Input by the Sri Lanka Tripitaka Project [PTS Vol D - 3] [\z D /] [\f III /] [PTS Page 001] [\q 1/] [BJT Vol D - 3] [\z D /] [\w III /] [BJT Page 002] [\x 2/] Suttantapiñake Dãghanikàyo Tatiya bhàgo Pàthikavaggo1 ÚÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ¿ ³ THIS TEXT FILE IS FOR REFERENCE PURPOSES ONLY! ³ ³ COPYRIGHT AND TERMS OF USAGE AS FOR SOURCE FILE. ³ ³ ³ ³ Text converted to Classical Sanskrit Extended ³ ³ (CSX) encoding: ³ ³ ³ ³ description character = ASCII ³ ³ ³ ³ long a à 224 ³ ³ long A â 226 ³ ³ long i ã 227 ³ ³ long I ä 228 ³ ³ long u å 229 ³ ³ long U æ 230 ³ ³ vocalic r ç 231 ³ ³ vocalic R è 232 ³ ³ long vocalic r é 233 ³ ³ vocalic l ë 235 ³ ³ long vocalic l í 237 ³ ³ velar n ï 239 ³ ³ velar N ð 240 ³ ³ palatal n ¤ 164 ³ ³ palatal N ¥ 165 ³ ³ retroflex t ñ 241 ³ ³ retroflex T ò 242 ³ ³ retroflex d ó 243 ³ ³ retroflex D ô 244 ³ ³ retroflex n õ 245 ³ ³ retroflex N ö 246 ³ ³ palatal s ÷ 247 ³ ³ palatal S ø 248 ³ ³ retroflex s ù 249 ³ ³ retroflex S ú 250 ³ ³ anusvara ü 252 ³ ³ anusvara (overdot) § 167 ³ ³ capital anusvara ý 253 ³ ³ visarga þ 254 ³ ³ (capital visarga 255) ³ ³ ³ ³ Other characters of the CSX encoding table are ³ ³ not included. Accents have been dropped in order ³ ³ to facilitate word search. ³ ÀÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÙ Namo tassa bhagavato arahato sammà sambudadhassa 1. Pàthikasuttaü Evaü me sutaü. Ekaü samayaü bhagavà mallesu viharati, anupiyà nàma mallànaü nigamo. Atha kho bhagavà pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya anupiyaü2 piõóàya pàvisi. Atha kho bhagavato etadahosi: "atippago kho tàva anupiyàyaü3 piõóàya carituü, yannånàhaü yena bhaggavagottassa paribbàjakassa àràmo, yena bhaggavaggotto paribbàjako tenupasaïkameyyanti. " 2. Atha kho bhagavà yena bhaggavagottassa paribbàjakassa àràmo yena bhaggavagotto paribbàjako tenupasaïkami. [PTS Page 002] [\q 2/] atha kho bhaggavagotto paribbàjako bhagavantaü etadavoca: "etu kho bhante bhagavà. Svàgataü bhante bhagavato, cirassaü kho bhante bhagavà imaü pariyàyamakàsi yadidaü idhàgamanàya. Nisãdatu bhante bhagavà, idamàsanaü pa¤¤attanti. " Nisãdi bhagavà pa¤¤atte àsane. Bhaggavagotto"pi kho paribbàjako a¤¤ataraü nãcaü àsanaü gahetvà ekamantaü nisãdi. - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Pàtheyya vaggo (sãmu) 2. Anuppiyam (syà), anupiyaü (kàmi) 3. Anupiyaü (kàm) [BJT Page 004] [\x 4/] 3. Ekamantaü nisinno kho bhaggavagotto paribbàjako bhagavantaü etadavoca: "Purimàni bhante, divasàni purimataràni sunakkhatto licchaviputto yenàhaü tenupasaïkami, upasaïkamitvà maü etadavoca: 'paccakkhàto'dàni mayà bhaggava bhagavà, nadànàhaü bhaggava bhagavantaü uddissa viharàmã'ti. Kaccetaü bhante tatheva, yathà sunakkhatto licchaviputto avacà?"Ti. 4. "Tatheva kho etaü bhaggava, yathà sunakkhatto licchaviputto avaca. Purimànã bhaggava divasàni puramataràni sunakkhatto licchaviputto yenàhaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto maü etadavoca: 'paccakkhàmi'dànàhaü bhante bhagavantaü, nàhaü bhante, bhagavantaü uddissa viharissàmã'ti. Evaü vutte ahaü bhaggava, sunakkhattaü licchaviputtaü etadavocaü: "Api nu tyàhaü1 sunakkhatta, evaü avacaü: ehi tvaü sunakkhatta, mamaü uddissa viharàhã' ti?" "No hetaü bhante. " [PTS Page 003. [\q 3/] ] "Tvaü và pana maü evaü avaca: ahaü bhante, bhagavantaü uddissa viharissàmã' ti?". "No hetaü bhante. " "Iti kira sunakkhatta, nevàhantaü vadàmi: Ehi tvaü sukkhatta, mamaü uddissa viharàhã' ti. Napi kira maü tvaü vadesi: ahaü bhante, bhagavantaü uddissa viharissàmã' ti. Evaü sante moghapurisa, ko santo kaü paccàcikkhasi? Passa moghapurisa, yàva¤ca2 te idaü aparaddhanti. " 5. "Na hi pana me bhante, bhagavà uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karotã"tã. "Api nu tyàhaü sunakkhatta, evaü avacaü: ehi tvaü sunakkhatta, mamaü uddissa viharàhi, ahante uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissàmã' ti?" - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Tàhaü, (sãmu, [pts]. 2. Yàva ca (machasaü) [BJT Page 006] [\x 6/] No hetaü bhante. " "Tvaü ca pana maü evaü acaca: Ahaü bhante, bhagavantaü uddissa viharissàmi, bhagavà me uttari manussadhammà iddhipàñihàriyaü karissatã' ti?" "No hetaü bhante. " "Iti kira sunakkhatta, nevàhantaü vadàmi: ehi tvaü sunakkhatta, mamaü uddissa viharàhi, ahante uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissàmã' ti. Na pi kira maü tvaü vadesi: ahaü bhante, bhagavantaü uddissa viharissàmi, bhagavà me uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissatã' ti. Evaü sante moghapurisa, ko santo kaü paccàcikkhasi? Taü kimma¤¤asi sunakkhatta? Kate và uttarimanussadhammà iddhipàñihàriye akate và uttarimanussadhammà iddhipàñihàriye, yassatthàya mayà dhammo desito so niyyàti takkarassa sammàdukkhakkhayàyà?"Ti. [PTS Page 004. [\q 4/] ] "Kate và bhante, uttarimanussadhammà iddhipàñihàriye akate và uttarimanussadhammà iddhipàñihàriye, yassatthàya bhagavatà dhammo desito so niyyàti takkarassa sammàdukkhakkhayàyà"ti. "Iti kira sunakkhatta, kate và uttarimanussadhammà iddhipàñihàriye akate và uttarimanussadhammà iddhipàñihàriye, yassatthàya mayà dhammo desito so niyyàti takkarassa sammà dukkhakkhayàyàti, tatra sunakkhatta, kiü uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü kataü karissati? Passa moghapurisa, yàva¤ca te idaü aparaddhanti. " 6. "Na hi pana me bhante, bhagavà agga¤¤aü pa¤¤apetã"ti. "Api nu tyàhaü sunakkhatta, evaü avacaü. Ehi tvaü sunakkhatta, mamaü uddissa viharàhi, ahante agga¤¤aü pa¤¤apessàmã tã?" "No hetaü bhante. " "Tvaü và pana maü evaü avaca: ahaü bhante, bhagavantaü uddissa viharissàmi, bhagavà me agga¤¤aü pa¤¤apessatã' ti?" "No hetaü bhante. " "Iti kira sunakkhatta, nevàhantaü vadàmi: [BJT Page 008] [\x 8/] "Ehi tvaü sunakkhatta, mamaü uddissa viharàhi, ahante agga¤¤aü pa¤¤apessàmã'ti. Na pi kira maü tvaü vadesi: ahaü bhante, bhagavantaü uddissa viharissàmi, bhagavà me agga¤¤aü pa¤¤apessatã' ti. Evaü sante moghapurisa, ko santo kaü paccàcikkhasi? Taü kimma¤¤asi sunakkhatta? Pa¤¤atte và agga¤¤e appa¤¤atte và agga¤¤e yassatthàya mayà dhammo desito, so niyyàti takkarassa sammà dukkhakkhayàyà?"Ti. 'Pa¤¤atte và bhante, agga¤¤e appa¤¤atte và agga¤¤e, yassatthàya bhagavatà dhammo desito so niyyàti takkarassa sammà dukkhakkhayàyà'ti. [PTS Page 005. [\q 5/] ']Iti kira sunakkhatta, pa¤¤atte và agga¤¤e appa¤¤atte và agga¤¤e, yassatthàya màyà dhammo desito, so niyyàti takkarassa sammà dukkhakkhayàya. Tatra sunakkhatta, kiü agga¤¤aü pa¤¤attaü karissati. ? Passa moghapurisa, yàva¤ca te idaü aparaddhaü. Anekapariyàyena kho te sunakkhatta, mama vaõõo bhàsito vajjigàme: iti'pi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathi satthà devamanussànaü buddho bhagavà' ti. Iti kho te sunakkhatta, anekapariyàyena mama vaõõo bhàsito vajjigame. Anekapariyàyena kho te sunakkhatta, dhammassa vaõõo bhàsito vajjigàme; svàkkhàto bhagavatà dhammo sandiññhiko akàliko ehipassiko opanayiko1 paccattaü veditabbo vi¤¤åhã"ti. Iti kho te sunakkhatta, anekapariyàyena dhammassa vaõõo bhàsito vajjigàme. Anekapariyàyena kho te sunakkhatta, saïghassa vaõõo bhàsito vajjigàme: supañipanno2 bhagavato sàvakasaïgho, ujupañipanno bhagavato3 sàvakasaïgho, ¤àyapañipanno4 bhagavato sàvakasaïgho, sàmicipañipanno bhagavato sàvakasaïgho, yadidaü cattàri purisayugàni aññha purisapuggalà, esa bhagavato sàvakasaïgho àhuõeyyo pàhuõeyyo dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà'ti. Iti kho te sunakkhatta, anekapariyàyena saïghassa vaõeõà bhàsito vajjigàme. ârocayàmi kho te sunakkhatta, pañivedayàmi kho te sunakkhatta, bhavissanati kho te sunakkhatta vattàro: no visahi sunakkhatto licchaviputto samaõe gotame brahmacariyaü carituü. So avisahanto sikkhaü paccakkhàya hinàyàvatto' ti. Iti kho te sunakkhatta, bhavissanti vattàro'ti. [PTS Page 006. [\q 6/] ] Evaü kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto mayà vuccamàno apakkameva imasmà dhammavinayà yathà taü àpàyiko nerayiko. - - - - - - - - - - - - - - 1. Opaneyyako (machasaü) 2. Suppañipanno. (Machasaü) 3. Ujupapañipanno, (machasaü) 4. ¥àyapapañipanno. (Machasaü) [BJT Page 010] [\x 10/] Korakkhattiyavatthu 7. Ekamidàhaü bhaggava, samayaü khulåsu viharàmi, uttarakà nàma khulånaü nigamo. Atha khavàhaü bhaggava, pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya sunakkhattena licchaviputtena pacchàsamaõena uttarakaü piõóàya pàvisiü. Tena kho pana samayena acelo korakkhattiyo kukkuravatiko càtukuõóiko chamà nikiõõaü bhakkhasaü mukheneva khàdati mukheneva bhu¤jati addasà kho bhaggava, sunakkhatto licchavi putto acelaü korakkhattiyaü kukkuravatikaü càtukuõóikaü chamà nikiõõaü bhakkhasaü mukheneva khàdannaü mukheneva bhu¤jantaü. Disvànassa etadahosi: sàdhuråpo vata bho arahaü samaõo càtukuõóiko1 chamà nikiõõaü bhakkhasaü mukheneva khàdati mukheneva bhu¤jatã' ti. 8. Atha khvàhaü bhaggava, sunakkhattassa licchaviputtassa cetasà ceto parivitakkama¤¤àya sunakkhattaü licchaviputtaü etadavocaü: 'tvampi nàma moghapurisa, samaõo sakyaputtiyo pañijànissasã?'Ti. 'Kiü pana maü bhante, bhagavà evamàha:' [PTS Page 007. [\q 7/] ] Tvampi nàma moghapurisa, samaõo sakyaputtiyo pañijànissã' ti?' "Nanu te sunakkhatta, imaü acelaü korakkhattiyaü kukkuravatikaü càtukuõóikaü chamà nikkiõõaü bhakkhasaü mukheneva khàdantaü mukheneva bhu¤jantaü. Disvàna etadahosi: sàdhuråpo vata bho arahà2 samaõo càtukuõóiko chamà nikiõõaü bhakkhasaü mukheneva khàdati mukheneva bhu¤jatã' ti?" "Evaü bhante. Kiü pana bhante, bhagavà arahattassa maccharàyatã?"Ti. - - - - - - - - - - - - - 1. Catukuõóhãko (sã), catukoõaóiko (sãmu) 2. Arahaü (sãmu). [BJT Page 012] [\x 12/] "Na kho'haü moghapurisa, arahattassa maccharàyàmi. Api ca tuyhevetaü pàpakaü diññhigataü uppannaü, taü pajaha, mà te ahosi dãgharattaü ahitàya dukkhàya. Yaü kho panetaü sunakkhatta, ma¤¤asi acelaü korakkhattiyaü: sàdhuråpo arahaü samaõo' ti, so sattamaü divasaü alasakena kàlaü karissati, kàlakato ca - kàlaka¤jikà nàma asurà, sabbanihãno asurakàyo - tatra upapajjissati. Kàlakata¤ca naü bãraõatthambhake susàne chaóóessanti. âkaïkhamàno ca tvaü sunakkhatta, acelaü korakkhattiyaü upasaïkamitvà puccheyyàsi: jànàsi àvuso acela korakkhattiya, attano gatinti? hànaü kho panetaü sunakkhatta, vijjati, yante acelo korakkhattiyo byàkarissati: jànàmi àvuso sunakkhatta attano gatiü - kàlaka¤jikà nàma asurà, sabbanihãno asurakàyo - tatramhi upapanno"ti. 9. Atha kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yena acelo korakkhattiyo tenupasaïkami. Upasaïkamitvà acelaü korakkhattiyaü etadavoca: byàkato kho'si àvuso korakkhattiya, samaõena gotamena; acelo korakkhattiyo sattamaü divasaü alasakena kàlaü karissati, kàlakato [PTS Page 008. [\q 8/] ] Ca kàlaka¤jikà nàma asurà, sabbanihãno asurakàyo - tatra upapajjissati. Kàlakata¤ca naü bãraõatthambhake susàne chaóóessantã"ti. Yena tvaü àvuso korakkhattiya, mattamatta¤ca bhattaü1 bhu¤jeyyàsi, mattamatta¤ca pànãyaü piveyyàsi, yathà samaõassa gotamassa micchà assa vacananti". Atha kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto ekadvãhikàya sattarattindivàni gaõesi, yathà taü tathàgatassa asaddahamàno. Atha kho bhaggava, acelo korakkhattiyo sattamaü divasaü alasakena kàlamakàsi. Kàlakato ca - kàlaka¤jikà nàma asurà, sabbanihãno asurakàyo - tatra upapajji. Kàlakata¤ca naü bãraõatthambhake susàne chaóóhesuü. Assosi kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto acelo kira korakkhattiyo alasakena kàlakato bãraõatthambhake susàne chaóóhito'ti. - - - - - - - - - - - - - 1. Mattamattaüca sãmu. [BJT Page 014] [\x 14/] Atha kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yena bãraõatthambhakaü susànaü yena acelo korakkhattiyo tenupasaïkami. Upasaïkamitvà acelaü korakkhattiyaü tikkhattuü pàõinà àkoñesi: "jànàsi àvuso, korakkhattiya attano gatinti?". Atha kho bhaggava, acelo korakhattiyo pàõãnà piññhiü paripu¤janto vuññhàsi 'jànàmi àvuso sunakkhatta, attano gatiü - kàlaka¤jikà nàma asurà - sabba nihãno asurakàyo, tatramhi upapanno'ti vatvà tattheva uttàno paripati. 10. Atha kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yenàhaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho ahaü bhaggava, sunakkhattaü licchaviputtaü etadavocaü: taü kimma¤¤asi sunakkhatta? Yatheva te ahaü acelaü korakkhattiyaü àrabbha byàkàsiü, tatheva taü vipakkaü1 a¤¤athà và?Ti. "Yatheva me bhante, bhagavà acelaü korakkhattiyaü àrabbha byàkàsi, tatheva taü vipakkaü no a¤¤athà?Ti. [PTS Page 009. [\q 9/] ] "Taü kimma¤¤asi sunakkhatta, yadi evaü sante kataü và hoti uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü akataü và?"Ti. "Addhà kho bhante, evaü sante kataü hoti uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü no akatanti. " Evampi kho maü tvaü moghapurisa, uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karontaü evaü vadesi: na hi pana me bhante, bhagavà uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karotã'ti. Passa moghapurisa, yàva¤ca te idaü aparaddhanti. Evampi kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto mayà vuccamàno apakkameva imasmà dhammavinayà, yathà taü àpàyiko nerayiko. Kaëàramaññhukavatthu 11. Ekamidàhaü bhaggava, samayaü vesàliyaü viharàmi mahàvane kåñàgàrasàlàyaü. Tena kho pana samayena acelo kaëàramaññhuko2 vesàliyaü pañivasati làbhaggappatto ceva yasaggappattova vajjigàme tassa satta vatapadàni samattàni samàdinnàni honti: Yàvajãvaü acelako assaü na vatthaü paridaheyyaü. Yàvajãvaü brahmacàrã assaü na methunaü dhammaü pañiseveyyaü. Yàvajãvaü suràmaüseneva yàpeyyaü na odanakummàsaü bhu¤jeyyaü. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Vipàkaü (sãmu) 2. Koramaññhako simu. Kaõóaramasuko [pts] kalàramaññhako, machasaü [BJT Page 016] [\x 16/] Puratthimena vesàliü udenaü nàma cetiyaü taü nàtikkameyyaü Dakkhiõena vesàliü gotamakaü nàma cetiyaü taü nàtikkameyyaü Pacchimena vesàliü sattambaü nàma cetiyaü [PTS Page 010. [\q 10/] ] Taü nàtikkameyyaü Uttarena vesàliü bahuputtaü nàma cetiyaü taü nàtikkameyyanati" . So imesaü sattannaü vatapadànaü1 samàdànahetu làbhaggappatto ceva yasaggappatto ca vajjigàme. Atha kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yena acelo kaëàramaññhuko tenupasaïkami, upasaïkamitvà acelaü kaëàramaññhukaü pa¤haü pucchi. Tassa acelo kaëàramaññhuko pa¤haü puññho na sampàyàsi. Asampàyanto kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtvàkàsi. Atha kho bhaggava, sunakkhattasasa licchaviputtassa etadahosi "sàdhuråpaü vata bho arahantaü samaõaü àsàdimhase, mà vata no ahosi dãgharattaü ahitàya dukkhàyà"ti. 12. Atha kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yenàhaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho ahaü bhaggava, sunakkhattaü licchaviputtaü etadavocaü: tvampi nàma moghapurisa, samaõo sakyaputtiyo pañijànissasã?Ti. "Kiü pana maü bhante, bhagavà evamàha: tvampi nàma moghapurisa, samaõo sakyaputtiyo pañijànissasã?"Ti. "Nanu tvaü sunakkhatta, acelaü kaëàramaññhukaü upasaïkamitvà pa¤haü pucchi? Tassa te acelo kaëàramaññhuko pa¤haü puññho na sampàyàsi. Asampàyanto kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtvàkàsi. Tassa te etadahosi: sàdhuråpaü vata bho arahantaü samaõaü àsàdimhase. Mà vata no ahosi dãgharattaü ahitàya dukkhàyà"ti "Evaü bhante. Kiü pana bhante, bhagavà arahantassa maccharàyatã?"Ti. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Vattapadàni [pts] [BJT Page 018] [\x 18/] [PTS Page 011. [\q 11/] ] "Na kho ahaü moghapurisa, arahattassa maccharàyàmi. Api ca tuyhevetaü pàpakaü diññhigataü uppannaü, taü pajaha, mà te ahosi dãgharattaü ahitàya dukkhàya. Yaü kho panetaü sunakkhatta ma¤¤asi acelaü kaëàramaññhukaü 'sàdhuråpo arahaü samaõo?Ti, so na cirasseva parihito1 sànucariyo2 vicaranto odanakummàsaü bhu¤jamàno sabbàneva vesàliyàni cetiyàni samatikkamitvà yasà nikkiõõo3 kàlaü karissatã"ti. 13. Atha kho bhaggava, acelo kaëàramañiñhuko na cirasseva parihito sànucariyo vicaranto odanakummàsaü bhu¤jamàno sabbàneva vesàliyàni cetiyàni samatikkamitvà yasà nikkiõõo kàlamakàsi. Assosi kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto: acelo kira kaëàramaññhuko parihito sànucariyo vicaranto odanakummàsaü bhu¤jamàno sabbàneva vesàliyàni cetiyàni samatikkamitvà yasà nikkiõõo kàlaü kato'ti. Atha kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yenàhaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho ahaü bhaggava sunakkhattaü licchaviputtaü etadavocaü: Taü kimma¤¤asi sunakkhatta, yatheva te ahaü acelaü kaëàramaññhukaü àrabbha byàkàsiü, tatheva taü vipakkaü a¤¤athà và?Ti. "Yatheva me bhante, bhagavà acelaü kaëàramaññhukaü àrabbha byàkàsi, tatheva taü vipakkaü no a¤¤athà"ti. "Taü kimma¤¤asi sunakkhatta, yadi evaü sante [PTS Page 012. [\q 12/] ] Kataü và hoti uttarimanussadhammà iddhipañihàriyaü, akataü và?"Ti, "Addhà kho bhante, evaü sante kataü hoti uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü, no akatanti. " "Evampi kho maü tvaü moghapurisa, uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karontaü evaü vadesi na hi pana me bhante, bhagavà uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karotã"ti. Passa moghapurisa, yàva¤ca te idaü aparaddhanti. " Evampi kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto mayà vuccamàno apakkameva imasmà dhammavinayà, yathà taü àpàyiko nerayiko. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Paridahito sãmu 2. Sànuvariko, machasaü 3. Nikiõõe (sãmu. Kam) [BJT Page 020] [\x 20/] Pàthikaputtavatthu 14. Ekamidàhaü bhaggava, samayaü tattheva vesàliyaü viharàmi mahàvane kåñàgàrasàlàyaü. Tena kho pana samayena acelo pàthikaputto1 vesàliyaü pañivasati làbhaggappatto ceva yasaggappatto ca vajjigàme. So ca vesàliyaü parisatiü evaü vàcaü bhàsati: samaõo gotamo ¤àõavàdo ahampi ¤àõavàdo. ¥àõavàdo kho pana ¤àõavàdena arahati uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü dassetuü. Samaõo ce gotamo upaóóhapathaü àgaccheyya, ahampi upaóóhapathaü gaccheyyaü. Te tattha ubhopi uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü kareyyàma. Ekaü ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissati, dvàhaü karissàmi. Dve ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyàni karissati, cattàràhaü [PTS Page 013. [\q 13/] ] Karissàmi. Cattàri ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyàni karissati, aññhàhaü karissàmi. Iti yàvatakaü samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissati, tandiguõaü tandiguõàhaü2 karissàmã"ti . 