Anguttara-Nikaya of the Sutta-Pitaka, Part IV. Sattakanipata, Atthakanipata, Navakanipata Based on the edition by E. Hardy, London : Pali Text Society 1899 (reprinted 1958). Input by the Dhammakaya Foundation, Thailand, 1989-1996 [GRETIL-Version vom 4.9.2014] NOTICE This file is (C) Copyright the Pali Text Society and the Dhammakaya Foundation, 2015. This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License. These files are provided by courtesy of the Pali Text Society for scholarly purposes only. In principle they represent a digital edition (without revision or correction) of the printed editions of the complete set of Pali canonical texts published by the PTS. While they have been subject to a process of checking, it should not be assumed that there is no divergence from the printed editions and it is strongly recommended that they are checked against the printed editions before quoting. PLAIN TEXT VERSION (In order to fascilitate word search, all annotations have been remove, and the line breaks of the printed edition have been converted into floating text.) #<...># = BOLD %<...>% = ITALICS \<...>\ = REDLINE ___________________________________________________________________ THIS TEXT FILE IS FOR REFERENCE PURPOSES ONLY! COPYRIGHT AND TERMS OF USAGE AS FOR SOURCE FILE. Text converted to Classical Sanskrit Extended (CSX) encoding: description character =ASCII long a ā 224 long A â 226 long i ã 227 long I ä 228 long u å 229 long U æ 230 vocalic r į 231 vocalic R č 232 long vocalic r é 233 vocalic l ë 235 long vocalic l í 237 velar n ī 239 velar N đ 240 palatal n ¤ 164 palatal N Ĩ 165 retroflex t ņ 241 retroflex T ō 242 retroflex d ķ 243 retroflex D ô 244 retroflex n õ 245 retroflex N ö 246 palatal s ÷ 247 palatal S ø 248 retroflex s ų 249 retroflex S ú 250 anusvara ü 252 capital anusvara ũ 253 visarga ū 254 long e š 185 long o ē 186 l underbar × 215 r underbar Ÿ 159 n underbar ­ 173 k underbar É 201 t underbar  194 Other characters of the CSX encoding table are not included. Unless indicated otherwise, accents have been dropped in order to facilitate word search. For a comprehensive list of CSX and other GRETIL encodings and formats see: http://gretil.sub.uni-goettingen.de/gretil/gretdiac.pdf and http://gretil.sub.uni-goettingen.de/gretil/gretdias.pdf For further information see: http://gretil.sub.uni-goettingen.de/gretil.htm ___________________________________________________________________ Aīguttara-Nikāya Vol. IV #<[page 001]># %< 1>% AđGUTTARA-NIKâYA. SATTAKA-NIPâTA. Namo Tassa Bhagavato Arahato Sammāsam- buddhassa. I. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Jetavane Anāthapiõķikassa ārāme. Tatra kho Bhagavā bhikkhå āmantesi:-- Bhikkhavo ti. Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 2. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü appiyo ca hoti amanāpo ca agaru ca abhāvanãyo ca. Katamehi sattahi? 3. Idha bhikkhave bhikkhu lābhakāmo ca hoti sakkārakāmo ca anava¤¤attikāmo ca ahiriko ca anottappã ca pāpiccho ca micchādiņņhi ca. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü appiyo ca hoti amanāpo ca agaru ca abhāvanãyo ca. 4. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü piyo ca hoti manāpo ca garu ca bhāvanãyo ca. Katamehi sattahi? #<[page 002]># %<2 Aīguttara-Nikāya. I. 5-II. 4>% 5. Idha bhikkhave bhikkhu na lābhakāmo ca hoti na sakkārakāmo ca na anava¤¤attikāmo ca hirimā ca ottappã ca appiccho ca sammādiņņhi ca. Imehi kho bhikkhave. sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü piyo ca hoti manāpo ca garu ca bhāvanãyo cā ti. II. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacarãnaü appiyo ca hoti amanāpo ca agaru ca abhāvanãyo ca. Katamehi sattahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu lābhakāmo ca hoti sakkārakāmo ca anava¤¤attikāmo ca ahiriko ca anottappã ca issukã ca maccharã ca. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü appiyo ca hoti amanāpo ca agaru ca abhāvanãyo ca. 3. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü piyo ca hoti manāpo ca garu ca bhāvanãyo ca. Katamehi sattahi? 4. Idha bhikkhave bhikkhu na lābhakāmo ca hoti na sakkārakāmo ca na anava¤¤attikāmo ca hirimā ca ottappã ca anissukã ca amaccharã ca. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü piyo ca hoti manāpo ca garu ca bhāvanãyo cā ti. #<[page 003]># %% III. 1. Satt' imāni bhikkhave balāni. Katamāni satta? 2. Saddhābalaü, viriyabalaü, hiribalaü, ottappabalaü, satibalaü, samādhibalaü, pa¤¤ābalaü. Imāni kho bhikkhave satta balānã ti. Saddhābalaü viriya¤ ca hiri ottappiyaü balaü satibalaü samādhi¤ ca pa¤¤ā ve sattamaü balaü. Etehi balavā bhikkhu sukhaü jãvati paõķito, yoniso vicine dhammaü, pa¤¤āyatthaü vipassati, pajjotass' eva nibbānaü, vimokho hoti cetaso ti. IV. 1. Satt' imāni bhikkhave balāni. Katamāni satta? 2. Saddhābalaü, viriyabalaü, hiribalaü, ottappabalaü, satibalaü, samādhibalaü, pa¤¤ābalaü. Katama¤ ca bhikkhave saddhābalaü? 3. Idha bhikkhave ariyasāvako saddho hoti, saddahati Tathāgatassa bodhiü `iti pi so Bhagavā arahaü sammāsambuddho vijjācaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasārathi Satthā devamanussānaü buddho Bhagavā' ti. Idaü vuccati bhikkhave saddhābalaü. Katama¤ ca bhikkhave viriyabalaü? 4. Idha bhikkhave ariyasāvako āraddhaviriyo viharati akusalānaü dhammānaü pahānāya, kusalānaü dhammānaü upasampadāya, thāmavā daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Idaü vuccati bhikkhave viriyabalaü. Katama¤ ca bhikkhave hiribalaü? 5. Idha bhikkhave ariyasāvako hirimā hoti, hiriyati kāyaduccaritena vacãduccaritena manoduccaritena, hiriyati pāpakānaü akusalānaü dhammānaü samāpattiyā. #<[page 004]># %<4 Aīguttara-Nikāya. IV. 6-V. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Idaü vuccati bhikkhave hiribalaü. Katama¤ ca bhikkhave ottappabalaü? 6. Idha bhikkhave ariyasāvako ottappã hoti, ottappati kāyaduccaritena vacãduccaritena manoduccaritena, ottappati pāpakānaü akusalānaü dhammānaü samāpattiyā. Idaü vuccati bhikkhave ottappabalaü. Katama¤ ca bhikkhave satibalaü? 7. Idha bhikkhave ariyasāvako satimā hoti paramena satinepakkena samannāgato, cirakatam pi cirabhāsitam pi saritā anussaritā. Idaü vuccati bhikkhave satibalaü. Katama¤ ca bhikkhave samādhibalam? 8. Idha bhikkhave ariyasāvako vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . catutthaü jhānaü upasampajja viharati. Idaü vuccati bhikkhave samādhibalaü. Katama¤ ca bhikkhave pa¤¤ābalaü? 9. Idha bhikkhave ariyasāvako pa¤¤avā hoti, udayatthagāminiyā pa¤¤āya samannāgato ariyāya nibbedhikāya sammādukkhakkhayagāminiyā. Idaü vuccati bhikkhave pa¤¤ābalaü. Imāni kho bhikkhave satta balānã ti. Saddhābalaü viriya¤ ca hiri ottappiyaü balaü satibalaü samādhi¤ ca pa¤¤ā ve sattamaü balaü. Etehi balavā bhikkhu sukhaü jãvati paõķito, yoniso vicine dhammaü, pa¤¤āyatthaü vipassati, pajjotass' eva nibbānaü, vimokho hoti cetaso ti. V. 1. Satt' imāni bhikkhave dhanāni. Katamāni satta? 2. Saddhādhanaü, sãladhanaü, hiridhanaü, ottappadhanaü, sutadhanaü, cāgadhanaü, pa¤¤ādhanaü. #<[page 005]># %% Imāni kho bhikkhave satta dhanānã ti. Saddhādhanaü sãladhanaü hiri ottappiyaü dhanaü sutadhana¤ ca cāgo ca pa¤¤ā ve sattamaü dhanaü. Yassa ete dhanā atthi itthiyā purisassa vā. adaliddo ti taü āhu, amoghaü tassa jãvitaü. Tasmā saddha¤ ca sãla¤ ca pasādaü dhammadassanaü anuyu¤jetha medhāvã saraü buddhānasāsanan ti. VI. 1. Satt' imāni bhikkhave dhanāni. Katamāni satta? 2. Saddhādhanaü, sãladhanaü, hiridhanam, ottappadhanaü, sutadhanaü, cāgadhanaü, pa¤¤ādhanam. Katama¤ ca bhikkhave saddhādhanaü? 3. Idha bhikkhave ariyasāvako saddho hoti, saddahati Tathāgatassa bodhim `iti pi so Bhagavā arahaü sammāsambuddho . . . pe . . . buddho Bhagavā' ti. Idaü vuccati bhikkhave saddhādhanaü. Katama¤ ca bhikkhave sãladhanaü? 4. Idha bhikkhave ariyasāvako pāõātipātā pativirato hoti . . . pe . . . surāmerayamajjapamādaņņhānā pativirato hoti. Idaü vuccati bhikkhave sãladhanaü. Katama¤ ca bhikkhave hiridhanaü? 5. Idha bhikkhave ariyasāvako hirimā hoti, hiriyati kāyaduccaritena vacãduccaritena manoduccaritena, hiriyati pāpakānaü akusalānaü dhammānaü samāpattiyā. Idaü vuccati bhikkhave hiridhanaü. Katama¤ ca bhikkhave ottappadhanaü? 6. Idha bhikkhave ariyasāvako ottappã hoti, ottappati kāyaduccaritena vacãduccaritena manoduccaritena, ottappati pāpakānaü akusalānaü dhammānaü samāpattiyā. Idaü vuccati bhikkhave ottappadhanaü. Katama¤ ca bhikkhave sutadhanaü? #<[page 006]># %<6 Aīguttara-Nikāya. VI. 7-VII. 1>% 7. Idha bhikkhave ariyasāvako bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo, ye te dhammā ādikalyāõā majjhe kalyāõā pariyosānakalyāõā sātthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathāråpāssa dhammā bahussutā honti dhatā vacasā paricitā manasānupekkhitā diņņhiyā suppaņividdhā. Idaü vuccati bhikkhave sutadhanaü. Katama¤ ca bhikkhave cāgadhanaü? 8. Idha bhikkhave ariyasāvako vigatamalamaccherena cetasā agāraü ajjhāvasati muttacāgo payatapāõi vossaggarato yācayogo dānasaüvibhāgarato. Idaü vuccati bhikkhave cāgadhanaü. Katama¤ ca bhikkhave pa¤¤ādhanaü? 9. Idha bhikkhave ariyasāvako pa¤¤avā hoti . . . pe . . . sammādukkhakkhayagāminiyā. Idaü vuccati bhikkhave pa¤¤ādhanaü. Imāni kho bhikkhave satta dhanānã ti. Saddhādhanaü sãladhanaü hiri ottappiyaü dhanaü sutadhana¤ ca cāgo ca pa¤¤ā ve sattamaü dhanaü. Yassa ete dhanā atthi itthiyā purisassa vā, adaliddo ti taü āhu, amoghaü tassa jãvitaü. Tasmā saddha¤ ca sãla¤ ca pasādaü dhammadassanaü anuyu¤jetha medhāvã saraü buddhānasāsanan ti. VII. 1. Atha kho Uggo rājamahāmatto yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Uggo rājamahāmatto Bhagavantaü etad avoca `acchariyaü bhante abbhutaü bhante, yāva aķķho 'vāyaü bhante Migāro Rohaõeyyo yāva mahaddhano yāva mahābhogo' ti. `Kãva aķķho pan' Ugga Migāro Rohaõeyyo kãva mahaddhano kãva mahābhogo' ti? #<[page 007]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ `Sataü bhante satasahassānaü hira¤¤assa, ko pana vādo råpiyassā' ti. `Atthi kho etaü Ugga dhanaü? N' etaü natthã ti vadāmi, ta¤ ca kho etaü Ugga dhanaü sādhāraõaü agginā udakena rājåhi corehi appiyehi dāyādehi. Satta kho imāni Ugga dhanāni asādhāraõāni agginā udakena rājåhi corehi appiyehi dāyādehi. Katamāni satta? Saddhādhanaü, sãladhanaü, hiridhanaü, ottappadhanaü, sutadhanaü, cāgadhanaü, pa¤¤ādhanaü. Imāni kho Ugga satta dhanāni asādhāraõāni agginā udakena rājåhi corehi appiyehi dāyādehã' ti. Saddhādhanam sãladhanaü hiri ottappiyaü dhanaü sutadhana¤ ca cāgo ca pa¤¤ā ve sattamaü dhanaü. Yassa ete dhanā atthi itthiyā purisassa vā, sa ve mahaddhano loke ajeyyo devamānuse. Tasmā saddha¤ ca sãla¤ ca pasādaü dhammadassanaü anuyu¤jetha medhāvã saraü buddhānasāsanan ti. VIII. 1. Satt' imāni bhikkhave sa¤¤ojanāni. Katamāni satta? 2. Anunayasa¤¤ojanaü, paņighasa¤¤ojanaü, diņņhisa¤¤ojanaü, vicikicchāsa¤¤ojanaü, mānasa¤¤ojanaü, bhavarāgasa¤¤ojanaü, avijjāsa¤¤ojanaü. Imāni kho bhikkhave satta sa¤¤ojanānã ti. IX. 1. Sattannaü bhikkhave sa¤¤ojanānaü pahānāya samucchedāya brahmacariyaü vussati. Katamesaü sattannaü? #<[page 008]># %<8 Aīguttara-Nikāya. IX. 2-X. 2>% 2. Anunayasa¤¤ojanassa pahānāya samucchedāya brahmacariyaü vussati, paņighasa¤¤ojanassa . . . pe . . . diņņhisa¤¤ojanassa . . . vicikicchāsa¤¤ojanassa . . . mānasa¤¤ojanassa . . . bhavarāgasa¤¤ojanassa . . . avijjāsa¤¤ojanassa pahānāya samucchedāya brahmacariyaü vussati. Imesaü kho bhikkhave sattannaü sa¤¤ojanānaü pahānāya samucchedāya brahmacariyaü vussati. Yato kho bhikkhave bhikkhuno anunayasa¤¤ojanaü pahãnaü hoti ucchinnamålaü tālāvatthukataü anabhāvakataü āyatiü anuppādadhammaü, paņighasa¤¤ojanaü . . . pe . . . diņņhisa¤¤ojanaü . . . vicikicchāsa¤¤ojanaü . . . mānasa¤¤ojanaü . . . bhavarāgasa¤¤ojanaü . . . avijjāsa¤¤ojanaü pahãnaü hoti ucchinnamålaü tālāvatthukataü anabhāvakataü āyatiü anuppādadhammaü: ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu acchejji taõhaü vivattayi sa¤¤ojanaü sammāmānābhisamayā antam akāsi dukkhassā ti. X. 1. Satt' imāni bhikkhave sa¤¤ojanāni. Katamāni satta? 2. Anunayasa¤¤ojanaü, paņighasa¤¤ojanaü, diņņhisa¤¤ojanaü, vicikicchāsa¤¤ojanaü, mānasa¤¤ojanaü, issāsa¤¤ojanaü, macchariyasa¤¤ojanaü. Imāni kho bhikkhave satta sa¤¤ojanānã ti. Dhanavaggo paņhamo. Tass' uddānaü: #<[page 009]># %% Dve piyaü dve balaü dhanaü (saükhitta¤ c' eva vitthataü) Ugga sa¤¤ojana¤ c' eva pahāna macchariyenā ti. XI. 1. Satt' ime bhikkhave anusayā. Katame satta? 2. Kāmarāgānusayo, paņighānusayo, diņņhānusayo, vicikicchānusayo, mānānusayo, bhavarāgānusayo, avijjānusayo. Ime kho bhikkhave satta anusayā ti. XII. 1. Sattannaü bhikkhave anusayānaü pahānāya samucchedāya brahmacariyaü vussati. Katamesaü sattannaü? 2. Kāmarāgānusayassa pahānāya samucchedāya brahmacariyaü vussati, paņighānusayassa . . . pe . . . diņņhānusayassa . . . vicikicchānusayassa . . . mānānusayassa . . . bhavarāgānusayassa . . . avijjānusayassa pahānāya samucchedāya brahmacariyaü vussati. Imesaü kho bhikkhave sattannaü anusayānaü pahānāya samucchedāya brahmacariyaü vussati. Yato kho bhikkhave bhikkhuno kāmarāgānusayo pahãno hoti ucchinnamålo tālāvatthukato anabhāvakato āyatiü anuppādadhammo, paņighānusayo . . . pe . . . diņņhānusayo . . . vicikicchānusayo . . . mānānusayo . . . bhavarāgānusayo . . . avijjānusayo pahãno hoti ucchinnamålo tālāvatthukato anabhāvakato āyatiü anuppādadhammo: ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu acchejji taõhaü vivattayi sa¤¤ojanaü sammāmānābhisamayā antam akāsi dukkhassā ti. #<[page 010]># %<10 Aīguttara-Nikāya. XIII. 1-XIV. 2>% XIII. 1. Sattahi bhikkhave aīgehi samannāgataü kulaü anupagantvā vā nālaü upagantuü upagantvā vā nālaü upanisãdituü. Katamehi sattahi? 2. Na manāpena paccuņņhenti, na manāpena abhivādenti, na manāpena āsanaü denti, santam assa parigåhanti, bahukamhi thokaü denti, paõãtamhi låkhaü denti, asakkaccaü denti no sakkaccaü. Imehi kho bhikkhave sattahi aīgehi samannāgataü kulaü anupagantvā vā nālaü upagantuü upagantvā vā nālaü upanisãdituü. 3. Sattahi bhikkhave aīgehi samannāgatam kulaü anupagantvā vā alaü upagantuü upagantvā vā alaü upanisãdituü. Katamehi sattahi? 4. Manāpena paccuņņhenti, manāpena abhivādenti, manāpena āsanaü denti, santam assa na parigåhanti, bahukamhi bahukaü denti, paõãtamhi paõãtaü denti, sakkaccaü denti no asakkaccaü. Imehi kho bhikkhave sattahi aīgehi samannāgataü kulaü anupagantvā vā alaü upagantuü upagantvā vā alaü upanisãditun ti. XIV. 1. Satt' ime bhikkhave puggalā āhuneyyā pāhuneyyā dakkhiõeyyā a¤jalikaraõãyā anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katame satta? 2. Ubhato bhāgavimutto, pa¤¤āvimutto, kāyasakkhi, diņņhippatto, saddhāvimutto, dhammānusārã, saddhānusārã. #<[page 011]># %% Ime kho bhikkhave satta puggalā āhuneyyā pāhuneyyā dakkhiõeyyā a¤jalikaraõãyā anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassā ti. XV. 1. Satt' ime bhikkhave udakåpamā puggalā santo saüvijjamānā lokasmiü. Katame satta? 2. Idha bhikkhave ekacco puggalo sakiü nimuggo nimuggo 'va hoti, idha pana bhikkhave ekacco puggalo ummujjitvā nimujjati, idha pana bhikkhave ekacco puggalo ummujjitvā ņhito hoti, idha pana bhikkhave ekacco puggalo ummujjitvā vipassati viloketi, idha pana bhikkhave ekacco puggalo ummujjitvā patarati, idha pana bhikkhave ekacco puggalo ummujjitvā patigādhappatto hoti, idha pana bhikkhave ekacco puggalo ummujjitvā tiõõo hoti pāragato thale tiņņhati brāhmaõo. Katha¤ ca bhikkhave puggalo sakiü nimuggo nimuggo 'va hoti? 3. Idha bhikkhave ekacco puggalo samannāgato hoti ekantakāëakehi akusalehi dhammehi. Evaü kho bhikkhave puggalo sakiü nimuggo nimuggo 'va hoti. Katha¤ ca bhikkhave puggalo ummujjitvā nimujjati? 4. Idha bhikkhave ekacco puggalo ummujjati `sādhu saddhā kusalesu dhammesu, sādhu hiri . . . sādhu ottappaü . . . sādhu viriyaü . . . sādhu pa¤¤ā kusalesu dhammeså' ti. Tassa sā saddhā neva tiņņhati no vaķķhati, hāyati yeva. Tassa sā hiri . . . pe . . . tassa taü ottappaü . . . tassa taü viriyaü . . . tassa sā pa¤¤ā neva tiņņhati no vaķķhati, hāyati yeva. Evaü kho bhikkhave puggalo ummujjitvā nimujjati. Katha¤ ca bhikkhave puggalo ummujjitvā ņhito hoti? #<[page 012]># %<12 Aīguttara-Nikāya. XV. 5-8>% 5. Idha bhikkhave ekacco puggalo ummujjati `sādhu saddhā kusalesu dhammesu, sādhu hiri . . . sādhu ottappaü . . . sādhu viriyaü . . . sādhu pa¤¤ā kusalesu dhammeså' ti. Tassa sā saddhā neva hāyati no vaķķhati, ņhitā hoti. Tassa sā hiri . . . pe . . . tassa taü ottappaü . . . tassa taü viriyaü . . . tassa sā pa¤¤ā neva hāyati no vaķķhati, ņhitā hoti. Evaü kho bhikkhave puggalo ummujjitvā ņhito hoti. Katha¤ ca bhikkhave puggalo ummujjitvā vipassati viloketi? 6. Idha bhikkhave ekacco puggalo ummujjati `sādhu saddhā kusalesu dhammesu, sādhu hiri . . . sādhu ottappaü . . . sādhu viriyaü . . . sādhu pa¤¤ā kusalesu dhammeså' ti. So tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā sotāpanno hoti avinipātadhammo niyato sambodhiparāyano. Evaü kho bhikkhave puggalo ummujjitvā vipassati viloketi. Katha¤ ca bhikkhave puggalo ummujjitvā patarati? 7. Idha bhikkhave ekacco puggalo ummujjati `sādhu saddhā kusalesu dhammesu, sādhu hiri . . . sādhu ottappaü . . . sādhu viriyaü . . . sādhu pa¤¤ā kusalesu dhammeså' ti. So tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā rāgadosamohānaü tanuttā sakadāgāmã hoti saki-d-eva imaü lokaü āgantvā dukkhass' antaü karoti. Evam kho bhikkhave puggalo ummujjitvā patarati. Katha¤ ca bhikkhave puggalo ummujjitvā patigādhappatto hoti? 8. Idha bhikkhave ekacco puggalo ummujjati `sādhu saddhā kusalesu dhammesu, sādhu hiri . . . sādhu ottappaü . . . sādhu viriyaü . . . sādhu pa¤¤ā kusalesu dhammeså' ti. So pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātiko hoti, tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā lokā. Evaü kho bhikkhave puggalo ummujjitvā patigādhappatto hoti. Katha¤ ca bhikkhave puggalo ummujjitvā tiõõo hoti pāragato thale tiņņhati brāhmaõo? #<[page 013]># %% 9. Idha bhikkhave ekacco puggalo ummujjati `sādhu saddhā kusalesu dhammesu, sādhu hiri . . . sādhu ottappaü . . . sādhu viriyaü . . . sādhu pa¤¤ā kusalesu dhammeså' ti. So āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharati. Evaü kho bhikkhave puggalo ummujjitvā tiõõo hoti pāragato thale tiņņhati brāhmaõo. Ime kho bhikkhave satta udakåpamā puggalā santo saüvijjamānā lokasmin ti. XVI. 1. Satt' ime bhikkhave puggalā āhuneyyā pāhuneyyā dakkhiõeyyā a¤jalikaraõãyā anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katame satta? 2. Idha bhikkhave ekacco puggalo sabbasaīkhāresu aniccānupassã viharati aniccasa¤¤ã aniccapaņisaüvedã satataü samitaü abbokiõõaü cetasā adhimuccamāno pa¤¤āya pariyogāhamāno. So āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharati. Ayaü bhikkhave paņhamo puggalo āhuneyyo pāhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. 3. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco puggalo sabbasaīkhāresu aniccānupassã viharati aniccasa¤¤ã aniccapaņisaüvedã satataü samitaü abbokiõõaü cetasā adhimuccamāno pa¤¤āya pariyogāhamāno. Tassa apubbaü acarimaü āsavapariyādāna¤ ca hoti jãvitapariyādāna¤ ca. Ayaü bhikkhave dutiyo puggalo āhuneyyo . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. 4. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco puggalo sabbasaīkhāresu aniccānupassã viharati aniccasa¤¤ã aniccapaņisaüvedã satataü samitaü abbokiõõaü cetasā adhimuccamāno pa¤¤āya pariyogāhamāno. So pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā antarāparinibbāyã hoti . #<[page 014]># %<14 Aīguttara-Nikāya. XVII. 1-4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . pe . . . upahaccaparinibbāyã hoti . . . asaīkhāraparinibbāyã hoti . . . sasaīkhāraparinibbāyã hoti . . . uddhaüsoto hoti akaniņņhagāmã. Ayaü bhikkhave sattamo puggalo āhuneyyo pāhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Ime kho bhikkhave satta puggalā āhuneyyā pāhuneyyā dakkhiõeyyā a¤jalikaraõãya anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassā ti. XVII. 1. Satt' ime bhikkhave puggalā āhuneyyā . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katame satta? 2. Idha bhikkhave ekacco puggalo sabbasaīkhāresu dukkhānupassã viharati . . . pe . . . sabbesu dhammesu anattānupassã viharati . . . nibbāne sukhānupassã viharati sukhasa¤¤ã sukhapaņisaüvedã satataü samitaü abbokiõõaü cetasā adhimuccamāno pa¤¤āya pariyogāhamāno. So āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharati. Ayaü bhikkhave paņhamo puggalo āhuneyyo . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. 3. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco puggalo nibbāne sukhānupassã viharati sukhasa¤¤ã sukhapaņisaüvedã satataü samitaü abbokiõõaü cetasā adhimuccamāno pa¤¤āya pariyogāhamāno. Tassa apubbaü acarimaü āsavapariyādāna¤ ca hoti jãvitapariyādāna¤ ca. Ayaü bhikkhave dutiyo puggalo āhuneyyo . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. 4. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco puggalo nibbāne sukhānupassã viharati sukhasa¤¤ã sukhapaņisaüvedã satataü samitaü abbokiõõaü cetasā adhimuccamāno pa¤¤āya pariyogāhamāno. So pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā antarāparinibbāyã hoti . . . pe . . . upahaccaparinibbāyã hoti . #<[page 015]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . asaīkhāraparinibbāyã hoti . . . sasaīkhāraparinibbāyã hoti . . . uddhaüsoto hoti kaniņņhagāmã. Ayaü bhikkhave sattamo puggalo āhuneyyo . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Ime kho bhikkhave satta puggalā āhuneyyā . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassā ti. XVIII. 1. Satt' imāni bhikkhave niddasavatthåni. Katamāni satta? 2. Idha bhikkhave bhikkhu sikkhāsamādāne tibbacchando hoti āyati¤ ca sikkhāsamādāne avigatapemo, dhammanisantiyā tibbacchando hoti āyati¤ ca dhammanisantiyā avigatapemo, icchāvinaye tibbacchando hoti āyati¤ ca icchāvinaye avigatapemo, paņisallāne tibbacchando hoti āyati¤ ca paņisallāne avigatapemo, viriyārambhe tibbacchando hoti āyati¤ ca viriyārambhe avigatapemo, satinepakke tibbacchando hoti āyati¤ ca satinepakke avigatapemo, diņņhipaņivedhe tibbacchando hoti āyati¤ ca diņņhipaņivedhe avigatapemo. Imāni kho bhikkhave satta niddasavatthånã ti. Anusayavaggo dutiyo. Tass' udānaü: Dve anusayā kusalaü puggalaü udakåpamaü Aniccā dukkhā anattā ca nibbānaü niddasavatthånã ti. #<[page 016]># %<16 Aīguttara-Nikāya. XIX. 1-2>% XIX. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Vesāliyaü viharati Sārandade cetiye. Atha kho sambahulā Licchavã yena Bhagavā ten' upasaīkamiüsu, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinne kho te Licchavã Bhagavā etad avoca `satta vo Licchavã aparihāniye dhamme desessāmi, taü suõātha sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã' ti. `Evaü bhante' ti kho te Licchavã Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 2. Katame ca Licchavã satta aparihāniyā dhammā Yāvakãva¤ ca Licchavã Vajjã abhiõhaü sannipātā bhavissanti sannipātabahulā, vuddhi yeva Licchavã Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca Licchavã Vajjã samaggā sannipatissanti, samaggā vuņņhahissanti, samaggā Vajjã karaõãyāni karissanti, vuddhi yeva Licchavã Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca Licchavã Vajjã appa¤¤attaü na pa¤¤āpessanti, pa¤¤attaü na samucchindissanti, yathā pa¤¤atte porāõe Vajjidhamme samādāya vattissanti, vuddhi yeva Licchavã Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca Licchavã Vajjã, ye te Vajjãnaü Vajjimahallakā, te sakkarissanti garukarissanti mānessanti påjessanti tesa¤ ca sotabbaü ma¤¤issanti, vuddhi yeva Licchavã Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca Licchavã Vajjã, yā tā kulitthiyo kulakumāriyo, tā na okkassa pasayha vāsessanti, vuddhi yeva Licchavã Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca Licchavã Vajjã, yāni tāni Vajjãnaü Vajjicetiyāni abbhantarāni c' eva bāhirāni ca, tāni sakkarissanti garukarissanti mānessanti påjessanti tesa¤ ca dinnapubbaü katapubbaü dhammikaü baliü no parihāpessanti, #<[page 017]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ vuddhi yeva Licchavã Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca Licchavã Vajjãnaü arahantesu dhammikā rakkhāvaraõagutti susaüvihitā bhavissati `kinti anāgatā ca arahanto vijitaü āgaccheyyuü, āgatā ca arahanto vijite phāsuü vihareyyun' ti, vuddhi yeva Licchavã Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca Licchavã ime satta aparihāniyā dhammā Vajjãsu ņhassanti imesu ca sattasu aparihāniyesu dhammesu Vajjã sandississanti, vuddhi yeva Licchavã Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihānã ti. XX. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Rājagahe viharati Gijjhakåņe pabbate. Tena kho pana samayena rājā Māgadho Ajātasattu Vedehiputto Vajjã abhiyātukāmo hoti. So evam āha `ahaü ime Vajjã evaümahiddhike evaümahānubhāve ucchejjissāmi Vajjã vināsessāmi Vajjã anayavyasanaü āpādessāmi Vajjã' ti. Atha kho rājā Māgadho Ajātasattu Vedehiputto Vassakāraü brāhmaõaü Magadhamahāmattaü āmantesi `ehi tvaü brāhmaõa, yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā mama vacanena Bhagavato pāde sirasā vanda; appābādhaü appātaīkaü lahuņņhānaü balaü phāsuvihāraü puccha "rājā bhante Māgadho Ajātasattu Vedehiputto Bhagavato pāde sirasā vandati, appābādhaü appātaīkaü lahuņņhānaü balaü phāsuvihāraü pucchatã" ti, eva¤ ca vadehi: Rājā bhante Māgadho Ajātasattu Vedehiputto Vajjã abhiyātukāmo. So evam āha "ahaü ime Vajjã evaümahiddhike evaümahānubhāve ucchejjissāmi Vajjã vināsessāmi Vajjã anayavyasanaü āpādessāmi Vajjã" ti. #<[page 018]># %<18 Aīguttara-Nikāya. XX. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yathā Bhagavā vyākaroti, taü sādhukaü uggahetvā mama āroceyyāsi. Na hi Tathāgatā vitathaü bhaõantã' ti. `Evaü bho' ti kho Vassakāro brāhmaõo Magadhamahāmatto ra¤¤o Māgadhassa Ajātasattussa Vedehiputtassa paņissuõitvā yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavatā saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Vassakāro brāhmaõo Magadhamahāmatto Bhagavantaü etad avoca `rājā bho Gotama Māgadho Ajātasattu Vedehiputto bhoto Gotamassa pāde sirasā vandati, appābādhaü appātaīkaü lahuņņhānaü balaü phāsuvihāraü pucchati eva¤ ca vadeti: Rājā bho Gotama Māgadho Ajātasattu Vedehiputto Vajjã abhiyātukāmo. So evam āha: ahaü ime Vajjã evaümahiddhike evaümahānubhāve ucchejjissāmi Vajjã vināsessāmi Vajjã anayavyasanaü āpādessāmi Vajjã' ti. 2. Tena kho pana samayena āyasmā ânando Bhagavato piņņhito ņhito hoti Bhagavantaü vãjamāno. Atha kho Bhagavā āyasmantaü ânandaü āmantesi:-- Kinti te ânanda sutaü `Vajjã abhiõhaü sannipātā sannipātabahulā' ti? Sutaü me taü bhante `Vajjã abhiõhaü sannipātā sannipātabahulā' ti. Yāvakãva¤ ca ânanda Vajjã abhiõhaü sannipātā bhavissanti sannipātabahulā, yuddhi yeva ânanda Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. Kinti te ânanda sutaü `Vajjã samaggā sannipatanti, samaggā vuņņhahanti, samaggā Vajjikaraõãyāni karontã' ti? Sutaü me taü bhante `Vajjã samaggā sannipatanti, samaggā vuņņhahanti, samaggā Vajjikaraõãyāni karontã' ti. Yāvakãva¤ ca ânanda Vajjã samaggā sannipatissanti, samaggā vuņņhahissanti, #<[page 019]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ samaggā Vajjikaraõãyāni karissanti, vuddhi yeva ânanda Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. Kinti te ânanda sutaü `Vajjã appa¤¤attaü na pa¤¤āpenti, pa¤¤attaü na samucchindanti, yathā pa¤¤atte porāõe Vajjidhamme samādāya vattantã' ti? Sutaü me taü bhante `Vajjã appa¤¤attaü na pa¤¤āpenti, pa¤¤attaü na samucchindanti, yathā pa¤¤atte porāõe Vajjidhamme samādāya vattantã' ti. Yāvakãva¤ ca ânanda Vajjã appa¤¤attaü na pa¤¤āpessanti, pa¤¤attaü na samucchindissanti, yathā pa¤¤atte porāõe Vajjidhamme samādāya vattissanti, vuddhi yeva ânanda Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. Kinti te ânanda sutaü `Vajjã, ye te Vajjãnaü Vajjimahallakā, te sakkaronti garukaronti mānenti påjenti tesa¤ ca sotabbaü ma¤¤antã' ti? Sutaü me taü bhante `Vajjã, ye te Vajjãnaü Vajjimahallakā, te sakkaronti garukaronti mānenti påjenti tesa¤ ca sotabbaü ma¤¤antã' ti. Yāvakãva¤ ca ânanda Vajjã, ye te Vajjãnaü Vajjimahallakā, te sakkarissanti garukarissanti mānessanti påjessanti tesa¤ ca sotabbaü ma¤¤issanti, vuddhi yeva ânanda Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. Kinti te ânanda sutaü `Vajjã, yā tā kulitthiyo kulakumāriyo, tā na okkassa pasayha vāsentã' ti? Sutaü me taü bhante `Vajjã, yā tā kulitthiyo kulakumāriyo, tā na okkassa pasayha vāsentã' ti. Yāvakãva¤ ca ânanda Vajjã, yā tā kulitthiyo kulakumāriyo, tā na okkassa pasayha vāsessanti, vuddhi yeva ânanda Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. Kinti te ânanda sutam `Vajjã, yāni tāni Vajjãnaü Vajjicetiyāni abbhantarāni c' eva bāhirāni ca, tāni sakkaronti garukaronti mānenti påjenti tesa¤ ca dinnapubbaü katapubbaü dhammikaü baliü no parihāpentã' ti? Sutaü me taü bhante `Vajjã, yāni tāni Vajjãnaü Vajjicetiyāni abbhantarāni c' eva bāhirāni ca, tāni sakkaronti garukaronti mānenti påjenti tesa¤ ca dinnapubbaü katapubbaü dhammikaü baliü no parihāpentã' ti. Yāvakãva¤ ca ânanda Vajjã, yāni tāni Vajjãnaü Vajjicetiyāni abbhantarāni c' eva bāhirāni ca, #<[page 020]># %<20 Aīguttara-Nikāya. XX. 3-4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tāni sakkarissanti garukarissanti mānessanti påjessanti tesa¤ ca dinnapubbaü katapubbaü dhammikaü baliü no parihāpessanti, vuddhi yeva ânanda Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. Kinti te ânanda sutaü `Vajjãnaü arahantesu dhammikā rakkhāvaraõagutti susaüvihitā: kinti anāgatā ca arahanto vijitaü āgaccheyyuü, āgatā ca arahanto vijite phāsuü vihareyyun' ti? Sutaü me taü bhante `Vajjãnaü arahantesu dhammikā rakkhāvaraõagutti susaüvihitā: kinti anāgatā ca arahanto vijitaü āgaccheyyuü, āgatā ca arahanto vijite phāsuü vihareyyun' ti. Yāvakãva¤ ca ânanda Vajjãnaü arahantesu dhammikā rakkhāvaraõagutti susaüvihitā bhavissati: kinti anāgatā ca arahanto vijitaü āgaccheyyuü, āgatā ca arahanto vijite phāsuü vihareyyun ti, vuddhi yeva ânanda Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihānã ti. 3. Atha kho Bhagavā Vassakāraü brāhmaõaü Magadhamahāmattaü āmantesi:-- Ekam idāhaü brāhmaõa samayaü Vesāliyaü viharāmi Sārandade cetiye, tatrāhaü Vajjãnaü ime satta aparihāniye dhamme desesiü. Yāvakãva¤ ca brāhmaõa ime satta aparihāniyā dhammā Vajjãsu ņhassanti, imesu ca sattasu aparihāniyesu dhammesu Vajjã sandissanti, vuddhi yeva brāhmaõa Vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihānã ti. 4. Evaü vutte Vassakāro brāhmaõo Magadhamahāmatto Bhagavantaü etad avoca:-- `Ekamekena pi bho Gotama aparihāniyena dhammena samannāgatānaü Vajjãnaü, vuddhi yeva pāņikaīkhā, no parihāni, ko pana vādo sattahi aparihāniyehi dhammehi? Akaraõãyā ca bho Gotama Vajjã ra¤¤ā Māgadhena Ajātasattunā Vedehiputtena, yad idaü yuddhassa, a¤¤atra upalāpanā a¤¤atra mithubhedā. #<[page 021]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Handa ca dāni mayaü bho Gotama gacchāma, bahukiccā mayaü bahukaraõãyā' ti. `Yassa dāni tvaü brāhmaõa kālaü ma¤¤asã' ti. Atha kho Vassakāro brāhmaõo Magadhamahāmatto Bhagavato bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā uņņhāyāsanā pakkamã ti. XXI. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Rājagahe viharati Gijjhakåņe pabbate. Tatra kho Bhagavā bhikkhå āmantesi:-- Satta vo bhikkhave aparihāniye dhamme desessāmi, taü suõātha sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã ti. Evaü bhante ti kho te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 2. Katame ca bhikkhave satta aparihāniyā dhammā? Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå abhiõhaü sannipātā bhavissanti sannipātabahulā, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå samaggā sannipatissanti, samaggā vuņņhahissanti, samaggā saīghakaraõãyāni karissanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, na parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå appa¤¤attaü na pa¤¤āpessanti, pa¤¤attaü na samucchindissanti, yathā pa¤¤attesu sikkhāpadesu samādāya vattissanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå, ye te bhikkhå therā ratta¤¤å cirapabbajitā saīghapitaro saīghaparināyakā, te sakkarissanti garukarissanti mānessanti påjessanti tesa¤ ca sotabbaü ma¤¤issanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå uppannāya taõhāya ponobbhavikāya na vasaü gacchissanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå ara¤¤akesu senāsanesu sāpekkhā bhavissanti, #<[page 022]># %<22 Aīguttara-Nikāya. XXII. 1-XXIII. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå paccattaü yeva satiü upaņņhapessanti `kinti anāgatā ca pesalā sabrahmacārã āgaccheyyuü, āgatā ca pesalā sabrahmacārã phāsuü vihareyyun' ti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni Yāvakãva¤ ca bhikkhave ime satta aparihāniyā dhammā bhikkhåsu ņhassanti, imesu ca sattasu aparihāniyesu dhammesu bhikkhå sandissanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihānã ti. XXII. 1. Satta vo bhikkhave aparihāniye dhamme desessāmi . . . pe . . . 2. Katame ca bhikkhave satta aparihāniyā dhammā? Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå na kammārāmā bhavissanti na kammaratā na kammārāmataü anuyuttā, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå na bhassārāmā bhavissanti . . . na niddārāmā bhavissanti . . . na saīgaõikārāmā bhavissanti . . . na pāpicchā bhavissanti na pāpikānaü icchānaü vasaü gatā . . . na pāpamittā bhavissanti na pāpasahāyā na pāpasampavaīkā . . . na oramattakena visesādhigamena antarā vosānaü āpajjissanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave ime satta aparihāniyā dhammā bhikkhåsu ņhassanti, imesu ca sattasu aparihāniyesu dhammesu bhikkhå sandississanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihānã ti. XXIII. 1. Satta vo bhikkhave aparihāniye dhamme desessāmi . . . pe . . . #<[page 023]># %% 2. Katame ca bhikkhave satta aparihāniyā dhammā? Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå saddhā bhavissanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå hirimanto bhavissanti . . . ottappino bhavissanti . . . bahussutā bhavissanti . . . āraddhaviriyā bhavissanti . . . satimanto bhavissanti . . . pa¤¤avanto bhavissanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave ime satta aparihāniyā dhammā bhikkhåsu ņhassanti, imesu ca sattasu aparihāniyesu dhammesu bhikkhå sandississanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihānã ti. XXIV. 1. Satta vo bhikkhave aparihāniye dhamme desessāmi . . . pe . . . 2. Katame ca bhikkhave satta aparihāniyā dhammā? Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå satisambojjhaīgaü bhāvessanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå dhammavicayasambojjhaīgaü bhāvessanti . . . viriyasambojjhaīgaü bhāvessanti . . . pãtisambojjhaīgaü bhāvessanti . . . passaddhisambojjhaīgaü bhāvessanti . . . samādhisambojjhaīgaü bhāvessanti . . . upekhāsambojjhaīgaü bhāvessanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave ime satta aparihāniyā dhammā bhikkhåsu ņhassanti, imesu ca sattasu aparihāniyesu dhammesu bhikkhå sandississanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pātikaīkhā, no parihānã ti. #<[page 024]># %<24 Aīguttara-Nikāya. XXV. 1-XXVI. 3>% XXV. 1. Satta vo bhikkhave aparihāniye dhamme desessāmi . . . pe . . . 2. Katame ca bhikkhave satta aparihāniyā dhammā? Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå aniccasa¤¤aü bhāvessanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave bhikkhå anattasa¤¤aü bhāvessanti . . . asubhasa¤¤aü bhāvessanti . . . ādãnavasa¤¤aü bhāvessanti . . . pahānasa¤¤aü bhāvessanti . . . virāgasa¤¤aü bhāvessanti . . . nirodhasa¤¤aü bhāvessanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ ca bhikkhave ime satta aparihāniyā dhammā bhikkhåsu ņhassanti, imesu ca sattasu aparihāniyesu dhammesu bhikkhå sandississanti, vuddhi yeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihānã ti. XXVI. 1. Satt' ime bhikkhave dhammā sekhassa bhikkhuno parihānāya saüvattanti. Katame satta? 2. Kammārāmatā, bhassārāmatā, niddārāmatā, saīgaõikārāmatā, indriyesu aguttadvāratā, bhojane amatta¤¤utā. Santi kho pana saīghe saīghakaranãyāni, tatra sekho bhikkhu na iti paņisa¤cikkhati `santi kho pana saīghe therā ratta¤¤å cirapabbajitā bhāravāhino, te tena pa¤¤āyissantã' ti, attanā vo yogaü āpajjati. Ime kho bhikkhave satta dhammā sekhassa bhikkhuno parihānāya saüvattanti. 3. Satt' ime bhikkhave dhammā sekhassa bhikkhuno aparihānāya saüvattanti. Katame satta? #<[page 025]># %% 4. Na kammārāmatā, na bhassārāmatā, na niddārāmatā, na saīgaõikārāmatā, indriyesu guttadvāratā, bhojane matta¤¤utā. Santi kho pana saīghe saīghakaraõãyāni, tatra sekho bhikkhu iti paņisa¤cikkhati `santi kho pana saīghe therā ratta¤¤å cirapabbajitā bhāravāhino, te tena pa¤¤āyissantã' ti, attanā na vo yogaü āpajjati. Ime kho bhikkhave satta dhammā sekhassa bhikkhuno aparihānāya saüvattantã ti. XXVII. 1. Satt' ime bhikkhave dhammā upāsakassa parihānāya saüvattanti. Katame satta? 2. Bhikkhudassanaü hāpeti, saddhammasavanaü pamajjati, adhisãle na sikkhati, appasādabahulo hoti bhikkhåsu theresu c' eva navesu ca majjhimesu ca, upārambhacitto dhammaü suõāti randhagavesã, ito bahiddhā dakkhineyyaü gavesati, tattha ca pubbakāraü karoti. Ime kho bhikkhave satta dhammā upāsakassa parihānāya saüvattanti. 3. Satt' ime bhikkhave dhammā upāsakassa aparihānāya saüvattanti. Katame satta? 4. Bhikkhudassanaü na hāpeti, saddhammasavanaü na ppamajjati, adhisãle sikkhati, pasādabahulo hoti bhikkhåsu theresu c' eva navesu ca majjhimesu ca, anupārambhacitto dhammaü suõāti na randhagavesã, na ito bahiddhā dakkhiõeyyaü gavesati, idha ca pubbakāraü karoti. Ime kho bhikkhave satta dhammā upāsakassa aparihānāya saüvattantã ti. #<[page 026]># %<26 Aīguttara-Nikāya. XXVIII-XXX.1-2>% Dassanaü bhāvitattānaü yo hāpeti upāsako savana¤ ca ariyadhammānaü adhisãle na sikkhati appasādo ca bhikkhåsu bhãyo bhãyo pavaķķhati upārambhakacitto ca saddhammaü sotum icchati ito ca bahiddhā a¤¤aü dakkhiõeyyaü gavesati tatth' eva ca pubbakāraü yo karoti upāsako: ete kho parihānãye satta dhamme sudesite upāsako sevamāno saddhammā parihāyati. Dassanaü bhāvitattānaü yo na hāpeti upāsako savana¤ ca ariyadhammānaü adhisãle ca sikkhati pasādo c' assa bhikkhåsu bhãyo bhãyo pavaķķhati anupārambhacitto ca saddhammaü sotum icchati na ito bahiddhā a¤¤aü dakkhiõeyyaü gavesati idh' eva ca pubbakāraü yo karoti upāsako: ete kho aparihānãye satta dhamme sudesite upāsako sevamāno saddhammā na parihāyatã ti. XXVIII-XXX. 1. Satt' imā bhikkhave upāsakassa vipattiyo . . . satt' imā bhikkhave upāsakassa sampattiyo . . . satt' ime bhikkhave upāsakassa parābhavā . . . satt' ime bhikkhave upāsakassa sambhavā. Katame satta? 2. Bhikkhudassanaü na hāpeti, saddhammasavanaü na ppamajjati, adhisãle sikkati, pasādabahulo hoti bhikkhåsu theresu c' eva navesu ca majjhimesu ca, anupārambhacitto dhammaü suõāti na randhagavesã, na ito bahiddhā dakkhiõeyyaü gavesati, idha ca pubbakāraü karoti. Ime kho bhikkhave satta upāsakassa sambhavā ti. #<[page 027]># %% Dassanaü bhāvitattānaü yo hāpeti upāsako savana¤ ca ariyadhammānaü adhisãle na sikkhati appasādo ca bhikkhåsu bhãyo bhãyo pavaķķhati upārambhakacitto ca saddhammaü sotum icchati ito ca bahiddhā a¤¤aü dakkhiõeyyaü gavesati tatth' eva ca pubbakāraü yo karoti upāsako: ete kho parihānãye satta dhamme sudesite upāsako sevamāno saddhammā parihāyati. Dassanaü bhāvitattānaü yo na hāpeti upāsako savana¤ ca ariyadhammānaü adhisãle ca sikkhati pasādo c' assa bhikkhåsu bhãyo bhãyo pavaķķhati anupārambhacitto ca saddhammaü sotum icchati na ito bahiddhā a¤¤aü dakkhiõeyyaü gavesati idh' eva ca pubbakāraü yo karoti upāsako: ete kho aparihānãye satta dhamme sudesite upāsako sevamāno saddhammā na parihāyatã ti. Vajjãvaggo tatiyo. Tass' uddānaü: Sārandado Vassakāro bhikkhu kamma¤ ca saddhiyaü Bodhisa¤¤aü sekho ca hāni vipatti ca parābhavo ti. XXXI. 1. Atha kho a¤¤atarā devatā abhikkantāya rattiyā abhikkantavaõõā kevalakappaü Jetavanaü obhasetvā yena Bhagavā ten' upasaīkami, #<[page 028]># %<28 Aīguttara-Nikāya. XXXI. 2-XXXII. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhitā kho sā devatā Bhagavantaü etad avoca `satt' ime bhante dhammā bhikkhuno aparihānāya saüvattanti. Katame satta? Satthugāravatā, dhammagāravatā, saīghagāravatā, sikkhāgāravatā, samādhigāravatā, appamādagāravatā, paņisanthāragāravatā. Ime kho bhante satta dhammā bhikkhuno aparihānāya saüvattantã' ti. Idam avoca sā devatā. Samanu¤¤o Satthā ahosi. Atha kho sā devatā `samanu¤¤o me Satthā' ti Bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā tatth' ev' antaradhāyi. 2. Atha kho Bhagavā tassā rattiyā accayena bhikkhå āmantesi:-- Imaü bhikkhave rattiü a¤¤atarā devatā abhikkantāya rattiyā abhikkantavaõõā kevalakappaü Jetavanaü obhāsetvā yenāhaü ten' upasaīkami, upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhitā kho bhikkhave sā devatā maü etad avoca `satt' ime bhante dhammā bhikkhuno aparihānāya saüvattanti. Katame satta? Satthugāravatā, dhammagāravatā, saīghagāravatā, sikkhāgāravatā, samādhigāravatā, appamādagāravatā, paņisanthāragāravatā. Ime kho bhante satta dhammā bhikkhuno aparihānāya saüvattantã' ti. Idam avoca bhikkhave sā devatā, idaü vatvā maü abhivādetvā padakkhiõaü katvā tatth' ev' antaradhāyã ti. Satthugaru dhammagaru saīghe ca tibbagāravo samādhigaru ātāpã sikkhāya tibbagāravo appamādagaru bhikkhu paņisanthāragāravo abhabbo parihānāya nibbānass' eva santike ti. XXXII. 1. Imaü bhikkhave rattiü a¤¤atarā devatā abhikkantāya rattiyā abhikkantavaõõā kevalakappaü Jetavanaü obhāsetvā yenāhaü ten' upasaīkami, #<[page 029]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhitā kho bhikkhave sā devatā maü etad avoca `satt' ime bhante dhammā bhikkhuno aparihānāya saüvattanti. Katame satta? Satthugāravatā, dhammagāravatā, saīghagāravatā, sikkhāgāravatā, samādhigāravatā, hirigāravatā, ottappagāravatā. Ime kho bhante satta dhammā bhikkhuno aparihānāya saüvattantã' ti. Idam avoca bhikkhave sā devatā, idaü vatvā maü abhivādetvā padakkhiõaü katvā tatth' ev' antaradhāyã ti. Satthugaru dhammagaru saīghe ca tibbagāravo samādhigaru ātāpã sikkhāya tibbagāravo hiri-ottappasampanno sappatisso sagāravo abhabbo parihānāya nibbānass' eva santike ti. XXXIII. 1. Imaü bhikkhave rattiü a¤¤atarā devatā . . . pe . . . maü etad avoca `satt' ime bhante dhammā bhikkhuno aparihānāya saüvattanti. Katame satta? Satthugāravatā, dhammagāravatā, saīghagāravatā, sikkhāgāravatā, samādhigāravatā, sovacassatā, kalyāõamittatā. Ime kho bhante satta dhammā bhikkhuno aparihānāya saüvattantã' ti. Idam avoca bhikkhave sā devatā, idaü vatvā maü abhivādetvā padakkhiõaü katvā tatth' ev' antaradhāyã ti. Satthugaru dhammagaru saīghe ca tibbagāravo samādhigaru ātāpã sikkhāya tibbagāravo kalyāõamitto suvaco sappatisso sagāravo abhabbo parihānāya nibbānass' eva santike ti. #<[page 030]># %<30 Aīguttara-Nikāya. XXXIV. 1-4>% XXXIV. 1. Imaü bhikkhave rattiü a¤¤atarā devatā . . . pe . . . maü etad avoca `satt' ime bhante dhammā bhikkhuno aparihānāya saüvattanti. Katame satta? Satthugāravatā, dhammagāravatā, saīghagāravatā, sikkhāgāravatā, samādhigāravatā, sovacassatā, kalyāõamittatā. Ime kho bhante satta dhammā bhikkhuno aparihānāya saüvattantã' ti. Idam avoca bhikkhave sā devatā, idaü vatvā maü abhivādetvā padakkhiõaü katvā tatth' ev' antaradhāyã ti. 2. Evaü vutte āyasmā Sāriputto Bhagavantaü etad avoca:-- 3. Imassa kho ahaü bhante Bhagavatā saükhittena bhāsitassa evaü vitthārena atthaü ājānāmi. Idha bhante bhikkhu attanā ca satthugāravo hoti satthugāravatāya ca vaõõavādã, ye c' a¤¤e bhikkhå na satthugāravā te ca satthugāravatāya samādapeti, ye c' a¤¤e bhikkhå satthugāravā tesa¤ ca vaõõaü bhaõati bhåtaü tacchaü kālena. Attanā ca dhammagāravo hoti . . . pe . . . saīghagāravo hoti . . . sikkhāgāravo hoti . . . samādhigāravo hoti . . . suvaco hoti . . . kalyāõamitto hoti kalyāõamittatāya ca vaõõavādã, ye c' a¤¤e bhikkhå na kalyāõamittā te ca kalyāõamittatāya samādapeti, ye c' a¤¤e bhikkhå kalyāõamittā tesa¤ ca vaõõaü bhaõati bhåtaü tacchaü kālena. Imassa kho ahaü bhante Bhagavatā saükhittena bhāsitassa evaü vitthārena atthaü ājānāmã ti. 4. Sādhu sādhu Sāriputta, sādhu kho tvaü Sāriputta imassa mayā saükhittena bhāsitassa evaü vitthārena atthaü ājānāsi. Idha Sāriputta bhikkhu attanā ca satthugāravo hoti satthugāravatāya ca vaõõavādã, ye c' a¤¤e bhikkhå na satthugāravā te ca satthugāravatāya samādapeti, #<[page 031]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ye c' a¤¤e bhikkhå satthugāravā tesa¤ ca vaõõaü bhaõati bhåtaü tacchaü kālena. Attanā ca dhammagāravo hoti . . . pe . . . saīghagāravo hoti . . . sikkhāgāravo hoti . . . samādhigāravo hoti . . . suvaco hoti . . . kalyāõamitto hoti kalyāõamittatāya ca vaõõavādã, ye c' a¤¤e bhikkhå na kalyāõamittā te ca kalyāõamittatāya samādapeti, ye c' a¤¤e bhikkhå kalyāõamittā tesa¤ ca vaõõaü bhaõati bhåtaü tacchaü kālena. Imassa kho Sāriputta mayā saükhittena bhāsitassa evaü vitthārena attho daņņhabbo ti. XXXV. 1. Sattahi bhikkhave aīgehi samannāgato bhikkhu mitto sevitabbo. Katamehi sattahi? 2. Duddadaü dadāti, dukkaraü karoti, dukkhamaü khamati, guyham assa āvikaroti, guyham assa pariguyhati, āpadāsu na jahati, khãõena nātima¤¤ati. Imehi kho bhikkhave sattah' aīgehi samannāgato bhikkhu mitto sevitabbo ti. Duddadaü dadāti mitto, dukkara¤ cāpi kubbati, atho pi' ssa duruttāni khamati dukkhamāni pi, guyha¤ ca tassa akkhāti, guyhassa pariguyhati, āpadāsu na jahāti, khãõena nātima¤¤ati: yasmiü etāni ņhānāni saüvijjanti' dha puggale, so mitto mittakāmena bhajitabbo tathāvidho ti. #<[page 032]># %<32 Aīguttara-Nikāya. XXXVI. 1-XXXVII. 2>% XXXVI. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu mitto sevitabbo bhajitabbo payirupāsitabbo api panujjamānena pi. Katamehi sattahi? 2. Piyo hoti manāpo ca, garu ca, bhāvanãyo ca, vattā ca, vacanakkhamo ca, gambhãra¤ ca kathaü kattā hoti, no ca aņņhāne niyojeti. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu mitto sevitabbo bhajitabbo payirupāsitabbo api panujjamānena pã ti. Piyo ca garu bhāvanãyo vattā ca vacanakkhamo gambhãra¤ ca kathaü kattā no c' aņņhāne niyojaye: yasmiü etāni ņhānāni saüvijjanti 'dha puggale, so mitto mittakāmena atthakāmānukampako api nāsiyamānena bhajitabbo tathāvidho ti. XXXVII. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu na cirass' eva catasso paņisambhidā sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja vihareyya. Katamehi sattahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu `idam me cetaso lãnattan' ti yathābhåtaü pajānāti, ajjhattaü saükhittaü vā cittaü `ajjhattaü me saükhittaü cittan' ti yathābhåtaü pajānāti, bahiddhā vikkhittaü vā cittaü `bahiddhā me vikkhittaü cittan' ti yathābhåtaü pajānāti. Tassa viditā vedanā uppajjanti viditā upaņņhahanti viditā abbhatthaü gacchanti, viditā sa¤¤ā uppajjanti viditā upaņņhahanti viditā abbhatthaü gacchanti, #<[page 033]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ viditā vitakkā uppajjanti viditā upaņņhahanti viditā abbhatthaü gacchanti, sappāyāsappāyesu kho pan' assa dhammesu hãnappaõãtesu kaõhasukkasappaņibhāgesu nimittaü suggahitaü hoti sumanasikataü såpadhāritaü suppaņividdhaü pa¤¤āya. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu na cirass' eva catasso paņisambhidā sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja vihareyya. 3. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato Sāriputto catasso paņisambhidā sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharati. Katamehi sattahi? 4. Idha bhikkhave Sāriputto `idam me cetaso lãnattan' ti yathābhåtaü pajānāti, ajjhattaü saükhittaü vā cittaü `ajjhattaü me saükhittaü cittan' ti yathābhåtaü pajānāti, bahiddhā vā vikkhittaü cittaü `bahiddhā me vikkhittaü cittan' ti yathābhåtaü pajānāti. Tassa viditā vedanā uppajjanti viditā upaņņhahanti viditā abbhatthaü gacchanti, viditā sa¤¤ā uppajjanti viditā upaņņhahanti viditā abbhatthaü gacchanti, viditā vitakkā uppajjanti viditā upaņņhahanti viditā abbhatthaü gacchanti, sappāyāsappāyesu kho pan' assa dhammesu hãnappaõãtesu kaõhasukkasappaņibhāgesu nimittaü suggahitaü hoti sumanasikataü såpadhāritaü suppaņividdhaü pa¤¤āya. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato Sāriputto catasso paņisambhidā sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharatã ti. #<[page 034]># %<34 Aīguttara-Nikāya. XXXVIII. 1-XXXIX. 1>% XXXVIII. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu cittaü vase vatteti, no ca bhikkhu cittassa vasena vattati. Katamehi sattahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu samādhikusalo hoti, samādhissa samāpattikusalo hoti, samādhissa ņhitikusalo hoti, samādhissa vuņņhānakusalo hoti, samādhissa kallitakusalo hoti, samādhissa gocarakusalo hoti, samādhissa abhinihārakusalo hoti. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu cittaü vase vatteti, no ca bhikkhu cittassa vasena vattati. 3. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato Sāriputto cittaü vase vatteti, no ca Sāriputto cittassa vasena vattati. Katamehi sattahi? 4. Idha bhikkhave Sāriputto samādhikusalo hoti, samādhissa samāpattikusalo, samādhissa ņhitikusalo, samādhissa vuņņhānakusalo, samādhissa kallitakusalo, samādhissa gocarakusalo, samādhissa abhinihārakusalo. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato Sāriputto cittaü vase vatteti, no ca Sāriputto cittassa vasena vattatã ti. XXXIX. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Jetavane Anāthapiõķikassa ārāme. Atha kho āyasmā Sāriputto pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya Sāvatthiyaü piõķāya pāvisi. Atha kho āyasmato Sāriputtassa etad ahosi `atippago kho tāva Sāvatthiyaü piõķāya carituü; #<[page 035]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yan nånāhaü yena a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü ārāmo ten' upasaīkameyyan' ti. Atha kho āyasmā Sāriputto yena a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü ārāmo ten' upasaīkami, upasaīkamitvā tehi a¤¤atitthiyehi paribbājakehi saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. 2. Tena kho pana samayena tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü sannisinnānaü sannipatitānaü ayam antarākathā udapādi `yo hi koci āvuso dvādasa vassāni paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, "niddaso bhikkhå" ti alaü vacanāyā' ti. Atha kho āyasmā Sāriputto tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü bhāsitaü neva abhinandi na ppaņikkosi; anabhinanditvā appaņikkositvā uņņhāyāsanā pakkāmi `Bhagavato santike etassa bhāsitassa atthaü ājānissāmã' ti. 3. Atha kho āyasmā Sāriputto Sāvatthiyaü piõķāya caritvā pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā Sāriputto Bhagavantaü etad avoca `idhāhaü bhante pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya Sāvatthiyaü piõķāya pāvisiü. Tassa mayhaü bhante etad ahosi: atippago kho tāva Sāvatthiyaü piõķāya carituü; yan nånāhaü yena a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü ārāmo ten' upasaīkameyyan ti. Atha khvāhaü bhante yena a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü ārāmo ten' upasaīkamiü, upasaīkamitvā tehi a¤¤atitthiyehi paribbājakehi saddhiü sammodiü, sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdiü. Tena kho pana bhante samayena tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü sannisinnānaü sannipatitānaü ayam antarākathā udapādi: #<[page 036]># %<36 Aīguttara-Nikāya. XXXIX. 4-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yo hi koci āvuso dvādasa vassāni paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, "niddaso bhikkhå" ti alaü vacanāyā ti. Atha khvāhaü bhante tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü bhāsitaü neva abhinandiü na ppaņikkosiü; anabhinanditvā appaņikkositvā uņņhāyāsanā pakkāmiü: Bhagavato santike etassa bhāsitassa atthaü ājānissāmã ti. Sakkā nu kho bhante imasmiü dhammavinaye kevalaü vassagaõanamattena niddaso bhikkhu pa¤¤āpetun' ti? `Na kho Sāriputta sakkā imasmiü dhammavinaye kevalaü vassagaõanamattena niddaso bhikkhu pa¤¤āpetuü. Satta kho imāni Sāriputta niddasavatthåni mayā sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā paveditāni. Katamāni satta? 4. Idha Sāriputta bhikkhu sikkhāsamādāne tibbacchando hoti āyati¤ ca sikkhāsamādāne avigatapemo, dhammanisantiyā tibbacchando hoti āyati¤ ca dhammanisantiyā avigatapemo, icchāvinaye tibbacchando hoti āyati¤ ca icchāvinaye avigatapemo, paņisallāne tibbacchando hoti āyati¤ ca paņisallāne avigatapemo, viriyārambhe tibbacchando hoti āyati¤ ca viriyārambhe avigatapemo, satinepakke tibbacchando hoti āyati¤ ca satinepakke avigatapemo, diņņhipaņivedhe tibbacchando hoti āyati¤ ca diņņhipativedhe avigatapemo. Imāni kho Sāriputta satta niddasavatthåni mayā sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā paveditāni. 5. Imehi kho Sāriputta sattahi niddasavatthåhi samannāgato bhikkhu dvādasa ce pi vassāni paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, `niddaso bhikkhå' ti alaü vacanāya, catuvãsati ce pi vassāni paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, `niddaso bhikkhå' ti alaü vacanāya, #<[page 037]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ chattiüsa ce pi vassāni paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, `niddaso bhikkhå' ti alaü vacanāya, aņņhacattārisa¤ ce pi vassāni paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, `niddaso bhikkhå' ti alaü vacanāyā ti. XL. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Kosambiyaü viharati Ghositārāme. Atha kho āyasmā ânando pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya Kosambiyaü piõķāya pāvisi. Atha kho āyasmato ânandassa etad ahosi `atippago kho tāva Kosambiyaü piõķāya carituü; yan nånāhaü yena a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü ārāmo ten' upasaīkameyyan' ti. Atha kho āyasmā ânando yena a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü ārāmo ten' upasaīkami, upasaīkamitvā tehi a¤¤atitthiyehi paribbājakehi saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. 2. Tena kho pana samayena tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü sannisinnānaü sannipatitānaü ayam antarākathā udapādi `yo hi koci āvuso dvādasa vassāni paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, "niddaso bhikkhå" ti alaü vacanāyā' ti. Atha kho āyasmā ânando tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü bhāsitaü neva abhinandi na ppaņikkosi; anabhinanditvā appaņikkositvā uņņhāyāsanā pakkāmi `Bhagavato santike etassa bhāsitassa atthaü ājānissāmã ti. 3. Atha kho āyasmā ânando Kosambiyaü piõķāya caritvā pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā ânando Bhagavantaü etad avoca `idhāhaü bhante pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya Kosambiyaü piõķāya pāvisiü. #<[page 038]># %<38 Aīguttara-Nikāya. XL. 4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tassa mayhaü bhante etad ahosi: atippago kho tāva Kosambiyaü piõķāya carituü; yan nånāhaü yena a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü ārāmo ten' upasaīkameyyan ti. Atha khvāhaü bhante yena a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü ārāmo ten' upasaīkamiü, upasaīkamitvā tehi a¤¤atitthiyehi paribbājakehi saddhiü sammodiü, sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdiü. Tena kho pana bhante samayena tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü sannisinnānaü sannipatitānaü ayam antarākathā udapādi: yo hi koci āvuso dvādasa vassāni paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, "niddaso bhikkhå" ti alaü vacanāyā ti. Atha khvāhaü bhante tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü bhāsitaü neva abhinandiü na ppaņikkosiü; anabhinanditvā appaņikkositvā uņņhāyāsanā pakkāmiü: Bhagavato santike etassa bhāsitassa atthaü ājānissāmã ti. Sakkā nu kho bhante imasmiü dhammavinaye kevalaü vassagaõanamattena niddaso bhikkhu pa¤¤āpetun' ti? Na kho ânanda sakkā imasmiü dhammavinaye kevalaü vassagaõanamattena niddaso bhikkhu pa¤¤āpetuü. Satta kho imāni ânanda niddasavatthåni mayā sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā paveditāni. Katamāni satta? 4. Idh' ânanda bhikkhu saddho hoti, hirimā hoti, ottappã hoti, bahussuto hoti, āraddhavirayo hoti, satimā hoti, pa¤¤avā hoti. Imāni kho ânanda satta niddasavatthåni mayā sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā paveditāni. #<[page 039]># %% 5. Imehi kho ânanda sattahi niddasavatthåhi samannāgato bhikkhu dvādasa ce pi vassāni paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, "niddaso bhikkhå" ti alaü vacanāya, catuvãsati ce pi vassāni paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, "niddaso bhikkhå" ti alaü vacanāya, chattiüsa ce pi vassāni paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, "niddaso bhikkhå" ti alaü vacanāya, aņņhacattārisa¤ ce pi vassāni paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, "niddaso bhikkhå" ti alaü vacanāyā ti. Devatāvaggo catuttho. Tassa uddānaü: Appamādo hirimā ca dve suvacā duve sakhā Dve paņisambhidā dve vasā niddasavatthå 'pare dve ti. XLI. 1. Satt' imā bhikkhave vi¤¤āõaņņhitiyo. Katamā satta? 2. Santi bhikkhave sattā nānattakāyā nānattasa¤¤ino, seyyathā pi manussā ekacce ca devā ekacce ca vinipātikā. Ayaü paņhamā vi¤¤āõaņņhiti. #<[page 040]># %<40 Aīguttara-Nikāya. XLI. 3-XLII. 2>% 3. Santi bhikkhave sattā nānattakāyā ekattasa¤¤ino, seyyathā pi devā {Brahmakāyikā} paņhamābhinibbattā. Ayaü dutiyā vi¤¤āõaņņhiti. 4. Santi bhikkhave sattā ekattakāyā nānattasa¤¤ino, seyyathā pi devā {âbhassarā}. Ayaü tatiyā vi¤¤āõaņņhiti. 5. Santi bhikkhave sattā ekattakāyā ekattasa¤¤ino, seyyathā pi devā {Subhakiõhā}. Ayaü catutthā vi¤¤āõaņņhiti. 6. Santi bhikkhave sattā sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamma paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanåpagā. Ayaü pa¤camā vi¤¤āõaņņhiti. 7. Santi bhikkhave sattā sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anantaü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanåpagā. Ayaü chaņņhā vi¤¤āõaņņhiti. 8. Santi bhikkhave sattā sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanåpagā. Ayaü sattamā vi¤¤āõaņņhiti. Imā kho bhikkhave satta vi¤¤āõaņņhitiyo ti. XLII. 1. Satt' ime bhikkhave samādhiparikkhārā. Katame satta? 2. Sammādiņņhi, sammāsaīkappo, sammāvācā, sammākammanto, sammā-ājãvo, sammāvāyāmo, sammāsati. Yā kho bhikkhave imehi sattah' aīgehi cittass' ekaggatā parikkhatā-, ayaü vuccati bhikkhave ariyo sammāsamādhi sa-upaniso iti pi saparikkhāro iti pã ti. #<[page 041]># %% XLIII. 1. Satt' ime bhikkhave aggã. Katame satta? 2. Rāgaggi, dosaggi, mohaggi, āhuneyyaggi, gahapataggi, dakkhiõeyyaggi, kaņņhaggi. Ime kho bhikkhave satta aggã ti. XLIV. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Jetavane Anāthapiõķikassa ārāme. Tena kho pana samayena Uggatasarãrassa brāhmaõassa mahāya¤¤o upakkhaņo hoti: pa¤ca usabhasatāni thåõåpanãtāni honti ya¤¤atthāya, pa¤ca vacchatarasatāni thåõåpanãtāni honti ya¤¤atthāya, pa¤ca vacchatarisatāni thåõåpanãtāni honti ya¤¤atthāya, pa¤ca ajasatāni thåõåpanãtāni honti ya¤¤atthāya, pa¤ca urabbhasatāni thåõåpanãtāni honti ya¤¤atthāya. Atha kho Uggatasarãro brāhmaõo yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavatā saddhiü sammodi; sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Uggatasarãro brāhmaõo Bhagavantaü etad avoca `sutaü me taü bho Gotama: aggissa ādhānaü yåpassa ussāpanaü mahapphalaü hoti mahānisaüsan' ti. `Mayā pi kho etaü brāhmaõa sutaü: aggissa ādhānaü yåpassa ussāpanaü mahapphalaü hoti mahānisaüsan' ti. Dutiyam pi kho . . . tatiyam pi kho Uggatasarãro brāhmaõo Bhagavantaü etad avoca `sutaü me taü bho Gotama: aggissa ādhānaü yåpassa ussāpanaü mahapphalaü hoti mahānisaüsan' ti. `Mayā pi kho etaü brāhmaõa sutaü: aggissa ādhānaü yåpassa ussāpanaü mahapphalaü hoti mahānisaüsan' ti. `Tayidaü bho Gotama sameti bhoto c' eva Gotamassa amhāka¤ ca, #<[page 042]># %<42 Aīguttara-Nikāya. XLIV. 2-4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yad idaü sabbena sabban' ti. 2. Evaü vutte āyasmā ânando Uggatasarãraü brāhmaõaü etad avoca `na kho brāhmaõa Tathāgatā evaü pucchitabbā: sutaü me taü bho Gotama "aggissa ādhānaü yåpassa ussāpanaü mahapphalaü hoti mahānisaüsan" ti. Eva¤ ca kho brāhmaõa Tathāgatā pucchitabbā: aha¤ hi bhante aggiü ādhātukāmo yåpaü ussāpetukāmo; ovadatu maü bhante Bhagavā, anusāsatu maü bhante Bhagavā, yaü mama assa dãgharattaü hitāya sukhāyā' ti. 3. Atha kho Uggatasarãro brāhmaõo Bhagavantaü etad avoca `aha¤ hi bho Gotama aggiü ādhātukāmo yåpaü ussāpetukāmo; ovadatu maü bhavaü Gotamo, anusāsatu maü bhavaü Gotamo, yaü mama assa dãgharattaü hitāya sukhāyā' ti. Aggiü brāhmaõa ādhento yåpaü ussāpento pubb' eva ya¤¤ā tãõi satthāni ussāpeti akusalāni dukkhudrayāni dukkhavipākāni. Katamāni tãõi? 4. Kāyasatthaü, vacãsatthaü, manosatthaü. Aggiü brāhmaõa ādhento yåpaü ussāpento pubb' eva ya¤¤ā evaü cittaü uppādeti `ettakā usabhā ha¤¤antu ya¤¤atthāya, ettakā vacchatarā ha¤¤antu ya¤¤atthāya, ettakā vacchatariyo ha¤¤antu ya¤¤atthāya, ettakā ajā ha¤¤antu ya¤¤atthāya, ettakā urabbhā ha¤¤antu ya¤¤atthāyā' ti. So `pu¤¤aü karomã' ti apu¤¤aü karoti, `kusalaü karomã' ti akusalaü karoti, `sugatiyā maggaü pariyesāmã' ti duggatiyā maggaü pariyesati. Aggiü brāhmaõa ādhento yåpaü ussāpento pubb' eva ya¤¤ā idaü paņhamaü manosatthaü ussāpeti akusalaü dukkhudrayaü dukkhavipākaü. #<[page 043]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 5. Puna ca paraü brāhmaõa aggiü ādhento yåpaü ussāpento pubb' eva ya¤¤ā evaü vācaü bhāsati `ettakā usabhā ha¤¤antu ya¤¤atthāya, ettakā vacchatarā ha¤¤antu ya¤¤atthāya, ettakā vacchatariyo ha¤¤antu ya¤¤atthāya, ettakā ajā ha¤¤antu ya¤¤atthāya, ettakā urabbhā ha¤¤antu ya¤¤atthāyā' ti. So `pu¤¤aü karomã' ti apu¤¤aü karoti, `kusalaü karomã' ti akusalaü karoti, `sugatiyā maggaü pariyesāmã' ti duggatiyā maggaü pariyesati. Aggiü brāhmaõa ādhento yåpaü ussāpento pubb' eva ya¤¤ā idaü dutiyaü vacãsatthaü ussāpeti akusalaü dukkhudrayaü dukkhavipākaü. 6. Puna ca paraü brāhmaõa aggiü ādhento yåpaü ussāpento pubb' eva ya¤¤ā sayaü paņhamaü samārabbhati `usabhā ha¤¤antu ya¤¤atthāya', sayaü paņhamaü samārabbhati `vacchatarā ha¤¤antu ya¤¤atthāya', sayaü paņhamaü samārabbhati `vacchatariyo ha¤¤antu ya¤¤atthāya', sayaü paņhamaü samārabbhati `ajā ha¤¤antu ya¤¤atthāya', sayaü paņhamaü samābbharati `urabbhā ha¤¤antu ya¤¤atthāyā' ti. So `pu¤¤aü karomã' ti apu¤¤aü karoti, `kusalaü karomã' ti akusalaü karoti, `sugatiyā maggaü pariyesāmã' ti duggatiyā maggaü pariyesati. Aggiü brāhmaõa ādhento yåpaü ussāpento pubb' eva ya¤¤ā idaü tatiyaü kāyasatthaü ussāpeti akusalaü dukkhudrayaü dukkhavipākaü. Aggiü brāhmaõa ādhento yåpaü ussāpento pubb' eva ya¤¤ā imāni tãõi satthāni ussāpeti akusalāni dukkhudrayāni dukkhavipākāni. 7. Tayo' me brāhmaõa aggã pahātabbā parivajjetabbā, na sevitabbā. Katame tayo? #<[page 044]># %<44 Aīguttara-Nikāya. XLIV. 8-12>% 8. Rāgaggi, dosaggi, mohaggi. Kasmā cāyaü brāhmaõa rāgaggi pahātabbo parivajjetabbo, na sevitabbo? 9. Ratto kho brāhmaõa rāgena abhibhåto pariyādinnacitto kāyena duccaritaü carati, vācāya duccaritaü carati, manasā duccaritaü carati. So kāyena duccaritaü caritvā vācāya duccaritaü caritvā manasā duccaritaü caritvā kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjati. Tasmāyaü rāgaggi pahātabbo parivajjetabbo, na sevitabbo. Kasmā cāyaü brāhmaõa dosaggi pahātabbo parivajjetabbo, na sevitabbo? 10. Duņņho kho brāhmaõa dosena abhibhåto pariyādinnacitto kāyena duccaritaü carati, vācāya duccaritaü carati, manasā duccaritaü carati. So kāyena duccaritaü caritvā vācāya duccaritaü caritvā manasā duccaritaü caritvā kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjati. Tasmāyaü dosaggi pahātabbo parivajjetabbo, na sevitabbo. Kasmā cāyaü brāhmaõa mohaggi pahātabbo parivajjetabbo, na sevitabbo? 11. Måëho kho brāhmaõa mohena abhibhåto pariyādinnacitto kāyena duccaritaü carati, vācāya duccaritaü carati, manasā duccaritaü carati. So kāyena duccaritaü caritvā vācāya duccaritaü caritvā manasā duccaritaü caritvā kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjati. Tasmāyaü mohaggi pahātabbo parivajjetabbo, na sevitabbo. Ime kho brāhmaõa tayo aggã pahātabbā parivajjetabbā, na sevitabbā. 12. Tayo kho 'me brāhmaõa aggã sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā sammā sukhaü parihātabbā. Katame tayo? #<[page 045]># %% 13. âhuneyyaggi, gahapataggi, dakkhiõeyyaggi. Katamo ca brāhmaõa āhuneyyaggi? 14. Idha brāhmaõa yassa te honti `mātā' ti vā `pitā' ti vā: ayaü vuccati brāhmaõa āhuneyyaggi. Taü kissa hetu? Ato 'yaü brāhmaõa āhuto sambhåto. Tasmāyaü āhuneyyaggi sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā sammā sukhaü parihātabbo. Katamo ca brāhmaõa gahapataggi? 15. Idha brāhmaõa yassa te honti `puttā' ti vā `dārā' ti vā `dāsā' ti vā `pessā' ti vā `kammakarā' ti vā: ayaü vuccati brāhmaõa gahapataggi. Tasmāyaü gahapataggi sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā sammā sukhaü parihātabbo. Katamo ca brāhmaõa dakkhiõeyyaggi? 16. Idha brāhmaõa ye te samaõabrāhmaõā madappamādā paņiviratā khantisoracce niviņņhā ekam attānaü damenti ekam attānaü samenti ekam attānaü parinibbāpenti: ayaü vuccati brāhmaõa dakkhiõeyyaggi. Tasmāyaü dakkhiõeyyaggi sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā sammā sukhaü parihātabbo. Ime kho brāhmaõa tayo aggã sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā sammā sukhaü parihātabbā. Ayaü kho pana brāhmaõa kaņņhaggi kālena kālaü ujjaletabbo, kālena kālaü ajjhupekkhitabbo, kālena kālaü nibbāpetabbo, kālena kālaü nikkhipitabbo ti. 17. Evaü vutte Uggatasarãro brāhmaõo Bhagavantaü etad avoca `abhikkantaü bho Gotama abhikkantaü bho Gotama, upāsakaü maü bhavaü Gotamo dhāretu ajja-t-agge #<[page 046]># %<46 Aīguttara-Nikāya. XLV. 1-XLVI. 4>% pāõupetaü saraõaü gataü. Esāhaü bho Gotama pa¤ca usabhasatāni mu¤cāmi jãvitaü demi, pa¤ca vacchatarasatāni mu¤cāmi jãvitaü demi, pa¤ca vacchatarisatāni mu¤cāmi jãvitaü demi, pa¤ca ajasatāni mu¤cāmi jãvitaü demi, pa¤ca urabbhasatāni mu¤cāmi jãvitaü demi; haritāni c' eva tiõāni khādantu sãtāni ca pāniyāni pivantu, sãto ca nesaü vāto upavāyatå' ti. XLV. 1. Satt' imā bhikkhave sa¤¤ā bhāvitā bahulãkatā mahapphalā honti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā. Katamā satta? 2. Asubhasa¤¤ā, maraõasa¤¤ā, āhāre paņikkålasa¤¤ā, sabbaloke anabhiratasa¤¤ā, aniccasa¤¤ā, anicce dukkhasa¤¤ā, dukkhe anattasa¤¤ā. Imā kho bhikkhave satta sa¤¤ā bhāvitā bahulãkatā mahapphalā honti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti. XLVI. 1. Satt' imā bhikkhave sa¤¤ā bhāvitā bahulãkatā mahapphalā honti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā. Katamā satta? 2. Asubhasa¤¤ā, maraõasa¤¤ā, āhāre paņikkålasa¤¤ā, sabbaloke anabhiratasa¤¤ā, aniccasa¤¤ā, anicce dukkhasa¤¤ā, dukkhe anattasa¤¤ā. 3. Asubhasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 4. Asubhasa¤¤āparicitena bhikkhave bhikkhuno cetasā bahulaü viharato methunadhammasamāpattiyā cittaü #<[page 047]># %% paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti. Seyyathā pi bhikkhave kukkuņapattaü vā nahārudaddulaü vā aggimhi pakkhittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, evam eva kho bhikkhave bhikkhuno asubhasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato methunadhammasamāpattiyā cittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti. Sace bhikkhave bhikkhuno asubhasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato methunadhammasamāpattiyā cittaü anusandati, appāņikkålyatā vā saõņhāti, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `abhāvitā me asubhasa¤¤ā, natthi me pubbenāparaü viseso, appattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Sace pana bhikkhave bhikkhuno asubhasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato methunadhammasamāpattiyā cittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `bhāvitā me asubhasa¤¤ā, atthi me pubbenāparaü viseso, pattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Asubhasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 5. Maraõasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti iti kho pan' etaü vuttaü, #<[page 048]># %<48 Aīguttara-Nikāya. XLVI. 6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 6. Maraõasa¤¤āparicitena bhikkhave bhikkhuno cetasā bahulaü viharato jãvitanikantiyā cittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti. Seyyathā pi bhikkhave kukkuņapattaü vā nahārudaddulaü vā aggimhi pakkhittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, evam eva kho bhikkhave bhikkhuno maraõasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato jãvitanikantiyā cittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti. Sace bhikkhave bhikkhuno maraõasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato jãvitanikantiyā cittaü anusandati, appāņikkålyatā vā saõņhāti, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `abhāvitā me maraõasa¤¤ā, natthi me pubbenāparaü viseso, appattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Sace pana bhikkhave bhikkhuno maraõasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato jãvitanikantiyā cittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `bhāvitā me maraõasa¤¤ā, atthi me pubbenāparaü viseso, pattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Maraõasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti iti yan taü vuttaü, #<[page 049]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ idam etaü paņicca vuttaü. 7. âhāre paņikkålasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 8. âhāre paņikkålasa¤¤āparicitena bhikkhave bhikkhuno cetasā bahulaü viharato rasataõhāya cittaü paņilãyati . . . pe . . . upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti. Seyyathā pi bhikkhave kukkuņapattaü vā nahārudaddulaü vā aggimhi pakkhittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, evam eva kho bhikkhave bhikkhuno āhāre paņikkålasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato rasataõhāya cittaü paņilãyati . . . pe . . . upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti. Sace bhikkhave bhikkhuno āhāre paņikkålasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato rasataõhāya cittaü anusandati, appāņikkålyatā vā saõņhāti, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `abhāvitā me āhāre paņikkålasa¤¤ā, natthi me pubbenāparaü viseso, appattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Sace pana bhikkhave bhikkhuno āhāre paņikkålasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato rasataõhāya cittaü paņilãyati . . . pe . . . upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `bhāvitā me āhāre paņikkålasa¤¤ā, atthi me pubbenāparaü viseso, pattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. âhāre paņikkålasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti*) mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti iti yan taü vuttaü, #<[page 050]># %<50 Aīguttara-Nikāya. XLVI. 9-10>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ idam etaü paņicca vuttaü. 9. Sabbaloke anabhiratasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 10. Sabbaloke anabhiratasa¤¤āparicitena bhikkhave bhikkhuno cetasā bahulaü viharato lokacittesu cittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti. Seyyathā pi kukkuņapattaü vā nahārudaddulaü vā aggimhi pakkhittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, evam eva kho bhikkhave bhikkhuno sabbaloke anabhiratasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato lokacittesu cittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti. Sace bhikkhave bhikkhuno sabbaloke anabhiratasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato lokacittesu cittaü anusandati, appāņikkålyatā vā saõņhāti, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `abhāvitā me sabbaloke anabhiratasa¤¤ā, natthi me pubbenāparaü viseso, appattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Sace pana bhikkhave bhikkhuno sabbaloke anabhiratasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato lokacittesu cittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, #<[page 051]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `bhāvitā me sabbaloke anabhiratasa¤¤ā, atthi me pubbenāparaü viseso, pattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Sabbaloke anabhiratasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 11. Aniccasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 12. Aniccasa¤¤āparicitena bhikkhave bhikkhuno cetasā bahulaü viharato lābhasakkārasiloke cittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti. Seyyathā pi bhikkhave kukkuņapattaü vā nahārudaddulaü vā aggimhi pakkhittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, evam eva kho bhikkhave bhikkhuno aniccasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato lābhasakkārasiloke cittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti. Sace bhikkhave bhikkhuno aniccasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato lābhasakkārasiloke cittaü anusandati, appāņikkålyatā vā saõņhāti, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `abhāvitā me aniccasa¤¤ā, natthi me pubbenāparaü viseso, appattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Sace pana bhikkhave bhikkhuno aniccasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato lābhasakkārasiloke cittaü paņilãyati paņikuņati paņivaņņati na sampasārãyati, #<[page 052]># %<52 Aīguttara-Nikāya. XLVI. 13-14>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upekhā vā pāņikkålyatā vā saõņhāti, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `bhāvitā me aniccasa¤¤ā, atthi me pubbenāparaü viseso, pattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Aniccasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 13. Anicce dukkhasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 14. Anicce dukkhasa¤¤āparicitena bhikkhave bhikkhuno cetasā bahulaü viharato ālasse kosajje vissaņņhiye pamāde ananuyoge appaccavekkhaõāya tibbā bhayasa¤¤ā paccupaņņhitā hoti, seyyathā pi ukkhittāsike vadhake. Sace bhikkhave bhikkhuno anicce dukkhasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato ālasse kosajje vissaņņhiye pamāde ananuyoge appaccavekkhaõāya tibbā bhayasa¤¤ā na paccupaņņhitā hoti, seyyathā pi ukkhittāsike vadhake, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `abhāvitā me anicce dukkhasa¤¤ā, natthi me pubbenāparaü viseso, appattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Sace pana bhikkhave bhikkhuno anicce dukkhasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato ālasse kosajje vissaņņhiye pamāde ananuyoge appaccavekkhaõāya tibbā bhayasa¤¤ā paccupaņņhitā hoti, seyyathā pi ukkhittāsike vadhake, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `bhāvitā me anicce dukkhasa¤¤ā, atthi me pubbenāparaü viseso, pattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Anicce dukkhasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā' ti iti yan taü vuttaü, #<[page 053]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ idam etaü paņicca vuttaü. 15. Dukkhe anattasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 16. Dukkhe anattasa¤¤āparicitena bhikkhave bhikkhuno cetasā bahulaü viharato imasmi¤ ca savi¤¤āõake kāye bahiddhā ca sabbanimittesu ahaükāramamaükāramānāpagataü mānasaü hoti vidhāsamatikkantaü santaü suvimuttaü. Sace bhikkhave bhikkhuno dukkhe anattasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato imasmi¤ ca savi¤¤āõake kāye bahiddhā ca sabbanimittesu ahaükāramamaükāramānāpagataü mānasaü na hoti vidhāsamatikkantaü santaü suvimuttaü, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `abhāvitā me dukkhe anattasa¤¤ā, natthi me pubbenāparaü viseso, appattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Sace pana bhikkhave bhikkhuno dukkhe anattasa¤¤āparicitena cetasā bahulaü viharato imasmi¤ ca savi¤¤āõake kāye bahiddhā ca sabbanimittesu ahaükāramamaükāramānāpagataü mānasaü hoti vidhāsamatikkantaü santaü suvimuttaü, veditabbam etaü bhikkhave bhikkhunā `bhāvitā me dukkhe anattasa¤¤ā, atthi me pubbenāparaü viseso, pattaü me bhāvanāphalan' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Dukkhe anattasa¤¤ā bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. Imā kho bhikkhave satta sa¤¤ā bhāvitā bahulãkatā mahapphalā honti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti. #<[page 054]># %<54 Aīguttara-Nikāya. XLVII. 1-2>% XLVII. 1. Atha kho Jānussoõã brāhmaõo yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavatā saddhiü . . . pe . . . etad avoca `bhavam pi no Gotamo brahmacārã paņijānātã' ti. `Yaü hi taü brāhmaõa sammā vadamāno vadeyya "akhaõķaü acchiddaü asabalaü akammāsaü paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü caratã" ti; mam' eva taü brāhmaõa sammā vadamāno vadeyya, ahaü hi brāhmaõa akhaõķaü acchiddaü asabalaü akammāsaü paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carāmã' ti. `Kiü pana bho Gotama brahmacariyassa khaõķam pi chiddam pi sabalam pi kammāsam pã' ti? 2. Idha brāhmaõa ekacco samaõo vā brāhmaõo vā sammābrahmacārã paņijānamāno na h' eva kho mātugāmena saddhiü dvayandvayasamāpattiü samāpajjati, api ca kho mātugāmassa ucchādanaparimaddananahāpanasambāhanaü sādiyati. So taü assādeti taü nikāmeti tena ca vittiü āpajjati. Idam pi kho brāhmaõa brahmacariyassa khaõķam pi chiddam pi sabalam pi kammāsam pi. Ayaü vuccati brāhmaõa aparisuddhaü brahmacariyaü carati saüyutto methunena saüyogena, na parimuccati jātiyā jarāmaraõena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi, na parimuccati dukkhasmā ti vadāmi. #<[page 055]># %% 3. Puna ca paraü brāhmaõa idh' ekacco samaõo vā brāhmaõo vā sammābrahmacārã paņijānamāno na h' eva kho mātugāmena saddhiü dvayandvayasamāpattiü samāpajjati, na pi mātugāmassa ucchādanaparimaddananahāpanasambāhanaü sādiyati, api ca kho mātugāmena saddhiü sa¤jagghati saükãëati saükeëāyati . . . pe . . . na pi mātugāmena saddhiü sa¤jagghati saükãëati saükeëāyati, api ca kho mātugāmassa cakkhunā cakkhuü upanijjhāyati pekkhati . . . na pi mātugāmassa cakkhunā cakkhuü upanijjhāyati pekkhati, api ca kho mātugāmassa saddaü suõāti tirokuķķaü vā tiropākāraü vā hasantiyā vā bhaõantiyā vā gāyantiyā vā rodantiyā vā . . . na pi mātugāmassa saddaü suõāti tirokuķķaü vā tiropākāraü vā hasantiyā vā bhaõantiyā vā gāyantiyā vā rodantiyā vā, api ca kho yāni 'ssa tāni pubbe mātugāmena saddhiü hasitalapitakãëitāni anussarati . . . na pi yāni' ssa tāni pubbe mātugāmena saddhiü hasitalapitakãëitāni anussarati, api ca kho passati gahapatiü vā gahapatiputtaü vā pa¤cahi kāmaguõehi samappitaü samaīgibhåtaü paricāriyamānaü . . . na pi passati gahapatiü vā gahapatiputtaü vā pa¤cahi kāmaguõehi samappitaü samaīgibhåtaü paricāriyamānaü, api ca kho a¤¤ataraü devanikāyaü paõidhāya brahmacariyaü carati `imināhaü sãlena vā vatena vā tapena vā brahmacariyena vā devo vā bhavissāmi deva¤¤ataro vā' ti. So taü assādeti taü nikāmeti tena ca vittiü āpajjati. Idam pi kho brāhmaõa brahmacariyassa khaõķam pi chiddam pi sabalam pi kammāsam pi. Ayaü vuccati brāhmaõa aparisuddhaü brahmacariyaü carati saüyutto methunena saüyogena, #<[page 056]># %<56 Aīguttara-Nikāya. XLVII.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na parimuccati jātiyā jarāmaraõena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi, na parimuccati dukkhasmā ti vadāmi. Yāvakãva¤ cāhaü brāhmaõa imesaü sattannaü methunasaüyogānaü a¤¤atara¤¤ataraü methunasaüyogaü attani appahãnaü samanupassiü, neva tāvāhaü brāhmaõa sadevake loke samārake sabrahmake sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya anuttaraü sammāsambodhiü abhisambuddho pacca¤¤āsiü, yato ca kho ahaü brāhmaõa imesaü sattannaü methunasaüyogānaü a¤¤atara¤¤ataraü methunasaüyogaü attani appahãnaü na samanupassiü, athāhaü brāhmaõa sadevake loke samārake sabrahmake sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya anuttaraü sammāsambodhiü abhisambuddho pacca¤¤āsiü. Ĩāõa¤ ca pana me dassanaü udapādi `akuppā me cetovimutti, ayam antimā jāti, natthi dāni punabbhavo' ti. Evaü vutte Jānussoõã brāhmaõo Bhagavantaü etad avoca `abhikkantaü bho Gotama . . . pe . . . upāsakaü maü bhavaü Gotamo dhāretu ajja-t-agge pāõupetaü saraõaü gatan' ti. #<[page 057]># %% XLVIII. 1. Saüyogavisaüyogaü vo bhikkhave dhammapariyāyaü desessāmi, taü suõātha . . . pe . . . Katamo ca bhikkhave saüyogavisaüyogo dhammapariyāyo? 2. Itthi bhikkhave ajjhattaü itthindriyaü manasikaroti itthikuttaü itthākappaü itthividhaü itthicchandaü itthissaraü itthālaükāraü. Sā tattha rajjati tatrābhiramati, sā tattha rattā tatrābhiratā bahiddhā purisindriyaü manasikaroti purisakuttaü purisākappaü purisavidhaü purisacchandaü purisassaraü purisālaükāraü. Sā tattha rajjati tatrābhiramati, sā tattha rattā tatrābhiratā bahiddhā saüyogaü ākaīkhati; ya¤ c' assā saüyogapaccayā uppajjati sukhaü somanassaü, ta¤ ca ākaīkhati. Itthatte bhikkhave abhiratā sattā purisesu saüyogaü gatā. Evaü kho bhikkhave itthi itthattaü nātivattati. 3. Puriso bhikkhave ajjattaü purisindriyaü manasikaroti purisakuttaü purisākappaü purisavidhaü purisacchandaü purisassaraü purisālaükāraü. So tattha rajjati tatrābhiramati, so tattha ratto tatrābhirato bahiddhā itthindriyaü manasikaroti itthikuttaü itthākappaü itthividhaü itthicchandaü itthissaraü itthālaükāraü. So tattha rajjati tatrābhiramati, so tattha ratto tatrābhirato bahiddhā saüyogaü ākaīkhati; ya¤ c' assa saüyogapaccayā uppajjati sukhaü somanassaü, ta¤ ca ākaīkhati Purisatte bhikkhave abhirato satto itthãsu saüyogaü gato #<[page 058]># %<58 Aīguttara-Nikāya. XLVIII. 4-5>% Evaü kho bhikkhave puriso purisattaü nātivattati. Evaü kho bhikkhave saüyogo hoti. Katha¤ ca bhikkhave visaüyogo hoti? 4. Itthi bhikkhave ajjhattaü itthindriyaü na manasikaroti itthikuttaü itthākappaü itthividhaü itthicchandaü itthissaraü itthālaükāraü. Sā tattha na rajjati tatra nābhiramati, sā tattha arattā tatra anabhiratā bahiddhā purisindriyaü na manasikaroti purisakuttaü purisākappaü purisavidhaü purisacchandaü purisassaraü purisālaükāraü. Sā tattha na rajjati tatra nābhiramati, sā tattha arattā tatra anabhiratā bahiddhā saüyogaü nākaīkhati; ya¤ c' assā saüyogapaccayā uppajjati sukhaü somanassaü, ta¤ ca nākaīkhati. Itthatte kho bhikkhave anabhiratā asattā purisesu visaüyogaü gatā. Evaü kho bhikkhave itthi itthattaü ativattati. 5. Puriso bhikkhave ajjhattaü purisindriyaü na manasikaroti purisakuttaü purisākappaü purisavidhaü purisacchandaü purisassaraü purisālaükāraü. So tattha na rajjati tatra nābhiramati, so tattha aratto tatra anabhirato bahiddhā itthindriyaü na manasikaroti itthikuttaü itthākappaü itthividhaü itthicchandaü itthissaraü itthālaükāraü. So tattha na rajjati tatra nābhiramati, so tattha aratto tatra anabhirato bahiddhā saüyogaü nākaīkhati; ya¤ c' assa saüyogapaccayā uppajjati sukhaü somanassaü, ta¤ ca nākaīkhati. Purisatte bhikkhave anabhirato asatto itthãsu visaüyogaü gato. Evaü kho bhikkhave puriso purisattaü ativattati. #<[page 059]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evaü kho bhikkhave visaüyogo hoti. Ayaü kho bhikkhave saüyogavisaüyogo dhammapariyāyo ti. XLIX. