Input by the Sri Lanka Tripitaka Project [PTS Vol A - 1] [\z A /] [\f I /] [PTS Page 001] [\q 1/] [BJT Vol A - 1] [\z A /] [\w I /] [BJT Page 002] [\x 2/] Suttantapiñake Aïguttaranikàyo Pañhamo bhàgo 1. Ekakanipàto 1. Cittapariyàdànavaggo ÚÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ¿ ³ THIS TEXT FILE IS FOR REFERENCE PURPOSES ONLY! ³ ³ COPYRIGHT AND TERMS OF USAGE AS FOR SOURCE FILE. ³ ³ ³ ³ Text converted to Classical Sanskrit Extended ³ ³ (CSX) encoding: ³ ³ ³ ³ description character = ASCII ³ ³ ³ ³ long a à 224 ³ ³ long A â 226 ³ ³ long i ã 227 ³ ³ long I ä 228 ³ ³ long u å 229 ³ ³ long U æ 230 ³ ³ vocalic r ç 231 ³ ³ vocalic R è 232 ³ ³ long vocalic r é 233 ³ ³ vocalic l ë 235 ³ ³ long vocalic l í 237 ³ ³ velar n ï 239 ³ ³ velar N ð 240 ³ ³ palatal n ¤ 164 ³ ³ palatal N ¥ 165 ³ ³ retroflex t ñ 241 ³ ³ retroflex T ò 242 ³ ³ retroflex d ó 243 ³ ³ retroflex D ô 244 ³ ³ retroflex n õ 245 ³ ³ retroflex N ö 246 ³ ³ palatal s ÷ 247 ³ ³ palatal S ø 248 ³ ³ retroflex s ù 249 ³ ³ retroflex S ú 250 ³ ³ anusvara ü 252 ³ ³ anusvara (overdot) § 167 ³ ³ capital anusvara ý 253 ³ ³ visarga þ 254 ³ ³ (capital visarga 255) ³ ³ ³ ³ Other characters of the CSX encoding table are ³ ³ not included. Accents have been dropped in order ³ ³ to facilitate word search. ³ ÀÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÙ Namo tassa bhagavato arahato sammàsambuddhassa 1. 1. 1 Evaü me sutaü ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme tatra kho bhagavà bhikkhå àmantesi bhikkhavoti. Bhadanteti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekaråpampi samanupassàmi, yaü evaü purisassa cittaü pariyàdàya tiññhati. Yathayidaü bhikkhave itthiråpaü. Itthiråpaü bhikkhave purisassa cittaü pariyàdàya tiññhatãti. 1. 1. 2 Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekasaddampi samanupassàmi, yaü evaü purisassa cittaü pariyàdàya tiññhati yathayidaü bhikkhave itthisaddo. Itthisaddo bhikkhave purisassa cittaü pariyàdàya tiññhatãti. 1. 1. 3 Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekagandhampi samanupassàmi, yaü evaü purisassa cittaü pariyàdàya tiññhati. Yathayidaü bhikkhave itthigandho. Itthigandho bhikkhave purisassa cittaü pariyàdàya tiññhatãti. [PTS Page 002] [\q 2/] 1. 1. 4 Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekarasampi samanupassàmi, yaü evaü purisassa cittaü pariyàdàya tiññhati. Yathayidaü bhikkhave itthiraso. Itthiraso bhikkhave purisassa cittaü pariyàdàya tiññhatãti. [BJT Page 004] [\x 4/] 1. 1. 5 Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekaphoññhabbampi samanupassàmi, yaü evaü purisassa cittaü pariyàdàya tiññhati, yathayidaü bhikkhave itthiphoññhabbebà.1 Itthiphoññhabbo2 bhikkhave purisassa cittaü pariyàdàya tiññhatãti. 1. 1. 6 Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekaråpampi samanupassàmi, yaü evaü itthiyà cittaü pariyàdàya tiññhati, yathayidaü bhikkhave purisaråpaü. Purisaråpaü bhikkhave itthiyà cittaü pariyàdàya tiññhatãti. 1. 1. 7 Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekasaddampi samanupassàmi, yaü evaü itthiyà cittaü pariyàdàya tiññhati, yathayidaü bhikkhave purisasaddo. Purisasaddo bhikkhave itthiyà cittaü pariyàdàya tiññhatãti. 1. 1. 8 Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekagandhampi samanupassàmi, yaü evaü itthiyà cittaü pariyàdàya tiññhati, yathayidaü bhikkhave purisagandho. Purisagandho bhikkhave itthiyà cittaü pariyàdàya tiññhatãti. 1. 1. 9 Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekarasampi samanupassàmi, yaü evaü itthiyà cittaü pariyàdàya tiññhati, yathayidaü bhikkhave purisaraso. Purisaraso bhikkhave itthiyà cittaü pariyàdàya tiññhatãti. 1. 1. 10 Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekaphoññhabbampi samanupassàmi, yaü evaü itthiyà cittaü pariyàdàya tiññhati, yathayidaü bhikkhave purisaphoññhabbo. Purisaphoññhabbo bhikkhave itthiyà cittaü pariyàdàya tiññhatãti. Vaggo pañhamo3 [PTS Page 003] [\q 3/] [BJT Page 006] [\x 6/] 2. Nãvaraõappahàõavaggo 1. 2. 1. (Sàvatthinidànaü) Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi yena anuppanno và kàmacchando uppajjati, uppanno và kàmacchando bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave subhanimittaü. Subhanimittaü bhikkhave ayoniso manasi karoto anuppanno ceva kàmacchando uppajjati, uppanno ca kàmacchando vepullàya saüvattatãti. 1. 2. 2. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi yena anuppanno và vyàpàdo4 uppajjati, uppanno và vyàpàdo bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave pañighanimittaü pañighanimittaü bhikkhave ayoniso manasi karoto anuppanno ceva vyàpàdo5 uppajjati, uppanno va vyàpàdo bhiyyobhàvàya veppulàya saüvattatãti. 1. 2. 3. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi yena anuppannaü và thãnamiddhaü6 uppajjati, uppannaü và thãnamiddhaü bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave arati tandi7 vijambhikà8 bhattasammado9 cetaso ca lãnattaü. Lãnacittassa bhikkhave anuppannaü ceva thãnamiddhaü uppajjati, uppanna¤ca thãnamiddhaü bhiyyobhàvàya veppulàya saüvattatãti. 1. 2. 4. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi yena anuppannaü và uddhaccakukkuccaü uppajjati, uppannaü và uddhaccakukkuccaü bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave cetaso avupasamo. Avupasantacittassa10 bhikkhave anuppannaü ceva uddhaccakukkuccaü uppajjati, uppannaü ca uddhaccakukkuccaü bhiyyobhàvàya veppulàya saüvattatãti. [PTS Page 004] [\q 4/] 1. 2. 5. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và vicikicchà uppajjati, uppannà và vicikicchà bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave ayoniso manasikàro. Ayoniso bhikkhave manasi karoto anuppannà ceva vicikicchà uppajjati, uppannà ca vicikicchà bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattatãti. [BJT Page 008] [\x 8/] 1. 2. 6. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi yena anuppanno và kàmacchando nuppajjati, uppanno và kàmacchando pahãyati, yathayidaü bhikkhave asubhanimittaü asubhanimittaü bhikkhave yoniso manasi karoto anuppanno ceva kàmacchando nuppajjati, uppanno ca kàmacchando pahãyatãti. 1. 2. 7. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi yena anuppanno và vyàpàdo nuppajjati, uppanno và vyàpàdo pahãyati. Yathayidaü bhikkhave mettà cetovimutti. Mettaü bhikkhave cetovimuttiü yoniso manasi karoto anuppanno ceva vyàpàdo nuppajjati, uppanno ca vyàpàdo pahãyatãti. 1. 2. 8. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannaü và thãnamiddhaü nuppajjati, uppannaü và thãnamiddhaü pahãyati, yathayidaü bhikkhave àrambhadhàtu nikkamadhàtu11 parakkamadhàtu. âraddhaviriyassa bhikkhave anuppanna¤ceva thãnamiddhaü nuppajjati, uppanna¤ca thãnamiddhaü pahãyatãti. 1. 2. 9. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannaü và uddhaccakukkuccaü nuppajjati, uppannaü và uddhaccakukkuccaü pahãyati, yathayidaü bhikkhave cetaso våpasamo. Våpasantacittassa bhikkhave anuppannaü ceva uddhaccakukkuccaü nuppajjati, uppanna¤ca uddhaccakukkuccaü pahãyatãti. 1. 2. 10. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi [PTS Page 005] [\q 5/] yena anuppannà và vicikicchà nuppajjati, uppannà và vicikicchà pahãyati. Yathayidaü bhikkhave yoniso manasikàro. Yoniso bhikkhave manasi karoto anuppannà ceva vicikicchà nuppajjati, uppannà ca vicikicchà pahãyatãti. Vaggo dutiyo.12 [BJT Page 010] [\x 10/] 3. Akammaniyavaggo 1. 3. 1 (Sàvatthinidànaü:) Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü abhàvitaü akammaniyaü hoti, yathayidaü13 cittaü. Cittaü bhikkhave abhàvitaü akammaniyaü hotãti. 1. 3. 2. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü bhàvitaü kammaniyaü hoti, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave bhàvitaü kammaniyaü hotãti. 1. 3. 3. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü abhàvitaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave abhàvitaü mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 3. 4. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü bhàvitaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave bhàvitaü mahato atthàya saüvattatãti. 1. 3. 5. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü abhàvitaü apàtubhåtaü mahato anatthàya saüvattati. Yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave abhàvitaü apàtubhåtaü mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 3. 6. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, [PTS Page 006] [\q 6/] yaü evaü bhàvitaü pàtubhåtaü mahato atthàya saüvattati. Yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave bhàvitaü pàtubhåtaü mahato atthàya saüvattatãti. 1. 3. 7. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü abhàvitaü abahulãkataü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave abhàvitaü abahulãkataü mahato anatthàya saüvattatãti. [BJT Page 012] [\x 12/] 1. 3. 8. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü bhàvitaü bahulãkataü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü14 cittaü. Cittaü bhikkhave bhàvitaü bahulãkataü mahato atthàya saüvattatãti. 1. 3. 9. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü abhàvitaü abahulãkataü dukkhàvahaü15 hoti, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave abhàvitaü abahulãkataü dukkhàvahaü hotãti. 1. 3. 10. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü bhàvitaü bahulãkataü sukhàvahaü16 hoti, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave bhàvitaü bahulãkataü sukhàvahaü hotãti. Vaggo tatiyo17 4. Adantavaggo 1. 4. 1. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi yaü evaü adantaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave adantaü mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 4. 2. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü dantaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave dantaü mahato atthàya saüvattatãti. 1. 4. 3. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi [PTS Page 007] [\q 7/] yaü evaü aguttaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave aguttaü mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 4. 4. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü guttaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave guttaü mahato atthàya saüvattatãti. [BJT Page 014] [\x 14/] 1. 4. 5. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü arakkhitaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave arakkhitaü mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 4. 6. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü rakkhitaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave rakkhitaü mahato atthàya saüvattatãti. 1. 4. 7. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü asaüvutaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave asaüvutaü mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 4. 8. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü saüvutaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü18 cittaü. Cittaü bhikkhave saüvutaü mahato atthàya saüvattatãti. 1. 4. 9. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü adantaü aguttaü arakkhitaü asaüvutaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave adantaü aguttaü arakkhitaü asaüvutaü mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 4. 10. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü dantaü guttaü rakkhitaü saüvutaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü cittaü. Cittaü bhikkhave dantaü guttaü rakkhitaü saüvutaü mahato atthàya saüvattatãti. Vaggo catuttho.19 [PTS Page 008] [\q 8/] [BJT Page 016] [\x 16/] 5. Såkavaggo. 1. 5. 1. (Sàvatthinidànaü) Seyyathàpi bhikkhave sàlisåkaü và yavasåkaü và micchàpaõihitaü hatthena và pàdena và akkantaü pàdaü và bhecchati,20 lohitaü và uppàdessatãti netaü21 ñhànaü22 vijjati. Taü kissa hetu: micchàpaõihitattà bhikkhave såkassa. Evameva kho bhikkhave so vata bhikkhu23 micchàpaõihitena cittena avijjaü bhecchati, vijjaü uppàdessati, nibbàõaü sacchikarissatãti netaü ñhànaü24 vijjati taü kissa hetu: micchàpaõihitattà bhikkhave cittassàti. 1. 5. 2. Seyyathàpi bhikkhave sàlisåkaü và yavasåkaü và sammàpaõihitaü hatthena và pàdena và akkantaü hatthaü và pàdaü và bhecchati,25 lohitaü và uppàdessatãti ñhànametaü vijjati. Taü kissa hetu: sammàpaõihitattà bhikkhave såkassa.26 Evameva kho bhikkhave so vata bhikkhu27 sammàpaõihitena cittena avijjaü bhecchati,28 vijjaü uppàdessati, nibbàõaü sacchikarissatãti ñhànametaü vijjati taü kissa hetu: sammàpaõihitattà bhikkhave cittassàti. 1. 5. 3. Idàhaü29 bhikkhave ekaccaü puggalaü paduññhacittaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi: imamhi ce ayaü samaye puggalo kàlaü kareyya, yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Taü kissa hetu: cittaü hissa bhikkhave paduññhaü. Cetopadosahetucca30 pana bhikkhave evamidhekacce sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjantãti. 1. 5. 4. Idàhaü bhikkhave ekaccaü puggalaü pasannacittaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi: imamhi ce [PTS Page 009] [\q 9/] ayaü samaye puggalo kàlaü kareyya, yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Taü kissa hetu: cittaü hissa bhikkhave pasannaü. Cetopasàdahetucca31 pana bhikkhave evamidhekacce sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjantãti. [BJT Page 018] [\x 18/] 1. 5. 5. Seyyathàpi bhikkhave udakarahado àvilo lulito kalalãbhåto32, tattha cakkhumà puriso tãre ñhito na passeyya sippisambukampi33 sakkharakañhalampi macchagumbampi34 carantampi tiññhantamapi. Taü kissa hetu: àvilattà bhikkhave udakassa. Evameva kho bhikkhave so vata bhikkhu àvilena cittena attatthaü và ¤assati35, paratthaü và ¤assati, ubhayatthaü và ¤assati, uttariü và manussadhammà36 alamariya¤àõadassanavisesaü sacchikarissatãti, netaü ñhànaü vijjati. Taü kissa hetu: àvilattà bhikkhave cittassàti.37 1. 5. 6. Seyyathàpi bhikkhave udakarahado accho vippasanno anàvilo, tattha cakkhumà puriso tãre ñhito passeyya sippisambukampi sakkharakañhalampi macchagumbampi carantampi tiññhantamapi. Taü kissa hetu: anàvilattà bhikkhave udakassa. Evameva kho bhikkhave so vata bhikkhu anàvilena cittena attatthaü và ¤assati, paratthaü và ¤assati, ubhayatthaü và ¤assati, uttariü và manussadhammà alamariya¤àõadassanavisesaü sacchikarissatãti, ñhànametaü vijjati. Taü kissa hetu: anàvilattà bhikkhave cittassàti. 1. 5. 7. Seyyathàpi bhikkhave yàni kànici rukkhajàtànaü38 phandano39 tesaü aggamakkhàyati, yadidaü mudutàya ceva kamma¤¤atàya ca. Evameva kho ahaü bhikkhave na a¤¤aü40 ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü41 bhàvitaü bahulãkataü mudu ca42 hoti kamma¤¤a¤ca43 yathayidaü cittaü, cittaü bhikkhave bhàvitaü bahulãkataü mudu ca hoti kamma¤¤a¤càti.44 [PTS Page 010] [\q 10/] 1. 5. 8. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü lahuparivattaü, yathayidaü cittaü, yàva¤cidaü45 bhikkhave upamàpi na sukarà yàva lahuparivattaü cittanti. 1. 5. 9. Pabhassaramidaü bhikkhave cittaü, ta¤ca kho àgantukehi upakkilesehi upakkiliññhanti. 1. 5. 10. Pabhassaramidaü bhikkhave cittaü, ta¤ca kho àgantukehi upakkilesehi vippamuttanti. Vaggo pa¤camo46 [BJT Page 020] [\x 20/] 6. Pabhassaravaggo 1. 6. 1. Pabhassaramidaü bhikkhave cittaü ta¤ca kho àgantukehi upakkilesehi upakkiliññhaü. Taü assutavà47 puthujjano yathàbhåtaü nappanàjàti. Tasmà assutavato puthujjanassa cittabhàvanà natthãti vadàmãti. 1. 6. 2. Pabhassaramidaü bhikkhave cittaü ta¤ca kho àgantukehi upakkilesehi vippamuttaü.48 Taü sutavà ariyasàvako yathàbhåtaü pajànàti. Tasmà sutavato ariyasàvakassa cittabhàvanà atthãti vadàmãti. 1. 6. 3. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettaü491 cittaü àsevati, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü50 bahulãkarontãti.51 1. 6. 4. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettaü cittaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti.52 [PTS Page 011] [\q 11/] 1. 6. 5. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettaü cittaü manasikaroti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 6. 6. Ye keci bhikkhave dhammà akusalà akusalabhàgiyà akusalapakkhikà, sabbe te manopubbaïgamà.53 Mano tesaü dhammànaü pañhamaü uppajjati, anvadeva54 akusalà dhammàti. 1. 6. 7. Ye keci bhikkhave dhammà kusalà kusalabhàgiyà kusalapakkhikà, sabbe te manopubbaïgamà. Mano tesaü dhammànaü pañhamaü uppajjati, anvadeva kusalà dhammàti. 1. Mettacittaü - syà mettàcittaü - machasaü [BJT Page 022] [\x 22/] 1. 6. 8. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và akusalà dhammà uppajjanti, uppannà và kusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave pamàdo. Pamattassa bhikkhave anuppannà ceva akusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca Kusalà dhammà parihàyantãti. 1. 6. 9. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và kusalà dhammà uppajjanti, uppannà và akusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave appamàdo. Appamattassa bhikkhave anuppannà ceva kusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca akusalà dhammà parihàyantãti. 1. 6. 10. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và akusalà dhammà uppajjanti, uppannà và kusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave kosajjaü. Kusãtassa bhikkhave anuppannà ceva akusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca kusalà dhammà parihàyantãti. Vaggo chaññhà.55 [PTS Page 012] [\q 12/] 7. Viriyàrambhavaggo 1. 7. 1. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và kusalà dhammà uppajjanti, uppannà và akusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave viriyàrambho56 àraddhaviriyassa57 bhikkhave anuppannà ceva kusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca akusalà dhammà parihàyantãti. 1. 7. 2. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và akusalà dhammà uppajjanti, uppannà và kusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave mahicchatà, mahicchassa bhikkhave anuppannà ceva akusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca kusalà dhammà parihàyantãti. 1. 7. 3. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và kusalà dhammà uppajjanti. Uppannà và akusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave appicchatà.58 Appicchassa bhikkhave anuppannà ceva kusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca akusalà dhammà parihàyantãti. [BJT Page 024] [\x 24/] 1. 7. 4. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và akusalà dhammà uppajjanti, uppannà và kusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave asantuññhità.59 Asantuññhassa bhikkhave anuppannà ceva akusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca kusalà dhammà parihàyantãti. 1. 7. 5. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và kusalà dhammà uppajjanti, uppannà và akusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave santuññhità. Santuññhassa60 bhikkhave anuppannà ceva kusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca akusalà dhammà parihàyantãti. [PTS Page 013] [\q 13/] 1. 7. 6. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và akusalà dhammà uppajjanti, uppannà và kusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave ayoniso manasikàro. Ayoniso bhikkhave manasikaroto anuppannà ceva akusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca kusalà dhammà parihàyantãti. 1. 7. 7. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và kusalà dhammà uppajjanti, uppannà và akusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave yoniso manasikàro. Yoniso bhikkhave manasikaroto anuppannà ceva kusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca akusalà dhammà parihàyantãti. 1. 7. 8. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và akusalà dhammà uppajjanti, uppannà và kusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave asampaja¤¤aü. Asampajànassa bhikkhave anuppannà ceva akusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca kusalà dhammà parihàyantãti. 1. 7. 9. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và kusalà dhammà uppajjanti, uppannà và akusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave sampaja¤¤aü, sampajànassa bhikkhave anuppannà ceva kusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca akusalà dhammà parihàyantãti. 1. 7. 10. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và akusalà dhammà uppajjanti, uppannà và kusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave pàpamittatà. Pàpamittassa bhikkhave anuppannà ceva akusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca kusalà dhammà parihàyantãti. Vaggo sattamo.61 [PTS Page 014] [\q 14/] [BJT Page 026] [\x 26/] 8. Kalyàõamittavaggo (Sàvatthi nidànaü:) 1. 8. 1. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và kusalà dhammà uppajjanti, uppannà và akusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave kalyàõamittatà. Kalyàõamittassa bhikkhave anuppannà ceva kusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca akusalà dhammà parihàyantãti. 1. 8. 2. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và akusalà dhammà uppajanti, uppannà và kusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave anuyogo akusalànaü dhammànaü ananuyogo kusalànaü dhammànaü. Anuyogà bhikkhave akusalànaü dhammànaü. Ananuyogà kusalànaü dhammànaü anuppannà ceva akusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca kusalà dhammà parihàyantãti. 1. 8. 3. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và kusalà dhammà uppajanti, uppannà và akusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave anuyogo kusalànaü dhammànaü ananuyogo akusalànaü dhammànaü anuyogà bhikkhave kusalànaü dhammànaü ananuyogo akusalànaü dhammànaü anuppannà ceva kusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca akusalà dhammà parihàyantãti. 1. 8. 4. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và bojjhaïgà nuppajjanti, uppannà và bojjhaïgà na bhàvanà pàripåriü gacchanti, yathayidaü bhikkhave ayoniso manasikàro. Ayoniso bhikkhave manasikaroto anuppannà ceva bojjhaïgà nåppajjanti, uppannà ca bojjhaïgà na bhàvanàpàripåriü gacchantãti. 1. 8. 5. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và bojjhaïgà uppajjanti, uppannà và bojjhaïgà bhàvanà pàripåriü gacchanti, yathayidaü bhikkhave yoniso manasikàro. [PTS Page 015] [\q 15/] yoniso bhikkhave manasikaroto anuppannà ceva bojjhaïgà uppajjanti, uppannà ca bojjhaïgà bhàvanàpàripåriü gacchantãti. 1. 8. 6. Appamattikà esà bhikkhave parihàni, yadidaü ¤àtiparihàni. Etaü patikiññhaü bhikkhave parihànãnaü yadidaü pa¤¤à parihànãti. [BJT Page 028] [\x 28/] 1. 8. 7. Appamattikà esà bhikkhave vuddhi, yadidaü ¤àtivuddhi. Etadaggaü bhikkhave vuddhãnaü yadidaü pa¤¤àvuddhi. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü: pa¤¤àvuddhiyà vaóóhissàmàti.62 Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 1. 8. 8. Appamattikà esà bhikkhave parihàni, yadidaü bhogaparihàni. Etaü patikiññhaü bhikkhave parihànãnaü yadidaü pa¤¤àparihànãti. 1. 8. 9. Appamattikà esà bhikkhave vuddhi, yadidaü bhogavuddhi. Etadaggaü bhikkhave vuddhãnaü yadidaü pa¤¤àvuddhi. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü. Pa¤¤àvuddhiyà vaóóhissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 1. 8. 10. Appamattikà esà bhikkhave parihàni, yadidaü yasoparihàni. Etaü patikiññhaü bhikkhave parihànãnaü yadidaü pa¤¤àparihànãti. 1. 8. 11. Appamattikà esà bhikkhave vuddhi, yadidaü yasovuddhi. Etadaggaü bhikkhave vuddhãnaü yadidaü pa¤¤àvuddhi. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü. Pa¤¤àvuddhiyà vaóóhissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. Vaggo aññhamo63 9. Pamàdavaggo (Sàvatthi nidànaü:) 1. 9. 1. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yo evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave pamàdo. Pamàdo bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. [PTS Page 016] [\q 16/] 1. 9. 2. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yo evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave appamàdo. Appamàdo bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. 1. 9. 3. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave kosajjaü. Kosajjaü bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. [BJT Page 030] [\x 30/] 1. 9. 4. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yo evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave viriyàrambho. Viriyàrambho bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. 1. 9. 5. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yà evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave mahicchatà. Mahicchatà bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 9. 6. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yà evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave appicchatà. Appicchatà bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. 1. 9. 7. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yà evaü mahato anatthàya saüvattati yathayidaü bhikkhave asantuññhità. Asantuññhità bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 9. 8. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yà evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave santuññhità. Santuññhità bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. 1. 9. 9. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi. Yo evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave ayoniso manasikàro. Ayoniso manasikàro bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 9. 10. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yo evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave yoniso manasikàro. Yoniso manasikàro bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. 1. 9. 11. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave asampaja¤¤aü. Asampaja¤¤aü bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 9. 12. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave sampaja¤¤aü. Sampaja¤¤aü bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. [BJT Page 032] [\x 32/] 1. 9. 13. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yà evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave pàpamittatà. Pàpamittatà bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 9. 14. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yà evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave kalyàõamittatà. Kalyàõamittatà bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. 1. 9. 15. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yo evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave anuyogo akusalànaü dhammànaü, ananuyogo kusalànaü dhammànaü, anuyogo bhikkhave akusalànaü dhammànaü ananuyogo kusalànaü dhammànaü mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 9. 16 Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yo evaü mahato atthàya saüvattati yathayidaü bhikkhave anuyogo kusalànaü dhammànaü, ananuyogo akusalànaü dhammànaü anuyogo bhikkhave kusalànaü dhammànaü, ananuyogo akusalànaü dhammànaü Mahato atthàya saüvattatãti. Vaggo navamo64 10. Ajjhattikavaggo (Sàvatthi nidànaü:) 1. 10. 1. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü65 ekaïgampi66 samanupassàmi, yaü evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave pamàdo. Pamàdo bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 10. 2. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yaü evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave appamàdo. [PTS Page 017] [\q 17/] appamàdo bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. 1. 10. 3. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yaü evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave kosajjaü. Kosajjaü bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 10. 4. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yo evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave viriyàrambho. Viriyàrambho bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. [BJT Page 034] [\x 34/] 1. 10. 5. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yà67 evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave mahicchatà. Mahicchatà bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 10. 6. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yà68 evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave appicchatà. Appicchatà bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. 1. 10. 7. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yà evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave asantuññhità. Asantuññhità bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 10. 8. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yà69 evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave santuññhità. Santuññhità bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. 1. 10. 9. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yo70 evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave ayoniso manasikàro. Ayoniso manasikàro bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 10. 10. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yo71 evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave yoniso manasikàro. Yoniso manasikàro bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. 1. 10. 11. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yaü evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave asampaja¤¤aü. Asampaja¤¤aü bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 10. 12. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yaü evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave sampaja¤¤aü. Sampaja¤¤aü bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. [BJT Page 036] [\x 36/] 1. 10. 13. Bàhiraü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yà72 evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave pàpamittatà. Pàpamittatà bhikkhave mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 10. 14. Bàhiraü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yà73 evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave kalyàõamittatà. Kalyàõamittatà bhikkhave mahato atthàya saüvattatãti. 1. 10. 15. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yo evaü mahato anatthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave anuyogo akusalànaü dhammànaü, ananuyogo kusalànaü dhammànaü. Anuyogo bhikkhave akusalànaü dhammànaü, ananuyogo kusalànaü dhammànaü mahato anatthàya saüvattatãti. 1. 10. 16. Ajjhattikaü bhikkhave aïganti karitvà na a¤¤aü ekaïgampi samanupassàmi, yo evaü mahato atthàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave anuyogo kusalànaü dhammànaü, ananuyogo akusalànaü dhammànaü. Anuyogo bhikkhave kusalànaü dhammànaü, ananuyogo akusalànaü dhammànaü mahato atthàya saüvattatãti. 1. 10. 17. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yo evaü saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave pamàdo. Pamàdo bhikkhave saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 18. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yo evaü saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave appamàdo. [PTS Page 018] [\q 18/] appamàdo bhikkhave saddhamassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 19. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü74 evaü saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave kosajjaü. Kosajjaü bhikkhave saddhamassa sammosàya antaradhànàya saüvattatãti. [BJT Page 038] [\x 38/] 1. 10. 20. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yo evaü saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave viriyàrambho. Viriyàrambho bhikkhave saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 21. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yà evaü saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave mahicchatà, mahicchatà bhikkhave saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 22. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yà evaü saddhammassa asammosàya anantaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave appicchatà, appicchatà bhikkhave saddhammassa asammosàya anantaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 23. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yà evaü saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave asantuññhità, asantuññhità bhikkhave saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 24. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yà evaü saddhammassa asammosàya anantaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave santuññhità, santuññhità bhikkhave saddhammassa asammosàya anantaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 25. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yo evaü saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave ayoniso manasikàro, ayoniso manasikàro bhikkhave saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 26. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yo evaü saddhammassa asammosàya anantaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave yoniso manasikàro, yoniso manasikàro bhikkhave saddhammassa asammosàya anantaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 27. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave asampaja¤¤aü, asampaja¤¤aü bhikkhave saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 28. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü saddhammassa asammosàya anantaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave sampaja¤¤aü, sampaja¤¤aü bhikkhave saddhammassa asammosàya anantaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 29. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yà evaü saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave pàpamittatà, pàpamittatà bhikkhave saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 30. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yà evaü saddhammassa asammosàya anantaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave kalyàõamittatà, kalyàõamittatà bhikkhave saddhammassa asammosàya anantaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 31. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yo evaü saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave anuyogo akusalànaü dhammànaü, ananuyogo kusalànaü dhammànaü. Anuyogo bhikkhave akusalànaü dhammànaü, ananuyogo kusalànaü dhammànaü saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattatãti. 1. 10. 32. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yo evaü saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati, yathayidaü bhikkhave anuyogo kusalànaü dhammàna ananuyogo akusalànaü dhammànaü, anuyogo bhikkhave kusalànaü dhammànaü, ananuyogo akusalànaü dhammànaü saddhamassa ñhitiyà asammosàya Anantaradhànàya saüvattatãti. Catukoñikaü niññhitaü.75 1. 10. 33. Ye76 te bhikkhave bhikkhå adhammaü dhammoti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya77 pañipannà bahujanàsukhàya78 bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti, tevimaü79 saddhammaü antaradhàpentãti. [BJT Page 040] [\x 40/] 1. 10. 34. Ye te bhikkhave bhikkhå dhammaü adhammoti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 10. 35 Ye te bhikkhave bhikkhå avinayaü vinayoti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 10. 36. Ye te bhikkhave bhikkhå vinayaü avinayoti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. [PTS Page 019] [\q 19/] 1. 10. 37. Ye te bhikkhave bhikkhå abhàsitaü alapitaü tathàgatena bhàsitaü lapitaü tathàgatenàti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 10. 38 Ye te bhikkhave bhikkhå bhàsitaü lapitaü tathàgatena abhàsitaü alapitaü tathàgatenàti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 10. 39. Ye te bhikkhave bhikkhå anàciõõaü tathàgatena àciõõaü tathàgatenàti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 10. 40. Ye te bhikkhave bhikkhå àciõõaü tathàgatena anàciõõaü tathàgatenàti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 10. 41. Ye te bhikkhave bhikkhå appa¤¤attaü tathàgatena pa¤¤attaü tathàgatenàti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 10. 42. Ye te bhikkhave bhikkhå pa¤¤attaü tathàgatena appa¤¤attaü tathàgatenàti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. Vaggo dasamo.80 11. Adhammavaggo 1. 11. 1. (Sàvatthinidànaü:) Ye te bhikkhave bhikkhå adhammaü adhammoti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti, tevimaü81 saddhammaü ñhapentãti.82 1. 11. 2. Ye te bhikkhave bhikkhå dhammaü dhammoti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 11. 3. Ye te bhikkhave bhikkhå avinayaü avinayoti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 11. 4. Ye te bhikkhave bhikkhå vinayaü vinayoti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 11. 5. Ye te bhikkhave bhikkhå abhàsitaü alapitaü tathàgatena abhàsitaü alapitaü tathàgatenàti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 11. 6. Ye te bhikkhave bhikkhå bhàsitaü lapitaü tathàgatena bhàsitaü lapitaü tathàgatenàti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü ñhapentãti. [PTS Page 020] [\q 20/] 1. 11. 7. Ye te bhikkhave bhikkhå anàciõõaü tathàgatena anàciõõaü tathàgatenàti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 11. 8. Ye te bhikkhave bhikkhå àciõõaü tathàgatena àciõõaü tathàgatenàti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti, tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 11. 9. Ye te bhikkhave bhikkhå appa¤¤attaü tathàgatena appa¤¤attaü tathàgatenàti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 11. 10. Ye te bhikkhave bhikkhå pa¤¤attaü tathàgatena pa¤¤attaü tathàgatenàti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti, tevimaü83 saddhammaü ñhapentãti.84 Vaggo ekàdasamo.85 [BJT Page 042] [\x 42/] 12. Anàpattivaggo 1. 12. 1. (Sàvatthinidànaü:) Ye te bhikkhave bhikkhå anàpattiü àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 12. 2. Ye te bhikkhave bhikkhå àpattiü anàpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 12. 3. Ye te bhikkhave bhikkhå lahukaü àpattiü garukà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 12. 4. Ye te bhikkhave bhikkhå garukaü àpattiü lahukà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 12. 5. Ye te bhikkhave bhikkhå duññhullaü àpattiü aduññhullà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 12. 6. Ye te bhikkhave bhikkhå aduññhullaü àpattiü duññhullà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 12. 7. Ye te bhikkhave bhikkhå sàvasesaü àpattiü anavasesà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. [PTS Page 021] [\q 21/] 1. 12. 8. Ye te bhikkhave bhikkhå anavasseü àpattiü sàvasesà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 12. 9. Ye te bhikkhave bhikkhå sappañikammaü àpattiü appañikammà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 12. 10. Ye te bhikkhave bhikkhå appañikammaü àpattiü sappañikammà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü antaradhàpentãti. 1. 12. 11. Ye te bhikkhave bhikkhå anàpattiü anàpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 12. 12. Ye te bhikkhave bhikkhå àpattiü àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 12. 13. Ye te bhikkhave bhikkhå lahukaü àpattiü lahukà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 12. 14. Ye te bhikkhave bhikkhå garukaü àpattiü garukà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 12. 15. Ye te bhikkhave bhikkhå duññhullaü àpattiü duññhullà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 12. 16. Ye te bhikkhave bhikkhå aduññhullaü àpattiü aduññhullà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 12. 17. Ye te bhikkhave bhikkhå sàvasesaü àpattiü sàvasesà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 12. 18. Ye te bhikkhave bhikkhå anavasesaü àpattiü anavasesà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 12. 19. Ye te bhikkhave bhikkhå sappañikammaü àpattiü sappañikammà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü ñhapentãti. 1. 12. 20. Ye te bhikkhave bhikkhå appañikammaü àpattiü appañikammà àpattãti dãpenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü ñhapentãti. Vaggo dvàdasamo86 [PTS Page 022] [\q 22/] 13. Ekapuggalavaggo 1. 13. 1. (Sàvatthinidànaü) Ekapuggalo bhikkhave loke uppajjamàno uppajjati bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya87 atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katamo ekapuggalo: tathàgato arahaü sammàsambuddho. Ayaü kho bhikkhave ekapuggalo loke uppajjamàno uppajjati bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànanti. [BJT Page 044] [\x 44/] 1. 13. 2. Ekapuggalassa bhikkhave pàtubhàvo dullabho lokasmiü katamassa ekapuggalassa: tathàgatassa arahato sammàsambuddhassa. Imassa kho bhikkhave ekapuggalassa pàtubhàvo dullabho lokasminti. 1. 13. 3. Ekapuggalo bhikkhave loke uppajjamàno uppajjati acchariya manusso. Katamo ekapuggalo: tathàgato arahaü sammàsambuddho. Ayaü kho bhikkhave ekapuggalo loke uppajjamàno uppajjati acchariya manussoti. 1. 13. 4. Ekapuggalassa bhikkhave kàlakiriyà bahuno janassa anutappà88 hoti. Katamassa ekapuggalassa: tathàgatassa arahato sammàsambuddhassa. Imassa kho bhikkhave ekapuggalassa kàlakiriyà bahuno janassa anutappà hotãti.89 1. 13. 5-13. Ekapuggalo bhikkhave loke uppajjamàno uppajjati adutiyo asahàyo, appañimo, appañisamo, appañibhàgo, appañipuggalo, asamo asamasamo, dipadànaü aggo. Katamo ekapuggalo: tathàgato arahaü sammàsambuddho. Ayaü kho bhikkhave ekapuggalo loke uppajjamàno uppajjati adutiyo, asahàyo, appañimo, appañisamo, appañibhàgo, appañi puggalà, asamo, asamasamo, dipadànaü aggo'ti. 1. 13. 14-25. Ekapuggalassa bhikkhave pàtubhàvà mahato cakkhussa pàtubhàvo hoti, mahato àlokassa pàtubhàvo hoti, mahato obhàsassa pàtubhàvo hoti, channaü anuttariyànaü pàtubhàvo hoti, catunnaü pañisambhidànaü sacchikiriyà hoti, anekadhàtupañivedho hoti, nànàdhàtupañivedho hoti, vijjàvimuttiphalasacchikiriyà [PTS Page 023] [\q 23/] hoti, sotàpattiphalasacchikiriyà hoti, sakadàgàmiphalasacchikiriyà hoti, anàgàmiphalasacchikiriyà hoti. Arahattaphalasacchikiriyà hoti. Katamassa ekapuggalassa: tathàgatassa arahato sammàsambuddhassa. Imassa kho bhikkhave ekapuggalassa pàtubhàvà mahato cakkhussa pàtubhàvo hoti, mahato àlokassa pàtubhàvo hoti, mahato obhàsassa pàtubhàvo hoti, channaü anuttariyànaü pàtubhàvo hoti, catunnaü pañisambhidànaü sacchikiriyà hoti, anekadhàtupañivedho hoti, nànàdhàtupañivedho hoti, vijjàvimuttiphalasacchikiriyà hoti, sotàpattiphalasacchikiriyà hoti, sakadàgàmiphalasacchikiriyà hoti. Anàgàmiphalasacchikiriyà hoti, arahattaphalasacchikiriyà hotãti. 90 [BJT Page 046] [\x 46/] 1. 13. 26. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekapuggalampi samanupassàmi, yo evaü tathàgatena anuttaraü dhammacakkaü pavattitaü sammadeva anuppavatteti, yathayidaü bhikkhave sàriputto, sàriputto bhikkhave tathàgatena anuttaraü dhammacakkaü pavattitaü sammadeva anuppavattetãti. Vaggo terasamo91 14. Etadaggapàëi 1. 14. 1. 1. 92 (Sàvatthi nidànaü:) Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü ratta¤¤ånaü yadidaü a¤¤àkoõóa¤¤o,93 1. 14. 1. 2. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü mahàpa¤¤ànaü yadidaü sàriputto, 1. 14. 1. 3. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü iddhimantànaü yadidaü mahàmoggallàno, 1. 14. 1. 4. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü dhutavàdànaü94 yadidaü mahàkassapo, 1. 14. 1. 5. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü dibbacakkhukànaü yadidaü anuruddho, 1. 14. 1. 6. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü uccàkulikànaü yadidaü bhaddiyo , kàëigodhàya putto,95 1. 14. 1. 7. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü ma¤jussarànaü yadidaü lakuõañakabhaddiyo,96 1. 14. 1. 8. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü sãhanàdãkànaü yadidaü piõóolabhàradvàjo, 1. 14. 1. 9. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü dhammakathikànaü yadidaü puõõo mantàõiputto, 1. 14. 1. 10. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü saükhittena bhàsitassa vitthàrena atthaü vibhajantànaü yadidaü mahàkaccànoti.97 Vaggo pañhamo. [PTS Page 024] [\q 24/] 1. 14. 2. 1. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü manomayaü kàyaü abhinimmiõantànaü yadidaü cullapanthako, 98 1. 14. 2. 2. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü cetovivaññakusalànaü yadidaü cullapanthako,99 1. 14. 2. 3. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü sa¤¤àvivaññakusalànaü yadidaü mahàpanthako, 1. 14. 2. 4. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü araõavihàrãnaü yadidaü subhåti, 1. 14. 2. 5. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü dakkhiõeyyànaü yadidaü subhåti, 1. 14. 2. 6. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü àra¤¤akànaü yadidaü revato khadiravaniyo, 1. 14. 2. 7. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü jhàyãnaü yadidaü kaïkhàrevato, 1. 14. 2. 8. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü àraddhaviriyànaü yadidaü soõo koëivãso, 1. 14. 2. 9. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü kalyàõavàkkaraõànaü yadidaü Soõo Kuñikaõõo,100 1. 14. 2. 10. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü làbhãnaü yadidaü sãvalã, 1. 14. 2. 11. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü saddhàdhimuttànaü yadidaü vakkalãti.101 Vaggo dutiyo [BJT Page 048] [\x 48/] 1. 14. 3. 1. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü sikkhàkàmànaü yadidaü ràhulo. 1. 14. 3. 2. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü saddhàpabbajitànaü yadidaü raññhapàlo, 1. 14. 3. 3 Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü pañhamaü salàkaü gaõhantànaü yadidaü kuõóadhàno, 1. 14. 3. 4. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü pañibhànavantànaü yadidaü vaïgãso, 1. 14. 3. 5. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü samantapàsàdikànaü yadidaü upaseno vaïgantaputto, 1. 14. 3. 6. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü senàsanapa¤¤àpakànaü yadidaü dabbo mallaputto, 1. 14. 3. 7. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü devatànaü piyamanàpànaü yadidaü piëindivaccho,102 1. 14. 3. 8. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü khippàbhi¤¤ànaü yadidaü bàhiyo dàrucãriyo 1. 14. 3. 9. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü cittakathikànaü yadidaü kumàrakassapo,103 1. 14. 3. 10 Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü bhikkhånaü pañisambhidàppattànaü yadidaü mahàkoññhitoti.104 Vaggo tatiyo 1. 14. 4. 1. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü bahussutànaü yadidaü ànando, 1. 14. 4. 2. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü satimantànaü yadidaü ànando, [PTS Page 025] [\q 25/] 1. 14. 4. 3. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü gatimantànaü yadidaü ànando, 1. 14. 4. 4. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü dhitimantànaü yadidaü ànando, 1. 14. 4. 5. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü upaññhàkànaü yadidaü ànando, 1. 14. 4. 6. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü mahàparisànaü yadidaü uruvelakassapo, 1. 14. 4. 7. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü kulappasàdakànaü yadidaü kàludàyi, 1. 14. 4. 8. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü appàbàdhànaü yadidaü bakkulo,105 1. 14. 4. 9. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü pubbe nivàsaü anussarantànaü yadidaü sobhito, 1. 14. 4. 10 Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü vinayadharànaü yadidaü upàli, 1. 14. 4. 11. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü bhikkhunovàdakànaü yadidaü nandako, 1. 14. 4. 12. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü indriyesu guttadvàrànaü yadidaü nando, 1. 14. 4. 13. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü bhikkhuovàdakànaü yadidaü mahàkappino, 1. 14. 4. 14. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü tejodhàtu kusalànaü yadidaü sàgato, 1. 14. 4. 15. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü pañibhàneyyakànaü yadidaü ràdho, 1. 14. 4. 16. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakaü bhikkhånaü låkhacãvaradharànaü yadidaü mogharàjàti.106 Vaggo catuttho [BJT Page 050] [\x 50/] 1. 14. 5. 1. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü bhikkhunãnaü ratta¤¤ånaü yadidaü mahàpajàpatãgotamã, 1. 14. 5. 2. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü bhikkhunãnaü mahà pa¤¤ànaü yadidaü khemà, 1. 14. 5. 3. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü bhikkhunãnaü iddhimantãnaü yadidaü uppalavaõõà, 1. 14. 5. 4. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü bhikkhunãnaü vinayadharànaü yadidaü Pañàcàrà,107 1. 14. 5. 5. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü bhikkhunãnaü dhammakathikànaü yadidaü dhammadinnà, 1. 14. 5. 6. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü bhikkhunãnaü jhàyãnaü yadidaü nandà, 1. 14. 5. 7. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü bhikkhunãnaü àraddhaviriyànaü yadidaü soõà, 1. 14. 5. 8. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü bhikkhunãnaü dibbacakkhukànaü yadidaü sakulà,108 1. 14. 5. 9. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü bhikkhunãnaü khippàbhi¤¤ànaü yadidaü bhaddàkuõaóalakesà,109 1. 14. 5. 10. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü bhikkhunãnaü pubbenivàsaü anussarantãnaü yadidaü bhaddàkàpilàni,110 1. 14. 5. 11. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü bhikkhunãnaü mahàbhi¤¤appattànaü yadidaü bhaddakaccànà, 1. 14. 5. 12. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü bhikkhunãnaü låkhacãvaradharànaü yadidaü kisàgotamã, 1. 14. 5. 13. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü bhikkhunãnaü saddhàdhimuttànaü yadidaü sigàlamàtàti.111 Vaggo pa¤camo 1. 14. 6. 1. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü upàsakànaü pañhamaü saraõaü gacchantànaü [PTS Page 026] [\q 26/] yadidaü tapussabhallikà112 vàõijà,113 1. 14. 6. 2. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü upàsakànaü dàyakànaü yadidaü sudatto gahapati anàthapiõóiko, 1. 14. 6. 3. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü upàsakànaü dhammakathikànaü yadidaü citto gahapati macchikàsaõóiko,114 1. 14. 6. 4. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü upàsakànaü catåhi saïgahavatthåhi parisaü saügaõhantànaü yadidaü hatthako115 àlavako, 1. 14. 6. 5. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü upàsakànaü paõãtadàyakànaü yadidaü mahànàmo sakko, 1. 14. 6. 6. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü upàsakànaü manàpadàyakànaü yadidaü uggo gahapati vesàliko, 1. 14. 6. 7. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü upàsakànaü saüghupaññhàkànaü yadidaü uggato116 gahapati, 1. 14. 6. 8. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü upàsakànaü aveccappasannànaü yadidaü såro ambaññho,117 1. 14. 6. 9. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü upàsakànaü puggalappasannànaü yadidaü jãvako komàrabhacco, 118 1. 14. 6. 10. Etadaggaü bhikkhave mama sàvakànaü upàsakànaü vissàsakànaü yadidaü nakulapità119 gahapatãti. Vaggo chaññho [BJT Page 052] [\x 52/] 1. 14. 7. 1. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü upàsikànaü pañhamaü saraõaü gacchantãnaü yadidaü sujàtà senànãdhãtà,120 1. 14. 7. 2. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü upàsikànaü dàyikànaü yadidaü visàkhà migàramàtà, 1. 14. 7. 3. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü upàsikànaü bahussutànaü yadidaü khujjuttarà. 1. 14. 7. 4. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü upàsikànaü mettàvihàrãnaü yadidaü sàmàvatã,121 1. 14. 7. 5. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü upàsikànaü jhàyãnaü yadidaü uttarà nandamàtà, 1. 14. 7. 6. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü upàsikànaü paõãtadàyikànaü yadidaü suppavàsà koliyadhãtà, 1. 14. 7. 7 Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü upàsikànaü gilànupaññhàkãnaü yadidaü suppiyà upàsikà, 1. 14. 7. 8. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü upàsikànaü aveccappasannànaü yadidaü kàtiyànã, 1. 14. 7. 9. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü upàsikànaü vissàsikànaü yadidaü nakulamàtà gahapatànã, 1. 14. 7. 10. Etadaggaü bhikkhave mama sàvikànaü upàsikànaü anussavappasannànaü yadidaü kàëã upàsikà kuraragharikàti122 Vaggo sattamo. [BJT Page 054] [\x 54/] 15. Aññhànapàëi. 1. 15. 1. (Sàvatthinidànaü:) Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü diññhisampanno puggalo ka¤ci123 saïkhàraü niccato upagaccheyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave [PTS Page 027] [\q 27/] vijjati, yaü puthujjano ka¤ci saïkhàraü niccato upagaccheyya, ñhànametaü vijjati.124 1. 15. 2. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü diññhisampanno puggalo ka¤ci saïkhàraü sukhato upagaccheyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü puthujjano ka¤ci saïkhàraü sukhato upagaccheyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 3. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü diññhisampanno puggalo ka¤ci dhammaü attato upagaccheyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü puthujjano ka¤ci dhammaü attato upagaccheyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 4. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü diññhisampanno puggalo màtaraü jãvità voropeyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü puthujjano màtaraü jãvità voropeyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 5. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü diññhisampanno puggalo pitaraü jãvità voropeyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü puthujjano pitaraü jãvità voropeyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 6. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü diññhisampanno puggalo arahantaü jãvità voropeyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü puthujjano puggalo arahantaü jãvità voropeyya, ñhànametaü vijjati. [BJT Page 056] [\x 56/] 1. 15. 7. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü diññhisampanno puggalo tathàgatassa duññhena cittena lohitaü uppàdeyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü puthujjano tathàgatassa duññhena cittena lohitaü uppàdeyya, ñhànametaü vijjati.125 1. 15. 8. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü diññhisampanno puggalo saïghaü bhindeyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü puthujjano saüghaü bhindeyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 9. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü diññhisampanno puggalo a¤¤aü satthàraü uddiseyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü puthujjano a¤¤aü satthàraü uddiseyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 10. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü ekissà lokadhàtuyà dve arahanto sammàsambuddhà apubbaü [PTS Page 028] [\q 28/] acarimaü uppajjeyyuü, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü ekissà lokadhàtuyà eko arahaü sammàsambuddho uppajjeyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 11. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü ekissà lokadhàtuyà dve ràjàno cakkavattã apubbaü acarimaü uppajjeyyuü, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü ekissà lokadhàtuyà eko ràjà cakkavattã uppajjeyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 12. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü itthi arahaü assa sammàsambuddho, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü puriso arahaü assa sammàsambuddho, ñhànametaü vijjati. [BJT Page 058] [\x 58/] 1. 15. 13. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü itthi ràjà assa cakkavattã, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü puriso ràjà assa cakkavattã, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 14. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü itthi sakkattaü kàreyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü puriso sakkattaü kàreyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 15. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü itthi màrattaü kàreyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü puriso màrattaü kàreyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 16. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü itthi brahmattaü kàreyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü puriso brahmattaü kàreyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 17. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü kàyaduccaritassa iññho kanto manàpo vipàko nibbatteyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü kàyaduccaritassa aniññho akanto amanàpo vipàko nibbatteyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 18. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü vacãduccaritassa iññho kanto manàpo vipàko nibbatteyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü vacãduccaritassa aniññho akanto amanàpo vipàko nibbatteyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 19. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü manoduccaritassa iññho kanto manàpo vipàko nibbatteyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü manoduccaritassa aniññho akanto amanàpo vipàko nibbatteyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 20. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü kàyasucaritassa aniññho akanto amanàpo vipàko nibbatteyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü kàyasucaritassa iññho kanto manàpo vipàko nibbatteyya, éhànametaü vijjati. [PTS Page 029] [\q 29/] 1. 15. 21. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü vacãsucaritassa aniññho akanto amanàpo vipàko nibbatteyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü vacãsucaritassa iññho kanto manàpo vipàko nibbatteyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 22. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü manosucaritassa aniññho akanto amanàpo vipàko nibbatteyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü manosucaritassa iññho kanto manàpo vipàko nibbatteyya, ñhànametaü vijjati. [BJT Page 060] [\x 60/] 1. 15. 23. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü kàyaduccaritasamaïgã tannidànà tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjeyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü kàyaduccaritasamaïgã tannidànà tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 24. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü vacãduccaritasamaïgã tannidànà tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjeyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü vacãduccaritasamaïgã tannidànà tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 25. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü manoduccaritasamaïgã tannidànà tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjeyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü manoduccaritasamaïgã tannidànà tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 26. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü kàyasucaritasamaïgã tannidànà tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü kàyasucaritasamaïgã tannidànà tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjeyya, ñhànametaü vijjati. 1. 15. 27. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü vacãsucaritasamaïgã tannidànà tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, yaü vacãsucaritasamaïgã tannidànà tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjeyya, ñhànametaü vijjatãti. 1. 15. 28. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü manosucaritasamaïgã tannidànà tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyya, netaü ñhànaü vijjati. éhàna¤ca kho etaü bhikkhave vijjati, [PTS Page 030] [\q 30/] yaü manosucaritasamaïgã tannidànà tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjeyya, ñhànametaü vijjatãti. (Aññhànapàëi niññhità) [BJT Page 062] [\x 62/] 16. Ekadhammapàëi 1. 16. 1. 1. (Sàvatthinidànaü:) Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattati. Katamo ekadhammo: buddhànussati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattatãti.126 1. 16. 1. 2. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattati. Katamo ekadhammo: dhammànussati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattatãti. 1. 16. 1. 3. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattati. Katamo ekadhammo: saïghànussati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattatãti. 1. 16. 1. 4. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattati. Katamo ekadhammo: sãlànussati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattatãti. 1. 16. 1. 5. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattati. Katamo ekadhammo: càgànussati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattatãti. 1. 16. 1. 6. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattati. Katamo ekadhammo: devatànussati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattatãti. 1. 16. 1. 7. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattati. Katamo ekadhammo: àõàpànasati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattatãti. 1. 16. 1. 8. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattati. Katamo ekadhammo: maraõasati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattatãti. 1. 16. 1. 9. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattati. Katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattatãti. 1. 16. 1. 10. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattati. Katamo ekadhammo: upasamànussati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbàõàya saüvattatãti. 1. 16. 2. 1. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và akusalà dhammà uppajjanti, uppannà và akusalà dhammà bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattanti, yathayidaü bhikkhave micchàdiññhi. Micchàdiññhikassa bhikkhave anuppannà ceva akusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca akusalà dhammà bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattanti. 1. 16. 2. 2. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và kusalà dhammà uppajjanti, uppannà và kusalà dhammà bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattanti, yathayidaü bhikkhave sammàdiññhi. [PTS Page 031] [\q 31/] sammàdiññhikassa bhikkhave anuppannà ceva kusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca kusalà dhammà bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattanti. [BJT Page 064] [\x 64/] 1. 16. 2. 3. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và kusalà dhammà nåppajjanti, uppannà và kusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave micchàdiññhi. Micchàdiññhikassa bhikkhave anuppannà ceva kusalà dhammà nåppajjanti, uppannà ca kusalà dhammà parihàyanti.127 1. 16. 2. 4. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và akusalà dhammà nåppajjanti, uppannà và akusalà dhammà parihàyanti, yathayidaü bhikkhave sammàdiññhi. Sammàdiññhikassa bhikkhave anuppannà ceva akusalà dhammà nåppajjanti, uppannà ca akusalà dhammà parihàyanti. 1. 16. 2. 5. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và micchàdiññhi uppajjati, uppannà và micchàdiññhi pavaóóhati, yathayidaü bhikkhave ayoniso manasikàro. Ayoniso bhikkhave manasikaroto anuppannà ceva micchàdiññhi uppajjati, uppannà ca micchàdiññhi pavaóóhati.128 1. 16. 2. 6. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yena anuppannà và sammàdiññhi uppajjati, uppannà và sammàdiññhi pavaóóhati, yathayidaü bhikkhave yoniso manasikàro. Yoniso bhikkhave manasikaroto anuppannà ceva sammàdiññhi uppajjati, uppannà ca sammàdiññhi pavaóóhati. 1. 16. 2. 7. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yenevaü129 sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti, yathayidaü bhikkhave micchàdiññhi. Micchàdiññhiyà bhikkhave samannàgatà sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti.130 1. 16. 2. 8. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi [PTS Page 032] [\q 32/] samanupassàmi, yenevaü131 sattà kàyassa bhedà parammaraõà suggatiü saggaü lokaü upapajjanti, yathayidaü bhikkhave sammàdiññhi. Sammàdiññhiyà bhikkhave samannàgatà sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. [BJT Page 066] [\x 66/] 1. 16. 2. 9. Micchàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa ya¤ceva kàyakammaü yathàdiññhi samattaü samàdinnaü, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi132 bhikkhave pàpikà. Seyyathàpi bhikkhave nimbabãjaü và kosàtakãbãjaü và tittakalàbubãjaü và allàya pañhaviyà133 nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü tittakattàya kañukattàya asàtattàya saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü134 hi bhikkhave pàpakaü. Evameva kho bhikkhave micchàdiññhikassa purisapuggalassa ya¤ceva kàyakammaü yathàdiññhi samattaü samàdinnaü, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave pàpikàti. 1. 16. 2. 10. Micchàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa ya¤ca vacãkammaü yathàdiññhi samattaü samàdinnaü, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave pàpikà. Seyyathàpi bhikkhave nimbabãjaü và kosàtakãbãjaü và tittakalàbubãjaü và allàya pañhaviyà nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü tittakattàya kañukattàya asàtattàya saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü hi bhikkhave pàpakaü. Evameva kho bhikkhave micchàdiññhikassa purisapuggalassa ya¤ca vacãkammaü yathàdiññhi samattaü samàdinnaü, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave pàpikàti. 1. 16. 2. 11. Micchàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa ya¤ca manokammaü yathàdiññhi samattaü samàdinnaü, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave pàpikà. Seyyathàpi bhikkhave nimbabãjaü và kosàtakãbãjaü và tittakalàbubãjaü và allàya pañhaviyà nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü tittakattàya kañukattàya asàtattàya saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü hi bhikkhave pàpakaü. Evameva kho bhikkhave micchàdiññhikassa purisapuggalassa ya¤ca manokammaü yathàdiññhi samattaü samàdinnaü, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave pàpikàti. 1. 16. 2. 12. Micchàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa yà ca cetanà yathàdiññhi samattà samàdinnà, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave pàpikà. Seyyathàpi bhikkhave nimbabãjaü và kosàtakãbãjaü và tittakalàbubãjaü và allàya pañhaviyà nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü tittakattàya kañukattàya asàtattàya saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü hi bhikkhave pàpakaü. Evameva kho bhikkhave micchàdiññhikassa purisapuggalassa yà ca cetanà yathàdiññhi samattà samàdinnà, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave pàpikàti. 1. 16. 2. 13. Micchàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa yà ca patthanà yathàdiññhi samattà samàdinnà, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave pàpikà. Seyyathàpi bhikkhave nimbabãjaü và kosàtakãbãjaü và tittakalàbubãjaü và allàya pañhaviyà nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü tittakattàya kañukattàya asàtattàya saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü hi bhikkhave pàpakaü. Evameva kho bhikkhave micchàdiññhikassa purisapuggalassa yà ca patthanà yathàdiññhi samattà samàdinnà, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave pàpikàti. 1. 16. 2. 14. Micchàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa yo ca paõidhi yathàdiññhi samatto samàdinno, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave pàpikà. Seyyathàpi bhikkhave nimbabãjaü và kosàtakãbãjaü và tittakalàbubãjaü và allàya pañhaviyà nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü tittakattàya kañukattàya asàtattàya saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü hi bhikkhave pàpakaü. Evameva kho bhikkhave micchàdiññhikassa purisapuggalassa yo ca paõidhi yathàdiññhi samatto samàdinno, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave pàpikàti. 1. 16. 2. 15. Micchàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa ye ca saïkhàrà yathàdiññhi samattà samàdinnà, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave pàpikà. Seyyathàpi bhikkhave nimbabãjaü và kosàtakãbãjaü và tittakalàbubãjaü và allàya pañhaviyà nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü tittakattàya kañukattàya asàtattàya saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü hi bhikkhave pàpakaü. Evameva kho bhikkhave micchàdiññhikassa purisapuggalassa ye ca saïkhàrà yathàdiññhi samattà samàdinnà, sabbete dhammà aniññhàya akantàya amanàpàya ahitàya dukkhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave pàpikàti. 1. 16. 2. 16. Sammàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa ya¤ceva kàyakammaü yathàdiññhi samattaü samàdinnaü, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikà. Seyyathàpi bhikkhave ucchubãjaü và sàlibãjaü và muddikàbãjaü và allàya pañhaviyà135 nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü madhurattàya sàtattàya àsecakattàya136 saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü hi bhikkhave bhaddakaü. Evameva kho bhikkhave sammàdiññhikassa purisapuggalassa ya¤ceva kàyakammaü yathàdiññhi samattaü samàdinnaü, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikàti. 1. 16. 2. 17. Sammàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa ya¤ca vacãkammaü yathàdiññhi samattaü samàdinnaü, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikà. Seyyathàpi bhikkhave ucchubãjaü và sàlibãjaü và muddikàbãjaü và allàya pañhaviyà nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü madhurattàya sàtattàya àsecakattàya saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü hi bhikkhave bhaddakaü. Evameva kho bhikkhave sammàdiññhikassa purisapuggalassa ya¤ca vacãkammaü yathàdiññhi samattaü samàdinnaü, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikàti. 1. 16. 2. 18. Sammàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa ya¤ca manokammaü yathàdiññhi samattaü samàdinnaü, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikà. Seyyathàpi bhikkhave ucchubãjaü và sàlibãjaü và muddikà bãjaü và allàya pañhaviyà nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü madhurattàya sàtattàya asecakattàya saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü hi bhikkhave bhaddakaü evameva kho bhikkhave sammàdiññhikassa purisapuggalassa ya¤ca manokammaü yathàdiññhi samattaü samàdinnaü, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikàti. 1. 16. 2. 19. Sammàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa yà ca cetanà yathàdiññhi samattà samàdinnà, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikà. Seyyathàpi bhikkhave ucchubãjaü và sàlibãjaü và muddikàbãjaü và allàya pañhaviyà nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü madhurattàya sàtattàya àsecakattàya saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü hi bhikkhave bhaddakaü. Evameva kho bhikkhave sammàdiññhikassa purisapuggalassa yà ca cetanà yathàdiññhi samattà samàdinnà, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikàti. 1. 16. 2. 20. Sammàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa yà ca patthanà yathàdiññhi samattà samàdinnà, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikà. Seyyathàpi bhikkhave ucchubãjaü và sàlibãjaü và muddikàbãjaü và allàya pañhaviyà nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü madhurattàya sàtattàya àsecakattàya saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü hi bhikkhave bhaddakaü. Evameva kho bhikkhave sammàdiññhikassa purisapuggalassa yà ca patthanà yathàdiññhi samattà samàdinnaü, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikàti. 1. 16. 2. 21. Sammàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa yo ca paõidhi yathàdiññhi samatto samàdinno, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikà. Seyyathàpi bhikkhave ucchubãjaü và sàlibãjaü và muddikàbãjaü và allàya pañhaviyà nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü madhurattàya sàtattàya àsecakattàya saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü hi bhikkhave bhaddakaü. Evameva kho bhikkhave sammàdiññhikassa purisapuggalassa yo ca paõidhi yathàdiññhi samatto samàdinno, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikàti. 1. 16. 2. 22. Sammàdiññhikassa bhikkhave purisapuggalassa ye ca saïkhàrà yathàdiññhi samattà samàdinno, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikà. Seyyathàpi bhikkhave ucchubãjaü và sàlibãjaü và muddikàbãjaü và allàya pañhaviyà nikkhittaü ya¤ceva pañhavirasaü upàdiyati, ya¤ca àporasaü upàdiyati, sabbaü taü madhurattàya sàtattàya àsecakattàya saüvattati. Taü kissa hetu: bãjaü hi bhikkhave bhaddakaü. Evameva kho bhikkhave sammàdiññhikassa purisapuggalassa ye ca saïkhàrà yathàdiññhi samattà samàdinnà, sabbete dhammà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Taü kissa hetu: diññhi hi bhikkhave bhaddikàti. Vaggo dutiyo [PTS Page 033] [\q 33/] [BJT Page 068] [\x 68/] 1. 16. 3. 1. Ekapuggalo bhikkhave loke uppajjamàno uppajjati bahujanàhitàya bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Katamo ekapuggalo: micchàdiññhiko hoti viparãtadassano. So bahujanaü saddhammà vuññhàpetvà asaddhamme patiññhàpeti. Ayaü kho bhikkhave ekapuggalo loke uppajjamàno uppajjati bahujanàhitàya bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. 1. 16. 3. 2. Ekapuggalo bhikkhave loke uppajjamàno uppajjati bahujanahitàya bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katamo ekapuggalo: sammàdiññhiko hoti aviparãtadassano. So bahujanaü asaddhammà vuññhàpetvà saddhamme patiññhàpeti. Ayaü kho bhikkhave ekapuggalo loke uppajjamàno uppajjati bahujanahitàya bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. 1. 16. 3. 3. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekadhammampi samanupassàmi, yaü evaü mahàsàvajjaü, yathayidaü bhikkhave micchàdiñiñhi. Micchàdiññhiparamàni bhikkhave vajjànãti.137 1. 16. 3. 4. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekapuggalampi samanupassàmi, yo evaü bahujanàhitàya pañipanno bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü, yathayidaü bhikkhave makkhalã moghapuriso. Seyyathàpi bhikkhave nadãmukhe khipaü138 oóóeyya139 bahunnaü macchànaü ahitàya dukkhàya anatthàya vyasanàya. Evameva kho bhikkhave makkhalã moghapuriso manussakhipaü ma¤¤e loke uppanno bahunnaü sattànaü ahitàya dukkhàya anatthàya vyasanàyàti. [PTS Page 034] [\q 34/] 1. 16. 3. 5. Durakkhàte bhikkhave dhammavinaye yo ca samàdapeti, ya¤ca samàdapeti,140 yo ca samàdapito tathattàya pañipajjati, sabbe te bahuü apu¤¤aü pasavanti. Taü kissa hetu: durakkhàtattà bhikkhave dhammassa. [BJT Page 070] [\x 70/] 1. 16. 3. 6. Svàkkhàte bhikkhave dhammavinaye yo ca samàdapeti, ya¤ca samàdapeti, yo ca samàdapito tathattàya pañipajjati, sabbe te bahuü pu¤¤aü pasavanti. Taü kissa hetu: svàkkhàtattà bhikkhave dhammassàti. 1. 16. 3. 7. Durakkhàte bhikkhave dhammavinaye dàyakena mattà jànitabbà, no pañiggàhakena taü kissa hetu: durakkhàtattà bhikkhave dhammassa. 1. 16. 3. 8. Svàkkhàte bhikkhave dhammavinaye pañiggàhakena mattà jànitabbà, no dàyakena. Taü kissa hetu: svàkkhàtattà bhikkhave dhammassàti. 1. 16. 3. 9. Durakkhàte bhikkhave dhammavinaye yo àraddhaviriyo, so dukkhaü viharati. Taü kissa hetu: durakkhàtattà bhikkhave dhammassa. 1. 16. 3. 10. Svàkkhàte bhikkhave dhammavinaye yo kusãto, so dukkhaü viharati. Taü kissa hetu: svàkkhàtattà bhikkhave dhammassàti. 1. 16. 3. 11. Durakkhàte bhikkhave dhammavinaye yo kusãto, so sukhaü viharati. Taü kissa hetu: durakkhàtattà bhikkhave dhammassa. 1. 16. 3. 12. Svàkkhàte bhikkhave dhammavinaye yo àraddhaviriyo, so sukhaü viharati. Taü kissa hetu: svàkkhàtattà bhikkhave dhammassàti. 1. 16. 3. 13. Seyyathàpi bhikkhave appamattakopi gåtho duggandho hoti, evameva kho ahaü bhikkhave appamattakampi bhavaü na vaõõemi, antamaso accharàsaïghàtamattampãti. [BJT Page 072] [\x 72/] 1. 16. 3. 14. Seyyathàpi bhikkhave appamattakampi muttaü duggandhaü hoti, evameva kho ahaü bhikkhave appamattakampi bhavaü na vaõõemi, antamaso accharàsaïghàtamattampãti. 1. 16. 3. 15. Seyyathàpi bhikkhave appamattakampi kheëo duggandho hoti, evameva kho ahaü bhikkhave appamattakampi bhavaü na vaõõemi, antamaso accharàsaïghàtamattampãti. 1. 16. 3. 16. Seyyathàpi bhikkhave appamattakampi pubbo duggandho hoti, evameva kho ahaü bhikkhave appamattakampi bhavaü na vaõõemi, antamaso accharàsaïghàtamattampãti. [PTS Page 035] [\q 35/] 1. 16. 3. 17. Seyyathàpi bhikkhave appamattakampi lohitaü duggandhaü hoti, evameva kho ahaü bhikkhave appamattakampi bhavaü na vaõõemi, antamaso accharàsaïghàtamattampãti. Vaggo tatiyo Jambudãpapeyyàlo 1. 16. 4. 1. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü141 pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye thalajà. Atha kho eteva sattà bahutarà ye odakà. 1. 16. 4. 2. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà ye a¤¤atra manussehi paccàjàyanti. 1. 16. 4. 3. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye majjhimesu janapadesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà ye paccantimesu janapadesu paccàjàyanti avi¤¤àtàresu milakkhesu.142 1. 16. 4. 4. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye pa¤¤avanto ajaëà aneëamågà pañibalà subhàsitadubbhàsitassa atthama¤¤àtuü. Atha kho eteva sattà bahutarà ye duppa¤¤à jaëà eëamågà na pañibalà subhàsitadubbhàsitassa atthama¤¤àtuü. 1. 16. 4. 5. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye ariyena pa¤¤àcakkhunà samannàgatà. Atha kho eteva satta bahutarà ye avijjàgatà sammåëhà. 1. 16. 4. 6. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye labhanti tathàgataü dassanàya. Atha kho eteva sattà bahutarà ye na labhanti tathàgataü dassanàya. [BJT Page 074] [\x 74/] 1. 16. 4. 7. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye labhanti tathàgatappaveditaü dhammavinayaü savaõàya. Atha kho [PTS Page 036] [\q 36/] eteva sattà bahutarà, ye na labhanti tathàgatappaveditaü dhammavinayaü savaõàya. 1. 16. 4. 8. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye sutvà dhammaü dhàrenti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye sutvà dhammaü na dhàrenti. 1. 16. 4. 9. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye dhatànaü143 dhammànaü atthaü upaparikkhanti. Atha kho eteva sattà bahutarà ye dhatànaü dhammànaü atthaü na upaparikkhanti. 1. 16. 4. 10. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye atthama¤¤àya dhammama¤¤àya dhammànudhammaü pañipajjanti. Atha kho eteva sattà bahutarà ye atthama¤¤àya144 dhamma¤¤àya dhammànudhammaü na pañipajjanti. 1. 16. 4. 11. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye saüvejanãyesu145 ñhànesu saüvijjanti. Atha kho eteva sattà bahutarà ye saüvejanãyesu ñhànesu na saüvijjanti. 1. 16. 4. 12. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye saüviggà yoniso padahanti. Atha kho eteva sattà bahutarà ye saüviggà yoniso na padahanti. 1. 16. 4. 13. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye vavassaggàrammaõaü karitvà labhanti samàdhiü,146 labhanti cittassa147 ekaggaü. Atha kho eteva sattà bahutarà ye vavassaggàrammaõaü karitvà na labhanti samàdhiü, na labhanti cittassa ekaggaü.148 [BJT Page 076] [\x 76/] 1. 16. 4. 14. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye annaggarasaggànaü làbhino. Atha kho eteva sattà bahutarà ye annaggarasaggànaü na làbhino u¤chena kapàlàbhatena yàpenti. 1. 16. 4. 15. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa làbhino. Atha kho eteva sattà bahutarà ye attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa na làbhino. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa làbhino bhavissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. [PTS Page 037] [\q 37/] 1. 16. 4. 16. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü149 pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye manussà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye manussà cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 17. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye manussà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye manussà tiracchànayoniyà paccàjàyanti. 1. 16. 4. 18. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye manussà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye manussà pettivisaye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 19. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye manussà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye manussà cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 20. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye manussà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye manussà cutà tiracchànayoniyà paccàjàyanti. 1. 16. 4. 21. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye manussà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye manussà cutà pettivisaye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 22. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye devà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye devà cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 23. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye devà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye devà cutà tiracchànayoniyà paccàjàyanti. 1. 16. 4. 24. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye devà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye devà cutà pettivisaye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 25. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye devà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye devà cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 26. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye devà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye devà cutà tiracchànayoniyà paccàjàyanti. 1. 16. 4. 27. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye devà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye devà cutà pettivisaye paccàjàyanti. [BJT Page 078] [\x 78/] 1. 16. 4. 28. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye nirayà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye nirayà cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 29. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye nirayà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye nirayà cutà tiracchànayoniyà paccàjàyanti. 1. 16. 4. 30. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye nirayà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye nirayà cutà pettivisaye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 31. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye nirayà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye nirayà cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 32. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye nirayà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye nirayà cutà tiracchànayoniyà paccàjàyanti. 1. 16. 4. 33. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye nirayà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye nirayà cutà pettivisaye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 34. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye tiracchànayoniyà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye tiracchànayoniyà cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 35. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye tiracchànayoniyà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye tiracchànayoniyà cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 36. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye tiracchànayoniyà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye pettivisaye cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 37. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye tiracchànayoniyà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, [PTS Page 038] [\q 38/] ye tiracchànayoniyà cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 38. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye tiracchànayoniyà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye tiracchànayoniyà cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 39. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye tiracchànayoniyà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye pettivisaye cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 40. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye pettivisayà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, Ye pettivisayà cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 41. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye pettivisayà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye pettivisayà cutà tiracchànayoniyà paccàjàyanti. 1. 16. 4. 42. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye pettivisayà cutà manussesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, ye pettivisaye cutà pettivisaye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 43. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye pettivisayà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, Ye pettivisayà cutà niraye paccàjàyanti. 1. 16. 4. 44. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye pettivisayà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, Ye pettivisaye cutà tiracchànayoniyà paccàjàyanti. 1. 16. 4. 45. Seyyathàpi bhikkhave appamattakaü imasmiü jambudãpe àràmaràmaõeyyakaü vanaràmaõeyyakaü bhåmiràmaõeyyakaü pokkharaõãràmaõeyyakaü. Atha kho etadeva bahutaraü yadidaü ukkålavikålaü nadãviduggaü khàõukaõñakàdhànaü pabbatavisamaü. Evameva kho bhikkhave appakà te sattà ye pettivisayà cutà devesu paccàjàyanti. Atha kho eteva sattà bahutarà, Ye pettivisayà cutà pettivisaye paccàjàyanti. (Jambudãpa peyyàlo niññhito) Vaggo catuttho. [BJT Page 080] [\x 80/] 1. 16. 5. 1 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü àra¤¤akattaü.150 1. 16. 5. 2 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü piõóapàtikattaü. 1. 16. 5. 3 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü paüsukålikattaü. 1.16.5.4 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü tecãvarikattaü. 1.16.5.5 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü dhammakathikattaü. 1. 16. 5. 6 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü vinayadharattaü.151 1. 16. 5. 7 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü bàhusaccaü. 1. 16. 5. 8 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü thàvareyyaü. 1. 16. 5. 9 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü àkappasampadà. 1. 16. 5. 10 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü parivàrasampadà. 1. 16. 5. 11 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü mahàparivàratà. 1. 16. 5. 12 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü kolaputtã. 1. 16. 5. 13 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü vaõõapokkharatà. 1. 16. 5. 14 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü kalyàõavàkkaraõatà. 1. 16. 5. 15. Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü appicchatà. 1. 16. 5. 16 Addhamidaü bhikkhave làbhànaü yadidaü appàbàdhatà'ti. - (Soëasa pasàdakara dhammà niññhità) Vaggo pa¤camo Accharàsaïghàtavaggo152 1. 16. 6. 1. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pañhamaü jhànaü153 bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 2. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dutiyaü jhànaü154 bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 3. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu tatiyaü jhànaü155 bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 4. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu catutthaü jhànaü156 bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 5. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettaü ceto vimuttiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 6. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu karuõaü cetovimuttiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. [PTS Page 039] [\q 39/] 1. 16. 6. 7. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu muditaü cetovimuttiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 8. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu upekkhaü cetovimuttiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 9. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu kàye kàyànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 10. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu vedanàsu vedanànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 11. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu citte cittànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 12. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. [BJT Page 082] [\x 82/] 1. 16. 6. 13. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu anuppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü anuppàdàya chandaü janeti vàyamati, viriyaü157 àrabhati, cittaü paggaõhàti padahati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 14. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu uppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü pahànàya chandaü janeti, vàyamati, viriyaü àrabhati, cittaü paggaõhàti padahati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 15. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu anuppannànaü kusalànaü dhammànaü uppàdàya chandaü janeti vàyamati, viriyaü àrabhati, cittaü paggaõhàti padahati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 16. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu uppannànaü kusalànaü dhammànaü ñhitiyà asammosàya bhiyyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà chandaü janeti vàyamati, viriyaü àrabhati, cittaü paggaõhàti padahati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 17. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu chanda samàdhi padhànasaïkhàra samannàgataü iddhipàdaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 18. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu viriya samàdhi padhànasaïkhàra samannàgataü iddhipàdaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 19. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu citta samàdhi padhànasaïkhàra samannàgataü iddhipàdaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 20. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu vãmaüsà samàdhi padhànasaïkhàra samannàgataü iddhipàdaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 21. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu saddhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 22. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu viriyindriyaü158 bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 23. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu satindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 24. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu samàdhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 25. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pa¤¤indriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 26. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu saddhàbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 27. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu viriyabalaü159 bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 28. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu satibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 29. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu samàdhibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 30. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pa¤¤àbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 31. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu satisambojjhaïgaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 32. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dhammavicayasambojjhaïgaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 33. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu viriyasambojjhaïgaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. [PTS Page 040] [\q 40/] 1. 16. 6. 34. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pãtisambojjhaïgaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 35. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu passaddhisambojjhaïgaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 36. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu samàdhisambojjhaïgaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 37. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu upekkhàsambojjhaïgaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 38. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sammàdiññhiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 39. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sammàsaïkappaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 40. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sammàvàcaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 41. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sammàkammantaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 42. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sammààjãvaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 43. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sammàvàyàmaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 44. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sammàsatiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 45. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sammàsamàdhiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. [BJT Page 084] [\x 84/] 1. 16. 6. 46. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu ajjhattaü råpasa¤¤ã bahiddhà råpàni passati parittàni suvaõõadubbaõõàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmãti evaü sa¤¤ã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 47. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu ajjhattaü råpasa¤¤ã bahiddhà råpàni passati appamàõàni suvaõõadubbaõõàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmãti evaü sa¤¤ã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 48. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu ajjhattaü aråpasa¤¤ã bahiddhà råpàni passati parittàni suvaõõadubbaõõàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmãti evaü sa¤¤ã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 49. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu ajjhattaü aråpasa¤¤ã bahiddhà råpàni passati appamàõàni suvaõõadubbaõõàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmãti evaü sa¤¤ã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 50. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu ajjhattaü aråpasa¤¤ã bahiddhà råpàni passati nãlàni nãlavaõõàni nãlanidassanàni nãlanibhàsàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmãti evaü sa¤¤ã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 51. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu ajjhattaü aråpasa¤¤ã bahiddhà råpàni passati pãtàni pãtavaõõàni pãtanidassanàni pãtanibhàsàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmãti evaü sa¤¤ã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 52. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu ajjhattaü aråpasa¤¤ã bahiddhà råpàni passati lohitakàni lohitakavaõõàni lohitakanidassanàni lohitakanibhàsàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmãti evaü sa¤¤ã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 53. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu ajjhattaü råpasa¤¤ã bahiddhà råpàni passati odàtàni odàtavaõõàni odàtanidassanàni odàtanibhàsàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmãti evaü sa¤¤ã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 54. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu råpã råpàni passati ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. [PTS Page 041] [\q 41/] 1. 16. 6. 55. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu ajjhattaü aråpasa¤¤ã bahiddhà råpàni passati ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 56. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu subhanteva abhimutto hoti ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 57. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikammà pañighasa¤¤ànaü atthaïgamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà ananto àkàsoti àkàsàna¤càyatanaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 58. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikamma anantaü vi¤¤àõanti vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 59. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma natthi ki¤cãti àki¤ca¤¤àyatanaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 60. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sabbaso àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 61. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sabbaso nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü samatikkamma sa¤¤àvedayitanirodhaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 62. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pañhavikasiõaü bhàveti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 63. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu àpokasiõaü bhàveti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 64. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu tejokasiõaü bhàveti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 65. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu vàyokasiõaü bhàveti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 66. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu nãlakasiõaü bhàveti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 67. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pãtakasiõaü bhàveti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 68. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu lohitakasiõaü bhàveti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 69. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu odàtakasiõaü bhàveti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 70. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu àkàsakasiõaü bhàveti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 71. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu vi¤¤àõakasiõaü bhàveti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 72. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu àlokakasiõaü bhàveti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. [BJT Page 086. [\x 86/] ] 1. 16. 6. 73. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu asubhasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 74. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu maraõasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 75. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu àhàre pañikkålasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 76. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sabbaloke anabhiratasa¤¤aü160 bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 77. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu aniccasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 78. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu anicce dukkhasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 79. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dukkhe anattasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 80. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pahàõasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 81. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu viràgasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 82. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu nirodhasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 83. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu aniccasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 84. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu anattasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. [PTS Page 042] [\q 42/] 1. 16. 6. 85. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu maraõasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 86. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu àhàre pañikkålasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 87. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sabbaloke anabhiratasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 88. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu aññhikasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 89. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pulavakasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 90. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu vinãlakasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 91. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu vicchiddakasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 92. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu uddhumàtakasa¤¤aü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 93. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu buddhànussatiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 94. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dhammànussatiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 95. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu saïghànussatiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 96. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu sãlànussatiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 97. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu càgànussatiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 98. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu devatànussatiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 99. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu ànàpànasatiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 100. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu maraõasatiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 101. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu kàyagatàsatiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 102. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu upasamànussatiü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 103. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pañhamajjhànasahagataü saddhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 104. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pañhamajjhànasahagataü viriyindriyaü161 bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 105. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pañhamajjhànasahagataü satindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 106. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pañhamajjhànasahagataü samàdhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 107. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pañhamajjhànasahagataü pa¤¤indriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 108. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pañhamajjhànasahagataü saddhàbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 109. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pañhamajjhànasahagataü viriyabalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 110. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pañhamajjhànasahagataü satibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 111. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pañhamajjhànasahagataü samàdhibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 112. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu pañhamajjhànasahagataü pa¤¤àbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 113. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dutiyajjhànasahagataü saddhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 114. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dutiyajjhànasahagataü viriyindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 115. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dutiyajjhànasahagataü satindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 116. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dutiyajjhànasahagataü samàdhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 117. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dutiyajjhànasahagataü pa¤¤indriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 118. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dutiyajjhànasahagataü saddhàbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 119. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dutiyajjhànasahagataü viriyabalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 120. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dutiyajjhànasahagataü satibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 121. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dutiyajjhànasahagataü samàdhibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 122. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu dutiyajjhànasahagataü pa¤¤àbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 123. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu tatiyajjhànasahagataü saddhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 124. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu tatiyajjhànasahagataü viriyindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 125. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu tatiyajjhànasahagataü satindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 126. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu tatiyajjhànasahagataü samàdhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 127. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu tatiyajjhànasahagataü pa¤¤indriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 128. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu tatiyajjhànasahagataü saddhàbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 129. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu tatiyajjhànasahagataü viriyabalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 130. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu tatiyajjhànasahagataü satibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 131. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu tatiyajjhànasahagataü samàdhibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 132. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu tatiyajjhànasahagataü pa¤¤àbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 133. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu catutthajjhànasahagataü saddhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 134. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu catutthajjhànasahagataü viriyindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 135. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu catutthajjhànasahagataü satindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 136. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu catutthajjhànasahagataü samàdhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 137. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu catutthajjhànasahagataü pa¤¤indriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 138. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu catutthajjhànasahagataü saddhàbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 139. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu catutthajjhànasahagataü viriyabalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 140. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu catutthajjhànasahagataü satibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 141. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu catutthajjhànasahagataü samàdhibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 142. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu catutthajjhànasahagataü pa¤¤àbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkaronti. 1. 16. 6. 143. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettàsahagataü saddhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 144. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettàsahagataü viriyindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 145. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettàsahagataü satindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 146. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettàsahagataü samàdhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 147. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettàsahagataü pa¤¤indriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 148. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettàsahagataü saddhàbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 149. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettàsahagataü viriyabalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 150. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettàsahagataü satibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 151. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettàsahagataü samàdhibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 152. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu mettàsahagataü pa¤¤àbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 153. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu karuõàsahagataü saddhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 154. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu karuõàsahagataü viriyindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 155. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu karuõàsahagataü satindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 156. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu karuõàsahagataü samàdhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 157. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu karuõàsahagataü pa¤¤indriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 158. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu karuõàsahagataü saddhàbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 159. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu karuõàsahagataü viriyabalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 160. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu karuõàsahagataü satibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 161. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu karuõàsahagataü samàdhibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 162. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu karuõàsahagataü pa¤¤àbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 163. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu muditàsahagataü saddhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 164. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu muditàsahagataü viriyindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 165. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu muditàsahagataü satindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 166. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu muditàsahagataü samàdhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 167. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu muditàsahagataü pa¤¤indriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 168. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu muditàsahagataü saddhàbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 169. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu muditàsahagataü viriyabalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 170. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu muditàsahagataü satibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 171. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu muditàsahagataü samàdhibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 172. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu muditàsahagataü pa¤¤àbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 173. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu upekkhàsahagataü saddhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 174. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu upekkhàsahagataü viriyindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. [PTS Page 043] [\q 43/] 1. 16. 6. 175. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu upekkhàsahagataü satindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 176. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu upekkhàsahagataü samàdhindriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 177. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu upekkhàsahagataü pa¤¤indriyaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 178. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu upekkhàsahagataü saddhàbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 179. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu upekkhàsahagataü viriyabalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 180. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu upekkhàsahagataü satibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 181. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu upekkhàsahagataü samàdhibalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. 1. 16. 6. 182. Accharàsaïghàtamattampi ce bhikkhave bhikkhu upekkhàsahagataü pa¤¤àbalaü bhàveti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu arittajjhàno viharati, satthusàsanakaro ovàdapatikaro amoghaü raññhapiõóaü bhu¤jati. Ko pana vàdo ye naü bahulãkarontãti. Vaggo chaññho (Accharà saïghàtavagge peyyàla mukhena niddiññhaü hoti dvasãtyàdhika suttasataü ?) [BJT Page 088] [\x 88/] Kàyagatàsativaggo 1. 16. 7. 1. Yassa kassaci bhikkhave mahàsamuddo cetasà phuño, antogadhà tassa kunnadiyo yà kàci samuddaïgamà. Evameva kho162 bhikkhave yassa kassaci kàyagatàsati bhàvità bahulãkatà, antogadhà tassa kusalà dhammà, ye keci vijjàbhàgiyà.163 1. 16. 7. 2. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato mahato saüvegàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato mahato saüvegàya saüvattati. 1. 16. 7. 3. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato mahato atthàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato mahato atthàya saüvattati. 1. 16. 7. 4. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato mahato yogakkhemàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato mahato yogakkhemàya saüvattati. 1. 16. 7. 5. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato satisampaja¤¤àya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato mahato satisampaja¤¤àya saüvattati. 1. 16. 7. 6. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato ¤àõadassanapañilàbhàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato mahato ¤àõadassanapañilàbhàya saüvattati. 1. 16. 7. 7. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato diññhadhammasukhavihàràya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato mahato diññhadhammasukhavihàràya saüvattati. 1. 16. 7. 8. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato vijjàvimuttiphalasacchikiriyàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato vijjàvimuttiphalasacchikiriyàya saüvattatãti. 1. 16. 7. 9. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate kàyopi passambhati. Katamasmiü ekadhamme: kàyagatàsatiyà. Imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate kàyopi passambhati. 1. 16. 7. 10. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate cittampi passambhati. Katamasmiü ekadhamme: kàyagatàsatiyà imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate cittampi passambhati. 1. 16. 7. 11. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate vitakkavicàràpi våpasamanti, katamasmiü ekadhamme: kàyagatàsatiyà. Imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate vitakkavicàràpi våpasamanti. 1. 16. 7. 12. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate kevalàpi vijjàbhàgiyà dhammà bhàvanàpàripåriü gacchanti. Katamasmiü ekadhamme: kàyagatàsatiyà. Imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate kevalàpi vijjàbhàgiyà dhammà bhàvanàpàripåriü gacchanti.164 1. 16. 7. 13. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate anuppannà ceva akusalà dhammà nuppajjanti, uppannà ca akusalà dhammà pahãyanti. Katamasmiü ekadhamma: kàyagatàsatiyà. [PTS Page 044] [\q 44/] imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate anuppannà ceva akusalà dhammà nuppajjanti, uppannà ca akusalà dhammà pahãyanti. 1. 16. 7. 14. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate anuppannà ceva kusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca kusalà dhammà bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattanti. Katamasmiü ekadhamme: kàyagatàsatiyà. Imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate anuppannà ceva kusalà dhammà uppajjanti, uppannà ca kusalà dhammà bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattanti. [BJT Page 090] [\x 90/] 1. 16. 7. 15. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate avijjà pahãyati, katamasmiü ekadhamme: kàyagatàya satiyà. Imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate avijjà pahãyati. 1. 16. 7. 16. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate vijjà uppajjati, katamasmiü ekadhamme: kàyagatàya satiyà. Imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate vijjà uppajjati. 1. 16. 7. 17. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate asmimàno pahãyati, katamasmiü ekadhamme: kàyagatàya satiyà. Imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate asmimàno pahãyati. 1. 16. 7. 18. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate anusayà samugghàtaü gacchanti, katamasmiü ekadhamme: kàyagatàya satiyà. Imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate anusayà samugghàtaü gacchanti. 1. 16. 7. 19. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate sa¤¤ojanà pahãyanti, katamasmiü ekadhamme: kàyagatàya satiyà. Imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate sa¤¤ojanà pahãyanti.165 1. 16. 7. 20. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato pa¤¤àpabhedàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàyasati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato pa¤¤àpabhedàya saüvattati. 1. 16. 7. 21. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato anupàdà parinibbàõàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàyasati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato anupàdà parinibbàõàya saüvattati.166 1. 16. 7. 22. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate anekadhàtupañivedho hoti, katamasmiü ekadhamme: kàyagatàya167 satiyà. Imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate anekadhàtupañivedho hoti. 1. 16. 7. 23. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate nànàdhàtupañivedho hoti, katamasmiü ekadhamme: kàyagatàya satiyà. Imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate nànàdhàtupañivedho hoti. 1. 16. 7. 24. Ekadhamme bhikkhave bhàvite bahulãkate anekadhàtupañisambhidà hoti, katamasmiü ekadhamme: kàyagatàya satiyà. Imasmiü kho bhikkhave ekadhamme bhàvite bahulãkate anekadhàtupañisambhidà hoti.168 1. 16. 7. 25. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato sotàpattiphalasacchikiriyàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatà sati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato sotàpattiphalasacchikiriyàya saüvattati. 1. 16. 7. 26. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato sakadàgàmiphalasacchikiriyàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatà sati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato sakadàgàmiphalasacchikiriyàya saüvattati. 1. 16. 7. 27. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato anàgàmiphalasacchikiriyàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatà sati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato anàgàmiphalasacchikiriyàya saüvattati. [PTS Page 045] [\q 45/] 1. 16. 7. 28. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato arahattaphalasacchikiriyàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatà sati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato arahattaphalasacchikiriyàya saüvattati. [BJT Page 092] [\x 92/] 1. 16. 7. 29. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato pa¤¤àpañilàbhàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato pa¤¤àpañilàbhàya saüvattati.169 1. 16. 7. 30. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato pa¤¤àvuddhiyà saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato pa¤¤àvuddhiyà saüvattati. 1. 16. 7. 31. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato pa¤¤àvepullàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato pa¤¤àvepullàya saüvattati. 1. 16. 7. 32. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato mahàpa¤¤atàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato mahàpa¤¤atàya saüvattati. 1. 16. 7. 33. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato puthupa¤¤atàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato puthupa¤¤atàya saüvattati. 1. 16. 7. 34. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato vipulapa¤¤atàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato vipulapa¤¤atàya saüvattati. 1. 16. 7. 35. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato gambhãrapa¤¤atàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato gambhãrapa¤¤atàya saüvattati. 1. 16. 7. 36. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato asàmantapa¤¤atàya170 saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato asàmantapa¤¤atàya saüvattati. 1. 16. 7. 37. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato bhåripa¤¤atàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato bhåripa¤¤atàya saüvattati. 1. 16. 7. 38. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato pa¤¤àbàhullàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato pa¤¤àbàhullàya saüvattati. 1. 16. 7. 39. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato sãghapa¤¤atàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato sãghapa¤¤atàya saüvattati. 1. 16. 7. 40. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato lahupa¤¤atàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato lahupa¤¤atàya saüvattati. 1. 16. 7. 41. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato hàsupa¤¤atàya171 saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato hàsupa¤¤atàya saüvattati. 1. 16. 7. 42. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato javanapa¤¤atàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato javanapa¤¤atàya saüvattati. 1. 16. 7. 43. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato tikkhapa¤¤atàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato tikkhapa¤¤atàya saüvattati. 1. 16. 7. 44. Ekadhammo bhikkhave bhàvito bahulãkato nibbedhikapa¤¤atàya saüvattati, katamo ekadhammo: kàyagatàsati. Ayaü kho bhikkhave ekadhammo bhàvito bahulãkato nibbedhikapa¤¤atàya saüvattati. (Kàyagatàsati) vaggo sattamo. Amatavaggo 1. 16. 8. 1. Amataü te bhikkhave na paribhu¤janti, ye kàyagatàsatiü na paribhu¤janti. 1. 16. 8. 2. Amataü te bhikkhave paribhu¤janti, ye kàyagatàsatiü paribhu¤janti. 1. 16. 8. 3. Amataü tesaü bhikkhave aparibhuttaü, yesaü kàyagatàsati aparibhuttà. 1. 16. 8. 4. Amataü tesaü bhikkhave paribhuttaü, yesaü kàyagatàsati paribhuttà. 1. 16. 8. 5. Amataü tesaü bhikkhave parihãnaü, yesaü kàyagatàsati parihãnà. 1. 16. 8. 6. Amataü tesaü bhikkhave aparihãnaü, yesaü kàyagatàsati aparihãnà. 1. 16. 8. 7. Amataü tesaü bhikkhave viraddhaü, yesaü kàyagatàsati viraddhà. [PTS Page 046] [\q 46/] 1. 16. 8. 8. Amataü tesaü bhikkhave àraddhaü, yesaü kàyagatàsati àraddhà. [BJT Page 094. [\x 94/] ] 1. 16. 8. 9. Amataü te bhikkhave pamàdiüsu, ye kàyagatàsatiü pamàdiüsu. 1. 16. 8. 10. Amataü te bhikkhave nappamàdiüsu, ye kàyagatàsatiü nappamàdiüsu. 1. 16. 8. 11. Amataü tesaü bhikkhave pammuññhaü, yesaü kàyagatàsati pammuññhà. 1. 16. 8. 12. Amataü tesaü bhikkhave apamuññhaü, yesaü kàyagatàsati apamuññhà. 1. 16. 8. 13. Amataü tesaü bhikkhave anàsevitaü, yesaü kàyagatàsati anàsevità. 1. 16. 8. 14. Amataü tesaü bhikkhave àsevitaü, yesaü kàyagatàsati àsevità. 1. 16. 8. 15. Amataü tesaü bhikkhave abhàvitaü, yesaü kàyagatàsati abhàvità. 1. 16. 8. 16. Amataü tesaü bhikkhave bhàvitaü, yesaü kàyagatàsati bhàvità. 1. 16. 8. 17. Amataü tesaü bhikkhave abahulãkataü, yesaü kàyagatàsati abahulãkatà. 1. 16. 8. 18. Amataü tesaü bhikkhave bahulãkataü, yesaü kàyagatàsati bahulãkatà. 1. 16. 8. 19. Amataü tesaü bhikkhave anabhi¤¤àtaü, yesaü kàyagatàsati anabhi¤¤àtà. 1. 16. 8. 20. Amataü tesaü bhikkhave abhi¤¤àtaü, yesaü kàyagatàsati abhi¤¤àtà. 1. 16. 8. 21. Amataü tesaü bhikkhave apari¤¤àtaü, yesaü kàyagatàsati apari¤¤àtà. 1. 16. 8. 22. Amataü tesaü bhikkhave pari¤¤àtaü, yesaü kàyagatàsati pari¤¤àtà. 1. 16. 8. 23. Amataü tesaü bhikkhave asacchikataü, yesaü kàyagatàsati asacchikatà. 1. 16. 8. 24. Amataü tesaü bhikkhave sacchikataü, yesaü kàyagatàsati sacchikatàti. (Amata) vaggo aññhamo. Ekakanipàtassa suttasahassaü172 samattaü [PTS Page 047] [\q 47/] [BJT Page 096] [\x 96/] 1 [BJTS] = itthiphoññhabbà [ChS]=itthiphoññhabbo [PTS] = itthiphoññhabbo [Thai] = itthiphoññhabbo [Kambodian] = 2 [BJTS] = itthiphoññhabbo [ChS]= itthiphoññhabbo [PTS] = itthiphoññhabbo + 1. [MS]. phoññhabbaü [Thai] = itthiphoññhabbo [Kambodian] = 3 [BJTS] = Vaggo pañhamo + *. Råpàdivaggo pañhamo - machasaü - [PTS] [ChS]= Råpàdivaggo pañhamo [PTS] = Råpàdivaggo pañhamo + 2. [From PH The other MSS]. Vaggo pañhamo [Thai] = Vaggo pañhamo [Kambodian] = 4 [BJTS] = Vyàpàdo + 1. Byàpàdo - machasaü -syà. [ChS]= byàpàdo [PTS] = Vyàpàdo [Thai] = byàpàdo [Kambodian] = 5 [BJTS] = Vyàpàdo + 1. Byàpàdo - machasaü -syà. [ChS]= byàpàdo [PTS] = vyàpàdo [Thai] = byàpàdo [Kambodian] = 6 [BJTS] = Thãnamiddhaü + 2. Thinamiddhaü - machasaü [ChS]= thinamiddhaü + 1. Thãnamiddhaü (Sã, Syà, Kaü, I) [PTS] = thãnamiddhaü [Thai] = thãnamiddhaü [Kambodian] = 7 [BJTS] = tandi [ChS]= tandã + 2. Tandi (ka) [PTS] = tandã [Thai] = tandi [Kambodian] = 8 [BJTS] vijambhikà + 3. vijambhità - machasaü [ChS]= vijambhità + 3. vijambhikà (Sã, Syà, Kaü, I) [PTS] =aratã-tandãvijambhikà + 1. [Ph]. vijambhità.[Com] -kà [Thai] = vijambhikà [Kambodian] = 9 [BJTS] = bhattasammado [ChS]= bhattasammado [PTS] = bhatta-sammado + 2. [Ph]., bhattamado [Thai] = bhattasammado [Kambodian] = 10 [BJTS] =avupasantacittassa [ChS]= avåpasantacittassa [PTS] = avåpasantacittassa + 3. [Ph]., avåpasantassa [Thai] = avåpasantacittassa [Kambodian] = 11 [BJTS] = nikkamadhàtu [ChS]= nikkamadhàtu [PTS] = nikkamadhàtu + 1. [Ph]. nikkamma; [T]. nikkama [Thai] = nikkamadhàtu [Kambodian] = 12 [BJTS] = Vaggo dutiyo + *. Nãvaraõappahànavaggo dutiyo - machasaü [ChS]= Nãvaraõappahànavaggo dutiyo [PTS] = Nãvaraõapahàna-vaggo dutiyo + 1. [T. Ba. Bb. read] Vaggo dutiyo [The Com. sanctions the ChS title] [Thai] = Vaggo dutiyo [Kambodian] = 13 [BJTS] = yathayidaü cittaü + *. Yathayidaü bhikkhave cittaü - syà. machasaü. [ChS]= yathayidaü bhikkhave cittaü + 1. yathayidaü cittaü (Sã, I) evamuparipi [PTS] = yathayidaü cittaü + 2. [Ph. reads] bhikkhave [after] yathayidaü [in the first four suttas]. [Thai] = yathayidaü bhikkhave cittaü [Kambodian] = 14 [BJTS] = yathayidaü cittaü + *. Yathayidaü bhikkhave cittaü - syà machasaü. [ChS]= yathayidaü bhikkhave cittaü [PTS] = yathayidaü cittaü [Thai] = yathayidaü bhikkhave cittaü [Kambodian] = 15 [BJTS] = dukkhàvahaü + 1. Dukkhàdhivàhaü'itipi pàñho aññhakathàyaü. [ChS]= dukkhàdhivahaü [PTS] = dukkhàdhivàhaü + 1. [Ph]. dukkha-vipàkaü. [Thai] = dukkhàdhivàhaü [Kambodian] = 16 [BJTS] = sukhàvahaü + 2. Sukhàdhivàhaü'iti ca pàñho, aññhakathàyaü [ChS]= sukhàdhivahaü [PTS] =sukhàdhivàham [Thai] = sukhàdhivàhaü [Kambodian] = 17 [BJTS] = Vaggo tatiyo + 3. Akammaniyavaggo tatiyo - mchasaü [ChS]= akammaniyovaggo tatiyo [PTS] = Akammanãya-vaggo tatiyo + 2. [Ph and Com. have this title. The other MSS. read] Vaggo tatiyo [Thai] = Vaggo tatiyo [Kambodian] = 18 [BJTS] = yathayidaü cittaü + *. Yathayidaü bhikkhave cittaü syà. Machasaü [ChS]= yathayidaü bhikkhave cittaü [PTS] = yathayidaü cittaü [Thai] = yathayidaü bhikkhave cittaü [Kambodian] = 19 [BJTS] = Vaggo catuttho + 1. Adantavaggo catuttho - machasaü [ChS]= adantavaggo catuttho [PTS] = Adanta-vaggo catuttho +1. [From Ph. The Com. has] Danta-vagga catuttho [Thai] = Vaggo catuttho [Kambodian] = 20 [BJTS] =bhecchati + *. bhejjati - sãmu. Manorathapåraõã. [ChS]= bhecchati + 1. bhijjissati (Sya, Kaü, Ka), bhejjati (Sã) moggallànabyàkaraõaü passitabbazü. [PTS] = bhecchati + 1. [Compare Dhammapada], 311 [Thai] = bhijjissati [Kambodian] = 21 [BJTS] = netaü [ChS]= netaü [PTS] = N'etaü +2. [Ph]. bhijjissati [this is obviously a wrong numbering] [Thai] = netaü [Kambodian] = 22 [BJTS] = ñhànaü [ChS]= ñhànaü [PTS] = ñhànaü + 3. [Ph] has ñhànam etam [Thai] = ñhànaü [Kambodian] = 23 [BJTS] = so vata bhikkhu [ChS]= so vata bhikkhu [PTS] =so vata bhikkhu +(7. [Ph]. n'etaü ñhànam) [this should obviously be note] 4. [Ph for] so vata bhikkhu [reads] sàrakà bhikkhå. [Thai] = so vata bhikkhu [Kambodian] = 24 [BJTS] = netaü ñànaü [ChS]= netaü ñhànaü [PTS] = N'etaü ñhànaü + 5. [Ph has] ñhànaü etaü. [Thai] = netaü ñànaü [Kambodian] = 25 [BJTS] = bhecchati + *. bhejjati - sãmu. Manorathapåraõã. [ChS]= bhecchati [PTS] = bhecchati +6. [Ph]. bijjissati. [Thai] = bhijjissati [Kambodian] = 26 [BJTS] = såkassa. + 1. Sàlisåkassa - machasaü. [ChS]= såkassa [PTS] = sàlisåkassa [Thai] = sàlisåkassa [Kambodian] = 27 [BJTS] =so vata bhikkhu [ChS]= so vata bhikkhu [PTS] = so vatta bhikkhu + 4. [Ph for] so vata bhikkhu [reads] sàrakà bhikkhå. [Thai] = so vata bhikkhu [Kambodian] = 28 [BJTS] = Bhecchati [ChS]= bhecchati [PTS] =becchati + 6. [Ph]. bhijjissati [Thai] = bhijjissati [Kambodian] = 29 [BJTS] = idàhaü +2. Idhàhaü - syà, machasaü. [ChS]= idhàhaü + 1. idàhaü (Sã) [PTS] = idhàhaü [Thai] = idhàhaü [Kambodian] = 30 [BJTS] = cetopadosahetucca + 3. Cotopadosa hetu ca - syà. Cetopadosa hetu pana - machasaü. [ChS]= cetopadosahetu pana [PTS] = ceto-padosa-hetucca + 8. [Ph]. hetu [Thai] = Cotopadosahetu ca [Kambodian] = 31 [BJTS] = cetopasàdahetucca + 4. Cetopasàda hetu ca - syà, cetopasàda hetu pana- machasaü. [ChS]= cetopasàdahetu pana [PTS] = ceto-pasàda-hetucca [Thai] = Cetopasàdahetu ca [Kambodian] = 32 [BJTS] = kalalãbhåto [ChS]= kalalãbhåto [PTS] = kalalãbhåto + 1. [Ph] luli sahakalaëi-. [Thai] = kalalãbhåto [Kambodian] = 33 [BJTS] =sippisambukampi + * Sippika sambukampi - katthaci [ChS]= sippisambukampi + 2. sippikasambukampi (ka) [PTS] = sippisambukam + 2. [Ph]. sibbi-. [Thai] = sippisambukampi [Kambodian] = 34 [BJTS] = macchagumbampi [ChS]= macchagumbampi [PTS] = maccha-gumbam pi + 3. [Ph]. m - kumbham. [Thai] = macchagumbampi [Kambodian] = 35 [BJTS] =¤assati [ChS]= ¤assati [PTS] = nassati + 4. [Ph]. ussati [in all 4 places] [Thai] =¤assati [Kambodian] = 36 [BJTS] = manussadhammà [ChS]=manussadhammà [PTS] = manussadhammà + 5. [Ph. alone has] -dhammaü [The Com. T. supports] -dhammà. [Thai] = manussadhammà [Kambodian] = 37 [BJTS] = cittassàti [ChS]= cittassàti [PTS] = cittassà ti + 6. [See Jàtaka, vol ii p. 100] [Thai] =cittassàti [Kambodian] = 38 [BJTS] = rukkhajàtànaü + 1. Rukkhajàtàni - syà [ChS]= rukkhajàtànaü [PTS] = rukkhajàtàni [Thai] =rukkhajàtàni [Kambodian] = 39 [BJTS] =phandano + 2. Candano - syà [ChS]= phandano [PTS] = candano [Thai] =candano [Kambodian] = 40 [BJTS] =na a¤¤aü + 3. Nतaü - syà machasaü [ChS]= nतaü [PTS] = na a¤¤aü [Thai] =nतaü [Kambodian] = 41 [BJTS] = yaü evaü [ChS]= yaü evaü [PTS] = yaü evaü + 7. [Ph]. yena [Thai] =yaü evaü [Kambodian] = 42 [BJTS] =mudu ca + 4. Mudu¤ca - sãmu [ChS]= mudu ca [PTS] = mudu ca + 9. [Tr]. muduõca. [Thai] = Mudu¤ca [Kambodian] = 43 [BJTS] = kamma¤¤a¤ca + 5. Kammaniya¤ca - syà kamma¤¤a¤ca hoti - machasaü [ChS]= kamma¤¤a¤ca [PTS] = kamma¤¤a¤ ca + 8. [Ph]. kammaniya¤. [Thai] = Kammaniya¤ca [Kambodian] = 44 [BJTS] = kamma¤¤a¤càti. [ChS]= kamma¤¤a¤ca hotãti [PTS] = kamma¤¤a¤ cà ti. + 10. [Ph] kamma¤¤a¤ ca hoti [Thai] =kammaniya¤càti [Kambodian] = 45 [BJTS] = yàva¤cidaü [ChS]= yàva¤cidaü [PTS] = yàva¤ c'idaü + 1. [Ph]. yàva¤hidam. [Thai] = yàva¤cidaü [Kambodian] = 46 [BJTS] = Vaggo Pa¤camo + 6. Paõihita acchavaggo pa¤camo - machasaü [ChS]= Paõihitaacchvaggo pa¤amo [PTS] = Paõihita-acchanna-vaggo pa¤camo. + 2. [From Ph. the rest of the MSS read] Vaggo pa¤camo. [Thai] = Vaggo Pa¤camo [Kambodian] = 47 [BJTS] = assutavà [ChS]= assutavà [PTS] = assuttavà + 3. [Ph]. asutavà [Thai] = assutavà [Kambodian] = 48 [BJTS] = vippamuttaü [ChS]= vippamuttaü [PTS] = vippamuttaü. + 4. [Ph] vimuttaü. [Thai] = vippamuttaü [Kambodian] = 49 [BJTS] = mettaü cittaü + 1. Mettacittaü - syà mettàcittaü - machasaü [ChS]= mettàcittaü + 1. mettaü cittaü (Sã), mettacittaü (Sya, Kaü, I, ka) [PTS] = mettacittaü + 5. [Ph]. mettacittaü [Thai] = mettacittaü [Kambodian] = 50 [BJTS] = ye naü [ChS]= ye naü [PTS] = ye naü + 6. [Ph. read] yena [for] ye naü; nam=mettaü cittaü? [Thai] =ye naü [Kambodian] = 51 [BJTS] = bahulãkarontãti. [ChS]= bahulãkarontãti [PTS] = bahulãkarontã ti? + 7. [Ph].-karotãti [Thai] = bahulãkarontãti [Kambodian] = 52 [BJTS] = bahulãkarontãti [ChS]= bahulãkarontãti [PTS] = bahulãkarontã ti + [Compare Dhammapada, verses 1-3] [Thai] = bahulãkarontãti [Kambodian] = 53 [BJTS] = manopubbaïgamà [ChS]= manopubbaïgamà [PTS] = manopubbaïgamà + 1. [Compare Dhammapada, verses 1-3] [Thai] = manopubbaïgamà [Kambodian] = 54 [BJTS] = anvadeva [ChS]=anvadeva [PTS] = anvad eva + 2. [Ph]. anudeva [Thai] = anvadeva [Kambodian] = 55 [BJTS] = vaggo chaññhà + * Accharà saïghàtavaggo chaññho-machasaü [ChS]= acchràsaïghàvaggo chaññho [PTS] = Accharà-saïfhàta-vaggo chaññho. + 3. [From Ph The other MSS. read] Vaggo-chaññho [Thai] =vaggo chaññho [Kambodian] = 56 [BJTS] = viriyàrambho + 1. Vãriyàrambho - machasaü [ChS]= vãriyàraübho + 1. viriyàraübho (Sã, Syà, Kaü, I) [PTS] = viriyàrambho [Thai] = viriyàrambho [Kambodian] = 57 [BJTS] = àraddhaviriyassa + 2. âraddha viriyassa - machasaü [ChS]= àraddhavãriyassa [PTS] = àraddhaviriyassa [Thai] =àraddhaviriyassa [Kambodian] = 58 [BJTS] = appicchatà [ChS]= appicchatà [PTS] = appicchatà + 1. [Ph]. appicchatàya [Thai] = appicchatà [Kambodian] = 59 [BJTS] = asantuññhaassa [ChS]= Asantuññhassa [PTS] = asantuññhassa + 2. [Ph]. asantuññhitàya [Thai] =asantuññhità [Kambodian] = 60 [BJTS] = santuññhassa [ChS]= santuññhassa [PTS] = santuññassa + 3. [Ph]. santuññhitàya. [Thai] = santuññhassa [Kambodian] = 61 [BJTS] = Vaggo sattamo + * Viriyàrambhàdivaggo - machasaü [ChS]= Viriyàrambàdivaggo sattamo [PTS] = Viriyàrambhàdi-vaggo sattamo + 1. [From Ph. The other MSS. read] Vaggo-sattamo. [Thai] = Vaggo sattamo [Kambodian] = 62 [BJTS] = vaóóhissàmàti [ChS]= vaddhissamàti [PTS] = vaóóhissàmà ti + 1. [Ph]. vuddhissàmà [throughout]. [Thai] = vaóóhissàmàti [Kambodian] = 63 [BJTS] = vaggo aññhamo + * Kalyàõamittàdivaggo aññhamo - machasaü [ChS]= Kalyàõamittàdivaggo aññhamo [PTS] = Kalyàõamittàdi-vaggo aññhamo. + 2. [From Ph. The other Mss. read] Vaggo-aññhamo. [Thai] = vaggo aññhamo [Kambodian] = 64 [BJTS] = vaggo navamo + *Pamàdavaggo navamo - machasaü [ChS]= Pamàdàdivaggo namamo [PTS] = Pamàdàdivaggo navamo. + 1. [From Ph. The other MSS.] Vaggo-navamo. [Thai] = vaggo navamo [Kambodian] = 65 [BJTS] = na a¤¤aü + 1. Nतaü - machasaü [ChS]= nतaü [PTS] = nतaü [Thai] = nतaü [Kambodian] = 66 [BJTS] = ekaïgampi [ChS]= ekangampi [PTS] = ekaü aïgam pi + 2. [Tr. has] ekaïgam pi [throughout]. [Thai] = ekaïgampi [Kambodian] = 67 [BJTS] = yà + 1. Yaü sabbattha [ChS]= yaü [PTS] = [No record as this is a 'Pe' in PTS] [Thai] = [No record as this is a 'Pe' in Thai] [Kambodian] = 68 [BJTS] = yà + 1. Yaü sabbattha [ChS]= yaü [PTS] = [No record as this is a 'Pe' in PTS] [Thai] = [No record as this is a 'Pe' in Thai] [Kambodian] = 69 [BJTS] = y à + 1. Yaü sabbattha [ChS]= yaü [PTS] = [No record as this is a 'Pe' in PTS] [Thai] = [No record as this is a 'Pe' in Thai] [Kambodian] = 70 [BJTS] = yo + 1. Yaü sabbattha [ChS]= yaü [PTS] = [No record as this is a 'Pe' in PTS] [Thai] = [No record as this is a 'Pe' in Thai] [Kambodian] = 71 [BJTS] = yo + 1. Yaü sabbattha [ChS]= yaü [PTS] = [No record as this is a 'Pe' in PTS] [Thai] = [No record as this is a 'Pe' in Thai] [Kambodian] = 72 [BJTS] = yà + 1. Yaü sabbattha [ChS]= yaü [PTS] = [No record as this is a 'Pe' in PTS] [Thai] =yaü [Kambodian] = 73 [BJTS] = yà + 1. Yaü sabbattha [ChS]= yaü [PTS] = [No record as this is a 'Pe' in PTS] [Thai] =yaü [Kambodian] = 74 [BJTS] = yaü + 2. Yo sabbattha [ChS]= yo [PTS] = yo evaü [Thai] =yaü [Kambodian] = 75 [BJTS] = catukoñikaü niññhitaü + 1. Catukkoñikaü niññhitaü-machasaü [ChS]= catukkoñikaü niññhitaü [PTS] = catukoñikaü niññhitaü. + 1. [Not in Ph., but in the other MSS]. [Thai] =No record in [Thai] [Kambodian] = 76 [BJTS] = ye + 2. Yepi-syà [ChS]= ye [PTS] = Ye te + 2. [Ph]. Ye pi te. [Thai] =yepi [Kambodian] = 77 [BJTS] = bahujanàhitàya + 3. Bahujanaahitàya - machasaü. [ChS]= bahujanaahitàya [PTS] = bahujanàhitàya + 3. [Ph]. bahujana-ahitàya; bahujana-asukhàya, etc. [Thai] =bahujanàhitàya [Kambodian] = 78 [BJTS] = bahujanàsukhàya + 4. Bahujanaasukhàya-machasaü [ChS]= bahujanaasukhàya [PTS] = bahujanàsukhàya [Thai] =bahujanàsukhàya [Kambodian] = 79 [BJTS] = tevimaü [ChS]= tecimaü + 1. tevimaü (Sã) [PTS] = [Thai] = tecimaü [Kambodian] = 80 [BJTS] = Vaggo dasamo. [ChS]= dutiyapamàdàdivaggo dasamo [PTS] = adhammàdivaggodasamo. + 1. [From Ph., but T., etc read] Vaggo dasamo. [Thai] =Vaggo Dassamo [Kambodian] = 81 [BJTS] = tevimaü + 1. Tepimaü sãmu. Tecimaü-sya. Machasaü [[PTS]] [ChS]= tecimaü [PTS] = te c'imaü [Thai] =tecimaü [Kambodian] = 82 [BJTS] = ñhapentãti [ChS]= ñhapentãtã + 1. thapetãti (ka) [PTS] = [Thai] = ñhapentãti [Kambodian] = 83 [BJTS] = tevimaü + 1. Tepimaü sãmu. Tecimaü-sya. Machasaü [[PTS]] [ChS]= tecimaü [PTS] = [No record as this is a 'Pe' in PTS] [Thai] =tecimaü [Kambodian] = 84 [BJTS] = ñhapentãti [ChS]= ñhapentãti [PTS] = ñhapentãti + 1. [Se cullavagga, p. 204] [Thai] =ñhapentãti [Kambodian] = 85 [BJTS] = vaggo ekàdasamo + 2. Adhammavaggo ekàdasamo-machasaü [ChS]= Adhammavaggo ekàdasamo [PTS] = Ekàdasamo vaggo [Thai] = vaggo ekàdasamo [Kambodian] = 86 [BJTS] = vaggo dvàdasamo [ChS]= Anàpattivaggo dvàdasamo [PTS] = anàpattàdivaggo dvàdasamo + 1. [From Ph., but T. has] vaggo tatiyo [Thai] = vaggo dvàdasamo [Kambodian] = 87 [BJTS] = lokànukampàya + 1. Lokànukampakàya - aññhakathà (-) antaritapàñho. Simu. Potthake na dissate. [ChS]= lokànukaüpàya [PTS] = lokànukampàya [Thai] = lokànukaüpàya [Kambodian] = 88 [BJTS] = anutappà + 1. ânutappà - katthaci [ChS]= anutappà + 1. ànutappa (Sã) [PTS] = anutappà + 1. [Ph]. anukampà; [T]. anutappàya [Thai] = anutappà [Kambodian] = 89 [BJTS] = hotãti (this footnote should have been at sutta 1. 13. 7 in [BJTS]) [ChS]= hotãti [PTS] = hotãti + 1. [Ph. makes this the ending of the] ekapuggala vaggo terasamo. [Thai] = hotãti [Kambodian] = 90 [BJTS] = anuppavattetãti [ChS]= anuppavattetãti [PTS] = anuppavattetãti + 2. [The Com. ends the] ekapuggala vaggo [here]. [Thai] =hotãti [Kambodian] = 91 [BJTS] = vaggo terasamo [ChS]= ekapuggalavaggo terasamo [PTS] = Ekapuggala vaggo terasamo [Thai] =puggalavaggo [Kambodian] = 92 [BJTS] = 1. 14. 1. 1. [ChS]= 1. 14. etadavagga 1. pañhamavagga [PTS] = [XIV + 3. The reason why this and the following vaggas appear to be so short is that each name is supposed to be contained in a separate sutta]. [Thai] =Etadagga pàli [Kambodian] = 93 [BJTS] = a¤¤àkoõóa¤¤o + 1. A¤¤àsi koõóa¤¤o-machasaü. A¤¤àtakoõóa¤¤oti katthaci. [ChS]= a¤¤àsikoõóa¤¤o + 1. a¤¤àtakoõóa¤¤oti (Ka), a¤¤àkoõóa¤¤o (Sã, Syà, Kaü, I) [PTS] = A¤¤àkoõóa¤¤o [Thai] = a¤¤àkoõóa¤¤o [Kambodian] = 94 [BJTS] = dhutavàdànaü [ChS]= dhudavàdànaü + 2. dhutaïgadharànaü (Katthaci) [PTS] = dhutavàdànaü + 4. [Ph]. dhåtangadharànam. [Thai] = dhutavàdànaü [Kambodian] = 95 [BJTS] = kàëigodhàya putto [ChS]= kaëigodhàyaputto [PTS] = kàligodhàyaputto. + 5. [Ph. T]. kàëigodha-. [Thai] = kaëigodhàyaputto [Kambodian] = 96 [BJTS] = lakuõñakabhaddiyo [ChS]= lakuõóakabhaddiyo + 3. lakuõñakabhaddiyo (Syà, Kaü) [PTS] = lakuõñaka-bhaddiyo + 6. [Bh]. Lakuõñhavaka-baddiyo [Ph., Tr]. Lakuõóa-. [Thai] = lakuõóakabhaddiyo [Kambodian] = 97 [BJTS] =mahàkaccànoti. vaggo pañhamo. [ChS]= mahàkaccànoti. Vaggo pañhamo [PTS] = Maha Kaccàno ti + 7. [Ph. ends with] vaggo dutiyo [Com]. Pathamo vaggo. [Thai] = mahàkaccànoti [Kambodian] = 98 [BJTS] = cullapanthako [ChS]= cåëapanthako + 1. cullapanthako (Sã, Syà, kaü, I,) [PTS] = cullapanthako. + 1. [Ph. has] Ceto-vimutti k- yad- Cullapanthako pa¤¤à vimutti k- yad- yad- Mahàpanthako; [T. reads] Ceto - vivaóóha-; [Ph]. vivañña-; [Tr]. -vivaddha-. [Thai] = cullapanthako [Kambodian] = 99 [BJTS] = cetovivaññakusalànaü - cullapanthakko + 2. Cålapanthako - machasaü. [ChS]= cetovivaññakusalànaü yadidaü cålapanthako [PTS] = Cullapanthako. + 1. [Ph. has] Ceto-vimutti k- yad- cullapanthako pa¤¤à vimutti k- yad- mahàpanthako; [T]. reads ceto-vivaóóha-; [Ph]. vivañña-; [Tr]. -vivaddha- [Thai] = cetovivaññakusalànaü yadidaü cullapanthako [Kambodian] = 100 [BJTS] = Kuñikaõõo [ChS]= kuñikaõõo [PTS] = Soõo Kuñikaõõo + 2 [Ph]. koti-kaõõo [Thai] = kuñikaõõo [Kambodian] = 101 [BJTS] = vakkalãti [ChS]= vakkalãti [PTS] = Vakkalãti + 3. [Ph. Ba. Bb]. vakkali. [Thai] = vakkalãti [Kambodian] = 102 [BJTS] = piëindivaccho + 1. Pilindavaccho - machasaü [ChS]= pilindavaccho [PTS] = Pilinda - vaccho. + 4. [Ba. Bb. T]. Pilindi; [Tr]. Piëindi. [Thai] = Pilindavaccho [Kambodian] = 103 [BJTS] = kumàrakassapo, [ChS]= kumàrakassapo, [PTS] = Kumàra - kassapo. + 5. [Bb]. Kulàra- . [Thai] = kumàrakassapo, [Kambodian] = 104 [BJTS] = mahàkoññhitoti [ChS]= mahàkoññhitoti + 1. mahàkoññhikoti (a¤¤esu suttesu marammapotthake) [PTS] = mahàkoññhito ti [Thai] = mahàkoññhitoti [Kambodian] = 105 [BJTS] = bakkulo + 2. Bàkulo - machasaü. [ChS]= bàkulo + bakkulo (Sã, Syà, Kaü, I) [PTS] = Bakkulo + 1. [Ph] appàbàdhikànaü yad Bàkulo. [Thai] =Bakkulo + 1. [B]. appàbàdhikànaü yadidaü bàkulo [Kambodian] = 106 [BJTS] = mogharàjàti [ChS]= mogharàjàti [PTS] = mogharàjàti+ 2. [T]. -rajo. [Thai] = mogharàjàti [Kambodian] = 107 [BJTS] = Pañàcàrà [ChS]= Pañàcàrà [PTS] = Pañàcàrà. + 3. [Bb. has] Pàñàcàrà; [the others], Pañàcàrà: pàña- [may be correst] = [Sansk]. pràtà, [full, perfect]. [Thai] = Pañàcàrà [Kambodian] = 108 [BJTS] = sakulà + 1. Bakulà -machasaü [ChS]= bakulà + 1. sakulà (Sã, Syà, Kaü, I) [PTS] = sakulà [Thai] = sakulà [Kambodian] = 109 [BJTS] = bhaddàkuõaóalakesà [ChS]= bhaddà kuõaóalakesà [PTS] =Bhaddà Kuõóalskesà. + 4. [Tr]. Bhadda [thoughout]. [Thai] = bhaddà kuõaóalakesà [Kambodian] = 110 [BJTS] = bhaddàkapilàni [ChS]= bhaddà kapilànã [PTS] = Bhaddà - kapilànã + 5. [Ba]. kàpilànã . [Thai] = bhaddà kapilànã [Kambodian] = 111 [BJTS] = sigàlamàtàti + 2. Sigàlakamàtà - machasaü [ChS]= siïgàlamàtàti +2. sigàlamàtàti (Si, Syà, Kaü, I) [PTS] = sigàlamàtàti + 6. [Ph]. singàlakà màtà; [Bb]. Sigàlamàtà. [Thai] = sigàlamàtàti [Kambodian] = 112 [BJTS] = tapussabhallikà + 3. Tapassubhallikà - syà [[PTS]] [ChS]= tapussabhallikà + 1. tapassubhallikà (Sã, I) [PTS] = tapassu - Bhallikà + 1 [Ph]. Tapussa. [Thai] = tapussabhallikà [Kambodian] = 113 [BJTS] = vàõijà, [ChS]= vàõijà [PTS] = vàdàyakànaü + 2. [Ph]. dàyik -... Suddatto. [Thai] = vàõijà [Kambodian] = 114 [BJTS] = macchikàsaõóiko [ChS]= macchikàsaõóiko [PTS] = Macchikasaõóiko. + 3. [Ph] pacchikavanasoõóiko [Thai] = macchikasaõóiko [Kambodian] = 115 [BJTS] = hatthako [ChS]= hatthako [PTS] = Haññhako + 4. [Ph]. Hatthako âlàvako; [T]. Aññhako. [Thai] = hatthako [Kambodian] = 116 [BJTS] = uggato + 4. Hatthigàmako uggo gahapati - machasaü ('uggo' appears to be spelling mistake and should be 'uggato') [ChS]= hatthigàmako uggato gahapati [PTS] = Uggato gahapati + 5. [Ph]. Hatthigàmako Uggàto gahapati. [Thai] = Uggato [Kambodian] = 117 [BJTS] = såro ambaññho + 5, Sårabandho - machasaü [ChS]= sårambaññho [PTS] = Såro Ambaññho [Thai] = Såro Ambaññho [Kambodian] = 118 [BJTS] = jãvako komàrabhacco [ChS]= jãvako komàrabhacco [PTS] = Jãvako Komàrabhacco. + 6. [Ph]. -bhajjo [Thai] = jãvako komàrabhacco [Kambodian] = 119 [BJTS] = nakulapità [ChS]= nakulapità [PTS] = Nakulapità + 7. [Ph]. Kulapità [Thai] = nakulapità [Kambodian] = 120 [BJTS] = senànàdhãtà + 1. Seniyadhãtà - machasaü [ChS]= seniyadhãtà + 3. senàtã dhãtà (Sã, Syà, Kaü, I) [PTS] = Sujàtà Senànidhãtà + 8. [Ph]. Seniyadhãta; Tr. Senànã. [Thai] = Senànidhãtà+1.B. seniyadhãtà [Kambodian] = 121 [BJTS] = sàmàvatã [ChS]= sàmàvatã [PTS] = Sàmàvatã + 9. Tr. Sàmavatã [Thai] = sàmàvatã [Kambodian] = 122 [BJTS] = kuraragharikàti + 2. Kulagharikà - machasaü [ChS]= Kuraragharikàti + 1. kulagharikàti(Ka) [PTS] = Kura - ra - gharikà ti + 10. [Ph]. kula-gharikà; Tr. garikà. [Thai] = kuraragharikàti+2.B. Kàëã upàsikà kuragharikàti [Kambodian] = 123 [BJTS] = ka¤ci + 1. Ki¤ca - katthaci. [ChS]= ka¤ci + 2. ki¤ci (Ka) [PTS] = ka¤ci + 11. [Ph]. ki¤ci [Thai] = ka¤ci [Kambodian] = 124 [BJTS] = vijjati + 2. Vijjatãti - machasaü, syà. [ChS]= vijjatãti [PTS] = vijjatãti [Thai] = vijjatãti [Kambodian] = 125 [BJTS] = vijjati + 1. Vijjatãti - machasaü, syà. [ChS]= vijjatãti [PTS] = vijjatãti [Thai] = vijjatãti [Kambodian] = 126 [BJTS] = saüvattatãti + 1. Saüvattantãti - machasaü, syà [ChS]= saüvattatãti [PTS] = saüvattatãti [Thai] = saüvattatãti [Kambodian] = 127 [BJTS] = parihàyanti + 1. Parihàyantãti-machasaü, syà [ChS]= Parihàyantãti [PTS] = Parihàyantãti [Thai] = Parihàyantãti [Kambodian] = 128 [BJTS] = pavaóóhati + 2. Pavaóóhatãti-machasaü, syà [ChS] = Pavaóóhatãti [PTS] = Pavaóóhatãti [Thai] = Pavaóóhatãti [Kambodian] = 129 [BJTS] = yenevaü + 3. Yena - machasaü [ChS]= yena + 1. yenevaü (Sã, Syà, Kaü, I) [PTS] = yen'evaü [Thai] = yenevaü [Kambodian] = 130 [BJTS] = upapajjanti + 4. Upapajjantãti-machasaü [ChS]= Uppajjantãti [PTS] = Uppajjantãti [Thai] = Upapajjantãti [Kambodian] = 131 [BJTS] = yenevaü + 3. yena - machasaü [ChS]= yena [PTS] = yen'evaü [Thai] = yenevaü [Kambodian] = 132 [BJTS] = diññhi hi + 1. Diññhihissa - machasaü [ChS]= diñhi hissa + 2. diñhi hi (Sã, Syà, Kaü, I) [PTS] = diññhi hi [Thai] = diññhi hi [Kambodian] = 133 [BJTS] = pañhiviyà [ChS]= pathaviyà + 1. pañhaviyà (Sã, Syaà, Kaü, I) [PTS] = pañhiviyà [Thai] = pañhiviyà [Kambodian] = [BJTS] = bãjaü hi +2. Bãjaü - sãmu. Bãjaühissa - machasaü [ChS]= bãjaü hissa + 2. vãjaü (Sã, Syà, Kaü, I) [PTS] = bãjaü+3. [Ph]. bija¤hi [Thai] = bãjaü [Kambodian] = 134 [BJTS] = bãjaü hi +2. Bãjaü - sãmu. Bãjaühissa - machasaü [ChS]= bãjaü hissa + 2. vãjaü (Sã, Syà, Kaü, I) [PTS] = bãjaü [Thai] = bãjaü [Kambodian] = 135 [BJTS] = pañhaviyà + 3. Pañhavãyà - machasaü [ChS]= pañhaviyà [PTS] = pañhaviyà [Thai] = pañhaviyà [Kambodian] = 136 [BJTS] = asecakattàyà + 4. Asecanakattàya - machasaü [ChS]= Asecanakattàya [PTS] = àsecanakattàya+4. [Ph]. see Th. 2, 59, Sutavibh. p. 271, and Mahàvastu, p. 528. [Thai] = Asecanakattàya [Kambodian] = 137 [BJTS] =vajjànãti + 1. Mahàsàvajjànãti - machasaü [ChS]= sàvajjànãti + vajjànãti (Sã, Syà, Kaü) [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 138 [BJTS] =khipaü +2. Khippaü uóóeyya - machasaü [ChS]= khippaü + khipaü (Sã, Syà, Kaü, ã) [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 139 [BJTS] =oóóeyya [ChS]= uóóeya +oóóeya (Sã), ujjheya (Ka) [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 140 [BJTS] = samàdapeti [ChS]= samàdapeti + samàdàpeti (?) [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 141 [BJTS] = khàõukaõñakàdhànaü + 1. Khàõukaõñhakaññhànaü - machasaü. Khàõukaõñhakadhànaü - aññhakathà. [ChS]= khàõukaõñakaññànaü + 1. khàõkaõóakadhànaü (Sã, I) [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 142 [BJTS] = milakkhesu [ChS]= milakkhesu + 2. milakkhåsu (Ka) [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 143 [BJTS] =dhatàmaü + 1. Dhatànaü - machasaü [ChS]= dhàtànaü + 1. dhatànaü(Sã, Syà, Kaü, I) [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 144 [BJTS] =ye atthama¤¤àya + 2. Ye na atthama¤¤àya na dhammama¤¤àya dhammànudhammaü na pañipajjanti. Sãmu [PST] should be [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 145 [BJTS] = saüvejanãyesu + 3. Saüvejaniyesu - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 146 [BJTS] = samàdhiü +4. Labhanti cittassa samàdhiü sãmu. [ChS]= samàdhiü + 2. cittassa samàdhiü (Sã) [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 147 [BJTS] = cittassa + 5. Labhanti cittassekaggataü - syà machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 148 [BJTS] = ekaggaü [ChS]= cittasekaggataü + 3. cittassekaggaü (Sã) [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 149 [BJTS] =khàõukaõñakàdhànaü + 1. Khànukaõaññhàü - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 150 [BJTS] = àra¤¤akattaü + 1. âra¤¤ikattaü - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 151 [BJTS] = vinayadharattaü + 2. Vinayadharakattaü - syà. [[PTS]] [ChS] = [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 152 [BJTS] = accharàsaïghàtavaggo + * Jhànavaggo - [[PTS]] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 153 [BJTS] = jhànaü + 3. Pañhamajjhànaü - sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 154 [BJTS] = jhànaü + 4. Dutiyajjhànaü - sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 155 [BJTS] = jhànaü + 5. Tatiyajjhànaü - sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 156 [BJTS] = jhànaü + 6. Catutthajjhànaü - sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 157 [BJTS] = viriyaü + 1. Vãriyaü - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 158 [BJTS] = viriyindriyaü + 2. vãriyindriyaü - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 159 [BJTS] = viriyabalaü + 1. vãriyabalaü - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 160 [BJTS] = anabhiratasa¤¤aü + 1. Anabhiratisa¤¤aü - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 161 [BJTS] = viriyindriyaü + 2. Vãriyindriyaü - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 162 [BJTS] = evameva kho + 1. Evameva-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 163 [BJTS] = vijjàbhàgiyà + 2. Vijjàbhàgiyàti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 164 [BJTS] = gacchanti + + 3. Gacchantãti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 165 [BJTS] = pahãyanti + 1. Pahãyantãti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 166 [BJTS] = saüvattati + 2. Saüvattantãti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 167 [BJTS] = kàyagatàya + 3. Kàyagatàsatiyà-sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 168 [BJTS] = hoti.+ 4. Hotãti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 169 [BJTS] = saüvattati + 3. Saüvattatãti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 170 [BJTS] = asàmantapa¤¤atàya + 1. Asamatthapa¤¤atàya-syà kaü-asamattapa¤¤atàya, katthaci. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 171 [BJTS] =hàsupa¤¤atàya + Hà sa pa¤¤atàya-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 172 [BJTS] = suttasahassaü + 1. Vãmaüsitabbaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = [PTS Vol A - 1] [\z A /] [\f I /] [BJT Vol A - 1] [\z A /] [\w I /] [PTS Page 047] [\q 47/] [BJT Page 096] [\x 96/] 2. Dukanipàto Pañhamo paõõàsako 1. Vassåpanàyikàvaggo Vajjasuttaü 2. 1. 1. 1. 1. Evaü me sutaü: ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tatra kho bhagavà bhikkhå àmantesi bhikkhavoti bhadanteti te bhikkhå bhagavato paccassosuü bhagavà etadavoca: Dvemàni bhikkhave vajjàni. Katamàni dve: diññhadhammika¤ca vajjaü, samparàyika¤ca vajjaü. Katama¤ca bhikkhave diññhadhammikaü vajjaü: idha bhikkhave ekacco passati coraü àgucàriü ràjàno gahetvà vividhà kammakàraõà kàrente, kasàhipi tàëente, vettehipi tàëente, addhadaõóakehipi tàëente, hatthampi chindante, pàdampi chindante, hatthapàdampi chindante, kaõõampi chindante, nàsampi chindante, kaõõanàsampi chindante, bilaïgathàlikampi kàrente, saïkhamuõóikampi kàrente, ràhumukhampi kàrente, jotimàlikampi kàrente, hatthapajjotikampi kàrente, erakavattikampi kàrente, [PTS Page 048] [\q 48/] cãrakavàsikampi kàrente, eõeyyakampi kàrente, balisamaüsikampi kàrente, kahàpaõakampi kàrente, khàràpatacchikampi kàrente, palighaparivattikampi kàrente, palàlapiññhikampi kàrente, tattenapi telena osi¤cante, sunakhehipi khàdàpente, jãvantampi såle uttàsente, asinàpi sãsaü chindante. Tassa evaü hoti: yathàråpànaü kho pàpakànaü kammànaü hetu coraü àgucàriü ràjàno gahetvà vividhà kammakàraõà kàrenti, kasàhipi tàëenti, vettehipi tàëenti, addhadaõóakehipi tàëenti, hatthampi chindanti, pàdampi chandanti, hatthapàdampi chindanti, kaõõampi chindanti, nàsampi chindanti, kaõõanàsampi chindanti, bilaïgathàlikampi kàrenti, saïkhamuõóikampi kàrenti, ràhumukhampi kàrenti, jotimàlikampi kàrenti, hatthapajjotikampi kàrenti, erakavattikampi kàrenti, cãrakavàsikampi kàrenti, eõeyyakampi kàrenti, balisamaüsikampi kàrenti, kahàpaõakampi kàrenti, khàràpatacchikampi kàrenti, palighaparivattikampi kàrenti, palàlapiññhikampi kàrenti, tattenapi telena osi¤canti, sunakhehipi khàdàpenti, jãvantampi såle uttàsenti, asinàpi sãsaü chindanti. Ahaü ceva kho pana evaråpaü pàpaü kammaü kareyyaü, mampi ràjàno gahetvà evaråpà vividhà kammakàraõà kàreyyuü: kasàhipi tàëeyyuü, vettehipi tàëeyyuü addhadaõóakehipi tàëeyyuü, hatthampi chindeyyuü, pàdampi chindeyyuü, hatthàpàdampi chindeyyuü, kaõõampi chindeyyuü, nàsampi chindeyyuü, kaõõanàsampi chindeyyuü, bilaïgathàlikampi kàreyyuü, saïkhamuõóikampi kàreyyuü, ràhumukhampi kàreyyuü, jotimàlikampi kàreyyuü, hatthapajjotikampi kàreyyuü, erakavattikampi kàreyyuü, cãrakavàsikampi kàreyyuü, eõeyyakampi kàreyyuü, balisamaüsikampi kàreyyuü, kahàpaõakampi kàreyyuü, khàràpatacchikampi kàreyyuü, palighaparivattikampi kàreyyuü , palàlapiññhikampi kàreyyuü, tattenapi telena osi¤ceyyuü, sunakhehipi khàdàpeyyuü, jãvantampi såle uttàseyyuü, asinàpi sãsaü chindeyyunti. So diññhadhammikassa vajjassa bhãto na paresaü pàbhataü palumpanno carati. Idaü vuccati bhikkhave diññhadhammikaü vajjaü. Katama¤ca bhikkhave samparàyikaü vajjaü: idha bhikkhave ekacco itipañisa¤cikkhati: kàyaduccaritassa kho pàpako vipàko abhisamparàyaü, vacãduccaritassa kho pàpako vipàko abhisamparàyaü, manoduccaritassa kho pàpako vipàko abhisamparàyaü. Ahaü ceva kho pana kàyena duccaritaü careyyaü, vàcàya duccaritaü careyyaü, manasà duccaritaü careyyaü, ki¤ca taü, yàhaü na kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyyanti. [PTS Page 049] [\q 49/] so samparàyikassa vajjassa bhãto kàyaduccaritaü pahàya kàyasucaritaü bhàveti, vacãduccaritaü pahàya vacãsucaritaü bhàveti, manoduccaritaü pahàya manosucaritaü bhàveti, suddhaü attànaü pariharati. Idaü vuccati bhikkhave samparàyikaü vajjaü. Imàni kho bhikkhave dve vajjàni. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü: diññhadhammikassa vajjassa bhàyissàma, samparàyikassa vajjassa bhàyissàma. Vajjabhãruno bhavissàma vajjabhayadassàvinoti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbaü. Vajjabhãruno bhikkhave vajjabhayadassàvino etaü pàñikaïkhaü, yaü parimuccissati sabbavajjehãti. [BJT Page 098] [\x 98/] 2. 1. 1. 2. Padhànasuttaü 2. Dvemàni bhikkhave padhànàni durabhisambhavàni lokasmiü. Katamàni dve: ya¤ca gihãnaü agàraü ajjhàvasataü cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànuppadànatthaü padhànaü, ya¤ca agàrasmà anagàriyaü pabbajitànaü sabbåpadhipañinissaggatthaü1 padhànaü. Imàni kho bhikkhave dve padhànàni durabhisambhavàni lokasmiü. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü padhànànaü yadidaü sabbåpadhipañinissaggatthaü padhànaü. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü: sabbåpadhipañinissaggatthaü padhànaü padahissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 2. 1. 1. 3. Tapanãyasuttaü 3. Dveme bhikkhave dhammà tapanãyà. Katame dve: idha bhikkhave ekaccassa kàyaduccaritaü kataü hoti, akataü hoti kàyasucaritaü; vacãduccaritaü kataü hoti, akataü hoti vacãsucaritaü; manoduccaritaü kataü hoti, akataü hoti manosucaritaü; so kàyaduccaritaü me katanti tappati, akataü me kàyasucaritanti tappati, vacãduccaritaü me katanti tappati, akataü me vacãsucaritanti tappati; manoduccaritaü me katanti tappati, akataü me manosucaritanti tappati. Ime kho bhikkhave dve dhammà tapanãyàti. 2. 1. 1. 4. Atapanãyasuttaü 4. Dveme bhikkhave dhammà atapanãyà. [PTS Page 050] [\q 50/] katame dve: idha bhikkhave ekaccassa kàyasucaritaü kataü hoti, akataü hoti kàyaduccaritaü; vacãsucaritaü kataü hoti, akataü hoti vacãduccaritaü; manosucaritaü kataü hoti, akataü hoti manoduccaritaü; so kàyasucaritaü me katanti na tappati, akataü me kàyaduccaritanti na tappati, vacãsucaritaü me katanti na tappati, akataü me vacãduccaritanti na tappati; manosucaritaü me katanti na tappati, akataü me manoduccaritanti na tappati. Ime kho bhikkhave dve dhammà atapanãyàti. ----------- 1. Sabbåpadhipañinissaggatthàya- aññhakathà [BJT Page 100] [\x 100/] 2. 1. 1. 5. Upa¤¤àtasuttaü 5. Dvinnàhaü bhikkhave dhammànaü upa¤¤àsiü: yà ca asantuññhità kusalesu dhammesu, yà ca appañivànità padhànasmiü. Appañivàni sudàhaü bhikkhave padahàmi: kàmaü taco ca nahàru ca aññhi ca avasissatu sarãre, upasussatu maüsalohitaü, yaü taü purisathàmena purisaviriyena purisaparakkamena pattabbaü, na taü apàpuõitvà viriyassa santhànaü1 bhavissatãti. Tassa mayhaü bhikkhave appamàdàdhigatà bodhi, appamàdàdhigato anuttaro yogakkhemo. Tumhe cepi bhikkhave appañivànaü padaheyyàtha: kàmaü taco ca nahàru ca aññhi ca avasissatu sarãre, upasussatu maüsalohitaü, yaü taü purisathàmena purisaviriyena purisaparakkamena pattabbaü, na taü apàpuõitvà viriyassa santhànaü bhavissatãti. Tumhepi bhikkhave na cirasseva yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissatha. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü: appañivànaü padahissàma, kàmaü taco ca nahàru ca aññhi ca avasissatu sarãre, upasussatu maüsalohitaü, yaü taü purisathàmena purisaviriyena purisaparakkamena pattabbaü, na taü apàpuõitvà viriyassa santhànaü bhavissatãti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 2. 1. 1. 6. Sa¤¤ojanãya suttaü 6. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve. Yà ca sa¤¤ojanãyesu dhammesu assàdànupassità, yà ca sa¤¤ojanãyesu dhammesu nibbidànupassità. Sa¤¤ojanãyesu bhikkhave dhammesu assàdànupassã viharanto ràgaü nappajahati,2 [PTS Page 051] [\q 51/] dosaü nappajahati, mohaü nappajahati. Ràgaü appahàya dosaü appahàya mohaü appahàya na parimuccati jàtiyà jaràya maraõena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upàyàsehi. Na parimuccati dukkhasmàti vadàmi. Sa¤¤ojanãyesu bhikkhave dhammesu nibbidànupassã viharanto ràgaü pajahati, dosaü pajahati. Mohaü pajahati. Ràgaü pahàya dosaü pahàya mohaü pahàya parimuccati jàtiyà jaràya maraõena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upàyàsehi. Parimuccati dukkhasmàti vadàmi. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. [BJT Page 102] [\x 102/] 2. 1. 1. 7. Kaõha suttaü 7. Dveme bhikkhave dhammà kaõhà. Katame dve. Ahirika¤ca anottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà kaõhàti. 2. 1. 1. 8. Sukkasuttaü 8. Dveme bhikkhave dhammà sukkà. Katame dve. Hiri ca ottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sukkàti. 2. 1. 1. 9. Cariyàsuttaü 9. Dveme bhikkhave sukkà dhammà lokaü pàlenti. Katame dve: hiri ca ottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve sukkà dhammà lokaü na pàleyyuü, nayidha pa¤¤àyetha màtàti và màtucchàti và màtulànãti và àcariyabhariyàti và garånaü dàràti và, sambhedaü loko àgamissa, yathà ajeëakà kukkuñasåkarà sonasigàlà. Yasmà ca kho bhikkhave ime dve sukkà dhammà lokaü pàlenti, tasmà pa¤¤àyati3 màtàti và màtucchàti và màtulànãti và àcariyabhariyàti và garånaü dàràti vàti. 2. 1. 1. 10. Vassåpanàyikàsuttaü 10. Dvemà bhikkhave vassåpanàyikà. Katamà dve. Purimikà ca pacchimikà ca. Imà kho bhikkhave dve vassåpanàyikàti. Vassåpanàyikàvaggo pañhamo Tassuddànaü: [PTS Page 052] [\q 52/] vajjà padhànà dve tapanãyà Upa¤¤àtena pa¤camaü sa¤¤ojana¤ca kaõha¤ca Sukkaü cariyà vassåpanàyikena vaggo4 [BJT Page 104. [\x 104/] ] 2. Adhikaraõavaggo 2. 1. 2. 1. (Sàvatthinidànaü) Dvemàni bhikkhave balàni. Katamàni dve: pañisaïkhànabala¤ca, bhàvanàbala¤ca. Katama¤ca bhikkhave pañisaïkhànabalaü. Idha bhikkhave ekacco iti pañisa¤cikkhati: kàyaduccaritassa kho pàpako vipàko diññhe ceva5 dhamme abhisamparàya¤ca, vacãduccaritassa pàpako vipàko diññhe ceva dhamme abhisamparàya¤ca, manoduccaritassa pàpako vipàko diññhe ceva6 dhamme abhisamparàya¤càti. So iti pañisaïkhàya kàyaduccaritaü pahàya kàyasucaritaü bhàveti. Vacãduccaritaü pahàya vacãsucaritaü bhàveti, manoduccaritaü pahàya manosucaritaü bhàveti. Suddhaü attànaü pariharati. Idaü vuccati bhikkhave pañisaïkhànabalaü. Katama¤ca bhikkhave bhàvanàbalaü tatra bhikkhave yamidaü7 bhàvanàbalaü. Sekhametaü8 balaü. Sekhaü hi so bhikkhave balaü àgamma ràgaü pajahati, dosaü pajahati, mohaü pajahati, ràgaü pahàya dosaü pahàya mohaü pahàya yaü akusalaü, taü na karoti.9 Yaü pàpaü. Taü na sevati. Idaü vuccati bhikkhave bhàvanàbalaü. Imàni kho bhikkhave dve balànãti. 2. 1. 2. 2 Dvemàni bhikkhave balàni. Katamàni dve. Pañisaïkhànabala¤ca, bhàvanàbala¤ca. Katama¤ca bhikkhave pañisaïkhànabalaü: idha bhikkhave ekacco iti pañisa¤cikkhati: kàyaduccaritassa kho pàpako vipàko diññhe ceva dhamme abhisamparàya¤ca, vacãduccaritassa pàpako vipàko diññhe ceva dhamme abhisamparàya¤ca, manoduccaritassa pàpako vipàko diññhe ceva dhamme abhisamparàya¤càti. So iti pañisaïkhàya kàyaduccaritaü pahàya kàyasucaritaü bhàveti. Vacãduccaritaü pahàya vacãsucaritaü bhàveti, manoduccaritaü pahàya manosucaritaü bhàveti. Suddhaü attànaü pariharati. Idaü vuccati bhikkhave pañisaïkhànabalaü. Katama¤ca bhikkhave bhàvanàbalaü: idha bhikkhave [PTS Page 053] [\q 53/] bhikkhu satisambojjhaïgaü bhàveti, vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggaparinàmiü. Dhammavicayasambojjhaïgaü bhàveti, vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggaparinàmiü. Viriyasambojjhaïgaü bhàveti, vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggaparinàmiü. Pãtisambojjhaïgaü bhàveti, vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggaparinàmiü. Passaddhisambojjhaïgaü bhàveti, vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggaparinàmiü. Samàdhisambojjhaïgaü bhàveti, vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggaparinàmiü. Upekkhàsambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggaparinàmiü. Idaü vuccati bhikkhave bhàvanàbalaü imàni kho bhikkhave dve balànãti. [BJT Page 106. [\x 106/] ] 2. 1. 2. 3. Dvemàni bhikkhave balàni. Katamàni dve, pañisaïkhànabala¤ca, bhàvanàbala¤ca. Katama¤ca bhikkhave pañisaïkhànabalaü: idha bhikkhave ekacco iti pañisa¤cikkhati: kàyaduccaritassa kho pàpako vipàko diññhe ceva dhamme abhisamparàya¤ca, vacãduccaritassa pàpako vipàko diññhe ceva dhamme abhisamparàya¤ca, manoduccaritassa pàpako vipàko diññhe ceva dhamme abhisamparàya¤càti. So iti pañisaïkhàya kàyaduccaritaü pahàya kàyasucaritaü bhàveti. Vacãduccaritaü pahàya vacãsucaritaü bhàveti, manoduccaritaü pahàya manosucaritaü bhàveti. Suddhaü attànaü pariharati. Idaü vuccati bhikkhave pañisaïkhànabalaü. Katama¤ca bhikkhave bhàvanàbalaü: idha bhikkhave bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü10 upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü vupasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno, sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukhavihàrãti, tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Idaü vuccati bhikkhave bhàvanàbalaü. Imàni kho bhikkhave dve balànãti. 2. 1. 2. 4. 14. Dvemà bhikkhave tathàgatassa dhammadesanà. Katamà dve: saïkhittena ca, vitthàrena ca. Imà kho bhikkhave deva tathàgatassa dhammadesanàti. 2. 1. 2. 5. 15. Yasmiü bhikkhave adhikaraõe àpanno11 ca bhikkhu codako ca bhikkhu na sàdhukaü attanàva attànaü paccavekkhati12, tasmetaü bhikkhave adhikaraõe pàñikaïkhaü, [PTS Page 054] [\q 54/] dãghattàya kharattàya vàëattàya saüvattissati, bhikkhå ca na phàsukaü13 viharissantãti.14 Yasmiü ca kho bhikkhave adhikaraõe àpanno ca bhikkhu codako ca bhikkhu sàdhukaü attanàva attànaü paccavekkhati,15 tasmetaü bhikkhave adhikaraõe pàñikaïkhaü, na dãghattàya kharattàya vàëattàya saüvattissati, bhikkhå ca phàsukaü16 viharissantãti: [BJT Page 108. [\x 108/] ] Katha¤ca bhikkhave àpanno bhikkhu sàdhukaü attanàva attànaü paccavekkhati: idha bhikkhave àpanno bhikkhu iti pañisa¤cikkhati, ahaü kho akusalaü àpanno ka¤cideva desaü kàyena. Taü maü17 so bhikkhu addasa akusalaü àpajjamànaü ka¤cideva desaü kàyena. No ce ahaü akusalaü àpajjeyyaü ka¤cideva desaü kàyena, na maü so bhikkhu passeyya akusalaü àpajjamànaü ka¤cideva desaü kàyena. Yasmà ca kho ahaü akusalaü àpanno ka¤cideva desaü kàyena, tasmà maü so bhikkhu addasa akusalaü àpajjamànaü ka¤cideva desaü kàyena. Disvà ca pana maü so bhikkhu akusalaü àpajjamànaü ka¤cideva desaü kàyena anattamano ahosi. Anattamano samàno anattamanavacanaü maü so bhikkhu avaca. Anattamanavacanàhaü tena bhikkhunà vutto samàno anattamano ahosiü. Anattamano samàno paresaü àrocesiü. Iti mameva tattha accayo accagamà suïkadàyakaüva bhaõóasminti. Evaü kho bhikkhave àpanno bhikkhu sàdhukaü attanàva attànaü paccavekkhati. Kata¤ca bhikkhave codako bhikkhu sàdhukaü attanàva attànaü paccavekkhati: idha bhikkhave codako bhikkhu iti pañisa¤cikkhati, ayaü kho bhikkhu akusalaü àpanno ka¤cideva desaü kàyena. Tàhaü18 imaü bhikkhuü addasaü akusalaü àpajjamànaü ka¤cideva desaü kàyena. No ce ayaü bhikkhu akusalaü àpajjeyya ka¤cideva desaü kàyena, nàhaü imaü bhikkhuü passeyyaü akusalaü àpajjamànaü ka¤cideva [PTS Page 055] [\q 55/] desaü kàyena. Yasmà ca kho ayaü bhikkhu akusalaü àpanno ka¤cideva desaü kàyena, tasmà ahaü imaü bhikkhuü addasaü akusalaü àpajjamànaü ka¤cideva desaü kàyena. Disvà ca panàhaü imaü bhikkhuü akusalaü àpajjamànaü ka¤cideva desaü kàyena anattamano ahosiü. Anattamano samàno anattamanavacanàhaü imaü bhikkhuü avacaü. Anattamanavacanàyaü bhikkhu mayà vutto samàno anattamano ahosi. Anattamano samàno paresaü àrocesi. Iti mameva tattha accayo accagamà suïkadàyakaüva19 bhaõóasminti. Evaü kho bhikkhave codako bhikkhu sàdhukaü attanàva attànaü paccavekkhati. Yasmiü bhikkhave adhikaraõe àpanno ca bhikkhu codako ca bhikkhu na sàdhukaü attanàva attànaü paccavekkhati, tasmetaü bhikkhave adhikaraõe pàñikaïkhaü, dãghattàya kharattàya vàëattàya saüvattissati, bhikkhå ca na phàsukaü viharissantãti. Yasmiü kho bhikkhave adhikaraõe àpanno ca bhikkhu codako ca bhikkhu sàdhukaü attanàva attànaü paccavekkhati, tasmetaü bhikkhave adhikaraõe pàñikaïkhaü, na dãghattàya kharattàya vàëattàya saüvattissati, bhikkhå va phàsukaü viharissantãti. [BJT Page 110. [\x 110/] ] 2. 1. 2. 6. 16. Atha kho a¤¤ataro bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: ko nu kho bho gotama hetu, ko paccayo, yena midhekacce sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjantãti ? (Bhagavà:) Adhammacariyà20 visamacariyà hetu kho bràhmaõa evamidhekacce sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjantãti. (Bràhmaõo:) Ko pana bho gotama hetu, ko paccayà yenamidhekacce sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjantãti ? (Bhagavà:) Dhammacariyà samacariyà hetu kho bràhmaõa [PTS Page 056] [\q 56/] evamidhekacce sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjantãti. (Bràhmaõo:) Abhikkantaü bho gotama abhikkantaü bho gotama, seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, 'cakkhumanto råpàni dakkhinti'ti,21 evameva bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. 2. 1. 2. 7. 17. Atha kho jàõussoõã bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so jàõussoõã bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: ko nu kho bho gotama hetu, ko paccayo, yena midhekacce sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjantãti ? (Bhagavà:) Katattà ca bràhmaõa akatattà ca evamidhekacce sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjantãti. (Bràhmaõo:) Ko pana bho gotama hetu, ko paccayo, yena midhekacce sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjantãti. [BJT Page 112] [\x 112/] (Bhagavà:) Katattà ca bràhmaõa akatattà ca evamidhekacce sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjantãti. (Bràhmaõo:) Na kho ahaü imassa bhoto gotamassa saükhittena bhàsitassa vitthàrena atthaü22 avibhattassa vitthàrena atthaü àjànàmi. Sàdhu me bhavaü gotamo tathà dhammaü desetu, yathà ahaü imassa bhoto gotamassa saïkhittena bhàsitassa vitthàrena atthaü avibhattassa vitthàrena atthaü àjàneyyanti. Tena hi bràhmaõa suõàhi, sàdhukaü manasi karohi, bhàsissàmãti. [PTS Page 057] [\q 57/] evambhoti kho jàõussoõã bràhmaõo bhagavato paccassosi: bhagavà etadavoca: Idha bràhmaõa ekaccassa kàyaduccaritaü kataü hoti, akataü hoti kàyasucaritaü. Vacãduccaritaü kataü hoti, akataü hoti vacãsucaritaü. Manoduccaritaü kataü hoti, akataü hoti manosucaritaü. Evaü kho bràhmaõa katattà ca akatattà ca evamidhekacce sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti. Idha pana bràhmaõa ekaccassa kàyasucaritaü kataü hoti, akataü hoti kàyaduccaritaü. Vacãsucaritaü kataü hoti, akataü hoti vacãduccaritaü. Manosucaritaü kataü hoti, akataü hoti manoduccaritaü. Evaü kho bràhmaõa katattà ca akatattà ca evamidhekacce sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjantãti. (Bràhmaõo:) Abhikkantaü bho gotama abhikkantaü bho gotama, seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya' andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, 'cakkhumanto råpàni dakkhinti'ti,23 evameva bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaügha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. 2. 1. 2. 8. 18. Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü ànandaü bhagavà etadavoca: Ekaüsenàhaü ànanda akaraõãyaü vadàmi kàyaduccaritaü vacãduccaritaü manoduccaritanti. [BJT Page 114] [\x 114/] (ânando:) Yamidaü bhante bhagavato ekaüsena akaraõãyaü akkhàtaü kàyaduccaritaü vacãduccaritaü manoduccaritaü. Tasmiü akaraõãye kayiramàne ko àdãnavo pàñikaïkhoti. (Bhagavà:) Yamidaü ànanda mayà ekaüsena akaraõãyaü akkhàtaü kàyaduccaritaü vacãduccaritaü manoduccaritaü. Tasmiü akaraõãye kayiramàne ayaü àdãnavo pàñikaïkho: Attàpi attànaü upavadati, anuvicca vi¤¤å garahanti, pàpako kittisaddo abbhuggacchati, sammåëho kàlaü karoti, kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Yamidaü ànanda mayà ekaüsena akaraõãyaü akkhàtaü kàyaduccaritaü vacãduccaritaü manoduccaritaü. Tasmiü akaraõãye kayiramàne ayaü àdãnavo pàñikaïkho: Ekaü senàhaü ànanda [PTS Page 058] [\q 58/] karaõãyaü vadàmi kàyasucaritaü vacãsucaritaü manosucaritanti. (ânando:) Yamidaü bhante bhagavatà ekaüsena karaõãyaü akkhàtaü kàyasucaritaü vacãsucaritaü manosucaritaü. Tasmiü karaõãye kayiramàne ko ànisaüso pàñikaïkhoti. ? (Bhagavà:) Yamidaü ànanda mayà ekaüsena karaõãyaü akkhàtaü kàyasucaritaü vacãsucaritaü manosucaritaü. Tasmiü karaõãye kayiramàne ayaü ànisaüso pàñikaïkho: Attàpi attànaü na upavadati, anuvicca vi¤¤å pasaüsanti, kalyàõo kittisaddo abbhuggacchati, asammåëho kàlaü karoti, kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Yamidaü ànanda mayà ekaüsena karaõãyaü akkhàtaü kàyasucaritaü vacãsucaritaü manosucaritaü. Tasmiü karaõãye kayiramàne ayaü ànisaüso pàñikaïkhoti. 2. 1. 2. 9. 19. Akusalaü bhikkhave pajahatha. Sakkà bhikkhave akusalaü pajahituü. No ce taü24 bhikkhave sakkà abhavissa akusalaü pajahituü, nàhaü evaü vadeyyaü "akusalaü bhikkhave pajahathà"ti. Yasmà ca kho bhikkhave sakkà akusalaü pajahituü, tasmàhaü evaü vadàmi "akusalaü bhikkhave pajahathà"ti. Akusalaü ca hidaü bhikkhave pahãnaü ahitàya dukkhàya saüvatteyya, nàhaü evaü vadeyyaü "akusalaü bhikkhave pajahathà"ti. Yasmà ca kho bhikkhave akusalaü pahãnaü hitàya sukhàya saüvattati, tasmàhaü evaü vadàmi "akusalaü bhikkhave pajahathà"ti. [BJT Page 116] [\x 116/] Kusalaü bhikkhave bhàvetha. Sakkà bhikkhave kusalaü bhàvetuü. No ce taü25 bhikkhave sakkà abhavissa kusalaü bhàvetuü, nàhaü evaü vadeyyaü "kusalaü bhikkhave bhàvethà"ti. Yasmà ca kho bhikkhave sakkà kusalaü bhàvetuü, tasmàhaü evaü vadàmi "kusalaü bhikkhave bhàvethà"ti. Kusalaü ca hidaü bhikkhave bhàvitaü ahitàya dukkhàya saüvatteyya, nàhaü evaü vadeyyaü "kusalaü bhikkhave bhàvethà"ti. Yasmà ca kho bhikkhave kusalaü bhàvitaü hitàya sukhàya saüvattati, tasmàhaü evaü vadàmi "kusalaü bhikkhave bhàvethà"ti. 2. 1. 2. 10. 20. Dve me bhikkhave dhammà saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvantanti. Katame dve ? Dunnikkhitta¤ca padabya¤janaü, attho ca dunnãto. [PTS Page 059] [\q 59/] dunnikkhittassa bhikkhave padabya¤janassa atthopi dunnayo hoti. Ime kho bhikkhave dve dhammà saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattantãti. Dve me bhikkhave dhammà saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvantanti. Katame dve ? Sunikkhitta¤ca padabya¤janaü, attho ca sunãto. Sunikkhittassa bhikkhave padabya¤janassa atthopi sunayo hoti. Ime kho bhikkhave dve dhammà saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattantãti. Adhikaraõavaggo dutiyo 3. Bàlavaggo 2. 1. 3. 1. (Sàvatthinidànaü:) 21. Dveme bhikkhave bàlà. Katame dve ? Yo ca accayaü accayato na passati, yo ca accayaü desentassa yathàdhammaü na patigaõhàti.26 Ime kho bhikkhave dve bàlàti. Dveme bhikkhave paõóità. Katame dve ? Yo ca accayaü accayato passati, yo ca accayaü desentassa yathàdhammaü patigaõhàti.27 Ime kho bhikkhave dve paõóitàti. 2. 1. 3. 2. 22. Dveme bhikkhave tathàgataü abbhàcikkhanti. Katame dve ? Duññho và dosantaro, saddho và duggahitena. Ime kho bhikkhave dve tathàgataü abbhàcikkhantãti. [BJT Page 118] [\x 118/] 2. 1. 3. 3. 23. Dveme bhikkhave tathàgataü abbhàcikkhanti. Katame dve ? Yo ca abhàsitaü alapitaü tathàgatena bhàsitaü lapitaü tathàgatenàti dãpeti, yo ca bhàsitaü lapitaü tathàgatena abhàsitaü alapitaü tathàgatenàti dãpeti. Ime kho bhikkhave dve tathàgataü abbhàcikkhantãti. Dveme bhikkhave tathàgataü nàbbhàcikkhanti. Katame dve ? [PTS Page 060] [\q 60/] yo ca abhàsitaü alapitaü tathàgatena abhàsitaü alapitaü tathàgatenàti dãpeti, yo ca bhàsitaü lapitaü tathàgatena bhàsitaü lapitaü tathàgatenàti dãpeti. Ime kho bhikkhave dve tathàgataü nàbbhàcikkhantãti. 2. 1. 3. 4. 24. Dveme bhikkhave tathàgataü abbhàcikkhanti. Katame dve ? Yo ca neyyatthaü suttantaü nãtattho suttantoti dãpeti, yo ca nãtatthaü suttantaü neyyattho suttantoti. Dãpeti. Ime kho bhikkhave dve tathàgataü abbhàcikkhantãti. 2. 1. 3. 5. Dveme bhikkhave tathàgataü nàbbhàcikkhanti. Katame dve ? Yo ca neyyatthaü suttantaü neyyattho suttantoti dãpeti, yo ca nãtatthaü suttantaü nãtattho suttantoti dãpeti. Ime kho bhikkhave dve tathàgataü nàbbhàcikkhantãti. 2. 1. 3. 6. 26. Pañicchannakammantassa bhikkhave dvinnaü gatãnaü a¤¤atarà gati pàñikaïkhà: nirayo và tiracchànayoni vàti. Appañicchannakammantassa bhikkhave dvinnaü gatãnaü a¤¤atarà gati pàñikaïkhà: devà và manussà vàti. 2. 1. 3. 7. 27. Micchàdiññhikassa bhikkhave dvinnaü gatãnaü a¤¤atarà gati pàñikaïkhà: nirayo và tiracchànayoni vàti. [BJT Page 120] [\x 120/] 2. 1. 3. 8. 28. Sammàdiññhikassa bhikkhave dvinnaü gatãnaü a¤¤atarà gati pàñikaïkhà. Devà và manussà vàti. 2. 1. 3. 9. 29. Dussãlassa bhikkhave dve pañiggàhà: nirayo và tiracchànayoni vàti.28 Sãlavato bhikkhave dve pañiggàhà: devà và manussà vàti. 2. 1. 3. 10. 30. Dvàhaü bhikkhave atthavase sampassamàno ara¤¤e vanapatthàni29 pantàni senàsanàni pañisevàmi. Katame dve? Attano ca diññhadhamma sukhavihàraü sampassamàno, [PTS Page 061] [\q 61/] pacchima¤ca janataü anukampamàno. Ime kho ahaü bhikkhave dve atthavase sampassamàno ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevàmãti. 2. 1. 3. 11. 31. Dveme bhikkhave dhammà vijjàbhàgiyà. Katame dve ? Samatho ca vipassanà ca. Samatho bhikkhave bhàvito kamatthamanubhoti ? Cittaü bhàvãyati. Cittaü bhàvitaü kamatthamanubhoti?30 Yo ràgo, so pahãyati. Vipassanà bhikkhave bhàvito kamatthamanubhoti? Pa¤¤à bhàvãyati. Pa¤¤à bhàvità kamatthamanubhoti? Yà avijjà, sà pahãyati, ràgupakkiliññhaü và bhikkhave cittaü na vimuccati. Avijjupakkiliññhà và pa¤¤à na bhàvãyati. Iti kho bhikkhave ràgaviràgà cetovimutti, avijjàviràgà pa¤¤àvimuttãti. Bàlavaggo tatiyo 4. Samacittavaggo 2. 1. 4. 1. (Sàvatthinidànaü:) 32. Asappurisabhåmi¤ca vo bhikkhave desissàmi31 sappurisabhåmi¤ca. Taü suõàtha, sàdhukaü manasi karotha, bhàsissàmãti. Evambhanteti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca. Katamà ca bhikkhave asappurisabhåmi ? Asappuriso bhikkhave akata¤¤å hoti akatavedã. Asabbhihetaü bhikkhave upa¤¤àtaü yadidaü akata¤¤utà akatavedità. Kevalà esà bhikkhave asappurisabhåmi yadidaü akata¤¤utà akatavedità. [BJT Page 122] [\x 122/] Katamà ca bhikkhave sappurisabhåmi ? Sappuriso ca kho bhikkhave kata¤¤å hoti katavedã. Sabbhihetaü bhikkhave upa¤¤àtaü yadidaü kata¤¤utà katavedità. Kevalà esà bhikkhave sappurisabhåmi yadidaü kata¤¤utà kataveditàti. 2. 1. 4. 2. 33. Dvinnàhaü bhikkhave na suppatikàraü vadàmi,32 màtucca pitucca.33 Ekena bhikkhave aüsena màtaraü parihareyya. [PTS Page 062] [\q 62/] ekena aüsena pitaraü parihareyya vassasatàyuko vassasatajãvã. So ca nesaü ucchàdanaparimaddana nahàpanasambàhanena, tepi tattheva muttakarãsaü cajeyyuü, natveva bhikkhave màtàpitunnaü kataü và hoti, patikataü34 và. Imissà ca bhikkhave mahàpañhaviyà pahåtasattaratanàya35 màtàpitaro issaràdhipacce rajje patiññhàpeyya, natveva bhikkhave màtàpitunnaü kataü và hoti, patikataü36 và. Taü kissa hetu: bahukàrà bhikkhave màtàpitaro puttànaü àpàdakà posakà, imassa lokassa dassetàro. Yo ca kho bhikkhave màtàpitaro assaddhe saddhàsampadàya samàdapeti, niveseti, patiññhàpeti, dussãle sãlasampadàya samàdapeti. Niveseti, patiññhàpeti, maccharã càgasampadàya samàdapeti, niveseti, patiññhàpeti, duppa¤¤e pa¤¤àsampadàya samàdapeti, niveseti. Patiññhàpeti, ettàvatà kho bhikkhave màtàpitunnaü kata¤ca hoti patikata¤ca atikata¤càti.37 2. 1. 4. 3. 34. Atha kho a¤¤ataro bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: kiüvàdã bhavaü gotamo kimakkhàyãti ? (Bhagavà:) Kiriyavàdã càhaü bràhmaõa akiriyavàdã càti. (Bràhmaõo:) Yathàkathaü pana bhavaü gotamo kiriyavàdã ca akiriyavàdã càti ? (Bhagavà:) Akiriyaü kho ahaü bràhmaõa vadàmi kàyaduccaritassa vacãduccaritassa manoduccaritassa, anekavihitànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü akiriyaü vadàmi. Kiriya¤ca kho ahaü bràhmaõa vadàmi kàyasucaritassa vacãsucaritassa manosucaritassa, anekavihitànaü kusalànaü dhammànaü kiriyaü vadàmi. Evaü kho ahaü bràhmaõa kiriyavàdã ca akiriyavàdã càti. [BJT Page 124. [\x 124/] ] (Bràhmaõo:) Abhikkantaü bho gotama abhikkantaü bho gotama, seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, 'cakkhumanto råpàni dakkhinti'ti,38 evameva bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaügha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. 2. 1. 4. 4. 35. Atha anàthapiõóiko gahapati yena bhagavà tenupasaïkami. [PTS Page 063] [\q 63/] Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho anàthapiõóiko gahapati bhagavantaü etadavoca: kati nu kho bhante loke dakkhiõeyyà? Kattha ca dànaü dàtabbanti ? Dve kho gahapati loke dakkhiõeyyà sekho ca asekho ca. Ime kho gahapati dve loke dakkhiõeyyà. Ettha ca dànaü dàtabbanti. , Idamavoca bhagavà. Idaü vatvà39 sugato athàparaü etadavoca satthà: Sekho asekho ca imasmiü loke âhuõeyyà yajamànànaü honti, Te ujjubhåtà kàyena vàcàya uda cetasà Khettaü taü yajamànànaü ettha dinnaü mahapphalanti. 2. 1. 4. 5. 36. Evaü me sutaü; ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà sàriputto sàvatthiyaü viharati pubbàràme migàramàtupàsàde. Tatra kho àyasmà sàriputto bhikkhå àmantesi, àvuso bhikkhavoti.40 âvusoti kho te bhikkhå àyasmato sàriputtassa paccassosuü. âyasmà sàriputto etadavoca: Ajjhattasa¤¤ojana¤ca àvuso puggalaü desissàmi bahiddhàsa¤¤ojana¤ca. Taü suõàtha sàdhukaü manasi karotha bhàsissàmãti. Evamàvusoti kho te bhikkhå àyasmato sàriputtassa paccassosuü. âyasmà sàriputto etadavoca: Katamo càvuso ajjhattasa¤¤ojano puggalo ? Idhàvuso bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. So kàyassa bhedà parammaraõà a¤¤ataraü devanikàyaü upapajjati. So tato cuto àgàmã hoti àgantà itthattaü. Ayaü vuccatàvuso ajjhattasa¤¤ojano puggalo àgàmã àgantà itthattaü. [BJT Page 126] [\x 126/] [PTS Page 064] [\q 64/] katamo càvuso bahiddhàsa¤¤ojano puggalo ? Idhàvuso bhikkhu sãlavà hoti. Pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. So a¤¤ataraü santaü cetovimuttiü upasampajja viharati. So kàyassa bhedà parammaraõà a¤¤ataraü devanikàyaü upapajjati so tato cuto anàgàmã hoti anàgantà itthattaü ayaü vuccatàvuso bahiddhàsa¤¤ojano puggalo anàgàmã41 anàgantà itthattaü. Puna ca paraü àvuso bhikkhu sãlavà hoti. Pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. So kàmànaü yeva nibbidàya viràgàya nirodhàya pañipanno hoti. So bhavànaü yeva nibbidàya viràgàya nirodhàya pañipanno hoti. So taõhakkhayàya42 pañipanno hoti. So lobhakkhayàya pañipanno hoti. So kàyassa bhedà parammaraõà a¤¤ataraü devanikàyaü upapajjati. So tato cuto anàgàmã hoti anàgantà itthattaü. Ayaü vuccatàvuso bahiddhàsa¤¤ojano puggalo anàgàmã anàgantà itthattanti. Atha kho sambahulà samacittà devatà yena bhagavà tenupasaïkamiüsu upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhaüsu. Ekamantaü ñhità kho tà devatà bhagavantaü etadavocuü: Eso bhante àyasmà sàriputto pubbàràme migàramàtupàsàde bhikkhånaü ajjhattasa¤¤ojana¤ca puggalaü deseti, bahiddhàsa¤¤ojana¤ca. Haññhà bhante parisà sàdhu bhante bhagavà yenàyasmà sàriputto tenupasaïkamatu, anukampaü upàdàyàti. Adhivàsesi bhagavà tuõhãbhàvena. Atha kho bhagavà seyyathàpi nàma balavà puriso sammi¤jitaü43 và bàhaü pasàreyya pasàritaü và bàhaü sammi¤jeyya evameva jetavane antarahito pubbàràme migàramàtupàsàde àyasmato sàriputtassa pamukhe pàturahosi. Nisãdi bhagavà pa¤¤atte àsane. âyasmàpi kho sàriputto bhagavantaü [PTS Page 065] [\q 65/] abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü sàriputtaü bhagavà etadavoca: [BJT Page 128. [\x 128/] ] Idha sàriputta sambahulà samacittà devatà yenàhaü tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü aññhaüsu. Ekamantaü ñhità kho sàriputta tà devatà maü etadavocuü: Eso bhante àyasmà sàriputto pubbàràme migàramàtupàsàde bhikkhånaü ajjhattasa¤¤ojana¤ca puggalaü deseti, bahiddhàsa¤¤ojana¤ca. " Haññhà bhante parisà sàdhu bhante bhagavà yenàyasmà sàriputto tenupasaïkamatu, anukampaü upàdàyà"ti. Tà kho pana sàriputta devatà dasapi hutvà vãsampi44 hutvà tiüsampi hutvà cattàrãsampi hutvà pa¤¤àsampi hutvà saññhimpi hutvà àraggakoñinittuddanamattepi45 tiññhanti, na ca a¤¤ama¤¤aü vyàbàdhentãti. Siyà kho46 pana te sàriputta evamassa. Tattha nåna tàsaü devatànaü tathà cittaü bhàvitaü yena tà devatà dasapi hutvà vãsampi47 hutvà tiüsampi hutvà cattàrãsampi hutvà pa¤¤àsampi hutvà saññhimpi hutvà àraggakoñinittuddanamattepi48 tiññhantã na ca a¤¤ama¤¤aü vyàbàdhenti. Na kho panetaü sàriputta evaü daññhabbaü, idheva sàriputta tàsaü devatànaü tathà cittaü bhàvitaü yena tà devatà dasapi vãsampi49 hutvà tiüsampi hutvà cattàrãsampi hutvà pa¤¤àsampi hutvà saññhimpi hutvà àraggakoñinittuddana50 mattepi tiññhanti na ca a¤¤ama¤¤aü vyàbàdhentãti. Tasmàtiha sàriputta evaü sikkhitabbaü: santindriyà bhavissàma santamànasàti. Evaü hi vo sàriputta sikkhitabbaü. Santindriyànaü hi vo sàriputta santamànasànaü santaü yeva kàyakammaü bhavissati santaü vacãkammaü santaü manokammaü, santaüyeva upahàraü upaharissàma sabrahmacàrãsåti. Evaü hi vo sàriputta sikkhitabbaü. Anassuü kho sàriputta a¤¤atitthiyà paribbàjakà ye imaü dhammapariyàyaü na assosunti. 2. 1. 4. 6. 37. Ekaü samayaü51 àyasmà mahàkaccàno varaõàyaü viharati kaddamadahatãre. [PTS Page 066] [\q 66/] atha kho àràmadaõóo bràhmaõo yenàyasmà mahàkaccàno tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà mahàkaccànena saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü52 vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àràmadaõóo bràhmaõo àyasmantaü mahàkaccànaü etadavoca: Ko nu kho bho kaccàna, hetu ko paccayo yena khattiyàpi khattiyehi vivadanti, bràhmaõàpi bràhmaõehi vivadanti, gahapatikàpi gahapatikehi vivadantãti ? [BJT Page 130. [\x 130/] ] (Mahàkaccàno:) Kàmaràgavinivesavinibandha53 paligedhapariyuññhànajjhosànahetu kho bràhmaõa, khattiyàpi khattiyehi vivadanti, bràhmaõàpi bràhmaõehi vivadanti, gahapatikàpi gahapatikehi vivadantãti. (âràmadaõóo:) Ko pana bho kaccàna, hetu ko paccayo yena samaõàpi samaõehi vivadantãti ? (Mahàkaccàno:) Diññhiràgavinivesavinibandha54 paligedhapariyuññhànajjhosànahetu kho bràhmaõa, samaõàpi samaõehi vivadantãti. (âràmadaõóo:) Atthi pana bho kaccàna, koci lokasmiü yo imaü ceva kàmaràgavinivesavinibandhapaligedhapariyuññànajjhosànaü samatikkanto, imaü ca diññhiràgavinivesa552vinibandhapaligedhapariyuññhànajjhosànaü samatikkantoti ? (Mahàkaccàno:) Atthi bràhmaõa lokasmiü yo ima¤ceva kàmaràgavinivesavinibandhapaligedhapariyuññhànajjhosànaü samatikkanto. Ima¤cadiññhiràgavinivesa56vinibandhapaligedha pariyuññhànajjhosànaü samatikkantoti. (âràmadaõóo:) Ko pana so bho kaccàna lokasmiü yo ima¤ceva kàmaràgavinivesavinibandha paligedhapariyuññhànajjhosànaü samatikkanto, ima¤ca diññhiràgavinivesavinibandhapaligedha pariyuññhànajjhosànaü samatikkantoti ? (Mahàkaccàno:) Atthi bràhmaõa, puratthimesu janapadesu sàvatthi nàma nagaraü. Tattha so bhagavà etarahi viharati arahaü sammàsambuddho. So hi bràhmaõa, bhagavà ima¤ceva kàmaràgavinivesavinibandhapaligedhapariyuññhànajjhosànaü [PTS Page 067] [\q 67/] samatikkanto, ima¤ca diññhiràgavinivesavinibandhapaligedhapariyuññhànajjhosànaü samatikkantoti. Evaü vutte àràmadaõóo bràhmaõo uññhàyàsanà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà dakkhiõaü jàõumaõóalaü puthuviyaü57 nihantvà yena bhagavà tena¤jaliü paõàmetvà tikkhattuü udànaü udànesi: namo tassa bhagavato arahato sammà sambuddhassa, namo tassa bhagavato arahato sammà sambuddhassa, namo tassa bhagavato arahato sammà sambuddhassa, yo hi so bhagavà ima¤ceva kàmaràga58 vinivesa vinibandhapaligedha pariyuññhànajjhosànaü samatikkanto, ima¤ca diññhiràga59 vinivesavinibandhapaligedhapariyuññhànajjhosànaü samatikkantoti. [BJT Page 132. [\x 132/] ] Abhikkantaü bho kaccàna abhikkantaü bho kaccàna seyyathàpi bho kaccàna nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhintãti,60 evamevaü bhotà kaccànena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bho kaccàna taü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü kaccàno dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. 2. 1. 4. 7. 