15. "Atha kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yenàhaü tenupasaïkhami, upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto maü etadavoca: acelo bhante, pàthikaputto vesàliyaü pañivasati làbhaggappatto ceva yasaggappatto ca vajjigàme. So vesàliyaü parisatiü evaü vàcaü bhàsati: 'samaõo gotamo ¤àõavàdo, ahampi ¤àõavàdo. ¥àõavàdo kho pana ¤àõavàdena arahati uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü dassetuü. Samaõo gotamo ce upaóóhapathaü àgaccheyya, ahampi upaóóhapathaü gaccheyyaü. Te tattha ubho pi uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü kareyyàma. Ekaü ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissati, dvàhaü karissàmi dve ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyàni karissati, cattàràhaü karissàmi. Cattàri ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyàni karissati, aññhàhaü karissàmi. Iti yàvatakaü samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissati, tandiguõaü tandiguõàhaü2 karissàmã"ti - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Pàthika sãmu. Pàvika (syà [pts] 2. Taddiguõaü [pts] [BJT Page 022] [\x 22/] 16. Evaü vutto ahaü bhaggava, sunakkhattaü licchaviputtaü etadavocaü: abhabbo kho sunakkhatta, acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà mama sammukhãhàvaü àgantuü. Sacepi'ssa evamassa 'ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa samamukhãbhàvaü gaccheyyanti, muddhà pi tassa vipateyyà'ti. "Rakkhatetaü bhante, bhagavà vàcaü, rakkhatetaü sugato vàcanti. " [PTS Page 014. [\q 14/] ] "Kimpana maü tvaü sunakkhattaü evaü vadesi: rakkhatetaü bhante, bhagavà vàcaü, rakkhatetaü sugato vàcanti?". "Bhagavatà cassa bhante, esà vàcà ekaüsena odhàrità1 'abhabbo acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà mama sammukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa 'ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyyanti, muddhà pi tassa vipateyyà'ti. Acelo ca bhante, pàthikaputto viråparåpena bhagavato sammukhãbhàvaü àgaccheyya, tadassa bhagavato musà"ti. "Api nu sunakkhatta, tathàgato taü vàcaü bhàseyya yà sà vàcà dvayagàmãnã?"Ti. "Kiü pana bhante, bhagavatà acelo pàthikaputto cetasà ceto paricca vidito abhabbo acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya ti diññhiü appañinissajjitvà mama sammukhãbhàvaü àgantuü, sace pi'ssa evamassa taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyyanti, muddhàpi tassa vipateyyà'ti. Udàhu devatà bhagavato etamatthaü àrocesuü, abhabbo bhante, ca acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà bhagavato sammukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa; ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyyanti, muddhà pi tassa vipateyyàti?" - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Ovàdità, sãmu. [BJT Page 024] [\x 24/] 17. ' Cetasà ceto paricca vidito ceva me sunakkhatta, acelo pàthikaputto abhabbo acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà mama samamukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa: ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyyanti, muddhà pi tassa vipateyyà'ti. Devatà pi me etamatthaü àrocesuü: [PTS Page 015. [\q 15/] ] Abhabbo bhante, acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà bhagavato sammukhãbhàvaü àgantuü, sace pi'ssa evamassa: ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyyanti muddhà pi tassa vipateyyà 'ti. Ajito' pi nàma licchavãnaü senàpati adhunà kàlakato tàvatiüsakàyaü upapanno. So pi maü upasaïkamitvà evamàrocesi: ' alajjã bhante, acelo pàthikaputto musàvàdã bhante, acelo pàthikaputto mampi bhante, acelo pàthikaputto byàkàsi vajjigàme ' ajito licchavã senàpati mahànirayaü upapanno 'ti. Na kho panàhaü bhante, mahànirayaü upapanno tàvatisaükàyamhi upapanno. Alajjã bhante, acelo pàthikaputto, musàvàdi bhante, acelo pàthikaputto, abhabbo ca bhante, acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà bhagavato sammukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa: 'ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyyanti, muddhà pi tassa vipateyyà 'ti. Iti kho sunakkhatta, cetasà ceto paricca vidito ceva me acelo pàthikaputto abhabbo acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà mama sammukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa: 'ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammåkhãbhàvaü gaccheyyanti muddhàpi tassa vipateyyà'ti. Devatà'pi me etamatthaü àrocesuü abhabbo bhante, acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà bhagavato sammukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa: 'ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyyanti, muddhà pi tassa vipateyyà'ti. So kho panàhaü sunakkhatta, vesàliyaü piõóàya caritvà pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto yena acelassa pàthikaputtassa àràmo tenupasaïkamissàmi divàvihàràya. Yassa dàni tvaü sunakkhatta, icchasi, tassa àrocehã"ti. [PTS Page 016. [\q 16/] ] [BJT Page 026] [\x 26/] Iddhipàñihàriyakathà [PTS Page 016. [\q 16/] 18.] Atha khvàhaü1 bhaggava, pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya vesàliü piõóàya pàvisiü. Vesàliyaü piõóàya caritvà pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto yena acelassa pàthikaputtassa àràmo tenupasaïkamiü divàvihàràya. Atha kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto taramànaråpo vesàliü pavisitvà yena abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà licchavã tenupasaïkami. Upasaïkamitvà abhi¤¤àte abhi¤¤àte licchavã etadavoca: esàvuso, bhagavà vesàliyaü piõóàya caritvà pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto yena acelassa pàthikaputtassa àràmo tenupasaïkami divàvihàràya. Abhikkamathàyasmanto abhikkamathàyasmanto. Sàdhuråpànaü samaõànaü uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü bhavissatã 'ti. Atha kho bhaggava, abhi¤¤àtànaü abhi¤¤àtànaü licchavãnaü etadahosi: sàdhuråpànaü kira bho samaõànaü uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü bhavissati. Handa vata bho gacchàmà 'ti. Atha kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yena abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà bràhmaõamahàsàlà gahapatinecayikà nànàtitthiyà samaõabràhmaõà2 tenupasaïkami, upasaïkamitvà abhi¤¤àte abhi¤¤àte nànàtitthiye samaõabràhmaõe etadavoca: esàvuso bhagavà vesàliyaü piõóàya caritvà pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto yena acelassa pàthikaputtassa àràmo tenupasaïkami divàvihàràya. Abhikkamathàyasmanto abikkamathàyasmanto. Sàdhuråpànaü samaõànaü uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü bhavissatã' ti. Atha kho bhaggava, abhi¤¤àtànaü abhi¤¤àtànaü nànàtitthiyànaü samaõabràhmaõànaü etadahosi: sàdhuråpànaü kira bho samaõànaü uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü bhavissati. Handa vata bho gacchàmà 'ti. [PTS Page 017] [\q 17/] 19. Atha kho bhaggava, abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà licchavã abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà ca bràhmaõamahàsàlà gahapatinecayikà nànàtitthiyà samaõabràhmaõà yena acelassa pàthikaputtassa àràmo tenupasaïkamiüsu. Sà esà bhaggava, parisà hoti3 anekasatà anekasahassà. Assosi kho bhaggava, acelo pàthikaputto 'abhikkantà kira abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà licchavã, abhikkantà abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà ca bràhmaõamahàsàlà, abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà ca bràhmaõamahàsàlà gahapatinecayikà nànàtitthiyà samaõabràhmaõà, samaõo' pi gotamo mayhaü àràme divàvihàraü nisinno 'ti. Sutvànassa bhayaü chambhitattaü lomahaüso udapàdi. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Atha kho savàhaü (syà) 2. Nànàtitthiya samaõabràhmaõà (syà) 3. Mahà hoti (machasaü) [BJT Page 028] [\x 28/] 20. Atha kho bhaggava, acelo pàthikaputto bhãto saüviggo lomahaññhajàto yena tindukakhàõuparibbàjakàràmo1 tenupasaïkami. Assosi kho bhaggava, sà parisà 'acelo kira pàthikaputto bhãto saüviggo lomahaññhajàto yena tindukakhàõuparibbàjakàràmo tenupasaïkanto'ti. Atha kho bhaggava, sà parisà a¤¤ataraü purisaü àmantesi: ehi tvaü bho purisa, yena tindukakhàõuparibbàjakàràmo yena acelo pàthikaputto tenupasaïkami, upasaïkamitvà acelaü pàthikaputtaü evaü vadehi: abhikkamàvuso pàthikaputta, abhikkantà abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà licchavã, abhikkantà abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà ca bràhmaõamahàsàlà gahapatinecayikà nànàtitthiyà samaõabràhmaõà, samaõo pi gotamo àyasmato àràme divàvihàraü nisinno. Bhàsità kho pana te esà àvuso pàthikaputta, vesàliyaü parisatiü vàcà: samaõo pi gotamo ¤àõavàdo ahampi ¤àõavàdo. ¥àõavàdo kho pana ¤àõavàdena arahati uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü dassetuü. [PTS Page 018 [\q 18/] .] Samaõo ce gotamo upaóóhapathaü àgaccheyya, ahampi upaóóhapathaü gaccheyyaü. Te tattha ubho pi uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü kareyyàma. Ekaü ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissati, dvàhaü karissàmi, dve ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyàni karissati, cattàràhaü karissàmi. Cattàri ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyàni karissati, aññhàhaü karissàmi. Iti yàvatakaü samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissati, tandiguõaü tandiguõàhaü karissàmã 'ti. Abhikkamasseva2 kho àvuso pàthikaputta, upaóóhapathaü. Sabbapañhamaü yeva àgantvà samaõo gotamo àyasmato àràme divàvihàraü nisinno'ti. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Tiõaóukakhàõu (machasaü) 2. Abhikkamayeva [pts] [BJT Page 030] [\x 30/] "Evaü bho "ti kho bhaggava, so puriso tassà parisàya pañissutvà yena tindukakhàõuparibbàjakàràmo yena acelo pàthikaputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà acelaü pàthikaputtaü etadavoca: abhikkamàmuso pàthikaputta, abhikkantà abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà licchavã abhikkantà abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà ca bràhmaõamahàsàlà gahapatinecayikà nànàtitthiyà samaõabràhmaõà samaõo' pi gotamo àyasmato àràme divàvihàraü nisinno. Bhàsità kho pana te esà àvuso pàthikaputta, vesàliyaü parisatiü vàcà: samaõo pi gotamo ¤àõavàdo ahampi ¤àõavàdo. ¥àõavàdo kho pana ¤àõavàdena arahati uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü dassetuü. Samaõo ce gotamo upaóóhapathaü àgaccheyya, ahampi upaóóhapathaü gaccheyyaü. Te tattha ubho' pi uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü kareyyàma. Ekaü ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissati, dvàhaü karissàmi, dve ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyàni karissati, cattàràhaü karissàmi. Cattàri ve samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyàni karissati, aññhàhaü karissàmi. Iti yàvatakaü samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissati tandiguõaü tanduguõàhaü karissàmã "ti. Abhikkamasseva kho àvuso pàthikaputta, upaóóhapathaü. Sabbapañhamaü yeva àgantvà samaõo gotamo àyasmato àràme divàvihàraü nisinno "ti. 21. Evaü vutte bhaggava, acelo pàthikaputto 'àyàmi àvuso, [PTS Page 019. [\q 19/] ] âyàmi àvuso, 'ti vatvà tattheva saüsappati. Na sakkoti àsanàpi vuññhàtuü. Atha kho bhaggava, so puriso acelaü pàthikaputtaü etadavoca: kiüsu nàma te àvuso pàthikaputta, pàvaëà1 su nàma te pãñhakasmiü allãnà pãñhakaü su nàma te pàvaëàsu allãnaü? 'âyàmi àvuso, àyàmi àvuso 'ti vatvà tattheva saüsappati, na sakko'ti àsanà pi vuññhàtunti. Evampi kho bhaggava, vuccamàno acelo pàñhikaputto 'àyàmi àvuso, àyàmi àvuso'ti vatvà tattheva saüsappati, na sakko'ti àsanà' pi vuññhàtuü. Yadà kho so bhaggava, puriso a¤¤àsi 'paràbhåtaråpo ayaü acelo pàthikaputto, 'àyàmi àvuso àyàmi àvuso 'ti vatvà tattheva saüsappati. Na sakko'ti àsanà'pi vuññhàtunti, atha taü parisaü àgantvà evamàrocesi: parabhåtaråpo bho ayaü acelo pàthikaputto, 'àyàmi àvuso, àyàmi àvuso 'ti vatvà tattheva saüsappati, na sakko'ti àsanà' pi vuññhàtunti. Evaü vutte ahaü bhaggava, taü parisaü etadavocaü: abhabbo kho àvuso acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà mama sammukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa 'ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyyanti. Muddhà pi tassa vipateyyà 'ti. Pañhamabhàõavàro niññhito. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Pàvuëà sãmu [BJT Page 032] [\x 32/] 22. Atha kho bhaggava, a¤¤ataro licchavi mahàmatto uññhàyàsanà taü parisaü etadavoca: tena hi bho muhuttaü tàva àgametha yàvàhaü gacchàmi. [PTS Page 020. [\q 20/] ] Appevanàma ahampi sakkuõeyyaü acelaü pàthikaputtaü imaü parisaü ànetunti. Atha kho so bhaggava, licchavi mahàmatto yena tindukakhàõuparibbàjakàràmo yena acelo pàthikaputto tenupasaïkami, upasaïkamitvà acelaü pàthikaputtaü etadavoca. Abhikkamàvuso pàthikaputta, abhikkantaü te seyyo, abhikkantà abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà licchavã abhikkantà abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà ca bràhmaõà mahàsàlà gahapatinecayikà nànàtitthiyà samaõabràhmaõà samaõo' pi gotamo àyasmato àràme divàvihàraü nisinno. Bhàsità kho pana te esà àvuso pàthikaputta, vesàliyaü parisatiü vàcà 'samaõo pi gotamo ¤àõavàdo ahamipi ¤àõavàdo, ¤àõavàdo kho pana ¤àõavàdena arahati uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü dassetuü. Samaõo ce gotamo upaóóhapathaü àgaccheyya, ahampi upaóóhapathaü gaccheyyaü. Te tattha ubho pi uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü kareyyàma. Ekaü ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissati, dvàhaü karissàmi, dve ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyàni karissati, cattàràhaü karissàmi. Cattàri ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyàni karissati, aññhàhaü karissàmi. Iti yàvatakaü samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipañihàriyaü karissati, tandiguõaü tandiguõàhaü karissàmã 'ti. Abhikkamasseva kho àvuso pàthikaputta, upaóóhapathaü. Sabbapañhama¤¤eva àgantvà samaõo gotamo àyasmato àràme divà vihàraü nisinno. Bhàsità kho panesà àvuso pàthikaputta, samaõena gotamena parisatiü vàcà: 'abhabbo kho acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà mama sammukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa: ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyyanti, muddhaü pi tassa vipateyyà 'ti. Abhikkamàvuso pàthikaputta, abhikkamaneneva te jayaü karissàma, samaõassa gotamassa paràjayanti. ' Evaü vutte bhaggava, acelo pàthikaputto 'àyàmi àvuso, àyàmi àvuso 'ti vatvà tattheva saüsappati na [PTS Page 021. [\q 21/] ] Sakko'ti àsanà' pi vuññhàtuü. Atha kho bhaggava, licchavi mahàmatto acelaü pàthikaputtaü etadavoca: kiü su nàma te àvuso pàthikaputta, pàvaëàsu nàma te pãñhakasmiü allãnà, pãñhakaü su nàma te pàvaëàsu allãnaü 'àyàmi àvuso, àyàmi àvuso 'ti vatvà tattheva saüsappasi, na sakkosi àsanà'pi vuññhàtunti. Evampi kho bhaggava, vuccamàno acelo pàthikaputto 'àyàmi àvuso, àyàmi àvuso 'ti vatvà tattheva saüsappati, na sakko' ti àsanà'pi vuññhàtuü. Yadà kho so bhaggava, licchavi mahàmatto a¤¤àsi paràbhåtaråpo ayaü acelo pàthikaputto, àyàmi àvuso, àyàmi àvuso 'ti vatvà tattheva saüsappati, na sakko'ti àsanà'pi vuññhàtunti, atha taü parisaü àgantvà evamàrocesi: paràbhåtaråpo bho acelo pàthikaputto, 'àyàmi àvuso àyàmi àvuso'ti vatvà tattheva saüsappati, na sakko'ti àsanà' pi vuññhàtunti. [BJT Page 034] [\x 34/] 23. Evaü vutte ahaü bhaggava, taü parisaü etadavocaü: abhabbo kho àvuso, acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà mama sammukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa: 'ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyyanti, muddhà' pi tassa vipateyya. Sace pàyasmantànaü licchavãnaü evamassa: 'mayaü acelaü pàthikaputtaü varattàhi bandhitvà goyugehi àvi¤jeyyàmà'ti1. Tà varattà chijjeraü pàthikaputto và. Abhabbo acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya [PTS Page 022. [\q 22/] ] Taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà mama sammukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa: 'ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyyanti, muddhà' pi tassa vipateyyà'ti. Atha kho bhaggava, jàliyo dàrupattikantevàsã uññhàyàsanà taü parisaü etadavoca: tena hi bho muhuttaü tàva àgametha yàvàhaü gacchàmi, appevanàma ahampi sakkuõeyyaü acelaü pàthikaputtaü imaü parisaü ànetunti. Atha kho bhaggava, jàliyo dàrupattikantevàsã yena tindukakhàõuparibbàjakàràmo yena acelo pàthikaputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà acelaü pàthikaputtaü etadavoca: abhikkamàvuso pàthikaputta, abhikkantaü te seyyo. Abhikkantà abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà licchavi abhikkantà abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà ca bràhmaõamahàsàlà gahapatinecayikà nànàtitthiyà samaõabràhmaõà, samaõo' pi gotamo àyasmato àràme divàvihàraü nisinno. Bhàsità kho pana te esà àvuso pàthikaputta, vesàliyaü parisatiü vàcà: samaõo' pi gotamo ¤àõavàdo ahampi ¤àõavàdo. ¥àõavàdo kho pana ¤àõavàdena arahati uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü dassetuü. Samaõo ce gotamo upaóóhapathaü àgaccheyya, ahampi upaóóhapathaü gaccheyyaü. Te tattha ubho' pi uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü kareyyàma. Ekaü ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissati, dvàhaü karissàmi, dve ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyàni karissati, cattàràhaü karissàmi. Cattàri ce samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyàni karissati, aññhàhaü karissàmi. Iti yàvatakaü samaõo gotamo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissati, tandiguõaü tandiguõàhaü karissàmã' ti. Abhikkamasseva àvuso pàthikaputta, upaóóhapathaü. Sabbapañhama¤¤eva àgantvà samaõo gotamo àyasmato àràme divàvihàraü nisinno. Bhàsità kho pana te esàvuso pàthikaputta, samaõena gotamena parisatiü vàcà: "abhabbo acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà mama sammukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa: ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyya'nti. Muddhà'pi tassa vipateyya. Sace'pàyasmantànaü licchavãnaü evamassa: mayaü acelaü pàthikaputtaü varattàhi bandhitvà goyugehi àvi¤jeyyàmà 'ti. Tà varattà chijjeraü pàthikaputto và. Abhabbo àcelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà mama sammukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa: 'ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü àgaccheyya'nti muddhà' pi tassa vipateyyà 'ti. Abhikkamàvuso pàthikaputta, abhikkamaneneva te jayaü karissàma, samaõassa gotamassa paràjayanti. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. âvi¤¤eyyàmàti (sãmu) [BJT Page 036] [\x 36/] [PTS Page 023. [\q 23/] ] Evaü vutte bhaggava, acelo pàthikaputto 'àyàmi àvuso àyàmi àvuso 'ti vatvà tattheva saüsappati, na sakko'ti àsanà'pi vuññhàtuü. Atha kho bhaggava, jàliyo dàrupattikantevàsã acelaü pàthikaputtaü etadavoca: "kiüsu nàma te àvuso pàthikaputta, pàvaëàsu nàma te pãñhakasmiü allãnà, pãñhakaü su nàma te pàvaëàsu allãnaü. 'âyàmi àvuso, àyàmi àvuso 'ti vatvà tattheva saüsappasi, na sakkosi àsanà' pi vuññhàtunti?" Evampi kho bhaggava, vuccamàno acelo pàthikaputto 'àyàmi àvuso, àyàmi àvuso 'ti vatvà tattheva saüsappati, na sakko'ti àsanà'pi vuññhàtunti. Yadà kho bhaggava, jàliyo dàrupattikantevàsã a¤¤àsi paràbhåtaråpo ayaü acelo pàthikaputto, 'àyàmi àvuso, àyàmi àvuso 'ti vatvà tattheva saüsappati, na sakko'ti àsanà' pi vuññhàtunti. Atha naü etadavoca: 24. 'Bhåtapubbaü àvuso pàthikaputta, sãhassa migara¤¤o etadahosi: yannånàhaü a¤¤ataraü vanasaõóaü nissàya àsayaü kappeyyaü, tatràsayaü kappetvà sàyaõhasamayaü àsayaü nikkhameyyaü, àsayà nikkhamitvà vijambheyyaü, vijambhitvà samantà catuddisà anuvilokeyyaü, samantà catuddisà anuviloketvà tikkhattuü sãhanàdaü nadeyyaü, tikkhattuü sãhanàdaü naditvà gocaràya pakkameyyaü, so varaü varaü vigasaïghe1 vadhitvà mudumaüsàni mudumaüsàni bhakkhayitvà tameva àsayaü ajjhupeyyanti. Atha kho so sãho migaràjà a¤¤ataraü vanasaõóaü nissàya àsayaü kappesi. Tatràsayaü kappetvà sàyaõhasamayaü àsayà nikkhami. âsayà nikkhamitvà vijambhi. Vijambhitvà samantà catuddisà anuvilokesi. Samantà catuddisà anuviloketvà tikkhattuü sãhanàdaü nadi. Tikkhattuü sãhanàdaü naditvà gocaràya pakakami. So varaü varaü vigasaïghe vadhitvà mudumaüsàni mudumaüsàni bhakkhayitvà tameva àsayaü ajjhupesi. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Migasaïgà (sãmu. Syà. Kam) [BJT Page 038] [\x 38/] [PTS Page 024. [\q 24/] ] Tasseva kho àvuso pàthikaputta, sãhassa migara¤¤o vighàse saüvaddho jarasigàlo1 ditto ceva balavà ca. Atha kho àvuso tassa jarasigàlassa etadahosi " ko càhaü ko sãho migaràjà? Yannånàhampi a¤¤ataraü vanasaõóaü nissàya àsayaü kappeyyaü, tatràsayaü kappetvà sàyanhasamayaü àsayà nikkhameyyaü, àsayà nikkhamitvà vijambheyyaü, vijamhitvà samantà catuddisà anuvilokeyyaü, samantà catuddisà anuviloketvà tikkhattuü sãhanàdaü nadeyyaü, tikkhattuü sãhanàdaü naditvà gocaràya pakkameyyaü, so varaü varaü migasaüghe vadhitvà mudumaüsàni mudumaüsàni bhakkhayitvà tamevàsayaü ajjhupeyyanti. Atha kho so àvuso jarasigàlo a¤¤ataraü vanasaõóaü nissàya àsayaü kappesi. Tatràsayaü kappetvà sàyaõhasamayaü àsayà nikkhami. âsayà nikkhamitvà vijambhi. Vijambhitvà samantà catuddisà anuvilokesi. Samantà catuddisà anuviloketvà tikkhattuü sãhanàdaü nadissàmã ti segàlakaü yeva anadi, bheraõóakaü2 yeva anadi. Ko ca chavo segàlako ko pana sãhanàdo!3 "Evameva kho tvaü àvuso pàthikaputta, sugatàpadànesu jãvamàno sugatàtirittàni bhu¤jamàno tathàgate arahante sammàsambuddhe àsàdetabbaü ma¤¤asi. Ko ca chavo pàthikaputto4 kà ca tathàgatànaü arahantànaü sammàsambuddhànaü àsàdanà!"Ti. 25. Yato kho bhaggava, jàliyo dàrupattikantevàsã iminà opammena neva asakkhi acelaü pàthikaputtaü tamhà àsanà càvetuü, atha naü etadavoca: - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Jarasiïgàlo (machasaü) 2. Bhedaõóakaü yeva (kam) 3. Ke ca jave siügàle ke pana sãhanàdehi (machasaü) 4. Ke ca chave pàthikaputte (machasaü) [BJT Page 040] [\x 40/] [PTS Page 025. [\q 25/] ] Sãho'ti attànaü samekkhiyàna Ama¤¤i kotthu migaràjà, hamasmi, Tatheva so segàlakaü1 anadi Ko ca chavo segàlo2 ko pana sãhanàdo! 