manussà, asucinà paõidhinà samannàgatàti asucã manussà, asucã hãnà nihãnà omakà làmakà' chattakà parittàti 'attatthapa¤¤à asucã manussà'. 1. Kàraõattà - ma va vi 2. Attattapa¤¤a - ma va vi 3. Anagàrikamittoca - vi 4. Ayaü anagàrikamitto - vi 5. Attakàraõa - machasaü va vi ka 6. Pisunàvàcàya - ma va vi ka 7. Pharusàvàcàya - ma va vi ka [BJT Page 632] [\x 632/] Eko care khaggavisàõakappoti 'eko'ti so paccekabuddho pabbajjàsaïkhàtena eko, adutiyaññhena eko, taõhàya pahànaññhena5. Eko, ekantavãtaràgoti eko, ekantavãtadosoti eko, ekantavãtamohoti eko, ekantanikkilesoti eko, ekàyanamaggaü gatoti eko, eko anuttaraü paccekasambodhiü abhisambuddhoti eko. Kathaü so paccekasambuddho pabbajjàsaïkhàtena eko: so paccekasambuddho sabbaü gharàvàsapaëibodhaü chinditvà puttadàrapaëibodhaü chinditvà ¤àtipaëibodhaü chinditvà sannidhipaëibodhaü chinditvà kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vattàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajitvà aki¤canabhàvaü upagantvà eko carati viharati irãyati vattati pàleti yapeti yàpeti. Evaü so paccekasambuddho pabbajjàsaïkhàtena eko. Kathaü so paccekasambuddho adutiyaññhena eko: so evaü pabbajito samàno eko ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevati appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppàni. So eko carati, eko gacchati, eko tiññhati, eko nisãdati, eko seyyaü kappeti, eko gàmaü piõóàya pavisati, eko abhikkamati, eko pañikkamati, eko raho nisãdati, eko caïkamaü adhiññhàti, eko carati, viharati irãyati vattati pàleti yapeti yàpetãti evaü so paccekasambuddho adutiyaññhena eko. Kathaü so paccekasambuddho taõhàya pahànaññhena eko, so evaü eko adutiyo appamatto àtàpã pahitatto viharanto mahàpadhànaü padahanto màraü sasenaü namuciü kaõhaü pamattabandhuü vidhametvà taõhàjàliniü saritaü visantikaü pajahi vinodehi byantiakàsi anabhàvaü gamesãti. 1. ''Taõhà dutiyo puriso dãghamaddhàna saüsaraü, Itthabhàva¤¤athàbhàvaü saüsàraü nàtivattati. 2. Evamàdãnavaü ¤atvà taõhà dukkhassa sambhavaü, Vãtataõho anàdàno sato bhikkhu paribbaje''ti. Evaü so paccekasambuddho taõhàya pahànaññhena eko. Kathaü so paccekasambuddho ekantavãtaràgoti eko: ràgassa pahãnattà ekantavãtaràgoti eko dosassa pahãnattà ekantavãtadosoti eko, mohassa pahãnattà ekantavãtamohoti eko, kilesànaü pahãnattà ekantanikkilesoti eko, evaü so paccekasambuddho ekantavãtaràgoti eko. Kathaü so paccekasambuddho ekàyanamaggaü gatoti eko: 'ekàyanamaggo' vuccati: cattàro satipaññhànà cattàro sammappadhànà cattàro iddhipàdà pa¤cindriyàni pa¤cabalàni satta bojjhaïgà ariyo aññhaïgiko maggo. 3. Ekàyanaü jàti khayantadassã Maggaü pajànàti hitànukampi Etena maggena tariüsu pubbe Tarissanti ye ca taranti oghaü'. Evaü so paccekasambuddho ekàyanamaggaü gatoti eko. Kathaü so paccekasambuddho eko anuttaraü paccekasambodhiü abhisambuddhoti eko: 'bodhi' vuccati catusu maggesu ¤àõaü, ''pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayasambojjhaïgo vãmaüsà vipassanà sammàdiññhi'' so paccekasambuddho tena paccekabodhi¤àõena 'sabbe saïkhàrà aniccà'ti bujjha, 'sabbe saïkhàrà dukkhà'ti bujjha, 'sabbe dhammà anattà'ti bujjha ''Avijjàpaccayà saïkhàrà''ti bujjha, ''saïkhàrapaccayà vi¤¤àõa''nti bujjha, vi¤¤àõapaccayà nàmaråpanti bujjha, nàmaråpapaccayà salàyatananti bujjha, Saëàyatanapaccayà phasso'ti bujjha, phassapaccayà vedanà'ti bujjha, Vedanàpaccayà taõhà'ti bujjha, taõhàpaccayà upàdànanti bujjha, Bhavapaccayà jàtã'ti bujjha, jàtipaccayà jaràmaraõanti bujjha, Avijjànirodhà saïkhàranirodho'ti bujjha, Saïkhàranirodhà vi¤¤àõanirodho'ti bujjha, Vi¤¤àõanirodhà nàmaråpanirodho'ti bujjha, Nàmaråpanirodhà salàyatananirodho'ti bujjha, Salàyatananirodhà phassanirodho'ti bujjha, phassanirodhà vedanànirodho'ti bujjha, vedanànirodhà taõhànirodho'ti bujjha, Taõhànirodhà upàdànanirodho'ti bujjha, Upàdànanirodhà bhavanirodho'ti bujjha, bhavanirodhà jàtinirodho'ti bujjha, jàtinirodhà jaràmaraõanirodho'ti bujjha, Idaü