Input by the Sri Lanka Tripitaka Project [BJT Vol A - 2] [\z A /] [\w II /] [BJT Page 002] [\x 2/] [PTS Vol A - 2] [\z A /] [\f II /] [PTS Page 001] [\q 1/] Suttantapiñake Aïguttaranikàyo Dutiyo bhàgo Catukkanipàto 1. Pañhamo paõõàsako 1. Bhaõóagàmavaggo ÚÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ¿ ³ THIS TEXT FILE IS FOR REFERENCE PURPOSES ONLY! ³ ³ COPYRIGHT AND TERMS OF USAGE AS FOR SOURCE FILE. ³ ³ ³ ³ Text converted to Classical Sanskrit Extended ³ ³ (CSX) encoding: ³ ³ ³ ³ description character = ASCII ³ ³ ³ ³ long a à 224 ³ ³ long A â 226 ³ ³ long i ã 227 ³ ³ long I ä 228 ³ ³ long u å 229 ³ ³ long U æ 230 ³ ³ vocalic r ç 231 ³ ³ vocalic R è 232 ³ ³ long vocalic r é 233 ³ ³ vocalic l ë 235 ³ ³ long vocalic l í 237 ³ ³ velar n ï 239 ³ ³ velar N ð 240 ³ ³ palatal n ¤ 164 ³ ³ palatal N ¥ 165 ³ ³ retroflex t ñ 241 ³ ³ retroflex T ò 242 ³ ³ retroflex d ó 243 ³ ³ retroflex D ô 244 ³ ³ retroflex n õ 245 ³ ³ retroflex N ö 246 ³ ³ palatal s ÷ 247 ³ ³ palatal S ø 248 ³ ³ retroflex s ù 249 ³ ³ retroflex S ú 250 ³ ³ anusvara ü 252 ³ ³ anusvara (overdot) § 167 ³ ³ capital anusvara ý 253 ³ ³ visarga þ 254 ³ ³ (capital visarga 255) ³ ³ ³ ³ Other characters of the CSX encoding table are ³ ³ not included. Accents have been dropped in order ³ ³ to facilitate word search. ³ ÀÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÙ Namo tassa bhagavato arahato sammàsambuddhasasa. 4. 1. 1. 1. (Anubuddhasuttaü) 1. Evaü me sutaü: ekaü samayaü bhagavà vajjãsu viharati bhaõóagàme. Tatra kho bhagavà bhikkhå àmantesi bhikkhavoti. Bhadanteti te bhikkhå bhagavato paccassosuü bhagavà etadavoca: Catunnaü bhikkhave dhammànaü ananubodhà appañivedhà evamidaü dãghamaddhànaü sandhàvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhàka¤ca. Katamesaü catunnaü? Ariyassa bhikkhave sãlassa ananubodhà appañivedhà evamidaü dãghamaddhànaü sandhàvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhàka¤ca. Ariyassa bhikkhave samàdhissa ananubodhà appañivedhà evamidaü dãghamaddhànaü sandhàvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhàka¤ca. Ariyàya bhikkhave pa¤¤àya ananubodhà appañivedhà evamidaü dãghamaddhànaü sandhàvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhàka¤ca. Ariyàya bhikkhave vimuttiyà ananubodhà appañivedhà evamidaü dãghamaddhànaü sandhàvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhàka¤ca. [BJT Page 004] [\x 4/] Tayidaü bhikkhave ariyaü sãlaü anubuddhaü pañividdhaü. Ariyo samàdhi anubuddho pañividdho. Ariyà pa¤¤à anubuddhà pañividdhà. Ariyà vimutti anubuddhà pañividdhà. Ucchinnà bhavataõhà khãõà bhavanetti. Natthi'dàni punabbhavoti. Idamavoca bhagavà. Idaü vatvà sugato athàparaü etadavoca satthà: [PTS Page 002] [\q 2/] 1. Sãlaü samàdhi pa¤¤à ca vimutti ca anuttarà, Anubuddhà ime dhammà gotamena yasassinà. 2. Iti buddho abhi¤¤àya dhammamakkhàsi bhikkhånaü, Dukkhassantakaro satthà cakkhumà parinibbuto'ti. 4. 1. 1. 2. (Papatitasuttaü) (Sàvatthinidànaü:) 2. Catåhi bhikkhave dhammehi asamannàgato imasmà dhammavinayà papatito'ti vuccati. Katamehi catåhi? Ariyena bhikkhave sãlena asamannàgato imasmà dhammavinayà papatito'ti vuccati. Ariyena bhikkhave samàdhinà asamannàgato imasmà dhammavinayà papatito'ti vuccati. Ariyàya bhikkhave pa¤¤àya asamannàgato imasmà dhammavinayà papatito'ti vuccati. Ariyàya bhikkhave vimuttiyà asamannàgato imasmà dhammavinayà papatito'ti vuccati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi asamannàgato imasmà dhammavinayà papatito'ti vuccati. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato imasmà dhammavinayà appapatito'ti1 vuccati. Katamehi catåhi? Ariyena bhikkhave sãlena samannàgato imasmà dhammavinayà appapatito'ti vuccati. Ariyena bhikkhave samàdhinà samannàgato imasmà dhammavinayà appapatito'ti vuccati. Ariyàya bhikkhave pa¤¤àya samannàgato imasmà dhammavinayà appapatito'ti vuccati. 1. Apapatito syà. [PTS.] [BJT Page 006] [\x 6/] Ariyàya bhikkhave vimuttiyà samannàgato imasmà dhammavinayà appapatito'ti vuccati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato imasmà dhammavinayà appapatito'ti vuccatãti. 3. Cutà patanti patità giddhà ca punaràgatà, Kataü kiccaü1 rataü rammaü sukhenànvàgataü sukhaü'ti. 4. 1. 1. 3. (Pañhamakhatasuttaü) 3. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo [PTS Page 003] [\q 3/] ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Ananuvicca apariyogàhetvà avaõõàrahassa vaõõaü bhàsati. Ananuvicca apariyogàhetvà vaõõàrahassa avaõõaü bhàsati. Ananuvicca apariyogàhetvà appasàdanãye ñhàne pasàdaü upadaüseti. Ananuvicca apariyogàhetvà pasàdanãye ñhàne appasàdaü upadaüseti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca apu¤¤aü pasavatãti. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito viyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Anuvicca pariyogàhetvà avaõõàrahassa avaõõaü bhàsati. Anuvicca pariyogàhetvà vaõõàrahassa vaõõaü bhàsati. Anuvicca pariyogàhetvà appasàdanãye ñhàne appasàdaü upadaüseti. Anuvicca pariyogàhetvà pasàdanãye ñhàne pasàdaü upadaüseti. Katakiccaü [BJT Page 008] [\x 8/] Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato paõóito viyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca pu¤¤aü pasavatãti. 4. Yo nindiyaü pasaüsati taü và nindati yo pasaüsiyo, Vicinàti mukhena so kaliü kalinà tena sukhaü na vindati. 5. Appamatto ayaü kali yo akkhesu dhanaparàjayo, Sabbassàpi sahàpi attanà ayameva mahantataro kali Yo sugatesu manaü padosaye. 6. Sataü sahassànaü nirabbudànaü chattiüsatiü 2 pa¤ca ca abbudàni, [PTS Page 004] [\q 4/] yamariyagarahã 3 nirayaü upeti vàcaü mana¤ca paõidhàya pàpakanti. 4. 1. 1. 4. (Dutiyakhatasuttaü) 4. Catusu bhikkhave micchà pañipajjamàno bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca apu¤¤aü pasavati. Katamesu catusu? Màtari bhikkhave micchà pañipajjamàno bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca apu¤¤aü pasavati. Pitari bhikkhave micchà pañipajjamàno bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca apu¤¤aü pasavati. Tathàgate bhikkhave micchà pañipajjamàno bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca apu¤¤aü pasavati. Tathàgatasàvake bhikkhave micchà pañipajjamàno bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca apu¤¤aü pasavati. Imesu kho bhikkhave catusu micchà pañipajjamàno bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca apu¤¤aü pasavatãti. 1. So sugatesu na manaü pasàdaye sãmu. 2. Chattiüsati machasaü. Chattiüsa ca [PTS, 3.] Yamariyaü garahiya syà. [BJT Page 010] [\x 10/] Catusu bhikkhave sammà pañipajjamàno paõóito viyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca pu¤¤aü pasavati. Katamesu catusu? Màtari bhikkhave sammà pañipajjamàno paõóito viyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca pu¤¤aü pasavati. Pitari bhikkhave sammà pañipajjamàno paõóito viyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca pu¤¤aü pasavati. Tathàgate bhikkhave sammà pañipajjamàno paõóito viyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca pu¤¤aü pasavati. Tathàgatasàvake bhikkhave sammà pañipajjamàno paõóito viyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca pu¤¤aü pasavati. Imesu kho bhikkhave catusu sammà pañipajjamàno paõóito viyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca pu¤¤aü pasavatãti. 7. Màtari pitari càpi yo micchà pañipajjati, Tathàgate ca sambuddhe atha và tassa sàvake, Bahu¤ca so pasavati apu¤¤aü tàdiso naro. 8. Tàya adhammacariyàya màtàpitusu paõóità. Idheva naü garahanti peccàpàya¤ca gacchati, 9. Màtari pitari càpi yo sammà pañipajjati. Tathàgate ca sambuddhe atha và tassa sàvake, [PTS Page 005] [\q 5/] bahu¤ca so pasavati pu¤¤ampi tàdiso naro. 10. Tàya dhammacariyàya màtàpitusu paõóità, Idha ceva naü pasaüsanti pecca sagge ca modatãti. [BJT Page 012] [\x 12/] 4. 1. 1. 5. (Anusotasuttaü) 5. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Anusotagàmã puggalo, pañisotagàmã puggalo, ñhitatto puggalo, tiõõo pàragato thale tiññhati bràhmaõo. Katamo ca bhikkhave anusotagàmã puggalo? Idha bhikkhave ekacco puggalo kàme ca pañisevati, pàpa¤ca kammaü karoti, ayaü vuccati bhikkhave anusotagàmã puggalo. Katamo ca bhikkhave pañisotagàmã puggalo? Idha bhikkhave ekacco puggalo kàme na pañisevati, pàpa¤ca kammaü na karoti, sahàpi dukkhena sahàpi domanassena assumukho'pi rudamàno paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati. Ayaü vuccati bhikkhave pañisotagàmã puggalo. Katamo ca bhikkhave ñhitatto puggalo? Idha bhikkhave ekacco puggalo pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà opapàtiko hoti, tattha parinibbàyã anàvattidhammo tasmà lokà. Ayaü vuccati bhikkhave ñhitatto puggalo. Katamo ca bhikkhave puggalo tiõõo pàragato thale tiññhati bràhmaõo? [PTS Page 006] [\q 6/] idha bhikkhave ekacco puggalo àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo tiõõo pàragato thale tiññhati bràhmaõo. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 11. Ye keci kàmesu asa¤¤atà janà avãtaràgà idha kàma bhogino, Punappunaü jàtijaråpagàhino taõhàdhipannà anusotagàmino. 12. Tasmà hi dhãro idhupaññhitàsatã kàme ca pàpe ca asevamàno, Sahàpi dukkhena jaheyya kàme pañisotagàmãti tamàhu puggalaü. [BJT Page 014] [\x 14/] 13. Yo ve kilesàni pahàya pa¤ca paripuõõasekho apahànadhammo, Cetovasippatto samàhitindriyo sa ve ñhitatto'ti naro pavuccati. 14. Parovarà yassa samecca dhammà vidhåpità atthagatà na santi, Sa vedagå vusitabrahmacariyo lokantagå pàragato'ti vuccatãti. 4. 1. 1. 6. (Appassutasuttaü) 6. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Appassuto sutena anupapanno, appassuto sutena upapanno, bahussuto sutena anupapanno, bahussuto sutena upapanno. Katha¤ca bhikkhave puggalo appassuto hoti sutena anupapanno? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa appakaü sutaü hoti suttaü geyyaü vyokaraõaü gàthà 1 udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So tassa appakassa sutassa na atthama¤¤àya na dhammama¤¤àya na dhammànudhammapañipanno hoti. Evaü kho bhikkhave puggalo appassuto hoti sutena anupapanno. Katha¤ca bhikkhave puggalo appassuto hoti sutena upapanno? [PTS Page 007] [\q 7/] idha bhikkhave ekaccassa puggalassa appakaü sutaü hoti suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So tassa appakassa sutassa atthama¤¤àya dhammama¤¤àya dhammànudhammapañipanno hoti. Evaü kho bhikkhave puggalo appassuto hoti, sutena upapanno. Katha¤ca bhikkhave puggalo bahussuto hoti sutena anupapanno? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa bahuü2 sutaü hoti suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà udànaü Itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So tassa bahukassa sutassa na atthama¤¤àya na dhammama¤¤àya na dhammànudhamma pañipanno hoti. Evaü kho bhikkhave puggalo bahussuto hoti, sutena anupapanno. 1. Gàthà. Machasaü. 2. Bahukaü machasaü. [BJT Page 016. [\x 16/] ] Katha¤ca bhikkhave puggalo bahussuto hoti sutena upapanno? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa bahuü sutaü hoti suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So tassa bahukassa sutassa atthama¤¤àya dhammama¤¤àya dhammànudhammapañipanno hoti. Evaü kho bhikkhave puggalo bahussuto hoti sutena upapanno. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 15. Appassuto'pi ce hoti sãlesu asamàhito, Ubhayena naü garahanti sãlato ca sutena ca. 16. Appassutopi ce hoti sãlesu susamàhito, Sãlato naü pasaüsanti nàssa sampajjate sutaü. 17. Bahussutopi ce hoti sãlesu asamàhito, Sãlato naü garahanti tassa sampajjate sutaü. 18. [PTS Page 008] [\q 8/] bahussutopi ce hoti sãlesu susamàhito, Ubhayena naü pasaüsanti sãlato ca sutena ca. 19. Bahussutaü dhammadharaü sappa¤¤aü buddhasàvakaü, Nekkhaü jambonadasseva ko taü ninditumarahati, Devàpi naü pasaüsanti brahmunàpi pasaüsito'ti. 4. 1. 1. 7. (Sobhentisuttaü) 7. Cattàro'me bhikkhave puggalà viyattà vinãtà visàradà bahussutà dhammadharà dhammànudhammapañipannà saïghaü sobhenti. Katame cattàro? Bhikkhu bhikkhave viyatto vinãto visàrado bahussuto dhammadharo dhammànudhammapañipanno saïghaü sobheti. Bhikkhunã bhikkhave viyattà vinãtà visàradà bahussutà dhammadharà dhammànudhammapañipannà saïghaü sobheti. Upàsako bhikkhave viyatto vinãto visàrado bahussuto dhammadharo dhammànudhammapañipanno saïghaü sobheti. Upàsikà bhikkhave viyattà vinãtà visàradà bahussutà dhammadharà dhammànudhammapañipannà saïghaü sobheti. Ime kho bhikkhave cattàro viyattà vinãtà visàradà bahussutà dhammadharà dhammànudhammapañipannà saïghaü sobhentãti. [BJT Page 018] [\x 18/] 20. Yo hoti viyatto ca visàrado ca Bahussuto dhammadharo ca hoti, Dhammassa hoti anudhammacàrã Sa tàdiso vuccati saïghasobhano. 21. Bhikkhu ca sãlasampanno bhikkhunã ca bahussutà, Upàsako ca yo saddho yà ca saddhà upàsikà, Ete kho saïghaü sobhenti ete hi saïghasobhanà'ti. 4. 1. 1. 8 (Vesàrajjasuttaü) 8. Cattàrimàni bhikkhave tathàgatassa vesàrajjàni yehi vesàrajjehi samannàgato tathàgato àsabhaü ñhànaü pañijànàti, [PTS Page 009] [\q 9/] parisàsu sãhanàdaü nadati, brahmacakkaü pavatteti. Katamàni cattàri? "Sammàsambuddhassa te pañijànato ime dhammà anabhisambuddhàti" tatra vata maü samaõo và bràhmaõo và devo và màro và brahmà và koci và lokasmiü sahadhammena pañicodessatãti nimittametaü bhikkhave na samanupassàmi. Etampahaü bhikkhave nimittaü asamanupassanto khemappatto abhayappatto vesàrajjappatto viharàmi. "Khãõàsavassa te pañijànato ime àsavà aparikkhãõàti" tatra vata maü samaõo và bràhmaõo và devo và màro và brahmà và koci và lokasmiü sahadhammena pañicodessatãti nimittametaü bhikkhave na samanupassàmi. Etampahaü bhikkhave nimittaü asamanupassanto khemappatto abhayappatto vesàrajjappatto viharàmi. "Ye kho pana te antaràyikà dhammà vuttà. Te pañisevato nàlaü antaràyàyàti" tatra vata maü samaõo và bràhmaõo và devo và màro và brahmà và koci và lokasmiü sahadhammena pañicodessatãti nimittametaü bhikkhave na samanupassàmi. Etampahaü bhikkhave nimittaü asamanupassanto khemappatto abhayappatto vesàrajjappatto viharàmi. "Yassa kho pana te atthàya dhammo desito so na niyyàti takkarassa sammà dukkhakkhayàyàti" tatra vata maü samaõo và bràhmaõo và devo và màro và brahmà và koci và lokasmiü sahadhammena pañicodessatãti nimittametaü bhikkhave na samanupassàmi. Etampahaü bhikkhave nimittaü asamanupassanto khemappatto abhayappatto vesàrajjappatto viharàmi. [BJT Page 020] [\x 20/] Imàni kho bhikkhave cattàri tathàgatassa vesàrajjàni yehi vesàrajjehi samannàgato tathàgato àsabhaü ñhànaü pañijànàti, parisàsu sãhanàdaü nadati, brahmacakkaü pavattetãti. 22. Ye keci'me vàdapathà puthussità yannissità samaõabràhmaõà ca tathàgataü patvà na te bhavanti visàradaü vàdapathàtivattinaü. 1 23. Yo dhammacakkaü abhibhuyya kevalã 2 pavattayã sabbabhåtànukampã, Taü tàdisaü devamanussaseññhaü sattà namassanti bhavassa pàragunti. 4. 1. 1. 9 (Taõhàsuttaü) 9. [PTS Page 010] [\q 10/] cattàro'me bhikkhave taõhuppàdà yattha bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati. Katame cattàro? Cãvarahetu và bhikkhave bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati. Piõóapàtahetu và bhikkhave bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati. Senàsanahetu và bhikkhave bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati. Itibhavàbhavahetu và bhikkhave bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati. Ime kho bhikkhave cattàro taõhuppàdà yatra bhikkhuno taõhà uppajjamànà Uppajjatãti. 24. Taõhàdutiyo puriso dãghamaddhàna saüsaraü, Itthabhàva¤¤athàbhàvaü saüsàraü nàtivattati. 25. Etamàdãnavaü ¤atvà taõhaü dukkhassa sambhavaü, Vãtataõho anàdàno sato bhikkhu paribbaje'ti. 4. 1. 1. 10 (Yogasuttaü) 10. Cattàro'me bhikkhave yogà. Katame cattàro? Kàmayogo bhavayogo diññhiyogo avijjàyogo. Katamo ca bhikkhave kàmayogo? Idha bhikkhave ekacco kàmànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü nappajànàti. Tassa kàmànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü appajànato yo kàmesu kàmaràgo kàmanandi kàmasineho kàmamucchà kàmapipàsà kàmapariëàho kàmajjhosànaü kàmataõhà sànuseti. Ayaü vuccati bhikkhave kàmayogo. (Iti kàmayogo) 1. Vàdapathàtivattaü machasaü. 2. Kevalo machasaü. Kevalaü syà [BJT Page 022] [\x 22/] Bhavayogo ca kathaü hoti? Idha bhikkhave ekacco bhavànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü nappajànàti. Tassa bhavànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü appajànato yo bhavesu bhavaràgo bhavanandi bhavasineho bhavamucchà bhavapipàsà bhavapariëàho bhavajjhosànaü bhavataõhà sànuseti. Ayaü vuccati bhikkhave bhavayogo. (Iti kàmayogo bhavayogo) Diññhiyogo ca kathaü hoti? Idha bhikkhave ekacco diññhãnaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü nappajànàti. Tassa diññhãnaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü appajànato [PTS Page 011] [\q 11/] yo diññhisu diññhiràgo diññhinandi diññhisineho diññhimucchà diññhipipàsà diññhipariëàho diññhiajjhosànaü diññhitaõhà sànuseti. Ayaü vuccati bhikkhave diññhiyogo. (Iti kàmayogo bhavayogo diññhiyogo) Avijjàyogo ca kathaü hoti? Idha bhikkhave ekacco channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü nappajànàti. Tassa channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü appajànato yà chasu phassàyatanesu avijjà a¤¤àõaü sànuseti, ayaü vuccati bhikkhave avijjàyogo. (Iti kàmayogo bhavayogo diññhiyogo avijjàyogo. ) Saüyutto pàpakehi akusalehi dhammehi saükilesikehi ponobhavikehi sadarehi dukkhavipàkehi àyatiü jàtijaràmaraõikehi, tasmà ayogakkhemãti vuccati. Ime kho bhikkhave cattàro yogà. Cattàro'me bhikkhave visaüyogà. Katame cattàro? Kàmayogavisaüyogo bhavayogavisaüyogo diññhiyogavisaüyogo avijjàyogavisaüyogo. Katamo ca bhikkhave kàmayogavisaüyogo? Idha bhikkhave ekacco kàmànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü pajànàti. Tassa kàmànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü pajànato yo kàmesu kàmaràgo kàmanandi kàmasineho kàmamucchà kàmapipàsà kàmapariëàho kàmajjhosànaü kàmataõhà sà nànuseti. Ayaü vuccati bhikkhave kàmayogavisaüyogo. (Iti kàmayogavisaüyogo. ) [BJT Page 024] [\x 24/] Bhavayogavisaüyogo ca kathaü hoti? Idha bhikkhave ekacco bhavànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü pajànàti. Tassa bhavànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü pajànato yo bhavesu bhavaràgo bhavanandi bhavasineho bhavamucchà bhavapipàsà bhavapariëàho bhavajjhosànaü bhavataõhà sà nànuseti. Ayaü vuccati bhikkhave bhavayogavisaüyogo. (Iti kàmayogavisaüyogo bhavayogavisaüyogo. ) Diññhiyogavisaüyogo ca kathaü hoti? Idha bhikkhave ekacco diññhãnaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca [PTS Page 012] [\q 12/] nissaraõa¤ca yathàbhåtaü pajànàti. Tassa diññhãnaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü pajànato yo diññhãsu diññhiràgo diññhinandi diññhimucchà diññhipipàsà diññhipariëàho diññhiajjhosànaü diññhitaõhà sà nànuseti. Ayaü vuccati bhikkhave diññhiyogavisaüyogo. (Iti kàmayogavisaüyogo bhavayogavisaüyogo diññhiyogavisaüyogo. ) Avijjàyogavisaüyogo ca kathaü hoti? Idha bhikkhave ekacco channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü pajànàti. Tassa channaü phassàyatanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü pajànato yà chasu phassàyatanesu avijjà a¤¤àõaü sà nànuseti. Ayaü vuccati bhikkhave avijjàyogavisaüyogo. (Iti kàmayogavisaüyogo bhavayogavisaüyogo diññhiyogavisaüyogo avijjàyogavisaüyogo. ) Visaüyutto pàpakehi akusalehi dhammehi saükilesikehi ponobhavikehi sadarehi dukkhavipàkehi àyatiü jàtijaràmaraõikehi. Tasmà yogakkhemãti vuccati. Ime kho bhikkhave cattàro visaüyogàti. 26. Kàmayogena saüyuttà bhavayogena cåbhayaü, Diññhiyogena saüyuttà avijjàya purakkhatà, Sattà gacchanti saüsàraü jàtimaraõagàmino. 27. Ye ca kàme pari¤¤àya bhavayoga¤ca sabbaso, Diññhiyogaü samåhacca avijja¤ca viràjayaü, Sabbayogavisaüyuttà te ve yogàtigà munãti. Bhaõóagàmavaggo pañhamo. Tassuddànaü: Anubuddhaü papatitaü dve khataü anusotapa¤camaü, [PTS Page 013] [\q 13/] appassuto ca sobhenti vesàrajjaü taõhàyogena te dasà'ti. [BJT Page 026] [\x 26/] 2. Caravaggo 4. 1. 2. 1. (Carantasuttaü) (Sàvatthinidànaü:) 11. Carato cepi bhikkhave bhikkhuno uppajjati kàmavitakko và Vyàpàdavitakko và vihiüsàvitakko và. Ta¤ca bhikkhu adhivàseti, nappajahati, na vinodeti, na vyantãkaroti, na anabhàvaü gameti. Carampi bhikkhave bhikkhu evambhåto anàtàpã anottàpã satataü samitaü kusãto hãnaviriyo'ti vuccati. hitassa cepi bhikkhave bhikkhuno uppajjati kàmavitakko và Vyàpàdavitakko và vihiüsàvitakko và. Ta¤ca bhikkhu adhivàseti, nappajahati, na vinodeti, na vyantãkaroti, na anabhàvaü gameti. hitopi bhikkhave bhikkhu evambhåto anàtàpã anottàpã satataü samitaü kusãto hãnaviriyo'ti vuccati. Nisinnassa cepi bhikkhave bhikkhuno uppajjati kàmavitakko và Vyàpàdavitakko và vihiüsàvitakko và. Ta¤ca bhikkhu adhivàseti, nappajahati, na vinodeti, na vyantãkaroti, na anabhàvaü gameti. Nisinnopi bhikkhave bhikkhu evambhåto anàtàpã anottàpã satataü samitaü kusãto hãnaviriyo'ti vuccati. Sayànassa cepi bhikkhave bhikkhuno jàgarassa uppajjati kàmavitakko và vyàpàdavitakko và vihiüsàvitakko và. Ta¤ca bhikkhu adhivàseti, nappajahati, na vinodeti, na vyantãkaroti, na anabhàvaü gameti. Sayànopi bhikkhave bhikkhu jàgaro evambhåto anàtàpã anottàpã satataü samitaü kusãto hãnaviriyo'ti vuccati. Carato cepi bhikkhave bhikkhuno uppajjati kàmavitakko và Vyàpàdavitakko và vihiüsàvitakko và. Ta¤ca bhikkhu nàdhivàseti, pajahati vinodeti, vyantãkaroti, anabhàvaü gameti. Carampi bhikkhave bhikkhu evambhåto àtàpã ottàpã satataü samitaü àraddhaviriyo pahitatto'ti vuccati. hitassa cepi bhikkhave bhikkhuno uppajjati kàmavitakko và Vyàpàdavitakko và vihiüsàvitakko và. Ta¤ca bhikkhu nàdhivàseti pajahati vinodeti vyantãkaroti anabhàvaü gameti. hitopi bhikkhave bhikkhu evambhåto àtàpã ottàpã satataü samitaü àraddhaviriyo pahitatto'ti vuccati. Nisinnassa cepi bhikkhave bhikkhuno uppajjati kàmavitakko và Vyàpàdavitakko và vihiüsàvitakko và. Ta¤ca bhikkhu nàdhivàseti pajahati vinodeti vyantãkaroti anabhàvaü gameti. Nisinnopi bhikkhave bhikkhu evambhåto àtàpã ottàpã satataü samitaü àraddhaviriyo pahitatto'ti vuccati. [BJT Page 028] [\x 28/] Sayànassa cepi bhikkhave bhikkhuno jàgarassa uppajjati kàmavitakko và vyàpàdavitakko và vihiüsàvitakko và. Taü ca bhikkhu nàdhivàseti pajahati, vinodeti, byantãkaroti, [PTS Page 014] [\q 14/] anabhàvaü gameti. Sayànopi bhikkhave bhikkhu jàgaro evambhåto àtàpã ottàpã satataü samitaü àraddhaviriyo pahitatto'ti vuccatãti. 28. Caraü và yadi và tiññhaü nisinno udavà sayaü, Yo vitakkaü vitakketi pàpakaü gehanissitaü. 29. Kummaggaü pañipanno so mohaneyyesu mucchito, Abhabbo tàdiso bhikkhu phuññhuü sambodhimuttamaü. 30. Yo caraü và tiññhaü và nisinno udavà sayaü, Vitakkaü samayitvàna vitakkåpasame rato, Bhabbo so tàdiso bhikkhu phuññhuü sambodhimuttamanti. 4. 1. 2. 2. (Sãlasuttaü) 12. Sampannasãlà bhikkhave viharatha sampannapàtimokkhà. Pàtimokkhasaüvarasaüvutà viharatha àcàragocarasampannà aõumattesu vajjesu bhayadassàvino. Samàdàya sikkhatha sikkhàpadesu. Sampannasãlànàü vo bhikkhave viharataü sampannapàtimokkhànaü pàtimokkhasaüvarasaüvutànaü viharataü àcàragocarasampannànaü aõumattesu vajjesu bhayadassàvãnaü samàdàya sikkhataü sikkhàpadesu, kimassa uttariü karaõãyaü? Carato cepi bhikkhave bhikkhuno abhijjhà vyàpàdo vigato Hoti. Thãnamiddhaü uddhaccakukkuccaü vicikicchà pahãõà hoti. âraddhaü hoti viriyaü asallãnaü. Upaññhità sati apammuññhà. Passaddho kàyo asàraddho. Samàhitaü cittaü ekaggaü. Carampi bhikkhave bhikkhu evambhåto àtàpã ottàpã satataü samitaü àraddhaviriyo pahitatto'ti vuccati. hitassa cepi bhikkhave bhikkhuno abhijjhà vyàpàdo vigato hoti. Thãnamiddhaü uddhaccakukkuccaü vicikicchà pahãõà hoti. âraddhaü hoti viriyaü asallãnaü. Upaññhità sati apammuññhà. Passaddho kàyo asàraddho. Samàhitaü cittaü ekaggaü. hitopi bhikkhave bhikkhu evambhåto àtàpã ottàpã satataü samitaü àraddhaviriyo pahitatto'ti vuccati. [BJT Page 030] [\x 30/] Nisinnassa cepi bhikkhave bhikkhuno abhijjhà vyàpàdo vigato hoti. Thãnamiddhaü uddhaccakukkuccaü vicikicchà pahãõà hoti. âraddhaü hoti viriyaü asallãnaü. Upaññhità sati apammuññhà. 1 Passaddho kàyo asàraddho. Samàhitaü cittaü ekaggaü. Nisinnopi bhikkhave bhikkhu evambhåto àtàpã ottàpã satataü samitaü [PTS Page 015] [\q 15/] àraddhaviriyo pahitatto'ti vuccati. Sayànassa cepi bhikkhave bhikkhuno jàgarassa abhijjhà vyàpàdo vigato hoti. Thãnamiddhaü uddhaccakukkuccaü vicikicchà pahãõà hoti. âraddhaü hoti viriyaü asallãnaü. Upaññhità sati apammuññhà. Passaddho kàyo asàraddho. Samàhitaü cittaü ekaggaü. Sayànopi bhikkhave bhikkhu jàgaro evambhåto àtàpã ottàpã satataü samitaü àraddhaviriyo pahitatto'ti vuccatãti. 31. Yataü care yataü tiññhe yataü acche yataü saye, Yataü sammi¤jaye bhikkhu yatameva naü pasàraye. 32. Uddhaü tiriyaü apàcãnaü yàvatà jagato gati, Samavekkhità ca dhammànaü khandhànaü udayabbayaü. 33. Cetosamathasàmãciü sikkhamànaü sadà sataü, Satataü pahitatto'ti àhu bhikkhuü tathàvidhanti. 4. 1. 2. 3. (Padhànasuttaü) 13. Cattàrimàni bhikkhave sammappadhànàni. Katamàni cattàri? Idha bhikkhave bhikkhu anuppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü anuppàdàya chandaü janeti, vàyamati, viriyaü àrabhati, cittaü paggaõhàti padahati. Uppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü pahàõàya chandaü janeti, vàyamati, viriyaü àrabhati, cittaü paggaõhàti padahati. Anuppannànaü kusalànaü dhammànaü uppàdàya chandaü janeti, vàyamati, viriyaü àrabhati, cittaü paggaõhàti padahati. Uppannànaü kusalànaü dhammànaü ñhitiyà asammosàya bhãyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà chandaü janeti, vàyamati, viriyaü àrabhati, cittaü paggaõhàti padahati. Imàni kho bhikkhave cattàri sammappadhànànãti. 1. Asammåëhà machasaü. [BJT Page 032. [\x 32/] ] 34. Sammappadhànà màradheyyàdhibhåtà 1 Te asità jàtimaraõabhayassa pàragå, Te tusità jetvàna màraü savàhiniü 2 Te anejà (sabbaü) namucibalaü upàtivattà te sukhitàti. 4. 1. 2. 4. (Saüvarappadhànasuttaü) 14. [PTS Page 016] [\q 16/] cattàrimàni bhikkhave padhànàni, katamàni cattàri? Saüvarappadhànaü pahàõappadhànaü, bhàvanappadhànaü, anurakkhaõappadhànaü. Katama¤ca bhikkhave saüvarappadhànaü? Idha bhikkhave bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõametaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati cakkhundriyaü, cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõametaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati sotindriyaü, sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõametaü ghàõindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati ghàõindriyaü, ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõametaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati jivhindriyaü, jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõametaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati kàyindriyaü, kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõametaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati manindriyaü, manindriye saüvaraü àpajjati. Idaü vuccati bhikkhave saüvarappadhànaü. Katama¤ca bhikkhave pahàõappadhànaü? Idha bhikkhave bhikkhu uppannaü kàmavitakkaü nàdhivàseti, pajahati, vinodeti, vyantãkaroti, anabhàvaü gameti. Uppannaü vyàpàdavitakkaü nàdhivàseti, pajahati, vinodeti, vyantãkaroti, anabhàvaü gameti. Uppannaü vihiüsàvitakkaü nàdhivàseti, pajahati, vinodeti, vyantãkaroti, anabhàvaü gameti. Uppannuppanne pàpake akusale dhamme nàdhivàseti, pajahati, vinodeti, byantãkaroti anabhàvaü gameti. Idaü vuccati bhikkhave pahàõappadhànaü: 1. Màradheyyàbhibhåtaü machasaü. 2. Savàhanaü machasaü. [BJT Page 034] [\x 34/] Katama¤ca bhikkhave bhàvanappadhànaü? Idha bhikkhave bhikkhu satisambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggapariõàmiü. Dhammavicayasambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggapariõàmiü. Viriyasambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggapariõàmiü. Pãtisambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggapariõàmiü. Passaddhisambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggapariõàmiü. Samàdhisambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggapariõàmiü. Upekkhàsambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggapariõàmiü. Idaü vuccati bhikkhave bhàvanappadhànaü. [PTS Page 017] [\q 17/] katama¤ca bhikkhave anurakkhaõappadhànaü? Idha bhikkhave bhikkhu uppannaü bhaddakaü samàdhinimittaü anurakkhati aññhikasa¤¤aü pulavakasa¤¤aü vinãlakasa¤¤aü vipubbakasa¤¤aü vicchiddakasa¤¤aü uddhumàtakasa¤¤aü. Idaü vuccati bhikkhave anurakkhaõappadhànaü. Imàni kho bhikkhave cattàri padhànànãti. 36. Saüvaro ca pahàõa¤ca bhàvanà anurakkhaõà, Ete padhànà cattàro desitàdiccabandhunà, Yehi bhikkhu idhàtàpã khayaü dukkhassa pàpuõe'ti. 4. 1. 2. 5. (Aggapa¤¤attisuttaü) 15. Catasso imà bhikkhave aggapa¤¤attiyo. Katamà catasso? Etadaggaü bhikkhave attabhàvãnaü yadidaü ràhu asurindo. Etadaggaü bhikkhave kàmabhogãnaü yadidaü ràjà mandhàtà. Etadaggaü bhikkhave àdhipateyyànaü yadidaü màro pàpimà. Sadevake bhikkhave loke samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya tathàgato aggamakkhàyati arahaü sammàsambuddho. Imà kho bhikkhave catasso aggapa¤¤attiyo'ti 37. Ràhaggaü1 attabhàvãnaü mandhàtà kàmabhoginaü, Màro àdhipateyyànaü iddhiyà yasasà jalaü. 38. Uddhaü tiriyaü apàcãnaü yàvatà jagato gati, Sadevakassa lokassa buddho aggaü pavuccatã'ti 1. Ràhuggaü machasaü. [BJT Page 036] [\x 36/] 4. 1. 2. 6 (Sokhummasuttaü) 16. Cattàrimàni bhikkhave sokhummàni. Katamàni cattàri? Idha bhikkhave bhikkhu råpasokhummena samannàgato hoti paramena, tena ca råpasokhummena a¤¤aü råpasokhummaü uttaritaraü và paõãtataraü và na samanupassati. Tena ca råpasokhummena a¤¤aü råpasokhummaü uttaritaraü và paõãtataraü và na pattheti. Vedanàsokhummena [PTS Page 018] [\q 18/] samannàgato hoti paramena. Tena ca vedanàsokhummena a¤¤aü vedanàsokhummaü uttaritaraü và paõãtataraü và na samanupassati. Tena ca vedanàsokhummena a¤¤aü vedanàsokhummaü uttaritaraü và paõãtataraü và na pattheti. Sa¤¤àsokhummena samannàgato hoti paramena. Tena ca sa¤¤àsokhummena a¤¤aü sa¤¤àsokhummaü uttaritaraü và paõãtataraü và na samanupassati. Tena ca sa¤¤àsokhummena a¤¤aü sa¤¤àsokhummaü uttaritaraü và paõãtataraü và na pattheti. Saükhàrasokhummena samannàgato hoti paramena. Tena ca saükhàra sokhummena a¤¤aü saükhàrasokhummaü uttaritaraü và paõãtataraü và na samanupassati. Tena ca saükhàrasokhummena a¤¤aü saükhàra sokhummaü uttaritaraü và paõãtataraü và na pattheti. Imàni kho bhikkhave cattàri sokhummànãti. 39. Råpasokhummataü ¤atvà vedanàna¤ca sambhavaü, Sa¤¤à yato samudeti atthaü gacchati yattha ca. 40. Saükhàre parato ¤atvà dukkhato no ca attato, Sa ve sammaddaso bhikkhu santo santipade rato, Dhàreti antimaü dehaü jetvà màraü savàhininti. 4. 1. 2. 7 (Agatisuttaü) 17. Cattàrimàni bhikkhave agatigamanàni katamàni cattàri? Chandàgatiü gacchati. Dosàgatiü gacchati. Mohàgatiü gacchati. Bhayàgatiü gacchati. Imàni kho bhikkhave cattàri agatigamanànãti. 41. Chandà dosà bhayà mohà yo dhammaü ativattati, Nihãyati tassa yaso kàlapakkheva candimà'ti. [BJT Page 038] [\x 38/] 4. 1. 2. 8. (Nàgatisuttaü) 18. Cattàrimàni bhikkhave nàgatigamanàni. Katamàni cattàri? Na chandàgatiü gacchati. Na dosàgatiü gacchati. Na mohàgatiü gacchati. Na bhayàgatiü gacchati. Imàni kho bhikkhave cattàri nàgatigamanànãti. 42. Chandà dosà bhayà mohà yo dhammaü nàtivattati, âpårati tassa yaso sukkapakkheva candimà'ti. 4. 1. 2. 9. (Agatinàgatisuttaü) 19. Cattàrimàni bhikkhave agatigamanàni. Katamàni cattàri? [PTS Page 019] [\q 19/] chandàgatiü gacchati. Dosàgatiü gacchati. Mohàgatiü gacchati. Bhayàgatiü gacchati. Imàni kho bhikkhave cattàri agatigamanànãti. Cattàrimàni bhikkhave nàgatigamanàni. Katamàni cattàri? Na chandàgatiü gacchati. Na dosàgatiü gacchati. Na mohàgatiü gacchati. Na bhayàgatiü gacchati. Imàni kho bhikkhave cattàri nàgatigamanànãti. 43. Chandà dosà bhayà mohà yo dhammaü ativattati, Nihãyati tassa yaso kàlapakkheva candimà'ti. 44. Chandà dosà bhayà mohà yo dhammaü nàtivattati, âpårati tassa yaso sukkapakkheva candimà'ti. 4. 1. 2. 10 (Bhattuddesasuttaü) 20. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bhattuddesako yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Chandàgatiü gacchati. Dosàgatiü gacchati. Mohàgatiü gacchati. Bhayàgatiü gacchati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhattuddesako yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. [BJT Page 040] [\x 40/] Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bhattuddesako yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Na chandàgatiü gacchati. Na dosàgatiü gacchati. Na mohàgatiü gacchati. Na bhayàgatiü gacchati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhattuddesako yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 45. Ye keci kàmesu asa¤¤atà janà Adhammikà honti adhammagàravà, Chandà ca dosà ca bhayà ca gàmino 1 Parisakkasàvo 2 ca panesa vuccati. Evaü hi vuttaü samaõena jànatà 46. Tasmà hi te sappurisà pasaüsiyà, Dhamme ñhità ye na karonti pàpakaü, Na chandadosà na bhayà ca gàmino. Parisàya maõóo ca panesa vuccati. Evaü hi vuttaü samaõena jànatà'ti. Caravaggo dutiyo. Tassuddànaü: Caraü sãlaü padhànànã saüvara pa¤¤atti pa¤camaü, Sokhummaü tayo agati bhattuddesena te dasàti. 1. Chandà dosà mohà ca bhayà gàmino machasaü. 2. Parisà kasavo machasaü. [BJT Page 042] [\x 42/] 3. Uruvelavaggo. 4. 1. 3. 1. (Pañhama uruvelasuttaü) 21. [PTS Page 020] [\q 20/] (evaü me sutaü:) ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tatra kho bhagavà bhikkhå àmantesi bhikkhavo'ti. Bhadanteti te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Ekamidàhaü bhikkhave samayaü uruvelàyaü viharàmi najjà nera¤jaràya tãre ajapàlanigrodhe pañhamàbhisambuddho. Tassa mayhaü bhikkhave rahogatassa patisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapàdi: dukkhaü kho agàravo viharati appatisso. Kannu kho ahaü samaõaü và bràhmaõaü và sakkatvà garukatvà upanissàya vihareyyanti. Tassa mayhaü bhikkhave etadahosi: Aparipårassa kho ahaü sãlakkhandhassa pàripåriyà a¤¤aü samaõaü và bràhmaõaü và sakkatvà garukatvà upanissàya vihareyyaü, na kho panàhaü passàmi sadevake loke samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya a¤¤aü samaõaü và bràhmaõaü và attanà sãlasampannataraü yamahaü sakkatvà garukatvà upanissàya vihareyyaü. Aparipårassa kho ahaü samàdhikkhandhassa pàripåriyà a¤¤aü samaõaü và bràhmaõaü và sakkatvà garukatvà upanissàya vihareyyaü, na kho panàhaü passàmi sadevake loke samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya a¤¤aü samaõaü và bràhmaõaü và attanà samàdhi sampannataraü yamahaü sakkatvà garukatvà upanissàya vihareyyaü. Aparipårassa kho ahaü pa¤¤àkkhandhassa pàripåriyà a¤¤aü samaõaü và bràhmaõaü và sakkatvà garukatvà upanissàya vihareyyaü, na kho panàhaü passàmi sadevake loke samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya a¤¤aü samaõaü và bràhmaõaü và attanà pa¤¤àsampannataraü yamahaü sakkatvà garukatvà upanissàya vihareyyaü. Aparipårassa kho ahaü vimuttikkhandhassa pàripåriyà a¤¤aü samaõaü và bràhmaõaü và sakkatvà garukatvà upanissàya vihareyyaü, na kho panàhaü passàmi sadevake loke samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya a¤¤aü samaõaü và bràhmaõaü và attanà vimuttisampannataraü yamahaü sakkatvà garukatvà upanissàya vihareyyanti. Tassa mayhaü bhikkhave etadahosi: yannånàhaü yopàyaü dhammo mayà abhisambuddho tameva dhammaü sakkatvà garukatvà upanissàya vihareyyanti. [BJT Page 044. [\x 44/] ] Atha kho bhikkhave brahmà sahampati mama cetasà [PTS Page 021] [\q 21/] cetoparivitakkama¤¤àya seyyathàpi nàma balavà puriso sammi¤jitaü 1 và bàhaü pasàreyya, pasàritaü và bàhaü sammi¤jeyya, evamevaü brahmaloke antarahito mama purato pàturahosi. Atha kho bhikkhave brahmà sahampati ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà dakkhiõaü jàõumaõóalaü puthuviyaü nihantvà yenàhaü tena¤jaliü paõàmetvà maü etadavoca: evametaü bhagavà evametaü sugata, yepi te bhante ahesuü atãtamaddhànaü arahanto sammàsambuddhà. Tepi bhagavanto dhammaü yeva sakkatvà garukatvà upanissàya vihariüsu. Yepi te bhante bhavisasanti anàgatamaddhànaü arahanto sammàsambuddhà, tepi bhagavanto dhammaü yeva sakkatvà garukatvà upanissàya viharissanti. Bhagavàpi bhante etarahi arahaü sammàsambuddho dhammaü yeva sakkatvà garukatvà upanissàya viharatåti. Idamavoca brahmà sahampati. Idaü vatvà athàparaü etadavoca: 47. Ye cabbhatãtà 2 sambuddhà ye ca buddhà anàgatà, Yo cetarahi sambuddho bahunnaü sokanàsano. 48. Sabbe saddhammagaruno vihaüsu viharanti ca, Athopi viharissanti esà buddhàna dhammatà. 49. Tasmà hi atthakàmena mahattamabhikaïkhatà, Saddhammo garukàtabbo saraü buddhànasàsananti. Idamavoca bhikkhave brahmà sahampati. Idaü vatvà maü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà tatthevantaradhàyã. Athakhvàhaü bhikkhave brahmuno ca ajjhesanaü viditvà attano ca patiråpaü, yopàyaü dhammo mayà abhisambuddho tameva dhammaü sakkatvà garukatvà upanissàya vihàsiü. Yato ca kho bhikkhave saïghopi mahattena samannàgato atha me saïghepi (tibba) gàravoti. 4. 1. 3. 2. ( Dutiya uruvelasuttaü) (Sàvatthinidànaü:) 22. [PTS Page 022] [\q 22/] ekamidàhaü bhikkhave samayaü uruvelàyaü viharàmi najjà nera¤jaràya tãre ajapàlanigrodhe pañhamàbhisambuddho. Atha kho bhikkhave sambahulà bràhmaõà jiõõà vuddhà mahallakà addhagatà vayoanuppattà yenàhaü tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà mama saddhiü sammodiüsu. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnà kho bhikkhave te bràhmaõà maü etadavocuü: 1. Sami¤jitaü machasaü, 2. Ye ca atãtà machasaü. [BJT Page 046. [\x 46/] ] Sutaü netaü 1 bho gotama na samaõo gotamo bràhmaõe jiõõe vuddhe mahallake addhagate vayoanuppatte abhivàdeti và paccuññheti và àsanena và nimanteti. Tayidaü bho gotama tatheva. Nahi bhavaü gotamo bràhmaõe jiõõe vuddhe mahallake addhagate vayoanuppatte abhivàdeti và paccuññheti và àsanena và nimanteti. Tayidaü bho gotama na sampannamevàti. Tassa mayhaü bhikkhave etadahosi: na vatime 2 àyasmanto jànanti theraü và therakaraõe và dhamme. Vuddho cepi bhikkhave hoti àsãtiko và nàvutiko và vassasatiko và jàtiyà. So ca hoti akàlavàdã abhåtavàdã anatthavàdã adhammavàdã avinayavàdã anidhànavatiü vàcaü bhàsità akàlena anapadesaü apariyantavatiü anatthasaühitaü. Atha kho so bàlo therotveva saïkhaü gacchati. Daharo cepi bhikkhave hoti yuvà susukàëakeso bhaddena yobbanena samannàgato pañhamena vayasà. So ca hoti kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã nidhànavatiü vàcaü bhàsità kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasaühitaü. Atha kho so paõóito therotveva saïkhaü gacchati. Cattàrome, bhikkhave therakaraõà dhammà. Katame cattàro? Idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Bahussuto [PTS Page 023] [\q 23/] hoti sutadharo sutasannicayo. Ye te dhammà àdikalyàõà majjhekalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthà savya¤janà kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti. Tathàråpàssa dhammà bahussutà honti dhatà vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. Catunnaü jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã. âsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ime kho bhikkhave cattàro therakaraõà dhammà ti. 1. Metaü si. 2. Nayime machasaü na vata me [BJT Page 048] [\x 48/] 50. Yo uddhatena cittena sampha¤ca bahubhàsati, Asamàhitasaïkappo asaddhammarato mago, ârà so thàvareyyamhà pàpadiññhi anàdaro. 51. Yo ca sãlena sampanno sutavà pañibhànavà, Sa¤¤ato thiradhammesu 1 pa¤¤àyatthaü vipassati, Pàragå sabbadhammànaü akhilo pañibhànavà. 52. Pahãõajàtimaraõo brahmacariyassa kevalã, Tamahaü vadàmi theroti yassa no santi àsavà, âsavànaü khayà bhikkhu so theroti pavuccatãti. 4. 1. 3. 3. (Lokasuttaü) (Sàvatthinidànaü:) 23. Loko bhikkhave tathàgatena abhisambuddho. Lokasmà tathàgato visaüyutto. Lokasamudayo bhikkhave tathàgatena abhisambuddho. Lokasamudayo tathàgatassa pahãõo. Lokanirodho bhikkhave tathàgatena abhisambuddho. Lokanirodho tathàgatassa sacchikato. Lokanirodhagàminãpañipadà bhikkhave tathàgatena abhisambuddhà. Lokanirodhagàminãpañipadà tathàgatassa bhàvità. Yaü bhikkhave sadevakassa lokassa samàrakassa sabrahmakassa sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya diññhaü sutaü mutaü vi¤¤àtaü pattaü [PTS Page 024] [\q 24/] pariyesitaü anuvicaritaü manasà, sabbaü taü tathàgatena abhisambuddhaü. Tasmà tathàgato'ti vuccati. Ya¤ca bhikkhave rattiü tathàgato abhisambujjhati, ya¤ca rattiü parinibbàyati, yaü etasmiü antare bhàsati lapati niddisati, sabbaü taü tatheva hoti. No a¤¤athà. Tasmà tathàgato'ti vuccati. Yathàvàdã bhikkhave tathàgato tathàkàrã, yathàkàrã tathàvàdã, iti Yathàvàdã tathàkàrã yathàkàrã tathàvàdã. Tasmà tathàgato'ti vuccati. Sadevake bhikkhave loke samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya tathàgato abhibhå anabhibhåto, a¤¤adatthu daso vasavattã. Tasmà tathàgato'ti vuccati. 53. Sabbalokaü 2 abhi¤¤àya sabbaloke yathà tathaü, Sabbalokavisaüyutto sabbaloke anåpayo. 1. Dhãro dhammesu machasaü. 2. Sabbaü lokaü ma. Cha. Saü. [BJT Page 050] [\x 50/] 54. Sa ve sabbàbhibhå dhãro sabbaganthappamocano, Phuññhassa paramà santi nibbànaü akutobhayaü. 55. "Esa khãõàsavo buddho anãghocchinnasaüsayo, Sabbakammakkhayaü patto vimutto upadhisaïkhaye. 56. Esa so bhagavà buddho esa sãho anuttaro, Sadevakassa lokassa brahmacakkaü pavattayã. " 57. Iti devamanussà ca ye buddhaü saraõaügatà, Saïgamma naü namassanti mahantaü vãtasàradaü. 58. "Danto damayataü seññho santo samayataü isã, Mutto mocayataü aggo tiõõo tàrayataü varo" 59. Iti hetaü namassanti mahantaü vãtasàradaü, Sadevakasmiü lokasmiü natthi te pañipuggaloti. 4. 1. 3. 4. (Kàëakàràmasuttaü) 24. (Evaü me sutaü:) ekaü samayaü bhagavà sàkete viharati kàëakàràme. Tatra kho bhagavà bhikkhå àmantesi bhikkhavoti. Bhadanteti te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: [PTS Page 025] [\q 25/] yaü bhikkhave sadevakassa lokassa samàrakassa sabrahmakassa sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya diññhaü sutaü mutaü vi¤¤àtaü pattaü pariyesitaü anuvicaritaü manasà, tamahaü jànàmi. Yaü bhikkhave sadevakassa lokassa samàrakassa sabrahmakassa sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya diññhaü sutaü mutaü vi¤¤àtaü pattaü pariyesitaü anuvicaritaü manasà, tamahaü abbha¤¤àsiü. Taü tathàgatassa viditaü. Taü tathàgato na upaññhàsi. Yaü bhikkhave sadevakassa lokassa samàrakassa sabrahmakassa sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya diññhaü sutaü mutaü vi¤¤àtaü pattaü pariyesitaü anuvicaritaü manasà, tamahaü jànàmãti vadeyyaü, taü mama assa musà. [BJT Page 052] [\x 52/] Yaü bhikkhave sadevakassa lokassa samàrakassa sabrahmakassa sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya diññhaü sutaü mutaü vi¤¤àtaü pattaü pariyesitaü anuvicaritaü manasà, tamahaü jànàmi ca na ca jànàmãti vadeyyaü, tampassa tàdisameva. Tamahaü neva jànàmi na najànàmãti vadeyyaü, taü mama assa kali. Iti kho bhikkhave tathàgato daññhà daññhabbaü diññhaü na ma¤¤ati. Adiññhaü na ma¤¤ati. Daññhabbaü na ma¤¤ati. Daññhàraü na ma¤¤ati. Sutà 1 sotabbaü sutaü na ma¤¤ati. Asutaü na ma¤¤ati. Sotabba na ma¤¤ati. Sotàraü na ma¤¤ati. Mutà 2 motabbaü mutaü na ma¤¤ati. Amutaü na ma¤¤ati. Motabbaü na ma¤¤ati. Motàraü na ma¤¤ati. Vi¤¤àtà 3 vi¤¤àtabbaü vi¤¤àtaü na ma¤¤ati. Avi¤¤àtaü na ma¤¤ati. Vi¤¤àtabbaü na ma¤¤ati. Vi¤¤àtàraü na ma¤¤ati. Iti kho bhikkhave tathàgato diññhasutamutavi¤¤àtabbesu dhammesu tàdãyeva tàdã. Tamhà ca pana 4 tàditamhà a¤¤o tàdã uttaritaro và paõãtataro và natthãti vadàmãti. 60. Yaü ki¤ci diññhaü va sutaü mutaü và Ajjhositaü saccamutaü paresaü, Na tesu tàdã sayasaüvutesu Saccaü musà vàpi paraü daheyyaü. 61. Etaü ca sallaü pañigacca 5 disvà Ajjhosità yattha pajà visattà, [PTS Page 026] [\q 26/] Jànàmi passàmi tatheva etaü Ajjhositaü natthi tathàgatànanti. 4. 1. 3. 5. (Brahmacariyasuttaü) (Sàvatthinidànaü:) 25. Nayidaü bhikkhave brahmacariyaü vussati janakuhanatthaü, na janalapanatthaü, na làbhasakkàrasilokànisaüsatthaü, na itivàdappamokkhànisaüsatthaü, na iti maü jano jànàtåti. Atha kho idaü bhikkhave brahmacariyaü vussati saüvaratthaü, pahàõatthaü, viràgatthaü, nirodhatthanti. 62. Saüvaratthaü pahàõatthaü brahmacariyaü anãtihaü, Adesayi so bhagavà nibabànogadhagàminaü. 63. Esa maggo mahantehi anuyàto mahesihi, Ye ca taü pañipajjanti yathà buddhena desitaü, Dukkhassantaü karissanti satthusàsanakàrinoti. 1. Sutvà machasaü. 2. Mutvà machasaü 3. Vi¤¤atvà machasaü. 4. Tàdimhà machasaü. 5. Pañikacca machasaü. [BJT Page 054. [\x 54/] ] 4. 1. 3. 6. (Kuhakasuttaü) 26. Ye te bhikkhave bhikkhå kuhà thaddhà lapà siïgã unnaëà asamàhità, na me te bhikkhave bhikkhå màmakà. Apagatà ca te bhikkhave bhikkhå imasmà dhammavinayà. Na ca te imasmiü dhammavinaye vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjanti. Ye ca kho te bhikkhave bhikkhå nikkuhà nillapà dhãrà atthaddhà susamàhità, te kho me bhikkhave bhikkhå màmakà. Anapagatà ca te bhikkhave bhikkhå imasmà dhammavinayà. Te ca imasmiü dhammavinaye vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjantãti. 64. Kuhà thaddhà lapà siïgã unnaëà asamàhità, Na te dhamme viråhanti sammàsambuddhadesite. 65. Nikkuhà nillapà dhãrà atthaddhà susamàhità, Te ve dhamme viråhanti sammàsambuddhadesiteti. 4. 1. 3. 7 ( Santuññhisuttaü) 27. Cattàrimàni bhikkhave appàni ca sulabhàni ca, anavajjàni tàni ca. Katamàni cattàri? Paüsukålaü bhikkhave cãvarànaü appa¤ca sulabha¤ca, [PTS Page 027] [\q 27/] ta¤ca anavajjaü. Piõóiyàlopo bhikkhave bhojanànaü appa¤ca sulabha¤ca, ta¤ca anavajjaü. Rukkhamålaü bhikkhave senàsanànaü appa¤ca sulabha¤ca, ta¤ca anavajjaü. Påtimuttaü bhikkhave bhesajjànaü appa¤ca sulabha¤ca, ta¤ca anavajjaü. Imàni kho bhikkhave cattàri appàni ca sulabhàni ca, tàni anavajjàni. Yato kho bhikkhave bhikkhu appena ca santuññho hoti sulabhena ca. Idamassàhaü a¤¤ataraü sàma¤¤aïganti vadàmãti. 66. Anavajjena tuññhassa appena sulabhena ca, Na senàsanamàrabbha cãvarampànabhojanaü, Vighàto hoti cittassa disà na pañiha¤¤ati. 67. Ye cassa dhammà akkhàtà sàma¤¤assànulomikà, Adhiggahãtà tuññhassa appamattassa bhikkhunoti. [BJT Page 056. [\x 56/] ] 4. 1. 3. 8. (Ariyavaüsasuttaü) 28. Cattàro, me bhikkhave ariyavaüsà agga¤¤à, ratta¤¤à, vaüsa¤¤à, poràõà, asaïkiõõà, asaïkiõõapubbà, na saïkãyanti, na saïkãyissanti, appatikuññhà samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Katame cattàro? Idha bhikkhave bhikkhu santuññho hoti 1 itarãtarena cãvarena, Itarãtaracãvarasantuññhiyà ca vaõõavàdã. Na ca cãvarahetu anesanaü appatiråpaü àpajjati. Aladdhà ca cãvaraü na paritassati. Laddhà ca cãvaraü agathito 2 amucchito anajjhàpanno àdãnavadassàvã nissaraõapa¤¤o paribhu¤jati. Tàya va pana itarãtaracãvarasantuññhiyà nevattànukkaüseti. No paraü vambheti. So hi tattha dakkho analaso sampajàno patissato. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu poràõe agga¤¤e ariyavaüse ñhito. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu santuññho hoti itarãtarena piõóapàtena, itarãtarapiõóapàtasantuññhiyà ca vaõõavàdã. Na ca piõóapàtahetu anesanaü appatiråpaü àpajjati. Aladdhà ca piõóapàtaü na paritassati. Laddhà ca piõóapàtaü agathito amucchito anajjhàpanno àdãnavadassàvã [PTS Page 028] [\q 28/] nissaraõapa¤¤o paribhu¤jati. Tàya ca pana itarãtarapiõóapàta santuññhiyà nevattànukkaüseti. No paraü vambheti. So hi tattha dakkho analaso sampajàno patissato. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu poràõe agga¤¤e ariyavaüse ñhito. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu santuññho hoti itarãtarena senàsanena, itarãtarasenàsanasantuññhiyà ca vaõõavàdã. Na ca senàsanahetu anesanaü appatiråpaü àpajjati. Aladdhà ca senàsanaü na paritassati. Laddhà ca senàsanaü agathito amucchito anajjhàpanno àdãnavadassàvã nissaraõapa¤¤o paribhu¤jati. Tàya ca pana itarãtarasenàsanasantuññhiyà nevattànukkaüseti. No paraü vambheti. So hi tattha dakkho analaso sampajàno patissato. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu poràõe agga¤¤e ariyavaüse ñhito. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu bhàvanàràmo hoti bhàvanàrato, pahànàràmo hoti pahànarato. Tàya ca pana bhàvanàràmatàya bhàvanàratiyà pahànàràmatàya pahànaratiyà nevattànukkaüseti. No paraü vambheti. So hi tattha dakkho analaso sampajàno patissato. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu poràõe agga¤¤e ariyavaüse ñhito. 1. Tuññho machasaü 2. Agadhito machasaü. [BJT Page 058] [\x 58/] Ime kho bhikkhave cattàro ariyavaüsà agga¤¤à, ratta¤¤à, vaüsa¤¤à, poràõà. Asaïkiõõà. Asaïkiõõapubbà, na saïkãyanti, na saïkãyissanti. Appatikuññhà samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Imehi ca pana bhikkhave catåhi ariyavaüsehi samannàgato bhikkhu puratthimàya cepi disàya viharati, sveva aratiü sahati, na taü arati sahati. Pacchimàya cepi disàya viharati, sveva aratiü sahati, na taü arati sahati. Uttaràya cepi disàya viharati, sveva aratiü sahati, na taü arati sahati. Dakkhiõàya cepi disàya viharati, sveva aratiü sahati, na taü arati sahati. Taü kissa hetu: aratiratisaho hi bhikkhave dhãroti. 68. Nàrati sahati vãraü nàrati vãrasaühati, Dhãro ca aratiü sahati dhãro hi aratiü saho. 69. [PTS Page 029] [\q 29/] sabbakammavihàyinaü panunnaü ko nivàraye, Nekkhaü jambonadasseva ko taü ninditumarahati, Devàpi naü pasaüsanti brahmunàpi pasaüsitoti. 4. 1. 3. 9 (Dhammapadasuttaü) 29. Cattàrimàni bhikkhave dhammapadàni agga¤¤àni, ratta¤¤àni, vaüsa¤¤àni, poràõàni, asaïkiõõàni, asaïkiõõapubbàni, na saïkãyanti, na saïkãyissanti, appatikuññhàni samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi katamàni cattàri? Anabhijjhà bhikkhave dhammapadaü agga¤¤aü, ratta¤¤aü, vaüsa¤¤aü, poràõaü, asaïkiõõaü, asaïkiõõapubbaü, na saïkãyati, na saïkãyissati, appatikuññhaü samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Avyàpàdo bhikkhave dhammapadaü agga¤¤aü, ratta¤¤aü, vaüsa¤¤aü poràõaü, asaïkiõõaü, asaïkiõõapubbaü, na saïkãyati, na saïkãyissati, appatikuññhaü samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. [BJT Page 060] [\x 60/] Sammàsati bhikkhave dhammapadaü agga¤¤aü, ratta¤¤aü, vaüsa¤¤aü, poràõaü, asaïkiõõaü, asaïkiõõapubbaü, na saïkãyati, na saïkãyissati. Appatikuññhaü samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Sammàsamàdhi bhikkhave dhammapadaü agga¤¤aü, ratta¤¤aü, vaüsa¤¤aü, poràõaü, asaïkiõõaü, asaïkiõõapubbaü, na saïkãyati, na saïkãyissati. Appatikuññhaü samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Imàni kho bhikkhave cattàri dhammapadàni agga¤¤àni, ratta¤¤àni, vaüsa¤¤àni, poràõàni, asaïkiõõàni, asaïkiõõapubbàni, na saïkãyanti, na saïkãyissanti. Appatikuññhàni samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhãti. 70. Anabhijjhàlu vihareyya avyàpannena cetasà, Sato ekaggacittassa ajjhattaü susamàhitoti. 4. 1. 3. 10 (Paribbàjakasuttaü) 30. (Evaü me sutaü) ekaü samayaü bhagavà ràjagahe viharati gijjhakåñe pabbate. Tena kho pana samayena sambahulà abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà paribbàjakà sappiniyàtãre 1 paribbàjakàràme pañivasanti. Seyyathãdaü: annahàro varadharo sakuludàyã ca paribbàjako a¤¤e ca abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà paribbàjakà. Atha kho bhagavà sàyanhasamayaü patisallànà vuññhito yena sappiniyà tãraü paribbàjakàràmo tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Nisajja kho bhagavà te paribbàjake etadavoca: Cattàrimàni paribbàjakà dhammapadàni agga¤¤àni, [PTS Page 030] [\q 30/] ratta¤¤àni, vaüsa¤¤àni, poràõàni, asaïkiõõàni, asaïkiõõapubbàni, na saïkãyanti, na saïkãyissanti. Appatikuññhàni samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Katamàni cattàri? 1. Sippinikàtãre machasaü. [BJT Page 062. [\x 62/] ] Anabhijjhà paribbàjakà dhammapadaü agga¤¤aü ratta¤¤aü vaüsa¤¤aü poràõaü asaïkiõõaü asaïkiõõapubbaü, na saïkãyati na saïkãyissati. Appatikuññhaü samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Avyàpàdaü paribbàjakà dhammapadaü agga¤¤aü ratta¤¤aü vaüsa¤¤aü poràõaü asaïkiõõaü asaïkiõõapubbaü, na saïkãyati na saïkãyissati. Appatikuññhaü samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Sammàsati paribbàjakà dhammapadaü agga¤¤aü ratta¤¤aü vaüsa¤¤aü poràõaü asaïkiõõaü asaïkiõõapubbaü, na saïkãyati na saïkãyissati. Appatikuññhaü samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Sammàsamàdhi paribbàjakà dhammapadaü agga¤¤aü ratta¤¤aü vaüsa¤¤aü poràõaü asaïkiõõaü asaïkiõõapubbaü, na saïkãyati na saïkãyissati. Appatikuññhaü samaõehi Bràhmaõehi vi¤¤åhi. Imàni kho paribbàjakà cattàri dhammapadàni agga¤¤àni ratta¤¤àni vaüsa¤¤àni poràõàni asaïkiõõàni asaïkiõõapubbàni, na saïkãyanti na saïkãyissanti. Appatikuññhàni samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Yo kho paribbàjakà evaü vadeyya: ahametaü anabhijjhaü dhammapadaü paccakkhàya abhijjhàluü kàmesu tibbasàràgaü samaõaü và bràhmaõaü và pa¤¤àpessàmãti. Tamahaü tattha evaü vadeyyaü: etu. Vadatu. Vyàharatu. Passàmissa ànubhàvanti. So vata paribbàjakà anabhijjhaü dhammapadaü paccakkhàya, abhijjhàluü kàmesu tibbasàràgaü samaõaü và bràhmaõaü và pa¤¤àpessatãti netaü ñhànaü vijjati. Yo kho paribbàjakà evaü vadeyya: ahametaü abyàpàdaü dhammapadaü paccakkhàya byàpannacittaü paduññhamanasaïkappaü samaõaü và bràhmaõaü và pa¤¤àpessàmãti. Tamahaü tattha evaü vadeyyaü: etu. Vadatu. Vyàharatu. Passàmissa ànubhàvanti. So vata paribbàjakà abyàpàdaü dhammapadaü paccakkhàya, byàpannacittaü paduññhamanasaïkappaü samaõaü và bràhmaõaü và pa¤¤àpessatãti netaü ñhànaü vijjati. Yo kho paribbàjakà evaü vadeyya, ahametaü sammàsatiü dhammapadaü paccakkhàya, muññhassatiü asampajànaü samaõaü và bràhmaõaü và pa¤¤àpessàmãti. Tamahaü tattha evaü vadeyyaü: etu. Vadatu. Vyàharatu. Passàmissa ànubhàvanti. So vata paribbàjakà sammàsatiü dhammapadaü paccakkhàya, muññhassatiü asampajànaü samaõaü và bràhmaõaü và pa¤¤àpessatãti netaü ñhànaü vijjati. [BJT Page 064] [\x 64/] Yo kho paribbàjakà evaü vadeyya: ahametaü sammàsamàdhiü dhammapadaü paccakkhàya asamàhitaü vibbhantacittaü samaõaü và bràhmaõaü và pa¤¤àpessàmãti. Tamahaü tattha evaü vadeyyaü, etu. Vadatu. [PTS Page 031] [\q 31/] vyàharatu. Passàmissa ànubhàvanti. So vata paribbàjakà sammàsamàdhiü dhammapadaü paccakkhàya asamàhitaü vibbhantacittaü samaõaü và bràhmaõaü và pa¤¤àpessatãti netaü ñhànaü vijjati. Yo kho paribbàjakà imàni cattàri dhammapadàni garahitabbaü pañikkositabbaü ma¤¤eyya, tassa diññheva dhamme cattàro sahadhammikà vàdànupàtà gàrayhà ñhànà àgacchanti. Katame cattàro? Anabhijjha¤ce bhavaü dhammapadaü garahati, pañikkosati. Ye ca hi abhijjhàlå kàmesu tibbasaràgà samaõabràhmaõà, te bhoto pujjà. Te bhoto pàsaüsà. Abyàpàda¤ce bhavaü dhammapadaü garahati, pañikkosati. Ye ca hi byàpannacittà paduññhamanasaïkappà samaõabràhmaõà. Te bhoto pujjà. Te bhoto pàsaüsà. Sammàsati¤ce bhavaü dhammapadaü garahati, pañikkosati. Ye ca hi muññhassatã asampajànà samaõabràhmaõà, te bhoto pujjà. Te bhoto pàsaüsà. Sammàsamàdhi¤ce bhavaü dhammapadaü garahati, pañikkosati. Ye ca hi asamàhità vibbhantacittà samaõabràhmaõà. Te bhoto pujjà. Te bhoto pàsaüsà. Yo kho paribbàjakà imàni cattàri dhammapadàni garahitabbaü pañikkositabbaü ma¤¤eyya, tassa diññheva dhamme ime cattàro sahadhammikà vàdànupàtà gàrayhà ñhànà àgacchanni. Ye pi te paribbàjakà ahesuü ukkalà vassabha¤¤à ahetuvàdà, akiriyavàdà, natthikavàdà. Tepi imàni cattàri dhammapadàni na garahitabbaü na pañikkositabbaü ama¤¤iüsu. Taü kissa hetu: nindàbyàrosà upàrambhabhayàti. 71. Abyàpanno sadà sato ajjhattaü susamàhito, Abhijjhàvinaye sikkhaü appamattoti vuccatãti. Uruvelavaggo tatiyo. Tassuddànaü: Dve uruvelà loko kàliko brahmacariyena pa¤camaü, Kuhaü santuññhi vaüso dhammapadaü paribbàjakena càti. [BJT Page 066] [\x 66/] 4. Cakkavaggo. 4. 1. 4. 1 ( Cakkasuttaü ) ( Sàvatthinidànaü:) 31. [PTS Page 032] [\q 32/] cattàrimàni bhikkhave cakkàni yehi samannàgatànaü devamanussànaü catucakkaü vattati, yehi samannàgatà devamanussà nacirasseva mahantattaü vepullattaü pàpuõanti bhogesu. Katamàni cattàri? Patiråpadesavàso, sappurisupassayo, attasammàpaõidhi, pubbe ca katapu¤¤atà. Imàni kho bhikkhave cattàri cakkàni, yehi samannàgatànaü devamanussànaü catucakkaü vattati, yehi samannàgatà devamanussà na cirasseva mahantattaü vepullattaü pàpuõanti bhogesåti. 72. Patiråpe 1 vase dese ariyacittakaro 2 siyà, Sammàpaõidhisampanno pubbe pu¤¤akato naro, Dha¤¤aü dhanaü yaso kitti sukhaü cetàdhivattatãti. 3 4. 1. 4. 2 ( Saïgahavatthusuttaü ) 32. Cattàrimàni bhikkhave saïgahavatthåni. Katamàni cattàri? Dànaü, peyyavajjaü, atthacariyà, samànattatà. Imàni kho bhikkhave cattàri saïgahavatthånãti. 73. Dànaü ca peyyavajja¤ca atthacariyà ca yà idha, Samànattatà ca dhammesu tattha tattha yathàrahaü, Ete kho saïgahà loke rathassàõãva yàyato. 74. Ete ca saïgahà nàssu na màtà puttakàraõà, Labhetha mànaü påjaü và pità và puttakàraõà. 75. Yasmà ca saïgahà ete samavekkhanti paõóità, Tasmà mahattaü papponti pàsaüsà ca bhavanti te'ti. 4. 1. 4. 3. (Sãhasuttaü) 33. [PTS Page 33] [\q 33/] sãho bhikkhave migaràjà sàyanhasamayaü àsayà nikkhamati. âsayà nikkhamitvà vijambhati. Vijambhitvà samantà catuddisà anuviloketi. Samantà catuddisà anuviloketvà tikkhattuü sãhanàdaü nadati. Tikkhattuü sãhanàdaü naditvà gocaràya pakkamati. Ye kho pana te bhikkhave tiracchànagatà pàõà sãhassa migara¤¤o nadato saddaü suõanti, te yebhuyyena bhayaü saüvegaü santàsaü àpajjanti. Bilaü Bilàsayà pavisanti. Dakaü dakàsayà pavisanti. Vanaü vanàsayà pavisanti. âkàsaü pakkhino bhajanti. 1. Pañiråpe syà: 2. Ariyamittakaro syà: 3. Cetaü dhivattati syà: sãmu. [BJT Page 068] [\x 68/] Yepi te bhikkhave ra¤¤o nàgà gàmanigamaràjadhànãsu daëhehi varattehi bandhanehi baddhà, tepi tàni bandhanàni sa¤chinditvà sampadàëetvà bhãtà muttakarãsaü cajamànà yena và tena và palàyanti. Evaü mahiddhiyo kho bhikkhave sãho migaràjà tiracchànagatànaü pàõànaü evaü mahesakkho evaü mahànubhàvo. Evameva kho bhikkhave yadà tathàgato loke uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So dhammaü deseti: 'iti sakkàyo, iti sakkàyasamudayo, iti sakkàya nirodho, iti sakkàyanirodhagàminã pañipadà'ti. Yepi te bhikkhave devà dãghàyukà vaõõavanto sukhabahulà uccesu vimànesu ciraññhitikà, tepi tathàgatassa dhammadesanaü sutvà yebhuyyena bhayaü saüvegaü santàsaü àpajjanti. Aniccà vata kira bho mayaü samànà niccamhà'ti ama¤¤imha. Addhuvà vata kira bho mayaü samànà dhuvamhà'ti ama¤¤imha. Asassatà vata kira bho mayaü samànà sassatamhà'ti ama¤¤imha. Mayampi kira bho aniccà addhuvà asassatà sakkàyapariyàpannà'ti. Evaü mahiddhiyo kho bhikkhave tathàgato sadevakassa lokassa. Evaü mahesakkho evaü mahànubhàvoti. 76. [PTS Page 034] [\q 34/] yadà buddho abhi¤¤àya dhammacakkaü pavattayi, Sadevakassa lokassa satthà appañipuggalo. 77. Sakkàya¤ca nirodha¤ca sakkàyassa ca sambhavaü, Ariyaü caññhaïgikaü maggaü dukkhåpasamagàminaü. 78. Yepi dãghàyukà devà vaõõavanto yasassino, Bhãtà santàsamàpàduü sãhassevitare migà. 79. Avãtivattà sakkàyaü aniccà kira bho mayaü, Sutvà arahato vàkyaü vippamuttassa tàdino'ti. 1 Udakaü udakàsayà machasaü [BJT Page 070] [\x 70/] 4. 1. 4. 4 ( Aggappasàdasuttaü ) 34. Cattàro'me bhikkhave aggappasàdà. Katame cattàro? Yàvatà bhikkhave sattà apadà và dipadà và catuppadà và bahuppadà và råpino và aråpino và sa¤¤ino và asa¤¤ino và nevasa¤¤ãnàsa¤¤ino và, tathàgato tesaü aggamakkhàyati arahaü sammàsambuddho. Ye bhikkhave buddhe pasannà, agge te pasannà, agge kho pana pasannànaü aggo vipàko hoti. Yàvatà bhikkhave dhammà saïkhatà, ariyo aññhaïgiko maggo tesaü aggamakkhàyati. Ye bhikkhave ariye aññhaïgike magge pasannà, agge te pasannà. Agge kho pana pasannànaü aggo vipàko hoti. Yàvatà bhikkhave dhammà saïkhatà và asaïkhatà và, viràgo tesaü dhammànaü aggamakkhàyati. Yadidaü madanimmadano pipàsavinayo àlayasamugghàto vaññupacchedo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü. Ye bhikkhave dhamme pasannà, agge te pasannà. Agge kho pana pasannànaü aggo vipàko hoti. Yàvatà bhikkhave saïghà và gaõà và, tathàgatasàvakasaïgho tesaü aggamakkhàyati. Yadidaü cattàri purisayugàni aññhapurisapuggalà esa bhagavato sàvakasaïgho àhuneyyo pàhuõeyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. [PTS Page 035] [\q 35/] ye bhikkhave saïghe pasannà, agge te pasannà. Agge kho pana pasannànaü aggo vipàko hoti. Ime kho bhikkhave cattàro aggappasàdàti. 80. Aggato ve pasannànaü aggaü dhammaü vijànataü, Agge buddhe pasannànaü dakkhiõeyye anuttare. 81. Agge dhamme pasannànaü viràgåpasame sukhe, Agge saïghe pasannànaü pu¤¤akkhette anuttare. 82. Aggasmiü dànaü dadataü aggaü pu¤¤aü pavaóóhati, Aggaü àyuü1 ca vaõõo ca yaso kitti sukhaü balaü. 83. Aggassa dàtà medhàvã aggadhammasamàhito, Devabhåto manusso và aggappatto pamodatãti. 1. âyu ca: machasaü. [BJT Page 072] [\x 72/] 4. 1. 4. 