Anguttara-Nikaya of the Sutta-Pitaka, Part III. Pancakanipata, Chakkanipata Based on the edition by E. Hardy, London : Pali Text Society 1897 (reprinted 1976). Input by the Dhammakaya Foundation, Thailand, 1989-1996 [GRETIL-Version vom 4.9.2014] NOTICE This file is (C) Copyright the Pali Text Society and the Dhammakaya Foundation, 2015. This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License. These files are provided by courtesy of the Pali Text Society for scholarly purposes only. In principle they represent a digital edition (without revision or correction) of the printed editions of the complete set of Pali canonical texts published by the PTS. While they have been subject to a process of checking, it should not be assumed that there is no divergence from the printed editions and it is strongly recommended that they are checked against the printed editions before quoting. PLAIN TEXT VERSION (In order to fascilitate word search, all annotations have been remove, and the line breaks of the printed edition have been converted into floating text.) #<...># = BOLD %<...>% = ITALICS \<...>\ = REDLINE ___________________________________________________________________ THIS TEXT FILE IS FOR REFERENCE PURPOSES ONLY! COPYRIGHT AND TERMS OF USAGE AS FOR SOURCE FILE. Text converted to Classical Sanskrit Extended (CSX) encoding: description character =ASCII long a à 224 long A â 226 long i ã 227 long I ä 228 long u å 229 long U æ 230 vocalic r ç 231 vocalic R è 232 long vocalic r é 233 vocalic l ë 235 long vocalic l í 237 velar n ï 239 velar N ð 240 palatal n ¤ 164 palatal N ¥ 165 retroflex t ñ 241 retroflex T ò 242 retroflex d ó 243 retroflex D ô 244 retroflex n õ 245 retroflex N ö 246 palatal s ÷ 247 palatal S ø 248 retroflex s ù 249 retroflex S ú 250 anusvara ü 252 capital anusvara ý 253 visarga þ 254 long e ¹ 185 long o º 186 l underbar × 215 r underbar Ÿ 159 n underbar ­ 173 k underbar É 201 t underbar  194 Other characters of the CSX encoding table are not included. Unless indicated otherwise, accents have been dropped in order to facilitate word search. For a comprehensive list of CSX and other GRETIL encodings and formats see: http://gretil.sub.uni-goettingen.de/gretil/gretdiac.pdf and http://gretil.sub.uni-goettingen.de/gretil/gretdias.pdf For further information see: http://gretil.sub.uni-goettingen.de/gretil.htm ___________________________________________________________________ Aïguttara-Nikàya Vol. III #<[page 001]># %< 1>% AðGUTTARA-NIKâYA. PA¥CAKA-NIPâTA. Namo Tassa Bhagavato Arahato Sammàsam- buddhassa. PATHAMA-PAööâSAKO. I. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Tatra kho Bhagavà bhikkhå àmantesi:-- Bhikkhavo ti. Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavà etad avoca:-- 2. Pa¤c' imàni bhikkhave sekhabalàni. Katamàni pa¤ca? Saddhàbalaü, hiribalaü, ottappabalaü, viriyabalaü, pa¤¤àbalaü. Imàni kho bhikkhave pa¤ca sekhabalàni. Tasmà ti ha bhikkhave evaü sikkhitabbaü:-- 3. Saddhàbalena samannàgatà bhavissàma sekhabalena, hiribalena samannàgatà bhavissàma sekhabalena, ottappabalena samannàgatà bhavissàma sekhabalena, viriyabalena samannàgatà bhavissàma sekhabalena, pa¤¤àbalena samannàgatà bhavissàma sekhabalenà ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabban ti. #<[page 002]># %<2 Aïguttara-Nikàya. II. 1-7>% II. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave sekhabalàni. Katamàni pa¤ca? Saddhàbalaü, hiribalaü, ottappabalaü, viriyabalam, pa¤¤àbalaü. Katama¤ ca bhikkhave saddhàbalaü? 2. Idha bhikkhave ariyasàvako saddho hoti, saddahati Tathàgatassa bodhiü `iti pi so Bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathi Satthà devamanussànaü buddho Bhagavà' ti. Idaü vuccati bhikkhave saddhàbalaü. Katama¤ ca bhikkhave hiribalaü? 3. Idha bhikkhave ariyasàvako hirimà hoti, hiriyati kàyaduccaritena vacãduccaritena manoduccaritena, hiriyati pàpakànaü akusalànaü dhammànaü samàpattiyà. Idaü vuccati bhikkhave hiribalaü. Katama¤ ca bhikkhave ottappabalaü? 4. Idha bhikkhave ariyasàvako ottàpã hoti, ottappati kàyaduccaritena vacãduccaritena manoduccaritena, ottappati pàpakànaü akusalànaü dhammànaü samàpattiyà. Idaü vuccati bhikkhave ottappabalaü. Katama¤ ca bhikkhave viriyabalaü? 5. Idha bhikkhave ariyasàvako àraddhaviriyo viharati akusalànaü dhammànaü pahànàya, kusalànaü dhammànaü upasampadàya, thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Idaü vuccati bhikkhave viriyabalaü. Katama¤ ca bhikkhave pa¤¤àbalaü? 6. Idha bhikkhave ariyasàvako pa¤¤avà hoti, udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà. Idaü vuccati bhikkhave pa¤¤àbalaü. Imàni kho bhikkhave pa¤ca sekhabalàni. Tasmà ti ha bhikkhave evaü sikkhitabbaü:-- 7. Saddhàbalena samannàgatà bhavissàma sekhabalena, hiribalena samannàgatà bhavissàma sekhabalena, ottappabalena samannàgatà bhavissàma sekhabalena, #<[page 003]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ viriyabalena samannàgatà bhavissàma sekhabalena, pa¤¤àbalena samannàgatà bhavissàma sekhabalenà ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabban ti. III. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu diññh'eva dhamme dukkhaü viharati savighàtaü sa-upàyàsaü sapariëàhaü, kàyassa bhedà parammaraõà duggati pàñikaïkhà. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu assaddho hoti, ahiriko hoti, anottàpã hoti, kusãto hoti, duppa¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu diññh'eva dhamme dukkham viharati savighàtaü sa-upàyàsaü sapariëàhaü, kàyassa bhedà parammaraõà duggati pàñikaïkhà. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu diññh'eva dhamme sukhaü viharati avighàtaü anupàyàsaü apariëàhaü, kàyassa bhedà parammaraõà sugati pàñikaïkhà. Katamehi pa¤cahi? 4. Idha bhikkhave bhikkhu saddho hoti, hirimà hoti, ottàpã hoti, àraddhaviriyo hoti, pa¤¤avà hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu diññh'eva dhamme sukhaü viharati avighàtaü anupàyàsaü apariëàham, kàyassa bhedà parammaraõà sugati pàñikaïkhà ti. IV. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu assaddho hoti, ahiriko hoti, anottàpã hoti, kusãto hoti, duppa¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. #<[page 004]># %<4 Aïguttara-Nikàya. IV. 3-V. 4>% 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Idha bhikkhave bhikkhu saddho hoti, hirimà hoti, ottàpã hoti, àraddhaviriyo hoti, pa¤¤avà hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge ti. V. 1. Yo hi koci bhikkhave bhikkhu và bhikkhunã và sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati, tassa ditth'eva dhamme pa¤ca sahadhammikà vàdànuvàdà gàrayhà ñhànà àgacchanti. Katame pa¤ca? 2. Saddhà pi nàma te nàhosi kusalesu dhammesu, hirã pi nàma te nàhosi kusalesu dhammesu, ottappaü pi nàma te nàhosi kusalesu dhammesu, viriyaü pi nàma te nàhosi kusalesu dhammesu, pa¤¤à pi nàma te nàhosi kusalesu dhammesu. Yo hi koci bhikkhave bhikkhu và bhikkhunã và sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati, tassa diññh'eva dhamme ime pa¤ca sahadhammikà vàdànuvàdà gàrayhà ñhànà àgacchanti. 3. Yo hi koci bhikkhave bhikkhu và bhikkhunã và sahàpi dukkhena sahàpi domanassena assumukho pi rudamàno paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, tassa diññh' eva dhamme pa¤ca sahadhammikà pàsaüsà ñhànà àgacchanti. Katame pa¤ca? 4. Saddhà pi nàma te ahosi kusalesu dhammesu, hirã pi nàma te ahosi kusalesu dhammesu, ottappaü pi nàma te ahosi kusalesu dhammesu, viriyaü pi nàma te ahosi kusalesu dhammesu, pa¤¤à pi nàma te ahosi kusalesu dhammesu. Yo hi koci bhikkhave bhikkhu và bhikkhunã và sahàpi dukkhena sahàpi domanassena assumukho pi rudamàno paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carati, tassa diññh'eva dhamme ime pa¤ca sahadhammikà pàsaüsà ñhànà àgacchantã ti. #<[page 005]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ VI. 1. Na tàva bhikkhave akusalassa samàpatti hoti, yàva saddhà paccupaññhità hoti kusalesu dhammesu; yato ca kho bhikkhave saddhà antarahità hoti, assaddhiyaü pariyuññhàya tiññhati, atha akusalassa samàpatti hoti. Na tàva bhikkhave akusalassa samàpatti hoti, yàva hiri paccupaññhità hoti kusalesu dhammesu; yato ca kho bhikkhave hiri antarahità hoti, ahirikaü pariyuññhàya tiññhati, atha akusalassa samàpatti hoti. Na tàva bhikkhave akusalassa samàpatti hoti, yàva ottappaü paccupaññhitaü hoti kusalesu dhammesu; yato ca kho bhikkhave ottappaü antarahitaü hoti, anottappaü pariyuññhàya tiññhati, atha akusalassa samàpatti hoti. Na tàva bhikkhave akusalassa samàpatti hoti, yàva viriyaü paccupaññhitaü hoti kusalesu dhammesu; yato ca kho bhikkhave viriyaü antarahitaü hoti, kosajjaü pariyuññhàya tiññhati, atha akusalassa samàpatti hoti. Na tàva bhikkhave akusalassa samàpatti hoti, yàva pa¤¤à paccupaññhità hoti kusalesu dhammesu; yato ca kho bhikkhave pa¤¤à antarahità hoti, duppa¤¤à pariyuññhàya tiññhati, atha akusalassa samàpatti hotã ti. VII. 1. Yebhuyyena bhikkhave sattà kàmesu palàëità. Asitavyàbhaïgiü bhikkhave kulaputto ohàya agàrasmà anagàriyaü pabbajito hoti, `saddho pabbajito kulaputto' ti alaü vacanàya. Taü kissa hetu? 2. Labbhà bhikkhave yobbanena kàmà, te ca kho yàdisà và tàdisà và. Ye ca bhikkhave hãnà kàmà ye ca majjhimà kàmà, ye ca paõãtà kàmà, sabbe kàmà tveva saükhaü gacchanti. #<[page 006]># %<6 Aïguttara-Nikàya. VII. 3-VIII. 2>% 3. Seyyathà pi bhikkhave daharo kumàro mando uttànaseyyako dhàtiyà pamàdam anvàya kaññhaü và kathalaü và mukhe àhareyya, tam enaü dhàtã sãghaü sãghaü manasikareyya, sãghaü sãghaü manasikaritvà sãghaü sãghaü àhareyya, no ce sakkuõeyya sãghaü sãghaü àharituü, vàmena hatthena sãsaü pariggahetvà dakkhiõena hatthena vaïkaïgulaü karitvà salohitaü pi àhareyya. Taü kissa hetu? Atth' esà bhikkhave kumàrassa vihesà, n' esà natthã ti vadàmi. Karaõãya¤ ca kho evaü bhikkhave dhàtiyà atthakàmàya hitesiniyà anukampikàya anukampaü upàdàya. Yato ca kho bhikkhave so kumàro vuddho hoti alaü pa¤¤o, anapekkhà dàni bhikkhave dhàtã tasmiü kumàre hoti `attagutto dàni kumàro nàlaü pamàdàyà' ti. Evam eva kho bhikkhave yàva kãva¤ ca bhikkhuno saddhàya akataü hoti kusalesu dhammesu, hiriyà akataü hoti kusalesu dhammesu, ottappena akataü hoti kusalesu dhammesu, viriyena akataü hoti kusalesu dhammesu, pa¤¤àya akataü hoti kusalesu dhammesu, anurakkhitabbo tàva me so bhikkhave bhikkhu hoti. Yato ca kho bhikkhave bhikkhuno saddhàya kataü hoti kusalesu dhammesu, hiriyà kataü hoti kusalesu dhammesu, ottappena kataü hoti kusalesu dhammesu, viriyena kataü hoti kusalesu dhammesu, pa¤¤àya kataü hoti kusalesu dhammesu, anapekkho dànàhaü bhikkhave tasmiü bhikkhusmiü homi `attagutto dàni bhikkhu nàlaü pamàdàyà' ti. VIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu cavati na ppatiññhàti saddhamme. Katamehi pa¤cahi? 2. Assaddho bhikkhave bhikkhu cavati na ppatiññhàti saddhamme, #<[page 007]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ahiriko bhikkhave bhikkhu cavati na ppatiññhàti saddhamme, anottàpã bhikkhave bhikkhu cavati na ppatiññhàti saddhamme, kusãto bhikkhave bhikkhu cavati na ppatiññhàti saddhamme, duppa¤¤o bhikkhave bhikkhu cavati na ppatiññhàti saddhamme. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu cavati na ppatiññhàti saddhamme. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu na cavati patiññhàti saddhamme. Katamehi pa¤cahi? 4. Saddho bhikkhave bhikkhu na cavati patiññhàti saddhamme, hirimà bhikkhave bhikkhu na cavati patiññhàti saddhamme, ottàpã bhikkhave bhikkhu na cavati patiññhàti saddhamme, àraddhaviriyo bhikkhave bhikkhu na cavati patiññhàti saddhamme, pa¤¤avà bhikkhave bhikkhu na cavati patiññhàti saddhamme. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu na cavati patiññhàti saddhamme ti. IX. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu agàravo appatisso cavati na ppatiññhàti saddhamme. Katamehi pa¤cahi? 2. Assaddho bhikkhave bhikkhu agàravo appatisso cavati na ppatiññhàti saddhamme, ahiriko bhikkhave bhikkhu agàravo appatisso cavati na ppatiññhàti saddhamme, anottàpã bhikkhave bhikkhu agàravo appatisso cavati na ppatiññhàti saddhamme, kusãto bhikkhave bhikkhu agàravo appatisso cavati na ppatiññhàti saddhamme, duppa¤¤o bhikkhave bhikkhu agàravo appatisso cavati na ppatiññhàti saddhamme. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu agàravo appatisso cavati na ppatiññhàti saddhamme. #<[page 008]># %<8 Aïguttara-Nikàya. IX. 3-X. 4>% 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu sagàravo sappatisso na cavati patiññhàti saddhamme. Katamehi pa¤cahi? 4. Saddho bhikkhave bhikkhu sagàravo sappatisso na cavati patiññhàti saddhamme, hirimà bhikkhave bhikkhu sagàravo sappatisso na cavati patiññhàti saddhamme, ottàpã bhikkhave bhikkhu sagàravo sappatisso na cavati patiññhàti saddhamme, àraddhaviriyo bhikkhave bhikkhu sagàravo sappatisso na cavati patiññhàti saddhamme, pa¤¤avà bhikkhave bhikkhu sagàravo sappatisso na cavati patiññhàti saddhamme. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu sagàravo sappatisso na cavati patiññhàti saddhamme ti. X. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu agàravo appatisso abhabbo imasmiü dhammavinaye vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjituü. Katamehi pa¤cahi? 2. Assaddho bhikkhave bhikkhu agàravo appatisso abhabbo imasmiü dhammavinaye vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjituü, ahiriko bhikkhave bhikkhu . . . pe . . . anottàpã bhikkhave bhikkhu . . . pe . . . kusãto bhikkhave bhikkhu . . . pe . . . duppa¤¤o bhikkhave bhikkhu agàravo appatisso abhabbo imasmiü dhammavinaye vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjituü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu agàravo appatisso abhabbo imasmiü dhammavinaye vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjituü. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu sagàravo sappatisso bhabbo imasmiü dhammavinaye vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjituü. Katamehi pa¤cahi? 4. Saddho bhikkhave bhikkhu sagàravo sappatisso bhabbo imasmiü dhammavinaye vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjituü, hirimà bhikkhave bhikkhu . . . pe . . . ottàpã bhikkhave bhikkhu . #<[page 009]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . pe . . . àraddhaviriyo bhikkhave bhikkhu . . . pe . . . pa¤¤avà bhikkhave bhikkhu sagàravo sappatisso bhabbo imasmiü dhammavinaye vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjituü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu sagàravo sappatisso bhabbo imasmiü dhammavinaye vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjitun ti. Sekhabalavaggo pañhamo. Tass' uddànaü: Saükhittaü vitthataü dukkhaü bhataü sikkhàya pa¤camaü Samàpatti ca kàmesu cavanà dve agàravà ti. XI. 1. Pubbàhaü bhikkhave ananussutesu dhammesu abhi¤¤àvosànapàramippatto pañijànàmi:-- Pa¤c' imàni bhikkhave Tathàgatassa Tathàgatabalàni yehi balehi samannàgato Tathàgato àsabhaõñhànaü pañijànàti parisàsu sãhanàdaü nadati brahmacakkaü pavatteti. Katamàni pa¤ca? 2. Saddhàbalaü, hiribalaü, ottappabalaü, viriyabalaü. pa¤¤àbalaü. Imàni kho bhikkhave pa¤ca Tathàgatassa Tathàgatabalàni yehi balehi samannàgato Tathàgato àsabhaõñhànaü pañijànàti parisàsu sãhanàdaü nadati brahmacakkaü pavattetã ti. #<[page 010]># %<10 Aïguttara-Nikàya. XII. 1-XIV. 3>% XII. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave sekhabalàni. Katamàni pa¤ca? 2. Saddhàbalaü, hiribalaü, ottappabalaü, viriyabalaü, pa¤¤àbalaü. Imàni kho bhikkhave pa¤ca sekhabalàni. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü sekhabalànaü etaü aggaü etaü saügàhikaü etaü saüghàtaniyaü yad idaü pa¤¤àbalaü. 3. Seyyathà pi bhikkhave kåñàgàrassa etaü aggaü etaü saügàhikaü etaü saüghàtaniyaü yad idaü kåñaü, evam eva kho bhikkhave imesaü pa¤cannaü sekhabalànaü etaü aggaü etaü saügàhikaü etaü saüghàtaniyaü yad idaü pa¤¤àbalaü. Tasmà ti ha bhikkhave evaü sikkhitabbaü:-- 4. Saddhàbalena samannàgatà bhavissàma sekhabalena, hiribalena . . . ottappabalena . . . viriyabalena . . . pa¤¤àbalena samannàgatà bhavissàma sekhabalenà ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabban ti. XIII. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave balàni. Katamàni pa¤ca? 2. Saddhàbalaü, viriyabalaü, satibalaü, samàdhibalaü, pa¤¤àbalaü. Imàni kho bhikkhave pa¤ca balànã ti. XIV. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave balàni. Katamàni pa¤ca? 2. Saddhàbalaü, viriyabalaü, satibalaü, samàdhibalaü, pa¤¤àbalaü. Katama¤ ca bhikkhave saddhàbalaü? 3. Idha bhikkhave ariyasàvako saddho hoti, saddahati Tathàgatassa bodhiü `iti pi so Bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathi Satthà devamanussànaü buddho Bhagavà' ti. #<[page 011]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Idaü vuccati bhikkhave saddhàbalaü. Katama¤ ca bhikkhave viriyabalaü? 4. Idha bhikkhave ariyasàvako àraddhaviriyo viharati akusalànaü dhammànaü pahànàya, kusalànaü dhammànaü upasampadàya, thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Idaü vuccati bhikkhave viriyabalaü. Katama¤ ca bhikkhave satibalaü? 5. Idha bhikkhave ariyasàvako satimà hoti, paramena satinepakkena samannàgato cirakataü pi cirabhàsitaü pi sarità anussarità. Idaü vuccati bhikkhave satibalaü. Katama¤ ca bhikkhave samàdhibalaü? 6. Idha bhikkhave ariyasàvako vivicc'eva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati, vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati, pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti yaü taü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukhavihàrã ti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati, sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbe 'va somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Idaü vuccati bhikkhave samàdhibalaü. Katama¤ ca bhikkhave pa¤¤àbalaü? 7. Idha bhikkhave ariyasàvako pa¤¤avà hoti, udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà. Idaü vuccati bhikkhave pa¤¤àbalaü. Imàni kho bhikkhave pa¤ca balànã ti. XV. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave balàni. Katamàni pa¤ca? 2. Saddhàbalaü, viriyabalaü, satibalaü, samàdhibalaü, pa¤¤àbalaü. #<[page 012]># %<12 Aïguttara-Nikàya. XV. 3-XVII. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Kattha ca bhikkhave saddhàbalaü daññhabbaü? 3. Catåsu sotàpattiyaïgesu. Ettha saddhàbalaü daññhabbam. Kattha ca bhikkhave viriyabalaü daññhabbaü? 4. Catåsu sammappadhànesu. Ettha viriyabalaü daññhabbaü. Kattha ca bhikkhave satibalaü daññhabbaü? 5. Catåsu satipaññhànesu. Ettha satibalaü daññhabbaü. Kattha ca bhikkhave samàdhibalaü daññhabbaü? 6. Catåsu jhànesu. Ettha samàdhibalaü daññhabbaü. Kattha ca bhikkhave pa¤¤àbalaü daññhabbaü? 7. Catåsu ariyasaccesu. Ettha pa¤¤àbalaü daññhabbaü. Imàni kho bhikkhave pa¤ca balànã ti. XVI. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave balàni. Katamàni pa¤ca? 2. Saddhàbalaü, viriyabalaü, satibalaü, samàdhibalaü, pa¤¤àbalaü. Imàni kho bhikkhave pa¤ca balàni. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü balànaü etaü aggaü etaü saügàhikaü etaü saüghàtaniyaü yad idaü pa¤¤àbalaü. 3. Seyyathà pi bhikkhave kåñàgàrassa etaü aggaü etaü saügàhikaü etaü saüghàtaniyaü yad idaü kåñaü, evam eva kho bhikkhave imesaü pa¤cannaü balànaü etaü aggaü etaü saügàhikaü etaü saüghàtaniyaü yad idaü pa¤¤àbalan ti. XVII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu attahitàya pañipanno hoti no parahitàya. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu attanà sãlasampanno hoti, no paraü sãlasampadàya samàdapeti, attanà samàdhisampanno hoti, no paraü samàdhisampadàya samàdapeti, attanà pa¤¤àsampanno hoti, no paraü pa¤¤àsampadàya samàdapeti, attanà vimuttisampanno hoti, no paraü vimuttisampadàya samàdapeti, attanà vimutti¤àõadassanasampanno hoti, no paraü vimutti¤àõadassanasampadàya samàdapeti. #<[page 013]># %% Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu attahitàya pañipanno hoti no parahitàyà ti. XVIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu parahitàya pañipanno hoti no attahitàya. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu attanà na sãlasampanno hoti, paraü sãlasampadàya samàdapeti, attanà na samàdhisampanno hoti, paraü samàdhisampadàya samàdapeti, attanà na pa¤¤àsampanno hoti, paraü pa¤¤àsampadàya samàdapeti, attanà na vimuttisampanno hoti, paraü vimuttisampadàya samàdapeti, attanà na vimutti¤àõadassanasampanno hoti, paraü vimutti¤àõadassanasampadàya samàdapeti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu parahitàya pañipanno hoti no attahitàyà ti. XIX. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu neva attahitàya pañipanno hoti no parahitàya. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu attanà na sãlasampanno hoti, no paraü sãlasampadàya samàdapeti, attanà na samàdhisampanno hoti, no paraü samàdhisampadàya samàdapeti, attanà na pa¤¤àsampanno hoti, no paraü pa¤¤àsampadàya samàdapeti, attanà na vimuttisampanno hoti, no paraü vimuttisampadàya samàdapeti, attanà na vimutti¤àõadassanasampanno hoti, no paraü vimutti¤àõadassanasampadàya samàdapeti. #<[page 014]># %<14 Aïguttara-Nikàya. XX. 1-XXI. 1>% Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu neva attahitàya pañipanno hoti no parahitàyà ti. XX. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu attahitàya ca pañipanno hoti parahitàya ca. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu attanà ca sãlasampanno hoti para¤ ca sãlasampadàya samàdapeti, attanà ca samàdhisampanno hoti para¤ ca samàdhisampadàya samàdapeti, attanà ca pa¤¤àsampanno hoti para¤ ca pa¤¤àsampadàya samàdapeti, attanà ca vimuttisampanno hoti para¤ ca vimuttisampadàya samàdapeti, attanà ca vimutti¤àõadassanasampanno hoti para¤ ca vimutti¤àõadassanasampadàya samàdapeti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu attahitàya ca pañipanno hoti parahitàya cà ti. Balavaggo dutiyo. Uddànaü: Ananussutakåña¤ ca saükhittaü vitthatena ca Daññhabba¤ ca puna kåñaü cattàro ca hitena cà ti. XXI. 1. So vata bhikkhave bhikkhu agàravo appatisso asabhàgavuttiko sabrahmacàrãsu abhisamàcàrikaü dhammaü paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati, abhisamàcàrikaü dhammaü aparipåretvà sekhaü dhammaü paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati, #<[page 015]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sekhaü dhammaü aparipåretvà sãlàni paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati, sãlàni aparipåretvà sammàdiññhiü paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati, sammàdiññhiü aparipåretvà sammàsamàdhiü paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. 2. So vata bhikkhave bhikkhu sagàravo sappatisso sabhàgavuttiko sabrahmacàrãsu abhisamàcàrikaü dhammaü paripåressatã ti ñhànam etaü vijjati, abhisamàcàrikaü dhammaü paripåretvà sekhaü dhammaü paripåressatã ti ñhànam etaü vijjati, sekhaü dhammaü paripåretvà sãlàni paripåressatã ti ñhànam etaü vijjati, sãlàni paripåretvà sammàdiññhiü paripåressatã ti ñhànam etaü vijjati, sammàdiññhiü paripåretvà sammàsamàdhiü paripåressatã ti ñhànam etaü vijjatã ti. XXII. 1. So vata bhikkhave bhikkhu agàravo appatisso asabhàgavuttiko sabrahmacàrãsu abhisamàcàrikaü dhammaü paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati, abhisamàcàrikaü dhammaü aparipåretvà sekhaü dhammaü paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati, sekhaü dhammaü aparipåretvà sãlakkhandhaü paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati, sãlakkhandhaü aparipåretvà samàdhikkhandhaü paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati, samàdhikkhandhaü aparipåretvà pa¤¤àkkhandhaü paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. 2. So vata bhikkhave bhikkhu sagàravo sappatisso sabhàgavuttiko sabrahmacàrãsu abhisamàcàrikaü dhammaü paripåressatã ti ñhànam etaü vijjati, abhisamàcàrikaü dhammaü paripåretvà sekhaü dhammaü paripåressatã ti ñhànam etaü vijjati, sekhaü dhammaü paripåretvà sãlakkhandhaü paripåressatã ti ñhànam etaü vijjati, sãlakkhandhaü paripåretvà samàdhikkhandhaü paripåressatã ti ñhànam etaü vijjati, #<[page 016]># %<16 Aïguttara-Nikàya. XXIII. 1-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ samàdhikkhandhaü paripåretvà pa¤¤àkkhandhaü paripåressatã ti ñhànam etaü vijjatã ti. XXIII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave jàtaråpassa upakkilesà yehi upakkilesehi upakkiliññhaü jàtaråpaü na c'eva mudu hoti na ca kammaniyaü na ca pabhassaraü pabhaïgu ca na ca sammà-upeti kammàya. Katame pa¤ca? 2. Ayo, lohaü, tipu, sãsaü, sajjhaü. Ime kho bhikkhave pa¤ca jàtaråpassa upakkilesà yehi upakkilesehi upakkiliññhaü jàtaråpaü na c'eva mudu hoti na ca kammaniyaü na ca pabhassaraü pabhaïgu ca na ca sammà-upeti kammàya 3. Yato ca kho bhikkhave jàtaråpaü imehi pa¤cahi upakkilesehi vimuttaü hoti, taü hoti jàtaråpaü mudu ca kammaniyaü ca pabhassaraü ca na ca pabhaïgu sammàupeti kammàya. Yassa kassaci pilandhanavikatiyà àkaïkhati, yadi muddikàya yadi kuõóalàya yadi gãveyyakena yadi suvaõõamàlàya, ta¤ c'assa atthaü anubhoti. Evam eva kho bhikkhave pa¤c'ime cittassa upakkilesà yehi upakkilesehi upakkiliññhaü cittaü na c'eva mudu hoti na ca kammaniyaü na ca pabhassaraü pabhaïgu ca na ca sammàsamàdhiyati àsavànaü khayàya. Katame pa¤ca? 4. Kàmacchando, vyàpàdo, thãnamiddhaü, uddhaccakukkuccaü, vicikicchà. Ime kho bhikkhave pa¤ca cittassa upakkilesà yehi upakkilesehi upakkiliññhaü cittaü na c'eva mudu hoti na ca kammaniyaü na ca pabhassaraü pabhaïgu ca na ca sammàsamàdhiyati àsavànaü khayàya. 5. Yato ca kho bhikkhave cittaü imehi pa¤cahi upakkilesehi vimuttaü hoti, taü hoti cittaü mudu ca kammaniyaü ca pabhassaraü ca na ca pabhaïgu sammàsamàdhiyati àsavànaü khayàya. #<[page 017]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yassa yassa ca abhi¤¤àsacchikaraõãyassa dhammassa cittaü abhininnàmeti abhi¤¤àsacchikiriyàya, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 6. So sace àkaïkhati `anekavihitaü iddhividhaü paccanubhaveyyaü: eko pi hutvà bahudhà assaü, bahudhà pi hutvà eko assaü, àvibhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gaccheyyaü seyyathà pi àkàse, pañhaviyà pi ummujjanimujjaü kareyyaü seyyathà pi udake, udake pi abhijjamàne gaccheyyaü seyyathà pi pañhaviyà, àkàse pi pallaïkena kameyyaü seyyathà pi pakkhã sakuõo, ime pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmaseyyaü parimajjeyyaü, yàva Brahmalokà pi kàyena 'va saüvatteyyan' ti, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 7. So sace àkaïkhati `dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõeyyaü dibbe ca mànuse ca ye dåre santike cà' ti, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 8. So sace àkaïkhati `parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajàneyyaü: saràgaü và cittaü saràgaü cittan ti pajàneyyaü, vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittan ti pajàneyyaü, #<[page 018]># %<18 Aïguttara-Nikàya. XXIII. 9>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sadosaü và cittaü sadosaü cittan ti pajàneyyaü, vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittan ti pajàneyyaü, samohaü và cittaü samohaü cittan ti pajàneyyaü, vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittan ti pajàneyyaü, saükhittaü và cittaü saükhittaü cittan ti pajàneyyaü, vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittan ti pajàneyyaü, mahaggataü và cittaü mahaggataü cittan ti pajàneyyaü, amahaggataü và cittaü amahaggataü cittan ti pajàneyyaü, sa-uttaraü và cittaü sa-uttaraü cittan ti pajàneyyaü, anuttaraü và cittaü anuttaraü cittan ti pajàneyyaü, samàhitaü và cittaü samàhitaü cittan ti pajàneyyaü, asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittan ti pajàneyyaü, vimuttaü và cittaü vimuttaü cittan ti pajàneyyaü, avimuttaü và cittaü avimuttaü cittan ti pajàneyyan' ti, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 9. So sace àkaïkhati `anekavihitaü pubbenivàsaü anussareyyaü, seyyathãdaü ekaü pi jàtiü dve pi jàtiyo tisso pi jàtiyo catusso pi jàtiyo pa¤ca pi jàtiyo dasa pi jàtiyo vãsaü pi jàtiyo tiüsaü pi jàtiyo cattàëãsaü pi jàtiyo pa¤¤àsaü pi jàtiyo jàtisataü pi jàtisahassaü pi jàtisatasahassaü pi aneke pi saüvaññakappe aneke pi vivaññakappe aneke pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto, so tato cuto amutra udapàdiü, tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã, evamàyupariyanto, so tato cuto idhupapanno ti, iti sàkàraü sa-uddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussareyyan' ti, tatra tatr' eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. #<[page 019]># %% 10. So sace àkaïkhati `dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passeyyaü cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammupage satte pajàneyyaü: ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà, te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà, ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà, te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà ti, iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passeyyaü cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammupage satte pajàneyyan' ti, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 11. So sace àkaïkhati `àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihareyyan' ti, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane ti. XXIV. 1. Dussãlassa bhikkhave sãlavipannassa hatupaniso hoti sammàsamàdhi, sammàsamàdhimhi asati sammàsamàdhivipannassa hatupanisaü hoti yathàbhåta¤àõadassanaü, yathàbhåta¤àõadassane asati yathàbhåta¤àõadassanavipannassa hatupaniso hoti nibbidàviràgo, nibbidàviràge asati nibbidàviràgavipannassa hatupanisaü hoti vimutti¤àõadassanaü. 2. Seyyathà pi bhikkhave rukkho sàkhàpalàsavipanno, tassa papañikà pi na pàripåriü gacchati, taco pi na pàripåriü gacchati, #<[page 020]># %<20 Aïguttara-Nikàya. XXIV. 3-XXV. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ pheggu pi na pàripåriü gacchati, sàro pi na pàripåriü gacchati, evam eva kho bhikkhave dussãlassa sãlavipannassa hatupaniso hoti sammàsamàdhi, sammàsamàdhimhi asati sammàsamàdhivipannassa hatupanisaü hoti yathàbhåta¤àõadassanaü, yathàbhåta¤àõadassane asati yathàbhåta¤àõadassanavipannassa hatupaniso hoti nibbidàvirago, nibbidàviràge asati nibbidàviràgavipannassa hatupanisaü hoti vimutti¤àõadassanaü. 3. Sãlavato bhikkhave sãlasampannassa upanisasampanno hoti sammàsamàdhi, sammàsamàdhimhi sati sammàsamàdhisampannassa upanisasampannaü hoti yathàbhåta¤àõadassanaü, yathàbhåta¤àõadassane sati yathàbhåta¤àõadassanasampannassa upanisasampanno hoti nibbidàviràgo, nibbidàviràge sati nibbidàviràgasampannassa upanisasampannaü hoti vimutti¤àõadassanaü. 4. Seyyathà pi bhikkhave rukkho sàkhàpalàsasampanno, tassa papañikà pi pàripåriü gacchati, taco pi pàripåriü gacchati, pheggu pi pàripåriü gacchati, sàro pi pàripåriü gacchati, evam eva kho bhikkhave sãlavato sãlasampannassa upanisasampanno hoti sammàsamàdhi, sammàsamàdhimhi sati sammàsamàdhisampannassa upanisasampannaü hoti yathàbhåta¤àõadassanaü, yathàbhåta¤àõadassane sati yathàbhåta¤àõadassanasampannassa upanisasampanno hoti nibbidàviràgo, nibbidàviràge sati nibbidàviràgasampannassa upanisasampannaü hoti vimutti¤àõadassanan ti. XXV. 1. Pa¤cahi bhikkhave aïgehi anuggahità sammàdiññhi cetovimuttiphalà ca hoti cetovimuttiphalànisaüsà ca, pa¤¤àvimuttiphalà ca hoti pa¤¤àvimuttiphalànisaüsà ca. Katamehi pa¤cahi? #<[page 021]># %% 2. Idha bhikkhave sammàdiññhi sãlànuggahità ca hoti sutànuggahità ca hoti sàkacchànuggahità ca hoti samathànuggahità ca hoti vipassanànuggahità ca hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi aïgehi anuggahità sammàdiññhi cetovimuttiphalà ca hoti cetovimuttiphalànisaüsà ca pa¤¤àvimuttiphalà ca hoti pa¤¤àvimuttiphalànisaüsà cà ti. XXVI. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave vimuttàyatanàni, yattha bhikkhuno appamattassa àtàpino pahitattassa viharato avimuttaü và cittaü vimuccati, aparikkhãõà và àsavà parikkhayaü gacchanti, ananuppattaü và anuttaraü yogakkhemaü anupàpuõàti. Katamàni pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhuno Satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniyo sabrahmacàrã. Yathà yathà bhikkhave tassa bhikkhuno Satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniyo sabrahmacàrã, tathà tathà so tasmiü dhamme atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Tassa atthapañisaüvedino dhammapañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati: idaü bhikkhave pañhamaü vimuttàyatanaü, yattha bhikkhuno appamattassa àtàpino pahitattassa viharato avimuttaü và cittaü vimuccati, aparikkhãõà và àsavà parikkhayaü gacchanti, ananuppattaü và anuttaraü yogakkhemaü anupàpuõàti. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno na h'eva kho Satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniyo sabrahmacàrã, api ca kho yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti. Yathà yathà bhikkhave bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti, #<[page 022]># %<22 Aïguttara-Nikàya. XXVI. 4-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tathà tathà so tasmiü dhamme atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Tassa atthapañisaüvedino dhammapañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati: idaü bhikkhave dutiyaü vimuttàyatanaü, yattha bhikkhuno appamattassa àtàpino pahitattassa viharato avimuttaü và cittaü vimuccati, aparikkhãõà và àsavà parikkhayaü gacchanti, ananuppattaü và anuttaraü yogakkhemaü anupàpuõàti. 4. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno na h'eva kho Satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniyo sabrahmacàrã, na pi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti, api ca kho yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti. Yathà yathà bhikkhave bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti, tathà tathà so tasmiü dhamme atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Tassa atthapañisaüvedino dhammapañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati: idaü bhikkhave tatiyaü vimuttàyatanaü, yattha bhikkhuno appamattassa àtàpino . . . pe . . . yogakkhemaü anupàpuõàti. 5. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno na h'eva kho Satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniyo sabrahmacàrã, na pi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti, na pi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti, api ca kho yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvittaketi anuvicarati manasànupekkhati. #<[page 023]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yathà yathà bhikkhave bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicarati manasànupekkhati, tathà tathà so tasmiü dhamme atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Tassa atthapañisaüvedino dhammapañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati: idaü bhikkhave catutthaü vimuttàyatanaü, yattha bhikkhuno appamattassa àtàpino pahitattassa viharato avimuttaü và cittaü vimuccati, aparikkhãõà và àsavà parikkhayaü gacchanti, ananupattaü và anuttaraü yogakkhemaü anupàpuõàti. 6. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno na h'eva kho Satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniyo sabrahmacàrã, na pi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti, na pi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti, na pi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicarati manasànupekkhati, api ca khvassa a¤¤ataraü samàdhinimittaü suggahitaü hoti sumanasikataü såpadhàritaü suppañividdhaü pa¤¤àya. Yathà yathà bhikkhave bhikkhuno a¤¤ataraü samàdhinimittaü suggahitaü hoti sumanasikataü såpadhàritaü suppañividdhaü pa¤¤àya, tathà tathà so tasmiü dhamme atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Tassa atthapañisaüvedino dhammapañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati: idaü bhikkhave pa¤camaü vimuttàyatanaü, yattha bhikkhuno appamattassa àtàpino pahitattassa viharato avimuttaü và cittaü vimuccati, #<[page 024]># %<24 Aïguttara-Nikàya. XXVII. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ aparikkhãõà và àsavà parikkhayaü gacchanti, ananuppattaü và anuttaraü yogakkhemaü anupàpuõàti. Imàni kho bhikkhave pa¤ca vimuttàyatanàni, yattha bhikkhuno appamattassa àtàpino pahitattassa viharato avimuttaü và cittaü vimuccati, aparikkhãõà và àsavà parikkhayaü gacchanti, ananuppattaü và anuttaraü yogakkhemaü anupàpuõàtã ti. XXVII. 1. Samàdhiü bhikkhave bhàvetha appamàõaü nipakà patissatà. Samàdhiü bhikkhave bhàvayataü appamàõaü nipakànaü patissatànaü pa¤ca ¤àõàni paccattaü yeva uppajjanti. Katamàni pa¤ca? 2. `Ayaü samàdhi paccuppannasukho c'eva àyati¤ ca sukhavipàko' ti paccattaü yeva ¤àõaü uppajjati, `ayaü samàdhi ariyo niràmiso 'ti paccattaü yeva ¤àõaü uppajjati, `ayaü samàdhi akàpurisasevito' ti paccattaü yeva ¤àõaü uppajjati, `ayaü samàdhi santo paõãto pañippassaddhiladdho ekodibhàvàdhigato na ca sasaïkhàraniggayhavàritàvaño' ti paccattaü yeva ¤àõaü uppajjati, `so kho panàhaü imaü samàdhiü sato 'va samàpajjàmi sato 'va vuññhahàmã' ti paccattaü yeva ¤àõaü uppajjati. Samàdhiü bhikkhave bhàvetha appamàõaü nipakà patissatà. Samàdhiü bhikkhave bhàvayataü appamàõaü nipakànaü patissatànaü imàni pa¤ca ¤àõàni paccattaü yeva uppajjantã ti. #<[page 025]># %% XXVIII. 1. Ariyassa bhikkhave pa¤caïgikassa sammàsamàdhissa bhàvanaü desessàmi, taü suõàtha sàdhukaü manasikarotha, bhàsissàmã ti. Evaü bhante ti kho te bhikkhå Bhagavato paccassosum. Bhagavà etad avoca:-- Katamà ca bhikkhave ariyassa pa¤caïgikassa sammàsamàdhissa bhàvanà? 2. Idha bhikkhave bhikkhu vivicc'eva kàmehi . . . pe . . . pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. So imam eva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. 3. Seyyathà pi bhikkhave dakkho nahàpako và nahàpakantevàsã và kaüsathàle nahàniyacuõõàni àkiritvà udakena paripphosakaü paripphosakaü sanneyya, sà 'ssa nahàniyapiõói snehànugatà snehaparetà santarabàhirà phuñà snehena na ca paggharati, evam eva kho bhikkhave bhikkhu imam eva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti: ariyassa bhikkhave pa¤caïgikassa sammàsamàdhissa ayaü pañhamà bhàvanà. 4. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà . . . pe . . . dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imam eva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. 5. Seyyathà pi bhikkhave udakarahado ubbhidodako, tassa nev'assa puratthimàya disàya udakassa àyamukhaü na pacchimàya disàya udakassa àyamukhaü na uttaràya disàya udakassa àyamukhaü na dakkhiõàya disàya udakassa àyamukhaü, #<[page 026]># %<26 Aïguttara-Nikàya. XXVIII. 6-8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ devo ca na kàlena kàlaü sammàdhàraü anuppaveccheyya, atha kho tamhà ca udakarahadà sãtà vàridhàrà ubbhijjitvà tam eva udakarahadaü sãtena vàrinà abhisandeyya parisandeyya paripåreyya paripphareyya, nàssa ki¤ci sabbàvato udakarahadassa sãtena vàrinà apphuñaü assa, evam eva kho bhikkhave bhikkhu imam eva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti: ariyassa bhikkhave pa¤caïgikassa sammàsamàdhissa ayaü dutiyà bhàvanà. 6. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu pãtiyà ca viràgà . . . pe . . . tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imam eva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. 7. Seyyathà pi bhikkhave uppaliniyaü và paduminiyaü và puõóarãkiniyaü và app ekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaóóhàni udakànuggatàni antonimuggaposãni, tàni yàva c' aggà yàva ca målà sãtena vàrinà abhisannàni parisannàni paripåràni paripphuñàni, nàssa ki¤ci sabbàvataü uppalànaü và padumànaü và puõóarãkànaü và sãtena vàrinà apphuñaü assa, evam eva kho bhikkhave bhikkhu imam eva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti: ariyassa bhikkhave pa¤caïgikassa sammàsamàdhissa ayaü tatiyà bhàvanà. 8. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu sukhassa ca pahànà . #<[page 027]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . pe . . . catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imam eva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. 9. Seyyathà pi bhikkhave puriso odàtena vatthena sasãsaü pàrupitvà nisinno assa, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa odàtena vatthena apphuñaü assa, evam eva kho bhikkhave bhikkhu imam eva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti: ariyassa bhikkhave pa¤caïgikassa sammàsamàdhissa ayaü catutthà bhàvanà. 10. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno paccavekkhanànimittaü suggahitaü hoti sumanasikataü såpadhàritaü suppañividdhaü pa¤¤àya. 11. Seyyathà pi bhikkhave a¤¤o 'va a¤¤aü paccavekkheyya, ñhito và nisinnaü paccavekkheyya, nisinno và nipannaü paccavekkheyya, evam eva kho bhikkhave bhikkhuno paccavekkhanànimittaü suggahitaü hoti sumanasikataü såpadhàritaü suppañividdhaü pa¤¤àya: ariyassa bhikkhave pa¤caïgikassa sammàsamàdhissa ayaü pa¤camà bhàvanà. Evaü bhàvite kho bhikkhave bhikkhu ariye pa¤caïgike sammàsamàdhimhi evaü bahulãkate yassa yassa abhi¤¤àsacchikaraõãyassa dhammassa cittaü abhininnàmeti abhi¤¤àsacchikiriyàya, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 12. Seyyathà pi bhikkhave udakamaõiko àdhàre ñhapito påro udakassa samatittiko kàkapeyyo, tam enaü balavà puriso yato yato àvajjeyya, àgaccheyya udakan ti? `Evaü bhante'. #<[page 028]># %<28 Aïguttara-Nikàya. XXVIII. 13-15>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evam eva kho bhikkhave bhikkhu evaü bhàvite ariye pa¤caïgike sammàsamàdhimhi evaü bahulãkate yassa yassa abhi¤¤àsacchikaraõãyassa dhammassa cittaü abhininnàmeti abhi¤¤àsacchikiriyàya, tatra tatr' eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 13. Seyyathà pi bhikkhave same bhåmibhàge pokkharaõã caturassà àlibaddhà pårà udakassa samatittikà kàkapeyyà, tam enaü balavà puriso yato yato àliü mu¤ceyya, àgaccheyya udakan ti? `Evaü bhante.' Evam eva kho bhikkhave bhikkhu evaü bhàvite ariye pa¤caïgike sammàsamàdhimhi evaü bahulãkate yassa yassa abhi¤¤àsacchikaraõãyassa dhammassa cittaü abhininnàmeti abhi¤¤àsacchikiriyàya, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 14. Seyyathà pi bhikkhave subhåmiyaü càtummahàpathe àja¤¤aratho yutto assa ñhito odhastapatodo, tam enaü dakkho yoggàcariyo assadammasàrathi abhiråhitvà vàmena hatthena rasmiyo gahetvà dakkhiõena hatthena patodaü gahetvà yen' icchakaü yad icchakaü sàreyya pi paccàsàreyya pi, evam eva kho bhikkhave bhikkhu evaü bhàvite ariye pa¤caïgike sammàsamàdhimhi evaü bahulãkate yassa yassa abhi¤¤àsacchikaraõãyassa dhammassa cittaü abhininnàmeti abhi¤¤àsacchikiriyàya, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 15. So sace àkaïkhati `anekavihitaü iddhividhaü paccanubhaveyyaü: #<[page 029]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ eko pi hutvà bahudhà assaü . . . pe . . . yàva Brahmalokà pi kàyena 'va saüvatteyyan' ti, tatra tatr' eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 16. So sace àkaïkhati `dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya . . . pe . . . ye dåre santike cà' ti, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 17. So sace àkaïkhati `parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajàneyyaü: saràgaü và cittaü saràgaü cittan ti pajàneyyaü . . . pe . . . avimuttaü và cittaü avimuttaü cittan ti pajàneyyan 'ti, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 18. So sace àkaïkhati `anekavihitaü pubbenivàsaü anussareyya, seyyathãdaü ekaü pi jàtiü dve pi jàtiyo . . . pe . . . iti sàkàraü sa-uddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussareyyan' ti, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 19. So sace àkaïkhati `dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena . . . pe . . . yathàkammupage satte pajàneyyan' ti, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane. 20. So sace àkaïkhati `àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihareyyan' ti, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõàti sati sati àyatane ti. XXIX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave caïkame ànisaüsà. Katame pa¤ca? #<[page 030]># %<30 Aïguttara-Nikàya. XXIX. 2-XXX. 1>% 2. Addhànakkhamo hoti, padhànakkhamo hoti, appàbàdho hoti, asitapãtakhàyitasàyitasammàpariõàmaü gacchati, caïkamàdhigato samàdhi ciraññhitiko hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca caïkame ànisaüsà ti. XXX. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Kosalesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü yena Icchànaïgalaü nàma Kosalànaü bràhmaõagàmo tad avasari. Tatra sudaü Bhagavà Icchànaïgale viharati Icchànaïgalavanasaõóe. Assosuü kho Icchànaïgalakà bràhmaõagahapatikà `samaõo khalu bho Gotamo Sakyaputto Sakyakulà pabbajito Icchànaïgalaü anuppatto Icchànaïgale viharati Icchànaïgalavanasaõóe. Taü kho pana bhavantaü Gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: iti pi so Bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathi Satthà devamanussànaü buddho Bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhe kalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. Sàdhu kho pana tathàråpànaü arahataü dassanaü hotã' ti. Atha kho Icchànaïgalakà bràhmaõagahapatikà tassà rattiyà accayena pahåtaü khàdaniyaü bhojaniyaü àdàya yena Icchànaïgalavanasaõóo ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà bahidvàrakoññhake aññhaüsu uccàsaddà mahàsaddà. #<[page 031]># %% 2. Tena kho pana samayena àyasmà Nàgito Bhagavato upaññhàko hoti. Atha kho Bhagavà àyasmantaü Nàgitaü àmantesi `ke pana te Nàgita uccàsaddà mahàsaddà, kevaññà ma¤¤e macche vilopentã' ti? `Ete bhante Icchànaïgalakà bràhmaõagahapatikà pahåtaü khàdaniyam bhojaniyam àdàya bahidvàrakoññhake ñhità Bhagavantaü yeva uddissa bhikkhusaïgha¤ cà' ti. `Màhaü Nàgita yasena samàgamaü mà ca mayà yaso. Yo kho Nàgita na-yimassa nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikàmalàbhã assa akicchalàbhã akasiralàbhã, yassàhaü nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã, so taü mãëhasukhaü middhasukhaü làbhasakkàrasilokasukhaü sàdiyeyyà' ti. `Adhivàsetu dàni bhante Bhagavà, adhivàsetu sugato, adhivàsanakàlo dàni bhante Bhagavato, yena yen'eva dàni bhante Bhagavà gamissati, tanninnà 'va bhavissanti bràhmaõagahapatikà negamà c'eva jànapadà ca. Seyyathà pi bhante thullaphusitake deve vassante yathàninnaü udakàni pavattanti, evam eva kho bhante yena yen'eva dàni Bhagavà gamissati, tanninnà 'va bhavissanti bràhmaõagahapatikà negamà c'eva jànapadà ca. Taü kissa hetu? Tathà hi bhante Bhagavato sãlapa¤¤àõan' ti. `Màhaü Nàgita yasena samàgamaü mà ca mayà yaso. Yo kho Nàgita na-y-imassa nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikàmalàbhã assa akicchalàbhã akasiralàbhã, yassàhaü nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikàmalàbhã akicchalàbhã, akasiralàbhã, so taü mãëhasukhaü middhasukhaü làbhasakkàrasilokasukhaü sàdiyeyya. #<[page 032]># %<32 Aïguttara-Nikàya. XXXI.1-2>% Asitapãtakhàyitasàyitassa kho Nàgita uccàrapassàvo, eso tassa nissando. Piyànaü kho Nàgita vipariõàma¤¤athàbhàvà uppajjanti sokaparidevadukkhadomanassupàyàsà, eso tassa nissando. Asubhanimittànuyogaü anuyuttassa kho Nàgita subhanimitte pàñikkålyatà saõñhàti, eso tassa nissando. Chasu kho Nàgita phassàyatanesu aniccànupassino viharato phasse pàñikkålyatà saõñhàti, eso tassa nissando. Pa¤casu kho Nàgita upàdànakkhandhesu udayabbayànupassino viharato upàdàne pàñikkålyatà saõñhàti, eso tassa nissando ti. Pa¤caïgikavaggo tatiyo. Uddànaü: Dve 'gàravåpakkilesà dussãlànuggahena ca Vimutti samàdhaïgikà caïkamo Nàgitena cà ti. XXXI. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Atha kho Sumanà ràjakumàrã pa¤cahi rathasatehi pa¤cahi ràjakumàrisatehi parivutà yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnà kho Sumanà ràjakumàrã Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Idh' assu bhante Bhagavato dve sàvakà samasaddhà samasãlà samapa¤¤à eko dàyako eko adàyako, te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjeyyuü, #<[page 033]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ devabhåtànaü pana nesaü bhante siyà viseso siyà nànàkaraõan ti? Siyà Sumane ti Bhagavà avoca:-- 3. Yo so Sumane dàyako so amuü adàyakaü devabhåto samàno pa¤cahi ñhànehi adhigaõhàti: dibbena àyunà, dibbena vaõõena, dibbena sukhena, dibbena yasena, dibbena adhipateyyena. Yo so Sumane dàyako so amuü adàyakaü devabhåto samàno imehi pa¤cahi ñhànehi adhigaõhàti. 4. Sace pana te bhante tato cutà itthattaü àgacchanti, manussabhåtànaü pana nesaü bhante siyà viseso siyà nànàkaraõan ti? Siyà Sumane ti Bhagavà avoca:-- 5. Yo so Sumane dàyako so amuü adàyakaü manussabhåto samàno pa¤cahi ñhànehi adhigaõhàti: mànusakena àyunà, mànusakena vaõõena, mànusakena sukhena, mànusakena yasena, mànusakena adhipateyyena. Yo so Sumane dàyako so amuü adàyakaü manussabhåto samàno imehi pa¤cahi ñhànehi adhigaõhàti. 6. Sace pana te bhante ubho agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, pabbajitànaü pana nesaü bhante siyà viseso siyà nànàkaraõan ti? Siyà Sumane ti Bhagavà avoca:-- 7. Yo so Sumane dàyako so amuü adàyakaü pabbajito samàno pa¤cahi ñhànehi adhigaõhàti: yàcito 'va bahulaü cãvaraü paribhu¤jati appaü ayàcito, yàcito 'va bahulaü piõóapàtaü paribhu¤jati appaü ayàcito, yàcito 'va bahulaü senàsanaü paribhu¤jati appaü ayàcito, yàcito 'va bahulaü gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü paribhu¤jati appaü ayàcito. Yehi kho pana sabrahmacàrãhi saddhiü viharati, tyassa manàpen'eva bahulaü kàyakammena samudàcaranti appaü amanàpena, manàpen'eva bahulaü vacãkammena samudàcaranti appaü amanàpena, manàpen' eva bahulaü manokammena samudàcaranti appaü amanàpena, manàpaü yeva upahàraü upaharanti appaü amanàpaü. #<[page 034]># %<34 Aïguttara-Nikàya. XXXI.8-10>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yo so Sumane dàyako so amuü adàyakaü pabbajito samàno imehi pa¤cahi ñhànehi adhigaõhàti. 8. Sace pana te bhante ubho arahattaü pàpuõanti, arahattappattànaü pana nesaü bhante siyà viseso siyà nànàkaraõan ti? 9. Ettha kho pan' esàhaü Sumane na ki¤ci nànàkaraõaü vadàmi yad idaü vimuttiyà vimuttin ti. 10. Acchariyaü bhante abbhutaü bhante yàva¤ c' idaü bhante alam eva dànàni dàtuü, alaü pu¤¤àni kàtuü, yatra hi nàma devabhåtassa pi upakàràni pu¤¤àni, manussabhåtassa pi upakàràni pu¤¤àni, pabbajitassa pi upakàràni pu¤¤ànã ti. Evam etaü Sumane, evam etaü Sumane, alaü hi Sumane dànàni dàtuü, alaü pu¤¤àni kàtuü, devabhåtassa pi upakàràni pu¤¤àni, manussabhåtassa pi upakàràni pu¤¤àni, pabbajitassa pi upakàràni pu¤¤ànã ti. Idam avoca Bhagavà, idaü vatvà Sugato, athàparaü etad avoca Satthà: Yathà pi cando vimalo gacchaü àkàsadhàtuyà sabbe tàragaõe loke àbhàya atirocati tath'eva sãlasampanno saddho purisapuggalo sabbe maccharino loke càgena atirocati. Yathà pi megho thanayaü vijjumàlã satakkaku thalaü ninna¤ ca påreti abhivassaü vasundharaü evaü dassanasampanno sammàsambuddhasàvako macchariü adhigaõhàti pa¤ca ñhànehi paõóito: àyunà yasasà c'eva vaõõena ca sukhena ca sa ve bhogaparibbåëho pecca sagge ca modatã ti. #<[page 035]># %% XXXII. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Ràjagahe viharati Veëuvane Kalandakanivàpe. Atha kho Cundã ràjakumàrã pa¤cahi rathasatehi pa¤cahi kumàrisatehi parivutà yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnà kho Cundã ràjakumàrã Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Amhàkaü bhante bhàtà Cundo nàma ràjakumàro, so evam àha: `yad eva so hoti itthi và puriso và buddhaü saraõaü gato dhammaü saraõaü gato saïghaü saraõaü gato, pàõàtipàtà pañivirato, adinnàdànà pañivirato, kàmesu micchàcàrà pañivirato, musàvàdà pañivirato, suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato, so kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü yeva upapajjati no duggatin' ti, sàhaü bhante Bhagavantaü pucchàmi: `kathaüråpe nu kho bhante Satthari pasanno kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü yeva upapajjati no duggatiü, kathaüråpe dhamme pasanno kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü yeva upapajjati no duggatiü, kathaüråpe saïghe pasanno kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü yeva upapajjati no duggatiü, kathaüråpesu sãlesu paripårakàrã kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü yeva upapajjati no duggatin' ti? 3. Yàvatà Cundi sattà apadà và dvipadà và catuppadà và bahuppadà và, råpino và aråpino và, sa¤¤ino và asa¤¤ino và nevasa¤¤inàsa¤¤ino và, Tathàgato tesaü aggam akkhàyati arahaü sammàsambuddho. Ye kho Cundi buddhe pasannà, agge te pasannà, agge kho pana pasannànaü aggo vipàko hoti. Yàvatà Cundi dhammà saükhatà và asaükhatà và, viràgo tesaü aggam akkhàyati, yad idaü madanimmadano pipàsavinayo àlayasamugghàto vaññupacchedo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü. Ye kho Cundi viràge dhamme pasannà, #<[page 036]># %<36 Aïguttara-Nikàya. XXXIII.1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ agge te pasannà, agge kho pana pasannànaü aggo vipàko hoti. Yàvatà Cundi saïghà và gaõà và, Tathàgatasàvakasaïgho tesaü aggam akkhàyati, yad idaü cattàri purisayugàni aññha purisapuggalà, esa Bhagavato sàvakasaïgho àhuneyyo pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akhettaü lokassa. Ye kho Cundi saïghe pasannà, agge te pasannà, agge kho pana pasannànaü aggo vipàko hoti. Yàvatà Cundi sãlàni, ariyakantàni tesaü aggam akkhàyati, yad idaü akhaõóàni acchiddàni asabalàni akammàsàni bhujissàni vi¤¤uppasatthàni aparàmaññhàni samàdhisaüvattanikàni. Ye kho Cundi ariyakantesu sãlesu paripårakàrino, agge te paripårakàrino, agge kho pana paripårakàrãnaü aggo vipàko hotã ti. Aggato ve pasannànaü aggaü dhammaü vijànataü agge buddhe pasannànaü dakkhiõeyye anuttare agge dhamme pasannànaü viràgåpasame sukhe agge saïghe pasannànaü pu¤¤akkhette anuttare. Aggasmiü dànaü dadataü aggaü pu¤¤aü pavaóóhati aggaü àyu ca vaõõo ca yaso kitti sukhaü balaü aggassa dàtà medhàvã aggadhammasamàhito devabhåto manusso và aggappatto pamodatã ti. XXXIII. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Bhaddiye viharati Jàtiyàvane. Atha kho Uggaho Meõóakanattà yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Uggaho Meõóakanattà Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Adhivàsesu me bhante Bhagavà svàtanàya attacatuttho bhattan ti. #<[page 037]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Adhivàsesi Bhagavà tuõhãbhàvena. Atha kho Uggaho Meõóakanattà Bhagavato adhivàsanaü viditvà uññhàyàsanà Bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. Atha kho Bhagavà tassà rattiyà accayena pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaram àdàya yena Uggahassa Meõóakanattuno nivesanaü ten' upasaïkami, upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho Uggaho Meõóakanattà Bhagavantaü paõãtena khàdaniyena bhojaniyena sahatthà santappesi sampavàresi. Atha kho Uggaho Meõóakanattà Bhagavantaü bhuttàviü onãtapattapàõiü ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Uggaho Meõóakanattà Bhagavantaü etad avoca `imà me bhante kumàriyo patikulàni gamissanti, ovadatu tàsaü bhante Bhagavà, anusàsatu tàsaü bhante Bhagavà, yaü tàsaü assa dãgharattaü hitàya sukhàyà' ti. Atha kho Bhagavà tà kumàriyo etad avoca:-- 3. Tasmà ti ha kumàriyo evaü sikkhitabbaü: `yassa màtàpitaro bhattuno dassanti atthakàmà hitesino anukampakà anukampaü upàdàya, tassa bhavissàma pubbuññhàyiniyo pacchànipàtiniyo kiükàrapañissàviniyo manàpacàriniyo piyavàdiniyo' ti. Evaü hi vo kumàriyo sikkhitabbaü. Tasmà ti ha kumàriyo evaü sikkhitabbaü: `ye te bhattu garuno bhavissanti màtà ti và pità ti và samaõabràhmaõà ti và, te sakkarissàma garukarissàma mànissàma påjissàma abbhàgate ca àsanodakena pañipåjissàmà' ti. Evaü hi vo kumàriyo sikkhitabbaü. Tasmà ti ha kumàriyo evaü sikkhitabbaü: `ye te bhattu abbhantarà kammantà uõõà ti và kappàsà ti và, tattha dakkhà bhavissàma analasà, tatrupàyàya vãmaüsàya samannàgatà alaü kàtuü alaü saüvidhàtun' ti. Evaü hi vo kumàriyo sikkhitabbaü. Tasmà ti ha kumàriyo evaü sikkhitabbaü: `yo so bhattu abbhantaro antojano dàsà ti và pessà ti và kammakarà ti và, #<[page 038]># %<38 Aïguttara-Nikàya. XXXIV.1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tesaü kata¤ ca katato jànissàma akata¤ ca akatato jànissàma gilànakàna¤ ca balàbalaü jànissàma khàdaniyaü bhojaniya¤ ca paccaüsena vibhajissàmà' ti. Evaü hi vo kumàriyo sikkhitabbaü. Tasmà ti ha kumàriyo evaü sikkhitabbaü: `yaü bhattà àharissati dhanaü và dha¤¤aü và rajataü và jàtaråpaü và, taü àrakkhena guttiyà sampàdessàma tattha ca bhavissàma adhuttã athenã asoõóã avinàsikàyo' ti. Evaü hi vo kumàriyo sikkhitabbaü. Imehi kho kumàriyo pa¤cahi dhammehi samannàgato màtugàmo kàyassa bhedà parammaraõà manàpakàyikànaü devànaü sahavyataü upapajjatã ti. Yo naü bharati sabbadà niccaü àtàpi ussuko sabbakàmarahaü posaü bhattàraü nàtima¤¤ati na càpi sotthi bhattàraü issàvàdena rosaye bhattu ca garuno sabbe pañipåjeti paõóità. Uññhàhikà analasà saügahãtaparijjanà bhattu manàpaü carati sambhataü anurakkhati yà evaü vattati nàrã bhattu chandavasànugà manàpà nàma te devà yattha sà upapajjatã ti. XXXIV. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Vesàliyaü viharati Mahàvane Kåñàgàrasàlàyaü. Atha kho Sãho senàpati yena Bhagavà ten' upasaïkami, #<[page 039]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Sãho senàpati Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Sakkà nu kho bhante sandiññhikaü dànaphalaü pa¤¤àpetun ti? Sakkà Sãhà ti Bhagavà avoca:-- Dàyako Sãha dànapati bahuno janassa piyo hoti manàpo, yaü pi Sãha dàyako dànapati bahuno janassa piyo hoti manàpo, idaü pi sandiññhikaü dànaphalaü. Puna ca paraü Sãha dàyakaü dànapatiü santo sappurisà bhajanti, yaü pi Sãha dàyakaü dànapatiü santo sappurisà bhajanti, idaü pi sandiññhikaü dànaphalaü. Puna ca paraü Sãha dàyakassa dànapatino kalyàõo kittisaddo abbhuggacchati, yaü pi Sãha dàyakassa dànapatino kalyàõo kittisaddo abbhuggacchati, idaü pi sandiññhikaü dànaphalaü. Puna ca paraü Sãha dàyako dànapati ya¤ ¤ad eva parisaü upasaïkamati yadi khattiyaparisaü yadi bràhmaõaparisaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü, visàrado upasaïkamati amaïkubhåto, yaü pi Sãha dàyako dànapati ya¤ ¤ad eva parisaü upasaïkamati yadi khattiyaparisaü yadi bràhmaõaparisaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü, visàrado upasaïkamati amaïkubhåto, idaü pi sandiññhikaü dànaphalaü. Puna ca paraü Sãha dàyako dànapati kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati, yaü pi Sãha dàyako dànapati kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati, idaü pi samparàyikaü dànaphalan ti. 3. Evaü vutte Sãho senàpati Bhagavantaü etad avoca:-- Yànãmàni bhante Bhagavatà cattàri sandiññhikàni dànaphalàni akkhàtàni, nàhaü ettha Bhagavato saddhàya gacchàmi, ahaü petàni jànàmi. Ahaü bhante dàyako dànapati bahuno janassa piyo manàpo. Ahaü bhante dàyako dànapati, maü santo sappurisà bhajanti. Ahaü bhante dàyako dànapati, mayhaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato `Sãho senàpati dàyako kàrako saïghupaññhàko' ti. Ahaü bhante dàyako dànapati, #<[page 040]># %<40 Aïguttara-Nikàya. XXXIV.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ya¤ ¤ad eva parisaü upasaïkamàmi yadi khattiyaparisaü yadi bràhmaõaparisaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü, visàrado upasaïkamàmi amaïkubhåto. Yànãmàni bhante Bhagavatà cattàri sandiññhikàni dànaphalàni akkhàtàni, nàhaü ettha Bhagavato saddhàya gacchàmi, ahaü petàni jànàmi. Ya¤ ca kho maü bhante Bhagavà evam àha: `dàyako Sãha dànapati kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjatã' ti, etàhaü na jànàmi, ettha ca panàhaü Bhagavato saddhàya gacchàmã' ti. `Evam etaü Sãha, evam etaü Sãha, dàyako Sãha dànapati kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjatã' ti. Dadaü piyo hoti, bhajanti naü bahå, kitti¤ ca pappoti yaso ca vaóóhati, amaïkubhåto parisaü vigàhati visàrado, hoti naro amacchari. Tasmà hi dànani dadanti paõóità, vineyya maccheramalaü sukhesino te dãgharattaü tidive patiññhità devànaü sahavyagatà ramanti te katàvakàsà katakusalà ito cutà sayaüpabhà anuvicaranti Nandanaü. Te tattha nandanti ramanti modare samappità kàmaguõehi pa¤cahi katvàna vàkyaü asitassa tàdino ramanti sagge sugatassa sàvakà ti. #<[page 041]># %% XXXV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dàne ànisaüsà. Katame pa¤ca? 2. Bahuno janassa piyo hoti manàpo, santo sappurisà bhajanti, kalyàõo kittisaddo abbhuggacchati, gihidhammà anapeto hoti, kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca dàne ànisaüsà ti. Dadamàno piyo hoti sataü dhammaü anukkamaü santo naü sadà bhajanti sa¤¤atà brahmacàrayo. Te tassa dhammaü desenti sabbadukkhàpanådanaü yaü so dhammaü idha¤¤àya parinibbàti anàsavo ti. XXXVI. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave kàladànàni. Katamàni pa¤ca? 2. âgantukassa dànaü deti, gamikassa dànaü deti, gilànassa dànaü deti, dubbhikkhe dànaü deti, yàni tàni navasassàni navaphalàni, tàni pañhamaü sãlavantesu patiññhàpeti. Imàni kho bhikkhave pa¤ca kàladànànã ti. Kàle dadanti sappa¤¤à vada¤¤å vãtamaccharà kàle dinnaü ariyesu ujubhåtesu tàdisu vippasannamanà tassa vipulà hoti dakkhiõà. Ye tattha anumodanti veyyàvaccaü karonti và na tesaü dakkhiõà ånà, te pi pu¤¤assa bhàgino. Tasmà dade appañivàõacitto yattha dinnaü mahapphalaü pu¤¤àni paralokasmiü patiññhà honti pàõinan ti. #<[page 042]># %<42 Aïguttara-Nikàya. XXXVII.1-XXXVIII.3>% XXXVII. 1. Bhojanaü bhikkhave dadamàno dàyako pañiggàhakànaü pa¤ca ñhànàni deti. Katamàni pa¤ca? 2. âyuü deti, vaõõaü deti, sukhaü deti, balaü deti, pañibhànaü deti. âyuü kho pana datvà àyussa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa và, vaõõaü datvà vaõõassa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa và, sukhaü datvà sukhassa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa và, balaü datvà balassa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa và, pañibhànaü datvà pañibhànassa bhàgã hoti dibbassa và mànusassa và. Bhojanaü bhikkhave dadamàno dàyako pañiggàhakànaü imàni pa¤ca ñhànàni detã ti. âyudo balado dhãro vaõõado pañibhànado sukhassa dàtà medhàvã sukhaü so adhigacchati. âyuü datvà balaü vaõõaü sukha¤ ca pañibhànado dãghàyu yasavà hoti yattha yatthupapajjatã ti. XXXVIII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave saddhe kulaputte ànisaüsà. Katame pa¤ca? 2. Ye te bhikkhave loke santo sappurisà, te saddhaü yeva pañhamaü anukampantà anukampanti, no tathà assaddhaü, saddhaü yeva pañhamaü upasaïkamantà upasaïkamanti, no tathà assaddhaü, saddhass'eva pañhamaü pañiggaõhantà pañiggaõhanti, no tathà assaddhassa, saddhass'eva pañhamaü dhammaü desentà desenti, no tathà assaddhassa. Saddho kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca saddhe kulaputte ànisaüsà. 3. Seyyathà pi bhikkhave subhåmiyaü càtummahàpathe mahànigrodho samantà pakkhãnaü pañisaraõaü hoti, evam eva kho bhikkhave saddho kulaputto bahuno janassa pañisaraõaü hoti bhikkhånaü bhikkhunãnaü upàsakànaü upàsikànan ti. #<[page 043]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Sàkhàpattaphalupeto khandhimà va mahàdumo målavà phalasampanno patiññhà hoti pakkhinaü. Manorame àyatane sevanti naü vihaïgamà chàyaü chàyatthikà yanti phalatthaü phalabhojino. Tath'eva sãlasampannaü saddhaü purisapuggalaü nivàtavuttiü atthaddhaü sorataü sakhilaü muduü vãtaràgà vãtadosà vãtamonà anàsavà pu¤¤akkhettàni lokasmiü sevanti tàdisaü naraü. Te tassa dhammaü desenti sabbadukkhàpanådanaü yaü so dhammaü idha¤¤àya parinibbàti anàsavo ti. XXXIX. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave ñhànàni sampassantà màtàpitaro puttaü icchanti kule jàyamànaü. Katamàni pa¤ca? 2. Bhato và no bharissati, kiccaü và no karissati, kulavaüso ciraü ñhassati, dàyajjaü pañipajjissati, atha và pana petànaü kàlakatànaü dakkhiõaü anuppadassatã ti. Imàni kho bhikkhave pa¤ca ñhànàni sampassantà màtàpitaro puttaü icchanti kule jàyamànan ti. Pa¤caññhànàni sampassaü puttaü icchanti paõóità `bhato và no bharissati kiccaü và no karissati kulavaüso ciraü tiññhe dàyajjaü pañipajjati atha và pana petànaü dakkhiõaü anuppadassati': ñhànàn' etàni sampassaü puttaü icchanti paõóità. Tasmà santo sappurisà kata¤¤å katavedino bharanti màtàpitaro pubbe katam anussaraü #<[page 044]># %<44 Aïguttara-Nikàya. XL.1-3>% karonti nesaü kiccàni yathà taü pubbakàrinaü. Ovàdakàrã bhataposã kulavaüsaü ahàpayaü saddho sãlena sampanno putto hoti pasaüsiyo ti. XL. 1. Himavantaü bhikkhave pabbataràjaü nissàya mahàsàlà pa¤cahi vaóóhãhi vaóóhanti. Katamàhi pa¤cahi? 2. Sàkhàpattapalàsena vaóóhanti, tacena vaóóhanti, papañikàya vaóóanti, pheggunà vaóóhanti, sàrena vaóóhanti. Himavantaü bhikkhave pabbataràjaü nissàya mahàsàlà imàhi pa¤cahi vaóóhãhi vaóóhanti. Evam eva kho bhikkhave saddhaü kulapatiü nissàya antojano pa¤cahi vaóóhãhi vaóóhati. Katamàhi pa¤cahi? 3. Saddhàya vaóóhati, sãlena vaóóhati, sutena vaóóhati, càgena vaóóhati, pa¤¤àya vaóóhati. Saddhaü bhikkhave kulapatiü nissàya antojano imàhi pa¤cahi vaóóhãhi vaóóhatã ti. Yathà hi pabbato selo ara¤¤asmiü brahàvane taü rukkhà upanissàya vaóóhante te vanappatã, tath'eva sãlasampannaü saddhaü kulapatim idha upanissàya vaóóhanti puttadàrà ca bandhavà amaccà ¤àtisaïghà ca ye c'assa anujãvino, tyàssa sãlavato sãlaü càgaü sucaritàni ca passamànànukubbanti ye bhavanti vicakkhaõà; idha dhammaõ caritvàna maggaü sugatigàminaü nandino devalokasmiü modanti kàmakàmino ti. Sumanavaggo catuttho. Udànaü: Sumanà Cundi Uggaho Sãho dànànisaüsayo Kàlabhojanasaddhà ca ñhànaputtena te dasà ti. #<[page 045]># %% XLI. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Atha kho Anàthapiõóiko gahapati yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Anàthapiõóikaü gahapatiü Bhagavà etad avoca:-- 2. Pa¤c'ime gahapati bhogànaü àdiyà. Katame pa¤ca? Idha gahapati ariyasàvako uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi attànaü sukheti pãõeti sammà sukhaü pariharati, màtàpitaro sukheti pãõeti sammà sukhaü pariharati, puttadàràdàsakammakaraporise sukheti pãõeti sammà sukhaü pariharati. Ayaü pañhamo bhogànaü àdiyo. 3. Puna ca paraü gahapati ariyasàvako uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi mittàmacce sukheti pãõeti sammà sukhaü pariharati. Ayaü dutiyo bhogànaü àdiyo. 4. Puna ca paraü gahapati ariyasàvako uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi yà tà honti àpadà aggito và udakato và ràjato và corato và appiyato và dàyàdato, tathàråpàsu àpadàsu bhogehi pariyodhàya vattati sotthiü attànaü karoti. Ayaü tatiyo bhogànaü àdiyo. 5. Puna ca paraü gahapati ariyasàvako uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi pa¤ca balã kattà hoti: ¤àtibalim atithibalim pubbapetabaliü ràjabaliü devabaliü. Ayaü catuttho bhogànaü àdiyo. 6. Puna ca paraü gahapati ariyasàvako uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi ye te samaõabràhmaõà madappamàdà pañiviratà khantisoracce niviññhà ekam attànaü damenti ekam attànaü samenti ekam attànaü parinibbàpenti, #<[page 046]># %<46 Aïguttara-Nikàya. XLI. 7-XLII. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tathàråpesu samaõabràhmaõesu uddhaggikaü dakkhiõaü patiññhàpeti sovaggikaü sukhavipàkaü saggasaüvattanikaü. Ayaü pa¤camo bhogànaü àdiyo. Ime kho gahapati pa¤ca bhogànaü àdiyà. 7. Tassa ce gahapati ariyasàvakassa ime pa¤ca bhogànaü àdiye àdiyato bhogà parikkhayaü gacchanti, tassa evaü hoti `ye vata bhogànaü àdiyà, te càhaü àdiyàmi bhogà ca me parikkhayaü gacchanti' ti: iti 'ssa hoti avippañisàro. Tassa ce gahapati ariyasàvakassa ime pa¤ca bhogànaü àdiye àdiyato bhogà abhivaóóhanti, tassa evaü hoti 'ye vata bhogànaü àdiyà, te càhaü àdiyàmi bhogà ca me abhivaóóhantã' ti: iti 'ssa hoti ubhayen'eva avippañisàro ti. Bhuttà bhogà bhatà bhaccà vitiõõà àpadàsu me uddhaggà dakkhiõà dinnà atho pa¤ca balã katà upaññhità sãlavanto sa¤¤atà brahmacàriyo yad atthaü bhogaü iccheyya paõóito gharam àvasaü so me attho anuppatto kataü ananutàpiyaü: etaü anussaraü macco ariyadhamme ñhito naro idh'eva naü pasaüsanti pecca sagge ca modatã ti. XLII. 1. Sappuriso bhikkhave kule jàyamàno bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya hoti, màtàpitunnaü atthàya hitàya sukhàya hoti, puttadàrassa atthàya hitàya sukhàya hoti, dàsakammakaraporisassa atthàya hitàya sukhàya hoti, mittàmaccànaü atthàya hitàya sukhàya hoti, samaõabràhmaõànaü atthàya hitàya sukhàya hoti. 2. Seyyathà pi bhikkhave mahàmegho sabbasassàni sampàdento bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya hoti, evam eva kho bhikkhave sappuriso kule jàyamàno bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya hoti, #<[page 047]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ màtàpitunnaü atthàya hitàya sukhàya hoti, puttadàrassa atthàya hitàya sukhàya hoti, dàsakammakaraporisassa atthàya hitàya sukhàya hoti, mittàmaccànaü atthàya hitàya sukhàya hoti, samaõabràhmaõànaü atthàya hitàya sukhàya hotã ti. Hito bahunnaü pañipajja bhoge, taü devatà rakkhati dhammaguttaü bahussutaü sãlavatåpapannaü dhamme ñhitaü na vijahàti kitti. Dhammaññhaü sãlasampannaü saccavàdiü hirimanaü nekkhaü jambonadass'eva ko taü ninditum arahati? devà pi naü {pasaüsanti}, Brahmunà pi pasaüsito ti. XLIII. 1. Atha kho Anàthapiõóiko gahapati yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Anàthapiõóikaü gahapatiü Bhagavà etad avoca:-- 2. Pa¤c'ime gahapati dhammà iññhà kantà manàpà dullabhà lokasmiü. Katame pa¤ca? âyu gahapati iññho kanto manàpo dullabho lokasmiü, vaõõo iññho kanto manàpo dullabho lokasmiü, sukhaü iññhaü kantaü manàpaü dullabhaü lokasmiü, yaso iññho kanto manàpo dullabho lokasmiü, saggà iññhà kantà manàpa dullabhà lokasmiü. Ime kho gahapati pa¤ca dhammà iññhà kantà manàpà dullabhà lokasmiü. Imesaü kho gahapati pa¤cannaü dhammànaü iññhànaü kantànaü manàpànaü dullabhànaü lokasmiü na àyàcanahetu và na patthanàhetu và pañilàbhaü vadàmi. 3. Imesa¤ ce gahapati pa¤cannaü dhammànaü iññhànaü kantànaü manàpànaü dullabhànaü lokasmiü àyàcanahetu và patthanàhetu và pañilàbho abhavissa, #<[page 048]># %<48 Aïguttara-Nikàya. XLIII. 4-7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ko idha kena hàyetha? Na kho gahapati arahati ariyasàvako àyukàmo àyuü àyàcituü và abhinandituü và àyussa và pi hetum. âyukàmena gahapati ariyasàvakena àyusaüvattanikà pañipadà pañipajjitabbà, àyusaüvattanikà hi 'ssa pañipadà pañipannà àyupañilàbhàya saüvattati. So làbhã hoti àyussa dibbassa và mànusassa và. 4. Na kho gahapati arahati ariyasàvako vaõõakàmo vaõõaü àyàcituü và abhinandituü và vaõõassa và pi hetuü. Vaõõakàmena gahapati ariyasàvakena vaõõasaüvattanikà pañipadà pañipajjitabbà, vaõõasaüvattanikà hi 'ssa pañipadà pañipannà vaõõapañilàbhàya saüvattati. So làbhã hoti vaõõassa dibbassa và mànusassa và. 5. Na kho gahapati arahati ariyasàvako sukhakàmo sukhaü àyàcituü và abhinandituü và sukhassa và pi hetuü. Sukhakàmena gahapati ariyasàvakena sukhasaüvattanikà pañipadà pañipajjitabbà, sukhasaüvattanikà hi 'ssa pañipadà pañipannà sukhapañilàbhàya saüvattati. So làbhã hoti sukhassa dibbassa và mànusassa và. 6. Na kho gahapati arahati ariyasàvako yasakàmo yasaü àyàcituü và abhinandituü và yasassa và pi hetuü. Yasakàmena gahapati ariyasàvakena yasasaüvattanikà pañipadà pañipajjitabbà, yasasaüvattanikà hi 'ssa pañipadà pañipannà yasapañilàbhàya saüvattati. So làbhã hoti yasassa dibbassa và mànusassa và. 7. Na kho gahapati arahati ariyasàvako saggakàmo saggaü àyàcituü và abhinandituü và saggànaü và pi hetuü. Saggakàmena gahapati ariyasàvakena saggasaüvattanikà pañipadà pañipajjitabbà, saggasaüvattanikà hi 'ssa pañipadà pañipannà saggapañilàbhàya saüvattati. So làbhã hoti saggànan ti. âyuü vaõõaü yasaü kittiü saggaü uccàkulãnataü ratiyo patthayànena uëàrà aparàparà appamàdaü pasaüsanti pu¤¤akiriyàsu paõóità. #<[page 049]># %% Appamatto ubho atthe adhigaõhàti paõóito diññhe dhamme ca yo attho yo c' attho samparàyiko, atthàbhisamayà dhãro paõóito ti pavuccatã ti. XLIV. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Vesàliyaü viharati Mahàvane Kåñàgàrasàlàyaü. Atha kho Bhagavà pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaram àdàya yena Uggassa gahapatino Vesàlikassa nivesanaü ten' upasaïkami, upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho Uggo gahapati Vesàliko yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Uggo gahapati Vesàliko Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Sammukhà me taü bhante Bhagavato sutaü, sammukhà pañiggahãtaü `manàpadàyã labhate manàpan' ti. Manàpaü me bhante sàlapupphakaü khàdaniyaü, taü me Bhagavà pañiggaõhàtu anukampaü upàdàyà ti. Pañiggahesi Bhagavà anukampaü upàdàya. Sammukhà me taü bhante Bhagavato sutaü, sammukhà pañiggahãtaü `manàpadàyã labhate manàpan' ti. Manàpaü me bhante sampannakolakaü såkaramaüsaü, taü me Bhagavà pañiggaõhàtu anukampaü upàdàyà ti. Pañiggahesi Bhagavà anukampaü upàdàya. Sammukhà me taü bhante Bhagavato sutaü, sammukhà pañiggahãtaü `manàpadàyi labhate manàpan' ti. Manàpaü me bhante nibbaddhatelakaü nàliyàsàkaü, taü me Bhagavà pañiggaõhàtu anukampaü upàdàyà ti. Pañiggahesi Bhagavà anukampaü upàdàya. Sammukhà me taü bhante Bhagavato sutaü, sammukhà pañiggahãtaü `manàpadàyã labhate manàpan' ti. Manàpo me bhante sàlãnaü odano vigatakàëako anekasåpo anekavya¤jano, taü me Bhagavà pañiggaõhàtu anukampaü upàdàyà ti. Pañiggahesi Bhagavà anukampaü upàdàya. #<[page 050]># %<50 Aïguttara-Nikàya. XLIV.>% Sammukhà me taü bhante Bhagavato sutaü, sammukhà pañiggahãtaü `manàpadàyã labhate manàpan' ti. Manàpàni me bhante kàsikàni vatthàni, tàni me Bhagavà pañiggaõhàtu anukampaü upàdàyà ti. Pañiggahesi Bhagavà anukampaü upàdàya. Sammukhà me taü bhante Bhagavato sutaü, sammukhà pañiggahãtaü `manàpadàyã labhate manàpan' ti. Manàpo me bhante pallaïko gonakatthato pañikatthato pañalikatthato kadalimigapavarapaccattharaõo sa-uttaracchado ubhato lohitakåpadhàno. Api ca bhante mayam p'etaü jànàma `n'etaü Bhagavato kappatã' ti, idaü me bhante candanaphalakaü agghati adhikasatasahassaü, taü me Bhagavà pañiggaõhàtu anukampaü upàdàyà ti. Pañiggahesi Bhagavà anukampaü upàdàya. Atha kho Bhagavà Uggaü gahapatiü Vesàlikaü iminà anumodanãyena anumodi. Manàpadàyã labhate manàpaü yo ujubhåtesu dadàti chandasà acchàdanaü sayanam ath' annapànaü nànappakàràni ca paccayàni, catta¤ ca mutta¤ ca anuggahãtaü khettåpame arahante viditvà so duccajaü sappuriso cajitvà manàpadàyã labhate manàpan ti. Atha kho Bhagavà Uggaü gahapatiü Vesàlikaü iminà anumodanãyena anumoditvà uññhàyàsanà pakkàmi. Atha kho Uggo gahapati Vesàliko aparena samayena kàlam akàsi, kàlakato ca Uggo gahapati Vesàliko a¤¤ataraü manomayaü kàyaü upapajji. Tena kho pana samayena Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Atha kho Uggo devaputto abhikkantàya rattiyà abhikkantavaõõo kevalakappaü Jetavanaü obhàsetvà yena Bhagavà ten' upasaïkami, #<[page 051]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhitaü kho Uggaü devaputtaü Bhagavà etad avoca:-- Kacci te Ugga yathàdhippàyo ti? Taggha me Bhagavà yathàdhippàyo ti. Atha kho Bhagavà Uggaü devaputtaü gàthàhi ajjhabhàsi: Manàpadàyã labhate manàpaü, aggassa dàtà labhate pun' aggaü, varassa dàtà varalàbhã hoti, seññhaü dado seññham upeti ñhànaü. Aggadàyã varadàyã seññhadàyã ca yo naro dãghàyu yasavà hoti yattha yatthupapajjatã ti. XLV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave pu¤¤àbhisandà kusalàbhisandà sukhassàhàrà sovaggikà sukhavipàkà saggasaüvattanikà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 2. Yassa bhikkhave bhikkhu cãvaraü paribhu¤jamàno appamàõaü cetosamàdhiü upasampajja viharati, appamàõo tassa pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattati. Yassa bhikkhave bhikkhu piõóapàtaü paribhu¤jamàno . . . Yassa bhikkhave bhikkhu vihàraü paribhu¤jamàno . . . Yassa bhikkhave bhikkhu ma¤capãñhaü paribhu¤jamàno . . . Yassa bhikkhave bhikkhu gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü paribhu¤jamano appamàõaü cetosamàdhiü upasampajja viharati, #<[page 052]># %<52 Aïguttara-Nikàya. XLV. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ appamàõo tassa pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattati. Ime kho bhikkhave pa¤ca pu¤¤àbhisandà kusalàbhisandà sukhassàhàrà sovaggikà sukhavipàkà saggasaüvattanikà iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattanti. 3. Imehi ca pana bhikkhave pa¤cahi pu¤¤àbhisandehi kusalàbhisandehi samannàgatassa ariyasàvakassa na sukaraü pu¤¤assa pamàõaü gahetuü `ettako pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattatã' ti, atha kho asaükheyyo appameyyo mahàpu¤¤akkhandho tveva saükhaü gacchati. Seyyathà pi bhikkhave mahàsamudde na sukaraü udakassa pamàõaü gahetuü `ettakàni udakàëhànã' ti và `ettakàni udakàëhasatàni' ti và `ettakàni udakàëhasahassàni' ti và `ettakàni udakàëhasatasahassànã' ti và, atha kho asaükheyyo appameyyo mahà-udakakkhandho tveva saükhaü gacchati, evam eva kho bhikkhave imehi pa¤cahi pu¤¤àbhisandehi kusalàbhisandehi samannàgatassa ariyasàvakassa na sukaraü pu¤¤assa pamàõaü gahetuü `ettako pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattatã' ti, atha kho asaükheyyo appameyyo mahàpu¤¤akkhandho tveva saükhaü gacchatã ti. Mahodadhiü aparimitaü mahàsaraü bahubheravaü ratanagaõànam àlayaü najjo yathà macchagaõasaïghasevità puthå savanti upayanti sàgaraü #<[page 053]># %% evaü naraü annadapànavatthadaü seyyànisajjattharaõassa dàyakaü pu¤¤assa dhàrà upayanti paõóitaü najjo yathà vàrivahà va sàgaran ti. XLVI. 1. Pa¤c' imà bhikkhave sampadà. Katamà pa¤ca? Saddhàsampadà sãlasampadà sutasampadà càgasampadà pa¤¤àsampadà. Imà kho bhikkhave pa¤ca sampadà ti. XLVII. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave dhanàni. Katamàni pa¤ca? Saddhàdhanaü sãladhanaü sutadhanaü càgadhanaü pa¤¤àdhanaü. Katama¤ ca bhikkhave saddhàdhanaü? 2. Idha bhikkhave ariyasàvako saddho hoti, saddahati Tathàgatassa bodhiü `iti pi so Bhagavà . . . pe . . . Satthà devamanussànaü buddho Bhagavà' ti. Idaü vuccati bhikkhave saddhàdhanaü. Katama¤ ca bhikkhave sãladhanaü? 3. Idha bhikkhave ariyasàvako pàõàtipàtà pañivirato hoti, . . . pe . . . suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti. Idaü vuccati bhikkhave sãladhanaü. Katama¤ ca bhikkhave sutadhanaü? 4. Idha bhikkhave ariyasàvako bahussuto hoti, . . . pe . . . diññhiyà suppañividdho. Idaü vuccati bhikkhave sutadhanaü. Katama¤ ca bhikkhave càgadhanaü? 5. Idha bhikkhave ariyasàvako vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasati muttacàgo payatapàõã vossaggarato yàcayogo dànasaüvibhàgarato. Idaü vuccati bhikkhave càgadhanaü. Katama¤ ca bhikkhave pa¤¤àdhanaü? 6. Idha bhikkhave ariyasàvako pa¤¤avà hoti udayatthagàminiyà na¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà. Idaü vuccati bhikkhave pa¤¤àdhanaü. Imàni kho bhikkhave pa¤ca dhanànã ti. #<[page 054]># %<54 Aïguttara-Nikàya. XLVIII. 1-4>% Yassa saddhà Tathàgate acalà suppatiññhità sãla¤ ca yassa kalyàõaü ariyakantaü pasaüsitaü saïghe pasàdo yass' atthi ujubhåta¤ ca dassanaü: adaliddo ti taü àhu, amoghaü tassa jãvitaü. Tasmà saddha¤ ca sãla¤ ca pasàdaü dhammadassanaü anuyu¤jetha medhàvã saraü buddhànasàsanan ti. XLVIII. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave alabbhanãyàni ñhànàni samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Brahmunà và kenaci và lokasmiü. Katamàni pa¤ca? 2. Jaràdhammaü mà jãrã ti alabbhanãyaü ñhànaü samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Brahmunà và kenaci và lokasmiü, vyàdhidhammaü mà vyàdhãyã ti . . . maraõadhammaü mà mãyã ti . . . khayadhammaü mà khãyã ti . . . nassanadhammaü mà nassã ti alabbhanãyaü ñhànaü samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Brahmunà và kenaci và lokasmiü. 3. Assutavato bhikkhave puthujjanassa jaràdhammaü jãrati, so jaràdhamme jiõõe na iti pañisa¤cikkhati `na kho mayh' ev' ekassa jaràdhammaü jãrati, atha kho yàvatà sattànaü àgati gati cuti upapatti, sabbesaü sattànaü jaràdhammaü jãrati, aha¤ c'eva kho pana jaràdhamme jiõõe soceyyaü kilameyyaü parideveyyaü urattàëã kandeyyaü sammohaü àpajjeyyaü, bhattam pi me na cchàdeyya, kàye pi dubbaõõiyaü okkameyya, kammantà pi na ppavatteyyuü, amittà pi attamanà assu, mittà pi dummanà asså' ti. So jaràdhamme jiõõe socati kilamati paridevati urattàëã kandati sammohaü àpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave assutavà puthujjano. Viddho savisena sokasallena attànaü yeva paritàpeti. 4. Puna ca paraü bhikkhave assutavato puthujjanassa vyàdhidhammaü vyàdhãyati #<[page 055]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . . maraõadhammaü mãyati . . . khayadhammaü khãyati . . . nassanadhammaü nassati, so nassanadhamme naññhe na iti pañisa¤cikkhati `na kho mayh' ev' ekassa nassanadhammaü nassati, atha kho yàvatà sattànaü àgati gati cuti upapatti, sabbesaü sattànaü nassanadhammaü nassati, aha¤ c'eva kho pana nassanadhamme naññhe soceyyaü kilameyyaü parideveyyaü urattàëã kandeyyaü sammohaü àpajjeyyaü, bhattam pi me na cchàdeyya, kàye pi dubbaõõiyaü okkameyya, kammantà pi na ppavatteyyuü, amittà pi attamanà assu, mittà pi dummanà asså' ti. So nassanadhamme naññhe socati kilamati paridevati urattàëã kandati sammohaü àpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave assutavà puthujjano. Viddho savisena sokasallena attànaü yeva paritàpeti. 5. Sutavato ca kho bhikkhave ariyasàvakassa jaràdhammaü jãrati, so jaràdhamme jiõõe iti pañisa¤cikkhati `na kho mayh' ev' ekassa jaràdhammaü jãrati, atha kho yàvatà sattànaü àgati gati cuti upapatti, sabbesaü sattànaü jaràdhammaü jãrati, aha¤ c'eva kho pana jaràdhamme jiõõe soceyyaü kilameyyaü parideveyyaü urattàëã kandeyyaü sammohaü àpajjeyyaü, bhattam pi me na cchàdeyya, kàye pi dubbaõõiyaü okkameyya, kammantà pi na ppavatteyyuü, amittà pi attamanà assu, mittà pi dummanà asså' ti. So jaràdhamme jiõõe na socati na kilamati na paridevati na urattàëã kandati na sammohaü àpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave sutavà ariyasàvako. Abbuhi savisaü sokasallaü yena viddho assutavà puthujjano attànaü yeva paritàpeti. Asoko visallo ariyasàvako attànaü yeva parinibbàpeti. 6. Puna ca paraü bhikkhave sutavato ariyasàvakassa vyàdhidhammaü vyàdhãyati . . . maraõadhammaü mãyati . . . khayadhammaü khãyati . . . nassanadhammaü nassati, so nassanadhamme naññhe iti pañisa¤cikkhati `na kho may' ev' ekassa nassanadhammaü nassati, atha kho yàvatà sattànaü àgati gati cuti upapatti, sabbesaü sattànaü nassanadhammaü nassati, #<[page 056]># %<56 Aïguttara-Nikàya. XLVIII.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ aha¤ c'eva kho pana nassanadhamme naññhe soceyyaü kilameyyaü parideveyyaü urattàëã kandeyyaü sammohaü àpajjeyyaü, bhattam pi me na cchàdeyya, kàye pi dubbaõõiyaü okkameyya, kammantà pi na ppavatteyyuü, amittà pi attamanà assu, mittà pi dummanà asså' ti. So nassanadhamme naññhe na socati na kilamati na paridevati na urattàëã kandati na sammohaü àpajjati. Ayaü vuccati bhikkhave sutavà ariyasàvako. Abbuhi savisaü sokasallaü yena viddho assutavà puthujjano attànaü yeva paritàpeti. Asoko visallo ariyasàvako attànaü yeva parinibbàpeti. Imàni kho bhikkhave pa¤ca alabbhanãyàni ñhànàni samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Brahmunà và kenaci và lokasmin ti. Na socanàya na paridevanàya attho idha labbhà api appako pi, socantam enaü dukkhitaü viditvà paccatthikà attamanà bhavanti, yato ca kho paõóito àpadàsu na vedhati atthavinicchaya¤¤å, paccatthikà 'ssa dukkhità bhavanti disvà mukhaü avikàraü puràõaü. Japena mantena subhàsitena anuppadànena paveõiyà và yathà yathà yattha labhetha atthaü, tathà tathà tattha parakkameyya, sac'eva jàneyya `alabbhaneyyo mayà và a¤¤ena và esa attho', asocamàno adhivàsayeyya `kammaü daëhaü kinti karomi dànã' ti? #<[page 057]># %% XLIX. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Atha kho ràjà PasenadiKosala yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Tena kho pana samayena Mallikà devã kàlakatà hoti. Atha kho a¤¤ataro puriso yena ràjà Pasenadi-Kosalo ten' upasaïkami, upasaïkamitvà ra¤¤o Pasenadi-Kosalassa upakaõõake àrocesi `Mallikà deva devã kàlakatà' ti. Evaü vutte ràjà PasenadiKosalo dukkhã dummano pattakkhandho adhomukho pajjhàyanto appañibhàno nisãdi. Atha kho Bhagavà ràjànaü Pasenadi-Kosalaü dukkhiü dummanaü pattakkhandhaü adhomukhaü pajjhàyantaü appañibhànaü viditvà ràjànaü Pasenadi-Kosalaü etad avoca:-- 2. Pa¤c' imàni mahàràja alabbhanãyàni ñhànàni samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Brahmunà và kenaci và lokasmiü. Katamàni pa¤ca? Jaràdhammaü mà jirã ti alabbhanãyaü ñhànam, . . . pe . . . Na socanàya na paridevanàya . . . pe . . . `kammaü daëhaü kinti karomi dànã' ti? L. 1. Ekaü samayaü àyasmà Nàrado Pàñaliputte viharati Kukkuñàràme. Tena kho pana samayena Muõóassa ra¤¤o Bhaddà devã kàlakatà hoti piyà manàpà. So Bhaddàya deviyà piyàpàyena neva nhàyati na vilimpati na bhattaü bhu¤jati na kammantaü payojeti rattindivaü Bhaddàya deviyà sarãre ajjhomucchito. Atha kho Muõóo ràjà Piyakaü kosàrakkhaü àmantesi `tena hi samma Piyaka Bhaddàya deviyà sarãraü àyasàya teladoõiyà pakkhipitvà a¤¤issà àyasàya doõiyà pañikujjatha, #<[page 058]># %<58 Aïguttara-Nikàya. L.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yathà mayaü Bhaddàya deviyà sarãraü cirataraü passeyyàmà' ti. `Evaü devà' ti kho Piyako kosàrakkho Muõóassa ra¤¤o pañissutvà Bhaddàya deviyà sarãraü àyasàya teladoõiyà pakkhipitvà a¤¤issà àyasàya doõiyà pañikujji. Atha kho Piyakassa kosàrakkhassa etad ahosi `imassa kho Muõóassa ra¤¤o Bhaddà devã kàlakatà piyà manàpà. So Bhaddàya deviyà piyàpàyena neva nhàyati na vilimpati na bhattaü bhu¤jati na kammantaü payojeti rattindivaü Bhaddàya deviyà sarãre ajjhomucchito. Kin nu kho Muõóo ràjà samaõaü và bràhmaõaü và payirupàseyya, yassa dhammaü sutvà sokasallaü pajaheyyà' ti? Atha kho Piyakassa kosàrakkhassa etad ahosi `ayaü kho àyasmà Nàrado Pàñaliputte viharati Kukkuñàràme. Taü kho pan' àyasmantaü Nàradaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato "paõóito vyatto medhàvã bahussuto cittakathã kalyàõapañibhàno vuddho c'eva arahà ca." Yan nåna Muõóo ràjà àyasmantaü Nàradaü payirupàseyya, app'eva nàma Muõóo ràjà àyasmato Nàradassa dhammaü sutvà sokasallaü pajaheyyà' ti. Atha kho Piyako kosàrakkho yena Muõóo ràjà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Muõóaü ràjànaü etad avoca:-- `Ayaü kho deva àyasmà Nàrado Pàñaliputte viharati Kukkuñàràme. Taü kho pan' àyasmantaü Nàradaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato "paõóito vyatto medhàvã bahussuto cittakathã kalyàõapañibhàno vuddho c'eva arahà ca." Yadi pana devo àyasmantaü Nàradaü payirupàseyya, app'eva nàma devo àyasmato Nàradassa dhammaü sutvà sokasallaü pajaheyyà' ti. `Tena hi samma Piyaka àyasmantaü Nàradaü pañivedehi. #<[page 059]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Kathaü hi nàma màdiso samaõaü và bràhmaõaü và vijite vasantaü pubbe appañisaüvidito upasaïkamitabbaü ma¤¤eyyà' ti? `Evaü devà' ti kho Piyako kosàrakkho Muõóassa ra¤¤o pañissutvà yen' àyasmà Nàrado ten' upasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü Nàradaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Piyako kosàrakkho àyasmantaü Nàradaü etad avoca:-- `Imassa bhante Muõóassa ra¤¤o Bhaddà devã kàlakatà piyà manàpà. So Bhaddàya deviyà piyàpàyena neva nhàyati na vilimpati na bhattaü bhu¤jati na kammantaü payojeti rattindivaü Bhaddàya deviyà sarãre ajjhomucchito. Sàdhu bhante àyasmà Nàrado Muõóassa ra¤¤o tathà dhammaü desetu, yathà Muõóo ràjà àyasmato Nàradassa dhammaü sutvà sokasallaü pajaheyyà' ti. `Yassa dàni Piyaka Muõóo ràjà kàlaü ma¤¤atã' ti. Atha kho Piyako kosàrakkho uññhàyàsanà àyasmantaü Nàradaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà yena Muõóo ràjà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Muõóaü ràjànaü etad avoca:-- `Katàvakàso kho deva àyasmatà Nàradena. Yassa dàni devo kàlaü ma¤¤atã' ti. `Tena hi samma Piyaka bhaddàni bhaddàni yànàni yojàpehã' ti. `Evaü devà' ti kho Piyako kosàrakkho Muõóassa ra¤¤o pañissutvà bhaddàni bhaddàni yànàni yojàpetvà Muõóaü ràjànaü etad avoca: `yuttàni kho te deva bhaddàni bhaddàni yànàni. Yassa dàni devo kàlaü ma¤¤atã' ti. 2. Atha kho Muõóo ràjà bhaddaü yànaü abhiråhitvà bhaddehi bhaddehi yànehi yena Kukkuñàràmo tena pàyàsi mahaccaràjànubhàvena àyasmantaü Nàradaü dassanàya. Yàvatikà yànassa bhåmi yànena gantvà yànà paccorohitvà pattiko 'va àràmaü pàvisi. Atha kho Muõóo ràjà yen' àyasmà Nàrado ten' upasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü Nàradaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Muõóaü ràjànaü àyasmà Nàrado etad avoca: #<[page 060]># %<60 Aïguttara-Nikàya. L.3-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ -- Pa¤c' imàni mahàràja alabbhanãyàni ñhànàni samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Bràhmunà và kenaci và lokasmiü. Katamàni pa¤ca? 3. Jaràdhammaü mà jãrã ti alabbhanãyaü ñhànaü samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Brahmunà và kenaci và lokasmiü, vyàdhidhammaü mà vyàdhãyã ti . . . maraõadhammaü mà mãyã ti . . . khayadhammaü mà khãyã ti . . . nassanadhammaü mà nassã ti alabbhanãyaü ñhànaü samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Brahmunà và kenaci và lokasmiü. 4. Assutavato mahàràja puthujjanassa jaràdhammaü jãrati, so jaràdhamme jiõõe na iti pañisa¤cikkhati `na kho mayh' ev' ekassa jaràdhammaü jãrati, atha kho yàvatà sattànaü àgati gati cuti upapatti, sabbesaü sattànaü jaràdhammaü jãrati, aha¤ c'eva kho pana jaràdhamme jiõõe soceyyaü kilameyyaü parideveyyaü urattàëã kandeyyaü sammohaü àpajjeyyaü, bhattam pi me na cchàdeyya, kàye pi dubbaõõiyaü okkameyya, kammantà pi na ppavatteyyuü, amittà pi attamanà assu, mittà pi dummanà asså' ti. So jaràdhamme jiõõe socati kilamati paridevati urattàëã kandati sammohaü àpajjati. Ayaü vuccati mahàràja assutavà puthujjano. Viddho savisena sokasallena attànaü yeva paritàpeti. 5. Puna ca paraü mahàràja assutavato puthujjanassa vyàdhidhammaü vyàdhãyati . . . maraõadhammaü mãyati . . . khayadhammaü khãyati . . . nassanadhammaü nassati, so nassanadhamme naññhe na iti pañisa¤cikkhati `na kho mayh' ev' ekassa nassanadhammaü nassati, atha kho yàvatà sattànaü àgati gati cuti upapatti, sabbesaü sattànaü nassanadhammaü nassati, aha¤ c'eva kho pana nassanadhamme naññhe soceyyaü kilameyyaü parideveyyaü urattàëã kandeyyaü sammohaü àpajjeyyaü, bhattam pi me na cchàdeyya, kàye pi dubbaõõiyaü okkameyya, kammantà pi na ppavatteyyuü, amittà pi attamanà assu, mittà pi dummanà asså' ti. #<[page 061]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So nassanadhamme naññhe socati kilamati paridevati urattàëã kandati sammohaü àpajjati. Ayaü vuccati mahàràja assutavà puthujjano. Viddho savisena sokasallena attànaü yeva paritàpeti. 6. Sutavato ca kho mahàràja ariyasàvakassa jaràdhammaü jãrati, so jaràdhamme jiõõe iti pañisa¤cikkhati `na kho mayh' ev' ekassa jaràdhammaü jãrati, atha kho yàvatà sattànaü àgati gati cuti upapatti, sabbesaü sattànaü jaràdhammaü jãrati, aha¤ c'eva kho pana jaràdhamme jiõõe soceyyaü kilameyyaü parideveyyaü urattàëã kandeyyaü sammohaü àpajjeyyaü, bhattam pi me na cchàdeyya, kàye pi dubbaõõiyaü okkameyya, kammantà pi na ppavatteyyuü, amittà pi attamanà assu, mittà pi dummanà asså' ti. So jaràdhamme jiõõe na socati na kilamati na paridevati na urattàëã kandati na sammohaü àpajjati. Ayaü vuccati mahàràja sutavà ariyasàvako. Abbuhi savisaü sokasallaü yena viddho assutavà puthujjano attànaü yeva paritàpeti. Asoko visallo ariyasàvako attànaü yeva parinibbàpeti. 7. Puna ca paraü mahàràja sutavato ariyasàvakassa vyàdhidhammaü vyàdhãyati . . . maraõadhammaü mãyati . . . khayadhammaü khãyati . . . nassanadhammaü nassati, so nassanadhamme naññhe iti pañisa¤cikkhati `na kho mayh' ev' ekassa nassanadhammaü nassati, atha kho yàvatà sattànaü àgati gati cuti upapatti, sabbesaü sattànaü nassanadhammaü nassati, aha¤ c'eva kho pana nassanadhamme naññhe soceyyaü kilameyyaü parideveyyaü urattàëã kandeyyaü sammohaü àpajjeyyaü, bhattam pi me na cchàdeyya, kàye pi dubbaõõiyaü okkameyya, kammantà pi na ppavatteyyuü, amittà pi attamanà assu, mittà pi dummanà asså' ti. So nassanadhamme naññhe na socati na kilamati na paridevati na urattàëã kandati na sammohaü àpajjati. Ayaü vuccati mahàràja sutavà ariyasàvako. Abbuhi savisaü sokasallaü yena viddho assutavà puthujjano attànaü yeva paritàpeti. Asoko visallo ariyasàvako attànaü yeva parinibbàpeti. #<[page 062]># %<62 Aïguttara-Nikàya. L. 8>% Imàni kho mahàràja pa¤ca alabbhanãyàni ñhànàni samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Brahmunà và kenaci và lokasmin ti. Na socanàya na paridevanàya attho idha labbhà api appako pi, socantam enaü dukkhitaü viditvà paccatthikà attamanà bhavanti, yato ca kho paõóito àpadàsu na vedhati atthavinicchaya¤¤å, paccatthikà 'ssa dukkhità bhavanti disvà mukhaü avikàraü puràõaü. Japena mantena subhàsitena anuppadànena paveõiyà và yathà yathà yattha labhatha atthaü, tathà tathà tattha parakkameyya, sac'eva jàneyya `alabbhaneyyo mayà và a¤¤ena và esa attho', asocamàno adhivàsayeyya `kammaü daëhaü kinti karomi dànã' ti? 8. Evaü vutte Muõóo ràjà àyasmantaü Nàradaü etad avoca `ko nu kho ayaü bhante dhammapariyàyo' ti? `Sokasallaharaõo nàma ayaü mahàràja dhammapariyàyo' ti. `Taggha bhante sokasallaharaõo, taggha bhante sokasallaharaõo, imaü hi me bhante dhammapariyàyaü sutvà sokasallaü pahãnan' ti. Atha kho Muõóo ràjà Piyakaü kosàrakkhaü àmantesi `tena hi samma Piyaka Bhaddàya deviyà sarãraü jhàpetha thåpa¤ c' assà karotha. Ajja-t-agge dàni mayaü nhàyissàma c'eva vilimpissàma bhattaü bhu¤jissàma kammante ca payojessàmà' ti. #<[page 063]># %% Muõóaràjavaggo pa¤camo. Uddànaü: âdiyo sappuriso ca iññhà manàpadàyã 'bhisandaü Sampadà ca dhanaü ñhànaü Kosalo Nàradena cà ti. DUTIYA-PAööâSAKO. LI. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Tatra kho Bhagavà bhikkhå àmantesi:-- Bhikkhavo ti. Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavà etad avoca:-- 2. Pa¤c'ime bhikkhave àvaraõà nãvaraõà cetaso ajjhàråhà pa¤¤àya dubbalãkaraõà. Katame pa¤ca? 3. Kàmacchando bhikkhave àvaraõo nãvaraõo cetaso ajjhàråho pa¤¤àya dubbalãkaraõo, vyàpàdo bhikkhave àvaraõo nãvaraõo cetaso ajjhàråho pa¤¤àya dubbalãkaraõo, thãnamiddhaü bhikkhave àvaraõaü nãvaraõaü cetaso ajjhàråhaü pa¤¤àya dubbalãkaraõaü, uddhaccakukkuccaü bhikkhave àvaraõaü nãvaraõaü cetaso ajjhàråhaü pa¤¤àya dubbalãkaraõaü, vicikicchà bhikkhave àvaraõà nãvaraõà cetaso ajjhàråhà pa¤¤àya dubbalãkaraõà. Ime kho bhikkhave pa¤ca àvaraõà nãvaraõà cetaso ajjhàråhà pa¤¤àya dubbalãkaraõà. 4. So vata bhikkhave bhikkhu ime pa¤ca àvaraõe nãvaraõe cetaso ajjhàråhe pa¤¤àya dubbalãkaraõe appahàya abalàya pa¤¤àya dubbalàya attatthaü và ¤assati paratthaü và ¤assati ubhayatthaü và ¤assati uttariü và manussadhammà alamariya¤àõadassanavisesaü sacchikarissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. #<[page 064]># %<64 Aïguttara-Nikàya. LI. 5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Seyyathà pi bhikkhave nadã pabbateyyà dåraïgamà sãghasotà hàrahàrinã, tassà puriso ubhato naïgalamukhàni vivareyya, evaü hi so bhikkhave majjhe nadiyà soto vikkhitto visaño vyàdinno na c'eva dåraïgamo assa na sãghasoto na hàrahàrã: evam eva kho bhikkhave so vata bhikkhu ime pa¤ca àvaraõe nãvaraõe cetaso ajjhàråhe pa¤¤àya dubbalãkaraõe appahàya abalàya pa¤¤àya dubbalàya attatthaü và ¤assati paratthaü và ¤assati ubhayatthaü và ¤assati uttariü và manussadhammà alamariya¤àõadassanavisesaü sacchikarissatã ti netaü ñhànaü vijjati. 5. So vata bhikkhave bhikkhu ime pa¤ca àvaraõe nãvaràõe cetaso ajjhàråhe pa¤¤àya dubbalãkaraõe pahàya balavatiyà pa¤¤àya attatthaü và ¤assati paratthaü và ¤assati ubhayatthaü và ¤assati uttariü và manussadhammà alamariya¤àõadassanavisesaü sacchikarissatã ti ñhànam etaü vijjati. Seyyathà pi bhikkhave nadã pabbateyyà dåraïgamà sãghasotà hàrahàrinã, tassà puriso ubhato naïgalamukhàni pidaheyya, evaü hi so bhikkhave majjhe nadiyà soto avikkhitto avisaño avyàdinno dåraïgamo c'eva assa sãghasoto ca hàrahàrã ca: evam eva kho bhikkhave so vata bhikkhu ime pa¤ca àvaraõe nãvaraõe cetaso ajjhàråhe pa¤¤àya dubbalãkaraõe pahàya balavatiyà pa¤¤àya atthatthaü và ¤assati paratthaü và ¤assati ubhayatthaü và ¤assati uttariü và manussadhammà alamariya¤àõadassanavisesaü sacchikarissatã ti ñhànam etaü vijjatã ti. #<[page 065]># %% LII. 1. Akusalaràsã ti bhikkhave vadamàno pa¤ca nãvaraõe sammà vadamàno vadeyya. Kevalo h' ayaü bhikkhave akusalaràsi yad idaü pa¤ca nãvaraõà. Katame pa¤ca? 2. Kàmacchandanãvaraõaü, vyàpàdanãvaraõaü, thãnamiddhanãvaraõaü, uddhaccakukkuccanãvaraõaü, vicikicchànãvaraõaü. Akusalaràsã ti bhikkhave vadamàno ime pa¤ca nãvaraõe sammà vadamàno vadeyya. Kevalo h' ayaü bhikkhave akusalaràsi yad idaü ime pa¤ca nãvaraõà ti. LIII. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave padhàniyaïgàni. Katamàni pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu saddho hoti, saddahati Tathàgatassa bodhiü `iti pi so Bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathi Satthà devamanussànaü buddho Bhagavà' ti, appàbàdho hoti appàtaïko samavepàkiniyà gahaõiyà samannàgato nàtisãtàya nàccuõhàya majjhimàya padhànakkhamàya, asañho hoti amàyàvã yathàbhåtaü attànaü àvikattà Satthari và vi¤¤åsu và sabrahmacàrãsu, àraddhaviriyo viharati akusalànaü dhammànaü pahànàya, kusalànaü dhammànaü upasampadàya thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu, pa¤¤avà hoti udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà. Imàni kho bhikkhave pa¤ca padhàniyaïgànã ti. LIV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave asamayà padhànàya. Katame pa¤ca? #<[page 066]># %<66 Aïguttara-Nikàya. LIV. 2-10>% 2. Idha bhikkhave bhikkhu jiõõo hoti jaràya abhibhåto. Ayaü bhikkhave pañhamo asamayo padhànàya. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu vyàdhito hoti vyàdhiyàbhibhåto. Ayaü bhikkhave dutiyo asamayo padhànàya. 4. Puna ca paraü bhikkhave dubbhikkhaü hoti dussassaü dullabhapiõóaü, na sukaraü u¤chena paggahena yàpetuü. Ayaü bhikkhave tatiyo asamayo padhànàya. 5. Puna ca paraü bhikkhave bhayaü hoti añavãsaükhepo, cakkasamàråëhà jànapadà pariyàyanti. Ayaü bhikkhave catuttho asamayo padhànàya. 6. Puna ca paraü bhikkhave saïgho bhinno hoti, saïghe kho pana bhikkhave bhinne a¤¤ama¤¤aü akkosà ca honti, a¤¤ama¤¤aü paribhàsà ca honti, a¤¤ama¤¤aü parikkhepà ca honti, a¤¤ama¤¤aü pariccajanà ca honti, tattha appasannà c'eva na ppasãdanti pasannàna¤ ca ekaccànaü a¤¤athattaü hoti. Ayaü bhikkhave pa¤camo asamayo padhànàya. Ime kho bhikkhave pa¤ca asamayà padhànàya. 7. Pa¤c'ime bhikkhave samayo padhànàya. Katame pa¤ca? 8. Idha bhikkhave bhikkhu daharo hoti yuvà susu kàëakeso bhadrena yobbanena samannàgato pañhamena vayasà. Ayaü bhikkhave pañhamo samayo padhànàya. 9. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu appàbàdho hoti appàtaïko samavepàkiniyà gahaõiyà samannàgato nàtisãtàya nàccuõhàya majjhimàya padhànakkhamàya. Ayaü bhikkhave dutiyo samayo padhànàya. 10. Puna ca paraü bhikkhave subhikkhaü hoti susassaü sulabhapiõóaü, #<[page 067]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sukaraü u¤chena paggahena yàpetuü. Ayaü bhikkhave tatiyo samayo padhànàya. 11. Puna ca paraü bhikkhave manussà samaggà sammodamànà avivadamànà khãrodakãbhåtà a¤¤ama¤¤aü piyacakkhåhi sampassantà viharanti. Ayaü bhikkhave catuttho samayo padhànàya. 12. Puna ca paraü bhikkhave saïgho samaggo sammodamàno avivadamàno ekuddeso phàsu viharati, saïghe kho pana bhikkhave samagge na c'eva a¤¤ama¤¤aü akkosà honti na ca a¤¤ama¤¤aü paribhàsà honti na ca a¤¤ama¤¤aü parikkhepà honti na ca a¤¤ama¤¤aü pariccajanà honti, tattha appasannà c'eva pasãdanti pasannàna¤ ca bhãyobhàvo hoti. Ayaü bhikkhave pa¤camo samayo padhànàya. Ime kho bhikkhave pa¤ca samayà padhànàyà ti. LV. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena Sàvatthiyaü ubho màtàputtà vassàvàsaü upagamiüsu, bhikkhu ca bhikkhunã ca. Te a¤¤ama¤¤assa abhiõhaü dassanakàmà ahesuü, màtà pi puttassa abhiõhaü dassanakàmà ahosi, putto pi màtaraü abhiõhaü dassanakàmo ahosi. Tesaü abhiõhaü dassanà saüsaggo ahosi, saüsagge sati vissàso ahosi, vissàse sati otàro ahosi. Te otiõõacittà sikkhaü apaccakkhàya dubbalyaü anàvikatvà methunaü dhammaü pañiseviüsu. 2. Atha kho sambahulà bhikkhå yena Bhagavà ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnà kho te bhikkhå Bhagavantaü etad avocuü:-- Idha bhante Sàvatthiyaü ubho màtàputtà vassàvàsaü upagamiüsu, bhikkhu ca bhikkhunã ca. Te a¤¤ama¤¤assa abhiõhaü dassanakàmà ahesuü, #<[page 068]># %<68 Aïguttara-Nikàya. LV. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ màtà pi puttassa abhiõhaü dassanakàmà ahosi, putto pi màtaraü abhiõhaü dassanakàmo ahosi. Tesaü abhiõhaü dassanà saüsaggo ahosi, saüsagge sati vissàso ahosi, vissàse sati otàro ahosi. Te otiõõacittà sikkhaü apaccakkhàya dubbalyaü anàvikatvà methunaü dhammaü pañiseviüså ti. 3. Kin nu so bhikkhave moghapuriso ma¤¤ati `na màtà putte sàrajjati, putto và pana màtarã' ti? Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekaråpaü pi samanupassàmi evaü rajanãyaü evaü kamanãyaü evaü madanãyaü evaü bandhanãyaü evaü mucchanãyaü evaü antaràyakaraü anuttarassa yogakkhemassa adhigamàya, yathayidaü bhikkhave itthiråpaü. Itthiråpe bhikkhave sattà rattà giddhà gadhità mucchità ajjhopannà, te dãgharattaü socanti itthiråpavasànugà. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekasaddaü pi . . . ekagandhaü pi . . . ekarasaü pi . . . ekaphoññhabbaü pi samanupassàmi evaü rajanãyaü evaü kamanãyaü evaü madanãyaü evaü bandhanãyaü evaü mucchanãyaü evaü antaràyakaraü anuttarassa yogakkhemassa adhigamàya, yathayidaü bhikkhave itthiphoññhabbo. Itthiphoññhabbe bhikkhave sattà rattà giddhà gadhità mucchità ajjhopannà, te dãgharattaü socanti itthiphoññhabbavasànugà. Itthi bhikkhave gacchantã pi purisassa citaü pariyàdàya tiññhati, ñhità pi nisinnà pi sayànà pi hasantã pi bhaõantã pi gàyantã pi rodantã pi ugghàtità pi matà pi purisassa cittaü pariyàdàya tiññhati. Yaü hi taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya `samantapàso Màrassà' ti màtugàmaü yeva sammà vadamàno vadeyya `samantapàso Màrassà' ti. #<[page 069]># %% Sallape asihatthena pisàcena pi sallape àsãvisam pi àsãde yena daññho na jãvati, na tveva eko ekàya màtugàmena sallape. Muññhassatiü tà bandhanti pekkhitena mhitena ca atho pi dunnivatthena ma¤junà bhaõitena ca n' eso jano svàsisaddo api ugghàtito mato. Pa¤ca kàmaguõà ete itthiråpasmiü dissare råpà saddà rasà gandhà phoññhabbà ca manoramà. Tesaü kàmoghavåëhànaü kàme aparijànataü kàlaü gatiü bhavàbhavaü saüsàrasmiü purakkhatà. Ye ca kàme pari¤¤àya caranti akutobhayà te ve pàragatà loke ye pattà àsavakkhayan ti. LVI. 1. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu yena sako upajjhàyo ten' upasaïkami, upasaïkamitvà sakaü upajjhàyaü etad avoca:-- Etarahi me bhante madhurakajàto c'eva kàyo, disà ca me na pakkhàyanti, dhammà ca maü na ppañibhanti, thãnamiddha¤ ca me cittaü pariyàdàya tiññhati, anabhirato ca brahmacariyaü caràmi, atthi ca me dhammesu vicikicchà ti. 2. Atha kho so bhikkhu taü saddhivihàrikaü bhikkhuü àdàya yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bhikkhu Bhagavantaü etad avoca: Ayaü bhante bhikkhu evam àha `etarahi me bhante madhurakajàto c'eva kàyo, disà ca me na pakkhàyanti, dhammà ca maü na ppañibhanti, thãnamiddha¤ ca me cittaü pariyàdàya tiññhati, anabhirato ca brahmacariyaü caràmi, atthi ca me dhammesu vicikicchà' ti. #<[page 070]># %<70 Aïguttara-Nikàya. LVI. 3-6>% 3. Evaü h'etaü bhikkhu hoti. Indriyesu aguttadvàrassa bhojane amatta¤¤uno jàgariyaü ananuyuttassa avipassakassa kusalànaü dhammànaü pubbarattàpararattaü bodhipakkhikànaü dhammànaü bhàvanànuyogaü ananuyuttassa viharato, yaü madhurakajàto c'eva kàyo hoti, disà c'assa na pakkhàyanti, dhammà ca taü na ppañibhanti, thãnamiddha¤ c'assa cittaü pariyàdàya tiññhati, anabhirato ca brahmacariyaü carati, hoti c'assa dhammesu vicikicchà. Tasmà ti ha te bhikkhu evaü sikkhitabbaü:-- Indriyesu guttadvàro bhàvissàmi, bhojane matta¤¤å jàgariyaü anuyutto vipassako kusalànaü dhammànaü pubbarattàpararattaü bodhipakkhikànaü dhammànaü bhàvanànuyogaü anuyutto viharissàmã ti. Evaü hi te bhikkhu sikkhitabban ti. 4. Atha kho so bhikkhu Bhagavato iminà ovàdena ovadito uññhàyàsanà Bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. Atha kho so bhikkhu eko våpakaññho appamatto àtàpã pahitatto viharanto na cirass'eva yassatthàya kulaputtà samma-d-eva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti tad anuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihàsi `khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nàparaü itthattàyà' ti abbha¤¤àsi, a¤¤ataro ca pana so bhikkhu arahataü ahosi. Atha kho so bhikkhu arahattappatto yena sako upajjhàyo ten' upasaïkami, upasaïkamitvà sakaü upajjhàyaü etad avoca:-- 5. Etarahi me bhante na c'eva madhurakajàto kàyo, disà ca me pakkhàyanti, dhammà ca maü pañibhanti, thãnamiddha¤ ca me cittaü na pariyàdàya tiññhati, abhirato ca brahmacariyaü caràmi, natthi ca me dhammesu vicikicchà ti. 6. Atha kho so bhikkhu taü saddhivihàrikaü bhikkhuü àdàya yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. #<[page 071]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ekamantaü nisinno kho so bhikkhu Bhagavantaü etad avoca: Ayaü bhante bhikkhu evam àha `etarahi me bhante na c'eva madhurakajàto kàyo, disà ca me pakkhàyanti, dhammà ca maü pañibhanti, thãnamiddha¤ ca me cittaü pariyàdàya tiññhati, abhirato ca brahmacariyaü caràmi, natthi ca me dhammesu vicikicchà' ti. 7. Evaü h'etaü bhikkhu hoti. Indriyesu guttadvàrassa bhojane matta¤¤uno jàgariyaü anuyuttassa vipassakassa kusalànaü dhammànaü pubbarattàpararattaü bodhipakkhikànaü dhammànaü bhàvanànuyogaü anuyuttassa viharato, yaü na c'eva madhurakajàto kàyo hoti, disà c'assa pakkhàyanti, dhammà ca taü pañibhanti, thãnamiddha¤ c'assa cittaü na pariyàdàya tiññhati, abhirato ca brahmacariyaü carati, na c'assa hoti dhammesu vicikicchà. Tasmà ti ha vo bhikkhave evaü sikkhitabbaü:-- Indriyesu guttadvàrà bhavissàma, bhojane matta¤¤uno jàgariyaü anuyuttà vipassakà kusalànaü dhammànaü pubbarattàpararattaü bodhipakkhikànaü dhammànaü bhàvanànuyogaü anuyuttà viharissàmà ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabban ti. LVII. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave ñhànàni abhiõhaü paccavekkhitabbàni itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và. Katamàni pa¤ca? 2. Jaràdhammo 'mhi jaraü anatãto ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và. Vyàdhidhammo 'mhi vyàdhiü anatãto ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và. Maraõadhammo 'mhi maraõaü anatãto ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và. Sabbehi me piyehi manàpehi nànàbhàvo vinàbhàvo ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và. #<[page 072]># %<72 Aïguttara-Nikàya. LVII. 3-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Kammassako 'mhi kammadàyàdo kammayoni kammabandhu kammapañisaraõo, yaü kammaü karissàmi kalyàõaü và pàpakaü và, tassa dàyàdo bhavissàmã ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và. Katha¤ ca bhikkhave atthavasaü pañicca jaràdhammo 'mhi jaraü anatãto ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và? 3. Atthi bhikkhave sattànaü yobbane yobbanamado, yena madena mattà kàyena duccaritaü caranti, vàcàya duccaritaü caranti, manasà duccaritaü caranti. Tassa taü ñhànaü abhiõhaü paccavekkhato, yo yobbane yobbanamado, so sabbaso và pahãyati, tanu và pana hoti. Idaü kho bhikkhave atthavasaü pañicca jaràdhammo 'mhi jaraü anatãto ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và. Katha¤ ca bhikkhave atthavasaü pañicca vyàdhidhammo 'mhi vyàdhiü anatãto ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và? 4. Atthi bhikkhave sattànaü àrogye àrogyamado, yena madena mattà kàyena duccaritaü caranti, vàcàya duccaritaü caranti, manasà duccaritaü caranti. Tassa taü ñhànaü abhiõhaü paccavekkhato, yo àrogye àrogyamado, so sabbaso và pahãyati, tanu và pana hoti. Idaü kho bhikkhave atthavasaü pañicca vyàdhidhammo 'mhi vyàdhiü anatãto ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và. Katha¤ ca bhikkhave atthavasaü pañicca maraõadhammo 'mhi maraõaü anatãto ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và? 5. Atthi bhikkhave sattànaü jãvite jãvitamado, yena madena mattà kàyena duccaritaü caranti, vàcàya duccaritaü caranti, #<[page 073]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ manasà duccaritaü caranti. Tassa taü ñhànaü abhiõhaü paccavekkhato, yo jãvite jãvitamado, so sabbaso và pahãyati, tanu và pana hoti. Idaü kho bhikkhave atthavasaü pañicca maraõadhammo 'mhi maraõaü anatãto ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và. Katha¤ ca bhikkhave atthavasaü pañicca sabbehi me piyehi manàpehi nànàbhàvo vinàbhàvo ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và? 6. Atthi bhikkhave sattànaü piyesu chandaràgo, yena ràgena rattà kàyena duccaritaü caranti, vàcàya duccaritaü caranti, manasà duccaritaü caranti. Tassa taü ñhànaü abhiõhaü paccavekkhato, yo piyesu chandaràgo, so sabbaso và pahãyati, tanu và pana hoti. Idaü kho bhikkhave atthavasaü pañicca sabbehi me piyehi manàpehi nànàbhàvo vinàbhàvo ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và. Katha¤ ca bhikkhave atthavasaü pañicca kammassako 'mhi kammadàyàdo kammayoni kammabandhu kammapañisaraõo, yaü kammaü karissàmi kalyàõaü và pàpakaü và, tassa dàyàdo bhavissàmã ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và? 7. Atthi bhikkhave sattànaü kàyaduccaritaü vacãduccaritaü manoduccaritaü. Tassa taü ñhànaü abhiõhaü paccavekkhato sabbaso và duccaritaü pahãyati, tanu và pana hoti. Idaü kho bhikkhave atthavasaü pañicca kammassako 'mhi kammadàyàdo kammayoni kammabandhu kammapañisaraõo, yaü kammaü karissàmi kalyàõaü và pàpakaü và, tassa dàyàdo bhavissàmã ti abhiõhaü paccavekkhitabbaü itthiyà và purisena và gahaññhena và pabbajitena và. 8. Sace so bhikkhave ariyasàvako iti pañisa¤cikkhati `na kho aha¤ c' ev' eko jaràdhammo jaraü anatãto, #<[page 074]># %<74 Aïguttara-Nikàya. LVII.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atha kho yàvatà sattanaü àgati gati cuti upapatti, sabbe sattà jaràdhammà jaraü anatãtà' ti, tassa taü ñhànaü abhiõhaü paccavekkhato maggo sa¤jàyati. So taü maggaü àsevati bhàveti bahulãkaroti. Tassa taü maggaü àsevato bhàvayato bahulãkaroto saüyojanàni pahãyanti, anusayà vyantihonti. `Na kho aha¤ c' ev' eko vyàdhidhammo vyàdhiü anatãto, atha kho yàvatà sattànaü àgati gati cuti upapatti, sabbe sattà vyàdhidhammà vyàdhiü anatãtà' ti tassa taü ñhànaü abhiõhaü paccavekkhato maggo sa¤jàyati. So taü maggaü àsevati bhàveti bahulãkaroti. Tassa taü maggaü àsevato bhàvayato bahulãkaroto saüyojanàni pahãyanti, anusayà vyantihonti. `Na kho aha¤ c' ev' eko maraõadhammo maraõaü anatãto, atha kho yàvatà sattànaü àgati gati cuti upapatti, sabbe sattà maraõadhammà maraõaü anatãta' ti, tassa taü ñhànaü abhiõhaü paccavekkhato maggo sa¤jàyati. So taü maggaü àsevati bhàveti bahulãkaroti. Tassa taü maggaü àsevato bhàvayato bahulãkaroto saüyojanàni pahãyanti, anusayà vyantihonti. `Na kho mayh' ev' ekassa sabbehi piyehi manàpehi nànàbhàvo vinàbhàvo, atha kho yàvatà sattànaü àgati gati cuti upapatti, sabbesaü sattànaü piyehi manàpehi nànàbhàvo vinàbhàvo' ti, tassa taü ñhànaü abhiõhaü paccavekkhato maggo sa¤jàyati. So taü maggaü àsevati bhàveti bahulãkaroti. Tassa taü maggaü àsevato bhàvayato bahulãkaroto saüyojanàni pahãyanti, anusayà vyantihonti. `Na kho aha¤ c' ev' eko kammassako 'mhi kammadàyàdo kammayoni kammabandhu kammapañisaraõo, yaü kammaü karissàmi kalyàõaü và pàpakaü và, tassa dàyàdo bhavissàmi, atha kho yàvatà sattànaü àgati gati cuti upapatti, sabbe sattà kammassakà kammadàyàdà kammayonã kammabandhå kammapañisaraõà, yaü kammaü karissanti kalyàõaü và pàpakaü và, tassa dàyàdà bhavissantã' ti, #<[page 075]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tassa taü ñhànaü abhiõhaü paccavekkhato maggo sa¤jàyati. So taü maggaü àsevati bhàveti bahulãkaroti. Tassa taü maggaü àsevato bhàvayato bahulãkaroto saüyojanàni pahãyanti, anusayà vyantihontã ti. Vyàdhidhammà jaràdhammà atho maraõadhammino yathà dhammà tathà sattà, jigucchanti puthujjanà. Ahaü c'etaü jiguccheyyaü evaüdhammesu pàõisu tam etaü pañiråpassa mama evaüvihàrino. So 'haü evaü viharanto ¤atvà dhammaü niråpadhiü àrogye ca yobbanasmiü jãvitasmi¤ ca yo mado sabbe made abhibhosmi nekkhammaü daññhu khemato. Tassa me ahu ussàho nibbànaü abhipassato, nàhaü bhabbo etarahi kàmàni pañisevituü anivatti bhavissàmi brahmacariyaparàyano ti. LVIII. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Vesàliyaü viharati Mahàvane Kåñàgàrasàlàyaü. Atha kho Bhagavà pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaram àdàya Vesàliü piõóàya pàvisi. Vesàliyaü piõóàya caritvà pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto Mahàvanaü ajjhogàhetvà a¤¤atarasmiü rukkhamåle divàvihàraü nisãdi. Tena kho pana samayena sambahulà Licchavikumàrakà sajjàni dhanukàni àdàya kukkurasaïghaparivutà Mahàvane anucaïkamamànà anuvicaramànà addasaüsu Bhagavantaü a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisinnaü, disvà sajjàni dhanukàni nikkhipitvà kukkurasaïghaü ekamantaü uyyojetvà yena Bhagavà ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà tuõhãbhåtà tuõhãbhåtà pa¤jalikà Bhagavantaü payirupàsanti. #<[page 076]># %<76 Aïguttara-Nikàya. LVIII. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tena kho pana samayena Mahànàmo Licchavi Mahàvane jaïghavihàraü anucaïkamamàno anuvicaramàno addasa te Licchavikumàrake tuõhãbhåte tuõhãbhåte pa¤jalike Bhagavantaü payirupàsante, disvà yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Mahànàmo Licchavi udànaü udànesi:-- Bhavissanti Vajjã bhavissanti Vajjã ti. Kiü pana tvaü Mahànàma evaü vadesi `bhavissanti Vajjã bhavissanti Vajjã' ti? Ime bhante Licchavikumàrakà caõóà pharusà apajahà, yàni pi tàni kulesu pahiõakàni pahãyanti ucchå ti và badarà ti và påvà ti và modakà ti và sakkhalakà ti và, tàni vilumpitvà vilumpitvà khàdanti, kulitthãnaü pi kulakumàrãnaü pi pacchàliyaü khipanti, te dàn'ime tuõhãbhåtà tuõhãbhåtà pa¤jalikà Bhagavantaü payirupàsantã ti. Yassa kassaci Mahànàma kulaputtassa pa¤ca dhammà saüvijjanti, yadi và ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa yadi và raññhikassa pettanikassa yadi và senàya senàpatikassa yadi và gàmagàmikassa yadi và pågagàmaõikassa, ye và pana kulesu paccekàdhipaccaü kàrenti, vuddhi yeva pàñikaïkhà, no parihàni. Katame pa¤ca? 2. Idha Mahànàma kulaputto uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi màtàpitaro sakkaroti garukaroti màneti påjeti. #<[page 077]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tam enaü màtàpitaro sakkatà garukatà mànità påjità kalyàõena manasà anukampanti `ciraü jãva dãgham àyuü pàlehã' ti. Màtàpitànukampitassa Mahànàma kulaputtassa vuddhi yeva pàñikaïkhà, no parihàni. 3. Puna ca paraü Mahànàma kulaputto uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi puttadàradàsakammakaraporise sakkaroti garukaroti màneti påjeti. Tam enaü puttadàradàsakammakaraporisà sakkatà garukatà mànità påjità kalyàõena manasà anukampanti `ciraü jãva dãgham àyuü pàlehã' ti. Puttadàradàsakammakaraporisànukampitassa Mahànàma kulaputtassa vuddhi yeva pàñikaïkhà, no parihàni. 4. Puna ca paraü Mahànàma kulaputto uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi khettakammantasàmantasaüvohàre sakkaroti garukaroti màneti påjeti. Tam enaü khettakammantasàmantasaüvohàrà sakkatà garukatà mànità påjità kalyàõena manasà anukampanti `ciraü jãva dãgham àyuü pàlehã' ti. Khettakammantasàmantasaüvohàrànukampitassa Mahànàma kulaputtassa vuddhi yeva pàñikaïkhà, no parihàni. 5. Puna ca paraü Mahànàma kulaputto uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi yà tà balipañiggàhikà devatà taü sakkaroti garukaroti màneti påjeti. Tam enaü balipañiggàhikà devatà sakkatà garukatà mànità påjità kalyàõena manasà anukampanti `ciraü jãva dãgham àyuü pàlehã' ti. Devatànukampitassa Mahànàma kulaputtassa vuddhi yeva pàñikaïkhà, no parihàni. 6. Puna ca paraü Mahànàma kulaputto uññhànaviriyàdhigatehi bhogehi bàhàbalaparicitehi sedàvakkhittehi dhammikehi dhammaladdhehi samaõabràhmaõe sakkaroti garukaroti màneti påjeti. Tam enaü samaõabràhmaõà sakkatà garukatà mànità påjità kalyàõena manasà anukampanti `ciraü jãva dãgham àyuü pàlehã' ti. Samaõabràhmaõànukampitassa Mahànàma kulaputtassa vuddhi yeva pàñikaïkhà, #<[page 078]># %<78 Aïguttara-Nikàya. LIX. 1-LX. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ no parihàni. Yassa kassaci Mahànàma kulaputtassa ime pa¤ca dhammà saüvijjanti, yadi và ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa yadi và raññhikassa pettanikassa yadi và senàya senàpatikassa yadi và gàmagàmikassa yadi và pågagàmaõikassa, ye và pana kulesu paccekàdhipaccaü kàrenti, vuddhi yeva pàñikaïkhà, no parihànã ti. Màtàpitukiccakaro puttadàrahito sadà antojanassa atthàya ye c'assa anujãvino ubhinnaü yeva atthàya vada¤¤å hoti sãlavà ¤àtãnaü pubbapetànaü diññhe dhamme ca jãvitaü samaõànaü bràhmaõànaü devatàna¤ ca paõóito vittisa¤janano hoti dhammena gharam àvasaü. So karitvàna kalyàõaü pujjo hoti pasaüsiyo, idh'eva naü pasaüsanti, pecca sagge pamodatã ti. LIX. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato dullabho vuóóhapabbajito. Katamehi pa¤cahi? 2. Dullabho bhikkhave vuóóhapabbajito nipuõo, dullabho àkappasampanno, dullabho bahussuto, dullabho dhammakathiko, dullabho vinayadharo. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato dullabho vuóóhapabbajito ti. LX. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato dullabho vuóóhapabbajito. Katamehi pa¤cahi? 2. Dullabho bhikkhave vuóóhapabbajito suvaco, dullabho suggahãtaggàhã, #<[page 079]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ dullabho padakkhiõaggàhã, dullabho dhammakathiko, dullabho vinayadharo. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato dullabho vuóóhapabbajito ti. Nãvaraõavaggo chaññho Uddànaü: âvaraõaü ràsi aïgàni samayaü ca màtuputtikà Upajjhàññhànà kumàrà Licchavã apare duve ti. LXI. 1. Pa¤c' imà bhikkhave sa¤¤à bhàvità bahulãkatà mahapphalà honti mahànisaüsà amatogadhà amatapariyosànà. Katamà pa¤ca? 2. Asubhasa¤¤à maraõasa¤¤à àdãnavasa¤¤à àhàre pañikkålasa¤¤à sabbaloke anabhiratasa¤¤à. Imà kho bhikkhave pa¤ca sa¤¤à bhàvità bahulãkatà mahapphalà honti mahànisaüsà amatogadhà amatapariyosànà ti. LXII. 1. Pa¤c' imà bhikkhave sa¤¤à bhàvità bahulãkatà mahapphalà honti mahànisaüsà amatogadhà amatapariyosànà. Katamà pa¤ca? 2. Aniccasa¤¤à anattasa¤¤à maraõasa¤¤à àhàre pañikkålasa¤¤à sabbaloke anabhiratasa¤¤à. #<[page 080]># %<80 Aïguttara-Nikàya. LXIII. 1-LXIV. 2>% Imà kho bhikkhave pa¤ca sa¤¤à bhàvità bahulãkatà mahapphalà honti mahànisaüsà amatogadhà amatapariyosànà ti. LXIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave vaóóhãhi vaóóhamàno ariyasàvako ariyàya vaóóhiyà vaóóhati sàràdàyã ca hoti varàdàyã ca kàyassa. Katamàhi pa¤cahi? 2. Saddhàya vaóóhati, sãlena vaóóhati, sutena vaóóhati, càgena vaóóhati, pa¤¤àya vaóóhati. Imàhi kho bhikkhave pa¤cahi vaóóhãhi vaóóhamàno ariyasàvako ariyàya vaóóhiyà vaóóhati sàràdàyã ca hoti varàdàyã ca kàyassà ti. Saddhàya sãlena ca yo pavaóóhati pa¤¤àya càgena sutena cåbhayaü so tàdiso sappuriso vicakkhaõo àdãyati sàram idh'eva attano ti. LXIV. 1. Pa¤cahi bhikkhave vaóóhãhi vaóóhamànà ariyasàvikà ariyàya vaóóhiyà vaóóhati sàràdàyinã ca hoti varàdàyinã ca kàyassa. Katamàhi pa¤cahi? 2. Saddhàya vaóóhati, sãlena vaóóhati, sutena vaóóhati, càgena vaóóhati, pa¤¤àya vaóóhati. Imàhi kho bhikkhave pa¤cahi vaóóhãhi vaóóhamànà ariyasàvikà ariyàya vaóóhiyà vaóóhati sàràdàyinã ca hoti varàdàyinã ca kàyassà ti. Saddhàya sãlena ca yà pavaóóhati pa¤¤àya càgena sutena cåbhayaü sà tàdisã sãlavatã upàsikà àdãyati sàram idh'eva attano ti. #<[page 081]># %% LXV. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu alaüsàkaccho sabrahmacàrãnaü. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu attanà ca sãlasampanno hoti sãlasampadàkathàya ca àgataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca samàdhisampanno hoti samàdhisampadàkathàya ca àgataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca pa¤¤àsampanno hoti pa¤¤àsampadàkathàya ca àgataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca vimuttisampanno hoti vimuttisampalàkathàya ca àgataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca vimutti¤àõadassanasampanno hoti, vimutti¤àõadassanasampadàkathàya ca àgataü pa¤haü vyàkattà hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu alaüsàkaccho sabrahmacàrãnan ti. LXVI. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu alaüsàjivo sabrahmacàrãnaü. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu attanà ca sãlasampanno hoti sãlasampadàkathàya ca kataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca samàdhisampanno hoti samàdhisampadàkathàya ca kataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca pa¤¤àsampanno hoti pa¤¤àsampadàkathàya ca kataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca vimuttisampanno hoti vimuttisampadàkathàya ca kataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca vimutti¤àõadassanasampanno hoti vimutti¤àõadassanasampadàkathàya ca kataü pa¤haü vyàkattà hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu alaüsàjivo sabrahmacàrãnan ti. LXVII. 1. Yo hi koci bhikkhave bhikkhu và bhikkhunã và pa¤ca dhamme bhàveti, pa¤ca dhamme bahulãkaroti, tassa dvinnaü phalànaü a¤¤ataraü phalaü pàñikaïkhaü: diññh' eva dhamme a¤¤à sati và upàdisese anàgàmità. #<[page 082]># %<82 Aïguttara-Nikàya. LXVII. 2-LXVIII. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu chandasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti, viriyasamàdhi-cittasamàdhi-vãmaüsàsamàdhi-padhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti, ussoëhiü yeva pa¤camiü. Yo hi koci bhikkhave bhikkhu và bhikkhunã và ime pa¤ca dhamme bhàveti, ime pa¤ca dhamme bahulãkaroti, tassa dvinnaü phalànaü a¤¤ataraü phalaü pàñikaïkhaü: diññh' eva dhamme a¤¤à sati và upàdisese anàgàmità ti. LXVIII. 1. Pubbàhaü bhikkhave sambodhà anabhisambuddho bodhisatto 'va samàno pa¤ca dhamme bhàvesiü pa¤ca dhamme bahuli-m-akàsiü. Katame pa¤ca? 2. Chandasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàvesiü, viriyasamàdhi-cittasamàdhi-vãmaüsàsamàdhi-padhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàvesiü, ussoëhiü yeva pa¤camiü. So kho ahaü bhikkhave imesaü ussoëhipa¤camànaü dhammànaü bhàvitattà bahulãkatattà yassa yassàbhi¤¤àsacchikaraõãyassa dhammassa cittaü abhininnàmesiü abhi¤¤àsacchikiriyàya, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõiü sati sati àyatane. So sace àkaïkhiü: anekavihitaü iddhividhaü paccanubhaveyyaü . . . pe . . . yàva Brahmalokà pi kàyena 'va saüvatteyyan ti, tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõiü sati sati àyatane. So sace àkaïkhiü: . . . pe . . . àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihareyyan ti, #<[page 083]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõiü sati sati àyatane ti. LXIX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà bhàvità bahulãkatà ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu asubhànupassã kàye viharati, àhàre pañikkålasa¤¤ã, sabbaloke anabhiratasa¤¤ã, sabbasaïkhàresu aniccànupassã, maraõasa¤¤à kho pan'assa ajjhattaü supaññhità hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà bhàvità bahulãkatà ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbànàya saüvattantã ti. LXX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà bhàvità bahulãkatà àsavànaü khayàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu asubhànupassã kàye viharati, àhàre pañikkålasa¤¤ã, sabbaloke anabhiratasa¤¤ã, sabbasaïkhàresu aniccànupassã, maraõasa¤¤à kho pan'assa ajjhattaü supaññhità hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà bhàvità bahulãkatà àsavànaü khayàya saüvattantã ti. Sa¤¤àvaggo sattamo. Uddànaü: Dve ca sa¤¤à dve vaóóhã ca sàkacchena ca sàjivaü Iddhipàdà ca dve vuttà nibbidà càsavakkhayà ti. #<[page 084]># %<84 Aïguttara-Nikàya. LXXI. 1-5>% LXXI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà bhàvità bahulãkatà cetovimuttiphalà ca honti cetovimuttiphalànisaüsà ca, pa¤¤àvimuttiphalà ca honti pa¤¤àvimuttiphalànisaüsà ca. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu asubhànupassã kàye viharati, àhàre pañikkålasa¤¤i, sabbaloke anabhiratasa¤¤ã, sabbasaïkhàresu aniccànupassã, maraõasa¤¤à kho pan'assa ajjhattaü supaññhità hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà bhàvità bahulãkatà cetovimuttiphalà ca honti cetovimuttiphalànisaüsà ca, pa¤¤àvimuttiphalà ca honti pa¤¤àvimuttiphalànisaüsà ca. 3. Yato kho bhikkhave bhikkhu cetovimutto ca hoti pa¤¤àvimutto ca, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu ukkhittapaligho iti pi, saükiõõaparikho iti pi, abbuëhesiko iti pi, niraggalo iti pi, ariyo pannaddhajo pannabhàro visaüyutto iti pi. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu ukkhittapaligho hoti? 4. Idha bhikkhave bhikkhuno avijjà pahãnà hoti ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà: evaü kho bhikkhave bhikkhu ukkhittapaligho hoti. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu saükiõõaparikho hoti? 5. Idha bhikkhave bhikkhuno ponobbhaviko jàtisaüsàro pahãno hoti ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo: evaü kho bhikkhave bhikkhu saükiõõaparikho hoti. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu abbuëhesiko hoti? #<[page 085]># %% 6. Idha bhikkhave bhikkhuno taõhà pahãnà hoti ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà: evaü kho bhikkhave bhikkhu abbuëhesiko hoti. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu niraggalo hoti? 7. Idha bhikkhave bhikkhuno pa¤c' orambhàgiyàni saüyojanàni pahãnàni honti ucchinnamålàni tàlàvatthukatàni anabhàvakatàni àyatiü anuppàdadhammàni: evaü kho bhikkhave bhikkhu niraggalo hoti. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu ariyo pannaddhajo pannabhàro visaüyutto hoti? 8. Idha bhikkhave bhikkhuno asmimàno pahãno hoti ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo: evaü kho bhikkhave bhikkhu ariyo pannaddhajo pannabhàro visaüyutto hotã ti. LXXII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà bhàvità bahulãkatà cetovimuttiphalà ca honti cetovimuttiphalànisaüsà ca, pa¤¤àvimuttiphalà ca honti pa¤¤àvimuttiphalànisaüsà ca. Katame pa¤ca? 2. Aniccasa¤¤à, anicce dukkhasa¤¤à, dukkhe anattasa¤¤à, pahànasa¤¤à, viràgasa¤¤à. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà bhàvità bahulãkatà cetovimuttiphalà ca honti cetovimuttiphalànisaüsà ca, pa¤¤àvimuttiphalà ca honti pa¤¤àvimuttiphalànisaüsà ca. 3. Yato kho bhikkhave bhikkhu cetovimutto ca hoti pa¤¤àvimutto ca, ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu ukkhittapaligho iti pi, saükiõõaparikho iti pi, abbuëhesiko iti pi, niraggalo iti pi, ariyo pannaddhajo pannabhàro visaüyutto iti pi. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu ukkhittapaligho hoti? 4. Idha bhikkhave bhikkhuno avijjà pahãnà hoti ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà: evaü kho bhikkhave bhikkhu ukkhittapaligho hoti. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu saükiõõaparikho hoti? #<[page 086]># %<86 Aïguttara-Nikàya. LXXII. 5-LXXIII. 2>% 5. Idha bhikkhave bhikkhuno ponobbhaviko jàtisaüsàro pahãno hoti ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo: evaü kho bhikkhave bhikkhu saükiõõaparikho hoti. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu abbuëhesiko hoti? 6. Idha bhikkhave bhikkhuno taõhà pahãnà hoti ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà: evaü kho bhikkhave bhikkhu abbuëhesiko hoti. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu niraggalo hoti? 7. Idha bhikkhave bhikkhuno pa¤c' orambhàgiyàni saüyojanàni pahãnàni honti ucchinnamålàni tàlàvatthukatàni anabhàvakatàni àyatiü anuppàdadhammàni: evaü kho bhikkhave bhikkhu niraggalo hoti. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu ariyo pannaddhajo pannabhàro visaüyutto hoti? 8. Idha bhikkhave bhikkhuno asmimàno pahãno hoti ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvakato àyatiü anuppàdadhammo: evaü kho bhikkhave bhikkhu ariyo pannaddhajo pannabhàro visaüyutto hotã ti. LXXIII. 1. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bhikkhu Bhagavantaü etad avoca:-- Dhammavihàrã dhammaviharã ti bhante vuccati. Kittàvatà nu kho bhante bhikkhu dhammavihàrã hotã ti? 2. Idha bhikkhu bhikkhu dhammaü pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So tàya dhammapariyattiyà divasaü atinàmeti, ri¤cati pañisallànam, nànuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. Ayaü vuccati bhikkhu bhikkhu pariyattibahulo, no dhammavihàrã. #<[page 087]># %% 3. Puna ca paraü bhikkhu bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti. So tàya dhammapa¤¤attiyà divasaü atinàmeti, ri¤cati pañisallànaü, nànuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. Ayaü vuccati bhikkhu bhikkhu pa¤¤attibahulo, no dhammavihàrã. 4. Puna ca paraü bhikkhu bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti. So tena sajjhàyena divasaü atinàmeti, ri¤cati pañisallànaü, nànuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. Ayaü vuccati bhikkhu bhikkhu sajjhàyabahulo, no dhammavihàrã. 5. Puna ca paraü bhikkhu bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicàreti manasànupekkhati. So tehi dhammavitakkehi divasaü atinàmeti, ri¤cati pañisallànaü, nànuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. Ayaü vuccati bhikkhu bhikkhu vitakkabahulo, no dhammavihàrã. 6. Idha bhikkhu bhikkhu dhammaü pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. So tàya dhammapariyattiyà na divasaü atinàmeti, na ri¤cati pañisallànaü, anuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. Evaü kho bhikkhu bhikkhu dhammavihàrã hoti. 7. Iti kho bhikkhu bhikkhu desito mayà pariyattibahulo, desito pa¤¤attibahulo, desito sajjhàyabahulo, desito vitakkabahulo, desito dhammavihàrã. Yaü bhikkhu Satthàrà karaõãyaü sàvakànaü hitesinà anukampakena anukampaü upàdàya, kataü vo taü mayà. Etàni bhikkhu rukkhamålàni, etàni su¤¤àgàràni. Jhàyatha bhikkhu mà pamàdattha, mà pacchà vippañisàrino ahuvattha. Ayaü vo amhàkaü anusàsanã ti. #<[page 088]># %<88 Aïguttara-Nikàya. LXXIV. 1-7>% LXXIV. 1. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bhikkhu Bhagavantaü etad avoca:-- Dhammavihàrã dhammavihàrã ti bhante vuccati. Kittàvatà nu kho bhante bhikkhu dhammavihàrã hotã ti? 2. Idha bhikkhu bhikkhu dhammaü pariyàpuõàti: suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü, uttari¤ c'assa pa¤¤àya atthaü na ppajànàti. Ayaü vuccati bhikkhu bhikkhu pariyattibahulo, no dhammavihàrã. 3. Puna ca paraü bhikkhu bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti, uttari¤ c'assa pa¤¤àya atthaü na ppajànàti. Ayaü vuccati bhikkhu bhikkhu pa¤¤attibahulo, no dhammavihàrã. 4. Puna ca paraü bhikkhu bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti, uttari¤ c'assa pa¤¤àya atthaü na ppajànàti. Ayaü vuccati bhikkhu bhikkhu sajjhàyabahulo, no dhammavihàri. 5. Puna ca paraü bhikkhu bhikkhu yathàsutaü yathapariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicàreti manasànupekkhati, uttari¤ c'assa pa¤¤àya atthaü na ppajànàti. Ayaü vuccati bhikkhu bhikkhu vitakkabahulo, no dhammavihàrã. 6. Idha bhikkhu bhikkhu dhammaü pariyàpuõàti: suttam geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü, uttari¤ c'assa pa¤¤àya atthaü pajànàti. Evaü kho bhikkhu bhikkhu dhammavihàrã hoti. 7. Iti kho bhikkhu bhikkhu desito mayà pariyattibahulo, desito pa¤¤attibahulo, #<[page 089]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ desito sajjhàyabahulo, desito vitakkabahulo, desito dhammavihàrã. Yaü bhikkhu Satthàrà karaõãyaü sàvakànaü hitesinà anukampakena anukampaü upàdàya, kataü vo taü mayà. Etàni bhikkhu rukkhamålàni, etàni su¤¤àgàràni. Jhàyatha bhikkhu mà pamàdattha, mà pacchà vippañisàrino ahuvattha. Ayaü vo amhàkaü anusàsanã ti. LXXV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave yodhàjãvà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave ekacco yodhàjãvo rajaggaü yeva disvà saüsãdati visãdati na santhambhati na sakkoti saügàmaü otarituü. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo hoti. Ayaü bhikkhave pañhamo yodhàjãvo santo saüvijjamàno lokasmiü. 3. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo sahati rajaggaü, api ca kho dhajaggaü yeva disvà saüsãdati visãdati na santhambhati na sakkoti saügàmaü otarituü. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo hoti. Ayaü bhikkhave dutiyo yodhàjãvo santo saüvijjamàno lokasmiü. 4. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo sahati rajaggaü sahati dhajaggaü, api ca kho ussàdanaü yeva sutvà saüsãdati visãdati na santhambhati na sakkoti saügàmaü otarituü. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo hoti. Ayaü bhikkhave tatiyo yodhàjãvo santo saüvijjamàno lokasmiü. 5. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo sahati rajaggaü sahati dhajaggaü sahati ussàdanaü, api ca kho sampahàre ha¤¤ati vyàpajjati. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo hoti. Ayaü bhikkhave catuttho yodhàjãvo santo saüvijjamàno lokasmiü. 6. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo sahati rajaggaü sahati dhajaggaü sahati ussàdanaü sahati sampahàraü. #<[page 090]># %<90 Aïguttara-Nikàya. LXXV. 7-9>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So taü saügàmaü abhivijinitvà vijitasaügàmo tam eva saügàmasãsaü ajjhàvasati. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo hoti. Ayaü bhikkhave pa¤camo yodhàjãvo santo saüvijamàno lokasmiü. Ime kho bhikkhave pa¤ca yodhàjãvà santo saüvijjamànà lokasmiü. 7. Evam eva kho bhikkhave pa¤c'ime yodhàjãvåpamà puggalà santo saüvijjamànà bhikkhåsu. Katame pa¤ca? 8. Idha bhikkhave bhikkhu rajaggaü yeva disvà saüsãdati visãdati na santhambhati na sakkoti brahmacariyaü santànetuü, sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Kim assa rajaggasmiü? Idha bhikkhave bhikkhu suõàti `amukasmiü nàma gàme và nigame và itthi và kumàrã và abhiråpà dassanãyà pàsàdikà paramàya vaõõapokkharatàya samannàgatà' ti. So taü sutvà saüsãdati visãdati na santhambhati na sakkoti brahmacariyaü santànetuü, sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Idam assa rajaggasmiü. Seyyathà pi so bhikkhave yodhàjãvo rajaggaü yeva disvà saüsãdati visãdati na santhambhati na sakkoti saügàmaü otarituü, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco puggalo hoti. Ayaü bhikkhave pañhamo yodhàjãvåpamo puggalo santo saüvijjamàno bhikkhåsu. 9. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu sahati rajaggaü, api ca kho dhajaggaü yeva disvà saüsãdati visãdati na santhambhati na sakkoti brahmacariyaü santànetuü, sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Kim assa dhajaggasmiü? Idha bhikkhave bhikkhu na h'eva kho suõàti `amukasmiü nàma gàme và nigame và itthi và kumàrã và abhiråpà dassanãyà pàsàdikà paramàya vaõõapokkharatàya samannàgatà' ti, api ca kho samaü passati itthiü và kumàriü và abhiråpaü dassanãyaü pàsàdikaü paramàya vaõõapokkharatàya samannàgataü. So taü disvà saüsãdati visãdati na santhambhati na sakkoti brahmacariyaü santànetuü, #<[page 091]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Idam assa dhajaggasmiü. Seyyathà pi so bhikkhave yodhàjãvo sahati rajaggaü, api ca kho dhajaggaü yeva disvà saüsãdati visãdati na santhambhati na sakkoti saügàmaü otarituü, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco puggalo hoti. Ayaü bhikkhave dutiyo yodhàjãvåpamo puggalo santo saüvijjamàno bhikkhåsu. 10. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu sahati rajaggaü sahati dhajaggaü, api ca kho ussàdanaü yeva sutvà saüsãdati visãdati na santhambhati na sakkoti brahmacariyaü santànetuü, sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Kim assa ussàdanàya? Idha bhikkhave bhikkhuü ara¤¤agataü và rukkhamålagataü và su¤¤àgàragataü và màtugàmo upasaïkamitvà åhasati ullapati ujjhaggeti uppaõóeti. So màtugàmena åhasiyamàno ullapiyamàno ujjhaggiyamàno uppaõóiyamàno saüsãdati visãdati na santhambhati na sakkoti brahmacariyaü santànetuü, sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Idam assa ussàdanàya. Seyyathà pi so bhikkhave yodhàjãvo sahati rajaggaü sahati dhajaggaü, api ca kho ussàdanaü yeva sutvà saüsãdati visãdati na santhambhati na sakkoti saügàmaü otarituü, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco puggalo hoti. Ayaü bhikkhave tatiyo yodhàjãvåpamo puggalo santo saüvijjamàno bhikkhåsu. 11. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu sahati rajaggaü sahati dhajaggaü sahati ussàdanaü, api ca kho sampahàre ha¤¤ati vyàpajjati. Kim assa sampahàrasmiü? Idha bhikkhave bhikkhuü ara¤¤agataü và rukkhamålagataü và su¤¤àgàragataü và màtugàmo upasaïkamitvà abhinisãdati abhinipajjati ajjhottharati. #<[page 092]># %<92 Aïguttara-Nikàya. LXXV. 12>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So màtugàmena abhinisãdiyamàno abhinipajjiyamàno ajjhotthariyamàno sikkhaü appaccakkhàya dubbalyaü anàvikatvà methunaü dhammaü pañisevati. Idam assa sampahàrasmiü. Seyyathà pi so bhikkhave yodhàjãvo sahati rajaggaü sahati dhajaggaü sahati ussàdanaü api ca kho sampahàre ha¤¤ati vyàpajjati, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco puggalo hoti. Ayaü bhikkhave catuttho yodhàjãvåpamo puggalo santo saüvijjamàno bhikkhåsu. 12. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu sahati rajaggaü sahati dhajaggaü sahati ussàdanaü sahati sampahàraü. So taü saügàmaü abhivijinitvà vijitasaügàmo tam eva saügàmasãsaü ajjhàvasati. Kim assa saügàmavijayasmiü? Idha bhikkhave bhikkhuü ara¤¤agataü và rukkhamålagataü và su¤¤àgàragataü và màtugàmo upasaïkamitvà abhinisãdati abhinipajjati ajjhottharati. So màtugàmena abhinisãdiyamàno abhinipajjiyamàno ajjhotthariyamàno viniveñhetvà vinimocetvà yenakàmaü pakkamati. So vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü girigåhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So ara¤¤agato và rukkhamålagato và su¤¤àgàragato và nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati, abhijjhàya cittaü parisodheti, vyàpàdapadosaü pahàya avyàpannacitto viharati sabbapàõabhåtahitànukampã vyàpàdapadosà cittaü parisodheti, thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno thãnamiddhà cittaü parisodheti, uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasantacitto uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti, vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati akathaükathã kusalesu dhammesu vicikicchàya cittaü parisodheti. #<[page 093]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So ime pa¤ca nãvaraõe pahàya cetaso upakkilese pa¤¤àya dubbalãkaraõe vivicc'eva kàmehi . . . pe . . . catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye thite ànejjappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhininnàmeti. So `idaü dukkhan' ti yathàbhåtaü pajànàti, `ayaü dukkhasamudayo' ti yathàbhåtaü pajànàti, `ayaü dukkhanirodho' ti yathàbhåtaü pajànàti, `ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà' ti yathàbhåtaü pajànàti, `ime àsavà' ti yathàbhåtaü pajànàti, `ayaü àsavasamudayo' ti yathàbhåtaü pajànàti, `ayaü àsavanirodho' ti yathàbhåtaü pajànàti, `ayaü àsavanirodhagàminã pañipadà' ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà pi cittaü vimuccati, bhavàsavà pi cittaü vimuccati, avijjàsavà pi cittaü vimuccati, vimuttasmiü vimuttam iti ¤àõaü hoti, `khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nàparaü itthattàyà' ti pajànàti. Idam assa saügàmavijayasmim. Seyyathà pi so bhikkhave yodhàjãvo sahati rajaggaü sahati dhajaggaü sahati ussàdanaü sahati sampahàraü. So taü saügàmaü abhivijinitvà vijitasaügàmo tam eva saügàmasisaü ajjhàvasati, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco puggalo hoti. Ayaü bhikkhave pa¤camo yodhàjãvåpamo puggalo santo saüvijjamàno bhikkhåsu. Ime kho bhikkhave pa¤ca yodhàjãvåpamà puggalà santo saüvijjamànà bhikkhåså ti. LXXVI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave yodhàjãvà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave ekacco yodhàjãvo asicammaü gahetvà dhanukalàpaü sannayhitvà viyåëhaü saügàmaü otarati. #<[page 094]># %<94 Aïguttara-Nikàya. LXXVI. 3-6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So tasmiü saügàme ussahati vàyamati, tam enaü ussahantaü vàyamantaü pare hananti pariyàpàdenti. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo hoti. Ayaü bhikkhave pañhamo yodhàjãvo santo saüvijjamàno lokasmiü. 3. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo asicammaü gahetvà dhanukalàpaü sannayhitvà viyåëhaü saügàmaü otarati. So tasmiü saügàme ussahati vàyamati, tam enaü ussahantaü vàyamantaü pare upalikkhanti, tam enaü apanenti, apanetvà ¤àtakànaü nenti. So ¤àtakehi nãyamàno appatvà 'va ¤àtake antaràmagge kàlaü karoti. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo hoti. Ayaü bhikkhave dutiyo yodhàjãvo santo saüvijjamàno lokasmiü. 4. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo asicammaü gahetvà dhanukalàpaü sannayhitvà viyåëhaü saügàmaü otarati. So tasmiü saügàme ussahati vàyamati, tam enaü ussahantaü vàyamantaü pare upalikkhanti, tam enaü apanenti, apanetvà ¤àtakànaü nenti, tam enaü ¤àtakà upaññhahanti paricaranti. So ¤àtakehi upaññhahiyamàno paricariyamàno ten'eva àbàdhena kàlaü karoti. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo hoti. Ayaü bhikkhave tatiyo yodhàjãvo santo saüvijjamàno lokasmiü. 5. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo asicammaü gahetvà dhanukalàpaü sannayhitvà viyåëhaü saügàmaü otarati. So tasmiü saügàme ussahati vàyamati, tam enaü ussahantaü vàyamantaü pare upalikkhanti, tam enaü apanenti, apanetvà ¤àtakànaü nenti, tam enaü nàtakà upaññhahanti paricaranti. So ¤àtakehi upaññhahiyamàno paricariyamàno vuññhàti tamhà àbàdhà. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo hoti. Ayaü bhikkhave catuttho yodhàjãvo santo saüvijjamàno lokasmiü. 6. Puna ca paraü bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo asicammaü gahetvà dhanukalàpaü sannayhitvà viyåëhaü saügàmaü otarati. So taü saügàmaü abhivijinitvà vijitasaügàmo tam eva saügàmasãsaü ajjhàvasati. #<[page 095]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco yodhàjãvo hoti. Ayaü bhikkhave pa¤camo yodhàjãvo santo saüvijjamàno lokasmiü. Ime kho bhikkhave pa¤ca yodhàjãvà santo saüvijjamànà lokasmim. 7. Evam eva kho bhikkhave pa¤c'ime yodhàjãvåpamà puggalà santo saüvijjamànà bhikkhåsu. Katame pa¤ca? 8. Idha bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü gàmaü và nigamaü và upanissàya viharati. So pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaram àdàya tam eva gàmaü và nigamaü và piõóàya pavisati arakkhiten'eva kàyena arakkhitàya vàcàya arakkhitena cittena anupaññhitàya satiyà asaüvutehi indriyehi. So tattha passati màtugàmaü dunnivatthaü và duppàrutaü và, tassa màtugàmaü disvà dunnivatthaü và duppàrutaü và ràgo cittaü anuddhaüseti. So ràgànuddhaüsena cittena sikkhaü appaccakkhàya dubbalyaü anàvikatvà methunaü dhammaü pañisevati. Seyyathà pi so bhikkhave yodhàjãvo asicammaü gahetvà dhanukalàpaü sannayhitvà viyåëhaü saügàmaü otarati, so tasmiü saügàme ussahati vàyamati, tam enaü ussahantaü vàyamantaü pare hananti pariyàpàdenti, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco puggalo hoti. Ayaü bhikkhave pañhamo yodhàjãvåpamo puggalo santo saüvijjamàno bhikkhåsu. 9. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü gàmaü và nigamaü và upanissàya viharati. So pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaram àdàya tam eva gàmaü và nigamaü và piõóàya pavisati arakkhiten'eva kàyena arakkhitàya vàcàya arakkhitena cittena anupaññhitàya satiyà asaüvutehi indriyehi. So tattha passati màtugàmaü dunnivatthaü và duppàrutaü và, tassa màtugàmaü disvà dunnivatthaü và duppàrutaü và ràgo cittaü anuddhaüseti. So ràgànuddhaüsena cittena parióayhat'eva kàyena parióayhati cetasà. Tassa evaü hoti: yan nånàhaü àràmaü gantvà bhikkhånaü àroceyyaü `ràgapariyuññhito 'mhi àvuso ràgapareto, #<[page 096]># %<96 Aïguttara-Nikàya. LXXVI. 10>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na sakkomi brahmacariyaü santànetuü, sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattissàmã' ti. So àràmaü gacchanto appatvà 'va àràmaü antaràmagge sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Seyyathà pi so bhikkhave yodhàjãvo asicammaü gahetva dhanukalàpaü sannayhitvà viyåëhaü saügàmaü otarati, so tasmiü saügàme ussahati vàyamati, tam enaü ussahantaü vàyamantaü pare upalikkhanti, tam enaü apanenti, apanetvà ¤àtakànaü nenti. So ¤àtakehi nãyamàno appatvà 'va ¤àtake antaràmagge kàlaü karoti, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco puggalo hoti. Ayaü bhikkhave dutiyo yodhàjãvåpamo puggalo santo saüvijjamàno bhikkhåsu. 10. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü gàmaü và nigamaü và upanissàya viharati. So pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaram àdàya tam eva gàmaü và nigamaü và piõóàya pavisati arakkhiten'eva kàyena arakkhità yavàcàya arakkhitena cittena anupaññhitàya satiyà asaüvutehi indriyehi. So tattha passati màtugàmaü dunnivatthaü và duppàrutaü và, tassa màtugàmaü disvà dunnivatthaü và duppàrutaü và ràgo cittaü anuddhaüseti. So ràgànuddhaüsena cittena parióayhat'eva kàyena parióayhati cetasà. Tassa evaü hoti: yan nånàhaü àràmaü gantvà bhikkhånaü àroceyyaü `ràgapariyuññhito 'mhi àvuso ràgapareto, na sakkomi brahmacariyaü santànetuü, sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattissàmã' ti. So àràmaü gantvà bhikkhånaü àroceti `ràgapariyuññhito 'mhi àvuso ràgapareto, na sakkomi brahmacariyaü santànetuü, sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattissàmã' ti. Tam enaü sabrahmacàrã ovadanti anusàsanti:-- #<[page 097]># %% Appassàdà àvuso kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo. Aññhisaïkhalåpamà kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo. Maüsapesåpamà kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo. Tiõukkåpamà kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo. Aïgàrakàsåpamà kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, adãnavo ettha bhãyo. Supinakåpamà kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo. Yàcitakåpamà kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo. Rukkhaphalåpamà kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo. Asisånåpamà kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo. Sattisålåpamà kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo. Sappasiråpamà kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo. Abhiramatu àyasmà brahmacariye, mà àyasmà sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattã ti. So sabrahmacàrãhi evaü ovadiyamàno evaü anusàsiyamàno evam àha `ki¤cà pi àvuso appassàdà kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo, atha kho nevàhaü sakkomi brahmacariyaü santànetum, sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattissàmã' ti. So sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Seyyathà pi so bhikkhave yodhàjãvo asicammaü gahetvà dhanukalàpaü sannayhitvà viyåëhaü saügàmaü otarati, so tasmiü saügàme ussahati vàyamati, tam enaü ussahantaü vàyamantaü pare upalikkhanti, tam enaü apanenti, apanetvà ¤àtakànaü nenti, #<[page 098]># %<98 Aïguttara-Nikàya. LXXVI. 11>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tam enaü ¤àtakà upaññhahanti paricaranti. So ¤àtakehi upaññhahiyamàno paricariyamàno ten'eva àbàdhena kàlaü karoti, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco puggalo hoti. Ayaü bhikkhave tatiyo yodhàjãvåpamo puggalo santo saüvijjamàno bhikkhåsu. 11. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü gàmaü và nigamaü và upanissàya viharati. So pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaram àdàya tam eva gàmaü và nigamaü và piõóàya pavisati arakkhiten'eva kàyena arakkhitàya vàcàya arakkhitena cittena anupaññhitàya satiyà asaüvutehi indriyehi. So tattha passati màtugàmaü dunnivatthaü và duppàrutaü và, tassa màtugàmaü disvà dunnivatthaü và duppàrutaü và ràgo cittaü anuddhaüseti. So ràgànuddhaüsena cittena parióayhat'eva kàyena parióayhati cetasà. Tassa evaü hoti: yan nånàhaü àràmaü gantvà bhikkhånaü àroceyyaü `ràgapariyuññhito' mhi àvuso ràgapareto, na sakkomi brahmacariyaü santànetuü, sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattissàmã' ti. So àràmaü gantvà bhikkhånaü àroceti `ràgapariyuññhito 'mhi àvuso ràgapareto, na sakkomi brahmacariyaü santànetuü, sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattissàmã' ti. Tam enaü sabrahmacàrã ovadanti anusàsanti:-- Appassàdà àvuso kàmà vuttà Bhagavatà, bahàdukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo. Aññhisaïkhalåpamà kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo. Maüsapesåpamà kàmà vuttà Bhagavatà . . . Tiõukkåpamà kàmà vuttà Bhagavatà . . . Aïgàrakàsåpamà kàmà vuttà Bhagavatà . . . Supinakåpamà kàmà vuttà Bhagavatà . . . Yàcitakåpamà kàmà vuttà Bhagavatà . . . Rukkhaphalåpamà kàmà vuttà Bhagavatà . . . Asisånåpamà kàmà vuttà Bhagavatà . #<[page 099]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . Sattisålåpamà kàmà vuttà Bhagavatà . . . Sappasiråpamà kàmà vuttà Bhagavatà, bahudukkhà bahåpàyàsà, àdãnavo ettha bhãyo. Abhiramatu àyasmà brahmacariye, mà àyasmà sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattã ti. So sabrahmacàrãhi evaü ovadiyamàno evaü anusàsiyamàno evam àha `ussahissàmi àvuso, vàyamissàmi àvuso, abhiramissàmi àvuso, na dànàhaü àvuso sikkhàdubbalyaü àvikatvà sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattissàmã' ti. Seyyathà pi so bhikkhave yodhàjãvo asicammaü gahetvà dhanukalàpaü sannayhitvà viyåëhaü saügàmaü otarati, so tasmiü saügàme ussahati vàyamati, tam enaü ussahantaü vàyamantaü pare upalikkhanti, tam enaü apanenti, apanetvà ¤àtakànaü nenti, tam enaü ¤àtakà upaññhahanti paricaranti. So ¤àtakehi upaññhahiyamàno paricariyamàno vuññhàti tamhà àbàdhà, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco puggalo hoti. Ayaü bhikkhave catuttho yodhàjãvåpamo puggalo santo saüvijjamàno bhikkhåsu. 12. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü gàmaü và nigamaü và upanissàya viharati. So pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaram àdàya tam eva gàmaü và nigamaü và piõóàya pavisati rakkhiten' eva kàyena rakkhitàya vàcàya rakkhitena cittena upaññhitàya satiyà saüvutehi indriyehi. So cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõam enaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati cakkhundriyaü, cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà . . . ghànena gandhaü ghàyitvà . . . jivhàya rasaü sàyitvà . . . kàyena phoññhabbaü phusitvà . #<[page 100]># %<100 Aïguttara-Nikàya. LXXVII. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . üanasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõam enaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati manindriyaü, manindriye saüvaraü àpajjati. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto vivittaü senàsanaü bhajati, ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü girigåhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So ara¤¤agato và rukkhamålagato và su¤¤àgàragato và nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà, so abhijjhaü loke pahàya . . . pe . . . so ime pa¤ca nãvaraõe pahàya cetaso upakkilese pa¤¤àya dubbalãkaraõe vivicc'eva kàmehi . . . pe . . . catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite ànejjappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhininnàmeti. So `idaü dukkhan' ti yathàbhåtaü pajànàti . . . pe . . . nàparaü itthattàyà' ti pajànàti. Seyyathà pi so bhikkhave yodhàjãvo asicammaü gahetvà dhanukalàpaü sannayhitvà viyåëham saügàmaü otarati, so taü saügàmaü abhivijinitvà vijitasaügàmo tam eva saügàmasãsaü ajjhàvasati, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Evaråpo pi bhikkhave idh' ekacco puggalo hoti. Ayaü bhikkhave pa¤camo yodhàjãvåpamo puggalo santo saüvijjamàno bhikkhåsu. Ime kho bhikkhave pa¤ca yodhàjãvåpamà puggalà santo saüvijjamànà bhikkhåså ti. LXXVII. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave anàgatabhayàni sampassamànena alam eva àra¤¤akena bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. #<[page 101]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Katamàni pa¤ca? 2. Idha bhikkhave àra¤¤ako bhikkhu iti pañisa¤cikkhati `ahaü kho etarahi ekako ara¤¤e viharàmi, ekakaü kho pana maü ara¤¤e viharantaü ahi và maü óaseyya, vicchiko và maü óaseyya, satapadã và maü óaseyya, tena me assa kàlakiriyà, so mam'assa antaràyo. Handàhaü viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàyà' ti. Idaü bhikkhave pañhamaü anàgatabhayaü sampassamànena alam eva àra¤¤akena bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. 3. Puna ca paraü bhikkhave àra¤¤ako bhikkhu iti pañisa¤cikkhati `ahaü kho etarahi ekako ara¤¤e viharàmi, ekako kho panàhaü ara¤¤e viharanto upakkhalitvà và papateyyaü, bhattaü và me bhuttaü vyàpajjeyya, pittaü và me kuppeyya, semhaü và me kuppeyya, satthakà và me vàtà kuppeyyuü, tena me assa kàlakiriyà, so mam' assa antaràyo. Handàhaü viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà' ti. Idaü bhikkhave dutiyaü anàgatabhayaü sampassamànena alam eva àra¤¤akena bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. 4. Puna ca paraü bhikkhave àra¤¤ako bhikkhu iti pañisa¤cikkhati `ahaü kho etarahi ekako ara¤¤e viharàmi, ekako kho panàhaü ara¤¤e viharanto vàëehi samàgaccheyyaü sãhena và vyagghena và dãpinà và acchena và taracchena và, te maü jãvità voropeyyuü, tena me assa kàlakiriyà, #<[page 102]># %<102 Aïguttara-Nikàya. LXXVII. 5-6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so mam'assa antaràyo. Handàhaü viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà' ti. Idaü bhikkhave tatiyaü anàgatabhayaü sampassamànena alam eva àra¤¤akena bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. 5. Puna ca paraü bhikkhave àra¤¤ako bhikkhu iti pañisa¤cikkhati `ahaü kho etarahi ekako ara¤¤e viharàmi, ekako kho panàhaü ara¤¤e viharanto màõavehi samàgaccheyyaü katakammehi và akatakammehi và, te maü jãvità voropeyyuü, tena me assa kàlakiriyà, so mam'assa antaràyo. Handàhaü viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà' ti. Idaü bhikkhave catutthaü anàgatabhayaü sampassamànena alam eva àra¤¤akena bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. 6. Puna ca paraü bhikkhave àra¤¤ako bhikkhu iti pañisa¤cikkhati `ahaü kho etarahi ekako ara¤¤e viharàmi, santi kho panàra¤¤e vàëà amanussà, te maü jãvità voropeyyuü, tena me assa kàlakiriyà, so mam'assa antaràyo. Handàhaü viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà' ti. Idaü bhikkhave pa¤camaü anàgatabhayaü sampassamànena alam eva àra¤¤akena bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Imàni kho bhikkhave pa¤ca anàgatabhayàni sampassamànena alam eva àra¤¤akena bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà ti. #<[page 103]># %% LXXVIII. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave anàgatabhayàni sampassamànena alam eva bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Katamàni pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu iti pañisa¤cikkhati `ahaü kho etarahi daharo yuvà susu kàëakeso bhadrena yobbanena samannàgato pañhamena vayasà, hoti kho pana so samayo, yaü imaü kàyaü jarà phusati, jiõõena kho pana jaràya abhibhåtena na sukaraü buddhànaü sàsanaü manasikàtuü, na sukaràni ara¤¤avanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevituü, purà maü so dhammo àgacchati aniññho akanto amanàpo. Handàhaü pañikacc'eva viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya, yenàhaü dhammena samannàgato jiõõako pi phàsu viharissàmã' ti. Idaü bhikkhave pañhamaü anàgatabhayaü sampassamànena alam eva bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu iti pañisa¤cikkhati `ahaü kho etarahi appàbàdho appàtaïko samavepàkiniyà gahaõiyà samannàgato nàtisãtàya nàccuõhàya majjhimàya padhànakkhamàya, hoti kho pana so samayo, yaü imaü kàyaü vyàdhi phusati, vyàdhitena kho pana vyàdhàbhibhåtena na sukaraü buddhànaü sàsanaü manasikàtuü, na sukaràni ara¤¤avanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevituü, purà maü so dhammo àgacchati aniññho akanto amanàpo. Handàhaü pañikacc'eva viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya, #<[page 104]># %<104 Aïguttara-Nikàya. LXXVIII. 4-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yenàhaü dhammena samannàgato vyàdhito pi phàsu viharissàmã' ti. Idaü bhikkhave dutiyaü anàgatabhayaü sampassamànena alam eva bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. 4. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu iti pañisa¤cikkhati `etarahi kho subhikkhaü susassaü sulabhapiõóaü, sukaraü u¤chena paggahena yàpetuü, hoti kho pana so samayo, yaü dubbhikkhaü hoti dussassaü dullabhapiõóaü, na sukaraü u¤chena paggahena yàpetuü, dubbhikkhe kho pana manussà yena subhikkhaü tena saïkamanti, tattha saïgaõikavihàro hoti àkiõõavihàro, saïgaõikavihàre kho pana sati àkiõõavihàre na sukaraü buddhànaü sàsanaü manasikàtuü, na sukaràni ara¤¤avanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevituü, purà maü so dhammo àgacchati aniññho akanto amanàpo. Handàhaü pañikacc'eva viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya, yenàhaü dhammena samannàgato dubbhikkhe pi phàsu viharissàmã' ti. Idaü bhikkhave tatiyaü anàgatabhayaü sampassamànena alam eva bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. 5. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu iti pañisa¤cikkhati `etarahi kho manussà samaggà sammodamànà avivadamànà khãrodakãbhåtà a¤¤ama¤¤aü piyacakkhåhi sampassantà viharanti, hoti kho pana so samayo, yaü bhayaü hoti añavisaükhepo, cakkasamàråëhà jànapadà pariyàyanti, bhaye kho pana sati manussà yena khemaü tena saïkamanti, tattha saïgaõikavihàro hoti àkiõõavihàro, saïgaõikavihàre kho pana sati àkiõõavihàre na sukaraü buddhànaü sàsanaü manasikàtuü, #<[page 105]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na sukaràni ara¤¤avanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevituü, purà maü so dhammo àgacchati aniññho akanto amanàpo. Handàhaü pañikacc'eva viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya, yenàhaü dhammena samannàgato bhaye pi phàsu viharissàmã' ti. Idaü bhikkhave catutthaü anàgatabhayaü sampassamànena alam eva bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. 6. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu iti pañisa¤cikkhati `etarahi kho saïgho samaggo sammodamàno avivadamàno ekuddeso phàsu viharati, hoti kho pana so samayo, yaü saïgho bhijjati, saïghe kho pana bhinne na sukaraü buddhànaü sàsanaü manasikàtuü, na sukaràni ara¤¤avanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevituü, purà maü so dhammo àgacchati aniññho akanto amanàpo. Handàhaü pañikacc'eva viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya, yenàhaü dhammena samannàgato bhinne pi saïghe phàsu viharissàmã' ti. Idaü bhikkhave pa¤camaü anàgatabhayaü sampassamànena alam eva bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Imàni kho bhikkhave pa¤ca anàgatabhayàni sampassamànena alam eva bhikkhunà appamattena àtàpinà pahitattena viharituü appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà ti. LXXIX. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave anàgatabhayàni etarahi asamuppannàni àyatiü samuppajjissanti, tàni vo pañibujjhitabbàni, #<[page 106]># %<106 Aïguttara-Nikàya. LXXIX. 2-3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ pañibujjhitvà ca tesaü pahànàya vàyamitabbaü. Katamàni pa¤ca? 2. Bhavissanti bhikkhave bhikkhå anàgatamaddhànaü abhàvitakàyà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à, te abhàvitakàyà samànà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à a¤¤e upasampàdessanti, te pi na sakkhissanti vinetuü adhisãle adhicitte adhipa¤¤àya, te pi bhavissanti abhàvitakàyà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à, te abhàvitakàyà samànà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à a¤¤e upasampàdessanti, te pi na sakkhissanti vinetuü adhisãle adhicitte adhipa¤¤àya, te pi bhavissanti abhàvitakàyà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à. Iti kho bhikkhave dhammasandosà vinayasandoso, vinayasandosà dhammasandoso. Idaü bhikkhave pañhamaü anàgatabhayaü etarahi asamuppannaü àyatiü samuppajjissati, taü vo pañibujjhitabbaü, pañibujjhitvà ca tassa pahànàya vàyamitabbaü. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhavissanti bhikkhå anàgatamaddhànaü abhàvitakàyà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à, te abhàvitakàyà samànà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à a¤¤esaü nissayaü dassanti, te pi na sakkhissanti vinetuü adhisãle adhicitte adhipa¤¤àya, te pi bhavissanti abhàvitakàyà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à, te abhàvitakàyà samànà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à a¤¤esaü nissayaü dassanti, te pi na sakkhissanti vinetuü adhisãle adhicitte adhipa¤¤àya, te pi bhavissanti abhàvitakàyà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à. Iti kho bhikkhave dhammasandosà vinayasandoso, vinayasandosà dhammasandoso. Idaü bhikkhave dutiyaü anàgatabhayaü etarahi asamuppannaü àyatiü samuppajjissati, taü vo pañibujjhitabbaü, pañibujjhitvà ca tassa pahànàya vàyamitabbaü. #<[page 107]># %% 4. Puna ca paraü bhikkhave bhavissanti bhikkhå anàgatamaddhànaü abhàvitakàyà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à, te abhàvitakàyà samànà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à abhidhammakathaü vedallakathaü kathentà kaõhaü dhammaü okkamamànà na bujjhissanti. Iti kho bhikkhave dhammasandosà vinayasandoso, vinayasandosà dhammasandoso. Idaü bhikkhave tatiyaü anàgatabhayaü etarahi asamuppannaü àyatiü samuppajjissati, taü vo pañibujjhitabbaü, pañibujjhitvà ca tassa pahànàya vàyamitabbaü. 5. Puna ca paraü bhikkhave bhavissanti bhikkhå anàgatamaddhànaü abhàvitakàyà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à, te abhàvitakàyà samànà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à, ye te suttantà Tathàgatabhàsità gambhãrà gambhãratthà lokuttarà su¤¤atàpañisaüyuttà, tesu bha¤¤amànesu na sussusissanti, na sotaü odahissanti, na a¤¤àcittaü upaññhapessanti, na ca te dhamme uggahetabbaü pariyàpuõitabbaü ma¤¤issanti, ye pana te suttantà kavikatà kàveyyà cittakkharà cittavya¤janà bàhirakà sàvakabhàsità, tesu bha¤¤amànesu sussusissanti, sotaü odahissanti, a¤¤àcittaü upaññhapessanti, te ca dhamme uggahetabbaü pariyàpuõitabbaü ma¤¤issanti. Iti kho bhikkhave dhammasandosà vinayasandoso, vinayasandosà dhammasandoso. Idaü bhikkhave catutthaü anàgatabhayaü etarahi asamuppannaü àyatiü samuppajjissati, taü vo pañibujjhitabbaü, pañibujjhitvà ca tassa pahànàya vàyamitabbaü. 6. Puna ca paraü bhikkhave bhavissanti bhikkhå anàgatamaddhànaü abhàvitakàyà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à, #<[page 108]># %<108 Aïguttara-Nikàya. LXXX. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ te abhàvitakàyà samànà abhàvitasãlà abhàvitacittà abhàvitapa¤¤à, therà bhikkhå bàhulikà bhavissanti sàthalikà okkamane pubbaïgamà paviveke nikkhittadhurà, na viriyaü àrabhissanti appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya, tesaü pacchimà janatà diññhànugatiü àpajjissati, sà pi bhavissati bàhulikà sàthalikà okkamane pubbaïgamà paviveke nikkhittadhurà, na viriyaü àrabhissati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Iti kho bhikkhave dhammasandosà vinayasandoso, vinayasandosà dhammasandoso. Idaü bhikkhave pa¤camaü anàgatabhayaü etarahi asamuppannaü àyatiü samuppajjissati, taü vo pañibujjhitabbaü, pañibujjhitvà ca tassa pahànàya vàyamitabbaü. Imàni kho bhikkhave pa¤ca anàgatabhayàni etarahi asamuppannàni àyatiü samuppajjissanti, tàni vo pañibujjhitabbàni, pañibujjhitvà ca tesaü pahànàya vàyamitabban ti. LXXX. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave anàgatabhayàni etarahi asamuppannàni àyatiü samuppajjisanti, tàni vo pañibujjhitabbàni, pañibujjhitvà ca tesaü pahànàya vàyamitabbaü. Katamàni pa¤ca? 2. Bhavissanti bhikkhave bhikkhå anàgatamaddhànaü cãvare kalyàõakàmà, te cãvare kalyàõakàmà samànà ri¤cissanti paüsukålikattaü ri¤cissanti ara¤¤avanapatthàni pantàni senàsanàni gàmanigamaràjadhàniü osaritvà vàsaü kappessanti, cãvarahetu ca anekavihitaü anesanaü appañiråpaü àpajjissanti. Idaü bhikkhave pañhamaü anàgatabhayaü etarahi asamuppannaü àyatiü samuppajjissati, taü vo pañibujjhitabbaü, pañibujjhitvà ca tassa pahànàya vàyamitabbaü. #<[page 109]># %% 3. Puna ca paraü bhikkhave bhavissanti bhikkhå anàgatamaddhànaü piõóapàte kalyàõakàmà, te piõóapàte kalyàõakàmà samànà ri¤cissanti piõóapàtikattaü ri¤cissanti ara¤¤avanapatthàni pantàni senàsanàni gàmanigamaràjadhàniü osaritvà vàsaü kappessanti jivhaggena rasaggàni pariyesamànà, piõóapàtahetu ca anekavihitaü anesanaü appañiråpaü àpajjissanti. Idaü bhikkhave dutiyaü anàgatabhayaü etarahi asamuppannaü àyatiü samuppajjissati, taü vo pañibujjhitabbaü, pañibujjhitvà ca tassa pahànàya vàyamitabbaü. 4. Puna ca paraü bhikkhave bhavissanti bhikkhå anàgatamaddhànaü senàsane kalyàõakàmà, te senàsane kalyàõakàmà samànà ri¤cissanti rukkhamålikattaü ri¤cissanti ara¤¤avanapatthàni pantàni senàsanàni gàmanigamaràjadhàniü osaritvà vàsaü kappessanti, senàsanahetu ca anekavihitaü anesanaü appañiråpaü àpajjissanti. Idaü bhikkhave tatiyaü anàgatabhayaü etarahi asamuppannaü àyatiü samuppajjissati, taü vo pañibujjhitabbaü, pañibujjhitvà ca tassa pahànàya vàyamitabbaü. 5. Puna ca paraü bhikkhave bhavissanti bhikkhå anàgatamaddhànaü bhikkhunãsikkhamànàsamaõuddesehi saüsaññhà viharissanti, bhikkhunãsikkhamànàsamaõuddesehi saüsagge kho pana bhikkhave sati etaü pàñikaïkhaü: anabhiratà và brahmacariyaü carissanti, a¤¤ataraü và saükiliññhaü àpattiü àpajjissanti, sikkhaü và paccakkhàya hinàyàvattissanti. Idaü bhikkhave catutthaü anàgatabhayaü etarahi asamuppannaü àyatiü samuppajjissati, taü vo pañibujjhitabbaü, pañibujjhitvà ca tassa pahànàya vàyamitabbaü. 6. Puna ca paraü bhikkhave bhavissanti bhikkhå anàgatamaddhànaü àràmikasamaõuddesehi saüsaññhà viharissanti, àràmikasamaõuddesehi saüsagge kho pana bhikkhave sati etaü pàñikaïkhaü: anekavihitaü sannidhikarakaparibhogaü anuyuttà viharissanti, #<[page 110]># %<110 Aïguttara-Nikàya. LXXXI. 1-3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ oëàrikaü pi nimittaü karissanti pañhaviyà pi haritagge pi. Idaü bhikkhave pa¤camaü anàgatabhayaü etarahi asamuppannaü àyatiü samuppajjissati, taü vo pañibujjhitabbaü, pañibujjhitvà ca tassa pahànàya vàyamitabbaü. Imàni kho bhikkhave pa¤ca anàgatabhayàni etarahi asamuppannàni àyatiü samuppajjissanti, tàni vo pañibujjhitabbàni, pañibujjhitvà ca tesaü pahànàya vàyamitabban ti. Yodhàjãvavaggo aññhamo Uddànaü: Dve cetovimuttiphalà dve ca dhammavihàrino Yodhàjãvà ca dve vuttà cattàro ca anàgatà ti. LXXXI. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü appiyo ca hoti amanàpo ca agaru ca abhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 2. Rajanãye rajjati, dusanãye dussati, mohanãye muyhati, kopanãye kuppati, madanãye majjati. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü appiyo ca hoti amanàpo ca agaru ca abhàvanãyo ca. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? #<[page 111]># %% 4. Rajanãye na rajjati, dusanãye na dussati, mohanãye na muyhati, kopanãye na kuppati, madanãye na majjati. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo cà ti. LXXXII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü appiyo ca hoti amanàpo ca agaru ca abhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 2. Avãtaràgo hoti, avãtadoso hoti, avãtamoho hoti makkhã ca palàsã ca. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü appiyo ca hoti amanàpo ca agaru ca abhàvanãyo ca. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 4. Vãtaràgo hoti, vãtadoso hoti,vãtamoho hoti amakkhã ca apalàsã ca. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo cà ti. LXXXIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü appiyo ca hoti amanàpo ca agaru ca abhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 2. Kuhako ca hoti lapako ca nemittako ca nippesiko ca làbhena ca làbhaü nijigiüsità. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü appiyo ca hoti amanàpo ca agaru ca abhàvanãyo ca. #<[page 112]># %<112 Aïguttara-Nikàya. LXXXIII. 3-LXXXV. 2>% 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 4. Na ca kuhako hoti na ca lapako na ca nemittako na ca nippesiko na ca làbhena làbhaü nijigiüsità. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo cà ti. LXXXIV. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü appiyo ca hoti amanàpo ca agaru ca abhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 2. Assaddho hoti, ahiriko hoti, anottàpi hoti, kusãto hoti, duppa¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü appiyo ca hoti amanàpo ca agaru ca abhàvanãyo cà ti. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 4. Saddho hoti, hirimà hoti, ottàpi hoti, àraddhaviriyo hoti, pa¤¤avà hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo cà ti. LXXXV. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü appiyo ca hoti amanàpo ca agaru ca abhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 2. Akkhamo hoti råpànaü, akkhamo saddànaü, akkhamo gandhànaü, akkhamo rasànaü, akkhamo phoññhabbànaü. #<[page 113]># %% Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü appiyo ca hoti amanàpo ca agaru ca abhàvanãyo cà ti. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 4. Khamo hoti råpànaü, khamo saddànaü, khamo gandhànaü, khamo rasànaü, khamo phoññhabbànaü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo cà ti. LXXXVI. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 2. Atthapañisambhidàpatto hoti, dhammapañisambhidàpatto hoti, niruttipañisambhidàpatto hoti, pañibhànapañisambhidàpatto hoti, yàni tàni sabrahmacàrãnaü uccàvacàni kiükaraõãyàni tattha dakkho hoti analaso tatrupàyàya vãmaüsàya samannàgato alaü kàtuü alaü saüvidhàtuü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo cà ti. LXXXVII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 2. Sãlavà hoti, pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno, anumattesu vajjesu bhayadassàvã, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu; bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo, ye te dhammà àdikalyàõà majjhe kalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, #<[page 114]># %<114 Aïguttara-Nikàya. LXXXVIII. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tathàråpàssa dhammà bahussutà honti dhatà vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà; kalyàõavàco hoti kalyàõavàkkaraõo, poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagaëàya atthassa vi¤¤àpaniyà; catunnaü jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti, akicchalàbhã hoti akasiralàbhã; àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo cà ti. LXXXVIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu bahujana-ahitàya pañipanno hoti bahujana-asukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Katamehi pa¤cahi? 2. Thero hoti ratta¤¤å cirapabbajito; ¤àto hoti yasassã sagahaññhapabbajitànam bahujanaparivàro; làbhã hoti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü; bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo, ye te dhammà àdikalyàõà majjhe kalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathàråpàssa dhammà bahussutà honti dhatà vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà; micchàdiññhiko hoti viparãtadassano. So bahujanaü saddhammà vuññhàpetvà asaddhamme patiññhàpeti: thero bhikkhu ratta¤¤å cirapabbajito iti pi'ssa diññhànugatiü àpajjanti; #<[page 115]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ¤àto thero bhikkhu yasassã sagahaññhapabbajitànaü bahujanaparivàro iti pi'ssa diññhànugatiü àpajjanti; làbhã thero bhikkhu cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü iti pi'ssa diññhànugatiü àpajjanti; bahussuto thero bhikkhu sutadharo sutasannicayo iti pi'ssa diññhànugatiü àpajjanti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu bahujana-ahitàya pañipanno hoti bahujanaasukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato thero bhikkhu bahujanahitàya pañipanno hoti bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katamehi pa¤cahi? 4. Thero hoti ratta¤¤å cirapabbajito; ¤àto hoti yasassã sagahaññhapabbajitànaü bahujanaparivàro; làbhã hoti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü; bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo, ye te dhammà àdikalyàõà majjhe kalyànà pariyosànakalyàõà sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathàråpàssa dhammà bahussutà honti dhatà vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà; sammàdiññhiko hoti aviparãtadassano. So bahujanaü asaddhammà vuññhàpetvà saddhamme patiññhàpeti: thero bhikkhu ratta¤¤å cirapabbajito iti pi'ssa diññhànugatiü àpajjanti; ¤àto thero bhikkhu yasassã sagahaññhapabbajitànaü bahujanaparivàro iti pi'ssa diññhànugatiü àpajjanti; làbhã thero bhikkhu cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü iti pi'ssa diññhànugatiü àpajjanti; bahussuto thero bhikkhu sutadharo sutasannicayo iti pi'ssa diññhànugatiü àpajjanti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu bahujanahitàya pañipanno hoti bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànan ti. #<[page 116]># %<116 Aïguttara-Nikàya. XXXIX. 1-XC. 4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ LXXXIX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 2. Kammàràmatà, bhassàràmatà, niddàràmatà, saïgaõikàràmatà, yathàvimuttaü cittaü na paccavekkhati. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. 3. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 4. Na kammàràmatà, na bhassàràmatà, na niddàràmatà, na saïgaõikàràmatà, yathàvimuttaü cittaü paccavekkhati. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattantã ti. XC. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave sekho bhikkhu bahukicco hoti bahukaraõãyo vyatto kiükaraõãyesu, ri¤cati pañisallànaü, nànuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. Ayaü bhikkhave pañhamo dhammo sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattati. 3. Puna ca paraü bhikkhave sekho bhikkhu appamattakena kammena divasaü atinàmeti, ri¤cati pañisallànaü, nànuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. Ayaü bhikkhave dutiyo dhammo sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattati. 4. Puna ca paraü bhikkhave sekho bhikkhu saüsaññho viharati sagahaññhapabbajitehi ananulomikena gihisaüsaggena, ri¤cati pañisallànaü, nànuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. #<[page 117]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ayaü bhikkhave tatiyo dhammo sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattati. 5. Puna ca paraü bhikkhave sekho bhikkhu atikàlena gàmaü pavisati atidivà pañikkamati. ri¤cati pañisallànaü, nànuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. Ayaü bhikkhave catuttho dhammo sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattati. 6. Puna ca paraü bhikkhave sekho bhikkhu, yàyaü kathà abhisallekhikà cetovivaraõasappàyà, seyyathãdaü appicchakathà santuññhikathà pavivekakathà asaüsaggakathà viriyàrambhakathà sãlakathà samàdhikathà pa¤¤àkathà vimuttikathà vimutti¤àõadassanakathà, evaråpiyà kathàya na nikàmalàbhã hoti kicchalàbhã kasiralàbhã, ri¤cati pañisallànaü, nànuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. Ayaü bhikkhave pa¤camo dhammo sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattati. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. 7. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 8. Idha bhikkhave sekho bhikkhu na bahukicco hoti na bahukaraõãyo vyatto kiükaraõãyesu, na ri¤cati pañisallànaü, anuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. Ayaü bhikkhave pañhamo dhammo sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattati. 9. Puna ca paraü bhikkhave sekho bhikkhu na appamattakena kammena divasaü atinàmeti, na ri¤cati pañisallànaü, anuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. Ayaü bhikkhave dutiyo dhammo sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattati. 10. Puna ca paraü bhikkhave sekho bhikkhu asaüsaññho viharati sagahaññhapabbajitehi ananulomikena gihisaüsaggena, na ri¤cati pañisallànaü, anuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. #<[page 118]># %<118 Aïguttara-Nikàya. XC. 11-XCI. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ayaü bhikkhave tatiyo dhammo sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattati. 11. Puna ca paraü bhikkhave sekho bhikkhu nàtikàlena gàmaü pavisati nàtidivà pañikkamati, na ri¤cati pañisallànaü, anuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. Ayaü bhikkhave catuttho dhammo sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattati. 12. Puna ca paraü bhikkhave sekho bhikkhu, yàyaü kathà abhisallekhikà cetovivaraõasappàyà, seyyathãdaü appicchakathà santuññhikathà pavivekakathà asaüsaggakathà viriyàrambhakathà sãlakathà samàdhikathà pa¤¤àkathà vimuttikathà vimutti¤àõadassanakathà, evaråpiyà kathàya nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã, na ri¤cati pañisallànaü, anuyu¤jati ajjhattaü cetosamathaü. Ayaü bhikkhave pa¤camo dhammo sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattati. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattantã ti. Theravaggo navamo. Uddànaü: Rajanãyo vãtaràgo kuhako saddha-akkhamo Pañisambhidà ca sãlena thero sekhàpare duve ti. XCI. 1. Pa¤c' imà bhikkhave sampadà. Katamà pa¤ca? 2. Saddhàsampadà sãlasampadà sutasampadà càgasampadà pa¤¤àsampadà. Imà kho bhikkhave pa¤ca sampadà ti. #<[page 119]># %% XCII. 1. Pa¤c' imà bhikkhave sampadà. Katamà pa¤ca? 2. Sãlasampadà samàdhisampadà pa¤¤àsampadà vimuttisampadà vimutti¤àõadassanasampadà. Imà kho bhikkhave pa¤ca sampadà ti. XCIII. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave a¤¤àvyàkaraõàni. Katamàni pa¤ca? 2. Mandattà momåhattà a¤¤aü vyàkaroti, pàpiccho icchàpakato a¤¤aü vyàkaroti, ummàdà cittakkhepà a¤¤aü vyàkaroti, adhimànena a¤¤aü vyàkaroti, samma-d-eva a¤¤aü vyàkaroti. Imàni kho bhikkhave pa¤ca a¤¤àvyàkaraõànã ti. XCIV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave phàsuvihàrà. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu vivicc'eva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati, vitakkavicàrànaü våpasamà . . . pe . . . dutiyaü jhànaü . . . tatiyaü jhànaü . . . catutthaü jhànaü upasampajja viharati, àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ime kho bhikkhave pa¤ca phàsuvihàrà ti. XCV. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu na cirass'eva akuppaü pañivijjhati. Katamehi pa¤cahi? #<[page 120]># %<120 Aïguttara-Nikàya. XCV. 2-XCII. 2>% 2. Idha bhikkhave bhikkhu atthapañisambhidàpatto hoti, dhammapañisambhidàpatto hoti, niruttipañisambhidàpatto hoti, pañibhànapañisambhidàpatto hoti, yathàvimuttaü cittaü paccavekkhati. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu na cirass'eva akuppaü pañivijjhatã ti. XCVI. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu ànàpànasatiü àsevanto na cirass'eva akuppaü pañivijjhati. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu appaññho hoti appakicco subharo susantoso jãvitaparikkhàresu, appàhàro hoti anodarikattaü anuyutto, appamiddho hoti jàgariyaü anuyutto, bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo, ye te dhammà àdikalyàõà majjhe kalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathàråpàssa dhammà bahussutà honti dhatà vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà, yathàvimuttaü cittaü paccavekkhati. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu ànàpànasatiü àsevanto na cirass'eva akuppaü pañivijjhatã ti. XCVII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu ànàpànasatiü bhàvento na cirass'eva akuppaü pañivijjhati. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu appaññho hoti appakicco subharo susantoso jãvitaparikkhàresu, appàhàro hoti anodarikattaü anuyutto, appamiddho hoti jàgariyaü anuyutto, appamiddho hoti jàgariyaü anuyutto, #<[page 121]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yàyaü kathà abhisallekhikà cetovivaraõasappàyà, seyyathãdaü appicchakathà . . . pe . . . evaråpiyà kathàya nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã, yathàvimuttaü cittaü paccavekkhati. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu ànàpànasatiü bhàvento na cirass 'eva akuppaü pañivijjhatã ti. XCVIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu ànàpànasatiü bahulãkaronto na cirass 'eva akuppaü pañivijjhati. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu appaññho hoti, appakicco subharo susantoso jãvitaparikkhàresu, appàhàro hoti anodarikattaü anuyutto, appamiddho hoti jàgariyaü anuyutto, àra¤¤ako hoti pantasenàsano, yathàvimuttaü cittaü paccavekkhati. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu ànàpànasatiü bahulãkaronto na cirass 'eva akuppaü pañivijjhatã ti. XCIX. 1. Sãho bhikkhave migaràjà sàyaõhasamayaü àsayà nikkhamati, àsayà nikkhamitvà vijambhati, vijambhitvà samantà catuddisà anuviloketi, samantà catuddisà anuviloketvà tikkhattuü sãhanàdaü nadati, tikkhattuü sãhanàdaü naditvà gocaràya pakkamati. So hatthissa ce pi pahàraü deti, sakkaccaü yeva pahàraü deti no asakkaccaü, mahãsassa ce pi pahàraü deti, sakkaccaü yeva pahàraü deti no asakkaccaü, gavassa ce pi pahàraü deti, sakkaccaü yeva pahàraü deti no asakkaccaü, dãpissa ce pi pahàraü deti, sakkaccaü yeva pahàraü deti no asakkaccaü, khuddakànaü ce pi pàõànaü pahàraü deti antamaso sasaviëàrànaü pi, #<[page 122]># %<122 Aïguttara-Nikàya. XCIX. 2-C. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sakkaccaü yeva pahàraü deti no asakkaccaü. Taü kissa hetu? Mà me yoggapatho nassà ti. 2. Sãho ti kho bhikkhave Tathàgatass'etaü adhivacanaü arahato sammàsambuddhassa. Yaü kho bhikkhave Tathàgato parisàya dhammaü deseti, idam assa hoti sãhanàdasmiü, bhikkhånaü ce pi bhikkhave Tathàgato dhammaü deseti, sakkaccaü yeva Tathàgato dhammaü deseti no asakkaccaü, bhikkhunãnaü ce pi bhikkhave Tathàgato dhammaü deseti, sakkaccaü yeva Tathàgato dhammaü deseti no asakkaccam, upàsakànaü ce pi bhikkhave Tathàgato dhammaü deseti, sakkaccaü yeva Tathàgato dhammaü deseti no asakkaccaü, upàsikànaü ce pi bhikkhave Tathàgato dhammaü deseti, sakkaccaü yeva Tathàgato dhammaü deseti no asakkaccaü, puthujjanànaü ce pi bhikkhave Tathàgato dhammaü deseti antamaso annabhàranesàdànaü pi, sakkaccaü yeva Tathàgato dhammaü deseti no asakkaccaü. Taü kissa hetu? Dhammagaru bhikkhave Tathàgato dhammagàravo ti. C. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Kosambiyaü viharati Ghositàràme. Tena kho pana samayena Kakudho nàma Koliyaputto àyasmato Mahàmoggallànassa upaññhàko adhunà kàlakato a¤¤ataraü manomayaü kàyaü upapanno, tassa evaråpo attabhàvapañilàbho hoti, seyyathà pi nàma dve và tãõi và Màgadhikàni gàmakkhettàni. So tena attabhàvapañilàbhena n'eva attànaü no paraü vyàbàdheti. Atha kho Kakudho devaputto yen'àyasmà Mahàmoggallàno ten'upasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü Mahàmoggallànaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhito kho Kakudho devaputto àyasmantaü Mahàmoggallànaü etad avoca `Devadattassa bhante evaråpaü icchàgataü uppajji "ahaü bhikkhusaïghaü pariharissàmã" ti saha cittuppàdà ca bhante Devadatto tassà iddhiyà parihãno' ti. #<[page 123]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Idam avoca Kakudho devaputto, idaü vatvà àyasmantaü Mahàmoggallànaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà tatth' ev'antaradhàyi. Atha kho àyasmà Mahàmoggallàno yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà Mahàmoggallàno Bhagavantaü etad avoca `Kakudho nàma bhante Koliyaputto maü upaññhàko adhunà kàlakato a¤¤ataraü manomayaü kàyaü upapanno, tassa evaråpo attabhàvapañilàbho, seyyathà pi nàma dve và tãõi và Màgadhikàni gàmakkhettàni. So tena attabhàvapañilàbhena n'eva attànaü no paraü vyàbàdheti. Atha kho bhante Kakudho devaputto yenàhaü ten' upasaïkami, upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhito kho bhante Kakudho devaputto maü etad avoca "Devadattassa bhante evaråpaü icchàgataü uppajji "ahaü bhikkhusaïghaü pariharissàmã" ti saha cittuppàdà ca bhante Devadatto tassà iddhiyà parihãno" ti. Idam avoca bhante Kakudho devaputto, idaü vatvà maü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà tatth' ev'antaradhàyã' ti. `Kiü pana te Moggallàna Kakudho devaputto cetasà ceto paricca vidito "yaü ki¤ci Kakudho devaputto bhàsati, sabban taü tath'eva hoti no a¤¤athà" ti'? `Cetasà ceto paricca vidito me bhante Kakudho devaputto "yaü ki¤ci Kakudho devaputto bhàsati, sabban taü tath'eva hoti no a¤¤athà" ti'. Rakkhass'etaü Moggallàna vàcaü, rakkhass'etaü Moggallàna vàcaü. Idàni so moghapuriso attanà'va attànaü pàtukarissati. Pa¤c'ime Moggallàna satthàro santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame pa¤ca? #<[page 124]># %<124 Aïguttara-Nikàya. C. 2-4>% 2. Idha Moggallàna ekacco satthà aparisuddhasãlo samàno `parisuddhasãlo 'mhã' ti pañijànàti `parisuddhaü me sãlaü pariyodàtaü asaükiliññhan' ti. Tam enaü sàvakà evaü jànanti `ayaü kho bhavaü satthà aparisuddhasãlo samàno "parisuddhasãlo'mhã" ti pañijànàti "parisuddhaü me sãlaü pariyodàtaü asaükiliññhan" ti, mayaü c'eva kho pana gihãnaü àroceyyàma: nàssassa manàpaü. Yaü kho pan' assa amanàpaü, kathaü nu mayaü tena samudàcareyyàma? Sammannati kho pana cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena. Yaü tumo karissati, tumo 'va tena pa¤¤àyissatã' ti. Evaråpaü kho Moggallàna satthàraü sàvakà sãlato rakkhanti, evaråpo ca pana satthà sàvakehi sãlato rakkhaü paccàsiüsati. 3. Puna ca paraü Moggallàna idh'ekacco satthà aparisuddhàjãvo samàno `parisuddhàjãvo'mhã' ti pañijànàti `parisuddho me àjãvo pariyodàto asaükiliññho' ti. Tam enaü sàvakà evaü jànanti `ayaü kho bhavaü satthà aparisuddhàjãvo samàno "parisuddhàjãvo 'mhã" ti pañijànàti "parisuddho me àjãvo pariyodàto asaükiliññho" ti, mayaü c'eva kho pana gihãnaü àroceyyàma: nàssassa manàpaü. Yaü kho pan'assa amanàpaü, kathaü nu mayaü tena samudàcareyyàma? Sammannati kho pana cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena. Yaü tumo karissati, tumo 'va tena pa¤¤àyissatã' ti. Evaråpaü kho Moggallàna satthàraü sàvakà àjãvato rakkhanti, evaråpo ca pana satthà sàvakehi àjãvato rakkhaü paccàsiüsati. 4. Puna ca paraü Moggallàna idh'ekacco satthà aparisuddhadhammadesano samàno `parisuddhadhammadesano 'mhã' ti pañijànàti `parisuddhà me dhammadesanà pariyodàtà asaükiliññhà' ti. Tam enaü sàvakà evaü jànanti `ayaü kho bhavaü satthà aparisuddhadhammadesano samàno #<[page 125]># %% "parisuddhadhammadesano 'mhã" ti pañijànàti "parisuddhà me dhammadesanà pariyodàtà asaükiliññhà" ti, mayaü c'eva kho pana gihãnaü àroceyyàma: nàssassa manàpaü. Yaü kho pan'assa amanàpaü, kathaü nu mayaü tena samudàcareyyàma? Sammannati kho pana cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena. Yaü tumo karissati, tumo 'va tena pa¤¤àyissatã' ti. Evaråpaü kho Moggallàna satthàraü sàvakà dhammadesanato rakkhanti, evaråpo ca pana satthà sàvakehi dhammadesanato rakkhaü paccàsiüsati. 5. Puna ca paraü Moggallàna idh'ekacco satthà aparisuddhaveyyàkaraõo samàno `parisuddhaveyyàkaraõo 'mhã' ti pañijànàti `parisuddhaü me veyyàkaraõaü pariyodàtaü asaükiliññhan' ti. Tam enaü sàvakà evaü jànanti `ayaü kho bhavaü satthà aparisuddhaveyyàkaraõo samàno "parisuddhaveyyàkaraõo'mhã" ti pañijànàti "parisuddhaü me veyyàkaraõaü pariyodàtaü asaükiliññhan" ti, mayaü c'eva kho pana gihãnaü àroceyyàma: nàssassa manàpaü. Yaü kho pan'assa amanàpaü, kathaü nu mayaü tena samudàcareyyàma? Sammannati kho pana cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena. Yaü tumo karissati, tumo 'va tena pa¤¤àyissatã' ti. Evaråpam kho Moggallàna satthàraü sàvakà veyyàkaraõato rakkhanti, evaråpo ca pana satthà sàvakehi veyyàkaraõato rakkhaü paccàsiüsati. 6. Puna ca paraü Moggallàna idh'ekacco satthà aparisuddha¤àõadassano samàno `parisuddha¤àõadassano 'mhã' ti pañijànàti `parisuddhaü me ¤àõadassanaü pariyodàtaü asaükiliññhan' ti. Tam enaü sàvakà evaü jànanti `ayaü kho bhavaü satthà aparisuddha¤àõadassano samàno "parisuddha¤àõadassano 'mhã" ti pañijànàti "parisuddhaü me ¤àõadassanaü pariyodàtaü asaükiliññhan" ti, mayaü c'eva kho pana gihãnaü àroceyyàma: nàssassa manàpaü. Yaü kho pan'assa amanàpaü, kathaü nu mayaü tena samudàcareyyàma? #<[page 126]># %<126 Aïguttara-Nikàya. C. 7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Sammannati kho pana cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena. Yaü tumo karissati, tumo 'va tena pa¤¤àyissatã' ti. Evaråpaü kho Moggallàna satthàraü sàvakà ¤àõadassanato rakkhanti, evaråpo ca pana satthà sàvakehi ¤àõadassanato rakkhaü paccàsiüsati. Ime kho Moggallàna pa¤ca satthàro santo saüvijjamànà lokasmiü. 7. `Ahaü kho pana Moggallàna parisuddhasãlo samàno "parisuddhasãlo 'mhã" ti pañijànàmi "parisuddhaü me sãlaü pariyodàtaü asaükiliññhan" ti. Na ca maü sàvakà sãlato rakkhanti, na càhaü sàvakehi sãlato rakkhaü paccàsiüsàmi. Parisuddhàjãvo samàno "parisuddhàjãvo 'mhã" ti pañijànàmi "parisuddho me àjãvo pariyodàto asaükiliññho" ti. Na ca maü sàvakà àjãvato rakkhanti, na càhaü sàvakehi àjãvato rakkhaü paccàsiüsàmi. Parisuddhadhammadesano samàno "parisuddhadhammadesano 'mhã"ti pañijànàmi "parisuddhà me dhammadesanà pariyodàtà asaïkiliññhà" ti. Na ca maü sàvakà dhammadesanato rakkhanti, na càhaü sàvakehi dhammadesanato rakkhaü paccàsiüsàmi. Parisuddhaveyyàkaraõo samàno "parisuddhaveyyàkaraõo 'mhã" ti pañijànàmi "parisuddhaü me veyyàkaraõaü pariyodàtaü asaükiliññhan" ti. Na ca maü sàvakà veyyàkaraõato rakkhanti, na càhaü sàvakehi veyyàkaraõato rakkhaü paccàsiüsàmi. Parisuddha¤àõadassano samàno "parisuddha¤àõadassano 'mhã" ti pañijànàmi "parisuddhaü me ¤àõadassanaü pariyodàtaü asaükiliññhan" ti. Na ca maü sàvakà ¤àõadassanato rakkhanti, na càhaü sàvakehi ¤àõadassanato rakkhaü paccàsiüsàmã' ti. Kakudhavaggo dasamo. Uddànaü: #<[page 127]># %% Dve sampadà vyàkaraõaü phàsukuppena pa¤camaü Sutaü katha¤ ca ara¤¤aü sãha-Kakudhena te dasà ti. TATIYA-PAööâSAKO. CI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave sekhavesàrajjakaraõadhammà. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu saddho hoti, sãlavà hoti, bahussuto hoti, àraddhaviriyo hoti, pa¤¤avà hoti. Yaü bhikkhave assaddhassa sàrajjaü hoti, saddhassa taü sàrajjaü na hoti. Tasmàyaü dhammo sekhavesàrajjakaraõo. Yaü bhikkhave dussãlassa sàrajjaü hoti, sãlavato taü sàrajjaü na hoti. Tasmàyaü dhammo sekhavesàrajjakaraõo. Yaü bhikkhave appassutassa sàrajjaü hoti, bahussutassa taü sàrajjaü na hoti. Tasmàyaü dhammo sekhavesàrajjakaraõo. Yaü bhikkhave kusãtassa sàrajjaü hoti, àraddhaviriyassa taü sàrajjaü na hoti. Tasmàyaü dhammo sekhavesàrajjakaraõo. Yaü bhikkhave duppa¤¤assa sàrajjaü hoti, pa¤¤avato taü sàrajjaü na hoti. Tasmàyaü dhammo sekhavesàrajjakaraõo. Ime kho bhikkhave pa¤ca sekhavesàrajjakaraõadhammà ti. #<[page 128]># %<128 Aïguttara-Nikàya. CII. 1-CIII. 5>% CII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu ussaïkitaparisaïkito hoti `pàpabhikkhå' ti api kuppadhammo pi. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu vesiyagocaro và hoti vidhavàgocaro và hoti thullakumàrãgocaro và hoti paõóakagocaro và hoti bhikkhunãgocaro và hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu ussaïkitaparisaïkito hoti `pàpabhikkhå' ti api kuppadhammo pã ti. CIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave aïgehi samannàgato mahàcoro sandhim pi chindati nillopam pi harati ekàgàrikam pi karoti paripanthe pi tiññhati. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave mahàcoro visamanissito ca hoti gahananissito ca balavanissito ca bhogacàgã ca ekacàrã ca. Katha¤ ca bhikkhave mahàcoro visamanissito hoti? 3. Idha bhikkhave mahàcoro nadãviduggaü và nissito hoti pabbatavisamaü và. Evaü kho bhikkhave mahàcoro visamanissito hoti. Katha¤ ca bhikkhave mahàcoro gahananissito hoti? 4. Idha bhikkhave mahàcoro tiõagahanaü và nissito hoti rukkhagahanaü và rodhaü và mahàvanasaõóaü và. Evaü kho bhikkhave mahàcoro gahananissito hoti. Katha¤ ca bhikkhave mahàcoro balavanissito hoti? 5. Idha bhikkhave mahàcoro ràjànaü và ràjamahàmattànaü và nissito hoti. Tassa evaü hoti `sace maü koci ki¤ci vakkhati, #<[page 129]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ime ràjàno và ràjamahàmattà và pariyodhàya atthaü bhaõissantã' ti. Sace naü koci ki¤ci àha, tyàssa ràjàno và ràjamahàmattà và pariyodhàya atthaü bhaõanti. Evaü kho bhikkhave mahàcoro balavanissito hoti. Katha¤ ca bhikkhave mahàcoro bhogacàgã hoti? 6. Idha bhikkhave mahàcoro aóóho hoti mahaddhano mahàbhogo. Tassa evaü hoti `sace maü koci ki¤ci vakkhati, ito bhogena pañisantharissàmã' ti. Sace naü koci ki¤ci àha, tato bhogena pañisantharati. Evaü kho bhikkhave mahàcoro bhogacàgã hoti. Katha¤ ca bhikkhave mahàcoro ekacàrã hoti? 7. Idha bhikkhave mahàcoro ekako niggahanàni kattà hoti. Taü kissa hetu? `Mà me guyhamantà bahiddhà sambhedaü agamaüså' ti. Evaü kho bhikkhave mahàcoro ekacàrã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi aïgehi samannàgato mahàcoro sandhim pi chindati nillopam pi harati ekàgàrikam pi karoti paripanthe pi tiññhati. 8. Evam eva kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato pàpabhikkhu khataü upahataü attànaü pariharati sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü bahu¤ ca apu¤¤aü pasavati. Katamehi pa¤cahi? 9. Idha bhikkhave pàpabhikkhu visamanissito ca hoti gahananissito ca balavanissito ca bhogacàgi ca ekacàri ca. Katha¤ ca bhikkhave pàpabhikkhu visamanissito hoti? 10. Idha bhikkhave pàpabhikkhu visamena kàyakammena samannàgato hoti, visamena {vacãkammena} samannàgato hoti, visamena manokammena sammanàgato hoti. Evaü kho bhikkhave pàpabhikkhu visamanissito hoti. Katha¤ ca bhikkhave pàpabhikkhu gahananissito hoti? #<[page 130]># %<130 Aïguttara-Nikàya. CIII. 11-CIV. 2>% 11. Idha bhikkhave pàpabhikkhu micchàdiññhiko hoti antagàhikàya diññhiyà samannàgato. Evaü kho bhikkhave pàpabhikkhu gahananissito hoti. Katha¤ ca bhikkhave pàpabhikkhu balavanissito hoti? 12. Idha bhikkhave pàpabhikkhu ràjànaü và ràjamahàmattànaü và nissito hoti. Tassa evaü hoti `sace maü koci ki¤ci vakkhati, ime ràjàno và ràjamahàmattà và pariyodhàya atthaü bhaõissantã' ti. Sace naü koci ki¤ci àha, tyàssa ràjàno và ràjamahàmattà và pariyodhàya atthaü bhaõanti. Evaü kho bhikkhave pàpabhikkhu balavanissito hoti. Katha¤ ca bhikkhave pàpabhikkhu bhogacàgã hoti? 13. Idha bhikkhave pàpabhikkhu làbhã hoti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü. Tassa evaü hoti `sace maü koci ki¤ci vakkhati, ito làbhena pañisantharissàmã' ti. Sace naü koci ki¤ci àha, tato làbhena pañisantharati. Evaü kho bhikkhave pàpabhikkhu bhogacàgã hoti. Katha¤ ca bhikkhave pàpabhikkhu ekacàrã hoti? 14. Idha bhikkhave pàpabhikkhu ekako paccantimesu janapadesu nivàsaü kappeti. So tattha kulàni upasaïkamanto làbhaü labhati. Evaü kho bhikkhave pàpabhikkhu ekacàrã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato pàpabhikkhu khataü upahataü attànaü pariharati sàvajjo ca hoti sànuvajjo vi¤¤ånaü bahu¤ ca apu¤¤aü pasavatã ti. CIV. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu samaõesu samaõasukhumàlo hoti. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu yàcito 'va bahulaü cãvaraü paribhu¤jati appaü ayàcito, yàcito 'va bahulaü piõóapàtaü paribhu¤jati appaü ayàcito, yàcito 'va bahulaü senàsanaü paribhu¤jati appaü ayàcito, yàcito 'va bahulaü gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü paribhu¤jati appaü ayàcito. Yehi kho pana sabrahmacàrãhi saddhiü viharati, #<[page 131]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tyàssa manàpen'eva bahulaü kàyakammena samudàcaranti appaü amanàpena, manàpen'eva bahulaü vacãkammena samudàcaranti appaü amanàpena, manàpen'eva bahulaü manokammena samudàcaranti appaü amanàpena, manàpaü yeva upahàraü upaharanti appaü amanàpaü. Yàni kho pana tàni vedayitàni pittasamuññhànàni và semhasamuññhànàni và vàtasamuññhànàni và sannipàtikàni và utupariõàmajàni và visamaparihàrajàni và opakkamikàni và kammavipàkajàni và, tàni'ssa na bahu-d-eva uppajjanti, appàbàdho hoti; catunnaü jhànànaü abhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã; àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu samaõesu samaõasukhumàlo hoti. 3. Yaü hi taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya `samaõesu samaõasukhumàlo' ti, mam eva taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya `samaõesu samaõasukhumàlo' ti. Ahaü bhikkhave yàcito 'va bahulaü cãvaraü paribhu¤jàmi appaü ayàcito, yàcito 'va bahulaü piõóapàtaü paribhu¤jàmi appaü ayàcito, yàcito 'va bahulaü senàsanaü paribhu¤jàmi appaü ayàcito, yàcito 'va bahulaü gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü paribhu¤jàmi appaü ayàcito. Yehi kho pana bhikkhåhi saddhiü viharàmi, te maü manàpen'eva bahulaü kàyakammena samudàcaranti appaü amanàpena, manàpen'eva bahulaü vacãkammena samudàcaranti appaü amanàpena, manàpen'eva bahulaü manokammena samudàcaranti appaü amanàpena, manàpaü yeva upahàraü upaharanti appaü amanàpaü. Yàni kho pana tàni vedayitàni pittasamuññhànàni và semhasamuññhànàni và vàtasamuññhànàni và sannipàtikàni và utupariõàmajàni và visamaparihàrajàni và opakkamikàni và kammavipàkajàni và, #<[page 132]># %<132 Aïguttara-Nikàya. CV. 1-CVI. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tàni me na bahu-d-eva uppajjanti, appàbàdho'ham asmi; catunnaü jhànànaü abhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã; àsavànaü khayà . . . pe . . . sacchikatvà upasampajja viharàmi. Yaü hi taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya samaõesu samaõasukhumàlo' ti, mam eva taü bhikkhave sammà vadamàno vadeyya `samaõesu samaõasukhumàlo' ti. CV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave phàsuvihàrà. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhuno mettaü kàyakammaü paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu àvi c'eva raho ca, mettaü vacãkammaü . . . mettaü manokammaü paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu àvi c'eva raho ca. Yàni tàni sãlàni akhaõóàni acchiddàni asabalàni akammàsàni bhujissàni vi¤¤uppasatthàni aparàmaññhàni samàdhisaüvattanikàni, tathàråpehi sãlehi sãlasàma¤¤agato viharati sabrahmacàrãhi àvi c'eva raho ca. Yàyaü diññhi ariyà nãyànikà nãyàti takkarassa sammàdukkhakkhayàya, tathàråpàya diññhiyà diññhisàma¤¤agato viharati sabrahmacàrãhi àvi c'eva raho ca. Ime kho bhikkhave pa¤ca phàsuvihàrà ti. CVI. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Kosambiyaü viharati Ghositàràme. Atha kho àyasmà ânando yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ânando Bhagavantaü etad avoca `kittàvatà nu kho bhante bhikkhusaïgho viharanto phàsu vihareyyà' ti? `Yato kho ânanda bhikkhu attanà ca sãlasampanno hoti no paraü adhisãle sampavattà hoti. #<[page 133]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ettàvatà pi kho ânanda bhikkhusaïgho viharanto phàsu vihareyyà 'ti. `Siyà pana bhante a¤¤o pi pariyàyo, yathà bhikkhusaïgho viharanto phàsu vihareyyà' ti? `Siyà ânandà' ti Bhagavà avoca. `Yato kho ânanda bhikkhu attanà ca sãlasampanno hoti no paraü adhisãle sampavattà hoti, attànupekkhã ca hoti no parànupekkhã. Ettàvatà pi kho ânanda bhikkhusaïgho viharanto phàsu vihareyyà' ti. `Siyà pana bhante a¤¤o pi pariyàyo, yathà bhikkhusaïgho viharanto phàsu vihareyyà' ti? `Siyà ânandà' ti Bhagavà avoca. `Yato kho ânanda bhikkhu attanà ca sãlasampanno hoti no paraü adhisãle sampavattà hoti, attànupekkhã ca hoti no parànupekkhã, appa¤¤àto ca hoti tena ca appa¤¤àtikena no paritassati. Ettàvatà pi kho ânanda bhikkhusaïgho viharanto phàsu vihareyyà' ti. `Siyà pana bhante a¤¤o pi pariyàyo, yathà bhikkhusaïgho viharanto phàsu vihareyyà' ti? `Siyà ânandà' ti Bhagavà avoca. `Yato kho ânanda bhikkhu attanà ca sãlasampanno hoti no paraü adhisãle sampavattà hoti, attànupekkhã ca hoti no parànupekkhã, appa¤¤àto ca hoti tena ca appa¤¤àtikena no paritassati; catunnaü jhànànaü abhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã. Ettàvatà kho ânanda bhikkhusaïgho viharanto phàsu vihareyyà' ti. `Siyà pana bhante a¤¤o pi pariyàyo, yathà bhikkhusaïgho viharanto phàsu vihareyyà' ti? `Siyà ânandà' ti Bhagavà avoca. `Yato kho ânanda bhikkhu attanà ca sãlasampanno hoti no paraü adhisãle sampavattà hoti, attànupekkhã ca hoti no parànupekkhã, appa¤¤àto ca hoti tena ca appa¤¤àtikena no paritassati; #<[page 134]># %<134 Aïguttara-Nikàya. CVII. 1-CVIII. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ catunnaü jhànànaü abhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã; àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ettàvatà kho ânanda bhikkhusaïgho viharanto phàsu vihareyya. Imamhà càhaü ânanda phàsuvihàrà a¤¤o phàsuvihàro uttaritaro và paõãtataro và natthã ti vadàmã ti. CVII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu {sãlasampanno} hoti, samàdhisampanno hoti, pa¤¤àsampanno hoti, vimuttisampanno hoti, vimutti¤àõadassanasampanno hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti. CVIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu asekhena sãlakkhandhena samannàgato hoti, asekhena samàdhikkhandhena samannàgato hoti, asekhena pa¤¤àkkhandhena samannàgato hoti, asekhena vimuttikkhandhena samannàgato hoti, asekhena vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti. #<[page 135]># %% CIX. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu càtuddiso hoti. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti, pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno, anumattesu vajjesu bhayadassàvã, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu; bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo, ye te dhammà àdikalyàõà majjhe kalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathàråpàssa dhammà bahussutà honti dhatà vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà; santuññho hoti itarãtaracivarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena; catunnaü jhànànaü abhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã; àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu càtuddiso hotã ti. CX. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu alaü ara¤¤avanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevituü. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti . . . pe . . . samàdàya sikkhati sikkhàpadesu; bahussuto hoti . . . pe . . . diññhiyà suppañividdhà; àraddhaviriyo viharati . . . pe . . . thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu; catunnaü jhànànaü abhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã, àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. #<[page 136]># %<136 Aïguttara-Nikàya. CXI. 1-3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu alaü ara¤¤avanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevitun ti. Phàsuvihàravaggo ekàdasamo. Uddànaü: Sàrajjaü saïkito coro sukhumàlaphàsupa¤camaü ânandasãlasekhiyà càtuddiso ara¤¤ena cà ti. CXI. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato kulupako bhikkhu kulesu appiyo ca hoti amanàpo ca agaru ca abhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 2. Asanthavavissàsã ca hoti anissaravikappã ca vyattåpasevã ca upakaõõakajappã ca atiyàcanako ca. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato kulupako bhikkhu kulesu appiyo ca hoti amanàpo ca agaru ca abhàvanãyo ca. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato kulupako bhikkhu kulesu piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? Na asanthavavissàsã ca hoti na anissaravikappã ca na vyattåpasevã ca na upakaõõakajappã ca na atiyàcanako ca. #<[page 137]># %% Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato kulupako bhikkhu kulesu piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo cà ti. CXII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato pacchàsamaõo na àdàtabbo. Katamehi pa¤cahi? 2. Atidåre và gacchati accàsanne và, pattapariyàpannaü na gaõhàti, àpattisàmantà bhaõamànaü na nivàreti, bhaõamànassa antarantarà kathaü opàteti, duppa¤¤o hoti jaëo eëamågo. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato pacchàsamaõo na àdàtabbo. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato pacchàsamaõo àdàtabbo. Katamehi pa¤cahi? 4. Nàtidåre gacchati nàccàsanne, pattapariyàpannaü gaõhàti, àpattisàmantà bhaõamànaü nivàreti, bhaõamànassa na antarantarà kathaü opàteti, pa¤¤avà hoti ajaëo aneëamågo. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato pacchàsamaõo àdàtabbo ti. CXIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo sammàsamàdhiü upasampajja viharituü. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu akkhamo hoti råpànaü, akkhamo saddànaü, akkhamo gandhànaü, akkhamo rasànaü, akkhamo phoññhabbànaü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo sammàsamàdhiü upasampajja viharituü. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo sammàsamàdhiü upasampajja viharituü. Katamehi pa¤cahi? #<[page 138]># %<138 Aïguttara-Nikàya. CXIII. 4-CXIV. 6>% 4. Idha bhikkhave bhikkhu khamo hoti råpànaü, khamo saddànaü, khamo gandhànaü, khamo rasànaü, khamo phoññhabbànaü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo sammàsamàdhiü upasampajja viharitun ti. CXIV. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Magadhesu viharati Andhakavinde. Atha kho àyasmà ânando yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü ânandaü Bhagavà etad avoca:-- Ye te ânanda bhikkhå navà acirapabbajità adhunàgatà imaü dhammavinayaü, te vo ânanda bhikkhå pa¤casu dhammesu samàdapetabbà nivesetabbà patiññhàpetabbà. Katamesu pa¤casu? 2. Etha tumhe àvuso sãlavà hotha, pàtimokkhasaüvarasaüvutà viharatha àcàragocarasampannà, anumattesu vajjesu bhayadassàvino, samàdàya sikkhatha sikkhàpadeså ti. Iti pàtimokkhasaüvare samàdapetabbà nivesetabbà patiññhàpetabbà. 3. Etha tumhe àvuso indriyesu guttadvàrà viharatha àrakkhasatino nipakkasatino sàrakkhitamànasà satàrakkhena cetasà samannàgatà ti. Iti indriyasaüvare samàdapetabbà nivesetabbà patiññhàpetabbà. 4. Etha tumhe àvuso appabhassà hotha bhassapariyantakàrino ti. Iti bhassapariyante samàdapetabbà nivesetabbà patiññhàpetabbà. 5. Etha tumhe àvuso àra¤¤akà hotha ara¤¤avanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevathà ti. Iti kàyavåpakaññhe samàdapetabbà nivesetabbà patiññhàpetabbà. 6. Etha tumhe àvuso sammàdiññhikà hotha sammàdassanena samannàgatà ti. Iti sammàdassane samàdapetabbà nivesetabbà patiññhàpetabbà. #<[page 139]># %% Ye te ânanda bhikkhå navà acirapabbajità adhunàgatà imaü dhammavinayaü, te vo ânanda bhikkhå imesu pa¤casu dhammesu samàdapetabbà nivesetabbà patiññhàpetabbà ti. CXV. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. âvàsamaccharinã hoti, kulamaccharinã hoti, làbhamaccharinã hoti, vaõõamaccharinã hoti, dhammamaccharinã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü niraye. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Na àvàsamaccharinã hoti, na kulamaccharinã hoti, na làbhamaccharinã hoti, na vaõõamaccharinã hoti, na dhammamaccharinã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü sagge ti. CXVI. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. Ananuvicca apariyogàhetvà avaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, ananuvicca apariyogàhetvà vaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, ananuvicca apariyogàhetvà appasàdanãye ñhàne pasàdaü upadaüseti, ananuvicca apariyogàhetvà pasàdanãye ñhàne appasàdaü upadaüseti, saddhàdeyyaü vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü niraye. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Anuvicca pariyogàhetvà avaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, anuvicca pariyogàhetvà vaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, anuvicca pariyogàhetvà appasàdanãye ñhàne appasàdaü upadaüseti, #<[page 140]># %<140 Aïguttara-Nikàya. CXVII. 1-CXVIII. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ anuvicca pariyogàhetvà pasàdanãye ñhàne pasàdaü upadaüseti, saddhàdeyyaü na vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü sagge ti. CXVII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatà bhikkhuni yathàbhataü nikkhittà evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. Ananuvicca apariyogàhetvà avaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, ananuvicca apariyogàhetvà vaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, issukinã ca hoti, maccharinã ca, saddhàdeyyaü vinipàteti. Imehi kho pa¤cahi dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü niraye. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Anuvicca pariyogàhetvà avaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, anuvicca pariyogàhetvà vaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, anissukinã ca hoti, amaccharinã ca, saddhàdeyyaü na vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü sagge ti. CXVIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkittà evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. Ananuvicca apariyogàhetvà avaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, ananuvicca apariyogàhetvà vaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, micchàdiññhikà ca hoti, micchàsaïkappà ca, saddhàdeyyaü vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü niraye. #<[page 141]># %% 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Anuvicca pariyogàhetvà avaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, anuvicca pariyogàhetvà vaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, sammàdiññhikà ca hoti, sammàsaïkappà ca, saddhàdeyyaü na vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü sagge ti. CXIX. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. Ananuvicca apariyogàhetvà avaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, ananuvicca apariyogàhetvà vaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, micchàvàcà ca hoti, micchàkammantà ca, saddhàdeyyaü vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü niraye. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Anuvicca pariyogàhetvà avaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, anuvicca pariyogàhetvà vaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, sammàvàcà ca hoti, sammàkammantà ca, saddhàdeyyaü na vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü sagge ti. CXX. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. Ananuvicca apariyogàhetvà avaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, ananuvicca apariyogàhetvà vaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, micchàvàyàmà ca hoti, micchàsatinã ca, saddhàdeyyaü vinipàteti. #<[page 142]># %<142 Aïguttara-Nikàya. CXX. 3-CXXI. 2>% Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü niraye. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgata bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Anuvicca pariyogàhetvà avaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, anuvicca pariyogàhetvà vaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, sammàvàyàmà ca hoti, sammàsatinã ca, saddhàdeyyaü na vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatà bhikkhunã yathàbhataü nikkhittà evaü sagge ti. Andhakavindavaggo dvàdasamo. Uddànaü: Kulupako pacchàsamaõo samàdhi Andhakavindaü Maccharã vaõõanà issà diññhi vàcàya vàyamà ti. CXXI. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Vesàliyaü viharati Mahàvane Kåñàgàrasàlàyaü. Atha kho Bhagavà sàyaõhasamayaü pañisallànà vuññhito yena gilànasàlà ten' upasaïkami. Addasà kho Bhagavà a¤¤ataraü bhikkhuü dubbalaü gilànakaü, disvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Nisajja kho Bhagavà bhikkhå àmantesi:-- Yaü ki¤ci bhikkhave dubbalaü gilànakaü pa¤ca dhammà na vijahanti, tass'etaü pàñikaïkhaü: na cirass' eva àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu asubhànupassã kàye viharati, àhàre pañikkålasa¤¤ã, sabbaloke anabhiratasa¤¤ã, sabbasaïkhàresu aniccànupassã, #<[page 143]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ maraõasa¤¤à kho pan'assa ajjhattaü supaññhità hoti. Yaü ki¤ci bhikkhave dubbalaü gilànakaü ime pa¤ca dhammà na vijahanti, tass'etaü pàñikaïkhaü: na cirass' eva àsavànaü khayà . . . pe . . . sacchikatvà upasampajja viharissatã ti. CXXII. 1. Yo hi koci bhikkhave bhikkhu và bhikkhunã và pa¤ca dhamme bhàveti pa¤ca dhamme bahulãkaroti, tassa dvinnaü phalànaü a¤¤ataraü phalaü pàñikaïkhaü: diññh'eva dhamme a¤¤à sati và upàdisese anàgàmità. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhuno ajjhattaü yeva sati supaññhità hoti dhammànaü udayatthagàminiyà pa¤¤àya, asubhànupassã kàye viharati, àhàre pañikkålasa¤¤ã, sabbaloke anabhiratasa¤¤ã, sabbasaïkhàresu aniccànupassã. Yo hi koci bhikkhave bhikkhu và bhikkhunã và ime pa¤ca dhamme bhàveti, ime pa¤ca dhamme bahulãkaroti, tassa dvinnaü phalànaü a¤¤ataraü phalaü pàñikaïkhaü: diññh'eva dhamme a¤¤à sati và upàdisese anàgàmità ti. CXXIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato gilàno dupaññhàko hoti. Katamehi pa¤cahi? 2. Asappàyakàrã hoti; sappàye mattaü na jànàti; bhesajjaü na pañisevità hoti; atthakàmassa gilànupaññhàkassa na yathàbhåtaü àbàdhaü àvikattà hoti: abhikkamantaü và abhikkamatã ti, pañikkamantaü và pañikkamatã ti, ñhitaü và ñhito ti; uppannànaü sàrãrikànaü vedanànaü dukkhànaü tibbànaü kharànaü kañukànaü asàtànaü amanàpànaü pàõaharànaü anadhivàsakajàtiko hoti. #<[page 144]># %<144 Aïguttara-Nikàya. CXXIII. 3-CXXIV. 4>% Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato gilàno dupaññhàko hoti. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato gilàno supaññhàko hoti. Katamehi pa¤cahi? 4. Sappàyakàrã hoti; sappàye mattaü jànàti; bhesajjaü pañisevità hoti; atthakàmassa gilànupaññhàkassa yathàbhåtaü àbàdhaü àvikattà hoti: abhikkamantaü và abhikkamatã ti, pañikkamantaü và pañikkamatã ti, ñhitaü và ñhito ti; uppannànaü sàrãrikànaü vedanànaü dukkhànaü tibbànaü kharànaü kañukànaü asàtànaü amanàpànaü pàõaharànaü adhivàsakajàtiko hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato gilàno supaññhàko hotã ti. CXXIV. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato gilànupaññhàko nàlaü gilànaü uppaññhàtuü. Katamehi pa¤cahi? 2. Na pañibalo hoti bhesajjaü saüvidhàtuü; sappàyàsappàyaü na jànàti, asappàyaü upanàmeti, sappàyaü apanàmeti; àmisantaro gilànaü upaññhàti no mettacitto; jegucchã hoti uccàraü và passàvaü và vantaü và kheëaü và nãharituü; na pañibalo hoti gilànaü kàlena kàlaü dhammiyà kathàya sandassetuü samàdapetuü samuttejetuü sampahaüsetuü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato gilànupaññhàko nàlaü gilànaü upaññhàtuü. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato gilànupaññhàko alaü gilànaü upaññhàtuü. Katamehi pa¤cahi? 4. Pañibalo hoti bhesajjaü saüvidhàtuü; sappàyàsappàyaü jànàti, asappàyaü apanàmeti, sappàyaü upanàmeti; mettacitto gilànaü upaññhàti no àmisantaro; ajegucchã hoti uccàraü và passàvaü và vantaü và kheëaü và nãharituü; pañibalo hoti gilànaü kàlena kàlaü dhammiyà kathàya sandassetuü samàdapetuü samuttejetuü sampahaüsetuü. #<[page 145]># %% Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato gilànupaññhàko alaü gilànaü upaññhàtun ti. CXXV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà anàyussà. Katame pa¤ca? 2. Asappàyakàrã hoti, sappàye mattaü na jànàti, apariõatabhojã ca hoti akàlacàrã ca abrahmacàrã ca. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà anàyussà. 3. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà àyussà. Katame pa¤ca? 4. Sappàyakàrã hoti, sappàye mattaü jànàti, pariõatabhojã ca hoti kàlacàrã ca brahmacàrã ca. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà àyussà ti. CXXVI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà anàyussà. Katame pa¤ca? 2. Asappàyakàrã hoti, sappàye mattaü na jànàti, apariõatabhojã ca hoti dussãlo ca pàpamitto ca. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà anàyussà. 3. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà àyussà. Katame pa¤ca? 4. Sappàyakàrã hoti, sappàye mattaü jànàti, pariõatabhojã ca hoti sãlavà ca kalyàõamitto ca. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà àyussà ti. CXXVII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu nàlaü saïghamhàvapakàsituü. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu asantuññho hoti itarãtarena cãvarena, asantuññho hoti itarãtarena piõóapàtena, asantuññho hoti itarãtarena senàsanena, asantuññho hoti itarãtarena gilànapaccayabhesajjaparikkhàrena, kàmasaïkappabahulo ca viharati. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu nàlaü saïghamhàvapakàsituü. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu alaü saïghamhàvapakàsituü. Katamehi pa¤cahi? #<[page 146]># %<146 Aïguttara-Nikàya. CXXVII. 4-CXXIX. 2>% 4. Idha bhikkhave bhikkhu santuññho hoti itarãtarena cãvarena, santuññho hoti itarãtarena piõóapàtena, santuññho hoti itarãtarena senàsanena, santuññho hoti itarãtarena gilànapaccayabhesajjaparikkhàrena, nekkhammasaïkappabahulo ca viharati. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu alaü saïghamhàvapakàsitun ti. CXXVIII. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave samaõadukkhàni. Katamàni pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu asantuññho hoti itarãtarena cãvarena, asantuññho hoti itarãtarena piõóapàtena, asantuññho hoti itarãtarena senàsanena, asantuññho hoti itarãtarena gilànapaccayabhesajjaparikkhàrena, anabhirato ca brahmacariyaü carati. Imàni kho bhikkhave pa¤ca samaõadukkhàni. 3. Pa¤c' imàni bhikkhave samaõasukhàni. Katamàni pa¤ca? 4. Idha bhikkhave bhikkhu santuññho hoti itarãtarena cãvarena, santuññho hoti itarãtarena piõóapàtena, santuññho hoti itarãtarena senàsanena, santuññho hoti itarãtarena gilànapaccayabhesajjaparikkhàrena, abhirato ca brahmacariyaü carati. Imàni kho bhikkhave pa¤ca samaõasukhànã ti. CXXIX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àpàyikà nerayikà parikuppà atekicchà. Katame pa¤ca? 2. Màtà jãvità voropità hoti, pità jãvità voropito hoti, arahaü jãvità voropito hoti, Tathàgatassa duññhena cittena lohitaü uppàditaü hoti, saïgho bhinno hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca àpàyikà nerayikà parikuppà atekicchà ti. #<[page 147]># %% CXXX. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave vyasanàni. Katamàni pa¤ca? 2. ¥àtivyasanaü bhogavyasanaü rogavyasanaü sãlavyasanaü diññhivyasanaü. Na bhikkhave sattà ¤àtivyasanahetu và bhogavyasanahetu và rogavyasanahetu và kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti. Sãlavyasanahetu và bhikkhave sattà diññhivyasanahetu và kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti. Imàni kho bhikkhave pa¤ca vyasanàni. 3. Pa¤c' imà bhikkhave sampadà. Katamà pa¤ca? 4. ¥àtisampadà bhogasampadà àrogyasampadà sãlasampadà diññhisampadà. Na bhikkhave sattà ¤àtisampadàhetu và bhogasampadàhetu và àrogyasampadàhetu và kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Sãlasampadàhetu và bhikkhave sattà diññhisampadàhetu và kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Imà kho bhikkhave pa¤ca sampadà ti. Gilànavaggo terasamo. Uddànaü: Gilàno satipaññhànaü dve paññhànà duvàyusà Avappakàsadukkhàni parikuppo ca sampadà ti. CXXXI. 1. Pa¤cahi bhikkhave aïgehi samannàgato ràjà cakkavattã dhammen'eva cakkaü pavatteti, taü hoñi cakkaü appañivattiyaü kenaci manussabhåtena paccatthikena pàõinà. #<[page 148]># %<148 Aïguttara-Nikàya. CXXXI. 2-CXXXII. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave ràjà cakkavattã attha¤¤å ca hoti dhamma¤¤å ca matta¤¤å ca kàla¤¤å ca parisa¤¤å ca. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi aïgehi samannàgato ràjà cakkavattã dhammen'eva cakkaü pavatteti, taü hoti cakkaü appañivattiyaü kenaci manussabhåtena paccatthikena pàõinà. 3. Evam eva kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato Tathàgato arahaü sammàsambuddho dhammen'eva anuttaraü dhammacakkaü pavatteti, taü hoti cakkaü appañivattiyaü samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Brahmunà và kenaci và lokasmiü. Katamehi pa¤cahi? 4. Idha bhikkhave Tathàgato arahaü sammàsambuddho attha¤¤å dhamma¤¤å matta¤¤å kàla¤¤å parisa¤¤å. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato Tathàgato arahaü sammàsambuddho dhammen'eva anuttaraü dhammacakkaü pavatteti, taü hoti cakkaü appañivattiyaü samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Brahmunà và kenaci và lokasmin ti. CXXXII. 1. Pa¤cahi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o cakkavattissa jeññho putto pitarà pavattitaü cakkaü dhammen' eva anupavatteti, taü hoti cakkaü appañivattiyaü kenaci manussabhåtena paccatthikena pàõinà. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave ra¤¤o cakkavattissa jeññho putto attha¤¤å ca hoti dhamma¤¤å ca matta¤¤å ca kàla¤¤å ca parisa¤¤å ca. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi aïgehi samannàgato ra¤¤o cakkavattissa jeññho putto pitarà pavattitaü cakkaü dhammen'eva anupavatteti, taü hoti cakkaü appañivattiyaü kenaci manussabhåtena paccatthikena pàõinà. #<[page 149]># %% 3. Evam eva kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato Sàriputto Tathàgatena anuttaraü dhammacakkaü pavattitaü samma-d-eva anupavatteti, taü hoti cakkaü appañivattiyaü samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Brahmunà và kenaci và lokasmiü. Katamehi pa¤cahi? 4. Idha bhikkhave Sàriputto attha¤¤å dhamma¤¤å matta¤¤å kàla¤¤å parisa¤¤å. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato Sàriputto Tathàgatena anuttaraü dhammacakkaü pavattitaü samma-d-eva anupavatteti, taü hoti cakkaü appañivattiyaü samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Brahmunà và kenaci và lokasmin ti. CXXXIII. 1. Yo pi kho bhikkhave ràjà cakkavattã dhammiko dhammaràjà, so pi na aràjakaü cakkaü pavattetã ti. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `ko pana bhante ra¤¤o cakkavattissa dhammikassa dhammara¤¤o ràjà' ti? `Dhammo bhikkhå' ti Bhagavà avoca. 2. Idha bhikkhu ràjà cakkavattã dhammiko dhammaràjà dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü apacàyamàno dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahati antojanasmiü. 3. Puna ca paraü bhikkhu ràjà cakkavattã dhammiko dhammaràjà dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü apacàyamàno dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahati khattiyesu anuyantesu balakàyasmiü bràhmaõagahapatikesu negamajànapadesu samaõabràhmaõesu migapakkhãsu. #<[page 150]># %<150 Aïguttara-Nikàya. CXXXIII. 4>% Sa kho so bhikkhu ràjà cakkavattã dhammiko dhammaràjà dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü apacàyamàno dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahitvà antojanasmiü, dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahitvà khattiyesu anuyantesu balakàyasmiü bràhmaõagahapatikesu negamajànapadesu samaõabràhmaõesu migapakkhãsu dhammen'eva cakkaü pavatteti, taü hoti cakkaü appañivattiyaü kenaci manussabhåtena paccatthikena pàõinà. Evam eva kho bhikkhu Tathàgato arahaü sammàsambuddho dhammiko dhammaràjà dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü apacàyamàno dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahati bhikkhåsu `evaråpaü kàyakammaü sevitabbaü, evaråpaü kàyakammaü na sevitabbaü, evaråpaü vacãkammaü sevitabbaü, evaråpaü vacãkammaü na sevitabbaü, evaråpaü manokammaü sevitabbaü, evaråpaü manokammaü na sevitabbaü, evaråpo àjãvo sevitabbo, evaråpo àjãvo na sevitabbo, evaråpo gàmanigamo sevitabbo, evaråpo gàmanigamo na sevitabbo' ti. 4. Puna ca paraü bhikkhu Tathàgato arahaü sammàsambuddho dhammiko dhammaràjà dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü apacàyamàno dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahati bhikkhåsu bhikkhunãsu upàsakesu upàsikàsu `evaråpaü kàyakammaü sevitabbaü, evaråpaü kàyakammaü na sevitabbaü, evaråpaü vacãkammaü sevitabbaü, evaråpaü vacãkammaü na sevitabbaü, evaråpaü manokammaü sevitabbaü, evaråpaü manokammaü na sevitabbaü, evaråpo àjãvo sevitabbo, evaråpo àjãvo na sevitabbo, evaråpo gàmanigamo sevitabbo, evaråpo gàmanigamo na sevitabbo' ti. Sa kho so bhikkhu Tathàgato arahaü sammàsambuddho dhammiko dhammaràjà dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü apacàyamàno dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahitvà bhikkhåsu, #<[page 151]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahitvà bhikkhunãsu, dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahitvà upàsakesu, dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahitvà upàsikàsu dhammen'eva anuttaraü dhammacakkaü pavatteti, taü hoti cakkaü appañivattiyaü samaõena và bràhmaõena và devena và Màrena và Brahmunà và kenaci và lokasmin ti. CXXXIV. 1. Pa¤cahi bhikkhave aïgehi samannàgato ràjà khattiyo muddhàvasitto yassaü yassaü disàyaü viharati, sakasmiü yeva vijite viharati. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave ràjà khattiyo muddhàvasitto ubhato sujàto hoti màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakuññho jàtivàdena; aóóho hoti mahaddhano mahàbhogo paripuõõakosakoññhàgàro; balavà kho pana hoti caturaïginiyà senàya samannàgato assavàya ovàdapañikaràya; parinàyako kho pan'assa hoti paõóito vyatto medhàvã pañibalo atãtànàgatapaccuppanne atthe cintetuü; tass'ime cattàro dhammà yasaü paripàcenti. So iminà yasapa¤camena dhammena samannàgato yassaü yassaü disàyaü viharati, sakasmiü yeva vijite viharati. Taü kissa hetu? Evaü h'etaü bhikkhave hoti vijitàvãnaü. Evam eva kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu yassaü yassaü disàyaü viharati, vimuttacitto viharati. Katamehi pa¤cahi? 3. Idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti, pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno, anumattesu vajjesu bhayadassàvã, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu, ràjà 'va khattiyo muddhàvasitto jàtisampanno; #<[page 152]># %<152 Aïguttara-Nikàya. CXXXV. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo, ye te dhammà àdikalyàõà majjhe kalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathàråpàssa dhammà bahussutà honti dhatà vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà, ràjà 'va khattiyo muddhàvasitto aóóho mahaddhano mahàbhogo paripuõõakosakoññhàgàro; àraddhaviriyo viharati akusalànaü dhammànaü pahànàya kusalànaü dhammànaü upasampadàya, thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu, ràjà 'va khattiyo muddhàvasitto balasampanno; pa¤¤avà hoti, udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà, ràjà 'va khattiyo muddhàvasitto parinàyakasampanno; tass'ime cattàro dhammà vimuttiü paripàcenti. So iminà vimuttipa¤camena dhammena samannàgato yassaü yassaü disàyaü viharati, vimuttacitto viharati. Taü kissa hetu? Evaü h'etaü bhikkhave hoti vimuttacittànan ti. CXXXV. 1. Pa¤cahi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o khattiyassa muddhàvasittassa jeññho putto rajjaü pattheti. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave ra¤¤o khattiyassa muddhàvasittassa jeññho putto ubhato sujàto hoti màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakuññho jàtivàdena; abhiråpo hoti dassanãyo pàsàdiko, paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato; màtàpitånaü piyo hoti manàpo; negamajànapadassa piyo hoti manàpo; yàni tàni ra¤¤aü khattiyànaü muddhàvasittànaü sippaññhànàni hatthismiü và assasmiü và rathasmiü và dhanusmiü và tharusmiü và tattha sikkhito hoti anavayo. #<[page 153]># %% Tassa evaü hoti `ahaü kho 'mhi ubhato sujàto màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakuññho jàtivàdena, kasmàhaü rajjaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi abhiråpo dassanãyo pàsàdiko, paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato, kasmàhaü rajjaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi màtàpitånaü piyo manàpo, kasmàhaü rajjaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi negamajànapadassa piyo manàpo, kasmàhaü rajjaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi yàni tàni ra¤¤aü khattiyànaü muddhàvasittànaü sippaññhànàni hatthismiü và assasmiü và rathasmiü và dhanusmiü và tharusmiü và tattha sikkhito anavayo, kasmàhaü rajjaü na pattheyyan' ti? Imehi kho bhikkhave pa¤cahi aïgehi samannàgato ra¤¤o khattiyassa muddhàvasittassa jeññho putto rajjaü pattheti. Evam eva kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu àsavànaü khayaü pattheti. Katamehi pa¤cahi? 3. Idha bhikkhave bhikkhu saddho hoti, saddahati Tathàgatassa bodhiü `iti pi so Bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathi Satthà devamanussànaü buddho Bhagavà' ti; appàbàdho hoti appàtaïko, samavepàkiniyà gahaõiyà samannàgato nàtisãtàya nàccuõhàya majjhimàya padhànakkhamàya; asañho hoti amàyàvã, yathàbhåtaü attànaü àvikattà Satthari và vi¤¤åsu và sabrahmacàrãsu; àraddhaviriyo viharati akusalànaü dhammànaü pahànàya kusalànaü dhammànaü upasampadàya, thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu; pa¤¤avà hoti, udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà. Tassa evaü hoti `ahaü kho 'mhi saddho saddahàmi Tathàgatassa bodhiü: iti pi so Bhagavà arahaü sammàsambuddho . . . pe . . . Satthà devamanussànaü buddho Bhagavà ti, kasmàhaü àsavànaü khayaü na pattheyyaü; #<[page 154]># %<154 Aïguttara-Nikàya. CXXXVI. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ahaü kho 'mhi appàbàdho appàtaïko, samavepàkiniyà gahaõiyà samannàgato nàtisãtàya nàccuõhàya majjhimàya padhànakkhamàya, kasmàhaü àsavànaü khayaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi asañho amàyàvã, yathàbhåtaü attànaü àvikattà Satthari và vi¤¤åsu và sabrahmacàrãsu, kasmàhaü àsavànaü khayaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi àraddhaviriyo viharàmi akusalànaü dhammànaü pahànàya kusalànaü dhammànaü upasampadàya, thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu, kasmàhaü àsavànaü khayaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi pa¤¤avà, udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà, kasmàhaü àsavànaü khayaü na pattheyyan' ti? Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu àsavànaü khayaü patthetã ti. CXXXVI. 1. Pa¤cahi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o khattiyassa muddhàvasittassa jeññho putto uparajjaü pattheti. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave ra¤¤o khattiyassa muddhàvasittassa jeññho putto ubhato sujàto hoti màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakuññho jàtivàdena; abhiråpo hoti dassanãyo pàsàdiko, paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato; màtàpitånaü piyo hoti manàpo; balakàyassa piyo hoti manàpo; paõóito hoti vyatto medhàvã pañibalo atãtànàgatapaccuppanne atthe cintetuü. Tassa evaü hoti `ahaü kho 'mhi ubhato sujàto màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakuññho jàtivàdena, kasmàhaü uparajjaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi abhiråpo dassanãyo pàsàdiko, paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato, kasmàhaü uparajjaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi màtàpitånaü piyo manàpo, kasmàhaü uparajjaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi balakàyassa piyo manàpo, #<[page 155]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kasmàhaü uparajjaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi paõóito vyatto medhàvã pañibalo atãtànàgatapaccuppanne atthe cintetum, kasmàhaü uparajjaü na pattheyyan' ti? Imehi kho bhikkhave pa¤cahi aïgehi samannàgato ra¤¤o khattiyassa muddhàvasittassa jeññho putto uparajjaü pattheti. Evam eva kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu àsavànaü khayaü pattheti. Katamehi pa¤cahi? 3. Idha bhikkhave bhikkhu sãlavà hoti . . . pe . . . samàdàya sikkhati sikkhàpadesu; bahussuto hoti . . . pe . . . diññhiyà suppañividdhà; catåsu satipaññhànesu supatiññhitacitto hoti; àraddhaviriyo viharati akusalànaü dhammànaü pahànàya kusalànaü dhammànaü upasampadàya, thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu; pa¤¤avà hoti, udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà. Tassa evaü hoti `ahaü kho 'mhi sãlavà, pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharàmi àcàragocarasampanno, anumattesu vajjesu bhayadassàvã, samàdàya sikkhàmi sikkhàpadesu, kasmàhaü àsavànaü khayaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi bahussuto sutadharo sutasannicayo, ye te dhammà àdikalyàõà majjhe kalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathàråpà me dhammà bahussutà honti dhatà vacasà paricità manasànupekkhità . . . pe . . . diññhiyà suppañividdhà, kasmàhaü àsavànaü khayaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi catåsu satipaññhànesu supaññhitacitto, kasmàhaü àsavànaü khayaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi àraddhaviriyo viharàmi akusalànaü dhammànaü pahànàya kusalànaü dhammànaü upasampadàya, thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu, kasmàhaü àsavànaü khayaü na pattheyyaü; ahaü kho 'mhi pa¤¤avà, udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà, #<[page 156]># %<156 Aïguttara-Nikàya. CXXXVII. 1-CXXXVIII. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kasmàhaü àsavànaü khayaü na pattheyyan' ti? Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu àsavànaü khayaü patthetã ti. CXXXVII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave appaü rattiyà supanti bahuü jagganti. Katame pa¤ca? 2. Itthi bhikkhave purisàdhippàyà appaü rattiyà supati bahuü jaggati, puriso bhikkhave itthàdhippàyo appaü rattiyà supati bahuü jaggati, coro bhikkhave àdànàdhippàyo appaü rattiyà supati bahuü jaggati, ràjayutto bhikkhave ràjakaraõãyesu yutto appaü rattiyà supati bahuü jaggati, bhikkhu bhikkhave visaüyogàdhippàyo appaü rattiyà supati bahuü jaggati. Ime kho bhikkhave pa¤ca appaü rattiyà supanti bahuü jaggantã ti. CXXXVIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o nàgo bhattàdako ca hoti okàsapharaõo ca laõóasàdhano ca salàkagàhã ca, ra¤¤o nàgo tveva saükhaü gacchati. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo akkhamo hoti råpànaü, akkhamo saddànaü, akkhamo gandhànaü, akkhamo rasànaü, akkhamo phoññhabbànaü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi aïgehi samannàgato ra¤¤o nàgo bhattàdako ca hoti okàsapharaõo ca laõóasàdhano ca salàkagàhã ca, ra¤¤o nàgo tveva saükhaü gacchati. Evam eva kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu bhattàdako ca hoti okàsapharaõo ca pãñhamaddano ca salàkagàhã ca, bhikkhu tveva saükhaü gacchati. Katamehi pa¤cahi? #<[page 157]># %% 3. Idha bhikkhave bhikkhu akkhamo hoti råpànaü, akkhamo saddànaü, akkhamo gandhànaü, akkhamo rasànaü, akkhamo phoññhabbànaü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu bhattàdako ca hoti okàsapharaõo ca pãñhamaddano ca salàkagàhã ca, bhikkhu tveva saükhaü gacchatã ti. CXXXIX. 1. Pa¤cahi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o nàgo na ràjàraho hoti na ràjabhoggo, na ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo akkhamo hoti råpànaü, akkhamo saddànaü, akkhamo gandhànaü, akkhamo rasànaü, akkhamo phoññhabbànaü. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo akkhamo hoti råpànaü? 3. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saügàmagato hatthikàyaü và disvà assakàyaü và disvà rathakàyaü và disvà pattikàyaü và disvà saüsãdati visãdati na santhambhati, na sakkoti saügàmaü otarituü. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo akkhamo hoti råpànaü. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo akkhamo hoti saddànaü? 4. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saügàmagato hatthisaddaü và sutvà assasaddaü và sutvà rathasaddaü và sutvà pattisaddaü và sutvà bheripaõavasaïkhatiõavaninnàdasaddaü và sutvà saüsãdati visãdati na santhambhati, na sakkoti saügàmaü otarituü. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo akkhamo hoti saddànaü. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo akkhamo hoti gandhànaü? #<[page 158]># %<158 Aïguttara-Nikàya. CXXXIX. 5-9>% 5. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saügàmagato, ye te ra¤¤o nàgà abhijàtà saügàmàvacarà, tesaü muttakarãsassa gandhaü ghàyitvà saüsãdati visãdati na santhambati, na sakkoti saügàmaü otarituü. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo akkhamo hoti gandhànaü. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo akkhamo hoti rasànaü? 6. Idha bhikkhave ra¤¤o nago saügàmagato ekissà và tiõodakadattiyà vimànito dvãhi và tãhi và catåhi và pa¤cahi và tiõodakadattãhi vimànito saüsãdati visãdati na santhambhati, na sakkoti saügàmaü otarituü. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo akkhamo hoti rasànaü. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo akkhamo hoti phoññhabbànaü? 7. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saügàmagato ekena và saravegena viddho dvãhi và tãhi và catåhi và pa¤cahi và saravegehi viddho saüsãdati visãdati na santhambhati, na sakkoti saügàmaü otarituü. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo akkhamo hoti phoññhabbànaü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi aïgehi samannàgato ra¤¤o nàgo na ràjàraho hoti na ràjabhoggo, na ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. Evaü eva kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu na àhuneyyo hoti na pàhuneyyo na dakkhiõeyyo na a¤jalikaraõãyo na anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi pa¤cahi? 8. Idha bhikkhave bhikkhu akkhamo hoti råpànaü, akkhamo saddànaü, akkhamo gandhànaü, akkhamo rasànaü, akkhamo phoññhabbànaü. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu akkhamo hoti råpànaü? 9. Idha bhikkhave bhikkhu cakkhunà råpaü disvà rajanãye råpe sàrajjati, na sakkoti cittaü samàdahituü. Evaü kho bhikkhave bhikkhu akkhamo hoti råpànaü. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu akkhamo hoti saddànaü? #<[page 159]># %% 10. Idha bhikkhave bhikkhu sotena saddaü sutvà rajanãye sadde sàrajjati, na sakkoti cittaü samàdahituü. Evaü kho bhikkhave bhikkhu akkhamo hoti saddànaü. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu akkhamo hoti gandhànaü? 11. Idha bhikkhave bhikkhu ghànena gandhaü ghàyitvà rajanãye gandhe sàrajjati, na sakkoti cittaü samàdahituü. Evaü kho bhikkhave bhikkhu akkhamo hoti gandhànaü. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu akkhamo hoti rasànam? 12. Idha bhikkhave bhikkhu jivhàya rasaü sàyitvà rajanãye rase sàrajjati, na sakkoti cittaü samàdahituü. Evaü kho bhikkhave bhikkhu akkhamo hoti rasànaü. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu akkhamo hoti phoññhabbànaü? 13. Idha bhikkhave bhikkhu kàyena phoññhabbaü phusitvà rajanãye phoññhabbe sàrajjati, na sakkoti cittaü samàdahituü. Evaü kho bhikkhave bhikkhu akkhamo hoti phoññhabbànaü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu na àhuneyyo hoti na pàhuneyyo na dakkhiõeyyo na a¤jalikaraõãyo na anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti. 14. Pa¤cahi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o nàgo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. Katamehi pa¤cahi? 15. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo khamo hoti råpànaü, khamo saddànaü, khamo gandhànaü, khamo rasànaü, khamo phoññhabbànaü. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo khamo hoti råpànaü? 16. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saügàmagato hatthikàyaü và disvà assakàyaü và disvà rathakàyaü và disvà pattikàyaü và disvà na saüsãdati na visãdati santhambhati, sakkoti saügàmaü otarituü. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo khamo hoti råpànaü. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo khamo hoti saddànaü? #<[page 160]># %<160 Aïguttara-Nikàya. CXXXIX. 17-21>% 17. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saügàmagato hatthisaddaü và sutvà assasaddaü và sutvà rathasaddaü và sutvà pattisaddaü và sutvà bheripaõavasaïkhatiõavaninnàdasaddaü và sutvà na saüsãdati na visãdati santhambhati, sakkoti saügàmaü otarituü. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo khamo hoti saddànaü. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo khamo hoti gandhànaü? 18. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saügàmagato, ye te ra¤¤o nàgà abhijàtà saügàmàvacarà, tesaü muttakarãsassa gandhaü ghàyitvà na saüsãdati na visãdati santhambhati, sakkoti saügàmaü otarituü. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo khamo hoti gandhànaü. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo khamo hoti rasànaü? 19. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saügàmagato ekissà và tiõodakadattiyà vimànito dvãhi và tãhi và catåhi và pa¤cahi và tiõodakadattãhi vimànito na saüsãdati na visãdati santhambhati, sakkoti saügàmaü otarituü. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo khamo hoti rasànaü. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo khamo hoti phoññhabbànaü? 20. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saügàmagato ekena và saravegena viddho dvãhi và tãhi và catåhi và pa¤cahi và saravegehi viddho na saüsãdati na visãdati santhambhati, sakkoti saügàmaü otarituü. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo khamo hoti phoññhabbànaü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi aïgehi samannàgato ra¤¤o nàgo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. Evam eva kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi pa¤cahi? 21. Idha bhikkhave bhikkhu khamo hoti råpànaü, khamo saddànaü, khamo gandhànaü, khamo rasànaü, khamo phoññhabbànaü. #<[page 161]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu khamo hoti råpànaü? 22. Idha bhikkhave bhikkhu cakkhunà råpaü disvà rajanãye råpe na sàrajjati, sakkoti cittaü samàdahituü. Evaü kho bhikkhave bhikkhu khamo hoti råpànaü. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu khamo hoti saddànaü? 23. Idha bhikkhave bhikkhu sotena saddaü sutvà rajanãye sadde na sàrajjati, sakkoti cittaü samàdahituü. Evaü kho bhikkhave bhikkhu khamo hoti saddànaü. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu khamo hoti gandhànaü? 24. Idha bhikkhave bhikkhu ghànena gandhaü ghàyitvà rajanãye gandhe na sàrajjati, sakkoti cittaü samàdahituü. Evaü kho bhikkhave bhikkhu khamo hoti gandhànaü. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu khamo hoti rasànaü? 25. Idha bhikkhave bhikkhu jivhàya rasaü sàyitvà rajanãye rase na sàrajjati, sakkoti cittaü samàdahituü. Evaü kho bhikkhave bhikkhu khamo hoti rasànaü. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu khamo hoti phoññhabbànaü? 26. Idha bhikkhave bhikkhu kàyena phoññhabbaü phusitvà rajanãye phoññhabbe na sàrajjati, sakkoti cittaü samàdahituü. Evaü kho bhikkhave bhikkhu khamo hoti {phoññhabbànaü}. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti. CXL. 1. Pa¤cahi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o nàgo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo sotà ca hoti hantà ca rakkhità ca khantà ca gantà ca. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo sotà hoti? 3. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo yam enaü hatthidammasàrathi kàraõaü kàreti yadi và katapubbaü yadi và akatapubbaü taü aññhikatvà manasikatvà sabbaü cetasà samannàharitvà ohitasoto suõàti. #<[page 162]># %<162 Aïguttara-Nikàya. CXL. 4-8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo sotà hoti. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo hantà hoti? 4. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saügàmagato hatthim pi hanti hatthàråham pi hanti, assam pi hanti assàråham pi hanti, ratham pi hanti rathàråham pi hanti, pattikam pi hanti. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo hantà hoti. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo rakkhità hoti? 5. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saügàmagato rakkhati purimaü kàyaü, rakkhati pacchimaü kàyaü, rakkhati purime pàde, rakkhati pacchime pàde, rakkhati sãsaü, rakkhati kaõõe, rakkhati dante, rakkhati soõóaü, rakkhati vàladhiü, rakkhati hatthàråhaü. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo rakkhità hoti. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo khantà hoti? 6. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo saügàmagato khamo hoti sattippahàrànaü asippahàrànaü usuppahàrànaü pharasuppahàrànaü bheripaõavasaïkhatiõavaninnàdasaddànaü. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo khantà hoti. Katha¤ ca bhikkhave ra¤¤o nàgo gantà hoti? 7. Idha bhikkhave ra¤¤o nàgo yam enaü hatthidammasàrathi disaü peseti yadi và gatapubbaü yadi và agatapubbaü taü khippaü yeva gantà hoti. Evaü kho bhikkhave ra¤¤o nàgo gantà hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi aïgehi samannàgato ra¤¤o nàgo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. Evam eva kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi pa¤cahi? 8. Idha bhikkhave bhikkhu sotà ca hoti hantà ca rakkhità ca khantà ca gantà ca. #<[page 163]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu sotà hoti? 9. Idha bhikkhave bhikkhu Tathàgatappavedite dhammavinaye desiyamàne aññhikatvà manasikatvà sabbaü cetasà samannàharitvà ohitasoto dhammaü suõàti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu sotà hoti. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu hantà hoti? 10. Idha bhikkhave bhikkhu uppannaü kàmavitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti vyantikaroti anabhàvaü gameti, uppannaü vyàpàdavitakkaü . . . uppannaü vihiüsàvitakkaü . . . uppannuppanne pàpake akusale dhamme nàdhivàseti pajahati vinodeti vyantikaroti anabhàvaü gameti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu hantà hoti. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu rakkhità hoti? 11. Idha bhikkhave bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõam enaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati cakkhundriyaü, cakkhundriye saüvaraü àpajjati; sotena saddaü sutvà . . . ghànena gandhaü ghàyitvà . . . jivhàya rasaü sàyitvà . . . kàyena phoññhabbaü phusitvà . . . manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànuvya¤janaggàhã, yatvàdhikaraõam enaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati manindriyaü, manindriye saüvaraü àpajjati. Evaü kho bhikkhave bhikkhu rakkhità hoti. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu khantà hoti? 12. Idha bhikkhave bhikkhu khamo hoti sãtassa uõhassa jighacchàya pipàsàya óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassànaü duruttànaü duràgatànaü vacanapathànaü, uppannànaü sàrãrikànaü vedanànaü dukkhànaü tibbànaü kharànaü kañukànaü asàtànaü amanàpànaü pàõaharànaü adhivàsakajàtiko hoti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu khantà hoti. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu gantà hoti? #<[page 164]># %<164 Aïguttara-Nikàya. CXL. 13-CXLI. 3>% 13. Idha bhikkhave bhikkhu yà sà disà agatapubbà iminà dãghena addhunà, yad idaü sabbasaïkhàrasamatho sabbåpadhipañinissaggo taõhakkhayo viràgo nirodho nibbànaü, taü khippaü yeva gantà hoti. Evaü kho bhikkhave bhikkhu gantà hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti. Ràjavaggo cuddasamo. Uddànaü: Cakkànuvattanà ràjà yassaü disaü dve ca patthanà Appaü supati bhattàdà akkhamo ca sotarà cà ti. CXLI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame pa¤ca? 2. Datvà avajànàti, saüvàsena avajànàti, àdiyamukho hoti, lolo hoti, mando momåho hoti. Katha¤ ca bhikkhave puggalo datvà avajànàti? 3. Idha bhikkhave puggalo puggalassa deti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàraü. Tassa evaü hoti `ahaü demi, ayaü pañiggaõhàtã' ti. Tam enaü datvà avajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo datvà avajànàti. Katha¤ ca bhikkhave puggalo saüvàsena avajànàti? #<[page 165]># %% 4. Idha bhikkhave puggalo puggalena saddhiü saüvasati dve và tãõi và vassàni. Tam enaü saüvàsena avajànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo saüvàsena avajànàti. Katha¤ ca bhikkhave puggalo àdiyamukho hoti? 5. Idha bhikkhave ekacco puggalo parassa vaõõe và avaõõe và bhàsiyamàne taü khippaü yeva adhimuccità hoti. Evaü kho bhikkhave puggalo àdiyamukho hoti. Katha¤ ca bhikkhave puggalo lolo hoti? 6. Idha bhikkhave ekacco puggalo ittarasaddho hoti ittarabhattã ittarapemo ittarappasàdo. Evaü kho bhikkhave puggalo lolo hoti. Katha¤ ca bhikkhave puggalo mando momåho hoti? 7. Idha bhikkhave ekacco puggalo kusalàkusale dhamme na jànàti, sàvajjànavajje dhamme na jànàti, hãnappaõãte dhamme na jànàti, kaõhasukkasappañibhàge dhamme na jànàti. Evaü kho bhikkhave puggalo mando momåho hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca puggalà santo saüvijjamànà lokasmin ti. CXLII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave ekacco puggalo àrabhati ca vippañisàrã ca hoti, ta¤ ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü na ppajànàti, yatth'assa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti; idha pana bhikkhave ekacco puggalo àrabhati na vippañisàrã hoti, ta¤ ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü na ppajànàti. yatth' assa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti; idha pana bhikkhave ekacco puggalo na àrabhati vippañisàrã hoti, #<[page 166]># %<166 Aïguttara-Nikàya. CXLII. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ta¤ ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü na ppajànàti, yatth'assa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti; idha pana bhikkhave ekacco puggalo na àrabhati na vippañisàrã hoti, ta¤ ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü na ppajànàti, yatth'assa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti; idha pana bhikkhave ekacco puggalo na àrabhati na vippañisàri hoti, ta¤ ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü pajànàti, yatth'assa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti. 3. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo àrabhati ca vippañisàrã ca hoti, ta¤ ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü na ppajànàti, yatth'assa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti. So evam assa vacanãyo: `àyasmato kho àrabbhajà àsavà saüvijjanti, vippañisàrajà àsavà pavaóóhanti, sàdhu vatàyasmà àrabbhaje àsave pahàya vippañisàraje àsave pañivinodetvà cittaü pa¤¤a¤ ca bhàvetuü, evam àyasmà amunà pa¤camena puggalena samasamo bhavissatã' ti. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo àrabhati na vippañisàrã hoti, ta¤ ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü na ppajànàti, yatth'assa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti. So evam assa vacanãyo: `àyasmato kho àrabbhajà àsavà saüvijjanti, vippañisàrajà àsavà na ppavaóóhanti, sàdhu vatàyasmà àrabbhaje àsave pahàya cittaü pa¤¤a¤ ca bhàvetuü, evam àyasmà amunà pa¤camena puggalena samasamo bhavissatã' ti. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo na àrabhati vippañisàrã hoti, ta¤ ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü na ppajànàti, yatth'assa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti. So evam assa vacanãyo: `àyasmato kho àrabbhajà àsavà na saüvijjanti, #<[page 167]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ vippañisàrajà àsavà pavaóóhanti, sàdhu vatàyasmà vippañisàraje àsave pañivinodetvà cittaü pa¤¤a¤ ca bhàvetuü, evam àyasmà amunà pa¤camena puggalena samasamo bhavissatã' ti. Tatra bhikkhave yvàyaü puggalo na àrabhati na vippañisàrã hoti, ta¤ ca cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü yathàbhåtaü na ppajànàti, yatth'assa te uppannà pàpakà akusalà dhammà aparisesà nirujjhanti. So evam assa vacanãyo `àyasmato kho àrabbhajà àsavà na saüvijjanti, vippañisàrajà àsavà na ppavaóóhanti, sàdhu vatàyasmà cittaü pa¤¤a¤ ca bhàvetuü, evam àyasmà amunà pa¤camena puggalena samasamo bhavissatã' ti. Iti kho bhikkhave ime cattàro puggalà amunà pa¤camena puggalena evaü ovadiyamànà evaü anusàsiyamànà anupubbena àsavànaü khayaü pàpuõantã ti. CXLIII. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Vesàliyaü viharati Mahàvane Kåñàgàrasàlàyaü. Atha kho Bhagavà pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaram àdàya Vesàliü piõóàya pàvisi. Tena kho pana samayena pa¤camattànaü Licchavisatànaü Sàrandade cetiye sannisinnànaü sannipatitànaü ayam antaràkathà udapàdi:-- 2. Pa¤cannaü ratanànaü pàtubhàvo dullabho lokasmiü. Katamesaü pa¤cannaü? Hatthiratanassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü, assaratanassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü, maõiratanassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü, itthiratanassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü, gahapatiratanassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü. Imesaü pa¤cannaü ratanànaü pàtubhàvo dullabho lokasmin ti. #<[page 168]># %<168 Aïguttara-Nikàya. CXLIII. 3-4>% 3. Atha kho te Licchavã magge purisaü ñhapesuü `yathà tvaü ambho purisa passeyyàsi Bhagavantaü àgacchantaü, atha amhàkaü àroceyyàsã' ti. Addasà kho so puriso Bhagavantaü dårato 'va àgacchantaü, disvà yena te Licchavã ten' upasaïkami, upasaïkamitvà te Licchavã etad avoca `ayaü so bhante Bhagavà àgacchati arahaü sammàsambuddho, yassa dàni kàlaü ma¤¤athà' ti. Atha kho te Licchavã yena Bhagavà ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhaüsu. Ekamantaü ñhità kho te Licchavã Bhagavantaü etad avocuü `sàdhu bhante Bhagavà yena Sàrandadaü cetiyaü ten' upasaïkamatu anukampaü upàdàyà' ti. Adhivàsesi Bhagavà tuõhãbhàvena. Atha kho Bhagavà yena Sàrandadaü cetiyaü ten' upasaïkami, upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Nisajja kho Bhagavà te Licchavã etad avoca `kàya nu 'ttha Licchavã etarahi kathàya sannisinnà, kà ca pana vo antaràkathà vippakatà' ti? `Idha bhante amhàkaü sannisinnànaü sannipatitànaü ayam antaràkathà udapàdi "pa¤cannaü ratanànaü pàtubhàvo dullabho lokasmiü. Katamesaü pa¤cannaü? Hatthiratanassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü, assaratanassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü, maõiratanassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü, itthiratanassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü, gahapatiratanassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü. Imesaü pa¤cannaü ratanànaü pàtubhàvo dullabho lokasmin" ti. 4. Kàmàdhimuttànaü vata bho Licchavãnaü kàmaü yeva àrabbha antaràkathà udapàdi. Pa¤cannaü Licchavã ratanànaü pàtubhàvo dullabho lokasmiü. Katamesaü pa¤cannaü? Tathàgatassa arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü, Tathàgatappaveditassa dhammavinayassa desetà puggalo dullabho lokasmiü, #<[page 169]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tathàgatappaveditassa dhammavinayassa desitassa vi¤¤àtà puggalo dullabho lokasmiü; Tathàgatappaveditassa dhammavinayassa desitassa vi¤¤àtassa dhammànudhammapañipanno puggalo dullabho lokasmiü, kata¤¤å katavedã puggalo dullabho lokasmiü. Imesaü kho Licchavã pa¤cannaü ratanànaü pàtubhàvo dullabho lokasmin ti. CXLIV. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Sàkete viharati Tikaõóakivane. Tatra kho Bhagavà bhikkhå àmantesi:-- Bhikkhavo ti. Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavà etad avoca:-- 2. Sàdhu bhikkhave bhikkhu kàlena kàlaü appañikkåle pañikkålasa¤¤ã vihareyya, sàdhu bhikkhave bhikkhu kàlena kàlaü pañikkåle appañikkålasa¤¤ã vihareyya, sàdhu bhikkhave bhikkhu kàlena kàlaü appañikkåle ca pañikkåle ca pañikkålasa¤¤ã vihareyya, sàdhu bhikkhave bhikkhu kàlena kàlaü pañikkåle ca appañikkåle ca appañikkålasa¤¤ã vihareyya, sàdhu bhikkhave bhikkhu kàlena kàlaü appañikkåla¤ ca pañikkåla¤ ca tadubhayaü abhinivajjetvà upekkhako vihareyya sato sampajàno. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu atthavasaü pañicca appañikkåle pañikkålasa¤¤ã vihareyya? 3. Mà me rajanãyesu dhammesu ràgo udapàdã ti: idaü kho bhikkhave bhikkhu atthavasaü pañicca appañikkåle pañikkålasa¤¤ã vihareyya. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu atthavasaü pañicca pañikkåle appañikkålasa¤¤ã vihareyya? 4. Mà me dosanãyesu dhammesu doso udapàdã ti: idaü kho bhikkhave bhikkhu atthavasaü pañicca pañikkåle appañikkålasa¤¤ã vihareyya. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu atthavasaü pañicca appañikkåle ca pañikkåle ca pañikkålasa¤¤ã vihareyya? #<[page 170]># %<170 Aïguttara-Nikàya. CXLIV.5-CXLV.2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 5. Mà me rajanãyesu dhammesu ràgo udapàdi, mà me dosanãyesu dhammesu doso udapàdã ti: idaü kho bhikkhave bhikkhu atthavasaü pañicca appañikkåle ca pañikkåle ca pañikkålasa¤¤ã vihareyya. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu atthavasaü pañicca pañikkåle ca appañikkåle ca appañikkålasa¤¤ã vihareyya? 6. Mà me dosanãyesu dhammesu doso udapàdi, mà me rajanãyesu dhammesu ràgo udapàdã ti: idaü kho bhikkhave bhikkhu atthavasaü pañicca pañikkåle ca appañikkåle ca appañikkålasa¤¤ã vihareyya. Katha¤ ca bhikkhave bhikkhu atthavasaü pañicca appañikkåla¤ ca pañikkåla¤ ca tadubhayaü abhinivajjetvà upekkhako vihareyya sato sampajàno? 7. Mà me kvacini katthaci ki¤cana rajanãyesu dhammesu ràgo udapàdi, mà me kvacini katthaci ki¤cana dosanãyesu dhammesu doso udapàdi, mà me kvacini katthaci ki¤cana mohanãyesu dhammesu moho udapàdã ti: idaü kho bhikkhave bhikkhu atthavasaü pañicca appañikkåla¤ ca pañikkåla¤ ca tadubhayaü abhinivajjetvà upekkhako vihareyya sato sampajàno ti. CXLV. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. Pàõàtipàtã hoti, adinnàdàyã hoti, kàmesu micchàcàrã hoti, musàvàdã hoti, suràmerayamajjapamàdaññhàyã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. #<[page 171]># %% 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge ti. CXLVI. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu mitto na sevitabbo. Katamehi pa¤cahi? 2. Kammantaü kàreti, adhikaraõaü àdiyati, pàmokkhesu bhikkhåsu pañiviruddho hoti, dãghacàrikaü anavatthacàrikaü anuyutto viharati, na pañibalo hoti kàlena kàlaü dhammiyà kathàya sandassetuü samàdapetuü samuttejetuü sampahaüsetuü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu mitto na sevitabbo. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu mitto sevitabbo. Katamehi pa¤cahi? 4. Na kammantaü kàreti, na adhikaraõaü àdiyati, na pàmokkhesu bhikkhåsu pañiviruddho hoti, na dãghacàrikaü anavatthacàrikaü anuyutto viharati, pañibalo hoti kàlena kàlaü dhammiyà kathàya sandassetuü samàdapetuü samuttejetuü sampahaüsetuü. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu mitto sevitabbo ti. CXLVII. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave asappurisadànàni. Katamàni pa¤ca? 2. Asakkaccaü deti, acittikatvà deti, asahatthà deti, apaviddhaü deti, anàgamanadiññhiko deti. Imàni kho bhikkhave pa¤ca asappurisadànàni. #<[page 172]># %<172 Aïguttara-Nikàya. CXLVII. 3-CXLVIII. 2>% 3. Pa¤c' imàni bhikkhave sappurisadànàni. Katamàni pa¤ca? 4. Sakkaccaü deti, cittikatvà deti, sahatthà deti, anapaviddhaü deti, àgamanadiññhiko deti. Imàni kho bhikkhave pa¤ca sappurisadànànã ti. CXLVIII. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave sappurisadànàni. Katamàni pa¤ca? 2. Saddhàya dànaü deti, sakkaccaü dànaü deti, kàlena dànaü deti, anuggahitacitto dànaü deti, attàna¤ ca para¤ ca anupahacca dànaü deti. Saddhàya kho pana bhikkhave dànaü datvà, yattha yattha tassa dànassa vipàko nibbattati, aóóho ca hoti mahaddhano mahàbhogo, abhiråpo ca hoti dassanãyo pàsàdiko, paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato. Sakkaccaü kho pana bhikkhave dànaü datvà, yattha yattha tassa dànassa vipàko nibbattati, aóóho ca hoti mahaddhano mahàbhogo, ye pi 'ssa te honti puttà ti và dàrà ti và dàsà ti và pessà ti và kammakarà ti và, te pi sussåsanti sotaü odahanti a¤¤àcittaü upaññhapenti. Kàlena kho pana bhikkhave dànaü datvà, yattha yattha tassa dànassa vipàko nibbattati, aóóho ca hoti mahaddhano mahàbhogo, kàlàgatà c'assa atthà pacurà honti. Anuggahitacitto kho pana bhikkhave dànaü datvà, yattha yattha tassa dànassa vipàko nibbattati, aóóho ca hoti mahaddhano mahàbhogo. uëàresu ca pa¤casu kàmaguõesu bhogàya cittaü namati. #<[page 173]># %% Attàna¤ ca para¤ ca anupahacca kho pana bhikkhave dànaü datvà, yattha yattha tassa dànassa vipàko nibbattati, aóóho ca hoti mahaddhano mahàbhogo, na c'assa kutoci bhogànaü upaghàto àgacchati: aggito và udakato và ràjato và corato và appiyato và dàyàdato và. Imàni kho bhikkhave pa¤ca sappurisadànànã ti. CXLIX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà samayavimuttassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 2. Kammàràmatà, bhassàràmatà, niddàràmatà, saïgaõikàràmatà, yathàvimuttaü cittaü na paccavekkhati. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà samayavimuttassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. 3. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà samayavimuttassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 4. Na kammàràmatà, na bhassàràmatà, na niddàràmatà, na saïgaõikàràmatà, yathàvimuttaü cittaü paccavekkhati. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà samayavimuttassa bhikkhuno aparihànàya saüvattantã ti. CL. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà samayavimuttassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 2. Kammàràmatà, bhassàràmatà, niddàràmatà, indriyesu aguttadvàratà, bhojane amatta¤¤utà. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà samayavimuttassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. 3. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà samayavimuttassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 4. Na kammàràmatà, na bhassàràmatà, na niddàràmatà, indriyesu guttadvàratà, bhojane matta¤¤utà. #<[page 174]># %<174 Aïguttara-Nikàya. CLI. 1-3>% Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà samayavimuttassa bhikkhuno aparihànàya saüvattantã ti. Tikaõóakivaggo pannarasamo. Uddànaü: Datvà avajànàti àrabhati ca Sàrandada-Tikaõóaki nirayena ca Mitto asappurisa-sappurisena samayavimuttaü apare dve ti. CATUTTHA-PAööâSAKO. CLI. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü abhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. Katamehi pa¤cahi? 2. Kathaü paribhoti, kathikaü paribhoti, attànaü paribhoti, vikkhittacitto dhammaü suõàti, anekaggacitto ayoniso ca manasikaroti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü abhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato suõanto saddhammaü bhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. #<[page 175]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Katamehi pa¤cahi? 4. Na kathaü paribhoti, na kathikaü paribhoti, na attànaü paribhoti, avikkhittacitto dhammaü suõàti, ekaggacitto yoniso ca manasikaroti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato suõanto saddhammaü bhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattan ti. CLII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü abhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. Katamehi pa¤cahi? 2. Kathaü paribhoti, kathikaü paribhoti, attànaü paribhoti, duppa¤¤o hoti jaëo eëamågo, ana¤¤àte a¤¤àtamànã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü abhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato suõanto saddhammaü bhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. Katamehi pa¤cahi? 4. Na kathaü paribhoti, na kathikaü paribhoti, na attànaü paribhoti, pa¤¤avà hoti ajaëo aneëamågo, na ana¤¤àte a¤¤àtamànã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato suõanto saddhammaü bhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattan ti. CLIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü abhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. Katamehi pa¤cahi? 2. Makkhã dhammaü suõàti makkhapariyuññhito, upàrambhacitto dhammaü suõàti randhagavesã, dhammadesake àhatacitto hoti khilajàto, #<[page 176]># %<176 Aïguttara-Nikàya. CLIII. 3-CLIV. 4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ duppa¤¤o hoti jaëo eëamågo, ana¤¤àte a¤¤àtamànã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü abhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato suõanto saddhammaü bhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. Katamehi pa¤cahi? 4. Amakkhã dhammaü suõàti na makkhapariyuññhito, anupàrambhacitto dhammaü suõàti na randhagavesã, dhammadesake anàhatacitto hoti akhilajàto, pa¤¤avà hoti ajaëo aneëamågo, na ana¤¤àte a¤¤àtamànã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato suõanto saddhammaü bhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattan ti. CLIV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhå na sakkaccaü dhammaü suõanti, na sakkaccaü dhammaü pariyàpuõanti, na sakkaccaü dhammaü dhàrenti, na sakkaccaü dhatànaü dhammànaü atthaü upaparikkhanti, na sakkaccaü attham a¤¤àya dhammam a¤¤àya dhammànudhammaü pañipajjanti. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattanti. 3. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 4. Idha bhikkhave bhikkhå sakkaccaü dhammaü suõanti, sakkaccaü dhammaü pariyàpuõanti, sakkaccaü dhammaü dhàrenti, sakkaccaü dhatànaü dhammànaü atthaü upaparikkhanti, sakkaccaü attham a¤¤àya dhammam a¤¤àya dhammànudhammaü pañipajjanti. #<[page 177]># %% Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattantã ti. CLV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhå dhammaü na pariyàpuõanti suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. Ayaü bhikkhave pañhamo dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü na vitthàrena paresaü desenti. Ayaü bhikkhave dutiyo dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. 4. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü na vitthàrena paresaü vàcenti. Ayaü bhikkhave tatiyo dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. 5. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü na vitthàrena sajjhàyaü karonti. Ayaü bhikkhave catuttho dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. 6. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü na cetasà anuvitakkenti anuvicàrenti manasànupekkhanti. Ayaü bhikkhave pa¤camo dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattanti. 7. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 8. Idha bhikkhave bhikkhå dhammaü pariyàpuõanti suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. Ayaü bhikkhave pañhamo dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. #<[page 178]># %<178 Aïguttara-Nikàya. CLV. 9-CLVI. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 9. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü desenti. Ayaü bhikkhave dutiyo dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. 10. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü vàcenti. Ayaü bhikkhave tatiyo dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. 11. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karonti. Ayaü bhikkhave catuttho dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. 12. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakkenti anuvicàrenti manasànupekkhanti. Ayaü bhikkhave pa¤camo dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattantã ti. CLVI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhå duggahitaü suttantaü pariyàpuõanti dunnikkhittehi padavya¤janehi, dunnikkhittassa bhikkhave padavya¤janassa attho pi dunnayo hoti. Ayaü bhikkhave pañhamo dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå dubbacà honti dovacassakaraõehi dhammehi samannàgatà akkhamà appadakkhiõaggàhino anusàsaniü. Ayaü bhikkhave dutiyo dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. #<[page 179]># %% 4. Puna ca paraü bhikkhave ye te bhikkhå bahussutà àgatàgamà dhammadharà vinayadharà màtikàdharà, te na sakkaccaü suttantaü paraü vàcenti, tesaü accayena chinnamålako suttanto hoti appañisaraõo. Ayaü bhikkhave tatiyo dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. 5. Puna ca paraü bhikkhave therà bhikkhå bàhulikà honti sàthalikà okkamane pubbaïgamà paviveke nikkhittadhurà na viriyaü àrabhanti appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya, tesaü pacchimà janatà diññhànugatiü àpajjati, sà pi hoti bàhulikà sàthalikà okkamane pubbaïgamà paviveke nikkhittadhurà na viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Ayaü bhikkhave catuttho dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. 6. Puna ca paraü bhikkhave saïgho bhinno hoti, saïghe kho pana bhikkhave bhinne a¤¤ama¤¤aü akkosà ca honti, a¤¤ama¤¤aü paribhàsà ca honti a¤¤ama¤¤aü parikkhepà ca honti a¤¤ama¤¤aü pariccajanà ca honti. Tattha appasannà c'eva na ppasãdanti pasannàna¤ ca ekaccànaü a¤¤athattaü hoti. Ayaü bhikkhave pa¤camo dhammo saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattati. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà saddhammassa sammosàya antaradhànàya saüvattanti. 7. Pa¤c'ime bhikkhave dhammà saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattanti. Katame pa¤ca? 8. Idha bhikkhave bhikkhå suggahitaü suttantaü pariyàpuõanti sunikkhittehi padavya¤janehi, sunikkhittassa bhikkhave padavya¤janassa attho pi sunayo hoti. Ayaü bhikkhave pañhamo dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. #<[page 180]># %<180 Aïguttara-Nikàya. CLVI. 9-12>% 9. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhå subbacà honti sovacassakaraõehi dhammehi samannàgatà khamà padakkhiõaggàhino anusàsaniü. Ayaü bhikkhave dutiyo dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. 10. Puna ca paraü bhikkhave ye te bhikkhå bahussutà àgatàgamà dhammadharà vinayadharà màtikàdharà, te sakkaccaü paraü vàcenti, tesaü accayena na chinnamålako suttanto hoti sappañisaraõo. Ayaü bhikkhave tatiyo dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. 11. Puna ca paraü bhikkhave therà bhikkhå na bàhulikà honti na sàthalikà okkamane nikkhittadhurà paviveke pubbaïgamà viriyaü àrabhanti appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya, tesaü pacchimà janatà diññhànugatiü àpajjati, sà pi hoti na bàhulikà na sàthalikà okkamane nikkhittadhurà paviveke pubbaïgamà viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Ayaü bhikkhave catuttho dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. 12. Puna ca paraü bhikkhave saïgho samaggo sammodamàno avivadamàno ekuddeso phàsu viharati, saïghe kho pana bhikkhave samagge na c'eva a¤¤ama¤¤aü akkosà honti na ca a¤¤ama¤¤aü paribhàsà honti na ca a¤¤ama¤¤aü parikkhepà honti na ca a¤¤ama¤¤aü pariccajanà honti. Tattha appasannà c'eva pasãdanti pasannàna¤ ca bhãyobhàvo hoti. Ayaü bhikkhave pa¤camo dhammo saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattati. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhammà saddhammassa ñhitiyà asammosàya anantaradhànàya saüvattantã ti. #<[page 181]># %% CLVII. 1. Pa¤cannaü bhikkhave puggalànaü kathà dukkathà puggalaü puggalaü upanidhàya. Katamesaü pa¤cannaü? 2. Assaddhassa bhikkhave saddhàkathà dukkathà, dussãlassa sãlakathà dukkathà, appassutassa bàhusaccakathà dukkathà, macchariyassa càgakathà dukkathà, duppa¤¤assa pa¤¤àkathà dukkathà. Kasmà ca bhikkhave assaddhassa saddhàkathà dukkathà? 3. Assaddho bhikkhave saddhàkathàya kacchamànàya abhisajjati kuppati vyàpajjati patitthãyati kopa¤ ca dosa¤ ca appaccaya¤ ca pàtukaroti. Taü kissa hetu? Taü hi so bhikkhave saddhàsampadaü attani na samanupassati na ca labhati tato nidànaü pãtipàmujjaü. Tasmà assaddhassa saddhàkathà dukkathà. Kasmà ca bhikkhave dussãlassa sãlakathà dukkathà? 4. Dussãlo bhikkhave sãlakathàya kacchamànàya abhisajjati kuppati vyàpajjati patitthãyati kopa¤ ca dosa¤ ca appaccaya¤ ca pàtukaroti. Taü kissa hetu? Taü hi so bhikkhave sãlasampadaü attani na samanupassati na ca labhati tato nidànaü pãtipàmujjaü. Tasmà dussãlassa sãlakathà dukkathà. Kasmà ca bhikkhave appassutassa bàhusaccakathà dukkathà? 5. Appassuto bhikkhave bàhusaccakathàya kacchamànàya abhisajjati kuppati vyàpajjati patitthãyati kopa¤ ca dosa¤ ca appaccaya¤ ca pàtukaroti. Taü kissa hetu? Taü hi so bhikkhave sutasampadaü attani na samanupassati na ca labhati tato nidànaü pãtipàmujjaü. Tasmà appassutassa bàhusaccakathà dukkathà. Kasmà ca bhikkhave macchariyassa càgakathà dukkathà? 6. Maccharã bhikkhave càgakathàya kacchamànàya abhisajjati kuppati vyàpajjati patitthãyati kopa¤ ca dosa¤ ca appaccaya¤ ca pàtukaroti. Taü kissa hetu? Taü hi so bhikkhave càgasampadaü attani na samanupassati na ca labhati tato nidànaü pãtipàmujjaü. #<[page 182]># %<182 Aïguttara-Nikàya. CLVII. 7-12>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tasmà macchariyassa càgakathà dukkathà. Kasmà ca bhikkhave duppa¤¤assa pa¤¤àkathà dukkathà? 7. Duppa¤¤o bhikkhave pa¤¤àkathàya kacchamànàya abhisajjati kuppati vyàpajjati patitthãyati kopa¤ ca dosa¤ ca appaccaya¤ ca pàtukaroti. Taü kissa hetu? Taü hi so bhikkhave pa¤¤àsampadaü attani na samanupassati na ca labhati tato nidànaü pãtipàmujjaü. Tasmà duppa¤¤assa pa¤¤àkathà dukkathà. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü puggalànaü kathà dukkathà puggalaü puggalaü upanidhàya. 8. Pa¤cannaü bhikkhave puggalànaü kathà sukathà puggalaü puggalaü upanidhàya. Katamesaü pa¤cannaü? 9. Saddhassa bhikkhave saddhàkathà sukathà, sãlavato sãlakathà sukathà, bahussutassa bàhusaccakathà sukathà, càgavato càgakathà sukathà, pa¤¤avato pa¤¤àkathà sukathà. Kasmà ca bhikkhave saddhassa saddhàkathà sukathà? 10. Saddho bhikkhave saddhàkathàya kacchamànàya nàbhisajjati na kuppati na vyàpajjati na patitthãyati na kopa¤ ca dosa¤ ca appaccaya¤ ca pàtukaroti. Taü kissa hetu? Taü hi so bhikkhave saddhàsampadaü attani samanupassati labhati ca tato nidànaü pãtipàmujjaü. Tasmà saddhassa saddhàkathà sukathà. Kasmà ca bhikkhave sãlavato sãlakathà sukathà? 11. Sãlavà bhikkhave sãlakathàya kacchamànàya nàbhisajjati na kuppati na vyàpajjati na patitthãyati na kopa¤ ca dosa¤ ca appaccaya¤ ca pàtukaroti. Taü kissa hetu? Taü hi so bhikkhave sãlasampadaü attani samanupassati labhati ca tato nidànaü pãtipàmujjaü. Tasmà sãlavato sãlakathà sukathà. Kasmà ca bhikkhave bahussutassa bàhusaccakathà sukathà? 12. Bahussuto bhikkhave bàhusaccakathàya kacchamànàya nàbhisajjati na kuppati na vyàpajjati na patitthãyati na kopa¤ ca dosa¤ ca appaccaya¤ ca pàtukaroti. #<[page 183]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Taü kissa hetu? Taü hi so bhikkhave sutasampadaü attani samanupassati labhati ca tato nidànaü pãtipàmujjaü. Tasmà bahussutassa bàhusaccakathà sukathà. Kasmà ca bhikkhave càgavato càgakathà sukathà? 13. Càgavà bhikkhave càgakathàya kacchamànàya nàbhisajjati na kuppati na vyàpajjati na patitthãyati na kopa¤ ca dosa¤ ca appaccaya¤ ca pàtukaroti. Taü kissa hetu? Taü hi so bhikkhave càgasampadaü attani samanupassati labhati ca tato nidànaü pãtipàmujjaü. Tasmà càgavato càgakathà sukathà. Kasmà ca bhikkhave pa¤¤avato pa¤¤àkathà sukathà? 14. Pa¤¤avà bhikkhave pa¤¤àkathàya kacchamànàya nàbhisajjati na kuppati na vyàpajjati na patitthãyati na kopa¤ ca dosa¤ ca appaccaya¤ ca pàtukaroti. Taü kissa hetu? Taü hi so bhikkhave pa¤¤àsampadaü attani samanupassati labhati ca tato nidànaü pãtipàmujjaü. Tasmà pa¤¤avato pa¤¤àkathà sukathà. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü puggalànaü kathà sukathà puggalaü puggalaü upanidhàyà ti. CLVIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu sàrajjaü okkanto hoti. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu assaddho hoti, dussãlo hoti, appassuto hoti, kusãto hoti, duppa¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu sàrajjaü okkanto hoti. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu visàrado hoti. Katamehi pa¤cahi? 4. Idha bhikkhave bhikkhu saddho hoti, sãlavà hoti, bahussuto hoti, àraddhaviriyo hoti, pa¤¤avà hoti. #<[page 184]># %<184 Aïguttara-Nikàya. CLIX. 1-CLX. 1>% Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu visàrado hotã ti. CLIX. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Kosambiyaü viharati Ghositàràme. Tena kho pana samayena àyasmà Udàyi mahatiyà gihiparisàya parivuto dhammaü desento nisinno hoti. Addasà kho àyasmà ânando àyasmantaü Udàyiü mahatiyà gihiparisàya parivutaü dhammaü desentaü nisinnaü, disvà yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ânando Bhagavantaü etad avoca `àyasmà bhante Udàyi mahatiyà gihiparisàya parivuto dhammaü desetã' ti. Na kho ânanda sukaraü paresaü dhammaü desetuü. Paresaü ânanda dhammaü desentena pa¤ca dhamme ajjhattaü upaññhàpetvà paresaü dhammo desetabbo. Katame pa¤ca? 2. Anupubbikathaü kathessàmã ti paresaü dhammo desetabbo, pariyàyadassàvã kathaü kathessàmã ti paresaü dhammo desetabbo, anuddayataü pañicca kathaü kathessàmã ti paresaü dhammo desetabbo, na àmisantaro kathaü kathessàmã ti paresaü dhammo desetabbo, attàna¤ ca para¤ ca anupahacca kathaü kathessàmã ti paresaü dhammo desetabbo. Na kho ânanda sukaraü paresaü dhammaü desetuü. Paresaü ânanda dhammaü desentena ime pa¤ca dhamme ajjhattaü upaññhàpetvà paresaü dhammo desetabbo ti. CLX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave uppannà duppañivinodayà. Katame pa¤ca? #<[page 185]># %% 2. Uppanno ràgo duppañivinodayo, uppanno doso duppañivinodayo, uppanno moho duppañivinodayo, uppannaü pañibhànaü duppañivinodayaü, uppannaü gamikacittaü duppañivinodayaü. Ime kho bhikkhave pa¤ca uppannà duppañivinodayà ti. Saddhammavaggo soëasamo. Tass' uddànaü: Tayo saddhammaniyàmà tayo saddhammasammosà Dukkathà sàrajjaü c'eva Udàyi dubbinodayà ti. CLXI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àghàtapañivinayà, yattha bhikkhuno uppanno àghàto sabbaso pañivinetabbo. Katame pa¤ca? 2. Yasmiü bhikkhave puggale àghàto jàyetha, mettà tasmiü puggale bhàvetabbà. Evaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo. 3. Yasmiü bhikkhave puggale àghàto jàyetha, karuõà tasmiü puggale bhàvetabbà. Evaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo. 4. Yasmiü bhikkhave puggale àghàto jàyetha, upekkhà tasmiü puggale bhàvetabbà. Evaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo. #<[page 186]># %<186 Aïguttara-Nikàya. CLXI. 5-CLXII. 6>% 5. Yasmiü bhikkhave puggale àghàto jàyetha, asati amanasikàro tasmiü puggale àpajjitabbo. Evaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo. 6. Yasmiü bhikkhave puggale àghàto jàyetha, kammassakatà tasmiü puggale adhiññhàtabbà `kammassako ayam àyasmà kammadàyàdo kammayoni kammabandhu kammapañisaraõo, yaü kammaü karissati kalyàõaü và pàpakaü và tassa dàyàdo bhavissatã' ti. Evaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo. Ime kho bhikkhave pa¤ca àghàtapañivinayà, yattha bhikkhuno uppanno àghàto sabbaso pañivinetabbo ti. CLXII. 1. Tatra kho àyasmà Sàriputto bhikkhå àmantesi:-- âvuso bhikkhavo ti. âvuso ti kho te bhikkhå àyasmato Sàriputtassa paccassosuü. âyasmà Sàriputto etad avoca:-- 2. Pa¤c'ime àvuso àghàtapañivinayà, yattha bhikkhuno uppanno àghàto sabbaso pañivinetabbo. Katame pa¤ca? 3. Idhàvuso ekacco puggalo aparisuddhakàyasamàcàro hoti parisuddhavacãsamàcàro, evaråpe pi àvuso puggale àghàto pañivinetabbo. 4. Idha panàvuso ekacco puggalo aparisuddhavacãsamàcàro hoti parisuddhakàyasamàcàro, evaråpe pi àvuso puggale àghàto pañivinetabbo. 5. Idha panàvuso ekacco puggalo aparisuddhakàyasamàcàro hoti aparisuddhavacãsamàcàro labhati ca kàlena kàlaü cetaso vivaraü cetaso pasàdaü, evaråpe pi àvuso puggale àghàto pañivinetabbo. 6. Idha panàvuso ekacco puggalo aparisuddhakàyasamàcàro hoti aparisuddhavacãsamàcaro na ca labhati kàlena kàlaü cetaso vivaraü cetaso pasàdaü, #<[page 187]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaråpe pi àvuso puggale àghàto pañivinetabbo. 7. Idha panàvuso ekacco puggalo parisuddhakàyasamàcàro hoti parisuddhavacãsamàcàro labhati ca kàlena kàlaü cetaso vivaraü cetaso pasàdaü, evaråpe pi àvuso puggale àghàto pañivinetabbo. 8. Tatràvuso yvàyaü puggalo aparisuddhakàyasamàcàro parisuddhavacãsamàcàro. Kathaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo? 9. Seyyathà pi àvuso bhikkhu paüsukåliko rathiyàya nantakaü disvà vàmena pàdena niggahetvà dakkhiõena pàdena vitthàretvà, yo tattha sàro, taü paripàcetvà àdàya pakkameyya, evam eva kho àvuso yvàyaü puggalo aparisuddhakàyasamàcàro parisuddhavacãsamàcàro, yàssa aparisuddhakàyasamàcàratà, na sàssa tasmiü samaye manasikàtabbà, yà ca khvàssa parisuddhavacãsamàcàratà, sàssa tasmiü samaye manasikàtabbà. Evaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo. 10. Tatràvuso yvàyaü puggalo aparisuddhavacãsamàcàro parisuddhakàyasamàcàro. Kathaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo? 11. Seyyathà pi àvuso pokkharaõã sevàlapaõakapariyonaddhà, atha puriso àgaccheyya ghammàbhitatto ghammapareto kilanto tasito pipàsito, so taü pokkharaõiü ogàhetvà ubhohi hatthehi iti c'iti ca sevàlapaõakaü apaviyåhitvà a¤jalinà pivitvà pakkameyya, evam eva kho àvuso yvàyaü puggalo aparisuddhavacãsamàcàro parisuddhakàyasamàcàro, #<[page 188]># %<188 Aïguttara-Nikàya. CLXII. 12-13>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yàssa aparisuddhavacãsamàcàratà, na sàssa tasmiü samaye manasikàtabbà, yà ca khvàssa parisuddhakàyasamàcàratà, sàssa tasmiü samaye manasikàtabbà. Evaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo. 12. Tatràvuso yvàyaü puggalo aparisuddhakàyasamàcàro aparisuddhavacãsamàcàro labhati ca kàlena kàlaü cetaso vivaraü cetaso pasàdaü. Kathaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo? 13. Seyyathà pi àvuso parittaü gopade udakaü, atha puriso àgaccheyya ghammàbhitatto ghammapareto kilanto tasito pipàsito, tassa evam assa `idaü kho parittaü gopade udakaü, sacàhaü a¤jalinà và pivissàmi bhàjanena và, khobhessàmi taü lolessàmi pi taü apeyyam pi taü karissàmi, yan nånàhaü catukuõóiko nipatitvà gopãtakaü pivitvà pakkameyyan' ti, so catukuõóiko nipatitvà gopãtakaü pivitvà pakkameyya, evam eva kho àvuso yvàyaü puggalo aparisuddhakàyasamàcàro aparisuddhavacãsamàcàro labhati ca kàlena kàlaü cetaso vivaraü cetaso pasàdaü, yàssa aparisuddhakàyasamàcàratà, na sàssa tasmiü samaye manasikàtabbà, yà pi 'ssa aparisuddhavacãsamàcàratà, sà pi 'ssa tasmiü samaye na manasikàtabbà, ya¤ ca kho so labhati kàlena kàlaü cetaso vivaraü cetaso pasàdaü, #<[page 189]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tad ev'assa tasmiü samaye manasikàtabbaü. Evaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo. 14. Tatràvuso yvàyaü puggalo aparisuddhakàyasamàcàro aparisuddhavacãsamàcàro na ca labhati kàlena kàlaü cetaso vivaraü cetaso pasàdaü. Kathaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo? 15. Seyyathà pi àvuso puriso àbàdhiko dukkhito bàëhagilàno addhànamaggapañipanno, tassa purato pi 'ssa dåre gàmo pacchato pi 'ssa dåre gàmo, so na labheyya sappàyàni bhojanàni na labheyya sappàyàni bhesajjàni na labheyya pañiråpaü upaññhàkaü na labheyya gàmantanàyakaü, tam enaü a¤¤ataro puriso passeyya addhànamaggapañipanno, so tasmiü purise kàru¤¤aü yeva upaññhàpeyya anudayaü yeva upaññhàpeyya anukampaü yeva upaññhàpeyya `aho vatàyaü puriso labheyya sappàyàni bhojanàni labheyya sappàyàni bhesajjàni labheyya pañiråpaü upaññhàkaü labheyya gàmantanàyakaü. Taü kissa hetu? Màyaü puriso idh'eva anayavyasanaü àpajjatã' ti. Evam eva kho àvuso yvàyaü puggalo aparisuddhakàyasamàcàro aparisuddhavacãsamàcàro na ca labhati kàlena kàlaü cetaso vivaraü cetaso pasàdaü, evaråpe àvuso puggale kàru¤¤aü yeva upaññhàpetabbaü anudayà yeva upaññhàpetabbà anukampà yeva upaññhàpetabbà `aho vata ayam àyasmà kàyaduccaritaü pahàya kàyasucaritaü bhàveyya, vacãduccaritaü pahàya vacãsucaritaü bhàveyya, manoduccaritaü pahàya manosucaritaü bhàveyya. Taü kissa hetu? Màyam àyasmà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjatã' ti. Evaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo. #<[page 190]># %<190 Aïguttara-Nikàya. CLXII. 16-CLXIII. 1>% 16. Tatràvuso yvàyaü puggalo parisuddhakàyasamàcàro parisuddhavacãsamàcàro labhati ca kàlena kàlaü cetaso vivaraü cetaso pasàdaü. Kathaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo? 17. Seyyathà pi àvuso pokkharaõã acchodakà sàtodakà sãtodakà setodakà supatiññhà ramaõãyà nànàrukkhehi sa¤channà, atha puriso àgaccheyya ghammàbhitatto ghammapareto kilanto tasito pipàsito, so taü pokkharaõiü ogàhetvà nahàtvà ca pivitvà ca paccuttaritvà tatth'eva rukkhachàyàya nisãdeyya và nipajjeyya và, evam eva kho àvuso yvàyaü puggalo parisuddhakàyasamàcàro parisuddhavacãsamàcàro labhati ca kàlena kàlaü cetaso vivaraü cetaso pasàdaü, yà pi'ssa parisuddhakàyasamàcàratà, sà pi 'ssa tasmiü samaye manasikàtabbà, yà pi 'ssa parisuddhavacãsamàcàratà, sà pi 'ssa tasmiü samaye manasikàtabbà, yam pi so labhati kàlena kàlaü cetaso vivaraü cetaso pasàdaü, tam pi 'ssa tasmiü samaye manasikàtabbaü. Evaü tasmiü puggale àghàto pañivinetabbo. Samantapàsàdikaü àvuso puggalaü àgamma cittaü pasãdati. Ime kho àvuso pa¤ca àghàtapañivinayà, yattha bhikkhuno uppanno àghàto sabbaso pañivinetabbo ti. CLXIII. 1. Tatra kho àyasmà Sàriputto bhikkhå àmantesi:-- âvuso bhikkhavo ti. âvuso ti kho te bhikkhå àyasmato Sàriputassa paccassosuü. âyasmà Sàriputto etad avoca:-- #<[page 191]># %% 2. Pa¤cah'àvuso dhammehi samannàgato bhikkhu alaüsàkaccho sabrahmacàrãnaü. Katamehi pa¤cahi? 3. Idhàvuso bhikkhu attanà ca sãlasampanno hoti sãlasampadàkathàya ca àgataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca samàdhisampanno hoti samàdhisampadàkathàya ca àgataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca pa¤¤àsampanno hoti pa¤¤àsampadàkathàya ca àgataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca vimuttisampanno hoti vimuttisampadàkathàya ca àgataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca vimutti¤àõadassanasampanno hoti vimutti¤àõadassanasampadàkathàya ca àgataü pa¤haü vyàkattà hoti. Imehi kho àvuso pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu alaüsàkaccho sabrahmacàrãnan ti. CLXIV. 1. Tatra kho àyasmà Sàriputto bhikkhå àmantesi . . . pe . . . 2. Pa¤cah'àvuso dhammehi samannàgato bhikkhu alaüsàjãvo sabrahmacàrãnaü. Katamehi pa¤cahi? 3. Idhàvuso bhikkhu attanà ca sãlasampanno hoti sãlasampadàkathàya ca kataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca samàdhisampanno hoti samàdhisampadàkathàya ca kataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca pa¤¤àsampanno hoti pa¤¤àsampadàkathàya ca kataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca vimuttisampanno hoti vimuttisampadàkathàya ca kataü pa¤haü vyàkattà hoti, attanà ca vimutti¤àõadassanasampanno hoti vimutti¤àõadassanasampadàkathàya ca kataü pa¤haü vyàkattà hoti. Imehi kho àvuso pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu alaüsàjãvo sabrahmacàrãnan ti. CLXV. 1. Tatra kho àyasmà Sàriputto bhikkhå àmantesi . . . pe . . . 2. Yo hi koci àvuso paraü pa¤haü pucchati, sabbo so pa¤cahi ñhànehi etesaü và a¤¤atarena. Katamehi pa¤cahi? 3. Mandattà momåhattà paraü pa¤haü pucchati, pàpiccho icchàpakato paraü pa¤haü pucchati, paribhavaü paraü pa¤haü pucchati, #<[page 192]># %<192 Aïguttara-Nikàya. CLXVI. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ a¤¤àtukàmo paraü pa¤haü pucchati, atha và pakuppanto paraü pa¤haü pucchati `sace me pa¤haü puññho samma-d-eva vyàkarissati, icc'etaü kusalaü, no ce me pa¤haü puññho samma-d-eva vyàkarissati, aham assa samma-d-eva vyàkarissàmã' ti. Yo hi koci àvuso paraü pa¤haü pucchati, sabbo so imehi pa¤cahi ñhànehi etesaü và a¤¤atarena. Ahaü kho panàvuso evaücitto paraü pa¤haü pucchàmi `sace me pa¤haü puññho samma-d-eva vyàkarissati, icc'etaü kusalaü, no ce me pa¤haü puññho samma-d-eva vyàkarissati, aham assa samma-d-eva vyàkarissàmã ti. CLXVI. 1. Tatra kho àyasmà Sàriputto bhikkhå àmantesi . . . pe . . . 2. Idhàvuso bhikkhu sãlasampanno samàdhisampanno pa¤¤àsampanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, atth'etaü ñhànaü, no ce diññh'eva dhamme a¤¤aü àràdheyya, atikkamm'eva kabaliïkàràhàrabhakkhànaü devànaü sahavyataü a¤¤ataraü manomayaü kàyaü upapanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, atth'etaü ñhànan ti. Evaü vutte àyasmà Udàyi àyasmantaü Sàriputtaü etad avoca `aññhànaü kho etaü àvuso Sàriputta anavakàso, yaü so bhikkhu atikkamm'eva kabaliïkàràhàrabhakkhànaü devànaü sahavyataü a¤¤ataraü manomayaü kàyaü upapanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, natth' etaü ñhànan' ti. Dutiyam pi kho . . . tatiyam pi kho àyasmà Sàriputto bhikkhå àmantesi `idhàvuso bhikkhu sãlasampanno samàdhisampanno pa¤¤àsampanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, #<[page 193]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atth'etaü ñhànaü, no ce diññh'eva dhamme a¤¤aü àràdheyya, atikkamm'eva kabaliïkàràhàrabhakkhànaü devànaü sahavyataü a¤¤ataraü manomayaü kàyaü upapanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, atth' etaü ñhànan' ti. Tatiyaü pi kho àyasmà Udàyi àyasmantaü Sàriputtaü etad avoca `aññhànaü kho etaü àvuso Sàriputta anavakàso, yaü so bhikkhu atikkamm'eva kabaliïkàràhàrabhakkhànaü devànaü sahavyataü a¤¤ataraü manomayaü kàyaü upapanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, natth'etaü ñhànan' ti. 3. Atha kho àyasmato Sàriputtassa etad ahosi `yàva tatiyam pi kho me àyasmà Udàyi pañikkosati, na ca me koci bhikkhu anumodati, yan nånàhaü yena Bhagavà ten' upasaïkameyyan 'ti. Atha kho àyasmà Sàriputto yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà Sàriputto bhikkhå àmantesi `idhàvuso bhikkhu sãlasampanno samàdhisampanno pa¤¤àsampanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, atth'etaü ñhànaü, no ce diññh'eva dhamme a¤¤aü àràdheyya, atikkamm'eva kabaliïkàràhàrabhakkhànaü devànaü sahavyataü a¤¤ataraü manomayaü kàyaü upapanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, atth'etaü ñhànan' ti. Evaü vutte àyasmà Udàyi àyasmantaü Sàriputtaü etad avoca `aññhànaü kho etaü àvuso Sàriputta anavakàso, yaü so bhikkhu atikkamm'eva kabaliïkàràhàrabhakkhànaü devànaü sahavyataü a¤¤ataraü manomayaü kàyaü upapanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, natth'etaü ñhànan' ti. Dutiyam pi kho. . . . tatiyam pi kho àyasmà Sàriputto bhikkhå àmantesi `idhàvuso bhikkhu sãlasampanno samàdhisampanno pa¤¤àsampanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, #<[page 194]># %<194 Aïguttara-Nikàya. CLXVI. 4-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atth'etaü ñhànaü, no ce diññh'eva dhamme a¤¤aü àràdheyya, atikkamm'eva kabaliïkàràhàrabhakkhànaü devànaü sahavyataü a¤¤ataraü manomayaü kàyaü upapanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, atth'etaü ñhànan' ti. Tatiyam pi kho àyasmà Udàyi àyasmantaü Sàriputtaü etad avoca `aññhànaü kho etaü àvuso Sàriputta anavakàso, yaü so bhikkhu atikkamm'eva kabaliïkàràhàrabhakkhànaü devànaü sahavyataü a¤¤ataraü manomayaü kàyaü upapanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, natth'etaü ñhànan' ti. 4. Atha kho àyasmato Sàriputtassa etad ahosi `Bhagavato pi kho me sammukhà àyasmà Udàyi yàva tatiyaü pañikkosati, na ca me koci bhikkhu anumodati, yan nånàhaü tuõhã assan' ti. Atha kho àyasmà Sàriputto tuõhã ahosi. Atha kho Bhagavà àyasmantaü Udàyiü àmantesi `kaü pana tvaü Udàyi manomayaü kàyaü paccesã' ti? `Ye te bhante devà aråpino sa¤¤àmayà' ti. `Kiü nu kho tuyhaü Udàyi bàlassa avyattassa bhaõitena tvam pi nàma bhaõitabbaü ma¤¤asã' ti? 5. Atha kho Bhagavà àyasmantaü ânandaü àmantesi `atthi nàma ânanda theraü bhikkhuü vihesiyamànaü ajjhupekkhissatha, na hi nàma ânanda kàru¤¤aü pi bhavissati theramhi bhikkhumhi vihesiyamànamhã' ti. Atha kho Bhagavà bhikkhå àmantesi `idha bhikkhave bhikkhu sãlasampanno samàdhisampanno pa¤¤àsampanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, atth'etaü ñhànaü, no ce diññh'eva dhamme a¤¤aü àràdheyya, atikkamm'eva kabaliïkàràhàrabhakkhànaü devànaü sahavyataü a¤¤ataraü manomayaü kàyaü upapanno sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpajjeyya pi vuññhaheyya pi, atth'etaü ñhànan' ti. Idam avoca Bhagavà, idaü vatvà Sugato uññhàyàsanà vihàraü pàvisi. #<[page 195]># %% 6. Atha kho àyasmà ânando acirapakkantassa Bhagavato yenàyasmà Upavàno ten' upasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü Upavànaü etad avoca `idhàvuso Upavàna a¤¤e theraü bhikkhuü vihesenti, mayan te na pucchàma. Anacchariyaü kho pan'etaü àvuso Upavàna, yaü Bhagavà sàyaõhasamayaü pañisallànà vuññhito etad eva àrabbha udàhareyya, yathà àyasmantaü yev'ettha Upavànaü pañibhàseyya. Idàn'eva amhàkaü sàrajjaü okkantan' ti. 7. Atha kho Bhagavà sàyaõhasamayaü pañisallànà vuññhito yen' upaññhànasàlà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Nisajja kho Bhagavà àyasmantaü Upavànaü etad avoca `katãhi nu kho Upavàna dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo cà' ti? Pa¤cahi bhante dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 8. Idha bhante thero bhikkhu sãlavà hoti . . . pe . . . samàdàya sikkhati sikkhàpadesu, bahussuto hoti . . . pe . . . diññhiyà suppañividdho, kalyàõavàco hoti kalyàõavàkkaraõo poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà, catunnaü jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã, àsavànaü khayà . . . pe . . . sacchikatvà upasampajja viharati. Imehi kho bhante pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo cà ti. #<[page 196]># %<196 Aïguttara-Nikàya. CLXVI. 9-CLXVII. 4>% 9. Sàdhu sàdhu Upavàna. Imehi kho Upavàna pa¤cahi dhammehi samannàgato thero bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo ca. Ime ce Upavàna pa¤ca dhammà therassa bhikkhuno na saüvijjeyyuü, kena naü sabrahmacàrã sakkareyyuü garukareyyuü màneyyuü påjeyyuü khaõóiccena pàliccena valittacatàya? Yasmà ca kho Upavàna ime pa¤ca dhammà therassa bhikkhuno saüvijjanti, tasmà taü sabrahmacàrã sakkaronti garukaronti mànenti påjentã ti. CLXVII. 1. Tatra kho àyasmà Sàriputto bhikkhå àmantesi `codakena àvuso bhikkhunà paraü codetukàmena pa¤ca dhamme ajjhattaü upaññhapetvà paro codetabbo. Katame pa¤ca? 2. Kàlena vakkhàmi no akàlena, bhåtena vakkhàmi no abhåtena, saõhena vakkhàmi no pharusena, atthasaühitena vakkhàmi no anatthasaühitena, mettacittena vakkhàmi no dosantarena. Codakena àvuso bhikkhunà paraü codetukàmena ime pa¤ca dhamme ajjhattaü upaññhapetvà paro codetabbo. 3. Idhàhaü àvuso ekaccaü puggalaü passàmi akàlena codiyamànaü no kàlena kupitaü, abhåtena codiyamànaü no bhåtena kupitaü, pharusena codiyamànaü no saõhena kupitaü, anatthasaühitena codiyamànaü no atthasaühitena kupitaü, dosantarena codiyamànaü no mettacittena kupitaü. 4. Adhammacuditassa àvuso bhikkhuno pa¤cah'àkàrehi avippañisàro upadahàtabbo `akàlenàyasmà cudito no kàlena, #<[page 197]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ alan te avippañisàràya, abhåtenàyasmà cudito no bhåtena, alan te avippañisàràya, pharusenàyasmà cudito no saõhena, alan te avippañisàràya, anatthasaühitenàyasmà cudito no atthasaühitena, alan te avippañisàràya, dosantarenàyasmà cudito no mettacittena, alan te avippañisàràyà' ti. Adhammacuditassa àvuso bhikkhuno imehi pa¤cah'àkàrehi avippañisàro upadahàtabbo. 5. Adhammacodakassa àvuso bhikkhuno pa¤cah'àkàrehi vippañisàro upadahàtabbo `akàlena te àvuso cudito no kàlena, alan te vippañisàràya, abhåtena te àvuso cudito no bhåtena, alan te vippañisàràya, pharusena te àvuso cudito no saõhena, alan te vippañisàràya, anatthasaühitena te àvuso cudito no atthasaühitena, alan te vippañisàràya, dosantarena te àvuso cudito no mettacittena, alan te vippañisàràyà' ti. Adhammacodakassa àvuso bhikkhuno imehi pa¤cah'àkàrehi vippañisàro upadahàtabbo. Taü kissa hetu? Yathà na a¤¤o pi bhikkhu abhåtena codetabbaü ma¤¤eyyà ti. 6. Idha panàhaü àvuso ekaccaü puggalaü passàmi kàlena codiyamànaü no akàlena kupitaü, bhåtena codiyamànaü no abhåtena kupitaü, saõhena codiyamànaü no pharusena kupitaü, atthasaühitena codiyamànaü no anatthasaühitena kupitaü, mettacittena codiyamànaü no dosantarena kupitaü. 7. Dhammacuditassa àvuso bhikkhuno pa¤cah'àkàrehi vippañisàro upadahàtabbo `kàlenàyasmà cudito no akàlena, alan te vippañisàràya, bhåtenàyasmà cudito no abhåtena, alan te vippañisàràya, saõhenàyasmà cudito no pharusena, alan te vippañisàràya, atthasaühitenàyasmà cudito no anatthasaühitena, alan te vippañisàràya, mettacittenàyasmà cudito no dosantarena, alan te vippañisàràyà' ti. #<[page 198]># %<198 Aïguttara-Nikàya. CLXVII. 8-11>% Dhammacuditassa àvuso bhikkhuno imehi pa¤cah'àkàrehi vippañisàro upadahàtabbo. 8. Dhammacodakassa àvuso bhikkhuno pa¤cah'àkàrehi avippañisàro upadahàtabbo `kàlena te àvuso cudito no akàlena, alan te avippañisàràya, bhåtena te àvuso cudito no abhåtena, alan te avippañisàràya, saõhena te àvuso cudito no pharusena, alan te avippañisàràya, atthasaühitena te àvuso cudito no anatthasaühitena, alan te avippañisàràya, mettacittena te àvuso cudito no dosantarena, alan te avippañisàràyà' ti. Dhammacodakassa àvuso bhikkhuno imehi pa¤cah'àkàrehi avippañisàro upadahàtabbo. Taü kissa hetu? Yathà a¤¤o pi bhikkhu bhåtena codetabbaü ma¤¤eyyà ti. 9. Cuditena àvuso puggalena dvãsu dhammesu patiññhàtabbaü: sacce ca akuppe ca. Maü ce pi àvuso pare codeyyuü: kàlena và akàlena và, bhåtena và abhåtena và, saõhena và pharusena và, atthasaühitena và anatthasaühitena và, mettacittena và dosantarena và, ahaü pi dvãsu yeva dhammesu patiññhaheyyaü: sacce ca akuppe ca. Sace jàneyyaü `atth' eso mayi dhammo' ti, `atthã' ti naü vadeyyaü `saüvijjat' eso mayi dhammo' ti. Sace jàneyyaü `natth' eso mayi dhammo' ti, `natthã' ti naü vadeyyaü `n'eso dhammo mayi saüvijjatã' ti. 10. Evaü pi kho te Sàriputta vuccamànà atha ca pan'idh'ekacce moghapurisà na padakkhiõaü gaõhantã ti? 11. Ye te bhante puggalà assaddhà jãvikatthà na saddhà agàrasmà anagàriyaü pabbajità sañhà màyàvino keñubhino uddhatà unnalà capalà mukharà vikiõõavàcà indriyesu aguttadvàrà bhojane amatta¤¤uno jàgariyaü ananuyuttà sàma¤¤e anapekkhavanto sikkhàya na tibbagàravà bàhulikà sàthalikà okkamane pubbaïgamà paviveke nikkhittadhurà kusãtà hãnaviriyà muññhassatino asampajànà asamàhità vibbhantacittà duppa¤¤à eëamågà, #<[page 199]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ te mayà evaü vuccamànà na padakkhiõaü gaõhanti. Ye pana te bhante kulaputtà saddhà agàrasmà anagàriyaü pabbajità asañhà amàyàvino akeñubhino anuddhatà anunnalà acapalà amukharà avikiõõavàcà indriyesu guttadvàrà bhojane matta¤¤uno jàgariyaü anuyuttà sàma¤¤e apekkhavanto sikkhàya tibbagàravà na bàhulikà na sàthalikà okkamane nikkhittadhurà paviveke pubbaïgamà àraddhaviriyà pahitattà upaññhitassatino sampajànà samàhità ekaggacittà pa¤¤avanto aneëamågà, te mayà evaü vuccamànà padakkhiõaü gaõhantã ti. 12. Ye te Sàriputta puggalà assaddhà jãvikatthà na saddhà agàrasmà anagàriyaü pabbajità sañhà màyàvino keñubino uddhatà unnalà capalà mukharà vikiõõavàcà indriyesu aguttadvàrà bhojane amatta¤¤uno jàgariyaü ananuyuttà sàma¤¤e anapekkhavanto sikkhàya na tibbagàravà bàhulikà sàthalikà okkamane pubbaïgamà paviveke nikkhittadhurà kusãtà hãnaviriyà muññhassatino asampajànà asamàhità vibbhantacittà duppa¤¤à eëamågà, tiññhantu te. Ye pana te Sàriputta kulaputtà saddhà agàrasmà anagàriyaü pabbajità asañhà amàyàvino akeñubhino anuddhatà anunnalà acapalà amukharà avikiõõavàcà indriyesu guttadvàrà bhojane matta¤¤uno jàgariyam anuyuttà sàma¤¤e apekkhavanto sikkhàya tibbagàravà na bàhulikà na sàthalikà okkamane nikkhittadhurà paviveke pubbaïgamà àraddhaviriyà pahitattà upaññhitassatino sampajànà samàhità ekaggacittà pa¤¤avanto aneëamågà, te tvaü Sàriputta vadeyyàsi. #<[page 200]># %<200 Aïguttara-Nikàya. CLXVIII. 1-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ovada Sàriputta sabrahmacàrã, anusàsa Sàriputta sabrahmacàrã `asaddhammà vuññhàpetvà saddhamme patiññhàpessàmi sabrahmacàrã' ti. Evaü hi te Sàriputta sikkhitabban ti. CLXVIII. 1. Tatra kho àyasmà Sàriputto bhikkhå àmantesi . . . 2. Dussãlassa àvuso sãlavipannassa hatupaniso hoti sammàsamàdhi, sammàsamàdhimhi asati sammàsamàdhivipannassa hatupanisaü hoti yathàbhåta¤àõadassanaü, yathàbhåta¤àõadassane asati yathàbhåta¤àõadassanavipannassa hatupaniso hoti nibbidàviràgo, nibbidàviràge asati nibbidàviràgavipannassa hatupanisaü hoti vimutti¤àõadassanaü. 3. Seyyathà pi àvuso rukkho sàkhàpalàsavipanno, tassa papañikà pi na pàripåriü gacchati, taco pi pheggu pi sàro pi na pàripåriü gacchati, evam eva kho àvuso dussãlassa sãlavipannassa hatupaniso hoti sammàsamàdhi, sammàsamàdhimhi asati sammàsamàdhivipannassa hatupanisaü hoti yathàbhåta¤àõadassanaü, yathàbhåta¤àõadassane asati yathàbhåta¤àõadassanavipannassa hatupaniso hoti nibbidàviràgo, nibbidàviràge asati nibbidàviràgavipannassa hatupanisaü hoti vimutti¤àõadassanaü. 4. Sãlavato àvuso sãlasampannassa upanisasampanno hoti sammàsamàdhi, sammàsamàdhimhi sati sammàsamàdhisampannassa upanisasampannaü hoti yathàbhåta¤àõadassanaü, yathàbhåta¤àõadassane sati yathàbhåta¤àõadassanasampannassa upanisasampanno hoti nibbidàviràgo, nibbidàviràge sati nibbidàviràgasampannassa upanisasampannaü hoti vimutti¤àõadassanaü. 5. Seyyathà pi àvuso rukkho sàkhàpalàsasampanno, tassa papañikà pi pàripåriü gacchati, taco pi pheggu pi sàro pi pàripåriü gacchati, #<[page 201]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva kho àvuso sãlavato sãlasampannassa upanisasampanno hoti sammàsamàdhi, sammàsamàdhimhi sati sammàsamàdhisampannassa upanisasampannaü hoti yathàbhåta¤àõadassanaü, yathàbhåta¤àõadassane sati yathàbhåta¤àõadassanasampannassa upanisasampanno hoti nibbidàviràgo, nibbidàviràge sati nibbidàviràgasampannassa upanisasampannaü hoti vimutti¤àõadassanan ti. CLXIX. 1. Atha kho àyasmà ânando yenàyasmà Sàriputto ten' upasaïkami, upasaïkamitvà àyasmatà Sàriputtena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ânando àyasmantaü Sàriputtaü etad avoca:-- 2. Kittàvatà nu kho àvuso Sàriputta bhikkhu khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu suggahitagàhã ca bahu¤ ca gaõhàti gahita¤ c'assa na pamussatã ti? `âyasmà kho ânando bahussuto, pañibhàtu àyasmantaü yeva ânandan' ti. Tena h' àvuso Sàriputta suõàhi sàdhukaü manasikarohi, bhàsissàmã ti. `Evam àvuso' ti kho àyasmà Sàriputto àyasmato ânandassa paccassosi. âyasmà ânando etad avoca:-- 3. Idhàvuso Sàriputta bhikkhu atthakusalo ca hoti dhammakusalo ca vya¤janakusalo ca niruttikusalo ca pubbàparakusalo ca. Ettàvatà kho àvuso Sàriputta bhikkhu khippanisanti ca hoti kusalesu dhammesu suggahitagàhã ca bahu¤ ca gaõhàti gahita¤ c'assa na pamussatã ti. Acchariyaü àvuso abbhutaü àvuso, yàva subhàsita¤ c' idaü àyasmatà ânandena, imehi ca mayaü pa¤cahi dhammehi samannàgataü àyasmantaü ânandaü dhàrema `àyasmà ânando atthakusalo dhammakusalo vya¤janakusalo niruttikusalo pubbàparakusalo' ti. #<[page 202]># %<202 Aïguttara-Nikàya. CLXX. 1-3>% CLXX. 1. Ekaü samayaü àyasmà ânando Kosambiyaü viharati Ghositàràme. Atha kho àyasmà Bhaddaji yenàyasmà ânando ten' upasaïkami, upasaïkamitvà àyasmatà ânandena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü Bhaddajiü àyasmà ânando etad avoca:-- Kin nu kho àvuso Bhaddaji dassanànaü aggaü, kiü savanànaü aggaü, kiü sukhànaü aggaü, kiü sa¤¤ànaü aggaü, kiü bhavànaü aggan ti? `Atth' àvuso Brahmà abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthudaso vasavattã. Yo taü Brahmànaü passati, idaü dassanànaü aggaü. Atth' àvuso àbhassarà nàma deva sukhena abhisannà parisannà, te kadàci karahaci udànaü udànenti: aho sukhaü aho sukhan ti. Yo taü saddaü suõàti, idaü savanànaü aggaü. Atth' àvuso subhakiõõakà nàma devà, te santaü yeva tusità sukhaü pañisaüvedenti, idaü sukhànaü aggaü. Atth'àvuso àki¤ca¤¤àyatanåpagà devà, idaü sa¤¤ànaü aggaü. Atth' àvuso nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanåpagà devà, idaü bhavànaü aggan' ti. 3. Sameti kho idaü àyasmato Bhaddajissa, yad idaü bahujanenà ti? `âyasmà kho ânando bahussuto, pañibhàtu àyasmantaü yeva ânandan' ti. Tena h' àvuso Bhaddaji suõàhi sàdhukaü manasikarohi, bhàsissàmã ti. `Evam àvuso' ti kho àyasmà Bhaddaji àyasmato ânandassa paccassosi. âyasmà ânando etad avoca:-- Yathà passato kho àvuso anantarà àsavànaü khayo hoti, idaü dassanànaü aggaü. Yathà suõato anantarà àsavànaü khayo hoti, idaü savanànaü aggaü. Yathà sukhitassa anantarà àsavànaü khayo hoti, idaü sukhànaü aggaü. Yathà sa¤¤issa anantarà àsavànaü khayo hoti, idaü sa¤¤ànaü aggaü. Yathà bhåtassa anantarà àsavànaü khayo hoti, idaü bhavànaü aggan ti. #<[page 203]># %% âghàtavaggo sattarasamo. Tass'uddànaü: Dve àghàtavinayà sàkacchà sàjãvato pa¤haü Pucchà nirodho codanà sãlaü nisanti Bhaddajã ti. CLXXI. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Tatra kho Bhagavà bhikkhå àmantesi:-- Bhikkhavo ti. Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavà etad avoca:-- 2. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato upàsako sàrajjaü okkanto hoti. Katamehi pa¤cahi? Pàõàtipàtã hoti, adinnàdàyã hoti, kàmesu micchàcàrã hoti, musàvàdã hoti, suràmerayamajjapamàdaññhàyã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato upàsako sàrajjaü okkanto hoti. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato upàsako visàrado hoti. Katamehi pa¤cahi? Pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato upàsako visàrado hotã ti. CLXXII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato upàsako avisàrado agàraü ajjhàvasati. Katamehi pa¤cahi? #<[page 204]># %<204 Aïguttara-Nikàya. CLXXII. 2-CLXXIV. 2>% Pàõàtipàtã hoti . . . pe . . . suràmerayamajjapamàdaññhàyã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato upàsako avisàrado agàraü ajjhàvasati. 2. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato upàsako visàrado agàraü ajjhàvasati. Katamehi pa¤cahi? Pàõàtipàtà pañivirato hoti . . . pe . . . suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato upàsako visàrado agàraü ajjhàvasatã ti. CLXXIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato upàsako yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? Pàõàtipàtã hoti . . . pe . . . suràmerayamajjapamàdaññhàyã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato upàsako yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 2. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato upàsako yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? Pàõàtipàtà pañivirato hoti . . . pe . . . suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato upàsako yathàbhataü nikkhitto evaü sagge ti. CLXXIV. 1. Atha kho Anàthapiõóiko gahapati yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Anàthapiõóikaü gahapatiü Bhagavà etad avoca:-- 2. Pa¤ca gahapati bhayàni veràni appahàya dussãlo iti vuccati niraya¤ ca upapajjati. Katamàni pa¤ca? Pàõàtipàtaü adinnàdànaü kàmesu micchàcàraü musàvàdaü suràmerayamajjapamàdaññhànaü. #<[page 205]># %% Imàni kho gahapati pa¤ca bhayàni veràni appahàya dussãlo iti vuccati niraya¤ ca upapajjati. 3. Pa¤ca gahapati bhayàni veràni pahàya sãlavà iti vuccati sugati¤ ca upapajjati. Katamàni pa¤ca? Pàõàtipàtaü adinnàdànaü kàmesu micchàcàraü musàvàdaü suràmerayamajjapamàdaññhànaü. Imàni kho gahapati pa¤ca bhayàni veràni pahàya sãlavà iti vuccati sugati¤ ca upapajjati. 4. Yaü gahapati pàõàtipàtapaccayà diññhadhammikam pi bhayaü veraü pasavati, samparàyikam pi bhayaü veraü pasavati, cetasikam pi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti; pàõàtipàtà pañivirato neva diññhadhammikaü bhayaü veraü pasavati na samparàyikaü bhayaü veraü pasavati na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti; pàõàtipàtà pañiviratassa evaü taü bhayaü veraü våpasantaü hoti. 5. Yaü gahapati adinnàdàyã . . . yaü gahapati kàmesu micchàcàrã . . . yam gahapati musàvàdã . . . yaü gahapati suràmerayamajjapamàdaññhàyã suràmerayamajjapamàdaññhànapaccayà diññhadhammikam pi bhayaü veraü pasavati, samparàyikam pi bhayaü veraü pasavati, cetasikam pi dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti; suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato neva diññhadhammikaü bhayaü veraü pasavati na samparàyikaü bhayaü veraü pasavati na cetasikaü dukkhaü domanassaü pañisaüvedeti; suràmerayamajjapamàdaññhànà pañiviratassa evaü taü bhayaü veraü våpasantaü hotã ti. Yo pàõam atimàteti musàvàda¤ ca bhàsati loke adinnaü àdiyati paradàra¤ ca gacchati suràmerayapàna¤ ca yo naro anuyu¤jati appahàya pa¤ca veràni dussãlo iti vuccati kàyassa bhedà duppa¤¤o nirayaü so upapajjati. Yo pàõaü nàtimàteti musàvàdaü na bhàsati loke adinnaü nàdiyati paradàraü na gacchati #<[page 206]># %<206 Aïguttara-Nikàya. CLXXV. 1-CLXXCI. 2>% suràmerayapàna¤ ca yo naro nànuyu¤jati pahàya pa¤ca veràni sãlavà iti vuccati kàyassa bhedà sappa¤¤o sugatiü so upapajjatã ti. CLXXV. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato upàsako upàsakacaõóàlo ca hoti upàsakamala¤ ca upàsakapatikiññho ca. Katamehi pa¤cahi? Assaddho hoti, dussãlo hoti, kotuhalamaïgaliko hoti, maïgalaü pacceti no kammaü, ito ca bahiddhà dakkhiõeyyaü gavesati tattha ca pubbakàraü karoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato upàsako upàsakacaõóàlo ca hoti upàsakamala¤ ca upàsakapatikiññho ca. 2. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato upàsako upàsakaratana¤ ca hoti upàsakapaduma¤ ca upàsakapuõóarãko ca. Katamehi pa¤cahi? Saddho hoti, sãlavà hoti, akotuhalamaïgaliko hoti, kammaü pacceti no maïgalaü, na ito bahiddhà dakkhiõeyyaü gavesati idha ca pubbakàraü karoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato upàsako upàsakaratana¤ ca hoti upàsakapaduma¤ ca upàsakapuõóarãko cà ti. CLXXVI. 1. Atha kho Anàthapiõóiko gahapati pa¤camattehi upàsakasatehi parivuto yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Anàthapiõóikaü gahapatiü Bhagavà etad avoca:-- 2. Tumhe kho gahapati bhikkhusaïghaü paccupaññhità cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena. Na kho gahapati tàvataken'eva tuññhi karaõãyà `mayaü bhikkhusaïghaü paccupaññhità cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrenà' ti. Tasmà ti ha gahapati evaü sikkhitabbaü:-- #<[page 207]># %% 3. Kinti mayaü kàlena kàlaü pavivekaü pãtiü upasampajja vihàreyyàmà ti. Evaü hi vo gahapati sikkhitabban ti. 4. Evaü vutte àyasmà Sàriputto Bhagavantaü etad avoca:-- Acchariyaü bhante abbhutaü bhante, yàva subhàsita¤ c' idaü bhante Bhagavatà `tumhe kho gahapati bhikkhusaïghaü paccupaññhità cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena. Na kho gahapati tàvataken'eva tuññhi karaõãyà "mayaü bhikkhusaïghaü paccupaññhità cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrenà" ti. Tasmà ti ha gahapati evaü sikkhitabbaü "kinti mayaü kàlena kàlaü pavivekaü pãtiü upasampajja vihareyyàmà" ti. Evaü hi vo gahapati sikkhitabban' ti. Yasmiü bhante samaye ariyasàvako pavivekaü pãtiü upasampajja viharati, pa¤c'assa ñhànàni tasmiü samaye na honti: yam pi 'ssa kàmåpasaühitaü dukkhaü domanassaü, tam pi 'ssa tasmiü samaye na hoti; yam pi 'ssa kàmåpasaühitaü sukhaü somanassaü, tam pi 'ssa tasmiü samaye na hoti; yam pi 'ssa akusalåpasaühitaü dukkhaü domanassaü, tam pi 'ssa tasmiü samaye na hoti; yam pi 'ssa akusalåpasaühitaü sukhaü somanassaü, tam pi 'ssa tasmiü samaye na hoti; yam pi 'ssa kusalåpasaühitaü dukkhaü domanassaü, tam pi 'ssa tasmiü samaye na hoti. Yasmiü bhante samaye ariyasàvako pavivekaü pãtiü upasampajja viharati, imàni 'ssa pa¤ca ñhànàni tasmiü samaye na hontã ti. Sàdhu sàdhu Sàriputta. Yasmiü Sàriputta samaye ariyasàvako pavivekaü pãtiü upasampajja viharati, #<[page 208]># %<208 Aïguttara-Nikàya. CLXXVII. 1-CLXXVIII. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ pa¤c' assa ñhànàni tasmiü samaye na honti: yam pi 'ssa kàmåpasaühitaü dukkhaü domanassaü, tam pi 'ssa tasmiü samaye na hoti; yam pi 'ssa kàmåpasaühitaü sukhaü somanassaü, tam pi 'ssa tasmiü samaye na hoti; yam pi 'ssa akusalåpasaühitaü dukkhaü domanassaü, tam pi 'ssa tasmiü samaye na hoti; yam pi 'ssa akusalåpasaühitaü sukhaü somanassaü, tam pi 'ssa tasmiü samaye na hoti; yam pi 'ssa kusalåpasaühitaü dukkhaü domanassaü, tam pi 'ssa tasmiü samaye na hoti. Yasmiü Sàriputta samaye ariyasàvako pavivekaü pãtiü upasampajja viharati, imàni 'ssa pa¤ca ñhànàni tasmiü samaye na hontã ti. CLXXVII. 1. Pa¤c' imà bhikkhave vaõijjà upàsakena akaraõãyà. Katamà pa¤ca? Satthavaõijjà, sattavaõijjà, maüsavaõijjà, majjavaõijjà, visavaõijjà. Imà kho bhikkhave pa¤ca vaõijjà upàsakena akaraõiyà ti. CLXXVIII. 1. Taü kiü ma¤¤atha bhikkhave, api nu tumhehi diññhaü và sutaü và `ayaü puriso pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti, tam enaü ràjàno gahetvà pàõàtipàtàveramaõãhetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karontã' ti? `No h'etaü bhante' . Sàdhu bhikkhave, mayà pi kho etaü bhikkhave neva diññhaü na sutaü `ayaü puriso pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti, tam enaü ràjàno gahetvà pàõàtipàtàveramaõãhetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karontã' ti. Api ca khvàssa tam eva pàpakammaü pavedenti `ayaü puriso itthiü và purisaü và jãvità voropesã' ti. #<[page 209]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tam enaü ràjàno gahetvà pàõàtipàtahetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karonti. Api nu tumhehi evaråpaü diññhaü và sutaü và ti? `Diññha¤ ca no bhante suta¤ ca såyissati cà' ti. 2. Taü kiü ma¤¤atha bhikkhave, api nu tumhehi diññhaü và sutaü và `ayaü puriso adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti, tam enaü ràjàno gahetvà adinnàdànàveramaõãhetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karontã' ti? `No h'etaü bhante' . Sàdhu bhikkhave, mayà pi kho etaü bhikkhave neva diññhaü na sutaü `ayaü puriso adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti, tam enaü ràjàno gahetvà adinnàdànàveramaõãhetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karontã' ti. Api ca khvàssa tam eva pàpakammaü pavedenti `ayaü puriso gàmà và ara¤¤à và adinnaü theyyasaükhàtaü àdiyã' ti. Tam enaü ràjàno gahetvà adinnàdànahetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karonti. Api nu tumhehi evaråpaü diññhaü và sutaü và ti? `Diññha¤ ca no bhante suta¤ ca såyissati cà' ti. 3. Taü kiü ma¤¤atha bhikkhave, api nu tumhehi diññhaü và sutaü và `ayaü puriso kàmesu micchàcàraü pahàya kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, tam enaü ràjàno gahetvà kàmesu micchàcàràveramaõãhetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karontã' ti? `No h'etaü bhante' . Sàdhu bhikkhave, mayà pi kho etaü bhikkhave neva diññhaü na sutaü `ayaü puriso kàmesu micchàcàraü pahàya kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, tam enaü ràjàno gahetvà kàmesu micchàcàràveramaõãhetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karontã' ti. #<[page 210]># %<210 Aïguttara-Nikàya. CLXXVIII. 4-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Api ca khvàssa tam eva pàpakammaü pavedenti `ayaü puriso paritthãsu parakumàrãsu càrittaü àpajjã' ti. Tam enaü ràjàno gahetvà kàmesu micchàcàrahetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karonti. Api nu tumhehi evaråpaü diññhaü và sutaü và ti? `Diññha¤ ca no bhante suta¤ ca såyissati cà' ti. 4. Taü kiü ma¤¤atha bhikkhave, api nu tumhehi diññhaü và sutaü và `ayaü puriso musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti, tam enaü ràjàno gahetvà musàvàdàveramaõãhetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karontã' ti? `No h'etaü bhante' . Sàdhu bhikkhave, mayà pi kho etaü bhikkhave neva diññhaü na sutaü `ayaü puriso musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti, tam enaü ràjàno gahetvà musàvàdàveramaõãhetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karontã' ti. Api ca khvàssa tam eva pàpakammaü pavedenti `ayaü puriso gahapatissa và gahapatiputtassa và musàvàdena atthaü bha¤jã' ti. Tam enaü ràjàno gahetvà musàvàdahetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karonti. Api nu tumhehi evaråpaü diññhaü và sutaü và ti? `Diññha¤ ca no bhante suta¤ ca såyissati cà' ti. 5. Taü kiü ma¤¤atha bhikkhave, api nu tumhehi diññhaü và sutaü và `ayaü puriso suràmerayamajjapamàdaññhànaü pahàya suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti, tam enaü ràjàno gahetvà suràmerayamajjapamàdaññhànàveramaõãhetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karontã' ti? `No h'etaü bhante' . Sàdhu bhikkhave, mayà pi kho etaü bhikkhave neva diññhaü na sutaü `ayaü puriso suràmerayamajjapamàdaññhànaü pahàya suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti, #<[page 211]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tam enaü ràjàno gahetvà suràmerayamajjapamàdaññhànàveramaõãhetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karontã' ti. Api ca khvàssa tam eva pàpakammaü pavedenti `ayaü puriso suràmerayamajjapamàdaññhànaü anuyutto itthiü và purisaü và jãvità voropesi, ayaü puriso suràmerayamajjapamàdaññhànaü anuyutto gàmà và ara¤¤à và adinnaü theyyasaükhàtaü àdiyi, ayaü puriso suràmerayamajjapamàdaññhànaü anuyutto paritthãsu parakumàrãsu càrittaü àpajji, ayaü puriso suràmerayamajjapamàdaññhànaü anuyutto gahapatissa và gahapatiputtassa và musàvàdena atthaü bha¤jã' ti. Tam enaü ràjàno gahetvà suràmerayamajjapamàdaññhànahetu hananti và bandhanti và pabbàjenti và yathàpaccayaü và karonti. Api nu tumhehi evaråpaü diññhaü và sutaü và ti? `Diññha¤ ca no bhante suta¤ ca såyissati cà' ti. CLXXIX. 1. Atha kho Anàthapiõóiko gahapati pa¤camattehi upàsakasatehi parivuto yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Atha kho Bhagavà àyasmantaü Sàriputtaü àmantesi:-- 2. Yaü ka¤ci Sàriputta jàneyyàtha gihiü odàtavasanaü pa¤casu sikkhàpadesu saüvutakammantaü catunna¤ ca àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhiü akicchalàbhiü akasiralàbhiü, so àkaïkhamàno attanà 'va attànaü vyàkareyya `khãõanirayo 'mhi khãõatiracchànayoniyo khãõapittivisayo khãõàpàyaduggativinipàto, sotàpanno'ham asmi avinipàtadhammo niyato sambodhiparàyano' ti. Katamesu pa¤casu sikkhàpadesu saüvutakammanto hoti? #<[page 212]># %<212 Aïguttara-Nikàya. CLXXIX. 3-6>% 3. Idha Sàriputta ariyasàvako pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti. Imesu pa¤casu sikkhàpadesu saüvutakammanto hoti. Katamesaü catunnaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã? 4. Idha Sàriputta ariyasàvako buddhe aveccappasàdena samannàgato hoti `iti pi so Bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathi Satthà devamanussànaü buddho Bhagavà' ti. Ayam assa pañhamo àbhicetasiko diññhadhammasukhavihàro adhigato hoti avisuddhassa cittassa visuddhiyà apariyodàtassa cittassa pariyodapanàya. 5. Puna ca paraü Sàriputta ariyasàvako dhamme aveccappasàdena samannàgato hoti `svàkkhàto Bhagavatà dhammo sandiññhiko akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã' ti. Ayam assa dutiyo àbhicetasiko diññhadhammasukhavihàro adhigato hoti avisuddhassa cittassa visuddhiyà apariyodàtassa cittassa pariyodapanàya. 6. Puna ca paraü Sàriputta ariyasàvako saïghe aveccappasàdena samannàgato hoti `supañipanno Bhagavato sàvakasaïgho, ujupañipanno Bhagavato sàvakasaïgho, ¤àyapañipanno Bhagavato sàvakasaïgho, sàmãcipañipanno Bhagavato sàvakasaïgho, yad idaü cattàri purisayugàni aññha purisapuggalà, esa Bhagavato sàvakasaïgho àhuneyyo pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà' ti. Ayam assa tatiyo àbhicetasiko diññhadhammasukhavihàro adhigato hoti avisuddhassa cittassa visuddhiyà apariyodàtassa cittassa pariyodapanàya. #<[page 213]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 7. Puna ca paraü Sàriputta ariyasàvako ariyakantehi sãlehi samannàgato hoti akhaõóehi acchiddehi asabalehi akammàsehi bhujissehi vi¤¤åpasatthehi aparàmaññhehi samàdhisaüvattanikehi. Ayam assa catuttho àbhicetasiko diññhadhammasukhavihàro adhigato hoti avisuddhassa cittassa visuddhiyà apariyodàtassa cittassa pariyodapanàya. Imesaü catunnaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã. 8. Yaü ka¤ci Sàriputta jàneyyàtha gihiü odàtavasanaü imesu pa¤casu sikkhàpadesu saüvutakammantaü imesa¤ ca catunnaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukkhavihàrànaü nikàmalàbhiü akicchalàbhiü akasiralàbhiü, so àkaïkhamàno attanà 'va attànaü vyàkareyya `khãõanirayo 'mhi khãõatiracchànayoniyo khãõapittivisayo khãõàpàyaduggativinipàto, sotàpanno 'ham asmi avinipàtadhammo niyato sambodhiparàyano ti. Nirayesu bhayaü disvà pàpàni parivajjaye ariyadhammaü samàdàya paõóito parivajjaye. Na hiüse pàõabhåtàni vijjamàne parakkame musà ca na bhaõe jànaü adinnaü na paràmase sehi dàrehi santuññho paradàra¤ ca àrame merayaü vàruõiü jantu na pive cittamohaniü. Anussareyya sambuddhaü dhamma¤ cànuvitakkaye avyàpajjhaü hitaü cittaü devalokàya bhàvaye. Upaññhite deyyadhamme pu¤¤atthassa jigiüsato santesu pañhamaü dinnà vipulà hoti dakkhiõà. Santo have pavakkhàmi, Sàriputta suõohi me: #<[page 214]># %<214 Aïguttara-Nikàya. CLXXX. 1>% `Iti kaõhàsu setàsu rohiõãsu harãsu và kammàsàsu saråpàsu gosu pàràpatàsu và yàsu kàsu ca etàsu danto jàyati puïgavo dhorayho balasampanno kalyàõajavanikkamo tam eva bhàre yu¤janti nàssa vaõõaü parikkhare, evam eva manussesu yasmiü kasmi¤ ca jàtiye khattiye bràhmaõe vesse sudde caõóàlapukkuse yàsu kàsu ca etàsu danto jàyati subbato dhammaññho sãlasampanno saccavàdã hirãmano pahãnajàtimaraõo brahmacariyassa kevalã pannabhàro visaüyutto katakicco anàsavo pàragå sabbadhammànaü anupàdàya nibbuto tasmi¤ ca viraje khette vipulà hoti dakkhiõà. Bàlà ca avijànantà dummedhà assutàvino bahiddhà denti dànàni, na hi sante upàsare. Ye ca sante upàsanti sappa¤¤e dhãrasammate saddhà ca nesaü Sugate målajàtà patiññhità, devaloka¤ ca te yanti kule và idha jàyare anupubbena nibbànaü adhigacchanti paõóità' ti. CLXXX. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Kosalesu càrikaü carati mahatà bhikkhusaïghena saddhiü. Addasà kho Bhagavà addhànamaggapañipanno a¤¤atarasmiü padese mahantaü sàlavanaü, disvà maggà okkamma yena taü sàlavanaü ten' upasaïkami, upasaïkamitvà taü sàlavanaü ajjhogàhetvà a¤¤atarasmiü padese sitaü pàtvàkàsi. Atha kho àyasmato ânandassa etad ahosi `ko nu kho hetu ko paccayo Bhagavato sitassa pàtukammàya? Na akàraõena Tathàgatà sitaü pàtukarontã' ti. Atha kho àyasmà ânando Bhagavantaü etad avoca: #<[page 215]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ -- Ko nu kho bhante hetu ko paccayo Bhagavato sitassa pàtukammàya? Na akàraõena Tathàgatà sitaü pàtukarontã ti. 2. Bhåtapubbaü ânanda imasmiü padese nagaraü ahosi iddha¤ c'eva phãta¤ ca bahujanaü àkiõõamanussaü. Taü kho pan' ânanda nagaraü Kassapo bhagavà arahaü sammàsambuddho upanissàya vihàsi. Kassapassa kho pan' ânanda bhagavato arahato sammàsambuddhassa Gavesã nàma upàsako ahosi sãlesu aparipårakàrã. Gavesinà kho ânanda upàsakena pa¤camattàni upàsakasatàni pañidesitàni samàdapitàni ahesuü sãlesu aparipårakàrino. Atha kho ânanda Gavesissa upàsakassa etad ahosi `ahaü kho imesaü pa¤cannaü upàsakasatànaü bahåpakàro pubbaïgamo samàdapetà aha¤ c' amhi sãlesu aparipårakàrã imàni ca pa¤ca upàsakasatàni sãlesu aparipårakàrino. Icc'etaü samasamaü, natthi ki¤ci atirekaü. Handàhaü atirekàyà' ti. Atha kho ânanda Gavesã upàsako yena tàni pa¤ca upàsakasatàni ten' upasaïkami, upasaïkamitvà tàni pa¤ca upàsakasatàni etad avoca:-- Ajjatagge maü àyasmanto sãlesu paripårakàriü dhàrethà ti. Atha kho ânanda tesaü pa¤cannaü upàsakasatànaü etad ahosi `ayyo kho Gavesã amhàkaü bahåpakàro pubbaïgamo samàdapetà, ayyo hi nàma Gavesã sãlesu paripårakàrã bhavissati, kimaïga pana mayan' ti. Atha kho ânanda tàni pa¤ca upàsakasatàni yena Gavesã upàsako ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà Gavesiü upàsakaü etad avocuü:-- Ajjatagge ayyo Gavesã imàni pa¤ca upàsakasatàni sãlesu paripårakàrino dhàretå ti. Atha kho ânanda Gavesissa upàsakassa etad ahosi `ahaü kho imesaü pa¤cannaü upàsakasatànaü bahåpakàro pubbaïgamo samàdapetà aha¤ c' amhi sãlesu paripårakàrã imàm ca pa¤ca upàsakasatàni sãlesu paripårakàrino. #<[page 216]># %<216 Aïguttara-Nikàya. CLXXX.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Icc'etaü samasamaü, natthi ki¤ci atirekaü. Handàhaü atirekàyà' ti. Atha kho ânanda Gavesã upàsako yena tàni pa¤ca upàsakasatàni ten' upasaïkami, upasaïkamitvà tàni pa¤ca upàsakasatàni etad avoca:-- Ajjatagge maü àyasmanto brahmacàriü dhàretha àràcàriü virataü methunà gàmadhammà ti. Atha kho ânanda tesaü pa¤cannaü upàsakasatànaü etad ahosi `ayyo kho Gavesã amhàkaü bahåpakàro pubbaïgamo samàdapetà, ayyo hi nàma Gavesã brahmacàrã bhavissati àràcàrã virato methunà gàmadhammà, {kimaïga} pana mayan' ti. Atha kho ânanda tàni pa¤ca upàsakasatàni yena Gavesã upàsako ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà Gavesiü upàsakaü etad avocuü:-- Ajjatagge ayyo Gavesã imàni pi pa¤ca upàsakasatàni brahmacàrino dhàretu àràcàrino virate methunà gàmadhammà ti. Atha kho ânanda Gavesissa upàsakassa etad ahosi `ahaü kho imesaü pa¤cannaü upàsakasatànaü bahåpakàro pubbaïgamo samàdapetà aha¤ c' amhi sãlesu paripårakàrã, imàni pi pa¤ca upàsakasatàni sãlesu paripårakàrino, aha¤ c' amhi brahmacàrã àràcàrã virato methunà gàmadhammà, imàni pi pa¤ca upàsakasatàni brahmacàrino àràcàrino viratà methunà gàmadhammà. Icc'etaü samasamaü, natthi ki¤ci atirekaü. Handàhaü atirekàyà' ti. Atha kho ânanda Gavesã upàsako yena tàni pa¤ca upàsakasatàni ten' upasaïkami, upasaïkamitvà tàni pa¤ca upàsakasatàni etad avoca:-- Ajjatagge maü àyasmanto ekabhattikaü dhàretha rattåparataü virataü vikàlabhojanà ti. Atha kho ânanda tesaü pa¤cannaü upàsakasatànaü etad ahosi `ayyo kho Gavesã amhàkaü bahåpakàro pubbaïgamo samàdapetà, ayyo hi nàma Gavesã ekabhattiko bhavissati rattåparato virato vikàlabhojanà, kimaïga pana mayan' ti. Atha kho ânanda tàni pa¤ca upàsakasatàni yena Gavesã upàsako ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà Gavesiü upàsakaü etad avocuü: #<[page 217]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ -- Ajjatagge ayyo Gavesã imàni pi pa¤ca upàsakasatàni ekabhattike dhàretu rattåparate virate vikàlabhojanà ti. Atha kho ânanda Gavesissa upàsakassa etad ahosi `ahaü kho imesaü pa¤cannaü upàsakasatànaü bahåpakàro pubbaïgamo samàdapetà aha¤ c' amhi sãlesu paripårakàrã, imàni pi pa¤ca upàsakasatàni sãlesu paripårakàrino, aha¤ c' amhi brahmacàrã àràcàrã virato methunà gàmadhammà, imàni pi pa¤ca upàsakasatàni brahmacàrino àràcàrino viratà methunà gàmadhammà, aha¤ c' amhi ekabhattiko rattåparato virato vikàlabhojanà, imàni pi pa¤ca upàsakasatàni ekabhattikà rattåparatà viratà vikàlabhojanà. Icc'etaü samasamaü, natthi ki¤ci atirekaü. Handàhaü atirekàyà' ti. Atha kho ânanda Gavesã upàsako yena Kassapo bhagavà arahaü sammàsambuddho ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Kassapaü bhagavantaü arahantaü sammàsambuddhaü etad avoca:-- Labheyyàhaü bhante bhagavato santike pabbajjaü, labheyyaü upasampadan ti. Alattha kho ânanda Gavesã upàsako Kassapassa bhagavato arahato sammàsambuddhassa santike pabbajjaü, alattha upasampadaü. Aciråpasampanno kho pan' ânanda Gavesã bhikkhu eko våpakaññho appamatto àtàpã pahitatto viharanto na cirass'eva yass' atthàya kulaputtà samma-d-eva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tad anuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihàsi, `khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõãyaü nàparaü itthattàyà' ti abbha¤¤àsi, a¤¤ataro ca pan' ânanda Gavesã bhikkhu arahataü ahosi. Atha kho ânanda tesaü pa¤cannaü upàsakasatànaü etad ahosi `ayyo kho Gavesã amhàkaü bahåpakàro pubbaïgamo samàdapetà. ayyo hi nàma Gavesã kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajissati, kimaïga pana mayan' ti. Atha kho ânanda tàni pa¤ca upàsakasatàni yena Kassapo bhagavà arahaü sammàsambuddho ten' upasaïkamiüsu, #<[page 218]># %<218 Aïguttara-Nikàya. CLXXX. 3-4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaïkamitvà Kassapaü bhagavantaü arahantaü sammàsambuddhaü etad avocuü:-- Labheyyàma mayaü bhante bhagavato santike pabbajjam, labheyyàma upasampadan ti. Alabhiüsu kho ânanda tàni pa¤ca upàsakasatàni Kassapassa bhagavato arahato sammàsambuddhassa santike pabbajjaü, alabhiüsu upasampadaü. Atha kho ânanda Gavesissa bhikkhuno etad ahosi `ahaü kho imassa anuttarassa vimuttisukhassa nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã, aho vat'imàni pi pa¤ca bhikkhusatàni imassa anuttarassa vimuttisukhassa nikàmalàbhino assu akicchalàbhino akasiralàbhino' ti. Atha kho ânanda tàni pa¤ca bhikkhusatàni våpakaññhà appamattà àtàpino pahitattà viharantà na cirass'eva yass atthàya kulaputtà samma-d-eva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tad anuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihariüsu, `khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõãyaü nàparaü itthattàyà' ti abbha¤¤iüsu. 3. Iti kho ânanda tàni pa¤ca bhikkhusatàni Gavesipamukhàni uttaruttariü paõãtapaõãtaü vàyamamànà anuttaraü vimuttiü sacchàkaüsu. Tasmà ti ha ânanda evaü sikkhitabbaü:-- 4. Uttaruttariü paõãtapaõãtaü vàyamamànà anuttaraü vimuttiü sacchikarissàmà ti. Evaü hi vo ânanda sikkhitabban ti. Upàsakavaggo aññhàrasamo. Uddànaü: #<[page 219]># %% Sàrajjaü visàrado nirayaü veraü caõóàlapa¤camaü Pãti vaõijjà ràjàno gihã c'eva Gavesinà ti. CLXXXI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àra¤¤akà. Katame pa¤ca? 2. Mandattà momåhattà àra¤¤ako hoti, pàpiccho icchàpakato àra¤¤ako hoti, ummàdà cittakkhepà àra¤¤ako hoti, `vaõõitaü buddhehi buddhasàvakehã' ti àra¤¤ako hoti, appicchataü yeva nissàya santuññhiü yeva nissàya sallekhaü yeva nissàya pavivekaü yeva nissàya idam aññhitaü yeva nissàya àra¤¤ako hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca àra¤¤akà. 3. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü àra¤¤akànaü yvàyaü àra¤¤ako appicchatam yeva nissàya santuññhiü yeva nissàya sallekhaü yeva nissàya pavivekaü yeva nissàya idam aññhitaü yeva nissàya àra¤¤ako hoti, ayaü imesaü pa¤cannaü àra¤¤akànaü aggo ca seññho ca mokkho ca uttamo ca pavaro ca. Seyyathà pi bhikkhave gavà khãraü, khãramhà dadhi, dadhimhà navanãtaü, navanãtamhà sappi, sappimhà sappimaõóo tattha aggam akkhàyati, evam eva kho bhikkhave imesaü pa¤cannaü àra¤¤akànaü yvàyaü àra¤¤ako appicchataü yeva nissàya santuññhiü yeva nissàya sallekhaü yeva nissàya pavivekaü yeva nissàya idam aññhitaü yeva nissàya àra¤¤ako hoti, ayaü imesaü pa¤cannaü àra¤¤akànaü aggo ca seññho ca mokkho ca uttamo ca pavaro cà ti. CLXXXII-CLXXXIX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave paüsukålikà . . . 2. Pa¤c'ime bhikkhave rukkhamålikà . . . #<[page 220]># %<220 Aïguttara-Nikàya. CLXXXIV. -CXC. 3>% 3. Pa¤c'ime bhikkhave sosànikà. . . . 4. Pa¤c'ime bhikkhave abbhokàsikà. . . . 5. Pa¤c'ime bhikkhave nesajjikà. . . . 6. Pa¤c'ime bhikkhave yathàsanthatikà. . . . 7. Pa¤c'ime bhikkhave ekàsanikà. . . . 8. Pa¤c'ime bhikkhave khalupacchàbhattikà. . . . CXC. 1. Pa¤c'ime bhikkhave pattapiõóikà. Katame pa¤ca? 2. Mandattà momåhattà pattapiõóiko hoti, pàpiccho icchàpakato pattapiõóiko hoti, ummàdà cittakkhepà pattapiõóiko hoti, `vaõõitaü buddhehi buddhasàvakehã' ti pattapiõóiko hoti, appicchataü yeva nissàya santuññhiü yeva nissàya sallekhaü yeva nissàya pavivekaü yeva nissàya idam aññhitaü yeva nissàya pattapiõóiko hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca pattapiõóikà. 3. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü pattapiõóikànaü yvàyaü pattapiõóiko appicchataü yeva nissàya santuññhiü yeva nissàya sallekhaü yeva nissàya pavivekam yeva nissàya idam aññhitaü yeva nissàya pattapiõóiko hoti, ayaü imesaü pa¤cannaü pattapiõóikànaü aggo ca seññho ca mokkho ca uttamo ca pavaro ca. Seyyathà pi bhikkhave gavà khãraü, khãramhà dadhi, dadhimhà navanãtaü, navanãtamhà sappi, sappimhà sappimaõóo tattha aggam akkhàyati, evam eva kho bhikkhave imesaü pa¤cannaü pattapiõóikànaü yvàyaü pattapiõóiko appicchataü yeva nissàya santuññhiü yeva nissàya sallekhaü yeva nissàya pavivekaü yeva nissàya idam aññhitaü yeva nissàya pattapiõóiko hoti, #<[page 221]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ayaü imesaü pa¤cannaü pattapiõóikànaü aggo ca seññho ca mokkho ca uttamo ca pavaro cà ti. Ara¤¤avaggo ekånavãsatimo. Uddànaü: Ara¤¤aü paüsu rukkhasusànena abbhokàsakaü Nesajjaü santhataü ekàsanikà khalupacchà piõóikena cà ti. CXCI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave poràõà bràhmaõadhammà etarahi sunakhesu sandissanti no bràhmaõesu. Katame pa¤ca? 2. Pubbe sudaü bhikkhave bràhmaõà bràhmaõiü yeva gacchanti no abràhmaõiü. Etarahi bhikkhave bràhmaõà bràhmaõim pi gacchanti abràhmaõim pi gacchanti. Etarahi bhikkhave sunakhà sunakhiü yeva gacchanti no asunakhiü. Ayaü bhikkhave pañhamo poràõo bràhmaõadhammo etarahi sunakhesu sandissati no bràhmaõesu. 3. Pubbe sudaü bhikkhave bràhmaõà bràhmaõiü utuniü yeva gacchanti no anutuniü. Etarahi bhikkhave bràhmaõà bràhmaõiü utunim pi gacchanti anutunim pi gacchanti. #<[page 222]># %<222 Aïguttara-Nikàya. CXCI. 4-6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Etarahi bhikkhave sunakhà sunakhiü utuniü yeva gacchanti no anutuniü. Ayaü bhikkhave dutiyo poràõo bràhmaõadhammo etarahi sunakhesu sandissati no bràhmaõesu. 4. Pubbe sudaü bhikkhave bràhmaõà bràhmaõiü neva kiõanti no vikkiõanti sampiyen'eva saüvàsaü saüsaggatthàya sampavattenti. Etarahi bhikkhave bràhmaõà bràhmaõiü kiõanti pi vikkiõanti pi sampiyena pi saüvàsaü saüsaggatthàya sampavattenti. Etarahi bhikkhave sunakhà sunakhiü neva kiõanti no vikkiõanti sampiyen' eva saüvàsaü saüsaggatthàya sampavattenti. Ayaü bhikkhave tatiyo poràõo bràhmaõadhammo etarahi sunakhesu sandissati no bràhmaõesu. 5. Pubbe sudaü bhikkhave bràhmaõà na sannidhiü karonti dhanassa pi dha¤¤assa pi rajatassa pi jàtaråpassa pi. Etarahi bhikkhave bràhmaõà sannidhiü karonti dhanassa pi dha¤¤assa pi rajatassa pi jàtaråpassa pi. Etarahi bhikkhave sunakhà na sannidhiü karonti dhanassa pi dha¤¤assa pi rajatassa pi jàtaråpassa pi. Ayaü bhikkhave catuttho poràõo bràhmaõadhammo etarahi sunakhesu sandissati no bràhmaõesu. 6. Pubbe sudaü bhikkhave bràhmaõà sàyaü sàyamàsàya pàto pàtaràsàya bhikkhaü pariyesanti. Etarahi bhikkhave bràhmaõà yàvadatthaü udaràvadehakaü bhu¤jitvà avasesaü àdàya pakkamanti. Etarahi bhikkhave sunakhà sàyaü sàyamàsàya pàto pàtaràsàya bhikkhaü pariyesanti. Ayaü bhikkhave pa¤camo poràõo bràhmaõadhammo etarahi sunakhesu sandissati no bràhmaõesu. Ime kho bhikkhave pa¤ca poràõà bràhmaõadhammà etarahi sunakhesu sandissanti no bràhmaõeså ti. #<[page 223]># %% CXCII. 1. Atha kho Doõo bràhmaõo yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavatà saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Doõo bràhmaõo Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Sutaü me taü bho Gotama `na samaõo Gotamo bràhmaõe jiõõe vuddhe mahallake addhagate vayo-anuppatte abhivàdeti và paccuññheti và àsanena và nimantetã' ti. Tayidaü bho Gotama tath'eva, na hi bhavaü Gotamo bràhmaõe jiõõe vuddhe mahallake addhagate vayo-anuppatte abhivàdeti và paccuññheti và àsanena và nimanteti. Tayidaü bho Gotama na sampannam evà ti. `Tvaü pi no Doõa bràhmaõo pañijànàsã' ti? Yaü hi taü bho Gotama sammà vadamàno vadeyya `bràhmaõo ubhato sujàto màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà akkhitto anupakkuññho jàtivàdena ajjhàyako mantadharo tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü padako veyyàkaraõo lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayo' ti, mam'eva taü bho Gotama sammà vadamàno vadeyya. Ahaü hi bho Gotama bràhmaõo ubhato sujàto màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà akkhitto anupakkuññho jàtivàdena ajjhàyako mantadharo tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü padako veyyàkaraõo lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayo ti. `Ye kho te Doõa bràhmaõànaü pubbakà isayo mantànaü kattàro mantànaü pavattàro yesa¤ c' idaü etarahi bràhmaõà poràõaü mantapadaü gãtaü pavuttaü samihitaü tad anugàyanti tad anubhàsanti bhàsitam anubhàsanti vàcitam anuvàcenti, #<[page 224]># %<224 Aïguttara-Nikàya. CXCII. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ seyyathãdaü Aññhako Vàmako Vàmadevo Vessàmitto Yamadaggi Aïgãraso Bhàradvàjo Vàseññho Kassapo Bhagu, tyassu 'me pa¤ca bràhmaõe pa¤¤àpenti: brahmasamaü devasamaü mariyàdaü sambhinnamariyàdaü bràhmaõacaõóàlaü yeva pa¤camaü. Tesaü tvaü Doõa katamo' ti? Na kho mayaü bho Gotama ime pa¤ca bràhmaõe jànàma, atha kho mayaü bràhmaõà tveva jànàma. Sàdhu me bhavaü Gotamo tathà dhammaü desetu, yathà ahaü ime pa¤ca bràhmaõe jàneyyan ti. `Tena hi bràhmaõa suõàhi sàdhukaü manasikarohi, bhàsissàmã' ti. Evaü bho ti kho Doõo bràhmaõo Bhagavato paccassosi. Bhagavà etad avoca:-- 3. Katha¤ ca Doõa bràhmaõo brahmasamo hoti? Idha Doõa bràhmaõo ubhato sujàto hoti màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. So aññhacattàlãsavassàni komàrabrahmacariyaü carati mante adhãyamàno, aññhacattàëãsavassàni komàrabrahmacariyaü caritvà mante adhãyitvà àcariyassa àcariyadhanaü pariyesati dhammen'eva no adhammena. Tattha ca Doõa ko dhammo? #<[page 225]># %% Neva kasiyà na vaõijjàya na gorakkhena na issatthena na ràjaporisena na sippa¤¤atarena, kevalaü bhikkhàcariyàya kapàlaü anatima¤¤amàno. So àcariyassa àcariyadhanaü nãyàdetvà kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthaü. Iti uddham adho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena pharitvà viharati. Karuõà- . . . mudità- . . . upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthaü. Iti uddham adho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena pharitvà viharati. So ime cattàro brahmavihàre bhàvetvà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü brahmalokaü upapajjati. Evaü kho Doõa bràhmaõo brahmasamo hoti. 4. Katha¤ ca Doõa bràhmaõo devasamo hoti? Idha Doõa bràhmaõo ubhato sujàto hoti màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. So aññhacattàëãsavassàni komàrabrahmacariyaü carati mante adhãyamàno, aññhacattàëãsavassàni komàrabrahmacariyaü caritvà mante adhãyitvà àcariyassa àcariyadhanaü pariyesati dhammen' eva no adhammena. Tattha ca Doõa ko dhammo? Neva kasiyà na vaõijjàya na gorakkhena na issatthena na ràjaporisena na sippa¤¤atarena, kevalaü bhikkhàcariyàya kapàlaü anatima¤¤amàno. #<[page 226]># %<226 Aïguttara-Nikàya. CXCII. 4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So àcariyassa àcariyadhanaü nãyàdetvà dàraü pariyesati dhammen'eva no adhammena. Tattha ca Doõa ko dhammo? Neva kayena na vikkayena, bràhmaõiü yeva udakåpassaññhaü. So bràhmaõiü yeva gacchati, na khattiyiü na vessiü na suddiü na caõóàliü na nesàdiü na veõiü na rathakàriü na pukkusiü gacchati, na gabbhiniü gacchati, na pàyamànaü gacchati, na anutuniü gacchati. Kasmà ca Doõa bràhmaõo na gabbhiniü gacchati? Sace Doõa bràhmaõo gabbhiniü gacchati, atimãëhajo nàma so hoti màõavako và màõavikà và, tasmà Doõa bràhmaõo na gabbhiniü gacchati. Kasmà ca Doõa bràhmaõo na pàyamànaü gacchati? Sace Doõa bràhmaõo pàyamànaü gacchati, asucipañipãto nàma so hoti màõavako và màõavikà và, tasmà Doõa bràhmaõo na pàyamànaü gacchati. Kasmà ca Doõa bràhmaõo na anutuniü gacchati? Sace Doõa bràhmaõo anutuniü gacchati, tassa sà hoti bràhmaõã neva kàmatthà na davatthà na ratatthà, pajatthà 'va bràhmaõassa bràhmaõã hoti. So methunaü uppàdetvà kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno vivicc'eva kàmehi . . . pe . . . catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So ime cattàro jhàne bhàvetvà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. #<[page 227]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evaü kho Doõa bràhmaõo devasamo hoti. 5. Katha¤ ca Doõa bràhmaõo mariyàdo hoti? Idha Doõa bràhmaõo ubhato sujàto hoti màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. So aññhacattàëãsavassàni komàrabrahmacariyaü carati mante adhãyamàno, aññhacattàëãsavassani komàrabrahmacariyaü caritvà mante adhãyitvà àcariyassa àcariyadhanaü pariyesati dhammen'eva no adhammena. Tattha ca Doõa ko dhammo? Neva kasiyà na vaõijjàya na gorakkhena na issatthena na ràjaporisena na sippa¤¤atarena, kevalaü bhikkhàcariyàya kapàlaü anatima¤¤amàno. So àcariyassa àcariyadhanaü nãyàdetvà dàraü pariyesati dhammen'eva no adhammena. Tattha ca Doõa ko dhammo? Neva kayena na vikkayena, bràhmaõiü yeva udakåpassaññhaü. So bràhmaõiü yeva gacchati, na khattiyiü na vessiü na suddiü na caõóàliü na nesàdiü na veõiü na rathakàriü na pukkusiü gacchati, na gabbhiniü gacchati, na pàyamànaü gacchati, na anutuniü gacchati. Kasmà ca Doõa bràhmaõo na gabbhiniü gacchati? Sace Doõa bràhmaõo gabbhiniü gacchati . . . pe . . . pajatthà'va bràhmaõassa bràhmaõã hoti. So methunaü uppàdetvà tam eva puttassàdaü nikàmayamàno kuñumbiü ajjhàvasati, na agàrasmà anagàriyaü pabbajati. Yàva poràõànaü bràhmaõànaü mariyàdà, tattha tiññhati taü na vãtikkamati. Yàva poràõànaü bràhmaõànaü mariyàdà, tattha bràhmaõo ñhito taü na vãtikkamatã ti kho Doõa, tasmà bràhmaõo mariyàdo ti vuccati. Evaü kho Doõa bràhmaõo mariyàdo hoti. 6. Katha¤ ca Doõa bràhmaõo sambhinnamariyàdo hoti? #<[page 228]># %<228 Aïguttara-Nikàya. CXCII. 7>% Idha Doõa bràhmaõo ubhato sujàto hoti . . . pe . . . anupakkuññho jàtivàdena. So aññhacattàëãsavassàni komàrabrahmacariyaü carati mante adhãyamàno, aññhacattàëãsavassàni komàrabrahmacariyaü caritvà mante adhãyitvà àcariyassa àcariyadhanaü pariyesati dhammen'eva no adhammena. Tattha ca Doõa ko dhammo? Neva kasiyà na vaõijjàya na gorakkhena na issatthena na ràjaporisena na sippa¤¤atarena, kevalaü bhikkhàcariyàya kapàlaü anatima¤¤amàno. So àcariyassa àcariyadhanaü nãyàdetvà dàraü pariyesati dhammena pi adhammena pi kayena pi vikkayena pi bràhmaõim pi udakåpassaññhaü. So bràhmaõim pi gacchati, khattiyim pi gacchati, vessim pi gacchati, suddim pi gacchati, caõóàlim pi gacchati, nesàdim pi gacchati, veõim pi gacchati, rathakàrim pi gacchati, pukkusim pi gacchati, gabbhinim pi gacchati, pàyamànam pi gacchati, utunim pi gacchati, anutunim pi gacchati. Tassa sà hoti bràhmaõã kàmatthà pi davatthà pi ratatthà pi, pajatthà pi bràhmaõassa bràhmaõã hoti. Yàva poràõànaü bràhmaõànaü mariyàdà, tattha na tiññhati taü vãtikkamati. Yàva poràõànaü bràhmaõànaü mariyàdà, tattha bràhmaõo na ñhito taü vãtikkamatã ti kho Doõa, tasmà bràhmaõo sambhinnamariyàdo ti vuccati. Evaü kho Doõa bràhmaõo sambhinnamariyàdo hoti. 7. Katha¤ ca Doõa bràhmaõo bràhmaõacaõóàlo hoti? Idha Doõa bràhmaõo ubhato sujàto hoti màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. So aññhacattàëãsavassàni komàrabrahmacariyaü carati mante adhãyamàno, #<[page 229]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ aññhacattàëãsavassàni komàrabrahmacariyaü caritvà mante adhãyitvà àcariyassa àcariyadhanaü pariyesati dhammena pi adhammena pi kasiyà pi vaõijjàya pi gorakkhena pi issatthena pi ràjaporisena pi sippa¤¤atarena pi kevalaü pi bhikkhàcariyàya kapàlaü anatima¤¤amàno. So àcariyassa àcariyadhanaü nãyàdetvà dàraü pariyesati dhammena pi adhammena pi kayena pi vikkayena pi udakåpassaññhaü. So bràhmaõim pi gacchati, khattiyim pi gacchati, vessim pi gacchati, suddim pi gacchati, caõóàlim pi gacchati, nesàdim pi gacchati, veõim pi gacchati, rathakàrim pi gacchati, pukkusim pi gacchati, gabbhinim pi gacchati, pàyamànam pi gacchati, utunim pi gacchati, anutunim pi gacchati. Tassa sà hoti bràhmaõã kàmatthà pi davatthà pi ratatthà pi, pajatthà pi bràhmaõassa bràhmaõã hoti. So sabbakammehi jãvitaü kappeti. Tam enaü bràhmaõà evam àhaüsu `kasmà bhavaü bràhmaõo pañijànamàno sabbakammehi jãvitaü kappetã' ti? So evam àha `seyyathà pi bho aggi sucim pi dahati asucim pi dahati, na ca tena aggi upalippati, evam eva kho bho sabbakammehi ce pi bràhmaõo jãvitaü kappeti, na ca tena bràhmaõo upalippatã' ti. Sabbakammehi jãvitaü kappetã ti kho Doõa, tasmà bràhmaõo bràhmaõacaõóàlo ti vuccati. Evaü kho Doõa bràhmaõo bràhmaõacaõóàlo hoti. 8. Ye kho te Doõa bràhmaõànaü pubbakà isayo mantànaü kattàro mantànaü pavattàro yesa¤ c' idaü etarahi bràhmaõà poràõaü mantapadaü gãtaü pavuttaü samihitaü tad anugàyanti tad anubhàsanti bhàsitam anubhàsanti vàcitam anuvàcenti, seyyathãdaü Aññhako Vàmako Vàmadevo Vessàmitto Yamadaggi Aïgãraso Bhàradvàjo Vàseññho Kassapo Bhagu, #<[page 230]># %<230 Aïguttara-Nikàya. CXCIII. 1-3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tyassu 'me pa¤ca bràhmaõe pa¤¤àpenti: brahmasamaü devasamaü mariyàdaü sambhinnamariyàdaü bràhmaõacaõóàlaü yeva pa¤camam. Tesaü tvaü Doõa katamo ti? `Evaü sante mayaü bho Gotama bràhmaõacaõóàlam pi na pårema. Abhikkantaü bho Gotama . . . pe . . . upàsakaü maü bhavaü Gotamo dhàretu ajja-t-agge pàõupetaü saraõaü gatan' ti. CXCIII. 1. Atha kho Saïgàravo bràhmaõo yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavatà saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Saïgàravo bràhmaõo Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Ko nu kho bho Gotama hetu ko paccayo, yen' ekadà dãgharattaü sajjhàyakatà pi mantà na ppañibhanti, pageva asajjhàyakatà? Ko pana bho Gotama hetu ko paccayo, yen' ekadà dãgharattaü asajjhàyakatà pi mantà pañibhanti, pageva sajjhàyakatà ti? 3. Yasmiü bràhmaõa samaye kàmaràgapariyuññhitena cetasà viharati kàmaràgaparetena, uppannassa ca kàmaràgassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, attattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü na ppajjànàti na passati, parattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü na ppajjànàti na passati, ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü na ppajjànàti na passati, dãgharattaü sajjhàyakatà pi mantà na ppañibhanti, pageva asajjhàyakatà. Seyyathà pi bràhmaõa udapatto saüsaññho làkhàya và haliddiyà và nãliyà và ma¤jiññhàya và, tattha cakkhumà puriso sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno yathà bhåtaü na ppajàneyya na passeyya, #<[page 231]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva kho bràhmaõa yasmiü samaye kàmaràgapariyuññhitena cetasà viharati kàmaràgaparetena, uppannassa ca kàmaràgassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, attattham pi . . . pe . . . parattham pi . . . pe . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü na ppajànàti na passati, dãgharattaü sajjhàyakatà pi mantà na ppañibhanti, pageva asajjhàyakatà. 4. Puna ca paraü bràhmaõa yasmiü samaye vyàpàdapariyuññhitena cetasà viharati vyàpàdaparetena, uppannassa ca vyàpàdassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, attattham pi . . . pe . . . parattham pi . . . pe . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü na ppajànàti na passati, dãgharattaü sajjhàyakatà pi mantà na ppañibhanti, pageva asajjhàyakatà. Seyyathà pi bràhmaõa udapatto agginà santatto ukkaññhito ussadakajàto, tattha cakkhumà puriso sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno yathàbhåtaü na ppajàneyya na passeyya, evam eva kho bràhmaõa yasmiü samaye vyàpàdapariyuññhitena cetasà viharati vyàpàdaparetena, uppannassa ca vyàpàdassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, attatthaü pi . . . pe . . . parattham pi . . . pe . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü na ppajànàti na passati, dãgharattaü sajjhàyakatà pi mantà na ppañibhanti, pageva asajjhàyakatà. 5. Puna ca paraü bràhmaõa yasmiü samaye thãnamiddhapariyuññhitena cetasà viharati thãnamiddhaparetena, uppannassa ca thãnamiddhassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, attattham pi . . . pe . . . parattham pi . . . pe . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü na ppajànàti na passati, #<[page 232]># %<232 Aïguttara-Nikàya. CXCIII. 6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ dãgharattaü sajjhàyakatà pi mantà na ppañibhanti, pageva asajjhàyakatà. Seyyathà pi bràhmaõa udapatto sevàlapaõakapariyonaddho, tattha cakkhumà puriso sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno yathàbhåtaü na ppajàneyya na passeyya, evam eva kho bràhmaõa yasmiü samaye thãnamiddhapariyuññhitena cetasà viharati thãnamiddhaparetena, uppannassa ca thãnamiddhassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, attattham pi . . . pe . . . parattham pi . . . pe . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü na ppajànàti na passati, dãgharattaü sajjhàyakatà pi mantà na ppañibhanti, pageva asajjhàyakatà. 6. Puna ca paraü bràhmaõa yasmiü samaye uddhaccakukkuccapariyuññhitena cetasà viharati uddhaccakukkuccaparetena, uppannassa ca uddhaccakukkuccassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, attattham pi . . . pe . . . parattham pi . . . pe . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü na ppajànàti na passati, dãgharattaü sajjhàyakatà pi mantà na ppañibhanti, pageva asajjhàyakatà. Seyyathà pi bràhmaõa udapatto vàterito calito bhanto åmijàto, tattha cakkhumà puriso sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno yathàbhåtaü na ppajàneyya na passeyya, evam eva kho bràhmaõa yasmiü samaye uddhaccakukkuccapariyuññhitena cetasà viharati uddhaccakukkuccaparetena, uppannassa ca uddhaccakukkuccassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, attattham pi . . . pe . . . parattham pi . . . pe . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü na ppajànàti na passati, dãgharattaü sajjhàyakatà pi mantà na ppañibhanti, #<[page 233]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ pageva asajjhàyakatà. 7. Puna ca paraü bràhmaõa yasmiü samaye vicikicchàpariyuññhitena cetasà viharati vicikicchàparetena, uppannàya ca vicikicchàya nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, attattam pi . . . pe . . . parattham pi . . . pe . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü na ppajànàti na passati, dãgharattaü sajjhàyakatà pi mantà na ppañibhanti, pageva asajjhàyakatà. Seyyathà pi bràhmaõa udapatto àvilo luëito kalalãbhåto andhakàre nikkhitto, tattha cakkhumà puriso sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno yathàbhåtaü na ppajàneyya na passeyya, evam eva kho bràhmaõa yasmiü samaye vicikicchàpariyuññhitena cetasà viharati vicikicchàparetena, uppannàya ca vicikicchàya nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, attattham pi . . . pe . . . parattham pi . . . pe . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü na ppajànàti na passati, dãgharattaü sajjhàyakatà pi mantà na ppañibhanti, pageva asajjhàyakatà. 8. Yasmi¤ ca kho bràhmaõa samaye na kàmaràgapariyuññhitena cetasà viharati na kàmaràgaparetena, uppannassa ca kàmaràgassa nissaraõaü yathàbhåtaü pajànàti, attattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, parattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, dãgharattaü asajjhàyakatà pi mantà pañibhanti, pageva sajjhàyakatà. Seyyathà pi bràhmaõa udapatto asaüsaññho làkhàya và haliddiyà và nãliyà và ma¤jiññhàya và, #<[page 234]># %<234 Aïguttara-Nikàya. CXCIII. 9-10>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tattha cakkhumà puriso sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno yathàbhåtaü pajàneyya passeyya, evam eva kho bràhmaõa yasmiü samaye na kàmaràgapariyuññhitena cetasà viharati na kàmaràgaparetena, uppannassa ca kàmaràgassa nissaraõaü yathàbhåtaü pajànàti, attattham pi . . . parattham . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, dãgharattaü asajjhàyakatà pi mantà pañibhanti, pageva sajjhàyakatà. 9. Puna ca paraü bràhmaõa yasmiü samaye na vyàpàdapariyuññhitena cetasà viharati na vyàpàdaparetena, uppannassa ca vyàpàdassa nissaraõaü yathàbhåtaü pajànàti, attattham pi . . . parattham pi . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, dãgharattaü asajjhàyakatà pi mantà pañibhanti, pageva sajjhàyakatà. Seyyathà pi bràhmaõa udapatto agginà asantatto anukkaññhito anussadakajàto, tattha cakkhumà puriso sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno yathàbhåtaü pajàõeyya passeyya, evam eva kho bràhmaõa yasmiü samaye na vyàpàdapariyuññhitena cetasà viharati na vyàpàdaparetena, uppannassa ca vyàpàdassa nissaraõaü yathàbhåtaü pajànàti, attattham pi . . . parattham pi . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, dãgharattaü asajjhàyakatà pi mantà pañibhanti, pageva sajjhàyakatà. 10. Puna ca paraü bràhmaõa yasmiü samaye na thãnamiddhapariyuññhitena cetasà viharati na thãnamiddhaparetena, uppannassa ca thãnamiddhassa nissaraõaü yathàbhåtaü pajànàti, attattham pi . . . parattham pi . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, dãgharattaü asajjhàyakatà pi mantà pañibhanti, pageva sajjhàyakatà. #<[page 235]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Seyyathà pi bràhmaõa udapatto na sevàlapaõakapariyonaddho, tattha cakkhumà puriso sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno yathàbhåtaü pajàneyya passeyya, evam eva kho bràhmaõa yasmiü samaye na thãnamiddhapariyuññhitena cetasà viharati na thãnamiddhaparetena, uppannassa ca thãnamiddhassa nissaraõaü yathàbhåtaü pajànàti, attattham pi . . . parattham pi . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, dãgharattaü asajjhàyakatà pi mantà pañibhanti, pageva sajjhàyakatà. 11. Puna ca paraü bràhmaõa yasmiü samaye na uddhaccakukkuccapariyuññhitena cetasà viharati na uddhaccakukkuccaparetena, uppannassa ca uddhaccakukkuccassa nissaraõaü yathàbhåtaü pajànàti, attattham pi . . . parattham pi . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, dãgharattaü asajjhàyakatà pi mantà pañibhanti, pageva sajjhàyakatà. Seyyathà pi bràhmaõa udapatto na vàterito na calito na bhanto na åmijàto, tattha cakkhumà puriso sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno yathàbhåtaü pajàneyya passeyya, evam eva kho bràhmaõa yasmiü samaye na uddhaccakukkuccapariyuññhitena cetasà viharati na uddhaccakukkuccaparetena, uppannassa ca uddhaccakukkuccassa nissaraõaü yathàbhåtaü pajànàti, attattham pi . . . parattham pi . . . ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, dãgharattaü asajjhàyakatà pi mantà pañibhanti, pageva sajjhàyakatà. 12. Puna ca paraü bràhmaõa yasmiü samaye na vicikicchàpariyuññhitena cetasà viharati na vicikicchàparetena, uppannàya ca vicikicchàya nissaraõaü yathàbhåtaü pajànàti, #<[page 236]># %<236 Aïguttara-Nikàya. CXCIII. 13-CXCIV. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ attattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, parattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, dãgharattaü asajjhàyakatà pi mantà pañibhanti, pageva sajjhàyakatà. Seyyathà pi bràhmaõa udapatto accho vippasanno anàvilo àloke nikkhitto, tattha cakkhumà puriso sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno yathàbhåtaü pajàneyya passeyya, evam eva kho bràhmaõa yasmiü samaye na vicikicchàpariyuññhitena cetasà viharati na vicikicchàparetena, uppannàya ca vicikicchàya nissaraõaü yathàbhåtaü pajànàti attattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, parattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, ubhayattham pi tasmiü samaye yathàbhåtaü pajànàti passati, dãgharattaü asajjhàyakatà pi mantà pañibhanti, pageva sajjhàyakatà. Ayaü kho bràhmaõa hetu ayaü paccayo, yen' ekadà dãgharattaü sajjhàyakatà pi mantà na ppañibhanti, pageva asajjhàyakatà. Ayaü pana bràhmaõa hetu ayaü paccayo, yen' ekadà dãgharattaü asajjhàyakatà pi mantà pañibhanti, pageva sajjhàyakatà ti. 13. Abhikkantaü bho Gotama . . . pe . . . upàsakaü maü bhavaü Gotamo dhàretu ajja-t-agge pàõupetaü saraõaü gatan ti. CXCIV. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Vesàliyaü viharati Mahàvane Kåñàgàrasàlàyaü. Tena kho pana samayena Kàraõapàlã bràhmaõo Licchavãnaü kammantaü kàreti. Addasà kho Kàraõapàlã bràhmaõo Piïgiyàniü bràhmaõaü dårato 'va àgacchantaü, #<[page 237]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ disvà Piïgiyàniü bràhmaõaü etad avoca: `Handa kuto nu bhavaü Piïgiyànã àgacchati divàdivassà' ti? `Ito 'haü bho àgacchàmi samaõassa Gotamassa santikà' ti. `Taü kiü ma¤¤ati bhavaü Piïgiyànã samaõassa Gotamassa pa¤¤àveyyattiyaü, paõóito ma¤¤e' ti? `Ko càhaü bho, ko ca samaõassa Gotamassa pa¤¤àveyyattiyaü jànissàmi? So pi nån'assa tàdiso 'va, yo samaõassa Gotamassa pa¤¤àveyyattiyaü jàneyyà' ti. `Uëàràya khalu bhavaü Piïgiyànã samaõaü Gotamaü pasaüsàya pasaüsatã' ti. `Ko càhaü bho, ko ca samaõaü Gotamaü pasaüsissàmi? Pasatthapasattho 'va so bhavaü Gotamo seññho devamanussànan' ti. `Kiü pana bhavaü Piïgiyànã atthavasaü sampassamàno samaõe Gotame evaü abhippasanno' ti? `Seyyathà pi bho puriso aggarasaparititto na a¤¤esaü hãnànaü rasànaü piheti, evam eva kho bho yato yato tassa bhoto Gotamassa dhammaü suõàti yadi suttaso yadi geyyaso yadi veyyàkaraõaso yadi abbhutadhammaso, tato tato na a¤¤esaü puthusamaõabràhmaõappavàdànaü piheti. Seyyathà pi bho puriso jighacchàdubbalyapareto madhupiõóikaü adhigaccheyya, so yato yato sàyetha, labhat'eva sàdu rasaü asecanakaü, evam eva kho bho yato yato tassa bhoto Gotamassa dhammaü suõàti yadi suttaso yadi geyyaso yadi veyyàkaraõaso yadi abbhutadhammaso, tato tato labhat'eva attamanataü labhati cetaso pasàdaü. Seyyathà pi bho puriso candanaghañikaü adhigaccheyya haricandanassa và lohitacandanassa và, so yato yato ghàyetha yadi målato yadi majjhato yadi aggato, adhigacchat'eva surabhigandhaü asecanakaü, #<[page 238]># %<238 Aïguttara-Nikàya. CXCIV. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva kho bho yato yato tassa bhoto Gotamassa dhammaü suõàti yadi suttaso yadi geyyaso yadi veyyàkaraõaso yadi abbhutadhammaso, tato tato adhigacchati pàmujjaü adhigacchati somanassaü. Seyyathà pi bho puriso àbàdhiko dukkhito bàëhagilàno, tassa kusalo bhisakko ñhànaso àbàdhaü nãhareyya, evam eva kho bho yato yato tassa bhoto Gotamassa dhammaü suõàti yadi suttaso yadi geyyaso yadi veyyàkaraõaso yadi abbhutadhammaso, tato tato sokaparidevadukkhadomanassupàyàsà abbhatthaü gacchanti. Seyyathà pi bho pokkharaõã acchodakà sàtodakà sãtodakà setodakà supatiññhà ramaõãyà, atha puriso àgaccheyya ghammàbhitatto ghammapareto kilanto tasito pipàsito, so taü pokkharaõiü ogàhetvà nhàtvà ca pivitvà ca sabbadarathakilamathapariëàhaü pañippassambheyya, evam eva kho bho yato yato tassa bhoto Gotamassa dhammaü suõàti yadi suttaso yadi geyyaso yadi veyyàkaraõaso yadi abbhutadhammaso, tato tato sabbadarathakilamathapariëàhà pañippassambhantã' ti. 2. Evaü vutte Karaõapàlã bràhmaõo uññhàyàsanà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà dakkhiõajànumaõóalaü pañhaviyaü nihantvà yena Bhagavà ten' a¤jaliü paõàmetvà tikkhattuü udànaü udànesi: Namo tassa Bhagavato arahato sammàsambuddhassa. Namo tassa Bhagavato arahato sammàsambuddhassa. Namo tassa Bhagavato arahato sammàsambuddhassa. `Abhikkantaü bho Piïgiyàni, abhikkantaü bho Piïgiyàni. Seyyathà pi bho Piïgiyàni nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telappajjotaü dhàreyya "cakkhumanto råpàni dakkhantã" ti, #<[page 239]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva bhotà Piïgiyaninà anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bho Piïgiyàni taü bhavantaü Gotamaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ ca bhikkhusaïgha¤ ca, upàsakaü maü bhavaü Piïgiyànã dhàretu ajja-t-agge pàõupetaü saraõaü gatan' ti. CXCV. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Vesàliyaü viharati Mahàvane Kåñàgàrasàlàyaü. Tena kho pana samayena pa¤camattàni Licchavisatàni Bhagavantaü payirupàsanti. App ekacce Licchavi nãlà honti nãlavaõõà nãlavatthà nãlàlaükàrà, app ekacce Licchavã pãtà honti pãtavaõõà pãtavatthà pãtàlaükàrà, app ekacce Licchavã lohitakà honti lohitakavaõõà lohitakavatthà lohitakàlaükàrà, app ekacce Licchavã odàtà honti odàtavaõõà odàtavatthà odàtàlaükàrà. Tyassu 'daü Bhagavà atirocati vaõõena c'eva yasasà ca. Atha kho Piïgiyànã bràhmaõo uññhàyàsanà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà yena Bhagavà ten' a¤jaliü paõàmetvà Bhagavantaü etad avoca: `Pañibhàti maü Bhagavà, pañibhàti maü Sugatà' ti. `Pañibhàtu taü Piïgiyànã' ti Bhagavà avoca. Atha kho Piïgiyànã bràhmaõo Bhagavato sammukhà sàruppàya gàthàya abhitthavi: Padumaü yathà kokanadaü sugandhaü pàto siyà phullam avãtagandhaü Aïgãrasaü passa virocamànaü tapantam àdiccam iv' antalikkhe ti. Atha kho te Licchavã pa¤cahi uttaràsaïgasatehi Piïgiyàniü bràhmaõaü acchàdesuü. Atha kho Piïgiyànã bràhmaõo tehi pa¤cahi uttaràsaïgasatehi Bhagavantaü acchàdesi. #<[page 240]># %<240 Aïguttara-Nikàya. CXCV. 2-CXCVI. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Atha kho Bhagavà te Licchavã etad avoca:-- 2. Pa¤cannaü Licchavã ratanànaü pàtubhàvo dullabho lokasmiü. Katamesaü pa¤cannaü. 3. Tathàgatassa arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü. Tathàgatappaveditassa dhammavinayassa desetà puggalo dullabho lokasmiü. Tathàgatappaveditassa dhammavinayassa desitassa vi¤¤àtà puggalo dullabho lokasmiü. Tathàgatappaveditassa dhammavinayassa desitassa vi¤¤àtà dhammànudhammapañipanno puggalo dullabho lokasmiü. Kata¤¤ukatavedã puggalo dullabho lokasmiü. Imesaü kho Licchavã pa¤cannaü ratanànaü pàtubhàvo dullabho lokasmin ti. CXCVI. 1. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato pa¤ca mahàsupinà pàturahesuü. Katame pa¤ca? 2. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato ayaü mahàpañhavã mahàsayanaü ahosi, Himavà pabbataràjà bimbohanaü ahosi, puratthime samudde vàmo hattho ohito ahosi, pacchime samudde dakkhiõo hattho ohito ahosi, dakkhiõe samudde ubho pàdà ohità ahesuü. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato ayaü pañhamo mahàsupino pàturahosi. 3. Puna ca paraü bhikkhave Tathàgatassa arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato tiriyà nàma tiõajàti nàbhiyà uggantvà nabhaü àhacca ñhità ahosi. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato ayaü dutiyo mahàsupino pàturahosi. #<[page 241]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 4. Puna ca paraü bhikkhave Tathàgatassa arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato setà kimã kaõhasãsà pàdehi ussakkitvà yàva jànumaõóalà pañicchàdesum. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato ayaü tatiyo mahàsupino pàturahosi. 5. Puna ca paraü bhikkhave Tathàgatassa arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato cattàro sakuõà nànàvaõõà catåhi disàhi àgantvà pàdamåle nipatitvà sabbasetà sampajjiüsu. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato ayaü catuttho mahàsupino pàturahosi. 6. Puna ca paraü bhikkhave Tathàgato arahaü sammàsambuddho pubb'eva sambodhà anabhisambuddho bodhisatto 'va samàno mahato mãëhapabbatassa uparåpari caïkamati alippamàno mãëhena. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato ayaü pa¤camo mahàsupino pàturahosi. 7. Yam pi bhikkhave Tathàgatassa arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato ayaü mahàpañhavã mahàsayanaü ahosi, Himavà pabbataràjà bimbohanaü ahosi, puratthime samudde vàmo hattho ohito ahosi, pacchime samudde dakkhiõo hattho ohito ahosi, dakkhiõe samudde ubho padà ohità ahesuü, Tathàgatena bhikkhave arahatà sammàsambuddhena anuttarà sammàsambodhi abhisambuddhà. Tassa abhisambodhàya ayaü pañhamo mahàsupino pàturahosi. #<[page 242]># %<242 Aïguttara-Nikàya. CXCVI. 8-11>% 8. Yam pi bhikkhave Tathàgatassa arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato tiriyà nàma tiõajàti nàbhiyà uggantvà nabhaü àhacca ñhità ahosi, Tathàgatena bhikkhave arahatà sammàsambuddhena ariyo aññhaïgiko maggo abhisambujjhitvà yàva devamanussehi suppakàsito. Tassa abhisambodhàya ayaü dutiyo mahàsupino pàturahosi. 9. Yam pi bhikkhave Tathàgatassa arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato setà kimã kaõhasãsà pàdehi ussakkitvà yàva jànumaõóalà pañicchàdesuü, bahå bhikkhave gihã odàtavasanà Tathàgataü pàõupetaü saraõaü gatà. Tassa abhisambodhàya ayaü tatiyo mahàsupino pàturahosi. 10. Yam pi bhikkhave Tathàgatassa arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass'eva sato cattàro sakuõà nànàvaõõà catåhi disàhi àgantvà pàdamåle nipatitvà sabbasetà sampajjiüsu, cattàro 'me bhikkhave vaõõà khattiyà bràhmaõà vessà suddà, te Tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajitvà anuttaraü vimuttiü sacchikaronti. Tassa abhisambodhàya ayaü catuttho mahàsupino pàturahosi. 11. Yam pi bhikkhave Tathàgato arahaü sammàsambuddho pubb'eva sambodhà anabhisambuddho bodhisatto 'va samàno mahato mãëhapabbatassa uparåpari caïkamati alippamàno mãëhena, làbhã bhikkhave Tathàgato cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü, tattha ca Tathàgato agadhito amucchito anajjhopanno àdãnavadassàvã nissaraõapa¤¤o paribhu¤jati. Tassa abhisambodhàya ayaü pa¤camo mahasupino pàturahosi. Tathàgatassa bhikkhave arahato sammàsambuddhassa pubb'eva sambodhà anabhisambuddhassa bodhisattass' eva sato ime pa¤ca mahàsupinà pàturahesun ti. #<[page 243]># %% CXCVII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave vassassa antaràyà, yaü nemittà na jànanti, yattha nemittànaü cakkhu na kkhamati. Katame pa¤ca? 2. Upari bhikkhave àkàse tejodhàtu pakuppati, tena uppannà meghà pañivigacchanti. Ayaü bhikkhave pañhamo vassassa antaràyo, yaü nemittà na jànanti, yattha nemittànaü cakkhu na kkhamati. 3. Puna ca paraü bhikkhave upari àkàse vàyodhàtu pakuppati, tena uppannà meghà pañivigacchanti. Ayaü bhikkhave dutiyo vassassa antaràyo, yaü nemittà na jànanti, yattha nemittànaü cakkhu na kkhamati. 4. Puna ca paraü bhikkhave Ràhu asurindo pàõinà udakaü pañicchitvà mahàsamudde chaóóeti. Ayaü bhikkhave tatiyo vassassa antaràyo, yaü nemittà na jànanti, yattha nemittànaü cakkhu na kkhamati. 5. Puna ca paraü bhikkhave vassavalàhakà devà pamattà honti. Ayaü bhikkhave catuttho vassassa antaràyo, yaü nemittà na jànanti, yattha nemittànaü cakkhu na kkhamati. 6. Puna ca paraü bhikkhave manussà adhammikà honti. Ayaü bhikkhave pa¤camo vassassa antaràyo, yaü nemittà na jànanti, yattha nemittànaü cakkhu na kkhamati. Ime kho bhikkhave pa¤ca vassassa antaràyà, yaü nemittà na jànanti, yattha nemittànaü cakkhu na kkhamatã ti. CXCVIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave aïgehi samannàgatà vàcà subhàsità hoti no dubbhàsità, anavajjà ca ananuvajjà ca vi¤¤ånaü. Katamehi pa¤cahi? #<[page 244]># %<244 Aïguttara-Nikàya. CXCVIII. 2-CXCIX. 6>% 2. Kàlena ca bhàsità hoti, saccà ca bhàsità hoti, saõhà ca bhàsità hoti, atthasaühità ca bhàsità hoti, mettacittena ca bhàsità hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi aïgehi samannàgatà vàcà subhàsità hoti no dubbhàsità, anavajjà ca ananuvajjà ca vi¤¤ånan ti. CXCIX. 1. Yasmiü bhikkhave samaye sãlavanto pabbajità kulaü upasaïkamanti, tattha manussà pa¤cahi ñhànehi bahuü pu¤¤aü pasavanti. Katamehi pa¤cahi? 2. Yasmiü bhikkhave samaye sãlavante pabbajite kulaü upasaïkamante manussà disvà cittàni pasàdenti, saggasaüvattanikaü bhikkhave taü kulaü tasmiü samaye pañipadaü pañipannaü hoti. 3. Yasmiü bhikkhave samaye sãlavante pabbajite kulaü upasaïkamante manussà paccuññhenti abhivàdenti àsanaü denti, uccàkulãnasaüvattanikaü bhikkhave taü kulaü tasmiü samaye pañipadaü pañipannaü hoti. 4. Yasmiü bhikkhave samaye sãlavante pabbajite kulaü upasaïkamante manussà maccheramalaü pañivinodenti, mahesakkhasaüvattanikaü bhikkhave taü kulaü tasmiü samaye pañipadaü pañipannaü hoti. 5. Yasmiü bhikkhave samaye sãlavante pabbajite kulaü upasaïkamante manussà yathàsattiü yathàbalaü saüvibhajanti, mahàbhogasaüvattanikaü bhikkhave taü kulaü tasmiü samaye pañipadaü pañipannaü hoti. 6. Yasmiü bhikkhave samaye sãlavante pabbajite kulaü upasaïkamante manussà paripucchanti paripa¤hanti dhammaü suõanti mahàpa¤¤àsaüvattanikaü bhikkhave taü kulaü tasmiü samaye pañipadaü pañipannaü hoti. #<[page 245]># %% Yasmiü bhikkhave samaye sãlavanto pabbajità kulaü upasaïkamanti, tattha manussà imehi pa¤cahi ñhànehi bahuü pu¤¤aü pasavantã ti. CC. 1. Pa¤c' imà bhikkhave nissaraõãyà dhàtuyo. Katamà pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhuno kàmaü manasikaroto kàmesu cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiññhati na vimuccati, nekkhammaü kho pan'assa manasikaroto nekkhamme cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sukataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü suvisaüyuttaü kàmehi, ye ca kàmapaccayà uppajjanti àsavà vighàtapariëàhà, mutto so tehi, na so taü vedanaü vediyati. Idam akkhàtaü kàmànaü nissaraõaü. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno vyàpàdaü manasikaroto vyàpàde cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiññhati na vimuccati, avyàpàdaü kho pan'assa manasikaroto avyàpàde cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sukataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü suvisaüyuttaü vyàpàdena, ye ca vyàpàdapaccayà uppajjanti àsavà vighàtapariëàhà, mutto so tehi, na so taü vedanaü vediyati. Idam akkhàtaü vyàpàdassa nissaraõaü. 4. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno vihesaü manasikaroto vihesàya cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiññhati na vimuccati, avihesaü kho pan'assa manasikaroto avihesàya cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sukataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü suvisaüyuttaü vihesàya, ye ca vihesàpaccayà uppajjanti àsavà vighàtapariëàhà, mutto so tehi, na so taü vedanaü vediyati. Idam akkhàtaü vihesàya nissaraõaü. #<[page 246]># %<246 Aïguttara-Nikàya. CC. 5-6>% 5. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno råpaü manasikaroto råpe cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiññhati na vimuccati, aråpaü kho pan'assa manasikaroto aråpe cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sukataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü suvisaüyuttaü råpehi, ye ca råpapaccayà uppajjanti àsavà vighàtapariëàhà, mutto so tehi, na so taü vedanaü vediyati. Idam akkhàtaü råpànaü nissaraõaü. 6. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno sakkàyaü manasikaroto sakkàye cittaü na pakkhandati na ppasãdati na santiññhati na vimuccati, sakkàyanirodhaü kho pan'assa manasikaroto sakkàyanirodhe cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sukataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü suvisaüyuttaü sakkàyena, ye ca sakkàyapaccayà uppajjanti àsavà vighàtapariëàhà, mutto so tehi, na so taü vedanaü vediyati. Idam akkhàtaü sakkàyassa nissaraõaü. Tassa kàmanandi pi nànuseti, vyàpàdanandi pi nànuseti, vihesànandi pi nànuseti, råpanandi pi nànuseti, sakkàyanandi pi nànuseti, so kàmanandiyà pi ananusayà vyàpàdanandiyà pi ananusayà vihesànandiyà pi ananusayà råpanandiyà pi ananusayà sakkàyanandiyà pi ananusayà ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu niranusayo, acchejji taõhaü, vivaññayi saüyojanaü, sammàmànàbhisamayà antam akàsi dukkhassa. Imà kho bhikkhave pa¤ca nissaraõãyà dhàtuyo ti. Bràhmaõavaggo vãsatimo. #<[page 247]># %% Uddànaü: Soõo Doõo Saïgàravo Kàraõapàlã ca Piïgiyànã Supinà ca vassà vàcà kulaü nissaraõiyena cà ti. PA¥CAMA-PAööâSAKO. CCI. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Kimbilàyaü viharati Veëuvane. Atha kho àyasmà Kimbilo yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà Kimbilo Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Ko nu kho bhante hetu ko paccayo yena Tathàgate parinibbute saddhammo na ciraññhitiko hotã ti? Idha Kimbila Tathàgate parinibbute bhikkhå bhikkhuniyo upàsakà upàsikàyo Satthari agàravà viharanti appatissà, dhamme agàravà viharanti appatissà, saïghe agàravà viharanti appatissà, sikkhàya agàravà viharanti appatissà, a¤¤ama¤¤aü agàravà viharanti appatissà. Ayaü kho Kimbila hetu ayaü paccayo yena Tathàgate parinibbute saddhammo na ciraññhitiko hotã ti. 3. Ko pana bhante hetu ko paccayo yena Tathàgate parinibbute saddhammo ciraññhitiko hotã ti? Idha Kimbila Tathàgate parinibbute bhikkhå bhikkhuniyo upàsakà upàsikàyo Satthari sagàravà viharanti sappatissà, dhamme sagàravà viharanti sappatissà, saïghe sagàravà viharanti sappatissà, sikkhàya sagàravà viharanti sappatissà, a¤¤ama¤¤aü sagàravà viharanti sappatissà. Ayaü kho Kimbila hetu ayaü paccayo yena Tathàgate parinibbute saddhammo ciraññhitiko hotã ti. #<[page 248]># %<248 Aïguttara-Nikàya. CCII. 1-CCV. 2>% CCII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà dhammasavane. Katame pa¤ca? 2. Assutaü suõàti, sutaü pariyodapeti, kaïkhaü vihanati, diññhiü ujuü karoti, cittam assa pasãdati. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà dhammasavane ti. CCIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o bhaddo assàjàniyo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. Katamehi pa¤cahi? 2. Ajjavena, javena, maddavena, khantiyà, soraccena. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi aïgehi samannàgato ra¤¤o bhaddo assàjàniyo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. 3. Evam eva kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi pa¤cahi? 4. Ajjavena, javena, maddavena, khantiyà, soraccena. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti. CCIV. 1. Pa¤c' imàni bhikkhave balàni. Katamàni pa¤ca? 2. Saddhàbalaü, hiribalaü, ottappabalaü, viriyabalaü, pa¤¤àbalaü. Imàni kho bhikkhave pa¤ca balànã ti. CCV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave cetokhilà. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu Satthari kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. #<[page 249]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yo so bhikkhave bhikkhu Satthari kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati, tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya, ayaü pañhamo cetokhilo. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu dhamme kaïkhati . . . saïghe kaïkhati . . . sikkhàya kaïkhati . . . sabrahmacàrãsu kupito hoti anattamano àhatacitto khilajàto. Yo so bhikkhave bhikkhu sabrahmacàrãsu kupito hoti anattamano àhatacitto khilajàto, tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya, ayaü pa¤camo cetokhilo. Ime kho bhikkhave pa¤ca cetokhilà ti. CCVI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave cetaso vinibandhà. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave bhikkhu kàmesu avãtaràgo hoti avigatacchando avigatapemo avigatapipàso avigatapariëàho avigatataõho. Yo so bhikkhave bhikkhu kàmesu avãtaràgo hoti avigatacchando avigatapemo avigatapipàso avigatapariëàho avigatataõho, tassa cittaü na manati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya, ayaü pañhamo cetaso vinibandho. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu kàye avãtaràgo hoti . . . råpe avãtaràgo hoti . . . yàvadatthaü udaràvadehakaü bhu¤jitvà seyyasukhaü passasukhaü middhasukhaü anuyutto viharati . . . a¤¤ataraü devanikàyaü paõidhàya brahmacariyaü carati `iminàhaü sãlena và vatena và tapena và brahmacariyena và devo và bhavissàmi deva¤¤ataro và' ti. #<[page 250]># %<250 Aïguttara-Nikàya. CCVII. 1-CCVIII. 4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yo so bhikkhave bhikkhu a¤¤ataraü devanikàyaü paõidhàya brahmacariyaü carati `iminàhaü sãlena và vatena và tapena và brahmacariyena và devo và bhavissàmi deva¤¤ataro và' ti, tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya, ayaü pa¤camo cetaso vinibandho. Ime kho bhikkhave pa¤ca cetaso vinibandhà ti. CCVII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà yàguyà. Katame pa¤ca? 2. Khudaü pañihanati, pipàsaü pañivineti, vàtaü anulometi, vatthiü sodheti, àmàvasesaü pàceti. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà yàguyà ti. CCVIII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà dantakaññhassa akhàdane. Katame pa¤ca? 2. Acakkhussaü, mukhaü duggandhaü hoti, rasaharaõiyo na visujjhanti, pittaü semhaü bhattaü pariyonaddhanti, bhattaü assa na cchàdeti. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà dantakaññhassa akhàdane. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà dantakaññhassa khàdane. Katame pa¤ca? 4. Cakkhussaü, mukhaü na duggandhaü hoti, rasaharaõiyo visujjhanti, pittaü semhaü bhattaü na pariyonaddhanti, bhattaü assa chàdeti. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà dantakaññhassa khàdane ti. #<[page 251]># %% CCIX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà àyatakena gãtassarena dhammaü bhaõantassa. Katame pa¤ca? 2. Attanà pi tasmiü sare sàrajjati, pare pi tasmiü sare sàrajjanti, gahapatikà pi ujjhàyanti `yath'eva mayaü gàyàma, evam ev'ime samaõà Sakyaputtiyà gàyantã' ti, sarakuttim pi nikàmayamànassa samàdhissa bhaïgo hoti, pacchimà janatà diññhànugatiü àpajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà àyatakena gãtassarena dhammaü bhaõantassà ti. CCX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà muññhassatissa asampajànassa niddaü okkamayato. Katame pa¤ca? 2. Dukkhaü supati, dukkhaü pañibujjhati, pàpakaü supinaü passati, devatà na rakkhanti, asuci muccati. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà muññhassatissa asampajànassa niddaü okkamayato. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà upaññhitasatissa sampajànassa niddaü okkamayato. Katame pa¤ca? 4. Sukhaü supati, sukhaü pañibujjhati, na pàpakaü supinaü passati, devatà rakkhanti, asuci na muccati. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà upaññhitasatissa sampajànassa niddaü okkamayato ti. Kimbilavaggo ekavãsatimo. Uddànaü: Kimbilo dhammasavanaü àjànã ca balaü khilaü Vinibandhaü yàgu kaññhaü gãtaü muññhassatinà cà ti. #<[page 252]># %<252 Aïguttara-Nikàya. CCXI. 1-CCXIII. 3>% CCXI. 1. Yo so bhikkhave bhikkhu akkosakaparibhàsako ariyåpavàdã brahmacàrãnaü, tassa pa¤ca àdãnavà pàñikaïkhà. Katame pa¤ca? 2. Pàràjiko và hoti chinnaparipantho, a¤¤ataraü và saükiliññhaü àpattiü àpajjati, bàëhaü và rogàtaïkaü phusati, sammåëho kàlaü karoti, kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Yo so bhikkhave bhikkhu akkosakaparibhàsako ariyåpavàdã sabrahmacàrãnaü, tassa ime pa¤ca àdãnavà pàñikaïkhà ti. CCXII. 1. Yo so bhikkhave bhikkhu bhaõóanakàrako kalahakàrako vivàdakàrako bhassakàrako saïghe adhikaraõakàrako, tassa pa¤ca àdãnavà pàñikaïkhà. Katame pa¤ca? 2. Anadhigataü nàdhigacchati, adhigataü parihàyati, pàpako kittisaddo abbhuggacchati, sammåëho kàlaü karoti, kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Yo so bhikkhave bhikkhu bhaõóanakàrako kalahakàrako vivàdakàrako bhassakàrako saïghe adhikaraõakàrako, tassa ime pa¤ca àdãnavà pàñikaïkhà ti. CCXIII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà dussãlassa sãlavipattiyà. Katame pa¤ca? 2. Idha bhikkhave dussãlo sãlavipanno pamàdàdhikaraõaü mahatiü bhogajàniü nigacchati. Ayaü bhikkhave pañhamo àdãnavo dussãlassa sãlavipattiyà. 3. Puna ca paraü bhikkhave dussãlassa sãlavipannassa pàpako kittisaddo abbhuggacchati. Ayaü bhikkhave dutiyo àdãnavo dussãlassa sãlavipattiyà. #<[page 253]># %% 4. Puna ca paraü bhikkhave dussãlo sãlavipanno ya¤ ¤ad eva parisaü upasaïkamati yadi khattiyaparisaü yadi bràhmaõaparisaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü, avisàrado upasaïkamati maïkubhåto. Ayaü bhikkhave tatiyo àdãnavo dussãlassa sãlavipattiyà. 5. Puna ca paraü bhikkhave dussãlo sãlavipanno sammåëho kàlaü karoti. Ayaü bhikkhave catuttho àdãnavo dussãlassa sãlavipattiyà. 6. Puna ca paraü bhikkhave dussãlo sãlavipanno kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Ayaü bhikkhave pa¤camo àdãnavo dussãlassa sãlavipattiyà. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà dussãlassa sãlavipattiyà. 7. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà sãlavato sãlasampadàya. Katame pa¤ca? 8. Idha bhikkhave sãlavà sãlasampanno appamàdàdhikaraõaü mahantaü bhogakkhandhaü adhigacchati. Ayaü bhikkhave pañhamo ànisaüso sãlavato sãlasampadàya. 9. Puna ca paraü bhikkhave sãlavato sãlasampannassa kalyàõo kittisaddo abbhuggacchati. Ayaü bhikkhave dutiyo ànisaüso sãlavato sãlasampadàya. 10. Puna ca paraü bhikkhave sãlavà sãlasampanno ya¤ ¤ad eva parisaü upasaïkamati yadi khattiyaparisaü yadi bràhmaõaparisaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü, visàrado upasaïkamati amaïkubhåto. Ayaü bhikkhave tatiyo ànisaüso sãlavato sãlasampadàya. 11. Puna ca paraü bhikkhave sãlavà sãlasampanno asammåëho kàlaü karoti. Ayaü bhikkhave catuttho ànisaüso sãlavato sãlasampadàya. 12. Puna ca paraü bhikkhave sãlavà sãlasampanno kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Ayaü bhikkhave pa¤camo ànisaüso sãlavato sãlasampadàya. #<[page 254]># %<254 Aïguttara-Nikàya. CCXIV. 1-CCXV. 4>% Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà sãlavato sãlasampadàyà ti. CCXIV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà bahubhàõismiü puggale. Katame pa¤ca? 2. Musà bhaõati, pisunaü bhaõati, pharusaü bhaõati, samphappalàpaü bhaõati, kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà bahubhàõismiü puggale. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà mantabhàõismiü puggale. Katame pa¤ca? 4. Na musà bhaõati, na pisunaü bhaõati, na pharusaü bhaõati, na samphappalàpaü bhaõati, kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà mantabhàõismiü puggale ti. CCXV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà akkhantiyà. Katame pa¤ca? 2. Bahuno janassa appiyo hoti amanàpo, verabahulo ca hoti, vajjabahulo ca, sammåëho kàlaü karoti, kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà akkhantiyà. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà khantiyà. Katame pa¤ca? 4. Bahuno janassa piyo hoti manàpo, na verabahulo hoti, na vajjabahulo, asammåëho kàlaü karoti, kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà khantiyà ti. #<[page 255]># %% CCXVI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà akkhantiyà. Katame pa¤ca? 2. Bahuno janassa appiyo hoti amanàpo, luddho ca hoti, vippañisàrã ca, sammåëho kàlaü karoti, kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà akkhantiyà. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà khantiyà. Katame pa¤ca? 4. Bahuno janassa piyo hoti manàpo, aluddho ca hoti, avippañisàrã ca, asammåëho kàlaü karoti, kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà khantiyà ti. CCXVII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà apàsàdike. Katame pa¤ca? 2. Attà pi attànaü upavadati, anuvicca vi¤¤å garahanti, pàpako kittisaddo abbhuggacchati, sammåëho kàlaü karoti, kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà apàsàdike. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà pàsàdike. Katame pa¤ca? 4. Attà pi attànaü na upavadati, anuvicca vi¤¤å pasaüsanti, kalyàõo kittisaddo abbhuggacchati, asammåëho kàlaü karoti, kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà pàsàdike ti. CCXVIII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà apàsàdike. Katame pa¤ca? #<[page 256]># %<256 Aïguttara-Nikàya. CCXVIII. 2-CCXX. 2>% 2. Appasannà na ppasãdanti, pasannàna¤ ca ekaccànaü a¤¤athattaü hoti, Satthu sàsanaü akataü hoti, pacchimà janatà diññhànugatiü àpajjati, cittam assa na ppasãdati. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà apàsàdike. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà pàsàdike. Katame pa¤ca? 4. Appasannà pasãdanti, pasannàna¤ ca bhãyobhàvo hoti, Satthu sàsanaü kataü hoti, pacchimà janatà diññhànugatiü àpajjati, cittam assa pasãdati. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà pàsàdike ti. CCIX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà aggismiü. Katame pa¤ca? 2. Acakkhusso, dubbaõõakaraõo, dubbalakaraõo, saïgaõikàpavaóóhano, tiracchànakathàpavattaniko hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà aggismin ti. CCXX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà Madhuràyaü. Katame pa¤ca? 2. Visamà, bahurajà, caõóà sunakhà, vàëà yakkhà, dullabhapiõóà. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà Madhuràyan ti. Akkosakavaggo dvàvãsatimo. Uddànaü: #<[page 257]># %% Akkosabhaõóanasãlaü bahubhàõã dve akhantiyo Apàsàdikà dve vuttà aggismiü Madhurenà cà ti. CCXXI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà dãghacàrikaü anavatthacàrikaü anuyuttassa viharato. Katame pa¤ca? 2. Assutaü na suõàti, sutaü na pariyodapeti, suten' ekaccena avisàrado hoti, gàëhaü rogàtaïkaü phusati, na ca mittavà hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà dãghacàrikaü anavatthacàrikaü anuyuttassa viharato. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà samavatthacàre. Katame pa¤ca? 4. Assutaü suõàti, sutaü pariyodapeti, suten' ekaccena visàrado hoti, na gàëhaü rogàtaïkaü phusati, mittavà ca hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà samavatthacàre ti. CCXXII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà dãghacàrikaü anavatthacàrikaü anuyuttassa viharato. Katame pa¤ca? 2. Anadhigataü nàdhigacchati, adhigatà parihàyati, adhigaten' ekaccena avisàrado hoti, gàëhaü rogàtaïkaü phusati, na ca mittavà hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà dãghacàrikaü anavatthacàrikaü anuyuttassa viharato. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà samavatthacàre. Katame pa¤ca? 4. Anadhigataü adhigacchati, adhigatà na parihàyati, adhigaten' ekaccena visàrado hoti, na gàëhaü rogàtaïkaü phusati, mittavà ca hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà samavatthacàre ti. #<[page 258]># %<258 Aïguttara-Nikàya. CCXXIII. 1-CCXXV. 1>% CCXXIII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà atinivàse. Katame pa¤ca? 2. Bahubhaõóo hoti bahubhaõóasannicayo, bahubhesajjo hoti bahubhesajjasannicayo, bahukicco hoti bahukaraõãyo avyatto kiükaraõãyesu, saüsaññho viharati sagahaññhapabbajitehi anulomikena gihisaüsaggena, tamhà ca àvàsà pakkamanto sàpekkho pakkamati. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà atinivàse. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà samavatthavàse. Katame pa¤ca? 4. Na bahubhaõóo hoti na bahubhaõóasannicayo, na bahubhesajjo hoti na bahubhesajjasannicayo, na bahukicco hoti na bahukaraõãyo vyatto kiükaraõãyesu, asaüsaññho viharati sagahaññhapabbajitehi ananulomikena gihisaüsaggena, tamhà ca àvàsà pakkamanto anapekkho pakkamati. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà samavatthavàse ti. CCXXIV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà atinivàse. Katame pa¤ca? 2. âvàsamaccharã hoti, kulamaccharã hoti, làbhamaccharã hoti, vaõõamaccharã hoti, dhammamaccharã hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà atinivàse. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà samavatthanivàse. Katame pa¤ca? 4. Na àvàsamaccharã hoti, na kulamaccharã hoti, na làbhamaccharã hoti, na vaõõamaccharã hoti, na dhammamaccharã hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà samavatthanivàse ti. CCXXV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà kulupake. Katame pa¤ca? #<[page 259]># %% 2. Anàmantacàre àpajjati, rahonisajjàya àpajjati, pañicchanne àsane àpajjati, màtugàmassa uttariü chappa¤ca vàcàhi dhammaü desento àpajjati, kàmasaïkappabahulo viharati. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà kulupake ti. CCXXVI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà kulupakassa bhikkhuno ativelaü kulesu saüsaññhassa viharato. Katame pa¤ca? 2. Màtugàmassa abhiõhadassanaü, dassane sati saüsaggo, saüsagge sati vissàso, vissàse sati otàro, otiõõacittass'etaü pàñikaïkhaü: anabhirato và brahmacariyaü carissati a¤¤ataraü và saükiliññhaü àpattiü àpajjissati sikkhaü và paccakkhàya hãnàyàvattissati. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà kulupakassa bhikkhuno ativelaü kulesu saüsaññhassa viharato ti. CCXXVII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà bhogesu. Katame pa¤ca? 2. Aggisàdhàraõà bhogà, udakasàdhàraõà bhogà, ràjasàdhàraõà bhogà, corasàdhàraõà bhogà, appiyehi dàyàdehi sàdhàraõà bhogà. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà bhogesu. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà bhogesu. Katame pa¤ca? 4. Bhoge nissàya attànaü sukheti pãõeti sammà sukhaü pariharati, màtàpitaro sukheti pãõeti sammà sukhaü pariharati, puttadàradàsakammakaraporise sukheti pãõeti sammà sukhaü pariharati, mittàmacce sukheti pãõeti sammà sukhaü pariharati, samaõabràhmaõesu uddhaggikaü dakkhiõaü patiññhàpeti sovaggikaü sukhavipàkaü saggasaüvattanikaü. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà bhogeså ti. #<[page 260]># %<260 Aïguttara-Nikàya. CCXXVIII. 1-CCXXX. 2>% CCXXVIII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà ussårabhatte kule. Katame pa¤ca? 2. Ye te atithã pàhunà, te na kàlena pañipåjenti. Yà tà balipañiggàhikà devatà, tà na kàlena pañipåjenti. Ye te samaõabràhmaõà ekabhattikà rattåparatà viratà vikàlabhojanà, te na kàlena pañipåjenti. Dàsakammakaraporisà vimukhà kammaü karonti. Tàvatakam yeva asamayena bhuttaü anojavantaü hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà ussårabhatte kule. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà samayabhatte kule. Katame pa¤ca? 4. Ye te atithã pàhunà, te kàlena pañipujenti. Yà tà balipañiggàhikà devatà, tà kàlena pañipåjenti. Ye te samaõabràhmaõà ekabhattikà rattåparatà viratà vikàlabhojanà, te kàlena pañipåjenti. Dàsakammakaraporisà avimukhà kammaü karonti. Tàvatakaü yeva samayena bhuttaü ojavantaü hoti. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà samayabhatte kule ti. CCXXIX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà kaõhasappe. Katame pa¤ca? 2. Asuci, duggandho, sabhãru, sappañibhayo, mittadubbhã. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà kaõhasappe. 3. Evam eva kho bhikkhave pa¤c'ime àdãnavà màtugàme. Katame pa¤ca? 4. Asuci, duggandho, sabhãru, sappañibhayo, mittadubbhã. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà màtugàme ti. CCXXX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà kaõhasappe. Katame pa¤ca? 2. Kodhano, upanàhã, ghoraviso, dujjivho, mittadubbhã. #<[page 261]># %% Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà kaõhasappe. 3. Evam eva kho bhikkhave pa¤c'ime àdãnavà màtugàme Katame pa¤ca? 4. Kodhano, upanàhã, ghoraviso, dujjivho, mittadubbhã. 5. Tatr' idaü bhikkhave màtugàmassa ghoravisatà: yebhuyyena bhikkhave màtugàmo tibbaràgo. Tatr' idaü bhikkhave màtugàmassa dujjivhatà: yebhuyyena bhikkhave màtugàmo pisunavàco. Tatr' idaü bhikkhave màtugàmassa mittadubbhità: yebhuyyena bhikkhave màtugàmo aticàrinã. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà màtugàme ti. Dãghacàrikavaggo tevãsatimo. Uddànaü: Dãghacàrikà dve vuttà atinivàsamacchare Dve ca kulupakà bhogo bhattaü sappàpare duve ti. CCXXXI. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu abhàvanãyo hoti. Katamehi pa¤cahi? 2. Na àkappasampanno hoti na vattasampanno, na bahussuto hoti na sutadharo, na pañisallekhità hoti na pañisallànàràmo, na kalyàõavàco hoti na kalyàõavàkkaraõo, duppa¤¤o hoti jaëo eëamågo. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu abhàvanãyo hoti. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu bhàvanãyo hoti. Katamehi pa¤cahi? #<[page 262]># %<262 Aïguttara-Nikàya. CCXXXI. 4-CCXXXIII. 1>% 4. âkappasampanno hoti vattasampanno, bahussuto hoti sutadharo, pañisallekhità hoti pañisallànàràmo, kalyàõavàco hoti kalyàõavàkkaraõo, pa¤¤avà hoti ajaëo aneëamågo. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu bhàvanãyo hotã ti. CCXXXII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo ca. Katamehi pa¤cahi? 2. Sãlavà hoti, pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno, anumattesu vajjesu bhayadassàvã, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo, ye te dhammà àdikalyàõà majjhe kalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathàråpàssa dhammà bahussutà honti dhatà vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. Kalyàõavàco hoti kalyàõavàkkaraõo, poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagaëàya atthassa vi¤¤àpaniyà. Catunnaü jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã. âsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu sabrahmacàrãnaü piyo ca hoti manàpo ca garu ca bhàvanãyo cà ti. CCXXXIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu àvàsaü sobheti. Katamehi pa¤cahi? #<[page 263]># %% 2. Sãlavà hoti . . . samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Bahussuto hoti . . . diññhiyà suppañividdhà. Kalyàõavàco hoti kalyàõavàkkaraõo, poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagaëàya atthassa vi¤¤àpaniyà. Pañibalo hoti upasaïkamante dhammiyà kathàya sandassetuü samàdapetuü samuttejetuü sampahaüsetuü. Catunnaü jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu àvàsaü sobhetã ti. CCXXXIV. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu àvàsassa bahåpakàro hoti. Katamehi pa¤cahi? 2. Sãlavà hoti . . . pe . . . samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Bahussuto hoti . . . pe . . . diññhiyà suppañividdhà. Khaõóaphullaü pañisaïkharoti. Mahà kho pana bhikkhusaïgho abhikkanto nànàverajjakà bhikkhå gihãnaü upasaïkamitvà àroceti `mahà kho àvuso bhikkhusaïgho abhikkanto nànàverajjakà bhikkhå, karotha pu¤¤àni, samayo pu¤¤àni kàtun' ti. Catunnaü jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã hoti akicchalàbhã akasiralàbhã. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu àvàsassa bahåpakàro hotã ti. CCXXXV. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu gihãnaü anukampati. Katamehi pa¤cahi? 2. Adhisãle samàdapeti. Dhammadassane niveseti. Gilàõake upasaïkamitvà satiü uppàdeti `arahaggataü àyasmanto satiü upaññhàpethà' ti. #<[page 264]># %<264 Aïguttara-Nikàya. CCXXXVI. 1-4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Mahà kho pana bhikkhusaïgho abhikkanto nànàverajjakà bhikkhå gihãnaü upasaïkamitvà àroceti `mahà kho àvuso bhikkhusaïgho abhikkanto nànàverajjakà bhikkhå, karotha pu¤¤àni, samayo pu¤¤àni kàtun' ti. Yaü kho pan'assa bhojanaü denti låkhaü và paõãtaü và, taü attanà paribhu¤jati, saddhàdeyyaü na vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu gihãnaü anukampatã ti. CCXXXVI. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. Ananuvicca apariyogàhetvà avaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, ananuvicca apariyogàhetvà vaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, ananuvicca apariyogàhetvà appasàdanãye ñhàne pasàdaü upadaüseti, ananuvicca apariyogàhetvà pasàdanãye ñhàne appasàdaü upadaüseti, saddhàdeyyaü vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Anuvicca pariyogàhetvà avaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, anuvicca pariyogàhetvà vaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, anuvicca pariyogàhetvà appasàdanãye ñhàne appasàdaü upadaüseti, anuvicca pariyogàhetvà pasàdanãye ñhàne pasàdaü upadaüseti, saddhàdeyyaü na vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge ti. #<[page 265]># %% CCXXXVII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. Ananuvicca apariyogàhetvà avaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, ananuvicca apariyogàhetvà vaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, àvàsamaccharã hoti àvàsapaligedhã, kulamaccharã hoti kulapaligedhã, saddhàdeyyaü vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Anuvicca pariyogàhetvà avaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, anuvicca pariyogàhetvà vaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, na àvàsamaccharã hoti na àvàsapaligedhã, na kulamaccharã hoti na kulapaligedhã, saddhàdeyyaü na vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge ti. CCXXXVIII. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. Ananuvicca apariyogàhetvà avaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, ananuvicca apariyogàhetvà vaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, àvàsamaccharã hoti, kulamaccharã hoti, làbhamaccharã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Anuvicca pariyogàhetvà avaõõàrahassa avaõõaü bhàsati, anuvicca pariyogàhetvà vaõõàrahassa vaõõaü bhàsati, #<[page 266]># %<266 Aïguttara-Nikàya. CCXXXIX. 1-CCXL. 4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na àvàsamaccharã hoti, na kulamaccharã hoti, na làbhamaccharã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge ti. CCXXXIX. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. âvàsamaccharã hoti, kulamaccharã hoti, làbhamaccharã hoti, vaõõamaccharã hoti, saddhàdeyyaü vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Na àvàsamaccharã hoti, na kulamaccharã hoti, na làbhamaccharã hoti, na vaõõamaccharã hoti, saddhàdeyyaü na vinipàteti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge ti. CCXL. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. âvàsamaccharã hoti, kulamaccharã hoti, làbhamaccharã hoti, vaõõamaccharã hoti, dhammamaccharã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Na àvàsamaccharã hoti, na kulamaccharã hoti, na làbhamaccharã hoti, #<[page 267]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na vaõõamaccharã hoti, na dhammamaccharã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àvàsiko bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge ti. âvàsikavaggo catuvãsatimo. Uddànaü: âvàsiko piyo ca sobhanà bahåpakàro anukampako ca Yathàbhataü avaõõaü ca catukkamacchariyena cà ti. CCXLI. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà duccarite. Katame pa¤ca? 2. Attà pi attànaü upavadati, anuvicca vi¤¤å garahanti, pàpako kittisaddo abbhuggacchati, sammåëho kàlaü karoti, kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà duccarite. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà sucarite. Katame pa¤ca? 4. Attà pi attànaü na upavadati, anuvicca vi¤¤å pasaüsanti, kalyàõo kittisaddo abbhuggacchati, asammåëho kàlaü karoti, kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà sucarite ti. CCXLII-CCXLIV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà kàyaduccarite . . . kàyasucarite . . . vacãduccarite . . . vacãsucarite . . . manoduccarite . . . manosucarite. Katame pa¤ca? #<[page 268]># %<268 Aïguttara-Nikàya. CCXLIV. 2-CCXLIX. 3>% 2. Attà pi attànaü na upavadati, anuvicca vi¤¤å pasaüsanti, kalyàõo kittisaddo abbhuggacchati, asammåëho kàlaü karoti, kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà manosucarite ti. CCXLV. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà duccarite. Katame pa¤ca? 2. Attà pi attànaü upavadati, anuvicca vi¤¤å garahanti, pàpako kittisaddo abbhuggacchati, saddhammà vuññhàti, asaddhamme patiññhàti. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà duccarite. 3. Pa¤c'ime bhikkhave ànisaüsà sucarite. Katame pa¤ca? 4. Attà pi attànaü na upavadati, anuvicca vi¤¤å pasaüsanti, kalyàõo kittisaddo abbhuggacchati, asaddhammà vuññhàti, saddhamme patiññhàti. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà sucarite ti. CCXLVI-CCXLVIII. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà kàyaduccarite . . . kàyasucarite . . . vacãduccarite . . . vacãsucarite . . . manoduccarite . . . manosucarite. Katame pa¤ca? 2. Attà pi attànaü na upavadati, anuvicca vi¤¤å pasaüsanti, kalyàõo kittisaddo abbhuggacchati, asaddhammà vuññhàti, saddhamme patiññhàti. Ime kho bhikkhave pa¤ca ànisaüsà manosucarite ti. CCXLIX. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà sãvathikàya. Katame pa¤ca? 2. Asuci, duggandhà, sappañibhayà, vàëànaü amanussànaü àvàso, bahuno janassa àrodanà. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà sãvathikàya. 3. Evam eva kho bhikkhave pa¤c'ime àdãnavà sãvathikåpame puggale. Katame pa¤ca? #<[page 269]># %% 4. Idha bhikkhave ekacco puggalo asucinà kàyakammena samannàgato hoti, asucinà vacãkammena samannàgato hoti, asucinà manokammena samannàgato hoti: idam assa asucitàya vadàmi. Seyyathà pi sà bhikkhave sãvathikà asuci, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. 5. Tassa asucinà kàyakammena samannàgatassa asucinà vacãkammena samannàgatassa asucinà manokammena samannàgatassa pàpako kittisaddo abbhuggacchati: idam assa duggandhatàya vadàmi. Seyyathà pi sà bhikkhave sãvathikà duggandhà, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. 6. Tam enaü asucinà kàyakammena samannàgataü asucinà vacãkammena samannàgataü asucinà manokammena samannàgataü pesalà sabrahmacàrã àrakà parivajjenti: idam assa sappañibhayasmiü vadàmi. Seyyathà pi sà bhikkhave sãvathikà sappañibhayà, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. 7. So asucinà kàyakammena samannàgato asucinà vacãkammena samannàgato asucinà manokammena samannàgato sabhàgehi puggalehi saddhiü saüvasati: idam assa vàëàvasathasmiü vadàmi. Seyyathà pi sà bhikkhave sãvathikà vàëànaü amanussànaü àvàso, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. 8. Tam enaü asucinà kàyakammena samannàgataü asucinà vacãkammena samannàgataü asucinà manokammena samannàgataü pesalà sabrahmacàrã disvà khãyadhammaü àpajjanti `aho vata no dukkhaü, ye mayaü evaråpehi puggalehi saddhiü saüvasàmà' ti: idam assa àrodanàya vadàmi. Seyyathà pi sà bhikkhave sãvathikà bahuno janassa àrodanà, tathåpamàhaü bhikkhave imaü puggalaü vadàmi. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà sãvathikåpame puggale ti. #<[page 270]># %<270 Aïguttara-Nikàya. CCL. 1-4>% CCL. 1. Pa¤c'ime bhikkhave àdãnavà puggalappasàde. Katame pa¤ca? 2. Yasmiü bhikkhave puggale puggalo abhippasanno hoti, so tathàråpaü àpattiü àpanno hoti, yathàråpàya àpattiyà saïgho ukkhipati. Tassa evaü hoti `yo kho myàyaü puggalo piyo manàpo, so saïghena ukkhitto' ti, bhikkhåsu appasàdabahulo hoti, bhikkhåsu appasàdabahulo samàno a¤¤e bhikkhå na bhajati, a¤¤e bhikkhå abhajanto saddhammaü na suõàti, saddhammaü asuõanto saddhammà parihàyati. Ayaü bhikkhave pañhamo àdãnavo puggalappasàde. 3. Puna ca paraü bhikkhave yasmiü puggale puggalo abhippasanno hoti, so tathàråpaü àpattiü àpanno hoti, yathàråpàya àpattiyà saïgho ante nisãdàpeti. Tassa evaü hoti `yo kho myàyaü puggalo piyo manàpo, so saïghena ante nisãdàpito' ti, bhikkhåsu appasàdabahulo hoti, bhikkhåsu appasàdabahulo samàno a¤¤e bhikkhå na bhajati, a¤¤e bhikkhå abhajanto saddhammaü na suõàti, saddhammaü asuõanto saddhammà parihàyati. Ayaü bhikkhave dutiyo àdãnavo puggalappasàde. 4. Puna ca paraü bhikkhave yasmiü puggale puggalo abhippasanno hoti, so disàpakkanto hoti . . . pe . . . so vibbhanto hoti . . . pe . . . so kàlakato hoti. Tassa evaü hoti `yo kho myàyaü puggalo piyo manàpo, so kàlakato' ti, a¤¤e bhikkhå na bhajati, a¤¤e bhikkhå abhajanto saddhammaü na suõàti, saddhammaü asuõanto saddhammà parihàyati. Ayaü bhikkhave pa¤camo àdãnavo puggalappasàde. Ime kho bhikkhave pa¤ca àdãnavà puggalappasàde ti. Duccaritavaggo pa¤cavãsatimo. #<[page 271]># %< [Upasampadà-Vagga.] 271>% Uddànaü: Duccaritaü kàyaduccaritaü vacãduccaritaü manoduccaritaü. Catåhi pare dve sãvathikà puggalappasàdena cà ti. [CHAòòHA-PAööâSAKO.] 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatena bhikkhunà upasampàdetabbaü. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu asekhena sãlakkhandhena samannàgato hoti, asekhena samàdhikkhandhena samannàgato hoti, asekhena pa¤¤àkkhandhena samannàgato hoti, asekhena vimuttikkhandhena samannàgato hoti, asekhena vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatena bhikkhunà upasampàdetabban ti. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatena bhikkhunà nissayo dàtabbo . . . pe . . . sàmaõero upaññhàpetabbo. Katamehi pa¤cahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu asekhena sãlakkhandhena samannàgato hoti, asekhena samàdhikkhandhena . . . asekhena pa¤¤àkkhandhena . . . asekhena vimuttikkhandena . . . asekhena vimutti¤àõadassanakkhandhena samannàgato hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatena bhikkhunà sàmaõero upaññhàpetabbo ti. #<[page 272]># %<272 Aïguttara-Nikàya.>% 1. Pa¤c' imàni bhikkhave macchariyàni. Katamàni pa¤ca? 2. âvàsamacchariyaü, kulamacchariyaü, làbhamacchariyaü, vaõõamacchariyaü, dhammamacchariyaü. Imàni kho bhikkhave pa¤ca macchariyàni. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü macchariyànaü etaü patikiññhaü, yad idaü dhammamacchariyan ti. 1. Pa¤cannaü bhikkhave macchariyànaü pahànàya samucchedàya brahmacariyaü vussati. Katamesaü pa¤cannaü? 2. âvàsamacchariyassa pahànàya samucchedàya brahmacariyaü vussati. Kulamacchariyassa . . . làbhamacchariyassa . . . vaõõamacchariyassa . . . dhammamacchariyassa pahànàya samucchedàya brahmacariyaü vussati. Imesaü kho bhikkhave pa¤cannaü macchariyànaü pahànàya samucchedàya brahmacariyaü vussatã ti. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhamme appahàya abhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharituü. Katame pa¤ca? 2. âvàsamacchariyaü, kulamacchariyaü, làbhamacchariyaü, vaõõamacchariyaü, dhammamacchariyaü. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhamme appahàya abhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharituü. 3. Pa¤c'ime bhikkhave dhamme pahàya bhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharituü. Katame pa¤ca? 4. âvàsamacchariyaü, kulamacchariyaü, làbhamacchariyaü, vaõõamacchariyaü, dhammamacchariyaü. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhamme pahàya bhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharitun ti. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhamme appahàya abhabbo dutiyaü jhànaü . . . tatiyaü jhànaü . . . catutthaü jhànaü . . . sotàpattiphalaü . . . sakadàgàmiphalaü . . . anàgàmiphalaü . . . arahattaphalam sacchikàtuü. Katame pa¤ca? #<[page 273]># %< [Upasampadà-Vagga.] 273>% 2. âvàsamacchariyaü, kulamacchariyaü, làbhamacchariyaü, vaõõamacchariyaü, dhammamacchariyaü. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhamme appahàya abhabbo arahattaphalaü sacchikàtuü. 3. Pa¤c'ime bhikkhave dhamme pahàya bhabbo dutiyaü jhànaü . . . tatiyaü jhànaü . . . pe . . . arahattaphalaü sacchikàtun ti. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhamme appahàya abhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharituü. Katame pa¤ca? 2. âvàsamacchariyaü, kulamacchariyaü, làbhamacchariyaü, vaõõamacchariyaü, akata¤¤utaü akataveditaü. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhamme appahàya abhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharituü. 3. Pa¤c'ime bhikkhave dhamme pahàya bhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharituü. Katame pa¤ca? 4. âvàsamacchariyaü, kulamacchariyaü, làbhamacchariyaü, vaõõamacchariyaü, akata¤¤utaü akataveditaü. Ime kho bhikkhave pa¤ca dhamme pahàya bhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharitun ti. 1. Pa¤c'ime bhikkhave dhamme appahàya abhabbo dutiyaü jhànaü . . . pe . . . tatiyaü jhànaü . . . pe . . . catutthaü jhànaü . . . pe . . . sotàpattiphalaü . . . pe . . . sakadàgàmiphalaü . . . pe . . . anàgàmiphalaü . . . pe . . . arahattaü sacchikàtuü. Katame pa¤ca? . âvàsamacchariyaü, kulamacchariyaü, làbhamacchariyaü, vaõõamacchariyaü, akata¤¤utaü akataveditaü . . . Ime kho bhikkhave pa¤ca dhamme pahàya bhabbo arahattaü sacchikàtun ti. #<[page 274]># %<274 Aïguttara-Nikàya.>% 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhattuddesako na sammannitabbo. Katamehi pa¤cahi? 2. Chandàgatiü gacchati, dosàgatiü gacchati, mohàgatiü gacchati, bhayàgatiü gacchati, uddiññhànuddiññhaü na jànàti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhattuddesako na sammannitabbo. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhattuddesako sammannitabbo. Katamehi pa¤cahi? 4. Na chandàgatiü gacchati, na dosàgatiü gacchati, na mohàgatiü gacchati, na bhayàgatiü gacchati, uddiññhànuddiññhaü jànàti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhattuddesako sammannitabbo ti. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhattuddesako sammato na pesetabbo . . . pe . . . sammato pesetabbo . . . bàlo veditabbo . . . pe . . . paõóito veditabbo . . . pe . . . khataü upahataü attànaü pariharati . . . pe . . . akkhataü anupahataü attànaü pariharati . . . pe . . . yathàbhataü nikkhitto evaü niraye . . . pe . . . yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? . Na chandàgatiü gacchati, na dosàgatiü gacchati, na mohàgatiü gacchati, na bhayàgatiü gacchati, uddiññhànuddiññhaü jànàti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhattuddesako yathabhataü nikkhitto evaü sagge ti. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato senàsanapa¤¤àpako na sammannitabbo . . . senàsanapa¤¤àpako sammannitabbo . . . pa¤¤attàpa¤¤attaü na jànàti . . . pa¤¤attàpa¤¤attaü jànàti . . . Bhaõóàgàriko na sammannitabbo . . . bhaõóàgàriko sammannitabbo . . . guttàguttaü na jànàti . . . guttàguttaü jànàti . . . Cãvarapañiggàhako na sammanitabbo . . . cãvarapañiggàhako sammannitabbo . #<[page 275]># %< [Upasampadà-Vagga.] 275>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . gahitàgahitaü na jànàti . . . gahitàgahitaü jànàti . . . pe . . . Cãvarabhàjako na sammannitabbo . . . cãvarabhàjako sammannitabbo . . . pe . . . Yàgubhàjako na sammannitabbo . . . yàgubhàjako sammannitabbo . . . pe . . . Phalabhàjako na sammannitabbo . . . phalabhàjako sammannitabbo . . . pe . . . Khajjakabhàjako na sammannitabbo . . . khajjakabhàjako sammannitabbo . . . bhàjitàbhàjitaü na jànàti . . . bhàjitàbhàjitaü jànàti . . . Appamattakavissajjako na sammannitabbo . . . appamattakavissajjako sammannitabbo . . . vissajjitàvissajjitaü na jànàti . . . vissajjitàvissajjitam jànàti . . . pe . . . Sàñiyagàhàpako na sammannitabbo . . . sàñiyagàhàpako sammannitabbo . . . Pattaggàhàpako na sammannitabbo . . . pattaggàhàpako sammannitabbo . . . gahitàgahitaü na jànàti . . . gahitàgahitaü jànàti . . . âràmikapesako na sammannitabbo . . . àràmikapesako sammannitabbo . . . Sàmaõerapesako na sammannitabbo . . . sàmaõerapesako sammannitabbo . . . pe . . . sammato na pesetabbo . . . sammato pesetabbo . . . bàlo veditabbo . . . paõóito veditabbo . . . khataü upahataü attànaü pariharati . . . akkhataü anupahataü attànaü pariharati . . . yathàbhataü nikkhitto evaü niraye . . . pesitàpesitaü na jànàti . . . yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 2. Na chandàgatiü gacchati, na dosàgatiü gacchati, na mohàgatiü gacchati, na bhayàgatiü gacchati, pesitàpesitaü jànàti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato sàmaõerapesako yathàbhataü nikkhitto evaü sagge ti. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. Pàõàtipàtã hoti, adinnàdàyã hoti, abrahmacàrã hoti, musàvàdã hoti, suràmerayamajjapamàdaññhàyã hoti. #<[page 276]># %<276 Aïguttara-Nikàya.>% Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, abrahmacariyà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, suràmerayamajjapamàdaññhànà pañivirato hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato bhikkhu yathàbhataü nikkhitto evaü sagge ti. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatà bhikkhunã . . . sikkhamànà . . . sàmaõerà . . . upàsikà yathàbhataü nikkhittà evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. Pàõàtipàtinã hoti adinnàdàyinã hoti, kàmesu micchàcàrinã hoti, musàvàdinã hoti, suràmerayamajjapamàdaññhàyinã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatà upàsikà yathàbhataü nikkhittà evaü niraye. 3. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgatà upàsikà yathàbhataü nikkhittà evaü sagge. Katamehi pa¤cahi? 4. Pàõàtipàtà pañiviratà hoti, adinnàdànà pañiviratà hoti, kàmesu micchàcàrà pañiviratà hoti, musàvàdà pañiviratà hoti, suràmerayamajjapamàdaññhànà pañiviratà hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgatà upàsikà yathàbhataü nikkhittà evaü sagge ti. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato àjãvako yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi pa¤cahi? 2. Pàõàtipàtã hoti, adinnàdàyã hoti, abrahmacàrã hoti, musàvàdã hoti, suràmerayamajjapamàdaññhàyã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato àjãvako yathàbhataü nikkhitto evaü niraye ti. 1. Pa¤cahi bhikkhave dhammehi samannàgato nigaõñho . . . muõóasàvako . . . jañilako . . . paribbàjako . . . màgaõóiko . . . tedaõóiko . . . aviruddhako . . . gotamako . . . devadhammiko yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. #<[page 277]># %< [Upasampadà-Vagga.] 277>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Katamehi pa¤cahi? 2. Pàõàtipàtã hoti, adinnàdàyã hoti, abrahmacàrã hoti, musàvàdã hoti, suràmerayamajjapamàdaññhàyã hoti. Imehi kho bhikkhave pa¤cahi dhammehi samannàgato devadhammiko yathàbhataü nikkhitto evaü niraye ti. 1. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya pa¤ca dhammà bhàvetabbà. Katame pa¤ca? 2. Asubhasa¤¤à, maraõasa¤¤à, àdãnavasa¤¤à, àhàre pañikkålasa¤¤à, sabbaloke anabhiratasa¤¤à. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime pa¤ca dhammà bhàvetabbà ti. 1. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya pa¤ca dhammà bhàvetabbà. Katame pa¤ca? 2. Aniccasa¤¤à, anattasa¤¤à, maraõasa¤¤à, àhàre pañikkålasa¤¤à, sabbaloke anabhiratasa¤¤à. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime pa¤ca dhammà bhàvetabbà ti. 1. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya pa¤ca dhammà bhàvetabbà. Katame pa¤ca? 2. Aniccasa¤¤à, anicce dukkhasa¤¤à, dukkhe anattasa¤¤à, pahànasa¤¤à, viràgasa¤¤à. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime pa¤ca dhammà bhàvetabbà ti. 1. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya pa¤ca dhammà bhàvetabbà. Katame pa¤ca? 2. Saddhindriyaü, viriyindriyaü, satindriyaü, samàdhindriyaü, pa¤¤indriyaü. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime pa¤ca dhammà bhàvetabbà. #<[page 278]># %<278 Aïguttara-Nikàya.>% 1. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya pa¤ca dhammà bhàvetabbà. Katame pa¤ca? 2. Saddhàbalaü, viriyabalaü, satibalaü, samàdhibalaü, pa¤¤àbalaü. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime pa¤ca dhammà bhàvetabbà. 1. Ràgassa bhikkhave pari¤¤àya parikkhayàya pahànàya khayàya vayàya viràgàya nirodhàya càgàya pañinissaggàya ime pa¤ca dhammà bhàvetabbà . . . Dosassa . . . mohassa . . . kodhassa . . . upanàhassa . . . makkhassa . . . paëàsassa . . . issàya . . . macchariyassa . . . màyàya . . . sàtheyyassa . . . thambhassa . . . sàrambhassa . . . mànassa . . . atimànassa . . . madassa . . . pamàdassa abhi¤¤àya pari¤¤àya parikkhayàya pahànàya khayàya vayàya viràgàya nirodhàya càgàya pañinissaggàya ime pa¤ca dhammà bhàvetabbà ti. Upasampadàvaggo niññhito chavãsatimo. Chatto Paõõàsako. Uddànaü: Abhi¤¤àya pari¤¤àya parikkhayàya pahànàya khayàya vayena ca Viràganirodhà càga¤ ca pañinissaggo ime dasà ti. Tatr' idaü vaggass' uddànaü: Sekhabalaü Bala¤ c'eva Pa¤caïgika¤ ca Sumanaü Muõóa-Nãvaraõa-Sa¤¤a¤ ca Yodhàjãva¤ ca aññhamaü Theraü Kakudha-Phàsu¤ ca Andhakavinda-dvàdasaü Gilàna-Ràja-Tikaõóaü Saddhammàghàtupàsakaü Ara¤¤a-Bràhmaõa¤ c'eva Kimbilakkosakaü tathà Dãghacàràvàsika¤ ca Duccaritåpasampadan ti. Pa¤cakanipàto niññhito. #<[page 279]># %< 279>% CHAKKA-NIPâTA. Namo Tassa Bhagavato Arahato Sammàsam- buddhassa. PAòHAMA-PAööâSAKO. I. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Tatra kho Bhagavà bhikkhå àmantesi:-- Bhikkhavo ti. Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavà etad avoca:-- 2. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi chahi? 3. Idha bhikkhave bhikkhu cakkhunà råpaü disvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako viharati sato sampajàno. Sotena saddaü sutvà . . . ghànena gandhaü ghàyitvà . . . jivhàya rasaü sàyitvà . . . kàyena phoññhabbaü phusitvà . . . manasà dhammaü vi¤¤àya neva sumano hoti na dummano, upekkhako viharati sato sampajàno. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti. Idam avoca Bhagavà. Attamanà te bhikkhå Bhagavato bhàsitaü abhinandun ti. #<[page 280]># %<280 Aïguttara-Nikàya. II. 1-4>% II. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti, eko pi hutvà bahudhà hoti, bahudhà pi hutvà eko hoti, àvibhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathà pi àkàse, pañhaviyà pi ummujjanimujjaü karoti seyyathà pi udake, udake pi abhijjamàne gacchati seyyathà pi pañhaviyaü, àkàse pi pallaïkena kamati seyyathà pi pakkhã sakuõo, ime pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati, yàva Brahmalokà pi kàyena 'va saüvatteti. 3. Dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. 4. Parasattànaü parapuggallànaü cetasà ceto paricca pajànàti: saràgaü và cittaü saràgaü cittan ti pajànàti, vãtaràgaü và cittaü . . . sadosaü và cittaü . . . vãtadosaü và cittaü . . . samohaü và cittaü . . . vãtamohaü và cittam . . . saükhittaü và cittaü . . . vikkhittaü và cittaü . . . mahaggataü và cittaü . . . amahaggataü và cittaü . . . sa-uttaraü và cittaü . . . anuttaraü và cittaü . . . samàhitaü và cittaü . . . asamàhitaü và cittaü . . . vimuttaü và cittaü . . . avimuttaü và cittaü avimuttaü cittan ti pajànàti. 5. Anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, seyyathãdaü ekam pi jàtiü dve pi jàtiyo tisso pi jàtiyo catasso pi jàtiyo pa¤ca pi jàtiyo dasa pi jàtiyo vãsatim pi jàtiyo tiüsatim pi jàtiyo cattàëãsam pi jàtiyo pa¤¤àsam pi jàtiyo jàtisatam pi jàtisahassam pi jàtisatasahassam pi aneke pi saüvaññakappe aneke pi vivaññakappe aneke pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhappañisaüvedã evamàyupariyanto, #<[page 281]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so tato cuto idhåpapanno ti. Iti sàkàraü sa-uddesam anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. 6. Dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate, yathàkammåpage satte pajànàti `ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà, te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà, ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà, te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà' ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate, yathàkammåpage satte pajànàti. âsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti. III. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi chahi? #<[page 282]># %<282 Aïguttara-Nikàya. III. 2-V. 2>% 2. Saddhindriyena viriyindriyena satindriyena samàdhindriyena pa¤¤indriyena àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti. IV. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi chahi? 2. Saddhàbalena viriyabalena satibalena samàdhibalena pa¤¤àbalena àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti. V. 1. Chahi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjàniyo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave ra¤¤o bhadro assàjàniyo khamo hoti råpànaü, khamo saddànaü, khamo gandhànaü, khamo rasànaü, khamo phoññhabbànaü, vaõõasampanno ca hoti. Imehi kho bhikkhave chahi aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjàniyo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. Evam eva kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi chahi? #<[page 283]># %% 3. Idha bhikkhave bhikkhu khamo hoti råpànaü, khamo saddànaü, khamo gandhànaü, khamo rasànaü, khamo phoññhabbànaü, khamo dhammànaü. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti. VI. 1. Chahi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjàniyo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave ra¤¤o bhadro assàjàniyo khamo hoti råpànaü, khamo saddànaü, khamo gandhànaü, khamo rasànaü, khamo phoññhabbànaü, balasampanno ca hoti. Imehi kho bhikkhave chahi aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjàniyo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. Evam eva kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi chahi? 3. Idha bhikkhave bhikkhu khamo hoti råpànaü, khamo saddànaü, khamo gandhànaü, khamo rasànaü, khamo phoññhabbànaü, khamo dhammànaü. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettam lokassà ti. VII. 1. Chahi bhikkhave aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjàniyo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave ra¤¤o bhadro assàjàniyo khamo hoti råpànaü, khamo saddànaü, khamo gandhànaü, khamo rasànaü, khamo phoññhabbànaü, javasampanno ca hoti. #<[page 284]># %<284 Aïguttara-Nikàya. VII. 3-X. 1>% Imehi kho bhikkhave chahi aïgehi samannàgato ra¤¤o bhadro assàjàniyo ràjàraho hoti ràjabhoggo, ra¤¤o aïgan tveva saükhaü gacchati. Evam eva kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi chahi? 3. Idha bhikkhave bhikkhu khamo hoti råpànaü . . . pe . . . khamo dhammànaü. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. VIII. 1. Cha yimàni bhikkhave anuttariyàni. Katamàni cha? 2. Dassanànuttariyaü, savanànuttariyaü, làbhànuttariyaü, sikkhànuttariyaü, pàricariyànuttariyaü, anussatànuttariyaü. Imàni kho bhikkhave cha anuttariyànã ti. IX. 1. Cha yimàni bhikkhave anussatiññhànàni. Katamàni cha? 2. Buddhànussati, dhammànussati, saïghànussati, sãlànussati, càgànussati, devatànussati. Imàni kho bhikkhave cha anussatiññhànànã ti. X. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Sakkesu viharati Kapilavatthusmiü Nigrodhàràme. Atha kho Mahànàmo Sakko yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Mahànàmo Sakko Bhagavantaü etad avoca: Yo so bhante ariyasàvako àgataphalo vi¤¤àtasàsano, so katamena vihàrena bahulaü viharatã ti? Yo so Mahànàma ariyasàvako àgataphalo vi¤¤àtasàsano, #<[page 285]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so iminà vihàrena bahulaü viharati:-- 2. Idha Mahànàma ariyasàvako Tathàgataü anussarati `iti pi so Bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathi Satthà devamanussànaü buddho Bhagavà' ti. Yasmiü Mahànàma samaye ariyasàvako Tathàgataü anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti Tathàgataü àrabbha. Ujugatacitto kho pana Mahànàma ariyasàvako labhati atthavedaü, labhati dhammavedaü, labhati dhammåpasaühitaü pàmujjaü, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vediyati, sukhino cittaü samàdhiyati. Ayaü vuccati Mahànàma ariyasàvako: visamagatàya pajàya sampanno viharati, savyàpajjhàya pajàya avyàpajjho viharati, dhammasotaü samàpanno buddhànussatiü bhàveti. 3. Puna ca paraü Mahànàma ariyasàvako dhammaü anussarati `svàkkhàto Bhagavatà dhammo sandiññhiko akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã' ti. Yasmiü Mahànàma samaye ariyasàvako dhammaü anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti dhammaü àrabbha. Ujugatacitto kho pana Mahànàma ariyasàvako labhati atthavedaü, labhati dhammavedaü, labhati dhammåpasaühitaü pàmujjaü, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vediyati, sukhino cittaü samàdhiyati. Ayaü vuccati Mahànàma ariyasàvako: visamagatàya pajàya sampanno viharati, savyàpajjhàya pajàya avyàpajjho viharati, #<[page 286]># %<286 Aïguttara-Nikàya. X. 4-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ dhammasotaü samàpanno dhammànussatiü bhàveti. 4. Puna ca paraü Mahànàma ariyasàvako saïghaü anussarati `supañipanno Bhagavato sàvakasaïgho, ujupañipanno Bhagavato sàvakasaïgho, ¤àyapañipanno Bhagavato sàvakasaïgho, samãcipañipanno Bhagavato sàvakasaïgho, yad idaü cattàri purisayugàni aññha purisapuggalà, esa Bhagavato sàvakasaïgho àhuneyyo pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà' ti. Yasmiü Mahànàma samaye ariyasàvako saïghaü anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti saïghaü àrabbha. Ujugatacitto kho pana Mahànàma ariyasàvako labhati atthavedaü, labhati dhammavedaü, labhati dhammåpasaühitaü pàmujjaü, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vediyati, sukhino cittaü samàdhiyati. Ayaü vuccati Mahànàma ariyasàvako: visamagatàya pajàya sampanno viharati, savyàpajjhàya pajàya avyàpajjho viharati, dhammasotaü samàpanno saïghànussatiü bhàveti. 5. Puna ca paraü Mahànàma ariyasàvako attano sãlàni anussarati akhaõóàni acchiddàni asabalàni akammàsàni bhujissàni vi¤¤åpasaññhàni aparàmaññhàni samàdhisaüvattanikàni. Yasmiü Mahànàma samaye ariyasàvako attano sãlaü anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti sãlaü àrabbha. Ujugatacitto kho pana Mahànàma ariyasàvako labhati atthavedaü, labhati dhammavedaü, labhati dhammåpasaühitaü pàmujjaü, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vediyati, sukhino cittaü samàdhiyati. #<[page 287]># %% Ayaü vuccati Mahànàma ariyasàvako: visamagatàya pajàya sampanno viharati, savyàpajjhàya pajàya avyàpajjho viharati, dhammasotaü samàpanno sãlànussatiü bhàveti. 6. Puna ca paraü Mahànàma ariyasàvako attano càgaü anussarati `làbhà vata me suladdhaü vata me, yo 'haü maccheramalapariyuññhitàya pajàya vigatamalamaccherena cetasà agàraü ajjhàvasàmi muttacàgo payatapàõi vossaggarato yàcayogo dànasaüvibhàgarato' ti. Yasmiü Mahànàma samaye ariyasàvako càgaü anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti càgaü àrabbha. Ujugatacitto kho pana Mahànàma ariyasàvako labhati atthavedaü, labhati dhammavedaü, labhati dhammåpasaühitaü pàmujjaü, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vediyati, sukhino cittaü samàdhiyati. Ayaü vuccati Mahànàma ariyasàvako: visamagatàya pajàya sampanno viharati, savyàpajjhàya pajàya avyàpajjho viharati, dhammasotaü samàpanno càgànussatiü bhàveti. 7. Puna ca paraü Mahànàma ariyasàvako devatànussatiü bhàveti `santi devà Catummahàràjikà, santi devà Tàvatiüsà, santi devà Yàmà, santi devà Tusità, santi devà Nimmànaratino, santi devà Paranimmitavasavattino, santi devà Brahmakàyikà, santi devà Taduttari; yathàråpàya saddhàya samannàgatà tà devatà ito cutà tattha upapannà, mayham pi tathàråpà saddhà saüvijjati; yathàråpena sãlena samannàgatà tà devatà ito cutà tattha upapannà, mayham pi tathàråpaü sãlaü saüvijjati; yathàråpena sutena samannàgatà tà devatà tato cutà tattha upapannà, mayham pi tathàråpaü sutaü saüvijjati; yathàråpena càgena samannàgatà tà devatà ito cutà tattha upapannà, mayham pi tathàråpo càgo saüvijjati; yathàråpàya pa¤¤àya samannàgatà tà devatà ito cutà tattha upapannà, mayham pi tathàråpà pa¤¤à saüvijjatã' ti. Yasmiü Mahànàma samaye ariyasàvako attano ca tàsa¤ ca devatànaü saddha¤ ca sãla¤ ca suta¤ ca càga¤ ca pa¤¤a¤ ca anussarati, #<[page 288]># %<288 Aïguttara-Nikàya. XI. 1-4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti devatà àrabbha. Ujugatacitto kho pana Mahànàma ariyasàvako labhati atthavedaü, labhati dhammavedam, labhati dhammåpasaühitaü pàmujjaü, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vediyati, sukhino cittaü samàdhiyati. Ayaü vuccati Mahànàma ariyasàvako: visamagatàya pajàya sampanno viharati, savyàpajjhàya pajàya avyàpajjho viharati, dhammasotaü samàpanno devatànussatiü bhàveti. Yo so Mahànàma ariyasàvako àgataphalo vi¤¤àtasàsano, so iminà vihàrena bahulaü viharatã ti. âhuneyyavaggo pañhamo. Tass' uddànaü: Dve àhuneyyà indriya-balàni tayo àjàniyà Anuttariya-anussatà Mahànàmena te dasà ti. XI. 1. Cha yime bhikkhave dhammà sàràõãyà. Katame cha? 2. Idha bhikkhave bhikkhuno mettaü kàyakammaü paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu àvi c'eva raho ca: ayaü pi dhammo sàràõãyo. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno mettaü vacãkammaü paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu àvi c'eva raho ca: ayam pi dhammo sàràõãyo. 4. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno mettaü manokammaü paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu àvi c'eva raho ca: ayam pi dhammo sàràõãyo. #<[page 289]># %% 5. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu, ye te làbhà dhammikà dhammaladdhà antamaso pattapariyàpannamattam pi, tathàråpehi làbhehi appañivibhattabhogã hoti, sãlavantehi sabrahmacàrãhi sàdhàraõabhogã: ayam pi dhammo sàràõãyo. 6. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu, yàni tàni sãlàni akhaõóàni acchiddàni asabalàni akammàsàni bhujissàni vi¤¤åpasaññhàni aparàmaññhàni samàdhisaüvattanikàni, tathàråpehi sãlehi sãlasàma¤¤agato viharati sabrahmacàrãhi àvi c'eva raho ca: ayam pi dhammo sàràõãyo. 7. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu, yàyaü diññhi ariyà nãyànikà nãyàti takkarassa sammàdukkhakkhayàya, tathàråpàya diññhiyà diññhisàma¤¤agato viharati sabrahmacàrãhi àvi c'eva raho ca: ayam pi dhammo sàràõãyo. Ime kho bhikkhave cha dhammà sàràõãyà ti. XII. 1. Cha yime bhikkhave dhammà sàràõãyà piyakaraõà garukaraõà saïgahàya avivàdàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattanti. Katame cha? 2. Idha bhikkhave bhikkhuno mettaü kàyakammaü paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu àvi c'eva raho ca. Ayam pi dhammo sàràõãyo piyakaraõo garukaraõo saïgahàya avivàdàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhuno mettaü vacãkammaü paccupaññhitaü hoti . . .pe . . . mettaü manokammaü paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu àvi c'eva raho ca. Ayam pi dhammo sàràõãyo piyakaraõo garukaraõo saïgahàya avivàdàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. 4. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu, ye te làbhà dhammikà dhammaladdhà antamaso pattapariyàpannamattam pi, tathàråpehi làbhehi appañivibhattabhogã hoti sãlavantehi sabrahmacàrãhi sàdhàraõabhogã. #<[page 290]># %<290 Aïguttara-Nikàya. XII. 5-XIII. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ayam pi dhammo sàràõãyo piyakaraõo garukaraõo saïgahàya avivàdàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. 5. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu, yàni tàni sãlàni akhaõóàni acchiddàni asabalàni akammàsàni bhujissàni vi¤¤åpasaññhàni aparàmaññhàni samàdhisaüvattanikàni, tathàråpehi sãlehi sãlasàma¤¤agato viharati sabrahmacàrãhi àvi c'eva raho ca. Ayam pi dhammo sàràõãyo piyakaraõo garukaraõo saïgahàya avivàdàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. 6. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu, yàyaü diññhi ariyà nãyànikà nãyàti takkarassa sammàdukkhakkhayàya, tathàråpàya diññhiyà diññhisàma¤¤agato viharati sabrahmacàrãhi àvi c'eva raho ca. Ayam pi dhammo sàràõãyo piyakaraõo garukaraõo saïgahàya avivàdàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. Ime kho bhikkhave cha dhammà sàràõãyà piyakaraõà garukaraõà saïgahàya avivàdàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattantã ti. XIII. 1. Cha yimà bhikkhave nissàraõãyà dhàtuyo. Katamà cha? 2. Idha bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya `mettà hi kho me cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànikatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me vyàpàdo cittaü pariyàdàya tiññhatã' ti. So "mà h'evan" ti 'ssa vacanãyo: `màyasmà evaü avaca, mà Bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu Bhagavato abbhakkhànaü, na hi Bhagavà evaü vadeyya, aññhànam etaü àvuso anavakàso, yaü mettàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànikatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya, atha ca pan'assa vyàpàdo cittaü pariyàdàya ñhassatã' ti n'etaü ñhànaü vijjati. #<[page 291]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Nissaraõaü h'etaü àvuso vyàpàdassa, yad idaü mettà cetovimutti. 3. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya `karuõà hi kho me cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànikatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me vihesà cittaü pariyàdàya tiññhatã' ti. So "mà h'evan" ti 'ssa vacanãyo: `màyasmà evaü avaca, mà Bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu Bhagavato abbhakkhànaü, na hi Bhagavà evaü vadeyya, aññhànam etaü àvuso anavakàso, yaü karuõàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànikatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya, atha ca pan'assa vihesà cittaü pariyàdàya ñhassatã' ti n'etaü ñhànaü vijjati. Nissaraõam h'etaü àvuso vihesàya, yad idaü karuõà cetovimutti. 4. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya `mudità hi kho me cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànikatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me arati cittaü pariyàdàya tiññhatã' ti. So "mà h'evan" ti 'ssa vacanãyo: `màyasmà evaü avaca, mà Bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu Bhagavato abbhakkhànaü, na hi Bhagavà evaü vadeyya, atthànam etaü àvuso anavakàso, yaü muditàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànikatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya, atha ca pan'assa arati cittaü pariyàdàya ñhassatã' ti n'etaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü h'etaü àvuso aratiyà, yad idaü mudità cetovimutti. 5. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vaddeyya `upekkhà hi kho me cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànikatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me ràgo cittaü pariyàdàya tiññhatã' ti. So "mà h'evan" ti 'ssa vacanãyo: `màyasmà evaü avaca, mà Bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu Bhagavato abbhakkhànaü, na hi Bhagavà evaü vadeyya, aññhànam etaü àvuso anavakàso, yaü upekkhàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànikatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya, #<[page 292]># %<292 Aïguttara-Nikàya. XIII. 6-XIV. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ atha ca pan'assa ràgo cittaü pariyàdàya ñhassatã' ti n'etaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü h'etaü àvuso ràgassa, yad idaü upekkhà cetovimutti. 6. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya `animittà hi kho me cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànikatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me nimittànusàri vi¤¤àõaü hotã' ti. So "mà h'evan" ti 'ssa vacanãyo: `màyasmà evaü avaca, mà Bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu Bhagavato abbhakkhànaü, na hi Bhagavà evaü vadeyya, aññhànam etaü àvuso anavakàso, yaü animittàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànikatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya, atha ca pan'assa nimittànusàri vi¤¤àõaü bhavissatã' ti n'etaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü h'etaü àvuso sabbanimittànaü, yad idaü animittà cetovimutti. 7. Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya `asmã ti kho me vigataü, ayam aham asmã ti ca na samanupassàmi, atha ca pana me vicikicchàkathaükathàsallaü cittaü pariyàdàya tiññhatã' ti. So "mà h'evan" ti 'ssa vacanãyo: `màyasmà evaü avaca, mà Bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu Bhagavato abbhakkhànaü, na hi Bhagavà evaü vadeyya, aññhànam etaü àvuso anavakàso, yaü asmã ti vigate, ayam aham asmã ti ca na samanupassato, atha ca pan'assa vicikicchàkathaükathàsallaü cittaü pariyàdàya ñhassatã' ti n'etaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü h'etaü àvuso vicikicchàkathaükathàsallassa, yad idaü asmã ti mànasamugghàto. Imà kho bhikkhave cha nissàraõãyà dhàtuyo ti. XIV. 1. Tatra kho àyasmà Sàriputto bhikkhå àmantesi:-- âvuso bhikkhavo ti. âvuso ti kho te bhikkhå àyasmato Sàriputtassa paccassosuü. #<[page 293]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ âyasmà Sàriputto etad avoca:-- 2. Tathà tathà àvuso bhikkhu vihàraü kappeti, yathà yathà 'ssa vihàraü kappayato na bhaddakaü maraõaü hoti, na bhaddikà kàlakiriyà. Katha¤ càvuso bhikkhu tathà tathà vihàraü kappeti, yathà yathà 'ssa vihàraü kappayato na bhaddakaü maraõaü hoti, na bhaddikà kàlakiriyà? 3. Idhàvuso bhikkhu kammàràmo hoti kammarato kammàràmataü anuyutto, bhassàràmo hoti bhassarato bhassàràmataü anuyutto, niddàràmo hoti niddàrato niddàràmataü anuyutto, saïgaõikàràmo hoti saïgaõikàrato saïgaõikàràmataü anuyutto, saüsaggàràmo hoti saüsaggarato saüsaggàràmataü anuyutto, papa¤càràmo hoti papa¤carato papa¤càràmataü anuyutto. Evaü kho àvuso bhikkhu tathà tathà vihàraü kappeti, yathà yathà 'ssa vihàraü kappayato na bhaddakaü maraõaü hoti, na bhaddikà kàlakiriyà. Ayaü vuccat' àvuso bhikkhu sakkàyàbhirato, na pahàsi sakkàyaü sammà dukkhassa antakiriyàya. 4. Tathà tathà àvuso bhikkhu vihàraü kappeti, yathà yathà 'ssa vihàraü kappayato bhaddakaü maraõaü hoti, bhaddikà kàlakiriyà. Katha¤ càvuso bhikkhu tathà tathà vihàraü kappeti, yathà yathà 'ssa vihàraü kappayato bhaddakaü maraõaü hoti, bhaddikà kàlakiriyà? 5. Idhàvuso bhikkhu na kammàràmo hoti na kammarato na kammàràmataü anuyutto, na bhassàràmo hoti na bhassarato na bhassàràmataü anuyutto, na niddàràmo hoti na niddàrato na niddàràmataü anuyutto, na saïgaõikàràmo hoti na saïgaõikàrato na saïgaõikàràmataü anuyutto, na saüsaggàràmo hoti na saüsaggarato na saüsaggàràmataü anuyutto, na papa¤càràmo hoti na papa¤carato na papa¤càràmataü anuyutto. Evaü kho àvuso bhikkhu tathà tathà vihàraü kappeti, #<[page 294]># %<294 Aïguttara-Nikàya. XV. 1-4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yathà yathà 'ssa vihàraü kappayato bhaddakaü maraõaü hoti, bhaddikà kàlakiriyà. Ayaü vuccat' àvuso bhikkhu nibbànàbhirato, pahàsi sakkàyaü sammà dukkhassa antakiriyàyà ti. Yo papa¤caü anuyutto papa¤càbhirato mago viràdhayi so nibbànaü yogakkhemaü anuttaraü yo ca papa¤caü hitvàna nippapa¤capade rato àràdhayi so nibbànaü yogakkhemaü anuttaran ti. XV. 1. Tatra kho àyasmà Sàriputto bhikkhå àmantesi:-- Tathà tathàvuso bhikkhu vihàraü kappeti, yathà yathà 'ssa vihàraü kappayato kàlakiriyà anutappà hoti. Katha¤ càvuso bhikkhu tathà tathà vihàraü kappeti, yathà yathà 'ssa vihàraü kappayato kàlakiriyà anutappà hoti? 2. Idhàvuso bhikkhu kammàràmo hoti kammarato kammàràmataü anuyutto, bhassàràmo hoti . . . niddàràmo hoti . . . saïgaõikàràmo hoti . . . saüsaggàràmo hoti . . . papa¤càràmo hoti papa¤carato papa¤càràmataü anuyutto. Evaü kho àvuso bhikkhu tathà tathà vihàraü kappeti, yathà yathà 'ssa vihàraü kappayato kàlakiriyà anutappà hoti. Ayaü vuccat' àvuso bhikkhu sakkàyàbhirato, na pahàsi sakkàyaü sammà dukkhassa antakiriyàya. 3. Tathà tathà àvuso bhikkhu vihàraü kappeti, yathà yathà 'ssa vihàraü kappayato kàlakiriyà ananutappà hoti. Katha¤ càvuso bhikkhu tathà tathà vihàraü kappeti, yathà yathà 'ssa vihàraü kappayato kàlakiriyà ananutappà hoti? 4. Idhàvuso bhikkhu na kammàràmo hoti na kammàrato na kammaràmataü anuyutto, na bhassàràmo hoti . . . na niddàràmo hoti . #<[page 295]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . na saïgaõikàràmo hoti . . . na saüsaggàràmo hoti . . . na papa¤càràmo hoti na papa¤carato na papa¤càràmataü anuyutto. Evaü kho àvuso bhikkhu tathà tathà vihàraü kappeti, yathà yathà 'ssa vihàraü kappayato kàlakiriyà ananutappà hoti. Ayaü vuccat' àvuso bhikkhu nibbànàbhirato, pahàsi sakkàyaü sammà dukkhassa antakiriyàyà ti. Yo papa¤caü anuyutto papa¤càbhirato mago viràdhayi so nibbànaü yogakkhemaü anuttaraü yo ca papa¤caü hitvàna nippapa¤capade rato àràdhayi so nibbànaü yogakkhemaü anuttaran ti. XVI. 1. Ekam samayaü Bhagavà Bhaggesu viharati Suüsumàragire Bhesakaëàvane Migadàye. Tena kho pana samayena Nakulapità gahapati àbàdhiko hoti dukkhito bàëhagilàno. Atha kho Nakulamàtà gahapatànã Nakulapitaraü gahapatiü etad avoca:-- 2. Mà kho tvaü gahapati sàpekho kàlam akàsi. Dukkhà gahapati sàpekhassa kàlakiriyà, garahità ca Bhagavatà sàpekhassa kàlakiriyà. Siyà kho pana te gahapati evam assa `Nakulamàtà gahapatànã mam' accayena na sakkoti dàrake posetuü gharàvàsaü santharitun' ti. Na kho pan'etaü gahapati evaü daññhabbaü. Kusalà 'haü gahapati kappàsaü kantituü veõiü olikhituü, sakkom' ahaü gahapati tav' accayena dàrake posetuü gharàvàsaü santharituü. #<[page 296]># %<296 Aïguttara-Nikàya. XVI.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tasmà ti ha tvaü gahapati mà sàpekho kàlam akàsi. Dukkhà gahapati sàpekhassa kàlakiriyà, garahità ca Bhagavatà sàpekhassa kàlakiriyà. Siyà kho pana te gahapati evam assa `Nakulamàtà gahapatànã mam' accayena a¤¤aü gharaü gamissatã' ti. Na kho pan'etaü gahapati evaü daññhabbaü. Tva¤ c'eva kho gahapati jànàsi, aha¤ ca, yathà no soëasavassàni gahaññhakaü brahmacariyaü samàciõõaü. Tasmà ti ha tvaü gahapati mà sàpekho kàlam akàsi. Dukkhà gahapati sàpekhassa kàlakiriyà, garahità ca Bhagavatà sàpekhassa kàlakiriyà. Siyà kho pana te gahapati evam assa `Nakulamàtà gahapatànã mam' accayena na dassanakàmà bhavissati Bhagavato, na dassanakàmà bhikkhusaïghassà' ti. Na kho pan'etaü gahapati evaü daññhabbaü. Ahaü hi gahapati tav' accayena dassanakàmatarà c'eva bhavissàmi Bhagavato dassanakàmatarà ca bhikkhusaïghassa. Tasmà ti ha tvaü gahapati mà sàpekho kàlam akàsi. Dukkhà gahapati sàpekhassa kàlakiriyà, garahità ca Bhagavatà sàpekhassa kàlakiriyà. Siyà kho pana te gahapati evam assa `Nakulamàtà gahapatànã mam' accayena na sãlesu paripårakàrinã' ti. Na kho pan'etaü gahapati evaü daññhabbaü. Yàvatà kho gahapati tassa Bhagavato sàvikà gihã odàtavasanà sãlesu paripårakàriniyo, ahan tàsaü a¤¤atarà. Yassa kho pan'assa kaïkhà và vimati và, ayaü so Bhagavà arahaü sammàsambuddho Bhaggesu viharati Suüsumàragire Bhesakaëàvane Migadàye, taü Bhagavantaü upasaïkamitvà pucchatu. Tasmà ti ha tvaü gahapati mà sàpekho kàlam akàsi. #<[page 297]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Dukkhà gahapati sàpekhassa kàlakiriyà, garahità ca Bhagavatà sàpekhassa kàlakiriyà. Siyà kho pana te gahapati evam assa `Nakulamàtà gahapatànã na làbhinã ajjhattaü cetosamathassà' ti. Na kho pan'etaü gahapati evaü daññhabbaü. Yàvatà kho gahapati tassa Bhagavato sàvikà gihã odàtavasanà làbhiniyo ajjhattaü cetosamathassa, ahan tàsaü a¤¤atarà. Yassa kho pan'assa kaïkhà và vimati và, ayaü so Bhagavà arahaü sammàsambuddho Bhaggesu viharati Suüsumàragire Bhesakaëàvane Migadàye, taü Bhagavantaü upasaïkamitvà pucchatu. Tasmà ti ha tvaü gahapati mà sàpekho kàlam akàsi. Dukkhà gahapati sàpekhassa kàlakiriyà, garahità ca Bhagavatà sàpekhassa kàlakiriyà. Siyà kho pana te gahapati evam assa `Nakulamàtà gahapatànã na imasmiü dhammavinaye ogàdhappattà pañigàdhappattà assàsappattà tiõõavicikicchà vigatakathaükathà vesàrajjappattà aparappaccayà Satthu sàsane viharatã' ti. Na kho pan'etaü gahapati evaü daññhabbaü. Yàvatà kho gahapati tassa Bhagavato sàvikà gihã odàtavasanà imasmiü dhammavinaye ogàdhappattà pañigàdhappattà assàsappattà tiõõavicikicchà vigatakathaükathà vesàrajjappattà aparappaccayà Satthu sàsane viharantiyo, ahan tàsaü a¤¤atarà. Yassa kho pan'assa kaïkhà và vimati và, ayaü so Bhagavà arahaü sammàsambuddho Bhaggesu viharati Suüsumàragire Bhesakaëàvane Migadàye, taü Bhagavantaü upasaïkamitvà pucchatu. Tasmà ti ha tvaü gahapati mà sàpekho kàlam akàsi. Dukkhà gahapati sàpekhassa kàlakiriyà, garahità ca Bhagavatà sàpekhassa kàlakiriyà ti. 3. Atha kho Nakulapituno gahapatissa Nakulamàtarà gahapatàniyà iminà ovàdena ovadiyamànassa so àbàdho ñhànaso pañippassambhi, #<[page 298]># %<298 Aïguttara-Nikàya. XVI. 4-XVII. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ vuññhahi ca Nakulapità gahapati tamhà àbàdhà. Tathà pahãno ca pana Nakulapituno gahapatissa so àbàdho ahosi. Atha kho Nakulapità gahapati gilànà vuññhito aciravuññhito gela¤¤à daõóam olubbha yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Nakulapitaraü gahapatiü Bhagavà etad avoca:-- 4. Làbhà te gahapati suladdhan te gahapati, yassa te Nakulamàtà gahapatànã anukampikà atthakàmà ovàdikà anusàsikà; yàvatà kho gahapati mama sàvikà gihã odàtavasanà sãlesu paripårakàriniyo, Nakulamàtà gahapatànã tàsaü a¤¤atarà; yàvatà kho gahapati mama sàvikà gihã odàtavasanà labhiniyo ajjhattaü cetosamathassa, Nakulamàtà gahapatànã tàsaü a¤¤atarà; yàvatà kho gahapati mama sàvikà gihã odàtavasanà imasmiü dhammavinaye ogàdhappattà pañigàdhappattà assàsappattà tiõõavicikicchà vigatakathaükathà vesàrajjappattà aparappaccayà Satthu sàsane viharantiyo, Nakulamàtà gahapatànã tàsaü a¤¤atarà. Làbhà te gahapati suladdhan te gahapati, yassa te Nakulamàtà gahapatànã anukampikà atthakàmà ovàdikà anusàsikà ti. XVII. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Atha kho Bhagavà sàyaõhasamayaü pañisallànà vuññhito yen' upaññhànasàlà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. âyasmà pi kho Sàriputto sàyaõhasamayaü pañisallànà vuññhito yen' upaññhànasàlà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. #<[page 299]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ âyasmà pi kho Mahàmoggallàno, àyasmà pi kho Mahàkassapo, àyasmà pi kho Mahàkaccàno, àyasmà pi kho Mahàkoññhito, àyasmà pi kho Mahàcundo, àyasmà pi kho Mahàkappino, àyasmà pi kho Anuruddho, àyasmà pi kho Revato, àyasmà pi kho ânando sàyaõhasamayaü pañisallànà vuññhito yen' upaññhànasàlà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Atha kho Bhagavà bahu-deva rattiü nisajjàya vãtinàmetvà uññhàyàsanà vihàraü pàvisi. Te pi kho àyasmanto acirapakkantassa Bhagavato uññhàyàsanà yathàvihàraü agamaüsu. Ye pana tattha bhikkhå navà acirapabbajità adhunàgatà imaü dhammavinayaü, te yàva suriyass' uggamanà kàkacchamànà supiüsu. Addasà kho Bhagavà dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena te bhikkhå yàva suriyass' uggamanà kàkacchamàne supante, disvà yen' upaññhànasàlà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Nisajja kho Bhagavà te bhikkhå àmantesi:-- 2. Kahan nu kho bhikkhave Sàriputto, kahaü Mahàmoggallàno, kahaü Mahàkassapo, kahaü Mahàkaccàno, kahaü Mahàkoññhito, kahaü Mahàcundo, kahaü Mahàkappino, kahaü Anuruddho, kahaü Revato, kahaü ânando, kahan nu kho te bhikkhave therà sàvakà gatà ti? `Te pi kho bhante àyasmanto acirapakkantassa Bhagavato uññhàyàsanà yathàvihàraü agamaüså' ti. Tena no tumhe bhikkhave therà, bhikkhå navà yàva suriyass' uggamanà kàkacchamànà supatha. Taü kim ma¤¤atha bhikkhave, api nu tumhehi diññhaü và sutaü và: ràjà khattiyo muddhàvasitto yàvadatthaü seyyasukhaü passasukhaü middhasukhaü anuyutto viharanto yàvajãvaü rajjaü kàrento janapadassa và piyo manàpo ti? #<[page 300]># %<300 Aïguttara-Nikàya. XVII.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ `No h'etaü bhante.' Sàdhu bhikkhave, mayà pi kho etaü bhikkhave neva diññhaü na sutaü: ràjà khattiyo muddhàvasitto yàvadatthaü seyyasukhaü passasukhaü middhasukhaü anuyutto viharanto yàvajãvaü rajjaü kàrento janapadassa và piyo manàpo ti. Taü kim ma¤¤atha bhikkhave, api nu tumhehi diññhaü và sutaü và: raññhiko pettaniko senàya senàpatiko gàmagàmiko pågagàmaõiko yàvadaññhaü seyyasukhaü passasukhaü middhasukhaü anuyutto viharanto yàvajãvaü pågagàmaõikattaü kàrento pågassa và piyo manàpo ti? `No h'etaü bhante.' Sàdhu bhikkhave, mayà pi kho etaü bhikkhave neva diññhaü na sutaü: pågagàmaõiko yàvadattham seyyasukhaü passasukhaü middhasukhaü anuyutto viharanto yàvajãvaü pågagàmaõikattaü kàrento pågassa và piyo manàpo' ti. Taü kim ma¤¤atha bhikkhave, api nu tumhehi diññhaü và sutaü và: samaõo và bràhmaõo và yàvadatthaü seyyasukhaü passasukhaü middhasukhaü anuyutto indriyesu aguttadvàro bhojane amatta¤¤å jàgariyaü ananuyutto avipassako kusalànaü dhammànaü pubbarattàpararattaü bodhapakkhikànaü dhammànaü bhàvanànuyogaü ananuyutto àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharanto ti? `No h'etaü bhante' . Sàdhu bhikkhave, mayà pi kho etaü bhikkhave neva diññhaü na sutaü: #<[page 301]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ samaõo và bràhmaõo và yàvadatthaü seyyasukhaü passasukhaü middhasukhaü anuyutto indriyesu aguttadvàro bhojane amatta¤¤å jàgariyaü ananuyutto avipassako kusalànaü dhammànaü pubbarattàpararattaü bodhapakkhikànaü dhammànaü bhàvanànuyogaü ananuyutto àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharanto ti. Tasmà ti ha bhikkhave evaü sikkhitabbaü:-- 3. Indriyesu guttadvàrà bhavissàma bhojane matta¤¤uno jàgariyaü anuyuttà vipassakà kusalànaü dhammànaü pubbarattàpararattaü bodhapakkhikànaü dhammànaü bhàvanànuyogam anuyuttà viharissàmà ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabban ti. XVIII. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Kosalesu càrikaü carati mahatà bhikkhusaïghena saddhiü. Addasà kho Bhagavà addhànamaggapañipanno a¤¤atarasmiü padese macchikaü macchabandhaü macche vadhitvà vadhitvà vikkiõamàõaü, disvà maggà ukkamma a¤¤atarasmiü rukkhamåle pa¤¤atte àsane nisãdi. Nisajja kho Bhagavà bhikkhå àmantesi:-- 2. Passatha no tumhe bhikkhave amuü macchikaü macchabandhaü macche vadhitvà vadhitvà vikkiõamànan ti? `Evaü bhante.' Taü kim ma¤¤atha bhikkhave, api nu tumhehi diññhaü và sutaü và: macchiko macchabandho macche vadhitvà vadhitvà vikkiõamàno tena kammena tena àjãvena hatthiyàyã và assayàyã và rathayàyã và yànayàyã và bhogabhogã và mahantaü và bhogakkhandhaü ajjhàvasanto ti? #<[page 302]># %<302 Aïguttara-Nikàya. XVIII.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ `No h'etaü bhante.' Sàdhu bhikkhave, mayà pi kho etaü bhikkhave neva diññhaü na sutaü: macchiko macchabandho macche vadhitvà vadhitvà vikkiõamàno tena kammena tena àjãvena hatthiyàyã và assayàyã va rathayàyã và yànayàyã và bhogabhogã và mahantaü và bhogakkhandhaü ajjhàvasanto ti. Taü kissa hetu? Te hi so bhikkhave macche vajjhe vadhày' upanãte pàpakena manasànupekkhati, tasmà so neva hatthiyàyã hoti na assayàyã na rathayàyã na yànayàyã na bhogabhogã, na mahantaü bhogakkhandhaü ajjhàvasati. Taü kim ma¤¤atha bhikkhave, api nu tumhehi diññhaü và sutaü và: goghàtako gàvo vadhitvà vadhitvà vikkiõamàno tena kammena tena àjãvena hatthiyàyã và assayàyã và rathayàyã và yànayàyã và bhogabhogã và mahantaü và bhogakkhandhaü ajjhàvasanto ti? `No h'etaü bhante.' Sàdhu bhikkhave, mayà pi kho etaü bhikkhave neva diññhaü na sutaü: goghàtako gàvo vadhitvà vadhitvà vikkiõamàno tena kammena tena àjãvena hatthiyàyã và assayàyã và rathayàyã và yànayàyã và bhogabhogã và mahantaü và bhogakkhandhaü ajjhàvasanto ti. Taü kissa hetu? Te hi so bhikkhave gàvo vajjhe vadhày' upanãte pàpakena manasànupekkhati, tasmà so neva hatthiyàyã hoti na assayàyã na rathayàyã na yànayàyã na bhogabhogã, na mahantaü bhogakkhandhaü ajjhàvasati. Tam kim ma¤¤atha bhikkhave, api nu tumhehi diññhaü và sutaü và: #<[page 303]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ orabbhiko . . . pe . . . såkariko . . . sàkuõiko . . . màgaviko mige vadhitvà vadhitvà vikkiõamàno tena kammena tena àjãvena hatthiyàyã và assayàyã và rathayàyã và yànayàyã và bhogabhogã và mahantaü và bhogakkhandhaü ajjhàvasanto ti? `No h'etaü bhante.' Sàdhu bhikkhave, mayà pi kho etaü bhikkhave neva diññhaü na sutaü: màgaviko mige vadhitvà vadhitvà vikkiõamàno tena kammena tena àjãvena hatthiyàyã và assayàyã và rathayàyã và yànayàyã và bhogabhogã và mahantaü và bhogakkhandhaü ajjhàvasanto ti. Taü kissa hetu? Te hi so bhikkhave mige vajjhe vadhày' upanãte pàpakena manasànupekkhati, tasmà so neva hatthiyàyã hoti na assayàyã na rathayàyã na yànayàyã na bhogabhogã, na mahantaü bhogakkhandhaü ajjhàvasati. Te hi so bhikkhave tiracchànagate pàõe vajjhe vadhày' upanãte pàpakena manasànupekkhamàno neva hatthiyàyã bhavissati na assayàyã na rathayàyã na yànayàyã na bhogabhogã, na mahantaü bhogakkhandhaü ajjhàvasissati. Ko pana vàdo yaü manussabhåtaü vajjhaü vadhày' upanãtaü pàpakena manasànupekkhati, taü hi 'ssa bhikkhave hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàya, kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjatã ti. XIX. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Nàdike viharati Gi¤jakàvasathe. Tatra kho Bhagavà bhikkhå àmantesi:-- Bhikkhavo ti. #<[page 304]># %<304 Aïguttara-Nikàya. XIX. 2-6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Bhadante ti te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavà etad avoca:-- 2. Maraõasati bhikkhave bhàvità bahulãkatà mahapphalà hoti mahànisaüsà amatogadhà amatapariyosànà. Bhàvetha no tumhe bhikkhave maraõasatin ti. 3. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `ahaü kho bhante bhàvemi maraõasatin' ti. Yathà kathaü pana tvaü bhikkhu bhàvesi maraõasatin ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti "aho vatàhaü rattindivaü jãveyyaü, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahu vata me kataü assà" ti, evaü kho ahaü bhante bhàvemi maraõasatin' ti. 4. A¤¤ataro pi kho bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `aham pi kho bhante bhàvemi maraõasatin' ti. Yathà kathaü pana tvaü bhikkhu bhàvesi maraõasatin ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti "aho vatàhaü divasaü jãveyyaü, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahu vata me kataü assà" ti, evaü kho ahaü bhante bhàvemi maraõasatin' ti. 5. A¤¤ataro pi kho bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `aham pi kho bhante bhàvemi maraõasatin' ti. Yathà kathaü pana tvaü bhikkhu bhàvesi maraõasatin ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti "aho vatàhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü ekaü piõóapàtaü bhu¤jàmi, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahu vata me kataü assà" ti, evaü kho ahaü bhante bhàvemi maraõasatin' ti. 6. A¤¤ataro pi kho bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `aham pi kho bhante bhàvemi maraõasatin' ti. Yathà kathaü pana tvaü bhikkhu bhàvesi maraõasatin ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti "aho vatàhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü cattàro pa¤ca àlope saükhàditvà ajjhoharàmi, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahu vata me kataü assà" ti, #<[page 305]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü kho ahaü bhante bhàvemi maraõasatin' ti. 7. A¤¤ataro pi kho bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `aham pi kho bhante bhàvemi maraõasatin' ti. Yathà kathaü pana tvaü bhikkhu bhàvesi maraõasatin ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti "aho vatàhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü ekaü àlopaü saükhàditvà ajjhoharàmi, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahu vata me kataü assà" ti, evaü kho ahaü bhante bhàvemi maraõasatin' ti. 8. A¤¤ataro pi kho bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `aham pi kho bhante bhàvemi maraõasatin' ti. Yathà kathaü pana tvaü bhikkhu bhàvesi maraõasatin ti? `Idha mayhaü bhante evaü hoti "aho vatàhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü assasitvà và passasàmi passasitvà và assasàmi, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahu vata me kataü assà" ti, evaü kho ahaü bhante bhàvemi maraõasatin' ti. 9. Evaü vutte Bhagavà te bhikkhå etad avoca:-- Yvàyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhàveti `aho vatàhaü rattindivaü jãveyyaü, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahu vata me kataü assà' ti, yo càyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhàveti `aho vatàhaü divasaü jãveyyaü, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahu vata me kataü assà' ti, yo càyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhàveti `aho vatàhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü ekaü piõóapàtaü bhu¤jàmi, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahu vata me kataü assà' ti, yo càyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhàveti `aho vatàhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü cattàro pa¤ca àlope saükhàditvà ajjhoharàmi, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahu vata me kataü assà' ti; ime vuccanti bhikkhave bhikkhå: #<[page 306]># %<306 Aïguttara-Nikàya. XIX. 10-XX. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ pamattà viharanti, dandhaü maraõasatiü bhàventi àsavànaü khayàya. Yo ca khvàyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhàveti `aho vatàhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü ekaü àlopaü saükhàditvà ajjhoharàmi, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahu vata me kataü assà' ti, yo càyaü bhikkhave bhikkhu evaü maraõasatiü bhàveti `aho vatàhaü tadantaraü jãveyyaü yadantaraü assasitvà và passasàmi passasitvà và assasàmi, Bhagavato sàsanaü manasikareyyaü, bahu vata me kataü assà' ti; ime vuccanti bhikkhave bhikkhå: appamattà viharanti, tikkhaü maraõasatiü bhàventi àsavànaü khayàya. Tasmà ti ha bhikkhave evaü sikkhitabbaü:-- 10. Appamattà viharissàma, tikkhaü maraõasatiü bhàvessàma àsavànaü khayàyà ti. Evaü hi vo bhikkhave sikkhitabban ti. XX. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Nàdike viharati Gi¤jakàvasathe. Tatra kho Bhagavà bhikkhå àmantesi:-- 2. Maraõasati bhikkhave bhàvità bahulãkatà mahapphalà hoti mahànisaüsà amatogadhà amatapariyosànà. Kathaü bhàvità ca bhikkhave maraõasati, kathaü bahulãkatà mahapphalà hoti mahànisaüsà amatogadhà amatapariyosànà? 3. Idha bhikkhave bhikkhu divase nikkhante rattiyà pañihitàya iti pañisa¤cikkhati `bahukà kho me paccayà maraõassa: ahi và maü óaüseyya, vicchiko và maü óaüseyya, satapadã và maü óaüseyya, tena me assa kàlakiriyà, so mam'assa antaràyo; upakkhalitvà và papateyyaü, bhattaü và me bhuttaü vyàpajjeyya, pittaü và me kuppeyya, #<[page 307]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ semhaü và me kuppeyya, satthakà và me vàtà kuppeyyuü, tena me assa kàlakiriyà, so mam' assa antaràyo' ti. Tena bhikkhave bhikkhunà iti pañisa¤cikkhitabbaü `atthi nu kho me pàpakà akusalà dhammà appahãnà, ye me assu rattiü kàlaü karontassa antaràyàyà' ti. Sace bhikkhave bhikkhu paccavekkhamàno evaü jànàti `atthi me pàpakà akusalà dhammà appahãnà, ye me assu rattiü kàlaü karontassa antaràyàyà' ti, tena bhikkhave bhikkhunà tesaü yeva pàpakànaü akusalànaü dhammànaü pahànàya adhimatto chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhã ca appañivànã ca sati ca sampaja¤¤a¤ ca karaõãyaü. Seyyathà pi bhikkhave àdittacelo và àdittasãso và tass'eva celassa và sãsassa và nibbàpanàya adhimattaü chanda¤ ca vàyàma¤ ca ussàha¤ ca ussoëhi¤ ca appañivàni¤ ca sati¤ ca sampaja¤¤a¤ ca kareyya, evam eva kho bhikkhave tena bhikkhunà tesaü yeva pàpakànaü akusalànaü dhammànaü pahànàya adhimatto chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhã ca appañivànã ca sati ca sampaja¤¤a¤ ca karaõãyaü. Sace pana bhikkhave bhikkhu paccavekkhamàno evaü jànàti `natthi me pàpakà akusalà dhammà appahãnà, ye me assu rattiü kàlaü karontassa antaràyàyà' ti, tena bhikkhave bhikkhunà ten'eva pãtipàmujjena vihàtabbaü ahorattànusikkhinà kusalesu dhammesu. 4. Idha pana bhikkhave bhikkhu rattiyà nikkhantàya divase pañihite iti pañisa¤cikkhati `bahukà kho me paccayà maraõassa: ahi và maü óaüseyya, vicchiko và maü óaüseyya, satapadã và maü óaüseyya, tena me assa kàlakiriyà, so mam'assa antaràyo; upakkhalitvà và papateyyaü, bhattaü và me bhuttaü vyàpajjeyya, pittaü và me kuppeyya, semhaü và me kuppeyya, satthakà và me kuppeyyuü, tena me assa kàlakiriyà, so mam'assa antaràyo' ti. Tena bhikkhave bhikkhunà iti pañisa¤cikkhitabbaü `atthi nu kho me pàpakà akusalà dhammà appahãnà, #<[page 308]># %<308 Aïguttara-Nikàya. XX.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ye me assu divà kàlaü karontassa antaràyàyà' ti. Sace bhikkhave bhikkhu paccavekkhamàno evaü jànàti `atthi me pàpakà akusalà dhammà appahãnà, ye me assu divà kàlaü karontassa antaràyàyà' ti, tena bhikkhave bhikkhunà tesaü yeva pàpakànaü akusalànaü dhammànaü pahànàya adhimatto chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhã ca appañivànã ca sati ca sampaja¤¤a¤ ca karaõãyaü. Seyyathà pi bhikkhave àdittacelo và àdittasãso và tass'eva celassa và sãsassa và nibbàpanàya adhimattaü chanda¤ ca vàyàma¤ ca ussàha¤ ca ussoëhi¤ ca appañivàni¤ ca sati¤ ca sampaja¤¤a¤ ca kareyya, evam eva kho bhikkhave tena bhikkhunà tesaü yeva pàpakànaü akusalànaü dhammànaü pahànàya adhimatto chando ca vàyàmo ca ussàho ca ussoëhã ca appañivànã ca sati ca sampaja¤¤a¤ ca karaõãyaü. Sace pana bhikkhave bhikkhu paccavekkhamàno evaü jànàti `natthi me pàpakà akusalà dhammà appahãnà, ye me assu divà kàlaü karontassa antaràyàyà' ti, tena bhikkhave bhikkhunà ten'eva pãtipàmujjena vihàtabbaü ahorattànusikkhinà kusalesu dhammesu. Evaü bhàvità kho bhikkhave maraõasati, evaü bahulãkatà mahapphalà hoti mahànisaüsà amatogadhà amatapariyosànà ti. Sàràõãyavaggo dutiyo. Tass' uddànaü: Dve sàrànãyà mettaü bhaddakaü ananutappiyaü Nakula maccha dve ca honti maraõasatinà cà ti. #<[page 309]># %% XXI. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Sakkesu viharati Sàmagàmake pokkharaõiyàyaü. Atha kho a¤¤atarà devatà abhikkantàya rattiyà abhikkantavaõõà kevalakappaü pokkharaõiyaü obhàsetvà yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhità kho sà devatà Bhagavantaü etad avoca `tayo 'me bhante dhammà bhikkhuno parihànàya saüvattanti. Katame tayo? Kammàràmatà, bhassàràmatà, niddàràmatà. Ime kho bhante tayo dhammà bhikkhuno parihànàya saüvattantã' ti. Idam avoca sà devatà. Samanu¤¤o Satthà ahosi. Atha kho sà devatà `samanu¤¤o me Satthà' ti Bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà tatth' ev' antaradhàyi. 2. Atha kho Bhagavà tassà rattiyà accayena bhikkhå àmantesi:-- Imaü bhikkhave rattiü a¤¤atarà devatà abhikkantàya rattiyà abhikkantavaõõà kevalakappaü pokkharaõiyaü obhàsetvà yenàhaü ten' upasaïkami, upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhità kho bhikkhave sà devatà maü etad avoca `tayo 'me bhante dhammà bhikkhuno parihànàya saüvattanti. Katame tayo? Kammàràmatà, bhassàràmatà,niddàràmatà. Ime kho bhante tayo dhammà bhikkhuno parihànàya saüvattantã' ti. Idam avoca bhikkhave sà devatà, idaü vatvà maü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà tatth' ev' antaradhàyi. Tesaü vo bhikkhave alàbhà tesaü dulladdhaü, ye vo devatà pi jànanti kusalehi dhammehi parihànàya saüvattamàne. Apare pi bhikkhave tayo parihàniye dhamme desessàmi, taü suõàtha, sàdhukaü manasikarotha, bhàsissàmã ti. `Evaü bhante' ti kho te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavà etad avoca:-- #<[page 310]># %<310 Aïguttara-Nikàya. XXI. 3-XXIII. 1>% 3. Katame ca bhikkhave tayo parihàniyà dhammà? Saïgaõikàràmatà, dovacassatà, pàpamittatà. Ime kho bhikkhave tayo parihàniyà dhammà. 4. Ye hi keci bhikkhave atãtam addhànaü parihàyiüsu kusalehi dhammehi, sabbe te ime heva chahi dhammehi parihàyiüsu kusalehi dhammehi. Ye hi keci bhikkhave anàgatam addhànaü parihàyissanti kusalehi dhammehi, sabbe te ime heva chahi dhammehi parihàyissanti kusalehi dhammehi. Ye hi pi keci bhikkhave etarahi parihàyanti kusalehi dhammehi, sabbe te ime heva chahi dhammehi parihàyanti kusalehi dhammehã ti. XXII. 1. Cha yime bhikkhave aparihàniye dhamme desessàmi, taü suõàtha . . . 2. Katame ca bhikkhave cha aparihàniyà dhammà? Na kammàràmatà, na bhassàràmatà, na niddàràmatà, na saïgaõikàràmatà, sovacassatà, kalyàõamittatà. Ime kho bhikkhave cha aparihàniyà dhammà. 3. Ye hi keci bhikkhave atãtam addhànaü na parihàyiüsu kusalehi dhammehi, sabbe te ime heva chahi dhammehi na parihàyiüsu kusalehi dhammehi. Ye hi keci bhikkhave anàgatam addhànaü na parihàyissanti kusalehi dhammehi, sabbe te ime heva chahi dhammehi na parihàyissanti kusalehi dhammehi. Ye pi hi keci bhikkhave etarahi na parihàyanti kusalehi dhammehi, sabbe te ime heva chahi dhammehi na parihàyanti kusalehi dhammehã ti. XXIII. 1. Bhayan ti bhikkhave kàmànam etaü adhivacanaü, dukkhan ti bhikkhave kàmànam etaü adhivacanaü, rogo ti bhikkhave kàmànam etaü adhivacanaü, gaõóo ti bhikkhave kàmànam etaü adhivacanaü, #<[page 311]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ saïgo ti bhikkhave kàmànam etaü adhivacanaü, païko ti bhikkhave kàmànam etaü adhivacanaü. 2. Kasmà ca bhikkhave bhayan ti kàmànam etaü adhivacanaü? Kàmaràgarattàyaü bhikkhave chandaràgavinibbaddho diññhadhammikà pi bhayà na parimuccati, samparàyikà pi bhayà na parimuccati. Tasmà bhayan ti kàmànam etaü adhivacanaü. 3. Kasmà ca bhikkhave dukkhan ti . . . rogo ti . . . gaõóo ti . . . saïgo ti . . . païko ti kàmànam etaü adhivacanaü? Kàmaràgarattàyaü bhikkhave chandaràgavinibaddho diññhadhammikà pi païkà na parimuccati, samparàyikà pi païkà na parimuccati. Tasmà païko ti kàmànam etaü adhivacanan ti. Bhayaü dukkhaü rogo gaõóaü saïgo païko ca ubhayaü: ete kàmà pavuccanti, yattha satto puthujjano. Upàdàne bhayaü disvà jàtimaraõasambhave anupàdà vimuccanti jàtimaraõasaükhaye. Te khemappattà sukhino diññhadhammàbhinibbutà sabbaverabhayàtãtà sabbadukkhaü upaccagun ti. XXIV. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu Himavantaü pabbataràjaü padàleyya, ko pana vàdo chavàya avijjàya. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu samàdhissa samàpattikusalo hoti, samàdhissa ñhitikusalo hoti, samàdhissa vuññhànakusalo hoti, samàdhissa kallitàkusalo hoti, samàdhissa gocarakusalo hoti, samàdhissa abhinãhàrakusalo hoti. #<[page 312]># %<312 Aïguttara-Nikàya XXV.1-4>% Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu Himavantaü pabbataràjaü padàleyya, ko pana vàdo chavàya avijjàyà ti. XXV. 1. Cha yimani bhikkhave anussatiññhànàni. Katamàni cha? 2. Idha bhikkhave ariyasàvako Tathàgataü anussarati `iti pi so Bhagavà . . . pe . . . Sattà devamanussànaü buddho Bhagavà' ti. Yasmiü bhikkhave samayena ariyasàvako Thathàgataü anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapuriyuññhitaü cittaü hoti, ujagatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti, nikkhantaü muttaü vuññhitaü gedhamhà, gedho ti kho bhikkhave pa¤cann' etam kàmaguõànaü adhivacanaü. Idam pi kho bhikkhave àrammaõaü karitvà evam idh' ekacce sattà visujjhanti. 3. Puna ca paraü bhikkhave ariyasàvako dhammaü anussarati `svàkkhàto Bhagavatà dhammo . . . pe . . . paccattaü veditabbo vi¤¤åhã' ti. Yasmiü bhikkhave samaye ariyasàvako dhammaü anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapuriyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti, nikkhantaü muttaü vuññhitaü gedhamhà, gedho ti kho bhikkhave pa¤cann' etam kàmaguõànaü adhivacanaü. Idam pi kho bhikkhave àrammaõaü karitvà evam idh' ekacce sattà visujjhanti. 4. Puna ca paraü bhikkhave ariyasàvako saïghaü anussarati supañipanno Bhagavato sàvakasaïgho . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà' ti. Yasmiü bhikkhave samaye ariyasàvako saïghaü anussarati, #<[page 313]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti, nikkhantaü muttaü vuññhitaü gedhamhà, gedho ti kho bhikkhave pa¤cann'etaü kàmaguõànaü adhivacanaü. Idam pi kho bhikkhave àrammaõaü karitvà evam idh' ekacce sattà visujjhanti. 5. Puna ca paraü bhikkhave ariyasàvako attano sãlàni anussarati akhaõóàni . . . pe . . . samàdhisaüvattanikàni. Yasmiü bhikkhave samaye ariyasàvako sãlaü anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti, nikkhantaü muttaü vuññhitaü gedhamhà, gedho ti kho bhikkhave pa¤cann'etaü kàmaguõànaü adhivacanaü. Idam pi kho bhikkhave àrammaõaü karitvà evam idh' ekacce sattà visujjhanti. 6. Puna ca paraü bhikkhave ariyasàvako attano càgaü anussarati `làbhà vata me suladdhaü vata me . . . pe . . . yàcayogo dànasaüvibhàgarato' ti. Yasmiü bhikkhave samaye ariyasàvako càgaü anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti, nikkhantaü muttaü vuññhitaü gedhamhà, gedho ti kho bhikkhave pa¤cann'etaü kàmaguõànaü adhivacanaü. Idam pi kho bhikkhave àrammaõaü karitvà evam idh' ekacce sattà visujjhanti. 7. Puna ca paraü bhikkhave ariyasàvako devatà anussarati `santi devà Càtummahàràjikà, santi devà Tàvatiüsà, santi devà Yàmà, santi devà Tusità, santi devà Nimmànaratino, santi devà Paranimmitavasavattino, santi devà Brahmakàyikà, #<[page 314]># %<314 Aïguttara-Nikàya. XXVI. 1-3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ santi devà Tatuttari; yathàråpàya saddhàya samannàgatà tà devatà ito cutà tattha upapannà, mayham pi tathàråpà saddhà saüvijjati; yathàråpena sãlena sutena càgena pa¤¤àya samannàgatà tà devatà ito cutà tattha upapannà, mayham pi tathàråpà pa¤¤à saüvijjatã' ti. Yasmiü bhikkhave samaye ariyasàvako attano ca tàsa¤ ca devatànaü saddha¤ ca sãla¤ ca suta¤ ca càga¤ ca pa¤¤a¤ ca anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti, nikkhantaü muttaü vuññhitaü gedhamhà, gedho ti kho bhikkhave pa¤cann'etaü kàmaguõànaü adhivacanaü. Idam pi kho bhikkhave àrammaõaü karitvà evam idh' ekacce sattà visujjhanti. Imàni kho bhikkhave cha anussatiññhànànã ti. XXVI. 1. Tatra kho àyasmà Mahàkaccàno bhikkhå àmantesi:-- âvuso bhikkhavo ti. âvuso ti kho te bhikkhå àyasmato Mahàkaccànassa paccassosuü. âyasmà Mahàkaccàno etad avoca:-- 2. Acchariyaü àvuso abbhutaü àvuso, yàva¤ c' idaü tena Bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena sambàdhe okàsàdhigamo anubuddho sattànaü visuddhiyà sokaparidevànaü samatikkamàya dukkhadomanassànaü atthaïgamàya ¤àyassa adhigamàya nibbànassa sacchikiriyàya, yad idaü cha anussatiññhànàni. Katamàni cha? 3. Idhàvuso ariyasàvako Tathàgataü anussarati `iti pi so Bhagavà . . . pe . . . Satthà devamanussànaü buddho Bhagavà' ti. Yasmiü àvuso samaye ariyasàvako Tathàgataü anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, #<[page 315]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti, nikkhantaü muttaü vuññhitaü gedhamhà, gedho ti kho àvuso pa¤cann'etaü kàmaguõànaü adhivacanaü. Sa kho so àvuso ariyasàvako sabbaso àkàsasamena cetasà viharati vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena. Idam pi kho àvuso àrammaõaü karitvà evam idh' ekacce sattà visuddhidhammà bhavanti. 4. Puna ca paraü àvuso ariyasàvako dhammaü anussarati `svàkkhàto Bhagavatà dhammo . . . pe . . . paccattaü veditabbo vi¤¤åhã' ti. Yasmiü àvuso samaye ariyasàvako dhammaü anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti, nikkhantaü muttaü vuññhitaü gedhamhà, gedho ti kho àvuso pa¤cann'etaü kàmaguõànaü adhivacanaü. Sa kho so àvuso ariyasàvako sabbaso àkàsasamena cetasà viharati vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena. Idam pi kho àvuso àrammaõaü karitvà evam idh' ekacce sattà visuddhidhammà bhavanti. 5. Puna ca paraü àvuso ariyasàvako saïghaü anussarati `supañipanno Bhagavato sàvakasaïgho . . . pe . . . anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà' ti. Yasmiü samaye ariyasàvako saïghaü anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti, nikkhantaü muttaü vuññhitaü gedhamhà, gedho ti kho àvuso pa¤cann'etaü kàmaguõànaü adhivacanaü. Sa kho so àvuso ariyasàvako sabbaso àkàsasamena cetasà viharati vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena. Idam pi kho àvuso àrammaõaü karitvà evam idh' ekacce sattà visuddhidhammà bhavanti. #<[page 316]># %<316 Aïguttara-Nikàya. XXVI. 6-8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 6. Puna ca paraü àvuso ariyasàvako attano sãlàni anussarati akhaõóàni . . . pe . . . samàdhisaüvattanikàni. Yasmiü àvuso samaye ariyasàvako sãlaü anussarati, nev' assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti, nikkhantaü muttaü vuññhitaü gedhamhà, gedho ti kho àvuso pa¤cann'etaü kàmaguõànaü adhivacanaü. Sa kho so àvuso ariyasàvako sabbaso àkàsasamena cetasà viharati vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena. Idam pi kho àvuso àrammaõaü karitvà evam idh' ekacce sattà visuddhidhammà bhavanti. 7. Puna ca paraü àvuso ariyasàvako attano càgaü anussarati `làbhà vata me suladdhaü vata me . . . pe . . . yàcayogo dànasaüvibhàgarato' ti. Yasmiü àvuso samaye ariyasàvako càgaü anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti, nikkhantaü muttaü vuññhitaü gedhamhà, gedho ti kho àvuso pa¤cann'etaü kàmaguõànaü adhivacanaü. Sa kho so àvuso ariyasàvako sabbaso àkàsasamena cetasà viharati vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena. Idam pi kho àvuso àrammaõaü karitvà evam idh' ekacce sattà visuddhidhammà bhavanti. 8. Puna ca paraü àvuso ariyasàvako devatà anussarati `santi devà Càtummahàràjika, santi devà . . . pe . . . Tatuttari; yathàråpàya saddhàya samannàgatà tà devatà ito cutà tattha upapannà, mayham pi tathàråpà saddhà saüvijjati; #<[page 317]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yathàråpena sãlena . . . pe . . . sutena càgena pa¤¤àya samannàgatà tà devatà ito cutà tattha upapannà, mayham pi tathàråpà pa¤¤à saüvijjati' ti. Yasmiü àvuso samaye ariyasàvako attano ca tàsa¤ ca devatànaü saddha¤ ca sãla¤ ca suta¤ ca càga¤ ca pa¤¤a¤ ca anussarati, nev'assa tasmiü samaye ràgapariyuññhitaü cittaü hoti, na dosapariyuññhitaü cittaü hoti, na mohapariyuññhitaü cittaü hoti, ujugatam ev'assa tasmiü samaye cittaü hoti, nikkhantaü muttaü vuññhitaü gedhamhà, gedho ti kho àvuso pa¤cann'etaü kàmaguõànaü adhivacanaü. Sa kho so àvuso ariyasàvako sabbaso àkàsasamena cetasà viharati vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena. Idam pi kho àvuso àrammaõaü karitvà evam idh' ekacce sattà visuddhidhammà bhavanti. Acchariyaü àvuso abbhutaü àvuso, yàva¤ c' idaü tena Bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena sambàdhe okàsàdhigamo anubuddho sattànaü visuddhiyà sokaparidevànaü samatikkamàya dukkhadomanassànaü atthaïgamàya ¤àyassa adhigamàya nibbànassa sacchikiriyàya, yad idaü imàni cha anussatiññhànànã ti. XXVII. 1. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bhikkhu Bhagavantaü etad avoca `kati nu kho bhante samayà manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamitun' ti? 2. Cha yime bhikkhu samayà manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. Katame cha? 3. Idha bhikkhu yasmiü samaye bhikkhu kàmaràgapariyuññhitena cetasà viharati kàmaràgaparetena, uppannassa ca kàmaràgassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, tasmiü samaye manobhàvanãyo bhikkhu upasaïkamitvà evam assa vacanãyo `ahaü kho àvuso kàmaràgapariyuññhitena cetasà viharàmi kàmaràgaparetena, uppannassa ca kàmaràgassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàmi, #<[page 318]># %<318 Aïguttara-Nikàya. XXVII. 4-6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sàdhu vata me àyasmà kàmaràgassa pahànàya dhammaü desetå' ti, tassa manobhàvanãyo bhikkhu kàmaràgassa pahànàya dhammaü deseti. Ayaü bhikkhu pañhamo samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. 4. Puna ca paraü bhikkhu yasmiü samaye bhikkhu vyàpàdapariyuññhitena cetasà viharati vyàpàdaparetena, uppannassa ca vyàpàdassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, tasmiü samaye manobhàvanãyo bhikkhu upasaïkamitvà evam assa vacanãyo `ahaü kho àvuso vyàpàdapariyuññhitena cetasà viharàmi vyàpàdaparetena, uppannassa ca vyàpàdassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàmi, sàdhu vata me àyasmà vyàpàdassa pahànàya dhammaü desetå' ti, tassa manobhàvanãyo bhikkhu vyàpàdassa pahànàya dhammaü deseti. Ayaü bhikkhu dutiyo samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. 5. Puna ca paraü bhikkhu yasmiü samaye bhikkhu thãnamiddhapariyuññhitena cetasà viharati thãnamiddhaparetena, uppannassa ca thãnamiddhassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, tasmiü samaye manobhàvanãyo bhikkhu upasaïkamitvà evam assa vacanãyo `ahaü kho àvuso thãnamiddhapariyuññhitena cetasà viharàmi thãnamiddhaparetena, uppannassa ca thãnamiddhassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàmi, sàdhu vata me àyasmà thãnamiddhassa pahànàya dhammaü desetå' ti, tassa manobhàvanãyo bhikkhu thãnamiddhassa pahànàya dhammaü deseti. Ayaü bhikkhu tatiyo samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. 6. Puna ca paraü bhikkhu yasmiü samaye bhikkhu uddhaccakukkuccapariyuññhitena cetasà viharati uddhaccakukkuccaparetena, uppannassa ca uddhaccakukkuccassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, tasmiü samaye manobhàvanãyo bhikkhu upasaïkamitvà evam assa vacanãyo `ahaü kho àvuso uddhaccakukkuccapariyuññhitena cetasà viharàmi uddhaccakukkuccaparetena, uppannassa ca uddhaccakukkuccassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàmi, #<[page 319]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sàdhu vata me àyasmà uddhaccakukkuccassa pahànàya dhammaü desetå' ti, tassa manobhàvanãyo bhikkhu uddhaccakukkuccassa pahànàya dhammaü deseti. Ayaü bhikkhu catuttho samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. 7. Puna ca paraü bhikkhu yasmiü samaye bhikkhu vicikicchàpariyuññhitena cetasà viharati vicikicchàparetena, uppannàya ca vicikicchàya nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, tasmiü samaye manobhàvanãyo bhikkhu upasaïkamitvà evam assa vacanãyo `ahaü kho àvuso vicikicchàpariyuññhitena cetasà viharàmi vicikicchàparetena, uppannàya ca vicikicchàya nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàmi, sàdhu vata me àyasmà vicikicchàya pahànàya dhammaü desetå' ti, tassa manobhàvanãyo bhikkhu vicikicchàya pahànàya dhammaü deseti. Ayaü bhikkhu pa¤camo samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. 8. Puna ca paraü bhikkhu yasmiü samaye bhikkhu yaü nimittaü àgamma yaü nimittaü manasikaroto anantarà àsavànaü khayo hoti, taü nimittaü na jànàti na passati, tasmiü samaye manobhàvanãyo bhikkhu upasaïkamitvà evam assa vacanãyo `ahaü kho àvuso yaü nimittaü àgamma yaü nimittaü manasikaroto anantarà àsavànaü khayo hoti, taü nimittaü na jànàmi na passàmi, sàdhu vata me àyasmà àsavànaü khayàya dhammaü desetå' ti, tassa manobhàvanãyo bhikkhu àsavànaü khayàya dhammaü deseti. Ayaü bhikkhu chaññho samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. Ime kho bhikkhu cha samayà manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamitun ti. #<[page 320]># %<320 Aïguttara-Nikàya. XXVIII. 1-4>% XXVIII. 1. Ekaü samayaü sambahulà therà bhikkhå Bàràõasiyaü viharanti Isipatane Migadàye. Atha kho tesaü therànaü bhikkhånaü pacchàbhattaü piõóapàtapañikkantànaü maõóalamàle sannisinnànaü sannipatitànaü ayam antaràkathà udapàdi `ko no kho àvuso samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamitun' ti? 2. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu there bhikkhå etad avoca `yasmiü àvuso samaye manobhàvanãyo bhikkhu pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto pàde pakkhàletvà nisinno hoti pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà, so samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamitun' ti. 3. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu taü bhikkhuü etad avoca `na kho àvuso so samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. Yasmiü àvuso samaye manobhàvanãyo bhikkhu pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto pàde pakkhàletvà nisinno hoti pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà, càrittakilamatho pi 'ssa, tasmiü samaye appañippassaddho hoti, bhattakilamatho pi 'ssa, tasmiü samaye appañippassaddho hoti. Tasmà so asamayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. Yasmiü àvuso samaye manobhàvanãyo bhikkhu sàyaõhasamayaü pañisallànà vuññhito vihàrapacchàyàyaü nisinno hoti pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà, so samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamitun' ti. 4. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu taü bhikkhuü etad avoca `na kho àvuso so samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. Yasmiü àvuso samaye manobhàvanãyo bhikkhu sàyaõhasamayaü pañisallànà vuññhito vihàrapacchàyàyaü nisinno hoti pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà, #<[page 321]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yad ev'assa divà samàdhinimittaü manasikataü hoti, tad ev'assa tasmiü samaye samudàcarati. Tasmà so asamayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. Yasmiü àvuso samaye manobhàvanãyo bhikkhu rattiyà paccåsasamayaü paccuññhàya nisinno hoti pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà, so samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamitun' ti. 5. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu taü bhikkhuü etad avoca `na kho àvuso so samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. Yasmiü àvuso samaye manobhàvanãyo bhikkhu rattiyà paccåsasamayaü paccuññhàya nisinno hoti pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà, ojaññhàyi 'ssa tasmiü samaye kàyo hoti, phàsu 'ssa hoti buddhànaü sàsanaü manasikàtuü. Tasmà so asamayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamitun' ti. 6. Evaü vutte àyasmà Mahàkaccàno there bhikkhå etad avoca:-- Sammukhà me taü àvuso Bhagavato sutaü sammukhà pañiggahãtaü: cha yime bhikkhu samayà manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. Katame cha? 7. Idha bhikkhu yasmiü samaye bhikkhu kàmaràgapariyuññhitena cetasà viharati kàmaràgaparetena, uppannassa ca kàmaràgassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàti, tasmiü samaye manobhàvanãyo bhikkhu upasaïkamitvà evam assa vacanãyo `ahaü kho àvuso kàmaràgapariyuññhitena cetasà viharàmi kàmaràgaparetena, uppannassa ca kàmaràgassa nissaraõaü yathàbhåtaü na ppajànàmi, sàdhu vata me àyasmà kàmaràgassa pahànàya dhammaü desetå' ti, #<[page 322]># %<322 Aïguttara-Nikàya. XXVIII.8-XXIX. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tassa manobhàvanãyo bhikkhu kàmaràgassa pahànàya dhammaü deseti. Ayaü bhikkhu pañhamo samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. 8. Puna ca paraü bhikkhu yasmiü samaye bhikkhu vyàpàdapariyuññhitena cetasà viharati . . . pe . . . thãnamiddhapariyuññhitena cetasà viharati . . . uddhaccakukkuccapariyuññhitena cetasà viharati . . . vicikicchàpariyuññhitena cetasà viharati . . . yaü nimittaü àgamma yaü nimittaü manasikaroto anantarà àsavànaü khayo hoti, taü nimittaü na jànàti na passati, tasmiü samaye manobhàvanãyo bhikkhu upasaïkamitvà evam assa vacanãyo `ahaü kho àvuso yaü nimittaü àgamma yaü nimittaü manasikaroto anantarà àsavànaü khayo hoti, taü nimittaü na jànàmi na passàmi, sàdhu vata me àyasmà àsavànaü khayàya dhammaü desetå' ti, tassa manobhàvanãyo bhikkhu àsavànaü khayàya dhammaü deseti. Ayaü bhikkhu chaññho samayo manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamituü. Sammukhà me taü àvuso Bhagavato sutaü, sammukhà pañiggahãtaü: ime kho bhikkhu cha samayà manobhàvanãyassa bhikkhuno dassanàya upasaïkamitun ti. XXIX. 1. Atha kho Bhagavà àyasmantaü Udàyiü àmantesi `kati nu kho Udàyi anussatiññhànànã' ti? Evaü vutte àyasmà Udàyi tuõhã ahosi. Dutiyam pi kho Bhagavà àyasmantaü Udàyiü àmantesi `kati nu kho Udàyi anussatiññhànànã' ti? Dutiyam pi àyasmà Udàyi tuõhã ahosi. Tatiyam pi kho Bhagavà àyasmantaü Udàyiü àmantesi `kati nu kho Udàyi anussatiññhànànã' ti? Tatiyam pi kho àyasmà Udàyi tuõhã ahosi. Atha kho àyasmà ânando àyasmantaü Udàyiü etad avoca `Satthà taü àvuso Udàyi àmantetã' ti. `Suõàm' ahaü àvuso ânanda Bhagavato. #<[page 323]># %% Idha bhante bhikkhu anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, seyyathãdaü ekam pi jàtiü dve pi jàtiyo . . . pe . . . iti sàkàraü sa-uddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Idaü bhante anussatiññhànan' ti. Atha kho Bhagavà àyasmantaü ânandaü àmantesi `a¤¤àsiü kho ahaü ânanda "nevàyaü Udàyi moghapuriso adhicittam anuyutto viharatã" ti. Kati nu kho ânanda anussatiññhànànànã' ti? Pa¤ca bhante anussatiññhànàni. -- Katamàni pa¤ca? 2. Idha bhante bhikkhu vivicc'eva kàmehi . . . pe . . . tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Idaü bhante anussatiññhànaü evaü bhàvitaü evaü bahulãkataü diññhadhammasukhavihàràya saüvattati. 3. Puna ca paraü bhante bhikkhu àlokasa¤¤aü manasikaroti, divàsa¤¤aü adhiññhàti: yathà divà tathà rattiü, yathà rattiü tathà divà. Iti vivañena cetasà apariyonaddhena sappabhàsaü cittaü bhàveti. Idaü bhante anussatiññhànaü evaü bhàvitaü evaü bahulãkataü ¤àõadassanapañilàbhàya saüvattati. 4. Puna ca paraü bhante bhikkhu imam eva kàyaü uddhaü pàdatalà adhokesamatthakà tacapariyantaü påraü nànappakàrassa asucino paccavekkhati `atthi imasmiü kàye kesà lomà nakhà dantà taco maüsaü nahàrå aññhã aññhimi¤jaü vakkaü hadayaü yakanaü kilomakaü pihakaü papphàsaü antaü antaguõaü udariyaü karãsaü pittaü semhaü pubbo lohitaü sedo medo assu vasà khelo siïghàõikà lasikà muttan' ti. Idaü bhante anussatiññhànaü evaü bhàvitaü evaü bahulãkataü kàmaràgassa pahànàya saüvattati. 5. Puna ca paraü bhante bhikkhu seyyathà pi passeyya sarãraü sãvathikàya chaóóitaü ekàhamataü và dvãhamataü và tãhamataü và uddhumàtakaü vinãlakaü vipubbakajàtaü, #<[page 324]># %<324 Aïguttara-Nikàya. XXIX.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ so imam eva kàyaü evaü upasaüharati `ayam pi kho kàyo evaüdhammo evaübhàvã evaü-anatãto' ti; seyyathà pi và pana passeyya sarãraü sãvathikàya chaóóitaü kàkehi và khajjamànaü kulalehi và khajjamànaü gijjhehi và khajjamànaü suvànehi và khajjamànaü sigàlehi và khajjamànaü vividhehi và pàõakajàtehi khajjamànaü, so imam eva kàyaü evaü upasaüharati `ayam pi kho kàyo evaüdhammo evaübhàvã evaü-anatãto' ti; seyyathà pi và pana passeyya sarãraü sãvathikàya chaóóitaü aññhikasaïkhalikaü samaüsalohitaü nahàrusambandhaü, aññhikasaïkhalikaü nimmaüsalohitamakkhitaü nahàrusambandhaü, aññhikasaïkhalikaü apagatamaüsalohitaü nahàrusambandhaü, aññhikàni apagatasambandhàni disà vidisà vikkhittàni a¤¤ena hatthaññhikaü a¤¤ena pàdaññhikaü a¤¤ena jaïghaññhikaü a¤¤ena åruññhikaü a¤¤ena kañiññhikaü a¤¤ena piññhikaõñakaü a¤¤ena sãsakañàhaü, so imam eva kàyaü evaü upasaüharati `ayam pi kho kàyo evaüdhammo evaübhàvã evaüanatãto' ti; seyyathà pi và pana passeyya sarãraü sãvathikàya chaóóitaü aññhikàni setàni saïkhavaõõåpanibhàni, aññhikàni pu¤jakatàni, aññhikàni terovassikàni påtãni cuõõakajàtàni, so imam eva kàyaü evaü upasaüharati `ayam pi kho kàyo evaüdhammo evaübhàvã evaü-anatãto' ti. #<[page 325]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Idaü bhante anussatiññhànaü evaü bhàvitaü evaü bahulãkataü asmimànasamugghàtàya saüvattati. 6. Puna ca paraü bhante bhikkhu sukhassa ca pahànà . . . pe . . . catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Idaü bhante anussatiññhànaü evaü bhàvitaü evaü bahulãkataü anekadhàtupañivedhàya saüvattati. Imàni kho bhante pa¤ca anussatiññhànànã ti. 7. Sàdhu sàdhu ânanda, tena hi tvaü ânanda idam pi chaññhaü anussatiññhànaü dhàrehi: idh' ânanda bhikkhu sato 'va abhikkamati, sato 'va pañikkamati, sato 'va tiññhati, sato 'va nisãdati, sato 'va seyyaü kappeti, sato 'va kammaü adhiññhàti. Idaü ânanda anussatiññhànaü evaü bhàvitaü evaü bahulãkataü satisampaja¤¤àya saüvattatã ti. XXX. 1. Cha yimàni bhikkhave anuttariyàni. Katamàni cha? 2. Dassanànuttariyaü, savanànuttariyaü, làbhànuttariyaü, sikkhànuttariyaü, pàricariyànuttariyaü, anussatànuttariyaü. Katama¤ ca bhikkhave dassanànuttariyaü? 3. Idha bhikkhave ekacco hatthiratanam pi dassanàya gacchati, assaratanam pi dassanàya gacchati, maõiratanam pi dassanàya gacchati, uccàvacaü và pana dassanàya gacchati, samaõaü và bràhmaõaü và micchàdiññhikaü micchàpañipannaü dassanàya gacchati. Atth'etaü bhikkhave dassanaü? N'etaü natthã ti vadàmi, ta¤ ca kho etaü bhikkhave dassanaü hãnaü gammaü pothujjanikaü anariyaü anatthasaühitaü na nibbidàya na viràgàya na nirodhàya na upasamàya na abhi¤¤àya na sambodhàya na nibbànàya saüvattati. #<[page 326]># %<326 Aïguttara-Nikàya. XXX. 4-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yo ca kho bhikkhave Tathàgataü và Tathàgatasàvakaü và dassanàya gacchati niviññhasaddho niviññhapemo ekantagato abhippasanno: etad ànuttariyaü bhikkhave dassanànaü sattànaü visuddhiyà sokaparidevànaü samatikkamàya dukkhadomanassànaü atthaïgamàya ¤àyassa adhigamàya nibbànassa sacchikiriyàya, yad idaü Tathàgataü và Tathàgatasàvakaü và dassanàya gacchati niviññhasaddho niviññhapemo ekantagato abhippasanno. Idaü vuccati bhikkhave dassanànuttariyaü. Iti dassanànuttariyaü. Savanànuttariya¤ ca kathaü hoti? 4. Idha bhikkhave ekacco bherisaddam pi savanàya gacchati, vãnàsaddam pi savanàya gacchati, gãtasaddam pi savanàya gacchati, uccàvacaü và pana savanàya gacchati, samaõassa và bràhmaõassa và micchàdiññhikassa micchàpañipannassa dhammasavanàya gacchati. Atth'etaü bhikkhave savanaü? N'etaü natthã ti vadàmi, ta¤ ca kho etaü bhikkhave savanaü hãnaü gammaü pothujjanikaü anariyaü anatthasaühitaü na nibbidàya na viràgàya na nirodhàya na upasamàya na abhi¤¤àya na sambodhàya na nibbànàya saüvattati. Yo ca kho bhikkhave Tathàgatassa và Tathàgatasàvakassa và dhammasavanàya gacchati niviññhasaddho niviññhapemo ekantagato abhippasanno: etad ànuttariyaü bhikkhave savanànaü sattànaü visuddhiyà sokaparidevànaü samatikkamàya dukkhadomanassànaü atthaïgamàya ¤àyassa adhigamàya nibbànassa sacchikiriyàya, yad idaü Tathàgatassa và Tathàgatasàvakassa và dhammasavanàya gacchati niviññhasaddho niviññhapemo ekantagato abhippasanno. Idaü vuccati bhikkhave savanànuttariyaü. Iti dassanànuttariyaü {savanànuttariyaü}. Làbhànuttariya¤ ca kathaü hoti? 5. Idha bhikkhave ekacco puttalàbham pi labhati, dàralàbham pi labhati, dhanalàbham pi labhati, uccàvacaü và pana làbhaü labhati, #<[page 327]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ samaõe và bràhmaõe và micchàdiññhike micchàpañipanne saddhaü pañilabhati. Atth' eso bhikkhave làbho? N'eso natthã ti vadàmi, so ca kho eso bhikkhave làbho hãno gammo pothujjaniko anariyo anatthasaühito na nibbidàya na viràgàya na nirodhàya na upasamàya na abhi¤¤àya na sambodhàya na nibbànàya saüvattati. Yo ca kho bhikkhave Tathàgate và Tathàgatasàvake và saddhaü pañilabhati niviññhasaddho niviññhapemo ekantagato abhippasanno: etad ànuttariyaü bhikkhave làbhànaü sattànaü visuddhiyà sokaparidevànaü samatikkamàya dukkhadomanassànaü atthaïgamàya ¤àyassa adhigamàya nibbànassa sacchikiriyàya, yad idaü Tathàgate và Tathàgatasàvake và saddhaü pañilabhati niviññhasaddho niviññhapemo ekantagato abhippasanno. Idaü vuccati bhikkhave làbhànuttariyaü. Iti dassanànuttatiyaü savanànuttariyaü làbhànuttariyaü. Sikkhànuttariya¤ ca kathaü hoti? 6. Idha bhikkhave ekacco hatthismim pi sikkhati, assasmim pi sikkhati, rathasmim pi sikkhati, dhanusmiü pi sikkhati, tharusmim pi sikkhati, uccàvacaü và pana sikkhati, samaõassa và bràhmaõassa và micchàdiññhikassa micchàpañipannassa sikkhati. Atth' esà bhikkhave sikkhà? N' esà natthã ti vadàmi, sà ca kho esà bhikkhave sikkhà hãnà gammà pothujjanikà anariyà anatthasaühità na nibbidàya na viràgàya na nirodhàya na upasamàya na abhi¤¤àya na sambodhàya na nibbànàya saüvattati. Yo ca kho bhikkhave Tathàgatappavedite dhammavinaye adhisãlam pi sikkhati adhicittam pi sikkhati adhipa¤¤am pi sikkhati niviññhasaddho niviññhapemo ekantagato abhippasanno: etad ànuttariyaü bhikkhave sikkhànaü sattànaü visuddhiyà sokaparidevànaü samatikkamàya dukkhadomanassànaü atthaïgamàya ¤àyassa adhigamàya nibbànassa sacchikiriyàya, #<[page 328]># %<328 Aïguttara-Nikàya. XXX. 7-8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yad idaü Tathàgatappavedite dhammavinaye adhisãlam pi sikkhati adhicittam pi sikkhati adhipa¤¤am pi sikkhati niviññhasaddho niviññhapemo ekantagato abhippasanno. Idaü vuccati bhikkhave sikkhànuttariyaü. Iti dassanànuttariyaü savanànuttariyaü làbhànuttariyaü sikkhànuttariyaü. Pàricariyànuttariya¤ ca kathaü hoti? 7. Idha bhikkhave ekacco khattiyam pi paricarati, bràhmaõam pi paricarati, gahapatim pi paricarati, uccàvacaü và pana paricarati, samaõaü và bràhmaõaü và micchàdiññhikaü micchàpañipannaü paricarati. Atth' esà bhikkhave pàricariyà? N' esà natthã ti vadàmi, sà ca kho esà bhikkhave pàricariyà hãnà gammà pothujjanikà anariyà anatthasaühità, na nibbidàya . . . pe . . . na nibbànàya saüvattati. Yo ca kho bhikkhave Tathàgataü và Tathàgatasàvakaü và paricarati niviññhasaddho niviññhapemo ekantagato abhippasanno: etad ànuttariyaü bhikkhave pàricariyànaü sattànaü visuddhiyà sokaparidevànaü samatikkamàya dukkhadomanassànaü atthaïgamàya ¤àyassa adhigamàya nibbànassa sacchikiriyàya, yad idaü Tathàgataü và Tathàgatasàvakaü và paricarati niviññhasaddho niviññhapemo ekantagato abhippasanno. Idaü vuccati bhikkhave pàricariyànuttariyaü. Iti dassanànuttariyaü savanànuttariyaü làbhànuttariyaü sikkhànuttariyaü pàricariyànuttariyaü. Anussatànuttariya¤ ca kathaü hoti? 8. Idha bhikkhave ekacco puttalàbham pi anussarati, dàralàbham pi anussarati, dhanalàbham pi anussarati, uccàvacaü và pana làbhaü anussarati, samaõaü và bràhmaõaü và micchàdiññhikaü micchàpañipannaü anussarati. Atth' esà bhikkhave anussati? N' esà natthã ti vadàmi, sà ca kho esà bhikkhave anussati hãnà gammà pothujjanikà anariyà anatthasaühità na nibbidàya na viràgàya na nirodhàya na upasamàya na abhi¤¤àya na sambodhàya na nibbanàya saüvattati, yo ca kho bhikkhave Tathàgataü và Tathàgatasàvakaü và anussarati niviññhasaddho niviññhapemo ekantagato abhippasanno: #<[page 329]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ etad ànuttariyaü bhikkhave anussatãnaü sattànaü visuddhiyà sokaparidevànaü samatikkamàya dukkhadomanassànaü atthaïgamàya ¤àyassa adhigamàya nibbànassa sacchikiriyàya, yad idaü Tathàgataü và Tathàgatasàvakaü và anussarati niviññhasaddho niviññhapemo ekantagato abhippasanno. Idaü vuccati bhikkhave anussatànuttariyaü. Imàni kho bhikkhave cha anuttariyànã ti. Ye dassanavaraü laddhà savana¤ ca anuttaraü, làbhànuttariyaü laddhà, sikkhànuttariye ratà, upaññhità pàricariye, bhàvayanti anussatiü vivekapañisaüyuttaü khemaü amatagàminiü, appamàde pamudità nipakà sãlasaüvutà: te ve kàlena paccenti, yattha dukkhaü nirujjhatã ti. Anuttariyavaggo tatiyo. Tass' uddànaü: Sàmako aparihàniyo bhayaü Himavànussati Kaccàno dve ca samayà Udàyi anuttariyenà ti. XXXI. 1. Cha yime bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. Katame cha? #<[page 330]># %<330 Aïguttara-Nikàya. XXXI. 2-XXXII. 2>% 2. Kammàràmatà, bhassàràmatà, niddàràmatà, saïgaõikàràmatà, indriyesu aguttadvàratà, bhojane amatta¤¤utà. Ime kho bhikkhave cha dhammà sekhassa bhikkhuno parihànàya saüvattanti. 3. Cha yime bhikkhave dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame cha? 4. Na kammàràmatà, na bhassàràmatà, na niddàràmatà, na saïgaõikàràmatà, indriyesu guttadvàratà, bhojane matta¤¤utà. Ime kho bhikkhave cha dhammà sekhassa bhikkhuno aparihànàya saüvattantã ti. XXXII. 1. Atha kho a¤¤atarà devatà abhikkantàya rattiyà abhikkantavaõõà kevalakappaü Jetavanaü obhàsetvà yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhità kho sà devatà Bhagavantaü etad avoca `cha yime bhante dhammà bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame cha? Satthugàravatà, dhammagàravatà, saïghagàravatà, sikkhàgàravatà, appamàdagàravatà, pañisanthàragàravatà. Ime kho bhante cha dhammà bhikkhuno aparihànàya saüvattantã' ti. Idam avoca sà devatà. Samanu¤¤o Satthà ahosi. Atha kho sà devatà `samanu¤¤o me Satthà' ti Bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà tatth' ev' antaradhàyi. 2. Atha kho Bhagavà tassà rattiyà accayena bhikkhå àmantesi `imaü bhikkhave rattiü a¤¤atarà devatà abhikkantàya rattiyà abhikkantavaõõà kevalakappaü Jetavanaü obhàsetvà yenàhaü ten' upasaïkami, upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhità kho bhikkhave sà devatà maü etad avoca "cha yime bhante dhammà bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame cha? Satthugàravatà, dhammagàravatà, saïghagàravatà, sikkhàgàravatà, appamàdagàravatà, pañisanthàragàravatà. #<[page 331]># %% Ime kho bhante cha dhammà bhikkhuno aparihànàya saüvattantã" ti. Idam avoca bhikkhave sà devatà, idaü vatvà maü abhivàdetvà padakkhinaü katvà tatth' ev' antaradhàyã' ti. Satthugaru dhammagaru saïghe ca tibbagàravo appamàdagaru bhikkhu pañisanthàragàravo abhabbo parihànàya nibbànass'eva santike ti. XXXIII. 1. Imaü bhikkhave rattiü a¤¤atarà devatà abhikkantàya rattiyà abhikkantavaõõà kevalakappaü Jetavanaü obhàsetvà yenàhaü ten' upasaïkami, upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhità kho bhikkhave sà devatà maü etad avoca `cha yime bhante dhammà bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame cha? Satthugàravatà, dhammagàravatà, saïghagàravatà, sikkhàgàravatà, hirigàravatà, ottappagàravatà. Ime kho bhante cha dhammà bhikkhuno aparihànàya saüvattantã' ti. Idam avoca bhikkhave sà devatà, idaü vatvà maü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà tatth' ev' antaradhàyã ti. Satthugaru dhammagaru saïghe ca tibbagàravo hiri-ottappasampanno sappatisso sagàravo abhabbo parihànàya nibbànass'eva santike ti. XXXIV. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Atha kho àyasmato Mahàmoggallànassa rahogatassa pañisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapàdi `katamesànaü devànaü evaü ¤àõaü hoti: sotàpannà'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhipàràyanà' ti? #<[page 332]># %<332 Aïguttara-Nikàya. XXXIV. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tena kho pana samayena Tisso nàma bhikkhu adhunà kàlakato a¤¤ataraü Brahmalokaü upapanno hoti. Tatra pi naü evaü jànanti `Tisso Brahmà mahiddhiko mahànubhàvo' ti. 2. Atha kho àyasmà Mahàmoggallàno, seyyathà pi nàma balavà puriso sammi¤jitaü và bàhaü pasàreyya, pasàritaü và bàhaü sammi¤jeyya, evam eva Jetavane antarahito tasmiü Brahmaloke pàturahosi. Addasà kho Tisso Brahmà àyasmantaü Mahàmoggallànaü dårato 'va àgacchantaü, disvà àyasmantaü Mahàmoggallànaü etad avoca `ehi kho màrisa Moggallàna, svàgataü màrisa Moggallàna, cirassaü kho màrisa Moggallàna imaü pariyàyam akàsi, yad idaü idhàgamanàya, nisãda màrisa Moggallàna, idam àsanaü pa¤¤attan' ti. Nisãdi kho àyasmà Mahàmoggallàno pa¤¤atte àsane. Tisso pi Brahmà àyasmantaü Mahàmoggallànaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho Tissaü Brahmànaü àyasmà Mahàmoggallàno etad avoca `katamesànaü kho Tissa devànaü evaü ¤àõaü hoti: sotàpannà'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhiparàyanà' ti? `Càtummahàràjikànaü kho marisa Moggallàna devànaü evaü ¤àõaü hoti: sotàpannà'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhiparàyanà' ti. `Sabbesa¤ ¤eva nu kho Tissa Càtummahàràjikànaü devànaü evaü ¤àõaü hoti: sotàpannà'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhiparàyanà' ti? `Na kho màrisa Moggallàna sabbesaü Càtummahàràjikànaü devànaü evaü ¤àõaü hoti: sotàpannà 'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhiparàyanà ti. Ye kho te màrisa Moggallàna Càtummahàràjikà devà buddhe aveccappasàdena asamannàgatà dhamme aveccappasàdena asamannàgatà saïghe aveccappasàdena asamannàgatà ariyakantehi sãlehi asamannàgatà, tesaü na evaü ¤àõaü hoti: #<[page 333]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sotàpannà'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhiparàyanà ti. Ye ca kho te màrisa Moggallàna Càtummahàràjikà devà buddhe aveccappasàdena samannàgatà dhamme aveccappasàdena samannàgatà saïghe aveccappasàdena samannàgatà ariyakantehi sãlehi samannàgatà, tesaü evaü ¤àõaü hoti: sotàpannà'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhiparàyanà' ti. `Càtummahàràjikàna¤ ¤eva nu kho Tissa devànaü evaü ¤àõaü hoti: sotàpannà 'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhiparàyanà ti, udàhu Tàvatiüsànam pi devànaü . . . Yàmànam pi devànaü . . . Tusitànam pi devànaü . . . Nimmànaratãnam pi devànaü . . . Paranimmitavasavattãnam pi devànaü evaü ¤àõaü hoti: sotàpannà'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhiparàyanà' ti? `Paranimmitavasavattãnam pi kho màrisa Moggallàna devànaü evaü ¤àõaü hoti: sotàpannà 'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhiparàyanà' ti. Sabbesa¤ ¤eva nu kho Tissa Paranimmitavasavattãnaü devànaü evaü ¤àõaü hoti: sotàpannà'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhiparàyanà' ti? `Na kho màrisa Moggallàna sabbesaü Paranimmitavasavattãnaü devànaü evaü ¤àõaü hoti: sotàpannà'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhiparàyanà ti. Ye kho te màrisa Moggallàna Paranimmitavasavattã devà buddhe aveccappasàdena asamannàgatà dhamme aveccappasàdena asamannàgatà saïghe aveccappasàdena asamannàgatà ariyakantehi sãlehi asamannàgatà, tesaü na devànaü evaü ¤àõaü hoti: sotàpannà'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhiparàyanà ti. Ye ca kho te màrisa Moggallàna Paranimmitavasavattã devà buddhe aveccappasàdena samannàgatà dhamme aveccappasàdena samannàgatà saïghe aveccappasàdena samannàgatà ariyakantehi sãlehi samannàgatà, tesaü evaü ¤àõaü hoti: sotàpannà'mha avinipàtadhammà niyatà sambodhiparàyanà' ti. 3. Atha kho àyasmà Mahàmoggallàno Tissassa Brahmuno bhàsitaü abhinanditvà anumoditvà, seyyathà pi nàma balavà puriso sammi¤jitaü và bàhaü pasàreyya, #<[page 334]># %<334 Aïguttara-Nikàya. XXXV. 1-XXXVI.2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ pasàritaü và bàhaü sammi¤jeyya, evam eva Brahmaloke antarahito Jetavane pàturahosã ti. XXXV. 1. Cha yime bhikkhave dhammà vijjàbhàgiyà. Katame cha? 2. Aniccasa¤¤à, anicce dukkhasa¤¤à, dukkhe anattasa¤¤à, pahànasa¤¤à, viràgasa¤¤à, nirodhasa¤¤à. Ime kho bhikkhave cha dhammà vijjàbhàgiyà ti. XXXVI. 1. Cha yimàni bhikkhave vivàdamålàni. Katamàni cha? 2. Idha bhikkhave bhikkhu kodhano hoti upanàhã. Yo so bhikkhave bhikkhu kodhano hoti upanàhã, so Satthari pi agàravo viharati appatisso, dhamme pi agàravo viharati appatisso, saïghe pi agàravo viharati appatisso, sikkhàya pi na paripårakàrã hoti. Yo so bhikkhave bhikkhu Satthari agàravo viharati appatisso, dhamme agàravo viharati appatisso, saïghe agàravo viharati appatisso, sikkhàya na paripårakàrã, so saïghe vivàdaü janeti, so hoti vivàdo bahujanàhitàya bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Evaråpa¤ ce tumhe bhikkhave vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và samanupasseyyàtha, tatra tumhe bhikkhave tass'eva pàpakassa vivàdamålassa pahànàya vàyameyyàtha. Evaråpa¤ ce tumhe bhikkhave vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và na samanupasseyyàtha, tatra tumhe bhikkhave tass'eva pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavàya pañipajjeyyàtha. #<[page 335]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evam etassa pàpakassa vivàdamålassa pahànaü hoti. Evam etassa pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavo hoti. 3. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu makkhã hoti paëàsã . . . issukã hoti maccharã . . . sañho hoti màyàvã . . . pàpiccho hoti micchàdiññhi . . . sandiññhiparàmàsã hoti àdhànagàhã duppañinissaggã. Yo so bhikkhave bhikkhu sandiññhiparàmàsã hoti àdhànagàhã duppañinissaggã, so Satthari pi agàravo viharati appatisso, dhamme pi agàravo viharati appatisso, saïghe pi agàravo viharati appatisso, sikkhàya pi na paripårakàrã hoti. Yo so bhikkhave bhikkhu Satthari agàravo viharati appatisso, dhamme . . . pe . . . saïghe agàravo viharati appatisso, sikkhàya na paripårakàrã, so saïghe vivàdaü janeti, so hoti vivàdo bahujanàhitàya bahujanàsukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Evaråpa¤ ce tumhe bhikkhave vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và samanupasseyyàtha, tatra tumhe bhikkhave tass'eva pàpakassa vivàdamålassa pahànàya vàyameyyàtha. Evaråpa¤ ce tumhe bhikkhave vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và na samanupasseyyàtha, tatra tumhe bhikkhave tass'eva pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavàya pañipajjeyyàtha. Evam etassa pàpakassa vivàdamålassa pahànaü hoti. Evam etassa pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavo hoti. Imàni kho bhikkhave cha vivàdamålànã ti. #<[page 336]># %<336 Aïguttara-Nikàya. XXXVII. 1-3>% XXXVII. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena Veëukaõóakã Nandamàtà upàsikà Sàriputta-Moggallànapamukhe bhikkhusaïghe chaëaïgasamannàgataü dakkhiõaü patiññhàpeti. Addasà kho Bhagavà dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena Veëukaõóakiü Nandamàtaraü upàsikaü Sàriputta-Moggallànapamukhe bhikkhusaïghe chaëaïgasamannàgataü dakkhiõaü patiññhàpentiü, disvà bhikkhå àmantesi:-- Esà bhikkhave Veëukaõóakã Nandamàtà upàsikà Sàriputta-Moggallànapamukhe bhikkhusaïghe chaëaïgasamannàgataü dakkhiõaü patiññhàpeti. Katha¤ ca bhikkhave chaëaïgasamannàgatà dakkhiõà hoti? 2. Idha bhikkhave dàyakassa tãõ' aïgàni honti, pañiggàhakànaü tãõ' aïgàni. Katamàni dàyakassa tãõ' aïgàni? Idha bhikkhave dàyako pubb'eva dànà sumano hoti, dadaü cittaü pasàdeti, datvà attamano hoti. Imàni dàyakassa tãõ' aïgàni. Katamàni pañiggàhakànaü tãõ' aïgàni? Idha bhikkhave pañiggàhakà vãtaràgà và honti ràgavinayàya và pañipannà, vãtadosà và honti dosavinayàya và pañipannà, vãtamohà và honti mohavinayàya và pañipannà. Imàni pañiggàhakànaü tãõ' aïgàni. Iti dàyakassa tãõ' aïgàni, pañiggàhakànaü tãõ' aïgàni. Evaü kho bhikkhave chaëaïgasamannàgatà dakkhiõà hoti. 3. Evaü chaëaïgasamannàgatàya bhikkhave dakkhiõàya na sukaraü pu¤¤assa pamàõaü gahetuü `ettako pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattatã' ti. Atha kho asaükheyyo appameyyo, mahàpu¤¤akkhandho tveva saükhaü gacchati. Seyyathà pi bhikkhave mahàsamudde na sukaraü udakassa pamàõaü gahetuü `ettakàni udakàëhakànã' ti và `ettakàni udakàëhakasatànã' ti và `ettakàni udakàëhakasahassànã' ti và `ettakàni udakàëhakasatasahassànã' ti và. #<[page 337]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Atha kho asaükheyyo appameyyo, mahà-udakakkhandho tveva saükhaü gacchati. Evam eva kho bhikkhave evaü chaëaïgasamannàgatàya dakkhiõàya na sukaraü pu¤¤assa pamàõaü gahetuü `ettako pu¤¤àbhisando kusalàbhisando sukhassàhàro sovaggiko sukhavipàko saggasaüvattaniko iññhàya kantàya manàpàya hitàya sukhàya saüvattatã' ti. Atha kho asaükheyyo appameyyo, mahàpu¤¤akkhandho tveva saükhaü gacchatã ti. Pubb'eva dànà sumano, dadaü cittaü pasàdaye, datvà attamano hoti: esà ya¤¤assa sampadà. Vãtaràgà vãtadosà vãtamohà anàsavà: khettaü ya¤¤assa sampannaü sa¤¤atà brahmacàrayo. Sayaü àcamayitvàna datvà sakehi pàõibhi attano parato c' eso ya¤¤o hoti mahapphalo. Evaü yajitvà medhàvã saddho muttena cetasà avyàpajjhaü sukhaü lokaü paõóito upapajjatã ti. XXXVIII. 