38. Ekaü samayaü àyasmà mahàkaccàno madhuràyaü viharati gundàvane. Atha kho kaõóaràyaõo61 bràhmaõo yenàyasmà mahàkaccàno tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà mahàkaccànena saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho kaõóaràyaõo62 bràhmaõo àyasmantaü mahàkaccànaü etadavoca: Sutaü metaü bho kaccàna, na samaõo kaccàno bràhmaõe jiõõe vuddhe mahallake addhagate vayo anuppatte abhivàdeti và paccuññheti và àsanena và nimantetãti, tayidaü bho kaccàna, tatheva, nahi bhavaü kaccàno bràhmaõe jiõõe vuddhe mahallake addhagate vayo anuppatte abhivàdeti và paccuññheti và àsanena và nimanteti. Tayidaü bho kaccàna na sampannamevàti. Atthi bràhmaõa, tena bhagavatà jànatà passatà arahatà [PTS Page 068] [\q 68/] sammàsambuddhena vuddhabhåmã ca akkhàtà, daharabhåmã ca. Vuddho cepi bràhmaõa hoti àsãtiko và nàvutiko và vassasatiko và jàtiyà, so ca kàme paribhu¤jati, kàmamajjhàvasati, kàmapariëàhena parióayhati, kàmavitakkehi khajjati, kàmapariyesanàya ussukko. Atha kho so bàlo63 tveva saïkhaü gacchati. Daharo cepi bràhmaõa, hoti yuvà susukàlakeso bhadrena yobbanena samannàgato pañhamena vayasà. So ca na kàme paribhu¤jati, na kàmamajjhàvasati, na kàmapariëàhena parióayhati, na kàmavitakkehi khajjati, na kàmapariyesanàya ussukko. Atha kho so paõóito therotveva saïkhaü gacchatãti. Evaü vutte kaõóaràyaõo bràhmaõo uññhàyàsanà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà daharànaü sudaü bhikkhånaü pàde sirasà vandati: vuddhà bhavanto vuddhabhåmiyaü ñhità, daharà mayaü daharabhåmiyaü ñhitàti. Abhikkantaü bho kaccàna abhikkantaü bho kaccàna, seyyathàpi bho kaccàna nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya' andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, 'cakkhumanto råpàni dakkhinti' ti, evameva bhotà kaccànena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bho kaccàna taü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaügha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü kaccàno dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. [BJT Page 134. [\x 134/] ] 2. 1. 4. 8. (Sàvatthinidànaü:) 39. Yasmiü bhikkhave samaye corà balavanto honti, ràjàno tasmiü samaye dubbalà honti. Tasmiü bhikkhave samaye ra¤¤o na phàsu hoti atiyàtuü và nãyàtuü và paccantime và janapade anusa¤¤àtuü. Bràhmaõagahapatikànampi tasmiü samaye na phàsu hoti atiyàtuü và nãyàtuü và bàhiràni và kammantàni pañivekkhituü. Evameva kho bhikkhave yasmiü samaye pàpabhikkhå balavanto honti, pesalà bhikkhå tasmiü samaye dubbalà honti. Tasmiü bhikkhave samaye pesalà bhikkhå tuõhãbhåtà tuõhãbhåtà saïghamajjhe saükasàyantã64 paccantime và janapade bhajanti. Tayidaü bhikkhave hoti bahujanàhitàya bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. [PTS Page 069] [\q 69/] yasmiü bhikkhave samaye ràjàno balavanto honti, corà tasmiü samaye dubbalà honti. Tasmiü bhikkhave samaye ra¤¤o phàsu hoti atiyàtuü và nãyàtuü và paccantime và janapade anusa¤¤àtuü. Bràhmaõagahapatikànampi tasmiü samaye phàsu hoti atiyàtuü và nãyàtuü và bàhiràni và kammantàni pañivekkhituü. Evameva kho bhikkhave yasmiü samaye pesalà bhikkhå balavanto honti, pàpabhikkhå tasmiü samaye dubbalà honti. Tasmiü bhikkhave samaye pàpabhikkhå tuõhãbhåtà tuõhãbhåtà saïghamajjhe saükasàyanti, yena và pana tena papatanti.65 Tayidaü bhikkhave hoti bahujanahitàya bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànanti. 2. 1. 4. 9. 40. Dvinnàhaü bhikkhave micchàpañipattiü na vaõõemi, gihissa và pabbajitassa và. Gihã và bhikkhave pabbajito và micchàpañipanno micchàpañipattàdhikaraõahetu nàràdhako hoti ¤àyaü dhammaü kusalaü. Dvinnàhaü bhikkhave sammàpañipattiü vaõõemi, gihissa và pabbajitassa và. Gihã và bhikkhave pabbajito và sammàpañipanno sammàpañipattàdhikaraõahetu àràdhako hoti ¤àyaü dhammaü kusalanti. 2. 1. 4. 10. 41. Ye te bhikkhave bhikkhå duggahitehi suttantehi bya¤janapatiråpakehi attha¤ca dhamma¤ca pañibàhanti, te bhikkhave bhikkhå bahujanàhitàya pañipannà bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå apu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü antaradhàpenti. [BJT Page 136. [\x 136/] ] Ye te bhikkhave bhikkhå suggahitehi suttantehi bya¤janapatiråpakehi attha¤ca dhamma¤ca anulomenti, te bhikkhave bhikkhå bahujanahitàya pañipannà bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Bahu¤ca te bhikkhave bhikkhå pu¤¤aü pasavanti. Tevimaü saddhammaü ñhapentãti. Samacittavaggo catuttho [PTS Page 070] [\q 70/] 5. Parisavaggo 2. 1. 5. 1. (Sàvatthinidànaü:) 42. Dvemà bhikkhave parisà. Katamà dve: uttànà ca parisà gambhãrà ca parisà. Katamà ca bhikkhave uttànà parisà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå uddhatà honti unnalà capalà mukharà vikiõõavàcà muññhassatã asampajànà asamàhità vibbhantacittà pàkatindriyà. Ayaü vuccati bhikkhave uttànà parisà. Katamà ca bhikkhave gambhãrà parisà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå anuddhatà honti anunnalà acapalà amukharà avikiõõavàcà upaññhitasatã sampajànà samàhità ekagga città saüvutindriyà. Ayaü vuccati bhikkhave gambhãrà parisà. Imà kho bhikkhave dve parisà: etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü parisànaü yadidaü gambhãrà parisàti. 2. 1. 5. 2. 43. Dvemà bhikkhave parisà. Katamà dve: vaggà ca parisà, samaggà ca parisà. Katamà ca bhikkhave vaggà parisà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå bhaõóanajàtà kalahajàtà vivàdàpannà a¤¤ama¤¤aü mukhasattãhi vitudantà viharanti. Ayaü vuccati bhikkhave vaggà parisà. Katamà ca bhikkhave samaggà parisà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå samaggà sammodamànà avivadamànà khãrodakãbhåtà a¤¤ama¤¤aü piyacakkhåhi sampassantà viharanti. Ayaü vuccati bhikkhave samaggà parisà. Imà kho bhikkhave dve parisà: etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü parisànaü yadidaü samaggà parisàti. [BJT Page 138. [\x 138/] ] 2. 1. 5. 3. 44. Dvemà bhikkhave parisà. Katamà dve: anaggavatã ca parisà, aggavatã ca parisà. [PTS Page 071] [\q 71/] katamà ca bhikkhave anaggavatã parisà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü therà bhikkhå bàhulikà66 honti sàthalikà okkamane pubbaïgamà paviveke nikkhittadhurà, na viriyaü àrabhanti appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya, tesaü pacchimà janatà diññhànugatiü àpajjati. Sàpi hoti bàhulikà67 sàthalikà okkamane pubbaïgamà paviveke nikkhittadhurà, na viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Ayaü vuccati bhikkhave anaggavatã parisà. Katamà ca bhikkhave aggavatã parisà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü therà bhikkhå na bàhulikà honti na sàthalikà, okkamane nikkhittadhurà paviveke pubbaïgamà viriyaü àrabhanti, appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Tesaü pacchimà janatà diññhànugatiü àpajjati. Sà pi hoti na bàhulikà na sàthalikà, okkamane nikkhittadhurà paviveke pubbaïgamà, viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Ayaü vuccati bhikkhave aggavatã parisà. Imà kho bhikkhave dve parisà. Etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü parisànaü yadidaü aggavatã parisàti. 2. 1. 5. 4. 45. Dvemà bhikkhave parisà katamà dve: anariyà ca parisà, ariyà ca parisà. Katamà ca bhikkhave anariyà parisà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå idaü dukkhanti yathàbhåtaü nappajànanti, ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü nappajànanti, ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü nappajànanti, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü nappajànanti, ayaü vuccati bhikkhave anariyà parisà. [BJT Page 140. [\x 140/] ] Katamà ca bhikkhave ariyà parisà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànanti, ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü [PTS Page 072] [\q 72/] pajànanti, ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànanti, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànanti. Ayaü vuccati bhikkhave ariyà parisà. Imà kho bhikkhave dve parisà. Etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü parisànaü yadidaü ariyà parisàti. 2. 1. 5. 5. 46. Dvemà bhikkhave parisà. Katamà dve: parisakasaño68 ca parisamaõóo ca. Katamo ca bhikkhave parisakasaño: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå chandàgatiü gacchanti. Dosàgatiü gacchanti, mohàgatiü gacchanti, bhayàgatiü gacchanti, ayaü vuccati bhikkhave parisakasaño. Katamo ca bhikkhave parisamaõóo: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå na chandàgatiü gacchanti, na dosàgatiü gacchanti, na mohàgatiü gacchanti, na bhayàgatiü gacchanti, ayaü vuccati bhikkhave parisamaõóo. Imà kho bhikkhave dve parisà: etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü parisànaü yadidaü parisamaõóoti. 2. 1. 5. 6. 47. Dvemà bhikkhave parisà. Katamà dve: okkàcitavinãtà69 parisà no pañipucchàvinãtà, pañipucchàvinãtà parisà no okkàcitavinãtà. Katamà ca bhikkhave okkàcitavinãtà parisà no pañipucchàvinãtà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå ye te suttantà tathàgatabhàsità gambhãrà gambhãratthà lokuttarà su¤¤atà70 pañisa¤¤uttà. Tesu bha¤¤amànesu na sussåsanti na sotaü odahanti, na a¤¤àcittaü upaññhapenti, na ca te dhamme uggahetabbaü pariyàpuõitabbaü ma¤¤anti. Ye pana te suttantà kavikatà71 kàveyyà cittakkharà cittabya¤janà bàhirakà sàvakabhàsità. Tesu bha¤¤amànesu sussåsanti, sotaü odahanti, a¤¤àcittaü upaññhapenti, te ca dhamme uggahetabbaü pariyàpuõitabbaü ma¤¤anti. Te taü dhammaü pariyàpuõitvà na ceva a¤¤ama¤¤aü pañipucchanti, pañivicaranti72 [PTS Page 073] [\q 73/] idaü kathaü imassa kvatthoti ?. Te avivaña¤ceva na vivaranti, anuttànãkata¤ca no uttànã karonti. Anekavihitesu ca kaïkhàñhànãyesu dhammesu kaïkhaü na pañivinodenti.73 Ayaü vuccati bhikkhave okkàcitavinãtà parisà no pañipucchàvinãtà. [BJT Page 142] [\x 142/] Katamà ca bhikkhave pañipucchàvinãtà parisà no okkàcitavinãtà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå ye te suttantà, kavikatà kàveyyà cittakkharà cittabya¤janà bàhirakà sàvakabhàsità, tesu bha¤¤amànesu na sussåsanti, na sotaü odahanti. Na a¤¤à cittaü upaññhapenti, na ca te dhamme uggahetabbaü pariyàpuõitabbaü ma¤¤anti. Ye pana te suttantà tathàgatabhàsità gambhãrà gambhãratthà lokuttarà su¤¤atàpañisa¤¤uttà, tesu bha¤¤amànesu sussåsanti, sotaü odahanti, a¤¤à cittaü upaññhapenti, te ca dhamme uggahetabbaü pariyàpuõitabbaü ma¤¤anti. Te taü dhammaü pariyàpuõitvà a¤¤ama¤¤aü pañipucchanti, pañivicaranti, idaü kathaü? Imassa kvatthoti74, te avivaña¤ceva vivaranti ? Anuttànãkata¤ca uttànãkaronti, anekavihitesu ca kaïkhàñhànãyesu dhammesu kaïkhaü pañivinodenti. Ayaü vuccati bhikkhave pañipucchàvinãtà parisà no okkàcitavinãtà, imà kho bhikkhave dve parisà etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü parisànaü yadidaü pañipucchàvinãtà parisà no okkàcitavinãtàti. 2. 1. 5. 7. 48. Dvemà bhikkhave parisà. Katamà dve: àmisagaru parisà no saddhammagaru, saddhammagaru parisà no àmisagaru. Katamà ca bhikkhave àmisagaru parisà no saddhammagaru: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå gihãnaü odàtavasanànaü sammukhà a¤¤ama¤¤assa vaõõaü bhàsanti, asuko bhikkhu ubhatobhàgavimutto, asuko pa¤¤àvimutto, [PTS Page 074] [\q 74/] asuko kàyasakkhi, asuko diññhappatto, asuko saddhàvimutto, asuko dhammànusàrã, asuko saddhànusàrã asuko sãlavà kalyàõadhammo, asuko dussãlo pàpadhammoti. Te tena làbhaü labhanti. Te taü làbhaü labhitvà gathità mucchità ajjhopannà anàdãnavadassàvino anissaraõapa¤¤à paribhu¤janti. Ayaü vuccati bhikkhave àmisagaru parisà no saddhammagaru. [BJT Page 144. [\x 144/] ] Katamà ca bhikkhave saddhammagaru parisà no àmisagaru: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå gihãnaü odàtavasanànaü sammukhà75 na a¤¤ama¤¤assa vaõõaü bhàsanti, asuko bhikkhu ubhatobhàgavimutto, asuko pa¤¤àvimutto, asuko kàyasakkhi, asuko diññhappatto, asuko saddhàvimutto, asuko dhammànusàrã, asuko saddhànusàrã, asuko sãlavà kalyàõadhammo, asuko dussãlo pàpadhammoti. Te tena làbhaü labhanti. Taü làbhampi labhitvà agathità amucchità anajjhopannà àdãnavadassàvino nissaraõapa¤¤à paribhu¤janti. Ayaü vuccati bhikkhave saddhammagaru parisà no àmisagaru. Imà kho bhikkhave dve parisà. Etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü parisànaü yadidaü saddhammagaru parisà no àmisagaråti. 2. 1. 5. 8. 29. Dvemà bhikkhave parisà katamà dve: visamà ca parisà, samà ca parisà. Katamà ca bhikkhave visamà parisà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü adhammakammàni pavattanti, dhammakammàni nappavattanti. Avinayakammàni pavattanti, vinayakammàni nappavattanti. Adhammakammàni dippanti, dhammakammàni na dippanti. Avinayakammàni dippanti, vinayakammàni na dippanti. Ayaü vuccati bhikkhave visamà parisà.76 Visamattà bhikkhave parisàya adhammakammàni pavattanti, dhammakammàni nappavattanti. [PTS Page 075] [\q 75/] avinayakammàni pavattanti, vinayakammàni nappavattanti. Adhammakammàni dippanti, dhammakammàni na dippanti. Avinayakammàni dippanti, vinayakammàni na dippanti. Katamà ca bhikkhave samà parisà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü dhammakammàni pavattanti, adhammakammàni nappavattanti. Vinayakammàni pavattanti, avinayakammàni nappavattanti. Dhammakammàni dippanti, adhammakammàni na dippanti. Vinayakammàni dippanti, avinayakammàni na dippanti ayaü vuccati bhikkhave samà parisà77. Samattà bhikkhave parisàya dhammakammàni pavattanti, adhammakammàni nappavattanti. Vinayakammàni pavattanti, avinayakammàni nappavattanti. Dhammakammàni dippanti, adhammakammàni na dippanti. Vinayakammàni dippanti, avinayakammàni na dippanti. Imà kho bhikkhave dve parisà. Etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü parisànaü yadidaü samà parisàti. 2. 1. 5. 9. 50. Dvemà bhikkhave parisà. Katamà dve, adhammikà ca parisà, dhammikà ca parisà. Katamà ca bhikkhave adhammikà parisà. Idha bhikkhave yassaü parisàyaü adhammakammàni pavattanti. Dhammakammàni nappavattanti, avinayakammàni pavattanti, vinayakammàni nappavattanti, adhammakammàni dippanti, dhammakammàni na dippanti, avinayakammàni dippanti, vinayakammàni na dippanti. Ayaü vuccati bhikkhave adhammikà parisà. Adhammikattà bhikkhave parisàya adhammakammàni pavattanti, dhammakammàni nappavattanti. Avinayakammàni pavattanti, vinayakammàni nappavattanti. Adhammakammàni dippanti, dhammakammàni na dippanti. Avinayakammàni dippanti, vinayakammàni na dippanti. Katamà ca bhikkhave dhammikà ca parisà. Idha bhikkhave yassaü parisàyaü dhammakammàni pavattanti, adhammakammàni nappavattanti. Vinayakammàni pavattanti, avinayakammàni nappavattanti. Dhammakammàni dippanti, adhammakammàni na dippanti. Vinayakammàni dippanti, avinayakammàni na dippanti. Ayaü vuccati bhikkhave dhammikà parisà. Dhammikattà bhikkhave parisàya dhammakammàni pavattanti, adhammakammàni nappavattanti. Vinayakammàni pavattanti, avinayakammàni nappavattanti. Dhammakammàni dippanti, adhammakammàni na dippanti. Vinayakammàni dippanti, avinayakammàni na dippanti. Imà kho bhikkhave dve parisà. Etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü parisànaü yadidaü dhammikà parisàti. [BJT Page 146. [\x 146/] ] 2. 1. 5. 10. 51. Dvemà bhikkhave parisà. Katamà dve: adhammavàdinã ca parisà, dhammavàdinã ca parisà. Katamà ca bhikkhave adhammavàdinã parisà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå adhikaraõaü àdiyanti dhammikaü và adhammikaü và. Te taü adhikaraõaü àdiyitvà na ceva a¤¤ama¤¤aü sa¤¤àpentã, na ca sa¤¤attiü upagacchanti, na ca nijjhàpenti, na ca nijjhattiü upagacchanti. Te asa¤¤attibalà anijjhattibalà appañinissaggamantino [PTS Page 076] [\q 76/] tameva adhikaraõaü thàmasà paràmassa78 abhinivissa voharanti, idameva saccaü moghama¤¤anti. Ayaü vuccati bhikkhave adhammavàdinã parisà. Katamà ca bhikkhave dhammavàdinã parisà: idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå adhikaraõaü àdiyanti, dhammikaü và adhammikaü và. Te taü adhikaraõaü àdiyitvà a¤¤ama¤¤aü sa¤¤àpenti ceva sa¤¤atti¤ca upagacchanti, nijjhàpenti ceva nijjhatti¤ca upagacchanti. Te sa¤¤attibalà nijjhattibalà pañinissaggamantino na tameva adhikaraõaü thàmasà paràmassa79 abhinivissa voharanti, idameva saccaü moghama¤¤anti. Ayaü vuccati bhikkhave dhammavàdinã parisà. Imà kho bhikkhave dve parisà. Etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü parisànaü yadidaü dhammavàdinã parisàti. Parisavaggo pa¤camo. Tatruddànaü: Uttànà vaggà aggavatã ariyà kasaño ca pa¤camo, Okkàcitàmisa¤ceva visamà adhammà dhammiyena càti. Pañhamo paõõàsako samatto. ------------ Dutiyo paõõàsako 6. Puggalavaggo 2. 2. 6. 1. (Sàvatthinidànaü:) 1. Dveme bhikkhave puggalà loke uppajjamànà uppajjanti bahujanahitàya bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. [PTS Page 077] [\q 77/] katame dve: tathàgato ca arahaü sammàsambuddho, ràjà ca cakkavattã. Ime kho bhikkhave dve puggalà loke uppajjamànà uppajjanti bahujanahitàya bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànanti. [BJT Page 148. [\x 148/] ] 2. Dveme bhikkhave puggalà loke uppajjamànà uppajjanti acchariyamanussà katame dve: tathàgato ca arahaü sammàsambuddho ràjà ca cakkavattã. Ime kho bhikkhave dve puggalà loke uppajjamànà uppajjanti acchariyamanussàti. 2. 2. 6. 3. 3. Dvinnaü bhikkhave puggalànaü kàlakiriyà bahuno janassa ànutappà80 hoti. Katamesaü dvinnaü: tathàgatassa812 arahato sammàsambuddhassa, ra¤¤o cakkavattissa. Imesaü kho bhikkhave dvinnaü puggalànaü kàlakiriyà bahuno janassa ànutappà hoti.82 2. 2. 6. 4. 4. Dveme bhikkhave thåpàrahà. Katame dve: tathàgato ca arahaü sammàsambuddho, ràjà ca cakkavattã. Ime kho bhikkhave dve thåpàrahàti. 2. 2. 6. 5. 5. Dveme bhikkhave buddhà. Katame dve: tathàgato ca arahaü sammà sambuddho paccekabuddho ca. Ime kho bhikkhave dve buddhàti. 2. 2. 6. 6. 6. Dveme bhikkhave asaniyà phalantiyà na santasanti. Katame dve: bhikkhu ca khãõàsavo, hatthàjànãyo ca. Ime kho bhikkhave dve asaniyà phalantiyà na santasantãti. 2. 2. 6. 7. 7. Dveme bhikkhave asaniyà phalantiyà na santasanti. Katame dve: bhikkhu ca khãõàsavo, assàjàniyo ca. Ime kho bhikkhave dve asaniyà phalantiyà na santasantãti. 2. 2. 6. 8. 8. Dveme bhikkhave asaniyà phalantiyà na santasanti. Katame dve: bhikkhu ca khãõàsavo, sãho ca migaràjà. Ime kho bhikkhave dve asaniyà phalantiyà na santasantãti. [BJT Page 150. [\x 150/] ] 2. 2. 6. 9. 9. Dveme bhikkhave atthavase sampassamànà kimpurisà mànusiü vàcaü na bhàsanti. Katame dve: mà ca musà bhaõimhà83, mà ca paraü abhåtena abbhàcikkhamhàti. Ime kho bhikkhave dve atthavase sampassamànà kimpurisà mànusiü vàcaü na bhàsantãti. [PTS Page 078] [\q 78/] 2. 2. 6. 10. 10. Dvinnaü bhikkhave84 dhammànaü atitto appañivàno màtugàmo kàlaü karoti. Katamesaü dvinnaü: methunadhammasamàpattiyà85 ca, vijàyanassa ca. Imesaü kho bhikkhave dvinnaü dhammànaü atitto appañivàno màtugàmo kàlaü karotãti. 2. 2. 6. 11. 11. Asantasannivàsaü ca vo bhikkhave desissàmi86 santasannivàsa¤ca. Taü suõàtha, sàdhukaü manasi karotha, bhàsissàmãti. Evaü bhanteti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca. Katha¤ca bhikkhave asantasannivàso hoti: katha¤ca asanto sannivasanti: Idha bhikkhave therassa bhikkhuno evaü hoti: theropi maü na vadeyya, majjhimopi maü na vadeyya, navopi maü na vadeyya, therampahaü87 na vadeyyaü. Majjhimampahaü na vadeyyaü, navampahaü88 na vadeyyaü, thero cepi maü vadeyya, ahitànukampã maü vadeyya, no hitànukampã, noti naü vadeyyaü, viheseyyampi89 naü, passampissa na pañikareyyaü. Majjhimo cepi maü vadeyya, navo cepi maü vadeyya, ahitànukampã maü vadeyya; no hitànukampã. Noti naü vadeyyaü, viheseyyampi naü, passampissa na pañikareyyaü. Majjhimassapi bhikkhuno evaü hoti: theropi maü na vadeyya, majjhimopi maü na vadeyya, navopi maü na vadeyya, therampahaü na vadeyyaü. Majjhimampahaü na vadeyyaü, navampahaü906 na vadeyyaü, thero cepi maü vadeyya, ahitànukampã maü vadeyya, no hitànukampã, noti naü vadeyyaü, viheseyyampi naü, passampissa na pañikareyyaü. Majjhimo cepi maü vadeyya, navo cepi maü vadeyya, ahitànukampã maü vadeyya; no hitànukampã. Noti naü vadeyyaü, viheseyyampi naü, passampissa na pañikareyyaü. Navassapi bhikkhuno evaü hoti: theropi maü na vadeyya, majjhimopi maü na vadeyya, navopi maü na vadeyya, therampahaü na vadeyyaü. Majjhimampahaü na vadeyyaü, navampahaü na vadeyyaü, thero cepi maü vadeyya, ahitànukampã maü vadeyya, no hitànukampã, noti naü vadeyyaü, viheseyyampi naü, [PTS Page 079] [\q 79/] passampissa na pañikareyyaü. Majjhimo cepi maü vadeyya, navo cepi maü vadeyya, ahitànukampã maü vadeyya; no hitànukampã. Noti naü vadeyyaü, viheseyyampi917 naü; passampissa na pañikareyyaü. Evaü kho bhikkhave asantasannivàso hoti. Evaü ca asanto sannivasanti. ------------------ 1. Bhaõimha-machasaü. Syà. Sã 1. [PTS 2.] Dvinnaü dhammànaü bhikkhave-machasaü. 3. Methånasamàpattiyà ca-machasaü. 4. Desessàmi-machasaü. Syà, [PTS.] 5. Therampàhaü-machasaü, syà. 6. Navampàhaü-syà. Machasaü. 7. Viheñheyyaü-machasaü. [BJT Page 152. [\x 152/] ] Katha¤ca bhikkhave santasannivàso hoti: katha¤ca santo sannivasanti: Idha bhikkhave therassa bhikkhuno evaü hoti: theropi maü vadeyya, majjhimopi maü vadeyya, navopi maü vadeyya, therampahaü vadeyyaü. Majjhimampahaü vadeyyaü, navampahaü vadeyyaü, thero cepi maü vadeyya, hitànukampã maü vadeyya, no ahitànukampã, sàdhåti naü vadeyyaü, na naü viheseyyaü passampissa pañikareyyaü. Majjhimo cepi maü vadeyya, navo cepi maü vadeyya, hitànukampã maü vadeyya; no ahitànukampã, sàdhåti naü vadeyyaü, na naü viheseyyaü, passampissa pañikareyyaü. Majjhimassapi bhikkhuno evaü hoti: theropi maü vadeyya, majjhimopi maü vadeyya, navopi maü vadeyya, therampahaü vadeyyaü. Majjhimampahaü vadeyyaü, navampahaü vadeyyaü, thero cepi maü vadeyya, hitànukampã maü vadeyya, no ahitànukampã, sàdhåti naü vadeyyaü, na naü viheseyyaü passampissa pañikareyyaü. Majjhimo cepi maü vadeyya, navo cepi maü vadeyya, hitànukampã maü vadeyya; no ahitànukampã, sàdhåti naü vadeyyaü, na naü viheseyyaü, passampissa pañikareyyaü. Navassapi bhikkhuno evaü hoti: theropi maü na vadeyya, majjhimopi maü na vadeyya, navopi maü vadeyya, therampahaü vadeyyaü. Majjhimampahaü vadeyyaü, navampahaü vadeyyaü, thero cepi maü vadeyya, hitànukampã maü vadeyya, no ahitànukampã, sàdhåti naü vadeyyaü, na naü viheseyyaü passampissa pañikareyyaü. Majjhimo cepi maü vadeyya, navo cepi maü vadeyya, hitànukampã maü vadeyya; no ahitànukampã sàdhåti naü vadeyyaü, na naü viheseyyaü, passampissa pañikareyyaü. Evaü kho bhikkhave santasannivàso hoti. Evaü ca92 santo sannivasantãti. 2. 2. 6. 12. 12. Yasmiü bhikkhave adhikaraõe ubhato vacãsaüsàro diññhipalàso cetaso àghàto appaccayo anabhiraddhi ajjhattaü [PTS Page 080] [\q 80/] na avupasantaü93 hoti. Tasmetaü bhikkhave adhikaraõe pàñikaïkhaü: dãghattàya kharattàya vàëattàya saüvattissati, bhikkhå ca na phàsuü viharissanti. 2. 2. 6. 13. 13. Yasmi¤ca kho bhikkhave adhikaraõe ubhato vacãsaüsàro diññhipalàso cetaso àghàto appaccayo anabhiraddhi ajjhattaü avupasantaü hoti. Tasmetaü bhikkhave adhikaraõe pàñikaïkhaü: na dãghattàya kharattàya vàëattàya saüvattissati. Bhikkhå ca phàsuü viharissantãti. Puggala vaggo chaññho ----------------- 1. Evaü-machasaü. Evaü kho - syà. 2. Na suvåpasannaü-sã 1. Sãmu. [BJT Page 154. [\x 154/] ] 7. Sukhavaggo 2. 2. 7. 1. (Sàvatthinidànaü:) 14. Dvemàni bhikkhave sukhàni. Katamàni dve: gihãsukha¤ca, pabbajjàsukha¤ca,94 imàni kho bhikkhave dve sukhàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sukhànaü yadidaü pabbajjàsukhanti. 2. 2. 7. 2. 15. Dvemàni bhikkhave sukhàni. Katamàni dve: kàmasukha¤ca, nekkhammasukha¤ca. Imàni kho bhikkhave dve sukhàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sukhànaü yadidaü nekkhammasukhanti. 2. 2. 7. 3. 16. Dvemàni bhikkhave sukhàni. Katamàni dve: upadhisukha¤ca95, nirupadhisukha¤ca. Imàni kho bhikkhave dve sukhàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sukhànaü yadidaü nirupadhisukhanti. 2. 2. 7. 4. 17. Dvemàni bhikkhave sukhàni. Katamàni dve: [PTS Page 081] [\q 81/] sàsava¤ca sukhaü anàsava¤ca sukhaü96, imàni kho bhikkhave dve sukhàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sukhànaü yadidaü anàsavaü sukhanti. 2. 2. 7. 5. 18. Dvemàni bhikkhave sukhàni. Katamàni dve: sàmisa¤ca sukhaü, niràmisa¤ca sukhaü. Imàni kho bhikkhave dve sukhàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sukhànaü yadidaü niràmisaü sukhanti. 2. 2. 7. 6. 19. Dvemàni bhikkhave sukhàni. Katamàni dve: ariyasukha¤ca, anariyasukha¤ca, imàni kho bhikkhave dve sukhàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sukhànaü yadidaü ariyasukhanti. [BJT Page 156. [\x 156/] ] 2. 2. 7. 7. 20. Dvemàni bhikkhave sukhàni. Katamàni dve: kàyika¤ca sukhaü cetasika¤ca sukhaü. Imàni kho bhikkhave dve sukhàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sukhànaü yadidaü cetasikaü sukhanti. 2. 2. 7. 8. 21. Dvemàni bhikkhave sukhàni. Katamàni dve: sappãtika¤ca sukhaü nippãtika¤ca sukhaü. Imàni kho bhikkhave dve sukhàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sukhànaü yadidaü nippãtikaü sukhanti. 2. 2. 7. 9. 22. Dvemàni bhikkhave sukhàni. Katamàni dve: sàtasukha¤ca upekkhàsukha¤ca. Imàni kho bhikkhave dve sukhàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sukhànaü yadidaü upekkhàsukhanti. 2. 2. 7. 10. 23. Dvemàni bhikkhave sukhàni. Katamàni dve: samàdhisukha¤ca asamàdhisukha¤ca. Imàni kho bhikkhave dve sukhàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sukhànaü yadidaü samàdhisukhanti. 2. 2. 7. 11. 24. Dvemàni bhikkhave sukhàni. Katamàni dve: sappãtikàrammaõa¤ca sukhaü nippãtikàrammaõa¤ca sukhaü. [PTS Page 082] [\q 82/] imàni kho bhikkhave dve sukhàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sukhànaü yadidaü nippãtikàrammaõaü sukhanti. 2. 2. 7. 12. 25. Dvemàni bhikkhave sukhàni. Katamàni dve: sàtàrammaõa¤ca sukhaü upekkhàrammaõa¤ca sukhaü. Imàni kho bhikkhave dve sukhàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sukhànaü yadidaü upekkhàrammaõaü sukhanti. 2. 2. 7. 13. 26. Dvemàni bhikkhave sukhàni. Katamàni dve: råpàrammaõa¤ca sukhaü aråpàrammaõa¤ca sukhaü. Imàni kho bhikkhave dve sukhàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sukhànaü yadidaü aråpàrammaõaü sukhanti. Vaggo sattamo [BJT Page 158. [\x 158/] ] 8. Sanimittavaggo 2. 2. 8. 1. (Sàvatthinidànaü:) 27. Sanimittà bhikkhave uppajjanti pàpakà akusalà dhammà, no animittà. Tasseva nimittassa pahànà evaü te pàpakà akusalà dhammà na honti.97 2. 2. 8. 2. 28. Sanidànà bhikkhave uppajjanti pàpakà akusalà dhammà, no anidànà. Tasseva nidànassa pahànà evaü te pàpakà akusalà dhammà na honti. 2. 2. 8. 3. 29. Sahetukà bhikkhave uppajjanti pàpakà akusalà dhammà, no ahetukà. Tasseva hetussa pahànà evaü te pàpakà akusalà dhammà na honti. 2. 2. 8. 4. 30. Sappaccayà bhikkhave uppajjanti pàpakà akusalà dhammà, no appaccayà. Tasseva paccayassa pahànà evaü te pàpakà akusalà dhammà na honti. 2. 2. 8. 5. 31. [PTS Page 083] [\q 83/] saråpà bhikkhave uppajjanti pàpakà akusalà dhammà, no aråpà. Tasseva råpassa pahànà evaü te pàpakà akusalà dhammà na honti. 2. 2. 8. 6. 32. Savedanà bhikkhave uppajjanti pàpakà akusalà dhammà, no avedanà. Tassàyeva vedanàya pahànà evaü te pàpakà akusalà dhammà na honti. 2. 2. 8. 7. 33. Sasa¤¤à bhikkhave uppajjanti pàpakà akusalà dhammà, no asa¤¤à. Tassàyeva sa¤¤àya pahànà evaü te pàpakà akusalà dhammà na honti. 2. 2. 8. 8. 34. Sasaïkhàrà bhikkhave uppajjanti pàpakà akusalà dhammà, no asaïkhàrà. Tesaü yeva saïkhàrànaü pahànà evaü te pàpakà akusalà dhammà na honti. [BJT Page 160. [\x 160/] ] 2. 2. 8. 9. 35. Savi¤¤àõà bhikkhave uppajjanti pàpakà akusalà dhammà, no avi¤¤àõà. Tasseva vi¤¤àõassa pahànà evaü te pàpakà akusalà dhammà na honti. 2. 2. 8. 10. 36. Saïkhatàrammaõà bhikkhave uppajjanti pàpakà akusalà dhammà, no asaïkhatàrammaõà. Tasseva saïkhatassa pahànà evaü te pàpakà akusalà dhammà na hontãti. Vaggo aññhamo 9. Dhammavaggo 2. 2. 9. 1. (Sàvatthinidànaü:) 37. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve. Cetovimutti ca pa¤¤àvimutti ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. 2. 2. 9. 2. 38. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve. Paggaho ca avikkhepo ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. 2. 2. 9. 3. 39. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve. Nàmaü ca råpaü ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. 2. 2. 9. 4. 40. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve. Vijjà ca vimutti ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. 2. 2. 9. 5. 41. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve. Bhavadiññhi ca vibhavadiññhi ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. [BJT Page 162. [\x 162/] ] 2. 2. 9. 6. 42. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve. Ahirika¤ca anottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. 2. 2. 9. 7. 43. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve. Hiri ca ottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. 2. 2. 9. 8. 44. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve. Dovacassatà ca pàpamittatà ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. 2. 2. 9. 9. 45. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve. Sovacassatà ca kalyàõamittatà ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. 2. 2. 9. 10. 46. [PTS Page 084] [\q 84/] dveme bhikkhave dhammà. Katame dve. Dhàtukusalatà ca manasikàrakusalatà ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. 2. 2. 9. 11. 47. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve. âpattikusalatà ca àpattiuññhànakusalatà ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. Vaggo navamo 10. Bàlavaggo (Sàvatthinidànaü:) 2. 2. 10. 1. 48. Dveme bhikkhave bàlà. Katame dve: yo ca anàgataü bhàraü vahati, yo ca àgataü bhàraü na vahati. Ime kho bhikkhave dve bàlàti. 2. 2. 10. 2. 49. Dveme bhikkhave paõóità. Katame dve: yo ca àgataü bhàraü vahati, yo ca anàgataü bhàraü na vahati. Ime kho bhikkhave dve paõóitàti. [BJT Page 164. [\x 164/] ] 2. 2. 10. 3. 50. Dveme bhikkhave bàlà. Katame dve: yo ca akappiye kappiyasa¤¤ã, yo ca kappiye akappiyasa¤¤ã. Ime kho bhikkhave dve bàlàti. 2. 2. 10. 4. 51. Dveme bhikkhave paõóità. Katame dve: yo ca akappiye akappiyasa¤¤ã yo ca kappiye kappiyasa¤¤ã. Ime kho bhikkhave dve paõóitàti. 2. 2. 10. 5. 52. Dveme bhikkhave bàlà. Katame dve: yo ca anàpattiyà àpattisa¤¤ã, yo ca àpattiyà anàpattisa¤¤ã. Ime kho bhikkhave dve bàlàti. 2. 2. 10. 6. 53. Dveme bhikkhave paõóità. Katame dve: yo ca anàpattiyà anàpattisa¤¤ã, yo ca àpattiyà àpattisa¤¤ã. Ime kho bhikkhave dve paõóitàti. 2. 2. 10. 7. 54. [PTS Page 085] [\q 85/] dveme bhikkhave bàlà. Katame dve: yo ca adhamme dhammasa¤¤ã, yo ca dhamme adhammasa¤¤ã. Ime kho bhikkhave dve bàlàti. 2. 2. 10. 8. 55. Dveme bhikkhave paõóità. Katame dve: yo ca adhamme adhammasa¤¤ã, yo ca dhamme dhammasa¤¤ã. Ime kho bhikkhave dve paõóitàti. 2. 2. 10. 9. 56. Dveme bhikkhave bàlà. Katame dve: yo ca avinaye vinayasa¤¤ã, yo ca vinaye avinayasa¤¤ã. Ime kho bhikkhave dve paõóitàti. 2. 2. 10. 10. 57. Dveme bhikkhave paõóità. Katame dve: yo ca avinaye avinayasa¤¤ã, yo ca vinaye vinayasa¤¤ã. Ime kho bhikkhave dve paõóitàti. [BJT Page 166. [\x 166/] ] 2. 2. 10. 11. 58. Dvinnaü bhikkhave àsavà vaóóhanti. Katamesaü dvinnaü: yo ca na kukkuccàyitabbaü kukkuccàyati, yo ca kukkuccàyitabbaü na kukkuccàyati. Imesaü kho bhikkhave dvinnaü àsavà vaóóhantãti. 2. 2. 10. 12. 59. Dvinnaü bhikkhave àsavà na vaóóhanti. Katamesaü dvinnaü: yo ca na kukkuccàyitabbaü na kukkuccàyati, yo ca kukkuccàyitabbaü kukkuccàyati. Imesaü kho bhikkhave dvinnaü àsavà na vaóóhantãti. 2. 2. 10. 13. 60. Dvinnaü bhikkhave àsavà vaóóhanti. Katamesaü dvinnaü: yo ca akappiye kappiyasa¤¤ã, yo ca kappiye akappiyasa¤¤ã. Imesaü kho bhikkhave dvinnaü àsavà vaóóhantãti. 2. 2. 10. 14. 61. Dvinnaü bhikkhave àsavà na vaóóhanti. Katamesaü dvinnaü: yo ca akappiye akappiyasa¤¤ã, yo ca kappiye kappiyasa¤¤ã. Imesaü kho bhikkhave dvinnaü àsavà na vaóóhantãti. 2. 2. 10. 15. 62. Dvinnaü bhikkhave àsavà vaóóhanti. Katamesaü dvinnaü: yo ca anàpattiyà àpattisa¤¤ã, [PTS Page 086] [\q 86/] yo ca àpattiyà anàpattisa¤¤ã. Imesaü kho bhikkhave dvinnaü àsavà vaóóhantãti. 2. 2. 10. 16. 63. Dvinnaü bhikkhave àsavà na vaóóhanti. Katamesaü dvinnaü: yo ca anàpattiyà anàpattisa¤¤ã, yo ca àpattiyà àpattisa¤¤ã. Imesaü kho bhikkhave dvinnaü àsavà na vaóóhantãti. 2. 2. 10. 17. 64. Dvinnaü bhikkhave àsavà vaóóhanti. Katamesaü dvinnaü: yo ca adhamme dhammasa¤¤ã, yo ca dhamme adhammasa¤¤ã. Imesaü kho bhikkhave dvinnaü àsavà vaóóhantãti. 2. 2. 10. 18. 65. Dvinnaü bhikkhave àsavà na vaóóhanti. Katamesaü dvinnaü: yo ca adhamme adhammasa¤¤ã yo ca dhamme dhammasa¤¤ã. Imesaü kho bhikkhave dvinnaü àsavà na vaóóhantãti. [BJT Page 168. [\x 168/] ] 2. 2. 10. 19. 66. Dvinnaü bhikkhave àsavà vaóóhanti. Katamesaü dvinnaü: yo ca avinaye vinayasa¤¤ã, yo ca vinaye avinayasa¤¤ã. Imesaü kho bhikkhave dvinnaü àsavà vaóóhantãti.98 2. 2. 10. 20. 67. Dvinnaü bhikkhave àsavà na vaóóhanti. Katamesaü dvinnaü: yo ca avinaye avinayasa¤¤ã yo ca vinaye vinayasa¤¤ã. Imesaü kho bhikkhave dvinnaü àsavà na vaóóhantãti. Vaggo dasamo. Dutiyo paõõàsako samatto. Tatiyo paõõàsako 11. âsàvaggo (Sàvatthinidànaü:) 2. 3. 11. 1. 1. Dvemà bhikkhave àsà duppajahà. Katamà dve: làbhàsà ca, jãvitàsà ca. Imà kho bhikkhave dve àsà duppajahàti. [PTS Page 087] [\q 87/] 2. 3. 11. 2. 2. Dveme bhikkhave puggalà dullabhà lokasmiü. Katame dve: yo ca pubbakàrã, yo ca kata¤¤å katavedã. Ime kho bhikkhave dve puggalà dullabhà lokasminti.99 2. 3. 11. 3. Dveme bhikkhave puggalà dullabhà lokasmiü. Katame dve: titto ca, tappetà ca. Ime kho bhikkhave dve puggalà dullabhà lokasminti.100 2. 3. 11. 4. 4. Dveme bhikkhave puggalà duttappayà. Katame dve: yo ca laddhaü laddhaü nikkhipati, yo ca laddhaü laddhaü vissajjeti. Ime kho bhikkhave dve puggalà duttappayàti. 2. 3. 11. 5. 5. Dveme bhikkhave puggalà sutappayà. Katame dve: yo ca laddhaü laddhaü na nikkhipati, yo ca laddhaü laddhaü na vissajjeti. Ime kho bhikkhave dve puggalà sutappayàti. ------------- 1. Vaóóhantãti-machasaü, syà 2. Lokasmintãti-machasaü [BJT Page 170. [\x 170/] ] 2. 3. 11. 6. 6. Dveme bhikkhave paccayà ràgassa uppàdàya. Katame dve: subhanimitta¤ca, ayoniso ca manasikàro. Ime kho bhikkhave dve paccayà ràgassa uppàdàya. 2. 3. 11. 7. 7. Dveme bhikkhave paccayà dosassa uppàdàya. Katame dve: pañighanimitta¤ca, ayoniso ca manasikàro. Ime kho bhikkhave dve paccayà dosassa uppàdàya. 2. 3. 11. 8. 8. Dveme bhikkhave paccayà micchàdiññhiyà uppàdàya. Katame dve: parato ca ghoso, ayoniso ca manasikàro. Ime kho bhikkhave dve paccayà micchàdiññhiyà uppàdàya. 2. 3. 11. 9. 9. Dveme bhikkhave paccayà sammàdiññhiyà uppàdàya. Katame dve: parato ca ghoso, yoniso ca manasikàro. Ime kho bhikkhave dve paccayà sammàdiññhiyà uppàdàya.101 2. 3. 11. 10. 10 Dvemà bhikkhave àpattiyo. Katamà dve: [PTS Page 088] [\q 88/] lahukà ca àpatti, garukà ca àpatti. Imà kho bhikkhave dve àpattiyo.102 2. 3. 11. 11. 11. Dvemà bhikkhave àpattiyo. Katamà dve: duññhullà ca àpatti, aduññhullà ca àpatti. Imà kho bhikkhave dve àpattiyo.103 2. 3. 11. 12. 12. Dvemà bhikkhave àpattiyo. Katamà dve: sàvasesà ca àpatti, anavasesà ca àpatti. Imà kho bhikkhave dve àpattiyoti. Vaggo ekàdasamo104 12. âyàcanavaggo (Sàvatthinidànaü:) 2. 3. 12. 1. 13. Saddho bhikkhave bhikkhu evaü sammà àyàcamàno àyàceyya: tàdiso homi, yàdisà sàriputtamoggallànàti. Esà bhikkhave tulà, etaü pamàõaü mama sàvakànaü bhikkhånaü yadidaü sàriputtamoggallànàti. ------------ 1. Uppàdàyàti-machasaü. 2. âpattiyoti-machasaü. 3. âsàduppajahavaggo pañhamo-machasaü. [BJT Page 172. [\x 172/] ] 2. 3. 12. 2. 14. Saddhà bhikkhave bhikkhunã evaü sammà àyàcamànà àyàceyya: tàdisà105 homi, yàdisà106 khemà ca bhikkhunã uppalavaõõà càti. Esà bhikkhave tulà, etaü pamàõaü mama sàvikànaü bhikkhunãnaü yadidaü khemà ca bhikkhunã uppalavaõõà càti. 2. 3. 12. 3. 15. Saddho bhikkhave upàsako evaü sammà àyàcamàno àyàceyya: tàdiso homi, yàdiso citto ca gahapati, hatthako ca àlavakoti. Esà bhikkhave tulà, etaü pamàõaü mama sàvakànaü upàsakànaü yadidaü citto ca gahapati, hatthako ca àlavakoti. 2. 3. 12. 4. 16. Saddhà bhikkhave upàsikà evaü sammà àyàcamàno àyàceyya: tàdisà107 homi, yàdisà108 khujjuttarà ca upàsikà, velukaõñakiyà ca nandamàtàti. [PTS Page 089] [\q 89/] esà bhikkhave tulà, etaü pamàõaü mama sàvikànaü upàsikànaü yadidaü khujjuttarà ca upàsikà, velukaõñakiyà ca nandamàti. 2. 3. 12. 5. 17. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti sànuvajjo109 vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi dvãhi: ananuvicca apariyogàhetvà avaõõàrahassa vaõõaü bhàsati. Ananuvicca apariyogàhetvà vaõõàrahassa avaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati.110 2. 3. 12. 6. 18. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi dvãhi: anuvicca pariyogàhetvà avaõõàrahassa avaõõaü bhàsati. Ananuvicca pariyogàhetvà vaõõàrahassa vaõõaü bhàsati. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca pu¤¤aü pasavatãti. [BJT Page 174. [\x 174/] ] 2. 3. 12. 6. 19. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. [PTS Page 090] [\q 90/] katamehi dvãhi: ananuvicca apariyogàhetvà appasàdaniye ñhàne pasàdaü upadaüseti. Ananuvicca apariyogàhetvà pasàdanãye ñhàne appàsàdaü upadaüseti. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti sànuvajjo111 vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati.112 2. 3. 12. 7. 20. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi dvãhi: anuvicca pariyogàhetvà appasàdaniye ñhàne appasàdaü upadaüseti, anuvicca pariyogàhetvà pasàdanãye ñhàne pasàdaü upadaüseti. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavatãti. 2. 3. 12. 8. 21. Dvãsu bhikkhave micchà pañipajjamàno bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamesu dvãsu: màtari ca pitari ca. Imesu kho bhikkhave dvãsu micchà pañipajjamàno bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. [PTS Page 091] [\q 91/] 2. 3. 12. 9. 22. Dvãsu bhikkhave sammà pañipajjamàno paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamesu dvãsu: màtari ca pitari ca. Imesu kho bhikkhave dvãsu sammà pañipajjamàno paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca pu¤¤aü pasavatãti. -------------- 1. Sànuvajjo ca-machasaü. 2. Pasavatãti-machasaü [BJT Page 176] [\x 176/] 2. 3. 12. 10. 23. Dvãsu bhikkhave micchà pañipajjamàno bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamesu dvãsu: tathàgate ca tathàgatasàvake ca. Imesu kho bhikkhave dvãsu micchà pañipajjamàno bàlo abyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. 2. 3. 12. 11. 24. Dvãsu bhikkhave sammà pañipajjamàno paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamesu dvãsu: tathàgate ca tathàgatasàvake ca. Imesu kho bhikkhave dvãsu sammà pañipajjamàno paõóito byatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca pu¤¤aü pasavatãti. 2. 3. 12. 12. 25. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: sacittavodàna¤ca, na ca ki¤ci loke upàdiyati. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. 2. 3. 12. 13. 26. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: kodho ca upanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. 2. 3. 12. 14. 27. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: kodhavinayo ca upanàhavinayo ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. Vaggo dvàdasamo. ------------ [BJT Page 178. [\x 178/] ] 13 Dànavaggo (Sàvatthinidànaü:) 2. 3. 13. 1. 28. Dvemàni bhikkhave dànàni. Katamàni dve: àmisadàna¤ca dhammadàna¤ca. Imàni kho bhikkhave dve dànàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü dànànaü yadidaü dhammadànanti. 2. 3. 13. 2. 29. Dveme bhikkhave yàgà. Katame dve: àmisayàgo ca dhammayàgo ca. Ime kho bhikkhave dve yàgà. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü yàgànaü yadidaü dhammayàgoti. [PTS Page 092] [\q 92/] 2. 3. 13. 3. 30. Dveme bhikkhave càgà. Katame dve: àmisacàgo ca dhammacàgo ca. Ime kho bhikkhave dve càgà. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü càgànaü yadidaü dhammacàgoti. 2. 3. 13. 4. 31. Dveme bhikkhave pariccàgà. Katame dve àmisapariccàgo ca dhammapariccàgo ca. Ime kho bhikkhave dve pariccàgà. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü pariccàgànaü yadidaü dhammapariccàgoti. 2. 3. 13. 5. 32. Dveme bhikkhave bhogà. Katame dve: àmisabhogo ca dhammabhogo ca. Ime kho bhikkhave dve bhogà. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü bhogànaü yadidaü dhammabhogoti. 2. 3. 13. 6. 33. Dveme bhikkhave sambhogà. Katame dve: àmisasambhogo ca dhammasambhogo ca. Ime kho bhikkhave dve sambhogà. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sambhogànaü yadidaü dhammasambhogoti. 2. 3. 13. 7. 34. Dveme bhikkhave saüvibhàgà. Katame dve: àmisasaüvibhàgo ca dhammasaüvibhàgo ca. Ime kho bhikkhave dve saüvibhàgà. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü saüvibhàgànaü yadidaü dhammasaüvibhàgoti. 2. 3. 13. 8. 35. Dveme bhikkhave saïgahà. Katame dve: àmisasaïgaho ca dhammasaïgaho ca. Ime kho bhikkhave dve saïgahà. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü saïgahànaü yadidaü dhammasaïgahoti. --------- 1. Ananuvajjo ca-machasaü. [BJT Page 180. [\x 180/] ] 2. 3. 13. 9. 36. Dveme bhikkhave anuggahà. Katame dve: àmisànuggaho ca dhammànuggaho ca. Ime kho bhikkhave dve anuggahà. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü anuggahànaü yadidaü dhammànuggahoti. 2. 3. 13. 10. 37. Dveme bhikkhave anukampà. Katamà dve: àmisànukampà ca dhammànukampà ca. Ime kho bhikkhave dve anukampà. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü anukampànaü yadidaü dhammànukampàti. Vaggo terasamo. [PTS Page 093] [\q 93/] 14. Santhàravaggo (Sàvatthinidànaü:) 2. 3. 14. 1. 38. Dveme bhikkhave santhàrà. Katame dve: àmisasanthàro ca dhammasanthàro ca. Ime kho bhikkhave dve santhàrà. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü santhàrànaü yadidaü dhammasanthàroti. 2. 3. 14. 2. 39. Dveme bhikkhave pañisanthàrà. Katame dve: àmisapañisanthàro ca dhammapañisanthàro ca. Ime kho bhikkhave dve pañisanthàrà. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü pañisanthàrànaü yadidaü dhammapañisanthàroti. 2. 3. 14. 3. 40. Dvemà bhikkhave esanà katamà dve: àmisesanà ca dhammesanà ca. Imà kho bhikkhave dve esanà. Etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü esanànaü yadidaü dhammesanàti. 2. 3. 14. 4. 41. Dvemà bhikkhave pariyesanà. Katamà dve: àmisapariyesanà ca dhammapariyesanà ca. Imà kho bhikkhave dve pariyesanà. Etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü pariyesanànaü yadidaü dhammapariyesanàti. 2. 3. 14. 5. 42. Dvemà bhikkhave pariyeññhiyo. Katamà dve: àmisapariyeññhi ca dhammapariyeññhi ca. Imà kho bhikkhave dve pariyeññhiyo etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü pariyeññhãnaü yadidaü dhammapariyeññhãti. [BJT Page 182. [\x 182/] ] 2. 3. 14. 6. 43. Dvemà bhikkhave påjà. Katamà dve: àmisapåjà ca dhammapåjà ca. Imà kho bhikkhave dve påjà. Etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü påjànaü yadidaü dhammapåjàti. 2. 3. 14. 7. 44. Dvemàni bhikkhave àtitheyyàni. Katamàni dve: àmisàtitheyya¤ca dhammàtitheyya¤ca. Imàni kho bhikkhave dve àtitheyyàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü àtitheyyànaü yadidaü dhammàtitheyyanti. 2. 3. 14. 8. 45. Dvemà bhikkhave iddhiyo. Katamà dve: àmisiddhã ca dhammiddhã ca. Imà kho bhikkhave dve iddhiyo. Etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü iddhãnaü yadidaü dhammiddhãti. [PTS Page 094] [\q 94/] 2. 3. 14. 9. 46. Dvemà bhikkhave vuddhiyo. Katamà dve: àmisavuddhã ca dhammavuddhã ca. Imà kho bhikkhave dve vuddhiyo. Etadaggaü bhikkhave imàsaü dvinnaü vuddhãnaü yadidaü dhammavuddhãti. 2. 3. 14. 10. 47. Dvemàni bhikkhave ratanàti. Katamàni dve: àmisaratana¤ca dhammaratana¤ca. Imàni kho bhikkhave dve ratanàti. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü ratanànaü yadidaü dhammaratananti. 2. 3. 14. 11. 48. Dveme bhikkhave sannicayà. Katame dve: àmisasannicayo ca dhammasannicayo ca. Ime kho bhikkhave dve sannicayà. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü sannicayànaü yadidaü dhammasannicayoti. 2. 3. 14. 12. 49. Dvemàni bhikkhave vepullàni. Katamàni dve: àmisavepulla¤ca dhammavepulla¤ca. Imàni kho bhikkhave dve vepullàni. Etadaggaü bhikkhave imesaü dvinnaü vepullànaü yadidaü dhammavepullanti. Vaggo cuddasamo ------------- [BJT Page 184. [\x 184/] ] 15. Samàpattivaggo (Sàvatthinidànaü:) 2. 3. 15. 1. 50. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: samàpattikusalatà ca samàpattivuññhànakusalatà ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà.113 2. 3. 15. 2. 51. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: ajjava¤ca maddava¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 3. 52. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: khanti ca soracca¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 4. 53. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: sàkhalya¤ca pañisanthàro ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 5. 54. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: avihiüsà114 ca soceyyaü ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 6 55. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: indriyesu aguttadvàratà ca bhojane amatta¤¤utà ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 7. 56. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: indriyesu guttadvàratà ca bhojane matta¤¤utà ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 8 57. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: pañisaïkhànabala¤ca bhàvanàbala¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 9. 58. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: satibala¤ca samàdhibala¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. [PTS Page 095] [\q 95/] [BJT Page 186. [\x 186/] ] 2. 3. 15. 10. 59. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 11. 60. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: sãlavipatti ca diññhivipatti ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 12. 61. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: sãlasampadà ca diññhisampadà ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 13. 62. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: sãlavisuddhi ca diññhivisuddhi ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 14. 63. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: diññhivisuddhi ca yathàdiññhissa ca padhànaü. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 15. 64. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: asantuññhità ca kusalesu dhammesu appañivànità ca padhànasmiü. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 16. 65. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: muññhasacca¤ca asampaja¤¤a¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 3. 15. 17. 66. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: sati ca sampaja¤¤a¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammàti. Vaggo paõõarasamo. Tatiyo paõõàsako samatto. [BJT Page 188. [\x 188/] ] 16. Kodhavaggo (Sàvatthinidànaü:) 2. 16. 1. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: kodho ca upanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 16. 2. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: makkho ca palàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 16. 3. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: issà ca macchariya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 16. 4. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: màyà ca sàñheyya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 16. 5. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: ahirika¤ca anottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 16. 6. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: akkodho ca anupanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 16. 7. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: amakkho ca apalàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 16. 8. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: anissà ca amacchariya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 16. 9. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: amàyà ca asàñheyya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 16. 10. Dveme bhikkhave dhammà. Katame dve: hiri ca ottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà. 2. 16. 11. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato dukkhaü viharati. Katamehi dvãhi: kodhena ca upanàhena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato dukkhaü viharati. 2. 16. 12. Dvãhi dhammehi samannàgato dukkhaü viharati. Katamehi dvãhi: makkhena ca palàsena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato dukkhaü viharati. 2. 16. 13. Dvãhi dhammehi samannàgato dukkhaü viharati. Katamehi dvãhi: issàya ca macchariyena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato dukkhaü viharati. 2. 16. 14. Dvãhi dhammehi samannàgato dukkhaü viharati. Katamehi dvãhi: màyàya ca sàñheyyena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato dukkhaü viharati. 2. 16. 15. Dvãhi dhammehi samannàgato dukkhaü viharati. Katamehi dvãhi: ahirikena ca anottappena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato dukkhaü viharati. [PTS Page 096] [\q 96/] 2. 16. 16. Dvãhi dhammehi samannàgato sukhaü viharati. Katamehi dvãhi: akkodhena ca anupanàhena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato sukhaü viharati. 2. 16. 17. Dvãhi dhammehi samannàgato sukhaü viharati. Katamehi dvãhi: amakkhena ca apalàsena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato sukhaü viharati. 2. 16. 18. Dvãhi dhammehi samannàgato sukhaü viharati. Katamehi dvãhi: anissàya ca amacchariyena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato sukhaü viharati. 2. 16. 19. Dvãhi dhammehi samannàgato sukhaü viharati. Katamehi dvãhi: amàyàya ca asàñheyyena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato sukhaü viharati. 2. 16. 20. Dvãhi dhammehi samannàgato sukhaü viharati. Katamehi dvãhi: hiriyà ca ottappena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato sukhaü viharati. 2. 16. 21. Dveme bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. Katame dve: kodho ca upanàho ca ime kho bhikkhave dve dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. 2. 16. 22. Dveme bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. Katame dve: makkho ca palàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. 2. 16. 23. Dveme bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. Katame dve: issà ca macchariya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. 2. 16. 24. Dveme bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. Katame dve: màyà ca sàñheyya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. 2. 16. 25. Dveme bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. Katame dve: ahirika¤ca anottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. 2. 16. 26. Dveme bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame dve: akkodho ca anupanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. 2. 16. 27. Dveme bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame dve: amakkho ca apalàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. 2. 16. 28. Dveme bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame dve: anissà ca amacchariya¤ca. Ca ime kho bhikkhave dve dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. 2. 16. 29. Dveme bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame dve: amàyà ca asàñheyya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. 2. 16. 30. Dveme bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame dve: hiri ca ottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. [BJT Page 190. [\x 190/] ] 2. 16. 31. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi dvãhi: kodhena ca upanàhena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 2. 16. 32. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi dvãhi: makkhena ca palàsena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 2. 16. 33. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi dvãhi: issàya ca macchariyena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 2. 16. 34. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi dvãhi: màyàya ca sàñheyyena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 2. 16. 35. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi dvãhi: ahirikena ca anottappena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. [PTS Page 097] [\q 97/] 2. 16. 36. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi dvãhi: akkodhena ca anupanàhena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti.115 2. 16. 37. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi dvãhi: amakkhena ca apalàsena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 2. 16. 38. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi dvãhi: anissàya ca amacchariyena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 2. 16. 39. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi dvãhi: amàyàya ca asàñheyyena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. 2. 16. 40. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi dvãhi: hiriyà ca ottappena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü Nikkhitto evaü saggeti. 2. 16. 41. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Katamehi dvãhi: kodhena ca upanàhena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. 2. 16. 42. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Katamehi dvãhi: makkhena ca palàsena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. 2. 16. 43. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Katamehi dvãhi: issàya ca macchariyena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. 2. 16. 44. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Katamehi dvãhi: màyàya ca sàñheyyena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. 2. 16. 45. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Katamehi dvãhi: ahirikena ca anottappena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. 2. 16. 46. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Katamehi dvãhi: akkodhena ca anupanàhena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjatãti. 2. 16. 47. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Katamehi dvãhi: amakkhena ca apalàsena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjatãti. 2. 16. 48. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Katamehi dvãhi: anissàya ca amacchariyena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjatãti. 2. 16. 49. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Katamehi dvãhi: amàyàya ca asàñheyyena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjatãti. 2. 16. 50. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Katamehi dvãhi: hiriyà ca ottappena ca. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannàgato idhekacco kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjatãti. Vaggo soëasamo. ------------ 1. Sagge-machasaü. [BJT Page 192] [\x 192/] 17. Sattarasamo vaggo 1. Akusalapeyyàlaü 2. 17. 1. 1. Dveme bhikkhave dhammà akusalà. Katame dve: kodho ca upanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà akusalàti. 2. 17. 1. 2. Dveme bhikkhave dhammà akusalà. Katame dve: makkho ca palàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà akusalàti. 2. 17. 1. 3. Dveme bhikkhave dhammà akusalà. Katame dve: issà ca macchariya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà akusalàti. 2. 17. 1. 4. Dveme bhikkhave dhammà akusalà. Katame dve: màyà ca sàñheyya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà akusalàti. 2. 17. 1. 5. Dveme bhikkhave dhammà akusalà. Katame dve: ahirika¤ca anottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà akusalàti. 2. 17. 1. 6. Dveme bhikkhave dhammà kusalà. Katame dve: akkodho ca anupanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà kusalàti. 2. 17. 1. 7. Dveme bhikkhave dhammà kusalà. Katame dve: amakkho ca apalàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà kusalàti. 2. 17. 1. 8. Dveme bhikkhave dhammà kusalà. Katame dve: anissà ca amacchariya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà kusalàti. 2. 17. 1. 9. Dveme bhikkhave dhammà kusalà. Katame dve: amàyà ca asàñheyya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà kusalàti. 2. 17. 1. 10. Dveme bhikkhave dhammà kusalà. Katame dve: hiri ca ottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà kusalàti. 2. 17. 1. 11. 11. Dveme bhikkhave dhammà sàvajjà. Katame dve: kodho ca upanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sàvajjàti. 2. 17. 1. 12. 12. Dveme bhikkhave dhammà sàvajjà. Katame dve: makkho ca palàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sàvajjàti. 2. 17. 1. 13. 13. Dveme bhikkhave dhammà sàvajjà. Katame dve: issà ca macchariya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sàvajjàti. 2. 17. 1. 14. 14. Dveme bhikkhave dhammà sàvajjà. Katame dve: màyà ca sàñheyya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sàvajjàti. 2. 17. 1. 15. 15. Dveme bhikkhave dhammà sàvajjà. Katame dve: ahirika¤ca anottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sàvajjàti. 2. 17. 1. 16. 16. Dveme bhikkhave dhammà anavajjà. Katame dve: akkodho ca anupanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà anavajjàti. 2. 17. 1. 17. 17. Dveme bhikkhave dhammà anavajjà. Katame dve: amakkho ca apalàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà anavajjàti. 2. 17. 1. 18. 18. Dveme bhikkhave dhammà anavajjà. Katame dve: anissà ca amacchariya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà anavajjàti. 2. 17. 1. 19. 19. Dveme bhikkhave dhammà anavajjà. Katame dve: amàyà ca asàñheyya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà anavajjàti. 2. 17. 1. 20. 20. Dveme bhikkhave dhammà anavajjà. Katame dve: hiri ca ottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà anavajjàti. 2. 17. 1. 21. 21. Dveme bhikkhave dhammà dukkhudrayà. Katame dve: kodho ca upanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà dukkhudrayàti. 2. 17. 1. 22. 22. Dveme bhikkhave dhammà dukkhudrayà. Katame dve: makkho ca palàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà dukkhudrayàti. 2. 17. 1. 23. 23. Dveme bhikkhave dhammà dukkhudrayà. Katame dve: issà ca macchariya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà dukkhudrayàti. 2. 17. 1. 24. 24. Dveme bhikkhave dhammà dukkhudrayà. Katame dve: màyà ca sàñheyya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà dukkhudrayàti. 2. 17. 1. 25. 25. Dveme bhikkhave dhammà dukkhudrayà. Katame dve: ahirika¤ca anottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà dukkhudrayàti. 2. 17. 1. 26. 26. Dveme bhikkhave dhammà sukhudrayà. Katame dve: akkodho ca anupanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sukhudrayàti. 2. 17. 1. 27. 27. Dveme bhikkhave dhammà sukhudrayà. Katame dve: amakkho ca apalàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sukhudrayàti. 2. 17. 1. 28. 28. Dveme bhikkhave dhammà sukhudrayà. Katame dve: anissà ca amacchariya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sukhudrayàti. 2. 17. 1. 29. 29. Dveme bhikkhave dhammà sukhudrayà. Katame dve: amàyà ca asàñheyya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sukhudrayàti. 2. 17. 1. 30. 30. Dveme bhikkhave dhammà sukhudrayà. Katame dve: hiri ca ottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sukhudrayàti. 2. 17. 1. 31. 31. Dveme bhikkhave dhammà dukkhavipàkà. Katame dve: kodho ca upanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà dukkhavipàkàti. 2. 17. 1. 32. 32. Dveme bhikkhave dhammà dukkhavipàkà. Katame dve: makkho ca palàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà dukkhavipàkàti. 2. 17. 1. 33. 33. Dveme bhikkhave dhammà dukkhavipàkà. Katame dve: issà ca macchariya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà dukkhavipàkàti. 2. 17. 1. 34. 34. Dveme bhikkhave dhammà dukkhavipàkà. Katame dve: màyà ca sàñheyya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà dukkhavipàkàti. 2. 17. 1. 35. 35. Dveme bhikkhave dhammà dukkhavipàkà. Katame dve: ahirika¤ca anottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà dukkhavipàkàti. [PTS Page 098] [\q 98/] 2. 17. 1. 36. 36. Dveme bhikkhave dhammà sukhavipàkà. Katame dve: akkodho ca anupanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sukhavipàkàti. 2. 17. 1. 37. 37. Dveme bhikkhave dhammà sukhavipàkà. Katame dve: amakkho ca apalàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sukhavipàkàti. 2. 17. 1. 38. 38. Dveme bhikkhave dhammà sukhavipàkà. Katame dve: anissà ca amacchariya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sukhavipàkàti. 2. 17. 1. 39. 39. Dveme bhikkhave dhammà sukhavipàkà. Katame dve: amàyà ca asàñheyya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sukhavipàkàti. 2. 17. 1. 40. 40. Dveme bhikkhave dhammà sukhavipàkà. Katame dve: hiri ca ottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sukhavipàkàti. 2. 17. 1. 41. 41. Dveme bhikkhave dhammà sabyàpajjhà. Katame dve: kodho ca upanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sabyàpajjhàti. 2. 17. 1. 42. 42. Dveme bhikkhave dhammà sabyàpajjhà. Katame dve: makkho ca palàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sabyàpajjhàti. 2. 17. 1. 43. 43. Dveme bhikkhave dhammà sabyàpajjhà. Katame dve: issà ca macchariya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sabyàpajjhàti. 2. 17. 1. 44. 44. Dveme bhikkhave dhammà sabyàpajjhà. Katame dve: màyà ca sàñheyya¤ca ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sabyàpajjhàti. 2. 17. 1. 45. 45. Dveme bhikkhave dhammà sabyàpajjhà. Katame dve: ahirika¤ca anottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà sabyàpajjhàti. 2. 17. 1. 46. 46. Dveme bhikkhave dhammà abyàpajjhà. Katame dve: akkodho ca anupanàho ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà abyàpajjhàti. 2. 17. 1. 47. 47. Dveme bhikkhave dhammà abyàpajjhà. Katame dve: amakkho ca apalàso ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà abyàpajjhàti. 2. 17. 1. 48. 48. Dveme bhikkhave dhammà abyàpajjhà. Katame dve: anissà ca amacchariya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà abyàpajjhàti. 2. 17. 1. 49. 49. Dveme bhikkhave dhammà abyàpajjhà. Katame dve: amàyà ca asàñheyya¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà abyàpajjhàti. 2. 17. 1. 50. 50. Dveme bhikkhave dhammà abyàpajjhà. Katame dve: hiri ca ottappa¤ca. Ime kho bhikkhave dve dhammà abyàpajjhàti. 2. Vinayapeyyàlaü 2. 17. 2. 1. 1. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 2. 2. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 3. 3. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 4. 4. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 5. 5. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 6. 6. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 7. 7. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 8. 8. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü116 pakkhupacchedàya ime kho bhikkhave dve Atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 9. 9. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 10. 10. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca Tathàgatena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 11. 11. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 12. 12. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 13. 13. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 14. 14. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 15. 15. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 16. 16. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 17. 17. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 18. 18. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 19. 19. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 20. 20. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 21. 21. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attà. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 22. 22. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attà. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 23. 23. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 24. 24. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 25. 25. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 26. 26. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 27. 27. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 28. 28. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attà. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 29. 29. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attà. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 30. 30. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attà. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhuddesà pa¤¤attàti. [PTS Page 099] [\q 99/] 2. 17. 2. 31. 31. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attaü katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 32. 32. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 33. 33. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 34. 34. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 35. 35. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 36. 36. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 37. 37. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 38. 38. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 39. 39. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 40. 40. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pàtimokkhaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 41. 41. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attà. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 42. 42. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attà. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 43. 43. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 44. 44. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 45. 45. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 46. 46. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 47. 47. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 48. 48. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attà. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü117 pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve Atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 49. 49. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attà. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 50. 50. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attà. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca Tathàgatena sàvakànaü pavàraõà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 51. 51. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 52. 52. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 53. 53. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 54. 54. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 55 Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 56 Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 57. 57. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 58. 58. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 59. 59. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 60. 60. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pavàraõaññhapanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 61. 61. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 62. 62. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 63. 63. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 64. 64. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 65. 65. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 66. 66. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 67. 67. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 68. 68. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü118 pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 69. 69. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 70. 70. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tajjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 71. 71. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 72. 72. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 73. 73. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 74. 74. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 75. 75. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 76. 76. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 77. 77. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 78. 78. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü119 pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 79. 79. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 80. 80. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü niyassakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 81. 81. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 82. 82. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 83. 83. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 84. 84. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 85. 85. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 86. 86. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 87. 87. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 88. 88. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 89. 89. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 90. 90. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pabbàjanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 91. 91. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 92. 92. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 93. 93. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 94. 94. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 95. 95. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 96. 96. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 97. 97. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 98. 98. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 99. 99. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 100. 100. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañisàraõãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 101. 101. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 102. 102. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 103. 103. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 104. 104. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 105. 105. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 106. 106. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 107. 107. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 108. 108. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 109. 109. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 110. 110. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ukkhepanãyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 111. 111. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 112 112. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 113. 113. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 114. 114. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 115. 115. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 116. 116. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 117. 117. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 118. 118. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 119. 119. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 120. 120. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü parivàsadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 121. 121. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 122. 122. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 123. 123. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 124. 124. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 125. 125. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 126. 126. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 127. 127. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 128. 128. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 129. 129. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 130. 130. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü målàyapañikassanaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 131 131. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 132. 132. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 133. 133. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 134. 134. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 135. 135. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 136. 136. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 137. 137. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 138. 138. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 139. 139. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 140. 140. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü mànattadànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 141. 141. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 142. 142. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 143 143. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 144. 144. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 145. 145. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 146 Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 147 Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 148 148. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 149 149. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 150 150. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü abbhànaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 151 151. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 152 152. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 153 153. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena osàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 154 154. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 155 155. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 156 156. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 157 157. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 158 158. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 159 159. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 160 160. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü osàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 161 161. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 162 162. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 163 163. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 164 164. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 165 165. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 166 166. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 167 167. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya. Samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 168 168. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü120 pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 169 169. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 170 170. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü nissàraõãyaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 171 171. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attà. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 172 172. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attà. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 173 173. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 174 174. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 175 175. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 176 176. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 177 177. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 178 178. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attà. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü121 pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 179 179. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attà. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 180 180. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attà. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü upasampadà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 181 181. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 182 182. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 183 183. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 184 184. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 185 185. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 186 186. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 187 187. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 188 188. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü122 pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 189 189. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 190 190. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attikammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 191 191. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 192 192. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 193 193. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 194 194. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 195 195. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 196 196. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 197 197. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 198 198. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü123 pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 199 199. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 200 200. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤attidutiyakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 201 201. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 202 202. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 203 203. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 204 204. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 205 205. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 206 206. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 207 207. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 208 208. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 209 209. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 210 210. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü ¤atticatutthakammaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 211 211. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 212 212. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 213 213. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte Pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 214 214. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attanti. 1. 17. 2. 215 215. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 216 216. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 217 217. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 218 218. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü1 pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 219 219. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 220 220. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü appa¤¤atte pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 221 221. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attaü.124 Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attanti. 2. 17. 2. 222 222. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attaü125. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attanti. 2. 17. 2. 223 223. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attaü126. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attanti. 2. 17. 2. 224 224. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attaü127. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attanti. 2. 17. 2. 225 225. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attaü128. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attanti. 2. 17. 2. 226 226. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attaü129. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attanti. 2. 17. 2. 227 227. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attaü130. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attanti. 2. 17. 2. 228 228. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attaü131. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attanti. 2. 17. 2. 229 229. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attaü132. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attanti. 2. 17. 2. 230 230. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anuppa¤¤attaü133. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pa¤¤atte anupa¤¤attanti. 2. 17. 2. 231 231. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤atto. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 232 232. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤atto. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 233 233. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 234 234. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 235 235. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 236 236. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 237 237. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 238 238. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤atto. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 239 239. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤atto. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 240 240. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤atto. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sammukhàvinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 241 241. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤atto. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 242 242. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤atto. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 243 243. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 244 244. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 245 245. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 246 246. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 247 247. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 248 248. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤atto. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 249 249. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤atto. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 250 250. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤atto. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü sativinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 251 251. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤atto. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 252 252. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤atto. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 253 253. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 254 254. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 255 255. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 256 256. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 257 257. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 258 258. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤atto. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 259 259. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤atto. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 260 260. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤atto. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü amåëhavinayo pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 261 261. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attaü. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 262 262. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attaü. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 263 263. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 264 264. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 265 265. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 266 266. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 267 267. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attaü. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 268 268. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attaü. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 269 269. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attaü. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 270 270. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attaü. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü pañi¤¤àtakaraõaü pa¤¤attanti. 2. 17. 2. 271 271. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 272 272. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 273 273. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 274 274. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 275 275. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 276 276. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 277 277. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 278 278. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 279 279. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 280 280. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü yebhuyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 281 281. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 282 282. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 283 283. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 284 284. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 285 285. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 286 286. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 287 287. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 288 288. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 289 289. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 290 290. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassapàpiyyasikà pa¤¤attà. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tassa pàpiyyasikà pa¤¤attàti. 2. 17. 2. 291 291. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤atto. [BJT Page 194] [\x 194/] Katame dve: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 292 292. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤atto. Katame dve: dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 293 293. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 294 294. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü verànaü saüvaràya, samparàyikànaü verànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 295 295. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü vajjànaü saüvaràya, samparàyikànaü vajjànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 296 [PTS Page 100] [\q 100/] 296. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü bhayànaü saüvaràya, samparàyikànaü bhayànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 297 297. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤atto. Katame dve: diññhadhammikànaü akusalànaü dhammànaü saüvaràya, samparàyikànaü akusalànaü dhammànaü pañighàtàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 298 298. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤atto. Katame dve: gihãnaü anukampàya, pàpicchànaü pakkhupacchedàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 299 299. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤atto. Katame dve: appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤attoti. 2. 17. 2. 300 300. Dveme bhikkhave atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤atto. Katame dve: saddhammaññhitiyà vinayànuggahàya. Ime kho bhikkhave dve atthavase pañicca tathàgatena sàvakànaü tiõavatthàrako pa¤¤attoti. Vinayapeyyàlaü niññhitaü Ràgapeyyàlaü 1-10 1. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 2. Ràgassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Ràgassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 3. Ràgassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Ràgassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 4. Ràgassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Ràgassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 5. Ràgassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Ràgassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 6. Ràgassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Ràgassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 7. Ràgassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Ràgassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 8. Ràgassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Ràgassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 9. Ràgassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Ràgassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 10. Ràgassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Ràgassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 11. Dosassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Dosassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 12. Dosassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Dosassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 13. Dosassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Dosassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 14. Dosassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Dosassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 15. Dosassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Dosassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 16. Dosassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Dosassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 17. Dosassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Dosassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 18. Dosassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Dosassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 19. Dosassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Dosassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 20. Dosassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Dosassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 21. Mohassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mohassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 22. Mohassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mohassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 23. Mohassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mohassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 24. Mohassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mohassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 25. Mohassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mohassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 26. Mohassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mohassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 27. Mohassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mohassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 28. Mohassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mohassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 29. Mohassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mohassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 30. Mohassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mohassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 31. Kodhassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Kodhassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 32. Kodhassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Kodhassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 33. Kodhassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Kodhassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 34. Kodhassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Kodhassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 35. Kodhassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Kodhassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 36. Kodhassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Kodhassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 37. Kodhassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Kodhassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 38. Kodhassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Kodhassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 39. Kodhassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Kodhassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 40. Kodhassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Kodhassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 41. Upanàhassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Upanàhassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 42. Upanàhassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Upanàhassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 43. Upanàhassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Upanàhassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 44. Upanàhassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Upanàhassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 45. Upanàhassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Upanàhassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 46. Upanàhassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Upanàhassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 47. Upanàhassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Upanàhassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 48. Upanàhassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Upanàhassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 49. Upanàhassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Upanàhassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 50. Upanàhassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Upanàhassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 51. Makkhassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Makkhassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 52. Makkhassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Makkhassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 53. Makkhassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Makkhassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 54. Makkhassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Makkhassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 55. Makkhassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Makkhassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 56. Makkhassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Makkhassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 57. Makkhassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Makkhassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 58. Makkhassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Makkhassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 59. Makkhassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Makkhassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 60. Makkhassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Makkhassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 61. Palàsassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Palàsassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 62. Palàsassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Palàsassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 63. Palàsassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Palàsassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 64. Palàsassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Palàsassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 65. Palàsassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Palàsassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 66. Palàsassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Palàsassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 67. Palàsassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Palàsassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 68. Palàsassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Palàsassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 69. Palàsassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Palàsassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 70. Palàsassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Palàsassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 71. Issàya bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Issàya bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 72. Issàya bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Issàya bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 73. Issàya bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Issàya bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 74. Issàya bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Issàya bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 75. Issàya bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Issàya bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 76. Issàya bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Issàya bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 77. Issàya bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Issàya bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 78. Issàya bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Issàya bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 79. Issàya bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Issàya bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 80. Issàya bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Issàya bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 81. Macchariyassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Macchariyassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 82. Macchariyassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Macchariyassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 83. Macchariyassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Macchariyassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 84. Macchariyassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Macchariyassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 85. Macchariyassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Macchariyassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 86. Macchariyassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Macchariyassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 87. Macchariyassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Macchariyassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 88. Macchariyassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Macchariyassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 89. Macchariyassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Macchariyassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 90. Macchariyassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Macchariyassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 91. Màyàya bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Màyàya bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 92. Màyàya bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Màyàya bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 93. Màyàya bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Màyàya bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 94. Màyàya bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Màyàya bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 95. Màyàya bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Màyàya bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 96. Màyàya bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Màyàya bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 97. Màyàya bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Màyàya bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 98. Màyàya bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Màyàya bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 99. Màyàya bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Màyàya bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 100. Màyàya bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Màyàya bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 101. Sàñheyyassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàñheyyassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 102. Sàñheyyassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàñheyyassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 103. Sàñheyyassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàñheyyassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 104. Sàñheyyassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàñheyyassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 105. Sàñheyyassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàñheyyassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 106. Sàñheyyassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàñheyyassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 107. Sàñheyyassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàñheyyassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 108. Sàñheyyassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàñheyyassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 109. Sàñheyyassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàñheyyassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 110. Sàñheyyassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàñheyyassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 111. Thambhassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Thambhassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 112. Thambhassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Thambhassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 113. Thambhassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Thambhassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 114. Thambhassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Thambhassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 115. Thambhassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Thambhassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 116. Thambhassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Thambhassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 117. Thambhassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Thambhassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 118. Thambhassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Thambhassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 119. Thambhassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Thambhassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 120. Thambhassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Thambhassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 121. Sàrambhassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàrambhassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 122. Sàrambhassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàrambhassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 123. Sàrambhassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàrambhassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 124. Sàrambhassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàrambhassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 125. Sàrambhassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàrambhassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 126. Sàrambhassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàrambhassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 127. Sàrambhassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàrambhassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 128. Sàrambhassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàrambhassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 129. Sàrambhassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàrambhassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 130. Sàrambhassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Sàrambhassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 131. Mànassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mànassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 132. Mànassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mànassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 133. Mànassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mànassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 134. Mànassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mànassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 135. Mànassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mànassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 136. Mànassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mànassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 137. Mànassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mànassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 138. Mànassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mànassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 139. Mànassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mànassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 140. Mànassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Mànassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 141. Atimànassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Atimànassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 142. Atimànassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Atimànassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 143. Atimànassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Atimànassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 144. Atimànassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Atimànassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 145. Atimànassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Atimànassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 146. Atimànassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Atimànassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 147. Atimànassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Atimànassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 148. Atimànassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Atimànassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 149. Atimànassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Atimànassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 150. Atimànassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Atimànassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 151. Madassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Madassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 152. Madassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Madassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 153. Madassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Madassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 154. Madassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Madassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 155. Madassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Madassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 156. Madassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Madassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 157. Madassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Madassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 158. Madassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Madassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 159. Madassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Madassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 160. Madassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Madassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 161. Pamàdassa bhikkhave abhi¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Pamàdassa bhikkhave abhi¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 162. Pamàdassa bhikkhave pari¤¤àya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Pamàdassa bhikkhave pari¤¤àya ime dve dhammà bhàvetabbà. 163. Pamàdassa bhikkhave parikkhayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Pamàdassa bhikkhave parikkhayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 164. Pamàdassa bhikkhave pahànàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Pamàdassa bhikkhave pahànàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 165. Pamàdassa bhikkhave khayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Pamàdassa bhikkhave khayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 166. Pamàdassa bhikkhave vayàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Pamàdassa bhikkhave vayàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 167. Pamàdassa bhikkhave viràgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Pamàdassa bhikkhave viràgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 168. Pamàdassa bhikkhave nirodhàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Pamàdassa bhikkhave nirodhàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 169. Pamàdassa bhikkhave càgàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Pamàdassa bhikkhave càgàya ime dve dhammà bhàvetabbà. 170. Pamàdassa bhikkhave pañinissaggàya dve dhammà bhàvetabbà. Katame dve: samatho ca vipassanà ca. Pamàdassa bhikkhave pañinissaggàya ime dve dhammà bhàvetabbà. Ràgapeyyàlaü niññhitaü Vaggo sattarasamo niññhito. Dukanipàto samatto. [BJT Page 196. [\x 196/] ] [PTS Page 101] [\q 101/] 1 [BJTS] = santhànaü + 1. Saõñhànaü-syà. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 2 [BJTS] = nappajahati + 2. Na pajahati-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 3 [BJTS] = pa¤¤àyati + 1. Pa¤¤àyanti-sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 4 [BJTS] = vaggo + 2. Syàma potthake na dissate. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 5 [BJTS] = diññhe ceva dhamme + 1. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 6 [BJTS] = diññhe ceva dhamme + 1. 1. Diññheva dhamme-sãmu [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 7 [BJTS] = yamidaü + 2. Yadidaü-sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 8 [BJTS] = sekhametaü + 3. Sekhàna metaü balaü-machasaü. Sekhassetaüci balaü-katthaci. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 9 [BJTS] = karoti + 4. Na taü karoti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 10 [BJTS] = pañhamaü jhànaü + 1. 1. Pañhamajjhànaü-sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 11 [BJTS] = àpanno + 2. âpattàpanno - katthaci. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 12 [BJTS] = paccavekkhati + 3. Paccavekkhanti-sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = [BJTS] = phàsukaü + 4. Phàsu-katthaci [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 13 [BJTS] = phàsukaü + 4. Phàsu-katthaci [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 14 [BJTS] = viharissantãti + 5. Viharissanti-sãmu [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 15 [BJTS] = paccavekkhati + 3. Paccavekkhanti-sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 16 [BJTS] = Phàsukaü + 4. Phàsu-katthaci [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 17 [BJTS] = taü maü + 1. Maü so bhikkhu-machasaü. Tasmà maü so bhikkhu-syà. Sã. 1. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 18 [BJTS] = tàhaü + 2. Ahaü imaü bhikkhuü-machasaü. Syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 19 [BJTS] = suïkadàyakaüva + 3. Suïkhadàyikaüva-syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 20 [BJTS] = adhammacariyà + 1. Adhammacariya visamacariyà hetu-syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 21 [BJTS] = dakkhinti + 2. Dakkhantãti-syà. Machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 22 [BJTS] = atthaü + 1. Vitthàrena atthaü avibhattassa-syàmapotthake ayaü na dissati. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 23 [BJTS] = dakkhinti + 2.dakkhantãti - siya. machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 24 [BJTS] = No ce taü + 1. Nocedaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 25 [BJTS] = No ce taü + 1. Nocedaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 26 [BJTS] = patigaõhàti + 1. Nappañiggaõhàti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 27 [BJTS] = patigaõhàti + 2. Pañiggaõhàti-machasaü. Pañigaõhàti-sã1 [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 28 [BJTS] = vàti + 1. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 29 [BJTS] = vanapatthàni + 1. Ara¤¤avanapatthàni-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 30 [BJTS] = kamatthamanubhoti? + 2. Kimatthamanubhoti-syà. Katamatthamanubhoti-katthaci [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 31 [BJTS] = desissàmi + 3. Desessàmi-machasaü. Syà. Sã. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 32 [BJTS] = vadàmi + * Katamesaü dvinnaü-machasaü. [[PTS].] Syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 33 [BJTS] = màtucca pitucca + 1. Màtu ca, pitu ca-machasaü. Syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 34 [BJTS] = patikataü và + 2. Pañikataü và-machasaü. Syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 35 [BJTS] = pahåtasattaratanàya + 3. Pahåtarattaratanàya-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 36 [BJTS] = patikataü và + 2. Pañikataü và-machasaü. Syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 37 [BJTS] = atikata¤càtu. + **5. Ayaü pàñho syàma maramma potthakesu na dissate [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 38 [BJTS] = dakkhinti + 2. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 39 [BJTS] = idaü vatvà + 1. Idaü vatvàna-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 40 [BJTS] = bhikkhavoti + 2. Bhikkhaveti - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 41 [BJTS] = anàgàmi + 1. Anàgàmã hoti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 42 [BJTS] = taõhakkhayàya + 2. Taõhàkkhayàya -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 43 [BJTS] = sammi¤jitaü + 3. Sami¤jitaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 44 [BJTS] = vãsampi + 1.Vãsatimpi-katthaci. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 45 [BJTS] = àraggakoñinittuddanamattepi + 2.âraggakoñinitudanamattepi-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 46 [BJTS] = Siyà kho pana te sàriputta + 3. Siyà kho pana sàriputta-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 47 [BJTS] = vãsampi + 1.Vãsatimpi-katthaci. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 48 [BJTS] = àraggakoñinittuddanamattepi + 2.âraggakoñinitudanamattepi-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 49 [BJTS] = vãsampi + 1.Vãsatimpi-katthaci. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 50 [BJTS] = àraggakoñinittuddana mattepi + 2.âraggakoñinitudanamattepi-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 51 [BJTS] = Ekaü samayaü+ 4. Evaü mesutaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 52 [BJTS] = sàràõãyaü + 5. Sàràõãyaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 53 [BJTS] = Kàmaràgavinivesavinibandha + 1.Kàmaràgàbhinivesa vinibaddha-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 54 [BJTS] = Diññhiràgavinivesavinibandha+ 2.Diññhiràgàbhinivesa vinibaddha-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 55 [BJTS] = diññhiràgavinivesa+ 2.Diññhiràgàbhinivesa vinibaddha-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 56 [BJTS] = Ima¤cadiññhiràgavinivesa+ 2.Diññhiràgàbhinivesa vinibaddha-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 57 [BJTS] = puthuviyaü + 3. Pathaviyaü-katthaci. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 58 [BJTS] = kàmaràga+ 2.Diññhiràgàbhinivesa vinibaddha-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 59 [BJTS] = diññhiràga + 2.Diññhiràgàbhinivesa vinibaddha-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 60 [BJTS] = dakkhintãti + 1. Dakkhantãti-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 61 [BJTS] = kaõóaràyaõo + 2. Kandaràyano-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 62 [BJTS] = kaõóaràyaõo + 2. Kandaràyano-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 63 [BJTS] = bàlo tveva + 3. Na therotveva-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 64 [BJTS] = saükasàyantã + 1. Sa¤jhàyanti, aññhakathà- saükàyanti-katthaci. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 65 [BJTS] = papatanti. + 2. Pakkamanti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 66 [BJTS] = bàhulikà + 1. Bàhullikà-syà. Kaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 67 [BJTS] = bàhulikà + 1. Bàhullikà-syà. Kaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 68 [BJTS] = parisakasaño + 1. Parisàkasaño ca, parisàmaõóo ca -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 69 [BJTS] = okkàcitavinãtà + 2. Ukkàcikavinãtà-sãmu. Sã1, [PTS,] syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 70 [BJTS] = su¤¤atà + 3. Su¤¤àtapañisaüyuttà-syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 71 [BJTS] = kavikatà + 4. Kavità-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 72 [BJTS] = pañivicaranti + 5. pavivaranti-katthaci [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 73 [BJTS] = na pañivinodenti. + 6. Nappañivinodenti-machasaü, syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 74 [BJTS] = kvatthoti + 1. Ko atthoti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 75 [BJTS] = sammukhà + 1.A¤¤ama¤¤assa vaõõaü na bhàsanti-machasaü, na gihãnaü Odàtavasanànaü sammukhà a¤¤ama¤¤assa vaõõaü bhàsanti -syà. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 76 [BJTS] = visamà parisà + 1. A¤¤ama¤¤assa vaõõaü na bhàsanti-machasaü, na gihãnaü Odàtavasanànaü sammukhà a¤¤ama¤¤assa vaõõaü bhàsanti -syà. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 77 [BJTS] =samà parisà + 2. Marammapotthake ayaü pàñho na dissate [footnote marker in BJTS mixedup] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 78 [BJTS] = paràmassa + 1. Paràmàsà-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 79 [BJTS] = paràmassa + 1. Paràmàsà-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 80 [BJTS] = ànutappà + 1. Anutappà hoti-machasaü. Syà. [PTS.] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 81 [BJTS] = tathàgatassa + 2. Tathàgatassa ca-machasaü. Syà. [PTS.] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 82 [BJTS] = hoti. + 3. Hotãti-machasaü. Syà. [PTS.] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 83 [BJTS] = bhaõimhà + 1. Bhaõimha-machasaü. Syà. Sã 1. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 84 [BJTS] = Dvinnaü bhikkhave + 2. Dvinnaü dhammànaü bhikkhave-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 85 [BJTS] = methunadhammasamàpattiyà + 3. Methånasamàpattiyà ca-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 86 [BJTS] = ca vo bhikkhave desissàmi + 4. Desessàmi-machasaü. Syà, [PTS.] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 87 [BJTS] = therampahaü + 5. Therampàhaü-machasaü, syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 88 [BJTS] = navampahaü + 6. Navampàhaü-syà. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 89 [BJTS] = viheseyyampi + 7. Viheñheyyaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 90 [BJTS] = navampahaü + 6. Navampàhaü-syà. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 91 [BJTS] = + 7. Viheñheyyaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 92 [BJTS] = Evaü ca + 1.Evaü-machasaü. Evaü kho - syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 93 [BJTS] = na avupasantaü + 2. Na suvåpasannaü-sã 1. Sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 94 [BJTS] = pabbajjàsukha¤ca + 1. Pabbajitasukha¤ca-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 95 [BJTS] = upadhisukha¤ca + 2. Sàsavasukha¤ca, anàsava sukha¤ca-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 96 [BJTS] = sàsava¤ca sukhaü anàsava¤ca sukhaü + 2. Sàsavasukha¤ca, anàsava sukha¤ca-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 97 [BJTS] = na honti + 1.Na hontãti-machasaü, syà, [PTS.] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 98 [BJTS] = vaóóhantãti. + 1.Vaóóhantãti-machasaü, syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 99[BJTS] = lokasminti. + 2. Lokasmintãti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 100[BJTS] = lokasminti. + 2. Lokasmintãti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 101 [BJTS] = uppàdàya. + 1.Uppàdàyàti-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 102[BJTS] = àpattiyo + 2. âpattiyoti-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 103[BJTS] = àpattiyo + 2. âpattiyoti-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 104[BJTS] =Vaggo ekàdasamo + 3. âsàduppajahavaggo pañhamo-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 105 [BJTS] = tàdisà + 1. Tàdisãhomi-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 106 [BJTS] = yàdisà + 2. Yàdisi-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 107 [BJTS] = tàdisà + 1. Tàdisãhomi-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 108 [BJTS] = yàdisà + 2. Yàdisi-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 109 [BJTS] = sànuvajjo + 3. Sànuvajjo ca-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 110 [BJTS] = pasavati. + 4. Pasavatãti-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 111 [BJTS] = sànuvajjo + 1. Sànuvajjo ca-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 112 [BJTS] = pasavati+ 2. Pasavatãti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 113 [BJTS] = dve dhammà + 1. Ahiüsà ca-machasaü.[footnote is doubtful] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 114 [BJTS] = avihiüsà + 2. Muññhassacca¤ca-machasaü.[footnote is doubtful] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 115[BJTS] = saggeti + 1. Sagge-machasaü.[ this has to be checked with Burmese books. The footnote is not placed in BJTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 116 [BJTS] = pàpicchànaü + 1.Pàpicchànaü bhikkhånaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 117 [BJTS] = pàpicchànaü + 1.Pàpicchànaü bhikkhånaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 118 [BJTS] = pàpicchànaü + 1.Pàpicchànaü bhikkhånaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 119 [BJTS] = pàpicchànaü+ 1.Pàpicchànaü bhikkhånaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 120 [BJTS] = pàpicchànaü + 1.Pàpicchànaü bhikkhånaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 121 [BJTS] = pàpicchànaü + 1.Pàpicchànaü bhikkhånaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 122 [BJTS] = pàpicchànaü + 1Pàpicchànaü bhikkhånaü-machasaü.. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 123 [BJTS] = pàpicchànaü+ 1.Pàpicchànaü bhikkhånaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 124 [BJTS] = Anuppa¤¤attaü + 2. Anupa¤¤attaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 125 [BJTS] = Anuppa¤¤attaü + 2. Anupa¤¤attaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 126 [BJTS] = Anuppa¤¤attaü + 2. Anupa¤¤attaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 127 [BJTS] = Anuppa¤¤attaü + 2. Anupa¤¤attaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 128 [BJTS] = Anuppa¤¤attaü + 2. Anupa¤¤attaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 129 [BJTS] = Anuppa¤¤attaü + 2. Anupa¤¤attaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 130 [BJTS] = Anuppa¤¤attaü + 2. Anupa¤¤attaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 131 [BJTS] = Anuppa¤¤attaü + 2. Anupa¤¤attaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 132 [BJTS] = Anuppa¤¤attaü + 2. Anupa¤¤attaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 133 [BJTS] = Anuppa¤¤attaü + 2. Anupa¤¤attaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = [BJT Page 196. [\x 196/] ] [PTS Page 101] [\q 101/] 3. Tikanipàto Pañhamo paõõàsako (1. Bàlavaggo) 3. 1. 1. 1. 1. Evaü me sutaü ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tatra kho bhagavà bhikkhå àmantesi, bhikkhavoti. Bhadanteti te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca. Yàni kànici bhikkhave bhayàni uppajjanti. Sabbàni tàni bàlato uppajjanti, no paõóitato. Ye keci upaddavà uppajjanti, sabbe te bàlato uppajjanti, no paõóitato. Ye keci upasaggà1 uppajjanti, sabbe te bàlato uppajjanti, no paõóitato. Seyyathàpi bhikkhave naëàgàro và tiõàgàro2 và aggimukko3 kåñàgàrànipi dahati ullittàvalittàni nivàtàni phussitaggalàni4 pihitavàtapànàni.5 Evameva kho bhikkhave yàni kànici bhayàni uppajjanti, sabbàni tàni bàlato uppajjanti, no paõóitato. Ye keci upaddavà uppajjanti, sabbe te bàlato uppajjanti. , No paõóitato. Ye keci upasaggà uppajjanti, sabbe te bàlato uppajjanti no paõóitato. Iti kho bhikkhave sappañibhayo bàlo, appañibhayo paõóito. Saupaddavo bàlo, anupaddavo paõóito. Saupasaggo bàlo, anupasaggo paõóito, natthi bhikkhave paõóitato bhayaü, natthi paõóitato uppaddavo, natthi paõóitato upasaggo. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü: yehi tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo, te tayo dhamme abhinivajjetvà yehi tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo, te tayo dhamme samàdàya vattissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. [BJT Page 198] [\x 198/] [PTS Page 102] [\q 102/] 3. 1. 1. 2. 2. Kammalakkhaõo bhikkhave bàlo, kammalakkhaõo paõóito, apadànasobhinã6 pa¤¤àti. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo veditabbo. Katamehi tãhi: kàyaduccaritena, vacãduccaritena, manoduccaritena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito veditabbo. Katamehi tãhi: kàyasucaritena, vacãsucaritena, manosucaritena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo. 1Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabba: yehi tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo, te tayo dhamme abhinivajjetvà yehi tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo, te tayo dhamme samàdàya vattissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 3. 1. 1. 3. 3. Tãõimàni bhikkhave bàlassa bàlalakkhaõàni bàlanimittàni bàlàpadànàni.7 Katamàni tãõi: idha bhikkhave bàlo duccintitacintã ca hoti, dubbhàsitabhàsã, dukkatakammakàrã. No cedaü8 bàlo duccintitacintã ca abhavissa, dubbhàsitabhàsã, dukkatakammakàrã. Kena naü paõóità jàneyyuü bàlo ayaü bhavaü asappurisoti. Yasmà ca kho bhikkhave bàlo duccintitacintã ca hoti, dubbhàsitabhàsã, dukkatakammakàrã. Tasmà naü paõóità jànanti, bàlo ayaü bhavaü asappurisoti, imàni kho bhikkhave tãõi bàlassa bàlalakkhaõàni bàlanimittàni bàlàpadànàni. Tãõimàni bhikkhave paõóitassa paõóitalakkhaõàni paõóitanimittàni paõóitàpadànàni9. Katamàni tãõi: idha bhikkhave paõóito sucintitacintã ca hoti, subhàsitabhàsã, sukatakammakàrã no cedaü10 bhikkhave paõóito sucintitacintã ca abhavissa, subhàsitabhàsã, sukatakammakàrã, kena naü paõóità jàneyyuü, paõóito ayaü bhavaü sappurisoti, [PTS Page 103] [\q 103/] yasmà ca kho bhikkhave paõóito sucintitacintã ca hoti, subhàsitabhàsã, sukatakammakàrã. Tasmà naü paõóità jànanti, paõóito ayaü bhavaü sappurisoti. Imàni kho bhikkhave tãõi paõóitassa paõóitalakkhaõàni paõóitanimittàni paõóitàpadànàni. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü yehi tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo, te tayodhamme abhinivajjetvà yehi tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo, te tayo dhamme samàdàya vattissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. [BJT Page 200] [\x 200/] 3. 1. 1. 4. 4. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo veditabbo, katamehi tãhi: accayaü accayato na passati, accayaü accayato disvà yathàdhammaü na pañikaroti, parassa kho pana accayaü desentassa yathàdhammaü na patigaõhàti.11 Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito veditabbo, katamehi tãhi: accayaü accayato passati, accayaü accayato disvà yathàdhammaü pañikaroti, parassa kho pana accayaü desentassa yathàdhammaü patigaõhàti.12 Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabba: yehi tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo, te tayo dhamme abhinivajjetvà yehi tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo, te tayo dhamme samàdàya vattissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 3. 1. 1. 5. 5. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo veditabbo, katamehi tãhi: ayoniso pa¤haü kattà hoti, ayoniso pa¤haü vissajjetà hoti, parassa kho pana yoniso pa¤haü vissajjitaü parimaõóalehi padabya¤janehi siliññhehi upagatehi nàbbhanumodità hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito veditabbo, katamehi tãhi: yoniso pa¤haü kattà hoti, yoniso pa¤haü vissajjetà hoti, parassa kho pana yoniso pa¤haü vissajjitaü parimaõóalehi padabya¤janehi siliññhehi Upagatehi abbhanumodità hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü yehi tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo, te tayo dhamme abhinivajjetvà yehi tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo, te tayo dhamme samàdàya vattissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 3. 1. 1. 6. 6. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo veditabbo, katamehi tãhi: [PTS Page 104] [\q 104/] akusalena kàyakammena akusalena vacãkammena akusalena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito veditabbo, katamehi tãhi: kusalena kàyakammena kusalena vacãkammena kusalena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü yehi tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo, te tayo dhamme abhinivajjetvà yehi tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo, te tayo dhamme samàdàya vattissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 3. 1. 1. 7. 7. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo veditabbo, katamehi tãhi: sàvajjena kàyakammena, sàvajjena vacãkammena, sàvajjena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito veditabbo, katamehi tãhi: anavajjena kàyakammena, anavajjena vacãkammena, anavajjena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabba: yehi tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo, te tayo dhamme abhinivajjetvà yehi tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo, te tayo dhamme samàdàya vattissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. [BJT Page 202] [\x 202/] 3. 1. 1. 8. 8. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo veditabbo, katamehi tãhi: sabyàpajjhena kàyakammena, sabyàpajjhena vacãkammena, sabyàpajjhena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito veditabbo, katamehi tãhi: abyàpajjhena kàyakammena, abyàpajjhena vacãkammena, abyàpajjhena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü yehi tãhi dhammehi samannàgato bàlo veditabbo, te tayo dhamme abhinivajjetvà yehi tãhi dhammehi samannàgato paõóito veditabbo, te tayo dhamme samàdàya vattissàmàti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. [PTS Page 105] [\q 105/] 3. 1. 1. 9. 9. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi tãhi: kàyaduccaritena, vacãduccaritena, manoduccaritena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti, sànuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito vyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi tãhi: kàyasucaritena, vacãsucaritena, manosucaritena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato paõóito vyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti, ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavatãti. 3. 1. 1. 10. 10. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato tayo male appahàya yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi: dussãlo ca hoti, dussãlyamala¤cassa appahãnaü hoti, issukã ca hoti, issàmala¤cassa appahãnaü hoti. Maccharã ca hoti, maccheramala¤cassa appahãnaü hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato ime tayo male appahàya yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato tayo male pahàya yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi: sãlavà ca hoti, dussãlyamala¤cassa pahãnaü hoti, anissukã ca hoti, issàmala¤cassa pahãnaü hoti. Amaccharã ca hoti, maccheramala¤cassa pahãnaü hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato ime tayo male pahàya yathàbhataü nikkhitto evaü saggeti. Bàlavaggo pañhamo. -------------- 1. Tassuddànaü:- bhayaü lakkhaõacinani ca accaya¤ca ayoniso, Akusala¤ca sàvajjaü-sabyajjhakataü balaüti-machasaü. Syà [BJT Page 204. [\x 204/] ] [PTS Page 106] [\q 106/] 2. Rathakàravaggo 3. 1. 2. 1. (Sàvatthinidànaü:) 11. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato ¤àtako bhikkhu bahujanàhitàya pañipanno hoti, bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Katamehi tãhi: ananulomike kàyakamme samàdapeti, ananulomike vacãkamme samàdapeti, ananulomikesu dhammesu samàdapeti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato ¤àtako bhikkhu bahujanàhitàya pañipanno hoti, bahujanàsukhàya bahuno, janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato ¤àtako bhikkhu bahujanahitàya pañipanno hoti, bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katamehi tãhi: anulomike kàyakamme samàdapeti, anulomike vacãkamme samàdapeti, anulomikesu dhammesu samàdapeti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato ¤àtako bhikkhu bahujanahitàya pañipanno hoti, bahujanasukhàya bahuno, janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànanti. 3. 1. 2. 2. 12. Tãõimàni bhikkhave ra¤¤o khattiyassa muddhàvasittassa yàvajãvaü sàràõãyàni13 bhavanti. Katamàni tãõi: yasmiü bhikkhave padese ràjà khattiyo muddhàvasitto jàto hoti. Idaü bhikkhave pañhamaü ra¤¤o khattiyassa muddhàvasittassa yàvajãvaü sàràõãyaü hoti. Puna ca paraü bhikkhave yasmiü padese ràjà khattiyo muddhàvasitto14 hoti. Idaü bhikkhave dutiyaü ra¤¤o khattiyassa muddhàvasittassa15 yàvajãvaü sàràõãyaü hoti. Puna ca paraü bhikkhave yasmiü padese ràjà khattiyo muddhàvasitto saïgàmaü abhivijinitvà vijitasaïgàmo tameva saïgàmasãsaü ajjhàvasati. Idaü bhikkhave tatiyaü ra¤¤o khattiyassa muddhàvasittassa16 yàvajãvaü sàràõãyaü17 hoti. Imàni kho bhikkhave tãõi ra¤¤o khattiyassa muddhàvasittassa yàvajãvaü sàràõãyàni bhavanti. [PTS Page 107] [\q 107/] Evameva kho bhikkhave tãõimàni bhikkhussa yàvajãvaü sàràõãyàni bhavanti. Katamàni tãõi: yasmiü bhikkhave padese bhikkhu kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajito hoti. Idaü bhikkhave pañhamaü bhikkhussa yàvajãvaü sàràõãyaü18 hoti. 1. Saraõiyàni-syà, kaü[PTS] Sàraõiyàni-machasaü. 2. Muddhàbhisitto- syà [BJT Page 206. [\x 206/] ] Puna ca paraü bhikkhave yasmiü padese bhikkhu idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajanàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti idaü bhikkhave dutiyaü bhikkhussa yàvajãvaü sàràõãyaü hoti. Puna ca paraü bhikkhave yasmiü padese bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Idaü bhikkhave tatiyaü bhikkhussa yàvajãvaü sàràõãyaü hoti. Imàni kho bhikkhave tãõi bhikkhussa yàvajãvaü sàràõãyàni bhavantãti. 3. 1. 2. 3. 13. Tayome bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: niràso àsaüso vigatàso. Katamo ca bhikkhave puggalo niràso: idha bhikkhave ekacco puggalo nãce kule paccàjàto hoti, caõóàlakule và nesàdakule và veõakule và rathakàrakule và pukkusakule và, dalidde appannapànabhojane kasiravuttike yattha kasirena ghàsacchàdo labbhati. So ca hoti, dubbaõõo duddasiko okoñimako bavhàbàdho19 kàõo và kuõi và kha¤jo và pakkhahato và, na làbhã annassa pànassa vattassa yànassa màlàgandhavilepanassa syeyàvasathapadãpyeyassa. So suõàti, itthannàmo kira khattiyo khattiyehi khattiyàbhisekena abhisittàti tassa na evaü hoti: kudassu nàma mamampi20 khattiyà khattiyàbhisekena abhisi¤cissantãti. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo niràso. Katamo ca bhikkhave puggalo àsasaüso. [PTS Page 108] [\q 108/] idha bhikkhave ra¤¤o khattiyassa muddhàvasittassa jeññho putto hoti, àbhiseko anabhisitto macalappatto. So suõàti, itthannàmo kira khattiyo khattiyehi khattiyàbhisekena abhisittoti. Tassa evaü hoti. Kudassu nàma21 mamampi khattiyà khattiyàbhisekena abhisi¤cissantãti. Ayaü vuccati puggalo àsaüso. Katamo ca bhikkhave puggalo vigatàso: idha bhikkhave ràjà hoti, khattiyo muddhàvasitto. So suõàti: itthannàmo kira khattiyo khattiyehi khattiyàbhisekena abhisittoti. Tassa na evaü hoti: kudassu nàma mamampi22 khattiyà khattiyàbhisekena abhisi¤cissantãti. Taü kissa hetu: yà hissa bhikkhave pubbe anabhisittassa abhisekàsà sàssa pañippassaddhà. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo vigatàso. Ime kho bhikkhave tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. [BJT Page 208] [\x 208/] [f-note 1 and 3 ]23 Evameva kho bhikkhave tayo puggalà santo saüvijjamànà bhikkhusu. Katame tayo: niràso àsaüso vigatàso. Katamo ca bhikkhave puggalo niràso. Idha bhikkhave ekacco puggalo dussãlo hoti, pàpadhammo asucã saükassarasamàcàro pañicchannakammanto assamaõo samaõapañi¤¤o abrahmacàrã brahmacàrãpañi¤¤o antopåti avassuto kasambujàto. So suõàti: itthannàmo kira bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharatãti. Tassa na evaü hoti: kudassu24 nàma ahampi àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissàmãti. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo niràso. Katamo ca bhikkhave. Puggalo àsaüso: idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti, kalyàõadhammo. So [PTS Page 109] [\q 109/] suõàti: itthannàmo kira bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharatãti. Tassa evaü hoti: kudassu25 nàma ahampi àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissàmãti. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo àsaüso. Katamo ca bhikkhave. Puggalo vigatàso: idha bhikkhave bhikkhu arahaü hoti, khãõàsavo. So suõàti: itthannàmo kira bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharatãti. Tassa na evaü hoti: kudassu26 nàma ahampi àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissàmãti. Taü kissa hetu: yà hissa bhikkhave pubbe avimuttassa vimuttàsà, sàssa27 pañippassaddhà. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo vigatàso. Ime kho bhikkhave tayo puggalà santo saüvijjamànà bhikkhåsuti. 3. 1. 2. 4. 14. Yopi so bhikkhave ràjà cakkavattã dhammiko dhammaràjà. Sopi28 na aràjakaü cakkaü vattetãti. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu bhagavantaü etadavoca: ko pana bhante ra¤¤o cakkavattissa dhammikassa dhammara¤¤o ràjàti? Dhammo bhikkhåti, bhagavà avoca. Idha bhikkhu ràjà cakkavattã dhammiko dhammaràjà dhammaüyeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü apacàyamàno dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahati anto janasmiü. [BJT Page 210] [\x 210/] Puna ca paraü bhikkhu ràjà cakkavattã dhammiko dhammaràjà dhammaüyeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü apacàyamàno dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahati khattiyesu anuyuttesu29 balakàyasmiü [PTS Page 110] [\q 110/] bràhmaõagahapatikesu, negamajànapadesu, samaõabràhmaõesu, migapakkhãsu. Sa kho so bhikkhu ràjà cakkavattã dhammiko dhammaràjà dhamma¤¤eva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü apacàyamàno dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahitvà antojanasmiü, dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahitvà khattiyesu anuyuttesu balakàyasmiü bràhmaõagahapatikesu negamajànapadesu samaõabràhmaõesu migapakkhãsu dhammeneva cakkaü vatteti. Taü hoti cakkaü appativattiyaü kenaci manussabhåtena paccatthikena pàõinà. Evameva kho bhikkhu tathàgato arahaü sammàsambuddho dhammiko dhammaràjà dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukarontà dhammaü apacàyamàno dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahati kàyakammasmiü, evaråpaü kàyakammaü sevitabbaü, evaråpaü kàyakammaü na sevitabbanti. Puna ca paraü bhikkhu tathàgato arahaü sammàsambuddho dhammiko dhammaràjà dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukarontà dhammaü apacàyamàno dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahati vacãkammasmiü, evaråpaü vacãkammaü sevitabbaü, evaråpaü vacãkammaü na sevitabbanti. Puna ca paraü bhikkhu tathàgato arahaü sammàsambuddho dhammiko dhammaràjà dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukarontà dhammaü apacàyamàno dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahati manokammasmiü, evaråpaü manokammaü sevitabbaü, evaråpaü manokammaü na sevitabbanti. Sa kho so bhikkhu tathàgato arahaü sammàsambuddho dhammiko dhammaràjà dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukarontà dhammaü apacàyamàno dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahitvà kàyakammasmiü, dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahitvà vacãkammasmiü, dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahitvà manokammasmiü, dhammeneva anuttaraü dhammacakkaü pavatteti. Taü hoti cakkaü appativattiyaü samaõena và bràhmaõena và devena và màrena và brahmuõà và kenaci và lokasminti. 1. Anuyantesu- machasaü. [BJT Page 212] [\x 212/] 3. 1. 2. 5 15. Ekaü samayaü bhagavà bàràõasiyaü viharati isipatane migadàye. Tatra kho bhagavà bhikkhå àmantesi bhikkhavoti. [PTS Page 111] [\q 111/] bhadanteti te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Bhåtapubbaü bhikkhave ràjà ahosi pacetano nàma. Atha kho bhikkhave ràjà pacetano30 rathakàraü àmantesi: ito me samma rathakàra, channaü màsànaü accayena saïgàmo bhavissati, sakkasi31 me samma rathakàra, navaü cakkayugaü kàtunti? Sakkomi devàti kho bhikkhave rathakàro ra¤¤o pacetanassa paccassosi. Atha kho bhikkhave rathakàro chahi màsehi chàrattånehi ekaü cakkaü niññhàpesi. Atha kho bhikkhave ràjà pacetano rathakàraü àmantesi: ito me samma rathakàra, channaü divasànaü accayena saïgàmo bhavissati. Niññhitaü te32 navaü cakkayuganti. Imehi kho deva chahi màsehi chàrattånehi ekaü cakkaü niññhitanti. Sakkasi pana me samma rathakàra, imehi chahi divasehi dutiyaü cakkaü niññhàpetunti? Sakkomi devàti kho bhikkhave rathakàro ra¤¤o pacetanassa paccassosi. Atha kho bhikkhave rathakàro chahi divasehi dutiyaü cakkaü niññhàpetvà navaü cakkayugaü àdàya yena ràjà pacetano tenupasaïkami. Upasaïkamitvà ràjànaü pacetanaü etadavoca: idante deva navaü cakkayugaü niññhitanti. Ya¤ca te idaü samma rathakàra, cakkaü chahi màsehi niññhitaü chàrattånehi, ya¤ca te idaü cakkaü chahi divasehi niññhitaü. Imesaü kiü nànàkaraõaü nesàhaü33 ki¤ci nànàkaraõaü passàmãti. Atthevesaü deva nànàkaraõaü, passatu devo nànàkaraõanti. Atha kho bhikkhave rathakàro yaü taü cakkaü chahi divasehi niññhitaü, taü pavattesi. Taü pavattitaü samànaü yàvatikà abhisaïkhàrassa gati, tàvatikaü gantvà ciïgulàyitvà bhåmiyaü papati. Yaü pana taü cakkaü chahi màsehi [PTS Page 112] [\q 112/] niññhitaü chàrattånehi taü pavattesi. Taü pavattitaü samànaü yàvatikà abhisaïkhàrassa gati, tàvatikaü gantvà akkhàhataü ma¤¤e aññhàsi. Ko nu kho samma rathakàra, hetu, ko paccayo. Yamidaü cakkaü chahi divasehi niññhitaü, taü pavattitaü samànaü yàvatikà abhisaïkhàrassa gati, tàvatikaü gantvà ciïgulàyitvà bhåmiyaü papati? Ko pana samma rathakàra, hetu, ko paccayo? Yamidaü cakkaü chahi màsehi niññhitaü chàrattånehi, taü pavattitaü samànaü yàvatikà abhisaïkhàrassa gati, tàvatikaü gantvà akkhàhataü ma¤¤e aññhàsãti? Yamidaü deva, cakkaü chahi divasehi niññhitaü. Tassa nemãpi savaükà sadosà sakasàvà. Aràpi savaükà sadosà sakasàvà. Nàbhãpi savaükà sadosà sakasàvà. Taü nemiyàpi savaükattà sadosattà sakasàvattà, arànampi savaükattà sadosattà sakasàvattà, nàbhiyàpi savaükattà sadosattà sakasàvattà pavattitaü samànaü yàvatikà abhisaïkhàrassa gati, tàvatikaü gantvà ciïgulàyitvà bhåmiyaü papati. Yaü pana taü deva cakkaü chahi màsehi niññhitaü chàrattånehi. Tassa nemãpi avaükà adosà akasàvà. Aràpi avaükà adosà akasàvà. Nàbhãpi avaükà adosà akasàvà. Taü nemiyàpi avaükattà adosattà akasàvattà, arànampi avaükattà adosattà akasàvattà, nàbhiyàpi avaükattà adosattà akasàvattà pavattitaü samànaü yàvatikà abhisaïkhàrassa gati. Tàvatikaü gantvà akkhàhataü ma¤¤e aññhàsãti. 1. Sacetano nàma - machasaü. 2. Sakkhasi katthaci - sakkhissasi - machasaü. 3. . Niññhitaü-machasaü. Syà. [PTS. 4.] Nàhaü - sãmu. Nesaü nàhaü-[PTS.] [BJT Page 214] [\x 214/] Siyà kho pana bhikkhave tumhàkaü evamassa: a¤¤o nåna tena samayena so rathakàro ahosãti. Na kho panetaü bhikkhave evaü daññhabbaü. Ahaü tena samayena so rathakàro ahosiü. Tadà panàhaü bhikkhave kusalo dàruvaïkànaü dàrudosànaü dàrukasàvànaü. Etarahi kho panàhaü bhikkhave arahaü sammàsambuddho kusalo kàyavaïkànaü kàyadosànaü kàyakasàvànaü. Kusalo vacãvaïkànaü vacãdosànaü vacãkasàvànaü. Kusalo manovaïkànaü manodosànaü manokasàvànaü. Yassa kassaci bhikkhave bhikkhussa và bhikkhuniyà và kàyavaïko appahãno kàyadoso kàyakasàvo. Vacãvaïko appahãno vacãdoso vacãkasàvo. Manovaïko appahãno manodoso [PTS Page 113] [\q 113/] manokasàvo. Evaü papatikà te bhikkhave imasmà dhammavinayà. Seyyathàpi taü cakkaü chahi divasehi niññhitaü. Yassa kassaci bhikkhave bhikkhussa và bhikkhuniyà và kàyavaïko pahãno kàyadoso kàyakasàvo. Vacãvaïko pahãno vacãdoso vacãkasàvo. Manovaïko pahãno manodoso manokasàvo. Evaü patiññhità te bhikkhave imasmiü dhammavinaye. Seyyathàpi taü cakkaü chahi màsehi niññhitaü chàrattånehi. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü: kàyavaïkaü pajahissàma, kàyadosaü kàyakasàvaü. Vacãvaïkaü pajahissàma, vacãdosaü vacãkasàvaü. Manovaïkaü pajahissàma, manodosaü manokasàvanti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 3. 1. 2. 6. (Sàvatthinidànaü:) 16. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu apaõõakataü34 pañipadaü pañipanno hoti. Yoni cassa àraddhà hoti, àsavànaü khayàya. Katamehi tãhi: idha bhikkhave bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti, bhojane matta¤¤å hoti, jàgariyaü anuyutto hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti: idha bhikkhave bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü35 cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati cakkhundriyaü, cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati sotindriyaü, sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü ghàõindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati ghàõindriyaü, ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati jivhindriyaü, jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati kàyindriyaü, kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti, nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati manindriyaü, manindriye saüvaraü àpajjati. Evaü kho bhikkhave bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. [BJT Page 216] [\x 216/] [PTS Page 114] [\q 114/] Katha¤ca bhikkhave bhikkhu bhojane matta¤¤å hoti: idha bhikkhave bhikkhu pañisaïkhà yoniso àhàraü àhàreti. Neva davàya na madàya na maõóanàya na vibhåsanàya. Yàvadeva imassa kàyassa ñhitiyà yàpanàya vihiüsåparatiyà brahmacariyànuggahàya, iti puràõa¤ca vedanaü pañihaïkhàmi, nava¤ca vedanaü na uppàdessàmi, yàtrà ca me bhavissati, anavajjatà ca phàsuvihàro càti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu bhojane matta¤¤å hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhå jàgariyaü anuyutto hoti: idha bhikkhave bhikkhu divasaü caïkamena nisajjàya àvaraõãyehi dhammehi cittaü parisodheti, rattiyà pañhamaü yàmaü caïkamena nisajjàya àvaraõãyehi dhammehi cittaü parisodheti, rattiyà majjhimaü yàmaü dakkhiõena passena sãhaseyyaü kappeti, pàde pàdaü accàdhàya sato sampajàno uññhànasa¤¤aü manasikaritvà. Rattiyà pacchimaü yàmaü paccuññhàya caïkamena nisajjàya àvaraõãyehi dhammehi cittaü parisodheti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu jàgariyaü anuyutto hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu apaõõakataü pañipadaü pañipanno hoti. Yoni cassa àraddhà hoti àsavànaü khayàyàti. 3. 1. 2. 7. 17. Tayome bhikkhave dhammà attavyàbàdhàyapi saüvattanti, paravyàbàdhàyapi saüvattanti, ubhayavyàbàdhàyapi saüvattanti. Katame tayo: kàyaduccaritaü, vacãduccaritaü, manoduccaritaü. Ime kho bhikkhave tayo dhammà attavyàbàdhàyapi saüvattanti, paravyàbàdhàyapi saüvattanti. Ubhayavyàbàdhàyapi saüvattanti. Tayome bhikkhave dhammà nevattavyàbàdhàyapi saüvattanti. Na paravyàbàdhàyapi saüvattanti. Na ubhayavyàbàdhàyapi saüvattanti. Katame tayo: kàyasucaritaü. Vacãsucaritaü, manosucaritaü. Ime kho bhikkhave tayo dhammà nevattavyàbàdhàyapi saüvattanti. Na paravyàbàdhàyapi saüvattanti. Na ubhayavyàbàdhàyapi saüvattantãti. [PTS Page 115] [\q 115/] 3. 1. 2. 8. 18. Sace vo bhikkhave a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü puccheyyuü: devalokåpapattiyà àvuso samaõe gotame brahmacariyaü vussatãti?36 Nanu tumhe bhikkhave evaü puññhà aññãyeyyàtha, haràyeyyàtha, jiguccheyyàthàti? Evambhante. Iti kira tumhe bhikkhave dibbena àyunà aññãyatha, haràyatha, jigucchatha. Dibbena vaõõena - dibbena sukhena - dibbena yasena - dibbena àdhipateyyena, aññãyatha, haràyatha, jigucchatha. Pageva kho pana bhikkhave tumhehi kàyaduccaritena aññãyitabbaü, haràyitabbaü, jigucchitabbaü. Vacã duccaritena aññãyitabbaü, haràyitabbaü, jigucchitabbaü. Manoduccaritena aññãyitabbaü, haràyitabbaü, jigucchitabbaü. [BJT Page 218] [\x 218/] 3. 1. 2. 9 19. Tãhi bhikkhave aïgehi samannàgato pàpaõiko abhabbo anadhigataü và bhogaü adhigantuü, adhigataü và bhogaü phàtikattuü.37 Katamehi tãhi: idha bhikkhave pàpaõiko pubbanhasamayaü na sakkaccaü kammantaü adhiññhàti, majjhantikaü38 samayaü na sakkaccaü kammantaü adhiññhàti, sàyanhasamayaü na sakkaccaü kammantaü adiññhàti. Imehi kho bhikkhave tãhi aïgehi samannàgato pàpaõiko abhabbo anadhigataü và bhogaü adhigantuü, adhigataü và bhogaü phàtikattuü39. Evameva kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo anadhigataü và kusalaü dhammaü adhigantuü, adhigataü và kusalaü dhammaü phàtikattuü40. Katamehi tãhi: idha bhikkhave bhikkhu pubbanhasamayaü na sakkaccaü samàdhinimittaü adhiññhàti, majjhantikaü samayaü na sakkaccaü samàdhinimittaü adhiññhàti. Sàyanhasamayaü na sakkaccaü samàdhinimittaü adiññhàti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo anadhigataü và kusalaü dhammaü adhigantuü, adhigataü và kusalaü dhammaü phàtikattuü41. [PTS Page 116] [\q 116/] Tãhi bhikkhave aïgehi samannàgato pàpaõiko bhabbo anadhigataü và bhogaü adhigantuü, adhigataü và bhogaü phàtikattuü42. Katamehi tãhi: idha bhikkhave pàpaõiko pubbanhasamayaü sakkaccaü kammantaü adhiññhàti, majjhantikaü samayaü sakkaccaü kammantaü adhiññhàti. Sàyanhasamayaü sakkaccaü kammantaü adhiññhàti. Imehi kho bhikkhave tãhi aïgehi samannàgato pàpaõiko bhabbo anadhigataü và bhogaü adhigantuü, adhigataü và bhogaü phàtikattuü. Evameva kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo anadhigataü và kusalaü dhammaü anadhigantuü, adhigataü và kusalaü dhammaü phàtikattuü43. Katamehi tãhi: idha bhikkhave bhikkhu pubbanhasamayaü sakkaccaü samàdhinimittaü adhiññhàti. Majjhantikaü samayaü sakkaccaü samàdhinimittaü adhiññhàti. Sàyanhasamayaü sakkaccaü samàdhinimittaü adiññhàti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo anadhigataü và kusalaü dhammaü adhigantuü, adhigataü và kusalaü dhammaü phàtikattuü44. 3. 1. 2. 10 20. Tãhi bhikkhave aïgehi samannàgato pàpaõiko na cirasseva mahantattaü45 vepullattaü pàpuõàti bhogesu. Katamehi tãhi: idha bhikkhave pàpaõiko cakkhumà ca hoti, vidhuro ca, nissayasampanno ca. [BJT Page 220] [\x 220/] Katha¤ca bhikkhave pàpaõiko cakkhumà hoti: idha bhikkhave pàpaõiko paõiyaü jànàti. Idaü paõiyaü evaü kãtaü evaü vikkayamànaü ettakaü målaü bhavissati ettako udayoti46. Evaü kho bhikkhave pàpaõiko cakkhumà hoti. Katha¤ca bhikkhave pàpaõiko vidhuro hoti: idha bhikkhave pàpaõiko kusalo hoti paõiyaü ketu¤ca vikketu¤ca. Evaü kho bhikkhave pàpaõiko vidhuro hoti. Katha¤ca bhikkhave pàpaõiko nissayasampanno hoti: [PTS Page 117] [\q 117/] idha bhikkhave pàpaõiko ye te gahapati và gahapatiputtà và aóóhà mahaddhanà mahàbhogà te naü evaü jànanti: ayaü kho bhavaü pàpaõiko cakkhumà ca vidhuro ca pañibalo puttadàra¤ca posetuü. Amhàka¤ca kàlena kàlaü anuppadàtunti. Te naü bhogehi nipatanti: ito samma pàpaõika, bhoge haritvà47 puttadàra¤ca posehi amhàka¤ca kàlena kàlaü anuppadehãti. Evaü kho bhikkhave pàpaõiko nissayasampanno hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi aïgehi samannàgato pàpaõiko na cirasseva mahantattaü48 vepullattaü pàpuõàti bhogesu. Evameva kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu na cirasseva mahantattaü49 vepullattaü pàpuõàti kusalesu dhammesu, katamehi tãhi: idha bhikkhave bhikkhu cakkhumà ca hoti vidhuro ca nissayasampanno ca. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu cakkhumà hoti: idha bhikkhave bhikkhu idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu cakkhumà hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu nissayasampanno hoti: idha bhikkhave bhikkhu ye te bhikkhå bahussutà àgatàgamà dhammadharà vinayadharà màtikàdharà. Te kàlena kàlaü upasaïkamitvà paripucchati, paripa¤hati idaü bhante kathaü? Imassa ko atthoti. ? Tassa te àyasmanto avivaña¤ceva vivaranti anuttànãkata¤ca uttànãkaronti, anekavihitesu50 kaïkhàñhànãyesu dhammesu kaïkhaü pañivinodenti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu nissayasampanno hoti. [PTS Page 118] [\q 118/] imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu na cirasseva mahantattaü51 vepullattaü pàpuõàti kusalesu dhammesåti. Pañhamabhàõavàro niññhito. Tassuddànaü52 Vaggo dutiyo. 1. Udadayoti. - Katthaci. 2. Karitvà - machasaü 3. Mahattaü - machasaü. 4. Anekavihitesu ca - machasaü. Tassuddànaü:- ¤àtosaraõãso bhikkhu -cakkavatti sacetano, apaõõakattà devo ca duvepàpaõikena càti-machasaü. [BJT Page 222] [\x 222/] 3. 1. 3. 1. 21. Evaü me sutaü: ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati, jetavane anàthapiõóikassa àràme. Atha kho àyasmà ca saviññho53 àyasmà ca mahàkoññhito yenàyasmà sàriputto tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà àyasmatà sàriputtena saddhiü sammodiüsu. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü saviññhaü àyasmà sàriputto etadavoca: Tayome àvuso saviññha1, puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: kàyasakkhi, diññhappatto,54 saddhàvimutto. Ime kho àvuso tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Imesaü55 kho àvuso tiõõaü puggalànaü katamo te puggalo khamati abhikkantataro ca paõãtataro càti. Tayome àvuso sàriputta, puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo? Kàyasakkhi diññhappatto saddhàvimutto. Ime kho àvuso tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Imesaü àvuso tiõõaü puggalànaü yvàyaü puggalo saddhàvimutto, ayaü me puggalo khamati, imesaü tiõõaü puggalànaü abhikkantataro ca, paõãtataro ca. Taü kissa hetu, imassàvuso puggalassa saddhindriyaü adhimattanti. Atha kho àyasmà sàriputto àyasmantaü mahàkoññhitaü etadavoca: tayo me àvuso koññhita, puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: kàyasakkhi diññhappatto saddhàvimutto. Ime kho àvuso tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. [PTS Page 119] [\q 119/] imesaü àvuso tiõõaü puggalànaü katamo te puggalo khamati, abhikkantataro ca paõãtataro càti. Tayome àvuso sàriputta, puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: kàyasakkhi, diññhappatto, saddhàvimutto. Ime kho àvuso tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Imesaü àvuso tiõõaü puggalànaü yvàyaü puggalo kàyasakkhi, ayaü me puggalo khamati, imesaü tiõõaü puggalànaü abhikkantataro ca paõãtataro ca. Taü kissa hetu? Imassàvuso puggalassa samàdhindriyaü adhimattanti. Atha kho àyasmà mahàkoññhito56 àyasmantaü sàriputtaü etadavoca: tayo me àvuso sàriputta, puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: kàyasakkhi diññhappatto saddhàvimutto. Ime kho àvuso tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Imesaü àvuso tiõõaü puggalànaü katamo te puggalo khamati, abhikkantataro ca paõãtataro càti. [BJT Page 224] [\x 224/] Tayome àvuso koññhita, puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: kàyasakkhi, diññhappatto, saddhàvimutto. Ime kho àvuso tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Imesaü àvuso tiõõaü puggalànaü yvàyaü puggalo diññhappatto, ayaü me puggalo khamati, imesaü tiõõaü puggalànaü abhikkantataro ca paõãtataro ca. Taü kissa hetu? Imassàvuso puggalassa pa¤¤indriyaü adhimattanti. Atha kho àyasmà sàriputto àyasmanta¤ca saviññhaü àyasmanta¤ca mahàkoññhitaü etadavoca: vyàkataü kho àvuso amhehi sabbeheva yathàsakaü pañibhànaü. âyàmàvuso yena bhagavà tenupasaïkamissàma, upasaïkamitvà bhagavato etamatthaü àrocessàma. Yathà ne bhagavà vyàkarissati, tathà naü dhàressàmàti. Evamàvusoti. Kho àyasmà ca saviññho àyasmà ca mahàkoññhito àyasmato sàriputtassa paccassosuü. Atha kho àyasmà ca sàriputto àyasmà ca saviññho àyasmà ca mahàkoññhito yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. [PTS Page 120] [\q 120/] ekamantaü nisinno kho àyasmà sàriputto yàvatako ahosi àyasmatà ca saviññhena àyasmatà ca mahàkoññhitena saddhiü kathàsallàpo, taü sabbaü bhagavato àrocesi. Na khottha57 sàriputta sukaraü ekaüsena vyàkàtuü, ayaü imesaü tiõõaü puggalànaü abhikkantataro ca paõãtataro càti. éhànaü hetaü sàriputta, vijjati, yvàyaü puggalo saddhàvimutto svàssa arahattàya pañipanno. Yvàyaü puggalo kàyasakkhi, svàssa sakadàgàmã và, anàgàmã và. Yo càyaü puggalo diññhappatto, sopassa sakadàgàmã và, anàgàmã và. Na khottha sàriputta sukaraü, ekaüsena vyàkàtuü, ayaü imesaü tiõõaü puggalànaü abhikkantataro ca paõãtataro càti. éhànaü hetaü sàriputta vijjati, yvàyaü puggalo kàyasakkhi svàssa arahattàya pañipanno. Yvàyaü puggalo saddhàvimutto, svàssa sakadàgàmã và, anàgàmã và. Yo càyaü puggalo diññhappatto, sopassa sakadàgàmã và anàgàmã và. Na khottha sàriputta sukaraü ekaüsena vyàkàtuü, ayaü imesaü tiõõaü puggalànaü abhikkantataro ca paõãtataro càti. éhànaü hetaü sàriputta vijjati, yvàyaü puggalo diññhappatto svàssa arahà, và arahattàya pañipanno. Yvàyaü puggalo saddhàvimutto, svàssa sakadàgàmã và, anàgàmã và. Yo càyaü puggalo kàyasakkhi, sopassa sakadàgàmã và anàgàmã và. Na khottha sàriputta sukaraü ekaüsena vyàkàtuü, ayaü imesaü tiõõaü puggalànaü abhikkantataro ca paõãtataro càti. [BJT Page 226] [\x 226/] (Sàvatthinidànaü:) 3. 1. 3. 2. 22. Tayo'me bhikkhave gilànà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: idha bhikkhave ekacco gilàno labhanto và sappàyàni bhojanàni, alabhanto và sappàyàni bhojanàni, labhanto và sappàyàni bhesajjàni, alabhanto và sappàyàni bhesajjàni, [PTS Page 121] [\q 121/] labhanto và patiråpaü upaññhàkaü, alabhanto và patiråpaü upaññhàkaü, neva vuññhàti tamhà àbàdhà. Idha bhikkhave ekacco gilàno labhanto và sappàyàni bhojanàni, alabhanto và sappàyàni bhojanàni, labhanto và sappàyàni bhesajjàni, alabhanto và sappàyàni bhesajjàni, labhanto và patiråpaü upaññhàkaü, alabhanto và patiråpaü upaññhàkaü, vuññhàti tamhà àbàdhà. Idha pana bhikkhave ekacco gilàno labhanto'va sappàyàni bhojanàni no alabhanto, labhanto'va sappàyàni bhesajjàni no alabhanto, labhanto'va patiråpaü upaññhàkaü no alabhanto, vuññhàti tamhà abàdhà. Tatra bhikkhave yvàyaü gilàno labhanto'va sappàyàni bhojanàni no alabhanto, labhanto'va sappàyàni bhesajjàni no alabhanto, labhanto'va patiråpaü upaññhàkaü no alabhanto, vuññhàti tamhà àbàdhà, imaü kho bhikkhave gilànaü pañicca gilànabhattaü anu¤¤àtaü, gilànabhesajjaü anu¤¤àtaü, gilànupaññhàko anu¤¤àto; ima¤ca pana bhikkhave gilànaü pañicca a¤¤epi gilànà upaññhàtabbà. Ime kho bhikkhave tayo gilànà santo saüvijjamànà lokasmiü. Evameva kho bhikkhave tayo me gilànåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü katame. Tayo: idha bhikkhave ekacco puggalo labhanto và tathàgataü dassanàya, alabhanto và tathàgataü dassanàya, labhanto và tathàgatappaveditaü dhammavinayaü savaõàya, alabhanto và tathàgatappaveditaü dhammavinayaü savaõàya, nevokkamati58 niyàmaü kusalesu dhammesu sammattaü. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo labhanto và tathàgataü dassanàya, alabhanto và tathàgataü dassanàya, labhanto và tathàgatappaveditaü dhammavinayaü savaõàya, alabhanto và tathàgatappaveditaü dhammavinayaü savaõàya, vokkamati59 niyàmaü kusalesu dhammesu sammattaü. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo labhanto'va60 tathàgataü dassanàya. No alabhanto, labhanto'va tathàgatappaveditaü dhammavinayaü savaõàya, no alabhanto, vokkamati61 niyàmaü kusalesu dhammesu sammattaü. [PTS Page 122] [\q 122/] Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo labhanto'va tathàgataü dassanàya, no alabhanto, labhanto'va tathàgatappaveditaü dhammavinayaü savaõàya, no alabhanto, vokkamati62 niyàmaü kusalesu dhammesu sammattaü. Imaü kho bhikkhave puggalaü pañicca dhammadesanà anu¤¤àtà. Ima¤ca pana bhikkhave puggalaü pañicca a¤¤esampi dhammo desetabbo. Ime kho bhikkhave tayo gilànåpamà puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 1. Neva okkamati- machasaü. [PTS] Syà. 2. Okkamati - machasaü. Syà. [PTS] 3. Labhanto-syà. [PTS] [BJT Page 228] [\x 228/] 3. 1. 3. 3. 23. Tayo'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: idha bhikkhave ekacco puggalo sabyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So sabyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhaü lokaü upapajjati. Tamenaü sabyàpajjhaü lokaü upapannaü samànaü sabyàpajjhà phassà phusanti. So sabyàpajjhehi phassehi phuññho samàno sabyàpajjhaü vedanaü vediyati ekantadukkhaü, seyyathàpi sattà nerayikà. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo abyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, abyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, abyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So abyàpajjhaü kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü manosaïkhàraü abhisaïkharitvà abyàpajjhaü lokaü upapajjati. Tamenaü abyàpajjhaü lokaü upapannaü samànaü abyàpajjhà phassà phusanti. So abyàpajjhehi phassehi phuññho samàno abyàpajjhaü vedanaü vediyati ekantasukhaü, seyyathàpi devà subhakiõhà. Idha pana bhikkhave ekacco puggalo sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vacãsaïkhàraü abhisaïkharoti, sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharoti. So sabyàpajjhampi abyàpajjhampi kàyasaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vacãsaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi [PTS Page 123] [\q 123/] abyàpajjhampi manosaïkhàraü abhisaïkharitvà sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapajjati. Tamenaü sabyàpajjhampi abyàpajjhampi lokaü upapannaü samànaü sabyàpajjhàpi abyàpajjhàpi phassà phusanti. So sabyàpajjhehipi abyàpajjhehipi phassehi phuññho samàno sabyàpajjhampi abyàpajjhampi vedanaü vediyati vokiõõasukhadukkhaü, seyyathàpi manussà, ekacce ca devà, ekacce ca vinipàtikà. Ime kho bhikkhave tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 3. 1. 3. 4. 24. Tayo'me bhikkhave puggalà puggalassa bahukàrà. Katame tayo: yaü bhikkhave puggalaü àgamma puggalo buddhaü saraõaü gato hoti, dhammaü saraõaü gato hoti, saïghaü saraõaü gato hoti. Ayaü bhikkhave puggalo imassa puggalassa bahukàro. Puna ca paraü bhikkhave yaü puggalaü àgamma puggalo idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü bhikkhave puggalo imassa puggalassa bahukàro. [BJT Page 230] [\x 230/] Puna ca paraü bhikkhave yaü puggalaü àgamma puggalo àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati; ayaü bhikkhave puggalo imassa puggalassa bahukàro. Ime kho bhikkhave tayo puggalà puggalassa bahukàrà. Imehi ca pana bhikkhave tãhi puggalehi imassa puggalassa nattha¤¤o puggalo bahukàrataroti vadàmi. Imesa¤ca bhikkhave tiõõaü puggalànaü iminà puggalena na suppatikàraü vadàmi, yadidaü abhivàdana paccuññhàna a¤jalikamma sàmãcikamma cãvarapiõóapàtasenàsana gilànapaccaya bhesajjaparikkhàrànuppadànenàti. 3. 1. 3. 5. 25. Tayo'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà [PTS Page 124] [\q 124/] lokasmiü. Katame tayo: arukåpamacitto puggalo, vijjåpamacitto63 puggalo, vajiråpamacitto64 puggalo. Katamo ca bhikkhave arukåpamacitto puggalo: idha bhikkhave ekacco puggalo kodhano hoti upàyàsabahulo, appampi vutto samàno abhisajjati, kuppati, byàpajjati, patitthiyati, kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukaroti. Seyyathàpi65 bhikkhave duññhàrukà66 kaññhena và kañhalena67 và ghaññità68 bhiyyosomattàya assandati;69 evameva kho bhikkhave idhekacco puggalo kodhano hoti upàyàsabahulo, appampi vutto samàno abhisajjati, kuppati, byàpajjati, patitthiyati, kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukaroti, ayaü vuccati bhikkhave arukåpamacitto puggalo. Katamo ca bhikkhave vijjåpamacitto puggalo: idha bhikkhave ekacco puggalo idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Seyyathàpi bhikkhave cakkhumà puriso rattandhakàratimisàyaü vijjantarikàya råpàni passeyya, evameva kho bhikkhave idhekacco puggalo idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü vuccati bhikkhave vijjåpamacitto puggalo. Katamo ca bhikkhave vajiråpamacitto puggalo: idha bhikkhave ekacco puggalo àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Seyyathàpi bhikkhave vajirassa natthi ki¤ci abhejjaü, maõi và pàsàõo và. Evameva kho bhikkhave idhekacco puggalo àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharatã. Ayaü vuccati bhikkhave vajiråpamacitto puggalo. Ime kho bhikkhave tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. [BJT Page 232. [\x 232/] ] 3. 1. 3. 6. 26. Tayo'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: atthi bhikkhave puggalo na sevitabbo na bhajitabbo na payirupàsitabbo. Atthi bhikkhave puggalo sevitabbo bhajitabbo payirupàsitabbo. Atthi bhikkhave [PTS Page 125] [\q 125/] puggalo sakkatvà garukatvà sevitabbo bhajitabbo payirupàsitabbo. Katamo ca bhikkhave puggalo na sevitabbo na bhajitabbo na payirupàsitabbo: idha bhikkhave ekacco puggalo hãno hoti sãlena samàdhinà pa¤¤àya. Evaråpo bhikkhave puggalo na sevitabbo na bhajitabbo na payirupàsitabbo a¤¤atra anuddayàya70 a¤¤atra anukampàya. Katamo ca bhikkhave puggalo sevitabbo bhajitabbo payirupàsitabbo: idha bhikkhave ekacco puggalo sadiso hoti sãlena samàdhinà pa¤¤àya. Evaråpo bhikkhave puggalo sevitabbo bhajitabbo payirupàsitabbo. Taü kissa hetu: sãlasàma¤¤agatànaü sataü sãlakathà ca no bhavissati, sà ca no pavattanã71 bhavissati, sà ca no phàsu bhavissati. Samàdhisàma¤¤agatànaü sataü samàdhikathà ca no bhavissati, sà ca no pavattanã72 bhavissati. Sà ca no phàsu bhavissati. Pa¤¤àsàma¤¤agatànaü sataü pa¤¤àkathà ca no bhavissati, sà ca no pavattanã73 bhavissati, sà ca no phàsu bhavissatãti. Tasmà evaråpo puggalo sevitabbo bhajitabbo payirupàsitabbo. Katamo ca bhikkhave puggalo sakkatvà garukatvà sevitabbo bhajitabbo payirupàsitabbo: idha bhikkhave ekacco puggalo adhiko hoti sãlena samàdhinà pa¤¤àya, evaråpo bhikkhave puggalo sakkatvà garukatvà sevitabbo bhajitabbo payirupàsitabbo. Taü kissa hetu: iti aparipåraü và sãlakkhandhaü paripåressàmi, paripåraü và sãlakkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anuggahessàmi. Aparipåraü và samàdhikkhandhaü paripåressàmi, paripåraü và samàdhikkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anuggahessàmi. Aparipåraü và pa¤¤àkkhandhaü paripåressàmi, paripåraü và pa¤¤àkkhandhaü tattha tattha pa¤¤àya anuggahessàmãti. Tasmà evaråpo puggalo sakkatvà garukatvà sevitabbo bhajitabbo payirupàsitabbo. Ime ko bhikkhave tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. [PTS Page 126] [\q 126/] 1. Nihãyati puriso nihãnasevã Na ca hàyetha kadàci tulyasevã, Seññhamupanamaü udeti khippaü Tasmà attano uttariü bhajethàti. [BJT Page 234] [\x 234/] 3. 1. 3. 7. 27. Tayo'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: atthi bhikkhave puggalo jigucchitabbo, na sevitabbo, na bhajitabbo, na payirupàsitabbo. Atthi bhikkhave puggalo ajjhupekkhitabbo, na sevitabbo, na bhajitabbo, na payirupàsitabbo. Atthi bhikkhave puggalo sevitabbo, bhajitabbo, payirupàsitabbo. Katamo ca bhikkhave puggalo jigucchitabbo, na sevitabbo, na bhajitabbo, na payirupàsitabbo: idha bhikkhave ekacco puggalo dussãlo hoti pàpadhammo asuci saükassarasamàcàro pañicchannakammanto assamaõo samaõapañi¤¤o abrahmacàrã brahmacàrãpañi¤¤o antopåti avassuto kasambujàto. Evaråpo bhikkhave puggalo jigucchitabbo, na sevitabbo, na bhajitabbo, na payirupàsitabbo. Taü kissa hetu: ki¤càpi bhikkhave evaråpassa puggalassa na diññhànugatiü àpajjati, atha kho taü pàpako kittisaddo abbhuggacchati pàpamitto purisapuggalo pàpasahàyo pàpasampavaïkoti. Seyyathàpi bhikkhave ahi gåthagato, ki¤càpi na daüsati, atha naü makkheti. Evameva kho bhikkhave ki¤càpi evaråpassa puggalassa na diññhànugatiü àpajjati, atha kho naü pàpako kittisaddo abbhuggacchati pàpamitto purisapuggalo pàpasahàyo pàpasampavaïkoti. Tasmà evaråpo puggalo jigucchitabbo, na sevitabbo, na bhajitabbo, na payirupàsitabbo. Katamo ca bhikkhave puggalo ajjhupekkhitabbo, na sevitabbo, na bhajitabbo, na payirupàsitabbo: idha bhikkhave ekacco puggalo kodhano hoti [PTS Page 127] [\q 127/] upàyàsabahulo, appampi vutto samàno abhisajjati, kuppati, vyàpajjati, patitthiyati, kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukaroti, seyyathàpi bhikkhave duññhàrukà74 kaññhena và kañhalena và ghaññità75 bhiyyosomattàya assandati.76 Evameva kho bhikkhave idhekacco puggalo kodhano hoti, upàyàsabahulo, appampi vutto samàno abhisajjati, kuppati, vyàpajjati, patitthiyati, kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukaroti, evameva kho bhikkhave idhekacco puggalo kodhano hoti, upàyàsabahulo, appampi vutto samàno abhisajjati, kuppati, vyàpajjati, patitthiyati, kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukaroti, seyyathàpi bhikkhave tindukàlàtaü kaññhena và kañhalena77 và ghaññitaü bhiyyosomattàya cicciñàyati, ciñiciñàyati. Evameva kho bhikkhave idhekacco puggalo kodhano hoti, upàyàsabahulo, appampi vutto samàno abhisajjati, kuppati, vyàpajjati, patitthiyati, kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukaroti, seyyathàpi bhikkhave gåthakåpo kaññhena và kañhalena78 và ghaññito bhiyyosomattàya duggandho hoti. Evameva kho bhikkhave idhekacco puggalo kodhano hoti, upàyàsabahulo, appampi vutto samàno abhisajjati, kuppati, vyàpajjati, patitthiyati, kopa¤ca dosa¤ca apaccaya¤ca pàtukaroti, evaråpo bhikkhave puggalo ajjhupekkhitabbo, na sevitabbo, na bhajitabbo, na payirupàsitabbo. Taü kissa hetu: akkoseyyàthàpi maü, paribhàseyyàthàpi maü, anatthampi maü kareyyàti, tasmà evaråpo puggalo ajjhupekkhitabbo, na sevitabbo, na bhajitabbo, na payirupàsitabbo. [BJT Page 236] [\x 236/] Katamo ca bhikkhave puggalo sevitabbo, bhajitabbo, payirupàsitabbo: idha bhikkhave ekacco puggalo sãlavà hoti kalyàõadhammo. Evaråpo bhikkhave puggalo sevitabbo, bhajitabbo, payirupàsitabbo. Taü kissa hetu: ki¤càpi bhikkhave evaråpassa puggalassa na diññhànugatiü àpajjati. Atha kho naü kalyàõo kittisaddo abbhuggacchati: "kalyàõamitto purisapuggalo, kalyàõasahàyo, kalyàõasampavaïko"ti. Tasmà evaråpo puggalo sevitabbo, bhajitabbo, payirupàsitabbo. Ime kho bhikkhave tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 2. Nãhãyati puriso nihãnasevi Na ca hàyetha kadàci tulyasevã, Seññhamupanamaü udeti khippaü Tasmà attano uttariü bhajethàti. 3. 1. 3. 8. 28. Tayo'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà [PTS Page 128] [\q 128/] lokasmiü. Katame tayo: gåthabhàõã pupphabhàõã madhubhàõã. Katamo ca bhikkhave puggalo gåthabhàõã: idha bhikkhave ekacco puggalo sabhaggato79 và parisaggato80 và ¤àtimajjhagato và pågamajjhagato và ràjakulamajjhagato và abhinãto sakkhipuññho "ehambho81 purisa yaü jànàsi, taü vadehã"ti. So ajànaü và àha "jànàmã" ti, jànaü và àha "na jànàmã" ti, apassaü và àha, "passàmã"ti. Passaü và àha, "na passàmã"ti. Iti attahetu và parahetu và àmisaki¤cikkhahetu và sampajànamusà bhàsità hoti. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo gåthabhàõã. Katamo ca bhikkhave puggalo pupphabhàõã: idha bhikkhave ekacco puggalo sabhaggato và parisaggato82 và ¤àtimajjhagato và pågamajjhagato và ràjakulamajjhagato và abhinãto sakkhipuññho "ehambho83 purisa, yaü jànàsi taü vadehã"ti. So ajànaü và àha, "na jànàmã"ti, jànaü và àha, "jànàmã"ti, apassaü và àha, "na passàmã"ti, passaü và àha, "passàmã"ti: iti attahetu và parahetu và àmisaki¤cikkhahetu và na sampajànamusà bhàsità hoti. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo pupphabhàõã. Katamo ca bhikkhave puggalo madhubhàõã: idha bhikkhave ekacco puggalo pharusaü vàcaü pahàya pharusàya84 vàcàya pañivirato hoti. Yà sà vàcà nelà kaõõasukhà pemanãyà hadayaïgamà pori bahujanakantà bahujanamanàpà; tathàråpiü85, vàcaü bhàsità hoti. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo madhubhàõã. Ime kho bhikkhave tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. [BJT Page 238] [\x 238/] 3. 1. 3. 9 29. Tayo'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: andho ekacakkhu dvicakkhu. Katamo ca bhikkhave puggalo andho: idha bhikkhave ekaccassa puggalassa tathàråpaü [PTS Page 129] [\q 129/] cakkhu na hoti, yathàråpena cakkhunà anadhigataü và bhogaü adhigaccheyya, adhigataü và bhogaü phàtikareyya.86 Tathàråpampissa cakkhu na hoti, yathàråpena cakkhunà kusalàkusale dhamme jàneyya, sàvajjànavajje dhamme jàneyya, hãnappaõãte dhamme jàneyya, kaõhasukkasappañibhàge dhamme jàneyya. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo andho. Katamo ca bhikkhave puggalo ekacakkhu: idha bhikkhave ekaccassa puggalassa tathàråpaü cakkhu hoti, yathàråpena cakkhunà anadhigataü và bhogaü adhigaccheyya, adhigataü và bhogaü phàtikareyya. Tathàråpampissa* cakkhu na hoti, yathàråpena cakkhunà kusalàkusale dhamme jàneyya, sàvajjànavajje dhamme jàneyya, hãnappaõãte dhamme jàneyya, kaõhasukkasappañibhàge dhamme jàneyya. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo ekacakkhu. Katamo ca bhikkhave puggalo dvicakkhu: idha bhikkhave ekaccassa puggalassa tathàråpaü cakkhu hoti, yathàråpena cakkhunà anadhigataü và bhogaü adhigaccheyya, adhigataü và bhogaü phàtikareyya87 tathàråpampissa cakkhu hoti, yathàråpena cakkhunà kusalàkusale dhamme jàneyya, sàvajjànavajje dhamme jàneyya, hãnappaõãte dhamme jàneyya, kaõhasukkasappañibhàge dhamme jàneyya. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo dvicakkhu. Ime kho bhikkhave tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 3. Na ceva bhogà tathàråpà na ca pu¤¤àni kubbati, Ubhayattha kaliggàho andhassa hatacakkhuno. 4. Athàparàyaü akkhàto ekacakkhu ca puggalo, Dhammàdhammena sasañho88 bhogàni pariyesati. 5. Theyyena kåñakammena musàvàdena cåbhayaü, Kusalo hoti saüghàtuü89 kàmabhogã ca mànavo, Ito so nirayaü gantvà ekacakkhu viha¤¤ati. 6. Dvicakkhu pana akkhàto seññho purisapuggalo, Dhammaladdhehi bhogehi uññhànàdhigataü dhanaü. [PTS Page 130] [\q 130/] 7. Dadàti seññhasaïkappo avyaggamanaso90 naro, Upeti bhaddakaü ñhànaü yattha ganatvà na socati. 8. Andha¤ca ekacakkhu¤ca àrakà parivajjaye, Dvicakkhuü91 pana sevetha seññhaü purisapuggalanti. [BJT Page 240. [\x 240/] ] 3. 1. 3. 10. 30. Tayo'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: avakujjapa¤¤o puggalo, ucchaïgapa¤¤o puggalo, puthupa¤¤o puggalo. Katamo ca bhikkhave avakujjapa¤¤o puggalo: idha bhikkhave ekacco puggalo àràmaü gantà hoti abhikkhaõaü bhikkhånaü santike dhammasavaõàya. Tassa bhikkhå dhammaü desenti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü, sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàsenti. So tasmiü àsane nisinno tassà kathàya nevàdiü manasi karoti, na majjhaü manasi karoti, na pariyosànaü manasi karoti. Vuññhitopi tamhà àsanà tassà kathàya nevàdiü manasi karoti, na majjhaü manasi karoti, na pariyosànaü manasi karoti. Seyyathàpi bhikkhave kumbho nikkujjo, tatra udakaü àsittaü vivaññati, no saõñhàti. Evameva kho bhikkhave idhekacco puggalo àràmaü gantà hoti abhikkhaõaü bhikkhånaü santike dhammasavaõàya. Tassa bhikkhå dhammaü desenti, àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü, sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàsenti. So tasmiü àsane nisinno tassà kathàya nevàdiü manasi karoti, na majjhaü manasi karoti, na pariyosànaü manasi karoti. Vuññhitopi tamhà àsanà tassà kathàya nevàdiü manasi karoti, na majjhaü manasi karoti, na pariyosànaü manasi karoti. Ayaü vuccati bhikkhave avakujjapa¤¤o puggalo. Katamo ca bhikkhave ucchaïgapa¤¤o puggalo: idha bhikkhave ekacco puggalo àràmaü gantà hoti abhikkhaõaü bhikkhånaü santike dhammasavaõàya. Tassa bhikkhå dhammaü desenti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü, sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàsenti. So tasmiü àsane nisinno tassà kathàya àdimpi manasi karoti, majjhampi manasi karoti, pariyosànampi manasi karoti. Vuññhitopi tamhà àsanà tassà kathàya nevàdiü manasi karoti, na majjhaü manasi karoti, na pariyosànaü manasi karoti. Seyyathàpi bhikkhave purisassa ucchaïge nànàkhajjakàni àkiõõàni tilà taõóulà modakà badarà, so tamhà àsanà [PTS Page 131] [\q 131/] vuññhahanto satisammosà pakireyya. Evameva kho bhikkhave idhekacco puggalo àràmaü gantà hoti abhikkhaõaü bhikkhånaü santike dhammasavaõàya. Tassa bhikkhå dhammaü desenti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü, sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàsenti. So tasmiü àsane nisinno tassà kathàya àdimpi manasi karoti, majjhampi manasi karoti, pariyesànampi manasi karoti. Vuññhitopi tamhà àsanà tassà kathàya nevàdiü manasi karoti, na majjhaü manasi karoti, na pariyosànaü manasi karoti. Ayaü vuccati bhikkhave ucchaïgapa¤¤o puggalo. [BJT Page 242] [\x 242/] Katamo ca bhikkhave puthupa¤¤o puggalo: idha bhikkhave ekacco puggalo àràmaü gantà hoti abhikkhaõaü bhikkhånaü santike dhammasavaõàya. Tassa bhikkhå dhammaü desenti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü, sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàsenti. So tasmiü àsane nisinno tassà kathàya àdimpi manasi karoti, majjhampi manasi karoti, pariyosànampi manasi karoti. Vuññhitopi tamhà àsanà tassà kathàya àdimpi manasi karoti, majjhampi manasi karoti, pariyosànampi manasi karoti. Seyyathàpi bhikkhave kumbho ukkujjo, tatra udakaü àsittaü saõñhàti, no vivaññati. Evameva kho bhikkhave idhekacco puggalo àràmaü gantà hoti abhikkhaõaü bhikkhånaü santike dhammasavaõàya. Tassa bhikkhå dhammaü desenti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü, sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàsenti. So tasmiü àsane nisinno tassà kathàya àdimpi manasi karoti, majjhampi manasi karoti, pariyosànampi manasi karoti. Vuññhitopi tamhà àsanà tassà kathàya àdimpi manasi karoti, majjhampi manasi karoti, pariyosànampi manasi karoti. Ayaü vuccati bhikkhave puthupa¤¤o puggalo. Ime kho bhikkhave tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 9. Avakujjapa¤¤o puriso dummedho avicakkhaõo, Abhikkhaõampi ce hoti gantà bhikkhåna santike. 10. âdiü kathàya majjha¤ca pariyosàna¤ca tàdiso. Uggahetuü na sakkoti pa¤¤à hissa na vijjati. 11. Ucchaïgapa¤¤o puriso seyyo etena vuccati, Abhikkhaõampi ce hoti gantà bhikkhåna santike. 12. âdiü kathàya majjha¤ca pariyàsàna¤ca tàdiso, Nisinno àsane tasmiü uggahetvàna bya¤janaü, Vuññhito92 nappajànàti gahitampissa93 mussati. 13. Puthupa¤¤o ca puriso seyyo etehi vuccati, Abhikkhaõampi ce hoti gantà bhikkhåna santike. 14. âdiü kathàya majjha¤ca pariyosàna¤ca tàdiso, Nisinno àsane tasmiü uggahetvàna bya¤janaü. 15. Dhàreti seññhasaïkappo avyaggamanaso naro, Dhammànudhammapañipanno dukkhassantakaro94 siyàti. Puggalavaggo tatiyo. Tassuddànaü- samiddha gilànasaïkhàra bahukàrà vajirena ca Sevã jiguccha gåthabhàõã andho ca avakujjatàti. [BJT Page 244] [\x 244/] [PTS Page 132] [\q 132/] (4. Devadåtavaggo. ) 3. 1. 4. 1. (Sàvatthinidànaü:) 31. Sabrahmakàni bhikkhave tàni kulàni, yesaü puttànaü màtàpitaro ajjhàgàre påjità honti. Sapubbàcariyakàni bhikkhave tàni kulàni, yesaü puttànaü màtàpitaro ajjhàgàre påjità honti. Sàhuneyyakàni95 bhikkhave tàni kulàni, yesaü puttànaü màtàpitaro ajjhàgàre påjità honti. Brahmàti bhikkhave màtàpitunnaü etaü adhivacanaü. Pubbàcariyàti bhikkhave màtàpitunnaü etaü adhivacanaü. âhuneyyàti bhikkhave màtàpitunnaü etaü adhivacanaü. Taü kissa hetu: bahukàrà bhikkhave màtàpitaro puttànaü. âpàdakà posakà imassa lokassa dassetàroti. 16. Brahmàti màtàpitaro pubbàcariyàti vuccare, âhuneyyà ca puttànaü pajàya anukampakà. 17. Tasmà hi ne namasseyya sakkareyyàtha paõóito, Annena atha pànena vatthena sayanena ca, Ucchàdanena nahàpanena pàdànaü dhovanena ca. 18. Tàya naü paricariyàya màtàpitusu paõóità, Idhaceva96 naü pasaüsanti pecca sagge ca modatãti. 3. 1. 4. 2. 32. Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: siyà nu kho bhante bhikkhuno tathàråpo samàdhipañilàbho, yathà imasmi¤ca savi¤¤àõake kàye ahiïkàramamiïkàramànànusayà97 nàssu, bahiddhà ca sabbanimittesu ahiïkàramamiïkàramànànusayà nàssu, ya¤ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü upasampajja viharato ahiïkàramamiïkàramànànusayà98 na honti, taü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü upasampajja vihareyyà?Ti. Siyà ànanda bhikkhuno tathàråpo samàdhipañilàbho, yathà imasmi¤ca savi¤¤àõake kàye ahiïkàramamiïkàramànànusayà99 nàssu, bahiddhà ca sabbanimittesu ahiïkàramamiïkàramànànusayà100 nàssu, ya¤ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü upasampajja viharato ahiïkàramamiïkàramànànusayà101 na honti, ta¤ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü upasampajja vihareyyàti. Yathà kathaü pana bhante siyà bhikkhuno tathàråpo samàdhipañilàbho, yathà imasmi¤ca savi¤¤àõake kàye ahiïkàramamiïkàramànànusayà102 na honti, bahiddhà ca sabbanimittesu ahiïkàramamiïkàramànànusayà103 na honti, yaü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü upasampajja viharato ahiïkàramamiïkàramànànusayà na honti, taü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü upasmapajja vihareyyà?Ti. [BJT Page 246] [\x 246/] [PTS Page 133] [\q 133/] Idhànanda bhikkhuno evaü hoti: etaü santaü, etaü paõãtaü, yadidaü sabbasaïkàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbàõanti. Evaü kho ànanda siyà bhikkhuno tathàråpo samàdhipañilàbho, yathà imasmiü ca savi¤¤àõake kàye ahiïkàramamiïkàramànànusayà1041 nàssu, bahiddhà ca sabbanimittesu ahiïkàramamiïkàramànànusayà nàssu, yaü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü upasampajja viharato ahiïkàramamiïkàramànànusayà na honti, taü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü upasampajja vihareyya.105 Idaü ca pana metaü ànanda sandhàya bhàsitaü pàràyaõe puõõakapa¤he: 19, Saïkhàya lokasmiü parovaràni106 Yassi¤jitaü natthi kuhi¤ci loke, Santo vidhåmo anãgho niràso Atàri so jàtijaranti bråmã'ti. 3. 1. 4. 3. 33. Atha kho àyasmà sàriputto yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü sàriputtaü bhagavà etadavoca: saïkhittenapi kho ahaü sàriputta dhammaü deseyyaü, vitthàrenapi kho ahaü sàriputta dhammaü deseyyaü, saïkhittavitthàrenapi kho ahaü sàriputta dhammaü deseyyaü, a¤¤àtàro107 ca dullabhàti. Etassa bhagavà kàlo, etassa sugata kàlo, yaü bhagavà saïkhittenapi dhammaü deseyya, vitthàrenapi dhammaü deseyya, saïkhittavitthàrenapi dhammaü deseyya, bhavissanti dhammassa a¤¤àtàroti. Tasmàtiha sàriputta evaü sikkhitabbaü: imasmiü ca savi¤¤àõake kàye ahiïkàramamiïkàramànànusayà na bhavissanti, bahiddhà ca sabbanimittesu ahiïkàramamiïkàramànànusayà na bhavissanti, yaü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü upasampajja viharato ahiïkàramamiïkàramànànusayà na honti, taü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü upasampajja viharissàmàti. Evaü hi vo sàriputta sikkhitabbaü. Yato ca kho sàriputta bhikkhuno imasmiü ca [PTS Page 134] [\q 134/] savi¤¤àõake kàye ahiïkàramamiïkàramànànusayà na honti, bahiddhà ca sabbanimittesu ahiïkàramamiïkàramànànusayà na honti, yaü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü upasampajja viharato ahiïkàramamiïkàramànànusayà na honti, taü ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü upasampajja viharati. Ayaü vuccati sàriputta bhikkhu acchecchi,108 taõhaü, vàvattayã109 saüyojanaü, sammà mànàbhisamayà antamakàsi dukkhassa. Idaü ca pana metaü sàriputta sandhàya bhàsitaü pàràyaõe udayapa¤he. 20. Pahàõaü kàmasa¤¤ànaü domanassànacåbhayaü, Thãnassa ca panådanaü kukkuccànaü nivàraõaü, 21. Upekkhàsatisaüsuddhaü dhammatakkapurejavaü, A¤¤àvimokkhaü pabråmi avijjàyappabhedanaü'ti. [BJT Page 248] [\x 248/] 3. 1. 4. 4 34. Tãõi'màni bhikkhave nidànàni kammànaü samudayàya. Katamàni tãõi: lobho nidànaü kammànaü samudayàya, doso nidànaü kammànaü samudayàya, moho nidànaü kammànaü samudayàya. Yaü bhikkhave lobhapakataü kammaü lobhajaü lobhanidànaü lobhasamudayaü, yatthassa attabhàvo nibbattati, tattha taü kammaü vipaccati. Yattha taü kammaü vipaccati, tattha tassa kammassa vipàkaü pañisaüvedeti diññhe và dhamme, upapajje và,110 apare và pariyàye. Yaü bhikkhave dosapakataü kammaü dosajaü dosanidànaü dosasamudayaü, yatthassa attabhàvo nibbattati, tattha taü kammaü vipaccati. Yattha taü kammaü vipaccati, tattha tassakammassa vipàkaü pañisaüvedeti diññhe và dhamme, upapajje111 và, apare và pariyàye. Yaü bhikkhave mohapakataü kammaü mohajaü mohanidànaü mohasamudayaü, yatthassa attabhàvo nibbattati, tattha taü kammaü vipaccati. Yattha taü kammaü vipaccati, [PTS Page 135] [\q 135/] tattha tassa kammassa vipàkaü pañisaüvedeti diññhe và dhamme, upapajje và apare và pariyàye. Seyyathàpi bhikkhave bãjàni akhaõóàni apåtãni avàtàtapahatàni sàràdàni sukhasayitàni sukhette suparikammakatàya bhåmiyà nikkhittàni, devo ca sammà dhàraü anuppaveccheyya, evassu tàni bhikkhave bãjàni vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjeyyuü. Evameva kho bhikkhave yaü lobhapakataü kammaü lobhajaü lobhanidànaü lobhasamudayaü, yatthassa attabhàvo nibbattati, tattha taü kammaü vipaccati. Yattha taü kammaü vipaccati, tattha tassa kammassa vipàkaü pañisaüvedeti diññhe và dhamme, upapajje và, apare và pariyàye. Yaü dosapakataü kammaü dosajaü dosanidànaü dosasamudayaü, yatthassa attabhàvo nibbattati, tattha taü kammaü vipaccati. Yattha taü kammaü vipaccati, tattha tassakammassa vipàkaü pañisaüvedeti diññhe và dhamme, upapajje112 và, apare và pariyàye. Yaü mohapakataü kammaü mohajaü mohanidànaü mohasamudayaü, yatthassa attabhàvo nibbattati, tattha taü kammaü vipaccati. Yattha taü kammaü vipaccati, tattha tassa kammassa vipàkaü pañisaüvedeti diññhe và dhamme, upapajje và, apare và pariyàye. [BJT Page 250] [\x 250/] Tãõi'màni bhikkhave nidànàni kammànaü samudayàya. Katamàni tãõi: alobho nidànaü kammànaü samudayàya, adoso nidànaü kammànaü samudayàya, amoho nidànaü kammànaü samudayàya. Yaü bhikkhave alobhapakataü kammaü alobhajaü alobhanidànaü alobhasamudayaü, lobhe vigate evaü taü kammaü pahãõaü hoti ucchinnamålaü tàlàvatthukataü anabhàvakataü113 àyatiü anuppàdadhammaü. Yaü bhikkhave adosapakataü kammaü adosajaü adosanidànaü adosasamudayaü, dose vigate evaü taü kammaü pahãõaü hoti ucchinnamålaü tàlàvatthukataü anabhàvakataü114 àyatiü anuppàdadhammaü. Yaü bhikkhave amohapakataü kammaü amohajaü amohanidànaü amohasamudayaü, mohe vigate evaü taü kammaü pahãõaü hoti ucchinnamålaü tàlàvatthukataü anabhàvakataü àyatiü anuppàdadhammaü. Seyyathàpi bhikkhave bãjàni akhaõóàni apåtãni [PTS Page 136] [\q 136/] avàtàtapahatàni sàràdàni sukhasayitàni. Tàni puriso agginà daheyya, agginà dahitvà masiü kareyya, masiü karitvà mahàvàte và opuõeyya115, nadiyà và sãghasotàya pavàheyya, evassu tàni bhikkhave bãjàni ucchinnamålàni tàlàvatthukatàni anabhàvakatàni àyatiü anuppadadhammàni. Evameva kho bhikkhave yaü alobhapakataü kammaü alobhajaü alobhanidànaü alobhasamudayaü, lobhe vigate evaü taü kammaü pahãõaü hoti ucchinnamålaü tàlàvatthukataü anabhàvakataü àyatiü anuppàdadhammaü. Yaü adosapakataü kammaü adosajaü adosanidànaü adosasamudayaü, dose vigate evaü taü kammaü pahãõaü hoti ucchinnamålaü tàlàvatthukataü anabhàvakataü116 àyatiü anuppàdadhammaü. Yaü amohapakataü kammaü amohajaü amohanidànaü amohasamudayaü, mohe vigate evaü taü kammaü pahãõaü hoti ucchinnamålaü tàlàvatthukataü anabhàvakataü àyatiü anuppàdadhammaü. Imàni kho bhikkhave tãõi nidànàni kammànaü samudayàyàti. 