5 ( Vassakàrasuttaü ) 35. Ekaü samayaü bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Atha kho vassakàro bràhmaõo magadhamahàmatto yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho vassakàro bràhmaõo magadhamahàmatto bhagavantaü etadavoca: Catåhi kho mayaü bho gotama dhammehi samannàgataü mahàpa¤¤aü mahàpurisaü pa¤¤apema. Katamehi catåhi? Idha bho gotama bahussuto hoti tassa tasseva sutajàtassa. Tassa tasseva kho pana bhàsitassa atthaü jànàti 'ayaü imassa bhàsitassa attho, ayaü imassa bhàsitassa attho'ti. Satimà kho pana hoti cirakatampi cirabhàsitampi sarità anussarità. Yàni kho pana tàni gahaññhakàni kiïkaraõãyàni, tattha dakkho hoti, analaso tatråpàyavãmaüsàya samannàgato alaü kàtuü alaü saüvidhàtuü. Imehi kho mayaü bho gotama catåhi dhammehi samannàgataü mahàpa¤¤aü mahàpurisaü pa¤¤apema. Sace pana me bho gotama anumoditabbaü, anumodatu me bhavaü gotamo. Sace pana me bho gotama pañikkositabbaü, pañikkosatu me bhavaü gotamoti. Neva kho tyàhaü bràhmaõa anumodàmi. Na pana pañikkosàmi. [PTS Page 036] [\q 36/] catåhi kho ahaü bràhmaõa dhammehi samannàgataü mahàpa¤¤aü mahàpurisaü pa¤¤apemi. Katamehi catåhi? Idha bràhmaõa bahujanahitàya pañipanno hoti bahujanasukhàya bahu'ssa janatà ariye ¤àye patiññhàpità, yadidaü kalyàõadhammatà kusaladhammatà. So yaü vitakkaü àkaïkhati vitakketuü. Taü vitakkaü vitakketi. Yaü vitakkaü nàkaïkhati vitakketuü, na taü vitakkaü vitakketi. Yaü saïkappaü àkaïkhati saïkappetuü, taü saïkappaü saïkappeti. Yaü saïkappaü nàkaïkhati saïkappetuü, na taü saïkappaü saïkappeti. Iti cetovasippatto hoti vitakkapathesu. Catunnaü jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã. âsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. [BJT Page 074] [\x 74/] Neva kho tyàhaü bràhmaõa anumodàmi. Na pana pañikkosàmi. Imehi kho ahaü bràhmaõa catåhi dhammehi samannàgataü mahàpa¤¤aü mahàpurisaü pa¤¤apemãti. Acchariyaü bho gotama. Abbhutaü bho gotama. Yàvasubhàsitaü cidaü bhotà gotamena. Imehi ca mayaü catåhi dhammehi samannàgataü bhavantaü gotamaü dhàrema. Bhavaü hi gotamo bahujanahitàya pañipanno bahujanasukhàya, bahu te janatà ariye ¤àye patiññhàpità yadidaü kalyàõadhammatà kusaladhammatà. Bhavaü hi gotamo yaü vitakkaü àkaïkhati vitakketuü, taü vitakkaü vitakketi. Yaü vitakkaü nàkaïkhati vitakketuü, na taü vitakkaü vitakketi. Yaü saïkappaü àkaïkhati saïkappetuü, taü saïkappaü saïkappeti. Yaü saïkappaü nàkaïkhati saïkappetuü, na taü saïkappaü saïkappeti. Bhavaü hi gotamo cetovasippatto vitakkapathesu. Bhavaü hi gotamo catunnaü jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã. Bhavaü hi gotamo àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharatãti. [PTS Page 037] [\q 37/] addhà kho te bràhmaõa àsajja upanãyavàcà bhàsità. Api ca tyàhaü vyàkarissàmi: Ahaü hi bràhmaõa bahujanahitàya pañipanno bahujanasukhàya, bahu me janatà ariye ¤àye patiññhàpità yadidaü kalyàõadhammatà kusaladhammatà. Ahaü hi bràhmaõa yaü vitakkaü àkaïkhàmi vitakketuü, taü vitakkaü vitakkemi. Yaü vitakkaü nàkaïkhàmi vitakketuü, na taü vitakkaü vitakkemi. Yaü saïkappaü àkaïkhàmi saïkappetuü, taü saïkappaü saïkappemi. Yaü saïkappaü nàkaïkhàmi saïkappetuü, na taü saïkappaü saïkappemi. Ahaü hi bràhmaõa cetovasippatto vitakkapathesu. Ahaü hi bràhmaõa catunnaü jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã. Ahaü hi bràhmaõa àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharàmãti. [BJT Page 076] [\x 76/] 84. Yo vedi sabbasattànaü maccupàsà pamocanaü, Hitaü devamanussànaü ¤àyaü dhammaü pakàsayã, Yaü ve disvà ca sutvà ca pasãdati bahujjano. 85. Maggàmaggassa kusalo katakicco anàsavo, Buddho antimasàrãro mahàpa¤¤o mahàpurisoti vuccatãti. 4. 1. 4. 6. (Doõa(loka)suttaü*) 36. Ekaü samayaü bhagavà antarà ca ukkaññhaü antarà ca setavyaü addhànamaggapañipanno hoti. Doõopi sudaü bràhmaõo antarà ca ukkaññhaü antarà ca setavyaü addhànamaggapañipanno hoti. Addasà kho doõo bràhmaõo bhagavato pàdesu cakkàni sahassàràni sanemikàni sanàbhikàni sabbàkàraparipåràni. Disvànassa etadahosi: "acchariyaü vata bho. Abbhutaü vata bho na vatimàni manussabhåtassa pàdàni bhavissanti" ti. [PTS Page 038] [\q 38/] atha kho bhagavà maggà okkamma a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisãdi, pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü panidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. Atha kho doõo bràhmaõo bhagavato pàdàni anugacchanto addasa bhagavantaü a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisinnaü pàsàdikaü pasàdanãyaü santindriyaü santamànasaü uttamadamathasamathamanuppattaü dantaü guttaü saüyatindriyaü nàgaü. Disvà yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü etadavoca: Devo no bhavaü bhavissatãti? Na kho ahaü bràhmaõa devo bhavissàmãti. Gandhabbo no bhavaü bhavissatãti? Na kho ahaü bràhmaõa gandhabbo bhavissàmãti. Yakkho no bhavaü bhavissatãti? Na kho ahaü bràhmaõa yakkho bhavissàmãti. Manusso no bhavaü bhavissatãti? Na kho ahaü bràhmaõa manusso bhavissàmãti. Devo no bhavaü bhavissatãti iti puññho samàno 'na kho ahaü bràhmaõa devo bhavissàmã' ti vadesi. Gandhabbo no bhavaü bhavissatãti iti puññho samàno'na kho ahaü bràhmaõa gandhabbo bhavissàmã' ti vadesi. Yakkho no bhavaü bhavissatãti iti puññho samàno 'na kho ahaü bràhmaõa yakkho bhavissàmã'ti vadesi. Manusso no bhavaü bhavissatãti iti puññho samàno ' na kho ahaü bràhmaõa manusso bhavissàmã' ti vadesi. Atha ko carahi bhavaü bhavissatãti. *Uddàne 'loke' ti suttanàmaü. [BJT Page 078] [\x 78/] Yesaü kho ahaü bràhmaõa àsavànaü appahãõattà devo bhaveyyaü, te me àsavà pahãõà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Yesaü kho ahaü bràhmaõa àsavànaü appahãõattà gandhabbo bhaveyyaü, te me àsavà pahãõà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Yesaü kho ahaü bràhmaõa àsavànaü appahãõattà yakkho bhaveyyaü, te me àsavà pahãõà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Yesaü kho ahaü bràhmaõa àsavànaü appahãõattà manusso bhaveyyaü, te me àsavà pahãõà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Seyyathàpi bràhmaõa uppalaü và padumaü và puõóarãkaü và udake jàtaü udake saüvaóóhaü udakaü accuggamma ñhàti [PTS Page 039] [\q 39/] anupalittaü udakena. Evameva kho ahaü bràhmaõa loke jàto loke saüvaóóho lokaü abhibhuyya viharàmi anupalitto lokena. Buddhoti maü bràhmaõa dhàrehãti. 86. Yena devåpapatyassa gandhabbo và vihaïgamo, Yakkhattaü yena gaccheyyaü manussatta¤ca abbaje, 1 Te mayhaü àsavà khãõà viddhastà vinalãkatà. 87. Puõóarãkaü yathà vaggu 2 toyena nåpalippati, Nåpalittomhi 3 lokena tasmà buddhosmi bràhmaõàti. 4. 1. 4. 7. (Aparihàniya suttaü) (Sàvatthinidànaü) 37. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo parihànàya nibbànasseva santike. Katamehi catåhi? Idha bhikkhave bhikkhu sãlasampanno hoti, indriyesu guttadvàro hoti, bhojane matta¤¤å hoti, jàgariyaü anuyutto hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu sãlasampanno hoti: idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti, pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati, àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Evaü kho bhikkhave bhikkhu sãlasampanno hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti: idha bhikkhave bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã yatvàdhikaraõametaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü. Cakkhundriye saüvaraü àpajjati. 1. Abbhaje syà. Aõóaje sãmu. 2. Uggaü syà. 3. Kupalippàmi syà. Machasaü nåpalimpàti ka. [BJT Page 080] [\x 80/] Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã Yatvàdhikaraõametaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã yatvàdhikaraõametaü ghàõindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghàõindriyaü. Ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã yatvàdhikaraõametaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü. Jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã yatvàdhikaraõametaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü. Kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã yatvàdhikaraõametaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà [PTS Page 040] [\q 40/] dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü. Manindriye saüvaraü àpajjati. Evaü kho bhikkhave bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu bhojane matta¤¤å hoti: idha bhikkhave bhikkhu pañisaïkhà yoniso àhàraü àhàreti: neva davàya na madàya na maõóanàya na vibhåsanàya yàvadeva imassa kàyassa ñhitiyà yàpanàya vihiüsåparatiyà brahmacariyànuggahàya. Iti puràõa¤ca vedanaü pañihaïkhàmi nava¤ca vedanaü na uppàdessàmi, yàtrà ca me bhavissati anavajjatà ca phàsuvihàro càti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu bhojane matta¤¤å hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu jàgariyaü anuyutto hoti: idha bhikkhave bhikkhu divasaü caïkamena nisajjàya àvaraõãyehi dhammehi cittaü parisodheti, rattiyà pañhamaü yàmaü caïkamena nisajjàya àvaraõãyehi dhammehi cittaü parisodheti, rattiyà majjhimaü yàmaü dakkhiõena passena sãhaseyyaü kappeti pàde pàdaü accàdhàya sato sampajàno uññhànasa¤¤aü manasi karitvà rattiyà pacchimaü yàmaü paccuññhàya caïkamena nisajjàya àvaraõãyehi dhammehi cittaü parisodheti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu jàgariyaü anuyutto hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo parihànàya. Nibbànasseva santiketi. 88. Sãle patiññhito bhikkhu indriyesu ca saüvuto, Bhojanamhi ca matta¤¤å jàgariyaü anuyu¤jati. 89. Evaü viharamànàpã ahorattamatandito, Bhàvayaü kusalaü dhammaü yogakkhemassa pattiyà. 90. Appamàdarato bhikkhu pamàde bhayadassi và, Abhabbo parihànàya nibbànasseva santiketi. (Patilãnasuttaü) 4. 1. 4. 8. 38. [PTS Page 041] [\q 41/] panunnapaccekasacco bhikkhave bhikkhu samavayasaññhesano 2 passaddhakàyasaïkhàro patilãnoti vuccati. 1. Viharamàno pi sãmu. Vihàrã àtàpi machasaü 2. Samavayasaccesano sãmu: [BJT Page 082] [\x 82/] Katha¤ca bhikkhave bhikkhu panunnapaccekasacco hoti? Idha bhikkhave bhikkhuno yàni tàni, puthusamaõabràhmaõànaü puthupaccekasaccàni seyyathãdaü: sassato lokoti và asassato lokoti và antavà lokoti và anantavà lokoti và taü jãvaü taü sarãranti và a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti và hoti tathàgato parammaraõàti và na hoti tathàgato parammaraõàti và hoti ca na hoti ca tathàgato parammaraõàti và neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõàti và sabbànissa tàni panunnàni honti, cattàni, vantàni, muttàni, pahãõàni, pañinissaññhàni. Evaü kho bhikkhave bhikkhu panunnapaccekasacco hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu samavayasaññhesano hoti? Idha bhikkhave bhikkhuno kàmesanà pahãõà hoti. Bhavesanà pahãõà hoti. Brahmacariyesanà pañippassaddhà. Evaü kho bhikkhave bhikkhu samavayasaññhesano hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu passaddhakàyasaïkhàro hoti? Idha bhikkhave bhikkhu sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Evaü kho bhikkhave bhikkhu passaddhakàyasaïkhàro hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu patilãno hoti? Idha bhikkhave bhikkhuno asmimàno pahãõo hoti. Ucchinnamålo, tàlàvatthukato, anabhàvakato, àyatiü anuppàdadhammo. Evaü kho bhikkhave bhikkhu patilãno hoti. Panunnapaccekasacco bhikkhave bhikkhu samavayasaññhesano passaddhakàyasaïkhàro patilãnoti vuccatãti. 91. [PTS Page 042] [\q 42/] kàmesanà bhavesanà brahmacariyesanà saha, Iti saccaparàmàso diññhiññhànà samussayà. 92. Sabbaràgavirattassa taõhakkhayavimuttino, Esanà pañinissaññhà diññhiññhànaü samåhatà. 93. Sa ve santo sato bhikkhu passaddho aparàjito, Mànàbhisamayà buddho patilãnoti vuccatãti. [BJT Page 084] [\x 84/] 4. 1. 4. 9. ( Ujjàyasuttaü) 39. Atha kho ujjàyo bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho ujjàyo bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: Bhavampi no gotamo ya¤¤aü vaõõetãti? Na kho ahaü bràhmaõa sabbaü ya¤¤aü vaõõemi. Na panàhaü bràhmaõa sabbaü ya¤¤aü na vaõõemi. Yathàråpe kho bràhmaõa ya¤¤e gàvo ha¤¤anti, ajeëakà ha¤¤anti, kukkuñasåkarà ha¤¤anti, vividhà pàõà saïghàtaü àpajjanti, evaråpaü kho ahaü bràhmaõa sàrambhaü ya¤¤aü na vaõõemi. Taü kissa hetu? Evaråpaü hi bràhmaõa sàrambhaü ya¤¤aü na upasaïkamanti arahanto và arahamaggaü và samàpannà. Yathàråpe ca kho bràhmaõa ya¤¤e na gàvo ha¤¤anti, na ajeëakà ha¤¤anti, na kukkuñasåkarà ha¤¤anti, na vividhà pàõà saïghàtaü àpajjanti. Evaråpaü kho ahaü bràhmaõa niràrambhaü ya¤¤aü vaõõemi. Yadidaü niccadànaü anukålaya¤¤aü. Taü kissa hetu: evaråpaü hi bràhmaõa niràrambhaü ya¤¤aü upasaïkamanti arahanto và arahamaggaü và samàpannàti. 94. Assamedhaü purisamedhaü sammàpàsaü vàjapeyyaü niraggalaü, Mahàya¤¤à mahàrambhà na te honti mahapphalà. [PTS Page 043] [\q 43/] 95. Ajeëakà ca gàvo ca vividhà yattha ha¤¤are, Na taü sammaggatà ya¤¤aü upayanti mahesino. 96. Yaü ca ya¤¤aü 1 niràrambhaü yajanti anukulaü sadà, Ajeëakà ca gàvo ca vividhà nettha ha¤¤are. 97. Taü ca sammaggatà ya¤¤aü upayanti mahesino, Etaü yajetha medhàvã eso ya¤¤o mahapphalo. 98. Etaü hi 2 yajamànassa seyyo hoti na pàpiyo, Ya¤¤o ca vipulo hoti pasãdanti ca devatàti. 1. Ye ca ya¤¤à ma. Cha. Saü. 2. Evaü syà. [BJT Page 086] [\x 86/] 4. 1. 4. 10. (Udàyãsuttaü) 40. Atha kho udàyã bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho udàyã bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: Bhavampi no gotamo ya¤¤aü vaõõetãti? Na kho ahaü bràhmaõa sabbaü ya¤¤aü vaõõemi. Na panàhaü bràhmaõa sabbaü ya¤¤aü na vaõõemi. Yathàråpe kho bràhmaõa ya¤¤e gàvo ha¤¤anti. Ajeëakà ha¤¤anti. Kukkuñasåkarà ha¤¤anti. Vividhà pàõà saïghàtaü àpajjanti. Evaråpaü kho ahaü bràhmaõa sàrambhaü ya¤¤aü na vaõõemi. Taü kissa hetu: evaråpaü hi bràhmaõa sàrambhaü ya¤¤aü na upasaïkamanti arahanto và arahamaggaü và samàpannà. Yathàråpe ca kho bràhmaõa ya¤¤e neva gàvo ha¤¤anti. Na ajeëakà ha¤¤anti. Na kukkuñasåkarà ha¤¤anti. Na vividhà pàõà saïghàtaü àpajjanti. Evaråpaü kho ahaü bràhmaõa niràrambhaü ya¤¤aü vaõõemi yadidaü niccadànaü anukålaya¤¤aü. Taü kissa hetu: evaråpaü hi bràhmaõa niràrambhaü ya¤¤aü upasaïkamanti arahanto và arahamaggaü 1 và samàpannàti. 99. Abhisaïkhataü niràrambhaü ya¤¤aü kàlena kappiyaü, [PTS Page 044] [\q 44/] tàdisaü upasaüyanti sa¤¤atà brahmacàrayo. 100. Vivattacchaddà 2 ye loke vãtivattà kulaü gatiü, Ya¤¤a 3 metaü pasaüsanti buddhà pu¤¤assa 4 kovidà. 101. Ya¤¤e và yadi và saddhe hutaü katvà yathàrahaü, Pasannacitto yajati sukhette brahmacàrisu. 102. Suhutaü suyiññhaü suppattaü dakkhiõeyyesu yaü kataü, Ya¤¤o ca vipulo hoti pasãdanti ca devatà. 103. Evaü yajitvà medhàvã saddho muttena cetasà, Abyàpajjhaü sukhaü lokaü paõóito upapajjatãti. Cakkavaggo catuttho. Tassuddànaü: Cakko saïgaho sãho pasàdo vassakàreõa pa¤camaü, Loke aparihàniyo patilãnena ujjàyo udàyinà te dasàti. 1. Arahattamaggaü và machasaü. 2. Vivaññacchadà machasaü. 3. Havyaü syà. 4. Ya¤¤assa kovidà machasaü. [BJT Page 088] [\x 88/] 5. Rohitassavaggo. 4. 1. 5. 1. (Samàdhibhàvanàsuttaü) (Sàvatthinidànaü:) 41. Catasso imà bhikkhave samàdhibhàvanà. Katamà catasso? Atthi bhikkhave samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà diññhadhammasukhavihàràya saüvattati. Atthi bhikkhave samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà ¤àõadassanapañilàbhàya saüvattati. Atthi bhikkhave samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà satisampaja¤¤àya saüvattati. Atthi bhikkhave samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà àsavànaü khayàya saüvattati. [PTS Page 045] [\q 45/] katamà ca bhikkhave samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà diññhadhammasukhavihàràya saüvattati: Idha bhikkhave bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno, sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti yaü taü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã'ti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthagamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà Diññhadhammasukhavihàràya saüvattati. Katamà ca bhikkhave samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà ¤àõadassanapañilàbhàya saüvattati: Idha bhikkhave bhikkhu àlokasa¤¤aü manasi karoti, divàsa¤¤aü adhiññhàti, yathà divà tathà rattiü, yathà rattiü tathà divà. Iti vivañena cetasà apariyonaddhena sappabhàsaü cittaü bhàveti. Ayaü bhikkhave samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà ¤àõadassanapañilàbhàya saüvattati: Katamà ca bhikkhave samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà satisampaja¤¤àya saüvattati: Idha bhikkhave bhikkhuno vidità vedanà uppajjanti. Vidità upaññhahanti. Vidità abbhatthaü gacchanti. Vidità sa¤¤à uppajjanti. Vidità upaññhahanti. Vidità abbhatthaü gacchanti. Vidità vitakkà uppajjanti vidità upaññhahanti. Vidità abbhatthaü gacchanti. Ayaü bhikkhave samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà satisampaja¤¤àya saüvattati. Katamà ca bhikkhave samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà àsavànaü khayàya saüvattati: Idha bhikkhave bhikkhu pa¤cupàdànakkhandhesu udayabbayànupassã viharati. Iti råpaü iti råpassa samudayo, iti råpassa atthaïgamo. Iti vedanà, iti vedanàya samudayo, iti vedanàya atthaïgamo. Iti sa¤¤à, iti sa¤¤àya samudayo, iti sa¤¤àya atthaïgamo. Iti saükhàrà, iti saükhàrànaü samudayo, iti saükhàrànaü atthaïgamo. Iti vi¤¤àõaü, iti vi¤¤àõassa samudayo, iti vi¤¤àõassa atthaïgamoti. Ayaü bhikkhave samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà àsavànaü khayàya saüvattati. [BJT Page 090. [\x 90/] ] Imà kho bhikkhave catasso samàdhibhàvanà. Ida¤ca pana metaü bhikkhave sandhàya bhàsitaü pàràyane puõõakapa¤he: 104. Saïkhàya lokasmiü parovaràni 1 yassi¤jitaü natthi kuhi¤ci loke, [PTS Page 046] [\q 46/] santo vidhåmo anãgho niràso atàri so jàtijaranti bråmãti. 4. 1. 5. 2. (Pa¤havyàkaraõa suttaü) 42. Cattàrimàni bhikkhave pa¤havyàkaraõàni. Katamàni cattàri: Atthi bhikkhave pa¤ho ekaüsavyàkaraõãyo, atthi bhikkhave pa¤ho vibhajja vyàkaraõãyo, atithi bhikkhave pa¤ho pañipucchà vyàkaraõãyo, atthi bhikkhave pa¤ho ñhapanãyo. Imàni kho bhikkhave cattàri pa¤havyàkaraõànãti. 105. Ekaüsavacanaü ekaü vibhajja vacanàparaü, Tatiyaü pañipuccheyya catutthaü pana ñhàpaye. 106. Yo ca nesaü tattha tattha jànàti anudhammataü, Catupa¤hassa kusalo àhu bhikkhuü tathàvidhaü. 107. Duràsado duppasaho gambhãro duppadhaüsiyo 2 Atho atthe anatthe ca ubhayassa hoti kovido. 3 108. Anatthaü parivajjeti atthaü gaõhàti paõóito, Atthàbhisamayà dhãro paõóitoti pavuccatãti. 4. 1. 5. 3. (Pañhamakodhagarusuttaü) 43. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro: Kodhagaru na saddhammagaru, makkhagaru na saddhammagaru, làbhagaru na saddhammagaru, Sakkàragaru na saddhammagaru. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro: Saddhammagaru na kodhagaru, saddhammagaru na makkhagaru, saddhammagaru na làbhagaru, Saddhammagaru na sakkàragaru. [PTS Page 047] [\q 47/] ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 1. Paroparànimachasaü. 2. Duppadhaüsayo. Sãmu. 3. Ubhayatthassa kovidosyà. Kaü. [BJT Page 092] [\x 92/] 109. Kodhamakkhagarå bhikkhå làbhasakkàragàravà, Na te dhamme viråhanti sammàsambuddhadesite. 110. Ye ca saddhammagaruno vihaüsu viharanti ca, Te ve dhamme viråhanti sammàsambuddhadesite ti. 4. 1. 5. 4. ( Dutiyakodhagarusuttaü ) 44. Cattàro'me bhikkhave asaddhammà. Katame cattàro Kodhagarutà na saddhammagarutà, makkhagarutà na saddhammagarutà, làbhagarutà na saddhammagarutà, sakkàragarutà na saddhammagarutà. Ime kho bhikkhave cattàro asaddhammà. Cattàro'me bhikkhave saddhammà. Katame cattàro? Saddhammagarutà na kodhagarutà, saddhammagarutà na makkhagarutà, saddhammagarutà Na làbhagarutà, saddhammagarutà na sakkàragarutà. Ime kho bhikkhave cattàro saddhammàti. 111. Kodhamakkhagarå bhikkhu làbhasakkàragàravo, Sukhette påtibãjaüva saddhamme na viråhati. 112. Ye ca saddhammagaruno vihaüsu viharanti ca, Te ve dhamme viråhanti snehamanvàyamivosadhàti. 4. 1. 5. 5. ( Pañhamarohitassasuttaü) 45: Ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Atha kho rohitasso devaputto abhikkantàya rattiyà abhikkantavaõõo kevalakappaü jetavanaü obhàsetvà yena bhagavà tenupasaïkami, upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhito kho rohitasso devaputto bhagavantaü etadavoca: [BJT Page 094] [\x 94/] Yattha nu kho bhante na jàyati, na jãyati, na mãyati, na cavati, na Uppajjati, sakkà nu kho bhante gamanena lokassa antaü 1 ¤àtuü và daññhuü và pàpuõituü vàti? Yattha kho àvuso na jàyati, na jãyati, na mãyati, [PTS Page 048] [\q 48/] na cavati, na uppajjati. Nàhantaü gamanena lokassa antaü ¤àtayyaü daññhayyaü pattayyanti vadàmi. Acchariyambhante, abbhutambhante, yàva subhàsitaü cidambhante bhagavatà, yattha kho àvuso na jàyati na jãyati na mãyati na cavati na uppajjati, nàhantaü gamanena lokassa antaü ¤àtayyaü daññhayyaü pattayyanti vadàmãti. Bhåtapubbàhaü bhante, rohitasso nàma isi ahosiü bhojaputto iddhimà vehàsaïgamo. Tassa mayhaü bhante evaråpo javo ahosi, seyyathàpi nàma daëhadhammo 2 dhanuggaho sikkhito katahattho katåpàsano lahukena asanena appakasirena tiriyaü tàlacchàyaü atipàteyya. Evaråpo padavãtihàro ahosi, seyyathàpi nàma puratthimà samuddà pacchimo samuddo. Tassa mayhaü bhante evaråpena javena samannàgatassa evaråpena ca padavãtihàrena, evaråpaü icchàgataü uppajji: ahaü gamanena lokassa antaü pàpuõissàmãti. So kho ahaü bhante a¤¤atreva asitapãtakhàyitasàyità, a¤¤atra Uccàrapassàvakammà, a¤¤atra niddàkilamathapañivinodanà, vassasatàyuko vassasatajãvã vassasataü gantvà appatvàva lokassa antaü antaràyeva kàlakato. Acchariyaü bhante abbhutaü bhante yàva subhàsitaü cidambhante bhagavatà, yattha kho àvuso na jàyati na jãyati na mãyati na cavati na uppajjati, nàhantaü gamanena lokassa antaü ¤àtayyaü daññhayyaü pattayyanti vadàmãti. Yattha kho àvuso na jàyati na jãyati na mãyati na cavati na uppajjati, nàhantaü gamanena lokassa antaü ¤àtayyaü daññhayyaü pattayyanti vadàmi. Na càhaü àvuso appatvàva lokassa antaü dukkhassa antakiriyaü vadàmi. Apicàhaü àvuso imasmiü yeva byàmamatte kalebare sa¤¤imhi samanake loka¤ca pa¤¤àpemi. Lokasamudaya¤ca lokanirodha¤ca lokanirodhagàmini¤ca pañipadanti. 1. Anto sãmu. 2. Daëhadhammà machasaü. [BJT Page 096] [\x 96/] 113. [PTS Page 049] [\q 49/] gamanena na pattabbo lokassanto kudàcanaü, Na ca appatvà lokantaü dukkhà atthi pamocanaü. 114. Tasmà have lokavidå sumedho lokantagå vusitabrahmacariyo, Lokassa antaü samitàvi ¤atvà nàsiüsatã 1 lokamimaü para¤càtã. 4. 1. 5. 6. (Dutiyarohitassasuttaü) 46. Atha kho bhagavà tassà rattiyà accayena bhikkhå àmantesi: imaü bhikkhave rattiü rohitasso devaputto abhikkantàya rattiyà abhikkantavaõõo kevalakappaü jetavanaü obhàsetvà yenàhaü tenupasaïkami, upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi, ekamantaü ñhito kho bhikkhave rohitasso devaputto maü etadavoca: Yattha nu kho bhante na jàyati na jãyati na mãyati na cavati na uppajjati. Sakkà nu kho so bhante gamanena lokassa antaü ¤àtuü và daññhuü và pàpuõituü vàti. Evaü vutte ahaü bhikkhave rohitassaü devaputtaü etadavocaü: yattha kho àvuso na jàyati na jãyati na mãyati na cavati na uppajjati. Nàhantaü gamanena lokassa antaü ¤àtayyaü daññhayyaü pattayyanti 2 vadàmãti. Evaü vutte bhikkhave rohitasso devaputto maü etadavoca: acchariyaü bhante abbhutaü bhante yàva subhàsitaü cidaü bhante bhagavatà, yattha kho àvuso na jàyati na jãyati na mãyati na cavati na uppajjati. Nàhantaü gamanena lokassa antaü ¤àtayyaü daññhayyaü pattayyanti vadàmãti. Bhåtapubbàhaü bhante rohitasso nàma isi ahosiü bhojaputto iddhimà vehàsaïgamo. Tassa mayhaü bhante evaråpo javo ahosi: seyyathàpi nàma daëhadhammo3 dhanuggaho sikkhito katahattho katåpàsano lahukena asanena appakasirena tiriyaü tàlacchàyaü atipàteyya. Evaråpo padavãtihàro ahosi, seyyathàpi nàma puratthimà samuddà pacchimo samuddo. Tassa mayhaü bhante evaråpena javena samannàgatassa evaråpena ca padavãtihàrena, evaråpaü icchàgataü uppajji: ahaü gamanena lokassantaü pàpuõissàmãti. So kho ahaü bhante a¤¤atreva asitapãtakhàyitasàyità [PTS Page 050] [\q 50/] a¤¤atra uccàrapassàvakammà a¤¤atra niddàkilamathapañivinodanà vassasatàyuko vassasatajãvã vassasataü gantvà appatvàva lokassa antaü antaràyeva 4 kàlakato. 1. Nà sãsati machasaü 2. ¥àteyyaü, daññheyyaü patteyyaüti katthaci 3. Daëhadhammà machasaü 4. Antarà katthaci. Machasaü. [BJT Page 098] [\x 98/] Acchariyaü bhante, abbhutaü bhante, yàva subhàsitaü cidaü bhante bhagavatà yattha kho àvuso na jàyati na jãyati na mãyati na cavati na uppajjati nàhaü taü gamanena lokassa antaü ¤àtayyaü daññhayyaü pattayyanti vadàmãti. Evaü vutte ahaü bhikkhave rohitassaü devaputtaü etadavocaü: yattha kho àvuso na jàyati na jãyati na mãyati na cavati na uppajjati. Nàhaü taü gamanena lokassa antaü ¤àtayyaü daññhayyaü pattayyanti vadàmãti. Na càhaü àvuso appatvàva lokassa antaü dukkhassa antakiriyaü vadàmi. Api càhaü àvuso imasmiü yeva byàmamatte kalebare sa¤¤imhi samanake loka¤ca pa¤¤àpemi lokasamudaya¤ca lokanirodha¤ca lokanirodhagàmini¤ca pañipadanti. 115. Gamanena na pattabbo lokassanto kudàcanaü, Na ca appatvà lokantaü dukkhà atthi pamocanaü. 116. Tasmà have lokavidå sumedho lokantagå vusitabrahmacariyo, Lokassa antaü samitàvi ¤atvà nàsiüsati lokamimaü para¤càti. 4. 1. 5. 7. ( Suvidåravidårasuttaü) 47. Cattàrimàni bhikkhave suvidåravidåràni. Katamàni cattàri? Nabhaü ca bhikkhave pañhavã ca, idaü pañhamaü suvidåravidåre. Orima¤ca bhikkhave tãraü samuddassa pàrima¤ca tãraü, idaü dutiyaü suvidåravidåre. Yatho ca bhikkhave verocano abbhudeti, yattha ca atthameti, idaü tatiyaü suvidåravidåre. Sata¤ca bhikkhave dhammo asata¤ca dhammo, idaü catutthaü suvidåravidåre. Imàni kho bhikkhave cattàri suvidåravidårànãti. 117. [PTS Page 051] [\q 51/] nabhaü ca dåre pañhavã ca dåre pàraü samuddassa tadàhu dåre, Yato ca verocano abbhudeti pabhaïkaro yattha ca atthameti. 118. Tato have dårataraü vadanti sata¤ca dhammaü asata¤ca dhammaü, Abyàyiko hoti sataü samàgamo yàvampi 2 tiññheyya tatheva hoti, Khippaü hi veti asataü samàgamo tasmà sataü dhammo asabbhi àrakàti. 1. Atthaü gameti syà. 2. Yàvàpi machasaü. [BJT Page 100] [\x 100/] 4. 1. 5. 8. ( Visàkhasuttaü) 48. Ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà visàkho pa¤càliputto 1 upaññhànasàlàyaü bhikkhå dhammiyà kathàya sandasseti samàdapeti samuttejeti sampahaüseti poriyà vàcàya vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà pariyàpannàya anissitàya. Atha kho bhagavà sàyanhasamayaü patisallànà vuññhito yenupaññhànasàlà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Nisajja kho bhagavà bhikkhå àmantesi: ko nu kho bhikkhave upaññhànasàlàyaü bhikkhå dhammiyà kathàya sandasseti samàdapeti samuttejeti sampahaüseti poriyà vàcàya vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà pariyàpannàya anissitàyàti. âyasmà bhante visàkho pa¤càliputto upaññhànasàlàyaü bhikkhå dhammiyà kathàya sandasseti samàdapeti samuttejeti sampahaüseti poriyà vàcàya vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà pariyàpannàya anissitàyàti. Atha kho bhagavà àyasmantaü visàkhaü pa¤càliputtaü etadavoca: sàdhu sàdhu visàkha, sàdhu kho tvaü visàkha bhikkhå dhammiyà kathàya sandassesi samàdapesi samuttejesi sampahaüsesi poriyà vàcàya vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà pariyàpannàya anissitàyàti. 119. Na bhàsamànaü jànanti missaü bàlehi paõóitaü, Bhàsamàna¤ca jànanti desentaü amataü padaü. 120. Bhàsaye jotaye dhammaü paggaõhe isãnaü dhajaü, Subhàsitadhajà isayo dhammo hi isãnaü dhajoti. 4. 1. 5. 9. ( Vipallàsasuttaü) 49. [PTS Page 052] [\q 52/] cattàro'me bhikkhave sa¤¤àvipallàsà cittavipallàsà diññhivipallàsà. Katame cattàro? Anicce bhikkhave niccanti sa¤¤àvipallàso cittavipallàso diññhivipallàso. Dukkhe bhikkhave sukhanti sa¤¤àvipallàso cittavipallàso diññhivipallàso. Anattani bhikkhave attàti sa¤¤àvipallàso cittavipallàso diññhivipallàso. Asubhe bhikkhave subhanti sa¤¤àvipallàso cittavipallàso diññhivipallàso. Ime kho bhikkhave cattàro sa¤¤àvipallàsà cittavipallàsà diññhivipallàsà. 1. Pa¤càlaputto. Machasaü. [BJT Page 102] [\x 102/] Cattàro'me bhikkhave na sa¤¤àvipallàsà na cittavipallàsà na diññhivipallàsà. Katame cattàro? Anicce bhikkhave aniccanti na sa¤¤àvipallàso na cittavipallàso na diññhivipallàso. Dukkhe bhikkhave dukkhanti na sa¤¤àvipallàso na cittavipallàso na diññhivipallàso. Anattani bhikkhave anattàti na sa¤¤àvipallàso na cittavipallàso na diññhivipallàso. Asubhe bhikkhave asubhanti na sa¤¤àvipallàso na cittavipallàso na diññhivipallàso. Ime kho bhikkhave cattàro na sa¤¤àvipallàsà na cittavipallàsà na diññhivipallàsàti. 121. Anicce niccasa¤¤ino dukkhe ca sukhasa¤¤ino, Anattani ca attàti asubhe subhasa¤¤ino. 122. Micchàdiññhigatà sattà khittacittà visa¤¤ino, Te yogayuttà màrassa ayogakkhemino janà. 123. Sattà gacchanti saüsàraü jàtimaraõagàmino, Yadà ca buddhà lokasmiü uppajjanti pabhaïkarà. 124. Temaü dhammaü 1 pakàsenti dukkhåpasamagàminaü, Tesaü sutvàna sappa¤¤à sacittaü paccaladdha te. 2 125. Aniccaü aniccato dakkhuü dukkhamaddakkhu dukkhato, Anattani anattàti asubhaü asubhataddasuü, Sammàdiññhisamàdànà sabbaü dukkhaü upaccagunti. 4. 1. 5. 10. ( Upakkilesasuttaü) 50. [PTS Page 053] [\q 53/] cattàro'me bhikkhave candimasuriyànaü upakkilesà yehi upakkilesehi upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Katame cattàro? Abbhà bhikkhave candimasuriyànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Mahikà 3 bhikkhave candimasuriyànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Dhåmarajo 4 bhikkhave candimasuriyànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Ràhu bhikkhave asurindo candimasuriyànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Ime kho bhikkhave cattàro candimasuriyànaü upakkilesà yehi upakkilesehi upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. 1. Te imaü machasaü 2. Paccaladdhà machasaü. Paccalatthu sã. Mu. 3. Mahiyàsyà. 4. Dhumo rajo machasaü [BJT Page 104] [\x 104/] Evameva kho bhikkhave cattàro samaõabràhmaõànaü upakkilesà yehi upakkilesehi upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Katame cattàro? Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà suraü pivanti merayaü, suràmerayapànà appañiviratà. Ayaü bhikkhave pañhamo samaõabràhmaõànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà methunaü dhammaü patisevanti methunasmà dhammà appañiviratà. Ayaü bhikkhave dutiyo samaõabràhmaõànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà jàtaråparajataü sàdiyanti jàtaråparajatapañiggahaõà appañiviratà. Ayaü bhikkhave tatiyo samaõabràhmaõànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà micchàjãvena jãvanti micchàjãvà appañiviratà. Ayaü bhikkhave catuttho samaõabràhmaõànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Ime kho bhikkhave cattàro samaõabràhmaõànaü upakkilesà [PTS Page 054] [\q 54/] yehi upakkilesehi upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti na bhàsanti na virocantãti. 126. Ràgadosaparikkiññhà eke samaõabràhmaõà, Avijjànivutà posà piyaråpàbhinandino. 127. Suraü pivanti merayaü pañisevanti methunaü, Rajataü jàtaråpa¤ca sàdiyanti aviddasu. 128. Micchàjãvena jãvanti eke samaõabràhmaõà, Ete upakkilesà vuttà buddhenàdiccabandhunà. 129. Yehi upakkiliññhà 1 eke samaõabràhmaõà, Na tapanti na bhàsanti addhuvà 2 sarajàpagà. 130. Andhakàrena onaddhà taõhàdàsà sanettikà, Vaóóhenti kañasiü ghoraü àdiyanti punabbhavanti. Rohitassavaggo pa¤camo. Tassuddànaü: Samàdhi pa¤haü dve kodhà rohitassàpare duve, Suvidåravisàkhà vipallàso upakkilesena te dasàti. Pañhamo paõõàsako. 1. Yehi upakkilesehi machasaü. 2. Asuddhà sarajàmagà machasaü. [BJT Page 106] [\x 106/] 2. Dutiyo paõõàsako. 1. Pu¤¤àbhisandavaggo. 4. 2. 1. 1. ( Pañhamapu¤¤àbhisandasuttaü ) (Sàvatthinidànaü:) 1. Cattàro'me bhikkhave pu¤¤àbhisandà kusalàbhisandà sukhassàhàrà sovaggikà sukhavipàkà saggasaüvattanikà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Katame cattàro? Yassa bhikkhave bhikkhu cãvaraü paribhu¤jamàno appamàõaü cetosamàdhiü upasampajja viharati. Appamàõo tassa pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattati. Yassa bhikkhave bhikkhu piõóapàtaü paribhu¤jamàno appamàõaü cetosamàdhiü upasampajja viharati, appamàõo tassa pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattati. [PTS Page 055] [\q 55/] yassa bhikkhave bhikkhu senàsanaü paribhu¤jamàno appamàõaü cetosamàdhiü upasampajja viharati, appamàõo tassa pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattati. Yassa bhikkhave bhikkhu gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü paribhu¤jamàno appamàõaü cetosamàdhiü upasampajja viharati, appamàõo tassa pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattati. Ime kho bhikkhave cattàro pu¤¤àbhisandà kusalàbhisandà sukhassàhàrà sovaggikà sukhavipàkà saggasaüvattanikà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Imehi ca pana bhikkhave catåhi pu¤¤àbhisandehi kusalàbhisandehi samannàgatassa ariyasàvakassa na sukaraü pu¤¤assa pamàõaü gahetuü, 1 ettako pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattatãti. Atha kho asaïkheyyo appameyyo mahàpu¤¤akkhandhotveva saïkhaü gacchati. 1. Gaõetuü, ka. [BJT Page 108] [\x 108/] Seyyathàpi bhikkhave mahàsamudde na sukaraü udakassa pamàõaü gahetuü ettakàni udakàëhakànãti và ettakàni udakàëhakasatànãti và ettakàni udakàëhakasahassànãti và ettakàni udakàëhakasatasahassànãti và. Atha kho asaïkheyyo appameyyo mahàudakakkhandhotveva saïkhaü gacchati. Evameva kho bhikkhave imehi catåhi pu¤¤àbhisandehi kusalàbhisandehi samannàgatassa ariyasàvakassa na sukaraü pu¤¤assa pamàõaü gahetuü, ettako pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattatãti. Atha kho asaïkheyyo appameyyo mahàpu¤¤akkhandhotveva saïkhaü gacchatãti 1. Mahodadhiü aparimitaü mahàsaraü bahubheravaü ratanagaõànamàlayaü1, Najjo yathà naragaõasaïghasevità 2 [PTS Page 056] [\q 56/] puthå savanti upayanti sàgaraü. 2. Evaü naraü annadapànavatthadaü seyyànisajjattharaõassa dàyakaü, Pu¤¤assa dhàrà upayanti paõóitaü najjo yathà vàrivahàva sàgaranti. 4. 2. 1. 2. ( Dutiyapu¤¤àbhisandasuttaü) 2. Cattàro'me bhikkhave pu¤¤àbhisandà kusalàbhisandà sukhassàhàrà sovaggikà sukhavipàkà saggasaüvattanikà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Katame cattàro? Idha bhikkhave ariyasàvako buddhe aveccappasàdena samannàgato hoti: itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavàti. Ayaü bhikkhave pañhamo pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattati. Puna ca paraü bhikkhave ariyasàvako dhamme aveccappasàdena samannàgato hoti: svàkkhàto bhagavatà dhammo sandiññhiko akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhãti. Ayaü bhikkhave dutiyo pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattati. 1. Ratanavarànamàlayaü machasaü. 2. Macchagaõasaïghasevità syà. Kaü. [BJT Page 110] [\x 110/] Puna ca paraü bhikkhave ariyasàvako saïghe aveccappasàdena samannàgato hoti: supañipanno bhagavato sàvakasaïgho, ujupañipanno bhagavato sàvakasaïgho, ¤àyapañipanno bhagavato sàvakasaïgho, sàmãcipañipanno bhagavato sàvakasaïgho, yadidaü cattàri purisayugàni, aññhapurisapuggalà. Esa bhagavato sàvakasaïgho àhuneyyo pàhuõeyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassàti. Ayaü bhikkhave tatiyo pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattati. Puna ca paraü bhikkhave ariyasàvako ariyakantehi sãlehi samannàgato hoti akhaõóehi acchiddehi asabalehi [PTS Page 057] [\q 57/] akammàsehi bhujissehi vi¤¤uppasatthehi aparàmaññhehi samàdhisaüvattanikehi. Ayaü bhikkhave catuttho pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattati. Ime kho bhikkhave cattàro pu¤¤àbhisandà kusalàbhisandà sukhassàhàrà sovaggikà sukhavipàkà saggasaüvattanikà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattantãti. 3. Yassa saddhà tathàgate acalà suppatiññhità, Sãla¤ca yassa kalyàõaü ariyakantaü pasaüsitaü. 4. Saïghe pasàdo yassatthi ujubhåta¤ca dassanaü, Adaëiddoti taü àhu amoghaü tassa jãvitaü. 5. Tasmà saddha¤ca sãla¤ca pasàdaü dhammadassanaü, Anuyu¤jetha medhàvã saraü buddhànasàsananti. 4. 2. 1. 3. ( Pañhamasaüvàsasuttaü ) 3. Ekaü samayaü bhagavà antarà ca madhuraü antarà ca vera¤jaü addhànamaggapañipanno hoti. Sambahulàpi kho gahapatã ca gahapatàniyo ca antarà ca madhuraü antarà ca vera¤jaü addhànamaggapañipannà honti. Atha kho bhagavà maggà okkamma a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisãdi*. Addassuü 1 kho te gahapatã ca gahapatàniyo ca bhagavantaü a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisinnaü. Disvà yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinne kho te gahapatã ca gahapatàniyo ca bhagavà etadavoca: Cattàro'me gahapatayo saüvàsà. Katame cattàro? Chavo chavàya saddhiü saüvasati, chavo deviyà saddhiü saüvasati, devo chavàya saddhiü saüvasati. Devo deviyà saddhiü saüvasati. 1. Addasaüsu machasaü *pa¤¤atte àsane katthaci. [BJT Page 112. [\x 112/] ] Katha¤ca gahapatayo chavo chavàya saddhiü saüvasati: [PTS Page 058] [\q 58/] idha gahapatayo sàmiko hoti pàõàtipàtã adinnàdàyã kàmesu micchàcàrã musàvàdã suràmerayamajjapamàdaññhàyã dussãlo pàpadhammo. Maccheramalapariyuññhitena cetasà agàraü ajjhàvasati, akkosakaparibhàsako samaõabràhmaõànaü bhariyàpissa hoti pàõàtipàtinã adinnàdàyinã kàmesu micchàcàrinã musàvàdinã suràmerayamajjapamàdaññhàyinã dussãlà pàpadhammà, maccheramalapariyuññhitena cetasà agàraü ajjhàvasati, akkosikaparibhàsikà samaõabràhmaõànaü. Evaü kho gahapatayo chavo chavàya saddhiü saüvasati. Katha¤ca gahapatayo chavo deviyà saddhiü saüvasati: idha gahapatayo sàmiko hoti pàõàtipàtã adinnàdàyã kàmesu micchàcàrã musàvàdã suràmerayamajjapamàdaññhàyã dussãlo pàpadhammo. Maccheramalapariyuññhitena cetasà agàraü ajjhàvasati, akkosakaparibhàsako samaõabràhmaõànaü. Bhariyà ca khvassa hoti pàõàtipàtà pañiviratà adinnàdànà pañiviratà kàmesu micchàcàrà pañiviratà musàvàdà pañiviratà suràmerayamajjapamàdaññhànà pañiviratà sãlavatã kalyàõadhammà, vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati, anakkosikaparibhàsikà samaõabràhmaõànaü. Evaü kho gahapatayo chavo deviyà saddhiü saüvasati. Katha¤ca gahapatayo devo chavàya saddhiü saüvasati: idha gahapatayo sàmiko hoti pàõàtipàtà pañivirato adinnàdànà pañivirato kàmesu micchàcàrà pañivirato musàvàdà pañivirato suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato sãlavà kalyàõadhammo, vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati, anakkosakaparibhàsako samaõabràhmaõànaü. Bhariyà ca khvassa hoti pàõàtipàtinã adinnàdàyinã kàmesu micchàcàrinã musàvàdinã suràmerayamajjapamàdaññhàyinã dussãlà pàpadhammà, maccheramalapariyuññhitena cetasà agàraü ajjhàvasati, akkosikaparibhàsikà samaõabràhmaõànaü. Evaü kho gahapatayo devo chavàya saddhiü saüvasati. Katha¤ca gahapatayo devo deviyà saddhiü saüvasati: idha gahapatayo sàmiko hoti pàõàtipàtà pañivirato adinnàdànà pañivirato kàmesu micchàcàrà pañivirato musàvàdà pañivirato suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato sãlavà kalyàõadhammo, vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati, anakkosakaparibhàsako samaõabràhmaõànaü. Bhariyàpissa hoti pàõàtipàtà pañiviratà adinnàdànà pañiviratà kàmesu micchàcàrà pañiviratà musàvàdà pañiviratà suràmerayamajjapamàdaññhànà pañiviratà sãlavatã kalyàõadhammà; vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati, anakkosikaparibhàsikà samaõabràhmaõànaü. Evaü kho gahapatayo devo deviyà saddhiü saüvasati. [PTS Page 059] [\q 59/] ime kho gahapatayo cattàro saüvàsàti. 6. Ubho ca honti dussãlà kadariyà paribhàsakà, Te honti jànipatayo chavà saüvàsamàgatà. [BJT Page 114] [\x 114/] 7. Sàmiko hoti dussãlo kadariyo paribhàsako, Bhariyà sãlavatã hoti vada¤¤å vãtamaccharà; Sàpi devã saüvasati chavena patinà saha. 8. Sàmiko sãlavà hoti vada¤¤å vãtamaccharo, Bhariyà hoti dussãlà kadariyà paribhàsikà; Sàpi chavà saüvasati devena patinà saha. 9. Ubho saddhà vada¤¤å ca sa¤¤atà dhammajãvino, Te honti jànipatayo a¤¤ama¤¤aü piyaüvadà. 10. Atthà sampacurà honti phàsatthaü 1 upajàyati, Amittà dummanà honti ubhinnaü samasãlinaü. 11. Idha dhammaü caritvàna samasãlabbatà ubho, Nandino devalokasmiü modanti kàmakàminoti. 4. 2. 1. 4. (Dutiyasaüvàsasuttaü) 4. Cattàro'me bhikkhave saüvàsà. Katame cattàro? Chavo chavàya saddhiü saüvasati, chavo deviyà saddhaü saüvasati, devo chavàya saddhiü saüvasati, devo deviyà saddhiü saüvasati. Katha¤ca bhikkhave chavo chavàya saddhiü saüvasati? Idha bhikkhave sàmiko hoti pàõàtipàtã adinnàdàyã kàmesu micchàcàrã musàvàdã pisunàvàco pharusàvàco sampapphalàpã abhijjhàlu vyàpannacitto micchàdiññhiko dussãlo pàpadhammo. Maccheramalapariyuññhitena cetasà agàraü ajjhàvasati, akkosakaparibhàsako samaõabràhmaõànaü. Bhariyàpissa hoti pàõàtipàtinã adinnàdàyinã kàmesu micchàcàrinã musàvàdinã pisunàvàcà pharusàvàcà samphappalàpinã abhijjhàlunã vyàpannacittà micchàdiññhikà dussãlà pàpadhammà maccheramalapariyuññhitena cetasà agàraü [PTS Page 060] [\q 60/] ajjhàvasati. Akkosikaparibhàsikà samaõabràhmaõànaü. Evaü kho bhikkhave chavo chavàya saddhiü saüvasati. Katha¤ca bhikkhave chavo deviyà saddhiü saüvasati? Idha bhikkhave sàmiko hoti pàõàtipàtã adinnànadàyã kàmesu micchàcàrã musàvàdã pisunàvàco pharusàvàco sampapphalàpã abhijjhàlu vyàpannacitto micchàdiññhiko pàpadhammo dussãlo, maccheramalapariyuññhitena cetasà agàraü ajjhàvasati, akkosakaparibhàsako samaõabràhmaõànaü. Bhariyà ca khvassa hoti pàõàtipàtà pañiviratà adinnàdànà pañiviratà kàmesu micchàcàrà pañiviratà musàvàdà pañiviratà pisunàvàcà pañiviratà pharusàvàcà pañiviratà samphappalàpà pañiviratà anabhijjhàlunã avyàpannacittà sammàdiññhikà sãlavatã kalyàõadhammà, vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati. Anakkosikaparibhàsikà samaõabràhmaõànaü. Evaü kho bhikkhave chavo deviyà saddhiü saüvasati. 1. Phàsukaümachasaü. Vàsatthaü[PTS.] [BJT Page 116] [\x 116/] Katha¤ca bhikkhave devo chavàya saddhiü saüvasati: idha bhikkhave sàmiko hoti pàõàtipàtà pañivirato adinnàdànà pañivirato kàmesu micchàcàrà pañivirato musàvàdà pañivirato pisunàvàcà pañivirato pharusàvàcà pañivirato samphappalàpà pañivirato anabhijjhàlu avyàpannacitto sammàdiññhiko sãlavà kalyàõadhammo. Vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati anakkosakaparibhàsako samaõabràhmaõànaü. Bhariyà ca khvassa hoti pàõàtipàtinã adinnàdàyinã kàmesu micchàcàrinã musàvàdinã pisunàvàcà pharusàvàcà samphappalàpinã abhijjhàlunã vyàpannacittà micchàdiññhikà dussãlà pàpadhammà maccheramalapariyuññhitena cetasà agàraü ajjhàvasati. Akkosikaparibhàsikà samaõabràhmaõànaü. Evaü kho bhikkhave devo chavàya saddhiü saüvasati. Katha¤ca bhikkhave devo deviyà saddhiü saüvasati: idha bhikkhave sàmiko hoti pàõàtipàtà pañivirato adinnàdànà pañivirato kàmesu micchàcàrà pañivirato musàvàdà pañivirato pisunàvàcà pañivirato pharusàvàcà pañivirato samphappalàpà pañivirato anabhijjhàlu avyàpannacitto sammàdiññhiko sãlavà kalyàõadhammo. Vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati. Anakkosakaparibhàsako samaõabràhmaõànaü. Bhariyàpissa hoti pàõàtipàtà pañiviratà adinnàdànà pañiviratà kàmesu micchàcàrà pañiviratà musàvàdà pañiviratà pisunàvàcà pañiviratà pharusàvàcà pañiviratà samphappalàpà pañiviratà anabhijjhàlu avyàpannacittà sammàdiññhikà sãlavatã kalyàõadhammà, vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati. Anakkosikaparibhàsikà samaõabràhmaõànaü. Evaü kho bhikkhave devo deviyà saddhiü saüvasati. Ime kho bhikkhave cattàro saüvàsàti. 12. Ubho ca honti dussãlà kadariyà paribhàsakà, [PTS Page 061] [\q 61/] te honti jànipatayo chavà saüvàsamàgatà. 13. Sàmiko hoti dussãlo kadariyo paribhàsako, Bhariyà sãlavatã hoti vada¤¤å vãtamaccharà, Sàpi devã saüvasati chavena patinà saha. 14. Sàmiko sãlavà hoti vada¤¤å vãtamaccharo, Bhariyà hoti dussãlà kadariyà paribhàsikà, Sàpi devà saüvasati devena patinà saha. 15. Ubho saddhà vada¤¤å ca sa¤¤atà dhammajãvino, Te honti jànipatayo a¤¤ama¤¤aü piyaüvadà. 16. Atthà sampacurà honti phàsatthaü upajàyati. Amittà dummanà honti ubhinnaü samasãlinaü. 17. Idha dhammaü caritvàna samasãlabbatà ubho, Nandino devalokasmiü modanti kàmakàminoti. 4. 2. 1. 3. ( Pañhama (nakula) samajãvãsuttaü ) 5. Ekaü samayaü bhagavà bhaggesu viharati suüsumàragire 1 bhesakalàvane 2 migadàye. Atha kho bhagavà pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya yena nakulapituno gahapatissa nivesanaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. 1. Susumàragire machasaü 2. Bhesakaññhàvane machasaü. [BJT Page 118] [\x 118/] Atha kho nakulapità ca gahapati nakulamàtà ca gahapatànã yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinno kho nakulapità gahapati bhagavantaü etadavoca: Yato me bhante nakulamàtà gahapatànã daharasseva daharà ànãtà nàbhijànàmi nakulamàtaraü gahapatàniü manasàpi aticarità, kuto pana kàyena. Iccheyyàma mayaü bhante diññhe ceva dhamme a¤¤ama¤¤aü passituü abhisamparàya¤ca a¤¤ama¤¤aü passitunti. Nakulamàtàpi kho gahapatànã bhagavantaü etadavoca: yatvàhaü bhante nakulapituno gahapatissa daharasseva daharà ànãtà nàbhijànàmi nakulapitaraü gahapatiü manasàpi aticarità, kuto pana kàyena. Iccheyyàma mayaü bhante diññhe ceva dhamme a¤¤ama¤¤aü passituü. Abhisamparàya¤ca a¤¤ama¤¤aü passitunti. [PTS Page 062] [\q 62/] àkaïkheyyuü ce gahapatayo ubho jànipatayo diññhe ceva dhamme a¤¤ama¤¤aü passituü abhisamparàya¤ca a¤¤ama¤¤aü passituü. Ubho ca assu samasaddhà samasãlà samacàgà samapa¤¤à. Te diññhe ceva dhamme a¤¤ama¤¤aü passanti abhisamparàya¤ca a¤¤ama¤¤aü passantãti. 18. Ubho saddhà vada¤¤å ca sa¤¤atà dhammajãvino, Te honti jànipatayo a¤¤ama¤¤aü piyaüvadà. 19. Atthà sampacurà honti phàsatthaü upajàyati, Amittà dummanà honti ubhinnaü samasãlinaü. 20. Idha dhammaü caritvàna samasãlabbatà ubho, Nandino devalokasmiü modanti kàmakàminoti. 4. 2. 1. 6. ( Dutiya (nakula) samajãvãsuttaü) 6. âkaïkheyyuü ce bhikkhave ubho jànipatayo diññhe ceva dhamme a¤¤ama¤¤aü passituü abhisamparàya¤ca a¤¤ama¤¤aü passituü. Ubho ca assu samasaddhà samasãlà samacàgà samapa¤¤à, te diññhe ceva dhamme a¤¤ama¤¤aü passanti, abhisamparàya¤ca a¤¤ama¤¤aü passantãti. 21. Ubho saddhà vada¤¤å ca sa¤¤atà dhammajãvino, Te honti jànipatayo a¤¤ama¤¤aü piyaüvadà. 22. Atthà sampacurà honti phàsatthaü upajàyati, Amittà dummanà honti ubhinnaü samasãlinaü. 23. Idha dhammaü caritvàna samasãlabbatà ubho, Nandino devalokasmiü modanti kàmakàminoti. [BJT Page 120] [\x 120/] 4. 2. 1. 7 ( Suppavàsàsuttaü ) 7. Ekaü samayaü bhagavà koliyesu viharati sajjanelaü 1 nàma koliyànaü nigamo. Atha kho bhagavà pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya yena suppavàsàya koliyadhãtàya nivesanaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho suppavàsà koliyadhãtà bhagavantaü paõãtena khàdanãyena bhojanãyena sahatthà santappesi, sampavàresi. Atha kho suppavàsà [PTS Page 063] [\q 63/] koliyadhãtà bhagavantaü bhuttàviü onãtapattapàõiü ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho suppavàsaü koliyadhãtaraü bhagavà etadavoca: Bhojanaü suppavàse dentã ariyasàvikà pañiggàhakànaü cattàri ñhànàni deti. Katamàni cattàri? âyuü deti vaõõaü deti sukhaü deti balaü deti. âyuü kho pana datvà àyussa bhàginã hoti dibbassa và mànusassa và. Vaõõaü datvà vaõõassa bhàginã hoti dibbassa và mànusassa và. Sukhaü datvà sukhassa bhàginã hoti dibbassa và mànusassa và. Balaü datvà balassa bhàginã hoti dibbassa và mànusassa và. Bhojanaü suppavàse dentã ariyasàvikà pañiggàhakànaü imàni cattàri ñhànàni detãti. 24. Susaïkhataü bhojanaü yà dadàti suciü paõãtaü 2 rasasà upetaü, Sà dakkhiõà ujjugatesu dinnà caraõopapannesu mahaggatesu, Pu¤¤ena pu¤¤aü saüsandamànà mahapphalà lokavidåna vaõõità. 25. Etàdisaü ya¤¤amanussarantà ye vedajàtà vicaranti loke. , Vineyya maccheramalaü samålaü anindità saggamupenti ñhànanti. 4. 2. 1. 8. ( Sudatta anàthapiõóika suttaü) (Sàvatthinidànaü:) 8. Atha kho anàthapiõóiko gahapati yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho anàthapiõóikaü gahapatiü bhagavà etadavoca: Bhojanaü gahapati dadamàno ariyasàvako pañiggàhakànaü cattàri ñhànàni deti. Katamàni cattàri? [PTS Page 064] [\q 64/] àyuü deti, vaõõaü deti, sukhaü deti, balaü deti. âyuü kho pana datvà àyussa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa và. Vaõõaü datvà vaõõassa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa và. Sukhaü datvà sukhassa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa và. Balaü datvà balassa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa và. Bhojanaü gahapati dadamàno ariyasàvako pañiggàhakànaü imàni cattàri ñhànàni detãti. 26. Yo sa¤¤atànaü paradattabhojinaü kàlena sakkacca dadàti bhojanaü, Cattàri ñhànàni anuppavecchati àyu¤ca vaõõa¤ca sukhaü bala¤ca. 27. So àyudàyã baladàyã sukhaü vaõõaü dado naro, * Dãghàyu yasavà hoti yattha yatthåpapajjatãti. 1. Pajjanãlaü machasaü. Pajjanelaü syà. Kaü. 2. Supaõãtaü kaü. * So àyudàyã vaõõadàyã sukhaü balaü dado naromachasaü. Sukhaü balaü dado naro katthaci. [BJT Page 122] [\x 122/] 4. 2. 1. 9. ( Bhojanadàyakasuttaü ) 9. Bhojanaü bhikkhave dadamàno dàyako pañiggàhakànaü cattàri ñhànàni deti. Katamàni cattàri? âyuü deti, vaõõaü deti, sukhaü deti, balaü deti. âyuü kho pana datvà àyussa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa và. Vaõõaü datvà vaõõassa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa và. Sukhaü datvà sukhassa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa và. Balaü datvà balassa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa và. Bhojanaü bhikkhave dadamàno dàyako pañiggàhakànaü imàni cattàri ñhànàni detãti. 28. Yo sa¤¤atànaü paradattabhojinaü kàlena sakkacca dadàti bhojanaü, Cattàri ñhànàni anuppavecchati àyu¤ca vaõõa¤ca sukhaü balaü ca. 29. So àyudàyã baladàyã sukhaü vaõõaü dado naro, Dãghàyu yasavà hoti yattha yatthåpapajjatãti. 4. 2. 1. 10 ( Gihãsàmãcipañipadàsuttaü ) 10. [PTS Page 065] [\q 65/] atha kho anàthapiõóiko gahapati yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho anàthapiõóikaü gahapatiü bhagavà etadavoca: Catåhi kho gahapati dhammehi samannàgato ariyasàvako gihãsàmãcipañipadaü pañipanno hoti yasopañilàbhiniü saggasaüvattanikaü. Katamehi catåhi? Idha gahapati ariyasàvako bhikkhusaïghaü paccupaññhito hoti cãvarena, bhikkhusaïghaü paccupaññhito hoti piõóapàtena, bhikkhusaïghaü paccupaññhito hoti senàsanena, bhikkhusaïghaü paccupaññhito hoti gilànapaccayabhesajjaparikkhàrena. Imehi kho gahapati catåhi dhammehi samannàgato ariyasàvako gihãsàmãcipañipadaü pañipanno hoti yasopañilàbhiniü saggasaüvattanikanti. 30. Gihãsàmicipañipadaü pañipajjanti paõóità, Sammaggate sãlavante cãvarena upaññhità, Piõóapàtasayanena gilànapaccayena ca. 31. Tesaü divà ca ratto ca sadà pu¤¤aü pavaóóhati, Sagga¤ca kamatiññhànaü kammaü katvàna bhaddakanti. Pu¤¤àbhisandavaggo pañhamo. Tassuddànaü: Dve pu¤¤àbhisandà dve saüvàsà dve ca honti samajãvino, Suppavàsà sudatto ca bhojanaü gihãsàmãcinàti. [BJT Page 124] [\x 124/] 2. Pattakammavaggo. 4. 2. 2. 1. (Pattakammasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 11. Atha kho anàthapiõóiko gahapati yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho anàthapiõóikaü gahapatiü bhagavà etadavoca: [PTS Page 066] [\q 66/] cattàro'me gahapati dhammà iññhà kantà manàpà dullabhà lokasmiü. Katame cattàro? Bhogà me uppajjantu sahadhammenàti, ayaü pañhamo dhammo iññho kanto manàpo dullabho lokasmiü. Bhoge laddhà sahadhammena yaso maü abbhuggacchatu saha¤àtãhi saha-upajjhàyehãti ayaü dutiyo dhammo iññho kanto manàpo dullabho lokasmiü. Bhoge laddhà sahadhammena yasaü laddhà saha¤àtãhi saha-upajjhàyehi ciraü jãvàmi dãghamaddhàyuü pàlemãti, ayaü tatiyo dhammo iññho kanto manàpo dullabho lokasmiü. Bhoge laddhà sahadhammena, yasaü laddhà saha¤àtãhi saha-upajjhàyehi ciraü jãvitvà dãghamaddhàyuü pàletvà, kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjàmãti, ayaü catuttho dhammo iññho kanto manàpo dullabho lokasmiü. Ime kho gahapati cattàro dhammà iññhà kantà manàpà Dullabhà lokasmiü. Imesaü kho gahapati catunnaü dhammànaü iññhànaü kantànaü manàpànaü dullabhànaü lokasmiü cattàro dhammà pañilàbhàya saüvattanti. Katame cattàro? Saddhàsampadà sãlasampadà càgasampadà pa¤¤àsampadà. Katamà ca gahapati saddhàsampadà? Idha gahapati ariyasàvako saddho hoti, saddahati tathàgatassa bodhiü, itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavàti. Ayaü vuccati gahapati saddhàsampadà. Katamà ca gahapati sãlasampadà? Idha gahapati ariyasàvako pàõàtipàtà pañivirato hoti. Adinnàdànà pañivirato hoti. Kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti. Musàvàdà pañivirato hoti. Suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti. Ayaü vuccati gahapati sãlasampadà. [BJT Page 126] [\x 126/] Katamà ca gahapati càgasampadà? Idha gahapati ariyasàvako vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati, muttàcàgo payatapàõã vossaggarato yàcayogo dànasaüvibhàgarato. Ayaü vuccati gahapati càgasampadà. Katamà ca gahapati pa¤¤àsampadà: abhijjhàvisamalobhàbhibhåtena [PTS Page 067] [\q 67/] gahapati cetasà viharanto akiccaü karoti kiccaü aparàdheti, akiccaü karonto kiccaü aparàdhento yasà ca sukhà ca dhaüsati. Vyàpàdàbhibhåtena gahapati cetasà viharanto akiccaü karoti kiccaü aparàdheti akiccaü karonto kiccaü aparàdhento yasà ca sukhà ca dhaüsati. Thãnamiddhàbhibhåtena gahapati cetasà viharanto akiccaü karoti, kiccaü aparàdheti. Akiccaü karonto kiccaü aparàdhento yasà ca sukhà ca dhaüsati. Uddhaccakukkuccàbhibhåtena gahapati cetasà viharanto akiccaü karoti, kiccaü aparàdheti. Akiccaü karonto kiccaü aparàdhento yasà ca sukhà ca dhaüsati. Vicikicchàbhibhåtena gahapati cetasà viharanto akiccaü karoti, kiccaü aparàdheti. Akiccaü karonto kiccaü aparàdhento yasà ca sukhà ca dhaüsati. Sa kho so gahapati ariyasàvako abhijjhàvisamalobho cittassa Upakkilesoti iti viditvà abhijjhàvisamalobhaü cittassa upakkilesaü pajahati. Vyàpàdo cittassa upakkilesoti iti viditvà vyàpàdàü cittassa upakkilesaü pajahati. Thãnamiddhaü cittassa upakkilesoti iti viditvà thãnamiddhaü cittassa upakkilesaü pajahati. Uddhaccakukkuccaü cittassa upakkilesoti iti viditvà uddhaccakukkuccaü cittassa upakkilesaü pajahati. Vicikicchà cittassa upakkilesoti iti viditvà vicikicchà cittassa upakkilesaü pajahati. Yato ca kho gahapati ariyasàvakassa abhijjhàvisamalobho cittassa upakkilesoti iti viditvà abhijjhàvisamalobho cittassa upakkileso pahãõo hoti, vyàpàdo cittassa upakkilesoti iti viditvà vyàpàdo cittassa upakkileso pahãõo hoti, thãnamiddhaü cittassa upakkilesoti iti viditvà thãnamiddhaü cittassa upakkileso pahãõo hoti, uddhaccakukkuccaü cittassa upakkilesoti iti viditvà uddhaccakukkuccaü cittassa upakkileso pahãõo hoti. Vicikicchà cittassa upakkilesoti iti viditvà vicikicchà cittassa upakkileso pahãõo hoti. Ayaü vuccati gahapati ariyasàvako mahàpa¤¤o puthupa¤¤o àpàthadaso pa¤¤àsampanno. Ayaü vuccati gahapati pa¤¤àsampadà. Imesaü kho gahapati catunnaü dhammànaü iññhànaü kattànaü manàpànaü dullabhànaü lokasmiü ime cattàro dhammà pañilàbhàya saüvattanti. [BJT Page 128] [\x 128/] Sa kho so gahapati ariyasàvako uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi cattàri kammàni kattà hoti. Katamàni cattàri? Idha gahapati ariyasàvako uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi attànaü sukheti pãneti sammà sukhaü pariharati, màtàpitaro sukheti pãneti sammà sukhaü pariharati. Puttadàradàsakammakaraporise sukheti pãneti sammà sukhaü pariharati. Mittàmacce sukheti pãneti sammà sukhaü pariharati. Idamassa pañhamaü ñhànagataü hoti pattagataü àyatanaso paribhuttaü. [PTS Page 068] [\q 68/] puna ca paraü gahapati ariyasàvako uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi yà tà honti àpadà aggito và udakato và ràjato và corato và appiyato 1 dàyàdato và. Tathàråpàsu àpadàsu bhogehi pariyodhàya vattati, sotthiü attànaü karoti. Idamassa dutiyaü ñhànagataü hoti pattagataü àyatanaso paribhuttaü. Puna ca paraü gahapati ariyasàvako uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi pa¤ca balã kattà hoti: ¤àtibaliü atithibaliü pubbapetabaliü ràjabaliü devatàbaliü. Idamassa tatiyaü ñhànagataü hoti pattagataü àyatanaso paribhuttaü. Puna ca paraü gahapati ariyasàvako uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi ye te samaõabràhmaõà madappamàdà pañiviratà khantisoracce niviññhà. Ekamattànaü damenti, ekamattànaü samenti, ekamattànaü parinibbàpenti. Tathàråpesu samaõabràhmaõesu uddhaggikaü dakkhiõaü patiññhàpeti sovaggikaü sukhavipàkaü sagga saüvattanikaü. Idamassa catutthaü ñhànagataü hoti pattagataü àyatanaso paribhuttaü. Sa kho so gahapati ariyasàvako uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi imàni cattàri pattakammàni kattà hoti. Yassa kassaci gahapati a¤¤atra imehi catåhi pattakammehi bhogà parikkhayaü gacchanti. Ime vuccanti gahapati bhogà aññhànagatà appattagatà anàyatanaso paribhuttà. Yassa kassaci gahapati imehi catåhi pattakammehi bhogà parikkhayaü gacchanti. Ime vuccanti gahapati bhogà ñhànagatà pattagatà àyatanaso paribhuttàti. 1. Appiyato và machasaü. [BJT Page 130] [\x 130/] 32. Bhuttà bhogà bhatà 2 bhaccà vitiõõà àpadàsu me, Uddhaggà dakkhiõà dinnà atho pa¤cabalã katà. 33. Upaññhità sãlavanto sa¤¤atà brahmacàrayo, Yadatthaü bhogaü iccheyya paõóito gharamàvasaü, [PTS Page 069] [\q 69/] so me attho anuppatto kataü ananutàpiyaü. 34. Etaü anussaraü macco ariyadhamme ñhito naro, Idha ceva naü pasaüsanti pecca sagge ca modatãti. 4. 2. 2. 2. ( Anaõasuttaü) 12. Atha kho anàthapiõóiko gahapati yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho anàthapiõóikaü gahapatiü bhagavà etadavoca: Cattàrimàni gahapati sukhàni adhigamanãyàni gihinà kàmabhoginà kàlena kàlaü samayena samayaü upàdàya. Katamàni cattàri? Atthisukhaü bhogasukhaü anaõasukhaü 2 anavajjasukhaü. Katama¤ca gahapati atthisukhaü? Idha gahapati kulaputtassa bhogà honti Uññhànaviriyàdhigatà bàhàbalaparicità sedàvakkhittà dhammikà dhammaladdhà. So bhogà me atthi uññhànaviriyàdhigatà bàhàbalaparicità sedàvakkhittà dhammikà dhammaladdhàti adhigacchati sukhaü, adhigacchati somanassaü. Idaü vuccati gahapati atthisukhaü. Katama¤ca gahapati bhogasukhaü? Idha gahapati kulaputto uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi bhoge ca bhu¤jati, pu¤¤àni ca karoti. So uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi bhoge ca bhu¤jàmi pu¤¤àni ca karomãti adhigacchati sukhaü, adhigacchati somanassaü. Idaü vuccati gahapati bhogasukhaü. Katama¤ca gahapati anaõasukhaü? Idha gahapati kulaputto na kassaci ki¤ci dhàreti appaü và bahuü và. So na kassaci ki¤ci dhàremi appaü và bahuü vàti adhigacchati sukhaü, adhigacchati somanassaü. Idaü vuccati gahapati anaõasukhaü. Katama¤ca gahapati anavajjasukhaü? Idha gahapati ariyasàvako anavajjena kàyakammena samannàgato hoti, anavajjena vacãkammena samannàgato hoti, anavajjena manokammena samannàgato hoti. So [PTS Page 070] [\q 70/] anavajjenamhi kàyakammena samannàgato, anavajjena vacãkammena samannàgato, anavajjena manokammena samannàgatoti adhigacchati sukhaü, adhigacchati somanassaü. Idaü vuccati gahapati anavajjasukhaü. 1. Bhañà syà. Kaü. 2. ânaõyasukhaü machasaü. [BJT Page 132] [\x 132/] Imàni kho gahapati cattàri sukhàni adhigamanãyàni gihinà kàmabhoginà kàlena kàlaü samayena samayaü upàdàyàti. 35. Anaõaü sukhaü ¤atvàna 1 atho atthisukhaü sare, Bhu¤jaü bhogaü sukhaü macco tato pa¤¤à vipassati. * 36. Vipassamàno jànàti ubho bhàge sumedhaso, Anavajjasukhassetaü kalaü nàgghati soëasintã. 4. 2. 2. 3. ( Sabrahmasuttaü ) 13. Sabrahmakàni bhikkhave tàni kulàni yesaü puttànaü màtàpitaro ajjhàgàre påjità honti. Sapubbàcariyakàni bhikkhave tàni kulàni yesaü puttànaü màtàpitaro ajjhàgàre påjità honti. Sapubbadevatàni bhikkhave tàni kulàni yesaü puttànaü màtàpitaro ajjhàgàre påjità honti. Sàhuneyyakàni bhikkhave tàni kulàni yesaü puttànaü màtàpitaro ajjhàgàre påjità honti. Brahmàti bhikkhave màtàpitunnaü 2 etaü adhivacanaü. Pubbàcariyàti bhikkhave màtàpitunnaü etaü adhivacanaü. Pubbadevàti bhikkhave màtàpitunnaü etaü adhivacanaü. âhuneyyàti bhikkhave màtàpitunnaü etaü adhivacanaü. Taü kissa hetu? Bahukàrà bhikkhave màtàpitaro puttànaü àpàdakà posakà imassa lokassa dassetàroti. 37. Brahmàti màtàpitaro pubbàcariyàti vuccare, âhuneyyà ca puttànaü pajàya anukampakà, Tasmà hi ne namasseyya sakkareyyàtha paõóito. 38. Annena atha pànena vatthena sayanena ca, Ucchàdane nahàpane pàdànaü dhovanena ca. 39. Tàya naü paricariyàya màtàpitusu paõóità, Idha ceva naü pasaüsanti pecca sagge ca modatãti. 4. 2. 2. 4. (Nirayasuttaü) 14. [PTS Page 071] [\q 71/] catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Pàõàtipàtã hoti, adinnàdàyã hoti, kàmesu micchàcàrã hoti, musàvàdã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü nirayeti. 40. Pàõàtipàto adinnàdànaü musàvàdo ca vuccati, Paradàragamana¤càpi nappasaüsanti paõóitàti. 1. Anavajjasukhaü ¤atvà sãmu. * ânaõyasukhaü ¤atvàna atho atthi sukhaü saraü Bhu¤jaü bhogasukhaü macco tato pa¤¤à vipassati machasaü 2. Màtàpitånaü machasaü. [BJT Page 134] [\x 134/] 4. 2. 2. 5. (Råpa (ppamàõa) suttaü) 15. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Råpappamàõo råpappasanno, ghosappamàõo ghosappasanno, låkhappamàõo låkhappasanno, dhammappamàõo dhammappasanno. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 41. Ye ca råpena pàmiüsu 1 ye ca ghosena anvagå, Chandaràgavasåpetà na te jànanti taü janaü. 2. 42. Ajjhatta¤ca na jànàti bahiddhà ca na passati, Samantàvaraõo bàlo sa ve ghosena vuyhati. 43. Ajjhatta¤ca na jànàti bahiddhà ca vipassati, Bahiddhà phaladassàvã sopi ghosena vuyhati. 44. Ajjhatta¤ca pajànàti bahiddhà ca vipassati, Vinãvaraõadassàvã na so ghosena vuyhati. 4. 2. 2. 6. ( Saràga (puggala) suttaü) 16. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Saràgo, sadoso, samoho, samàno. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 45. [PTS Page 072] [\q 72/] sàrattà rajanãyesu piyaråpàbhinandino, Mohena adhamà 3 sattà baddhà vaóóhenti bandhanaü. 46. Ràgaja¤ca dosaja¤ca mohaja¤càpaviddasu, Karonti akusalaü kammaü savighàtaü dukhudrayaü. 47. Avijjànivutà posà andhabhåtà acakkhukà, Yathà dhammà tathà santà tassevanti 4 na ma¤¤areti. 4. 2. 2. 7. (Ahi(metta)suttaü)* 17. Ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena sàvatthiyaü a¤¤ataro bhikkhu ahinà daññho kàlakato hoti. Atha kho sambahulà bhikkhå yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnà kho te bhikkhå bhagavantaü etadavocuü: 1. Ye ca råpe pamàõiüsu machasaü. 2. Nàbhijànanti te chanà machasaü. 3. âvutà machasaü. 4. Na tassevanti syà. Machasaü. * Khandhaparittaü catubhàõavàrapàëi. [BJT Page 136] [\x 136/] Idha bhante sàvatthiyaü a¤¤ataro bhikkhu ahinà daññho kàlakatoti. Nahanåna 1 so bhikkhave bhikkhu cattàri ahiràjakulàni mettena cittena phari. Sace hi so bhikkhave bhikkhu cattàri ahiràjakulàni mettena cittena phareyya, na hi so bhikkhave bhikkhu ahinà daññho kàlaü kareyya. Katamàni cattàri ahiràjakulàni? Viråpakkhaü ahiràjakulaü, eràpathaü ahiràjakulaü, chabyàputtaü ahiràjakulaü, kaõhàgotamakaü ahiràjakulaü. Nahanåna so bhikkhave bhikkhu imàni cattàri ahiràjakulàni mettena cittena Phari. Sace hi so bhikkhave bhikkhu imàni cattàri ahiràjakulàni mettena cittena phareyya, nahi so bhikkhave bhikkhu ahinà daññho kàlaü kareyya. Anujànàmi bhikkhave imàni cattàri ahiràjakulàni mettena cittena pharituü, attaguttiyà attarakkhàya attaparittàyàti. 48. Viråpakkhehi me mettaü mettaü eràpathehi me, Chabyàputtehi me mettaü mettaü kaõhàgotamakehi ca. 49. Apàdakehi me mettaü mettaü dipàdakehi 2 me, [PTS Page 073] [\q 73/] catuppadehi me mettaü mettaü bahuppadehi me. 50. Mà maü apàdako hiüsi mà maü hiüsi dipàdako, Mà maü catuppado hiüsi mà maü hiüsi bahuppado. 51. Sabbe sattà sabbe pàõà sabbe bhåtà ca kevalà, Sabbe bhadràni passantu mà ka¤ci pàpamàgamà. Appamàõo buddho. Appamàõo dhammo. Appamàõo saïgho. Pamàõavantàni siriüsapàni 3 ahivicchikà satapadã uõõànàbhi sarabå måsikà. Katà me rakkhà. Katà me parittà. Pañikkamantu bhåtàni. So'haü namo bhagavato. Namo sattannaü sammàsambuddhànanti. 4. 2. 2. 