1. Atha kho a¤¤ataro bràhmaõo yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavatà saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bràhmaõo Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Ahaü hi bho Gotama evaüvàdã evaüdiññhi: Natthi attakàro, natthi parakàro ti. `Màhaü bràhmaõa evaüvàdiü evaüdiññhiü addasaü và assosiü và, kathaü hi nàma sayaü abhikkamanto sayaü pañikkamanto evaü vakkhati: #<[page 338]># %<338 Aïguttara-Nikàya. XXXIX. 1-2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Natthi attakàro, natthi parakàro ti? Taü kiü ma¤¤asi bràhmaõa, atthi àrabbhadhàtå' ti? Evaü bho. `ârabbhadhàtuyà sati àrabbhavanto sattà pa¤¤àyantã' ti? Evaü bho. `Yaü kho bràhmaõa àrabbhadhàtuyà sati àrabbhavanto sattà pa¤¤àyanti, ayaü sattànaü attakàro, ayaü parakàro. Taü kiü ma¤¤asi bràhmaõa, atthi nikkamadhàtu . . . pe . . . atthi parakkamadhàtu . . . atthi thàmadhàtu . . .atthi ñhitidhàtu . . . atthi upakkamadhàtå' ti? Evaü bho. `Upakkamadhàtuyà sati upakkamavanto sattà pa¤¤àyantã' ti? Evaü bho. `Yaü kho bràhmaõa upakkamadhàtuyà sati upakkamavanto sattà pa¤¤àyanti, ayaü sattànaü attakàro, ayaü parakàro. Màhaü bràhmaõa evaüvàdiü evaüditthiü addasaü và assosiü và, kathaü hi nàma sayaü abhikkamanto sayaü pañikkamanto evaü vakkhati: Natthi attakàro, natthi parakàro' ti? Abhikkantaü bho Gotama . . .pe . . . ajjat-agge pàõupetaü saraõaü gatan ti. XXXIX. 1. Tãõ 'imàni bhikkhave nidànàni kammànaü samudayàya. Katamàni tãõi? 2. Lobho nidànaü kammànaü samudayàya, doso nidànaü kammànaü samudayàya, moho nidànaü kammànaü samudayàya. Na bhikkhave lobhà alobho samudeti, atha kho bhikkhave lobhà lobho 'va samudeti. Na bhikkhave dosà adoso samudeti, atha kho bhikkhave dosà doso 'va samudeti. Na bhikkhave mohà amoho samudeti, atha kho bhikkhave mohà moho 'va samudeti. Na bhikkhave lobhajena kammena dosajena kammena mohajena kammena devà pa¤¤àyanti, #<[page 339]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ manussà pa¤¤àyanti, yà và pan' a¤¤à pi kàci sugatiyo, atha kho bhikkhave lobhajena kammena dosajena kammena mohajena kammena nirayo pa¤¤àyati, tiracchànayoni pa¤¤àyati, pettivisayo pa¤¤àyati, yà và pan' a¤¤à pi kàci duggatiyo. Imàni kho bhikkhave tãõi nidànàni kammànaü samudayàya. 3. Tãõ'imàni bhikkhave nidànàni kammànaü samudayàya. Katamàni tãõi? 4. Alobho nidànaü kammànaü samudayàya, adoso nidànaü kammànaü samudayàya, amoho nidànaü kammànaü samudayàya. Na bhikkhave alobhà lobho samudeti, atha kho bhikkhave alobhà alobho 'va samudeti. Na bhikkhave adosà doso samudeti, atha kho bhikkhave adosà adoso 'va samudeti. Na bhikkhave amohà moho samudeti, atha kho bhikkhave amohà amoho 'va samudeti. Na bhikkhave alobhajena kammena adosajena kammena amohajena kammena nirayo pa¤¤àyati, tiracchànayoni pa¤¤àyati, pettivisayo pa¤¤àyati, yà và pan' a¤¤à pi kàci duggatiyo, atha kho bhikkhave alobhajena kammena adosajena kammena amohajena kammena devà pa¤¤àyanti, manussà pa¤¤àyanti, yà và pan' a¤¤à pi kàci sugatiyo. Imàni kho bhikkhave tãõi nidànàni kammànaü samudayàyà ti. XL. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavà Kimbilàyaü viharati Veëuvane. Atha kho àyasmà Kimbilo yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà Kimbilo Bhagavantaü etad avoca:-- #<[page 340]># %<340 Aïguttara-Nikàya. XL.2-XLI. 2>% 2. Ko nu kho bhante hetu, ko paccayo yena Tathàgate parinibbute saddhammo na ciraññhitiko hotã ti? 3. Idha Kimbila Tathàgate parinibbute bhikkhå bhikkhuniyo upàsakà upàsikàyo Satthari agàravà viharanti appatissà, dhamme agàravà viharanti appatissà, saïghe agàravà viharanti appatissà, sikkhàya agàravà viharanti appatissà, appamàde agàravà viharanti appatissà, pañisanthàre agàravà viharanti appatissà. Ayaü kho Kimbila hetu, ayaü paccayo yena Tathàgate parinibbute saddhammo na ciraññhitiko hotã ti. 4. Ko pana bhante hetu, ko panayo yena Tathàgate parinibbute saddhammo ciraññhitiko hotã ti? 5. Idha Kimbila Tathàgate parinibbute bhikkhå bhikkhuniyo upàsakà upàsikàyo Satthari sagàravà viharanti sappatissà, dhamme sagàravà viharanti sappatissà, saïghe sagàravà viharanti sappatissà, sikkhàya sagàravà viharanti sappatissà, appamàde sagàravà viharanti sappatissà pañisanthàre sagàravà viharanti sappatissà. Ayaü kho Kimbila hetu, ayaü paccayo yena Tathàgate parinibbute saddhammo ciraññhitiko hotã ti. XLI. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü àyasmà Sàriputto Ràjagahe viharati Gijjhakåñe pabbate. Atha kho àyasmà Sàriputto pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaram àdàya sambahulehi bhikkhåhi saddhiü Gijjhakåñà pabbatà orohanto addasa a¤¤atarasmiü padese mahantaü dàrukkhandhaü, disvà bhikkhå àmantesi:-- Passatha no tumhe àvuso amuü mahantaü dàrukkhandhan ti? Evam àvuso ti. 2. âkaïkhamàno àvuso bhikkhu iddhimà cetovasippatto amuü dàrukkhandhaü pañhavã tveva adhimucceyya. Taü kissa hetu? #<[page 341]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Atthi àvuso amusmiü dàrukkhandhe pañhavidhàtu, yaü nissàya bhikkhu iddhimà cetovasippatto amuü dàrukkhandhaü pañhavã tveva adhimucceyya. 3. âkaïkhamàno àvuso bhikkhu iddhimà cetovasippatto amuü dàrukkhandhaü àpo tveva adhimucceyya . . .pe . . . tejo tveva adhimucceyya . . . vàyo tveva adhimucceyya . . . subhan tveva adhimucceyya . . .asubhan tveva adhimucceyya. Taü kissa hetu? Atthi àvuso amusmiü dàrukkhandhe asubhadhàtu, yaü nissàya bhikkhu iddhimà cetovasippatto amuü dàrukkhandhaü asubhan tveva adhimucceyyà ti. XLII. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavà Kosalesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü yena Icchànaïgalaü nàma Kosalànaü bràhmaõagàmo tad avasari. Tatra sudaü Bhagavà Icchànaïgale viharati Icchànaïgalavanasaõóe. Assosuü kho Icchànaïgalakà bràhmaõagahapatikà `samaõo khalu bho Gotamo Sakyaputto Sakyakulà pabbajito Icchànaïgalaü anuppatto Icchànaïgale viharati Icchànaïgalavanasaõóe. Taü kho pana bhavantaü Gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: iti pi so Bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno . . .pe . . . buddho Bhagavà ti. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü . . .pe . . . arahataü dassanaü hotã' ti. Atha kho Icchànaïgalakà bràhmaõagahapatikà tassà rattiyà accayena pahåtaü khàdaniyaü bhojaniyaü àdàya yena Icchànaïgalavanasaõóo ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà bahidvàrakoññhake aññhaüsu uccàsaddà mahàsaddà. 2. Tena kho pana samayena àyasmà Nàgito Bhagavato upaññhàko hoti. Atha kho Bhagavà àyasmantaü Nàgitaü àmantesi `ke pana te Nàgita uccàsaddà mahàsaddà, #<[page 342]># %<342 Aïguttara-Nikàya. XLII. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kevaññà ma¤¤e macche vilopentã' ti? `Ete bhante Icchànaïgalakà bràhmaõagahapatikà pahåtaü khàdaniyaü bhojaniyaü àdàya bahidvàrakoññhake ñhità Bhagavantaü yeva uddissa bhikkhusaïgha¤ cà' ti. `Màhaü Nàgita yasena samàgamaü mà ca mayà yaso. Yo kho Nàgita na-yimassa nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikàmalàbhã assa akicchalàbhã akasiralàbhã, yassàhaü nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikàmalàbhã assaü akicchalàbhã akasiralàbhã, so taü mãëhasukhaü middhasukhaü làbhasakkàrasilokasukhaü sàdiyeyyà' ti `Adhivàsetu dàni bhante Bhagavà, adhivàsetu sugato, adhivàsanakàlo dàni bhante Bhagavato. Yena yen'eva dàni bhante Bhagavà gamissati, tanninnà 'va bhavissanti bràhmaõagahapatikà negamà c'eva jànapadà ca. Seyyathà pi bhante thullaphusitake deve vassante yathàninnaü udakàni pavattanti, evam eva kho bhante yena yen'eva dàni Bhagavà gamissati, tanninnà 'va bhavissanti bràhmaõagahapatikà negamà c'eva jànapadà ca. Taü kissa hetu? Tathà hi bhante Bhagavato sãlapa¤¤àõan' ti. `Màhaü Nàgita yasena samàgamaü mà ca mayà yaso. Yo kho Nàgita na-y-imassa nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikàmalàbhã assa akicchalàbhã akasiralàbhã, yassàhaü nekkhammasukhassa pavivekasukhassa upasamasukhassa sambodhasukhassa nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã, so taü mãëhasukhaü middhasukhaü làbhasakkàrasilokasukhaü sàdiyeyyà' ti. 3. Idhàhaü Nàgita bhikkhuü passàmi gàmantavihàraü samàhitaü nisinnaü, #<[page 343]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ tassa mayhaü Nàgita evaü hoti `idàn' imaü àyasmantaü àràmiko và ghaññessati samaõuddeso và taü tamhà samàdhimhà càvessatã' ti. Tenàhaü Nàgita tassa bhikkhuno na attamano homi gàmantavihàrena. 4. Idha panàhaü Nàgita bhikkhuü passàmi ara¤¤akaü ara¤¤e pacalàyamànaü nisinnaü, tassa mayhaü Nàgita evaü hoti `idàni ayam àyasmà imaü niddàkilamathaü pañivinodetvà ara¤¤asa¤¤aü yeva manasikarissati ekattan' ti. Tenàhaü Nàgita tassa bhikkhuno attamano homi ara¤¤avihàrena. 5. Idha panàhaü Nàgita bhikkhuü passàmi ara¤¤akaü ara¤¤e asamàhitaü nisinnaü, tassa mayhaü Nàgita evaü hoti `idàni ayam àyasmà asamàhitaü và cittaü samàdahissati, samàhitaü và cittaü anurakkhissatã' ti. Tenàhaü Nàgita tassa bhikkhuno attamano homi ara¤¤avihàrena. 6. Idha panàhaü Nàgita bhikkhuü passàmi ara¤¤akaü ara¤¤e samàhitaü nisinnaü, tassa mayhaü Nàgita evaü hoti `idàni ayam àyasmà avimuttaü và cittaü vimocessati, vimuttaü và cittaü anurakkhissatã' ti. Tenàhaü Nàgita tassa bhikkhuno attamano homi ara¤¤avihàrena. 7. Idha panàhaü Nàgita bhikkhuü passàmi gàmantavihàraü làbhiü cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü, so taü làbhasakkàrasilokaü nikàmayamàno ri¤cati pañisallànaü, ri¤cati ara¤¤avanapatthàni pantàni senàsanàni, #<[page 344]># %<344 Aïguttara-Nikàya. XLII.8-XLIII. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ gàmanigamaràjadhàniü osaritvà vàsaü kappeti. Tenàhaü Nàgita tassa bhikkhuno na attamano homi gàmantavihàrena. 8. Idha panàhaü Nàgita bhikkhuü passàmi ara¤¤akaü làbhiü cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü, so taü làbhasakkàrasilokaü pañipaõàmetvà na ri¤cati pañisallànaü, na ri¤cati ara¤¤avanapatthàni pantàni senàsanàni. Tenàhaü Nàgita tassa bhikkhuno attamano homi ara¤¤avihàrena. Yasmàhaü Nàgita samaye addhànamaggapañipanno na ki¤ci passàmi purato và pacchato và, phàsu me Nàgita tasmiü samaye hoti, antamaso uccàrapassàvakammàyà ti. Devatàvaggo catuttho. Tass' uddànaü: Sekhà dve aparihàni Moggallànavijjàbhàgiyà Vivàdadànattakàrã nidànaü Kimbila dàrukkhandhena Nàgito ti. XLIII. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Atha kho Bhagavà pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaram àdàya Sàvatthiyaü piõóàya pàvisi. Sàvatthiyaü piõóàya caritvà pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto àyasmantaü ânandaü àmantesi:-- âyàm' ânanda yena pubbàràmo Migàramàtu pàsàdo ten' upasaïkamissàma divàvihàràyà ti. #<[page 345]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evaü bhante ti kho àyasmà ânando Bhagavato paccassosi. Atha kho Bhagavà àyasmatà ânandena saddhiü yena pubbàràmo Migàramàtu pàsàdo ten' upasaïkami. Atha kho Bhagavà sàyaõhasamayaü pañisallànà vuññhito àyasmantaü ânandaü àmantesi:-- âyàm' ânanda yena pubbakoññhako ten' upasaïkamissàma gattàni parisi¤citun ti. Evaü bhante ti kho àyasmà ânando Bhagavato paccassosi. Atha kho Bhagavà àyasmatà ânandena saddhiü yena pubbakoññhako ten' upasaïkami gattàni parisi¤cituü. Pubbakoññhake gattàni parisi¤citvà paccuttaritvà ekacãvaro aññhàsi gattàni pubbàpayamàno. 2. Tena kho pana samayena ra¤¤o Pasenadi-Kosalassa Seto nàma nàgo mahàturiyatàëitavàditena pubbakoññhakà paccuttarati. Api 'ssu taü jano disvà evam àha `abhiråpo vata bho ra¤¤o nàgo, dassanãyo vata bho ra¤¤o nàgo, pàsàdiko vata bho ra¤¤o nàgo, kàyupapanno vata bho ra¤¤o nàgo, nàgo vata bho nàgo' ti. Evaü vutte àyasmà Udàyi Bhagavantaü etad avoca `hatthim eva nu kho bhante mahantaü brahantaü kàyupapannaü jano disvà evam àha: nàgo vata bho nàgo ti udàhu a¤¤am pi ka¤ci mahantaü brahantaü kàyupapannaü jano disvà evam àha: nàgo vata bho nàgo' ti? `Hatthim pi kho Udàyi mahantaü brahantaü kàyupapannaü jano disvà evam àha: nàgo vata bho nàgo ti. Assam pi kho Udàyi . . . pe . . . goõam pi kho Udàyi . . . pe . . . uragam pi kho Udàyi . . . pe . . . rukkham pi kho Udàyi . #<[page 346]># %<346 Aïguttara-Nikàya. XLIII.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . pe . . . manussam pi kho Udàyi mahantaü brahantaü kàyupapannaü jano disvà evam àha: nàgo vata bho nàgo ti. Api c' Udàyi yo sadevake loke samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya àguü na karoti kàyena vàcàya manasà, tam ahaü nàgo ti bråmã' ti. `Acchariyaü bhante abbhutaü bhante, yàva subhàsita¤ c' idaü bhante Bhagavatà "api c' Udàyi yo sadevake loke samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya àguü na karoti kàyena vàcàya manasà, tam ahaü nàgo ti bråmã" ti. Ida¤ ca panàhaü bhante Bhagavatà subhàsitaü imàhi gàthàhi anumodàmi: Manussabhåtaü sambuddhaü attadantaü samàhitaü iriyamànaü brahmapathe cittassåpasame rataü, yaü manussà namassanti sabbadhammànapàraguü, devà pi naü namassanti: iti me arahato sutaü. Sabbasa¤¤ojanàtãtaü vanà nibbànam àgataü kàmehi nekkhammarataü muttaü selà va ka¤canaü sabbe accarucã nàgo Himavà '¤¤e siluccaye sabbesaü nàganàmànaü saccanàmo anuttaro. Nàgaü vo kittayissàmi, na hi àguü karoti so: soraccaü avihiüsà ca pàdà nàgassa te duve, tapo ca brahmacariyaü caraõà nàgassa tyàpare, saddhàhattho mahànàgo upekkhàsetadantavà, sati gãvà, siro pa¤¤à, vimaüsà dhammacintanà, dhammakucchi samàtapo, viveko tassa vàladhi. So jhàyã assàsarato ajjhattaü susamàhito, gacchaü samàhito nàgo, ñhito nàgo samàhito, sayaü samàhito nàgo, nisinno pi samàhito, #<[page 347]># %% sabbattha saüvuto nàgo, esà nàgassa sampadà. Bhu¤jati anavajjàni, sàvajjàni na bhu¤jati, ghàsam acchàdanaü laddhà, sannidhiü parivajjayaü, sa¤¤ojanaü anuü thålaü sabbaü chetvàna bandhanaü, yena yen'eva gacchati, anapekkho 'va gacchati. Yathà pi udake jàtaü puõóarãkaü pavaóóhati, na upalippati toyena sucigandhaü manoramaü, tath'eva loke sujàto buddho loke virajjati, na upalippati lokena toyena padumaü yathà. Mahàgini pajjalito anàhàråpasammati saïkhàresåpasantesu nibbuto ti pavuccati. Atth' assàyaü vi¤¤àpanã upamà vi¤¤åhi desità, vi¤¤issanti mahànàgà nàgaü nàgena desitaü. Vãtaràgo vãtadoso vãtamoho anàsavo, sarãraü vijahaü nàgo parinibbàti 'nàsavo ti. XLIV. 1. Atha kho àyasmà ânando pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaram àdàya yena Migasàlàya upàsikàya nivesanaü ten' upasaïkami, upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho Migasàlà upàsikà yenàyasmà ânando ten' upasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü ânandaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnà kho Migasàlà upàsikà àyasmantaü ânandaü etad avoca:-- 2. Kathaü kathaü nàmàyaü bhante ânanda Bhagavatà dhammo desito a¤¤eyyo, yatra hi nàma brahmacàrã ca abrahmacàrã ca ubho samasamagatikà bhavissanti abhisamparàyaü? #<[page 348]># %<348 Aïguttara-Nikàya. XLIV. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Pità me bhante Puràõo brahmacàrã ahosi àràcàrã virato methunà gàmadhammà, so kàlakato Bhagavatà vyàkato `sakadàgàmã satto Tusitaü kàyaü upapanno' ti; petteyyo piyo me bhante Isidatto abrahmacàrã ahosi sadàrasantuññho, so pi kàlakato Bhagavatà vyàkato `sakadàgàmã satto Tusitaü kàyaü upapanno' ti. Kathaü kathaü nàmàyaü bhante ânanda Bhagavatà dhammo desito a¤¤eyyo, yatra hi nàma brahmacàrã ca abrahmacàrã ca ubho samasamagatikà bhavissanti abhisamparàyan ti? `Evaü kho pan'etaü bhagini Bhagavatà vyàkatan' ti. 3. Atha kho àyasmà ânando Migasàlàya upàsikàya nivesane piõóapàtaü gahetvà uññhàyàsanà pakkàmi. Atha kho àyasmà ânando paccàbhattaü piõóapàtapañikkanto yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ânando Bhagavantaü etad avoca: Idhàhaü bhante pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaram àdàya yena Migasàlàya upàsikàya nivesanaü ten' upasaïkami, upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho bhante Migasàlà upàsikà yenàhaü ten' upasaïkami, upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnà kho bhante Migasàlà upàsikà maü etad avoca `kathaü kathaü nàmàyaü bhante ânanda Bhagavatà dhammo desito a¤¤eyyo, yatra hi nàma brahmacàrã ca abrahmacàrã ca ubho samasamagatikà bhavissanti abhisamparàyaü? Pità me bhante Puràõo brahmacàrã ahosi àràcàrã virato methunà gàmadhammà, so kàlakato Bhagavatà vyàkato "sakadàgàmã satto Tusitaü kàyaü upapanno" ti; petteyyo piyo me bhante Isidatto abrahmacàrã ahosi sadàrasantuññho, so pi kàlakato Bhagavatà vyàkato "sakadàgàmã satto Tusitaü kàyaü upapanno" ti. #<[page 349]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Kathaü kathaü nàmàyaü bhante ânanda Bhagavatà dhammo desito a¤¤eyyo, yatra hi nàma brahmacàrã ca abrahmacàrã ca ubho samasamagatikà bhavissanti abhisamparàyan' ti? Evaü vutte ahaü bhante Migasàlaü upàsikaü etad avocaü `evaü kho pan'etaü bhagini Bhagavatà vyàkatan' ti. Kà c' ânanda Migasàlà upàsikà bàlà avyattà ambakà ambakasa¤¤à ke ca purisapuggalaparopariya¤àõe! Cha yime ânanda puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame cha? 4. Idh' ânanda ekacco puggalo sorato hoti sukhasaüvàso, abhinandanti sabrahmacàrã ekattavàsena. Tassa savanena pi akataü hoti, bàhusaccena pi akataü hoti, diññhiyà pi appañividdhaü hoti, sàmàyikam pi vimuttiü na labhati. So kàyassa bhedà parammaraõà hànàya pareti no visesàya, hànagàmã yeva hoti no visesagàmã. 5. Idha pan' ânanda ekacco puggalo sorato hoti sukhasaüvàso, abhinandanti sabrahmacàrã ekattavàsena. Tassa savanena pi kataü hoti, bàhusaccena pi kataü hoti, diññhiyà pi pañividdhaü hoti, sàmàyikam pi vimuttiü labhati. So kàyassa bhedà parammaraõà visesàya pareti no hànàya, visesagàmã yeva hoti no hànagàmã. Tatr' ânanda pamàõikà pamiõanti `imassa pi te 'va dhammà aparassa pi te 'va dhammà, kasmà tesaü eko hãno eko paõãto' ti? Taü hi tesaü ânanda hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàya. Tatr' ânanda yvàyaü puggalo sorato hoti sukhasaüvàso, abhinandanti sabrahmacàrã ekattavàsena. Tassa savanena pi kataü hoti, bàhusaccena pi kataü hoti, diññhiyà pi pañividdhaü hoti, sàmàyikam pi vimuttiü labhati. Ayaü ânanda puggalo amunà purimena puggalena abhikkantataro ca paõãtataro ca. #<[page 350]># %<350 Aïguttara-Nikàya. XLIV. 6-9>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Taü kissa hetu? Imaü ânanda puggalaü dhammasoto nibbahati. Tadanantaraü ko jàneyya a¤¤atra Tàthàgatena? Tasmà ti h' ânanda mà puggalesu pamàõikà ahuvattha, mà puggalesu pamàõaü gaõhittha. Kha¤¤ati h' ânanda puggalesu pamàõaü gaõhanto. Ahaü và ânanda puggalesu pamàõaü gaõheyyaü, yo và pan'assa màdiso. 6. Idha pan' ânanda ekaccassa puggalassa kodhamàno adhigato hoti, samayena samaya¤ c'assa lobhadhammà uppajjanti, tassa savanena pi akataü hoti, bàhusaccena pi akataü hoti, diññhiyà pi appañividdhaü hoti, sàmàyikam pi vimuttiü na labhati. So kàyassa bhedà parammaraõà hànàya pareti no visesàya, hànagàmã yeva hoti no visesagàmã. 7. Idha pan' ânanda ekaccassa puggalassa kodhamàno adhigato hoti, samayena samaya¤ c'assa lobhadhammà uppajjanti. Tassa savanena pi kataü hoti . . . pe . . . 8. Idha pan' ânanda ekaccassa puggalassa kodhamàno adhigato hoti, samayena samaya¤ c'assa vacãsaïkhàrà uppajjanti. Tassa savanena pi akataü hoti, bàhusaccena pi akataü hoti, diññhiyà pi appañividdhaü hoti, sàmàyikam pi vimuttiü na labhati. So kàyassa bhedà parammaraõà hànàya pareti no visesàya, hànàgàmã yeva hoti no visesagàmã. 9. Idha pan' ânanda ekaccassa puggalassa kodhamàno adhigato hoti, samayena samaya¤ c'assa vacãsaïkhàrà uppajjanti. Tassa savanena pi kataü hoti, bàhusaccena pi kataü hoti, diññhiyà pi pañividdhaü hoti, sàmàyikam pi vimuttiü labhati. So kàyassa bhedà parammaraõà visesàya pareti no hànàya, #<[page 351]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ visesagàmã yeva hoti no hànagàmã. Tatr' ânanda pamàõikà pamiõanti `imassa pi te 'va dhammà aparassa pi te 'va dhammà, kasmà tesaü eko hãno eko paõãto' ti? Taü hi tesaü ânanda hoti dãgharattaü ahitàya dukkhàya. Tatr' ânanda yassa puggalassa kodhamàno adhigato hoti, samayena samaya¤ c'assa vacãsaïkhàrà uppajjanti. Tassa savanena pi kataü hoti, bàhusaccena pi kataü hoti, diññhiyà pi pañividdhaü hoti, sàmàyikam pi vimuttiü labhati. Ayaü ânanda puggalo amunà purimena puggalena abhikantataro ca paõãtataro ca. Taü kissa hetu? Imaü h' ânanda puggalaü dhammasoto nibbahati. Tadanantaraü ko jàneyya a¤¤atra Tathàgatena? Tasmà ti h' ânanda mà puggalesu pamàõikà ahuvattha, mà puggalesu pamàõaü gaõhittha. Kha¤¤ati h' ânanda puggalesu pamàõaü gaõhanto. Ahaü và ânanda puggalesu pamàõaü gaõheyyaü, yo và pan'assa màdiso. Kà c' ânanda Migasàlà upàsikà bàlà avyattà ambakà ambakapa¤¤à ke ca purisapuggalaparopariya¤àõe! Ime kho ânanda cha puggalà santo saüvijjamànà lokasmiü. Yathàråpena ânanda sãlena Puràõo samannàgato ahosi, tathàråpena sãlena Isidatto samannàgato abhavissa. Này-idha Puràõo Isidattassa gatim pi a¤¤assa. Yathàråpàya ca ânanda pa¤¤àya Isidatto samannàgato ahosi, tathàråpàya pa¤¤àya Puràõo samannàgato abhavissa. Nay-idha Isidatto Puràõassa gatim pi a¤¤assa. Iti kho ânanda ime puggalà ubho ekaïgahãnà ti. XLV. 1. Dàliddiyaü bhikkhave dukkhaü lokasmiü kàmabhogino ti? `Evaü bhante.' Yam pi bhikkhave daliddo assako anàëiko iõaü àdiyati, #<[page 352]># %<352 Aïguttara-Nikàya. XLV. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ iõàdànam pi bhikkhave dukkhaü lokasmiü kàmabhogino ti? `Evaü bhante.' Yam pi bhikkhave daliddo assako anàëiko iõaü àdiyitvà vaóóhiü pañisuõàti, vaóóhi pi bhikkhave dukkhà lokasmiü kàmabhogino ti? `Evaü bhante.' Yam pi bhikkhave daliddo assako anàëiko vaóóhiü pañisuõitvà kàlàbhataü vaóóhiü na deti, codenti pi naü, codanà pi bhikkhave dukkhà lokasmiü kàmabhogino ti? `Evaü bhante.' Yaü pi bhikkhave daliddo assako anàëiko codiyamàno na deti, anucaranti pi naü, anucariyà pi bhikkhave dukkhà lokasmiü kàmabhogino ti? `Evaü bhante.' Yam pi bhikkhave daliddo assako anàëiko anucariyamàno na deti, bandhanti pi naü, bandhanam pi bhikkhave dukkhaü lokasmiü kàmabhogino ti? `Evaü bhante.' Iti kho bhikkhave dàliddiyam pi dukkhaü lokasmiü kàmabhogino, iõàdànaü pi dukkhaü lokasmiü kàmabhogino, vaóóhi pi dukkhà lokasmiü kàmabhogino, codanà pi dukkhà lokasmiü kàmabhogino, anucariyà pi dukkhà lokasmiü kàmabhogino, bandhanam pi dukkhaü lokasmiü kàmabhogino. Evam eva kho bhikkhave yassa kassaci saddhà natthi kusalesu dhammesu, hiri natthi kusalesu dhammesu, ottappaü natthi kusalesu dhammesu, viriyaü natthi kusalesu dhammesu, pa¤¤à natthi kusalesu dhammesu. Ayaü vuccati bhikkhave ariyassa vinaye daliddo assako anàëiko. 2. Sa kho so bhikkhave daliddo assako anàëiko saddhàya asati kusalesu dhammesu, hiriyà asati kusalesu dhammesu, ottappe asati kusalesu dhammesu, viriye asati kusalesu dhammesu, pa¤¤àya asati kusalesu dhammesu kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. Idam assa iõàdànasmiü vadàmi. So tassa kàyaduccaritassa pañicchàdanahetu pàpikaü icchaü paõidahati, `mà maü ja¤¤å' ti icchati, `mà maü ja¤¤å' ti saïkappeti, #<[page 353]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ `mà maü ja¤¤å' ti vàcaü bhàsati, `mà maü ja¤¤å' ti kàyena parakkamati. So tassa vacãduccaritassa pañicchàdanahetu . . . pe . . . So tassa manoduccaritassa pañicchàdanahetu pàpikaü icchaü paõidahati, `mà maü ja¤¤å' ti icchati, `mà maü ja¤¤å' ti saïkappeti, `mà maü ja¤¤å' ti vàcaü bhàsati, `mà maü ja¤¤å' ti kàyena parakkamati. Idam assa vaóóhiyà vadàmi. Tam enaü pesalà sabrahmacàrã evam àhaüsu: Aya¤ ca so àyasmà evaükàrã evaüsamàcàro ti. Idam assa codanàya vadàmi. Tam enaü ara¤¤agataü và rukkhamålagataü và su¤¤àgàragataü và vippañisàrasahagatà pàpakà akusalavitakkà samudàcaranti. Idam assa anucariyàya vadàmi. 3. Sa kho so bhikkhave daliddo assako anàëiko kàyena duccaritaü caritvà vàcàya duccaritaü caritvà manasà duccaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà nirayabandhane và bajjhati tiracchànayonibandhane và. Nàhaü bhikkhave a¤¤aü ekabandhanaü pi samanupassàmi evaüdàruõaü evaükañukaü evaü-antaràyakaraü anuttarassa yogakkhemassa adhigamàya, yathayidaü bhikkhave nirayabandhanaü và tiracchànayonibandhanaü và ti. Dàliddiyaü dukkhaü loke iõàdàna¤ ca vuccati, daliddo iõam àdàya bhu¤jamàno viha¤¤ati, tato anucaranti naü, bandhanam pi nigacchati, etaü hi bandhanaü dukkhaü kàmalàbhàbhijappinaü. Tath'eva ariyavinaye saddhà yassa na vijjati, #<[page 354]># %<354 Aïguttara-Nikàya. XLV.>% ahiriko anottàpi pàpakammavinicchayo kàyaduccaritaü katvà vacãduccaritàni ca manoduccaritaü katvà `mà maü ja¤¤å' ti icchati. So saüsappati kàyena vàcàya uda cetasà pàpakammaü pavaóóhento tattha tattha punappunaü, so pàpakammo dummedho jànaü dukkañam attano daliddo iõam àdàya bhu¤jamàno viha¤¤ati. Tato anucaranti naü saïkappà mànasà dukkhà gàme và yadi vàra¤¤e yassa vippañisàrajà, so pàpakammo dummedho jànaü dukkañam attano yonim a¤¤ataraü gantvà niraye và pi bajjhati, etaü hi bandhanaü dukkhaü yamhà dhãro pamuccati. Dhammaladdhehi bhogehi dadaü cittaü pasàdayaü ubhayattha kañaggàho saddhassa gharam esino diññhadhammahitatthàya samparàyasukhàya ca: evam etaü gahaññhànaü càgo pu¤¤aü pavaóóhati. Tath'eva ariyavinaye saddhà yassa patiññhità hirimano ca ottàpi pa¤¤avà sãlasaüvuto, eso kho ariyavinaye `sukhajãvã' ti vuccati niràmisaü sukhaü laddhà upekhaü adhitiññhati. Pa¤ca nãvaraõe hitvà niccaü àraddhaviriyo jhànàni upasampajja ekodi nipako sato: evaü ¤atvà yathàbhåtaü sabbasa¤¤ojanakkhaye sabbaso anupàdàya sammà cittaü vimuccati. Tassa sammàvimuttassa ¤àõaü ce hoti tàdino `akuppà me vimuttã' ti bhavasa¤¤ojanakkhaye: etaü kho paramaü ¤àõaü, etaü sukham anuttaraü, asokaü virajaü khemaü, etaü àõaõyam uttaman ti. #<[page 355]># %% XLVI. 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü àyasmà Mahàcundo Cetãsu viharati Sahajàtiyaü. Tatra kho àyasmà Mahàcundo bhikkhå àmantesi:-- âvuso bhikkhavo ti. âvuso ti kho te bhikkhå àyasmato Mahàcundassa paccassosuü. âyasmà Mahàcundo etad avoca:-- 2. Idha àvuso dhammayogà bhikkhå jhàyã bhikkhå apasàdenti `ime pana "jhàyino 'mhà jhàyino 'mhà" ti jhàyanti pajjhàyanti, kiü h'ime jhàyanti, kint'ime jhàyanti, kathaü h'ime jhàyantã' ti? Tattha dhammayogà ca bhikkhå na ppasãdanti, jhàyã ca bhikkhå na ppasãdanti, na ca bahujanahitàya pañipannà honti bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. 3. Idha panàvuso jhàyã bhikkhå dhammayoge bhikkhå apasàdenti `ime pana "dhammayog' amhà dhammayog' amhà" ti uddhatà unnaëà capalà mukharà vikiõõavàcà muññhassatã asampajànà asamàhità vibbhantacittà pàkañindriyà, kiü h'ime dhammayogà, kint'ime dhammayogà, kathaü h'ime dhammayogà' ti? Tattha jhàyã ca bhikkhå na ppasãdanti, dhammayogà ca bhikkhå na ppasãdanti, na ca bahujanahitàya pañipannà honti bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. 4. Idha panàvuso dhammayogà bhikkhå dhammayogànaü yeva bhikkhånaü vaõõaü bhàsanti, no jhàyãnaü bhikkhånaü vaõõaü bhàsanti. Tattha dhammayogà ca bhikkhå na ppasãdanti, #<[page 356]># %<356 Aïguttara-Nikàya. XLVI. 5-XLVII. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ jhàyã ca bhikkhå na ppasãdanti, na ca bahujanahitàya pañipannà honti bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. 5. Idha panàvuso jhàyã bhikkhå jhàyãnaü yeva bhikkhånaü vaõõaü bhàsanti, no dhammayogànaü bhikkhånaü vaõõaü bhàsanti. Tattha jhàyã ca bhikkhå na ppasãdanti, dhammayogà ca bhikkhå na ppasãdanti, na ca bahujanahitàya pañipannà honti bahujanasukhàya bahuno janassa atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Tasmà ti hàvuso evaü sikkhitabbaü:-- 6. Dhammayogà samànà jhàyãnaü bhikkhånaü vaõõaü bhàsissàmà ti. Evaü hi vo àvuso sikkhitabbaü. Taü kissa hetu? Acchariyà h' ete àvuso puggalà dullabhà lokasmiü, ye amataü dhàtuü kàyena phusitvà viharanti. Tasmà ti hàvuso evaü sikkhitabbaü:-- 7. Jhàyã samànà dhammayogànaü bhikkhånaü vaõõaü bhàsissàmà ti. Evaü hi vo {àvuso} sikkhitabbaü. Taü kissa hetu? Acchariyà h' ete àvuso puggalà dullabhà lokasmiü, ye gambhãraü atthapadaü pa¤¤àya ativijjha passantã ti. XLVII. 1. Atha kho Moliyasãvako paribbàjako yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavatà saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Moliyasãvako paribbàjako Bhagavantaü etad avoca `sandiññhiko dhammo sandiññhiko dhammo ti bhante vuccati. Kittàvatà nu kho bhante sandiññhiko dhammo hoti akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã' ti? #<[page 357]># %% 2. Tena hi Sãvaka ta¤ ¤ev' ettha pañipucchissàmi. Yathà te khameyya, tathà naü vyàkareyyàsi. Taü kiü ma¤¤asi Sãvaka, santaü và ajjhattaü lobhaü `atthi me ajjhattaü lobho' ti pajànàsi, asantaü và ajjhattaü lobhaü `natthi me ajjhattaü lobho' ti pajànàsã ti? `Evaü bhante.' Yaü kho tvaü Sãvaka santaü và ajjhattaü lobhaü `atthi me ajjhattaü lobho' ti pajànàsi, asantaü và ajjhattaü lobhaü `natthi me ajjhattaü lobho' ti pajànàsi: evaü kho Sãvaka sandiññhiko dhammo hoti . . . Taü kiü ma¤¤asi Sãvaka, santaü và ajjhattaü dosaü . . . pe . . . santaü và ajjhattaü mohaü, santaü và ajjhattaü lobhadhammaü, santaü và ajjhattaü dosadhammaü, santaü và ajjhattaü mohadhammaü `atthi me ajjhattaü mohadhammo' ti pajànàsi, asantaü và ajjhattaü mohadhammaü `natthi me ajjhattaü mohadhammo' ti pajànàsã ti? `Evaü bhante.' Yaü kho tvaü Sãvaka santaü và ajjhattaü mohadhammaü `atthi me ajjhattaü mohadhammo' ti pajànàsi, asantaü và ajjhattaü mohadhammaü `natthi me ajjhattaü mohadhammo' ti pajànàsi: evaü kho Sãvaka sandiññhiko dhammo hoti akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã ti. `Abhikkantaü . . . pe . . . upàsakaü maü bhante Bhagavà dhàretu ajja-t-agge pàõupetaü saraõaü gatan' ti. XLVIII. 1. Atha kho a¤¤ataro bràhmaõo yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavatà saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sàràõiyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bràhmaõo Bhagavantaü etad avoca 'sandiññhiko dhammo sandiññhiko dhammo ti bho Gotama vuccati. Kittàvatà nu kho bho Gotama sandiññhiko dhammo hoti akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã' ti? #<[page 358]># %<358 Aïguttara-Nikàya. XLVIII. 2-XLIX. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 2. Tena hi bràhmaõa ta¤ ¤ev' ettha pañipucchissàmi. Yathà te khameyya, tathà naü vyàkareyyàsi. Taü kiü ma¤¤asi bràhmaõa, santaü và ajjhattaü ràgaü `atthi me ajjhattaü ràgo' ti pajànàsi, asantaü và ajjhattaü ràgaü `natthi me ajjhattaü ràgo' ti pajànàsã ti? `Evaü bho.' Yaü kho tvaü bràhmaõa santaü và ajjhattaü ràgaü `atthi me ajjhattaü ràgo' ti pajànàsi, asantaü và ajjhattaü ràgaü `natthi me ajjhattaü ràgo' ti pajànàsi: evaü kho bràhmaõa sandiññhiko dhammo hoti . . . Taü kiü ma¤¤asi bràhmaõa, santaü và ajjhattaü dosaü, santaü và ajjhattaü mohaü, santaü và ajjhattaü kàyasandosaü, santaü và ajjhattaü vacãsandosaü, santaü và ajjhattaü manosandosaü `atthi me ajjhattaü manosandoso' ti pajànàsi, asantaü và ajjhattaü manosandosaü `natthi me ajjhattaü manosandoso' ti pajànàsã ti? `Evaü bho'. Yaü kho tvaü bràhmaõa santaü và ajjhattaü manosandosaü `atthi me ajjhattaü manosandoso' ti pajànàsi, asantaü và ajjhattaü manosandosaü `natthi me ajjhattaü manosandoso' ti pajànàsi: evaü kho bràhmaõa sandiññhiko dhammo hoti akàliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhã ti. `Abhikkantaü bho Gotama, abhikkantaü bho Gotama . . . upàsakaü maü bhavaü Gotamo dhàretu ajjat-agge pàõupetaü saraõaü gatan' ti. XLIX. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Sàvatthiyaü viharati Jetavane Anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà ca Khemo àyasmà ca Sumano Sàvatthiyaü viharanti Andhavanasmiü. #<[page 359]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Atha kho àyasmà ca Khemo àyasmà ca Sumano yena Bhagavà ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinno kho àyasmà Khemo Bhagavantaü etad avoca: `yo so bhante bhikkhu arahaü khãõàsavo vusitavà katakaraõãyo ohitabhàro anuppattasadattho parikkhãõabhavasa¤¤ojano samma-d-a¤¤à vimutto, tassa na evaü hoti "atthi me seyyo" ti và "atthi me sadiso" ti và "atthi me hãno" ti và' ti. Idam avoca àyasmà Khemo. Samanu¤¤o Satthà ahosi. Atha kho àyasmà Khemo `samanu¤¤o me Satthà' ti uññhàyàsanà Bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. Atha kho àyasmà Sumano acirapakkante àyasmante Kheme Bhagavantaü etad avoca `yo so bhante bhikkhu arahaü khãõàsavo vusitavà katakaraõãyo ohitabhàro anuppattasadattho parikkhãõabhavasa¤¤ojano samma-d-a¤¤à vimutto, tassa na evaü hoti "natthi me seyyo" ti và "natthi me sadiso" ti và "natthi me hãno" ti và' ti. Idam avoca àyasmà Sumano. Samanu¤¤o Satthà ahosi. Atha kho àyasmà Sumano `samanu¤¤o me Satthà' ti uññhàyàsanà Bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. 2. Atha kho Bhagavà acirapakkante àyasmante ca Kheme àyasmante ca Sumane bhikkhå àmantesi:-- Evaü kho bhikkhave kulaputtà a¤¤aü vyàkaronti. Attho ca vutto attà ca anupanãto. Atha ca pana idh' ekacce moghapurisà hasamànakà ma¤¤e a¤¤aü vyàkaronti, te pacchà vighàtaü àpajjantã ti. Na ussesu na omesu samatte nopanãyare Khãõà sa¤jàti vusitaü brahmacariyaü caranti Sa¤¤ojanavippamuttà ti. #<[page 360]># %<360 Aïguttara-Nikàya. L. 1-4>% L. 1. Indriyasaüvare bhikkhave asati indriyasaüvaravipannassa hatupanisaü hoti sãlaü, sãle asati sãlavipannassa hatupaniso hoti sammàsamàdhi, sammàsamàdhimhi asati sammàsamàdhivipannassa hatupanisaü hoti yathàbhåta¤àõadassanaü, yathàbhåta¤àõadassane asati yathàbhåta¤àõadassanavipannassa hatupaniso hoti nibbidàviràgo, nibbidàviràge asati nibbidàviràgavipannassa hatupanisaü hoti vimutti¤àõadassanaü. 2. Seyyathà pi bhikkhave rukkho sàkhàpalàsavipanno, tassa papañikà pi na pàripåriü gacchati, taco pi na pàripåriü gacchati, pheggu pi na pàripåriü gacchati, sàro pi na pàripåriü gacchati, evam eva kho bhikkhave indriyasaüvare asati indriyasaüvaravipannassa hatupanisaü hoti . . . pe . . . vimutti¤àõadassanaü. 3. Indriyasaüvare bhikkhave sati indriyasaüvarasampannassa upanisasampannaü hoti sãlaü, sãle sati sãlasampannassa upanisasampanno hoti sammàsamàdhi, sammàsamàdhimhi sati sammàsamàdhisampannassa upanisasampannaü hoti yathàbhåta¤àõadassanaü, yathàbhåta¤àõadassane sati yathàbhåta¤àõadassanasampannassa upanisasampanno hoti nibbidàviràgo, nibbidàviràge sati nibbidàviràgasampannassa upanisasampannaü hoti vimutti¤àõadassanaü. 4. Seyyathà pi bhikkhave rukkho {sàkhàpalàsasampanno}, tassa papañikà pi pàripåriü gacchati, taco pi pàripåriü gacchati, pheggu pi pàripåriü gacchati, sàro pi pàripåriü gacchati, evam eva kho bhikkhave indriyasaüvare sati indriyasaüvarasampannassa upanisasampannaü hoti . . . pe . . . vimutti¤àõadassanan ti. #<[page 361]># %% LI. 1. Atha kho àyasmà ânando yenàyasmà Sàriputto ten' upasaïkami, upasaïkamitvà àyasmatà Sàriputtena saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ânando àyasmantaü Sàriputtaü etad avoca:-- 2. Kittàvatà nu kho àvuso Sàriputta bhikkhu assuta¤ c'eva dhammaü suõàti, sutà c'assa dhammà na sammosaü gacchanti, ye c'assa dhammà pubbe cetasà samphuññhapubbà, te ca samudàcaranti, avi¤¤àta¤ ca vijànàtã ti? `âyasmà kho ânando bahussuto, pañibhàtu àyasmantaü yeva ânandan' ti. Tena h' àvuso Sàriputta suõàhi, sàdhukaü manasikarohi, bhàsissàmã ti. `Evaü àvuso' ti kho àyasmà Sàriputto àyasmato ânandassa paccassosi. âyasmà ânando etad avoca:-- 3. Idhàvuso Sàriputta bhikkhu dhammaü pariyàpuõàti suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü; yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti; yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü vàceti; yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti; yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicàreti manasànupekkhati; yasmiü àvàse therà bhikkhå viharanti bahussutà àgatàgamà dhammadharà vinayadharà màtikàdharà, tasmiü àvàse vassaü upeti, te kàlena kàlaü upasaïkamitvà paripucchati paripa¤hati `idaü bhante kathaü, imassa kvattho' ti? Tassa te àyasmanto avivaña¤ c'eva vivaranti, anuttànãkata¤ ca uttànãkaronti, anekavihitesu ca kaïkhàññhàniyesu dhammesu kaïkhaü pañivinodenti. Ettàvatà kho àvuso Sàriputta bhikkhu assuta¤ c'eva dhammaü suõàti, #<[page 362]># %<362 Aïguttara-Nikàya. LI. 4-LII. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sutà c'assa dhammà na sammosaü gacchanti, ye c'assa dhammà pubbe cetasà samphuññhapubbà, te ca samudàcaranti, avi¤¤àta¤ ca vijànàtã ti. 4. Acchariyaü àvuso abbhutaü àvuso, yàva subhàsita¤ c' idaü àyasmatà ânandena. Imehi ca mayaü chahi dhammehi samannàgataü àyasmantaü ânandaü dhàrema. 5. âyasmà hi ânando dhammaü pariyàpuõàti suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthaü udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü; àyasmà ânando yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti; àyasmà ânando yathàsutaü pathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü vàceti; àyasmà ânando yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti; àyasmà ânando yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicàreti manasànupekkhati; àyasmà ânando yasmiü àvàse therà bhikkhå viharanti bahussutà àgatàgamà dhammadharà vinayadharà màtikàdharà, tasmiü àvàse vassaü upeti, te àyasmà ânando kàlena kàlaü upasaïkamitvà paripucchati paripa¤hati `idaü bhante kathaü, imassa kvattho' ti? Te àyasmato ânandassa avivaña¤ c'eva {vivaranti}, anuttànãkata¤ ca uttànãkaronti, anekavihitesu ca kaïkhàññhàniyesu dhammesu kaïkhaü pañivinodentã ti. LII. 1. Atha kho Jàõussoõi bràhmaõo yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavatà saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho Jàõussoõi bràhmaõo Bhagavantaü etad avoca:-- #<[page 363]># %% 2. Khattiyà bho Gotama kim adhippàyà kiü upavicàrà kiü adhiññhànà kiü abhinivesà kiü pariyosànà ti? `Khattiyà kho bràhmaõa bhogàdhippàyà pa¤¤åpavicàrà balàdhiññhànà pañhavãbhinivesà issariyapariyosànà' ti. Bràhmaõà pana bho Gotama kim adhippàyà kiü upavicàrà kiü adhiññhànà kiü abhinivesà kiü pariyosànà ti? `Bràhmaõà kho bràhmaõa bhogàdhippàyà pa¤¤åpavicàrà mantàdhiññhànà ya¤¤àbhinivesà brahmalokapariyosànà' ti. Gahapatikà pana bho Gotama kim adhippàyà kiü upavicàrà kiü adhiññhànà kiü abhinivesà kiü pariyosànà ti? `Gahapatikà kho bràhmaõa bhogàdhippàyà pa¤¤åpavicàrà sippàdhiññhànà kammantàbhinivesà niññhitakammantapariyosànà' ti. Itthã pana bho Gotama kim adhippàyà kiü upavicàrà kiü adhiññhànà kiü abhinivesà kiü pariyosànà ti? `Itthã kho bràhmaõa purisàdhippàyà alaïkàråpavicàrà puttàdhiññhànà asapatibhinivesà issariyapariyosànà' ti. Corà pana bho Gotama kim adhippàyà kiü upavicàrà kiü adhiññhànà kiü abhinivesà kiü pariyosànà ti? `Corà kho bràhmaõa àdànàdhippàyà gahaõåpavicàrà satthàdhiññhànà andhakàràbhinivesà adassanapariyosànà' ti. Samaõà pana bho Gotama kim adhippàyà kiü upavicàrà kiü adhiññhànà kiü abhinivesà kiü pariyosànà ti? `Samaõà kho bràhmaõa khantisoraccàdhippàyà pa¤¤åpavicàrà sãlàdhiññhànà àki¤ca¤¤àbhinivesà nibbànapariyosànà' ti. 3. Acchariyaü bho Gotama abbhutaü bho Gotama, khattiyànam pi bhavaü Gotamo jànàti adhippàya¤ ca upavicàra¤ ca adhiññhàna¤ ca abhinivesa¤ ca pariyosàna¤ ca, bràhmaõànam pi bhavaü Gotamo jànàti . . . pe . . . gahapatikànam pi bhavaü Gotamo jànàti . . . itthãnam pi bhavaü Gotamo jànàti . . . corànam pi bhavaü Gotamo jànàti . #<[page 364]># %<364 Aïguttara-Nikàya. LIII. 1-3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . samaõànam pi bhavaü Gotamo jànàti adhippàya¤ ca upavicàra¤ ca adhiññhàna¤ ca abhinivesa¤ ca pariyosàna¤ ca. Abhikkantaü bho Gotama . . . pe . . . upàsakaü maü bhavaü Gotamo dhàretu ajja-t-agge pàõupetaü saraõaü gatan ti. LIII. 1. Atha kho a¤¤ataro bràhmaõo yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavatà saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so bràhmaõo Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Atthi nu kho bho Gotama eko dhammo bhàvito bahulãkato, yo ubho atthe samadhiggayha tiññhati: diññhadhammika¤ c'eva atthaü yo ca attho samparàyiko ti? `Atthi kho bràhmaõa eko dhammo bhàvito bahulãkato, yo ubho atthe samadhiggayha tiññhati: diññhadhammika¤ c'eva atthaü yo ca attho samparàyiko' ti. Katamo pana bho Gotama eko dhammo bhàvito bahulãkato, yo ubho atthe samadhiggayha tiññhati: diññhadhammika¤ c'eva atthaü yo ca attho samparàyiko ti? 3. `Appamàdo kho bràhmaõa eko dhammo bhàvito bahulãkato ubho atthe samadhiggayha tiññhati: diññhadhammika¤ c'eva atthaü yo ca attho samparàyiko. Seyyathà pi bràhmaõa yàni kànici jaïgamànaü pàõànaü padajàtàni, sabbàni tàni hatthipade samodhànaü gacchanti, hatthipadaü tesaü aggam akkhàyati, evam eva kho bràhmaõa appamàdo eko dhammo bhàvito bahulãkato ubho atthe samadhiggayha tiññhati: diññhadhammika¤ c'eva atthaü yo ca attho samparàyiko. Seyyathà pi bràhmaõa kåñàgàrassa yà kàci gopànasiyo, sabbà tà kåñaïgamà kåñaninnà kåñasamosaraõà, kåñaü tàsaü aggam akkhàyati, evam eva kho bràhmaõa . #<[page 365]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . pe . . . Seyyathà pi bràhmaõa babbajalàyako babbajaü làyitvà agge gahetvà odhunàti nidhunàti nicchedeti, evam eva kho bràhmaõa . . . pe . . . Seyyathà pi bràhmaõa ambapiõóiyà vaõñacchinnàya yàni kànici ambàni vaõñåpanibandhanàni, sabbàni tàni tadanvayàni bhavanti, evam eva kho bràhmaõa . . . pe . . . Seyyathà pi bràhmaõa ye keci khuddaràjàno, sabbe te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà bhavanti, ràjà tesaü cakkavatti aggam akkhàyati, evam eva kho bràhmaõa . . . pe . . . Seyyathà pi bràhmaõa yà kàci tàrakaråpànaü pabhà, sabbà tà candassa pabhàya kalaü nàgghanti soëasiü, candappabhà tàsaü aggam akkhàyati, evam eva kho bràhmaõa appamàdo eko dhammo bhàvito bahulãkato ubho atthe samadhiggayha tiññhati: diññhadhammika¤ c'eva atthaü yo ca attho samparàyiko. Ayaü kho bràhmaõa eko dhammo bhàvito bahulãkato ubho atthe samadhiggayha tiññhati: diññhadhammika¤ c'eva atthaü yo ca attho samparàyiko' ti. Abhikkantaü bho Gotama, abhikkantaü bho Gotama . . . pe . . . upàsakaü maü bhavaü Gotamo dhàretu ajja-t-agge pàõupetaü saraõaü gatan ti. #<[page 366]># %<366 Aïguttara-Nikàya. LIV. 1-2>% LIV. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Ràjagahe viharati Gijjhakåñe pabbate. Tena kho pana samayena àyasmà Dhammiko jàtibhåmiyaü àvàsiko hoti sabbaso jàtibhåmiyaü sattasu àvàsesu. Tatra sudaü àyasmà Dhammiko àgantuke bhikkhå akkosati paribhàsati vihiüsati vitudati roseti vàcàya, te ca àgantukà bhikkhå àyasmatà Dhammikena akkosiyamànà paribhàsiyamànà vihesiyamànà vitudiyamànà rosiyamànà vàcàya pakkamanti, na saõñhanti, ri¤canti àvàsaü. Atha kho jàtibhåmikànaü upàsakànaü etad ahosi `mayaü kho bhikkhusaïghaü paccupaññhità cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena, atha kho pana àgantukà bhikkhå pakkamanti na saõñhanti, ri¤canti àvàsaü; ko nu kho hetu, ko paccayo yena àgantukà bhikkhå pakkamanti na saõñhanti, ri¤canti àvàsan' ti? Atha kho jàtibhåmikànaü upàsakànaü etad ahosi `ayaü kho àyasmà Dhammiko àgantuke bhikkhå akkosati paribhàsati vihiüsati vitudati roseti vàcàya, te ca àgantukà bhikkhå àyasmatà Dhammikena akkosiyamànà paribhàsiyamànà vihesiyamànà vitudiyamànà rosiyamànà vàcàya pakkamanti na saõñhanti, ri¤canti àvàsaü; yan nåna mayaü àyasmantaü Dhammikaü pabbàjeyyàmà' ti. Atha kho jàtibhåmikà upàsakà yena àyasmà Dhammiko ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà àyasmantaü Dhammikaü etad avocuü `pakkamatu bhante àyasmà Dhammiko imamhà àvàsà, alan te idha vàsenà' ti. 2. Atha kho àyasmà Dhammiko tamhà àvàsà a¤¤aü àvàsaü agamàsi. Tatra pi sudaü àyasmà Dhammiko àgantuke bhikkhå akkosati paribhàsati vihiüsati vitudati roseti vàcàya, te ca àgantukà bhikkhå àyasmatà Dhammikena akkosiyamànà paribhàsiyamànà vihesiyamànà vitudiyamànà rosiyamànà vàcàya pakkamanti na saõñhanti, ri¤canti àvàsaü. #<[page 367]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Atha kho jàtibhåmikànaü upàsakànaü etad ahosi `mayaü kho bhikkhusaïghaü paccupaññhità cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena, atha ca pana àgantukà bhikkhå pakkamanti na saõñhanti, ri¤canti àvàsaü; ko nu kho hetu, ko paccayo yena àgantukà bhikkhå pakkamanti na saõñhanti, ri¤canti àvàsan' ti? Atha kho jàtibhåmikànaü upàsakànaü etad ahosi `ayaü kho àyasmà Dhammiko àgantuke bhikkhå akkosati paribhàsati vihiüsati vitudati roseti vàcàya, te ca àgantukà bhikkhå àyasmatà Dhammikena akkosiyamànà paribhàsiyamànà vihesiyamànà vitudiyamànà rosiyamànà vàcàya pakkamanti na saõñhanti, ri¤canti àvàsaü; yan nåna mayaü àyasmantaü Dhammikaü pabbàjeyyàmà' ti. Atha kho jàtibhåmikà upàsakà yena àyasmà Dhammiko ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà àyasmantaü Dhammikaü etad avocuü `pakkamatu bhante àyasmà Dhammiko imamhà pi àvàsà, alan te idha vàsenà' ti. 3. Atha kho àyasmà Dhammiko tamhà pi àvàsà a¤¤aü àvàsaü agamàsi. Tatra pi sudaü àyasmà Dhammiko àgantuke bhikkhå akkosati paribhàsati vihiüsati vitudati roseti vàcàya, te ca àgantukà bhikkhå àyasmatà Dhammikena akkosiyamànà paribhàsiyamànà vihesiyamànà vitudiyamànà rosiyamànà vàcàya pakkamanti na saõñhanti, ri¤canti àvàsaü. Atha kho jàtibhåmikànaü upàsakànaü etad ahosi `mayaü kho bhikkhusaïghaü paccupaññhità cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena, atha ca pana àgantukà bhikkhå pakkamanti na saõñhanti, ri¤canti àvàsaü; ko nu kho hetu, ko paccayo yena àgantukà bhikkhå pakkamanti na saõñhanti, ri¤canti àvàsan' ti? Atha kho jàtibhåmikànaü upàsakànaü etad ahosi `ayaü kho àyasmà Dhammiko àgantuke bhikkhå akkosati . . . pe . . . roseti vàcàya, te ca àgantukà bhikkhå àyasmatà Dhammikena akkosiyamànà paribhàsiyamànà vihesiyamànà vitudiyamànà rosiyamànà vàcàya pakkamanti na saõñhanti, ri¤canti àvàsaü; #<[page 368]># %<368 Aïguttara-Nikàya. LIV. 4-5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yan nåna mayaü àyasmantaü Dhammikaü pabbàjeyyàma sabbaso jàtibhåmiyaü sattahi àvàsehã' ti. Atha kho jàtibhåmikà upàsakà yena àyasmà Dhammiko ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà àyasmantaü Dhammikaü etad avocuü `pakkamatu bhante àyasmà Dhammiko sabbaso jàtibhåmiyaü sattahi àvàsehã' ti. 4. Atha kho àyasmato Dhammikassa etad ahosi `pabbàjito kho 'mhi jàtibhåmikehi upàsakehi sabbaso jàtibhåmiyaü sattahi àvàsehi, kahan nu kho dàni gacchàmã' ti? Atha kho àyasmato Dhammikassa etad ahosi `yan nånàhaü yena Bhagavà ten' upasaïkammeyyan' ti. Atha kho àyasmà Dhammiko pattacãvaram àdàya yena Ràjagahaü tena pakkàmi, anupubbena yena Ràjagahaü Gijjhakåño pabbato, yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü Dhammikaü Bhagavà etad avoca `handa kuto nu tvaü bràhmaõa Dhammika àgacchasã' ti? `Pabbàjito ahaü bhante jàtibhåmikehi upàsakehi sabbaso jàtibhåmiyaü sattahi àvàsehã' ti. Alaü bràhmaõa Dhammika, kin te iminà? Yan taü tato tato pabbàjenti, so tvaü tato tato pabbàjito mam eva santike àgacchasi. 5. Bhåtapubbaü bràhmaõa Dhammika sàmuddikà vàõijà tãradassiü sakuõaü gahetvà nàvàya samuddaü ajjhogàhanti. Te atãradakkhiõiyà nàvàya tãradassiü sakuõaü mu¤canti. So gacchat'eva puratthimaü disaü, gacchati pacchimaü disaü, gacchati uttaraü disaü, gacchati dakkhiõaü disaü, gacchati uddhaü, gacchati anudisaü. Sace so samantà tãraü passati, tathà gatako 'va hoti. Sace pana so samantà tãraü na passati, tam eva nàvaü paccàgacchati. Evam eva kho bràhmaõa Dhammika, yan taü tato tato pabbàjenti, so tvaü tato tato pabbàjito mam'eva santike àgacchasi. #<[page 369]># %% 6. Bhåtapubbaü bràhmaõa Dhammika ra¤¤o Koravyassa Suppatiññho nàma nigrodharàjà ahosi pa¤casàkho sãtacchàyo manoramo. Suppatiññhassa kho pana bràhmaõa Dhammika nigrodharàjassa dvàdasa yojanàni abhiniveso ahosi, pa¤ca yojanàni målasantànakànaü. Suppatiññhassa kho pana bràhmaõa Dhammika nigrodharàjassa tàva mahantàni phalàni ahesuü. Seyyathà pi nàma àëhakathàlikà, evam assa sàdåni phalàni ahesuü, seyyathà pi nàma khuddaü madhuü anãlakaü. Suppatiññhassa kho pana bràhmaõa Dhammika nigrodharàjassa ekaü khandhaü ràjà paribhu¤jati saddhiü itthàgàrena, ekaü khandhaü balakàyo paribhu¤jati, ekaü khandhaü negamajànapadà paribhu¤janti, ekaü khandhaü samaõabràhmaõà paribhu¤janti, ekaü khandhaü migapakkhiyo paribhu¤janti. Suppatiññhassa kho pana bràhmaõa Dhammika nigrodharàjassa na koci phalàni rakkhati. Na ca sudam a¤¤ama¤¤assa phalàni hiüsanti. Atha kho bràhmaõa Dhammika a¤¤ataro puriso Suppatiññhassa nigrodharàjassa yàvadatthaü phalàni bhakkhitvà sàkhaü bha¤jitvà pakkàmi. Atha kho bràhmaõa Dhammika Suppatiññhe nigrodharàje adhivatthàya devatàya etad ahosi `acchariyaü vata bho abbhutaü vata bho, yàva pàpo manusso yatra hi nàma Suppatiññhassa nigrodharàjassa yàvadatthaü phalàni bhakkhitvà sàkhaü bha¤jitvà pakkamissati, yan nåna Suppatiññho nigrodharàjà àyatiü phalaü na dadeyyà' ti. Atha kho bràhmaõa Dhammika Suppatiññho nigrodharàjà àyatiü phalaü nàdàsi. Atha kho bràhmaõa Dhammika ràjà Koravyo yena Sakko devànam indo ten' upasaïkami, #<[page 370]># %<370 Aïguttara-Nikàya. LIV.>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaïkamitvà Sakkaü devànam indaü etad avoca `yagghe màrisa jàneyyàsi, Suppatiññho nigrodharàjà phalaü na detã' ti? Atha kho bràhmaõa Dhammika Sakko devànam indo tathàråpaü iddhàbhisaïkhàraü abhisaïkhàsi, yathà bhusà vàtavuññhi àgantvà Suppatiññhaü nigrodharàjaü pàtesi ummålam akàsi. Atha kho bràhmaõa Dhammika Suppatiññhe nigrodharàje adhivatthà devatà dukkhã dummanà assumukhã rudamànà ekamantaü aññhàsi. Atha kho bràhmaõa Dhammika Sakko devànam indo yena Suppatiññhe nigrodharàje adhivatthà devatà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Suppatiññhe nigrodharàje adhivatthaü devataü etad avoca `kin nu tvaü devate dukkhã dummanà assumukhã rudamànà ekamantaü ñhità' ti? `Tathà hi pana me màrisa bhusà vàtavuññhi àgantvà bhavanaü pàtesi ummålam akàsã' ti. `Api nu tvaü devate rukkhadhamme ñhitàya bhusà vàtavuññhi àgantvà bhavanaü pàtesi ummålam akàsã' ti? `Kathaü pana màrisa rukkho rukkhadhamme ñhito hotã' ti? `Idh'eva devate rukkhassa målaü målatthikà haranti, tacaü tacatthikà haranti, pattaü pattatthikà haranti, pupphaü pupphatthikà haranti, phalaü phalatthika haranti, na ca tena devatàya anattamanatà và anabhinandi và karaõãyà: evaü kho devate rukkho rukkhadhamme ñhito hotã' ti. `Aññhitày' eva kho me màrisa rukkhadhamme bhusà vàtavuññhi àgantvà bhavanaü pàtesi ummålam akàsã' ti. `Sace kho tvaü devate rukkhadhamme tiññheyyàsi, siyà pi te bhavanaü yathàpure' ti. Thassàm' ahaü màrisa rukkhadhamme, #<[page 371]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ hotu me bhavanaü yathàpure' ti. `Atha kho bràhmaõa Dhammika Sakko devànam indo tathàråpaü iddhàbhisaïkhàraü abhisaïkhàsi, yathà bhusà vàtavuññhi àgantvà Suppatiññham nigrodharàjaü ussàpesi, sacchavãni målàni ahesuü. Evam eva kho bràhmaõa Dhammika api nu taü samaõadhamme ñhitaü jàtibhåmikà upàsakà pabbàjeyyuü sabbaso jàtibhåmiyaü sattahi àvàsehã' ti? `Kathaü pana bhante samaõo samaõadhamme ñhito hotã' ti? `Idha bràhmaõa Dhammika samaõo akkosantaü na paccakkosati, rosantaü na pañirosati, bhaõóantaü na pañibhaõóati: evaü kho bràhmaõa Dhammika samaõo samaõadhamme ñhito hotã' ti. `Aññhitaü yeva kho maü bhante samaõadhamme jàtibhåmikà upàsakà pabbàjesuü sabbaso jàtibhåmiyaü sattahi àvàsehã' ti. 7. Bhåtapubbaü bràhmaõa Dhammika Sunetto nàma satthà ahosi titthakaro kàmesu vãtaràgo. Sunettassa kho pana bràhmaõa Dhammika satthuno anekàni sàvakasatàni ahesuü. Sunetto satthà sàvakànaü brahmalokasahavyatàya dhammaü desesi. Ye kho pana bràhmaõa Dhammika Sunettassa satthuno brahmalokasahavyatàya dhammaü desentassa cittàni na pasàdesuü, te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjiüsu. Ye kho pana bràhmaõa Dhammika Sunettassa satthuno brahmalokasahavyatàya dhammaü desentassa cittàni pasàdesuü, te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjiüsu. Bhåtapubbaü bràhmaõa Dhammika Mugapakkho nàma satthà ahosi . . . pe . . . Aranemi nàma satthà ahosi . . . Kuddàlako nàma satthà ahosi . . . Hatthipàlo nàma satthà ahosi . . . Jotipàlo nàma satthà ahosi titthakaro kàmesu vãtaràgo. #<[page 372]># %<372 Aïguttara-Nikàya. LIV. 8-9>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Jotipàlassa kho pana bràhmaõa Dhammika satthuno anekàni sàvakasatàni ahesuü. Jotipàlo satthà sàvakànaü brahmalokasahavyatàya dhammaü desesi. Ye kho pana bràhmaõa Dhammika Jotipàlassa satthuno brahmalokasahavyatàya dhammaü desentassa cittàni na pasàdesuü, te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjiüsu. Ye kho pana bràhmaõa Dhammika Jotipàlassa satthuno brahmalokasahavyatàya dhammaü desentassa cittàni pasàdesuü, te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjiüsu. Taü kiü ma¤¤asi bràhmaõa Dhammika, yo ime cha satthàre titthakare kàmesu vãtaràge anekasataparivàre sasàvakasaïghe paduññhacitto akkoseyya paribhàseyya, bahuü so apu¤¤aü pasaveyyà ti? `Evaü bhante'. 8. Yo kho bràhmaõa Dhammika ime cha satthàre titthakare kàmesu vãtaràge anekasataparivàre sasàvakasaïghe paduññhacitto akkoseyya paribhàseyya, bahuü so apu¤¤aü pasaveyya. Yo ekaü diññhisampannaü puggalaü paduññhacitto akkosati paribhàsati, ayaü tato bahutaraü apu¤¤aü pasavati. Taü kissa hetu? Nàhaü bràhmaõa Dhammika ito bahiddhà evaråpiü khantiü vadàmi yathà 'maü sabrahmacàrãsu. Tasmà ti ha bràhmaõa Dhammika evaü sikkhitabbaü:-- 9. Na no sabrahmacàrãsu cittàni paduññhàni bhavissantã ti. Evaü hi te bràhmaõa Dhammika sikkhitabban ti. #<[page 373]># %% Sunetto Mugapakkho ca Aranemi ca bràhmaõo Kuddàlako ahu satthà Hatthipàlo ca màõavo Jotipàlo ca Govindo ahu sattapurohito. Ahiüsakà atãtaüse cha satthàro yasassino niràmagandhà karuõe vimuttà kàmasa¤¤ojanàtigà kàmaràgaü viràjetvà brahmalokåpagà ahu. Ahesuü sàvakà tesaü anekàni satàni pi niràmagandhà karuõe vimuttà kàmasa¤¤ojanàtigà kàmaràgaü viràjetvà brahmalokåpagà ahu. Ye te isã bàhirake vãtaràge samàhite paduññhamanasaïkappo yo naro paribhàsati, bahu¤ ca so pasavati apu¤¤aü tàdiso naro. Yo c' ekaü diññhisampannaü bhikkhuü buddhassa sàvakaü paduññhamanasaïkappo yo naro paribhàsati, ayaü tato bahutaraü apu¤¤aü pasave naro. Na sàdhuråpaü àsãde diññhiññhànappahàyinaü sattamo puggalo eso ariyasaïghassa vuccati. Avãtaràgo kàmesu yassa pa¤c' indriyà mudå: saddhà sati viriya¤ ca samatho ca vipassanà, tàdisaü bhikkhuü àsajja pubb'eva upaha¤¤ati, attànaü upahantvàna pacchà a¤¤aü vihiüsati. Yo ca rakkhati attànaü, rakkhito tassa bàhiro; tasmà rakkheyya attànaü, akkhato paõóito sadà ti. #<[page 374]># %<374 Aïguttara-Nikàya. LV.1>% Dhammikavaggo pa¤camo. Tass' uddànaü: Nàgamigasàlà iõaü Cunda dve 'va sandiññhikaü Khema indriya ânanda khattiya appamàdena Dhammiko ti. DUTIYA-PAööâSAKO. LV. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavà Ràjagahe viharati Gijjhakåñe pabbate. Tena kho pana samayena àyasmà Soõo Ràjagahe viharati Sãtavanasmiü. Atha kho àyasmato Soõassa rahogatassa pañisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapàdi `ye kho keci Bhagavato sàvakà àraddhaviriyà viharanti, ahaü tesaü a¤¤ataro, atha ca pana me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccati, saüvijjanti kho pana me kule bhogà, sakkà bhogà ca bhu¤jituü pu¤¤àni ca kàtuü; yan nånàhaü sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattitvà bhoge ca bhu¤jeyyaü pu¤¤àni ca kareyyan' ti. Atha kho Bhagavà àyasmato Soõassa cetasà cetoparivitakkam a¤¤àya, seyyathà pi nàma balavà puriso sammi¤jitaü và bàhaü pasàreyya pasàritaü và bàhaü sammi¤jeyya, evam eva kho Gijjhakåñe pabbate antarahito Sãtavane àyasmato Soõassa sammukhe pàturahosi. Nisãdi Bhagavà pa¤¤atte àsane, àyasmà pi kho Soõo Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü Soõaü Bhagavà etad avoca `nanu te Soõa rahogatassa pañisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapàdi: #<[page 375]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ye kho keci Bhagavato sàvakà àraddhaviriyà viharanti, ahaü tesaü a¤¤ataro, atha ca pana me na anupàdàya àsavehi cittaü vimuccati, saüvijjanti kho pana me kule bhogà, sakkà bhogà ca bhu¤jituü pu¤¤àni ca kàtuü; yan nånàhaü sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattitvà bhoge ca bhu¤jeyyaü pu¤¤àni ca kareyyan' ti? `Evaü bhante.' `Taü kiü ma¤¤asi Soõa, kusalo tvaü pubbe àgàrikabhåto vãõàya tantissare' ti? `Evaü bhante.' `Taü kiü ma¤¤asi Soõa, yadà te vãõàya tantiyo accàyatà honti, api nu te vãõà tasmiü samaye saravatã và hoti kamma¤¤à và' ti? `No h'etaü bhante.' `Taü kiü ma¤¤asi Sona, yadà te vãõàya tantiyo atisithilà honti, api nu te vãõà tasmiü samaye saravatã và hoti kamma¤¤à và' ti? `No h'etaü bhante.' `Yadà pana te Soõa vãõàya tantiyo na accàyatà honti na atisithilà same guõe patiññhità, api nu te vãõà tasmiü samaye saravatã và hoti kamma¤¤à và' ti? `Evaü bhante.' `Evam eva kho Soõa accàraddhaviriyaü uddhaccàya saüvattati, atilãnaviriyaü kosajjàya saüvattati. Tasmà ti ha tvaü Soõa viriyasamataü adhiññhaha indriyàna¤ ca samataü pañivijjha tattha ca nimittaü gaõhàhã' ti. `Evaü bhante' ti kho àyasmà Soõo Bhagavato paccassosi. Atha kho Bhagavà àyasmantaü Soõaü iminà ovàdena ovaditvà, seyyathà pi nàma balavà puriso sammi¤jitaü và bàhaü pasàreyya pasàritaü và bàhaü sammi¤jeyya, evam eva kho Sãtavane antarahito Gijjhakåñe pabbate pàturahosi. #<[page 376]># %<376 Aïguttara-Nikàya. LV. 2-4>% 2. Atha kho àyasmà Soõo aparena samayena viriyasamataü adhiññhahi indriyàna¤ ca samataü pañivijjhi tattha ca nimittaü aggahesi. Atha kho àyasmà Soõo eko våpakaññho appamatto àtàpã pahitatto viharanto na cirass' eva yass' atthàya kulaputtà samma-d-eva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tad anuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihàsi, `khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõãyaü nàparaü itthattàyà' ti abbha¤¤àsi. A¤¤ataro ca panàyasmà Soõo arahataü ahosi. Atha kho àyasmato Soõassa arahattappattassa etad ahosi `yan nånàhaü yena Bhagavà ten' upasaïkameyyaü, upasaïkamitvà Bhagavato santike a¤¤aü vyàkareyyan' ti. Atha kho àyasmà Soõo yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà Soõo Bhagavantaü etad avoca: 3. Yo so bhante bhikkhu arahaü khãõàsavo vusitavà katakaraõãyo ohitabhàro anuppattasadattho parikkhãõabhavasa¤¤ojano sammada¤¤à vimutto, so cha ññhànàni adhimutto hoti: nekkhammàdhimutto hoti, pavivekàdhimutto hoti, avyàpajjhàdhimutto hoti, taõhakkhayàdhimutto hoti, upàdànakkhayàdhimutto hoti, asammohàdhimutto hoti. 4. Siyà kho pana bhante idh' ekaccassa àyasmato evam assa `kevalaü saddhàmattakaü nåna ayam àyasmà nissàya nekkhammàdhimutto' ti. Na kho pan'etaü bhante evaü daññhabbaü. Khãõàsavo bhante bhikkhu vusitavà katakaraõãyo karaõãyaü attano asamanupassanto katassa và paticayaü khayà ràgassa vãtaràgattà nekkhammàdhimutto hoti, khayà dosassa vãtadosattà nekkhammàdhimutto hoti, khayà mohassa vãtamohattà nekkhammàdhimutto hoti. #<[page 377]># %% 5. Siyà kho pana bhante idh' ekaccassa àyasmato evam assa `làbhasakkàrasilokaü nåna ayam àyasmà nikàmayamàno pavivekàdhimutto' ti. Na kho pan'etaü bhante evaü daññhabbaü. Khãõàsavo bhante bhikkhu vusitavà katakaraõãyo karaõãyaü attano asamanupassanto katassa và paticayaü khayà ràgassa vãtaràgattà pavivekàdhimutto hoti, khayà dosassa vãtadosattà pavivekàdhimutto hoti, khayà mohassa vãtamohattà pavivekàdhimutto hoti. 6-9. Siyà kho pana bhante idh' ekaccassa àyasmato evam assa `sãlabbataparàmàsaü nåna ayam àyasmà sàrato paccàgacchanto avyàpajjhàdhimutto' ti. Na kho pan'etaü bhante evaü daññhabbaü. Khãõàsavo bhante bhikkhu vusitavà katakaraõãyo karaõãyaü attano asamanupassanto katassa và paticayaü khayà ràgassa vãtaràgattà avyàpajjhàdhimutto hoti, khayà dosassa vãtadosattà avyàpajjhàdhimutto hoti, khayà mohassa vãtamohattà avyàpajjhàdhimutto hoti . . . khayà ràgassa vãtaràgattà taõhakkhayàdhimutto hoti, khayà dosassa vãtadosattà taõhakkhayàdhimutto hoti, khayà mohassa vãtamohattà taõhakkhayàdhimutto hoti . . . khayà ràgassa vãtaràgattà upàdànakkhayàdhimutto hoti, khayà dosassa vãtadosattà upàdànakkhayàdhimutto hoti, khayà mohassa vãtamohattà upàdànakkhayàdhimutto hoti . . . khayà ràgassa vãtaràgattà asammohàdhimutto hoti, khayà dosassa vãtadosattà asammohàdhimutto hoti, khayà mohassa vãtamohattà asammohàdhimutto hoti. 10. Evaü sammàvimuttacittassa bhante bhikkhuno bhusà ce pi cakkhuvi¤¤eyyà råpà cakkhussa àpàthaü àgacchanti, nev'assa cittaü pariyàdiyanti, amissãkatam ev'assa cittaü hoti, ñhitaü ànejjappattaü, vaya¤ c' assànupassati. #<[page 378]># %<378 Aïguttara-Nikàya. LV. 11>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Bhusà ce pi sotavi¤¤eyyà saddà . . . pe . . . ghànavi¤¤eyyà gandhà . . . jivhàvi¤¤eyyà rasà . . . kàyavi¤¤eyyà phoññhabbà . . . manovi¤¤eyyà dhammà manassa àpàthaü àgacchanti, nev'assa cittaü pariyàdiyanti, amissãkatam ev'assa cittaü hoti, ñhitaü ànejjappattaü, vaya¤ c' assànupassati. 11. Seyyathà pi bhante selo pabbato acchiddo asusiro ekaghano, atha puratthimàya ce pi disàya àgaccheyya bhusà vàtavuññhi, neva naü saükampeyya na sampakampeyya na sampavedheyya, atha pacchimàya ce pi disàya àgaccheyya bhusà vàtavuññhi . . . pe . . . atha uttaràya ce pi disàya àgaccheyya bhusà vàtavuññhi . . . atha dakkhiõàya ce pi disàya àgaccheyya bhusà vàtavuññhi, neva naü saükampeyya na sampakampeyya na sampavedheyya: evam eva kho bhante evaü sammàvimuttacittassa bhikkhuno bhusà ce pi cakkhuvi¤¤eyyà råpà cakkhussa àpàthaü àgacchanti, nev'assa cittaü pariyàdiyanti, amissãkatam ev'assa cittaü hoti, ñhitaü ànejjappattaü, vaya¤ c' assànupassati, bhusà ce pi sotavi¤¤eyyà saddà . . . pe . . . ghànavi¤¤eyyà gandhà . . . jivhàvi¤¤eyyà rasà . . . kàyavi¤¤eyyà phoññhabbà . . . manovi¤¤eyyà dhammà manassa àpàthaü. àgacchanti, nev'assa cittaü pariyàdiyanti, amissãkatam ev'assa cittaü hoti, ñhitaü ànejjappattaü, vaya¤ c' assànupassatã ti. Nekkhammam adhimuttassa paviveka¤ ca cetaso avyàpajjhàdhimuttassa upàdànakkhayassa ca taõhakkhayàdhimuttassa asammoha¤ ca cetaso disvà àyatanuppàdaü sammà cittaü vimuccati. Tassa sammàvimuttassa santacittassa bhikkhuno katassa paticayo natthi karaõãyaü na vijjati. #<[page 379]># %% Selo yathà ekaghano vàtena na samãrati, evaü råpà rasà saddà gandhà phassà ca kevalà iññhà dhammà aniññhà ca na ppavedhenti tàdino, ñhitaü cittaü vippamuttaü, vaya¤ c' assànupassatã ti. LVI. 1. Tena kho pana samayena àyasmà Phagguno àbàdhiko hoti dukkhito bàëhagilàno. Atha kho àyasmà ânando yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ânando Bhagavantaü etad avoca `àyasmà bhante Phagguno àbàdhiko dukkhito bàëhagilàno, sàdhu bhante Bhagavà yen' àyasmà Phagguno ten' upasaïkamatu anukampaü upàdàyà' ti. Adhivàsesi Bhagavà tuõhãbhàvena. Atha kho Bhagavà sàyaõhasamayaü pañisallànà vuññhito yen' àyasmà Phagguno ten' upasaïkami. Addasà kho àyasmà Phagguno Bhagavantaü dårato 'va àgacchantaü, disvà ma¤cake sama¤co pi. Atha kho Bhagavà àyasmantaü Phaggunaü etad avoca `alaü Phagguna, mà tvaü ma¤cake sama¤co pi. Sant'imàni àsanàni pure pa¤¤attàni, tatthàhaü nisãdissàmã' ti. Nisãdi Bhagavà pa¤¤atte àsane. Nisajja kho Bhagavà àyasmantaü Phaggunaü etad avoca `kacci te Phagguna khamanãyaü, kacci yàpanãyaü, kacci dukkhà vedanà pañikkamanti no abhikkamanti, pañikkamosànaü pa¤¤àyati no abhikkamo' ti? `Na me bhante khamanãyaü, na yàpanãyaü, bàëhà me dukkhà vedanà abhikkamanti no pañikkamanti, abhikkamosànaü pa¤¤àyati no pañikkamo. Seyyathà pi bhante balavà puriso tiõhena sikharena muddhànaü abhimattheyya, evam eva kho me bhante adhimattà vàtà muddhànaü hananti; #<[page 380]># %<380 Aïguttara-Nikàya. LVI. 2>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ na me bhante khamanãyaü, na yàpanãyaü, bàëhà me dukkhà vedanà abhikkamanti no pañikkamanti, abhikkamosànaü pa¤¤àyati no pañikkamo. Seyyathà pi bhante balavà puriso daëhena varattakkhaõóena sãse sãsaveñhanaü dadeyya, evam eva kho me bhante adhimattà sãse sãsavedanà; na me bhante khamanãyaü, na yàpanãyaü, bàëhà me dukkhà vedanà abhikkamanti no pañikkamanti, abhikkamosànaü pa¤¤àyati no pañikkamo. Seyyathà pi bhante dakkho goghàtako và goghàtakantevàsã và tiõhena govikantanena kucchiü parikanteyya, evam eva kho me bhante adhimattà vàtà kucchiü parikantanti; na me bhante khamanãyaü, na yàpanãyaü, bàëhà me dukkhà vedanà abhikkamanti no pañikkamanti, abhikkamosànaü pa¤¤àyati no pañikkamo. Seyyathà pi bhante dve balavanto purisà dubbalataraü purisaü nànàbàhàsu gahetvà aïgàrakàsuyà santàpeyyuü paritàpeyyuü, evam eva kho bhante adhimatto kàyasmiü óàho; na me bhante khamanãyaü, na yàpanãyaü, bàëhà me dukkhà vedanà abhikkhamanti no pañikkamanti, abhikkamosànaü pa¤¤àyati no pañikkamo' ti. Atha kho Bhagavà àyasmantaü Phaggunaü dhammiyà kathàya sandassetvà samàdapetvà samuttejetvà sampahaüsetvà uññhàyàsanà pakkàmi. 2. Atha kho àyasmà Phagguno acirapakkantassa Bhagavato kàlam akàsi. Tamhi c'assa samaye maraõakàle indriyàni vippasãdiüsu. Atha kho àyasmà ânando yena Bhagavà ten' upasaïkami, #<[page 381]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ânando Bhagavantaü etad avoca `àyasmà bhante Phagguno acirapakkantassa Bhagavato kàlam akàsi; tamhi c'assa samaye maraõakàle indriyàni vippasãdiüså' ti. Kiü h' ânanda Phaggunassa bhikkhuno indriyàni na vippasãdissanti? Phaggunassa ânanda bhikkhuno pa¤cahi orambhàgiyehi saüyojanehi cittaü avimuttaü ahosi. Tassa taü dhammadesanaü sutvà pa¤cahi orambhàgiyehi saüyojanehi cittaü vimuttaü. Cha yime ânanda ànisaüsà kàlena dhammasavane kàlena atthupaparikkhàya. Katame cha? 3. Idh' ânanda bhikkhuno pa¤cahi orambhàgiyehi saüyojanehi cittaü avimuttaü hoti. So tamhi samaye maraõakàle labhati Tathàgataü dassanàya. Tassa Tathàgato dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhe kalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. Tassa taü dhammadesanaü sutvà pa¤cahi orambhàgiyehi saüyojanehi cittaü vimuccati. Ayaü ânanda pañhamo ànisaüso kàlena dhammasavane. 4. Puna ca paraü ânanda bhikkhuno pa¤cahi orambhàgiyehi saüyojanehi cittaü avimuttaü hoti. So tamhi samaye maraõakàle na h'eva kho labhati Tathàgataü dassanàya, api ca kho Tathàgatasàvakaü labhati dassanàya. Tassa Tathàgatasàvako dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhe kalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. Tassa taü dhammadesanaü sutvà pa¤cahi orambhàgiyehi saüyojanehi cittaü vimuccati. Ayaü ânanda dutiyo ànisaüso kàlena dhammasavane. 5. Puna ca paraü ânanda bhikkhuno pa¤cahi orambhàgiyehi saüyojanehi cittaü avimuttaü hoti. #<[page 382]># %<382 Aïguttara-Nikàya. LVI. 6-8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So tamhi samaye maraõakàle na h'eva kho labhati Tathàgataü dassanàya, na pi Tathàgatasàvakaü labhati dassanàya, api ca kho yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicàreti manasànupekkhati. Tassa yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakkayato anuvicàrayato manasànupekkhato pa¤cahi orambhàgiyehi saüyojanehi cittaü vimuccati. Ayaü ânanda tatiyo ànisaüso kàlena atthupaparikkhàya. 6. Idh' ânanda bhikkhuno pa¤cahi orambhàgiyehi saüyojanehi cittaü vimuttaü hoti, anuttare ca kho upadhisaükhaye cittaü avimuttaü hoti. So tamhi samaye maraõakàle labhati Tathàgataü dassanàya. Tassa Tathàgato dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhe kalyàõaü . . . pe . . . brahmacariyaü pakàseti. Tassa taü dhammadesanaü sutvà anuttare upadhisaükhaye cittaü vimuccati. Ayaü ânanda catuttho ànisaüso kàlena dhammasavane. 7. Puna ca paraü ânanda bhikkhuno pa¤cahi orambhàgiyehi saüyojanehi cittaü vimuttaü hoti, anuttare ca kho upadhisaükhaye cittaü avimuttaü hoti. So tamhi samaye maraõakàle na h'eva kho labhati Tathàgataü dassanàya, api ca kho Tathàgatasàvakaü labhati dassanàya. Tassa Tathàgatasàvako dhammaü deseti àdikalyàõaü . . . pe . . . parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. Tassa taü dhammadesanaü sutvà anuttare upadhisaükhaye cittaü vimuccati. Ayaü ânanda pa¤camo ànisaüso kàlena dhammasavane. 8. Puna ca paraü ânanda bhikkhuno pa¤cahi orambhàgiyehi saüyojanehi cittaü vimuttaü hoti, anuttare ca kho upadhisaükhaye cittaü avimuttaü hoti. #<[page 383]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So tamhi samaye maraõakàle na h'eva kho labhati Tathàgataü dassanàya, na pi Tathàgatasàvakaü labhati dassanàya, api ca kho yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicàreti manasànupekkhati. Tassa yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakkayato anuvicàrayato manasànupekkhato anuttare upadhisaükhaye cittaü vimuccati. Ayaü ânanda chaññho ànisaüso kàlena atthupaparikkhàya. Ime kho ânanda cha ànisaüsà kàlena dhammasavane kàlena atthupaparikkhàyà ti. LVII. 1. Ekaü samayaü Bhagavà Ràjagahe viharati Gijjhakåñe pabbate. Atha kho àyasmà ânando yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ânando Bhagavantaü etad avoca:-- 2. Påraõena bhante Kassapena chaëàbhijàtiyo pa¤¤attà: kaõhàbhijàti pa¤¤attà, nãlàbhijàti pa¤¤attà, lohitàbhijàti pa¤¤attà, haliddàbhijàti pa¤¤attà, sukkàbhijàti pa¤¤attà, paramasukkàbhijàti pa¤¤attà. Tatr' idaü bhante Påraõena Kassapena kaõhàbhijàti pa¤¤attà: orabbhikà såkarikà sàkuõikà màgavikà luddà macchaghàtakà corà coraghàtakà bandhanàgàrikà ye và pan' a¤¤e pi keci kurårakammantà. Tatr' idaü bhante Påraõena Kassapena nãlàbhijàti pa¤¤attà: bhikkhå kaõóakavuttikà ye và pan' a¤¤e pi keci kammavàdà kiriyavàdà. Tatr' idaü bhante Påraõena Kassapena lohitàbhijàti pa¤¤attà: nigaõñhà ekasàñakà. #<[page 384]># %<384 Aïguttara-Nikàya. LVII. 3-4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tatr' idaü bhante Påraõena Kassapena haliddàbhijàti pa¤¤attà: gihã odàtavasanà acelakasàvakà. Tatr' idaü bhante Påraõena Kassapena sukkàbhijàti pa¤¤attà: àjãvakà àjãvakiniyo. Tatr' idaü bhante Påraõena Kassapena paramasukkàbhijàti pa¤¤attà: Nando Vaccho, Kiso Saïkicco, Makkhali Gosàlo. Påraõena bhante Kassapena imà chaëàbhijàtiyo pa¤¤attà ti. 3. Kiü pan' ânanda Påraõassa Kassapassa sabbo loko etad abbhanujànàti imà chaëàbhijàtiyo pa¤¤àpetun ti? `No h'etaü bhante.' Seyyañhà pi ânanda puriso daliddo assako anàëiko, tassa akàmakassa bilaü olaggeyyuü `idaü te ambho purisa maüsa¤ ca khàditabbaü måla¤ ca anuppadàtabban' ti, evam eva kho ânanda Påraõena Kassapena appañi¤¤àya etesaü samaõabràhmaõànaü imà chaëàbhijàtiyo pa¤¤attà yathà taü bàlena avyattena akhetta¤¤unà akusalena. Ahaü kho pan' ânanda chaëàbhijàtiyo pa¤¤àpemi, taü suõàhi sàdhukaü manasikarohi, bhàsissàmã ti. `Evaü bhante' ti kho àyasmà ânando Bhagavato paccassosi. Bhagavà etad avoca:-- Katamà c'ânanda chaëàbhijàtiyo? 4. Idh' ânanda ekacco kaõhàbhijàtiyo samàno kaõhaü dhammaü abhijàyati, idha pan' ânanda ekacco kaõhàbhijàtiyo samàno sukkaü dhammaü abhijàyati, idha pan' ânanda ekacco kaõhàbhijàtiyo samàno akaõhaü asukkaü nibbànaü abhijàyati, idha pan' ânanda ekacco sukkàbhijàtiyo samàno kaõhaü dhammaü abhijàyati, #<[page 385]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ idha pan' ânanda ekacco sukkàbhijàtiyo samàno sukkaü dhammaü abhijàyati, idha pan' ânanda ekacco sukkàbhijàtiyo samàno akaõhaü asukkaü nibbànaü abhijàyati. Katha¤ c'ânanda kaõhàbhijàtiyo samàno kaõhaü dhammaü abhijàyati? 5. Idh' ânanda ekacco nãce kule paccàjàto hoti caõóàlakule và nesàdakule và veõakule và rathakàrakule và pukkusakule và dalidde appannapànabhojane kasiravuttike, yattha kasirena ghàsacchàdo labbhati, so ca hoti dubbaõõo duddasiko okoñimako bahvàbàdho kàõo và kuõi và kha¤jo và pakkhahato và, na làbhã annassa pànassa vatthassa yànassa màlàgandhavilepanassa seyyàvasathapadãpeyyassa. So kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. So kàyena duccaritaü caritvà, vàcàya duccaritaü caritvà, manasà duccaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Evaü kho ânanda kaõhàbhijàtiyo samàno kaõhaü dhammaü abhijàyati. Katha¤ c'ânanda kaõhàbhijàtiyo samàno sukkaü dhammaü abhijàyati? 6. Idh' ânanda ekacco nãce kule paccàjàto hoti caõóàlakule và . . . pe . . . seyyàvasathapadãpeyyassa. So kàyena sucaritaü carati, vàcàya sucaritaü carati, manasà sucaritaü carati. So kàyena sucaritaü caritvà, vàcàya sucaritaü caritvà, manasà sucaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Evaü kho ânanda kaõhàbhijàtiyo samàno sukkaü dhammaü abhijàyati. Katha¤ c'ânanda kaõhàbhijàtiyo samàno akaõhaü asukkaü nibbànaü abhijàyati? 7. Idh' ânanda ekacco nãce kule paccàjàto hoti caõóàlakule và . . . pe . . . so ca hoti dubbaõõo duddasiko okoñimako. #<[page 386]># %<386 Aïguttara-Nikàya. LVII. 8-9>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ So kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pa¤ca nãvaraõe pahàya cetaso upakkilese pa¤¤àya dubbalãkaraõe catåsu satipaññhànesu supaññhitacitto satta bojjhaïge yathàbhåtaü bhàvetvà akaõhaü asukkaü nibbànaü abhijàyati. Evaü kho ânanda kaõhàbhijàtiyo samàno akaõhaü asukkaü nibbànaü abhijàyati. Katha¤ c'ânanda sukkàbhijàtiyo samàno kaõhaü dhammaü abhijàyati? 8. Idh' ânanda ekacco ucce kule paccàjàto hoti khattiyamahàsàlakule và bràhmaõamahàsàlakule và gahapatimahàsàlakule và aóóhe mahaddhane mahàbhoge pahåtajàtaråparajate pahåtavittåpakaraõe pahåtadhanadha¤¤e. So ca hoti abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato, làbhã annassa pànassa vatthassa yànassa màlàgandhavilepanassa seyyàvasathapadãpeyyassa. So kàyena duccaritaü carati, vàcàya duccaritaü carati, manasà duccaritaü carati. So kàyena duccaritaü caritvà, vàcàya duccaritaü caritvà, manasà duccaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Evaü kho ânanda sukkàbhijàtiyo samàno kaõhaü dhammaü abhijàyati. Katha¤ c'ânanda sukkàbhijàtiyo samàno sukkaü dhammaü abhijàyati? 9. Idh' ânanda ekacco ucce kule paccàjàto hoti khattiyamahàsàlakule và . . . pe . . . seyyàvasathapadãpeyyassa. So kàyena sucaritaü carati, vàcàya sucaritaü carati, manasà sucaritaü carati. So kàyena sucaritaü caritvà, vàcàya sucaritaü caritvà, manasà sucaritaü caritvà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Evaü kho ânanda sukkàbhijàtiyo samàno sukkaü dhammaü abhijàyati. Katha¤ c'ânanda sukkàbhijàtiyo samàno akaõhaü asukkaü nibbànaü abhijàyati? #<[page 387]># %% 10. Idh' ânanda ekacco ucce kule paccàjàto hoti khattiyamahàsàlakule và bràhmaõamahàsàlakule và gahapatimahàsàlakule và aóóhe mahaddhane mahàbhoge pahåtajàtaråparajate pahåtavittåpakaraõe pahåtadhanadha¤¤e. So ca hoti abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato, làbhã annassa pànassa vatthassa yànassa màlàgandhavilepanassa seyyàvasathapadãpeyyassa. So kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pa¤ca nãvaraõe pahàya cetaso upakkilese pa¤¤àya dubbalãkaraõe catåsu satipaññhànesu supaññhitacitto satta bojjhaïge yathàbhåtaü bhàvetvà akaõhaü asukkaü nibbànaü abhijàyati. Evaü kho ânanda sukkàbhijàtiyo samàno akaõhaü asukkaü nibbànaü abhijàyati. Imà kho ânanda chaëàbhijàtiyo ti. LVIII. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassa. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhuno ye àsavà saüvarà pahàtabbà, te saüvarena pahãnà honti, ye àsavà pañisevanà pahàtabbà, te pañisevanàya pahãnà honti, ye àsavà adhivàsanà pahàtabbà, te adhivàsanàya pahãnà honti, ye àsavà parivajjanà pahàtabbà, te parivajjanàya pahãnà honti, ye àsavà vinodanà pahàtabbà, te vinodanàya pahãnà honti, ye àsavà bhàvanà pahàtabbà, te bhàvanàya pahãnà honti. Katame ca bhikkhave àsavà saüvarà pahàtabbà, ye saüvarena pahãnà honti? 3. Idha bhikkhave bhikkhu pañisaïkhà yoniso cakkhundriyasaüvarasaüvuto viharati. Yaü hi 'ssa bhikkhave cakkhundriyasaüvara-asaüvutassa viharato uppajjeyyuü àsavà vighàtapariëàhà, #<[page 388]># %<388 Aïguttara-Nikàya. LVIII. 4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ cakkhundriyasaüvarasaüvutassa viharato evaüsa te àsavà vighàtapariëàhà na honti. Pañisaïkhà yoniso sotindriya- . . . ghànindriya- . . . jivhindriya- . . . kàyindriya- . . . manindriyasaüvarasaüvuto viharati. Yaü hi 'ssa bhikkhave manindriyasaüvara-asaüvutassa viharato uppajjeyyuü àsavà vighàtapariëàhà, manindriyasaüvarasaüvutassa viharato evaüsa te àsavà vighàtapariëàhà na honti. Yaü hi 'ssa bhikkhave saüvaraasaüvutassa viharato uppajjeyyuü àsavà vighàtapariëàhà, saüvarasaüvutassa viharato evaüsa te àsavà vighàtapariëàhà na honti. Ime vuccanti bhikkhave àsavà saüvarà pahàtabbà, ye saüvarena pahãnà honti. Katame ca bhikkhave àsavà pañisevanà pahàtabbà, ye pañisevanàya pahãnà honti? 4. Idha bhikkhave bhikkhu pañisaïkhà yoniso cãvaraü pañisevati yàva-d-eva sãtassa pañighàtàya uõhassa pañighàtàya óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassànaü pañighàtàya yàva-d-eva hirikopãnapañicchàdanatthaü. Pañisaïkhà yoniso piõóapàtaü pañisevati neva davàya na madàya na maõóanàya na vibhåsanàya yàva-d-eva imassa kàyassa ñhitiyà yàpanàya vihiüsåparatiyà brahmacariyànuggahàya `iti puràõa¤ ca vedanaü pañihaïkhàmi nava¤ ca vedanaü na uppàdessàmi yàtrà ca me bhavissati anavajjatà ca phàsuvihàro cà 'ti. Pañisaïkhà yoniso senàsanaü pañisevati yàva-d-eva sãtassa pañighàtàya uõhassa pañighàtàya óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassànaü pañighàtàya yàva-d-eva utuparissayavinodanaü pañisallànàràmatthaü. Pañisaïkhà yoniso gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü pañisevati yàva-d-eva uppannànaü veyyàbàdhikànaü vedanànaü pañighàtàya avyàpajjhaparamatàya. #<[page 389]># %% Yaü hi 'ssa bhikkhave appañisevato uppajjeyyuü àsavà vighàtapariëàhà, pañisevato evaüsa te àsavà vighàtapariëàhà na honti. Ime vuccanti bhikkhave àsavà pañisevanà pahàtabbà, ye pañisevanàya pahãnà honti. Katame ca bhikkhave àsavà adhivàsanà pahàtabbà, ye adhivàsanàya pahãnà honti? 5. Idha bhikkhave bhikkhu pañisaïkhà yoniso khamo hoti sãtassa uõhassa jighacchàya pipàsàya óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassànaü duruttànaü duràgatànaü vacanapathànaü, uppannànaü sàrãrikànaü vedanànaü dukkhànaü tibbànaü kharànaü kañukànaü asàtànaü amanàpànaü pàõaharànaü adhivàsakajàtiko hoti. Yaü hi 'ssa bhikkhave anadhivàsayato uppajjeyyuü àsavà vighàtapariëàhà, adhivàsayato evaüsa te àsavà vighàtapariëàhà na honti. Ime vuccanti bhikkhave àsavà adhivàsanà pahàtabbà, ye adhivàsanàya pahãnà honti. Katame ca bhikkhave àsavà parivajjanà pahàtabbà, ye parivajjanàya pahãnà honti? 6. Idha bhikkhave bhikkhu pañisaïkhà yoniso caõóaü hatthiü parivajjeti, caõóaü assaü parivajjeti, caõóaü goõaü parivajjeti, caõóaü kukkuraü parivajjeti, ahiü khàõuü kaõñakaññhànaü sobbhaü papàtaü candanikaü oligallaü, yathàråpe anàsane nisinnaü yathàråpe agocare carantaü yathàråpe pàpake mitte bhajantaü vi¤¤å sabrahmacàrã pàpakesu ñhànesu okappeyyuü, so ta¤ c'eva anàsanaü ta¤ ca agocaraü te ca pàpake mitte pañisaïkhà yoniso parivajjeti. Yaü hi 'ssa bhikkhave aparivajjayato uppajjeyyuü àsavà vighàtapariëàhà, parivajjayato evaüsa te àsavà vighàtapariëàhà na honti. #<[page 390]># %<390 Aïguttara-Nikàya. LVIII. 7-8>% Ime vuccanti bhikkhave àsavà parivajjanà pahàtabbà, ye parivajjanàya pahãnà honti. Katame ca bhikkhave àsavà vinodanà pahàtabbà, ye vinodanàya pahãnà honti? 7. Idha bhikkhave bhikkhu pañisaïkhà yoniso uppannaü kàmavitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti vyantikaroti anabhàvaü gameti, pañisaïkhà yoniso uppannaü vyàpàdavitakkaü . . . pe . . . uppannaü vihiüsàvitakkaü . . . pe . . . uppannuppanne pàpake akusale dhamme nàdhivàseti pajahati vinodeti vyantikaroti anabhàvaü gameti. Yaü hi 'ssa bhikkhave avinodayato uppajjeyyuü àsavà vighàtapariëàhà, vinodayato evaüsa te àsavà vighàtapariëàhà na honti. Ime vuccanti bhikkhave àsavà vinodanà pahàtabbà, ye vinodanàya pahãnà honti. Katame ca bhikkhave àsavà bhàvanà pahàtabbà, ye bhàvanàya pahãnà honti? 8. Idha bhikkhave bhikkhu pañisaïkhà yoniso satisambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggapariõàmiü, pañisaïkhà yoniso dhammavicayasambojjhaïgaü bhàveti, viriyasambojjhaïgaü bhàveti, pãtisambojjhaïgaü bhàveti, passaddhisambojjhaïghaü bhàveti, samàdhisambojjhaïgaü bhàveti, upekkhàsambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggapariõàmiü. Yaü hi 'ssa bhikkhave abhàvayato uppajjeyyuü àsavà vighàtapariëàhà, bhàvayato evaüsa te àsavà vighàtapariëàhà na honti. Ime vuccanti bhikkhave àsavà bhàvanà pahàtabbà, ye bhàvanàya pahãnà honti. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu àhuneyyo hoti pàhuneyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà ti. #<[page 391]># %% LIX. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavà Nàdike viharati Gi¤jakàvasathe. Atha kho dàrukammiko gahapati yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho dàrukammikaü gahapatiü Bhagavà etad avoca:-- 2. Api nu te gahapati kule dànaü dãyatã ti? `Dãyati me bhante kule dànaü ta¤ ca kho, ye te bhikkhå àra¤¤akà piõóapàtikà paüsukulikà arahanto và arahattamaggaü và samàpannà, tathàråpesu bhante bhikkhåsu dànaü dãyatã' ti. 3. Dujjànaü kho etaü gahapati tayà gihinà kàmabhoginà puttasambàdhasayanaü ajjhàvasantena Kàsikacandanaü paccanubhontena màlàgandhavilepanaü dhàrayantena jàtaråparajataü sàdiyantena `ime và arahanto ime và arahattamaggaü samàpannà' ti. âra¤¤ako ce pi gahapati bhikkhu hoti uddhato unnaëo capalo mukharo vikiõõavàco muññhassati asampajàno asamàhito vibbhantacitto pàkañindriyo, evaü so ten' aïgena gàrayho. âra¤¤ako ce pi gahapati bhikkhu hoti anuddhato anunnaëo acapalo amukharo avikiõõavàco upaññhitasati sampajàno samàhito ekaggacitto saüvutindriyo, evaü so ten' aïgena pàsaüso. Gàmantavihàrã ce pi gahapati bhikkhu hoti uddhato . . . pe . . . evaü so ten' aïgena gàrayho. Gàmantavihàrã ce pi gahapati bhikkhu hoti anuddhato . . . pe . . . evaü so ten' aïgena pàsaüso. Piõóapàtiko ce pi gahapati bhikkhu hoti uddhato . . . pe . . . evaü so ten' aïgena gàrayho. Piõóapàtiko ce pi gahapati bhikkhu hoti anuddhato #<[page 392]># %<392 Aïguttara-Nikàya. LX. 1>% . . . pe . . . evaü so ten' aïgena pàsaüso. Nemantaniko ce pi gahapati bhikkhu hoti uddhato . . . pe . . . evaü so ten' aïgena gàrayho. Nemantaniko ce pi gahapati bhikkhu hoti anuddhato . . . pe . . . evaü so ten' aïgena pàsaüso. Paüsukuliko ce pi gahapati bhikkhu hoti uddhato . . . pe . . . evaü so ten' aïgena gàrayho. Paüsukuliko ce pi gahapati bhikkhu hoti anuddhato . . . pe . . . evaü so ten' aïgena pàsaüso. Gahapaticãvaradharo ce pi gahapati bhikkhu hoti uddhato unnaëo capalo mukharo vikiõõavàco muññhassati asampajàno asamàhito vibbhantacitto pàkañindriyo, evaü so ten' aïgena gàrayho. Gahapaticãvaradharo ce pi gahapati bhikkhu hoti anuddhato anunnaëo acapalo amukharo avikiõõavàco upaññhitasati sampajàno samàhito ekaggacitto saüvutindriyo, evaü so ten' aïgena pàsaüso. Iïgha tvaü gahapati saïghe dànaü dehi. Saïghe te dànaü dadato cittaü pasãdissati, so tvaü pasannacitto kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjissatã ti `Esàhaü bhante ajja-t-agge saïghe dànaü dassàmã' ti. LX. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavà Bàràõasiyaü viharati Isipatane Migadàye. Tena kho pana samayena sambahulà therà bhikkhå pacchàbhattaü piõóapàtapañikkantà maõóalamàëe sannisinnà sannipatità abhidhammakathaü kathenti. Tatra sudaü àyasmà Citto Hatthisàriputto therànaü bhikkhånaü abhidhammakathaü kathentànaü antarantarà kathaü opàteti. Atha kho àyasmà Mahàkoññhito àyasmantaü Cittaü Hatthisàriputtaü etad avoca `mà àyasmà Citto Hatthisàriputto therànaü bhikkhånaü abhidhammakathaü kathentànaü antarantarà kathaü opàtesi, #<[page 393]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kathàpariyosànaü àyasmà Citto àgametå' ti. Evaü vutte àyasmato Cittassa Hatthisàriputtassa sahàyakà bhikkhå àyasmantaü Mahàkoññhitaü etad avocuü `mà àyasmà Koññhito àyasmantaü Cittaü Hatthisàriputtaü apasàdesi. Paõóito àyasmà Citto Hatthisàriputto pahoti c' àyasmà Citto Hatthisàriputto therànaü bhikkhånaü abhidhammakathaü kathetun' ti. Dujjànaü kho etaü àvuso parassa cetopariyàyaü ajànantehi. 2. Idhàvuso ekacco puggalo tàva-d-eva soratasorato hoti nivàtanivàto hoti upasantupasanto hoti, yàva Satthàraü upanissàya viharati a¤¤ataraü và garuññhàniyaü sabrahmacàriü. Yato ca kho so vapakassat'eva Satthàrà, vapakassati garuññhàniyehi sabrahmacàrãhi, so saüsaññho viharati bhikkhåhi bhikkhunãhi upàsakehi upàsikàhi ra¤¤à ràjamahàmattehi titthiyehi titthiyasàvakehi, tassa saüsaññhassa vissaññhassa pàkañassa bhassam anuyuttassa viharato ràgo cittaü anuddhaüseti, so ràgànuddhaüsena cittena sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Seyyathà pi àvuso goõo kiññhàdo dàmena và baddho vaje và oruddho, yo nu kho àvuso evaü vadeyya "na dànàyaü goõo kiññhàdo puna-d-eva kiññhaü otarissatã" ti, sammà nu kho so àvuso vadamàno vadeyyà ti? `No h' idaü àvuso, ñhànaü h'etaü àvuso vijjati, yaü so goõo kiññhàdo dàmaü và chetvà vajaü và bhinditvà puna-d-eva kiññhaü otareyyà' ti. Evam eva kho àvuso idh' ekacco puggalo tàva-d-eva soratasorato hoti nivàtanivàto hoti upasantupasanto hoti, #<[page 394]># %<394 Aïguttara-Nikàya. LX. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yàva Satthàraü upanissàya viharati a¤¤ataraü và garuññhàniyaü sabrahmacàriü. Yato ca kho so vapakassat'eva Satthàrà, vapakassati garuññhàniyehi sabrahmacàrãhi, so saüsaññho viharati bhikkhåhi bhikkhunãhi upàsakehi upàsikàhi ra¤¤à ràjamahàmattehi titthiyehi titthiyasàvakehi, tassa saüsaññhassa vissaññhassa pàkañassa bhassam anuyuttassa viharato ràgo cittaü anuddhaüseti, so ràgànuddhaüsena cittena sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. 3. Idha panàvuso ekacco puggalo vivicc'eva kàmehi . . . pe . . . pañhamaü jhànaü upasampajja viharati, so `làbhã 'mhi pañhamassa jhànassà' ti saüsaññho viharati bhikkhåhi . . . pe . . . sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Seyyathà pi àvuso càtummahàpathe thullaphusitako devo vassanto rajaü antaradhàpeyya cikkhallaü pàtukareyya, yo nu kho àvuso evaü vadeyya "na dàni amusmiü càtummahàpathe puna-d-eva rajo pàtubhavissatã" ti, sammà nu kho so àvuso vadamàno vadeyyà ti? `No h' idaü àvuso, ñhànaü h'etaü àvuso vijjati, yaü amusmiü càtummahàpathe manussà và atikkameyyuü. gopaså và atikkameyyuü vàtàtapo và snehagataü pariyàdiyeyya, atha puna-d-eva rajo pàtubhaveyyà' ti. Evam eva kho àvuso idh' ekacco puggalo vivicc'eva kàmehi . . . pe . . . pañhamaü jhànaü upasampajja viharati, so `làbhã 'mhi pañhamassa jhànassà' ti saüsaññho viharati bhikkhåhi . . . pe . . . sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. #<[page 395]># %% 4. Idha panàvuso ekacco puggalo vitakkavicàrànaü våpasamà . . . pe . . . dutiyaü jhànaü upasampajja viharati, so `làbhã 'mhi dutiyassa jhànassà' ti saüsaññho viharati bhikkhåhi . . . pe . . . sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Seyyathà pi àvuso gàmassa và nigamassa và avidåre mahantaü taëàkaü, tattha thullaphusitako devo vuññho sippisambukam pi sakkharakañhalam pi antaradhàpeyya, yo nu kho àvuso evaü vadeyya "na dàni amusmiü taëàke puna-d-eva sippisambukà và sakkharakañhalà và pàtubhavissantã" ti, sammà nu kho so àvuso vadamàno vadeyyà ti? `No h' idaü àvuso, ñhànaü h'etaü àvuso vijjati, yaü amusmiü taëàke manussà và piveyyuü gopaså và piveyyuü vàtàtapo và snehagataü pariyàdiyeyya, atha puna-d-eva sippisambukà pi sakkharakañhalà pi pàtubhaveyyun' ti. Evam eva kho àvuso idh' ekacco puggalo vitakkavicàrànaü våpasamà . . . pe . . . dutiyaü jhànaü upasampajja viharati, so `làbhã 'mhi dutiyassa jhànassà' ti saüsaññho viharati bhikkhåhi . . . pe . . . sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. 5. Idha panàvuso ekacco puggalo pãtiyà ca viràgà . . . pe . . . tatiyaü jhànaü upasampajja viharati, so `làbhã 'mhi tatiyassa jhànassà' ti saüsaññho viharati bhikkhåhi . . . pe . . . sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Seyyathà pi àvuso purisaü paõãtabhojanaü bhuttàviü abhidosikaü bhojanaü na cchàdeyya, #<[page 396]># %<396 Aïguttara-Nikàya. LX. 6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yo nu kho àvuso evaü vadeyya "na dàni amuü purisaü puna-d-eva bhojanaü chàdessatã" ti, sammà nu kho so àvuso vadamàno vadeyyà ti? `No h' idaü àvuso, ñhànaü h'etaü àvuso vijjati, amuü h' àvuso purisaü paõãtabhojanaü bhuttàviü yàv' assa sà ojà kàye ñhassati, tàva na a¤¤aü bhojanaü chàdessati, yato ca khvassa sà ojà antaradhàyissati, atha puna-d-eva taü bhojanaü chàdeyyà' ti. Evam eva kho àvuso idh' ekacco puggalo pãtiyà ca viràgà . . . pe . . . tatiyaü jhànaü upasampajja viharati, so `làbhã 'mhi tatiyassa jhànassà' ti saüsaññho viharati bhikkhåhi . . . pe . . . sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. 6. Idha panàvuso ekacco puggalo sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà . . . pe . . . catutthaü jhànaü upasampajja viharati, so `làbhã 'mhi catutthassa jhànassà' ti saüsaññho viharati bhikkhåhi . . . pe . . . sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Seyyathà pi àvuso pabbatasaükhepe udakarahado nivàto vigata-åmiko, yo nu kho àvuso evaü vadeyya "na dàni amusmiü udakarahade puna-d-eva åmi pàtubhavissatã" ti, sammà nu kho so àvuso vadamàno vadeyyà ti? `No h' idaü àvuso, thànaü h'etaü àvuso vijjati, yà puratthimàya disàya àgaccheyya bhusà vàtavuññhi, #<[page 397]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ sà tasmiü udakarahade åmiü janeyya, yà pacchimàya disàya àgaccheyya . . . pe . . . yà uttaràya disàya àgaccheyya . . . pe . . . yà dakkhiõàya disàya àgaccheyya bhusà vàtavuññhi, sà tasmiü udakarahade åmiü janeyyà' ti. Evam eva kho àvuso idh' ekacco puggalo sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà . . . pe . . . catutthaü jhànaü upasampajja viharati, so `làbhã 'mhi catutthassa jhànassà' ti saüsaññho viharati bhikkhåhi . . . pe . . . sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. 7. Idha panàvuso ekacco puggalo sabbanimittànaü amanasikàrà animittaü cetosamàdhiü upasampajja viharati, so `làbhã 'mhi animittassa cetosamàdhissà' ti saüsaññho viharati bhikkhåhi bhikkhunãhi upàsakehi upàsikàhi ra¤¤à ràjamahàmattehi titthiyehi titthiyasàvakehi, tassa saüsaññhassa vissaññhassa pàkañassa bhassam anuyuttassa viharato ràgo cittaü anuddhaüseti, so ràgànuddhaüsena cittena sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Seyyathà pi àvuso ràjà và ràjamahàmatto và caturaïginiyà senàya addhànamaggapañipanno a¤¤atarasmiü vanasaõóe ekarattiü vàsaü upagaccheyya, tattha hatthisaddena assasaddena rathasaddena pattisaddena bheripaõavasaïkhatiõavaninnàdasaddena cãriëikàsaddo antaradhàpeyya, yo nu kho àvuso evaü vadeyya "na dàni amusmiü vanasaõóe puna-d-eva cãriëikàsaddo pàtubhavissatã" ti, sammà nu kho so àvuso vadamàno vadeyyà ti? #<[page 398]># %<398 Aïguttara-Nikàya. LX. 8>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ `No h' idaü àvuso, ñhànaü h'etaü àvuso vijjati, yaü so ràjà và ràjamahàmatto và tamhà vanasaõóà pakkameyya, atha puna-d-eva cãriëikàsaddo pàtubhaveyyà' ti. Evam eva kho àvuso idh' ekacco puggalo sabbanimittànaü amanasikàrà animittaü cetosamàdhiü upasampajja viharati, so `làbhã 'mhi animittassa cetosamàdhissà' ti saüsaññho viharati bhikkhåhi bhikkhunãhi upàsakehi upàsikàhi ra¤¤à ràjamahàmattehi titthiyehi titthiyasàvakehi, tassa saüsaññhassa vissaññhassa pàkañassa bhassam anuyuttassa viharato ràgo cittaü anuddhaüseti, so ràgànuddhaüsena cittena sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattatã ti. 8. Atha kho àyasmà Citto Hatthisàriputto aparena samayena sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattati. Atha kho Cittassa Hatthisàriputtassa sahàyakà bhikkhå yen' àyasmà Mahàkoññhito ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà àyasmantaü Mohàkoññhitaü etad avocuü `kiü nu kho àyasmatà Mahàkoññhitena Citto Hatthisàriputto cetasà ceto paricca vidito: imàsa¤ ca imàsa¤ ca vihàrasamàpattãnaü Citto Hatthisàriputto làbhã, atha ca pana sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattissatã ti, udàhu devatà etam atthaü àrocesuü: Citto bhante Hatthisàriputto imàsa¤ ca imàsa¤ ca vihàrasamàpattãnaü làbhã, atha ca pana sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattissatã' ti? `Cetaso ceto paricca vidito me àvuso Citto Hatthisàriputto: imàsa¤ ca imàsa¤ ca vihàrasamàpattãnaü làbhã, atha ca pana sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattissatã ti, devatà pi me etam atthaü àrocesuü: Citto bhante Hatthisàriputto imàsa¤ ca imàsa¤ ca vihàrasamàpattãnaü làbhã, atha ca pana sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvattissatã' ti. Atha kho Cittassa Hatthisàriputtassa sahàyakà bhikkhå yena Bhagavà ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. #<[page 399]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Ekamantaü nisinnà kho te bhikkhå Bhagavantaü etad avocuü `Citto bhante Hatthisàriputto imàsa¤ ca imàsa¤ ca vihàrasamàpattãnaü làbhã, atha ca pana sikkhaü paccakkhàya hãnàyàvatto' ti. `Na bhikkhave Citto ciraü sarissati nekkhammassà' ti. 9. Atha kho Citto Hatthisàriputto na cirass'eva kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbaji. Atha kho àyasmà Citto Hatthisàriputto eko våpakaññho appamatto àtàpã pahitatto viharanto na cirass'eva yass' atthàya kulaputtà samma-d-eva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tad anuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññh'eva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihàsi, `khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõãyaü nàparaü itthattàyà' ti abbha¤¤àsi, a¤¤ataro ca panàyasmà Citto Hatthisàriputto arahataü ahosã ti. LXI. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavà Bàràõasiyaü viharati Isipatane Migadàye. Tena kho pana samayena sambahulànaü therànaü bhikkhånaü pacchàbhattaü piõóapàtapañikkantànaü maõóalamàle sannisinnànaü sannipatitànaü ayam antaràkathà udapàdi `vuttam idaü àvuso Bhagavatà pàràyane Metteyyapa¤he: Yo ubh' ante viditvàna majjhe mantà na limpati taü bråmi mahàpuriso ti, so 'dha sibbanim accagà ti. Katamo nu kho àvuso eko anto, katamo dutiyo anto, kiü majjhe, kà sibbanã' ti? 2. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu there bhikkhå etad avoca `phasso kho àvuso eko anto, phassasamudayo dutiyo anto, #<[page 400]># %<400 Aïguttara-Nikàya. LXI. 3-6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ phassanirodho majjhe, taõhà sibbanã; taõhà hi naü sibbati tassa tass'eva bhavassa abhinibbattiyà. Ettàvatà kho àvuso bhikkhu abhi¤¤eyyaü abhijànàti, pari¤¤eyyaü parijànàti, abhi¤¤eyyaü abhijànanto pari¤¤eyyaü parijànanto diññh'eva dhamme dukkhass' antakaro hotã' ti. 3. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu there bhikkhå etad avoca `atãtaü kho àvuso eko anto, anàgataü dutiyo anto, paccuppannaü majjhe, taõhà sibbanã; taõhà hi naü sibbati tassa tass'eva bhavassa abhinibbattiyà. Ettàvatà kho àvuso bhikkhu abhi¤¤eyyaü abhijànàti, pari¤¤eyyaü parijànàti, abhi¤¤eyyaü abhijànanto pari¤¤eyyaü parijànanto diññh'eva dhamme dukkhass' antakaro hotã' ti. 4. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu there bhikkhå etad avoca `sukhà àvuso vedanà eko anto, dukkhà vedanà dutiyo anto, adukkhamasukhà vedanà majjhe, taõhà sibbanã; taõhà hi naü sibbati tassa tass'eva bhavassa abhinibbattiyà. Ettàvatà kho àvuso bhikkhu abhi¤¤eyyaü abhijànàti . . . pe . . . diññh'eva dhamme dukkhass' antakaro hotã' ti. 5. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu there bhikkhå etad avoca `nàmaü kho àvuso eko anto, råpaü dutiyo anto, vi¤¤àõaü majjhe, taõhà sibbanã; taõhà hi naü sibbati . . . pe . . . diññh'eva dhamme dukkhass' antakaro hotã' ti. 6. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu there bhikkhå etad avoca `cha kho àvuso ajjhattikàni àyatanàni eko anto, cha bàhiràni àyatanàni dutiyo anto, vi¤¤àõaü majjhe, taõhà sibbanã; taõhà hi naü sibbati tassa tass'eva bhavassa abhinibbattiyà. Ettàvatà kho àvuso bhikkhu abhi¤¤eyyaü abhijànàti . #<[page 401]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ . . pe . . . diññh'eva dhamme dukkhass' antakaro hotã' ti. 7. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu there bhikkhå etad avoca `sakkàyo kho àvuso eko anto, sakkàyasamudayo dutiyo anto, sakkàyanirodho majjhe, taõhà sibbanã; taõhà hi naü sibbati tassa tass'eva bhavassa abhinibbattiyà. Ettàvatà kho àvuso bhikkhu abhi¤¤eyyaü abhijànàti, pari¤¤eyyaü parijànàti, abhi¤¤eyyaü abhijànanto pari¤¤eyyaü parijànanto diññh'eva dhamme dukkhass' antakaro hotã' ti. 8. Evaü vutte a¤¤ataro bhikkhu there bhikkhå etad avoca `vyàkataü kho àvuso amhehi sabbeh'eva yathàsakaü pañibhànaü. âyàmàvuso yena Bhagavà ten' upasaïkamissàma, upasaïkamitvà Bhagavato etam atthaü àrocessàma. Yathà no Bhagavà vyàkarissati, tathà naü dhàressàmà' ti. `Evam àvuso' ti kho therà bhikkhå tassa bhikkhuno paccassosuü. Atha kho therà bhikkhå yena Bhagavà ten' upasaïkamiüsu, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnà kho therà bhikkhå yàvatako ahosi sabbeh'eva saddhiü kathàsallàpo taü sabbaü Bhagavato àrocesuü. `Kassa nu kho bhante subhàsitan' ti? `Sabbesaü vo bhikkhave subhàsitaü pariyàyena, api ca yaü mayà sandhàya bhàsitaü pàràyane Metteyyapa¤he: Yo ubh' ante viditvàna majjhe mantà na limpati taü bråmi mahàpuriso ti, so 'dha sibbanim accagà ti taü suõàtha sàdhukaü manasikarotha, bhàsissàmã' ti. `Evaü bhante' ti kho therà bhikkhå Bhagavato paccasosuü. Bhagavà etad avoca `phasso kho bhikkhave eko anto, #<[page 402]># %<402 Aïguttara-Nikàya. LXII.1-3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ phassasamudayo dutiyo anto, phassanirodho majjhe, taõhà sibbanã; taõhà hi naü sibbati tassa tass'eva bhavassa abhinibbattiyà. Ettàvatà kho bhikkhave bhikkhu abhi¤¤eyyaü abhijànàti, pari¤¤eyyaü parijànàti, abhi¤¤eyyaü abhijànanto pari¤¤eyyaü parijànanto diññh'eva dhamme dukkhass' antakaro hotã' ti. LXII. 1. Evam me sutaü. Ekaü samayaü Bhagavà Kosalesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü yena Daõóakappakaü nàma Kosalànaü nigamo tad avasari. Atha kho Bhagavà maggà okkamma a¤¤atarasmiü rukkhamåle pa¤¤atte àsane nisãdi, te ca bhikkhå Daõóakappakaü pavisiüsu àvasathaü pariyesituü. Atha kho àyasmà ânando sambahulehi bhikkhåhi saddhiü yena Aciravatã nadã ten' upasaïkami gattàni parisi¤cituü. Aciravatiyà nadiyà gattàni parisi¤citvà paccuttaritvà ekacãvaro aññhàsi gattàni pubbàpayamàno. 2. Atha kho a¤¤ataro bhikkhu yenàyasmà ânando ten' upasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü ânandaü etad avoca `kin nu kho àvuso ânanda sabbaü cetaso samannàharitvà nu kho Devadatto Bhagavatà vyàkato "àpàyiko Devadatto nerayiko kappaññho atekiccho" ti, udàhu kenaci devapariyàyenà' ti? `Evaü kho pan'etaü àvuso Bhagavatà vyàkatan' ti. 3. Atha kho àyasmà ânando yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ânando Bhagavantaü etad avoca `idhàhaü bhante sambahulehi bhikkhåhi saddhiü yena Aciravatã nadã ten' upasaïkamiü gattàni parisi¤cituü. Aciravatiyà nadiyà gattàni parisi¤citvà paccuttaritvà ekacãvaro aññhàsi gattàni pubbàpayamàno. #<[page 403]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Atha kho bhante a¤¤ataro bhikkhu yenàhaü ten' upasaïkami, upasaïkamitvà maü etad avoca: Kin nu kho àvuso ânanda sabbaü cetaso samannàharitvà nu kho Devadatto Bhagavatà vyàkato "àpàyiko Devadatto nerayiko kappaññho atekiccho" ti, udàhu kenaci devapariyàyenà ti? Evaü vutte ahaü bhante taü bhikkhuü etad avoca: Evaü kho pan'etaü àvuso Bhagavatà vyàkatan' ti. `So và kho ânanda bhikkhu navo bhavissati acirapabbajito, thero và pana bàlo avyatto. Kathaü hi nàma yaü mayà ekaüsena vyàkataü tattha dvejjhaü àpajjissati? Nàhaü ânanda a¤¤aü ekapuggalam pi samanupassàmi, yo evaü mayà sabbaü cetaso samannàharitvà vyàkato, yathayidaü Devadatto. Yàvakãva¤ càhaü ânanda Devadattassa vàlaggakoñinittuddanamattam pi sukkaü dhammaü addasaü, neva tàvàhaü Devadattaü vyàkàsiü "àpàyiko Devadatto nerayiko kappaññho atekiccho" ti. Yato ca kho ahaü ânanda Devadattassa vàlaggakoñinittuddanamattam pi sukkaü dhammaü na addasaü, athàhaü Devadattaü vyàkàsiü "àpàyiko Devadatto nerayiko kappaññho atekiccho" ti. Seyyathà pi ânanda gåthakåpo sàdhikaporiso påro gåthassa samatittiko, tatra puriso sasãsako nimuggo assa. Tassa koci-d-eva puriso uppajjeyya atthakàmo hitakàmo yogakkhemakàmo tamhà gåthakåpà uddharitukàmo, so taü gåthakåpaü samantànuparigacchanto na passeyya tassa purisassa vàlaggakoñinittuddanamattam pi gåthena amakkhitaü, yattha taü gahetvà uddhareyya: #<[page 404]># %<404 Aïguttara-Nikàya. LXII. 3>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evam eva kho ahaü ânanda yato Devadattassa vàlaggakoñinittuddanamattam pi sukkaü dhammaü na addasaü, athàhaü Devadattaü vyàkàsiü "àpàyiko Devadatto nerayiko kappaññho atekiccho" ti. Sace tumhe ânanda suõeyyàtha Tathàgatassa purisindriya¤àõàni vibhajantassà' ti? `Etassa Bhagavà kàlo, etassa Sugata kàlo, yaü Bhagavà purisindriya¤àõàni vibhajeyya, Bhagavato sutvà bhikkhå dhàressantã' ti. `Tenah' ânanda suõàhi sàdhukaü manasikarohi, bhàsissàmã' ti. `Evaü bhante' ti kho àyasmà ânando Bhagavato paccassosi. Bhagavà etad avoca:-- 3. Idhàhaü ânanda ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa vijjamànà kusalà pi dhammà akusalà pi dhammà' ti. Tam enaü aparena samayena evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa kusalà dhammà antarahità, akusalà dhammà sammukhãbhåtà, atthi ca khvàssa kusalamålaü asamucchinnaü, tamhà tassa kusalà kusalaü pàtubhavissati. Evam ayaü puggalo àyatiü aparihànadhammo bhavissatã' ti. Seyyathà pi ânanda bãjàni akhaõóàõi apåtãni avàtàtapahatàni sàradàni sukhasayitàni sukhette suparikammakatàya bhåmiyà nikkhittàni; jàneyyàsi tvaü ânanda `imàni bãjàni vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjissantã' ti? `Evaü bhante' . Evam eva kho ahaü ânanda idh' ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa vijjamànà kusalà pi dhammà akusalà pi dhammà' ti. #<[page 405]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Tam enaü aparena samayena evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa kusalà dhammà antarahità, akusalà dhammà sammukhãbhåtà, atthi ca khvàssa kusalamålaü asamucchinnaü, tamhà tassa kusalà kusalaü pàtubhavissati. Evam ayaü puggalo àyatiü aparihànadhammo bhavissatã' ti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa purisapuggalo cetasà ceto paricca vidito hoti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa purisindriya¤àõaü cetasà ceto paricca viditaü hoti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa àyatiü dhammasamuppàdo cetasà ceto paricca vidito hoti. 4. Idha panàhaü ânanda ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa vijjamànà kusalà pi dhammà akusalà pi dhammà' ti. Tam enaü aparena samayena evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa akusalà dhammà antarahità, kusalà dhammà sammukhãbhåtà, atthi ca kvàssa akusalamålaü asamucchinnaü, tamhà tassa akusalà akusalaü pàtubhavissati. Evam ayaü puggalo àyatiü parihànadhammo bhavissatã' ti. Seyyathà pi ânanda bãjàni akhaõóàni apåtãni avàtàtapahatàni sàradàni sukhasayitàni puthusilàya nikkhittàni; jàneyyàsi tvaü ânanda `na yimàni bãjàni vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjissantã' ti? `Evaü bhante' . Evam eva kho ahaü ânanda idh' ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa vijjamànà kusalà pi dhammà akusalà pi dhammà' ti. Tam enaü aparena samayena evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa akusalà dhammà antarahità, kusalà dhammà sammukhãbhåtà, atthi ca khvàssa akusalamålaü asamucchinnaü, tamhà tassa akusalà akusalaü pàtubhavissati. Evam ayaü puggalo àyatiü parihànadhammo bhavissatã' ti. #<[page 406]># %<406 Aïguttara-Nikàya. LXII. 5>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evam pi kho ânanda Tathàgatassa purisapuggalo cetasà ceto paricca vidito hoti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa purisindriya¤àõaü cetasà ceto paricca viditaü hoti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa àyatiü dhammasamuppàdo cetasà ceto paricca vidito hoti. 5. Idha panàhaü ânanda ekaccaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa vijjamànà kusalà pi dhammà akusalà pi dhammà' ti. Tam enaü aparena samayena evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `natthi imassa puggalassa vàlaggakoñinittuddanamatto pi sukko dhammo, samannàgato 'yaü puggalo ekantakàëakehi akusalehi dhammehi, kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjissatã' ti. Seyyathà pi ânanda bãjàni khaõóàni påtãni vàtàtapahatàni sukhette suparikammakatàya bhåmiyà nikkhittàni; jàneyyàsi tvaü ânanda `na yimàni bãjàni vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjissantã' ti? `Evaü bhante' . Evam eva kho aham ânanda idh' ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa vijjamànà kusalà pi dhammà akusalà pi dhammà' ti. Tam enaü aparena samayena evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `natthi imassa puggalassa vàlaggakoñinittuddanamatto pi sukko dhammo, samannàgato 'yaü puggalo ekantakàëakehi akusalehi dhammehi, kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjissatã' ti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa purisapuggalo cetasà ceto paricca vidito hoti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa purisindriya¤àõaü cetasà ceto paricca viditaü hoti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa àyatiü dhammasamuppàdo cetasà ceto paricca vidito hotã ti. Evaü vutte àyasmà ânando Bhagavantaü etad avoca `sakkà nu kho bhante imesaü tiõõaü puggalànaü apare pi tayo puggalà sappañibhàgà pa¤¤àpetun' ti? #<[page 407]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ `Sakk' ânandà' ti. Bhagavà avoca:-- 6. Idhàhaü ânanda ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa vijjamànà kusalà pi dhammà akusalà pi dhammà' ti. Tam enaü aparena samayena evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa kusalà dhammà antarahità, akusalà dhammà sammukhãbhåtà, atthi ca khvàssa kusalamålaü asamucchinnaü, tam pi sabbena sabbaü samugghàtaü gacchati. Evam ayaü puggalo àyatiü parihànadhammo bhavissatã' ti. Seyyathà pi ânanda aïgàràni àdittàni sampajjalitàni sajotibhåtàni puthusilàya nikkhittàni; jàneyyàsi tvaü ânanda `na yimàni aïgàràni vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjissantã' ti. `Evam bhante'. Seyyathà pi và pan' ânanda sàyaõhasamayaü suriye ogacchante; jàneyyàsi tvaü ânanda `àloko antaradhàyissati, andhakàro pàtubhavissatã' ti? `Evaü bhante' . Seyyathà pi và pan' ânanda abhidose aóóharattaü bhattakàlasamaye; jàneyyàsi tvaü ânanda `àloko antarahito andhakàro pàtubhåto' ti? `Evaü bhante' . Evam eva kho ahaü ânanda idh' ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa vijjamànà kusalà pi dhammà akusalà pi dhammà' ti. Tam enaü aparena samayena evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa kusalà dhammà antarahità, akusalà dhammà sammukhãbhåtà, atthi ca khvàssa kusalamålaü asamucchinnaü, tam pi sabbena sabbaü samugghàtaü gacchati. Evam ayaü puggalo àyatiü parihànadhammo bhavissatã' ti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa purisapuggalo cetasà ceto paricca vidito hoti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa purisindriya¤àõaü cetasà ceto paricca viditaü hoti. #<[page 408]># %<408 Aïguttara-Nikàya. LXII. 7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evam pi kho ânanda Tathàgatassa àyatiü dhammasamuppàdo cetasà ceto paricca vidito hoti. 7. Idha panàhaü ânanda ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa vijjamànà kusalà pi dhammà akusalà pi dhammà' ti. Tam enaü aparena samayena evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa akusalà dhammà antarahità, kusalà dhammà sammukhãbhåtà, atthi ca khvàssa akusalamålaü asamucchinnaü, tam pi sabbena sabbaü samugghàtaü gacchati. Evam ayaü puggalo àyatiü aparihànadhammo bhavissatã' ti. Seyyathà pi ânanda aïgàràni àdittàni sampajjalitàni sajotibhåtàni sukkhe tiõapu¤je và kaññhapu¤je và nikkhittàni; jàneyyàsi tvaü ânanda `imàni aïgàràni vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjissantã' ti? `Evaü bhante' . Seyyathà pi và pan' ânanda rattiyà paccåsasamayaü suriye uggacchante; jàneyyàsi tvaü ânanda `andhakàro antaradhàyissati, àloko pàtubhavissatã' ti? `Evaü bhante' . Seyyathà pi và pan' ânanda abhidose majjhantike bhattakàlasamaye; jàneyyàsi tvaü ânanda `andhakàro antarahito, àloko pàtubhåto' ti? `Evaü bhante' . Evam eva kho ahaü ânanda idh' ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa vijjamànà kusalà pi dhammà akusalà pi dhammà' ti. Tam enaü aparena samayena evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa akusalà dhammà antarahità, kusalà dhammà sammukhãbhåtà, atthi ca khvàssa akusalamålaü asamucchinnaü, tam pi sabbena sabbaü samugghàtaü gacchati. Evam ayaü puggalo àyatiü aparihànadhammo bhavissatã' ti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa purisapuggalo cetasà ceto paricca vidito hoti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa purisindriya¤àõaü cetasà ceto paricca viditaü hoti. #<[page 409]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Evam pi kho ânanda Tathàgatassa àyatiü dhammasamuppàdo cetasà ceto paricca vidito hoti. 8. Idha panàhaü ânanda ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa vijjamànà kusalà pi dhammà akusalà pi dhammà' ti. Tam enaü aparena samayena evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `natthi imassa puggalassa vàlaggakoñinittuddanamatto pi akusalo dhammo, samannàgato 'yaü puggalo ekantasukkehi anavajjehi dhammehi, diññh'eva dhamme parinibbàyissatã' ti. Seyyathà pi ânanda aïgàràni sãtàni nibbutàni sukkhe tiõapu¤je và kaññhapu¤je và nikkhittàni; jàneyyàsi tvaü ânanda `na yimàni aïgàràni vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjissantã' ti. `Evaü bhante' . Evaü eva kho ahaü ânanda idh' ekaccaü puggalaü evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `imassa kho puggalassa vijjamànà kusalà pi dhammà akusalà pi dhammà' ti. Tam enaü aparena samayena evaü cetasà ceto paricca pajànàmi `natthi imassa puggalassa vàlaggakoñinittuddanamatto pi akusalo dhammo, samannàgato 'yaü puggalo ekantasukkehi anavajjehi dhammehi, diññh'eva dhamme parinibbàyissatã' ti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa purisapuggalo cetasà ceto paricca vidito hoti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa purisindriya¤àõaü cetasà ceto paricca viditaü hoti. Evam pi kho ânanda Tathàgatassa àyatiü dhammasamuppàdo cetasà ceto paricca vidito hoti. Tatr' ânanda ye te purimà tayo puggalà, tesaü tiõõaü puggalànaü eko aparihànadhammo, eko parihànadhammo, eko àpàyiko nerayiko. Tatr' ânanda ye 'me pacchimà tayo puggalà, imesaü tiõõaü puggalànaü eko aparihànadhammo, eko parihànadhammo, eko parinibbànadhammo ti. #<[page 410]># %<410 Aïguttara-Nikàya. LXIII. 1-3>% LXIII. 1. Nibbedhikapariyàyaü vo bhikkhave dhammapariyàyaü desessàmi, taü suõàtha sàdhukaü manasikarotha, bhàsissàmã ti. `Evaü bhante' ti kho te bhikkhå Bhagavato paccassosuü. Bhagavà etad avoca:-- 2. Katamo ca so bhikkhave nibbedhikapariyàyo dhammapariyàyo? Kàmà bhikkhave veditabbà, kàmànaü nidànasambhavo veditabbo, kàmànaü vemattatà veditabbà, kàmànaü vipàko veditabbo, kàmanirodho veditabbo, kàmanirodhagàminipañipadà veditabbà. Vedanà bhikkhave veditabbà, vedanànaü nidànasambhavo veditabbo, vedanànaü vemattatà veditabbà, vedanànaü vipàko veditabbo, vedanànirodho veditabbo, vedanànirodhagàminipañipadà veditabbà. Sa¤¤à bhikkhave veditabbà, sa¤¤ànaü nidànasambhavo veditabbo, sa¤¤ànaü vemattatà veditabbà, sa¤¤ànaü vipàko veditabbo, sa¤¤ànirodho veditabbo, sa¤¤ànirodhagàminipañipadà veditabbà. âsavà bhikkhave veditabbà, àsavànaü nidànasambhavo veditabbo, àsavànaü vemattatà veditabbà, àsavànaü vipàko veditabbo, àsavanirodho veditabbo, àsavanirodhagàminipañipadà veditabbà. Kammaü bhikkhave veditabbaü, kammànaü nidànasambhavo veditabbo, kammànaü vemattatà veditabbà, kammànaü vipàko veditabbo, kammanirodho veditabbo, kammanirodhagàminipañipadà veditabbà. Dukkhaü bhikkhave veditabbaü, dukkhassa nidànasambhavo veditabbo, dukkhassa vemattatà veditabbà, dukkhassa vipàko veditabbo, dukkhanirodho veditabbo, dukkhanirodhagàminipañipadà veditabbà. 3. Kàmà bhikkhave veditabbà, kàmànaü nidànasambhavo veditabbo, kàmànaü vemattatà veditabbà, kàmànaü vipàko veditabbo, #<[page 411]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ kàmanirodho veditabbo, kàmanirodhagàminipañipadà veditabbà ti: iti kho pan'etaü vuttaü, ki¤ c'etaü pañicca vuttaü? Pa¤c'ime bhikkhave kàmaguõà: cakkhuvi¤¤eyyà råpà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà; sotavi¤¤eyyà saddà . . . ghànavi¤¤eyyà gandhà . . . jivhàvi¤¤eyyà rasà . . . kàyavi¤¤eyyà phoññhabbà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Api ca kho bhikkhave n' ete kàmà, kàmaguõà nàm' ete ariyassa vinaye vuccanti. Saïkapparàgo purisassa kàmo. N' ete kàmà yàni citràni loke. Saïkapparàgo purisassa kàmo. Tiññhanti citràni tath'eva loke. Ath' ettha dhãrà vinayanti chandan ti. 4. Katamo ca bhikkhave kàmànaü nidànasambhavo? Phasso bhikkhave kàmànaü nidànasambhavo. Katamà ca bhikkhave kàmànaü vemattatà? A¤¤o bhikkhave kàmo råpesu, a¤¤o kàmo saddesu, a¤¤o kàmo gandhesu, a¤¤o kàmo rasesu, a¤¤o kàmo phoññhabbesu. Ayaü vuccati bhikkhave kàmànaü vemattatà. Katamo ca bhikkhave kàmànaü vipàko? Yaü kho bhikkhave kàmayamàno tajjaü tajjaü attabhàvaü abhinibbatteti pu¤¤abhàgiyaü và apu¤¤abhàgiyaü và. Ayaü vuccati bhikkhave kàmànaü vipàko. Katamo ca bhikkhave kàmanirodho? Phassanirodho bhikkhave kàmanirodho. {Ayam} eva ariyo aññhaïgiko maggo kàmanirodhagàminipañipadà, seyyathãdaü sammàdiññhi sammàsaïkappo sammàvàcà sammàkammanto sammà-àjãvo sammàvàyàmo sammàsati sammàsamàdhi. #<[page 412]># %<412 Aïguttara-Nikàya. LXIII. 5-6>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Yato ca kho bhikkhave ariyasàvako evaü kàme pajànàti, evaü kàmànaü nidànasambhavaü pajànàti, evaü kàmànaü vemattataü pajànàti, evaü kàmànaü vipàkaü pajànàti, evaü kàmanirodhaü pajànàti, evaü kàmanirodhagàminipañipadaü pajànàti, so imaü nibbedhikaü brahmacariyaü pajànàti kàmanirodhaü. Kàmà bhikkhave veditabbà . . . pe . . . kàmanirodhagàminipañipadà veditabbà ti: iti yan taü vuttaü, idam etaü pañicca vuttaü. 5. Vedanà bhikkhave veditabbà . . . pe . . . vedanànirodhagàminipañipadà veditabbà ti: iti kho pan'etaü vuttaü, ki¤ c'etaü pañicca vuttaü? Tisso imà bhikkhave vedanà: sukhà vedanà, dukkhà vedanà, adukkhamasukhà vedanà. 6. Katamo ca bhikkhave vedanànaü nidànasambhavo? Phasso bhikkhave vedanànaü nidànasambhavo. Katamà ca bhikkhave vedanànaü vemattatà? Atthi bhikkhave sàmisà sukhà vedanà, atthi niràmisà sukhà vedanà; atthi sàmisà dukkhà vedanà, atthi niràmisà dukkhà vedanà; atthi sàmisà adukkhamasukhà vedanà, atthi niràmisà adukkhamasukhà vedanà. Ayaü vuccati bhikkhave vedanànaü vemattatà. Katamo ca bhikkhave vedanànaü vipàko? Yaü kho bhikkhave vediyamàno tajjaü tajjaü attabhàvaü abhinibbatteti pu¤¤abhàgiyaü và apu¤¤abhàgiyaü và. Ayaü vuccati bhikkhave vedanànaü vipàko. Katamo ca bhikkhave vedanànirodho? Phassanirodho bhikkhave vedanànirodho. Ayam eva ariyo aññhaïgiko maggo vedanànirodhagàminipañipadà, seyyathãdaü sammàdiññhi . . . pe . . . sammàsamàdhi. Yato ca kho bhikkhave ariyasàvako evaü vedanà pajànàti, evaü vedanànaü nidànasambhavam pajànàti, evaü vedanànaü vemattataü pajànàti, #<[page 413]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü vedanànaü vipàkaü pajànàti, evaü vedanànirodhaü pajànàti, evaü vedanànirodhagàminipañipadaü pajànàti, so imaü nibbedhikaü brahmacariyaü pajànàti vedanànirodhaü. Vedanà bhikkhave veditabbà . . . pe . . . vedanànirodhagàminipañipadà veditabbà ti: iti yan taü vuttaü, idam etaü pañicca vuttaü. 7. Sa¤¤à bhikkhave veditabbà . . . pe . . . sa¤¤ànirodhagàminipañipadà veditabbà ti: iti kho pan'etaü vuttaü, ki¤ c'etaü pañicca vuttaü? Cha yimà bhikkhave sa¤¤à: råpasa¤¤à, saddasa¤¤à, gandhasa¤¤à, rasasa¤¤à, phoññhabbasa¤¤à, dhammasa¤¤à. 8. Katamo ca bhikkhave sa¤¤ànaü nidànasambhavo? Phasso bhikkhave sa¤¤ànaü nidànasambhavo. Katamà ca bhikkhave sa¤¤ànaü vemattatà? A¤¤à bhikkhave sa¤¤à råpesu, a¤¤à sa¤¤à saddesu, a¤¤à sa¤¤à gandhesu, a¤¤à sa¤¤à rasesu, a¤¤à sa¤¤à phoññhabbesu, a¤¤à sa¤¤à dhammesu. Ayaü vuccati bhikkhave sa¤¤ànaü vemattatà. Katamo ca bhikkhave sa¤¤ànaü vipàko? Vohàravepakkàhaü bhikkhave sa¤¤à vadàmi; yathà yathà naü sa¤jànàti, tathà tathà voharati `evaü sa¤¤ã ahosin' ti. Ayaü vuccati bhikkhave sa¤¤ànaü vipàko. Katamo ca bhikkhave sa¤¤ànirodho? Phassanirodho bhikkhave sa¤¤ànirodho. Ayam eva ariyo aññhaïgiko maggo sa¤¤ànirodhagàminipañipadà, seyyathãdaü sammàdiññhi . . . pe . . . sammàsamàdhi. Yato ca kho bhikkhave ariyasàvako evaü sa¤¤à pajànàti, evaü sa¤¤ànaü nidànasambhavaü pajànàti, evaü sa¤¤ànaü vemattataü pajànàti, #<[page 414]># %<414 Aïguttara-Nikàya. LXIII. 9-10>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü sa¤¤ànaü vipàkaü pajànàti, evaü sa¤¤ànirodhaü pajànàti, evaü sa¤¤ànirodhagàminipañipadaü pajànàti, so imaü nibbedhikaü brahmacariyaü pajànàti sa¤¤ànirodhaü. Sa¤¤à bhikkhave veditabbà . . . pe . . . sa¤¤ànirodhagàminipañipadà veditabbà ti: iti yan taü vuttaü, idam etaü pañicca vuttaü. 9. âsavà bhikkhave veditabbà . . . pe . . . àsavanirodhagàminipañipadà veditabbà ti: iti kho pan'etaü vuttaü, ki¤ c'etaü pañicca vuttaü? Tayo 'me bhikkhave àsavà: kàmàsavo, bhavàsavo, avijjàsavo. 10. Katamo ca bhikkhave àsavànaü nidànasambhavo? Avijjà bhikkhave àsavànaü nidànasambhavo. Katamà ca bhikkhave àsavànaü vemattatà? Atthi bhikkhave àsavà nirayagamaniyà, atthi àsavà tiracchànayonigamaniyà, atthi àsavà pittivisayagamaniyà, atthi àsavà manussalokagamaniyà, atthi àsavà devalokagamaniyà. Ayaü vuccati bhikkhave àsavànaü vemattatà. Katamo ca bhikkhave àsavànaü vipàko? Yaü kho bhikkhave avijjàgato tajjaü tajjaü attabhàvaü abhinibbatteti pu¤¤abhàgiyaü và apu¤¤abhàgiyaü và. Ayaü vuccati bhikkhave àsavànaü vipàko. Katamo ca bhikkhave àsavanirodho? Avijjànirodho bhikkhave àsavanirodho. Ayam eva ariyo aññhaïgiko maggo àsavanirodhagàminipañipadà, seyyathãdaü sammàdiññhi . . . pe . . . sammàsamàdhi. Yato ca kho bhikkhave ariyasàvako evaü àsave pajànàti, evaü àsavànaü nidànasambhavaü pajànàti, evaü àsavànaü vemattataü pajànàti, evaü àsavànaü vipàkaü pajànàti, evaü àsavanirodhaü pajànàti, evaü àsavanirodhagàminipañipadaü pajànàti, so imaü nibbedhikaü brahmacariyaü pajànàti àsavanirodhaü. #<[page 415]># %% âsavà bhikkhave veditabbà . . . pe . . . àsavanirodhagàminipañipadà veditabbà ti: iti yan taü vuttaü, idam etaü pañicca vuttaü. 11. Kammaü bhikkhave veditabbaü . . . pe . . . kammanirodhagàminipañipadà veditabbà ti: iti kho pan'etaü vuttaü, ki¤ c'etaü pañicca vuttaü? Cetanàhaü bhikkhave kammaü vadàmi; cetayitvà kammaü karoti kàyena vàcàya manasà. 12. Katamo ca bhikkhave kammànaü nidànasambhavo? Phasso bhikkhave kammànaü nidànasambhavo. Katamo ca bhikkhave kammànaü vemattatà? Atthi bhikkhave kammaü nirayavedaniyaü, atthi kammaü tiracchànayonivedaniyaü, atthi kammaü pittivisayavedaniyaü, atthi kammaü manussalokavedaniyaü, atthi kammaü devalokavedaniyaü. Ayaü vuccati bhikkhave kammànaü vemattatà. Katamo ca bhikkhave kammànaü vipàko? Tividhàhaü bhikkhave kammànaü vipàkaü vadàmi: diññh'eva dhamme upapajje và apare và pariyàye. Ayaü vuccati bhikkhave kammànaü vipàko. Katamo ca bhikkhave kammanirodho? Phassanirodho bhikkhave kammanirodho. {Ayam} eva ariyo aññhaïgiko maggo kammanirodhagàminipañipadà, seyyathãdaü sammàdiññhi . . . pe . . . sammàsamàdhi. Yato ca kho bhikkhave ariyasàvako evaü kammaü pajànàti, evaü kammànaü nidànasambhavaü pajànàti, evaü kammànaü vemattataü pajànàti, evaü kammànaü vipàkaü pajànàti, evaü kammanirodhaü pajànàti, evaü kammanirodhagàminipañipadaü pajànàti, so imaü nibbedhikaü brahmacariyaü pajànàti kammanirodhaü. Kammaü bhikkhave veditabbaü . . . pe . . . kammanirodhagàminipañipadà veditabbà ti: #<[page 416]># %<416 Aïguttara-Nikàya. LXIII. 13-14>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ iti yan taü vuttaü, idam etaü pañicca vuttaü. 13. Dukkhaü bhikkhave veditabbaü, dukkhassa {nidànasambhavo} veditabbo, dukkhassa vemattatà veditabbà, dukkhassa vipàko veditabbo, dukkhanirodho veditabbo, dukkhanirodhagàminipañipadà veditabbà ti: iti kho pan'etaü vuttaü, ki¤ c'etaü pañicca vuttaü? Jàti pi dukkhà, jarà pi dukkhà, vyàdhi pi dukkhà, maraõam pi dukkhaü, sokaparidevadukkhadomanassupàyàsà pi dukkhà, yam p' icchaü na labhati tam pi dukkhaü, saükhittena pa¤cupàdànakkhandhà dukkhà. 14. Katamo ca bhikkhave dukkhassa nidànasambhavo? Taõhà bhikkhave dukkhassa nidànasambhavo. Katamà ca bhikkhave dukkhassa vemattatà? Atthi bhikkhave dukkhaü adhimattaü, atthi parittaü, atthi dandhaviràgi, atthi khippaviràgi. Ayaü vuccati bhikkhave dukkhassa vemattatà. Katamo ca bhikkhave dukkhassa vipàko? Idha bhikkhave ekacco yena dukkhena abhibhåto pariyàdinnacitto socati kilamati paridevati urattàëã kandati sammohaü àpajjati, yena và pana dukkhena abhibhåto pariyàdinnacitto bahiddhà pariyeññhiü àpajjati `ko ekapadaü dvipadaü jànàti imassa dukkhassa nirodhàyà' ti? Sammohavepakkaü vàhaü bhikkhave dukkhaü vadàmi pariyeññhivepakkaü và. Ayaü vuccati bhikkhave dukkhassa vipàko. Katamo ca bhikkhave dukkhanirodho? Taõhànirodho bhikkhave dukkhanirodho. Ayam eva ariyo aññhaïgiko maggo dukkhanirodhagàminipañipadà, seyyathãdaü sammàdiññhi . . . pe . . . sammàsamàdhi. Yato ca kho bhikkhave ariyasàvako evaü dukkhaü pajànàti, evaü dukkhassa nidànasambhavaü pajànàti, #<[page 417]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ evaü dukkhassa vemattataü pajànàti, evaü dukkhavipàkaü pajànàti, evaü dukkhanirodhaü pajànàti, evaü dukkhanirodhagàminipañipadaü pajànàti, so imaü nibbedhikaü brahmacariyaü pajànàti dukkhanirodhaü. Dukkhaü bhikkhave veditabbaü, dukkhassa nidànasambhavo veditabbo, dukkhassa vemattatà veditabbà, dukkhassa vipàko veditabbo, dukkhanirodho veditabbo, dukkhanirodhagàminipañipadà veditabbà ti: iti yan taü vuttaü, idam etaü pañicca vuttaü. Ayaü kho so bhikkhave nibbedhikapariyàyo dhammapariyàyo ti. LXIV. 1. Cha yimàni bhikkhave Tathàgatassa Tathàgatabalàni, yehi balehi samannàgato Tathàgato àsabhaõñhànaü pañijànàti parisàsu sãhanàdaü nadati brahmacakkaü pavatteti. Katamàni cha? 2. Idha bhikkhave Tathàgato ñhàna¤ ca ñhànato aññhàna¤ ca aññhànato yathàbhåtaü pajànàti, yam pi bhikkhave Tathàgato ñhàna¤ ca ñhànato aññhàna¤ ca aññhànato yathàbhåtaü pajànàti, idam pi bhikkhave Tathàgatassa Tathàgatabalaü hoti, yaü balaü àgamma Tathàgato àsabhaõñhànaü pañijànàti parisàsu sãhanàdaü nadati brahmacakkaü pavatteti. 3. Puna ca paraü bhikkhave Tathàgato atãtànàgatapaccuppannànaü kammasamàdànànaü ñhànaso hetuso vipàkaü yathàbhåtaü pajànàti, yam pi bhikkhave Tathàgato atãtànàgatapaccuppannànaü kammasamàdànànaü ñhànaso hetuso vipàkaü yathàbhåtaü pajànàti, idam pi bhikkhave Tathàgatassa Tathàgatabalaü hoti, yaü balaü àgamma Tathàgato àsabhaõñhànaü pañijànàti parisàsu sãhanàdaü nadati brahmacakkaü pavatteti. 4. Puna ca paraü bhikkhave Tathàgato jhànavimokkhasamàdhisamàpattãnaü saükilesaü vodànaü vuññhànaü yathàbhåtaü pajànàti, #<[page 418]># %<418 Aïguttara-Nikàya. LXIV. 5-7>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ yam pi bhikkhave Tathàgato . . . pe . . . idam pi bhikkhave Tathàgatassa Tathàgatabalaü hoti, yaü balaü àgamma Tathàgato àsabhaõñhànaü pañijànàti parisàsu sãhanàdaü nadati brahmacakkaü pavatteti. 5. Puna ca paraü bhikkhave Tathàgato anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, seyyathãdaü ekam pi jàtiü dve pi jàtiyo . . . pe . . . iti sàkàraü sa-uddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, yam pi bhikkhave Tathàgato anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, seyyathãdaü ekam pi jàtiü dve pi jàtiyo . . . pe . . . iti sàkàram sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, idam pi bhikkhave Tathàgatassa Tathàgatabalaü hoti, yaü balaü àgamma Tathàgato àsabhaõñhànaü pañijànàti parisàsu sãhanàdaü nadati brahmacakkaü pavatteti. 6. Puna ca paraü bhikkhave Tathàgato dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena . . . pe . . . yathàkammåpage satte pajànàti, yam pi bhikkhave Tathàgato dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena . . . pe . . . yathàkammåpage satte pajànàti, idam pi bhikkhave Tathàgatassa Tathàgatabalaü hoti, yaü balaü àgamma Tathàgato àsabhaõñhànaü pañijànàti parisàsu sãhanàdaü nadati brahmacakkaü pavatteti. 7. Puna ca paraü bhikkhave Tathàgato àsavànaü khayà . . . pe . . . abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati, yam pi bhikkhave Tathàgato àsavànaü khayà . . . pe . . . sacchikatvà upasampajja viharati, idam pi bhikkhave Tathàgatassa Tathàgatabalaü hoti, yaü balaü àgamma Tathàgato àsabhaõñhànaü pañijànàti parisàsu sãhanàdaü nadati brahmacakkaü pavatteti. #<[page 419]># %% Imàni kho bhikkhave cha Tathàgatassa Tathàgatabalàni, yehi balehi samannàgato Tathàgato àsabhaõñhànaü pañijànàti parisàsu sãhanàdaü nadati brahmacakkaü pavatteti. 8. Tatra ce bhikkhave pare Tathàgataü ñhàna¤ ca ñhànato aññhàna¤ ca aññhànato yathàbhåtaü ¤àõena upasaïkamitvà pa¤haü pucchanti, yathà yathà bhikkhave Tathàgatassa ñhàna¤ ca ñhànato aññhàna¤ ca aññhànato yathàbhåtaü ¤àõaü viditaü, tathà tathà tesaü Tathàgato ñhàna¤ ca ñhànato aññhàna¤ ca aññhànato yathàbhåtaü ¤àõena pa¤haü puññho vyàkaroti. 9. Tatra ce bhikkhave pare Tathàgataü atãtànàgatapaccuppannànaü kammasamàdànànaü ñhànaso hetuso vipàkaü yathàbhåtaü ¤àõena upasaïkamitvà pa¤haü pucchanti, yathà yathà bhikkhave Tathàgatassa atãtànàgatapaccuppannànaü kammasamàdànànaü ñhànaso hetuso vipàkaü yathàbhåtaü ¤àõaü viditaü, tathà tathà tesaü Tathàgato atãtànàgatapaccuppannànaü kammasamàdànànaü ñhànaso hetuso vipàkaü yathàbhåtaü ¤àõena pa¤haü puññho vyàkaroti. 10. Tatra ce bhikkhave pare Tathàgataü jhànavimokkhasamàdhisamàpattãnaü saükilesaü vodànaü vuññhànaü yathàbhåtaü ¤àõena upasaïkamitvà pa¤haü pucchanti, yathà yathà bhikkhave Tathàgatassa jhànavimokkhasamàdhisamàpattãnaü saükilesaü vodànaü vuññhànaü yathàbhåtaü ¤àõaü viditaü, tathà tathà tesaü Tathàgato jhànavimokkhasamàdhisamàpattãnaü saükilesaü vodànaü vuññhànaü yathàbhåtaü ¤àõena pa¤haü puññho vyàkaroti. 11. Tatra ce bhikkhave pare Tathàgataü pubbenivàsànussatiü yathàbhåtaü ¤àõena upasaïkamitvà pa¤haü pucchanti, yathà yathà bhikkhave Tathàgatassa pubbenivàsànussatiü yathàbhåtaü ¤àõaü viditaü, tathà tathà tesaü Tathàgato pubbenivàsànussatiü yathàbhåtaü ¤àõena pa¤haü puññho vyàkaroti. #<[page 420]># %<420 Aïguttara-Nikàya. LXIV. 12-14>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ 12. Tatra ce bhikkhave pare Tathàgataü sattànaü cutåpapàtaü yathàbhåtaü ¤àõena upasaïkamitvà pa¤haü pucchanti, yathà yathà bhikkhave Tathàgatassa sattànaü cutåpapàtaü yathàbhåtaü ¤àõaü viditaü, tathà tathà tesaü Tathàgato sattànaü cutåpapàtaü yathàbhåtaü ¤àõena pa¤haü puññho vyàkaroti. 13. Tatra ce bhikkhave pare Tathàgataü àsavànaü khayà . . . yathàbhåtaü ¤àõena upasaïkamitvà pa¤haü pucchanti, yathà yathà bhikkhave Tathàgatassa àsavànaü khayà . . . yathàbhåtuü ¤àõaü viditaü, tathà tathà tesaü Tathàgato àsavànaü khayà . . . yathàbhåtaü ¤àõena pa¤haü puññho vyàkaroti. 14. Tatra bhikkhave yam idaü ñhàna¤ ca ñhànato aññhàna¤ ca aññhànato yathàbhåtaü ¤àõaü, tam pi samàhitassa vadàmi, no asamàhitassa. Yam p' idaü atãtànàgatapaccuppannànaü kammasamàdànànaü ñhànaso hetuso vipàkaü yathàbhåtaü ¤àõaü, tam pi samàhitassa vadàmi, no asamàhitassa. Yam p' idaü jhànavimokkhasamàdhisamàpattãnaü saükilesaü vodànaü vuññhànaü yathàbhåtaü ¤àõaü, tam pi samàhitassa vadàmi, no asamàhitassa. Yam p' idaü pubbenivàsànussatiü yathàbhåtaü ¤àõaü, tam pi samàhitassa vadàmi, no asamàhitassa. Yam p' idaü sattànaü cutåpapàtaü yathàbhåtaü ¤àõaü, tam pi samàhitassa vadàmi, no asamàhitassa. Yam p' idaü àsavànaü khayà . . . yathàbhåtaü ¤àõaü, tam pi samàhitassa vadàmi, no asamàhitassa. Iti kho bhikkhave samàdhi maggo, asamàdhi kummaggo ti. Mahàvaggo chaññho. #<[page 421]># %% Tass' uddànaü: Soõo Phagguõo chaëàbhijàtiyo àsavà dàrukammahatthimajjhaü Passa-Citta pàràyanaü udakaü nibbedhika-sãhanàdena vaggo ti. LXV. 1. Cha bhikkhave dhamme appahàya abhabbo anàgàmiphalaü sacchikàtuü. Katame cha? 2. Assaddhiyaü, ahirikaü, anottappaü, kosajjaü, muññhasaccaü, duppa¤¤ataü. Ime kho bhikkhave cha dhamme appahàya abhabbo anàgàmiphalaü sacchikàtuü. 3. Cha bhikkhave dhamme pahàya bhabbo anàgàmiphalaü sacchikàtuü. Katame cha? 4. Assaddhiyaü, ahirikaü, anottappaü, kosajjaü, muññhasaccaü, duppa¤¤ataü. Ime kho bhikkhave cha dhamme pahàya bhabbo anàgàmiphalaü sacchikàtun ti. LXVI. 1. Cha bhikkhave dhamme appahàya abhabbo arahattaü sacchikàtuü. Katame cha? 2. Thãnaü, middhaü, uddhaccaü, kukkuccaü, assaddhiyaü, pamàdaü. Ime kho bhikkhave cha dhamme appahàya abhabbo arahattaü sacchikàtuü. #<[page 422]># %<422 Aïguttara-Nikàya. LXVI. 3-LXVIII. 1>% 3. Cha bhikkhave dhamme pahàya bhabbo arahattaü sacchikàtuü. Katame cha? 4. Thãnaü, middhaü, uddhaccaü, kukkuccaü, assaddhiyaü, pamàdaü. Ime kho bhikkhave cha dhamme pahàya bhabbo arahattaü sacchikàtun ti. LXVII. 1. So vata bhikkhave bhikkhu pàpamitto pàpasahàyo pàpasampavaïko pàpamitte sevamàno bhajamàno payirupàsamàno tesa¤ ca diññhànugatiü àpajjamàno abhisamàcàrikaü dhammaü paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. Abhisamàcàrikaü dhammaü aparipåretvà sekhaü dhammaü paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. Sekhaü dhammaü aparipåretvà sãlàni paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. Sãlàni aparipåretvà kàmaràgaü và råparàgaü và aråparàgaü và pajahissatã ti n'etaü thànaü vijjati. 2. So vata bhikkhave bhikkhu kalyàõamitto kalyàõasahàyo kalyàõasampavaïko kalyàõamitte sevamàno bhajamàno payirupàsamàno tesa¤ ca diññhànugatiü àpajjamàno abhisamàcàrikaü dhammaü paripåressatã ti ñhànam etaü vijjati. Abhisamàcàrikaü dhammaü paripåretvà sekhaü dhammaü paripåressatã ti ñhànam etaü vijjati. Sekhaü dhammaü paripåretvà sãlàni paripåressatã ti ñhànam etaü vijjati. Sãlàni paripåretvà kàmaràgaü và råparàgaü và aråparàgaü và pajahissatã ti ñhànaü etaü vijjatã ti. LXVIII. 1. So vata bhikkhave bhikkhu saügaõikàràmo saügaõikàrato saügaõikàràmataü anuyutto gaõàràmo gaõarato gaõàràmataü anuyutto eko paviveke abhiramissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. Eko paviveke anabhiramanto cittassa nimittaü gahessatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. #<[page 423]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Cittassa nimittaü agaõhanto sammàdiññhiü paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. Sammàdiññhiü aparipåretvà sammàsamàdhiü paripåressatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. Sammàsamàdhiü aparipåretvà saüyojanàni pajahissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. Saüyojanàni appahàya nibbànaü sacchikarissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. 2. So vata bhikkhave bhikkhu na saügaõikàràmo na saügaõikàrato na saügaõikàràmataü anuyutto na gaõàràmo na gaõarato na gaõàràmataü anuyutto eko paviveke abhiramissatã ti ñhànam etaü vijjati. Eko paviveke abhiramanto cittassa nimittaü gahessatã ti ñhànam etaü vijjati. Cittassa nimittaü gaõhanto sammàdiññhiü paripåressatã ti ñhànam etaü vijjati. Sammàdiññhiü paripåretvà sammàsamàdhiü paripåressatã ti ñhànam etaü vijjati. Sammàsamàdhiü paripåretvà saüyojanàni pajahissatã ti ñhànam etaü vijjati. Saüyojanàni pahàya nibbànaü sacchikarissatã ti ñhànam etaü vijjatã ti. LXIX. 1. Atha kho a¤¤atarà devatà abhikkantàya rattiyà abhikkantavaõõà kevalakappaü Jetavanaü obhàsetvà yena Bhagavà ten' upasaïkami, upasaïkamitvà Bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhità kho sà devatà Bhagavantaü etad avoca `cha yime bhante dhammà bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame cha? Satthugàravatà, dhammagàravatà, saïghagàravatà, sikkhàgàravatà, sovacassatà, kalyàõamittatà. Ime kho bhante cha dhammà bhikkhuno aparihànàya saüvattantã' ti. Idam avoca sà devatà. Samanu¤¤o Satthà ahosi. Atha kho sà devatà `samanu¤¤o me Satthà' ti Bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà tatth' ev' antaradhàyi. #<[page 424]># %<424 Aïguttara-Nikàya. LXIX. 2-3>% 2. Atha kho Bhagavà tassà rattiyà accayena bhikkhå àmantesi `imaü bhikkhave rattiü a¤¤atarà devatà abhikkantàya rattiyà abhikkantavaõõà kevalakappaü Jetavanaü obhàsetvà yenàhaü ten' upasaïkami, upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhità kho bhikkhave sà devatà maü etad avoca: Cha yime bhante dhammà bhikkhuno aparihànàya saüvattanti. Katame cha? Satthugàravatà, dhammagàravatà, saïghagàravatà, sikkhàgàravatà, sovacassatà, kalyàõamittatà. Ime kho bhante cha dhammà bhikkhuno aparihànàya saüvattantã ti. Idam avoca bhikkhave sà devatà, idaü vatvà maü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà tatth' ev' antaradhàyã' ti. 3. Evaü vutte àyasmà Sàriputto Bhagavantaü abhivàdetvà etad avoca:-- Imassa kho ahaü bhante Bhagavatà saükhittena bhàsitassa evaü vitthàrena atthaü àjànàmi. Idha bhante bhikkhu attanà ca satthugàravo hoti satthugàravatàya ca vaõõavàdã, ye c' a¤¤e bhikkhå na satthugàravà, te ca satthugàravatàya samàdapeti, ye c' a¤¤e bhikkhå satthugàravà, tesa¤ ca vaõõaü bhaõati bhåtaü tacchaü kàlena. Attanà ca dhammagàravo hoti . . . pe . . . saïghagàravo hoti . . . sikkhàgàravo hoti . . . suvaco hoti . . . kalyàõamitto hoti kalyàõamittatàya ca vaõõavàdã, ye c' a¤¤e bhikkhå na kalyàõamittà, te ca kalyàõamittatàya samàdapeti, ye c' a¤¤e bhikkhå kalyàõamittà, tesa¤ ca va¤¤aü bhaõati bhåtaü tacchaü kàlena. Imassa kho ahaü bhante Bhagavatà saükhittena bhàsitassa evaü vitthàrena atthaü àjànàmã ti. `Sàdhu sàdhu Sàriputta, sàdhu kho tvaü Sàriputta imassa mayà saükhittena bhàsitassa evaü vitthàrena atthaü àjànàsi. Idha Sàriputta bhikkhu attanà ca satthugàravo hoti satthugàravatàya ca vaõõavàdã, #<[page 425]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ ye c' a¤¤e bhikkhå na satthugàravà, te ca satthugàravatàya samàdapeti, ye c' a¤¤e bhikkhå satthugàravà, tesa¤ ca vaõõaü bhaõati bhåtaü tacchaü kàlena. Attanà ca dhammagàravo hoti . . . pe . . . saïghagàravo hoti . . . sikkhàgàravo hoti . . . suvaco hoti . . . kalyàõamitto hoti kalyàõamittatàya ca vaõõavàdã, ye c' a¤¤e bhikkhå na kalyàõamittà, te ca kalyàõamittatàya samàdapeti, ye c' a¤¤e bhikkhå kalyàõamittà, tesa¤ ca vaõõaü bhaõati bhåtaü tacchaü kàlena. Imassa kho Sàriputta mayà saükhittena bhàsitassa evaü vitthàrena attho daññhabbo' ti. LXX. 1. So vata bhikkhave bhikkhu na santena samàdhinà na paõãtena na pañippassaddhiladdhena na ekodibhàvàdhigatena anekavihitaü iddhividhaü paccanubhavissati: eko pi hutvà bahudhà bhavissati, bahudhà pi hutvà eko bhavissati . . . pe . . . yàva brahmalokà pi kàyena 'va saüvattissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati; dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõissati dibbe ca mànuse ca ye dåre santike cà ti n'etaü ñhànaü vijjati; parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànissati: saràgaü và cittaü saràgaü cittan ti pajànissati . . . pe . . . avimuttaü và cittaü avimuttaü cittan ti pajànissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati; anekavihitaü pubbenivàsaü anussarissati, seyyathãdaü ekam pi jàtiü dve pi jàtiyo . . . pe . . . iti sàkàraü sa-uddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati; #<[page 426]># %<426 Aïguttara-Nikàya. LXX. 2.-LXXI. 1>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passissati . . . pe . . . yathàkammåpage satte pajànissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati; àsavànaü khayà . . . pe . . . sacchikatvà upasampajja viharissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. 2. So vata bhikkhave bhikkhu santena samàdhinà paõãtena pañippassaddhiladdhena ekodibhàvàdhigatena anekavihitaü iddhividhaü paccanubhavissati . . . pe . . . yàva brahmalokà pi kàyena 'va {saüvattissatã} ti ñhànam etaü vijjati; dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõissati dibbe ca mànuse ca ye dåre santike cà ti ñhànam etaü vijjati; parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànissati: saràgaü và cittaü saràgaü cittan ti pajànissati . . . pe . . . avimuttaü và cittaü avimuttaü cittan ti pajànissatã ti ñhànam etaü vijjati; anekavihitaü pubbenivàsaü anussarissati, seyyathãdaü ekam pi jàtiü dve pi jàtiyo . . . pe . . . iti sàkàraü sa-uddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarissatã ti ñhànam etaü vijjati; dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passissati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànissatã ti ñhànam etaü vijjati; àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü . . . pe . . . sacchikatvà upasampajja viharissatã ti ñhànam etaü vijjatã ti. LXXI. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõituü sati sati àyatane. Katamehi chahi? #<[page 427]># %% 2. Idha bhikkhave bhikkhu `ime hànabhàgiyà dhammà' ti yathàbhåtaü na ppajànàti, `ime ñhitibhàgiyà dhammà' ti yathàbhåtaü na ppajànàti, `ime visesabhàgiyà dhammà' ti yathàbhåtaü na ppajànàti, `ime nibbedhabhàgiyà dhammà' ti yathàbhåtaü na ppajànàti asakkaccakàrã ca hoti asappàyakàrã ca. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõituü sati sati àyatane. 3. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõituü sati sati àyatane. Katamehi chahi? 4. Idha bhikkhave bhikkhu `ime hànabhàgiyà dhammà' ti yathàbhåtaü pajànàti, `ime ñhitibhàgiyà dhammà' ti yathàbhåtaü pajànàti, `ime visesabhàgiyà dhammà' ti yathàbhåtaü pajànàti, `ime nibbedhabhàgiyà dhammà' ti yathàbhåtaü pajànàti sakkaccakàrã ca hoti sappàyakàrã ca. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu tatra tatr'eva sakkhibhabbataü pàpuõituü sati sati àyatane ti. LXXII. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo samàdhismiü balataü pàpuõituü. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu na samàdhissa samàpattikusalo hoti, na samàdhissa ñhitikusalo hoti, na samàdhissa vuññhànakusalo hoti asakkaccakàrã ca hoti asàtaccakàrã ca asappàyakàrã ca. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo samàdhismiü balataü pàpuõituü. 3. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo samàdhismiü balataü pàpuõituü. Katamehi chahi? #<[page 428]># %<428 Aïguttara-Nikàya. LXXII. 4-LXXIV. 4>% 4. Idha bhikkhave bhikkhu samàdhissa samàpattikusalo hoti, samàdhissa ñhitikusalo hoti, samàdhissa vuññhànakusalo hoti sakkaccakàrã ca hoti sàtaccakàrã ca sappàyakàrã ca. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo samàdhismiü balataü pàpuõitun ti. LXXIII. 1. Cha bhikkhave dhamme appahàya abhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharituü. Katame cha? 2. Kàmacchandaü, vyàpàdaü, thãnamiddhaü, uddhaccakukkuccaü, vicikicchaü, kàmesu kho pan'assa àdãnavo na yathàbhåtaü sammappa¤¤àya sudiññho hoti. Ime kho bhikkhave cha dhamme appahàya abhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharituü. 3. Cha bhikkhave dhamme pahàya bhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharituü. Katame cha? 4. Kàmacchandaü, vyàpàdaü, thãnamiddhaü, uddhaccakukkuccaü, vicikicchaü, kàmesu kho pan'assa àdãnavo yathàbhåtaü sammappa¤¤àya sudiññho hoti. Ime kho bhikkhave cha dhamme pahàya bhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharitun ti. LXXIV. 1. Cha bhikkhave dhamme appahàya abhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharituü. Katame cha? 2. Kàmavitakkaü, vyàpàdavitakkaü, vihiüsàvitakkaü, kàmasa¤¤aü, vyàpàdasa¤¤aü, vihiüsàsa¤¤aü. Ime kho bhikkhave cha dhamme appahàya abhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharituü. 3. Cha bhikkhave dhamme pahàya bhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharituü. Katame cha? 4. Kàmavitakkaü, vyàpàdavitakkaü, vihiüsàvitakkaü, kàmasa¤¤aü, vyàpàdasa¤¤aü, vihiüsàsa¤¤aü. #<[page 429]># %% Ime kho bhikkhave cha dhamme pahàya bhabbo pañhamaü jhànaü upasampajja viharitun ti. Devatàvaggo sattamo. Tass' uddànaü: Anàgàmi arahaü ca mittà devatà so vata Sakkhi balataü jhànaü ca apare duve pi cà ti. LXXV. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu diññh'eva dhamme dukkhaü viharati savighàtaü sa-upàyàsaü sapariëàhaü, kàyassa bhedà parammaraõà duggati pàñikaïkhà. Katamehi chahi? 2. Kàmavitakkena, vyàpàdavitakkena, vihiüsàvitakkena, kàmasa¤¤àya, vyàpàdasa¤¤àya, vihiüsàsa¤¤àya. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu diññh'eva dhamme dukkhaü viharati savighàtaü sa-upàyàsaü sapariëàhaü, kàyassa bhedà parammaraõà duggati pàñikaïkhà. 3. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu diññh'eva dhamme sukhaü viharati avighàtaü anupàyàsaü apariëàhaü, kàyassa bhedà parammaraõà sugati pàñikaïkhà. 4. Nekkhammavitakkena, avyàpàdavitakkena, avihiüsàvitakkena, nekkhammasa¤¤àya, avyàpàdasa¤¤àya, avihiüsàsa¤¤àya. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu diññh'eva dhamme sukhaü viharati avighàtaü anupàyàsaü apariëàhaü, kàyassa bhedà parammaraõà sugati pàñikaïkhà ti. #<[page 430]># %<430 Aïguttara-Nikàya. LXXVI. 1-LXXVII. 4>% LXXVI. 1. Cha bhikkhave dhamme appahàya abhabbo arahattaü sacchikàtuü. Katame cha? 2. Mànaü, omànaü, atimànaü, adhimànaü, thambhaü, atinipàtaü. Ime kho bhikkhave cha dhamme appahàya abhabbo arahattaü sacchikàtuü. 3. Cha bhikkhave dhamme pahàya bhabbo arahattaü sacchikàtuü. Katame cha? 4. Mànaü, omànaü, atimànaü, adhimànaü, thambhaü, atinipàtaü. Ime kho bhikkhave cha dhamme pahàya bhabbo arahattaü sacchikàtun ti. LXXVII. 1. Cha bhikkhave dhamme appahàya abhabbo uttarimanussadhammà alamariya¤àõadassanavisesaü sacchikàtuü. Katame cha? 2. Muññhasaccaü, asampaja¤¤aü, indriyesu aguttadvàrataü, bhojane amatta¤¤utaü, kuhanaü, lapanaü. Ime kho bhikkhave cha dhamme appahàya abhabbo uttarimanussadhammà alamariya¤àõadassanavisesaü sacchikàtuü. 3. Cha bhikkhave dhamme pahàya bhabbo uttarimanussadhammà alamariya¤àõadassanavisesaü sacchikàtuü. Katame cha? 4. Muññhasaccaü, asampaja¤¤aü, indriyesu aguttadvàrataü, bhojane amatta¤¤utaü, kuhanaü, lapanaü. Ime kho bhikkhave cha dhamme pahàya bhabbo uttarimanussadhammà alamariya¤àõadassanavisesaü sacchikàtun ti. #<[page 431]># %% LXXVIII. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu diññh'eva dhamme sukhasomanassabahulo viharati, yoni c'assa àraddhà hoti àsavànaü khayàya. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu dhammàràmo hoti, bhàvanàràmo hoti, pahànàràmo hoti, pavivekàràmo hoti, avyàpajjhàràmo hoti, nippapa¤càràmo hoti. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu diññh'eva dhamme sukhasomanassabahulo viharati, yoni c'assa àraddhà hoti àsavànaü khayàyà ti. LXXIX. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo anadhigataü và kusalaü dhammaü adhigantuü adhigataü và kusalaü dhammaü phàtikàtuü. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu na àyakusalo hoti, na apàyakusalo hoti, na upàyakusalo hoti, anadhigatànaü kusalànaü dhammànaü adhigamàya na chandaü janeti, adhigate kusale dhamme na sàrakkhati, sàtaccakiriyàya na sampàdeti. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo anadhigataü và kusalaü dhammaü adhigantuü adhigataü và kusalaü dhammaü phàtikàtuü. 3. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo anadhigataü và kusalaü dhammaü adhigantuü adhigataü và kusalaü dhammaü phàtikàtuü. Katamehi chahi? Idha bhikkhave bhikkhu àyakusalo ca hoti, apàyakusalo ca hoti, upàyakusalo ca hoti, anadhigatànaü kusalànaü dhammànaü adhigamàya chandaü janeti, #<[page 432]># %<432 Aïguttara-Nikàya. LXXX. 1-LXXXI. 4>% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ adhigate kusale dhamme sàrakkhati, sàtaccakiriyàya sampàdeti. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo anadhigataü và kusalaü dhammaü adhigantuü adhigataü và kusalaü dhammaü phàtikàtun ti. LXXX. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu na cirass'eva mahantattaü vepullattaü pàpuõàti dhammesu. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu àlokabahulo ca hoti, yogabahulo ca hoti, vedabahulo ca hoti, asantuññhibahulo ca, anikkhittadhuro ca kusalesu dhammesu, uttari¤ ca patàreti. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu na cirass'eva mahantattaü vepullattaü pàpuõàti dhammeså ti. LXXXI. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi chahi? 2. Pàõàtipàtã hoti, adinnàdàyã hoti, kàmesu micchàcàrã hoti, musàvàdã hoti, pàpiccho ca, micchàdiññhi ca. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi chahi? 4. Pàõàtipàtà pañivirato hoti, adinnàdànà pañivirato hoti, kàmesu micchàcàrà pañivirato hoti, musàvàdà pañivirato hoti, appiccho ca, sammàdiññhi ca. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge ti. #<[page 433]># %% LXXXII. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. Katamehi chahi? 2. Musàvàdã hoti, pisuõàvàco hoti, pharusàvàco hoti, samphappalàpã hoti, luddho ca, pagabbho ca. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü niraye. 3. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge. Katamehi chahi? 4. Musàvàdà pañivirato hoti, pisuõàvàcàya pañivirato hoti, pharusàvàcàya pañivirato hoti, samphappalàpà pañivirato hoti, aluddho ca, appagabbho ca. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato yathàbhataü nikkhitto evaü sagge ti. LXXXIII. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo aggaü dhammaü arahattaü sacchikàtuü. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu assaddho hoti, ahiriko hoti, anottàpã hoti, kusãto hoti, duppa¤¤o hoti, kàye ca jãvite ca sàpekho hoti. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo aggaü dhammaü arahattaü sacchikàtuü. 3. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo aggaü dhammaü arahattaü sacchikàtuü. Katamehi chahi? #<[page 434]># %<434 Aïguttara-Nikàya. LXXXIII. 4-LXXXIV. 4>% 4. Idha bhikkhave bhikkhu saddho hoti, hirãmà hoti, ottàpã hoti, àraddhaviriyo hoti, pa¤¤avà hoti, kàye ca jãvite ca anapekho hoti. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo aggaü dhammaü arahattaü sacchikàtun ti. LXXXIV. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgatassa bhikkhuno yà ratti và divaso và àgacchati, hàni yeva pàñikaïkhà kusalesu dhammesu, no vuddhi. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu mahiccho hoti vighàtavà asantuññho itaritaracãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena, assaddho hoti, dussãlo hoti, kusãto hoti, muññhassati hoti, duppa¤¤o hoti. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgatassa bhikkhuno yà ratti và divaso và àgacchati, hàni yeva pàñikaïkhà kusalesu dhammesu, no vuddhi. 3. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgatassa bhikkhuno yà ratti và divaso và àgacchati, vuddhi yeva pàñikaïkhà kusalesu dhammesu, no parihàni. Katamehi chahi? 4. Idha bhikkhave bhikkhu na mahiccho hoti na vighàtavà santuññho itaritaracãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena, saddho hoti, sãlavà hoti, àraddhaviriyo hoti, satimà hoti, pa¤¤avà hoti. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgatassa bhikkhuno yà ratti và divaso và àgacchati, vuddhi yeva pàñikaïkhà kusalesu dhammesu, no parihànã ti. Arahattavaggo aññhamo. Tass' uddànaü: #<[page 435]># %% Dukkhaü arahattaü uttari¤ ca sukhaü adhigamena ca Mahantattaü dvayaniraye aggadhamma¤ ca rattiyo ti. LXXXV. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo anuttaraü sãtibhàvaü sacchikàtuü. Katamehi chahi? 2. Idha bhikkhave bhikkhu yasmiü samaye cittaü niggahetabbaü, tasmiü samaye cittaü na niggaõhàti; yasmiü samaye cittaü paggahetabbaü, tasmiü samaye cittaü na paggaõhàti; yasmiü samaye cittaü sampahaüsitabbaü, tasmiü samaye cittaü na sampahaüsati; yasmiü samaye cittaü ajjhupekkhitabbaü, tasmiü samaye cittam na ajjhupekkhati; hãnàdhimuttiko ca hoti; sakkàyàbhirato ca. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu abhabbo anuttaraü sãtibhàvaü sacchikàtuü. 3. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo anuttaraü sãtibhàvaü sacchikàtuü. Katamehi chahi? 4. Idha bhikkhave bhikkhu yasmiü samaye cittaü niggahetabbaü, tasmiü samaye cittaü niggaõhàti; yasmiü samaye cittaü paggahetabbaü, tasmiü samaye cittaü paggaõhàti; yasmiü samaye cittaü sampahaüsitabbaü, tasmiü samaye cittaü sampahaüsati; yasmiü samaye cittaü ajjhupekkhitabbaü, tasmiü samaye cittaü ajjhupekkhati; paõãtàdhimuttiko ca hoti; nibbànàbhirato ca. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato bhikkhu bhabbo anuttaraü sãtibhàvaü sacchikàtun ti. LXXXVI. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü abhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. Katamehi chahi? #<[page 436]># %<436 Aïguttara-Nikàya. LXXXVI. 2-LXXXVII. 3>% 2. Kammàvaraõatàya samannàgato hoti, kilesàvaraõatàya samannàgato hoti, vipàkàvaraõatàya samannàgato hoti, assaddho ca hoti, acchandiko ca, duppa¤¤o ca. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü abhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. 3. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü bhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. Katamehi chahi? 4. Na kammàvaraõatàya samannàgato hoti, na kilesàvaraõatàya samannàgato hoti, na vipàkàvaraõatàya samannàgato hoti, saddho ca hoti, chandiko ca, pa¤¤avà ca. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü bhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattan ti. LXXXVII. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü abhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. Katamehi chahi? 2. Màtà jãvità voropità hoti, pità jãvità voropito hoti, arahà jãvità voropito hoti, Tathàgatassa duññhena cittena lohitaü uppàditaü hoti, saïgho bhinno hoti, duppa¤¤o hoti jaëo eëamågo. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato pi saddhammaü abhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. 3. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü bhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. Katamehi chahi? #<[page 437]># %% 4. Na màtà jãvità voropità hoti, na pità jãvità voropito hoti, na arahà jãvità voropito hoti, na Tathàgatassa duññhena cittena lohitaü uppàditaü hoti, na saïgho bhinno hoti, pa¤¤avà hoti ajaëo aneëamågo. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü bhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattan ti. LXXXVIII. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü abhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. Katamehi chahi? 2. Tathàgatappavedite dhammavinaye desiyamàne na sussåsati, na sotaü odahati, na a¤¤àcittaü upaññhapeti, anatthaü gaõhàti, atthaü ri¤cati, ananulomikàya khantiyà samannàgato hoti. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü abhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. 3. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü bhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu sammattaü. Katamehi chahi? 4. Tathàgatappavedite dhammavinaye desiyamàne sussåsati, sotaü odahati, a¤¤àcittaü upaññhapeti, atthaü gaõhàti, anatthaü ri¤cati, anulomikàya khantiyà samannàgato hoti. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato suõanto pi saddhammaü bhabbo niyàmaü okkamituü kusalesu dhammesu samattan ti. #<[page 438]># %<438 Aïguttara-Nikàya. LXXXIX. 1-XCII. 1>% LXXXIX. 1. Cha bhikkhave dhamme appahàya abhabbo diññhisampadaü sacchikàtuü. Katame cha? 2. Sakkàyadiññhiü, vicikicchaü, sãlabbataparàmàsaü, apàyagamaniyaü ràgaü, apàyagamaniyaü dosaü, apàyagamaniyaü mohaü. Ime kho bhikkhave cha dhamme appahàya abhabbo diññhisampadaü sacchikàtuü. 3. Cha bhikkhave dhamme pahàya bhabbo diññhisampadaü sacchikàtuü. Katame cha? 4. Sakkàyadiññhiü, vicikicchaü, sãlabbataparàmàsaü, apàyagamaniyaü ràgaü, apàyagamaniyaü dosaü, apàyagamaniyaü mohaü. Ime kho bhikkhave cha dhamme pahàya bhabbo diññhisampadaü sacchikàtun ti. XC. 1. Cha yime bhikkhave dhammà diññhisampannassa puggalassa pahãnà. Katame cha? 2. Sakkàyadiññhi, vicikicchà, sãlabbataparàmàso, apàyagamaniyo ràgo, apàyagamaniyo doso, apàyagamaniyo moho. Ime kho bhikkhave cha dhammà diññhisampannassa puggalassa pahãnà ti. XCI. 1. Cha bhikkhave dhamme abhabbo diññhisampanno puggalo uppàdetuü. Katame cha? 2. Sakkàyadiññhiü, vicikicchaü, sãlabbataparàmàsaü, apàyagamaniyaü ràgaü, apàyagamaniyaü dosaü, apàyagamaniyaü mohaü. Ime kho bhikkhave cha dhamme abhabbo diññhisampanno puggalo uppàdetun ti. XCII. 1. Cha yimàni bhikkhave abhabbaññhànàni. Katamàni cha? #<[page 439]># %% 2. Abhabbo diññhisampanno puggalo Satthari agàravo viharituü appatisso, abhabbo diññhisampanno puggalo dhamme agàravo viharituü appatisso, abhabbo diññhisampanno puggalo saïghe agàravo viharituü appatisso, abhabbo diññhisampanno puggalo sikkhàya agàravo viharituü appatisso, abhabbo diññhisampanno puggalo anàgamaniyaü vatthuü paccàgantuü, abhabbo diññhisampanno puggalo aññhamaü bhavaü nibbattetuü. Imàni kho bhikkhave abhabbaññhànànã ti. XCIII. 1. Cha yimàni bhikkhave abhabbaññhànàni. Katamàni cha? 2. Abhabbo diññhisampanno puggalo ka¤ci saïkhàraü niccato upagantuü, abhabbo diññhisampanno puggalo ka¤ci saïkhàraü sukhato upagantuü, abhabbo diññhisampanno puggalo ka¤ci dhammaü attato upagantuü, abhabbo diññhisampanno puggalo anantariyakammaü kàtuü, abhabbo diññhisampanno puggalo kotåhalamaïgalena suddhiü paccàgantuü, abhabbo diññhisampanno puggalo ito bahiddhà dakkhiõeyyaü gavesituü. Imàni kho bhikkhave cha abhabbaññhànànã ti. XCIV. 1. Cha yimàni bhikkhave abhabbaññhànàni. Katamàni cha? 2. Abhabbo diññhisampanno puggalo màtaraü jãvità voropetuü, abhabbo diññhisampanno puggalo pitaraü jãvità voropetuü, abhabbo diññhisampanno puggalo arahantaü jãvità voropetuü, abhabbo diññhisampanno puggalo Tathàgatassa duññhena cittena lohitaü uppàdetuü, abhabbo diññhisampanno puggalo saïghaü bhindituü, abhabbo diññhisampanno puggalo a¤¤aü satthàraü uddisituü. Imàni kho bhikkhave cha abhabbaññhànànã ti. #<[page 440]># %<440 Aïguttara-Nikàya. XCV. 1-2>% XCV. 1. Cha yimàni bhikkhave abhabbaññhànàni. Katamàni cha? 2. Abhabbo diññhisampanno puggalo sayaükataü sukhadukkhaü paccàgantuü, abhabbo diññhisampanno puggalo paraükataü sukhadukkhaü paccàgantuü, abhabbo diññhisampanno puggalo sayaükata¤ ca paraükata¤ ca sukhadukkhaü paccàgantuü, abhabbo diññhisampanno puggalo asayaükàraü adhiccasamuppannaü sukhadukkhaü paccàgantuü, abhabbo diññhisampanno puggalo aparaükàraü adhiccasamuppannaü sukhadukkhaü paccàgantuü, abhabbo diññhisampanno puggalo asayaükàra¤ ca aparaükàra¤ ca adhiccasamuppannaü sukhadukkhaü paccàgantuü. Taü kissa hetu? Tathà hi 'ssa bhikkhave diññhisampannassa puggalassa hetu ca sudiññho, hetusamuppannà ca dhammà. Imàni kho bhikkhave cha abhabbaññhànànã ti. Sãtivaggo navamo. Tass' uddànaü: Sãti bhabbo àvaraõatà sussåsà pavuccati Pahàtabbaü pahãnà me uppàdetabbaü Satthari Ka¤ci saïkhàraü màtari sayaükatena vaggo ti. #<[page 441]># %% XCVI. 1. Channaü bhikkhave pàtubhàvo dullabho lokasmim. Katamesaü channaü? 2. Tathàgatassa arahato sammàsambuddhassa pàtubhàvo dullabho lokasmiü, Tathàgatappaveditassa dhammavinayassa desetà puggalo dullabho lokasmiü, ariyàyatane paccàjàti dullabhà lokasmiü, indriyànaü avekallatà dullabhà lokasmiü, ajaëatà aneëamågatà dullabhà lokasmiü, kusaladhammacchando dullabho lokasmiü. Imesam kho bhikkhave channaü pàtubhàvo dullabho lokasmin ti. XCVII. 1. Cha yime bhikkhave ànisaüsà sotàpattiphalasacchikiriyàya. Katame cha? 2. Saddhammaniyato hoti, aparihànadhammo hoti, pariyantakatassa dukkhaü na hoti, asàdhàraõena ¤àõena samannàgato hoti, hetu c'assa sudiññho, hetusamuppannà ca dhammà. Ime kho bhikkhave cha ànisaüsà sotàpattiphalasacchikiriyàyà ti. XCVIII. 1. So vata bhikkhave bhikkhu ka¤ci saïkhàraü niccato samanupassanto anulomikàya khantiyà samannàgato bhavissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. Anulomikàya khantiyà asamannàgato sammattaniyàmaü okkamissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. Sammattaniyàmaü anokkamamàno sotàpattiphalaü và sakadàgàmiphalaü và anàgàmiphalaü và arahattaü và sacchikarissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. #<[page 442]># %<442 Aïguttara-Nikàya. XCVIII. 2-CI. 2>% 2. So vata bhikkhave bhikkhu sabbasaïkhàraü aniccato samanupassanto anulomikàya khantiyà samannàgato bhavissatã ti ñhànam etaü vijjati. Anulomikàya khantiyà samannàgato sammattaniyàmaü okkamissatã ti ñhànam etaü vijjati. Sammattaniyàmaü okkamamàno sotàpattiphalaü và sakadàgàmiphalaü và anàgàmiphalaü và arahattaü và sacchikarissatã ti ñhànam etaü vijjatã ti. XCIX. So vata bhikkhave bhikkhu ka¤ci saïkhàraü sukhato samanupassanto . . . pe . . . sabbasaïkhàraü dukkhato samanupassanto . . . pe . . . C. . . .8 ka¤ci dhammaü attato samanupassanto . . . pe . . . sabbadhammaü anattato samanupassanto . . . pe . . . CI. 1. So vata bhikkhave bhikkhu nibbànaü dukkhato samanupassanto anulomikàya khantiyà samannàgato bhavissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. Anulomikàya khantiyà asamannàgato sammattaniyàmaü okkamissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. Sammattaniyàmaü anokkamamàno sotàpattiphalaü và sakadàgàmiphalaü và anàgàmiphalaü và arahattaü và sacchikarissatã ti n'etaü ñhànaü vijjati. 2. So vata bhikkhave bhikkhu nibbànaü sukhato samanupassanto anulomikàya khantiyà samannàgato bhavissatã ti ñhànam etaü vijjati. #<[page 443]># %% \<[... content straddling page break has been moved to the page above ...]>/ Anulomikàya khantiyà samannàgato sammattaniyàmaü okkamissatã ti ñhànam etaü vijjati. Sammattaniyàmaü okkamamàno sotàpattiphalaü và sakadàgàmiphalaü và anàgàmiphalaü và arahattaü và sacchikarissatã ti ñhànam etaü vijjatã ti. CII. 1. Cha bhikkhave ànisaüse sampassamànena alam eva bhikkhunà sabbasaïkhàresu anodhiü karitvà aniccasa¤¤aü upaññhàpetuü. Katame cha? 2. Sabbasaïkhàrà ca me anavaññhitato khàyissanti, sabbaloke ca me mano nàbhiramissati, sabbalokà ca me mano vuññhahissati, nibbànapoõa¤ ca me mànasaü bhavissati, saüyojanà ca me pahànaü gacchanti, paramena ca sàma¤¤ena samannàgato bhavissàmã ti. Ime kho bhikkhave cha ànisaüse sampassamànena alam eva bhikkhunà sabbasaïkhàresu anodhiü karitvà aniccasa¤¤aü upaññhàpetun ti. CIII. 1. Cha bhikkhave ànisaüse sampassamànena alam eva bhikkhunà sabbasaïkhàresu anodhiü karitvà dukkhasa¤¤aü upaññhàpetuü. Katame cha? 2. Sabbasaïkhàresu ca me nibbànasa¤¤à paccupaññhità bhavissati seyyathà pi ukkhittàsike vadhake, sabbalokà ca me mano vuññhahissati, nibbàne ca santadassàvã bhavissàmi, anusayà ca me samugghàtaü gacchanti, kiccakàrã ca bhavissàmi, Satthà ca me pariciõõo bhavissati mettàvatàyà ti. #<[page 444]># %<444 Aïguttara-Nikàya. CIV. 1-CV. 4>% Ime kho bhikkhave cha ànisaüse sampassamànena alam eva bhikkhunà sabbasaïkhàresu anodhiü karitvà dukkhasa¤¤aü upaññhàpetun ti. CIV. 1. Cha bhikkhave ànisaüse sampassamànena alam eva bhikkhunà sabbadhammesu anodhiü karitvà anattasa¤¤aü upaññhàpetuü. Katame cha? 2. Sabbaloke ca atammayo bhavissàmi, ahaükàrà ca me uparujjhissanti, mamaükàrà ca me uparujjhissanti, asàdhàraõena ca ¤àõena samannàgato bhavissàmi, hetu ca me sudiññho bhavissati, hetusamuppannà ca dhammà. Ime kho bhikkhave cha ànisaüse sampassamànena alam eva bhikkhunà sabbadhammesu anodhiü karitvà anattasa¤¤aü upaññhàpetun ti. CV. 1. Tayo 'me bhikkhave bhavà pahàtabbà, tãsu sikkhàsu sikkhitabbaü. Katame tayo bhavà pahàtabbà? 2. Kàmabhavo, råpabhavo, aråpabhavo. Ime tayo bhavà pahàtabbà. Katamàsu tãsu sikkhitabbam? 3. Adhisãlasikkhàya, adhicittasikkhàya, adhipa¤¤àsikkhàya. Imàsu tãsu sikkhàsu sikkhitabbaü. 4. Yato kho bhikkhave bhikkhuno ime tayo bhavà pahãnà honti, imàsu ca tãsu sikkhàsu sikkhitasikkho hoti: ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu acchejji taõhaü, vivattayi saüyojanaü, sammà mànàbhisamayà antam akàsi dukkhassà ti. #<[page 445]># %% CVI. 1. Tisso imà bhikkhave taõhà pahàtabbà tayo ca mànà. Katamà tisso taõhà pahàtabbà? 2. Kàmataõhà, bhavataõhà, vibhavataõhà. Imà tisso taõhà pahàtabbà. Katame tayo mànà pahàtabbà? 3. Màno, omàno, atimàno. Ime tayo mànà pahàtabbà. 4. Yato kho bhikkhave bhikkhuno imà tisso taõhà pahãnà honti ime ca tayo mànà: ayaü vuccati bhikkhave bhikkhu acchejji taõhaü, vivattayi saüyojanaü, sammà mànàbhisamayà antam akàsi dukkhassà ti. ânisaüsavaggo dasamo. Tass' uddànaü: Pàtubhàvo ànisaüso aniccaü dukkham anattato Nibbànaü tayo anodhi saüvuttà bhavataõhàya te dasà ti. [PAööâSAKâSAðGAHITO-VAGGO.] CVII. 1. Tayo 'me bhikkhave dhammà. Katame tayo? 2. Ràgo, doso, moho. Ime kho bhikkhave tayo dhammà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya tayo dhammà bhàvetabbà. Katame tayo? #<[page 446]># %<446 Aïguttara-Nikàya. CVII. 3-CX. 2>% 3. Ràgassa pahànàya asubhà bhàvetabbà, dosassa pahànàya mettà bhàvetabbà, mohassa pahànàya pa¤¤à bhàvetabbà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya ime tayo dhammà bhàvetabbà ti. CVIII. 1. Tayo 'me bhikkhave dhammà. Katame tayo? 2. Kàyaduccaritaü, vacãduccaritaü, manoduccaritaü. Ime kho bhikkhave tayo dhammà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya tayo dhammà bhàvetabbà. Katame tayo? 3. Kàyaduccaritassa pahànàya kàyasucaritaü bhàvetabbaü, vacãduccaritassa pahànàya vacãsucaritaü bhàvetabbaü, manoduccaritassa pahànàya manosucaritaü bhàvetabbaü. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya ime tayo dhammà bhàvetabbà ti. CIX. 1. Tayo 'me bhikkhave dhammà. Katame tayo? 2. Kàmavitakko, vyàpàdavitakko, vihiüsàvitakko. Ime kho bhikkhave tayo dhammà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya tayo dhammà bhàvetabbà. Katame tayo? 3. Kàmavitakkassa pahànàya nekkhammavitakko bhàvetabbo, vyàpàdavitakkassa pahànàya avyàpàdavitakko bhàvetabbo, vihiüsàvitakkassa pahànàya avihiüsàvitakko bhàvetabbo. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya ime tayo dhammà bhàvetabbà ti. CX. 1. Tayo 'me bhikkhave dhammà. Katame tayo? 2. Kàmasa¤¤à, vyàpàdasa¤¤à, vihiüsàsa¤¤à. #<[page 447]># %% Ime kho bhikkhave tayo dhammà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya tayo dhammà bhàvetabbà. Katame tayo? 3. Kàmasa¤¤àya pahànàya nekkhammasa¤¤à bhàvetabbà, vyàpàdasa¤¤àya pahànàya avyàpàdasa¤¤à bhàvetabbà, vihiüsàsa¤¤àya pahànàya avihiüsàsa¤¤à bhàvetabbà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya ime tayo dhammà bhàvetabbà ti. CXI. 1. Tayo 'me bhikkhave dhammà. Katame tayo? 2. Kàmadhàtu, vyàpàdadhàtu, vihiüsàdhàtu. Ime kho bhikkhave tayo dhammà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya tayo dhammà bhàvetabbà. Katame tayo? 3. Kàmadhàtuyà pahànàya nekkhammadhàtu bhàvetabbà, vyàpàdadhàtuyà pahànàya avyàpàdadhàtu bhàvetabbà, vihiüsàdhàtuyà pahàõàya avihiüsàdhàtu bhàvetabbà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya ime tayo dhammà bhàvetabbà ti. CXII. 1. Tayo 'me bhikkhave dhammà. Katame tayo? 2. Assàdadiññhi, attànudiññhi, micchàdiññhi. Ime kho bhikkhave tayo dhammà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya tayo dhammà bhàvetabbà. Katame tayo? 3. Assàdadiññhiyà pahànàya aniccasa¤¤à bhàvetabbà, attànudiññhiyà pahànàya anattasa¤¤à bhàvetabbà, micchàdiññhiyà pahànàya sammàdiññhi bhàvetabbà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya ime tayo dhammà bhàvetabbà ti. #<[page 448]># %<448 Aïguttara-Nikàya. CXIII. 1-CXV. 2>% CXIII. 1. Tayo 'me bhikkhave dhammà. Katame tayo? 2. Arati, vihiüsà, adhammacariyà. Ime kho bhikkhave tayo dhammà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya tayo dhammà bhàvetabbà. Katame tayo? 3. Aratiyà pahànàya mudità bhàvetabbà, vihiüsàya pahànàya avihiüsà bhàvetabbà, adhammacariyàya pahànàya dhammacariyà bhàvetabbà. Imesam kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya ime tayo dhammà bhàvetabbà ti. CXIV. 1. Tayo 'me bhikkhave dhammà. Katame tayo? 2. Asantuññhità, asampaja¤¤aü, mahicchatà. Ime kho bhikkhave tayo dhammà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya tayo dhammà bhàvetabbà. Katame tayo? 3. Asantuññhitàya pahànàya santuññhità bhàvetabbà, asampaja¤¤assa pahànàya sampaja¤¤aü bhàvetabbaü, mahicchatàya pahànàya appicchatà bhàvetabbà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya ime tayo dhammà bhàvetabbà ti. CXV. 1. Tayo 'me bhikkhave dhammà. Katame tayo? 2. Dovacassatà, pàpamittatà, cetaso vikkhepo. Ime kho bhikkhave tayo dhammà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya tayo dhammà bhàvetabbà. Katame tayo? #<[page 449]># %% 3. Dovacassatàya pahànàya sovacassatà bhàvetabbà, pàpamittatàya pahànàya kalyàõamittatà bhàvetabbà, cetaso vikkhepassa pahànàya ànàpàõassati bhàvetabbà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya ime tayo dhammà bhàvetabbà ti. CXVI. 1. Tayo 'me bhikkhave dhammà. Katame tayo? 2. Uddhaccaü, asaüvaro, pamàdo. Ime kho bhikkhave tayo dhammà. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya tayo dhammà bhàvetabbà. Katame tayo? 3. Uddhaccassa pahànàya samatho bhàvetabbo, asaüvarassa pahànàya saüvaro bhàvetabbo, pamàdassa pahànàya appamàdo bhàvetabbo. Imesaü kho bhikkhave tiõõaü dhammànaü pahànàya ime tayo dhammà bhàvetabbà ti. Tikavaggo ekàdasamo. Tass' uddànaü: Ràga-duccarita-vitakka-sa¤¤à-dhàtå ti vuccati. Assàda-arati-tuññhi-dovaca-uddhaccena vaggo ti. CXVII. 1. Cha bhikkhave dhamme appahàya abhabbo kàye kàyànupassã viharituü. Katame cha? 2. Kammàràmataü, bhassàràmataü, niddàràmataü, saïgaõikàràmataü, indriyesu aguttadvàrataü, bhojane amatta¤¤utaü. Ime kho bhikkhave cha dhamme appahàya abhabbo kàye kàyànupassã viharituü. #<[page 450]># %<450 Aïguttara-Nikàya. CXVII. 3-CXIX. 1>% 3. Cha bhikkhave dhamme bhabbo kàye kàyànupassã viharituü. Katame cha? 4. Kammàràmataü, bhassàràmataü, niddàràmataü, saïgaõikàràmataü, indriyesu aguttadvàrataü, bhojane amatta¤¤utaü. Ime kho bhikkhave cha dhamme pahàya bhabbo kàye kàyànupassã viharitun ti. CXVIII. 1. Cha bhikkhave dhamme appahàya abhabbo ajjhattaü kàye . . . pe . . . bahiddhà kàye . . . ajjhattabahiddhà kàye . . . vedanàsu . . . ajjhattaü vedanàsu . . . bahiddhà vedanàsu . . . ajjhattabahiddhà vedanàsu . . . citte . . . ajjhattaü citte . . . bahiddhà citte . . . ajjhattabahiddhà citte . . . dhammesu . . . ajjhattaü dhammesu . . . bahiddhà dhammesu . . . ajjhattabahiddhà dhammesu dhammànupassã viharituü. Katame cha? 2. Kammàràmataü, bhassàràmataü, niddàràmataü, saïgaõikàràmataü, indriyesu aguttadvàrataü, bhojane amatta¤¤utaü . . . Ime kho bhikkhave cha dhamme pahàya bhabbo ajjhattabahiddhà dhammesu dhammànupassã viharitun ti. CXIX. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato Tapusso gahapati Tathàgate niññhaü gato amataddaso amataü sacchikatvà iriyati. Katamehi chahi? #<[page 451]># %% 2. Buddhe aveccappasàdena, dhamme aveccappasàdena, saïghe aveccappasàdena, ariyena sãlena, ariyena ¤àõena, ariyàya vimuttiyà. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato Tapusso gahapati Tathàgate niññhaü gato amataddaso amataü sacchikatvà iriyatã ti. CXX. 1. Chahi bhikkhave dhammehi samannàgato Bhalliko gahapati . . . Sudatto gahapati Anàthapiõóiko . . . Citto gahapati Macchikàsaõóiko . . . Hatthako âëavako . . . Mahànàmo Sakko . . . Uggo gahapati Vesàliko . . . Uggato gahapati . . . Såro Ambaññho . . . Jãvako Komàrabhacco . . . Nakulapità gahapati . . . Tavakaõõiko gahapati . . . Påraõo gahapati . . . Isidatto gahapati . . . Sandhàno gahapati . . . Vijayo gahapati . . . Vajjiyamahito gahapati . . . Meõóako gahapati . . . Vàseññho upàsako, Ariññho upàsako, Sàraggo upàsako Tathàgate niññhaü gato amataddaso amataü sacchikatvà iriyati. Katamehi chahi? 2. Buddhe aveccappasàdena, dhamme aveccappasàdena, saïghe aveccappasàdena, ariyena sãlena, ariyena ¤àõena, ariyàya vimuttiyà. Imehi kho bhikkhave chahi dhammehi samannàgato Sàraggo upàsako Tathàgate niññhaü gato amataddaso amataü sacchikatvà iriyatã ti. CXXI. 1. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya cha dhammà bhàvetabbà. Katame cha? #<[page 452]># %<452 Aïguttara-Nikàya. CXXI. 2-CXXIV. 2>% 2. Dassanànuttariyaü, savanànuttariyaü, làbhànuttariyaü, sikkhànuttariyaü, pàricariyànuttariyaü, anussatànuttariyaü. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime cha dhammà bhàvetabbà ti. CXXII. 1. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya cha dhammà bhàvetabbà. Katame cha? 2. Buddhànussati, dhammànussati, saïghànussati, sãlànussati, càgànussati, devatànussati. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime cha dhammà bhàvetabbà ti. CXXIII. 1. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya cha dhammà bhàvetabbà. Katame cha? 2. Aniccasasa¤¤à, anicce dukkhasa¤¤à, dukkhe anattasa¤¤à, pahànasa¤¤à, viràgasa¤¤à, nirodhasa¤¤à. Ràgassa bhikkhave abhi¤¤àya ime cha dhammà bhàvetabbà ti. CXXIV. 1. Ràgassa bhikkhave pari¤¤àya . . . pe . . . parikkhayàya . . . pahànàya khayàya vayàya viràgàya nirodhàya càgàya pañinissaggàya cha dhammà bhàvetabbà . . . 2. Dosassa . . . mohassa kodhassa upanàhassa makkhassa palàsassa issàya macchariyassa màyàya sàñheyyassa thambhassa sàrambhassa mànassa atimànassa madassa pamàdassa abhi¤¤àya . . . pari¤¤àya parikkhayàya pahànàya khayàya vayàya viràgàya nirodhàya càgàya pañinissaggàya . . . pe . . . ime cha dhammà bhàvetabbà ti. Idam avoca Bhagavà. Attamanà te bhikkhå Bhagavato bhàsitaü abhinandun ti. Chakkanipàto samatto.