'Ti. Evameva kho tvaü àvuso pàthikaputto, sugatàpadànesu jãvamàno sugatàtirittàni bhu¤jamàno tathàgate arahante sammàsambuddhe àsàdetabbaü ma¤¤asi. Ko ca chavo pàñikaputto kà ca tathàgatànaü arahantànaü sammàsambuddhànaü àsàdanà! 'Ti, 26. Yato kho bhaggava, jàliyo dàrupattikantevàsi iminà'pi opammena neva asakkhi acelaü pàthikaputtaü tamhà àsanà càvetuü, atha naü etadavoca: Ama¤¤i anucaïkamanaü Attànaü vighàse samekkhiya Yàvattànaü na passati Kotthu tàva byaggho ti ma¤¤ati Tatheva so segàlakaü1 anadi Ko ca chavo segàlo2 ko pana sãhanàdo! 'Ti. Evameva kho tvaü àvuso pàthikaputta, sugatàpadànesu jivamàno sugatàtirittàni bhu¤jamàno tathàgate arahante sammàsambuddhe àsàdetabbaü ma¤¤asi. Ko ca chavo pàthikaputto kà ca tathàgatànaü arahantànaü sammàsambuddhànaü àsàdanà! 'Ti. 27. Yato kho bhaggava, jàliyo dàrupattikantevàsã iminà'pi [PTS Page 026. [\q 26/] ] Opammena neva asakkhi acelaü pàthikaputtaü tamhà àsanà càvetuü, atha naü etadavoca: Bhutvàna bheke3 khaëamåsikàyo Kañasãsu khittàni ca koõapàni4, Mahàvane su¤¤avane vivaóóho Ama¤¤i kotthu migaràjàhamasmi. Tatheva so segàlakaü anadi Ko ca chavo segàlo ko pana sãhanàdo!Ti. Evameva kho tvaü àvuso pàtikaputta, sugatapadànesu jãvamàno sugatàtirittàni bhu¤jamàno tathàgate arahante sammàsambuddhe àsàdetabbaü ma¤¤asi. Ko ca chavo pàthikaputto, kà ca tathàgatànaü arahantànaü sammàsambuddhànaü àsàdanà! 'Ti. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Sigàlakaü - machasaü 2. Segàlo - machasaü, sãmu 3. Hiïge (kam) 4. Kuõapànã - syà [BJT Page 042] [\x 42/] Yato kho bhaggava, jàliyo dàrupattikantevàsã iminà' pi opammena neva asakkhi acelaü pàthikaputtaü tamhà àsanà càvetuü, atha taü parisaü àgantvà evamàrocesi: 'paràbhåtarupo bho acelo pàthikaputto, 'àyàmi àvuso, àyàmi àvuso 'ti vatvà tattheva saüsappati, na sakko'ti àsanà'pi vuññhàtunti. Evaü vutte ahaü bhaggava, taü parisaü etadavocaü: "Abhabbo kho àvuso, acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà mama sammukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa: 'ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyyanti, muddhà' pi tassa vipateyya'. Sace' pàyasmantànaü licchavãnaü evamassa: mayaü acelaü pàthikaputtaü varattàhi bandhitvà goyugehi [PTS Page 027. [\q 27/] ] âvi¤jeyyàmàti, tà varattà chijjeraü pàthikaputto và. Abhabbo pana acelo pàthikaputto taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà mama sammukhãbhàvaü àgantuü. Sace pi'ssa evamassa: 'ahaü taü vàcaü appahàya taü cittaü appahàya taü diññhiü appañinissajjitvà samaõassa gotamassa sammukhãbhàvaü gaccheyyanti, muddhà' pi tassa vipateyyà"ti. 28. Atha khvàhaü bhaggava, taü parisaü dhammiyà kathàya Sandassesiü samàdapesiü samuttejesiü sampahaüsesiü. Taü parisaü dhammiyà kathàya sandassetvà samàdapetvà samuttejetvà sampahaüsetvà mahàbhandhanà mokkhaü karitvà, caturàsãtipàõasahassàni mahàviduggà uddharitvà, tejodhàtuü samàpajjitvà sattatàlaü vehàsaü abbhuggantvà a¤¤aü sattatàlampi acciü1 abhinimminitvà pajjalitvà dhåmàyitvà2 mahàvane kåñàgàrasàlàya paccuññhàsiü. Atha kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yenàhaü tenupasaïkami, upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho ahaü bhaggava, sunakkhattaü licchaviputtaü etadavocaü: taü kimma¤¤asi sunakkhatta, yatheva te ahaü acelaü pàthikaputtaü àrabbha byàkàsiü, tatheva taü vipakkaü a¤¤athà và? Ti. "Yatheva me bhante, bhagavà acelaü pàthikaputtaü àrabbha byàkàsi, tatheva taü vipakkaü no a¤¤athà" ti. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Aggã. (Syà) 2. Dhumàyitvà (machasaü) [BJT Page 044] [\x 44/] "Taü kimma¤¤asi sunakkhatta, yadi evaü sante kataü và hoti, uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü akataü và? "Ti. "Addhà kho pana bhante, evaü sante kataü hoti, uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü [PTS Page 028. [\q 28/] ] No akatanti. " "Evampi kho maü tvaü moghapurisa, uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karontaü evaü vadesi: na hi pana me bhante, bhagavà uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karotã' ti. Passa moghapurisa, ta¤ca te idaü aparaddhanti. " Evampi kho bhaggava, sunakkhatto licchaviputto mayà vuccamàno apakkameva imasmà dhammavinayà yathà taü àpàyiko nerayiko. Agga¤¤apa¤¤attikathà 29. Agga¤¤a¤càhaü bhaggava, pajànàmi, ta¤ca pajànàmi tato ca uttaritaraü pajànàmi, ta¤ca pajànanaü na paràmasàmi, aparàmasato ca me paccatta¤¤eva nibbuti vidità, yadabhijànaü tathàgato no anayaü àpajjati. Santi bhaggava, eke samaõabràhmaõà issarakuttaü brahmakuttaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤àpenti. Tyàhaü upasaïkamitvà evaü vadàmi: "saccaü kira tumhe àyasmanto issarakuttaü brahmakuttaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤apethà? "Ti. Te ca me evaü puññhà 'àmo'ti1 pañijànanti. Tyàhaü evaü vadàmi: "kathaüvihitakaü pana2 tumhe àyasmanto issarakuttaü brahmakuttaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤apethà"ti. Te mayà puññhà na sampàyanti. Asampàyantà mama¤¤eva pañipucchanti. Tesàhaü puññho byàkaromi: - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. âmàti (syà) 2. Kathaü vihikataü no pana (kam) [BJT Page 046] [\x 46/] 30. Hoti kho so àvuso samayo yaü kadàci karahaci dãghassa addhuno accayena ayaü loko saüvaññati. Saüvaññamàne loke yebhuyyena sattà àbhassarasaüvattanikà honti. Te tattha honti manomayà pãtibhakkhà sayampabhà antalikkhacarà subhaññhàyino, ciraü dãghamaddhànaü tiññhanti. Hoti kho so àvuso samayo yaü kadàci karahaci dãghassa addhuno accayena ayaü loko vivaññati, vivaññamàne loke su¤¤aü brahmavimànaü pàtubhavati. Atha kho [PTS Page 029. [\q 29/] ] A¤¤ataro1 satto àyukkhayà và pu¤¤akkhayà và àbhassarakàyà cavitvà su¤¤aü brahmavimànaü upapajjati. So tattha hoti manomayo pãtibhakkho sayampabho antalikkhacaro subhaññhàyi, ciraü dãghamaddhànaü tiññhati. Tassa tattha ekakassa dãgharattaü nivusitattà anabhirati paritassanà uppajjati: "aho vata a¤¤e pi sattà itthattaü àgaccheyyunti". Atha a¤¤atare pi sattà àyukkhayà và pu¤¤akkhayà và àbhassarakàyà cavitvà su¤¤aü brahmavimànaü upapajjanti tassa sattassa sahabyataü. Te pi tattha honti manomayà pãtibhakkhà sayampahà antalikkhacarà subhaññhàyino ciraü dãghamaddhànaü tiññhanti. Tatrà'vuso yo so satto pañhamaü upapanno, tassa evaü hoti: ahamasmi brahmà mahàbrahmà abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthudaso vasavattã issaro kattà nimmàtà saññhà2 sajità3 vasã pità bhåtabhavyànaü. Mayà ime sattà nimmità. Taü kissa hetu? Mama¤hi pubbe etadahosi: "aho vata a¤¤e' pi sattà itthattaü àgaccheyyunti. Iti mama¤ca manopaõidhi, ime ca sattà itthattaü àgatà"ti. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Atha a¤¤ataro (syà [pts] 2. Seññho (sababatva) 3. Sa¤jità [pts] sajjità (syà, kam) [BJT Page 048] [\x 48/] Ye pi te sattà pacchà upapannà, tesampi evaü hoti: 'ayaü kho bhavaü brahmà mahàbrahmà abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthudaso vasavattã issaro kattà nimmàtà saññhà sajità vasã pità bhåtabhavyànaü. Iminà mayaü bhotà brahmunà nimmità. Taü kissa hetu? Ima¤hi mayaü addasàma idha pañhamaü uppannaü, mayaü panamhà pacchà uppannà'ti. [PTS Page 030. [\q 30/] ] Tatrà'vuso, yo so satto pañhamaü uppanno. So dãghàyukataro ca hoti vaõõavantataro ca mahesakkhataro ca. Ye pana te sattà pacchà uppannà, te appàyukatarà ca honti dubbaõõatarà ca appesakkhatarà ca. hànaü kho panetaü àvuso, vijjati yaü a¤¤ataro satto tamhà kàyà cavitvà itthattaü àgacchati. Itthattaü àgato samàno agàrasmà anagàriyaü pabbajati. Agàrasmà anagàriyaü pabbajito samàno àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati, yathà samàhite citte taü pubbenivàsaü anussarati, tato paraü nànussaratã' ti. So evamàha: yo kho so bhavaü brahmà mahàbrahmà abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthudaso vasavattã issaro kattà nimmàtà saññhà sajità vasã pità bhåtabhavyànaü, yena mayaü bhotà brahmunà nimmità, so nicco dhuvo sassato1 avipariõàmadhammo sassatisamaü tatheva ñhassati. Ye pana mayaü ahumhà tena bhotà brahmunà nimmità, te mayaü aniccà addhuvà2 appàyukà cavanadhammà itthattaü àgatà' ti. Evaüvihitakaü no tumhe àyasmanto issarakuttaü brahmakuttaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤àpethà"ti. Te evamàhaüsu: "evaü kho no àvuso gotama sutaü yathevàyasmà gotamo àhà"ti agga¤¤a¤càhaü bhaggava, pajànàmi ta¤ca pajànàmi tato ca uttaritaraü pajànàmi, ta¤ca pajànanaü na paràmasàmi, aparàmasato ca me paccatta¤¤eva nibbuti vidità, yadabhijànaü tathàgato no anayaü àpajjati. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Sassato dighàyuko (syà. Kam) 2. Addhuvà asassatà. (Syà. Kam) [BJT Page 050] [\x 50/] 31. Santi bhaggava, eke samaõabràhmaõà khióóàpadosikaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤àpenti. Tyàhaü upasaïkamitvà evaü vadàmi: saccaü kira tumhe àyasmanto khióóàpadosikaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤àpethà? Ti" te ca me evaü puññhà 'àmo'ti pañijànanti. [PTS Page 031. [\q 31/] ] Tyàhaü evaü vadàmi: kathaüvihitakaü no pana tumhe àyasmanto khióóàpadosikaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤àpethà? Ti. Te mayà puññhà na sampàyanti. Asampàyantà mama¤¤eva pañipucchanti. Tesàhaü puññho byàkaromi: santàvuso, khióóàpadosikà nàma devà. Te ativelaü hassakhióóàratidhammasamàpannà viharanti tesaü ativelaü hassakhióóàratidhammasamàpannànaü, 1 viharataü sati sammussati. Satiyà sammosà2 te devà tamhà kàyà cavanti. hànaü kho panetaü àvuso vijjati, yaü a¤¤ataro satto tamhà kàyà cavitvà itthattaü àgacchati. Itthattaü àgato samàno agàrasmà anagàriyaü pabbajati. Agàrasmà anagàriyaü pabbajito samàno àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte taü pubbenivàsaü anussarati tato paraü nànussaratã' ti. So evamàha: ye kho te bhonto devà na khióóàpadosikà te na ativelaü hassakhióóàratidhammasamàpannà viharanti. Tesaü na ativelaü hassakhióóàratidhammasamàpannànaü viharataü sati na sammussati. Satiyà asammosà te devà tamhà kàyà na cavanti. Niccà dhuvà sassatà avipariõàmadhammà sassatisamaü tatheva ñhassanti. Ye pana mayaü ahumhà khióóàpadosikà te mayaü ativelaü hasasakhióaóàratidhamamasamàpananà viharataü. Hassakhióóàratidhammasamàpannànà viharimhà. Tesaü no ativelaü hassakhióóàratidhammasamàpannànaü viharataü sati sammussi. Satiyà sammosà evaü3 mayaü tamhà kàyà cutà aniccà addhuvà appàyukà cavanadhammà itthattaü àgatà"ti. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Hàsakhióóàrati dhammasamàpannà (kam) 2. Satiyà sammosàya (syà) 3. Sammosà evaü [pts.] [BJT Page 052] [\x 52/] Evaüvihitakaü [PTS Page 032. [\q 32/] ] No tumhe àyasmanto khióóàpadosikaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤apethà? Ti. Te evamàhaüsu: evaü kho no àvuso, gotama sutaü yathevàyasmà gotamo àhà' ti. Agga¤¤a¤càhaü bhaggava, pajànàmi ta¤ca pajànàmi tato ca uttaritaraü pajànàmi, ta¤ca pajànanaü na paràmasàmi, aparàmasato ca me paccatta¤¤eva nibbuti vidità, yadabhijànaü tathàgato no anayaü àpajjati. 31. Santi bhaggava, eke samaõabràhmaõà manopadosikaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤apenti. Tyàhaü upasaïkamitvà evaü vadàmi: saccaü kira tumhe àyasmanto manopadosikaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤apethà? Ti. Te ca me evaü puññhà 'àmo'ti pañijànanti. Tyàhaü evaü vadàmi: kathaüvihitakaü no pana tumhe àyasmanto manopadosikaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤apethà? Ti. Te mayà puññhà na sampàyanti. Asampàyantà mama¤¤eva pañipucchanti. Tesàhaü puññho byàkaromi: santàvuso, manopadosikà nàma devà. Te ativelaü a¤¤ama¤¤aü upanijjhàyanti. Te ativelaü a¤¤ama¤¤aü upanijjhàyantà a¤¤ama¤¤amhi cittàni padåsenti. A¤¤ama¤¤aü paduññhacittà kilantakàyà kilantacittà te devà tamhà kàyà cavanti. hànaü kho panetaü àvuso, vijjati yaü a¤¤ataro satto tamhà kàyà cavitvà itthattaü àgacchati, itthattaü àgato samàno agàrasmà anagàriyaü pabbajati. Agàrasmà anàgariyaü pabbajito samàno àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte taü pubbenivàsaü anussarati tato paraü nànussaratã ti. So evamàha: ye kho te bhonto devà na manopadosikà te nàtivelaü a¤¤ama¤¤aü upanijjhàyanti. Te nàtivelaü a¤¤ama¤¤aü upanijjhàyantà a¤¤ama¤¤amhi cittàni nappadåsenti. A¤¤ama¤¤amhi1 appaduññhacittà akilantakàyà akilantacittà2 te devà [PTS Page 033. [\q 33/] ] Tamhà kàyà na cavanti niccà dhuvà sassatà avipariõàmadhammà Sassatisamaü tatheva ñhassanti. Ye pana mayaü ahumhà manopadosikà te mayaü ativelaü a¤¤ama¤¤aü upanijjhàyimhà. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. A¤¤ama¤¤aü - sãmu 2. Akilantacittà tamhà - machasaü [BJT Page 054] [\x 54/] Te mayaü ativelaü a¤¤ama¤¤aü upanijjhàyantà a¤¤ama¤¤ambhi cittàni padåsayimhà1. Te mayaü a¤¤ama¤¤amhi paduññhacittà kilantakàyà kilantacittà evaü mayaü2 tamhà kàyà cutà aniccà addhuvà asassatà appàyukà cavanadhammà itthattaü àgatà"ti. Evaüvihitakaü no tumhe àyasmanto manopadosikaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤apethà? "Ti. Te evamàhaüsu: "evaü kho no àvuso gotama, sutaü yathecàyasmà gotamo àhà"ti. Agga¤¤a¤càhaü bhaggava, pajànàmi, ta¤ca pajànàmi tato ca uttaritaraü pajànàmi, ta¤ca pajànanaü na paràmasàmi, aparàmasato ca me paccatta¤¤eva nibbuti vidità, yadabhijànaü tathàgato no anayaü àpajjati. 32. Santi bhaggava, eke samaõabràhmaõà adhiccasamuppannaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤apenti. Tyàhaü upasaïkamitvà evaü vadàmi: saccaü kira tumhe àyasmanto adhiccasamuppannaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤apethà? Ti. Te ca me evaü puññhà 'àmo'ti pañijànanti. Tyàhaü evaü vadàmi: kathaüvihitakaü no pana tumhe àyasmanto adhiccasamuppannaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤apethà? Ti. Te ca mayà puññhà na sampàyanti. Asampàyantà mama¤¤eva pañipucchanti. Tesàhaü puññho byàkaromi: santàvuso, asa¤¤asattà nàma devà. Sa¤¤uppàdà ca pana te devà tamhà kàyà cavanti. hànaü kho panetaü àvuso vijjati, yaü a¤¤ataro satto tamhà kàyà cavitvà itthattaü àgacchati, itthattaü àgato samàno agàrasmà anagàriyaü pabbajati. Agàrasmà anagàriyaü pabbajito samàno àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte taü sa¤¤uppàdaü anussarati tato paraü nànussaratã' ti. So evamàha: adhiccasamuppanno attà ca loko ca. Taü kissa hetu? [PTS Page 034. [\q 34/] ] Ahaü pubbe nàhosiü, so'mhi etarahi ahutvà santatàya3 pariõato"ti. Evaüvihitakaü no pana tumhe àyasmanto adhiccasamuppannaü àcariyakaü agga¤¤aü pa¤¤apethà"ti. Te evamàhaüsu: 'evaü kho no àvuso, gotama sutaü yathecàyasmà gotamo àhà "ti. Agga¤¤a¤càhaü bhaggava, pajànàmi, ta¤ca pajànàmi, tato ca uttaritaraü pajànàmi, ta¤capajànanaü na paràmasàmi, aparàmasato ca me paccatta¤¤eva nibbuti vidità, yadabhijànaü tathàgato no anayaü àpajjati. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Padosayimhà (syà) 2. Kilantacittà eva mayaü [pts] kilantacittà (machasaü) 3. Satatatàya [pts] [BJT Page 056] [\x 56/] 33. Evaüvàdiü kho maü bhaggava, evamakkhàyiü eke samaõabràhmaõà asatà tucchà musà abhåtena abbhàcikkhanti: "viparãto samaõo gotamo bhikkhavo ca. Samaõo gotamo evamàha: yasmiü samaye subhaü vimokkhaü upasampajja viharati sabbaü tasmiü samaye asubhantveva1 pajànàtã ti. Na kho panàhaü bhaggava evaü vadàmi: yasmiü samaye subhaü vimokkhaü upasampajja viharati. Sabbaü tasmiü samaye asubhanteva pajànàtã'ti2. Evaü ca khvàhaü bhaggava, vadàmi: yasmiü samaye subhaü vimokkhaü upasampajja Viharati, subhantveva tasmiü samaye pajànàtã'ti. "Te' ca bhante, viparãtà ye bhagavantaü viparãtato dahanti bhikkhavo ca. Evaü pasanno ahaü bhante bhagavati, [PTS Page 035. [\q 35/] ] Pahoti ca me bhagavà tathà dhammaü desetuü yathà ahaü subhaü vimokkhaü upasampajja vihareyyanti. " "Dukkaraü kho evaü bhaggava, tayà a¤¤adiññhikena a¤¤akhantikena a¤¤arucikena a¤¤atràyogena a¤¤atràcariyakena subhaü vimokkhaü upasampajja viharituü. Iïgha tvaü bhaggava, yo ca te ayaü mayi pasàdo, tameva tvaü sàdhukamanurakkhà "ti. "Sace taü bhante, mayà dukkaraü a¤¤adiññhikena a¤¤akhantikena a¤¤arucikena a¤¤atràyogena a¤¤atra àcariyakena subhaü vimokkhaü upasampajja viharituü, yo ca me ayaü bhante, bhagavati pasàdo, tamevàhaü sàdhukamanurakkhissàmã "ti. Idamavo ca bhagavà. Attamano bhaggavagotto paribbàjako bhagavato bhàsitaü abhinandi' ti. Pàthikasuttaü niññhitaü pañhamaü. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Asubhanetava (syà - [pts] 2. Sa¤jànàtãti [pts] 3. Divàdivasseca(syà [pts] [BJT Page 058] [\x 58/] 2. Udumbarikasuttaü. 1. [PTS Page 036] [\q 36/] evaü me sutaü: Ekaü samayaü bhagavà ràjagahe viharati gijjhakåñe pabbate. Tena kho pana samayena nigrodho paribbàjako udumbarikàya paribbàjakàràme pañivasati mahatiyà paribbàjakaparisàya saddhiü tiüsamattehi paribbàjakasatehi. Atha kho sandhàno gahapati divà divassa1 ràjagahà nikkhami bhagavantaü dassanàya. Atha kho sandhànassa gahapatissa etadahosi: akàlo kho tàva bhagavantaü dassanàya, pañisallãno bhagavà, manobhàvaniyànampi bhikkhånaü asamayo dassanàya. Pañisallãnà manobhàvanãyà bhikkhå. Yannånàhaü yena udumbarikàya paribbajàkàràmo yena nigrodho paribbàjako tenupasaïkameyyanti. 2. Atha kho sandhàno gahapati yena udumbarikàya paribbàjakàràmo yena nigrodho paribbàjako tenupasaïkami. Tena kho pana samayena nigrodho paribbàjako mahatiyà paribbàjakaparisàya saddhiü nisinno hoti unnàdinãyà uccàsaddamahàsaddàya anekavihitaü tiracchànakathaü kathentiyà - seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü [PTS Page 037] [\q 37/] mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü Vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakataü Sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakataü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü iti và. Addasà kho nigrodho paribbàjako sandhànaü gahapatiü dårato' va àgacchantaü. Disvà sakaü parisaü saõñhapesi: appasaddà bhonto hontu, mà bhonto saddamakattha. Ayaü samaõassa gotamassa sàvako àgacchati sandhàno gahapati. Yàvatà kho pana samaõassa gotamassa sàvakà gihã odàtavasanà ràjagahe pañivasanti, ayaü tesaü a¤¤ataro sandhàno gahapati. Appasaddakàmà kho panete àyasmanto appasaddavinãtà appasaddassa vaõõavàdino. Appevanàma appasaddaü parisaü viditvà upasaïkamitabbaü ma¤¤eyyà ti. Evaü vutte te paribbàjakà tuõhã ahesuü. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Divà divasseva. (Syà [pts] [BJT Page 060] [\x 60/] 9. Atha kho sandhàno gahapati yena nigrodho paribbàjako tenupasaïkami, upasaïkamitvà nigrodhena paribbàjakena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàrànãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho sandhàno gahapati nigrodhaü paribbàjakaü etadavoca: a¤¤athà kho ime bhonto a¤¤atitthiyà paribbàjakà saügamma samàgamma unnàdino uccàsaddamahàsaddà [PTS Page 038] [\q 38/] anekavihitaü tiracchànakathaü iti và anuyuttà viharanti - seyyathãdaü ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü Vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakataü Sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakataü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü a¤¤athà kho1 pana so bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pannàni senàsanàni pañisevanti appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànã'ti. Evaü vutte nigrodho paribbàjako sandhànaü gahapatiü etadavoca: yagghe gahapati jàneyyàsi, kena samaõo gotamo saddhiü sallapati? Kena sàkacchaü samàpajjati? Kena pa¤¤àveyyattiyaü àpajjati. Su¤¤àgàrahatà samaõassa gotamassa pa¤¤à, aparisàvacaro samaõo gotamo, nàlaü sallàpàya. So antamantàneva1 sevati. Seyyathàpi nàma go kàõà pariyantacàrinã antamantàneva sevati. Evameva su¤¤àgàrahatà samaõassa gotamassa pa¤¤à, aparisàvacaro samaõo gotamo, nàlaü sallàpàya. So antamantàneva sevati. Iïgha gahapati, samaõo gotamo imaü parisaü àgaccheyya, ekapa¤heneva naü saüsàdeyyàma2 tucchakumbhica naü ma¤¤e orodheyyàmà'ti. 4. Assosi kho bhagavà dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusakàya sandhànassa gahapatissa nigrodhena paribbàjakena saddhiü imaü kathàsallàpaü. Atha kho bhagavà gijjhakuñà pabbatà orohitvà yena [PTS Page 039] [\q 39/] sumàgadhàya tãre moranivàpo tenupasaïkami. Upasaïkamitvà sumàgadhàya tãre moranivàpe abhokàse caïkami. Addasà kho nigrodho paribbàjako bhagavantaü sumàgadhàya tãre moranivàpe abbhokàse caïkamantaü. Disvàna sakaü parisaü saõñhapesi: appasaddà bhonto bhontu, mà bhonto saddamakattha. Ayaü samaõo gotamo sumàgadhàya tãre moranivàpe abbhokàse caïkamati. Appasaddakàmo kho pana so àyasmà, appasaddassa vaõõavàdã. Appevanàma appasaddaü parisaü viditvà upasaïkamitabbaü ma¤¤eyya. Sace samaõo gotamo imaü parisaü àgaccheyya, imaü taü pa¤haü puccheyyàma 'ko nàma so bhante, bhagavato dhammo yena bhagavà sàvake vineti yena bhagavatà sàvakà vinãtà assàsappattà pañijànanti ajjhàsayaü àdibrahmacariyanti? Evaü vutte te paribbàjakà tuõhã ahesuü. - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. A¤¤athà ca pana [pts] antapantàneva (syà) 2. Saühareyyàma (kam) [BJT Page 062] [\x 62/] Tapojigucchàvàdà 5. Atha kho bhagavà yena nigrodho paribbàjako tenupasaïkami. Atha kho nigrodho paribbàjako bhagavantaü etadavoca: etu kho bhante bhagavà, svàgataü bhante bhagavato. Cirassaü kho bhante, bhagavà imaü pariyàyamakàsi yadidaü idhàgamanàya. Nisãdatu bhante bhagavà, idamàsanaü pa¤¤attanti. Nisãdi bhagavà pa¤¤atte àsane. Nigrodho pi kho paribbàjako a¤¤ataraü nicaü àsanaü gahetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho nigrodhaü paribbàjakaü bhagavà etadavoca: 'kàyanuttha nigrodha etarahi kathàya sannisinnà? Kà ca pana vo antarà kathà vippakatà? Ti. [PTS Page 040] [\q 40/] evaü vutte nigrodho paribbàjako bhagavantaü etadavoca: "idha mayaü bhante, addasàma bhagavantaü sumàgadhàya tãre moranivàpe abbhokàse caïkamantaü. Disvàna evaü avocumhà: sace samaõo gotamo imaü parisaü àgaccheyya, imaü taü pa¤haü puccheyyàma: ko nàma so bhante, bhagavato dhammo yena bhagavà sàvake vineti, yena bhagavatà sàvakà vinãtà assàsappattà pañijànanti ajjhàsayaü àdibrahmacariyanti? "Ayaü kho no bhante, antarà kathà vippakatà, atha bhagavà anuppatto"ti. "Dujjànaü kho panetaü nigrodha, tayà a¤¤adiññhikena a¤¤akhantikena a¤¤arucikena a¤¤atràyogena a¤¤atràcariyakena 'yenàhaü sàvake vinemi, yena mayà sàvakà vinãtà assàsappattà pañijànanti ajjhàsayaü àdibrahmacariyanti. Iïgha, tvaü maü nigrodha sake àcàriyake adhijegucche pa¤haü puccha "kathaü santà nu kho bhante, tapojigucchà paripuõõà hoti, kathaü aparipuõõà? "Ti. 6. Evaü vutte te paribbàjakà unnàdino uccàsaddà mahàsaddà ahesuü, "acchariyaü vata bho abbhåtaü vata bho samaõassa gotamassa mahiddhikatà mahànubhàvatà, yatra hi nàma sakavàdaü ñhapessati, paravàdena pavàressatã "ti. Atha kho nigrodho paribbàjako te paribbàjake appasadde katvà, bhagavantaü etadavoca: "mayaü kho bhante tapo jigucchàvàdà tapojigucchàsàrà1 tapojigucchaü allãnà2 viharàma. Kathaü santà nu kho bhante, tapojigucchà paripuõõà hoti, kathaü aparipuõõà? "Ti - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Tapojigucchà sàrodà (kam) 2. Tapojigucajà allinà (machasaü) [BJT Page 064] [\x 64/] "Idha nigrodha tapassã acelako hoti, muttàcàro hatthàpalekhano,1 naehibhadantiko, natiññhabhadantiko, nàbhihañaü [PTS Page 041] [\q 41/] na uddissakañaü na nimantanaü sàdiyati. So na kumbhimukhà pañigaõhàti, na kalopimukhà pañigaõhàti. Na eëakamantaraü, na daõóamantaraü, na musalamantaraü, na dvinnaü bhu¤jamànànaü, na gabbhiniyà, na pàyamànàya, na purisantaragatàya, na saükittãsu, na yattha sà uññhito hoti, na yattha makkhikà saõóasaõóacàrinã, na macchaü, na maüsaü, na suraü, na merayaü, na thusodakaü pivati. So ekàgàriko và hoti ekàlopiko, dvàgàriko và hoti dvà lopiko, sattàgàriko và hoti sattàlopiko. Ekissàpi dattiyà yàpeti, dvihi pi dattãhi yàpeti, tãhi pi dattãhi yàpeti, catåhi pi dattãhi yàpeti, pa¤cahi pi dattãhi yàpeti, chahi pi dattãhi yàpeti, sattahi pi dattãhi yàpeti. Ekàhikampi àhàraü àhàreti, dvàhikampi2 àhàraü àhàreti, tãhikampi àhàraü àhàreti, catåhikampi àhàraü àhàreti, pa¤càhikampi àhàraü àhàreti, chàhikampi àhàraü àhàreti, sattàhikampi àhàraü àhàreti iti evaråpaü addhamàsikampi pariyàyabhattabhojanànuyogamanuyutto viharati. So sàkabhakkho và hoti, sàmàkabhakkho và hoti, nivàrabhakkho và hoti, daddulabhakkho và hoti, hañabhakkho và hoti, kaõabhakkho và hoti, àcàmabhakkho và hoti, pi¤¤àkabhakkho và hoti, tiõabhakkho và hoti, gomayabhakkho và hoti, vanamålaphalàhàro yàpeti pavattaphalabhojã. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Hatthàvalekhano (kam) 2. Dvãhitampi (machasaü) [BJT Page 066] [\x 66/] 7. So sàõàni pi dhàreti, masàõàni pi dhàreti, chavadussàni pi dhàreti, paüsukulànipi dhàreti, tirãñàni pi dhàreti, ajinàni pi dhàreti, ajinakkhipampi dhàreti, kusacãrampi dhàreti, Vàkacãrampi dhàreti, phalakacãrampi dhàreti, kesakambalampi dhàreti, vàëakambalampi dhàreti, ulåkapakkhampi dhàreti. Kesamassulocako pi hoti kesamassulocanànuyogamanuyutto, [PTS Page 042] [\q 42/] ubbhaññhako pi1 hoti àsanapañikkhitto, ukkuñiko pi hoti ukkuñikappadhànamanuyutto, kaõñakàpassayiko pi hoti kaõñakàpasse seyyaü kappeti, phalakaseyyampi kappeti, thaõóilaseyyampi kappeti, ekapassayiko pi hoti rajojalladharo, abbhokàsiko[C1] pi hoti yathàsatthatiko, vekañiko pi hoti vikañabhojanànuyogamanuyutto, àpànako pi hoti àpànakattamanuyutto, sàyaütatiyakampi udakorohanànuyogamanuyutto viharati. Taü kimma¤¤asi nigrodha, yadi evaü sante tapojigucchà paripuõõà và hoti aparipuõõà và? Ti. Addhà kho bhante, evaü sante tapojigucchà paripuõõà hoti no aparipuõaõà" ti. Tapo upakkilesà 8. "Evaü paripuõõàya pi kho ahaü nigrodha, tapojigucchàya anekavihite upakkilese vadàmã"ti. "Yathàkathaü pana bhante, bhagavà evaü paripuõõàya tapojigucchàya anekavihite upakkilese vadatã? Ti. "Idha nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati. So tena tapasà attamano hoti paripuõõasaükappo. Yampi kho nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati, so tena tapasà attamano hoti paripuõõasaükappo, ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso' hoti. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Ubhaññhakopi (syà) ubbhañako pi (kam) [BJT Page 068] [\x 68/] Puna ca paraü nigrodha, tapassi tapaü samàdiyati. So tena tapasà attànukkaüseti paraü vambheti. Yampi nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati. So tena tapasà attànukkaüseti paraü vambheti, ayampi nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati. So tena tapasà majjati mucchati pamàdamàpajjati1 yampi nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati, so tena tapasà [PTS Page 043] [\q 43/] majjati mucchati pamàdamàpajjati, ayampi ko nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati. So tena tapasà làbhasakkàrasilokaü abhinibbatteti. So tena làbhasakkàrasilokena attamano hoti paripuõõasaükappo. Yampi nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati, so tena tapasà làbhasakkàrasilokaü abhinibbatteti, so tena làbhasakkàrasilokena attamano hoti paripuõõasaükappo. Ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati. So tena tapasà làbhasakkàrasilokaü abhinibbatteti. So tena làbhasakkàrasilokena attànukkaüseti paraü vambheti. Yampi nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati, so tena tapasà làbhasakkàrasilokaü abhinibbatteti, so tena làbhasakkàrasilokena attànukkaüseti, paraü vambheti. Ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati. So tena tapasà làbhasakkàrasilokaü abhinibbatteti. So tena làbhasakkàrasilokena majjati mucchati pamàdamàpajjati. Yampi kho nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati, so tena tapasà làbhasakkàrasãlokaü abhinibbatteti, so tena làbhasakkàrasilokena majjati mucchati pamàda màpajjati. Ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati, bhojanesu vodàsaü àpajjati 'idaü me khamati, idaü me nakkhamatã'ti. So ya¤ca2 khvassa nakkhamati taü sàpekkho pajahati, yaü panassa khamati taü gathito3 mucchito ajjhopanno anàdãnavadassàvi anissaraõapa¤¤o paribhu¤jati yampi kho nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati, bhojanesu vodàsaü àpajjati 'idaü me khamati, idaü me nakkhamatã'ti. So ya¤ca2 khvassanakkhamati taü sàpekkho pajahati, yaüpanassa khamati taü gathito3 mucchito ajjhopanno anàdãnavadassàvi anissaraõapa¤¤o paribhu¤jati. Ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Madamàpajjati - syà 2. Yaühi [pts 3.] Gathito (sãmu) [BJT Page 070] [\x 70/] [PTS Page 044] [\q 44/] puna ca paraü nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati làbhasakkàrasilokanikantihetu 'sakkarissanti maü ràjàno ràjamahàmattakhattiyà bràhmaõà gahapatikà titthiyà'ti. Yampi nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati làbhasakkàrasilokanikantihetu 'sakkarissanti maü ràjàno ràjamahàmattiyà bràhmaõà gahapatikà titthiyà'ti. Ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã a¤¤ataraü samaõaü và bràhmaõaü và apasàdetà1 hoti: kimpanàyaü sambahulàjivo2 sabbaü sambhakkheti seyyathãdaü målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü aggabãjaü bãjabãjameva pa¤camaü asanivicakkaü dantàkuñaü samaõappavàdenàti yampi nigrodha, tapassã a¤¤ataraü samaõaü và bràhmaõaü và apasàdetà1 hoti: kimpanàyaü sambahulàjivo2 sabbaü sambhakkheti seyyathãdaü målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü aggabãjaü bãjabãjameva pa¤camaü asanivicakkaü dantàkåñaü samaõappavàdenàti ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. 9. Puna ca paraü nigrodha, tapassã passati a¤¤ataraü samaõaü và bràhmaõaü và kulesu sakkarãyamànaü garukarãyamànaü mànãyamànaü påjãyamànaü disvà tassa evaü hoti' 'ima¤hi nàma sambahulàjãvaü kulesu sakkaronti garukaronti mànenti påjenti, maü pana tapassiü låkhàjãviü kulesu na sakkaronti na garukaronti na mànenti na påjentã'ti. Iti so issàmacchariyaü kulesu uppàdetà hoti. Yampi kho nigrodha, tapassã passati a¤¤ataraü samaõaü và bràhmaõaü và kulesu sakkarãyamànaü garukarãyamànaü mànãyamànaü påjãyamànaü disvà tassa evaü hoti 'ima¤hi nàma sambahulàjãvaü kulesu sakkaronti garukaronti mànenti påjenti, maü pana tapassiü låkhàjãviü kulesu na sakkaronti na garu karonti na mànenti na påjentã'ti. Iti so issàmacchariyaü kulesu uppàdenà hoti. Ayamapi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha tapassã àpàtakanisàdã3 hoti. Yampi kho nigrodha, tapassã àpàtakanisàdã hoti. Ayampã kho nigrodha, tapassino no upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã attànaü àdassayamàno kulesu carati idampi me tapasmiü idampi me tapasminti. Yampi kho nigrodha, tapassã attànaü àdassayamàno kulesu carati idampi me tapasmiü idampi me tapasminti ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. [PTS Page 045] [\q 45/] puna ca paraü nigrodha, tapassã ki¤cideva pañicchannaü sevati so 'khamati te idanti?' Puññho samano akkhamamànaü àha 'khamatã'ti khamamànaü àha 'nakkhamatã'ti. Iti so sampajànamusà bhàsità hoti. Yampi kho nigrodha, tapassã ki¤cideva pañicchannaü sevati so 'khamati te idanti?' Puññho samano akkhamamànaü àha 'khamatã'ti khamamànaü àha 'nakkhamatã'ti. Iti so sampajànamusà bhàsità hoti ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã tathàgatassa santa¤¤eva pariyàyaü anu¤¤eyyaü nànujànàti. Yampi kho nigrodha tapassã tathàgatassa santa¤¤eva pariyàyaü anu¤¤eyyaü nànujànàti. Ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Apasàretà (kam) 2. Bahulàjivo [pts] 3. âpàthakanisàdi (sãmu) [BJT Page 072] [\x 72/] Puna ca paraü nigrodha, tapassã kodhano hoti upanàhã. Yampi nigrodha, tapassã kodhano hoti upanàhã, ayampã kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã makkhi hoti paëàsã1. Yampi nigrodha, tapassã makkhã hoti paëàsi, ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã ussukã hoti maccharã. Yampi nigrodha, tapassã ussukã hoti maccharã, ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã sañho hoti màyàvã. Yampi nigrodha, tapassã sañho hoti màyàvã, ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã thaddho hoti atimànã. Yampi nigrodha, tapassã thaddho hoti atimànã, ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã pàpiccho hoti pàpikànaü icchànaü vasaü gato. Yampi nigrodha, tapassã pàpiccho hoti pàpikànaü icchànaü vasaü gato, ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã micchàdiññhiko hoti antaggàhikàya diññhiyà samannàgato. Yampi nigrodha, tapassã micchàdiññhiko hoti antaggàhikàya diññhiyà samannàgato, ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã sandiññhiparàmàsi hoti àdhànaggàhã duppañinissaggã. Yampi nigrodha, tapassã sandiññhiparàmàsi hoti àdhànaggàhã duppañinissaggã, ayampi kho nigrodha, tapassino upakkileso hoti. Taü kimma¤¤asi nigrodha, yadi me tapojigucchà upakkilesà và anupakkilesà và? Ti. "Addhà kho ime bhante, tapojigucchà upakkilesà no anupakkilesà. hànaü kho panetaü bhante vijjati, yaü idhekacco tapassã sabbeheva imehi upakkilesehi samannàgato assa, ko pana vàdo a¤¤atara¤¤atarenà? "Ti. Parisuddhapapañikappattikathà 10. Idha nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati. So tena tapasà na attamano hoti na paripuõõasaükappo. Yampi nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati, so tena tapasà na attamano [PTS Page 046] [\q 46/] hoti na paripuõõasaükappo. Evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati. So tena tapasà na attànukkaüseti, na paraü vambheti. Yampi nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati, so tena tapasà na attànukkaüseti, na paraü vambheti. Evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. 11. Puna ca paraü nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati so tena tapasà na majjati na mucchati na pamàdamàpajjati. Yampi nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati. So tena tapasà na majjati na mucchati na pamàdamàpajjati, evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Palàsi (syà, [pts] 2. Upakkilesà hoti (kam) [BJT Page 074] [\x 74/] Puna ca paraü nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati. So tena tapasà làbhasakkàrasilokaü abhinibbatteti. So tena làbhasakkàrasilokena na attamano hoti na paripuõõasaükappo. Yampi nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati so tena tapasà làbhasakkàrasilokaü abhinibbatteti, so tena làbhasakkàrasilokena na attamano hoti na paripuõõasaükappo. Evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati. So tena tapasà làbhasakkàrasilokaü abhinibbatteti. So tena làbhasakkàrasilokena na attànukkaüseti na paraü vambheti. Yampi nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati so tena tapasà làbhasakkàrasilokaü abhinibbatteti so tena làbhasakkàrasilokena na attànukkaüseti na paraü vambheti. Evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati. So tena tapasà làbhasakkàrasilokaü abhinibbatteti. So tena làbhasakkàrasilokena na majjati na mucchati na pamàdamàpajjati. Yampi nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati so tena tapasà làbhasakkàrasilokaü abhinibbatteti so tena làbhasakkàrasalokena na majjati na mucchati na pamàdamàpajjati. Evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã tapaü samàdiyati bhojanesu na vodàsaü àpajjati 'idaü me khamati, idaü me nakkhamatã'ti. So ya¤ca khvassa nakkhamati taü anapekkho pajahati, yaü panassa khamati taü agathito amucchito anajjhàpanno àdãnavadassàvã nissaraõapa¤¤o paribhu¤jati, evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã na tapaü samàdiyati, làbhasakkàrasilokanikantihetu 'sakkarissanti maü ràjàno ràjamahàmattà khattiyà bràhmaõà gahapatikà titthiyà 'ti. Evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. [BJT Page 076] [\x 76/] Puna ca paraü nigrodha, tapassã a¤¤ataraü samaõaü và bràhmaõaü và nàpasàretà hoti: kimpanàyaü [PTS Page 047] [\q 47/] sambahulàjivo sabbaü sambhakkheti seyyathãdaü, målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü aggabãjaü bãjabãjameva pa¤camaü, asanivicakkaü dantakåñaü samaõappavàdenàti, evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã passati a¤¤ataraü samaõaü và bràhmaõaü và kulesu sakkarãyamànaü garukarãyamànaü mànãyamànaü påjãyamànaü. Disvà tassa na evaü hoti: ima¤hi nàma sambahulàjãviü kulesu sakkaronti garukaronti mànenti påjenti, maü pana tapassiü lukhàjiviü kulesu na sakkaronti na garukaronti na mànenti na påjentã ti, iti so issàmacchariyaü kulesu anuppàdetà hoti, evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã na àpàtakanisàdã hoti evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã na attànaü àdassayamàno kulesu carati ' idampi me tapasmiü, idampi me tapasminti', evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hotã. Puna ca paraü nigrodha, tapassã na ki¤cideva pañicchannaü sevati, so 'khamati te idanti?' Puññho samàno akkhamamànaü àha nakkhamatã ti, khamamànaü àha khamatã ti, iti so sampajànamusà na bhàsità hoti. Evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã tathàgatassa và tathàgatasàvakassa và dhammaü desentassa santaü yeva pariyàyaü anu¤¤eyyaü anujànàti. Evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã akkodhano hoti anupanàhã. Yampi nigrodha, tapassã akkodhano hoti anupanàhã. Evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. [BJT Page 078] [\x 78/] Puna ca paraü nigrodha, tapassã amakkhã hoti apalàsã. Yampi nigrodha, tapassã amakkhã hoti apalàsã, evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã anussukã hoti amaccharã. Yampi nigrodha, tapassã anussukã hoti amaccharã. Evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã asañho hoti amàyàvã. Yampi nigrodha, tapassã asañho hoti amàyàvã, evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã atthaddho hoti [PTS Page 048] [\q 48/] anatimànã. Yampi nigrodha, tapassã atthaddho hoti anatimànã, evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã na pàpiccho hoti na pàpikànaü icchànaü vasaü gato, yampi nigrodha, tapassã na pàpiccho hoti na pàpikànaü icchànaü vasaü gato, evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã na micchàdiññhiko hoti na antaggàhikàya diññhiyà samannàgato. Yampi nigrodha, tapassã na micchàdiññhiko hoti na antaggàhikàya diññhiyà samannàgato, evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. Puna ca paraü nigrodha, tapassã na sandiññhiparàmàsi hoti na àdhànaggàhã suppañinissaggã, yampi nigrodha, tapassã na sandiññhiparàmàsi hoti na àdhànaggàhã suppañinissaggã, evaü so tasmiü ñhàne parisuddho hoti. "Taü kimma¤¤asi nigrodha? Yadi evaü sante tapojigucchà parisuddhà và hoti aparisuddhàvà? "Ti Addhà kho bhante, evaü sante tapojigucchà parisuddhà hoti no aparisuddhà, aggappattà ca sàrappattà cà "ti. "Na kho nigrodha, ettàvatà tapojigucchà aggappattà ca hoti sàrappattà ca. Api ca kho papañikappattà va1 hotã "ti. Parisuddhatacappattakatà - kathà 12. "Kittàvatà pana bhante, tapojigucchà aggappattà ca hoti sàrappattà ca. Sàdhu me bhante, bhagavà tapojigucchàya agga¤¤eva pàpetu sàra¤¤eva pàpetå "ti. "Idha nigrodha, tapassã càtuyàmasaüvarasaüvuto hoti. Katha¤ca nigrodha, tapassã càtuyàmasaüvarasaüvuto hoti? - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Papañikapattàva (kam) [BJT Page 080] [\x 80/] Idha nigrodha, tapassã na pàõamatipàteti, na pàõamatipàtàpayati, na pàõamatipàtayato samanu¤¤o [PTS Page 049] [\q 49/] hoti, na adinnaü àdiyati, na adinnaü àdiyàpeti, na adinnaü àdiyato samanu¤¤o hoti, na musà bhaõati, na musà bhaõàpeti, na musà bhaõato samanu¤¤o hoti, na bhàvitamàsiüsati, na bhàvitamàsiüsàpeti, na bhàvitamàsiüsato samanu¤¤o hoti. Evaü kho nigrodha, tapassã càtuyàmasaüvarasaüvuto hoti. Yato kho nigrodha, tapassã càtuyàsamasaüvarasaüvuto hoti, aduü cassa hoti tapassitàya. So abhiharati no hãnàyàvattati. So vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà, ujuü kàyaü paõidhàya, parimukhaü satiü upaññhapetvà. So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati, abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati, sabbapàõabhåtahitànukampã byàpàdapadosà cittaü parisodheti, thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati, àlokasa¤¤i sato sampajàno thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati. Ajjhattaü våpasantacitto uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati, akathaïkathi kusalesu dhammesu, vicikicchàya cittaü parisodheti. So ime pa¤canãvaraõe pahàya cetaso upakkilese pa¤¤àya dubbalãkaraõe, mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena [PTS Page 050] [\q 50/] mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. Karuõàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. Muditàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü muditàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. Upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. [BJT Page 082] [\x 82/] Taü kimma¤¤asi nigrodha, yadi evaü sante tapojigucchà parisuddhà và hoti. No aparisuddhà, "Addhà kho bhante, evaü sante tapojigucchà parisuddhà hoti no aparisuddhà, aggappattà ca sàrappattà' cà "ti. "Na kho nigrodha, ettàvatà tapojigucchà aggappattà ca hoti sàrappattà ca, api ca kho tacappattà hotã "ti. Parisuddhapheggupattakatà - kathà. 