8. (Devadattasuttaü) 18. Ekaü samayaü bhagavà ràjagahe viharati gijjhakåñe pabbate acirapakkante devadatte. Tatra kho bhagavà devadattaü àrabbha bhikkhå àmantesi: Attavadhàya bhikkhave devadattassa làbhasakkàrasiloko udapàdi. Paràbhavàya bhikkhave devadattassa làbhasakkàrasiloko udapàdi. 1. Na hi nåna machasaü. 2. Dvipàdakehi machasaü 3. Sarãsapàni machasaü. [BJT Page 138. [\x 138/] ] Seyyathàpi bhikkhave kadali attavadhàya phalaü deti, paràbhavàya phalaü deti, evameva kho bhikkhave attavadhàya devadattassa làbhasakkàrasiloko udapàdi. Paràbhavàya devadattassa làbhasakkàrasiloko udapàdi. Seyyathàpi bhikkhave veëu attavadhàya phalaü deti, paràbhavàya phalaü deti, evameva kho bhikkhave attavadhàya devadattassa làbhasakkàrasiloko udapàdi. Paràbhavàya devadattassa làbhasakkàrasiloko udapàdi. Seyyathàpi bhikkhave naëo attavadhàya phalaü deti, paràbhavàya phalaü deti, evameva kho bhikkhave attavadhàya devadattassa làbhasakkàrasiloko udapàdi. Paràbhavàya devadattassa làbhasakkàrasiloko udapàdi. Seyyathàpi bhikkhave assatarã attavadhàya gabbhaü gaõhàti, evameva kho bhikkhave attavadhàya devadattassa làbhasakkàrasiloko udapàdi. Paràbhavàya devadattassa làbhasakkàrasiloko udapàdãti. 52. Phalaü ve kadaliü hanti phalaü veëuü phalaü naëaü, Sakkàro kàpurisaü hanti gabbho assatariü yathà'ti. 4. 2. 2. 9. (Padhànasuttaü) 19. [PTS Page 074] [\q 74/] cattàrimàni bhikkhave padhànàni. Katamàni cattàri? Saüvarappadhànaü, pahàõappadhànaü, bhàvanappadhànaü, anurakkhaõappadhànaü. Katama¤ca bhikkhave saüvarappadhànaü? Idha bhikkhave bhikkhu anuppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü anuppàdàya chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati. Idaü vuccati bhikkhave saüvarappadhànaü. Katama¤ca bhikkhave pahàõappadhànaü? Idha bhikkhave bhikkhu uppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü pahàõàya chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati. Idaü vuccati bhikkhave pahàõappadhànaü. Katama¤ca bhikkhave bhàvanappadhànaü? Idha bhikkhave bhikkhu anuppannànaü kusalànaü dhammànaü uppàdàya chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati. Idaü vuccati bhikkhave bhàvanappadhànaü. [BJT Page 140] [\x 140/] Katama¤ca bhikkhave anurakkhaõappadhànaü? Idha bhikkhave bhikkhu uppannànaü kusalànaü dhammànaü ñhitiyà asammosàya bhãyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati. Idaü vuccati bhikkhave anurakkhaõappadhànaü. Imàni kho bhikkhave cattàri padhànànãti. 53. Saüvaro ca pahàõaü ca bhàvanà anurakkhaõà, Ete padhànà cattàro desitàdiccabandhunà Yehi bhikkhu idhàtàpã khayaü dukkhassa pàpuõeti. 4. 2. 2. 10. (Adhammikasuttaü) 20. Yasmiü bhikkhave samaye ràjàno adhammikà honti, ràjayuttàpi tasmiü samaye adhammikà honti. Ràjayuttesu adhammikesu bràhmaõagahapatikàpi tasmiü samaye adhammikà honti. Bràhmaõagahapatikesu adhammikesu negamajànapadàpi tasmiü samaye adhammikà honti. Negamajànapadesu adhammikesu visamaü candimasuriyà [PTS Page 075] [\q 75/] parivattanti. Visamaü candimasuriyesu parivattantesu visamaü nakkhattàni tàrakaråpàni parivattanti. Visamaü nakkhattesu tàrakaråpesu parivattantesu visamaü rattindivà parivattanti. Visamaü rattindivesu parivattantesu visamaü màsaddhamàsà parivattanti. Visamaü màsaddhamàsesu parivattantesu visamaü utusaüvaccharà parivattanti. Visamaü utusaüvaccharesu parivattantesu visamaü vàtà vàyanti visamà apa¤jasà. Visamaü vàtesu vàyantesu visamesu apa¤jasesu devatà parikupità bhavanti. Devatàsu parikupitàsu devo na sammàdhàraü anuppavecchati. Deve na sammà dhàraü anuppavecchante visamapàkãni sassàni bhavanti. Visamapàkãni 1 bhikkhave sassàni manussà paribhu¤jantà appàyukà ca honti. Dubbaõõà ca dubbalà ca bavhàbàdhà ca. Yasmiü bhikkhave samaye ràjàno dhammikà honti, ràjayuttàpi tasmiü samaye dhammikà honti. Ràjayuttesu dhammikesu bràhmaõagahapatikàpi tasmiü samaye dhammikà honti. Bràhmaõagahapatikesu dhammikesu negamajànapadàpi tasmiü samaye dhammikà honti. Negamajànapadesu dhammikesu samaü candimasuriyà parivattanti. Samaü candimasuriyesu parivattantesu samaü nakkhattàni tàrakaråpàni parivattanti. Samaü nakkhattesu tàrakaråpesu parivattantesu samaü rattindivà parivattanti. Samaü rattindivesu parivattantesu samaü màsaddhamàsà parivattanti. Samaü màsaddhamàsesu parivattantesu samaü utusaüvaccharà parivattanti. Samaü utusaüvaccharesu parivattantesu samaü 2 vàtà vàyanti samà pa¤jasà. Samaü 2 vàtesu vàyantesu samesu pa¤jasesu devatà aparikupità bhavanti. Devatàsu aparikupitàsu devo sammà dhàraü anuppavecchati. Deve sammà dhàraü anuppavecchante samapàkãni sassàni bhavanti. Samapàkãni bhikkhave sassàni manussà paribhu¤jantà dãghàyukà ca honti. Vaõõavanto ca balavanto ca appàbàdhà cà'ti. 1. Visamapàkànã machasaü 2. Avisamaü sãmu. [BJT Page 142] [\x 142/] 54. Gunnaü ce taramànànaü jimhaü gacchati puïgavo, Sabbà tà jimhaü gacchanti nette jimhaü gate sati. 55. Evameva manussesu yo hoti seññhasammato, So ce adhammaü carati pageva itarà pajà, [PTS Page 076] [\q 76/] sabbaü raññhaü dukhaü seti ràjà ce hotadhammiko. 56. Gunnaü ce taramànànaü ujuü gacchati puïgavo, Sabbà tà uju gacchanti nette ujugate sati. 57. Evameva manussesu yo hoti seññhasammato, So ceva 1 dhammaü carati pageva itarà pajà, Sabbaü raññhaü sukhaü seti ràjà ce hoti dhammikoti. Pattakammavaggo dutiyo. Tassuddànaü: Pattakammaü anaõako sabrahma nirayà råpena pa¤camaü, Saràga ahinà devadatto padhànaü adhammikena cà'ti. 1. So sace machasaü. [BJT Page 144] [\x 144/] 3. Apaõõakavaggo 4. 2. 3. 1. (Padhàna apaõõaka pañipadàsuttaü)* (Sàvatthi nidànaü) 21. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu apaõõakataü 1 pañipadaü pañipanno hoti. Yoni cassa àraddhà hoti. âsavànaü khayàya. Katamehi catåhi? Idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti, bahussuto hoti, àraddhaviriyo hoti, pa¤¤avà hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhikkhu apaõõakataü pañipadaü pañipanno hoti, yoni cassa àraddhà hoti, àsavànaü khayàyàti. 4. 2. 3. 2. (Diññhiapaõõaka pañipadàsuttaü) 22. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu apaõõakataü 1 pañipadaü pañipanno hoti, yoni cassa àraddhà hoti àsavànaü khayàya. Katamehi catåhi? Nekkhammavitakkena, avyàpàdavitakkena, avihiüsàvitakkena, sammà diññhiyà. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato [PTS Page 077] [\q 77/] bhikkhu apaõõakataü pañipadaü pañipanno hoti, yoni cassa àraddhà hoti àsavànaü khayàyàti. 4. 2. 3. 3. (Asappurisavadhukàsuttaü) 23. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato asappuriso veditabbo. Katamehi catåhi? Idha bhikkhave asappuriso yo hoti parassa avaõõo, taü apuññhopi pàtukaroti, ko pana vàdo puññhassa. Puññho kho pana pa¤hàbhinãto ahàpetvà alambetvà 2 paripåraü vitthàrena parassa avaõõaü bhàsità hoti. Veditabbametaü bhikkhave asappuriso ayaü bhavanti. Puna ca paraü bhikkhave asappuriso yo hoti parassa vaõõo, taü puññho'pi na pàtukaroti. Ko pana vàdo apuññhassa. Puññho kho pana pa¤hàbhinãto hàpetvà lambetvà aparipåraü avitthàrena parassa vaõõaü bhàsità hoti. Veditabbametaü bhikkhave asappuriso ayaü bhavanti. Puna ca paraü bhikkhave asappuriso yo hoti attano avaõõo, taü puññhopi na pàtukaroti ko pana vàdo apuññhassa. Puññho kho pana pa¤hàbhinãto hàpetvà lambetvà aparipåraü avitthàrena attano avaõõaü bhàsità hoti. Veditabbametaü bhikkhave asappuriso ayaü bhavanti. 1. Apaõõakappañipadaü machasaü. 2. "Alampetvà" a. Alambitvà machasaü. * Uddàne "àraddhaviriyo'ti pada¤ca, "sammàdiññhiyà' ti pada¤ca upàdàya padhànasuttanti ca, diññhisuttanti ca vuttaü. [BJT Page 146] [\x 146/] Puna ca paraü bhikkhave asappuriso yo hoti attano vaõõo, taü apuññhopi pàtukaroti, ko pana vàdo puññhassa puññho kho pana pa¤hàbhinãto ahàpetvà alambetvà paripåraü vitthàrena attano vaõõaü bhàsità hoti. Veditabbametaü bhikkhave asappuriso ayaü bhavanti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato asappuriso veditabbo. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato sappuriso veditabbo. Katamehi catåhi? Idha bhikkhave sappuriso yo hoti parassa avaõõo, taü puññhopi na pàtukaroti, ko pana vàdo apuññhassa. Puññho kho pana pa¤hàbhinãto hàpetvà lambetvà aparipåraü [PTS Page 078] [\q 78/] avitthàrena parassa avaõõaü bhàsità hoti. Veditabbametaü bhikkhave sappuriso ayaü bhavanti. Puna ca paraü bhikkhave sappuriso yo hoti parassa vaõõo, taü apuññhopi pàtukaroti, ko pana vàdo puññhassa. Puññho kho pana pa¤hàbhinãto ahàpetvà alambetvà paripåraü vitthàrena parassa vaõõaü bhàsità hoti. Veditabbametaü bhikkhave sappuriso ayaü bhavanti. Puna ca paraü bhikkhave sappuriso yo hoti attano avaõõo, taü apuññhopi pàtukaroti, ko pana vàdo puññhassa. Puññho kho pana pa¤hàbhinãto ahàpetvà alambetvà paripåraü vitthàrena attano avaõõaü bhàsità hoti. Veditabbametaü bhikkhave sappuriso ayaü bhavanti. Puna ca paraü bhikkhave sappuriso yo hoti attano vaõõo, taü puññhopi na pàtukaroti, ko pana vàdo apuññhassa. Puññho kho pana pa¤hàbhinãto hàpetvà lambetvà aparipåraü avitthàrena attano vaõõaü bhàsità hoti. Veditabbametaü bhikkhave sappuriso ayaü bhavanti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato sappuriso veditabbo. Seyyathàpi bhikkhave vadhukà ya¤¤adeva rattiü và divasaü 1 và ànãtà hoti. Tàvadevassà tibbaü hirottappaü paccupaññhitaü hoti sassuyàpi sasurepi sàmikepi antamaso dàsakammakaraporisesu. Sà aparena samayena saüvàsamanvàya vissàsamanvàya sassumpi sasurampi sàmikampi evamàha: apetha, kiü pana tumhe jànàthàti. 1. Divaü và machasaü. [BJT Page 148] [\x 148/] Evameva kho bhikkhave idhekacco bhikkhu ya¤¤adeva rattiü và divasaü và agàrasmà anagàriyaü pabbajito hoti, tàvadevassa tibbaü hirottappaü paccupaññhitaü hoti bhikkhusu bhikkhunãsu upàsakesu upàsikàsu antamaso àràmikasamaõuddesesu. So aparena samayena saüvàsamanvàya vissàsamanvàya àcariyampi upajjhàyampi evamàha: apetha, kiü pana tumhe jànàthàti. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü: adhunàgatavadhukàsamena cetasà Viharissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 4. 2. 3. 4. (Pañhamaaggasuttaü) 24. [PTS Page 079] [\q 79/] cattàrimàni bhikkhave aggàni. Katamàni cattàri? Sãlaggaü, samàdhaggaü 1, pa¤¤aggaü, vimuttaggaü. Imàni kho bhikkhave cattàri aggànãti. 4. 2. 3. 5. (Dutiyaaggasuttaü) 25. Cattàrimàni bhikkhave aggàni, katamàni cattàri? Råpaggaü, vedanaggaü, sa¤¤aggaü, bhavaggaü. Imàni kho bhikkhave cattàri aggànãti. 4. 2. 3. 6. (Kusinàràsuttaü) 26. Ekaü samayaü bhagavà kusinàràyaü viharati upavattane mallànaü sàlavane, antarena yamakasàlànaü parinibbàõasamaye. Tatra kho bhagavà bhikkhå àmantesi bhikkhavoti. Bhadanteti te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Siyà kho pana bhikkhave ekabhikkhussapi kaïkhà và vimati và buddhe và dhamme và saïghe và magge và pañipadàya và, pucchatha bhikkhave, mà pacchà vippañisàrino ahuvattha '' sammukhãbhåto no satthà ahosi, nàsakkhimha bhagavantaü sammukhà pañipucchitunti. '' Evaü vutte te bhikkhå tuõhã ahesuü. Dutiyampi kho bhagavà bhikkhå àmantesi: siyà kho pana bhikkhave ekabhikkhussapi kaïkhà và vimati và buddhe và dhamme và saïghe và magge và pañipadàya và, pucchatha bhikkhave, mà pacchà vippañisàrino ahuvattha ''sammukhãbhåto no satthà ahosi, nàsakkhimha bhagavantaü sammukhà pañipucchitunti. '' Dutiyampi kho te bhikkhå tuõhã ahesuü. Samàdhiggaü machasaü. [BJT Page 150] [\x 150/] Tatiyampi kho bhagavà bhikkhå àmantesi: siyà kho pana bhikkhave Ekabhikkhussapi kaïkhà và vimati và buddhe và dhamme và saïghe và magge và pañipadàya và, pucchatha bhikkhave, mà pacchà vippañisàrino ahuvattha '' sammukhãbhåto no satthà ahosi, nàsakkhimha bhagavantaü sammukhà pañipucchitunti. '' Tatiyampi kho te bhikkhå tuõhã ahesuü. Atha kho bhagavà bhikkhå àmantesi. Siyà kho pana bhikkhave Satthugàravenàpi na puccheyyàtha, sahàyakopi bhikkhave sahàyakassa àrocetå ti. Evaü vutte te bhikkhå tuõhã ahesuü. [PTS Page 080] [\q 80/] atha kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: acchariyaü bhante, abbhutaü bhante. Evaü pasanno ahaü bhante imasmiü bhikkhusaïghe, natthi imasmiü bhikkhusaïghe ekabhikkhussapi kaïkhà và vimati và buddhe và dhamme và saïghe và magge và pañipadàya vàti. Pasàdà kho tvaü ànanda vadesi. ¥àõameva 1 hettha ànanda Tathàgatassa, natthi imasmiü bhikkhusaïghe ekabhikkhussapi kaïkhà và vimati và buddhe và dhamme và saïghe và magge và pañipadàya và. Imesaü hi ànanda pa¤cannaü bhikkhusatànaü yo pacchimako bhikkhu, so sotàpanno avinipàtadhammo niyato sambodhiparàyanoti. 4. 2. 3. 7. (Acinteyyasuttaü) (Sàvatthinidànaü:) 27. Cattàrimàni bhikkhave acinteyyàni na cintetabbàni, yàni cintento ummàdassa vighàtassa bhàgã assa. Katamàni cattàri? Buddhànaü bhikkhave buddhavisayo acinteyyo na cintetabbo, yaü cintento ummàdassa vighàtassa bhàgã assa. Jhàyissa bhikkhave jhànavisayo acinteyyo na cintetabbo, yaü cintento ummàdassa vighàtassa bhàgã assa. Kammavipàko bhikkhave acinteyyo na cintetabbo, yaü cintento ummàdassa vighàtassa bhàgã assa. Lokacintà bhikkhave acinteyyà na cintetabbà, yaü cintento ummàdassa vighàtassa bhàgã assa. Imàni kho bhikkhave cattàri acinteyyàni na cintetabbàni, yàni cintento ummàdassa vighàtassa bhàgã assàti. 1. ¥àtameva katthaci. [BJT Page 152] [\x 152/] 4. 2. 3. 8. (Dakkhiõàvisuddhisuttaü) 28. Catasso imà bhikkhave dakkhiõàvisuddhiyo. Katamà catasso? Atthi bhikkhave dakkhiõà dàyakato visujjhati no pañiggàhakato. Atthi bhikkhave dakkhiõà pañiggàhakato visujjhati no dàyakato. Atthi bhikkhave dakkhiõà neva dàyakato visujjhati no pañiggàhakato. Atthi bhikkhave dakkhiõà dàyakato ceva visujjhati pañiggàhakato ca. [PTS Page 081] [\q 81/] katha¤ca bhikkhave dakkhiõà dàyakato visujjhati no pañiggàhakato? Idha bhikkhave dàyako hoti sãlavà kalyàõadhammo, pañiggàhakà honti dussãlà pàpadhammà. 1 Evaü kho bhikkhave dakkhiõà dàyakato visujjhati no pañiggàhakato. Katha¤ca bhikkhave dakkhiõà pañiggàhakato visujjhati no dàyakato? Idha bhikkhave dàyako hoti dussãlo pàpadhammo, pañiggàhakà honti sãlavanto kalyàõadhammà. Evaü kho bhikkhave dakkhiõà pañiggàhakato visujjhati no dàyakato. Katha¤ca bhikkhave dakkhiõà neva dàyakato visujjhati no pañiggàhakato? Idha bhikkhave dàyako hoti dussãlo pàpadhammo, pañiggàhakàpi honti dussãlà pàpadhammà. Evaü kho bhikkhave dakkhiõà neva dàyakato visujjhati no pañiggàhakato. Katha¤ca bhikkhave dakkhiõà dàyakato ceva visujjhati pañiggàhakato ca? Idha bhikkhave dàyako hoti sãlavà kalyàõadhammo, pañiggàhakàpi honti sãlavanto kalyàõadhammà. Evaü kho bhikkhave dakkhiõà dàyakato ceva visujjhati pañiggàhakato ca. Imà kho bhikkhave catasso dakkhiõà visuddhiyoti. 4. 2. 3. 9. (Vaõijjàsuttaü) 29. Atha kho àyasmà sàriputto yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi, ekamantaü nisinno kho àyasmà sàriputto bhagavantaü etadavoca: Ko nu kho bhante hetu, ko paccayo, yena midhekaccassa tàdisàva vaõijjà payuttà chedagàminã hoti? Ko pana bhante hetu, ko paccayo yena midhekaccassa tàdisàva vaõijjà payuttà na yathàdhippàyaü hoti? 1. Pañiggàhako hoti dussãlo pàpadhammosyà [BJT Page 154] [\x 154/] Ko nu kho bhante hetu ko paccayo, yena midhekaccassa tàdisàva vaõijjà payuttà yathàdhippàyaü hoti? Ko pana bhante hetu, ko paccayo, yena midhekaccassa tàdisàva vaõijjà payuttà paràdhippàyà hotãti? Idha sàriputta ekacco samaõaü và bràhmaõaü và upasaïkamitvà pavàreti: vada bhante paccayenàti. So [PTS Page 082] [\q 82/] yena pavàreti, taü na deti. So ce tato cuto itthattaü àgacchati. So ya¤¤adeva vaõijjaü payojeti, sàssa hoti chedagàminã. Idha pana sàriputta ekacco samaõaü và bràhmaõaü và upasaïkamitvà pavàreti: vada bhante paccayenàti. So yena pavàreti. Taü na yathàdhippàyaü deti. So ce tato cuto itthattaü àgacchati, so ya¤¤adeva vaõijjaü payojeti, sàssa hoti na yathàdhippàyà. Idha pana sàriputta ekacco samaõaü và bràhmaõaü và upasaïkamitvà pavàreti: vada bhante paccayenàti. So yena pavàreti, taü yathàdhippàyaü deti. So ce tato cuto itthattaü àgacchati. So ya¤¤adeva vaõijjaü payojeti, sàssa hoti yathàdhippàyà. Idha pana sàriputta ekacco samaõaü và bràhmaõaü và upasaïkamitvà pavàreti: vada bhante paccayenàti. So yena pavàreti, taü paràdhippàyaü deti. So ce tato cuto itthattaü àgacchati. So ya¤¤adeva vaõijjaü payojeti, sàssa hoti paràdhippàyà. 1 Ayaü kho sàriputta hetu, ayaü paccayo, yena midhekaccassa tàdisàva vaõijjà payuttà chedagàminã hoti. Ayaü pana sàriputta hetu, ayaü paccayo, yena midhekaccassa tàdisàva vaõijjà payuttà na yathàdhippàyà hoti. Ayaü kho sàriputta hetu, ayaü paccayo, yena midhekaccassa tàdisà vaõijjà payuttà yathàdhippàyà hoti. Ayaü pana sàriputta hetu, ayaü paccayo, yena midhekaccassa tàdisàva vaõijjà payuttà paràdhippàyà hotãti. 1. Paràdhippàyaü machasaü. Sãmu. [BJT Page 156] [\x 156/] 4. 2. 3. 10. (Kambojasuttaü) 30. Ekaü samayaü bhagavà kosambiyaü viharati ghositàràme. Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca. Ko nu kho bhante hetu, ko paccayo, yena màtugàmo neva sabhàyaü nisãdati, na kammantaü payojeti, na kambojaü gacchatãti? Kodhano ànanda màtugàmo, issukã ànanda màtugàmo, [PTS Page 083] [\q 83/] maccharã ànanda màtugàmo, duppa¤¤o ànanda màtugàmo. Ayaü kho ànanda hetu, ayaü paccayo, yena màtugàmo neva sabhàyaü nisãdati, na kammantaü payojeti, na kambojaü gacchatãti. Apaõõakavaggo tatiyo. Tassuddànaü: Padhàna diññhi'sappurisa vadhukà dve ca honti aggàni, Kusinàrà acintitaü dakkhiõàya vaõijjakambojena vaggo'ti. [BJT Page 158] [\x 158/] 4. Macalavaggo. 4. 2. 4. 1. (Pàõàtipàtãsuttaü) (Sàvatthinidànaü) 31. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Pàõàtipàtã hoti, adinnàdàyã hoti, kàmesu micchàcàrã hoti, musàvàdã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge'ti 4. 2. 4. 2. ( Musàvàdãsuttaü) 32. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Musàvàdã hoti, pisunàvàco hoti, pharusàvàco hoti, samphappalàpã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. [PTS Page 084] [\q 84/] catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Musàvàdà pañivirato hoti, pisunàvàcà pañivirato hoti, pharusàvàcà pañivirato hoti, samphappalàpà pañivirato hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge'ti. 4. 2. 4. 3. (Vaõõasuttaü) 33. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Ananuvicca apariyogàhetvà avaõõàrahassa vaõõaü bhàsati. Ananuvicca apariyogàhetvà vaõõàrahassa avaõõaü bhàsati. Ananuvicca apariyogàhetvà appasàdanãye ñhàne pasàdaü upadaüseti. Ananuvicca apariyogàhetvà pasàdanãye ñhàne appasàdaü upadaüseti. [BJT Page 160] [\x 160/] Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Anuvicca pariyogàhetvà avaõõàrahassa avaõõaü bhàsati. Anuvicca pariyogàhetvà vaõõàrahassa vaõõaü bhàsati. Anuvicca pariyogàhetvà appasàdanãye ñhàne appasàdaü upadaüseti. Anuvicca pariyogàhetvà pasàdanãye ñhàne pasàdaü upadaüseti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge'ti. 4. 2. 4. 4. (Kodhagarusuttaü) 34. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Kodhagaru hoti na saddhammagaru, makkhagaru hoti na saddhammagaru, làbhagaru hoti na saddhammagaru, sakkàragaru hoti na saddhammagaru. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. [PTS Page 085] [\q 85/] catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Saddhammagaru hoti na kodhagaru, saddhammagaru hoti na makkhagaru, saddhammagaru hoti na làbhagaru, saddhammagaru hoti na sakkàragaru. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. [BJT Page 162] [\x 162/] 4. 2. 4. 5. ( Tamotamaparàyanasuttaü ) 35. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Tamotamaparàyano, tamojotiparàyano, jotitamaparàyano, jotijotiparàyano. Katha¤ca bhikkhave puggalo tamo hoti tamaparàyano? Idha bhikkhave, ekacco puggalo nãce kule paccàjàto hoti caõóàlakule và veõakule và nesàdakule và rathakàrakule và pukkusakule và daëidde appannapànabhojane kasiravuttike yattha kasirena ghàsacchàdo labbhati. So ca hoti dubbaõõo duddasiko okoñimako bavhàbàdho kàõo và kuõã và kha¤jo và pakkhahato và, na làbhã annassa pànassa vatthassa yànassa màlàgandhavilepanassa seyyàvasathapadãpeyyassa. So kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. So kàyena duccaritaü caritvà vàcàya duccaritaü caritvà manasà duccaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Evaü kho bhikkhave puggalo tamo hoti tamaparàyano. Katha¤ca bhikkhave puggalo tamo hoti jotiparàyano? Idha bhikkhave ekacco puggalo nãce kule paccàjàto hoti caõóàlakule và veõakule và nesàdakule và rathakàrakule và pukkusakule và daëidde appannapànabhojane kasiravuttike yattha kasirena ghàsacchàdo labbhati. So ca hoti dubbaõõo duddasiko okoñimako bavhàbàdho kàõo và kuõã và kha¤jo và pakkhahato và, na làbhã annassa pànassa vatthassa yànassa màlàgandhavilepanassa seyyàvasathapadãpeyyassa. So kàyena sucaritaü carati, vàcàya sucaritaü carati, manasà sucaritaü carati. So kàyena sucaritaü caritvà vàcàya sucaritaü caritvà manasà sucaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Evaü kho bhikkhave puggalo tamo hoti jotiparàyano. Katha¤ca bhikkhave puggalo joti hoti tamaparàyano? [PTS Page 086] [\q 86/] idha bhikkhave ekacco puggalo ucce kule paccàjàto hoti khattiyamahàsàlakule và bràhmaõamahàsàlakule và gahapatimahàsàlakule và aóóhe mahaddhane mahàbhoge pahåtajàtaråparajate pahåtavittupakaraõe pahåtadhanadha¤¤e. So ca hoti abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato. Làbhã annassa pànassa vatthassa yànassa màlàgandhavilepanassa seyyàvasathapadãpeyyassa. So kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. So kàyena duccaritaü caritvà, vàcàya duccaritaü caritvà, manasà duccaritaü caritvà, kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Evaü kho bhikkhave puggalo joti hoti tamaparàyano: [BJT Page 164] [\x 164/] Katha¤ca bhikkhave puggalo joti hoti jotiparàyano? Idha bhikkhave ekacco puggalo ucce kule paccàjàto hoti khattiyamahàsàlakule và bràhmaõamahàsàlakule và gahapatimahàsàlakule và aóóhe mahaddhane mahàbhoge pahåtajàtaråparajate pahåtavittupakaraõe pahåtadhanadha¤¤e. So ca hoti abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato, làbhã annassa pànassa vatthassa yànassa màlàgandhavilepanassa seyyàvasathapadãpeyyassa. So kàyena sucaritaü carati, vàcàya sucaritaü carati, manasà sucaritaü carati. So kàyena sucaritaü caritvà vàcàya sucaritaü caritvà manasà sucaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Evaü kho bhikkhave puggalo joti hoti joti paràyano. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 2. 4. 6. (Onatonata suttaü) 36. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Onatonato, onatunnato, unnatonato, unnatunnato. Katha¤ca bhikkhave puggalo onatonato hoti? Idha bhikkhave ekacco puggalo nãce kule paccàjàto hoti caõóàlakule và veõakule và nesàdakule và rathakàrakule và pukkusakule và daëidde appannapànabhojane kasiravuttike yattha kasirena ghàsacchàdo labbhati. So va hoti dubbaõõo duddasiko Kasirena ghàsacchàdo labbhati. So ca hoti dubbaõõo duddasiko okoñimako bavhàbàdho kàõo và kuõã và kha¤jo và pakkhahato và, na làbhã annassa pànassa vatthassa yànassa màlàgandhavilepanassa seyyàvasathapadãpeyyassa. So Kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. So kàyena duccaritaü caritvà vàcàya duccaritaü caritvà manasà duccaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Evaü kho bhikkhave puggalo onatonato hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo onatunnato hoti? Idha bhikkhave ekacco puggalo nãce kule paccàjàto hoti caõóàlakule và veõakule và nesàdakule và rathakàrakule và pukkusakule và daëidde appannapànabhojane kasiravuttike yattha kasirena ghàsacchàdo labbhati. So ca hoti dubbaõõo duddasiko okoñimako bavhàbàdho kàõo và kuõã và kha¤jo và pakkhahato và, na làbhã annassa pànassa vatthassa yànassa màlàgandhavilepanassa seyyàvasathapadãpeyyassa. So kàyena sucaritaü carati, vàcàya sucaritaü carati, manasà sucaritaü carati. So kàyena sucaritaü caritvà vàcàya sucaritaü caritvà manasà sucaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Evaü kho bhikkhave puggalo onatunnato hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo unnatonato hoti? Idha bhikkhave ekacco puggalo uccekule paccàjàto hoti khattiyamahàsàlakule và bràhmaõamahàsàlakule và gahapatimahàsàlakule và aóóhe mahaddhane mahàbhoge pahåtajàtaråparajate pahåtavittupakaraõe pahåtadhanadha¤¤e. So ca hoti abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato. Làbhã annassa pànassa vatthassa yànassa màlàgandhavilepanassa seyyàvasathapadãpeyyassa. So kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. So kàyena duccaritaü caritvà manasà duccaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Evaü kho bhikkhave puggalo unnatonato hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo unnatunnato hoti? Idha bhikkhave ekacco puggalo ucce kule paccàjàto hoti khattiyamahàsàlakule và bràhmaõamahàsàlakule và gahapatimahàsàlakule và aóóhe mahaddhane mahàbhoge pahåtajàtaråparajate pahåtavittupakaraõe pahåtadhanadha¤¤e. So ca hoti abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato, làbhã annassa pànassa vatthassa yànassa màlàgandhavilepanassa seyyàvasathapadãpeyyassa. So kàyena sucaritaü caritvà vàcàya sucaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Evaü kho bhikkhave puggalo unnatunnato hoti. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. [BJT Page 166] [\x 166/] 4. 2. 4. 7. (Samaõamacala puttasuttaü) 37. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Samaõamacalo, samaõapuõóarãko, samaõapadumo, samaõesu samaõasukhumàlo. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõamacalo hoti? Idha bhikkhave bhikkhu sekho hoti pañipado anuttaraü yogakkhemaü patthayamàno viharati. Seyyathàpi bhikkhave [PTS Page 087] [\q 87/] ra¤¤o khattiyassa muddhàvasittassa jeññho putto àbhiseko anabhisitto macalappatto, evameva kho bhikkhave bhikkhu sekho hoti pañipado anuttaraü yogakkhemaü patthayamàno viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõamacalo hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõapuõóarãko hoti? Idha bhikkhave bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. No ca kho aññhavimokkhe kàyena phassitvà viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõapuõóarãko hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõapadumo hoti? Idha bhikkhave bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññhevadhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Aññha ca vimokkhe kàyena phassitvà viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõapadumo hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõesu samaõasukhumàlo hoti? Idha bhikkhave bhikkhu yàcitova bahulaü cãvaraü paribhu¤jati, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü piõóapàtaü paribhu¤jati, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü senàsanaü paribhu¤jati, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü paribhu¤jati, appaü ayàcito. Yehi kho pana sabrahmacàrãhi saddhiü viharati, tyàssa manàpeneva bahulaü kàyakammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpeneva bahulaü vacãkammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpeneva bahulaü manokammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpa¤¤eva bahulaü upahàraü upaharanti, appaü amanàpaü. Yàni kho pana tàni vedayitàni pittasamuññhànàni và semhasamuññhànàni và vàtasamuññhànàni và sannipàtikàni và utuparinàmajàni và visama parihàrajàni và opakkamikàni và kammavipàkajàni và, tànassa 1 na bahudeva uppajjanti. Appàbàdho hoti. Catunnaü jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã. âsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü [PTS Page 088] [\q 88/] pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõesu samaõasukhumàlo hoti. 1. Tàni me na bahudeva machasaü. [BJT Page 168] [\x 168/] Yaü hi taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya 'samaõesu samaõasukhumàlo' ti. Mameva taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya 'samaõesu samaõasukhumàlo'ti. Ahaü hi bhikkhave yàcitova bahulaü cãvaraü paribhu¤jàmi, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü piõóapàtaü paribhu¤jàmi, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü senàsanaü paribhu¤jàmi, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü paribhu¤jàmi, appaü ayàcito. Yehi kho pana bhikkhåhi saddhiü viharàmi, te 1 maü manàpeneva bahulaü kàyakammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpeneva bahulaü vacãkammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpeneva bahulaü manokammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpaü yeva bahulaü upahàraü upaharanti, appaü amanàpaü. Yàni pana 2 tàni vedayitàni pittasamuññhànàni và semhasamuññhànàni và vàtasamuññhànàni và sannipàtikàni và utuparinàmajàni và visamaparihàrajàni và opakkamikàni và kammavipàkajàni và, tàni me na bahudeva uppajjanti appàbàdhohamasmi. Catunnaü kho pana jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã. âsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharàmi. Yaü hi taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya 'samaõesu samaõasukhumàlo'ti. Mameva taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya 'samaõesu samaõasukhumàlo' ti. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 2. 4. 8. (Samaõamacala sa¤¤ojana suttaü) 38. Cattàro' me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü katame cattàro? Samaõamacalo, samaõapuõóarãko, samaõapadumo, samaõesu samaõasukhumàlo. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõamacalo hoti? Idha bhikkhave bhikkhu tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà [PTS Page 089] [\q 89/] sotàpanno hoti avinipàtadhammo, niyato sambodhiparàyaõo. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõamacalo hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõapuõóarãko hoti? Idha bhikkhave bhikkhu tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà ràgadosamohànaü tanuttà sakadàgàmã hoti, sakideva imaü lokaü àgantvà dukkhassantaü karoti. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõapuõóarãko hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõapadumo hoti? Idha bhikkhave bhikkhu pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà opapàtiko hoti tattha parinibbàyã anàvattidhammo tasmà lokà. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõapadumo hoti. 1. Me machasaü 2. Yàni kho machasaü. [BJT Page 170] [\x 170/] Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõesu samaõasukhumàlo hoti? Idha bhikkhave bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõesu samaõasukhumàlo hoti. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 2. 4. 9. (Samaõamacala diññhisuttaü) 39. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Samaõamacalo, samaõapuõóarãko, samaõapadumo, samaõesu samaõasukhumàlo. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõamacalo hoti? Idha bhikkhave bhikkhu sammàdiññhiko hoti, sammàsaïkappo hoti, sammàvàco hoti, sammàkammanto hoti, sammààjãvo hoti, sammàvàyàmo hoti, sammàsatã hoti, sammàsamàdhã hoti. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõamacalo hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõapuõóarãko hoti? Idha bhikkhave bhikkhu sammàdiñhiko hoti, sammàsaïkappo hoti, sammàvàco hoti, sammàkammanto hoti, sammààjãvo hoti, sammàvàyàmo hoti, sammàsatã hoti, sammàsamàdhã hoti, sammà¤àõã hoti, sammàvimuttã hoti. No ca kho aññhavimokkhe kàyena phassitvà [PTS Page 090] [\q 90/] viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõapuõóarãko hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõapadumo hoti? Idha bhikkhave bhikkhu sammàdiññhiko hoti, sammàsaïkappo hoti, sammàvàco hoti, sammàkammanto hoti, sammààjãvo hoti, sammàvàyàmo hoti, sammàsatã hoti, sammàsamàdhã hoti. Sammà¤àõã hoti, sammàvimuttã hoti, aññha ca vimokkhe kàyena phassitvà viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõapadumo hoti: Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõesu samaõasukhumàlo hoti? Idha bhikkhave bhikkhu yàcitova bahulaü cãvaraü paribhu¤jati, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü piõóapàtaü paribhu¤jati, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü senàsanaü paribhu¤jati, appaü ayàcito, yàcitova bahulaü gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü paribhu¤jati, appaü ayàcito. Yehi kho pana sabrahmacàrãhi saddhiü viharati, tyàssa manàpeneva bahulaü kàyakammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpeneva bahulaü vacãkammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpeneva bahulaü manokammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpa¤¤eva bahulaü upahàraü upaharanti, appaü amanàpaü. Yàni kho pana tàni vedayitàni pittasamuññhànàni và semhasamuññhànàni và vàtasamuññhànàni và sannipàtikàni và utuparinàmajàni và visama parihàrajàni và opakkamikàni và kammavipàkajàni và tànassa na bahudeva uppajjanti. Appàbàdho hoti. Catunnaü jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã. âsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõesu samaõasukhumàlo hoti. Yaü hi taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya ' samaõesu samaõasukhumàlo' ti mameva taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya ' samaõesu samaõasukhumàlo 'ti. Ahaü hi bhikkhave yàcitova bahulaü cãvaraü paribhu¤jàmi, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü piõóapàtaü paribhu¤jàmi appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü senàsanaü paribhu¤jàmi, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü paribhu¤jàmi, appaü ayàcito. Yehi kho pana bhikkhåhi saddhiü viharàmi, te maü manàpenema bahulaü kàyakammena samudàcaranti. Appaü amanàpena. Manàpeneva bahulaü vacãkammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpeneva bahulaü manokammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpaü yeva bahulaü upahàraü upaharanti, appaü amanàpaü. Yàni pana tàni vedayitàni pittasamuññhànàni và semhasamuññhànàni và vàtasamuññhànàni và sannipàtikàni và utuparinàmajàni và visamaparihàrajàni và opakkamikàni và kammavipàkajàni và, tàni me na bahudeva uppajjanti appàdhohamasmi. Catunnaü kho pana jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã. ânavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharàmi. Yaü hi taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya 'samaõesu samaõasukhumàlo'ti mameva taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya 'samaõesu samaõasukhumàlo'ti. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 1. Phusitvà machasaü. [BJT Page 172] [\x 172/] 4. 2. 4. 10. (Samaõamacala khandhasuttaü) 40. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Samaõamacalo, samaõapuõóarãko, samaõapadumo, samaõesu samaõasukhumàlo. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõamacalo hoti? Idha bhikkhave bhikkhu sekho hoti appattamànaso, anuttaraü yogakkhemaü patthayamàno viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõamacalo hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõapuõóarãko hoti? Idha bhikkhave bhikkhu pa¤casupàdànakkhandhesu udayabbayànupassã viharati: iti råpaü, iti råpassa samudayo, iti råpassa atthagamo. Iti vedanà, iti vedanàya samudayo, iti vedanàya atthagamo. Iti sa¤¤à, iti sa¤¤àya samudayo, iti sa¤¤àya atthagamo. Iti saïkhàrà, iti saïkhàrànaü samudayo, iti saïkhàrànaü atthagamo. Iti vi¤¤àõaü, iti vi¤¤àõassa samudayo, iti vi¤¤àõassa atthagamoti. No ca kho aññhavimokkhe kàyena phassitvà 1 viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõapuõóarãko hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõapadumo hoti? Idha bhikkhave bhikkhu pa¤casupàdànakkhandhesu udayabbayànupassã viharati: iti råpaü, iti råpassa samudayo, iti råpassa atthagamo. Iti vedanà, iti vedanàya samudayo, iti vedanàya atthagamo. Iti sa¤¤à iti sa¤¤àya samudayo, iti sa¤¤àya atthagamo. Iti saïkhàrà, iti saïkhàrànaü samudayo, iti saïkhàrànaü atthagamo. Iti vi¤¤àõaü, iti vi¤¤àõassa samudayo, iti vi¤¤àõassa [PTS Page 091] [\q 91/] atthagamoti. Aññha ca vimokkhe kàyena phassitvà viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõapadumo hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo samaõesu samaõasukhumàlo hoti? Idha bhikkhave bhikkhu yàcitova bahulaü cãvaraü paribhu¤jati, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü piõóapàtaü paribhu¤jati, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü senàsanaü paribhu¤jati, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü paribhu¤jati, appaü ayàcito. Yehi kho pana sabrahmacàrãhi saddhiü viharati, tyàssa manàpeneva bahulaü kàyakammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpeneva bahulaü vacãkammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpeneva bahulaü manokammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpa¤¤eva bahulaü upahàraü upaharanti, appaü amanàpaü. Yàni kho pana tàni vedayitàni pittasamuññhànàni và semhasamuññhànàni và vàtasamuññhànàni và sannipàtikàni và utuparinàmajàni và visama parihàrajàni và opakkamikàni và kammavipàkajàni và, tànassa na bahudeva uppajjanti. Appàbàdho hoti. Catunnaü jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã. âsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo samaõesu samaõasukhumàlo hoti. Yaü hi taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya ' samaõesu samaõasukhumàlo ' ti. Mameva taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya ' samaõesu samaõasukhumàlo' ti. Ahaü hi bhikkhave yàcitova bahulaü cãvaraü paribhu¤jàmi, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü piõóapàtaü paribhu¤jàmi, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü senàsanaü paribhu¤jàmi, appaü ayàcito. Yàcitova bahulaü gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü paribhu¤jàmi, appaü ayàcito. Yehi kho pana bhikkhåhi saddhiü viharàmi, te maü manàpeneva bahulaü kàyakammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpeneva bahulaü vacãkammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpeneva bahulaü manokammena samudàcaranti, appaü amanàpena. Manàpaü yeva bahulaü upahàraü upaharanti, appaü amanàpaü. Yàni pana tàni vedayitàni pittasamuññhànàni và semhasamuññhànàni và vàtasamuññhànàni và sannipàtikàni và utuparinàmajàni và visamaparihàrajàni và opakkamikàni và kammavipàkajàni và, tàni me na bahudeva uppajjanti appàbàdhohamasmi. Catunnaü kho pana jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã. âsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharàmi. Yaü hi taü bhikkhave sammàvadamàno vadeyya 'samaõesu samaõasukhumàlo' ti mameva taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya 'samaõesu samaõasukhumàlo' ti. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. Macalavaggo catuttho. Tassuddànaü: Pàõàtipàto ca musà vaõõakodhatamonatà, Putto sa¤¤ojanaü ceva diññhikhandhena te dasàti. 1. Phusitvà machasaü. [BJT Page 174] [\x 174/] 5. Asuravaggo 4. 2. 5. 1. (Asurasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 41. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Asuro asuraparivàro, asuro devaparivàro, devo asuraparivàro, devo devaparivàro. Katha¤ca bhikkhave puggalo asuro hoti asuraparivàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo dussãlo hoti pàpadhammo. Parisàpissa dussãlà hoti pàpadhammà. Evaü kho bhikkhave puggalo asuro hoti asuraparivàro. Katha¤ca bhikkhave puggalo asuro hoti devaparivàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo dussãlo hoti pàpadhammo. Parisà ca khvassa hoti sãlavatã kalyàõadhammà. Evaü kho bhikkhave puggalo asuro hoti devaparivàro. Katha¤ca bhikkhave puggalo devo hoti asuraparivàro? [PTS Page 092] [\q 92/] idha bhikkhave ekacco puggalo sãlavà hoti kalyàõadhammo. Parisà ca khvassa hoti dussãlà pàpadhammà. Evaü kho bhikkhave puggalo devo hoti asuraparivàro. Katha¤ca bhikkhave puggalo devo hoti devaparivàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo sãlavà hoti kalyàõadhammo. Parisà pissa hoti sãlavatã kalyàõadhammà. Evaü kho bhikkhave puggalo devo hoti devaparivàro. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 2. 5. 2. (Pañhamasamàdhisuttaü) Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo làbhã hoti ajjhattaü cetosamathassa, na làbhã adhipa¤¤àdhammavipassanàya. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo làbhã hoti adhipa¤¤àdhammavipassanàya, na làbhã ajjhattaü cetosamathassa. [BJT Page 176] [\x 176/] Idha pana bhikkhave ekacco puggalo neva làbhã hoti ajjhattaü cetosamathassa, na làbhã adhipa¤¤àdhammavipassanàya. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo làbhã ceva hoti ajjhattaü cetosamathassa, làbhã ca adhipa¤¤àdhammavipassanàya. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 2. 5. 3. (Dutiyasamàdhisuttaü) 43. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo làbhã hoti ajjhattaü cetosamathassa, na làbhã adhipa¤¤àdhammavipassanàya. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo làbhã hoti adhipa¤¤àdhammavipassanàya, na làbhã ajjhattaü cetosamathassa. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo neva làbhã hoti ajjhattaü cetosamathassa, na làbhã adhipa¤¤àdhammavipassanàya. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo làbhã ceva hoti ajjhattaü cetosamathassa, làbhã ca adhipa¤¤àdhammavipassanàya. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo làbhã hoti ajjhattaü [PTS Page 093] [\q 93/] cetosamathassa, na làbhã adhipa¤¤àdhammavipassanàya, tena bhikkhave puggalena ajjhattaü cetosamathe patiññhàya adhipa¤¤àdhammavipassanàya yogo karaõãyo. So aparena samayena làbhã ceva hoti ajjhattaü cetosamathassa, làbhã ca adhipa¤¤àdhammavipassanàya. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo làbhã adhipa¤¤àdhammavipassanàya, na làbhã ajjhattaü cetosamathassa. Tena bhikkhave puggalena adhipa¤¤àdhammavipassanàya patiññhàya ajjhattaü cetosamathe yogo karaõãyo. So aparena samayena làbhã ce va hoti adhipa¤¤à dhammavipassanàya, làbhã ca ajjhattaü cetosamathassa. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo neva làbhã ajjhattaü cetosamathassa, na làbhã adhipa¤¤àdhammavipassanàya. Tena bhikkhave puggalena tesaü yeva kusalànaü dhammànaü pañilàbhàya adhimatto chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhã ca appañivànã ca sati ca sampaja¤¤aü ca karaõãyaü. [BJT Page 178] [\x 178/] Seyyathàpi bhikkhave àdittacelo và àdittasãso và tassa tasseva celassa và sãsassa và nibbàpanàya adhimattaü chanda¤ca vàyàma¤ca ussàha¤ca ussoëhi¤ca appañivàni¤ca sati¤ca sampaja¤¤aü ca kareyya, evameva kho bhikkhave tena puggalena tesaüyeva kusalànaü dhammànaü pañilàbhàya adhimatto chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhã ca appañivàni ca sati ca sampaja¤¤aü ca karaõãyaü. So aparena samayena làbhã ceva hoti ajjhattaü cetosamathassa, làbhã ca adhipa¤¤àdhammavipassanàya. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo làbhã ceva hoti ajjhattaü cetosamathassa, làbhã ca adhipa¤¤àdhammavipassanàya, tena bhikkhave puggalena tesu yeva kusalesu dhammesu patiññhàya uttariü àsavànaü khayàya yogo karaõãyo. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 2. 5. 4. ( Tatiyasamàdhisuttaü ) 44. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo làbhã hoti ajjhattaü cetosamathassa, na làbhã adhipa¤¤àdhammavipassanàya. Idha [PTS Page 094] [\q 94/] pana bhikkhave ekacco puggalo làbhã hoti adhipa¤¤àdhammavipassanàya, na làbhã ajjhattaü cetosamathassa. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo neva làbhã hoti ajjhattaü cetosamathassa, na làbhã adhipa¤¤àdhammavipassanàya. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo làbhã ceva hoti ajjhattaü cetosamathassa, làbhã ca adhipa¤¤àdhammavipassanàya. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo làbhã ajjhattaü cetosamathassa, na làbhã adhipa¤¤àdhammavipassanàya, tena bhikkhave puggalena yvàyaü puggalo làbhã adhipa¤¤à dhammavipassanàya, so upasaïkamitvà evamassa vacanãyo: kathaünu kho àvuso saïkhàrà daññhabbà? Kathaü saïkhàrà sammasitabbà? Kathaü saïkhàrà vipassitabbàti? Tassa so yathàdiññhaü yathàviditaü vyàkaroti: evaü kho àvuso saïkhàrà daññhabbà, evaü saïkhàrà sammasitabbà, evaü saïkhàrà vipassitabbàti. So aparena samayena làbhã ceva hoti ajjhattaü cetosamathassa, làbhã ca adhipa¤¤àdhammavipassanàya. [BJT Page 180] [\x 180/] Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo làbhã adhipa¤¤àdhammavipassanàya, na làbhã ajjhattaü cetosamathassa. Tena bhikkhave puggalena yvàyaü puggalo làbhã ajjhattaü cetosamathassa, so upasaïkamitvà evamassa vacanãyo: "kathaü nu kho àvuso cittaü saõñhapetabbaü? Kathaü cittaü sannisàdetabbaü? Kathaü cittaü ekodikattabbaü? Kathaü cittaü samàdahàtabbanti?. " Tassa so yathàdiññhaü yathàviditaü vyàkaroti: "evaü kho àvuso cittaü saõñhapetabbaü, evaü cittaü sannisàdetabbaü, evaü cittaü ekodikattabbaü, evaü cittaü samàdahàtabbanti. " So aparena samayena làbhã ceva hoti adhipa¤¤àdhammavipassanàya, làbhã ca ajjhattaü cetosamathassa. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo neva làbhã ca ajjhattaü cetosamathassa, na làbhã adhipa¤¤àdhammavipassanàya, tena bhikkhave puggalena yvàyaü puggalo làbhã ceva ajjhattaü cetosamathassa, làbhã ca adhipa¤¤àdhammavipassanàya. So upasaïkamitvà evamassa vacanãyo: "kathaünu kho àvuso cittaü saõñhapetabbaü? Kathaü cittaü sannisàdetabbaü? Kathaü cittaü ekodikattabbaü? Kathaü cittaü samàdahàtabbaü? Kathaü saïkhàrà daññhabbà? Kathaü saïkhàrà sammasitabbà? Kathaü saïkhàrà vipassitabbà?" Ti. Tassa so yathàdiññhaü yathàviditaü vyàkaroti: "evaü kho àvuso cittaü saõñhapetabbaü, evaü cittaü sannisàdetabbaü, evaü cittaü ekodikattabbaü, evaü cittaü samàdahàtabbaü, evaü saïkhàrà daññhabbà, evaü saïkhàrà sammasitabbà evaü saïkhàrà vipassitabbà" ti. So aparena [PTS Page 095] [\q 95/] samayena làbhã ceva hoti ajjhattaü cetosamathassa, làbhã ca Adhipa¤¤àdhammavipassanàya. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo làbhã ceva hoti ajjhattaü cetosamathassa, làbhã ca adhipa¤¤àdhammavipassanàya, tena bhikkhave puggalena tesu yeva kusalesu dhammesu patiññhàya uttariü àsavànaü khayàya yogo karaõãyo. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 2. 5. 6. ( Chavàlàtasuttaü ) 45. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Nevattahitàya pañipanno no parahitàya. Parahitàya pañipanno no attahitàya. Attahitàya pañipanno no parahitàya. Attahitàya ca pañipanno parahitàya ca. 1. Ceva machasaü. [BJT Page 182] [\x 182/] Seyyathàpi bhikkhave chavàlàtaü ubhato padittaü majjhe gåthagataü neva gàme kaññhatthaü pharati na ara¤¤e. Tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi yvàyaü puggalo nevattahitàya pañipanno no parahitàya. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo parahitàya pañipanno no attahitàya, ayaü imesaü dvinnaü puggalànaü abhikkantataro ca paõãtataro ca. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo attahitàya pañipanno no parahitàya, ayaü imesaü tiõõaü puggalànaü abhikkantataro ca paõãtataro ca. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo attahitàya ca pañipanno parahitàya ca, ayaü imesaü catunnaü puggalànaü aggo ca seññho ca pàmokkho ca uttamo ca pavaro ca. Seyyathàpi bhikkhave gavà khãraü, khãramhà dadhi, dadhimhà navanãtaü, navanãtamhà sappi, sappimhà sappimaõóo, sappimaõóo tattha aggamakkhàyati, evameva kho bhikkhave yvàyaü puggalo attahitàya ca pañipanno parahitàya ca, ayaü imesaü catunnaü puggalànaü aggo ca seññho ca pàmokkho ca uttamo ca pavaro ca. [PTS Page 096] [\q 96/] ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 2. 5. 6. ( Ràgavinayasuttaü) 46. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü, katame cattàro? Attahitàya pañipanno no parahitàya. Parahitàya pañipanno no attahitàya. Neva attahitàya pañipanno no parahitàya. Attahitàya ca pañipanno parahitàya ca. Katha¤ca bhikkhave puggalo attahitàya pañipanno no parahitàya? Idha bhikkhave ekacco puggalo attanà ràgavinayàya pañipanno hoti, no paraü ràgavinayàya samàdapeti. Attanà dosavinayàya pañipanno hoti, no paraü dosavinayàya samàdapeti. Attanà mohavinayàya pañipanno hoti, no paraü mohavinayàya samàdapeti. Evaü kho bhikkhave puggalo attahitàya pañipanno hoti no parahitàya. [BJT Page 184] [\x 184/] Katha¤ca bhikkhave puggalo parahitàya pañipanno hoti, no attahitàya? Idha bhikkhave ekacco puggalo attanà na ràgavinayàya pañipanno hoti, paraü ràgavinayàya samàdapeti. Attanà na dosavinayàya pañipanno hoti, paraü dosavinayàya samàdapeti. Attanà na mohavinayàya pañipanno hoti, paraü mohavinayàya samàdapeti. Evaü kho bhikkhave puggalo parahitàya pañipanno hoti no attahitàya. Katha¤ca bhikkhave puggalo nevattahitàya pañipanno hoti, no parahitàya? Idha bhikkhave ekacco puggalo attanà na ràgavinayàya pañipanno hoti, no paraü ràgavinayàya samàdapeti. Attanà na dosavinayàya pañipanno hoti, no paraü dosavinayàya samàdapeti. Attanà na mohavinayàya pañipanno hoti, no paraü mohavinayàya samàdapeti. Evaü kho bhikkhave puggalo nevattahitàya pañipanno hoti no parahitàya. Katha¤ca bhikkhave puggalo attahitàya ca pañipanno hoti, parahitàya ca? Idha bhikkhave ekacco puggalo attanà ca ràgavinayàya pañipanno hoti, para¤ca ràgavinayàya samàdapeti. Attanà ca dosavinayàya pañipanno hoti, para¤ca dosavinayàya samàdapeti. Attanà ca mohavinayàya pañipanno hoti, para¤ca [PTS Page 097] [\q 97/] mohavinayàya samàdapeti. Evaü kho bhikkhave puggalo attahitàya ca pañipanno hoti, parahitàya ca. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 2. 5. 7. (Khippanisantisuttaü) 47. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Attahitàya pañipanno no parahitàya. Parahitàya pañipanno no attahitàya. Nevattahitàya pañipanno no parahitàya. Attahitàya ca pañipanno parahitàya ca. [BJT Page 186] [\x 186/] Katha¤ca bhikkhave puggalo attahitàya pañipanno hoti no parahitàya? Idha bhikkhave ekacco puggalo khippanisantã ca hoti kusalesu dhammesu. Sutànaü ca dhammànaü dhàrakajàtiko hoti. Dhatànaü ca dhammànaü atthåpaparikkhã hoti. Atthama¤¤àya dhammama¤¤àya dhammànudhammapañipanno hoti. No ca kalyàõavàco hoti kalyàõavàkkaraõo poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà. No ca sandassako samàdapako samuttejako sampahaüsako sabrahmacàrãnaü. Evaü kho bhikkhave puggalo attahitàya pañipanno hoti no parahitàya. Katha¤ca bhikkhave puggalo parahitàya pañipanno hoti no attahitàya? Idha bhikkhave ekacco puggalo na heva kho khippanisantã hoti kusalesu dhammesu no ca sutànaü dhammànaü dhàrakajàtiko hoti. No ca dhatànaü dhammànaü atthåpaparikkhã hoti. No ca atthama¤¤àya dhammama¤¤àya dhammànudhammapañipanno hoti. Kalyàõavàco ca hoti kalyàõavàkkaraõo poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà. Sandassako ca hoti samàdapako samuttejako sampahaüsako sabrahmacàrãnaü. Evaü kho bhikkhave puggalo parahitàya pañipanno hoti no attahitàya. [PTS Page 098] [\q 98/] katha¤ca bhikkhave puggalo nevattahitàya pañipanno hoti no parahitàya? Idha bhikkhave ekacco puggalo na heva kho khippanisantã hoti kusalesu dhammesu. No ca sutànaü dhammànaü dhàrakajàtiko hoti. No ca dhatànaü dhammànaü atthåpaparikkhã hoti. No ca atthama¤¤àya dhammama¤¤àya dhammànudhammapañipanno hoti. No ca kalyàõavàco hoti kalyàõavàkkaraõo poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà. No ca sandassako hoti samàdapako samuttejako sampahaüsako sabrahmacàrãnaü. Evaü kho bhikkhave puggalo nevattahitàya pañipanno hoti no parahitàya. Katha¤ca bhikkhave puggalo attahitàya ca pañipanno hoti parahitàya ca? Idha bhikkhave ekacco puggalo khippanisantã ca hoti kusalesu dhammesu. Sutàna¤ca dhammànaü dhàrakajàtiko hoti. Dhatàna¤ca dhammànaü atthåpaparikkhã hoti. Atthama¤¤àya dhammama¤¤àya dhammànudhammapañipanno hoti. Kalyàõavàco hoti kalyàõavàkkaraõo. Poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà. Sandassako ca hoti samàdapako samuttejako sampahaüsako sabrahmacàrãnaü. Evaü kho bhikkhave puggalo attahitàya ca pañipanno hoti parahitàya ca. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. [BJT Page 188] [\x 188/] 4. 2. 5. 8. ( Attahitasuttaü ) 48. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Attahitàya pañipanno no parahitàya. Parahitàya pañipanno neva attahitàya. Neva attahitàya ca pañipanno no parahitàya. Attahitàya ca pañipanno parahitàya ca. Ime kho bhikkhave, cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 2. 5. 9. (Sikkhàpadasuttaü) 49. Cattàro'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Attahitàya pañipanno [PTS Page 099] [\q 99/] no parahitàya. Parahitàya pañipanno no attahitàya. Neva attahitàya ca pañipanno no parahitàya. Attahitàya ca pañipanno parahitàya ca. Katha¤ca bhikkhave puggalo attahitàya pañipanno hoti no parahitàya? Idha bhikkhave ekacco puggalo attanà pàõàtipàtà pañivirato hoti, no ca paraü pàõàtipàtà veramaõiyà samàdapeti. Attanà adinnàdànà pañivirato hoti, no paraü adinnàdànà veramaõiyà samàdapeti. Attanà kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, no paraü kàmesu micchàcàrà veramaõiyà samàdapeti. Attanà musàvàdà pañivirato hoti, no paraü musàvàdà veramaõiyà samàdapeti. Attanà suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti, no paraü suràmerayamajjapamàdaññhànà veramaõiyà samàdapeti. Evaü kho bhikkhave puggalo attahitàya pañipanno hoti no parahitàya. Katha¤ca bhikkhave puggalo parahitàya pañipanno hoti no attahitàya? Idha bhikkhave ekacco puggalo attanà pàõàtipàtà appañivirato hoti, paraü pàõàtipàtà veramaõiyà samàdapeti. Attanà adinnàdànà appañivirato hoti, paraü adinnàdànà veramaõiyà samàdapeti. Attanà kàmesu micchàcàrà appañivirato hoti, paraü kàmesu micchàcàrà veramaõiyà samàdapeti. Attanà musàvàdà appañivirato hoti, paraü musàvàdà veramaõiyà samàdapeti. Attanà suràmerayamajjapamàdaññhànà appañivirato hoti, paraü suràmerayamajjapamàdaññhànà veramaõiyà samàdapeti. No paraü machasaü. [BJT Page 190] [\x 190/] Evaü kho bhikkhave puggalo parahitàya pañipanno hoti no attahitàya. Katha¤ca bhikkhave puggalo nevattahitàya pañipanno hoti no parahitàya? Idha bhikkhave ekacco puggalo attanà pàõàtipàtà appañivirato hoti, no paraü pàõàtipàtà veramaõiyà samàdapeti. Attanà adinnàdànà appañivirato hoti, no paraü adinnàdànà veramaõiyà samàdapeti. Attanà kàmesu micchàcàrà appañivirato hoti, no paraü kàmesu micchàcàrà veramaõiyà samàdapeti. Attanà musàvàdà appañivirato hoti, no paraü musàvàdà veramaõiyà samàdapeti. Attanà suràmerayamajjapamàdaññhànà appañivirato hoti, no paraü suràmerayamajjapamàdaññhànà veramaõiyà samàdapeti. Evaü kho bhikkhave puggalo nevattahitàya pañipanno hoti, no parahitàya. Katha¤ca bhikkhave puggalo attahitàya ca pañipanno hoti parahitàya ca? Idha bhikkhave ekacco puggalo attanà ca pàõàtipàtà pañivirato hoti, para¤ca pàõàtipàtà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca adinnàdànà pañivirato hoti, para¤ca adinnàdànà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, para¤ca kàmesu micchàcàrà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca musàvàdà pañivirato hoti, para¤ca musàvàdà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti, para¤ca suràmerayamajjapamàdaññhànà veramaõiyà samàdapeti. Evaü kho bhikkhave puggalo attahitàya ca pañipanno hoti parahitàya ca. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 2. 5. 10. (Potaliyasuttaü) 50. [PTS Page 100] [\q 100/] atha kho potaliyo paribbàjako yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü 1 vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho potaliyaü paribbàjakaü bhagavà etadavoca: Cattàro'me potaliya, puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha potaliya, ekacco puggalo avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, no ca kho vaõõàrahassa vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Idha pana potaliya, ekacco puggalo vaõõàrahassa vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, no ca kho avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Idha pana potaliya, ekacco puggalo neva avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, nopi 2 vaõõàrahassa vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. 1. Sàraõãyaü machasaü 2. No ca machasaü [BJT Page 192] [\x 192/] Idha pana potaliya, ekacco puggalo avaõõàrahassa ca avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, vaõõàrahassa ca vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Ime kho potaliya, cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Imesaü kho potaliya, catunnaü puggalànaü katamo te puggalo khamati abhikkantataro ca paõãtataro càti? Cattàro'me bho gotama, puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bho gotama, ekacco puggalo avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, no ca kho vaõõàrahassa vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Idha pana bho gotama, ekacco puggalo vaõõàrahassa vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, no ca kho avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Idha pana bho gotama, ekacco puggalo neva avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, nopi vaõõàrahassa ca vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Idha pana bho gotama, ekacco puggalo avaõõàrahassa ca avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, vaõõàrahassa ca vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Ime kho bho gotama, cattàro puggalà [PTS Page 101] [\q 101/] santo saüvijjamànà lokasmiü. Imesaü bho gotama, catunnaü puggalànaü yvàyaü puggalo neva avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, nopi vaõõàrahassa ca vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Ayaü me puggalo khamati imesaü catunnaü puggalànaü abhikkantataro ca paõãtataro ca. Taü kissa hetu? Abhikkantà hesà bho gotama yadidaü upekkhà' ti. Cattàro ' me potaliya, puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha pana potaliya, ekacco puggalo avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, no ca kho vaõõàrahassa vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Idha pana potaliya, ekacco puggalo vaõõàrahassa vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, no ca kho avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Idha pana potaliya, ekacco puggalo neva avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, nopi vaõõàrahassa vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Idha pana potaliya, ekacco puggalo avaõõàrahassa ca avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, vaõõàrahassa ca vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Ime kho potaliya, cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Imesaü kho potaliya, catunnaü puggalànaü yvàyaü puggalo avaõõàrahassa ca avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, vaõõàrahassa ca vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Ayaü imesaü catunnaü puggalànaü abhikkantataro ca paõãtataro ca. Taü kissa hetu? Abhikkantà hesà potaliya yadidaü tattha tattha kàla¤¤utàti. [BJT Page 194] [\x 194/] Cattàro'me bho gotama puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bho gotama, ekacco puggalo avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, nopi vaõõàrahassa vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Idha pana bho gotama, ekacco puggalo vaõõàrahassa vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, no ca kho avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Idha pana bho gotama, ekacco puggalo neva avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, nopi vaõõàrahassa ca vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Idha pana bho gotama, ekacco puggalo avaõõàrahassa ca avaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena, vaõõàrahassa ca vaõõaü bhàsità hoti bhåtaü tacchaü kàlena. Ime kho bho gotama cattàro puggalo santo saüvijjamànà lokasmiü. Imesaü bho gotama, catunnaü puggalànaü yvàyaü puggalo avaõõàrahassa avaõõaü bhàsità bhåtaü tacchaü kàlena, vaõõàrahassa ca vaõõaü bhàsità bhåtaü tacchaü kàlena, ayaü me puggalo khamati imesaü catunnaü puggalànaü abhikkantataro ca paõãtataro ca. Taü kissa hetu? Abhikkantà hesà bho gotama yadidaü tattha tattha kàla¤¤utàti. Abhikkantaü bho gotama, abhikkantaü bho gotama. Seyyathàpi bho gotama, nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhintãti, evameva bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhammaü ca bhikkhusaïghaü ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. Asuravaggo pa¤camo. Tassuddànaü: Asuro tayo samàdhi chavàlàtena pa¤camaü, Ràgànaü santi attahitàya sikkhapotalikena cà ti. Dutiyo paõõàsako niññhito. [BJT Page 196] [\x 196/] 3. Tatiyo paõõàsako, 1. Valàhakavaggo 4. 3. 1. 1. (Pañhamavalàhakasuttaü) 1. [PTS Page 102] [\q 102/] ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tatra kho bhagavà bhikkhå àmantesi bhikkhavoti. Bhadanteti te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Cattàrome bhikkhave valàhakà. Katame cattàro? Gajjità no vassità, vassità no gajjità, neva gajjità no vassità, gajjità ca vassità ca. Ime kho bhikkhave cattàro valàhakà. Evameva kho bhikkhave cattàro'me valàhakåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Gajjità no vassità, vassità no gajjità, neva gajjità no vassità, gajjità ca vassità ca. Katha¤ca bhikkhave puggalo gajjità hoti no vassità? Idha bhikkhave ekacco puggalo bhàsità hoti no kattà. Evaü kho bhikkhave puggalo gajjità hoti no vassità. Seyyathàpi so bhikkhave valàhako gajjità no vassità, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo vassità hoti no gajjità? Idha bhikkhave ekacco puggalo kattà hoti no bhàsità. Evaü kho bhikkhave puggalo vassità hoti no gajjità. Seyyathàpi so bhikkhave valàhako vassità no gajjità, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo neva gajjità hoti no vassità? Idha bhikkhave ekacco puggalo neva bhàsità hoti no kattà. Evaü kho bhikkhave puggalo neva gajjità hoti no vassità. Seyyathàpi so bhikkhave valàhako neva gajjità hoti no vassità, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. [BJT Page 198] [\x 198/] Katha¤ca bhikkhave puggalo gajjità ca hoti vassità ca? Idha bhikkhave ekacco puggalo bhàsità ca hoti kattà ca. Evaü kho bhikkhave puggalo gajjità ca hoti vassità ca. Seyyathàpi so bhikkhave valàhako gajjità ca vassità ca, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ime kho bhikkhave cattàro valàhakåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 1. 