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Campāyaü viharati Gaggarāya pokkharaõiyā tãre. Atha kho sambahulā Campeyyakā upāsakā yenāyasmā Sāriputto ten' upasaīkamiüsu, upasaīkamitvā āyasmantaü Sāriputtaü abhivādetvā ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnā kho te Campeyyakā upāsakā āyasmantaü Sāriputtaü etad avocuü `cirassutā no bhante Bhagavato sammukhā dhammikathā, sādhu mayaü bhante labheyyāma Bhagavato sammukhā dhammikathaü savanāyā' ti. `Tena h' āvuso tadahu' posathe āgaccheyyātha, app eva nāma labheyyātha Bhagavato sammukhā dhammikathaü savanāyā' ti. `Evaü bhante' ti kho te Campeyyakā upāsakā āyasmato Sāriputtassa paņissutvā uņņhāyāsanā āyasmantaü Sāriputtaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pakkamiüsu. Atha kho te Campeyyakā upāsakā tadahu 'posathe yenāyasmā Sāriputto ten' upasaīkamiüsu, upasaīkamitvā āyasmantaü Sāriputtaü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. Atha kho āyasmā Sāriputto tehi Campeyyakehi upāsakehi saddhiü yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā Sāriputto Bhagavantaü etad avoca:-- #<[page 060]># %<60 Aīguttara-Nikāya. XLIX. 2-3>% 2. Siyā nu kho bhante idh' ekaccassa tādisaü yeva dānaü dinnaü na mahapphalaü na mahānisaüsaü, siyā pana bhante idh' ekaccassa tādisaü yeva dānaü dinnaü mahapphalaü mahānisaüsan ti? Siyā Sāriputta idh' ekaccassa tādisaü yeva dānaü dinnaü mahapphalaü na mahānisaüsaü, siyā pana Sāriputta idh' ekaccassa tādisaü yeva dānaü dinnaü mahapphalaü mahānisaüsan ti. 3. Ko nu kho bhante hetu ko paccayo, yena-m- idh' ekaccassa tādisaü yeva dānaü dinnaü mahapphalaü hoti na mahānisaüsaü; ko pana bhante hetu ko paccayo, yena-m-idh' ekaccassa tādisaü yeva dānaü dinnaü mahapphalaü hoti mahānisaüsan ti? Idha Sāriputta ekacco sāpekho dānaü deti, paņibaddhacitto dānaü deti, sannidhipekho dānaü deti, `imaü pecca paribhu¤jissāmã' ti dānaü deti. So taü dānaü deti samaõassa vā brāhmaõassa vā annaü pānaü vatthaü yānaü mālāgandhavilepanaü seyyāvasathapadãpeyyaü. Taü kiü ma¤¤asi Sāriputta: dadeyya idh' ekacco evaråpaü dānan ti? Evaü bhante. Tatra Sāriputta yvāyaü sāpekho dānaü deti, paņibaddhacitto dānaü deti, sannidhipekho dānaü deti, `imaü pecca paribhu¤jissāmã' ti dānaü deti: so taü dānaü datvā kāyassa bhedā parammaraõā Cātummahārājikānaü devānaü sahavyataü upapajjati. So taü kammaü khepetvā taü iddhiü taü yasaü taü adhipateyyaü āgāmã hoti āgantā itthattaü. #<[page 061]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 4. Idha pana Sāriputta ekacco na h' eva kho sāpekho dānaü deti, na paņibaddhacitto dānaü deti, na sannidhipekho dānaü deti, na `imaü pecca paribhu¤jissāmã' ti dānaü deti, api ca kho `sāhu dānan' ti dānaü deti . . . pe . . . na pi `sāhu dānan' ti dānaü deti, api ca kho `dinnapubbaü katapubbaü pitupitāmahehi, na arahāmi porāõaü kulavaüsaü hāpetun' ti dānaü deti . . . na pi `dinnapubbaü katapubbaü pitupitāmahehi, na arahāmi porāõaü kulavaüsaü hāpetun' ti dānaü deti, api ca kho `ahaü pacāmi, ime na pacanti, na arahāmi pacanto apacantānaü dānaü adātun' ti dānaü deti . . . na pi `ahaü pacāmi, ime na pacanti, na arahāmi pacanto apacantānaü dānaü adātun' ti dānaü deti, api ca kho `yathā tesaü pubbakānaü isãnaü tāni mahāya¤¤āni ahesuü, seyyathãdaü Aņņhakassa Vāmakassa Vāmadevassa Vessāmittassa Yamataggino Aīgãrasassa Bhāradvājassa Vāseņņhassa Kassapassa Bhaguno, evaü me ayaü dānasaüvibhāgo bhavissatã' ti dānaü deti . . . na pi `yathā tesaü pubbakānaü isãnaü tāni mahāya¤¤āni ahesuü, seyyathãdaü Aņņhakassa Vāmakassa Vāmadevassa Vessāmittassa Yamataggino Aīgãrasassa Bhāradvājassa Vāseņņhassa Kassapassa Bhaguno, evaü me ayaü dānasaüvibhāgo bhavissatã' ti dānaü deti, #<[page 062]># %<62 Aīguttara-Nikāya. XLIX.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ api ca kho `imaü me dānaü dadato cittaü pasãdati, attamanatāsomanassaü upajāyatã' ti dānaü deti . . . na pi `imaü me dānaü dadato cittaü pasãdati, attamanatāsomanassaü upajāyatã' ti dānaü deti, api ca kho cittālaükāraü cittaparikkhāratthaü dānaü deti. So taü dānaü deti samaõassa vā brāhmaõassa vā annaü pānaü vatthaü yānaü mālāgandhavilepanaü seyyāvasathapadãpeyyaü. Taü kiü ma¤¤asi Sāriputta: dadeyya idh' ekacco evaråpaü dānan ti? Evaü bhante. Tatra Sāriputta yvāyaü na h' eva kho sāpekho dānaü deti, na paņibaddhacitto dānaü deti, na sannidhipekho dānaü deti, na `imaü pecca paribhu¤jissāmã' ti dānaü deti, na pi `sāhu dānan' ti dānaü deti, na pi dinnapubbaü katapubbaü pitupitāmahehi, na arahāmi porāõaü kulavaüsaü hāpetun' ti dānaü deti, na pi `ahaü pacāmi, ime na pacanti, na arahāmi pacanto apacantānaü dānaü adātun' ti dānaü deti, na pi `yathā tesaü pubbakānaü isãnaü tāni mahāya¤¤āni ahesuü, seyyathãdaü Aņņhakassa Vāmakassa Vāmadevassa Vessāmittassa Yamataggino Aīgãrasassa Bhāradvājassa Vāseņņhassa Kassapassa Bhaguno, evaü me ayaü dānasaüvibhāgo bhavissatã' ti dānaü deti, na pi `imaü me dānaü dadato cittaü pasãdati, attamanatāsomanassaü upajāyatã' ti dānaü deti, api ca kho cittālaükāraü cittaparikkhāratthaü dānaü deti: so taü dānaü datvā kāyassa bhedā parammaraõā Brahmakāyikānaü devānaü sahavyataü upapajjati. So taü kammaü khepetvā taü iddhiü taü yasaü taü adhipateyyaü, #<[page 063]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ anāgāmã hoti anāgantā itthattaü. Ayaü kho Sāriputta hetu ayaü paccayo, yena-m-idh' ekaccassa tādisaü yeva dānaü dinnaü na mahapphalaü hoti na mahānisaüsaü, ayaü pana Sāriputta hetu ayaü paccayo, yena-m-idh' ekaccassa tādisaü yeva dānaü dinnaü mahapphalaü hoti mahānisaüsaü. L. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü āyasmā ca Sāriputto āyasmā ca Mahāmoggallāno Dakkhiõāgirismiü cārikaü caranti mahatā bhikkhusaīghena saddhiü. Tena kho pana samayena Veëukaõņakã Nandamātā upāsikā rattiyā paccåsasamayaü paccuņņhāya pārāyanaü sarena bhāsati. Tena kho pana samayena Vessavaõo mahārājā uttarāya disāya dakkhiõaü disaü gacchati kenacid-eva karaõiyena. Assosi kho Vessavaõo mahārājā Nandamātāya upāsikāya pārāyanaü sarena bhāsantiyā, sutvā kathāpariyosānaü āgamayamāno aņņhāsi. Atha kho Nandamātā upāsikā pārāyanaü sarena bhāsitvā tuõhã ahosi. Atha kho Vessavaõo mahārājā Nandamātāya upāsikāya kathāpariyosānaü viditvā abbhānumodi `sādhu bhagini sādhu bhaginã' ti. `Ko pan' eso bhadramukhā' ti. `Ahan te bhagini bhātā Vessavaõo mahārājā' ti. `Sādhu bhadramukha, tena hãyo me ayaü dhammapariyāyo bhaõito, idan te hotu ātitheyyan' ti. `Sādhu bhagini, eta¤ c' eva me hotu ātitheyyaü: #<[page 064]># %<64 Aīguttara-Nikāya. L. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sve ca Sāriputta-Moggallānapamukho bhikkhusaīgho akatapātarāso Veëukaõņakaü āgamissati, ta¤ ca bhikkhusaīghaü parivisitvā mamaü dakkhiõaü ādiseyyāsi, eta¤ ca me bhavissati ātitheyyan' ti. 2. Atha kho Nandamātā upāsikā tassā rattiyā accayena sake nivesane paõãtaü khādaniyaü bhojaniyaü paņiyādāpesi. Atha kho Sāriputta-Moggallānapamukho bhikkhusaīgho akatapātarāso yena Veëukaõņako tad avasari. Atha kho Nandamātā upāsikā a¤¤ataraü purisaü āmantesi `ehi tvaü ambho purisa, ārāmaü gantvā bhikkhusaīghassa kālaü ārocehi: kālo bhante, ayyāya Nandamātuyā nivesane niņņhitaü bhattan' ti. `Evaü ayye' ti kho so puriso Nandamātāya upāsikāya paņissutvā ārāmaü gantvā bhikkhusaīghassa kālaü ārocesi: kālo bhante, ayyāya Nandamātuyā nivesane niņņhitaü bhattan ti. Atha kho Sāriputta-Moggallānapamukho bhikkhusaīgho pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya yena Nandamātāya upāsikāya nivesanaü ten' upasaīkami, upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Atha kho Nandamātā upāsikā Sāriputta-Moggallānapamukhaü bhikkhusaīghaü paõãtena khādaniyena bhojaniyena sahatthā santappesi sampavāresi. Atha kho Nandamātā upāsikā āyasmantaü Sāriputtaü bhuttāviü onãtapattapāõiü ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Nandamātaraü upāsikaü āyasmā Sāriputto etad avoca `ko pana te Nandamāte bhikkhusaīghassa abbhāgamanaü ārocesã' ti? `Idhāhaü bhante rattiyā paccåsasamayaü paccuņņhāya pārāyanaü sarena bhāsitvā tuõhã ahosiü. Atha kho bhante Vessavaõo mahārājā mama kathāpariyosānaü viditvā abbhānumodi "sādhu bhagini sādhu bhaginã" ti. #<[page 065]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "Ko pan' eso bhadramukhā" ti? "Ahan te bhagini bhātā Vessavaõo mahārājā" ti. "Sādhu bhadramukha, tena hãyo me ayaü dhammapariyāyo bhaõito, idan te hotu ātitheyyan" ti. "Sādhu bhagini, eta¤ c' eva me hotu ātitheyyaü, sve ca Sāriputta-Moggallānappamukho bhikkhusaīgho akatapātarāso Veëukaõņakaü āgamissati, ta¤ ca bhikkhusaīghaü parivisitvā mamaü dakkhiõaü ādiseyyāsi, eta¤ ca me bhavissati ātitheyyan" ti. `Yad idaü bhante dāne pu¤¤aü hitaü Vessavaõassa mahārājassa sukhāya hotå' ti. 3. `Acchariyaü Nandamāte abbhutaü Nandamāte, yatra hi nāma Vessavaõena mahārājena evaümahiddhikena evaümahesakkhena devaputtena sammukhā sallapissasã' ti. `Na kho me bhante es' eva acchariyo abbhuto dhammo, atthi me a¤¤o pi acchariyo abbhuto dhammo: idha me bhante Nando nāma ekaputtako piyo manāpo, taü rājāno kismi¤ci-d-eva kāraõe okkassa pasayha jãvitā voropesuü, tasmiü kho panāhaü bhante dārake gahite vā gayhamāne vā vadhe vā vajjhamāne vā hate vā ha¤¤amāne vā nābhijānāmi cittassa a¤¤athattan' ti. 4. `Acchariyaü Nandamāte abbhutaü Nandamāte, yatra hi nāma cittuppādaü pi parisodhessasã' ti. `Na kho me bhante es' eva acchariyo abbhuto dhammo, #<[page 066]># %<66 Aīguttara-Nikāya. L. 5-7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atthi me a¤¤o pi acchariyo abbhuto dhammo: idha me bhante sāmiko kālakato a¤¤ataraü yakkhayoniü upapanno, so me ten' eva purimena attabhāvena uddassesi. Na kho panāhaü bhante abhijānāmi tato nidānaü cittassa a¤¤athattan' ti. 5. `Acchariyaü Nandamāte abbhutaü Nandamāte, yatra hi nāma cittuppādaü pi parisodhessasã' ti. `Na kho me bhante es' eva acchariyo abbhuto dhammo, atthi me a¤¤o pi acchariyo abbhuto dhammo: yato' haü bhante sāmikassa daharass' eva daharā ānãtā, nābhijānāmi sāmikaü manasā pi aticarittā, kuto pana kāyenā' ti? 6. `Acchariyaü Nandamāte abbhutaü Nandamāte, yatra hi nāma cittuppādamattam pi parisodhessasã' ti. `Na kho me bhante es' eva acchariyo abbhuto dhammo, atthi me a¤¤o pi acchariyo abbhuto dhammo: yadāhaü bhante upāsikā paņidesitā, nābhijānāmi ki¤ci sikkhāpadaü sa¤cicca vãtikkamitā' ti. 7. `Acchariyaü Nandamāte abbhutaü Nandamāte' ti. `Na kho me bhante es' eva acchariyo abbhuto dhammo, atthi me a¤¤o pi acchariyo abbhuto dhammo: idhāhaü bhante yāva-d-eva ākaīkhāmi, vivicc' eva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicāraü vivekajaü pãtisukhaü paņhamaü jhānaü upasampajja viharāmi; vitakkavicārānaü våpasamā ajjhattaü sampasādanaü cetaso ekodibhāvaü avitakkaü avicāraü samādhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhānaü upasampajja viharāmi; pãtiyā ca virāgā upekhakā ca viharāmi, satā ca sampajānā sukha¤ ca kāyena paņisaüvedemi, #<[page 067]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yan taü ariyā ācikkhanti `upekhako satimā sukhavihārã' ti tatiyaü jhānaü upasampajja viharāmi; sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubb' eva somanassadomanassānaü atthaīgamā adukkhamasukhaü upekhāsatipārisuddhiü catutthaü jhānaü upasampajja viharāmã' ti. 8. `Acchariyaü Nandamāte abbhutaü Nandamāte' ti. `Na kho me bhante es' eva acchariyo abbhuto dhammo, atthi me a¤¤o pi acchariyo abbhuto dhammo: yānãmāni bhante Bhagavatā desitāni {pa¤corambhāgiyāni} saüyojanāni, nāhaü tesaü ki¤ci attani appahãnaü samanupassāmã' ti. `Acchariyaü Nandamāte abbhutaü Nandamāte' ti. Atha kho āyasmā Sāriputto Nandamātaraü upāsikaü dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā uņņhāyāsanā pakkāmã ti. Mahāya¤¤avaggo pa¤camo. Tass' uddānaü: ōhiti-parikkhāraü dve aggi sa¤¤ā aparā duve Methunā saüyogo dānaü Nandamātena te dasā ti. LI. *) 1. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. #<[page 068]># %<68 Aīguttara-Nikāya. LI. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ekamantaü nisinno kho so bhikkhu Bhagavantaü etad avoca: `Ko nu kho bhante hetu ko paccayo, yena sutavato ariyasāvakassa vicikicchā n' uppajjati avyākatavatthåså' ti? 2. `Diņņhinirodhā kho bhikkhu sutavato ariyasāvakassa vicikicchā n' uppajjati avyākatavatthåsu. "Hoti Tathāgato parammaraõā" ti kho bhikkhu diņņhigatam etaü; "na hoti Tathāgato parammaraõā" ti kho bhikkhu diņņhigatam etaü; "hoti ca na ca hoti Tathāgato parammaraõā" ti kho bhikkhu diņņhigatam etaü; "neva hoti na na hoti Tathāgato parammaraõā" ti kho bhikkhu diņņhigatam etaü. Assutavā bhikkhu puthujjano diņņhiü na ppajānāti, diņņhisamudayaü na ppajānāti, diņņhinirodhaü na ppajānāti, diņņhinirodhagāminiü paņipadaü na ppajānāti. Tassa sā diņņhi pavaķķhati. So na parimuccati jātiyā jarāya maraõena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi, na parimuccati dukkhasmā ti vadāmi. Sutavā ca kho bhikkhu ariyasāvako diņņhiü pajānāti, diņņhisamudayaü pajānāti, diņņhinirodhaü pajānāti, diņņhinirodhagāminiü paņipadaü pajānāti. Tassa sā diņņhi nirujjhati. So parimuccati jātiyā jarāya maraõena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi, parimuccati dukkhasmā ti vadāmi. Evaü jānaü kho bhikkhu sutavā ariyasāvako evaü passaü "hoti Tathāgato parammaraõā" ti pi na vyākaroti; "na hoti Tathāgato parammaraõā" ti pi na vyākaroti; "hoti ca na ca hoti Tathāgato parammaraõā" ti pi na vyākaroti; "neva hoti na na hoti Tathāgato parammaraõā" ti pi na vyākaroti. Evaü jānaü kho bhikkhu sutavā ariyasāvako evaü passaü evaü avyākaraõadhammo hoti avyākatavatthåsu. Evaü jānaü kho bhikkhu sutavā ariyasāvako evaü passaü na cchambhati na kampati na vedhati na santāsaü āpajjati avyākatavatthåsu. "Hoti Tathāgato parammaraõā" ti kho bhikkhu taõhāgatam etaü sa¤¤āgatam etaü ma¤¤itam etaü papa¤citam etaü upādānagatam etaü vippaņisāro eso; #<[page 069]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "na hoti Tathāgato parammaraõā" ti kho bhikkhu vippaņisāro eso; "hoti ca na ca hoti Tathāgato parammaraõā" ti kho bhikkhu vippaņisāro eso; "neva hoti na na hoti Tathāgato parammaraõā" ti kho bhikkhu vippaņisāro eso. Assutavā bhikkhu puthujjano vippaņisāraü na ppajānāti, vippaņisārasamudayaü na ppajānāti, vippaņisāranirodhaü na ppajānāti, vippaņisāranirodhagāminiü paņipadaü na ppajānāti. Tassa so vippaņisāro pavaķķhati. So na parimuccati jātiyā jarāya maraõena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi, na parimuccati dukkhasmā ti vadāmi. Sutavā ca kho bhikkhu ariyasāvako vippaņisāraü pajānāti, vippaņisārasamudayaü pajānāti, vippaņisāranirodhaü pajānāti, vippaņisāranirodhagāminiü paņipadaü pajānāti. Tassa so vippaņisāro nirujjhati. So parimuccati jātiyā jarāya maraõena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi, parimuccati dukkhasmā ti vadāmi. Evaü jānaü kho bhikkhu sutavā ariyasāvako evaü passaü "hoti Tathāgato parammaraõā" ti pi na vyākaroti; "na hoti Tathāgato parammaraõā" ti pi na vyākaroti; "hoti ca na ca hoti Tathāgato parammaraõā" ti pi na vyākaroti; "neva hoti na na hoti Tathāgato parammaraõā" ti pi na vyākaroti. Evaü jānaü kho bhikkhu sutavā ariyasāvako evaü passaü evaü avyākaraõadhammo hoti avyākatavatthåsu. Evaü jānaü kho bhikkhu sutavā ariyasāvako evaü passaü na cchambhati na kampati na vedhati na santāsaü āpajjati avyākatavatthåsu. #<[page 070]># %<70 Aīguttara-Nikāya. LII. 1-2>% Ayaü kho bhikkhu hetu ayaü paccayo, yena sutavato ariyasāvakassa vicikicchā n' uppajjati avyākatavatthåså' ti. LII. 1. Satta bhikkhave purisagatiyo desissāmi anupādā ca parinibbānaü, taü suõātha sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã ti. `Evaü bhante' ti kho te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca. Katamā ca bhikkhave satta purisagatiyo? 2. Idha bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā, na bhavissati, na me bhavissati, yad atthi yaü bhåtaü, taü pajahāmã' ti; upekhaü paņilabhati. So bhave na rajjati, sambhave na rajjati, atthuttariü padaü santaü sammappa¤¤āya passati; ta¤ ca khvassa padaü na sabbena sabbaü sacchikataü hoti, tassa na sabbena sabbaü mānānusayo pahãno hoti, na sabbena sabbaü bhavarāgānusayo pahãno hoti, na sabbena sabbaü avijjānusayo pahãno hoti. So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā antarāparinibbāyã hoti. Seyyathā pi bhikkhave divasasantatte ayokapāle {ha¤¤amāne} papaņikā nibbattitvā nibbāyeyya, evam eva kho bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā, na bhavissati, na me bhavissati, yad atthi yaü bhåtaü, taü pajahāmã' ti; upekhaü paņilabhati. So bhave na rajjati, sambhave na rajjati, atthuttariü padaü santaü sammappa¤¤āya passati; ta¤ ca khvassa padaü na sabbena sabbaü sacchikataü hoti, #<[page 071]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tassa na sabbena sabbaü mānānusayo pahãno hoti, na sabbena sabbaü bhavarāgānusayo pahãno hoti, na sabbena sabbaü avijjānusayo pahãno hoti. So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā antarāparinibbāyã hoti. 3. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā, na bhavissati, na me bhavissati, yad atthi yaü bhåtaü, taü pajahāmã' ti; upekhaü paņilabhati. So bhave na rajjati, sambhave na rajjati, atthuttariü padaü santaü sammappa¤¤āya passati, ta¤ ca khvassa padaü na sabbena sabbaü sacchikataü hoti, tassa na sabbena sabbaü mānānusayo pahãno hoti, na sabbena sabbaü bhavarāgānusayo pahãno hoti, na sabbena sabbaü avijjānusayo pahãno hoti. So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā antarāparinibbāyã hoti. Seyyathā pi bhikkhave divasasantatte ayokapāle ha¤¤amāne papaņikā nibbattitvā uppatitvā nibbāyeyya, evam eva kho bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā' . . . pe . . . So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā antarāparinibbāyã hoti. 4. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā' . . . pe . . . So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā antarāparinibbāyã hoti. Seyyathā pi bhikkhave divasasantatte ayokapāle ha¤¤amāne papaņikā nibbattitvā uppatitvā anupahaccatalaü nibbāyeyya, evam eva kho bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā' #<[page 072]># %<72 Aīguttara-Nikāya. LII. 5-6>% . . . pe . . . So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā antarāparinibbāyã hoti. 5. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā' . . . pe . . . So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā upahaccaparinibbāyã hoti. Seyyathā pi bhikkhave divasasantatte ayokapāle ha¤¤amāne papaņikā nibbattitvā uppatitvā upahaccatalaü nibbāyeyya, evam eva kho bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā' . . . pe . . . So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā upahaccaparinibbāyã hoti. 6. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā' . . . pe . . . So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā asaīkhāraparinibbāyã hoti. Seyyathā pi bhikkhave divasasantatte ayokapāle ha¤¤amāne papaņikā nibbattitvā uppatitvā paritte tiõapu¤je vā kaņņhapu¤je vā nipateyya, sā tattha aggim pi janeyya dhåmam pi janeyya, aggim pi janetvā dhåmam pi janetvā tam eva parittaü tiõapu¤jaü vā kaņņhapu¤jaü vā pariyādiyitvā anāhārā nibbāyeyya, evam eva kho bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā' . . . pe . . . So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā asaīkhāraparinibbāyã hoti. #<[page 073]># %% 7. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā' . . . pe . . . So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā sasaīkhāraparinibbāyã hoti. Seyyathā pi bhikkhave divasasantatte ayokapāle ha¤¤amāne papaņikā nibbattitvā uppatitvā vipule tiõapu¤je vā kaņņhapu¤je vā nipateyya, sā tattha aggim pi janeyya dhåmam pi janeyya, aggim pi janetvā dhåmam pi janetvā tam eva vipulaü tiõapu¤jaü vā kaņņhapu¤jam vā pariyādiyitvā anāhārā nibbāyeyya, evam eva kho bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā' . . . pe . . . So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā sasaīkhāraparinibbāyã hoti. 8. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā, na bhavissati, na me bhavissati, yad atthi yaü bhåtaü, tam pajahāmã' ti upekhaü paņilabhati. So bhave na rajjati, sambhave na rajjati, atthuttariü padaü santaü sammappa¤¤āya passati; ta¤ ca khvassa padaü na sabbena sabbaü sacchikataü hoti, tassa na sabbena sabbaü mānānusayo pahãno hoti, na sabbena sabbaü bhavarāgānusayo pahãno hoti, na sabbena sabbaü avijjānusayo pahãno hoti. So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā uddhaüsoto hoti akaniņņhagāmã. Seyyathā pi bhikkhave divasasantatte ayokapāle ha¤¤amāne, papaņikā nibbattitvā uppatitvā mahante tiõapu¤je vā kaņņhapu¤je vā nipateyya, sā tattha aggim pi janeyya dhåmam pi janeyya, aggim pi janetvā dhåmam pi janetvā tam eva mahantaü tiõapu¤jaü vā kaņņhapu¤jaü vā pariyādiyitvā gaccham pi daheyya dāyam pi daheyya, #<[page 074]># %<74 Aīguttara-Nikāya. LII. 9-LIII. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ gaccham pi dahitvā dāyam pi dahitvā haritan taü vā patthan taü vā selan taü vā udakan taü vā ramaõãyaü vā bhåmibhāgaü āgamma anāhārā nibbāyeyya, evam eva kho bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa no ca me siyā' . . . pe . . . So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā uddhaüsoto hoti akaniņņhagāmã. Imā kho bhikkhave satta purisagatiyo. Katama¤ ca bhikkhave anupādā parinibbānaü? 9. Idha bhikkhave bhikkhu evaü paņipanno hoti `no c' assa, no ca me siyā, na bhavissati, na me bhavissati, yad atthi yaü bhåtaü, taü pajahāmã' ti, upekhaü paņilabhati. So bhave na rajjati sambhave na rajjati, atthuttariü padaü santaü sammappa¤¤āya passati; ta¤ ca khvassa padaü sabbena sabbaü sacchikataü hoti, tassa sabbena sabbaü mānānusayo pahãno hoti, sabbena sabbaü bhavarāgānusayo pahãno hoti, sabbena sabbaü avijjānusayo pahãno hoti. So āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharati. Idaü vuccati bhikkhave anupādā parinibbānaü. Imā kho bhikkhave satta purisagatiyo anupādā ca parinibbānan ti. LIII. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Rājagahe viharati Gijjhakåņe pabbate. Atha kho dve devatā abhikkantāya rattiyā abhikkantavaõõā kevalakappaü Gijjhakåņaü obhāsetvā yena Bhagavā ten' upasaīkamiüsu, #<[page 075]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. Ekamantaü ņhitā kho ekā devatā Bhagavantaü etad avoca `etā bhante bhikkhuniyo vimuttā' ti. Aparā devatā Bhagavantaü etad avoca `etā bhante bhikkhuniyo anupādisesā suvimuttā' ti. Idam avocuü tā devatā. Samanu¤¤o Satthā ahosi. Atha kho tā devatā `samanu¤¤o Satthā' ti Bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā tatth' ev' antaradhāyiüsu. Atha kho Bhagavā tassā rattiyā accayena bhikkhå āmantesi `imaü bhikkhave rattiü dve devatā abhikkantāya rattiyā abhikkantavaõõā kevalakappaü Gijjhakåņaü obhāsetvā yenāhaü ten' upasaīkamiüsu, upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. Ekamantaü ņhitā kho bhikkhave ekā devatā maü etad avoca "etā bhante bhikkhuniyo vimuttā" ti. Aparā devatā maü etad avoca "etā bhante bhikkhuniyo anupādisesā suvimuttā" ti. Idam avocuü bhikkhave tā devatā, idaü vatvā maü abhivādetvā padakkhiõaü katvā tatth' ev' antaradhāyiüså' ti. 2. Tena kho pana samayena āyasmā Mahāmoggallāno Bhagavato avidåre nisinno hoti. Atha kho āyasmato Mahāmoggallānassa etad ahosi `katamesānaü kho devānaü evaü ¤āõaü hoti: sa-upādisese vā sa-upādiseso ti anupādisese vā anupādiseso' ti. Tena kho pana samayena Tisso nāma bhikkhu adhunā kālakato a¤¤ataraü Brahmalokaü upapanno hoti. Tatrāpi naü evaü jānanti `Tisso Brahmā mahiddhiko mahāõubhāvo' ti. Atha kho āyasmā Mahāmoggallāno, seyyathā pi nāma balavā puriso sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya, pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, evam eva Gijjhakåņe pabbate antarahito tasmiü Brahmaloke pāturahosi. Addasā kho Tisso Brahmā āyasmantaü Mahāmoggallānaü dårato 'va āgacchantaü, disvā āyasmantaü Mahāmoggallānaü etad avoca `ehi kho mārisa Moggallāna, #<[page 076]># %<76 Aīguttara-Nikāya. LIII. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ svāgataü mārisa Moggallāna, cirassaü kho mārisa Moggallāna imaü pariyāyamam akāsi, yad idaü idhāgamanāya, nisãda mārisa Moggallāna, idam āsanaü pa¤¤attan' ti. Nisãdi kho āyasmā Mahāmoggallāno pa¤¤atte āsane. Tisso pi kho Brahmā āyasmantaü Mahāmoggallānaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Tissaü Brahmānaü āyasmā Mahāmoggallāno etad avoca `katamesānaü kho Tissa devānaü evaü ¤āõaü hoti: sa-upādisese vā sa-upādiseso ti anupādisese vā anupādiseso' ti. `Brahmakāyikānaü kho mārisa Moggallāna devānaü evaü ¤āõaü hoti: sa-upādisese vā sa-upādiseso ti anupādisese vā anupādiseso' ti. `Sabbesaü yeva kho Tissa Brahmakāyikānaü devānaü evaü ¤āõaü hoti: saupādisese vā sa-upādiseso ti anupādisese vā anupādiseso' ti? 3. Na kho mārisa Moggallāna sabbesaü Brahmakāyikānaü devānaü evaü ¤āõaü hoti: sa-upādisese vā sa-upādiseso ti anupādisese vā anupādiseso ti. Ye kho te mārisa Moggallāna Brahmakāyikā devā brahmena āyunā santuņņhā, brahmena vaõõena brahmena sukhena brahmena yasena brahmena ādhipateyyena santuņņhā tassa ca uttariü nissaraõaü yathābhåtaü na ppajānanti, tesaü na evaü ¤āõaü hoti: sa-upādisese vā sa-upādiseso ti anupādisese vā anupādiseso ti; ye ca kho te mārisa Moggallāna Brahmakāyikā devā brahmena āyunā asantuņņhā, brahmena vaõõena brahmena sukhena brahmena yasena brahmena ādhipateyyena asantuņņhā tassa ca uttariü nissaraõaü yathābhåtaü pajānanti, #<[page 077]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tesaü evaü ¤āõaü hoti: saupādisese vā sa-upādiseso ti anupādisese vā anupādiseso ti. 4. Idha mārisa Moggallāna bhikkhu ubhato bhāgavimutto hoti, tam enaü te devā evaü jānanti: ayaü kho āyasmā ubhato bhāgavimutto, yāv' assa kāyo ņhassati, tāva naü dakkhinti devamanussā, kāyassa bhedā na naü dakkhinti devamanussā ti. Evam pi kho mārisa Moggallāna tesaü devānaü ¤āõaü hoti: anupādisese vā anupādiseso ti. 5. Idha pana mārisa Moggallāna bhikkhu pa¤¤āvimutto hoti, tam enaü te devā evaü jānanti: ayaü kho āyasmā pa¤¤āvimutto, yāv' assa kāyo ņhassati, tāva naü dakkhinti devamanussā, kāyassa bhedā na naü dakkhinti devamanussā ti. Evam pi kho mārisa Moggallāna tesaü devānaü ¤āõaü hoti: anupādisese vā anupādiseso ti. 6. Idha pana mārisa Moggallāna bhikkhu kāyasakkhi hoti, tam enaü te devā evaü jānanti: ayaü kho āyasmā kāyasakkhi, app eva nāma ayam āyasmā anulomikāni senāsanāni paņisevamāno kalyāõamitte bhajamāno indriyāni samannānayamāno, yass' atthāya kulaputtā samma-d-eva agārasmā anagāriyaü pabbajanti, tad anuttaraü brahmacariyapariyosānaü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja vihareyyā ti. Evam pi kho mārisa Moggallāna tesaü devānaü ¤āõaü hoti: sa-upādisese vā sa-upādiseso ti. 7. Idha pana mārisa Moggallāna bhikkhu diņņhippatto hoti . . . pe . . . saddhāvimutto hoti . . . dhammānusārã hoti, tam enaü te devā evaü jānanti: ayaü kho āyasmā dhammānusārã, #<[page 078]># %<78 Aīguttara-Nikāya. LIII. 8-9>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ app eva nāma ayam āyasmā anulomikāni senāsanāni paņisevamāno kalyāõamitte bhajamāno indriyāni samannānayamāno, yass' atthāya kulaputtā samma-d-eva agārasmā anagāriyaü pabbajanti, tad anuttaraü brahmacariyapariyosānaü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja vihareyyā ti. Evam pi kho mārisa Moggallāna tesaü devānaü ¤āõaü hoti: sa-upādisese vā sa-upādiseso ti. 8. Atha kho āyasmā Mahāmoggallāno Tissassa Brahmuno bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā, seyyathā pi nāma balavā puriso sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya, pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, evam eva Brahmaloke antarahito Gijjhakåņe pabbate pāturahosi. Atha kho āyasmā Mahāmoggallāno yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā Mahāmoggallāno, yāvatako ahosi Tissena Brahmunā saddhiü kathāsallāpo, taü sabbaü Bhagavato ārocesi. `Na hi pana te Moggallāna Tisso Brahmā sattamaü animittavihāriü puggalaü desesã' ti. `Etassa Bhagavā kālo, etassa Sugata kālo, yaü Bhagavā sattamaü animittavihāriü puggalaü deseyya, Bhagavato sutvā bhikkhå dhāressantã' ti. `Tena hi Moggallāna suõāhi sādhukaü manasikarohi, bhāsissāmã' ti. `Evaü bhante' ti kho āyasmā Mahāmoggallāno Bhagavato paccassosi. Bhagavā etad avoca:-- 9. Idha Moggallāna bhikkhu sabbanimittānaü amanasikārā animittaü cetosamādhiü upasampajja viharati, tam enaü te devā evaü jānanti: ayaü kho āyasmā sabbanimittānaü amanasikārā animittaü cetosamādhiü upasampajja viharati, app eva nāma ayam āyasmā anulomikāni senāsanāni paņisevamāno kalyāõamitte bhajamāno indriyāni samannānayamāno, yass' atthāya kulaputtā sammad-eva agārasmā anagāriyaü pabbajanti, tad anuttaraü brahmacariyapariyosānaü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja vihareyyā ti. #<[page 079]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evaü kho Moggallāna tesaü devānaü ¤āõaü hoti: sa-upādisese vā sa-upādiseso ti. LIV. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Vesāliyaü viharati Mahāvane Kåņāgārasālāyaü. Atha kho Sãho senāpati yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Sãho senāpati Bhagavantaü etad avoca `sakkā nu kho bhante sandiņņhikaü dānaphalaü pa¤¤āpetun' ti? 2. Tena hi Sãha taü yev' ettha paņipucchissāmi, yathā te khameyya, tathā naü vyākareyyāsi. Taü kiü ma¤¤asi Sãha? Idh' assa dve purisā, eko puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, eko puriso saddho dānapati anuppadānarato. Taü kiü ma¤¤asi Sãha? Kaü nu kho arahanto paņhamaü anukampantā anukampeyyuü: yo vā so puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, yo vā so puriso saddho dānapati anuppadānarato ti? `Yo so bhante puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, kin taü arahanto paņhamaü anukampantā anukampissanti? Yo ca kho so bhante puriso saddho dānapati anuppadānarato, taü yeva arahanto paņhamaü anukampantā anukampeyyuü' . 3. Taü kiü ma¤¤asi Sãha? Kaü nu kho arahanto paņhamaü upasaīkamantā upasaīkameyyuü: yo vā so puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, yo vā so puriso saddho dānapati anuppadānarato ti? #<[page 080]># %<80 Aīguttara-Nikāya. LIV. 4-7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ `Yo so bhante puriso assadho maccharã kadariyo paribhāsako, kin taü arahanto paņhamaü upasaīkamantā upasaīkamissanti? Yo ca kho so bhante puriso saddho dānapati anuppadānarato, taü yeva arahanto paņhamaü upasaīkamantā upasaīkameyyuü' . 4. Taü kiü ma¤¤asi Sãha? Kassa nu kho arahanto paņhamaü paņigaõhantā paņigaõheyyuü: yo vā so puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, yo vā so puriso saddho dānapati anuppadānarato ti? `Yo so bhante puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, kin tassa arahanto paņhamaü paņigaõhantā paņigaõhissanti? Yo ca kho so bhante puriso saddho dānapati anuppadānarato, tass' eva arahanto paņhamaü paņigaõhantā paņigaõheyyuü' . 5. Taü kiü ma¤¤asi Sãha? Kassa nu kho arahanto paņhamaü dhammaü desentā deseyyuü: yo vā so puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, yo vā so puriso saddho dānapati anuppadānarato ti? `Yo so bhante puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, kin tassa arahanto paņhamaü dhammaü desentā desissanti? Yo ca kho so bhante puriso saddho dānapati anuppadānarato, tass' eva arahanto paņhamaü dhammaü desentā deseyyuü' . 6. Taü kiü ma¤¤asi Sãha? Kassa nu kho kalyāõo kittisaddo abbhuggaccheyya: yo vā so puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, yo vā so puriso saddho dānapati anuppadānarato ti? `Yo so bhante puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, kin tassa kalyāõo kittisaddo abbhuggacchissati? Yo ca kho so bhante puriso saddho dānapati anuppadānarato, tass' eva kalyāõo kittisaddo abbhuggaccheyya' . 7. Taü kiü ma¤¤asi Sãha? Ko nu kho ya¤ ¤ad eva parisaü upasaīkameyya, yadi khattiyaparisaü yadi brāhmaõaparisaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü, visārado upasaīkameyya amaīkubhåto: #<[page 081]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yo vā so puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, yo vā so puriso saddho dānapati anuppadānarato ti? `Yo so bhante puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, kiü so ya¤ ¤ad eva parisaü upasaīkamissati, yadi khattiyaparisaü yadi brāhmaõaparisaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü, visārado upasaīkamissati amaīkubhåto? Yo ca kho so bhante puriso saddho dānapati anuppadānarato, so ya¤ ¤ad eva parisaü upasaīkameyya, yadi khattiyaparisaü yadi brāhmaõaparisaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü, visārado upasaīkameyya amaīkubhåto' . 8. Taü kiü ma¤¤asi Sãha? Ko nu kho kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjeyya: yo vā so puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, yo vā so puriso saddho dānapati anuppadānarato ti? `Yo so bhante puriso assaddho maccharã kadariyo paribhāsako, kiü so kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjissati? Yo ca kho so bhante puriso saddho dānapati anuppadānarato, so kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjeyya' . 9. `Yānãmāni bhante Bhagavatā cha sandiņņhikāni dānaphalāni akkhātāni, nāhaü ettha Bhagavato saddhāya gacchāmi, ahaü p' etāni jānāmi. Ahaü bhante dāyako dānapati, maü arahanto paņhamaü anukampantā anukampanti. Ahaü bhante dāyako dānapati, maü arahanto paņhamaü upasaīkamantā upasaīkamanti. Ahaü bhante dāyako dānapati, mayhaü arahanto paņhamaü paņigaõhantā paņigaõhanti. Ahaü bhante dāyako dānapati, mayhaü arahanto paņhamaü dhammaü desentā desenti. Ahaü bhante dāyako dānapati, mayhaü kalyāõo kittisaddo abbhuggato: Sãho senāpati dāyako kārako saīghupaņņhāko ti. #<[page 082]># %<82 Aīguttara-Nikāya. LV. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ahaü bhante dāyako dānapati ya¤ ¤ad eva parisaü upasaīkamāmi, yadi khattiyaparisaü yadi brāhmaõaparisaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü, visārado upasaīkamāmi amaīkubhåto. Yānãmāni bhante Bhagavatā cha sandiņņhikāni dānaphalāni akkhātāni, nāhaü ettha Bhagavato saddhāya gacchāmi, ahaü p' etāni jānāmi. Ya¤ ca kho maü bhante Bhagavā evam āha: dāyako Sãho dānapati kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjatã ti, etāhaü na jānāmi, ettha ca panāhaü Bhagavato saddhāya gacchāmã' ti. Evam etaü Sãha, evam etaü Sãha, dāyako Sãha dānapati kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjatã ti. LV. 1. Cattārãmāni bhikkhave Tathāgatassa arakkheyyāni, tãhi ca anupavajjo. Katamāni cattāri Tathāgatassa arakkheyyāni? 2. Parisuddhakāyasamācāro bhikkhave Tathāgato. Natthi Tathāgatassa kāyaduccaritaü, yaü Tathāgato rakkheyya `mā me idaü paro a¤¤āsã' ti. -- Parisuddhavacãsamācāro bhikkhave Tathāgato. Natthi Tathāgatassa vacãduccaritaü, yaü Tathāgato rakkheyya `mā me idaü paro a¤¤āsã' ti. -Parisuddhamanosamācāro bhikkhave Tathāgato. Natthi Tathāgatassa manoduccaritaü, yaü Tathāgato rakkheyya `mā me idaü paro a¤¤āsã' ti. -- Parisuddhājãvo bhikkhave Tathāgato. Natthi Tathāgatassa micchā-ājãvo, yaü Tathāgato rakkheyya `mā me idaü paro a¤¤āsã' ti. Imāni cattāri Tathāgatassa arakkheyyāni. Katamehi tãhi anupavajjo? #<[page 083]># %% 3. Svākkhātadhammo bhikkhave Tathāgato. Tatra vata maü samaõo vā brāhmaõo vā devo vā Māro vā Brahmā vā koci vā lokasmiü sahadhammena paņicodessati `iti pi te na svākkhātadhammo' ti. Nimittam etaü bhikkhave na samanupassāmi, etaü p' ahaü bhikkhave nimittaü asamanupassanto khemappatto abhayappatto vesārajjappatto viharāmi. Supa¤¤attā kho pana me bhikkhave sāvakānaü nibbānagāminã paņipadā, yathā paņipannā mama sāvakā āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharanti. -- Tatra vata maü samaõo vā brāhmaõo vā devo vā Māro vā Brahmā vā koci vā lokasmiü sahadhammena paņicodessati `iti pi te na supa¤¤attā sāvakānaü nibbānagāminã paņipadā, yathā paņipannā tava sāvakā āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharantã' ti. Nimittam etaü bhikkhave na samanupassāmi. Etaü p' ahaü bhikkhave nimittaü asamanupassanto khemappatto abhayappatto vesārajjappatto viharāmi. Anekasatā kho pana me bhikkhave sāvakaparisā āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharanti. -- Tatra vata maü samaõo vā brāhmaõo vā devo vā Māro vā Brahmā vā koci vā lokasmiü sahadhammena paņicodessati `iti pi te na anekasatā sāvakaparisā āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü ditth' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharantã' ti. Nimittam etaü bhikkhave na samanupassāmi, etaü p' ahaü bhikkhave nimittaü asamanupassanto khemappatto abhayappatto vesārajjappatto viharāmi. #<[page 084]># %<84 Aīguttara-Nikāya. LVI. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Imehi tãhi anupavajjo. Imāni kho bhikkhave cattāri Tathāgatassa arakkheyyāni, imehi ca tãhi anupavajjo ti. LVI. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Kimbilāyaü viharati Veëuvane. Atha kho āyasmā Kimbilo yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā Kimbilo Bhagavantaü etad avoca `ko nu kho bhante hetu ko paccayo, yena Tathāgate parinibbute saddhammo na ciraņņhitiko hotã' ti? `Idha Kimbila Tathāgate parinibbute bhikkhå bhikkhuniyo upāsakā upasikāyo Satthari agāravā viharanti appatissā, dhamme agāravā viharanti appatissā, saīghe agāravā viharanti appatissā, sikkhāya agāravā viharanti appatissā, samādhismiü agāravā viharanti appatissā, appamāde agāravā viharanti appatissā, paņisanthāre agāravā viharanti appatissā. Ayaü kho Kimbila hetu ayaü paccayo, yena Tathāgate parinibbute saddhammo na ciraņņhitiko hotã' ti. 2. `Ko pana bhante hetu ko paccayo, yena Tathāgate parinibbute saddhammo ciraņņhitiko hotã' ti? `Idha Kimbila Tathāgate parinibbute bhikkhå bhikkhuniyo upāsakā upāsikāyo Satthari sagāravā viharanti sappatissā, dhamme sagāravā viharanti sappatissā, saīghe sagāravā viharanti sappatissā, sikkhāya sagāravā viharanti sappatissā, samādhismiü sagāravā viharanti sappatissā, appamāde sagāravā viharanti sappatissā, paņisanthāre sagāravā viharanti sappatissā. Ayaü kho Kimbila hetu ayaü paccayo, yena Tathāgate parinibbute saddhammo ciraņņhitiko hotã' ti. #<[page 085]># %% LVII. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu na cirass' eva āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja vihareyya. Katamehi sattahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu saddho hoti, sãlavā hoti, bahussuto hoti, paņisallãno hoti, āraddhaviriyo hoti, satimā hoti, pa¤¤avā hoti. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu na cirass' eva āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja vihareyyā ti. LVIII. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Bhaggesu viharati Suüsumāragire Bhesakaëāvane Migadāye. Tena kho pana samayena āyasmā Mahāmoggallāno Magadhesu Kallavāëamuttagāme pacalāyamāno nisinno hoti. Addasā kho Bhagavā dibbena cakkhunā visuddhena atikkantamānusakena āyasmantaü Mahāmoggallānaü Magadhesu Kallavāëamuttagāme pacalāyamānaü nisinnaü, disvā, seyyathā pi nāma balavā puriso sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya, pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, evam eva Bhaggesu Suüsumāragire Bhesakaëāvane Migadāye antarahito Magadhesu Kallavāëamuttagāme āyasmato Mahāmoggallānassa pamukhe pāturahosi. Nisãdi Bhagavā pa¤¤atte āsane. Nisajja kho Bhagavā āyasmantaü Mahāmoggallānaü etad avoca `pacalāyasi no tvaü Moggallāna, pacalāyasi no tvaü Moggallānā' ti? `Evaü bhante' . 2. Tasmā ti ha tvaü Moggallāna, yathā sa¤¤issa te viharato taü middhaü okkamati, taü sa¤¤aü manasākāsi taü sa¤¤aü bahulam akāsi: #<[page 086]># %<86 Aīguttara-Nikāya. LVIII. 3-7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yan te evaü viharato taü middhaü pahãyetha. 3. No ce te evaü viharato taü middhaü pahãyetha, tato tvaü Moggallāna yathāsutaü yathāpariyattaü dhammaü cetasā anuvitakkeyyāsi anuvicāreyyāsi manasānupekkheyyāsi: ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yan te evaü viharato taü middhaü pahãyetha. 4. No ce te evaü viharato taü middhaü pahãyetha, tato tvaü Moggallāna yathāsutaü yathāpariyattaü dhammaü vitthārena sajjhāyaü kareyyāsi: ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yan te evaü viharato taü middhaü pahãyetha. 5. No ce te evaü viharato taü middhaü pahãyetha, tato tvaü Moggallāna ubho kaõõasotāni āvijeyyāsi pāõinā gattāni anumajjeyyāsi: ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yan te evaü viharato taü middhaü pahãyetha. 6. No ce te evaü viharato taü middhaü pahãyetha, tato tvaü Moggallāna uņņhāyāsanā udakena akkhãni anumajjitvā disā anuvilokeyyāsi nakkhattāni tārakaråpāni ullokeyyāsi: ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yan te evaü viharato taü middhaü pahãyetha. 7. No ce te evaü viharato tam middhaü pahãyetha, tato tvaü Moggallāna ālokasa¤¤aü manasikareyyāsi {divāsa¤¤aü} adhiņņheyyāsi; yathā divā tathā rattiü, yathā rattiü tathā divā. Iti vivaņena cetasā apariyonaddhena sappabhāsaü cittaü bhāveyyāsi: ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yan te evaü viharato taü middhaü pahãyetha. #<[page 087]># %% 8. No ce te evaü viharato taü middhaü pahãyetha, tato tvaü Moggallāna pacchāpuresa¤¤ã caīkamaü adhiņņheyyāsi antogatehi indriyehi abahigatena mānasena: ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yan te evaü viharato taü middhaü pahãyetha. 9. No ce te evaü viharato taü middhaü pahãyetha, tato tvaü Moggallāna dakkhiõena passena sãhaseyyaü kappeyyāsi pādena pādaü accādhāya sato sampajāno uņņhānasa¤¤aü manasikaritvā, paņibuddhena ca te Moggallāna khippaü yeva paccuņņhātabbaü `na seyyasukhaü na passasukhaü na middhasukhaü anuyutto viharissāmã' ti. Evaü hi te Moggallāna sikkhitabbaü. 10. Tasmā ti ha Moggallāna evaü sikkhitabbaü `na uccāsoõķaü paggahetvā kulāni upasaīkamissāmã' ti. Evaü hi te Moggallāna sikkhitabbaü. Sace Moggallāna bhikkhu uccāsoõķaü paggahetvā kulāni upasaīkamati, santi hi Moggallāna kulesu kiccakaraõãyāni, yena manussā āgataü bhikkhuü na {manasikaronti,} {tatra} bhikkhussa evaü hoti `ko su nāma dāni maü imasmiü kule paribhindi, virattaråpādānãme mayi manussā' {ti,} {iti 'ssa} alābhena maīkubhāvo, maīkubhåtassa uddhaccaü, uddhatassa asaüvaro, asaüvutassa ārā cittaü samādhimhā. Tasmā ti ha Moggallāna evaü sikkhitabbaü `na viggāhikakathaü kathessāmã' ti. Evaü hi te Moggallāna sikkhitabbaü. Viggāhikāya Moggallāna kathāya sati kathābāhullaü pāņikaīkhaü, kathābāhulle sati uddhaccaü, uddhatassa {asaüvaro,} asaüvutassa ārā cittaü samādhimhā. Nāhaü Moggallāna sabbe h' eva saüsaggaü vaõõayāmi, na panāhaü Moggallāna sabbe h' eva saüsaggaü na vaõõayāmi, #<[page 088]># %<88 Aīguttara-Nikāya. LVIII. 11>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sagahaņņhapabbajitehi kho ahaü Moggallāna saüsaggaü na vaõõayāmi, yāni ca kho tāni senāsanāni appasaddāni appanigghosāni vijanavātāni manussarāhaseyyakāni paņisallānasāruppāni, tathāråpehi senāsanehi saüsaggaü vaõõayāmã' ti. 11. Evaü vutte āyasmā Mahāmoggallāno Bhagavantaü etad avoca `kittāvatā nu kho bhante bhikkhu saükhittena taõhāsaükhayavimutto hoti accantaniņņho accantayogakkhemã accantabrahmacārã accantapariyosāno seņņho devamanussānan' ti? `Idha Moggallāna bhikkhuno sutaü hoti: sabbe dhammā nālaü abhinivesāyā ti, eva¤ c' etaü Moggallāna bhikkhuno sutaü hoti: sabbe dhammā nālaü abhinivesāyā ti. So sabbaü dhammaü abhijānāti, sabbaü dhammaü abhi¤¤āya sabbaü dhammaü parijānāti, sabbaü dhammaü pari¤¤āya yaü ki¤ci vedanaü vediyati sukhaü vā dukkhaü vā adukkhamasukhaü vā. So tāsu vedanāsu aniccānupassã viharati, virāgānupassã viharati, nirodhānupassã viharati, paņinissaggānupassã viharati. So tāsu vedanāsu aniccānupassã viharanto virāgānupassã viharanto nirodhānupassã viharanto paņinissaggānupassã viharanto na ca ki¤ci loke upādiyati, anupādiyaü na paritassati, aparitassaü paccattaü yeva parinibbāyati; "khãõā jāti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā" ti pajānāti. Ettāvatā kho Moggallāna bhikkhu saükhittena taõhāsaükhayavimutto hoti accantaniņņho accantayogakkhemã accantabrahmacārã accantapariyosāno seņņho devamanussānan' ti. [Mā bhikkhave pu¤¤ānaü bhāyittha, sukhass' etaü bhikkhave adhivacanaü, #<[page 089]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yad idaü pu¤¤ānan ti. Abhijānāmi kho panāhaü bhikkhave dãgharattaü katānaü pu¤¤ānaü dãgharattaü iņņhaü kantaü manāpaü vipākaü paccanubhåtaü. Satta vassāni mettacittaü bhāvesiü, satta vassāni mettacittaü bhāvetvā satta saüvaņņavivaņņakappe na yimaü lokaü punāgamāsiü, saüvaņņamāne sudāhaü bhikkhave loke âbhassarupago homi, vivaņņamāne loke su¤¤aü Brahmavimānaü upapajjāmi. Tatra sudaü bhikkhave Brahmā homi Mahābrahmā abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthudaso Vasavattã. Chattiüsakkhattuü kho panāhaü bhikkhave Sakko ahosiü devānam indo. Anekasattakkhattuü rājā ahosiü Cakkavattã dhammiko dhammarājā cāturanto vijitāvã janapadatthāvariyappatto sattaratanasamannāgato. Tassa mayhaü bhikkhave imāni satta ratanāni ahesuü, seyyathãdaü cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü, parināyakaratanam eva sattamaü. Paro sahassaü kho pana me bhikkhave puttā ahesuü sårā vãraīgaråpā parasenappamaddanā. So imaü paņhaviü sāgarapariyantaü adaõķena asatthena dhammena abhivijiya ajjhāvasan ti. Passa pu¤¤ānaü vipākaü kusalānaü sukhesinaü: mettacittaü vibhāvetvā satta vassāni bhikkhave #<[page 090]># %<90 Aīguttara-Nikāya. LVIII.>% satta saüvaņņavivaņņakappe na yimaü lokaü punāgamaü, saüvaņņamāne lokamhi homi âbhassaråpago, vivaņņamāne lokamhi su¤¤aü Brahmupago ahuü, sattakkhattuü Mahābrahmā Vasavatti tadā ahuü, chattiüsakkhattuü devindo devarajjam akārayiü, cakkavattã ahuü rājā Jambusaõķassa issaro. Muddhābhisitto khattiyo manussādhipatã ahuü adaõķena asatthena vijeyya paņhaviü imaü asāhasena dhammena samena {m-anusāsiyaü}, dhammena rajjaü kāretvā asmiü*) paņhavimaõķale mahaddhane mahābhoge aķķhe ajāyisaü kule sabbakāmehi sampanne ratanehi ca sattahi. Buddhā saīgāhakā loke, tehi etaü sudesitaü, esa hetu mahantassa, pathabyo yena vuccati. Pahutavittupakaraõo rājā homi patāpavā, iddhimā yasavā homi Jambusaõķassa issaro. Ko sutvā na ppasãdeyya api kaõhābhijātiyo? #<[page 091]># %% Tasmā hi atthakāmena mahattam abhikaīkhatā saddhammo garukātabbo saraü buddhānasāsanan ti.] LIX. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Jetavane Anāthapiõķikassa ārāme. Atha kho Bhagavā pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya yena Anāthapiõķikassa gahapatissa nivesanaü ten' upasaīkami, upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Tena kho pana samayena Anāthapiõķikassa gahapatissa nivesane manussā uccāsaddā mahāsaddā honti. Atha kho Anāthapiõķiko gahapati yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Anāthapiõķikaü gahapatiü Bhagavā etad avoca `kin nu kho te gahapati nivesane manussā uccāsaddā mahāsaddā kevaņņā ma¤¤e macchavilope' ti? `Ayaü bhante Sujātā gharasuõhā aķķhā aķķhakulā ānãtā, sā neva sassuü ādiyati na sasuraü ādiyati na sāmikaü ādiyati, Bhagavantam pi na sakkaroti na garukaroti na māneti na påjeti' ti. 2. Atha kho Bhagavā Sujātaü gharasuõhaü āmantesi `ehi Sujāte' ti. `Evaü bhante' ti kho Sujātā gharasuõhā Bhagavato paņissutvā yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Sujātaü gharasuõhaü Bhagavā etad avoca `satta kho imā Sujāte purisassa bhariyā. #<[page 092]># %<92 Aīguttara-Nikāya. LIX.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Katamā satta? Vadhakasamā, corãsamā, ayyasamā, mātusamā, bhaginãsamā, sakhãsamā, dāsãsamā. Imā kho Sujāte satta purisassa bhariyā. Tāsaü tvan nu katamā' ti? `Na kho ahaü bhante imassa Bhagavatā saükhittena bhāsitassa evaü vitthārena atthaü ājānāmi. Sādhu me bhante Bhagavā tathā dhammaü desetu, yathāhaü imassa Bhagavatā saükhittena bhāsitassa vitthārena atthaü ājāneyyan' ti. `Tena hi Sujāte suõāhi sādhukaü manasikarohi, bhāsissāmã' ti. `Evaü bhante' ti kho Sujātā gharasuõhā Bhagavato paccassosi. Bhagavā etad avoca:-- Paduņņhacittā ahitānukampinã a¤¤esu rattā atima¤¤ate patiü dhanena kãtassa vadhāya ussukā, yā evaråpā purisassa bhariyā `vadhakā ca bhariyā' ti ca sā pavuccati. Yaü itthiyā vindati sāmiko dhanaü sippaü vaõijja¤ ca kasim adhiņņhahaü appam pi tasmā apahātum icchati, yā evaråpā purisassa bhariyā `corã ca bhariyā' ti ca sā pavuccati. Akammakāmā alasā mahagghasā pharusā ca caõķi duruttavādinã uņņhāyakānaü abhibhuyya vattati, yā evaråpā purisassa bhariyā `ayyā ca bhariyā' ti ca sā pavuccati. #<[page 093]># %% Yā sabbadā hoti hitānukampinã mātā va puttaü anurakkhate patiü tato dhanaü sambhatam assa rakkhati, yā evaråpā purisassa bhariyā `mātā ca bhariyā' ti ca sā pavuccati. Yathā pi jeņņhā bhaginã kaniņņhakā sagāravā hoti sakamhi sāmike hirãmanā bhattuvasānuvattinã, yā evaråpā purisassa bhariyā `bhaginã ca bhariyā' ti ca sā pavuccati. Yā cãdha disvāna patiü pamodati sakhã sakhāraü va cirassam āgataü koleyyakā sãlavatã patibbatā, yā evaråpā purisassa bhariyā `sakhã ca bhariyā' ti ca sā pavuccati. Akkuddhasantā vadhadaõķatajjitā aduņņhacittā patino titikkhati {akkodhanā} bhattuvasānuvattinã, yā evaråpā purisassa bhariyā `dāsã ca bhariyā' ti ca sā pavuccati. Yā cãdha bhariyā `vadhakā' ti vuccati `corã ca ayyā' ti ca sā pavuccati dussãlaråpā pharusā anādarā kāyassa bhedā nirayaü vajanti tā. Yā cãdha `mātā bhaginã sakhã' ti ca `dāsã ca bhariyā' ti ca sā pavuccati sãle ņhitattā cirarattasaüvutā kāyassa bhedā sugatiü vajanti tā ti. Imā kho Sujāte satta purisassa bhariyā. Tāsam tvaü katamā ti? #<[page 094]># %<94 Aīguttara-Nikāya. LX. 1-4>% Ajja-t-agge maü bhante Bhagavā dāsãsamaü sāmikassa bhariyaü dhāretå ti. LX. 1. Satt' ime bhikkhave dhammā sapattakantā sapattakaraõā kodhanaü āgacchanti itthiü vā purisaü vā. Katame satta? 2. Idha bhikkhave sapatto sapattassa evaü icchati `aho vatāyaü dubbaõõo assā' ti. Taü kissa hetu? Na bhikkhave sapatto sapattassa vaõõavatāya nandati. Kodhano 'yaü bhikkhave purisapuggalo kodhābhibhåto kodhapareto, ki¤ cāpi so hoti sunahāto suvilitto kappitakesamassu odātavatthavasano, atha kho so dubbaõõo ca hoti kodhābhibhåto. Ayaü bhikkhave paņhamo dhammo sapattakanto sapattakaraõo kodhanaü āgacchati itthiü vā purisaü vā. 3. Puna ca paraü bhikkhave sapatto sapattassa evaü icchati `aho vatāyaü dukkhaü sayeyyā' ti. Taü kissa hetu? Na bhikkhave sapatto sapattassa sukhaseyyāya nandati. Kodhano 'yaü bhikkhave purisapuggalo kodhābhibhåto kodhapareto, ki¤ cāpi so pallaīke seti gonakatthate paņikatthate paņalikatthate kadalimigapavarapaccattharaõe sa-uttaracchade ubhato-lohitakåpadhāne, atha kho so dukkhaü yeva seti kodhābhibhåto. Ayaü bhikkhave dutiyo dhammo sapattakanto sapattakaraõo kodhanaü āgacchati itthiü vā purisaü vā. 4. Puna ca paraü bhikkhave sapatto sapattassa evaü icchati `aho vatāyaü na pacurattho assā' ti. Taü kissa hetu? Na bhikkhave sapatto sapattassa pacuratthatāya nandati. #<[page 095]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Kodhano 'yaü bhikkhave purisapuggalo kodhābhibhåto kodhapareto anatthaü pi gahetvā `attho me gahito' ti ma¤¤ati, atthaü pi gahetvā `anattho me gahito' ti ma¤¤ati. Tass' ime dhammā a¤¤am a¤¤avipaccanãkā gahitā dãgharattaü ahitāya dukkhāya saüvattanti kodhābhibhåtassa. Ayaü bhikkhave tatiyo dhammo sapattakanto sapattakaraõo kodhanaü āgacchati itthiü vā purisaü vā. 5. Puna ca paraü bhikkhave sapatto sapattassa evaü icchati `aho vatāyaü na bhogavā assā' ti. Taü kissa hetu? Na bhikkhave sapatto sapattassa bhogavatāya nandati. Kodhanassa bhikkhave purisapuggalassa kodhābhibhåtassa kodhaparetassa, ye pi 'ssa te honti bhogā uņņhānaviriyādhigatā bāhābalaparicitā sedāvakkhittā dhammikā dhammaladdhā, te pi rājāno rājakosaü pavesenti kodhābhibhåtassa. Ayaü bhikkhave catuttho dhammo sapattakanto sapattakaraõo kodhanaü āgacchati itthiü vā purisaü vā. 6. Puna ca paraü bhikkhave sapatto sapattassa evaü icchati `aho vatāyaü na yasavā assā' ti. Taü kissa hetu? Na bhikkhave sapatto sapattassa yasavatāya nandati. Kodhano 'yaü bhikkhave purisapuggalo kodhābhibhåto kodhapareto, yo pi 'ssa so hoti yaso appamādādhigato, tamhā pi dhaüsati kodhābhibhåto. Ayam bhikkhave pa¤camo dhammo sapattakanto sapattakaraõo kodhanaü āgacchati itthiü vā purisaü vā. 7. Puna ca paraü bhikkhave sapatto sapattassa evaü icchati `aho vatāyaü na mittavā assā' ti. Taü kissa hetu? Na bhikkhave sapatto sapattassa mittavatāya nandati. Kodhanaü bhikkhave purisapuggalaü kodhābhibhåtaü kodhaparetaü, ye pi 'ssa te honti mittāmaccā ¤ātisālohitā, te pi ārakā parivajjenti kodhābhibhåtaü. Ayaü bhikkhave chaņņho dhammo sapattakanto sapattakaraõo kodhanaü āgacchati itthiü vā purisaü vā. #<[page 096]># %<96 Aīguttara-Nikāya. LX. 8>% 8. Puna ca paraü bhikkhave sapatto sapattassa evaü icchati `aho vatāyaü kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjeyyā' ti. Taü kissa hetu? Na bhikkhave sapatto sapattassa sugatigamanena nandati. Kodhano 'yaü bhikkhave purisapuggalo kodhābhibhåto kodhapareto kāyena duccaritaü carati vācāya duccaritaü carati manasā duccaritaü carati. So kāyena duccaritaü caritvā . . . pe . . . kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjati kodhābhibhåto. Ayaü bhikkhave sattamo dhammo sapattakanto sapattakaraõo kodhanaü āgacchati itthiü vā purisaü vā. Ime kho bhikkhave satta dhammā sapattakantā sapattakaraõā kodhanam āgacchanti itthiü vā purisaü vā ti. Kodhano dubbaõõo hoti atho dukkhaü pi seti so, atho atthaü gahetvāna anatthaü adhipajjati, tato kāyena vācāya vadhaü katvāna kodhano kodhābhibhåto puriso dhanajāniü nigacchati, kodhasammadasammatto āyasakyaü nigacchati, ¤ātimittā suhajjā ca parivajjenti kodhanaü. Anatthajanano kodho, kodho cittappakopano, bhayam antarato jātaü, taü jano nāvabujjhati. Kuddho atthaü na jānāti, kuddho dhammaü na passati, andhatamaü tadā hoti, yaü kodho sahate naraü. #<[page 097]># %% Yaü kuddho uparodheti sukaraü viya dukkaraü, pacchā so vigate kodhe aggidaķķho va tappati. Dummaīkuyaü padasseti dhåmaggimi va pāvako, yato patāyati kodho yena kujjhanti mānavā. Nāssa hiri na ottappaü na {vācā,} hoti gāravo kodhena abhibhåtassa na dãpaü hoti ki¤canaü. Tapanãyāni kammāni yāni dhammehi ārakā, tāni ārocayissāmi, taü suõātha yathākathaü: kuddho hi pitaraü hanti, kuddho hanti samātaraü, kuddho hi brāhmaõaü hanti, hanti kuddho puthujjanaü; yāya mātu bhato poso imaü lokaü avekkhati, tam pi pāõadadiü santiü hanti kuddho puthujjano. Attupamā hi te sattā, attā hi paramaü piyo, hanti kuddho puthuttānaü nānāråpesu mucchito. Asinā hanti attānaü, visaü khādanti mucchitā, rajjuyā baddhā mãyanti pabbatām api kandare. #<[page 098]># %<98 Aīguttara-Nikāya. LX.>% Bhånahaccāni kammāni attamāraõiyāni ca karontā nāvabujjhanti, kodhajāto parābhavo. Itāyaü kodharåpena maccupāso guhāsayo, taü damena samucchinde pa¤¤āviriyena diņņhiyā, ekam ekaü akusalaü samucchindetha paõķito. Tath' eva dhamme sikkhetha, mā no dummaīkuyaü ahu: Vãtakodhā anāyāsā vãtalobhā anissukā dantā kodhaü pahatvāna parinibbiüsu anāsavā ti. Avyākatavaggo chaņņho. Tass' uddānaü: Avyākato purisagati Tissa Sãha rakkhitapa¤camaü. Kimbila satta pacalā sattabhariyā kodhanā ti. #<[page 099]># %% LXI. 1. Hirottappe bhikkhave asati hirottappavipannassa hatupaniso hoti indriyasaüvaro, indriyasaüvare asati indriyasaüvaravipannassa hatupanisaü hoti sãlaü, sãle asati sãlavipannassa hatupaniso hoti sammāsamādhi, sammāsamādhimhi asati sammāsamādhivipannassa hatupanisaü hoti yathābhåta¤āõadassanaü, yathābhåta¤āõadassane asati yathābhåta¤āõadassanavipannassa hatupaniso hoti nibbidāvirāgo, nibbidāvirāge asati nibbidāvirāgavipannassa hatupanisaü hoti vimutti¤āõadassanaü. Seyyathā pi bhikkhave rukkho sākhāpalāsavipanno, tassa papaņikā pi na pāripåriü gacchati, taco pi pheggu pi sāro pi na pāripåriü gacchati, evam eva kho bhikkhave hirottappe asati hirottappavipannassa hatupaniso hoti . . . pe . . . vimutti¤āõadassanaü. 2. Hirottappe bhikkhave sati hirottappasampannassa upanisasampanno hoti indriyasaüvaro, indriyasaüvare sati indriyasaüvarasampannassa upanisasampannaü hoti sãlaü, sãle sati sãlasampannassa upanisasampanno hoti sammāsamādhi, sammāsamādhimhi sati sammāsamādhisampannassa upanisasampannaü hoti yathābhåta¤āõadassanaü, yathābhåta¤āõadassane sati yathābhåta¤āõadassanasampannassa upanisasampanno hoti nibbidāvirāgo, nibbidāvirāge sati nibbidāvirāgasampannassa upanisasampannaü hoti vimutti¤āõadassanaü. Seyyathā pi bhikkhave rukkho sākhāpalāsasampanno, tassa papaņikā pi pāripåriü gacchati, taco pi pheggu pi sāro pi pāripåriü gacchati, evam eva kho bhikkhave hirottappe sati hirottappasampannassa upanisasampanno hoti . . . pe . . . vimutti¤āõadassanan ti. #<[page 100]># %<100 Aīguttara-Nikāya. LXII. 1-3>% LXII. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Vesāliyaü viharati Ambapālivane. Tatra kho Bhagavā bhikkhå āmantesi:-- Bhikkhavo ti. Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 2. Aniccā bhikkhave saīkhārā, adhuvā bhikkhave saīkhārā, anassāsikā bhikkhave saīkhārā, yāva¤ c' idaü bhikkhave alam eva sabbasaīkhāresu nibbindituü alaü virajjituü alaü vimuccituü. Sineru bhikkhave pabbatarājā caturāsãtiyojanasahassāni āyāmena caturāsãtiyojanasahassāni vitthārena caturāsãtiyojanasahassāni mahāsamudde ajjhogāëho caturāsãtiyojanasahassāni mahāsamuddā accuggato. Hoti kho so bhikkhave samayo, yaü bahåni vassāni bahåni vassasatāni bahåni vassasahassāni bahåni vassasatasahassāni devo na vassati, deve kho pana bhikkhave avassante ye keci 'me bãjagāmabhåtagāmaosadhitiõavanappatayo, te ussussanti vissussanti na bhavanti. Evaü aniccā bhikkhave saīkhārā, evaü adhuvā bhikkhave saīkhārā, evaü anassāsikā bhikkhave saīkhārā, yāva¤ c' idaü bhikkhave alam eva sabbasaīkhāresu nibbindituü alaü virajjituü alaü vimuccituü. Hoti kho so bhikkhave samayo, yaü kadāci karahaci dãghassa addhuno accayena dutiyo suriyo pātubhavati. 3. Dutiyassa bhikkhave suriyassa pātubhāvā yā kāci kunnadiyo kussubbhā, tā ussussanti vissussanti na bhavanti. #<[page 101]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evaü aniccā bhikkhave saīkhārā . . . pe . . . alaü vimuccituü. Hoti kho so bhikkhave samayo, yaü kadāci karahaci dãghassa addhuno accayena tatiyo suriyo pātubhavati. 4. Tatiyassa bhikkhave suriyassa pātubhāvā yā kāci mahānadiyo, seyyathãdaü Gaīgā Yamunā Aciravatã Sarabhå Mahã, tā ussussanti vissussanti na bhavanti. Evaü aniccā bhikkhave saīkhārā . . . alaü vimuccituü. Hoti kho so bhikkhave samayo, yaü kadāci karahaci dãghassa addhuno accayena catuttho suriyo pātubhavati. 5. Catutthassa bhikkhave suriyassa pātubhāvā ye te mahāsarā, yato imā mahānadiyo sambhavanti, seyyathãdaü Anotattā Sãhapapātā Rathakārā Kaõõamuõķā Kuõālā Chaddantā Mandākini, tā ussussanti vissussanti na bhavanti. Evaü aniccā bhikkhave saīkhārā . . . alaü vimuccituü. Hoti kho so bhikkhave samayo, yaü kadāci karahaci dãghassa addhuno accayena pa¤camo suriyo pātubhavati. 6. Pa¤camassa bhikkhave suriyassa pātubhāvā yojanasatikāni pi mahāsamudde udakāni ogacchanti, dviyojanasatikāni pi mahāsamudde udakāni ogacchanti, tiyojanasatikāni pi mahāsamudde udakāni ogacchanti . . . pe . . . sattayojanasatikāni pi mahāsamudde udakāni ogacchanti; sattatālam pi mahāsamudde udakaü saõņhāti, chatālam pi pa¤catālam pi catutālam pi titālam pi dvitālam pi tālamattam pi mahāsamudde udakaü saõņhāti; #<[page 102]># %<102 Aīguttara-Nikāya. LXII. 7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sattaporisam pi mahāsamudde udakaü saõņhāti, chaporisam pi pa¤caporisam pi catuporisam pi tiporisam pi dviporisam pi porisamattam pi aķķhaporisam pi kaņimattam pi jānukamattam pi gopphakamattam pi mahāsamudde udakaü saõņhāti. Seyyathā pi bhikkhave saradasamaye thullaphusitake deve vassante tattha tattha gopadesu udakāni ņhitāni honti, evam eva kho bhikkhave tattha tattha gopadamattāni mahāsamudde udakāni ņhitāni honti. Pa¤camassa bhikkhave suriyassa pātubhāvā aīgulipabbamattam pi mahāsamudde udakaü na hoti. Evaü aniccā bhikkhave saīkhārā . . . alaü vimuccituü. Hoti kho so bhikkhave samayo, yaü kadāci karahaci dãghassa addhuno accayena chaņņho suriyo pātubhavati. 7. Chaņņhassa bhikkhave suriyassa pātubhāvā aya¤ ca mahāpaņhavã Sineru ca pabbatarājā dhåpāyanti sandhåpāyanti sampadhåpāyanti. Seyyathā pi bhikkhave kumbhakārapāko ālimpito paņhamaü dhåpeti sandhåpeti sampadhåpeti, evam eva kho bhikkhave chaņņhassa suriyassa pātubhāvā aya¤ ca mahāpaņhavã Sineru ca pabbatarājā dhåpāyanti sandhåpāyanti sampadhåpāyanti. Evaü aniccā bhikkhave saīkhārā . . . alaü vimuccituü. Hoti kho so bhikkhave samayo, yaü kadāci karahaci dãghassa addhuno accayena sattamo suriyo pātubhavati. #<[page 103]># %% 8. Sattamassa bhikkhave suriyassa pātubhāvā aya¤ ca mahāpaņhavã Sineru ca pabbatarājā ādippanti pajjalanti ekajālā bhavanti; imissā ca bhikkhave mahāpaņhaviyā Sinerussa ca pabbatarājassa jhāyamānānaü dayhamānānaü acci vātena khittā yāva Brahmalokā pi gacchati, Sinerussa ca bhikkhave pabbatarājassa jhāyamānassa dayhamānassa vinassamānassa mahatā tejokhandhena abhibhåtassa yojanasatikāni pi kåņāni palujjanti, dviyojanasatikāni pi . . . tiyojanasatikāni pi . . . catuyojanasatikāni pi . . . pa¤cayojanasatikāni pi kåņāni palujjanti; imissā ca bhikkhave mahāpaņhaviyā Sinerussa ca pabbatarājassa jhāyamānānaü dayhamānānaü n' eva chārikā pa¤¤āyati na masi. Seyyathā pi bhikkhave sappissa vā telassa vā jhāyamānassa dayhamānassa n' eva chārikā pa¤¤āyati na masi, evam eva kho bhikkhave imissā ca mahāpaņhaviyā Sinerussa ca pabbatarājassa jhāyamānānaü dayhamānānaü n' eva chārikā pa¤¤āyati na masi. Evaü aniccā bhikkhave saīkhārā, evaü adhuvā bhikkhave saīkhārā, evaü anassāsikā bhikkhave saīkhārā, yāva¤ c' idaü bhikkhave alam eva sabbasaīkhāresu nibbindituü alaü virajjituü alaü vimuccituü. Tatra bhikkhave ko mantā ko saddhātā `aya¤ ca paņhavã Sineru ca pabbatarājā dayhissanti vinassissanti na bhavissantã' ti a¤¤atra diņņhapadehi? 9. Bhåtapubbaü bhikkhave Sunetto nāma satthā ahosi titthakaro kāmesu vãtarāgo. Sunettassa kho pana bhikkhave satthuno anekāni sāvakasatāni ahesuü. #<[page 104]># %<104 Aīguttara-Nikāya. LXII. 10>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Sunetto satthā sāvakānaü Brahmalokasahavyatāya dhammaü desesi. Ye kho pana bhikkhave Sunettassa satthuno Brahmalokasahavyatāya dhammaü desentassa sabbena sabbaü sāsanaü ājāniüsu, te kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü Brahmalokaü upapajjiüsu. Ye na sabbena sabbaü sāsanaü ājāniüsu, te kāyassa bhedā parammaraõā app ekacce Paranimmitavasavattãnaü devānaü sahavyataü upapajjiüsu, app ekacce Nimmānaratãnaü devānaü sahavyataü upapajjiüsu, app ekacce Tusitānaü devānaü sahavyataü upapajjiüsu, app ekacce Yāmānaü devānaü sahavyataü upapajjiüsu, app ekacce Tāvatiüsānaü devānaü sahavyataü upapajjiüsu, app ekacce Cātummahārājikānaü devānaü sahavyataü upapajjiüsu, app ekacce khattiyamahāsālānaü sahavyataü upapajjiüsu, app ekacce brāhmaõamahāsālānaü sahavyataü upapajjiüsu, app ekacce gahapatimahāsālānaü sahavyataü upapajjiüsu. 10. Atha kho bhikkhave Sunettassa satthuno etad ahosi `na kho pan' etaü naņiråpaü, yo 'haü sāvakānaü samasamagatiyo assaü abhisamparāyaü, yan nånāhaü uttariü mettaü bhāveyyan' ti. Atha kho bhikkhave Sunetto satthā satta vassāni mettacittaü bhāvesi, satta vassāni mettacittaü bhāvetvā satta saüvaņņavivaņņakappe na yimaü lokaü punar āgamāsi, saüvaņņamāne sudaü bhikkhave loke âbhassarupago hoti, #<[page 105]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ vivaņņamāne loke su¤¤aü Brahmavimānaü upapajjati. Tatra sudaü bhikkhave Brahmā hoti Mahābrahmā abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthudaso vasavattã, chattiüsakkhattuü kho pana bhikkhave Sakko ahosi devānam indo, anekasatakkhattuü rājā ahosi Cakkavattã dhammiko dhammarājā cāturanto vijitāvã janapadatthāvariyappatto sattaratanasamannāgato. Paro sahassaü kho pan' assa puttā ahesuü sårā vãraīgaråpā parasenappamaddanā. So imaü paņhaviü sāgarapariyantaü adaõķena asatthena dhammena abhivijiya ajjhāvasi. So hi nāma bhikkhave Sunetto satthā evaüdãghāyuko samāno evaüciraņņhiko aparimutto ahosi jātiyā jarāya maraõena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi, aparimutto dukkhasmā ti vadāmi. Taü kissa hetu? Catunnaü dhammānaü ananubodhā appaņivedhā. Katamesaü catunnaü? 11. Ariyassa bhikkhave sãlassa ananubodhā appaņivedhā, ariyassa samādhissa ananubodhā appaņivedhā, ariyāya pa¤¤āya ananubodhā appaņivedhā, ariyāya vimuttiyā ananubodhā appaņivedhā. Tayidaü bhikkhave ariyaü sãlaü anubuddhaü paņividdhaü, ariyo samādhi anubuddho paņividdho, ariyā pa¤¤ā anubuddhā paņividdhā, ariyā vimutti anubuddhā patividdhā. Ucchinnā bhavataõhā, khãõā bhavanetti, natthi dāni punabbhavo ti. #<[page 106]># %<106 Aīguttara-Nikāya. LXIII. 1-3>% Idam avoca Bhagavā, idaü vatvā Sugato athāparaü etad avoca Satthā: Sãlaü samādhi pa¤¤ā ca vimutti ca anuttarā, anubuddhā ime dhammā Gotamena yasassinā. Iti buddho abhi¤¤āya dhammam akkhāsi bhikkhunaü dukkhass' antakaro Satthā cakkhumā parinibbuto ti. LXIII. 1. Yato kho bhikkhave ra¤¤o paccantimaü nagaraü sattahi nagaraparikkhārehi suparikkhittaü hoti catunna¤ ca āhārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã: idaü vuccati bhikkhave ra¤¤o paccantimaü nagaraü akaraõãyaü bāhirehi paccatthikehi paccāmittehi. Katamehi sattahi nagaraparikkhārehi suparikkhittaü hoti? 2. Idha bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare esikā hoti gambhãranemā sunikhātā acalā asampavedhi. Iminā paņhamena nagaraparikkhārena suparikkhittaü hoti ra¤¤o paccantimaü nagaraü abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya. 3. Puna ca paraü bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare parikhā hoti gambhãrā c' eva vitthatā ca. Iminā dutiyena nagaraparikkhārena suparikkhittaü hoti ra¤¤o paccantimaü nagaraü abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya. #<[page 107]># %% 4. Puna ca paraü bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare anupariyāyapatho hoti ucco c' eva vitthato ca. Iminā tatiyena nagaraparikkhārena suparikkhittaü hoti ra¤¤o paccantimaü nagaraü abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya. 5. Puna ca paraü bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare bahuü āvudhaü sanniciņaü hoti salāka¤ c' eva jevanãya¤ ca. Iminā catutthena nagaraparikkhārena suparikkhittaü hoti ra¤¤o paccantimaü nagaraü abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya. 6. Puna ca paraü bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare bahu balakāyo paņivasati, seyyathãdaü hatthārohā assārohā rathikā dhanuggahā celakā calakā piõķadāyikā uggā rājaputtā pakkhandino mahānāgā sårā cammayodhino dāsakaputtā. Iminā pa¤camena nagaraparikkhārena suparikkhittaü hoti ra¤¤o paccantimaü nagaraü abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya. 7. Puna ca paraü bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare dovāriko hoti paõķito vyatto medhāvã a¤¤ātānaü nivāretā ¤ātānaü pavesetā. Iminā chaņņhena nagaraparikkhārena suparikkhittaü hoti ra¤¤o paccantimaü nagaraü abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya. 8. Puna ca paraü bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare pākāro hoti ucco c' eva vitthato ca vāsanalepanasampanno ca. Iminā sattamena nagaraparikkhārena suparikkhittaü hoti ra¤¤o paccantimaü nagaraü abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya. #<[page 108]># %<108 Aīguttara-Nikāya. LXIII. 9-12>% Imehi sattahi nagaraparikkhārehi suparikkhittaü hoti. Katamesaü catunnaü āhārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã? 9. Idha bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare bahuü tiõakaņņhodakaü sannicitaü hoti abbhantarānaü ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya bāhirānaü paņighātāya. 10. Puna ca paraü bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare bahuü sāliyavakaü sannicitaü hoti abbhantarānaü ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya bāhirānaü paņighātāya. 11. Puna ca paraü bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare bahuü tilamuggamāsāparaõõaü sannicitaü hoti abbhantarānaü ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya bāhirānaü paņighātāya. 12. Puna ca paraü bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare bahuü bhesajjaü sannicitaü hoti, seyyathãdaü sappi navanãtaü telaü madhu phāõitaü loõaü, abbhantarānaü ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya bāhirānaü paņighātāya. Imesaü catunnaü āhārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã. Yato kho bhikkhave ra¤¤o paccantimaü nagaraü imehi sattahi nagaraparikkhārehi suparikkhittaü hoti imesa¤ ca catunnaü āhārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã: idaü vuccati bhikkhave ra¤¤o paccantimaü nagaraü akaraõãyaü bāhirehi paccatthikehi paccāmittehi. Evam eva kho bhikkhave yato ariyasāvako sattahi saddhammehi samannāgato hoti catunna¤ ca jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã: #<[page 109]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ayaü vuccati bhikkhave ariyasāvako akaraõãyo Mārassa akaraõãyo pāpimato. Katamehi sattahi saddhammehi samannāgato hoti? 13. Seyyathā pi bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare esikā hoti gambhãranemā sunikhātā acalā asampavedhi abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya, evam eva kho bhikkhave ariyasāvako saddho hoti, saddhati Tathāgatassa bodhiü `iti pi so Bhagavā arahaü sammāsambuddho vijjācaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasārathi Satthā devamanussānaü buddho Bhagavā' ti. Saddhāsiko bhikkhave ariyasāvako akusalaü pajahati, kusalaü bhāveti; sāvajjaü pajahati, anavajjaü bhāveti; suddhaü attānaü pariharati. Iminā paņhamena saddhammena samannāgato hoti. 14. Seyyathā pi bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare parikhā hoti gambhãrā c' eva vitthatā ca abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya, evam eva kho bhikkhave ariyasāvako hirimā hoti, hiriyati kāyaduccaritena vacãduccaritena manoduccaritena, hiriyati pāpakānaü akusalānaü dhammānaü samāpattiyā. Hiriparikho bhikkhave ariyasāvako akusalaü pajahati, kusalaü bhāveti; sāvajjaü pajahati, anavajjaü bhāveti; suddhaü attānaü pariharati. Iminā dutiyena saddhammena samannāgato hoti. 15. Seyyathā pi bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare anupariyāyapatho hoti ucco c' eva vitthato ca abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya, evam eva kho bhikkhave ariyasāvako ottappã hoti, ottappati kāyaduccaritena vacãduccaritena manoduccaritena, ottappati pāpakānaü akusalānaü dhammānaü samāpattiyā. Ottappapariyāyapatho bhikkhave ariyasāvako akusalaü pajahati, kusalaü bhāveti; #<[page 110]># %<110 Aīguttara-Nikāya. LXIII. 16-18>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sāvajjaü pajahati, anavajjaü bhāveti; suddhaü attānaü pariharati. Iminā tatiyena saddhammena samannāgato hoti. 16. Seyyathā pi bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare bahuü āvudhaü sannicitaü hoti salāka¤ c' eva jevanãya¤ ca abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya, evam eva kho bhikkhave ariyasāvako bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo, ye te dhammā ādikalyāõā majjhe kalyāõā pariyosānakalyāõā sātthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathāråpāssa dhammā bahussutā honti dhatā vacasā paricitā manasānupekkhitā diņņhiyā suppaņividdhā. Sutāvudho bhikkhave ariyasāvako akusalaü pajahati, kusalaü bhāveti; sāvajjaü pajahati, anavajjaü bhāveti; suddhaü attānaü pariharati. Iminā catutthena saddhammena samannāgato hoti. 17. Seyyathā pi bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare bahu balakāyo paņivasati, seyyathãdaü hatthārohā assārohā rathikā dhanuggahā celakā calakā piõķadāyikā uggā rājaputtā pakkhandino mahānāgā sårā cammayodhino dāsakaputtā abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya, evam eva kho bhikkhave ariyasāvako āraddhaviriyo viharati akusalānaü dhammānaü pahānāya, kusalānaü dhammānaü upasampadāya, thāmavā daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Viriyabalakāyo bhikkhave ariyasāvako akusalaü pajahati, kusalaü bhāveti; sāvajjaü pajahati, anavajjaü bhāveti; suddhaü attānaü pariharati. Iminā pa¤camena saddhammena samannāgato hoti. 18. Seyyathā pi bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare dovāriko hoti paõķito vyatto medhāvã a¤¤ātānaü nivāretā ¤ātānaü pavesetā abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya, #<[page 111]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva kho bhikkhave ariyasāvako satimā hoti paramena satinepakkena samannāgato cirakatam pi cirabhāsitam pi saritā anussaritā. Satidovāriko bhikkhave ariyasāvako akusalaü pajahati, kusalaü bhāveti; sāvajjaü pajahati, anavajjaü bhāveti; suddhaü attānaü pariharati. Iminā chaņņhena saddhammena samannāgato hoti. 19. Seyyathā pi bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare pākāro hoti ucco c' eva vitthato ca vāsanalepanasampanno ca abbhantarānaü guttiyā bāhirānaü paņighātāya, evam eva kho bhikkhave ariyasāvako pa¤¤avā hoti, udayatthagāminiyā pa¤¤āya samannāgato ariyāya nibbedhikāya sammādukkhakkhayagāminiyā. Pa¤¤āvāsanalepanasampanno bhikkhave ariyasāvako akusalaü pajahati, kusalaü bhāveti; sāvajjaü pajahati, anavajjaü bhāveti; suddhaü attānaü pariharati. Iminā sattamena saddhammena samannāgato hoti. Imehi sattahi saddhammehi samannāgato hoti. Katamesaü catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã? 20. Seyyathā pi bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare bahuü tiõakaņņhodakaü sannicitaü hoti abbhantarānaü ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya bāhirānaü paņighātāya, evam eva kho bhikkhave ariyasāvako vivicc' eva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicāraü vivekajaü pãtisukhaü paņhamaü jhānaü upasampajja viharati attano ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya okkamanāya nibbānassa. 21. Seyyathā pi bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare bahuü sāliyavakaü sannicitaü hoti abbhantarānaü ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya bāhirānaü paņighātāya, #<[page 112]># %<112 Aīguttara-Nikāya. LXIII. 22-23>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva kho bhikkhave ariyasāvako vitakkavicārānaü våpasamā ajjhattaü sampasādanaü cetaso ekodibhāvaü avitakkaü avicāraü samādhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhānaü upasampajja viharati attano ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya okkamanāya nibbānassa. 22. Seyyathā pi bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare bahuü tilamuggamāsāparaõõaü sannicitaü hoti abbhantarānaü ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya bāhirānaü paņighātāya, evam eva kho bhikkhave ariyasāvako pãtiyā ca virāgā upekhako ca viharati sato sampajāno sukha¤ ca kāyena paņisaüvedeti yan taü ariyā ācikkhanti upekhako satimā sukhavihārã ti tatiyaü jhānaü upasampajja viharati attano ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya okkamanāya nibbānassa. 23. Seyyathā pi bhikkhave ra¤¤o paccantime nagare bahuü bhesajjaü sannicitaü hoti, seyyathãdaü sappi navanãtaü telaü madhu phāõitaü loõaü, abbhantarānaü ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya bāhirānaü paņighātāya, evam eva kho bhikkhave ariyasāvako sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubb' eva somanassadomanassānaü atthaīgamā adukkhamasukhaü upekhāsatipārisuddhiü catutthaü jhānaü upasampajja viharati attano ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya okkamanāya nibbānassa. Imesaü catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã. #<[page 113]># %% Yato kho bhikkhave ariyasāvako imehi sattahi saddhammehi samannāgato hoti imesa¤ ca catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã: ayaü vuccati bhikkhave ariyasāvako akaraõãyo Mārassa akaraõãyo pāpimato ti. LXIV. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu āhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi sattahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu dhamma¤¤å ca hoti attha¤¤å ca atta¤¤å ca matta¤¤å ca kāla¤¤å ca parisa¤¤å ca puggalaparopara¤¤å ca. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu dhamma¤¤å hoti? 3. Idha bhikkhave bhikkhu dhammaü jānāti: suttaü geyyaü veyyākaraõaü gāthaü udānaü itivuttakaü jātakaü abbhutadhammaü vedallaü. No ce bhikkhave bhikkhu dhammaü jāneyya: suttaü geyyaü . . .abbhutadhammaü vedallaü, na yidha dhamma¤¤å ti vucceyya; yasmā ca kho bhikkhave bhikkhu dhammaü jānāti: suttaü geyyaü . . . abbhutadhammaü vedallaü, tasmā dhamma¤¤å ti vuccati. Iti dhamma¤¤å. Attha¤¤å ca kathaü hoti? 4. Idha bhikkhave bhikkhu tassa tass' eva bhāsitassa atthaü jānāti `ayaü imassa bhāsitassa attho, ayaü imassa bhāsitassa attho' ti. No ce bhikkhave bhikkhu tassa tass' eva bhāsitassa atthaü jāneyya `ayaü imassa bhāsitassa attho, ayaü imassa bhāsitassa attho' ti, na yidha attha¤¤å ti vucceyya; yasmā ca kho bhikkhave bhikkhu tassa tass' eva bhāsitassa atthaü jānāti `ayaü imassa bhāsitassa attho, ayaü imassa bhāsitassa attho' ti, #<[page 114]># %<114 Aīguttara-Nikāya. LXIV. 5-8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tasmā attha¤¤å ti vuccati. Iti dhamma¤¤å, attha¤¤å. Atta¤¤å ca kathaü hoti? 5. Idha bhikkhave bhikkhu attānaü jānāti `ettako 'mhi saddhāya sãlena sutena cāgena pa¤¤āya paņibhānenā' ti. No ce bhikkhave bhikkhu attānaü jāneyya `ettako' mhi saddhāya sãlena sutena cāgena pa¤¤āya paņibhānenā' ti, na yidha atta¤¤å ti vucceyya; yasmā ca kho bhikkhave bhikkhu attānaü jānāti `ettako' mhi saddhāya sãlena sutena cāgena pa¤¤āya paņibhānenā' ti, tasmā atta¤¤å ti vuccati. Iti dhamma¤¤å, attha¤¤å, atta¤¤å. Matta¤¤å ca kathaü hoti? 6. Idha bhikkhave bhikkhu mattaü jānāti cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārānaü paņiggahaõāya. No ce bhikkhave bhikkhu mattaü jāneyya cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārānaü paņiggahaõāya, na yidha matta¤¤å ti vucceyya; yasmā ca kho bhikkhave bhikkhu mattaü jānāti cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārānaü paņiggahaõāya, tasmā matta¤¤å ti vuccati. Iti dhamma¤¤å, attha¤¤å, atta¤¤å, matta¤¤å. Kāla¤¤å ca kathaü hoti? 7. Idha bhikkhave bhikkhu kālaü jānāti `ayaü kālo uddesassa, ayaü kālo paripucchāya, ayaü kālo yogassa. ayaü kālo paņisallānāyā' ti. No ce bhikkhave bhikkhu kālaü jāneyya `ayaü kālo uddesassa, ayaü kālo paripucchāya, ayaü kālo yogassa, ayaü kālo paņisallānāyā' ti, na yidha kāla¤¤å ti vucceyya; yasmā ca kho bhikkhave bhikkhu kālaü jānāti `ayaü kālo uddesassa, ayaü kālo paripucchāya, ayaü kālo yogassa, ayaü kālo paņisallānāyā' ti, tasmā kāla¤¤å ti vuccati. Iti dhamma¤¤å, attha¤¤å, atta¤¤å, matta¤¤å, kāla¤¤å. Parisa¤¤å ca kathaü hoti? 8. Idha bhikkhave bhikkhu parisaü jānāti `ayaü khattiyaparisā, ayaü brāhmaõaparisā, ayaü gahapatiparisā, ayaü samaõaparisā; tattha evaü upasaīkamitabbaü, evaü ņhātabbaü, #<[page 115]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü nisãditabbaü, evaü bhāsitabbaü, evaü tuõhãbhavitabban' ti. No ce bhikkhave bhikkhu parisaü jāneyya `ayaü khattiyaparisā, ayaü brāhmaõaparisā, ayaü gahapatiparisā, ayaü samaõaparisā; tattha evaü upasaīkamitabbaü, evaü ņhātabbaü, evaü nisãditabbaü, evaü bhāsitabbaü, evaü tuõhãbhavitabban' ti, na yidha parisa¤¤å ti vucceyya; yasmā ca kho bhikkhave bhikkhu parisaü jānāti `ayaü khattiyaparisā, ayaü brāhmaõaparisā, ayaü gahapatiparisā, ayaü samaõaparisā; tattha evaü upasaīkamitabbaü, evaü ņhātabbaü, evaü nisãditabbaü, evaü bhāsitabbaü, evaü tuõhãbhavitabban' ti, tasmā parisa¤¤å ti vuccati. Iti dhamma¤¤å, attha¤¤å, atta¤¤å, matta¤¤å, kāla¤¤å, parisa¤¤å. Puggalaparopara¤¤å ca kathaü hoti? 9. Idha bhikkhave bhikkhuno dvayena puggalā viditā honti: dve puggalā, eko ariyānaü dassanakāmo, eko ariyānaü na dassanakāmo. Yvāyaü puggalo ariyānaü na dassanakāmo, evaü so ten' aīgena gārayho. Yvāyaü puggalo ariyānaü dassanakāmo, evaü so ten' aīgena pāsaüso. Dve puggalā ariyānaü dassanakāmā: eko saddhammaü sotukāmo, eko saddhammaü na sotukāmo. Yvāyaü puggalo saddhammaü na sotukāmo, evaü so ten' aīgena gārayho. Yvāyaü puggalo saddhammaü sotukāmo, evaü so ten' aīgena pāsaüso. Dve puggalā saddhammaü sotukāmā: eko ohitasoto dhammaü suõāti, eko anohitasoto dhammaü suõāti. Yvāyaü puggalo anohitasoto dhammaü suõāti, evaü so ten' aīgena gārayho. Yvāyaü puggalo ohitasoto dhammaü suõāti, #<[page 116]># %<116 Aīguttara-Nikāya. LXIV.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü so ten' aīgena pāsaüso. Dve puggalā ohitasotā dhammaü suõanti: eko sutvā dhammaü dhāreti, eko sutvā dhammaü na dhāreti. Yvāyaü puggalo sutvā dhammaü na dhāreti, evaü so ten' aīgena gārayho. Yvāyaü puggalo sutvā dhammaü dhāreti, evaü so ten' aīgena pāsaüso. Dve puggalā sutvā dhammaü dhārenti: eko dhatānaü dhammānaü atthaü upaparikkhati, eko dhatānaü dhammānaü atthaü na upaparikkhati. Yvāyaü puggalo dhatānaü dhammānaü atthaü na upaparikkhati, evaü so ten' aīgena gārayho. Yvāyaü puggalo dhatānaü dhammānaü atthaü upaparikkhati, evaü so ten' aīgena pāsaüso. Dve puggalā dhatānaü dhammānaü atthaü upaparikkhanti: eko attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno, eko na attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno. Yvāyaü puggalo na attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno, evaü so ten' aīgena gārayho. Yvāyaü puggalo attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno, evaü so ten' aīgena pāsaüso. Dve puggalā attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipannā: eko attahitāya paņipanno no parahitāya, eko attahitāya ca paņipanno parahitāya ca Yvāyaü puggalo attahitāya paņipanno, no parahitāya, evaü so ten' aīgena gārayho. Yvāyaü puggalo attahitāya ca paņipanno parahitāya ca, evaü so ten' aīgena pāsaüso. Evaü kho bhikkhave bhikkhuno dvayena puggalā viditā honti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu puggalaparopara¤¤å hoti. #<[page 117]># %% Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu āhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassā ti. LXV. 1. Yasmiü bhikkhave samaye devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako koviëāro paõķupalāso hoti, attamanā bhikkhave devā Tāvatiüsā tasmiü samaye honti `paõķupalāso dāni pāricchattako koviëāro, na cirass' eva dāni sattapalāso bhavissatã' ti. Yasmiü bhikkhave samaye devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako koviëāro sattapalāso hoti, attamanā bhikkhave devā Tāvatiüsā tasmiü samaye honti `sattapalāso dāni pāricchattako koviëāro, na cirass' eva dāni jālakajāto bhavissatã' ti. Yasmiü bhikkhave samaye devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako koviëāro jālakajāto hoti, attamanā bhikkhave devā Tāvatiüsā tasmiü samaye honti `jālakajāto dāni pāricchattako koviëāro, na cirass' eva dāni khārakajāto bhavissatã' ti. Yasmiü bhikkhave samaye devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako koviëāro khārakajāto hoti, attamanā bhikkhave devā Tāvatiüsā tasmiü samaye honti `khārakajāto dāni paricchattako koviëāro, na cirass' eva dāni kuķumalakajāto bhavissatã' ti. Yasmiü bhikkhave samaye devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako koviëāro kuķumalakajāto hoti, attamanā bhikkhave devā Tāvatiüsā tasmiü samaye honti `kuķumalakajāto dāni pāricchattako koviëāro, na cirass' eva dāni kokāsakajāto bhavissatã' ti. #<[page 118]># %<118 Aīguttara-Nikāya. LXV. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yasmiü bhikkhave samaye devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako koviëāro kokāsakajāto hoti, attamanā bhikkhave devā Tāvatiüsā tasmiü samaye honti `kokāsakajāto dāni pāricchattako koviëāro, na cirass' eva dāni sabbaphāliphullo bhavissatã' ti. Yasmiü bhikkhave samaye devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako kovilāro sabbaphāliphullo hoti, attamanā bhikkhave devā Tāvatiüsā pāricchattakassa koviëārassa måle dibbe cattāro māse pa¤cahi kāmaguõehi samappitā samaīgibhåtā paricārenti. Sabbaphāliphullassa kho pana bhikkhave pāricchattakassa koviëārassa samantā pa¤¤āsayojanāni ābhāya phuņaü hoti. Anuvātaü yojanasataü gandho gacchati. Ayam ānubhāvo pāricchattakassa koviëārassa. 2. Evam eva kho bhikkhave yasmiü samaye ariyasāvako agārasmā anagāriyaü pabbajjāya ceteti, paõķupalāso bhikkhave ariyasāvako tasmiü samaye hoti devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako koviëāro. Yasmiü bhikkhave samaye ariyasāvako kesamassuü ohāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā agārasmā anagāriyaü pabbajito hoti, sattapalāso bhikkhave ariyasāvako tasmiü samaye hoti devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako koviëāro. Yasmiü bhikkhave samaye ariyasāvako vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati, jālakajāto bhikkhave ariyasāvako tasmiü samaye hoti devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako koviëāro. Yasmiü bhikkhave samaye ariyasāvako vitakkavicārānaü våpasamā . . . pe . . . dutiyaü jhānaü upasampajja viharati, khārakajāto bhikkhave ariyasāvako tasmiü samaye hoti devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako koviëāro. Yasmiü bhikkhave samaye ariyasāvako pãtiyā ca virāgā . #<[page 119]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . pe . . . tatiyaü jhānaü upasampajja viharati, kuķumalakajāto bhikkhave ariyasāvako tasmiü samaye hoti devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako koviëāro. Yasmiü bhikkhave samaye ariyasāvako sukhassa ca pahānā . . . pe . . . catutthaü jhānaü upasampajja viharati, kokāsakajāto bhikkhave ariyasāvako tasmiü samaye hoti devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako koviëāro. Yasmiü bhikkhave samaye ariyasāvako āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharati, sabbaphāliphullo bhikkhave ariyasāvako tasmiü samaye hoti devānaü Tāvatiüsānaü pāricchattako koviëāro. Tasmiü bhikkhave samaye Bhummā devā saddam anussāventi `eso itthannāmo āyasmā itthannāmassa āyasmato saddhivihārã amukamhā gāmā vā nigamā vā agārasmā anagāriyaü pabbajito āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharatã' ti. Bhummānaü devānaü saddaü sutvā Cātummahārājikā devā . . . Tāvatiüsā devā . . . Yāmā devā . . . Tusitā devā . . . Nimmānaratã devā . . . Paranimmitavasavattã devā . . . Brahmakāyikā devā saddam anussāventi `eso itthannāmo āyasmā itthannāmassa āyasmato saddhivihārã amukamhā gāmā vā nigamā vā agārasmā anagāriyaü pabbajito āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü ditth' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharatã' ti. Iti ha tena khaõena tena muhuttena yāva Brahmalokā saddo abbhuggacchati. #<[page 120]># %<120 Aīguttara-Nikāya. LXVI. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ayam ānubhāvo khãõāsavassa bhikkhuno ti. LXVI. 1. Atha kho āyasmato Sāriputtassa rahogatassa paņisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapādi `kin nu kho bhikkhu sakkatvā garukatvā upanissāya viharanto akusalaü pajaheyya kusalaü bhāveyyā' ti? Atha kho āyasmato Sāriputtassa etad ahosi `Satthāraü kho bhikkhu sakkatvā garukatvā upanissāya viharanto akusalaü pajaheyya kusalaü bhāveyya, dhammaü kho bhikkhu . . . saīghaü kho bhikkhu . . . sikkhaü kho bhikkhu . . . samādhiü kho bhikkhu . . . appamādaü kho bhikkhu . . . paņisanthāraü kho bhikkhu sakkatvā garukatvā upanissāya viharanto akusalaü pajaheyya kusalaü bhāveyyā' ti. Atha kho āyasmato Sāriputtassa etad ahosi `ime kho me dhammā parisuddhā pariyodātā; yan nånāhaü ime dhamme gantvā Bhagavato āroceyyaü, evaü me ime dhammā parisuddhā c' eva bhavissanti parisuddhasaükhātatarā ca. Seyyathā pi nāma puriso suvaõõanikkhaü adhigaccheyya parisuddhaü pariyodātaü, tassa evam assa "ayaü kho me suvaõõanikkho parisuddho pariyodāto; yan nånāhaü imaü suvaõõanikkhaü gantvā kammārānaü dasseyyaü, evaü me ayaü suvaõõanikkho kammāragato parisuddho c' eva bhavissati parisuddhasaükhātataro cā" ti: evam eva me ime dhammā parisuddhā pariyodātā; yan nånāhaü ime dhamme gantvā Bhagavato āroceyyaü, evaü me ime dhammā parisuddhā c' eva bhavissanti parisuddhasaükhātatarā cā' ti. Atha kho āyasmā Sāriputto sāyaõhasamayaü paņisallānā vuņņhito yena Bhagavā ten' upasaīkami, #<[page 121]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā Sāriputto Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Idha mayhaü bhante rahogatassa paņisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapādi `kin nu kho bhikkhu sakkatvā garukatvā upanissāya viharanto akusalaü pajaheyya kusalaü bhāveyyā' ti? Tassa mayhaü bhante etad ahosi `Satthāraü kho bhikkhu sakkatvā garukatvā upanissāya viharanto akusalaü pajaheyya kusalaü bhāveyya, dhammaü kho bhikkhu . . . saīghaü kho bhikkhu . . . sikkhaü kho bhikkhu . . . samādhiü kho bhikkhu . . . appamādaü kho bhikkhu . . . paņisanthāraü kho bhikkhu sakkatvā garukatvā upanissāya viharanto akusalaü pajaheyya kusalaü bhāveyyā' ti. Tassa mayhaü bhante etad ahosi `ime kho me dhammā parisuddhā pariyodātā; yan nånāhaü ime dhamme gantvā Bhagavato āroceyyaü, evaü me ime dhammā parisuddhā c' eva bhavissanti parisuddhasaükhātatarā ca. Seyyathā pi nāma puriso suvaõõanikkhaü adhigaccheyya parisuddhaü pariyodātaü, tassa evam assa "ayaü kho me suvaõõanikkho parisuddho pariyodāto; yan nånāhaü imaü suvaõõanikkhaü gantvā kammārānaü dasseyyaü, evaü me ayaü suvaõõanikkho kammāragato parisuddho c' eva bhavissati parisuddhasaükhātataro cā" ti: evam eva me ime dhammā parisuddhā pariyodātā; yan nånāhaü ime dhamme gantvā Bhagavato āroceyyaü, evaü me ime dhammā parisuddhā c' eva bhavissanti parisuddhasaükhātatarā cā' ti. #<[page 122]># %<122 Aīguttara-Nikāya. LXVI. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ `Sādhu sādhu Sāriputta, Satthāraü kho Sāriputta bhikkhu sakkatvā garukatvā upanissāya viharanto akusalaü pajaheyya kusalaü bhāveyya, dhammaü kho Sāriputta bhikkhu . . . saīghaü kho Sāriputta bhikkhu . . . sikkhaü kho Sāriputta bhikkhu . . . samādhiü kho Sāriputta bhikkhu . . . appamādaü kho Sāriputta bhikkhu . . . paņisanthāraü kho Sāriputta bhikkhu sakkatvā garukatvā upanissāya viharanto akusalaü pajaheyya kusalaü bhāveyyā' ti. Evaü vutte āyasmā Sāriputto Bhagavantaü etad avoca:-- 3. Imassa kho ahaü bhante Bhagavatā saükhittena bhāsitassa evaü vitthārena atthaü ājānāmi. So vata bhante bhikkhu Satthari agāravo dhamme sagāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so bhante bhikkhu Satthari agāravo, dhamme pi so agāravo. So vata bhante bhikkhu Satthari agāravo dhamme agāravo saīghe sagāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so bhante bhikkhu Satthari agāravo dhamme agāravo, saīghe pi so agāravo. So vata bhante bhikkhu Satthari agāravo dhamme agāravo saīghe agāravo sikkhāya sagāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so bhante bhikkhu Satthari agāravo dhamme agāravo saīghe agāravo, sikkhāya pi so agāravo. So vata bhante bhikkhu Satthari agāravo dhamme agāravo saīghe agāravo sikkhāya agāravo samādhismiü sagāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so bhante bhikkhu Satthari agāravo dhamme agāravo saīghe agāravo sikkhāya agāravo, samādhismim pi so agāravo. So vata bhante bhikkhu Satthari agāravo dhamme agāravo saīghe agāravo sikkhāya agāravo samādhismiü agāravo appamāde sagāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so bhante bhikkhu Satthari agāravo dhamme agāravo saīghe agāravo sikkhāya agāravo samādhismiü agāravo, #<[page 123]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ appamāde pi so agāravo. So vata bhante bhikkhu Satthari agāravo dhamme agāravo saīghe agāravo sikkhāya agāravo samādhismiü agāravo appamāde agāravo paņisanthāre sagāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so bhante bhikkhu Satthari agāravo dhamme agāravo saīghe agāravo sikkhāya agāravo samādhismiü agāravo appamāde agāravo, paņisanthāre pi so agāravo. So vata bhante bhikkhu Satthari sagāravo dhamme agāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so bhante bhikkhu Satthari sagāravo dhamme pi so sagāravo. So vata bhante bhikkhu Satthari sagāravo dhamme sagāravo saīghe agāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so bhante bhikkhu Satthari sagāravo dhamme sagāravo, saīghe pi so sagāravo. So vata bhante bhikkhu Satthari sagāravo dhamme sagāravo saīghe sagāravo sikkhāya agāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so bhante bhikkhu Satthari sagāravo dhamme sagāravo saīghe sagāravo, sikkhāya pi so sagāravo. So vata bhante bhikkhu Satthari sagāravo dhamme sagāravo saīghe sagāravo sikkhāya sagāravo samādhismiü agāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so bhante bhikkhu Satthari sagāravo dhamme sagāravo saīghe sagāravo sikkhāya sagāravo, samādhismim pi so sagāravo. So vata bhante bhikkhu Satthari sagāravo dhamme sagāravo saīghe sagāravo sikkhāya sagāravo samādhismiü sagāravo appamāde agāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; #<[page 124]># %<124 Aīguttara-Nikāya. LXVI. 4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yo so bhante bhikkhu Satthari sagāravo dhamme sagāravo saīghe sagāravo sikkhāya sagāravo samādhismiü sagāravo, appamāde pi so sagāravo. So vata bhante bhikkhu Satthari sagāravo dhamme sagāravo saīghe sagāravo sikkhāya sagāravo samādhismiü sagāravo appamāde sagāravo paņisanthāre agāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so bhante bhikkhu Satthari sagāravo dhamme sagāravo saīghe sagāravo samādhismiü sagāravo appamāde sagāravo, paņisanthāre pi so sagāravo. Imassa kho ahaü bhante Bhagavatā saükhittena bhāsitassa evaü vitthārena atthaü ājānāmã ti. 4. Sādhu sādhu Sāriputta, sādhu kho tvaü Sāriputta imassa mayā saükhittena bhāsitassa evaü vitthārena atthaü ājānāsi. So vata Sāriputta bhikkhu Satthari agāravo dhamme sagāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so Sāriputta bhikkhu Satthari agāravo, dhamme pi so agāravo . . . So vata Sāriputta bhikkhu Satthari agāravo . . . dhamme agāravo . . . saīghe agāravo . . . sikkhāya agāravo . . . samādhismiü agāravo . . . appamāde agāravo paņisanthāre sagāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so Sāriputta bhikkhu Satthari agāravo dhamme agāravo saīghe agāravo sikkhāya agāravo samādhismiü agāravo appamāde agāravo, paņisanthāre pi so agāravo. So vata Sāriputta bhikkhu Satthari sagāravo dhamme agāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so Sāriputta bhikkhu Satthari sagāravo, dhamme pi so sagāravo . #<[page 125]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . So vata Sāriputta bhikkhu Satthari sagāravo . . . dhamme sagāravo . . . saīghe sagāravo . . . sikkhāya sagāravo . . . samādhismiü sagāravo . . . appamāde sagāravo paņisanthāre agāravo bhavissatã ti n' etaü ņhānaü vijjati; yo so Sāriputta bhikkhu Satthari sagāravo dhamme sagāravo saīghe sagāravo sikkhāya sagāravo samādhismiü sagāravo appamāde sagāravo, paņisanthāre pi so sagāravo. Imassa kho Sāriputta mayā saükhittena bhāsitassa evaü vitthārena attho daņņhabbo ti. LXVII. 1. Bhāvanaü ananuyuttassa bhikkhave bhikkhuno viharato ki¤cāpi evaü icchā uppajjeyya `aho vata me anupādāya āsavehi cittaü vimucceyyā' ti, atha khvāssa neva anupādāya āsavehi cittaü vimuccati. Taü kissa hetu? `Abhāvitattā ti 'ssa vacanãyaü. Kissa abhāvitattā? Catunnaü satipaņņhānānaü catunnaü sammappadhānānaü catunnaü iddhipādānaü pa¤cannaü indriyānaü pa¤cannaü balānaü sattannaü bojjhaīgānaü ariyassa aņņhaīgikassa maggassa. Seyyathā pi bhikkhave kukkuņiya aõķāni aņņha vā dasa vā dvādasa vā, tān' assu kukkuņiyā na sammāadhisayitāni na sammāpariseditāni na sammāparibhāvitāni, #<[page 126]># %<126 Aīguttara-Nikāya. LXVII. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ki¤cāpi tassā kukkuņiyā evaü icchā uppajjheyya `aho vata me kukkuņapotakā pādanakhasikhāya vā mukhatuõķakena vā aõķakosaü padāletvā sotthinā abhinibbijjeyyun' ti; atha kho abhabbā 'va te kukkuņapotakā pādanakhasikhāya vā mukhatuõķakena vā aõķakosaü pādaletvā sotthinā abhinibbijjituü. Taü kissa hetu? Tathā h' amåni bhikkhave kukkuņiyā aõķāni na sammā-adhisayitāni na sammāpariseditāni na sammāparibhāvitāni. Evam eva kho bhikkhave bhāvanaü ananuyuttassa bhikkhuno viharato ki¤cāpi evaü icchā uppajjeyya `aho vata me anupādāya āsavehi cittaü vimucceyyā' ti, atha khvāssa neva anupādāya āsavehi cittaü vimuccati. Taü kissa hetu? Abhāvitattā ti 'ssa vacanãyaü. Kissa abhāvitattā? Catunnaü satipaņņhānānaü . . . pe . . . ariyassa aņņhaīgikassa maggassa. 2. Bhāvanaü anuyuttassa bhikkhave bhikkhuno viharato ki¤cāpi na evaü icchā uppajjeyya `aho vata me anupādāya āsavehi cittaü vimucceyyā' ti, atha khvāssa anupādāya āsavehi cittaü vimuccati. Taü kissa hetu? Bhāvitattā ti 'ssa vacanãyaü. Kissa bhāvitattā? Catunnaü satipaņņhānānaü . . . pe . . . ariyassa aņņhaīgikassa maggassa. Seyyathā pi bhikkhave kukkuņiyā aõķāni aņņha vā dasa vā dvādasa vā, tān' assu kukkuņiyā sammā-adhisayitāni sammāpariseditāni sammāparibhāvitāni, ki¤cāpi tassā kukkuņiyā na evaü icchā uppajjeyya `aho vata me kukkuņapotakā pādanakhasikhāya vā mukhatuõķakena vā aõķakosaü padāletvā sotthinā abhinibbijjeyyun' ti; atha kho bhabbā 'va te kukkuņapotakā pādanakhasikhāya vā mukhatuõķakena vā aõķakosaü padāletvā sotthinā abhinibbijjituü. Taü kissa hetu? Tathā h' amåni bhikkhave kukkuņiyā aõķāni sammā-adhisayitāni sammāpariseditāni sammāparibhāvitāni. Evam eva kho bhikkhave bhāvanaü anuyuttassa bhikkhuno viharato ki¤cāpi na evaü icchā uppajjeyya `aho vata me anupādāya āsavehi cittaü vimucceyyā' ti, #<[page 127]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atha khvāssa anupādāya āsavehi cittaü vimuccati. Taü kissa hetu? Bhāvitattā ti 'ssa vacanãyaü. Kissa bhāvitattā? Catunnaü satipaņņhānānaü . . . pe . . . ariyassa aņņhaīgikassa maggassa. 3. Seyyathā pi bhikkhave palagaõķassa vā palagaõķantevāsikassa vā dissante 'va vāsijaņe aīgulipadāni dissanti aīguņņhapadaü, no ca khvāssa evaü ¤āõaü hoti `ettakaü me ajja vāsijaņassa khãõaü, ettakaü hiyyo, ettakaü pare' ti, atha khvāssa khãõe khãõante 'va ¤āõaü hoti: evam eva kho bhikkhave bhāvanaü anuyuttassa bhikkhuno viharato ki¤cāpi na evaü ¤āõaü hoti `ettakaü me ajja āsavānaü khãõaü, ettakaü hiyyo, ettakaü pare' ti, atha khvāssa khãõe khãõante 'va ¤āõaü hoti. Seyyathā pi bhikkhave sāmuddikāya nāvāya vettabandhanabaddhāya chammāsāni udake pariyādāya hemantikena thale ukkhittāya vātātapaparetāni bandhanāni, tāni pāvussakena meghena abhippavuņņhāni appakasiren' eva paņippassambhanti påtikāni bhavanti: evam eva kho bhikkhave bhāvanaü anuyuttassa bhikkhuno viharato appakasiren' eva sa¤¤ojanāni paņippassambhanti påtikāni bhavantã ti. #<[page 128]># %<128 Aīguttara-Nikāya. LXVIII. 1>% LXVIII. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Kosalesu cārikaü carati mahatā bhikkhusaīghena saddhiü. Addasā kho Bhagavā addhānamaggapaņipanno a¤¤atarasmiü padese mahantaü aggikkhandhaü ādittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü, disvā maggā okkamma a¤¤atarasmiü rukkhamåle pa¤¤atte āsane nisãdi. Nisajja kho Bhagavā bhikkhå āmantesi `passatha no tumhe bhikkhave amuü mahantaü aggikkhandhaü ādittaü sampajjalitaü sajotibhåtan' ti? `Evaü bhante' . Taü kiü ma¤¤atha bhikkhave, katamaü nu kho varaü: yaü amuü mahantaü aggikkhandhaü ādittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü āliīgitvā upanisãdeyya vā upanipajjeyya vā, yaü vā khattiyaka¤¤aü vā brāhmaõaka¤¤aü vā gahapatika¤¤aü vā mudutalunahatthapādaü āliīgitvā upanisãdeyya vā upanipajjeyya vā ti? `Etad eva bhante varaü: yaü khattiyaka¤¤aü vā brāhmaõaka¤¤aü vā gahapatika¤¤aü vā mudutalunahatthapādaü āliīgitvā upanisãdeyya vā upanipajjeyya vā. Dukkhaü h' etaü bhante, yaü amuü mahantaü aggikkhandhaü ādittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü āliīgitvā upanisãdeyya vā upanipajjeyya vā' ti. ârocayāmi vo bhikkhave, paņivedayāmi vo bhikkhave, yathā etad eva tassa varaü dussãlassa pāpadhammassa asucisaīkassarasamācārassa paņicchannakammantassa assamaõassa samaõapaņi¤¤assa abrahmacārissa brahmacāripaņi¤¤assa antoputissa avassutassa kasambujātassa, yaü amuü mahantaü aggikkhandhaü ādittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü āliīgitvā upanisãdeyya vā upanipajjeyya vā. Taü kissa hetu? Tato nidānaü hi so bhikkhave maraõaü vā nigaccheyya maraõamattaü vā dukkhaü, #<[page 129]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na tveva tappaccayā kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjeyya. Ya¤ ca kho so bhikkhave dussãlo pāpadhammo asucisaīkassarasamācāro . . . pe . . . kasambujāto khattiyaka¤¤aü vā brāhmaõaka¤¤aü vā gahapatika¤¤aü vā mudutalunahatthapādaü āliīgitvā upanisãdati vā upanipajjati vā, taü hi 'ssa bhikkhave hoti dãgharattaü ahitāya dukkhāya, kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjati. 2. Taü kiü ma¤¤atha bhikkhave, katamaü nu kho varaü: yaü balavā puriso daëhāya vālarajjuyā ubho jaīghe veņhetvā ghaüseyya, sā chaviü chindeyya, chaviü chetvā cammaü chindeyya, cammaü chetvā maüsaü chindeyya, maüsaü chetvā nahāruü chindeyya, nahāruü chetvā aņņhiü chindeyya, aņņhiü chetvā aņņhimi¤jaü āhacca tiņņheyya, yaü vā khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā abhivādanaü sādiyeyyā ti? `Etad eva bhante varaü: yaü khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā abhivādanaü sādiyeyya. Dukkhaü h' etaü bhante, yaü balavā puriso daëhāya vālarajjuyā . . . pe . . . aņņhimi¤jaü āhacca tiņņheyyā' ti. ârocayāmi vo bhikkhave, paņivedayāmi vo bhikkhave, yathā etad eva tassa varaü dussãlassa . . . pe . . . kasambujātassa, yaü balavā puriso daëhāya vālarajjuyā ubho jaīghe veņhetvā . . . pe . . . aņņhimi¤jaü āhacca tiņņheyya. Taü kissa hetu? Tato nidānaü hi so bhikkhave maraõaü vā nigaccheyya maraõamattaü vā dukkhaü, na tveva tappaccayā kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjeyya. Ya¤ ca kho so bhikkhave dussãlo . #<[page 130]># %<130 Aīguttara-Nikāya. LXVIII. 3-4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . pe . . . kasambujāto khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā abhivādanaü sādiyati, taü hi 'ssa bhikkhave hoti dãgharattaü ahitāya dukkhāya, kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjati. 3. Taü kiü ma¤¤atha bhikkhave, katamaü nu kho varaü: yaü balavā puriso tiõhāya sattiyā teladhotāya paccorasmiü pahareyya, yaü vā khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā a¤jalikammaü sādiyeyyā ti? `Etad eva bhante varaü: yaü khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā a¤jalikammaü sādiyeyya. Dukkhaü h' etaü bhante, yaü balavā puriso tiõhāya sattiyā teladhotāya paccorasmiü pahareyyā' ti. ârocayāmi vo bhikkhave, paņivedayāmi vo bhikkhave, yathā etad eva tassa varaü dussãlassa . . . pe . . . kasambujātassa, yaü balavā puriso tiõhāya sattiyā teladhotāya paccorasmiü pahareyya. Taü kissa hetu? Tato nidānaü hi so bhikkhave maraõaü vā nigaccheyya maraõamattaü vā dukkhaü, na tveva tappaccayā kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjeyya. Ya¤ ca kho so bhikkhave dussãlo pāpadhammo . . . pe . . . kasambujāto khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā a¤jalikammaü sādiyati, taü hi' ssa bhikkhave hoti dãgharattaü ahitāya dukkhāya, kāyassa bheda parammaraõa apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjati. 4. Taü kiü ma¤¤atha bhikkhave, katamaü nu kho varaü: yaü balavā puriso tattena ayopaņņena ādittena sampajjalitena sajotibhåtena kāyaü sampaliveņheyya, #<[page 131]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yaü vā khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā saddhādeyyaü cãvaraü paribhu¤jeyyā ti? `Etad eva bhante varaü: yaü khattiyamahāsālānaü vā . . . pe . . . saddhādeyyaü cãvaraü paribhu¤jeyya. Dukkhaü h' etaü bhante, yaü balavā puriso tattena ayopaņņena ādittena sampajjalitena sajotibhåtena kāyaü sampaliveņņheyyā' ti. ârocayāmi vo bhikkhave, paņivedayāmi vo bhikkhave, yathā etad eva tassa varaü dussãlassa . . . pe . . . kasambujātassa, yaü balavā puriso tattena ayopaņņena ādittena sampajjalitena sajotibhåtena kāyaü sampaliveņheyya. Taü kissa hetu? Tato nidānaü hi so bhikkhave maraõaü vā nigaccheyya maraõamattaü vā dukkhaü, na tveva tappaccayā kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjeyya. Ya¤ ca kho so bhikkhave dussãlo . . . pe . . . kasambujāto khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā saddhādeyyaü cãvaraü paribhu¤jati, taü hi 'ssa bhikkhave hoti dãgharattam ahitāya dukkhāya, kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjati. 5. Taü kiü ma¤¤atha bhikkhave, katamaü nu kho varaü: yaü balavā puriso tattena ayosaīkunā ādittena sampajjalitena sajotibhåtena mukhaü vivaritvā tattaü lohagulaü ādittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü mukhe pakkhipeyya, taü tassa oņņham pi daheyya mukham pi daheyya jivham pi daheyya kaõņham pi daheyya udaram pi daheyya antam pi antaguõam pi ādāya adhobhāgā nikkhameyya, #<[page 132]># %<132 Aīguttara-Nikāya. LXVIII. 6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yaü vā khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā saddhādeyyaü piõķapātaü paribhu¤jeyyā ti? `Etad eva bhante varaü: yaü khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā saddhādeyyaü piõķapātaü paribhu¤jeyya. Dukkhaü h' etaü bhante, yaü balavā puriso tattena ayosaīkunā ādittena sampajjalitena sajotibhåtena mukhaü vivaritvā tattaü lohagulaü ādittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü mukhe pakkhipeyya, taü tassa oņņham pi daheyya mukham pi daheyya jivham pi daheyya . . . pe . . . adhobhāgā nikkhameyyā' ti. ârocayāmi vo bhikkhave, paņivedayāmi vo bhikkhave, yathā etad eva tassa varaü dussãlassa . . . pe . . . kasambujātassa, yaü balavā puriso tattena ayosaīkunā ādittena sampajjalitena sajotibhåtena mukhaü vivaritvā tattaü lohagulaü ādittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü mukhe pakkhipeyya, taü tassa oņņham pi daheyya . . . pe . . . adhobhāgā nikkhameyya. Taü kissa hetu? Tato nidānaü hi so bhikkhave maraõaü vā nigaccheyya maraõamattaü vā dukkhaü, na tveva tappaccayā kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjeyya. Ya¤ ca kho so bhikkhave dussãlo pāpadhammo . . . pe . . . kasambujāto khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā saddhādeyyaü piõķapātaü paribhu¤jati, taü hi 'ssa bhikkhave hoti dãgharattaü ahitāya dukkhāya, kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjati. 6. Taü kiü ma¤¤atha bhikkhave, katamaü nu kho varaü: yaü balavā puriso sãse vā gahetvā khandhe vā gahetvā tattaü ayoma¤caü vā ayopãņhaü vā ādittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü abhinisãdāpeyya vā abhinipajjāpeyya vā, #<[page 133]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yaü vā khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā saddhādeyyaü ma¤capãņhaü paribhu¤jeyyā ti? `Etad eva bhante varaü: yaü khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā saddhādeyyaü ma¤capãthaü paribhu¤jeyya. Dukkhaü h' etaü bhante, yaü balavā puriso sãse vā gahetvā khandhe vā gahetvā . . . pe . . . abhinipajjāpeyya vā' ti. ârocayāmi vo bhikkhave . . . pe . . . kasambujātassa, yaü balavā puriso sãse vā gahetvā . . . pe . . . abhinipajjāpeyya vā. Taü kissa hetu? Tato nidānaü hi so bhikkhave maraõaü vā nigaccheyya maraõamattaü vā dukkhaü, na tveva tappaccayā kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjeyya. Ya¤ ca kho so bhikkhave dussãlo pāpadhammo . . . pe . . . kasambujāto khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā saddhādeyyaü ma¤capãņhaü paribhu¤jati, taü hi 'ssa bhikkhave hoti dãgharattaü ahitāya dukkhāya, kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjati. 7. Taü kiü ma¤¤atha bhikkhave, katamaü nu kho varaü: yaü balavā puriso uddhapādaü adhosiraü gahetvā tattāya lohakumbhiyā pakkhipeyya ādittāya sampajjalitāya sajotibhåtāya, so tattha phenuddehakaü paccamāno sakim pi uddhaü gaccheyya sakim pi adho gaccheyya sakim pi tiriyaü gaccheyya, yaü vā khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā saddhādeyyaü vihāraü paribhu¤jeyyā ti? #<[page 134]># %<134 Aīguttara-Nikāya. LXVIII. 8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ `Etad eva bhante varaü: yaü khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā saddhādeyyaü vihāraü paribhu¤jeyya. Dukkhaü h' etaü bhante, yaü balavā puriso uddhapādaü adhosiraü gahetvā tattāya lohakumbhiyā pakkhipeyya ādittāya sampajjalitāya sajotibhåtāya, so tattha phenuddehakaü paccamāno sakim pi uddhaü gaccheyya sakiü pi adho gaccheyya sakim pi tiriyaü gaccheyyā' ti. ârocayāmi vo bhikkhave, paņivedayāmi vo bhikkhave, yathā etad eva tassa varaü dussãlassa pāpadhammassa . . . pe . . . kasambujātassa, yam balavā puriso uddhapādaü adhosiraü gahetvā . . . pe . . . sakim pi tiriyaü gaccheyya. Taü kissa hetu? Tato nidānaü hi so bhikkhave maraõaü vā nigaccheyya maraõamattaü vā dukkhaü, na tveva tappaccayā kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjeyya. Ya¤ ca kho so bhikkhave dussãlo pāpadhammo . . . pe . . . kasambujāto khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā saddhādeyyaü vihāraü paribhu¤jati, taü hi 'ssa bhikkhave hoti dãgharattaü ahitāya dukkhāya, kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjati. Tasmā ti ha bhikkhave evaü sikkhitabbaü:-- Yesa¤ ca mayaü paribhu¤jāma cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikhārānaü, tesan te kārā mahapphalā bhavissanti mahānisaüsā, amhāka¤ c' evāyaü pabbajjā ava¤jhā bhavissati saphalā sa-udrayā ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabbaü. 8. Attatthaü vā bhikkhave sampassamānena alam eva appamādena sampādetuü, paratthaü vā bhikkhave sampassamānena alam eva appamādena sampādetuü, #<[page 135]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ubhayatthaü vā bhikkhave sampassamānena alam eva appamādena sampādetun ti. Idam avoca Bhagavā. Imasmi¤ ca pana veyyākaraõasmiü bha¤¤amāne saņņhimattānaü bhikkhånaü uõhaü lohitaü mukhato ugga¤chi, saņņhimattā bhikkhå sikkhaü paccakkhāya hãnāyāvattiüsu `dukkaraü Bhagavā sudukkaraü Bhagavā' ti, saņņhimattānaü bhikkhånaü anupādāya āsavehi cittāni vimucciüså ti. LXIX. 1. Bhåtapubbaü bhikkhave Sunetto nāma satthā ahosi titthakaro kāmesu vãtarāgo. Sunettassa kho pana bhikkhave satthuno anekāni sāvakasatāni ahesuü. Sunetto satthā sāvakānaü Brahmalokasahavyatāya dhammaü deseti. Ye kho pana bhikkhave Sunettassa satthuno Brahmalokasavyatāya dhammaü desentassa cittāni na pasādesuü, te kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjiüsu. Ye kho pana bhikkhave Sunettassa satthuno Brahmalokasahavyatāya dhammaü desentassa cittāni pasādesuü, te kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjiüsu. 2. Bhåtapubbaü bhikkhave Mågapakkho nāma satthā ahosi . . . Aranemi nāma satthā ahosi . . . Kuddālo nāma satthā ahosi . . .Hatthipālo nāma satthā ahosi . . . Jotipālo nāma satthā ahosi . . . Arako nāma satthā ahosi titthakaro kāmesu vãtarāgo. Arakassa kho pana bhikkhave satthuno anekāni sāvakasatāni ahesuü. Arako nāma satthā sāvakānaü Brahmalokasahavyatāya dhammaü deseti. Ye kho pana bhikkhave Arakassa satthuno Brahmalokasahavyatāya dhammaü desentassa cittāni na pasādesuü, #<[page 136]># %<136 Aīguttara-Nikāya. LXIX. 3-LXX. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ te kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjiüsu. Ye kho pana bhikkhave Arakassa satthuno Brahmalokasahavyatāya dhammaü desentassa cittāni pasādesuü, te kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjiüsu. 3. Taü kim ma¤¤atha bhikkhave, yo ime satta satthāre titthakare kāmesu vãtarāge anekasataparivāre sasāvakasaīghe duņņhacitto akkoseyya paribhāseyya, bahuü so apu¤¤aü pasaveyyā ti? `Evaü bhante' . Yo kho bhikkhave ime satta satthāre titthakare kāmesu vãtarāge anekasataparivāre sasāvakasaīghe duņņhacitto akkoseyya paribhāseyya, bahuü so apu¤¤aü pasaveyya, yo ekaü diņņhisampannaü puggalaü duņņhacitto akkosati paribhāsati, ayaü tato bahutaraü apu¤¤aü pasavati. Taü kissa hetu? Nāhaü bhikkhave ito bahiddhā evaråpiü khantiü vadāmi yathā' maü sabrahmacārãsu. Tasmā ti ha bhikkhave evaü sikkhitabbaü:-- Na no sabrahmacārãsu cittāni paduņņhāni bhavissantã ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabban ti. LXX. 1. Bhåtapubbaü bhikkhave Arako nāma satthā ahosi titthakaro kāmesu vãtarāgo. Arakassa kho pana bhikkhave satthuno anekāni sāvakasatāni ahesuü. Arako satthā sāvakānaü evaü dhammaü desesi:-- 2. Appakaü brāhmaõa jãvitaü manussānaü parittaü lahukaü bahudukkhaü bahåpāyāsaü. Mantāya bodhabbaü, #<[page 137]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kattabbaü kusalaü, caritabbaü brahmacariyaü, natthi jātassa amaraõaü. Seyyathā pi brāhmaõa tiõagge ussāvabindu suriye uggacchante khippaü yeva paņivigacchati na ciraņņhitikaü hoti, evam eva kho brāhmaõa ussāvabindåpamaü jãvitaü manussānaü parittaü lahukaü bahudukkhaü bahåpāyāsaü. Mantāya bodhabbaü, kattabbaü kusalaü, caritabbaü brahmacariyaü, natthi jātassa amaraõaü. Seyyathā pi brāhmaõa thullaphusitake deve vassante udake udakabubbulaü khippaü yeva paņivigacchati na ciraņņhitikaü hoti, evam eva kho brāhmaõa udakabubbulåpamaü jãvitaü manussānaü parittaü lahukaü bahudukkhaü bahåpāyāsaü. Mantāya bodhabbaü, kattabbaü kusalaü, caritabbaü brahmacariyaü, natthi jātassa amaraõaü. Seyyathā pi brāhmaõa udake daõķarāji khippaü yeva paņivigacchati na ciraņņhitikā hoti, evam eva kho brāhmaõa udake daõķarājåpamaü jãvitaü manussānaü parittaü lahukaü . . . natthi jātassa amaraõaü. Seyyathā pi brāhmaõa nadi pabbateyyā dåraīgamā sãghasotā hārahārinã, natthi so khaõo vā layo vā muhutto vā, yaü sā āramati, atha kho sā gacchat' eva vattat' eva sandat' eva, evam eva kho brāhmaõa nadipabbateyyåpamaü jãvitaü manussānaü parittaü lahukaü . . . pe . . . natthi jātassa amaraõaü. Seyyathā pi brāhmaõa balavā puriso jivhagge kheëapiõķaü sa¤¤åhitvā appakasiren' eva vameyya, evam eva kho brāhmaõa kheëapiõķåpamaü jãvitaü manussānaü parittaü lahukaü . . . natthi jātassa amaraõaü. Seyyathā pi brāhmaõa divasasantatte ayokaņāhe maüsapesã pakkhittā khippaü yeva paņivigacchati na ciraņņhitikā hoti, #<[page 138]># %<138 Aīguttara-Nikāya. LXX. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva kho brāhmaõa maüsapesåpamaü manussānaü jãvitaü parittaü lahukaü . . . natthi jātassa amaraõaü. Seyyathā pi brāhmaõa gāvã vajjhā āghātanaü niyyamānā ya¤ ¤ad eva pādaü uddharati santike 'va hoti vadhassa santike 'va maraõassa, evam eva kho brāhmaõa govajjhåpamaü jãvitaü manussānaü parittaü lahukaü bahudukkhaü bahåpāyāsaü. Mantāya bodhabbaü, kattabbaü kusalaü, caritabbaü brahmacariyaü, natthi jātassa amaraõan ti. 3. Tena kho pana bhikkhave samayena manussānaü saņņhivassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Pa¤cavassasatikā kumārikā alaüpateyyā ahosi. Tena kho pana bhikkhave samayena manussānaü chaë eva ābādhā ahesum: sãtaü uõhaü jighacchā pipāsā uccāro passāvo. So hi nāma bhikkhave Arako satthā evaü dãghāyukesu manussesu evaü ciraņņhitikesu evaü appābādhesu sāvakānaü evaü dhammaü desessati `appakaü brāhmaõa jãvitaü manussānaü parittaü lahukaü bahudukkhaü bahåpāyāsaü. Mantāya bodhabbaü, kattabbaü kusalaü, caritabbaü brahmacariyaü, natthi jātassa amaraõan' ti. Etarahi kho taü bhikkhave sammā vadamāno vadeyya `appakaü jãvitaü manussānaü parittaü lahukaü bahudukkhaü bahåpāyāsaü. Mantāya bodhabbaü, kattabbaü kusalaü, caritabbaü brahmacariyaü, natthi jātassa amaraõan' ti. Etarahi kho bhikkhave yo ciraü jãvati, so vassasataü appaü vā bhiyyo. Vassasataü kho pana bhikkhave jãvanto tãõi yeva utusatāni jãvati: utusataü hemantānaü, utusataü gimhānaü, utusataü vassānaü. Tãõi kho pana bhikkhave utusatāni jãvanto dvādasa yeva māsasatāni jãvati: cattāri māsasatāni hemantānaü, #<[page 139]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ cattāri māsasatāni gimhānaü, cattāri māsasatāni vassānaü. Dvādasa kho pana bhikkhave māsasatāni jãvanto catuvãsatiü yeva addhamāsasatāni jãvati: aņņhaddhamāsasatāni hemantānaü, aņņhaddhamāsasatāni gimhānaü, aņņhaddhamāsasatāni vassānaü. Catuvãsatiü kho pana bhikkhave addhamāsasatāni jãvanto chattiüsaü yeva rattisahassāni jãvati: dvādasa rattisahassāni hemantānaü, dvādasa rattisahassāni gimhānaü, dvādasa rattisahassāni vassānaü. Chattiüsaü kho pana bhikkhave rattisahassāni jãvanto dvesattati¤ ¤eva bhattasahassāni bhu¤jati: catuvãsatiü bhattasahassāni hemantānaü, catuvãsatiü bhattasahassāni gimhānaü, catuvãsatiü bhattasahassāni vassānaü saddhiü mātutha¤¤āya saddhiü bhattantarāyena. Tatr' ime bhattantarāyā: kupito pi bhattaü na bhu¤jati, dukkhito pi bhattaü na bhu¤jati, vyādhito pi bhattaü na bhu¤jati, uposathiko pi bhattaü na bhu¤jati, alābhakena pi bhattaü na bhu¤jati. Iti kho bhikkhave mayā vassasatāyukassa manussassa āyu pi saükhāto, āyuppamāõam pi saükhātaü,utå pi saükhātā, saüvaccharā pi saükhātā, māsā pi saükhātā, addhamāsā pi saükhātā, rattã pi saükhātā, rattindivā pi saükhātā, bhattā pi saükhātā, bhattantarāyā pi saükhātā. 4. Yaü bhikkhave satthārā karaõãyaü sāvakānaü hitesinā anukampakena anukampaü upādāya, kataü vo taü mayā. Etāni bhikkhave rukkhamålāni etāni su¤¤āgārāni. Jhāyatha bhikkhave, mā pamādattha, mā pacchā vippaņisārino ahuvattha Ayaü vo amhākaü anusāsanã ti. #<[page 140]># %<140 Aīguttara-Nikāya. LXXI. 1-LXXII. 2>% Mahāvaggo sattamo. Tass' uddānaü: Hiri suriyaü nāgaraü upamā dhamma¤¤å pārichattakaü Sakkatvā bhāvanaü aggi Sunetta-Arakena cā ti. LXXI. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu vinayadharo hoti. Katamehi sattahi? 2. âpattiü jānāti, anāpattiü jānāti, lahukaü āpattiü jānāti, garukaü āpattiü jānāti, sãlavā hoti pātimokkhasaüvarasaüvuto viharati ācāragocarasampanno anumattesu vajjesu bhayadassāvã samādāya sikkhati sikkhāpadesu, catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã, āsavānaü khaya anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu vinayadharo hotã ti. LXXII. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu vinayadharo hoti. Katamehi sattahi? 2. âpattiü jānāti, anāpattiü jānāti, lahukaü āpattiü jānāti, garukaü āpattiü jānāti, ubhayāni kho pan' assa pātimokkhāni vitthārena svāgatāni honti suvibhattāni suppavattãni suvinicchitāni suttaso anuvya¤janaso, catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã, #<[page 141]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu vinayadharo hotã ti. LXXIII. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu vinayadharo hoti. Katamehi sattahi? 2. âpattiü jānāti, anāpattiü jānāti, lahukaü āpattiü jānāti, garukaü āpattiü jānāti, vinaye kho pana ņhito hoti asaühiro, catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã, āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu vinayadharo hotã ti. LXXIV. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu vinayadharo hoti. Katamehi sattahi? 2. âpattiü jānāti, anāpattiü jānāti, lahukaü āpattiü jānāti, garukaü āpattiü jānāti, anekavihitaü pubbenivāsaü anussarati, seyyathãdaü ekam pi jātiü dve pi jātiyo . . . pe . . . iti sākāraü sa-uddesaü anekavihitaü pubbenivāsaü anussarati, dibbena cakkhunā visuddhena atikkantamānusakena . . . yathākammåpage satte pajānāti, āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü ditth' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu vinayadharo hotã ti. #<[page 142]># %<142 Aīguttara-Nikāya. LXXV. 1-LXXVII. 2>% LXXV. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu vinayadharo sobhati. Katamehi sattahi? 2. âpattiü jānāti, anāpattiü jānāti, lahukaü āpattiü jānāti, garukaü āpattiü jānāti, sãlavā hoti . . . samādāya sikkhati sikkhāpadesu, catunnaü jhānānaü . . . pe . . . akasiralābhã, āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu vinayadharo sobhatã ti. LXXVI. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato vinayadharo sobhati. Katamehi sattahi? 2. âpattiü jānāti, anāpattiü jānāti, lahukaü āpattiü jānāti, garukaü āpattiü jānāti, ubhayāni kho pan' assa pātimokkhāni vitthārena svāgatāni honti suvibhattāni suppavattãni suvinicchitāni suttaso anuvya¤janaso, catunnaü jhānānaü . . . pe . . . akasiralābhã, āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato vinayadharo sobhatã ti. LXXVII. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato vinayadharo sobhati. Katamehi sattahi? 2. âpattiü jānāti, anāpattiü jānāti, lakukaü āpattiü jānāti, garukaü āpattiü jānāti, vinaye kho pana ņhito hoti asaühiro, catunnaü jhānānaü . . . pe . . . akasiralābhã, āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharati. #<[page 143]># %% Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato vinayadharo sobhatã ti. LXXVIII. 1. Sattahi bhikkhave dhammehi samannāgato vinayadharo sobhati. Katamehi sattahi? 2. âpattiü jānāti, anāpattiü jānāti, lahukaü āpattiü jānāti, garukaü āpattiü jānāti, anekavihitaü pubbenivāsaü anussarati, seyyathãdaü ekam pi jātiü dve pi jātiyo . . . pe . . . iti sākāraü sa-uddesaü anekavihitaü pubbenivāsaü anussarati, dibbena cakkhunā visuddhena atikkantamānusakena . . . pe . . . yathākammåpage satte pajānāti, āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave sattahi dhammehi samannāgato vinayadharo sobhatã ti. LXXIX. 1. Atha kho āyasmā Upāli yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā Upāli Bhagavantaü etad avoca `sādhu me bhante Bhagavā saükhittena dhammaü desetu, yam ahaü Bhagavato dhammaü sutvā eko våpakaņņho appamatto ātāpã pahitatto vihareyyan' ti. 2. Ye kho tvaü Upāli dhamme jāneyyāsi: ime dhammā na ekantanibbidhāya virāgāya nirodhāya upasamāya abhi¤¤āya sambodhāya nibbānāya saüvattantã ti, ekaüsen' Upāli dhāreyyāsi: n' eso dhammo, n' eso vinayo, n' etaü Satthu sāsanan ti. Ye ca kho tvaü Upāli dhamme jāneyyāsi: ime dhammā ekantanibbidāya virāgāya nirodhāya upasamāya abhi¤¤āya sambodhāya nibbānāya saüvattantã ti, ekaüsen' Upāli dhāreyyāsi: eso dhammo, eso vinayo, etaü Satthu sāsanan ti. #<[page 144]># %<144 Aīguttara-Nikāya. LXXX. 1-2>% LXXX. 1. Satt' ime bhikkhave adhikaraõasamathā dhammā uppannuppannānaü adhikaraõānaü samathāya våpasamāya. Katame satta? 2. Sammukhāvinayo dātabbo, sativinayo dātabbo, amåëhavinayo dātabbo, paņi¤¤ātakaraõaü dātabbaü, yebhuyyasikā dātabbā, tassapāpiyyasikā dātabbā, tiõavatthārako dātabbo. Ime kho bhikkhave satta adhikaraõasamathā dhammā uppannuppannānaü adhikaraõānaü samathāya våpasamāyā ti. Vinayavaggo aņņhamo. Tass' uddānaü: Caturo vinayadharā caturo vinayadharasobhaõā honti Sāsanaü aņņhamavagge dasa pāëi adhikaraõasamathenā ti. 1. Sattannaü bhikkhave dhammānaü bhinnattā bhikkhu hoti. Katamesaü sattannaü? 2. Sakkāyadiņņhi bhinnā hoti, vicikicchā bhinnā hoti, sãlabbataparāmāso bhinno hoti, rāgo bhinno hoti, doso bhinno hoti, moho bhinno hoti, māno bhinno hoti. Imesaü kho bhikkhave sattannaü dhammānaü bhinnattā bhikkhu hotã ti. 1. Sattannaü bhikkhave dhammānaü samitattā samaõo hoti . . . bāhitattā brāhmaõo hoti . . . nissuttattā sotthiko hoti . . . ninahātattā nahātako hoti . . . #<[page 145]># %< [Vaggasaīgahitā Suttantā.] 145>% viditattā vedagå hoti . . . arãhatattā ariyo hoti . . . ārakattā arahā hoti. Katamesaü sattannaü? 2. Sakkāyadiņņhi ārakā hoti, vicikicchā ārakā hoti, sãlabbataparāmāso ārako hoti, rāgo ārako hoti, doso ārako hoti, moho ārako hoti, māno ārako hoti. Imesaü kho bhikkhave sattannaü dhammānaü ārakattā arahā hotã ti. 1. Satt' ime bhikkhave asaddhammā. Katame satta? 2. Assaddho hoti, ahiriko hoti, anottappã hoti, appassuto hoti, kusãto hoti, muņņhassati hoti, duppa¤¤o hoti. Ime kho bhikkhave satta asaddhammā ti. 1. Satt' ime bhikkhave saddhammā. Katame satta? 2. Saddho hoti, hirimā hoti, ottappã hoti, bahussuto hoti, āraddhaviriyo hoti, satimā hoti, pa¤¤avā hoti. Ime kho bhikkhave satta saddhammā ti. 1. Satt' ime bhikkhave puggalā āhuneyyā pāhuneyyā dakkhiõeyyā a¤jalikaraõãyā anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katame satta? 2. Idha bhikkhave ekacco puggalo cakkhusmiü aniccānupassã viharati aniccasa¤¤ã aniccapaņisaüvedã satataü samitaü abbokiõõaü cetasā adhimuccamāno pa¤¤āya pariyogāhamāno. So āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharati. #<[page 146]># %<146 Aīguttara-Nikāya.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ayaü kho bhikkhave paņhamo puggalo āhuneyyo . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. 3. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco puggalo cakkhusmiü aniccānupassã viharati aniccasa¤¤ã aniccapaņisaüvedã satataü samitaü abbokiõõaü cetasā adhimuccamāno pa¤¤āya pariyogāhamāno. Tassa apubbaü acarimaü āsavapariyādāna¤ ca hoti jãvitapariyādāna¤ ca. Ayaü bhikkhave dutiyo puggalo āhuneyyo . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. 4. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco puggalo cakkhusmiü aniccānupassã viharati aniccasa¤¤ã aniccapaņisaüvedã satataü samitaü abbokiõõaü cetasā adhimuccamāno pa¤¤āya pariyogāhamāno. So pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā antarāparinibbāyã hoti . . . upahaccaparinibbāyã hoti . . . asaīkhāraparinibbāyã hoti . . . sasaīkhāraparinibbāyã hoti . . . uddhaüsoto hoti akaniņņhagāmã. Ayaü bhikkhave sattamo puggalo āhuneyyo . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Ime kho bhikkhave satta puggalā āhuneyyā pāhuneyyā dakkhiõeyyā a¤jalikaraõãyā anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassā ti. 1. Satt' ime bhikkhave puggalā āhuneyyā . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katame satta? 2. Idha bhikkhave ekacco puggalo cakkhusmiü dukkhānupassã viharati . . . cakkhusmiü anattānupassã viharati . . . cakkhusmiü khayānupassã viharati . . . cakkhusmiü vayānupassã viharati . . . cakkhusmiü virāgānupassã viharati . . . cakkhusmiü nirodhānupassã viharati . . . cakkhusmiü paņinissaggānupassã viharati . . . sotasmiü . . . ghānasmiü . . . jivhāya . . . kāyasmiü . . . manasmiü . . . råpesu . . . saddesu . . . gandhesu . . . rasesu . . . phoņņhabbesu . #<[page 147]># %< [Vaggasaīgahitā Suttantā.] 147>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . .dhammesu . . . cakkhuvi¤¤āõe . . . sotavi¤¤āõe . . . ghānavi¤¤āõe . . . jivhāvi¤¤āõe . . . kāyavi¤¤āõe . . . manovi¤¤āõe . . . cakkhusamphasse . . . sotasamphasse . . . ghānasamphasse . . . jivhāsamphasse . . . kāyasamphasse . . . manosamphasse . . . cakkhusamphassajāya vedanāya . . . sotasamphassajāya vedanāya . . . ghānasamphassajāya vedanāya . . .jivhāsamphassajāya vedanāya . . . kāyasamphassajāya vedanāya . . . manosamphassajāya vedanāya . . . råpasa¤¤āya . . . saddasa¤¤āya . . . gandhasa¤¤āya . . . rasasa¤¤āya phoņņhabbasa¤¤āya . . . dhammasa¤¤āya . . . råpasa¤cetanāya . . . saddasa¤cetanāya . . . gandhasa¤cetanāya rasasa¤cetanāya . . . phoņņhabbasa¤cetanāya . . . dhammasa¤cetanāya . . . råpataõhāya . . . saddataõhāya . . . gandhataõhāya . . . rasataõhāya . . . phoņņhabbataõhāya . . . dhammataõhāya . . . råpavitakke . . . saddavitakke . . . gandhavitakke . . . rasavitakke . . . phoņņhabbavitakke . . . dhammavitakke . . . råpavicāre . . . saddavicāre . . . gandhavicāre . . . rasavicāre . . . phoņņhabbavicāre . . . dhammavicāre . . . råpakkhandhe . . . vedanākkhandhe . . . sa¤¤ākkhandhe . . . saīkhārakkhandhe . . . vi¤¤āõakkhandhe aniccānupassã viharati . . . dukkhānupassã viharati . . . anattānupassã viharati . . . khayānupassã viharati . . . vayānupassã viharati . . . virāgānupassã viharati . . . nirodhānupassã viharati . . . paņinissaggānupassã viharati. #<[page 148]># %<148 Aīguttara-Nikāya.>% 1. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya satta dhammā bhāvetabbā. Katame satta? 2. Satisambojjhaīgo . . . pe . . . upekhāsambojjhaīgo . . . Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya ime satta dhammā bhāvetabbā ti. 1. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya satta dhammā bhāvetabbā. Katame satta? 2. Aniccasa¤¤ā, anattasa¤¤ā, asubhasa¤¤ā, ādãnavasa¤¤ā, pahānasa¤¤ā, virāgasa¤¤ā, nirodhasa¤¤ā. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya ime satta dhammā bhāvetabbā ti. 1. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya satta dhammā bhāvetabbā. Katame satta? 2. Asubhasa¤¤ā, maraõasa¤¤ā, āhāre paņikkålasa¤¤ā, sabbaloke anabhiratasa¤¤ā, aniccasa¤¤ā, anicce dukkhasa¤¤ā, dukkhe anattasa¤¤ā. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya ime satta dhammā bhāvetabbā ti. 1. Rāgassa bhikkhave pari¤¤āya . . . pe . . . parikkhayāya . . . pahānāya . . . khayāya . . . vayāya . . . virāgāya . . . nirodhāya . . . cāgāya . . . paņinissaggāya ime satta dhammā bhāvetabbā. 2. Dosassa . . . mohassa . . . kodhassa . . . upanāhassa . . . makkhassa . . . paëāsassa . . . issāya . . . macchariyassa . . . māyāya . . . sātheyyassa . . . thambhassa . . . sārambhassa . . . mānassa . . . atimānassa . . . madassa . . . pamādassa . . . abhi¤¤āya . . . pari¤¤āya . . . parikkhayāya . . . pahānāya . . . khayāya . . . vayāya . . . virāgāya . . . nirodhāya . . . cāgāya . . . paņinissaggāya ime satta dhammā bhāvetabbā ti. #<[page 149]># %< [Vaggasaīgahitā Suttantā.] 149>% Idam avoca Bhagavā. Attamanā te bhikkhå Bhagavato bhāsitaü abhinandun ti. Sattakanipāto samatto. #<[page 150]># %< 150>% AōōHAKA-NIPâTA. Namo Tassa Bhagavato Arahato Sammāsam- buddhassa. I. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Jetavane Anāthapiõķikassa ārāme. Tatra kho Bhagavā bhikkhå āmantesi:-- Bhikkhavo ti. Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 2. Mettāya bhikkhave cetovimuttiyā āsevitāya bhāvitāya bahulãkatāya yānikatāya vatthukatāya anuņņhitāya paricitāya susamāraddhāya aņņhānisaüsā pāņikaīkhā. Katame aņņha? 3. Sukhaü supati, sukhaü paņibujjhati, na pāpakaü supinaü passati, manussānaü piyo hoti, amanussānaü piyo hoti, devatā rakkhanti, nāssa aggi vā visaü vā satthaü vā kamati, uttariü appaņivijjhanto brahmalokåpago hoti. Mettāya bhikkhave cetovimuttiyā āsevitāya bhāvitāya bahulãkatāya yānikatāya vatthukatāya anuņņhitāya paricitāya susamāraddhāya ime aņņhānisaüsā pāņikaīkhā ti. Yo ca mettaü bhāvayati appamāõaü paņissato tanå sa¤¤ojanā honti passato upadhikkhayaü. #<[page 151]># %% Ekam pi ce pāõam aduņņhacitto mettāyati, kusalã tena hoti, sabbe 'va pāõe manasānukampi {pahåtam ariyo} pakaroti pu¤¤aü. Ye sattasaõķaü paņhaviü vijetva rājãsayo yajamānā{nupariyagā} assamedhaü purisamedhaü sammāpāsaü vājapeyyaü niraggaëaü, mettassa cittassa subhāvitassa kalam pi te nānubhavanti soëasiü candappabhā tāragaõā va sabbe. Yo na hanti na ghāteti na jināti na jāpaye mettaüso sabbabhåtānaü, veraü tassa na kenacã ti. II. 1. Aņņh' ime bhikkhave hetå aņņha paccayā ādibrahmacariyikāya pa¤¤āya appaņiladdhāya paņilābhāya paņiladdhāya bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripåriyā saüvattanti. Katame aņņha? 2. Idha bhikkhave bhikkhu Satthāraü upanissāya viharati a¤¤ataraü vā garuņņhāniyaü sabrahmacāriü, yatth' assa tibbaü hirottappaü paccupaņņhitaü hoti pema¤ ca gāravo. ca. Ayaü bhikkhave paņhamo hetu paņhamo paccayo ādibrahmacariyikāya pa¤¤āya appaņiladdhāya paņilābhāya paņiladdhāya bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripåriyā saüvattati. #<[page 152]># %<152 Aīguttara-Nikāya. II. 3-6>% 3. So taü Satthāraü upanissāya viharanto a¤¤ataraü vā garuņņhāniyaü sabrahmacāriü, yatth' assa tibbaü hirottappaü paccupaņņhitaü hoti pema¤ ca gāravo ca, te kālena kālaü upasaīkamitvā paripucchati paripa¤hati: Idaü bhante kathaü? Imassa ko attho ti? Tassa te āyasmanto avivaņa¤ c' eva vivaranti, anuttānãkata¤ ca uttānãkaronti, anekavihitesu ca kaīkhāņņhāniyesu dhammesu kaīkhaü paņivinodenti. Ayaü bhikkhave dutiyo hetu dutiyo paccayo ādibrahmacariyikāya pa¤¤āya appaņiladdhāya paņilābhāya paņiladdhāya bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripåriyā saüvattati. 4. So taü dhammaü sutvā dvayena våpakāsena sampādeti: kāyavåpakāsena ca cittavåpakāsena ca. Ayaü bhikkhave tatiyo hetu tatiyo paccayo ādibrahmacariyikāya pa¤¤āya appaņiladdhāya paņilābhāya paņiladdhāya bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripåriyā saüvattati. 5. Sãlavā hoti pātimokkhasaüvarasaüvuto viharati ācāragocarasampanno, anumattesu vajjesu bhayadassāvã samādāya sikkhati sikkhāpadesu. Ayaü bhikkhave catuttho hetu catuttho paccayo ādibrahmacariyikāya pa¤¤āya appaņiladdhāya paņilābhāya paņiladdhāya bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripåriyā saüvattati. 6. Bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo, ye te dhammā ādikalyāõā majjhe kalyāõā pariyosānakalyāõā sātthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathāråpāssa dhammā bahussutā honti dhatā vacasā paricitā manasānupekkhitā diņņhiyā suppaņividdhā. Ayaü bhikkhave pa¤camo hetu pa¤camo paccayo ādibrahmacariyikāya pa¤¤āya appaņiladdhāya patilābhāya paņiladdhāya bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripåriyā saüvattati. #<[page 153]># %% 7. âraddhaviriyo viharati akusalānaü dhammānaü pahānāya kusalānaü dhammānaü upasampadāya thāmavā daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Ayaü bhikkhave chaņņho hetu chaņņho paccayo ādibrahmacariyikāya pa¤¤āya appaņiladdhāya paņilābhāya paņiladdhāya bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripåriyā saüvattati. 8. Saīghagato kho pana {anaõākathiko} hoti atiracchānakathiko, sāmaü vā dhammaü bhāsati, paraü vā ajjhesati, ariyaü vā tuõhãbhāvaü nātima¤¤ati. Ayaü bhikkhave sattamo hetu sattamo paccayo ādibrahmacariyikāya pa¤¤āya appaņiladdhāya paņilābhāya paņiladdhāya bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripåriyā saüvattati. 9. Pa¤casu kho pana upādānakkhandhesu udayabbayānupassã viharati `iti råpaü, iti råpassa samudayo, iti råpassa atthaīgamo; iti vedanā, iti vedanāya samudayo, iti vedanāya atthaīgamo; iti sa¤¤ā . . . iti saīkhārā . . . iti vi¤¤āõaü, iti vi¤¤āõassa samudayo, iti vi¤¤āõassa atthaīgamo' ti. Ayaü bhikkhave aņņhamo hetu aņņhamo paccayo ādibrahmacariyikāya pa¤¤āya appaņiladdhāya paņilābhāya paņiladdhāya bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripåriyā saüvattati. 10. Tam enaü sabrahmacārã evaü sambhāventi: ayaü kho āyasmā Satthāraü upanissāya viharati a¤¤ataraü vā garuņņhāniyaü sabrahmacāriü, yatth' assa tibbaü hirottappaü paccupaņņhitaü hoti pema¤ ca gāravo ca; addhā ayam āyasmā jānaü jānāti passaü passatã ti. Ayaü pi dhammo piyattāya garuttāya bhāvanāya sāma¤¤āya ekãbhāvāya saüvattati. 11. Taü kho panāyam āyasmā Satthāraü upanissāya viharanto a¤¤ataraü vā garuņņhāniyaü sabrahmacāriü, yatth' assa tibbaü hirottappaü paccupaņņhitaü hoti pema¤ ca gāravo ca, #<[page 154]># %<154 Aīguttara-Nikāya. II. 12-15>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ te kālena kālaü upasaīkamitvā paripucchati paripa¤hati: Idaü bhante kathaü? Imassa ko attho ti? Tassa te āyasmanto avivaņa¤ c' eva vivaranti, anuttānãkata¤ ca uttānãkaronti, anekavihitesu ca kaīkhāņņhāniyesu dhammesu kaīkhaü paņivinodenti; addhā ayam āyasmā jānaü jānāti passaü passatã ti. Ayaü pi dhammo piyattāya garuttāya bhāvanāya sāma¤¤āya ekãbhāvāya saüvattati. 12. Taü kho panāyam āyasmā dhammaü sutvā dvayena våpakāsena sampādeti: kāyavåpakāsena ca cittavåpakāsena ca; addhā ayam āyasmā jānaü jānāti passaü passatã ti. Ayaü pi dhammo piyattāya garuttāya bhāvanāya sāma¤¤āya ekãbhāvāya saüvattati. 13. Sãlavā kho panāyam āyasmā pātimokkhasaüvarasaüvuto viharati ācāragocarasampanno, anumattesu vajjesu bhayadassāvã samādāya sikkhati sikkhāpadesu; addhā ayam āyasmā jānaü jānāti passaü passatã ti. Ayaü pi dhammo piyattāya garuttāya bhāvanāya sāma¤¤āya ekãbhāvāya saüvattati. 14. Bahussuto kho panāyam āyasmā sutadharo sutasannicayo, ye te dhammā ādikalyāõā majjhe kalyāõā pariyosānakalyāõā sātthaü savya¤janam kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathāråpāssa dhammā bahussutā honti dhatā vacasā paricitā manasānupekkhitā diņņhiyā suppaņividdhā; addhā ayam āyasmā jānaü jānāti passaü passatã ti. Ayaü pi dhammo piyattāya garuttāya bhāvanāya sāma¤¤āya ekãbhāvāya saüvattati. 15. âraddhaviriyo kho panāyam āyasmā viharati akusalānaü dhammānaü pahānāya kusalānaü dhammānaü upasampadāya thāmavā daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu; addhā ayam āyasmā jānaü jānāti passaü passatã ti. Ayaü pi dhammo piyattāya garuttāya bhāvanāya sāma¤¤āya ekãbhāvāya saüvattati. #<[page 155]># %% 16. Saīghagato kho panāyam āyasmā anānākathiko atiracchānakathiko, sāmaü vā dhammaü bhāsati, paraü vā ajjhesati, ariyaü vā tuõhãbhāvaü nātima¤¤ati; addhā ayam āyasmā jānaü jānāti passaü passatã ti. Ayaü pi dhammo piyattāya garuttāya bhāvanāya sāma¤¤āya ekãbhāvāya saüvattati. 17. Pa¤casu kho panāyam āyasmā upādānakkhandhesu udayabbayānupassã viharati `iti råpaü, iti råpassa samudayo, iti råpassa atthaīgamo; iti vedanā . . . iti sa¤¤ā . . . iti saīkhārā . . . iti vi¤¤āõaü, iti vi¤¤āõassa samudayo, iti vi¤¤āõassa atthaīgamo' ti; addhā ayam āyasmā jānaü jānāti passaü passatã ti. Ayaü pi dhammo piyattāya garuttāya bhāvanāya sāma¤¤āya ekãbhāvāya saüvattati. Ime kho bhikkhave aņņha hetå aņņha paccayā ādibrahmacariyikāya pa¤¤āya appaņiladdhāya paņilābhāya paņiladdhāya bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripåriyā saüvattantã ti. III. 1. Aņņhahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü appiyo ca hoti amanāpo ca agaru ca abhāvanãyo ca. Katamehi aņņhahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu appiyapasaüsã ca hoti piyagarahã ca lābhakāmo ca sakkārakāmo ca ahiriko ca anottappã ca pāpiccho ca micchādiņņhi ca. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü appiyo ca hoti amanāpo ca agaru ca abhāvanãyo ca. 3. Aņņhahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü piyo ca hoti manāpo ca garu ca bhāvanãyo ca. Katamehi aņņhahi? #<[page 156]># %<156 Aīguttara-Nikāya. III. 4-V. 1>% 4. Idha bhikkhave bhikkhu na appiyapasaüsã ca hoti na piyagarahã ca na lābhakāmo ca na sakkārakāmo ca hirimā ca hoti ottappã ca appiccho ca sammādiņņhi ca. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü piyo ca hoti manāpo ca garu ca bhāvanãyo cā ti. IV. 1. Aņņhahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü appiyo ca hoti amanāpo ca agaru ca abhāvanãyo ca. Katamehi aņņhahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu lābhakāmo ca hoti sakkārakāmo ca anava¤¤attikāmo ca akāla¤¤å ca amatta¤¤å ca asuci ca bahubhāõã ca akkosakaparibhāsako ca sabrahmacārãnaü. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü appiyo ca hoti amanāpo ca agaru ca abhāvanãyo ca. 3. Aņņhahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü piyo ca hoti manāpo ca garu ca bhāvanãyo ca. Katamehi aņņhahi? 4. Idha bhikkhave bhikkhu na lābhakāmo ca hoti na sakkārakāmo ca na anava¤¤attikāmo ca kāla¤¤å ca matta¤¤å ca suci ca na bahubhāõã ca na akkosakaparibhāsako ca sabrahmacārãnaü. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgato bhikkhu sabrahmacārãnaü piyo ca hoti manāpo ca garu ca bhāvanãyo cā ti. V. 1. Aņņh' ime bhikkhave lokadhammā lokaü anuparivattanti, loko ca aņņha lokadhamme anuparivattati. Katame aņņha? #<[page 157]># %% 2. Lābho ca alābho ca yaso ca ayaso ca nindā ca pasaüsā ca sukha¤ ca dukkha¤ ca. Ime kho bhikkhave aņņha lokadhammā lokaü anuparivattanti, loko ca ime aņņha lokadhamme anuparivattatã ti. Lābho alābho ca yaso ayaso ca nindā pasaüsā ca sukha¤ ca dukkhaü: ete aniccā manujesu dhammā asassatā vipariõāmadhammā, ete ca ¤atvā satimā sumedho avekkhati vipariõāmadhamme. Iņņhassa dhammā na mathenti cittaü aniņņhato no paņighātam eti, tassānurodhā atha vā virodhā vidhåpitā atthagatā na santi, pada¤ ca ¤atvā virajaü asokaü sammappajānāti bhavassa pāragå ti. VI. 1. Aņņh' ime bhikkhave lokadhammā lokaü anuparivattanti, loko ca aņņha lokadhamme anuparivattati. Katame aņņha? 2. Lābho ca alābho ca yaso ca ayaso ca nindā ca pasaüsā ca sukha¤ ca dukkha¤ ca. Ime kho bhikkhave aņņha lokadhammā lokaü anuparivattanti, loko ca ime aņņha lokadhamme anuparivattati. 3. Assutavato bhikkhave puthujjanassa uppajjati lābho pi alābho pi yaso pi ayaso pi nindā pi pasaüsā pi sukhaü pi dukkhaü pi. Sutavato pi bhikkhave ariyasāvakassa uppajjati lābho pi alābho pi yaso pi ayaso pi nindā pi pasaüsā pi sukhaü pi dukkhaü pi. Tatra bhikkhave ko viseso, #<[page 158]># %<158 Aīguttara-Nikāya. VI. 4-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ko adhippāyoso, kin nānākaraõaü sutavato ariyasāvakassa assutavatā puthujjanenā ti? `Bhagavaümålakā no bhante dhammā Bhagavaünettikā Bhagavaüpaņisaraõā; sādhu vata bhante Bhagavantaü yeva paņibhātu etassa bhāsitassa attho, Bhagavato sutvā bhikkhå dhāressantã' ti. Tena hi bhikkhave suõātha sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã ti. `Evaü bhante' ti kho te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 4. Assutavato bhikkhave puthujjanassa uppajjati lābho. So na iti paņisa¤cikkhati `uppanno kho me ayaü lābho, so ca kho anicco dukkho vipariõāmadhammo' ti yathābhåtaü na ppajānāti . . . uppajjati alābho . . . uppajjati yaso . . . uppajjati ayaso . . . uppajjati nindā . . . uppajjati pasaüsā . . . uppajjati sukhaü . . . uppajjati dukkhaü. So na iti paņisa¤cikkhati `uppannaü kho me idaü dukkhaü, ta¤ ca kho aniccaü dukkhaü vipariõāmadhamman' ti yathābhåtaü na ppajānāti. Tassa lābho pi cittaü pariyādāya tiņņhati, alābho pi cittaü pariyādāya tiņņhati, yaso pi cittaü pariyādāya tiņņhati, ayaso pi cittaü pariyādāya tiņņhati, nindā pi cittaü pariyādāya tiņņhati, pasaüsā pi cittaü pariyādāya tiņņhati, sukhaü pi cittaü pariyādāya tiņņhati, dukkhaü pi cittaü pariyādāya tiņņhati. So uppannaü lābhaü anurujjhati, alābhe paņivirujjhati, uppannaü yasaü anurujjhati, ayase paņivirujjhati, uppannaü pasaüsaü anurujjhati, nindāya paņivirujjhati, uppannaü sukhaü anurujjhati, dukkhe paņivirujjhati. So evaü anurodhavirodhasamāpanno na parimuccati jātiyā jarāya maraõena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi, na parimuccati dukkhasmā ti vadāmi. 5. Sutavato ca kho bhikkhave ariyasāvakassa uppajjati lābho. So iti paņisa¤cikkhati `uppanno kho me ayaü lābho, so ca kho anicco dukkho vipariõāmadhammo' ti yathābhåtaü pajānāti . . .uppajjati alābho . . . uppajjati yaso . . . uppajjati ayaso . #<[page 159]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . uppajjati nindā . . . uppajjati pasaüsā . . . uppajjati sukhaü . . . uppajjati dukkhaü. So iti paņisa¤cikkhati `uppannaü kho me idaü dukkhaü, ta¤ ca kho aniccaü dukkhaü vipariõāmadhamman' ti yathābhåtaü pajānāti. Tassa lābho pi cittaü na pariyādāya tiņņhati, alābho pi cittaü na pariyādāya tiņņhati, yaso pi cittaü na pariyādāya tiņņhati, ayaso pi cittaü na pariyādāya tiņņhati, nindā pi cittaü na pariyādāya tiņņhati, pasaüsā pi cittaü na pariyādāya tiņņhati, sukhaü pi cittaü na pariyādāya tiņņhati, dukkhaü pi cittaü na pariyādāya tiņņhati. So uppannaü lābhaü nānurujjhati, alābhe na ppaņivirujjhati, uppannaü yasaü nānurujjhati, ayase na ppaņivirujjhati, uppannaü pasaüsaü nānurujjhati, nindāya na ppaņivirujjhati, uppannaü sukhaü nānurujjhati, dukkhe na ppaņivirujjhati. So evaü anurodhavirodhavippahãno parimuccati jātiyā jarāya maraõena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi, parimuccati dukkhasmā ti vadāmi. Ayaü kho bhikkhave viseso, ayaü adhippāyoso, idaü nānākaraõaü sutavato ariyasāvakassa assutavatā puthujjanenā ti. Lābho alābho ca yaso ayaso ca nindā pasaüsā ca sukha¤ ca dukkhaü: ete aniccā manujesu dhammā asassatā vipariõāmadhammā, ete ca ¤atvā satimā sumedho avekkhati vipariõāmadhamme. Iņņhassa dhammā na mathenti cittaü aniņņhato no paņighātam eti, #<[page 160]># %<160 Aīguttara-Nikāya. VII. 1-4>% tassānurodhā atha vā virodhā vidhåpitā atthagatā na santi, pada¤ ca ¤atvā virajaü asokaü sammappajānāti bhavassa pāragå ti. VII. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Rājagahe viharati Gijjhakåņe pabbate acirapakkante Devadatte. Tatra kho Bhagavā Devadattaü ārabbha bhikkhå āmantesi:-- 2. Sādhu bhikkhave bhikkhu kālena kālaü attavipattiü paccavekkhitā hoti, sādhu bhikkhave bhikkhu kālena kālaü paravipattiü paccavekkhitā hoti, sādhu bhikkhave bhikkhu kālena kālaü attasampattiü paccavekkhitā hoti, sādhu bhikkhave bhikkhu kālena kālaü parasampattiü paccavekkhitā hoti. Aņņhahi bhikkhave asaddhammehi abhibhåto pariyādinnacitto Devadatto āpāyiko nerayiko kappaņņho atekiccho. Katamehi aņņhahi? 3. Lābhena bhikkhave abhibhåto pariyādinnacitto Devadatto āpāyiko nerayiko kappaņņho atekiccho . . . alābhena bhikkhave . . . yasena bhikkhave . . . ayasena bhikkhave . . . sakkārena bhikkhave . . . asakkārena bhikkhave . . . pāpicchatāya bhikkhave . . . pāpamittatāya bhikkhave abhibhåto pariyādinnacitto Devadatto āpāyiko nerayiko kappaņņho atekiccho. Imehi kho bhikkhave aņņhahi asaddhammehi abhibhåto pariyādinnacitto Devadatto āpāyiko nerayiko kappaņņho atekiccho. 4. Sādhu bhikkhave bhikkhu uppannaü lābhaü abhibhuyya vihareyya, uppannam alābhaü . . . uppannaü yasaü . . . uppannaü ayasaü . . . uppannaü sakkāraü #<[page 161]># %% . . . uppannaü asakkāraü . . . uppannaü pāpicchataü . . . uppannaü pāpamittataü abhibhuyya vihareyya. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu atthavasaü paņicca uppannaü lābhaü abhibhuyya vihareyya . . . pe . . .? Yaü hi' ssa bhikkhave uppannaü lābhaü anabhibhuyya viharato uppajjeyyuü āsavā vighātapariëāhā, uppannaü lābhaü abhibhuyya viharato evaüsa te āsavā vighātapariëāhā na honti. Yaü hi' ssa bhikkhave uppannaü alābhaü . . . uppannaü yasaü . . . uppannaü ayasaü . . . uppannaü sakkāraü . . . uppannaü asakkāraü . . . uppannaü pāpicchataü . . . uppannaü pāpamittataü anabhibhuyya viharato uppajjeyyuü āsavā vighātapariëāhā, uppannaü pāpamittataü abhibhuyya viharato evaüsa te āsavā vighātapariëāhā na honti. Idaü kho bhikkhave bhikkhu atthavasaü paņicca uppannaü lābhaü abhibhuyya vihareyya, uppannaü alābhaü . . . uppannaü yasaü . . . uppannaü ayasaü . . . uppannaü sakkāraü . . . uppannaü asakkāraü . . . uppannaü pāpicchataü . . . uppannaü pāpamittataü abhibhuyya vihareyya. Tasmā ti ha bhikkhave evaü sikkhitabbaü:-- 5. Uppannaü lābhaü abhibhuyya viharissāma, uppannaü alābhaü . . . uppannaü yasaü . . . uppannaü ayasaü . . . uppannaü sakkāraü . . . uppannaü asakkāraü . . . uppannaü pāpicchataü . . . uppannaü pāpamittataü abhibhuyya viharissāmā ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabban ti. #<[page 162]># %<162 Aīguttara-Nikāya. VIII. 1-4>% VIII. 1. Ekaü samayaü āyasmā Uttaro Mahisavatthusmiü viharati Saükheyyake pabbate Dhavajālikāyaü. Tatra kho āyasmā Uttaro bhikkhå āmantesi . . . pe . . . . Sādhāvuso bhikkhu kālena kālaü attavipattiü paccavekkhitā hoti, sādhāvuso bhikkhu kālena kālaü paravipattiü paccavekkhitā hoti, sādhāvuso bhikkhu kālena kālaü attasampattiü paccavekkhitā hoti, sādhāvuso bhikkhu kālena kālaü parasampattiü paccavekkhitā hotã ti. 3. Tena kho pana samayena Vessavaõo mahārājā uttarāya disāya dakkhiõaü disaü gacchati kenaci-d-eva karaõãyena. Assosi kho Vessavaõo mahārājā āyasmato Uttarassa Mahisavatthusmiü Saükheyyake pabbate Dhavajālikāyaü bhikkhunaü evaü dhammaü desentassa: sādhāvuso bhikkhu kālena kālaü attavipattiü paccavekkhitā hoti, sādhāvuso bhikkhu kālena kālaü paravipattiü paccavekkhitā hoti; sādhāvuso bhikkhu kālena kālaü attasampattiü paccavekkhitā hoti, sādhāvuso bhikkhu kālena kālaü parasampattiü paccavekkhitā hotã ti. 4. Atha kho Vessavaõo mahārājā seyyathā pi nāma balavā puriso sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, evam eva Mahisavatthusmiü Saükheyyake pabbate Dhavajālikāyaü antarahito devesu Tāvatiüsesu pāturahosi. Atha kho Vessavaõo mahārājā yena Sakko devānam indo ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Sakkaü devānam indaü etad avoca `yagghe mārisa jāneyyāsi eso āyasmā Uttaro Mahisavatthusmiü Saükheyyake pabbate Dhavajālikāyaü bhikkhånaü evaü dhammaü deseti: #<[page 163]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sādhāvuso bhikkhu kālena kālaü attavipattiü paccavekkhitā hoti, sādhāvuso bhikkhu kālena kālaü paravippattiü . . . attasampattiü . . . parasampattiü paccavekkhitā hotã' ti. 5. Atha kho Sakko devānam indo seyyathā pi nāma balavā puriso sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, evam eva devesu Tāvatiüsesu antarahito Mahisavatthusmiü Saükheyyake pabbate Dhavajālikāyaü āyasmato Uttarassa sammukhe pāturahosi. Atha kho Sakko devānam indo yenāyasmā Uttaro ten' upasaīkami, upasaīkamitvā āyasmantaü Uttaraü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhito kho Sakko devānam indo āyasmantaü Uttaraü etad avoca `saccaü kira bhante āyasmā Uttaro bhikkhånaü evaü dhammaü desesi: sādhāvuso bhikkhu kālena kālaü attavipattiü paccavekkhitā hoti, sādhāvuso bhikkhu kālena kālaü paravippattiü . . . attasampattiü . . . parasampattiü paccavekkhitā hotã' ti? `Evaü devānam indā' ti. `Kiü pan' idaü bhante āyasmato Uttarassa sakaü paņibhānaü udāhu tassa Bhagavato vacanaü arahato sammāsambuddhassā' ti? 6. `Tena hi devānam inda upaman te karissāmi, upamāya pi idh' ekacce vi¤¤å purisā bhāsitassa atthaü ājānanti. Seyyathā pi devānam inda gāmassa vā nigamassa vā avidåre mahādha¤¤arāsi, tato mahājanakāyo dha¤¤aü āhareyya kācehi pi piņakehi pi ucchaīgehi pi a¤jalãhi pi. #<[page 164]># %<164 Aīguttara-Nikāya. VIII. 7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yo nu kho devānam inda taü mahājanakāyaü upasaīkamitvā evaü puccheyya: kuto imaü dha¤¤aü āharathā ti? Kathaü vyākaramāno nu kho devānam inda so mahājanakāyo sammā vyākaramāno vyākareyyā' ti? `Amumhā mahādha¤¤arāsimhā āharāmā ti kho bhante so mahājanakāyo sammā vyākaramāno vyākareyyā' ti. `Evam eva kho devānam inda yaü ki¤ci subhāsitaü, sabban taü tassa Bhagavato vacanaü arahato sammāsambuddhassa, tato upādāy' upādāya maya¤ c' a¤¤e ca bhaõāmā' ti. 7. Acchariyaü bhante abbhutaü bhante, yāva subhāsitam idaü āyasmatā Uttarena: yaü ki¤ci subhāsitaü, sabban taü tassa Bhagavato vacanaü arahato sammāsambuddhassa, tato upādāy' upādāya mayaü c' a¤¤e ca bhaõāmā ti. Ekam idaü bhante Uttara samayaü Bhagavā Rājagahe viharati Gijjhakåņe pabbate acirapakkante Devadatte. Tatra kho Bhagavā Devadattaü ārabbha bhikkhå āmantesi: Sādhu bhikkhave bhikkhu kālena kālaü attavipattiü paccavekkhitā hoti, sādhu bhikkhave bhikkhu kālena kālaü paravipattiü . . . attasampattiü . . . parasampattiü paccavekkhitā hoti. Aņņhahi bhikkhave asaddhammehi abhibhåto pariyādinnacitto Devadatto āpāyiko nerayiko kappaņņho atekiccho. Katamehi aņņhahi? Lābhena bhikkhave abhibhåto . . . pe . . . pāpamittatāya bhikkhave abhibhåto pariyādinnacitto Devadatto āpāyiko nerayiko kappaņņho atekiccho. #<[page 165]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Imehi kho bhikkhave aņņhahi asaddhammehi abhibhåto pariyādinna citto Devadatto āpāyiko nerayiko kappaņņho atekiccho. Sādhu bhikkhave bhikkhu uppannaü lābhaü abhibhuyya vihareyya, uppannaü alābhaü . . . uppannaü yasaü . . . uppannaü ayasaü . . . uppannaü sakkāraü . . . uppannaü asakkāraü . . . uppannaü pāpicchataü . . . uppannaü pāpamittataü abhibhuyya vihareyya. 8. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu atthavasaü paņicca uppannaü lābhaü abhibhuyya vihareyya, uppannaü alābhaü . . .uppannaü yasaü . . . uppannaü ayasaü . . . uppannaü sakkāraü . . . uppannaü asakkāraü . . . uppannaü pāpicchataü . . . uppannaü pāpamittataü abhibhuyya vihareyya? Yaü hi 'ssa bhikkhave uppannaü lābhaü anabhibhuyya viharato uppajjeyyuü āsavā vighātapariëāhā, uppannaü lābhaü abhibhuyya viharato evaüsa te āsavā vighātapariëāhā na honti. Yaü hi' ssa bhikkhave uppannaü alābhaü . . . uppannaü yasaü . . . uppannaü ayasaü . . . uppannaü sakkāraü . . . uppannaü asakkāraü . . . uppannaü pāpicchataü . . . uppannaü pāpamittataü anabhibhuyya viharato uppajjeyyuü āsavā vighātapariëāhā uppannaü pāpamittataü abhibhuyya viharato evaüsa te āsavā vighātapariëāhā na honti. Idaü kho bhikkhave bhikkhu atthavasaü paņicca uppannaü lābhaü abhibhuyya vihareyya, uppannaü alābhaü . . . uppannaü yasaü . . . uppannaü ayasaü . . . uppannaü sakkāraü . . . uppannaü asakkāraü . . . uppannaü pāpicchataü . . . uppannaü pāpamittataü abhibhuyya vihareyya. Tasmā ti ha bhikkhave evaü sikkhitabbaü:-- #<[page 166]># %<166 Aīguttara-Nikāya. VIII. 9-IX. 2>% 9. Uppannaü lābhaü abhibhuyya viharissāma, uppannaü alābhaü . . . uppannaü yasaü . . . uppannaü ayasaü . . . uppannaü sakkāraü . . . uppannaü asakkāraü . . . uppannaü pāpicchataü . . . uppannaü pāpamittataü abhibhuyya viharissāmā ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabban ti. 10. Yāvatā bhante Uttara manussesu catasso parisā: bhikkhå bhikkhuniyo upāsakā upāsikāyo, nāyaü dhammapariyāyo kismi¤ci patiņņhito. Uggaõhātu bhante āyasmā Uttaro imaü dhammapariyāyaü, pariyāpuõātu bhante āyasmā Uttaro imaü dhammapariyāyaü, dhāretu bhante āyasmā Uttaro imaü dhammapariyāyaü. Atthasaühito ayaü bhante dhammapariyāyo ādibrahmacariyiko ti. IX. 1. `Kulaputto' ti bhikkhave Nandaü sammā vadamāno vadeyya, `balavā' ti bhikkhave Nandaü sammā vadamāno vadeyya, `pāsādiko' ti bhikkhave Nandaü sammā vadamāno vadeyya, `tibbarāgo' ti bhikkhave Nandaü sammā vadamāno vadeyya. Kim a¤¤atra bhikkhave Nando indriyesu guttadvāro bhojane matta¤¤å jāgariyaü anuyutto satisampaja¤¤ena samannāgato, yena Nando sakkoti paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carituü? 2. Tatr' idaü bhikkhave Nandassa indriyesu guttadvāratāya hoti. #<[page 167]># %% Sace bhikkhave Nandassa puratthimā disā āloketabbā hoti, sabba¤ cetaso samannāharitvā Nando puratthimaü disaü āloketi `evaü me puratthimaü disaü ālokayato nābhijjhā domanassā pāpakā akusalā dhammā anvāssavissantã' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Sace bhikkhave Nandassa pacchimā disā āloketabbā hoti . . . uttarā disā āloketabbā hoti . . . dakkhiõā disā āloketabbā hoti . . . uddhaü ulloketabbaü hoti . . . adho oloketabbaü hoti . . . anudisā anuviloketabbā hoti, sabba¤ cetaso samannāharitvā Nando anudisaü anuviloketi `evaü me anudisaü anuvilokayato nābhijjhā domanassā pāpakā akusalā dhammā anvāssavissantã' ti. Iti ha tattha sampajāno hoti. Idaü kho bhikkhave Nandassa indriyesu guttadvāratāya hoti. 3. Tatr' idaü bhikkhave Nandassa bhojane matta¤¤utāya hoti. Idha bhikkhave Nando paņisaīkhā yoniso āhāraü āhāreti neva davāya na madāya na maõķanāya na vibhåsanāya yāva-d-eva imassa kāyassa ņhitiyā yāpanāya vihiüsåparatiyā brahmacariyānuggahāya `iti purāõa¤ ca vedanaü paņihaīkhāmi nava¤ ca vedanaü na uppādessāmi, yātrā ca me bhavissati anavajjatā ca phāsuvihāro cā' ti. Idaü kho bhikkhave Nandassa bhojane matta¤¤utāya hoti. 4. Tatr' idaü bhikkhave Nandassa jāgariyānuyogasmiü hoti. #<[page 168]># %<168 Aīguttara-Nikāya. IX. 5-X. 1>% Idha bhikkhave Nando divasaü caīkamena nisajjāya āvaraõiyehi dhammehi cittaü parisodheti, rattiyā paņhamaü yāmaü caīkamena nisajjāya āvaraõiyehi dhammehi cittaü parisodheti, rattiyā majjhimaü yāmaü dakkhiõena passena sãhaseyyaü kappeti pāde pādaü accādhāya sato sampajāno uņņhānasa¤¤aü manasikaritvā, rattiyā pacchimaü yāmaü paccuņņhāya caīkamena nisajjāya āvaraõiyehi dhammehi cittaü parisodheti. Idaü kho bhikkhave Nandassa jāgariyānuyogasmiü hoti. 5. Tatr' idaü bhikkhave Nandassa satisampaja¤¤asmiü hoti. Idha bhikkhave Nandassa viditā vedanā uppajjanti, viditā upaņņhahanti, viditā abbhatthaü gacchanti; viditā sa¤¤ā . . . viditā vitakkā uppajjanti, viditā upaņņhahanti, viditā abbhatthaü gacchanti. Idaü kho bhikkhave Nandassa satisampaja¤¤asmiü hoti. Kim a¤¤atra bhikkhave Nando indriyesu guttadvāro bhojane matta¤¤å jāgariyam anuyutto satisampaja¤¤ena samannāgato, yena Nando sakkoti paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü caritun ti? X. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Campāyaü viharati Gaggarāya pokkharaõiyā tãre. Tena kho pana samayena bhikkhå bhikkhuü āpattiyā codenti. So bhikkhu bhikkhåhi āpattiyā codiyamāno a¤¤en' a¤¤aü paņicarati, bahiddhā kathaü apanāmeti, kopa¤ ca dosa¤ ca appaccaya¤ ca pātukaroti. Atha kho Bhagavā bhikkhå āmantesi:-- #<[page 169]># %% 2. Dhamath' etaü bhikkhave puggalaü, niddhamath' etaü bhikkhave puggalaü. Apaneyyo so bhikkhave puggalo. Kiü vo paraputtā viheņheti? Idha bhikkhave ekaccassa puggalassa tādisaü yeva hoti abhikkantaü paņikkantaü ālokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasāritaü saīghāņipattacãvaradhāraõaü, seyyathā pi a¤¤esaü bhaddakānaü bhikkhånaü, yāv' assa bhikkhå āpattiü na passanti; yato ca khvāssa bhikkhå āpattiü passanti, tam enaü evaü jānanti `samaõadåsã' vāyaü samaõapalāpo samaõakāraõķavo' ti. Tam enaü iti viditvā bahiddhā nāsenti. Taü kissa hetu? Mā a¤¤e bhaddake bhikkhå dåsesã ti. 3. Seyyathā pi bhikkhave sampanne yavakaraõe yavadåsã jāyetha yavapalāpo yavakāraõķavo, tassa tādisaü yeva målaü hoti, seyyathā pi a¤¤esaü bhaddakānaü yavānaü. Tādisaü yeva nālaü hoti, seyyathā pi a¤¤esaü bhaddakānaü yavānaü, tādisaü yeva pattaü hoti, seyyathā pi a¤¤esaü bhaddakānaü yavānaü, yāv' assa sãsaü na nibbattati; yato ca khvāssa sãsaü nibbattati, tam enaü evaü jānanti `yavadåsã 'vāyaü yavapalāpo yavakāraõķavo' ti. #<[page 170]># %<170 Aīguttara-Nikāya. X. 4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tam enaü iti viditvā samålaü uppāņetvā bahiddhā yavakaraõassa chaķķenti. Taü kissa hetu? Mā a¤¤e bhaddake yave dåsesã ti. Evaü eva kho bhikkhave idh' ekaccassa puggalassa tādisaü yeva hoti abhikkantaü paņikkantaü ālokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasāritaü saīghāņipattacãvaradhāraõaü, seyyathā pi a¤¤esaü bhaddakānaü bhikkhånaü, yāv' assa bhikkhå āpattiü na passanti; yato ca khvāssa bhikkhå āpattiü passanti, tam enaü evaü jānanti `samaõadåsã 'vāyaü samaõapalāpo samaõakāraõķavo' ti. Tam enaü iti viditvā bahiddhā nāsenti. Taü kissa hetu? Mā a¤¤e bhaddake bhikkhå dåsesã ti. 4. Seyyathā pi bhikkhave mahato dha¤¤arāsissa vuvahyamānassa tattha yāni tāni dha¤¤āni daëhāni sāravantāni, tāni ekamantaü pu¤jo hoti; yāni pana tāni dha¤¤āni dubbalāni palāpāni, tāni vāto ekamantaü apavahati. Tam enaü sāmikā sammajjaniü gahetvā bhiyyosomattāya apasammajjanti. Taü kissa hetu? Mā a¤¤e bhaddake dha¤¤e dåsesã ti. Evam eva kho bhikkhave idh' ekaccassa puggalassa tādisaü yeva hoti abhikkantaü paņikkantaü ālokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasāritaü saīghāņipattacãvaradhāraõaü, seyyathā pi a¤¤esaü bhaddakānaü bhikkhånaü, yāv' assa bhikkhå āpattiü na passanti; yato ca khvāssa bhikkhå āpattiü passanti, tam enaü evaü jānanti `samaõadåsã 'vāyaü samaõapalāpo samaõakāraõķavo' ti. #<[page 171]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tam enaü iti viditvā bahiddhā nāsenti. Taü kissa hetu? Mā a¤¤e bhaddake bhikkhå dåsesã ti. 5. Seyyathā pi bhikkhave puriso udapānapanāliyā atthiko tiõhaü kuņhāriü ādāya vanaü paviseyya, so taü tad eva rukkhaü kuņhāripāsena ākoņeti. Tattha yāni tāni rukkhāni daëhāni sāravantāni, tāni kuņhāripāsena ākoņitāni kakkhaëaü paņinadanti; yāni pana tāni rukkhāni antopåtãni avassutāni kasambujātāni, tāni kuņhāripāsena ākoņitāni daddaraü paņinadanti. Tam enaü måle chindati, måle chinditvā agge chindati, agge chinditvā anto suvisodhitaü visodheti, anto suvisodhitaü visodhetvā udapānapanāliü yojeti. Evam eva kho bhikkhave idh' ekaccassa puggalassa tādisaü yeva hoti abhikkantaü paņikkantaü ālokitaü vilokitaü sammi¤jitaü pasāritaü saīghāņipattacãvaradhāraõaü, seyyathā pi a¤¤esaü bhaddakānaü bhikkhånaü, yāv' assa bhikkhå āpattiü na passanti; yato ca khvāssa bhikkhå āpattiü passanti, tam enaü evaü jānanti `samaõadåsã 'vāyaü samaõapalāpo samaõakāraõķavo' ti. Tam enaü iti viditvā bahiddhā nāsenti. Taü kissa hetu? Mā a¤¤e bhaddake bhikkhå dåsesã ti. #<[page 172]># %<172 Aīguttara-Nikāya. XI. 1>% Saüvāsāyaü vijānātha pāpiccho kodhano iti makkhã thambhã palāsã ca issukã maccharã saņho saõhavāco janavati samaõo viya bhāsati raho karoti karaõaü pāpadiņņhi anādaro saüsappã ca musāvādã taü viditvā yathā kathaü? Sabbe samaggā hutvāna abhinibbajjayātha naü kāraõķavaü niddhamatha kasambuü apakassatha. Tato palāpe vāhetha assamaõe samaõamānino niddhamitvāna pāpicche pāpa-ācāragocare {suddhā suddhehi} saüvāsaü kappayavho patissatā, tato samaggā nipakā dukkhass' antaü karissathā ti. Mettāvaggo paņhamo. Tatr' uddānaü: Mettaü pa¤¤ā ca dve piyā dve ca lokavipattiyo Devadatto ca Uttaro Nando kārandavena cā ti. XI. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Vera¤jāyaü viharati Naëerupucimandamåle. Atha kho Vera¤jo brāhmaõo yena Bhagavā ten' upasaīkami, #<[page 173]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaīkamitvā Bhagavatā saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Vera¤jo brāhmaõo Bhagavantaü etad avoca `sutaü me taü bho Gotama: na samaõo Gotamo brāhmaõe jiõõe vuddhe mahallake addhagate vayo-anuppatte abhivādeti vā paccuņņheti vā āsanena vā nimantetã ti. Tayidaü bho Gotama tath' eva, na hi bhavaü Gotamo brāhmaõe jiõõe vuddhe mahallake addhagate vayo-anuppatte abhivādeti vā paccuņņheti vā āsanena vā nimanteti. Tayidaü bho Gotama na sampannam evā' ti. `Nāhan taü brāhmaõa passāmi sadevake loke samārake sabrahmake sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya, yam ahaü abhivādeyyaü vā paccuņņheyyaü vā āsanena vā nimanteyyaü. Yaü hi brāhmaõa Tathāgato abhivādeyya vā paccuņņheyya vā āsanena vā nimanteyya, muddhā pi tassa vipateyyā' ti. 2. `Arasaråpo bhavaü Gotamo' ti. `Atthi khv esa brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: arasaråpo samaõo Gotamo ti. Ye te brāhmaõa råparasā saddarasā gandharasā rasarasā phoņņhabbarasā, te Tathāgatassa pahãnā ucchinnamålā tālāvatthukatā anabhāvakatā āyatiü anuppādadhammā. Ayaü kho brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: arasaråpo samaõo Gotamo ti; no ca kho yaü tvaü sandhāya vadesã' ti. #<[page 174]># %<174 Aīguttara-Nikāya. XI. 3-6>% 3. `Nibbhogo bhavaü Gotamo' ti. `Atthi khv esa brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: nibbhogo samaõo Gotamo ti. Ye te brāhmaõa råpabhogā saddabhogā gandhabhogā rasabhogā phoņņhabbabhogā, te Tathāgatassa pahãnā ucchinnamålā tālāvatthukatā anabhāvakatā āyatiü anuppādadhammā. Ayaü kho brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: nibbhogo samaõo Gotamo ti; no ca kho yaü tvaü sandhāya vadesã' ti. 4. `Akiriyavādo bhavaü Gotamo' ti. `Atthi khv esa brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: akiriyavādo samaõo Gotamo ti. Ahaü hi brāhmaõa akiriyaü vadāmi kāyaduccaritassa vacãduccaritassa manoduccaritassa, anekavihitānaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü akiriyaü vadāmi. Ayaü kho brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: akiriyavādo samaõo Gotamo ti; no ca kho yaü tvaü sandhāya vadesã' ti. 5. `Ucchedavādo bhavaü Gotamo' ti. `Atthi khv esa brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: ucchedavādo samaõo Gotamo ti. Ahaü hi brāhmaõa ucchedaü vadāmi rāgassa dosassa mohassa, anekavihitānaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü ucchedaü vadāmi. Ayaü kho brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: ucchedavādo samaõo Gotamo ti; no ca kho yaü tvaü sandhāya vadesã' ti. 6. `Jegucchã bhavaü Gotamo' ti. `Atthi khv esa brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: jegucchã samaõo Gotamo ti. Ahaü hi brāhmaõa jigucchāmi kāyaduccaritena vacãduccaritena manoduccaritena, jigucchāmi anekavihitānaü papakānaü akusalānaü dhammānaü samāpattiyā. #<[page 175]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ayaü kho brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: jegucchã samaõo Gotamo ti; no ca kho yaü tvaü sandhāya vadesã' ti. 7. `Venayiko bhavaü Gotamo' ti. `Atthi khv esa brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: venayiko samaõo Gotamo ti. Ahaü hi brāhmaõa vinayāya dhammaü desemi rāgassa dosassa mohassa, anekavihitānaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü vinayāya dhammaü desemi. Ayaü kho brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: venayiko samaõo Gotamo ti; no ca kho yaü tvaü sandhāya vadesã' ti. 8. `Tapassã bhavaü Gotamo' ti. `Atthi khv esa brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: tapassã samaõo Gotamo ti. Tapanãyāhaü brāhmaõa pāpake akusale dhamme vadāmi, kāyaduccaritaü vacãduccaritaü manoduccaritaü. yassa kho brāhmaõa tapanãyā pāpakā akusalā dhammā pahãnā ucchinnamålā tālāvatthukatā anabhāvakatā āyatiü anuppādadhammā, tam ahaü tapassã ti vadāmi. Tathāgatassa kho brāhmaõa tapanãyā pāpakā akusalā dhammā pahãnā ucchinnamålā tālāvatthukatā anabhāvakatā āyatiü anuppādadhammā. Ayaü kho brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: tapassã samaõo Gotamo ti; no ca kho yaü tvaü sandhāya vadesã' ti. 9. `Apagabbho bhavaü Gotamo' ti. `Atthi khv esa brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: apagabbho samaõo Gotamo ti. Yassa kho brāhmaõa āyatiü gabbhaseyyā punabbhavābhinibbatti pahãnā ucchinnamålā tālāvatthukatā anabhāvakatā āyatiü anuppādadhammā, #<[page 176]># %<176 Aīguttara-Nikāya. XI. 10-11>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tam ahaü apagabbho ti vadāmi. Tathāgatassa kho brāhmaõa āyatiü gabbhaseyyā punabbhavābhinibbatti pahãnā ucchinnamålā tālāvatthukatā anabhāvakatā āyatiü anuppādadhammā. Ayaü kho brāhmaõa pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: apagabbho samaõo Gotamo ti; no ca kho yaü tvaü sandhāya vadesi. Seyyathā pi brāhmaõa kukkuņiyā aõķāni aņņha vā dasa vā dvādasa vā, tān' assu kukkuņiyā sammā adhisayitāni sammā pariseditāni sammā paribhāvitāni; yo nu kho tesaü kukkuņapotakānaü paņhamataraü pādanakhasikhāya vā mukhatuõķakena vā aõķakosaü padāletvā sotthinā abhinibbijjheyya, kinti svāssa vacanãyo jeņņho vā kaniņņho vā' ti? `Jeņņho ti 'ssa bho Gotama vacanãyo, so hi nesaü bho Gotama jeņņho hotã' ti. 10. `Evam eva kho ahaü brāhmaõa avijjāgatāya pajāya aõķabhåtāya pariyonaddhāya avijjaõķakosaü padāletvā eko 'va loke anuttaraü sammāsambodhiü abhisambuddho. Ahaü hi brāhmaõa jeņņho seņņho lokassa. âraddhaü kho pana me brāhmaõa viriyaü ahosi asallãnaü, upaņņhitā sati apamuņņhā, passaddho kāyo asāraddho, samāhitaü cittaü ekaggaü. 11. `So kho ahaü brāhmaõa vivicc' eva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicāraü vivekajaü pãtisukhaü paņhamaü jhānaü upasampajja vihāsiü; vitakkavicārānaü våpasamā ajjhattaü sampasādanaü cetaso ekodibhāvaü avitakkaü avicāraü samādhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhānaü upasampajja vihāsiü; #<[page 177]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ pãtiyā ca virāgā upekkhako ca vihāsiü sato ca sampajāno, sukha¤ ca kāyena paņisaüvedesiü, yan taü ariyā ācikkhanti: upekkhako satimā sukhavihārã ti, tatiyaü jhānaü upasampajja vihāsiü; sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubb' eva somanassadomanassānaü atthaīgamā adukkhamasukhaü upekkhāsatipārisuddhiü catutthaü jhānaü upasampajja vihāsiü. 