22. Lobhajaü dosajaü ceva mohajaü càpaviddasu, Yaü tena pakataü kammaü appaü và yadi và bahuü, Idheva taü vedanãyaü vatthu a¤¤aü na vijjati. 23. Tasmà lobhaü ca dosaü ca mohajaü càpi viddasu, Vijjaü uppàdayaü bhikkhu sabbà duggatiyo jahe'ti. 1. Anabhàvaü kataü -machasaü. Syà. 2. Ophuõeyya- machasaü. [BJT Page 252. [\x 252/] ] 3. 1. 4. 5. 35. Ekaü samayaü bhagavà àëaviyaü viharati gomagge siüsapàvane paõõasanthare. Atha ko hatthako àëavako jaïghàvihàraü anucaïkamamàno anuvicaramàno addasa bhagavantaü gomagge siüsapàvane paõõasatthare nisinnaü. Disvà yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho hatthako àëavako bhagavantaü etadavoca: kacci bhante bhagavà sukhamasayitthàti? Evaü kumàra sukhamasayitthaü, ye ca pana loke sukhaü senti, ahaü tesaü a¤¤ataroti. Sãtà bhante hemantikà ratti, antaraññhako himapàtasamayo, kharà gokaõñakahatà bhåmi, tanuko paõõasantharo, viralàni [PTS Page 137] [\q 137/] rukkhassa pattàni, sãtàni kàsàyàni vatthàni, sãto ca verambavàto117 vàti. Atha ca pana bhagavà evamàha: evaü kumàra sukhamasayitthaü; ye ca pana loke sukhaü senti, ahaü tesaü a¤¤ataroti. Tena hi kumàra ta¤¤evettha pañipucchissàmi; yathà te khameyya, tathà naü vyàkareyyàsi. Taü kimma¤¤asi kumàra? Idhassa gahapatissa và gahapatiputtassa và kåñàgàraü ullittàvalittaü nivàtaü phussitaggalaü pihitavàtapànaü; tatrassa pallaïko goõakatthato pañikatthato pañalikatthato kàdalimigapavara paccattharaõo118 sauttaracchado ubhatolohitakåpadhàno; telappadãpo cettha jhàyeyya; catasso ca pajàpatiyo manàpamanàpena paccupaññhitàssu; taü kimma¤¤asi kumàra sukhaü và so sayeyya, no và, kathaü và te ettha hotãti? Sukhaü so bhante sayeyya; ye ca pana loke sukhaü senti, so tesaü a¤¤ataroti. Taü kimma¤¤asi kumàra? Api nu tassa gahapatissa và gahapatiputtassa và uppajjeyyuü ràgajà pariëàhà kàyikà và cetasikà và, yehi so ràgajehi pariëàhehi parióayhamàno dukkhaü sayeyyàti? Evaü bhante. Yehi kho so kumàra, gahapati và gahapatiputto ràgajehi pariëàhehi parióayhamàno dukkhaü sayeyya, so ràgo tathàgatassa pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo. Tasmàhaü sukhamasayitthaü. Taü kimma¤¤asi kumàra? Api nu tassa gahapatissa và gahapatiputtassa và uppajjeyyuü dosajà pariëàhà Kàyikà và cetasikà và, yehi so dosajehi pariëàhehi parióayhamàno dukkhaü sayeyyàti? Evaü bhante. Yehi kho so kumàra, gahapati và gahapatiputto dosajehi pariëàhehi parióayhamàno dukkhaü sayeyya, so doso tathàgatassa pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo. Tasmàhaü sukhamasayitthaü. Taü kimma¤¤asi kumàra? Api nu tassa gahapatissa và gahapatiputtassa và uppajjeyyuü Mohajà pariëàhà kàyikà và cetasikà và, yehi so mohajehi pariëàhehi parióayhamàno dukkhaü sayeyyàti? Evaü bhante. Yehi kho so kumàra, gahapati và gahapatiputto và mohajehi pariëàhehi parióayhamàno dukkhaü sayeyya, so moho tathàgatassa pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato [PTS Page 138] [\q 138/] anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo. Tasmàhaü sukhamasayitthaü. [BJT Page 254] [\x 254/] 24. Sabbadà ce sukhaü seti bràhmaõo parinibbuto, Ye na limpati119 kàmesu sãtibhåto niråpadhi. 25. Sabbà àsattiyo chetvà vineyya hadaye daraü, Upasanto sukhaü seti santiü pappuyya cetaso'ti. 3. 1. 4. 6. (Sàvatthinidànaü:) 36. Tãõi'màni bhikkhave devadutàni. Katamàni tãõi: idha bhikkhave ekacco kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. So kàyena duccaritaü caritvà vàcàya duccaritaü caritvà manasà duccaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Tamenaü bhikkhave nirayapàlà nànàbàhàsu gahetvà yamassa ra¤¤o dassenti: 'ayaü deva puriso amatteyyo apetteyyo asàma¤¤o abrahma¤¤o, na kulejeññhàpacàyã, imassa devo daõóaü paõetu'ti. Tamenaü bhikkhave yamo ràjà pañhamaü devadåtaü samanuyu¤jati, samanugàhati, samanubhàsati: 'ambho purisa, na tvaü addasa manussesu pañhamaü devadåtaü pàtubhåta'nti. So evamàha: 'nàddasaü bhante'ti. Tamenaü bhikkhave yamo ràjà evamàha: 'ambho purisa, na tvaü addasa manussesu itthiü và purisaü và àsãtikaü và nàvutikaü và vassasatikaü và jàtiyà, jiõõaü gopànasivaïkaü bhoggaü daõóaparàyanaü pavedhamànaü gacchantaü àturaü gatayobbanaü khaõóadantaü palitakesaü vilånaü khalitaüsiro120 valitaü tilakàhatagatta'nti. So evamàha: nà'ddasaü bhante'ti. Tamenaü bhikkhave yamo ràjà evamàha: 'ambho purisa, tassa te vi¤¤ussa sato mahallakassa na etadahosi: 'ahampi khomhi jaràdhammo jaraü anatãto, handàhaü kalyàõaü karomi kàyena vàcàya manasà'ti?. [PTS Page 139] [\q 139/] 'so evamàha: 'nàsakkhissaü bhante, pamàdassaü bhante'ti. Tamenaü bhikkhave yamo ràjà evamàha: 'ambho purisa, pamàdavatàya na kalyàõamakàsi kàyena vàcàya manasà. Taggha tvaü ambho purisa, tathà karissanti yathà taü pamattaü. Taü kho panetaü pàpaü kammaü neva màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na devatàhi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü. Atha kho tayàvetaü pàpaü kammaü kataü, tva¤¤evetassa vipàkaü pañisaüvedissasã'ti. [BJT Page 256] [\x 256/] Tamenaü bhikkhave yamo ràjà pañhamaü devadåtaü samanuyu¤jitvà samanugàhitvà samanubhàsitvà dutiyaü devadutaü samanuyu¤jati, samanugàhati, samanubhàsati: 'ambho purisa, na tvaü addasa manussesu dutiyaü devadåtaü pàtubhåtanti?' So evamàha: 'nàddasaü bhante'ti. Tamenaü bhikkhave yamo ràjà evamàha: 'ambho purisa, na tvaü addasa manussesu itthiü và purisaü và àbàdhikaü dukkhitaü bàëhagilànaü sake muttakarãse paëipannaü semànaü a¤¤ehi vuññhàpiyamànaü a¤¤ehi saüvesiyamànanti? So evamàha: 'addasaü bhante'ti. Tamenaü bhikkhave yamo ràjà evamàha: ambho purisa, tassa te vi¤¤ussa sato mahallakassa na etadahosi: ahampi khomhi vyàdhidhammo vyàdhiü anatãto, handàhaü kalyàõaü karomi kàyena vàcàya manasàti. So evamàhaü nàsakkhissaü121 bhante, pamàdassaü bhanteti. Tamenaü bhikkhave yamo ràjà evamàha: [PTS Page 140 [\q 140/] ']ambho purisa, pamàdavatàya na kalyàõamakàsi kàyena vàcàya manasà. Taggha tvaü ambho purisa, tathà karissanti yathà taü pamattaü; taü kho panetaü pàpaü122 kammaü neva màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na devatàhi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü. Atha kho tayàvetaü pàpaü123 kammaü kataü, tva¤¤evetassa vipàkaü pañisaüvedissasã'ti. Tamenaü bhikkhave yamo ràjà dutiyaü devadåtaü samanuyu¤jitvà samanugàhitvà samanubhàsitvà tatiyaü devadutaü samanuyu¤jati, samanugàhati, samanubhàsati: 'ambho purisa, na tvaü addasa manussesu tatiyaü devadåtaü pàtubhåtanti?' So evamàha: 'nàddasaü bhante'ti. Tamenaü bhikkhave yamo ràjà evamàha: 'ambho purisa, na tvaü addasa manussesu itthiü và purisaü và ekàhamataü và dvãhamataü và tãhamataü và uddhumàtakaü vinãlakaü vipubbakajàtanti?. So evamàha: 'addasaü bhante'ti. Tamenaü bhikkhave yamo ràjà evamàha: 'ambho purisa, tassa te vi¤¤ussa sato mahallakassa na etadahosi: 'ahampi khomhi maraõadhammo, maraõaü anatãto, handàhaü kalyàõaü karomi kàyena vàcàya manasà'ti. So evamàha: 'nàsakkhissaü bhante, pamàdassaü bhante'ti. Tamenaü bhikkhave yamo ràjà evamàha: 'ambho purisa, pamàdavatàya na kalyàõamakàsi kàyena vàcàya manasà. Taggha tvaü ambho purisa, tathà karissanti yathà taü pamattaü. Taü kho panetaü pàpaü124 kammaü neva màtarà kataü na pitarà kataü na bhàtarà kataü na bhaginiyà kataü na mittàmaccehi kataü na ¤àtisàlohitehi kataü na devatàhi kataü na samaõabràhmaõehi kataü. Atha kho tayàvetaü pàpaü125 kammaü kataü, tva¤¤evetassa vipàkaü pañisaüvedissasã'ti. [BJT Page 258] [\x 258/] Tamenaü bhikkhave yamo ràjà tatiyaü devadåtaü samanuyu¤jitvà samanugàhitvà samanubhàsitvà tuõhã hoti. [PTS Page 141] [\q 141/] tamenaü bhikkhave nirayapàlà pa¤cavidhabandhanaü nàma kàraõaü karonti, tattaü ayokhãlaü hatthe gamenti, tattaü ayokhãlaü dutiyasmiü hatthe gamenti. Tattaü ayokhãlaü pàde gamenti, tattaü ayokhãlaü dutiyasmiü pàde gamenti, tattaü ayokhãlaü majjhe urasmiü gamenti. So tattha dukkhà tibbà126 kañukà vedanà vediyati. Na ca tàva kàlaü karoti, yàva na taü pàpaü kammaü127 byantãhoti. Tamenaü bhikkhave nirayapàlà saüvesetvà128 kuñhàrãhi tacchanti. So tattha dukkhà tibbà1291 kañukà vedanà vediyati. Na ca tàva kàlaü karoti, yàva na taü pàpaü kammaü byantãhoti. Tamenaü bhikkhave nirayapàlà 4uddhapàdaü130 adhosiraü ñhapetvà1315 vàsãhi tacchanti. So tattha dukkhà tibbà132 kañukà vedanà vediyati. Na ca tàva kàlaü karoti, yàva na taü pàpaü kammaü byantãhoti. Tamenaü bhikkhave nirayapàlà rathe yojetvà àdittàya bhåmiyà sampajjalitàya sajotibhåtàya133 sàrentipi, paccàsàrentipi so tattha dukkhà tibbà134 kañukà vedanà vediyati. Na ca tàva kàlaü karoti, yàva na taü pàpaü kammaü byantãhoti. Tamenaü bhikkhave nirayapàlà mahantaü aïgàrapabbataü àdittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü àropentipi oropentipi. Tamenaü bhikkhave nirayapàlà uddhapàdaü135 adhosiraü gahetvà tattàya lohakumbhiyà pakkhipanti àdittàya sampajjalitàya sajotibhåtàya. So tattha pheõuddehakaü paccati.136 So tattha pheõuddehakaü paccamàno sakimpi uddhaü gacchati, sakimpi adho gacchati, sakimpi tiriyaü gacchati. So tattha dukkhà tibbà kañukà vedanà vediyati. Na ca tàva kàlaü karoti, yàva na taü pàpaü kammaü byantãhoti. Tamenaü bhikkhave nirayapàlà mahàniraye pakkhipanti. So kho pana bhikkhave mahànirayo-: 26. Catukkaõõo catudvàro vibhatto bhàgaso mito, Ayopàkàrapariyanto ayasà pañikujjito. [PTS Page 142] [\q 142/] 27. Tassa ayomayà bhåmi jalità tejasà yutà, Samantà yojanasataü pharitvà tiññhati sabbadà'ti Bhåtapubbaü bhikkhave yamassa ra¤¤o etadahosi: 'ye kira bho loke pàpakàni kammàni karonti, te evaråpà vividhà kammakàraõà karãyanti. Aho vatàhaü manussattaü labheyyaü, tathàgato ca loke uppajjeyya arahaü sammàsambuddho, taü càhaü bhagavantaü payirupàseyyaü, so ca me bhagavà dhammaü deseyya, tassa càhaü bhagavato dhammaü àjàneyyanti'. Taü kho panàhaü bhikkhave na a¤¤assa samaõassa và bràhmaõassa và sutvà evaü vadàmi. Api ca kho bhikkhave yadeva me sàma¤¤àtaü sàmaü diññhaü sàmaü viditaü, tadevàhaü vadàmãti. [BJT Page 260] [\x 260/] 28. Codità devadåtehi ye pamajjanti mànavà, Te dãgharattaü socanti hãnakàyåpagà narà. 29. Ye ca kho devadåtehi santo sappurisà idha, Codità nappamajjanti ariyadhamme kudàcanaü. 30. Upàdàne bhayaü disvà jàtimaraõasambhave, Anupàdà vimuccanti jàtimaraõasaïkhaye. 31. Te khoppattà137 sukhità138 diññhadhammàbhinibbutà, Sabbaverabhayàtãtà sabbadukkhaü upaccagunti. 3. 1. 4. 7. 37. Aññhamiyaü bhikkhave pakkhassa catunnaü mahàràjànaü amaccà pàrisajjà imaü lokaü anuvicaranti: ' kacci bahå manussà manussesu matteyyà petteyyà sàma¤¤à brahma¤¤à kulejeññhàpacàyino uposathaü upavasanti, pañijàgaranti139, pu¤¤àni karontãti. Càtuddasiyaü140* bhikkhave pakkhassa catunnaü mahàràjànaü puttà imaü lokaü anuvicaranti, kacci bahå manussà manussesu matteyyà petteyyà sàma¤¤à brahma¤¤à kulejeññhàpacàyino [PTS Page 143] [\q 143/] uposathaü upavasanti, pañijàgaranti,141 pu¤¤àni karontã'ti. Tadahu bhikkhave uposathe paõõarase cattàro mahàràjà142 sàma¤¤eva imaü lokaü anuvicaranti: 'kacci bahå manussà manussesu matteyyà petteyyà sàma¤¤à brahma¤¤à kulejeññhàpacàyino uposathaü upavasanti, pañijàgaranti, pu¤¤àni karontã'ti Sace bhikkhave appakà honti manussà manussesu matteyyà petteyyà sàma¤¤à brahma¤¤à kulejeññhàpacàyino uposathaü upavasanti, pañijàgaranti, pu¤¤àni karonti, tamenaü bhikkhave cattàro mahàràjà143 devànaü tàvatiüsànaü sudhammàyaü sabhàyaü144 sannisinnànaü sannipatitànaü àrocenti: appakà kho màrisà manussà manussesu matteyyà petteyyà sàma¤¤à brahma¤¤à kulejeññhàpacàyino uposathaü upavasanti, pañijàgaranti, pu¤¤àni karontã'ti. Tena145 bhikkhave devà tàvatiüsà anattamanà honti: dibbà vata bho kàyà parihàyissanti paripårissanti asurà146 kàyàti. Sace pana bhikkhave bahå honti manussà manussesu matteyyà petteyyà sàma¤¤à brahma¤¤à kulejeññhàpacàyino uposathaü upavasanti, pañijàgaranti, pu¤¤àni karonti. Tamenaü bhikkhave cattàro mahàràjà devànaü tàvatiüsànaü sudhammàyaü sabhàyaü sannisinnànaü sannipatitànaü àrocenti: 'bahå kho màrisà manussà manussesu matteyyà petteyyà sàma¤¤à brahma¤¤à kulejeññhàpacàyino uposathaü upavasanti, pañijàgaranti, pu¤¤àni karonti'ti. Tena bhikkhave devà tàvatiüsà attamanà honti: 'dibbà vata bho kàyà paripårissantã, parihàyissanti asurà kàyàti147. [BJT Page 262] [\x 262/] 38. Bhåtapubbaü bhikkhave sakko devànamindo deve tàvatiüse anunayamàno148 tàyaü velàyaü imaü gàthaü abhàsi: [PTS Page 144] [\q 144/] 32. Càtuddasiü pa¤cadasiü149 yà ca pakkhassa aññhamã150 Pàñihàriyapakkhaü ca aññhaïgasusamàgataü, Uposathaü upavaseyya yo passa151 màdiso naro'ti. Sà kho panesà bhikkhave sakkena devànamindena gàthà duggãtà, na sugãtà, dubbhàsità, na subhàsità. Taü kissa hetu: sakko hi bhikkhave devànamindo avãtaràgo avãtadoso avãtamoho. Ye ca kho so bhikkhave bhikkhu arahaü khãõàsavo vusitavà152 katakaraõãyo ohitabhàro anuppattasadattho parikkhãõabhavasa¤¤ojano sammada¤¤à vimutto. Tassa kho etaü bhikkhave bhikkhuno kallaü vacanàya: 33. Càtuddasiü pa¤cadasiü153 yà ca pakkhassa aññhamã154 Pàñihàriyapakkhaü ca aññhaïgasusamàgataü, Uposathaü upavaseyya yo passa155 màdiso naro'ti. Taü kissa hetu? So hi bhikkhave bhikkhu vãtaràgo vãtadoso vãtamohoti. Bhåtapubbaü bhikkhave sakko devànamindo deve tàvatiüse anunayamàno tàyaü velàyaü imaü gàthaü abhàsi:- 34. Càtuddasiü156 pa¤cadasiü yà ca pakkhassa aññhamã, 157 Pàñihàriyapakkhaü ca aññhaïgasusamàgataü Uposathaü upavaseyya yopassa158 màdiso naro'ti. Sà kho panesà bhikkhave sakkena devànamindena gàthà duggãtà, na sugãtà, dubbhàsità, na subhàsità. Taü kissa hetu: sakko hi bhikkhave devànamindo aparimutto jàtiyà jaràmaraõena159 sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upàyàsehi, aparimutto dukkhasmàti vadàmi. Yo ca kho so bhikkhave bhikkhu arahaü khãõàsavo vusitavà katakaraõãyo ohitabhàro anuppattasadattho parikkhãõabhavasa¤¤ojano sammada¤¤à vimutto, tassa kho etaü bhikkhave bhikkhuno kallaü vacanàya. - 35. Càtuddasiü pa¤cadasiü160 yà ca pakkhassa aññhamã161 Pàñihàriyapakkhaü ca aññhaïgasusamàgataü, Uposathaü upavaseyya yo passa162 màdiso naro'ti. [PTS Page 145] [\q 145/] Taü kissa hetu: so hi bhikkhave bhikkhu parimutto jàtiyà jaràmaraõena163 sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upàyàsehi, parimutto dukkhasmàti vadàmi. [BJT Page 264. [\x 264/] ] 3. 1. 4. 9. 39. Sukhumàlo ahaü bhikkhave paramasukhumàlo. Accantasukhumàlo. Mama sudaü bhikkhave pitu nivesane pokkharaõiyo kàrità honti. Ekattha sudaü164 uppalaü pupphati,165 ekattha padumaü, ekattha puõóarãkaü, yàvadeva mamatthàya. Na kho panassàhaü bhikkhave akàsikaü166 candanaü dhàremi. Kàsikaü su metaü bhikkhave veñhanaü hoti. Kàsikà ka¤cukà, kàsikaü nivàsanaü, kàsiko uttaràsaïgo. Rattindivaü kho panassu167 metaü bhikkhave setacchattaü dhàrãyati, mà naü phusi sãtaü và uõhaü và rajo và tiõaü và ussàvo vàti. Tassa mayhaü bhikkhave tayo pàsàdà ahesuü, eko hemantiko, eko gimhiko, eko vassiko. So kho ahaü bhikkhave vassike pàsàde vassike cattàro màse nippurisehi turiyehi paricàriyamàno168 na heññhàpàsàdaü orohàmi. Yathà kho pana bhikkhave a¤¤esaü nivesanesu169 dàsakammakaraporisassa kaõàjakaü bhojanaü dãyati bilaïgadutiyaü. Evamevassu me bhikkhave pitunivesane dàsakammakaraporisassa sàlimaüsodano dãyati. Tassa mayhaü bhikkhave evaråpàya iddhiyà samannàgatassa evaråpena ca sukhumàlena etadahosi: ' assutavà kho puthujjano attanà jaràdhammo samàno jaraü anatãto paraü jiõõaü disvà aññãyati, haràyati, jigucchati, attàna¤¤eva atiyitvà.170 Ahampi komhi jaràdhammo jaraü anatãto, ahaü ceva kho pana jaràdhammo samàno jaraü anatãto, paraü jiõõaü disvà aññãyeyyaü, haràyeyyaü, [PTS Page 146] [\q 146/] jiguccheyyaü, na me taü assa patiråpanti'. Tassa mayhaü bhikkhave iti pañisa¤cikkhato yo yobbane yobbanamado so sabbaso pahãyi. Assutavà kho puthujjano attanà vyàdhidhammo samàno vyàdhiü anatãto, paraü vyàdhitaü disvà aññãyati, haràyati, jigucchati, attàna¤¤eva atiyitvà171, ahampi khomhi vyàdhidhammo, vyàdhiü anatãto, ahaü ceva kho pana vyàdhidhammo samàno vyàdhiü anatãto, paraü vyàdhitaü disvà aññãyeyyaü haràyeyyaü jiguccheyyaü, na metaü assa patiråpanti'. Tassa mayhaü bhikkhave iti pañisa¤cikkhato yo àrogye àrogyamado, so sabbaso pahãyi. [BJT Page 266] [\x 266/] Assutavà kho puthujjano attanà maraõadhammo samàno maraõaü anatãto paraü mataü disvà aññãyati haràyati jigucchati, attàna¤¤eva atiyitvà172. Ahampi khomhi maraõadhammo maraõaü anatãto, ahaü ceva kho pana maraõadhammo samàno maraõaü anatãto paraü mataü disvà aññãyeyyaü haràyeyyaü jiguccheyyaü, na me taü assa patiråpanti'. Tassa mayhaü bhikkhave iti pañisa¤cikkhato yo jãvite jãvitamado, so sabbaso pahãyã'ti. Tayo'me bhikkhave madà. Katame tayo: yobbanamado, àrogyamado, jãvitamado. Yobbanamadamatto và bhikkhave assutavà puthujjano kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. So kàyena duccaritaü caritvà vàcàya duccaritaü caritvà manasà duccaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. ârogyamadamatto [PTS Page 147] [\q 147/] và bhikkhave assutavà puthujjano kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati, so kàyena duccaritaü caritvà vàcàya duccaritaü caritvà manasà duccaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Jãvitamadamatto và bhikkhave assutavà puthujjano kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. So kàyena duccaritaü caritvà vàcàya duccaritaü caritvà manasà duccaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Yobbanamadamatto và bhikkhave bhikkhu sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. ârogyamadamatto và bhikkhave bhikkhu sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati, jãvitamadamatto và bhikkhave bhikkhu sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattatã' ti. 36. Vyàdhidhammà jaràdhammà atho maraõadhammino. Yathà dhammà tathà santà jigucchanti puthujjanà. 37. Ahaü ce'taü jiguccheyyaü evaü dhammesu pàõisu, Na me'taü patiråpassa mama evaü vihàrino. 38. So'haü evaü viharanto ¤atvà dhammaü niråpadhiü, àrogye yobbanasmiü ca jãvitasmiü ca ye madà. 39. Sabbe made abhibhosmi nekkhamme173 daññhu khemataü, Tassa me ahu ussàho nibbàõaü abhipassato. 40. Nàhaü bhabbo etarahi kàmàni patisevituü. Anivattã bhavissàmi brahmacariyaparàyanoti. [BJT Page 268] [\x 268/] 3. 1. 4. 10 Tãõi'màni bhikkhave àdhipateyyàni. Katamàni tãõi: attàdhipateyyaü, lokàdhipateyyaü, dhammàdhipateyyaü. Katamaü ca bhikkhave attàdhipateyyaü: idha bhikkhave bhikkhu ara¤¤agato và rukkhamålagato và su¤¤àgàragato và iti pañisa¤cikkhati: ' na kho panà'haü cãvarahetu agàrasmà anagàriyaü pabbajito, na piõóapàtahetu agàrasmà anagàriyaü pabbajito na senàsanahetu agàrasmà anagàriyaü pabbajito, na itibhavàbhavahetu agàrasmà anagàriyaü pabbajito. Api ca kho'mhi otiõõo jàtiyà jaràmaraõena174 sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upàyàsehi, dukkhotiõõo dukkhapareto, appevanàma imassa kevalassa dukkhakkhandhassa antakiriyà pa¤¤àyethà'ti. Aha¤ce'va kho pana [PTS Page 148] [\q 148/] yàdisake175 và kàme ohàya agàrasmà anagàriyaü pabbajito, tàdisake và kàme pariyeseyyaü, tato và pàpiññhatare, na me taü176 assa patiråpanti. So iti pañisa¤cikkhati: àraddhaü kho pana me viriyaü bhavissati asallãnaü, upaññhità sati asammuññhà,177 passaddho kàyo asàraddho, samàhitaü cittaü ekagganti'. So attàna¤¤eva adhipatiü karitvà akusalaü pajahati, kusalaü bhàveti, sàvajjaü pajahati, anavajjaü bhàveti, suddhaü attànaü pariharati, idaü vuccati bhikkhave attàdhipateyyaü. Katama¤ca bhikkhave lokàdhipateyyaü: idha bhikkhave bhikkhu ara¤¤agato và rukkhamålagato và su¤¤àgàragato và iti pañisa¤cikkhati: ' na kho panà'haü cãvarahetu agàrasmà anagàriyaü pabbajito, na piõóapàtahetu agàrasmà anagàriyaü pabbajito, na senàsanahetu agàrasmà anagàriyaü pabbajito, na itibhavàbhavahetu agàrasmà anagàriyaü pabbajito. Api ca kho'mhi otiõõo jàtiyà jaràmaraõena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upàyàsehi, dukkhotiõõo dukkhapareto. Appevanàma imassa kevalassa dukkhakkhandhassa antakiriyà pa¤¤àyethà'ti. Ahaü ce'va kho pana evaü pabbajito samàno kàmavitakkaü và vitakkeyyaü, vyàpàdavitakkaü và vitakkeyyaü, vihiüsàvitakkaü và vitakkeyyaü, mahà kho panà'yaü lokasannivàso, mahantasmiü kho pana lokasannivàse santi samaõabràhmaõà iddhimanto dibbacakkhukà paracittaviduno. Te dåratopi passanti, àsannàpi na disasanti, cetasàpi cittaü pajànanti178. Te'pi maü evaü jàneyyuü: ' passatha bho imaü kulaputtaü saddhà agàrasmà anagàriyaü pabbajito samàno vokiõõo viharati pàpakehi akusalehi dhammehã'ti. Devatàpi kho santi iddhimantiniyo dibbacakkhukà paracittaviduniyo. Tà dåratopi passanti, àsannàpi na dissanti, cetasàpi cittaü pajànanti,179 tàpi maü evaü jàneyyuü: 'passatha bho imaü kulaputtaü, saddhà agàrasmà anagàriyaü pabbajito samàno vokiõõo viharati pàpakehi akusalehi dhammehã'ti. So iti pañisaücikkhati: 'àraddhaü kho pana me viriyaü [PTS Page 149] [\q 149/] bhavissati asallãnaü, upaññhità sati asammuññhà,180 'passaddho kàyo asàraddho, samàhitaü cittaü ekagganti'. So loka¤¤eva adhipatiü karitvà akusalaü pajahati, kusalaü bhàveti, sàvajjaü pajahati, anavajjaü bhàveti, suddhaü attànaü pariharati. Idaü vuccati bhikkhave lokàdhipateyyaü. [BJT Page 270] [\x 270/] Katama¤ca bhikkhave dhammàdhipateyyaü: idha bhikkhave bhikkhu ara¤¤agato và rukkhamålagato và su¤¤àgàragato và iti pañisaücikkhati: ' na kho panà'haü cãvarahetu agàrasmà anagàriyaü pabbajito, na piõóapàtahetu agàrasmà anagàriyaü pabbajito na senàsanahetu agàrasmà anagàriyaü pabbajito, na itibhavàbhavahetu agàrasmà anagàriyaü pabbajito. Api ca kho'mhi otiõõo jàtiyà jaràmaraõena181 sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upàyàsehi, dukkhotiõõo dukkhapareto, appevanàma imassa kevalassa dukkhakkhandhassa antakiriyà pa¤¤àyethà'ti. Svàkkhàto bhagavatà dhammo sandiññhiko akàliko ehipassiko opanayiko182 paccattaü veditabbo vi¤¤åhã'ti. Santi kho pana me sabrahmacàrã jànaü passaü viharanti. Ahaü ce'va kho pana evaü svàkkhàte dhammavinaye pabbajito samàno kusãto vihareyyaü pamatto, na me taü assa patiråpanti'. So iti pañisaücikkhati: 'àraddhaü kho pana me viriyaü bhavissati asallãnaü, upaññhità sati asammuññhà, passaddho kàyo asàraddho, samàhitaü cittaü ekagganti'. So dhammaü yeva adhipatiü karitvà akusalaü pajahati, kusalaü bhàveti, sàvajjaü pajahati, anavajjaü bhàveti, suddhaü attànaü pariharati. Idaü vuccati bhikkhave dhammàdhipateyyaü. Imàni kho bhikkhave tãõi àdhipateyyànã'ti. 41. Natthi loke raho nàma pàpakammaü pakubbato. Attà te purisa jànàti saccaü và yadi và musà. 42. Kalyàõaü vata bho sakkhi attànaü atima¤¤asi. Yo santaü attani pàpaü attànaü parigåhasi. [PTS Page 150] [\q 150/] 43. Passanti devà ca tathàgatà ca lokasmiü bàlaü visamaü carantaü. Tasmà hi attàdhipako183 sato care lokàdhipo ca nipako ca jhàyã. Dhammàdhipo ca anudhammacàrã na hãyati saccaparakkamo muni. 44. Pasayha màraü abhibhuyya antakaü yo ca phusã jàtikhayaü padhànavà, Sa184 tàdiso lokavidå sumedho sabbesu dhammesu atammayo munã'ti. Devadåta vaggo catuttho. 185* [BJT Page 272. [\x 272/] ] (5. Cålavaggo) (Sàvatthinidànaü:) 3. 1. 5. 1. 41. Tiõõaü bhikkhave sammukhãbhàvà saddho kulaputto bahuü pu¤¤aü pasavati. Katamesaü tiõõaü: saddhàya bhikkhave sammukhãbhàvà saddho kulaputto bahuü pu¤¤aü pasavati. Deyyadhammassa bhikkhave sammukhãbhàvà saddho kulaputto bahuü pu¤¤aü pasavati. Dakkhiõeyyànaü bhikkhave sammukhãbhàvà saddho kulaputto bahuü pu¤¤aü pasavati. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü sammukhãbhàvà saddho kulaputto bahuü pu¤¤aü pasavatã'ti. 3. 1. 5. 2. 42. Tãhi bhikkhave ñhànehi saddho pasanno veditabbo. Katamehi tãhi: sãlavantànaü dassanakàmo hoti, saddhammaü sotukàmo hoti, vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati muttacàgo payatapàõã vossaggarato yàcayogo dànasaüvibhàgarato. Imehi kho bhikkhave tãhi ñhànehi saddho pasanno veditabbo'ti. 45. Dassanakàmo sãlavataü saddhammaü sotumicchati, Vineyya186 maccheramalaü sa ve saddhoti vuccatã'ti. [PTS Page 151] [\q 151/] 3. 1. 5. 3 43. Tayo'me 187 bhikkhave atthavase sampassamànena alameva paresaü dhammaü desetuü. Katame tayo: yo dhammaü deseti, so atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Yo dhammaü suõàti, so atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã188 ca. Yo ceva dhammaü deseti, yo ca dhammaü suõàti, ubho atthapañisaüvedino ca honti dhammapañisaüvedino ca. Ime kho bhikkhave tayo atthavase sampassamànena alameva paresaü dhammaü desetunti. [BJT Page 274] [\x 274/] 3. 1. 5. 4 44. Tãhi bhikkhave ñhànehi kathà pavattanã189 hoti. Katamehi tãhi: yo dhammaü deseti, so atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Yo dhammaü suõàti, so atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Yo ceva dhammaü deseti, yo ca dhammaü suõàti, ubho atthapañisaüvedino ca honti dhammapañisaüvedino ca. Imehi kho bhikkhave tãhi ñhànehi kathà pavattanã190 hotã'ti. 3. 1. 5. 5 45. Tãõi'màni bhikkhave paõóitapa¤¤attàni sappurisapa¤¤attàni. Katamànã tãõi: dànaü bhikkhave paõóitapa¤¤attaü sappurisapa¤¤attaü. Pabbajjà bhikkhave paõóitapa¤¤attà sappurisapa¤¤attà. Màtàpitunnaü191 bhikkhave upaññhànaü paõóitapa¤¤attaü sappurisapa¤¤attaü. Imàni kho bhikkhave tãõi paõóitapa¤¤attàni sappurisapa¤¤attànãti. 46. Sabbhi dànaü upa¤¤attaü ahiüsà sa¤¤amo damo, Màtàpituupaññhànaü santànaü brahmacàrinaü. 47. Sataü etàni ñhànàni yàni sevetha paõóito, Ariyo dassanasampanno sa lokaü bhajate sivanti. 3. 1. 5. 6. 46. Yaü bhikkhave sãlavanto pabbajità gàmaü và nigamaü và upanissàya viharanti, tattha manussà tãhi ñhànehi bahuü pu¤¤aü pasavanti. Katamehi tãhi: [PTS Page 152] [\q 152/] kàyena vàcàya manasà. Yaü bhikkhave sãlavanto pabbajità gàmaü và nigamaü và upanissàya viharanti, tattha manussà imehi tãhi ñhànehi bahuü pu¤¤aü pasavantã'ti. 3. 1. 5. 7. 47. Tãõi'màni bhikkhave saïkhatassa saïkhatalakkhaõàni. Katamàni tãõi: uppàdo pa¤¤àyati, vayo pa¤¤àyati, ñhitassa a¤¤athattaü pa¤¤àyati. Imàni kho bhikkhave tãõi saïkhatassa saïkhatalakkhaõànã'ti. 3. 1. 5. 8. 48. Tãõi'màni bhikkhave asaïkhatassa asaïkhatalakkhaõàni. Katamàni tãõi: na uppàdo pa¤¤àyati, na vayo pa¤¤àyati, na ñhitassa a¤¤athattaü pa¤¤àyati. Imàni kho bhikkhave tãõi asaïkhatassa asaïkhatalakkhaõànã'ti. [BJT Page 276] [\x 276/] 3. 1. 5. 9. 49. Himavantaü bhikkhave pabbataràjaü nissàya mahàsàlà tãhi vaóóhãhi vaóóhanti. Katamàhi tãhi:192 sàkhàpattapalàsena vaóóhanti. Tacapapañikàya vaóóhanti, pheggusàrena vaóóhanti. Himavantaü bhikkhave pabbataràjaü nissàya mahàsàlà imàhi tãhi vaóóhãhi vaóóhanti. Evameva kho bhikkhave saddhaü kulapatiü nissàya antojano tãhi vaóóhãhi vaóóhati, katamàhi tãhi: saddhàya vaóóhati, sãlena vaóóhati, pa¤¤àya vaóóhati. Saddhaü bhikkhave kulapatiü nissàya antojano imàhi tãhi vaóóhãhi vaóóhatã'ti. 48. Yathàpi pabbato selo ara¤¤asmiü brahàvane, Taü rukkhà upanissàya vaóóhante te vanaspatã.193 49. Tatheva sãlasampannaü saddhaü kulapatiü idha, Upanissàya vaóóhanti puttadàrà ca bandhavà, Amaccà ¤àtisaïghà ca ye cassa anujãvino. [PTS Page 153] [\q 153/] 50. Tyàssa sãlavato sãlaü càgaü sucaritàni ca, Passamànà'nukubbanti194 ye bhavanti vicakkhaõà. 51. Idha dhammaü caritvàna maggaü sugatigàminaü, Nandino devalokasmiü modanti kàmakàmino'ti. 3. 1. 5. 10. 50. Tãhi bhikkhave ñhànehi àtappaü karaõãyaü. Katamehi tãhi: anuppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü anuppàdàya àtappaü karaõãyaü. Anuppannànaü kusalànaü dhammànaü uppàdàya àtappaü karaõãyaü. Uppannànaü sàrãrikànaü vedanànaü dukkhànaü tibbànaü195 kharànaü kañukànaü asàtànaü amanàpànaü pàõaharànaü adhivàsanàya àtappaü karaõãyaü. Imehi tãhi bhikkhave ñhànehi àtappaü karaõãyaü. Yato kho bhikkhave bhikkhå anuppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü anuppàdàya àtappaü karoti. Anuppannànaü kusalànaü dhammànaü uppàdàya àtappaü karoti, uppannànaü sàrãrikànaü vedanànaü dukkhànaü tibbànaü kharànaü kañukànaü asàtànaü amanàpànaü pàõaharànaü adhivàsanàya àtappaü karoti, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu àtàpã nipako sato sammà dukkhassa antakiriyàyà'ti. 3. 1. 5. 11. 51. Tãhi bhikkhave aïgehi samannàgato mahàcoro sandhimpi chindati, nillopampi harati, ekàgàrikampi karoti, paripanthe'pi tiññhati. Katamehi tãhi: idha bhikkhave mahàcoro visamanissito ca hoti. Gahananissito ca hoti, balavanissito ca hoti. Katha¤ca bhikkhave mahàcoro visamanissito hoti: idha bhikkhave mahàcoro nadãviduggaü và nissito hoti, pabbatavisamaü và. Evaü kho bhikkhave mahàcoro visamanissito hoti. [BJT Page 278] [\x 278/] Katha¤ca bhikkhave mahàcoro gahananissito hoti: idha bhikkhave mahàcoro tiõagahanaü và nissito hoti [PTS Page 154] [\q 154/] rukkhagahanaü và gedhaü196 và pana vanasaõóaü. Evaü kho bhikkhave mahàcoro gahananissito hoti. Katha¤ca bhikkhave mahàcoro balavanissito hoti: idha bhikkhave mahàcoro ràjànaü và ràjamahàmattànaü và nissito hoti. Tassa evaü hoti: sace maü koci ki¤ci vakkhati, ime me ràjàno và ràja mahàmattà và pariyodhàya atthaü bhaõissantã'ti. Sace naü koci ki¤ci àha, tyàssa ràjàno và ràjamahàmattà và pariyodhàya atthaü bhaõanti. Evaü kho bhikkhave mahàcoro balavanissito hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi aïgehi samannàgato mahàcoro sandhampi chindati, nillopampi harati, ekàgàrikampi karoti, paripanthe'pi tiññhati. Evameva kho bhikkhave tãhi dhammehi197 samannàgato pàpabhikkhu khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti sànuvajjo198 vi¤¤ånaü, bahuü ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi tãhi: idha bhikkhave pàpabhikkhu visamanissito ca hoti, gahananissito ca, balavanissito ca. Katha¤ca bhikkhave pàpabhikkhu visamanissito hoti: idha bhikkhave pàpabhikkhu visamena kàyakammena samannàgato hoti, visamena vacãkammena samannàgato hoti, visamena manokammena samannàgato hoti. Evaü kho bhikkhave pàpabhikkhu visamanissito hoti. Katha¤ca bhikkhave pàpabhikkhu gahananissito hoti: idha bhikkhave pàpabhikkhu micchàdiññhiko hoti, antaggàhikàya diññhiyà samannàgato.199 Evaü kho bhikkhave pàpabhikkhu gahananissito hoti. Katha¤ca bhikkhave pàpabhikkhu balavanissito hoti: idha bhikkhave pàpabhikkhu ràjànaü và ràjamahàmattànaü và nissito hoti. Tassa evaü hoti: sace maü koci ki¤ci vakkhati, ime me ràjàno và ràjamahàmattà và pariyodhàya atthaü bhaõissantã'ti. Sace naü koci ki¤ci àha, tyàssa ràjàno và ràjamahàmattà và pariyodhàya atthaü bhaõanti. Evaü kho bhikkhave pàpabhikkhu balavanissito hoti. [PTS Page 155] [\q 155/] imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato pàpabhikkhu khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti, sànuvajjo ca vi¤¤ånaü. Bahuü ca apu¤¤aü pasavatã'ti. Cålavaggo pa¤camo. 200* Pañhamo paõõàsako samatto. [BJT Page 280] [\x 280/] 2. Dutiyo paõõàsako. (1. Bràhmaõavaggo) 3. 2. 1. 1. (Sàvatthinidànaü:) 1. Atha kho dve bràhmaõà jiõõà vuddhà mahallakà addhagatà vayo anuppattà vãsaü201 vassasatikà jàtiyà, yena bhagavà tenupasaükamiüsu. Upasaükamitvà bhagavatà saddhiü sammodiüsu. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü202 vãtisàretvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnà kho te bràhmaõà bhagavantaü etadavocuü: 'mayamassu bho gotama bràhmaõà jiõõà vuddhà mahallakà addhagatà vayo anuppattà vãsaü203 vassasatikà jàtiyà. Te ca'mhà akatakalyàõà akatakusalà akatabhãruttàõà. Ovadatu no bhavaü gotamo, anusàsatu no bhavaü gotamo yaü amhàkaü assa dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti. Taggha tumhe bràhmaõà jiõõà vuddhà mahallakà addhagatà vayo anuppattà vãsaü204 vassasatikà jàtiyà. Te cattha akatakalyàõà akatakusalà akatabhãruttàõà. Upaniyyati kho ayaü bràhmaõà loko jaràya vyàdhinà maraõena, evaü upaniyyamàne kho bràhmaõà loke jaràya vyàdhinà maraõena, yo idha kàyena saüyamo, vàcàya saüyamo, manasà saüyamo, taü tassa petassa tàõa¤ca lena¤ca dãpa¤ca saraõa¤ca paràyaõa¤cà'ti. 1. Upanãyati jãvitamappamàyu jaråpanãtassa na santi tàõà. Etaü bhayaü maraõe pekkhamàno pu¤¤àni kayiràtha sukhàvahàni. 2. Yodha kàyena sa¤¤amo vàcàya uda cetasà, Taü tassa petassa sukhàya hoti yaü jãvamàno pakaroti pu¤¤anti. [PTS Page 156] [\q 156/] 3. 2. 1. 2. 2. Atha kho dve bràhmaõà jiõõà vuddhà mahallakà addhagatà vayo anuppattà vãsaü vassasatikà jàtiyà, yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaükamitvà bhagavatà saddhiü sammodiüsu. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü205 vãtisàretvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnà kho te bràhmaõà bhagavantaü etadavocuü: 'mayamassu bho gotama bràhmaõà jiõõà vuddhà mahallakà addhagatà vayo anuppattà vãsaü206 vassasatikà jàtiyà. Te camhà akatakalyàõà akatakusalà akatabhãruttàõà. Ovadatu no bhavaü gotamo, anusàsatu no bhavaü gotamo yaü amhàkaü assa dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti. [BJT Page 282] [\x 282/] Taggha tumhe bràhmaõà jiõõà vuddhà mahallakà addhagatà vayo anuppattà vãsaü vassasatikà jàtiyà. Te cattha akatakalyàõà akatakusalà akatabhãruttàõà. âditto kho ayaü bràhmaõà loko jaràya vyàdhinà maraõena. Evaü àditte kho bràhmaõà loke jaràya vyàdhinà maraõena yo idha kàyena sa¤¤amo, vàcàya sa¤¤amo, manasà saüyamo, taü tassa petassa tàõaü ca lena¤ca dãpa¤ca saraõa¤ca paràyaõa¤cà'ti. 3. âdittasmiü agàrasmiü yaü nãharati bhàjanaü, Taü tassa hoti atthàya no ca yaü tattha óayhati. 4. Evaü àdipito207 loko jaràya maraõena ca, Nãharethe'va dànena dinnaü hoti sunãhañaü208. 5. Yo'dha kàyena sa¤¤amo vàcàya uda cetasà, Taü tassa petassa sukhàya hoti yaü jãvamàno pakaroti pu¤¤anti. 3. 2. 1. 3. 3. Atha ko a¤¤ataro bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: 'sandiññhiko dhammo sandiññhiko dhammo'ti bho gotama vuccati, kittàvatà nu kho bho gotama sandiññhiko dhammo hoti akàliko ehipassiko opanayiko209 paccattaü veditabbo vi¤¤åhã'ti. Ratto kho bràhmaõa, ràgena abhibhåto pariyàdinnacitto [PTS Page 157] [\q 157/] attavyàbàdhàyapi ceteti, paravyàbàdhàyapi ceteti, ubhayavyàbàdhàyapi ceteti, cetasikampi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Ràge pahãõe nevattavyàbàdhàyapi ceteti, na paravyàbàdhàyapi ceteti, na ubhayavyàbàdhàyapi ceteti, na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Evampi kho bràhmaõa sandiññhiko dhammo hoti akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã'ti. Duññho kho bràhmaõa dosena abhibhåto pariyàdinna citto attavyàbàdhàyapi ceteti, paravyàbàdhàyapi ceteti, ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Cetasikampi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Dose pahãõe nevattavyàbàdhàyapi ceteti. Na paravyàbàdhàyapi ceteti. Na ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Evampi kho bràhmaõa sandiññhiko dhammo hoti akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã'ti. Måëho kho bràhmaõa mohena abhibhåto pariyàdinnacitto attavyàbàdhàyapi ceteti. Paravyàbàdhàyapi ceteti. Ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Cetasikampi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Mohe pahãõe nevattavyàbàdhàyapi ceteti, na paravyàbàdhàyapi ceteti, na ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Evaü kho bràhmaõa sandiññhiko dhammo hoti akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã'ti. Abhikkantaü bho gotama, abhikkantaü bho gotama, seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, cakkhumanto råpàni dakkhintã'ti. Evamevaü bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi, dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. [BJT Page 284] [\x 284/] 3. 2. 1. 4. 4. Atha kho a¤¤ataro bràhmaõaparibbàjako yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaükamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bràhmaõaparibbàjako bhagavantaü etadavoca: 'sandiññhiko dhammo sandiññhiko dhammo'ti bho gotama vuccati, kittàvatà nu kho bho gotama sandiññhiko dhammo hoti akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã'ti. Ratto kho bràhmaõa ràgena abhibhåto pariyàdinnacitto attavyàbàdhàyapi ceteti, paravyàbàdhàyapi ceteti, ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Cetasikampi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Ràge pahãõe nevattavyàbàdhàyapi ceteti. Na paravyàbàdhàyapi ceteti, na ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. [PTS Page 158] [\q 158/] Ratto kho bràhmaõa ràgena abhibhåto pariyàdinnacitto kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati, ràge pahãõe neva kàyena duccaritaü carati, na vàcàya duccaritaü carati, na manasà duccaritaü carati. Ratto kho bràhmaõa ràgena abhibhåto pariyàdinnacitto attatthampi yathàbhåtaü nappajànàti, paratthampi yathàbhåtaü nappajànàti, ubhayatthampi yathàbhåtaü nappajànàti. Ràge pahãõe attatthampi yathàbhåtaü pajànàti, paratthampi yathàbhåtaü pajànàti, ubhayatthampi yathàbhåtaü pajànàti. Evampi kho bràhmaõa sandiññhiko dhammo hoti akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã'ti. Duññho kho bràhmaõa dosena abhibhåto pariyàdinnacitto attavyàbàdhàyapi ceteti, paravyàbàdhàyapi ceteti, ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Cetasikampi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Dose pahãõe nevattavyàbàdhàyapi ceteti, na paravyàbàdhàyapi ceteti, na ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Duññho kho bràhmaõa dosena abhibhåto pariyàdinnacitto kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. Dose pahãõe neva kàyena duccaritaü carati, na vàcàya duccaritaü carati, sa manasà duccaritaü carati. Duññho kho bràhmaõa dosena abhibhåto pariyàdinnacitto attatthampi yathàbhåtaü nappajànàti, paratthampi yathàbhåtaü nappajànàti, ubhayatthampi yathàbhåtaü nappajànàti. Dose pahãõe attatthampi yathàbhåtaü pajànàti, paratthampi yathàbhåtaü pajànàti, ubhayatthampi yathàbhåtaü pajànàti evampi kho bràhmaõa sandiññhiko dhammo hoti akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã'ti. Måëho kho bràhmaõa mohena abhibhåto pariyàdinnacitto attavyàbàdhàyapi ceteti, paravyàbàdhàyapi ceteti, ubhayavyàbàdhàyapi ceteti, cetasikampi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Mohe pahãõe nevattavyàbàdhàyapi ceteti, na paravyàbàdhàyapi ceteti, na ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Måëho kho bràhmaõa mohena abhibhåto pariyàdinnacitto kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. Mohe pahãõe neva kàyena duccaritaü carati, na vàcàya duccaritaü carati, na manasà duccaritaü carati. Måëho kho bràhmaõa mohena abhibhåto pariyàdinnacitto attatthampi yathàbhåtaü nappajànàti, paratthampi yathàbhåtaü nappajànàti, ubhayatthampi yathàbhåtaü nappajànàti. Mohe pahãõe attatthampi yathàbhåtaü pajànàti, paratthampi yathàbhåtaü pajànàti, ubhayatthampi yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bràhmaõa sandiññhiko dhammo hoti akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhãti. Abhikkantaü bho gotama, abhikkantaü bho gotama, seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, cakkhumanto råpàni dakkhintã'ti. Evamevaü bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi, dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. [BJT Page 286] [\x 286/] 3. 2. 1. 5. 5. Atha kho jàõussoõã bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho jàõussoõã bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: 'sandiññhikaü nibbàõaü sandiññhikaü nibbàõanti' bho gotama vuccati. Kittàvatà nu kho bho gotama sandiññhikaü nibbàõaü hoti akàlikaü ehipassikaü opanayikaü paccattaü veditabbaü vi¤¤åhãti? [PTS Page 159] [\q 159/] Ratto kho bràhmaõa ràgena abhibhåto pariyàdinnacitto attavyàbàdhàyapi ceteti, paravyàbàdhàyapi ceteti, ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Cetasikampi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Ràge pahãõe nevattavyàbàdhàyapi ceteti, na paravyàbàdhàyapi ceteti, na ubhayavyàbàdhàyapi ceteti, na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Evaü kho* bràhmaõa sandiññhikaü nibbàõaü hoti. Duññho kho bràhmaõa dosena abhibhåto pariyàdinnacitto attavyàbàdhàyapi ceteti, paravyàbàdhàyapi ceteti, ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Cetasikampi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Ràge pahãõe nevattavyàbàdhàyapi ceteti, na paravyàbàdhàyapi ceteti, na ubhayavyàbàdhàyapi ceteti, na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Evaü kho* bràhmaõa sandiññhikaü nibbàõaü hoti. Måëho kho bràhmaõa mohena abhibhåto pariyàdinnacitto attavyàbàdhàyapi ceteti, paravyàbàdhàyapi ceteti, ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Cetasikampi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Mohe pahãõe nevattavyàbàdhàya pi ceteti, na paravyàbàdhàyapi ceteti, na ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Evaü kho210* bràhmaõa sandiññhikaü nibbàõaü hoti. Yato ca kho ayaü bràhmaõa anavasesaü ràgakkhayaü pañisaüvedeti, anavasesaü dosakkhayaü pañisaüvedeti, anavasesaü mohakkhayaü pañisaüvedeti. Evaü kho bràhmaõa sandiññhikaü nibbàõaü hoti akàlikaü ehipassikaü opanayikaü paccattaü veditabbaü vi¤¤åhãti. Abhikkantaü bho gotama, abhikkantaü bho gotama, seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, cakkhumanto råpàni dakkhintã'ti. Evamevaü bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi, dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. 3. 2. 1. 6. 6. Atha kho a¤¤ataro bràhmaõamahàsàlo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaükamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bràhmaõamahàsàlo bhagavantaü etadavoca: 'sutaü metaü bho gotama pubbakànaü bràhmaõànaü vuddhànaü mahallakànaü àcariyapàcariyànaü bhàsamànànaü: 'pubbassudaü211 ayaü loko avãcima¤¤e phuño212 hoti manussehi, kukkuñasampàtikà gàmanigamaràjadhàniyo'ti. Ko nu kho bho gotama hetu, ko paccayo yenetarahi manussànaü khayo hoti, tanuttaü pa¤¤àyati, gàmàpi agàmà [PTS Page 160] [\q 160/] honti, nigamà'pi anigamà honti, nagarà'pi anagarà honti, janapadà'pi ajanapadà hontã'ti. [BJT Page 288] [\x 288/] Etarahi bràhmaõa manussà adhammaràgarattà visamalobhàbhibhåtà micchàdhammaparetà te adhammaràgarattà visamalobhàbhibhåtà micchàdhammaparetà tiõhàni satthàni gahetvà A¤¤ama¤¤aü213 jãvità voropenti. Tena bahå manussà kàlaü karonti. Ayampi kho bràhmaõa hetu, ayaü paccayo yenetarahi manussànaü khayo hoti, tanuttaü pa¤¤àyati, gàmà'pi agàmà honti, nigamà'pi anigamà honti, nagarà'pi anagarà honti, janapadà'pi ajanapadà honti. Puna ca paraü bràhmaõa etarahi manussà adhammaràgarattà visamalobhàbhibhåtà micchàdhammaparetà. Tesaü adhammaràgarattànaü visamalobhàbhibhåtànaü micchàdhammaparetànaü devo na sammà dhàraü anuppavecchati. Tena dubbhikkhaü hoti dussassaü setaññhikaü salàkàvuttaü. Tena bahå manussà kàlaü karonti. Ayampi kho bràhmaõa hetu, ayaü paccayo yenetarahi manussànaü khayo hoti, tanuttaü pa¤¤àyati, gàmà'pi agàmà honti. Nigamà'pi anigamà honti, nagarà'pi anagarà honti, janapadà'pi ajanapadà honti. Puna ca paraü bràhmaõa etarahi manussà adhammaràgarattà visamalobhàbhibhåtà micchàdhammaparetà. Tesaü adhammaràgarattànaü visamalobhàbhibhåtànaü micchàdhammaparetànaü yakkhà vàle manusse ossajanti.214 Tena bahå manussà kàlaü karonti. Ayampi kho bràhmaõa hetu, ayaü paccayo yenetarahi manussànaü khayo hoti, tanuttaü pa¤¤àyati, gàmà'pi agàmà honti. Nigamà'pi anigamà honti, nagarà'pi anagarà honti, janapadà'pi ajanapadà hontã'ti. Abhikkantaü bho gotama, abhikkantaü bho gotama, seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, cakkhumanto råpàni dakkhintã'ti. Evamevaü bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi, dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. 3. 2. 1. 7. 7. Atha kho vacchagotto paribbàjako yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaükamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü215 vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho vacchagotto paribbàjako bhagavantaü etadavoca: 'sutaü metaü bho gotama, 'samaõo gotamo evamàha: mayhameva dànaü [PTS Page 161] [\q 161/] dàtabbaü, nतesaü dànaü dàtabbaü, mayhameva sàvakànaü dànaü dàtabbaü, nतesaü sàvakànaü dànaü dàtabbaü, mayhameva dinnaü mahapphalaü, nतesaü dinnaü mahapphalaü. Mayhameva sàvakànaü dinnaü mahapphalaü, nतesaü sàvakànaü dinnaü mahapphalanti'. 1. [BJT Page 290] [\x 290/] Ye te bho gotama evamàhaüsu: 'samaõo gotamo evamàha: mayhameva dànaü dàtabbaü nतesaü dànaü dàtabbaü, mayhameva sàvakànaü dànaü dàtabbaü nतesaü sàvakànaü dànaü dàtabbaü, mayhameva dinnaü mahapphalaü' nतesaü dinnaü mahapphalaü, mayhameva sàvakànaü dinnaü mahapphalaü, nतesaü sàvakànaü dinnaü mahapphalanti'. Kacci te bhoto gotamassa vuttavàdino? Na ca bhavantaü gotamaü abhåtena abbhàcikkhanti? Dhammassa cà'nudhammaü vyàkaronti? Na ca koci sahadhammiko vàdànupàto gàrayhaü ñhànaü àgacchati? Anabbhakkhàtukàmà hi mayaü bhavantaü gotama'nti. Ye te vaccha evamàhaüsu: 'samaõo gotamo evamàha: mayhameva dànaü dàtabbaü, nतesaü dànaü dàtabbaü, gotama mayhameva sàvakànaü dànaü dàtabbaü, nतesaü sàvakànaü dànaü dàtabbaü, mayhameva dinnaü mahapphalaü, nतesaü dinnaü mahapphalaü, hi mayhameva sàvakànaü dinnaü mahapphalaü, nतesaü sàvakànaü dinnaü mahapphala'nti, na me te vuttavàdino, abbhàcikkhanti ca pana maü216 te asatà abhåtena. Yo kho vaccha paraü dànaü dadantaü vàreti, so tiõõaü antaràyakaro hoti, tiõõaü pàripanthiko. Katamesaü tiõõaü: dàyakassa pu¤¤antaràyakaro hoti, pañiggàhakànaü làbhantaràyakaro hoti. Pubbeva kho panassa attà khato ca hoti upahato ca. Yo kho vaccha paraü dànaü dadantaü vàreti, so imesaü tiõõaü antaràyakaro hoti, tiõõaü pàripanthiko. Ahaü kho pana vaccha evaü vadàmi: 'yepi te candanikàya và oligalle và pàõà, tatra'pi yo thàlidhovanaü và saràvadhovanaü và chaóóeti. Ye tattha pàõà, te tena yàpentå'ti. Tato nidànampahaü vaccha pu¤¤assa àgamaü vadàmi. Ko pana vàdo manussabhåte. Api càhaü vaccha sãlavato dinnaü mahapphalaü vadàmi, no tathà dussãle.217 So ca hoti, pa¤caïgavippahãõo pa¤caïgasamannàgato. Katamàni pa¤caïgàni pahãõàni honti: kàmacchando pahãõo hoti, vyàpàdo pahãõo hoti, thãnamiddhaü [PTS Page 162] [\q 162/] pahãõaü hoti. Uddhaccakukkuccaü pahãõaü hoti, vicikicchà pahãõà hoti. Imàni pa¤caïgàni pahãõàni honti. Katamehi pa¤cahaïgehi samannàgato hoti: asekkhena sãlakkhandhena samannàgato hoti, asekkhena samàdhikkhandhena samannàgato hoti, asekkhena pa¤¤àkkhandhena samannàgato hoti, asekkhena vimuttikkhandhena samannàgato hoti, asekkhena vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato hoti. Imehi pa¤cahaïgehi samannàgato hoti. Iti pa¤caïgavippahãõe pa¤caïgasamannàgate dinnaü mahapphalaü vadàmã'ti. 6. Iti kaõhàsu setàsu rohiõãsu harãsu và, Kammàsàsu saråpàsu gosu pàrevatàsu và. 7. Yàsu kàsu ci218 etàsu danto jàyati puïgavo, Dhorayho balasampanno kalyàõajavanikkamo.219 8. Tameva bhàre yu¤janti nàssa vaõõaü parikkhare, Evameva manussesu yasmiü kasmi¤ci jàtiye. 9. Khattiye bràhmaõe vesse sudde caõóàlapukkuse, Yàsu kàsu ci etàsu danto jàyati subbato. [BJT Page 292] [\x 292/] 10. Dhammaññho sãlasampanno saccavàdã hirãmano, Pahãõajàtimaraõo brahmacariyassa kevalã. 11. Pannabhàro visaüyutto katakicco anàsavo, Pàragå sabbadhammànaü anupàdàya nibbuto. 12. Tasmi¤¤eva viraje khette vipulà hoti dakkhiõà, Bàlà ca avijànantà dummedhà assutàvino. 13. Bahiddhà dadanti220 dànàti na hi sante upàsare, Yo ca sante upàsanti sappa¤¤e dhãrasammate. 14. Saddhà ca nesaü sugate målajàtà patiññhità, Devaloka¤ca te yanti kule và idha jàyare. Anupubbena nibbàõaü adhigacchanti paõóità'ti. [PTS Page 163] [\q 163/] 3. 2. 1. 8. 8. Atha kho tikaõõo bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü221 vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho tikaõõo bràhmaõo bhagavato sammukhà tevijjànaü sudaü bràhmaõànaü vaõõaü bhàsati "evampi tevijjà bràhmaõà itipi tevijjà bràhmaõà"ti. Yathà kathaü pana bràhmaõa, bràhmaõà bràhmaõaü tevijjaü pa¤¤àpentã'ti? Idha bho gotama bràhmaõo ubhato sujàto hoti màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Ajjhàyako mantadharo tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü. Padako veyyàkaraõo lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayoti. Evaü kho bho gotama, bràhmaõà bràhmaõaü tevijjaü pa¤¤àpentãti. A¤¤athà kho bràhmaõa, bràhmaõà bràhmaõaü tevijjaü pa¤¤àpenti. A¤¤athà ca pana ariyassa vinaye tevijjo hotã'ti. Yathà kathampana bho gotama ariyassa vinaye tevijjo hoti? Sàdhu me bhavaü gotamo tathà dhammaü desetu yathà ariyassa vinaye tevijjo hotã'ti. Tena hi bràhmaõa suõàhi, sàdhukaü manasi karohi, bhàsissàmã'ti. Evaü bhoti kho tikaõõo bràhmaõo bhagavato paccassosi. Bhagavà etadavoca: [BJT Page 294] [\x 294/] Idha bràhmaõa bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno, sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti ' upekkhako satimà sukhavihàri'ti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà [PTS Page 164] [\q 164/] adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbe nivàsànussati¤àõàya cittaü abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbe nivàsaü anussarati. Seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo, vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe. Amutrà'siü evannàmo, evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü,222 tatràpàsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Ayamassa pañhamà vijjà adhigatà hoti, avijjà vihatà, vijjà uppannà, tamo vihato, àloko uppanno, yathà taü appamattassa àtàpino pahitattassa viharato. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. Ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà, vacãduccaritena samannàgatà, manoduccaritena samannàgatà, ariyànaü upavàdakà, micchàdiññhikà, micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà, vacãsucaritena samannàgatà, manosucaritena samannàgatà, ariyànaü anupavàdakà, sammàdiññhikà, [PTS Page 165] [\q 165/] sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannàti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. Ayamassa dutiyà vijjà adhigatà hoti, avijjà vihatà, vijjà uppannà, tamo vihato, àloko uppanno, yathà taü appamattassa àtàpino pahitattassa viharato. [BJT Page 296] [\x 296/] So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhininnàmeti. So idaü dukkha'nti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü àsavanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccati, bhavàsavà'pi cittaü vimuccati, avijjàsavà'pi cittaü vimuccati, vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nàparaü itthattàyà'ti pajànàti. Ayamassa tatiyà vijjà adhigatà hoti, avijjà vihatà, vijjà uppannà, tamo vihato, àloko uppanno. Yathà taü appamattassa àtàpino pahitattassa viharatoti. 15. Anuccàvacasãlassa nipakassa ca jhàyino. Cittaü yassa vasãbhåtaü ekaggaü susamàhitaü. 16. Taü ve tamonudaü vãraü tevijjaü maccuhàyinaü. Hitaü devamanussànaü àhu sabbappahàyinaü. 17. Tãhi vijjàhi sampannaü asammåëhavihàrinaü, Buddhaü antimasàrãraü taü namassanti gotamaü. 18. Pubbenivàsaü yo veti223 saggàpàyaü ca passati, Atho jàtikkhayaü patto abhi¤¤à vosito muni. 19. Etàhi tãhi vijjàhi tevijjo hoti bràhmaõo, Tamahaü vadàmi tevijjaü nतaü lapitalàpananti. [PTS Page 166] [\q 166/] Evaü kho bràhmaõa ariyassa vinaye tevijjo hotãti. A¤¤athà bho gotama bràhmaõànaü tevijjo, a¤¤athà ca pana ariyassa vinaye tevijjo hoti. Imassa ca pana bho gotama ariyassa vinaye tevijjassa bràhmaõànaü tevijjo kalaü nàgghati soëasiü. Abhikkantaü bho gotama, abhikkantaü bho gotama, seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, cakkhumanto råpàni dakkhintã'ti. Evamevaü bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esà'haü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi, dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. [BJT Page 298] [\x 298/] 3. 2. 1. 9. 9. Atha kho jàõussoõã bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiü. Ekamannaü nisinno kho jàõussoõã bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: yassassu bho gotama ya¤¤o và saddhaü và thàlipàko và deyyadhammaü và tevijjesu bràhmaõesu dànaü dadeyyàti. Yathàkathaü pana bràhmaõa, bràhmaõà bràhmaõaü tevijjaü pa¤¤àpentã'ti? Idha pana bho gotama224 bràhmaõo ubhato sujàto hoti màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahàyugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena, ajjhàyako mantadharo tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü padako veyyàkaraõo lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayoti. Evaü kho bho gotama bràhmaõà bràhmaõaü tevijjaü pa¤¤àpentã'ti. A¤¤athà kho bràhmaõa, bràhmaõà bràhmaõaü tevijjaü pa¤¤àpenti, a¤¤athà ca pana ariyassa vinaye tevijjo hotã'ti. Yathàkathaü pana bho gotama ariyassa vinaye tevijjo hoti? Sàdhu me bhavaü gotamo tathà dhammaü desetu yathà ariyassa vinaye tevijjo hotã'ti. Tena hi bràhmaõa suõàhi sàdhukaü manasi karohi, bhàsissàmã'ti. Evaü hoti kho jàõussoõã bràhmaõo bhagavato paccassosi. Bhagavà etadavoca: Idha bràhmaõa bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti ' upekkhako satimà sukhavihàri'ti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe [PTS Page 167] [\q 167/] vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte225 pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo, vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe. Amutrà'siü evannàmo, evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü, tatràpàsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapannoti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Ayamassa pañhamà vijjà adhigatà hoti, avijjà vihatà, vijjà uppannà, tamo vihato, àloko uppanno, yathà taü appamattassa àtàpino pahitattassa viharato. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena. Satte passati cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. Ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà, vacãduccaritena samannàgatà. Manoduccaritena samannàgatà, ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà sucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. Ayamassa dutiyà vijjà adhigatà hoti, avijjà vihatà, vijjà uppannà, tamo vihato, àloko uppanno, yathà taü appamattassa àtàpinopahitattassa viharato. [BJT Page 300] [\x 300/] So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhininnàmeti. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccati, bhavàsavà'pi cittaü vimuccati, avijjàsavà'pi cittaü vimuccati, vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nàparaü itthattàyàti pajànàti. Ayamassa tatiyà vijjà adhigatà hoti, avijjà vihatà, vijjà uppannà, tamo vihato, àloko uppanno. Yathà taü appamattassa àtàpino pahitattassa viharato'ti. 20. Yo sãlabbatasampanno pahitatto samàhito, Cittaü yassa vasãbhåtaü ekaggaü susamàhitaü, 21. Pubbenivàsaü yo veti226 saggàpàya¤ca passati, Atho jàtikkhayaü patto abhi¤¤à vosito muni. [PTS Page 168] [\q 168/] 22. Etàhi tãhi vijjàhi tevijjo hoti bràhmaõo, Tamahaü vadàmi tevijjaü nतaü lapitalàpananti. Evaü kho bràhmaõa ariyassa vinaye tevijjo hotã'ti. A¤¤athà bho gotama bràhmaõànaü tevijjo. A¤¤athà ca pana ariyassa vinaye tevijjo hoti. Imassa ca bho gotama ariyassa vinaye tevijjassa bràhmaõànaü tevijjo kalaü nàgghati soëasiü. Abhikkantaü bho gotama, abhikkantaü bho gotama, seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, cakkhumanto råpàni dakkhintã'ti. Evamevaü bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi, dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. 3. 2. 1. 10 10. Atha kho saïgàravo bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami upasaükamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho saïgàravo bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: mayamassu bho gotama bràhmaõà nàma, ya¤¤aü yajàma'pi, yajàpema'pi, tatra bho gotama yo ceva yajati, yo ca yajàpeti, sabbe te anekasàrãrikaü pu¤¤apañipadaü227 pañipannà honti yadidaü ya¤¤àdhikaraõaü, yo panàyaü bho gotama yassa và tassa và kulà agàrasmà anagàriyaü pabbajito ekamattànaü dameti, ekamattànaü sameti, ekamattànaü parinibbàpeti, evamassàyaü ekasàrãrikaü pu¤¤apañipadaü pañipanno hoti yadidaü pabbajjàdhikaraõanti. [BJT Page 302] [\x 302/] Tena hi bràhmaõa, ta¤¤evettha pañipucchissàmi, yathà te khameyya, tathà naü vyàkareyyàsi. Taü kiü ma¤¤asi bràhmaõa idha tathàgato loke uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà, so evamàha: ethà'yaü maggo, ayaü pañipadà, yathà pañipanno ahaü anuttaraü brahmacariyogadhaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedemi, etha tumhepi tathà pañipajjatha, yathà pañipannà tumhepi anuttaraü brahmacariyogadhaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà'ti. Iti ayaü ceva satthà dhammaü deseti, pare [PTS Page 169] [\q 169/] ca tathattàya pañipajjanti. Tàni kho pana honti anekàni'pi satàni anekàni'pi sahassàni anekàni'pi satasahassàni. Taü kiü ma¤¤asi bràhmaõa, iccàyaü evaü sante ekasàrãrikà và pu¤¤apañipadà hoti anekasàrãrikà và, yadidaü pabbajjàdhikaraõanti? Iccàyampi228 bho gotama, evaü sante anekasàrãrikà pu¤¤apañipadà hoti, yadidaü pabbajjàdhikaraõanti. Evaü vutte àyasmà ànando saïgàravaü bràhmaõaü etadavoca: imàsaü te bràhmaõa, dvinnaü pañipadànaü katamà pañipadà khamati, appaññhatarà ca appasamàrambhatarà ca mahapphalatarà ca mahànisaüsatarà càti? Evaü vutte saïgàravo bràhmaõo àyasmantaü ànandaü etadavoca: seyyathàpi bhavaü gotamo bhavaü cànando ete me pujjà, ete me pàsaüsà'ti. Dutiyampi kho àyasmà ànando saïgàravaü bràhmaõaü etadavoca: na kho tyàhaü bràhmaõa evaü pucchàmi: ke và te pujjà ke và te pàsaüsà'ti. Eva¤ca229 kho tyàhaü bràhmaõa pucchàmi: imàsaü te bràhmaõa, dvinnaü pañipadànaü katamà pañipadà khamati, appaññhatarà230 ca appasamàrambhatarà ca mahapphalatarà ca mahànisaüsatarà càti? Evaü vutte saïgàravo bràhmaõo àyasmantaü ànandaü etadavoca: seyyathà'pi bhavaü gotamo bhavaü cànando ete me pujjà, ete me pàsaüsà'ti. Tatiyampi kho àyasmà ànando saïgàravaü bràhmaõaü etadavoca: na kho tyàhaü bràhmaõa evaü pucchàmi: ke và te pujjà ke và te pàsaüsà'ti. Eva¤ca231 kho tyàhaü bràhmaõa pucchàmi: imàsaü te bràhmaõa, dvinnaü pañipadànaü katamà pañipadà khamati, appaññhatarà ca appasamàrambhatarà ca mahapphalatarà ca mahànisaüsatarà càti? [BJT Page 304] [\x 304/] Tatiyampi kho saïgàravo bràhmaõo àyasmantaü ànandaü etadavoca: seyyathàpi bhavaü gotamo bhavaü cànando ete me pujjà, ete me pàsaüsàti. [PTS Page 170] [\q 170/] Atha kho bhagavato etadahosi: yàvatatiyampi kho saïgàravo bràhmaõo ànandena sahadhammikaü pa¤haü puññho saüsàdeti. No vissajjeti. Yannånà'haü parimoceyyanti. Atha kho bhagavà saïgàravaü bràhmaõaü etadavoca: kànujja232 bràhmaõa, ràjantepure ràjaparisàyaü233 sannisinnànaü sannipatitànaü antarà kathà udapàdã'ti? Ayaü khvajja bho gotama, ràjantepure ràjaparisàyaü sannisinnànaü sannipatitànaü antarà kathà udapàdi: pubbe sudaü appatarà ceva bhikkhå ahesuü, bahutarà ca uttari manussadhammà iddhipàñihàriyaü dassesuü. Etarahi kho bahutarà ceva bhikkhå appatarà ca uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü dassentã'ti. Ayaü khvajja bho gotama, ràjantepure ràjaparisàyaü sannisinnànaü sannipatitànaü antarà kathà udapàdãti. Tãõi kho imàni bràhmaõa pàñihàriyàni. Katamàni tãõi: iddhipàñihàriyaü, àdesanàpàñihàriyaü, anusàsanãpàñihàriyaü, katama¤ca bràhmaõa iddhipàñihàriyaü: idha bràhmaõa ekacco anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti, bahudhà'pi hutvà eko hoti, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno'va234 gacchati, seyyathà'pi àkàse. Pañhaviyà'pi235 ummujjanimmujjaü karoti seyyathà'pi udake, udake'pi abhijjamàne236 gacchati seyyathà'pi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathà'pi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaü mahiddhike evaü mahànubhàve pàõinà parimasati, parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. Idaü vuccati bràhmaõa iddhipàñihàriyaü. Katama¤ca bràhmaõa, àdesanàpàñihàriyaü: idha bràhmaõa ekacco nimittena àdisati: evampi te mano itthampi te mano. Itipi te cittanti. So bahu¤cepi àdisati, tathe'va taü hoti, no a¤¤athà. Idha pana bràhmaõa, ekacco naheva kho nimittena [PTS Page 171] [\q 171/] àdisati, api ca kho manussànaü và amanussànaü và devatànaü và saddaü sutvà àdisati: evampi te mano, itthampi te mano. Itipi te cittanti. So bahu¤cepi àdisati, tathe'va taü hoti, no a¤¤athà. Idha pana bràhmaõa, ekacco naheva kho nimittena àdisati, napi manussànaü và amanussànaü và devatànaü và saddaü sutvà àdisati, api ca kho vitakkayato vicàrayato vitakkavipphàrasaddaü sutvà àdisati: evampi te mano, itthampi te mano, itipi te cittanti. So bahu¤cepi àdisati, tathe'va taü hoti, no a¤¤athà [BJT Page 306] [\x 306/] Idha pana bràhmaõa, ekacco na heva kho nimittena àdisati, napi manussànaü và amanussànaü và devatànaü và saddaü sutvà àdisati, napi vitakkayato napi vicàrayato na vitakkavipphàrasaddaü sutvà àdisati: api ca kho avitakkaü avicàraü samàdhiü samàpananassa cetasà ceto paricca pajànàti. Yathà imassa bhoto manosaïkhàrà paõihità, imassa cittassa anantarà amunnàma vitakkaü vitakkissatã'ti, so bahu¤cepi àdisati. Tathe'va taü hoti, no a¤¤athà. Idaü vuccati bràhmaõa àdesanàpàñihàriyaü. Katama¤ca bràhmaõa, anusàsanãpàñihàriyaü: idha bràhmaõa, ekacco evamanusàsati: evaü vitakketha, mà evaü vitakkayittha, evaü manasi karotha, mà evaü manasàkattha, idaü pajahatha, idaü upasampajja viharathà'ti. Idaü vuccati bràhmaõa anusàsanãpàñihàriyaü. Imàni kho bràhmaõa tãõi pàñihàriyàni. Imesaü te bràhmaõa, tiõõaü pàñihàriyànaü katamaü pàñihàriyaü khamati abhikkantatara¤ca paõãtatara¤cà'ti. Tatra bho gotama yadidaü237 pàñihàriyaü, idhekacco anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti. Eko'pi hutvà bahudhà hoti, bahudhà'pi hutvà eko hoti, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno'va gacchati, seyyathà'pi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimmujjaü karoti seyyathà'pi udake, udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathà'pi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathà'pi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaü mahiddhike evaü mahànubhàve pàõinà parimasati, parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. Idaü bho gotama pàñihàriyaü yova238 naü karoti, sova239 naü pañisaüvedeti. Yova naü karoti, tasseva taü hoti. Idaü me bho gotama pàñihàriyaü màyàsahadhammaråpaü viya khàyati. Yampidaü bho gotama pàñihàriyaü idhekacco nimittena àdisati: evampi te mano, itthampi te mano, itipi te cittanti. So bahu¤cepi àdisati, tathe'va taü hoti, no a¤¤athà. Idha pana bho gotama, ekacco naheva kho nimittena àdisati, api ca kho manussànaü và amanussànaü và devatànaü và saddaü sutvà àdisati: evampi te mano, itthampi te mano, iti'pi te cittanti. So bahu¤ce'pi àdisati, tathe'va taü hoti, no a¤¤athà. Idha pana bràhmaõa, ekacco na heva kho nimittena àdisati, napi manussànaü và amanussànaü và devatànaü và saddaü sutvà àdisati, api ca kho vitakkayato vicàrayato vitakkavipphàrasaddaü sutvà àdisati. Ravampi te mano itthampi te mano, itipi te cittanti. So bahu¤ce'pi àdisati, tathe'va taü hoti, no a¤¤athà. Idha pana bràhmaõa, ekacco na heva kho nimittena àdisati, napi manussànaü và amanussànaü và devatànaü và saddaü sutvà àdisati, napi vitakkayato napi vicàrayato na vitakkavipphàrasaddaü sutvà àdisati: api ca kho avitakkaü avicàraü samàdhiü samàpannassa cetasà ceto paricca pajànàti: [PTS Page 172] [\q 172/] yathà imassa bhoto manosaïkhàrà paõihità imassa cittassa anantarà amunnàma vitakkaü vitakkissatã'ti. So bahu¤cepi àdisati, tathe'va taü hoti. No a¤¤athà. Idampi bho gotama pàñihàriyaü yova naü karoti sova naü pañisaüvedeti. Yova naü karoti. Tasseva240 taü hoti. Idampi bho gotama pàñihàriyaü màyàsahadhammaråpaü viya khàyati. Ya¤ca kho idaü bho gotama pàñihàriyaü idhekacco evamanusàsati: evaü vitakketha, mà evaü vitakkayittha, evaü manasi karotha, mà evaü manasàkattha, idaü pajahatha, idaü upasampajja viharathàti. Idameva bho gotama pàñihàriyaü khamati mesaü tiõõaü pàñihàriyànaü abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. [BJT Page 308] [\x 308/] Acchariyaü bho gotama, abbhutaü bho gotama, yàva subhàsitamidaü bhotà gotamena. Imehi ca mayaü tãhi pàñihàriyehi samannàgataü bhavantaü gotamaü dhàrema. Bhavaü hi gotamo anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti, bahudhà'pi hutvà eko hoti, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno'va gacchati, seyyathà'pi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimmujjaü karoti seyyathà'pi udake, udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathà'pi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathà'pi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaü mahiddhike evaü mahànubhàve pàõinà parimasati, parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. Bhavaü hi gotamo avitakkaü avicàraü samàdhiü samàpannassa cetasà ceto paricca pajànàti yathà imassa bhoto manosaïkhàrà paõihità imassa cittassa anantarà amunnàma vitakkaü vitakkissatã'ti. Bhavaü hi gotamo evamanusàsati: evaü vitakketha, mà evaü vitakkayittha, evaü manasi karotha, mà evaü manasàkattha. Idaü pajahatha, idaü upasampajja viharathàti. Addhà kho tyàyaü bràhmaõa àsajja upanãyavàcà bhàsità, api ca tyàhaü vyàkarissàmi. Ahaü hi bràhmaõa anekavihitaü iddhividhaü paccanubhomi ekopi hutvà bahudhà homi, bahudhà'pi hutvà eko homi, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno'va gacchàmi, seyyathàpi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimmujjaü karomi seyyathà'pi udake, udake'pi abhijjamàne gacchàmi seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamàmi seyyathà'pi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaü mahiddhike evaü mahànubhàve pàõinà parimasàmi, parimajjàmi. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vattemi ahaü hi bràhmaõa avitakkaü avicàraü samàdhiü samàpannassa cetasà ceto paricca pajànàmi, yathà imassa bhoto manosaïkhàrà paõihità imassa cittassa anantarà amunnàma vitakkaü vitakkissatã'ti.241 Ahaü hi bràhmaõa evamanusàsàmi: evaü vitakketha, mà evaü vitakkayittha. Evaü manasi karotha, mà evaü manasàkattha, idaü pajahatha, idaü upasampajja viharathàti. Atthi pana bho gotama a¤¤o ekabhikkhåpi yo imehi tãhi pàñihàriyehi samannàgato? A¤¤atra bhotà gotamenà'ti. Na kho bràhmaõa eka¤¤eva sataü, na dvesatàni, na tãõi satàni, na cattàri satàni, na pa¤casatàni. Atha kho bhiyyova ye bhikkhå imehi tãhi pàñihàriyehi samannàgatà'ti. Kahaü pana bho gotama etarahi te bhikkhå viharantã'ti? [PTS Page 173] [\q 173/] imasmiü yeva kho bràhmaõa bhikkhusaïghe'ti. Abhikkantaü bho gotama, abhikkantaü bho gotama, seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, cakkhumanto råpàni dakkhintã'ti. Evamevaü bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi, dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. Bràhmaõavaggo pañhamo. * 242 [BJT Page 310] [\x 310/] (2. Mahàvaggo) 3. 2. 2. 1. (Sàvatthinidànaü:) 11. Tãõimàni bhikkhave titthàyatanàni, yàni paõóitehi samanuyu¤jiyamànàni samanugàhiyamànàni samanubhàsiyamànàni243 parampi gantvà akiriyàya saõñhahanti. Katamàni tãõi: santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà evaüvàdino evaüdiññhino: yaü ki¤càyaü purisapuggalo pañisaüvedeti sukhaüvà dukkhaü và adukkhamasukhaü và, sabbaü taü pubbekatahetå'ti. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà evaüvàdino evaüdiññhino: yaü ki¤càyaü purisapuggalo pañisaüvedeti sukhaü và dukkhaü và, adukkhamasukhaü và, sabbaü taü issaranimmàõahetå'ti. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà evaüvàdino evaüdiññhino: yaü ki¤càyaü purisapuggalo pañisaüvedeti sukhaü và dukkhaü và adukkhamasukhaü và, sabbaü taü ahetuappaccayà'ti. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà evaüvàdino evaüdiññhino: yaü ki¤càyaü purisapuggalo pañisaüvedeti sukhaü và dukkhaü và adukkhamasukhaü và, sabbaü taü pubbe katahetå'ti. Tyàhaü upasaïkamitvà evaü vadàmi: saccaü kira tumhe àyasmanto evaüvàdino evaüdiññhino: yaü ki¤càyaü purisapuggalo pañisaüvedeti sukhaü và dukkhaü và adukkhamasukhaü và, sabbaü taü pubbekatahetå'ti?. Te244 ce me evaü puññhà àmà'ti pañijànanti, [PTS Page 174] [\q 174/] tyàhaü evaü vadàmi: tenahàyasmanto pàõàtipàtino bhavissanti pubbekatahetu, adinnàdàyino bhavissanti pubbekatahetu, abrahmacàrino bhavissanti pubbekatahetu- musàvàdino bhavissanti pubbekatahetu, pisunavàcà bhavissanti pubbekatahetu. Pharusavàcà bhavissanti pubbekatahetu, samphappalàpino bhavissanti pubbekatahetu, abhijjhàluno bhavissanti pubbekatahetu, byàpannacittà bhavissanti pubbekatahetu- micchàdiññhikà bhavissanti pubbekatahetu. Pubbekataü kho pana bhikkhave sàrato paccàgacchataü na hoti chando và vàyàmo và, idaü và karaõãyaü idaü và akaraõãyanti. Iti karaõãyàkaraõãye kho pana saccato thetato anupalabbhiyamàne muññhassatãnaü anàrakkhànaü viharataü na hoti paccattaü sahadhammiko samaõavàdo. Ayaü kho me bhikkhave tesu samaõabràhmaõesu evaüvàdãsu evaüdiññhãsu pañhamo sahadhammiko niggaho hoti. [BJT Page 312] [\x 312/] Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà evaüvàdino evaüdiññhino: yaü ki¤càyaü purisapuggalo pañisaüvedeti sukhaü và dukkhaü và adukkhamasukhaü và, sabbaü taü issaranimmàõahetu'ti, tyàhaü upasaïkamitvà evaü vadàmi: saccaü kira tumhe àyasmanto evaüvàdino evaüdiññhino: yaü ki¤càyaü purisapuggalo pañisaüvedeti sukhaü và dukkhaü và adukkhamasukhaü và, sabbaü taü issaranimmàõahetu'ti. Te245 ce me evaü puññhà àmàti246 pañijànanti, tyàhaü evaü vadàmi: tena hàyasmanto pàõàtipàtino bhavissanti issaranimmàõahetu adinnàdàyino bhavissanti issaranimmàõahetu, abrahmacàrino bhavissanti issaranimmàõahetåti, musàvàdino bhavissanti issaranimmàõahetu, pisunavàcà bhavissanti issaranimmàõahetu, pharusavàcà bhavissanti issaranimmàõahetu, samphappalàpino bhavissanti issaranimmàõahetu, abhijjhàluno bhavissanti issaranimmàõahetu, byàpannacittà bhavissanti issaranimmàõahetu. Micchàdiññhikà bhavissanti issaranimmàõahetu. Issaranimmàõaü kho pana bhikkhave sàrato paccàgacchataü na hoti chando và vàyàmo và, idaü và karaõãyaü idaü và akaraõãyanti. Iti karaõãyàkaraõãye kho pana saccato thetato anupalabbhiyamàne muññhassatãnaü anàrakkhànaü viharataü na hoti paccattaü sahadhammiko samaõavàdo. Ayaü kho me bhikkhave tesu samaõabràhmaõesu evaüvàdãsu evaüdiññhãsu dutiyo sahadhammiko niggaho hoti. [PTS Page 175] [\q 175/] Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà evaüvàdino evaüdiññhino: yaü ki¤càyaü purisapuggalo pañisaüvedeti sukhaü và dukkhaü và adukkhamasukhaü và, sabbaü taü ahetuappaccayàti. Tyàhaü upasaïkamitvà evaü vadàmi: saccaü kira tumhe àyasmanto evaüvàdino evaüdiññhino: yaü ki¤càyaü purisapuggalo pañisaüvedeti sukhaü và dukkhaü và adukkhamasukhaü và, sabbaü taü ahetuappaccayà'ti? Te ce me evaü puññhà àmà'ti pañijànanti: tyàhaü evaü vadàmi: tenahàyasmanto pàõàtipàtino bhavissanti ahetuappaccayà, dinnàdàyino bhavissanti ahetuappaccayà, abrahmacàrino bhavissanti ahetuappaccayà , musàvàdino bhavissanti ahetuappaccayà, pisunavàcà bhavissanti ahetuappaccayà pharusavàcà bhavissanti ahetuappaccayà, samphappalàpino bhavissanti ahetuappaccayà, , abhijjhàluno bhavissanti ahetuappaccayà, byàpannacittà bhavissanti ahetuappaccayà, micchàdiññhikà bhavissanti ahetuappaccayà. Ahetuü appaccayaü247 kho pana bhikkhave sàrato paccàgacchataü na hoti chando và vàyàmo và, idaü và karaõãyaü, idaü và akaraõãyanti. Iti karaõãyàkaraõãye kho pana saccato thetato anupalabbhiyamàne muññhassatãnaü anàrakkhànaü viharataü na hoti paccattaü sahadhammiko samaõavàdo. Ayaü kho me bhikkhave tesu samaõabràhmaõesu evaüvàdãsu evaüdiññhãsu. Tatiyo sahadhammiko niggaho hoti. [BJT Page 314] [\x 314/] Imàni ko bhikkhave tãõi titthàyatanàni: yàni paõóitehi samanuyu¤jiyamànàni samanugàhiyamànàni samanubhàsiyamànàni parampi gantvà akiriyàya saõñhahanti. Ayaü kho pana bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaïkiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Katamo ca bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaïkiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Imà cha dhàtuyo'ti bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaïkiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Imàni cha phassàyatanànã'ti bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaïkiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Ime aññhàrasa manopavicàrà'ti bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaïkiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Imàni cattàri ariyasaccànã'ti bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaïkiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhi. Imà cha dhàtuyoti bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaïkiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhã'ti: iti kho panetaü vuttaü, ki¤cetaü pañiccavuttaü: chayimà [PTS Page 176] [\q 176/] bhikkhave dhàtuyo: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtu àkàsadhàtu vi¤¤àõadhàtu. Imà cha dhàtuyoti bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaïkiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhã'ti. Iti yaü taü vuttaü, idametaü pañicca vuttaü. [BJT Page 316] [\x 316/] Imàni cha phassàyatanànã'ti bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaükiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhã'ti, iti kho panetaü vuttaü, ki¤cetaü pañicca vuttaü: chayimàni bhikkhave phassàyatanàni: cakkhuü248 phassàyatanaü sotaü phassàyatanaü ghàõaü phassàyatanaü jivhà phassàyatanaü kàyo phassàyatanaü mano phassàyatanaü. Imàni cha phassàyatanànãti bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaïkiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhã'ti. Iti yantaü vuttaü idametaü pañicca vuttaü. Ime aññhàrasa manopavicàrà'ti bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaïkiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhã'ti. Iti kho panetaü vuttaü, ki¤cetaü pañicca vuttaü: cakkhunà råpaü disvà somanassaññhànãyaü råpaü upavicarati, domanassaññhànãyaü råpaü upavicarati, upekkhàññhànãyaü råpaü upavicarati. Sotena saddaü sutvà somanassaññhànãyaü saddaü upavicarati, domanassaññhànãyaü saddaü upavicarati, upekkhàññhànãyaü saddaü upavicarati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà somanassaññhànãyaü gandhaü upavicarati, domanassaññhànãyaü gandhaü upavicarati, upekkhàññhànãyaü gandhaü upavicarati. Jivhàya rasaü sàyitvà somanassaññhànãyaü rasaü upavicarati, domanassaññhànãyaü rasaü upavicarati, upekkhàññhànãyaü rasaü upavicarati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà somanassaññhànãyaü phoññhabba upavicarati, domanassaññhànãyaü phoññhabbaü upavicarati, upekkhàññhànãyaü phoññhabbaü upavicarati. Manasà dhammaü vi¤¤àya somanassaññhànãyaü dhammaü upavicarati, domanassaññhànãyaü dhammaü upavicarati, upekkhàññhànãyaü dhammaü upavicarati. Ime aññhàrasa manopavicàràti bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaïkiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhã'ti. Iti yantaü vuttaü idametaü pañicca vuttaü. Imàni cattàri ariyasaccànã'ti bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaïkiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhã'ti. Iti kho panetaü vuttaü, ki¤cetaü pañicca vuttaü: channaü bhikkhave dhàtånaü upàdàya gabbhassàvakkanti hoti, okkantiyà sati nàmaråpaü, nàmaråpapaccayà saëàyatanaü, saëàyatanapaccayà phasso, phassapaccayà vedanà. Vediyamànassa kho panàhaü bhikkhave idaü dukkhanti pa¤¤àpemi. Ayaü dukkhasamudayo'ti pa¤¤àpemi. Ayaü dukkhanirodho'ti pa¤¤àpemi2492. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà'ti pa¤¤àpemi. Katama¤ca bhikkhave dukkhaü ariyasaccaü: jàti'pi dukkhà, jarà'pi dukkhà, vyàdhi'pi dukkho250 maraõampi [PTS Page 177] [\q 177/] dukkhaü, sokaparidevadukkhadomanassupàyàsà'pi dukkhà,251 * yampicchaü na labhati, tampi dukkhaü. Saïkhittena pa¤cupàdànakkhandhà dukkhà. Idaü vuccati bhikkhave dukkhaü ariyasaccaü. Katama¤ca bhikkhave dukkhasamudayo252 ariyasaccaü: avijjàpaccayà saïkhàrà, saïkhàrapaccayà vi¤¤àõaü, vi¤¤àõapaccayà nàmaråpaü, nàmaråpapaccayà saëàyatanaü, saëàyatanapaccayà phasso, phassapaccayà vedanà, vedanàpaccayà taõhà, taõhàpaccayà upàdànaü, upàdànapaccayà bhavo, bhavapaccayà jàti, jàtipaccayà jaràmaraõaü sokaparidevadukkhadomanassupàyàsà sambhavanti. Evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa samudayo hoti. Idaü vuccati bhikkhave dukkhasamudayo ariyasaccaü. [BJT Page 318] [\x 318/] Katama¤ca bhikkhave dukkhanirodho253 ariyasaccaü: avijjàyatveva asesaviràganirodhà saïkhàranirodho, saïkhàranirodhà vi¤¤àõanirodho, vi¤¤àõanirodhà nàmaråpanirodho, nàmaråpanirodhà saëàyatananirodho, saëàyatananirodhà phassanirodho, phassanirodhà vedanànirodho, vedanànirodhà taõhànirodho, taõhànirodhà upàdànanirodho, upàdànanirodhà bhavanirodho, bhavanirodhà jàtinirodho, jàtinirodhà jaràmaraõaü sokaparidevadukkhadomanassupàyàsà nirujjhantã. Evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa nirodho hoti. Idaü vuccati bhikkhave dukkhanirodho ariyasaccaü. Katama¤ce bhikkhave dukkhanirodhagàminã pañipadà ariyasaccaü: ayameva ariyo aññhaïgiko maggo. Seyyathãdaü: sammàdiññhi sammàsaïkappo sammàvàcà sammàkammanto sammààjãvo sammàvàyàmo sammàsati sammàsamàdhi. Idaü vuccati bhikkhave dukkhanirodhagàminã pañipadà ariyasaccaü. Imàni cattàri ariyasaccànã'ti bhikkhave mayà dhammo desito aniggahito asaïkiliññho anupavajjo appatikuññho samaõehi bràhmaõehi vi¤¤åhã'ti iti yantaü vuttaü, idametaü pañicca vuttanti. [PTS Page 178] [\q 178/] 3. 2. 2. 2. 12. Tãõimàni bhikkhave amàtàputtikàni bhayànãti assutavà puthujjano bhàsati. Katamàni tãõã: hoti254 so bhikkhave samayo, yaü mahàaggióàho uññhàti. Mahàaggióàhe kho pana bhikkhave uññhite tena gàmà'pi óayhanti nigamà'pi óayhanti, nagarà'pi óayhanti. Gàmesu'pi óayhamànesu nigamesu'pi óayhamànesu nagaresu'pi óayhamànesu tattha màtà'pi puttaü nappañilabhati, putto'pi màtaraü nappañilabhati. Idaü bhikkhave pañhamaü amàtàputtikaü bhayanti assutavà puthujjano bhàsati. Puna ca paraü bhikkhave hoti so samayo yaü mahàmegho uññhàti, mahàmeghe kho pana bhikkhave uññhite mahà udakavàhako sa¤jàyati, mahà udakavàhake kho pana bhikkhave sa¤jàte tena gàmà'pi vuyhanti, nigamà'pi vuyhanti, nagarà'pi vuyhanti. Gàmesu'pi vuyhamànesu nigamesu'pi vuyhamànesu nagaresu'pi vuyahmànesu tattha màtà'pi puttaü nappañilabhati, putto'pi màtaraü nappañilabhati, idaü bhikkhave dutiyaü amàtàputtikaü bhayanti assutavà puthujjano bhàsati. Puna ca paraü bhikkhave hoti so samayo, yaü bhayaü hoti añavisaükopo cakkasamàråëhà jànapadà pariyàyanti. Bhaye kho pana bhikkhave sati añavisaükope cakkasamàråëhesu jànapadesu pariyàyantesu tattha màtà'pi puttaü nappañilabhati, putto'pi màtaraü nappañilabhati, idaü bhikkhave tatiyaü amàtàputtikaü bhayanti assutavà puthujjano bhàsati. Imàni kho bhikkhave tãõi amàtàputtikàni bhayànã'ti assutavà puthujjano bhàsati. [BJT Page 320] [\x 320/] Tàni kho panimàni bhikkhave tãõi samàtàputtikàniyeva bhayàni amàtàputtikàni bhayànã'ti assutavà puthujjano bhàsati. Katamàni tãõi: hoti so bhikkhave samayo, yaü mahàaggióàho uññhàti, mahàaggióàhe kho pana bhikkhave uññhite tena gàmà'pi óayhanti, nigamà'pi óayhanti, nagarà'pi óayhanti. Gàmesu'pi óayhamànesu nigamesu'pi óayhamànesu nagaresu'pi óayhamànesu hoti so samayo, yaü kadàci karahaci màtà'pi [PTS Page 179] [\q 179/] puttaü pañilabhati, putto'pi màtaraü pañilabhati. Idaü bhikkhave pañhamaü samàtàputtikaü yeva bhayaü amàtàputtikaü bhayanti assutavà puthujjano bhàsati. Puna ca paraü bhikkhave hoti so samayo, yaü mahàmegho uññhàti. Mahàmeghe ko pana bhikkhave uññhite mahàudakavàhako sa¤jàyati, mahàudakavàhake kho pana bhikkhave sa¤jàte tena gàmà'pi vuyhanti, nigamà'pi vuyhanti, nagarà'pi vuyhanti. Gamesu'pi vuyhamànesu nigamesu'pi vuyhamànesu nagaresu'pi vuyhamànesu hoti so samayo, yaü kadàci karahaci màtà'pi puttaü pañilabhati, putto'pi màtaraü pañilabhati, idaü bhikkhave dutiyaü samàtàputtikaü yeva bhayaü amàtàputtikaü bhayanti assutavà puthujjano bhàsati. Puna ca paraü bhikkhave hoti so samayo, yaü bhayaü hoti añavisaïkopo, cakkasamàråëhà jànapadà pariyàyanti. Bhaye kho pana bhikkhave sati añavisaïkope cakkasamàråëhesu jànapadesu pariyàyantesu hoti so samayo, yaü kadàci karahaci màtà'pi puttaü pañilabhati. Putto'pi màtaraü pañilabhati. Idaü bhikkhave tatiyaü samàtàputtikaü yeva bhayaü amàtàputtikaü bhayanti assutavà puthujjano bhàsati. Imàni kho bhikkhave tãõi samàtàputtikàni yeva bhayàni amàtàputtikàni bhayànãti assutavà puthujjano bhàsati. Tãõimàni bhikkhave amàtàputtikàni bhayàni. Katamàni tãõi: jaràbhayaü vyàdhibhayaü maraõabhayaü. Na bhikkhave màtà puttaü jãramànaü evaü labhati: ahaü jãràmi, mà me putto jãrã'ti. Putto và pana màtaraü jãramànaü na evaü labhati, ahaü jãràmi, mà me màtà jãrã'ti. Na bhikkhave màtà puttaü vyàdhiyamànaü evaü labhati: ahaü vyàdhiyàmi, mà me putto vyàdhiyã'ti, putto và pana màtaraü vyàdhiyamànaü na evaü labhati: ahaü vyàdhiyàmi, mà me màtà vyàdhiyã'ti. Na bhikkhave màtà puttaü mãyamànaü evaü labhati: ahaü mãyàmi, mà me putto mãyã'ti, putto và pana màtaraü mãyamànaü na evaü labhati: ahaü mãyàmi, mà me màtà mãyi'ti. Imàni kho bhikkhave tãõi amàtàputtikàni bhayànã'ti. [PTS Page 180] [\q 180/] Atthi bhikkhave maggo, atthi pañipadà, imesa¤ca tiõõaü samàtàputtikànaü bhayànaü, imesa¤ca tiõõaü amàtàputtikànaü bhayànaü pahàõàya samatikkamàya saüvattati: katamo ca bhikkhave maggo: katamà ca pañipadà: imesa¤ca tiõõaü samàtàputtikànaü bhayànaü, imesa¤ca tiõõaü amàtàputtikànaü bhayànaü pahàõàya samatikkamàya saüvattati: ayameva ariyo aññhaïgiko maggo, seyyathãdaü: sammàdiññhi sammàsaïkappo sammàvàcà sammàkammanto sammààjãvo sammàvàyàmo sammàsati sammàsamàdhi. Ayaü kho bhikkhave maggo, ayaü pañipadà, imesa¤ca tiõõaü samàtàputtikànaü bhayànaü, imesa¤ca tiõõaü amàtàputtikànaü bhayànaü pahàõàya samatikkamàya saüvattatã'ti. [BJT Page 322] [\x 322/] 3. 2. 2. 3 13. Ekaü samayaü bhagavà kosalesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü yane venàgapuraü nàma kosalànaü bràhmaõagàmo tadavasari. Assosuü kho venàgapurikà bràhmaõagahapatikà: samaõo khalu bho gotamo sakyaputto sakyakulà pabbajito venàgapuraü anuppatto "taü kho pana bhavantaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: iti'pi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti, so dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. Sàdhu kho pana tathàråpànaü arahataü dassanaü hotã"ti. Atha kho venàgapurikà bràhmaõagahapatikà yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà appekacce bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce bhagavatà saddhiü sammodiüsu. Sammodanãyaü [PTS Page 181] [\q 181/] kathaü sàràõãyaü255 vãtisàretvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce yena bhagavà tena¤jalimpaõàmetvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce nàmagottaü sàvetvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce tuõhãbhåtà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinno kho venàgapuriko vacchagotto bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: "Acchariyaü bho gotama, abbhutaü bho gotama, yàva¤cidaü bhoto gotamassa vippasannàni indriyàni, parisuddho chavivaõõo pariyodàto. Seyyathà'pi bho gotama sàradaü badarapaõóu256 parisuddhaü hoti pariyodàtaü. Evameva bhoto gotamassa vippasannàni indriyàni, parisuddho chavivaõõo pariyodàto. Seyyathà'pi bho gotama tàlapakkaü sampati bandhanà pavuttaü257 parisuddhaü hoti pariyodàtaü. Evameva bhoto gotamassa vippasannàni indriyàni, parisuddho chavivaõõo pariyodàto. " [BJT Page 324] [\x 324/] "Seyyathà'pi bho gotama nekkhaü jambonadaü dakkhakammàraputtasuparikammakataü ukkàmukhe sukusalasampahaññhaü paõóukambale nikkhittaü bhàsate ca tapate ca virocati ca. Evameva bhoto gotamassa vippasannàni indriyàni, parisuddho chavivaõõo pariyodàto. Yàni nåna258 tàni bho gotama uccàsayanamahàsayanàni. Seyyathãdaü: àsandi pallaïko goõako cittakà259 pañikà pañalikà tulikà vikatikà uddalomi ekantalomi kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhato lohitakåpadhànaü. Evaråpànaü nåna bhavaü gotamo uccàsayanamahàsayanànaü nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã"ti. (Bhagavà:) Yàni kho pana tàni bràhmaõa uccàsayanamahàsayanàni. Seyyathãdaü: àsandi pallaïko goõako cittakà pañikà pañalikà tulikà vikatikà uddalomi ekantalomi kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü260 sauttaracchadaü ubhato lohitakåpadhànaü. Dullabhàni tàni pabbajitànaü, laddhà ca na kappanti. Tãõi kho imàni bràhmaõa uccàsayanamahàsayanàni, yesàhaü etarahi nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã. Katamàni tãõi: [PTS Page 182] [\q 182/] dibbaü uccàsayanamahàsayanaü brahmaü uccàsayanamahàsayanaü ariyaü uccàsayanamahàsayanaü. Imàni kho bràhmaõa tãõi uccàsayanamahàsayanàni, yesàhaü etarahi nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã'ti. [BJT Page 326] [\x 326/] (Bràhmaõo:) Katamaü pana bho gotama dibbaü uccàsayanamahàsayanaü, yassa bhavaü- gotamo etarahi nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã?Ti. (Bhagavà:) Idàhaü bràhmaõa yaü gàmaü và nigamaü và upanissàya viharàmi, so pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya tameva gàmaü và nigamaü và piõóàya pavisàmi. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto vananta¤¤eva pavàrayàmi, so yadeva tattha honti tiõàni và paõõàni và tàni ekajjhaü saüharitvà261 nisãdàmi, pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. So vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamajjhànaü upasampajja viharàmi. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharàmi. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharàmi sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedemi, yaü taü ariyà àcikkhanti ' upekkhako satimà sukhavihàri'ti taü tatiyaü jhànaü upasampajja viharàmi. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharàmi. So ce ahaü bràhmaõa evamabhåto caïkamàmi, dibbo me eso tasmiü samaye caïkamo hoti. So ce ahaü bràhmaõa, evaü bhåto tiññhàmi, dibbaü me etaü tasmiü samaye ñhànaü hoti. So ce ahaü bràhmaõa, evambhåto nisãdàmi, dibbaü me etaü tasmiü samaye àsanaü hoti. So ce ahaü bràhmaõa, evambhåto seyyaü kappemi, dibbaü me etaü tasmiü samaye uccàsayanamahàsayanaü hoti. Idaü kho taü bràhmaõa [PTS Page 183] [\q 183/] dibbaü uccàsayanamahàsayanaü, yassàhaü etarahi nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã'ti. (Bràhmaõo:) Acchariyaü bho gotama, abbhutaü bho gotama, ko ca¤¤o evaråpassa dibbassa uccàsayanamahàsayanassa nikàmalàbhã bhavissati akicchalàbhã akasiralàbhã a¤¤atra bhotà gotamena. - [BJT Page 328] [\x 328/] Katamaü pana taü bho gotama brahmaü uccàsayanamahàsayanaü, yassa bhavaü gotamo etarahi nikàmalàbhã akasiralàbhã'ti?. (Bhagavà:) Idàhaü bràhmaõa yaü gàmaü và nigamaü và upanissàya viharàmi, so pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya tameva gàmaü và nigamaü và piõóàya pavisàmi, so pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto vananta¤¤eva pavàrayàmi. So yadeva tattha honti tiõàni và, paõõàni và tàni ekajjhaü saüharitvà2621nisãdàmi. Pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. So mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharàmi. Tathà dutiyaü tathà tatiyaü, tathà catutthiü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena pharitvà viharàmi. Karuõàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharàmi. Tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthiü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena pharitvà viharàmi. Muditàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharàmi. Tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthiü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü muditàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena pharitvà viharàmi. Upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharàmi. Tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthiü,263 iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena pharitvà viharàmi. So ce ahaü bràhmaõa evaü bhåto caïkamàmi, brahmo me eso tasmiü samaye caïkamo hoti. So ce ahaü bràhmaõa evamabhåto tiññhàmi dibbaü me etaü tasmiü samaye ñhànaü hoti. So ce ahaü bràhmaõa, evambhåto nisãdàmi dibbaü me etaü tasmi samaye àsanaü hoti. So ce ahaü bràhmaõa, evambhåto seyyaü kappemi, brahmaü me etaü tasmiü samaye uccàsayanamahàsayanaü hoti. Idaü kho taü bràhmaõa brahmaü uccàsayanamahàsayanaü, yassàhaü etarahi nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã'ti. [PTS Page 184] [\q 184/] (Bràhmaõo:) Acchariyaü bho gotama, abbhutaü bho gotama, ko ca¤¤o evaråpassa brahmassa uccàsayanamahàsayanassa nikàmalàbhã bhavissati akicchalàbhã akasiralàbhã a¤¤atra bhotà gotamena. Katamaü pana taü bho gotama ariyaü uccàsayanamahàsayanaü, yassa bhavaü gotamo etarahi nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã'ti. ? (Bhagavà:) Idàhaü bràhmaõa yaü gàmaü và nigamaü và upanissàya viharàmi, so pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya tameva gàmaü và nigamaü và piõóàya pavisàmi, so pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto vananta¤¤eva pavàrayàmi. So yadeva tattha honti tiõàni và, paõõàni và tàni ekajjhaü saüharitvà264 nisãdàmi. Pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. [BJT Page 330] [\x 330/] So evaü pajànàmi.265 Ràgo me pahãõo; ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato266 àyatiü anuppàdadhammo. Doso me pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato267 àyatiü anuppàdadhammo. Moho me pahãno ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato268 àyatiü anuppàdadhammo. So ce ahaü bràhmaõa evambhåto caïkamàmi, ariyo me eso tasmiü samaye caïkamo hoti. So ce ahaü bràhmaõa evamabhåto tiññhàmi, ariyaü me etaü tasmiü samaye ñhànaü hoti. So ce ahaü bràhmaõa, evambhåto nisãdàmi, ariyaü me etaü tasmiü samaye àsanaü hoti. So ce ahaü bràhmaõa, evambhåto seyyaü kappemi, ariyaü me etaü tasmiü samaye uccàsayanamahàsayanaü hoti. Idaü kho taü269 bràhmaõa ariyaü uccàsayanamahàsayanaü, yassàhaü etarahi nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã'ti. (Bràhmaõo:) Acchariyaü bho gotama, abbhutaü bho gotama, ko ca¤¤o evaråpassa brahmassa uccàsayanamahàsayanassa nikàmalàbhã bhavissati akicchalàbhã akasiralàbhã a¤¤atra bhotà gotamena. Abhikkantaü bho gotama, abhikkantaü bho gotama, seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, cakkhumanto råpàni dakkhintã'ti. Evamevaü270 bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Ete mayaü bhante bhavantaü gotamaü [PTS Page 185] [\q 185/] saraõaü gacchàma, dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsake no bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupete saraõaü gate'ti. 3. 2. 2. 4. 14. Ekaü samayaü bhagavà ràjagahe viharati gijjhakåñe pabbate. Tena kho pana samayena sarabho nàma paribbàjako acirapakkanto hoti imasmà dhammavinayà. So ràjagahe parisatiü271 evaü vàcaü bhàsati: a¤¤àto mayà samaõànaü sakyaputtiyànaü dhammo. A¤¤àya ca panà'haü samaõànaü sakyaputtiyànaü dhammaü evàhaü tasmà dhammavinayà apakkanto'ti. Atha kho sambahulà bhikkhå pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya ràjagahaü piõóàya pavisiüsu. Assosuü kho te bhikkhå sarabhassa paribbàjakassa ràjagahe parisatiü272 evaü vàcaü bhàsamànassa: a¤¤àto mayà samaõànaü sakyaputtiyànaü dhammo, a¤¤àya ca panàhaü samaõànaü sakyaputtiyànaü dhammaü evàhaü tasmà dhammavinayà apakkanto'ti. Atha kho te bhikkhå ràjagahe piõóàya caritvà pacchàbhattaü piõóapàtapañikkantà yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnà kho te bhikkhå bhagavantaü etadavocuü: [BJT Page 332] [\x 332/] Sarabho nàma bhante paribbàjako acirapakkanto imasmà dhammavinayà. So ràjagahe parisatiü evaü vàcaü bhàsati. A¤¤àto mayà samaõànaü sakyaputtiyànaü dhammo. A¤¤àya ca panàhaü samaõànaü sakyaputtiyànaü dhammaü evàhaü tasmà dhammavinayà apakkantoti. Sàdhu bhante bhagavà yena sappinikàtãraü yena paribbàjakàràmo, yena sarabho paribbàjako, tenupasaïkamatu anukampaü upàdàyàti. Adhivàsesi bhagavà tuõhãbhàvena. Atha kho bhagavà sàyanhasamayaü patisallànà vuññhito yena sappinikàtãraü yena paribbàjakàràmo yena sarabho paribbàjako tenupasaïkami, upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane [PTS Page 186] [\q 186/] nisãdi. Nisajja kho bhagavà sarabhaü paribbàjakaü etadavoca: saccaü kira tvaü sarabha, evaü vadesi: a¤¤àto mayà samaõànaü sakyaputtiyànaü273 dhammo, a¤¤àya ca panàhaü samaõànaü sakyaputtiyànaü274 dhammaü evàhaü tasmà dhammavinayà apakkanto'ti? Evaü vutte sarabho paribbàjako tuõhã ahosi. Dutiyampi kho bhagavà sarabhaü paribbàjakaü etadavoca: vadehi sarabha, kinti te a¤¤àto samaõànaü sakyaputtiyànaü275 dhammo; sace te aparipåraü bhavissati, ahaü paripåressàmi, sace pana te paripåraü bhavissati. Ahaü anumodissàmã'ti. Dutiyampi kho sarabho paribbàjako tuõhã ahosi. Tatiyampi kho bhagavà sarabhaü paribbàjakaü etadavoca: vadehi sarabha, kinti te a¤¤àto samaõànaü sakyaputtiyànaü276 dhammo; sace te aparipåraü bhavissati, ahaü paripåressàmi, sace pana te paripåraü bhavissati. Ahaü anumodissàmã'ti. Tatiyampi kho sarabho paribbàjako tuõhã ahosi. Atha kho te paribbàjakà sarabhaü paribbàjakaü etadavocuü: "yadeva kho tvaü àvuso sarabha, samaõaü gotamaü yàceyyàsi. Tadeva te samaõo gotamo pavàreti. Vadehàvuso sarabha, kinti te a¤¤àto samaõànaü sakyaputtiyànaü277 dhammo, sace te aparipåraü bhavissati. Samaõo gotamo paripåressati. Sace pana te paripåraü bhavissati. Samaõo gotamo anumodissatã"ti. Evaü vutte sarabho paribbàjako tuõhãbhåto maïkubhåto pattakkhandho adhomukho pajjhàyanto appañibhàno nisãdi. Atha kho bhagavà sarabhaü paribbàjakaü tuõhãbhåtaü maïkubhåtaü pattakkhandhaü adhomukhaü pajjhàyantaü appañibhànaü viditvà te paribbàjake etadavoca: Yo kho maü paribbàjakà278 evaü vadeyya. Sammàsambuddhassa te pañijànato ime dhammà anabhisambuddhà'ti, tamahaü tattha sàdhukaü samanuyu¤jeyyaü, samanugàheyyaü, samanubhàseyyaü. [PTS Page 187] [\q 187/] so vata mayà sàdhukaü samanuyu¤jiyamàno samanugàhiyamàno samanubhàsiyamàno aññhànametaü anavakàso, yaü so tiõõaü ñhànànaü nतataraü ñhànaü nigaccheyya a¤¤ena và a¤¤aü pañicarissati, bahiddhà kathaü apanàmessati, kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukarissati. Tuõhãbhåto và maïkubhåto pattakkhandho adhomukho pajjhàyanto appañibhàno nisãdissati. Seyyathà'pi sarabho paribbàjako. [BJT Page 334] [\x 334/] Yo kho maü paribbàjakà evaü vadeyya: khãõàsavassa te pañijànato ime àsavà aparikkhãõà'ti, tamahaü tattha sàdhukaü samanuyu¤jeyyaü samanugàheyyaü samanubhàseyyaü. So vata mayà sàdhukaü samanuyu¤jiyamàno samanugàhiyamàno samanubhàsiyamàno aññhànametaü anavakàso yaü so tiõõaü ñhànànaü nतataraü ñhànaü nigaccheyya, a¤¤ena và a¤¤aü pañicarissati, bahiddhà kathaü apanàmessati, kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukarissati. Tuõhãbhåto và maïkubhåto pattakkhandho adhomukho pajjhàyanto appañibhàno nisãdissati, seyyathà'pi sarabho paribbàjako. Yo kho maü paribbàjakà evaü vadeyya: yassa kho pana te atthàya dhammo desito, so na niyyàti takkarassa sammà dukkhakkhayàyà'ti. Tamahaü tattha sàdhukaü samanuyu¤jeyyaü, samanugàheyyaü, samanubhàseyyaü. So vata mayà sàdhukaü samanuyu¤jiyamàno samanugàhiyamàno samanubhàsiyamàno aññhànametaü anavakàso yaü so tiõõaü ñhànànaü nतataraü ñhànaü nigaccheyya, a¤¤ena và a¤¤aü pañicarissati, bahiddhà kathaü apanàmessati, kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukarissati. Tuõhãbhåto và maïkubhåto pattakkhandho adhomukho pajjhàyanto appañibhàno nisãdissati, seyyathà'pi sarabho paribbàjako. Atha kho bhagavà sappinikàtãre paribbàjakàràme tikkhattuü sãhanàdaü naditvà vehàsaü pakkàmi. Atha kho te paribbàjakà acirapakkantassa bhagavato sarabhaü paribbàjakaü samantato vàcàsattitodakena sa¤jambhariü akaüsu: seyyathà'pi àvuso sarabha brahàra¤¤e jarasigàlo sãhanàdaü nadissàmãti segàlaka¤¤eva279 nadati, bheraõóaka¤¤eva nadati. Evameva kho tvaü àvuso sarabha a¤¤atreva samaõena gotamena sãhanàdaü [PTS Page 188] [\q 188/] nadissàmã'ti segàlaka¤¤eva nadasi, bheraõóaka¤¤eva nadasi. Seyyathà'pi àvuso sarabha ambakamaddarã280 phussakaravitaü281 ravissàmãti ambakamaddariravita¤¤eva ravati. Evameva kho tvaü àvuso sarabha a¤¤atreva samaõena gotamena phussakaravitaü ravissàmã'ti ambakamaddariravita¤¤eva ravasi. Seyyathà'pi àvuso sarabha usabho su¤¤àya gosàlàya gambhãraü naditabbaü ma¤¤ati. Evameva kho tvaü àvuso sarabha a¤¤atreva samaõena gotamena gambhãraü naditabbaü ma¤¤asã'ti. Atha kho te paribbàjakà sarabhaü paribbàjakaü samantato vàcàsattitodakena sa¤jambhariü akaüså'ti. 1. Machasaü- syà- natthi [footnote missing] [BJT Page 336] [\x 336/] 3. 