2. (Dutiyavalàhakasuttaü) [PTS Page 103 [\q 103/] 2.] Cattàro'me bhikkhave valàhakà. Katame cattàro? Gajjità no vassità, vassità no gajjità, neva gajjità no vassità, gajjità ca vassità ca. Ime kho bhikkhave cattàro valàhakà. Evameva kho bhikkhave cattàro'me valàhakåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Gajjità no vassità, vassità no gajjità, neva gajjità no vassità, gajjità ca vassità ca. Katha¤ca bhikkhave puggalo gajjità hoti no vassità? Idha bhikkhave ekacco puggalo dhammaü pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü nappajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo gajjità hoti no vassità. Seyyathàpi so bhikkhave valàhako gajjità no vassità, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo vassità hoti no gajjità? Idha bhikkhave ekacco puggalo neva dhammaü pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo vassità hoti no gajjità. Seyyathàpi so bhikkhave valàhako vassità no gajjità, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. [BJT Page 200] [\x 200/] Katha¤ca bhikkhave puggalo neva gajjità hoti no vassità? Idha bhikkhave ekacco puggalo dhammaü na pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü nappajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo neva gajjità hoti no vassità. Seyyathàpi so bhikkhave valàhako neva gajjità no vassità, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo gajjità ca hoti vassità ca? Idha bhikkhave ekacco puggalo dhammaü pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo gajjità ca hoti vassità ca. Seyyathàpi so bhikkhave valàhako gajjità ca vassità ca, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. [PTS Page 104] [\q 104/] Ime kho bhikkhave cattàro valàhakåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 1. 3. ( Kumbhasuttaü ) 3. Cattàro'me bhikkhave kumbhà. Katame cattàro? Tuccho pihito, påro vivaño, tuccho vivaño, påro pihito. Ime kho cattàro kumbhà. Evameva kho bhikkhave cattàro'me kumbhåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Tuccho pihito, påro vivaño, tuccho vivaño, påro pihito. [BJT Page 202] [\x 202/] Katha¤ca bhikkhave puggalo tuccho hoti pihito? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa pàsàdikaü hoti abhikkantaü pañikkantaü àlokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasàritaü saïghàñipattacãvaradhàraõaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkha samudayoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü nappajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo tuccho hoti pihito. Seyyathàpi so bhikkhave kumbho tuccho pihito, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo påro hoti vivaño? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa na pàsàdikaü hoti abhikkantaü pañikkantaü àlokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasàritaü saïghàñipattacãvaradhàraõaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkha samudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo påro hoti vivaño. Seyyathàpi so bhikkhave kumbho påro vivaño, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo tuccho hoti vivaño? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa na pàsàdikaü hoti abhikkantaü pañikkantaü àlokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasàritaü saïghàñipattacãvaradhàraõaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü nappajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo tuccho hoti vivaño. Seyyathàpi so bhikkhave kumbho tuccho vivaño, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo påro hoti pihito? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa pàsàdikaü hoti abhikkantaü pañikkantaü àlokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasàritaü saïghàñipattacãvaradhàraõaü. So idaü [PTS Page 105] [\q 105/] dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkha samudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo påro hoti pihito. Seyyathàpi so bhikkhave kumbho påro pihito, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ime kho bhikkhave cattàro kumbhåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. [BJT Page 204] [\x 204/] 4. 3. 1. 4. (Udakarahadasuttaü) 4. Cattàro'me bhikkhave udakarahadà. Katame cattàro? Uttàno gambhãrobhàso, gambhãro uttànobhàso, uttàno uttànobhàso, gambhãro gambhãrobhàso. Ime kho bhikkhave cattàro udakarahadà. Evameva kho bhikkhave cattàro'me udakarahadåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Uttàno gambhãrobhàso, gambhãro uttànobhàso, uttàno uttànobhàso, gambhãro gambhãrobhàso. Katha¤ca bhikkhave puggalo uttàno hoti gambhãrobhàso? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa pàsàdikaü hoti abhikkantaü pañikkantaü àlokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasàritaü saïghàñipattacãvaradhàraõaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü nappajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo uttàno hoti gambhãrobhàso. Seyyathàpi so bhikkhave udakarahado uttàno gambhãrobhàso, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo gambhãro hoti uttànobhàso? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa na pàsàdikaü hoti abhikkantaü pañikkantaü àlokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasàritaü saïghàñipattacãvaradhàraõaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo gambhãro hoti uttànobhàso. Seyyathàpi so bhikkhave udakarahado gambhãro uttànobhàso, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo uttàno hoti uttànobhàso? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa na pàsàdikaü hoti abhikkantaü pañikkantaü àlokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasàritaü saïghàñipattacãvaradhàraõaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü nappajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo uttàno hoti uttànobhàso. Seyyathàpi so bhikkhave udakarahado uttàno uttànobhàso, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. [BJT Page 206] [\x 206/] [PTS Page 106] [\q 106/] katha¤ca bhikkhave puggalo gambhãro hoti. Gambhãrobhàso? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa pàsàdikaü hoti abhikkantaü pañikkantaü àlokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasàritaü saïghàñipattacãvaradhàraõaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo gambhãro hoti gambhãrobhàso. Seyyathàpi so bhikkhave udakarahado gambhãro gambhãrobhàso, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ime kho bhikkhave cattàro udakarahadåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 1. 5. (Ambasuttaü) 5. Cattàrimàni bhikkhave ambàni. Katamàni cattàri? âmaü pakkavaõõã, pakkaü àmavaõõi, àmaü àmavaõõi, pakkaü pakkavaõõã. Imàni kho bhikkhave cattàri ambàni. Evameva kho bhikkhave cattàro'me ambåpamà1. Puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro âmo pakkavaõõã, pakko àmavaõõi, àmo àmavaõõi, pakko pakkavaõõã. Katha¤ca bhikkhave puggalo àmo hoti pakkavaõõã. [PTS Page 107] [\q 107/] idha bhikkhave ekaccassa puggalassa pàsàdikaü hoti abhikkantaü pañikkantaü àlokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasàritaü saïghàñipattacãvaradhàraõaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü nappajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo àmo hoti pakkavaõõã. Seyyathàpi taü bhikkhave ambaü àmaü pakkavaõõã, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo pakko hoti àmavaõõã? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa na pàsàdikaü hoti abhikkantaü pañikkantaü àlokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasàritaü saïghàñipattacãvaradhàraõaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo pakko hoti àmavaõõã. Seyyathàpi taü bhikkhave ambaü pakkaü àmavaõõã, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. 1. Cattàro ambåpamà machasaü. [BJT Page 208] [\x 208/] Katha¤ca bhikkhave puggalo àmo hoti àmavaõõã? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa na pàsàdikaü hoti abhikkantaü pañikkantaü àlokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasàritaü saïghàñipattacãvaradhàraõaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü nappajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo àmo hoti àmavaõõã seyyathàpi taü bhikkhave ambaü àmaü àmavaõõã, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo pakko hoti pakkavaõõã? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa pàsàdikaü hoti abhikkantaü pañikkantaü àlokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasàritaü saïghàñipattacãvaradhàraõaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo pakko hoti pakkavaõõã. Seyyathàpi taü bhikkhave ambaü pakkaü pakkavaõõã, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ime kho bhikkhave cattàro ambåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 1. 6* 4. 3. 1. 7. (Måsikàsuttaü) 7. Catasso imà bhikkhave måsikà. Katamà catasso? Gàdhaü kattà no vasità, vasità no gàdhaü kattà, neva gàdhaü kattà no vasità, gàdhaü kattà ca vasità ca. Imà kho bhikkhave catasso måsikà. Evameva kho bhikkhave cattàro'me måsikåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Gàdhaü kattà no vasità, vasità no gàdhaü kattà, neva gàdhaü kattà no vasità, gàdhaü kattà ca vasità ca. [PTS Page 108] [\q 108/] katha¤ca bhikkhave puggalo gàdhaü kattà hoti vasità? Idha bhikkhave ekacco puggalo dhammaü pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü nappajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo gàdhaü kattà hoti no vasità. Seyyathàpi sà bhikkhave måsikà gàdhaü kattà no vasità, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. '* Chaññhaü uttànatthamevàti'aññhakathàyaü dissati. Pàëiyampana chaññhaü suttaü na dissati. [BJT Page 210] [\x 210/] Katha¤ca bhikkhave puggalo vasità hoti no gàdhaü kattà? Idha bhikkhave ekacco puggalo dhammaü na pariyàpuõàti suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo vasità hoti no gàdhaü kattà. Seyyathàpi sà bhikkhave måsikà vasità no gàdhaü kattà. Tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo neva gàdhaü kattà hoti no vasità? Idha bhikkhave ekacco puggalo dhammaü na pariyàpuõàti suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü nappajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü nappajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo neva gàdhaü kattà hoti no vasità. Seyyathàpi sà bhikkhave måsikà neva gàdhaü kattà no vasità, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo gàdhaü kattà ca hoti vasità ca? Idha bhikkhave ekacco puggalo dhammaü pariyàpuõàti suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo gàdhaü kattà ca hoti vasità ca. Seyyathàpi sà bhikkhave måsikà gàdhaü kattà ca vasità, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ime kho bhikkhave cattàro måsikåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 1. 8. (Balivaddasuttaü) 8. Cattàro'me bhikkhave balivaddà. Katame cattàro? [PTS Page 109] [\q 109/] sagavacaõóo no paragavacaõóo, paragavacaõóo no sagavacaõóo, sagavacaõóo ca paragavacaõóo ca, neva sagavacaõóo no paragavacaõóo. Ime kho bhikkhave cattàro balivaddà. Evameva kho bhikkhave cattàro'me balivaddåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. [BJT Page 212] [\x 212/] Katame cattàro? Sagavacaõóo no paragavacaõóo, paragavacaõóo no sagavacaõóo, sagavacaõóo ca paragavacaõóo ca, neva sagavacaõóo no paragavacaõóo. Katha¤ca bhikkhave puggalo sagavacaõóo hoti no paragavacaõóo? Idha bhikkhave ekacco puggalo sakaü parisaü 1 ubbejetà hoti, no paraparisaü. Evaü kho bhikkhave puggalo sagavacaõóo hoti no paragavacaõóo. Seyyathàpi so bhikkhave balivaddo sagavacaõóo no paragavacaõóo, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo paragavacaõóo hoti no sagavacaõóo? Idha bhikkhave ekacco puggalo paraparisaü ubbejetà hoti no sakaparisaü. Evaü kho bhikkhave puggalo paragavacaõóo hoti no sagavacaõóo. Seyyathàpi so bhikkhave balivaddo paragavacaõóo no sagavacaõóo, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo sagavacaõóo ca hoti paragavacaõóo? Idha bhikkhave ekacco puggalo sakaparisa¤ca ubbejetà hoti paraparisa¤ca. Evaü kho bhikkhave puggalo sagavacaõóo ca hoti paragavacaõóo ca. Seyyathàpi so bhikkhave balivaddo sagavacaõóo ca paragavacaõóo ca, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo neva sagavacaõóo hoti no paragavacaõóo? Idha bhikkhave ekacco puggalo neva sakaparisaü ubbejetà hoti no paraparisaü. Evaü kho bhikkhave puggalo neva sagavacaõóo hoti no paragavacaõóo. Seyyathàpi so bhikkhave balivaddo neva sagavacaõóo no paragavacaõóo, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ime kho bhikkhave cattàro balivaddåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 1. Sakaparisaü machasaü. Syà. [BJT Page 214] [\x 214/] 4. 3. 1. 9. (Rukkhasuttaü) 9. Cattàro'me bhikkhave rukkhà. Katame cattàro? [PTS Page 110] [\q 110/] pheggu phegguparivàro, pheggu sàraparivàro, sàro phegguparivàro, sàro sàraparivàro. Ime kho bhikkhave cattàro rukkhà. Evameva kho bhikkhave cattàro'me rukkhåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Pheggu phegguparivàro, pheggu sàraparivàro, sàro phegguparivàro, sàro sàraparivàro. Katha¤ca bhikkhave puggalo pheggu hoti phegguparivàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo dussãlo hoti pàpadhammo. Parisàpissa hoti dussãlà pàpadhammà. Evaü kho bhikkhave puggalo pheggu hoti phegguparivàro. Seyyathàpi so bhikkhave rukkho pheggu phegguparivàro, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo pheggu hoti sàraparivàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo dussãlo hoti pàpadhammo, parisà ca khvassa hoti sãlavatã kalyàõadhammà. Evaü kho bhikkhave puggalo pheggu hoti sàraparivàro. Seyyathàpi so bhikkhave rukkho pheggu sàraparivàro, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo sàro hoti phegguparivàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo sãlavà hoti kalyàõadhammo. Parisà ca khvassa hoti dussãlà pàpadhammà. Evaü kho bhikkhave puggalo sàro hoti phegguparivàro, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo sàro hoti sàraparivàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo sãlavà hoti kalyàõadhammo. Parisàpissa hoti sãlavatã kalyàõadhammà. Evaü kho bhikkhave puggalo sàro hoti sàraparivàro. Seyyathàpi so bhikkhave rukkho sàro sàraparivàro, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ime kho bhikkhave cattàro rukkhåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. [BJT Page 216] [\x 216/] 4. 3. 1. 10. ( âsivisasuttaü ) 10. Cattàro'me bhikkhave àsivisà. Katame cattàro? âgataviso na ghoraviso, ghoraviso na àgataviso, àgataviso ca ghoraviso ca, nevàgataviso na ghoraviso. Ime kho bhikkhave cattàro àsivisà. [PTS Page 111] [\q 111/] evameva kho bhikkhave cattàro'me àsivisåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? âgataviso na ghoraviso, ghoraviso na àgataviso, àgataviso ca ghoraviso ca, neva àgataviso na ghoraviso. Katha¤ca bhikkhave puggalo àgataviso hoti na ghoraviso? Idha bhikkhave ekacco puggalo abhiõhaü kujjhati. So ca khvassa kodho na dãgharattaü anuseti. Evaü kho bhikkhave puggalo àgataviso hoti na ghoraviso. Seyyathàpi so bhikkhave àsiviso àgataviso na ghoraviso, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo ghoraviso hoti na àgataviso? Idha bhikkhave ekacco puggalo na heva kho abhiõhaü kujjhati. So ca khvassa kodho dãgharattaü anuseti. Evaü kho bhikkhave puggalo ghoraviso hoti na àgataviso. Seyyathàpi so bhikkhave àsiviso ghoraviso na àgataviso, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo àgataviso ca hoti ghoraviso ca? Idha bhikkhave ekacco puggalo abhiõhaü kujjhati. So ca khvassa kodho dãgharattaü anuseti. Evaü kho bhikkhave puggalo àgataviso ca hoti ghoraviso ca. Seyyathàpi so bhikkhave àsiviso àgataviso ca ghoraviso ca, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Katha¤ca bhikkhave puggalo nevàgataviso hoti na ghoraviso? Idha bhikkhave ekacco puggalo na heva kho abhiõhaü kujjhati. So ca khvassa kodho na dãgharattaü anuseti. Evaü kho bhikkhave puggalo nevàgataviso na ghoraviso, seyyathàpi so bhikkhave àsiviso nevàgataviso na ghoraviso, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ime kho bhikkhave cattàro àsivisåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. Valàhaka vaggo pañhamo. Tassuddànaü: Dve valàhakà ca kumbha udakarahadà dve honti ambàni måsikà balivaddà rukkhà àsivisena te dasàti. * * Etthà pi suttamekaü ånaü. [BJT Page 218] [\x 218/] 2. Kesivaggo 4. 3. 2. 1. (Kesisuttaü) (Sàvatthinidànaü) 11. Atha [PTS Page 112] [\q 112/] kho kesi assadammasàrathã yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho kesiü assadammasàrathiü bhagavà etadavoca: Tvaü ca khvàsi, 1 kesi, sa¤¤àto 2 assadammasàrathi. Kathaü pana tvaü kesã, assadammaü vinesãti? Ahaü kho bhante assadammaü saõhenapi vinemi, pharusenapi vinemi, saõhapharusenapi vinemãti. Sace te kesi, assadammo saõhenapi vinayaü na upeti, pharusenapi vinayaü na upeti, saõhapharusenapi vinayaü na upeti, kinti naü karosãti? Sace me bhante assadammo saõhenapi vinayaü na upeti, pharusenapi vinayaü na upeti, saõhapharusenapi vinayaü na upeti, hanàmi naü bhante. Taü kissa hetu? Mà me àcariyakulassa avaõõo ahosãti. Bhagavà pana bhante anuttaro purisadammasàrathã, kathaü pana bhante bhagavà purisadammaü vinetãti. 3? Ahaü kho kesi, purisadammaü saõhenapi vinemi, pharusenapi vinemi, saõhapharusenapi vinemi. Tatiradaü kesi, saõhasmiü: iti kàyasucaritaü, iti kàyasucaritassa vipàko. Iti vacãsucaritaü, iti vacãsucaritassa vipàko. Iti manosucaritaü, iti manosucaritassa vipàko. Iti devà, iti manussà. Tatiradaü kesi, pharusasmiü: iti kàyaduccaritaü, iti kàyaduccaritassa vipàko. Iti vacãduccaritaü, iti vacãduccaritassa vipàko. Iti manoduccaritaü iti manoduccaritassa vipàko. Iti nirayo, iti tiracchànayoni, iti pettivisayo. Tatiradaü kesi, saõhapharusasmiü. Iti kàyasucaritaü, iti kàyasucaritassa vipàko. Iti kàyaduccaritaü, iti kàyaduccaritassa vipàko. Iti vacãsucaritaü, iti vacãsucaritassa vipàko. Iti vacãduccaritaü, iti vacãduccaritassa vipàko. Iti manosucaritaü, iti manosucaritassa vipàko. Iti manoduccaritaü, iti manoduccaritassa vipàko. Iti devà, iti manussà, iti nirayo, iti tiracchànayoni, iti pettivisayoti. 1. Tvaü khosi: machasaü. 2. Pa¤¤àto machasaü. 3. Dametãti aññhakathà. [BJT Page 220] [\x 220/] Sace te bhante purisadammo saõhena vinayaü na upeti, [PTS Page 113] [\q 113/] pharusena vinayaü na upeti, saõhapharusena vinayaü na upeti, kinti naü bhagavà karotãti? Sace me kesi, purisadammo saõhena vinayaü na upeti, pharusena vinayaü na upeti, saõhapharusena vinayaü na upeti, hanàmi naü kesãti. Na kho bhante bhagavato pàõàtipàto kappati. Atha ca pana bhagavà evamàha: hanàmi naü kesãti. Saccaü kesi, na tathàgatassa pàõàtipàto kappati. Api ca so purisadammo saõhena vinayaü na upeti, pharusena vinayaü na upeti, saõhapharusena vinayaü na upeti, na tathàgato vattabbaü anusàsitabbaü ma¤¤ati. Napi vi¤¤å sabrahmacàrã vattabbaü anusàsitabbaü ma¤¤anti. Vadho hesa kesi, ariyassa vinaye yaü na tathàgato vattabbaü anusàsitabbaü ma¤¤ati. Napi vi¤¤å sabrahmacàrã vattabbaü anusàsitabbaü ma¤¤antãti. So hi nåna bhante suvadho hoti yaü na tathàgato vattabbaü anusàsitabbaü ma¤¤ati. Napi vi¤¤å sabrahmacàrã vattabbaü anusàsitabbaü ma¤¤antãti. Abhikkantaü bhante, abhikkantaü bhante, seyyathàpi bhante, nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, cakkhumanto råpàni dakkhintãti. Evamevaü bhagavatà anekapariyàyena dhammo pakàsito, esàhaü bhagavantaü saraõaü gacchàmi dhammaü ca bhikkhusaüghaü ca. Upàsakaü maü bhante bhagavà dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. 4. 3. 2. 2. (Assàjànãyajava suttaü) 12. Catåhi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjànãyo ràjàraho hoti ràja bhoggo. Ra¤¤o aïgantveva saïkhaü gacchati. Katamehi catåhi? Ajjavena, javena, khantiyà, soraccena. Imehi kho bhikkhave catåhi aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjànãyo ràjàraho hoti ràjabhoggo. Ra¤¤o aïgantveva saïkhaü gacchati. Evameva kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuõeyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi catåhi? Ajjavena javena khantiyà soraccena. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato [PTS Page 114] [\q 114/] bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuõeyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassàti. [BJT Page 222] [\x 222/] 4. 3. 2. 3. (Assàjànãyapatodasuttaü) 13. Cattàrome bhikkhave bhadrà assàjànãyà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bhikkhave ekacco bhadro assàjànãyo patodacchàyaü disvà saüvijjati saüvegaü àpajjati: "kiünu kho maü ajja assadammasàrathã kàraõaü kàressati, kimassàhaü patikaromã"ti. Eva råpopi bhikkhave idhekacco bhadro assàjàniyo hoti. Ayaü bhikkhave pañhamo bhadro assàjànãyo santo saüvijjamàno lokasmiü. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco bhadro assàjànãyo naheva kho patodacchàyaü disvà saüvijjati saüvegaü àpajjati, api ca kho lomavedhaviddho saüvijjati saüvegaü àpajjati: "kiünu kho maü ajja assadammasàrathã kàraõaü kàressati, kimassàhaü patikaromã"ti. Evaråpopi bhikkhave idhekacco bhadro assàjànãyo hoti. Ayaü bhikkhave dutiyo bhadro assàjànãyo santo saüvijjamàno lokasmiü. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco bhadro assàjànãyo naheva kho patodacchàyaü disvà saüvijjati saüvegaü àpajjati, napi lomavedhaviddho saüvijjati saüvegaü àpajjati. Api ca kho cammavedhaviddho saüvijjati saüvegaü àpajjati: "kiünu kho maü ajja assadammasàrathã kàraõaü kàressati, kimassàhaü patikaromã"ti. Evaråpopi bhikkhave idhekacco bhadro assàjànãyo hoti. Ayaü bhikkhave tatiyo bhadro assàjànãyo santo saüvijjamàno lokasmiü. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco bhadro assàjànãyo naheva kho patodacchàyaü disvà saüvijjati saüvegaü àpajjati, napi lomavedhaviddho saüvijjati saüvegaü àpajjati. Napi cammavedhaviddho saüvijjati saüvegaü àpajjati. Api ca kho aññhivedhaviddho saüvijjati saüvegaü àpajjati: [PTS Page 115] [\q 115/] "kiünu kho maü ajja assadammasàrathã kàraõaü kàressati, kimassàhaü patikaromã"ti. Evaråpopi bhikkhave idhekacco bhadro assàjànãyo hoti. Ayaü bhikkhave catuttho bhadro assàjànãyo santo saüvijjamàno lokasmiü. Ime kho bhikkhave cattàro bhadrà assàjànãyà santo saüvijjamànà lokasmiü. Evameva kho bhikkhave cattàrome bhadrà purisàjànãyà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? [BJT Page 224] [\x 224/] Idha bhikkhave ekacco bhadro purisàjànãyo suõàti amukasmiü nàma gàme và nigame và itthã và puriso và dukkhito và kàlakato vàti. So tena saüvijjati saüvegaü àpajjati. Saüviggo yoniso padahati. Pahitatto kàyena ceva paramasaccaü sacchikaroti, pa¤¤àya ca ativijjha passati. Seyyathàpi so bhikkhave bhadro assàjàniyo patodacchàyaü disvà saüvijjati saüvegaü àpajjati, tathåpamàhaü bhikkhave imaü bhadraü purisàjànãyaü vadàmi. Evaråpopi bhikkhave idhekacco bhadro purisàjànãyo hoti. Ayaü bhikkhave pañhamo bhadro purisàjànãyo santo saüvijjamàno lokasmiü. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco bhadro purisàjànãyo naheva kho suõàti amukasmiü nàma gàme và nigame và itthã và puriso và dukkhito và kàlakato và ti. Api ca kho sàmaü passati. Itthiü và purisaü và dukkhitaü và kàlakataü và. So tena saüvijjati saüvegaü àpajjati. Saüviggo yoniso padahati. Pahitatto kàyena ceva paramasaccaü sacchikaroti, pa¤¤àya ca ativijjha passati. Seyyathàpi so bhikkhave bhadro assàjànãyo lomavedhaviddho saüvijjati saüvegaü àpajjati, tathåpamàhaü bhikkhave imaü bhadraü purisàjànãyaü vadàmi. Evaråpopi bhikkhave idhekacco bhadro purisàjànãyo hoti. Ayaü bhikkhave dutiyo bhadro purisàjànãyo santo saüvijjamàno lokasmiü. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco bhadro purisàjànãyo naheva kho suõàti amukasmiü nàma gàme và nigame và itthã và puriso và dukkhito và kàlakato và ti, napi sàmaü passati. Itthiü và purisaü và dukkhitaü và kàlakataü và. Api ca khvassa ¤àti và sàlohito và dukkhito và hoti kàlakato và. So tena saüvijjati saüvegaü àpajjati. [PTS Page 116] [\q 116/] saüviggo yoniso padahati. Pahitatto kàyena ceva paramasaccaü sacchikaroti, pa¤¤àya ca ativijjha passati. Seyyathàpi so bhikkhave bhadro assàjànãyo cammavedhaviddho saüvijjati saüvegaü àpajjati, tathåpamàhaü bhikkhave imaü bhadraü purisàjànãyaü vadàmi, evaråpopi bhikkhave idhekacco bhadro purisàjànãyo hoti. Ayaü bhikkhave tatiyo bhadro purisàjànãyo santo saüvijjamàno lokasmiü. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco bhadro purisàjànãyo naheva kho suõàti amukasmiü nàma gàme và nigame và itthã và puriso và dukkhito và kàlakato và ti. Napi sàmaü passati itthiü và purisaü và dukkhitaü và kàlakataü và. Napissa ¤àti và sàlohito và dukkhito và hoti kàlakato và. Api ca kho sàma¤¤eva phuññho hoti sàrãrikàhi vedanàhi dukkhàhi tibbàhi kharàhi kañukàhi asàtàhi amanàpàhi pàõaharàhi. So tena saüvijjati, saüvegaü àpajjati, saüviggo yoniso padahati. Pahitatto kàyena ceva paramasaccaü sacchikaroti, pa¤¤àya ca ativijjha passati. Seyyathàpi so bhikkhave bhadro assàjànãyo aññhivedhaviddho saüvijjati saüvegaü àpajjati, tathåpamàhaü bhikkhave imaü bhadraü purisàjànãyaü vadàmi, evaråpopi bhikkhave idhekacco bhadro purisàjànãyo hoti. Ayaü bhikkhave catuttho bhadro purisàjànãyo santo saüvijjamàno lokasmiü. Ime kho bhikkhave cattàro bhadrà purisàjànãyà santo saüvijjamànà lokasminti. [BJT Page 226] [\x 226/] 4. 3. 2. 4. (Nàgasuttaü) 14. Catåhi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o nàgo ràjàraho hoti ràjabhoggo. Ra¤¤o aïgantveva saïkhaü gacchati. Katamehi catåhi? Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo sotà ca hoti hantà ca khantà ca gantà ca. Katha¤ca bhikkhave ra¤¤o nàgo sotà hoti, idha bhikkhave ra¤¤o nàgo yamenaü hatthidammasàrathã kàraõaü kàreti yadi và katapubbaü yadi và akatapubbaü, taü aññhikatvà 1 manasi katvà sabbaü cetaso 2 samannàharitvà ohitasoto suõàti. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo sotà hoti. Katha¤ca bhikkhave ra¤¤o nàgo hantà hoti? Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saïgàmagato hatthimpi hanti 3 hatthàruhampi hanti 3 assampi hanti assàruhampi [PTS Page 117] [\q 117/] hanti rathampi hanti rathikampi hanti pattikampi hanti. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo hantà hoti. Katha¤ca bhikkhave ra¤¤o nàgo khantà hoti? Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saïgàmagato khamo hoti sattippahàrànaü usuppahàrànaü 4 asippahàrànaü pharasuppahàrànaü bheripaõavasaïkhatiõavaninnàdasaddànaü. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo khantà hoti. Katha¤ca bhikkhave ra¤¤o nàgo gantà hoti? Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo yamenaü hatthidammasàrathã disaü peseti yadi và gatapubbaü yadi và agatapubbaü, taü khippa¤¤eva 5 gantà hoti. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo gantà hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi aïgehi samannàgato ra¤¤o nàgo ràjàraho hoti ràjabhoggo. Ra¤¤o aïgantveva saïkhaü gacchati. Evameva kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuõeyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalikaraõãyo, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi catåhi? Idha bhikkhave bhikkhu sotà ca hoti hantà ca khantà ca gantà ca. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu sotà hoti? Idha bhikkhave bhikkhu tathàgatappavedite dhammavinaye desiyamàne aññhikatvà manasi katvà sabbaü cetaso 2 samannàharitvà ohitasoto dhammaü suõàti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu sotà hoti. 1. Aññhiü katvàmachasaü. 2. Sabbacetasàmachasaü. 3. âhantimachasaü. 4. Asippahàrànaü usupahàrànaümachasaü. 5. Khippamevamachasaü. [BJT Page 228] [\x 228/] Katha¤ca bhikkhave bhikkhu hantà hoti? Idha bhikkhave bhikkhu uppannaü kàmavitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti 1 vyantãkaroti anabhàvaü gameti. Uppannaü vyàpàdavitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti vyantãkaroti anabhàvaü gameti. Uppannaü vihiüsàvitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti vyantãkaroti anabhàvaü gameti. Uppannuppanne pàpake akusale dhamme nàdhivàseti pajahati vinodeti vyantãkaroti anabhàvaü gameti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu hantà hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu khantà hoti? Idha bhikkhave bhikkhu khamo hoti sãtassa uõhassa jighacchàya pipàsàya óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassànaü duruttànaü duràgatànaü vacanapathànaü, [PTS Page 118] [\q 118/] uppannànaü sàrãrikànaü vedanànaü dukkhànaü tibbànaü kharànaü kañukànaü asàtànaü amanàpànaü pàõaharànaü adhivàsikajàtiko hoti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu khantà hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu gantà hoti? Idha bhikkhave bhikkhu yà disà agatapubbà iminà dãghena addhunà yadidaü sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü, taü khippa¤¤eva gantà hoti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu gantà hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuõeyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalikaraõãyo, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassàti. 4. 3. 2. 5. ( hànasuttaü) 15. Cattàrimàni bhikkhave ñhànàni. Katamàni cattàri? Atthi bhikkhave ñhànaü amanàpaü kàtuü, ta¤ca kayiramànaü anatthàya saüvattati. Atthi bhikkhave ñhànaü amanàpaü kàtuü, ta¤ca kayiramànaü atthàya saüvattati. Atthi bhikkhave ñhànaü manàpaü kàtuü, ta¤ca kayiramànaü anatthàya saüvattati. Atthi bhikkhave ñhànaü manàpaü kàtuü, ta¤ca kayiramànaü atthàya saüvattati. Tatra bhikkhave yamidaü ñhànaü amanàpaü kàtuü, ta¤ca kayiramànaü anatthàya saüvattati, idaü bhikkhave ñhànaü ubhayeneva na kattabbaü ma¤¤ati. Yampidaü ñhànaü amanàpaü kàtuü, iminàpi taü na kattabbaü ma¤¤ati. Yampidaü ñhànaü kayiramànaü anatthàya saüvattati, iminàpi na kattabbaü ma¤¤ati. Idaü bhikkhave ñhànaü ubhayeneva na kattabbaü ma¤¤ati. Tatra bhikkhave yamidaü ñhànaü amanàpaü kàtuü, ta¤ca kayiramànaü atthàya saüvattati, imasmiü bhikkhave ñhàne bàlo ca paõóito ca veditabbo purisatthàme purisaviriye purisaparakkame. Na bhikkhave bàlo iti pañisa¤cikkhati, 'ki¤càpi kho idaü ñhànaü amanàpaü kàtuü, atha carahidaü ñhànaü kayiramànaü atthàya saüvattatã'ti. So taü ñhànaü na karoti. Tassa taü ñhànaü akayiramànaü anatthàya saüvattati. Paõóito ca kho bhikkhave iti pañisaücikkhati: 'ki¤càpi kho idaü ñhànaü amanàpaü kàtuü, atha [PTS Page 119] [\q 119/] carahidaü ñhànaü kayiramànaü atthàya saüvattatã'ti. So taü ñhànaü karoti. Tassa taü ñhànaü kayiramànaü atthàya saüvattatãti. 1. Vinodeti hanti machasaü. [BJT Page 230] [\x 230/] Tatra bhikkhave yamidaü ñhànaü manàpaü kàtuü, ta¤ca kayiramànaü anatthàya saüvattati. Imasmimpi bhikkhave ñhàne bàlo ca paõóito ca veditabbo purisatthàme purisaviriye purisaparakkame. Na bhikkhave bàlo iti pañisaücikkhati: 'ki¤càpi kho idaü ñhànaü manàpaü kàtuü, atha carahidaü ñhànaü kayiramànaü anatthàya saüvattatã'ti. So taü ñhànaü karoti. Tassa taü ñhànaü kayiramànaü anatthàya saüvattati. Paõóito ca kho bhikkhave iti pañisaücikkhati: 'ki¤càpi kho idaü ñhànaü manàpaü kàtuü, atha carahidaü ñhànaü kayiramànaü anatthàya saüvattatã'ti. So taü ñhànaü na karoti. Tassa taü ñhànaü akayiramànaü atthàya saüvattati. Tatra bhikkhave yamidaü ñhànaü manàpaü kàtuü, ta¤ca kayiramànaü atthàya saüvattati, idaü bhikkhave ñhànaü ubhayeneva kattabbaü ma¤¤ati. Yampidaü ñhànaü manàpaü kàtuü, iminàpi taü kattabbaü ma¤¤ati. Yampidaü ñhànaü kayiramànaü atthàya saüvattati, iminàpi taü kattabbaü ma¤¤ati. Idaü bhikkhave ñhànaü ubhayeneva kattabbaü ma¤¤ati. Imàni kho bhikkhave cattàri ñhànànãti. 4. 3. 2. 6. (Appamàdasuttaü) 16. Catåhi bhikkhave ñhànehi appamàdo karaõãyo. Katamehi catåhi? Kàyaduccaritaü bhikkhave pajahatha. Kàyasucaritaü bhàvetha. Tattha ca mà pamàdattha. Vacãduccaritaü bhikkhave pajahatha. Vacãsucaritaü bhàvetha. Tattha ca mà pamàdattha. Manoduccaritaü bhikkhave pajahatha. Manosucaritaü bhàvetha. Tattha ca mà pamàdattha. Micchàdiññhiü bhikkhave pajahatha. Sammàdiññhiü bhàvetha. Tattha ca mà pamàdattha. [PTS Page 120] [\q 120/] yato kho bhikkhave bhikkhuno kàyaduccaritaü pahãõaü hoti, kàyasucaritaü bhàvitaü. Vacãduccaritaü pahãõaü hoti, vacãsucaritaü bhàvitaü. Manoduccaritaü pahãõaü hoti, manosucaritaü bhàvitaü. Micchàdiññhi pahãõà hoti, sammàdiññhi bhàvità. So na bhàyati samparàyikassa maraõassàti. [BJT Page 232] [\x 232/] 4. 3. 2. 7. (ârakkhasuttaü) 17. Catusu bhikkhave ñhànesu attaråpena appamàdo saticetaso àrakkho karaõãyo. Katamesu catusu? Mà me rajanãyesu dhammesu cittaü rajjãti attaråpena appamàdo saticetaso àrakkho karaõãyo. Mà me dosanãyesu dhammesu cittaü dussãti attaråpena appamàdo saticetaso àrakkho karaõãyo. Mà me mohanãyesu dhammesu cittaü muyhãti attaråpena appamàdo saticetaso àrakkho karaõãyo. Mà me madanãyesu dhammesu cittaü majjãti attaråpena appamàdo saticetaso àrakkho karaõãyo. Yato kho bhikkhave bhikkhuno rajanãyesu dhammesu cittaü na rajjati vãtaràgattà, dosanãyesu dhammesu cittaü na dussati vãtadosattà, mohanãyesu dhammesu cittaü na muyhati vãtamohattà, madanãyesu dhammesu cittaü na majjati vãtamadattà, so nacchambhati, na kampati, na vedhati, na santàsaü àpajjati. Na ca pana samaõavacanahetåpi gacchatãti. 4. 3. 2. 8. (Saüvejanãyasuttaü) 18. Cattàrimàni bhikkhave saddhassa kulaputtassa dassanãyàni saüvejanãyàni ñhànàni. Katamàni cattàri? Idha tathàgato jàtoti bhikkhave saddhassa kulaputtassa dassanãyaü saüvejanãyaü ñhànaü. Idha tathàgato anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddhoti bhikkhave saddhassa kulaputtassa dassanãyaü saüvejanãyaü ñhànaü. Idha tathàgato anuttaraü dhammacakkaü pavattesãti bhikkhave saddhassa kulaputtassa dassanãyaü saüvejanãyaü ñhànaü. Idha tathàgato anupàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbutoti bhikkhave saddhassa kulaputtassa dassanãyaü saüvejanãyaü ñhànaü. [PTS Page 121] [\q 121/] imàni kho bhikkhave cattàri saddhassa kulaputtassa dassanãyàni saüvejanãyàni ñhànànãti. [BJT Page 234] [\x 234/] 4. 3. 2. 9. (Bhayasuttaü) 19. Cattàrimàni bhikkhave bhayàni. Katamàni cattàri? Jàtibhayaü jaràbhayaü vyàdhibhayaü maraõabhayaü. Imàni kho bhikkhave cattàri bhayànãti. 4. 3. 2. 10. (Dutiyabhayasuttaü) 20. Cattàrimàni bhikkhave bhayàni. Katamàni cattàri? Aggibhayaü udakabhayaü ràjabhayaü corabhayaü. Imàni kho bhikkhave cattàri bhayànãti. Kesãvaggo dutiyo* 3. Bhayavaggo 4. 3. 3. 1. (Bhayasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 21. Cattàrimàni bhikkhave bhayàni. Katamàni cattàri? Attànuvàdabhayaü parànuvàdabhayaü daõóabhayaü duggatibhayaü. Katama¤ca bhikkhave attànuvàdabhayaü? Idha bhikkhave ekacco iti pañisaücikkhati: "ahaü ceva kho pana kàyena duccaritaü careyyaü. Vàcàya duccaritaü careyyaü, manasà duccaritaü careyyaü, ki¤ca taü maü 1 attà sãlato na upavadeyyà" ti. So attànuvàdabhayassa bhãto kàyaduccaritaü pahàya kàyasucaritaü bhàveti. Vacãduccaritaü pahàya vacãsucaritaü bhàveti. Manoduccaritaü pahàya manosucaritaü bhàveti. Suddhaü attànaü pariharati. Idaü vuccati bhikkhave attànuvàdabhayaü. Katama¤ca bhikkhave parànuvàdabhayaü? [PTS Page 122] [\q 122/] idha bhikkhave ekacco iti pañisaücikkhati: aha¤ceva kho pana kàyena duccaritaü careyyaü, vàcàya duccaritaü careyyaü, manasà duccaritaü careyyaü, kiü ca taü maü 1 pare sãlato na upavadeyyunti. So parànuvàdabhayassa bhãto kàyaduccaritaü pahàya kàyasucaritaü bhàveti. Vacãduccaritaü pahàya vacãsucaritaü bhàveti. Manoduccaritaü pahàya manosucaritaü bhàveti. Suddhaü attànaü pariharati. Idaü vuccati bhikkhave parànuvàdabhayaü. *Tassuddànaü: kesã chavo patodo ca nàgo ñhànena pa¤camã Appamàdo ca àrakkho saüvejanãya¤ca dve bhayànãti. Machasaü. 1. Yaü maü machasaü. [BJT Page 236] [\x 236/] Katama¤ca bhikkhave daõóabhayaü? Idha bhikkhave ekacco passati coraü àgucàriü ràjàno gahetvà vividhà kammakàraõà 1 kàrente kasàhipi tàëente, vettehipi tàëente, addhadaõóakehipi tàëente, hatthampi chindante, pàdampi chindante, kaõõampi chindante, nàsampi chindante, kaõõanàsampi chindante, bilaïgathàlikampi karonte, saïkhamuõóikampi karonte, ràhumukhampi karonte, jotimàlikampi karonte, hatthapajjotikampi karonte, erakavattikampi karonte, cãrakavàsikampi karonte, eõeyyakampi karonte, balisamaüsikampi karonte, kahàpaõakampi karonte, khàràpatacchikampi karonte, palighaparivattikampi karonte, palàlapãñhakampi karonte, tattenapi telena osi¤cante, sunakhehipi khàdàpente, jãvantampi såle uttàsente, asinàpi sãsaü chindante. Tassa evaü hoti "yathàråpànaü kho pàpakànaü kammànaü hetu coraü àgucàriü ràjàno gahetvà vividhà kammakàraõà kàrenti: kasàhipi tàëenti, vettehipi tàëenti, addhadaõóakehipi tàëenti, hatthampi chindanti, pàdampi chindanti, hatthapàdampi chindanti, kaõõampi chindanti, nàsampi chindanti, kaõõanàsampi chindanti, bilaïgathàlikampi karonti, saïkhamuõóikampi karonti, ràhumukhampi karonti, jotimàlikampi karonti, hatthapajjotikampi karonti, erakavattikampi karonti, cãrakavàsikampi karonti, eõeyyakampi karonti, balisamaüsikampi karonti, kahàpaõakampi karonti, khàràpatacchikampi karonti, palighaparivattikampi karonti, palàlapãñhakampi karonti, tattenapi telena osi¤canti, sunakhehipi khàdàpenti, jãvantampi såle uttàsenti, asinàpi sãsaü chindanti. Ahaü ceva kho pana evaråpaü pàpakaü kammaü kareyyaü, mampi ràjàno gahetvà evaråpà vividhà kammakàraõà kàreyyuü: kasàhipi tàëeyyuü, vettehipi tàëeyyuü, addhadaõóakehipi tàëeyyuü, hatthampi chindeyyuü, pàdampi chindeyyuü, hatthapàdampi chindeyyuü, kaõõampi chindeyyuü, nàsampi chindeyyuü, kaõõanàsampi chindeyyuü, bilaïgathàlikampi kareyyuü, saïkhamuõóikampi kareyyuü, ràhumukhampi kareyyuü, jotimàlikampi kareyyuü, hatthapajjotikampi kareyyuü, erakavattikampi kareyyuü, cãrakavàsikampi kareyyuü, eõeyyakampi kareyyuü, balisamaüsikampi kareyyuü, kahàpaõakampi kareyyuü, khàràpatacchikampi kareyyuü, palighaparivattikampi kareyyuü, palàlapãñhakampi kareyyuü, tattenapi telena osi¤ceyyuü, sunakhehipi khàdàpeyyuü, jãvantampi såle uttàseyyuü, asinàpi sãsaü chindeyyu"nti. So daõóabhayassa bhãto na paresaü pàbhataü palumpanto vicarati. Idaü vuccati bhikkhave daõóabhayaü. [PTS Page 123] [\q 123/] katama¤ca bhikkhave duggatibhayaü? Idha bhikkhave ekacco iti pañisaücikkhati: kàyaduccaritassa kho pàpako vipàko abhisamparàyaü. Vacãduccaritassa pàpako vipàko abhisamparàyaü. Manoduccaritassa pàpako vipàko abhisamparàyaü. Ahaü ceva kho pana kàyena duccaritaü careyyaü, vàcàya duccaritaü careyyaü, manasà duccaritaü careyyaü, ki¤ca taü sàhaü na kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyyanti. So duggatibhayassa bhãto kàyaduccaritaü pahàya kàyasucaritaü bhàveti. Vacãduccaritaü pahàya vacãsucaritaü bhàveti. Manoduccaritaü pahàya manosucaritaü bhàveti. Suddhaü attànaü pariharati. Idaü vuccati bhikkhave duggatibhayaü. Imàni kho bhikkhave cattàri bhayànãti. 1. Kammakaraõà machasaü. [BJT Page 238] [\x 238/] 4. 3. 3. 2. (Udakorohabhayasuttaü) 22. Cattàrimàni bhikkhave bhayàni udakorohantassa pàñikaïkhitabbàni katamàni cattàri? æmibhayaü, kumbhãlabhayaü, àvaññabhayaü, susukàbhayaü, imàni kho bhikkhave cattàri bhayàni udakorohantassa pàñikaïkhitabbàni. Evameva kho bhikkhave idhekaccassa kulaputtassa imasmiü dhammavinaye saddhà agàrasmà anagàriyaü pabbajito cattàrimàni bhayàni pàñikaïkhitabbàni. Katamàni cattàri? æmibhayaü, kumbhãlabhayaü, àvaññabhayaü, susukàbhayaü. Katama¤ca bhikkhave åmibhayaü? Idha bhikkhave ekacco kulaputto saddhà agàrasmà anagàriyaü pabbajito hoti "otiõõomhi jàtiyà jarà, maraõena, sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upàyàsehi, dukkhotiõõo dukkhapareto, appevanàma imassa kevalassa dukkhakkhandhassa antakiriyà pa¤¤àyethà" ti. Tamenaü tathà pabbajitaü samànaü sabrahmacàrã ovadanti anusàsanti: "evaü te abhikkamitabbaü. Evaü te pañikkamitabbaü. Evaü te [PTS Page 124] [\q 124/] àloketabbaü. Evaü te viloketabbaü. Evaü te sammi¤jitabbaü. Evaü te pasàritabbaü. Evaü te saïghàñipattacãvaraü dhàretabbanti. " Tassa evaü hoti: "mayaü kho pubbe agàriyabhåtà samànà a¤¤e ovadàmapi anusàsàmapi. Ime panamhàkaü puttamattà ma¤¤e, nattamattà ma¤¤e, ovaditabbaü anusàsitabbaü ma¤¤antã" ti. So kupito anattamano sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu åmibhayassa bhãto sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvatto. æmibhayanti kho bhikkhave kodhupàyàsassetaü adhivacanaü. Idaü vuccati bhikkhave åmibhayaü. Katama¤ca bhikkhave kumbhãlabhayaü: idha bhikkhave ekacco kulaputto saddhà agàrasmà anagàriyaü pabbajito hoti "otiõõomhi jàtiyà jarà 1 maraõena, sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upàyàsehi, dukkhotiõõo dukkhapareto, appevanàma imassa kevalassa dukkhakkhandhassa antakiriyà pa¤¤àyethà" ti. 1. Jaràya machasaü. [BJT Page 240] [\x 240/] Tamenaü tathà pabbajitaü samànaü sabrahmacàrã ovadanti anusàsanti: "idaü te khàditabbaü, idaü te na khàditabbaü, idaü te bhu¤jitabbaü, idaü te na bhu¤jitabbaü, idaü te sàyitabbaü, idaü te na sàyitabbaü, idaü te pàtabbaü, idaü te na pàtabbaü. Kappiyaü te khàditabbaü, akappiyaü te na khàditabbaü, kappiyaü te bhu¤jitabbaü, akappiyaü te na bhu¤jitabbaü, kappiyaü te sàyitabbaü, akappiyaü te na sàyitabbaü, kappiyaü te pàtabbaü, akappiyaü te na pàtabbaü, kàle te pàtabbaü, vikàle te na pàtabbaü, kàle te khàditabbaü. Vikàle te na khàditabbaü, kàle te bhu¤jitabbaü, vikàle te na bhu¤jitabbaü, kàle te sàyitabbaü, vikàle te na sàyitabbanti". Tassa evaü hoti: "mayaü kho pubbe agàriyabhåtà samànà yaü icchàma taü khàdàma, yaü na icchàma taü na khàdàma, yaü icchàma taü bhu¤jàma, yaü na icchàma taü na bhu¤jàma, yaü icchàma taü sàyàma. Yaü na icchàma na taü sàyàma, yaü icchàma taü pibàma, yaü na icchàma taü na pibàma, kappiyampi khàdàma, akappiyampi khàdàma, kappiyampi bhu¤jàma, akappiyampi bhu¤jàma, kappiyampi sàyàma, akappiyampi sàyàma, kappiyampi pibàma, akappiyampi pibàma, kàlepi khàdàma, vikàlepi khàdàma, kàlepi bhu¤jàma, vikàlepi bhu¤jàma, kàlepi sàyàma, vikàlepi sàyàma, kàlepi [PTS Page 125] [\q 125/] pibàma, vikàlepi pibàma. Yampi no saddhà gahapatikà divà vikàle paõãtaü khàdanãyaü và bhojanãyaü và denti, tatràpime mukhàvaraõaü ma¤¤e karontã"ti. So kupito anattamano sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu kumbhãlabhayassa bhãto sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvatto. Kumbhãlabhayanti kho bhikkhave odarikattassetaü adhivacanaü. Idaü vuccati bhikkhave kumbhãlabhayaü. Katama¤ca bhikkhave àvaññabhayaü? Idha bhikkhave ekacco kulaputto saddhà agàrasmà anagàriyaü pabbajito hoti "otiõõomhi jàtiyà jaràmaraõena, sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upàyàsehi, dukkhotiõõo dukkhapareto. Appevanàma imassa kevalassa dukkhakkhandhassa antakiriyà pa¤¤àyethà" ti. So evaü pabbajito samàno pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaraü àdàya gàmaü và nigamaü và piõóàya pavisati arakkhiteneva kàyena arakkhitàya vàcàya arakkhitena cittena anupaññhitàya satiyà asaüvutehi indriyehi. So tattha passati gahapatiü và gahapatiputtaü và pa¤cahi kàmaguõehi samappitaü samaïgibhåtaü paricàrayamànaü. Tassa evaü hoti: "mayaü kho pubbe agàriyabhåtà samànà pa¤cahi kàmaguõehi samappità samaïgibhåtà paricàrimha. Saüvijjante kho pana me kule bhogà, sakkà bhoge ca bhu¤jituü pu¤¤àni ca kàtuü. Yannånàhaü sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattitvà bhoge ca bhu¤jeyyaü pu¤¤àni ca kareyyanti. " So sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu àvaññabhayassa bhãto sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvatto. âvaññabhayanti kho bhikkhave pa¤cannetaü kàmaguõànaü adhivacanaü. Idaü vuccati bhikkhave àvaññabhayaü. [BJT Page 242] [\x 242/] Katama¤ca bhikkhave susukàbhayaü? Idha bhikkhave ekacco kulaputto saddhà agàrasmà anagàriyaü pabbajito hoti " otiõõomhi jàtiyà jaràmaraõena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upàyàsehi, dukkhotiõõo dukkhapareto. Appevanàma imassa kevalassa dukkhakkhandhassa antakiriyà pa¤¤àyethà" ti. So evaü pabbajito samàno pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaraü àdàya gàmaü và nigamaü và piõóàya [PTS Page 126] [\q 126/] pavisati arakkhiteneva kàyena arakkhitàya vàcàya arakkhitena cittena anupaññhitàya satiyà asaüvutehi indriyehi. So tattha passati màtugàmaü dunnivatthaü và duppàrutaü và. Tassa màtugàmaü disvà dunnivatthaü và duppàrutaü và ràgo cittaü anuddhaüseti. So ràgànuddhaüsena cittena sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu susukàbhayassa bhãto sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvatto. Susukàbhayanti kho bhikkhave màtugàmassetaü adhivacanaü. Idaü vuccati bhikkhave susukàbhayaü. Imàni kho bhikkhave cattàri bhayàni idhekaccassa kulaputtassa imasmiü dhammavinaye saddhà agàrasmà anagàriyaü pabbajitassa pàñikaïkhitabbànãti. 4. 3. 3. 3. (Puggalasuttaü) 23. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. So tadassàdeti. Tannikàmeti. Tena ca vittiü àpajja ti. Tattha ñhito tadadhimutto tabbahulavihàrã aparihãno kàlaü kurumàno brahmakàyikànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Brahmakàyikànaü bhikkhave devànaü kappo àyuppamàõaü. Tattha puthujjano yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà nirayampi gacchati. Tiracchànayonimpi gacchati. Pettivisayampi gacchati. Bhagavato pana sàvako tattha yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà tasmiüyeva bhave parinibbàyati. Ayaü kho bhikkhave viseso, ayaü adhippàyo, idaü nànàkaraõaü sutavato ariyasàvakassa assutavatà puthujjanena yadidaü gatiyà upapattiyà sati. [BJT Page 244] [\x 244/] [PTS Page 127] [\q 127/] puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. So tadassàdeti. Tannikàmeti. Tena ca vittiü àpajjati. Tattha ñhito tadadhimutto tabbahulavihàrã aparihãno kàlaü kurumàno àbhassarànaü devànaü sahavyataü upapajjati. âbhassarànaü bhikkhave devànàü dve kappà àyuppamàõaü. Tattha puthujjano yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà nirayampi gacchati tiracchànayonimpi gacchati pettivisayampi gacchati. Bhagavato pana sàvako tattha yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà tasmiü yeva bhave parinibbàyati. Ayaü kho bhikkhave viseso. Ayaü adhippàyo. Idaü nànàkaraõaü sutavato ariyasàvakassa assutavatà puthujjanena yadidaü gatiyà upapattiyà sati. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti yaü taü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukhavihàrãti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So tadassàdeti tannikàmeti tena ca vittiü àpajjati. Tattha [PTS Page 128] [\q 128/] ñhito tadadhimutto tabbahulavihàrã aparihãno kàlaü kurumàno subhakiõhànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Subhakiõhànaü bhikkhave devànaü cattàro kappà àyuppamàõaü. Tattha puthujjano yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà nirayampi gacchati tiracchànayonimpi gacchati pettivisayampi gacchati. Bhagavato pana sàvako tattha yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà tasmiü yeva bhave parinibbàyati. Ayaü kho bhikkhave viseso, ayaü adhippàyo, idaü nànàkaraõaü sutavato ariyasàvakassa assutavatà puthujjanena yadidaü gatiyà upapattiyà sati. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthagamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So tadassàdeti. Tannikàmeti. Tena ca vittiü àpajjati. Tattha ñhito tadadhimutto tabbahulavihàrã aparihãno kàlaü kurumàno vehapphalànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Vehapphalànaü bhikkhave devànaü pa¤cakappasatàni àyuppamàõaü tattha puthujjano yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà nirayampi gacchati tiracchànayonimpi gacchati pettivisayampi gacchati. Bhagavato pana sàvako tattha yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà tasmiü yeva bhave parinibbàyati. . 1 [BJT Page 246] [\x 246/] Ayaü kho bhikkhave viseso, ayaü adhippàyo, idaü nànàkaraõaü sutavato ariyasàvakassa assutavatà puthujjanena yadidaü gatiyà upapattiyà sati. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 3. 4 (Dutiyapuggalasuttaü) 24. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. So yadeva tattha hoti råpagataü vedanàgataü sa¤¤àgataü saïkhàragataü vi¤¤àõagataü, te dhamme aniccato dukkhato rogato gaõóato sallato aghato àbàdhato parato palokato su¤¤ato anattato samanupassati. So kàyassa bhedà parammaraõà suddhàvàsànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Ayaü bhikkhave asàdhàraõà puthujjanehi. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. So yadeva tattha hoti råpagataü vedanàgataü sa¤¤àgataü saïkhàragataü vi¤¤àõagataü, te dhamme aniccato dukkhato rogato gaõóato sallato aghato àbàdhato parato palokato su¤¤ato anattato samanupassati. So kàyassa bhedà parammaraõà suddhàvàsànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Ayaü bhikkhave upapajjati. Ayaü bhikkhave upapatti asàdhàraõà puthujjanehi. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno. Sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti. Yantaü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukhavihàrãti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So yadeva tattha hoti råpagataü vedanàgataü sa¤¤àgataü saïkhàragataü vi¤¤àõagataü. Te dhamme aniccato dukkhato rogato gaõóato sallato aghato àbàdhato parato palokato su¤¤ato anattato samanupassati. So kàyassa bhedà parammaraõà suddhàvàsànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Ayaü bhikkhave upapajjati. Ayaü bhikkhave upapatti asàdhàraõà puthujjanehi. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaügamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So yadeva tattha hoti råpagataü vedanàgataü sa¤¤àgataü saïkhàragataü vi¤¤àõagataü, te dhamme aniccato dukkhato rogato gaõóato sallato aghato àbàdhato parato palokato su¤¤ato anattato samanupassati. So kàyassa bhedà parammaraõà suddhàvàsànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Ayaü bhikkhave upapatti asàdhàraõà puthujjanehi. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 3. 5. (Tatiyapuggalasuttaü) 25. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo mettàsahagatena cetasà [PTS Page 129] [\q 129/] ekaü disaü pharitvà viharati tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. So tadassàdeti taü nikàmeti tena ca vittiü àpajjati. Tattha ñhito tadadhimutto tabbahulavihàrã aparihãno kàlaü kurumàno brahmakàyikànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Brahmakàyikànaü bhikkhave devànaü kappo àyuppamàõaü. Tattha puthujjano yàvatàyukà ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà nirayampi gacchati. Tiracchànayonimpi gacchati. Pettivisayampi gacchati. [BJT Page 248] [\x 248/] Bhagavato pana sàvako tattha yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànàü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà tasmiü yeva bhave parinibbàyati. Ayaü kho bhikkhave viseso ayaü adhippàyo idaü nànàkaraõaü sutavato ariyasàvakassa assutavatà puthujjanena yadidaü gatiyà upapattiyà sati. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo karuõàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. So tadassàdeti taü nikàmeti tena ca vittiü àpajjati. Tattha ñhito tadadhimutto tabbahulavihàrã aparihãno kàlaü kurumàno àbhassarànaü devànaü sahavyataü upapajjati. âbhassarànaü bhikkhave devànaü dve kappà àyuppamàõaü. Taü sabbaü khepetvà nirayampi gacchati. Tiracchànayonimpi gacchati. Pettivisayampi gacchati. Bhagavato pana sàvako tattha yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà tasmiü. Yeva bhave parinibbàyati. Ayaü kho bhikkhave viseso ayaü adhippàyo idaü nànàkaraõaü sutavato ariyasàvakassa assutavatà puthujjanena yadidaü gatiyà upapattiyà sati. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo muditàsahagatena cetasà ekaü disà paritvà viharati tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mudità sahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. So tadassàdeti taü nikàmeti tena ca vittaü àpajjati. Tattha ñhito tadadhimutto tabbahulavihàrã aparihãno kàlaü kurumàno subhakiõhànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Subhakiõhànaü bhikkhave devànaü cattàro kappà àyuppamàõaü. Tattha puthujjano yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà nirayampi gacchati. Tiracchànayonimpi gacchati. Pettivisayampi gacchati. Bhagavato pana sàvako tattha yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà tasmiü yeva bhave parinibbàyati. Ayaü kho bhikkhave viseso, ayaü adhippàyo. Idaü nànàkaraõaü sutavato ariyasàvakassa assutavatà puthujjanena yadidaü gatiyà upapattiyà sati. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo upekkhàsahagatena* cetasà ekaü disaü pharitvà viharati tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. So tadassàdeti taü nikàmeti tena ca vittiü àpajjati. Tattha ñhito tadadhimutto tabbahulavihàrã aparihãno kàlaü kurumàno vehapphalànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Vehapphalànaü bhikkhave devànaü pa¤cakappasatàni àyuppamàõaü. Tattha puthujjano yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà nirayampi gacchati. Tiracchànayonimpi gacchati. Pettivisayampi gacchati. Bhagavato pana sàvako tattha yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà tasmiü yeva bhave parinibbàyati. Ayaü kho bhikkhave viseso ayaü adhippàyo. Idaü nànàkaraõaü sutavato ariyasàvakassa assutavatà puthujjanena yadidaü gatiyà upapattiyà sati. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 3. 6. (Catutthapuggalasuttaü) [PTS Page 130] [\q 130/] 26. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati. Tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. So yadeva tattha hoti råpagataü vedanàgataü sa¤¤àgataü saïkhàragataü vi¤¤àõagataü, te dhamme aniccato dukkhato rogato gaõóato sallato aghato àbàdhato parato palokato su¤¤ato anattato samanupassati. So kàyassa bhedà parammaraõà suddhàvàsànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Ayaü kho bhikkhave upapattã asàdhàraõà puthujjanehi. Imesaü suttappadesànaü peyyàlamukhànã 'sãmu, machasaü, potthakesu aññhànapatitàni dissanti. Syàmapotthake suttaü sampuõõameva dissati. [BJT Page 250] [\x 250/] Puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo karuõàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati. Tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. So yadeva tattha hoti råpagataü vedanàgataü sa¤¤àgataü saïkhàragataü vi¤¤àõagataü te dhamme aniccato dukkhato rogato gaõóato sallato aghato àbàdhato parato palokato su¤¤ato anattato samanupassati. So kàyassa bhedà parammaraõà suddhàvàsànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Ayaü bhikkhave upapatti asàdhàraõà puthujjanehi. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo muditàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati. Tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü muditàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. So yadeva tattha hoti råpagataü vedanàgataü sa¤¤àgataü saïkhàragataü vi¤¤àõagataü te dhamme aniccato dukkhato rogato gaõóato sallato aghato àbàdhato parato palokato su¤¤ato anattato samanupassati. So kàyassa bhedà parammaraõà suddhàvàsànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Ayaü bhikkhave upapatti asàdhàraõà puthujjanehi. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati. Tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. So yadeva tattha hoti råpagataü vedanàgataü sa¤¤àgataü saïkhàragataü vi¤¤àõagataü te dhamme aniccato dukkhato rogato gaõóato sallato aghato àbàdhato parato palokato su¤¤ato anattato samanupassati. So kàyassa bhedà parammaraõà suddhàvàsànaü devànaü sahavyataü uppajjati. Ayaü bhikkhave upapatti asàdhàraõà puthujjanehi. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 3. 7 (Tathàgata acchariyasuttaü) 27. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvà cattàro acchariyà abbhutà dhammà pàtubhavanti. Katame cattàro? Yadà bhikkhave bodhisatto tusità kàyà cavitvà sato sampajàno màtukucchiü okkamati, atha sadevake loke samàrake sabrahmake, sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya appamàõo uëàro obhàso pàtubhavati atikkammeva devànaü devànubhàvaü. Yàpi tà lokantarikà aghà asaüvutà andhakàrà andhakàratimisà yatthimesaü candimasuriyànaü evaü mahiddhikànaü evaü mahànubhàvànaü àbhà nànubhonti, tatthapi appamàõo uëàro obhàso pàtubhavati atikkammeva devànaü devànubhàvaü. Yepi tattha sattà upapannà tepi tenobhàsena a¤¤ama¤¤aü sa¤jànanti "a¤¤epi kira bho santi sattà idhåpapannà" ti. [PTS Page 131] [\q 131/] tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvà ayaü pañhamo acchariyo abbhuto dhammo pàtubhavati. Puna ca paraü bhikkhave yadà bodhisatto sato sampajàno màtukucchismà nikkhamati, atha sadevake loke samàrake sabrahmake, sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya appamàõo uëàro obhàso pàtubhavati. Atikkammeva devànaü devànubhàvaü. Yàpi tà lokantarikà aghà asaüvutà andhakàrà andhakàratimisà yatthimesaü candimasuriyànaü evaü mahiddhikànaü evaü mahànubhàvànaü àbhà nànubhonti, tatthapi appamàõo uëàro obhàso pàtubhavati atikkammeva devànàü devànubhàvaü. Yepi tattha sattà upapannà, tepi tenobhàsena a¤¤ama¤¤aü sa¤jànanti "a¤¤epi kira bho santi sattà idhåpapannà" ti. [BJT Page 252] [\x 252/] Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvà ayaü dutiyo acchariyo abbhuto dhammo pàtubhavati. Puna ca paraü bhikkhave yadà tathàgato anuttaraü sammàsambodhiü abhisambujjhati, atha sadevake loke samàrake sabrahmake, sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya appamàõo uëàro obhàso pàtubhavati atikkammeva devànaü devànubhàvaü yàpi tà lokantarikà aghà asaüvutà andhakàrà andhakàratimisà yatthimesaü candimasuriyànaü evaü mahiddhikànaü evaü mahànubhàvànaü àbhà nànubhonti, tatthapi appamàõo uëàro obhàso pàtubhavati atikkammeva devànaü devànubhàvaü. Yepi tattha sattà upapannà tepi tenobhàsena a¤¤ama¤¤aü sa¤jànanti. "A¤¤epi kira bho santi sattà idhåpapannà" ti. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvà ayaü tatiyo acchariyo abbhuto dhammo pàtubhavati. Puna ca paraü bhikkhave yadà tathàgato anuttaraü dhammacakkaü pavatteti, atha sadevake loke samàrake sabrahmake, sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya appamàõo uëàro obhàso pàtubhavati atikkammeva devànaü devànubhàvaü. Yàpi tà lokantarikà aghà asaüvutà andhakàrà andhakàratimisà yatthimesaü candimasuriyànaü evaü mahiddhikànaü evaü mahànubhàvànaü àbhà nànubhonti, tatthapi appamàõo uëàro obhàso pàtubhavati atikkammeva devànaü devànubhàvaü. Yepi tattha sattà upapannà tepi tenobhàsena a¤¤ama¤¤aü sa¤jànanti "a¤¤epi kira bho santi sattà idhåpapannà" ti. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvà ayaü catuttho acchariyo abbhuto dhammo pàtubhavati. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvà ime cattàro acchariyà abbhutà dhammà pàtubhavantãti. 4. 3. 3. 8. (Dutiyatathàgatacchariyasuttaü) 28. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvà cattàro acchariyà abbhutà dhammà pàtubhavanti. Katame cattàro? âlayàràmà bhikkhave pajà àlayaratà àlayasammudità sà tathàgatena anàlaye dhamme desiyamàne sussåsati. Sotaü odahati. A¤¤àcittaü upaññhapeti. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvà ayaü pañhamo acchariyo abbhuto dhammo pàtubhavati. [BJT Page 254] [\x 254/] Mànàràmà bhikkhave pajà mànaratà mànasammudità. Sà [PTS Page 132] [\q 132/] tathàgatena mànavinaye dhamme desiyamàne sussåsati. Sotaü odahati. A¤¤àcittaü upaññhapeti. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvà ayaü dutiyo acchariyo abbhuto dhammo pàtubhavati. Anupasamàràmà bhikkhave pajà anupasamaratà anupasamasammudità. Sà tathàgatena opasamike dhamme desiyamàne sussåsati. Sotaü odahati. A¤¤àcittaü upaññhapeti. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvà ayaü tatiyo acchariyo abbhuto dhammo pàtubhavati. Avijjàgatà bhikkhave pajà aõóabhåtà1. Pariyonaddhà sà tathàgatena avijjàvinaye dhamme desiyamàne sussåsati. Sotaü odahati. A¤¤àcittaü upaññhapeti. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvà ayaü catuttho acchariyo abbhuto dhammo pàtubhavati. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammà sambuddhassa pàtubhàvà ime cattàro acchariyà abbhutà dhammà pàtubhavantãti. 4. 3. 3. 9. (ânandacchariyasuttaü) 29. Cattàrome bhikkhave acchariyà abbhutà dhammà ànande. Katame cattàro? Sace bhikkhave bhikkhuparisà ànandaü dassanàya upasaïkamati, dassanena sà attamanà hoti. Tattha ce ànando dhammaü bhàsati, bhàsitenapi sà attamanà hoti. Atittàva bhikkhave bhikkhuparisà hoti. Atha ànando tuõhã bhavati. Sace bhikkhave bhikkhunãparisà ànandaü dassanàya upasaïkamati, dassanena sà attamanà hoti. Tattha ce ànando dhammaü bhàsati, bhàsitenapi sà attamanà hoti. Atittàva bhikkhave bhikkhunãparisà hoti. Atha ànando tuõhã bhavati. Sace bhikkhave upàsakaparisà ànandaü dassanàya upasaïkamati, dassanena sà attamanà hoti. Tattha ve ànando dhammaü bhàsati, bhàsitenapi sà attamanà hoti. Atittàva bhikkhave upàsakaparisà hoti. Atha ànando tuõhã bhavati. Sace bhikkhave upàsikàparisà ànandaü dassanàya upasaïkamati, dassanena sà attamanà hoti. Tattha ce ànando dhamma bhàsati, bhàsitenapi sà attamanà hoti. Atittàva bhikkhave upàsikàparisà hoti. Atha ànando tuõhã bhavati. Ime kho bhikkhave cattàro acchariyà abbhutà dhammà ànandeti. 1. Andhabhåtà sãmu. [BJT Page 256] [\x 256/] 4. 3. 3. 10 (Cakkavattiacchariyasuttaü) 30. [PTS Page 133] [\q 133/] cattàrome bhikkhave acchariyà abbhutà dhammà ra¤¤e cakkavattimhi. Katame cattàro? Sace bhikkhave khattiyaparisà ràjànaü cakkavattiü dassanàya upasaïkamati. Dassanena sà attamanà hoti. Tattha1. Ce ràjà cakkavattã bhàsati, bhàsitenapi sà attamanà hoti. Atittàva bhikkhave khattiyaparisà hoti. Atha ràjà cakkavattã tuõhã bhavati. Sace bhikkhave bràhmaõaparisà ràjànaü cakkavattiü dassanàya upasaïkamati, dassanena sà attamanà hoti. Tattha ce ràjà cakkavattã bhàsati, bhàsitenapi sà attamanà hoti. Atittàva bhikkhave bràhmaõaparisà hoti. Atha ràjà cakkavattã tuõhã bhavati. Sace bhikkhave gahapatiparisà ràjànaü cakkavattiü dassanàya upasaïkamati. Dassanena sà attamanà hoti. Tattha ce ràjà cakkavattã bhàsati, bhàsitenapi sà attamanà hoti. Atittàva bhikkhave gahapatiparisà hoti. Atha ràjà cakkavattã tuõhã bhavati. Sace bhikkhave samaõaparisà ràjànaü cakkavattiü dassanàya upasaïkamati dassanena sà attamanà hoti. Tattha ce ràjà cakkavattã bhàsati, bhàsitenapi sà attamanà hoti. Atittàva bhikkhave samaõaparisà hoti. Atha ràjà cakkavattã tuõhã bhavati. Ime kho bhikkhave cattàro acchariyà abbhutà dhammà ra¤¤e cakkavattimhi. Evameva kho bhikkhave cattàro acchariyà abbhutà dhammà ànande. Katame cattàro? Sace bhikkhave bhikkhuparisà ànandaü dassanàya upasaïkamati, dassanena sà attamanà hoti. Tattha ce ànando dhammaü bhàsati, bhàsitenapi sà attamanà hoti. Atittàva bhikkhave bhikkhuparisà hoti. Atha ànando tuõhã bhavati. Sace bhikkhave bhikkhunãparisà ànandaü dassanàya upasaïkamati, dassanena sà attamanà hoti. Tattha ce ànando dhammaü bhàsati bhàsitenapi sà attamanà hoti. Atittàva bhikkhave bhikkhunãparisà hoti. Atha ànando tuõhã bhavati, Sace bhikkhave upàsakaparisà ànandaü dassanàya upasaïkamati, dassanena sà attamanà hoti. Tattha ce ànando dhammaü bhàsati bhàsitenapi sà attamanà hoti. Atittàva bhikkhave upàsakaparisà hoti. Atha ànando tuõhã bhavati. Sace bhikkhave upàsikaparisà ànandaü dassanàya upasaïkamati, dassanena sà attamanà hoti. Tattha ce ànando dhammaü bhàsati, bhàsitenapi sà attamanà hoti. Atittàva bhikkhave upàsikaparisà hoti. Atha ànando tuõhã bhavati. Ime kho bhikkhave cattàro acchariyà abbhutà dhammà ànandeti. Bhayavaggo tatiyo* 1. Tatra machasaü. *Tassuddànaü: attànuvàda åmi ca dve ca nànà dve ca honti. Mettà dve ca acchariyà aparà ca tathà duveti. [BJT Page 258] [\x 258/] 4. Puggalavaggo 4. 