12. `So evaü samāhite citte parisuddhe pariyodāte anaīgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ņhite āne¤jappatte pubbenivāsānussati¤āõāya cittaü abhininnāmesiü. So anekavihitaü pubbenivāsaü anussarāmi, seyyathãdaü ekam pi jātiü dve pi jātiyo tisso pi jātiyo catasso pi jātiyo pa¤ca pi jātiyo dasa pi jātiyo vãsam pi jātiyo tiüsam pi jātiyo cattāëãsam pi jātiyo pa¤¤āsam pi jātiyo, jātisatam pi jātisahassam pi jātisatasahassam pi, aneke pi saüvaņņakappe aneke pi vivaņņakappe aneke pi saüvaņņavivaņņakappe "amutrāsiü evaünāmo evaügotto evaüvaõõo evamāhāro evaüsukhadukkhapaņisaüvedã evamāyupariyanto, so tato cuto amutra udapādiü, tatrāpāsiü evaünāmo evaügotto evaüvaõõo evamāhāro evaüsukhadukkhapaņisaüvedã evamāyupariyanto, so tato cuto idhåpapanno" ti. Iti sākāraü sa-uddesaü anekavihitaü pubbenivāsaü anussarāmi. Ayaü kho me brāhmaõa rattiyā paņhame yāme paņhamā vijjā adhigatā, avijjā vihatā vijjā uppannā, tamo vihato āloko uppanno yathātaü appamattassa ātāpino pahitattassa viharato. Ayaü kho me brāhmaõa paņhamā abhinibbidhā ahosi kukkuņacchāpakass' eva aõķakosamhā. #<[page 178]># %<178 Aīguttara-Nikāya. XI. 13-14>% 13. `So evaü samāhite citte parisuddhe pariyodāte anaīgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ņhite āne¤jappatte sattānaü cutåpapāta¤āõāya cittaü abhininnāmesiü. So dibbena cakkhunā visuddhena atikkantamānusakena satte passāmi cavamāne upapajjamāne, hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathākammåpage satte pajānāmi "ime vata bhonto sattā kāyaduccaritena samannāgatā vacãduccaritena samannāgatā manoduccaritena samannāgatā ariyānaü upavādakā micchādiņņhikā micchādiņņhikammasamādānā, te kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapannā; ime vā pana bhonto sattā kāyasucaritena samannāgatā vacãsucaritena samannāgatā manosucaritena samannāgatā ariyānaü anupavādakā sammādiņņhikā sammādiņņhikammasamādānā, te kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapannā" ti. Iti dibbena cakkhunā visuddhena atikkantamānusakena satte passāmi cavamāne upapajjamāne, hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathākammåpage satte pajānāmi. Ayaü kho me brāhmaõa rattiyā majjhime yāme dutiyā vijjā adhigatā, avijjā vihatā vijjā uppannā, tamo vihato āloko uppanno yathātaü appamattassa ātapino pahitattassa viharato. Ayaü kho me brāhmaõa dutiyā abhinibbidhā ahosi kukkuņacchāpakass' eva aõķakosamhā. 14. `So evaü samāhite citte parisuddhe pariyodāte anaīgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ņhite āne¤jappatte āsavānaü khaya¤āõāya cittaü abhininnāmesiü. So "idaü dukkhan" ti yathābhåtaü abbha¤¤āsiü, "ayaü dukkhasamudayo" ti yathābhåtaü abbha¤¤āsiü, "ayaü dukkhanirodho" ti yathābhåtaü abbha¤¤āsiü, "ayaü dukkhanirodhagāminã paņipadā" ti yathābhåtaü abbha¤¤āsiü; "ime āsavā" ti yathābhåtaü abbha¤¤āsiü, "ayaü āsavasamudayo" ti yathābhåtaü abbha¤¤āsiü, #<[page 179]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ "ayaü āsavanirodho" ti yathābhåtaü abbha¤¤āsiü, "ayaü āsavanirodhagāminã paņipadā" ti yathābhåtaü abbha¤¤āsiü. Tassa me evaü jānato evaü passato kāmāsavā pi cittaü vimuccittha, bhavāsavā pi cittaü vimuccittha, avijjāsavā pi cittaü vimuccittha, vimuttasmiü vimuttam iti ¤āõaü ahosi. "Khãõā jāti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā" ti abbha¤¤āsiü. Ayaü kho me brāhmaõa rattiyā pacchime yāme tatiyā vijjā adhigatā, avijjā vihatā vijjā uppannā, tamo vihato āloko uppanno yathātaü appamattassa ātāpino pahitattassa viharato. Ayaü kho me brāhmaõa tatiyā abhinibbidhā ahosi kukkuņacchāpakass' eva aõķakosamhā' ti. 15. Evaü vutte Vera¤jo brāhmaõo Bhagavantaü etad avoca: Jeņņho bhavaü Gotamo, seņņho bhavaü Gotamo. Abhikkantaü bho Gotama abhikkantaü bho Gotama, seyyathā pi bho Gotama nikkujjitaü vā ukkujjeyya, paņicchannaü vā vivareyya, måëhassa vā maggaü ācikkheyya, andhakāre vā telapajjotaü dhāreyya `cakkhumanto råpāni dakkhantã' ti: evam eva bhotā Gotamena anekapariyāyena dhammo pakāsito. Esāhaü bhavantaü Gotamaü saraõaü gacchāmi dhamma¤ ca bhikkhusaīgha¤ ca, upāsakaü maü bhavaü Gotamo dhāretu ajja-t-agge pāõupetaü saraõaü gatan ti. XII. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Vesāliyaü viharati Mahāvane Kåņāgārasālāyaü. Tena kho pana samayena sambahulā abhi¤¤ātā abhi¤¤ātā Licchavã santhāgāre sannisinnā sannipatitā anekapariyāyena buddhassa vaõõaü bhāsanti, dhammassa vaõõaü bhāsanti, saīghassa vaõõaü bhāsanti. #<[page 180]># %<180 Aīguttara-Nikāya. XII. 2-4>% 2. Tena kho pana samayena Sãho senāpati Nigaõņhasāvako tassaü parisāyaü nisinno hoti. Atha kho Sãhassa senāpatissa etad ahosi `nissaüsayaü kho so Bhagavā arahaü sammāsambuddho bhavissati, tathā h' ime sambahulā abhi¤¤ātā abhi¤¤ātā Licchavã santhāgāre sannisinnā sannipatitā anekapariyāyena buddhassa vaõõaü bhāsanti, dhammassa vaõõaü bhāsanti, saīghassa vaõõaü bhāsanti; yan nånāhaü taü Bhagavantaü dassanāya upasaīkameyyaü arahantaü sammāsambuddhan' ti. 3. Atha kho Sãho senāpati yena Nigaõņho Nāņaputto ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Nigaõņhaü Nāņaputtaü etad avoca `icchām' ahaü bhante samaõaü Gotamaü dassanāya upasaīkamitun' ti. `Kiü pana tvaü Sãha kiriyavādo samāno akiriyavādaü samaõaü Gotamaü dassanāya upasaīkamissasi? Samaõo hi Sãha Gotamo akiriyavādo akiriyāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã' ti. Atha kho Sãhassa senāpatissa yo ahosi gamiyābhisaīkhāro Bhagavantaü dassanāya, so paņippassambhi. 4. Dutiyam pi kho sambahulā abhi¤¤ātā abhi¤¤ātā Licchavã santhāgāre sannisinnā sannipatitā anekapariyāyena buddhassa vaõõaü bhāsanti, dhammassa vaõõaü bhāsanti, saīghassa vaõõaü bhāsanti. Dutiyaü pi kho Sãhassa senāpatissa etad ahosi `nissaüsayaü kho so Bhagavā arahaü sammāsambuddho bhavissati, tathā h' ime sambahulā abhi¤¤ātā abhi¤¤ātā Licchavã santhāgāre sannisinnā sannipatitā anekapariyāyena buddhassa vaõõaü bhāsanti, dhammassa vaõõaü bhāsanti, saīghassa vaõõaü bhāsanti; yan nånāhaü taü Bhagavantaü dassanāya upasaīkameyyaü arahantaü sammāsambuddhan' ti. #<[page 181]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Atha kho Sãho senāpati yena Nigaõņho Nāņaputto ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Nigaõņhaü Nāņaputtaü etad avoca `icchām' ahaü bhante samaõaü Gotamaü dassanāya upasaīkamitun' ti. `Kiü pana tvaü Sãha kiriyavādo samāno akiriyavādaü samaõaü Gotamaü dassanāya upasaīkamissasi? Samaõo hi Sãha Gotamo akiriyavādo akiriyāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã' ti. Dutiyam pi kho Sãhassa senāpatissa yo ahosi gamiyābhisaīkhāro Bhagavantaü dassanāya, so paņippassambhi. 5. Tatiyam pi kho sambahulā abhi¤¤ātā abhi¤¤ātā Licchavã santhāgāre sannisinnā sannipatitā anekapariyāyena buddhassa vaõõaü bhāsanti, dhammassa vaõõaü bhāsanti, saīghassa vaõõaü bhāsanti. Tatiyam pi kho Sãhassa senāpatissa etad ahosi `nissaüsayaü kho so Bhagavā arahaü sammāsambuddho bhavissati, tathā h' ime sambahulā abhi¤¤ātā abhi¤¤ātā Licchavã santhāgāre sannisinnā sannipatitā anekapariyāyena buddhassa vaõõaü bhāsanti, dhammassa vaõõaü bhāsanti, saīghassa vaõõaü bhāsanti; kiü hi 'me karissanti Nigaõņhā apalokitā vā anapalokitā vā; yan nånāhaü anapaloketvā 'va Nigaõņhe taü Bhagavantaü dassanāya upasaīkameyyaü arahantaü sammāsambuddhan' ti. Atha kho Sãho senāpati pa¤camattehi rathasatehi divādivassa Vesāliyā niyyāsi Bhagavantaü dassanāya. Yāvatikā yānassa bhåmi yānena gantvā yanā paccorohitvā pattiko 'va ārāmaü pāvisi. Atha kho Sãho senāpati yena Bhagavā ten' upasaīkami; upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Sãho senāpati Bhagavantaü etad avoca `sutaü me taü bhante: akiriyavādo samaõo Gotamo akiriyāya dhammaü deseti, #<[page 182]># %<182 Aīguttara-Nikāya. XII. 6-7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tena ca sāvake vinetã ti. Ye te bhante evam āhaüsu: akiriyavādo samaõo Gotamo akiriyāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti, kacci te bhante Bhagavato vuttavādino na ca Bhagavantaü abhåtena abbhācikkhanti dhammassa cānudhammaü vyākaronti na ca koci sahadhammiko vādānupāto gārayhaü ņhānaü āgacchati. Anabbhakkhātukāmā hi mayaü bhante Bhagavantan' ti. 6. Atthi Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: akiriyavādo samaõo Gotamo akiriyāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Atthi Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: kiriyavādo samaõo Gotamo kiriyāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Atthi Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: ucchedavādo samaõo Gotamo ucchedāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Atthi Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: jegucchã samaõo Gotamo jegucchitāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Atthi Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: venayiko samano Gotamo vinayāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Atthi Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: tapassã samaõo Gotamo tapassitāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Atthi Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya apagabbho samaõo Gotamo apagabbhatāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Atthi Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: assattho samaõo Gotamo assāsāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. 7. Katamo ca Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: akiriyavādo samaõo Gotamo akiriyāya dhammaü deseti, #<[page 183]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tena ca sāvake vinetã ti? Ahaü hi Sãha akiriyaü vadāmi kāyaduccaritassa vacãduccaritassa manoduccaritassa, anekavihitānaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü akiriyaü vadāmi. Ayaü kho Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: akiriyavādo samaõo Gotamo akiriyāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Katamo ca Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: kiriyavādo samaõo Gotamo kiriyāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti? Ahaü hi Sãha kiriyaü vadāmi kāyasucaritassa vacãsucaritassa manosucaritassa, anekavihitānaü kusalānaü dhammānaü kiriyaü vadāmi. Ayaü kho Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: kiriyavādo samaõo Gotamo kiriyāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Katamo ca Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: ucchedavādo samaõo Gotamo ucchedāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti? Ahaü hi Sãha ucchedaü vadāmi rāgassa dosassa mohassa, anekavihitānaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü ucchedaü vadāmi. Ayaü kho Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: ucchedavādo samaõo Gotamo ucchedāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Katamo ca Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: jegucchã samaõo Gotamo jegucchitāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti? Ahaü hi Sãha jigucchāmi kāyaduccaritena vacãduccaritena manoduccaritena, jigucchāmi anekavihitānaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü samāpattiyā. Ayaü kho Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: jegucchã samaõo Gotamo jegucchitāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Katamo ca Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: venayiko samaõo Gotamo vinayāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti? Ahaü hi Sãha vinayāya dhammaü desemi rāgassa dosassa mohassa, anekavihitānaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü vinayāya dhammaü desemi. #<[page 184]># %<184 Aīguttara-Nikāya. XII.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ayaü kho Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: venayiko samaõo Gotamo vinayāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Katamo ca Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: tapassã samaõo Gotamo tapassitāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti? Tapanãyāhaü Sãha pāpake akusale dhamme vadāmi: kāyaduccaritaü vacãduccaritaü manoduccaritaü. Yassa kho Sãha tapanãyā pāpakā akusalā dhammā pahãnā ucchinnamålā tālāvatthukatā anabhāvakatā āyatiü anuppādadhammā, tam ahaü tapassã ti vadāmi. Tathāgatassa kho Sãha tapanãyā pāpakā akusalā dhammā pahãnā ucchinnamålā tālāvatthukatā anabhāvakatā āyatiü anuppādadhammā. Ayaü kho Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: tapassã samaõo Gotamo tapassitāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Katamo ca Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: apagabbho samaõo Gotamo apagabbhatāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti? Yassa kho Sãha āyatiü gabbhaseyyā punabbhavābhinibbatti pahãnā ucchinnamålā tālāvatthukatā anabhāvakatā āyatiü anuppādadhammā, tam ahaü apagabbho ti vadāmi. Tathāgatassa kho Sãha āyatiü gabbhaseyyā punabbhavābhinibbatti pahãnā ucchinnamålā tālāvatthukatā anabhāvakatā āyatiü anuppādadhammā. Ayaü kho Sãha pariyāyo yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: apagabbho samaõo Gotamo apagabbhatāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. Katamo ca Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: assattho samaõo Gotamo assāsāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti? Ahaü hi Sãha assattho paramena assāsena assāsāya dhammaü desemi, #<[page 185]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tena ca sāvake vinemi. Ayaü kho Sãha pariyāyo, yena maü pariyāyena sammā vadamāno vadeyya: assattho samaõo Gotamo assāsāya dhammaü deseti, tena ca sāvake vinetã ti. 8. Evaü vutte Sãho senāpati Bhagavantaü etad avoca `abhikkantaü bhante abhikkantaü bhante . . . pe . . . upāsakaü maü bhante Bhagavā dhāretu ajja-t-agge pāõupetaü saraõaü gatan' ti. `Anuviccakāraü kho Sãha karohi, anuviccakāro tumhādisānaü ¤ātamanussānaü sādhu hotã' ti. `Iminā p' ahaü bhante Bhagavato bhiyyosomattāya attamano abhiraddho, yaü maü Bhagavā evam āha: anuviccakāraü kho Sãha karohi, anuviccakāro tumhādisānaü ¤ātamanussānaü sādhu hotã ti. Maü hi bhante a¤¤atitthiyā sāvakaü labhitvā kevalakappaü Vesāliü paņākaü parihareyyuü: Sãho amhākaü senāpati sāvakattaü upagato ti. Atha ca pana maü Bhagavā evam āha: anuviccakāraü kho Sãha karohi, anuviccakāro tumhādisānaü ¤ātamanussānaü sādhu hotã ti. Esāhaü bhante dutiyam pi Bhagavantaü saraõaü gacchāmi dhamma¤ ca bhikkhusaīgha¤ ca, upāsakaü maü bhante Bhagavā dhāretu ajja-t-agge pāõupetaü saraõaü gatan' ti. `Dãgharattaü kho te Sãha Nigaõņhanaü opānabhåtaü kulaü, yena nesaü upagatānaü piõķakaü dātabbaü ma¤¤eyyāsã' ti. `Iminā p' ahaü bhante Bhagavato bhiyyosomattāya attamano abhiraddho, yaü maü Bhagavā evam āha: dãgharattaü kho te Sãha Nigaõņhānaü opānabhåtaü kulaü, yena nesaü upagatānaü piõķakaü dātabbaü ma¤¤eyyāsã ti. Sutam me taü bhante: samaõo Gotamo evam āha "mayham eva dānaü dātabbaü, #<[page 186]># %<186 Aīguttara-Nikāya. XII. 9-10>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na a¤¤esaü dānaü dātabbaü; mayham eva sāvakānaü dānaü dātabbaü, na a¤¤esaü sāvakānaü dānaü dātabbaü; mayham eva dinnaü mahapphalaü, na a¤¤esaü dinnaü mahapphalaü; mayham eva sāvakānaü dinnaü mahapphalaü, na a¤¤esaü sāvakānaü dinnaü mahapphalan" ti. Atha ca pana maü Bhagavā Nigaõņhesu pi dāne samādapeti, api ca bhante mayam ettha kālaü jānissāma. Esāhaü bhante tatiyam pi Bhagavantaü saraõaü gacchāmi dhamma¤ ca bhikkhusaīgha¤ ca, upāsakaü maü bhante Bhagavā dhāretu ajja-t-agge pāõupetaü saraõaü gatan' ti. 9. Atha kho Bhagavā Sãhassa senāpatissa anupubbikathaü kathesi, seyyathãdaü dānakathaü sãlakathaü saggakathaü kāmānaü ādãnavaü okāraü saükilesaü nekkhamme ānisaüsaü pakāsesi. Yadā Bhagavā a¤¤āsi Sãhaü senāpatiü kallacittaü muducittaü vinivaraõacittaü udaggacittaü pasannacittaü, atha yā buddhānaü sāmukkaüsikā dhammadesanā, taü pakāsesi: dukkhaü samudayaü nirodhaü maggaü. Seyyathā pi nāma suddhaü vatthaü apagatakālakaü samma-d-eva rajanaü paņiggaõheyya, evam eva Sãhassa senāpatissa tasmiü yeva āsane virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapādi `yaü ki¤ci samudayadhammaü, sabban taü nirodhadhamman' ti. 10. Atha kho Sãho senāpati diņņhadhammo pattadhammo viditadhammo pariyogāëhadhammo tiõõavicikiccho vigatakathaükatho vesārajjappatto aparapaccayo Satthu sāsane Bhagavantaü etad avoca `adhivāsetu me bhante Bhagavā svātanāya bhattaü saddhiü bhikkhusaīghenā' ti. #<[page 187]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Adhivāsesi Bhagavā tuõhãbhāvena. Atha kho Sãho senāpati Bhagavato adhivāsanaü viditvā uņņhāyāsanā Bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pakkāmi. Atha kho Sãho senāpati a¤¤ataraü purisaü āmantesi `gaccha tvaü ambho purisa pavattamaüsaü jānāhã' ti. Atha kho Sãho senāpati tassā rattiyā accayena sake nivesane paõãtaü khādaniyaü bhojaniyaü paņiyādāpetvā Bhagavato kālaü ārocāpesi `kālo bhante, Sãhassa senāpatissa nivesane niņņhitaü bhattan' ti. 11. Atha kho Bhagavā pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya yena Sãhassa senāpatissa nivesanaü ten' upasaīkami, upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi saddhiü bhikkhusaīghena. Tena kho pana samayena sambahulā Nigaõņhā Vesāliyaü rathiyāya rathiyaü siīghāņakena siīghāņakaü bāhā paggayha kandanti `ajja Sãheno senāpatinā thullaü pasuü vadhitvā samaõassa Gotamassa bhattaü kataü, taü samaõo Gotamo jānaü uddissa kataü maüsaü paribhu¤jati paņicca kamman' ti. Atha kho a¤¤ataro puriso yena Sãho senāpati ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Sãhassa senāpatissa upakaõõake ārocesi `yagghe bhante jāneyyāsi ete sambahulā Nigaõņhā Vesāliyaü rathiyāya rathiyaü siīghāņakena siīghāņakaü bāhā paggayhakandanti: ajja Sãhena senāpatinā thullaü pasuü vadhitvā samaõassa Gotamassa bhattaü kataü, taü samaõo Gotamo jānaü uddissa kataü maüsaü paribhu¤jati paņicca kamman' ti. #<[page 188]># %<188 Aīguttara-Nikāya. XII. 12-XIII. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ `Alaü ayyo, dãgharattaü hi te āyasmanto avaõõakāmā buddhassa avaõõakāmā dhammassa avaõõakāmā saīghassa, na ca pana te āyasmanto jãranti taü Bhagavantaü asatā tucchā musā abhåtena abbhācikkhantā, na ca mayaü jãvitahetu pi sa¤cicca pāõaü jãvitā voropeyyāmā' ti. 12. Atha kho Sãho senāpati buddhapamukhaü bhikkhusaīghaü paõãtena khādaniyena bhojaniyena sahatthā santappesi sampavāresi. Atha kho Sãho senāpati Bhagavantaü bhuttāviü onãtapattapāõiü ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Sãhaü senāpatiü Bhagavā dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā uņņhāyāsanā pakkāmã ti. XIII. 1. Aņņhahi bhikkhave aīgehi samannāgato ra¤¤o bhaddo assājāniyo rājāraho hoti rājabhoggo, ra¤¤o aīgan tveva saükhaü gacchati. Katamehi aņņhahi? 2. Idha bhikkhave ra¤¤o bhaddo assājāniyo ubhato sujāto hoti mātito ca pitito ca, yassaü disāyaü a¤¤e pi bhaddā assājāniyā jāyanti, tassaü disāyaü jāto hoti; yaü kho pan' assa bhojanaü denti allaü vā sukkaü vā, taü sakkaccaü yeva paribhu¤jati avikiranto; jegucchã hoti uccāraü vā passāvaü vā abhinisãdituü vā abhinipajjituü vā; so rato hoti sukhasaüvāso na a¤¤e asse ubbejetā; #<[page 189]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yāni kho pan' assa honti sāņheyyāni kåņeyyāni jimheyyāni vaīkeyyāni, tāni yathābhåtaü sārathissa āvikattā hoti, tesam assa sārathi abhinimmadanāya vāyamati; vāhã kho pana hoti, `kāmaü ma¤¤e assā vahantu vā mā vā, aham ettha vahissāmã' ti cittaü uppādeti; gacchanto kho pana ujumaggen' eva gacchati; thāmavā hoti yāva jãvitamaraõapariyādānā thāmaü upadaüsetā. Imehi kho bhikkhave aņņhah' aīgehi samannāgato ra¤¤o bhaddo assājāniyo rājāraho hoti rājabhoggo, ra¤¤o aīgan tveva saükhaü gacchati. 3. Evam eva kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgato bhikkhu āhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi aņņhahi? 4. Idha bhikkhave bhikkhu sãlavā hoti pātimokkhasaüvarasaüvuto viharati ācāragocarasampanno, anumattesu vajjesu bhayadassāvã samādāya sikkhati sikkhāpadesu; yaü kho pan' assa bhojanaü denti låkhaü vā paõãtaü vā, taü sakkaccaü yeva paribhu¤jati aviha¤¤amāno; jegucchã hoti, jigucchati kāyaduccaritena vacãduccaritena manoduccaritena, jigucchati pāpakānaü akusalānaü dhammānaü samāpattiyā; so rato hoti sukhasaüvāso na a¤¤e bhikkhå ubbejetā; yāni kho pan' assa honti sāņheyyāni kåņeyyāni jimheyyāni vaīkeyyāni, #<[page 190]># %<190 Aīguttara-Nikāya. XIV. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tāni yathābhåtaü āvikattā hoti Satthari vā vi¤¤åsu vā sabrahmacārãsu, tesam assa Satthā vā vi¤¤å vā sabrahmacārã abhinimmadanāya vāyamati; sikkhitā kho pana hoti, `kāmaü ma¤¤e bhikkhå sikkhantu vā mā vā, aham ettha sikkhissāmã' ti cittaü uppādeti; gacchanto kho pana ujumaggen' eva gacchati, tatrāyaü ujumaggo, seyyathãdaü sammādiņņhi . . . pe . . . sammāsamādhi; āraddhaviriyo viharati `kāmaü taco ca nahāru ca aņņhi ca avasissatu, sarãre upasussatu maüsalohitaü, yan taü purisathāmena purisaviriyena purisaparakkamena pattabbaü, na taü apāpuõitvā viriyassa saõņhānaü bhavissatã' ti. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgato bhikkhu āhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassā ti. XIV. 1. Aņņha ca bhikkhave assakhaëuīke desessāmi aņņha ca assadose aņņha ca purisakhaëuīke aņņha ca purisadose, taü suõātha sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã ti. `Evaü bhante' ti kho te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 2. Katame ca bhikkhave aņņha assakhaëuīkā aņņha ca assadosā? Idha bhikkhave ekacco assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā pacchato paņisakkati, piņņhito rathaü paņivatteti. #<[page 191]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave paņhamo assadoso. 3. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā pacchā laīghi pati kubbaraü hanti tidaõķaü bha¤jati. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave dutiyo assadoso. 4. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā rathãsāya satthiü ussajjitvā rathãsaü yeva ajjhomaddati. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave tatiyo assadoso. 5. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā ummaggaü gaõhāti, ubbaņumaü rathaü karoti. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave catuttho assadoso. 6. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā laīgheti purimaü kāyaü, paggaõhāti purime pāde. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave pa¤camo assadoso. 7. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā anādiyitvā sārathiü anādiyitvā patodaü dantehi mukhādhānaü viddhaüsitvā yenakāmaü pakkamati. #<[page 192]># %<192 Aīguttara-Nikāya. XIV. 8-11>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave chaņņho assadoso. 8. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā neva abhikkamati no paņikkamati, tatth' eva {khãlaņņhāyi ņhito} hoti. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave sattamo assadoso. 9. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā purime ca pāde saüharitvā pacchime ca pāde saüharitvā tatth' eva cattāro pāde abhinisãdati. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco assakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave aņņhamo assadoso. Ime kho bhikkhave aņņha assakhaëuīkā aņņha ca assadosā. 10. Katame ca bhikkhave attha purisakhaëuīkā aņņha ca purisadosā? Idha bhikkhave bhikkhå bhikkhuü āpattiyā codenti. So bhikkhu bhikkhåhi āpattiyā codiyamāno `na sarāmi na sarāmã' ti asatiyā 'va nibbeņheti. Seyyathā pi so bhikkhave assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā pacchato paņisakkati, piņņhito rathaü paņivatteti, tathåpamāhaü bhikkhave imaü puggalaü vadāmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco purisakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave paņhamo purisadoso. 11. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå bhikkhuü āpattiyā codenti. So bhikkhu bhikkhåhi āpattiyā codiyamāno codakaü yeva paņippharati `kiü nu kho tuyhaü bālassa avyattassa bhaõitena, #<[page 193]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tvaü pi nāma bhaõitabbaü ma¤¤asã' ti? Seyyathā pi so bhikkhave assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā pacchā laīghi pati kubbaraü hanti tidaõķaü bha¤jati, tathåpamāhaü bhikkhave imaü puggalaü vadāmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco purisakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave dutiyo purisadoso. 12. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå bhikkhuü āpattiyā codenti. So bhikkhu bhikkhåhi āpattiyā codiyamāno codakass' eva paccāropeti `tvaü pi kho 'si itthannāmaü āpattiü āpanno, tvaü tāva paņhamaü paņikarohã' ti. Seyyathā pi so bhikkhave assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā rathãsāya satthiü ussajjitvā rathãsaü yeva ajjhomaddati, tathåpamāhaü bhikkhave imaü puggalaü vadāmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco purisakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave tatiyo purisadoso. 13. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå bhikkhuü āpattiyā codenti. So bhikkhu bhikkhåhi āpattiyā codiyamāno a¤¤en' a¤¤aü paņicarati, bahiddhā kathaü apanāmeti, kopa¤ ca dosa¤ ca appaccaya¤ ca pātukaroti. Seyyathā pi so bhikkhave assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā ummaggaü gaõhāti, ubbaņumaü rathaü karoti, tathåpamāhaü bhikkhave imaü puggalaü vadāmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco purisakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave catuttho purisadoso. 14. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå bhikkhuü āpattiyā codenti. So bhikkhu bhikkhåhi āpattiyā codiyamāno saīghamajjhe bāhāvikkhepaü bhaõati. Seyyathā pi so bhikkhave assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā laīgheti purimaü kāyaü, #<[page 194]># %<194 Aīguttara-Nikāya. XIV. 15-17>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ paggaõhāti purime pāde, tathåpamāhaü bhikkhave imaü puggalaü vadāmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco purisakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave pa¤camo purisadoso. 15. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå bhikkhuü āpattiyā codenti. So bhikkhu bhikkhåhi āpattiyā codiyamāno anādiyitvā saīghaü anādiyitvā codakaü sāpattiko va yenakāmaü pakkamati. Seyyathā pi so bhikkhave assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā anādiyitvā sārathiü anādiyitvā patodaü dantehi mukhādhānaü viddhaüsitvā yenakāmaü pakkamati, tathåpamāhaü bhikkhave imaü puggalaü vadāmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco purisakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave chaņņho purisadoso. 16. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå bhikkhuü āpattiyā codenti. So bhikkhu bhikkhåhi āpattiyā codiyamāno `nevāhaü āpanno 'mhi, na panāhaü āpanno 'mhã' ti. So tuõhãbhāvena saīghaü viheseti. Seyyathā pi so bhikkhave assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā neva abhikkamati no paņikkamati, tatth' eva khãlaņņhāyiņhito hoti, tathåpamāhaü bhikkhave imaü puggalaü vadāmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco purisakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave sattamo purisadoso. 17. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå bhikkhuü āpattiyā codenti. So bhikkhu bhikkhåhi āpattiyā codiyamāno evam āha: #<[page 195]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ `kiü nu kho tumhe āyasmanto atibāëhaü mayi vyāvaņā yāva idānāhaü sikkhaü paccakkhāya hãnāyāvattissāmã' ti? So sikkhaü paccakkhāya hãnāyāvattitvā evam āha: `idāni kho tumhe āyasmanto attamanā hothā' ti. Seyyathā pi so bhikkhave assakhaëuīko pehã ti vutto viddho samāno codito sārathinā purime ca pāde saüharitvā pacchime ca pāde saüharitvā tatth' eva cattāro pāde abhinisãdati, tathåpamāhaü bhikkhave imaü puggalaü vadāmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco purisakhaëuīko hoti. Ayaü bhikkhave aņņhamo purisadoso. Ime kho bhikkhave aņņha purisakhaëuīkā aņņha ca purisadosā ti. XV. 1. Aņņh' imāni bhikkhave malāni. Katamāni aņņha? 2. Asajjhāyamalā bhikkhave mantā, anuņņhānamalā bhikkhave gharā, malaü bhikkhave vaõõassa kosajjaü, pamādo bhikkhave rakkhato malaü, malaü bhikkhave itthiyā duccaritaü, maccheraü bhikkhave dadato malaü, malā bhikkhave pāpakā akusalā dhammā asmiü loke paramhi ca, tato ca bhikkhave malā malataraü, avijjā paramaü malaü. Imāni kho bhikkhave aņņha malānã ti. Asajjhāyamalā mantā anuņņhānamalā gharā malaü vaõõassa kosajjaü pamādo rakkhato malaü malitthiyā duccaritaü maccheraü dadato malaü malā ve pāpakā dhammā asmiü loke paramhi ca tato malā malataraü avijjā paramaü malan ti. #<[page 196]># %<196 Aīguttara-Nikāya. XVI. 1-XVII. 2>% XVI. 1. Aņņhahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu dåteyyaü gantum arahati. Katamehi aņņhahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu sotā ca hoti sāvetā ca uggahetā ca dhāretā ca vi¤¤ātā ca vi¤¤āpetā ca kusalo ca sahitāsahitassa no ca kalahakārako. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgato bhikkhu dåteyyaü gantum arahati. 3. Aņņhahi bhikkhave dhammehi samannāgato Sāriputto dåteyyaü gantum arahati. Katamehi aņņhahi? 4. Idha bhikkhave Sāriputto sotā ca hoti sāvetā ca uggahetā ca dhāretā ca vi¤¤ātā ca vi¤¤āpetā ca kusalo ca sahitāsahitassa no ca kalahakārako. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgato Sāriputto dåteyyaü gantum arahatã ti. Yo ve na byādhati patvā parisaü uggahavādinaü na ca hāpeti vacanaü na ca cchādeti sāsanaü asandiņņha¤ ca bhaõati pucchito na ca kuppati: sa ve tādisako bhikkhu dåteyyaü gantum arahatã ti. XVII. 1. Aņņhahi bhikkhave ākārehi itthi purisaü bandhati. Katamehi aņņhahi? 2. Råpena bhikkhave itthi purisaü bandhati, hasitena bhikkhave itthi purisaü bandhati, bhaõitena bhikkhave itthi purisaü bandhati, gãtena bhikkhave itthi purisaü bandhati, #<[page 197]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ roõõena bhikkhave itthi purisaü bandhati, ākappena bhikkhave itthi purisaü bandhati, vanabhaīgena bhikkhave itthi purisaü bandhati, phassena bhikkhave itthi purisaü bandhati. Imehi kho bhikkhave aņņhah' ākārehi itthi purisaü bandhati. Tehi bhikkhave sattā subaddhā yeva pāsena baddhā ti. XVIII. 1. Aņņhahi bhikkhave ākārehi puriso itthiü bandhati. Katamehi aņņhahi? 2. Råpena bhikkhave puriso itthiü bandhati, hasitena bhikkhave puriso itthiü bandhati, bhaõitena bhikkhave puriso itthiü bandhati, gãtena bhikkhave puriso itthiü bandhati, roõõena bhikkhave puriso itthiü bandhati, ākappena bhikkhave puriso itthiü bandhati, vanabhaīgena bhikkhave puriso itthiü bandhati, phassena bhikkhave puriso itthiü badhati. Imehi kho bhikkhave aņņhah' ākārehi puriso itthiü bandhati. Tehi bhikkhave sattā subaddhā yeva pāsena baddhā ti. XIX. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Vera¤jāyaü viharati Naëerupucimaõķamåle. Atha kho Pahārādo asurindo yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhitaü kho Pahārādaü asurindaü Bhagavā etad avoca `api pana Pahārāda asurā mahāsamudde abhiramantã' ti? #<[page 198]># %<198 Aīguttara-Nikāya. XIX. 2-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Abhiramanti bhante asurā mahāsamudde ti. `Kati pana Pahārāda mahāsamudde acchariyā abbhutā dhammā, ye disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramantã' ti? Aņņha bhante mahāsamudde acchariyā abbhutā dhammā, ye disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti. Katame aņņha? 2. Mahāsamuddo bhante anupubbaninno anupubbapoõo anupubbapabbhāro na āyataken' eva papāto. Yam pi bhante mahāsamuddo anupubbaninno anupubbapoõo anupubbapabbhāro na āyataken' eva papāto: ayaü bhante mahāsamudde paņhamo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti. 3. Puna ca paraü bhante mahāsamuddo ņhitadhammo velaü nātivattati. Yam pi bhante mahāsamuddo ņhitadhammo velaü nātivattati: ayaü bhante mahāsamudde dutiyo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti. 4. Puna ca paraü bhante mahāsamuddo na matena kuõapena saüvasati; yaü hoti mahāsamudde mataü kuõapaü, taü khippaü eva tãraü vāheti thalaü ussādeti. Yam pi bhante mahāsamuddo na matena kuõapena saüvasati; yaü hoti mahāsamudde mataü kuõapaü, taü khippam eva tãraü vāheti thalaü ussādeti: ayaü bhante mahāsamudde tatiyo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti. 5. Puna ca paraü bhante yā kāci mahānadiyo, seyyathãdaü Gaīgā Yamunā Aciravatã Sarabhå Mahã, tā mahāsamuddaü patvā jahanti purimāni nāmagottāni, mahāsamuddo tveva saükhaü gacchanti. #<[page 199]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yam pi bhante yā kāci mahānadiyo, seyyathãdaü Gaīgā Yamunā Aciravatã Sarabhå Mahã, tā mahāsamuddaü patvā jahanti purimāni nāmagottāni, mahāsamuddo tveva saükhaü gacchanti: ayaü bhante mahāsamudde catuttho acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti. 6. Puna ca paraü bhante yā kāci loke savantiyo mahāsamuddaü appenti, yā kāci antalikkhā dhārā papatanti, na tena mahāsamuddassa ånattaü vā pårattaü vā pa¤¤āyati. Yam pi bhante yā kāci loke savantiyo mahāsamuddaü appenti, yā kāci antalikkhā dhārā papatanti, na tena mahāsamuddassa ånattaü vā pårattaü vā pa¤¤āyati: ayaü bhante mahāsamudde pa¤camo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti. 7. Puna ca paraü bhante mahāsamuddo ekaraso loõaraso. Yam pi bhante mahāsamuddo ekaraso loõaraso: ayaü bhante mahāsamudde chaņņho acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti. 8. Puna ca paraü bhante mahāsamuddo bahuratano anekaratano, tatr' imāni ratanāni, seyyathãdaü muttā maõi veëuriyo saīkho silā pavāëaü rajataü jātaråpaü lohitaīko masāragallaü. Yam pi bhante mahāsamuddo bahuratano anekaratano, tatr' imāni ratanāni, seyyathãdaü muttā maõi veëuriyo saīkho silā pavāëaü rajataü jātaråpaü lohitaīko masāragallaü: ayaü bhante mahāsamudde sattamo acchariyo abbhuto dhammo, #<[page 200]># %<200 Aīguttara-Nikāya. XIX. 9-11>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yaü disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti. 9. Puna ca paraü bhante mahāsamuddo mahataü bhåtānaü āvāso, tatr' ime bhåtā timitimiīgalā timiramiīgalā asurā nāgā gandhabbā; santi mahāsamudde yojanasatikā pi attabhāvā dviyojanasatikā pi attabhāvā tiyojanasatikā pi attabhāvā catuyojanasatikā pi attabhāvā pa¤cayojanasatikā pi attabhāvā. Yam pi bhante mahāsamuddo mahataü bhåtānaü āvāso, tatr' ime bhåtā timitimiīgalā timiramiīgalā asurā nāgā gandhabbā; santi mahāsamudde yojanasatikā pi attabhāvā dviyojanasatikā pi attabhāvā tiyojanasatikā pi attabhāvā catuyojanasatikā pi attabhāvā pa¤cayojanasatikā pi attabhāvā: ayaü bhante mahāsamudde aņņhamo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti. Ime kho bhante mahāsamudde aņņha acchariyā abbhutā dhammā, ye disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti; api pana bhante bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramantã ti? `Abhiramanti Pahārāda bhikkhå imasmiü dhammavinaye' ti. Kati pana bhante imasmiü dhammavinaye acchariyā abbhutā dhammā, ye disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramantã ti? 10. `Aņņha Pahārāda imasmiü dhammavinaye acchariyā abbhutā dhammā, ye disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti. Katame aņņha? 11. Seyyathā pi Pahārādā mahāsamuddo anupubbaninno anupubbapoõo anupubbapabbhāro na āyataken' eva papāto, #<[page 201]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva kho Pahārāda imasmiü dhammavinaye anupubbasikkhā anupubbakiriyā anupubbapaņipadā na āyataken' eva a¤¤āpaņivedho. Yam pi Pahārāda imasmiü dhammavinaye anupubbasikkhā anupubbakiriyā anupubbapaņipadā na āyataken' eva a¤¤āpaņivedho: ayaü Pahārāda imasmiü dhammavinaye paņhamo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti. 12. Seyyathā pi Pahārāda mahāsamuddo ņhitadhammo velaü nātivattati, evam eva kho Pahārāda yaü mayā sāvakānaü sikkhāpadaü pa¤¤attaü, taü mama sāvakā jãvitahetu pi nātikkamanti. Yam pi Pahārāda mayā sāvakānaü sikkhāpadaü pa¤¤attaü, taü mama sāvakā jãvitahetu pi nātikkamanti: ayaü Pahārāda imasmiü dhammavinaye dutiyo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti. 13. Seyyathā pi Pahārāda mahāsamuddo na matena kuõapena saüvasati; yaü hoti mahāsamudde mataü kuõapaü, taü khippam eva tãraü vāheti thalaü ussādeti: evam eva kho Pahārāda yo so puggalo dussãlo pāpadhammo asucisaükassarasamācāro paņicchannakammanto assamaõo samaõapaņi¤¤o abrahmacārã brahmacārãpaņi¤¤o antopåti avassuto kasambujāto, na tena saīgho saüvasati, khippam eva naü sannipatitvā ukkhipati; ki¤cāpi so hoti majjhe bhikkhusaīghassa nisinno, atha kho so ārakā 'va saīghamhā saīgho ca tena. Yam pi Pahārāda yo so puggalo dussãlo pāpadhammo asucisaükassarasamācāro paņicchannakammanto assamaõo samaõapaņi¤¤o abrahmacārã brahmacārãpaņi¤¤o antopåti avassuto kasambujāto, na tena saīgho saüvasati, #<[page 202]># %<202 Aīguttara-Nikāya. XIX. 14-15>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ khippaü eva naü sannipatitvā ukkhipati; ki¤cāpi so hoti majjhe bhikkhusaīghassa nisinno, atha kho so ārakā 'va saīghamhā saīgho ca tena: ayaü Pahārāda imasmiü dhammavinaye tatiyo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti. 14. Seyyathā pi Pahārāda yā kāci mahānadiyo, seyyathãdaü Gaīgā Yamunā Aciravatã Sarabhå Mahã, tā mahāsamuddaü patvā jahanti purimāni nāmagottāni, mahāsamuddo tveva saükhaü gacchanti: evam eva kho Pahārāda cattāro 'me vaõõā: khattiyā brāhmaõā vessā suddā, te Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajitvā jahanti purimāni nāmagottāni, samaõā Sakyaputtiyā tveva saükhaü gacchanti. Yam pi Pahārāda cattāro 'me vaõõā: khattiyā brāhmaõā vessā suddā, te Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajitvā jahanti purimāni nāmagottāni, samaõā Sakyaputtiyā tveva saükhaü gacchanti: ayam Pahārāda imasmiü dhammavinaye catuttho acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti. 15. Seyyathā pi Pahārāda yā kāci loke savantiyo mahāsamuddaü appeni, yā kāci antalikkhā dhārā papatanti, na tena mahāsamuddassa ånattaü vā pårattaü vā pa¤¤āyati: evam eva kho Pahārāda bahå ce pi bhikkhå anupādisesāya nibbānadhātuyā parinibbāyanti, na tena nibbānadhātuyā ånattaü vā pårattaü vā pa¤¤āyati. Yam pi Pahārāda bahå ce pi bhikkhå anupādisesāya nibbānadhātuyā parinibbāyanti, #<[page 203]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na tena nibbānadhātuyā ånattaü vā pårattaü vā pa¤¤āyati: ayaü Pahārāda imasmiü dhammavinaye pa¤camo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti. 16. Seyyathā pi Pahārāda mahāsamuddo ekaraso loõaraso, evam eva kho Pahārāda ayaü dhammavinayo ekaraso vimuttiraso. Yam pi Pahārāda ayaü dhammavinayo ekaraso vimuttiraso: ayaü Pahārāda imasmiü dhammavinaye chaņņho acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti. 17. Seyyathā pi Pahārāda mahāsamuddo bahuratano anekaratano, tatr' imāni ratanāni, seyyathãdaü muttā maõi veëuriyo saīkho silā pavāëaü rajataü jātaråpaü lohitaīko masāragallaü: evam eva kho Pahārāda ayaü dhammavinayo bahuratano anekaratano, tatr' imāni ratanāni, seyyathãdaü cattāro satipaņņhānā, cattāro sammappadhānā, cattāro iddhipādā, pa¤c' indriyāni, pa¤ca balāni, satta bojjhaīgā, ariyo aņņhaīgiko maggo. Yam pi Pahārāda ayaü dhammavinayo bahuratano anekaratano, tatr' imāni ratanāni, seyyathãdaü cattāro satipaņņhānā, cattāro sammappadhānā, cattāro iddhipādā, pa¤c' indriyāni, pa¤ca balāni, satta bojjhaīgā, ariyo aņņhaīgiko maggo: ayaü Pahārāda imasmiü dhammavinaye sattamo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti. 18. Seyyathā pi Pahārāda mahāsamuddo mahataü bhåtānaü āvāso, tatr' ime bhåtā: timitimiīgalā timiramiīgalā asurā nāgā gandhabbā; #<[page 204]># %<204 Aīguttara-Nikāya. XX. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ santi mahāsamudde yojanasatikā pi attabhāvā dviyojanasatikā pi attabhāvā tiyojanasatikā pi attabhāvā catuyojanasatikā pi attabhāvā pa¤cayojanasatikā pi attabhāvā: evam eva kho Pahārāda ayaü dhammavinayo mahataü bhåtānaü āvāso, tatr' ime bhåtā: sotāpanno sotāpattiphalasacchikiriyāya paņipanno, sakadāgāmã sakadāgāmiphalasacchikiriyāya paņipanno, anāgāmã anāgāmiphalasacchikiriyāya paņipanno, arahā arahattāya paņipanno. Yam pi Pahārāda ayaü dhammavinayo mahataü bhåtānaü āvāso, tatr' ime bhåtā: sotāpanno sotāpattiphalasacchikiriyāya paņipanno, sakadāgāmã sakadāgāmiphalasacchikiriyāya paņipanno, anāgāmã anāgāmiphalasacchikiriyāya paņipanno, arahā arahattāya paņipanno: ayaü Pahārāda imasmiü dhammavinaye aņņhamo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti. Ime kho Pahārāda imasmiü dhammavinaye aņņha acchariyā abbhutā dhammā, ye disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramantã' ti. XX. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Pubbārāme Migāramātu pāsāde. Tena kho pana samayena Bhagavā tadahuposathe bhikkhusaīghaparivuto nisinno hoti. Atha kho āyasmā ânando abhikkantāya rattiyā nikkhante paņhame yāme uņņhāyāsanā ekaüsaü uttarāsaīgaü karitvā yena Bhagavā ten' a¤jaliü' panāmetvā Bhagavantaü etad avoca `abhikkantā bhante ratti, nikkhanto paņhamo yāmo, ciranisinno bhikkhusaīgho, uddisatu bhante Bhagavā bhikkhånaü pātimokkhan' ti. Evaü vutte Bhagavā tuõhã ahosi. #<[page 205]># %% 2. Dutiyam pi kho āyasmā ânando abhikkantāya rattiyā nikkhante majjhime yāme uņņhāyāsanā ekaüsaü uttarāsaīgaü karitvā yena Bhagavā ten' a¤jaliü paõāmetvā Bhagavantaü etad avoca `abhikkantā bhante ratti, nikkhanto majjhimo yāmo, ciranisinno bhikkhusaīgho, uddisatu bhante Bhagavā bhikkhånaü pātimokkhan' ti. Dutiyam pi kho Bhagavā tuõhã ahosi. 3. Tatiyam pi kho āyasmā ânando abhikkantāya rattiyā nikkhante pacchime yāme uddhaste aruõe nandimukhiyā rattiyā uņņhāyāsanā ekaüsaü uttarāsaīgaü karitvā yena Bhagavā ten' a¤jaliü paõāmetvā Bhagavantaü etad avoca `abhikkantā bhante ratti, nikkhanto pacchimo yāmo, uddhastaü aruõaü nandimukhã ratti, ciranisinno bhikkhusaīgho, uddissatu bhante Bhagavā bhikkhånaü pātimokkhan' ti. `Aparisuddhā ânanda parisā' ti. 4. Atha kho āyasmato Mahāmoggallānassa etad ahosi `kiü nu kho Bhagavā puggalaü sandhāya evam āha: aparisuddhā ânanda parisā' ti? Atha kho āyasmā Mahāmoggallāno sabbāvantaü bhikkhusaīghaü cetasā ceto paricca manasākāsi. Addasā kho āyasmā Mahāmoggallāno taü puggalaü dussãlaü pāpadhammaü asucisaükassarasamācāraü paņicchannakammantaü assamaõaü samaõapaņi¤¤aü abrahmacāriü brahmacārãpaņi¤¤aü antopåtiü avassutaü kasambujātaü majjhe bhikkhusaīghassa nisinnaü; disvā uņņhāyāsanā yena so puggalo ten' upasaīkami, upasaīkamitvā taü puggalaü etad avoca `uņņheh' āvuso, diņņho 'si Bhagavatā, natthi te bhikkhåhi saddhiü saüvāso' ti. Evaü vutte so puggalo tuõhã ahosi. Dutiyam pi kho āyasmā Mahāmoggallāno taü puggalaü etad avoca `uņņheh' āvuso, diņņho 'si Bhagavatā, natthi te bhikkhåhi saddhiü saüvāso' ti. Dutiyam pi kho so puggalo tuõhã ahosi. Tatiyam pi kho āyasmā Mahāmoggallāno taü puggalaü etad avoca `uņņheh' āvuso, #<[page 206]># %<206 Aīguttara-Nikāya. XX. 5-7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ diņņho 'si Bhagavatā, natthi te bhikkhåhi saddhiü saüvāso' ti. Tatiyam pi kho so puggalo tuõhã ahosi. 5. Atha kho āyasmā Mahāmoggallāno taü puggalaü bāhāyaü gahetvā bahidvārakoņņhakā nikkhāmetvā såcighaņikaü datvā yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü etad avoca `nikkhāmito so bhante puggalo mayā, parisuddhā parisā, uddisatu bhante Bhagavā bhikkhånaü pātimokkhan' ti. `Acchariyaü Moggallāna abbhutaü Moggallāna, yāva bāhāgahaõā pi nāma so moghapuriso āgamissatã' ti. Atha kho Bhagavā bhikkhå āmantesi:-- 6. Tumhe 'va dāni bhikkhave uposathaü kareyyātha, pātimokkhaü uddiseyyātha. Na dānāhaü bhikkhave ajja-t-agge pātimokkhaü uddisissāmi. Aņņhānam etaü bhikkhave anavakāso, yaü Tathāgato aparisuddhāya parisāya pātimokkhaü uddiseyya. 7. Aņņh' ime bhikkhave mahāsamudde acchariyā abbhutā dhammā, ye disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti. Katame aņņha? Mahāsamuddo bhikkhave anupubbaninno anupubbapoõo anupubbapabbhāro, na āyataken' eva papāto. Yam pi bhikkhave mahāsamuddo anupubbaninno anupubbapoõo anupubbapabbhāro na āyataken' eva papāto: ayaü bhikkhave mahāsamudde paņhamo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti . . . pe . . . Puna ca paraü bhikkhave mahāsamuddo mahataü bhåtānaü āvāso, tatr' ime bhåtā timitimiīgalā timiramiīgalā asurā nāgā gandhabbā, #<[page 207]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ santi mahāsamudde yojanasatikā pi attabhāvā . . . pe . . . pa¤cayojanasatikā pi attabhāvā. Yam pi bhikkhave mahāsamuddo mahataü bhåtānaü āvāso, tatr' ime bhåtā: timitimiīgalā timiramiīgalā asurā nāgā gandhabbā; santi mahāsamudde yojanasatikā pi attabhāvā . . . pe . . . pa¤cayojanasatikā pi attabhāvā: ayaü bhikkhave mahāsamudde aņņhamo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti. Ime kho bhikkhave mahāsamudde aņņha acchariyā abbhutā dhammā, ye disvā disvā asurā mahāsamudde abhiramanti. 8. Evaü eva kho bhikkhave imasmiü dhammavinaye aņņha acchariyā abbhutā dhammā, ye disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti. Katame aņņha? Seyyathā pi bhikkhave mahāsamuddo anupubbaninno anupubbapoõo anupubbapabbhāro na āyataken' eva papāto, evam eva kho bhikkhave imasmiü dhammavinaye anupubbasikkhā anupubbakiriyā anupubbapaņipadā na āyataken' eva a¤¤āpaņivedho. Yam pi bhikkhave imasmiü dhammavinaye anupubbasikkhā anupubbakiriyā anupubbapaņipadā na āyataken' eva a¤¤āpaņivedho: ayaü bhikkhave imasmiü dhammavinaye paņhamo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti . . . pe . . . Seyyathā pi bhikkhave mahāsamuddo mahataü bhåtānaü āvāso, tatr' ime bhåtā: timitimiīgalā timiramiīgalā asurā nāgā gandhabbā; santi mahāsamudde yojanasatikā pi attabhāvā . . . pe . . . pa¤cayojanasatikā pi attabhāvā: #<[page 208]># %<208 Aīguttara-Nikāya. XXI. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva kho bhikkhave ayaü dhammavinayo mahataü bhåtānaü āvāso, tatr' ime bhåtā: sotāpanno sotāpattiphalasacchikiriyāya paņipanno . . . pe . . . arahā arahattāya paņipanno. Yam pi bhikkhave ayaü dhammavinayo mahataü bhåtānaü āvāso, tatr' ime bhåtā: sotāpanno sotāpattiphalasacchikiriyāya paņipanno . . . pe . . . arahā arahattāya paņipanno: ayaü bhikkhave imasmiü dhammavinaye aņņhamo acchariyo abbhuto dhammo, yaü disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti. Ime kho bhikkhave imasmiü dhammavinaye aņņha acchariyā abbhutā dhammā, ye disvā disvā bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramantã ti. Mahāvaggo dutiyo. Tatr' uddānaü: Vera¤ja-Sãho āja¤¤aü khaëuīkena malāni ca Dåteyyaü dve ca bandhanti Pahārāda uposatho ti. XXI. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Vesāliyaü viharati Mahāvane Kåņāgārasālāyaü. Tatra kho Bhagavā bhikkhå āmantesi:-- Bhikkhavo ti. Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 2. Aņņhahi bhikkhave acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgataü Uggaü gahapatiü Vesālikaü dhārethā ti. #<[page 209]># %% Idam avoca Bhagavā, idaü vatvā Sugato uņņhāyāsanā vihāraü pāvisi. 3. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya yena Uggassa gahapatino Vesālikassa nivesanaü ten' upasaīkami, upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Atha kho Uggo gahapati Vesāliko yena so bhikkhu ten' upasaīkami, upasaīkamitvā taü bhikkhuü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Uggaü gahapatiü Vesālikaü so bhikkhu etad avoca:-- 4. Aņņhahi kho tvaü gahapati acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgato Bhagavatā vyākato. Katame te gahapati aņņha acchariyā abbhutā dhammā, yehi tvaü samannāgato Bhagavatā vyākato ti? `Na kho ahaü bhante jānāmi, katamehi ahaü aņņhahi acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgato Bhagavatā vyākato, api ca bhante ye me aņņha acchariyā abbhutā dhammā saüvijjanti, te suõāhi sādhukaü manasikarohi, bhāsissāmã' ti. `Evaü gahapatã' ti kho so bhikkhu Uggassa gahapatino Vesālikassa paccassosi. Uggo gahapati Vesāliko etad avoca:-- 5. Yadāhaü bhante Bhagavantaü paņhamaü dårato 'va addasaü, saha dassanen' eva me bhante Bhagavato cittaü pasãdi. Ayaü kho me bhante paņhamo acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. So kho ahaü bhante pasannacitto Bhagavantaü payirupāsiü. Tassa me Bhagavā anupubbikathaü kathesi, seyyathãdaü dānakathaü sãlakathaü saggakathaü, kāmānaü ādãnavaü okāraü saükilesaü nekkhamme ānisaüsaü pakāsesi. 6. Yadā maü Bhagavā a¤¤āsi kallacittaü muducittaü vinãvaraõacittaü udaggacittam pasannacittaü, atha yā buddhānaü sāmukkaüsikā dhammadesanā, #<[page 210]># %<210 Aīguttara-Nikāya. XXI. 7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ taü pakāsesi: dukkhaü samudayaü nirodhaü maggaü. Seyyathā pi nāma suddhaü vatthaü apagatakālakaü samma-d-eva rajanaü paņiggaõheyya, evam eva kho me tasmiü yeva āsane virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapādi `yaü ki¤ci samudayadhammaü, sabban taü nirodhadhamman' ti. So kho ahaü bhante diņņhadhammo pattadhammo viditadhammo pariyogāëhadhammo tiõõavicikiccho vigatakathaükatho vesārajjappatto aparappaccayo Satthu sāsane tatth' eva buddha¤ ca dhamma¤ ca saīgha¤ ca saraõaü agamāsiü brahmacariyapa¤camāni ca sikkhāpadāni samādiyiü. Ayaü kho me bhante dutiyo acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. 7. Tassa mayhaü bhante catasso komāriyo pajāpatiyo ahesuü. Atha khvāhaü bhante yena tā pajāpatiyo ten' upasaīkamiü, upasaīkamitvā tā pajāpatiyo etad avocaü `mayā kho bhaginiyo brahmacariyapa¤camāni sikkhāpadāni samādinnāni; yā icchati, idh' eva bhoge ca bhu¤jatu pu¤¤āni ca karotu sakāni vā ¤ātikulāni gacchatu, hoti vā pana purisādhippāyo, kassa vo dammã' ti? Evaü vutte sā bhante jeņņhā pajāpati maü etad avoca `itthannāmassa maü ayya purisassa dehã' ti. Atha khvāhaü bhante taü purisaü pakkosāpetvā vāmena hatthena pajāpatiü gahetvā dakkhiõena hatthena bhiīgāraü gahetvā tassa purisassa oõojesiü. Komāriü kho panāhaü bhante dāraü pariccajanto nābhijānāmi cittassa a¤¤athattaü. Ayaü kho me bhante tatiyo acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. #<[page 211]># %% 8. Saüvijjanti kho pana me bhante kule bhogā, te ca kho appaņivibhattā sãlavantehi kalyāõadhammehi. Ayaü kho me bhante catuttho acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. 9. Yaü kho panāhaü bhante bhikkhuü payirupāsāmi, sakkaccaü yeva payirupāsāmi no asakkaccaü. Ayaü kho me bhante pa¤camo acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. 10. So ce me bhante āyasmā dhammaü deseti, sakkaccaü yeva suõāmi no asakkaccaü; no ce me āyasmā dhammaü deseti, aham assa dhammaü desemi. Ayaü kho me bhante chaņņho acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. 11. Anacchariyaü kho pana maü bhante devatā upasaīkamitvā ārocenti `svākkhāto gahapati Bhagavatā dhammo' ti. Evaü vutte ahaü bhante tā devatā evaü vadāmi `vadeyyātha vā evaü kho tumhe devatā no vā vadeyyātha, atha kho svākkhāto Bhagavatā dhammo' ti. Na kho panāhaü bhante abhijānāmi tatonidānaü cittassa unnatiü `maü vā devatā upasaīkamanti, ahaü vā devatāhi saddhiü sallapāmã' ti. Ayaü kho me bhante sattamo acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. 12. Yān' imāni bhante Bhagavatā desitāni pa¤c' orambhāgiyāni saüyojanāni, nāhaü tesaü ki¤ci attani appahãnaü samanupassāmi. Ayaü kho me bhante aņņhamo acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. #<[page 212]># %<212 Aīguttara-Nikāya. XXI. 13-XXII. 3>% Ime kho bhante aņņha acchariyā abbhutā dhammā saüvijjanti. Na ca kho ahaü jānāmi, katamehi pāhaü aņņhahi acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgato Bhagavatā vyākato ti. 13. Atha kho so bhikkhu Uggassa gahapatino Vesālikassa nivesane piõķapātaü gahetvā uņņhāyāsanā pakkāmi. Atha kho so bhikkhu pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bhikkhu, yāvatako ahosi Uggena gahapatinā Vesālikena saddhiü kathāsallāpo, taü sabbaü Bhagavato ārocesi. 14. Sādhu sādhu bhikkhu, yathā taü Uggo gahapati Vesāliko sammā vyākaramāno vyākareyya, imeh' eva kho bhikkhu aņņhahi acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgato Uggo gahapati Vesāliko mayā vyākato; imehi ca pana bhikkhu aņņhahi acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgataü Uggaü gahapatiü Vesālikaü dhārethā ti. XXII. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Vajjãsu viharati Hatthigāme. Tatra kho Bhagavā bhikkhå āmantesi . . . pe . . . . Aņņhahi bhikkhave acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgataü Uggaü gahapatiü Hatthigāmakaü dhārethā ti. Idam avoca Bhagavā, idaü vatvā Sugato uņņhāyāsanā vihāraü pāvisi. 3. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya yena Uggassa gahapatino Hatthigāmakassa nivesanaü ten' upasaīkami, upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Atha kho Uggo gahapati Hatthigāmako yena so bhikkhu ten' upasaīkami, upasaīkamitvā taü bhikkhuü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Uggaü gahapatiü Hatthigāmakaü so bhikkhu etad avoca:-- #<[page 213]># %% 4. Aņņhahi kho tvaü gahapati acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgato Bhagavatā vyākato. Katame te gahapati aņņha acchariyā abbhutā dhammā, yehi tvaü samannāgato Bhagavatā vyākato ti? `Na kho ahaü bhante jānāmi, katamehi ahaü aņņhahi acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgato Bhagavatā vyākato, api ca bhante ye me aņņha acchariyā abbhutā dhammā saüvijjanti, te suõāhi sādhukaü manasikarohi, bhāsissāmã' ti. `Evaü gahapatã' ti kho so bhikkhu Uggassa gahapatino Hatthigāmakassa paccassosi. Uggo gahapati Hatthigāmako etad avoca:-- 5. Yadāhaü bhante Nāgavane paricaranto Bhagavantaü paņhamaü dårato 'va addasaü, saha dassanen' eva me bhante Bhagavato cittaü pasãdi surāmado ca pahãyi. Ayaü kho me bhante paņhamo acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. So kho ahaü bhante pasannacitto Bhagavantaü payirupāsiü. Tassa me Bhagavā anupubbikathaü kathesi, seyyathãdaü dānakathaü sãlakathaü saggakathaü, kāmānaü ādãnavaü okāraü saükilesaü nekkhamme ānisaüsaü pakāsesi. 6. Yadā maü Bhagavā a¤¤āsi kallacittaü muducittaü vinãvaraõacittaü udaggacittaü pasannacittaü, atha yā buddhānaü sāmukkaüsikā dhammadesanā, taü pakāsesi: dukkhaü samudayaü nirodhaü maggaü. Seyyathā pi nāma suddhaü vatthaü apagatakālakaü samma-d-eva rajanaü paņiggaõheyya, evam eva kho me tasmiü yeva āsane virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapādi `yaü ki¤ci samudayadhammaü, sabban taü nirodhamman' ti. So kho ahaü bhante diņņhadhammo pattadhammo viditadhammo pariyogāëhadhammo tiõõavicikiccho vigatakathaükatho vesārajjappatto aparappaccayo Satthu sāsane tatth' eva buddha¤ ca dhamma¤ ca saīgha¤ ca saraõaü agamāsiü brahmacariyapa¤camāni ca sikkhāpadāni samādiyiü. #<[page 214]># %<214 Aīguttara-Nikāya. XXII. 7-8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ayaü kho me bhante dutiyo acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. 7. Tassa mayhaü bhante catasso komāriyo pajāpatiyo ahesuü. Atha khvāhaü bhante yena tā pajāpatiyo ten' upasaīkamiü, upasaīkamitvā tā pajāpatiyo etad avocaü `mayā kho bhaginiyo brahmacariyapa¤camāni sikkhāpadāni samādinnāni; yā icchati, idh' eva bhoge ca bhu¤jatu pu¤¤āni ca karotu sakāni vā ¤ātikulāni gacchatu, hoti vā pana purisādhippāyo, kassa vo dammã' ti? Evaü vutte sā bhante jeņņhā pajāpati maü etad avoca `itthannāmassa maü ayya purisassa dehã' ti. Atha khvāhaü bhante taü purisaü pakkosāpetvā vāmena hatthena pajāpatiü gahetvā dakkhiõena hatthena bhiīgāraü gahetvā tassa purisassa oõojesiü. Komāriü kho panāhaü bhante dāraü pariccajanto nābhijānāmi cittassa a¤¤athattaü. Ayaü kho me bhante tatiyo acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. 8. Saüvijjanti kho pana me bhante kule bhogā, te ca kho appaņivibhattā sãlavantehi kalyāõadhammehi. Ayaü kho me bhante catuttho acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. #<[page 215]># %% 9. Yaü kho panāhaü bhante bhikkhuü payirupāsāmi, sakkaccaü yeva payirupāsāmi no asakkaccaü. So ce me bhante āyasmā dhammaü deseti, sakkaccaü yeva suõāmi no asakkaccaü; no ce me āyasmā dhammaü deseti, aham assa dhammaü desemi. Ayaü kho me bhante pa¤camo acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. 10. Anacchariyaü kho pana me bhante saīghe nimantite devatā upasaīkamitvā ārocenti `asuko gahapati bhikkhu ubhato bhāgavimutto, asuko pa¤¤āvimutto, asuko kāyasakkhã, asuko diņņhippatto, asuko saddhāvimutto, asuko dhammānusārã, asuko saddhānusārã, asuko sãlavā kalyāõadhammo, asuko dussãlo pāpadhammo' ti. Saīghaü kho panāhaü bhante parivisanto nābhijānāmi evaü cittaü uppādento `imassa vā thokaü demi imassa vā bahukan' ti. Atha khvāhaü bhante samacitto 'va demi. Ayaü kho me bhante chaņņho acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. 11. Anacchariyaü kho pana maü bhante devatā upasaīkamitvā ārocenti `svākkhāto bhante gahapati Bhagavatā dhammo' ti. Evaü vutte ahaü bhante tā devatā evaü vadāmi `vadeyyātha vā evaü kho tumhe devatā no vā vadeyyātha, atha kho svākkhāto Bhagavatā dhammo' ti. Na kho panāhaü bhante abhijānāmi tatonidānaü cittassa unnatiü `maü vā devatā upasaīkamanti, ahaü vā devatāhi saddhiü sallapāmã' ti. Ayaü kho me bhante sattamo acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. #<[page 216]># %<216 Aīguttara-Nikāya. XXII. 12-XXIII. 1>% 12. Sace kho panāhaü bhante Bhagavato paņhamataraü kālaü kareyyaü, anacchariyaü kho pan' etaü, yaü maü Bhagavā evaü vyākareyya `natthi taü saüyojanaü, yena saüyojanena saüyutto Uggo gahapati Hatthigāmako puna imaü lokaü āgaccheyyā' ti. Ayaü kho me bhante aņņhamo acchariyo abbhuto dhammo saüvijjati. Ime kho bhante aņņha acchariyā abbhutā dhammā saüvijjanti. Na ca kho ahaü jānāmi, katamehi pāhaü aņņhahi acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgato Bhagavatā vyākato ti. 13. Atha kho so bhikkhu Uggassa gahapatino Hatthigāmakassa nivesane piõķapātaü gahetvā uņņhāyāsanā pakkāmi. Atha kho so bhikkhu pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bhikkhu, yāvatako ahosi Uggena gahapatinā Hatthigāmakena saddhiü kathāsallāpo, taü sabbaü Bhagavato ārocesi. 14. Sādhu sādhu bhikkhu, yathā taü Uggo gahapati Hatthigāmako sammā vyākaramāno vyākareyya, imeh' eva kho bhikkhu aņņhahi acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgato Uggo gahapati Hatthigāmako mayā vyākato; imehi ca pana bhikkhu aņņhahi acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgataü Uggaü gahapatiü Hatthigāmakaü dhārethā ti. XXIII. 1. Ekaü samayaü Bhagavā âëaviyaü viharati Aggāëave cetiye. Tatra kho Bhagavā bhikkhå āmantesi . . . pe . . . #<[page 217]># %% 2. Sattahi bhikkhave acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgataü Hatthakaü âëavakaü dhāretha. Katamehi sattahi? 3. Saddho bhikkhave Hatthako âëavako, sãlavā bhikkhave Hatthako âëavako, hirimā bhikkhave Hatthako âëavako, ottāpã bhikkhave Hatthako âëavako, bahussuto bhikkhave Hatthako âëavako, cāgavā bhikkhave Hatthako âëavako, pa¤¤avā bhikkhave Hatthako âëavako. Imehi kho bhikkhave sattahi acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgataü Hatthakaü âëavakaü dhārethā ti. Idam avoca Bhagavā, idaü vatvā Sugato uņņhāyāsanā vihāraü pāvisi. 4. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya yena Hatthakassa âëavakassa nivesanaü ten' upasaīkami, upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Atha kho Hatthako âëavako yena so bhikkhu ten' upasaīkami, upasaīkamitvā taü bhikkhuü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Hatthakaü âëavakaü so bhikkhu etad avoca `sattahi kho tvaü āvuso acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgato Bhagavatā vyākato. Katamehi sattahi? Saddho bhikkhave Hatthako âëavako, sãlavā . . . hirimā . . . ottāpã . . . bahussuto . . . cāgavā . . . pa¤¤avā bhikkhave Hatthako âëavako. Imehi kho tvaü āvuso sattahi acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgato Bhagavatā vyākato' ti. `Kacci 'ttha bhante na koci gihã ahosi odātavasano' ti? `Na kho 'ttha āvuso koci gihã ahosi odātavasano' ti. `Sādhu bhante, yad ettha na koci gihã ahosi odātavasano' ti. 5. Atha kho so bhikkhu Hatthakassa âëavakassa nivesane piõķapātaü gahetvā uņņhāyāsanā pakkāmi. Atha kho so bhikkhu pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto yena Bhagavā ten' upasaīkami, #<[page 218]># %<218 Aīguttara-Nikāya. XXIII. 6-XXIV. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaīkamitvā Bhagavantam abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `idhāhaü bhante pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya yena Hatthakassa âëavakassa nivesanaü ten' upasaīkami, upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Atha kho bhante Hatthako âëavako yenāhaü ten' upasaīkami, upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho ahaü bhante Hatthakaü âëavakaü etad avocaü: sattahi kho tvaü āvuso acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgato Bhagavatā vyākato. Katamehi sattahi? Saddho bhikkhave Hatthako âëavako, sãlavā . . . hirimā . . . ottāpã . . . bahussuto . . . cāgavā . . . pa¤¤avā bhikkhave Hatthako âëavako. Imehi kho tvaü āvuso sattahi acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgato Bhagavatā vyākato ti. Evaü vutte bhante Hatthako âëavako maü etad avoca: kacci 'ttha bhante na koci gihã ahosi odātavasano ti? Na kho 'ttha āvuso koci gihã ahosi odātavasano ti. Sādhu bhante, yad ettha na koci gihã ahosi odātavasano' ti. 6. Sādhu sādhu bhikkhu, appiccho so bhikkhu kulaputto sante yeva attani kusale dhamme na icchati parehi ¤āyamāne. Tena hi tvaü bhikkhu iminā aņņhamena acchariyena abbhutena dhammena samannāgataü Hatthakaü âëavakaü dhārehi, yad idam appicchatāyā ti. XXIV. 1. Ekaü samayaü Bhagavā âëaviyaü viharati Aggāëave cetiye. Atha kho Hatthako âëavako pa¤camattehi upāsakasatehi parivuto yena Bhagavā ten' upasaīkami, #<[page 219]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Hatthakaü âëavakaü Bhagavā etad avoca:-- 2. Mahatã kho tyāyaü Hatthaka parisā, kathaü pana tvaü Hatthaka imaü mahatiü parisaü saügaõhāsã ti? Yān' imāni bhante Bhagavatā desitāni cattāri saügahavatthåni, tehāhaü imaü mahatiü parisaü saügaõhāmi. Ahaü bhante yaü jānāmi `ayaü dānena saügahetabbo' ti, taü dānena saügaõhāmi; yaü jānāmi `ayaü peyyavajjena saügahetabbo' ti, taü peyyavajjena saügaõhāmi; yaü jānāmi `ayaü atthacariyāya saügahetabbo' ti, taü atthacariyāya saügaõhāmi; yaü jānāmi `ayaü samānattatāya saügahetabbo' ti, taü samānattatāya saügaõhāmi. Saüvijjante kho pana me bhante kule bhogā, daliddassa kho no tathā sotabbaü ma¤¤antã ti. 3. Sādhu sādhu Hatthaka, yoni kho tyāhaü Hatthaka mahatiü parisaü saügahetuü. Ye hi keci Hatthaka atãtamaddhānaü mahatiü parisaü saügahesuü, sabbe te imeh' eva catåhi saügahavatthåhi mahatiü parisaü saügahesuü; ye pi hi keci Hatthaka anāgatamaddhānaü mahatiü parisaü saügaõhissanti, sabbe te imeh' eva catåhi saügahavatthåhi mahatiü parisaü saügaõhissanti; ye pi hi keci Hatthaka etarahi mahatiü parisaü saügaõhanti, sabbe te imeh' eva catåhi saügahavatthåhi mahatiü parisaü saügaõhantã ti. 4. Atha kho Hatthako âëavako Bhagavatā dhammiyā kathāya sandassito samādapito samuttejito sampahaüsito uņņhāyāsanā Bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pakkāmi. #<[page 220]># %<220 Aīguttara-Nikāya. XXIV. 5-XXV. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Atha kho Bhagavā acirapakkante Hatthake âëavake bhikkhå āmantesi:-- 5. Aņņhahi bhikkhave acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgataü Hatthakaü âëavakaü dhāretha. Katamehi aņņhahi? 6. Saddho bhikkhave Hatthako âëavako, sãlavā bhikkhave Hatthako âëavako, hirimā bhikkhave Hatthako âëavako, ottāpã bhikkhave Hatthako âëavako, bahussuto bhikkhave Hatthako âëavako, cāgavā bhikkhave Hatthako âëavako, pa¤¤avā bhikkhave Hatthako âëavako, appiccho bhikkhave Hatthako âëavako. Imehi kho bhikkhave aņņhahi acchariyehi abbhutehi dhammehi samannāgataü Hatthakaü âëavakaü dhārethā ti. XXV. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Sakkesu viharati Kapilavatthusmiü Nigrodhārāme. Atha kho Mahānāmo Sakko yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Mahānāmo Sakko Bhagavantaü etad avoca `kittāvatā nu kho bhante upāsako hotã' ti? Yato kho Mahānāma buddhaü saraõaü gato hoti, dhammaü saraõaü gato hoti, saīghaü saraõaü gato hoti: ettāvatā kho Mahānāma upāsako hotã ti. 2. `Kittāvatā pana bhante upāsako sãlavā hotã' ti? Yato kho Mahānāma upāsako pāõātipātā paņivirato hoti, adinnādānā paņivirato hoti, kāmesu micchācārā paņivirato hoti, musāvādā paņivirato hoti, surāmerayamajjapamādaņņhānā paņivirato hoti: ettāvatā kho Mahānāma upāsako sãlavā hotã ti. 3. `Kittāvatā pana bhante upāsako attahitāya paņipanno hoti no parahitāyā' ti? #<[page 221]># %% Yato kho Mahānāmo upāsako attanā saddhāsampanno hoti no paraü saddhāsampadāya samādapeti, attanā sãlasampanno hoti no paraü sãlasampadāya samādapeti, attanā cāgasampanno hoti no paraü cāgasampadāya samādapeti, attanā bhikkhånaü dassanakāmo hoti no paraü bhikkhånaü dassane samādapeti, attanā saddhammaü sotukāmo hoti no paraü saddhammasavane samādapeti, attanā sutānaü dhammānaü dhārakajātiko hoti no paraü dhammadhāraõāya samādapeti, attanā dhatānaü dhammānaü atthåpaparikkhã hoti no paraü atthåpaparikkhāya samādapeti, attanā attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno hoti no paraü dhammānudhammapaņipattiyā samādapeti: ettāvatā kho Mahānāma upāsako attahitāya paņipanno hoti no parahitāyā ti. 4. `Kittāvatā pana bhante upāsako attahitāya ca paņipanno hoti parahitāya cā' ti? Yato kho Mahānāma upāsako attanā ca saddhāsampanno hoti para¤ ca saddhāsampadāya samādapeti, attanā ca sãlasampanno hoti para¤ ca sãlasampadāya samādapeti, attanā ca cāgasampanno hoti para¤ ca cāgasampadāya samādapeti, attanā ca bhikkhånaü dassanakāmo hoti para¤ ca bhikkhånaü dassane samādapeti, attanā ca saddhammaü sotukāmo hoti para¤ ca saddhammasavane samādapeti, attanā ca sutānaü dhammānaü dhārakajātiko hoti para¤ ca dhammadhāraõāya samādapeti, attanā ca dhatānaü dhammānaü atthåpaparikkhã hoti para¤ ca atthåpaparikkhāya samādapeti, attanā ca attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno hoti para¤ ca dhammānudhammapaņipattiyā samādapeti: #<[page 222]># %<222 Aīguttara-Nikāya. XXVI. 1-4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ettāvatā kho Mahānāma upāsako attahitāya ca paņipanno hoti parahitāya cā ti. XXVI. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Rājagahe viharati Jãvakambavane. Atha kho Jãvako Komārabhacco yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Jãvako Komārabhacco Bhagavantaü etad avoca `kittāvatā nu kho bhante upāsako hotã' ti? Yato kho Jãvaka buddhaü saraõaü gato hoti, dhammaü saraõaü gato hoti, saīghaü saraõaü gato hoti: ettāvatā kho Jãvaka upāsako hotã ti. 2. `Kittāvatā pana bhante upāsako sãlavā hotã ti' ? Yato kho Jãvaka upāsako pāõātipātā paņivirato hoti . . . pe . . . surāmerayamajjapamādaņņhānā paņivirato hoti: ettāvatā kho Jãvaka upāsako sãlavā hotã ti. 3. `Kittāvatā pana bhante upāsako attahitāya paņipanno hoti no parahitāyā' ti? Yato kho Jãvaka upāsako attanā saddhāsampanno hoti no paraü saddhāsampadāya samādapeti . . . pe . . . attanā attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno hoti no paraü dhammānudhammapaņipattiyā samādapeti: ettāvatā kho Jãvaka upāsako attahitāya paņipanno hoti no parahitāyā ti. 4. `Kittāvatā pana bhante upāsako attahitāya ca paņipanno hoti parahitāya cā' ti? #<[page 223]># %% Yato kho Jãvaka upāsako attanā ca saddhāsampanno hoti para¤ ca saddhāsampadāya samādapeti, attanā ca sãlasampanno hoti para¤ ca sãlasampadāya samādapeti, attanā ca cāgasampanno hoti para¤ ca cāgasampadāya samādapeti, attanā ca bhikkhånaü dassanakāmo hoti para¤ ca bhikkhånaü dassane samādapeti, attanā ca saddhammaü sotukāmo hoti para¤ ca saddhammasavane samādapeti, attanā ca sutānaü dhammānaü dhārakajātiko hoti para¤ ca dhammadhāraõāya samādapeti, attanā ca dhatānaü dhammānaü atthåpaparikkhã hoti para¤ ca atthåpaparikkhāya samādapeti, attanā ca attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno hoti para¤ ca dhammānudhammapaņipattiyā samādapeti: ettāvatā kho Jãvaka upāsako attahitāya ca paņipanno hoti parahitāya cā ti. XXVII. 1. Aņņh' imāni bhikkhave balāni. Katamāni aņņha? 2. Roõõabalā bhikkhave dārakā, kodhabalā mātugāmā, āvudhabalā corā, issariyabalā rājāno, ujjhattibalā bālā, nijjhattibalā paõķitā, paņisaīkhānabalā bahussutā, khantibalā samaõabrāhmaõā. Imāni kho bhikkhave aņņha balānã ti. XXVIII. 1. Atha kho āyasmā Sāriputto yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho āyasmantaü Sāriputtaü Bhagavā etad avoca `kati nu kho Sāriputta khãõāsavassa bhikkhuno balāni, #<[page 224]># %<224 Aīguttara-Nikāya. XXVIII. 2-6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yehi balehi samannāgato khãõāsavo bhikkhu āsavānaü khayaü paņijānāti: khãõā me āsavā' ti? 2. Aņņha bhante khãõāsavassa bhikkhuno balāni, yehi balehi samannāgato khãõāsavo bhikkhu āsavānaü khayaü paņijānāti: khãõā me āsavā ti. Katamāni aņņha? 3. Idha bhante khãõāsavassa bhikkhuno aniccato sabbe saīkhārā yathābhåtaü sammappa¤¤āya sudiņņhā honti. Yam pi bhante khãõāsavassa bhikkhuno aniccato sabbe saīkhārā yathābhåtaü sammappa¤¤āya sudiņņhā honti, idam pi bhante khãõāsavassa bhikkhuno balaü hoti, yaü balaü āgamma khãõāsavo bhikkhu āsavānaü khayaü paņijānāti: khãõā me āsavā ti. 4. Puna ca paraü bhante khãõāsavassa bhikkhuno aīgārakāsåpamā kāmā yathābhåtaü sammappa¤¤āya sudiņņhā honti. Yam pi bhante khãõāsavassa bhikkhuno aīgārakāsåpamā kāmā yathābhåtaü sammappa¤¤āya sudiņņhā honti, idam pi bhante khãõāsavassa bhikkhuno balaü hoti, yaü balaü āgamma khãõāsavo bhikkhu āsavānaü khayaü paņijānāti: khãõā me āsavā ti. 5. Puna ca paraü bhante khãõāsavassa bhikkhuno vivekaninnaü cittaü hoti vivekapoõaü vivekapabbhāraü vivekaņņhaü nekkhammābhirataü vyantibhåtaü sabbaso āsavaņņhāniyehi dhammehi. Yam pi bhante khãõāsavassa bhikkhuno vivekaninnaü cittaü hoti vivekapoõaü vivekapabbhāraü vivekaņņhaü nekkhammābhirataü vyantibhåtaü sabbaso āsavaņņhāniyehi dhammehi, idam pi bhante khãõāsavassa bhikkhuno balaü hoti, yaü balaü āgamma khãõāsavo bhikkhu āsavānaü khayaü paņijānāti: khãõā me āsavā ti. 6. Puna ca paraü bhante khãõāsavassa bhikkhuno cattāro satipaņņhānā bhāvitā honti subhāvitā. Yam pi bhante khãõāsavassa bhikkhuno cattāro satipaņņhānā bhāvitā honti subhāvitā, #<[page 225]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ idam pi bhante khãõāsavassa bhikkhuno balaü hoti, yaü balaü āgamma khãõāsavo bhikkhu āsavānaü khayaü paņijānāti: khãõā me āsavā ti. 7. Puna ca paraü bhante khãõāsavassa bhikkhuno cattāro iddhipādā bhāvitā honti subhāvitā . . . pe . . . pa¤c' indriyāni bhāvitāni honti subhāvitāni . . . satta bojjhaīgā bhāvitā honti subhāvitā . . . ariyo aņņhaīgiko maggo bhāvito hoti subhāvito. Yam pi bhante khãõāsavassa bhikkhuno ariyo aņņhaīgiko maggo bhāvito hoti subhāvito, idam pi bhante khãõāsavassa bhikkhuno balaü hoti, yaü balaü āgamma khãõāsavo bhikkhu āsavānaü khayaü paņijānāti: khãõā me āsavā ti. Imāni kho bhante aņņha khãõāsavassa bhikkhuno balāni, yehi balehi samannāgato khãõāsavo bhikkhu āsavānaü khayaü paņijānāti: khãõā me āsavā ti. XXIX. 1. Khaõakicco loko, khaõakicco loko ti bhikkhave assutavā puthujjano bhāsati, no ca kho so jānāti khaõaü vā akkhaõaü vā. Aņņh' ime bhikkhave akkhaõā asamayā brahmacariyavāsāya. Katame aņņha? 2. Idha bhikkhave Tathāgato ca loke uppanno hoti arahaü sammāsambuddho vijjācaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasārathi Satthā devamanussānaü buddho Bhagavā, dhammo ca desiyati opasamiko parinibbāyiko sambodhagāmã sugatappavedito, aya¤ ca puggalo nirayaü upapanno hoti. Ayaü bhikkhave paņhamo akkhaõo asamayo brahmacariyavāsāya. #<[page 226]># %<226 Aīguttara-Nikāya. XXIX. 3-4>% 3. Puna ca paraü bhikkhave Tathāgato ca loke uppanno hoti . . . pe . . . Satthā devamanussānaü buddho Bhagavā, dhammo ca desiyati opasamiko parinibbāyiko sambodhagāmã sugatappavedito, aya¤ ca puggalo tiracchānayoniü upapanno hoti . . . pe . . . aya¤ ca puggalo pittivisayaü upapanno hoti . . . pe . . . aya¤ ca puggalo a¤¤ataraü dãghāyukaü devanikāyaü upapanno hoti . . . pe . . . aya¤ ca puggalo paccantimesu janapadesu paccājāto hoti avi¤¤ātāresu milakkhesu, yattha natthi gati bhikkhånaü bhikkhunãnaü upāsakānaü upāsikānaü . . . pe . . . aya¤ ca puggalo majjhimesu janapadesu paccājāto hoti, so ca hoti micchādiņņhiko viparãtadassano `natthi dinnaü, natthi yiņņhaü, natthi hutaü, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko, natthi ayaü loko, natthi paro loko, natthi mātā, natthi pitā, natthi sattā opapātikā, natthi loke samaõabrāhmaõā sammaggatā sammāpaņipannā, ye ima¤ ca lokaü para¤ ca lokaü sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā pavedentã' ti . . . pe . . . aya¤ ca puggalo majjhimesu janapadesu paccājāto hoti, so ca hoti duppa¤¤o jaëo eëamågo na paņibalo subhāsitadubbhāsitassa attham a¤¤ātuü. Ayaü bhikkhave sattamo akkhaõo asamayo brahmacariyavāsāya. 4. Puna ca paraü bhikkhave Tathāgato ca loke anuppanno hoti arahaü sammāsambuddho . . . pe . . . Satthā devamanussānaü buddho Bhagavā, dhammo ca na desiyati opasamiko parinibbāyiko sambodhagāmã sugatappavedito, #<[page 227]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ aya¤ ca puggalo majjhimesu janapadesu paccājāto hoti, so ca hoti pa¤¤avā ajaëo aneëamågo paņibalo subhāsitadubbhāsitassa attham a¤¤ātuü. Ayaü bhikkhave aņņhamo akkhaõo asamayo brahmacariyavāsāya. Ime kho bhikkhave aņņha akkhaõā asamayā brahmacariyavāsāya. 5. Eko 'va bhikkhave khaõo ca samayo ca brahmacariyavāsāya. Katamo eko? 6. Idha bhikkhave Tathāgato ca loke uppanno hoti arahaü sammāsambuddho vijjācaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasārathi Satthā devamanussānaü buddho Bhagavā, dhammo ca desiyati opasamiko parinibbāyiko sambodhagāmã sugatappavedito, aya¤ ca puggalo majjhimesu janapadesu paccājāto hoti, so ca hoti pa¤¤avā ajaëo aneëamågo paņibalo subhāsitadubbhāsitassa attham a¤¤ātum. Ayaü bhikkhave eko 'va khaõo ca samayo ca brahmacariyavāsāyā ti. Manussalābhaü laddhāna saddhamme suppavedite ye khaõaü nādhigacchanti atināmenti te khaõaü. Bahåhi akkhaõā vuttā puggalass' antarāyikā. Kadāci karahaci loke uppajjanti Tathāgatā, tayidaü sammukhãbhåtaü yaü lokasmiü sudullabhaü manussapaņilābho ca saddhammassa ca desanā, alaü vāyamituü tattha atthakāmena jantunā. #<[page 228]># %<228 Aīguttara-Nikāya. XXX. 1>% Kathaü vija¤¤ā saddhammaü khaõo ve mā upaccagā? Khaõātãtā hi socanti nirayamhi samappitā. Idha-m-eva naü virādheti saddhammassa niyāmataü, vāõijo va atãtattho cirattaü anutapessati. Avijjānivuto poso saddhammaü aparādhiko jātimaraõasaüsāraü ciraü paccanubhossati. Ye ca laddhā manussattaü saddhamme suppavedite akaüsu Satthu vacanaü karissanti karonti vā, khaõaü paccavidhuü loke brahmacariyaü anuttaraü. Ye maggaü paņipajjiüsu Tathāgatappaveditaü ye saüvarā cakkhumatā desitādiccabandhunā, tesu gutto sadā sato viharetha anavassuto. Sabbe anusaye chetvā Māradheyyasarānuge te ve pāragatā loke ye pattā āsavakkhayan ti. XXX. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Bhaggesu viharati Suüsumāragire Bhesakaëāvane Migadāye. Tena kho pana samayena āyasmā Anuruddho Cetãsu viharati Pācãnavaüsadāye. Atha kho āyasmato Anuruddhassa rahogatassa patisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapādi `appicchassāyaü dhammo, nāyaü dhammo mahicchassa; santuņņhassāyaü dhammo, #<[page 229]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ nāyaü dhammo asantuņņhassa; pavivittassāyaü dhammo, nāyaü dhammo saīgaõikārāmassa; āraddhaviriyassāyaü dhammo, nāyaü dhammo kusãtassa; upaņņhitasatissāyaü dhammo, nāyaü dhammo muņņhassatissa; samāhitassāyaü dhammo, nāyaü dhammo asamāhitassa; pa¤¤avato ayaü dhammo, nāyaü dhammo duppa¤¤assā' ti. 2. Atha kho Bhagavā āyasmato Anuruddhassa cetasā ceto parivitakkam a¤¤āya seyyathā pi nāma balavā puriso sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, evam eva Bhaggesu Suüsumāragire Bhesakaëāvane Migadāye antarahito Cetãsu Pācãnavaüsadāye āyasmato Anuruddhassa sammukhe pāturahosi: Nisãdi Bhagavā pa¤¤atte āsane. âyasmā pi kho Anuruddho Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho āyasmantaü Anuruddhaü Bhagavā etad avoca:-- 3. Sādhu sādhu Anuruddha, sādhu kho tvaü Anuruddha satta mahāpurisavitakke vitakkesi: appicchassāyaü dhammo, nāyaü dhammo mahicchassa; santuņņhassāyaü dhammo, nāyaü dhammo asantuņņhassa; pavivittassāyaü dhammo, nāyaü dhammo saīgaõikārāmassa; āraddhaviriyassāyaü dhammo, nāyaü dhammo kusãtassa; upaņņhitasatissāyaü dhammo, nāyaü dhammo muņņhassatissa; samāhitassāyaü dhammo, nāyaü dhammo asamāhitassa; pa¤¤avato ayaü dhammo, nāyaü dhammo duppa¤¤assā ti. Tena hi tvaü Anuruddha imam pi aņņhamaü mahāpurisavitakkaü vitakkehi: nippapa¤cārāmassāyaü dhammo nippapa¤caratino, nāyaü dhammo papa¤cārāmassa papa¤caratino ti. 4. Yato kho tvaü Anuruddha ime aņņha mahāpurisavitakke vitakkessasi, tato tvaü Anuruddha, yāva-d-eva ākaīkhissasi, vivicc' eva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicāraü vivekajaü pãtisukhaü paņhamaü jhānaü upasampajja viharissasi. #<[page 230]># %<230 Aīguttara-Nikāya. XXX. 5-8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 5. Yato kho tvaü Anuruddha ime aņņha mahāpurisavitakke vitakkessasi, tato tvaü Anuruddha, yāva-d-eva ākaīkhissasi, vitakkavicārānaü våpasamā ajjhattaü sampasādanaü cetaso ekodibhāvaü avitakkaü avicāraü samādhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhānaü upasampajja viharissasi. 6. Yato kho tvaü Anuruddha ime aņņha mahāpurisavitakke vitakkessasi, tato tvaü Anuruddha, yāva-d-eva ākaīkhissasi, pãtiyā ca virāgā upekhako ca viharissasi sato ca sampajāno, sukha¤ ca kāyena paņisaüvedissasi, yan taü ariyā ācikkhanti `upekhako satimā sukhavihārã' ti, tatiyaü jhānaü upasampajja viharissasi. 7. Yato kho tvaü Anuruddha ime aņņha mahāpurisavitakke vitakkessasi, tato tvaü Anuruddha, yāva-d-eva ākaīkhissasi, sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubb' eva somanassadomanassānaü aņņhaīgamā adukkhamasukhaü upekhāsatipārisuddhiü catutthaü jhānaü upasampajja viharissasi. 8. Yato kho tvaü Anuruddha ime ca aņņha mahāpurisavitakke vitakkessasi imesa¤ ca catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã bhavissasi akicchalābhã akasiralābhã, tato tuyhaü Anuruddha seyyathā pi nāma gahapatissa vā gahapatiputtassa vā nānārattānaü dussānaü dussakaraõķako påro, evam eva te paüsukålacãvaraü khāyissati santuņņhassa viharato ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya okkamanāya nibbānassa. #<[page 231]># %% 9. Yato kho tvaü Anuruddha ime ca aņņha mahāpurisavitakke vitakkessasi imesa¤ ca catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã bhavissasi akicchalābhã akasiralābhã, tato tuyhaü Anuruddha seyyathā pi nāma gahapatissa vā gahapatiputtassa vā sālãnaü odano vicitakāëako anekasåpo anekavya¤jano, evam eva te piõķiyālopabhojanaü khāyissati santuņņhassa viharato ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya okkamanāya nibbānassa. 10. Yato kho tvaü Anuruddha ime ca aņņha mahāpurisavitakke vitakkessasi imesa¤ ca catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã bhavissasi akicchalābhã akasiralābhã, tato tuyhaü Anuruddha seyyathā pi nāma gahapatissa vā gahapatiputtassa vā kåņāgāraü ullittāvalittaü nivātaü phusitaggaëaü pihitavātapānaü, evam eva te rukkhamålasenāsanaü khāyissati santuņņhassa viharato ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya okkamanāya nibbānassa. 11. Yato kho tvaü Anuruddha ime ca aņņha mahāpurisavitakke vitakkessasi imesa¤ ca catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã bhavissasi akicchalābhã akasiralābhã, tato tuyhaü Anuruddha seyyathā pi nāma gahapatissa vā gahapatiputtassa vā pallaīko gonakatthato paņikatthato paņalikatthato kadalimigapavarapaccattharaõo sa-uttaracchado ubhato lohitakåpadhāno, evam eva te tiõasantharakasayanāsanaü khāyissati santuņņhassa viharato ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya okkamanāya nibbānassa. #<[page 232]># %<232 Aīguttara-Nikāya. XXX. 12-15>% 12. Yato kho tvaü Anuruddha ime ca aņņha mahāpurisavitakke vitakkessasi imesa¤ ca catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã bhavissasi akicchalābhã akasiralābhã, tato tuyhaü Anuruddha seyyathā pi nāma gahapatissa vā gahapatiputtassa vā nānābhesajjāni, seyyathãdaü sappi navanãtaü telaü madhu phānitaü, evam eva te påtimuttabhesajjaü khāyissati santuņņhassa viharato ratiyā aparitassāya phāsuvihārāya okkamanāya nibbānassa. 13. Tena hi tvaü Anuruddha āyatikam pi vassāvāsaü idh' eva Cetãsu Pācãnavaüsadāye vihareyyāsã ti. Evaü bhante ti kho āyasmā Anuruddho Bhagavato paccassosi. Atha kho Bhagavā āyasmantaü Anuruddhaü iminā ovādena ovaditvā seyyathā pi nāma balavā puriso sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, evam eva Cetãsu Pācãnavaüsadāye antarahito Bhaggesu Suüsumāragire Bhesakaëāvane Migadāye pāturahosi. Nisãdi Bhagavā pa¤¤atte āsane. Nisajja kho Bhagavā bhikkhå āmantesi:-- 14. Aņņha vo bhikkhave mahāpurisavitakke desessāmi, taü suõātha sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã ti. Evam bhante ti kho te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- Katame ca bhikkhave aņņha mahāpurisavitakkā? 15. Appicchassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo mahicchassa; santuņņhassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo asantuņņhassa; pavivittassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo saīgaõikārāmassa; āraddhaviriyassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo kusãtassa; upaņņhitasatissāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo muņņhassatissa; samāhitassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo asamāhitassa; pa¤¤avato ayaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo duppa¤¤assa; #<[page 233]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ nippapa¤cārāmassāyaü bhikkhave dhammo nippapa¤caratino, nāyaü dhammo papa¤cārāmassa papa¤caratino. 16. Appicchassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo mahicchassā ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 17. Idha bhikkhave bhikkhu appiccho samāno `appiccho ti maü jāneyyun' ti na icchati, santuņņho samāno `santuņņho ti maü jāneyyun' ti na icchati, pavivitto samāno `pavivitto ti maü jāneyyun' ti na icchati, āraddhaviriyo samāno `āraddhaviriyo ti maü jāneyyun' ti na icchati, upaņņhitasati samāno `upaņņhitasatã ti maü jāneyyun ti na icchati, samāhito samāno `samāhito ti maü jāneyyun' ti na icchati, pa¤¤avā samāno `pa¤¤avā ti maü jāneyyun' ti na icchati, nippapa¤cārāmo samāno `nippapa¤cārāmo ti maü jāneyyun' ti na icchati. Appicchassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo mahicchassā ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 18. Santuņņhassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo asantuņņhassā ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 19. Idha bhikkhave bhikkhu santuņņho hoti itarãtaracãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārena. Santuņņhassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo asantuņņhassā ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 20. Pavivittassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo saīgaõikārāmassā ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 21. Idha bhikkhave bhikkhuno pavivittassa viharato bhavanti upasaīkamitāro bhikkhå bhikkhuniyo upāsakā upāsikāyo rājāno rājamahāmattā titthiyā titthiyasāvakā. Tatra bhikkhu vivekaninnena cittena vivekapoõena vivekapabbhārena vivekaņņhena nekkhammābhiratena a¤¤adatthu uyyojanikapaņisaüyuttaü yeva kathaü kattā hoti. Pavivittassāyaü bhikkhave dhammo, #<[page 234]># %<234 Aīguttara-Nikāya. XXX. 22-29>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ nāyaü dhammo saīgaõikārāmassā ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 22. âraddhaviriyassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo kusãtassā ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 23. Idha bhikkhave bhikkhu āraddhaviriyo viharati akusalānaü dhammānaü pahānāya kusalānaü dhammānaü upasampadāya thāmavā daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. âraddhaviriyassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo kusãtassā ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 24. Upaņņhitasatissāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo muņņhassatissā ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 25. Idha bhikkhave bhikkhu satimā hoti paramena satinepakkena samannāgato cirakatam pi cirabhāsitam pi saritā anussaritā. Upaņņhitasatissāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo muņņhassatissā ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 26. Samāhitassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo asamāhitassā ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 27. Idha bhikkhave bhikkhu vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . catutthaü jhānaü upasampajja viharati. Samāhitassāyaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo asamāhitassā ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 28. Pa¤¤avato ayaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo duppa¤¤assā ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paticca vuttaü? 