2. 2. 5. 15. Ekaü samayaü bhagavà kosalesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü yena kesaputtaü nàma kàlàmànaü nigamo tadavasari. Assosuü kho kesaputtiyà kàlàmà samaõo khalu bho gotamo sakyaputto sakyakulà pabbajito kesaputtaü anuppatto, taü kho pana bhavantaü282 gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: iti'pi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti, so dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. Sàdhu kho pana tathàråpànaü arahataü dassanaü hotã"ti. Atha kho kesaputtiyà kàlàmà yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà appekacce bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce bhagavatà saddhiü sammodiüsu, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce yena bhagavà tena¤jaliü paõàmetvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce nàmagottaü sàvetvà ekamantaü nisãdiüsu appekacce tuõhãbhåtà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnà kho kesaputtiyà kàlàmà bhagavantaü etadavocuü: santi bhante eke samaõabràhmaõà kesaputtaü àgacchanti, te saka¤¤eva vàdaü dãpenti, jotenti, paravàdaü pana2832 khuüsenti, vambhenti, opapakkhiü284 karonti, paribhavanti. Apare'pi bhante eke samaõabràhmaõà kesaputtaü [PTS Page 189] [\q 189/] àgacchanti, te'pi saka¤¤eva vàdaü dãpenti, jotenti, paravàdaü pana khuüsenti, vambhenti, opapakkhiü karonti, paribhavanti. Tesaü no bhante amhàkaü hoteva kaïkhà, hoti vicikicchà: ko su nàma imesaü bhavantànaü samaõabràhmaõànaü saccaü àha, ko musà'ti. Alaü hi vo kàlàmà kaïkhituü alaü vicikicchituü, kaïkhanãye ca pana vo ñhàne vicikicchà uppannà, etha tumhe kàlàmà mà anusasavena, mà paramparàya, mà itikiràya, mà piñakasampadànena, mà takkahetu, mà nayahetu, mà àkàraparivitakkena, mà diññhinijjhànakkhantiyà, mà bhabbaråpatàya, mà samaõo no garå'ti. Yadà tumhe kàlàmà attanà'va jàneyyàtha: ime dhammà akusalà, ime dhammà sàvajjà, ime dhammà vi¤¤ågarahità, ime dhammà samattà samàdinnà ahitàya dukkhàya saüvattantã'ti: atha tumhe kàlàmà pajaheyyàtha. Taü kimma¤¤atha kàlàmà lobho purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya và'ti? Ahitàya bhante. [BJT Page 338] [\x 338/] Luddho panà'yaü kàlàmà purisapuggalo lobhena abhibhåto pariyàdinnacitto pàõampi hanti285 adinnampi àdiyati. Paradàrampi gacchati, musàpi bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti, yaü sa hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàyà'ti. Evaü bhante. Taü kimma¤¤atha kàlàmà doso purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya và'ti. Ahitàya bhante. Duññho panà'yaü kàlàmà purisapuggalo dosena abhibhåto pariyàdinnacitto pàõampi hanti adinnampi àdiyati. Paradàrampi gacchati, musàpi bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti, yaü sa hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàyà'ti. Evaü bhante. Taü kimma¤¤atha kàlàmà moho purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya và'ti. Ahitàya bhante. [PTS Page 190] [\q 190/] Måëho panàyaü kàlàmà purisapuggalo mohena abhibhåto pariyàdinnacitto pàõampi hanti adinnampi àdiyati. Paradàrampi gacchati, musàpi bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti, yaü sa hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàyà'ti. Evaü bhante. Taü kimma¤¤atha kàlàmà ime dhammà kusalà và akusalà và'ti. Akusalà bhante. Sàvajjà và anavajjà và'ti. Sàvajjà bhante. Vi¤¤ågarahità và vi¤¤uppasatthà và'ti. Vi¤¤ågarahità bhante. Iti kho kàlàmà yantaü avocumha. Etha tumhe kàlàmà mà anussavena, mà paramparàya, mà itikiràya, mà piñakasampadànena, mà takkahetu, mà nayahetu, mà àkàraparivitakkena, mà diññhinijjhànakkhantiyà, mà bhabbaråpatàya, mà samaõo no garå'ti. Yadà tumhe kàlàmà attanà'va jàneyyàtha: ime dhammà akusalà, ime dhammà sàvajjà, ime dhammà vi¤¤ågarahità, ime dhammà samattà samàdinnà ahitàya dukkhàya saüvattantã'ti. Atha tumhe kàlàmà pajaheyyàthà'ti iti yantaü vuttaü idametaü pañicca vuttaü. 1. Bhananti-machasaü. Syà. [BJT Page 340] [\x 340/] Etha tumhe kàlàmà mà anussavena, mà paramparàya, mà itikiràya, mà piñakasampadànena, mà takkahetu, mà nayahetu, mà àkàraparivitakkena, mà diññhinijjhànakkhantiyà, mà bhabbaråpatàya, mà samaõo no garå'ti. Yadà tumhe kàlàmà attanà'va jàneyyàtha, ime dhammà kusalà, ime dhammà anavajjà, ime dhammà vi¤¤uppasatthà, ime dhammà samattà samàdinnà hitàya sukhàya saüvattantã'ti. Atha tumhe kàlàmà upasampajja vihareyyàtha. Taü kimma¤¤atha kàlàmà alobho purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya và'ti. Hitàya bhante, Aluddho panàyaü kàlàmà purisapuggalo lobhena anabhibhåto apariyàdinnacitto nevapàõaü hanti, na adinnaü àdiyati, na paradàraü gacchati, na musà bhaõati, parampi tathattàya [PTS Page 191] [\q 191/] samàdapeti, yaü sa hoti dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti. Evaü bhante. Taü kimma¤¤atha kàlàmà adoso purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya và'ti; hitàya bhante. Aduññho panàyaü kàlàmà purisapuggalo dosena anabhibhåto apariyàdinnacitto nevapàõaü hanti na adinnaü àdiyati, na paradàraü gacchati, na musà bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti. Yaü sa hoti dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti. Evaü bhante. Taü kimma¤¤atha kàlàmà amoho purisassa ajjhattaü uppajjamàno uppajjati hitàya và ahitàya và'ti? Hitàya bhante. Amåëho panàyaü kàlàmà purisapuggalo mohena anabhibhåto apariyàdinnacitto nevapàõaü hanti na adinnaü àdiyati, na paradàraü gacchati, na musà bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti. Yaü sa hoti dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti. Evaü bhante. Taü kimma¤¤atha kàlàmà ime dhammà kusalà và akusalà và'ti? Kusalà bhante. Sàvajjà và anavajjà và'ti? Anavajjà bhante. Vi¤¤ågarahità và vi¤¤uppasatthà vàti? Vi¤¤åppasatthà bhante. [BJT Page 342] [\x 342/] Samattà samàdinnà hitàya sukhàya saüvattanti no và kathaü và hettha hotã'ti? Samattà bhante samàdinnà hitàya sukhàya saüvattanti evaü ne hettha hotã'ti. Iti kho kàlàmà yantaü avocumha: etha tumhe kàlàmà mà anussavena, mà paramparàya, mà itikiràya, mà piñakasampadànena, mà takkahetu, mà nayahetu, mà àkàraparivitakkena, mà diññhinijjhànakkhantiyà, mà bhabbaråpatàya, mà samaõo no garå'ti. Yadà tumhe kàlàmà attanà'va jàneyyàtha: ime dhammà kusalà, ime dhammà anavajjà, ime dhammà vi¤¤åppasatthà, ime dhammà samattà samàdinnà hitàya sukhàya saüvattantã'ti. Atha tumhe kàlàmà [PTS Page 192] [\q 192/] upasampajja vihareyyàthà'ti iti yantaü vuttaü idametaü pañicca vuttaü. Sa kho so kàlàmà ariyasàvako evaü vigatàbhijjho vigatàbyàpàdo asammåëho sampajàno patissato mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati. Tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthiü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Karuõàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati. Tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthiü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Muditàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati. Tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthiü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü muditàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü tathà tatiyaü, tathà catutthiü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Sa kho so kàlàmà ariyasàvako evaü averacitto evaü abyàpajjhacitto evaü asaïkiliññhacitto evaü visuddhacitto tassa diññheva dhamme cattàro assàsà adhigatà honti: Sace kho pana atthi paro loko, atthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko, ñhànamahaü kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjàmã'ti, ayamassa pañhamo assàso adhigato hoti. Sace pana kho natthi paro loko, natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko, idàhaü diññheva dhamme averaü abyàpajjhaü anãghaü sukhaü attànaü pariharàmãti, ayamassa dutiyo assàso adhigato hoti. Sace kho pana karoto kariyyati pàpaü, na kho panà'haü kassaci pàpaü cetemi, akarontaü kho pana maü pàpaü kammaü kuto dukkhaü phusissatã'ti ayamassa tatiyo assàso adhigato hoti. Sace kho pana karoto na kariyyati pàpaü, idàhaü2861 ubhayene'va visuddhaü attànaü samanupassàmã'ti ayamassa catuttho assàso adhigato hoti. [BJT Page 344] [\x 344/] Sakho so kàlàmà ariyasàvako evaü averacitto evaü abyàpajjhacitto evaü asaïkiliññhacitto, evaü visuddhacitto tassa diññhe'va dhamme ime cattàro assàsà adhigatà hontã'ti? Evametaü bhagavà, evametaü sugata, sakho so bhante ariyasàvako evaü averacitto evaü abyàpajjhacitto evaü asaïkiliññhacitto, evaü visuddhacitto tassa diññheva [PTS Page 193] [\q 193/] dhamme cattàro assàsà adhigatà honti. Sace kho pana atthi paro loko, atthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko, ñhànama'haü kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjissàmã'ti, ayamassa pañhamo assàso adhigato hoti. Sace kho pana natthi paro loko, natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko, idà'haü diññhe'va dhamme averaü abyàpajjhaü anãghaü sukhaü attànaü pariharàmã'ti dutiyo assàso adhigato hoti. Sace kho pana karoto kariyyati pàpaü, na kho panàhaü kassaci pàpaü cetemi, akarontaü kho pana maü pàpaü kammaü kuto dukkhaü phusissatã'ti ayamassa tatiyo assàso adhigato hoti. Sace kho pana karoto na kariyyati pàpaü, idàhaü ubhayene'va visuddhaü attànaü samanupassàmã'ti ayamassa catuttho assàso adhigato hoti. Sa kho so bhante ariyasàvako evaü averacitto evaü abyàpajjhacitto evaü asaïkiliññhacitto evaü visuddhacitto tassa diññheva dhamme ime cattàro assàsà adhigatà hontãti. Abhikkantaü bhante, abhikkantaü bhante, gotama, seyyathàpi bhante nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya, cakkhumanto råpàni dakkhintãti. Evamevaü bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Ete mayaü bhante bhavantaü gotamaü saraõaü gacchàma, dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsake no bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupete saraõaü gate'ti. 3. 2. 2. 6. 16. Evaü me sutaü: ekaü samayaü àyasmà nandako sàvatthiyaü viharati pubbàràme migàramàtupàsàde. Atha kho sàëho ca migàranattà rohaõo ca pekhuniyanattà yenàyasmà nandako tenupaïkamitvà àyasmantaü nandakaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnaü kho sàëhaü migàranattàraü àyasmà nandako etadavoca: [BJT Page 346] [\x 346/] Etha tumhe sàëhà mà anussavena, mà paramparàya, mà itikiràya, mà piñakasampadànena, mà takkahetu, mà nayahetu, mà àkàraparivitakkena, mà diññhinijjhànakkhantiyà, mà bhabbaråpatàya, mà samaõo no garåti. Yadà tumhe [PTS Page 194] [\q 194/] sàëhà attanàva jàneyyàtha: ime dhammà akusalà, ime dhammà sàvajjà, ime dhammà vi¤¤ågarahità, ime dhammà samattà samàdinnà ahitàya dukkhàya saüvattantã'ti. Atha tumhe sàëhà pajaheyyàtha. Taü kiü ma¤¤atha sàëhà atthi lobho'ti? Evaü bhante, abhijjhà'ti kho ahaü sàëhà etamatthaü vadàmi. Luddho kho ayaü sàëhà abhijjhàlå pàõampi hanti, adinnampi àdiyati, paradàrampi gacchati, musà'pi bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti yaü sa hoti dãgharattà ahitàya dukkhàyà'ti? Evaü bhante. Taü kimma¤¤atha sàëhà atthi doso'ti? Evaü bhante. Byàpàdo'ti kho ahaü sàëhà etamatthaü vadàmi. Duññho kho ayaü sàëhà byàpannacitto pàõampi hanti adinnampi àdiyati. Paradàrampi gacchati, musà'pi bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti, yaü sa hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàyàti, evambhante. Taü kimma¤¤atha sàëhà atthi moho'ti? Evambhante. Avijjà'ti kho ahaü sàëhà etamatthaü vadàmi. Måëho kho ayaü sàëhà avijjàgato pàõampi hanti, adinnampi àdiyati, paradàrampi gacchati, musà'pi bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti, yaü sa hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàyà'ti. Evambhante. Taü kiü ma¤¤atha sàëhà, ime dhammà kusalà và akusalà và'ti? Akusalà bhante. Sàvajjà và anavajjà và'ti? Sàvajjà bhante. Vi¤¤ågarahità và vi¤¤uppasatthà và'ti? Vi¤¤ågarahità bhante. Samattà samàdinnà ahitàya dukkhàya saüvattanti no và kathaü và he'ttha hotã'ti [PTS Page 195] [\q 195/] Samattà bhante samàdinnà ahitàya dukkhàya saüvattanti; evaü no he'ttha hotã'ti. [BJT Page 348] [\x 348/] Iti kho sàëhà yantaü avocumha: etha tumhe sàëhà mà anussavena, mà paramparàya, mà itikiràya, mà piñakasampadànena, mà takkahetu, mà nayahetu, mà àkàraparivitakkena, mà diññhinijjhànakkhantiyà, mà bhabbaråpatàya, mà samaõo no garåti. Yadà tumhe sàëhà attanàva jàneyyàtha: ime dhammà akusalà, ime dhammà sàvajjà, ime dhammà vi¤¤ågarahità, ime dhammà samattà samàdinnà ahitàya dukkhàya saüvattantã'ti. Atha tumhe sàëhà pajaheyyàthà'ti iti yantaü vuttaü idametaü pañicca vuttaü. Etha tumhe sàëhà mà anussavena, mà paramparàya, mà itikiràya, mà piñakasampadànena, mà takkahetu, mà nayahetu, mà àkàraparivitakkena, mà diññhinijjhànakkhantiyà, mà bhabbaråpatàya, mà samaõo no garåti. Yadà tumhe sàëhà attanàva jàneyyàtha: ime dhammà kusalà, ime dhammà anavajjà, ime dhammà vi¤¤uppasatthà, ime dhammà samattà samàdinnà hitàya sukhàya saüvattantã'ti. Atha tumhe sàëhà upasampajja vihareyyàtha. Taü kiü ma¤¤atha sàëhà atthi alobhoti? Evambhante. Anabhijjhà'ti kho ahaü sàëhà etamatthaü vadàmi. Aluddho kho ayaü sàëhà anabhijjhàlå neva pàõaü hanti, na adinnaü àdiyati, na paradàraü gacchati, na musà bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti, yaü sa hoti dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti? Evambhante. Taü kiü ma¤¤atha sàëhà atthi adosoti? Evambhante. Abyàpàdo'ti kho ahaü sàëhà etamatthaü vadàmi. Aduññho kho ayaü sàëhà abyàpannacitto neva pàõaü hanti, na adinnaü àdiyati, na paradàraü gacchati, na musà bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti, yaü sa hoti dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti? Evambhante. Taü kimma¤¤atha sàëhà atthi amohoti? Evambhante. Vijjà'ti kho ahaü sàëhà etamatthaü vadàmi. Amåëho [PTS Page 196] [\q 196/] kho ayaü sàëhà vijjàgato neva pàõaü hanti, na adinnaü àdiyati, na paradàraü gacchati, na musà bhaõati, parampi tathattàya samàdapeti, yaü sa hoti dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti? Evambhante. [BJT Page 350] [\x 350/] Taü kiü ma¤¤atha sàëhà, ime dhammà kusalà và akusalà và'ti? Kusalà bhante. Sàvajjà và anavajjà và'ti? Anavajjà bhante. Vi¤¤ågarahità và vi¤¤uppasatthà và'ti? Vi¤¤uppasatthà bhante. Samattà samàdinnà hitàya sukhàya saüvattanti, no và kathaü và hettha hotã'ti ? Samattà bhante samàdinnà hitàya sukhàya saüvattanti; evaü no hettha hotã'ti. Iti kho sàëhà yaü taü avocumha: etha tumhe sàëhà mà anussavena, mà paramparàya, mà itikiràya, mà piñakasampadànena, mà takkahetu, mà nayahetu, mà àkàraparivitakkena, mà diññhinijjhànakkhantiyà, mà bhabbaråpatàya, mà samaõo no garå'ti. Yadà tumhe sàëhà attanàva jàneyyàtha: ime dhammà akusalà, ime dhammà anavajjà, ime dhammà vi¤¤åppasatthà, ime dhammà samattà samàdinnà hitàya sukhàya saüvattantãti. Atha tumhe sàëhà upasampajja vihareyyàthà'ti iti yantaü vuttaü idametaü pañicca vuttaü. Sa kho so sàëhà ariyasàvako evaü vigatàbhijjho vigatàbyàpàdo asammåëho asampajàno patissato mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthiü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Karuõà sahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthiü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Muditàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthiü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü muditàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. Upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü - tathà tatiyaü -tathà catutthiü iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjhena pharitvà viharati. So evaü pajànàti, atthi idaü, atthi hãnaü, atthi paõãtaü, atthi imassa sa¤¤àgatassa uttariü nissaraõanti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccati, bhavàsavà'pi cittaü vimuccati, avijjàsavà'pi [PTS Page 197] [\q 197/] cittaü vimuccati, vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nàparaü itthattàyà'ti pajànàti. So evaü pajànàti. Ahu pubbe lobho, tadahu akusalaü so etarahi natthi, iccetaü kusalaü. Ahu pubbe doso tadahu akusalaü so etarahi natthi iccetaü kusalaü. Ahu pubbe moho, tadahu akusalaü. So etarahi natthi, iccetaü kusalanti. Iti so diññheva dhamme nicchàto nibbuto sãtibhåto sukhapañisaüvedã brahmabhåtena attanà viharatã'ti. [BJT Page 352] [\x 352/] 3. 2. 2. 7. 17. Tãõimàni bhikkhave kathàvatthåni. Katamàni tãõi: atãtaü và bhikkhave addhànaü àrabbha kathaü katheyya evaü ahosi atãtamaddhànanti, anàgataü và bhikkhave addhànaü àrabbha kathaü katheyya evaü bhavissati anàgatamaddhànanti, etarahi và bhikkhave paccuppannaü àrabbha kathaü katheyya evaü etarahi paccuppannanti. Kathàsampayogena bhikkhave puggalo veditabbo, yadi và kaccho yadi và akaccho'ti. Sacà'yaü bhikkhave puggalo pa¤haü puññho samàno ekaüsavyàkaraõãyaü pa¤haü na ekaüsena vyàkaroti, vibhajja vyàkaraõãyaü pa¤haü na vibhajja vyàkaroti, pañipucchà vyàkaraõãyaü pa¤haü na pañipucchà vyàkaroti, ñhapanãyaü pa¤haü na ñhapeti, evaü santàyaü bhikkhave puggalo akaccho hoti. Sace panàyaü bhikkhave puggalo pa¤haü puññho samàno ekaüsavyàkaraõãyaü pa¤haü ekaüsena vyàkaroti, vibhajja vyàkaraõãyaü pa¤haü vibhajja vyàkaroti, pañipucchà vyàkaraõãyaü pa¤haü pañipucchà vyàkaroti, ñhapanãyaü pa¤haü ñhapeti, evaü santàyaü bhikkhave puggalo kaccho hoti. Kathàsampayogena bhikkhave puggalo veditabbo yadi và kaccho, yadi và akaccho'ti. Sacà'yaü bhikkhave puggalo pa¤haü puññho samàno ñhànàñhàne na saõñhàti, parikappe na saõñhàti, a¤¤avàde [PTS Page 198] [\q 198/] na saõñhàti, pañipadàya na saõñhàti, evaü santàyaü bhikkhave puggalo akaccho hoti. Sace panàyaü bhikkhave puggalo pa¤haü puññho samàno ñhànàñhàne saõñhàti, parikappe saõñhàti, a¤¤avàde saõñhàti, pañipadàya saõñhàti evaü santàyaü bhikkhave puggalo kaccho hoti. Kathàsampayogena bhikkhave puggalo veditabbo yadi và kaccho yadi và akacchoti. Sacàyaü bhikkhave puggalo pa¤haü puññho samàno a¤¤ena¤¤aü pañicarati, bahiddhà kathaü apanàmeti, kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukaroti, evaü santàyaü bhikkhave puggalo akaccho hoti. Sace panàyaü bhikkhave puggalo pa¤haü puññho samàno nतenतaü pañicarati. Na bahiddhà kathaü apanàmeti, na kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtukaroti, evaü santàyaü bhikkhave puggalo kaccho hoti. [BJT Page 354] [\x 354/] Kathàsampayogena bhikkhave puggalo veditabbo yadi và kaccho, yadi và akacchoti. Sacàyaü bhikkhave puggalo pa¤haü puññho samàno abhiharati, abhimaddati, anupajagghati, khalitaü gaõhàti. Evaü santàyaü bhikkhave puggalo akaccho hoti. Sace panàyaü bhikkhave puggalo pa¤haü puññho samàno na abhiharati, na abhimaddati, na anupajagghati, na khalitaü gaõhàti. Evaü santàyaü bhikkhave puggalo kaccho hoti. Kathàsampayogena bhikkhave puggalo veditabbo yadi và saupaniso yadi và anupaniso'ti. Anohitasoto bhikkhave anupaniso hoti. Ohitasoto saupaniso hoti. So saupaniso samàno abhijànàti ekaü dhammaü, parijànàti ekaü dhammaü, pajahati ekaü dhammaü, sacchikaroti ekaü dhammaü. So abhijànanto ekaü dhammaü, parijànanto ekaü dhammaü, pajahanto ekaü dhammaü, sacchikaronto ekaü dhammaü, sammàvimuttiü phusati. Etadatthà bhikkhave kathà, etadatthà mantanà, etadatthà upanisà, etadatthaü sotàvadhànaü yadidaü anupàdà cittassa vimokkho'ti. [PTS Page 199] [\q 199/] 23. Ye viruddhà sallapanti viniviññhà samussità, Anariyaguõamàsajja a¤¤ama¤¤a287 vivaresino. 24. Dubbhàsitaü vikkhalitaü sampamohaü paràjayaü, A¤¤ama¤¤assàbhinandanti288 tadariyo kathanàcare. 25. Sace cassa kathàkàmo kàlama¤¤àya paõóito, Dhammaññhapañisaüyuttà yà ariyàcarità289 kathà. 26. Taü kathaü kathaye dhãro aviruddho anussito, Anupàdinnena290 manasà apalàso asàhaso. 27. Anusuyyàyamàno291 so sammada¤¤àya bhàsati, Subhàsitaü anumodeyya dubbhaññhenàvasàdaye. 28. Upàrambhaü na sikkheyya khalita¤ca na gàhaye, Nàbhihare nàbhimadde na vàcaü payutaü bhaõe. [BJT Page 356] [\x 356/] 29. A¤¤àtatthaü pasàdatthaü sataü ve hoti mantanà, Evaü kho ariyà mantenti esà ariyàna mantanà, Etada¤¤àya medhàvã na samusseyya mantaye'ti. 3. 2. 2. 8. 18. Sace bhikkhave a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü puccheyyuü: tayo, me àvuso dhammà: katame tayo: ràgo doso moho. Ime kho àvuso tayo dhammà. Imesaü àvuso tiõõaü dhammànaü ko viseso, ko adhippàyo, kiü nànàkaraõanti? Evaü puññhà tumhe bhikkhave tesaü a¤¤atitthiyànaü paribbàjakànaü kinti byàkareyyàthà'ti? Bhagavammålakà no bhante dhammà bhagavannettikà bhagavampañisaraõà sàdhu vata bhante bhagavanta¤¤eva pañibhàtu etassa bhàsitassa attho: bhagavato sutvà bhikkhå dhàressantã'ti. Tena hi bhikkhave suõàtha sàdhukaü manasi karotha bhàsissàmã'ti. Evambhanteti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Sace bhikkhave a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü puccheyyuü, tayo me àvuso dhammà: katame tayo: ràgo doso moho. Ime kho àvuso tayo dhammà. Imesaü àvuso [PTS Page 200] [\q 200/] tiõõaü dhammànaü ko viseso, ko adhippàyo, kinnànàkaraõanti? Evaü puññhà tumhe bhikkhave tesaü a¤¤atitthiyànaü paribbàjakànaü evaü byàkareyyàtha: ràgo kho àvuso appasàvajjo dandhaviràgã, doso mahàsàvajjo khippaviràgã, moho mahàsàvajjo dandhaviràgã'ti. Ko panàvuso hetu ko paccayo. Yena anuppanno và ràgo uppajjati, uppanno và ràgo bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattatã'ti? Subhanimittantissa vacanãyaü. Tassa subhanimittaü ayoniso manasikaroto anuppanno ceva ràgo uppajjati. Uppanno ca ràgo bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattati. Ayaü kho àvuso hetu, ayaü paccayo, yena anuppanno và ràgo uppajjati, uppanno và ràgo bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattatã'ti. Ko panàvuso hetu ko paccayo, yena anuppanno và doso uppajjati, uppanno và doso bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattatã'ti? Pañighanimittantissa vacanãyaü. Tassa pañighanimittaü ayoniso manasikaroto anuppanno ceva doso uppajjati, uppanno ca doso bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattati. Ayaü kho àvuso hetu, ayaü paccayo, yena anuppanno và doso uppajjati, uppanno và doso bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattatã'ti. [BJT Page 358] [\x 358/] Ko panàvuso hetu, ko paccayo, yena anuppanno và moho uppajjati, uppanno và moho bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattatã'ti? Ayoniso manasikàrotissa vacanãyaü. Tassa ayoniso manasikaroto anuppanno ceva moho uppajjati, uppanno ca moho bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattati. Ayaü kho àvuso hetu ayaü paccayo Yena anuppanno và moho uppajjati, uppanno và moho bhiyyobhàvàya vepullàya saüvattatã'ti. Ko panàvuso hetu, ko paccayo, yena anuppanno và ràgo nuppajjati, uppanno và ràgo pahiyyatã'ti? Asubhanimittantissa vacanãyaü. Tassa asubhanimittaü yoniso manasikaroto anuppanno ceva ràgo nuppajjati, uppanno [PTS Page 201] [\q 201/] ca ràgo pahiyyati. Ayaü kho àvuso hetu ayaü paccayo. Yena anuppanno và292 ràgo nuppajjati, uppanno và ràgo pahiyyatã'ti. Ko panàvuso hetu, ko paccayo, yena anuppanno và doso nuppajjati, uppanno và doso pahiyyatã'ti? Mettà cetovimuttãtissa vacanãyaü. Tassa mettaü cetovimuttiü yoniso manasikaroto anuppanno ceva doso nuppajjati, uppanno ca293 doso pahiyyati. Ayaü kho àvuso hetu ayaü paccayo. Yena anuppanno và294 doso nuppajjati. Uppanno và295 doso pahiyyatã'ti. Ko panàvuso hetu, ko paccayo, yena anuppanno và moho nuppajjati, uppanno và296 moho pahiyyatã'ti. Yoniso manasikàrotissa vacanãyaü. Tassa yoniso manasikaroto anuppanno ceva moho nuppajjati, uppanno ca moho pahiyyati. Ayaü kho àvuso hetu, ayaü paccayo. Yena anuppanno và moho nuppajjati, uppanno và moho pahiyyatã'ti. 3. 2. 2. 9. 19. Tãõimàni bhikkhave akusalamålàni. Katamàni tãõi: lobho akusalamålaü doso akusalamålaü moho akusalamålaü. Yadapi bhikkhave lobho, tadapi akusalaü.297 Yadapi luddho abhisaïkharoti. Kàyena vàcà298 manasà. Tadapi akusalaü. Yadapi luddho lobhena abhibhåto pariyàdinnacitto parassa asatà dukkhaü upadahati299, vadhena và bandhanena và jàtiyà và garahàya và pabbàjanàya và "balavamhi balattho itipi"300 tadapi akusalaü. Itissame lobhajà lobhanidànà lobhasamudayà lobhapaccayà aneke pàpakà akusalà dhammà sambhavanti. [BJT Page 360] [\x 360/] Yadapi bhikkhave doso, tadapi akusalaü..301 Yadapi duññho abhisaïkaroti kàyena vàcà302 manasà. Tadapi akusalaü. Yadapi duññho dosena abhibhåto pariyàdinnacitto parassa asatà dukkhaü upadahati303, vadhena và bandhanena và jàniyà và garahàya và pabbàjanàya và. "Balavamhi [PTS Page 202] [\q 202/] balattho iti'pi". Tadapi akusalaü. Itissa, me dosajà dosanidànà dosasamudayà dosapaccayà aneke pàpakà akusalà dhammà sambhavanti. Yadapi bhikkhave moho, tadapi akusalaü. Yadapi måëho abhisaïkhàroti kàyena vàcà manasà. Tadapi akusalaü. Yadapi måëho mohena abhibhåto pariyàdinnacitto parassa asatà dukkhaü upadahati, vadhena và bandhanena và jàniyà và garahàya và pabbàjanàya và "balavamhi balattho iti'pi". Tadapi akusalaü. Itissame mohajà mohanidànà mohasamudayà mohapaccayà aneke pàpakà akusalà dhammà sambhavanti. Evaråpo càyaü bhikkhave puggalo vuccati: akàlavàdã'tipi abhåtavàdã'tipi anatthavàdã'tipi adhammavàdã'tipi avinayavàdã'tipã'ti. Kasmà cà'yaü bhikkhave evaråpo puggalo vuccati: akàlavàdã'tipi abhåtavàdã'tipi anatthavàdã'tipi adhammavàdã'tipi avinayavàdã'tipã'ti? Tathà ha'yaü bhikkhave puggalo parassa asatàdukkhaü upadahati3, vadhena và bandhanena và jàniyà và garahàya và pabbàjanàya và "balavamhi balattho iti'pi" bhåtena kho pana vuccamàno avajànàti no pañijànàti, abhåtena vuccamàno na àtappaü karoti, tassa nibbeñhanàya: itipetaü atacchaü itipetaü abhåtanti. Tasmà evaråpo puggalo vuccati akàlavàdã'tipi abhåtavàdã'tipi anatthavàdã'tipi adhammavàdã'tipi avinayavàdã'tipi. Evaråpo bhikkhave puggalo lobhajehi pàpakehi akusalehi dhammehi abhibhåto pariyàdinnacitto diññhe ce'va dhamme dukkhaü viharati savighàtaü savupàyàsaü sapariëàhaü, kàyassa ca bhedà parammaraõà duggati pàñikaïkhà. Dosajehi pàpakehi akusalehi dhammehi abhibhåto pariyàdinnacitto diññhe ce'va dhamme dukkhaü viharati savighàtaü savupàyàsaü sapariëàhaü, kàyassa ca bhedà parammaraõà duggati pàñikaïkhà. Mohajehi pàpakehi akusalehi dhammehi abhibhåto pariyàdinnacitto diññhe ce'va dhamme dukkhaü viharati savighàtaü savupàyàsaü sapariëàhaü, kàyassa ca bhedà parammaraõà duggati pàñikaïkhà. [BJT Page 362] [\x 362/] Seyyathà'pi bhikkhave sàlo và dhavo và phandano và tãhi màluvàlatàhi uddhasto pariyonaddho anayaü àpajjati, vyasanaü àpajjati, anayavyasanaü àpajjati; evameva kho bhikkhave evaråpo puggalo lobhajehi pàpakehi akusalehi dhammehi abhibhåto pariyàdinnacitto diññhe ce'va dhamme dukkhaü viharati, savighàtaü savupàyàsaü sapariëàhaü. Kàyassa ca bhedà parammaraõà duggati pàñikaïkhà. Dosajehi pàpakehi akusalehi [PTS Page 203] [\q 203/] dhammehi abhibhåto pariyàdinnacitto diññhe ceva dhamme dukkhaü viharati savighàtaü savupàyàsaü sapariëàhaü, kàyassa ca bhedà parammaraõà duggati pàñikaïkhà. Mohajehi pàpakehi akusalehi dhammehi abhibhåto pariyàdinnacitto diññhe ceva dhamme dukkhaü viharati savighàtaü samupàyàsaü sapariëàhaü, kàyassa ca bhedà parammaraõà duggati pàñikaïkhà. Imàni kho bhikkhave tãõi akusalamålànã'ti. Tãõimàni bhikkhave kusalamålàni. Katamàni tãõi: alobho kusalamålaü. Adoso kusalamålaü. Amoho kusalamålaü. Yadapi bhikkhave alobho, tadapi kusalaü.304 Yadapi aluddho abhisaükharoti kàyena vàcà305 manasà, tadapi kusaü. Yadapi aluddho lobhena anabhibhåto apariyàdinnacitto na parassa asatà dukkhaü upadahati306, vadhena và bandhanena và jàniyà và garahàya và pabbàjanàya và "balavamhi balattho" iti'pi, tadapi kusalaü. Itissame alobhajà alobhanidànà alobhasamudayà alobhapaccayà aneke kusalà dhammà sambhavanti. Yadapi bhikkhave adoso, tadapi kusalaü307. Yadapi aduññho abhisaükharoti kàyena vàcà308 manasà, tadapi kusalaü. Yadapi aduññho dosena anabhibhåto apariyàdinnacitto na parassa asatà dukkhaü upadahati309, vadhena và bandhanena và jàniyà và garahàya và pabbàjanàya và "balavamhi balattho" iti'pi, tadapi kusalaü. Itissame adosajà adosanidànà adosasamudayà adosapaccayà aneke kusalà dhammà sambhavanti. Yadapi bhikkhave amoho, tadapi kusalaü310. Yadapi amåëho abhisaükharoti kàyena vàcà311 manasà, tadapi kusalaü. Yadapi amåëho mohena anabhibhåto apariyàdinnacitto na parassa asatà dukkhaü upadahati312, vadhena và bandhanena và jàniyà và garahàya và pabbàjanàya và "balavamhi balattho" iti'pi, tadapi kusalaü. Itissame amohajà [PTS Page 204] [\q 204/] amohanidànà amohasamudayà amohapaccayà aneke kusalà dhammà sambhavanti. Evaråpo càyaü bhikkhave puggalo vuccati, kàlavàdã'tipi bhåtavàdã'tipi atthavàdã'tipi dhammavàdã'tipi vinayavàdã'tipi. 4. Anabhàvaükatà-machasaü [footnote missing] [BJT Page 364] [\x 364/] Kasmà cà'yaü bhikkhave evaråpo puggalo vuccati, kàlavàdã'tipi bhåtavàdã'tipi atthavàdã'tipi dhammavàdã'tipi vinayavàdã'tipi. Tathàhayaü bhikkhave puggalo na parassa asatà dukkhaü upadahati313, vadhena và bandhanena và jàniyà và garahàya và pabbàjanàya và "balavamhi balattho? Iti'pi. Bhåtena kho na vuccamàno pañijànàti no avajànàti. Abhåtena vuccamàno àtappaü karoti tassa nibbeñhanàya: itipetaü atacchaü itipetaü abhåtanti. Tasmà evaråpo puggalo vuccati kàlavàdã'tipi bhåtavàdã'tipi atthavàdã'tipi dhammavàdã'tipi vinayavàdã'tipi. Evaråpassa bhikkhave puggalassa lobhajà pàpakà akusalà dhammà pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà314 àyatiü anuppàdadhammà diññhe'va dhamme sukhaü viharati, avighàtaü anupàyàsaü apariëàhaü diññhe'va dhamme parinibbàyati. Dosajà pàpakà akusalà dhammà pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà315 àyatiü anuppàdadhammà diññhe'va dhamme sukhaü viharati, avighàtaü anupàyàsaü apariëàhaü diññhe'va dhamme parinibbàyati. Mohajà pàpakà akusalà dhammà pahãnà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà316 àyatiü anuppàdadhammà diññhe'va dhamme sukhaü viharati, avighàtaü anupàyàsaü apariëàhaü. Diññhe'va dhamme parinibbàyati. Seyyathà'pi bhikkhave sàlo và dhavo và phandano và, tãhi màluvàlatàhi uddhasto pariyonaddho. Atha puriso àgaccheyya kuddàlapiñakaü317 àdàya. So taü màluvàlataü måle chindeyya måle chetvà paëikhaõeyya. Paëikhaõitvà målàni uddhareyya antamaso usãranàlamattàni'pi.318 So taü màluvàlataü khaõóàkhaõóikaü chindeyya, khaõóàkhaõóikaü chetvà phàleyya, phàletvà sakalikaü sakalikaü kareyya, sakalikaü sakalikaü karitvà vàtàtape visoseyya, vàtàtape visosetvà agginà daheyya,319 agginà dahitvà [PTS Page 205] [\q 205/] masiü kareyya, masiü karitvà mahàvàte và opuõeyya,320 nadiyà và sãghasotàya pavàheyya. Evamassu tà321 bhikkhave màluvàlatà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Evameva kho bhikkhave evaråpassa puggalassa lobhajà akusalà dhammà pahãõà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà, diññhe'va dhamme sukhaü viharati avighàtaü anupàyàsaü apariëàhaü, diññhe'va dhamme parinibbàyati. Dosajà akusalà dhammà pahãõà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà, diññhe'va dhamme sukhaü viharati avighàtaü anupàyàsaü apariëàhaü, diññhe'va dhamme parinibbàyati. Mohajà pàpakà akusalà dhammà pahãõà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà, diññhe'va dhamme sukhaü viharati avighàtaü anupàyàsaü apariëàhaü, diññheva dhamme parinibbàyati. Imàni kho bhikkhave tãõi kusalamålànã'ti. [BJT Page 366] [\x 366/] 3. 2. 2. 10 20. Evaü me sutaü: ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati, pubbàràme migàramàtupàsàde. Atha kho visàkhà migàramàtà tadahuposathe yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho visàkhaü migàramàtaraü bhagavà etadavoca: Handa kuto nu tvaü visàkhe àgacchasi divà divassà'ti? Uposathà'haü bhante ajja upavasàmã'ti. Tayo kho me visàkhe uposathà, katame tayo? Gopàlakåposatho nigaõñhuposatho ariyåposatho. Katha¤ca visàkhe gopàlakåposatho hoti: seyyathà'pi visàkhe gopàlako sàyanhasamayaü322 sàmikànaü gàvo nãyàtetvà iti pañisaücikkhati: ajja kho gàvo amukasmi¤ca amukasmi¤ca padese cariüsu, amukasmi¤ca amukasmi¤ca padese pànãyàni apaüsu, svedàni gàvo amukasmi¤ca amukasmi¤ca padese carissanti, amukasmi¤ca amukasmi¤ca padese pànãyàni pivissantã'ti. Evameva kho visàkhe idhekacco uposathiko iti pañisaücikkhati: ahaü khvajja ida¤cida¤ca khàdanãyaü khàdiü. Ida¤cida¤ca bhojanãyaü bhu¤jiü. [PTS Page 206] [\q 206/] svedànà'haü ida¤cida¤ca khàdanãyaü khàdissàmi, ida¤cida¤ca bhojanãyaü bhu¤jissàmã'ti. So tena lobhena abhijjhàsahagatena cetasà divasaü atinàmeti. Evaü kho visàkhe gopàlakåposatho hoti. Evaü upavuttho kho visàkhe gopàlakåposatho na mahapphalo hoti na mahànisaüso na mahàjutiko na mahàvipphàro. Katha¤ca visàkhe nigaõñhuposatho hoti: atthi visàkhe nigaõñhà nàma samaõajàtikà. Te sàvakaü evaü samàdapenti: ehi tvaü ambho purisa, ye puratthimàya disàya pàõà paraü yojanasataü, tesu daõóaü nikkhipàhi, ye pacchimàya disàya pàõà paraü yojanasataü, tesu daõóaü nikkhipàhi: ye uttaràya disàya pàõà paraü yojanasataü, tesu daõóaü nikkhipàhi, ye dakkhiõàya disàya pàõà paraü yojanasataü, tesu daõóaü nikkhipàhã'ti. Iti ekaccànaü pàõànaü anuddayàya anukampàya samàdapenti, ekaccànaü pàõànaü nànuddayàya nànukampàya samàdapenti. Te tadahuposathe sàvakaü evaü samàdapenti: ehi tvaü ambho purisa sabbacelàni nikkhipitvà evaü vadehi: nàhaü kvacana323 kassaci ki¤canattasmiü324. Na ca mama kvacana katthaci ki¤canatà'tthã'ti325 . [BJT Page 368] [\x 368/] Jànanti kho pana'ssa màtàpitaro: ayaü amhàkaü putto'ti so'pi jànàti, ime mayhaü màtàpitaro'ti. Jànàti kho pana'ssa puttadàro ayaü amhàkaü bhattà'ti. So'pi jànàti ayaü mayhaü puttadàro'ti. Jànanti kho pana'ssa dàsakammakaraporisà ayaü amhàkaü ayyo'ti. So'pi jànàti ime mayhaü dàsakammakaraporisà'ti. Iti yasmiü samaye sacce samàdapetabbà musàvàde tasmiü samaye samàdapenti idamassa musàvàdasmiü vadàmi. So tassà rattiyà accayena te bhoge adinna¤¤eva paribhu¤jati. Idamassa adinnàdànasmiü vadàmi. Evaü kho visàkhe nigaõñhuposatho hoti. Evaü upavuttho kho visàkhe nigaõñhuposatho na mahapphalo hoti na mahànisaüso na mahàjutiko na mahàvipphàro. Katha¤ca visàkhe ariyåposatho hoti: [PTS Page 207] [\q 207/] upakkiliññhassa visàkhe cittassa uppakkamena pariyodapanà hoti. Katha¤ca visàkhe upakkiliññhassa cittassa uppakkamena pariyodapanà hoti. Idha visàkhe ariyasàvako tathàgataü anussarati: iti'pi so bhagavà arahaü sammàmbuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti. Tassa tathàgataü anussarato cittaü pasãdati. Pàmujjaü uppajjati. Ye cittassa upakkilesà te pahãyanti. Seyyathà'pi visàkhe uppakkiliññhassa sãsassa upakkamena pariyodapanà hoti. Katha¤ca visàkhe uppakkiliññhassa sãsassa upakkamena pariyodapanà hoti. Kakka¤ca pañicca mattika¤ca pañicca udaka¤ca pañicca purisassa ca tajjaü vàyàmaü pañicca. Evaü kho visàkhe upakkiliññhassa sãsassa upakkamena pariyodapanà hoti. Evameva kho visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. Katha¤ca visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti: idha visàkhe ariyasàvako tathàgataü anussarati. Iti'pi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti. Tassa tathàgataü anussarato cittaü pasãdati. Pàmujjaü uppajjati. Ye cittassa upakkilesà te pahãyanti. Ayaü vuccati visàkhe ariyasàvako brahmuposathaü upavasati. Brahmunà saddhiü saüvasati. Brahmaü cassa àrabbha cittaü pasãdati. Pàmujjaü uppajjati. Ye cittassa upakkilesà te pahãyanti. Evaü kho visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. [BJT Page 370] [\x 370/] Upakkiliññhassa visàkhe cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. Katha¤ca visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. Idha visàkhe ariyasàvako dhammaü anussarati: svàkkhàto bhagavatà dhammo sandiññhiko akàliko ehipassiko opanayiko326 paccattaü veditabbo vi¤¤åhã'ti. Tassa dhammaü anussarato cittaü pasãdati, pàmujjaü uppajjati, ye cittassa upakkilesà te [PTS Page 208] [\q 208/] pahãyanti. Seyyathà'pi visàkhe upakkiliññhassa kàyassa upakkamena pariyodapanà hoti. Katha¤ca visàkhe upakkiliññhassa kàyassa upakkamena pariyodapanà hoti: sotti¤ca pañicca cuõõa¤ca pañicca udaka¤ca pañicca purisassa ca tajjaü vàyàmaü pañicca. Evaü kho visàkhe upakkiliññhassa kàyassa upakkamena pariyodapanà hoti. Evameva kho visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. Katha¤ca visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti: idha visàkhe ariyasàvako dhammaü anussarati: svàkkhàto bhagavatà dhammo sandiññhiko akàliko ehipassiko opanayiko327 paccattaü veditabbo vi¤¤åhã'ti. Tassa dhammaü anussarato cittaü pasãdati, pàmujjaü uppajjati, ye cittassa upakkilesà te pahãyanti. Ayaü vuccati visàkhe ariyasàvako dhammåposathaü upavasati. Dhammena saddhiü saüvasati dhammaü cassa àrabbha cittaü pasãdati. Pàmujjaü uppajjati. Ye cittassa upakkilesà te pahãyanti. Evaü kho visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. Upakkiliññhassa visàkhe cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. Katha¤ca visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti: idha visàkhe ariyasàvako saïghaü anussarati: supañipanno bhagavato sàvakasaïgho ujupañipanno bhagavato sàvakasaïgho ¤àyapañipanno bhagavato sàvakasaïgho sàmãcipañipanno bhagavato sàvakasaïgho yadidaü cattàri purisayugàni aññha purisapuggalà esa bhagavato sàvakasaïgho àhuneyyo pàhuõeyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà'ti. Tassa saïghaü anussarato cittaü pasãdati. Pàmujjaü uppajjati. Ye cittassa upakkilesà. Te pahãyanti. Seyyathà'pi visàkhe upakkiliññhassa vatthassa upakkamena pariyodapanà hoti. [BJT Page: 372 [\x 372/] ] Katha¤ca visàkhe upakkiliññhassa vatthassa upakkamena pariyodapanà hoti: [PTS Page 209] [\q 209/] usuma¤ca pañicca khàra¤ca pañicca gomaya¤ca pañicca udaka¤ca pañicca purisassa ca tajjaü vàyàmaü pañicca. Evaü kho visàkhe upakkiliññhassa vatthassa upakkamena pariyodapanà hoti. Evameva kho visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. Katha¤ca visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti: idha visàkhe ariyasàvako saïghaü anussarati: supañipanno bhagavato sàvakasaïgho ujupañipanno bhagavato sàvakasaïgho ¤àyapañipanno bhagavato sàvakasaïgho sàmãcipañipanno bhagavato sàvakasaïgho yadidaü cattàri purisayugàni aññha purisapuggalà esa bhagavato sàvakasaïgho àhuneyyo pàhuõeyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà'ti. Tassa saïghaü anussarato cittaü pasãdati, pàmujjaü uppajjati. Ye cittassa upakkilesà te pahãyanti. Ayaü vuccati visàkhe ariyasàvako saïghuposathaü upavasati, saïghena saddhiü saüvasati. Saïghaü cassa àrabbha cittaü pasãdati. Pàmujjaü uppajjati. Ye cittassa upakkilesà te pahãyanti. Evaü kho visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. Upakkiliññhassa visàkhe cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. Katha¤ca visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti: idha visàkhe ariyasàvako attano sãlàni anussarati akhaõóàni acchiddàni asabalàni akammàsàni bhujissàni vi¤¤åppasatthàni aparàmaññhàni samàdhisaüvattanikàni. Tassa sãlaü anussarato cittaü pasãdati, màmujjaü uppajjati, ye cittassa upakkilesà te pahãyanti. Seyyathà'pi visàkhe upakkiliññhassa àdàsassa upakkamena pariyodapanà hoti. Katha¤ca visàkhe upakkiliññhassa àdàsassa upakkamena pariyodapanà hoti: tela¤ca pañicca chàrika¤ca pañicca vàlaõóuka¤ca pañicca328 purisassa ca tajjaü vàyàmaü pañicca. Evaü kho visàkhe upakkiliññhassa àdàsassa upakkamena pariyodapanà hoti. Evameva kho visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. Katha¤ca visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. [PTS Page 210] [\q 210/] idha visàkhe ariyasàvako attano sãlàni anussarati akhaõóàni acchiddàni asabalàni akammàsàni bhujissàni vi¤¤åppasatthàni aparàmaññhàni samàdhisaüvattanikàni. Tassa sãlaü anussarato cittaü pasãdati, pàmujjaü uppajjati, ye cittassa upakkilesà te pahãyanti. Ayaü vuccati visàkhe ariyasàvako sãlåposathaü upavasati, sãlena saddhiü saüvasati, sãlaü cassa àrabbha cittaü pasãdati, pàmujjaü uppajjati, ye cittassa upakkilesà, te pahãyanti. Evaü kho visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. [BJT Page 374] [\x 374/] Upakkiliññhassa visàkhe cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. Katha¤ca visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. Idha visàkhe ariyasàvako devatà anussarati, santi devatà càtummahàràjikà santi devà tàvatiüsà santi devà yàmà santi devà tusità santi devà nimmàõaratino santi devà paranimmitavasavattino, santi devà brahmakàyikà, santi devà tatuttariü, yathàråpàya saddhàya samannàgatà tà devatà ito cutà tattha upapannà. Mayhampi tathàråpà saddhà saüvijjati. Yathàråpena sãlena samannàgatà tà devatà ito cutà tattha upapannà, mayhampi tathàråpaü sãlaü saüvijjati. Yathàråpena sutena samannàgatà tà devatà itocutà tattha upapannà, mayhampi tathàråpaü sutaü saüvijjati. Yathàråpena càgena samannàgatà tà devatà itocutà tattha upapannà, mayhampi tathàråpo càgo saüvijjati. Yathàråpena pa¤¤àya samannàgatà tà devatà itocutà tattha upapannà, mayhampi tathàråpà pa¤¤à saüvijjati. Tassa attano ca tàsaü ca devatànaü saddha¤ca sãla¤ca suta¤ca càga¤ca pa¤¤a¤ca anussarato cittaü pasãdati pàmujjaü uppajjati. Ye cittassa upakkilesà te pahãyanti. Seyyathà'pi visàkhe upakkiliññhassa jàtaråpassa upakkamena pariyodapanà hoti. Kathaü ca visàkhe upakkiliññhassa jàtaråpassa upakkamena pariyodapanà hoti. Ukka¤ca pañicca loõa¤ca pañicca geruka¤ca pañicca nàlisaõóàsa¤ca pañicca purisassa ca tajjaü vàyàmaü pañicca. Evaü kho visàkhe upakkiliññhassa jàtaråpassa upakkamena pariyodapanà hoti. Evameva kho visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. [PTS Page 211] [\q 211/] Katha¤ca visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti: idha visàkhe ariyasàvako devatà anussarati: santi devatà càtummahàràjikà santi devà tàvatiüsà santi devà yàmà santi devà tusità santi devà nimmàõaratino santi devà paranimmitavasavattino, santi devà brahmakàyikà, santi devà tatuttariü, yathàråpàya saddhàya samannàgatà tà devatà ito cutà tattha upapannà, mayhampi tathàråpà saddhà saüvijjati. Yathàråpena sãlena samannàgatà tà devatà ito cutà tattha upapannà, mayhampi tathàråpaü sãlaü saüvijjati. Yathàråpena sutena samannàgatà tà devatà itocutà tattha upapannà, mayhampi tathàråpaü sutaü saüvijjati. Yathàråpena càgena samannàgatà tà devatà itocutà tattha upapannà, mayhampi tathàråpo càgo saüvijjati. Yathàråpena pa¤¤àya samannàgatà tà devatà itocutà tattha upapannà, mayhampi tathàråpà pa¤¤à saüvijjati. Tassa attano ca tàsaü ca devatànaü saddha¤ca sãla¤ca suta¤ca càga¤ca pa¤¤a¤ca anussarato cittaü pasãdati pàmujjaü uppajjati. Ye cittassa upakkilesà te pahãyanti. Ayaü vuccati visàkhe ariyasàvako devatuposathaü upavasati. Devatàhi saddhiü saüvasati, devatà cassa àrabbha cittaü pasãdati, pàmujjaü uppajjati, ye cittassa upakkilesà te pahãyanti. Evaü kho visàkhe upakkiliññhassa cittassa upakkamena pariyodapanà hoti. 1. Piviüsu - machasaü- amusami¤ca-[PTS.] [no footnote] [BJT Page 376] [\x 376/] Sa kho so visàkhe ariyasàvako iti pañisa¤cikkhati: yàvajãvaü arahanto pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañiviratà nihitadaõóà nihitasatthà lajjã dayàpannà sabbapàõabhåtahitànukampã viharanti. Ahampajja ima¤ca rattiü ima¤ca divasaü pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno sabbapàõabhåtahitànukampã viharàmi. Iminàpahaü aïgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissati. Yàvajãvaü arahanto adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañiviratà dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã athenena sucibhåtena attanà viharanti. Ahampajja ima¤ca rattiü ima¤ca divasaü adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã athenena sucibhåtena attanà viharàmi. Iminàpahaü aïgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavisasati. Yàvajãvaü arahanto abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã àràcàrã viratà methunà gàmadhammà. Ahampajja ima¤ca rattiü ima¤ca divasaü abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã virato methunà gàmadhammà. Iminàpahaü aïgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissati. [PTS Page 212] [\q 212/] Yàvajãvaü arahanto musàvàdaü pahàya musàvàdà pañiviratà saccavàdã saccasandhà thetà paccayikà avisaüvàdakà lokassa. Ahampajja ima¤ca rattiü ima¤ca divasaü musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato saccavàdã saccasandho theto paccayiko avisaüvàdako lokassa. Iminàpahaü aïgena arahataü anukaromi. Uposatho ca me upavuttho bhavissati. Yàvajãvaü arahanto suràmerayamajjapamàdaññhànaü pahàya suràmerayamajjapamàdaññhànà pañiviratà. Ahampajja ima¤ca rattiü ima¤ca divasaü suràmerayamajjapamàdaññhànaü pahàya suràmerayamajja pamàdaññhànà pañivirato. Iminàpahaü aïgena arahataü anukaromi. Uposatho ca me upavuttho bhavissati. Yàvajãvaü arahanto ekabhattikà rattuparatà viratà vikàlabhojanà. Ahampajja ima¤ca rattiü ima¤ca divasaü ekabhattiko rattuparato virato vikàlabhojanà. Iminàpahaü aïgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissati. Yàvajãvaü arahanto naccagãtavàditavisåkadassanamàlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhåsanaññhànà pañiviratà. Ahampajja ima¤ca rattiü ima¤ca divasaü naccagãtavàditavisåkadassanamàlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhåsanaññhànà pañivirato. Iminàpahaü aïgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissati. 1. Iminàpi -machasaü 2. Anàcàrã-machasaü [footnote missing] [BJT Page 378] [\x 378/] Yàvajãvaü arahanto uccàsayanamahàsayanaü pahàya uccàsayanamahàsayanà pañiviratà nãcaseyyaü kappenti. Ma¤cake và tiõasanthàrake và. Ahampajja ima¤ca rattiü ima¤ca divasaü uccàsayanamahàsayanaü pahàya uccàsayanamahàsayanà pañivirato nãcaseyyaü kappemi. Ma¤cake và tiõasanthàrake và iminàpahaü aïgena arahataü anukaromi. Uposatho ca me upavuttho bhavissati. Evaü kho visàkhe ariyåposatho hoti. Evaü upavuttho kho visàkhe ariyåposatho mahapphalo hoti. Mahànisaüso mahàjutiko mahàvipphàro. Kãva mahapphalo hoti. Kãva mahànisaüso kãva mahàjutiko kãva mahàvipphàro. Seyyathà'pi visàkhe yo imesaü soëasannaü mahàjanapadànaü pahåtasattaratanànaü329 issariyàdhipaccaü rajjaü [PTS Page 213] [\q 213/] kàreyya, seyyathãdaü: aïgànaü magadhànaü kàsãnaü kosalànaü vajjãnaü mallànaü cetãnaü vaïgànaü kurånaü pa¤càlànaü macchànaü sårasenànaü assakànaü avantãnaü gandhàrànaü kambojànaü, aññhaïgasamannàgatassa uposathassa etassa kalaü nàgghati330 soëasiü. Taü kissa hetu: kapaõaü visàkhe mànusakaü rajjaü dibbaü sukhaü upanidhàya. Yàni visàkhe mànusakàni pa¤¤àsa vassàni, càtummahàràjikànaü devànaü eso eko rattindivo331. Tàya rattiyà tiüsarattiyo màso. Tena màsena dvàdasamàsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena pa¤cavassasatàni332 càtummahàràjikànaü devànaü àyuppamàõaü. éhànaü kho panetaü visàkhe vijjati yaü idhekacco itthã và puriso và aññhaïgasamannàgataü uposathaü upavasitvà kàyassa bhedà parammaraõà càtummahàràjikànaü devànaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho panetaü visàkhe sandhàya bhàsitaü kapaõaü mànusakaü rajjaü dibbaü sukhaü upanidhàya. Yaü visàkhe mànusakaü vassasataü, tàvatiüsànaü devànaü eso eko rattindivo. Tàya rattiyà tiüsarattiyo màso. Tena màsena dvàdasamàsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbaü vassasahassaü tàvatiüsànaü devànaü àyuppamàõaü. éhànaü kho panetaü visàkhe vijjati yaü idhekacco itthã và puriso và aññhaïgasamannàgataü uposathaü upavasitvà kàyassa bhedà parammaraõà tàvatiüsànaü devànaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho panetaü visàkhe sandhàya bhàsitaü kapaõaü mànusakaü rajjaü dibbaü sukhaü upanidhàya. Yàni visàkhe mànusakàni dve vassasatàni, yàmànaü devànaü eso eko rattindivo3. Tàya rattiyà tiüsarattiyo màso. Tena màsena dvàdasamàsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbàni dve vassasahassàni yàmànaü devànaü àyuppamàõaü. éhànaü kho panetaü visàkhe vijjati yaü idhekacco itthã và puriso và aññhaïgasamannàgataü uposathaü upavasitvà kàyassa bhedà parammaraõà yàmànaü devànaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho panetaü visàkhe [PTS Page 214] [\q 214/] sandhàya bhàsitaü kapaõaü mànusakaü rajjaü dibbaü sukhaü upanidhàya. [BJT Page 380] [\x 380/] Yàni visàkhe mànusakàni cattàri vassasatàni, tusitànaü devànaü eso eko rattindivo3. Tàya rattiyà tiüsarattiyo màso. Tena màsena dvàdasamàsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbàni cattàri vassasahassàni tusitànaü devànaü àyuppamàõaü. éhànaü kho panetaü visàkhe vijjati yaü idhekacco itthã và puriso và aññhaïgasamannàgataü uposathaü upavasitvà kàyassa bhedà parammaraõà tusitànaü devànaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho panetaü visàkhe sandhàya bhàsitaü kapaõaü mànusakaü rajjaü dibbaü sukhaü upanidhàya. Yàni visàkhe mànusakàni aññhavassasatàni nimmàõaratãnaü devànaü eso eko rattindivo3. Tàya rattiyà tiüsarattiyo màso. Tena màsena dvàdasamàsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbàni aññha vassasahassàni nimmàõaratãnaü devànaü àyuppamàõaü. éhànaü kho panetaü visàkhe vijjati yaü idhekacco itthi và puriso và aññhaïgasamannàgataü uposathaü upavasitvà kàyassa bhedà parammaraõà nimmàõaratãnaü devànaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho panetaü visàkhe sandhàya bhàsitaü kapaõaü mànusakaü rajjaü dibbaü sukhaü upanidhàya. Yàni visàkhe mànusakàni soëasa vassasatàni, paranimmitavasavattãnaü devànaü eso eko rattindivo. Tàya rattiyà tiüsarattiyo màso. Tena màsena dvàdasamàsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbàni soëasa vassasahassàni paranimmitavasavattãnaü devànaü àyuppamàõaü. éhànaü kho panetaü visàkhe vijjati yaü idhekacco itthi và puriso và aññhaïgasamannàgataü uposathaü upavasitvà kàyassa bhedà parammaraõà paranimmitavasavattãnaü devànaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho panetaü visàkhe sandhàya bhàsitaü kapaõaü mànusakaü rajjaü dibbaü sukhaü upanidhàya. 30. Pàõaü na hàne333 na ca dinnamàdiye Musà na bhàse na ca majjapo siyà, [PTS Page 215] [\q 215/] Abrahmacariyà virameyya methunà Rattiü na bhu¤jeyya vikàlabhojanaü. 31. Màlaü na dhàre na ca gandhamàcare Ma¤ce chamàyaü va sayetha santhate, Etaü hi aññhaïgikamàhu'posathaü Buddhena dukkhantagunà pakàsitaü. 32. Cando ca suriyo ca ubho sudassanà Obhàsayaü anupariyanti yàvatà, Tamonudà te pana antalikkhagà Nabhe pabhàsenti disà virocanà. 33. Etasmiü yaü vijjati antare dhanaü Muttà maõi veeriya¤ca bhaddakaü, Siïgãsuvaõõaü athavà'pi ka¤canaü Yaü jàtaråpaü hañakanti vuccati. 34. Aññhaïgupetassa uposathassa Kalampi te nànubhavanti soëasiü, Candappabhà tàragaõà va sabbe. 35. Tasmà hi nàrã ca naro ca sãlavà Aññhaïgupetaü upavassu'posathaü, Pu¤¤àni katvàna sukhudrayàni Anindità saggamupenti ñhànanti. 334* Mahàvaggo dutiyo [BJT Page 382] [\x 382/] 3. 2. 3. 1. (Sàvatthi nidànaü) 21. Atha kho channo paribbàjako yenàyasmà ànando tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà ànandena saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho channo paribbàjako àyasmantaü ànandaü etadavoca: Tumhe'pi àvuso ànanda ràgassa pahàõaü pa¤¤àpetha. Dosassa pahàõaü pa¤¤àpetha. Mohassa pahàõaü pa¤¤àpethàti. Mayaü kho àvuso ràgassa pahàõaü pa¤¤àpema, dosassa [PTS Page 216] [\q 216/] pahàõaü pa¤¤àpema. Mohassa pahàõaü pa¤¤àpemàti. Kimpana tumhe àvuso ràge àdãnavaü disvà ràgassa pahàõaü pa¤¤àpetha. Kiü dose àdãnavaü disvà dose pahàõaü pa¤¤àpetha. Kiü mohe àdãnavaü disvà mohassa pahàõaü pa¤¤àpethàti. Ratto kho àvuso ràgena abhibhåto pariyàdinnacitto attavyàbàdhàya'pi ceteti, paravyàbàdhàya'pi ceteti. Ubhayavyàbàdhàya'pi ceteti. Cetasikampi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Ràge pahãõe nevattavyàbàdhàya'pi ceteti, na paravyàbàdhàya'pi tetti. Na ubhayavyàbàdhàya'pi ceteti. Na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Ratto kho àvuso ràgena abhibhåto pariyàdinnacitto kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. Ràge pahãõe neva kàyena duccaritaü carati, na vàcàya duccaritaü carati, na manasà duccaritaü carati. Ratto kho àvuso ràgena abhibhåto pariyàdinnacitto attatthampi yathàbhåtaü nappajànàti, paratthampi yathàbhåtaü nappajànàti. Ubhayatthampi yathàbhåtaü nappajànàti. Ràge pahãõe attatthampi yathàbhåtaü pajànàti. Paratthampi yathàbhåtaü pajànàti. Ubhayatthampi yathàbhåtaü pajànàti. Ràgo kho àvuso andhakaraõo acakkhukaraõo a¤¤àõakaraõo pa¤¤ànirodhiko vighàtapakkhiko anibbàõasaüvattaniko. Duññho kho àvuso dosena abhibhåto pariyàdinnacitto attavyàbàdhàya'pi ceteti, paravyàbàdhàya'pi ceteti, ubhayavyàbàdhàya'pi ceteti. Cetasikampi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Dose pahãõe nevattavyàbàdhàya'pi ceteti, na paravyàbàdhàya'pi ceteti, na ubhayavyàbàdhàya'pi ceteti. Na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Duññho kho àvuso dosena abhibhåto pariyàdinnacitto kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. Dose pahãõe neva kàyena duccaritaü carati, na vàcàya duccaritaü carati, na manasà duccaritaü carati. Duññho kho àvuso dosena abhibhåto pariyàdinnacitto attatthampi yathàbhåtaü nappajànàti, paratthampi yathàbhåtaü nappajànàti, ubhayatthampi yathàbhåtaü nappajànàti, dose pahãõe attatthampi yathàbhåtaü pajànàti, paratthampi yathàbhåtaü pajànàti, ubhayatthampi yathàbhåtaü pajànàti. Doso kho àvuso andhakaraõo acakkhukaraõo a¤¤àõakaraõo pa¤¤ànirodhiko vighàtapakkhiko anibbàõasaüvattaniko. Måëho kho àvuso mohena abhibhåto pariyàdinnacitto attavyàbàdhàya'pi ceteti, paravyàbàdhàya'pi ceteti. Ubhayavyàbàdhàya'pi ceteti. Cetasikampi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. Mohe pahãõe nevattavyàbàdhàya ceteti, na paravyàbàdhàyapi ceteti. Na ubhayavyàbàdhàyapi ceteti. Na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti. [BJT Page 384] [\x 384/] Måëho kho àvuso mohena abhibhåto pariyàdinnacitto kàyena duccaritaü carati. Vàcàya duccaritaü carati. Manasà duccaritaü carati. Mohe pahãõe neva kàyena duccaritaü carati. Na vàcàya duccaritaü carati. Na manasà duccaritaü carati. Måëho kho àvuso mohena abhibhåto pariyàdinnacitto attatthampi yathàbhåtaü nappajànàti. Paratthampi yathàbhåtaü nappajànàti, ubhayatthampi yathàbhåtaü nappajànàti. [PTS Page 217] [\q 217/] mohe pahãõe attatthampi yathàbhåtaü pajànàti. Paratthampi yathàbhåtaü pajànàti. Ubhayatthampi yathàbhåtaü pajànàti. Moho kho àvuso andhakaraõo acakkhukaraõo a¤¤àõakaraõo pa¤¤ànirodhiko vighàtapakkhiko anibbàõasaüvattaniko. Idaü kho mayaü àvuso ràge àdãnavaü disvà ràgassa pahàõaü pa¤¤àpema, idaü dose àdãnavaü disvà dosassa pahàõaü pa¤¤àpema, idaü mohe àdãnavaü disvà mohassa pahàõaü pa¤¤àpemà'ti. Atthi panà'vuso maggo atthi pañipadà etassa ràgassa dosassa mohassa pahàõàyà'ti? Atthàvuso maggo atthi pañipadà etassa ràgassa dosassa mohassa pahàõàyà'ti. Katamo panà'vuso maggo katamà pañipadà etassa ràgassa dosassa mohassa pahàõàyà'ti? Ayameva ariyo aññhaïgiko maggo seyyathãdaü: sammàdiññhi sammàsaükappo sammàvàcà sammàkammanto sammààjãvo sammàvàyàmo sammàsati sammàsamàdhi. Ayaü kho àvuso maggo ayaü pañipadà etassa ràgassa dosassa mohassa pahàõàyà'ti. Bhaddako àvuso maggo bhaddikà pañipadà etassa ràgassa dosassa mohassa pahàõàyà'ti, ala¤ca panàvuso ànanda appamàdàyà'ti. 3. 2. 3. 2. 22. Ekaü samayaü àyasmà ànando kosambiyaü viharati ghositàràme. Atha kho a¤¤ataro àjãvakasàvako gahapati yenà'yasmà ànando tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü ànandaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so àjãvakasàvako gahapati àyasmantaü ànandaü etadavoca: kesaü ne bhante ànanda dhammo svàkkhàto, ke loke supañipannà335, ke loke sugatà'ti?336 Tena hi gahapati ta¤¤evettha pañipucchissàmi, yathà te khameyya, tathà naü vyàkareyyàsi. Taü kiü ma¤¤asi gahapati ye ràgassa pahàõàya dhammaü desenti. Dosassa pahàõàya dhammaü desenti, mohassa pahàõàya dhammaü desenti. Tesaü dhammo svàkkhàto no và, kathaü và te ettha hotã'ti? [PTS Page 218] [\q 218/] ye bhante ràgassa pahàõàya dhammaü desenti. Dosassa pahàõàya dhammaü desenti. Mohassa pahàõàya dhammaü desenti. Tesaü dhammo svàkkhàto, evaü me ettha hotã'ti. Taü kiü ma¤¤asi gahapati, ye ràgassa pahàõàya pañipannà, dosassa pahànàya pañipannà, mohassa pahàõàya pañipannà, te loke supañipannà, no và kathaü và te ettha hotã'ti? Ye bhante ràgassa pahàõàya pañipannà, dosassa pahàõàya pañipannà, mohassa pahàõàya pañipannà, te loke supañipannà, evaü me ettha hotã'ti. [BJT Page 386] [\x 386/] Taü kiüma¤¤asi gahapati yesaü ràgo pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato337 àyatiü anuppàdadhammo, yesaü doso pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato338 àyatiü anuppàdadhammo. Yesaü moho pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo, te loke sugatà, no và kathaü và te ettha hotã'ti? Yesaü bhante ràgo pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo, yesaü doso pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo, moho pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo, te loke sugatà evaü me ettha hotã'ti. Iti kho gahapati tayà vetaü vyàkataü. Ye bhante ràgassa pahàõàya dhammaü desenti, dosassa pahàõàya dhammaü desenti mohassa pahàõàya dhammaü desenti tesaü dhammo svàkkhàto'ti, tayà vetaü339 vyàkataü. Ye bhante ràgassa pahàõàya pañipannà, dosassa pahàõàya pañipannà, mohassa pahàõàya pañipannà, te loke supañipannà'ti, tayà vetaü vyàkataü. Yesaü bhante ràgo pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo, yesaü doso pahãõo ucchinanamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo, moho pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo, te loke sugatà'ti.340 Acchariyaü bhante, abbhutaü bhante, na ceva nàma sadhammukkaüsanà bhavissati, na ca paradhammàpasàdanà, àyataneva dhammadesanà. Attho ca vutto. Attà ca anupanãto. Tumhe bhante ànanda ràgassa pahàõàya dhammaü desetha, dosassa pahàõàya dhammaü desetha, mohassa pahàõàya [PTS Page 219] [\q 219/] dhammaü desetha. Tumhàkaü bhante ànanda dhammo svàkkhàto. Tumhe bhante ànanda ràgassa pahàõàya pañipannà dosassa pahàõàya pañipannà mohassa pahàõàya pañipannà. Tumhe341 loke supañipannà.342 Tumhàkaü bhante ànanda ràgo pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo. Tumhàkaü doso pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo. Tumhàkaü moho pahãõo ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato343 àyatiü anuppàdadhammo. Tumhe loke sugatà. [BJT Page 388] [\x 388/] Abhikkantaü bhante, abhikkantaü bhante. Seyyathà'pi bhante nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhintã'ti.344 Evamevaü ayyena ànandena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhante ànanda taü bhagavantaü saraõaü gacchàmi, dhammaü ca bhikkhusaïghaü ca. Upàsakaü maü ayyo ànando dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. 3. 2. 3. 3. (Kapilavatthunidànaü:) 23. Ekaü samayaü bhagavà sakkesu viharati kapilavatthusmiü nigrodhàràme. Tena kho pana samayena bhagavà gilànà345 vuññhito hoti aciravuññhito gela¤¤à. Atha kho mahànàmo sakko yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho mahànàmo sakko bhagavantaü etadavoca: dãgharattà'haü bhante bhagavatà evaü dhammaü desitaü àjànàmi: samàhitassa ¤àõaü, no asamàhitassà'ti. Samàdhi nu kho bhante pubbe, pacchà ¤àõaü. Udàhu ¤àõaü pubbe, pacchà samàdhã'ti? Atha kho àyasmato ànandassa etadahosi. Bhagavà kho gilànà vuññhito aciravuññhito gela¤¤à; aya¤ca mahànàmo sakko bhagavantaü atigambhãraü pa¤haü pucchati. Yannånàhaü mahànàmaü sakkaü ekamantaü apanetvà dhammaü deseyyanti. Atha kho àyasmà ànando mahànàmaü sakkaü bàhàya346 gahetvà ekamantaü apanetvà mahànàmaü sakkaü etadavoca: sekhampi kho mahànàma sãlaü vuttaü bhagavatà, asekhampi sãlaü vuttaü bhagavatà, sekho'pi samàdhi vutto [PTS Page 220] [\q 220/] bhagavatà, asekho'pi samàdhi vutto bhagavatà, sekhà'pi pa¤¤à vuttà bhagavatà, asekhà'pi pa¤¤à vuttà bhagavatà. Katama¤ca mahànàma sekhaü sãlaü: idha mahànàma bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno anumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdiya sikkhati sikkhàpadesu. Idaü vuccati mahànàma sekhaü sãlaü. Katamo ca mahànàma sekho samàdhi: idha mahànàma bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamajjhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyajjhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti ' upekkhako satimà sukhavihàri'ti taü tatiyajjhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukha upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati mahànàma sekho samàdhi. Katamà ca mahànàma sekhà pa¤¤à: idha mahànàma bhikkhu idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti , ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü vuccati mahànàma sekhà pa¤¤à. [BJT Page 390] [\x 390/] Sa kho so mahànàma ariyasàvako evaü sãlasampanno evaü samàdhisampanno evaü pa¤¤àsampanno àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Evaü kho mahànàma sekhampi sãlaü vuttaü bhagavatà, asekhampi sãlaü vuttaü bhagavatà, sekho'pi samàdhi vutto bhagavatà, asekho'pi samàdhi vutto bhagavatà, sekhà'pi pa¤¤à vuttà bhagavatà, asekhà'pi pa¤¤à vuttà bhagavatà'ti. 3. 2. 3. 4. (Vesàlãnidànaü:) 24. Ekaü samayaü àyasmà ànando vesàliyaü viharati mahàvane kåñàgàrasàlàyaü. Atha kho abhayo ca licchavi paõóitakumàro ca licchavi yenà'yasmà ànando tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà àyasmantaü ànandaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinno kho abhayo licchavi àyasmantaü ànandaü etadavoca: Nigaõñho bhante nàtaputto347 sabba¤¤å sabbadassàvã aparisesà ¤àõadassanaü pañijànàti: carato ca me tiññhato ca suttassa ca jàgarassa ca satataü samitaü ¤àõadassanaü paccupaññhitanti. So puràõànaü kammànaü tapasà vyantãbhàvaü pa¤¤àpeti, navànaü kammànaü akaraõà [PTS Page 221] [\q 221/] setughàtaü. Iti kammakkhayà dukkhakkhayo, dukkhakkhayà vedanàkkhayo, vedanàkkhayà sabbaü dukkhaü nijjiõõaü bhavissati. Evametissà sandiññhikàya nijjaràvisuddhiyà samatikkamo hoti. Idha bhante bhagavà kimàhà'ti. Tisso kho imà abhaya, nijjaràvisuddhiyo tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena sammadakkhàtà sattànaü visuddhiyà sokapariddavànaü348 samatikkamàya dukkhadomanassànaü atthaïgamàya ¤àyassa adhigamàya nibbàõassa sacchikiriyàya. Katamà tisso: idha abhaya, bhikkhu sãlavà hoti, pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno anumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. So nava¤ca kammaü na karoti. Puràõa¤ca kammaü phussa phussa vyantãkaroti. Sandiññhikà nijjarà akàlikà ehipassikà opanayikà3493 paccattaü veditabbà vi¤¤åhã'ti. [BJT Page 392] [\x 392/] Sa kho so abhaya, bhikkhu evaü sãlasampanno vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamajjhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyajjhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti ' upekkhako satimà sukhavihàri'ti taü tatiyajjhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbe'va somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So nava¤ca kammaü na karoti. Puràõa¤ca kammaü phussa phussa vyantãkaroti. Sandiññhikà nijjarà akàlikà ehipassikà opanayikà350 paccattaü veditabbà vi¤¤åhã'ti. So abhaya bhikkhu evaü sãlasampanno evaü samàdhisampanno àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññhe'va dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. So nava¤ca kammaü na karoti. Puràõa¤ca kammaü phussa phussa vyantãkaroti. Sandiññhikà nijjarà akàlikà ehipassikà opanayikà351 paccattaü veditabbà vi¤¤åhã'ti. Ime kho abhaya, tisso nijjarà visuddhiyo tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena sammadakkhàtà sattànaü visuddhiyà sokapariddavànaü352 samatikkamàya dukkhadomanassànaü atthaïgamàya ¤àyassa adhigamàya nibbàõassa sacchikiriyàyà'ti. Evaü vutte paõóitakumàro licchavi abhayaü licchaviü etadavoca: Kiü pana tvaü samma abhaya, àyasmato ànandassa subhàsitaü subhàsitato nàbbhanumodasã'ti. Kyàhaü samma353 àyasmato ànandassa subhàsitaü subhàsitato [PTS Page 222] [\q 222/] nàbbhanumodissàmi, muddhàpi tassa vipateyya, yo àyasmato ànandassa subhàsitaü subhàsitato nàbbhanumodeyyà'ti. 3. 2. 3. 5 (Sàvatthinidànaü:) 25. Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü ànandaü bhagavà etadavoca: Ye354 ànanda anukampeyyàtha ye ca sotabbaü ma¤¤eyyuü mittà và amaccà và ¤àtã và sàlohità và, te vo ànanda tãsu ñhànesu samàdapetabbà, nivesetabbà, patiññhàpetabbà. Katamesu tãsu: Buddhe aveccappasàde samàdapetabbà, nivesetabbà, patiññhàpetabbà "iti'pi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà"ti. [BJT Page 394] [\x 394/] Dhamme aveccappasàde samàdapetabbà, nivesetabbà, patiññhàpetabbà: 'svàkkhàto bhagavatà dhammo sandiññhiko akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã"ti. Saïghe aveccappasàde samàdapetabbà, nivesetabbà, patiññhàpetabbà: "supañipanno bhagavato sàvakasaïgho ujupañipanno bhagavato sàvakasaïgho ¤àyapañipanno bhagavato sàvakasaïgho sàmãcipañipanno bhagavato sàvakasaïgho yadidaü cattàri purisayugàni aññha purisapuggalà esa bhagavato sàvakasaïgho àhuneyyo pàhuõeyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà'ti. Siyà ànanda catunnaü mahàbhåtànaü a¤¤athattaü pañhavidhàtuyà àpodhàtuyà tejodhàtuyà vàyodhàtuyà. Natveva buddhe aveccappasàdena samannàgatassa ariyasàvakassa siyà a¤¤athattaü. Tatridaü a¤¤athattaü: so vatànanda buddhe aveccappasàdena samannàgato ariyasàvako nirayaü và tiracchànayoniü và pettivisayaü và upapajjissatã'ti netaü ñhànaü vijjati. Siyà ànanda, catunnaü mahàbhåtànaü a¤¤athattaü pañhavidhàtuyà àpodhàtuyà tejodhàtuyà vàyodhàtuyà. Natveva dhamme aveccappasàdena samannàgatassa ariyasàvakassa siyà a¤¤athattaü. Tatiradaü a¤¤athattaü: so vatànanda dhamme aveccappasàdena samannàgato ariyasàvako nirayaü và tiracchànayoniü và pettivisayaü và upapajjissatã'ti netaü ñhànaü vijjati. [PTS Page 223] [\q 223/] Siyà ànanda, catunnaü mahàbhåtànaü a¤¤athattaü pañhavidhàtuyà àpodhàtuyà tejodhàtuyà vàyodhàtuyà. Natveva saïghe aveccappasàdena samannàgatassa ariyasàvakassa siyà a¤¤athattaü. Tatridaü a¤¤athattaü: so vatànanda, saïghe aveccappasàdena samannàgato ariyasàvako nirayaü và tiracchànayoniü và pettivisayaü và upapajjissatã'ti netaü ñhànaü vijjati. Ye ànanda, anukampeyyàtha ye ca sotabbaü ma¤¤eyyuü mittà và amaccà và ¤àtã và sàlohità và, te vo ànanda, imesu tãsu ñhànesu samàdapetabbà, nivesetabbà, patiññhàpetabbà'ti. 3. 2. 3. 6 26. Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: 'bhavo, bhavo'ti bhante vuccati. Kittàvatà nu kho bhante bhavo hotã'ti? Kàmadhàtuvepakka¤ca ànanda, kammaü nàbhavissa api nu kho kàmabhavo pa¤¤àyethàti? No hetaü bhante. Iti kho ànanda, kammaü khettaü, vi¤¤àõaü bãjaü, taõhà sineho.355 Avijjànãvaraõànaü sattànaü taõhàsaüyojanànaü hãnàya dhàtuyà vi¤¤àõaü patiññhitaü. Evaü àyati3562 punabbhavàbhinibbatti hoti. [BJT Page 396] [\x 396/] Råpadhàtuvepakka¤ca ànanda, kammaü nàbhavissa, api nu kho råpabhavo pa¤¤àyethàti? No hetaü bhante. Iti kho ànanda, kammaü khettaü, vi¤¤àõaü bãjaü, taõhà sineho. Avijjànãvaraõànaü sattànaü taõhàsaüyojanànaü majjhimàya dhàtuyà vi¤¤àõaü patiññhitaü. Evaü àyati punabbhavàbhinibbatti hoti. Aråpadhàtuvepakka¤ca ànanda kammaü nà bhavissa, api nu kho aråpabhavo pa¤¤àyethà?Ti. [PTS Page 224] [\q 224/] No hetaü bhante. Iti kho ànanda, kammaü khettaü, vi¤¤àõaü bãjaü, taõhà sineho. Avijjànãvaraõànaü sattànaü taõhàsaüyojanànaü paõãtàya dhàtuyà vi¤¤àõaü patiññhitaü. Evaü àyati punabbhavàbhinibbatti hoti. Evaü kho ànanda, bhavo hotã'ti. 3. 2. 3. 7. 27. Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: 'Bhavo, bhavo'ti bhante vuccati, kittàvatà nu kho bhante bhavo hotã'ti?. Kàmadhàtuvepakka¤ca ànanda, kammaü nàbhavissa, api nu kho kàmabhavo pa¤¤àyethà'ti?. No hetaü bhante. Iti kho ànanda, kammaü khettaü, vi¤¤àõaü bãjaü, taõhà sineho. 357 Avijjànãvaraõànaü sattànaü taõhàsa¤¤ojanànaü hãnàya dhàtuyà cetanà patiññhità, patthanà patiññhità. Evaü àyati358. Punabbhavàbhinibbatti hoti. Råpadhàtuvepakka¤ca ànanda, kammaü nàbhavissa, api nu kho råpabhavo pa¤¤àyethà'ti? No hetaü bhante. Iti kho ànanda, kammaü khettaü, vi¤¤àõaü bãjaü, taõhà sineho. Avijjànãvaraõànaü sattànaü taõhàsaüyojanànaü majjhimàya dhàtuyà cetanà patiññhità, patthanà patiññhità. Evaü àyati359 punabbhavàbhinibbatti hoti. [BJT Page:398] [\x 398/] Aråpadhàtuvepakka¤ca ànanda kammà nàbhavissa, api nu kho aråpabhavo pa¤¤àyethàti? No hetaü bhante. Iti kho ànanda kammaü khettaü, vi¤¤àõaü bãjaü, taõhà sineho. Avijjànãvaraõànaü sattànaü taõhàsaüyojanànaü paõãtàya dhàtuyà cetanà patiññhità. Patthanà patiññhità. Evaü àyati punabbhavàbhinibbatti hoti. Evaü ko ànanda bhavo hotã'ti. [PTS Page 225] [\q 225/] 3. 2. 3. 8 28. Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü ànandaü bhagavà etadavoca: Sabbaü nu kho ànanda sãlabbataü jãvitaü brahmacariyaü upaññhànasàraü saphalanti. Na khvettha bhante ekaüsenà'ti. Tena hànanda vibhajassåti. Yaü hissa bhante sãlabbataü jãvitaü brahmacariyaü upaññhànasàraü sevato akusalà dhammà abhivaóóhanti, kusalà dhammà parihàyanti, evaråpaü sãlabbataü jãvitaü brahmacariyaü upaññhànasàraü aphalaü. Ya¤ca khvàssa bhante sãlabbataü jãvitaü brahmacariyaü upaññhànasàraü sevato akusalà dhammà parihàyanti, kusalà dhammà abhivaóóhanti, evaråpaü sãlabbataü jãvitaü brahmacariyaü upaññhànasàraü saphalanti. Idamavoca àyasmà ànando. Samanu¤¤o satthà ahosi. Atha kho àyasmà ànando "samanu¤¤o me satthà"ti uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. Atha kho bhagavà acirapakkante àyasmante ànande bhikkhå àmantesi: Sekho bhikkhave ànando, na ca panassa sulabharåpo samasamo pa¤¤àyà'ti. 3. 2. 3. 9. 29. Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: Tãõimàni bhante gandhajàtàni yesaü anuvàta¤¤eva gandho gacchati, no pañivàtaü. [BJT Page 400] [\x 400/] Katamàni tãõi: målagandho sàragandho pupphagandho. Imàni kho bhante tãõi gandhajàtàni yesaü anuvàta¤¤eva gandho gacchati, no pañivàtaü Atthi nu kho bhante ki¤ci gandhajàtaü yassa anuvàtampi gandho gacchati, pañivàtampi gandho gacchati, anuvàtapañivàtampi gandho gacchatã'ti? Atthànanda360 gandhajàtaü yassa anuvàtampi gandho gacchati, pañivàtampi gandho gacchati, anuvàtapañivàtampi gandho gacchatã'ti. Katama¤ca pana taü bhante gandhajàtaü, yassa anuvàtampi gandho [PTS Page 226] [\q 226/] gacchati, pañivàtampi gandho gacchati, anuvàtapañivàtampi gandho gacchatã'ti? Idhànanda yasmiü gàme và nigame và itthi và puriso và buddhaü saraõaü gato hoti, dhammaü saraõaü gato hoti, saïghaü saraõaü gato hoti. Pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti. Sãlavà hoti, kalyàõadhammo. Vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati muttacàgo payatapàõã vossaggarato yàcayogo dànasaüvibhàgarato. Tassa disàsu samaõabràhmaõà vaõõaü bhàsanti: asukasmiü nàma gàme và nigame và itthi và puriso và buddhaü saraõaü gato hoti, dhammaü saraõaü gato hoti, saïghaü saraõaü gato hoti, pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti, sãlavà hoti, kalyàõadhammo. Vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati muttacàgo payatapàõã vossaggarato yàcayogo dànasaüvihàgarato'ti. Devatàpissa amanussà vaõõaü bhàsanti: asukasmiü nàma gàme và nigame và itthi và puriso và buddhaü saraõaü gato hoti, dhammaü saraõaü gato hoti, saïghaü saraõaü gato hoti. Pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti. Sãlavà hoti, kalyàõadhammo. Vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati muttacàgo payatapàõã vossaggarato yàcayogo dànasaüvibhàgarato'ti. Itthi saraõaü Idaü kho taü ànanda gandhajàtaü yassa anuvàtampi gandho gacchati, pañivàtampi gandho gacchati, anuvàtapañivàtampi gandho gacchatã'ti. 36. Na pupphagandho pañivàtameti Na candanaü tagaramallikà361 và, Sata¤ca gandho pañivàtameti Sabbà disà sappuriso pavàtãti. [BJT Page 402. [\x 402/] ] 3. 2. 3. 10. 30. Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaükami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü [PTS Page 227] [\q 227/] nisinno kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca. Sammukhà metaü bhante bhagavato sutaü, sammukhà pañiggahitaü: "bhagavato ànanda sikhissa abhibhå nàma sàvako brahmaloke ñhito sahassãlokadhàtuü sarena vi¤¤àpesã"ti. Bhagavà pana bhante arahaü sammàsambuddho kãvatakaü pahoti sarena vi¤¤àpetunti. Sàvako so ànanda, appameyyà tathàgatàti. Dutiyampi kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: sammukhà metaü bhante bhagavato sutaü, sammukhà pañiggahitaü: "bhagavato ànanda sikhissa abhibhå nàma sàvako brahmaloke ñhito sahassãlokadhàtuü sarena vi¤¤àpesã"ti. Bhagavà pana bhante arahaü sammàsambuddho kãvatakaü pahoti sarena vi¤¤àpetunti. Sàvako so ànanda, appameyyà tathàgatàti. Tatiyampi kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: sammukhà metaü bhante bhagavato sutaü, sammukhà pañiggahitaü: "bhagavato ànanda, sikhissa abhibhå nàma sàvako brahmaloke ñhito sahassãlokadhàtuü sarena vi¤¤àpesã"ti. Bhagavà pana bhante arahaü sammàsambuddho kãvatakaü pahoti sarena vi¤¤àpetunti. Sutà te ànanda sahassã cålanikà lokadhàtå'ti: Etassa bhagavà kàlo etassa sugata kàlo yaü bhagavà bhàseyya, bhagavato sutvà bhikkhå dhàressantã'ti. Tena hànanda suõàhi, sàdhukaü manasi karohi, bhàsissàmi'ti. Evaü bhante'ti kho àyasmà ànando bhagavato paccassosi. Bhagavà etadavoca: yàvatà ànanda candimasuriyà pariharanti, disà bhanti virocanà, tàva sahassadhà loko. Tasmiü sahassadhà loke sahassaü candànaü, sahassaü suriyànaü, sahassaü sinerupabbataràjànaü, sahassaü jambudãpànaü, sahassaü aparagoyànànaü, sahassaü uttarakurånaü, sahassaü pubbavidehànaü, cattàri mahàsamuddasahassàni, cattàri mahàràjasahassàni, sahassaü càtummahàràjikànaü, sahassaü tàvatiüsànaü, [PTS Page 228] [\q 228/] sahassaü yàmànaü, sahassaü tusitànaü, sahassaü nimmàõaratãnaü, sahassaü paranimmitavasavattãnaü, sahassaü brahmalokànaü. Ayaü vuccatànanda sahassã cålanikà lokadhàtu. [BJT Page 404] [\x 404/] Yàvatà ànanda sahassã cålanikà lokadhàtu, tàva sahassadhà loko. Ayaü vuccatànanda dvisahassã majjhimikà lokadhàtu. Yàvatà ànanda dvisahassã majjhimikà lokadhàtu, tàva sahassadhà loko. Ayaü vuccatànanda tisahassã mahàsahassã lokadhàtu. âkaïkhamàno ànanda tathàgato tisahassãmahàsahassã lokadhàtuü sarena vi¤¤àpeyya, yàvatà pana àkaïkheyyàti. Yathà kathampana bhante bhagavà tisahassãmahàsahassãlokadhàtuü sarena vi¤¤àpeyya, yàvatà pana àkaïkheyyàti? Idhànanda tathàgato tisahassãmahàsahassãlokadhàtuü obhàsena phareyya. Yadà te sattà taü àlokaü sa¤jàneyyuü, atha tathàgato ghosaü kareyya, saddamanussàveyya. Evaü kho ànanda tathàgato tisahassãmahàsahassãlokadhàtuü sarena vi¤¤àpeyya, yàvatà pana àkaïkheyyà'ti. Evaü vutte àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: làbhà vata me, suladdhaü vata me yassa me satthà evaü mahiddhiko evaü mahànubhàvoti. Evaü vutte àyasmà udàyã àyasmantaü ànandaü etadavoca: kiü tumhettha àvuso ànanda yadi te satthà evaü mahiddhiko evaü mahànubhàvo'ti? Evaü vutte bhagavà àyasmantaü udàyiü etadavoca: mà hevaü udàyi, mà hevaü udàyi. Sace udàyi ànando avãtaràgo kàlaü kareyya, tena cittappasàdena sattakkhattuü devesu devarajjaü kareyya, sattakkhattuü imasmi¤¤eva jambudãpe mahàrajjaü kareyya. Api udàyi ànando diññhe'va dhamme parinibbàyissatãti. ânandavaggo tatiyo. [BJT Page 406. [\x 406/] ] [PTS Page 229] [\q 229/] (4. Samaõavaggo) 3. 2. 4. 1. (Sàvatthi nidànaü) 31. Tãõimàni bhikkhave samaõassa samaõakaraõãyàni.362 Katamàni tãõi: adhisãlasikkhàsamàdànaü, adhicittasikkhàsamàdànaü, adhipa¤¤àsikkhàsamàdànaü, imàni kho bhikkhave tãõi samaõassa samaõakaraõãyàni. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü: tibbo no chando bhavissati adhisãlasikkhàsamàdàne, tibbo no chando bhavissati adhicittasikkhàsamàdàne, tibbono chando bhavissati adhipa¤¤àsikkhàsamàdàneti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 3. 2. 4. 2. 32. Seyyathà'pi bhikkhave gadrabho gogaõaü piññhito piññhito anubaddho hoti, "ahampamhà ahampamhà'ti".3632 Tassa na tàdiso vaõõo hoti seyyathà'pi gunnaü. Na tàdiso saro hoti seyyathà'pi gunnaü. Na tàdisaü padaü hoti seyyathà'pi gunnaü. So gogaõa¤¤eva piññhito piññhito anubaddho hoti, "ahampamhà ahampamhà'ti.364" Emameva kho bhikkhave idhekacco bhikkhu bhikkhusaïghaü piññhito piññhito anubaddho hoti, "ahampi bhikkhu, ahampi bhikkhå'ti", tassa na tàdiso chando hoti adhisãlasikkhàsamàdàne, seyyathà'pi a¤¤esaü bhikkhånaü. Na tàdiso chando hoti adhicittasikkhàsamàdàne. Seyyathà'pi a¤¤esaü bhikkhånaü. Na tàdiso chando hoti adhipa¤¤àsikkhàsamàdàne, seyyathà'pi a¤¤esaü bhikkhånaü. So bhikkhusaïgha¤¤eva piññhito piññhito anubaddho hoti, "ahampi bhikkhu ahampi bhikkhå'ti. " Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü: tibbo no chando bhavissati adhisãlasikkhàsamàdàne. Tibbo no chando365 bhavissati adhicittasikkhàsamàdàne, tibbo no chando bhavissati adhipa¤¤àsikkhàsamàdàne'ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 3. 2. 4. 3. 33. Tãõimàni bhikkhave kassakassa gahapatissa pubbe karaõãyàni. Katamàni tãõã: idha bhikkhave kassako gahapati pañigacceva366 khettaü sukaññhaü karoti sumatikataü. Pañigacceva khettaü sukaññhaü karitvà sumatikataü kàlena bãjàni patiññhàpeti. Kàlena bãjàni patiññhàpetvà samayena udakaü abhineti'pi [PTS Page 230] [\q 230/] apaneti'pi. Imàni kho bhikkhave tãõi kassakassa gahapatissa pubbe karaõãyàni. [BJT Page 408] [\x 408/] Evameva kho bhikkhave tãõimàni bhikkhussa pubbe karaõãyàni. Katamàni tãõi: adhisãlasikkhàsamàdànaü, adhicittasikkhàsamàdànaü, adhipa¤¤àsikkhàsamàdànaü. Imàni kho bhikkhave tãõi bhikkhussa pubbe karaõãyàni. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü: tibbo no chando bhavissati adhisãlasikkhàsamàdàne. Tibbo no chando bhavissati adhicittasikkhàsamàdàne. Tibbo no chando bhavissati adhipa¤¤àsikkhàsamàdàne'ti evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 3. 2. 4. 4 (Vesàli nidànaü:) 34. Evaü me sutaü: ekaü samayaü bhagavà vesàliyaü viharati mahàvane kåñàgàrasàlàyaü. Atha kho a¤¤ataro vajjiputtako bhikkhå yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà ànandena saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so vajjiputtako bhikkhu bhagavantaü etadavoca: Sàdhikamidaü bhante diyaóóhasikkhàpadasataü anvaddhamàsaü uddesaü àgacchati. Nàhaü bhante ettha sakkomi sikkhitunti. Sakkasi pana tvaü bhikkhu tãsu sikkhàsu sikkhituü adhisãlasikkhàya adhicittasikkhàya adhipa¤¤àsikkhàyà'ti? Sakkomahaü bhante tãsu sikkhàsu sikkhituü adhisãlasikkhàya adhicittasikkhàya adhipa¤¤àsikkhàyà'ti. Tasmàtiha tvaü bhikkhu tãsu sukkhàsu sikkhassu adhisãlasikkhàya adhicittasikkhàya adhipa¤¤àsikkhàya. Yato kho tvaü bhikkhu adhisãlampi sikkhissasi, adhicittampi sikkhissasi, adhipa¤¤ampi sikkhissasi, tassa tuyhaü bhikkhu adhisãlampi sikkhato adhicittampi sikkhato adhipa¤¤ampi sikkhato ràgo pahãyissati. Doso pahãyissati. Moho pahãyissati. So tvaü ràgassa pahàõà dosassa pahàõà mohassa pahàõà yaü akusalaü taü na karissasi. Yaü pàpaü taü na sevissasã'ti. Atha kho so bhikkhu aparena samayena adhisãlampi sikkhi, adhicittampi sikkhi, adhipa¤¤ampi sikkhi. Tassa [PTS Page 231] [\q 231/] adhisãlampi sikkhato adhicittampi sikkhato adhipa¤¤ampi sikkhato ràgo pahãyi. Doso pahãyi. Moho pahãyi. So ràgassa pahàõà dosassa pahàõà mohassa pahàõà yaü akusalaü taü nàkàsi. Yaü pàpaü taü na sevã'ti. 3. 2. 4. 5 (Sàvatthi nidànaü) 35. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bhikkhu bhagavantaü etadavoca: sekho sekho'ti bhante vuccati kittàvatà nu ko bhante sekho hotã'ti? [BJT Page 410] [\x 410/] Sikkhatã'ti kho bhikkhu tasmà sekho'ti vuccati. Ki¤ca sikkhati: adhisãlampi sikkhati, adhicittampi sikkhati, adhipa¤¤ampi sikkhati. Sikkhatã'ti kho bhikkhu tasmà sekhoti vuccatã'ti. 37. Sekhassa sikkhamànassa ujumaggànusàrino, Khayasmiü pañhamaü ¤àõaü tato a¤¤à anantarà. 38. Tato a¤¤àvimuttassa ¤àõaü ve hoti tàdino. Akuppà me vimuttã'ti bhavasa¤¤ojanakkhaye'ti. 3. 2. 4. 6 36. Sàdhikamidaü bhikkhave diyaóóhasikkhàpadasataü anvaddhamàsaü uddesaü àgacchati, yattha atthakàmà367 kulaputtà sikkhanti. Tisso imà bhikkhave sikkhà, yatthetaü sabbaü samodhànaü gacchati. Katamà tisso: adhisãlasikkhà adhicittasikkhà adhipa¤¤àsikkhà. Imà kho bhikkhave tisso sikkhà, yatthetaü sabbaü samodhànaü gacchati. Idha bhikkhave bhikkhu sãlesu paripårakàrã hoti, samàdhismiü mattasokàrã. Pa¤¤àya mattasokàrã. So yàni tàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadàni tàni àpajjati'pi vuññhàti'pi. Taü kissahetu? Na hi mettha bhikkhave abhabbatà vuttà. Yàni ca kho tàni sikkhàpadàni àdibrahmacariyikàni brahmacariyasàruppàni tattha dhuvasãlã ca hoti ñhitasãli ca. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu so tiõõaü saüyojanànaü [PTS Page 232] [\q 232/] parikkhayà sotàpanno hoti avinipàtadhammo niyato sambodhiparàyaõo. Idha pana bhikkhave bhikkhu sãlesu paripårakàrã hoti samàdhismiü mattasokàrã, pa¤¤àya mattasokàrã. So yàni tàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadàni tàni àpajjati'pi vuññhàti'pi. Taü kissa hetu? Na hi mettha bhikkhave abhabbatà vuttà. Yàni ca kho tàni sikkhàpadàni àdibrahmacariyikàni brahmacariyasàruppàni, tattha dhuvasãlã ca hoti ñhitasãli ca. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. So tiõõaü saüyojanànaü parikkhayà ràgadosamohànaü tanuttà sakadàgàma[BJT]hàti sakideva imaü lokaü àgantvà dukkhassantaü karoti. [BJT Page 412] [\x 412/] Idha pana bhikkhave bhikkhu sãlesu paripårakàrã hoti samàdhismiü paripårakàrã pa¤¤àya mattasokàrã. So yàni tàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadàni tàni àpajjati'pi vuññhàti'pi. Taü kissa hetu: na hi mettha bhikkhave abhabbatà vuttà. Yàni ca kho tàni sikkhàpadàni àdibrahmacariyikàni brahmacariyasàruppàni tattha dhuvasãlã ca368 hoti ñhitasãlã ca369 samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. So pa¤cannaü orambhàgiyànaü saüyojanànaü parikkhayà opapàtiko hoti tattha parinibbàyã anàvattidhammo tasmà lokà. Idha pana bhikkhave bhikkhu sãlesu paripårakàrã hoti, samàdhismiü paripårakàrã. Pa¤¤àya paripårakàrã. So yàni tàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadàni, tàni àpajjati'pi vuññhàti'pi. Taü kissa hetu? Na hi mettha bhikkhave abhabbatà vuttà. Yàni ca kho tàni sikkhàpadàni àdibrahmacariyikàni brahmacariyasàruppàni, tattha dhuvasãlã ca370 hoti ñhitasãli ca371 samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. So àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññhe'va dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Iti kho bhikkhave padesaü padesakàrã àràdheti. Paripåraü paripårakàrã. Ava¤jhàti372 tvevàhaü bhikkhave sikkhàpadàni vadàmã'ti. 3. 2. 4. 7. 37. Sàdhikamidaü bhikkhave diyaóóha sikkhàpadasataü anvaddhamàsaü uddesaü àgacchati, yattha atthakàmà [PTS Page 233] [\q 233/] kulaputtà sikkhanti. Tisso imà bhikkhave sikkhà, yatthe'taü sabbaü samodhànaü gacchati. Katamà tisso? Adhisãlasikkhà adhicittasikkhà adhipa¤¤àsikkhà. Imà kho bhikkhave tisso sikkhà, yatthe'taü sabbaü samodhànaü gacchati. Idha bhikkhave bhikkhu sãlesu paripårakàrã hoti samàdhismiü mattasokàrã pa¤¤àya mattasokàrã. So yàni tàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadàni tàni àpajjati'pi vuññhàti'pi. Taü kissa hetu: na hi mettha bhikkhave abhabbatà vuttà. Yàni ca kho tàni sikkhàpadàni àdibrahmacariyikàni brahmacariyasàruppàni tattha dhuvasãlã ca373 hoti ñhitasãlã ca samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. So tiõõaü saüyojanànaü parikkhayà sattakkhattuparamo hoti: sattakkhattuparamaü deve ca manusse ca sandhàvitvà saüsaritvà dukkhassantaü karoti. [BJT Page 414] [\x 414/] So tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà kolaïkolo hoti: dve và tãõi và kulàni sandhàvitvà saüsaritvà dukkhassantaü karoti. So tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà ekabãjã hoti: eka¤¤eva mànusakaü bhavaü nibbattetvà dukkhassantaü karoti. So tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà ràgadosamohànaü tanuttà sakadàgàmã hoti: sakideva imaü lokaü àganatvà dukkhassantaü karoti. Idha pana bhikkhave bhikkhu sãlesu paripårakàrã hoti, samàdhismiü paripårakàrã, pa¤¤àya mattasokàrã. So yàni tàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadàni, tàni àpajjati'pi vuññhàti'pi. Taü kissa hetu? Na hi mettha bhikkhave abhabbatà vuttà. Yàni ca kho tàni sikkhàpadàni àdibrahmacariyikàni brahmacariyasàruppàni, tattha dhuvasãlã ca374 hoti ñhitasãlã ca, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. So pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà uddhaüsoto hoti akaniññhagàmã. So pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà sasaükhàraparinibbàyã hoti. So pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà asaükhàraparinibbàyã hoti. So pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà upahaccaparinibbàyã hoti. So pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà antaràparinibbàyã hoti. Idhapana bhikkhave bhikkhu sãlesu paripårakàrã hoti, samàdhismiü paripårakàrã, pa¤¤àya paripårakàrã. So yàni [PTS Page 234] [\q 234/] tàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadàni, tàni àpajjati'pi vuññhàti'pi. Taü kissa hetu? Na hi mettha bhikkhave abhabbatà vuttà. Yàni ca kho tàni sikkhàpadàni àdibrahmacariyikàni brahmacariyasàruppàni, tattha dhuvasãlã ca375 hoti ñhitasãlã ca, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. So àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Iti kho bhikkhave padesaü padesakàrã àràdheti. Paripåraü paripårakàrã. Ava¤jhànitvevàhaü bhikkhave sikkhàpadàni vadàmã'ti. [BJT Page 416] [\x 416/] 3. 2. 4. 8. 38. Sàdhikamidaü bhikkhave diyaóóhasikkhàpadasataü anvaddhamàsaü uddesaü àgacchati, yattha atthakàmà376 kulaputtà sikkhanti. Tisso imà bhikkhave sikkhà, yatthe'taü sabbaü samodhànaü gacchati. Katamà tisso: adhisãlasikkhà adhicittasikkhà adhipa¤¤àsikkhà. Imà kho bhikkhave tisso sikkhà, yatthetaü sabbaü samodhànaü gacchati. Idha bhikkhave bhikkhu sãlesu paripårakàrã hoti, samàdhismiü paripårakàrã, pa¤¤àya paripårakàrã. So yàni tàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadàni, tàni àpajjati'pi vuññhàti'pi. Taü kissa hetu? Na hi mettha bhikkhave abhabbatà vuttà. Yàni ca kho tàni sikkhàpadàni àdibrahmacariyikàni brahmacariyasàruppàni, tattha dhuvasãlã ca hoti ñhitasãlã ca, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. So àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasmapajja viharati. Taü và pana anabhisambhavaü appañivijjhaü pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà antaràparinibbàyã hoti. Taü và pana anabhisambhavaü appañivijjhaü pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà upahaccaparinibbàyã hoti. Taü và pana anabhisambhavaü appañivijjhaü pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà asaükhàraparinibbàyã hoti. Taü và pana anabhisambhavaü appañivijjhaü pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà sasaükhàraparinibbàyã hoti. Taü và pana anabhisambhavaü appañivijjhaü pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà uddhaüsoto hoti. Akaniññhagàmã. Taü và pana anabhisambhavaü appañivijjhaü tiõaüõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà ràgadosamohànaü tanuttà sakadàgàmã hoti, sakideva imaü [PTS Page 235] [\q 235/] lokaü àgantvà dukkhassantaü karoti. Taü và pana anabhisambhavaü appañivijjhaü tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà ekabãjã hoti, eka¤¤eva mànusakaü bhavaü nibbattetvà dukkhassantaü karoti. Taü và pana anabhisambhavaü appañivijjhaü tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà kolaïkolo hoti, dve và tãõi và kulàni sandhàvitvà dukkhassantaü karoti. Taü và pana anabhisambhavaü appañivijjhaü tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà sattakkhattuparamo hoti. Sattakkhattuparamaü deve ca manusse ca sandhàvitvà saüsaritvà dukkhassantaü karoti. Iti kho bhikkhave paripåraü paripårakàrã àràdheti. Padesaü padesakàrã. Ava¤jhànitvevàhaü bhikkhave sikkhàpadàni vadàmã'ti. [BJT Page 418] [\x 418/] 3. 2. 4. 9 39. Tisso imà bhikkhave sikkhà. Katamà tisso? Adhisãlasikkhà adhicittasikkhà adhipa¤¤àsikkhà. Katamà ca bhikkhave adhisãlasikkhà: idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno anumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Ayaü vuccati bhikkhave adhisãlasikkhà. Katamà ca bhikkhave adhicittasikkhà. Idha bhikkhave bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamajjhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyajjhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti ' upekkhako satimà sukhavihàri'ti taü tatiyajjhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave adhicittasikkhà. Katamà ca bhikkhave adhipa¤¤àsikkhà: idha bhikkhave bhikkhu idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadàti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü vuccati bhikkhave adhipa¤¤àsikkhà. Imà kho bhikkhave tisso sikkhà'ti. 3. 2. 4. 10. 40. Tisso imà bhikkhave sikkhà. Katamà tisso: adhisãlasikkhà adhicittasikkhà adhipa¤¤àsikkhà. Katamà ca bhikkhave adhisãlasikkhà: idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Ayaü vuccati bhikkhave adhisãlasikkhà. Katamà ca bhikkhave adhicittasikkhà. Idha bhikkhave bhikkhu vivicceva kàmehi [PTS Page 236] [\q 236/] vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamajjhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyajjhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti ' upekkhako satimà sukhavihàri'ti taü tatiyajjhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbe'va somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave adhicittasikkhà. Katamà ca bhikkhave adhipa¤¤àsikkhà: idha bhikkhave bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave adhipa¤¤àsikkhà. Imà kho bhikkhave tisso sikkhà'ti. 39. Adhisãlaü adhicittaü ca adhipa¤¤a¤ca viriyavà, Thàmavà dhitimà jhàyã sato guttindriyo care. 40. Yathà pure tathà pacchà yathà pacchà tathà pure. Yathà adho tathà uddhaü yathà uddhaü tathà adho. 41. Yathà divà tathà rattiü yathà rattiü tathà divà, Abhibhuyya disà sabbà appamàõasamàdhinà. [BJT Page 420] [\x 420/] 42. Tamàhu sekkhaü pañipadaü atho saüsuddhacàraõaü,377 Tamàhu loke sambuddhaü ciraü378 pañipadantaguü. 43. Vi¤¤àõassa nirodhena taõhàkkhayavimuttino, Pajjotasseva nibbàõaü vimokkho hoti cetasoti. 3. 2. 4. 