3. 4. 1 (Saüyojanapuggalasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 51. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa orambhàgiyàni saüyojanàni appahãõàni honti. Upapattipañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni honti. Bhavapañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni honti. [PTS Page 134] [\q 134/] idha pana bhikkhave ekaccassa puggalassa orambhàgiyàni saüyojanàni pahãõàni honti. Upapattipañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni honti. Bhavapañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni honti. Idha pana bhikkhave ekaccassa puggalassa orambhàgiyàni saüyojanàni pahãõàni honti. Upapattipañilàbhiyàni saüyojanàni pahãõàni honti. Bhavapañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni honti. Idha pana bhikkhave ekaccassa puggalassa orambhàgiyàni saüyojanàni pahãõàni honti. Upapattipañilàbhiyàni saüyojanàni pahãõàni honti. Bhavapañilàbhiyàni saüyojanàni pahãõàni honti. Katamassa bhikkhave puggalassa orambhàgiyàni saüyojanàni appahãõàni, upapattipañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni, bhavapañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni? Sakadàgàmissa1. Imassa kho bhikkhave puggalassa orambhàgiyàni saüyojanàni appahãõàni upapattipañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni. Bhavapañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni. Katamassa bhikkhave puggalassa orambhàgiyàni saüyojanàni pahãõàti, upapattipañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni, bhavapañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni? Uddhaüsotassa akaniññhagàmino. Imassa kho bhikkhave puggalassa orambhàgiyàni saüyojanàni pahãõàni. Upapattipañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni. Bhavapañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni. Katamassa bhikkhave puggalassa orambhàgiyàni saüyojanàni pahãõàni, upapattipañilàbhiyàni saüyojanàni pahãõàni, bhavapañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni? Antaràparinibbàyissa. Imassa kho bhikkhave puggalassa orambhàgiyàni saüyojanàni pahãõàni. Upapattipañilàbhiyàni saüyojanàni pahãõàni. Bhavapañilàbhiyàni saüyojanàni appahãõàni. 1. Sakadàgàmikassa sãmu. [BJT Page 260] [\x 260/] Katamassa bhikkhave puggalassa orambhàgiyàni saüyojanàni pahãõàni, upapattipañilàbhiyàni saüyojanàni pahãõàni, bhavapañilàbhiyàni saüyojanàni pahãõàni? Arahato. Imassa kho bhikkhave puggalassa orambhàgiyàni saüyojanàni pahãõàni. Upapattipañilàbhiyàni saüyojanàni pahãõàni. Bhavapañilàbhiyàni saüyojanàni pahãõàni. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 4. 2. (Pañibhànapuggalasuttaü) 32. [PTS Page 135] [\q 135/] cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Yuttapañibhàno1. Na muttapañibhàno, muttapañibhàno na yuttapañibhàno, yuttapañibhàno ca muttapañibhàno ca, neva yuttapañibhàno neva muttapañibhàno. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 4. 3 (Neyyapuggalasuttaü) 33. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Ugghañita¤¤å, vipacita¤¤å, neyyo, padaparamo. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 4. 4. (Phalupajivãpuggalasuttaü) 34. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Uññhànaphalupajãvã2. Na kammaphalupajãvã, kammaphalupajãvã na uññhànaphalupajãvã, uññhànaphalupajãvã ca kammaphalupajivã ca nevuññhànaphalupajãvi neva kammaphalupajãvã. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 1. Yuttappañibhàno na muttappañibhàno machasaü 2. Uññhànaphalupajãvã ceva machasaü. [BJT Page 262] [\x 262/] 4. 3. 4. 5. (Vajjapuggalasuttaü) 35. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Sàvajjo, vajjabahulo, appavajjo, anavajjo. Katha¤ca bhikkhave puggalo sàvajjo hoti? Idha bhikkhave ekacco puggalo sàvajjena kàyakammena samannàgato hoti, sàvajjena vacãkammena samannàgato hoti, sàvajjena manokammena samannàgato hoti. Evaü kho bhikkhave puggalo sàvajjo hoti. [PTS Page 136] [\q 136/] katha¤ca bhikkhave puggalo vajjabahulo hoti? Idha bhikkhave ekacco puggalo sàvajjena bahulaü kàyakammena samannàgato hoti, appaü anavajjena. Sàvajjena bahulaü vacãkammena samannàgato hoti, appaü anavajjena. Sàvajjena bahulaü manokammena samannàgato hoti, appaü anavajjena. Evaü kho bhikkhave puggalo vajjabahulo hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo appavajjo hoti? Idha bhikkhave ekacco puggalo anavajjena bahulaü kàyakammena samannàgato hoti, appaü sàvajjena. Anavajjena bahulaü vacãkammena samannàgato hoti, appaü sàvajjena. Anavajjena bahulaü manokammena samannàgato hoti, appaü sàvajjena. Evaü kho bhikkhave puggalo appavajjo hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo anavajjo hoti? Idha bhikkhave ekacco puggalo anavajjena kàyakammena samannàgato hoti, anavajjena vacãkammena samannàgato hoti, anavajjena manokammena samannàgato hoti. Evaü kho bhikkhave puggalo anavajjo hoti. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 4. 6 (Paripårakàripuggalasuttaü) 36. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo sãlesu na paripårakàrã hoti, samàdhismiü na paripårakàrã, pa¤¤àya na paripårakàrã. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo sãlesu paripårakàrã hoti, samàdhismiü na paripårakàrã, pa¤¤àya na paripårakàrã idha pana bhikkhave ekacco puggalo sãlesu paripårakàrã hoti, samàdhismiü paripårakàrã, pa¤¤àya na paripårakàrã. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo sãlesu paripårakàrã hoti, samàdhismiü paripårakàrã, pa¤¤àya paripårakàrã. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. [BJT Page 264] [\x 264/] 4. 3. 4. 7 (Garupuggalasuttaü) 37. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? [PTS Page 137] [\q 137/] idha bhikkhave ekacco puggalo na sãlagaru hoti na sãlàdhipateyyo. Na samàdhigaru hoti na samàdhàdhipateyyo. Na pa¤¤àgaru hoti na pa¤¤àdhipateyyo. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo sãlagaru hoti sãlàdhipateyyo. Na samàdhigaru hoti na samàdhàdhipateyyo. Na pa¤¤àgaru hoti na pa¤¤àdhipateyyo. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo sãlagaru hoti sãlàdhipateyyo. Samàdhigaru hoti samàdhàdhipateyyo. Na pa¤¤àgaru hoti na pa¤¤àdhipateyyo. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo sãlagaru hoti sãlàdhipateyyo. Samàdhigaru hoti samàdhàdhipateyyo. Pa¤¤àgaru hoti pa¤¤àdhipateyyo. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 4. 8 (Nikaññhapuggalasuttaü) 38. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Nikaññhakàyo anikaññhacitto. Anikaññhakàyo nikaññhacitto. Anikaññhakàyo ca anikaññhacitto ca. Nikaññhakàyo ca nikaññhacitto ca. Katha¤ca bhikkhave puggalo nikaññhakàyo hoti anikaññhacitto? Idha bhikkhave ekacco puggalo ara¤¤e vanapatthàni1. Pantàni senàsanàni pañisevati. So tattha kàmavitakkampi vitakketi, vyàpàdavitakkampi vitakketi, vihiüsàvitakkampi vitakketi. Evaü kho bhikkhave puggalo nikaññhakàyo hoti anikaññhacitto. Katha¤ca bhikkhave puggalo anikaññhakàyo hoti nikaññhacitto. Idha bhikkhave ekacco puggalo naheva kho ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevati. So tattha nekkhammavitakkampi vitakketi, abyàpàdavitakkampi vitakketi, avihiüsàvitakkampi vitakketi. Evaü kho bhikkhave puggalo anikaññhakàyo hoti nikaññhacitto. 1. Ara¤¤avanapatthàni, machasaü. [BJT Page 266] [\x 266/] Katha¤ca bhikkhave puggalo anikaññhakàyo ca hoti anikaññhacitto ca? Idha bhikkhave ekacco puggalo na heva kho ara¤¤e vanapatthàni1. Pantàni senàsanàni [PTS Page 138] [\q 138/] pañisevati. So tattha kàmavitakkampi vitakketi, byàpàdavitakkampi vitakketi, vihiüsàvitakkampi vitakketi. Evaü kho bhikkhave puggalo anikaññhakàyo ca hoti anikaññhacitto ca. Katha¤ca bhikkhave puggalo nikaññhakàyo ca hoti nikaññhacitto ca? Idha bhikkhave ekacco puggalo ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevati. So tattha nekkhammavitakkampi vitakketi, abyàpàdavitakkampi vitakketi, avihiüsàvitakkampi vitakketi. Evaü kho bhikkhave puggalo nikaññhakàyo ca hoti nikaññhacitto ca. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 3. 4. 9. (Dhammakathikasuttaü) 39. Cattàrome bhikkhave dhammakathikà. Katame cattàro? Idha bhikkhave ekacco dhammakathiko appaü ca bhàsati asahita¤ca parisà ca2. Na kusalà hoti sahitàsahitassa. Evaråpo bhikkhave dhammakathiko evaråpàya parisàya dhammakathikotveva saïkhaü gacchati. Idha pana bhikkhave ekacco dhammakathiko appa¤ca bhàsati sahita¤ca, parisà ca kusalà hoti sahitàsahitassa. Evaråpo bhikkhave dhammakathiko evaråpàya parisàya dhammakathikotveva saïkhaü gacchati. Idha pana bhikkhave ekacco dhammakathiko bahu¤ca bhàsati asahita¤ca. Parisà ca na kusalà hoti sahitàsahitassa. Evaråpo bhikkhave dhammakathiko evaråpàya parisàya dhammakathikotveva saïkhaü gacchati. Idha pana bhikkhave ekacco dhammakathiko bahu¤ca bhàsati sahita¤ca parisà ca2 kusalà hoti sahitàsahitassa evaråpo bhikkhave dhammakathiko evaråpàya parisàya dhammakathikotveva saïkhaü gacchati. Ime kho bhikkhave cattàro dhammakathikàti. 1. Ara¤¤avanapatthàni machasaü. 2. Parisàvassa machasaü. [BJT Page 268] [\x 268/] 4. 3. 4. 10. (Vàdãsuttaü) 40. Cattàrome bhikkhave vàdã. Katame cattàro? [PTS Page 139] [\q 139/] atthi bhikkhave vàdã atthato pariyàdànaü gacchati no vya¤janato. Atthi bhikkhave vàdã vya¤janato pariyàdànaü gacchati no atthato. Atthi bhikkhave vàdã atthato ca vya¤janato ca pariyàdànaü gacchati. Atthi bhikkhave vàdã nevatthato no bya¤janato pariyàdànaü gacchati. Ime kho bhikkhave cattàro vàdã, aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü catåhi pañisambhidàhi samannàgato bhikkhu atthato ca vya¤janato ca pariyàdànaü gaccheyyàti. Puggalavaggo catuttho. * 5. âbhàvaggo 4. 3. 5. 1. (âbhàsuttaü) (Sàvatthinidànaü) 41. Catasso imà bhikkhave àbhà. Katamà catasso? Candàbhà, suriyàbhà, aggàbhà, pa¤¤àbhà. Imà kho bhikkhave catasso àbhà. Etadaggaü bhikkhave imàsaü catassannaü àbhànaü yadidaü pa¤¤àbhàti. 4. 3. 5. 2. (Pabhàsuttaü) 42. Catasso imà bhikkhave pabhà. Katamà catasso? Candappabhà, suriyappabhà aggippabhà, pa¤¤àppabhà. Imà kho bhikkhave catasso pabhà. Etadaggaü bhikkhave imàsaü catassannaü pabhànaü yadidaü pa¤¤àppabhàti. Tassuddànaü: sa¤¤ojanaü pañibhàno ugghañita¤¤å uññhànaü Sàvajjo dve ca sãlàni nikaññha dhammavàdã càti machasaü. [BJT Page 270] [\x 270/] 4. 3. 5. 3. (âlokasuttaü) 43. Cattàrome bhikkhave àlokà. Katame cattàro: Candàloko, suriyàloko, aggàloko, pa¤¤àloko. Ime kho bhikkhave cattàro àlokà. Etadaggaü bhikkhave imesaü catunnaü àlokànaü yadidaü pa¤¤àlokoti. 4. 3. 5. 4. (Obhàsasuttaü) 44. Cattàrome bhikkhave obhàsà. Katame cattàro? Candobhàso, suriyobhàso, aggobhàso, pa¤¤obhàso. [PTS Page 140] [\q 140/] ime kho bhikkhave cattàro obhàsà. Etadaggaü bhikkhave imesaü catunnaü obhàsànaü yadidaü pa¤¤obhàsoti. 4. 3. 5. 5. (Pajjotasuttaü) 45. Cattàrome bhikkhave pajjotà. Katame cattàro? Candapajjoto, suriyapajjoto, aggipajjoto, pa¤¤àpajjoto. Ime kho bhikkhave cattàro pajjotà. Etadaggaü bhikkhave imesaü catunnaü pajjotànaü yadidaü pa¤¤àpajjototi. 4. 3. 5. 6. (Kàlasuttaü) 46. Cattàrome bhikkhave kàlà. Katame cattàro? Kàlena dhammasavaõaü, kàlena dhammasàkacchà, kàlena samatho, kàlena vipassanà. Ime kho bhikkhave cattàro kàlàti. [BJT Page 272. [\x 272/] ] 4. 3. 5. 7. (Dutiyakàlasuttaü) 47. Cattàrome bhikkhave kàlà sammà bhàviyamànà sammà anuparivattiyamànà anupubbena àsavànaü khayaü pàpenti. Katame cattàro? Kàlena dhammasavaõaü, kàlena dhammasàkacchà, kàlena samatho, 1. Kàlena vipassanà. Ime kho bhikkhave cattàro kàlà sammà bhàviyamànà sammà anuparivattiyamànà anupubbena àsavànaü khayaü pàpenti. Seyyathàpi bhikkhave uparipabbate thullaphusitake deve vassante taü udakaü yathà ninnaü pavattamànaü pabbatakandarapadarasàkhà paripåreti. Pabbatakandarapadarasàkhà paripårà kussubbhe2. Paripårenti. Kussubbhà2. Paripårà mahàsobbhe paripårenti. Mahàsobbhà paripårà kunnadiyo paripårenti. Kunnadiyo paripårà mahànadiyo paripårenti. Mahànadiyo paripårà samuddaü3. Sàgaraü paripårenti. Evameva kho bhikkhave ime cattàro kàlà sammà bhàviyamànà sammà anuparivattiyamànà anupubbena àsavànaü khayaü pàpentãti. 4. 3. 5. 8. (Vacãduccaritasuttaü) 48. [PTS Page 141] [\q 141/] cattàrimàni bhikkhave vacãduccaritàni. Katamàni cattàri? Musàvàdo, pisunàvàcà, pharusàvàcà, samphappalàpo. Imàni kho bhikkhave cattàri vacãduccaritàni. 4. 3. 5. 9. (Vacãsucaritasuttaü) 49. Cattàrimàni bhikkhave vacãsucaritàni. Katamàni cattàri? Saccavàcà, apisunavàcà4. Saõhavàcà4. Mantàbhàsà. Imàni kho bhikkhave cattàri vacãsucaritànãti. 4. 3. 5. 10. (Sàrasuttaü) 50. Cattàrome bhikkhave sàrà. Katame cattàro? Sãlasàro, samàdhisàro, pa¤¤àsàro, vimuttisàro. Ime kho bhikkhave cattàro sàràti. âbhàvaggo pa¤camo. * Tatiyo paõõàsako. 1. Sammasanà machasaü. 2. Kusobbhe machasaü. 3. Samudda sàgaraü syàkaü. 4. Apisunàvàcà, saõhàvàcà. *Tassuddànaü: àbhà pabhà ca àlokaü obhàsà ceva pajjotà Dve kàlà carità dve ca honti sàrena te dasàti machasaü. [BJT Page 274. [\x 274/] ] 4. Catuttho paõõàsako. 1. Indriyavaggo. 4. 4. 1. 1. (Indriyasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 1. Cattàrimàni bhikkhave indriyàni. Katamàni cattàri? Saddhindriyaü, viriyindriyaü, satindriyaü, samàdhindriyaü. Imàni kho bhikkhave cattàri indriyànãti. 4. 4. 1. 2. (Balasuttaü) 2. [PTS Page 142] [\q 142/] cattàrimàni bhikkhave balàni. Katamàni cattàri? Saddhàbalaü, viriyabalaü, satibalaü, samàdhibalaü. Imàni kho bhikkhave cattàri balànãti. 4. 4. 1. 3. (Dutiyabalasuttaü) 3. Cattàrimàni bhikkhave balàni. Katamàni cattàri? Pa¤¤àbalaü, viriyabalaü, anavajjabalaü, saügàhabalaü. Imàni kho bhikkhave cattàri balànãti. 4. 4. 1. 4. (Tatiyabalasuttaü) 4. Cattàrimàni bhikkhave balàni. Katamàni cattàri? Satibalaü, samàdhibalaü, anavajjabalaü, saügàhabalaü. Imàni kho bhikkhave cattàri balànãti. [BJT Page 276] [\x 276/] 4. 4. 1. 5. (Catuttha balasuttaü) 5. Cattàrimàni bhikkhave balàni. Katamàni cattàri? Pañisaïkhànabalaü, bhàvanàbalaü, anavajjabalaü, saïgàhabalaü. Imàni kho bhikkhave cattàri balànãti. 4. 4. 1. 6. (Asaïkheyya suttaü) 6. Cattàrimàni bhikkhave kappassa asaïkheyyàni. Katamàni cattàri? Yadà bhikkhave kappo saüvaññati, taü na sukaraü saïkhàtuü ettakàni vassànãti và ettakànã vassasatànãti và ettakàni vassasahassànãti và ettakàni vassasatasahassànãti và. Yadà bhikkhave kappo saüvañño tiññhati, taü na sukaraü saïkhàtuü ettakàni vassànãti và ettakàni vassasatànãti và ettakàni vassasahassànãti và ettakàni vassasata sahassànãti và. Yadà bhikkhave kappo vivaññati. Taü na sukaraü saïkhàtuü ettakàni vassànãti và ettakàni vassasatànãti và ettakàni vassasahassànãti và ettakàni vassasatasahassànãti và. Yadà bhikkhave kappo vivañño tiññhati. Taü na sukaraü saïkhàtuü ettakàni vassànãti và ettakàni vassasatànãti và ettakàni vassasahassànãti và ettakàni vassasatasahassànãti và. Imàni kho bhikkhave cattàri kappassa asaïkheyyànãti. 4. 4. 1. 7 (Rogasuttaü) 7. Dveme bhikkhave rogà. Katame dve? [PTS Page 143] [\q 143/] kàyiko ca rogo. Cetasiko ca rogo. Dissanti bhikkhave sattà kàyikena rogena ekampi vassaü àrogyaü pañijànamànà. Dvepi vassàni àrogyaü pañijànamànà. Tãõipi vassàni àrogyaü pañijànamànà. Cattàripi vassàni àrogyaü pañijànamànà. Pa¤capi vassàni àrogyaü pañijànamànà. Dasapi vassàni àrogyaü pañijànamànà. Vãsatimpi vassàni àrogyaü pañijànamànà. Tiüsampi vassàni àrogyaü pañijànamànà. Cattàrãsampi vassàni àrogyaü pañijànamànà. Pa¤¤àsampi vassàni àrogyaü pañijànamànà. Vassasatampi. ârogyaü pañijànamànà. [BJT Page 278] [\x 278/] Te bhikkhave sattà dullabhà1. Lokasmiü ye cetasikena rogena muhuttampi àrogyaü pañijànanti, a¤¤atra khãõàsavehi. Cattàrome bhikkhave pabbajitassa rogà. Katame cattàro? Idha bhikkhave bhikkhu mahiccho hoti vighàtavà asantuññho itarãtaracãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena. So mahiccho samàno vighàtavà asantuññho itarãtaracãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena pàpikaü icchaü panidahati anava¤¤apañilàbhàya2. , Làbhasakkàrasilokapañilàbhàya. So uññhahati ghañeti vàyamati anava¤¤apañilàbhàya, làbhasakkàrasilokapañilàbhàya. So saïkhàya kulàni upasaïkamati, saïkhàya nisãdati, saïkhàya dhammaü bhàsati, saïkhàya uccàrapassàvaü sandhàreti. Ime kho bhikkhave cattàro pabbajitassa rogà. Tasamàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü: na mahicchà bhavissàma vighàta vanto asantuññhà itarãtaracãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena, na pàpikaü icchaü panidahissàma anava¤¤apañilàbhàya, làbhasakkàrasilokapañilàbhàya, na uññhahissàma na ghañissàma na vàyamissàma anava¤¤apañilàbhàya làbhasakkàrasilokapañilàbhàya. Na khamà bhavissàma sãtassa uõhassa jighacchàya pipàsàya óaüsamakasavàtàtapasiriüsa3pasamphassànaü duruttànaü duràgatànaü vacanapathànaü uppannànaü sàrãrikànaü vedanànaü dukkhànaü tibbànaü kharànaü kañukànaü asàtànaü amanàpànaü pàõaharànaü adhivàsikajàtikà bhavissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 4. 4. 1. 8 (Parihàõisuttaü) 8. Tatra kho àyasmà sàriputto bhikkhu àmantesi àvuso [PTS Page 144] [\q 144/] bhikkhavoti. âvusoti kho te bhikkhå àyasmato sàriputtassa paccassosuü. âyasmà sàriputto etadavoca: Yo hi ko ci àvuso bhikkhu và bhikkhunã và cattàro dhamme attanisamanupassati, niññhamettha gantabbaü parihàyàmi kusalehi dhammehi. Parihànametaü vuttaü bhagavatà katame cattàro? Ràgavepullataü4. Dosavepullataü, mohavepullataü, gambhãresu kho panassa ñhànàñhànesu pa¤¤àcakkhuü na kamati. 1. Sudullabhà machasaü. 2. Anava¤¤appañilàbhàya machasaü. 3. Sarisapa machasaü. 4. Ràgavepullattaü machasaü. [BJT Page 280] [\x 280/] Yo hi koci àvuso bhikkhu và bhikkhunã và ime cattàro dhamme attani samanupassati, niññhamettha gantabbaü parihàyàmi kusalehi dhammehi, parihànametaü vuttaü bhagavatà. Yo hi ko ci àvuso bhikkhu và bhikkhunã và cattàro dhamme attani samanupassati, niññhamettha gantabbaü na parihàyàmi kusalehi dhammehi, aparihànametaü vuttaü bhagavatà katame cattàro? Ràgatanuttaü, dosatanuttaü, mohatanuttaü, gambhãresu kho panassa ñhànàñhànesu pa¤¤àcakkhuü kamati. Yo hi ko ci àvuso bhikkhu và bhikkhunã và ime cattàro dhamme attani samanupassati, niññhamettha gantabbaü aparihàyàmi kusalehi dhammehi aparihànametaü vuttaü bhagavatàti. 4. 4. 1. 9. (Bhikkhunãsuttaü) 9. Ekaü samayaü àyasmà ànando kosambiyaü viharati ghositàràme. Atha kho a¤¤atarà bhikkhunã a¤¤ataraü purisaü àmantesi: ehi tvaü ambho purisa, yena ayyo ànando tenupasaïkama, upasaïkamitvà mama vacanena ayyassa ànandassa pàde sirasà vanda, itthannàmà bhante bhikkhunã àbàdhikinã dukkhità bàëhagilànà, sà ayyassa ànandassa pàde sirasà vandatãti evaü ca vadehi: sàdhu kira bhante ayyo ànando yena bhikkhunåpassayo yena sà bhikkhunã tenupasaïkamatu anukampaü upàdàyàti. Evaü ayyeti kho so puriso tassà bhikkhuniyà pañissutvà yenàyasmà ànando tenupasaïkami. Upasaïkamitvà [PTS Page 145] [\q 145/] àyasmantaü ànandaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so puriso àyasmantaü ànandaü etadavoca: Itthannàmà bhante bhikkhunã àbàdhikinã dukkhità bàëhagilànà, sà àyasmato ànandassa pàde sirasà vandati, evaü ca vadeti: sàdhu kira bhante àyasmà ànando yena bhikkhunåpassayo yena sà bhikkhunã tenupasaïkamatu anukampaü upàdàyàti. Adhivàsesi kho àyasmà ànando tuõhãbhàvena. Atha kho àyasmà ànando nivàsetvà pattacãvaraü àdàya yena bhikkhunåpassayo tenupasaïkami addasà kho sà bhikkhunã àyasmantaü ànandaü dåratova àgacchantaü. Disvà sasãsaü pàrupitvà ma¤cake nipajji. Atha kho àyasmà ànando yena sà bhikkhunã tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Nisajja kho àyasmà ànando taü bhikkhuniü etadavoca: âhàrasambhåto ayaü bhagini kàyo. âhàraü nissàya àhàro pahàtabbo. Taõhàsambhuto ayaü bhagini1. Kàyo taõhaü nissàya taõhà pahàtabbà mànasambhåto ayaü bhagini kàyo. Mànaü nissàya màno pahàtabbo. Methuna sambhåto ayaü bhagini kàyo. Methune ca setughàto2. Vutto bhagavatà. 1. Idha bhagini machasaü. 2. Methuno pahàtabbo methune setughàto" ti syà. [BJT Page 282] [\x 282/] "âhàrasambhåto ayaü bhagini kàyo, àhàraü nissàya àhàro pahàtabbo"ti iti kho panetaü vuttaü ki¤cetaü pañicca vuttaü? Idha pana bhagini bhikkhu pañisaïkhàyoniso àhàraü àhàreti: neva davàya na madàya na maõóanàya na vibhåsanàya yàvadeva imassa kàyassa ñhitiyà yàpanàya vihiüsåparatiyà brahmacariyànuggahàya, iti puràõaü ca vedanaü pañihaïkhàmi, navaü ca vedanaü na uppàdessàmi, yàtrà ca me bhavissati anavajjatà ca phàsuvihàro càti. So aparena samayena àhàraü nissàya àhàraü pajahati. "âhàrasambhåto ayaü bhagini kàyo, àhàraü nissàya àhàro pahàtabbo" ti iti yantaü vuttaü idametaü pañicca vuttaü. "Taõhàsambhuto ayaü bhagini kàyo, taõhaü nissàya taõhà pahàtabbà" ti iti kho panetaü1. Vuttaü. Ki¤cetaü [PTS Page 146] [\q 146/] pañicca vuttaü? Idha bhagini bhikkhu suõàti itthannàmo kira bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharatãti. Tassa evaü hoti: kudassunàma ahampi àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissàmãti. So aparena samayena taõhaü nissàya taõhaü pajahati, "taõhàsambhuto ayaü bhagini kàyo, taõhaü nissàya taõhà pahàtabbà" ti iti yantaü vuttaü, idametaü pañicca vuttaü. "Mànasambhåto ayaü bhagini kàyo, mànaü nissàya màno pahàtabbo" ti. Iti kho panetaü vuttaü. Ki¤cetaü pañicca vuttaü? Idha bhagini bhikkhu suõàti itthannàmo kira bhikkhu àsavànaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharatãti. Tassa evaü hoti: so hi nàma àyasmà àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati, kimaïgapanàhanti. So aparena samayena mànaü nissàya mànaü pajahati. "Mànasambhåto ayaü bhagini kàyo, mànaü nissàya màno pahàtabbo" ti, iti yantaü vuttaü idametaü pañicca vuttaü. "Methunasambhåto ayaü bhagini kàyo, methune ca setughàto vutto bhagavatà" ti. Atha kho sà bhikkhunã ma¤cà uññhahitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà àyasmato ànandassa pàdesu sirasà nipatitvà àyasmantaü ànandaü etadavoca: accayo maü bhante accagamà yathàbàlaü yathàmåëhaü yathà akusalaü yàhaü evamakàsiü. Tassà me bhante ayyo ànando accayaü accayato patigaõhàtu àyatiü saüvaràyàti. Taggha taü bhagini accayo accagamà yathàbàlaü yathàmåëhaü yathàakusalaü yà tvaü evamakàsi. Yato ca kho tvaü bhagini accayaü accayato disvà yathàdhammaü pañikarosi, taü te mayaü patigaõhàma. Vuddhi hesà bhagini ariyassa vinaye yà accayaü accayato disvà yathàdhammaü pañikaroti. âyatiü saüvaraü àpajjatãti. 1. Iti yantaü sãmu. [BJT Page 284] [\x 284/] 4. 4. 1. 10. (Sugatavinayasuttaü) 10. [PTS Page 147] [\q 147/] sugato và bhikkhave loke tiññhamàno sugatavinayo và tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katamo ca bhikkhave sugato? Idha bhikkhave tathàgato loke uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. Ayaü bhikkhave sugato. Katamo ca bhikkhave sugatavinayo? So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. Ayaü bhikkhave sugatavinayo. Evaü sugato và bhikkhave loke tiññhamàno sugatavinayo và tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànanti. Cattàrome bhikkhave dhammà saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattanti. Katame cattàro? Idha bhikkhave bhikkhu duggahãtaü suttantaü pariyàpuõanti dunnikkhittehi padabya¤janehi. Dunnikkhittassa bhikkhave padabya¤janassa attho'pi dunnayo hoti. Ayaü bhikkhave pañhamo dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu dubbacà honti dovacassakaraõehi dhammehi samannàgatà akkhamà appadakkhiõaggàhino anusàsaniü. Ayaü bhikkhave dutiyo dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. Puna ca paraü bhikkhave ye te bhikkhå bahussutà àgatàgamà dhammadharà vinayadharà màtikàdharà. Te na sakkaccaü suttantaü paraü vàcenti tesaü accayena chinnamålako suttanto hoti, appañisaraõo ayaü bhikkhave tatiyo dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. [BJT Page 286] [\x 286/] Puna ca paraü bhikkhave therà bhikkhu bàhulikà [PTS Page 148] [\q 148/] honti sàthalikà okkamane pubbaïgamà paviveke nikkhittadhurà. Na viriyaü àrabhanti appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Tesaü pacchimà janatà diññhànugatiü àpajjati. Sàpi hoti sàthalikà bàhulikà okkamane pubbaïgamà paviveke nikkhittadhurà. Na viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Ayaü bhikkhave catuttho dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. Ime kho bhikkhave cattàro dhammà saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattantã ti. Cattàro me bhikkhave dhammà saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattanti. Katame cattàro? Idha bhikkhave bhikkhu suggahãtaü suttantaü pariyàpuõanti sunikkhittehi padabya¤janehi. Sunikkhittassa bhikkhave padabya¤janassa atthopi sunayo hoti. Ayaü bhikkhave pañhamo dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu subbacà honti sovacassakaraõehi dhammehi samannàgatà khamà padakkhiõaggàhino anusàsaniü. Ayaü bhikkhave dutiyo dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. Puna ca paraü bhikkhave ye te bhikkhu bahussutà àgatàgamà dhammadharà vinayadharà màtikàdharà. Te sakkaccaü suttantaü paraü vàventi. Tesaü accayena nacchinnamålako suttanto hoti sappañisaraõo. Ayaü bhikkhave tatiyo dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. Puna ca paraü bhikkhave therà bhikkhu na bàhulikà honti na sàthalikà okkamane nikkhittadhurà paviveke pubbaïgamà. Viriyaü àrabhanti appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Tesaü pacchimà janatà diññhànugatiü àpajjati. Sàpi hoti na bàhulikà na sàthalikà okkamane nikkhittadhurà paviveke pubbaïgamà. Viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Ayaü bhikkhave catuttho dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. [PTS Page 149] [\q 149/] ime kho bhikkhave cattàro dhammà saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattantã ti. Indriyavaggo pañhamo. Tassuddànaü: indriyànã saddhà pa¤¤à satisaükhàna pa¤camaü Kappo rogo parihànã bhikkhunã sugatena càti. [BJT Page 288] [\x 288/] 2. Pañipadàvaggo 4. 4. 2. 1. (Pañipadàsuttaü) (Sàvatthinidànaü) 11. Catasso imà bhikkhave pañipadà, katamà catasso? Dukkhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, dukkhàpañipadà khippàbhi¤¤à, sukhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, sukhàpañipadà khippàbhi¤¤à. Imà kho bhikkhave catasso pañipadàti. 4. 4. 2. 2. (Dutiyapañipadàsuttaü) 12. Catasso imà bhikkhave pañipadà. Katamà catasso? Dukkhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, dukkhàpañipadà khippàbhi¤¤à, sukhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, sukhàpañipadà khippàbhi¤¤à, Katamà ca bhikkhave dukkhàpañipadà dandhàbhi¤¤à? Idha bhikkhave ekacco pakatiyàpi tibbaràgajàtiko hoti. Abhikkhaõaü ràgajaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Pakatiyàpi tibbadosajàtiko hoti. Abhikkhaõaü dosajaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Pakatiyàpi tibbamohajàtiko hoti. Abhikkhaõaü mohajaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Tassimàni pa¤cindriyàni mudunã pàtubhavanti: saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samàdhindriyaü pa¤¤indriyaü so ca imesaü pa¤cannaü indriyànaü muduttà dandhaü ànantariyaü pàpuõàti àsavànaü khayàya. Ayaü vuccati bhikkhave dukkhàpañipadà dandhàbhi¤¤à. Katamà ca bhikkhave dukkhàpañipadà khippàbhi¤¤à? Idha bhikkhave ekacco pakatiyàpi tibbaràgajàtiko hoti. Abhikkhaõaü ràgajaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Pakatiyàpi tibbadosajàtiko hoti. Abhikkhaõaü dosajaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Pakatiyàpi tibbamohajàtiko hoti. Abhikkhaõaü mohajaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Tassimàni pa¤cindriyàni adhimattàni [PTS Page 150] [\q 150/] pàtubhavanti: saddhindirayaü viriyindriyaü satindriyaü samàdhindriyaü pa¤¤indriyaü. So ca imesaü pa¤cannaü indriyànaü adhimattattà khippaü ànantariyaü pàpuõàti àsavànaü khayàya. Ayaü vuccati bhikkhave dukkhà pañipadà khippàbhi¤¤à. [BJT Page 290] [\x 290/] Katamà ca bhikkhave sukhàpañipadà dandhàbhi¤¤à? Idha bhikkhave ekacco pakatiyàpi na tibbaràgajàtiko hoti. Nàbhikkhaõaü ràgajaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Pakatiyàpi na tibbadosajàtiko hoti. Nàbhikkhaõaü dosajaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Pakatiyàpi na tibbamohajàtiko hoti. Nàbhikkhaõaü mohajaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Tassimàni pa¤cindriyàni mudunã pàtubhavanti: saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samàdhindriyaü pa¤¤indriyaü. So imesaü pa¤cannaü indriyànaü muduttà dandhaü ànantariyaü pàpuõàti àsavànaü khayàya. Ayaü vuccati bhikkhave sukhàpañipadà dandhàbhi¤¤à. Katamà ca bhikkhave sukhàpañipadà khippàbhi¤¤à? Idha bhikkhave ekacco puggalo pakatiyàpi na tibbaràgajàtiko hoti. Nàbhikkhaõaü ràgajaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Pakatiyàpi na tibbadosajàtiko hoti. Nàbhikkhaõaü dosajaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti, pakatiyàpi na tibbamohajàtiko hoti. Nàbhikkhaõaü mohajaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Tassimàni pa¤cindriyàni adhimattàni pàtubhavanti: saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samàdhindriyaü pa¤¤indriyaü. So imesaü pa¤cannaü indriyànaü adhimattattà khippaü ànantariyaü pàpuõàti àsavànaü khayàya ayaü vuccati bhikkhave sukhàpañipadà khippàbhi¤¤à. Imà kho bhikkhave catasso pañipadàti. 4. 4. 2. 3. (Tatiyapañipadàsuttaü) 13. Catasso imà bhikkhave pañipadà. Katamà catasso? Dukkhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, dukkhàpañipadà khippàbhi¤¤à, sukhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, sukhàpañipadà khippàbhi¤¤à. Katamà ca bhikkhave dukkhàpañipadà dandhàbhi¤¤à? Idha bhikkhave bhikkhu asubhànupassã kàye viharati àhàre pañikkålasa¤¤ã sabbaloke anabhiratasa¤¤ã sabbasaïkhàresu aniccànupassã. Maraõasa¤¤à kho panassa ajjhattaü såpaññhità hoti. So imàni pa¤ca sekhabalàni upanissàya viharati: saddhàbalaü hiribalaü ottappabalaü [PTS Page 151] [\q 151/] viriyabalaü pa¤¤àbalaü. Tassimàni pa¤cindriyàni mudunã pàtubhavanti: saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samàdhindriyaü pa¤¤indriyaü. So imesaü pa¤cannaü indriyànaü muduttà dandhaü ànantariyaü pàpuõàti àsavànaü khayàya. Ayaü vuccati bhikkhave dukkhàpañipadà dandhàbhi¤¤à. [BJT Page 292] [\x 292/] Katamà ca bhikkhave dukkhàpañipadà khippàbhi¤¤à? Idha bhikkhave bhikkhu asubhànupassã kàye viharati àhàre pañikkålasa¤¤ã sabbaloke anabhiratasa¤¤ã sabbasaïkhàresu aniccànupassã. Maraõasa¤¤à kho panassa ajjhattaü såpaññhità hoti. So imàni pa¤ca sekhabalàni upanissàya viharati: saddhàbalaü hiribalaü ottappabalaü viriyabalaü pa¤¤àbalaü. Tassimàni pa¤cindriyàni adhimattàni pàtubhavanti: saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samàdhindriyaü pa¤¤indriyaü. So imesaü pa¤cannaü indriyànaü adhimattattà khippaü ànantariyaü pàpuõàti àsavànaü khayàya. Ayaü vuccati bhikkhave dukkhàpañipadà khippàbhi¤¤à. Katamà ca bhikkhave sukhàpañipadà dandhàbhi¤¤à? Idha bhikkhave bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati. Sato ca sampajàno, sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti yaü taü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã' ti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthagamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imàni pa¤ca sekhabalàni upanissàya viharati: saddhàbalaü hiribalaü ottappabalaü viriyabalaü pa¤¤àbalaü. Tassimàni pa¤cindriyàni muduni pàtubhavanti: saddhindriyaü satindriyaü samàdhindriyaü pa¤¤indriyaü. So imesaü pa¤cannaü indriyànaü muduttà dandhaü ànantariyà pàpuõàti àsavànaü khayàya. Ayaü vuccati bhikkhave sukhàpañipadà dandhàbhi¤¤à. Katamà ca bhikkhave sukhàpañipadà khippàbhi¤¤à? Idha bhikkhave bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno, sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti yaü taü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã' ti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthagamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü [PTS Page 152] [\q 152/] upasampajja viharati. So imàni pa¤ca sekhabalàni upanissàya viharati: saddhàbalaü hiribalaü ottappabalaü viriyabalaü pa¤¤àbalaü. Tassimàni pa¤cindriyàni adhimattàni pàtubhavanti: saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samàdhindriyaü pa¤¤indriyaü. So imesaü pa¤cannaü indriyànaü adhimattattà khippaü ànantariyaü pàpuõàti àsavànaü khayàya. Ayaü vuccati bhikkhave sukhàpañipadà khippàbhi¤¤à. Imà kho bhikkhave catasso pañipadàti. [BJT Page 294] [\x 294/] 4. 4. 2. 4. (Catutthapañipadàsuttaü) 14. Catasso imà bhikkhave pañipadà. Katamà catasso? Akkhamà pañipadà, khamà pañipadà, damà pañipadà, samà pañipadà. Katamà ca bhikkhave akkhamà pañipadà? Idha bhikkhave ekacco puggalo akkosantaü paccakkosati. Rosantaü pañirosati. Bhaõóantaü pañibhaõóati. Ayaü vuccati bhikkhave akkhamà pañipadà. Katamà ca bhikkhave khamà pañipadà? Idha bhikkhave ekacco puggalo akkosantaü na paccakkosati. Rosantaü na pañirosati. Bhaõóantaü na pañibhaõóati. Ayaü vuccati bhikkhave khamà pañipadà. Katamà ca bhikkhave damà pañipadà? Idha bhikkhave bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü. Cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà dhammà anvàssaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü, sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü ghàõindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghàõindriyaü. Ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà pàpakà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya [PTS Page 153] [\q 153/] pañipajjati. Rakkhati manindriyaü. Manindriye saüvaraü àpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave damà pañipadà. Katamà ca bhikkhave samà pañipadà? Idha bhikkhave bhikkhu uppannaü kàmavitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti sameti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Uppannaü byàpàdavitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti sameti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Uppannaü vihiüsà vitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti sameti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Uppannuppanne pàpake akusale dhamme nàdhivàseti pajahati vinodeti sameti vyantãkaroti anabhàvaü gameti. Ayaü vuccati bhikkhave samà pañipadà. Imà kho bhikkhave catasso pañipadàti. [BJT Page 296] [\x 296/] 4. 4. 2. 5. (Pa¤camapañipadàsuttaü) 15. Catasso imà bhikkhave pañipadà. Katamà catasso? Akkhamà pañipadà, khamà pañipadà, damà pañipadà, samà pañipadà. Katamà ca bhikkhave akkhamà pañipadà? Idha bhikkhave ekacco akkhamo hoti sãtassa uõhassa jighacchàya pipàsàya óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassànaü. Duruttànaü duràgatànaü vacanapathànaü, uppannànaü sàrãrikànaü vedanànaü dukkhànaü tibbànaü kharànaü kañukànaü asàtànaü amanàpànaü pàõaharànaü anadhivàsikajàtiko hoti. Ayaü vuccati bhikkhave akkhamà pañipadà. Katamà ca bhikkhave khamà pañipadà? Idha bhikkhave ekacco khamo hoti sãtassa uõhassa jighacchàya pipàsàya óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassànaü duruttànaü duràgatànaü vacanapathànaü, uppannànaü sàrãrikànaü vedanànaü dukkhànaü tibbànaü kharànaü kañukànaü asàtànaü amanàpànaü pàõaharànaü adhivàsikajàtiko hoti. Ayaü vuccati bhikkhave khamà pañipadà. Katamà ca bhikkhave damà pañipadà? Idha bhikkhave bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõametaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati cakkhundriyaü, cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü, sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü ghàõindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghàõindriyaü ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü. Tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü. Tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü, kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü. Manindriye saüvaraü àpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave damà pañipadà. Katamà ca bhikkhave samà pañipadà? Idha bhikkhave bhikkhu uppannaü kàmavitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti sameti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Uppannaü byàpàdavitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti sameti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Uppannaü vihiüsà vitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti sameti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Uppannuppanne pàpake akusale dhamme nàdhivàseti pajahati vinodeti sameti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Ayaü vuccati bhikkhave samà pañipadà. Imà kho bhikkhave catasso pañipadàti. 4. 4. 2. 6. (Chaññhapañipadàsuttaü) 16. [PTS Page 154] [\q 154/] catasso imà bhikkhave pañipadà. Katamà catasso? Dukkhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, dukkhàpañipadà khippàbhi¤¤à, sukhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, sukhàpañipadà khippàbhi¤¤à. [BJT Page 298] [\x 298/] Tatra bhikkhave yàyaü pañipadà dukkhà dandhàbhi¤¤à, ayaü bhikkhave pañipadà ubhayeneva hãnà akkhàyati. Yampàyaü pañipadà dukkhà, iminàpayaü hãnà akkhàyati. Yampàyaü pañipadà dandhà, iminàpayaü hãnà akkhàyati. Ayaü bhikkhave pañipadà ubhayeneva hãnà akkhàyati. Tatra bhikkhave yàyaü pañipadà dukkhà khippàbhi¤¤à, ayaü bhikkhave pañipadà dukkhattà hãnà akkhàyati. Tatra bhikkhave yàyaü pañipadà sukhà dandhàbhi¤¤à, ayaü bhikkhave pañipadà dandhattà hãnà akkhàyati. Tatra bhikkhave yàyaü pañipadà sukhà khippàbhi¤¤à, ayaü bhikkhave pañipadà ubhayeneva paõãtà akkhàyati. Yampàyaü pañipadà sukhà, iminàpayaü paõãtà akkhàyati. Yampàyaü pañipadà khippà, iminàpayaü paõãtà akkhàyati. Ayaü bhikkhave pañipadà ubhayeneva paõãtà akkhàyati. Imà kho bhikkhave catasso pañipadàti. 4. 4. 2. 7. (Moggallànapañipadàsuttaü) 17. Atha kho àyasmà sàriputto yenàyasmà mahàmoggallàno tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà mahàmoggallànena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà sàriputto àyasmantaü mahàmoggallànaü etadavoca: Catasso imà àvuso moggallàna pañipadà. Katamà catasso? Dukkhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, dukkhàpañipadà khippàbhi¤¤à, sukhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, sukhàpañipadà khippàbhi¤¤à. Imà kho àvuso catasso pañipadà. Imàsaü àvuso catassannaü pañipadànaü katamaü te pañipadaü àgamma àsavehi cittaü vimuttanti? [PTS Page 155] [\q 155/] catasso imà àvuso sàriputta pañipadà. Katamà catasso? Dukkhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, dukkhàpañipadà khippàbhi¤¤à, sukhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, sukhàpañipadà khippàbhi¤¤à. Imà kho àvuso catasso pañipadà. Imàsaü àvuso catassannaü pañipadànaü yàyaü pañipadà dukkhà khippàbhi¤¤à, imaü me pañipadaü àgamma anupàdàya àsavehi cittaü vimuttanti. [BJT Page 300] [\x 300/] 4. 4. 2. 8. (Sàriputtapañipadàsuttaü) 18. Atha kho àyasmà mahàmoggallàno yenàyasmà sàriputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà sàriputtena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kataü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà mahàmoggallàno àyasmantaü sàriputtaü etadavoca: Catasso imà àvuso sàriputta pañipadà katamà catasso: Dukkhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, dukkhàpañipadà khippàbhi¤¤à, sukhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, sukhàpañipadà khippàbhi¤¤à, imà kho àvuso sàriputta catasso pañipadà. Imàsaü kho àvuso catassannaü pañipadànaü katamaü te pañipadaü àgamma anupàdàya àsavehi cittaü vimuttanti? Catasso imà àvuso moggallàna pañipadà. Katamà catasso: Dukkhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, dukkhàpañipadà khippàbhi¤¤à, sukhàpañipadà dandhàbhi¤¤à, sukhàpañipadà khippàbhi¤¤à. Imà kho àvuso catasso pañipadà. Imàsaü kho àvuso catassannaü pañipadànaü yàyaü pañipadà sukhà khippàbhi¤¤à. Imaü me pañipadaü àgamma anupàdàya àsavehi cittaü vimuttanti. 4. 4. 2. 9. (Kilesaparinibbànasuttaü) 19. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo diññheva dhamme sasaïkhàraparinibbàyã hoti. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo kàyassa bhedà sasaïkhàraparinibbàyã hoti. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo diññheva dhamme asaïkhàraparinibbàyã hoti. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo kàyassa bhedà asaïkhàraparinibbàyã hoti. [BJT Page 302] [\x 302/] Katha¤ca bhikkhave puggalo diññheva dhamme sasaïkhàraparinibbàyã hoti? Idha bhikkhave bhikkhu asubhànupassã kàye viharati. âhàre pañikkålasa¤¤ã. Sabbaloke anabhiratasa¤¤ã. 1. Sabbasaïkhàresu aniccànupassã. Maraõasa¤¤à kho panassa [PTS Page 156] [\q 156/] ajjhattaü såpaññhità hoti. So imàni pa¤casekhabalàni upanissàya viharati: saddhàbalaü hiribalaü ottappabalaü viriyabalaü pa¤¤àbalaü. Tassimàni pa¤cindriyàni adhimattàni pàtubhavanti: saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü pa¤¤indriyaü. So imesaü pa¤cannaü indriyànaü adhimattattà diññheva dhamme sasaïkhàraparinibbàyã hoti. Evaü kho bhikkhave puggalo diññheva dhamme sasaïkhàraparinibbàyã hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo kàyassa bhedà sasaïkhàraparinibbàyã hoti? Idha bhikkhave bhikkhu asubhànupassã kàye viharati. âhàre pañikkålasa¤¤ã. Sabbaloke anabhiratasa¤¤ã sabbasaïkhàresu aniccànupassã. Maraõasa¤¤à kho panassa ajjhattaü såpaññhità hoti. So imàni pa¤casekhabalàni upanissàya viharati: saddhàbalaü hiribalaü ottappabalaü viriyabalaü pa¤¤àbalaü. Tassimàni pa¤cindriyàni muduni pàtubhavanti: saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samàdhindriyaü pa¤¤indriyaü. So imesaü pa¤cannaü indriyànaü muduttà kàyassa bhedà sasaïkhàraparinibbàyã hoti. Evaü kho bhikkhave puggalo kàyassa bhedà sasaïkhàraparinibbàyã hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo diññheva dhamme asaïkhàraparinibbàyã hoti? Idha bhikkhave bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati. Sato ca sampajàno, sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti yaü taü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã' ti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthagamà adukkhaü asukhaü upekkhàsati pàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imàni pa¤casekhabalàni upanissàya viharati: saddhàbalaü hiribalaü ottappabalaü viriyabalaü pa¤¤àbalaü. Tassimàni pa¤cindriyàni adhimattàni pàtubhavanti: saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samàdhindriyaü pa¤¤indriyaü. So imesaü pa¤cannaü indriyànaü adhimattattà diññheva dhamme asaïkhàraparinibbàyã hoti. Evaü kho bhikkhave puggalo diññheva dhamme asaïkhàraparinibbàyã hoti. Katha¤ca bhikkhave puggalo kàyassa bhedà asaïkhàraparinibbàyã hoti? Idha bhikkhave bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati. Sato ca sampajàno, sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti yaü taü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã' ti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthagamà adukkhaü asukhaü upekkhàsati pàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imàni pa¤casekhabalàni upanissàya viharati: saddhàbalaü hiribalaü ottappabalaü viriyabalaü pa¤¤àbalaü. Tassimàni pa¤cindriyàni muduni pàtubhavanti: saddhindriyaü viriyindriyaü satindriyaü samàdhindriyaü pa¤¤indriyaü. So imesaü pa¤cannaü indriyànaü muduttà kàyassa bhedà asaïkhàraparinibbàyã hoti. Evaü kho bhikkhave puggalo kàyassa bhedà asaïkhàraparinibbàyã hoti. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti: 1. Anabhiratisa¤¤i machasaü. [BJT Page 304] [\x 304/] 4. 4. 2. 10. (Arahattappattisuttaü) 20. Ekaü samayaü àyasmà ànando kosambiyaü viharati ghositàràme. Tatra kho àyasmà ànando bhikkhå àmantesi; àvuso bhikkhavoti. âvusoti kho te bhikkhå àyasmato ànandassa paccassosuü. âyasmà ànando etadavoca: [PTS Page 157] [\q 157/] yo hi ko ci àvuso bhikkhu và bhikkhunã và mama santike arahattappattiü vyàkaroti. Sabbo so catåhi maggehi, etesaü và a¤¤atarena. Katamehi catåhi? Idha àvuso bhikkhu samathapubbaïgamaü vipassanaü bhàveti. Tassa samathapubbaïgamaü vipassanaü bhàvayato maggo sa¤jàyati. So taü maggaü àsevati bhàveti bahulãkaroti. Tassa taü maggaü àsevato bhàvayato bahulãkaroto sa¤¤ojanà pahãyanti. Anusayà vyantãhonti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu vipassanàpubbaïgamaü samathaü bhàveti, tassa vipassanàpubbaïgamaü samathaü bhàvayato maggo sa¤jàyati. So taü maggaü àsevati bhàveti bahulãkaroti. Tassa taü maggaü àsevato bhàvayato bahulãkaroto sa¤¤ojanà pahãyanti. Anusayà vyantãhonti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu samathavipassanaü yuganaddhaü bhàveti. Tassa samathavipassanaü yuganaddhaü bhàvayato maggo sa¤jàyati. So taü maggaü àsevati bhàveti bahulãkaroti. Tassa taü maggaü àsevato bhàvayato bahulãkaroto sa¤¤ojanà pahãyanti. Anusayà vyantãhonti. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno dhammuddhaccaviggahãtaü mànaü hoti. So àvuso samayo yantaü cittaü ajjhattaüyeva santiññhati sannisãdati ekodihoti samàdhiyati. Tassa maggo sa¤jàyati. So taü maggaü àsevati bhàveti bahulãkaroti. Tassa taü maggaü àsevato bhàvayato bahulãkaroto sa¤¤ojanà pahãyanti. Anusayà vyantãhonti. Yo hi ko vi àvuso bhikkhu và bhikkhunã và mama santike arahattappattiü vyàkaroti, sabbo so imehi catåhi maggehi, etesaü và a¤¤atarenàti. Pañipadàvaggo dutiyo. [BJT Page 306] [\x 306/] 3. Sa¤cetaniyavaggo 4. 4. 3. 1 (Sa¤cetanàsuttaü) (Sàvatthiyaü) 21. Kàye và bhikkhave sati kàyasa¤cetanàhetu uppajjati [PTS Page 158] [\q 158/] ajjhattaü sukhadukkhaü. Vàcàya và bhikkhave sati vacãsa¤cetanàhetu uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Mane và bhikkhave sati manosa¤catanàhetu uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Avijjàpaccayà va. Sàmaü và taü bhikkhave kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Pare vàssa taü bhikkhave kàyasaïkhàraü abhisaïkharonti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Sampajàno và taü bhikkhave kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Asampajàno và taü bhikkhave kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Sàmaü và taü bhikkhave vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Pare vàssa taü bhikkhave vacãsaïkhàraü abhisaïkharonti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Sampajàno và taü bhikkhave vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Asampajàno và taü bhikkhave vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Sàmaü và taü bhikkhave manosaïkhàraü abhisaïkharoti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Pare vàssa taü bhikkhave manosaïkhàraü abhisaïkharonti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Sampajàno và taü bhikkhave manosaïkhàraü abhisaïkharoti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Asampajàno và taü bhikkhave manosaïkhàraü abhisaïkharoti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Imesu bhikkhave dhammesu avijjà anupatità. Avijjàyatveva asesaviràganirodhà so kàyo na hoti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü. Sà vàcà na hoti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü.So mano na hoti,yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhaü [BJT Page 308] [\x 308/] Khettaü taü na hoti, vatthuü [PTS Page 159] [\q 159/] taü na hoti, àyatanaü taü na hoti, adhikaraõaü taü na hoti, yaü paccayàssa taü uppajjati ajjhattaü sukhadukkhanti. Cattàrome bhikkhave attabhàvapañilàbhà. Katame cattàro? Atthi bhikkhave attabhàvapañilàbho, yasmiü attabhàvapañilàbhe attasa¤cetanà, kamati no parasa¤cetanà. Atthi bhikkhave attabhàvapañilàbho, yasmiü attabhàvapañilàbhe parasa¤cetanà kamati no attasa¤cetanà. Atthi bhikkhave attabhàvapañilàbho, yasmiü attabhàvapañilàbhe attasa¤cetanà ca kamati parasa¤cetanà ca. Atthi bhikkhave attabhàvapañilàbho, yasmiü attabhàvapañilàbhe neva attasa¤cetanà kamati no parasa¤cetanà. Ime kho bhikkhave cattàro attabhàvapañilàbhàti. Evaü vutte àyasmà sàriputto bhagavantaü etadavoca: imassa kho ahaü bhante bhagavatà saïkhittena bhàsitassa evaü vitthàrena atthaü àjànàmi: Tatra bhante yvàyaü attabhàvapañilàbho, yasmiü attabhàvapañilàbhe attasa¤cetanà kamati no parasa¤cetanà. Attasa¤cetanàhetu tesaü sattànaü tamhà kàyà cuti hoti. Tatra bhante yvàyaü attabhàvapañilàbho, yasmiü attabhàvapañilàbhe parasa¤cetanà kamati no attasa¤cetanà. Parasa¤cetanàhetu tesaü sattànaü tamhà kàyà cuti hoti. Tatra bhante yvàyaü attabhàvapañilàbho, yasmiü attabhàvapañilàbhe attasa¤cetanà ca kamati parasa¤cetanà ca. Attasa¤cetanà ca parasa¤cetanà ca hetu tesaü sattànaü tamhà kàyà cuti hoti. Tatra bhante yvàyaü attabhàvapañilàbho, yasmiü attabhàvapañilàbhe neva attasa¤cetanà kamati no parasa¤cetanà. Katame tena devà daññhabbàti? "Nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanåpagà sàriputta devà tena daññhabbà" ti. Ko nu kho bhante hetu ko paccayo yena [PTS Page 160] [\q 160/] midhekacce sattà tamhà kàyà cutà àgàmino honti àgantàro itthattaü? Ko pana bhante hetu ko paccayo yena midhekacce sattà tamhà kàyà cutà anàgàmino honti anàgantàro itthattanti? Idha sàriputta ekaccassa puggalassa orambhàgiyàni sa¤¤ojanàni appahãõàni honti. So diññheva dhamme nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü upasampajja viharati. So tadassàdeti. Tannikàmeti, tena ca vittiü àpajjati. Tattha ñhito tadadhimutto tabbahulavihàrã. Aparihãno kàlaü kurumàno nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanåpagànaü devànaü sahavyataü upapajjati. So tato cuto àgàmã hoti àgantà itthattaü. [BJT Page 310] [\x 310/] Idha pana sàriputta ekaccassa puggalassa orambhàgiyàni sa¤¤ojanàni pahãnàni honti. So diññheva dhamme nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü upasampajja viharati. So tadassàdeti. Tannikàmeti, tena ca vittiü àpajjati. Tattha ñhito tadadhimutto tabbahulavihàrã. Aparihãno kàlaü kurumàno nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanåpagànaü devànaü sahavyataü upapajjati. So tato cuto anàgàmã hoti anàgantà itthattaü. Ayaü kho sàriputta hetu ayaü paccayo, yena midhekacce sattà tamhà kàyà cutà àgàmino honti àgantàro itthattaü. Ayaü pana sàriputta hetu ayaü paccayo, yenamidhekacce sattà tamhà kàyà cutà anàgàmino honti anàgantàro itthattanti. 4. 4. 3. 2. (Sàriputta pañisamhidàsuttaü) 22. Tatra kho àyasmà sàriputto bhikkhå àmantesi, àvuso bhikkhavoti. âvusoti kho te bhikkhå àyasmato sàriputtassa paccassosuü. âyasmà sàriputto etadavoca: Addhamàsåpasampannena me àvuso atthapañisambhidà sacchikatà odhiso vya¤janaso. Tamahaü anekapariyàyena àcikkhàmi desemi pa¤¤àpemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànã karomi. Yassa kho panassa kaïkhà và vimati và so maü pa¤hena, ahaü veyyàkaraõena. Sammukhãbhåto no satthà, yo no dhammànaü sukusalo. Addhamàsåpasampannena me àvuso dhammapañisambhidà sacchikatà odhiso vya¤janaso, tamahaü anekapariyàyena àcikkhàmi desemi pa¤¤àpemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànã karomi. Yassa kho panassa kaïkhà và vimati và so maü pa¤hena, ahaü veyyàkaraõena. Sammukhãbhåto no satthà, yo no dhammànaü sukusaloti. Addhamàsåpasampannena me àvuso niruttipañisambhidà sacchikatà odhiso vya¤janaso. Tamahaü anekapariyàyena àcikkhàmi desemi pa¤¤àpemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànã karomi. Yassa kho panassa kaïkhà và vimati và so maü pa¤hena, ahaü veyyàkaraõena. Sammukhãbhåto no satthà, yo no dhammànaü sukusaloti. [BJT Page 312. [\x 312/] ] Addhamàsåpasampannena me àvuso pañibhànapañisambhidà sacchikatà odhiso vya¤janaso. Tamahaü anekapariyàyena àcikkhàmi desemi pa¤¤àpemi paññhapemi vivaràmi vibhajàmi uttànã karomi. Yassa kho panassa kaïkhà và vimati và so maü pa¤hena, ahaü veyyàkaraõena. Sammukhãbhåto no satthà, yo no dhammànaü sukusaloti. 4. 4. 3. 3. (Mahàkoññhitasuttaü) 23. [PTS Page 161] [\q 161/] atha kho àyasmà mahàkoññhito yenàyasmà sàriputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà sàriputtena saddhiü sammodi sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà mahàkoññhito àyasmantaü sàriputtaü etadavoca: Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà attha¤¤aü ki¤cãti? Màhevaü àvuso. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà nattha¤¤aü ki¤cãti? Màhevaü àvuso. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà atthi ca natthi ca¤¤aü ki¤cãti? Màhevaü àvuso. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà nevatthi no nattha¤¤aü ki¤cãti? Màhevaü àvuso. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà attha¤¤aü ki¤cãti iti puññho samàno màhevaü àvusoti vadesi. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà nattha¤¤aü ki¤cãti iti puññho samàno màhevaü àvusoti vadesi. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà atthi ca natthi ca¤¤aü ki¤cãti iti puññho samàno màhevaü àvusoti vadesi. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà nevatthi no nattha¤¤aü ki¤cãti iti puññho samàno màhevaü àvusoti vadesi. Yathà kathampanàvuso imassa bhàsitassa attho daññhabboti? [BJT Page 314] [\x 314/] Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà attha¤¤aü ki¤cãti iti vadaü appapa¤caü papa¤ceti. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà nattha¤¤aü ki¤cãti iti vadaü appapa¤caü papa¤ceti. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà atthi ca natthi ca¤¤aü ki¤cãti iti vadaü appapa¤caü papa¤ceti channaü. âvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà nevatthi no nattha¤¤aü ki¤cãti iti vadaü appapa¤caü papa¤ceti. Yàvatà àvuso channaü phassàyatanànaü gati tàvatà papa¤cassa gati. Yàvatà papa¤cassa gati [PTS Page 162] [\q 162/] tàvatà channaü phassàyatanànaü gati. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà papa¤canirodho, papa¤canirodhà papa¤cavåpasamoti. 4. 4. 3. 4. (ânandasuttaü) 24. Atha kho àyasmà ànando yenàyasmà mahàkoññhito tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà mahàkoññhitena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ànando àyasmantaü mahàkoññhitaü etadavoca: Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà attha¤¤aü ki¤cãti? Màhevaü àvuso. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà nattha¤¤aü ki¤cãti? Màhevaü àvuso. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà atthi ca natthi ca¤¤aü ki¤cãti? Màhevaü àvuso. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà nevatthi no nattha¤¤aü ki¤cãti? Màhevaü àvuso. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà attha¤¤aü ki¤cãti iti puññho samàno màhevaü àvusoti vadesi. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà nattha¤¤aü ki¤cãti iti puññho samàno màhevaü àvusoti vadesi. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà atthi ca natthi ca¤¤aü ki¤cãti iti puññho samàno màhevaü àvusoti vadesi. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà nevatthi no nattha¤¤aü ki¤cãti iti puññho samàno màhevaü àvusoti vadesi. Yathàkathampanàvuso imassa bhàsitassa attho daññhabboti? [BJT Page 316] [\x 316/] Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà attha¤¤aü ki¤cãti iti vadaü appapa¤caü papa¤ceti. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà nattha¤¤aü ki¤cãti iti vadaü appapa¤caü papa¤ceti. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà atthi ca natthi ca¤¤aü ki¤cãti iti vadaü appapa¤caü papa¤ceti. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà nevatthi no nattha¤¤aü ki¤cãti iti vadaü appapa¤caü papa¤ceti. Yàvatà àvuso channaü phassàyatanànaü gati, tàvatà papa¤cassa gati. Yàvatà papa¤cassa gati, tàvatà channaü [PTS Page 163] [\q 163/] phassàyatanànaü gati. Channaü àvuso phassàyatanànaü asesaviràganirodhà papa¤canirodho. Papa¤canirodhà papa¤cavåpasamoti. 4. 4. 3. 5. (Upavànasuttaü) 25. Atha kho àyasmà upavàno yenàyasmà sàriputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà sàriputtena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà upavàno àyasmantaü sàriputtaü etadavoca: Kinnu kho àvuso sàriputta vijjàyantakaro hotãti? No hidaü àvuso. Kimpanàvuso sàriputta caraõenantakaro hotãti? No hidaü àvuso. Kinnu kho àvuso sàriputta vijjàcaraõenantakaro hotãti? No hidaü àvuso. Kimpanàvuso sàriputta a¤¤atra vijjàcaraõenantakaro hotãti? No hidaü àvuso. Kinnu kho àvuso sàriputta vijjàyantakaro hotãti. Iti puññho samàno no hidaü àvusoti vadesi. Kimpanàvuso sàriputta caraõenantakaro hotãti iti puññho samàno no hidaü àvusoti vadesi. Kimpanàvuso sàriputta vijjàcaraõenantakaro hotãti iti puññho samàno no hidaü àvusoti vadesi. Kimpanàvuso sàriputta a¤¤atra vijjàcaraõenantakaro hotãti iti puññho samàno no hidaü àvusoti vadesi. Yathàkathampanàvuso antakaro hotãti? [BJT Page 318] [\x 318/] Vijjàya ce àvuso antakaro abhavissa, savupàdànova samàno antakaro abhavissa. Caraõena ce àvuso antakaro abhavissa, savupàdànova samàno antakaro abhavissa. Vijjàcaraõena ce àvuso antakaro abhavissa, savupàdànova samàno antakaro abhavissa. A¤¤atra vijjàcaraõena ce àvuso antakaro abhavissa, puthujjano antakaro abhavissa. Puthujjano hi àvuso a¤¤atra vijjàcaraõena. Caraõavipanno kho àvuso yathàbhåtaü na jànàti na passati. Caraõasampanno yathàbhåtaü [PTS Page 164] [\q 164/] jànàti passati. Yathàbhåtaü jànaü passaü antakaro hotãti. 4. 4. 3. 6. (âyàcamànasuttaü) 26. Saddho bhikkhave bhikkhu evaü sammà àyàcamàno àyàceyya: tàdiso homi yàdisà sàriputtamoggallànàti. Esà bhikkhave tulà, etaü pamàõaü mama sàvakànaü bhikkhånaü yadidaü sàriputtamoggallànà. Saddhà bhikkhave bhikkhunã evaü sammà àyàcamànà àyàceyya: tàdisà homi yàdisà khemà ca bhikkhunã uppalavaõõà vàti. Esà bhikkhave tulà, etaü pamàõaü mama sàvikànaü bhikkhunãnaü yadidaü khemà ca bhikkhunã uppalavaõõà ca. Saddho bhikkhave upàsako evaü sammà àyàcamàno àyàceyya: tàdiso homi yàdiso citto ca gahapati hatthako ca àlavakoti. Esà bhikkhave tulà, etaü pamàõaü mama sàvakànaü upàsakànaü yadidaü citto ca gahapati hatthako ca àlavako. Saddhà bhikkhave upàsikà evaü sammà àyàcamànà àyàceyya: tàdisà homi yàdisà khujjuttarà ca upàsikà velukaõñakiyà ca nandamàtàti. Esà bhikkhave tulà, etaü pamàõaü mama sàvikànaü upàsikànaü yadidaü khujjuttarà ca upàsikà velukaõñakiyà ca nandamàtàti. 4. 4. 3. 7. (Ràhulasuttaü) 27. Atha kho àyasmà ràhulo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü ràhulaü bhagavà etadavoca; [BJT Page 320] [\x 320/] Yà ca ràhula ajjhattikà pañhavidhàtu yà ca bàhirà pañhavidhàtu, pañhavidhàtu revesà. Naü "netaü mama, nesohamasmi, na meso attà" ti, evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya daññhabbaü. Evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya disvà pañhavidhàtuyà nibbindati. Pañhavidhàtuyà cittaü viràjeti. Yà ca ràhula ajjhattikà àpodhàtu yà ca bàhirà [PTS Page 165] [\q 165/] àpodhàtu, àpodhàturevesà. Naü"netaü mama neso hamasmi, na meso attà" ti, evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya daññhabbaü. Evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya disvà àpodhàtuyà nibbindati. âpodhàtuyà cittaü viràjeti. Yà ca ràhula ajjhattikà tejodhàtu yà ca bàhirà tejodhàtu, tejodhàturevesà. Naü "netaü mama, nesohamasmi, na me so attà" ti, evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya daññhabbaü. Evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya disvà tejodhàtuyà nibbindati tejodhàtuyà cittaü viràjeti. Yà ca ràhula ajjhattikà vàyodhàtu yà ca bàhirà vàyodhàtu, vàyodhàturevesà. Naü "netaü mama, nesohamasmi, na me so attà" ti, evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya daññhabbaü. Evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya disvà vàyodhàtuyà nibbindati. Vàyodhàtuyà cittaü viràjeti. Yato kho ràhula bhikkhu imàsu catusu dhàtusu neva attànaü na attaniyaü samanupassati. Ayaü vuccati ràhula bhikkhu acchecchi taõhaü, vàvattayi saüyojanaü, sammà mànàbhisamayà antamakàsi dukkhassàti. 4. 4. 3. 8. (Cetovimuttisuttaü) 28. Cattàrome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro: Idha bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü santaü cetovimuttiü upasampajja viharati. So sakkàyanirodhaü manasi karoti. Tassa sakkàyanirodhaü manasi karoto sakkàyanirodhe cittaü na pakkhandati, nappasãdati, na santiññhati nàdhimuccati. [BJT Page 322] [\x 322/] Tassa kho etaü bhikkhave bhikkhuno na sakkàyanirodho pàñikaïkho. Seyyathàpi bhikkhave puriso lasagatena1. Hatthena sàkhaü gaõheyya, tassa so hattho sajjeyyàpi gaõheyyàpi khajjeyyàpi. Evameva kho bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü santaü cetovimuttiü upasampajja viharati. So sakkàyanirodhaü manasi karoti. Tassa sakkàyanirodhaü manasi karoto sakkàyanirodhe cittaü na pakkhandati nappasãdati na santiññhati nàdhimuccati. Tassa kho etaü bhikkhave bhikkhuno na sakkàyanirodho pàñikaïkho. Idha pana bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü santaü cetovimuttiü upasampajja viharati, so sakkàya nirodhaü manasi karoti. Tassa sakkàyanirodhaü manasi karoto sakkàyanirodhe cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati adhimuccati. Tassa kho etaü bhikkhave bhikkhuno sakkàyanirodho pàñikaïkho. Seyyathàpi bhikkhave puriso suddhena hatthena sàkhaü gaõheyya, tassa so hattho neva sajjeyya na gaõheyya na khajjeyya. Evameva kho bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü santaü cetovimuttiü upasampajja viharati. So sakkàyanirodhaü [PTS Page 166] [\q 166/] manasi karoti. Tassa sakkàyanirodhaü manasi karoto sakkàyanirodhe cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati adhimuccati. Tassa kho etaü bhikkhave bhikkhuno sakkàyanirodho pàñikaïkho. Idha pana bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü santaü cetovimuttiü upasampajja viharati. So avijjàppabhedaü manasi karoti. Tassa avijjàppabhedaü manasikaroto avijjàppabhede cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiññhati nàdhimuccati. Tassa kho etaü bhikkhave bhikkhuno na avijjàppabhedo pàñikaïkho. Seyyathàpi bhikkhave jambàli anekavassagaõikà, tassà puriso yàni ceva àyamukhàni tàni pidaheyya, yàni ca apàyamukhàni tàni vivareyya, devo ca sammàdhàraü nànuppaveccheyya, evaü hi tassà bhikkhave jambàliyà na pàlippabhedo2. Pàñikaïkho. Evameva kho bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü santaü cetovimuttiü upasampajja viharati. So avijjàppabhedaü manasi karoti. Tassa avijjàppabhedaü manasi karoto avijjàppabhede cittaü na pakkhandati nappasãdati na santiññhati nàdhimuccati. Tassa kho etaü bhikkhave bhikkhuno na avijjàppabhedo pàñikaïkho. Idha pana bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü santaü cetovimuttiü upasampajja viharati. So avijjàppabhedaü manasi karoti. Tassa avijjàppabhedaü manasi karoto avijjàppabhede cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati adhimuccati. Tassa kho etaü bhikkhave bhikkhuno avijjàppabhedo pàñikaïkho. 