13. "Kittàvatà ca kho pana bhante, tapojigucchà aggappattà ca hoti sàrappattà ca? Sàdhu me bhante, bhagavà tapojigucchàya agga¤¤eva pàpetu sàra¤¤eva pàpetå "ti. "Idha nigrodha, tapassã càtuyàmasaüvarasaüvuto hoti. Katha¤ca pana nigrodha, tapassã càtuyàmasaüvarasaüvuto hoti? Idha nigrodha, tapassã na pàõamatipàteti, na pàõamatipàtàpayati, na pàõamatipàtayato samanu¤¤o hoti, na adinnaü àdiyati, na adinnaü àdiyàpeti, na adinnaü àdiyato samanu¤¤o hoti, na musà bhaõati, na musà bhaõàpeti, na musà bhaõato samanu¤¤o hoti, na bhàvitamàsiüsati, na bhàvitamàsiüsàpeti, na bhàvitamàsiüsato samanu¤¤o hoti. Evaü kho nigrodha, tapassã evaü càtuyàmasaüvarasaüvuto hoti. Yato kho nigrodha, tapassã càtuyàsamasaüvarasaüvuto hoti, aduü cassa hoti tapassitàya. So abhiharati no hãnàyàvattati. So vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà, ujuü kàyaü paõidhàya, parimukhaü satiü upaññhapetvà. So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati, abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati, sabbapàõabhåtahitànukampã byàpàdapadosà cittaü parisodheti, thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati, àlokasa¤¤ã sato sampajàno thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati, ajjhattaü våpasantacitto uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati, akathaïkathi kusalesu dhammesu, vicikicchàya cittaü parisodheti. So ime pa¤canãvaraõe pahàya cetaso upakkilese pa¤¤àya dubbalãkaraõe, mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. Karuõàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. Muditàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü muditàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. Upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, seyyathãdaü ekampi jàtiü dve pi jàtiyo tisso pi jàtiyo catasso pi jàtiyo pa¤ca pi jàtiyo dasa pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàëãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi [PTS Page 051] [\q 51/] jàtisatasahassampi, anekànipi jàtisatàni anekàni pi jàtisahassàni anekàni pi jàtisatasahassàni, aneke pi saüvaññakappe aneke pi vivaññakappe aneke pi saüvaññavivaññakappe: amutràsiü evannàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra udapàdiü. Tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno "ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Taü kimma¤¤asi nigrodha, yadi evaü sante tapojigucchà parisuddhà và hoti aparisuddhà và? "Ti. [BJT Page 084] [\x 84/] "Addhà kho bhante, evaü sante tapojigucchà parisuddhà hoti no aparisuddhà, aggappattà ca sàrappattà cà "ti. "Na kho nigrodha, ettàvatà tapojigucchà aggappattà ca hoti sàrappattà ca. Api ca kho phegaguppattà hotã "ti. Parisuddha agagappattasàrappattakatà - kathà 14. "Kittàvatà pana bhante, tapojigucchà aggappattà ca hoti sàrappattà ca? Sàdhu me bhante, bhagavà tapojigucchàya agga¤¤eva pàpetu sàra¤¤eva pàpetå "ti. "Idha nigrodha, tapassã càtuyàmasaüvarasaüvuto hoti. Katha¤ca nigrodha, tapassã càtuyàmasaüvarasaüvuto hoti? Idha nigrodha, tapassã na pàõamatipàteti, na pàõamatipàtàpayati, na pàõamatipàtayato samanu¤¤o hoti, na adinnaü àdiyati, na adinnaü àdiyàpeti, na adinnaü àdiyato samanu¤¤o hoti, na musà bhaõati, na musà bhaõàpeti, na musà bhaõato samanu¤¤o hoti, na bhàvitamàsiüsati, na bhàvitamàsiüsàpeti, na bhàvitamàsiüsato samanu¤¤o hoti. Evaü kho nigrodha, tapassã càtuyàmasaüvarasaüvuto hoti. Yato kho nigrodha, tapassã càtuyàsamasaüvarasaüvuto hoti, aduü cassa hoti tapassitàya. So abhiharati no hãnàyàvattati. So vivittaü sonàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà, ujuü kàyaü paõidhàya, parimukhaü satiü upaññhapetvà. So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati, abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati, sabbapàõabhåtahitànukampã byàpàdapadosà cittaü parisodheti, thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati, àlokasa¤¤i sato sampajàno thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasantacitto uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati, akathaïkathã kusalesu dhammesu, vicikicchàya cittaü parisodheti. So ime pa¤canãvaraõe pahàya cetaso upakkilese pa¤¤àya dubbalãkaraõe, mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. Karuõàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. Muditàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü muditàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. Upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, seyyathãdaü ekampi jàtiü dve pi jàtiyo tisso pi jàtiyo catasso pi jàtiyo pa¤ca pi jàtiyo dasa pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàëãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi, anekàni pi jàtisatàni anekàni pi jàtisahassàni anekàni pi jàtisatasahassàni, aneke pi saüvaññakappe aneke pi vivaññakappe aneke pi saüvaññavivaññakappe: amutràsiü evannàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra udapàdiü. Tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno "ti. Iti sàkàraü sauddesaü [PTS Page 052] [\q 52/] anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti "ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà, te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà "ti. Taü kimma¤¤asi nigrodha, yadi evaü sante tapojigucchà parisuddhà và hoti aparisuddhà và? "Ti. [BJT Page 086] [\x 86/] "Addhà kho bhante, evaü sante tapojigucchà parisuddhà hoti, no aparisuddhà, aggappattà ca sàrappattà cà "ti. "Ettavatà kho nigrodha, tapojigucchà aggappattà ca hoti sàrappattà ca. Iti kho nigrodha1, yaü maü tvaü avacàsi; ko nàma so bhante, bhagavato dhammo yena bhagavà sàvake vineti, yena bhagavatà sàvakà vinãtà assàsappattà pañijànanti ajjhàsayaü àdibrahmacariyanti, iti ko taü nigrodha, ñhànaü uttaritara¤ca paõãtatara¤ca yenàhaü sàvake vinemi, yena mayà sàvakà vinãtà assàsappattà pañijànanti ajjhàsayaü àdibrahmacariyanti". Evaü vutte te paribbàjakà unnàdino uccàsaddamahàsaddà ahesuü "ettha mayaü anassàma sàcariyakà, ettha mayaü panassàma sàcariyakà na mayaü ito bhãyyo uttaritaraü pajànàmà "ti. Nigrodhassa pajjhàyanaü. 15. [PTS Page 053] [\q 53/] yadà a¤¤àsi sandhàno gahapati 'a¤¤adatthu kho' dànime a¤¤atitthiyà paribbàjakà bhagavato bhàsitaü sussåsanti, sotaü odahanti, a¤¤àcittaü upaññhapentã 'ti. Atha nigrodhaü paribbàjakaü etadavoca: iti kho bhante nigrodha, yaü maü tvaü avacàsi, 'yagghe gahapati, jàneyyàsi kena samaõo gotamo saddhiü sallapati? Kena sàkacchaü samàpajjati? Kena pa¤¤àveyyattiyaü samàpajjati? Su¤¤àgàrahatà samaõassagotamassa pa¤¤à, aparisàvacaro samaõo gotamo, nàlaü sallàpàya, so antamantàneva sevati, seyyathàpi nàma go kàõà pariyantacàrinã antamantàneva sevati, evameva su¤¤àgàrahataü samaõassa gotamassa pa¤¤à, aparisàvacaro samaõo gotamo, nàlaü sallàpàya, so antamantàneva sevati. Iügha ca gahapati, samaõo gotamo imaü parisaü àgaccheyya, ekapa¤heneva naü saüsàdeyyàma, tucchakumbhã 'va naü ma¤¤e orodheyyàmà "ti. Ayaü kho so bhante, bhagavà arahaü sammàsambuddho idhànuppatto. Aparisàvacaraü pana naü karotha, gokàõaü pariyantacàriniü karotha, ekapa¤heneva naü saüsàdetha, tucchakumbhã 'va naü ma¤¤e orodhethà "ti. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Atha naü nigrodhaü (kam) [BJT Page 088] [\x 88/] 16, "Evaü vutte nigrodho paribbàjako tunhãbhåto maïkubhåto pattakkhandho adhomuko pajjhàyanto appañibhàno nisãdi. Atha kho bhagavà nigrodhaü paribbàjakaü tunhãbhåtaü maïkubhåtaü pattakkhavandhaü adhomukhaü pajjhàyantaü appañibhànaü viditvà nigrodhaü paribbàjakaü etadavoca: "saccaü kira nigrodha, bhàsità te esà vàcà "ti. [PTS Page 054] [\q 54/] "saccaü bhante, bhàsità me esà vàcà yathà bàlena yathà måëhena yathà akusalenà "ti. "Taü kimma¤¤asi nigrodha, kinti te sutaü paribbàjakànaü vuddhànaü mahallakànaü àcariyapàcariyànaü bhàsamànànaü ye te ahesuü atãtamaddhànaü arahanto sammàsambuddhà, evaü su te bhagavanto saügamma unnàdino uccàsaddamahàsaddà anekavihitaü tiracchànakathaü anuyuttà vihariüsu, seyyathãdaü ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü Annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü Itthikathaü purisakathaü sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü Pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü iti và, seyyathàpi tvaü etarahi sàcariyako? Udàhu evaü su te bhagavanto ara¤¤evanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevanti appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppàni seyyathàpàhaü etarahã? "Ti. "Sutaü metaü bhante, paribbàjakànaü vuddhànaü mahallakànaü àcariyapàcariyànaü bhàsamànànaü: 'ye te ahesuü atãtamaddhànaü arahanto sammàsambuddhà, na evaü su te bhagavanto saügamma samàgamma unnàdino uccàsaddamahàsaddà anekavihitaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü Màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü Pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü iti và, seyyathàpàhaü etarahi sàcariyako, evaü su te bhagavanto ara¤¤evanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevanti appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppàni seyyathàpi bhagavà etarahã "ti. - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Nàssu [pts] [BJT Page 090] [\x 90/] "Tassa te nigrodha, vi¤¤ussa sato mahallakassa na etadahosi: buddho so bhagavà bodhàya dhammaü deseti, danto so bhagavà damathàya dhammaü deseti, santo so bhagavà samathàya dhammaü deseti, tiõõo so bhagavà [PTS Page 055] [\q 55/] taraõàya dhammaü deseti, parinibbuto so bhagavà parinibbànàya dhammaü deseti? "Ti. Brahmacariyapariyosàna - sacchikiriyà 17. "Evaü vutte nigrodho paribbàjako bhagavantaü etadavoca: "accayo me bhante, accagamà yathà bàlaü yathà måëhaü yathà akusalaü, svàhaü evaü bhagavantaü avacàsiü. Tassa me bhante, bhagavà accayaü accayato pañigaõhàtu àyatiü saüvaràyà "ti. "Taggha tvaü nigrodha, accayo accagamà yathà bàlaü yathà måëhaü yathà akusalaü, yo maü tvaü evaü avacàsi. Yato ca kho tvaü nigrodha, accayaü accayato disvà yathàdhammaü pañikarosi, tante mayaü pañigaõhàma, vuddhi hesà nigrodha, ariyassa vinaye, yo accayaü accayato disvà yathàdhammaü pañikaroti, àyatiü saüvaraü àpajjati. Ahaü kho pana nãgrodha, evaü vadàmi: "etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko. Ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati satta vassàni. Tiññhantu nigrodha, satta vassàni. Etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko, ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati cha vassàni. Tiññhantu nigrodha cha vassàni. Etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko, ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati pa¤ca vassàni. Tiññhantu nigrodha pa¤ca vassàni. Etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko, ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati cattàri vassàni. Tiññhantu nigrodha cattàri vassàni. Etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko, ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati tãõi vassàni. Tiññhantu nigrodha, tãõi vassàni. Etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko, ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati dve vassàni. Tiññhantu nigrodha, dve vassàni. Etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko, ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati ekaü vassaü. [BJT Page 092] [\x 92/] Tiññhatu nigrodha, ekaü vassaü etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko. Ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati satta màsàni. Tiññhantu nigrodha, satta màsàni etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko. Ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati cha màsàni. Tiññhantu nigrodha, cha màsàni etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko. Ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati pa¤ca màsàni. Tiññhantu nigrodha, pa¤ca màsàni etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko. Ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati [PTS Page 056] [\q 56/] cattàri màsàni. Tiññhantu nigrodha, cattàri màsàni etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko. Ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati tãõi màsàni. Tiññhantu nigrodha, tãõi màsàni etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko. Ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati dve màsàni. Tiññhantu nigrodha, dve màsàni etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko. Ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati ekamàsaü. Tiññhatu nigrodha, ekamàsaü etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko. Ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati aóóhamàsaü. Tiññhatu nigrodha, aóóhamàso etu vi¤¤å puriso asañho amàyàvã ujujàtiko. Ahamanusàsàmi, ahaü dhammaü desemi. Yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati sattàhaü. Paribbàjakànaü pajjhàyanaü 18. Siyà kho pana te nigrodha, evamassa: antevàsikamyatà no samaõo gotamo evamàhà' ti. Na kho panetaü nigrodha, evaü daññhabbaü, yo eva te àcariyo so eva te àcariyo hotu. Siyà kho pana te nigrodha, evamassa: uddesà no vàcetukàmo samaõo gotamo evamàhà' ti. Na kho panetaü nigrodha, evaü daññhabbaü. Yo eva te uddeso, so eva te uddeso hotu. Siyà kho pana te nigrodha, evamassa: àjãvà no vàcetukàmo samaõo gotamo evamàhà' ti. Na kho panetaü nigrodha, evaü daññhabbaü. So eva te àjãvo so eva te àjãvo hotu. [BJT Page 094] [\x 94/] Siyà kho pana te nigrodha, evamassa: ye no dhammà akusalà akusalasaïkhàtà sàcariyakànaü, tesu patiññhàpetukàmo samaõo gotamo evamàhà' ti. Na kho panetaü nigrodha, evaü daññhabbaü akusalà ceva vo dhammà1 hontu akusalasaïkhàtà ca sàcariyakànaü. Siyà kho pana te nigrodha, evamassa; ye no dhammà kusalà kusalasaïkhàtà sàcariyakànaü, tehi vivecetukàmo samaõo gotamo evamàhà' ti. Na kho panetaü nigrodha, evaü daññhabbaü, kusalà ceva vo dhammà hontu kusalasaïkhàtà ca sàcariyakànaü. Iti khvàhaü nigrodha, neva antevàsikamyatà evaü vadàmi, napi uddesà càvetukàmo [PTS Page 057] [\q 57/] evaü vadàmi. Napi àjãvà càvetukàmo evaü vadàmi, napi ye ca vo dhammà2 akusalà akusalasaïkhàtà sàcariyakànaü tesu patiññhàpetukàmo evaü vadàmi. Napi ye ca vo dhammà kusalà kusalasaïkhàtà sàcariyakànaü tehi vivecetukàmo evaü vadàmi. Santi ca kho nigrodha, akusalà dhammà appahãõà saükilesikà ponobhavikà3 sadarà4 dukkhavipàkà àyatiü jàtijaràmaraõiyà, yesàhaü pahànàya dhammaü desemi yathà pañipannànaü vo saükilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhassanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññhevadhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà "ti. 19. " Evaü vutte te paribbàjakà tuõhãbhåtà maïkubhåtà pattakkhandhà adhomukhà pajjhàyantà appañibhàõà nisidiüsu, yathà taü màrena pariyuññhitacittà. Atha kho bhagavato etadahosi: sabbe pi me moghapurisà phuññhà pàpimatà, yatra hi nàma ekassapi na evaü bhavissati "handa mayaü a¤¤àõatthampi samaõe gotame brahmacariyaü caràma, kiü karissati sattàho "ti. Atha kho bhagavà udumbarikàya paribbàjakàràme sãhanàdaü naditvà, vehàsaü ababhuggantvà, gijjhakåñe pabbate paccuññhàsi5. Sandhàno pana gahapati tàvadeva ràjagahaü pàvisã ti. Udumbarikasuttaü niññhitaü dutiyaü (25) - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Co ne dhammà [pts] 2. Na pi ye ne dhammà (syà) 3. Ponobabhavikà (majasaü) 4. Sadadarà [pts] kam), sadarathà, (syà) 5. Paccupaññhàsi, (machasaü) [BJT Page 96] [\x 96/] 3. Cakkavattisuttaü [PTS Page 058] [\q 58/] 1. Evaü me sutaü: Ekaü samayaü bhagavà magadhesu viharati màtulàyaü. Tatra kho bhagavà bhikkhu àmantesi bhikkhavo'ti. 'Bhadante'ti te bhikkhu bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Attadãpà bhikkhave, viharatha attasaraõà ana¤¤asaraõà, dhammadãpà dhammasaraõà ana¤¤asaraõà. Katha¤ca pana bhikkhave, bhikkhu attadãpo viharati attasaraõo ana¤¤asaraõo, dhammadãpo dhammasaraõo ana¤¤asaraõo? Idha bhikkhave, bhikkhu kàye kàyànupassã viharati. âtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü. Idha bhikkhave, bhikkhu vedanàsu vedanà passã viharati, àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü. Idha bhikkhave, bhikkhu citte cittànupassã, viharati, àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü. Idha bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammànupassã viharati, àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü. Evaü kho bhikkhave, bhikkhu attadipo viharati attasaraõo ana¤¤asaraõo, dhammadãpo dhammasaraõo ana¤¤asaraõo. Gocare bhikkhave, caratha sake pettike visaye. Gocare bhikkhave, carataü sake pettike visaye na lacchati màro otàraü, na lacchati màro àrammaõaü. Kusalànaü bhikkhave, dhammànaü samàdànahetu evamidaü pu¤¤aü pavaóóhati. [BJT Page 98] [\x 98/] 2. [PTS Page 059] [\q 59/] bhåtapubbaü bhikkhave, ràjà daëhanemi nàma ahosi, cakkavatatã dhammiko ràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni sattaratanàni ahesuü, seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü ko panassa puttà ahesuü, sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü adaõóena asatthena dhammena1 abhivijiya ajjhàvasi. Atha kho bhikkhave, ràjà daëhanemi bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena a¤¤ataraü purisaü àmantesi: "yadà tvaü amho purisa, passeyyàsi dibbaü cakkaratanaü osakkitaü, ñhànà cutaü, atha me àroceyyàsã"ti. 'Evaü devà'ti kho bhikkhave, so puriso ra¤¤o daëhanemissa paccassosi. Addasà ko bhikkhave, so puriso bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena dibbaü cakkaratanaü osakkitaü ñhànà vutaü. Disvàna yena ràjà daëhanemi tenupasaïkami, upasaïkamitvà ràjànaü daëhanemiü etadavoca: yagghe deva, jàneyyàsi dibbaü te cakkaratanaü osakkitaü ñhànà cutanti. 3. Atha kho bhikkhave, ràjà daëhanemi jeññhaputtaü kumàraü àmantetvà2 etadàvoca: dibbaü kira me tàta, kumàra cakkaratanaü osakkitaü ñhànà cutaü. Sutaü ko pana metaü 'yassa ra¤¤o cakkavattissa dibbaü cakkaratanaü osakkati, ñhànà cavati, na'dàni tena ra¤¤à ciraü jãvitabbaü hotã'ti. Bhuttà kho [PTS Page 060] [\q 60/] pana me mànusikà kàmà, samayo'dàni me dibbe kàme pariyesituü. Ehi tvaü tàta, kumàra imaü samuddapariyantaü pañhaviü pañipajja. Ahaü pana kesamassuü ohàretvà, kàsàyàni vatthàni acchàdetvà, agàrasmà anagàriyaü pabbajissàmi"ti. Atha kho bhikkhave, ràjà daëhanemi jeññhaputtaü kumàraü sàdhukaü rajjesamanusàsitvà, kesamassuü ohàretvà, kasàyàni vatthàni acchàdetvà, agàrasmà anagàriyaü pabbaji. - - - - - - - - - - - - - 1. Dhammena samena (syà kami) 2. âmantapetvà (machasaü) [BJT Page 100] [\x 100/] Sattàhapabbajite kho pana bhikkhave, ràjisimhi dibbaü cakkaratanaü antaradhàyi. Atha kho bhikkhave a¤¤ataro puriso yena ràjà khattiyo muddhàhisitto1 tenusapasaïkami. Upasaïkamitvà ràjànaü khattiyaü muddhàhisittaü etadavoca: yagegha deva, jàneyyàsi dibbaü cakkaratanaü antarahitanti. Atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisittodibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi. Anattamanata¤ca pañisaüvedesi. So yena ràjisi tenupasaïkami. Upasaïkamitvà ràjisiü etadavoca: yagegha deva, jàneyyàsi dibbaü cakkaratanaü antarahitanti. Evaü vutte bhikkhave ràjisi ràjànaü khattiyaü muddhàbhisittaü etadavoca: 'mà kho tvaü tàta, dibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi, mà anattamanata¤ca pañisaüvedesã. Na hi te tàta, dibbaü cakkaratanaü pettikaü dàyajjaü, iïgha tvaü tàta, ariye cakkavattivatte vattàhi. hànaü kho panetaü vijjati yatte ariye cakkavattivatte vattamànassa tadàhuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa2 uposathikassa uparipàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàtu bhavissati sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbàkàraparipåra"niti. [PTS Page 061] [\q 61/] 4. "Katamaü pana taü deva, ariyaü cakkavattivattanti"? "Tenahi tvaü tàta, dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu antojanasmiü. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu balakàyasmiü. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu khatatiyesu anuyuttesu4 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Muddhàvasitetà ( sayyà [pts] 2. Sãsaü nahàtasasa [pts], sãsanahànasasa (syà) 3. Garuü karonetà (machasaü) 4. Anuyanetasu (machasaü) [BJT Page 102] [\x 102/] Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu bràhmaõagahapatikesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu negamajànapadesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu samaõabràhmaõesu. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu migapakkhãsu. Mà ca te tàta, vijite adhammakàro pavattittha. Ye ca te tàta, vijite adhanà assu, tesa¤ca dhanamanuppadeyyàsi1. Ye ca te tàta, vijite samaõabràhmaõà madappamàdà pañiviratà khantisoracce niviññhà ekamattànaü damenti, ekamattànaü samenti, ekamattànaü parinibbàpenti. Te kàlena kàlaü upasaïkamitvà paripuccheyyàsi paripa¤¤ehayyàsi: kiü bhante, kusalaü, kiü akusalaü, kiü sàvajjaü kiü anavajjaü, kiü sevitabbaü kiü na sevitabbaü, kiü me karãyamànaü dãgharattaü ahitàya dukkhàya assa, kiü và pana me karãyamànaü dãgharattaü hitàya sukhàya assà?"Ti. Tesaü sutvà yaü akusalaü taü abhinivajjeyyàsi, yaü kusalaü taü samàdàya vatteyyàsi. Idaü kho tàta, ariyaü cakkavattivatta"nti. "Evaü devà"ti kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto ràjisissa pañissutvà ariye cakkavattivatte2 vatti. Tassa ariye cakkavattivatte vattamànassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa uposathikassa uparipàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàturahosi, sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbàkàraparipåraü. Disvàna ra¤¤o khattiyassa muddhàhisittassa etadahosi: sutaü kho pana metaü yassa ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa uposathikassa uparipàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàtu bhavati. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Dhanamanuppadajjeyyàsi (syà [pts] 2. Ariyaü cakkavatativattaü (kami) [BJT Page 104] [\x 104/] Sahassàraü sanemika sanàbhikaü sabbàkàraparipåraü, [PTS Page 062] [\q 62/] so hoti ràjà cakkavattãti. Assaü nukho ahaü ràjà cakkavatatã"ti. 5. Atha kho bhikkhave, ràjà khattiyo muddhàbhisitto uññhàyàsanà, ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà vàmena hatthena bhiïkàraü gahetvà dakkhiõena hatthena cakkaratanaü abbhukkiri, 'pavattatu bhavaü cakkaratanaü, abhivijinàtu bhavaü cakkaratana'nti. Atha kho taü bhikkhave, cakkaratanaü puratthimaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave, padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave, puratthimàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja, sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavattã evamàha: Pàõo na hantabbo. Adinnaü nàdàtabbaü. Kàmesu micchà na caritabbà. Musà na bhàsitabbà. Majjaü na pàtabbaü. Yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave, puratthimàya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà1 ahesuü. Atha kho taü bhikkhave, cakkaratanaü puratthimaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà dakkhiõaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave, padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave, dakkhiõàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja, sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavattã evamàha: Pàõo na hantabbo. Adinnaü nàdàtabbaü. Kàmesu micchà na caritabbà. Musà na bhàsitabbà. Majjaü na pàtabbaü. Yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave, dakkhiõàya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà1 ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü dakkhiõaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà pacchimaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave, padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave, pacchimàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja, sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Anusantà (sãmu) [BJT Page 106] [\x 106/] Ràjà cakkavatatã evamàha: Pàõo na hantabbo, adintaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjaü na pàtabbaü, yathà bhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave, pacchimàya disàya pañiràjàno, te ra¤¤o cakkavattissa [PTS Page 063] [\q 63/] anuyuttà1 ahesuü. Atha kho taü bhikkhave, cakkaratanaü pacchimaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà uttaraü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave, padese dibbaü cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavattã vàsaü upaga¤chi saddiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave, uttaràya disàya pañiràjàno te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü2 te mahàràja, sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavattã evamàha: pàõo na hantabbo, adinnaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjaü na pàtabbaü, yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave, uttaràya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa [PTS Page 063] [\q 63/] anuyuttà ahesu. 6. Atha kho taü bhikkhave, cakkaratanaü samuddapariyantaü pañhaviü3 ahivijinitvà tameva ràjadhàniü paccàgantvà ra¤¤o cakkavattissa antepuradvàre atthakaraõappamukhe4 akkhàhataü ma¤¤e aññhàsi, ra¤¤o cakkavattissa antepuraü upasobhayamànaü. Dutiyopi kho bhikkhave, ràjà cakkavattã bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena a¤¤ataraü purisaü àmantesi: "yadà tvaü ambho purisa, passeyyàsi dibbaü cakkaratanaü osakkitaü, ñhànà cutaü, atha me àroceyyàsã"ti. 'Evaü devà'ti kho bhikkhave, so puriso ra¤¤o cakkavattissa paccassosi. Addasà kho bhikkhave, so puriso bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena dibbaü cakkaratanaü osakkitaü ñhànà vutaü. Disvàna yena ràjà cakkavattã tenupasaïkami, upasaïkamitvà ràjànaü cakkavattiü etadavoca: [PTS Page 064] [\q 64/] yagghe deva, jàneyyàsi dibbaü te cakkaratanaü osakkitaü ñhànà cutanti. 3. Atha kho bhikkhave, ràjà cakkavattã jeññhaputtaü kumàraü àmantetvà2 etadavoca: dibbaü kira me tàta kumàra cakkaratanaü osakkitaü ñhànà cutaü. Sutaü kho pana metaü 'yassa ra¤¤o cakkavattissa dibbaü cakkaratanaü osakkati, ñhànà cavati, na'dàni tena ra¤¤à ciraü jãvitabbaü hotã'ti. Bhuttà kho pana me mànusikà kàmà, samayo'dàni me dibbe kàme pariyesituü. Ehi tvaü tàta kumàra imaü samuddapariyantaü pañhaviü pañipajja. Ahaü pana kesamassuü ohàretvà, kàsàyàni vatthàni acchàdetvà, agàrasmà anagàriyaü pabbajissàmi"ti. Atha ko bhikkhave ràjà cakkavattã jeññhaputtaü kumàraü sàdukaü rajje samanusàsitvà, kesamassuü ohàretvà, kasàyàni vatthàni acchàdetvà, agàrasmà anagàriyaü pabbaji. Sattàhapabbajite ko pana bhikkhave ràjisimhi dibbaü cakkaratanaü antaradhàyi. Atha kho bhikkhave a¤¤ataro puriso yena ràjà khattiyo muddhàhisitto tenusapasaïkami. Upasaïkamitvà ràjànaü khattiyaü muddhàhisittaü etadavoca: yagegha deva jàneyyàsi dibbaü cakkaratanaü antarahitanti. Atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisittodibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi. Anattamanata¤ca pañisaüvedesi. So yena ràjisi tenupasaïkami. Upasaïkamitvà ràjisiü etadavoca: yagegha deva jàneyyàsi dibbaü cakkaratanaü antarahitanti. Evaü vutte bhikkhave ràjisi ràjànaükhattiyaü muddhàbhisittaü etadavoca: 'mà kho tvaü tàta dibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi, mà anattamanata¤ca pañisaüvedesã na hi te tàta dibbaü cakkarata pettikaü dàyajjaü, iïgha tvaü tàta ariye cakkavattivatte vattàhi. hànaü kho panetaü vijjati yatte ariye cakkavattivatte vattamànassa tadàhuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa2 uposathikassa uparipàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàtu bhavissati sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbakàraparipåra"nti. 4. "Katamaü pana taü deva ariyaü cakkavattivattanti"? "Tenahi tvaü tàta dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu antojanasmiü. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu balakàyasmiü. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu khatatiyesu anuyuttesu. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu bràhmaõagahapatikesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu negamajànapadesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu samaõabràhmaõesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu migapakkhãsu. Mà ca te tàta vijite adhammakàro pavattittha. Ye ca te tàta vijite adhanà assu, tesa¤ca dhanamanuppadeyyàsi. Ye ca te tàta vijite samaõabràhmanà madappamàdà pañiviratà khantisoracce niviññhà ekamattànaü damenti, ekamattànaü samenti, ekamattànaü parinibbàpenti. Te kàlena kàlaü upasaïkamitvà paripuccheyyàsi paripa¤¤ehayyàsi: kiü bhante kusalaü, kiü akusalaü, kiü sàvajjaü kiü anavajjaü, kiü sevitabbaü kiü na sevitabbaü, kiü me karãyamànaü dãgharattaü ahitàya dukkhàya assa, kiü và pana me karãyamànaü dãgharattaü hitàya sukàya assà?"Ti. Tesaü sutvà yaü akusalaü taü abhinivajjeyyàsi, yaü kusalaü ta samàdàya vatteyyàsi. Idaü kho tàta ariyaü cakkavattivatta"nti. "Evaü devà"ti kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto ràjisissa pañissutvà ariye cakkavattivatte vatti. Tassa ariye cakkavattivatte vattamànassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa uposathikassa uparipàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàturahosi sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbàkàraparipåraü. Disvàna ra¤¤o khattiyassa muddhàhisittassa etadahosi: sutaü ko pana metaü yassa ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa uposathikassa upariüpàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàtu bhavati, sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbàkàraparipåraü, so hoti ràjà cakkavattãti. Assaü nukho ahaü ràjà cakkavatatã"ti. 5. Atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto uññhàyàsanà, ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà vàmena bhatthena bhiïkàraü gahetvà dakkhiõena hatthena cakkaratanaü abbhukkiri, 'pavattatu bhavaü cakkaratanaü, abhivijinàtu bhavaü cakkaratana'nti. Athakho taü bhikkhave cakkaratanaü puratthimaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhi caturaïginiyà senàya. Yasmiü ko pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavattã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave puratthimàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavattã evamàha: Pàno nahantabbo. Adinnaü nàdàtabbaü kàmesu micchà na caritabbà. Musà na bhàsitabbà. Majjaü na pàtabbaü. Yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave puratthimàya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü puratthimaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà dakkhiõaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave dakkhiõàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavatatã evamàha: Pàno na bhantabbo, adintaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjiü na pàtabbaü, yathà bhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave dakkhiõàya disàya pañiràjàno, te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesuü. Atha kho taü bhikkhave, cakkaratanaü dakkhiõaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà pacchimaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave, padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave, pacchimàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja, sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. [BJT Page 106] [\x 106/] Ràjà cakkavattã evamàha: Pàõo na hantabbo. Adinnaü nàdàtabbaü. Kàmesu micchà na caritabbà. Musà na bhàsitabbà. Majjaü na pàtabbaü. Yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave, dakkhiõàya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà1 ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü pacchimaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà uttaraü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü ke bhikkhave padese dibbaü cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavattã vàsaü upaga¤chi saddiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave uttaràya disàya pañiràjàno te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi ko mahàràja, svàgataü2 te mahàràja, sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavattã evamàha: pàno na hantabbo, adinnaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjaü napàtabbaü, yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave uttaràya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesu. 6. Akho taü bhikkhave cakkaratanaü samuddapariyantaü pañhaviü3 ahivijinitvà tameva ràjadhàniü paccàgantvà ra¤¤o cakkavattissa antepuradvàre atthakaraõappamukhe4 akkhàhataü ma¤¤e aññhàsi, ra¤¤o cakkavattissa antepuraü upasobhayamànaü. Tatiyo pi kho bhikkhave ràjà cakkavattã bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena a¤¤ataraü purisaü àmantesi: "yadà tvaü amho purisa passeyyàsi dibbaü cakkaratanaü osakkitaü, ñànà cutaü, atha me àroceyyàsã"ti. 'Evaü devà'ti kho bhikkhave so puriso ra¤¤o cakkavattissa paccassosi. Addasà ko bhikkhave so puriso bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena dibbaü cakkaratanaü osakkitaü ñhànà vutaü. Disvàna yena ràjà cakkavattã tenupasaïkami, upasaïkamitvà ràjànaü cakkavattiü etadavoca: yagghe deva jàneyyàsi dibbaü te cakkaratanaü Osakkitaü ñhànà cutanti. 3. Atha kho bhikkhave ràjà cakkavattã jeññhaputtaü kumàraü àmantetvà etadavoca: dibbaü kira me tàta kumàra cakkaratanaü osakkitaü ñhànà cutaü. Sutaü ko pana metaü 'yassa ra¤¤o cakkavattissa dibbaü cakkaratanaü osakkati, ñhànà cavati, na'dàni tena ra¤¤à ciraü jãvitabbaü hotã'ti. Bhuttà kho pana me mànusikà kàmà, samayo'dàni me dibbe kàme pariyesituü. Ehi tvaü tàta kumàra imaüsamuddapariyantaü pañhaviü pañipajja. Ahaü pana kesamassuü ohàretvà, kàsàyàni vatthàni acchàdetvà, agàrasmà anagàriyaü pabbajissàmi"ti. Atha ko bhikkhave ràjà daëhanemi jeññhaputtaü kumàraü sàdukaü rajjesamanusàsitvà, kesamassuü ohàretvà, kasàyàni vatthàni acchàdetvà, agàrasmà anagàriyaü pabbaji. Sattàhapabbajite ko pana bhikkhava ràjisimhi dibbaü cakkaratanaü antaradhàyi. Atha kho bhikkhave a¤¤ataro puriso yena ràjà khattiyo muddhàhisitto1 tenusapasaïkami. Upasaïkamitvà ràjànaü khattiyaü muddhàhisittaü etadavoca: yagegha deva jàneyyàsi dibbaü cakkaratanaü antarahitanti. Atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisittodibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi. Anattamanata¤ca pañisaüvedesi. So yena ràjisi tenupasaïkami. Upasaïkamitvà ràjisiü etadavoca: yagegha deva jàneyyàsi dibbaü cakkaratanaü antarahitanti. Evaü vutte bhikkhave ràjisi ràjànaükhattiyaü muddhàbhisittaü etadavoca: 'mà ko tvaü tàta dibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi, mà anattamanata¤ca pañisaüvedesã na hi te tàta dibbaü cakkaratanaü pettikaü dàyajjaü, iïgha tvaü tàta ariye cakkavattivatte vattàhi. hànaü kho panetaü vijjati yatte ariye cakkavattivatte vattamànassa tadàhuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa2 uposathikassa uparipàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaüpàtu bhavissati sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbakàraparipåra"niti. 4. "Katamaü pana taü deva ariyaü cakkavattivattanti"? "Tenahi tvaü tàta dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu antojanasmiü. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu balakàyasmiü. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu khatatiyesu anuyuttesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu bràhmaõagahapatikesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu negamajànapadesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu samaõabràhmaõesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu migapakkhãsu. Mà ca te tàta vijite adhammakàro pavattittha. Ye ca te tàta vijite adhanà assu, tesa¤ca dhanamanuppadeyyàsi1. Ye ca te tàta vijite samaõabràhmanà madappamàdà pañiviratà khantisoracce niviññhà ekamattànaü damenti, ekamattànaü samenti, ekamattànaü parinibbàpenti. Te kàlena kàlaü upasaïkamitvà paripuccheyyàsi paripa¤¤ehayyàsi: kiü bhante kusalaü, kiü akusalaü, kiü sàvajjaü kiü anavajjaü, kiü sevitabbaü kiü na sevitabbaü, kiü me karãyamànaü dãgharattaü ahitàya dukkhàya assa, kiü và pana me karãyamànaü dãgharattaü hitàya sukàya assà?"Ti. Tesaü sutvà yaü akusalaü taü abhinivajjeyyàsi, yaü kusalaü taü samàdàya vatteyyàsi. Idaü ko tàta ariyaü cakkavattivatta"nti. "Evaü devà"ti ko bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto ràjisissa pañissutvà ariye cakkavattivatte2 vatti. Tassa ariye cakkavattivatte vattamànassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa uposathikassa uparipàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàturahosi sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbàkàraparipåraü. Disvàna ra¤¤o khattiyassa muddhàhisittassa etadahosi: sutaü ko pana metaü yassa ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa uposathikassa upariüpàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàtu bhavati, sahassàraü sanemika sanàbhikaü sabbàkàraparipåraü, sohoti ràjà cakkavattãti. Assaü nukho ahaü ràjà cakkavatatã"ti. 5. Atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto uññhàyàsanà, ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà vàmena bhatthena bhiïkàraü gahetvà dakkhiõena hatthena cakkaratanaüabbhukkiri, 'pavattatu bhavaü cakkaratanaü, abhivijinàtu bhavaü cakkaratana'nti. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü puratthimaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü ko pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave puratthimàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavattã evamàha: Pàõo nahantabbo. Adinnaü nàdàtabbaü kàmesu micchà na caritabbà. Musà na bhàsitabbà. Majjaü na pàtabbaü. Yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave puratthimàya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà1 ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü puratthimaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà dakkhiõaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave puratthimàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavatatã evamàha: Pàno na bhantabbo, adintaü nàdàtabbaü, kàmesu miccà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjiü na pàtabbaü, yathà bhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave dakkhiõàya disàya pañiràjàno, te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü dakkhiõaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà pacchimaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave pacchimàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavatatã evamàha: Pàno na bhantabbo, adintaü nàdàtabbaü, kàmesu miccà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjiü na pàtabbaü, yathà bhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave pacchimàya disàya pañiràjàno, te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü pacchimaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà uttaraü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave padese dibbaü cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavattã vàsaü upaga¤chi saddiü caturaïginiyà senàya. Ye ko pana bhikkhave uttaràya disàya pañiràjàno te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi ko mahàràja, svàgataü2 te mahàràja, sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavattã evamàha: pàno na hantabbo, adinnaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjaü napàtabbaü, yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave uttaràya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesu. 6. Akho taü bhikkhave cakkaratanaü samuddapariyantaü pañhaviü3 ahivijinitvà tameva ràjadhàniü paccàgantvà ra¤¤o cakkavattissa antepuradvàre atthakaraõappamukhe4 akkhàhataü ma¤¤e aññhàsi, ra¤¤o cakkavattissa antepuraü upasobhayamànaü. Catuttho pi kho bhikkhave ràjà cakkavattã bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena a¤¤ataraü purisaü àmantesi: "yadà tvaü amho purisa passeyyàsi dibbaü cakkaratanaü osakkitaü, ñànà cutaü, atha me àroceyyàsã"ti. 