29. Idha bhikkhave bhikkhu pa¤¤avā hoti udayatthagāminiyā pa¤¤āya samannāgato ariyāya nibbedhikāya sammādukkhakkhayagāminiyā. Pa¤¤avato ayaü bhikkhave dhammo, nāyaü dhammo duppa¤¤assā ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. #<[page 235]># %% 30. Nippapa¤cārāmassāyaü bhikkhave dhammo nippapa¤caratino, nāyaü dhammo papa¤cārāmassa papa¤caratino ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? 31. Idha bhikkhave bhikkhuno papa¤canirodhe cittaü pakkhandati pasãdati santiņņhati vimuccati. Nippapa¤cārāmassāyaü bhikkhave dhammo nippapa¤caratino, nāyaü dhammo papa¤cārāmassa papa¤caratino ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttan ti. 32. Atha kho āyasmā Anuruddho āyatikam pi vassāvāsaü tatth' eva Cetãsu Pācãnavaüsadāye vihāsi. Atha kho āyasmā Anuruddho eko våpakaņņho appamatto ātāpã pahitatto viharanto na cirass' eva yass' atthāya kulaputtā sammad-eva agārasmā anagāriyaü pabbajanti, tad anuttaraü brahmacariyapariyosānaü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja vihāsi `khãõā jāti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā' ti abbha¤¤āsi, a¤¤ataro ca panāyasmā Anuruddho arahataü ahosi. Atha kho āyasmā Anuruddho arahattappatto tāyaü velāyaü imā gāthāyo abhāsi: Mama saīkappam a¤¤āya Satthā loke anuttaro manomayena kāyena iddhiyā {upasaīkami,} yathā me ahu saīkappo tato uttari desayi nippapa¤carato buddho nippapa¤caü adesayi. Tassāhaü dhammam a¤¤āya vihāsiü sāsane rato tisso vijjā anuppattā, kataü buddhassa sāsanan ti. Gahapativaggo tatiyo. Tatr' uddānaü: Dve Uggā dve ca Hatthakā Mahānāmena Jãvako Dve balā akkhaõā vuttā Anuruddhena te dasā ti. #<[page 236]># %<236 Aīguttara-Nikāya. XXXI. 1-XXXIII. 2>% XXXI. 1. Aņņh' imāni bhikkhave dānāni. Katamāni aņņha? 2. âsajja dānaü deti, bhayā dānaü deti, `adāsi me' ti dānaü deti, `dassati me' ti dānaü deti, `sāhu dānan' ti dānaü deti, `ahaü pacāmi, ime na pacanti, na arahāmi pacanto apacantānaü adātun' ti dānaü deti, `imaü me dānaü dadato kalyāõo kittisaddo abbhuggacchatã' ti dānaü deti, cittālaīkāracittaparikkhāratthaü dānaü deti. Imāni kho bhikkhave aņņha dānānã ti. XXXII. Saddhā hiriyaü kusala¤ ca dānaü Dhammā ete sappurisānuyātā Etaü hi maggaü diviyaü vadanti Etena hi gacchati devalokan ti. XXXIII. 1. Aņņh' imāni bhikkhave dānavatthåni. Katamāni aņņha? 2. Chandā dānaü deti, dosā dānaü deti, mohā dānaü deti, bhayā dānaü deti, `dinnapubbaü katapubbaü pitupitāmahehi, na arahāmi porāõaü kulavaüsaü hāpetun' ti dānaü deti, `imāhaü dānaü datvā kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjissāmã' ti dānaü deti, `imaü me dānaü dadato cittaü pasãdati, attamanatā somanassaü upajāyatã' ti dānaü deti, #<[page 237]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ cittālaīkāracittaparikkhāratthaü dānaü deti. Imāni kho bhikkhave aņņha dānavatthånã ti. XXXIV. 1. Aņņhaīgasamannāgate bhikkhave khette bãjaü vuttaü na mahapphalaü hoti na mahassādaü na phātiseyyaü. Kathaü aņņhaīgasamannāgate? 2. Idha bhikkhave khettaü unnāmininnāmi ca hoti, pāsāõasakkharilla¤ ca hoti, åsara¤ ca hoti, na ca gambhãrasitaü hoti, na āyasampannaü hoti, na apāyasampannaü hoti, na mātikāsampannaü hoti, na mariyādasampannaü hoti. Evaü aņņhaīgasamannāgate bhikkhave khette bãjaü vuttaü na mahapphalaü hoti na mahassādaü na phātiseyyaü. Evam eva kho bhikkhave aņņhaīgasamannāgatesu samaõabrāhmaõesu dānaü dinnaü na mahapphalaü hoti na mahānisaüsaü na mahājutikaü na mahāvipphāraü. Kathaü aņņhaīgasamannāgatesu? 3. Idha bhikkhave samaõabrāhmaõā micchādiņņhikā honti micchāsaīkappā micchāvācā micchākammantā micchā-ājãvā micchāvāyāmā micchāsatino micchāsamādhino. Evaü aņņhaīgasamannāgatesu bhikkhave samaõabrāhmaõesu dānaü dinnaü na mahapphalaü hoti na mahānisaüsaü na mahājutikaü na mahāvipphāraü. 4. Aņņhaīgasamannāgate bhikkhave khette bãjaü vuttaü mahapphalaü hoti mahassādaü phātiseyyaü. Kathaü aņņhaīgasamannāgate? 5. Idha bhikkhave khettaü anunnāmininnāmi ca hoti, apāsāõasakkharilla¤ ca hoti, anåsara¤ ca hoti, gambhãrasitaü hoti, #<[page 238]># %<238 Aīguttara-Nikāya. XXXIV. 6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ āyasampannaü hoti, apāyasampannaü hoti, mātikāsampannaü hoti, mariyādasampannaü hoti. Evaü aņņhaīgasamannāgate bhikkhave khette bãjaü vuttaü mahapphalaü hoti mahassādaü phātiseyyaü. Evaü eva kho bhikkhave aņņhaīgasamannāgatesu samaõabrāhmaõesu dānaü dinnaü mahapphalaü hoti mahānisaüsaü mahājutikaü mahāvipphāraü. Kathaü aņņhaīgasamannāgatesu? 6. Idha bhikkhave samaõabrāhmaõā sammādiņņhikā honti sammāsaīkappā sammāvācā sammākammantā sammā-ājãvā sammāvāyāmā sammāsatino sammāsamādhino. Evaü aņņhaīgasamannāgatesu bhikkhave samaõabrāhmaõesu dānaü dinnaü mahapphalaü hoti mahānisaüsaü mahājutikaü mahāvipphāran ti. Yathā pi khette sampanne pavuttā bãjasampadā deve sampādayantamhi hoti dha¤¤assa sampadā. Anãti sampadā hoti viråëhi bhavati sampadā vepullaü sampadā hoti phalaü ve hoti sampadā. Evaü sampannasãlesu dinnā bhojanasampadā sampadānaü upaneti sampannaü hi 'ssa taü kataü. Tasmā sampadam ākaīkhã sampannattho 'dha puggalo sampannapa¤¤e sevetha, evaü ijjhanti sampadā. Vijjācaraõasampanno laddhā cittassa sampadaü karoti kammasampadaü labhati c' atthasampadaü. Lokaü ¤atvā yathābhåtaü pappuyya diņņhisampadaü maggasampadam āgamma yāti sampannamānaso. #<[page 239]># %% Odhunitvā malaü sabbaü patvā nibbānasampadaü muccati sabbadukkhehi, sā hoti sabbasampadā ti. XXXV. 1. Aņņh' imā bhikkhave dānåpapattiyo. Katamā aņņha? 2. Idha bhikkhave ekacco dānaü deti samaõassa vā brāhmaõassa vā annaü pānaü vatthaü yānaü mālāgandhavilepanaü seyyāvasathapadãpeyyaü. So yaü deti taü paccāsiüsati. So passati khattiyamahāsāle vā brāhmaõamahāsāle vā gahapatimahāsāle vā pa¤cahi kāmaguõehi samappite samaīgibhåte paricārayamāne. Tassa evaü hoti `aho vatāhaü kāyassa bhedā parammaraõā khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā sahavyataü upapajjeyyan' ti. So taü cittaü dahati taü cittaü adhiņņhāti taü cittaü bhāveti. Tassa taü cittaü hãne 'dhimuttaü uttariü abhāvitaü kāyassa bhedā parammaraõā khattiyamahāsālānaü vā brāhmaõamahāsālānaü vā gahapatimahāsālānaü vā sahavyataü upapajjati. Ta¤ ca kho sãlavato vadāmi, no dussãlassa. Ijjhati bhikkhave sãlavato cetopaõidhi visuddhattā. 3. Idha pana bhikkhave ekacco dānaü deti samaõassa vā brāhmaõassa vā annaü pānaü vatthaü yānaü mālāgandhavilepanaü seyyāvasathapadãpeyyaü. So yaü deti taü paccāsiüsati. Tassa sutaü hoti `Cātummahārājikā devā dãghāyukā vaõõavanto sukhabahulā' ti. #<[page 240]># %<240 Aīguttara-Nikāya. XXXV. 4-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tassa evaü hoti `aho vatāhaü kāyassa bhedā parammaraõā Cātummahārājikānaü devānaü sahavyataü upapajjeyyan' ti. So taü cittaü dahati taü cittaü adhiņņhāti taü cittaü bhāveti. Tassa taü cittaü hãne 'dhimuttaü uttariü abhāvitaü kāyassa bhedā parammaraõā Cātummahārājikānaü devānaü sahavyataü upapajjati. Ta¤ ca kho sãlavato vadāmi, no dussãlassa. Ijjhati bhikkhave sãlavato cetopaõidhi visuddhattā. 4. Idha pana bhikkhave ekacco dānaü deti samaõassa vā brāhmaõassa vā annaü pānaü vatthaü yānaü mālāgandhavilepanaü seyyāvasathapadãpeyyaü. So yaü deti taü paccāsiüsati. Tassa sutaü hoti `Tāvatiüsā devā . . . pe . . . Yāmā devā . . . Tusitā devā . . . Nimmānaratã devā . . . Paranimmitavasavattã devā dãghāyukā vaõõavanto sukhabahulā' ti. Tassa evaü hoti `aho vatāhaü kāyassa bhedā parammaraõā Paranimmitavasavattãnaü devānaü sahavyataü upapajjeyyan' ti. So taü cittaü dahati taü cittaü adhiņņhāti taü cittaü bhāveti. Tassa taü cittaü hãne' dhimuttaü uttariü abhāvitaü kāyassa bhedā parammaraõā Paranimmitavasavattãnaü devānaü sahavyataü upapajjati. Ta¤ ca kho sãlavato vadāmi, no dussãlassa. Ijjhati bhikkhave sãlavato cetopaõidhi visuddhattā. 5. Idha pana bhikkhave ekacco dānaü deti samaõassa vā brāhmaõassa vā annaü pānaü vatthaü yānaü mālāgandhavilepanaü seyyāvasathapadãpeyyaü. So yaü deti taü paccāsiüsati. Tassa sutaü hoti `Brahmakāyikā devā dãghāyukā vaõõavanto sukhabahulā' ti. #<[page 241]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tassa evaü hoti `aho vatāhaü kāyassa bhedā parammaraõā Brahmakāyikānaü devānaü sahavyataü upapajjeyyan' ti. So taü cittaü dahati taü cittaü adhiņņhāti taü cittaü bhāveti. Tassa taü cittaü hãne 'dhimuttaü uttariü abhāvitaü kāyassa bhedā parammaraõā Brahmakāyikānaü devānaü sahavyataü upapajjati. Ta¤ ca kho sãlavato vadāmi, no dussãlassa, vãtarāgassa, no sarāgassa. Ijjhati bhikkhave sãlavato cetopaõidhi vãtarāgattā. Imā kho bhikkhave aņņha dānåpapattiyo ti. XXXVI. 1. Tãõ' imāni bhikkhave pu¤¤akiriyavatthåni. Katamāni tãõi? 2. Dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü, sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü, bhāvanāmayaü pu¤¤akiriyavatthuü. 3. Idha bhikkhave ekaccassa dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü parittaü kataü hoti, sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü parittaü kataü hoti, bhāvanāmayaü pu¤¤akiriyavatthuü nābhisambhoti. So kāyassa bhedā parammaraõā manussasobhaggaü upapajjati. 4. Idha pana bhikkhave ekaccassa dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü mattaso kataü hoti, sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü mattaso kataü hoti, bhāvanāmayaü pu¤¤akiriyavatthuü nābhisambhoti. So kāyassa bhedā parammaraõā manussasobhaggaü upapajjati. 5. Idha pana bhikkhave ekaccassa dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü adhimattaü kataü hoti, sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü adhimattaü kataü hoti, #<[page 242]># %<242 Aīguttara-Nikāya. XXXVI. 6-8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ bhāvanāmayaü pu¤¤akiriyavatthuü nābhisambhoti. So kāyassa bhedā parammaraõā Cātummahārājikānaü devānaü sahavyataü upapajjati. Tatra bhikkhave cattāro mahārājāno dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü atirekaü karitvā sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü atirekaü karitvā Cātummahārājike deve dasahi ņhānehi adhigaõhanti: dibbena āyunā, dibbena vaõõena, dibbena sukhena, dibbena yasena, dibbena ādhipateyyena, dibbehi råpehi, dibbehi saddehi, dibbehi gandhehi, dibbehi rasehi, dibbehi phoņņhabbehi. 6. Idha pana bhikkhave ekaccassa dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü adhimattaü kataü hoti, sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü adhimattaü kataü hoti, bhāvanāmayaü pu¤¤akiriyavatthuü nābhisambhoti. So kāyassa bhedā parammaraõā Tāvatiüsānaü devānaü sahavyataü upapajjati. Tatra bhikkhave Sakko devānam indo dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü atirekaü karitvā sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü atirekaü karitvā Tāvatiüse deve dasahi ņhānehi adhigaõhāti: dibbena āyunā . . . pe . . . dibbehi phoņņhabbehi. 7. Idha pana bhikkhave ekaccassa dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü adhimattaü kataü hoti, sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü adhimattaü kataü hoti, bhāvanāmayaü pu¤¤akiriyavatthuü nābhisambhoti. So kāyassa bhedā parammaraõā Yāmānaü devānaü sahavyataü upapajjati. Tatra bhikkhave Suyāmo devaputto dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü atirekaü karitvā sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü atirekaü karitvā Yāme deve dasahi ņhānehi adhigaõhāti: dibbena āyunā . . . pe . . . dibbehi phoņņhabbehi. 8. Idha pana bhikkhave ekaccassa dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü adhimattaü kataü hoti, sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü adhimattaü kataü hoti, bhāvanāmayaü pu¤¤akiriyavatthuü nābhisambhoti. So kāyassa bhedā parammaraõā Tusitānaü devānaü sahavyataü upapajjati. #<[page 243]># %% Tatra bhikkhave Santusito devaputto dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü atirekaü karitvā sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü atirekaü karitvā Tusite deve dasahi ņhānehi adhigaõhāti: dibbena āyunā . . . pe . . . dibbehi phoņņhabbehi. 9. Idha pana bhikkhave ekaccassa dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü adhimattaü kataü hoti, sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü adhimattaü kataü hoti, bhāvanāmayaü pu¤¤akiriyavatthuü nābhisambhoti. So kāyassa bhedā parammaraõā Nimmānaratãnaü devānaü sahavyataü upapajjati. Tatra bhikkhave Sunimmito devaputto dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü atirekaü karitvā sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü atirekaü karitvā Nimmānaratã deva dasahi ņhānehi adhigaõhāti: dibbena āyunā . . . pe . . . dibbehi phoņņhabbehi. 10. Idha pana bhikkhave ekaccassa dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü adhimattaü kataü hoti, sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü adhimattaü kataü hoti, bhāvanāmayaü pu¤¤akiriyavatthuü nābhisambhoti. So kāyassa bhedā parammaraõā Paranimmitanvasavattãnaü Devānaü sahavyataü upapajjati. Tatra bhikkhave Vasavattã devaputto dānamayaü pu¤¤akiriyavatthuü atirekaü karitvā sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthuü atirekaü karitvā Paranimmitavasavattã deve dasahi ņhānehi adhigaõhāti: dibbena āyunā, dibbena vaõõena, dibbena sukhena, dibbena yasena, dibbena ādhipateyyena, dibbehi råpehi, dibbehi saddehi, dibbehi gandhehi, dibbehi rasehi, dibbehi phoņņhabbehi. Imāni kho bhikkhave tãõi pu¤¤akiriyavatthånã ti. XXXVII. 1. Aņņh' imāni bhikkhave sappurisadānāni. Katamāni aņņha? #<[page 244]># %<244 Aīguttara-Nikāya. XXXVII. 2-XXXVIII. 2>% 2. Suciü deti, paõãtaü deti, kālena deti, kappiyaü deti, viceyya deti, abhiõhaü deti, dadaü cittaü pasādeti, datvā attamano hoti. Imāni kho bhikkhave aņņha sappurisadānānã ti. Suciü paõãtaü kālena kappiyaü pānabhojanaü abhiõhaü dadāti dānāni sukhette brahmacārisu na ca vippaņisāri 'ssa cajitvā āmisaü bahuü. Evaü dinnāni dānāni vaõõayanti vipassino, evaü yajitvā medhāvi saddho muttena cetasā avyāpajjhaü sukhaü lokaü paõķito upapajjatã ti. XXXVIII. 1. Sappuriso bhikkhave kule jāyamāno bahuno janassa atthāya hitāya sukhāya hoti: mātāpitunnaü atthāya hitāya sukhāya hoti, puttadārassa atthāya hitāya sukhāya hoti, dāsakammakaraporisassa atthāya hitāya sukhāya hoti, mittāmaccānaü atthāya hitāya sukhāya hoti, pubbapetānaü atthāya hitāya sukhāya hoti, ra¤¤o atthāya hitāya sukhāya hoti, devatānaü atthāya hitāya sukhāya hoti, samaõabrāhmaõānaü atthāya hitāya sukhāya hoti. 2. Seyyathā pi bhikkhave mahāmegho sabbasassāni sampādento bahuno janassa atthāya hitāya sukhāya hoti, evam eva kho bhikkhave sappuriso kule jāyamāno bahuno janassa atthāya hitāya sukhāya hoti: mātāpitunnaü atthāya hitāya sukhāya hoti, puttadārassa atthāya hitāya sukhāya hoti, dāsakammakaraporisassa atthāya hitāya sukhāya hoti, mittāmaccānaü atthāya hitāya sukhāya hoti, pubbapetānaü atthāya hitāya sukhāya hoti, ra¤¤o atthāya hitāya sukhāya hoti, #<[page 245]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ devatānaü atthāya hitāya sukhāya hoti, samaõabrāhmaõānaü atthāya hitāya sukhāya hotã ti. Bahunnaü vata atthāya sappa¤¤o gharam āvasaü mātaraü pitaraü pubbe rattindivam atandito påjeti saha dhammena pubbe katam anussaraü anāgāre pabbajite apace brahmacārayo niviņņhasaddho påjeti ¤atvā dhamme ca pesalo ra¤¤o hito devahito ¤ātãnaü sakhinaü hito sabbesaü sa hito hoti saddhamme suppatiņņhito vineyya maccheramalaü sa lokaü bhajate sivan ti. XXXIX. 1. Aņņh' ime bhikkhave pu¤¤ābhisandā kusalābhisandā sukhassāhārā sovaggikā sukhavipākā saggasaüvattanikā iņņhāya kantāya manāpāya hitāya sukhāya saüvattanti. Katame aņņha? 2. Idha bhikkhave ariyasāvako buddhaü saraõaü gato hoti. Ayaü bhikkhave paņhamo pu¤¤ābhisando kusalābhisando sukhassāhāro sovaggiko sukhavipāko saggasaüvattaniko iņņhāya kantāya manāpāya hitāya sukhāya saüvattati. 3. Puna ca paraü bhikkhave ariyasāvako dhammaü saraõaü gato hoti. Ayaü bhikkhave dutiyo pu¤¤ābhisando . . . pe . . . saüvattati. 4. Puna ca paraü bhikkhave ariyasāvako saīghaü saraõaü gato hoti. Ayaü bhikkhave tatiyo pu¤¤ābhisando kusalābhisando sukhassāhāro sovaggiko sukhavipāko saggasaüvattaniko iņņhāya kantāya manāpāya hitāya sukhāya saüvattati. #<[page 246]># %<246 Aīguttara-Nikāya. XXXIX. 5-7>% 5. Pa¤c' imāni bhikkhave dānāni mahādānāni agga¤¤āni ratta¤¤āni vaüsa¤¤āni porāõāni asaükiõõāni asaükiõõapubbāni na saükãyanti na saükãyissanti appaņikuņņhāni samaõehi brāhmaõehi vi¤¤åhi. Katamāni pa¤ca? 6. Idha bhikkhave ariyasāvako pāõātipātaü pahāya pāõātipātā paņivirato hoti. Pāõātipātā paņivirato bhikkhave ariyasāvako aparimāõānaü sattānaü abhayaü deti averaü deti avyāpajjhaü deti; aparimāõānaü sattānaü abhayaü datvā averaü datvā avyāpajjhaü datvā aparimāõassa abhayassa averassa avyāpajjhassa bhāgã hoti. Idaü bhikkhave paņhamaü dānaü mahādānaü agga¤¤aü ratta¤¤aü vaüsa¤¤aü porāõaü asaükiõõaü asaükiõõapubbaü na saükãyati na saükãyissati appaņikuņņhaü samaõehi brāhmaõehi vi¤¤åhi. Ayaü bhikkhave catuttho pu¤¤ābhisando kusalābhisando sukhassāhāro sovaggiko sukhavipāko saggasaüvattaniko iņņhāya kantāya manāpāya hitāya sukhāya saüvattati. 7. Puna ca paraü bhikkhave ariyasāvako adinnādānaü pahāya adinnādānā paņivirato hoti . . . pe . . . kāmesu micchācāraü pahāya kāmesu micchācārā paņivirato hoti . . . pe . . . musāvādaü pahāya musāvādā paņivirato hoti . . . pe . . . surāmerayamajjapamādaņņhānaü pahāya surāmerayamajjapamādaņņhānā paņivirato hoti. Surāmerayamajjapamādaņņhānā paņivirato bhikkhave ariyasāvako aparimāõānaü sattānaü abhayaü deti averaü deti avyāpajjhaü deti; aparimāõānaü sattānaü abhayaü datvā averaü datvā avyāpajjhaü datvā aparimāõassa abhayassa averassa avyāpajjhassa bhāgã hoti. Idaü bhikkhave pa¤camaü dānaü mahādānaü agga¤¤aü ratta¤¤aü vaüsa¤¤aü porāõaü asaükiõõaü asaükiõõapubbaü na saükãyati na saükãyissati appaņikuņņhaü samaõehi brāhmaõehi vi¤¤åhi. Ayaü bhikkhave aņņhamo pu¤¤ābhisando kusalābhisando sukhassāhāro sovaggiko sukhavipāko saggasaüvattaniko iņņhāya kantāya manāpāya hitāya sukhāya saüvattati. #<[page 247]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ime kho bhikkhave aņņha pu¤¤ābhisandā kusalābhisandā sukhassāhārā sovaggikā sukhavipākā saggasavattanikā iņņhāya kantāya manāpāya hitāya sukhāya saüvattantã ti. XL. 1. Pāõātipāto bhikkhave āsevito bhāvito bahulãkato nirayasaüvattaniko tiracchānayonisaüvattaniko pittivisayasaüvattaniko. Yo sabbalahuso pāõātipātassa vipāko manussabhåtassa appāyukasaüvattaniko hoti. 2. Adinnādānaü bhikkhave āsevitaü bhāvitaü bahulãkataü nirayasaüvattanikaü tiracchānayonisaüvattanikaü pittivisayasaüvattanikaü. Yo sabbalahuso adinnādānassa vipāko manussabhåtassa bhogavyasanasaüvattaniko hoti. 3. Kāmesu micchācāro bhikkhave āsevito bhāvito bahulãkato nirayasaüvattaniko tiracchānayonisaüvattaniko pittivisayasaüvattaniko. Yo sabbalahuso kāmesu micchācārassa vipāko manussabhåtassa sapattaverasaüvattaniko hoti. 4. Musāvādo bhikkhave āsevito bhāvito bahulãkato nirayasaüvattaniko tiracchānayonisaüvattaniko pittivisayasaüvattaniko. Yo sabbalahuso musāvādassa vipāko manussabhåtassa abhåtabbhakkhānasaüvattaniko hoti. 5. Pisuõā bhikkhave vācā āsevitā bhāvitā bahulãkatā nirayasaüvattanikā tiracchānayonisaüvattanikā pittivisayasaüvattanikā. Yo sabbalahuso pisuõāya vācāya vipāko manussabhåtassa mittehi bhedanasaüvattaniko hoti. #<[page 248]># %<248 Aīguttara-Nikāya. XL. 6-XLI. 2>% 6. Pharusā bhikkhave vācā āsevitā bhāvitā bahulãkatā nirayasaüvattanikā tiracchānayonisaüvattanikā pittivisayasaüvattanikā. Yo sabbalahuso pharusāya vācāya vipāko manussabhåtassa amanāpasaddasaüvattaniko hoti. 7. Samphappalāpo bhikkhave āsevito bhāvito bahulãkato nirayasaüvattaniko tiracchānayonisaüvattaniko pittivisayasaüvattaniko. Yo sabbalahuso samphappalāpassa vipāko manussabhåtassa anādeyyavācāsaüvattaniko hoti. 8. Surāmerayapānaü bhikkhave āsevitaü bhāvitaü bahulãkataü nirayasaüvattanikaü tiracchānayonisaüvattanikaü pittivisayasaüvattanikaü. Yo sabbalahuso surāmerayapānassa vipāko manussabhåtassa ummattakasaüvattaniko hotã ti. Dānavaggo catuttho. Tatr' uddānaü: Dve dānāni vatthu¤ ca khettaü dānåpapatti kiriyaü Dve sappurisā sabbalahuso abhisando ca vattatã ti. XLI. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Jetavane Anāthapiõķikassa ārāme. Tatra kho Bhagavā bhikkhå āmantesi:-- Bhikkhavo ti. Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 2. Aņņhaīgasamannāgato bhikkhave uposatho upavuttho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro. Kathaü upavuttho ca bhikkhave aņņhaīgasamannāgato uposatho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro? #<[page 249]># %% 3. Idha bhikkhave ariyasāvako iti paņisa¤cikkhati `yāvajãvaü arahanto pāõātipātaü pahāya pāõātipātā paņiviratā nihitadaõķā nihitasatthā lajjã dayāpannā sabbapāõabhåtahitānukampã viharanti, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü pāõātipātaü pahāya pāõātipātā paņivirato nihitadaõķo nihitasattho lajjã dayāpanno sabbapāõabhåtahitānukampã viharāmi, iminā pi aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā paņhamena aīgena samannāgato hoti. 4. `Yāvajãvaü arahanto adinnādānaü pahāya adinnādānā paņiviratā dinnādāyã dinnapāņikaīkhã athenena sucibhåtena attanā viharanti, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü adinnādānaü pahāya adinnādānā paņivirato dinnādāyã dinnapāņikaīkhã athenena sucibhåtena attanā viharāmi, iminā pi aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā dutiyena aīgena samannāgato hoti. 5. `Yāvajãvaü arahanto abrahmacariyaü pahāya brahmacārã ārācārã viratā methunā gāmadhammā, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü abrahmacariyaü pahāya brahmacārã ārācārã virato methunā gāmadhammā, iminā pi aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā tatiyena aīgena samannāgato hoti. 6. `Yāvajãvaü arahanto musāvādaü pahāya musāvādā paņiviratā saccavādã saccasandhā ņhetā paccayikā avisaüvādakā lokassa, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü musāvādaü pahāya musāvādā paņivirato saccavādã saccasandho ņheto paccayiko avisaüvādako lokassa, #<[page 250]># %<250 Aīguttara-Nikāya. XLI. 7-10>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ iminā pi aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā catutthena aīgena samannāgato hoti. 7. `Yāvajãvaü arahanto surāmerayamajjapamādaņņhānaü pahāya surāmerayamajjapamādaņņhānā paņiviratā, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü surāmerayamajjapamādaņņhānaü pahāya surāmerayamajjapamādaņņhānā paņivirato, iminā pi aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā pa¤camena aīgena samannāgato hoti. 8. `Yāvajãvaü arahanto ekabhattikā rattåparatā viratā vikālabhojanā, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü ekabhattiko rattåparato virato vikālabhojanā, iminā pi aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā chaņņhena aīgena samannāgato hoti. 9. `Yāvajãvaü arahanto naccagãtavāditavisåkadassanamālāgandhavilepanadhāraõamaõķanavibhåsanaņņhānā paņiviratā, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü naccagãtavāditavisåkadassanamālāgandhavilepanadhāraõamaõķanavibhåsanaņņhānā paņivirato, iminā pi aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā sattamena aīgena samannāgato hoti. 10. `Yāvajãvaü arahanto uccāsayanamahāsayanaü pahāya uccāsayanamahāsayanā paņiviratā nãcaseyyaü kappenti ma¤cake vā tiõasanthārake vā, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü uccāsayanamahāsayanaü pahāya uccāsayanamahāsayanā paņivirato nãcaseyyaü kappemi ma¤cake vā tiõasanthārake vā, iminā pi aīgena arahataü anukaromi, #<[page 251]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā aņņhamena aīgena samannāgato hoti. Evaü upavuttho kho bhikkhave aņņhaīgasamannāgato uposatho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro ti. XLII. 1. Aņņhaīgasamannāgato bhikkhave uposatho upavuttho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro. Kathaü upavuttho ca bhikkhave aņņhaīgasamannāgato uposatho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro? 2. Idha bhikkhave ariyasāvako iti paņisa¤cikkhati `yāvajãvaü arahanto pāõātipātaü pahāya pāõātipātā paņiviratā nihitadaõķā nihitasatthā lajjã dayāpannā sabbapāõabhåtahitānukampã viharanti, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü pāõātipātaü pahāya pāõātipātā paņivirato nihitadaõķo nihitasattho lajjã dayāpanno sabbapāõabhåtahitānukampã viharāmi, iminā pi aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā paņhamena aīgena samannāgato hoti . . . pe . . . 3. `Yāvajãvaü arahanto uccāsayanamahāsayanaü pahāya uccāsayanamahāsayanā paņiviratā nãcaseyyaü kappenti ma¤cake vā tiõasanthārake vā, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü uccāsayanamahāsayanaü pahāya uccāsayanamahāsayanā paņivirato nãcaseyyaü kappemi ma¤cake vā tiõasanthārake vā, iminā pi aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā aņņhamena aīgena samannāgato hoti. Evaü upavuttho kho bhikkhave aņņhaīgasamannāgato uposatho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro. #<[page 252]># %<252 Aīguttara-Nikāya. XLII. 4-6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Kãva mahapphalo hoti kãva mahānisaüso kãva mahājutiko kãva mahāvipphāro? 4. Seyyathā pi bhikkhave yo imesaü soëasannaü mahājanapadānaü pahåtasattaratanānaü issarādhipaccaü rajjaü kāreyya, seyyathãdaü Aīgānaü Magadhānaü Kāsãnaü Kosalānaü Vajjãnaü Mallānaü Cetãnaü Vaüsānaü Kurånaü Pa¤cālānaü Macchānaü Sårasenānaü Assakānaü Avantãnaü Gandhārānaü Kambojānaü, aņņhaīgasamannāgatassa uposathassa etaü kalaü nāgghati soëasiü. Taü kissa hetu? Kapaõaü bhikkhave mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāya. 5. Yāni bhikkhave mānusakāni pa¤¤āsa vassāni, Cātummahārājikānaü devānaü eso eko rattindivo, tāya rattiyā tiüsa rattiyo māso, tena māsena dvādasa māsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbāni pa¤ca vassasatāni Cātummahārājikānaü devānaü āyuppamāõaü. ōhānaü kho pan' etaü bhikkhave vijjati, yaü idh' ekacco itthi vā puriso vā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavasitvā kāyassa bhedā parammaraõā Cātummahārājikānaü devānaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho pana me taü bhikkhave sandhāya bhāsitaü: kapaõaü mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāya. 6. Yaü bhikkhave mānusakaü vassasataü, Tāvatiüsānaü devānaü eso eko rattindivo, tāya rattiyā tiüsa rattiyo māso, tena māsena dvādasa māsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbaü vassasahassaü Tāvatiüsānaü devānaü āyuppamāõaü. #<[page 253]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ōhānaü kho pan' etaü bhikkhave vijjati, yaü idh' ekacco itthi vā puriso vā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavasitvā kāyassa bhedā parammaraõā Tāvatiüsānaü devānaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho pana me taü bhikkhave sandhāya bhāsitaü: kapaõaü mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāya. 7. Yāni bhikkhave mānusakāni dve vassasatāni, Yāmānaü devānaü eso eko rattindivo, tāya rattiyā tiüsa rattiyo māso, tena māsena dvādasa māsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbāni dve vassasahassāni Yāmānaü devānaü āyuppamāõaü. ōhānaü kho pan' etaü bhikkhave vijjati, yaü idh' ekacco itthi vā puriso vā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavasitvā kāyassa bhedā parammaraõā Yāmānaü devānaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho pana me taü bhikkhave sandhāya bhāsitaü: kapaõaü mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāya. 8. Yāni bhikkhave mānusakāni cattāri vassasatāni, Tusitānaü devānaü eso eko rattindivo, tāya rattiyā tiüsa rattiyo māso, tena māsena dvādasa māsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbāni cattāri vassasahassāni Tusitānaü devānaü āyuppamāõaü. ōhānaü kho pan' etaü bhikkhave vijjati, yaü idh' ekacco itthi vā puriso vā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavasitvā kāyassa bhedā parammaraõā Tusitānaü devānaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho pana me taü bhikkhave sandhāya bhāsitaü: kapaõaü mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāya. 9. Yāni bhikkhave mānusakāni aņņha vassasatāni, Nimmānaratãnaü devānaü eso eko rattindivo, tāya rattiyā tiüsa rattiyo māso, tena māsena dvādasa māsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbāni aņņha vassasahassāni Nimmānaratãnaü devānaü āyuppamāõaü. ōhānaü kho pan' etaü bhikkhave vijjati, yaü idh' ekacco itthi vā puriso vā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavasitvā kāyassa bhedā parammaraõā Nimmānaratãnaü devānaü sahavyataü upapajjeyya. #<[page 254]># %<254 Aīguttara-Nikāya. XLII. 10>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Idaü kho pana me taü bhikkhave sandhāya bhāsitaü: kapaõaü mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāya. 10. Yāni bhikkhave mānusakāni soëasa vassasatāni, Paranimmitavasavattãnaü devānaü eso eko rattindivo, tāya rattiyā tiüsa rattiyo māso, tena māsena dvādasa māsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbāni soëasa vassasahassāni Paranimmitavasavattãnaü devānaü āyuppamāõaü. ōhānaü kho pan' etaü bhikkhave vijjati, yaü idh' ekacco itthi vā puriso vā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavasitvā kāyassa bhedā parammaraõā Paranimmitavasavattãnaü devānaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho pana me taü bhikkhave sandhāya bhāsitaü: kapaõaü mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāyā ti. Pāõaü na ha¤¤e na cādinnam ādiye musā na bhāse na ca majjapo siyā abrahmacariyā virameyya methunā rattiü na bhu¤jeyya vikālabhojanaü mālaü na dhāraye na ca gandham ācare ma¤ce chamāyaü vasayetha santhate: etaü hi aņņhaīgikam āh' uposathaü buddhena dukkhantagunā pakāsitaü. Cando ca suriyo ca ubho sudassanā obhāsayaü anupariyanti yāvatā tamonudā te pana antalikkhagā nabhe pabhāsanti disā virocanā, #<[page 255]># %% etasmiü yaü vijjati antare dhanaü muttā maõi veëuriya¤ ca bhaddakaü siīgã suvaõõaü atha vā pi ka¤canaü yaü jātaråpaü haņakan ti vuccati, aņņhaīgupetassa uposathassa kalam pi te nānubhavanti soëasiü candappabhā tāragaõā va sabbe. Tasmā hi nārã ca naro ca sãlavā aņņhaīgupetaü upavass' uposathaü pu¤¤āni katvāna sukhudrayāni aninditā saggam upenti ņhānan ti. XLIII. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Pubbārāme Migāramātupāsāde. Atha kho Visākhā Migāramātā yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Visākhaü Migāramātaraü Bhagavā etad avoca:-- 2. Aņņhaīgasamannāgato Visākhe uposatho upavuttho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro. Kathaü upavuttho ca Visākhe aņņhaīgasamannāgato uposatho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro? 3. Idha Visākhe ariyasāvako iti paņisa¤cikkhati `yāvajãvaü arahanto pāõātipātaü pahāya pāõātipātā paņiviratā nihitadaõķā nihitasatthā lajjã dayāpannā sabbapāõabhåtahitānukampã viharanti, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü pāõātipātaü pahāya pāõātipātā paņivirato nihitadaõķo nihitasattho lajjã dayāpanno sabbapāõabhåtahitānukampã viharāmi, iminā pi aīgena arahataü anukaromi, #<[page 256]># %<256 Aīguttara-Nikāya. XLIII. 4-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā paņhamena aīgena samannāgato hoti . . . pe . . . `Yāvajãvaü arahanto uccāsayanamahāsayanaü pahāya uccāsayanamahāsayanā paņiviratā nãcaseyyaü kappenti ma¤cake vā tiõasanthārake vā, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü uccāsayanamahāsayanaü pahāya uccāsayanamahāsayanā paņivirato nãcaseyyaü kappemi ma¤cake vā tiõasanthārake vā, iminā pi aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā aņņhamena aīgena samannāgato hoti. Evaü upavuttho kho Visākhe aņņhaīgasamannāgato uposatho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro. Kãva mahapphalo hoti kãva mahānisaüso kãva mahājutiko kãva mahāvipphāro? 4. Seyyathā pi Visākhe yo imesaü soëasannaü mahājanapadānaü pahåtasattaratanānaü issarādhipaccaü rajjaü kāreyya, seyyathãdaü Aīgānaü Magadhānaü Kāsãnaü Kosalānaü Vajjãnaü Mallānaü Cetãnaü Vaüsānaü Kurånaü Pa¤cālānaü Macchānaü Sårasenānaü Assakānaü Avantãnaü Gandhārānaü Kambojānaü, aņņhaīgasamannāgatassa uposathassa etaü kalaü nāgghati soëasiü. Taü kissa hetu? Kapaõaü Visākhe mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāya. 5. Yāni Visākhe mānusakāni pa¤¤āsa vassāni, Cātummahārājikānaü devānaü eso eko rattindivo, tāya rattiyā tiüsa rattiyo māso, tena māsena dvādasa māsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbāni pa¤ca vassasatāni Cātummahārājikānaü devānaü āyuppamāõaü. ōhānaü kho pan' etaü Visākhe vijjati, yaü idh' ekacco itthi vā puriso vā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavasitvā kāyassa bhedā parammaraõā Cātummahārājikānaü devānaü sahavyataü upapajjeyya. #<[page 257]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ idaü kho pana me taü Visākhe sandhāya bhāsitaü: kapaõaü mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāya. 6. Yaü Visākhe mānusakaü vassasataü, Tāvatiüsānaü devānaü eso eko rattindivo, tāya rattiyā tiüsa rattiyo māso, tena māsena dvādasa māsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbaü vassasahassaü Tāvatiüsānaü devānaü āyuppamāõaü. ōhānaü kho pan' etaü Visākhe vijjati, yaü idh' ekacco itthi vā puriso vā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavasitvā kāyassa bhedā parammaraõā Tāvatiüsānaü devānaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho pana me taü Visākhe sandhāya bhāsitaü: kapaõaü mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāya. 7. Yāni Visākhe mānusakāni dve vassasatāni . . . pe . . . cattāri vassasatāni . . . pe . . . aņņha vassasatāni . . . pe . . . soëasa vassasatāni Paranimmitavasavattãnaü devānaü eso eko rattindivo, tāya rattiyā tiüsa rattiyo māso, tena māsena dvādasa māsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbāni soëasa vassasahassāni Paranimmitavasavattãnaü devānaü āyuppamāõaü. ōhānaü kho pan' etaü Visākhe vijjati, yaü idh' ekacco itthi vā puriso vā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavasitvā kāyassa bhedā parammaraõā Paranimmitavasavattãnaü devānaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho pana me taü Visākhe sandhāya bhāsitaü: kapaõaü mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāyā ti. Pāõaü na ha¤¤e na cādinnam ādiye musā na bhāse na ca majjapo siyā abrahmacariyā virameyya methunā rattiü na bhu¤jeyya vikālabhojanaü mālaü na dhāraye na ca gandham ācare #<[page 258]># %<258 Aīguttara-Nikāya. XLIV. 1-2>% ma¤ce chamāyaü vasayetha santhate: etaü hi aņņhaīgikam āh' uposathaü buddhena dukkhantagunā pakāsitaü. Cando ca suriyo ca ubho sudassanā obhāsayaü anupariyanti yāvatā tamonudā te pana antalikkhagā nabhe pabhāsanti disā virocanā, etasmiü yaü vijjati antare dhanaü muttā maõi veëuriya¤ ca bhaddakaü siīgã suvaõõaü atha vā pi ka¤canaü yaü jātaråpaü haņakan ti vuccati, aņņhaīgupetassa uposathassa kalam pi te nānubhanti soëasiü candappabhā tāragaõā va sabbe. Tasmā hi nārã ca naro ca sãlavā aņņhaīgupetaü upavass' uposathaü pu¤¤āni katvāna sukhudrayāni aninditā saggam upenti ņhānan ti. XLIV. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Vesāliyaü viharati Mahāvane Kåņāgārasālāyaü. Atha kho Vāseņņho upāsako yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Vāseņņhaü upāsakaü Bhagavā etad avoca:-- Aņņhaīgasamannāgato Vāseņņha uposatho upavuttho mahapphalo hoti . . . pe . . . aninditā saggam upenti ņhānan ti. 2. Evaü vutte Vāseņņho upāsako Bhagavantaü etad avoca:-- #<[page 259]># %% Piyā me bhante ¤ātisālohitā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavaseyyuü, piyānam pi me assa ¤ātisālohitānaü dãgharattaü hitāya sukhāya. Sabbe ce pi bhante khattiyā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavaseyyuü, sabbesam pi' ssa khattiyānaü dãgharattaü hitāya sukhāya. Sabbe ce pi bhante brāhmaõā . . . pe . . . vessā . . . suddā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavaseyyuü, sabbesam pi' ssa suddānaü dãgharattaü hitāya sukhāyā ti. 3. Evam etaü Vāseņņha. Sabbe ce pi Vāseņņha khattiyā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavaseyyuü, sabbesam pi' ssa khattiyānaü dãgharattaü hitāya sukhāya. Sabbe ce pi Vāseņņha brāhmaõā . . . pe . . . vessā . . . suddā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavaseyyuü, sabbesam pi' ssa suddānaü dãgharattaü hitāya sukhāya. Sadevako ce pi Vāseņņha loko samārako sabrahmako sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavaseyyuü, sadevakassa lokassa samārakassa sabrahmakassa sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya dãgharattaü hitāya sukhāya. Ime ce pi Vāseņņha mahāsālā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavaseyyuü, imesam pi' ssa mahāsālānaü dãgharattaü hitāya sukhāya, sace ceteyyuü, ko pana vādo manussabhåtassā ti. XLV. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Jetavane Anāthapiõķikassa ārāme. Atha kho Bojjhā upāsikā yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Bojjhaü upāsikaü Bhagavā etad avoca:-- 2. Aņņhaīgasamannāgato Bojjhe uposatho upavuttho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro. #<[page 260]># %<260 Aīguttara-Nikāya. XLV. 3-4>% Kathaü upavuttho ca Bojjhe aņņhaīgasamannāgato uposatho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro? 3. Idha Bojjhe ariyasāvako iti paņisa¤cikkhati `yāvajãvaü arahanto pāõātipātaü pahāya pāõātipātā paņiviratā nihitadaõķā nihitasatthā lajjã dayāpannā sabbapāõabhåtahitānukampã viharanti, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü pāõātipātaü pahāya pāõātipātā paņivirato nihitadaõķo nihitasattho lajjã dayāpanno sabbapāõabhåtahitānukampã viharāmi, iminā pi aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā paņhamena aīgena samannāgato hoti . . . pe . . . `yāvajãvaü arahanto uccāsayanamahāsayanaü pahāya uccāsayanamahāsayanā paņiviratā nãcaseyyaü kappenti ma¤cake vā tiõasanthārake vā, ahaü p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü uccāsayanamahāsayanaü pahāya uccāsayanamahāsayānā paņivirato nãcaseyyaü kappemi ma¤cake vā tiõasanthārake vā, iminā pi aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā aņņhamena aīgena samannāgato hoti. Evaü upavuttho kho Bojjhe aņņhaīgasamannāgato uposatho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro. Kãva mahapphalo hoti kãva mahānisaüso kãva mahāvipphāro? 4. Seyyathā pi Bojjhe yo imesaü soëasannaü mahājanapadānaü pahåtasattaratanānaü issarādhipaccaü rajjaü kāreyya, seyyathãdaü Aīgānaü Magadhānaü Kāsãnaü Kosalānaü Vajjãnaü Mallānaü Cetãnaü Vaüsānaü Kurånaü Pa¤cālānaü Macchānaü Sårasenānaü Assakānaü Avantãnaü Gandhārānaü Kambojānaü, #<[page 261]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ aņņhaīgasamannāgatassa uposathassa etaü kalaü nāgghati soëasiü. Taü kissa hetu? Kapaõaü Bojjhe mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāya. 5. Yāni Bojjhe mānusakāni pa¤¤āsa vassāni, Cātummahārājikānaü devānaü eso eko rattindivo, tāya rattiyā tiüsa rattiyo māso, tena māsena dvādasa māsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbāni pa¤ca vassasatāni Cātummahārājikānaü devānaü āyuppamānaü. ōhānaü kho pan' etaü Bojjhe vijjati, yaü idh' ekacco itthi vā puriso vā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavasitvā kāyassa bhedā parammaraõā Cātummahārājikānaü devānaü sahavyataü upapajjeyya. Idaü kho pana me taü Bojjhe sandhāya bhāsitaü: kapaõaü mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāya. 6. Yaü Bojjhe mānusakaü vassasataü . . . pe . . . yāni Bojjhe mānusakāni dve vassasatāni . . . pe . . . cattāri vassasatāni . . . pe . . . aņņha vassasatāni . . . pe . . . soëasa vassasatāni, Paranimmitavasavattãnaü devānaü eso eko rattindivo, tāya rattiyā tiüsa rattiyo māso, tena māsena dvādasa māsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbāni soëasa vassasahassāni Paranimmitavasavattãnaü devānaü āyuppamāõaü. ōhānaü kho pan' etaü Bojjhe vijjati, yaü idh' ekacco itthi vā puriso vā aņņhaīgasamannāgataü uposathaü upavasitvā kāyassa bhedā parammaraõā Paranimmitavasavattãnaü devānaü sahavyataü upapajjeyya. idaü kho pana me taü Bojjhe sandhāya bhāsitaü: kapaõaü mānusakaü rajjaü dibbasukhaü upanidhāyā ti. pāõaü na ha¤¤e na cādinnam ādiye musā na bhāse na ca majjapo siyā #<[page 262]># %<262 Aīguttara-Nikāya. XLVI. 1>% abrahmacariyā virameyya methunā rattiü na bhu¤jeyya vikālabhojanaü mālaü na dhāraye na ca gandham ācare ma¤ce chamāyaü vasayetha santhate: etaü hi aņņhaīgikam āh' uposathaü buddhena dukkhantagunā pakāsitaü. Cando ca suriyo ca ubho sudassanā obhāsayaü anupariyanti yāvatā tamonudā te pana antalikkhagā nabhe pabhāsanti disā virocanā, etasmiü yaü vijjati antare dhanaü muttā maõi veëuriya¤ ca bhaddakaü siīgã suvaõõaü atha vā pi ka¤canaü yaü jātaråpaü haņakan ti vuccati, aņņhaīgupetassa uposathassa kalam pi te nānubhavanti soëasiü candappabhā tāragaõā va sabbe. Tasmā hi nārã ca naro ca sãlavā aņņhaīgupetaü upavass' uposathaü pu¤¤āni katvāna sukhudrayāni aninditā saggam upenti ņhānan ti. XLVI. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Kosambiyaü viharati Ghositārāme. Tena kho pana samayena āyasmā Anuruddho divāvihāraü gato hoti paņisallãno. Atha kho sambahulā manāpakāyikā devatā yenāyasmā Anuruddho ten' upasaīkamiüsu, upasaīkamitvā āyasmantaü Anuruddhaü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. Ekamantaü ņhitā kho tā devatā āyasmantaü Anuruddhaü etad avocuü `mayaü bhante Anuruddha manāpakāyikā nāma devatā tãsu ņhānesu issariyaü kārema vasaü vattema: #<[page 263]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ mayaü bhante Anuruddha yādisakaü vaõõaü ākaīkhāma, tādisakaü vaõõaü ņhānaso paņibhāma; yādisakaü saraü ādaīkhāma, tādisakaü saraü ņhānaso paņilabhāma; yādisakaü sukhaü ākaīkhāma, tādisakaü sukhaü ņhānaso paņilabhāma; mayaü bhante Anuruddha manāpakāyikā nāma devatā imesu tãsu ņhānesu issariyaü kārema vasaü vattenā' ti. 2. Atha kho āyasmato Anuruddhassa etad ahosi `aho vat' imā devatā sabbā 'va nãlā assu nãlavaõõā nãlavatthā nãlālaükārā' ti. Atha kho tā devatā āyasmato Anuruddhassa cittam a¤¤āya sabbā 'va nãlā ahesuü nãlavaõõā nãlavatthā nãlālaükārā. Atha kho āyasmato Anuruddhassa etad ahosi `aho vat' imā devatā sabbā 'va pãtā assu . . . pe . . . sabbā 'va lohitakā assu . . . sabbā 'va odātā assu odātavaõõā odātavatthā odātālaükārā' ti. Atha kho tā devatā āyasmato Anuruddhassa cittam a¤¤āya sabbā 'va odātā ahesuü odātavaõõā odātavatthā odātālaükārā. Atha kho tā devatā ekā 'va gāyi, ekā 'va nacci, ekā 'va accharikaü vādesi. Seyyathā pi nāma pa¤caīgikassa turiyassa suvinãtassa suppaņippatāëitassa kusalehi susamannāhatassa saddo hoti vaggu ca rajaniyo ca kamaniyo ca pemaniyo ca madaniyo ca evam eva tāsaü devatānaü alaükārānaü saddo hoti vaggu ca rajaniyo ca kamaniyo ca pemaniyo ca madaniyo ca. #<[page 264]># %<264 Aīguttara-Nikāya. XLVI. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Atha kho āyasmā Anuruddho indriyāni okkhipi. Atha kho tā devatā `na khv ayyo Anuruddho sādiyatã' ti tatth' ev' antaradhāyiüsu. 3. Atha kho āyasmā Anuruddho sāyaõhasamayaü paņisallāõā vuņņhito yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā Anuruddho Bhagavantaü etad avoca: Idhāhaü bhante divāvihāraü gato homi paņisallãno. Atha kho bhante sambahulā manāpakāyikā devatā yenāhaü ten' upasaīkamiüsu, upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. Ekamantaü ņhitā kho bhante tā devatā maü etad avocuü `mayaü bhante Anuruddha manāpakāyikā nāma devatā tãsu ņhānesu issariyaü kārema vasaü vattema: mayaü bhante Anuruddha yādisakaü vaõõaü ākaīkhāma, tādisakaü vaõõaü ņhānaso paņilabhāma; yādisakaü saraü ākaīkhāma, tādisakaü saraü ņhānaso paņilabhāma; yādisakaü sukhaü ākaīkhāma, tādisakaü sukhaü ņhānaso paņilabhāma; mayaü bhante Anuruddha manāpakāyikā nāma devatā imesu tãsu ņhānesu issariyaü kārema vasaü vattemā' ti. Tassa mayhaü bhante etad ahosi `aho vat' imā devatā sabbā 'va nãlā assu nãlavaõõā nãlavatthā nãlālaükārā' ti. Atha kho bhante tā devatā mama cittam a¤¤āya sabbā 'va nãlā ahesuü nãlavaõõā nãlavatthā nãlālaükārā. Tassa mayhaü bhante etad ahosi `aho vat' imā devatā sabbā 'va pãtā assu . . . pe . . . sabbā 'va lohitakā assu . . . pe . . . sabbā 'va odātā assu odātavaõõā odātavatthā odātālaükārā' ti. #<[page 265]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Atha kho bhante tā devatā mama cittam a¤¤āya sabbā 'va odātā ahesuü odātavaõõā odātavatthā odātālaükārā. Atha kho bhante tā devatā ekā 'va gāyi, ekā 'va nacci, ekā 'va accharikaü vādesi. Seyyathā pi nāma pa¤caīgikassa turiyassa suvinãtassa suppaņippatāëitassa kusalehi susamannāhatassa saddo hoti vaggu ca rajaniyo ca kamaniyo ca pemaniyo ca madaniyo ca, evam eva tāsaü devatānaü alaükārānaü saddo hoti vaggu ca rajaniyo ca kamaniyo ca pemaniyo ca madaniyo ca. Atha khv āhaü bhante indriyāni okkhipiü. Atha kho bhante tā devatā `na khv ayyo Anuruddho sādiyatã' ti tatth' ev' antaradhāyiüsu. Katihi nu kho bhante dhammehi samannāgato mātugāmo kāyassa bhedā parammaraõā manāpakāyikānaü devānaü sahavyataü upapajjatã ti? 4. Aņņhahi kho Anuruddha dhammehi samannāgato mātugāmo kāyassa bhedā parammaraõā manāpakāyikānaü devānaü sahavyataü upapajjati. Katamehi aņņhahi? 5. idha Anuruddha mātugāmo yassa mātāpitaro bhattuno denti atthakāmā hitesino anukampakā anukampaü upādāya, tassa hoti pubbuņņhāyinã pacchānipātinã kiükārapaņissāvinã manāpacārinã piyavādinã. Ye te bhattu garuno honti `mātā' ti vā `pitā' ti vā `samaõabrāhmaõā' ti vā, te sakkaroti garukaroti māneti påjeti abbhāgate ca āsanodakena paņipåjeti. Ye te bhattu abbhantarā kammantā `uõõā' ti vā `kappāsā' ti vā, tattha dakkhā hoti analasā tatrupāyāya vãmaüsāya samannāgatā alaü kātuü alaü saüvidhātuü. Yo so bhattu abbantaro antojano `dāsā' ti vā `pessā' ti vā `kammakarā' ti vā, #<[page 266]># %<266 Aīguttara-Nikāya. XLVI.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tesaü kata¤ ca katato jānāti akata¤ ca akatato jānāti gilānakāna¤ ca balābalaü jānāti, khādaniyaü bhojaniya¤ c' assa paccaüsena saüvibhajati. Yaü bhattā āharati dhanaü vā dha¤¤aü vā rajataü vā jātaråpaü vā, taü ārakkhena guttiyā sampādeti, tattha ca hoti adhuttã athenã asoõķã avināsikā. Upāsikā kho pana hoti buddhaü saraõaü gatā dhammaü saraõaü gatā saīghaü saraõaü gatā. Sãlavatã kho pana hoti pāõātipātā paņiviratā adinnādānā paņiviratā kāmesu micchācārā paņiviratā musāvādā paņiviratā surāmerayamajjapamādaņņhānā paņiviratā. Cāgavatã kho pana hoti vigatamalamaccherena cetasā agāraü ajjhāvasati muttacāgā payatapāõã vossaggaratā yācayogā dānasaüvibhāgaratā. Imehi kho Anuruddha aņņhahi dhammehi samannāgato mātugāmo kāyassa bhedā parammaraõā manāpakāyikānaü devānaü sahavyataü upapajjatã ti. Yo naü bharati sabbadā niccaü ātāpi ussuko taü sabbakāmaharaü posaü bhattāraü nātima¤¤ati. Na cāpi sotthi bhattāraü issāvādena rosaye bhattu¤ ca garuno sabbe paņipåjeti paõķitā. Uņņhāhikā analasā saīgahitaparijjanā bhattu manāpaü carati sambhataü anurakkhati. Yā evaü vattati nārã bhattu chandavasānugā manāpā nāma te devā yattha sā upapajjatã ti. #<[page 267]># %% XLVII. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Pubbārāme Migāramātupāsāde. Atha kho Visākhā Migāramātā . . . pe . . . Ekamantaü nisinnaü kho Visākhā Migāramātaraü Bhagavā etad avoca:-- 2. Aņņhahi kho Visākhe dhammehi samannāgato mātugāmo kāyassa bhedā parammaraõā manāpakāyikānaü devānaü sahavyataü upapajjati. Katamehi aņņhahi? 3. Idha Visākhe mātugāmo yassa mātāpitaro bhattuno denti atthakāmā hitesino anukampakā anukampaü upādāya, tassa hoti pubbuņņhāyinã pacchānipātinã kiükārapaņissāvinã manāpacārinã piyavādinã . . . pe . . . Cāgavatã kho pana hoti vigatamalamaccherena cetasā agāraü ajjhāvasati muttacāgā payatapāõã vossaggaratā yācayogā dānasaüvibhāgaratā. Imehi kho Visākhe aņņhahi dhammehi samannāgato mātugāmo kāyassa bhedā parammaraõā manāpakāyikānaü devānaü sahavyataü upapajjatã ti. Yo naü bharati sabbadā niccaü ātāpi ussuko taü sabbakāmaharaü posaü bhattāraü nātima¤¤ati. Na cāpi sotthi bhattāraü issāvādena rosaye bhattu¤ ca garuno sabbe paņipåjeti paõķitā. Uņņhāhikā analasā saīgahitaparijjanā bhattu manāpaü carati sambhataü anurakkhati. Yā evaü vattati nārã bhattu chandavasānugā manāpā nāma te devā yattha sā upapajjatã ti. #<[page 268]># %<268 Aīguttara-Nikāya. XLVIII. 1-3>% XLVIII. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Bhaggesu viharati Suüsumāragire Bhesakaëāvane Migadāye. Atha kho Nakulamātā gahapatānã yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā . . . pe . . . Ekamantaü nisinnaü kho Nakulamātaraü gahapatāniü Bhagavā etad avoca:-- 2. Aņņhahi kho Nakulamāte dhammehi samannāgato mātugāmo kāyassa bhedā parammaranā manāpakāyikānaü devānaü sahavyataü upapajjati. Katamehi aņņhahi? 3. Idha Nakulamāte mātugāmo yassa mātāpitaro bhattuno denti atthakāmā hitesino anukampakā anukampaü upādāya, tassa hoti pubbuņņhāyinã pacchānipātinã kiükārapaņissāvinã manāpacārinã piyavādinã. Ye te bhattu garuno honti `mātā' ti vā `pitā' ti vā `samaõabrāhmaõā' ti vā, te sakkaroti garukaroti māneti påjeti abbhāgate ca āsanodakena paņipåjeti. Ye te bhattu abbhantarā kammantā `uõõā' ti vā `kappāsā' ti vā, tattha dakkhā hoti analasā tatrupāyāya vãmaüsāya samannāgatā alaü kātuü alaü saüvidhātuü. Yo so bhattu abbhantaro antojano `dāsā' ti vā `pessā' ti vā `kammakarā' ti vā, tesaü kata¤ ca katato jānāti akata¤ ca akatato jānāti gilānakāna¤ ca balābalaü jānāti, khādaniyaü bhojaniya¤ c' assa paccaüsena saüvibhajati. Yaü bhattā āharati dhanaü vā dha¤¤aü vā rajataü vā jātaråpaü vā, taü ārakkhena guttiyā sampādeti, tattha ca hoti adhuttã athenã asoõķã avināsikā. Upāsikā kho pana hoti buddhaü saraõaü gatā dhammaü saraõaü gatā. Sãlavatã kho pana hoti pāõātipātā paņiviratā . . . pe . . . surāmerayamajjapamādaņņhānā paņiviratā. Cāgavatã kho pana hoti vigatamalamaccherena cetasā agāraü ajjhāvasati muttacāgā payatapāõã vossaggaratā yācayogā dānasaüvibhāgaratā. #<[page 269]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Imehi kho Nakulamāte aņņhahi dhammehi samannāgato mātugāmo kāyassa bhedā parammaraõā manāpakāyikānaü devānaü sahavyataü upapajjatã ti. Yo naü bharati sabbadā niccaü ātāpi ussuko taü sabbakāmaharaü posaü bhattāraü nātima¤¤ati. Na cāpi sotthi bhattāraü issāvādena rosaye bhattu¤ ca garuno sabbe paņipåjeti paõķitā. Uņņhāhikā analasā saīgahitaparijjanā bhattu manāpaü carati sambhataü anurakkhati. Yā evaü vattati nārã bhattu chandavasānugā manāpā nāma te devā yattha sā upapajjatã ti. XLIX. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Pubbārāme Migāramātupāsāde. Atha kho Visākhā Migāramātā yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā . . . pe . . . Ekamantaü nisinnaü kho Visākhaü Migāramātaraü Bhagavā etad avoca:-- 2. Catåhi kho Visākhe dhammehi samannāgato mātugāmo idhalokavijayāya paņipanno hoti, {ayaüsa} loko āraddho hoti. Katamehi catåhi? 3. Idha Visākhe mātugāmo susaüvihitakammanto hoti saīgahitaparijjano, bhattu manāpaü carati, sambhataü anurakkhati. Katha¤ ca Visākhe mātugāmo susaüvihitakammanto hoti? 4. Idha Visākhe mātugāmo ye te bhattu abbhantarā kammantā `uõõā' ti vā `kappāsā' ti vā, tattha dakkhā hoti analasā tatrupāyāya vãmaüsāya samannāgatā alaü kātuü alaü saüvidhātuü. Evaü kho Visākhe mātugāmo susaüvihitakammanto hoti. #<[page 270]># %<270 Aīguttara-Nikāya. XLIX. 5-10>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Katha¤ ca Visākhe mātugāmo saīgahitaparijjano hoti? 5. Idha Visākhe mātugāmo yo so bhattu abbhantaro antojano `dāsā' ti vā `pessā' ti vā `kammakarā' ti vā, tesaü kata¤ ca katato jānāti akata¤ ca akatato jānāti gilānakāna¤ ca balābalaü jānāti, khādaniyaü bhojaniya¤ c' assa paccaüsena saüvibhajati. Evaü kho Visākhe mātugāmo saīgahitaparijjano hoti. Katha¤ ca Visākhe mātugāmo bhattu manāpaü carati? 6. Idha Visākhe mātugāmo yaü bhattu amanāpasaükhātaü, taü jãvitahetu pi na ajjhācarati. Evaü kho Visākhe mātugāmo bhattu manāpaü carati. Katha¤ ca Visākhe mātugāmo sambhataü anurakkhati? 7. Idha Visākhe mātugāmo yaü bhattā āharati dhanaü vā dha¤¤aü vā rajataü vā jātaråpaü vā, taü ārakkhena guttiyā sampādeti, tattha ca hoti adhuttã athenã asoõķã avināsikā. Evaü kho Visākhe mātugāmo sambhataü anurakkhati. Imehi kho Visākhe catåhi dhammehi samannāgato mātugāmo idhalokavijayāya paņipanno hoti, {ayaüsa} loko āraddho hoti. 8. Catåhi kho Visākhe dhammehi samannāgato mātugāmo dhalokavijayāya paņipanno hoti, parassa loko āraddho hoti. Katamehi catåhi? 9. Idha Visākhe mātugāmo saddhāsampanno hoti, sãlasampanno hoti, cāgasampanno hoti, pa¤¤āsampanno hoti. Katha¤ ca Visākhe mātugāmo saddhāsampanno hoti? 10. Idha Visākhe mātugāmo saddho hoti, saddahati Tathāgatassa bodhiü `iti pi so Bhagavā arahaü sammāsambuddho vijjācaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasārathi Satthā devamanussānaü buddho Bhagavā' ti. Evaü kho Visākhe mātugāmo saddhāsampanno hoti. Katha¤ ca Visākhe mātugāmo sãlasampanno hoti? #<[page 271]># %% 11. Idha Visākhe mātugāmo pāõātipātā paņivirato hoti . . . pe . . . surāmerayamajjapamādaņņhānā paņivirato hoti. Evaü kho Visākhe mātugāmo sãlasampanno hoti. Katha¤ ca Visākhe mātugāmo cāgasampanno hoti? 12. Idha Visakhe mātugāmo vigatamalamaccherena cetasā agāraü ajjhāvasati muttacāgā payatapāõã vossaggaratā yācayogā dānasaüvibhāgaratā. Evaü kho Visākhe mātugāmo cāgasampanno hoti. Katha¤ ca Visākhe mātugāmo pa¤¤āsampanno hoti? 13. Idha Visākhe mātugāmo pa¤¤avā hoti udayatthagāminiyā pa¤¤āya samannāgato ariyāya nibbedhikāya sammādukkhakkhayagāminiyā. Evaü kho Visākhe mātugāmo pa¤¤āsampanno hoti. Imehi kho Visākhe catåhi dhammehi samannāgato mātugāmo paralokavijayāya paņipanno hoti, parassa loko āraddho hotã ti. Susaüvihitakammantā saīgahitaparijjanā bhattu manāpaü carati sambhataü anurakkhati. Saddhāsãlena sampannā vada¤¤å vãtamaccharā niccaü maggaü visodheti sotthānaü samparāyikaü. Icc' ete aņņha dhammā ca yassā vijjanti nāriyā tam pi sãlavatiü āhu dhammaņņhaü saccavādiniü. Soëasākārasampannā aņņhaīgasusamāgatā tādisã sãlavatã upāsikā upapajjati devalokaü manāpan ti. L. 1. Catåhi bhikkhave dhammehi samannāgato mātugāmo idhalokavijayāya paņipanno hoti, {ayaüsa} loko āraddho hoti. Katamehi catåhi? #<[page 272]># %<272 Aīguttara-Nikāya. L. 2-9>% 2. Idha bhikkhave mātugāmo susaüvihitakammanto hoti, saīgahitaparijjano, bhattu manāpaü carati, sambhataü anurakkhati. Katha¤ ca bhikkhave mātugāmo susaüvihitakammanto hoti? 3. Idha bhikkhave mātugāmo ye te bhattu abbhantarā kammantā . . . pe . . . Evaü kho bhikkhave mātugāmo susaüvihitakammanto hoti. Katha¤ ca bhikkhave mātugāmo saīgahitaparijjano hoti? 4. Idha bhikkhave mātugāmo yo so bhattu abbhantaro antojano . . . pe . . . Evaü kho bhikkhave mātugāmo saīgahitaparijjano hoti. Katha¤ ca bhikkhave mātugāmo bhattu manāpaü carati? 5. Idha bhikkhave mātugāmo yaü bhattu amanāpasaükhātaü, taü jãvitahetu pi na ajjhācarati. Evaü kho bhikkhave mātugāmo bhattu manāpaü carati. Katha¤ ca bhikkhave mātugāmo sambhataü anurakkhati? 6. Idha bhikkhave mātugāmo yaü bhattā āharati . . . pe . . . Evaü kho bhikkhave mātugāmo sambhataü anurakkhati. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannāgato mātugāmo idhalokavijayāya paņipanno hoti, ayaü sa loko āraddho hoti. 7. Catåhi bhikkhave dhammehi samannāgato mātugāmo paralokavijayāya paņipanno hoti, parassa loko āraddho hoti. Katamehi catåhi? 8. Idha bhikkhave mātugāmo saddhāsampanno hoti, sãlasampanno hoti, cāgasampanno hoti, pa¤¤āsampanno hoti. Katha¤ ca bhikkhave mātugāmo saddhāsampanno hoti? 9. Idha bhikkhave mātugāmo saddho hoti . . . pe . . . #<[page 273]># %% Evaü kho bhikkhave mātugāmo saddhāsampanno hoti. Katha¤ ca bhikkhave mātugāmo sãlasampanno hoti? 10. Idha bhikkhave mātugāmo pāõātipātā pāņivirato hoti . . . pe . . . surāmerayamajjapamādaņņhānā paņivirato hoti. Evaü kho bhikkhave mātugāmo sãlasampanno hoti. Katha¤ ca bhikkhave mātugāmo cāgasampanno hoti? 11. Idha bhikkhave mātugāmo vigatamalamaccherena cetasā agāraü ajjhāvasati . . . pe . . . Evaü kho bhikkhave mātugāmo cāgasampanno hoti. Katha¤ ca bhikkhave mātugāmo pa¤¤āsampanno hoti? 12. Idha bhikkhave mātugāmo pa¤¤avā hoti . . . pe . . . Evaü kho bhikkhave mātugāmo pa¤¤āsampanno hoti. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannāgato mātugāmo paralokavijayāya paņipanno hoti, parassa loko āraddho hotã ti. Susaüvihitakammantā saīgahitaparijjanā bhattu manāpaü carati sambhataü anurakkhati. Saddhāsãlena sampannā vada¤¤å vãtamaccharā niccaü maggaü visodheti sotthānaü samparāyikaü. Icc' ete aņņha dhammā ca yassā vijjanti nāriyā tam pi sãlavatiü āhu dhammaņņhaü saccavādiniü. Soëasākārasampannā aņņhaīgasusamāgatā tādisã sãlavatã upāsikā upapajjati devalokaü manāpan ti. Uposathavaggo pa¤camo. Tatr' uddānaü: Saükhitte vitthate Visākhe Vāseņņho Bojjhāya pa¤camaü Anuruddhaü puna Visākhe Nakulā idhalokikā dve ti. Paõõāsakaü samattaü. #<[page 274]># %<274 Aīguttara-Nikāya. LI. 1-4>% LI. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Sakkesu viharati Kapilavatthusmiü Nigrodhārāme. Atha kho Mahāpajāpatã Gotamã yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhitā kho Mahāpajāpatã Gotamã Bhagavantaü etad avoca `sādhu bhante labheyya mātugāmo Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjan' ti. `Alaü Gotamã, mā te rucci mātugāmassa Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjā' ti. 2. Dutiyam pi kho Mahāpajāpatã Gotamã Bhagavantaü etad avoca `sādhu bhante labheyya mātugāmo Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjan' ti. `Alaü Gotamã, mā te rucci mātugāmassa Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjā' ti. 3. Tatiyam pi kho Mahāpajāpatã Gotamã Bhagavantaü etad avoca `sādhu bhante labheyya mātugāmo Tathāgatappevedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjan' ti. `Alaü Gotamã, mā te rucci mātugāmassa Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjā' ti. Atha kho Mahāpajāpatã Gotamã `na Bhagavā anujānāti mātugāmassa Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjan' ti dukkhã dummanā assumukhã rudamānā Bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pakkāmi. 4. Atha kho Bhagavā Kapilavatthusmiü yathābhirantaü viharitvā yena Vesālã tena cārikaü pakkāmi, anupubbena cārikaü caramāno yena Vesālã tad avasari. Tatra sudaü Bhagavā Vesāliyaü viharati Mahāvane Kåņāgārasālāyaü. Atha kho Mahāpajāpatã Gotamã kese chedāpetvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā sambahulāhi Sākiyānãhi saddhiü yena Vesālã tena pakkāmi, #<[page 275]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ anupubbena yena Vesālã Mahāvanaü Kåņāgārasālā ten' upasaīkami. Atha kho Mahāpajāpatã Gotamã sunehi pādehi rajokiõõena gattena dukkhã dummanā assumukhã rudamānā bahi dvārakoņņhake aņņhāsi. Addasā kho āyasmā ânando Mahāpajāpatiü Gotamiü sunehi pādehi rajokiõõena gattena dukkhiü dummanaü assumukhiü rudamānaü bahi dvārakoņņhake ņhitaü, disvā Mahāpajāpatiü Gotamiü etad avoca `kin nu tvaü Gotamã sunehi pādehi rajokiõõena gattena dukkhã dummanā assumukhã rudamānā bahi dvārakoņņhake ņhitā' ti? `Tathā hi pana bhante ânanda Bhagavā na anujānāti mātugāmassa Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjan' ti. `Tena hi Gotamã idh' eva tāva hohi, yāvāhaü Bhagavantaü yācāmi mātugāmassa Thatāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjan' ti. 5. Atha kho āyasmā ânando yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā ânando Bhagavantaü etad avoca `esā bhante Mahāpajāpatã Gotamã sunehi pādehi rajokiõõena gattena dukkhã dummanā assumukhã rudamānā bahi dvārakoņņhake ņhitā "na Bhagavā anujānāti mātugāmassa Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjan" ti. Sādhu bhante labheyya mātugāmo Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjan' ti. `Alaü ânanda, mā te rucci mātugāmassa Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjā' ti. Dutiyam pi kho . . . pe . . . tatiyam pi kho āyasmā ânando Bhagavantaü etad avoca `sādhu bhante labheyya mātugāmo Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagariyaü pabbajjan' ti. `Alaü ânanda, mā te rucci mātugāmassa Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjā' ti. #<[page 276]># %<276 Aīguttara-Nikāya. LI. 6->% 6. Atha kho āyasmato ânandassa etad ahosi `na Bhagavā anujānāti mātugāmassa Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjaü, yan nånāhaü a¤¤ena pi pariyāyena Bhagavantaü yāceyyaü mātugāmassa Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjan' ti. Atha kho āyasmā ânando Bhagavantaü etad avoca `bhabbo nu kho bhante mātugāmo Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajitvā sotāpattiphalaü vā sakadāgāmiphalaü vā anāgāmiphalaü vā arahattaphalaü vā sacchikātun' ti? `Bhabbo ânanda mātugāmo Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajitvā sotāpattiphalam pi sakadāgāmiphalam pi anāgāmiphalam pi arahattaphalam pi sacchikātun' ti. `Sace bhante bhabbo mātugāmo Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajitvā sotāpattiphalaü pi . . . pe . . . arahattaphalam pi sacchikātuü, bahupakārā bhante Mahāpajāpatã Gotamã Bhagavato mātucchā āpādikā posikā Bhagavantaü janettiyā kālakatāya tha¤¤aü pāyesi, sādhu bhante labheyya mātugāmo Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjan' ti. 7. `Sace ânanda Mahāpajāpatã Gotamã aņņha garudhamme paņigaõhāti, sā 'v' assā hotu upasampadā. Vassasatåpasampannāya bhikkhuniyā tadahåpasampannassa bhikkhuno abhivādanaü paccuņņhānaü a¤jalikammaü sāmãcikammaü kattabbaü, ayam pi dhammo sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā yāvajãvaü anatikkamanãyo. Na bhikkhuniyā abhikkhuke āvāse vassaü upagantabbaü, ayam pi dhammo sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā yāvajãvaü anatikkamanãyo. Anvaķķhamāsaü bhikkhuniyā bhikkhusaīghato uposathapucchaka¤ ca ovādåpasaīkamana¤ ca pariyesitabbaü, #<[page 277]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ayam pi dhammo sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā yāvajãvaü anatikkamanãyo. Vassaü vutthāya bhikkhuniyā ubhatosaīghe tãhi ņhānehi pavāretabbaü diņņhena sutena parisaīkāya, ayam pi dhammo sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā yāvajãvaü anatikkamanãyo. Garudhammaü ajjhāpannāya bhikkhuniyā ubhatosaīghe pakkhamānattaü caritabbaü, ayam pi dhammo sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā yāvajãvaü anatikkamanãyo. Dve vassāni chasu dhammesu sikkhitasikkhāya sikkhamānāya ubhatosaīghe upasampadā pariyesitabbā, ayam pi dhammo sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā yāvajãvaü anatikkamanãyo. Na kenaci pariyāyena bhikkhuniyā bhikkhu akkositabbo paribhāsitabbo, ayam pi dhammo sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā yāvajãvaü anatikkamanãyo. Ajja-t-agge ânanda ovaņo bhikkhunãnaü bhikkhåsu vacanapatho, anovaņo bhikkhånaü bhikkhunãsu vacanapatho, ayam pi dhammo sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā yāvajãvaü anatikkamanãyo. Sace ânanda Mahāpajāpatã Gotamã ime aņņha garudhamme paņigaõhāti, sā 'v' assā hotu upasampadā' ti. 8. Atha kho āyasmā ânando Bhagavato santike ime aņņha garudhamme uggahetvā yena Mahāpajāpatã Gotamã ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Mahāpajāpatiü Gotamiü etad avoca `sace kho tvaü Gotamã aņņha garudhamme paņigaõheyyāsi, sā 'va te bhavissati upasampadā. Vassasatåpasampannāya bhikkhuniyā tadahåpasampannassa bhikkhuno abhivādanaü paccuņņhānaü a¤jalikammaü sāmãcikammaü kattabbaü, ayam pi dhammo sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā yāvajãvaü anatikkamanãyo . . . pe . . . ajja-t-agge ovaņo bhikkhunãnaü bhikkhåsu vacanapatho, anovaņo bhikkhånaü bhikkhunãsu vacanapatho, #<[page 278]># %<278 Aīguttara-Nikāya. LI. 9>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ayam pi dhammo sakkatvā garukatvā mānetvā påjetvā yāvajãvaü anatikkamanãyo. Sace kho tvaü Gotamã ime aņņha garudhamme paņigaõheyyāsi, sā 'va te bhavissati upasampadā' ti. `Seyyathā pi bhante ânanda itthi vā puriso vā daharo yuvā maõķanakajātiyo sãsaü nahāto uppalamālaü vā vassikamālaü vā adhimuttakamālaü vā labhitvā ubhohi hatthehi paņiggahetvā uttamaīge sirasmiü patiņņhāpeyya, evam eva kho ahaü bhante ime aņņha garudhamme paņigaõhāmi yāvajãvaü anatikkamanãye' ti. 9. Atha kho āyasmā ânando yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā ânando Bhagavantaü etad avoca `paņiggahitā bhante Mahāpajāpatiyā Gotamiyā aņņha garudhammā yāvajãvaü anatikkamanãyā' ti. `Sace ânanda nālabhissa mātugāmo Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajjaü, ciraņņhitikaü ânanda brahmacariyaü abhavissa, vassasahassam eva saddhammo tiņņheyya. Yato ca kho ânanda mātugāmo Tathāgatappavedite dhammavinaye agārasmā anagāriyaü pabbajito, na dāni ânanda brahmacariyaü ciraņņhitikaü bhavissati, pa¤c' eva dāni ânanda vassasatāni saddhammo ņhassati. Seyyathā pi ânanda yāni kānici kulāni bahukitthikāni appapurisakāni, tāni suppadhaüsiyāni honti corehi kumbhatthenakehi, evam eva kho ânanda yasmiü dhammavinaye labhati mātugāmo agārasmā anagāriyaü pabbajjaü, na taü brahmacariyaü ciraņņhitikaü hoti. Seyyathā pi ânanda sampanne sālikhette setaņņhikā nāma rogajāti nipatati, #<[page 279]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü taü sālikhettaü na ciraņņhitikaü hoti, evam eva kho ânanda yasmiü dhammavinaye labhati mātugāmo agārasmā anagāriyaü pabbajjaü, na taü brahmacariyaü ciraņņhitikaü hoti. Seyyathā pi ânanda sampanne ucchukhette ma¤jiņņhikā nāma rogajāti nipatati, evaü taü ucchukhettaü na ciraņņhitikaü hoti, evam eva kho ânanda yasmiü dhammavinaye labhati mātugāmo agārasmā anagāriyaü pabbajjaü, na taü brahmacariyaü ciraņņhitikaü hoti. Seyyathā pi ânanda puriso mahato taëākassa paņigacc' eva āliü bandheyya yāva-deva udakassa anatikkamanāya, evam eva kho ânanda mayā paņigacc' eva bhikkhunãnaü aņņha garudhammā pa¤¤attā yāvajãvaü anatikkamanãyā' ti. LII. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Vesāliyaü viharati Mahāvane Kåņāgārasālāyaü. Atha kho āyasmā ânando yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā ânando Bhagavantaü etad avoca `katãhi nu kho bhante dhammehi samannāgato bhikkhu bhikkhuno' vādako sammannitabbo' ti? Aņņhahi kho ânanda dhammehi samannāgato bhikkhu bhikkhuno' vādako sammannibabbo. Katamehi aņņhahi? 2. Idh' ânanda bhikkhu sãlavā hoti . . . pe . . . samādāya sikkhati sikkhāpadesu, bahussuto hoti . . . pe . . . diņņhiyā suppaņividdhā, ubhayāni kho pan' assa pātimokkhāni vitthārena svāgatāni honti suvibhattāni suppavattãni suvinicchitāni suttaso anuvya¤janaso, kalyāõavāco hoti kalyāõavākkaraõo poriya vācāya samannāgato vissaņņhāya anelagaëāya atthassa vi¤¤āpaniyā, paņibalo hoti bhikkhunãsaīghaü dhammiyā kathāya sandassetuü samādapetuü samuttejetuü sampahaüsetuü, #<[page 280]># %<280 Aīguttara-Nikāya. LIII. 1-3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yebhuyyena bhikkhunãnaü piyo hoti manāpo, na kho pan' etaü Bhagavantaü uddissa pabbajitāya kāsāyavatthanivasanāya garudhammaü ajjhāpannapubbo hoti, vãsativasso vā hoti atirekavãsativasso vā. Imehi kho ânanda aņņhahi dhammehi samannāgato bhikkhu bhikkhuno' vādako sammannitabbo ti. LIII. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Vesāliyaü viharati Mahāvane Kåņāgārasālāyaü. Atha kho Mahāpajāpatã Gotamã yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü atthāsi. Ekamantaü ņhitā kho Mahāpajāpatã Gotamã Bhagavantaü etad avoca `sādhu me bhante Bhagavā saükhittena dhammaü desetu, yam ahaü Bhagavato dhammaü sutvā ekā våpakaņņhā appamattā ātāpinã pahitattā vihareyyan' ti. 2. Ye kho tvaü Gotamã dhamme jāneyyāsi `ime dhammā sarāgāya saüvattanti no virāgāya, saüyogāya saüvattanti no visaüyogāya, ācayāya saüvattanti no apacayāya, mahicchatāya saüvattanti no appicchatāya, asantuņņhiyā saüvattanti no santuņņhiyā, saīgaõikāya saüvattanti no pavivekāya, kosajjāya saüvattanti no viriyārambhāya, dubbharatāya saüvattanti no subharatāyā' ti. Ekaüsena Gotamã dhāreyyāsi `n' eso dhammo, n' eso vinayo, n' etaü Satthu sāsanan' ti. 3. Ye ca kho tvaü Gotamã dhamme jāneyyāsi `ime dhammā virāgāya saüvattanti no sarāgāya, visaüyogāya saüvattanti no saüyogāya, apacayāya saüvattanti no ācayāya, appicchatāya saüvattanti no mahicchatāya, santuņņhiyā saüvattanti no asantuņņhiyā, pavivekāya saüvattanti no saīgaõikāya, #<[page 281]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ viriyārambhāya saüvattanti no kosajjāya, subharatāya saüvattanti no dubbharatāyā' ti. Ekaüsena Gotamã dhāreyyāsi `eso dhammo, eso vinayo, etaü Satthu sāsanan' ti. LIV. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Koëiyesu viharati Kakkarapattaü nāma Koëiyānaü nigamo. Atha kho Dãghajānu Koëiyaputto yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Dãghajānu Koëiyaputto Bhagavantaü etad avoca `mayaü bhante gihã kāmabhogã puttasambādhasayanaü ajjhāvasāma kāsikacandanaü paccanubhoma mālāgandhavilepanaü dhārayāma jātaråparajataü sādiyāma, tesaü no bhante Bhagavā amhākaü tathā dhammaü desetu, ye amhākaü assa dhammā diņņhadhammahitāya diņņhadhammasukhāya samparāyahitāya samparāyasukhāyā' ti. 2. Cattāro 'me Byagghapajja dhammā kulaputtassa diņņhadhammahitāya saüvattanti diņņhadhammasukhāya. Katame cattāro? 3. Uņņhānasampadā ārakkhasampadā kalyāõamittatā samajãvitā. Katamā ca Byagghapajja uņņhānasampadā? 4. Idha Byagghapajja kulaputto yena kammaņņhānena jãvikaü kappeti yadi kasiyā yadi vaõijjāya yadi gorakkhena yadi issatthena yadi rājaporisena yadi sippa¤¤atarena, tattha dakkho hoti analaso tatrupāyāya vãmaüsāya samannāgato alaü kātuü alaü saüvidhātuü. Ayaü vuccati Byagghapajja uņņhānasampadā. Katamā ca Byagghapajja ārakkhasampadā? 5. Idha Byagghapajja kulaputtassa bhogā honti uņņhānaviriyādhigatā bāhābalaparicitā sedāvakkhittā dhammikā dhammaladdhā, #<[page 282]># %<282 Aīguttara-Nikāya. LIV. 6-7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ te ārakkhena guttiyā sampādeti `kinti me ime bhoge neva rājāno hareyyuü, na corā hareyyuü, na aggi ķaheyya, na udakaü vaheyya, na appiyā dāyādā hareyyun' ti? Ayaü vuccati Byagghapajja ārakkhasampadā. Katamā ca Byagghapajja kalyāõamittatā? 6. Idha Byagghapajja kulaputto yasmiü gāme vā nigame vā paņivasati, tattha ye te honti gahapati vā gahapatiputtā vā daharā vā vuddhasãlino vuddhā vā vuddhasãlino saddhāsampannā sãlasampannā cāgasampannā pa¤¤āsampannā, tehi saddhiü santiņņhati sallapati sākacchaü samāpajjati; yathāråpānaü saddhāsampannānaü saddhāsampadaü anusikkhati, yathāråpānaü sãlasampannānaü sãlasampadaü anusikkhati, yathāråpānaü cāgasampannānaü cāgasampadaü anusikkhati, yathāråpānaü pa¤¤āsampannānaü pa¤¤āsampadaü anusikkhati. Ayaü vuccati Byagghapajja kalyāõamittatā. Katamā ca Byagghapajja samajãvitā? 7. Idha Byagghapajja kulaputto āya¤ ca bhogānaü viditvā vaya¤ ca bhogānaü viditvā samaü jãvikaü kappeti na accogāëhaü na atihãnaü `evaü me āyo vayaü pariyādāya ņhassati, na ca me vayo āyaü pariyādāya thassatã' ti. Seyyathā pi Byagghapajja tulādhāro vā tulādhārantevāsã vā tulaü paggahetvā jānāti `ettakena vā onataü ettakena vā unnatan' ti, evam eva kho Byagghapajja kulaputto āya¤ ca bhogānaü viditvā vaya¤ ca bhogānaü viditvā samaü jãvikaü kappeti na accogāëhaü na atihãnaü `evaü me āyo vayaü pariyādāya ņhassati, #<[page 283]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na ca me vayo āyaü pariyādāya ņhassatã' ti. Sacāyaü Byagghapajja kulaputto appāyo samāno uëāraü jãvikaü kappeti, tassa bhavanti vattāro `udumbarakhādikaü 'vāyaü kulaputto bhoge khādatã' ti. Sace panāyaü Byagghapajja kulaputto mahāyo samāno kasiraü jãvikaü kappeti, tassa bhavanti vattāro `ajaddhumārikaü 'vāyaü kulaputto marissatã' ti. Yato ca khvāyaü Byagghapajja kulaputto āya¤ ca bhogānaü viditvā vaya¤ ca bhogānaü viditvā samaü jãvikaü kappeti na accogāëhaü na atihãnaü `evaü me āyo vayaü pariyādāya ņhassati, na ca me vayo āyaü pariyādāya ņhassatã' ti. Ayaü vuccati Byagghapajja samajãvitā. 8. Evaü samuppannānaü Byagghapajja bhogānaü cattāri apāyamukhāni honti: itthidhutto hoti, surādhutto, akkhadhutto, pāpamitto pāpasahāyo pāpasampavaīko. Seyyathā pi Byagghapajja mahato taëākassa cattāri c' eva āyamukhāni cattāri ca apāyamukhāni, tassa puriso yāni c' eva āyamukhāni tāni pidaheyya, yāni ca apāyamukhāni tāni vivareyya, devo ca na sammā dhāraü anuppaveccheyya; evaü hi tassa Byagghapajja mahato taëākassa parihāni yeva pāņikaīkhā no vuddhi: evam eva kho Byagghapajja evaü samuppannānaü bhogānaü cattāri apāyamukhāni honti: itthidhutto hoti, surādhutto, akkhadhutto, pāpamitto pāpasahāyo pāpasampavaīko. 9. Evaü samuppannānaü Byagghapajja bhogānaü cattāri āyamukhāni honti: na-itthidhutto hoti, na-surādhutto, naakkhadhutto, #<[page 284]># %<284 Aīguttara-Nikāya. LIV. 10-14>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kalyāõamitto kalyāõasahāyo kalyāõasampavaīko. Seyyathā pi Byagghapajja mahato taëākassa cattāri c' eva āyamukhāni cattāri ca apāyamukhāni, tassa puriso yāni c' eva āyamukhāni tāni vivareyya, yāni ca apāyamukhāni tāni pidaheyya, devo ca sammā dhāraü anuppaveccheyya; evaü hi tassa Byagghapajja mahato taëākassa vuddhi yeva pāņikaīkhā no parihāni: evam eva kho Byagghapajja evaü samuppannānaü bhogānaü cattāri āyamukhāni honti: na-itthidhutto hoti, na-surādhutto, naakkhadhutto, kalyāõamitto kalyāõasahāyo kalyāõasampavaīko. Ime kho Byagghapajja cattāro dhammā kulaputtassa diņņhadhammahitāya saüvattanti diņņhadhammasukhāya. 10. Cattāro 'me Byagghapajja dhammā kulaputtassa samparāyahitāya saüvattanti samparāyasukhāya. Katame cattāro? 11. Saddhāsampadā sãlasampadā cāgasampadā pa¤¤āsampadā. Katamā ca Byagghapajja saddhāsampadā? 12. Idha Byagghapajja kulaputto saddho hoti, saddahati Tathāgatassa bodhiü `iti pi so Bhagavā . . . pe . . . Satthā devamanussānaü buddho Bhagavā' ti. Ayaü vuccati Byagghapajja saddhāsampadā. Katamā ca Byagghapajja sãlasampadā? 13. Idha Byagghapajja kulaputto pāõātipātā paņivirato hoti . . . pe . . . surāmerayamajjapamādaņņhānā paņivirato hoti. Ayaü vuccati Byagghapajja sãlasampadā. Katamā ca Byagghapajja cāgasampadā? 14. Idha Byagghapajja kulaputto vigatamalamaccherena cetasā agāraü ajjhāvasati muttacāgo payatapāõi vossaggarato yācayogo dānasaüvibhāgarato. Ayaü vuccati Byagghapajja cāgasampadā. Katamā ca Byagghapajja pa¤¤āsampadā? #<[page 285]># %% 15. Idha Byagghapajja kulaputto pa¤¤avā hoti, udayatthagāminiyā pa¤¤āya samannāgato ariyāya nibbedhikāya sammādukkhakkhayagāminiyā. Ayaü vuccati Byagghapajja pa¤¤āsampadā. Ime kho Byagghapajja cattāro dhammā kulaputtassa samparāyahitāya saüvattanti samparāyasukhāyā ti. Uņņhātā kammadheyyesu appamatto vidhānavā samaü kappeti jãvikaü sambhataü anurakkhati, saddho sãlena sampanno vada¤¤å vãtamaccharo niccaü maggaü visodheti sotthānaü samparāyikaü. Icc' ete aņņha dhammā ca saddhassa gharam esino akkhātā saccanāmena ubhayattha sukhāvahā, diņņhadhammahitatthāya samparāyasukhāya ca: evam etaü gahaņņhānaü cāgo pu¤¤aü pavaķķhatã ti. LV. 1. Atha kho Ujjayo brāhmaõo yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavatā saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Ujjayo brāhmaõo Bhagavantaü etad avoca `mayam assu bho Gotama pavāsaü gantukāmā, tesan no bhavaü Gotamo amhākaü tathā dhammaü desetu, ye amhākaü assu dhammā diņņhadhammahitāya diņņhadhammasukhāya samparāyahitāya samparāyasukhāyā' ti. 2. Cattāro 'me brāhmaõa dhammā kulaputtassa diņņhadhammahitāya saüvattanti diņņhadhammasukhāya. Katame cattāro? #<[page 286]># %<286 Aīguttara-Nikāya. LV. 3-7>% 3. Uņņhānasampadā ārakkhasampadā kalyāõamittatā samajãvitā. Katamā ca brāhmaõa uņņhānasampadā? 4. Idha brāhmaõa kulaputto yena kammaņņhānena jãvikaü kappeti yadi kasiyā yadi vaõijjāya yadi gorakkhena yadi issatthena yadi rājaporisena yadi sippa¤¤atarena, tattha dakkho hoti analaso tatrupāyāya vãmaüsāya samannāgato alaü kātuü alaü saüvidhātuü. Ayaü vuccati brāhmaõa uņņhānasampadā. Katamā ca brāhmaõa ārakkhasampadā? 5. Idha brāhmaõa kulaputtassa bhogā honti uņņhānaviriyādhigatā bāhābalaparicitā sedāvakkhittā dhammikā dhammaladdhā, te ārakkhena guttiyā sampādeti `kinti me ime bhoge neva rājāno hareyyuü, na corā hareyyuü, na aggi ķaheyya, na udakaü vaheyya, na appiyā dāyādā hareyyun' ti. Ayaü vuccati brāhmaõa ārakkhasampadā. Katamā ca brāhmaõa kalyāõamittatā? 6. Idha brāhmaõa kulaputto yasmiü gāme vā nigame vā paņivasati, tattha ye te honti gahapati vā gahapatiputtā vā daharā vā vuddhasãlino vuddhā vā vuddhasãlino saddhāsampannā sãlasampannā cāgasampannā pa¤¤āsampannā, tehi saddhiü santiņņhati sallapati sākacchaü samāpajjati; yathāråpānaü saddhāsampannānaü saddhāsampadaü anusikkhati, yathāråpānaü sãlasampannānaü sãlasampadaü anusikkhati, yathāråpānaü cāgasampannānaü cāgasampadaü anusikkhati, yathāråpānaü pa¤¤āsampannānaü pa¤¤āsampadaü anusikkhati. Ayaü vuccati brāhmaõa kalyāõamittatā. Katamā ca brāhmaõa samajãvitā? 7. Idha brāhmaõa kulaputto āya¤ ca bhogānaü viditvā vaya¤ ca bhogānaü viditvā samaü jãvikaü kappeti na accogāëhaü na atihãnaü `evaü me āyo vayaü pariyādāya ņhassati, #<[page 287]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na ca me vayo āyaü pariyādāya ņhassatã' ti. Seyyathā pi brāhmaõa tulādhāro vā tulādhārantevāsã vā tulaü paggahetvā jānāti `ettakena vā onataü ettakena vā unnatan' ti, evam eva kho brāhmaõa kulaputto āya¤ ca bhogānaü viditvā vaya¤ ca bhogānaü viditvā samaü jãvikaü kappeti na accogāëhaü na atihãnaü `evaü me āyo vayaü pariyādāya ņhassati, na ca me vayo āyaü pariyādāya ņhassatã' ti. Sacāyaü brāhmaõa kulaputto appāyo samāno uëāraü jãvikaü kappeti, tassa bhavanti vattāro `udumbarakhādikaü 'vāyaü kulaputto bhoge khādatã' ti. Sace panāyaü brāhmaõa kulaputto mahāyo samāno kasiraü jãvikaü kappeti, tassa bhavanti vattāro `ajaddhumārikaü 'vāyaü kulaputto marissatã' to. Yato ca khvāyaü brāhmaõa kulaputto āya¤ ca bhogānaü viditvā vaya¤ ca bhogānaü viditvā samaü jãvikaü kappeti na accogāëhaü na atihãnaü `evaü me āyo vayaü pariyādāya ņhassati, na ca me vayo āyaü pariyādāya ņhassatã' ti. Ayaü vuccati brāhmaõa samajãvitā. 8. Evaü samuppannānaü brāhmaõa bhogānaü cattāri apāyamukhāni honti: itthidhutto hoti, surādhutto, akkhadhutto, pāpamitto pāpasahāyo pāpasampavaīko. Seyyathā pi brāhmaõa mahato taëākassa cattāri c' eva āyamukhāni cattāri ca apāyamukhāni, tassa puriso yāni c' eva āyamukhāni tāni pidaheyya, yāni ca apāyamukhāni tāni vivareyya, devo ca na sammā dhāraü anuppaveccheyya; evaü hi tassa brāhmaõa mahato taëākassa parihāni yeva pāņikaīkhā no vuddhi: #<[page 288]># %<288 Aīguttara-Nikāya LV. 9-13>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva kho brāhmaõa evaü samuppannānaü bhogānaü cattāri apāyamukhāni honti: itthidhutto hoti, surādhutto, akkhadhutto, pāpamitto pāpasahāyo pāpasampavaīko. 9. Evaü samuppannānaü brāhmaõa bhogānaü cattāri āyamukhāni honti: na-itthidhutto hoti, na-surādhutto, naakkhadhutto, kalyāõamitto kalyāõasahāyo kalyāõasampavaīko. Seyyathā pi brāhmaõa mahato taëākassa cattāri c' eva āyamukhāni cattāri ca apāyamukhāni, tassa puriso yāni c' eva āyamukhāni tāni vivareyya, yāni ca apāyamukhāni tāni pidaheyya, devo ca sammā dhāraü anuppaveccheyya; evaü hi tassa brāhmaõa mahato taëākassa vuddhi yeva pāņikaīkhā no parihāni: evam eva kho brāhmaõa evaü samuppannānaü bhogānaü cattāri āyamukhāni honti: na-itthidhutto hoti . . . pe . . . kalyāõasampavaīko. Ime kho brāhmaõa cattāro dhammā kulaputtassa diņņhadhammahitāya saüvattanti diņņhadhammasukhāya. 10. Cattāro 'me brāhmaõa dhammā kulaputtassa samparāyahitāya saüvattanti samparāyasukhāya. Katame cattāro? 11. Saddhāsampadā sãlasampadā cāgasampadā pa¤¤āsampadā. Katamā ca brāhmaõa saddhāsampadā? 12. Idha brāhmaõa kulaputto saddho hoti, saddahati Tathāgatassa bodhiü `iti pi so Bhagavā . . . pe . . . Satthā devamanussānaü buddho Bhagavā' ti. Ayaü vuccati brāhmaõa saddhāsampadā. Katamā ca brāhmaõa sãlasampadā? 13. Idha brāhmaõa kulaputto pāõātipātā paņivirato hoti . . . pe . . . surāmerayamajjapamādaņņhānā paņivirato hoti. Ayaü vuccati brāhmaõa sãlasampadā. Katamā ca brāhmaõa cāgasampadā? #<[page 289]># %% 14. Idha brāhmaõa kulaputto vigatamalamaccherena cetasā agāraü ajjhāvasati . . . pe . . . yācayogo dānasaüvibhāgarato. Ayaü vuccati brāhmaõa cāgasampadā. Katamā ca brāhmaõa pa¤¤āsampadā? 15. Idha brāhmaõa kulaputto pa¤¤avā hoti . . . pe . . . sammādukkhakkhayagāminiyā. Ayaü vuccati brāhmaõa pa¤¤āsampadā. Ime kho brāhmaõa cattāro dhammā kulaputtassa samparāyahitāya saüvattanti samparāyasukhāyā ti. Uņņhātā kammadheyyesu appamatto vidhānavā samaü kappeti jãvikaü sambhataü anurakkhati, saddho sãlena sampanno vada¤¤å vãtamaccharo niccaü maggaü visodheti sotthānaü samparāyikaü. Icc' ete aņņha dhammā ca saddhassa gharam esino akkhātā saccanāmena ubhayattha sukhāvahā, diņņhadhammahitatthāya samparāyasukhāya ca: evam etaü gahaņņhānaü cāgo pu¤¤aü pavaķķhatã ti. LVI. 1. `Bhayan' ti bhikkhave kāmānam etaü adhivacanaü, `dukkhan' ti bhikkhave kāmānam etaü adhivacanaü, `rogo' ti bhikkhave kāmānam etaü adhivacanaü, `gaõķo' ti bhikkhave kāmānam etaü adhivacanaü, `sallan' ti bhikkhave kāmānam etaü adhivacanaü, `saīgo' ti bhikkhave kāmānam etaü adhivacanaü, `paīko' ti bhikkhave kāmānam etaü adhivacanaü, `gabbho' ti bhikkhave kāmānam etaü adhivacanaü. 2. Kasmā ca bhikkhave `bhayan' ti kāmānam etaü adhivacanaü? Yasmā ca kāmarāgarattāyaü bhikkhave chandarāgavinibaddho diņņhadhammikā pi bhayā na parimuccati, samparāyikā pi bhayā na parimuccati, #<[page 290]># %<290 Aīguttara-Nikāya. LVI. 3-LVII. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tasmā `bhayan' ti kāmānam etaü adhivacanaü. 