1. Lepagatena machasaü 2. âlippabhedo, sãmu. [BJT Page 324] [\x 324/] Seyyathàpi bhikkhave jambàli anekavassagaõikà, tassà puriso yàni ceva àyamukhàni tàni vivareyya, yàni ca apàyamukhàni tàni pidaheyya, devo ca sammàdhàraü anuppaveccheyya. Evaü hi tassà bhikkhave jambàliyà pàlippabhedo pàñikaïkho. Evameva kho bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü santaü cetovimuttiü upasampajja viharati. So avijjàppabhedaü manasi karoti. Tassa [PTS Page 167] [\q 167/] avijjàppabhedaü manasi karoto avijjàppabhede cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati adhimuccati. Tassa kho etaü bhikkhave bhikkhuno avijjàppabhedo pàñikaïkho. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 4. 3. 9. (Parinibbànahetusuttaü) 29. Atha kho àyasmà ànando yenàyasmà sàriputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà sàriputtena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ànando àyasmantaü sàriputtaü etadavoca: Ko nu kho àvuso sàriputta hetu ko paccayo yenamidhekacce sattà diññheva dhamme na parinibbàyantãti? Idhàvuso ànanda sattà imà hànabhàgiyà sa¤¤àti yathàbhåtaü nappajànanti. Imà ñhitibhàgiyà sa¤¤àti yathàbhåtaü nappajànanti. Imà visesabhàgiyà sa¤¤àti yathàbhåtaü nappajànanti. Imà nibbedhabhàgiyà sa¤¤àti yathàbhåtaü nappajànanti. Ayaü kho àvuso ànanda hetu ayaü paccayo yena midhekacce sattà diññheva dhamme na parinibbàyantãti. Ko panàvuso sàriputta hetu ko paccayo yena midhekacce sattà diññheva dhamme parinibbàyantãti? Idhàvuso ànanda sattà imà hànabhàgiyà sa¤¤àti yathàbhåtaü pajànanti. Imà ñhitibhàgiyà sa¤¤àti yathàbhåtaü pajànanti. Imà visesabhàgiyà sa¤¤àti yathàbhåtaü pajànanti. Imà nibbedhabhàgiyà sa¤¤àti yathàbhåtaü pajànanti. Ayaü kho àvuso ànanda hetu aya paccayo yena midhekacce sattà diññheva dhamme parinibbàyantãti. [BJT Page 326] [\x 326/] 4. 4. 3. 10 (Mahàpadesadesanàsuttaü) 30. Ekaü samayaü bhagavà bhoganagare viharati ànandacetiye. Tatra kho bhagavà bhikkhu àmantesi bhikkhavoti. Bhadanteti te bhikkhu bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Cattàrome bhikkhave mahàpadese desessàmi. Taü [PTS Page 168] [\q 168/] suõàtha sàdhukaü manasi karotha bhàsissàmãti. Evaü bhanteti kho te bhikkhu bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Katame ca bhikkhave cattàro mahàpadesà? Idha bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya: "sammukhà metaü àvuso bhagavato sutaü sammukhà pañiggahãtaü ayaü dhammo ayaü vinayo idaü satthusàsana" nti. Tassa bhikkhave bhikkhuno bhàsitaü neva abhinanditabbaü. Na pañikkositabbaü. Anabhinanditvà appañikkositvà tàni padabya¤janàni sàdhukaü uggahetvà sutte otàretabbàni. Vinaye sandassetabbàni tàni ce sutte otàriyamànàni vinaye sandassiyamànàni na ceva sutte otaranti na vinaye sandissanti, niññhamettha gantabbaü: addhà idaü na ceva tassa bhagavato vacanaü arahato sammàsambuddhassa. Imassa ca bhikkhuno duggahãtanti iti idaü bhikkhave chaóóheyyàtha. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya: "sammukhà metaü àvuso bhagavato sutaü sammukhà pañiggahãtaü ayaü dhammo ayaü vinayo idaü satthusàsana" nti. Tassa bhikkhave bhikkhuno bhàsitaü neva abhinanditabbaü na pañikkositabbaü. Anabhinanditvà appañikkositvà tàni padabya¤janàni sàdhukaü uggahetvà sutte otàretabbàni. Vinaye sandassetabbàni. Tàni ce sutte otàriyamànàni vinaye sandassiyamànàni na ceva sutte otaranti na vinaye sandissanti, niññhamettha gantabbaü: addhà idaü tassa bhagavato vacanaü arahato sammàsambuddhassa. Imassa ca bhikkhuno suggahãtanti. Imaü bhikkhave pañhamaü mahàpadesaü dhàreyyàtha. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya: "amukasmiü nàma àvàse saïgho viharati sathero sapàmokkho. Tassa me saïghassa sammukhà sutaü sammukhà pañiggahãtaü ayaü dhammo ayaü vinayo idaü satthusàsana" nti. [BJT Page 328] [\x 328/] Tassa bhikkhave bhikkhuno bhàsitaü neva abhinanditabbaü. Na pañikkositabbaü. Anabhinanditvà appañikkositvà tàni padabya¤janàni. Sàdhukaü uggahetvà sutte otàretabbàni. Vinaye sandassetabbàni. Tàni ce sutte otàriyamànàni vinaye sandassiyamànàni na ceva sutte otaranti, na vinaye sandissanti, niññhamettha gantabbaü: addhà idaü na ceva tassa bhagavato vacanaü arahato [PTS Page 169] [\q 169/] sammàsambuddhassa tassa ca saïghassa duggahãtanti. Iti hidaü1. Bhikkhave chaóóheyyàtha. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya: "amukasmiü nàma àvàse saïgho viharati sathero sapàmokkho. Tassa me saïghassa sammukhà sutaü sammukhà pañiggahãtaü ayaü dhammo ayaü vinayo idaü satthusàsananti". Tassa bhikkhave bhikkhuno bhàsitaü neva abhinanditabbaü. Na pañikkositabbaü. Anabhinanditvà appañikkositvà tàni padabya¤janàni sàdhukaü uggahetvà sutte otàretabbàni. Vinaye sandassetabbàni. Tàni ce sutte otàriyamànàni vinaye sandassiyamànàni sutte ceva otaranti, vinaye va sandissanti, niññhamettha gantabbaü: addhà idaü tassa bhagavato vacanaü arahato sammàsambuddhassa. Tassa ca saïghassa suggahãtanti. Idaü bhikkhave dutiyaü mahàpadesaü dhàreyyàtha. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya: "amukasmiü nàma àvàse sambahulà therà bhikkhå viharanti bahussutà àgatàgamà dhammadharà vinayadharà màtikàdharà. Tesaü me therànaü sammukhà sutaü sammukhà pañiggahãtaü ayaü dhammo ayaü vinayo idaü satthusàsana" nti. Tassa bhikkhave bhikkhuno bhàsitaü neva abhinanditabbaü. Na pañikkositabbaü. Anabhinanditvà appañikkositvà tàni padabya¤janàni sàdhukaü uggahetvà sutte otàretabbàni. Vinaye sandassetabbàni. Tàni ce sutte otàriyamànàni vinaye sandassiyamànàni na ceva sutte otaranti, na vinaye sandissanti, niññhamettha gantabbaü: addhà idaü na ceva tassa bhagavato vacanaü arahato sammàsambuddhassa. Tesa¤ca therànaü duggahãtanti. Iti hidaü bhikkhave chaóóheyyàtha. 1. Itihetaü machasaü. [BJT Page 330] [\x 330/] Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya: "amukasmiü nàma àvàse sambahulà therà bhikkhu viharanti bahussutà àgatàgamà dhammadharà vinayadharà màtikàdharà tesaü. Me therànaü sammukhà sutaü sammukhà pañiggahãtaü ayaü dhammo ayaü vinayo idaü satthusàsana" nti. Tassa bhikkhave bhikkhuno bhàsitaü neva abhinanditabbaü na pañikkositabbaü. Anabhinanditvà appañikkositvà tàni padabya¤janàni sàdhukaü uggahetvà sutte otàretabbàni. Vinaye sandassetabbàni. Tàni ce sutte otàriyamànàni vinaye sandassiyamànàni sutte ceva otaranti, vinaye ca sandissanti, niññhamettha gantabbaü: 'addhà idaü tassa bhagavato vacanaü arahato sammàsambuddhassa. Tesa¤ca therànaü suggahãta' nti. Idaü bhikkhave tatiyaü mahàpadesaü dhàreyyàtha. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya: "amukasmiü nàma àvàse eko thero bhikkhu viharati [PTS Page 170] [\q 170/] bahussuto àgatàgamo dhammadharo vinayadharo màtikàdharo. Tassa me therassa sammukhà sutaü sammukhà pañiggahãtaü ayaü dhammo ayaü vinayo idaü satthusàsana" nti. Tassa bhikkhave bhikkhuno bhàsitaü neva abhinanditabbaü. Na pañikkositabbaü. Anabhinanditvà appañikkositvà tàni padabya¤janàni sàdhukaü uggahetvà sutte otàretabbàni. Vinaye sandassetabbàni. Tàni ce sutte otàriyamànàni vinaye sandassiyamànàni na ceva sutte otaranti, na vinaye sandissanti, niññhamettha gantabbaü: 'addhà idaü na ceva tassa bhagavato vacanaü arahato sammàsambuddhassa. Tassa ca therassa duggahãta' nti. Iti hidaü bhikkhave chaóóheyyàtha. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya: "amukasmiü nàma àvàse eko thero bhikkhu viharati bahussuto àgatàgamo dhammadharo vinayadharo màtikàdharo. Tassa me therassa sammukhà sutaü sammukhà pañiggahãtaü ayaü dhammo ayaü vinayo idaü satthusàsana" nti. Tassa bhikkhave bhikkhuno bhàsitaü neva abhinanditabbaü. Na pañikkositabbaü anabhinanditvà appañikkositvà tàni padabya¤janàni sàdhukaü uggahetvà sutte otàretabbàni. Vinaye sandassetabbàni tàni ce sutte otàriyamànàni vinaye sandassiyamànàni sutte ceva otaranti, vinaye ca sandissanti, niññhamettha gantabbaü: "addhà idaü tassa bhagavato vacanaü arahato sammàsambuddhassa, tassa ca therassa sugahãta" nti. Idaü bhikkhave catutthaü mahàpadesaü dhàreyyàtha. Ime kho bhikkhave cattàro mahàpadesàti. Sa¤cetaniyavaggo tatiyo* *Tassuddànaü: cetanà vibhantikoññhito ânando upavàna pa¤camaü âyàcana ràhula jambàli Nibbànaü mahàpadesenàti. [BJT Page 332] [\x 332/] 4. Bràhmaõavaggo. 4. 4. 4. 1. (Yodhàjãvasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 31. Catåhi bhikkhave aïgehi samannàgato yodhàjãvo ràjàraho hoti ràjabhoggo ra¤¤o aïgantveva saïkhaü gacchati. Katamehi catåhi? Idha bhikkhave yodhàjãvo ñhànakusalo ca hoti, dåre pàkã ca, akkhaõavedhã ca, mahato ca kàyassa padàletà. Imehi kho bhikkhave catåhi aïgehi samannàgato yodhàjãvo ràjàraho hoti ràjabhoggo ra¤¤o aïgantveva saïkhaü gacchati. [PTS Page 171] [\q 171/] evameva kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuõeyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalikaraõãyo, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi catåhi: idha bhikkhave bhikkhu ñhànakusalo ca hoti, dåre pàtã ca, akkhaõavedhã ca, mahato ca kàyassa padàletà. Kata¤ca bhikkhave bhikkhu ñhànakusalo hoti? Idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Evaü kho bhikkhave bhikkhu ñhànakusalo hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu dåre pàtã hoti? Idha bhikkhave bhikkhu yaü ki¤ci råpaü atãtànàgatapaccuppannaü ajjhattaü và bahiddhà và oëàrikaü và sukhumaü và hãnaü và paõãtaü và yaü dåre santike và, sabbaü råpaü netaü mama, nesohamasmi, na me so attàti, evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati yà kà ci vedanà atãtànàgatapaccuppannà ajjhattikà và bahiddhà và olàrikà và sukhumà và hãnà và paõãtà và yà dåre và santike và sabbaü vedanaü "netaü mama, nesohamasmi, na meso attà" ti evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. Yà kàci sa¤¤à atãtànàgatapaccuppannà ajjhattà và bahiddhà và olàrikà và sukhumà và hãnà và paõãtà và yà dåre santike và sabbaü sa¤¤aü "netaü mama, nesohamasmi, na me so attà'ti evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. Ye keci saïkhàrà atãtànàgatapaccuppannà ajjhattikà và bahiddhà và olàrikà và sukhumà và hãnà và paõãtà và ye dåre và santike và sabbe saïkhàrà "netaü mama, nesohamasmi, na meso attà" ti evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. Yaü ki¤ci vi¤¤àõaü atãtànàgatapaccuppannaü ajjhattaü và bahiddhà và oëàrikaü và sukhumaü và hãnaü và paõãtaü và yaü dåre santike và, sabbaü vi¤¤àõaü netaü mama, nesohamasmi, na meso attàti. Evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. Evaü kho bhikkhave bhikkhu dåre pàtã hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu akkhaõavedhã hoti? Idha bhikkhave bhikkhu idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu akkhaõavedhã hoti. [BJT Page 334] [\x 334/] Katha¤ca bhikkhave bhikkhu mahato ca kàyassa padàletà hoti? Idha bhikkhave bhikkhu mahantaü avijjàkkhandhaü padàleti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu mahato kàyassa padàletà hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuõeyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalikaraõãyo, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassàti. 4. 4. 4. 2 (Pàñibhogasuttaü) 32. [PTS Page 172] [\q 172/] catunnaü bhikkhave dhammànaü natthi ko ci pàñibhogo samaõo và bràhmaõo và devo và màro và brahmà và koci và lokasmiü katamesaü catunnaü? Jaràdhammaü mà jãriti natthi ko ci pàñibhogo samaõo và bràhmaõo và devo và màro và brahmà và ko ci và lokasmiü. Vyàdhidhammaü mà vyàdhãyãti natthi ko ci pàñibhogo samaõo và bràhmaõo và devo và màro và brahmà và ko ci và lokasmiü. Maraõadhammaü mà mãyãti natthi ko ci pàñibhogo samaõo và bràhmaõo và devo và màro và brahmà và ko ci và lokasmiü. Yàni kho pana tàni pàpakàni kammàni saükilesikàni ponobhavikàni sadaràni dukkhavipàkàni àyatiü jàtijaràmaraõikàni. Tesaü vipàko mà nibbattãti natthi ko ci pàñibhogo samaõo và bràhmaõo và devo và màro và brahmà và ko ci và lokasmiü. Imesaü kho bhikkhave catunnaü dhammànaü natthi ko ci pàñibhogo samaõo và bràhmaõo và devo và màro và brahmà và ko ci và lokasminnã. 4. 4. 4. 3 (Vassakàrasuttaü) 33. Ekaü samayaü bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Atha kho vassakàro bràhmaõo magadhamahàmatto yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho vassakàro bràhmaõo magadhamahàmatto bhagavantaü etadavoca: Ahaü hi bho gotama evaüvàdã evaüdiññhã: "yo ko ci diññhaü bhàsati 'evaü me diññhanti' natthi tato doso, yo ko ci sutaü bhàsati 'evaü me sutanti' natthi tato doso, yo ko ci mutaü bhàsati 'evaü me mutanti' natthi tato doso, yo ko ci vi¤¤àtaü bhàsati 'evaü me vi¤¤àtanti' natthi tato dosoti" [BJT Page 336] [\x 336/] Nàhaü bràhmaõa sabbaü diññhaü bhàsitabbanti vadàmi. Na panàhaü bràhmaõa sabbaü diññhaü na bhàsitabbanti vadàmi. Nàhaü bràhmaõa sabbaü sutaü bhàsitabbanti vadàmi. Na panàhaü bràhmaõa sabbaü sutaü na [PTS Page 173] [\q 173/] bhàsitabbanti vadàmi. Nàhaü bràhmaõa sabbaü mutaü bhàsitabbanti vadàmi. Na panàhaü bràhmaõa sabbaü mutaü na bhàsitabbanti vadàmi. Nàhaü bràhmaõa sabbaü vi¤¤àtaü bhàsitabbanti vadàmi. Na panàhaü bràhmaõa sabbaü vi¤¤àtaü na bhàsitabbanti vadàmi. Yaü hi bràhmaõa diññhaü bhàsato akusalà dhammà abhivaóóhanti, kusalà dhammà parihàyanti, evaråpaü diññhaü na bhàsitabbanti vadàmi. Yaü ca khvàssa bràhmaõa diññhaü bhàsato akusalà dhammà parihàyanti, kusalà dhammà abhivaóóhanti, evaråpaü diññhaü bhàsitabbanti vadàmi. Yaü hi bràhmaõa sutaü bhàsato akusalà dhammà abhivaóóhanti, kusalà dhammà parihàyanti, evaråpaü sutaü na bhàsitabbanti vadàmi. Yaü ca khvàssa bràhmaõa sutaü bhàsato akusalà dhammà parihàyanti, kusalà dhammà abhivaóóhanti, evaråpaü sutaü bhàsitabbanti vadàmi. Yaü hi bràhmaõa mutaü bhàsato akusalà dhammà abhivaóóhanti, kusalà dhammà parihàyanti, evaråpaü mutaü na bhàsitabbanti vadàmi. Yaü ca khvàssa bràhmaõa mutaü bhàsato akusalà dhammà parihàyanti. Kusalà dhammà abhivaóóhanti, evaråpaü mutaü bhàsitabbanti vadàmi. Yaü hi bràhmaõa vi¤¤àtaü bhàsato akusalà dhammà abhivaóóhanti, kusalà dhammà parihàyanti, evaråpaü vi¤¤àtaü na bhàsitabbanti vadàmi. Yaü ca khvàssa bràhmaõa vi¤¤àtaü bhàsato akusalà dhammà parihàyanti, kusalà dhammà abhivaóóhanti, evaråpaü vi¤¤àtaü bhàsitabbanti vadàmã ti. Atha kho vassakàro bràhmaõo magadhamahàmatto bhagavato bhàsitaü abhinanditvà uññhàyàsanà pakkàmãti. 4. 4. 4. 4. (Jàõussonãsuttaü) (Sàvatthinidànaü) 34. Atha kho jàõussonã bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodã. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho jàõussonã bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: Ahaü hi bho gotama evaüvàdã evaüdiññhã: "natthi yo so maraõadhammo samàno na bhàyati. Na santàsaü àpajjati maraõassà" ti. Atthi bràhmaõa maraõadhammo samàno bhàyati, santàsaü àpajjati. Maraõassa. Atthi pana bràhmaõa maraõadhammo samàno na bhàyati, na santàsaü àpajjati maraõassa. [BJT Page 338] [\x 338/] Katamo ca bràhmaõa maraõadhammo samàno bhàyati, santàsaü àpajjati maraõassa? Idha bràhmaõa ekacco kàmesu avãtaràgo hoti [PTS Page 174] [\q 174/] avigatachando avigatapemo avigatapipàso avigatapariëàho avigatataõho, tamena¤¤ataro gàëho rogàtaïko phusati. Tassa¤¤atarena gàëhena rogàtaïkena phuññhassa evaü hoti: piyà vata maü kàmà jahissanti, piye vàhaü kàme jahissàmãti. So socati kilamati paridevati urattàëiü kandati. Sammohaü àpajjati. Ayaü kho bràhmaõa maraõadhammo samàno bhàyati, santàsaü àpajjati maraõassa. Puna ca paraü bràhmaõa idhekacco kàye avãtaràgo hoti avigatachando avigatapemo avigatapipàso avigatapariëàho avigatataõho. Tamena¤¤ataro gàëho rogàtaïko phusati. Tassa¤¤atarena gàëhena rogàtaïkena phuññhassa evaü hoti: piyo vata maü kàyo jahissati. Piyaü càhaü kàyaü jahissàmãti. So socati kilamati paridevati urattàëiü kandati sammohaü àpajjati. Ayampi kho bràhmaõa maraõadhammo samàno bhàyati, santàsaü àpajjati maraõassa. Puna ca paraü bràhmaõa idhekacco akatakalyàõo hoti akatakusalo akatabhãruttàõo. Katapàpo kataluddo katakibbiso. Tamena¤¤ataro gàëho rogàtaïko phusati. Tassa¤¤atarena gàëhena rogàtaïkena phuññhassa evaü hoti: akataü vata me kalyàõaü, akataü kusalà, akataü bhãruttàõaü. Kataü pàpaü, kataü luddaü, kataü kibbisaü. Yàvatà bho akatakalyàõànaü akatakusalànaü akatabhãruttàõànaü katapàpànaü kataluddànaü katakibbisànaü gati, taü gatiü pecca gacchàmãti. So socati kilamatã paridevati urattàëiü kandati sammohaü àpajjati. Ayampi kho bràhmaõa maraõadhammo samàno bhàyati, santàsaü àpajjati maraõassa. Puna ca paraü bràhmaõa idhekacco kaïkhã hoti vecikicchi aniññhaügato saddhamme. Tamena¤¤ataro gàëho rogàtaïko phusati. Tassa¤¤atarena gàëhena rogàtaïkena phuññhassa evaü hoti: kaïkhã vatamhi vecikicchi aniññhaügato saddhammo'ti. So socati kilamati paridevati urattàëiü kandati sammohaü àpajjati. Ayampi kho bràhmaõa maraõadhammo samàno bhàyati, santàsaü àpajjati maraõassa. Ime kho bràhmaõa. Cattàro maraõadhammà samànà bhàyati, santàsaü àpajjanti maraõassa. [BJT Page 340] [\x 340/] [PTS Page 175] [\q 175/] katamo ca bràhmaõa maraõadhammo samàno na bhàyati, na santàsaü àpajjati maraõassa? Idha bràhmaõa ekacco kàmesu vãtaràgo hoti vigatacchando vigatapemo vigatapipàso vigatapariëàho vigatataõho. Tamena¤¤ataro gàëho rogataïkho phusati. Tassa¤¤atarena gàëhena rogàtaïkena phuññhassa na evaü hoti: piyà vata maü kàmà jahissanti, piye vàhaü kàme jahissàmãti. So na socati na kilamati na paridevati na urattàëiü kandati na sammohaü àpajjati. Ayaü kho bràhmaõa maraõadhammo samàno na bhàyati na santàsaü àpajjati maraõassa. Puna ca paraü bràhmaõa idhekacco kàye vãtaràgo hoti vigatacchando vigatapemo vigatapipàso vigatapariëàho vigatataõho tamena¤¤ataro gàëho rogàtaïko phusati. Tassa¤¤atarena gàëhena rogàtaïkena phuññhassa na evaü hoti: piyo vata maü kàyo jahissati, piyaü càhaü kàyaü jahissàmãti. So na socati na kilamati na paridevati na urattàëiü kandati na sammohaü àpajjati. Ayampi kho bràhmaõa maraõadhammo samàno na bhàyati, na santàsaü àpajjati maraõassa. Puna ca paraü bràhmaõa idhekacco akatapàpo hoti akataluddo, akatakibbiso. Katakalyàõo hoti katakusalo katabhãruttàõo. Tamena¤¤ataro gàëho rogàtaïko phusati. Tassa¤¤atarena gàëhena rogàtaïkena phuññhassa evaü hoti: akataü vata me pàpaü, akataü luddaü, akataü kibbisaü, kataü kalyàõaü, kataü kusalaü, kataü bhãruttàõaü. Yàvatà bho akatapàpànaü akataluddànaü akatakibbisànaü katakalyàõànaü kata kusalànaü katabhãruttàõànaü gati taü gatiü pecca gacchàmã ti. So na socati na kilamati na paridevati na urattàëiü kandati na sammohaü àpajjati. Ayampi kho bràhmaõa maraõadhammo samàno na bhàyati na santàsaü àpajjati maraõassa. Puna ca paraü bràhmaõa idhekacco akaïkhã hoti avecikicchã niññhaü gato saddhamme. Tamena¤¤ataro gàëho rogàtaïko phusati. Tassa¤¤atarena gàëhena rogàtaïkena phuññhassa evaü hoti: akaïkhã vatamhi avecikicchã niññhaügato saddhammeti. So na socati na kilamati na paridevati na urattàëiü kandati na sammohaü àpajjati. [PTS Page 176] [\q 176/] ayampi kho bràhmaõa maraõadhammo samàno na bhàyati, na santàsaü àpajjati maraõassa. [BJT Page 342] [\x 342/] Ime kho bràhmaõa cattàro maraõadhammà samànà na bhàyanti, na santàsaü àpajjati maraõassàti. Abhikkantaü bho gotama, abhikkantaü bho gotama seyyathàpi bho gotama, nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhintãti, evameva bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhammaü ca bhikkhusaïghaü ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. 4. 4. 4. 5 (Catukoñikasu¤¤atà suttaü) 35. Ekaü samayaü bhagavà ràjagahe viharati gijjhakåñe, pabbate. Tena kho pana samayena sambahulà abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà paribbàjakà sappinikà tãre paribbàjakàràme pañivasanti. Seyyathãdaü: annahàro varadharo sakuladàyã ca paribbàjako a¤¤e ca abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà paribbàjakà. Atha kho bhagavà sàyanhasamayaü patisallànà vuññhito yena sappinikàtãre paribbàjakàràmo tenupasaïkami. Tena kho pana samayena tesaü a¤¤atitthiyànaü paribbàjakànaü sannisinnànaü sannipatitànaü ayamantarà kathà udapàdi: itipi bràhmaõasaccàni, itipi bràhmaõasaccànã ti. Atha kho bhagavà yena te paribbàjakà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Nisajja kho bhagavà te paribbàjake etadavoca: kàya nuttha paribbàjakà etarahi kathàya sannisinnà, kà ca pana vo antarà kathà vippakatàti. Idha bho gotama amhàkaü sannisinnànaü sannipatitànaü ayamantarà kathà udapàdi: itipi bràhmaõasaccàni, itipi bràhmaõasaccànã ti. Cattàrimàni paribbàjakà bràhmaõasaccàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditàni. Katamàni cattàri? Idha paribbàjakà bràhmaõo evamàha: sabbe pàõà avajjhàti. Iti vadaü bràhmaõo saccaü àha, no musà. So tena na samaõoti ma¤¤ati. Na bràhmaõoti ma¤¤ati na seyyohamasmãti ma¤¤ati. Na sadisohamasmãti ma¤¤ati. Na hãnohamasmãti ma¤¤ati. Api ca yadeva tattha saccaü, tadabhi¤¤àya pàõànaü yeva anuddayàya anukampàya pañipanno hoti. Puna ca paraü paribbàjakà bràhmaõo evamàha: [PTS Page 177] [\q 177/] sabbe kàmà aniccà dukkhà vipariõàmadhammàti. Iti vadaü bràhmaõo saccaü àha, no musà. So tena na samaõo'ti ma¤¤ati, na bràhmaõo'ti ma¤¤ati. Na seyyohamasmãti ma¤¤ati. Na hãnohamasmãti ma¤¤ati. Api ca yadeva tattha saccaü, tadabhi¤¤àya kàmànaü yeva nibbidàya viràgàya nirodhàya pañipanno hoti. [BJT Page 344] [\x 344/] Puna ca paraü paribbàjakà bràhmaõo evamàha: sabbe bhavà aniccà dukkhà vipariõàmadhammàti. Iti vadaü bràhmaõo, saccaü àha, no musà. So tena na samaõo'ti ma¤¤ati. Na bràhmaõo'ti ma¤¤ati. Na seyyohamasmãti ma¤¤ati. Na sadisohamasmãti ma¤¤ati. Na hãnohamasmãti ma¤¤ati. Api ca yadeva tattha saccaü, tadabhi¤¤àya bhavànaü yeva nibbidàya viràgàya nirodhàya pañipanno hoti. Puna ca paraü paribbàjakà bràhmaõo evamàha: nàhaü kvacana, kassaci ki¤canatasmiü, na ca mama kvacana, katthaci ki¤canatàtthãti. Iti vadaü bràhmaõo saccaü àha, no musà. So tena na samaõo'ti ma¤¤ati. Na bràhmaõoti ma¤¤ati. Na seyyohamasmãti ma¤¤ati. Na sadisohamasmãti ma¤¤ati. Na hãnohamasmãti ma¤¤ati. Api ca yadeva tattha saccaü, tadabhi¤¤àya àki¤ca¤¤aü yeva pañipadaü pañipanno hoti. Imàni kho paribbàjakà cattàri bràhmaõasaccàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditànãti. 4. 4. 4. 6. (Bahussutasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 36. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bhikkhu bhagavantaü etadavoca: Kena nu kho bhante loko nãyati, kena loko parikissati, kassa ca uppannassa vasaü gacchatãti? Sàdhu sàdhu bhikkhu, bhaddako te bhikkhu ummaggo, bhaddakaü pañibhànaü, kalyàõã paripucchà. Evaü hi tvaü bhikkhu paripucchasi: kena nu kho bhante loko nãyati, kena loko parikissati, kassa ca uppannassa vasaü gacchatãti. Evaü bhante. Cittena kho bhikkhu loko nãyati, cittena parikissati, cittassa uppannassa vasaü gacchati. [PTS Page 178] [\q 178/] sàdhu bhanteti kho so bhikkhu bhagavato bhàsitaü abhinanditvà anumoditvà bhagavantaü uttariü pa¤haü àpucchi: bahussuto dhammadharo, bahussuto dhammadharoti vuccati. Kittàvatà nu kho bhante bahussuto dhammadharo hotãti? Sàdhu sàdhu bhikkhu, bhaddako te bhikkhu ummaggo, bhaddakaü pañibhànaü, kalyàõã paripucchà. Evaü hi tvaü bhikkhu pucchasi: bahussuto dhammadharo, bahussuto dhammadharoti bhante vuccati, kittàvatà nu kho bhante bahussuto dhammadharo hotãti. Evaü bhante. [BJT Page 346] [\x 346/] Bahu kho bhikkhu mayà dhammà desità: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. Catuppadàya cepi bhikkhu gàthàya atthama¤¤àya dhammama¤¤àya dhammànudhammapañipanno hoti, bahussuto dhammadharoti alaü vacanàyàti. Sàdhu bhanteti kho so bhikkhu bhagavato bhàsitaü abhinanditvà anumoditvà bhagavantaü uttariü pa¤haü àpucchi: sutavà nibbedhikapa¤¤o, sutavà nibbedhikapa¤¤oti bhante vuccati. Kittàvatà nu kho bhante sutavà nibbedhikapa¤¤o hotãti? Sàdhu sàdhu bhikkhu, bhaddako kho te bhikkhu ummaggo, bhaddakaü pañibhàõaü, kalyàõã paripucchà. Evaü hi tvaü bhikkhu pucchasi: sutavà nibbedhikapa¤¤o, sutavà nibbedhikapa¤¤o, ti bhante vuccati. Kittàvatà nu kho bhante sutavà nibbedhikapa¤¤o hotãti? Evaü bhante. Idha bhikkhu bhikkhuno idaü dukkhanti sutaü hoti, pa¤¤àya cassa atthaü ativijjha passati. Ayaü dukkhasamudayo'ti sutaü hoti, pa¤¤àya cassa atthaü ativijjha passati. Ayaü dukkhanirodho'ti sutaü hoti, pa¤¤àya cassa atthaü ativijjha passati. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà' ti sutaü hoti, pa¤¤àya cassa atthaü ativijjha passati. Evaü kho bhikkhu sutavà nibbedhikapa¤¤o hotãti. Sàdhu bhante'ti kho so bhikkhu bhagavato bhàsitaü abhinanditvà anumoditvà bhagavantaü uttariü pa¤haü àpucchi: paõóito mahàpa¤¤o, paõóito mahàpa¤¤o'ti bhante vuccati. Kittàvatà nu kho bhante paõóito hotãti? Sàdhu [PTS Page 179] [\q 179/] sàdhu bhikkhu bhaddako kho te bhikkhu ummaggo, bhaddakaü pañibhànaü, kalyàõã paripucchà. Evaü hi tvaü bhikkhu pucchasi: paõóito mahàpa¤¤o, paõóito mahàpa¤¤o'ti bhante vuccati, kittàvatà nu kho bhante vuccati, kittàvatà nu kho bhante paõóito mahàpa¤¤o hotãti? Evaü bhante. Idha bhikkhu paõóito mahàpa¤¤o nevattavyàbàdhàya ceteti, na paravyàbàdhàya ceteti, na ubhayavyàbàdhàya ceteti. Attahitaü parahitaü ubhayahitaü sabbalokahitameva cintayamàno cinteti. Evaü kho bhikkhu paõóito mahàpa¤¤o hotãti. 4. 4. 4. 7. (Dutiyavassakàrasuttaü) 37. Ekaü samayaü bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Atha kho vassakàro bràhmaõo magadhamahàmatto yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho vassakàro bràhmaõo magadhamahàmatto bhagavantaü etadavoca: [BJT Page 348] [\x 348/] Jàneyya nu kho bho gotama asappuriso asappurisaü "asappuriso ayaü bhavanti"? Aññhànaü kho etaü bràhmaõa anavakàso yaü asappuriso asappurisaü jàneyya "asappuriso ayaü bhavanti" Jàneyya pana bho gotama asappuriso sappurisaü "sappuriso ayaü bhavanti? Etampi kho bràhmaõa aññhànaü anavakàso yaü asappuriso sappurisaü jàneyya "sappuriso ayaü bhavanti" Jàneyya, pana bho gotama sappuriso sappurisaü "sappuriso ayaü bhavanti? hànaü kho etaü bràhmaõa vijjati, yaü sappuriso sappurisaü jàneyya "sappuriso ayaü bhavanti" Jàneyya, pana bho gotama sappuriso asappurisaü 'asappuriso ayaü bhavanti'? Etampi kho bràhmaõa ñhànaü vijjati, yaü sappuriso asappurisaü jàneyya 'asappuriso ayaü bhavanti' . Acchariyaü bho gotama, abbhutaü bho gotama, yàva [PTS Page 180] [\q 180/] subhàsitaü cidaü bhotà gotamena: "aññhànaü kho etaü bràhmaõa anavakàso yaü asappuriso asappurisaü jàneyya 'asappuriso ayaü bhavanti. ' Etampi kho bràhmaõa aññhànaü anavakàso, yaü asappuriso sappurisaü jàneyya 'sappuriso ayaü bhavanti'. hànaü kho etaü bràhmaõa vijjati yaü sappuriso sappurisaü jàneyya 'sappuriso ayaü bhavanti. ' Etampi kho bràhmaõa ñhànaü vijjati, yaü sappuriso asappurisaü jàneyya' asappuriso ayaü bhavanti. ' Ekamidaü bho gotama samayaü todeyyassa bràhmaõassa parisatiü paråpàrambhaü vattenti: bàlo ayaü ràjà eleyyo yo samaõe ràmaputte abhippasanno, samaõe ca pana ràmaputte evaråpaü paramanipaccàkàraü karoti: yadidaü abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammanti. Imepi ra¤¤o eleyyassa parihàrakà bàlà, yamako moggallo uggo nàvindakã gandhabbo aggivesso, ye samaõe ràmaputte abhippasannà, samaõe ca pana ràmaputte evaråpaü paramanipaccàkàraü karonti: yadidaü abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammanti. [BJT Page 350] [\x 350/] Tyàssudaü todeyyo bràhmaõo iminà nayena neti: taü kiü ma¤¤anti bhonto paõóito ràjà eleyyo karaõãyàdhikaraõãyesu vacanãyàdhivacanãyesu alamatthadasatarehi alamatthadasataroti. Evaü bho, paõóito ràjà eleyyo karaõãyàdhikaraõãyesu vacanãyàdhivacanãyesu alamatthadasatarehã alamatthadasataroti. Yasmà ca kho bhonto samaõo ràmaputto ra¤¤à elayyena paõóitena paõóitataro karaõãyàdhikaraõãyesu vacanãyàdhivacanãyesu alamatthadasatarena alamatthadasataro, tasmà ràjà eleyyo samaõe ràmaputte abhippasanno, samaõe va pana ràmaputte evaråpaü paramanipaccàkàraü karoti: yadidaü abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammaü. Taü kiü ma¤¤anti bhonto, paõóità ra¤¤o eleyyassa parihàrakà, yamako moggallo [PTS Page 181] [\q 181/] uggo nàvindakã gandhabbo aggivesso, karaõãyàdhikaraõãyesu vacanãyàdhivacanãyesu alamatthadasatarehi alamatthadasataràti. Evaü bho. Paõóità ra¤¤o eleyyassa parihàrakà, yamako moggallo uggo nàvindakã gandhabbo aggivesso, karaõãyàdhikaraõãyesu vacanãyàdhivacanãyesu alamatthadasatarehi alamatthadasataràti. Yasmà kho bho, samaõo ràmaputto ra¤¤o eleyyassa parihàrakehi paõóitehi paõóitataro karaõãyàdhikaraõãyesu vacanãyàdhivacanãyesu alamatthadasatarehi alamatthadasataro. Tasmà ra¤¤o eleyyassa parihàrakà samaõe ràmaputte abhippasannà samaõe ca pana ràmaputte evaråpaü paramanipaccàkàraü karonti: yadidaü abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammanti. Acchariyaü bho gotama abbhutaü bho gotama yàva subhàsitamidaü bhotà gotamena: "aññhànaü kho etaü bràhmaõa anavakàso, yaü asappuriso asappurisaü jàneyya asappuriso ayaü bhavanti. Etampi kho bràhmaõa aññhànaü anavakàso yaü asappuriso sappurisaü jàneyya sappuriso ayaü bhavanni, ñhànaü kho panetaü bràhmaõa vijjati, yaü sappuriso sappurisaü jàneyya sappuriso ayaü bhavanti. Etampi kho bràhmaõa ñhànaü vijjati yaü sappuriso asappurisaü jàneyya asappuriso ayaü bhavanti. " Handa cadàni mayaü bho gotama gacchàma, bahukicchà mayaü bahukaraõãyàti. Yassadàni tvaü bràhmaõa kàlaü ma¤¤asãti. Atha kho vassakàro bràhmaõo magadhamahàmatto bhagavato bhàsitaü abhinanditvà anumoditvà uññhàyàsanà pakkàmãti. [BJT Page 352] [\x 352/] 4. 4. 4. 8. (Upakasuttaü) 38. Ekaü samayaü bhagavà ràjagahe viharati gijjhakåñe pabbate. Atha kho upako maõóikàputto yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho upako maõóikàputto bhagavantaü etadavoca: Ahaü hi bhante evaüvàdã evaüdiññhã: yo ko ci paråpàrambhaü vatteti. Paråpàrambhaü vattento sabbo so1. Na upapàdeti2. , [PTS Page 182] [\q 182/] anupapàdento gàrayho hoti upavajjoti. Paråpàrambhaü ce upaka vatteti, paråpàrambhaü vattento na upapàdeti, anupapàdento gàrayho hoti upavajjo. Tvaü kho upaka paråpàrambhaü vattesi. Paråpàrambhaü vattento na upapàdesi. Anupapàdento gàrayho hosi upavajjoti. Seyyathàpi bhante ummujjamànakaü yeva mahatà pàsena bandheyya, evameva kho ahaü bhante ummujjamànako yeva bhagavatà mahatà vàdapàsena baddho'ti. Idaü akusalanti kho upaka mayà pa¤¤attaü. Tattha aparimàõà padà, aparimàõà bya¤janà, aparimàõà tathàgatassa dhammadesanà itipidaü akusalanti. Taü kho panidaü akusalaü pahàtabbanti kho upaka mayà pa¤¤attaü tattha aparimàõà padà, aparimàõà bya¤janà, aparimàõà tathàgatassa dhammadesanà itipidaü akusalaü pahàtabbanti. Idaü kusalanti kho upaka mayà pa¤¤attaü. Tattha aparimàõà padà, aparimàõà bya¤janà, aparimàõà tathàgatassa dhammadesanà itipidaü kusalanti. Taü kho panidaü kusalaü bhàvetabbanti kho upaka mayà pa¤¤attaü. Tattha aparimàõà padà aparimàõà bya¤janà, aparimàõà tathàgatassa dhammadesanà itipidaü kusalaü bhàvetabbanti. Atha kho upako maõóikàputto bhagavato bhàsitaü abhinanditvà anumoditvà uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà yena ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà yàvatako ahosi bhagavatà saddhiü kathàsallàpo. Taü sabbaü ra¤¤o màgadhassa ajàtasattussa vedehiputtassa àrocesi. Evaü vutte ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto kupito anattamano upakaü maõóikàputtaü etadavoca: yàvadhaüsi càyaü loõakàrakadàrako, yàvamukharo yàvapagabbho, yatra hi nàma taü bhagavantaü arahantaü sammàsambuddhaü àsàdetabbaü ma¤¤issati apehi tvaü upaka, vinassa, mà tvaü addasanti. 1. Sabbaso, 2. Uppàdeti, 3. Vatàyaü machasaü. [BJT Page: 354 [\x 354/] ] 4. 4. 4. 9 (Sacchikaraõãyasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 39. Cattàrome bhikkhave sacchikaraõãyà dhammà katame cattàro? Atthi [PTS Page 183] [\q 183/] bhikkhave dhammà kàyena sacchikaraõãyà. Atthi bhikkhave dhammà satiyà sacchikaraõãyà. Atthi bhikkhave dhammà cakkhunà sacchikaraõãyà. Atthi bhikkhave dhammà pa¤¤àya sacchikaraõãyà. Katame ca bhikkhave dhammà kàyena sacchikaraõãyà. Aññha vimokkhà bhikkhave kàyena sacchikaraõãyà. Katame ca bhikkhave dhammà satiyà sacchikaraõãyà? Pubbenivàso bhikkhave satiyà sacchikaraõãyo. Katame ca bhikkhave dhammà cakkhunà sacchikaraõãyà? Sattànaü cutåpapàto bhikkhave cakkhunà sacchikaraõãyo. Katame ca bhikkhave dhammà pa¤¤àya sacchikaraõãyà? âsavànaü khayo bhikkhave pa¤¤àya sacchikaraõãyo. Ime kho bhikkhave cattàro sacchikaraõãyà dhammàti. 4. 4. 4. 10 (Bhikkhusaïghathomana suttaü) 40. Ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati pubbàràme migàramàtupàsàde. Tena kho pana samayena bhagavà tadahuposathe bhikkhusaïghaparivuto nisinno hoti. Atha kho bhagavà tuõhãbhåtaü tuõhãbhåtaü bhikkhusaïghaü anuviloketvà bhikkhå àmantesi: Apalàpàyaü bhikkhave parisà. Nippalàpàyaü bhikkhave parisà suddhà sàre patiññhità. Tathàråpo ayaü bhikkhave bhikkhusaïgho. Tathàråpàyaü bhikkhave parisà yathàråpà parisà dullabhà dassanàyapi lokasmiü. Tathàråpo ayaü bhikkhave bhikkhusaïgho. Tathàråpàyaü bhikkhave parisà àhuneyyà pàhuõeyyà dakkhiõeyyà a¤jalikaraõãyà anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Tathàråpo ayaü bhikkhave bhikkhusaïgho. [BJT Page 356] [\x 356/] Tathàråpàyaü bhikkhave parisà yathàråpàyaü parisà appampi dinnaü bahuü hoti, bahuü dinnaü bahutaraü. Tathàråpo ayaü bhikkhave bhikkhusaïgho tathàråpàyaü bhikkhave parisà yathàråpaü parisaü alaü yojanagaõanànipi dassanàya gantuü apipuñaüsenàpi. Tathàråpo ayaü bhikkhave bhikkhusaïgho. [PTS Page 184] [\q 184/] santi bhikkhave bhikkhå imasmiü bhikkhusaïghe devappattà viharanti. Santi bhikkhave bhikkhå imasmiü bhikkhusaïghe brahmappattà viharanti. Santi bhikkhave bhikkhå imasmiü bhikkhusaïghe àne¤jappattà viharanti. Santi bhikkhave bhikkhå imasmiü bhikkhusaïghe ariyappattà viharanti. Kataü ca bhikkhave bhikkhu devappatto hoti? Idha bhikkhave bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati. Sato ca sampajàno, sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti yaü taü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã' ti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthagamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Evaü kho bhikkhave bhikkhu devappatto hoti. Kathaü ca bhikkhave bhikkhu brahmappatto hoti? Idha bhikkhave bhikkhu mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati. Tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü . Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Karuõàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati. Tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthi. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Muditàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati. Tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü muditàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati. Tathà dutiyaü disaü paritvà viharati. Tathà tatiyaü disaü pharitvà viharati. Tathà catutthiü disaü paritvà viharati. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Evaü kho bhikkhave bhikkhu brahmappatto hoti. Kathaü ca bhikkhave bhikkhu àne¤jappatto hoti? Idha bhikkhave bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthagamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà ananto àkàsoti àkàsàna¤càyatanaü upasampajja viharati. Sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma anantaü vi¤¤àõanti vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja viharati. Sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma natthi ki¤cãti àki¤ca¤¤àyatanaü upasampajja viharati. Sabbaso àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü upasampajja viharati. Evaü kho bhikkhave bhikkhu àne¤jappatto hoti. Kathaü ca bhikkhave bhikkhu ariyappatto hoti? Idha bhikkhave bhikkhu idaü dukkhantã yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu ariyappatto hotãti. Bràhmaõavaggo1. Catuttho* 1. Yodhàjãvavaggo sãmu; syà. * [PTS Page 185] [\q 185/] tassuddànaü : yodhà pàñibhogasutaü abhayaü samaõasaccena pa¤camaü. Ummagga vassakàro upako sacchikiriyà ca uposathoti machasaü. [BJT Page 358] [\x 358/] 5. Mahàvaggo 4. 4. 5. 1. (Sotànudhatasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 41. Sotànudhatànaü1. Bhikkhave dhammànaü vacasà paricitànaü manasànupekkhitànaü diññhiyà suppañividdhànaü cattàro ànisaüsà pàñikaïkhà. Katame cattàro? Idha bhikkhave bhikkhu dhammaü pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà2. Udànaü itivuttakaü jàtakaü ababhåtadhammaü vedallaü. Tassa te dhammà sotànudhatà1. Honti vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. So muññhassati kàlaü kurumàno a¤¤ataraü devanikàyaü upapajjati, tassa tattha sukhino dhammapadàpilapanti3. Dandho bhikkhave satuppàdo. Atha so satto khippaü yeva visesagàmã hoti. Sotànudhatànaü bhikkhave dhammànaü vacasà paricitànaü manasànupekkhitànaü diññhiyà suppañividdhànaü ayaü pañhamo ànisaüso pàñikaïkho. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu dhammaü pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. Tassa te dhammà sotànudhatà honti vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. So muññhassati kàlaü kurumàno a¤¤ataraü devanikàyaü upapajjati. Tassa tattha na heva kho sukhino dhammapadàpilapanti. Api ca kho bhikkhu iddhimà cetovasippatto devaparisàyaü dhammaü deseti. Tassa evaü hoti: ayaü và so dhammavinayo yatthàhaü pubbe brahmacariyaü acari'nti. Dandho bhikkhave satuppàdo. Atha so satto khippaü yeva visesagàmã hoti. Seyyathàpi bhikkhave puriso kusalo bherisaddassa. So addhànamagga pañipanno bherisaddaü suõeyya, tassa naheva kho assa kaïkhà và vimati và bherisaddo nu kho na nu kho bherisaddoti. Atha kho bherisaddotveva niññhaü gaccheyya. Evameva kho bhikkhave bhikkhu dhammaü [PTS Page 186] [\q 186/] pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. Tassa te dhammà sotànudhatà honti. Vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. So muññhassati kàlaü kurumàno a¤¤ataraü devanikàyaü upapajjati. Tassa tattha naheva kho sukhino dhammapadàpilapanti. Api ca kho bhikkhu iddhimà cetovasippatto devaparisàyaü dhammaü deseti. Tassa evaü hoti: ayaü và so dhammavinayo yatthàhaü pubabe brahmacariyaü acarinti. Dandho bhikkhave satuppàdo. Atha so satto khippaü yeva visesagàmã hoti. Sotànudhatànaü bhikkhave dhammànaü vacasà paricitànaü manasànupekkhitànaü diññhiyà suppañividdhànaü ayaü dutiyo ànisaüso pàñikaïkho. 1. Sotànugatànaü machasaü 2. Gàthaü machasaü. 3. Palavanti machasaü. [BJT Page 360] [\x 360/] Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu dhammaü pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. Tassa te dhammà sotànudhatà honti vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. So muññhassati kàlaü kurumàno a¤¤ataraü devanikàyaü upapajjati. Tassa tattha na heva kho sukhino dhammapadàpilapanti. Napi bhikkhu iddhimà cetovasippatto devaparisàyaü dhammaü deseti. Api ca kho devaputto devaparisàyaü dhammaü deseti. Tassa evaü hoti: ayaü và so dhammavinayo yatthàhaü pubbe brahmacariyaü acarinti. Dandho bhikkhave satuppàdo. Atha so satto khippaü yeva visesagàmã hoti. Seyyathàpi bhikkhave puriso kusalo saïkhasaddassa so addhànamaggapañipanno saïkhasaddaü suõeyya, tassa na heva kho assa kaïkhà và vimati và saïkhasaddo nu kho na nu kho saïkhasaddoti. Atha kho saïkhasaddotveva niññhaü gaccheyya. Evameva kho bhikkhave bhikkhu dhammaü pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. Tassa te dhammà sotànudhatà honti vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. So muññhassati kàlaü kurumàno a¤¤ataraü devanikàyaü upapajjati. Tassa tattha na heva kho sukhino dhammapadàpilapanti, na pi bhikkhu iddhimà cetovasippatto devaparisàyaü dhammaü deseti, api ca kho devaputto devaparisàyaü dhammaü deseti. Tassa evaü hoti: ayaü và so dhammavinayo yatthàhaü pubbe brahmacariyaü acarinti. Dandho bhikkhave satuppàdo atha so satto khippaü yeva visesagàmã hoti. Sotànudhatànaü bhikkhave dhammànaü vacasà paricitànaü manasànupekkhitànaü diññhiyà suppañividdhànaü ayaü tatiyo ànisaüso pàñikaïkho. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu dhammaü pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. Tassa te dhammà sotànudhatà honti vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. So muññhassati kàlaü kurumàno a¤¤ataraü devanikàyaü upapajjati, tassa tattha na heva kho sukhino dhammapadàpilapanti, na pi bhikkhu iddhimà ceto vasippatto devaparisàyaü dhammaü deseti. Napi devaputto devaparisàyaü dhammaü deseti. Api ca kho opapàtiko opapàtikaü sàreti: sarasi tvaü màrisa yattha mayaü pubbe brahmacariyaü acarimhàti. So evamàha: saràmi màrisa saràmi màrisàti. Dandho bhikkhave satuppàdo. Atha so satto khippaü yeva visesagàmã hoti. [BJT Page 362] [\x 362/] Seyyathàpi bhikkhave dve sahàyakà sahapaüsukãëikà, te kadàci karahaci a¤¤ama¤¤aü samàgaccheyyuü, tamenaü sahàyako sahàyakaü evaü vadeyya: itipi samma sarasãti. So evaü vadeyya: [PTS Page 187] [\q 187/] saràmi samma idampi samma sarasãti. So evaü vadeyya: saràmi sammàti. Evameva kho bhikkhave bhikkhu dhammaü pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. Tassa te dhammà sotànudhatà honti vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. So muññhassati kàlaü kurumàno a¤¤ataraü devanikàyaü upapajjati. Tassa tattha sukhino dhammapadàpilapanti. Napi bhikkhu iddhimà cetovasippatto devaparisàyaü dhammaü deseti. Napi devaputto devaparisàyaü dhammaü deseti. Api ca kho opapàtiko opapàtikaü sàreti: sarasi tvaü màrisa, yattha mayaü pubbe brahmacariyaü acarimhàti. So evamàha: saràmi màrisàti, dandho bhikkhave satuppàdo. Atha so satto khippaüyeva visesagàmã hoti sotànudhatànaü bhikkhave dhammànaü vacasà paricitànaü manasànupekkhitànaü bhikkhave dhammànaü vacasà paricitànaü manasànupekkhitànaü diñañhiyà suppañividdhànaü ayaü catuttho ànisaüso pàñikaïkho. Sotànudhatànaü bhikkhave dhammànaü vacasà parivitànaü manasànupekkhitànaü diññhiyà suppañividdhànaü ime cattàro ànisaüsà pàñikaïkhàti. 4. 4. 5. 2. ( hànasuttaü) 42. Cattàrimàni bhikkhave ñhànàni catåhi ñhànehi veditabbàni. Katamàni cattàri? Saüvàsena bhikkhave sãlaü veditabbaü. Ta¤ca kho dãghena addhunà na ittaraü. Manasikarotà no amanasikàrà. Pa¤¤avatà no duppa¤¤ena. Saüvohàrena bhikkhave soceyyaü veditabbaü. Ta¤ca kho dãghena addhunà na ittaraü. Manasikarotà no amanasikàrà. Pa¤¤avatà no duppa¤¤ena. âpadàsu bhikkhave thàmo veditabbo. So ca kho dãghena addhunà na ittaraü. Manasikarotà no amanasikàrà. Pa¤¤avatà no duppa¤¤ena. Sàkacchàya bhikkhave pa¤¤à veditabbà. Sà ca kho dãghena addhunà na ittaraü. Manasikarotà no amanasikàrà. Pa¤¤avatà no duppa¤¤ena. [BJT Page 364] [\x 364/] Saüvàsena bhikkhave sãlaü veditabbaü. Ta¤ca kho dãghena addhunà na ittaraü. Manasikarotà no amanasikàrà. Pa¤¤avatà no duppa¤¤enàti iti kho panetaü vuttaü, ki¤cetaü pañicca vuttaü? Idha bhikkhave puggalo puggalena saddhiü vasamàno evaü jànàti: dãgharattaü kho ayamàyasmà khaõóakàrã chiddakàrã sabalakàrã kammàsakàrã na santatakàrã na santatavuttã sãlesu. Dussãlo ayamàyasmà. Nàyamàyasmà sãlavàti. Idha pana bhikkhave puggalo puggalena saddhiü vasamàne evaü jànàti: digharattaü kho ayamàyasmà akhaõóakàrã acchiddakàrã asabalakàrã akammàsakàrã [PTS Page 188] [\q 188/] santatakàrã santatavuttã sãlesu. Sãlavà càyamàyasmà. Nàyamàyasmà dussãloti. Saüvàsena bhikkhave sãlaü veditabbaü, ta¤ca kho dãghena addhunà na ittaraü, manasikarotà no amanasikàrà. Pa¤¤avatà no duppa¤¤enàti iti yantaü vuttaü, idametaü pañicca vuttaü. Saüvohàrena bhikkhave soceyyaü veditabbaü. Ta¤ca kho dãghena addhunà na ittaraü. Manasikarotà no amanasikàrà, pa¤¤avatà no duppa¤¤enàti iti kho panetaü vuttaü, ki¤cetaü pañicca vuttaü? Idha bhikkhave puggalo puggalena saddhiü saüvohàramàno evaü jànàti: a¤¤athà kho ayamàyasmà ekena eko voharati, a¤¤athà dvãhi, a¤¤athà tãhi, a¤¤athà sambahulehi. Vokkamati ayamàyasmà purimavohàrà pacchimavohàraü. Aparisuddhavohàro ayamàyasmà, nàyamàyasmà parisuddhavohàroti. Idha pana bhikkhave puggalo puggalena saddhiü saüvohàramàno evaü jànàti: yatheva kho ayamàyasmà ekena eko voharati, tathà dvãhi, tathà tãhi, tathà sambahulehi. Nàyamàyasmà vokkamati purimavohàrà pacchimavohàraü. Parisuddhavohàro ayamàyasmà, na aparisuddhavohàroti. Saüvohàrena bhikkhave soceyyaü veditabbaü, ta¤ca kho dãghena addhunà na ittaraü, manasikarotà no amanasikàrà, pa¤¤avatà no duppa¤¤enàti iti yantaü vuttaü, idametaü pañicca vuttaü. [BJT Page 366] [\x 366/] âpadàsu bhikkhave thàmo veditabbo, so ca kho dãghena addhunà na ittaraü, manasikarotà no amanasikàrà pa¤¤avatà no duppa¤¤enàti iti kho panetaü vuttaü, ki¤cetaü pañicca vuttaü? Idha bhikkhave ekacco ¤àtivyasanena và phuññho samàno bhogavyasanena và phuññho samàno rogavyasanena và phuññho samàno na iti pañisa¤cikkhati: tathàbhåto kho ayaü lokasannivàso tathàbhåto attabhàvapañilàbho, yathàbhåte lokasannivàse yathàbhåte attabhàvapañilàbhe aññha lokadhammà lokaü anuparivattanti, loko ca aññha lokadhamme anuparivattati: làbho ca alàbho ca ayaso ca yaso ca nindà ca pasaüsà ca sukha¤ca dukkha¤càti. So ¤àtivyasanena và phuññho samàno bhogavyasanena và phuññho samàno rogavyasanena và phuññho samàno socati kilamati paridevati urattàëiü kandati sammohaü àpajjati. Idha pana bhikkhave ekacco ¤àtivyasanena và phuññho samàno bhogavyasanena và phuññho samàno [PTS Page 189] [\q 189/] rogavyasanena và phuññho samàno iti pañisa¤cikkhati: tathàbhåto kho ayaü lokasannivàso tathàbhåto attabhàvapañilàbho, yathàbhåte lokasannivàse yathàbhåte attabhàvapañilàbhe aññha lokadhammà lokaü anuparivattanti, loko ca aññha lokadhamme anuparivattati: làbho ca alàbho ca ayaso ca yaso ca nindà ca pasaüsà ca sukha¤ca dukkha¤càti. So ¤àtivyasanena và phuññho samàno bhogavyasanena và phuññho samàno rogavyasanena và phuññho samàno na socati na kilamati na paridevati, na urattàëiü kandati, na sammohaü àpajjati. âpadàsu bhikkhave thàmo veditabbo, so ca kho dãghena addhunà na ittaraü. Manasikarotà no amanasikàrà, pa¤¤avatà no duppa¤¤enàti iti yantaü vuttaü idametaü pañicca vuttaü. Sàkacchàya bhikkhave pa¤¤à veditabbà, sà ca kho dãghena addhunà na ittaraü, manasikarotà no amanasikàrà, pa¤¤avatà no duppa¤¤enàti iti kho panetaü vuttaü, ki¤cetaü pañicca vuttaü? Idha bhikkhave puggalo puggalena saddhiü sàkacchàyamàno evaü jànàti: yathà kho imassa àyasmato ummaggo, yathà ca abhinãhàro, yathà pa¤hasamudàcàro, duppa¤¤o ayamàyasmà nàyamàyasmà pa¤¤avà. Taü kissa hetu: tathà hi ayamàyasmà na ceva gambhãraü atthapadaü udàharati santaü paõãtaü atakkàvacaraü nipuõaü paõóitavedanãyaü. Ya¤ca ayamàyasmà dhammaü bhàsati, tassa ca na pañibalo saïkhittena và vitthàrena và atthaü àcikkhituü desetuü pa¤¤apetuü paññhapetuü vivarituü vibhajituü uttànãkàtuü, duppa¤¤o ayamàyasmà nàyamàyasmà pa¤¤avà. [BJT Page 368] [\x 368/] Seyyathàpi bhikkhave cakkhumà puriso udakarahadassa tãre ñhito passeyya parittaü macchaü ummujjamànaü, tassa evamassa: yathà kho imassa macchassa ummaggo yathà ca åmighàto yathà ca vegàyitattaü, paritto ayaü maccho, nàyaü maccho mahantoti. Evameva kho bhikkhave puggalo puggalena saddhiü sàkacchàyamàno evaü jànàti: yathà kho imassa àyasmato ummaggo yathà ca abhinãhàro yathà ca pa¤hasamudàcàro, duppa¤¤o ayamàyasmà, nàyamàyasmà pa¤¤avà. Taü kissa hetu: tathà hi ayamàyasmà na ceva gambhãraü atthapadaü udàharati santaü paõãtaü atakkàvacaraü nipuõaü paõóitavedanãyaü. Ya¤ca ayamàyasmà dhammaü bhàsati, tassa na pañibalo saïkhittena và vitthàrena và atthaü àcikkhituü desetuü pa¤¤apetuü paññhapetuü vivarituü vibhajituü uttànãkàtuü. Duppa¤¤o ayamàyasmà, nàyamàyasmà pa¤¤avàti. Idha bhikkhave puggalo puggalena saddhiü sàkacchàyamàno evaü jànàti: yathà kho imassa àyasmato ummaggo yathà ca abhinãhàro yathà ca pa¤hasamudàcàro, pa¤¤avà ayamàyasmà, nàyamàyasmà duppa¤¤o. Taü kissa hetu: tathà hi ayamàyasmà gambhãraü ceva atthapadaü udàharati santaü paõãtaü atakkàvacaraü nipuõaü paõóitavedanãyaü, ya¤ca ayamàyasmà dhammaü bhàsati, tassa ca pañibalo saïkhittena và vitthàrena và atthaü àcikkhituü. Desetuü pa¤¤apetuü paññhapetuü vivarituü vibhajituü uttànãkàtuü, pa¤¤avà ayamàyasmà, nàyamàyasmà duppa¤¤o. Seyyathàpi bhikkhave puriso udakarahadassa tãre ñhito passeyya mahantaü macchaü ummujjamànaü, tassa [PTS Page 190] [\q 190/] evamassa: yathà kho imassa macchassa ummaggo yathà ca åmighàto yathà ca vegàyitattaü, mahanto ayaü maccho nàyaü maccho parittoti. Evameva kho bhikkhave puggalo puggalena saddhiü sàkacchàyamàno evaü jànàti: yathà kho imassa àyasmato ummaggo yathà ca abhinãhàro yathà ca pa¤hasamudàcàro, pa¤¤avà ayamàyasmà, nàyamàyasmà duppa¤¤o taü kissa hetu: tathà hi ayamàyasmà gambhãraü ceva atthapadaü udàharati santaü paõãtaü atakkàvacaraü nipuõaü paõóitavedanãyaü, yaü ca ayamàyasmà dhammaü bhàsati, tassa ca pañibalo saïkhittena và vitthàrena và atthaü àcikkhituü desetuü pa¤¤apetuü paññhapetuü vivarituü vibhajituü uttànãkàtuü. Pa¤¤avà ayamàyasmà, nàyamàyasmà duppa¤¤oti sàkacchàya bhikkhave pa¤¤à veditabbà. Sà ca kho dãghena addhunà na ittaraü, manasikarotà no amanasikàrà, pa¤¤avatà no duppa¤¤enàti. Iti yantaü vuttaü, idametaü pañicca vuttaü. Imàni kho bhikkhave cattàri ñhànàni, imehi catåhi ñhànehi veditabbànãti. [BJT Page 370] [\x 370/] 4. 4. 5. 3. (Bhaddiyasuttaü) 43. Ekaü samayaü bhagavà vesàliyaü viharati mahàvane kåñàgàrasàlàyaü. Atha kho bhaddiyo licchavi yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho bhaddiyo licchavi bhagavantaü etadavoca: Sutaü metaü bhante: màyàvã samaõo gotamo àvaññanãmàyaü jànàti, yàya a¤¤atitthiyànaü sàvake àvaññetãti. Ye te bhante evamàhaüsu: "màyàvã samaõo gotamo àvaññanãmàyaü jànàti, yàya a¤¤atitthiyànaü sàvake àvaññetã" ti. Kacci te bhante bhagavato vuttavàdino, na ca bhagavantaü abhåtena abbhàcikkhanti, dhammassa cànudhammaü byàkaronti. Na ca koci sahadhammiko vàdànupàto gàrayhaü ñhànaü àgacchati? Anabbhakkhàtukàmà hi mayaü bhante bhagavantanti. [PTS Page 191] [\q 191/] etha tumhe bhaddiya, mà anussavena, mà paramparàya, mà itikiràya, mà piñakasampadànena, mà takkahetu, mà nayahetu, mà àkàraparivitakkena, mà diññhinijjhànakkhantiyà, mà bhabbaråpatàya, mà samaõo no garåti. Yadà tumhe bhaddiya attanàva jàneyyàtha, ime dhammà akusalà, ime dhammà sàvajjà, ime dhammà vi¤¤ågarahità, ime dhammà samattà samàdinnà ahitàya dukkhàya saüvattantãti. Atha tumhe bhaddiya pajaheyyàtha. Taü kiü ma¤¤atha bhaddiya, lobho purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya vàti? Ahitàya bhante. Luddho panàyaü bhaddiya, purisapuggalo lobhena abhibhåto pariyàdinnacitto pàõampi hanti, adinnampi àdiyati, paradàrampi gacchati, musàpi bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti. Yaü sa hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàyàti? Evaü bhante. Taü kiü ma¤¤atha bhaddiya doso purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya vàti? Ahitàya bhante. Duññho panàyaü bhaddiya, purisapuggalo dosena abhibhåto pariyàdinnacitto pàõampi hanti, adinnampi àdiyati, paradàrampi gacchati, musàpi bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti. Yaü sa hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàyàti? Evaü bhante. Taü kiü ma¤¤atha bhaddiya moho purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya vàti? Ahitàya bhante. Måëho panàyaü bhaddiya, purisapuggalo mohena abhibhåto pariyàdinnacitto pàõampi hanti, adinnampi àdiyati, paradàrampi gacchati, musàpi bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti. Yaü sa hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàyàti? Evaü bhante. Taü kiü ma¤¤atha bhaddiya, sàrambho purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya vàti? " Ahitàya bhante". Sàrambho panàyaü bhaddiya, purisapuggalo sàrambhena abhibhåto pariyàdinnacitto pàõampi hanti, adinnampi àdiyati, paradàrampi gacchati, musàpi bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti, yaü sa hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàyàti? Evaü bhante. 1. âvañañaniü màyaü machasaü. [BJT Page 372] [\x 372/] Taü kiü ma¤¤atha bhaddiya, ime dhammà kusalà và akusalà vàti? "Akusalà bhante. " Sàvajjà và anavajjà vàti? "Sàvajjà bhante" vi¤¤ågarahità và vi¤¤uppasatthà vàti? "Vi¤¤ågarahità bhante" samattà samàdinnà ahitàya dukkhàya saüvattanti, no và kathaü và ettha hotãti? "Samattà bhante samàdinnà ahitàya dukkhàya saüvattanti. Evaü no ettha hotã" ti. Iti kho bhaddiya, yaü taü avocumha: etha tumhe bhaddiya, mà anussavena mà paramparàya, mà itikiràya, [PTS Page 192] [\q 192/] mà piñakasampadànena, mà takkahetu, mà nayahetu, mà àkàraparivitakkena, mà diññhinijjhànakkhantiyà, mà bhabbaråpatàya, mà samaõo no garåti. Yadà tumhe bhaddiya attanàva jàneyyàtha, ime dhammà akusalà, ime dhammà sàvajjà, ime dhammà vi¤¤ågarahità, ime dhammà samattà samàdinnà ahitàya dukkhàya saüvattanti. Atha tumhe bhaddiya, pajaheyyàthàti iti yantaü vuttaü, idametaü pañicca vuttaü. Etha tumhe bhaddiya, mà anussavena mà paramparàya mà itikiràya mà piñakasampadànena mà takkahetu mà nayahetu mà àkàraparivitakkena mà diññhinijjhànakkhantiyà mà bhabbaråpatàya mà samaõo no garåti. Yadà tumhe bhaddiya, attanàva jàneyyàtha: ime dhammà kusalà, ime dhammà anavajjà, ime dhammà vi¤¤uppasatthà, ime dhammà samattà samàdinnà hitàya sukhàya saüvattantãti atha tumhe bhaddiya, upasampajja vihareyyàtha. Taü kiü ma¤¤atha bhaddiya, alobho purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya vàti? "Hitàya bhante". Aluddho panàyaü bhaddiya, purisapuggalo lobhena anabhibhåto apariyàdinnacitto neva pàõaü hanti. Na adinnaü àdiyati. Na paradàraü gacchati. Na musà bhaõati. Parampi tathattàya samàdapeti. Yaü sa hoti dãgharattaü hitàya sukhàyàti? "Evaü bhante. " Kaü kiü ma¤¤atha bhaddiya, adoso purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya vàti? "Hitàya bhante." Aduññho panàyaü bhaddiya, purisapuggalo dosena anabhibhåto apariyàdinnacitto neva pàõaü hanti. Na adinnaü àdiyati. Na paradàraü gacchati. Na musà bhaõati. Parampi tathattàya samàdapeti. Yaü sa hoti dãgharattaü hitàya sukhàya saüvattatãti? "Evambhante." Taü kiü ma¤¤atha bhaddiya, amoho purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya vàti? "Hitàya bhante." Amåëho panàyaü bhaddiya, purisapuggalo mohena anabhibhåto apariyàdinnacitto neva pàõa hanti. Na adinnaü àdiyati. Na paradàraü gacchati. Na musà bhaõati. Parampi tathattàya samàdapeti. Yaü sa yoti dãgharattaü hitàya sukhàya saüvattatãti? "Evambhante.". Taü kiü ma¤¤atha bhaddiya, asàrambho purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya vàti? "Hitàya bhante" asàrambho panàyaü bhaddiya, purisapuggalo sàrambhena anabhibhåto apariyàdinnacitto neva pàõaü hanti. Na adinnaü àdiyati. Na paradàraü gacchati. Na musà bhaõati. Parampi tathattàya samàdapeti. Yaü sa hoti dãgharattaü hitàya sukhàya saüvattatãti? "Evambhante"' [BJT Page 374] [\x 374/] Taü kiü ma¤¤atha bhaddiya, ime dhammà kusalà và akusalà vàti? "Kusalà bhante" sàvajjà và anavajjà vàti? Anavajjà bhante. Vi¤¤ågarahità và vi¤¤uppasatthà vàti? "Vi¤¤uppasatthà bhante" [PTS Page 193] [\q 193/] samattà samàdinnà hitàya sukhàya saüvattanti, no và kathaü và ettha hotãti? Samattà bhante samàdinnà hitàya sukhàya saüvattanti. Evaü no ettha hotã" ti. Iti kho bhaddiya, yantaü avocumha "etha tumhe bhaddiya, mà anussavena mà paramparàya mà itikiràya mà piñakasampadànena mà takkahetu mà nayahetu mà àkàraparivitakkena mà diññhinijjhànakkhantiyà mà bhabbaråpatàya mà samaõo no garåti. " Yadà tumhe bhaddiya, "attanàva jàneyyàtha ime dhammà anavajjà ime dhammà vi¤¤uppasatthà ime dhammà samattà samàdinnà hitàya sukhàya saüvattantãti". Atha tumhe bhaddiya, upasampajja vãhareyyàthà" ti iti yantaü vuttaü idametaü pañicca vuttaü. Ye kho te bhaddiya, loke santo sappurisà, te sàvakaü evaü samàdapenti: ehi tvaü ambho purisa, lobhaü vineyya vineyya viharàhi, lobhaü vineyya vineyya viharanto na lobhajaü kammaü karissasi, kàyena vàcà manasà. Dosaü vineyya vineyya viharàhi, dosaü vineyya vineyya viharanto na dosajaü kammaü karissasi kàyena vàcà manasà. Mohaü vineyya vineyya viharàhi, mohaü vineyya vineyya viharanto na mohajaü kammaü karissasi kàyena vàcà manasà. Sàrambhaü vineyya vineyya viharàhi, sàrambhaü vineyya vineyya viharanto na sàrambhajaü kammaü karissasi kàyena vàcà manasàti. Evaü vutte bhaddiyo licchavi bhagavantaü etadavoca: abhikkantaü bhante, seyyathàpi bhante, nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhintãti, evameva bhotà bhante anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi. Dhammaü ca bhikkhusaïghaü ca. Upàsakaü maü bhante bhagavà dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. Api nu tàhaü bhaddiya, evaü avacaü: "ehi me tvaü bhaddiya sàvako hohi ahaü satthà bhavissàmã" ti no hetaü bhante. Evaü vàdiü kho maü bhaddiya evamakkhàyiü eke samaõabràhmaõà asatà tucchà musà abhåtena abbhàcikkhanti: màyàvã samaõo gotamo àvattanãmàyaü jànàti yàya a¤¤atitthiyànaü sàvake àvaññetãti. [PTS Page 194] [\q 194/] bhaddikà bhante àvaññanãmàyà. Kalyàõã bhante àvaññanãmàyà. Piyà me bhante ¤àtisàlohità imàya àvaññaniyà àvaññeyyuü. Piyànampi me assa ¤àtisàlohitànaü dãgharattaü hitàya sukhàya. Sabbe cepi bhante khattiyà imàya àvaññaniyà àvaññeyyuü, sabbesampassa khattiyànaü dãgharattaü hitàya sukhàya. Sabbe vepi bhante bràhmaõà imàya àvaññaniyà àvaññeyyuü, sabbesampassa bràhmaõànaü dãgharattaü hitàya sukhàya. Sabbe vepi bhante vessà imàya àvaññaniyà àvaññeyyuü, sabbesampassa vessànaü dãgharattaü hitàya sukhàya. Sabbe cepi bhante suddà imàya àvaññaniyà àvaññeyyuü, sabbesampassa suddànaü dãgharattaü hitàya sukhàyàti. [BJT Page 376. [\x 376/] ] Evametaü bhaddiya, evametaü bhaddiya, sabbecepi bhaddiya, khattiyà àvaññeyyuü akusaladhammappahànàya kusaladhammåpasampadàya, sabbesampassa khattiyànaü dãgharattaü hitàya sukhàya. Sabbe cepi bhaddiya bràhmaõà, àvaññeyyuü akusaladhammappahànàya kusaladhammåpasampadàya, sabbesampassa bràhmaõànaü dãgharattaü hitàya sukhàya. Sabbecepi bhaddiya vessà àvaññeyyuü akusaladhammappahànàya kusaladhammåpasampadàya, sabbesampassa vessànaü dãgharattaü hitàya sukhàya. Sabbecepi suddà àvaññeyyuü akusaladhammappahànàya kusaladhammåpasampadàya, sabbesampassa suddànaü dãgharattaü hitàya sukhàya. Sadevako cepi bhaddiya loko samàrako sabrahmako, sassamaõabràhmaõã pajà sadevamanussà àvaññeyyuü akusaladhammappahànàya kusaladhammåpasampadàya, sadevakassa lokassa samàrakassa sabrahmakassa sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya dãgharattaü hitàya sukhàya. Ime cepi bhaddiya mahàsàlà imàya àvaññaniyà àvaññeyyuü akusaladhammappahànàya kusaladhammåpasampadàya. Imesampassa mahàsàlànaü dãgharattaü hitàya sukhàya sace ceteyyuü. Ko pana vàdo manussabhåtassàti. 4. 4. 5. 4. (Sàpågiyasuttaü) 44. Ekaü samayaü àyasmà ànando koëiyesu viharati sàpugannàma1. Koëiyànaü nigamo. Atha kho sambahulà sàpågiyà koëiyaputtà yena àyasmà ànando tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà àyasmantaü ànandaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinne kho sàpågiye koëiyaputte àyasmà ànando etadavoca: Cattàrimàni byagghapajjà pàrisuddhipadhàniyaïgàni tena bhagavatà jànatà passatà arahatà [PTS PAGE 195] sammàsambuddhena sammadakkhàtàni sattànaü visuddhiyà sokapariddavànaü samatikkamàya dukkhadomanassànaü atthagamàya ¤àyassa adhigamàya nibbànassa sacchikiriyàya. Katamàni cattàri? Sãlapàrisuddhipadhàniyaïgaü cittapàrisuddhipadhàniyaïgaü diññhipàrisuddhipadhàniyaïgaü vimuttipàrisuddhipadhàniyaïgaü. Katama¤ca byagghapajjà sãlapàrisuddhipadhàniyaïgaü? Idha byagghapajjà bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Ayaü vuccati byagghapajjà sãlapàrisuddhi. Iti evaråpiü sãlapàrisuddhiü aparipåriü và paripåressàmi, paripåriü và tattha tattha pa¤¤àya anuggahessàmãti, yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivànã ca sati ca sampaja¤¤aü ca. Idaü vuccati byagghapajjà sãlapàrisuddhipadhàniyaïgaü. Katama¤ca byagghapajjà cittapàrisuddhipadhàniyaïgaü? Idha byagghapajjà bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno. Sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti yantaü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukhavihàrãti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthagamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhi catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati byagghapajjà cittapàrisuddhi. Iti evaråpiü cittapàrisuddhiü aparipåriü và paripåressàmi, paripåriü và tattha tattha pa¤¤àya anuggahessàmãti. Yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivànã ca sati ca sampaja¤¤aü ca. Idaü vuccati byagghapajjà cittapàrisuddhipadhàniyaïgaü. 1. Sàmågaü. Nàma, machasaü. [BJT Page 378] [\x 378/] Katama¤ca byagghapajjà diññhipàrisuddhipadhàniyaïgaü? Idha byagghapajjà bhikkhu idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü vuccati byagghapajjà diññhipàrisuddhi. Iti evaråpiü diññhipàrisuddhiü aparipåriü và paripåressàmi paripåriü và tattha tattha pa¤¤àya anuggahessàmãti yo tattha chando va vàyàmo ca ussàho ca ussoëhi ca appañivànã ca sati ca sampaja¤¤aü ca. Idaü vuccati byagghapajjà diññhipàrisuddhipadhàniyaïgaü. Katama¤ca byagghapajjà vimuttipàrisuddhipadhàniyaïgaü? Sa kho so byagghapajjà ariyasàvako iminà ca sãlapàrisuddhipadhàniyaïgena samannàgato iminà ca [PTS Page 196] [\q 196/] cittapàrisuddhipadhàniyaïgena samannàgato iminà ca diññhipàrisuddhipadhàniyaïgena samannàgato rajanãyesu dhammesu cittaü viràjeti, vimocanãyesu dhammesu cittaü vimocayati, so rajanãyesu dhammesu cittaü viràjetvà vimocanãyesu dhammesu cittaü vimocetvà sammà vimuttiü phusati. Ayaü vuccati byagghapajjà vimuttipàrisuddhi. Iti evaråpiü vimuttipàrisuddhiü aparipåriü và paripåressàmi paripåriü và tattha tattha pa¤¤àya anuggahessàmãti yo tattha chando ca vàyàmo ca ussàho na ca ussoëhi ca appañivànã ca sati ca sampaja¤¤aü ca. Idaü vuccati byagghapajjà vimuttipàrisuddhipadhàniyaïgaü. Imàni kho byagghapajjà cattàri pàrisuddhipadhàniyaïgàni, tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena sammadakkhàtàni sattànaü visuddhiyà sokapariddavànaü samatikkamàya dukkhadomanassànaü atthagamàya ¤àyassa adhigamàya nibbànassa sacchikiriyàyàti. 