dukkhanti bujjha, ayaü dukkhasamudayoti bujjha, ayaü dukkhanirodhoti bujjha, Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadàti bujjha, Ime àsavà'ti bujjha, ayaü àsavanirodhoti bujjha, Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti bujjha, Ime dhammà abhi¤¤eyyàti bujjha, ime dhammà pari¤¤eyyàti bujjha, ime dhammà pahàtabbàti bujjha, ime dhammà bhàvetabbàti bujjha, ime dhammà sacchikàtabbàti bujjha, Channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca bujjha, Pa¤cannaü upàdànakkhandhànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca bujjha, Catunnaü mahàbhåtànaü samudaya¤ca atthaïgama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca bujjha, 'yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhammanti bujjha. Athavà yaü bujjhitabbaü anubujjhitabbaü pañibujjhitabbaü sambujjhitabbaü adhigantabbaü phassitabbaü sacchikàtabbaü, sabbaü taü tena paccekabodhi¤àõena bujjha anubujjha pañibujjha sambujjha adhigacchi phassesi sacchàkàsãti evaü so paccekasambuddho eko anuttaraü paccekasambodhi abhisambuddhoti eko. Careti: aññha cariyàyo: iriyàpathacariyà àyatanacariyà saticariyà samàdhicariyà ¤àõacariyà maggacariyà patticariyà lokatthacariyà. 'Iriyàpathacariyà'ti catusu iriyàpathesu. âyatanacariyàti: chasu ajjhattikabàhiresu àyatanesu. 'Saticariyà'ti catusu satipaññhànesu. 'Samàdhicariyà'ti catusu jhànesu. ¥àõàcariyàti catusu ariyasaccesu. 'Maggacariyà'ti catusu ariyamaggesu. 'Patticariyà'ti catusu sàma¤¤aphalesu, lokatthacariyàti tathàgatesu arahantesu sammàsambuddhesu, padese paccekasambuddhesu padese sàvakesu iriyàpathacariyà ca paõidhisampannànaü, àyatanacariyà ca indriyesu guttadvàrànaü, saticariyà ca appamàdavihàrinaü, samàdhicariyà ca, adhicittamanuyuttànaü ¤àõacariyà ca buddhisampannànaü maggacariyà ca sammàpañipannànaü, patticariyà ca adhigataphalànaü, lokatthacariyà ca tathàgatànaü arahantànaü sammàsambuddhànaü, padese paccekabuddhànaü, padese sàvakànaü, imà aññha cariyàyo. Aparàpi aññha cariyàyo: adhimuccanto saddhàya carati, paggaõhanto viriyena carati, upaññhapento satiyà carati, avikkhepaü karonto samàdhinà carati, pajànanto pa¤¤àya carati, vijànanto vi¤¤àõena carati, evaü pañipannassa kusalà dhammà àyàpentãti àyatanacariyàya carati. Evaü pañipanno visesamadhigacchatãti visesacariyàya carati imà aññha cariyàyo. Aparàpi aññha cariyàyo: dassanacariyà ca sammàdiññhiyà, abhiniropanacariyà ca sammàsaïkappassa, pariggahacariyà ca sammàvàcàya, samuññhànacariyà ca sammàkammantassa, vodànacariyà ca sammààjãvassa, paggahacariyà ca sammàvàyàmassa, upaññhànacariyà ca sammàsatiyà, avikkhepacariyà ca sammàsamàdhissa, imà aññha cariyàyo. Khaggavisàõakappoti yathà khaggassa nàma visàõaü ekaü hoti adutiyaü. Evameva so paccekasambuddho, taükappo taüsadiso tappañibhàgo. Yathà atiloõaü vuccati loõakappo, atitittakaü vuccati tittakappo, atimadhuraü vuccati madhurakappo, atiuõhaü vuccati aggikappo, atisãtaü vuccati himakappo, mahàudakakkhandho vuccati samuddakappo, mahàbhi¤¤àbalappatto sàvako vuccati satthukappoti. Evamesa so paccekasambuddho taükappo taüsadiso tappañibhàgo eko adutiyo muttabandhano sammà loke carati viharati irãyati vattati paleti yapeti yàpetãti 'eko care khaggavisàõakappo'. Tenàha so paccekasambuddho: ''Bhajanti sevanti ca kàraõatthà Nikkàraõà dullabhà ajja mittà. Attatthapa¤¤à asucã manussà Eko care khaggavisàõakappo''ti. Catuttho vaggo niññhito ca khaggavisàõasuttaniddeso. 1. Ajito tissametteyyo puõõako atha mettagå, Dhotako upasãvo ca nando ca atha hemako. 2. Todeyyakappo dubhayo jatukaõõi ca paõóito, Bhadràvudho udayo ca posàlo ca vàpi bràhmaõo. 3. Mogharàjà ca medhàvã piïgiyo ca mahàisi, Soëasannaü1 panetesaü bràhmaõànaüva sàsanaü. Pàràyanànaü2 niddesà tattakàni bhavanti hi3 4. Khaggavisàõasuttànaü niddesàpi tatheva ca Niddesà duvidhà ¤eyyà paripuõõà sulakkhità''ti Cålaniddesapàëi niññhità. 1. Soëisànaü - a - vi 2. Pàràyanà - va 3. Bhavanti và - ma va vi ka