3. Kasmā ca bhikkhave `dukkhan' ti . . . `rogo' ti . . . `gaõķo' ti . . . `sallan' ti . . . `saīgo' ti . . . `paīko' ti . . . `gabbho' ti kāmānam etaü adhivacanaü? Yasmā ca kāmarāgarattāyaü bhikkhave chandarāgavinibaddho diņņhadhammikā pi gabbhā na parimuccati, samparāyikā pi gabbhā na parimuccati, tasmā `gabbho' ti kāmānam etaü adhivacanan ti. Bhayaü dukkha¤ ca rogo ca gaõķo salla¤ ca saīgo ca paīko gabbho ca ubhayaü. Ete kāmā pavuccanti yattha satto puthujjano otiõõo sātaråpena puna gabbhāya gacchati yato ca bhikkhu ātāpi sampaja¤¤aü na ri¤cati. So imaü palipathaü duggaü atikkamma tathāvidho pajaü jātijaråpetaü phandamānaü avekkhatã ti. LVII. 1. Aņņhahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu āhuneyyo hoti pāhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi aņņhahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu sãlavā hoti . . . pe . . . samādāya sikkhati sikkhāpadesu, bahussuto hoti . . . pe . . . diņņhiyā suppaņividdhā, kalyāõamitto hoti kalyāõasa- hāyo kalyāõasampavaīko, sammādiņņhiko hoti sammādassanena samannāgato, #<[page 291]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã, anekavihitaü pubbenivāsaü anussarati, seyyathãdaü ekam pi jātiü dve pi jātiyo . . . pe . . . iti sākāraü sa-uddesaü anekavihitaü pubbenivāsaü anussarati, dibbena cakkhunā visuddhena atikkantamānusakena . . . pe . . . yathākammåpage satte pajānāti, āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgato bhikkhu āhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassā ti. LVIII. 1. Aņņhahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu āhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi aņņhahi? 2. Idha bhikkhave sãlavā hoti . . . pe . . . samādāya sikkhati sikkhāpadesu, bahussuto hoti . . . pe . . . diņņhiyā suppaņividdhā, āraddhaviriyo viharati thāmavā daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu, ara¤¤ako hoti pantasenāsano, aratiratisaho hoti uppannaü aratiü abhibhuyya abhibhuyya viharati, bhayabheravasaho hoti uppannaü bhayabheravaü abhibhuyya abhibhuyya viharati, #<[page 292]># %<292 Aīguttara-Nikāya. LIX. 1-LX. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã, āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgato bhikkhu āhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassā ti. LIX. 1. Aņņh' ime bhikkhave puggalā āhuneyyā pāhuneyyā dakkhiõeyyā a¤jalikaraõãyā anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katame aņņha? 2. Sotāpanno sotāpattiphalasacchikiriyāya paņipanno, sakadāgāmã sakadāgāmiphalasacchikiriyāya paņipanno, anāgāmã anāgāmiphalasacchikiriyāya paņipanno, arahā arahattāya paņipanno. Ime kho bhikkhave aņņha puggalā āhuneyyā . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassā ti. Cattāro ca paņipannā cattāro ca phale ņhitā: esa saīgho ujubhåto pa¤¤āsãlasamāhito. Yajamānānaü manussānaü pu¤¤apekhānapāõinaü karotaü opadhikaü pu¤¤aü saīghe dinnaü mahapphalan ti. LX. 1. Aņņh' ime bhikkhave puggalā āhuneyyā . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katame aņņha? #<[page 293]># %% 2. Sotāpanno sotāpattiphalasacchikiriyāya paņipanno, sakadāgāmã sakadāgāmiphalasacchikiriyāya paņipanno, anāgāmã anāgāmiphalasacchikiriyāya paņipanno, arahā arahattāya paņipanno. Ime kho bhikkhave aņņha puggalā āhuneyyā . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassā ti. Cattāro ca paņipannā cattāro ca phale ņhitā: esa saīgho samukkaņņho sattānaü aņņha puggalā. Yajamānānaü manussānaü pu¤¤apekhānapāõinaü karotaü opadhikaü pu¤¤aü ettha dinnaü mahapphalan ti. Sa-ādhānavaggo chaņņho. Tatr' uddānam: Gotamã ovādaü saükhittaü Dãghajānu¤ ca Ujjayo Bhayā dve āhuneyyā ca dve ca aņņhapuggalā ti. LXI. 1. Aņņh' ime bhikkhave puggalā santo saüvijjamānā lokasmiü. Katame aņņha? 2. Idha bhikkhave bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya. Tassa uņņhahato ghaņato vāyamato lābhāya lābho n' uppajjati. So tena alābhena socati kilamati paridevati urattāëiü kandati sammohaü āpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu iccho viharati lābhāya, uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya, #<[page 294]># %<294 Aīguttara-Nikāya. LXI. 3-6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na ca lābhã socicca paridevicca cuto ca saddhammā. 3. Idha pana bhikkhave bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya. Tassa uņņhahato ghaņato vāyamato lābhāya lābho uppajjati. So tena lābhena majjati pamajjati madāpamādam āpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu iccho viharati lābhāya, uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya, lābhã ca madã ca pamādã ca cuto ca saddhammā. 4. Idha pana bhikkhave bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya. Tassa anuņņhahato aghaņato avāyamato lābhāya lābho n' uppajjati. So tena alābhena socati kilamati paridevati urattāëiü kandati sammohaü āpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu iccho viharati lābhāya, na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya, na ca lābhã socicca paridevicca cuto ca saddhammā. 5. Idha pana bhikkhave bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya, so na uņņhahati na ghaņāti na vāyamati lābhāya. Tassa anuņņhahato aghaņato avāyamato lābhāya lābho uppajjati. So tena lābhena majjati pamajjati madāpamādam āpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu iccho viharati lābhāya, na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya, lābhã ca madã ca pamādã ca cuto ca saddhammā. 6. Idha pana bhikkhave bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya. Tassa uņņhahato ghaņato vāyamato lābhāya lābho n' uppajjati. #<[page 295]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So tena alābhena na socati na kilamati na paridevati na urattāëiü kandati na sammohaü āpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu iccho viharati lābhāya, uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya, na ca lābhã na ca socã na ca paridevã accuto ca saddhammā. 7. Idha pana bhikkhave bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya. Tassa uņņhahato ghaņato vāyamato lābhāya lābho uppajjati. So tena lābhena na majjati na ppamajjati na madam āpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu iccho viharati lābhāya, uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya, lābhicca na ca madã na ca pamādã accuto ca saddhammā. 8. Idha pana bhikkhave bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya. Tassa anuņņhahato aghaņato avāyamato lābhāya lābho n' uppajjati. So tena alābhena na socati na kilamati na paridevati na urattāëiü kandati na sammohaü āpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu iccho viharati lābhāya, na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya, na ca lābhã na ca socã na ca paridevã accuto ca saddhammā. 9. Idha pana bhikkhave bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya. Tassa anuņņhahato aghaņato avāyamato lābhāya lābho uppajjati. So tena lābhena na majjati na ppamajjati na madam āpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu iccho viharati lābhāya, na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya, lābhicca na ca madã na ca pamādã accuto ca saddhammā. Ime kho bhikkhave aņņha puggalā santo saüvijjamānā lokasmin ti. #<[page 296]># %<296 Aīguttara-Nikāya. LXII. 1-6>% LXII. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano alaü paresaü. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, sutāna¤ ca dhammānaü dhārakajātiko hoti, dhatāna¤ ca dhammānaü atthupaparikkhã hoti, attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno ca hoti, kalyāõavāco ca hoti kalyāõavākkaraõo poriyā vācāya samannāgato vissaņņhāya anelagaëāya atthassa vi¤¤āpaniyā, sandassako ca hoti samādapako samuttejako sampahaüsako sabrahmacārãnaü. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano alaü paresaü. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi sammannāgato bhikkhu alaü attano alaü paresaü. Katamehi pa¤cahi? 4. Idha bhikkhave bhikkhu na h' eva kho khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, sutāna¤ ca dhammānaü dhārakajātiko hoti, dhatāna¤ ca dhammānaü atthupaparikkhã hoti, attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno ca hoti, kalyāõavāco ca hoti . . . pe . . . atthassa vi¤¤āpaniyā, sandassako ca hoti samādapako samuttejako sampahaüsako sabrahmacārãnaü Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano alaü paresaü. 5. Catåhi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano no paresaü. Katamehi catåhi? 6. Idha bhikkhave bhikkhu khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, sutāna¤ ca dhammānaü dhārakajātiko hoti, #<[page 297]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ dhātāna¤ ca dhammānaü atthupaparikkhã hoti, attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno ca hoti, no ca kalyāõavāco hoti kalyāõavākkaraõo poriyā vācāya samannāgato vissaņņhāya anelagaëāya atthassa vi¤¤āpaniyā, no ca sandassako hoti samādapako samuttejako sampahaüsako sabrahmacārãnaü. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano no paresaü. 7. Catåhi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu alaü paresaü no attano. Katamehi catåhi? 8. Idha bhikkhave bhikkhu khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, sutāna¤ ca dhammānaü dhārakajātiko hoti, no ca dhatānaü dhammānaü atthupaparikkhã hoti, no ca attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno hoti, kalyāõavāco ca hoti kalyāõavākkaraõo . . . pe . . . atthassa vi¤¤āpaniyā, sandassako ca hoti . . . pe . . . sabrahmacārãnaü. Imehi kho bhikkhave catåhi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü paresaü no attano. 9. Tãhi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano no paresaü. Katamehi tãhi? 10. Idha bhikkhave bhikkhu na h' eva kho khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, sutāna¤ ca dhammānaü dhārakajātiko hoti, dhatāna¤ ca dhammānaü atthupaparikkhã hoti, attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno ca hoti, no ca kalyāõavāco hoti kalyāõavākkaraõo poriyā vācāya samannāgato vissaņņhāya anelagaëāya atthassa vi¤¤āpaniyā, #<[page 298]># %<298 Aīguttara-Nikāya. LXII. 11-16>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ no ca sandassako hoti samādapako samuttejako sampahaüsako sabrahmacārãnaü. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano no paresaü. 11. Tãhi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu alaü paresaü no attano. Katamehi tãhi? 12. Idha bhikkhave bhikkhu na h' eva kho khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, sutāna¤ ca dhammānaü dhārakajātiko hoti, no ca dhatānaü dhammānaü atthupaparikkhã hoti, no ca attham a¤¤āya dhammaü a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno hoti, kalyāõavāco ca hoti . . . pe . . . atthassa vi¤¤āpaniyā, sandassako ca hoti samādapako samuttejako sampahaüsako sabrahmacārãnaü. Imehi kho bhikkhave tãhi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü paresaü no attano. 13. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano no paresaü. Katamehi dvãhi? 14. Idha bhikkhave bhikkhu na h' eva kho khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, no ca sutānaü dhammānaü dhārakajātiko hoti, dhatāna¤ ca dhammānaü atthupaparikkhã hoti, attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno ca hoti, no ca kalyāõavāco hoti . . . pe . . . atthassa vi¤¤āpaniyā, no ca sandassako hoti . . . pe . . . sabrahmacārãnaü. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano no paresaü. 15. Dvãhi bhikkhave dhammehi samannāgato bhikkhu alaü paresaü no attano. Katamehi dvãhi? 16. Idha bhikkhave bhikkhu na h' eva kho khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, no ca sutānaü dhammānaü dhārakajātiko hoti, no ca dhatānaü dhammānaü atthupaparikkhã hoti, #<[page 299]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ no ca attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno hoti, kalyāõavāco ca hoti kalyāõavākkaraõo poriyā vācāya samannāgato vissaņņhāya anelagaëāya atthassa vi¤¤āpaniyā, sandassako ca hoti samādapako samuttejako sampahaüsako sabrahmacarãnaü. Imehi kho bhikkhave dvãhi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü paresaü no attano ti. LXIII. 1. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu yena Bhagavā ten' upasaīkami . . . pe . . . Ekamantaü nisinno kho so bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `sādhu me bhante Bhagavā saükhittena dhammaü desetu, yam ahaü Bhagavato dhammaü sutvā eko våpakaņņho appamatto ātāpã pahitatto vihareyyan' ti. Evam eva pan' idh' ekacce moghapurisā mama¤ ¤eva ajjhesanti, dhamme ca bhāsite mama¤ ¤eva anubandhitabbaü ma¤¤antã ti. `Desetu me bhante Bhagavā saükhittena dhammaü, desetu Sugato saükhittena dhammaü, app eva nāmāhaü Bhagavato bhāsitassa atthaü ājāneyyaü, app eva nāmāhaü Bhagavato bhāsitassa dāyado assan' ti. 2. Tasmā ti ha te bhikkhu evaü sikkhitabbaü:-- Ajjhattaü me cittaü ņhitaü bhavissati susaõņhitaü, na c' uppannā pāpakā akusalā dhammā cittaü pariyādāya ņhassantã ti. Evaü hi te bhikkhu sikkhitabbaü. 3. Yato kho te bhikkhu ajjhattaü cittaü ņhitaü hoti susaõņhitaü, na c' uppannā pāpakā akusalā dhammā cittaü pariyādāya tiņņhanti, tato te bhikkhu evaü sikkhitabbaü:-- #<[page 300]># %<300 Aīguttara-Nikāya. LXIII. 4-6>% Mettā me cetovimutti bhāvitā bhavissati bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā ti. Evaü hi te bhikkhu sikkhitabbaü. 4. Yato kho te bhikkhu ayaü samādhi evaü bhāvito hoti bahulãkato, tato tvaü bhikkhu imaü samādhiü savitakkam pi savicāraü bhāveyyāsi, avitakkam pi vicāramattaü bhāveyyāsi, avitakkam pi avicāraü bhāveyyāsi, sappãtikam pi bhāveyyāsi, nippãtikam pi bhāveyyāsi, sātasahagatam pi bhāveyyāsi, upekhāsahagatam pi bhāveyyāsi. Yato kho te bhikkhu ayaü samādhi evaü bhāvito hoti subhāvito, tato te bhikkhu evaü sikkhitabbaü:-- Karuõā me cetovimutti . . .muditā me cetovimutti . . . upekhā me cetovimutti bhāvitā bhavissati bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā ti. Evaü hi t e bhikkhu sikkhitabbaü. 5. Yato kho te bhikkhu ayaü samādhi evaü bhāvito hoti bahulãkato, tato tvaü bhikkhu imaü samādhiü savitakkam pi savicāraü bhāveyyāsi, avitakkam pi vicāramattaü bhāveyyāsi, avitakkam pi avicāraü bhāveyyāsi, sappãtikam pi bhāveyyāsi, nippãtikam pi bhāveyyāsi, sātasahagatam pi bhāveyyāsi, upekhāsahagatam pi bhāveyyāsi. Yato kho te bhikkhu ayaü samādhi evaü bhāvito hoti subhāvito, tato te bhikkhu evaü sikkhitabbaü:-- Kāye kāyānupassã viharissāmi, ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassan ti. Evaü hi te bhikkhu sikkhitabbaü. 6. Yato kho te bhikkhu ayaü samādhi evaü bhāvito hoti bahulãkato, tato tvaü bhikkhu imaü samādhiü savitakkam pi savicāraü bhāveyyāsi, avitakkam pi vicāramattaü bhāveyyāsi, #<[page 301]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ avitakkam pi avicāraü bhāveyyāsi, sappãtikam pi bhāveyyāsi, nippãtikam pi bhāveyyāsi, sātasahagatam pi bhāveyyāsi, upekhāsahagatam pi bhāveyyāsi. Yato kho te bhikkhu ayaü samādhi evaü bhāvito hoti subhāvito, tato te bhikkhu evaü sikkhitabbaü:-- Vedanāsu . . . citte . . . dhammesu dhammānupassã viharissāmi, ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassan ti. Evaü hi te bhikkhu sikkhitabbaü. 7. Yato kho te bhikkhu ayaü samādhi evaü bhāvito hoti bahulãkato, tato tvaü bhikkhu imaü samādhiü savitakkam pi savicāraü bhāveyyāsi, avitakkam pi vicāramattaü bhāveyyāsi, avitakkam pi avicāraü bhāveyyāsi, sappãtikam pi bhāveyyāsi, nippãtikam pi bhāveyyāsi, sātasahagatam pi bhāveyyāsi, upekhāsahagatam pi bhāveyyāsi. Yato kho te bhikkhu ayaü samādhi evaü bhāvito hoti subhāvito, tato tvaü bhikkhu yena yen' eva gacchasi, phāsu yeva gacchasi, yattha yattha ņhassasi, phāsu yeva ņhassasi, yattha yattha nisãdissasi, phāsu yeva nisãdissasi, yattha yattha seyyaü kappessasi, phāsu yeva seyyaü kappessasã ti. 8. Atha kho so bhikkhu Bhagavatā iminā ovādena ovadito uņņhāyāsanā Bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pakkāmi. Atha kho so bhikkhu eko våpakaņņho appamatto ātāpã pahitatto viharanto na cirass' eva yass' atthāya kulaputtā samma-d-eva agārasmā anagāriyaü pabbajanti, tad anuttaraü brahmacariyapariyosānaü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja vihāsi, `khãõā jāti, #<[page 302]># %<302 Aīguttara-Nikāya. LXIV. 1-3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā' ti abbha¤¤āsi, a¤¤ataro ca pana so bhikkhu arahataü ahosã ti. LXIV. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Gayāyaü viharati Gāyāsãse. Tatra kho Bhagavā bhikkhå āmantesi:-- Bhikkhavo ti. Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 2. Pubbāhaü bhikkhave sambodhā anabhisambuddho bodhisatto 'va samāno obhāsaü hi kho sa¤jānāmi, no ca råpāni passāmi. Tassa mayhaü bhikkhave etad ahosi `sace kho ahaü obhāsa¤ c' eva sa¤jāneyyaü råpāni ca passeyyaü, evam me idaü ¤āõadassanaü parisuddhataraü assā' ti. So kho ahaü bhikkhave aparena samayena appamatto ātāpã pahitatto viharanto obhāsa¤ c' eva sa¤jānāmi råpāni ca passāmi, no ca kho tāhi devatāhi saddhiü santiņņhāmi sallapāmi sākacchaü samāpajjāmi. 3. Tassa mayhaü bhikkhave etad ahosi `sace kho ahaü obhāsa¤ c' eva sa¤jāneyyaü råpāni ca passeyyaü tāhi ca devatāhi saddhiü santiņņheyyaü sallapeyyaü sākacchaü samāpajjeyyaü, evam me idaü ¤āõadassanaü parisuddhataraü assā' ti. So kho ahaü bhikkhave aparena samayena appamatto ātāpã pahitatto viharanto obhāsa¤ c' eva sa¤jānāmi råpāni ca passāmi tāhi ca devatāhi saddhiü santiņņhāmi sallapāmi sākacchaü samāpajjāmi, no ca kho tā devatā jānāmi `imā devatā amukamhā vā amukamhā vā devanikāyā' ti. #<[page 303]># %% 4. Tassa mayhaü bhikkhave etad ahosi `sace kho ahaü obhāsa¤ c' eva sa¤jāneyyaü råpāni ca passeyyaü tāhi ca devatāhi saddhiü santiņņheyyaü sallapeyyaü sākacchaü samāpajjeyyaü tā ca devatā jāneyyaü "imā devatā amukamhā vā amukamhā vā devanikāyā" ti, evam me idaü ¤āõadassanaü parisuddhataraü assā' ti. So kho ahaü bhikkhave aparena samayena appamatto ātāpã pahitatto viharanto obhāsa¤ c' eva sa¤jānāmi råpāni ca passāmi tāhi ca devatāhi saddhiü santiņņhāmi sallapāmi sākacchaü samāpajjāmi tā ca devatā jānāmi `imā devatā amukamhā vā amukamhā vā devanikāyā' ti, no ca kho tā devatā jānāmi `imā devatā imassa kammassa vipākena ito cutā tattha upapannā' ti tā ca devatā jānāmi `imā devatā imassa kammassa vipākena ito cutā tattha upapannā' ti, no ca kho tā devatā jānāmi `imā devatā evamāhārā evaüsukhadukkhapaņisaüvediniyo' ti tā ca devatā jānāmi `imā devatā evamāhārā evaüsukhadukkhapaņisaüvediniyo' ti, no ca kho tā devatā jānāmi `imā devatā evaüdãghāyukā evaüciraņņhitikā' ti tā ca devatā jānāmi `imā devatā evaüdãghāyukā evaüciraņņhitikā' ti, no ca kho tā devatā jānāmi `yadi vā me imāhi devatāhi saddhiü sannivutthapubbaü yadi vā na sannivutthapubban' ti. 5. Tassa mayhaü bhikkhave etad ahosi `sace kho ahaü obhāsa¤ c' eva sa¤jāneyyaü råpāni ca passeyyaü tāhi ca devatāhi saddhiü santiņņheyyaü sallapeyyaü sākacchaü samāpajjeyyaü, #<[page 304]># %<304 Aīguttara-Nikāya. LXIV. 6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tā ca devatā jāneyyaü "imā devatā amukamhā vā amukamhā vā devanikāyā" ti tā ca devatā jāneyyaü "imā devatā imassa kammassa vipākena ito cutā tattha upapannā" ti tā ca devatā jāneyyaü "imā devatā evamāhārā evaüsukhadukkhapaņisaüvediniyo" ti tā ca devatā jāneyyaü "imā devatā evaüdãghāyukā evaüciraņņhitikā" ti tā ca devatā jāneyyaü "yadi vā me imāhi devatāhi saddhiü sannivutthapubbaü yadi vā na sannivutthapubban" ti, evam me idaü ¤āõadassanaü parisuddhataraü assā' ti. So kho ahaü bhikkhave aparena samayena appamatto ātāpã pahitatto viharanto obhāsa¤ c' eva sa¤jānāmi råpāni ca passāmi tāhi ca devatāhi saddhiü santiņņhāmi sallapāmi sākacchaü samāpajjāmi tā ca devatā jānāmi `imā devatā amukamhā vā amukamhā vā devanikāyā' ti tā ca devatā jānāmi `imā devatā imassa kammassa vipākena ito cutā tattha upapannā' ti tā ca devatā jānāmi `imā devatā evamāhārā evaüsukhadukkhapaņisaüvediniyo' ti tā ca devatā jānāmi `imā devatā evaüdãghāyukā evaüciraņņhitikā' ti tā ca devatā jānāmi `yadi vā me tāhi devatāhi saddhiü sannivutthapubbaü yadi vā na sannivutthapubban' ti. 6. Yāva kãva¤ ca me bhikkhave evaü aņņhaparivaņņhaü adhideva¤āõadassanaü na suvisuddhaü ahosi, neva tāvāhaü bhikkhave sadevake loke samārake sabrahmake sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya anuttaraü sammāsambodhiü abhisambuddho pacca¤¤āsiü. Yato ca kho me bhikkhave evaü aņņhaparivaņņaü adhideva¤āõadassanaü suvisuddhaü ahosi, athāhaü bhikkhave sadevake loke samārake sabrahmake sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya anuttaraü sammāsambodhiü abhisambuddho pacca¤¤āsiü. #<[page 305]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ĩāõa¤ ca pana me dassanaü udapādi `akuppā me cetovimutti, ayam antimā jāti, natthi dāni punabbhavo' ti. LXV. 1. Aņņh' imāni bhikkhave abhibhāyatanāni. Katamāni aņņha? 2. Ajjhattaü råpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati parittāni suvaõõadubbaõõāni `tāni abhibhuyya jānāmi passāmã' ti evaüsa¤¤ã hoti. Idaü paņhamaü abhibhāyatanaü. 3. Ajjhattaü råpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati appamāõāni suvaõõadubbaõõāni `tāni abhibhuyya jānāmi passāmã' ti evaüsa¤¤ã hoti. Idaü dutiyaü abhibhāyatanaü. 4. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati parittāni suvaõõadubbaõõāni `tāni abhibhuyya jānāmi passāmã' ti evaüsa¤¤ã hoti. Idaü tatiyaü abhibhāyatanaü. 5. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati appamāõāni suvaõõadubbaõõāni `tāni abhibhuyya jānāmi passāmã' ti evaüsa¤¤ã hoti. Idaü catutthaü abhibhāyatanaü. 6. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati nãlāni nãlavaõõāni nãlanidassanāni nãlanibhāsāni `tāni abhibhuyya jānāmi passāmã' ti evaüsa¤¤ã hoti. Idaü pa¤camaü abhibhāyatanaü. 7. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati pãtāni pãtavaõõāni pãtanidassanāni pãtanibhāsāni `tāni abhibhuyya jānāmi passāmã' ti evaüsa¤¤ã hoti. Idaü chaņņhaü abhibhāyatanaü. #<[page 306]># %<306 Aīguttara-Nikāya. LXV. 8-LXVI. 9>% 8. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati lohitakāni lohitakavaõõāni lohitakanidassanāni lohitakanibhāsāni `tāni abhibhuyya jānāmi passāmã' ti evaüsa¤¤ã hoti. idaü sattamaü abhibhāyatanaü. 9. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati odātāni odātavaõõāni odātanidassanāni odātanibhāsāni `tāni abhibhuyya jānāmi passāmã' ti evaüsa¤¤ã hoti. Idaü aņņhamaü abhibhāyatanaü. Imāni kho bhikkhave aņņha abhibhāyatanānã ti. LXVI. 1. Aņņh' ime bhikkhave vimokhā. Katame aņņha? 2. Råpã råpāni passati, ayaü paņhamo vimokho. 3. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati, ayaü dutiyo vimokho. 4. Subhan t' eva adhimutto hoti, ayaü tatiyo vimokho. 5. Sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati, ayaü catuttho vimokho. 6. Sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anantaü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharati, ayaü pa¤camo vimokho. 7. Sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati, ayaü chaņņho vimokho. 8. Sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja viharati, ayaü sattamo vimokho. 9. Sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati, ayaü aņņhamo vimokho. Ime kho bhikkhave aņņha vimokhā ti. #<[page 307]># %% LXVII. 1. Aņņh' ime bhikkhave anariyavohārā. Katame aņņha? 2. Adiņņhe diņņhavāditā, asute sutavāditā, amute mutavāditā, avi¤¤āte vi¤¤ātavāditā, diņņhe adiņņhavāditā, sute asutavāditā, mute amutavāditā, vi¤¤āte avi¤¤ātavāditā. Ime kho bhikkhave aņņha anariyavohārā ti. LXVIII. 1. Aņņh' ime bhikkhave ariyavohārā. Katame aņņha? 2. Adiņņhe adiņņhavāditā, asute asutavāditā, amute amutavāditā, avi¤¤āte avi¤¤ātavāditā, diņņhe diņņhavāditā, sute sutavāditā, mute mutavāditā, vi¤¤āte vi¤¤ātavāditā. Ime kho bhikkhave aņņha ariyavohārā ti. LXIX. 1. Aņņh' imā bhikkhave parisā. Katamā aņņha? 2. Khattiyaparisā, brāhmaõaparisā, gahapatiparisā, samaõaparisā, Cātummahārājikaparisā, Tāvatiüsaparisā, Māraparisā, Brahmaparisā. 3. Abhijānāmi kho panāhaü bhikkhave anekasataü khattiyaparisaü upasaīkamitvā. Tatra pi mayā sannisinnapubba¤ c' eva sallapitapubba¤ ca sākacchā ca samāpannapubbā, tattha yādisako tesaü vaõõo hoti, tādisako mayhaü vaõõo hoti, yādisako tesaü saro hoti, tādisako mayhaü saro hoti, dhammiyā ca kathāya sandassemi samādapemi samuttejemi sampahaüsemi, bhāsamāna¤ ca maü na jānanti `ko nu kho ayaü bhāsati devo vā manusso vā' ti? Dhammiyā ca kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā antaradhāyāmi, antarahita¤ ca maü na jānanti `ko nu kho ayaü antarahito devo vā manusso vā' ti? #<[page 308]># %<308 Aīguttara-Nikāya. LXIX. 4-LXX. 3>% 4. Abhijānāmi kho panāhaü bhikkhave anekasataü brāhmaõaparisaü . . . gahapatiparisaü . . . samaõaparisaü . . . Cātummahārājikaparisaü . . . Tāvatiüsaparisaü . . . Māraparisaü . . . Brahmaparisaü upasaīkamitvā. Tatra pi mayā sannisinnapubba¤ c' eva sallapitapubba¤ ca sākacchā ca samāpannapubbā, tattha yādisako tesaü vaõõo hoti, tādisako mayhaü vaõõo hoti, yādisako tesaü saro hoti, tādisako mayhaü saro hoti, dhammiyā ca kathāya sandassemi samādapemi samuttejemi sampahaüsemi, bhāsamāna¤ ca maü na jānanti `ko nu kho ayaü bhāsati devo vā manusso vā' ti? Dhammiyā ca kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā antaradhāyāmi, antarahita¤ ca maü na jānanti `ko nu kho ayaü antarahito devo vā manusso vā' ti? Imā kho bhikkhave aņņha parisā ti. LXX. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Vesāliyaü viharati Mahāvane Kåņāgārasālāyaü. Atha kho Bhagavā pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya Vesāliü piõķāya pāvisi. Vesāliyaü piõķāya caritvā pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto āyasmantaü ânandaü āmantesi:-- 2. Gaõhāhi ânanda nisãdanaü, yena Cāpālacetiyaü ten' upasaīkamissāma divāvihārāyā ti. `Evaü bhante' ti kho āyasmā ânando Bhagavato paņissutvā nisãdanaü ādāya Bhagavantaü piņņhito piņņhito anubandhi. 3. Atha kho Bhagavā yena Cāpālacetiyaü ten' upasaīkami, upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Nisajja kho Bhagavā āyasmantaü ânandaü āmantesi:-- #<[page 309]># %% 4. Ramaõãyā ânanda Vesālã, ramaõãyaü Udenacetiyaü, ramaõãyaü Gotamakacetiyaü, ramaõãyaü Bahuputtakacetiyaü, ramanãyaü Sattambacetiyaü, ramanãyaü Sārandadacetiyaü, ramaõãyaü Cāpālacetiyaü. Yassa kassaci ânanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā, ākaīkhamāno so ânanda kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā. Tathāgatassa kho ânanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā, ākaīkhamāno ânanda Tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā ti. Evam pi kho āyasmā ânando Bhagavatā oëārike nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü, na Bhagavantaü yāci `tiņņhatu bhante Bhagavā kappaü, tiņņhatu bhante Sugato kappaü bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānan' ti, yathā taü Mārena pariyuņņhitacitto. 5. Dutiyam pi kho Bhagavā . . . Tatiyam pi kho Bhagavā āyasmantaü ânandaü āmantesi:-- 6. Ramaõãyā ânanda Vesālã, ramaõãyaü Udenacetiyaü, ramaõãyaü Gotamakacetiyaü, ramaõãyaü Bahuputtakacetiyaü, ramaõãyaü Sattambacetiyaü, ramaõãyaü Sārandadacetiyaü, ramaõãyaü Cāpālacetiyaü. Yassa kassaci ânanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā ākaīkhamāno so ânanda kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā. Tathāgatassa kho ânanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā, ākaīkhamāno ânanda Tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā ti. Evam pi kho āyasmā ânando Bhagavatā oëārike nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü, #<[page 310]># %<310 Aīguttara-Nikāya. LXX. 7-8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na Bhagavantaü yāci `tiņņhatu bhante Sugato kappaü bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānan' ti, yathā taü Mārena pariyuņņhitacitto. 7. Atha kho Bhagavā āyasmantaü ânandaü āmantesi `gaccha tvaü ânanda, yassa dāni kālaü ma¤¤asã' ti. `Evaü bhante' ti kho āyasmā ânando Bhagavato paņissutvā uņņhāyāsanā Bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā Bhagavato avidåre a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisãdi. 8. Atha kho Māro pāpimā acirapakkante āyasmante ânande Bhagavantaü etad avoca `parinibbātu dāni bhante Bhagavā parinibbātu Sugato, parinibbānakālo dāni bhante Bhagavato, bhāsitā kho pan' esā bhante Bhagavatā vācā ((na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi, yāva me bhikkhå na sāvakā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā pattayogakkhemā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacārino sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desissanti pa¤¤āpessanti paņņhapessanti vivarissanti vibhajissanti uttānãkarissanti, uppannaü parappavādaü sahadhammena suniggahãtaü niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desissantã)) ti. Etarahi bhante bhikkhå Bhagavato sāvakā viyattā vinãtā visāradā pattayogakkhemā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacārino sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhanti desenti pa¤¤āpenti paņņhapenti vivaranti vibhajanti uttānãkaronti, uppannaü parappavādaü sahadhammena suniggahãtaü niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desenti. Parinibbātu dāni bhante Bhagavā parinibbātu Sugato, parinibbānakālo dāni bhante Bhagavato, bhāsitā kho pan' esā bhante Bhagavatā vācā ((na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi, yāva me bhikkhuniyo na sāvikā bhavissanti . . . yāva me upāsakā na sāvakā bhavissanti . #<[page 311]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . yāva me upāsikā na sāvikā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā pattayogakkhemā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacāriniyo sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desissanti pa¤¤āpessanti paņņhapessanti vivarissanti vibhajissanti uttānãkarissanti, uppannaü parappavādaü sahadhammena suniggahãtaü niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desissantã)) ti. Etarahi bhante upāsikā Bhagavato sāvikā viyattā vinãtā visāradā pattayogakkhemā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacāriniyo sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhanti desenti pa¤¤āpenti paņņhapenti vivaranti vibhajanti uttānãkaronti, uppannaü parappavādaü sahadhammena suniggahãtaü niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desenti. Parinibbātu dāni bhante Bhagavā parinibbātu Sugato, parinibbānakālo dāni bhante Bhagavato, bhāsitā kho pan' esā bhante Bhagavatā vācā ((na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi, yāva me idaü brahmacariyaü na iddha¤ c' eva bhavissati phãta¤ ca vitthārikaü bāhuja¤¤aü puthubhåtaü yāva devamanussehi suppakāsitan)) ti. Etarahi bhante Bhagavato brahmacariyaü iddha¤ c' eva phãta¤ ca vitthārikaü bāhuja¤¤aü puthubhåtaü yāva devamanussehi suppakāsitaü. Parinibbātu dāni bhante Bhagavā parinibbātu Sugato, parinibbānakālo dāni bhante Bhagavato' ti. `Appossukko tvaü pāpima hohi, na ciraü Tathāgatassa parinibbānaü bhavissati, ito tiõõaü māsānaü accayena Tathāgato parinibbāyissatã' ti. 9. Atha kho Bhagavā Cāpālacetiye sato sampajāno āyusaīkhāraü ossaji. Ossaņņhe Bhagavatā āyusaīkhāre mahābhåmicālo ahosi bhiüsanako salomahaüso, devadundubhiyo ca phaliüsu. Atha kho Bhagavā etam atthaü viditvā tāyaü velāyaü imaü udānaü udānesi. #<[page 312]># %<312 Aīguttara-Nikāya. LXX. 10-14>% Tulam atula¤ ca sambhavaü bhavasaīkhāram avassaji muni ajjhattarato samāhito abhindi kavacam iv' attasambhavan ti. 10. Atha kho āyasmato ânandassa etad ahosi `mahā vatāyaü bhåmicālo, sumahā vatāyaü bhåmicālo bhiüsanako salomahaüso, devadundubhiyo ca phaliüsu; ko nu kho hetu ko paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāyā' ti? Atha kho āyasmā ânando yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā ânando Bhagavantaü etad avoca `mahā vatāyaü bhante bhåmicālo, sumahā vatāyaü bhante bhåmicālo bhiüsanako salomahaüso, devadundubhiyo ca phaliüsu; ko nu kho bhante hetu ko paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāyā' ti? 11. Aņņh' ime ânanda hetå aņņha paccayā mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. Katame aņņha? 12. Yaü ânanda mahāpaņhavã udake patiņņhitā, udakaü vāte patiņņhitaü, vāto ākāsaņņho hoti: so ânanda samayo, yaü mahāvātā vāyanti, mahāvātā vāyantā udakaü kampenti, udakaü kampitaü paņhaviü kampeti. Ayaü ânanda paņhamo hetu paņhamo paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. 13. Puna ca paraü ânanda samaõo vā brāhmaõo vā iddhimā cetovasippatto, devatā mahiddhikā mahānubhāvā; tassa parittā paņhavãsa¤¤ā bhāvitā hoti appamāõā āposa¤¤ā: so imaü paņhaviü kampeti saükampeti sampakampeti. Ayaü ânanda dutiyo hetu dutiyo paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. 14. Puna ca paraü ânanda yadā bodhisatto Tusitākāya cavitvā sato sampajāno mātukucchiü okkamati, tadāyaü paņhavã kampati saükampati sampakampati. #<[page 313]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ayaü ânanda tatiyo hetu tatiyo paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. 15. Puna ca paraü ânanda yadā bodhisatto sato sampajāno mātukucchismā nikkhamati, tadāyaü paņhavã kampati saükampati sampakampati. Ayaü ânanda catuttho hetu catuttho paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. 16. Puna ca paraü ânanda yadā Tathāgato anuttaraü sammāsambodhiü abhisambujjhati, tadāyaü paņhavã kampati saükampati sampakampati. Ayaü ânanda pa¤camo hetu pa¤camo paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. 17. Puna ca paraü ânanda yadā Tathāgato anuttaraü dhammacakkaü pavatteti, tadāyaü paņhavã kampati saükampati sampakampati. Ayaü ânanda chaņņho hetu chaņņho paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. 18. Puna ca paraü ânanda yadā Tathāgato sato sampajāno āyusaīkhāraü ossajati, tadāyaü paņhavã kampati saükampati sampakampati. Ayaü ânanda sattamo hetu sattamo paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. 19. Puna ca paraü ânanda yadā Tathāgato anupādisesāya nibbānadhātuyā parinibbāyati, tadāyaü paņhavã kampati saükampati sampakampati. Ayaü ânanda aņņhamo hetu aņņhamo paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. Ime kho ânanda aņņha hetå aņņha paccayā mahato bhåmicālassa pātubhāvāyā ti. Bhåmicālavaggo sattamo. Tatr' uddānaü: #<[page 314]># %<314 Aīguttara-Nikāya. LXXI. 1-3>% Icchā ala¤ ca saükhittaü Gayā abhibhånā te saha Vimokho dve ca vohārā parisā bhåmicālenā ti. LXXI. 1. Saddho ca bhikkhave bhikkhu hoti, no ca sãlavā. Evaü so ten' aīgena aparipåro hoti. Tena taü aīgaü paripåretabbaü `kintāhaü saddho ca assaü sãlavā cā' ti. Yato ca kho bhikkhave bhikkhu saddho ca hoti sãlavā ca, evaü so ten' aīgena paripåro hoti. 2. Saddho ca bhikkhave bhikkhu hoti sãlavā ca, no ca bahussuto. Evaü so ten' aīgena aparipåro hoti. Tena taü aīgaü paripåretabbaü `kintāhaü saddho ca assaü sãlavā ca bahussuto cā' ti. Yato ca kho bhikkhave bhikkhu saddho ca hoti sãlavā ca bahussuto ca, evaü so ten' aīgena paripåro hoti. 3. Saddho ca bhikkhave bhikkhu hoti sãlavā ca bahussuto ca, no ca dhammakathiko . . . pe . . . dhammakathiko ca, no ca parisāvacaro . . . parisāvacaro ca, no ca visārado parisāya dhammaü deseti . . . visārado ca parisāya dhammaü deseti, no ca catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã . . . catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã, no ca āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharati. Evaü so ten' aīgena aparipåro hoti. Tena taü aīgaü paripåretabbaü `kintāhaü saddho ca assaü sãlavā ca1 bahussuto ca dhammakathiko ca parisāvacaro ca visārado ca parisāya dhammaü deseyyaü, #<[page 315]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã assaü akicchalābhã akasiralābhã, āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja vihareyyan' ti. Yato ca kho bhikkhave bhikkhu saddho ca hoti sãlavā ca bahussuto ca dhammakathiko ca parisāvacaro ca visārado ca parisāya dhammaü deseti, catunnaü jhānānaü abhicetasikānaü diņņhadhammasukhavihārānaü nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã, āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharati. Evaü so ten' aīgena paripåro hoti. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgato bhikkhu samantapāsādiko ca hoti sabbākāraparipåro cā ti. LXXII. 1. Saddho ca bhikkhave bhikkhu hoti, no ca sãlavā. Evaü so ten' aīgena aparipåro hoti. Tena taü aīgaü paripåretabbaü `kintāhaü saddho ca assaü sãlavā cā' ti. Yato ca kho bhikkhave bhikkhu saddho ca hoti sãlavā ca, evaü so ten' aīgena paripåro hoti. 2. Saddho ca bhikkhave bhikkhu hoti sãlavā ca, no ca bahussuto . . . pe . . . bahussuto ca, no ca dhammakathiko . . . dhammakathiko ca, no ca parisāvacaro . . . parisāvacaro ca, no ca visārado parisāya dhammaü deseti #<[page 316]># %<316 Aīguttara-Nikāya. LXXIII. 1>% . . . visārado ca parisāya dhammaü deseti, no ca ye te santā vimokhā atikkamma råpe āruppā, te kāyena phusitvā viharati; ye te santā vimokhā atikkamma råpe āruppā, te kāyena phusitvā viharati, no āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharati. Evaü so ten' aīgena aparipåro hoti. Tena taü aīgaü paripåretabbaü `kintāhaü saddho ca assaü sãlavā ca bahussuto ca dhammakathiko ca parisāvacaro ca visārado ca parisāya dhammaü deseyyaü; ye te santā vimokhā atikkamma råpe āruppā, te kāyena phusitvā vihareyyaü, āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja vihareyyan' ti. Yato ca kho bhikkhave bhikkhu saddho ca hoti sãlavā ca bahussuto ca dhammakathiko ca parisāvacaro ca visārado ca parisāya dhammaü deseti; ye te santā vimokhā atikkamma råpe āruppā, te kāyena phusitvā viharati, āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja viharati. Evaü so ten' aīgena paripåro hoti. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgato bhikkhu samantapāsādiko ca hoti sabbākāraparipåro cā ti. LXXIII. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Nāņike viharati Gi¤jakāvasathe. Tatra kho Bhagavā bhikkhå āmantesi:-- #<[page 317]># %% Bhikkhavo ti. Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 2. Maraõasati bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā. Bhāvetha no tumhe bhikkhave maraõasatin ti. 3. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `ahaü kho bhante bhāvemi maraõasatin' ti. `Yathākathaü pana tvaü bhikkhu bhāvesi maraõasatin' ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti "aho vatāhaü rattindivaü jãveyyaü, Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā" ti: evaü kho ahaü bhante bhāvemi maraõasatin' ti. 4. A¤¤ataro pi kho bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `aham pi kho bhante bhāvemi maraõasatin' ti. `Yathākathaü pana tvaü bhikkhu bhāvesi maraõasatin' ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti "aho vatāhaü divasaü jãveyyaü, Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā" ti: evaü kho ahaü bhante bhāvemi maraõasatin' ti. 5. A¤¤ataro pi kho bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `aham pi kho bhante bhāvemi maraõasatin' ti. `Yathākathaü pana tvaü bhikkhu bhāvesi maraõasatin' ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti ((aho vatāhaü upaķķhadivasaü jãveyyaü, Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā)) ti: evaü kho ahaü bhante bhāvemi maraõasatin' ti. 6. A¤¤ataro pi kho bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `aham pi kho bhante bhāvemi maraõasatin' ti. Yathākathaü pana tvaü bhikkhu bhāvesi maraõasatin' ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti ((aho vatāhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü ekaü piõķapātaü bhu¤jāmi, Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā)) ti: evaü kho ahaü bhante bhāvemi maraõasatin' ti. 7. A¤¤ataro pi kho bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `ahaü pi kho bhante bhāvemi maraõasatin' ti. `Yathākathaü pana tvaü bhikkhu bhāvesi maraõasatin' ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti "aho vatāhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü upaķķhapiõķapātaü bhu¤jāmi, #<[page 318]># %<318 Aīguttara-Nikāya. LXXIII. 8-11>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā" ti: evaü kho ahaü bhante bhāvemi maraõasatin' ti. 8. A¤¤ataro pi kho bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `aham pi kho bhante bhāvemi maraõasatin' ti. `Yathākathaü pana tvaü bhikkhu bhāvesi maraõasatin' ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti "aho vatāhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü cattāro pa¤ca ālope saükhāditvā ajjhoharāmi, Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā" ti: evaü kho ahaü bhante bhāvemi maraõasatin' ti. 9. A¤¤ataro pi kho bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `aham pi kho bhante bhāvemi maraõasatin' ti. `Yathākathaü pana tvaü bhikkhu bhāvesi maraõasatin' ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti "aho vatāhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü ekaü ālopaü saükhāditvā ajjhoharāmi, Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā" ti: evaükho ahaü bhante bhāvemi maraõasatin' ti. 10. A¤¤ataro pi kho bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `aham pi kho bhante bhāvemi maraõasatin' ti. `Yathākathaü pana tvaü bhikkhu bhāvesi maraõasatin' ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti "aho vatāhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü assasitvā vā passasāmi passasitvā vā assasāmi, Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā" ti: evaü kho ahaü bhante bhāvemi maraõasatin' ti. 11. Evaü vutte Bhagavā te bhikkhå etad avoca:-- Yvāyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhāveti `aho vatāhaü rattindivaü jãveyyaü, Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā' ti. Yo pāyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhāveti `aho vatāhaü divasaü jãveyyaü, #<[page 319]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā' ti. Yo pāyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhāveti `aho vatāhaü upaķķhadivasaü jãveyyaü, Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā' ti. Yo pāyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhāveti `aho vatāhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü ekaü piõķapātaü bhu¤jāmi, Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā' ti. Yo pāyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhāveti `aho vatāhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü upaķķhapiõķapātaü bhu¤jāmi, Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā' ti. Yo pāyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhāveti `aho vatāhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü cattāro pa¤ca ālope saükhāditvā ajjhoharāmi, Bhagayato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā' ti. Ime vuccanti bhikkhave bhikkhå pamattā viharanti, dandhaü maraõasatiü bhāventi āsavānaü khayāya. Yo ca khvāyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhāveti `aho vatāhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü ekaü ālopaü saükhāditvā ajjhoharāmi, Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā' ti. Yo pāyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhāveti `aho vatāhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü assasitvā vā passasāmi passasitvā vā assasāmi, Bhagavato sāsanaü manasikareyyaü, bahuü vata me kataü assā' ti. Ime vuccanti bhikkhave bhikkhå appamattā viharanti, tikkhaü maraõasatiü bhāventi āsavānaü khayāya. Tasmā ti ha bhikkhave evaü sikkhitabbaü:-- Appamattā viharissāma, tikkhaü maraõasatiü bhāvessāma āsavānaü khayāyā ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabban ti. #<[page 320]># %<320 Aīguttara-Nikāya. LXXIV. 1-2>% LXXIV. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Nāņike viharati Gi¤jakāvasathe. Tatra kho Bhagavā bhikkhå āmantesi . . . pe . . . Maraõasati bhikkhave bhāvitā bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā. Kathaü bhāvitā ca bhikkhave maraõasati kathaü bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā? 2. Idha bhikkhave bhikkhu divase nikkhante rattiyā paņihitāya iti paņisa¤cikkhati `bahukā kho me paccayā maraõassa: ahi vā maü ķaüseyya, vicchikā vā maü ķaüseyya, satapadã vā maü ķaüseyya, tena me assa kālakiriyā, so mama assa antarāyo; upakkhalitvā vā papateyyaü, bhattaü vā me bhuttaü byāpajjeyya, pittaü vā me kuppeyya, semhaü vā me kuppeyya, satthakā vā me vātā kuppeyyaü, manussā vā maü upakkameyyuü, amanussā vā maü upakkameyyuü, tena me assa kālakiriyā, so mama assa antarāyo' ti. Tena bhikkhave bhikkhunā iti paņisa¤cikkhitabbaü `atthi nu kho me pāpakā akusalā dhammā appahãnā, ye me assu rattiü kālaü karontassa antarāyāyā' ti. Sace bhikkhave bhikkhu paccavekkhamāno evaü jānāti `atthi me pāpakā akusalā dhammā appahãnā, ye me assu rattiü kālaü karontassa antarāyāyā' ti, tena bhikkhave bhikkhunā tesaü yeva pāpakānaü akusalānaü dhammānaü pahānāya adhimatto chando ca vāyāmo ca ussāho ca ussoëhã ca appaņivānã ca sati ca sampaja¤¤a¤ ca karaõãyaü. Seyyathā pi bhikkhave ādittacelo vā ādittasãso vā tass' eva celassa vā sãsassa vā nibbāpanāya adhimattaü chanda¤ ca vāyāma¤ ca ussāha¤ ca ussoëhi¤ ca appaņivāni¤ ca sati¤ ca sampaja¤¤a¤ ca kareyya, evam eva kho bhikkhave tena bhikkhunā tesaü yeva pāpakānaü akusalānaü dhammānaü pahānāya adhimatto chando ca vāyāmo ca ussāho ca ussoëhã ca appaņivānã ca sati ca sampaja¤¤a¤ ca karaõãyaü. #<[page 321]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Sace pana bhikkhave bhikkhu paccavekkhamāno evaü jānāti `natthi me pāpakā akusalā dhammā appahãnā, ye me assu rattiü kālaü karontassa antarāyāyā' ti, tena bhikkhave bhikkhunā ten' eva pãtipāmojjena vihātabbaü ahorattānusikkhinā kusalesu dhammesu. 3. Idha pana bhikkhave bhikkhu rattiyā nikkhantāya divase paņihite iti paņisa¤cikkhati `bahukā kho me paccayā maraõassa: ahi vā maü ķaüseyya, vicchikā vā maü ķaüseyya, satapadã vā maü daüseyya, tena me assa kālakiriyā, so mama assa antarāyo; upakkhalitvā vā papateyyaü, bhattaü vā me bhuttaü byāpajjeyya, pittaü vā me kuppeyya, semhaü vā me kuppeyya, satthakā vā me vātā kuppeyyuü, manussā vā maü upakkameyyuü, amanussā vā maü upakkameyyuü, tena me assa kālakiriyā, so mama assa antarāyo' ti. Tena bhikkhave bhikkhunā iti paņisa¤cikkhitabbaü `atthi nu kho me pāpakā akusalā dhammā appahãnā, ye me assu divā kālaü karontassa antarāyāyā' ti. Sace bhikkhave bhikkhu paccavekkhamāno evaü jānāti `atthi me pāpakā akusalā dhammā appahãnā, ye me assu divā kālaü karontassa antarāyāyā' ti, tena bhikkhave bhikkhunā tesaü yeva pāpakānaü akusalānaü dhammānaü pahānāya adhimatto chando ca vāyāmo ca ussāho ca ussoëhã ca appaņivānã ca sati ca sampaja¤¤a¤ ca karaõãyaü. Seyyathā pi bhikkhave ādittacelo vā ādittasãso vā tass' eva celassa vā sãsassa vā nibbāpanāya adhimattaü chanda¤ ca vāyāma¤ ca ussāha¤ ca ussoëhi¤ ca appaņivāni¤ ca sati¤ ca sampaja¤¤a¤ ca kareyya, evam eva kho bhikkhave tena bhikkhunā tesaü yeva pāpakānaü akusalānaü dhammānaü pahānāya adhimatto chando ca vāyāmo ca ussāho ca ussoëhã ca appaņivānã ca sati ca sampaja¤¤a¤ ca karaõãyaü. Sace pana bhikkhave bhikkhu paccavekkhamāno evaü jānāti `natthi me pāpakā akusalā dhammā appahãnā, #<[page 322]># %<322 Aīguttara-Nikāya. LXXV. 1-LXXVI. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ye me assu divā kālaü karontassa antarāyāyā' ti, tena bhikkhave bhikkhunā ten' eva pãtipāmojjena vihātabbaü ahorattānusikkhinā kusalesu dhammesu. Evaü bhāvitā kho bhikkhave maraõasati evaü bahulãkatā mahapphalā hoti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti. LXXV. 1. Aņņh' imā bhikkhave sampadā. Katamā aņņha? 2. Uņņhānasampadā, ārakkhasampadā, kalyāõamittatā, samajãvitā, saddhāsampadā, sãlasampadā, cāgasampadā, pa¤¤āsampadā. Imā kho bhikkhave aņņha sampadā ti. Uņņhātā kammadheyyesu appamatto vidhānavā samaü kappeti jãvitaü sambhataü anurakkhati, saddho sãlena sampanno vada¤¤å vãtamaccharo niccaü maggaü visodheti sotthānaü samparāyikaü. Icc' ete aņņha dhammā ca saddhassa gharam esino akkhātā saccanāmena ubhayattha sukhāvahā, diņņhadhammahitatthāya samparāyasukhāya ca: evam etaü gahaņņhānaü cāgo pu¤¤aü pavaķķhatã ti. LXXVI. 1. Aņņh' imā bhikkhave sampadā. Katamā aņņha? 2. Uņņhānasampadā, ārakkhasampadā, kalyāõamittatā, samajãvitā, saddhāsampadā, sãlasampadā, cāgasampadā, pa¤¤āsampadā. Katamā ca bhikkhave uņņhānasampadā? 3. Idha bhikkhave kulaputto yena kammuņņhānenaķ jãvikaü kappeti yadi kasiyā yadi vaõijjāya yadi gorakkhena yadi issatthena yadi rājaporisena yadi sippa¤¤atarena tattha dakkho hoti analaso tatrupāyāya vãmaüsāya samannāgato alaü kātuü alaü saüvidhātuü. #<[page 323]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ayaü vuccati bhikkhave uņņhānasampadā. Katamā ca bhikkhave ārakkhasampadā? 4. Idha bhikkhave kulaputtassa bhogā honti uņņhānaviriyādhigatā bāhābalaparicitā sedāvakkhittā dhammikā dhammaladdhā, te ārakkhena guttiyā sampādeti `kint' ime bhoge neva rājāno hareyyuü, na corā hareyyuü, na aggi ķaheyya, na udakaü vaheyya, na appiyā dāyādā hareyyun' ti. Ayaü vuccati bhikkhave ārakkhasampadā. Katamā ca bhikkhave kalyāõamittatā? 5. Idha bhikkhave kulaputto yasmiü gāme vā nigame vā paņivasati, tattha ye te honti gahapatã vā gahapatiputtā vā daharā vā vuddhasãlino vuddhā vā vuddhasãlino saddhāsampannā sãlasampannā cāgasampannā pa¤¤āsampannā, tehi saddhiü santiņņhati sallapati sākacchaü samāpajjati; yathāråpānaü saddhāsampannānaü saddhāsampadaü anusikkhati, yathāråpānaü sãlasampannānaü sãlasampadaü anusikkhati, yathāråpānaü cāgasampannānaü cāgasampadaü anusikkhati, yathāråpānaü pa¤¤āsampannānaü pa¤¤āsampadaü anusikkhati. Ayaü vuccati bhikkhave kalyāõamittatā. Katamā ca bhikkhave samajãvitā? 6. Idha bhikkhave kulaputto āya¤ ca bhogānaü viditvā vaya¤ ca bhogānaü viditvā samaü jãvikaü kappeti na accogāëhaü na atihãnaü `evaü me āyo vayaü pariyādāya ņhassati, na ca me vayo āyaü pariyādāya ņhassatã' ti. Seyyathā pi bhikkhave tulādhāro vā tulādhārantevāsã vā tulaü paggahetvā jānāti `ettakena vā onataü ettakena vā unnatan' ti, #<[page 324]># %<324 Aīguttara-Nikāya. LXXVI. 7-9>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva kho bhikkhave kulaputto āya¤ ca bhogānaü viditvā vaya¤ ca bhogānaü viditvā samaü jãvikaü kappeti na accogāëhaü na atihãnaü `evaü me āyo vayaü pariyādāya ņhassati, na ca me vayo āyaü pariyādāya ņhassatã' ti. Sacāyaü bhikkhave kulaputto appāyo samāno uëāraü jãvikaü kappeti, tassa bhavanti vattāro `udumbarakhādikaü' vāyaü kulaputto bhoge khādatã' ti. Sace panāyaü bhikkhave kulaputto mahāyo samāno kasiraü jãvikaü kappeti, tassa bhavanti vattāro `ajaddhumārikaü 'vāyaü kulaputto marissatã' ti. Yato ca khvāyaü bhikkhave kulaputto āya¤ ca bhogānaü viditvā vaya¤ ca bhogānaü viditvā samaü jãvikaü kappeti na accogāëhaü na atihãnaü `evaü me āyo vayaü pariyādāya ņhassati, na ca me vayo āyaü pariyādāya ņhassatã' ti. Ayaü vuccati bhikkhave samajãvitā. Katamā ca bhikkhave saddhāsampadā? 7. Idha bhikkhave kulaputto saddho hoti, saddahati Tathāgatassa bodhiü `iti pi so Bhagavā . . . pe . . . Satthā devamanussānaü buddho Bhagavā' ti. Ayaü vuccati bhikkhave saddhāsampadā. Katamā ca bhikkhave sãlasampadā? 8. Idha bhikkhave kulaputto pāõātipātā paņivirato hoti . . . pe . . . surāmerayamajjapamādaņņhānā paņivirato hoti. Ayaü vuccati bhikkhave sãlasampadā. Katamā ca bhikkhave cāgasampadā? 9. Idha bhikkhave kulaputto vigatamalamaccherena cetasā agāraü ajjhāvasati . . . pe . . . yācayogo dānasaüvibhāgarato. Ayaü vuccati bhikkhave cāgasampadā. Katamā ca bhikkhave pa¤¤āsampadā? #<[page 325]># %% 10. Idha bhikkhave kulaputto pa¤¤avā hoti . . . pe . . . sammādukkhakkhayagāminiyā. Ayaü vuccati bhikkhave pa¤¤āsampadā. Imā kho bhikkhave aņņha sampadā ti. Uņņhātā kammadheyyesu appamatto vidhānavā samaü kappeti jãvitaü sambhataü anurakkhati, saddho sãlena sampanno vada¤¤å vãtamaccharo niccaü maggaü visodheti sotthānaü samparāyikaü. Icc' ete aņņha dhammā ca saddhassa gharam esino akkhātā saccanāmena ubhayattha sukhāvahā, diņņhadhammahitatthāya samparāyasukhāya ca: evam etaü gahaņņhānaü cāgo pu¤¤aü pavaķķhatã ti. LXXVII. 1. Tatra kho āyasmā Sāriputto bhikkhå āmantesi:-- âvuso bhikkhavo ti. âvuso ti kho te bhikkhå āyasmato Sāriputtassa paccassosuü. âyasmā Sāriputto etad avoca:-- 2. Aņņh' ime āvuso puggalā santo saüvijjamānā lokasmiü. Katame aņņha? 3. Idh' āvuso bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya. Tassa uņņhahato ghaņato vāyamato lābhāya lābho n' uppajjati. So tena alābhena socati kilamati paridevati urattāëiü kandati sammohaü āpajjati. Ayaü vuccat' āvuso bhikkhu iccho viharati lābhāya, uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya, #<[page 326]># %<326 Aīguttara-Nikāya. LXXVII. 4-7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na ca lābhã socicca paridevicca cuto ca saddhammā. 4. Idha panāvuso bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya. Tassa uņņhahato ghaņato vāyamato lābhāya lābho uppajjati. So tena lābhena majjati pamajjati madāpamādam āpajjati. Ayaü vuccat' āvuso bhikkhu iccho viharati lābhāya, uņņhahati ghaņati vāyati lābhāya, lābhicca madicca pamādicca cuto ca saddhammā. 5. Idha panāvuso bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So na uņņhahati na vāyamati lābhāya. Tassa anuņņhahato aghaņato avāyamato lābhāya lābho n' uppajjati. So tena alābhena socati kilamati paridevati urattāëiü kandati sammohaü āpajjati. Ayaü vuccat' āvuso bhikkhu iccho viharati lābhāya, na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya, na ca lābhã socicca paridevicca cuto ca saddhammā. 6. Idha panāvuso bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya. Tassa anuņņhahato aghaņato avāyamato lābhāya lābho uppajjati. So tena lābhena majjati pamajjati madāpamādam āpajjati. Ayaü vuccat' āvuso bhikkhu iccho viharati lābhāya, na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya, lābhicca madicca pamādicca cuto ca saddhammā. 7. Idha panāvuso bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya. Tassa uņņhahato ghaņato vāyamato lābhāya lābho n' uppajjati. So tena alābhena na socati na kilamati na paridevati na urattāëiü kandati na sammohaü āpajjati. #<[page 327]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ayaü vuccat' āvuso bhikkhu iccho viharati lābhāya, uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya, na ca lābhã na ca socã na ca paridevã accuto ca saddhammā. 8. Idha panāvuso bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya. Tassa uņņhahato ghaņato vāyamato lābhāya lābho uppajjati. So tena lābhena na majjati na ppamajjati na madam āpajjati. Ayaü vuccat' āvuso bhikkhu iccho viharati lābhāya, uņņhahati ghaņati vāyamati lābhāya, lābhicca na ca madã na ca pamādã accuto ca saddhammā. 9. Idha panāvuso bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya. Tassa anuņņhahato aghaņato avāyamato lābhāya lābho n' uppajjati. So tena alābhena na socati na kilamati na paridevati na urattāëiü kandati na sammohaü āpajjati. Ayaü vuccat' āvuso bhikkhu iccho viharati lābhāya, na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya, na ca lābhã na ca socã na ca paridevã accuto ca saddhammā. 10. Idha panāvuso bhikkhuno pavivittassa viharato nirāyattavuttino icchā uppajjati lābhāya. So na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya. Tassa anuņņhahato aghaņato avāyamato lābhāya lābho uppajjati. So tena lābhena na majjati na ppamajjati na madam āpajjati. Ayaü vuccat' āvuso bhikkhu iccho viharati lābhāya, na uņņhahati na ghaņati na vāyamati lābhāya, #<[page 328]># %<328 Aīguttara-Nikāya. LXXVIII. 1-4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ lābhicca na ca madã na ca pamādã accuto ca saddhammā. Ime kho āvuso aņņha puggalā santo saüvijjamānā lokasmin ti. LXXVIII. 1. Tatra kho āyasmā Sāriputto bhikkhå āmantesi . . . pe . . . Chah' āvuso dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano alaü paresaü. Katamehi chahi? 2. Idhāvuso bhikkhu khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, sutāna¤ ca dhammānaü dhārakajātiko hoti, dhatāna¤ ca dhammānaü atthupaparikkhã hoti, attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno ca hoti, kalyāõavāco ca hoti kalyāõavākkaraõo poriyā vācāya samannāgato vissaņņhāya anelagaëāya atthassa vi¤¤āpaniyā, sandassako ca hoti samādapako samuttejako sampahaüsako sabrahmacārãnaü. Imehi kho āvuso chahi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano alaü paresaü. 3. pa¤cah' āvuso dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano alaü paresaü. Katamehi pa¤cahi? 4. Idhāvuso bhikkhu na h' eva kho khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, sutāna¤ ca dhammānaü dhārakajātiko hoti, dhatāna¤ ca dhammānaü atthupaparikkhã hoti, attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno ca hoti, kalyāõavāco ca hoti . . . pe . . . sandassako ca hoti . . . pe . . . sabrahmacārãnaü. #<[page 329]># %% Imehi kho āvuso pa¤cahi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano alaü paresaü. 5. Catåh' āvuso dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano no paresaü. Katamehi catåhi? 6. Idhāvuso bhikkhu khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, sutāna¤ ca dhammānaü dhārakajātiko hoti, dhatāna¤ ca dhammānaü atthupaparikkhã hoti, attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno ca hoti, no ca kalyāõavāco hoti . . . pe . . . no ca sandassako hoti . . . pe . . . sabrahmacārãnaü. Imehi kho āvuso catåhi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano no paresaü. 7. Catåh' āvuso dhammehi samannāgato bhikkhu alaü paresaü no attano. Katamehi catåhi? 8. Idhāvuso bhikkhu khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, sutāna¤ ca dhammānaü dhārakajātiko hoti, no ca dhatānaü dhammānaü atthupaparikkhã hoti, no ca attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno hoti, kalyāõavāco ca hoti . . . pe . . . sandassako ca hoti . . . sabrahmacārãnaü. Imehi kho āvuso catåhi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü paresaü no attano. 9. Tãh' āvuso dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano no paresaü. Katamehi tãhi? 10. Idhāvuso bhikkhu na h' eva kho khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, sutāna¤ ca dhammānaü dhārakajātiko hoti, #<[page 330]># %<330 Aīguttara-Nikāya. LXXVIII. 11-14>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ dhatāna¤ ca dhammānaü atthupaparikkhã hoti, attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno ca hoti, no ca kalyāõavāco hoti . . . pe . . . no ca sandassako hoti . . . sabrahmacārãnaü. Imehi kho āvuso tãhi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano no paresaü. 11. Tãh' āvuso dhammehi samannāgato bhikkhu alaü paresaü no attano. Katamehi tãhi? 12. Idhāvuso bhikkhu na h' eva kho khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, sutāna¤ ca dhammānaü dhārakajātiko hoti, no ca dhatānaü dhammānaü atthupaparikkhã hoti, no ca attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno hoti, kalyāõavāco ca hoti . . . pe . . . sandassako ca hoti . . . pe . . . sabrahmacārãnaü. Imehi kho āvuso tãhi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü paresaü no attano. 13. Dvãh' āvuso dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano no paresaü. Katamehi dvãhi? 14. Idhāvuso bhikkhu na h' eva kho khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, sutāna¤ ca dhammānaü dhārakajātiko hoti, dhatāna¤ ca dhammānaü atthupaparikkhã hoti, attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno ca hoti, no ca kalyāõavāco hoti . . . pe . . . no ca sandassako hoti . . . pe . . . sabrahmacārãnaü. Imehi kho āvuso dvãhi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü attano no paresaü. #<[page 331]># %% 15. Dvãh' āvuso dhammehi samannāgato bhikkhu alaü paresaü no attano. Katamehi dvãhi? 16. Idhāvuso bhikkhu na h' eva kho khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu, no ca sutānaü dhammānaü dhārakajātiko hoti, no ca dhatānaü dhammānaü atthupaparikkhã hoti, no ca attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno hoti, kalyāõavāco ca hoti kalyāõavākkaraõo poriyā vācāya samannāgato vissaņņhāya anelagaëāya atthassa vi¤¤āpaniyā, sandassako ca hoti samādapako samuttejako sampahaüsako sabrahmacārãnaü. Imehi kho āvuso dvãhi dhammehi samannāgato bhikkhu alaü paresaü no attano ti. LXXIX. 1. Aņņh' ime bhikkhave dhammā sekhassa bhikkhuno parihānāya saüvattanti. Katame aņņha? 2. Kammārāmatā, bhassārāmatā, niddārāmatā, saīgaõikārāmatā, indriyesu aguttadvāratā, bhojane amatta¤¤utā, saüsaggārāmatā, papa¤cārāmatā. Ime kho bhikkhave aņņha dhammā sekhassa bhikkhuno parihānāya saüvattanti. 3. Aņņh' ime bhikkhave dhammā sekhassa bhikkhuno aparihānāya saüvattanti. Katame aņņha? 4. Na kammārāmatā, na bhassārāmatā, na niddārāmatā, na saīgaõikārāmatā, indriyesu guttadvāratā, bhojane matta¤¤utā, asaüsaggārāmatā, nippapa¤cārāmatā. Ime kho bhikkhave aņņha dhammā sekhassa bhikkhuno aparihānāya saüvattantã ti. #<[page 332]># %<332 Aīguttara-Nikāya. LXXX. 1-6>% LXXX. 1. Aņņh' imāni bhikkhave kusãtavatthåni. Katamāni aņņha? 2. Idha bhikkhave bhikkhunā kammaü kattabbaü hoti. Tassa evaü hoti `kammaü kho me kattabbaü bhavissati, kammaü kho pana me karontassa kāyo kilamissati, handāhaü nipajjāmã' ti. So nipajjati na viriyaü ārabhati appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāya. Idaü bhikkhave paņhamaü kusãtavatthuü. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhunā kammaü kataü hoti. Tassa evaü hoti `ahaü kho kammaü akāsiü, kammaü kho pana me karontassa kāyo kilanto, handāhaü nipajjāmã' ti. So nipajjati na viriyaü ārabhati appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāya. Idaü bhikkhave dutiyaü kusãtavatthuü. 4. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhunā maggo gantabbo hoti. Tassa evaü hoti `maggo kho me gantabbo bhavissati, maggaü kho pana me gacchantassa kāyo kilamissati, handāhaü nipajjāmã' ti. So nipajjati na viriyaü ārabhati appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāya. Idaü bhikkhave tatiyaü kusãtavatthuü. 5. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhunā maggo gato hoti. Tassa evaü hoti `ahaü kho maggaü agamāsiü, maggaü kho pana me gacchantassa kāyo kilanto, handāhaü nipajjāmã' ti. So nipajjati na viriyaü ārabhati appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāya. Idaü bhikkhave catutthaü kusãtavatthuü. 6. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu gāmaü vā nigamaü vā piõķāya caranto na labhati låkhassa vā paõãtassa vā bhojanassa yāvadatthaü pāripåriü. Tassa evaü hoti `ahaü kho gāmaü vā nigamaü vā piõķāya caranto nālatthaü låkhassa vā paõãtassa vā bhojanassa yāvadatthaü pāripåriü, #<[page 333]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tassa me kāyo kilanto akamma¤¤o, handāhaü nipajjāmã' ti. So nipajjati . . . pe . . . Idaü bhikkhave pa¤camaü kusãtavatthuü. 7. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu gāmaü vā nigamaü vā piõķāya caranto labhati låkhassa vā paõãtassa vā bhojanassa yāvadatthaü pāripåriü. Tassa evaü hoti `ahaü kho gāmaü vā nigamaü vā piõķāya caranto alatthaü låkhassa vā paõãtassa vā bhojanassa yāvadatthaü pāripåriü. Tassa me kāyo garuko akamma¤¤o māsācitaü ma¤¤e, handāhaü nipajjāmã' ti. So nipajjati . . . pe . . . Idaü bhikkhave chaņņhaü kusãtavatthuü. 8. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno uppanno hoti appamattako ābādho. Tassa evaü hoti `uppanno kho me ayaü appamattako ābādho, atthi kappo nipajjituü, handāhaü nipajjāmã' ti. So nipajjati . . . pe . . . Idaü bhikkhave sattamaü kusãtavatthuü. 9. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu gilānā vuņņhito hoti aciravuņņhito gela¤¤ā. Tassa evaü hoti `ahaü kho gilānā vuņņhito aciravuņņhito gela¤¤ā, tassa me kāyo dubbalo akamma¤¤o, handāhaü nipajjāmã' ti. So nipajjati na viriyaü ārabhati appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāya. Idaü bhikkhave aņņhamaü kusãtavatthuü. Imāni kho bhikkhave aņņha kusãtavatthånã ti. #<[page 334]># %<334 Aīguttara-Nikāya. LXXX. 10-14>% 10. Aņņh' imāni bhikkhave ārabbhavatthåni. Katamāni aņņha? 11. Idha bhikkhave bhikkhunā kammaü kattabbaü hoti. Tassa evaü hoti `kammaü kho me kattabbaü bhavissati, kammaü kho pana me karontena na sukaraü buddhānaü sāsanaü manasikātuü, handāhaü paņigacc' eva viriyaü ārabhāmi appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāyā' ti. So viriyaü ārabhati appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāya. Idaü bhikkhave paņhamaü ārabbhavatthuü. 12. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhunā kammaü kataü hoti. Tassa evaü hoti `ahaü kho kammaü akāsiü, kammaü kho panāhaü karonto nāsakkhiü buddhānaü sāsanaü manasikātuü, handāhaü viriyaü ārabhāmi appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāyā' ti. So viriyaü ārabhati appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāya. Idaü bhikkhave dutiyaü ārabbhavatthuü. 13. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhunā maggo gantabbo hoti. Tassa evaü hoti `maggo kho me gantabbo bhavissati, maggaü kho pana me gacchantena na sukaraü buddhānaü sāsanaü manasikātuü, handāhaü paņigacc' eva viriyaü ārabhāmi . . . Idaü bhikkhave tatiyaü ārabbhavatthuü. 14. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhunā maggo gato hoti. Tassa evaü hoti `ahaü kho maggaü agamāsiü, maggaü kho panāhaü gacchanto nāsakkhiü buddhānaü sāsanaü manasikātuü, handāhaü viriyaü ārabhāmi . . . pe . . . Idaü bhikkhave catutthaü ārabbhavatthuü. #<[page 335]># %% 15. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu gāmaü vā nigamaü vā piõķāya caranto na labhati låkhassa vā paõãtassa vā bhojanassa yāvadatthaü pāripåriü. Tassa evaü hoti `ahaü kho gāmaü vā nigamaü vā piõķāya caranto nālatthaü låkhassa vā paõãtassa vā bhojanassa yāvadatthaü pāripåriü. Tassa me kāyo lahuko kamma¤¤o, handāhaü viriyaü ārabhāmi . . . pe . . . Idaü bhikkhave pa¤camaü ārabbhavatthuü. 16. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu gāmaü vā nigamaü vā piõķāya caranto labhati låkhassa vā paõãtassa vā bhojanassa yāvadatthaü pāripåriü. Tassa evaü hoti `ahaü kho gāmaü vā nigamaü vā piõķāya caranto alatthaü låkhassa vā paõãtassa vā bhojanassa yāvadatthaü pāripåriü, tassa me kāyo balavā kamma¤¤o, handāhaü viriyaü ārabhāmi . . . pe . . . Idaü bhikkhave chaņņhaü ārabbhavatthuü. 17. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno uppanno hoti appamattako ābādho. Tassa evaü hoti `uppanno kho me ayaü appamattako ābādho, ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yaü me ābādho pavaķķheyya, handāhaü paņigacc' eva viriyaü ārabhāmi . . . pe . . . Idaü bhikkhave sattamaü ārabbhavatthuü. 18. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu gilānā vuņņhito hoti aciravuņņhito gela¤¤ā. Tassa evaü hoti `ahaü kho gilānā vuņņhito aciravuņņhito gela¤¤ā, ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yaü me ābādho paccudāvatteyya, handāhaü paņigacc' eva viriyaü ārabhāmi appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāyā' ti. So viriyaü ārabhati appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāya. Idaü bhikkhave aņņhamaü ārabbhavatthuü. Imāni kho bhikkhave aņņha ārabbhavatthånã ti. Yamakavaggo aņņhamo. Tatr' uddānaü: #<[page 336]># %<336 Aīguttara-Nikāya. LXXXI. 1-2>% Dve saddhā dve maraõasati dve sampadā athāpare Icchā alaü parihānaü kusãtaü ārabbhavatthunã ti. LXXXI. 1. Satisampaja¤¤e bhikkhave asati satisampaja¤¤avipannassa hatupanisaü hoti hirottappaü, hirottappe asati hirottappavipannassa hatupaniso hoti indriyasaüvaro, indriyasaüvare asati indriyasaüvaravipannassa hatupanisaü hoti sãlaü, sãle asati sãlavipannassa hatupaniso hoti sammāsamādhi, sammāsamādhimhi asati sammāsamādhivipannassa hatupanisaü hoti yathābhåta¤āõadassanaü, yathābhåta¤āõadassane asati yathābhåta¤āõadassanavipannassa hatupaniso hoti nibbidāvirāgo, nibbidāvirāge asati nibbidāvirāgavipannassa hatupanisaü hoti vimutti¤āõadassanaü. Seyyathā pi bhikkhave rukkho sākhāpalāsavipanno, tassa papaņikā pi na pāripåriü gacchati, taco pi pheggu pi sāro pi na pāripåriü gacchati, evam eva kho bhikkhave satisampaja¤¤e asati satisampaja¤¤avipannassa hatupanisaü hoti hirottappaü, hirottappe asati hirottappavipannassa hatupanisaü hoti . . . pe . . . vimutti¤āõadassanaü. 2. Satisampaja¤¤e bhikkhave sati satisampaja¤¤asampannassa upanisasampannaü hoti hirottappaü, hirottappe sati hirottappasampannassa upanisasampanno hoti indriyasaüvaro, indriyasaüvare sati indriyasaüvarasampannassa upanisasampannaü hoti sãlaü, sãle sati sãlasampannassa upanisasampanno hoti sammāsamādhi, sammāsamādhimhi sati sammāsamādhisampannassa upanisasampannaü hoti yathābhåta¤āõadassanaü, yathābhåta¤āõadassane sati yathābhåta¤āõadassanasampannassa upanisasampanno hoti nibbidāvirāgo, #<[page 337]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ nibbidāvirāge sati nibbidāvirāgasampannassa upanisasampannaü hoti vimutti¤āõadassanaü. Seyyathā pi bhikkhave rukkho sākhāpalāsasampanno, tassa papaņikā pi pāripåriü gacchati, taco pi pheggu pi sāro pi pāripåriü gacchati, evam eva kho bhikkhave satisampaja¤¤e satisampaja¤¤asampannassa upanisasampannaü hoti hirottappaü, hirottappe sati hirottappasampannassa upanisasampannaü hoti . . . pe . . . vimutti¤āõadassanan ti. LXXXII. 1. Atha kho āyasmā Puõõiyo yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā . . . pe . . . Ekamantaü nisinno kho āyasmā Puõõiyo Bhagavantaü etad avoca `ko nu kho bhante hetu ko paccayo, yena app ekadā Tathāgataü dhammadesanā paņibhāti, app ekadā na paņibhātã' ti? 2. Saddho ca Puõõiya bhikkhu hoti, no ca upasaīkamitā, neva tāva Tathāgataü dhammadesanā paņibhāti. Yato ca kho Puõõiya bhikkhu saddho ca hoti upasaīkamitā ca, evaü Tathāgataü dhammadesanā paņibhāti. Saddho ca Puõõiya bhikkhu hoti upasaīkamitā ca, no ca payirupāsitā . . . pe . . . Payirupāsitā ca, no ca paripucchitā . . . Paripucchitā ca, no ca ohitasoto dhammaü suõāti . . . Ohitasoto ca dhammaü suõāti, no ca sutvā dhammaü dhāreti . . . Sutvā ca dhammaü dhāreti, no ca dhatānaü dhammānaü atthaü upaparikkhati . . . Dhatāna¤ ca dhammānaü atthaü upaparikkhati, no ca attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno hoti, neva tāva Tathāgataü dhammadesanā paņibhāti. Yato ca kho Puõõiya bhikkhu saddho ca hoti upasaīkamitā ca payirupāsitā ca paripucchitā ca ohitasoto ca dhammaü suõāti sutvā ca dhammaü dhāreti dhatāna¤ ca dhammānaü atthaü upaparikkhati attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipanno ca hoti, #<[page 338]># %<338 Aīguttara-Nikāya. LXXXIII. 1-3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü Tathāgataü dhammadesanā paņibhāti. Imehi kho Puõõiya dhammehi samannāgato ekantapaņibhānaü Tathāgataü dhammadesanā hotã ti. LXXXIII. 1. Sace bhikkhave a¤¤atitthiyā paribbājakā evaü puccheyyuü `kiümålakā āvuso sabbe dhammā, kiüsambhavā sabbe dhammā, kiüsamudayā sabbe dhammā, kiüsamosaraõā sabbe dhammā, kiü-pamukhā sabbe dhammā, kiü-ādhipateyyā sabbe dhammā, kiü-uttarā sabbe dhammā, kiüsārā sabbe dhammā' ti: evaü puņņhā tumhe bhikkhave tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü kinti vyākareyyāthā ti? 2. Bhagavaümålakā no bhante dhammā Bhagavaünettikā Bhagavaüpaņisaraõā, sādhu bhante Bhagavantaü yeva paņibhātu etassa bhāsitassa attho, Bhagavato sutvā bhikkhå dhāressantã ti. Tena hi bhikkhave suõātha sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã ti. Evaü bhante ti kho te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 3. Sace bhikkhave a¤¤atitthiyā paribbājakā evaü puccheyyuü `kiümålakā āvuso sabbe dhammā, kiüsambhavā sabbe dhammā, kiüsamudayā sabbe dhammā, kiüsamosaraõā sabbe dhammā, kiü-pamukhā sabbe dhammā, kiüādhipateyyā sabbe dhammā, #<[page 339]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kiü-uttarā sabbe dhammā, kiüsārā sabbe dhammā' ti: evaü puņņhā tumhe bhikkhave tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü evaü vyākareyyātha `chandamålakā āvuso sabbe dhammā, manasikārasambhavā sabbe dhammā, phassasamudayā sabbe dhammā, vedanāsamosaraõā sabbe dhammā, samādhipamukhā sabbe dhammā, satādhipateyyā sabbe dhammā, pa¤¤uttarā sabbe dhammā, vimuttisārā sabbe dhammā' ti: evaü puņņhā tumhe bhikkhave tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü evaü vyākareyyāthā ti. LXXXIV. 1. Aņņhahi bhikkhave aīgehi samannāgato mahācoro khippaü pariyāpajjati na ciraņņhitiko hoti. Katamehi aņņhahi? 2. Appaharantassa paharati, anavasesaü ādiyati, itthiü hanati, kumāriü dåseti, pabbajitaü vilumpati, rājakosaü vilumpati, accāsanne kammaü karoti, na ca nidhānakusalo hoti. Imehi kho bhikkhave aņņhah' aīgehi samannāgato mahācoro khippaü pariyāpajjati na ciraņņhitiko hoti. 3. Aņņhahi bhikkhave aīgehi samannāgato mahācoro na khippaü pariyāpajjati ciraņņhitiko hoti. Katamehi aņņhahi? 4. Na appaharantassa paharati, na anavasesaü ādiyati, na itthiü hanati, na kumāriü dåseti, na pabbajitaü vilumpati, na rājakosaü vilumpati, na accāsanne kammaü karoti, nidhānakusalo hoti. Imehi kho bhikkhave aņņhah' aīgehi samannāgato mahācoro na khippaü pariyāpajjati ciraņņhitiko hotã ti. #<[page 340]># %<340 Aīguttara-Nikāya. LXXXV. 1-LXXXVI. 2>% LXXXV. 1. `Samaõo' ti bhikkhave Tathāgatass' etaü adhivacanaü arahato sammāsambuddhassa, `brāhmaõo' ti bhikkhave Tathāgatass' etaü adhivacanaü arahato sammāsambuddhassa, `vedagå' ti bhikkhave Tathāgatass' etaü adhivacanaü arahato sammāsambuddhassa, `bhisakko' ti bhikkhave Tathāgatass' etaü adhivacanaü arahato sammāsambuddhassa, `nimmalo' ti bhikkhave Tathāgatass' etaü adhivacanaü arahato sammāsambuddhassa, `vimalo' ti bhikkhave Tathāgatass' etaü adhivacanaü arahato sammāsambuddhassa, `¤āõã' ti bhikkhave Tathāgatass' etaü adhivacanaü arahato sammāsambuddhassa, `vimutto' ti bhikkhave Tathāgatass' etaü adhivacanaü arahato sammāsambuddhassā ti. Yaü samaõena pattabbaü brāhmaõena vusãmatā yaü vedagunā pattabbaü bhisakkena anuttaraü yaü nimmalena pattabbaü vimalena sucimatā yaü ¤āõinā pattabbaü vimuttena anuttaraü, so' haü vijitasaügāmo mutto mocemi bandhanā nāgo 'mhi paramaü danto asekho parinibbuto ti. LXXXVI. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Kosalesu cārikaü caramāno mahatā bhikkhusaīghena saddhiü yena Icchānaīgalaü nāma Kosalānaü brāhmaõagāmo tad avasari. Tatra sudaü Bhagavā Icchānaīgale viharati Icchānaīgalavanasaõķe. 2. Assosuü kho Icchānaīgalakā brāhmaõagahapatikā `samaõo khalu bho Gotamo Sakyaputto Sakyakulā pabbajito Icchānaīgalaü anuppatto Icchānaīgale viharati Icchānaīgalavanasaõķe. #<[page 341]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Taü kho pana bhavantaü Gotamaü evaü kalyāõo kittisaddo abbhuggato `iti pi so Bhagavā arahaü sammāsambuddho . . . pe . . . sādhu kho pana tathāråpānaü arahataü dassanaü hotã' ti. Atha kho Icchānaīgalakā brāhmaõagahapatikā tassā rattiyā accayena pahåtaü khādaniyaü bhojaniyaü ādāya yena Icchānaīgalavanasaõķo ten' upasaīkamiüsu, upasaīkamitvā bahi dvārakoņņhake aņņhaüsu uccāsaddā mahāsaddā. 3. Tena kho pana samayena āyasmā Nāgito Bhagavato upaņņhāko hoti. Atha kho Bhagavā āyasmantaü Nāgitaü āmantesi:-- Ke pana te Nāgita uccāsaddā mahāsaddā, kevaņņā ma¤¤e macche vilope' ti? `Ete bhante Icchānaīgalakā brāhmaõagahapatikā pahåtaü khādaniyaü bhojaniyaü ādāya bahi dvārakoņņhake ņhitā Bhagavantaü yeva uddissa bhikkhusaīgha¤ cā' ti. Māhaü Nāgita yasena samāgamaü mā ca mayā yaso; yo kho Nāgita na yimassa nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikāmalābhã assa akicchalābhã akasiralābhã, yassāhaü nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikāmalābhã assaü akicchalābhã akasiralābhã, so taü mãëhasukhaü middhasukhaü lābhasakkārasilokasukhaü sādiyeyyā ti. `Adhivāsetu dāni bhante Bhagavā adhivāsetu Sugato, adhivāsanakālo dāni bhante Bhagavato, yena yen' eva dāni bhante Bhagavā gamissati, tanninnā' va bhavissanti brāhmaõagahapatikā negamā c' eva jānapadā ca. Seyyathā pi bhante thullaphusitake deve vassante yathāninnaü udakāni pavattanti, #<[page 342]># %<342 Aīguttara-Nikāya. LXXXVI.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva kho bhante yena yen' eva dāni Bhagavā gamissati, tanninnā 'va bhavissanti brāhmaõagahapatikā negamā c' eva jānapadā ca. Taü kissa hetu? Tathā hi bhante Bhagavato sãlapa¤¤āõan' ti. Māhaü Nāgita yasena samāgamaü mā ca mayā yaso; yo kho Nāgita na yimassa nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikāmalābhã assa akicchalābhã akasiralābhã, yassāhaü nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikāmalābhã assaü akicchalābhã akasiralābhã, so taü mãëhasukhaü middhasukhaü lābhasakkārasilokasukhaü sādiyeyya. Devatā pi kho Nāgita ekaccā na yimassa nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikāmalābhiniyo assu akicchalābhiniyo akasiralābhiniyo, yassāhaü nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikāmalābhã assaü akicchalābhã akasiralābhã. Tumhākam pi kho Nāgita saügamma samāgamma saīgaõikavihāraü anuyuttānaü viharataü evaü hoti: na ha nåna 'me āyasmanto imassa nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikāmalābhino assu akicchalābhino akasiralābhino, yassāhaü nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikāmalābhã assaü akicchalābhã akasiralābhã; tathā hi 'me āyasmanto saügamma samāgamma saīgaõikavihāraü anuyuttā viharanti. #<[page 343]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 4. Idhāhaü Nāgita bhikkhå passāmi a¤¤ama¤¤aü {aīgulipatodakehi} sa¤jagghante saükãëante. Tassa mayhaü Nāgita evaü hoti: na ha nåna 'me āyasmanto imassa nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikāmalābhino assu akicchalābhino akasiralābhino, yassāhaü nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikāmalābhã assaü akicchalābhã akasiralābhã; tathā hi 'me āyasmanto a¤¤ama¤¤aü aīgulipatodakehi sa¤jagghanti saükãëanti. 5. Idhāhaü Nāgita bhikkhå passāmi yāvadatthaü udarāvadehakaü bhu¤jitvā seyyasukhaü phassasukhaü middhasukhaü anuyutte viharante. Tassa mayhaü Nāgita evaü hoti: na ha nåna 'me āyasmanto imassa nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikāmalābhino assu akicchalābhino akasiralābhino, yassāhaü nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikāmalābhã assaü akicchalābhã akasiralābhã; tathā hi 'me āyasmanto yavadatthaü udarāvadehakaü bhu¤jitvā seyyasukhaü phassasukhaü middhasukhaü anuyuttā viharanti. 6. Idhāhaü Nāgita bhikkhuü passāmi gāmantavihāriü samāhitaü nisinnaü. Tassa mayhaü Nāgita evaü hoti `idāni imaü āyasmantaü ārāmiko vā saccessati samaõuddeso vā, taü tamhā samādhimhā cāvissatã' ti. #<[page 344]># %<344 Aīguttara-Nikāya. LXXXVI. 7-LXXXVII. 1>% Tenāhaü Nāgita tassa bhikkhuno na attamano homi gāmantavihārena. 7. Idha panāhaü Nāgita bhikkhuü passāmi āra¤¤akaü ara¤¤e pacalāyamānaü nisinnaü. Tassa mayhaü Nāgita evaü hoti `idāni ayam āyasmā imaü niddākilamathaü paņivinodetvā ara¤¤asa¤¤aü yeva manasikarissati ekattan' ti. Tenāhaü Nāgita tassa bhikkhuno attamano homi ara¤¤avihārena. 8. Idha panāhaü Nāgita bhikkhuü passāmi āra¤¤akaü ara¤¤e asamāhitaü nisinnaü. Tassa mayhaü Nāgita evaü hoti `idāni ayam āyasmā asamāhitaü vā cittaü samādahissati samāhitaü vā cittaü anurakkhissatã' ti. Tenāhaü Nāgita tassa bhikkhuno attamano homi ara¤¤avihārena. 9. Idha panāhaü Nāgita bhikkhuü passāmi āra¤¤akaü ara¤¤e samāhitaü nisinnaü. Tassa mayhaü Nāgita evaü hoti `idāni ayam āyasmā avimuttaü vā cittaü vimuccissati vimuttaü vā cittaü anurakkhissatã' ti. Tenāhaü Nāgita tassa bhikkhuno attamano homi ara¤¤avihārena. Yasmāhaü Nāgita samaye addhānamaggapaņipanno na ki¤ci passāmi purato vā pacchato vā, phāsu me Nāgita tasmiü samaye hoti antamaso uccārapassāvakammāyā ti. LX XXVII. 1. Aņņhahi bhikkhave aīgehi samannāgatassa upāsakassa ākaīkhamāno saīgho pattaü nikkujjeyya. Katamehi aņņhahi? #<[page 345]># %% 2. Bhikkhånaü alābhāya parisakkati, bhikkhånaü anatthāya parisakkati, bhikkhånaü anāvāsāya parisakkati, bhikkhånaü akkosati paribhāsati, bhikkhå bhikkhåhi vibhedeti, buddhassa avaõõaü bhāsati, dhammassa avaõõaü bhāsati, saīghassa avaõõaü bhāsati. Imehi kho bhikkhave aņņhah' aīgehi samannāgatassa upāsakassa ākaīkhamāno saīgho pattaü nikkujjeyya. 3. Aņņhahi bhikkhave aīgehi samannāgatassa upāsakassa ākaīkhamāno saīgho pattaü ukkujjeyya. Katamehi aņņhahi? 4. Na bhikkhånaü alābhāya parisakkati, na bhikkhånaü anatthāya parisakkati, na bhikkhånaü anāvāsāya parisakkati, na bhikkhånaü akkosati paribhāsati, na bhikkhå bhikkhåhi vibhedeti, buddhassa vaõõaü bhāsati, dhammassa vaõõaü bhāsati, saīghassa vaõõaü bhāsati. Imehi kho bhikkhave aņņh' aīgehi samannāgatassa upāsakassa ākaīkhamāno saīgho pattaü ukkujjeyyā ti. LXXXVIII. 1. Aņņhahi bhikkhave dhammehi samannāgatassa bhikkhuno ākaīkhamānā upāsakā appasādaü pavedeyyuü. Katamehi aņņhahi? 2. Gihãnaü alābhāya parisakkati, gihãnaü anatthāya parisakkati, gihãnaü akkosati paribhāsati, gihã gihãhi vibhedeti, buddhassa avaõõaü bhāsati, dhammassa avaõõaü bhāsati, saīghassa avaõõaü bhāsati, agocare ca naü passanti. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgatassa bhikkhuno ākaīkhamānā upāsakā appasādaü pavedeyyuü. #<[page 346]># %<346 Aīguttara-Nikāya. LXXXVIII. 3-LXXXIX. 4>% 3. Aņņhahi bhikkhave dhammehi samannāgatassa bhikkhuno ākaīkhamānā upāsakā pasādaü pavedeyyuü. Katamehi aņņhahi? 4. Na gihãnaü alābhāya parisakkati, na gihãnaü anatthāya parisakkati, na gihãnaü akkosati paribhāsati, na gihã gihãhi vibhedeti, buddhassa vaõõaü bhāsati, dhammassa vaõõaü bhāsati, saīghassa vaõõaü bhāsati, gocare ca naü passanti. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgatassa bhikkhuno ākaīkhamānā upāsakā pasādaü pavedeyyun ti. LXXXIX. 1. Aņņhahi bhikkhave dhammehi samannāgatassa bhikkhuno ākaīkhamāno saīgho paņisāraõãyakammaü kareyya. Katamehi aņņhahi? 2. Gihãnaü alābhāya parisakkati, gihãnaü anatthāya parisakkati, gihãnaü akkosati paribhāsati, gihã gihãhi vibhedeti, buddhassa avaõõaü bhāsati, dhammassa avaõõaü bhāsati, saīghassa avaõõaü bhāsati, dhammika¤ ca gihipaņissavaü na saccāpeti. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgatassa bhikkhuno ākaīkhamāno saīgho paņisāraõãyakammaü kareyya. 3. Aņņhahi bhikkhave dhammehi samannāgatassa bhikkhuno ākaīkhamāno saīgho paņisāraõãyakammaü paņippassambheyya. Katamehi aņņhahi? 4. Na gihãnaü alābhāya parisakkati, na gihãnaü anatthāya parisakkati, na gihãnaü akkosati paribhāsati, na gihã gihãhi vibhedeti, buddhassa vaõõaü bhāsati, dhammassa vaõõaü bhāsati, #<[page 347]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ saīghassa vaõõaü bhāsati, dhammika¤ ca gihipaņissavaü saccāpeti. Imehi kho bhikkhave aņņhahi dhammehi samannāgatassa bhikkhuno ākaīkhamāno saīgho paņisāraõãyakammaü paņippassambheyyā ti. XC. 1. Tassapāpiyyasikākammakatena bhikkhave bhikkhunā aņņhasu dhammesu sammā vattitabbaü: na upasampādetabbaü, na nissayo dātabbo, na sāmaõero upaņņhāpetabbo, na bhikkhuno vādakasammuti sāditabbā, sammatena pi bhikkhuniyo na ovaditabbā, na kāci saīghasammuti sāditabbā, na kismi¤ci paccekaņņhāne ņhapetabbo, na ca tena målena vuņņhāpetabbaü. Tassapāpiyyasikākammakatena bhikkhave bhikkhunā imesu aņņhasu dhammesu sammā vattitabban ti. Sativaggo navamo samatto. Tatr' uddānaü: Sati Puõõiya-målena cora-samaõena pa¤camaü Yaso patta-pasādena paņisāraõãya¤ ca vattatã ti. Bojjhā Sirimā Padumā Sudhanā Manujā Uttarā Muttā Khemā Somā Råpã Cundã Bimbã Sumanā #<[page 348]># %<348 Aīguttara-Nikāya.>% Mallikā Tissā Tissāya mātā Soõā Soõāya mātā Kāõā Kāõāya mātā Uttarā Nandamātā Visākhā Migāramātā Khujjuttarā upāsikā Sāmavatã upāsikā Suppavāsā Koëiyadhãtā Suppiyā upāsikā Nakulamātā gahapatānã ti. 1. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya aņņha dhammā bhāvetabbā. Katame aņņha? 2. Sammādiņņhi sammāsaīkappo sammāvācā sammākammanto sammā-ājãvo sammāvāyāmo sammāsati sammāsamādhi. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya ime aņņha dhammā bhāvetabbā ti. 1. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya aņņha dhammā bhāvetabbā. Katame aņņha? 2. Ajjhattaü råpasa¤¤ã bahiddhā råpāni passati parittāni suvaõõadubbaõõāni. Tāni abhibhuyya jānāmi passāmã ti evaüsa¤¤ã hoti. 3. Ajjhattaü råpasa¤¤ã bahiddhā råpāni passati appamāõāni suvaõõadubbaõõāni. Tāni abhibhuyya jānāmi passāmã ti evaüsa¤¤ã hoti. 4. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã bahiddhā råpāni passati parittāni suvaõõadubbaõõāni. Tāni abhibhuyya jānāmi passāmã ti evaüsa¤¤ã hoti. 5. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã bahiddhā råpāni passati appamāõāni suvaõõadubbaõõāni. Tāni abhibhuyya jānāmi passāmã ti evaüsa¤¤ã hoti. #<[page 349]># %< Sati-Vagga. 349>% 6. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã bahiddhā råpāni passati nãlāni nãlavaõõāni . . . pe . . . pãtāni pãtavaõõāni . . . pe . . . lohitakāni lohitakavaõõāni . . . pe . . . odātāni odātavaõõāni odātanidassanāni odātanibhāsāni. Tāni abhibhuyya jānāmi passāmã ti evaüsa¤¤ã hoti. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya ime aņņha dhammā bhāvetabbā ti. 1. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya aņņha dhammā bhāvetabbā. Katame aņņha? 2. Råpã råpāni passati, ajjhattaü aråpasa¤¤ã bahiddhā råpāni passati, subhan t' eva adhimutto hoti, sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati, sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anantaü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharati, sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati, sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja viharati, sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya ime aņņha dhammā bhāvetabbā. 3. Rāgassa bhikkhave pari¤¤āya . . . parikkhayāya . . . pahānāya . . . khayāya . . . vayāya . . . virāgāya . . . nirodhāya . . . cāgāya . . . paņinissaggāya ime aņņha dhammā bhāvetabbā ti. 1. Dosassa . . . mohassa . . . kodhassa . . . upanāhassa . . . makkhassa . . . palāsassa . . . issāya . . . macchariyassa . #<[page 350]># %<350 Aīguttara-Nikāya.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . māyāya . . . sāņheyyassa . . . thambhassa . . . sārambhassa . . . mānassa . . . atimānassa . . . madassa . . . pamādassa abhi¤¤āya . . . pari¤¤āya . . . parikkhayāya . . . pahānāya . . . khayāya . . . vayāya . . . virāgāya . . . nirodhāya . . . cāgāya . . . paņinissaggāya ime aņņha dhammā bhāvetabbā ti. Aņņhakanipātaü samattaü. #<[page 351]># %< 351>% NAVAKA-NIPâTA. Namo Tassa Bhagavato Arahato Sammāsam- buddhassa. I. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Jetavane Anāthapiõķikassa ārāme. Tatra kho Bhagavā bhikkhå āmantesi:-- Bhikkhavo ti. Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 2. Sace bhikkhave a¤¤atitthiyā paribbājakā evaü puccheyyuü: sambodhapakkhikānaü āvuso dhammānam kā upanisā bhāvanāyā ti? Evaü puņņhā tumhe bhikkhave tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü kinti vyākareyyāthā ti? `Bhagavaümålakā no bhante dhammā Bhagavaünettikā Bhagavaüpaņisaraõā, sādhu vata bhante Bhagavantaü ¤eva paņibhātu etassa bhāsitassa attho, Bhagavato sutvā bhikkhå dhāressantã' ti. Tena hi bhikkhave suõātha sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã ti. `Evam bhante' ti kho te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 3. Sace bhikkhave a¤¤atitthiyā paribbājakā evaü puccheyyuü: sambodhapakkhikānaü āvuso dhammānaü kā upanisā bhāvanāyā ti? Evaü puņņhā tumhe bhikkhave tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü evaü vyākareyyāthā: idhāvuso bhikkhu kalyāõamitto hoti kalyāõasahāyo kalyāõasampavaīko. #<[page 352]># %<352 Aīguttara-Nikāya. I. 4-8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Sambodhapakkhikānaü āvuso dhammānaü ayaü paņhamā upanisā bhāvanāya. 4. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sãlavā hoti, pātimokkhasaüvarasaüvuto viharati ācāragocarasampanno, anumattesu vajjesu bhayadassāvã samādāya sikkhati sikkhāpadesu. Sambodhapakkhikānaü āvuso dhammānaü ayaü dutiyā upanisā bhāvanāya. 5. Puna ca paraü āvuso bhikkhu yāyaü kathā abhisallekhikā cetovivaraõasappāyā, seyyathãdaü appicchakathā santuņņhikathā pavivekakathā asaüsaggakathā viriyārambhakathā sãlakathā samādhikathā pa¤¤ākathā vimuttikathā vimutti¤āõadassanakathā, evaråpiyā kathāya nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã. Sambodhapakkhikānaü āvuso dhammānaü ayaü tatiyā upanisā bhāvanāya. 6. Puna ca paraü āvuso bhikkhu āraddhaviriyo viharati akusalānaü dhammānaü pahānāya, kusalānaü dhammānaü upasampadāya, thāmavā daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Sambodhapakkhikānaü āvuso dhammānaü ayaü catutthā upanisā bhāvanāya. 7. Puna ca paraü āvuso bhikkhu pa¤¤avā hoti, udayatthagāminiyā pa¤¤āya samannāgato ariyāya nibbedhikāya sammādukkhakkhayagāminiyā. Sambodhapakkhikānaü āvuso dhammānaü ayaü pa¤camã upanisā bhāvanāya. 8. Kalyāõamittass' etaü bhikkhave bhikkhuno pāņikaīkhaü kalyāõasahāyassa kalyāõasampavaīkassa: sãlavā bhavissati, pātimokkhasaüvarasaüvuto viharissati ācāragocarasampanno, anumattesu vajjesu bhayadassāvã samādāya sikkhissati sikkhāpadesu. Kalyāõamittass' etaü bhikkhave bhikkhuno pāņikaīkhaü kalyāõasahāyassa kalyāõasampavaīkassa: yāyaü kathā abhisallekhikā cetovivaraõasappāyā, seyyathãdaü appicchakathā . . . pe . . . evaråpiyā kathāya nikāmalābhã bhavissati akicchalābhã akasiralābhã. Kalyāõamittass' etaü bhikkhave bhikkhuno pāņikaīkhaü kalyāõasahāyassa kalyāõasampavaīkassa: āraddhaviriyo viharissati akusalānaü dhammānaü pahānāya, #<[page 353]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kusalānaü dhammānaü upasampadāya, thāmavā daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Kalyāõamittass' etaü bhikkhave bhikkhuno pāņikaīkhaü kalyāõasahāyassa kalyāõasampavaīkassa: pa¤¤avā bhavissati, udayatthagāminiyā pa¤¤āya samannāgato ariyāya nibbedhikāya sammādukkhakkhayagāminiyā. Tena ca pana bhikkhave bhikkhunā imesu pa¤casu dhammesu patiņņhāya cattāro dhammā uttariü bhāvetabbā: asubhā bhāvetabbā rāgassa pahānāya, mettā bhāvetabbā vyāpādassa pahānāya, ānāpānasati bhāvetabbā vitakkåpacchedāya, aniccasa¤¤ā bhāvetabbā asmimānasamugghātāya. Aniccasa¤¤ino bhikkhave bhikkhuno anattasa¤¤ā saõņhāti, anattasa¤¤ã asmimānasamugghātaü pāpuõāti diņņh' eva dhamme nibbānan ti. II. 1. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `nissayasampanno nissayasampanno ti bhante vuccati; kittāvatā nu kho bhante bhikkhu nissayasampanno hotã' ti? 2. Saddha¤ ce bhikkhu nissāya akusalaü pajahati kusalaü bhāveti, pahãnam ev' assa taü akusalaü hoti. Hiri¤ ce bhikkhu nissāya . . . pe . . . Ottappa¤ ce bhikkhu nissāya . . . Viriya¤ ce bhikkhu nissāya . . . Pa¤¤a¤ ce bhikkhu nissāya akusalaü pajahati kusalaü bhāveti, pahãnam ev' assa taü akusalaü hoti. #<[page 354]># %<354 Aīguttara-Nikāya. II. 3-III. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Taü hi 'ssa bhikkhuno akusalaü pahãnaü hoti suppahãnaü, yaüsa ariyāya pa¤¤āya disvā pahãnaü. Tena ca pana bhikkhu bhikkhunā imesu pa¤casu dhammesu patiņņhāya cattāro dhammā upanissāya vihātabbā. Katame cattāro? 3. Idha bhikkhu bhikkhu saükhāy' ekaü paņisevati, saükhāy' ekaü adhivāseti, saükhāy' ekaü parivajjeti, saükhāy' ekaü vinodeti. Evaü kho bhikkhu bhikkhu nissayasampanno hotã ti. III. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Cālikāyaü viharati Cālikāpabbate. Tena kho pana samayena āyasmā Meghiyo Bhagavato upaņņhāko hoti. Atha kho āyasmā Meghiyo yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhito kho āyasmā Meghiyo Bhagavantaü etad avoca `icchām' ahaü bhante Jantugāmaü piõķāya pavisitun' ti. `Yassa dāni tvaü Meghiya kālaü ma¤¤asã' ti. 2. Atha kho āyasmā Meghiyo pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya Jantugāmaü piõķāya pāvisi, Jantugāme piõķāya caritvā pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto yena Kimikālāya nadiyā tãraü ten' upasaīkami. Addasā kho āyasmā Meghiyo Kimikālāya nadiyā tãre jaīghāvihāraü anucaīkamamāno anuvicaramāno ambavanaü pāsādikaü ramaõãyaü. #<[page 355]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Disvān' assa etad ahosi `pāsādikaü vat' idaü ambavanaü ramaõãyaü, alaü vat' idaü kulaputtassa padhānatthikassa padhānāya, sace maü Bhagavā anujāneyya, āgaccheyyāhaü imaü ambavanaü padhānāyā' ti. 3. Atha kho āyasmā Meghiyo yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā Meghiyo Bhagavantaü etad avoca `idhāhaü bhante pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya Jantugāmaü piõķāya pāvisiü, Jantugāme piõķāya caritvā pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto yena Kimikālāya nadiyā tãraü ten' upasaīkamiü, addasaü kho ahaü bhante Kimikālāya nadiyā tãre jaīghāvihāraü anucaīkamamāno anuvicaramāno ambavanaü pāsādikaü ramaõãyaü; disvāna me etad ahosi "pāsādikam vat' idaü ambavanaü ramaõãyaü, alaü vat' idaü kulaputtassa padhānatthikassa padhānāya, sace maü Bhagavā anujāneyya, āgaccheyyāhaü imaü ambavanaü padhānāyā" ti; sace maü Bhagavā anujāneyya, gaccheyyāhaü taü ambavanaü padhānāyā' ti. `âgamehi tāva Meghiya, ekak' amhā tāva yāva a¤¤o pi koci bhikkhu dissatå' ti. 4. Dutiyam pi kho āyasmā Meghiyo Bhagavantaü etad avoca `Bhagavato bhante natthi ki¤ci uttariü karaõãyaü, natthi katassa paņicayo, mayhaü kho pana bhante atthi uttariü karaõãyaü, atthi katassa paņicayo; sace maü Bhagavā anujāneyya, gaccheyyāhaü taü ambavanaü padhānāyā' ti. `âgamehi tāva Meghiya, ekak' amhā tāva yāva a¤¤o pi koci bhikkhu dissatå' ti. #<[page 356]># %<356 Aīguttara-Nikāya. III. 5-7>% 5. Tatiyam pi kho āyasmā Meghiyo Bhagavantaü etad avoca `Bhagavato bhante natthi ki¤ci uttariü karaõãyaü, natthi katassa paņicayo, mayhaü kho pana bhante atthi uttariü karaõãyaü, atthi katassa paņicayo; sace maü Bhagavā anujāneyya, gaccheyyāhaü taü ambavanaü padhānāyā' ti. `Padhānan ti kho Meghiya vadamānaü kinti vadeyyāma? Yassa dāni tvaü Meghiya kālaü ma¤¤asã' ti. 6. Atha kho āyasmā Meghiyo uņņhāyāsanā Bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā yena taü ambavanaü ten' upasaīkami, upasaīkamitvā taü ambavanaü ajjhogāhetvā a¤¤atarasmiü rukkhamåle divāvihāraü nisãdi. Atha kho āyasmato Meghiyassa tasmiü ambavane viharantassa yebhuyyena tayo pāpakā akusalā vitakkā samudācaranti, seyyathãdaü kāmavitakko vyāpādavitakko vihiüsāvitakko. Atha kho āyasmato Meghiyassa etad ahosi `acchariyaü vata bho abbhutaü vata bho, saddhāya 'va ta¤ c' amhi agārasmā anagāriyaü pabbajito, atha ca pan' imehi tãhi pāpakehi akusalehi vitakkehi anvāsatto: kāmavitakkena vyāpādavitakkena vihiüsāvitakkenā' ti. 7. Atha kho āyasmā Meghiyo yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā Meghiyo Bhagavantaü etad avoca: idha mayhaü bhante tasmiü ambavane viharantassa yebhuyyena tayo pāpakā akusalā vitakkā samudācaranti, seyyathãdaü kāmavitakko vyāpādavitakko vihiüsāvitakko; tassa mayhaü bhante etad ahosi `acchariyaü vata bho abbhutaü vata bho, saddhāya 'va ta¤ c' amhi agārasmā anagāriyaü pabbajito, atha ca pan' imehi tãhi pāpakehi akusalehi vitakkehi anvāsatto: #<[page 357]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kāmavitakkena vyāpādavitakkena vihiüsāvitakkenā' ti. Aparipakkāya Meghiya cetovimuttiyā pa¤ca dhammā paripakkāya saüvattanti. Katame pa¤ca? 8. Idha Meghiya bhikkhu kalyāõamitto hoti kalyāõasahāyo kalyāõasampavaīko. Aparipakkāya Meghiya cetovimuttiyā ayaü paņhamo dhammo paripakkāya saüvattati. 9. Puna ca paraü Meghiya bhikkhu sãlavā hoti, pātimokkhasaüvarasaüvuto viharati ācāragocarasampanno, anumattesu vajjesu bhayadassāvã samādāya sikkhati sikkhāpadesu. Aparipakkāya Meghiya cetovimuttiyā ayaü dutiyo dhammo paripakkāya saüvattati. 10. Puna ca paraü Meghiya bhikkhu yāyaü kathā abhisallekhikā cetovivaraõasappāyā, seyyathãdaü appicchakathā santuņņhikathā pavivekakathā asaüsaggakathā viriyārambhakathā sãlakathā samādhikathā pa¤¤ākathā vimuttikathā vimutti¤āõadassanakathā, evaråpiyā kathāya nikāmalābhã hoti akicchalābhã akasiralābhã. Aparipakkāya Meghiya cetovimuttiyā ayaü tatiyo dhammo paripakkāya saüvattati. 11. Puna ca paraü Meghiya bhikkhu āraddhaviriyo viharati akusalānaü dhammānaü pahānāya, kusalānaü dhammānaü upasampadāya, thāmavā daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Aparipakkāya Meghiya cetovimuttiyā ayaü catuttho dhammo paripakkāya saüvattati. 12. Puna ca paraü Meghiya bhikkhu pa¤¤avā hoti, udayatthagāminiyā pa¤¤āya samannāgato ariyāya nibbedhikāya sammādukkhakkhayagāminiyā. Aparipakkāya Meghiya cetovimuttiyā ayaü pa¤camo dhammo paripakkāya saüvattati. 13. Kalyāõamittass' etaü Meghiya bhikkhuno pāņikaīkhaü kalyāõasahāyassa kalyāõasampavaīkassa: sãlavā bhavissati, pātimokkhasaüvarasaüvuto viharissati ācāragocarasampanno, #<[page 358]># %<358 Aīguttara-Nikāya. IV. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ anumattesu vajjesu bhayadassāvã samādāya sikkhissati sikkhāpadesu. Kalyāõamittass' etaü Meghiya bhikkhuno pātikaīkhaü kalyāõasahāyassa {kalyāõasampavaīkassa}: yāyaü kathā abhisallekhikā cetovivaraõasappāyā, seyyathãdaü appicchakathā . . . pe . . . vimutti¤āõadassanakathā, evaråpiyā kathāya nikāmalābhã bhavissati akicchalābhã akasiralābhã. Kalyāõamittass' etaü Meghiya bhikkhuno pāņikaīkhaü kalyāõasahāyassa kalyāõasampavaīkassa: āraddhaviriyo viharissati . . . pe . . . anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Kalyāõamittass' etaü Meghiya bhikkhuno pāņikaīkhaü kalyāõasahāyassa kalyāõasampavaīkassa: pa¤¤avā bhavissati . . . pe . . . sammādukkhakkhayagāminiyā. Tena ca pana Meghiya bhikkhunā imesu pa¤casu dhammesu patiņņhāya cattāro dhammā uttariü bhāvetabbā: asubhā bhāvetabbā rāgassa pahānāya, mettā bhāvetabbā vyāpādassa pahānāya, ānāpānasati bhāvetabbā vitakkåpacchedāya, aniccasa¤¤ā bhāvetabbā asmimānasamugghātāya. Aniccasa¤¤ino Meghiya anattasa¤¤ā saõņhāti, anattasa¤¤ã asmimānasamugghātaü pāpuõāti diņņh' eva dhamme nibbānan ti. IV. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Jetavane Anāthapiõķikassa ārāme. Tena kho pana samayena āyasmā Nandako upaņņhānasālāyaü bhikkhå dhammiyā kathāya sandasseti samādapeti samuttejeti sampahaüseti. 2. Atha kho Bhagavā sāyaõhasamayaü paņisallānā vuņņhito yen' upaņņhānasālā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā bahi dvārakoņņhake aņņhāsi kathāpariyosānaü āgamayamāno. Atha kho Bhagavā kathāpariyosānaü viditvā ukkāsitvā aggaëaü ākoņesi. #<[page 359]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Vivariüsu kho te bhikkhå Bhagavato dvāraü. Atha kho Bhagavā upaņņhānasālaü pavisitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Nisajja kho Bhagavā āyasmantaü Nandakaü etad avoca `dãgho kho tyāyaü Nandaka dhammapariyāyo bhikkhånaü paņibhāsi, api me piņņhi āgilāyati bahi dvārakoņņhake ņhitassa kathāpariyosānaü āgamayamānassā' ti. 3. Evaü vutte āyasmā Nandako sārajjamānaråpo Bhagavantaü etad avoca `na kho mayaü bhante jānāma "Bhagavā bahi dvārakoņņhake ņhito" ti, sace hi mayaü bhante jāneyyāma "Bhagavā bahi dvārakoņņhake ņhito" ti, ettakaü pi no na ppaņibhāseyyā' ti. Atha kho Bhagavā āyasmantaü Nandakaü sārajjamānaråpaü viditvā āyasmantaü Nandakaü etad avoca `sādhu sādhu Nandaka, etaü kho Nandaka tumhākaü paņiråpaü kulaputtānaü saddhāya agārasmā anagāriyaü pabbajitānaü, yaü tumhe dhammiyā kathāya sannisãdeyyātha; sannipatitānaü vo nandaka dvayaü karaõãyaü: dhammã vā kathā ariyo vā tuõhãbhāvo. Saddho ca Nandaka bhikkhu hoti no ca sãlavā; evaü so ten' aīgena aparipåro hoti, tena taü aīgaü paripåretabbaü "kintāhaü saddho ca assaü sãlavā cā" ti? #<[page 360]># %<360 Aīguttara-Nikāya. IV. 4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yato ca kho Nandaka bhikkhu saddho ca hoti sãlavā ca; evaü so ten' aīgena paripåro hoti. Saddho ca Nandaka bhikkhu hoti sãlavā ca, no ca lābhã ajjhattaü cetosamathassa; evaü so ten' aīgena aparipåro hoti, tena taü aīgaü paripåretabbaü "kintāhaü saddho ca assaü sãlavā ca lābhã ca ajjhattaü cetosamathassā" ti? Yato ca kho Nandaka bhikkhu saddho ca hoti sãlavā ca lābhã ca ajjhattaü cetosamathassa; evaü so ten' aīgena paripåro hoti. Saddho ca Nandaka bhikkhu hoti sãlavā ca lābhã ca ajjhattaü cetosamathassa, na lābhã adhipa¤¤ādhammavipassanāya; evaü so ten' aīgena aparipåro hoti. Seyyathā pi Nandaka pāõako catuppādako, tassa assa eko pādo omako lāmako; evaü so ten' aīgena aparipåro assa: evam eva kho Nandaka bhikkhu saddho ca hoti sãlavā ca lābhã ca ajjhattaü cetosamathassa, na lābhã adhipa¤¤ādhammavipassanāya; evaü so ten' aīgena aparipåro hoti, tena taü aīgaü paripåretabbaü "kintāhaü saddho ca assaü sãlavā ca lābhã ca ajjhattaü cetosamathassa lābhã ca adhipa¤¤ādhammavipassanāyā" ti? Yato ca kho Nandaka bhikkhu saddho ca hoti sãlavā ca lābhã ca ajjhattaü cetosamathassa lābhã ca adhipa¤¤ādhammavipassanāya; evaü so ten' aīgena paripåro hotã' ti. Idam avoca Bhagavā, idaü vatvāna Sugato uņņhāyāsanā vihāraü pāvisi. 4. Atha kho āyasmā Nandako acirapakkantassa Bhagavato bhikkhå āmantesi: idān' āvuso Bhagavā catåhi padehi kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakāsetvā uņņhāyāsanā vihāraü paviņņho `saddho ca Nandaka bhikkhu hoti . #<[page 361]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . .evaü so ten' aīgena paripåro hotã' ti. Pa¤c' ime āvuso ānisaüsā kālena dhammasavane kālena dhammasākacchāya. Katame pa¤ca? 5. Idhāvuso bhikkhu bhikkhånaü dhammaü deseti ādikalyāõaü majjhe kalyāõaü pariyosānakalyāõaü sātthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakāseti. Yathā yathāvuso bhikkhu bhikkhånaü dhammaü deseti ādikalyāõaü . . . pe . . . parisuddhaü brahmacariyaü pakāseti, tathā tathāssa Satthā 'va piyo ca hoti manāpo ca garu ca bhāvanãyo ca. Ayaü āvuso paņhamo ānisaüso kālena dhammasavane kalena dhammasākacchāya. 6. Puna ca paraü āvuso bhikkhu bhikkhånaü dhammaü deseti ādikalyāõaü . . . pe . . . brahmacariyaü pakāseti. Yathā yathāvuso bhikkhu bhikkhånaü dhammaü deseti ādikalyāõaü . . . pe . . . brahmacariyaü pakāseti, tathā tathā so tasmiü dhamme atthapaņisaüvedã ca hoti dhammapaņisaüvedã ca. Ayaü āvuso dutiyo ānisaüso kālena dhammasavane kālena dhammasākacchāya. 7. Puna ca paraü āvuso bhikkhu bhikkhånaü dhammaü deseti ādikalyāõaü majjhe kalyāõaü pariyosānakalyāõaü sātthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakāseti. Yathā yathāvuso bhikkhu bhikkhånaü dhammaü deseti ādikalyāõaü . . . pe . . . brahmacariyaü pakāseti, #<[page 362]># %<362 Aīguttara-Nikāya. IV. 8-9>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tathā tathā so tasmiü dhamme gambhãraü atthapadaü pa¤¤āya paņivijjha passati. Ayaü āvuso tatiyo ānisaüso kālena dhammasavane kālena dhammasākacchāya. 8. Puna ca paraü āvuso bhikkhu bhikkhånaü dhammaü deseti ādikalyāõaü . . . pe . . . brahmacariyaü pakāseti. Yathā yathāvuso bhikkhu bhikkhånaü dhammaü deseti ādikalyāõaü . . . pe . . . brahmacariyaü pakāseti, tathā tathā naü sabrahmacārã uttariü sambhāventi `addhā ayam āyasmā patto vā pajjati vā' ti. Ayaü āvuso catuttho ānisaüso kālena dhammasavane kālena dhammasākacchāya. 9. Puna ca paraü āvuso bhikkhu bhikkhånaü dhammaü deseti ādikalyānaü majjhe kalyāõaü pariyosānakalyāõaü sātthaü savya¤jaõaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakāseti. Yathā yathāvuso bhikkhu bhikkhånaü dhammaü deseti ādikalyāõaü majjhe kalyāõaü pariyosānakalyāõaü sātthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakāseti, tattha tattha ye te bhikkhå sekhā appattamānasā anuttaraü yogakkhemaü patthayamānā viharanti, te taü dhammaü sutvā viriyaü ārabhanti appattassa pattiyā anadhigatassa adhigamāya asacchikatassa sacchikiriyāya; ye pana tattha bhikkhå arahanto khãõāsavā vusitavanto katakaraõãyā ohitabhārā anuppattasadatthā parikkhãõabhavasaüyojanā sammada¤¤āvimuttā, te taü dhammaü sutvā diņņhadhammasukhavihāraü yeva anuyuttā viharanti. #<[page 363]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ayaü āvuso pa¤camo ānisaüso kālena dhammasavane kālena dhammasākacchāya. Ime kho āvuso pa¤ca ānisaüsā kālena dhammasavane kālena dhammasākacchāyā ti. V. 1. Cattār' imāni bhikkhave balāni. Katamāni cattāri? 2. Pa¤¤ābalaü viriyabalaü anavajjabalaü saīgahabalaü. Katama¤ ca bhikkhave pa¤¤ābalaü? 3. Ye dhammā akusalā akusalasaükhātā, ye dhammā kusalā kusalasaükhātā, ye dhammā sāvajjā sāvajjasaükhātā, ye dhammā anavajjā anavajjasaükhātā, ye dhammā Kaõhā kaõhasaükhātā, ye dhammā sukkā sukkasaükhātā, ye dhammā asevitabbā asevitabbasaükhātā, ye dhammā sevitabbā sevitabbasaükhātā, ye dhammā nālamariyā nālamariyasaükhātā, ye dhammā alamariyā alamariyasaükhātā: tyāssa dhammā pa¤¤āya vodiņņhā honti vocaritā honti. Idaü vuccati bhikkhave pa¤¤ābalaü. Katama¤ ca bhikkhave viriyabalaü? 4. Ye dhammā akusalā akusalasaükhātā, ye dhammā sāvajjā sāvajjasaükhātā, ye dhammā kaõhā kaõhasaükhātā, ye dhammā asevitabbā asevitabbasaükhātā, ye dhammā nālamariyā nālamariyasaükhātā: tesaü dhammānaü pahānāya chandaü janeti vāyamati viriyaü ārabhati cittaü paggaõhāti padahati. Ye dhammā kusalā kusalasaükhātā, ye dhammā anavajjā anavajjasaükhātā, ye dhammā sukkā sukkasaükhātā, ye dhammā sevitabbā sevitabbasaükhātā, #<[page 364]># %<364 Aīguttara-Nikāya. V. 5-8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ye dhammā alamariyā alamariyasaükhātā: tesaü dhammānaü paņilābhāya chandaü janeti vāyamati viriyaü ārabhati cittaü paggaõhāti padahati. Idaü vuccati bhikkhave viriyabalaü. Katama¤ ca bhikkhave anavajjabalaü? 5. Idha bhikkhave ariyasāvako anavajjena kāyakammena samannāgato hoti, anavajjena vacãkammena samannāgato hoti, anavajjena manokammena samannāgato hoti. Idaü vuccati bhikkhave anavajjabalaü. Katama¤ ca bhikkhave saīgahabalaü? 6. Cattār' imāni bhikkhave saīgahavatthåni: dānaü peyyavajjaü atthacariyā samānattatā. Etad aggaü bhikkhave dānānaü, yad idaü dhammadānaü. Etad aggaü bhikkhave peyyavajjānaü, yad idaü atthikassa ohitasotassa punappunaü dhammaü deseti. Etad aggaü bhikkhave atthacariyānaü, yad idaü assaddhaü saddhāsampadāya samādapeti niveseti patiņņhāpeti, dussãlaü sãlasampadāya samādapeti niveseti patiņņhāpeti, maccariü cāgasampadāya samādapeti niveset patiņņhāpeti, duppa¤¤aü pa¤¤āsampadāya samādapeti niveseti patiņņhāpeti. Etad aggaü bhikkhave samānattatānaü, yad idaü sotāpanno sotāpannassa samānatto sakadāgāmã sakadāgāmissa samānatto anāgāmã anāgāmissa samānatto arahaü arahato samānatto. Idaü vuccati bhikkhave saīgahabalaü. Imāni kho bhikkhave cattāri balānã ti. 7. Imehi kho bhikkhave catåhi balehi samannāgato ariyasāvako pa¤ca bhayāni samatikkanto hoti. Katamāni pa¤ca? 8. âjãvikabhayaü asilokabhayaü parisasārajjabhayaü maraõabhayaü duggatibhayaü. #<[page 365]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Sa kho so bhikkhave ariyasāvako iti paņisa¤cikkhati:-- 9. Nāhaü ājãvikabhayassa bhāyāmi. Kissāhaü ājãvikabhayassa bhāyissāmi? Atthi me cattāri balāni: pa¤¤ābalaü viriyabalaü anavajjabalaü saīgahabalaü. Duppa¤¤o kho ājãvikabhayassa bhāyeyya, kusãto ājãvikabhayassa bhāyeyya, sāvajjakāyakammanta-vacãkammanta - manokammanto ājãvikabhayassa bhāyeyya, asaīgahako ājãvikabhayassa bhāyeyya. Nāhaü asilokabhayassa bhāyāmi . . . pe . . . Nāhaü parisasārajjabhayassa bhāyāmi . . . Nāhaü maraõabhayassa bhāyāmi . . . Nāhaü duggatibhayassa bhāyāmi. Kissāhaü duggatibhayassa bhāyissāmi? Atthi me cattāri balāni: pa¤¤ābalaü viriyabalaü anavajjabalaü saīgahabalaü. Duppa¤¤o kho duggatibhayassa bhāyeyya, kusãto duggatibhayassa bhāyeyya, sāvajjakāyakammanta-vacãkammanta-manokammanto duggatibhayassa bhāyeyya, asaīgahako duggatibhayassa bhāyeyya. Imehi kho bhikkhave catåhi balehi samannāgato ariyasāvako imāni pa¤ca bhayāni samatikkanto hotã ti. VI. 1. Tatra kho āyasmā Sāriputto bhikkhå āmantesi:-- âvuso bhikkhavo ti. âvuso ti kho te bhikkhå āyasmato Sāriputtassa paccassosuü. âyasmā Sāriputto etad avoca:-- 2. Puggalo pi āvuso duvidhena veditabbo: sevitabbo pi asevitabbo pi; cãvaram pi āvuso duvidhena veditabbaü: sevitabbam pi asevitabbam pi; piõķapāto pi āvuso duvidhena veditabbo: sevitabbo pi asevitabbo pi; senāsanam pi āvuso duvidhena veditabbaü: sevitabbam pi asevitabbam pi; gāmanigamo pi āvuso duvidhena veditabbo: sevitabbo pi asevitabbo pi; #<[page 366]># %<366 Aīguttara-Nikāya. VI. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ janapadapadeso pi āvuso duvidhena veditabbo: sevitabbo pi asevitabbo pi. 3. Puggalo pi āvuso duvidhena veditabbo: sevitabbo pi asevitabbo pã ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? Tattha yaü ja¤¤ā puggalaü `imaü kho me puggalaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti, kusalā dhammā parihāyanti; ye ca kho me pabbajitena jãvitaparikkhārā samudānetabbā cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārā, te ca kasirena samudāgacchanti; yassa c' amhi atthāya agārasmā anagāriyaü pabbajito, so ca me sāma¤¤attho na bhāvanāpāripåriü gacchatã 'ti, tenāvuso puggalena so puggalo rattibhāgaü vā divasabhāgaü vā anāpucchā pakkamitabbaü nānubandhitabbo Tattha yaü ja¤¤ā puggalaü `imaü kho me puggalaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti, kusalā dhammā parihāyanti; ye ca kho me pabbajitena jãvitaparikkhārā samudānetabbā cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārā, te ca appakasirena samudāgacchanti; yassa c' amhi atthāya agārasmā anagāriyaü pabbajito, so ca me sāma¤¤attho na bhāvanāpāripåriü gacchatã' ti, tenāvuso puggalena so puggalo saükhā pi āpucchā pakkamitabbaü nānubandhitabbo. Tattha yaü ja¤¤ā puggalaü `imaü kho me puggalaü sevato akusalā dhammā parihāyanti, #<[page 367]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kusalā dhammā abhivaķķhanti; ye ca kho me pabbajitena jãvitaparikkhārā samudānetabbā cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārā, te ca appakasirena samudāgacchanti; yassa c' amhi atthāya agārasmā anagāriyaü pabbajito, so ca me sāma¤¤attho bhāvanāpāripåriü gacchatã 'ti, tenāvuso puggalena so puggalo saükhā pi anubandhitabbo na pakkamitabbaü. Tattha yaü ja¤¤ā puggalaü `imaü kho me puggalaü sevato akusalā dhammā parihāyanti, kusalā dhammā abhivaķķhanti; ye ca kho me pabbajitena jãvitaparikkhārā samudānetabbā cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārā, te ca appakasirena samudāgacchanti; yassa c' amhi atthāya agārasmā anagāriyaü pabbajito, so ca me sāma¤¤attho bhāvanāpāripåriü gacchatã' ti, tenāvuso puggalena so puggalo yāvajãvaü anubandhitabbo na pakkamitabbaü api panujjamānena. Puggalo pi āvuso duvidhena veditabbo: sevitabbo pi asevitabbo pã ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 4. Cãvaram pi āvuso duvidhena veditabbaü: sevitabbam pi asevitabbam pã ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? Tattha yaü ja¤¤ā cãvaraü `idaü kho me cãvaraü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti, kusalā dhammā parihāyantã' ti, evaråpaü cãvaraü na sevitabbaü. Tattha yaü ja¤¤ā cãvaraü `idaü kho me cãvaraü sevato akusalā dhammā parihāyanti, kusalā dhammā abhivaķķhantã' ti, evaråpaü cãvaraü sevitabbaü. #<[page 368]># %<368 Aīguttara-Nikāya. VI. 5-7>% Cãvaram pi āvuso duvidhena veditabbaü: sevitabbam pi asevitabbam pã ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 5. Piõķapāto pi āvuso duvidhena veditabbo: sevitabbo pi asevitabbo pã ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? Tattha yaü ja¤¤ā piõķapātaü `imaü kho me piõķapātaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti, kusalā dhammā parihāyantã' ti, evaråpo piõķapāto na sevitabbo. Tattha yaü ja¤¤ā piõķapātaü `imaü kho me piõķapātaü sevato akusalā dhammā parihāyanti, kusalā dhammā abhivaķķhantã' ti, evaråpo piõķapāto sevitabbo. Piõķapāto pi āvuso duvidhena veditabbo: sevitabbo pi asevitabbo pã ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 6. Senāsanam pi āvuso duvidhena veditabbaü: sevitabbam pi asevitabbam pã ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? Tattha yaü ja¤¤ā senāsanaü `idaü kho me senāsanaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti, kusalā dhammā parihāyantã 'ti, evaråpaü senāsanaü na sevitabbaü. Tattha yaü ja¤¤ā senāsanaü `idaü kho me senāsanaü sevato akusalā dhammā parihāyanti, kusalā dhammā abhivaķķhantã' ti, evaråpaü senāsanaü sevitabbaü. Senāsanam pi āvuso duvidhena veditabbaü: sevitabbam pi asevitabbam pã ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 7. Gāmanigamo pi āvuso duvidhena veditabbo: sevitabbo pi asevitabbo pã ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? Tattha yaü ja¤¤ā gāmanigamaü `imaü kho me gāmanigamaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti, kusalā dhammā parihāyantã' ti, evaråpo gāmanigamo na sevitabbo. Tattha yaü ja¤¤ā gāmanigamaü `imaü kho me gāmanigamaü sevato akusalā dhammā parihāyanti, #<[page 369]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kusalā dhammā abhivaķķhantã' ti, evaråpo gāmanigamo sevitabbo. Gāmanigamo pi āvuso duvidhena veditabbo: sevitabbo pi asevitabbo pã ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 8. Janapadapadeso pi āvuso duvidhena veditabbo: sevitabbo pi asevitabbo pã ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? Tattha yaü ja¤¤ā janapadapadesaü `imaü kho me janapadapadesaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti, kusalā dhammā parihāyantã' ti, evaråpo janapadapadeso na sevitabbo. Tattha yaü ja¤¤ā janapadapadesaü `imaü kho me janapadapadesaü sevato akusalā dhammā parihāyanti, kusalā dhammā abhivaķķhantã' ti, evaråpo janapadapadeso sevitabbo. Janapadapadeso pi āvuso duvidhena veditabbo: sevitabbo pi asevitabbo pã ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttan ti. VII. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Rājagahe viharati Gijjhakåņe pabbate. Atha kho Sutavā paribbājako yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavatā saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Sutavā paribbājako Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Ekam idaü bhante samayaü Bhagavā idh' eva Rājagahe viharati Giribbaje. Tatra me bhante Bhagavato sammukhā sutaü sammukhā paņiggahãtaü `yo so Sutavā bhikkhu arahaü khãõāsavo vusitavā katakaraõãyo ohitabhāro anuppattasadattho parikkhãõabhavasaüyojano sammada¤¤āvimutto, #<[page 370]># %<370 Aīguttara-Nikāya. VII. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ abhabbo so pa¤ca ņhānāni ajjhācarituü: abhabbo khãõāsavo bhikkhu sa¤cicca pāõaü jãvitā voropetuü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu adinnaü theyyasaükhātaü ādātuü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu methunaü dhammaü paņisevituü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu sampajānamusā bhāsituü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu sannidhikārake kāme paribhu¤jituü seyyathā pi pubbe agāriyabhåto' ti. Kacci me taü bhante Bhagavato sussutaü suggahãtaü sumanasikataü såpadhāritan ti? 3. Taggha te taü Sutavā sussutaü suggahãtaü sumanasikataü såpadhāritaü. Pubbe cāhaü Sutavā etarahi ca evaü vadāmi: yo so bhikkhu arahaü khãõāsavo vusitavā katakaraõãyo ohitabhāro anuppattasadattho parikkhãõabhavasaüyojano sammada¤¤āvimutto, abhabbo so nava ņhānāni ajjhācarituü: abhabbo khãõāsavo bhikkhu sa¤cicca pāõaü jãvitā voropetuü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu adinnaü theyyasaükhātaü ādātuü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu methunaü dhammaü paņisevituü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu sampajānamusā bhāsituü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu sannidhikārake kāme paribhu¤jituü seyyathā pi pubbe agāriyabhåto, abhabbo khãõāsavo bhikkhu chandāgatiü gantuü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu dosāgatiü gantuü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu mohāgatiü gantuü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu bhayāgatiü gantuü. #<[page 371]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Pubbe cāhaü Sutavā etarahi ca evaü vadāmi: yo so bhikkhu arahaü khãõāsavo vusitavā katakaraõãyo ohitabhāro anuppattasadattho parikkhãõabhavasaüyojano sammada¤¤āvimutto, abhabbo so imāni nava ņhānāni ajjhācaritun ti. VIII. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Rājagahe viharati Gijjhakåņe pabbate. Atha kho Sajjho paribbājako yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavatā saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Sajjho paribbājako Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Ekam idaü bhante samayaü Bhagavā idh' eva Rājagahe viharati Giribbaje. Tatra me bhante Bhagavato sammukhā sutaü sammukhā paņiggahãtaü `yo so Sajjha bhikkhu arahaü khãõāsavo vusitavā katakaraõãyo ohitabhāro anuppattasadattho parikkhãõabhavasaüyojano sammada¤¤āvimutto, abhabbo so pa¤ca ņhānāni ajjhācarituü: abhabbo khãõāsavo bhikkhu sa¤cicca pāõaü jãvitā voropetuü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu adinnaü theyyasaükhātaü ādātuü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu methunaü dhammaü paņisevituü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu sampajānamusā bhāsituü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu sannidhikārake kāme paribhu¤jituü seyyathā pi pubbe agāriyabhåto' ti. Kacci me taü bhante Bhagavato sussutaü suggahãtaü sumanasikataü såpadhāritan ti? #<[page 372]># %<372 Aīguttara-Nikāya. VIII. 3-IX. 2>% 3. Taggha te taü Sajjha sussutaü suggahãtaü sumanasikataü såpadhāritaü. Pubbe cāhaü Sajjha etarahi ca evaü vadāmi: yo so bhikkhu arahaü khãõāsavo vusitavā katakaraõãyo ohitabhāro anuppattasadattho parikkhãõabhavasaüyojano sammada¤¤āvimutto, abhabbo so nava ņhānāni ajjhācarituü: abhabbo khãõāsavo bhikkhu sa¤cicca pāõaü jãvitā voropetuü . . . pe . . . abhabbo khãõāsavo bhikkhu sannidhikārake kāme paribhu¤jituü seyyathā pi pubbe agāriyabhåto, abhabbo khãõāsavo bhikkhu buddhaü paccakkhātuü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu dhammaü paccakkhātuü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu saīghaü paccakkhātuü, abhabbo khãõāsavo bhikkhu sikkhaü paccakkhātuü. Pubbe cāhaü Sajjha etarahi ca evaü vadāmi: yo so bhikkhu arahaü khãõāsavo vusitavā katakaraõãyo ohitabhāro anuppattasadattho parikkhãõabhavasaüyojano sammada¤¤āvimutto, abhabbo so imāni nava ņņhānāni ajjhācaritun ti. IX. 1. Nava yime bhikkhave puggalā santo saüvijjamānā lokasmiü. Katame nava? 2. Arahā, arahattāya paņipanno, anāgāmã, anāgāmiphalasacchikiriyāya paņipanno, sakadāgāmã, sakadāgāmiphalasacchikiriyāya paņipanno, sotāpanno, sotāpattiphalasacchikiriyāya paņipanno, puthujjano. Ime kho bhikkhave nava puggalā santo saüvijjamānā lokasmin ti. #<[page 373]># %% X. 1. Nava yime bhikkhave puggalā āhuneyyā pāhuneyyā dakkhiõeyyā a¤jalikaraõãyā anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katame nava? 2. Arahā, arahattāya paņipanno, anāgāmã, anāgāmiphalasacchikiriyāya paņipanno, sakadāgāmã, sakadāgāmiphalasacchikiriyāya paņipanno, sotāpanno, sotāpattiphalasacchikiriyāya paņipanno, gotrabhå. Ime kho bhikkhave nava puggalā āhuneyyā . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassā ti. Sambodhavaggo paņhamo. Tatr' uddānaü: Sambodhi nissayo c' eva Meghiyaü Nandakaü balaü Sevanā Sutavā Sajjho puggalo āhuneyyo cā ti. XI. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Jetavane Anāthapiõķikassa ārāme. Atha kho āyasmā Sāriputto yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā Sāriputto Bhagavantaü etad avoca `vuttho me bhante Sāvatthiyaü vassāvāso, icchām' ahaü bhante janapadacārikaü pakkamitun' ti. `Yassa dāni tvaü Sāriputta kālaü ma¤¤asã' ti. Atha kho āyasmā Sāriputto uņņhāyāsanā Bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pakkāmi. #<[page 374]># %<374 Aīguttara-Nikāya. XI. 2-4>% 2. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu acirapakkante āyasmante Sāriputte Bhagavantaü etad avoca `āyasmā maü bhante Sāriputto āsajja appaņinissajja cārikaü pakkanto' ti. Atha kho Bhagavā a¤¤ataraü bhikkhuü āmantesi `ehi tvaü bhikkhu, mama vacanena Sāriputtaü āmantehi: Satthā taü āvuso Sāriputta āmantetã' ti. `Evaü bhante' ti kho so bhikkhu Bhagavato paņissutvā yenāyasmā Sāriputto ten' upasaīkami, upasaīkamitvā āyasmantaü Sāriputtaü etad avoca `Satthā taü āvuso Sāriputta āmantetã' ti. `Evam āvuso' ti kho āyasmā Sāriputto tassa bhikkhuno paccassosi. Tena kho pana samayena āyasmā ca Mahāmoggallāno āyasmā ca ânando avāpuraõaü ādāya vihārena vihāraü anvāhiõķanti `abhikkhamathāyasmanto abhikkhamathāyasmanto, idān' āyasmā Sāriputto Bhagavato sammukhā sãhanādaü nadissatã' ti. 3. Atha kho āyasmā Sāriputto yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho āyasmantaü Sāriputtaü Bhagavā etad avoca `idha te Sāriputta a¤¤ataro sabrahmacārã khãyadhammaü āpanno: āyasmā maü bhante Sāriputto āsajja appaņinissajja cārikaü pakkanto' ti. 4. Yassa nåna bhante kāye kāyagatā sati anupaņņhitā assa, so idha a¤¤ataraü sabrahmacāriü āsajja appaņinissajja cārikaü pakkameyya. Seyyathā pi bhante paņhaviyaü sucim pi nikkhipanti asucim pi nikkhipanti gåthagatam pi nikkhipanti muttagatam pi nikkhipanti kheëagatam pi nikkhipanti pubbagatam pi nikkhipanti lohitagatam pi nikkhipanti, na ca tena paņhavã aņņhiyati vā harāyati vā jigucchati vā: evam eva kho ahaü bhante paņhavãsamena cetasā viharāmi vipulena mahaggatena appamāõena averena avyāpajjhena. #<[page 375]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yassa nåna bhante kāye kāyagatā sati anupaņņhitā assa, so idha a¤¤ataraü sabrahmacāriü āsajja appaņinissajja cārikaü pakkameyya. Seyyathā pi bhante āpasmiü sucim pi dhovanti asucim pi dhovanti gåthagatam pi dhovanti muttagatam pi dhovanti kheëagatam pi dhovanti pubbagatam pi dhovanti lohitagatam pi dhovanti, na ca tena āpo aņņiyati vā harāyati vā jigucchati vā: evam eva kho ahaü bhante āposamena cetasā vihārāmi vipulena mahaggatena appamāõena averena avyāpajjhena. Yassa nåna bhante kāye kāyagatā sati anupaņņhitā assa, so idha a¤¤ataraü sabrahmacāriü āsajja appaņinissajja cārikaü pakkameyya. Seyyathā pi bhante tejo sucim pi ķahati asucim pi ķahati gåthagatam pi . . . muttagatam pi . . . kheëagatam pi . . . pubbagatam pi . . . lohitagatam pi ķahati, na ca tena tejo aņņiyati vā harāyati vā jigucchati vā: evam eva kho ahaü bhante tejosamena cetasā viharāmi vipulena mahaggatena appamāõena averena avyāpajjhena. Yassa nåna bhante kāye kāyagatā sati anupaņņhitā assa, so idha a¤¤ataraü sabrahmacāriü āsajja appaņinissajja cārikaü pakkameyya. Seyyathā pi bhante vāyo sucim pi upavāyati asucim pi upavāyati gåthagatam pi upavāyati muttagatam pi upavāyati kheëagatam pi upavāyati pubbagatam pi upavāyati lohitagatam pi upavāyati, na ca tena vāyo aņņiyati vā harāyati vā jigucchati vā: evam eva kho ahaü bhante vāyosamena cetasā viharāmi vipulena mahaggatena appamāõena averena avyāpajjhena. Yassa nåna bhante kāye kāyagatā sati anupaņņhitā assa, so idha a¤¤ataraü sabrahmacāriü āsajja appaņinissajja cārikaü pakkameyya. #<[page 376]># %<376 Aīguttara-Nikāya. XI.>% Seyyathā pi bhante rajoharaõaü sucim pi pu¤chati asucim pi pu¤chati gåthagatam pi pu¤chati muttagatam pi pu¤chati kheëagatam pi pu¤chati pubbagatam pi pu¤chati lohitagatam pi pu¤chati, na ca tena rajoharaõaü aņņiyati vā harāyati vā jigucchati vā: evam eva kho ahaü bhante rajoharaõasamena cetasā viharāmi vipulena mahaggatena appamāõena averena avyāpajjhena. Yassa nåna bhante kāye kāyagatā sati anupaņņhitā assa, so idha a¤¤ataraü sabrahmacāriü āsajja appaņinissajja cārikaü pakkameyya. Seyyathā pi bhante caõķālakumārako vā caõķālakumārikā vā kaëopihattho nantikavāsã gāmaü vā nigamaü vā pavisanto nãcacittaü yeva upaņņhapetvā pavisati: evam eva kho ahaü bhante caõķālakumārakasamena cetasā viharāmi vipulena mahaggatena appamāõena averena avyāpajjhena. Yassa nåna bhante kāye kāyagatā sati anupaņņhitā assa, so idha a¤¤ataraü sabrahmacāriü āsajja appaņinissajja cārikaü pakkameyya. Seyyathā pi bhante usabho chinnavisāõo sorato sudanto suvinãto rathiyāya rathiyaü siīghāņakena siīghāņakaü anvāhiõķanto na ki¤ci hiüsati pādena vā visāõena vā: evam eva kho ahaü bhante usabhachinnavisāõasamena cetasā viharāmi vipulena mahaggatena appamāõena averena avyāpajjhena. Yassa nåna bhante kāye kāyagatā sati anupaņņhitā assa, so idha a¤¤ataraü sabrahmacāriü āsajja appaņinissajja cārikaü pakkameyya. Seyyathā pi bhante itthi vā puriso vā daharo vā yuvā vā maõķanakajātiko sãsaü nahāto ahikuõapena vā kukkurakuõapena vā manussakuõapena vā kaõņhe āsattena aņņiyeyya harāyeyya jiguccheyya: #<[page 377]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva kho ahaü bhante iminā påtikāyena aņņiyāmi harāyāmi jigucchāmi. Yassa nåna bhante kāye kāyagatā sati anupaņņhitā assa, so idha a¤¤ataraü sabrahmacāriü āsajja appaņinissajja cārikaü pakkameyya. Seyyathā pi bhante puriso medakathālikaü parihareyya chiddaü vichiddaü uggharantaü paggharantaü: evam eva kho ahaü bhante imaü kāyaü pariharāmi chiddaü vichiddaü uggharantaü paggharantaü. Yassa nåna bhante kāye kāyagatā sati anupaņņhitā assa, so idha a¤¤ataraü sabrahmacāriü āsajja appaņinissajja cārikaü pakkameyyā ti. 5. Atha kho so bhikkhu uņņhāyāsanā ekaüsaü uttarāsaīgaü karitvā Bhagavato pādesu sirasā nipatitvā Bhagavantaü etad avoca `accayo maü bhante accagamā yathābālaü yathāmåëhaü yathā-akusalaü, yo 'haü āyasamantaü Sāriputtaü asatā tucchā musā abhåtena abbhācikkhiü; tassa me bhante Bhagavā accayaü accayato paņiggaõhātu āyatiü saüvarāyā' ti. `Taggha tvaü bhikkhu accayo accagamā yathābālaü yathāmåëhaü yathāakusalaü, yo tvaü Sāriputtaü asatā tucchā musā abhåtena abbhācikkhi; yato ca kho tvaü bhikkhu accayaü accayato disvā yathādhammaü paņikarosi, tan te mayaü paņiggaõhāma, vuķķhi h' esā bhikkhu ariyassa vinaye yo accayaü accayato disvā yathādhammaü paņikaroti āyatiü saüvaraü āpajjatã' ti. #<[page 378]># %<378 Aīguttara-Nikāya. XI. 6-XII. 3>% 6. Atha kho Bhagavā āyasmantaü Sāriputtaü āmantesi `khama Sāriputta imassa moghapurisassa, purāssa tatth' eva sattadhā muddhā phalissatã' ti. `Khamām' ahaü bhante tassa āyasmato, sace maü so āyasmā evam āha: khamatu ca me so āyasmā' ti. XII. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Jetavane Anāthapiõķikassa ārāme. Atha kho āyasmā Sāriputto pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya Sāvatthiü piõķāya pāvisi. Atha kho āyasmato Sāriputtassa etad ahosi `atippago kho tāva Sāvatthiyaü piõķāya carituü, yan nånāhaü yena a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü ārāmo ten' upasaīkameyyan' ti. Atha kho āyasmā Sāriputto yena a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü ārāmo ten' upasaīkami, upasaīkamitvā tehi a¤¤atitthiyehi paribbājakehi saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. 2. Tena kho pana samayena tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü sannisinnānaü sannipatitānaü ayam antarākathā udapādi `yo hi koci āvuso sa-upādiseso kālaü karoti, sabbo so aparimutto nirayā aparimutto tiracchānayoniyā aparimutto pittivisayā aparimutto apāyaduggativinipātā' ti. 3. Atha kho āyasmā Sāriputto tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü bhāsitaü neva abhinandi na ppaņikkosi, anabhinanditvā appaņikkositvā uņņhāyāsanā pakkāmi `Bhagavato santike etassa bhāsitassa atthaü ājānissāmã' ti. Atha kho āyasmā Sāriputto Sāvatthiyaü piõķāya caritvā pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto yena Bhagavā ten' upasaīkami, #<[page 379]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā Sāriputto Bhagavantaü etad avoca: Idhāhaü bhante pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya Sāvatthiü piõķāya pāvisiü; tassa mayhaü bhante etad ahosi `atippago kho tāva Sāvatthiyaü piõķāya carituü, yan nånāhaü yena a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü ārāmo ten' upasaīkameyyan' ti; atha khvāhaü bhante yena a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü ārāmo ten' upasaīkamiü, upasaīkamitvā tehi a¤¤atitthiyehi paribbājakehi saddhiü sammodiü, sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdiü; tena kho pana bhante samayena tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü sannisinnānaü sannipatitānaü ayam antarākathā udapādi `yo hi koci āvuso sa-upādiseso kālaü karoti, sabbo so aparimutto nirayā aparimutto tiracchānayoniyā aparimutto pittivisayā aparimutto apāyaduggativinipātā' ti; atha khvāhaü bhante tesaü a¤¤atitthiyānaü paribbājakānaü bhāsitaü neva abhinandiü na ppaņikkosiü; anabhinanditvā appaņikkositvā uņņhāyāsanā pakkāmiü `Bhagavato santike etassa bhāsitassa atthaü ājānissāmã' ti. 4. Keci Sāriputta a¤¤atitthiyā paribbājakā bālā avyattā, keci sa-upādisesaü vā sa-upādiseso ti jānissanti, anupādisesaü vā anupādiseso ti jānissanti. Nava yime Sāriputta puggalā sa-upādisesā kālaü kurumānā parimuttā nirayā parimuttā tiracchānayoniyā parimuttā pittivisayā parimuttā apāyaduggativinipātā. Katame nava? #<[page 380]># %<380 Aīguttara-Nikāya. XII. 5-8>% 5. Idha Sāriputta ekacco puggalo sãlesu paripårakārã hoti samādhismiü paripårakārã, pa¤¤āyā na paripårakārã. So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā antarāparinibbāyã hoti. Ayaü Sāriputta paņhamo puggalo sa-upādiseso kālaü kurumāno parimutto nirayā parimutto tiracchānayoniyā parimutto pittivisayā parimutto apāyaduggativinipātā. 6. Puna ca paraü Sāriputta idh' ekacco puggalo sãlesu paripårakārã hoti samādhismiü paripårakārã, pa¤¤āya na paripårakārã. So pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā upahaccaparinibbāyã hoti . . . asaīkhāraparinibbāyã hoti . . . sasaīkhāraparinibbāyã hoti . . . uddhaüsoto hoti akaniņņhagāmã. Ayaü Sāriputta pa¤camo puggalo sa-upādiseso kālaü kurumāno parimutto nirayā parimutto tiracchānayoniyā parimutto pittivisayā parimutto apāyaduggativinipātā. 7. Puna ca paraü Sāriputta idh' ekacco puggalo sãlesu paripårakārã hoti, samādhismiü na paripårakārã pa¤¤āya na paripårakārã. So tiõõaü saüyojanānaü parikkhayā rāgadosamohānaü tanuttā sakadāgāmã hoti, sakid eva imaü lokaü āgantvā dukkhass' antaü karoti. Ayaü Sāriputta chaņņho puggalo sa-upādiseso kālaü kurumāno parimutto nirayā . . . pe . . . parimutto apāyaduggativinipātā. 8. Puna ca paraü Sāriputta idh' ekacco puggalo sãlesu paripårakārã hoti, samādhismiü na paripårakārã pa¤¤āya na paripårakārã. So tiõõaü saüyojanānaü parikkhayā ekabãjã hoti, ekaü yeva mānusakaü bhavaü nibbattetvā dukkhass' antaü karoti. #<[page 381]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ayaü Sāriputta sattamo puggalo sa-upādiseso kālaü kurumāno parimutto nirayā . . . pe . . . parimutto apāyaduggativinipātā. 9. Puna ca paraü Sāriputta idh' ekacco puggalo sãlesu paripårakārã hoti samādhismiü mattasokārã pa¤¤āya mattasokārã. So tiõõaü saüyojanānaü parikkhayā kolaükolo hoti, dve vā tãõi vā kulāni sandhāvitvā saüsaritvā dukkhass' antaü karoti. Ayaü Sāriputta aņņhamo puggalo sa-upādiseso kālaü kurumāno parimutto nirayā . . . pe . . . parimutto apāyaduggativinipātā. 10. Puna ca paraü Sāriputta idh' ekacco puggalo sãlesu paripårakārã hoti samādhismiü mattasokārã pa¤¤āya mattasokārã. So tiõõaü saüyojanānaü parikkhayā sattakkhattuparamo hoti; sattakkhattuparamaü deve ca manusse ca sandhāvitvā saüsaritvā dukkhass' antaü karoti. Ayaü Sāriputta navamo puggalo sa-upādiseso kālaü kurumāno parimutto nirayā parimutto tiracchānayoniyā parimutto pittivisayā parimutto apāyaduggativinipātā. Keci Sāriputta a¤¤atitthiyā paribbājakā bālā avyattā, keci sa-upādisesaü vā sa-upādiseso ti jānissanti, anupādisesaü vā anupādiseso ti jānissanti. Ime kho Sāriputta nava puggalā sa-upādisesā kālaü kurumānā parimuttā nirayā parimuttā tiracchānayoniyā parimuttā pittivisayā parimuttā apāyaduggativinipātā. Na tāvāyaü Sāriputta dhammapariyāyo paņibhāsi bhikkhånaü bhikkhunãnaü upāsakānaü upāsikānaü. Taü kissa hetu? Mā yimaü dhammapariyāyaü sutvā pamādaü āhariüsu, api ca mayā Sāriputta dhammapariyāyo pa¤hādhippāyena bhāsito ti. #<[page 382]># %<382 Aīguttara-Nikāya. XIII. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ XIII. 1. Atha kho āyasmā Mahākoņņhito yenāyasmā Sāriputto ten' upasaīkami, upasaīkamitvā āyasmatā Sāriputtena saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sāraõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā Mahākoņņhito āyasmantaü Sāriputtaü etad avoca: kin nu kho āvuso Sāriputta `yaü kammaü diņņhadhammavedaniyaü, taü me kammaü samparāyavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti? No h' idaü āvuso. -- Kiü panāvuso Sāriputta `yaü kammaü samparāyavedaniyaü, taü me kammaü diņņhadhammavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti? No h' idaü āvuso. -- Kin nu kho āvuso Sāriputta `yaü kammaü sukhavedaniyaü, taü me kammaü dukkhavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti? No h' idaü āvuso. -- Kiü panāvuso Sāriputta `yaü kammaü dukkhavedaniyaü, taü me kammaü sukhavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti? No h' idaü āvuso. -- Kin nu kho āvuso Sāriputta `yaü kammaü paripakkavedaniyaü, taü me kammaü aparipakkavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti? No h' idaü āvuso. -- Kiü panāvuso Sāriputta `yaü kammaü aparipakkavedaniyaü, taü me kammaü paripakkavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti? No h' idaü āvuso. -- Kin nu kho āvuso Sāriputta `yaü kammaü bahuvedaniyaü, taü me kammaü appavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti? No h' idaü āvuso. -- Kiü panāvuso Sāriputta `yaü kammaü appavedaniyaü, #<[page 383]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ taü me kammaü bahuvedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti? No h' idaü āvuso. -- Kin nu kho āvuso Sāriputta `yaü kammaü vedaniyaü, taü me kammaü avedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti? No h' idaü āvuso. -- Kiü panāvuso Sāriputta `yaü kammaü avedaniyaü, taü me kammaü vedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti? No h' idaü āvuso. 2. Kin nu kho āvuso Sāriputta `yaü kammaü diņņhadhammavedaniyaü, taü me kammaü samparāyavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti: iti puņņho samāno `no h' idaü āvuso' ti vadesi. Kiü panāvuso Sāriputta `yaü kammaü samparāyavedaniyaü, taü me kammaü diņņhadhammavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti: iti puņņho samāno `no h' idaü āvuso' ti vadesi. Kin nu kho āvuso Sāriputta `yaü kammaü sukhavedaniyaü, taü me kammaü dukkhavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti: iti puņņho samāno `no h' idaü āvuso' ti vadesi. Kiü panāvuso Sāriputta `yaü kammaü dukkhavedaniyaü, taü me kammaü sukhavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti: iti puņņho samāno `no h' idaü āvuso' ti vadesi. Kin nu kho āvuso Sāriputta `yaü kammaü paripakkavedaniyaü, taü me kammaü aparipakkavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti: iti puņņho samāno `no h' idaü āvuso' ti vadesi. Kiü panāvuso Sāriputta `yaü kammaü aparipakkavedaniyaü, taü me kammaü paripakkavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti: #<[page 384]># %<384 Aīguttara-Nikāya. XIII. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ iti puņņho samāno `no h' idaü āvuso' ti vadesi. Kin nu kho āvuso Sāriputta `yaü kammaü bahuvedaniyaü, taü me kammaü appavedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti: iti puņņho samāno `no h' idaü āvuso' ti vadesi. Kiü panāvuso Sāriputta `yaü kammaü appavedaniyaü, taü me kammaü bahuvedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti: iti puņņho samāno `no h' idaü āvuso' ti vadesi. Kin nu kho āvuso Sāriputta `yaü kammaü vedaniyaü, taü me kammaü avedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti: iti puņņho samāno `no h' idaü āvuso' ti vadesi. Kiü panāvuso Sāriputta `yaü kammaü avedaniyaü, taü me kammaü vedaniyaü hotå' ti etassa atthāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti: iti puņņho samāno `no h' idaü āvuso' ti vadesi. Atha kim atthaü carah' āvuso Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti? 3. Yaü khvassa āvuso a¤¤ātaü adiņņhaü appattaü asacchikataü anabhisametaü, tassa ¤āõāya dassanāya pattiyā sacchikiriyāya abhisamayāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti. Kim pan' assa āvuso a¤¤ātaü adiņņhaü appattaü asacchikataü anabhisametaü, yassa ¤āõāya dassanāya pattiyā sacchikiriyāya abhisamayāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti? `Idaü dukkhan' ti khvassa āvuso a¤¤ātaü adiņņhaü appattaü asacchikataü anabhisametaü, tassa ¤āõāya dassanāya pattiyā sacchikiriyāya abhisamayāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti. #<[page 385]># %% `Ayaü dukkhasamudayo' ti khvassa āvuso . . . pe . . . `Ayaü dukkhanirodho' ti khvassa āvuso . . . `Ayaü dukkhanirodhagāminã paņipadā' ti khvassa āvuso a¤¤ātaü adiņņhaü appattaü asacchikataü anabhisametaü, tassa ¤āõāya dassanāya pattiyā sacchikiriyāya abhisamayāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti. Idaü khvassa āvuso a¤¤ātaü adiņņhaü appattaü asacchikataü anabhisametaü, tassa ¤āõāya dassanāya pattiyā sacchikiriyāya abhisamayāya Bhagavati brahmacariyaü vussatã ti. XIV. 1. Atha kho āyasmā Samiddhi yenāyasamā Dāriputto ten' upasaīkami, upasaīkamitvā āyasmantaü Sāriputtaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho āyasmantaü Samiddhiü āyasmā Sāriputto etad avoca `kimārammaõā Samiddhi purisassa saīkappavitakkā uppajjantã' ti? `Nāmaråpārammaõā bhante' ti. `Te pana Samiddhi kva nānattaü gacchantã' ti? `Dhātåsu bhante ti. `Te pana Samiddhi kiüsamudayā' ti? `Phassasamudayā bhante' ti. `Te pana Samiddhi kiüsamosaraõā' ti? `Vedanāsamosaraõā bhante' ti. `Te pana Samiddhi kiüpamukhā' ti? `Samādhipamukhā bhante' ti. `Te pana Samiddhi kiü-adhipateyyā' ti? `Satādhipateyyā bhante' ti. `Te pana Samiddhi kiü-uttarā' ti? `Pa¤¤uttarā bhante' ti. `Te pana Samiddhi kiüsārā' ti? `Vimuttisārā bhante' ti. `Te pana Samiddhi kiü-ogadhā' ti? `Amatogadhā bhante' ti. 2. `Kimārammaõā Samiddhi purisassa saīkappavitakkā uppajjantã' ti iti puņņho samāno `nāmaråpārammaõā bhante' ti vadesi, `te pana Samiddhi kva nānattaü gacchantã' ti iti puņņho samāno `dhātåsu bhante' ti vadesi, #<[page 386]># %<386 Aīguttara-Nikāya. XV.1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ `te pana Samiddhi kiüsamudayā' ti iti puņņho samāno `phassasamudayā bhante' ti vadesi, `te pana Samiddhi kiüsamosaraõā' ti iti puņņho samāno `vedanāsamosaraõā bhante' ti vadesi, `te pana Samiddhi kiüpamukhā' ti iti puņņho samāno `samādhipamukhā bhante' ti vadesi, `te pana Samiddhi kiü-adhipateyyā' ti iti puņņho samāno `satādhipateyyā bhante' ti vadesi, `te pana Samiddhi kiü-uttarā' ti iti puņņho samāno `pa¤¤uttarā bhante' ti vadesi, `te pana Samiddhi kiüsārā' ti iti puņņho samāno `vimuttisārā bhante' ti vadesi, `te pana Samiddhi kiü-ogadhā' ti iti puņņho samāno `amatogadhā bhante' ti vadesi. Sādhu sādhu Samiddhi, sādhu kho tvaü Samiddhi pa¤haü puņņho vissajjesi, tena ca mā ma¤¤ã ti. XV. 1. Seyyathā pi bhikkhave gaõķo anekavassagaõiko, tass' assu nava vaõamukhāni nava abhedanamukhāni, tato yaü ki¤ci pagghareyya, asuci yeva pagghareyya, duggandhaü yeva pagghareyya, jegucchiyaü yeva pagghareyya, yaü ki¤ci pasaveyya, asuci yeva pasaveyya, duggandhaü yeva pasaveyya, jegucchiyaü yeva pasaveyya. 2. Gaõķo ti kho bhikkhave imass' etaü cātummahābhåtikassa kāyassa adhivacanaü mātāpettikasambhavassa odanakummāsupacayassa aniccucchādanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammassa, tassa nava vaõamukhāni nava abhedanamukhāni, tato yaü ki¤ci paggharati, asuci yeva paggharati, duggandhaü yeva paggharati, jegucchiyaü yeva paggharati, #<[page 387]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yaüki¤ci pasavati, asuci yeva pasavati, duggandhaü yeva pasavati, jegucchiyaü yeva pasavati. Tasmā ti ha bhikkhave imasmiü kāye nibbindathā ti. XVI. 1. Nava yimā bhikkhave sa¤¤ā bhāvitā bahulãkatā mahapphalā honti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā. Katamā nava? 2. Asubhasa¤¤ā, maraõasa¤¤ā, āhāre paņikkålasa¤¤ā, sabbaloke anabhiratasa¤¤ā, aniccasa¤¤ā, anicce dukkhasa¤¤ā, dukkhe anattasa¤¤ā, pahānasa¤¤ā, virāgasa¤¤ā. Imā kho bhikkhave nava sa¤¤ā bhāvitā bahulãkatā mahapphalā honti mahānisaüsā amatogadhā amatapariyosānā ti. XVII. 1. Navahi bhikkhave aīgehi samannāgataü kulaü anupagantvā vā nālaü upagantuü, upagantvā vā nālaü nisãdituü. Katamehi navahi? 2. Na manāpena paccuņņhenti, na manāpena abhivādenti, na manāpena āsanaü denti, santam assa parigåhanti, bahukam pi thokaü denti, paõãtam pi låkhaü denti, asakkaccaü denti no sakkaccaü, na upanisãdanti dhammasavanāya, bhāsitassa na rasãyanti. Imehi kho bhikkhave navah' aīgehi samannāgataü kulaü anupagantvā vā nālaü upagantuü, upagantvā vā nālaü nisãdituü. 3. Navahi bhikkhave aīgehi samannāgataü kulaü anupagantvā vā alaü upagantuü, upagantvā vā alaü nisãdituü. Katamehi navahi? 4. Manāpena paccuņņhenti, manāpena abhivādenti, manāpena āsanaü denti, santam assa na parigåhanti, bahukam pi bahukaü denti, #<[page 388]># %<388 Aīguttara-Nikāya. XVIII. 1-3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ paõãtam pi paõãtaü denti, sakkaccaü denti no asakkaccaü, upanisãdanti dhammasavanāya, bhāsitassa rasãyanti. Imehi kho bhikkhave navah' aīgehi samannāgataü kulaü anupagantvā vā alaü upagantuü, upagantvā vā alaü nisãditun ti. XVIII. 1. Navah' aīgehi samannāgato bhikkhave uposatho upavuttho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro. Kathaü upavuttho ca bhikkhave navah' aīgehi samannāgato uposatho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro? 2. Idha bhikkhave ariyasāvako iti paņisa¤cikkhati `yāvajãvaü arahanto pāõātipātaü pahāya pāõātipātā paņiviratā nihitadaõķā nihitasatthā lajjã dayāpannā sabbapāõabhåtahitānukampã viharanti, aham p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü pāõātipātaü pahāya pāõātipātā paņivirato nihitadaõķo nihitasattho lajjã dayāpanno sabbapāõabhåtahitānukampã viharāmi, iminā p' aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā paņhamena aīgena samannāgato hoti. 3. . . . `yāvajãvaü arahanto adinnādānaü pahāya adinnādānā paņiviratā dinnādāyã dinnapāņikhaīkhã athenena sucibhåtena attanā viharanti, aham p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü adinnādānaü pahāya adinnādānā paņivirato dinnādāyã dinnapāņikhaīkhã athenena sucibhåtena attanā viharāmi, iminā p' aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā dutiyena aīgena samannāgato hoti. #<[page 389]># %% 4. . . . `yāvajãvaü arahanto abrahmacariyaü pahāya brahmacārã ārācāraviratā methunā gāmadhammā, aham p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü abrahmacariyaü pahāya brahmacārã ārācāravirato methunā gāmadhammā, iminā p' aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā tatiyena aīgena samannāgato hoti. 5. . . . `yāvajãvaü arahanto musāvādaü pahāya musāvādā paņiviratā saccavādã saccasandhā thetā paccayikā avisaüvādakā lokassa, aham p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü musāvādaü pahāya musāvādā paņivirato saccavādã saccasandho theto paccayiko avisaüvādako lokassa, iminā p' aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā catutthena aīgena samannāgato hoti. 6. . . . `yāvajãvaü arahanto surāmerayamajjapamādaņņhānaü pahāya surāmerayamajjapamādaņņhānā paņiviratā, aham p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü surāmerayamajjapamādaņņhānaü pahāya surāmeravamajjapamādaņņhānā paņivirato, iminā p' aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā pa¤camena aīgena samannāgato hoti. 7. . . . `yāvajãvaü arahanto ekabhattikā rattåparatā vikālabhojanā, aham p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü ekabhattiko rattåparato vikālabhojano, iminā p' aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā chaņņhena aīgena samannāgato hoti. 8. . . . `yāvajãvaü arahanto naccagãtavāditavisåkadassanamālāgandhavilepanadhāraõamaõķanavibhåsanaņņhānā paņiviratā, aham p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü naccagãtavāditavisåkadassanamālāgandhavilepanadhāraõamaõķanavibhåsanaņņhānā paņivirato, iminā p' aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā sattamena aīgena samannāgato hoti. 9. . . . `yāvajãvaü arahanto uccāsayanamahāsayanaü pahāya uccāsayanamahāsayanā paņiviratā nãcaseyyaü kappenti ma¤cake vā tiõasanthārake vā, #<[page 390]># %<390 Aīguttara-Nikāya. XVIII. 10-XIX.1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ aham p' ajja ima¤ ca rattiü ima¤ ca divasaü uccāsayanamahāsayanaü pahāya uccāsayanamahāsayanā paņivirato nãcaseyyaü kappemi ma¤cake vā tiõasanthārake vā, iminā p' aīgena arahataü anukaromi, uposatho ca me upavuttho bhavissatã' ti. Iminā aņņhamena aīgena samannāgato hoti. 10. Idha bhikkhave ariyasāvako mettāsahagatena cetasā ekaü disaü pharitvā viharati, tathā dutiyaü . . . tathā tatiyaü . . . tathā catutthaü . . . iti uddham adho tiriyaü sabbadhi sabbatthatāya sabbāvantaü lokaü mettāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāõena averena avyāpajjhena pharitvā viharati, iminā navamena aīgena samannāgato hoti. Eva¤ ca upavuttho kho bhikkhave navaīgasamannāgato uposatho mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro ti. XIX. 1. Ima¤ ca bhikkhave rattiü sambahulā devatā abhikkantāya rattiyā abhikkantavaõõā kevalakappaü Jetavanaü obhāsetvā yenāhaü ten' upasaīkamiüsu, upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. Ekamantaü ņhitā kho bhikkhave tā devatā maü etad avocuü `upasaīkamiüsu no bhante pubbe manussabhåtānaü pabbajitā agārāni, tā mayaü bhante paccuņņhimha, no ca kho abhivādimha, tā mayaü bhante aparipuõõakammantā vippaņisāriniyo pacchānutāpiniyo hãnaü kāyaü upapannā' ti. #<[page 391]># %% 2. Aparā pi maü bhikkhave sambahulā devatā upasaīkamitvā etad avocuü `upasaīkamiüsu no bhante pubbe manussabhåtānaü pabbajitā agārāni, tā mayaü bhante paccuņņhimha abhivādimha, no ca kho āsanaü adamha, tā mayaü bhante aparipuõõakammantā vippaņisāriniyo pacchānutāpiniyo hãnaü kāyaü upapannā' ti. 3. Aparā pi maü bhikkhave sambahulā devatā upasaīkamitvā etad avocuü `upasaīkamiüsu no bhante pubbe manussabhåtānaü pabbajitā agārāni, tā mayaü bhante paccuņņhimha ca abhivādimha ca āsana¤ ca adamha, no ca kho yathāsattiü yathābalaü saüvibhajimha . . . pe . . . yathāsattiü yathābalaü saüvibhajimha, no ca kho upanisãdimha dhammasavanāya . . . upanisãdimha dhammasavanāya, no ca kho ohitasotā dhammaü suõimha . . . ohitasotā dhammaü suõimha, no ca kho sutvā dhammaü dārayimha . . . sutvā ca dhammaü dhārayimha, no ca kho dhatānaü dhammānaü atthaü upaparikkhimha . . . dhatāna¤ ca dhammānaü atthaü upaparikkhimha, no ca kho attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipajjimha, tā mayaü bhante aparipuõõakammantā vippaņisāriniyo pacchānutāpiniyo hãnaü kāyaü upapannā' ti. 4. Aparā pi maü bhikkhave sambahulā devatā upasaīkamitvā etad avocuü `upasaīkamiüsu no bhante pubbe manussabhåtānaü pabbajitā agārāni, tā mayaü bhante paccuņņhimha abhivādimha āsanaü adamha, yathāsattiü yathābalaü saüvibhajimha upanisãdimha dhammasavanāya, #<[page 392]># %<392 Aīguttara-Nikāya. XX.1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ohitasotā ca dhammaü suõimha, sutvā ca dhammaü dhārayimha, dhatāna¤ ca dhammānaü atthaü upaparikkhimha, attham a¤¤āya dhammam a¤¤āya dhammānudhammapaņipajjimha, tā mayaü bhante paripuõõakammantā avippaņisāriniyo apacchānutāpiniyo paõãtaü kāyaü upapannā' ti. Etāni bhikkhave rukkhamålāni etāni su¤¤āgārāni, jhāyatha bhikkhave mā pamādatha, mā pacchā vippaņisārino ahuvattha, seyyathā pi tā purimikā devatā ti. XX. 1. Ekaü samayaü Bhagavā Sāvatthiyaü viharati Jetavane Anāthapiõķikassa ārāme. Atha kho Anāthapiõķiko gahapati yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Anāthapiõķikaü gahapatiü Bhagavā etad avoca: api nu te gahapati kule dānaü diyyatã ti? Diyyati me bhante kule dānaü, ta¤ ca kho låkhaü kaõājakaü bilaīgadutiyan ti. 2. Låkha¤ ce pi gahapati dānaü deti paõãtaü vā, ta¤ ca asakkaccaü deti, acittikatvā deti, asahatthā deti, apaviddhaü deti, anāgamanadiņņhiko deti; yattha yattha tassa tassa dānassa vipāko nibbattati, na uëārāya bhattabhogāya cittaü namati, na uëārāya vatthabhogāya cittaü namati, na uëārāya yānabhogāya cittaü namati, na uëāresu pa¤casu kāmaguõesu bhogāya cittaü namati; ye pi 'ssa te honti puttā ti vā dārā ti vā dāsā ti vā pessā ti vā kammakarā ti vā, #<[page 393]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ te pi na sussusanti na sotaü odahanti na a¤¤ācittaü upaņņhapenti. Taü kissa hetu? Evaü h' etaü gahapati hoti asakkaccakatānaü kammānaü vipāko. 3. Låkha¤ ce pi gahapati dānaü deti paõãtaü vā, ta¤ ca sakkaccaü deti, cittikatvā deti. sahatthā deti, anapaviddhaü deti, āgamanadiņņhiko deti; yattha yattha tassa tassa dānassa vipāko nibbattati, uëārāya bhattabhogāya cittaü namati, ulārāya vatthabhogāya cittaü namati, uëārāya yānabhogāya cittaü namati, uëāresu pa¤casu kāmaguõesu bhogāya cittaü namati; ye pi 'ssa te honti puttā ti vā dārā ti vā dāsā ti vā pessā ti vā kammakarā ti vā, te pi sussusanti sotaü odahanti a¤¤ācittaü upaņņhapenti. Taü kissa hetu? Evaü h' etaü gahapati hoti sakkaccakatānaü kammānaü vipāko. 4. Bhåtapubbaü gahapati Velāmo nāma brāhmaõo ahosi. So evaråpaü dānaü adāsi mahādānaü: caturāsãti suvaõõapātisahassāni adāsi råpiyapårāni, caturāsãti råpiyapātisahassāni adāsi suvaõõapårāni, caturāsãti kaüsapātisahassāni adāsi hira¤¤apårāni, caturāsãti hatthisahassāni adāsi sovaõõālaükārāni sovaõõadhajāni hemajālasa¤channāni, caturāsãti rathasahassāni adāsi sãhacammaparivārāni vyagghacammaparivārāni dipicammaparivārāni paõķukambalaparivārāni sovaõõālaükārāni sovaõõadhajāni hemajālasa¤channāni, caturāsãti dhenusahassāni adāsi dukålasanthanāni kaüsåpadhāraõāni, caturāsãti ka¤¤āsahassāni adāsi āmuttamaõikuõķalāyo, caturāsãti pallaīkasahassāni adāsi gonakatthatāni paņikatthatāni paņalikatthatāni kadalimigapavarapaccattharaõāni sa-uttaracchadāni ubhato lohitakåpadhānāni, #<[page 394]># %<394 Aīguttara-Nikāya. XX.5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ caturāsãti vatthakoņisahassāni adāsi khomasukhumānaü koseyyasukhumānaü kambalasukhumānaü kappāsikasukhumānaü; ko pana vādo annassa pānassa khajjassa bhojjassa leyyassa peyyassa najjo ma¤¤e vissandati. 5. Siyā kho pana te gahapati evam assa `a¤¤o nåna tena samayena Velāmo brāhmaõo ahosi, so taü dānaü adāsi mahādānan' ti. Na kho pan' etaü gahapati evaü daņņhabbaü. Ahaü tena samayena Velāmo brāhmaõo ahosiü, ahaü taü dānaü adāsiü mahādānaü. Tasmiü kho pana gahapati dāne na koci dakkhiõeyyo ahosi, na taü koci dakkhiõaü visodheti. Yaü gahapati Velāmo brāhmaõo dānaü adāsi mahādānaü, yo c' ekaü diņņhisampannaü bhojeyya, idaü tato mahapphalataraü. Ya¤ ca gahapati Velāmo brāhmaõo dānaü adāsi mahādānaü, yo ca sataü diņņhisampannānaü bhojeyya yo c' ekaü sakadāgāmiü bhojeyya, idaü tato mahapphalataraü. Ya¤ ca gahapati Velāmo brāhmaõo dānaü adāsi mahādānaü, yo ca sataü sakadāgāmãnaü bhojeyya yo c' ekaü anāgāmiü bhojeyya . . . yo ca sataü anāgāmãnaü bhojeyya yo c' ekaü arahantaü bhojeyya . . . yo ca sataü arahantānaü bhojeyya yo c' ekaü paccekabuddhaü bhojeyya . #<[page 395]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . yo ca sataü paccekabuddhānaü bhojeyya yo ca Tathāgataü arahantaü sammāsambuddhaü bhojeyya . . . yo ca buddhapamukhaü bhikkhusaīghaü bhojeyya yo ca cātuddisaü saīghaü uddissa vihāraü kārāpeyya . . . yo ca pasannacitto buddha¤ ca dhamma¤ ca saīgha¤ ca saraõaü gaccheyya yo ca pasannacitto sikkhāpadāni samādiyeyya: pāõātipātā veramaõiü adinnādānā veramaõiü kāmesu micchācārā veramaõiü musāvādā veramaõiü surāmerayamajjapamādaņņhānā veramaõiü . . . yo ca pasannacitto sikkhāpadāni samādiyeyya: pāõātipātā veramaõiü . . . pe . . . surāmerayamajjapamādaņņhānā veramaõiü yo ca antamaso gaddåhanamattam pi mettacittaü bhāveyya, idaü tato mahapphalataraü. Ya¤ ca gahapati Velāmo brāhmaõo dānaü adāsi mahādānaü, yo c' ekaü diņņhisampannaü bhojeyya . . . yo ca sataü diņņhisampannānaü bhojeyya yo c' ekaü sakadāgāmiü bhojeyya . . . yo ca sataü sakadāgāmãnaü bhojeyya yo c' ekaü anāgāmiü bhojeyya . . . yo ca sataü anāgāmãnaü bhojeyya yo c' ekaü arahantaü bhojeyya . . . yo ca sataü arahantānaü bhojeyya yo c' ekaü paccekabuddhaü bhojeyya . . . yo ca sataü paccekabuddhānaü bhojeyya yo ca Tathāgaņaü arahantaü sammāsambuddhaü bhojeyya . . . yo ca buddhapamukhaü bhikkhusaīghaü bhojeyya yo ca cātuddisaü saīghaü uddissa vihāraü kārāpeyya . . . yo ca pasannacitto buddha¤ ca dhamma¤ ca saīgha¤ ca saraõaü gaccheyya yo ca pasannacitto sikkhāpadāni samādiyeyya: pāõātipātā veramaõiü . . . pe . . . surāmerayamajjapamādaņņhānā veramaõiü . . . yo ca antamaso gaddåhanamattam pi mettacittaü bhāveyya yo ca accharāsaüghātamattam pi aniccasa¤¤aü bhāveyya, #<[page 396]># %<396 Aīguttara-Nikāya. XXI. 1-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ idaü tato mahapphalataran ti. Sãhanādavaggo dutiyo. Tatr' uddānaü: Vuttho sa-upādiseso ca Koņņhitena Samiddhinā Gaõķasa¤¤ā kule mettā devatā Velāmena cā ti. XXI. 1. Tãhi bhikkhave ņhānehi Uttarakurukā manussā deve ca Tāvatiüse adhigaõhanti Jambudãpake ca manusse. Katamehi tãhi? 2. Amamā apariggahā niyatāyukā visesabhuno Imehi kho bhikkhave tãhi ņhānehi Uttarakurukā manussā deve ca Tāvatiüse adhigaõhanti Jambudãpake ca manusse. 3. Tãhi bhikkhave ņhānehi devā Tāvatiüsā Uttarakuruke ca manusse adhigaõhanti Jambudãpake ca manusse. Katamehi tãhi? 4. Dibbena āyunā dibbena vaõõena dibbena sukhena. Imehi kho bhikkhave tãhi ņhānehi devā Tāvatiüsā Uttarakuruke ca manusse adhigaõhanti Jambudãpake ca manusse. 5. Tãhi bhikkhave ņhānehi Jambudãpake manussā Uttarakuruke ca manusse adhigaõhanti deve ca Tāvatiüse. Katamehi tãhi? Surā satimanto idhabrahmacariyavāso. Imehi kho bhikkhave tãhi ņhānehi Jambudãpakā manussā Uttarakuruke ca manusse adhigaõhanti deve ca Tāvatiüse ti. #<[page 397]># %% XXII. 1. Tayo ca bhikkhave assakhaëuīke desessāmi tayo ca purisakhaëuīke tayo ca assasadasse tayo ca purisasadasse tayo ca bhadde assājānãye tayo ca bhadde purisājānãye. Taü suõātha sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã ti. Evam bhante ti kho te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 2. Katame ca bhikkhave tayo assakhaëuīkā? Idha bhikkhave ekacco assakhaëuīko javasampanno hoti na vaõõasampanno na ārohapariõāhasampanno. Idha pana bhikkhave ekacco assakhaëuīko javasampanno hoti vaõõasampanno na ārohapariõāhasampanno. Idha pana bhikkhave ekacco assakhaëuīko javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca ārohapariõāhasampanno ca. Ime kho bhikkhave tayo assakhaëuīkā. 3. Katame ca bhikkhave tayo purisakhaëuīkā? Idha bhikkhave ekacco purisakhaëuīko javasampanno hoti na vaõõasampanno na ārohapariõāhasampanno. Idha pana bhikkhave ekacco purisakhaëuīko javasampanno hoti vaõõasampanno na ārohapariõāhasampanno. Idha pana bhikkhave ekacco purisakhaëuīko javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca ārohapariõāhasampanno ca. 4. Katha¤ ca bhikkhave purisakhaëuīko javasampanno hoti na vaõõasampanno na ārohapariõāhasampanno? Idha bhikkhave bhikkhu `idaü dukkhan' ti yathābhåtaü pajānāti, `ayaü dukkhasamudayo' ti yathābhåtaü pajānāti, `ayaü dukkhanirodho' ti yathābhåtaü pajānāti, `ayaü dukkhanirodhagāminã paņipadā' ti yathābhåtaü pajānāti. #<[page 398]># %<398 Aīguttara-Nikāya. XXII. 5-6>% Idam assa javasmiü vadāmi. Abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puņņho saüsādeti, no vissajjeti. Idam assa na vaõõasmiü vadāmi. Na kho pana lābhã hoti cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārānaü. Idam assa na ārohapariõāhasmiü vadāmi. Evaü kho bhikkhave purisakhaëuīko javasampanno hoti na vaõõasampanno na ārohapariõāhasampanno. 5. Katha¤ ca bhikkhave purisakhaëuīko javasampanno hoti vaõõasampanno na ārohapariõāhasampanno? Idha bhikkhave bhikkhu `idaü dukkhan' ti yathābhåtaü pajānāti . . . pe . . . `ayaü dukkhanirodhagāminã paņipadā' ti yathābhåtaü pajānāti. Idam assa javasmiü vadāmi. Abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puņņho vissajjeti, no saüsādeti. Idam assa vaõõasmiü vadāmi. Na kho pana lābhã hoti cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārānaü. Idam assa na ārohapariõāhasmiü vadāmi. Evaü kho bhikkhave purisakhaëuīko javasampanno hoti vaõõasampanno na ārohapariõāhasampanno. 6. Katha¤ ca bhikkhave purisakhaëuīko javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca ārohapariõāhasampanno ca? Idha bhikkhave bhikkhu `idaü dukkhan' ti yathābhåtaü pajānāti . . . pe . . . `ayaü dukkhanirodhagāminã paņipadā' ti yathābhåtaü pajānāti. Idam assa javasmiü vadāmi. Abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puņņho vissajjeti, no saüsādeti. Idam assa vaõõasmiü vadāmi. #<[page 399]># %% Lābhã kho pana hoti cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārānaü. Idam assa ārohapariõāhasmiü vadāmi. Evaü kho bhikkhave purisakhaëuīko javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca ārohapariõāhasampanno ca. Ime kho bhikkhave tayo purisakhaëuīkā. 7. Katame ca bhikkhave tayo assasadassā? Idha bhikkhave ekacco assasadasso . . . pe . . . javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca ārohapariõāhasampanno ca. Ime kho bhikkhave tayo assa sadassā. 8. Katame ca bhikkhave tayo purisasadassā? Idha bhikkhave ekacco purisasadasso . . . pe . . . javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca ārohapariõāhasampanno ca. 9. Katha¤ ca bhikkhave purisasadasso javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca ārohapariõāhasampanno ca? Idha bhikkhave bhikkhu pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā opapātiko hoti, tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā lokā. Idam assa javasmiü vadāmi. Abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puņņho vissajjeti, no saüsādeti. Idam assa vaõõasmiü vadāmi. Lābhã kho pana hoti cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārānaü. Idam assa ārohapariõāhasmiü vadāmi. Evaü kho bhikkhave purisasadasso javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca ārohapariõāhasampanno ca. Ime kho bhikkhave tayo purisasadassā. 10. Katame ca bhikkhave tayo bhaddā assājānãyā? Idha bhikkhave ekacco bhaddo assājānãyo . . . pe . . . javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca ārohapariõāhasampanno ca. #<[page 400]># %<400 Aīguttara-Nikāya. XXII. 11-XXIII. 2>% Ime kho bhikkhave tayo bhaddā assājānãyā. 11. Katame ca bhikkhave tayo bhaddā purisājānãyā? Idha bhikkhave ekacco bhaddo purisājānãyo . . . pe . . . javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca ārohapari- õāhasampanno ca. 12. Katha¤ ca bhikkhave bhaddo purisājānãyo . . . pe . . . javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca ārohapariõāhasampanno ca? Idha bhikkhave bhikkhu āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņh' eva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharati. Idam assa javasmiü vadāmi. Abhidhamme kho pana abhivinaye pa¤haü puņņho vissajjeti, no saüsādeti. Idam assa vaõõasmiü vadāmi. Lābhã kho pana hoti cãvarapiõķapātasenāsanagilānapaccayabhesajjaparikkhārānaü. Idaü assa ārohapariõāhasmiü vadāmi. Evaü kho bhikkhave bhaddo purisājānãyo javasampanno ca hoti vaõõasampanno ca ārohapariõāhasampanno ca. Ime kho bhikkhave tayo bhaddā purisājānãyā ti. XXIII. 1. Nava bhikkhave taõhāmålake dhamme desessāmi. Taü suõātha . . . pe . . . Katame ca bhikkhave nava taõhāmålakā dhammā? 2. Taõhaü paņicca pariyesanā, pariyesanaü paņicca lābho, lābhaü paņicca vinicchayo, vinicchayaü paņicca chandarāgo, chandarāgaü paņicca ajjhosānaü, ajjhosānaü paņicca pariggaho, pariggahaü paņicca macchariyaü, macchariyaü paņicca ārakkhādhikaraõaü, daõķādānasatthādānakalahaviggahavivādā tuvaütuvaüpesu¤¤amusāvādā aneke pāpakā akusalā dhammā sambhavanti. #<[page 401]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ime kho bhikkhave nava taõhāmålakā dhammā ti. XXIV. 1. Nava yime bhikkhave sattāvāsā. Katame nava? 2. Santi bhikkhave sattā nānattakāyā nānattasa¤¤ino, seyyathā pi manussā ekacce ca devā ekacce ca vinipātikā: ayaü paņhamo sattāvāso. 3. Santi bhikkhave sattā nānattakāyā ekattasa¤¤ino, seyyathā pi devā Brahmakāyikā paņhamābhinibbattā: ayaü dutiyo sattāvāso. 4. Santi bhikkhave sattā ekattakāyā nānattasa¤¤ino, seyyathā pi devā âbhassarā: ayaü tatiyo sattāvāso. 5. Santi bhikkhave sattā ekattakāyā ekattasa¤¤ino, seyyathā pi devā Subhakiõhā: ayaü catuttho sattāvāso. 6. Santi bhikkhave sattā asa¤¤ino appaņisaüvedino, seyyathā pi devā Asa¤¤asattā: ayaü pa¤camo sattāvāso. 7. Santi bhikkhave sattā sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanåpagā: ayaü chaņņho sattāvāso. 8. Santi bhikkhave sattā sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anantaü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanåpagā: ayaü sattamo sattāvāso. 9. Santi bhikkhave sattā sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanåpagā: ayaü aņņhamo sattāvāso. 10. Santi bhikkhave sattā sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanåpagā: ayaü navamo sattāvāso. Ime kho bhikkhave nava sattāvāsā ti. #<[page 402]># %<402 Aīguttara-Nikāya. XXV. 1-XXVI. 1>% XXV. 1. Yato kho bhikkhave bhikkhuno pa¤¤āya cittaü suparicitaü hoti, tass' etaü bhikkhave bhikkhuno kallaü vacanāya `khãõā jāti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā ti pajānāmã' ti. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhuno pa¤¤āya cittaü suparicitaü hoti? 2. `Vãtarāgaü me cittan' ti pa¤¤āya cittaü suparicitaü hoti, `vãtadosaü me cittan' ti pa¤¤āya cittaü suparicitaü hoti, `vãtamohaü me cittan' ti pa¤¤āya cittaü suparicitaü hoti, `asarāgadhammaü me cittan' ti pa¤¤āya cittaü suparicitaü hoti, `asadosadhammaü me cittan' ti pa¤¤āya cittaü suparicitaü hoti, `asamohadhammaü me cittan' ti pa¤¤āya cittaü suparicitaü hoti, `anāvattidhammaü me cittaü kāmabhavāyā' ti pa¤¤āya cittaü suparicitaü hoti, `anāvattidhammaü me cittaü råpabhavāyā' ti pa¤¤āya cittaü suparicitaü hoti, `anāvattidhammaü me cittaü aråpabhavāyā' ti pa¤¤āya cittaü suparicitaü hoti. Yato kho bhikkhave bhikkhuno pa¤¤āya cittaü suparicitaü hoti, tass' etaü bhikkhave bhikkhuno kallaü vacanāya `khãõā jāti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā ti pajānāmã' ti. XXVI. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü āyasmā ca Sāriputto āyasmā ca Candikāputto Rājagahe viharanti Veëuvane Kalandakanivāpe. Tatra kho āyasmā Candikāputto bhikkhå āmantesi: Devadatto āvuso bhikkhånaü evaü dhammaü deseti `yato kho āvuso bhikkhuno cetasā cittaü suparicitaü hoti, tass' etaü bhikkhuno kallaü veyyākaraõāya: #<[page 403]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ khãõā jāti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā ti pajānāmã' ti. 2. Evaü vutte āyasmā Sāriputto āyasmantaü Candikāputtaü etad avoca: na kho āvuso Candikāputta Devadatto bhikkhånaü evaü dhammaü deseti `yato kho āvuso bhikkhuno cetasā cittaü suparicitaü hoti, tass' etaü bhikkhuno kallaü veyyākaraõāya: khãõā jāti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā ti pajānāmã' ti, eva¤ ca kho āvuso Candikāputta Devadatto bhikkhånaü dhammaü deseti `yato kho āvuso bhikkhuno cetasā cittaü suparicitaü hoti, tass' etaü bhikkhuno kallaü veyyākaraõāya: khãõā jāti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā ti pajānāmã' ti. 3. Dutiyam pi kho . . . pe . . . tatiyam pi kho āyasmā Candikāputto bhikkhå āmantesi: Devadatto āvuso bhikkhånaü evaü dhammaü deseti `yato kho āvuso bhikkhuno cetasā cittaü suparicitaü hoti, tass' etaü bhikkhuno veyyākaraõāya: khãõā jāti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā ti pajānāmã' ti. Tatiyam pi kho āyasmā Sāriputto āyasmantaü Candikāputtaü etad avoca: na kho āvuso Candikāputta Devadatto bhikkhånaü evaü dhammaü deseti `yato kho āvuso bhikkhuno cetasā cittaü suparicitaü hoti, tass' etaü bhikkhuno kallaü veyyākaraõāya: khãõā jāti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā ti pajānātã' ti, eva¤ ca kho āvuso Candikāputta Devadatto bhikkhånaü dhammaü deseti `yato kho āvuso bhikkhuno cetasā cittaü suparicitaü hoti, tass' etaü bhikkhuno kallaü veyyākaraõāya: khãõā jāti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā ti pajānāmã' ti. 4. Katha¤ ca āvuso bhikkhuno cetasā cittaü suparicitaü hoti? #<[page 404]># %<404 Aīguttara-Nikāya. XXVI. 5>% `Vãtarāgaü me cittan' ti cetasā cittaü suparicitaü hoti, `vãtadosaü me cittan' ti cetasā cittaü suparicitaü hoti, `vãtamohaü me cittan' ti cetasā cittaü suparicitaü hoti, `asarāgadhammaü me cittan' ti cetasā cittaü suparicitaü hoti, `asadosadhammaü me cittan' ti cetasā cittaü suparicitaü hoti, `asamohadhammaü me cittan' ti cetasā cittaü suparicitaü hoti, `anāvattidhammaü me cittaü kāmabhavāyā' ti cetasā cittaü suparicitaü hoti, `anāvattidhammaü me cittaü råpabhavāyā' ti cetasā cittaü suparicitaü hoti, `anāvattidhammaü me cittaü aråpabhavāyā' ti cetasā cittaü suparicitaü hoti. 5. Evaü sammāvimuttacittassa kho āvuso bhikkhuno bhusā ce pi cakkhuvi¤¤eyyā råpā cakkhussa āpāthaü āgacchanti, nev' assa cittaü pariyādiyanti, amissãkatam ev' assa cittaü hoti ņhitaü ānejjappattaü, vayaü c' assānupassati; bhusā ce pi sotavi¤¤eyyā saddā . . . ghānavi¤¤eyyā gandhā . . . jivhāvi¤¤eyyā rasā . . . kāyavi¤¤eyyā phoņņhabbā . . . manovi¤¤eyyā dhammā manassa āpāthaü āgacchanti, nev' assa cittaü pariyādiyanti, amissãkatam ev' assa cittaü hoti ņhitaü ānejjappattaü, vayaü c' assānupassati. Sevyathā pi āvuso silāyåpo soëasakukkuko, tassa assu aņņha kukkå heņņhā nemassa aņņha kukkå upari nemassa; atha puratthimāya ce pi disāya āgaccheyya bhusā vātavuņņhi, neva naü kampeyya na samkampeyya na sampavedheyya; #<[page 405]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atha pacchimāya . . . atha uttarāya . . . atha dakkhiõāya ce pi disāya āgaccheyya bhusā vātavuņņhi, neva naü kampeyya na samkampeyya na sampavedheyya. Taü kissa hetu? Gambhãrattā āvuso nemassa sunikhātattā silāyåpassa. Evam eva kho āvuso evaü sammāvimuttacittassa bhikkhuno bhusā ce pi cakkhuvi¤¤eyyā råpā cakkhussa āpāthaü āgacchanti, nev' assa cittaü pariyādiyanti, amissãkatam ev' assa cittaü hoti ņhitaü ānejjappattaü, vayaü c' assānupassati; bhusā ce pi sotavi¤¤eyyā saddā . . . ghānavi¤¤eyyā gandhā . . . jivhāvi¤¤eyyā rasā . . . kāyavi¤¤eyyā phoņņhabbā . . . manovi¤¤eyyā dhammā manassa āpāthaü āgacchanti, nev' assa cittaü pariyādiyanti, amissãkatam ev' assa cittaü hoti ņhitaü ānejjappattaü, vayaü c' assānupassatã ti. XXVII. 1. Atha kho Anāthapiõķiko gahapati yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Anāthapiõķikaü gahapatiü Bhagavā etad avoca:-- 2. Yato kho gahapati ariyasāvakassa pa¤ca bhayāni verāni våpasantāni hoti, catåhi ca sotāpattiyaīgehi samannāgato hoti, so ākaīkhamāno attanā 'va attānaü vyākareyya: khãõanirayo 'mhi khãõatiracchānayoni khãõapittivisayo khãõāpāyaduggativinipāto, sotāpanno 'ham asmi avinipātadhammo niyato sambodhiparāyano. #<[page 406]># %<406 Aīguttara-Nikāya. XXVIL. 3-4>% 3. Katamāni pa¤ca bhayāni verāni våpasantāni honti? Yaü gahapati pāõātipātã pāõātipātapaccayā diņņhadhammikam pi bhayaü veraü pasavati, samparāyikam pi bhayaü veraü pasavati, cetasikam pi dukkhaü domanassaü paņisaüvedeti; pāõātipātā paņivirato neva diņņhadhammikam pi bhayaü veraü pasavati, na samparāyikam pi bhayaü veraü pasavati, na cetasikam pi dukkhaü domanassaü paņisaüvedeti. Pāõātipātā paņiviratassa evaü taü bhayaü veraü våpasantaü hoti. Yaü gahapati adinnādāyã . . . pe . . . kāmesu micchācārã . . . musāvādã . . . surāmerayamajjapamādaņņhāyã surāmerayamajjapamādaņņhānapaccayā diņņhadhammikam pi bhayaü veraü pasavati, samparāyikam pi bhayaü veraü pasavati, cetasikam pi dukkhaü domanassaü paņisaüvedeti; surāmerayamajjapamādaņņhānā paņivirato neva diņņhadhammikam pi bhayaü veraü pasavati, na samparāyikam pi bhayaü veraü pasavati, na cetasikam pi dukkhaü domanassaü paņisaüvedeti. Surāmerayamajjapamādaņņhānā paņiviratassa evaü taü bhayaü veraü våpasantaü hoti. Imāni pa¤ca bhayāni verāni våpasantāni honti. 