4. 4. 5. 5. (Vappasuttaü) 45. Ekaü samayaü bhagavà sakkesu viharati kapilavatthusmiü nigrodhàràme. Atha kho vappo sakko nigaõñhasàvako yena àyasmà mahàmoggallàno tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü mahàmoggallànaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho vappaü sakkaü nigaõñhasàvakaü àyasmà mahàmoggallàno etadavoca: Idhassa vappa kàyena saüvuto vàcàya saüvuto manasà saüvuto avijjàviràgà vijjuppàdà. Passasi no tvaü vappa taü ñhànaü yato nidànaü purisaü dukkhavedanãyà àsavà assaveyyuü abhisamparàyantã? Passàmahaü bhante taü ñhànaü; idhassa bhante pubbe pàpakammaü kataü avipakkavipàkaü tato nidànaü purisaü dukkhavedanãyà àsavà assaveyyuü abhisamparàyanti. [BJT Page 380] [\x 380/] Aya¤ca kho panàyasmato mahàmoggallànassa vappena sakkena nigaõñhasàvakena saddhiü kathà vippakatà hoti. Atha kho bhagavà sàyanhasamayaü patisallànà [PTS Page 197] [\q 197/] vuññhito yenupaññhànasàlà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Nisajja kho bhagavà àyasmantaü mahàmoggallànaü etadavoca: kàya nuttha moggallàna etarahi kathàya sannisinnà kà ca pana vo antarà kathà vippakatàti. Idàhaü bhante vappaü sakkaü nigaõñhasàvakaü etadavocaü: idhassa vappa kàyena saüvuto vàcàya saüvuto manasà saüvuto avijjàviràgà vijjuppàdà. Passasi no tvaü vappa taü ñhànaü yato nidànaü purisaü dukkhavedanãyà àsavà assaveyyuü abhisamparàyanti? Evaü vutte bhante vappo sakko nigaõñhasàvako maü etadavoca: passàmahaü bhante taü ñhànaü: idhassa bhante pubbe pàpakammaü kataü avipakkavipàkaü tato nidànaü purisaü dukkhavedanãyà àsavà assaveyyuü abhisamparàyanti. Ayaü kho bhante vappena sakkena nigaõñhasàvakena saddhiü kathà vippakatà, atha bhagavà anuppattoti. Atha kho bhagavà vappaü sakkaü nigaõñhasàvakaü etadavoca: sace kho me tvaü vappa anu¤¤eyya¤ceva anujàneyyàsi, pañikkositabba¤ca pañikkoseyyàsi, yassa ca me bhàsitassa atthaü na jàneyyàsi, mamevettha uttariü pañipuccheyyàsi: idaü bhante kathaü, imassa ko attho?Ti siyà no ettha kathàsallàpoti. Anu¤¤eyyaü cevàhaü bhante bhagavato anujànissàmi. Pañikkositabba¤ca pañikkosissàmi. Yassa càhaü bhagavato bhàsitassa atthaü na jànissàmi, bhagavantaü yevettha uttariü pañipucchissàmi: idaü bhante kathaü imassa kvatthoti? Hotu no ettha kathàsallàpoti. Taü kiü ma¤¤asi vappa, ye kàyasamàrambhapaccayà uppajjanti àsavà vighàtapariëàhà kàyasamàrambhà pañiviratassa evaüsa te àsavà vighàtapariëàhà na honti. So nava¤ca kammaü na karoti. Puràõa¤ca kammaü phussa [PTS Page 198] [\q 198/] phussa byantãkaroti. Sandiññhikà nijjarà akàlikà ehipassikà opanayikà paccattaü veditabbà vi¤¤åhãti. Passasi no tvaü vappa taü ñhànaü yato nidànaü purisaü dukkhavedanãyà àsavà assaveyyuü abhisamparàyanti? No hetaü bhante. Taü kiü ma¤¤asi vappa, ye vacãsamàrambhapaccayà upapajjanti àsavà vighàtapariëàhà. Vacãsamàrambhà pañiviratassa evaüsa te àsavà vighàtapariëàhà na honti. So nava¤ca kammaü na karoti. Puràõa¤ca kammaü phussa phussa byantãkaroti. Sandiññhikà nijjarà akàlikà ehipassikà opanayikà paccattaü veditabbà vi¤¤åhãti. Passasi no tvaü vappa taü ñhànaü yato nidànaü purisaü dukkhavedanãyà àsavà assaveyyuü abhisamparàyanti? No hetaü bhante. [BJT Page 382] [\x 382/] Taü kiü ma¤¤asi vappa, ye manosamàrambhapaccayà upapajjanti àsavà vighàtapariëàhà manosamàrambhà pañiviratassa evaüsa te àsavà vighàtapariëàhà na honti. So nava¤ca kammaü na karoti. Puràõa¤ca kammaü phussa phussa byantãkaroti. Sandiññhikà nijjarà akàlikà ehipassikà opanayikà paccattaü veditabbà vi¤¤åhãti. Passasi no tvaü vappa taü ñhànaü yatho nidànaü purisaü dukkhavedanãyà àsavà assaveyyuü abhisamparàyanti? No hetaü bhante. Taü kiü ma¤¤asi vappa, ye avijjàpaccayà uppajjanti àsavà vighàtapariëàhà. Avijjàviràgà vijjuppàdà evaüsa te àsavà vighàtapariëàhà na honti. So nava¤ca kammaü na karoti. Puràõa¤ca kammaü phussa phussa byantãkaroti sandiññhikà nijjarà akàlikà ehipassikà opanayikà paccattaü veditabbà vi¤¤åhãti. Passasi no tvaü vappa taü ñhànaü yato nidànaü purisaü dukkhavedanãyà àsavà assaveyyuü abhisamparàyanti? No hetaü bhante. Evaü sammà vimuttacittassa kho vappa bhikkhuno cha santatavihàrà adhigatà honti. So cakkhunà råpaü disvà neva sumano hoti. Na dummano upekkhako viharati sato sampajàno. Sotena saddaü sutvà neva sumano hoti. Na dummano upekkhako viharati sato sampajàno. Ghànena gandhaü ghàyitvà neva sumano hoti. Na dummano upekkhako viharati sato sampajàno. Jivhàya rasaü sàyitvà neva sumano hoti, na dummano upekkhako viharati sato sampajàno. Kàyena poññhabbaü phusitvà neva sumano hoti.Na dummano upekkhako viharati sato sampajàno. Manasà dhammaü vi¤¤àya neva sumano hoti na dummano upekkhako viharati sato sampajàno. So kàyapariyantikaü vedanaü vediyamàno kàyapariyantikaü vedanaü vediyàmãti pajànàti. Jãvitapariyantikaü vedanaü vediyamàno jãvitapariyantikaü vedanaü vediyàmãti pajànàti. Kàyassa bhedà uddhaü jãvitapariyàdànà idheva sabbavedayitàni anabhinanditàni sãtibhavissantãti pajànàti. Seyyathàpi vappa thåõaü pañicca chàyà pa¤¤àyati. Atha [PTS Page 199] [\q 199/] puriso àgaccheyya kuddàlapiñakaü1 àdàya. So taü thåõaü måle chindeyya. Måle chetvà2. Paëikhaõeyya. Paëikhaõitvà målànã uddhareyya. Antamaso usãranàëa3. Mattànipi. So taü thåõaü khaõóàkhaõóikaü chindeyya, khaõóàkhaõóikaü chetvà phàleyya. Phàletvà sakalikaü sakalikaü kareyya. Sakalikaü sakalikaü karitvà4. Vàtàtape visoseyya. Vàtàtape visosetvà agginà óaheyya. Agginà óahitvà5. Masiü kareyya. Masiü karitvà mahàvàte và opuneyya. Nadiyà và sãghasotàya pavàheyya. Evaü hissa vappa yà thåõaü pañicca chàyà, sà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Evameva kho vappa evaü sammà vimuttacittassa bhikkhuno cha santatavihàrà adhigatà hontã: so cakkhunà råpaü disvà neva sumano hoti, na dummano upekkhako viharati sato sampajàno. So cakkhunà råpaü disvà neva sumano hoti. Na dummano upekkhako viharati sato sampajàno. Sotena saddaü sutvà neva sumano hoti. Na dummano upekkhako viharati sato sampajàno. Ghànena gandhaü ghàyitvà neva sumano hoti. Na dummano upekkhako viharati sato sampajàno. Jivhàya rasaü sàyitvà neva sumano hoti, na dummano upekkhako viharati sato sampajàno. Kàyena poññhabbaü phusitvà neva sumano hoti.Na dummano upekkhako viharati sato sampajàno manasà dhammaü vi¤¤àya neva sumano hoti na dummano upekkhako viharati sato sampajàno. So kàyapariyantikaü vedanaü vediyamàno kàyapariyantikaü vedanaü vediyàmãti pajànàti. Jãvitapariyantikaü vedanaü vediyamàno jãvitapariyantikaü vedanaü vediyàmãti pajànàti. Kàyassa bhedà uddhaü jãvitapariyàdànà idheva sabbavedayitàni anabhinanditàni sãtibhavissantãti pajànàtãti. 1. Kudàlapikaü machasaü. 2. Måle chinditvà machasaü. 3. Usãranàëimattànipi machasaü 4. Katvà machasaü. 5. ôahetvà machasaü. [BJT Page 384] [\x 384/] Evaü vutte vappo sakko nigaõñhasàvako bhagavantaü etadavoca: seyyathàpi bhante puriso udayatthiko assapaõiyaü poseyya, so udaya¤ceva na labheyya, uttariü ca kilamathassa vighàtassa bhàgã assa. Evameva kho ahaü bhante udayatthiko bàle nigaõñhe payirupàsiü. Sohaü1. Udaya¤ceva nàdhigacchiü2. Uttari¤ca kilamathassa vighàtassa bhàgã ahosiü. Esàhaü bhante ajjatagge yo me bàlesu nigaõñhesu sampasàdo, taü mahàvàte và opunàmi, nadiyà và sãghasotàya pavàhemi. Abhikkantaü bhante, abhikkantaü bhante, seyyathàpi bhante nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, målhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjetaü dhareyya, cakkhumanto råpàni evameva bhante bhagavatà anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhante bhagavantaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü [PTS Page 200] [\q 200/] bhante bhagavà dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. 4. 4. 5. 6 (Sàëhasuttaü) 46. Ekaü samayaü bhagavà vesàliyaü viharati mahàvane kåñàgàrasàlàyaü. Atha kho sàëho ca licchavi abhayo ca licchavi yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinno kho sàëho licchavi bhagavantaü etadavoca: santi bhante eke samaõabràhmaõà dvayena oghassa nittharaõaü pa¤¤àpenti sãlavisuddhihetu ca tapojigucchàhetu ca. Idha bhante bhagavà kimàhàti? Sãlavisuddhiü kho ahaü sàëhà a¤¤ataraü sàma¤¤aïganti vadàmi. Ye te sàëhà samaõabràhmaõà tapojigucchàvàdà tapojigucchàsàrà tapojigucchaü allãnà viharanti, abhabbà te oghassa nittharaõàya. Yepi te sàëhà samaõabràhmaõà aparisuddhakàyasamàcàrà aparisuddhavacãsamàcàrà aparisuddhamanosamàcàrà aparisuddhàjãvà, abhabbà te ¤àõadassanàya anuttaràya sambodhàya. Seyyathàpi sàëhà puriso nadiü taritukàmo tiõhaü kuñhàriü àdàya vanaü paviseyya, so tattha passeyya mahatiü sàlalaññhiü ujuü navaü akukkukajàtaü3. Tamenaü måle chindeyya, måle chetvà agge chindeyya, agge chetvà sàkhàpalàsaü suvisodhitaü visodheyya, sàkhàpalàsaü suvisodhitaü visodhetvà kuñhàrãhi taccheyya, kuñhàrãhi taccheyya, kuñhàrãhi tacchetvà vàsãhi taccheyya, vàsãhi tacchetvà lekhaniyà likheyya, lekhaniyà likhitvà pàsàõaguëena dhopeyya4. Pàsàõaguëena dhopetvà nadiü patàreyya. Taü kiü ma¤¤asi sàëhà bhabbo nu kho so puriso nadiü taritunti "no hetaü bhante". Taü kissa hetu? Asu hi bhante sàlalaññhi bahiddhà [PTS Page 201] [\q 201/] suparikammakatà anto avisuddhà. Tassetaü pàñikaïkhaü: sàlalaññhi saüsãdissati, puriso anayabyasanaü àpajjissatãti. 1. Svàhà. Machasaü. 2. Nàdhigacchesyaü, machasaü. 3. Akukkuccajàtaü machasaü. Akukkuccakajàtaü syà. 4. Dhoveyya machasaü. [BJT Page 386] [\x 386/] Evameva kho sàëhà ye te samaõabràhmaõà tapojigucchàvàdà tapojigucchàsàrà tapojigucchaü allãnà viharanti, abhabbà te oghassa nittharaõàya. Yepi te sàëhà samaõabràhmaõà aparisuddhakàyasamàcàrà aparisuddhavacãsamàcàrà aparisuddhamanosamàcàrà aparisuddhàjãvà, abhabbà ¤àõadassanàya anuttaràya sambodhàya. Ye ca kho te sàëhà samaõabràhmaõà na tapojigucchàvàdà na tapojigucchàsàrà na tapojigucchaü allãnà viharanti, bhabbà te oghassa nittharaõàya. Yepi te sàëhà samaõabràhmaõà parisuddhakàyasamàcàrà parisuddhavacãsamàcàrà parisuddhamanosamàcàrà parisuddhàjãvà, bhabbà te ¤àõadassanàya anuttaràya sambodhàya. Seyyathàpi sàëhà puriso nadiü taritukàmo tiõhaü kuñhàriü àdàya vanaü paviseyya, so tattha passeyya mahatiü sàlalaññhiü ujuü navaü akukkuccakajàtaü* tamenaü måle chindeyya, måle chetvà agge chindeyya, agge chetvà sàkhàpalàsaü suvisodhitaü visodheyya, sàkhàpalàsaü suvisodhitaü visodhetvà kuñhàrãhi taccheyya, kuñhàrãhi tacchetvà vàsãhi taccheyya, vàsãhi tacchetvà nikhàdanaü àdàya anto suvisodhitaü visodheyya, anto suvisodhitaü visodhetvà lekhaniyà likheyya, lekhaniyà likhitvà pàsàõaguëena dhopeyya, pàsàõaguëena dhopetvà nàvaü kareyya, nàvaü karitvà piyàrittaü bandheyya, piyàrittaü bandhitvà nadiü patàreyya, taü kiü ma¤¤asi sàëhà bhabbo nu kho so puriso nadiü taritunti? Evaü bhante. Taü kissa hetu? Asu hi bhante sàlalaññhi bahiddhà suparikammakatà anto susuddhà nàvà katà, piyàrittaü baddhà. Tassetaü pàñikaïkhaü: nàvà na saüsãdissati. Puriso sotthinà pàraü gamissatãti. Evameva kho sàëhà ye te samaõabràhmaõà na tapojigucchàvàdà na tapojigucchàsàrà na tapojigucchaü allãnà viharanti, bhabbà te oghassa nittharaõàya. Yepi te sàëhà samaõabràhmaõà [PTS Page 202] [\q 202/] parisuddhakàyasamàcàrà parisuddhavacãsamàcàrà parisuddhamanosamàcàrà parisuddhàjãvà, bhabbà te ¤àõadassanàya anuttaràya sambodhàya. Seyyathàpi sàëhà yodhàjãvo bahånã cepi kaõóacittakàni jànàti, atha kho so tãhi ñhànehi ràjàraho hoti ràjabhoggo. Ra¤¤o aïgantveva saïkhaü gacchati. Katamehi tãhi? Dåre pàtã ca, akkhaõavedhã ca, mahato ca kàyassa padàletà. Seyyathàpi sàëhà yodhàjãvo dåre pàtã, evameva kho sàëhà ariyasàvako sammàsamàdhi hoti. Sammàsamàdhi sàëhà ariyasàvako yaü ki¤ci råpaü atãtànàgatapaccuppannaü ajjhattaü và bahiddhà và oëàrikaü và sukhumaü và hãnaü và paõãtaü và yaü dåre santike và sabbaü råpaü netaü mama nesohamasmi, na meso attàti, evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. Yà kàci vedanà atãtànàgatapaccuppannaü ajjhattaü và bahiddhà và oëàrikaü và sukhumaü và hãnaü và paõãtaü và yaü dåre santike và sabbà vedanà netaü mama nesohamasmi. Na meso attàti, evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. Yà kàci sa¤¤à atãtànàgatapaccuppannaü ajjhattaü và bahiddhà và oëàrikaü và sukhumaü và hãnaü và paõãtaü và yaü dåre santike và sabbà sa¤¤à netaü mama nesohamasmi, na meso attàti evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. Ye keci saïkhàrà atãtànàgatapaccuppannaü ajjhattaü và bahiddhà và oëàrikaü và sukhumaü và hãnaü và paõãtaü và yaü dåre santike và sabbà saïkhàrà netaü mama nesohamasmi. Na meso attàti evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. Yaü ki¤ci vi¤¤àõaü atãtànàgatapaccuppannaü ajjhattaü và bahiddhà và oëàrikaü và sukhumaü và hãnaü và paõãtaü và yaü dåre santike và sabbaü vi¤¤àõaü netaü mama, nesohamasmi, na meso attàti evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. * 'Uju' navaü akukkukajàta'nti majjhimàgamàdisu kadalikkhandhàdiü sandhàya bhàsitaü. [BJT Page 388] [\x 388/] Seyyathàpi sàëhà yodhàjãvo akkhaõavedhã, evameva kho sàëhà ariyasàvako sammàdiññhi hoti. Sammàdiññhã sàëhà ariyasàvako 'idaü dukkha'nti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü dukkhanirodhoti' yathàbhåtaü pajànàti. Sàëhà ' ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Seyyathàpi sàëhà yodhàjãvo mahato kàyassa padàletà, evameva kho sàëhà ariyasàvako sammàvimuttã hoti. Sammàvimuttã sàëhà ariyasàvako mahantaü avijjàkkhandhaü padàletãti. 4. 4. 5. 7 Mallikàsuttaü. 47. Ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Atha kho mallikà devã yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnà kho mallikà devã bhagavantaü etadavoca: [PTS Page 203] [\q 203/] ko nu kho bhante hetu ko paccayo, yena midhekacco màtugàmo dubbaõõà ca hoti duråpà supàpikà dassanàya, daëiddà ca hoti appassakà appabhogà appesakkhà ca? Ko pana bhante hetu ko paccayo, yena midhekacco màtugàmo dubabaõõà ca hoti duråpà supàpikà dassanàya, aóóhà ca hoti mahaddhanà mahàbhogà mahesakkhà ca? Ko nu kho bhante hetu ko paccayo, yena midhekacco màtugàmo abhiråpà hoti dassanãyà pàsàdikà paramàya vaõõapokkharatàya samannàgatà, daëiddà ca hoti appassakà appabhogà appesakkhà ca? Ko pana bhante hetu ko paccayo, yena midhekacco màtugàmo abhiråpà ca hoti dassanãyà pàsàdikà paramàya vaõõapokkharatàya samannàgatà, aóóhà ca hoti mahaddhanà mahàbhogà mahesakkhà càti? Idha mallike ekacco màtugàmo kodhanà hoti upàyàsabahulà appampi vuttà samànà abhisajjati kuppati byàpajjati patitthãyati. Kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukaroti. Sà hoti na dàtà samaõassa và bràhmaõassa và annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü, issàmanikà kho pana hoti paralàbhasakkàra garukàramànanavandanapåjanàsu. Issati upadussati issaü bandhati. Sà ce tato cutà itthattaü àgacchati. Sà yattha yattha paccàjàyati, dubbaõõà ca hoti duråpà ca supàpikà dassanàya, daëiddà ca hoti appassakà appabhogà appesakkhà ca. [BJT Page 390] [\x 390/] Idha pana mallike ekacco màtugàmo kodhanà hoti upàyàsabahulà appampi vuttà samànà abhisajjati kuppati byàpajjati patitthãyati. Kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukaroti. Sà dàtà hoti samaõassa và bràhmaõassa và annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü. Anissàmanikà kho pana hoti paralàbhasakkàragarukàramànanavandanapåjanàsu. Na issati na upadussati na issaü bandhati. Sà ce tato cutà itthattaü àgacchati, sà yattha yattha paccàjàyati, dubbaõõà ca hoti duråpà supàpikà dassanàya. Aóóhà ca hoti mahaddhanà mahàbhogà mahesakkhà ca. Idha pana mallike ekacco màtugàmo akkodhanà hoti anupàyàsabahulà bahumpi vuttà samànà nàbhisajjati na kuppati na byàpajjati na patitthãyati. Na kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukaroti. Sà na dàtà hoti samaõassa và bràhmaõassa và annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü. Issàmanikà kho pana hoti. Paralàbhasakkàragarukàramànanavandanapåjanàsu. Issati upadussati issaü bandhati. Sà ce tato cutà itthattaü àgacchati, sà yattha [PTS Page 204] [\q 204/] yattha paccàjàyati, abhiråpà ca hoti dassanãyà pàsàdikà paramàya vaõõapokkharatàya samannàgatà. Daëiddà ca hoti appassakà appabhogà appesakkhà ca. Idha pana mallike ekacco màtugàmo akkodhanà hoti anupàyàsabahulà bahumpi vuttà samànà nàbhisajjati na kuppati na byàpajjati na patitthãyati. Na kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukaroti. Sà dàtà hoti samaõassa và bràhmaõassa và annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü. Anissàmanikà kho pana hoti paralàbhasakkàragarukàramànanavandanapåjanàsu na issati na upadussati na issaü bandhati. Sà ce tato cutà itthattaü àgacchati, sà yattha yattha paccàjàyati abhiråpà ca hoti dassanãyà pàsàdikà paramàya vaõõapokkharatàya samannàgatà. Aóóhà ca hoti mahaddhanà mahàbhogà mahesakkhà ca. Ayaü kho mallike hetu ayaü paccayo yena midhekacco màtugàmo dubbaõõà ca hoti duråpà supàpikà dassanàya, daëiddà ca hoti appassakà appabhogà appesakkhà ca. Ayaü pana mallike hetu ayaü paccayo yena midhekacco màtugàmo dubbaõõà ca hoti duråpà supàpikà dassanàya, aóóhà ca hoti mahaddhanà mahàbhogà mahesakkhà ca. Ayaü kho mallike hetu ayaü paccayo yena midhekacco màtugàmo abhiråpà ca hoti dassanãyà pàsàdikà paramàya vaõõapokkharatàya samannàgatà. Daëiddà ca hoti appassakà appabhogà appesakkhà ca. [BJT Page 392] [\x 392/] Ayaü pana mallike hetu ayaü paccayo yena midhekacco màtugàmo abhiråpà ca hoti dassanãyà pàsàdikà paramàya vaõõapokkharatàya samannàgatà, aóóhà ca hoti mahaddhanà mahàbhogà mahesakkhà càti. Evaü vutte mallikà devã bhagavantaü etadavoca: yà nånàhaü bhante a¤¤aü jàtiü kodhanà ahosiü upàyàsabahulà, appampi vuttà samànà abhisajjiü kuppiü [PTS Page 205] [\q 205/] byàpajjiü patitthãyiü, kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtvàkàsiü, sàhaü bhante etarahi dubbaõõà duråpà supàpikà dassanàya. Yà nånàhaü bhante a¤¤aü jàtiü adàsiü samaõassa và bràhmaõassa và annaü pànaü vatthaü yànaü malàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü, sàhaü bhante etarahi aóóhà ca mahaddhanà mahàbhogà. Yà nånàhaü bhante a¤¤aü jàtiü anissàmanikà ahosiü paralàbhasakkàragarukàramànanavandanapåjanàsu, na issiü na upadussiü na issaü bandhiü, sàhaü bhante etarahi mahesakkhà. Santi kho pana bhante, imasmiü ràjakule khattiyaka¤¤àpi bràhmaõaka¤¤àpi gahapatika¤¤àpi. Tàsàhaü issaràdhipaccaü kàremi. Esàhaü bhante ajjatagge akkodhanà bhavissàmi anupàyàsabahulà. Bahumpi vuttà samànà nàbhisajjissàmi na kuppissàmi na vyàpajjissàmi na patitthãyissàmi. Na kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukarissàmi. Dassàmi samaõassa bràhmaõassa annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü. Anissàmanikà bhavissàmi paralàbhasakkàragarukàramànanavandanapåjanàsu. Na ississàmi na upadussissàmi, na issaü bandhissàmi. Abhikkantaü bhante abhikkantaü bhante seyyathàpi bhante, nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, cakkhumanto råpàni dakkhintãti, evamevaü bhante anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhammaü ca bhikkhusaïghaü ca. Upàsikaü maü bhante bhagavà dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. 4. 4. 5. 8. (Tapasuttaü) 48. Cattàro me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cattàro? Idha bhikkhave ekacco puggalo attantapo hoti attaparitàpanànuyogamanuyutto. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo parantapo hoti paraparitàpanànuyogamanuyutto. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo attantapo ca hoti attaparitàpanànuyogamanuyutto, parantapo ca hoti paraparitàpanànuyogamanuyutto. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo neva attantapo hoti na attaparitàpanànuyogamanuyutto, [PTS Page 206] [\q 206/] na parantapo hoti na paraparitàpanànuyogamanuyutto. So anattantapo aparantapo diññheva dhamme nicchàto nibbuto sãtibhåto sukhapañisaüvedã brahmabhåtena attanà viharati. [BJT Page 394] [\x 394/] Katha¤ca bhikkhave puggalo attantapo hoti, attaparitàpanànuyogamanuyutto? Idha bhikkhave ekacco puggalo acelako hoti muttàcàro hatthàpalekhano na ehi bhadantiko na tiññhabhadantiko nàbhihañaü na uddissakañaü na nimantanaü sàdiyati. So na kumbhimukhà patigaõhàti, na khaëopimukhà patigaõhàti, na phaëakamantaraü na daõóamantaraü na musalamantaraü na dvinnaü bhu¤jamànànaü na gabbhinãyà na pàyamànàya na purisantaragatàya na saïkittãsu na yattha sà upaññhito hoti, na yattha makkhikà saõóasaõóacàriõã, na macchaü na maüsaü, na suraü na merayaü na thusodakaü pivati. So ekàgàriko và hoti ekàlopiko. Dvàgàriko và hoti dvàlopiko sattàgàriko và hoti sattàlopiko. Ekissà pi dattiyà yàpeti, dvãhipi dattãhi yàpeti, sattahipi dattãhi yàpeti. Ekàhikampi àhàraü àhàreti, dvàhikampi àhàraü àhàreti, sattàhikampi àhàraü àhàreti. Iti evaråpaü addhamàsikampi pariyàyabhattabhojanànuyogamanuyutto viharati. So sàkabhakkhopi hoti, sàmàkabhakkhopi hoti, nãvàrabhakkhopi hoti, daddulabhakkhopi hoti, hañabhakkhopi hoti, kaõabhakkhopi hoti, àcàmabhakkhopi hoti, pi¤¤àkabhakkhopi hoti, tiõabhakkhopi hoti, gomayabhakkhopi hoti. Vanamålaphalàhàro yàpeti pavattaphalabhojã. So sàõànipi dhàreti, masàõànipi dhàreti, chavadussànipi dhàreti, paüsukålànipi dhàreti, tirãñànipi dhàreti, ajinampi dhàreti, ajinakkhipampi dhàreti, kusacãrampi dhàreti, vàkacãrampi dhàreti, phalakacãrampi dhàreti, kesakamabalampi dhàreti, vàlakambalampi dhàreti, ulåkapakkhampi dhàreti. Kesamassulocako hoti kesamassulocanànuyogamanuyutto. Ubbaññakopi hoti àsanapañikkhitto. Ukkuñikopi hoti ukkuñikappadhànamanuyutto. Kaõñakàpassayikopi hoti, kaõñakàpassaye seyyaü kappeti. Sàyatatiyakampi [PTS Page 207] [\q 207/] udakorohanànuyogamanuyutto viharati. Iti evaråpaü anekavihitaü kàyassa àtàpanaparitàpanànuyogamanuyutto viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo attantapo hoti attaparitàpanànuyogamanuyutto. [BJT Page 396] [\x 396/] Katha¤ca bhikkhave puggalo parantapo hoti paraparitàpanànuyogamanuyutto? Idha bhikkhave ekacco puggalo orabbhiko hoti såkariko sàkuntiko màgaviko luddo macchaghàtako coro coraghàtako bandhanàgàriko, ye và pana¤¤epi ke ci kurårakammantà. Evaü kho bhikkhave puggalo parantapo hoti paraparitàpanànuyogamanuyutto. Katha¤ca bhikkhave puggalo attantapo ca hoti attaparitàpanànuyogamanuyutto, parantapo ca hoti paraparitàpanànuyogamanuyutto? Idha bhikkhave ekacco puggalo ràjà và hoti khattiyo muddhàvasitto bràhmaõo và mahàsàlo, so puratthimena nagarassa navaü santhàgàraü kàràpetvà kesamassuü ohàretvà kharàjinaü nivàsetvà sappitelena kàyaü abbha¤jitvà migavisàõena piññhiü kaõóåvamàno santhàgàraü pavisati saddhiü mahesiyà bràhmaõena ca purohitena. So tattha1. Anantarahitàya bhåmiyà haritupalittàya seyyaü kappeti. Ekissà gàviyà saråpavacchàya yaü ekasmiü thane khãraü hoti, tena ràjà yàpeti. Yaü dutiyasmiü thane khãraü hoti, tena mahesã yàpeti. Yaü tatiyasmiü thane khãraü hoti, tena bràhmaõo purohito yàpeti. Yaü catutthasmiü thane khãraü hoti, tena aggiü juhanti. Avasesena vacchako yàpeti. So evamàha: ettakà usabhà ha¤¤antu ya¤¤atthàya. Ettakà vacchatarà ha¤¤antu ya¤¤atthàya. Ettakà vacchatariyo ha¤¤antu ya¤¤atthàya. Ettakà ajà ha¤¤antu ya¤¤atthàya. Ettakà urabbhà ha¤¤antu ya¤¤atthàya. Ettakà rukkhà chijjantu yåpatthàya. Ettakà dabbà låyantu barihisatthàyàti. [PTS Page 208] [\q 208/] yepissa te honti dàsàti và pessàti và kammakaràti và, tepi daõóatajjità bhayatajjità assumukhà rudamànà parikammàni karonti. Evaü kho bhikkhave puggalo attantapo ca hoti attaparitàpanànuyogamanuyutto. Parantapo ca hoti paraparitàpanànuyogamanuyutto. Katha¤ca bhikkhave puggalo nevattantapo hoti na attaparitàpanànuyogamanuyutto, na parantapo hoti na paraparitàpanànuyogamanuyutto, so anattantapo aparantapo diññheva dhamme nicchàto nibbuto sãtibhåto sukhapañisaüvedã brahmabhåtena attanà viharati? Idha bhikkhave tathàgato loke uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü, sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü. Brahmacariyaü pakàseti. 1. Anattharahitàya, aññha. [BJT Page 398] [\x 398/] Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kulepaccàjàto. So taü dhammaü sutvà tathàgate saddhaü pañilabhati. So tena saddhàpañilàbhena samannàgato iti pañisa¤cikkhati: sambàdho gharàvàso rajàpatho abbhokàso pabbajjà, nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saïkhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyyanti. So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü pahàya kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno bhikkhånaü sikkhàsàjãvasamàpanno, pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti, nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno sabbapàõabhåtahitànukampã viharati. Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà [PTS Page 209] [\q 209/] pañivirato hoti, dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã athenena sucibhutena attanà viharati. Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã hoti àràcàrã virato methunà gàmadhammà. Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti saccavàdã saccasandho theto paccayiko avisaüvàdako lokassa. Pisuõaü vàcaü pahàya pisuõàvàcà pañivirato hoti: ito sutvà na amutra akkhàtà imesaü bhedàya, amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amusaü bhedàya, iti bhinnànaü và sandhàtà sahitànaü và anuppadàtà samaggàràmo samaggarato samagganandã samaggakaraõiü vàcaü bhàsità hoti. Pharusaü vàcaü pahàya pharusàvàcà pañivirato hoti: yà sà vàcà nelà kaõõasukhà pemanãyà hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujanamanàpà, tathàråpiü vàcaü bhàsità hoti. Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato hoti: kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã nidhànavatiü vàcaü bhàsità hoti kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasaühitaü. So bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà pañivirato hoti, ekabhattiko hoti rattuparato virato vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà pañivirato hoti. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóaõavibhåsanaññhànà pañivirato hoti. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Jàtaråparajatapañiggahaõà pañivirato hoti. Itthikumàrikàpañiggahaõà pañivirato hoti. Dàsidàsapañiggahaõà pañivirato hoti. Ajeëakapañiggahaõà pañivirato hoti. Kukkuñasåkarapañiggahaõà pañivirato hoti. Hatthigavàssavaëavàpañiggahaõà pañivirato hoti. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato hoti, dåteyyapahinagamanànuyogà pañivirato hoti. Kayavikkayà pañivirato hoti. Tulàkåñakaüsakåñamànakåñà pañivirato hoti. Ukkoñanava¤cananikatisàviyogà pañivirato hoti. Chedanavadhabandhanaviparàmosaàlopasahasàkàrà pañivirato hoti. [BJT Page 400] [\x 400/] So santuññho hoti kàyaparihàrikena cãvarena kucchiparihàrikena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati, samàdàyeva pakkamati, seyyathàpi nàma pakkhi sakuõo, yena [PTS Page 210] [\q 210/] yeneva óeti, sapattabhàrova óeti. Evameva bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàrikena cãvarena kucchiparihàrikena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. So iminà ariyena sãlakkhandhena samannàgato ajjhattaü anavajjasukhaü pañisaüvedeti. So cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõametaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõametaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõametaü ghàõindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghàõindriyaü. Ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõametaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõametaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü. Kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõametaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà, domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü manindriye saüvaraü àpajjati. So iminà ariyena indriyasaüvarena samannàgato ajjhattaü abyàsekasukhaü pañisaüvedeti. So abhikkante pañikkante sampajànakàrã hoti. âlokite vilokite sampajànakàrã hoti. Sammi¤jite pasàrite sampajànakàrã hoti. Saïghàñipattacãvaradhàraõe sampajànakàrã hoti. Asite pãte khàyite sàyite sampajànakàrã hoti. Uccàrapassàvakamme sampajànakàrã hoti. Gate ñhite nisinne sutte jàgarite bhàsite tuõhãbhàve sampajànakàrã hoti. So iminà ca ariyena sãlakkhandhena samannàgato iminà ca ariyena indriyasaüvarena samannàgato iminà ca ariyena satisampaja¤¤ena samannàgato vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati, abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati, sabbapàõabhåtahitànukampã, byàpàdapadosà cittaü parisodheti. Thãnamiddhaü [PTS Page 211] [\q 211/] pahàya vigatathãnamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno, thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü suvupasantacitto uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati. Akathaükathã kusalesu dhammesu, vicikicchàya cittaü parisodheti. So ime pa¤canãvaraõe pahàya cetaso upakkilese pa¤¤àya dubbalãkaraõe vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti. Yaü taü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukhavihàrã ti taü tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. [BJT Page 402] [\x 402/] So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Seyyathãdaü: ekampi jàtiü dvepi jàtiyo tisso pi jàtiyo catassopi jàtiyo pa¤capi jàtiyo dasapi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi anekepi saüvaññakappe anekepi vivaññakappe anekepi saüvaññavivaññakappe. Amutràsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaü sukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü. Tatràpàsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodhàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. Ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà, vacãduccaritena samannàgatà, mano duccaritena samannàgatà, ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannàti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàto anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhininnàmeti. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavàti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü àsavanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü àsavanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavàpi cittaü vimuccati, bhavàsavàpi cittaü vimuccati, avijjàsavàpi cittaü vimuccati, vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõãyaü nàparaü itthattàyàti pajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo neva attantapo hoti na attaparitàpanànuyogamanuyutto, na parantapo hoti na paraparitàpanànuyogamanuyutto. So anattantapo aparantapo diññheva dhamme nicchàto nibbuto sãtibhåto sukhapañisaüvedã brahmabhåtena attanà viharati. Ime kho bhikkhave cattàro puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 4. 4. 5. 9. (Taõhàjàlinãsuttaü) 49. Taõhaü vo bhikkhave desissàmi jàliniü saritaü visañaü visattikaü, yàya ayaü loko uddhasto pariyonaddho tantàkulakajàto gulàguõóikajàto [PTS Page 212] [\q 212/] mu¤jababbajabhåto apàyaü duggatiü vinipàtaü saüsàraü nàtivattati. Taü suõàtha sàdhukaü manasi karotha. Bhàsissàmã'ti. Evaü bhanteti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Katamà ca sà bhikkhave taõhà jàlinã sarità visañà visattikà, yàya ayaü loko uddhasto pariyonaddho tantàkulakajàto gulàguõóikajàto mu¤jababbajabhåto apàyaü duggatiü vinipàtaü saüsàraü nàtivattati? Aññhàrasa kho panimàni bhikkhave taõhàvicaritàni ajjhattikassa upàdàya, aññhàrasataõhàvicaritàni bàhirassa upàdàya. [BJT Page 404] [\x 404/] Katamàni aññhàrasa taõhàvicaritàni ajjhattikassa upàdàya? Asmãti bhikkhave sati itthasmãti hoti, evamasmã hoti, a¤¤athasmãti hoti, asasmãti hoti, satasmãti hoti, santi hoti, itthaü santi hoti, evaü santi hoti, a¤¤athà santi hoti, apiha santi hoti, api itthaü santi hoti, api evaü santi hoti, api a¤¤athà santi hoti, bhavissanti hoti, itthaü bhavissanti hoti, evaü bhavissanti hoti, a¤¤athà bhavissanti hoti. Imàni aññhàrasa taõhàvicaritàni ajjhattikassa upàdàya. Katamàni aññhàrasa taõhàvicaritàni bàhirassa upàdàya? Iminà asmãti bhikkhave sati iminà itthasmãti hoti, iminà evasmãti hoti, iminà a¤¤athasmãti hoti, iminà asasmãti hoti, iminà satasmãti hoti, iminà santi hoti, iminà itthaü santi hoti, iminà evaü santi hoti, iminà a¤¤athà santi hoti, iminà apiha santi hoti, iminà api itthaü santi hoti, iminà api evaü santi hoti, iminà api a¤¤athà santi hoti, iminà bhavissanti hoti, iminà itthaü bhavissanti hoti, iminà evaü bhavissanti hoti, iminà a¤¤athà bhavissanti hoti. Imàni aññhàrasa taõhàvicaritàni bàhirassa upàdàya. Iti aññhàrasa taõhàvicaritàni ajjhattikassa upàdàya aññhàrasa taõhàvicaritàni bàhirassa upàdàya. Imàni vuccanti bhikkhave chattiüsa taõhàvicaritàni. Iti evaråpàni atãtàni chattiüsa taõhàvicaritàni, anàgatàni chattiüsa [PTS Page 213] [\q 213/] taõhàvicaritàni, paccuppannàni chattiüsa taõhà vicaritàni, aññha ca taõhàvicaritàni sataü hoti. Ayaü kho sà bhikkhave taõhàjàlinã sarità visañà visattikà, yàya ayaü loko uddhasto pariyonaddho tantàkulakajàto gulàguõóikajàto mu¤jababbajabhåto apàyaü duggatiü vinipàtaü saüsàraü nàtivattatãti. [BJT Page 406] [\x 406/] 4. 4. 5. 10 (Pema dosasuttaü) 50. Cattàrimàni bhikkhave jàyanti. Katamàni cattàri? Pemà pemaü jàyati. Pemà doso jàyati. Dosà pemaü jàyati. Dosà doso jàyati. Katha¤ca bhikkhave pemà pemaü jàyati? Idha bhikkhave puggalo puggalassa iññho hoti kanto manàpo. Taü pare iññhena kantena manàpena samudàcaranti. Tassa evaü hoti: yo kho myàyaü puggalo iññho kanto manàpo, taü pare iññhena kantena manàpena samudàcarantã' ti so tesu pemaü janeti. Evaü kho bhikkhave pemà pemaü jàyati. Katha¤ca bhikkhave pemà doso jàyati? Idha bhikkhave puggalo puggalassa iññho hoti kanto manàpo. Taü pare aniññhena akantena amanàpena samudàcaranti. Tassa evaü hoti: yo kho myàyaü puggalo iññho kanto manàpo, taü pare aniññhena akantena amanàpena samudàcarantã' ti. So tesu dosaü janeti. Evaü kho bhikkhave pemà doso jàyati. Katha¤ca bhikkhave dosà pemaü jàyati idha bhikkhave puggalo puggalassa aniññho hoti akanto amanàpo. Taü pare aniññhena akantena amanàpena samudàcaranti. Tassa evaü hoti: yo kho myàyaü puggalo aniññho akanto amanàpo, taü pare aniññhena akantena amanàpena samudàcarantã' ti so tesu pemaü janeti. Evaü kho bhikkhave dosà pemaü jàyati. Katha¤ca bhikkhave dosà doso jàyati? Idha bhikkhave puggalo puggalassa aniññho hoti akanto [PTS Page 214] [\q 214/] amanàpo taü pare iññhena kantena manàpena samudàcaranti. Tassa evaü hoti: yo kho myàyaü puggalo aniññho akanto amanàpo, taü pare iññhena kantena manàpena samudàcarantã ti. So tesu dosaü janeti. Evaü kho bhikkhave dosà doso jàyati. Imàni kho bhikkhave cattàri jàyanti. Yasmiü bhikkhave samaye bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati, yaü pissa pemà pemaü jàyati, tampissa tasmiü samaye na hoti. Yopissa pemà doso jàyati, sopissa tasmiü samaye na hoti. Yopissa pemà doso jàyati, sopissa tasmiü samaye na hoti. Yampissa dosà pemaü jàyati, tampissa tasmiü samaye na hoti. Yopissa dosà doso jàyati, sopissa tasmiü samaye na hoti. [BJT Page 408] [\x 408/] Yasmiü bhikkhave samaye bhikkhu vitakka vicàranaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati, yampissa pemà pemaü jàyati. Tampissa tasmiü samaye na hoti. Yopissa pemà doso jàyati, sopissa tasmiü samaye na hoti. Yampissa dosà pemaü jàyati, tampissa tasmiü samaye na hoti. Yopissa dosà doso jàyati, sopissa tasmiü samaye na hoti. Yasmiü bhikkhave samaye bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno. Sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti. Yaü taü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukhavihàrãti taü tatiyaü jhànaü upasampajja viharati, yampissa pemà pemaü jàyati. Tampissa tasmiü samaye na hoti. Yopissa pemà jàyati, doso jàyati, sopissa tasmiü samaye na hoti. Yampissa dosà pemaü jàyati, tampissa tasmiü samaye na hoti. Yopissa dosà doso jàyati, sopissa tasmiü samaye na hoti. Yasmiü bhikkhave samaye bhikkhu sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaügamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü taü catutthaü jhànaü upasampajja viharati, yampissa pemà pemaü jàyati. Tampissa tasmiü samaye na hoti. Yopissa pemà doso jàyati, sopissa tasmiü samaye na hoti. Yampissa dosà pemaü jàyati, tampissa tasmiü samaye na hoti. Yopissa dosà doso jàyati, sopissa tasmiü samaye na hoti. Yasmiü bhikkhave samaye bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati, yampissa pemà pemaü jàyati, tampissa pahãõaü hoti. Ucchinnamålaü tàlàvatthukataü anabhàvakataü àyatiü anuppàdadhammaü. Yopissa pemà doso jàyati sopissa pahãõo hoti, ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo. Yampissa dosà pemaü jàyati, tampissa pahãõaü hoti, ucchinnamålaü tàlàvatthukataü anabhàvakataü àyatiü anuppàdadhammaü. Yopissa dosà doso jàyati, sopissa pahãõo hoti ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu nevusseneti nappañisseneti na dhåpàyani na pajjalati na apajjhàyati. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu usseneti? Idha bhikkhave bhikkhu råpaü attato samanupassati, råpavantaü và attànaü, attani và råpaü, råpasmiü và attànaü. Vedanaü attato samanupassati, [PTS Page 215] [\q 215/] vedanàvantaü và attànaü attani và vedanaü, vedanàya và attànaü. Sa¤¤aü attato samanupassati, sa¤¤àvantaü và attànaü, attani và sa¤¤aü, sa¤¤àya và attànaü. Saükhàre attato samanupassati, saükhàravantaü và attànaü, attani và saükhàre, saükhàresu và attànaü. Vi¤¤àõaü attato samanupassati, vi¤¤àõavantaü và attànaü, attani và vi¤¤àõaü, vi¤¤àõasmiü và attànaü. Evaü kho bhikkhave bhikkhu usseneti. [BJT Page 410] [\x 410/] Katha¤ca bhikkhave bhikkhu na usseneti? Idha bhikkhave bhikkhu na råpaü attato samanupassati, na råpavantaü và attànaü, na attani và råpaü, na råpasmiü và attànaü. Na vedanaü attato samanupassati, na vedanàvantaü và attànaü, na attani và vedanaü, na vedanàya và attànaü. Na sa¤¤aü attato samanupassati, na sa¤¤àvantaü và attànaü, na attani và sa¤¤aü, na sa¤¤àya và attànaü. Na saükhàre attato samanupassati, na saükhàravantaü và attànaü, na attani và saükhàre, na saükhàresu và attànaü. Na vi¤¤àõaü attato samanupassati, na vi¤¤àõavantaü và attànaü, na attani và vi¤¤àõaü, na vi¤¤àõasmiü và attànaü. Evaü kho bhikkhave bhikkhu na usseneti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu pañisseneti? Idha bhikkhave bhikkhu akkosantaü paccakkosati, rosantaü pañirosati, bhaõóantaü pañibhaõóati. Evaü kho bhikkhave bhikkhu pañisseneti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu na pañisseneti? Idha bhikkhave bhikkhu akkosantaü na paccakkosati, rosantaü na pañirosati, bhaõóantaü na pañibhaõóati. Evaü kho bhikkhave bhikkhu na pañisseneti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu dhåpàyati? Asmãti bhikkhave sati itthasmãti hoti, evasmãti hoti, a¤¤athasmãti hoti, asasmãti hoti, satasmãti hoti, santi hoti, itthaü santi hoti, evaü santi hoti, a¤¤athà santi hoti, apiha santi hoti, api itthaü santi hoti, api evaü santi hoti, api a¤¤athà santi hoti, bhavissanti hoti, itthaü bhavissanti hoti, evaü bhavissanti hoti, a¤¤athà bhavissanti hoti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu dhåpàyati. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu na dhåpàyati? Asmãti bhikkhave asati itthasmãti na hoti, a¤¤athasmãti na hoti, asasmãti na hoti, satasmãti na hoti, santi na hoti, itthaü santi na hoti, evaü santi na hoti, a¤¤athà santi na hoti, apiha santi na hoti, api itthaü santi na hoti, api evaü santi na hoti, api a¤¤athà [PTS Page 216] [\q 216/] santi na hoti, bhavissanti na hoti, itthaü bhavissanti na hoti, evaü bhavissanti na hoti, a¤¤athà bhavissanti na hoti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu na dhåpàyati. [BJT Page 412] [\x 412/] Katha¤ca bhikkhave bhikkhu pajjalati? Iminà asmãti bhikkhave sati iminà itthasmãti hoti, iminà evasmãti hoti iminà a¤¤athasmãti hoti, iminà asasmãti hoti, iminà satasmãti hoti, iminà santi hoti, iminà itthaü santi hoti, iminà evaü santi hoti, iminà a¤¤athà santi hoti, iminà apiha santi hoti, iminà api itthaü santi hoti, iminà api evaü santi hoti, iminà api a¤¤athà santi hoti, iminà bhavissanti hoti, iminà itthaü bhavissanti hoti, iminà evaü bhavissanti hoti, iminà a¤¤athà bhavissanti hoti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu pajjalati. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu na pajjalati? Iminà asmãti bhikkhave asati iminà itthasmãti na hoti, iminà evasmãti na hoti, iminà a¤¤athasmãti na hoti, iminà asasmãti na hoti, iminà satasmãti na hoti, iminà santi na hoti, iminà itthaü santi na hoti, iminà evaü santi na hoti, iminà a¤¤athà santi na hoti iminà apiha santi na hoti, iminà api itthaü santi na hoti, iminà api evaü santi na hoti, iminà api a¤¤athà santi na hoti, iminà bhavassanti na hoti, iminà itthaü bhavissanti na hoti, iminà evaü bhavissanti na hoti, iminà a¤¤athà bhavissanti na hoti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu na pajjalati. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu apajjhàyati? Idha bhikkhave bhikkhuno asmimàno pahãõo na hoti, ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato. âyatiü uppàdadhammo. Evaü bhikkhave bhikkhu apajjhàyati. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu na apajjhàyati? Idha bhikkhave bhikkhuno asmimàno pahãõo hoti, ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo. Evaü kho bhikkhave bhikkhu na apajjhàyatãti. Mahàvaggo pa¤camo. * Mahàpaõõàsako catuttho. * Tassuddànaü: machasaü. "Sotànugataü ñhànaü bhaddiya sàmåga vappasàëhà ca Mallika attantapo taõhà pemena ca dasà teti. " [BJT Page 414] [\x 414/] 5. Pa¤cama mahàpaõõàsako 1. Sappurisavaggo. 4. 5. 1. 1. (Sappurisasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 1. [PTS Page 217] [\q 217/] asappurisa¤ca vo bhikkhave desissàmi asappurisena asappurisatara¤ca, sappurisa¤ca sappurisena sappurisatara¤ca. Taü suõàtha sàdhukaü manasi karotha bhàsissàmãti. Evaü bhante' ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Katamo ca bhikkhave asappuriso? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtã hoti, adinnàdàyã hoti, kàmesu micchàcàrã hoti, musàvàdã hoti, suràmerayamajjapamàdaññhàyã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave asappuriso. Katamo ca bhikkhave asappurisena asappurisataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca pàõàtipàtã hoti, para¤ca pàõàtipàte samàdapeti. Attanà ca adinnàdàyã hoti, para¤ca adinnàdàne samàdapeti. Attanà ca kàmesu micchàcàrã hoti, para¤ca kàmesu micchàcàre samàdapeti. Attanà musàvàdã hoti, para¤ca musàvàde samàdapeti. Attanà ca suràmerayamajjapamàdaññhàyã hoti, para¤ca suràmerayamajjapamàdaññhàne samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave asappurisena asappurisataro: Katamo ca bhikkhave sappuriso? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti. Ayaü vuccati bhikkhave sappuriso. Katamo ca bhikkhave sappurisena sappurisataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca pàõàtipàtà pañivirato hoti, para¤ca pàõàtipàtà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca adinnàdànà pañivirato hoti, para¤ca adinnàdànà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, para¤ca kàmesu micchàcàrà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca musàvàdà pañivirato hoti, para¤ca musàvàdà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti, para¤ca suràmerayamajjapamàdaññhànà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave sappurisena sappurisataroti. [BJT Page 416] [\x 416/] 4. 5. 1. 2. (Dutiya sappurisasuttaü) 2. [PTS Page 218] [\q 218/] asappurisa¤ca vo bhikkhavo desissàmi asappurisena asappurisatara¤ca, sappurisa¤ca sappurisena sappurisatara¤ca. Taü suõàtha sàdhukaü manasi karotha bhàsissàmãti. Evaü bhante' ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Katamo ca bhikkhave asappuriso? Idha bhikkhave ekacco assaddho hoti, ahiriko hoti, anottappã hoti, appassuto hoti, kusãto hoti, muññhassatã hoti, duppa¤¤o hoti. Ayaü vuccati bhikkhave asappuriso. Katamo ca bhikkhave asappurisena asappurisataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca assaddho hoti, para¤ca assaddhiye samàdapeti. Attanà ca ahiriko hoti, para¤ca ahirikatàya samàdapeti. Attanà ca anottappã hoti, para¤ca anottappe samàdapeti. Attanà ca appassuto hoti, para¤ca appassute samàdapeti. Attanà ca kusãto hoti, para¤ca kosajje samàdapeti. Attanà ca muññhassatã hoti, para¤ca muññhasacce samàdapeti. Attanà ca duppa¤¤o hoti, para¤ca duppa¤¤atàya samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave asappurisena asappurisataro. Katamo ca bhikkhave sappuriso? Idha bhikkhave ekacco saddho hoti, hirimà hoti, ottappã hoti, bahussuto hoti, àraddhaviriyo hoti, satimà hoti, pa¤¤avà hoti. Ayaü vuccati bhikkhave sappuriso. Katamo ca bhikkhave sappurisena sappurisataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca saddhàsampanno hoti. Para¤ca saddhàsampadàya samàdapeti. Attanà ca hirimà hoti, para¤ca hirimatàya samàdapeti attanà ca ottappã hoti, para¤ca ottappe samàdapeti. Attanà ca bahussuto hoti. Para¤ca bàhusacce samàdapeti. Attanà ca àraddhaviriyo hoti, para¤ca viriyàramhe samàdapeti. Attanà ca upaññhitasatã hoti, para¤ca satipaññhàne samàdapeti. Attanà ca pa¤¤àsampanno hoti, para¤ca pa¤¤àsampadàya samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave sappurisena sappurisataroti. 4. 5. 1. 3. ( Tatiya sappurisasuttaü) 3. Asappurisa¤ca vo bhikkhave desissàmi, asappurisena [PTS Page 219] [\q 219/] asappurisatara¤ca, sappurisa¤ca sappurisena sappurisatara¤ca? Taü suõàtha sàdhukaü manasi karotha bhàsissàmãti. Evaü bhante' ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: [BJT Page 418] [\x 418/] Katamo ca bhikkhave asappuriso? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtã hoti adinnàdàyã hoti. Kàmesu micchàcàrã hoti. Musàvàdã hoti. Pisuõàvàco hoti. Pharusàvàco hoti samphappalàpã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave asappuriso. Katamo ca bhikkhave asappurisena asappurisataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca pàõàtipàtã hoti, para¤ca pàõàtipàte samàdapeti. Attanà ca adinnàdàyã hoti, para¤ca adinnàdàne samàdapeti, attanà ca kàmesu micchàcàrã hoti, para¤ca kàmesu micchàcàre samàdapeti. Attanà ca musàvàdã hoti, para¤ca musàvàde samàdapeti. Attanà ca pisuõàvàco hoti, para¤ca pisuõàya vàcàya samàdapeti. Attanà ca pharusàvàco hoti, para¤ca pharusàya vàcàya samàdapeti. Attanà ca samphappalàpã hoti, para¤ca samphappalàpe samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave asappurisena asappurisataro. Katamo ca bhikkhave sappuriso? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtà pañivirato hoti. Adinnàdànà pañivirato hoti. Kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti. Musàvàdà pañivirato hoti. Pisuõàvàcà pañivirato hoti. Pharusàvàcà pañivirato hoti. Samphappalàpalà pañivirato hoti. Ayaü vuccati bhikkhave sappuriso. Katamo ca bhikkhave sappurisena sappurisataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca pàõàtipàtà pañivirato hoti, para¤ca pàõàtipàtà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca adinnàdànà pañivirato hoti, para¤ca adinnàdànà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, para¤ca ca kàmesu micchàcàrà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca musàvàdà pañivirato hoti, para¤ca musàvàdà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca pisuõàvàcà pañivirato hoti, para¤ca pisuõàvàcà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca pharusàvàcà pañivirato hoti, para¤ca pharusàvàcà veramaõiyà samàdapeti, attanà ca samphappalàpà pañivirato hoti, para¤ca samphappalàpà veramaõiyà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave sappurisena sappurisataroti. 4. 5. 1. 4. (Catuttha sappurisa suttaü) 4. Asappurisa¤ca vo bhikkhave desissàmi asappurisena [PTS Page 220] [\q 220/] asappurisatara¤ca sappurisa¤ca sappurisena sappurisatara¤ca. Taü suõàtha sàdhukaü manasikarotha bhàsissàmãti. Evaü bhante' ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Katamo ca bhikkhave asappuriso? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtã hoti. Adinnàdàyã hoti. Kàmesu micchàcàrã hoti. Musàvàdã hoti. Pisuõàvàco hoti. Pharusàvàco hoti. Samphappalàpã hoti. Abhijjhàlu hoti, byàpannacitto hoti. Micchàdiññhiko hoti. Ayaü vuccati bhikkhave asappuriso. [BJT Page 420] [\x 420/] Katamo ca bhikkhave asappurisena asappurisataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca pàõàtipàtã hoti, para¤ca pàõàtipàte samàdapeti. Attanà ca adinnàdàyã hoti, para¤ca adinnàdàne samàdapeti. Attanà ca kàmesu micchàcàrã hoti, para¤ca kàmesu micchàcàre samàdapeti. Attanà ca musàvàdã hoti, para¤ca musàvàde samàdapeti. Attanà ca pisuõàvàco hoti, para¤ca pisuõàya vàcàya samàdapeti. Attanà ca pharusàvàco hoti, para¤ca pharusàya vàcàya samàdapeti, attanà ca samphappalàpã hoti, para¤ca samphappalàpe samàdapeti. Attanà ca abhijjhàlu hoti, para¤ca abhijjhàya samàdapeti. Attanà ca byàpannacitto hoti, para¤ca byàpàde samàdapeti. Attanà ca micchàdiññhiko hoti, para¤ca micchàdiññhiyà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave asappurisena asappurisataro. Katamo ca bhikkhave sappuriso? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtà pañivirato hoti. Adinnàdànà pañivirato hoti. Kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti. Musàvàdà pañivirato hoti. Pisuõàvàcà pañivirato hoti. Pharusàvàcà pañivirato hoti. Samphappalàpà pañivirato hoti. Anabhijjhàlu hoti, abyàpannacitto hoti. Sammàdiññhiko hoti. Ayaü vuccati bhikkhave sappuriso. Katamo ca bhikkhave sappurisena sappurisataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca pàõàtipàtà pañivirato hoti, para¤ca pàõàtipàtà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca adinnàdànà pañivirato hoti, para¤ca adinnàdànà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, para¤ca ca kàmesu micchàcàrà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca musàvàdà pañivirato hoti, para¤ca musàvàdà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca pisuõàvàcà pañivirato hoti, para¤ca pisuõàvàcà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca pharusàvàcà pañivirato hoti, para¤ca pharusàvàcà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca samphappalàpà pañivirato hoti, para¤ca samphappalàpà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca anabhijjhàlu hoti. Para¤ca anabhijjhàya samàdapeti. Attanà ca abyàpannacitto hoti. Para¤ca abyàpàde samàdapeti. Attanà ca sammàdiññhiko hoti. Para¤ca sammàdiññhiyà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave sappurisena sappurisataroti. 4. 5. 1. 5. (Pa¤cama sappurisa suttaü) 5. Asappurisa¤ca vo bhikkhave desissàmi asappurisena asappurisatara¤ca sappurisa¤ca sappurisena sappurisatara¤ca. Taü suõàtha sàdhukaü manasikarotha bhàsissàmãti. Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Katamo ca bhikkhave asappuriso? Idha bhikkhave ekacco micchàdiññhiko hoti. Micchàsaïkappo hoti. Micchàvàco hoti. Micchàkammanto hoti. Micchààjãvo hoti. Micchàvàyàmo hoti. Micchàsatã hoti. Micchàsamàdhã hoti. [PTS Page 221] [\q 221/] ayaü vuccati bhikkhave asappuriso. Katamo ca bhikkhave asappurisena asappurisataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca micchàdiññhiko hoti. Para¤ca micchàdiññhiyà samàdapeti. Attanà ca micchàsaïkappo hoti. Para¤ca micachàsaïkappe samàdapeti. Attanà ca micchàvàco hoti. Para¤ca micchàvàcàya samàdapeti. Attanà ca micchàkammanto hoti. Para¤ca micchàkammante samàdapeti. Attanà ca micchààjãvo hoti. Para¤ca micchààjãve samàdapeti. Attanà ca micchàvàyàmo hoti. Para¤ca micchàvàyàme samàdapeti. Attanà ca micchàsati hoti. Para¤ca micchàsatiyà samàdapeti. Attanà ca micchàsamàdhi hoti. Para¤ca micchàsamàdhimhi samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave asappurisena asappurisataro. [BJT Page 422] [\x 422/] Katamo ca bhikkhave sappuriso? Idha bhikkhave ekacco sammàdiññhiko hoti. Sammàsaïkappo hoti. Sammàvàco hoti. Sammàkammanto hoti. Sammààjãvo hoti. Sammà vàyàmo hoti. Sammàsati hoti. Sammàsamàdhi hoti. Ayaü vuccati bhikkhave sappuriso. Katamo bhikkhave sappurisena sappurisataro? Idha bhikkhave ekacco sammàdiññhiko hoti, para¤ca sammàdiññhiyà samàdapeti. Attanà ca sammàsaïkappo hoti. Para¤ca sammà saïkappe samàdapeti. Attanà ca sammàvàco hoti, para¤ca sammàvàcàya samàdapeti. Attanà ca sammàkammanto hoti, para¤ca sammàkammante samàdapeti. Attanà ca sammààjãvo hoti, para¤ca sammààjãve samàdapeti. Attanà ca sammàvàyàmo hoti, para¤ca sammàvàyàme samàdapeti. Attanà ca sammàsatã hoti, para¤ca sammàsatiyà samàdapeti. Attanà ca sammàsamàdhã hoti, para¤ca sammàsamàdhimhi samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave sappurisena sappurisataroti. 4. 5. 1. 6. (Chaññha sappurisa suttaü) 6. Asappurisa¤ca vo bhikkhave desissàmi asappurisena asappurisatara¤ca sappurisa¤ca sappurisena sappurisatara¤ca. Taü suõàtha sàdhukaü manasi karotha bhàsissàmãti. Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Katamo ca bhikkhave asappuriso? Idha bhikkhave ekacco micchàdiññhiko hoti, micchàsaïkappo hoti, micchàvàco hoti, micchàkammanto hoti, micchààjãvo hoti, micchàvàyàmo hoti, micchàsatã hoti, micchàsamàdhã hoti, micchà¤àõã hoti, micchàvimuttã hoti, ayaü vuccati bhikkhave asappuriso. Katamo ca bhikkhave asappurisena asappurisataro? Idha bhikkhave ekacco attanà [PTS Page 222] [\q 222/] micchàdiññhiko hoti, para¤ca micachàdiññhiyà samàdapeti. Attanà ca micchàsaïkappo hoti, para¤ca micchàsaïkappe samàdapeti. Attanà ca micchàvàco hoti, para¤ca micchàvàcàya samàdapeti. Attanà ca micchààjãvo hoti, para¤ca micchààjãve samàdapeti. Attanà ca micchàsati hoti para¤ca micchàsatiyà samàdapeti. Attanà ca micchàsamàdhi hoti, para¤ca micchàsamàdhimhi samàdapeti. Attanà ca micchà¤àõã hoti, para¤ca micchà¤àõe samàdapeti. Attanà ca micchàvimuttã hoti, para¤ca micchàvimuttiyà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave asappurisena asappurisataro. Katamo ca bhikkhave sappuriso? Idha bhikkhave ekacco sammàdiññhiko hoti. Sammàsaïkappo hoti. Sammàvàco hoti. Sammàkammanto hoti. Sammààjãvo hoti. Sammà vàyàmo hoti. Sammàsatã hoti. Sammàsamàdhã hoti. Sammà¤àõã hoti. Sammàvimuttã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave sappuriso. Katamo ca bhikkhave sappurisena sappurisataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca sammàdiññhiko hoti, para¤ca sammàdiññhiyà samàdapeti. Attanà ca sammàsaïkappo hoti, para¤ca sammà saïkappe samàdapeti. Attanà ca sammàvàco hoti, para¤ca sammàvàcàya samàdapeti. Attanà ca sammà kammanto hoti, para¤ca sammàkammante samàdapeti. Attanà ca sammààjãvo hoti, para¤ca sammààjãve samàdapeti. Attanà ca sammàsatã hoti, para¤ca sammàsatiyà samàdapeti. Attanà ca sammàsamàdhã hoti, para¤ca sammàsamàdhimhi samàdapeti. Attanà ca sammà¤àõã hoti, para¤ca sammà¤àõe samàdapeti. Attanà ca sammàvimuttã hoti, para¤ca sammàvimuttiyà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave sappurisena sappurisataroti. [BJT Page 424] [\x 424/] 4. 5. 1. 7. (Pañhama pàpa kalyàõasuttaü) 7. Pàpa¤ca vo bhikkhave desissàmi pàpena pàpatara¤ca kalyàõa¤ca kalyàõena kalyàõatara¤ca. Taü suõàtha sàdhukaü manasikarotha bhàsissàmãti. Evaü bhante' ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Katamo ca bhikkhave pàpo? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtã hoti. Adinnàdàyã hoti. Kàmesu micchàcàrã hoti. Musàvàdã hoti. Pisuõàvàco hoti. Pharusàvàco hoti. Samphappalàpã hoti. Abhijjhàlu hoti. Byàpannacitto hoti. Micchàdiññhiko hoti. Ayaü vuccati bhikkhave pàpo. Katamo ca bhikkhave pàpena pàpataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca pàõàtipàtã hoti. Para¤ca pàõàtipàte samàdapeti. Attanà ca adinnàdàyã hoti. Para¤ca adinnàdàne samàdapeti. Attanà ca kàmesu micchàcàrã hoti. Para¤ca kàmesu micchàcàre samàdapeti. Attanà ca musàvàdã hoti, para¤ca musàvàde samàdapeti. Attanà ca pisuõàvàco hoti, para¤ca pisuõàya vàcàya samàdapeti. Attanà ca pharusàvàco hoti, para¤ca pharusàya vàcàya samàdapeti. Attanà ca samphappalàpã hoti, para¤ca samphappalàpe samàdapeti. Attanà ca abhijjhàlu hoti, para¤ca abhijjhàya samàdapeti. Attanà ca byàpannacitto hoti, para¤ca byàpàde samàdapeti. Attanà ca micchàdiññhiko hoti, para¤ca micchàdiññhiyà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave pàpena pàpataro. Katamo ca bhikkhave kalyàõo? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtà pañivirato hoti. Adinnàdànà pañivirato hoti. Kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti. Musàvàdà pañivirato hoti. Pisuõàvàcà pañivirato hoti. Pharusàvàcà pañivirato hoti. Samphappalàpà pañivirato hoti. Anabhijjhàlu hoti. Abyàpannacitto hoti. Sammàdiññhiko hoti. [PTS Page 223] [\q 223/] ayaü vuccati bhikkhave kalyàõo. Katamo ca bhikkhave kalyàõena kalyàõataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca pàõàtipàtà pañivirato hoti, para¤ca pàõàtipàtà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca adinnàdànà pañivirato hoti, para¤ca adinnàdànà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, para¤ca kàmesu micchàcàrà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca musàvàdà pañivirato hoti, para¤ca musàvàdà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca pisuõàvàcà pañivirato hoti, para¤ca pisuõàvàcà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca pharusàvàcà pañivirato hoti, para¤ca pharusàvàcà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca samphappalàpà pañivirato hoti, para¤ca samphappalàpà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca anabhijjhàlu hoti, para¤ca anabhijjhàya samàdapeti. Attanà ca abyàpannacitto hoti, para¤ca abyàpàde samàdapeti. Attanà ca sammàdiññhiko hoti, para¤ca sammàdiññhiyà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave kalyàõena kalyàõataroti. 4. 5. 1. 8 (Dutiya pàpa kalyàõasuttaü) 8. Pàpa¤ca vo bhikkhave desissàmi pàpena pàpatara¤ca kalyàõa¤ca kalyàõena kalyàõatara¤ca. Taü suõàtha sàdhukaü manasikarotha bhàsissàmãti. Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Katamo ca bhikkhave pàpo? Idha bhikkhave ekacco micchàdiññhiko hoti. Micchàsaïkappo hoti. Micchàvàco hoti. Micchàkammanto hoti. Micchààjãvo hoti. Micchàvàyàmo hoti. Micchàsatã hoti. Micchàsamàdhã hoti. Micchà¤àõã hoti. Micchàvimuttã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave pàpo. Katamo ca bhikkhave pàpena pàpataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca micchàdiññhiko hoti, para¤ca micchàdiññhiyà samàdapeti. Attanà ca micchàsaïkappo hoti, para¤ca micachàsaïkappe samàdapeti. Attanà ca micchàvàco hoti, para¤ca micchàvàcàya samàdapeti. Attanà ca micchàkammanto hoti para¤ca micchàkammante samàdapeti. Attanà ca micchààjãvo hoti. Para¤ca micchààjãve samàdapeti. Attanà ca micchàvàyàmo hoti. Para¤ca micchàvàyàme samàdapeti. Attanà ca micchàsatã hoti. Para¤ca micchàsatiyà samàdapeti. Attanà ca micchàsamàdhã hoti. Para¤ca micchàsamàdhimhi samàdapeti. Attanà ca micchà¤àõã hoti, para¤ca micchà¤àõe samàdapeti. Attanà ca micachàvimuttã hoti, para¤ca micchàvimuttiyà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave pàpena pàpataro. Katamo ca bhikkhave kalyàõo? Idha bhikkhave ekacco sammàdiññhiko hoti. Sammàsaïkappo hoti. Sammàvàco hoti. Sammàkammanto hoti. Sammààjãvo hoti. Sammà vàyàmo hoti. Sammàsatã hoti. Sammàsamàdhã hoti. Sammà¤àõã hoti. Sammàvimuttã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave kalyàõo. [BJT Page 426] [\x 426/] Katamo bhikkhave kalyàõena kalyàõataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca sammàdiññhiko hoti. Para¤ca sammàdiññhiyà samàdapeti. Attanà ca sammàsaïkappo hoti, para¤ca sammà saïkappe samàdapeti. Attanà ca sammàvàco hoti, para¤ca sammàvàcàya samàdapeti. Attanà ca sammàkammanto hoti, para¤ca sammàkammante samàdapeti. Attanà ca sammààjãvo hoti, para¤ca sammààjãve samàdapeti. Attanà ca sammàvàyàmo hoti, para¤ca sammàvàyàme samàdapeti. Attanà ca sammàsatã hoti, para¤ca sammàsatiyà samàdapeti. Attanà ca sammàsamàdhã hoti, para¤ca sammàsamàdhimhi samàdapeti. Attanà ca sammà¤àõã hoti. Para¤ca sammà¤àõe samàdapeti. Attanà ca sammàvimuttã hoti. Para¤ca sammàvimuttiyà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave kalyàõena kalyàõataroti. 4. 5. 1. 9. (Pañhama pàpadhamma kalyàõadhamma suttaü) 9. Pàpadhamma¤ca vo bhikkhave desissàmi pàpadhammena [PTS Page 224] [\q 224/] pàpadhammatara¤ca kalyàõadhamma¤ca kalyàõadhammena kalyàõadhammatara¤ca. Taü suõàtha sàdhukaü manasikarotha bhàsissàmãti. Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Katamo ca bhikkhave pàpadhammo? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtã hoti. Adinnàdàyã hoti. Kàmesu micchàcàrã hoti. Musàvàdã hoti. Pisuõàvàco hoti. Pharusàvàco hoti. Samphappalàpã hoti. Abhijjhàlå hoti. Byàpannacitto hoti. Micchàdiññhiko hoti. Ayaü vuccati bhikkhave pàpadhammo. Katamo ca bhikkhave pàpadhammataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca pàõàtipàtã hoti. Para¤ca pàõàtipàte samàdapeti. Attanà ca adinnàdàyã hoti, para¤ca adinnàdàne samàdapeti. Attanà ca kàmesu micchàcàrã hoti, para¤ca kàmesu micchàcàre samàdapeti. Attanà ca musàvàdã hoti, para¤ca musàvàde samàdapeti. Attanà ca pisuõàvàco hoti, para¤ca pisuõàya vàcàya samàdapeti. Attanà ca pharusàvàco hoti, para¤ca pharusàya vàcàya samàdapeti, attanà ca samphappalàpã hoti, para¤ca samphappalàpe samàdapeti. Attanà ca abhijjhàlu hoti, para¤ca abhijjhàya samàdapeti. Attanà ca byàpannacitto hoti, para¤ca byàpàde samàdapeti. Attanà ca micchàdiññhiko hoti, para¤ca micchàdiññhiyà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave pàpadhammena pàpadhammataro. Katamo ca bhikkhave kalyàõadhammo? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtà pañivirato hoti. Adinnàdànà pañivirato hoti. Kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti. Musàvàdà pañivirato hoti. Pisuõàvàcà pañivirato hoti. Pharusàvàcà pañivirato hoti. Samphappalàpà pañivirato hoti. Anabhijjhàlu hoti. Abyàpannacitto hoti. Sammàdiññhiko hoti. Ayaü vuccati bhikkhave kalyàõadhammo. Katamo ca bhikkhave kalyàõadhammena kalyàõadhammataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca pàõàtipàtà pañivirato hoti, para¤ca pàõàtipàtà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca adinnàdànà pañivirato hoti, para¤ca adinnàdànà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, para¤ca kàmesu micchàcàrà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca musàvàdà pañivirato hoti, para¤ca musàvàdà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca pisuõàvàcà pañivirato hoti, para¤ca pisuõàvàcà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca pharusàvàcà pañivirato hoti, para¤ca pharusàvàcà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca samphappalàpà pañivirato hoti, para¤ca samphappalàpà veramaõiyà samàdapeti. Attanà ca anabhijjhàlu hoti, para¤ca anabhijjhàya samàdapeti. Attanà ca abyàpannacitto hoti. Para¤ca abyàpàde samàdapeti. Attanà ca sammàdiññhiko hoti, para¤ca sammàdiññhiyà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave kalyàõadhammena kalyàõadhammataroti. 4. 5. 1. 10 (Dutiya pàpadhamma kalyàõadhamma suttaü) 10. Pàpadhamma¤ca vo bhikkhave desissàmi pàpadhammena pàpadhammatara¤ca kalyàõadhamma¤ca kalyàõadhammena kalyàõadhammatara¤ca. Taü suõàtha sàdhukaü manasikarotha bhàsissàmãti. Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Katamo ca bhikkhave pàpadhammo? Idha bhikkhave ekacco micchàdiññhiko hoti. Micchàsaïkappo hoti. Micchàvàco hoti. Micchàkammanto hoti. Micchààjãvo hoti. Micchàvàyàmo hoti. Micchàsatã hoti. Micchàsamàdhã hoti. Micchà¤àõã hoti. Micchàvimuttã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave pàpadhammo. [BJT Page 428] [\x 428/] Katamo ca bhikkhave pàpadhammena pàpadhammataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca micchàdiññhiko hoti, [PTS Page 225] [\q 225/] para¤ca micchàdiññhiyà samàdapeti. Attanà ca micchàsaïkappo hoti, para¤ca micachàsaïkappe samàdapeti. Attanà ca micchàvàco hoti, para¤ca micchàvàcàya samàdapeti. Attanà ca micchàkammanto hoti, para¤ca micchàkammante samàdapeti. Attanà ca micchààjãvo hoti, para¤ca micchààjãve samàdapeti. Attanà ca micchàvàyàmo hoti, para¤ca micchàvàyàme samàdapeti. Attanà ca micchàsatã hoti. Para¤ca micchàsatiyà samàdapeti. Attanà ca micchàsamàdhã hoti, para¤ca micchàsamàdhimhi samàdapeti. Attanà ca micchà¤àõã hoti, para¤ca micchà¤àõe samàdapeti. Attanà ca micachàvimuttã hoti, para¤ca micchàvimuttiyà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave pàpadhammena pàpadhammataro. Katamo ca bhikkhave kalyàõadhammo? Idha bhikkhave ekacco sammàdiññhiko hoti. Sammàsaïkappo hoti. Sammàvàco hoti. Sammàkammanto hoti. Sammààjãvo hoti. Sammà vàyàmo hoti. Sammàsatã hoti. Sammàsamàdhã hoti. Sammà¤àõã hoti. Sammàvimuttã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave kalyàõadhammo. Katamo ca bhikkhave kalyàõadhammena kalyàõadhammataro? Idha bhikkhave ekacco attanà ca sammàdiññhiko hoti. Para¤ca sammàdiññhiyà samàdapeti. Attanà ca sammàsaïkappo hoti, para¤ca sammà saïkappe samàdapeti. Attanà ca sammàvàco hoti, para¤ca sammàvàcàya samàdapeti. Attanà ca sammàkammanto hoti, para¤ca sammàkammante samàdapeti. Attanà ca sammààjãvo hoti, para¤ca sammààjãve samàdapeti. Attanà ca sammàvàyàmo hoti, para¤ca sammàvàyàme samàdapeti. Attanà ca sammàsatã hoti, para¤ca sammàsatiyà samàdapeti. Attanà ca sammàsamàdhã hoti, para¤ca sammàsamàdhimhi samàdapeti. Attanà ca sammà¤àõã hoti, para¤ca sammà¤àõe samàdapeti. Attanà ca sammàvimuttã hoti, para¤ca sammàvimuttiyà samàdapeti. Ayaü vuccati bhikkhave kalyàõadhammena kalyàõadhammataroti. Sappurisavaggo pañhamo. * Tassuddànaü: Sikkhàpada¤ca assaddhaü sattakammaü atho ca dasakammaü Aññhaïgi¤ca dasamaggaü dve pàpadhammà apare dveti. Machasaü. [BJT Page 430. [\x 430/] ] 2. Parisasobhanavaggo 4. 5. 2. 1. (Parisasobhanasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 11. Cattàro'me bhikkhave parisadåsanà. Katame cattàro? Bhikkhu bhikkhave dussãlo pàpadhammo parisadåsano. Bhikkhunã bhikkhave dussãlà pàpadhammà parisadåsanà. Upàsako bhikkhave dussãlo pàpadhammo parisadåsano. Upàsikà bhikkhave dussãlà pàpadhammà parisadåsanà. Ime kho bhikkhave cattàro parisadusanàti. Cattàrome bhikkhave parisasobhanà. Katame cattàro? Bhikkhu bhikkhave sãlavà kalyàõadhammo [PTS Page 226] [\q 226/] parisasobhano. Bhikkhunã bhikkhave sãlavatã kalyàõadhammà parisasobhanà. Upàsako bhikkhave sãlavà kalyàõadhammo parisasobhano upàsikà bhikkhave sãlavatã kalyàõadhammà parisasobhanà. Ime kho bhikkhave cattàro parisasobhanàti. 4. 5. 2. 2. (Pañhama niraya sagganikkhittasuttaü) 12. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Kàyaduccaritena, vacãduccaritena, manoduccaritena, micchàdiññhiyà. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü nirayeti. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Kàyasucaritena, vacãsucaritena, manosucaritena, sammàdiññhiyà, imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. [BJT Page 432] [\x 432/] (Dutiya niraya sagga nikkhittasuttaü) 13. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Kàyaduccaritena, vacãduccaritena, manoduccaritena, akata¤¤utà akatavedità. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü nirayeti. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Kàyasucaritena, vacãsucaritena, manosucaritena, kata¤¤utà katavedità. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 4. 5. 2. 4. (Tatiya niraya sagga nikkhitta suttaü) 14. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Pàõàtipàtã hoti. Adinnàdàyã hoti. Kàmesu micchàcàrã hoti. Musàvàdã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü nirayeti. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Pàõàtipàtà pañivirato hoti. Adinnàdànà pañivirato hoti. Kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti. Musàvàdà pañivirato hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 4. 5. 2. 5. (Catuttha niraya sagga nikkhitta suttaü) 15. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? [PTS Page 227] [\q 227/] micchàdiññhiko hoti. Micchàsaïkappo hoti. Micchàvàco hoti. Micchàkammanto hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü nirayeti. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Sammàdiññhiko hoti. Sammàsaïkappo hoti. Sammàvàco hoti. Sammàkammanto hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. [BJT Page 434] [\x 434/] 4. 5. 2. 6. (Pa¤cama niraya sagga nikkhitta suttaü) 16. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Micchààjãvo hoti. Micchàvàyàmo hoti. Micchàsati hoti. Micchàsamàdhã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü nirayeti. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Sammààjãvo hoti. Sammàvàyàmo hoti. Sammàsatã hoti. Sammàsamàdhã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 4. 5. 2. 7. (Chaññhama niraya sagga nikkhitta suttaü) 17. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Adiññhe diññhavàdã hoti. Asute sutavàdã hoti. Amute mutavàdã hoti. Avi¤¤àte vi¤¤àtavàdã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü nirayeti. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Adiññhe adiññhavàdã hoti. Asute asutavàdã hoti. Amute amutavàdã hoti. Avi¤¤àte avi¤¤àtavàdã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 4. 5. 2. 8. (Sattama niraya sagga nikkhitta suttaü) 18. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye? Katamehi catåhi? Diññhe adiññhavàdã hoti. Sute asutavàdã hoti. Mute amutavàdã hoti. Vi¤¤àte avi¤¤àtavàdã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü nirayeti. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Diññhe diññhavàdã hoti. Sute sutavàdã hoti. Mute mutavàdã hoti. Vi¤¤àte vi¤¤àtavàdã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. [BJT Page 436] [\x 436/] 4. 5. 2. 9. (Aññhama niraya sagga nikkhitta suttaü) 19. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Assaddho hoti. Dussãlo hoti. Ahiriko hoti. Anottappã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü nirayeti. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Saddho hoti. Sãlavà hoti. Hirimà hoti. Ottappã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 5. 2. 10. (Navama niraya sagga nikkhitta suttaü) 20. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Assaddho hoti. Dussãlo hoti. Kusãto hoti. Duppa¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü nirayeti. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? [PTS Page 228] [\q 228/] saddhà hoti. Sãlavà hoti. âraddhaviriyo hoti. Pa¤¤avà hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. Parisasobhanavaggo dutiyo. * * Tassuddànaü: Parisà diññhiakata¤¤utà pàõàtipàtàpi dve maggà Dve vohàrakathà vuttà ahirikaü duppa¤¤ena vàti machasaü. [BJT Page 438] [\x 438/] 3. Sucaritavaggo. 4. 5. 3. 1. (Vacãsucaritasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 21. Cattàrimàni bhikkhave vacãduccaritàni. Katamàni cattàri? Musàvàdo, pisuõàvàcà, pharusàvàcà, samphappalàpo. Imàni kho bhikkhave cattàri vacãduccaritàni. Cattàrimàni bhikkhave vacãsucaritàni. Katamàni cattàri? Saccavàcà, apisuõàvàcà, saõhavàcà, mattàbhassaü. Imàni kho bhikkhave cattàri vacãsucaritàni. 4. 5. 3. 2. (Pañhama bàlapaõóitasuttaü) 22. [PTS Page 229] [\q 229/] catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo abyatto, asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Kàyaduccaritena, vacãduccaritena, manoduccaritena, micchàdiññhiyà. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti. Ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Kàyasucaritena, vacãsucaritena, manosucaritena, sammàdiññhiyà. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavatãti. [BJT Page 440] [\x 440/] 4. 5. 3. 3. (Dutiya bàla paõóita suttaü) 23. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Kàyaduccaritena, vacãduccaritena, manoduccaritena, akata¤¤utà akataveditàya. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Kàyasucaritena, vacãsucaritena, manosucaritena, kata¤¤utà kataveditàya. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavatã ti. 4. 5. 3. 4. (Tatiya bàla paõóita suttaü) 24. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Pàõàtipàtã hoti. Adinnàdàyã hoti. Kàmesu micchàcàrã hoti. Musàvàdã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Pàõàtipàtà pañivirato hoti. Adinnàdànà pañivirato hoti. Kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti. Musàvàdà pañivirato hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavatãti. 4. 5. 3. 5. (Catuttha bàla paõóita suttaü) Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Micchàdiññhiko hoti. Micchàsaïkappo hoti. Micchàvàco hoti. Micchàkammanto hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Sammàdiññhiko hoti. Sammàsaïkappo hoti. Sammàvàco hoti. Sammàkammanto hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavatãti. [BJT Page 442] [\x 442/] 4. 5. 3. 6. (Pa¤cama bàla paõóita suttaü) 26. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Micchààjãvo hoti. Micchàvàyàmo hoti. Micchàsatã hoti. Micchàsamàdhã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti. Sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Sammààjãvo hoti, sammàvàyàmo hoti, sammàsati hoti, sammàsamàdhã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavatãti. 4. 5. 3. 7. (Chaññha bàla paõóita suttaü) 27. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti. Sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Adiññhe diññhavàdã hoti. Asute sutavàdã hoti. Amute mutavàdã hoti. Avi¤¤àte vi¤¤àtavàdã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti. Sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Adiññhe adiññhavàdã hoti. Asute asutavàdã hoti. Amute amutavàdã hoti. Avi¤¤àte avi¤¤àtavàdã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavatãti. 4. 5. 3. 8. (Sattama bàla paõóita suttaü) 28. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Diññhe adiññhavàdã hoti. Sute asutavàdã hoti. Mute amutavàdã hoti. Vi¤¤àte avi¤¤àtavàdã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti. Ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Diññhe diññhavàdã hoti. Sute sutavàdã hoti. Mute mutavàdã hoti. Vi¤¤àte vi¤¤àtavàdã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavatãti. [BJT Page 444] [\x 444/] 4. 5. 3. 9. (Aññhama bàla paõóita suttaü) 29. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Assaddho hoti, dussãlo hoti. Ahiriko hoti. Anottappã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Kamehi catåhi? Saddho hoti. Sãlavà hoti. Hirimà hoti. Ottappã hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavatãti. 4. 5. 3. 10. (Navama bàla paõóita suttaü) 30. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? [PTS Page 230] [\q 230/] assaddho hoti. Dussãlo hoti. Kusãto hoti. Duppa¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Saddho hoti. Sãlavà hoti. âraddhaviriyo hoti. Pa¤¤avà hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti. Ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavatãti. 4. 5. 3. 11. (Kavisuttaü) 31. Cattàrome bhikkhave kavã. Katame cattàro? Cintàkavi, sutakavi, atthakavi, pañibhànakavi. Ime kho bhikkhave cattàro kavãti. Sucaritavaggo tatiyo. * * Tassuddànaü: Duccaritaü diññhi akata¤¤å ca pàõàtipàtàpi dve maggà, Dve vohàrakathà vuttà ahirikaü duppa¤¤akavinà càti machasaü . [BJT Page 446] [\x 446/] 4. Kammavaggo. 4. 5. 4. 1. (Pañhama kammasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 32. Cattàrimàni bhikkhave kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditàni. Katamàni cattàri? Atthi bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü. Atthi [PTS Page 231] [\q 231/] bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. Imàni kho bhikkhave cattàri kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditànãti. 4. 5. 4. 2. (Dutiya kammasuttaü) 33. Cattàrimàni bhikkhave kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditàni. Katamàni cattàri? Atthi bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. Katama¤ca bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü? Idha bhikkhave ekacco sabyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So sabyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü lokaü upapajjati. Tamenaü sabyàpajjhaü lokaü upapannaü samànaü sabyàpajjhà phassà phusanti. So sabyàpajjhehi phassehi phuññho samàno sabyàpajjhaü vedanaü vediyati ekantadukkhaü. Seyyathàpi sattà nerayikà. Idaü vuccati bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü. Katama¤ca bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü? Idha bhikkhave ekacco abyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, abyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, abyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So abyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü lokaü upapajjati. Tamenaü abyàpajjhaü [PTS Page 232] [\q 232/] lokaü upapannaü samànaü abyàpajjhà phassà phusanti. So abyàpajjhehi phassehi phuññho samàno abyàpajjhaü vedanaü vediyati ekantasukhaü. Seyyathàpi devà subhakiõhà. Idaü vuccati bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü. [BJT Page 448] [\x 448/] Katama¤ca bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü? Idha bhikkhave ekacco sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapajjati. Tamenaü sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapannaü samànaü sabyàpajjhàpi abyàpajjhàpi phassà phusanti. So sabyàpajjhehipi abyàpajjhehipi phassehi phuññho samàno sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vedanaü vediyati vokiõõasukhadukkhaü. Seyyathàpi manussà ekacce ca devà ekacce ca vinipàtikà. Idaü vuccati bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. Katama¤ca bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati? Tatra bhikkhave yamidaü kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü tassa pahàõàya yà cetanà, yampidaü kammaü sukkaü sukkavipàkaü tassa pahàõàya yà cetanà, yampidaü kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü tassa pahàõàya yà cetanà, idaü vuccati bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõha asukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. Imàni kho bhikkhave cattàri kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditànãti. 4. 5. 4. 3. (Tatiya kamma suttaü) 34. Atha kho sikhàmoggallàno bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho sikhàmoggallàno bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: Purimàni bho gotama divasàni purimataràni soõakàyano màõavo yenàhaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà maü etadavoca: Samaõo gotamo sabbakammànaü akiriyaü pa¤¤àpeti. Sabbakammànaü kho pana akiriyaü pa¤¤àpento ucchedaü àha lokassa. Kammasaccàyaü bho loko, kammasamàrambhaññhàyãti. (Bhagavà:) Dassanampi kho ahaü bràhmaõa soõakàyanassa màõavassa nàbhijànàmi. Kuto panevaråpo kathàsallàpo? [BJT Page 450] [\x 450/] Cattàrimàni bràhmaõa kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditàni. Katamàni cattàri? Atthi bràhmaõa kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü. Atthi bràhmaõa kammaü sukkaü sukkavipàkaü. Atthi bràhmaõa kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. [PTS Page 233] [\q 233/] atthi bràhmaõa kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. Katama¤ca bràhmaõa kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü? Idha bràhmaõa ekacco sabyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So sabyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü lokaü upapajjati. Tamenaü sabyàpajjhaü lokaü upapannaü samànaü sabyàpajjhà phassà phusanti. So sabyàpajjhehi phassehi phuññho samàno sabyàpajjhaü vedanaü vediyati ekantadukkhaü. Seyyathàpi sattà nerayikà. Idaü vuccati bràhmaõa kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü. Katama¤ca bràhmaõa kammaü sukkaü sukkavipàkaü? Idha bràhmaõa ekacco abyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, abyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, abyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So abyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü lokaü upapajjati. Tamenaü abyàpajjhaü lokaü upapannaü phassà phusanti so abyàpajjhehi phassehi phuññho samàno abyàpajjhaü vedanaü vediyati ekantasukhaü. Seyyathàpi devà subhakiõhà. Idaü vuccati bràhmaõa kammaü sukkaü sukkavipàkaü. Katama¤ca bràhmaõa kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü? Idha bràhmaõa ekacco sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapajjati. Tamenaü sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapannaü samànaü sabyàpajjhàpi abyàpajjhàpi phassà phusanti. So sabyàpajjhehipi abyàpajjhehipi phassehi phuññho samàno sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vedanaü vediyati vokiõõasukhadukkhaü. Seyyathàpi manussà ekacce ca devà ekacce ca vinipàtikà. Idaü vuccati bràhmaõa kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. Katama¤ca bràhmaõa kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati? Tatra bràhmaõa yamidaü kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü tassa pahàõàya yà cetanà, yampidaü kammaü sukkaü sukkavipàkaü tassa pahàõàya yà cetanà, yampidaü kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü tassa pahàõàya yà cetanà, idaü vuccati bràhmaõa kammaü akaõhaü asukkaü akaõha asukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. Imàni kho bràhmaõa cattàri kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditànãti. [BJT Page 452] [\x 452/] 4. 5. 4. 4. (Catuttha kammasuttaü) 35. Cattàrimàni bhikkhave kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditàni. Katamàni cattàri? [PTS Page 234] [\q 234/] atthi bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhàsukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. Katama¤ca bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtã hoti, adinnàdàyã hoti, kàmesu micchàcàrã hoti, musàvàdã hoti, suràmerayamajjapamàdaññhàyã hoti. [PTS Page 235] [\q 235/] idaü vuccati bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü. Katama¤ca bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti. Idaü vuccati bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü. Katama¤ca bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü? Idha bhikkhave ekacco sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapajjati. Tamenaü sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapannaü samànaü sabyàpajjhàpi abyàpajjhàpi phassà phusanti. So sabyàpajjhehipi abyàpajjhehipi phassehi phuññho samàno sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vedanaü vediyati vokiõõasukhadukkhaü. Seyyathàpi manussà ekacce ca devà ekacce ca vinipàtikà. Idaü vuccati bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. Katama¤ca bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati? Tatra bhikkhave yamidaü kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü tassa pahàõàya yà cetanà, yampidaü kammaü sukkaü sukkavipàkaü tassa pahàõàya yà cetanà, yampidaü kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü tassa pahàõàya yà cetanà, idaü vuccati bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. Imàni kho bhikkhave cattàri kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditànãti. 4. 5. 4. 5. (Pa¤cama kammasuttaü) Cattàrimàni bhikkhave kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditàni. Katamàni cattàri? Atthi bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. [BJT Page 454] [\x 454/] Katama¤ca bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü? Idha bhikkhave ekaccena màtà jãvità voropità hoti, pità jãvità voropito hoti, arahaü jãvità voropito hoti, tathàgatassa duññhena cittena lohitaü uppàdità hoti. Saïghopi bhinno hoti. Idaü vuccati bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü. Katama¤ca bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü? [PTS Page 236] [\q 236/] idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, pisuõàvàcà pañivirato hoti, pharusàvàcà pañivirato hoti, samphappalàpà pañivirato hoti, anabhijjhàlu hoti, abyàpannacitto hoti, sammàdiññhiko hoti. Idaü vuccati bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü. Katama¤ca bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü? [PTS Page 237] [\q 237/] idha bhikkhave ekacco sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapajjati. Tamenaü sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapannaü samànaü sabyàpajjhàpi abyàpajjhàpi phassà phusanti. So sabyàpajjhehipi abyàpajjhehipi phassehi phuññho samàno sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vedanaü vediyati vokiõõasukhadukkhaü. Seyyathàpi manussà ekacce ca devà ekacce ca vinipàtikà. Idaü vuccati bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. Katama¤ca bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati? Tatra bhikkhave yamidaü kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü tassa pahàõàya yà cetanà, yampidaü kammaü sukkaü sukkavipàkaü tassa pahàõàya yà cetanà, yampidaü kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü tassa pahàõàya yà cetanà, idaü vuccati bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhàsukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. Imàni kho bhikkhave cattàri kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditànãti. 4. 5. 4. 6. (Chaññhakammasuttaü) 37. Cattàrimàni bhikkhave kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditàni. Katamàni cattàri? Atthi bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. Katama¤ca bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü? Idha bhikkhave ekacco sabyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So sabyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü lokaü upapajjati. Tamenaü sabyàpajjhaü lokaü upapannaü samànaü sabyàpajjhà phassà phusanti. So sabyàpajjhehi phassehi phuññho samàno sabyàpajjhaü vedanaü vediyati ekantadukkhaü. Seyyathàpi sattà nerayikà. Idaü vuccati bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü. Katama¤ca bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü? Idha bhikkhave ekacco abyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, abyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, abyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So abyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü lokaü upapajjati. Tamenaü abyàpajjhaü lokaü upapannaü samànaü abyàpajjhà phassà phusanti. So abyàpajjhehi phassehi phuññho samàno abyàpajjhaü vedanaü vediyati ekantasukhaü. Seyyathàpi devà subhakiõhà. Idaü vuccati bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü. Katama¤ca bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü? Idha bhikkhave ekacco sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapajjati. Tamenaü sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapannaü samànaü sabyàpajjhàpi abyàpajjhàpi phassà phusanti. So sabyàpajjhehipi abyàpajjhehipi phassehi phuññho samàno sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vedanaü vediyati vokiõõasukhadukkhaü. Seyyathàpi manussà ekacce ca devà ekacce ca vinipàtikà. Idaü vuccati bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. [BJT Page 456] [\x 456/] Katama¤ca bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati? Sammàdiññhi, sammàsaïkappo, sammàvàcà, sammàkammanto, sammààjãvo, sammàvàyàmo, sammàsati, sammàsamàdhã. Idaü vuccati bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. Imàni kho bhikkhave cattàri kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditànãti. 4. 5. 4. 7. (Sattamakammasuttaü) 38. Cattàrimàni bhikkhave kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditàni. Katamàni cattàri? Atthi bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. Atthi bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. Katama¤ca bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü? Idha bhikkhave ekacco sabyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So sabyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü lokaü upapajjati. Tamenaü sabyàpajjhaü lokaü upapannaü samànaü sabyàpajjhà phassà phusanti. So sabyàpajjhehi phassehi phuññho samàno sabyàpajjhaü vedanaü vediyati ekantadukkhaü. Seyyathàpi sattà nerayikà. Idaü vuccati bhikkhave kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü. Katama¤ca bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü? Idha bhikkhave ekacco abyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, abyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, abyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So abyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü lokaü upapajjati. Tamenaü abyàpajjhaü lokaü upapannaü samànaü abyàpajjhà phassà phusanti. So abyàpajjhehi phassehi phuññho samàno abyàpajjhaü vedanaü vediyati ekantasukhaü. Seyyathàpi devà subhakiõhà. Idaü vuccati bhikkhave kammaü sukkaü sukkavipàkaü. Katama¤ca bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü?Idha bhikkhave ekacco sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapajjati. Tamenaü sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapannaü samànaü sabyàpajjhàpi abyàpajjhàpi phassà phusanti. So sabyàpajjhehipi abyàpajjhehipi phassehi phuññho samàno sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vedanaü vediyati vokiõõasukhadukkhaü. Seyyathàpi manussà ekacce ca devà ekacce ca vinipàtikà. Idaü vuccati bhikkhave kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. Katama¤ca bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati? Satisambojjhaïgo, dhammavicayasambojjhaïgo, viriyasambojjhaïgo, pãtisambojjhaïgo, passaddhisambojjhaïgo, samàdhisambojjhaïgo, upekkhàsambojjhaïgo. Idaü vuccati bhikkhave kammaü akaõhaü asukkaü akaõha asukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. Imàni kho bhikkhave cattàri kammàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditànãti. 4. 5. 4. 8. (Sàvajja anavajjakammasuttaü) 39. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Sàvajjena kàyakammena, sàvajjena vacãkammena, sàvajjena manokammena, sàvajjàya diññhiyà. [BJT Page 458] [\x 458/] Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Anavajjena kàyakammena, anavajjena vacãkammena, anavajjena manokammena, anavajjàya diññhiyà. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 4. 5. 4. 9. (Sabyàpajjha abyàpajjhakammasuttaü) 40. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Sabyàpajjhena kàyakammena, sabyàpajjhena vacãkammena, sabyàpajjhena manokammena, sabyàpajjhàya diññhiyà, imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. [PTS Page 238] [\q 238/] catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Abyàpajjhena kàyakammena, abyàpajjhena vacãkammena, abyàpajjhena manokammena, abyàpajjhàya diññhiyà. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 4. 5. 4. 10. ( Samaõasuttaü ) 41. Idheva bhikkhave samaõo, idha dutiyo samaõo, idha tatiyo samaõo, idha catuttho samaõo, su¤¤à parappavàdà samaõehi a¤¤eti. Evametaü bhikkhave sammà sãhanàdaü nadatha. Katamo ca bhikkhave samaõo? Idha bhikkhave bhikkhu tiõõaü saüyojanànaü parikkhayà sotàpanno hoti avinipàtadhammo niyato sambodhiparàyaõo. Ayaü bhikkhave samaõo. Katamo ca bhikkhave dutiyo samaõo? Idha bhikkhave bhikkhu tiõõaü saüyojanànaü parikkhayà ràgadosamohànaü tanuttà sakadàgàmã hoti, sakideva imaü lokaü àgantvà dukkhassantaü karoti. Ayaü bhikkhave dutiyo samaõo. [BJT Page 460] [\x 460/] Katamo ca bhikkhave tatiyo samaõo? Idha bhikkhave bhikkhu pa¤cannaü orambhàgiyànaü saüyojanànaü parikkhayà opapàtiko hoti tattha parinibbàyã anàvattidhammo tasmà lokà ayaü bhikkhave tatiyo samaõo. Katamo ca bhikkhave catuttho samaõo? Idha bhikkhave bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ayaü bhikkhave catuttho samaõo. Idheva bhikkhave samaõo, idha dutiyo samaõo, idha tatiyo samaõo, idha catuttho samaõo. Su¤¤à parappavàdà samaõehi a¤¤e'ti. Evametaü bhikkhave sammà sãhanàdaü nadathàti. 4. 4. 5. 11. (Sappurisànisaüsasuttaü) 42. [PTS Page 239] [\q 239/] sappurisaü bhikkhave nissàya cattàro ànisaüsà pàñikaïkhà. Katame cattàro? Ariyena sãlena vaóóhati, ariyena samàdhinà vaóóhati, ariyàya pa¤¤àya vaóóhati, ariyàya vimuttiyà vaóóhati. Sappurisaü bhikkhave nissàya ime cattàro ànisaüsà pàñikaïkhàti. Kammavaggo catuttho. * Tassuddànaü: * Saükhittavitthàra soõakàyana sikkhàpadaü ariyamaggo Sàvajja¤ceva abyàpajjhaü samaõo va sappurisànisaüsoti. Machasaü. [BJT Page 462] [\x 462/] 5. âpattibhayavaggo 4. 5. 5. 1. (Pàpabhikkhusuttaü) 43. Ekaü samayaü bhagavà kosambiyaü viharati ghositàràme. Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaïkami, upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü ànandaü bhagavà etadavoca: Api nu taü ànanda adhikaraõaü våpasantanti? "Kuto taü bhante adhikaraõaü våpasamissati, àyasmato bhante anuruddhassa bàhiyo nàma saddhivihàriko kevalakappaü saïghabhedàya ñhito. Tatthàyasmà anuruddho na ekavàcikampi bhaõitabbaü ma¤¤atã" ti. Kadà panànanda anuruddho saïghamajjhe adhikaraõesu voyu¤jati? Nanu ànanda yàni kàni ci adhikaraõàni uppajjanti sabbàni tàni tumhe ceva våpasametha sàriputtamoggallànà ca. Cattàrome ànanda atthavase sampassamàno pàpabhikkhu saïghabhedena nandati. Katame cattàro? Idhànanda pàpabhikkhu dussãlo hoti pàpadhammo asuci saïkassarasamàcàro pañicchannakammanto assamaõo samaõapañi¤¤o abrahmacàrã brahmacàrãpañi¤¤o [PTS Page 240] [\q 240/] antopåti avassuto kasambujàto. Tassa evaü hoti: "sace kho maü bhikkhå jànissanti: ' dussãlo pàpadhammo asuci saükassarasamàcàro pañicchannakammanto assamaõo samaõapañi¤¤o abrahmacàrã brahmacàrãpañi¤¤o antopåti avassuto kasambujàto' ti. Samaggà maü santà nàsissanti. Vaggà pana maü na nàsissantã" ti. Idaü ànanda pañhamaü atthavasaü sampassamàno pàpabhikkhu saïghabhedena nandati. Puna ca paraü ànanda pàpabhikkhu micchàdiññhiko hoti antaggàhikàya diññhiyà samannàgato. Tassa evaü hoti: "sace kho maü bhikkhå jànissanti 'micchàdiññhiko antaggàhikàya diññhiyà samannàgato' ti. Samaggà maü santà nàsissanti. Vaggà pana maü na nàsissantã"ti. Idaü ànanda dutiyaü atthavasaü sampassamàno pàpabhikkhu saïghabhedena nandati. 1. Nàsessanti machasaü. [BJT Page 464] [\x 464/] Puna ca paraü ànanda pàpabhikkhu micchààjãvo hoti. Micchàjãvena jãvikaü kappeti. Tassa evaü hoti: "sace kho maü bhikkhå jànissanti: 'micchààjãvo micchààjãvena jãvikaü kappetã' ti. Samaggà pana maü nàsissanti. Vaggà pana maü na nàsissanti" ti. Idaü ànanda tatiyaü atthavasaü sampassamàno pàpabhikkhu saïghabhedena nandati. Puna ca paraü ànanda pàpabhikkhu làbhakàmo hoti sakkàrakàmo anava¤¤attikàmo. Tassa evaü hoti: " sace kho maü bhikkhu jànissanti: ' làbhakàmo sakkàrakàmo anava¤¤attikàmo'ti, samaggà maü na sakkarissanti na garukarissanti na mànessanti na påjessanti. Vaggà pana maü sakkarissanti garukarissanti mànessanti påjessantã" ti. Idaü ànanda catutthaü atthavasaü sampassamàno pàpabhikkhu saïghabhedena nandati. Ime kho ànanda cattàro atthavase sampassamàno pàpabhikkhu saïghabhedena nandatãti. 4. 5. 5. 2. (âpattibhaya suttaü) 44. Cattàrimàni bhikkhave àpattibhayàni. Katamàni cattàri? Seyyathàpi bhikkhave coraü àgucàriü gahetvà ra¤¤o dasseyyuü "ayaü te deva coro àgucàrã, imassa devo daõóaü paõetå" ti. Tamenaü ràjà evaü vadeyya: [PTS Page 241] [\q 241/] gacchatha bho imaü purisaü daëhàya rajjuyà pacchàbàhaü gàëhabandhanaü bandhitvà khuramuõóaü karitvà kharassarena paõavena rathiyàya rathiyaü1. Siïghàñakena siïghàñakaü parinetvà dakkhiõadvàrena nikkhàmetvà dakkhiõato nagarassa sãsaü chindathàti. Tamenaü ra¤¤o purisà daëhàya rajjuyà pacchàbàhaü gàëhabandhanaü bandhitvà khuramuõóaü karitvà kharassarena paõavena rathiyàya rathiyaü siïghàñakena siïghàñakaü parinetvà dakkhiõadvàrena nikkhàmetvà dakkhiõato nagarassa sãsaü chindeyyuü. Tatra¤¤atarassa thalaññhassa purisassa evamassa pàpakaü vata bho ayaü puriso kammaü akàsi gàrayhaü sãsacchejjaü, yatra hi nàma ra¤¤o purisà daëhàya rajjuyà pacchàbàhaü gàëhabandhanaü bandhitvà khuramuõóaü karitvà kharassarena paõavena rathiyàya rathiyaü siïghàñakena siïghàñakaü parinetvà dakkhiõadvàrena nikkhàmetvà dakkhiõato nagarassa sãsaü chindissanti. So vatassàhaü2. Evaråpaü pàpaü kammaü na kareyyaü3. Gàrayhaü sãsacchejjanti. Evameva kho bhikkhave yassa kassaci bhikkhussa và bhikkhuniyà và evaü tibbà bhayasa¤¤à paccupaññhità hoti pàràjikesu dhammesu, tassetaü pàñikaïkhaü: anàpanno và pàràjikaü dhammaü na àpajjissati. âpanno và pàràjikaü dhammaü yathàdhammaü pañikarissati. 1. Rathikàya rathikaü machasaü 2. Sovatassàyaü sãmu. Machasaü. 3. Na kareyya sãmu. Kareyyasãmu. [BJT Page 466] [\x 466/] Seyyathàpi bhikkhave puriso kàëakaü vatthaü1. Paridhàya kese pakiritvà musalaü khandhe àropetvà mahàjanakàyaü upasaïkamitvà evaü vadeyya: "ahaü bhante pàpaü kammaü akàsiü gàrayhaü mosallaü. Yena me àyasmanto attamanà honti taü karomã"ti. Tatra¤¤atarassa thalaññhassa purisassa evamassa: "pàpakaü vata bho ayaü puriso kammaü akàsi gàrayhaü mosallaü, yatra hi nàma kàëakaü vatthaü paridhàya kese pakiritvà musalaü khandhe àropetvà mahàjanakàyaü upasaïkamitvà evaü vakkhati: 'ahaü bhante pàpaü kammaü akàsiü gàrayhaü mosallaü. Yena me àyasmanto attamanà honti, taü karomã" ti. [PTS Page 242] [\q 242/] so vatassàhaü evaråpaü pàpaü kammaü na kareyyaü gàrayhaü mosallanti". Evameva kho bhikkhave yassa kassa ci bhikkhussa và bhikkhuniyà và evaü tibbà bhayasa¤¤à paccupaññhità hoti saïghàdisesesu dhammesu, tassetaü pàñikaïkhaü: anàpanno và saïghàdisesaü dhammaü na àpajjissati. âpanno và saïghàdisesaü dhammaü na àpajjissati. âpanno và saïghàdisesaü dhammaü yathàdhammaü pañikarissati. Seyyathàpi bhikkhave puriso kàëakaü vatthaü paridhàya kese pakiritvà assapuñaü2. Khandhe àropetvà mahàjanakàyaü upasaïkamitvà evaü vadeyya: "ahaü bhante pàpaü kammaü akàsiü gàrayhaü assapuñaü yena me àyasmanto attamanà honti, taü karomã"ti. Ti. Tatra¤¤atarassa thalaññhassa purisassa evamassa: "pàpakaü vata bho ayaü puriso kammaü akàsi gàrayhaü assapuñaü. Yatra hi nàma kàëakaü vatthaü paridhàya kese pakiritvà assapuñaü khandhe àropetvà mahàjanakàyaü upasaïkamitvà evaü vakkhati: 'ahaü bhante pàpaü kammaü akàsiü gàrayhaü assapuñaü. Yena me àyasmanto attamanà honti, taü karomã'ti. So vatassàhaü evaråpaü pàpaü kammaü na kareyyaü gàrayhaü assapuñanti". Evameva kho bhikkhave yassa kassaci bhikkhussa và bhikkhuniyà và evaü tibbà bhayasa¤¤à paccupaññhità hoti pàcittiyesu dhammesu, tassetaü pàñikaïkhaü: anàpanno và pàcittiyaü dhammaü na àpajjissati. âpanno và pàcittiyaü dhammaü yathà dhammaü pañikarissati. Seyyathàpi bhikkhave puriso kàëakaü vatthaü paridhàya kese pakiritvà mahàjanakàyaü upasaïkamitvà evaü vadeyya: "ahaü bhante pàpaü kammaü akàsiü gàrayhaü upavajjaü. Yena me àyasmanto attamanà honti, taü karomã"ti. Tatra¤¤atarassa thalaññhassa purisassa evamassa. "Pàpakaü vata bho ayaü puriso kammaü akàsi gàrayhaü upavajjaü, yatra hi nàma kàëakaü vatthaü paridhàya kese pakiritvà mahàjanakàyaü upasaïkamitvà [PTS Page 243] [\q 243/] evaü vakkhati: 'ahaü bhante pàpaü kammaü akàsiü gàrayhaü upavajjaü. Yena me àyasmanto attamanà honti, taü karomã"ti. So vatassàhaü evaråpaü pàpaü kammaü na kareyyaü gàrayhaü upavajjanti"' Evameva kho bhikkhave yassa kassaci bhikkhussa và bhikkhuniyà và evaü tibbà bhayasa¤¤à paccupaññhità hoti pàñidesanãyesu dhammesu, tassetaü pàñikaïkhaü: anàpanno và pàñidesanãyaü dhammaü na àpajjissati. âpanno và pàñidesanãyaü dhammaü yathà dhammaü pañikarissati. Imàni kho bhikkhave cattàri àpattibhayànãti. 1. Kàlavatthaü machasaü. 2. Bhasamapuñaü machasaü. [BJT Page 468] [\x 468/] 4. 5. 5. 3. (Sikkhànisaüsasuttaü) 45. Sikkhànisaüsamidaü bhikkhave brahmacariyaü vussati pa¤¤uttaraü vimuttisàraü satàdhipateyyaü. Katha¤ca bhikkhave sikkhànisaüsaü hoti? Idha bhikkhave mayà sàvakànaü àbhisamàcàrikà sikkhà pa¤¤attà appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Yathà yathà bhikkhave mayà sàvakànaü àbhisamàcàrikà sikkhà pa¤¤attà appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya, tathà tathà so tassà sikkhàya akhaõóakàrã hoti acchiddakàrã asabalakàrã akammàsakàrã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Puna ca paraü bhikkhave mayà sàvakànaü àdibrahmacariyikà sikkhà pa¤¤attà sabbaso sammà dukkhakkhayàya. Yathà yathà bhikkhave mayà sàvakànaü àdibrahmacariyikà sikkhà pa¤¤attà sabbaso sammà dukkhakkhayàya. Tathà tathà so tassà sikkhàya akhaõóakàrã hoti. Acchiddakàrã asabalakàrã akammàsakàrã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Evaü bhikkhave sikkhànisaüsaü hoti. Katha¤ca bhikkhave pa¤¤uttaraü hoti? Idha bhikkhave mayà sàvakànaü dhammà desità sabbaso sammà dukkhakkhayàya. Yathà yathà bhikkhave mayà sàvakànaü dhammà desità sabbaso sammà dukkhakkhayàya, tathà tathàssa te dhammà pa¤¤àya samavekkhità honti. Evaü kho bhikkhave pa¤¤uttaraü hoti. [PTS Page 244] [\q 244/] katha¤ca bhikkhave vimuttisàraü hoti? Idha bhikkhave mayà sàvakànaü dhammà desità sabbaso sammà dukkhakkhayàya. Yathà yathà bhikkhave mayà sàvakànaü dhammà desità sabbaso sammà dukkhakkhayàya, tathà tathàssa te dhammà vimuttiyà phassità2. Honti. Evaü kho bhikkhave vimuttisàraü1. Hoti. Katha¤ca bhikkhave satàdhipateyyaü hoti? Iti aparipåraü và àbhisamàcàrikaü sikkhaü paripåressàmi, paripåraü và àbhisamàcàrikaü sikkhaü tattha tattha pa¤¤àya anuggahessàmãti. Ajjhattaü yeva sati såpaññhità hoti. Iti aparipåraü và àdibrahmacariyikaü sikkhaü paripåressàmi, paripåraü và àdibrahmacariyikaü sikkhaü tattha tattha pa¤¤àya anuggahessàmãti ajjhattaü yeva sati såpaññhità hoti. Iti asamavekkhitaü và dhammaü pa¤¤àya samavekkhissàmi, samavekkhitaü và dhammaü tattha tattha pa¤¤àya anuggahessàmãti. Ajjhattaü yeva sati såpaññhità hoti. Iti aphassitaü và dhammaü vimuttiyà phassissàmi. 3. Phassitaü4. Và dhammaü tattha tattha pa¤¤àya anuggahessàmãti. Ajjhattaü yeva sati såpaññhità hoti. Evaü kho bhikkhave satàdhipateyyaü hoti. 1. Vimuttisàro sãmu. 2. Phasità, machasaü. 3. Phusissàmi. Machasaü. 4. Phusitaü. [BJT Page 470] [\x 470/] Sikkhànisaüsamidaü bhikkhave brahmacariyaü vussati pa¤¤uttaraü vimuttisàraü satàdhipateyyanti iti yantaü vuttaü, idametaü pañicca vuttanti. 4. 5. 5. 4. (Seyyàsuttaü) 46. Catasso imà bhikkhave seyyà. Katamà catasso? Petaseyyà, kàmabhogãseyyà, sãhaseyyà, tathàgataseyyà. Katamà ca bhikkhave petaseyyà? Yebhuyyena bhikkhave petà uttànà senti. Ayaü vuccati bhikkhave petaseyyà. Katamà ca bhikkhave kàmabhogãseyyà? Yebhuyyena bhikkhave kàmabhogã vàmena passena senti. Ayaü vuccati bhikkhave kàmabhogãseyyà. Katamà ca bhikkhave sãhaseyyà? Sãho [PTS Page 245] [\q 245/] bhikkhave migaràjà dakkhiõena passena seyyaü kappeti pàde pàdaü accàdhàya, antarà satthãnaü naïguññhaü anukkhipitvà. So pañibujjhitvà purimaü kàyaü abbhunnàmetvà pacchimaü kàyaü anuviloketi. Sace bhikkhave sãho migaràjà ki¤ci passati kàyassa vikkhittaü và visañaü và, tena bhikkhave sãho migaràjà anattamano hoti. Sace pana bhikkhave sãho migaràjà na ki¤ci passati kàyàssa vikkhittaü và visañaü và, tena bhikkhave sãho migaràjà attamano hoti. Ayaü vuccati bhikkhave sãhaseyyà. Katamà ca bhikkhave tathàgataseyyà? Idha bhikkhave tathàgato vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü vivekajaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti. Yaü taü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukhavihàrãti taü tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaügamà adukkhaü asukhaü upekkhàsati pàrisuddhi taü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave tathàgataseyyà. Imà kho bhikkhave catasso seyyàti. 4. 5. 5. 5. (Thåpàrahasuttaü) 47. Cattàrome bhikkhave thåpàrahà. Katame cattàro? Tathàgato arahaü sammàsambuddho thåpàraho, paccekabuddho thåpàraho, tathàgatasàvako thåpàraho, ràjà cakkavattã thåpàraho. Ime kho bhikkhave cattàro thåpàrahàti. 4. 5. 5. 6. (Pa¤¤àvuddhi suttaü) 48. Cattàrome bhikkhave dhammà pa¤¤àvuddhiyà saüvattantã. Katame cattàro? Sappurisasaüsevo, saddhammasavaõaü, yoniso manasikàro, dhammànudhammapañipatti. Ime kho bhikkhave cattàro dhammà pa¤¤àvuddhiyà saüvattantãti. 1. Antarasatthimhi machasaü. [BJT Page 472] [\x 472/] 4. 5. 5. 7 (Bahukàrasuttaü) 49. Cattàrome bhikkhave dhammà manussabhåtassa bahukàrà honti. Katame cattàro? Sappurisasaüsevo, saddhammasavaõaü, yoniso manasikàro, dhammànudhammapañipatti. [PTS Page 246] [\q 246/] ime kho bhikkhave cattàro dhammà manussabhåtassa bahukàrà hontãti. 4. 5. 5. 8. (Anariya vohàrasuttaü) 50. Cattàrome bhikkhave anariyavohàrà. Katame cattàro? Adiññhe diññhavàdità, asute sutavàdità, amute mutavàdità, avi¤¤àte vi¤¤àtavàdità. Ime kho bhikkhave cattàro anariyavohàràti. 4. 5. 5. 9. (Ariyavohàrasuttaü) 51. Cattàrome bhikkhave ariyavohàrà. Katame cattàro? Adiññhe adiññhavàdità, asute asutavàdità, amute amutavàdità, avi¤¤àte avi¤¤àtavàdità. Ime kho bhikkhave cattàro ariyavohàràti. 4. 5. 5. 10. (Anariya vohàrasuttaü) 52. Cattàrome bhikkhave anariyavohàrà. Katame cattàro? Diññhe adiññhavàdità, sute asutavàdità, mute amutavàdità, vi¤¤àte avi¤¤àtavàdità. Ime kho bhikkhave cattàro anariyavohàràti. 4. 5. 5. 12. (Ariyavohàrasuttaü) 53. Cattàrome bhikkhave ariyavohàrà. Katame cattàro? Diññhe diññhavàdità, 1. Sute sutavàdità, mute mutavàdità, vi¤¤àte vi¤¤àtavàdità. Ime kho bhikkhave cattàro ariyavohàràti. âpattibhayavaggo pa¤camo* Paõõàsakaü pa¤camaü. 1. 'Diññhàvàdã hoti, àdi, sãmu. *Tassuddànaü Bheda àpatti sikkhà ca seyyà thåpàrahena ca Pa¤¤àvuddhi bahukàrà vohàrà caturo ñhitàtã machasaü. [BJT Page 474] [\x 474/] 6. Abhi¤¤àvaggo 4. 6. 1. (Abhi¤¤à suttaü) (Sàvatthinidànaü) 1. Cattàrome bhikkhave dhammà, katame cattàro? Atthi bhikkhave dhammà abhi¤¤à pari¤¤eyyà. Atthi [PTS Page 247] [\q 247/] bhikkhave dhammà abhi¤¤à pahàtabbà. Atthi bhikkhave dhammà abhi¤¤à bhàvetabbà. Atthi bhikkhave dhammà abhi¤¤à sacchikàtabbà. Katame ca bhikkhave dhammà abhi¤¤à pari¤¤eyyà? Pa¤cupàdànakkhandhà ime vuccanti bhikkhave dhammà abhi¤¤à pari¤¤eyyà. Katame ca bhikkhave dhammà abhi¤¤à pahàtabbà? Avijjà ca bhavataõhà ca ime vuccanti bhikkhave dhammà abhi¤¤à pahàtabbà. Katame ca bhikkhave dhammà abhi¤¤à bhàvetabbà? Samatho ca vipassanà ca ime vuccanti bhikkhave dhammà abhi¤¤à bhàvetabbà. Katame ca bhikkhave dhammà abhi¤¤à sacchikàtabbà? Vijjà ca vimutti ca ime vuccanti bhikkhave dhammà abhi¤¤à sacchikàtabbà. Ime kho bhikkhave cattàro dhammàti. 4. 6. 2. (Pariyesanà suttaü) 2. Catasso imà bhikkhave anariyapariyesanà katamà catasso? Idha bhikkhave ekacco attanà jaràdhammo samàno jaràdhammaü yeva pariyesati. Attanà vyàdhidhammo samàno vyàdhidhammaü yeva pariyesati. Attanà maraõadhammo samàno maraõadhammaü yeva pariyesati. Attanà saükilesadhammo samàno saükilesadhammaü yeva pariyesati. Imà kho bhikkhave catasso anariyapariyesanàti. [BJT Page 476. [\x 476/] ] Catasso imà bhikkhave ariyapariyesanà. Katamà catasso? Idha bhikkhave ekacco attanà jaràdhammo samàno jaràdhamme àdãnavaü viditvà ajaraü anuttaraü yogakkhemaü nibbànaü pariyesati. Attanà vyàdhidhammo samàno vyàdhidhamme àdãnavaü viditvà avyàdhiü anuttaraü yogakkhemaü nibbànaü pariyesati. Attanà maraõadhammo samàno maraõadhamme àdãnavaü viditvà amataü anuttaraü yogakkhemaü nibbànaü pariyesati. Attanà saükilesadhammo samàno saükilesadhamme àdãnavaü [PTS Page 248] [\q 248/] viditvà asaükiliññhaü anuttaraü yogakkhemaü nibbànaü pariyesati. Ime kho bhikkhave catasso ariyapariyesanàti. 4. 6. 3. (Saïgahavatthusuttaü) 3. Cattàrimàni bhikkhave saïgahavatthåni. Katamàni cattàri? Dànaü, peyyavajjaü, atthacariyà, samànattatà. Imàni kho bhikkhave cattàri saïgahavatthånãti. 4. 6. 4. (Màluïkyaputtasuttaü) 4. Atha kho àyasmà màluïkyaputto yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà màluïkyaputto bhagavantaü etadavoca: Sàdhu kho me bhante bhagavà saïkhittena dhammaü desetu, yamahaü bhagavato dhammaü sutvà eko våpakaññho appamatto àtàpã pahitatto vihareyyanti. Etthadàni màluïkyaputta kiü dahare vakkhàma, yatra hi nàma tvaü jiõõo vuddho mahallako tathàgatassa saïkhittena ovàdaü yàvasãti. "Desetu me bhante bhagavà saïkhittena dhammaü, desetu sugato saïkhittena dhammaü, appevanàmàhaü bhagavato bhàsitassa atthaü àjàneyyaü appevanàmàhaü bhagavato bhàsitassa dàyàdo assanti. " Cattàrome màluïkyaputta taõhuppàdà yattha bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati. Katame cattàro? Cãvarahetu và màluïkyaputta bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati, piõóapàtahetu và màluïkyaputta bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati, senàsanahetu và màluïkyaputta bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati, iti bhavàbhavahetu và màluïkyaputta bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati. Ime kho màluïkyaputta cattàro taõhuppàdà yattha bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati. [BJT Page 478] [\x 478/] [PTS Page 249] [\q 249/] yato kho màluïkyaputta bhikkhuno taõhà pahãõà hoti, ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Ayaü vuccati màluïkyaputta bhikkhu acchecchi taõhaü, vàvattayi saüyojanaü, sammàmànàbhisamayà antamakàsi dukkhassàti. Atha kho àyasmà màluïkyaputto bhagavatà iminà ovàdena ovadito uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. Atha kho àyasmà màluïkyaputto eko våpakaññho appamatto àtàpã pahitatto viharanto na cirasseva yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihàsi. Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nàparaü itthattàyàti abbha¤¤àsi. A¤¤ataro ca panàyasmà màluïkyaputto arahataü ahosãti. 4. 6. 5. (Kulasuttaü) 5. Yàni kànici bhikkhave kulàni bhogesu mahantataü1. Pattàni na ciraññhitikàni bhavanti, sabbàni tàni catåhi ñhànehi, etesaü và a¤¤atarena. Katamehi catåhi? Naññhaü na gavesanti, jiõõaü na pañisaïkharonti, aparimitapànabhojanà honti, dussãlaü itthiü và purisaü và àdhipacce ñhapenti. Yàni kànici bhikkhave kulàni bhogesu mahantataü pattàni. Na ciraññhitikàni bhavanti, sabbàni tàni imehi catåhi ñhànehi, etesaü và a¤¤atarena. Yàni kànici bhikkhave kulàni bhogesu mahantataü pattàni ciraññhitikàni bhavanti sabbàni tàni catåhi ñhànehi, etesaü và a¤¤atarena. Katamehi catåhi? Naññhaü gavesanti, jiõõaü pañisaïkharonti, parimitapànabhojanà honti, sãlavantaü itthiü và purisaü và àdhipacce ñhapenti. Yàni kànici bhikkhave kulàni bhogesu mahantataü pattàni ciraññhitikàni bhavanti, sabbàni tàni imehi catåhi ñhànehi, etesaü và a¤¤atarenàti. 1. Mahantaü machasaü. [BJT Page 480] [\x 480/] 4. 6. 6. (Pañhama àjànãyasuttaü) 6. [PTS Page 250] [\q 250/] catåhi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjànãyo ràjàraho hoti ràjabhoggo. Ra¤¤o aïgantveva saïkhaü gacchati. Katamehi catåhi? Idha bhikkhave ra¤¤o bhadro assàjànãyo vaõõasampanno ca hoti, balasampanno ca, javasampanno ca, àrohapariõàhasampanno ca. Imehi kho bhikkhave catåhi aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjànãyo ràjàraho hoti ràjabhoggo. Ra¤¤o aïgantveva saïkhaü gacchati. Evameva kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti, pàhuõeyyo , dakkhiõeyyo , a¤jalikaraõãyo , anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi catåhi? Idha bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno ca hoti, balasampanno ca, javasampanno ca, àrohapariõàhasampanno ca. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno hoti? Idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Evaü kho bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu balasampanno hoti? Idha bhikkhave bhikkhu àraddhaviriyo viharati akusalànaü dhammànaü pahàõàya, kusalànaü dhammànaü upasampadàya, thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Evaü kho bhikkhave bhikkhu balasampanno hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu javasampanno hoti? Idha bhikkhave bhikkhu idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu javasampanno hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu àrohapariõàhasampanno hoti: idha bhikkhave bhikkhu làbhã hoti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccaya bhesajjaparikkhàrànaü. Evaü kho bhikkhave bhikkhu àrohapariõàhasampanno [PTS Page 251] [\q 251/] hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti, pàhuõeyyo , dakkhiõeyyo , a¤jalikaraõãyo , anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassàti. 4. 6. 7. (Dutiya àjànãya suttaü) 7. Catåhi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjànãyo ràjàraho hoti ràjabhoggo. Ra¤¤o aïgantveva saïkhaü gacchati. Katamehi catåhi? [BJT Page 482] [\x 482/] Idha bhikkhave ra¤¤o bhadro assàjànãyo vaõõasampanno ca hoti, balasampanno ca, javasampanno ca, àrohapariõàhasampanno ca. Imehi kho bhikkhave catåhi aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjànãyo ràjàraho hoti ràjabhoggo. Ra¤¤o aïgantveva saïkhaü gacchati. Evameva kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti, pàhuõeyyo , dakkhiõeyyo , a¤jalikaraõãyo , anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi catåhi? Idha bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno ca hoti, balasampanno ca javasampanno ca, àrohapariõàhasampanno ca. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno hoti? Idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati. âcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Evaü kho bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu balasampanno hoti? Idha bhikkhave bhikkhu àraddhaviriyo viharati. Thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Evaü kho bhikkhave bhikkhu balasampanno hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu javasampanno hoti? Idha bhikkhave bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Evaü kho bhikkhave bhikkhu javasampanno hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu àrohapariõàhasampanno hoti? Idha bhikkhave bhikkhu làbhã hoti. Cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü. Evaü kho [PTS Page 252] [\q 252/] bhikkhave bhikkhu àrohapariõàhasampanno hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti, pàhuõeyyo hoti, dakkhiõeyyo hoti, a¤jalikaraõãyo hoti, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassàti. 4. 6. 8. (Balasuttaü) 8. Cattàrimàni bhikkhave balàni. Katamàni cattàri? Viriyabalaü satibalaü samàdhibalaü pa¤¤àbalaü. Imàni kho bhikkhave cattàri balànãti. 4. 6. 9. (Ara¤¤asenàsana suttaü) 9. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu nàlaü ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevituü. Katamehi catåhi? [BJT Page 484] [\x 484/] Kàmavitakkena, vyàpàdavitakkena, vihiüsàvitakkena, duppa¤¤o hoti jaëo elamågo. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhikkhu nàlaü ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevitunti. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu alaü ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevituü. Katamehi catåhi? Nekkhammavitakkena, avyàpàdavitakkena, avihiüsàvitakkena, pa¤¤avà hoti ajaëo anelamågo. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bhikkhu alaü ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevitunti. 4. 6. 10. (Sàvajja anavajja suttaü) 10. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti. Sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi catåhi? Sàvajjena kàyakammena, sàvajjena vacãkammena, sàvajjena manokammena, sàvajjàya diññhiyà. [PTS Page 253] [\q 253/] imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca apu¤¤aü pasavatãti. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito vyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahuü ca pu¤¤aü pasavati. Kamehi catåhi? Anavajjena kàyakammena, anavajjena vacãkammena, anavajjena manokammena, anavajjàya diññhiyà. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato paõóito vyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca pu¤¤aü pasavatãti. Abhi¤¤àvaggo chaññho* *Tassuddànaü: Abhi¤¤à pariyesanà saïgaü màluïkyaputto. Kulaü dve ca àjànãyà balaü ara¤¤akammunàti machasaü. [BJT Page 486] [\x 486/] 7. Kammapathavaggo 4. 7. 1. (Pàõàtipàtasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 1. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? [PTS Page 254] [\q 254/] attanà ca pàõàtipàtã hoti, para¤ca pàõàtipàte samàdapeti, pàõàtipàte ca samanu¤¤o hoti, pàõàtipàtassa ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Attanà ca pàõàtipàtà pañivirato hoti. Para¤ca pàõàtipàtà veramaõiyà samàdapeti, pàõàtipàtà veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti, pàõàtipàtà veramaõiyà ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge ti. 4. 7. 2. Adinnàdànasuttaü Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye katamehi catåhi? Attanà ca adinnàdàyã hoti, para¤ca adinnàdàne samàdapeti, adinnàdàne ca samanu¤¤o hoti, adinnàdànassa ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Attanà ca adinnàdànà pañivirato hoti, para¤ca adinnàdànà veramaõiyà samàdapeti, adinnàdànà veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti, adinnàdànà veramaõiyà ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. [BJT Page 488] [\x 488/] 4. 7. 3. (Kàmamicchàcàrasuttaü) 3. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Attanà ca kàmesu micchàcàrã hoti, para¤ca kàmesu micchàcàre samàdapeti, kàmesu micchàcàre ca samanu¤¤o hoti, kàmesu micchàcàrassa ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Attanà ca kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, para¤ca kàmesu micchàcàrà veramaõiyà samàdapeti, kàmesu micchàcàrà veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti, kàmesu micchàcàrà veramaõiyà ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 4. 7. 4. (Musàvàdasuttaü) 4. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Attanà ca musàvàdã hoti, para¤ca musàvàde samàdapeti, musàvàde ca samanu¤¤o hoti, musàvàdassa ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Attanà ca musàvàdà pañivirato hoti, para¤ca musàvàdà veramaõiyà samàdapeti, musàvàdà veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti, musàvàdà veramaõiyà ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 4. 7. 5. (Pisuõàvàcàsuttaü) (Sàvatthinidànaü) 1. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Attanà ca pisuõàvàco hoti, para¤ca pisuõàvàcàya samàdapeti, pisuõàvàcàya ca samanu¤¤o hoti, pisuõàvàcàya ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Attanà ca pisuõàvàcà pañivirato hoti, para¤ca pisuõàvàcàya veramaõiyà samàdapeti, pisuõàvàcà veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti, pisuõàvàcà veramaõiyà ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. Ca [BJT Page 490] [\x 490/] 4. 7. 6. (Pharusàvàcàsuttaü) 6. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Attanà ca pharusàvàco hoti, para¤ca pharusàvàcàya samàdapeti, pharusàvàcàya ca samanu¤¤o hoti, pharusàvàcàya ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Attanà ca pharusàvàcàya pañivirato hoti, para¤ca pharusàvàcàya veramaõiyà samàdapeti, pharusàvàcàya [PTS Page 255] [\q 255/] veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti, pharusàvàcàya veramaõiyà ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 4. 7. 7. (Samphappalàpasuttaü) 7. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Attanà ca samphappalàpã hoti, para¤ca samphappalàpe samàdapeti, samphappalàpe ca samanu¤¤o hoti, samphappalàpassa ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Attanà ca samphappalàpà pañivirato hoti, para¤ca samphappalàpà veramaõiyà samàdapeti, samphappalàpà veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti, samphappalàpà veramaõiyà ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 4. 7. 8. (Abhijjhàlusuttaü) 8. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Attanà ca abhijjhàlu hoti, para¤ca abhijjhàya samàdapeti, abhijjhàya ca samanu¤¤o hoti. Abhijjhàya ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Attanà ca anabhijjhàlu hoti, para¤ca anabhijjhàya samàdapeti, Anabhijjhàya ca samanu¤¤o hoti, anabhijjhàya ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. [BJT Page 492] [\x 492/] 4. 7. 9. (Byàpannacittasuttaü) 9. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Attanà ca byàpannacitto hoti, para¤ca vyàpàde samàdapeti, vyàpàde ca samanu¤¤o hoti, vyàpàdassa ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Attanà ca abyàpannacitto hoti, para¤ca avyàpàde samàdapeti, Avyàpàde ca samanu¤¤o hoti, avyàpàdassa ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 4. 7. 10. (Micchàdiññhisuttaü) 10. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi catåhi? Attanà ca micchàdiññhi hoti, para¤ca micchàdiññhiyà samàdapeti, micchàdiññhiyà ca samanu¤¤o hoti, micchàdiññhiyà ca vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Catåhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi catåhi? Attanà ca sammàdiññhi hoti, para¤ca sammàdiññhiyà samàdapeti, sammàdiññhiyà ca samanu¤¤o hoti, sammàdiññhiyà ca vaõõaü bhàsati. Ime [PTS Page 256] [\q 256/] hi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. Kammapathavaggo sattamo. [BJT Page 494] [\x 494/] 8. Ràgàdipeyyàlaü 4. 8. 1. (Catusatipaññhànasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 1. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya cattàro dhammà bhàvetabbà. Katame cattàro? Idha bhikkhave bhikkhu kàye kàyànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhà domanassaü. Vedanàsu vedanànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhà domanassaü. Citte cittànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhà domanassaü. Dhammesu dhammànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhà domanassaü. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime cattàro dhammà bhàvetabbàti. 4. 8. 2. (Catusammappadhànasuttaü) 2. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya cattàro dhammà bhàvetabbà. Katame cattàro? Idha bhikkhave bhikkhu anuppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü anuppàdàya chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati. Uppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü pahàõàya chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati. Anuppannànaü kusalànaü dhammànaü uppàdàya chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati. Uppannànaü kusalànaü dhammànaü ñhitiyà asammosàya bhãyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime cattàro dhammà bhàvetabbàti. 4. 8. 3. (Caturiddhipàdasuttaü) 3. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya cattàro dhammà bhàvetabbà katame cattàro? Idha bhikkhave bhikkhu chandasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti. Viriyasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti. Cittasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti. Vãmaüsàsamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime cattàro dhammà bhàvetabbàti. [BJT Page 496] [\x 496/] 4. 8. 4. 30 (Catusatipaññhànasuttaü) (Sàvatthinidànaü) 4. Ràgassa bhikkhave pari¤¤àya cattàro dhammà bhàvetabbàpe Ràgassa bhikkhave parikkhayàya pe pahàõàya [PTS Page 257] [\q 257/] pe khayàya pe vayàya pe viràgàya pe nirodhàya pe càgàya pe pañinissaggàya pe ime cattàro dhammà bhàvetabbà ti. 4. 8. 31 60. Dosassa bhikkhave abhi¤¤àya cattàro dhammà bhàvetabbà pedosassa bhikkhave pari¤¤àya pe parikkhayàya pepahàõàya pe khayàya pe vayàya pe viràgàya penirodhàya pe càgàya pe pañinissaggàya pe ime cattàro dhammà bhàvetabbà ti. 4. 8. 61 480. Mohassa bhikkhave pe kodhassa pe upanàhassa pemakkhassa pe palàsassa pe issàya pe macchariyassa pemàyàya pe sàñheyyassa pe thambhassa pe sàrambhassa pemànassa pe madassa pe pamàdassa pe abhi¤¤àya pepari¤¤àya pe parikkhayàya pe pahàõàya pe khayàya pevayàya pe viràgàya pe nirodhàya pe càgàya pepañinissaggàya pe cattaro dhammà bhàvetabbà ti. Katame cattàro? Idha bhikkhave bhikkhu kàye kàyànupassã pevedanàsu vedanànupassã pe citte cittànupassã pe dhammesu dhammànupassã viharati pe akusalànaü dhammànaü anuppàdàya pe pahàõàya pekusalànaü dhammànaü uppàdàya pepàripåriyà chandaü janeti pechandasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü peviriyasamàdhi pe cittasamàdhi pevãmaüsàsamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti. Pamàdassa bhikkhave abhi¤¤àya pepañinissaggàya ime cattàro dhammà bhàvetabbà ti. * Ràgàdipeyyàlaü niññhitaü Catukkaü samattaü Ràgapadato paññhàya pamàdapariyantesu soëasasu peyyàlesu ekamekaü abhi¤¤àyàdi dasahi padehi yojetvà " cattàro dhammà bhàvetabbà "ti niddiññha satipaññhàna sammappadhàna iddhipàdehi paccekaü ghañitàni sabba suttàni asãtyadhikacattàri satàni honti.