11. (Kosalanidànaü:) 41. Ekaü samayaü bhagavà kosalesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü yena païkadhà379 nàma kosalànaü nigamo tadavasari. Tatra sudaü bhagavà païkadhàyaü viharati. Païkadhà nàma kosalànaü nigamo380. Tena kho pana samayena kassapagotto nàma bhikkhu païkadhàyaü àvàsiko hoti. Tatra sudaü bhagavà sikkhàpadapañisa¤¤uttàya dhammiyà kathàya bhikkhå sandasseti samàdapeti samuttejeti sampahaüseti. Atha kho kassapagottassa bhikkhuno bhagavati sikkhàpadapañisa¤¤uttàya dhammiyà kathàya bhikkhå sandassente samàdapente samuttejente sampahaüsente ahudeva akkhanti, ahu appaccayo, 'adhisallikhatevàyaü381 samaõo'ti. Atha kho bhagavà païkadhàyaü yathàbhirantaü viharitvà yena ràjagahaü tena càrikaü pakkàmi. Anupubbena càrikaü caramàno yena ràjagahaü tadavasari. [PTS Page 237] [\q 237/] tatra sudaü bhagavà ràjagahe viharati gijjhakåñe pabbate.382 Atha kho kassapagottassa bhikkhuno acirapakkantassa bhagavato ahudeva kukkuccaü. Ahu vippañisàro "alàbhà vata me, na vata me làbhà. Dulladdhaü vata me, na vata me suladdhaü, yassa me bhagavati sikkhàpadapañisa¤¤uttàya dhammiyà kathàya bhikkhå sandassente samàdapente samuttejente sampahaüsente ahudeva akkhanti, ahu appaccayo. Adhisallikhatevàyaü samaõo"ti. Yannånàhaü yena bhagavà tenupasaïkameyyaü, upasaïkamitvà bhagavato santike accayaü accayato deseyyanti. Atha kho kassapagotto bhikkhu senàsanaü saüsàmetvà pattacãvaraü àdàya yena ràjagahaü tena pakkàmi. Anupubbena yena ràjagahaü yena gijjhakåño pabbato yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho kassapagotto bhikkhu bhagavantaü etadavoca: [BJT Page 422] [\x 422/] Ekamidaü.383 Bhante samayaü bhagavà païkadhàyaü viharati, païkadhà nàma kosalànaü nigamo.384 Tatra sudaü bhagavà sikkhàpadapañisaüyuttàya dhammiyà kathàya bhikkhå sandassesi. Samàdapesi samuttejesi sampahaüsesi. Tassa mayhaü bhante bhagavati sikkhàpadapañisa¤¤uttàya dhammiyà kathàya bhikkhå sandassente samàdapente samuttejente sampahaüsente ahudeva akkhanti, ahu appaccayo, "adhisallikhatevàyaü samaõo"ti. Atha kho bhante bhagavà païkadhàyaü yathàbhirantaü viharitvà yena ràjagahaü tena càrikaü pakkàmi. Tassa mayhaü bhante acirapakkantassa bhagavato ahudeva kukkuccaü, ahu vippañisàro, "alàbhà vata me, na vata me làbhà. Dulladdhaü vata me, na vata me suladdhaü, yassa me bhagavati sikkhàpadapañisaüyuttàya dhammiyà kathàya bhikkhå sandassente samàdapente samuttejente sampahaüsente ahudeva akkhanti, ahu appaccayo, adhisallikhatevàyaü samaõo'ti. Yannånà'haü yena bhagavà tenupasaïkameyyaü, upasaïkamitvà bhagavato santike accayaü accayato deseyya"nti. Accayo maü [PTS Page 238] [\q 238/] bhante accagamà yathàbàlaü yathàmåëhaü yathàakusalaü yassa me bhagavati sikkhàpadapañisa¤¤uttàya dhammiyà kathàya bhikkhå sandassente samàdapente samuttejente sampahaüsente ahudeva akkhanti, ahu appaccayo, adhisallikhatevàyaü samaõo'ti. Tassa me bhante bhagavà accayaü accayato patigaõhàtu àyatiü saüvaràyàti. Taggha tvaü kassapa accayo accagamà yathàbàlaü yathàmåëhaü yathàakusalaü; yassa te mayi sikkhàpadapañisaüyuttàya dhammiyà kathàya bhikkhå sandassente samàdapente samuttejente sampahaüsente ahudeva akkhanti, ahu appaccayo, adhisallikhatevàyaü samaõo'ti. Yato ca kho tvaü kassapa accayaü accayato disvà yathàdhammaü pañikarosi, taü te mayaü patigaõhàma, vuddhi hesà kassapa ariyassa vinaye yo accayaü accayato disvà yathàdhammaü pañikaroti. âyatiü saüvaraü àpajjati. Thero ce'pi kassapa bhikkhu hoti na sikkhàkàmo sikkhàsamàdànassa na vaõõavàdã. Ye ca¤¤e bhikkhå na sikkhàkàmà te ca pana sikkhàya na samàdapeti, ye ca¤¤e bhikkhå sikkhàkàmà tesa¤ca na vaõõaü bhaõati, bhåtaü tacchaü kàlena, evaråpassà'haü kassapa therassa bhikkhuno na vaõõaü bhaõàmi. [BJT Page 424. [\x 424/] ] Taü kissa hetu: Satthà hissa vaõõaü bhaõatã'ti a¤¤e naü bhikkhå bhajeyyuü, ye naü bhajeyyuü, tyàssa diññhànugatiü àpajjeyyuü. Yyàssa diññhànugatiü àpajjeyyuü, tesaü taü assa dãgharattaü ahitàya dukkhàyà'ti. Tasmà'haü kassapa evaråpassa therassa bhikkhuno na vaõõaü bhaõàmi. Majjhimo cepi kassapa bhikkhu hoti na sikkhàkàmo sikkhàsamàdànassa na vaõõavàdã. Ye ca¤¤e bhikkhå na sikkhàkàmà te ca pana sikkhàya na samàdapeti, ye ca¤¤e bhikkhå sikkhàkàmà tesa¤ca na vaõõaü bhaõati. Bhåtaü tacchaü kàlena, evaråpassà'haü kassapa therassa bhikkhuno na vaõõaü bhaõàmi. Taü kissa hetu: Satthà hissa vaõõaü bhaõatã'ti a¤¤e naü bhikkhå bhajeyyuü, ye naü bhajeyyuü, tyàssa diññhànugatiü àpajjeyyuü. Yyàssa diññhànugatiü àpajjeyyuü, tesaü taü assa dãgharattaü ahitàya dukkhàyà'ti. Tasmà'haü kassapa evaråpassa majjhimassa bhikkhuno na vaõõaü bhaõàmi. Navo cepi kassapa bhikkhu hoti na sikkhàkàmo sikkhàsamàdànassa na vaõõavàdã. Ye ca¤¤e bhikkhå na sikkhàkàmà te ca pana sikkhàya na samàdapeti, ye ca¤¤e bhikkhå sikkhàkàmà tesa¤ca na vaõõaü bhaõati. Bhåtaü tacchaü kàlena, evaråpassà'haü kassapa therassa bhikkhuno na vaõõaü bhaõàmi. Taü kissa hetu: Satthà hissa vaõõaü bhaõatã'ti a¤¤e naü bhikkhå bhajeyyuü, ye naü bhajeyyuü, [PTS Page 239] [\q 239/] tyàssa diññhànugatiü àpajjeyyuü. Yyàssa diññhànugatiü àpajjeyyuü, tesaü taü assa dãgharattaü ahitàya dukkhàyà'ti. Tasmà'haü kassapa evaråpassa navassa bhikkhuno na vaõõaü bhaõàmi. Thero cepi kassapa bhikkhu hoti sikkhàkàmo sikkhàsamàdànassa vaõõavàdã, ye ca¤¤e bhikkhå na sikkhàkàmà, te ca sikkhàya samàdapeti, ye ca¤¤e bhikkhå sikkhàkàmà tesa¤ca vaõõaü bhaõati bhåtaü tacchaü kàlena. Evaråpassà'haü kassapa therassa bhikkhuno vaõõaü bhaõàmi. Satthà hissa vaõõaü bhaõatã'ti a¤¤e bhikkhå naü bhajeyyuü, ye naü bhajeyyuü, tyàssa diññhànugatiü àpajjeyyuü. Yyàssa diññhànugatiü àpajjeyyuü tesaü taü assa dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti. Tasmà'haü kassapa evaråpassa therassa bhikkhuno vaõõaü bhaõàmi. Majjhimo cepi kassapa bhikkhu hoti sikkhàkàmo sikkhàsamàdànassa vaõõavàdã, ye ca¤¤e bhikkhå na sikkhàkàmà te ca sikkhàya samàdapeti, ye ca¤¤e bhikkhå sikkhàkàmà tesa¤ca vaõõaü bhaõati bhåtaü tacchaü kàlena. Evaråpassà'haü kassapa majjhimassa bhikkhuno vaõõaü bhaõàmi. Taü kissa hetu: Satthà hissa vaõõaü bhaõatã'ti a¤¤e naü bhikkhå bhajeyyuü, ye naü bhajeyyuü, tyàssa diññhànugatiü àpajjeyyuü. Yyàssa diññhànugatiü àpajjeyyuü tesaü taü assa dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti. Tasmà'haü kassapa evaråpassa majjhimassa bhikkhuno vaõõaü bhaõàmi. Navo cepi kassapa bhikkhu hoti sikkhàkàmo sikkhàsamàdànassa vaõõavàdã. Ye ca¤¤e bhikkhå na sikkhàkàmà te ca sikkhàya samàdapeti, ye ca¤¤e bhikkhå sikkhàkàmà tesa¤ca vaõõaü bhaõati. Bhåtaü tacchaü kàlena, evaråpassà'haü kassapa navassa bhikkhuno vaõõaü bhaõàmi. Taü kissa hetu: Satthà hissa vaõõaü bhaõatã'ti a¤¤e naü bhikkhå bhajeyyuü, ye naü bhajeyyuü, tyàssa diññhànugatiü àpajjeyyuü. Yyàssa diññhànugatiü àpajjeyyuü, tesaü taü assa dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti. Tasmà'haü kassapa evaråpassa navassa bhikkhuno vaõõaü bhaõàmã'ti. Samaõavaggo catuttho. * 385 [BJT Page 426] [\x 426/] (5. Loõaphala vaggo) 3. 2. 5. 1. (Sàvatthinidànaü:) 42. Tãõimàni bhikkhave kassakassa gahapatissa accàyikàni karaõãyàni. Katamàni tãõi: Idha bhikkhave tassako gahapati sãghasãghaü khettaü sukaññhaü karoti sumatikataü. Sãghasãghaü khettaü sukaññhaü karitvà sumatikataü sãghasãghaü bãjàni patiññhàpeti. Sãghasãghaü bãjàni patiññhàpetvà sãghasãghaü udakaü [PTS Page 240] [\q 240/] abhineti'pi apaneti'pi. Imàni kho bhikkhave tãõi kassakassa gahapatissa accàyikàni karaõãyàni. Tassa kho taü bhikkhave kassakassa gahapatissa natthi sà iddhi và ànubhàvo và, ajje'va me dha¤¤àni jàyantu sve'va gabhinã hontu uttarasve'va paccantu'ti. Atha kho bhikkhave hoti so samayo. Yaü tassa kassakassa gahapatissa tàni dha¤¤àni utupariõàminã jàyanti'pi gabhinã'pi honti paccanti'pi. Evameva kho bhikkhave tãõimàni bhikkhussa accàyikàni karaõãyànã. Katamàni tãõi: Adhisãlasikkhàsamàdànaü adhicittasikkhàsamàdànaü adhipa¤¤àsikkhàsamàdànaü. Imàni kho bhikkhave tãõi bhikkhussa accàyikàni karaõãyàni. Tassa kho taü bhikkhave bhikkhuno natthi sà iddhi và ànubhàvo và, ajje'va me anupàdàya àsavehi cittaü vimuccatu sve và uttarasve vàti. Atha kho bhikkhave hoti so samayo, yaü tassa bhikkhuno adhisãlampi sikkhato adhicittampi sikkhato adhipa¤¤ampi sikkhato anupàdàya àsavehi cittaü vimuccati. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü tibbo no chando bhavissati adhisãlasikkhàsamàdàne. Tibbo chando bhavissati adhicittasikkhàsamàdàne. Tibbo chando bhavissati adhipa¤¤àsikkhàsamàdàne'ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. [BJT Page 428] [\x 428/] 3. 2. 5. 2. 43. Tãõimàni bhikkhave a¤¤atitthiyà paribbàjakà pavivekàni pa¤¤àpenti. Katamàni tãõi: Cãvarapavivekaü piõóapàtapavivekaü senàsanapavivekaü. Tatira'daü bhikkhave a¤¤atitthiyà paribbàjakà cãvarapavivekasmiü pa¤¤àpenti: sàõàni'pi dhàrenti, masàõàni'pi dhàrenti, chavadussàni'pi dhàrenti, paüsukålàni'pi dhàrenti, tirãñakàni'pi386 dhàrenti, ajinàni'pi387 dhàrenti, ajinakkhipampi dhàrenti, kusacãrampi dhàrenti, vàkacãrampi dhàrenti, phalakacãrampi dhàrenti, kesakambalampi dhàrenti. Vàlakambalampi [PTS Page 241] [\q 241/] dhàrenti, ulåkapakkhikampi dhàrenti. Idaü kho bhikkhave a¤¤atitthiyà paribbàjakà cãvarapavivekasmiü pa¤¤àpenti. Tatira'daü bhikkhave a¤¤atitthiyà paribbàjakà piõóapàtapavivekasmiü pa¤¤àpenti: sàkabhakkhà'pi honti, sàmàkabhakkhà'pi honti, nãvàrabhakkhà'pi honti, daddulabhakkhà'pi honti, hañabhakkhà'pi honti, kaõabhakkhà'pi honti, àcàmabhakkhà'pi honti, pi¤¤àkabhakkhà'pi honti, tiõabhakkhà'pi honti, gomayabhakkhà'pi honti, vanamålaphalàhàrà yàpenti, pavattaphalabhojã. Idaü kho bhikkhave a¤¤atitthiyà paribbàjakà piõóapàtapavivekasmiü pa¤¤àpenti. Tatira'daü bhikkhave a¤¤atitthiyà paribbàjakà senàsanapavivekasmiü pa¤¤àpenti: ara¤¤aü, rukkhamålaü, susànaü, vanapatthaü, abbhokàsaü, palàlapu¤jaü, bhusàgàraü. Idaü kho bhikkhave a¤¤atitthiyà paribbàjakà senàsanapavivekasmiü pa¤¤àpenti. Imàni kho bhikkhave tãõi a¤¤atitthiyà paribbàjakà pavivekàni pa¤¤àpenti. Tãõi kho panimàni bhikkhave imasmiü dhammavinaye bhikkhuno pavivekàni. Katamàni tãõi: Idha bhikkhave bhikkhu sãlavà ca hoti. Dussãlya¤cassa pahãõaü hoti, tena ca vivitto hoti. Sammàdiññhiko388 hoti, micchàdiññhi ca'ssa pahãõà hoti, tàya ca vivitto hoti. Khãõàsavo hoti, àsavà ca'ssa pahãõà honti, tehi ca vivitto hoti. Yato kho bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti, dussãlya¤cassa pahãõaü hoti, tena ca vivitto hoti. Sammàdiññhiko hoti, micchàdiññhi ca'ssa pahãõà hoti, tàya ca vivitto hoti. Khãõàsavo ca hoti, àsavà ca'ssa pahãõà honti, tehi ca vivitto hoti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu aggappatto sàrappatto suddho sàre patiññhito. [BJT Page 430] [\x 430/] Seyyathà'pi bhikkhave kassakassa gahapatissa sampannaü sàlikkhettaü, tamenaü kassako gahapati sãghasãghaü389 vapàpeyya sãghasãghaü vapàpetvà sãghasãghaü saügharàpeyya. Sãghasãghaü saügharàpetvà sãghasãghaü ubbahàpeyya. [PTS Page 242] [\q 242/] sãghasãghaü ubbahàpetvà sãghasãghaü pu¤jaü kàràpeyya. Sãghasãghaü pu¤jaü kàràpetvà sãghasãghaü maddàpeyya. Sãghasãghaü maddàpetvà sãghasãghaü palàlàni uddharàpeyya. Sãghasãghaü palàlàni uddharàpetvà sãghasãghaü bhåsikaü uddharàpeyya. Sãghasãghaü bhåsikaü uddharàpetvà sãghasãghaü opuõàpeyya. Sãghasãghaü opuõàpetvà sãghasãghaü atiharàpeyya. Sãghasãghaü atiharàpetvà sãghasãghaü koññàpeyya. Sãghasãghaü koññàpetvà sãghasãghaü thusàni uddharàpeyya. Evamassu tàni bhikkhave kassakassa gahapatissa tàni dha¤¤àni aggappattàni sàrappattàni suddhàni sàre patiññhitàni. Evameva kho bhikkhave bhikkhu sãlavà ca hoti, dussãlya¤cassa pahãõaü hoti, tena ca vivitto hoti. Sammàdiññhiko ca hoti, micchàdiññhi ca'ssa pahãõà hoti, tàya ca vivitto hoti. Khãõàsavo ca hoti, àsavà ca'ssa pahãõà honti, tehi ca vivitto hoti. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu aggappatto sàrappatto suddho sàre patiññhito'ti. 3. 2. 5. 3. 44. Seyyathà'pi bhikkhave saradasamaye viddhe vigatavalàhake deve àdicco nabhaü abbhussakkamàno390 sabbaü àkàsagataü tamagataü abhivihacca bhàsate ca tapate ca virocati ca. Evameva kho bhikkhave yato ariyasàvakassa virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. Sahadassanuppàdà bhikkhave ariyasàvakassa tãõi sa¤¤ojanàni pahãyanti, sakkàyadiññhi vicikicchà sãlabbataparàmàso. Athà'paraü dvãhi dhammehi niyyàti abhijjhàya ca vyàpàdena ca. So vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamajjhànaü upasampajja viharati. Tasmiü bhikkhave samaye ariyasàvako kàlaü kareyya, natthi taü sa¤¤ojanaü, yena sa¤¤ojanena sa¤¤utto ariyasàvako puna imaü lokaü àgaccheyyàti. [BJT Page 432. [\x 432/] ] 3. 2. 5. 4. 45. Tisso imà bhikkhave parisà. Katamà tisso: aggavatã parisà, vaggà parisà, samaggà parisà. [PTS Page 243] [\q 243/] Katamà ca bhikkhave aggavatã parisà: Idha bhikkhave yassaü parisàyaü therà bhikkhå na bàhulikà honti. Na sàthalikà, okkamane nikkhittadhurà paviveke pubbaïgamà viriyaü àrabhanti appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Tesaü pacchimà janatà diññhànugatiü àpajjati. Sà'pi hoti na bàhulikà na sàthalikà okkamane nikkhittadhurà paviveke pubbaïgamà viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchakiriyàya. Ayaü vuccati bhikkhave aggavatã parisà. Katamà ca bhikkhave vaggà parisà: Idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå bhaõóanajàtà kalahajàtà vivàdàpannà a¤¤ama¤¤aü mukhasattãhi vitudantà viharanti. Ayaü vuccati bhikkhave vaggà parisà. Katamà ca bhikkhave samaggà parisà: Idha bhikkhave yassaü parisàyaü bhikkhå samaggà sammodamànà avivadamànà khãrodakãbhåtà a¤¤ama¤¤aü piyacakkhåhi sampassantà viharanti. Ayaü vuccati bhikkhave samaggà parisà. Yasmiü bhikkhave samaye bhikkhå samaggà sammodamànà avivadamànà khãrodakãbhåtà a¤¤ama¤¤aü piyacakkhåhi sampassantà viharanti. Bahuü bhikkhave bhikkhå tasmiü samaye pu¤¤aü pasavanti. Brahmaü bhikkhave vihàraü tasmiü samaye bhikkhå viharanti yadidaü muditàya cetovimuttiyà. Pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vediyati. Sukhino cittaü samàdhiyati. Seyyathà'pi bhikkhave uparipabbate thullaphusitake deve vassante taü udakaü yathàninnaü pavattamànaü pabbata kandarapadarasàkhà paripåreti, pabbatakandarapadarasàkhà paripårà kussubbhe paripårenti, kussubbhà paripårà mahàsobbhe paripårenti, mahàsobbhà paripårà kunnadiyo paripårenti, kunnadiyo paripårà mahànadiyo paripårenti, mahànadiyo paripårà samuddaü paripårenti. Evameva kho bhikkhave yasmiü samaye bhikkhå samaggà sammodamànà avivadamànà khãrodakãbhåtà a¤¤ama¤¤aü piyacakkhåhi [PTS Page 244] [\q 244/] sampassantà viharanti. Bahuü bhikkhave bhikkhå tasmiü samaye pu¤¤aü pasavanti. Brahmaü bhikkhave vihàraü tasmiü samaye bhikkhå viharanti. Yadidaü muditàya cetovimuttiyà. Pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vediyati, sukhino cittaü samàdhiyati. Imà kho bhikkhave tisso parisà'ti. [BJT Page 434] [\x 434/] 3. 2. 5. 5 46. Tãhi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjànãyo ràjàraho hoti ràjabhoggo ra¤¤o aïgantve'va saïkhaü gacchati. Katamehi tãhi: Idha bhikkhave ra¤¤o bhadro assàjàniyo vaõõasampanno ca hoti, balasampanno ca javasampanno ca. Imehi kho bhikkhave tãhi aïgehi samannàgato ra¤¤o bhade assàjànãyo ràjàraho hoti ràjabhoggo ra¤¤o aïgantve'va saïkhaü gacchati. Evameva kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti, pàhuõeyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalikaraõãyo, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi tãhi: Idha bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno ca hoti balasampanno ca javasampanno ca. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno hoti: Idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti, pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Evaü kho bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu balasampanno hoti: Idha bhikkhave bhikkhu àraddhaviriyo viharati akusalànaü dhammànaü pahàõàya. Kusalànaü dhammànaü upasampadàya thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Evaü kho bhikkhave bhikkhu balasampanno hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu javasampanno hoti: Idha bhikkhave bhikkhu idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkha samudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti, [PTS Page 245] [\q 245/] ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu javasampanno hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalikaraõãyo, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà'ti. [BJT Page 436] [\x 436/] 3. 2. 5. 6. 47. Tãhi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjànãyo ràjàraho hoti ràjabhoggo ra¤¤o aïgantve'va saïkhaü gacchati. Katamehi tãhi: Idha bhikkhave ra¤¤o bhadro assàjànãyo vaõõasampanno ca hoti. Balasampanno ca javasampanno ca. Imehi kho bhikkhave tãhi aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjànãyo ràjàraho hoti ràjabhoggo ra¤¤o aïgantve'va saïkhaü gacchati. Evameva kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti, pàhuõeyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalikaraõãyo, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi tãhi: Idha bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno ca hoti balasampanno ca javasampanno ca. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno hoti: Idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti, pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Evaü kho bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu balasampanno hoti: Idha bhikkhave bhikkhu àraddhaviriyo viharati akusalànaü dhammànaü pahàõàya. Kusalànaü dhammànaü upasampadàya thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Evaü kho bhikkhave bhikkhu balasampanno hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu javasampanno hoti: Idha bhikkhave bhikkhu pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà opapàtiko hoti tattha parinibbàyã anàvattidhammo tasmà lokà. Evaü kho bhikkhave bhikkhu javasampanno hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalikaraõãyo, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà'ti. [BJT Page 438] [\x 438/] 3. 2. 5. 7. 48. Tãhi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjànãyo ràjàraho hoti ràjabhoggo ra¤¤o aïgantve'va saïkhaü gacchati. Katamehi tãhi: [PTS Page 246] [\q 246/] Idha bhikkhave ra¤¤o bhadro assàjànãyo vaõõasampanno ca hoti. Balasampanno ca javasampanno ca. Imehi kho bhikkhave tãhi aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjànãyo ràjàraho hoti ràjabhoggo ra¤¤o aïgantve'va saïkhaü gacchati. Evameva kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti, pàhuõeyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalikaraõãyo, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi tãhi: Idha bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno ca hoti balasampanno ca javasampanno ca. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno hoti: Idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti, pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Evaü kho bhikkhave bhikkhu vaõõasampanno hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu balasampanno hoti: Idha bhikkhave bhikkhu àraddhaviriyo hoti akusalànaü dhammànaü pahàõàya, kusalànaü dhammànaü upasampadàya, thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Evaü kho bhikkhave bhikkhu balasampanno hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu javasampanno hoti: Idha bhikkhave bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññhe'va dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Evaü kho bhikkhave bhikkhu javasampanno hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti, pàhuõeyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalikaraõãyo, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. 3. 2. 5. 8. 49. Navo'pi bhikkhave potthako dubbaõõo ca hoti dukkhasamphasso ca appaggho ca. Majjhimo'pi bhikkhave potthako dubbaõõo ca hoti dukkhasamphasso ca appaggho ca. Jiõõo'pi bhikkhave potthako dubbaõõo ca hoti dukkhasamphasso ca appaggho ca. Jiõõampi bhikkhave potthakaü upakkhaliparimajjanaü và karonti saükàrakåñe và taü chaóóenti. [BJT Page 440] [\x 440/] Evameva kho bhikkhave navo ce'pi bhikkhu hoti dussãlo pàpadhammo, idamassa dubbaõõatàya vadàmi. [PTS Page 247] [\q 247/] seyyathà'pi so bhikkhave potthako dubbaõõo, tathåpamà'haü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ye kho panassu391 sevanti bhajanti payirupàsanti, diññhànugatiü àpajjanti, tesaü taü hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàya. Idamassa dukkhasamphassatàya vadàmi. Seyyathà'pi so bhikkhave potthako dukkhasamphasso, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Yesaü kho pana patigaõhàti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü, tesaü taü na mahapphalaü hoti. Na mahànisaüsaü. Idamassa appagghatàya vadàmi. Seyyathà'pi so bhikkhave potthako appaggho, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Majjhimo ce'pi bhikkhave bhikkhu hoti dussãlo pàpadhammo, idamassa dubbaõõatàya vadàmi. Seyyathà'pi so bhikkhave potthako dubbaõõo, tathåpamà'haü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ye kho panassu* sevanti bhajanti payirupàsanti, diññhànugatiü àpajjanti, tesaü taü hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàya. Idamassa dukkhasamphassatàya vadàmi. Seyyathà'pi so bhikkhave potthako dukkhasamphasso, tathåpamà'haü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Yesaü kho pana patigaõhàti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü, tesaü taü na mahapphalaü hoti. Na mahànisaüsaü. Idamassa appagghatàya vadàmi. Seyyathà'pi so bhikkhave potthako appaggho, tathåpamà'haü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Thero ce'pi bhikkhave bhikkhå hoti hoti dussãlo pàpadhammo, idamassa dubbaõõatàya vadàmi. Seyyathàpi so bhikkhave potthako dubbaõõo, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ye kho panassu* sevanti bhajanti payirupàsanti, diññhànugatiü àpajjanti, tesaü taü hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàya. Idamassa dukkhasamphassatàya vadàmi. Seyyathàpi so bhikkhave potthako dukkhasamphasso, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Yesaü kho pana patigaõhàti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü, tesaü taü na mahapphalaü hoti. Na mahànisaüsaü. Idamassa appagghatàya vadàmi. Seyyathàpi so bhikkhave potthako appaggho, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Evaråpo cà'yaü bhikkhave thero bhikkhu saïghamajjhe bhaõati, tame'naü bhikkhå evamàhaüsu: kinnukho392 tuyhaü bàlassa avyattassa bhaõitena, tvampi nàma bhaõitabbaü ma¤¤asã'ti.393 So kupito anattamano tathàråpiü vàcaü nicchàreti yathàråpàya vàcàya saïgho taü ukkhipati saïkàrakåñe'va naü potthakaü. Navampi bhikkhave kàsikaü vatthaü vaõõavanta¤ceva hoti sukhasamphassa¤ca mahaggha¤ca, majjhimampi [PTS Page 248] [\q 248/] bhikkhave kàsikaü vatthaü vaõõavanta¤ceva hoti sukhasamphassa¤ca mahaggha¤ca, jiõõampi bhikkhave kàsikaü vatthaü vaõõavantaü ceva hoti sukhasamphassa¤ca mahaggha¤ca. Jiõõampi bhikkhave kàsikaü vatthaü ratanapaliveñhanaü và karonti,394 gandhakaraõóake và naü pakkhipanti. [BJT Page 442. [\x 442/] ] Evameva kho bhikkhave navo ce'pi bhikkhu hoti sãlavà kalyàõadhammo, idamassa suvaõõatàya vadàmi. Seyyathà'pi bhikkhave. Kàsikaü vatthaü vaõõavantaü. Tathåpamà'haü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ye kho panassu395 sevanti bhajanti payirupàsanti diññhànugatiü àpajjanti, tesaü taü hoti dãgharattaü hitàya sukhàya, idamassa sukhasamphassatàya vadàmi. Seyyathà'pi taü bhikkhave kàsikaü vatthaü sukhasamphassaü, tathåpamà'haü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Yesaü kho pana so patigaõhàti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü, tesaü taü mahapphalaü hoti mahànisaüsaü, idamassa mahagghatàya vadàmi. Seyyathà'pi taü bhikkhave kàsikaü vatthaü mahagghaü, tathåpamà'haü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Majjhimo ce'pi bhikkhave bhikkhu hoti sãlavà kalyàõadhammo, idamassa suvaõõatàya vadàmi. Seyyathà'pi bhikkhave. Kàsikaü vatthaü vaõõavantaü. Tathåpamà'haü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ye kho panassu sevanti bhajanti payirupàsanti diññhànugatiü àpajjanti, tesaü taü hoti dãgharattaü hitàya sukhàya, idamassa sukhasamphassatàya vadàmi. Seyyathà'pi taü bhikkhave kàsikaü vatthaü sukhasamphassaü, tathåpamà'haü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Yesaü kho pana so patigaõhàti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü, tesaü taü mahapphalaü hoti mahànisaüsaü, idamassa mahagghatàya vadàmi. Seyyathà'pi taü bhikkhave kàsikaü vatthaü mahagghaü, tathåpamà'haü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Thero ce'pi bhikkhave bhikkhu hoti sãlavà kalyàõadhammo, idamassa suvaõõatàya vadàmi. Seyyathà'pi bhikkhave. Kàsikaü vatthaü vaõõavantaü. Tathåpamà'haü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ye kho panassu sevanti bhajanti payirupàsanti diññhànugatiü àpajjanti, tesaü taü hoti dãgharattaü hitàya sukhàya, idamassa sukhasamphassatàya vadàmi. Seyyathà'pi taü bhikkhave kàsikaü vatthaü sukhasamphassaü, tathåpamà'haü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Yesaü kho pana so patigaõhàti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü, tesaü taü mahapphalaü hoti mahànisaüsaü, idamassa mahagghatàya vadàmi. Seyyathà'pi taü bhikkhave kàsikaü vatthaü mahagghaü, tathåpamà'haü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Evaråpo cà'yaü bhikkhave thero bhikkhu saïghamajjhe [PTS Page 249] [\q 249/] bhaõati, tamenaü bhikkhå evamàhaüsu: appasaddà àyasmanto hotha, thero bhikkhå dhamma¤ca vinaya¤ca bhaõatã'ti. Tasmàtiha bhikkhave evaü sikkhitabbaü: 'kàsikavatthåpamà bhavissàma na potthakåpamà'ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbanti. 3. 2. 5. 9. 50. Yo bhikkhave evaü vadeyya: yathà yathà'yaü puriso kammaü karoti, tathà tathà naü pañisaüvediyatã'ti. Evaü santaü bhikkhave brahmacariyavàso na hoti. Okàso na pa¤¤àyati sammà dukkhassa antakiriyàya. 1. Ye kho panassa- sababattha. [BJT Page 444] [\x 444/] Yo ca kho bhikkhave evaü vadeyya: yathà yathà vedanãyaü ayaü puriso kammaü karoti, tathà tathàssa396 vipàkaü pañisaüvediyatã'ti. Evaü santaü bhikkhave brahmacariyavàso hoti, okàso pa¤¤àyati sammàdukkhassa antakiriyàya. Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa appamattakampi pàpaü397 kammaü kataü, tame'naü nirayaü upaneti. Idha pana bhikkhave ekaccassa puggalassa tàdisa¤¤eva appamattakaü pàpaü kammaü kataü diññhadhammavedanãyaü hoti. Nàõumpi398 khàyati. Kiü399 bahudeva. Kathaüråpassa bhikkhave puggalassa appamattakampi pàpaü400 kammaü kataü tame'naü nirayaü upaneti? Idhapana bhikkhave ekacco puggalo abhàvitakàyo hoti abhàvitasãlo abhàvitacitto abhàvitapa¤¤o paritto appàtumo appadukkhavihàrã, evaråpassa bhikkhave puggalassa appamattakampi pàpaü kammaü kataü tame'naü nirayaü upaneti. Kathaüråpassa bhikkhave puggalassa tàdisa¤¤eva appamattakaü pàpaü401 kammaü kataü diññhadhammavedanãyaü hoti, nàõumpi402 khàyati, kiü403 bahudeva? Idha bhikkhave ekacco puggalo bhàvitakàyo hoti bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤o aparitto mahattà404 appamàõavihàrã. Evaråpassa bhikkhave puggalassa tàdisa¤¤eva appamattakaü pàpaü kammaü kataü diññhadhammavedanãyaü hoti nàõumpi khàyati. Kiü bahudeva. [PTS Page 250] [\q 250/] Seyyathà'pi bhikkhave puriso loõaphalaü405 paritte udakamallake406 pakkhipeyya, taü kiü ma¤¤atha bhikkhave api nu taü parittaü udakamallake udakaü amunà loõaphalena loõaü assa appeyyàti? Evaü bhante. Taü kissa hetu? Aduü hi bhante parittaü udakamallake407 udakaü amunà loõaphalena loõaü assa appeyyàti. Seyyathà'pi bhikkhave puriso loõaphalaü gaïgàya nadiyà pakkhipeyya, taü kiü ma¤¤atha bhikkhave api nu sà gaïgà nadã amunà loõaphalena loõaü assa appeyyàti? No hetaü bhante. Taü kissa hetu? Asu hi bhante gaïgàya nadiyà mahà udakakkhandho. So amunà loõaphalena loõaü neva'ssa appeyyàti. [BJT Page 446] [\x 446/] Evameva kho bhikkhave idhekaccassa puggalassa appamattakampi pàpaü kammaü kataü tame'naü nirayaü upaneti. Idha pana bhikkhave ekaccassa puggalassa tàdisa¤¤eva appamattakaü pàpaü kammaü kataü diññhadhammavedanãyaü hoti. Nàõumpi khàyati. Kiü bahudeva. (1) Kathaüråpassa bhikkhave puggalassa appamattakampi pàpaü kammaü kataü, tame'naü nirayaü upaneti? Idha bhikkhave ekacco puggalo abhàvitakàyo hoti abhàvitasãlo abhàvitacitto abhàvitapa¤¤o paritto appàtumo appadukkhavihàrã. Evaråpassa bhikkhave puggalassa appamattakampi pàpaü kammaü kataü, tame'naü nirayaü upaneti. Kathaüråpassa bhikkhave puggalassa tàdisa¤¤eva appamattakampi pàpaü kammaü kataü diññhadhammavedanãyaü hoti, nàõumpi khàyati, kiü bahudeva? Idha bhikkhave ekacco puggalo bhàvitakàyo hoti bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤o aparitto mahattà appamàõavihàrã. Evaråpassa bhikkhave puggalassa tàdisa¤¤eva appamattakampi pàpaü kammaü kataü diññhadhammavedanãyaü hoti. Nàõumpi khàyati. Kiü bahudeva. Idha bhikkhave ekacco addhakahàpaõena'pi bandhanaü nigacchati. Kahàpaõena'pi bandhanaü nigacchati. Kahàpaõasatena'pi [PTS Page 251] [\q 251/] bandhanaü nigacchati. Idha pana bhikkhave ekacco addhakahàpaõena'pi na bandhanaü nigacchati. Kahàpaõena'pi na bandhanaü nigacchati. Kahàpaõasatena'pi na bandhanaü nigacchati. Kathaüråpo bhikkhave addhakahàpaõena'pi bandhanaü nigacchati, kahàpaõena'pi bandhanaü nigacchati, kahàpaõasatena'pi bandhanaü nigacchati? Idha bhikkhave ekacco daëiddo hoti appassako appabhogo. Evaråpo bhikkhave addhakahàpaõena'pi bandhanaü nigacchati. Kahàpaõena'pi bandhanaü nigacchati. Kahàpaõa satena'pi bandhanaü nigacchati. [BJT Page 448] [\x 448/] Kathaüråpo bhikkhave addhakahàpaõena'pi na bandhanaü nigacchati, kahàpaõena'pi na bandhanaü nigacchati, kahàpaõasatena'pi na bandhanaü nigacchati? Idha bhikkhave ekacco aóóho hoti mahaddhano mahàbhogo. Evaråpo bhikkhave addhakahàpaõena'pi na bandhanaü nigacchati, kahàpaõena'pi na bandhanaü nigacchati kahàpaõasatena'pi na bandhanaü nigacchati. Evameva kho bhikkhave idhekaccassa puggalassa tàdisa¤¤eva appamattakampi pàpaü kammaü kataü, tame'naü nirayaü upaneti. Idha pana bhikkhave ekaccassa puggalassa tàdisa¤¤eva appamattakaü pàpaü kammaü kataü diññhadhammavedanãyaü hoti. Nàõumpi khàyati. Kiü bahudeva. (2) Kathaüråpassa bhikkhave puggalassa appamattakampi pàpaü kammaü kataü tame'naü nirayaü upaneti? Idha bhikkhave ekacco puggalo abhàvitakàyo hoti abhàvitasãlo abhàvitacitto abhàvitapa¤¤o paritto appàtumo appadukkhavihàrã. Evaråpassa bhikkhave puggalassa appamattakampi pàpaü kammaü kataü tame'naü nirayaü upaneti. Kathaü råpassa bhikkhave puggalassa tàdisa¤¤eva appamattakaü pàpaü kammaü408 kataü diññhadhammavedanãyaü hoti, nàõumpi khàyati, kiü bahudeva? Idha bhikkhave ekacco puggalo bhàvitakàyo hoti bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤o aparitto mahattà409 appamàõavihàrã. Evaråpassa bhikkhave puggalassa tàdisa¤¤eva appamattakaü pàpaü kammaü kataü diññhadhammavedanãyaü heti. Nàõumpi410 khàyati. Kiü bahudeva. Seyyathà'pi bhikkhave orabhiko và urabbhaghàtako [PTS Page 252] [\q 252/] và appekaccaü urabbhaü adinnaü àdiyamànaü pahoti hantuü và bandhituü và jàpetuü và yathàpaccayaü và kàtuü, appekaccaü urabbhaü adinnaü àdiyamànaü nappahoti hantuü và bandhituü và jàpetuü và yathàpaccayaü và kàtuü. Kathaüråpo411 bhikkhave orabbhiko và urabbhaghàtako và urabbhaü adinnaü àdiyamànaü pahoti hantuü và bandhituü và jàpetuü và yathàpaccayaü và kàtuü? Idha bhikkhave ekacco daëiddo hoti appassako appabhogo. Evaråpo412 bhikkhave orabbhiko và urabbhaghàtako và urabbhaü adinnaü àdiyamànaü pahoti hantuü và bandhituü và jàpetuü và yathàpaccayaü và kàtuü. [BJT Page 450] [\x 450/] Kathaüråpaü bhikkhave orabbhiko và urabbhaghàtako và urabbhaü adinnaü àdiyamànaü nappahoti hantuü và bandhituü và jàpetuü và yathàpaccayaü và kàtuü? Idha bhikkhave ekacco aóóho hoti mahaddhano mahàbhogo ràjà và ràjamahàmatto vaü. Evaråpaü bhikkhave orabbhiko và urabbhaghàtako và urabbhaü adinnaü àdiyamànaü nappahoti hantuü và bandhituü và jàpetuü và yathàpaccayaü và kàtuü. A¤¤adatthu pa¤jaliko'va413 naü yàcati: dehi me màrisa urabbhaü và urabbhadhanaü và'ti. Evameva kho bhikkhave idhekaccassa puggalassa appamattakampi pàpaü kammaü kataü tame'naü nirayaü upaneti. Idha pana bhikkhave ekaccassa puggalassa tàdisa¤¤eva appamattakaü pàpaü kammaü kataü diññhadhammavedanãyaü hoti. Nàõumpi khàyati, kiü bahudeva. Kathaüråpassa bhikkhave puggalassa appamattakampi pàpaü kammaü kataü tame'naü nirayaü upaneti? Idha bhikkhave ekacco puggalo abhàvitakàyo hoti abhàvitasãlo abhàvitacitto abhàvitapa¤¤o paritto appàtumo appadukkhavihàrã. Evaråpassa bhikkhave [PTS Page 253] [\q 253/] puggalassa appamattakampi pàpaü kammaü kataü tamenaü nirayaü upaneti. Kathaüråpassa bhikkhave puggalassa tàdisa¤¤eva appamattakaü pàpaü kammaü kataü diññhadhammavedanãyaü hoti. Nàõumpi khàyati, kiü bahudeva. Idha bhikkhave ekacco puggalo bhàvitakàyo hoti bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤o aparitto mahattà appamàõavihàrã. Evaråpassa bhikkhave puggalassa tàdisa¤¤eva appamattakaü pàpaü kammaü kataü diññhadhammavedanãyaü hoti. Nàõumpi khàyati. Kiü bahudeva. (3) Yo bhikkhave evaü vadeyya: yathà yathà'yaü puriso kammaü karoti, tathà tathà naü pañisaüvediyatã'ti414. Evaü santaü bhikkhave brahmacariyavàso na hoti. Okàso na pa¤¤àyati sammà dukkhassa antakiriyàya. Yo ca kho bhikkhave evaü vadeyya: yathà yathà vedanãyaü ayaü puriso kammaü karoti, tathà tathà assa vipàkaü pañisaüvediyatã'ti, evaü santaü bhikkhave brahmacariyavàso hoti, okàso pa¤¤àyati sammà dukkhassa antakiriyàyà'ti. [BJT Page 452] [\x 452/] 3. 2. 5. 10 50. Santi bhikkhave jàtaråpassa oëàrikà upakkilesà: paüsu vàlikà sakkharakañhalà. Tamenaü paüsudhovako và paüsudhovakantevàsã và doõiyaü àkiritvà dhovati sandhovati niddhovati. Tasmiü pahãne tasmiü vyantãkate santi jàtaråpassa majjhimasahagatà upakkilesà: sukhumasakkharà thålavàlikà. Tame'naü paüsudhovako và paüsudhovakantevàsã và dhovati sandhovati niddhovati. Tasmiü pahãne tasmiü vyantãkate santi jàtaråpassa sukhumasahagatà upakkilesà: sukhumavàlikà kàëajallikà. Tame'naü paüsudhovako và paüsudhovakantevàsã và dhovati sandhovati niddhovati. Tasmiü pahãne tasmiü vyantãkate athàparaü suvaõõasikatà'vasissanti. Tame'naü suvaõõakàro và suvaõõakàrantevàsi và taü jàtaråpaü415 måsàya416 pakkhipitvà dhamati sandhamati niddhamati. Taü hoti jàtaråpaü dhantaü417 sandhantaü niddhantaü, anihitaü anikkhittakasàvaü, na ceva mudu hoti na ca kammaniyaü na ca pabhassaraü pabhaïgu ca, na ca sammà upeti kammàya. Hoti so bhikkhave samayo yaü so suvaõõakàro và suvaõõakàrantevàsã và taü jàtaråpaü dhamati sandhamati [PTS Page 254] [\q 254/] niddhamati. Taü hoti jàtaråpaü dhantaü sandhantaü niddhantaü nihitaü nikkhittakasàvaü, mudu ca hoti kamma¤¤a¤ca pabhassara¤ca na ca pabhaïgu, sammà upeti kammàya. Yassà yassà ca pilandhanavikatiyà àkaïkhati: yadi paññakàya yadi kuõóalàya yadi gãveyyake yadi suvaõõamàlàya ta¤cassu atthaü anubhoti. Evameva kho bhikkhave santi adhicittamanuyuttassa bhikkhuno oëàrikà upakkilesà: kàyaduccaritaü vacãduccaritaü manoduccaritaü. Tame'naü sacetaso bhikkhu dabbajàtiko pajahati vinodeti vyantãkaroti anabhàvaü gameti. Tasmiü pahãne tasmiü vyantãkate santi adhicittamanuyuttassa bhikkhuno majjhimasahagatà upakkilesà: kàmavitakko vyàpàdavitakko vihiüsàvitakko. Tame'naü sacetaso bhikkhu dabbajàtiko pajahati vinodeti vyantãkaroti anabhàvaü gameti. Tasmiü pahãne tasmiü vyantãkate santi adhicittamanuyuttassa bhikkhuno sukhumasahagatà upakkilesà: ¤àtivitakko janapadavitakko anuvi¤¤attipañisa¤¤utto vitakko. Tame'naü sacetaso bhikkhu dabbajàtiko pajahati vinodeti vyantãkaroti anabhàvaü gameti. Tasmiü pahãne tasmiü vyantãkate athàparaü dhammavitakkàvasissanti. So hoti samàdhi na ceva santo na ca paõãto na pañippassaddhiladdho na ekodibhàvàdhigato, sasaükhàraniggayhavàritavato.418 [BJT Page 454] [\x 454/] Hoti so bhikkhave samayo, yaü taü cittaü ajjhatta¤¤eva santiññhati, sannisãdati, ekodihoti,419 samàdhiyati. So hoti samàdhi santo paõãto pañippassaddhiladdho ekodibhàvàdhigato, na sasaükhàraniggayhavàritavato. Yassa yassa ca abhi¤¤à sacchikaraõãyassa dhammassa cittaü [PTS Page 255] [\q 255/] abhininnàmeti abhi¤¤à sacchikiriyàya, tatra tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. So sace àkaïkhati" anekavihitaü iddhividhaü paccanubhaveyyaü: eko'pi hutvà bahudhà assaü, bahudhà'pi hutvà eko assaü, àvãbhàvaü tirobhàvaü, tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gaccheyyaü seyyathà'pi àkàse, pañhaviyà'pi ummujjanimmujjaü kareyyaü seyyathà'pi udake, udake'pi abhijjamàne gaccheyyaü seyyathà'pi pañhaviyaü, àkàse'pi pallaïkena kameyyaü seyyathà'pi pakkhã sakuõo, ime'pi candimasuriye evaü mahiddhike evaü mahànubhàve pàõinà parimaseyyaü parimajjeyyaü, yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteyya"nti, tatra tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. So sace àkaïkhati "dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho saddesuõeyyaü dibbe ca mànuse ca ye dure santike cà"ti, tatra tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. So sace àkaïkhati "parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajàneyyaü, saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajàneyyaü, vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü vittanti pajàneyyaü, sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajàneyyaü, vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajàneyyaü samohaü và cittaü samohaü cittanti pajàneyyaü, vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajàneyyaü, saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajàneyyaü vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajàneyyaü, mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajàneyyaü amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajàneyyaü sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajàneyyaü , anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajàneyyaü samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajàneyyaü asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajàneyyaü vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajàneyyaü, avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajàneyya"nti, tatra tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. So sace àkaïkhati "anekavihitaü pubbenivàsaü anussareyyaü, seyyathãdaü: ekampi jàti dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo, vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe. Amutrà'siü [PTS Page 256] [\q 256/] evannàmo, evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü,420 tatràpàsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussareyya"nti, tatu tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. [BJT Page 456] [\x 456/] So sace àkaïkhati " dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passeyyaü cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajàneyyaü. Ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà, vacãduccaritena samannàgatà. Manoduccaritena samannàgatà, ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà sucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passeyyaü cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajàneyya"nti, tatra tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. So sace àkaïkhati "àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññhe'va dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihareyya"nti, tatra tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane'ti. 3. 2. 5. 11. 51. Adhicittamanuyuttena bhikkhave bhikkhunà tãõi nimittàni kàlena kàlaü manasikàtabbàni: kàlena kàlaü samàdhinimittaü manasikàtabbaü. Kàlena kàlaü paggahanimittaü manasikàtabbaü. Kàlena kàlaü upekkhànimittaü manasikàtabbaü. Sace bhikkhave adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaü samàdhinimitta¤¤eva manasikareyya, ñhànaü taü cittaü kosajjàya saüvatteyya. Sace bhikkhave adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaü paggahanimitta¤¤eva manasikareyya, ñhànaü taü cittaü uddhaccàya saüvatteyya. [PTS Page 257] [\q 257/] Sace bhikkhave adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaü upekkhànimitta¤¤eva manasikareyya, ñhànaü taü cittaü na sammà samàdhiyetha àsavànaü khayàya. Yato ca kho bhikkhave adhicittamanuyutto bhikkhu kàlena kàlaü samàdhinimittaü manasikaroti, kàlena kàlaü paggahanimittaü manasikaroti, kàlena kàlaü upekkhànimittaü manasikaroti, taü hoti cittaü mudu¤ca kamma¤¤a¤ca pabhassara¤ca na ca pabhaïgu, sammà samàdhiyati àsavànaü khayàya. Seyyathà'pi bhikkhave suvaõõakàro và suvaõõakàrantevàsi và ukkaü bandhati, ukkaü bandhitvà ukkàmukhaü àlimpeti, ukkàmukhaü àlimpetvà saõóàsena jàtaråpaü gahetvà ukkàmukhe pakkhipitvà kàlena kàlaü abhidhamati, kàlena kàlaü udakena paripphoseti, kàlena kàlaü ajjhupekkhati. Sace bhikkhave suvaõõakàro và suvaõõakàrentevàsi và taü jàtaråpaü ekantaü abhidhameyya, ñhànaü taü jàtaråpaü óaheyya. [BJT Page 458] [\x 458/] Sace bhikkhave suvaõõakàro và suvaõõakàrantevàsã và taü jàtaråpaü ekantaü udakena paripphoseyya, ñhànaü taü jàtaråpaü nibbàyeyya.421 Sace bhikkhave suvaõõakàro và suvaõõakàrantevàsã và taü jàtaråpaü ekantaü ajjhupekkheyya, ñhànaü taü jàtaråpaü na sammà paripàkaü gaccheyya. Yato ca kho bhikkhave suvaõõakàro và suvaõõakàrantevàsi và taü jàtaråpaü kàlena kàlaü abhidhamati, kàlena kàlaü udakena paripphoseti, kàlena kàlaü ajjhupekkhati, taü hoti jàtaråpaü mudu¤ca kamma¤¤a¤ca pabhassara¤ca na ca pabhaïgu, sammà upeti kammàya. Yassà yassà ca pilandhanavikatiyà àkaïkhati: yadi paññakàya yadi kuõóalàya yadi gãveyyake yadi suvaõõamàlàya ta¤cassu422 atthaü anubhoti, Evameva kho bhikkhave adhicittamanuyuttena bhikkhunà tãõi nimittàni kàlena kàlaü manasikàtabbàni: kàlena kàlaü samàdhinimittaü manasikàtabbaü. Kàlena kàlaü paggahanimittaü manasikàtabbaü. Kàlena kàlaü upekkhànimittaü manasikàtabbaü. Sace bhikkhave adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaü samàdhinimitta¤¤eva [PTS Page 258] [\q 258/] manasikareyya, ñhànaü taü cittaü kosajjàya saüvatteyya. Sace bhikkhave adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaü paggahanimitta¤¤eva manasikareyya, ñhànaü taü cittaü uddhaccàya saüvatteyya. Sace bhikkhave adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaü upekkhànimitta¤¤eva manasikareyya, ñhànaü taü cittaü na sammà samàdhiyeyya àsavànaü khayàya. Yato ca kho bhikkhave adhicittamanuyutto bhikkhu kàlena kàlaü samàdhinimittaü manasikaroti, kàlena kàlaü paggahanimittaü manasikaroti, kàlena kàlaü upekkhànimittaü manasikaroti, taü hoti cittaü mudu¤ca kamma¤¤a¤ca pabhassara¤ca na ca pabhaïgu, sammà samàdhiyati àsavànaü khayàya. Yassa yassa ca abhi¤¤à sacchikaraõãyassa dhammassa cittaü abhininnàmeti. Abhi¤¤à sacchikiriyàya, tatra tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. So sace àkaïkhati "anekavihitaü iddhividhaü paccanubhaveyyaü: 423eko'pi hutvà bahudhà assaü, bahudhà'pi hutvà eko assaü, àvãbhàvaü tirobhàvaü, tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gaccheyyaü seyyathà'pi àkàse, pañhaviyà'pi ummujjanimmujjaü kareyyaü seyyathà'pi udake, udake'pi abhijjamàne gaccheyyaü seyyathà'pi pañhaviyaü, àkàse'pi pallaïkena kameyyaü seyyathà'pi pakkhã sakuõo, ime'pi candimasuriye evaü mahiddhike evaü mahànubhàve pàõinà parimaseyyaü parimajjeyyaü, yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteyya"nti, tatra tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti satisati àyatane. So sace àkaïkhati "dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõeyyaü dibbe ca mànuse ca ye dure santike cà"ti, tatra tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. So sace àkaïkhati "parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajàneyyaü, saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajàneyyaü, vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü vittanti pajàneyyaü, sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajàneyyaü, vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajàneyyaü samohaü và cittaü samohaü cittanti pajàneyyaü, vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajàneyyaü, saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajàneyyaü vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajàneyyaü, mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajàneyyaü amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajàneyyaü sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajàneyyaü anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajàneyyaü samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajàneyyaü asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajàneyyaü vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajàneyyaü, avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajàneyya"nti, tatra tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. So sace àkaïkhati "anekavihitaü pubbenivàsaü anussareyyaü, seyyathãdaü: ekampi jàti dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo, vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe. Amutrà'siü evannàmo, evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü, tatràpàsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussareyya"nti, tatra tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. So sace àkaïkhati " dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passeyyaü cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajàneyyaü. Ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà, vacãduccaritena samannàgatà. Manoduccaritena samannàgatà, ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà sucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passeyyaü cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajàneyya"nti, tatra tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. So sace àkaïkhati "àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihareyya"nti, tatra tatre'va sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyataneti. Loõaphala vaggo pa¤camo. Mahàpaõõàsako samatto dutiyo. [BJT Page 460] [\x 460/] 3. Tatiyo paõõàsako (1. Sambodhivaggo) 3. 3. 1. 1. (Sàvatthinidànaü:) 1. Pubbe'va me bhikkhave sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattasse'va sato etadahosi: ko nu kho loke assàdo, ko àdãnavo, kiü nissaraõanti. Tassa mayhaü bhikkhave etadahosi: yaü kho loke424 pañicca uppajjati sukhaü somanassaü, ayaü loke assàdo. Yaü loko425 anicco dukkho vipariõàmadhammo, ayaü loke àdãnavo, yaü loke chandaràgavinayo chandaràgappahànaü, idaü loke nissaraõanti. Yàvakãva¤cà'haü bhikkhave evaü lokassa assàda¤ca [PTS Page 259] [\q 259/] assàdato àdãnava¤ca àdãnavato nissaraõa¤ca nissaraõato yathàbhåtaü nàbbha¤¤àsiü, ne'va tàvà'haü bhikkhave sadevake loke samàrake sabrahmake - sassamaõa bràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddho426 pacca¤¤àsiü. Yato ca kho ahaü427 bhikkhave evaü lokassa assàda¤ca assàdato àdãnava¤ca àdãnavato nissaraõa¤ca nissaraõato yathàbhåtaü abbha¤¤àsiü, athà'haü bhikkhave sadevake loke samàrake sabrahmake - sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddho428 pacca¤¤àsiü. ¥àõa¤ca pana me dassanaü udapàdi: "akuppà me cetovimutti. Ayamantimà jàti. Natthi'dàni punabbhavo"ti. 3. 3. 1. 2. 2. Lokassà'haü bhikkhave assàdapariyesanaü acariü. Yo loke assàdo, tadajjhagamaü. Yàvatako loke assàdo, pa¤¤àya me eso sudiññho. Lokassà'haü bhikkhave àdãnavapariyesanaü acariü. Yo loke àdãnavo, tadajjhagamaü. Yàvatako loke àdãnavo, pa¤¤àya me eso sudiññho. Lokassà'haü bhikkhave nissaraõapariyesanaü acariü. Yaü loke nissaraõaü, tadajjhagamaü. Yàvatakaü loke nissaraõaü, pa¤¤àya me etaü sudiññhaü. Yàvakãva¤cà'haü bhikkhave lokassa assàda¤ca assàdato àdãnava¤ca àdãnavato nissaraõa¤ca nissaraõato yathàbhåtaü na abbha¤¤àsiü, neva tàvà'haü bhikkhave sadevake loke samàrake sabrahmake - sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddho429 pacca¤¤àsiü. [BJT Page 462] [\x 462/] Yato ca kho ahaü bhikkhave lokassa assàda¤ca assàdato àdãnava¤ca àdãnavato nissaraõa¤ca nissaraõato yathàbhåtaü abbha¤¤àsiü, athà'haü bhikkhave sadevake loke samàrake sabrahmake - sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddho pacca¤¤àsiü. ¥àõaü ca pana me dassanaü udapàdi: "akuppà me cetovimutti. Ayamantimà jàti. Natthi'dàni punabbhavo"ti. [PTS Page 260] [\q 260/] 3. No cedaü430 bhikkhave loke assàdo abhavissa, nayidaü sattà loke sàrajjeyyuü. Yasmà ca kho bhikkhave atthi loke assàdo, tasmà sattà loke sàrajjanti. No cedaü431 bhikkhave loke àdãnavo abhavissa, nayidaü sattà loke nibbindeyyuü. Yasmà ca kho bhikkhave atthi loke àdãnavo, tasmà sattà loke nibbindanti. No cedaü bhikkhave loke nissaraõaü abhavissa, nayidaü sattà lokamhà nissareyyuü. Yasmà ca kho bhikkhave atthi loke nissaraõaü, tasmà sattà lokamhà nissaranti. Yàvakãva¤ca bhikkhave sattà lokassa assàda¤ca assàdato àdãnava¤ca àdãnavato nissaraõa¤ca nissaraõato yathàbhåtaü na abbha¤¤àsuü, neva tàva bhikkhave sattà sadevakà lokà samàrakà sabrahmakà - sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya nissañà visa¤¤uttà vippamuttà vimariyàdikatena cetasà vihariüsu. Yato ca kho bhikkhave sattà lokassa assàda¤ca assàdato àdãnava¤ca àdãnavato nissaraõa¤ca nissaraõato yathàbhåtaü abbha¤¤àsuü, atha bhikkhave sattà sadevakà lokà samàrakà sabrahmakà - sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya nissañà visa¤¤uttà vippamuttà vimariyàdikatena cetasà viharantã'ti. 3. 3. 1. 4. 4. Ye hi keci432 bhikkhave samaõà và bràhmaõà và lokassa assàda¤ca assàdato àdãnava¤ca àdãnavato nissaraõa¤ca nissaraõato yathàbhåtaü nappajànanti, na me te bhikkhave samaõà và bràhmaõà và samaõesu và samaõasammatà, bràhmaõesu và bràhmaõasammatà. Na ca pana te àyasmanto sàma¤¤atthaü và brahma¤¤atthaü và diññhe'va dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharanti. [BJT Page 464] [\x 464/] Ye ca kho keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và lokassa assàda¤ca assàdato àdãnava¤ca àdãnavato nissaraõa¤ca nissaraõato yathàbhåtaü pajànanti, te kho bhikkhave samaõà và bràhmaõà và samaõesu và samaõasammatà, bràhmaõesu và bràhmaõasammatà. Te kho panàyasmanto sàma¤¤attha¤ca brahma¤¤attha¤ca diññhe'va dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharantã'ti.433 [PTS Page 261] [\q 261/] 3. 3. 1. 5. 5. Ruõõamidaü bhikkhave ariyassa vinaye yadidaü gãtaü. Ummattakamidaü bhikkhave ariyassa vinaye yadidaü naccaü. Komàrakamidaü bhikkhave ariyassa vinaye yadidaü ativelaü dantavidaüsakaü hasitaü.434 Tasmàtiha bhikkhave setughàto gãte. Setughàto nacce. Alaü vo dhammapamoditànaü sataü sitaü sitamattàyàti. 3. 3. 1. 6. 6. Tiõõaü bhikkhave pañisevanàya natthi titti. Katamesaü tiõõaü: Soppassa bhikkhave pañisevanàya natthi titti. Suràmerayapànassa bhikkhave pañisevanàya natthi titti, methunadhammasamàpattiyà bhikkhave pañisevanàya natthi titti. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü pañisevanàya natthi tintã'ti. 3. 3. 1. 7. 7. Atha kho anàthapiõóiko gahapati yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho anàthapiõóikaü gahapatiü bhagavà etadavoca: Citte gahapati arakkhite kàyakammampi arakkhitaü hoti. Vacã kammampi arakkhitaü hoti. Manokammampi arakkhitaü hoti. [BJT Page 466] [\x 466/] Tassa arakkhitakàyakammantassa arakkhitavacãkammantassa arakkhitamanokammantassa kàyakammampi avassutaü hoti. Vacãkammampi avassutaü hoti. Manokammampi avassutaü hoti. Tassa avassutakàyakammantassa avassutavacãkammantassa avassutamanokammantassa kàyakammampi påtiyaü hoti. Vacãkammampi påtiyaü hoti. Manokammampi påtiyaü hoti. Tassa påtikàyakammantassa påtivacãkammantassa påtimanokammantassa na bhaddakaü maraõaü hoti. Na bhaddikà kàlakiriyà. Seyyathà'pi gahapati kåñàgàre ducchanne kåñampi arakkhitaü hoti. Gopànasiyo'pi arakkhità honti. Bhitti'pi arakkhità hoti. Kåñampi avassutaü hoti. Gopànasiyo'pi avassutà honti. Bhitti'pi avassutà hoti. Kåñampi påtikaü hoti. Gopànasiyo'pi påtikà honti. Bhitti'pi påtikà hoti. Evameva kho gahapati [PTS Page 262] [\q 262/] citte arakkhite kàyakammampi arakkhitaü hoti vacãkammampi arakkhitaü hoti. Manokammampi arakkhitaü hoti. Tassa arakkhitakàyakammantassa arakkhitavacãkammantassa arakkhita manokammantassa kàyakammampi avassutaü hoti. Vacãkammampi avassutaü hoti. Manokammampi avassutaü hoti. Tassa avassutakàyakammantassa avassutavacãkammantassa avassutamanokammantassa kàyakammampi påtiyaü hoti. Vacãkammampi påtiyaü hoti. Manokammampi påtiyaü hoti. Tassa påtikàyakammantassa påtivacãkammantassa påtimanokammantassa na bhaddakaü maraõaü hoti. Na bhaddikà kàlakiriyà. Citte gahapati rakkhite kàyakammampi rakkhitaü hoti. Vacãkammampi rakkhitaü hoti. Manokammampi rakkhitaü hoti. Tassa rakkhitakàyakammantassa rakkhitavacãkammantassa rakkhitamanokammantassa kàyakammampi anavassutaü hoti. Vacãkammampi anavassutaü hoti. Manokammampi anavassutaü hoti. Tassa anavassutakàyakammantassa anavassutavacãkammantassa anavassuta manokammantassa kàyakammampi apåtiyaü hoti. Vacãkammampi apåtiyaü hoti. Manokammampi apåtiyaü hoti. Tassa apåtikàyakammantassa apåtivacã kammantassa apåtã manokammantassa bhaddakaü maraõaü hoti. Bhaddikà kàlakiriyà. Seyyathà'pi gahapati kåñàgàre succhanne kåñampi rakkhitaü hoti. Gopànasiyo'pi rakkhità honti. Bhitti'pi rakkhità hoti. Kåñampi anavassutaü hoti. Gopànasiyo'pi anavassutà honti bhitti'pi anavassutà hoti. Kåñampi apåtikaü hoti. Gopànasiyo'pi apåtikà honti. Bhitti'pi apåtikà hoti. [BJT Page 468] [\x 468/] Evameva kho gahapati citte rakkhite kàyakammampi rakkhitaü hoti vacãkammampi rakkhitaü hoti. Manokammampi rakkhitaü hoti. Tassa rakkhitakàyakammantassa rakkhitavacãkammantassa rakkhita manokammantassa kàyakammampi anavassutaü hoti. Vacãkammampi anavassutaü hoti. Manokammampi anavassutaü hoti. Tassa anavassutakàyakammantassa anavassutavacãkammantassa anavassutamanokammantassa kàyakammampi apåtiyaü hoti. Vacãkammampi apåtiyaü hoti. Manokammampi apåtiyaü hoti. Tassa apåtikàyakammantassa apåtivacãkammantassa apåti manokammantassa bhaddakaü maraõaü hoti. Bhaddikà kàlakiriyàti. 3. 3. 1. 8. 8. Ekamantaü nisinnaü kho anàthapiõóikaü gahapatiü bhagavà etadavoca: citte gahapati vyàpanne kàyakammampi vyàpannaü hoti. Vacãkammampi vyàpannaü hoti. Manokammampi vyàpannaü hoti. Tassa vyàpannakàyakammantassa vyàpannavacãkammantassa vyàpannamanokammantassa na bhaddakaü maraõaü hoti. Na bhaddikà kàlakiriyà. Seyyathà'pi gahapati kåñàgàre ducchanne kåñampi vyàpannaü hoti gopànasiyo'pi vyàpannà honti. Bhittã'pi vyàpannà hoti. Evameva kho gahapati citte vyàpanne kàyakammampi vyàpannaü hoti. Vacãkammampi vyàpannaü hoti. Manokammampi vyàpannaü hoti. Tassa vyàpannakàyakammantassa vyàpannavacãkammantassa vyàpannamanokammantassa na bhaddakaü maraõaü hoti. Na bhaddikà kàlakiriyà. Citte gahapati avyàpanne kàyakammampi avyàpannaü hoti. Vacãkammampi avyàpannaü hoti. Manokammampi avyàpannaü hoti. Tassa avyàpannakàyakammantassa avyàpannavacãkammantassa avyàpannamanokammantassa bhaddakaü maraõaü hoti. Bhaddikà kàlakiriyà. Seyyathà'pi gahapati kåñàgàre succhanne kåñampi avyàpannaü hoti. [PTS Page 263] [\q 263/] gopànasiyo'pi avàpannà honti. Bhittã'pi avyàpannà hoti. Evameva kho gahapati citte avyàpanne kàyakammampi avyàpannaü hoti, vacãkammampi avyàpannaü hoti. Manokammampi avyàpannaü hoti. Tassa avyàpannakàyakammantassa avyàpannavacãkammantassa avyàpannamanokammantassa bhaddakaü maraõaü hoti. Bhaddikà kàlakiriyàti. 3. 3. 1. 9. 9. Tãõimàni bhikkhave nidànàni kammànaü samudayàya. Katamàni tãõi: lobho nidànaü kammànaü samudayàya. Doso nidànaü kammànaü samudayàya. Moho nidànaü kammànaü samudayàya. Yaü bhikkhave lobhapakataü kammaü lobhajaü lobhanidànaü lobhasamudayaü. Taü kammaü akusalaü, taü kammaü sàvajjaü, taü kammaü dukkhavipàkaü, taü kammaü kammasamudayàya saüvattati. Na taü kammaü kammanirodhàya saüvattati. [BJT Page 470] [\x 470/] Yaü bhikkhave dosapakataü kammaü dosajaü dosanidànaü dosasamudayaü, taü kammaü akusalaü, taü kammaü sàvajjaü, taü kammaü dukkhavipàkaü, taü kammaü kammasamudayàya saüvattati. Na taü kammaü kammanirodhàya saüvattati. Yaü bhikkhave mohapakataü kammaü mohajaü mohanidànaü mohasamudayaü, taü kammaü akusalaü, taü kammaü sàvajjaü, taü kammaü dukkhavipàkaü, taü kammaü kammasamudayàya saüvattati. Na taü kammaü kammanirodhàya saüvattati. Imàni kho bhikkhave tãõi nidànàni kammànaü samudayàya. Tãõimàni bhikkhave nidànàni kammànaü samudayàya. Katamàni tãõi: alobho nidànaü kammànaü samudayàya. Adoso nidànaü kammànaü samudayàya. Amoho nidànaü kammànaü samudayàya. Yaü bhikkhave alobhapakataü kammaü alobhajaü alobhanidànaü alobhasamudayaü, taü kammaü kusalaü, taü kammaü anavajjaü, taü kammaü sukhavipàkaü, taü kammaü kammanirodhàya saüvattati. Na taü kammaü kammasamudayàya saüvattati. Yaü bhikkhave adosapakataü kammaü adosajaü adosanidànaü adosasamudayaü, taü kammaü kusalaü, taü kammaü anavajjaü, taü kammaü sukhavipàkaü, taü kammaü kammanirodhàya saüvattati. Na taü kammà kammasamudayàya saüvattati. Yaü bhikkhave amohapakataü kammaü amohajaü amohanidànaü amohasamudayaü. Taü kammaü kusalaü, taü kammaü anavajjaü, taü kammaü sukhavipàkaü, taü kammaü kammanirodhàya saüvattati. Na taü kammaü kammasamudayàya saüvattati. Imàni kho bhikkhave tãõi nidànàni kammànaü samudayàyà'ti. [PTS Page 264] [\q 264/] 3. 3. 1. 10. 10. Tãõimàni bhikkhave nidànàni kammànaü samudayàya. Katamàni tãõi: atãte bhikkhave chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando jàyati. Anàgate bhikkhave chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando jàyati. Paccuppanne bhikkhave chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando jàyati. Katha¤ca bhikkhave atãte chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando jàyati: atãte bhikkhave chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha cetasà anuvitakketi anuvicàreti. Tassa atãte chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha cetasà anuvitakkayato anuvicàrayato chando jàyati. Chandajàto tehi dhammehi sa¤¤utto hoti. Etamahaü bhikkhave sa¤¤ojanaü vadàmi. Yo cetaso sàràgo. Evaü kho bhikkhave atãte chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando jàyati. [BJT Page 472] [\x 472/] Katha¤ca bhikkhave anàgate chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando jàyati: anàgate bhikkhave chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha cetasà anuvitakketi anuvicàreti. Tassa anàgate chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha cetasà anuvitakkayato anuvicàrayato chando jàyati. Chandajàto tehi dhammehi sa¤¤utto hoti. Etamahaü bhikkhave sa¤¤ojanaü vadàmi. Yo cetaso sàràgo. Evaü kho bhikkhave anàgate chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando jàyati. Katha¤ca bhikkhave paccuppanne chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando jàyati: paccuppanne bhikkhave chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha cetasà anuvitakketi anuvicàreti. Tassa paccuppanne chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha cetasà anuvitakkayato anuvicàrayato chando jàyati. Chandajàto tehi dhammehi sa¤¤utto hoti. Etamahaü bhikkhave sa¤¤ojanaü vadàmi. Yo cetaso sàràgo. Evaü kho bhikkhave paccuppanne chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando jàyati. Imàni kho bhikkhave tãõi nidànàni kammànaü samudayàyàti. [PTS Page 265] [\q 265/] Tãõimàni bhikkhave nidànàni kammànaü samudayàya. Katamàni tãõã: atãte bhikkhave chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando na jàyati. Anàgate bhikkhave chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando na jàyati. Paccuppanne bhikkhave chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando na jàyati. Katha¤ca bhikkhave atãte chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando na jàyati: atãtànaü bhikkhave chandaràgaññhànãyànaü dhammànaü àyatiü vipàkaü pajànàti. âyatiü vipàtaü viditvà tadabhinivajjeti.435 Tadabhinivajjetvà436 cetasà abhiviràjetvà437 pa¤¤àya ativijjha passati. Evaü kho bhikkhave atãte chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando na jàyati. Katha¤ca bhikkhave anàgate chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando na jàyati: anàgatànaü bhikkhave chandaràgaññhànãyànaü dhammànaü àyatiü vipàkaü pajànàti. âyatiü vipàtaü viditvà tadabhinivajjeti.438 Tadabhinivajjetvà439 cetasà abhiviràjetvà440 pa¤¤àya ativijjha passati. Evaü kho bhikkhave anàgate chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando na jàyati. [BJT Page 474] [\x 474/] Katha¤ca bhikkhave paccuppanne chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando na jàyati: paccuppannànaü bhikkhave chandaràgaññhànãyànaü dhammànaü àyatiü vipàkaü pajànàti. âyatiü vipàtaü viditvà tadabhinivajjeti. Tadabhinivajjetvà cetasà abhiviràjetvà pa¤¤àya ativijjha passati. Evaü kho bhikkhave paccuppanne chandaràgaññhànãye dhamme àrabbha chando na jàyati. Imàni kho bhikkhave tãõi nidànàni kammànaü samudayàyà'ti. Sambodhivaggo pañhamo.441 * (2. Apàyika vaggo) 3. 3. 2. 1. Sàvatthi nidànaü: 11. Tayo'me bhikkhave àpàyikà nerayikà idamappahàya. Katame tayo: [PTS Page 266] [\q 266/] Yo ca abrahmacàrã brahmacàrã pañi¤¤o. Yo ca suddhaü brahmacariyaü carantaü amålakena abrahmacariyena anuddhaüseti. Yo cà'yaü evaüvàdã evaü diññhã natthi kàmesu doso'ti, so kàmesu pàtavyataü àpajjati. Ime kho bhikkhave tayo àpàyikà nerayikà idamappahàyà'ti. 3. 3. 2. 2. 12. Tiõõaü bhikkhave pàtubhàvo dullabho lokasmiü. Katamesaü tiõõaü: Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü. Tathàgatappaveditassa dhammavinayassa desetà puggalo dullabho lokasmiü. Kata¤¤å katavedã puggalo dullabho lokasmiü. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü pàtubhàvo dullabho lokasminti. * Tassuddànaü pubbeva duve assàdà- samaõo ruõõapa¤camaüAtitti dve ca vuttàni - nidànàni apare du veti. [BJT Page 476] [\x 476/] 3. 3. 2. 3. 12. Tayo'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: suppameyyo, duppameyyo, appameyyo. Katamo ca bhikkhave puggalo suppameyyo? Idha bhikkhave ekacco puggalo uddhato hoti unnalo capalo mukharo vikiõõavàco muññhassatã asampajàno asamàhito vibbhanta citto pàkatindriyo. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo suppameyyo. Katamo ca bhikkhave puggalo duppameyyo? Idha bhikkhave ekacco puggalo anuddhato hoti anunnalo acapalo amukharo avikiõõavàco upaññhitasati sampajàno samàhito ekaggacitto saüvutindriyo. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo duppameyyo. Katamo ca bhikkhave puggalo appameyyo? Idha bhikkhave bhikkhu arahaü hoti khãõàsavo. Ayaü vuccati bhikkhave puggalo appameyyo. Ime kho bhikkhave tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. [PTS Page 267] [\q 267/] 3. 3. 2. 4. 14. Tayo'me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü katame tayo: Idha bhikkhave ekacco puggalo sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthaïgamà nànàttasa¤¤ànaü amanasikàrà ananto àkàso'ti àkàsàna¤càyatanaü upasampajja viharati. So tadassàdeti. Tannikàmeti, tena ca vittiü àpajjati. Tatraññhito tadadhimutto tabbahulavihàrã aparihãno kàlaü kurumàno àkàsàna¤càyatanåpagànaü devànaü sahavyataü upapajjati. [BJT Page 478] [\x 478/] âkàsàna¤càyatanåpagànaü bhikkhave devànaü vãsatikappasahassàni àyuppamàõaü. Tatra puthujjano yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü, taü sabbaü khepetvà nirayampi gacchati. Tiracchànayonimpi gacchati, pettivisayampi gacchati. Bhagavato pana sàvako tattha yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü, taü sabbaü khepetvà tasmiüyeva bhave parinibbàyati. Ayaü kho bhikkhave viseso, ayaü adhippàyo, idaü nànàkaraõaü sutavato ariyasàvakassa assutavatà puthujjanena yadidaü gatiyà upapattiyà sati. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma anantaü vi¤¤àõanti vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja viharati. So tadassàdeti. Tantikàmeti. Tena ca vittiü àpajjati. Tatraññhito tadañhimutto tabbahulavihàrã aparihãno kàlaü kurumàno vi¤¤àõa¤càyatanåpagànaü devànaü sahavyataü upapajjati. Vi¤¤àõa¤càyatanåpagànaü bhikkhave devànaü cattàrãsaü kappasahassàni àyuppamàõaü. Tattha puthujjano yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü, taü sabbaü khepetvà nirayampi gacchati, tiracchànayonimpi gacchati, pettivisayampi gacchati. Bhagavato pana sàvako tattha yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü, taü sabbaü khepetvà tasmi¤¤eva bhave parinibbàyati. Ayaü kho bhikkhave viseso, ayaü adhippàyo, idaü nànàkaraõaü [PTS Page 268] [\q 268/] sutavato ariyasàvakassa assutavatà puthujjanena yadidaü gatiyà upapattiyà sati. Puna ca paraü bhikkhave idhekacco puggalo sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma natthi ki¤cãti àki¤ca¤¤àyatanaü upasampajja viharati. So tadassàdeti, tannikàmeti, tena ca vittiü àpajjati. Tatraññhito tadadhimutto tabbahulavihàrã aparihãno kàlaü kurumàno àki¤ca¤¤àyatanåpagànaü devànaü sahavyataü upapajjati. âki¤ca¤¤àyatanåpagànaü bhikkhave devànaü saññhiü kappasahassàni àyuppamàõaü. Tattha puthujjano yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü, taü sabbaü khepetvà nirayampi gacchati, niracchànayonimpi gacchati, pettivisayampi gacchati. Bhagavato pana sàvako tattha yàvatàyukaü ñhatvà yàvatakaü tesaü devànaü àyuppamàõaü taü sabbaü khepetvà tasmi¤¤eva bhave parinibbàyati. [BJT Page 480] [\x 480/] Ayaü kho bhikkhave viseso, ayaü adhippàyo, idaü nànàkaraõaü sutavato ariyasàvakassa assutavatà puthujjanena yadidaü gatiyà upapattiyà sati. Ime kho bhikkhave tayo puggalà santo saüvijjamànà lokasminti. 3. 3. 2. 5. 15. Tisso imà bhikkhave vipattiyo. Katamà tisso: sãlavipatti, cittavipatti, diññhivipatti. Katamà ca bhikkhave sãlavipatti? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtã hoti, adinnàdàyã hoti, kàmesumicchàcàrã hoti, musàvàdã hoti. Pisuõàvàco hoti, pharusàvàco hoti, samphappalàpã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave sãlavipatti. Katamà ca bhikkhave cittavipatti? Idha bhikkhave ekacco abhijjhàlå hoti: vyàpannacitto hoti, ayaü vuccati bhikkhave cittavipatti. Katamà ca bhikkhave diññhivipatti. ? Idha bhikkhave ekacco micchàdiññhiko hoti. Viparãtadassano natthi dinnaü, natthi yiññhaü, natthi hutaü, natthi [PTS Page 269] [\q 269/] sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko, natthi ayaü loko, natthi paroloko, natthi màtà, natthi pità, natthi sattà opapàtikà, natthi loke samaõabràhmaõà sammaggatà sammàpañipannà, ye ima¤ca lokaü para¤ca lokaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedentã'ti. Ayaü vuccati bhikkhave diññhivipatti. Sãlavipattihetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti. Cittavipattihetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti. Diññhivipattihetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti.442 Imà kho bhikkhave tisso vipattiyo'ti. Tisso imà bhikkhave sampadà. Katamà tisso: sãlasampadà cittasampadà diññhisampadà. [BJT Page 482] [\x 482/] Katamà ca bhikkhave sãlasampadà? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, pisuõàvàcà pañivirato hoti, pharusàvàcà pañivirato hoti, samphappalàpà pañivirato hoti. Ayaü vuccati bhikkhave sãlasampadà. Katamà ca bhikkhave cittasampadà? Idha bhikkhave ekacco anabhijjhàlå hoti, avyàpannacitto hoti. Ayaü vuccati bhikkhave cittasampadà. Katamà ca bhikkhave diññhisampadà? Idha bhikkhave ekacco sammàdiññhiko hoti aviparãtadassano: atthi dinnaü, atthi yiññhaü, atthi hutaü, atthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko, atthi ayaü loko, atthi paro loko, atthi màtà, atthi pità, atthi sattà opapàtikà, atthi loke samaõabràhmaõà sammaggatà sammàpañipannà ye ima¤ca lokaü para¤ca lokaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedentã'ti. Ayaü vuccati bhikkhave diññhisampadà. [PTS Page 270] [\q 270/] Sãlasampadàhetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Cittasampadàhetu và bhikkhave sattà kàyassabhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Diññhisampadàhetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjantã'ti. Imà kho bhikkhave tisso sampadà'ti. 3. 3. 2. 6. 16. Tisso imà bhikkhave vipattiyo. Katamà tisso: sãlavipatti, cittavipatti, diññhivipatti. Katamà ca bhikkhave sãlavipatti? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtã hoti , adinnàdàyã hoti, kàmesu micchàcàrã hoti, musàvàdã hoti, pisuõàvàco hoti, pharusàvàco hoti, samphappalàpã hoti, ayaü vuccati bhikkhave sãlavipatti. Katamà ca bhikkhave cittavipatti? Idha bhikkhave ekacco abhijjhàlå hoti, vyàpannacitto hoti. Ayaü vuccati bhikkhave cittavipatti. [BJT Page 484] [\x 484/] Katamà ca bhikkhave diññhivipatti? Idha bhikkhave ekacco micchàdiññhiko hoti. Viparãtadassano natthi dinnaü, natthi yiññhaü, natthi hutaü, natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko, natthi ayaü loko, natthi paroloko, natthi màtà, natthi pità, natthi sattà opapàtikà, natthi loke samaõabràhmaõà sammaggatà sammàpañipannà, ye ima¤ca lokaü para¤ca lokaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedentã'ti. Ayaü vuccati bhikkhave diññhivipatti. Sãlavipattihetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti. Cittavipattihetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti. Diññhivipattihetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti. Seyyathà'pi bhikkhave apaõõako maõi uddhaü khitto yena yene'va patiññhàti, suppatiññhita¤¤eva patiññhàti. Evameva kho bhikkhave sãlavipatti hetu và sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti. Cittavipattihetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti. Diññhipittihetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti. Imà kho bhikkhave tisso vipattiyo'ti. Tisso imà bhikkhave sampadà, katamà tisso: sãlasampadà, cittasampadà diññhisampadà. Katamà ca bhikkhave sãlasampadà? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, pisuõàvàcà pañivirato hoti, pharusàvàcà pañivirato hoti, samphappalàpà pañivirato hoti. Ayaü vuccati bhikkhave sãlasampadà. Katamà ca bhikkhave cittasampadà? Idha bhikkhave ekacco anabhijjhàlå hoti, avyàpannacitto hoti. Ayaü vuccati bhikkhave cittasampadà. Katamà ca bhikkhave diññhisampadà? Idha bhikkhave ekacco sammàdiññhiko hoti aviparãtadassano: atthi dinnaü, atthi yiññhaü, atthi hutaü, atthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko, atthi ayaü loko, atthi paro loko, atthi màtà, atthi pità, atthi sattà opapàtikà, atthi loke samaõabràhmaõà sammaggatà sammàpañipannà ye ima¤ca lokaü para¤ca lokaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedentã'ti. Ayaü vuccati bhikkhave diññhisampadà. [BJT Page 486] [\x 486/] Sãlasampadàhetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Cittasampadàhetu và bhikkhave sattà kàyassabhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Diññhisampadàhetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjantã'ti. Seyyathà'pi bhikkhave apaõõako maõi uddhaü khitto yena yene'va patiññhàti, suppatiññhita¤¤eva patiññhàti. Evameva kho bhikkhave sãlasampadàhetu và sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Cittasampadàhetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Diññhisampadàhetu và bhikkhave sattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Imà kho bhikkhave tisso sampadà'ti. 3. 3. 2. 7. 17. Tisso imà bhikkhave vipattiyo. Katamà tisso: kammanta vipatti, àjãvavipatti, diññhivipatti. Katamà ca bhikkhave kammantavipatti? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtã hoti, adinnàdàyã hoti, kàmesu micchàcàrã hoti, musàvàdã hoti. Pisuõàvàco hoti, pharusàvàco hoti, samphappalàpã hoti. Ayaü vuccati bhikkhave kammantavipatti. Katamà ca bhikkhave àjãvavipatti? Idha bhikkhave ekacco micchààjãvo hoti: micchààjãvena jãvikaü kappeti. Ayaü vuccati bhikkhave àjãvavipatti. Katamà ca bhikkhave diññhivipatti. ? [PTS Page 271] [\q 271/] Idha bhikkhave ekacco micchàdiññhiko hoti. Viparãtadassano natthi dinnaü, natthi yiññhaü, natthi hutaü, natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko, natthi ayaü loko, natthi paroloko, natthi màtà, natthi pità, natthi sattà opapàtikà, natthi loke samaõabràhmaõà sammaggatà sammàpañipannà, ye ima¤ca lokaü para¤ca lokaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedenti. Ayaü vuccati bhikkhave diññhivipatti. Imà kho bhikkhave tisso vipattiyo'ti. [BJT Page 488] [\x 488/] Tisso imà bhikkhave sampadà. Katamà tisso: kammantasampadà, àjãvasampadà, diññhisampadà. Katamà ca bhikkhave kammantasampadà? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, pisuõàvàcà pañivirato hoti, pharusàvàcà pañivirato hoti, samphappalàpà pañivirato hoti. Ayaü vuccati bhikkhave kammantasampadà. Katamà ca bhikkhave àjãvasampadà? Idha bhikkhave ekacco sammààjãvo hoti. Sammààjãvena jãvikaü kappeti. Ayaü vuccati bhikkhave àjãvasampadà: Katamà ca bhikkhave diññhisampadà? Idha bhikkhave ekacco sammàdiññhiko hoti aviparãtadassano: atthi dinnaü, atthi yiññhaü, atthi hutaü, atthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko, atthi ayaü loko, atthi paro loko, atthi màtà, atthi pità, atthi sattà opapàtikà, atthi loke samaõabràhmaõà sammaggatà sammàpañipannà ye ima¤ca lokaü para¤ca lokaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedenti. Ayaü vuccati bhikkhave diññhisampadà. Imà kho bhikkhave tisso sampadàti. 3. 3. 2. 8. 18. Tãõimàni bhikkhave soceyyàni. Katamàni tãõi: kàyasoceyyaü, vacãsoceyyaü, manosoceyyaü. Katama¤ca bhikkhave kàyasoyyeü? Idha bhikkhave ekacco pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti. Idaü vuccati bhikkhave kàyasoceyyaü: Katama¤ca bhikkhave vacãsoceyyaü? Idha bhikkhave ekacco musàvàdà pañivirato hoti, pisuõàvàcà pañivirato hoti, pharusàvàcà pañivirato hoti, samphappalàpà pañivirato hoti. Idaü vuccati bhikkhave vacãsoceyyaü. Katama¤ca bhikkhave manosoceyyaü? Idha bhikkhave ekacco anabhijjhàlå hoti, avyàpannacitto [PTS Page 272] [\q 272/] hoti, sammàdiññhiko hoti. Idaü vuccati bhikkhave manosoceyyaü. Imàni kho bhikkhave tãõi soceyyànã'ti. [BJT Page 490] [\x 490/] 3. 3. 2. 9. 19. Tãõimàni bhikkhave soceyyàni. Katamàni tãõi: kàyasoceyyaü, vacãsoceyyaü. Manosoceyyaü. Katama¤ca bhikkhave kàyasoceyyaü? Idha bhikkhave bhikkhu pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, abrahmacariyà pañivirato hoti. Ida vuccati bhikkhave kàyasoceyyaü. Katama¤ca bhikkhave vacãsoceyyaü? Idha bhikkhave bhikkhu musàvàdà pañivirato hoti, pisuõàvàcà pañivirato hoti, pharusàvàcà pañivirato hoti, samphappalàpà pañivirato hoti. Idaü vuccati bhikkhave vacãsoceyyaü. Katama¤ca bhikkhave manosoceyyaü? Idha bhikkhave bhikkhu santaü và ajjhattaü kàmacchandaü atthi me ajjhattaü kàmacchando'ti pajànàti. Asantaü và ajjhattaü kàmacchandaü natthi me ajjhattaü kàmacchando'ti pajànàti. Yathà ca anuppannassa kàmacchandassa uppàdo hoti, ta¤ca pajànàti. Yathà ca uppannassa kàmacchandassa pahàõaü hoti. Ta¤ca pajànàti. Yathà ca pahãõassa kàmacchandassa àyatiü anuppàdo hoti, ta¤ca pajànàti. Santaü và ajjhattaü vyàpàdaü atthi me ajjhattaü vyàpàdo'ti pajànàti. Asantaü và ajjhattaü vyàpàdaü natthi me ajjhattaü vyàpàdo'ti pajànàti. Yathà ca anuppannassa vyàpàdassa uppàdo hoti. Ta¤ca pajànàti. Yathà ca uppannassa vyàpàdassa pahàõaü hoti, ta¤ca pajànàti. Yathà ca pahãõassa vyàpàdassa àyatiü anuppàdo hoti, ta¤ca pajànàti. Santaü và ajjhattaü thãnamiddhaü atthi me ajjhattaü thãnamiddhanti pajànàti. Asantaü và ajjhattaü thãnamiddhaü natthi me ajjhattaü thãnamiddhanti pajànàti. Yathà ca anuppannassa thãnamiddhassa uppàdo hoti, ta¤ca pajànàti. Yathà ca uppannassa thãnamiddhassa pahàõaü hoti, ta¤ca pajànàti. Yathà ca pahãõassa thãnamiddhassa àyatiü anuppàdo hoti, ta¤ca pajànàti. Santaü và ajjhattaü uddhaccakukkuccaü atthi me ajjhattaü uddhaccakukkuccanti pajànàti. Asantaü và [PTS Page 273] [\q 273/] ajjhattaü uddhaccakukkuccaü natthi me ajjhattaü uddhaccakukkuccanti pajànàti. Yathà ca anuppannassa uddhaccakukkuccassa uppàdo hoti, ta¤ca pajànàti. Yathà ca uppannassa uddhaccakukkuccassa pahàõaü hoti, ta¤ca pajànàti. Yathà ca pahãõassa uddhaccakukkuccassa àyatiü anuppàdo hoti, ta¤ca pajànàti. Santaü và ajjhattaü vicikicchaü atthi me ajjhattaü vicikicchà'ti pajànàti. Asantaü và ajjhattaü vicikicchaü natthi me ajjhattaü vicikicchà'ti pajànàti. Yathà ca anuppannàya vicikicchàya uppàdo hoti, ta¤ca pajànàti. Yathà ca uppannàya vicikicchàya pahàõaü hoti, ta¤ca pajànàti. Yathà ca pahãõàya vicikicchàya àyatiü anuppàdo hoti, ta¤ca pajànàti. Idaü vuccati bhikkhave manosoceyyaü. [BJT Page 492] [\x 492/] Imàni kho bhikkhave tãõi soceyyànã'ti. 1. Kàyasuciü vacãsuciü cetosucimanàsavaü, Suciü soceyyasampannaü àhu ninhàtapàpakanti. 3. 3. 2. 10. 20. Tãõimàni bhikkhave moneyyàni. Katamàni tãõi: kàyamoneyyaü, vacãmoneyyaü, manomoneyyaü. Katama¤ca bhikkhave kàyamoneyyaü? Idha bhikkhave bhikkhu pàõàtipàtà pañivirato hoti. Adinnàdànà pañivirato hoti. Abrahmacariyà pañivirato hoti. Idaü vuccati bhikkhave kàyamoneyyaü. Katama¤ca bhikkhave vacãmoneyyaü? Idha bhikkhave bhikkhu musàvàdà pañivirato hoti. Pisuõàvàcà pañivirato hoti. Pharusàvàcà pañivirato hoti. Samphappalàpà pañivirato hoti. Idaü vuccati bhikkhave vacãmoneyyaü. Katama¤ca bhikkhave manomoneyyaü? Idha bhikkhave bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññhe'va dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Idaü vuccati bhikkhave manomoneyyaü. Imàni kho bhikkhave tãõi moneyyànã'ti. 2. Kàyamuniü vacãmuniü cetomunimanàsavaü, Muniü moneyyasampannaü àhu sabbappahàyinanti. âpàyika vaggo dutiyo.443 * [BJT Page 494] [\x 494/] [PTS Page 274] [\q 274/] (3. Bharaõóu vaggo)444* 3. 3. 3. 1. (Kusinàrà nidànaü:) 21. Ekaü samayaü bhagavà kusinàràyaü viharati baliharaõe vanasaõóe. Tatra ko bhagavà bhikkhå àmantesi bhikkhavo'ti. Bhadante'ti te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca. Idha bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü gàmaü và nigamaü và upanissàya viharati. Tamenaü gahapati và gahapatiputto và upasaïkamitvà svàtanàya bhattena nimanteti. âkaïkhamàno bhikkhave bhikkhu adhivàseti. So tassà rattiyà accayena pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaraü àdàya yena tassa gahapatissa và gahapatiputtassa và nivesanaü tenupasaïkamati. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdati. Tame'naü so gahapati và gahapatiputto và paõãtena khàdanãyena bhojanãyena sahatthà santappeti sampavàreti. Tassa evaü hoti: sàdhu vata màyaü gahapati và gahapatiputto và paõãtena khàdanãyena bhojanãyena sahatthà santappeti sampavàretã'ti. Evampi'ssa hoti: aho vata màyaü gahapati và gahapatiputto và àyatimpi evaråpena paõãtena khàdanãyena bhojanãyena sahatthà santappeyya sampavàreyyà'ti. So taü piõóapàtaü gathito mucchito ajjhàpanno anàdãnavadassàvã anissaraõapa¤¤o paribhu¤jati. So tattha kàmavitakkampi vitakketi. Vyàpàdavitakkampi vitakketi. Vihiüsàvitakkampi vitakketi. Evaråpassà'haü bhikkhave bhikkhuno dinnaü na mahapphalanti vadàmi. Taü kissa hetu: pamatto bhikkhave bhikkhu viharati. Idha pana bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü gàmaü và nigamaü và upanissàya viharati. Tamenaü gahapati và gahapatiputto và upasaïkamitvà svàtanàya bhattena nimanteti. âkaïkhamàno bhikkhave bhikkhu adhivàseti. So tassà rattiyà accayena pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaraü àdàya yena tassa gahapatissa và gahapatiputtassa và nivesanaü tenupasaïkamati. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdati. Tame'naü so gahapati và gahapatiputto và paõãtena khàdanãyena bhojanãyena sahatthà santappeti sampavàreti. Tassa na evaü hoti: sàdhu vata màyaü gahapati [PTS Page 275] [\q 275/] và gahapatiputto và paõãtena khàdanãyena bhojanãyena sahatthà santappeti sampavàretã'ti. Evampi'ssa na hoti: aho vata màyaü445 gahapati và gahapatiputto và àyatimpi evaråpena paõãtena khàdanãyena bhojanãyena sahatthà santappeyya sampavàreyyà'ti. So taü piõóapàtaü agathito amucchito anajjhàpanno àdãnavadassàvã nissaraõapa¤¤o paribhu¤jati. So tattha nekkhammavitakkampi vitakketi. Avyàpàdavitakkampi vitakketi avihiüsàvitakkampi vitakketi. Evaråpassà'haü bhikkhave bhikkhuno dinnaü mahapphalanti vadàmi. Taü kissa hetu: appamatto hi bhikkhave bhikkhu viharatã'ti. [BJT Page 496] [\x 496/] 3. 3. 3. 2. (Sàvatthi nidànaü:) 22. Yassaü bhikkhave disàyaü bhikkhå bhaõóanajàtà kalahajàtà vivàdàpannà a¤¤ama¤¤aü mukhasattãhi vitudantà viharanti, manasikàtumpi me esà bhikkhave disà na phàsu hoti. Pageva gantuü. Niññhamettha gacchàmi: "addhà te àyasmanto tayo dhamme pajahiüsu, tayo dhamme bahulamakaüsu. " Katame tayo dhamme pajahiüsu: nekkhammavitakkaü, avyàpàdavitakkaü, avihiüsàvitakkaü. Ime tayo dhamme pajahiüsu. Katame tayo dhamme bahulamakaüsu:446 kàmavitakkaü, vyàpàdavitakkaü, vihiüsàvitakkaü. Ime tayo dhamme bahulamakaüsu. Yassaü447 bhikkhave disàyaü bhikkhå bhaõóanajàtà kalahajàtà vivàdàpannà a¤¤ama¤¤aü mukhasattãhi vitudantà viharanti, manasikàtumpi me esà bhikkhave disà na phàsu hoti. Pageva gantuü. Niññhamettha gacchàmi: "addhà te àyasmanto ime tayo dhamme pajahiüsu. Ime tayo dhamme bahulamakaüsu. " Yassaü bhikkhave disàyaü bhikkhå samaggà sammodamànà avivadamànà khãrodakãbhåtà a¤¤ama¤¤aü piyacakkhåhi sampassantà viharanti. Gantumpi me esà bhikkhave disà phàsu hoti. Pageva manasikàtuü. Niññhamettha gacchàmi: "addhà te àyasmanto tayo dhamme pajahiüsu, tayo dhamme bahulamakaüsu. " Katame tayo dhamme pajahiüsu: [PTS Page 276] [\q 276/] kàmavitakkaü, vyàpàdavitakkaü, vihiüsàvitakkaü. Ime tayo dhamme pajahiüsu. Katame tayo dhamme bahulamakaüsu: nekkhammavitakkaü, avyàpàdavitakkaü avihiüsàvitakkaü. Ime tayo dhamme bahulamakaüsu. Yassaü bhikkhave disàyaü bhikkhå samaggà sammodamànà avivadamànà khãrodakãbhåtà a¤¤ama¤¤aü piyacakkhåhi sampassantà viharanti, gantumpi me esà bhikkhave disà phàsu hoti. Pageva manasikàtuü. Niññhamettha gacchàmi: "addhà te àyasmanto ime tayo dhamme pajahiüsu, ime tayo dhamme bahulamakaüså"ti. [BJT Page 498] [\x 498/] 3. 3. 3. 3. (Vesàli nidànaü:) 23. Ekaü samayaü bhagavà vesàliyaü viharati gotamake cetiye. Tatra kho bhagavà bhikkhå àmantesi bhikkhavo'ti. Bhadante'ti te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Abhi¤¤àyà'haü bhikkhave dhammaü desemi no anabhi¤¤àya. Sanidànà'haü bhikkhave dhammaü desemi no anidànaü. Sappàñihàriyà'haü bhikkhave dhammaü desemi no appàñihàriyaü. Tassa mayhaü bhikkhave abhi¤¤àya dhammaü desayato no anabhi¤¤àya, sanidànaü dhammaü desayato no anidànaü, sappàñihàriyaü dhammaü desayato no appàñihàriyaü, karaõãyo ovàdo karaõãyà anusàsanã. Ala¤ca pana vo bhikkhave tuññhiyà, alaü attamanatàya, alaü somanassàya "sammàsambuddho bhagavà, svàkkhàto bhagavatà dhammo, supañipanno saïgho"ti. Idamavoca bhagavà. Attamanà te bhikkhå bhagavato bhàsitaü abhinanduü. Imasmi¤ca pana veyyàkaraõasmiü bha¤¤amàne sahassã lokadhàtu akampitthà'ti. 3. 3. 3. 4. (Kapilavatthu nidànaü:) 24. Ekaü samayaü bhagavà kosalesu càrikaü caramàno yena kapilavatthu tadavasari. Assosi kho mahànàmo sakko bhagavà kira kapilavatthuü anuppatto'ti. Atha kho mahànàmo sakko yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhitaü kho mahànàmaü sakkaü bhagavà etadavoca: Gaccha mahànàma, kapilavatthusmiü tathàråpaü àvasathaü jàna yattha'jja mayaü ekarattiü vihareyyàmà'ti. [PTS Page 277] [\q 277/] evaü bhante'ti kho mahànàmo sakko bhagavato pañissutvà kapilavatthuü pavisitvà kevalakappaü kapilavatthuü anvàhiõóanto na addasa kapilavatthusmiü tathàråpaü àvasathaü yattha bhagavà ekarattiü vihareyya. Atha kho mahànàmo sakko yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü etadavoca: natthi bhante kapilavatthusmiü tathàråpo àvasatho yattha'jja bhagavà ekarattiü vihareyya. Ayaü bhante bharaõóukàlàmo bhagavato puràõasabrahmacàrã tassa'jja bhagavà assame ekarattiü viharatå'ti. [BJT Page 500] [\x 500/] Gaccha mahànàma, santharaü pa¤¤àpehã'ti. Evaü bhante'ti kho mahànàmo sakko bhagavato pañissutvà yena bharaõóussa kàlàmassa assamo tenupasaïkami. Upasaïkamitvà santharaü pa¤¤àpetvà udakaü ñhapetvà pàdànaü dhovanàya yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü etadavoca: Santhato bhante santhàro, udakaü ñhapitaü pàdànaü dhovanàya, yassadàni bhante bhagavà kàlaü ma¤¤atã'ti. Atha kho bhagavà yena bharaõóussa kàlàmassa assamo, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Nisajja kho bhagavà pàde pakkhàlesi. Atha kho mahànàmassa sakkassa etadahosi: akàlo kho ajja bhagavantaü payirupàsituü, kilanto bhagavà, svedànàhaü bhagavantaü payirupàsissàmã'ti bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. Atha kho mahànàmo sakko tassà rattiyà accayena yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho mahànàmaü sakkaü bhagavà etadavoca: Tayo kho me mahànàma satthàro santo savijjamànà lokasmiü. Katame tayo? Idha mahànàma ekacco satthà kàmànaü pari¤¤aü pa¤¤àpeti, na råpànaü pari¤¤aü pa¤¤àpeti, na vedanànaü pari¤¤aü pa¤¤àpeti. Idha pana mahànàma ekacco satthà kàmànaü ceva pari¤¤aü pa¤¤àpeti, råpànaü ca pari¤¤aü pa¤¤àpeti, na vedanànaü [PTS Page 278] [\q 278/] pari¤¤aü pa¤¤àpeti. Idha pana mahànàma ekacco satthà kàmànaü ca pari¤¤aü pa¤¤àpeti, råpànaü ca pari¤¤aü pa¤¤àpeti, vedanànaü ca pari¤¤aü pa¤¤àpeti. Ime kho mahànàma tayo satthàro santo saüvijjamànà lokasmi. Imesaü mahànàma tiõõaü satthàrànaü ekà niññhà, udàhu puthu niññhàti. Evaü vutte bharaõóukàlàmo mahànàmaü sakkaü etadavoca: ekà'ti mahànàma vadehã'ti. Evaü vutte bhagavà mahànàmaü sakkaü etadavoca: nànà'ti mahànàma vadehã'ti. Dutiyampi kho bharaõóukàlàmo mahànàmaü sakkaü etadavoca: ekà'ti mahànàma vadehã'ti. Dutiyampi kho bhagavà mahànàmaü sakkaü etadavoca: nànà'ti mahànàma vadehã'ti. Tatiyampi kho bharaõóukàlàmo mahànàmaü sakkaü etadavoca: ekà'ti mahànàma vadehã'ti. Tatiyampi kho bhagavà mahànàmaü sakkaü etadavoca: nànà'ti mahànàma vadehã'ti. [BJT Page 502] [\x 502/] Atha kho bharaõóussa kàlàmassa etadahosi: 'mahesakkhassa vatamhi mahànàmassa sakkassa sammukhà samaõena gotamena yàvatatiyakaü apasàdito, yannånà'haü kapilavatthumhà pakkameyyanti' Atha kho bharaõóu kàlàmo kapilavatthumhà pakkàmi. Yaü kapilavatthumhà pakkàmi, tathà pakkanto'va ahosi na puna paccàga¤chã'ti. 3. 3. 3. 5. (Sàvatthi nidànaü:) 25. Ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Atha kho hatthako devaputto abhikkantàya rattiyà abhikkantavaõõà kevalakappaü jetavanaü obhàsetvà yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavato purato ñhassàmã'ti osãdati ce'va saüsãdati ca, na sakkoti saõñhàtuü. Seyyathà'pi nàma sappiü và telaü mà màlikàya àsittaü osãdati saüsãdati na saõñhàti. Evameva hatthako devaputto bhagavato purato ñhassàmã'ti osãdati ce'va saüsãdati ca, na sakkoti saõñhàtuü. [PTS Page 279] [\q 279/] Atha kho bhagavà hatthakaü devaputtaü etadavoca: olàrikaü hatthaka, attabhàvaü abhinimminàhã'ti. Evaü bhante'ti ko hatthako devaputto bhagavato pañissutvà olàrikaü attabhàvaü abhinimminitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhitaü kho hatthakaü devaputtaü bhagavà etadavoca: Ye te hatthaka dhammà pubbe manussabhåtassa pavattino ahesuü, api nu te te dhammà etarahi pavattino'ti? Ye ca me bhante dhammà pubbe manussabhåtassa pavattino ahesuü, te ca me dhammà etarahi pavattino. Ye ca me bhante dhammà pubbe manussabhåtassa nappavattino ahesuü. Te ca me dhammà etarahi pavattino. Seyyathà'pi bhante bhagavà etarahi àkiõõo viharati bhikkhåhi bhikkhunãhi upàsakehi upàsikàhi ràjåhi ràjamahàmattehi titthiyehi titthiyasàvakehi, evameva kho ahaü bhante àkiõõo viharàmi devaputtehi. Durato'pi bhante devaputtà àgacchanti hatthakassa devaputtassa santike dhammaü sossàmà'ti. Tiõõà'haü bhante dhammànaü atitto appañivàno kàlakato. [BJT Page 504] [\x 504/] Katamesaü tiõõaü? Bhagavato ahaü bhante dassanassa atitto appañivàno kàlakato. Saddhammasavaõassà'haü bhante atitto appañivàno kàlakato, saïghassà'haü bhante upaññhànassa atitto appañivàno kàlakato. Imesaü kho ahaü bhante tiõõaü dhammànaü atitto appañivàno kàlakato'ti. 3. Nà'haü bhagavato dassanassa tintimajjhagà448 kudàcanaü, Saïghassa upaññhànassa saddhammasavaõassa ca. 4. Adhisãle sikkhamàno saddhammasavaõe rato Tiõõaü dhammànamatitto hatthako avihaü gatoti. 3. 3. 3. 6. (Bàràõasi nidànaü:) 26. Ekaü samayaü bhagavà baràõasiyaü viharati isipatane migadàye, atha kho bhagavà pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya bàràõasiü piõaóàya pàvisi. [PTS Page 280] [\q 280/] addasà kho bhagavà goyogapilakkhasmiü449 piõóàya caramàno a¤¤ataraü bhikkhuü rittàsaü bàhiràsaü muññhassatiü asampajànaü asamàhitaü vibbhantacittaü pàkatindriyaü. Disvà taü bhikkhuü etadavoca: Bhikkhu bhikkhu450 mà kho tvaü attànaü kañuviyamakàsi. Taü vata bhikkhu kañuviyakataü attànaü àmagandhe451 avassutaü makkhikà nànupatissanti. Nanvàssavissantã'ti netaü ñhànaü vijjatã'ti. Atha kho so bhikkhu bhagavatà iminà ovàdena ovadito saüvegamàpàdi. Atha kho bhagavà bàràõasiyaü piõóàya caritvà pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto bhikkhå àmantesi: Idàhaü452 bhikkhave pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya bàràõasiü piõóàya pàvisiü. Addasaü kho ahaü bhikkhave goyogapilakkhasmiü piõóàya caramàno a¤¤ataraü bhikkhuü rittàsaü bàhiràsaü muññhassatiü asampajànaü asamàhitaü vibbhantacittaü pàkatindriyaü. Disvà taü bhikkhuü etadavocaü: [BJT Page 506. [\x 506/] ] Bhikkhu bhikkhu mà kho tvaü attànaü kañuviyamakàsi. Taü vata bhikkhu kañuviyakataü attànaü àmagandhe avassutaü makkhikà nànupatissanti. Nanvàssavissantã'ti netaü ñhànaü vijjatã'ti. Atha kho bhikkhave so bhikkhu mayà iminà ovàdena ovadito saüvegamàpàdã'ti. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu bhagavantaü etadavoca: kinnu kho bhante kañuviyaü? Ko àmagandho? Kà makkhikà'ti. Abhijjhà kho bhikkhu kañuviyaü. Vyàpàdo àmagandho. Pàpakà akusalà vitakkà makkhikà. Taü vata bhikkhu kañuviyaü kataü attànaü àmagandhe avassutaü makkhikà nànupatissanti nanvàssavissantã'ti netaü ñhànaü vijjatã'ti. [PTS Page 281] [\q 281/] 5. Aguttaü cakkhusotasmiü indriyesu asaüvutaü, Makkhikà anupatissanti saükappà ràganissatà. 6. Kañuviyakato bhikkhu àmagandhe avassuto, ârakà hoti nibbàõà vighàtasseva bhàgavà. 7. Gàme và yadi và'ra¤¤e aladdhà samamattano,453 Pareti454 bàlo dummedho makkhikàhi purakkhato. 8. Ye ca sãlena sampannà pa¤¤àyupasame ratà, Upasantà sukhaü senti nàsayitvàna makkhikà'ti. 3. 3. 3. 7. (Sàvatthi nidànaü:) 27. Atha kho àyasmà anuruddho yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà anuruddho bhagavantaü etadavoca: idà'haü bhante dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena yebhuyyena passàmi màtugàmaü kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggataü vinipàtaü nirayaü upapajjamànaü. Katãhi nu kho bhante dhammehi samannàgato màtugàmo kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü uppajjatã'ti? Tãhi kho anuruddha dhammehi samannàgato màtugàmo kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. [BJT Page 508] [\x 508/] Katamehi tãhi? Idha anuruddha màtugàmo pubbanhasamayaü maccheramlapariyuññhitena455 cetasà agàraü ajjhàvasati. Majjhantikaü samayaü issàpariyuññhitena cetasà agàraü ajjhàvasati. Sàyanhasamayaü kàmaràgapariyuññhitena cetasà agàraü ajjhàvasati. Imehi kho anuruddha tãhi dhammehi samannàgato màtugàmo kàyassa bhedà parammaraõà apàyi duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjatã'ti. 3. 3. 3. 8. Atha kho àyasmà anuruddho yenà'yasmà sàriputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà sàriputtena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü [PTS Page 282] [\q 282/] vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà anuruddho àyasmantaü sàriputtaü etadavoca: Idà'haü àvuso sàriputta, dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena sahassaü lokaü olokemi. âraddhaü kho pana me viriyaü asallãnaü upaññhità sati apammuññhà. Passaddho kàyo asàraddho. Samàhitaü cittaü ekaggaü. Atha ca pana me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccatã'ti. (Sàriputto:) Yaü kho te àvuso anuruddha evaü hoti: 'evàhaü dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena sahassaü lokaü olokemã'ti idante mànasmiü. Yampi te àvuso anuruddha evaü hoti: 'àraddhaü kho pana me viriyaü asallãnaü. Upaññhità sati apammuññhà. Passaddho kàyo asàraddho. Samàhitaü cittaü ekagganti'idante uddhaccasmiü. Yampi te àvuso anuruddha evaü hoti: ' atha ca pana me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccatã'ti idante kukkuccasmiü. Sàdhu vatàyasmà anuruddho ime tayo dhamme pahàya ime tayo dhamme amanasikaritvà amatàya dhàtuyà cittaü upasaüharatå'ti. Atha kho àyasmà anuruddho aparena samayena ime tayo dhamme pahàya ime tayo dhamme amanasi karitvà amatàya dhàtuyà cittaü upasaühari. Atha kho àyasmà anuruddho eko våpakaññho appamatto àtàpã pahitatto viharanto na cirasse'va yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihàsi. "Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nà'paraü itthattàyà"ti abbha¤¤àsi a¤¤ataro ca panàyasmà anuruddho arahataü ahosã'ti. 1. Samatamattano- machasaü. 3. Ahaü-machasaü-[PTS.] [footnote missing]456 [BJT Page 510] [\x 510/] 3. 3. 3. 9. 29. Tãõimàni bhikkhave pañicchannàni vahanti no vivañàni. Katamàni tãõi? Màtugàmo bhikkhave pañicchanno vahati no vivaño. Bràhmaõànaü bhikkhave mantà pañicchannà vahanti no [PTS Page 283] [\q 283/] vivañà. Micchàdiññhi bhikkhave pañicchannà vahati no vivañà. Imàni kho bhikkhave tãõi pañicchannàni vahanti no vivañàni. Tãõimàni bhikkhave vivañàni virocanti. No pañicchannàni. Katamàni tãõi? Candamaõóalaü bhikkhave vivañaü virocati no pañicchannaü. Suriyamaõóalaü bhikkhave vivañaü virocati no pañicchannaü. Tathàgatappavedito dhammavinayo bhikkhave457 vivaño virocati no pañicchanno. Imàni kho bhikkhave tãõi vivañàni virocanti no pañicchannànã'ti. 3. 3. 3. 10. 30. Tayo me bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame tayo: pàsàõalekhåpamo puggalo, pañhavilekhåpamo puggalo, udakalekhåpamo puggalo. Katamo ca bhikkhave pàsàõalekhåpamo puggalo? Idha bhikkhave ekacco puggalo abhiõhaü kujjhati. So ca khvassa kodho dãgharattaü anuseti. Seyyathà'pi bhikkhave pàsàõe lekhà458 na khippaü lujjati vàtena và udakena và, ciraññhitikà hoti. Evameva kho bhikkhave idhekacco puggalo abhiõhaü kujjhati. So ca khvassa kodho dãgharattaü anuseti. Ayaü vuccati bhikkhave pàsàõalekhåpamo puggalo. Katamo ca bhikkhave pañhavilekhåpamo puggalo? Idha bhikkhave ekacco puggalo abhiõhaü kujjhati. So ca khvassa kodho na dãgharattaü anuseti. Seyyathà'pi bhikkhave pañhaviyaü lekhà khippaü lujjati vàtena và udakena và, na ciraññhitikà hoti. Evameva kho bhikkhave idhekacco puggalo abhiõhaü kujjhati. So ca khvassa kodho na dãgharattaü anuseti. Ayaü vuccati bhikkhave pañhavilekhåpamo puggalo. [BJT Page 512. [\x 512/] ] Katamo ca bhikkhave udakalekhåpamo puggalo? Idha bhikkhave ekacco puggalo àgàëhena'pi vuccamàno [PTS Page 284] [\q 284/] pharusena'pi vuccamàno amanàpena'pi vuccamàno sandhiyati ce'va, saüsandati ce'va, sammodati ce'va. Seyyathà'pi bhikkhave udake lekhà khippaü yeva pañivigacchati, na ciraññhitikà hoti. Evameva kho bhikkhave idhekacco puggalo àgàëhena'pi vuccamàno pharusena'pi vuccamàno amanàpena'pi vuccamàno sandhiyati ce'va saüsandati ce'va sammodati ce'va. Ayaü vuccati bhikkhave udakalekhåpamo puggalo. Ime kho bhikkhave tayo puggalà santo savijjamànà lokasminti. Bharaõóuvaggo tatiyo. (4. Yodhàjãvavaggo) 3. 3. 4. 1. (Sàvatthi nidànaü:) 31. Tãhi bhikkhave aïgehi samannàgato yodhàjãvo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgantveva saïkhaü gacchati. Katamehi tãhi? Idha bhikkhave yodhàjãvo dåre pàtã ca hoti, akkhaõavedhã ca, mahato ca kàyassa padàletà. Imehi kho bhikkhave tãhi aïgehi samannàgato yodhàjãvo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgantveva saïkhaü gacchati. Evameva kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi tãhi? Idha bhikkhave bhikkhu dåre pàtã ca hoti akkhaõavedhã ca mahato ca kàyassa padàletà. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu dåre pàtã hoti? Idha bhikkhave bhikkhu yaü ki¤ci råpaü atãtànàgatapaccuppannaü ajjhattaü và bahiddhà và olàrikaü và sukhumaü và hãnaü và paõãtaü và yaü dåre và santike và sabbaü råpaü "netaü mama, neso'hamasmi, na meso attà"ti evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. Yà kàci vedanà atãtànàgatapaccuppannà ajjhattikà và bahiddhà và olàrikà và sukhumà và hãnà và paõãtà và yà dåre và santike và sabbaü vedanaü"netaü mama, neso'hamasmi, [PTS Page 285] [\q 285/] na meso attà"ti evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. Yà kàci sa¤¤à atãtànàgatapaccuppannà ajjhattà và bahiddhà và olàrikà và sukhumà và hãnà và paõãtà và yà dåre santike và sabbaü sa¤¤aü459 "netaü mama, neso'hamasmi, na me so attà"ti evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. Ye keci saïkhàrà atãtànàgatapaccuppannà ajjhattikà và bahiddhà và olàrikà và sukhumà và hãnà và paõãtà và ye dåre và santike và sabbe saïkhàre "netaü mama, neso'hamasmi, na meso attà"ti evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. Yaü ki¤ci vi¤¤àõaü atãtànàgatapaccuppannaü ajjhattaü và bahiddhà và olàrikaü và sukumaü và hãnaü và paõãtaü và yaü dåre và santike và sabbaü vi¤¤àõaü "netaü mama, neso'hamasmi, na meso attà"ti, evametaü yathàbhåtaü sammappa¤¤àya passati. Evaü kho bhikkhave bhikkhu dåre pàtã hoti. [BJT Page 514. [\x 514/] ] Katha¤ca bhikkhave bhikkhu akkhaõavedhã hoti? Idha bhikkhave bhikkhu "idaü dukkha"nti yathàbhåtaü pajànàti "ayaü dukkhasamudayo"ti yathàbhåtaü pajànàti. "Ayaü dukkhanirodho"ti yathàbhåtaü pajànàti. "Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà"ti yathàbhåtaü pajànàti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu akkhaõavedhã hoti. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu mahato kàyassa padàletà hoti? Idha bhikkhave bhikkhu mahantaü avijjàkkhandhaü padàleti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu mahato kàyassa padàletà hotã'ti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo hoti anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà'ti. 3. 3. 4. 2. 32. Tisso imà bhikkhave parisà. Katamà tisso? Ukkàcitavinãtà parisà, pañipucchàvinãtà parisà, yàvatàvavinãtà460 parisà. Imà kho bhikkhave tisso parisà'ti. [PTS Page 286] [\q 286/] 3. 3. 4. 3. 33. Tãhi bhikkhave aïgehi samannàgato mitto sevitabbo. Katamehi tãhi? Duddadaü dadàti, dukkaraü karoti, dukkhamaü khamati. Imehi kho bhikkhave tãhi aïgehi samannàgato mitto sevitabbo'ti. 3. 3. 4. 4. 34. Uppàdà và bhikkhave tathàgatànaü anuppàdà và tathàgatànaü ñhitàva sà dhàtu dhammaññhitatà dhammaniyàmatà "sabbe saïkhàrà aniccà"ti. Taü tathàgato abhisambujjhati abhisameti. Abhisambujjhitvà abhisametvà àcikkhati deseti pa¤¤àpeti paññhapeti vivarati vibhajati uttànã karoti "sabbe saïkhàrà aniccà"ti. Uppàdà và bhikkhave tathàgatànaü anuppàdà và tathàgatànaü ñhitàva sà dhàtu dhammaññhitatà dhammaniyàmatà "sabbe saïkhàrà dukkhà"ti. Taü tathàgato abhisambujjhati abhisameti. Abhisambujjhitvà abhisametvà àcikkhati deseti pa¤¤àpeti paññhapeti vivarati vibhajati uttànã karoti "sabbe saïkhàrà dukkhà"ti. [BJT Page 516] [\x 516/] Uppàdà và bhikkhave tathàgatànaü anuppàdà và tathàgatànaü ñhitàva sà dhàtu dhammaññhitatà dhammaniyàmatà "sabbe dhammà anattà"ti. Taü tathàgato abhisambujjhati abhisameti. Abhisambujjhitvà abhisametvà àcikkhati deseti pa¤¤àpeti paññhapeti vivarati vibhajati uttànã karoti "sabbe dhammà anattà"ti. 3. 3. 4. 5 35. Seyyathà'pi bhikkhave yàni kànici tantàvutànaü vatthànaü kesakambalo tesaü pàvàrànaü patikiññho akkhàyati. Kesakambalo bhikkhave sãte sãto, uõhe uõho, dubbaõõo duggandho dukkhasamphasso. Evameva kho bhikkhave yàni kànici puthusamaõappavàdànaü461 makkhalãvàdo tesaü patikiññho462 akkhàyati. Makkhalã bhikkhave moghapuriso evaüvàdã evaüdiññhã: "natthi kammaü, natthi kiriyaü, natthi viriya"nti. [PTS Page 287] [\q 287/] Yepi te bhikkhave ahesuü atãtamaddhànaü arahanto sammàsambuddhà, te'pi bhagavanto kammavàdà ceva ahesuü kiriyavàdà ca viriyavàdà ca. Te'pi bhikkhave makkhalã moghapuriso pañibàhati: "natthi kammaü, natthi kiriyaü, natthi viriya"nti. Ye'pi te bhikkhave bhavissanti anàgatamaddhànaü arahanto sammàsambuddhà, te'pi bhagavanto kammavàdà ceva bhavissanti kiriyavàdà ca viriyavàdà ca. Te'pi bhikkhave makkhalã moghapuriso pañibàhati: "natthi kammaü, natthi kiriyaü, natthi viriya"nti. Ahampi bhikkhave etarahi arahaü sammàsambuddho kammavàdo ca kiriyavàdo ca viriyavàdo ca. Mampi bhikkhave makkhalã moghapuriso pañibàhati: 'natthi kammaü, natthi kiriyaü, natthi viriya"nti. Seyyathà'pi bhikkhave nadãmukhe khipaü oóóeyya463 bahunnaü464 macchànaü ahitàya dukkhàya anayàya vyasanàya. Evameva kho bhikkhave makkhalã moghapuriso manussakhipaü ma¤¤e loke uppanno bahunnaü sattànaü ahitàya dukkhàya anayàya vyasanàyà'ti. 3. 3. 4. 6. 36. Tisso imà bhikkhave sampadà. Katamà tisso: saddhàsampadà sãlasampadà pa¤¤àsampadà. Imà kho bhikkhave tisso sampadà'ti. [BJT Page 518] [\x 518/] 3. 3. 4. 7. 37. Tisso imà bhikkhave vuddhiyo. Katamà tisso? Saddhàvuddhi sãlavuddhi pa¤¤àvuddhi. Imà kho bhikkhave tisso vuddhiyoti. 3. 3. 4. 8. 38. Tayo ca bhikkhave assakhaluïke desissàmi tayo ca purisakhaluïke. Taü suõàtha sàdhukaü manasikarotha bhàsissàmã'ti. Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca. Katame ca bhikkhave tayo assakhaluïkà? [PTS Page 288] [\q 288/] Idha bhikkhave ekacco assakhaluïko javasampanno hoti, na vaõõasampanno na àrohapariõàhasampanno. Idha pana bhikkhave ekacco assakhaluïko javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca, na àrohapariõàhasampanno. Idha pana bhikkhave ekacco assakhaluïko javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca àrohapariõàhasampanno ca. Ime kho bhikkhave tayo assakhaluïkà. Katame ca bhikkhave tayo purisakhaluïkà? Idha bhikkhave ekacco purisakhaluïko javasampanno hoti. Na vaõõasampanno na àrohapariõàhasampanno. Idha pana bhikkhave ekacco purisakhaluïko javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca, na àrohapariõàhasampanno. Idha pana bhikkhave ekacco purisakhaluïko javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca àrohapariõàhasampanno ca. Katha¤ca bhikkhave purisakhaluïko javasampanno hoti, na vaõõasampanno na àrohapariõàhasampanno? Idha bhikkhave bhikkhu "idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayo"ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü dukkhanirodho"ti yathàbhåtaü pajànàti. "Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà"ti yathàbhåtaü pajànàti. Idamassa javasmiü vadàmi. Abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puññho saüsàdeti no vissajjeti. Idamassa na vaõõasmiü vadàmi. Na kho pana làbhã hoti cãvarapiõóapàta senàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü. Idamassa na àrohapariõàhasmiü vadàmi. Evaü kho bhikkhave purisakhaluïko javasampanno hoti, na vaõõasampanno na ca àrohapariõàhasampanno. [BJT Page 520] [\x 520/] Katha¤ca bhikkhave purisakhaluïko javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca, na àrohapariõàhasampanno? Idha bhikkhave bhikkhu "idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà"ti yathàbhåtaü pajànàti, idamassa javasmiü vadàmi: abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puññho vissajjeti no saüsàdeti. Idamassa vaõõasmiü vadàmi. Na kho pana465 làbhã hoti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü. Idamassa na àrohapariõàhasmiü vadàmi. Evaü [PTS Page 289] [\q 289/] kho bhikkhave purisakhaluïko javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca, na àrohapariõàhasampanno. Katha¤ca bhikkhave purisakhaluïko javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca, àrohapariõàhasampanno ca ? Idha bhikkhave bhikkhu "idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà"ti yathàbhåtaü pajànàti, idamassa javasmiü vadàmi: abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puññho vissajjeti no saüsàdeti. Idamassa vaõõasmiü vadàmi. Làbhã kho pana hoti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü. Idamassa àrohapariõàhasmiü vadàmi. Evaü kho bhikkhave purisakhaluïko javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca, àrohapariõàhasampanno ca. Ime kho bhikkhave tayo purisakhaluïkà'ti. 3. 3. 4. 9. 39. Tayo ca bhikkhave assasadasse466 desissàmi tayo ca purisasadasse. Taü suõàtha sàdhukaü manasikarotha bhàsissàmã'ti. Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca. Katame ca bhikkhave tayo assasadassà?. Idha bhikkhave ekacco assasadasso javasampanno hoti, na vaõõasampanno na àrohapariõàhasampanno, idha pana bhikkhave ekacco assasadasso javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca, na àrohapariõàhasampanno. Idha pana bhikkhave ekacco assasadasso javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca àrohapariõàhasampanno ca. Ime kho bhikkhave tayo assasadassà. Katame ca bhikkhave tayo purisasadassà?. Idha bhikkhave ekacco purisasadasso javasampanno hoti, na vaõõasampanno na àrohapariõàhasampanno, idha pana bhikkhave ekacco purisasadasso javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca, na àrohapariõàhasampanno. Idha pana bhikkhave ekacco purisasadasso javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca àrohapariõàhasampanno ca. [PTS Page 290] [\q 290/] [BJT Page 522] [\x 522/] Katha¤ca bhikkhave purisasadasso javasampanno hoti, na vaõõasampanno na àrohapariõàhasampanno? Idha bhikkhave bhikkhu pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà opapàtiko hoti tattha parinibbàyã anàvattidhammo tasmà lokà. Idamassa javasmiü vadàmi. Abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puññho saüsàdeti, no vissajjeti. Idamassa na vaõõasmiü vadàmi. Na kho pana làbhã hoti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü. Idamassa na àrohapariõàhasmiü vadàmi. Evaü kho bhikkhave purisasadasso javasampanno hoti. Na vaõõasampanno na àrohapariõàhasampanno. Katha¤ca bhikkhave purisasadasso javasampanno ca hoti, vaõõasampanno ca, na àrohapariõàhasampanno? Idha bhikkhave bhikkhu pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà opapàtiko hoti tattha parinibbàyã anàvattidhammo tasmà lokà. Idamassa javasmiü vadàmi. Abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puññho vissajjeti, no saüsàdeti. Idamassa vaõõasmiü vadàmi. Na kho pana làbhã hoti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü. Idamassa na àrohapariõàhasmiü vadàmi. Evaü kho bhikkhave purisasadasso javasampanno hoti vaõõasampanno, na àrohapariõàhasampanno. Katha¤ca bhikkhave purisasadasso javasampanno ca hoti, vaõõasampanno ca, àrohapariõàhasampanno ca ? Idha bhikkhave bhikkhu pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà opapàtiko hoti tattha parinibbàyã anàvattidhammo tasmà lokà. Idamassa javasmiü vadàmi. Abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puññho vissajjeti, no saüsàdeti. Idamassa vaõõasmiü vadàmi. Làbhã kho pana hoti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü. Idamassa àrohapariõàhasmiü vadàmi. Evaü kho bhikkhave purisasadasso javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca àrohapariõàhasampanno ca. Ime kho bhikkhave tayo purisasadassà'ti. [BJT Page 524] [\x 524/] 3. 3. 4. 10. 40. Tayo ca bhikkhave bhadre assàjànãye desissàmi tayo ca bhadre purisàjànãye. Taü suõàtha sàdhukaü manasikarotha bhàsissàmã'ti. Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca. [PTS Page 291] [\q 291/] Katame ca bhikkhave tayo bhadrà assàjànãyà? Idha bhikkhave ekacco bhadro assàjànãyo javasampanno ca hoti, 467na vaõõasampanno na àrohapariõàhasampanno, idha pana bhikkhave ekacco bhadro assàjànãyo javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca, na àrohapariõàhasampanno. Idha pana bhikkhave ekacco bhadro assàjànãyo javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca àrohapariõàhasampanno ca. Ime kho bhikkhave tayo bhadro assàjànãyo. Katame ca bhikkhave tayo bhadrà purisàjànãyà? Idha bhikkhave ekacco bhadro purisàjànãyo javasampanno hoti, na vaõõasampanno na àrohapariõàhasampanno. Idha pana bhikkhave ekacco bhadro purisàjànãyo javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca, na àrohapariõàhasampanno. Idha pana bhikkhave ekacco bhadro purisàjànãyo javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca àrohapariõàhasampanno ca. Katha¤ca bhikkhave bhadro purisàjànãyo javasampanno hoti na vaõõasampanno na àrohapariõàhasampanno? Idha bhikkhave bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññhe'va dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Idamassa javasmiü vadàmi. Abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puññho saüsàdeti, no vissajjeti. Idamassa na vaõõasmiü vadàmi. Na kho pana làbhã hoti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü idamassa na àrohapariõàhasmiü vadàmi. Evaü kho bhikkhave purisàjànãyo javasampanno hoti, na vaõõasampanno na àrohapariõàhasampanno. Katha¤ca bhikkhave bhadro purisàjànãyo javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca, na àrohapariõàhasampanno? Idha bhikkhave bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññhe'va dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Idamassa javasmiü vadàmi. Abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puññho vissajjeti no saüsàdeti. Idamassa vaõõasmiü vadàmi. Na kho pana làbhã hoti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü. Idamassa na àrohapariõàhasmiü vadàmi. Evaü kho bhikkhave purisàjànãyo javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca, na àrohapariõàhasampanno. Katha¤ca bhikkhave bhadro purisàjànãyo javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca àrohapariõàhasampanno ca. Idha bhikkhave bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññhe'va dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Idamassa javasmiü vadàmi. Abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puññho vissajjeti no saüsàdeti. Idamassa vaõõasmiü vadàmi. Làbhã kho pana hoti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü. Idamassa àrohapariõàhasmiü vadàmi. Evaü kho bhikkhave bhade purisàjànãyo javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca àrohapariõàhasampanno ca. Ime kho bhikkhave tayo bhadrà purisàjànãyà'ti. 3. 3. 4. 11. 41. Ekaü samayaü bhagavà ràjagahe viharati moranivàpe paribbàjakàràme. Tatra ko bhagavà bhikkhå àmantesi bhikkhavoti. Bhadanteti te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu accantaniññho hoti accantayogakkhemã accantabrahmacàrã accantapariyosàno seññho devamanussànaü. Katamehi tãhi? Asekhena sãlakkhandhena asekhena samàdhikkhandhena asekhena pa¤¤àkkhandhena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu accantaniññho hoti accantayogakkhemã accantabrahmacàrã accantapariyosàno seññho devamanussànanti. [PTS Page 292] [\q 292/] [BJT Page 526] [\x 526/] 3. 3. 4. 12. 42. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu accantaniññho hoti, accantayogakkhemã accantabrahmacàrã accantapariyosàno seññho devamanussànaü. Katamehi tãhi? Iddhipàñihàriyena, àdesanàpàñihàriyena, anusàsanãpàñihàriyena. Ime hi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu accantaniññho hoti accantayogakkhemã accantabrahmacàrã accantapariyosàno seññho devamanussànaü. 3. 3. 4. 13 43. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu accantaniññho hoti, accantayogakkhemã accantabrahmacàrã accantapariyosàno seññho devamanussànaü. Katamehi tãhi? Sammàdiññhiyà sammà¤àõena sammàvimuttiyà. Ime hi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bhikkhu accantaniññho hoti accantayogakkhemã accantabrahmacàrã accantapariyosàno seññho devamanussànaü. Yodhàjãvavaggo catuttho468* (5. Maïgala vaggo) 3. 3. 5. 1 (Sàvatthinidànaü:) 44. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi? Akusalena kàyakammena, akusalena vacãkammena, akusalena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Kusalena kàyakammena, kusalena vacãkammena, kusalena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge'ti. [BJT Page 528] [\x 528/] 3. 3. 5. 2 45. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi? Sàvajjena kàyakammena, sàvajjena vacãkammena, sàvajjena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Anavajjena kàyakammena, anavajjena vacãkammena, anavajjena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge'ti. [PTS Page 293] [\q 293/] 3. 3. 5. 3 46. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi? Visamena kàyakammena, visamena vacãkammena, visamena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Samena kàyakammena, samena vacãkammena, samena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge'ti. 3. 3. 5. 4. 47. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi? Asucinà kàyakammena, asucinà vacãkammenà, asucinà manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Sucinà kàyakammena, sucinà vacãkammena, sucinà manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge'ti. 3. 3. 5. 5. 48. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati. Sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü. Bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi tãhi? Akusalena kàyakammena, akusalena vacãkammena, akusalena manokammena. [BJT Page 530] [\x 530/] Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti, sànuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavatã'ti. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito viyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti, ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi tãhi: Kusalena kàyakammena, kusalena vacãkammena, kusalena mano kammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato paõóito vyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti, ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca pu¤¤aü pasavatã'ti. 3. 3. 5. 6. 49. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti, sànuvajjo ca vi¤¤ånaü bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi tãhi? Sàvajjena kàyakammena, sàvajjena vacãkammena, sàvajjena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti, sànuvajjo ca vi¤¤ånaü bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito vyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti, ananuvajjo vi¤¤ånaü bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi tãhi? Anavajjena kàyakammena, anavajjena vacãkammena, anavajjena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato paõóito vyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü bahu¤ca pu¤¤aü pasavatã'ti. 3. 3. 5. 7. 50. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti, sànuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi tãhi? Visamena kàyakammena, visamena vacãkammena, visamena manokammena. [PTS Page 294] [\q 294/] Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti, sànuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito vyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati. Anavajjo ca hoti, ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi tãhi? Samena kàyakammena, samena vacãkammena, samena manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato paõóito vyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti, ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca pu¤¤aü pasavatã'ti. 3. 3. 5. 8 51. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti, sànuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi tãhi? Asucinà kàyakammena, asucinà vacãkammena, asucinà manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato bàlo avyatto asappuriso khataü upahataü attànaü pariharati, sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca apu¤¤aü pasavati. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato paõóito vyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo vi¤¤ånaü, bahu¤ca pu¤¤aü pasavati. Katamehi tãhi? Sucinà kàyakammena, sucinà vacãkammena, sucinà manokammena. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato paõóito viyatto sappuriso akkhataü anupahataü attànaü pariharati, anavajjo ca hoti, ananuvajjo ca vi¤¤ånaü, bahu¤ca pu¤¤aü pasavatã'ti. 3. 3. 5. 9. 52. Tisso imà bhikkhave vandanà. Katamà tisso? Kàyena vàcàya manasà. Imà kho bhikkhave tisso vandanà'ti. [BJT Page 532] [\x 532/] 3. 3. 5. 10 53. Ye hi bhikkhave,469 sattà pubbanhasamayaü kàyena sucaritaü caranti, vàcàya sucaritaü caranti, manasà sucaritaü caranti, supubbanho bhikkhave tesaü sattànaü. Ye hi bhikkhave sattà majjhantikaü samayaü470 kàyena sucaritaü caranti, vàcàya sucaritaü caranti, manasà sucaritaü caranti, sumajjhantiko bhikkhave tesaü sattànaü. Ye hi bhikkhave sattà sàyanhasamayaü kàyena sucaritaü caranti, vàcàya sucaritaü caranti, manasà sucaritaü caranti, susàyanho bhikkhave tesaü sattànanti. 10. Sunakkhattaü sumaïgalaü suppabhàtaü suvuññhitaü,471 Sukhaõo sumuhutto ca suyiññhaü brahmacàrisu. 11. Padakkhiõaü kàyakammaü vàcàkammaü padakkhiõaü, Padakkhiõaü manokammaü paõidhiyo472 padakkhiõà, Padakkhiõàni katvàna labhatatthe473 padakkhiõe. 12. Te atthaladdhà sukhità viråëhà buddhasàsane, Arogà sukhità hotha saha sabbehi ¤àtibhã'ti Maïgalavaggo pa¤camo474 Khuddaka paõõàsako samatto tatiyo. [PTS Page 295] [\q 295/] (6. Pañipadàvaggo) (Sàvatthi nidànaü:) 1. Tisso imà bhikkhave pañipadà. Katamà tisso? âgàëhà pañipadà, nijjhàmà pañipadà, majjhimà pañipadà. Katamà ca bhikkhave àgàëhà pañipadà? Idha bhikkhave ekacco evaüvàdã hoti evaüdiññhã: natthi kàmesu doso'ti. So kàmesu pàtavyataü àpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave àgàëhà pañipadà. [BJT Page 534] [\x 534/] Katamà ca bhikkhave nijjhàmà pañipadà? Idha bhikkhave ekacco acelako hoti muttàcàro hatthàpalekhano na ehibhadantiko, na tiññhabhadantiko. Na abhihañaü, na uddissakañaü, na nimantaõaü sàdiyati. So na kumbhimukhà patigaõhàti, na khalopimukhà475 patigaõhàti. Na phalakamantaraü, na daõóamantaraü, na musalamantaraü, na dvinnaü bhu¤jamànànaü. Na gabhiniyà, na pàyamànàya, na purisantaragatàya na saükittãsu, na yattha sà upaññhito hoti, na yattha makkhikà saõóasaõóacàrinã, na macchaü, na maüsaü. Na suraü na merayaü na thusodakaü pivati. So ekàgàriko và hoti ekàlopiko và.476 Dvàgàriko và hoti dvàlopiko và2. Sattàgàriko và hoti sattàlopiko và. Ekissà'pi dattiyà yàpeti. Dvãhi'pi dattãhi yàpeti. Tãhi'pi dattãhi yàpeti. Sattahi'pi dattãhi yàpeti. Ekàhikampi àhàraü àhàreti. Dvàhikampi àhàraü àhàreti. Sattàhikampi àhàraü àhàreti. Iti evaråpaü addhamàsikampi pariyàyabhattabhojanànuyogamanuyutto viharati. So sàkabhakkho'pi hoti, sàmàkabhakkho'pi hoti, nãvàrabhakkho'pi hoti, daddulabhakkho'pi hoti, hañabhakkho'pi hoti, kaõabhakkho'pi hoti, àcàmabhakkho'pi hoti, pi¤¤àkabhakkho'pi hoti, tiõabhakkho'pi hoti, gomayabhakkho'pi hoti. Vanamålaphalàhàro yàpeti pavattaphalabhojã. So sàõàni'pi dhàreti, masàõàni'pi dhàreti, chavadussàni'pi dhàreti, paüsukålàni'pi dhàreti, tirãñàni'pi dhàreti, ajinàni'pi dhàreti, ajinakkhipampi dhàreti, kusacãrampi dhàreti, vàkacãrampi dhàreti, phalakacãrampi dhàreti, kesakambalampi dhàreti, [PTS Page 296] [\q 296/] vàlakambalampi dhàreti, ulåkapakkhampi dhàreti. Kesamassulocako'pi hoti kesamassulocanànuyogamanuyutto. Ubbhaññhako'pi hoti àsanapañikkhitto. Ukkuñiko'pi hoti ukkuñikappadhànànuyogamanuyutto. Kaõñakàpassayiko'pi hoti kaõñakàpassaye seyyaü kappeti. Sàyatatiyakampi udakorohaõànuyogamanuyutto viharati. Iti evaråpaü anekavihitaü kàyassa àtàpanaparitàpanànuyogamanuyutto viharati. Ayaü vuccati bhikkhave nijjhàmà pañipadà. [BJT Page 536] [\x 536/] Katamà ca bhikkhave majjhimà pañipadà? Idha bhikkhave bhikkhu kàye kàyànupassã viharati: àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü, vedanàsu vedanànu passã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loko abhijjhàdomanassaü, citte cittànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü, dhammesu dhammànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü. Ayaü vuccati bhikkhave majjhimà pañipadà. Imà kho bhikkhave tisso pañipadà'ti. 3. 6. 2. Tisso imà bhikkhave pañipadà. Katamà tisso? âgàëhà pañipadà, nijjhàmà pañipadà, majjhimà pañipadà. Katamà ca bhikkhave àgàëhà pañipadà? Idha bhikkhave ekacco evaüvàdã hoti evaüdiññhã: natthi kàmesu doso'ti. So kàmesu pàtavyataü àpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave àgàëhà pañipadà. Katamà ca bhikkhave nijjhàmà pañipadà? Idha bhikkhave ekacco acelako hoti muttàcàro hatthàpalekhano na ehibhadantiko, na tiññhabhadantiko. Na abhihañaü, na uddissakañaü, na nimantaõaü sàdiyati. So na kumbhimukhà patigaõhàti, na khalopimukhà477 patigaõhàti. Na phalakamantaraü, na daõóamantaraü, na musalamantaraü, na dvinnaü bhu¤jamànànaü. Na gabhiniyà, na pàyamànàya, na purisantaragatàya na saükittãsu, na yattha sà upaññhito hoti, na yattha makkhikà saõóasaõóacàrinã, na macchaü, na maüsaü. Na suraü na merayaü na thusodakaü pivati. So ekàgàriko và hoti ekàlopiko và.478 Dvàgàriko và hoti dvàlopiko và2. Sattàgàriko và hoti sattàlopiko và. Ekissà'pi dattiyà yàpeti. Dvãhipi dattãhi yàpeti. Tãhi'pi dattãhi yàpeti. Sattahi'pi dattãhi yàpeti. Ekàhikampi àhàraü àhàreti. Dvàhikampi àhàraü àhàreti. Sattàhikampi àhàraü àhàreti. Iti evaråpaü addhamàsikampi pariyàyabhattabhojanànuyogamanuyutto viharati. So sàkabhakkho'pi hoti, sàmàkabhakkho'pi hoti, nãvàrabhakkho'pi hoti, daddulabhakkho'pi hoti, hañabhakkho'pi hoti, kaõabhakkho'pi hoti, àcàmabhakkho'pi hoti, pi¤¤àkabhakkho'pi hoti, tiõabhakkho'pi hoti, gomayabhakkho'pi hoti. Vanamålaphalàhàro yàpeti pavattaphalabhojã. So sàõàni'pi dhàreti, masàõàni'pi dhàreti, chavadussàni'pi dhàreti, paüsukålàni'pi dhàreti, tirãñàni'pi dhàreti, ajinàni'pi dhàreti, ajinakkhipampi dhàreti, kusacãrampi dhàreti, vàkacãrampi dhàreti, phalakacãrampi dhàreti, kesakambalampi dhàreti, vàlakambalampi dhàreti, ulåkapakkhampi dhàreti. Kesamassulocako'pi hoti kesamassulocanànuyogamanuyutto. Ubbhaññhako'pi hoti àsanapañikkhitto. Ukkuñiko'pi hoti ukkuñikappadhànànuyogamanuyutto. Kaõñakàpassayiko'pi hoti kaõñakàpassaye seyyaü kappeti. Sàyatatiyakampi udakorohaõànuyogamanuyutto viharati. Iti evaråpaü anekavihitaü kàyassa àtàpanaparitàpanànuyogamanuyutto viharati. Ayaü vuccati bhikkhave nijjhàmà pañipadà. Katamà ca bhikkhave majjhimà pañipadà? Idha bhikkhave bhikkhu anuppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü anuppàdàya chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati. Uppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü pahàõàya chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati. Anuppannànaü kusalànaü dhammànaü uppàdàya chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati. Uppannànaü kusalànaü dhammànaü ñhitiyà asammosàya bhiyyobhàvàya vepullàya bhàvanàpàripåriyà [PTS Page 297] [\q 297/] chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati. Ayaü vuccati bhikkhave majjhimà pañipadà. Imà kho bhikkhave tisso pañipadà'ti. 3. 6. 3. Tisso imà bhikkhave, pañipadà - pe Chandasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti. Viriyasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàda bhàveti. Cittasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti. Vãmaüsàsamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti. - Pe- Imà kho bhikkhave tisso pañipadàti. 3. 6. 4. Tisso imà bhikkhave, pañipadà -pe- Saddhindriyaü bhàveti, viriyindriyaü bhàveti, satindriyaü bhàveti, samàdhindriyaü bhàveti, pa¤¤indriyaü bhàveti. -Pe- Imà kho bhikkhave tisso pañipadàti. 3. 6. 5. Tisso imà bhikkhave, pañipadà --pe- Saddhàbalaü bhàveti, viriyabalaü bhàveti, satibalaü bhàveti, samàdhibalaü bhàveti, pa¤¤àbalaü bhàveti Imà kho bhikkhave tisso pañipadàti. [BJT Page 538] [\x 538/] 3. 6. 6. (Tisso imà bhikkhave, pañipadà. ) Katamà tisso? Satisambojjhaïgaü bhàveti, dhammavicayasambojjhaïgaü bhàveti, viriyasambojjhaïgaü bhàveti, pãtisambojjhaïgaü bhàveti, passaddhisambojjhaïgaü bhàveti, samàdhisambojjhaïgaü bhàveti, upekkhàsambojjhaïgaü bhàveti. -Pe- Imà kho bhikkhave tisso pañipadàti. 3. 6. 7. Tisso imà bhikkhave pañipadà. -Pe- Sammàdiññhiü bhàveti, sammàsaïkappaü bhàveti, sammàvàcaü bhàveti, sammàkammantaü bhàveti, sammààjãvaü bhàveti, sammàvàyàmaü bhàveti, sammàsatiü bhàveti, sammàsamàdhiü bhàveti. Ayaü vuccati bhikkhave majjhimà pañipadà. Imà kho bhikkhave tisso pañipadàti. (Pañipadà) vaggo chaññho479* (7. Kammapatha peyyàlaü) 3. 7. 1. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi? Attanà ca pàõàtipàtã hoti, para¤ca pàõàtipàte samàdapeti, pàõàtipàte ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. 7. 2. Tãhi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Attanà ca pàõàtipàtà pañivirato hoti, para¤ca pàõàtipàtà veramaõiyà samàdapeti, pàõàtipàtà veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge [BJT Page 540] [\x 540/] 3. 7. 3. Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Attanà ca adinnàdàyã hoti, para¤ca adinnàdàne samàdapeti, adinnàdàne ca samanu¤¤o hoti imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. 7. 4 Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Attanà ca adinnàdànà pañivirato hoti. Para¤ca adinnàdànà veramaõiyà samàdapeti. Adinnàdànà veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. 3. 7. 5. Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi? Attanà ca kàmesu micchàcàrã hoti, [PTS Page 298] [\q 298/] para¤ca kàmesu micchàcàre samàdapeti, kàmesu micchàcàre ca samanu¤¤o hoti Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. 7. 6. Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Attanà ca kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, para¤ca kàmesu mucchàcàrà veramaõiyà samàdapeti, kàmesu micchàcàrà veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti Imehi kho bhikkhave, tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. 3. 7. 7. Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi? Attanà ca musàvàdã hoti, para¤ca musàvàde samàdapeti, musàvàde ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. 7. 8 Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Attanà ca musàvàdà pañivirato hoti, para¤ca musàvàdà veramaõiyà samàdapeti. Musàvàdà veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave, tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. 3. 7. 9. Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi? Attanà ca pisunàvàco hoti. Para¤ca pisunàya vàcàya samàdapeti. Pisunàya vàcàya ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. 7. 10. Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Attanà ca pisunàya vàcàya pañivirato hoti. Para¤ca pisunàya vàcàya veramaõiyà samàdapeti. Pisunàya vàcàya veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave, tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. [BJT Page 542] [\x 542/] 3. 7. 11. Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi? Attanà ca pharusàvàco hoti, para¤ca pharusàya vàcàya samàdapeti, pharusàya vàcàya ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. 7. 12. Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Attanà ca pharusàya vàcàya pañivirato hoti. Para¤ca pharusàya vàcàya veramaõiyà samàdapeti, pharusàya vàcàya veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave, tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. 3. 7. 13. Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi? Attanà ca samphappalàpã hoti, para¤ca samphappalàpe samàdapeti, samphappalàpe ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. 7. 14. Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Attanà ca samphappalàpà pañivirato hoti, para¤ca samphappalàpà veramaõiyà samàdapeti, samphappalàpà veramaõiyà ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. 3. 7. 15. Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi? Attanà ca abhijjhàlå hoti, para¤ca abhijjhàya samàdapeti, abhijjhàya ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. 7. 16. Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Attanà ca anabhijjhàlå hoti, para¤ca anabhijjhàya samàdapeti, anabhijjhàya ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave, tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. [PTS Page 299] [\q 299/] 3. 7. 17 Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi? Attanà ca vyàpannacitto hoti, para¤ca vyàpàde samàdapeti, vyàpàde ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. 7. 18. Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Attanà ca avyàpannacitto hoti, para¤ca avyàpàde samàdapeti, avyàpàde ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave, tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. [BJT Page 544] [\x 544/] 3. 7. 19 Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi tãhi? Attanà ca micchàdiññhiko hoti, para¤ca micchàdiññhiyà samàdapeti, micchàdiññhiyà ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. 7. 20 Tãhi bhikkhave, dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi tãhi? Attanà ca sammàdiññhiko hoti, para¤ca sammàdiññhiyà samàdapeti, sammàdiññhiyà ca samanu¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge'ti. Kammapathapeyyàlaü niññhitaü480* (8. Ràga peyyàlaü) 3. 8. 1 -170 Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime tayo dhammà bhàvetabbà. Katame tayo: Su¤¤ato samàdhi, animitto samàdhi, appaõihito samàdhi, ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime tayo dhammà bhàvetabbà. Ràgassa bhikkhave pari¤¤àya - parikkhayàya - pahàõàya - khayàya - vayàya - viràgàya - nirodhàya - càgàya - pañinissaggàya - ime tayo dhammà bhàvetabbàti. Dosassa -pe- mohassa- kodhassa- upanàhassa -makkhassa - palàsassa - issàya - macchariyassa - màyàya - sàñheyyassa - thambhassa -sàrambhassa mànassa - atimànassa -madassa - pamàdassa abhi¤¤àya - pari¤¤àya - parikkhayàya - pahànàya - khayàya - vayàya - viràgàya - nirodhàya - - càgàya - pañinissaggàya ime tayo dhammà bhàvetabbàti. Idamavoca bhagavà attamanà te bhikkhå bhagavato bhàsitaü abhinandunti. Ràgapeyyàlaü niññhitaü481* Tikanipàto. Ekakanipàto ca dukanipàto ca tikanipàto ca samattà. [BJT Page 546] [\x 546/] [PTS Page 300] [\q 300/] (Uddànagàthà) 1. Aïguttaranikàyavare sabba¤¤unà paramavisuddhadassinà, Nipàtà ekàdasayeva pavattità uddànato te nisàmetha àdito: (Ekakanipàto) 2. Itthiråpaü purisaråpaü pa¤canãvaraõàni ca, Akammaniyàdikaü pa¤ca pa¤ca cittaü adantato. 3. Såkaü paduññharahadà phandano lahu pabhassarà,482 âsevabhàve manasi483 bhàgãhi apare duve. 4. Uppajjanti parihàni anattàya asammusà, Catukoñi mukhà ete caturo sabbavatti tà.484 5. Adhammà vinayà ca bhàsità ciõõapa¤¤attapa¤camaü,485 âpatti lahu duññhullaü sàvasesakkamena ca. 6. Puggalo sàriputto ca etadagge tatheva ca. Aññhàna¤ca nibbidà sambudhà486 anuppannaü ca kusalaü. [BJT Page 548] [\x 548/] 7. Micchàdiññhi pavaóóhati yeneva sattà asaddhammavuññhànena, Pare sàvajjakhipaü durakkhàte ca ya¤ca saü.487 8. Manussesu majjhime pa¤¤àcariyena488 cakkhunà, Dassanasavaõadhàraõà upaparikkhaõa atthama¤¤àya dasa. 9. Saüvego saüviggena vavassaggàrammaõena ca, Annena ca ye vuttà ye ye attharasena ca. 10. Dve manussà dve devà nirayà489 apare duve, Dve tiracchànayoniyà490 dve petti visayà jambudãpehi yojaye. 11. Ara¤¤e piõóapàtaü paüsukålaü dhammakathikà vinayena ca, Bàhusaccaü thàvareyyaü àkappà dve va honti. 12. Parivàrajjhànamettà uññhànaü491 padhàna indriyabalabojjhaïgà, 492 Maggo abhibhàyatanaü vimokkhakasiõena ca. [PTS Page 301] [\q 301/] 13. Dve sa¤¤à anussatiññhànà sahagatehi yojaye, Accharà ca mahàsamuddo saüvegà passaddhi akusalaü kusalena ca. 14. Avijjàpa¤¤àppabhedo ca pañivedho pañisambhidà caturo, Phalena pañilàbho vuddhi vepullatàya ca. 15. Mahàputhuvipula¤ca493 gambhãraü asàmantabhåri ca, Bàhu sãgha lahu hàsu494 javana tikkhanibbedhena ca. 16. Bhu¤janti bhuttaparihãnaü495 viraddhampamàdiüsu te. Sevanabhàvanabahulà abhi¤¤àpari¤¤àya ca atho sacchikiriyàyàti. Pañhamo nipàto. [BJT Page 550] [\x 550/] (Dukanipàto) 1. Vajjà padhànà dve tapanãyà upa¤¤àtena pa¤camaü, Sa¤¤ojanaü ca kaõhaü ca sukkaü cariyàvassupanàyikena. 2. Balabojjhaïgajhànena desanàdhikaraõena ca, Adhammacariyà akatattà ekaüsaü akusalaü athopi sammosà. 3. Bàlo ca duññho bhàsita¤ca neyyatthà pañicchannadiññhi, Sãlena ara¤¤e vijjàbhàgiyena ca. 4. Bhåmiduppatikàro kiüvàdã dakkhiõeyyà, Sa¤¤ojanasamacittà ca caraõakaccànacorà496 pañipattivya¤janena. 5. Uttànà vaggà aggavatã ariyakasañena pa¤camaü, Ukkàcita àmisagarå visamaadhammikà adhammavàdinã. 6. Hita accherakaü anutappathåpàrahà athopi dve buddhà, Asani tayo kiüpurisavijàyanà atha sannivàsaü sàrena càti. 7. Gihã ca kàmaupadhã àsavà sàmisa¤ca ariyena, Kàyapãtisàtasamàdhinivattã ca. 8. Nidàna¤ca hetu saïkhàrapaccayaråpaü, Vedayitaü sa¤¤aü vi¤¤àõaü ya¤ca saïkhataü. 9. Vimuttã paggaho nàmaü, [PTS Page 302] [\q 302/] Vijjàbhavesu diññhi ahirihiri dovacassaü, Atha dhàtuyo àpattivuññhànakusalatàti. 10. Bàlà ca kappiyàpatti adhammavinayena ca, Kukkuccakappiyàpatti adhammavinayena ca. 11. Puggalo subhanimitta¤ca ceto bàlena pa¤camaü, Pa¤¤à asoka pubbakàrã ca titto go duttappapaccaya¤ca.497 * 12. Vuttagarukà lahukà duññhullena càti âyàcàni cattàro khatehi ca dåraparisacittako ca,498 * 13. (Vinaye) càgaü pariccàgaü bhogàsambhogà Saüvibhàga saïgàhamanuggàhaü athopi anukampena càti. [BJT Page 552] [\x 552/] 14. Satthàrà pañisanthàrà esanà pariyesanà, Pariyeññhiye påjà àtitheyyà vuddhiratanasannicayà. 15. Samàpatti ajjava¤ca khantisàkhalyaü avihiüsà dve, Indriyapañisaükhàna satisamato vipattisampadà, Visuddhidiññhi asantuññhi muññhasaccena ca pa¤¤àsako. 16. Dve dhammà sekho ta¤ca sàñheyyaü kusalànavajjaü ca. Sukhudraya¤ca vipàkà sabyàpajjha dukkhe ca tayo ca. 17. Sammukhà dve pavàraõà tajjanãyaü niyassaü ca, Pabbàjanãya¤ca sàraõaü ukkhepo parivàso ca Målamànatta abbhànanti. Dutiyo nipàto. (Tikanipàto) 1. Bhayalakkhaõacintã499 ca accayaü ca ayoniso, Akusalaü ca sàvajjaü sabyàpajjhaü dhataü malanti. 2. ¥àtako sàràõãyo500 niràso cakkavatti pacetano, Apaõõakattà devo501 ca duve pàpaõikena càti. [PTS Page 303] [\q 303/] 3. Kàyasakkhi502 gilàno saïkhàro bahukàro aråko,503 Asevitabbo jegucchi pupphabhàõã504 andho avakujjena ca. 4. Sabrahmakànandasàriputta nidànà àëavakena ca, Devadåtà dve ca ràjà sukhumàlàdhipateyyo vaggo 5. Sammukhiññhànatthakathàpavattanã505 paõóito sãlavà, Saïkhataü pabbatàtappà mahàcorena te dasa. 6. Dve jiõõà506 bràhmaõaparibbàjakà nibbànamahàsàlena ca, Vacchagottaü ca tikaõõo jàõussoõã saügàravena ca 7. Titthaü bhaya¤ca venàgo sarabho kesaputtiyà, Sàëho ca kathàvatthuü a¤¤atitthiyà, Akusalamålauposathaïgena te dasa. 8. Channo àjãviko sakko nigaõñhasamàdapetabbena ca, Bhava cetanà- patthanà upaññhànagandha abhibhåsahasamaõà ca. [BJT Page 554. [\x 554/] ] 9. Gadrabho sukhettaü vajjiputtaü sekhena pa¤camà sà, Yo ca sàvikà puttà dve sikkhà atha païkadhànena ca. 10. Accàyikaü ca pavivekaü aggavatãparisà ca. Tayo àjànãyà vatthaü atha potthakaü loõaphalena, Paüsudhovaka suvaõõakàrena ca paõõàsako. 11. Pubbe pariyesanà assàdo ruõõotiõõaü. Atitti dve ca pa¤camaü kåñà dve nidànàni apare duve. [PTS Page 304] [\q 304/] 12. Apàpayikadullabho appameyyo àne¤jàyatanena vipattiyo, Apaõõako kammantaü dve soceyyà moneyyena ca vaggo. 13. Kusinàrabhaõóanagotamakà bharaõóuhatthakena ca, Kañuviyaü dve anuruddhà pañicchannapàsàõalekhena tedasa. 14. Yodhà parisàmitto uppàdakesakambalasampadà vuddhittayo, Assakhaluïkà tayo ca moranivàpena vaggo. 15. Akusalà sàvajjà visamà asucità saha khato ca honti, Cattàri vandana sukha pubbanhena vaggoti.507 * Tatiyo nipàto. 1 [BJTS] = upasaggà + 1. Upasaggà-katthaci. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 2 [BJTS] =tiõàgàro + 2. Nalàgàrà và tiõàgàrà và - machasaü. Syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 3 [BJTS] = aggimukko + 3. Aggimutto-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 4 [BJTS] = phussitaggalàni + 4. Phassitaggàlàni-katthaci. Phusitaggalàni-machasaü. Syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 5 [BJTS] = pihitavàtapànàni + 5. Vàtàpànàni-[PTS.] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 6 [BJTS] = apadànasobhinã + 1. Apadàne sobhanã pa¤¤à-[PTS.] Syà. Apadàna sobhanã-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 7 [BJTS] = bàlàpadànàni + 2 Bàlapadànàni-[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 8 [BJTS] = No cedaü + 3.Nocetaü-syà. Kaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 9 [BJTS] = paõóitàpadànàni + 4. Paõóitapadànàti-[PTS.] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 10 [BJTS] = no cedaü + 3. Nocetaü-syà. Kaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 11 [BJTS] = na patigaõhàti + 1. Nappañiggaõhàti-machasaü. Na pañiggaõhàti-syà. Nappatigaõhàti-[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 12 [BJTS] = patigaõhàti + 1. Nappañiggaõhàti-machasaü. Na pañiggaõhàti-syà. Nappatigaõhàti-[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 13 [BJTS] = sàràõãyàni + 1.Saraõiyàni-syà, kaü [PTS] Sàraõiyàni-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 14 [BJTS] = muddhàvasitto + 2. Muddhàbhisitto- syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 15 [BJTS] = muddhàvasittassa + 2. Muddhàbhisitto- syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 16 [BJTS] = muddhàvasittassa + 2. Muddhàbhisitto- syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 17 [BJTS] = sàràõãyaü + 1.Saraõiyàni-syà, kaü[PTS.] Sàraõiyàni-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 18 [BJTS] = sàràõãyaü + 1.Saraõiyàni-syà, kaü[PTS.] Sàraõiyàni-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 19 [BJTS] = bavhàbàdho + 1.Bahvàbàdho -syà. Kaü [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 20 [BJTS] = mamampi + 2. Mamapi-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 21 [BJTS] = Kudassu nàma + 3. Kudàssu nàma-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 22 [BJTS] = mamampi + 2. Mamapi-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 23[BJTS] = [position unknown] +1. Acalappatto - machasaü 3. Mampi -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 24 [BJTS] = kudassu + 2. Kudàssu nàma- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 25 [BJTS] = kudassu + 2. Kudàssu nàma- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 26 [BJTS] = kudassu + 2. Kudàssu nàma- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 27 [BJTS] = sàssa + 4. Sà - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 28 [BJTS] = Sopi + 5. Sopi nàma - syà [pts.] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 29 [BJTS] = anuyuttesu + 1. Anuyantesu- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 30 [BJTS] = pacetano + 1. Sacetano nàma - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 31 [BJTS] = sakkasi + 2. Sakkhasi katthaci - sakkhissasi - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 32 [BJTS] = Niññhitaü te + 3. Niññhitaü-machasaü. Syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 33 [BJTS] = nesàhaü + 4. Nàhaü - sãmu. Nesaü nàhaü-[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 34 [BJTS] = apaõõakataü + 1.Apaõõakapañipadaü - syà. Machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 35 [BJTS] = Yatvàdhikaraõametaü + 2. Yatvàdhikaraõàmetaü - machasaü. Syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 36 [BJTS] = vussatãti? + 1. Vussathàti- sãmu, machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 37 [BJTS] = phàtikattuü. + 1.Phàtikàtuü- [pts.] Syà. Phàtiü kàtuü -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 38 [BJTS] = majjhantikaü + 2. Majjhantikasamayaü- machasaü syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 39 [BJTS] = phàtikattuü. + 1.Phàtikàtuü- [pts.] Syà. Phàtiü kàtuü -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 40 [BJTS] = phàtikattuü. + 1.Phàtikàtuü- [pts.] Syà. Phàtiü kàtuü -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 41 [BJTS] = phàtikattuü. + 1.Phàtikàtuü- [pts.] Syà. Phàtiü kàtuü -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 42 [BJTS] = phàtikattuü. + 1.Phàtikàtuü- [pts.] Syà. Phàtiü kàtuü -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 43 [BJTS] = phàtikattuü. + 1.Phàtikàtuü- [pts.] Syà. Phàtiü kàtuü -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 44 [BJTS] = phàtikattuü. + 1.Phàtikàtuü- [pts.] Syà. Phàtiü kàtuü -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 45 [BJTS] = mahantattaü + 2. Majjhantikasamayaü- machasaü syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 46 [BJTS] = udayoti + 1.Udadayoti. - Katthaci. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 47 [BJTS] = haritvà + 2. Karitvà - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 48 [BJTS] = mahantattaü + 3. Mahattaü - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 49 [BJTS] = mahantattaü+ 3. Mahattaü - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 50 [BJTS] = anekavihitesu + 4. Anekavihitesu ca - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 51 [BJTS] = mahantattaü + 3. Mahattaü - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 52 [BJTS] = + Tassuddànaü:- ¤àtosaraõãso bhikkhu -cakkavatti sacetano, apaõõakattà devo ca duvepàpaõikena càti-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 53 [BJTS] = saviññho + 1. Samãdho-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 54 [BJTS] = diññhappatto + 2. diññhippatto - katthaci [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 55 [BJTS] = Imesaü + 3. Imesaü àvuso- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 56 [BJTS] = mahàkoññhito + 4. Mahàkoññhako-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 57 [BJTS] = khottha + 1. Nakhettha- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 58 [BJTS] = nevokkamati + 1. Neva okkamati- machasaü. [PTS] Syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 59 [BJTS] = vokkamati+ 3. Labhanto-syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 60 [BJTS] = labhanto'va + 3. Labhanto-syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 61 [BJTS] = vokkamati + 2. Okkamati - machasaü. Syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 62 [BJTS] = vokkamati + 3. Labhanto-syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 63 [BJTS] = vijjåpamacitto + 1.Vijjupamacitto- [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 64 [BJTS] = vajiråpamacitto + 2. Vajiråpamacitto-[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 65 [BJTS] = Seyyathàpi + 3. Seyyathàpi nàma - [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 66 [BJTS] = duññhàrukà + 4. Duññhàruko- syà. Machasaü. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 67 [BJTS] = kañhalena + 5.Kañhalàya và-sã1. Machasaü. Syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 68 [BJTS] = và ghaññità + 6. Ghaññito-machasaü. Syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 69 [BJTS] = assandati; + 7. Assavanoti- sãmu. âsavaü deti- [pts.] Machasaü, syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 70 [BJTS] = anuddayàya + 1.Anuddayà. Anukampà- syà. Machasaü. Sã1 [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 71 [BJTS] = pavattanã+ 2. Pavattinã - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 72 [BJTS] = pavattanã+ 2. Pavattinã - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 73 [BJTS] = pavattanã + 2. Pavattinã - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 74 [BJTS] = duññhàrukà + 2. Duññhàruko- machasaü. Syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 75 [BJTS] = ghaññità + 3. Ghaññito- machasaü. Syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 76 [BJTS] = assandati. + 4. âsavaü deti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 77 [BJTS] = kañhalena + 5. Kañhalàya và - sãmu. Machasaü, syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 78 [BJTS] = kañhalena + 5. Kañhalàya và - sãmu. Machasaü, syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 79 [BJTS] = sabhaggato + 1. Sabhàgato và. - Syà. Kaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 80 [BJTS] = parisaggato + 2. Parisagato và - sãmu. Sã1 syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 81 [BJTS] = ehambho + 3. Evambho purisa - [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 82 [BJTS] = parisaggato + 2. Parisagato và - sãmu. Sã1 syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 83 [BJTS] = ehambho + 3. Evambho purisa - [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 84 [BJTS] = pharusàya + 4. Pharusà vàcà - sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 85 [BJTS] = tathàråpiü + 5. Tathàråpaü - sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 86 [BJTS] = phàtikareyya + 1. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 87 [BJTS] = phàtikareyya + 1. Phàtiü kareyya- machasaü. Syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 88 [BJTS] = sasañho + 2. Sañhoso, -machasaü. Saüsaññho- katthaci. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 89 [BJTS] = saüghàtuü + 3. Saühàtuü - syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 90 [BJTS] = avyaggamanaso + 4. Abyaggamànaso naro- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 91 [BJTS] = Dvicakkhuü + 5. Dvicakkhu¤ca - [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 92 [BJTS] = Vuññhito + 1. Vuññhito ca kho - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 93 [BJTS] = gahitampissa + 2. Gahitaü hissa- syà-kaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 94 [BJTS] = dukkhassantakaro + 3. Dukkhassantakaro siyà- sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 95 [BJTS] = Sàhuneyyakàni + 1.Sàhuõeyyàni- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 96 [BJTS] = Idhaceva + 2. Idheva naü - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 97 [BJTS] = ahiïkàramamiïkàramànànusayà+ 3. Ahaïkàramamaïkàramànànusayà-syà. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 98 [BJTS] = ahiïkàramamiïkàramànànusayà + 3. Ahaïkàramamaïkàramànànusayà-syà. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 99 [BJTS] = ahiïkàramamiïkàramànànusayà + 3. Ahaïkàramamaïkàramànànusayà-syà. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 100 [BJTS] = ahiïkàramamiïkàramànànusayà + 3. Ahaïkàramamaïkàramànànusayà-syà. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 101 [BJTS] = ahiïkàramamiïkàramànànusayà + 3. Ahaïkàramamaïkàramànànusayà-syà. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 102 [BJTS] = ahiïkàramamiïkàramànànusayà + 3. Ahaïkàramamaïkàramànànusayà-syà. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 103 [BJTS] = ahiïkàramamiïkàramànànusayà + 3. Ahaïkàramamaïkàramànànusayà-syà. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 104 [BJTS] = ahiïkàramamiïkàramànànusayà+ 1. Ahaïkàramamaïkàramànànusayà- machasaü, [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 105 [BJTS] = vihareyya. + 2. Vihareyyàti-machasaü. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 106 [BJTS] = parovaràni + 3. Paroparàni - machasaü. Syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 107 [BJTS] = dhammaü deseyyaü, a¤¤àtàro + 4. Dhammassa a¤¤àtàro -syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 108 [BJTS] = acchecchi + 5. Acchejji - syà. Kaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 109 [BJTS] = vàvattayã + 6.Vivattayi - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 110 [BJTS] = upapajje và + 1.Upapajja và - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 111 [BJTS] = upapajje và + 1.Upapajja và - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 112 [BJTS] = upapajje và, + 1.Upapajja và - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 113 [BJTS] = anabhàvakataü + 1. Anabhàvaü kataü -machasaü. Syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 114 [BJTS] = anabhàvakataü + 1. Anabhàvaü kataü -machasaü. Syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 115[BJTS] = opuõeyya + 2. Ophuõeyya- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 116 [BJTS] = anabhàvakataü + 1. Anabhàvaü kataü -machasaü. Syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 117 [BJTS] = verambavàto + 1.Veramho vato vàyati- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 118 [BJTS] = paccattharaõo + 2. Kadalimigapavara paccattharaõo - machasaü, syà[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 119 [BJTS] = limpati + 1. Lippati- [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 120 [BJTS] = khalitaüsiro + 2. Khallita siraü - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 121 [BJTS] = nàsakkhissaü + 1.Nàhaü sakkhissaü - [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 122 [BJTS] = pàpaü kammaü + 2.Pàpakammaü-[PTS] Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 123 [BJTS] = pàpaü kammaü+ 2. Pàpakammaü-[PTS] Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 124 [BJTS] = pàpaü kammaü+ 2. Pàpakammaü-[PTS] Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 125 [BJTS] =pàpaü kammaü + 2. Pàpakammaü-[PTS] Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 126 [BJTS] = tibbà + 1.Tippà-sãmu. Syà. Tippà- syà. Tibbàkharà-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 127[BJTS] = pàpaü kammaü + 2. Pàpakammaü- machasaü, [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 128 [BJTS] = saüvesetvà + 3. Saükaóóhitvà kuñhàrãhi tacchenti - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 129 [BJTS] = tibbà + 1.Tippà-sãmu. Syà. Tippà- syà. Tibbàkharà-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 130 [BJTS] = uddhapàdaü + 4.Uddhaüpàdaü - [PTS] machasaü, siya [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 131 [BJTS] = ñhapetvà + 5. Gahetvà-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 132 [BJTS] = tibbà + 1.Tippà-sãmu. Syà. Tippà- syà. Tibbàkharà-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 133 [BJTS] = sajotibhåtàya + 6. Sa¤jotibhåtàya - syà, kaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 134 [BJTS] = tibbà + 1.Tippà-sãmu. Syà. Tippà- syà. Tibbàkharà-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 135 [BJTS] = uddhapàdaü + 4.Uddhaüpàdaü - [PTS] machasaü, siya [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 136 [BJTS] = paccati+ 7. Machasaü. Potthake ayaü pàñho na dissate. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 137 [BJTS] = Te khoppattà + 1. Te appamattà - machasaü. Te khemappattà - [PTS] syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 138 [BJTS] = sukhità + 2. Sukhino-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 139[BJTS] = pañijàgaranti+ 3. Pañijàgaronti - machasaü. Syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 140[BJTS] = Càtuddasiyaü + * Càtuddasiü - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 141 [BJTS] = pañijàgaranti+ 3. Pañijàgaronti - machasaü. Syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 142 [BJTS] = mahàràjà + 4. Mahàràjàno-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 143 [BJTS] = mahàràjà + 4. Mahàràjàno-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 144 [BJTS] = sudhammàyaü sabhàyaü + 7. Sudhammàya sabhàya - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 145 [BJTS] = Tena + 5. Tena kho -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 146 [BJTS] = asurà kàyàti+ 6. Asurakàyà - machasaü. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 147 [BJTS] = asurà kàyàti + 6 Asurakàyà - machasaü. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 148 [BJTS] = anunayamàno + 1. Anusa¤¤àyamàno - aññhakathà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 149 [BJTS] = Càtuddasiü pa¤cadasiü + 2. Càtuddasã [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 150 [BJTS] = yà ca pakkhassa aññhamã + 3. Yàva pakkhassa aññhamiü - sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 151 [BJTS] = yo passa + 4. Ye, pissa-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 152 [BJTS] = vusitavà + *. brahmacariyo- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 153 [BJTS] = Càtuddasiü pa¤cadasiü + 2. Càtuddasã [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 154[BJTS] = yà ca pakkhassa aññhamã + 3. Yàva pakkhassa aññhamiü - sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 155 [BJTS] = yo passa + 4. Ye, pissa-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 156 [BJTS] = Càtuddasiü pa¤cadasiü + 2. Càtuddasã [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 157[BJTS] = yà ca pakkhassa aññhamã,+ 3. Yàva pakkhassa aññhamiü - sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 158 [BJTS] = yopassa + 4. Ye, pissa-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 159 [BJTS] = jaràmaraõena + 5. Jaràya maraõena-[PTS.] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 160 [BJTS] = Càtuddasiü pa¤cadasiü + 2.Càtuddasã [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 161[BJTS] =yà ca pakkhassa aññhamã + 3. Yàva pakkhassa aññhamiü - sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 162 [BJTS] =yo passa + 4. Ye, pissa-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 163 [BJTS] = Jaràmaraõena + 5. Jaràya maraõena-[PTS.] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 164[BJTS] = sudaü + *. Sudaü bhikkhave-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 165 [BJTS] = pupphati + 1. Vappati-syà. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 166 [BJTS] = akàsikaü + 6. Kàsikaü -syà. Kaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 167 [BJTS] = kho panassu + 2. Kho pana me sutaü- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 168 [BJTS] = paricàriyamàno + 3. Parivàrayamàno- aññhakathà- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 169 [BJTS] = nivesanesu + 4. Nivesane-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 170 [BJTS] = atiyitvà. + 5. Atisitvà sãmu. Machasaü [PTS] Syà. Sã 1 [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 171 [BJTS] = atiyitvà. + 5. Atisitvà sãmu. Machasaü [PTS] Syà. Sã 1 [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 172 [BJTS] = atiyitvà + 1. Atisitvà-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 173 [BJTS] = nekkhamme + 2. Nekkhammaü daññhu vemato -syà. Sã1 sãmu [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 174 [BJTS] = jaràmaraõena + 1. Jaràya maraõena -machasaü, [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 175 [BJTS] = yàdisake + 2. Yàdisake - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 176 [BJTS] = na me taü + 3. Na metaü patiråpanti - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 177 [BJTS] = asammuññhà + 4. Apammuññhà- sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 178 [BJTS] = pajànanti + 5. Jànanti-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 179 [BJTS] = pajànanti + 5. Jànanti-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 180 [BJTS] = asammuññhà+ 4. Apammuññhà- sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 181 [BJTS] =jaràmaraõena + 1. Jaràya maraõena [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 182 [BJTS] = opanayiko + 2. Opaneyyako- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 183 [BJTS] = attàdhipako + 3. Attàdhipateyyako ca - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 184 [BJTS] = Sa + 4. So. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 185 [BJTS] = + *. Tassuddànaü. Brahma ànanda sàriputto - nidànaü hatthakena ca Dåtà duve ca ràjàno- subumàlàdhipateyyenacàti- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 186 [BJTS] = Vineyya + 1. Vinaye - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 187 [BJTS] = Tayo'me + 2. Tayo- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 188 [BJTS] = dhammapañisaüvedã + 3. Dhammapañisaüvedi - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 189 [BJTS] = pavattanã + 1. Pavattinã - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 190 [BJTS] = pavattanã + 1. Pavattinã - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 191 [BJTS] = Màtàpitunnaü + 2. Màtàpitunaü - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 192 [BJTS] = Katamàhi tãhi: + 1. Katamehi tãhi - [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 193 [BJTS] = vanaspatã. + 2. Vanappatã-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 194 [BJTS] = Passamànà'nukubbanti + 3. Attamatthaü - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 195 [BJTS] = tibbànaü + 4. Tippànaü - sãmu. Aññhakathà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 196 [BJTS] = gedhaü + 1. Rodhaü và - machasaü syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 197 [BJTS] = dhammehi + 4. Aïgehi -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 198 [BJTS] = sànuvajjo + 2. Sànuvajjo ca - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 199 [BJTS] = samannàgato. + 3. Samannàgato hotã - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 200 [BJTS] = + *. Tassuddànaü:- Sammukhãñhànatthavasaü - pavatti paõóita sãlavaü Saïkhataü pabbatà tappaü mahàcorenekàdasàtã. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 201 [BJTS] = vãsaü vassasatikà + 1. Vãsavassa satikà - machasaü. Syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 202 [BJTS] = sàràõãyaü + 2. Sàraõãyaü- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 203 [BJTS] = vãsaü vassasatikà + 1. Vãsavassa satikà - machasaü. Syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 204 [BJTS] = vãsaü vassasatikà + 1. Vãsavassa satikà - machasaü. Syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 205 [BJTS] = sàràõãyaü + 2. Sàraõãyaü- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 206 [BJTS] = vãsaü vassasatikà + 1. Vãsavassa satikà - machasaü. Syà [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 207 [BJTS] =Evaü àdipito + 1. âditto kho - machasaü - evaü àdittako - syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 208 [BJTS] = sunãhañaü + 2. Sunãhataü - machasaü -syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 209 [BJTS] = opanayiko + 3. Opaneyiko -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 210 [BJTS] = Evaü kho+ *. Evampi kho-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 211 [BJTS] = pubbassudaü + 1. Pubbesudaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 212 [BJTS] =phuño hoti + 2. Phuño ahosã - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 213 [BJTS] = A¤¤ama¤¤aü + 1. A¤¤ama¤¤assa - sabbattha [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 214 [BJTS] = manusse ossajanti. + 2. Amanusse ossajjanti - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 215 [BJTS] = sàràõãyaü + 3. [No foot note, variant is hidden i -pe-] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 216 [BJTS] = ca pana maü te asatà+ 1. Ca pana maü asatà - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 217 [BJTS] = dussãle. + 2. Dussãlassa - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 218 [BJTS] = Yàsu kàsu ci + 3. Yàsu kàsu và - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 219 [BJTS] = kalyàõajavanikkamo + 4. Kalyàõajavanikkhamo-sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 220 [BJTS] = dadanti + 1. Denti -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 221 [BJTS] = sàràõãyaü + 2. [footnote hidden in -pe-] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 222 [BJTS] = upapàdiü + 1. Udapàdiü -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 223 [BJTS] = veti + 1. 'Vedi' itipi pàñho. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 224 [BJTS] =bho gotama + 1.Kho pana gotama -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 225 [BJTS] = àne¤jappatte + 2. ânejjapatte-sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 226 [BJTS] = veti + 1. Vedi. -Sãmu-machasaü-sã1. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 227 [BJTS] = pu¤¤apañipadaü + 2. Pu¤¤appañipadaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 228 [BJTS] = Iccàyampi + 1. Iccàyapi-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 229 [BJTS] = Eva¤ca+ 2. Evaü kho - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 230 [BJTS] = appaññhatarà + 3. Appatthatarà ca -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 231 [BJTS] = Eva¤ca + 2. Evaü kho - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 232 [BJTS] = kànujja + 1. Kàncajja- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 233 [BJTS] = ràjaparisàyaü + 2. Ràjapurisànaü -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 234 [BJTS] = asajjamàno'va + 3. Asajjamàno-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 235 [BJTS] = Pañhaviyà'pi + 4. Pathaviyàpi-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 236 [BJTS] = abhijjamàne + 5. Abhejjamàne-sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 237 [BJTS] = yadidaü + 1.Yamidaü -syà. Kaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 238 [BJTS] = yova + 2. Yoca, - syà. Kaü [PTS.] So ca - syà Kaü [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 239 [BJTS] = sova+ 2. Yoca, - syà. Kaü [PTS.] So ca - syà Kaü [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 240 [BJTS] = Tasseva + 3. Tassameva -sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 241 [BJTS] = vitakkissatã'ti + 1. Citakkessati. -Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 242 [BJTS] = + *. Tassuddànaü:- Dve bràhmaõà ca¤¤ataro - paribbàjakena nibbutaü Palokavajjho tikaõõo - soõãsaïgàravena càti - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 243 [BJTS] = samanubhàsiyamànàni + 1. Samanuggàhiyamànàti- machasaü. Syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 244 [BJTS] = Te ce me + 2. Te ca me - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 245 [BJTS] = Te ce me + 1. Te ca me - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 246 [BJTS] = àmàti + 2. âmoti- machasaü, syà. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 247 [BJTS] = Ahetuü appaccayaü + *. ahetuü-sãmu. Ahetu- syà. Kaü, ahetu appaccayà- [PTS.] Machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 248 [BJTS] = cakkhuü + 1.Cakkhuphassàyatanaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 249 [BJTS] = pa¤¤àpemi+ 2. Pa¤¤àpeti-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 250 [BJTS] = dukkho + 3. Machasaü natthi [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 251 [BJTS] = dukkho + *. appiyehi sampayogo dukkho. Piyehi vippayogo dukkho -syà. Kaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 252 [BJTS] = dukkhasamudayo + 4. Dukkhasamudayaü-sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 253 [BJTS] = dukkhanirodho + 1. Dukkhanirodhaü - sãmu [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 254 [BJTS] = hoti so + 2. Hoti kho - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 255 [BJTS] = sàràõãyaü + 1. Sàraõãyaü-machasaü saraõãyaü- [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 256 [BJTS] = badarapaõóu + 2. Badarapaõóuü - machasaü syà. Kaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 257 [BJTS] = pavuttaü + 3. Bandhanàpamuttaü -machasaü muttaü, sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 258 [BJTS] = Yàni nåna + 1. Yàni tàni- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 259 [BJTS] = cittakà + 2. Cittikà - syà. Si 1 cittako - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 260 [BJTS] = kàdalimigapavarapaccattharaõaü + 3. Kadalimigapavarapaccattharaõaü - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 261 [BJTS] = saüharitvà + 1. Saïgharitvà-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 262 [BJTS] = saüharitvà + 1. Saügharitvà- [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 263 [BJTS] = catutthiü + 1. Catutthaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 264 [BJTS] = saüharitvà + 1. Saügharitvà- [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 265 [BJTS] =pajànàmi + 1.Jànàmi-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 266 [BJTS] = anabhàvakato + 2. Anabhàvaükato-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 267 [BJTS] = anabhàvakato + 2. Anabhàvaükato-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 268 [BJTS] = anabhàvakato + 2. Anabhàvaükato-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 269 [BJTS] = taü + 3. Machasaü -natthi [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 270 [BJTS] = Evamevaü + 4. Evamevaü kho -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 271 [BJTS] = parisatiü + 5. Parisati-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 272 [BJTS] = parisatiü + 5. Parisati-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 273 [BJTS] = sakyaputtiyànaü + 1. Sakyaputtikànaü- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 274 [BJTS] = sakyaputtiyànaü + 1. Sakyaputtikànaü- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 275 [BJTS] = sakyaputtiyànaü + 1. Sakyaputtikànaü- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 276 [BJTS] =sakyaputtiyànaü + 1. Sakyaputtikànaü- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 277 [BJTS] = sakyaputtiyànaü + 1. Sakyaputtikànaü- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 278 [BJTS] = paribbàjakà + 2. Paribbàjako-[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 279 [BJTS] = segàlaka¤¤eva + 2. Siïgàlaka¤¤eva-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 280 [BJTS] = ambakamaddarã + 3. Ambukasa¤cari-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 281 [BJTS] = phussakaravitaü + 4. Purisakaravitaü-machasaü, pussakaravitaü-syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 282 [BJTS] = bhavantaü + 1.Bhagavantaü -sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 283 [BJTS] = paravàdaü pana + 2. Parappavàdaü -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 284 [BJTS] = opapakkhiü + 3. Omakkhãü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 285 [BJTS] = hanti + 1. Bhananti-machasaü. Syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 286 [BJTS] = idàhaü + 1. Athàhaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 287 [BJTS] = a¤¤ama¤¤a + 1. A¤¤o¤¤avicaresino- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 288 [BJTS] = A¤¤ama¤¤assàbhinandanti + 2. A¤¤o¤¤assàbhinandanti - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 289 [BJTS] = ariyàcarità + 3. Yà ariya¤carità kathà-sãmu. Yà ariyacarità kathà - machasaü. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 290 [BJTS] = Anupàdinnena + 4. Anunanatena - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 291 [BJTS] = Anusuyyàyamàno + 5. Anusuyàyamàno-machasaü anusuyyamàno-[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 292 [BJTS] = anuppanno và + 1. Anuppanno ceva-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 293 [BJTS] = uppanno ca + 2.Uppanno ca - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 294 [BJTS] = anuppanno và + 1. Anuppanno ceva-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 295 [BJTS] = Uppanno và + 2. Uppanno ca - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 296 [BJTS] = uppanno và + 2. Uppanno ca - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 297 [BJTS] = akusalaü + 3. Akusalamålaü -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 298 [BJTS] = vàcà + 4. Vàcàya -machasaü sã1. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 299 [BJTS] = upadahati + 5. Uppàdayati - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 300 [BJTS] = balattho itipi + 6. Balattho iti - sã1 sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 301 [BJTS] = akusalaü + 1. Akusalamålaü -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 302 [BJTS] = vàcà + 2. Vàcàya -sã1 [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 303 [BJTS] = upadahati + 3. Upapàdayati-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 304 [BJTS] = kusalaü. + 1.Kusalamålaü- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 305 [BJTS] = vàcà + 2. Vàcàya- sã1. Machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 306 [BJTS] = upadahati + 3. Uppàdayatã - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 307 [BJTS] = kusalaü.+ 1. Kusalamålaü- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 308 [BJTS] = vàcà + 2. Vàcàya- sã1. Machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 309 [BJTS] = upadahati + 3. Uppàdayatã - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 310 [BJTS] = kusalaü.+ 1. Kusalamålaü- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 311 [BJTS] = vàcà + 2. Vàcàya- sã1. Machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 312 [BJTS] = upadahati + 3. Uppàdayatã - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 313[BJTS] = upadahati + 1. Uppàdayatã - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 314 [BJTS] = anabhàvakatà + 2. Anabhàvaükatà-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 315 [BJTS] = anabhàvakatà + 2. Anabhàvaükatà-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 316 [BJTS] = anabhàvakatà + 2. Anabhàvaükatà-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 317 [BJTS] = kuddàlapiñakaü + 3. Kudàlapiñakaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 318 [BJTS] = usãranàlamattàni'pi. + 4. Usãranàlimattànipi - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 319 [BJTS] = daheyya + 5. ôaheyya-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 320 [BJTS] = daheyya + 6. Ophuõeyya-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 321 [BJTS] = Evamassu tà + 7. Evamaüsaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 322 [BJTS] = sàyanhasamayaü + 1. Sàyaõhasamaye- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 323 [BJTS] = kvacana + 2. Kvacàni-machasaü- kvacinã - aññhakathà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 324 [BJTS] = ki¤canattasmiü + 3. Ki¤canaü tasmiü - sãmu. Sã1 [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 325 [BJTS] = ki¤canatà'tthã'ti + 4. Ki¤canatà natthiti- sãmu. Sã1 ki¤canaü natthiti-[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 326 [BJTS] = opanayiko + 1. Opaneyayiko-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 327 [BJTS] = opanayiko + 1. Opaneyayiko-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 328 [BJTS] = pañicca + 1.[no footnote] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 329 [BJTS] = pahåtasattaratanànaü + 1. Pahutarattaratanànaü- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 330 [BJTS] = nàgghati + 2. Nàgghiti - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 331 [BJTS] =rattindivo + 3. Rattindivo - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 332 [BJTS] = pa¤cavassasatàni + *. dibbàni pa¤cavassasatàni - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 333 [BJTS] = na hàne + 1. Na ha¤¤e- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 334 [BJTS] = + *. Tassuddànaü:- Titthabhàya¤ca venàgo - sarabho kesaputtiyà Sàëho càpi kathàvatthu titthayamålåposathoti. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 335 [BJTS] = supañipannà + 1. Suppañipannà- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 336 [BJTS] = sugatà'ti? + 2. Sukatàti-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 337 [BJTS] = anabhàvakato + 1.Anabhàvaükato-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 338 [BJTS] = anabhàvakato + 1. Anabhàvaükato-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 339 [BJTS] = vetaü + 2. Tayàcetaü -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 340 [BJTS] = sugatà'ti. + 3. Sukatàti-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 341 [BJTS] = Tumhe + 4. Tumhe bhante loke -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 342 [BJTS] = supañipannà. + 5. Suppañipannà-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 343 [BJTS] = anabhàvakato + 1.Anabhàvaükato-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 344 [BJTS] = dakkhintã'ti. + 1. Dakkhantãti - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 345 [BJTS] = gilànà + 2. Gilànavuññhito - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 346 [BJTS] = bàhàya + 3. Bàhàyaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 347 [BJTS] = nàtaputto + 1. Nàthaputto - sabbattha [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 348 [BJTS] = sokapariddavànaü + 2. Sokaparidevànaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 349 [BJTS] = opanayikà + 3. Opaneyyakà -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 350 [BJTS] = opanayikà + 1. Opaneyyakà -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 351 [BJTS] = opanayikà + 1. Sokaparidevànaü - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 352 [BJTS] = sokapariddavànaü + 2. Sokaparidevànaü - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 353 [BJTS] = samma + 3. Samma paõóitakumàraka- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 354 [BJTS] = Ye + 4. Yaü - katthaci. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 355 [BJTS] = sineho. + 1. Taõhàsneho-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 356 [BJTS] = àyati + 2. âyatiü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 357 [BJTS] = sineho. + 1. Sneho-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 358 [BJTS] = àyati + 2. âyatiü -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 359 [BJTS] = àyati + 2. âyatiü -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 360 [BJTS] = Atthànanda + 1. Atthànanda ki¤ci - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 361 [BJTS] = tagaramallikà + 2. Taggaramallikà và. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 362 [BJTS] = samaõakaraõãyàni. + 1. Samaõiyàni- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 363 [BJTS] = ahampamhà ahampamhà'ti + 2.Ahampi go-katthaci. Ahampi dammo, ahampi dammo - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 364 [BJTS] = ahampamhà ahampamhà'ti + 2. Ahampi go-katthaci. Ahampi dammo, ahampi dammo - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 365 [BJTS] = Tibbo no chando + 3. Tibbo chando - sãmu [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 366 [BJTS] = pañigacceva + 4. Pañikacceva-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 367 [BJTS] = atthakàmà + 1. Attakàmà-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 368 [BJTS] = dhuvasãlã ca + 1. Dhuvasãlo ca - [PTS.] Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 369 [BJTS] = ñhitasãlã ca + 2. éhitasilo ca - [PTS] machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 370 [BJTS] = dhuvasãlã ca + 1. Dhuvasãlo ca - [PTS.] Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 371 [BJTS] = ñhitasãli ca + 2. éhitasilo ca - [PTS] machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 372 [BJTS] = Ava¤jhàti + 3. Avajjhàni-[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 373 [BJTS] = dhuvasãlã ca + 1. Dhuvasãlo ca - [PTS] Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 374 [BJTS] = dhuvasãlã ca + 1. Dhuvasãlo ca hoti ñhitasilo ca - machasaü-[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 375 [BJTS] = dhuvasãlã ca + 1. Dhuvasãlo ca hoti ñhitasilo ca - machasaü-[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 376 [BJTS] = atthakàmà + 1. Attakàmà-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 377 [BJTS] = saüsuddhacàraõaü+ 1. Saüsuddhacàriyaü- machasaü 2. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 378 [BJTS] = ciraü + 2. Dhãraü- sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 379 [BJTS] = païkadhà + 3. Saïkavà nàma -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 380 [BJTS] = nigamo + 4. Nigame -sabbattha [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 381 [BJTS] = adhisallikhatevàyaü + 5. Adhisallekhatevàyaü-syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 382 [BJTS] = pabbate. + 6. Gijjhakåñe pabbate - nadissate machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 383 [BJTS] = Ekamidaü + 1. Ekamida- sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 384 [BJTS] = nigamo + 2. Nigame - sabbattha [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 385 [BJTS] = + *. * Tassuddànaü-: Samaõo gadrabho khettaü- vajjiputto ca sekkhataü Tayo ca sikkhanà vuttà dve sikkhà saükavàyanàmàti. Machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 386 [BJTS] = tirãñakàni'pi + 1. Tiriñànipi -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 387 [BJTS] = ajinàni'pi + 2. Ajinampi-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 388 [BJTS] = Sammàdiññhiko + 3. Sammàdiññhiko ca - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 389 [BJTS] = sãghasãghaü + 1. Sãghaüsãghaü - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 390 [BJTS] = abbhussakkamàno + 2. Abbhosasukakamàno- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 391 [BJTS] = Ye kho panassu + *. Ye kho - panassa - sababattha. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 392 [BJTS] = kinnukho + 1. Kiü kho- katthaci [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 393 [BJTS] = ma¤¤asã'ti. + 2. Ma¤¤issasãti- katthaci. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 394 [BJTS] = karonti + 3. Karoti -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 395 [BJTS] = Ye kho panassu + 1. Ye kho - panassa - sababattha. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 396 [BJTS] = tathà tathàssa + 1. Tathà tassa- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 397 [BJTS] = pàpaü + 2. Pàpakammaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 398 [BJTS] = Nàõumpi + 3.Nàõupi-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 399 [BJTS] = Kiü + 4. 'Kiü' natthisãmu. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 400 [BJTS] = pàpaü + 2. Pàpakammaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 401 [BJTS] = pàpaü + 2. Pàpakammaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 402 [BJTS] = nàõumpi + 3. Nàõupi-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 403 [BJTS] = kiü + 4. 'Kiü' natthisãmu. [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 404 [BJTS] = mahattà + 5. Mahatto -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 405 [BJTS] = loõaphalaü + 6. Loõakapalla-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 406 [BJTS] = udakamallake + 7. Udakapallake-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 407 [BJTS] = udakamallake + 7. Udakapallake-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 408 [BJTS] = pàpaü kammaü+ 1. Pàpakammaü kataü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 409 [BJTS] = mahattà + 3. Mahanto -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 410 [BJTS] = Nàõumpi + 2. Nàõupi-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 411 [BJTS] = Kathaüråpo + 4. Kathaüråpaü - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 412 [BJTS] = Evaråpo + 5. Evaråpaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 413 [BJTS] = pa¤jaliko'va + 1. Pa¤jaliko-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 414 [BJTS] = pañisaüvediyatã'ti+ 2. Vedatãti- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 415 [BJTS] = jàtaråpaü + 1. Jàtaråpaü- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 416 [BJTS] = måsàya + 2. Måsàyaü- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 417 [BJTS] = dhantaü sandhantaü + 3. Adhantaü asandhantaü - syà. Dhantaü sandhantaü niddhantaü aniddhantakasàvaü - machasaü. Dhantaü sandhantaü aniddhantaü anihitaü anintãta kasàvaü - sãmu [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 418 [BJTS] = sasaükhàraniggayhavàritavato+ 4. Sasaükhàraniggayahacàritagato-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 419 [BJTS] =ekodihoti + 1. Ekodibhàvaü gacchati-sãmu [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 420 [BJTS] =amutra upapàdiü+ 2. Amutra udapàdiü -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 421 [BJTS] = nibbàyeyya + 1. Nibbàpeyya-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 422 [BJTS] = ta¤cassu + 2. Ta¤cassa - sabbattha. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 423 [BJTS] = + 3 *. 3. (Cha abhi¤¤à vitthàretabbà) machasaü: *(-) antarita vàkyappadesà potthakesu peyyàlamukhena saïgahità [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 424 [BJTS] = loke + 1. Lokaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 425 [BJTS] = loko + 2. Loke-[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 426 [BJTS] = abhisambuddho + 3. Abhisambuddhoti -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 427 [BJTS] = kho ahaü + 4. Khvàhaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 428 [BJTS] = abhisambuddho+ 3. Abhisambuddhoti -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 429 [BJTS] = abhisambuddho+ 3. Abhisambuddhoti -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 430 [BJTS] = cedaü + 1. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 431 [BJTS] = cedaü + 1. Cetaü -syà. Taü - [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 432 [BJTS] = Ye hi keci + 2. Ye keci -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 433 [BJTS] = viharantã'ti. + 1. Viharissantãti - sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 434 [BJTS] = dantavidaüsakaü hasitaü. + 2. Dantavidaüsakahasitaü-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 435 [BJTS] = tadabhinivajjeti. + 1. Tadabhinivaññeti aññha - sãmu. Tadabhinivatteti- machasaü - tadabhinivaddheti- [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 436 [BJTS] = Tadabhinivajjetvà + 2. Tadabhinivaññetvà. Aññha-sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 437 [BJTS] = abhiviràjetvà + 3. Abhinivajjitvà-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 438 [BJTS] = tadabhinivajjeti+ 1. Tadabhinivaññeti aññha - sãmu. Tadabhinivatteti- machasaü - tadabhinivaddheti- [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 439 [BJTS] = Tadabhinivajjetvà + 2. Tadabhinivaññetvà. Aññha-sãmu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 440[BJTS] = abhiviràjetvà + 3. Abhinivajjitvà-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 441 [BJTS] = + *. * Tassuddànaü Pubbeva duve assàdà- samaõo ruõõapa¤camaü Atitti dve ca vuttàni - nidànàni apare du veti. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 442 [BJTS] = upapajjanti + 1.1. Upapattissàti - [PTS] sãmu [placing has to be checked with PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 443 [BJTS] = + *. *Tassuddànaü:- âpàyiko dullabho appameyyaü âne¤ja vipatti sampadà Apaõõako ca kammanto Dve soceyyàni moneyyanti - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 444 [BJTS] = + *. * Kusinàràvagga-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 445 [BJTS] = màyaü + 1. Myàyaü -machasaü. Mayaü, sãmu- [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 446 [BJTS] = bahulamakaüsu + 1. Bahulãmakaüsu - syàkaü. -[PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 447[BJTS] = Yassaü + 2. Yassaü pana - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 448 [BJTS] = tintimajjhagà + 1. Tittimajjhakudàcanaü- [PTS] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 449 [BJTS] = goyogapilakkhasmiü + 2. Goyoga milakkhasmiü - syà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 450 [BJTS] = Bhikkhu bhikkhu+ 3. Marammagatthe nadissate. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 451 [BJTS] = àmagandhe + 4. âmagandhena - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 452 [BJTS] = Idàhaü + 5. Idhàhaü -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 453 [BJTS] = samamattano + 1. Ttano-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 454 [BJTS] = Pareti + 2. Careti: machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 455 [BJTS] = maccheramlapariyuññhitena + 1. [ChS]= [PTS] = maccheramalapariyuññhitena [Thai] = [Kambodian] = 456 [BJTS] = + 1 + 3. 1. Samatamattano- machasaü. 3. Ahaü-machasaü-[footnotes missing] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 457 [BJTS] = Tathàgatappavedito dhammavinayo bhikkhave + 1. Tathàgatappavedito bhikkhave dhammavinayo - milindapa¤he. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 458 [BJTS] = pàsàõe lekhà + 2. Pàsàõa lekhà-sã. Mu. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 459 [BJTS] = sabbaü sa¤¤aü + 1. Sabbaüsa¤¤aü- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 460 [BJTS] = yàvatàvavinãtà + 1. Yàvatajjhavinãtà - aññhakathà; yàvatà ca vinãtà' pàñhantaraü-aññhakathà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 461 [BJTS] = puthusamaõappavàdànaü + 1. Puthusamaõabràhmaõavàdànaü - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 462 [BJTS] = patikiññho + 2. Pañikiññho- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 463 [BJTS] = oóóeyya + 3. Khippaü uóóeyya-machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 464 [BJTS] = bahunnaü+ 4. Bahånaü-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 465 [BJTS] = Na kho pana làbhã hoti+ 1. Na pana làbhã hoti- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 466 [BJTS] = assasadasse + 2. Assaparasse - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 467 [BJTS] = + *. *Peyyàlamukhehi antarita suttappadesà pubbe vutta suttànusàrena veditabbà. "Idha bhikkhave bhikkhu àsavànaü khayà" àdi padehi yojetvà purisàjànãya vàrà veditabbà. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 468 [BJTS] = + *. *Tassuddànaü: Yodho parisa vitta¤ca Uppàdà kesakambalo Sampadà vuddhi tayo assà Tayo moranivàpinoti -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 469 [BJTS] = Ye hi bhikkhave + 1. Ye bhikkhave-machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 470 [BJTS] = majjhantikaü samayaü + 2. Majjhantimaü samayaü- machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 471 [BJTS] = suvuññhitaü + 3. Subuññhitaü, - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 472 [BJTS] = paõidhiyo + 4. Paõidhità - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 473 [BJTS] = labhatatthe + 5. Labhantatthe - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 474 [BJTS] = + *. * Tassuddànaü;- Akusala¤ca sàvajjaü visamà sukhità saha Caturo khatà vandanà pubbeõho nàma te dasàti - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 475 [BJTS] = khalopimukhà + 1. Kalobhimukhà- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 476 [BJTS] = ekàlopiko và + 2. Ekàlopito -machasaü dvalopito -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 477 [BJTS] = khalopimukhà + 1. Kalobhimukhà- machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 478 [BJTS] = ekàlopiko và + 2. Ekàlopito -machasaü dvalopito -machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 479 [BJTS] = + * . * Tassuddànaü:- *satipaññhànaü sammappadhànaü- iddhipàdindriyena ca Balaü bojjhaïgo maggo ca - pañipadàya yojayeti - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 480 [BJTS] = + *. * Tassuddànaü: Pàõaü adinnamicchà ca musàvàdã ca pisuõà Pharusà samphappalàpo ca abhijjhàvyàpàda diññhi ca Kammapathesu peyyàlaü tikakena niyejayeti - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 481 [BJTS] = + *. * (Kammapathapeyyàle vãsati kammapathasuttàni daññhabbàni. Potthakesu akusala-kusalakammapathavasena ekato yojitàni daseva suttàni peyyàlamukhehi dissanti. Ràga peyyàlamukhehi sattatyadhikasatasuttàni daññhabbàni.) [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 482 [BJTS] = pabhassarà, + 1. Pabhassaro- sabbattha [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 483 [BJTS] = âsevabhàve manasi + 2. âsevabhàvamanasà - sabbattha [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 484 [BJTS] = sabbavatti tà. + 3. Sabbavatthità- sabbattha. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 485 [BJTS] = ciõõapa¤¤attapa¤camaü, + 4. Paõõattipa¤camaü - sabbattha. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 486 [BJTS] = sambudhà + 5. Sampadà - sabbattha. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 487 [BJTS] = ya¤ca saü + 1. Ya¤cassaü- sabbattha. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 488 [BJTS] = pa¤¤àcariyena + 2. Vi¤¤àcariyena-sabbattha. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 489 [BJTS] = nirayà + 3. Niraye-sabbattha [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 490 [BJTS] = tiracchànayoniyà + 4. Tiracchànayoniyo - sabbattha. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 491 [BJTS] = uññhànaü + 5. Upaññhànaü - sabbattha. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 492 [BJTS] = indriyabalabojjhaïgà,+ 6. Bojjhaïgo sabbattha. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 493 [BJTS] = Mahàputhuvipula¤ca + 7. Vepulla¤ca -sabbattha [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 494 [BJTS] = hàsu + 8. âsu-sabbattha. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 495 [BJTS] = bhuttaparihãnaü + 9. Parihãnattà - sabbattha. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 496 [BJTS] = caraõakaccànacorà + 1. [footnote missing] [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 497 [BJTS] = duttappapaccaya¤ca. + * . * Galitabya¤janà pane'tà gàthà viranikkhittà dissanti. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 498 [BJTS] = dåraparisacittako ca, + * . * Galitabya¤janà pane'tà gàthà viranikkhittà dissanti. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 499 [BJTS] = Bhayalakkhaõacintã + 1. 1. Città ca - sãmu [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 500 [BJTS] = ¥àtako sàràõãyo + 2. ¥àto sàraõãyo bhikkhu - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 501 [BJTS] = devo + 3. Deva- sãmu [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 502 [BJTS] = Kàyasakkhi + 4. Samiddha-machasaü. Samiññha- syà kaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 503 [BJTS] = aråko + 5. Vajirena ca - machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 504 [BJTS] = pupphabhàõã + 6. Guthabhàõi - machasaü [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 505 [BJTS] = Sammukhiññhànatthakathàpavattanã + 7. Paresa vattanã - sãmu [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 506 [BJTS] = jiõõà + 8. Janà- sãmu janà bràhmaõa¤¤atarena -machasaü. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] = 507 [BJTS] = + * . * Poràõehi tàni tàni suttàni uddàna gàthàsu sa¤¤åëhàni. Ki¤càpi tà gàthàyo sugãtà sunikkhittà. Tathàpi, etarahi viluttapàñhà vikiõõapàñhà dissanti. Teneva, kammapathapeyyàlàdisupi àgatàni suttàni nàbhisambhuõàma. Atthikehi mantàya upa¤¤àtabbàni. [ChS]= [PTS] = [Thai] = [Kambodian] =