4. Katamehi catåhi sotāpattiyaīgehi samannāgato hoti? Idha gahapati ariyasāvako buddhe aveccappasādena samannāgato hoti `iti pi so Bhagavā arahaü sammāsambuddho vijjācaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasārathi Satthā devamanussānaü buddho Bhagavā' ti; dhamme aveccappasādena samannāgato hoti `svākkhāto Bhagavatā dhammo sandiņņhiko akāliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã' ti; saīghe aveccappasādena samannāgato hoti `supaņipanno Bhagavato sāvakasaīgho, ujupaņipanno Bhagavato sāvakasaīgho, ¤āyapaņipanno Bhagavato sāvakasaīgho, #<[page 407]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sāmãcipaņipanno Bhagavato sāvakasaīgho, yad idaü cattāri purisayugāni aņņha purisapuggalā, esa Bhagavato sāvakasaīgho āhuneyyo pāhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassā' ti; ariyakantehi sãlehi samannāgato hoti akhaõķehi acchiddehi asabalehi akammāsehi bhujissehi vi¤¤uppasatthehi aparāmaņņhehi samādhisaüvattanikehi. Imehi catåhi sotāpattiyaīgehi samannāgato hoti. 5. Yato kho gahapati ariyasāvakassa imāni pa¤ca bhayāni verāni våpasantāni honti, imehi ca catåhi sotāpattiyaīgehi samannāgato hoti, so ākaīkhamāno attanā 'va attānaü vyākareyya: khãõanirayo 'mhi khãõatiracchānayoni khãõapittivisayo khãõāpāyaduggativinipāto, sotāpanno 'ham asmi avinipātadhammo niyato sambodhiparāyano ti. XXVIII. 1. Yato kho bhikkhave ariyasāvakassa pa¤ca bhayāni verāni våpasantāni honti, catåhi ca sotāpattiyaīgehi samannāgato hoti, so ākaīkhamāno attanā 'va attānaü vyākareyya: khãõanirayo 'mhi khãõatiracchānayoni khãõapittivisayo khãõāpāyaduggativinipāto, sotāpanno 'ham asmi avinipātadhammo niyato sambodhiparāyano. 2. Katamāni pa¤ca bhayāni verāni våpasantāni honti? . . . pe . . . Imāni pa¤ca bhayāni verāni våpasantāni honti. 3. Katamehi catåhi sotāpattiyaīgehi samannāgato hoti? . . .9 Imehi catåhi sotāpattiyaīgehi samannāgato hoti. #<[page 408]># %<408 Aīguttara-Nikāya. XXVIII. 4-XXX. 2>% 4. Yato kho bhikkhave ariyasāvakassa imāni pa¤ca bhayāni verāni våpasantāni honti, imehi ca catåhi sotāpattiyaīgehi samannāgato hoti, so ākaīkhamāno attanā 'va attānaü vyākareyya: khãõanirayo 'mhi khãõatiracchānayoni khãõapittivisayo khãõāpāyaduggativinipāto, sotāpanno 'ham asmi avinipātadhammo niyato sambodhiparāyano ti. XXIX. 1. Nava yimāni bhikkhave āghātavatthåni. Katamāni nava? 2. `Anatthaü me acarã' ti āghātaü bandhati, `anatthaü me caratã' ti āghātaü bandhati, `anatthaü me carissatã' ti āghātaü bandhati, `piyassa me manāpassa anatthaü acari . . . anatthaü carati . . . anatthaü carissatã' ti āghātaü bandhati, `appiyassa me amanāpassa atthaü acari . . . atthaü carati . . . atthaü carissatã' ti āghātaü bandhati. Imāni kho bhikkhave nava āghātavatthånã ti. XXX. 1. Nava yime bhikkhave āghātapaņivinayā. Katame nava? 2. `Anatthaü me acari, taü kut' ettha labbhā' ti āghātaü paņivineti, `anatthaü me carati, taü kut' ettha labbhā' ti āghātaü paņivineti, `anatthaü me carissati, taü kut' ettha labbhā' ti āghātaü paņivineti, `piyassa me manāpassa anatthaü acari . . .anatthaü carati . . . anatthaü carissati, #<[page 409]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ taü kut' ettha labbhā' ti āghātaü paņivineti, `appiyassa me amanāpassa atthaü cari . . . atthaü carati . . .atthaü carissati, taü kut' ettha labbhā' ti āghātaü paņivineti. Ime kho bhikkhave nava āghātapaņivinayā ti. XXXI. 1. Nava yime bhikkhave anupubbanirodhā. Katame nava? 2. Paņhamaü jhānaü samāpannassa kāmasa¤¤ā niruddhā hoti, dutiyaü jhānaü samāpannassa vitakkavicārā niruddhā honti, tatiyaü jhānaü samāpannassa pãti niruddhā hoti, catutthaü jhānaü samāpannassa assāsapassāsā niruddhā honti, ākāsāna¤cāyatanaü samāpannassa råpasa¤¤ā niruddhā hoti, vi¤¤āõa¤cāyatanaü samāpannassa ākāsāna¤cāyatanasa¤¤ā niruddhā hoti, āki¤ca¤¤āyatanaü samāpannassa vi¤¤āõa¤cāyatanasa¤¤ā niruddhā hoti, nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samāpannassa āki¤ca¤¤āyatanasa¤¤ā niruddhā hoti, sa¤¤āvedayitanirodhaü samāpannassa sa¤¤ā ca vedanā ca niruddhā honti. Ime kho bhikkhave nava anupubbanirodhā ti. Sattāvāsavaggo tatiyo. Tatr' uddānaü: ōhānakhaëuīko taõhā ca satta-sa¤¤ā silāyåpo Dve verā dve āghātāni anupubbanirodhena cā ti. #<[page 410]># %<410 Aīguttara-Nikāya. XXXII. 1-XXXIII. 2>% XXXII. 1. Nava yime bhikkhave anupubbavihārā. Katame nava? 2. Idha bhikkhave bhikkhu vicicc' eva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicāraü vivekajaü pãtisukhaü paņhamaü jhānaü upasampajja viharati, vitakkavicārānaü våpasamā ajjhattaü sampasādanaü cetaso ekodibhāvaü avitakkaü avicāraü samādhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhānaü upasampajja viharati, pãtiyā ca virāgā . . . tatiyaü jhānaü upasampajja viharati, sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubb' eva somanassadomanassānaü atthaīgamā adukkhamasukhaü upekhāsatipārisuddhiü catutthaü jhānaü upasampajja viharati . . . pe . . . sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati, sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anantaü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharati, sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati, sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja viharati, sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati. Ime kho bhikkhave nava anupubbavihārā ti. XXXIII. 1. Nava yimā bhikkhave anupubbavihārasamāpattiyo desessāmi, taü suõātha . . . pe . . . Katamā ca bhikkhave nava anupubbavihārasamāpattiyo? 2. Yattha kāmā nirujjhanti, ye ca kāme nirodhetvā nirodhetvā viharanti, addhā te āyasmanto nicchātā nibbutā tiõõā pāragatā tadaīgenā ti vadāmi. #<[page 411]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Kattha kāmā nirujjhanti, ke ca kāme nirodhetvā nirodhetvā viharanti? Aham etaü na jānāmi, aham etaü na passāmã ti iti yo evaü vadeyya, so evam assa vacanãyo `idhāvuso bhikkhu vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati; ettha kāmā nirujjhanti, te ca kāme nirodhetvā nirodhetvā viharantã' ti. Addhā bhikkhave asaņho amāyāvã sādhå ti bhāsitaü abhinandeyya anumodeyya, sādhå ti bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā namassamāno pa¤jaliko payirupāseyya. 3. Yattha vitakkavicārā nirujjhanti, ye ca vitakkavicāre nirodhetvā nirodhetvā viharanti, addhā te āyasmanto nicchātā nibbutā tiõõā pāragatā tadaīgenā ti vadāmi. Kattha vitakkavicārā nirujjhanti, ke ca vitakkavicāre nirodhetvā nirodhetvā viharanti? Aham etaü na jānāmi, aham etaü na passāmã ti iti yo evaü vadeyya, so evam assa vacanãyo `idhāvuso bhikkhu vitakkavicārānaü våpasamā . . . pe . . . dutiyaü jhānaü upasampajja viharati; ettha vitakkavicārā nirujjhanti, te ca vitakkavicāre nirodhetvā nirodhetvā viharantã' ti. Addhā bhikkhave asaņho amāyāvã sādhå ti bhāsitaü abhinandeyya anumodeyya, sādhå ti bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā namassamāno pa¤jaliko payirupāseyya. 4. Yattha pãti nirujjhati, ye ca pãtiü nirodhetvā nirodhetvā viharanti, addhā te āyasmanto nicchātā nibbutā tiõõā pāragatā tadaīgenā ti vadāmi. Kattha pãti nirujjhati, ke ca pãtiü nirodhetvā nirodhetvā viharanti? Aham etaü na jānāmi, aham etaü na passāmã ti iti yo evaü vadeyya, so evam assa vacanãyo `idhāvuso bhikkhu pãtiyā ca virāgā . . . pe . . . tatiyaü jhānaü upasampajja viharati; ettha pãti nirujjhati, te ca pãtiü nirodhetvā nirodhetvā viharantã' ti. #<[page 412]># %<412 Aīguttara-Nikāya. XXXIII5-6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Addhā bhikkhave asaņho amāyāvã sādhå ti bhāsitaü abhinandeyya anumodeyya, sādhå ti bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā namassamāno pa¤jaliko payirupāseyya. 5. Yattha upekhāsukhaü nirujjhati, ye ca upekhāsukhaü nirodhetvā nirodhetvā viharanti, addhā te āyasmanto nicchātā nibbutā tiõõā pāragatā tadaīgenā ti vadāmi. Kattha upekhāsukhaü nirujjhati, ke ca upekhāsukhaü nirodhetvā nirodhetvā viharanti? Aham etaü na jānāmi, aham etaü na passāmã ti iti yo evaü vadeyya, so evam assa vacanãyo `idhāvuso bhikkhu sukhassa ca pahānā . . . pe . . . catutthaü jhānaü upasampajja viharati; ettha upekhāsukhaü nirujjhati, te ca upekhāsukhaü nirodhetvā nirodhetvā viharantã' ti. Addhā bhikkhave asaņho amāyāvã sādhå ti bhāsitaü abhinandeyya anumodeyya, sādhå ti bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā namassamāno pa¤jaliko payirupāseyya. 6. Yattha råpasa¤¤ā nirujjhanti, ye ca råpasa¤¤ā nirodhetvā nirodhetvā viharanti, addhā te āyasmanto nicchātā nibbutā tiõõā pāragatā tadaīgenā ti vadāmi. Kattha råpasa¤¤ā nirujjhanti, ke ca råpasa¤¤ā nirodhetvā nirodhetvā viharanti? Aham etaü na jānāmi, aham etaü na passāmã ti iti yo evaü vadeyya, so evam assa vacanãyo `idhāvuso bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā "ananto ākāso" ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati; ettha råpasa¤¤ā nirujjhanti, te ca råpasa¤¤ā nirodhetvā nirodhetvā viharantã' ti. Addhā bhikkhave asaņho amāyāvã sādhå ti bhāsitaü abhinandeyya anumodeyya, sādhå ti bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā namassamāno pa¤jaliko payirupāseyya. #<[page 413]># %% 7. Yattha ākāsāna¤cāyatanasa¤¤ā nirujjhati, ye ca ākāsāna¤cāyatanasa¤¤aü nirodhetvā nirodhetvā viharanti, addhā te āyasmanto nicchātā nibbutā tiõõā pāragatā tadaīgenā ti vadāmi. Kattha ākāsāna¤cāyatanasa¤¤ā nirujjhati, ke ca ākāsāna¤cāyatanasa¤¤aü nirodhetvā nirodhetvā viharanti? Aham etaü na jānāmi, aham etaü na passāmã ti iti yo evaü vadeyya, so evam assa vacanãyo `idhāvuso bhikkhu sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma "anantaü vi¤¤āõan" ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharati; ettha ākāsāna¤cāyatanasa¤¤ā nirujjhati, te ca ākāsāna¤cāyatanasa¤¤aü nirodhetvā nirodhetvā viharantã 'ti. Addhā bhikkhave asaņho amāyāvã sādhå ti bhāsitaü abhinandeyya anumodeyya, sādhå ti bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā namassamāno pa¤jaliko payirupāseyya. 8. Yattha vi¤¤āõa¤cāyatanasa¤¤ā nirujjhati, ye ca vi¤¤āõa¤cāyatanasa¤¤aü nirodhetvā nirodhetvā viharanti, addhā te āyasmanto nicchātā nibbutā tiõõā pāragatā tadaīgenā ti vadāmi. Kattha vi¤¤āõa¤cāyatanasa¤¤ā nirujjhati, ke ca vi¤¤āõa¤cāyatanasa¤¤aü nirodhetvā nirodhetvā viharanti? Aham etaü na jānāmi, aham etaü na passāmã ti iti yo evaü vadeyya, so evam assa vacanãyo `idhāvuso bhikkhu sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma "natthi ki¤cã" ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati; ettha vi¤¤āõa¤cāyatanasa¤¤ā nirujjhati, te ca vi¤¤āõa¤cāyatanasa¤¤aü nirodhetvā nirodhetvā viharantã' ti. Addhā bhikkhave asaņho amāyāvã . . . pe . . . namassamāno pa¤jaliko payirupāseyya. 9. Yattha āki¤ca¤¤āyatanasa¤¤ā nirujjhati, ye ca āki¤ca¤¤āyatanasa¤¤aü nirodhetvā nirodhetvā viharanti, addhā te āyasmanto nicchātā nibbutā tiõõā pāragatā tadaīgenā ti vadāmi. Kattha āki¤ca¤¤āyatanasa¤¤ā nirujjhati, ke ca āki¤ca¤¤āyatanasa¤¤aü nirodhetvā nirodhetvā viharanti? #<[page 414]># %<414 Aīguttara-Nikāya. XXXIII. 10-XXXIV. 2>% Aham etaü na jānāmi, aham etaü na passāmã ti iti yo. evaü vadeyya, so evam assa vacanãyo `idhāvuso bhikkhu sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja viharati; ettha āki¤ca¤¤āyatanasa¤¤ā nirujjhati, te ca āki¤ca¤¤āyatanasa¤¤aü nirodhetvā nirodhetvā viharantã' ti. Addhā bhikkhave asaņho amāyāvã . . . pe . . . namassamāno pa¤jaliko payirupāseyya. 10. Yattha nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanasa¤¤ā nirujjhati, ye ca nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanasa¤¤aü nirodhetvā nirodhetvā viharanti, addhā te āyasmanto nicchātā nibbutā tiõõā pāragatā tadaīgenā ti vadāmi. Kattha nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanasa¤¤ā nirujjhati, ke ca nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanasa¤¤aü nirodhetvā nirodhetvā viharanti? Aham etaü na jānāmi, aham etaü na passāmã ti iti yo evaü vadeyya, so evam assa vacanãyo `idhāvuso bhikkhu sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati; ettha nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanasa¤¤ā nirujjhati, te ca nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanasa¤¤aü nirodhetvā nirodhetvā viharantã' ti. Addhā bhikkhave asaņho amāyāvã sādhå ti bhāsitaü abhinandeyya anumodeyya, sādhå ti bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā namassamāno pa¤jaliko payirupāseyya. Imā kho bhikkhave nava anupubbavihārasamāpattiyo ti XXXIV. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü āyasmā Sāriputto Rājagahe viharati Veëuvane Kalandakanivāpe. Tatra kho āyasmā Sāriputto bhikkhå āmantesi `sukham idaü āvuso nibbānaü, sukham idaü āvuso nibbānan' ti. 2. Evaü vutte āyasmā Udāyi āyasmantaü Sāriputtaü etad avoca:-- #<[page 415]># %% Kiü pan' ettha āvuso Sāriputta sukhaü, yad ettha natthi vedayitan ti? 3. Etad eva khv ettha āvuso sukhaü, yad ettha natthi vedayitaü. Pa¤c' ime āvuso kāmaguõā. Katame pa¤ca? Cakkhuvi¤¤eyyā råpā iņņhā kantā manāpā piyaråpā kāmåpasaühitā rajanãyā, sotavi¤¤eyyā saddā . . . pe . . . ghānavi¤¤eyyā gandhā . . . jivhāvi¤¤eyyā rasā . . . kāyavi¤¤eyyā phoņņhabbā iņņhā kantā manāpā piyaråpā kāmåpasaühitā rajanãyā. Ime kho āvuso pa¤ca kāmaguõā. Yaü kho āvuso ime pa¤ca kāmaguõe paņicca uppajjati sukhaü somanassaü, idaü vuccat' āvuso kāmasukhaü. 4. Idhāvuso bhikkhu vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati. Tassa ce āvuso bhikkhuno iminā vihārena viharato kāmasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Seyyathā pi āvuso sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa te kāmasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Yo kho panāvuso ābādho, dukkham etaü vuttaü Bhagavatā. Iminā pi kho etaü āvuso pariyāyena veditabbaü yathāsukhaü nibbānaü. 5. Puna ca paraü āvuso bhikkhu vitakkavicārānaü våpasamā . . . pe . . . dutiyaü jhānaü upasampajja viharati. Tassa ce āvuso bhikkhuno iminā vihārena viharato vitakkasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Seyyathā pi āvuso sukhino dukhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa te vitakkasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, #<[page 416]># %<416 Aīguttara-Nikāya. XXXIV. 6-8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ svāssa hoti ābādho. Yo kho panāvuso ābādho, dukkham etaü vuttaü Bhagavatā. Iminā pi kho etaü āvuso pariyāyena veditabbaü yathāsukhaü nibbānaü. 6. Puna ca paraü āvuso bhikkhu pãtiyā ca virāgā . . . pe . . . tatiyaü jhānaü upasampajja viharati. Tassa ce āvuso bhikkhuno iminā vihārena viharato pãtisahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Seyyathā pi āvuso sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa te pãtisahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Yo kho panāvuso ābādho, dukkham etaü vuttaü Bhagavatā. Iminā pi kho etaü āvuso pariyāyena veditabbaü yathāsukhaü nibbānaü. 7. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sukhassa ca pahānā . . . pe . . . catutthaü jhānaü upasampajja viharati. Tassa ce āvuso bhikkhuno iminā vihārena viharato upekhāsahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Seyyathā pi āvuso sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa te upekhāsahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Yo kho panāvuso ābādho, dukkham etaü vuttaü Bhagavatā. Iminā pi kho etaü āvuso pariyāyena veditabbaü yathāsukhaü nibbānaü. 8. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati. Tassa ce āvuso bhikkhuno iminā vihārena viharato råpasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Seyyathā pi āvuso sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa te råpasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, #<[page 417]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ svāssa hoti ābādho. Yo kho panāvuso ābādho, dukkham etaü vuttaü Bhagavatā. Iminā pi kho etaü āvuso pariyāyena veditabbaü yathāsukhaü nibbānaü. 9. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anantaü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharati. Tassa ce āvuso bhikkhuno iminā vihārena viharato ākāsāna¤cāyatanasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Seyyathā pi āvuso sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa te ākāsāna¤cāyatanasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Yo kho panāvuso ābādho, dukkham etaü vuttaü Bhagavatā. Iminā pi kho etaü āvuso pariyāyena veditabbaü yathāsukhaü nibbānaü. 10. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati. Tassa ce āvuso bhikkhuno iminā vihārena viharato vi¤¤āõa¤cāyatanasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Seyyathā pi āvuso sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa te vi¤¤āõa¤cāyatanasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Yo kho panāvuso ābādho, dukkham etaü vuttaü Bhagavatā. Iminā pi kho etaü āvuso pariyāyena veditabbaü yathāsukhaü nibbānaü. 11. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja viharati. Tassa ce āvuso bhikkhuno iminā vihārena viharato āki¤ca¤¤āyatanasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Seyyathā pi āvuso sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa te āki¤ca¤¤āyatanasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa hoti ābādho. Yo kho panāvuso ābādho, dukkham etaü vuttaü Bhagavatā. Iminā pi kho etaü āvuso pariyāyena veditabbaü yathāsukhaü nibbānaü. #<[page 418]># %<418 Aīguttara-Nikāya. XXXIV. 1-XXXV. 1>% 12. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati, pa¤¤āya c' assa disvā āsavā parikkhãõā honti. Iminā pi kho etaü āvuso pariyāyena veditabbaü yathāsukhaü nibbānan ti. XXXV. 1. Seyyathā pi bhikkhave gāvã pabbateyyā bālā avyattā akhetta¤¤å akusalā visame pabbate carituü, tassā evam assa `yan nånāhaü agatapubba¤ c' eva disaü gaccheyyaü, akhāditapubbāni ca tiõāni khādeyyaü, apãtapubbāni ca pānãyāni piveyyan' ti; sā purimaü pādaü na suppatiņņhitaü patiņņhāpetvā pacchimaü pādaü uddhareyya, sā na c' eva agatapubbaü disaü gaccheyya, na ca akhāditapubbāni tiõāni khādeyya, na ca apãtapubbāni pānãyāni piveyya; yasmiü c' assā pāde ņhitāya evam assa `yan nånāhaü agatapubba¤ c' eva disaü gaccheyyaü, akhāditapubbāni ca tiõāni khādeyyaü, apãtapubbāni ca pānãyāni piveyyan' ti, ta¤ ca padesaü na sotthinā paccāgaccheyya. Taü kissa hetu? Tattha hi sā bhikkhave gāvã pabbateyyā bālā avyattā akhetta¤¤å akusalā visame pabbate carituü. Evam eva kho bhikkhave idh' ekacco bhikkhu bālo avyatto akhetta¤¤å akusalo vivicc' eva kāmehi . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharituü; so taü nimittaü na āsevati na bhāveti na bahulãkaroti na svādhiņņhitaü adhiņņhāti, tassa evaü hoti `yan nånāhaü vitakkavicārānaü våpasamā . . . pe . . . dutiyaü jhānaü upasampajja vihareyyan' ti; #<[page 419]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so na sakkoti vitakkavicārānaü våpasamā . . . dutiyaü jhānaü upasampajja viharituü; tassa evaü hoti `yan nånāhaü vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja vihareyyan' ti; so na sakkoti vivicc' eva kāmehi . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharituü. Ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu ubhato bhaņņho ubhato parihãno, seyyathā pi sā gāvã pabbateyyā bālā avyattā akhetta¤¤å akusalā visame pabbate carituü. 2. Seyyathā pi bhikkhave gāvã pabbateyyā paõķitā vyattā khetta¤¤å kusalā visame pabbate carituü, tassā evam assa `yan nånāhaü agatapubba¤ c' eva disaü gaccheyyaü, akhāditapubbāni ca tiõāni khādeyyaü, apãtapubbāni ca pānãyāni piveyyan' ti; sā purimaü pādaü suppatiņņhitaü patiņņhāpetvā pacchimaü pādaü uddhareyya, sā agatapubba¤ c' eva disaü gaccheyya, akhāditapubbāni ca tiõāni khādeyya, apãtapubbāni ca pānãyāni piveyya; yasmiü c' assā pāde ņhitāya evam assa `yan nånāhaü agatapubba¤ c' eva disaü gaccheyyaü, akhāditapubbāni ca tiõāni khādeyyaü, apãtapubbāni ca pānãyāni piveyyan' ti, ta¤ ca padesaü sotthinā paccāgaccheyya. Taü kissa hetu? Tathā hi sā bhikkhave gāvã pabbateyyā paõķitā vyattā khetta¤¤å kusalā visame pabbate carituü. Evam eva kho bhikkhave idh' ekacco bhikkhu paõķito vyatto khetta¤¤å kusalo vivicc' eva kāmehi . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharituü; so taü nimittaü āsevati bhāveti bahulãkaroti svādhiņņhitaü adhiņņhāti, tassa evaü hoti `yan nånāhaü vitakkavicārānaü våpasamā . . . dutiyaü jhānaü upasampajja vihareyyan' ti; so dutiyaü jhānaü anabhihiüsamāno vitakkavicārānaü våpasamā . . . dutiyaü jhānaü upasampajja viharati; so taü nimittaü āsevati bhāveti bahulãkaroti svādhiņņhitaü adhiņņhāti, tassa evaü hoti `yan nånāhaü pãtiyā ca virāgā #<[page 420]># %<420 Aīguttara-Nikāya. XXXV.>% . . . tatiyaü jhānaü upasampajja vihareyyan' ti; so tatiyaü jhānaü anabhihiüsamāno pãtiyā ca virāgā . . . tatiyaü jhānaü upasampajja viharati; so taü nimittaü āsevati bhāveti bahulãkaroti svādhiņņhitaü adhiņņhāti, tassa evaü hoti `yan nånāhaü sukhassa ca pahānā . . . catutthaü jhānaü upasampajja vihareyyan' ti; so catutthaü jhānaü anabhihiüsamāno sukhassa ca pahānā . . . pe . . . catutthaü jhānaü upasampajja viharati; so taü nimittaü āsevati bhāveti bahulãkaroti svādhiņņhitaü adhiņņhāti, tasa evaü hoti `yan nånāhaü sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā patighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā "ananto ākāso" ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja vihareyyan' ti; so ākāsāna¤cāyatanaü anabhihiüsamāno sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā . . . pe . . . ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati; so taü nimittaü āsevati bhāveti bahulãkaroti svādhiņņhitaü adhiņņhāti, tassa evaü hoti `yan nånāhaü sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma "anantaü vi¤¤āõan" ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja vihareyyan' ti; so vi¤¤āõa¤cāyatanaü anabhihiüsamāno sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anantaü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharati; so taü nimittaü āsevati bhāveti bahulãkaroti svādhiņņhitaü adhiņņhāti, tassa evaü hoti `yan nånāhaü sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma "natthi ki¤cã" ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja vihareyyan' ti; so āki¤ca¤¤āyatanaü anabhihiüsamāno sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati; so taü nimittaü āsevati bhāveti bahulãkaroti svādhiņņhitaü adhiņņhāti, tassa evaü hoti `yan nånāhaü sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja vihareyyan' ti; so nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü anabhihiüsamāno sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja viharati; so taü nimittaü āsevati bhāveti bahulãkaroti svādhiņņhitaü adhiņņhāti, #<[page 421]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tassa evaü hoti `yan nånāhaü sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja vihareyyan' ti; so sa¤¤āvedayitanirodhaü anabhihiüsamāno sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati. 3. Yato kho bhikkhave bhikkhu taü tad eva samāpattiü samāpajjati pi vuņņhāti pi, tassa mudu cittaü hoti kamma¤¤aü, mudunā cittena kamma¤¤ena appamāõo samādhi hoti subhāvito, so appamāõena samādhinā subhāvitena yassa yassa abhi¤¤ā sacchikaraõãyassa dhammassa cittaü abhininnāmeti abhi¤¤ā sacchikiriyāya, tatra tatr' eva sakkhibhabbataü pāpuõāti sati sati āyatane. So sace ākaīkhati `anekavihitaü iddhividhaü paccanubhaveyyaü: eko pi hutvā bahudhā assaü . . . pe . . . yāva Brahmalokā pi kāyena 'va saüvatteyyan' ti, tatra tatr' eva sakkhibhabbataü pāpuõāti sati sati āyatane. So sace ākaīkhati `dibbāya sotadhātuyā . . . pe . . . sati sati āyatane. So sace ākaīkhati `parasattānaü parapuggalānaü cetasā ceto paricca pajāneyyaü: sarāgaü vā cittaü sarāgaü cittan ti pajāneyyaü . . . pe . . . vimuttaü vā cittaü vimuttaü cittan ti pajāneyyaü, avimuttaü vā cittaü avimuttaü cittan ti pajāneyyan' ti. tatra tatr' eva sakkhibhabbataü pāpuõāti sati sati āyatane. So sace ākaīkhati `anekavihitaü pubbenivāsaü anussareyyaü, seyyathãdaü ekam pi jātiü dve pi jātiyo . . . pe . . . iti sākāraü sa-uddesaü anekavihitaü pubbenivāsaü anussareyyan' ti, tatra tatr' eva sakkhibhabbataü pāpuõāti sati sati āyatane. #<[page 422]># %<422 Aīguttara-Nikāya. XXXVI. 1-2>% So sace āhaīkhati `dibbena cakkhunā visuddhena atikkantamānusakena . . . pe . . . yathākammåpage satte pajāneyyan' ti, tatra tatr' eva sakkhibhabbataü pāpuõati sati sati āyatane. So sace ākaīkhati `āsavānaü khayā . . . pe . . . sacchikatvā upasampajja vihareyyan' ti, tatra tatr' eva sakkhibhabbataü pāpuõāti sati sati āyatane ti. XXXVI. 1. Paņhamam p' ahaü bhikkhave jhānaü nissāya āsavānaü khayaü vadāmi, dutiyam p' ahaü bhikkhave jhānaü nissāya āsavānaü khayaü vadāmi, tatiyam p' ahaü bhikkhave jhānaü nissāya āsavānaü khayaü vadāmi, catutthaü p' ahaü bhikkhave jhānaü nissāya āsavānaü khayaü vadāmi, ākāsāna¤cāyatanam p' ahaü bhikkhave nissāya āsavānaü khayaü vadāmi, vi¤¤āõa¤cāyatanaü p' ahaü bhikkhave nissāya āsavānaü khayaü vadāmi, āki¤ca¤¤āyatanaü p' ahaü bhikkhave nissāya āsavānaü khayaü vadāmi . . . pe . . . nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanam p' ahaü bhikkhave nissāya āsavānaü khayaü vadāmi. 2. Paņhamam p' ahaü bhikkhave jhānaü nissāya āsavānaü khayaü vadāmã ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? Idha bhikkhave bhikkhu vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati. So yad eva tattha hoti råpagataü vedanāgataü sa¤¤āgataü saīkhāragataü vi¤¤āõagataü, te dhamme aniccato dukkhato rogato gaõķato sallato aghato ābādhato parato palokato su¤¤ato anattato samanupassati. #<[page 423]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So tehi dhammehi cittaü paņivāpeti, so tehi dhammehi cittaü paņivāpetvā amatāya dhātuyā cittaü upasaüharati `etaü santaü etaü paõãtaü, yad idaü sabbasaīkhārasamatho sabbåpadhipaņinissaggo taõhakkhayo virāgo nirodho nibbānan' ti. So tattha ņhito āsavānaü khayaü pāpuõāti, no ce āsavānaü khayaü pāpuõāti, ten' eva dhammarāgena tāya dhammanandiyā pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā opapātiko hoti tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā lokā. Seyyathā pi bhikkhave issāso vā issāsantevāsã vā tiõapurisake vā mattikāpu¤je vā yoggaü karitvā so aparena samayena dåre pāti ca hoti akkhaõavedhi ca mahato ca kāyassa padāletā: evam eva kho bhikkhave bhikkhu vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati; so yad eva tattha hoti råpagataü vedanāgataü sa¤¤āgataü saīkhāragataü vi¤¤āõagataü, te dhamme aniccato dukkhato rogato gaõķato sallato aghato ābādhato parato palokato su¤¤ato anattato samanupassati; so tehi dhammehi cittaü paņivāpeti, so tehi dhammehi cittaü paņivāpetvā amatāya dhātuyā cittaü upasaüharati `etaü santaü etaü paõãtaü, yad idaü sabbasaīkhārasamatho sabbåpadhipaņinissaggo taõhakkhayo virāgo nirodho nibbānan' ti; so tattha ņhito āsavānaü khayaü pāpuõāti, no ce āsavānaü khayaü pāpuõāti, ten' eva dhammarāgena tāya dhammanandiyā pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā opapātiko hoti tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā lokā. #<[page 424]># %<424 Aīguttara-Nikāya. XXXVI. 3>% Paņhamam p' ahaü bhikkhave jhānaü nissāya āsavānaü khayaü vadāmã ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 3. Dutiyam p' ahaü bhikkhave jhānaü nissāya . . . pe . . . tatiyam p' ahaü bhikkhave jhānaü nissāya . . . pe . . . catuttham p' ahaü bhikkhave jhānaü nissāya āsavānaü khayaü vādāmã ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? Idha bhikkhave bhikkhu sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubb' eva somanassadomanassānaü atthaīgamā adukkhamasukhaü upekhāsatipārisuddhiü catutthaü jhānaü upasampajja viharati. So yad eva tattha hoti råpagataü vedanāgataü sa¤¤āgataü saīkhāragataü vi¤¤āõagataü, te dhamme aniccato dukkhato rogato gaõķato sallato aghato ābādhato parato palokato su¤¤ato anattato samanupassati. So tehi dhammehi cittaü paņivāpeti, so tehi dhammehi cittaü paņivāpetvā amatāya dhātuyā cittaü upasaüharati `etaü santaü etaü paõãtaü, yad idam sabbasaīkhārasamatho sabbåpadhipaņinissaggo taõhakkhayo virāgo nirodho nibbānan' ti. So tattha ņhito āsavānaü khayaü pāpuõāti, no ce āsavānaü khayaü pāpuõāti, ten' eva dhammarāgena tāya dhammanandiyā pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā opapātiko hoti tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā lokā. Seyyathā pi bhikkhave issāso vā issāsantevāsã vā tiõapurisake vā mattikāpu¤je vā yoggaü karitvā, so aparena samayena dåre pāti ca hoti akkhaõavedhi ca mahato ca kāyassa padāletā: evam eva kho bhikkhave bhikkhu sukhassa ca pahānā . . . pe . . . catutthaü jhānaü upasampajja viharati; so yad eva tattha hoti råpagataü vedanāgataü . . . pe . . . anāvattidhammo tasmā lokā. #<[page 425]># %% Catuttham p' ahaü bhikkhave jhānaü nissāya āsavānaü khayaü vadāmã ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 4. âkāsāna¤cāyatanam p' ahaü bhikkhave jhānaü nissāya āsāvānaü khayaü vadāmã ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? Idha bhikkhave bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati. So yad eva tattha hoti vedanāgataü sa¤¤āgataü saīkhāragataü . . . So . . . pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü parikkhayā opapātiko hoti tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā lokā. Seyyathā pi bhikkhave issāso vā issāsantevāsã vā tiõapurisake vā mattikāpu¤je vā yoggaü karitvā so aparena samayena dåre pāti ca hoti akkhaõavedhi ca mahato ca kāyassa padāletā: evam eva kho bhikkhave bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati; so yad eva tattha hoti vedanāgataü sa¤¤āgataü . . . pe . . . anāvattidhammo tasmā lokā. âkāsāna¤cāyatanam p' ahaü bhikkhave nissāya āsavānaü khayaü vadāmã ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. 5. Vi¤¤āõa¤cāyatanam p' aham bhikkhave nissāya . . . pe . . . āki¤ca¤¤āyatanam p' ahaü bhikkhave nissāya āsavānaü khayaü vadāmã ti iti kho pan' etaü vuttaü, ki¤ c' etaü paņicca vuttaü? #<[page 426]># %<426 Aīguttara-Nikāya. XXXVII. 1-2>% Idha bhikkhave bhikkhu sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati. So yad eva tattha hoti vedanāgataü sa¤¤āgataü . . . pe . . . So . . . pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü tasmā lokā . . . âki¤ca¤¤āyatanam p' ahaü bhikkhave nissāya āsavānaü khayaü vadāmã ti iti yan taü vuttaü, idam etaü paņicca vuttaü. Iti kho bhikkhave yāvatā sa¤¤āsamāpatti, tāvatā a¤¤āpaņivedho. Yāni ca kho imāni bhikkhave āyatanāni: nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanasamāpatti ca sa¤¤āvedayitanirodho ca, jhāyã h' ete bhikkhave bhikkhåhi samāpattikusalehi samāpattivuņņhānakusalehi samāpajjitvā vuņņhahitvā samakkhātabbānã ti vadāmã ti. XXXVII. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü āyasmā ânando Kosambiyaü viharati Ghositārāme. Tatra kho āyasmā ânando bhikkhå āmantesi:-- âvuso bhikkhavo ti. âvuso ti kho te bhikkhå āyasmato ânandassa paccassosuü. âyasmā ânando etad avoca:-- 2. Acchariyaü āvuso abbhutaü āvuso, yāva¤ c' idaü tena Bhagavatā jānatā passatā arahatā sammāsambuddhena sambādhe okāsādhigamo anubuddho sattānaü visuddhiyā sokaparidevānaü samatikkamāya dukkhadomanassānaü atthaīgamāya ¤āyassa adhigamāya nibbānassa sacchikiriyāya, tad eva nāma cakkhuü bhavissati, te råpā ta¤ cāyatanaü no paņisaüvedissati; #<[page 427]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tad eva nāma sotaü bhavissati, te saddā ta¤ cāyatanaü no paņisaüvedissati; tad eva nāma ghānaü bhavissati, te gandhā ta¤ cāyatanaü no paņisaüvedissati; sā ca nāma jivhā bhavissati, te rasā ta¤ cāyatanaü no paņisaüvedissati; so ca nāma kāyo bhavissati, te phoņņhabbā ta¤ cāyatanaü no paņisaüvedissatã ti. 3. Evaü vutte āyasmā Udāyi āyasamantaü ânandaü etad avoca `sa¤¤ã-m-eva nu kho āvuso ânanda tad āyatanaü no paņisaüvedeti, udāhu asa¤¤ã' ti? `Sa¤¤ã-meva kho āvuso tad āyatanaü no paņisaüvedeti, no asa¤¤ã' ti. `Kiüsa¤¤ã panāvuso tad āyatanaü no paņisaüvedetã' ti? 4. Idhāvuso bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati. Evaüsa¤¤ã pi kho āvuso tad āyatanaü no paņisaüvedeti. 5. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anantaü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharati. Evaüsa¤¤ã pi kho āvuso tad āyatanaü no paņisaüvedeti. 6. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati. Evaüsa¤¤ã pi kho āvuso tad āyatanaü no paņisaüvedeti. 7. Ekam idāhaü āvuso samayaü Sākete viharāmi A¤janavane Migadāye. Atha kho āvuso Jaņilāgāhiyā bhikkhunã yenāhaü ten' upasaīkami, #<[page 428]># %<428 Aīguttara-Nikāya. XXXVIII. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhitā kho āvuso Jaņilāgāhiyā bhikkhunã maü etad avoca `yāyaü bhante ânanda samādhi na cābhinato na cāpanato na sasaīkhāraniggayhavāritavato vimuttattā ņhito ņhitattā santusito santusitattā no paritassati, ayaü bhante ânanda samādhi kimphalo vutto Bhagavatā' ti? Evaü vutte ahaü āvuso Jaņilāgāhiyaü bhikkhuniü etad avocaü 'yāyaü bhagini samādhi na cābhinato na cāpanato na sasaīkhāraniggayhavāritavato vimuttattā ņhito ņhitattā santusito santusitattā no paritassati, ayaü bhagini samādhi a¤¤āphalo vutto Bhagavatā' ti. Evaüsa¤¤ã pi kho āvuso tad āyatanaü no paņisaüvedetã ti. XXXVIII. 1. Atha kho dve lokāyatikā brāhmaõā yena Bhagavā ten' upasaīkamiüsu, upasaīkamitvā Bhagavatā saddhiü sammodiüsu, sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnā kho te {brāhmaõā} Bhagavantaü etad avocuü:-- 2. Påraõo bho Gotama Kassapo sabba¤¤å sabbadassāvã aparisesa¤āõadassanaü paņijānāti `carato ca me tiņņhato ca suttassa ca jāgarassa ca satataü samitaü ¤āõadassanaü paccupaņņhitan' ti. So evam āha `ahaü anantena ¤āõena antavantaü lokaü jānaü passaü viharāmã' ti. #<[page 429]># %% Ayam pi bho Gotama Nigaõņho Nāņaputto sabba¤¤å sabbadassāvã aparisesa¤¤āõadassanaü paņijānāti `carato ca me tiņņhato ca suttassa ca jāgarassa ca satataü samitaü ¤āõadassanaü paccupaņņhitan' ti. So evam āha `ahaü antavantena ¤āõena antavantaü lokaü jānaü passaü viharāmã' ti. Imesaü bho Gotama ubhinnaü ¤āõavādānaü ubhinnaü a¤¤ama¤¤aü vipaccanãkavādānaü ko saccaü āha ko musā ti? 3. Alaü brāhmaõā, tiņņhat' etaü: imesaü ubhinnaü ¤āõavādānaü ubhinnaü a¤¤ama¤¤aü vipaccanãkavādānaü ko saccaü āha ko musā ti. Dhammaü vo brāhmaõā desissāmi, taü suõātha sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã ti. `Evaü bho' ti kho te brāhmaõā Bhagavato paccassosuü. Bhagavā etad avoca:-- 4. Seyyathā pi brāhmaõā cattāro purisā catuddisā ņhitā paramāya gatiyā ca javena ca samannāgatā paramena ca padavãtihārena, te evaråpena javena samannāgatā assu; seyyathā pi nāma daëhadhammo dhanuggaho sikkhito katahattho katupāsano lahukena asanena appakasirena tiriyaü tālacchātiü atipāteyya, evaråpena ca padavãtihārena; seyyathā pi nāma puratthimā samuddā pacchimo samuddo, atha puratthimāya disāya ņhito puriso evaü vadeyya `ahaü gamanena lokassa antaü pāpuõissāmã' ti, so a¤¤atr' eva asitapãtakhāyitasāyitā a¤¤atra uccārapassāvakammā a¤¤atra niddākilamathapaņivinodanā vassasatāyuko vassasatajãvã vassasataü gantvā appatvā 'va lokassa antaü antarā kālaü kareyya, #<[page 430]># %<430 Aīguttara-Nikāya. XXXVIII. 5-7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atha pacchimāya disāya . . . pe . . . atha uttarāya disāya . . .atha dakkhiõāya disāya ņhito puriso evaü vadeyya `ahaü gamanena lokassa antaü pāpuõissāmã' ti, so a¤¤atr' eva asitapãtakhāyitasāyitā a¤¤atra uccārapassāvakammā a¤¤atra niddākilamathapaņivinodanā vassasatāyuko vassasatajãvã vassasataü gantvā appatvā 'va lokassa antaü antarā kālaü kareyya. Taü kissa hetu? Nāhaü brāhmaõā evaråpāya sandhāvanikāya lokassa antaü ¤ātayyaü daņņhayyaü pattayyan ti vadāmi. Na cāhaü brāhmaõā appatvā' va lokassa antaü dukkhass' antakiriyaü vadāmi. 5. Pa¤c' ime brāhmaõā kāmaguõā ariyassa vinaye loko ti vuccati. Katame pa¤ca? 6. Cakkhuvi¤¤eyyā råpā iņņhā kantā manāpā piyaråpā kāmåpasa¤hitā rajaniyā, sotavi¤¤eyyā saddā . . . pe . . . ghānavi¤¤eyyā gandhā . . . jivhāvi¤¤eyyā rasā . . . kāyavi¤¤eyyā phoņņhabbā iņņhā kantā manāpā piyaråpā kāmåpasa¤hitā rajaniyā. Ime kho brāhmaõā pa¤ca kāmaguõā ariyassa vinaye loko ti vuccati. 7. Idha brāhmaõā bhikkhu vivicc' eva kāmehi . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati brāhmaõā bhikkhu lokassa antaü āgamma lokassa ante viharati. Tam a¤¤e evam āhaüsu `ayam pi lokapariyāpanno, ayam pi anissaņo lokamhā' ti. Aham pi brāhmaõā evaü vadāmi `ayam pi lokapariyāpanno, ayam pi anissato lokamhā' ti. #<[page 431]># %% 8. Puna ca paraü brāhmaõā bhikkhu vitakkavicārānaü våpasamā . . . pe . . . dutiyaü jhānaü upasampajja viharati . . . tatiyaü jhānaü . . . catutthaü jhānaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati brāhmaõā bhikkhu lokassa antam āgamma lokassa ante viharati. Tam a¤¤e evam āhaüsu `ayam pi lokapariyāpanno, ayam pi anissaņo lokamhā' ti. Aham pi brāhmaõā evaü vadāmi `ayam pi lokapariyāpanno, ayam pi anissaņo lokamhā' ti. 9. Puna ca paraü brāhmaõā bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati brāhmaõā bhikkhu lokassa antam āgamma lokassa ante viharati. Tam a¤¤e evam āhaüsu `ayam pi lokapariyāpanno, ayam pi anissaņo lokamhā' ti. Aham pi brāhmaõā evaü vadāmi `ayam pi lokapariyāpanno, ayam pi anissaņo lokamhā' ti. 10. Puna ca paraü brāhmaõā bhikkhu sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anantaü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharati . . . pe . . . sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati . . . sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati brāhmaõā bhikkhu lokassa antam āgamma lokassa ante viharati. Tam a¤¤e evam āhaüsu `ayam pi lokapariyāpanno, ayam pi anissaņo lokamhā' ti. Aham pi brāhmaõā evaü vadāmi `ayam pi lokapariyāpanno, ayam pi anissaņo lokamhā' ti. 11. Puna ca paraü brāhmaõā bhikkhu sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati, pa¤¤āya c' assa disvā āsavā parikkhãõā honti. Ayaü vuccati brāhmaõā bhikkhu lokassa antam āgamma lokassa ante viharati tiõõo loke visattikan ti. #<[page 432]># %<432 Aīguttara-Nikāya. XXXIX. 1-3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ XXXIX. 1. Bhåtapubbaü bhikkhave devāsurasaīgāmo samupabbåëho ahosi. Tasmiü kho pana bhikkhave saīgāme asurā jiniüsu, devā parājiyiüsu. Parājitā ca bhikkhave devā apayiüsveva, uttarenābhimukhā abhiyiüsu asurā. Atha kho bhikkhave devānaü etad ahosi `abhiyant' eva kho asurā, yan nåna mayaü dutiyam pi asurehi saīgāmeyyāmā' ti. 2. Dutiyam pi kho bhikkhave devā asurehi saīgāmesuü. Dutiyam pi kho bhikkhave asurā 'va jiniüsu, devā parājiyiüsu. Parājitā ca bhikkhave devā bhãtā apayiüsveva, uttarenābhimukhā abhiyiüsu asurā. Atha kho bhikkhave devānaü etad ahosi `abhiyant' eva kho asurā, yan nåna mayaü tatiyam pi asurehi saīgāmeyyāmā' ti. 3. Tatiyam pi kho bhikkhave devā asurehi saīgāmesuü. Tatiyam pi kho bhikkhave asurā 'va jiniüsu, devā parājiyiüsu. Parājitā ca bhikkhave devā bhãtā devapuraü yeva pavisiüsu. Devapuragatāna¤ ca pana bhikkhave devānaü etad ahosi `bhãruttānagatena kho dāni mayaü etarahi attanā viharāma akaraõãyā asurehã' ti. #<[page 433]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Asurānam pi bhikkhave etad ahosi `bhãruttānagatena kho dāni devā etarahi attanā viharanti akaraõãyā amhehã' ti. 4. Bhåtapubbaü bhikkhave devāsurasaīgāmo samupabbåëho ahosi. Tasmiü kho pana bhikkhave saīgāme devā jiniüsu, asurā parājiyiüsu. Parājitā ca bhikkhave asurā apayiüsveva, dakkhiõenābhimukhā abhiyiüsu devā. Atha kho bhikkhave asurānaü etad ahosi `abhiyant' eva kho devā, yan nåna mayaü dutiyam pi devehi saīgāmeyyāmā' ti. 5. Dutiyam pi kho bhikkhave asurā devehi saīgāmesuü. Dutiyam pi kho bhikkhave devā 'va jiniüsu, asurā parājiyiüsu. Parājitā ca bhikkhave asurā apayiüsveva, dakkhiõenābhimukhā abhiyiüsu devā. Atha kho bhikkhave asurānaü etad ahosi `abhiyant' eva kho devā, yan nåna mayaü tatiyam pi devehi saīgāmeyyāmā' ti. 6. Tatiyam pi kho bhikkhave asurā devehi saīgāmesuü. Tatiyam pi kho bhikkhave devā jiniüsu, asurā parājiyiüsu. Parājitā ca bhikkhave asurā bhãtā asurapuraü yeva pavisiüsu, asurapuragatāna¤ ca pana bhikkhave asurānaü etad ahosi `bhãruttānagatena kho dāni mayaü etarahi attanā viharāma akaraõãyā devehã' ti. Devānam pi bhikkhave etad ahosi `bhãruttānagatena kho dāni asurā etarahi attanā viharanti akaraõãyā amhehã' ti. 7. Evam eva kho bhikkhave yasmiü samaye bhikkhu vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati, tasmiü bhikkhave samaye bhikkhussa evaü hoti `bhãruttānagatena kho dānāhaü etarahi attanā viharāmi akaraõãyo Mārassā' ti, #<[page 434]># %<434 Aīguttara-Nikāya. XXXIX. 8-10>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Mārassāpi bhikkhave pāpimato evaü hoti `bhãruttānagatena kho dāni bhikkhu etarahi attanā viharati akaraõãyo mayhan' ti. 8. Yasmiü bhikkhave samaye bhikkhu vitakkavicārānaü våpasamā . . . pe . . . dutiyaü jhānaü . . . tatiyaü jhānaü . . . catutthaü jhānaü upasampajja viharati, tasmiü bhikkhave samaye bhikkhussa evaü hoti `bhãruttānagatena kho dānāhaü etarahi attanā viharāmi akaraõãyo Mārassā' ti, Mārassāpi bhikkhave pāpimato evaü hoti `bhãruttānagatena kho dāni bhikkhu etarahi attanā viharati akaraõãyo mayhan' ti. 9. Yasmiü bhikkhave samaye bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati: ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu antam akāsi Māraü apadaü vadhitvā Māracakkhuü adassanaü gato pāpimato. 10. Yasmiü bhikkhave samaye bhikkhu sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anantaü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharati . . . sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati . . . sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja viharati . . . sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati, pa¤¤āya c' assa disvā āsavā parikkhãõā honti: ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu antam akāsi Māraü apadaü vadhitvā Māracakkhuü adassanaü gato pāpimato tiõõo loke visattikan ti. #<[page 435]># %% XL. 1. Yasmiü bhikkhave samaye āra¤¤akassa nāgassa gocarapasutassa hatthã pi hatthiniyo pi hatthikalabhā pi hatthicchāpā pi purato purato gantvā tiõaggāõi chindanti, tena bhikkhave āra¤¤ako nāgo aņņãyati harāyati jigucchati; yasmiü bhikkhave samaye āra¤¤akassa nāgassa gocarapasutassa hatthã pi hatthiniyo pi hatthikalabhā pi hatthicchāpā pi obhaggobhaggaü sākhābhaīgaü khādanti, tena bhikkhave āra¤¤ako nāgo aņņãyati harāyati jigucchati; yasmiü bhikkhave samaye āra¤¤akassa nāgassa ogāhaü otiõõassa hatthã pi hatthiniyo pi hatthikalabhā pi hatthicchāpā pi purato purato gantvā soõķāya udakaü āloëenti, tena bhikkhave āra¤¤ako nāgo aņņãyati harāyati jigucchati; yasmiü bhikkhave samaye āra¤¤akassa nāgassa ogāhaü otiõõassa hatthiniyo kāyaü upanighaüsantiyo gacchanti, tena bhikkhave āra¤¤ako nāgo aņņãyati harāyati jigucchati. 2. Tasmiü bhikkhave samaye āra¤¤akassa nāgassa evaü hoti `ahaü kho etarahi ākiõõo viharāmi hatthãhi hatthinãhi hatthikalabhehi hatthicchāpehi, chinnaggāni c' eva tiõāni khādāmi, obhaggobhagga¤ ca me sākhābhaīgaü khādanti, āvilāni ca pānãyāni pivāmi, ogāha¤ ca me otiõõassa hatthiniyo kāyaü upanighaüsantiyo gacchanti; yan nånāhaü eko gaõasmā våpakaņņho vihareyyan' ti. So aparena samayena eko gaõasmā våpakaņņho viharati, acchinnaggāni c' eva tiõāni khādati, obhaggobhagga¤ c' assa sākhābhaīgaü na khādanti, #<[page 436]># %<436 Aīguttara-Nikāya. XL. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ anāvilāni ca pānãyāni pivati, ogāha¤ c' assa otiõõassa na hatthiniyo kāyaü upanighaüsantiyo gacchanti. Tasmiü bhikkhave samaye āra¤¤akassa nāgassa evaü hoti `ahaü kho pubbe ākiõõo vihāsiü hatthãhi hatthinãhi hatthikalabhehi hatthicchāpehi, chinnaggāni c' eva tiõāni khādiü, obhaggobhagga¤ ca me sākhābhaīgaü khādiüsu, āvilāni ca pānãyāni apāyiü, ogāha¤ ca me otiõõassa hatthiniyo kāyaü upanighaüsantiyo agamaüsu; so 'haü etarahi eko gaõasmā våpakaņņho viharāmi, acchinnaggāni c' eva tiõāni khādāmi, obhaggobhagga¤ ca me sākhābhaīgaü na khādanti, anāvilāni ca pānãyāni pivāmi, ogāha¤ ca me otiõõassa na hatthiniyo kāyaü upanighaüsantiyo gacchantã' ti. So soõķāya sākhābhaīgaü bha¤jitvā sākhābhaīgena kāyaü parimadditvā attamano kaõķuü saühanti. 3. Evam eva kho bhikkhave yasmiü samaye bhikkhu ākiõõo viharati bhikkhåhi bhikkhunãhi upāsakehi upāsikāhi ra¤¤ā rājamahāmattehi titthiyehi titthiyasāvakehi, tasmiü bhikkhave samaye bhikkhussa evaü hoti `ahaü kho etarahi ākiõõo viharāmi bhikkhåhi bhikkhunãhi upāsakehi upāsikāhi ra¤¤ā rājamahāmattehi titthiyehi titthiyasāvakehi, yan nånāhaü eko gaõasmā våpakaņņho vihareyyan' ti. So vivittaü senāsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susānaü vanapatthaü abbhokāsaü palālapu¤jaü, #<[page 437]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so ara¤¤agato vā rukkhamålagato vā su¤¤āgāragato vā nisãdati pallaīkaü ābhujitvā ujuü kāyaü paõidhāya parimukhaü satiü upaņņhapetvā; so abhijjhaü loke pahāya vigatābhijjhena cetasā viharati, abhijjhāya cittaü parisodheti; vyāpādapadosaü pahāya avyāpannacitto viharati, sabbapāõabhåtahitānukampã vyāpādapadosā cittaü parisodheti; thãnamiddhaü pahāya vigatathãnamiddho viharati, ālokasa¤¤ã sato sampajāno thãnamiddhā cittaü parisodheti; uddhaccakukkuccaü pahāya anuddhato viharati, ajjhattaü våpasantacitto uddhaccakukkuccā cittaü parisodheti; vicikicchaü pahāya tiõõavicikiccho viharati, akathaükathã kusalesu dhammesu vicikicchāya cittaü parisodheti. So ime pa¤ca nãvaraõe pahāya cetaso upakkilese pa¤¤āya dubbalãkaraõe vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati, so attamano kaõķuü saühanti; vitakkavicārānaü våpasamā . . . pe . . . dutiyaü jhānaü . . . tatiyaü jhānaü . . . catutthaü jhānaü upasampajja viharati, so attamano kaõķuü saühanti; sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati, so attamano kaõķuü saühanti; sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anantaü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharati . . . sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati . . . sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja viharati . . . sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati, #<[page 438]># %<438 Aīguttara-Nikāya. XLI. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ pa¤¤āya c' assa disvā āsavā parikkhãõā honti, so attamano kaõķuü saühantã ti. XLI. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavā Mallesu viharati Uruvelokappaü nāma Mallānaü nigamo. Atha kho Bhagavā pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaram ādāya Uruvelakappaü piõķāya pāvisi. Uruvelakappe piõķāya caritvā pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto āyasmantaü ânandaü āmantesi `idh' eva tāva tvaü ânanda hohi, yāvāhaü Mahāvanaü ajjhogāhāmi divāvihārāyā' ti. `Evaü bhante' ti kho āyasmā ânando Bhagavato paccassosi. Atha kho Bhagavā Mahāvanaü ajjhogāhetvā a¤¤atarasmiü rukkhamåle divāvihāraü nisãdi. 2. Atha kho Tapusso gahapati yenāyasmā ânando ten' upasaīkami, upasaīkamitvā āyasmantaü ânandaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Tapusso gahapati āyasmantaü ânandaü etad avoca `mayaü bhante ânanda gihã kāmabhogã kāmārāmā kāmaratā kāmasammuditā, tesaü no bhante amhākaü gihãnaü kāmabhogãnaü kāmārāmānaü kāmaratānaü kāmasammuditānaü papāto viya khāyati yad idaü nekkhammaü; sutam me taü bhante: imasmiü dhammavinaye daharānaü daharānaü bhikkhånaü nekkhamme cittaü pakkhandati pasãdati santiņņhati vimuccati "etaü santan" ti passato; tayidaü bhante imasmiü dhammavinaye bhikkhånaü bahunā janena visabhāgo yad idaü nekkhamman' ti. #<[page 439]># %% `Atthi kho etaü gahapati kathāpābhataü, Bhagavantaü dassanāya āyāma gahapati, yena Bhagavā ten' upasaīkamissāma, upasaīkamitvā Bhagavato etam atthaü ārocessāma; yathā no Bhagavā vyākarissati, tathā tam dhāressāmā' ti. `Evaü bhante' ti kho Tapusso gahapati āyasmato ânandassa paccassosi. 3. Atha kho āyasmā ânando Tapussena gahapatinā saddhiü yena Bhagavā ten' upasaīkami, upasaīkamitvā Bhagavantaü . . . pe . . . Bhagavantaü etad avoca `ayaü bhante Tapusso gahapati evam āha: mayaü bhante ânanda gihã kāmabhogã kāmārāmā kāmaratā kāmasammuditā, tesaü no bhante amhākaü gihãnaü kāmabhogãnaü kāmārāmānaü kāmaratānaü kāmasammuditānaü papāto viya khāyati yad idaü nekkhammaü; sutam me taü bhante: imasmiü dhammavinaye daharānaü daharānaü bhikkhånaü nekkhamme cittaü pakkhandati pasãdati santiņņhati vimuccati "etaü santan" ti passato; tayidaü bhante imasmiü dhammavinaye bhikkhånaü bahunā janena visabhāgo yad idaü nekkhamman' ti. 4. Evam etaü ânanda evam etaü ânanda, mayham pi kho ânanda pubb' eva sambodhā anabhisambuddhassa bodhisattass' eva sato etad ahosi: sādhu nekkhammaü sādhu pavineko ti. Tassa mayhaü ânanda nekkhamme cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: ko nu kho hetu ko paccayo yena me nekkhamme cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato? Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: kāmesu kho me ādãnavo adiņņho, so ca me abahulãkato, nekkhamme ānisaüso anadhigato, so ca me anāsevito; #<[page 440]># %<440 Aīguttara-Nikāya. XLI. 5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tasmā me nekkhamme cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: sace kho ahaü kāmesu ādãnavaü disvā taü bahulãkareyyaü, nekkhamme ānisaüsaü adhigamma tam āseveyyaü; ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yaü me nekkhamme cittaü pakkhandeyya pasãdeyya santiņņheyya vimucceyya `etaü santan' ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena kāmesu ādãnavaü disvā taü bahulam akāsiü, nekkhamme ānisaüsaü adhigamma tam āseviü. Tassa mayhaü ânanda nekkhamme cittaü pakkhandati pasãdati santiņņhati vimuccati `etam santan' ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena vivicc' eva kāmehi . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharāmi. Tassa mayhaü ânanda iminā vihārena viharato kāmasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. Seyyathā pi ânanda sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-deva ābādhāya, evam ev' assa me kāmasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. 5. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: yan nånāhaü vitakkavicārānaü våpasamā . . . pe . . . dutiyaü jhānaü upasampajja vihareyyan ti. Tassa mayhaü ânanda avitakke cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: ko nu kho hetu ko paccayo yena me avitakke cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato? Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: vitakkesu kho me ādãnavo adiņņho, so ca me abahulãkato, avitakke ānisaüso anadhigato, so ca me anāsevito; #<[page 441]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tasmā me avitakke cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: sace kho ahaü vitakkesu ādãnavaü disvā taü bahulãkareyyaü, avitakke ānisaüsaü adhigamma tam āseveyyaü; ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yaü me avitakke cittaü pakkhandeyya pasãdeyya santiņņheyya vimucceyya `etaü santan' ti. passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena vitakkesu ādãnavaü disvā taü bahulam akāsiü, avitakke ānisaüsaü adhigamma tam āseviü. Tassa mayhaü ânanda avitakke cittaü pakkhandati pasãdati santiņņhati vimuccati `etaü santan' ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena vitakkavicārānaü våpasamā . . . pe . . . dutiyaü jhānaü upasampajja viharāmi. Tassa mayhaü ânanda iminā vihārena viharato vitakkasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. Seyyathā pi ânanda sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa me vitakkasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. 6. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: yan nånāhaü pãtiyā ca virāgā . . . tatiyaü jhānaü upasampajja vihareyyan ti. Tassa mayhaü ânanda nippãtike cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi `ko nu kho hetu ko paccayo yena me nippãtike cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato? Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: pãtiyā kho me ādãnavo adiņņho, so ca me abahulãkato, nippãtike ānisaüso anadhigato, so ca me anāsevito; tasmā me nippãtike cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. #<[page 442]># %<442 Aīguttara-Nikāya. XLI. 7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: sace kho ahaü pãtiyā ādãnavaü disvā taü bahulãkareyyaü, nippãtike ānisaüsaü adhigamma tam āseveyyaü; ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yaü me nippãtike cittaü pakkhandeyya pasãdeyya santiņņheyya vimucceyya `etaü santan' ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena pãtiyā ādãnavaü disvā taü bahulam akāsiü, nippãtike ānisaüsaü adhigamma tam āseviü. Tassa mayhaü ânanda nippãtike cittaü pakkhandati pasãdati santiņņhati vimuccati `etaü santan' ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena pãtiyā ca virāgā . . . pe . . . tatiyaü jhānaü upasampajja viharāmi. Tassa mayhaü ânanda iminā vihārena viharato pãtisahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. Seyyathā pi ânanda sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa me pãtisahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. 7. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: yan nånāhaü sukhassa ca pahānā . . . catutthaü jhānaü upasampajja vihareyyan ti. Tassa mayhaü ânanda adukkhamasukhe cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: ko nu kho hetu ko paccayo yena me adukkhamasukhe cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato? Tassa mayhaü ânanda etad ahosi `upekhāsukhe kho me ādãnavo adiņņho, so ca me abahulãkato, adukkhamasukhe ānisaüso anadhigato, so ca me anāsevito; tasmā me adukkhamasukhe cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: sace kho ahaü upekhāsukhe ādãnavaü disvā taü bahulãkareyyaü, #<[page 443]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ adukkhamasukhe ānisaüsaü adhigamma tam āseveyyaü; ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yaü me adukkhamasukhe cittaü pakkhandeyya pasãdeyya santiņņheyya vimucceyya `etaü santan' ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena upekhāsukhe ādãnavaü disvā taü bahulam akāsiü, adukkhamasukhe ānisaüsaü adhigamma tam āseviü. Tassa mayhaü ânanda adukkhamasukhe cittaü pakkhandati pasãdati santiņņhati vimuccati `etaü santan' ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena sukhassa ca pahānā . . . pe . . . catutthaü jhānaü upasampajja viharāmi. Tassa mayham ânanda iminā vihārena viharato upekhāsahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. Seyyathā pi ânanda sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa me upekhāsahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. 8. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: yan nånāhaü sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja vihareyyan ti. Tassa mayhaü ânanda ākāsāna¤cāyatane cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: ko nu kho hetu ko paccayo yena me ākāsāna¤cāyatane cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato? Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: råpesu kho me ādãnavo adiņņho, so ca me abahulãkato, ākāsāna¤cāyatane ānisaüso anadhigato, so ca me anāsevito; tasmā me ākāsāna¤cāyatane cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. #<[page 444]># %<444 Aīguttara-Nikāya. XLI. 9>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: sace kho ahaü råpesu ādãnavaü disvā taü bahulãkareyyaü, ākāsāna¤cāyatane ānisaüsaü adhigamma tam āseveyyaü; ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yaü me ākāsāna¤cāyatane cittaü pakkhandeyya pasãdeyya santiņņheyya vimucceyya `etaü santan' ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena råpesu ādãnavaü disvā taü bahulam akāsiü, ākāsāna¤cāyatane ānisaüsaü adhigamma tam āseviü. Tassa mayhaü ânanda ākāsana¤cāyatane cittaü pakkhandati pasãdati santiņņhati vimuccati `etaü santan' ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharāmi. Tassa mayhaü ânanda iminā vihārena viharato råpasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. Seyyathā pi ânanda sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa me råpasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. 9. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: yan nånāhaü sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anantaü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja vihareyyan ti. Tassa mayhaü ânanda vi¤¤āõa¤cāyatane cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: ko nu kho hetu ko paccayo yena me vi¤¤āõa¤cāyatane cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato? Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: ākāsāna¤cāyatane kho me ādãnavo adiņņho, so ca me abahulãkato, vi¤¤āõa¤cāyatane ānisaüso anadhigato, so ca me anāsevito; tasmā me vi¤¤āõa¤cāyatane cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: sace kho ahaü ākāsāna¤cāyatane ādãnavaü disvā taü bahulãkareyyaü, #<[page 445]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ vi¤¤āõa¤cāyatane ānisaüsaü adhigamma tam āseveyyaü; ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yaü me vi¤¤āõa¤cāyatane cittaü pakkhandeyya pasãdeyya santiņņheyya vimucceyya `etaü santan' ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena ākāsāna¤cāyatane ādãnavaü disvā taü bahulam akāsiü, vi¤¤āõa¤cāyatane ānisaüsaü adhigamma tam āseviü. Tassa mayhaü ânanda vi¤¤āõa¤cāyatane cittaü pakkhandati pasãdati santiņņhati vimuccati `etaü santan ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anantaü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharāmi. Tassa mayhaü ânanda iminā vihārena viharato ākāsāna¤cāyatanasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. Seyyathā pi ânanda sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa me ākāsāna¤cāyatanasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. 10. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: yan nånāhaü sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja vihareyyan ti. Tassa mayhaü ânanda āki¤ca¤¤āyatane cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santa' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: ko no kho hetu ko paccayo yena me āki¤ca¤¤āyatane cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato? Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: vi¤¤āõa¤cāyatane kho me ādinavo adiņņho, so ca me abahulãkato, āki¤ca¤¤āyatane ānisaüso anadhigato, so ca me anāsevito; tasmā me āki¤ca¤¤āyatane cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: sace kho ahaü vi¤¤āõa¤cāyatane ādãnavaü disvā taü bahulãkareyyaü, āki¤ca¤¤āyatane ānisaüsaü adhigamma tam āseveyyaü; ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yaü me āki¤ca¤¤āyatane cittaü pakkhandeyya pasãdeyya santiņņheyya vimucceyya `etaü santan' ti passato. #<[page 446]># %<446 Aīguttara-Nikāya. XLI. 11>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So kho ahaü ânanda aparena samayena vi¤¤āõa¤cāyatane ādãnavaü disvā taü bahulam akāsiü, āki¤ca¤¤āyatane ānisaüsaü adhigamma tam āseviü. Tassa mayhaü ânanda āki¤ca¤¤āyatane cittaü pakkhandati pasãdati santiņņhati vimuccati `etaü santan' ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharāmi. Tassa mayhaü ânanda iminā vihārena viharato vi¤¤āõa¤cāyatanasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. Seyyathā pi ânanda sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa me vi¤¤āõa¤cāyatanasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. 11. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: yan nånāhaü sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja vihareyyan ti. Tassa mayhaü ânanda nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatane cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: ko nu kho hetu ko paccayo yena me nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatane cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato? Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: āki¤ca¤¤āyatane kho me ādãnavo adiņņho, so ca me abahulãkato, nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatane ānisaüso anadhigato, so ca me anāsevito; tasmā me nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatane cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: sace kho ahaü āki¤ca¤¤āyatane ādãnavaü disvā taü bahulãkareyyaü, nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatane ānisaüsaü adhigamma tam āseveyyaü; ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yaü me nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatane cittaü pakkhandeyya pasãdeyya santiņņheyya vimucceyya `etaü santan' ti passato. #<[page 447]># %% So kho ahaü ânanda aparena samayena āki¤ca¤¤āyatane ādãnavaü disvā taü bahulam akāsiü, nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatane ānisaüsaü adhigamma tam āseviü. Tassa mayhaü ânanda nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatane cittaü pakkhandati pasãdati santiņņhati vimuccati `etaü santan' ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤āõāsa¤¤āyatanaü upasampajja viharāmi. Tassa mayhaü ânanda iminā vihārena viharato āki¤ca¤¤āyatanasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. Seyyathā pi ânanda sukhino dukkhaü uppajjeyya yāva-d-eva ābādhāya, evam ev' assa me āki¤ca¤¤āyatanasahagatā sa¤¤āmanasikārā samudācaranti, svāssa me hoti ābādho. 12. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: yan nånāhaü sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasamapajja vihareyyan ti. Tassa mayhaü ânanda sa¤¤āvedayitanirodhe cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: ko nu kho hetu ko paccayo yena me sa¤¤āvedayitanirodhe cittaü na pakkhandati na passãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato? Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatane kho me ādãnavo adiņņho, so ca me abahulãkato, sa¤¤āvedayitanirodhe ānisaüso anadhigato, so ca me anāsevito; tasmā me sa¤¤āvedayitanirodhe cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiņņhati na vimuccati `etaü santan' ti passato. Tassa mayhaü ânanda etad ahosi: sace kho ahaü nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatane ādãnavaü disvā taü bahulãkareyyaü, sa¤¤āvedayitanirodhe ānisaüsaü adhigamma tam āseveyyaü; ņhānaü kho pan' etaü vijjati, yaü me sa¤¤āvedayitanirodhe cittaü pakkhandeyya pasãdeyya santiņņheyya vimucceyya `etaü santan' ti passato. So kho ahaü ânanda aparena samayena nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatane ādãnavaü disvā taü bahulam akāsiü, #<[page 448]># %<448 Aīguttara-Nikāya. XLI. 13>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sa¤¤āvedayitanirodhe ānisaüsaü adhigamma tam āseviü. Tassa mayhaü ânanda sa¤¤āvedayitanirodhe cittaü pakkhandati pasãdati santiņņhati vimuccati `etaü santan' ti passati. So kho ahaü ânanda aparena samayena sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharāmi, pa¤¤āya ca me disvā āsavā parikkhayaü agamaüsu. 13. Yāvakãva¤ cāhaü ânanda imā nava anupubbavihārasamāpattiyo na evaü anulomapaņilomaü samāpajjim pi vuņņhahiü pi, neva tāvāhaü ânanda sadevake loke samārake sabrahmake sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya anuttaraü sammāsambodhiü abhisambuddho pacca¤¤āsiü. Yato ca kho ahaü ânanda imā nava anupubbavihārasamāpattiyo evaü anulomapaņilomaü samāpajjim pi vuņņhahim pi, athāhaü ânanda sadevake loke samārake sabrahmake sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya anuttaraü sammāsambodhiü abhisambuddho pacca¤¤āsiü. Ĩāõa¤ ca pana me dassanaü udapādi `akuppā me cetovimutti, ayam antimā jāti, natthi dāni punabbhavo' ti. Mahāvaggo catuttho. Tatr' uddānaü: Dve ca vihārā nibbānaü gāvã jhānena pa¤camaü ânando brāhmaõā devā nāgena Tapussena cā ti. #<[page 449]># %% XLII. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü āyasmā ânando Kosambiyaü viharati Ghositārāme. Atha kho āyasmā Udāyi yenāyasmā ânando ten' upasaīkami, upasaīkamitvā āyasmatā ânandena saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā Udāyi āyasmantaü ânandaü etad avoca `vuttam idaü āvuso Pa¤cālacaõķena devaputtena: Sambādhe gataü okāsaü avidā bhårimedhaso yo jhānam abujjhi buddho pātilãnanisabho munã ti. Katamo nu kho āvuso sambādho, katamo sambādhe okāsādhigamo vutto Bhagavatā' ti? 2. Pa¤c' ime āvuso kāmaguõā sambādho, vutto Bhagavatā. Katame pa¤ca? Cakkhuvi¤¤eyyā råpā iņņhā kantā manāpā piyāråpā kāmåpasaühitā rajanãyā, sotavi¤¤eyyā saddā . . . ghānavi¤¤eyyā gandhā . . . jivhāvi¤¤eyyā rasā . . . kāyavi¤¤eyyā phoņņhabbā iņņhā kantā manāpā piyaråpā kāmåpasaühitā rajanãyā. Ime kho āvuso pa¤ca kāmaguõā sambādho vutto Bhagavatā. 3. Idhāvuso bhikkhu vivicc' ev kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati. Ettāvatā pi kho āvuso sambādhe okāsādhigamo vutto Bhagavatā pariyāyena. Tattha p' atthi sambādho, ki¤ ca tattha sambādho? #<[page 450]># %<450 Aīguttara-Nikāya. XLII. 4-8>% Yad eva tattha vitakkavicārā aniruddhā honti, ayam ettha sambādho. 4. Puna ca paraü āvuso bhikkhu vitakkavicārānaü våpasamā . . . pe . . . dutiyaü jhānaü upasampajja viharati. Ettāvatā pi kho āvuso sambādhe okāsādhigamo vutto Bhagavatā pariyāyena. Tattha p' atthi sambādho, ki¤ ca tattha sambādho? Yad eva tattha pãti aniruddhā hoti, ayam ettha sambādho 5. Puna ca paraü āvuso bhikkhu pãtiyā ca virāgā . . . pe . . . tatiyaü jhānaü upasampajja viharati. Ettāvatā pi kho āvuso sambādhe okāsādhigamo vutto Bhagavatā pariyāyena. Tattha p' atthi sambādho, ki¤ ca tattha sambādho? Yad eva tattha upekhāsukhaü aniruddhaü hoti, ayam ettha sambādho. 6. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sukhassa ca pahānā . . . pe . . . catutthaü jhānaü upasampajja viharati. Ettāvatā pi kho āvuso sambādhe okāsādhigamo vutto Bhagavatā pariyāyena. Tattha p' atthi sambādho, ki¤ ca tattha sambādho? Yad eva tattha råpasa¤¤ā aniruddhā hoti, ayam ettha sambādho. 7. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati. Ettāvatā pi kho āvuso sambādhe okāsādhigamo vutto Bhagavatā pariyāyena. Tattha p' atthi sambādho, ki¤ ca tattha sambādho? Yad eva tattha ākāsāna¤cāyatanasa¤¤ā aniruddhā hoti, ayam ettha sambādho. 8. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma `anataü vi¤¤āõan' ti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharati. #<[page 451]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ettāvatā pi kho āvuso sambādhe okāsādhigamo vutto Bhagavatā pariyāyena. Tattha p' atthi sambādho, ki¤ ca tattha sambādho? Yad eva tattha vi¤¤āõa¤cāyatanasa¤¤ā aniruddhā hoti, ayam ettha sambādho. 9. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma `natthi ki¤cã' ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati. Ettāvatā pi kho āvuso sambādhe okāsādhigamo vutto Bhagavatā pariyāyena. Tattha p' atthi sambādho, ki¤ ca tattha sambādho? Yad eva tattha āki¤ca¤¤āyatanasa¤¤ā aniruddhā hoti, ayam ettha sambādho. 10. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja viharati. Ettāvatā pi kho āvuso sambādhe okāsādhigamo vutto Bhagavatā pariyāyena. Tattha p' atthi sambādho, ki¤ ca tattha sambādho? Yad eva tattha nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanasa¤¤ā aniruddhā hoti, ayam ettha sambādho. 11. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati, pa¤¤āya c' assa disvā āsavā parikkhãõā honti. Ettāvatā pi kho āvuso sambādhe okāsādhigamo vutto Bhagavatā nippariyāyenā ti. XLIII. 1. `Kāyasakkhã kāyasakkhã' ti āvuso vuccati. Kittāvatā nu kho āvuso kāyasakkhã vutto Bhagavatā ti? 2. Idhāvuso bhikkhu vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati, yathā yathā ca tad āyatanaü tathā tathā naü kāyena phassitvā viharati. Ettāvatā pi kho āvuso kāyasakkhã vutto Bhagavatā pariyāyena. #<[page 452]># %<452 Aīguttara-Nikāya. XLIII. 3-XLIV. 2>% 3. Puna ca paraü āvuso bhikkhu vitakkavicārānaü våpasamā . . . pe . . . dutiyaü jhānaü . . . tatiyaü jhānaü . . . catutthaü jhānaü upasampajja viharati, yathā yathā ca tad āyatanaü tathā tathā naü kāyena phassitvā viharati. Ettāvatā pi kho āvuso kāyasakkhã vutto Bhagavatā pariyāyena. 4. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānatthasa¤¤ānaü amanasikārā `ananto ākāso' ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati, yathā yathā ca tad āyatanaü tathā tathā naü kāyena phassitvā viharati. Ettāvatā pi kho āvuso kāyasakkhã vutto Bhagavatā pariyāyena . . . pe . . . 5. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati, pa¤¤āya c' assa disvā āsavā parikkhãõā honti, yathā yathā ca tad āyatanaü tathā tathā naü kāyena phassitvā viharati. Ettāvatā pi kho āvuso kāyasakkhã vutto Bhagavatā nippariyāyenā ti. XLIV. 1. `Pa¤¤āvimutto pa¤¤āvimutto' ti āvuso vuccati. Kittāvatā nu kho āvuso pa¤¤āvimutto vutto Bhagavatā ti? 2. Idhāvuso bhikkhu vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati, pa¤¤āya ca naü pajānāti. Ettāvatā pi kho āvuso pa¤¤āvimutto vutto Bhagavatā pariyāyena . . . pe . . . #<[page 453]># %% 3. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati, pa¤¤āya c' assa disvā āsavā parikkhãõā honti, pa¤¤āya ca naü pajānāti. Ettāvatā pi kho āvuso pa¤¤āvimutto vutto Bhagavatā nippariyāyenā ti. XLV. 1. `Ubhatobhāgavimutto ubhatobhāgavimutto' ti āvuso vuccati. Kittāvatā nu kho āvuso ubhatobhāgavimutto vutto Bhagavatā ti? 2. Idhāvuso bhikkhu vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati, yathā yathā ca tad āyatanaü tathā tathā naü kāyena phassitvā viharati, pa¤¤āya ca naü pajānāti. Ettāvatā pi kho āvuso ubhatobhāgavimutto vutto Bhagavatā pariyāyena . . . pe . . . 3. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati, pa¤¤āya c' assa disvā āsavā parikkhãõā honti, yathā yathā ca tad āyatanaü tathā tathā naü kāyena phassitvā viharati, pa¤¤āya ca naü pajānāti. Ettāvatā pi kho āvuso ubhatobhāgavimutto vutto Bhagavatā nippariyāyenā ti. XLVI. `Sandiņņhiko dhammo sandiņņhiko dhammo' ti āvuso vuccati . . . XLVII. `Sandiņņhikaü nibbānaü sandiņņhikaü nibbānan' ti āvuso vuccati . . . #<[page 454]># %<454 Aīguttara-Nikāya. XLVIII-LI. 3>% XLVIII. `Nibbānaü nibbānan' ti āvuso vuccati . . . XLIX. `Parinibbānaü parinibbānan' ti āvuso vuccati . . . L. `Tadaīganibbānaü tadaīganibbānan' ti āvuso vuccati . . . LI. 1. `Diņņhadhammanibbānaü diņņhadhammanibbānan' ti āvuso vuccati. Kittāvatā nu kho āvuso diņņhadhammanibbānaü vuttaü Bhagavatā ti? 2. Idhāvuso bhikkhu vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati. Ettāvatā pi kho āvuso diņņhadhammanibbānaü vuttaü Bhagavatā pariyāyena . . . pe . . . 3. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati, pa¤¤āya c' assa disvā āsavā parikkhãõā honti. Ettāvatā pi kho āvuso diņņhadhammanibbānaü vuttaü Bhagavatā nippariyāyenā ti. Pa¤cālavaggo pa¤camo. Tatr' uddānaü: #<[page 455]># %% Pa¤cālo kāyasakkhi ca ubho sandiņņhikā dve Nibbānaü parinibbānaü tadaīgadiņņhadhammikena cā ti. Navakanipāte paņhamaü paõõāsakaü samattaü. LII. `Khemaü kheman' ti āvuso vuccati . . . LIII. `Khemappatto khemappatto' ti āvuso vuccati . . . LIV. `Amatam amatan' ti āvuso vuccati . . . LV. `Amatappatto amatappatto' ti āvuso vuccati . . . LVI. `Abhayaü abhayan' ti āvuso vuccati . . . LVII. `Abhayappatto abhayappatto' ti āvuso vuccati . . . LVIII. `Passaddhi passaddhã' ti āvuso vuccati . . . #<[page 456]># %<456 Aīguttara-Nikāya. LIX-LXII. 4>% LIX. `Anupubbapassaddhi anupubbapassaddhã' ti āvuso vuccati . . . LX. `Nirodho nirodho' ti āvuso vuccati . . . LXI. 1. `Anupubbanirodho anupubbanirodho' ti āvuso vuccati. Kittāvatā nu kho āvuso anupubbanirodho vutto Bhagavatā ti? 2. Idhāvuso bhikkhu vivicc' eva kāmehi . . . pe . . . paņhamaü jhānaü upasampajja viharati. Ettāvatā pi kho āvuso anupubbanirodho vutto Bhagavatā pāriyāyena . . . pe . . . 3. Puna ca paraü āvuso bhikkhu sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati, pa¤¤āya c' assa disvā āsavā parikkhãõā honti. Ettāvatā pi kho āvuso anupubbanirodho vutto Bhagavatā nippariyāyenā ti. LXII. 1. Nava bhikkhave dhamme appahāya abhabbo arahattaü sacchikātuü. Katame nava? 2. Rāgaü dosaü mohaü kodhaü upanāhaü makkhaü palāsaü issaü macchariyaü. Ime kho bhikkhave nava dhamme appahāya abhabbo arahattaü sacchikātuü. 3. Nava bhikkhave dhamme pahāya bhabbo arahattaü sacchikātuü. Katame nava? 4. Rāgaü dosaü mohaü kodhaü upanāhaü makkhaü palāsaü issaü macchariyaü. Khemavaggo chaņņho. #<[page 457]># %% Tatr' uddānaü: Khemo ca amataü c' eva abhayaü passaddhiyena ca Nirodho anupubbo c' eva dhammaü pahāya bhabbena cā ti. LXIII. 1. Pa¤c' imāni bhikkhave sikkhādubbalyāni. Katamāni pa¤ca? 2. Pāõātipāto, adinnādānaü, kāmesu micchācāro, musāvādo, surāmerayamajjapamādaņņhānaü. Imāni kho bhikkhave pa¤ca sikkhādubbalyāni. 3. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü sikkhādubbalyānaü pahānāya cattāro satipaņņhānā bhāvetabbā. Katame cattāro? 4. Idha bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati, ātāpi sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü; vedanāsu vedanānupassã viharati . . . pe . . . citte cittānupassã viharati . . . dhammesu dhammānupassã viharati, ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü sikhādubbalyānaü pahānāya ime cattāro satipaņņhānā bhāvetabbā ti. LXIV. 1. Pa¤c' imāni bhikkhave nãvaraõāni. Katamāni pa¤ca? 2. Kāmacchandanãvaraõaü, vyāpādanãvaraõaü, thãnamiddhanãvaraõaü, #<[page 458]># %<458 Aīguttara-Nikāya. LXIV. 3-LXVI. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ uddhaccakukkuccanãvaraõaü, vicikicchānãvaraõaü. Imāni kho bhikkhave pa¤ca nãvaraõāni. 3. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü nãvaraõānaü pahānāya cattāro satipaņņhānā bhāvetabbā. Katame cattāro? 4. Idha bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati, ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü; vedanāsu . . . pe . . . citte . . . dhammesu dhammānupassã viharati, ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü nãvaraõānaü pahānāya ime cattāro satipaņņhānā bhāvetabbā ti. LXV. 1. Pa¤c' ime bhikkhave kāmaguõā. Katame pa¤ca? 2. Cakkhuvi¤¤eyyā råpā iņņhā kantā manāpā piyaråpā kāmåpasaühitā rajanãyā, sotavi¤¤eyyā saddā . . . pe . . . ghānavi¤¤eyyā gandhā . . . jivhāvi¤¤eyyā rasā . . . kāyavi¤¤eyyā phoņņhabbā iņņhā kantā manāpā piyaråpā kāmåpasaühitā rajanãyā. Ime kho bhikkhave pa¤ca kāmaguõā. 3. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü kāmaguõānaü pahānāya . . . ime cattāro satipaņņhānā bhāvetabbā ti. LXVI. 1. Pa¤c' ime bhikkhave upādānakkhandhā. Katame pa¤ca? 2. Råpåpādānakkhandho, vedanåpādānakkhandho, sa¤¤åpādānakkhandho, saīkhāråpādānakkhandho, vi¤¤āõåpādānakkhandho. #<[page 459]># %% Ime kho bhikkhave pa¤c' upādānakkhandhā. 3. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü upādānakkhandhānaü pahānāya . . . ime cattāro satipaņņhānā bhāvetabbā ti. LXVII. 1. Pa¤c' imāni bhikkhave orambhāgiyāni saüyojanāni. Katamāni pa¤ca? 2. Sakkāyadiņņhi, vicikicchā, sãlabbataparāmāso, kāmacchando, byāpādo. Imāni kho bhikkhave pa¤c' orambhāgiyāni saüyojanāni. 3. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü orambhāgiyānaü saüyojanānaü pahānāya . . . ime cattāro satipaņņhānā bhāvetabbā ti. LXVIII. 1. Pa¤c' imā bhikkhave gatiyo. Katamā pa¤ca? 2. Nirayo, tiracchānayoni, pittivisayo, manussā, devā. Imā kho bhikkhave pa¤ca gatiyo. 3. Imāsaü kho bhikkhave pa¤cannaü gatãnaü pahānāya . . . ime cattāro satipaņņhānā bhāvetabbā ti. LXIX. 1. Pa¤c' imāni bhikkhave macchariyāni. Katamāni pa¤ca? 2. âvāsamacchariyaü, kulamacchariyaü, lābhamacchariyaü, vaõõamacchariyaü, dhammamacchariyaü. Imāni kho bhikkhave pa¤ca macchariyāni. 3. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü macchariyānaü pahānāya . . . cattāro satipaņņhānā bhāvetabbā ti. #<[page 460]># %<460 Aīguttara-Nikāya. LXX. 1-LXXI. 4>% LXX. 1. Pa¤c' imāni bhikkhave uddhambhāgiyāni saüyojanāni. Katamāni pa¤ca. 2. Råparāgo, aråparāgo, māno, uddhaccaü, avijjā. Imāni kho bhikkhave pa¤c' uddhambhāgiyāni saüyojanāni. 3. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü uddhambhāgiyānaü saüyojanānaü pahānāya . . . ime cattāro satipaņņhānā bhāvetabbā ti. LXXI. 1. Pa¤c' ime bhikkhave cetokhilā. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu Satthari kaīkhati vicikicchati nādhimuccati na sampasãdati. Yo so bhikkhave bhikkhu Satthari kaīkhati vicikicchati nādhimuccati na sampasãdati, tassa cittaü na namati ātappāya anuyogāya sātacchāya padhānāya. Yassa cittaü na namati ātappāya anuyogāya sātacchāya padhānāya, ayaü paņhamo cetokhilo. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu dhamme kaīkhati . . . pe . . . saīghe kaīkhati . . . sikkhāya kaīkhati . . . sabrahmacārãsu kupito hoti anattamano āhatacitto khilajāto. Yo so bhikkhave bhikkhu sabrahmacārãsu kupito hoti anattamano āhatacitto khilajāto, tassa cittaü na namati ātappāya anuyogāya sātacchāya padhānāya. Yassa cittaü na namati ātappāya anuyogāya sātacchāya padhānāya, ayaü pa¤camo cetokhilo. Ime kho bhikkhave pa¤ca cetokhilā. 4. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü cetokhilānaü pahānāya . . . ime cattāro satipaņņhānā bhāvetabbā ti. #<[page 461]># %% LXXII. 1. Pa¤c' ime bhikkhave cetaso vinibandhā. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu kāmesu avãtarāgo hoti avãtacchando avãtapemo avãtapipāso avãtapariëāho avãtataõho. Yo so bhikkhave bhikkhu kāmesu avãtarāgo hoti avãtacchando avãtapemo avãtapipāso avãtapariëāho avãtataõho, tassa cittaü na namati ātappāya anuyogāya sātacchāya padhānāya. Yassa cittaü na namati ātappāya anuyogāya sātacchāya padhānāya, ayaü paņhamo cetaso vinibandho. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu kāye avãtarāgo hoti . . . råpe avãtarāgo hoti . . . yāvadatthaü udarāvadehakaü bhu¤jitvā seyyasukhaü passasukhaü middhasukhaü anuyutto viharati . . . a¤¤ataraü devanikāyaü paõidhāya brahmacariyaü carati `imināhaü sãlena vā vatena vā tapena vā brahmacariyena vā devo vā bhavissāmi deva¤¤ataro vā' ti. Yo so bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü devanikāyaü paõidhāya brahmacariyaü carati `imināhaü sãlena vā vatena vā tapena vā brahmacariyena vā devo vā bhavissāmi deva¤¤ataro vā' ti, tassa cittaü na namati ātappāya anuyogāya sātacchāya padhānāya. Yassa cittaü na namati ātappāya anuyogāya sātacchāya padhānāya, ayaü pa¤camo cetaso vinibandho. Ime kho bhikkhave pa¤ca cetaso vinibandhā. 4. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü cetaso vinibandhānaü pahānāya . . . ime cattāro satipaņņhānā bhāvetabbā ti. Satipaņņhānavaggo sattamo. Tatr' uddānaü: #<[page 462]># %<462 Aīguttara-Nikāya. LXXIII-LXXXI. 1-4>% Sikkhā nãvaraõā kāmā khandhā ca orambhāgiyā Gati maccheraü c' eva uddhambhāgiyā aņņhamaü Cetokhila-vinibandhā ti. LXXIII-LXXXI. 1. Pa¤c' imāni bhikkhave sikkhādubbalyāni. Katamāni pa¤ca? 2. Pāõātipāto . . . pe . . . surāmerayamajjapamādaņņhānaü. Imāni kho bhikkhave pa¤ca sikkhādubbalyāni. 3. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü sikkhādubbalyānaü pahānāya cattāro sammappadhānā bhāvetabbā. Katame cattāro? 4. Idha bhikkhave bhikkhu anuppannānaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü anuppādāya chandaü janeti vāyamati viriyaü ārabhati cittaü paggaõhāti padahati, uppannānaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü pahānāya chandaü janeti vāyamati viriyaü ārabhati cittaü paggaõhāti padahati, anuppannānaü kusalānaü dhammānaü uppādāya chandaü janeti vāyamati viriyaü ārabhati cittaü paggaõhāti padahati, uppannānaü kusalānaü dhammānaü ņhitiyā asammosāya bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripåriyā chandaü janeti vāyamati viriyaü ārabhati cittaü paggaõhāti padahati. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü sikkhādubbalyānaü pahānāya ime cattāro sammappadhānā bhāvetabbā. (Yāva vaggā sammappadhānavasena vitthārenti.) #<[page 463]># %% LXXXII. 1. Pa¤c' ime bhikkhave cetaso vinibandhā. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu kāmesu avãtarāgo hoti . . . pe . . . Ime kho bhikkhave pa¤ca cetaso vinibandhā. 3. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü cetaso vinibandhānaü pahānāya cattāro sammappadhānā bhāvetabbā. Katame cattāro? 4. Idha bhikkhave bhikkhu anuppannānaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü anuppādāya chandaü janeti vāyamati viriyaü ārabhati cittaü paggaõhāti padahati, uppannānaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü pahānāya . . . anuppannānaü kusalānaü dhammānaü uppādāya . . . uppannānaü kusalānaü dhammānaü ņhitiyā asammosāya bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripåriyā chandaü janeti vāyamati viriyaü ārabhati cittaü paggaõhāti padahati. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü cetaso vinibandhānaü pahānāya ime cattāro sammappadhānā bhāvetabbā ti. Sammappadhānavaggo aņņhamo. LXXXIII-XCI. 1. Pa¤c' imāni bhikkhave sikkhādubbalyāni. Katamāni pa¤ca? 2. Pāõātipāto . . . pe . . . surāmerayamajjapamādaņņhānaü. Imāni kho bhikkhave pa¤ca sikkhādubbalyāni. 3. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü sikkhādubbalyānaü pahānāya cattāro iddhipādā bhāvetabbā. Katame cattāro? #<[page 464]># %<464 Aīguttara-Nikāya. XCI. 4-XCII. 4>% 4. Idha bhikkhave bhikkhu chandasamādhipadhānasaīkhārasamannāgataü iddhipādaü bhāveti, viriyasamādhi. . .cittasamādhi- . . .vãmaüsāsamādhipadhānasaīkhārasamannāgataü iddhipādaü bhāveti. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü sikkhādubbalyānaü pahānāya ime cattāro iddhipādā bhāvetabbā ti. (Sesaü iddhipādavasena vitthāretabbaü.) XCII. 1. Pa¤c' ime bhikkhave cetaso vinibandhā. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu kāmesu avãtarāgo hoti . . . pe . . . Ime kho bhikkhave pa¤ca cetaso vinibandhā. 3. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü cetaso vinibandhānaü pahānāya ime cattāro iddhipādā bhāvetabbā. Katame cattāro? 4. Idha bhikkhave bhikkhu chandasamādhipadhānasaīkhārasamannāgataü iddhipādaü bhāveti, viriyasamādhi. . . cittasamādhi- . . . vãmaüsāsamādhipadhānasaīkhārasamannāgataü iddhipādaü bhāveti. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü cetaso vinibandhānaü pahānāya ime cattāro iddhipādā bhāvetabbā ti. Iddhipādavaggo navamo. Cattāro satipaņņhānā padhānā caturo pade Cattāro iddhipādā pi purimehi ca yojaye ti. #<[page 465]># %% XCIII. 1. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya nava dhammā bhāvetabbā. Katame nava? 2. Asubhasa¤¤ā, maraõasa¤¤ā, āhāre paņikålasa¤¤ā, sabbaloke anabhiratasa¤¤ā, aniccasa¤¤ā, anicce dukkhasa¤¤ā, dukkhe anattasa¤¤ā, pahānasa¤¤ā, virāgasa¤¤ā. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya ime nava dhammā bhāvetabbā ti. XCIV. 1. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya nava dhammā bhāvetabbā. Katame nava? Paņhamaü jhānaü, dutiyaü jhānaü, tatiyaü jhānaü, catutthaü jhānaü, ākāsāna¤cāyatanaü, vi¤¤āõa¤cāyatanaü, āki¤ca¤¤āyatanaü, nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü, sa¤¤āvedayitanirodho. Rāgassa bhikkhave abhi¤¤āya ime nava dhammā bhāvetabbā ti. XCV-C. 1. Rāgassa bhikkhave pari¤¤āya . . . parikkhāya . . . pahānāya . . .khayāya . . .vayāya . . .virāgāya . . . nirodhāya . . . cāgāya . . .paņinissaggāya ime nava dhammā bhāvetabbā. 2. Dosassa . . . mohassa kodhassa upanāhassa makkhassa palāsassa issāya macchariyassa māyāya sāņheyyassa thambhassa sārambhassa mānassa atimānassa madassa pamādassa abhi¤¤āya . . . pari¤¤āya . . . parikkhayāya . . . pahānāya . . . khayāya . . . vayāya . . . virāgāya . . . nirodhāya . #<[page 466]># %<466 Aīguttara-Nikāya. C.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . cāgāya . . . paņinissaggāya ime nava dhammā bhāvetabbā ti. Idam avoca Bhagavā. Attamanā te bhikkhå Bhagavato bhāsitaü abhinandun ti. Navakanipātaü samattaü.