'Evaü devà'ti kho bhikkhave so puriso ra¤¤o cakkavattissa paccassosi. Addasà ko bhikkhave so puriso bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena dibbaü cakkaratanaü osakkitaü ñhànà vutaü. Disvàna yena ràjà cakkavattã tenupasaïkami, upasaïkamitvà ràjànaü cakkavattiü etadavoca: yagghe deva jàneyyàsi dibbaü te cakkaratanaü osakkitaü ñhà cutanti. 3. Atha kho bhikkhave ràjà cakkavattã jeññhaputtaü kumàraü àmantetvà2 etadavoca: dibbaü kira me tàta kumàra cakkaratanaü osakkitaü ñhànà cutaü. Sutaü ko pana metaü 'yassa ra¤¤o cakkavattissa dibbaü cakkaratanaü osakkati, ñhànà cavati, na'dàni tena ra¤¤à ciraü jãvitabbaü hotã'ti. Bhuttà kho pana me mànusikà kàmà, samayo'dàni me dibbe kàme pariyesituü. Ehi tvaü tàta kumàra imaü samuddapariyantaü pañhaviü pañipajja. Ahaü pana kesamassuü ohàretvà, kàsàyàni vatthàni acchàdetvà, agàrasmà anagàriyaü pabbajissàmi"ti. Atha kho bhikkhave ràjà cakkavattã jeññhaputtaü kumàraü sàdhukaü rajje samanusàsitvà, kesamassuü ohàretvà, kasàyàni vatthàni acchàdetvà, agàrasmà anagàriyaü pabbaji. Sattàhapabbajite kho pana bhikkhave ràjisimhi dibbaü cakkaratanaü antaradhàyi. Atha kho bhikkhave a¤¤ataro puriso yena ràjà khattiyo muddhàhisitto tenusapasaïkami. Upasaïkamitvà ràjànaü khattiyaü muddhàhisittaü etadavoca: yagegha deva jàneyyàsi dibbaü cakkaratanaü antarahitanti. Atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisittodibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi. Anattamanata¤ca pañisaüvedesi. So yena ràjisi tenupasaïkami. Upasaïkamitvà ràjisiü etadavoca: yagegha deva jàneyyàsi dibbaü cakkaratanaü antarahitanti. Evaü vutte bhikkhave ràjisi ràjànaü khattiyaü muddhàbhisittaü etadavoca: 'mà ko tvaü tàta dibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi, mà anattamanata¤ca pañisaüvedesã na hi te tàta dibbaü cakkaratanaü pettikaü dàyajjaü, iïgha tvaü tàta ariye cakkavattivatte vattàhi. hànaü kho panetaü vijjati yatte ariye cakkavattivatte vattamànassa tadàhuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa2 uposathikassa uparipàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratana pàtu bhavissati sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbakàraparipåra"niti. 4. "Katamaü pana taü deva ariyaü cakkavattivattanti"? "Tenahi tvaü tàta dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu antojanasmiü. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu balakàyasmiü. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu khatatiyesu anuyuttesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu bràhmaõagahapatikesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu negamajànapadesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu samaõabràhmaõesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3 dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu migapakkhãsu, Mà ca te tàta vijite adhammakàro pavattittha. Ye ca te tàta vijite adhanà assu, tesa¤ca dhanamanuppadeyyàsi1. Ye ca te tàta vijite samaõabràhmanà madappamàdà pañiviratà khantisoracce niviññhà ekamattànaü damenti, ekamattànaü samenti, ekamattànaü parinibbàpenti. Te kàlena kàla upasaïkamitvà paripuccheyyàsi paripa¤¤ehayyàsi: kiü bhante kusalaü, kiü akusalaü, kiü sàvajjaü kiü anavajjaü, kiü sevitabbaü kiü na sevitabbaü, kiü me karãyamànaü dãgharattaü ahitàya dukkhàya assa, kiü và pana me karãyamànaü dãgharattaü hitàya sukàya assà?"Ti. Tesaü sutvà yaü akusalaü taü abhinivajjeyyàsi, yaü kusalaü taü samàdàya vatteyyàsi. Idaü ko tàta ariyaü cakkavattivatta"nti. "Evaü devà"ti ko bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto ràjisissa pañissutvà ariye cakkavattivatte2 vatti. Tassa ariye cakkavattivatte vattamànassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa uposathikassa uparipàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàturahosi sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbàkàraparipåraü. Disvàna ra¤¤o khattiyassa muddhàhisittassa etadahosi: sutaü ko pana metaü yassa ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa uposathikassa upariüpàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàtu bhavati. Sahassàraü sanemika sanàbhikaü sabbàkàraparipåraü, sohoti ràjà cakkavattãti. Assaü nukho ahaü ràjà cakkavatatã"ti. 5. Atha kho bhikkhave ràjà khattiye muddhàbhisitto uññhàyàsanà, ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà vàmena bhatthena bhiïkàraü gahetvà dakkhiõena hatthena cakkaratanaüabbhukkiri, 'pavattatu bhavaü cakkaratanaü, abhivijinàtu bhavaü cakkaratana'nti. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü puratthimaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhi caturaïginiyà senàya. Yasmiü ko pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave puratthimàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavattã evamàha: Pàno nahantabbo. Adinnaü nàdàtabbaü kàmesu micchà na caritabbà. Musà na bhàsitabbà. Majjaü na pàtabbaü. Yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave puratthimàya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü puratthimaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà dakkhiõaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave dakkhiõàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavatatã evamàha: Pàno na bhantabbo, adintaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjiü na pàtabbaü, yathà bhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave pacchimàya disàya pañiràjàno, te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü dakkhiõaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà pacchimaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave dakkhiõàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavatatã evamàha: Pàno na bhantabbo, adintaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjiü na pàtabbaü, yathà bhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave pacchimàya disàya pañiràjàno, te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü pacchimaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà uttaraü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave padese dibbaü cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavattã vàsaü upaga¤chi saddiü caturaïginiyà senàya. Ye ko pana bhikkhave uttaràya disàya pañiràjàno te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi ko mahàràja, svàgataü2 te mahàràja, sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavattã evamàha: Pàno na hantabbo, adinnaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjaü napàtabbaü, yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave uttaràya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesu. 6. Akho taü bhikkhave cakkaratanaü samuddapariyantaü pañhaviü3 ahivijinitvà tameva ràjadhàniü paccàgantvà ra¤¤o cakkavattissa antepuradvàre atthakaraõappamukhe4 akkhàhataü ma¤¤e aññhàsi, ra¤¤o cakkavattissa antepuraü upasobhayamànaü. Pa¤camo pi kho bhikkhave ràjà cakkavattã bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena a¤¤ataraü purisaü àmantesi: "yadà tvaü amho purisa passeyyàsi dibbaü cakkaratanaü osakkitaü, ñànà cutaü, atha me àroceyyàsã"ti. 'Evaü devà'ti kho bhikkhave so puriso ra¤¤o daëhanemissa paccassosi. Addasà ko bhikkhave so puriso bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena dibbaü cakkaratanaü osakkitaü ñhànà vutaü. Disvàna yena ràjà daëhanemi tenupasaïkami, upasaïkamitvà ràjànaü daëhanemiü etadavoca: yagghe deva jàneyyàsi dibbaü te cakkaratanaü osakkitaü ñhà cutanti. 3. Atha kho bhikkhave ràjà cakkavattã jeññhaputtaü kumàraü àmantetvà2 etadàvoca: dibbaü kira me tàta kumàra cakkaratanaü osakkitaü ñhànà cutaü. Sutaü kho pana metaü 'yassa ra¤¤o cakkavattissa dibbaü cakkaratanaü osakkati, ñhànà cavati, na'dàni tena ra¤¤à ciraü jãvitabbaü hotã'ti. Bhuttà kho pana me mànusikà kàmà, samayo'dàni me dibbe kàme pariyesituü. Ehi tvaü tàta kumàra imaü samuddapariyantaü pañhaviü pañipajja. Ahaü pana kesamassuü ohàretvà, kàsàyàni vatthàni acchàdetvà, agàrasmà anagàriyaü pabbajissàmi"ti. Atha bhikkhave ràjà cakkavattã jeññhaputtaü kumàraü sàdukaü rajjesamanusàsitvà, kesamassuü ohàretvà, kasàyàni vatthàni acchàdetvà, agàrasmà anagàriyaü pabbaji. Sattàhapabbajite kho pana bhikkhave ràjisimhi dibbaü cakkaratanaü antaradhàyi. Atha kho bhikkhave a¤¤ataro puriso yena ràjà khattiyo muddhàhisitto1 tenusapasaïkami. Upasaïkamitvà ràjànaü khattiyaü muddhàhisittaü etadavoca: yagegha deva jàneyyàsi dibbaü cakkaratanaü antarahitanti. Atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisittodibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi. Anattamanata¤ca pañisaüvedesi. So yena ràjisi tenupasaïkami. Upasaïkamitvà ràjisiü etadavoca: yagegha deva jàneyyàsi dibbaü cakkaratanaü antarahitanti. Evaü vutte bhikkhave ràjisi ràjànaükhattiyaü muddhàbhisittaü etadavoca: 'mà ko tvaü tàta dibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi, mà anattamanata¤ca pañisaüvedesã na hi te tàta dibbaü cakkaratanaü pettikaü dàyajjaü, iïgha tvaü tàta ariye cakkavattivatte vattàhi. hànaü kho panetaü vijjati yatte ariye cakkavattivatte vattamànassa tadàhuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa2 uposathikassa uparipàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàtu bhavissati sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbakàraparipåra"niti. 4. "Katamaü pana taü deva ariyaü cakkavattivattanti"? "Tenahi tvaü tàta dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu antojanasmiü. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu balakàyasmiü. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu khatatiyesu anuyuttesu [T] dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu bràhmaõagahapatikesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu negamajànapadesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu samaõabràhmaõesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu migapakkhãsu. Mà ca te tàta vijite adhammakàro pavattittha. Ye ca te tàta vijite adhanà assu, tesa¤ca dhanamanuppadeyyàsi1. Ye ca te tàta vijite samaõabràhmanà madappamàdà pañiviratà khantisoracce niviññhà ekamattànaü damenti, ekamattànaü samenti, ekamattànaü parinibbàpenti. Te kàlena kàlaü upasaïkamitvà paripuccheyyàsi paripa¤¤ehayyàsi: kiü bhante kusalaü, kiü akusalaü, kiü sàvajjaü kiü anavajjaü, kiü sevitabbaü kiü na sevitabbaü, kiü me karãyamànaü dãgharattaü ahitàya dukkhàya assa, kiü và pana me karãyamànaü dãgharattaü hitàya sukàya assà?"Ti. Tesaü sutvà yaü akusalaü taü abhinivajjeyyàsi, yaü kusalaü taü samàdàya vatteyyàsi. Idaü kho tàta ariyaü cakkavattivatta"nti. "Evaü devà"ti ko bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto ràjisissa pañissutvà ariye cakkavattivatte vatti. Tassa ariye cakkavattivatte vattamànassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa uposathikassa uparipàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàturahosi sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbàkàraparipåraü. Disvàna ra¤¤o khattiyassa muddhàhisittassa etadahosi: sutaü ko pana metaü yassa ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa uposathikassa upariüpàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàtu bhavati. Sahassàraü sanemika sanàbhikaü sabbàkàraparipåraü, so hoti ràjà cakkavattãti. Assaü nukho ahaü ràjà cakkavatatã"ti. 5. Atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto uññhàyàsanà, ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà vàmena bhatthena bhiïkàraü gahetvà dakkhiõena hatthena cakkaratanaüabbhukkiri, 'pavattatu bhavaü cakkaratanaü, abhivijinàtu bhavaü cakkaratana'nti. Athakho taü bhikkhave cakkaratanaü puratthimaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhi caturaïginiyà senàya. Yasmiü ko pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave puratthimàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavattã evamàha: Pàõo nahantabbo. Adinnaü nàdàtabbaü kàmesu micchà na caritabbà. Musà na bhàsitabbà. Majjaü na pàtabbaü. Yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave puratthimàya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà1 ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü puratthimaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà dakkhiõaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave dakkhiõàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavatatã evamàha: Pàõo na bhantabbo, adintaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjiü na pàtabbaü, yathà bhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave dakkhiõàya disàya pañiràjàno, te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesuü. Cakkavattissa anuyuttà ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü dakkhiõaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà pacchimaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü kho pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave pacchimàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavatatã evamàha: Pàõo na bhantabbo, adintaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjiü na pàtabbaü, yathà bhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave pacchimàya disàya pañiràjàno, te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü pacchimaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà uttaraü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü ko pana bhikkhave padese dibbaü cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavattã vàsaü upaga¤chi saddiü caturaïginiyà senàya. Ye ko pana bhikkhave uttaràya disàya pañiràjàno te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi ko mahàràja, svàgataü2 te mahàràja, sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavattã evamàha: pàno na hantabbo, adinnaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjaü napàtabbaü, yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave uttaràya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesu. 6. Akho taü bhikkhave cakkaratanaü samuddapariyantaü pañhaviü3 ahivijinitvà tameva ràjadhàniü paccàgantvà ra¤¤o cakkavattissa antepuradvàre atthakaraõappamukhe4 akkhàhataü ma¤¤e aññhàsi, ra¤¤o cakkavattissa antepuraü upasobhayamànaü. Chaññhopi kho bhikkhave ràjà cakkavattã bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena a¤¤ataraü purisaü àmantesi: "yadà tvaü amho purisa passeyyàsi dibbaü cakkaratanaü osakkitaü, ñànà cutaü, atha me àroceyyàsã"ti. 'Evaü devà'ti kho bhikkhave so puriso ra¤¤o cakkavattissa paccassosi. Addasà ko bhikkhave so puriso bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena dibbaü cakkaratanaü osakkitaü ñhànà vutaü. Disvàna yena ràjà cakkavattã tenupasaïkami, upasaïkamitvà ràjànaü cakkavattiü etadavoca: yagghe deva jàneyyàsi dibbaü te cakkaratanaü osakkitaü ñhànà cutanti. 3. Atha kho bhikkhave ràjà cakkavattã jeññhaputtaü kumàraü àmantetvà2 etadavoca: dibbaü kira me tàta kumàra cakkaratanaü osakkitaü ñhànà cutaü. Sutaü ko pana metaü 'yasa ra¤¤o cakkavattissa dibbaü cakkaratanaü osakkati, ñhànà cavati, na'dàni tena ra¤¤à ciraü jãvitabbaü hotã'ti. Bhuttà kho pana me mànusikà kàmà, samayo'dàni me dibbe kàme pariyesituü. Ehi tvaü tàta kumàra imaüsamuddapariyantaü pañhaviü pañipajja. Ahaü pana kesamassuü ohàretvà, kàsàyàni vatthàni acchàdetvà, agàrasmà anagàriyaü pabbajissàmi"ti. Atha ko bhikkhave ràjà daëhanemi jeññhaputtaü kumàraü sàdukaü rajjesamanusàsitvà, kesamassuü ohàretvà, kasàyàni vatthà acchàdetvà, agàrasmà anagàriyaü pabbaji. Sattàhapabbajite ko pana bikkhave ràjisimhi dibbaü cakkaratanaü antaradhàyi. Atha kho bhikkhave a¤¤ataro puriso yena ràjà khattiyo muddhàhisitto1 tenusapasaïkami. Upasaïkamitvà ràjànaü khattiyaü muddhàhisittaü etadavoca: yagegha deva jàneyyàsi dibbaü cakkaratanaü antarahitanti. Atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisittodibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi. Anattamanata¤ca pañisaüvedesi. So yena ràjisi tenupasaïkami. Upasaïkamitvà ràjisiü etadavoca: yagegha deva jàneyyàsi dibbaü cakkaratanaü antarahitanti. Evaü vutte bhikkhave ràjisi ràjànaükhattiyaü muddhàbhisittaü etadavoca: 'mà ko tvaü tàta dibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi, mà anattamanata¤ca pañisaüvedesã na hi te tàta dibbaü cakkaratanaü pettikaü dàyajjaü, iïgha tvaü tàta ariye cakkavattivatte vattàhi. hànaü kho panetaü vijjati yatte ariye cakkavattivatte vattamànassa tadàhuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa2 uposathikassa uparipàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàtu bhavissati sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbakàraparipåra"niti. 4. "Katamaü pana taü deva ariyaü cakkavattivattanti"? "Tenahi tvaü tàta dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu antojanasmiü. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu balakàyasmiü. Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu khatatiyesu anuyuttesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu bràhmaõagahapatikesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu negamajànapadesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu samaõabràhmaõesu, Dhammaü yeva nissàya dhammaü sakkaronto dhammaü garukaronto3dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno, dhammaddhajo dhammaketu dhammàdhipateyyo dhammikaü rakkhàvaraõaguttiü saüvidahassu migapakkhãsu. Mà ca te tàta vijite adhammakàro pavattittha. Ye ca te tàta vijite adhanà assu, tesa¤ca dhanamanuppadeyyàsi1. Ye ca te tàta vijite samaõabràhmanà madappamàdà pañiviratà khantisoracce niviññhà ekamattànaü damenti, ekamattànaü samenti, ekamattànaü parinibbàpenti. Te kàlena kàlaü upasaïkamitvà paripuccheyyàsi paripa¤¤ehayyàsi: kiü bhante kusalaü, kiü akusalaü, kiü sàvajjaü kiü anavajjaü, kiü sevitabbaü kiü na sevitabbaü, kiü me karãyamànaü dãgharattaü ahitàya dukkhàya assa, kiü và pana me karãyamànaü dãgharattaü hitàya sukàya assà?"Ti. Tesaü sutvà yaü akusalaü taü abhinivajjeyyàsi, yaü kusalaü taü samàdàya vatteyyàsi. Idaü kho tàta ariyaü cakkavattivatta"nti. "Evaü devà"ti ko bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto ràjisissa pañissutvà ariye cakkavattivatte2 vatti. Tassa ariye cakkavattivatte vattamànassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa uposathikassa uparipàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàturahosi sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbàkàraparipåraü disvàna ra¤¤o khattiyassa muddhàhisittassa etadahosi: sutaü ko pana metaü yassa ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahàtassa uposathikassa upariüpàsàdavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pàtu bhavati. Sahassàraü sanemikaü sanàbhikaü sabbàkàraparipåraü, sohoti ràjà cakkavattãti. Assaü nukho ahaü ràjà cakkavatatã"ti. 5. Atha kho bhikkhave ràjà khattiye muddhàbhisitto uññhàyàsanà, ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà vàmena bhatthena bhiïkàraü gahetvà dakkhiõena hatthena cakkaratanaüabbhukkiri, 'pavattatu bhavaü cakkaratanaü, abhivijinàtu bhavaü cakkaratana'nti. Athakho taü bhikkhave cakkaratanaü puratthimaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhi caturaïginiyà senàya. Yasmiü ko pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave puratthimàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavattã evamàha: Pàno nahantabbo. Adinnaü nàdàtabbaü kàmesu micchà na caritabbà. Musà na bhàsitabbà. Majjaü na pàtabbaü. Yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave puratthimàya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü puratthimaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà dakkhiõaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü ko pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave dakkhiõàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavatatã evamàha: Pàno na bhantabbo, adintaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjaü na pàtabbaü, yathà bhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave dakkhiõàya disàya pañiràjàno, te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü dakkhiõaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà pacchimaü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü ko pana bhikkhave padese cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavatatã vàsaü upaga¤chi saddhiü caturaïginiyà senàya. Ye kho pana bhikkhave pacchimàya disàya pañiràjàno, te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi kho mahàràja, svàgataü te mahàràja sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavatatã evamàha: Pàno na bhantabbo, adintaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjaü na pàtabbaü, yathà bhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave pacchimàya disàya pañiràjàno, te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesuü. Atha kho taü bhikkhave cakkaratanaü pacchimaü samuddaü ajjhogàhitvà paccuttaritvà uttaraü disaü pavatti, anvadeva ràjà cakkavattã saddhiü caturaïginiyà senàya. Yasmiü ko pana bhikkhave padese dibbaü cakkaratanaü patiññhàsi, tattha ràjà cakkavattã vàsaü upaga¤chi saddiü caturaïginiyà senàya. Ye ko pana bhikkhave uttaràya disàya pañiràjàno te ràjànaü cakkavattiü upasaïkamitvà evamàhaüsu: ehi ko mahàràja, svàgataü2 te mahàràja, sakante mahàràja, anusàsa mahàràjà'ti. Ràjà cakkavattã evamàha: Pàno na hantabbo, adinnaü nàdàtabbaü, kàmesu micchà na caritabbà, musà na bhàsitabbà, majjaü napàtabbaü, yathàbhutta¤ca bhu¤jathà'ti. Ye kho pana bhikkhave uttaràya disàya pañiràjàno te ra¤¤o cakkavattissa anuyuttà ahesu. 6. Akho taü bhikkhave cakkaratanaü samuddapariyantaü pañhaviü3 ahivijinitvà tameva ràjadhàniü paccàgantvà ra¤¤o cakkavattissa antepuradvàre atthakaraõappamukhe4 akkhàhataü ma¤¤e aññhàsi, ra¤¤o cakkavattissa antepuraü upasobhayamànaü. - - - - - Sattamo pi ko bhikkhave ràjà cakkavattã bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena a¤¤ataraü purisaü àmantesi: yadà tvaü amho purisa passeyyàsi dibbaü cakkaratanaü osakkitaü ñhànà cutaü, atha me àroceyyàsã ti. 'Evaü devà'ti ko bhikkhave so puriso ra¤¤o cakkavattissa paccassosi. Addasà kho bhikkhave so puriso bahunnaü vassànaü bahunnaü vassasatànaü bahunnaü vassasahassànaü accayena dibbaü cakkaratanaü osakkitaü ñhànà cutaü, disvàna yena ràjàcakkavattã tenupasaïkami, upasaïkamitvà ràjànaü cakkavattiü etadavoca: [PTS Page 064] [\q 64/] yagghe deva jàneyyàsi dibbante cakkaratanaü osakkitaü ñhànà vutanti. 1. Anuyanatà (machasaü) 2. Sàgataü [pts] 3. Pañhaviü )machasaü) 4. Añañakaraõapapamukhe(sãmu) [BJT Page 108] [\x 108/] 7. Atha kho bhikkhave ràjà cakkavattã jeññhaputtaü kumàraü àmantetvà etadavoca: "dibbaü kira me tàta kumàra cakkaratanaü osakkitaü ñhànà cutaü. Sutaü kho pana me taü yassa ra¤¤o cakkavattissa dibbaü cakkaratanaü osakkati ñhànà cavati, na'dàni tena ra¤¤à ciraü jãvitabbaü hotã'ti. Bhuttà ko pana me mànusikà kàmà, samayo'dàni me dibbe kàme pariyesituü. Ehi tvaü tàta kumàra, imaü samuddapariyantaü pañhaviü pañipajja, ahaü pana kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajissàmã"ti. Atha kho bhikkhave ràjà cakkavattã jeññhaputtaü kumàraü sàdhukaü rajje samanusàsitvà, kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbaji. Sattàhapabbajite kho pana bhikkhave ràjisimhi dibbaü cakkaratanaü antaradhàyi. Atha kho bhikkhave a¤¤ataro puriso yena ràjà khattiyo muddhàhisitto1 tenupasaïkami. Upasaïkamitvà ràjànaü khattiyaü muddhàhisittaü etadavoca: yagegha deva jàneyyàsi dibbaü cakkaratanaü antarahitanti. Atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto dibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi, anattamanata¤ca pañisaüvedesi. No ca kho ràjisiü upasaïkamitvà ariyaü cakkavattivattaü pucchi. So samateneva sudaü janapadaü pasàsati. Tassasamatena janapadaü pasàsato pubbenàparaü janapada na pabbanti yathà taü pubbakànaü ràjånaü ariye cakkavattivatte vattamànànaü. 8. Atha kho bhikkhave amaccà pàrisajjà gaõakà mahàmattà anãkaññhà dovàrikà mantassàjivino sannipatitvà ràjànaü khattiyaü muddhàbhasittaü upasaïkamitvà etadavocuü: " [PTS Page 065] [\q 65/] na kho te deva samatena sudaü janapadaü pàsàsato pubbenàparaü janapadà pabbanti yathà taü pubbakànaü ràjånaü ariye cakkavattivatte vattamànànaü. Saüvijjanti ko tedeva vijite amaccà pàrisajjà gaõakà mahàmattà anãkaññhà dovàrikà mantassàjivino, maya¤ceva a¤¤e ca, ye mayaü ariyaü cakkavattivattaü dhàrema. Iïgha tvaü deva amhe ariyaü cakkavattivattaü puccha, tassa te mayaü ariyaü cakkavattivattaü puññhà byàkarissàmà"ti. âyuvaõõàdiparihàõikathà Atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto amacce pàrisajje gaõake mahàmatte anãkaññhe dovàrike mantassàjivino sannipàtàpetvà ariyaü cakkavattittaü pucchi. [BJT Page 110] [\x 110/] Tassa te ariyaü cakkavattivattaü puññhà byàkariüsu. Tesaü sutvà dhammikaü hiko rakkhàvaraõaguttiü saüvidahi. No ca kho adhanànaü dhanamanuppàdàsi1 adhanànaü dhane ananuppadãyamàne dàëiddiyaü2 vepullamagamàsi. Dàëiddiye vepullaü gate a¤¤ataro puriso paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyi. Tamenaü aggahesuü gahetvà ra¤¤o khattiyassa muddhàbisittassa dassesuü ayaü deva puriso paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyã'ti. Evaü vutte bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto taü purisaü etadavoca:"saccaü kiratvaü amho purisa paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyã?3"Ti. "Saccaü devà"ti. "Kiü kàranà?"Ti. " Na hi deva jãvàmã"ti. 9. [PTS Page 066] [\q 66/] atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisatto tassa purisassa dhanamanuppàdàsi "iminà tvaü ambho purisa dhanena attanà ca jãvàhi, màtàpitaro ca posehi, puttadàra¤ca posehi, kammante ca payojehi, samaõabràhmaõesu uddhaggikaü dakkhiõaü patiññhapehi4 sovaggikaü sukhavipàkaü saggasaüvattanikanti?. "Evaü devà"ti kho bhikkhaveso puriso ra¤¤o khattiyassa muddhàbisittassa paccassosi. A¤¤ataro pi khobhikkhave puriso paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyi. Tamenaü aggahesuü gahetvà ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa dassesuü "ayaü deva puriso paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyã"ti. Evaü vutte bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisittotaü purisaü etadavoca: "saccaü kira tvaü ambho purisa paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyã"ti. "Saccaü devà"ti. "Kiü kàraõà?"Ti. "Nahi deva jãvàmã"ti. Atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto tassa purisassa dhanamanuppàdàsi "iminà tvaü ambho purisa dhanena attanà ca jãvàhi, màtàpitaro ca posehi, puttadàra¤ca posehi, kammante ca payojehi, samaõabràhmaõesu5 uddhaggikaü dakkhiõaü patiññhapehi, sovagagikaü sukhavipàkaü saggasaüvattanikanti. ' "Evaü devà"ti kho bhikkhaveso puriso ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa paccassosi. Assosuü ko bhikkhave manussà: ye kira bho paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyanti, tesaü ràjà dhanamanuppadetã6ti. Sutvàna tesaü etadahosi "yannåna mayampi paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyeyyàmà"ti. 1. Dhanamanuppadàsi (machasaü) 2. Dalidadadisaü. [Pts] dalidadisaü (syà) 3. âdiyayi (Syà) 4. Patiññhàpeti (machasaü) 5. Samaõesu bràhmaõesu (bahusu) 6. Dhanamanuppadesã [pts] [BJT Page 112] [\x 112/] Atha kho bhikkhave a¤¤ataro puriso paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyi. Taneü aggahesuü gahetvà ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa dassesuü "ayaü deva puriso paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyãti. [PTS Page 067] [\q 67/] evaü vutte bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto taü purisaü etadavoca: "saccaü kira tvaü ambho purisa paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyã"ti. "Saccaü devà"ti. "Kiükàraõà?"Ti. " Na hi deva jivàmã"ti. Atha kho bhikkhave ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa etadahosi: "sace kho ahaü yo yo pi paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyissati, tassa tassa dhanamanuppadassàmi, evamidaü adinnàdànaü pavaóóhissati. Yannånàhaü imaü purisaü sunisedhaü nisedheyyaü målachessaü1 kareyyaü, sãsamassa candeyya"nti. 10. Atha kho bhikkhave ràjà khattiyo muddhàbhisitto purise àõàpesi: " tena hi bhaõe imaü purisaü dakhàya rajjuyà pacchàbàhaü gàëhabandhanaü bandhitvà khuramuõóaü karitvà, kharassarena paõavenarathiyà rathiü siïghàñakena siïghàñakaü parinetvà dakkhiõena dvàrena nikkhàmetvà dakkhiõato nagarassa sunisedhaü nisedhetha, målachejjaü karotha, sãsamassa chàndathà"ti. 'Evaü devà'ti kho bhikkhave te purisà ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa pañissutvà taü purisaü daëhàya rajjuyà pacchàbàhaü2 gàëhakhandhanaü khandhitvà khuramuõóaü karitvà, kharassarena paõavena rathiyà4 rathiü siïghàñakena siïghàñakaü parinetvà, dakkhiõena dvàrena nikkhàmetvà, 5 dakkhiõato nagarassa sunisedhaü nisedhesuü målachejjaü akaüsu, sãsamassa chindiüsu. Assosuü kho bhikkhave manussà, "ye kira bho paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyanti, te ràjà sunisedhaü nisedheti, målachejjaü karoti, sãsàni tesaü chindatã"ti. Sutvàna tesaü etadahosi: yannåna mayampi tiõhàni satthàni kàràpessàma6 tiõhàni satthàni kàràpetvà yesaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyissàma, te [PTS Page 068] [\q 68/] sunisedhaü nisedhessàma, målachejjaü karissàma, sãsàni tesaü chindissàmà"ti. Te tiõhàni satthàni kàràpesuü, tiõhàni satthàni kàràpetvà gàmaghàtakampi upakkamiüsu kàtuü, nigamaghàtampi upakkamiüsu kàtuü, nagaraghàtampi upakkamiüsu kàtuü, patthaduhanampi3 upakkamiüsu kàtuü. Yesaü te adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyanti, te sunisedhaü nisedhenti, målachejjaü karonti, sãsàni tesaü chandanti. Iti kho bhikkhave adhanànaü dhane ananuppadãyamàne dàëiddiyaü vepullamagamàsi. Dàëiddiye vepullaü gate adinnàdànaü vepullamagamàsi, adinnàdàne vepullaü gate satthaü vepullamagamàsi. Satthe vepullaü gate pàõàtipàto vepullamagamàsi. Pàõàtipàte vepullaü gate tesaü sattànaü àyu pi parihàyi, vaõõo pi parihàyi, tesaü àyunàpi parihàyamànànaü vaõõenapi parihàyamànànaü asãtivassasahassàyukànaü manussàü puttà cattàrãsaü vassasahassàkà ahesuü. 1. Målaghaccaü (machasaü) 2. Pacchàbàhuü (syà) 3. Patthaduhanamapi (machasaü) 4. Rathiyàya rathiyaü (syà) 5. Nikakhamatva (sãmu. Machasaü, [pts] 6. Kàràpeyakama (syà [BJT Page 114] [\x 114/] 11. Cattàrãsaüvassasahassàyukesu bhikkhave, manussesu a¤¤ataro puriso paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyi. Tamenaü aggahesuü, gahetvà ra¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa dassesuü. "Ayaü deva, puriso paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyã"ti. Evaü vutte bhikkhave, ràjà khattiyo muddhàbhisitto taü purisaü etadavoca; "saccaü kira tvaü ambho purisa, paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyi?"Ti. "Na hi devà"ti sampajànamusà abhàsi. Iti kho bhikkhave, adhanànaü dhane ananuppadiyamàne dàëiddiyaü vepullamagamàsi. Dàëiddiye vepullaü gate adinnàdànaü vepullamagamàsi. Adinnàdàne vepullaü gate satthaü vepullamagamàsi. Satthe vepullaü gate pàõàtipàto vepullamagamàsi. Pàõàtipate vepullaü gate musàvàdo vepullamagamàsi. [PTS Page 069] [\q 69/] musàvàde vepullaü gate tesaü sattànaü àyu pi parihàyi, vaõõo pi parihàyi, tesaü àyunà pi parihàyamànànaü vaõõena pi parihàyamànànaü cattàrãsavassasahassàyukànaü manussànaü vãsativassasahassàyukà puttà ahesuü. Vãsativassasahassàyukesu bhikkhave, manussesu a¤¤ataro puriso paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyi. Tamenaü a¤¤ataro purisora¤¤o khattiyassa muddhàbhisittassa àrocesi: "itthannàmo deva, puriso paresaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyã"ti pesu¤¤amakàsi. Iti kho bhikkhave, adhanànaü dhane ananuppadãyamàne dàëiddiyaü vepullamagamàsi. Dàëiddiye vepullaü gate adinnàdànaü vepullamagamàsi. Adinnàdàne vepullaü gate satthaü vepullamagamàsi. Satthe vepullaü gate pàõàtipàto vepullamagamàsi. Pàõàtipàte vepullaü gate musàvàdo vepullamagamàsi. Musàvàde vepullaü gate pisuõà vàcà vepullamagamàsi. Pisuõàya vàcàya vepullaü gatàya tesaü sattànaü àyu pi parihàyi vaõõo pi parihàyi. Tesaü àyunà pi parihàyamànànaü vaõõena pi parihàyamànànaü vãsativassasahassàyukànaü manussànaü dasavassasahassàyukà puttà ahesuü. 12. Dasavassasahassàyukesu bhikkhave manussesu ekidaü sattà vaõõavanto honti, ekidaü sattà dubbaõõà. Tattha ye te sattà dubbaõõà te vaõõavante satte abhijajhàyantà paresaü dàresu càrittaü àpajjiüsu. Iti kho bhikkhave adhanànaü dhane ananuppadãyamàne dàëiddiyaü vepullamagamàsi, dàëiddiye vepullaü gate adinnàdànaü vepullamagamàsi. Adinnàdàne vepullaü gate satthaü vepullamagamàsi. Satthe vepullaü gate kàmesu micchàcàro vepullamagamàsi. Kàmesu micchàcàre vepullaü gate tesaü sattànaü àyu pi parihàyi. Vaõõo pi parihàyi. Tesaü àyunà pi parihàyamànànaü vaõõena pi parihàyamànànaü dasavassasahassàyukànaü manussànaü pa¤cavassasahassàyukà puttà ahesuü. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Vaõõavanatà. (Syà) [BJT Page 116] [\x 116/] 13. Pa¤cavassasahassàyukesu bhikkhave, manussesu dve dhammà vepullamagamaüsu, pharusà vàcà samphappalàpo ca. Dvãsu dhammesu vepullaü gatesu tesaü sattànaü àyu pi parihàyi, vaõõopi parihàyi. Tesaü àyunàpi parihàyamànànaü vaõõena pi parihàyamànànaü pa¤cavassasahassàyukànaü [PTS Page 070] [\q 70/] manussànaü appekacce aóóhateyyavassasahassàyukà appekacce dvevassasahassàyukà puttà ahesuü. Aóóhateyyayassasahassàyukesu bhikkhave, manussesu abhijjhàvyàpàdà1 vepullamagamaüsu. Abhijjhàvyàpàdesu vepullaü gatesu tesaü sattànaü àyu pi parihàyi, vaõõo pi parihàyi. Tesaü àyunà pi parihàyamànànaü vaõõena pi parihàyamànànaü aóóhateyyayassasahassàyukànaü manussànaü vassasahassàyukà puttà ahesuü. Vassasahassàyukesu bhikkhave, manussesu micchàdiññhi vepullamagamàsi. Micchàdiññhiyà vepullaü gatàya tesaü sattànaü àyu pi parihàyi, vaõõo pi parihàyi. Tesaü àyunà pi parihàyamànànaü vaõõena pi parihàyamànànaü vassasahassàyukànaü manussànaü pa¤cavassasatàyukà puttà ahesuü. Pa¤cavassasatàyukesu bhikkhave, manussesu tayo dhammà vepullamagamaüsu, adhammaràgo visamalobho micchàdhammo. Tãsu dhammesu vepullaü gatesu tesaü sattànaü àyu pi parihàyi, vaõõopi parihàyi. Tesaü àyunà pi parihàyamànànaü vaõõena pi parihàyamànànaü pa¤ca vassasatàyukànaü manussànaü appekacce aóóhateyyavassasatàyukà appekacce dvevassasatàyukà puttà ahesuü. Aóóhateyyavassasatàyukesu bhikkhave, manussesu ime dhammà vepullamagamaüsu, amatteyyatà apetteyyatà asàma¤¤atà abrahma¤¤atà na kulejeññhàpacàyità. 14. Iti kho bhikkhave, adhanànaü dhane ananuppadãyamàne dàëiddiyaü vepullamagamàsi, dàëiddiye vepullaü gate adinnàdànaü vepullamagamàsi. Adinnàdàne vepullaü gate satthaü vepullamagamàsi. Satthe vepullaü gate pàõàtipàto vepullamagamàsi. Pàõàtipàte vepullaü gate musàvàdo vepullamagamàsi. Musàvàde vepullaü gate pusuõà vàcà vepullamagamàsi. Pisuõàya vàcàya vepullaü gatàya kàmesu micchàcàro vepullamagamàsi. Kàmesu micchàcàre [PTS Page 071] [\q 71/] vepullaü gate dve dhammà vepullamagamaüsu. Pharusà vàcà samphappalàpo ca. Dvãsu dhammesu vepullaü gatesu abhijjhàvyàpàdà' vepullamagamaüsu, abhijjhàvyàpàdesu vepullaü - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Abhijjhàvàpàdo [pts] [BJT Page 118] [\x 118/] Gatesu micchàdiññhi vepullamagamàsi. Micchàdiññhiyà vepullaü gatàya tayo dhammà vepullamagamaüsu. Adhammaràgo visamalobho micchàdhammo tãsu dhammesu vepullaü gatesu ime dhammà vepullamagamaüsu. Amatteyyatà apetteyyatà asàma¤¤atà abrahma¤¤atà na kulejeññhàpacàyità. Imesu dhammesu vepullaü gatesu tesaü sattànaü àyu pi parihàyi, vaõõopi parihàyi. Tesaü àyunà pi parihàyamànànaü vaõõena pi parihàyamànànaü aóóhateyyavassasatàyukànaü manussànaü vassasatàyukà puttà ahesuü. Dasavassàyukasamayo 15. Bhavissati bhikkhave, so samayo yaü imesaü manåssànaü dasavassàyukà puttà bhavissanti. Dasavassàyukesu bhikkhave, manussesu pa¤cavassikà1 kumàrikà alampateyyà bhavissanti. Dasavassàyukesu bhikkhave, manussesu imàni rasàni antaradhàyissanti, seyyathãdaü sappi navanãtaü telaü madhu phànitaü loõaü. Dasavassàyukesu bhikkhave, manussesu kudråsako aggaü bhojanànaü, 2 bhavissati. Seyyathàpi bhikkhave, etarahi sàlimaüsodano aggaü bhojanànaü, evameva kho bhikkhave, dasavassàyukesu manussesu kudusako aggaü bhojanànaü bhavissati. Dasavassàyukesu bhikkhave, manussesu dasakusalakammapathà sabbena sabbaü antaradhàyissanti, dasaakusalakammapathà atibyà3 dippissanti. Dasavassàyukesu bhikkhave, manussesu kusalantipi na bhavissati. Kuto pana kusalassa kàrako. Dasavassàyukesu bhikkhave, manussesu ye te bhavissantã amatteyyà [PTS Page 072] [\q 72/] apetteyyà asàma¤¤à abrahma¤¤à na kule jeññhàpacàyino, te pujjà ca4 bhavissanti pàsaüsà ca. Seyyathàpi bhikkhave, etarahi matteyyà5 petteyyà sàma¤¤à brahma¤¤à kule jeññhà pacàyino pujjà ca pàsaüsà ca, evameva kho bhikkhave, dasavassàyukesu manussesu ye te bhavissanti amatteyyà apetteyyà asàma¤¤à abrahma¤¤à na kule jeññhàpacàyino, te pujjà ca bhavissanti pàsaüsà ca. Dasavassàyukesu bhikkhave, manussesu na bhavissati màtà ti và màtucchà ti và màtulànã ti và àcariyabhariyà ti và 6 garånaü dàro7 ti và sambhedaü loko gamissati yathà ajeëakà kukkuñasåkarà soõasigàlà8. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Pa¤camàsikà (kami) 2. Agagabhojanaü 3. Ativiya[pts]syà ) 4. Påjà. (Syà) 5. Metatasyà [pts] 6. 'Pità tivà putucchati' và iti adhiko pàñho syàmapotthakesu dussati. 7. Dàro (sãmu) 8. Ghoõasiïgàlà (machasaü) [BJT Page 120] [\x 120/] 16. Dasavassàyukesu bhikkhave, manussesu tesaü sattànaü a¤¤ama¤¤ambhi tibbo àghàto paccupaññhito bhavissati, tibbo byàpàdo, tibbo manopadoso, tibbaü vadhakacittaü màtu pi puttamhi, puttassa pi màtari, pitu pi puttamhi puttassa pi pitari, bhàtu pi bhàtari bhàtu pi bhaginiyà, bhaginiyà pi bhàtari, tibbo àghàto paccupaññhito bhavissati tibbo byàpàdo tibbo manopadoso tibbaü vadhakacittaü. Seyyathàpi bhikkhave, màgavikassa mãgaü disvà tibbo àghàto paccupaññhito hoti tibbo byàpàdo tibbo manopadoso tibbaü vadhakacittaü evameva kho bhikkhave, dasavassàyukesu manussesu tesaü sattànaü a¤¤ama¤¤amhi tibbo àghàto paccupaññhito bhavissati tibbo byàpàdo tibbo manopadoso tibbaü vadhakacittaü màtu pi puttamhi, puttassa pi màtari, pitu pi puttamhi, puttassa pi pitari, bhàtu pi bhàtari, bhàtu pi bhaginiyà, bhaginiyà pi bhàtari, tibbo [PTS Page 073] [\q 73/] àghàto paccupaññhito bhavissati, tibbo byàpàdo, tibbo manopadoso, tibbaü vadhakacittaü. Dasavassàyukesu bhikkhave, manussesu sattàhaü satthantarakappo bhavissati. Te a¤¤ama¤¤amahi migasa¤¤aü pañilabhissanti tesaü tiõhàni satthàni hatthesu pàtubhavissanti. Te tiõhena satthena 'esa migo esa migo'ti a¤¤ama¤¤aü jãvità voropessanti1. âyuvaõõàdivaóóhanakathà 17. Atha kho tesaü bhikkhave, sattànaü ekaccànaü evaü bhavissati, 'mà ca mayaü ka¤ci2. Mà ca amhe kocã, yannåna mayaü tiõagahaõaü và vanagahaõaü và rukkhagahaõaü và nadãviduggaü và pabbatavisamaü và pavisitvà vanamålaphalàhàrà yàpeyyàmà'ti. Te tiõagahaõaü và vanagahaõaü và rukkhagahaõaü và nadãviduggaü và pabbatavisamaü và pavisitvà sattàhaü vana målaphalàhàrà yàpessanti3. Te tassa4 sattàhassa accayena tiõagahaõà vanagahaõà rukkhagahaõà nadãviduggà pabbatavisamà nikkhamitvà a¤¤ama¤¤aü àliïgitvà sahàgàyissanti samassàsissanti 'diññhà bho satta, jãvasi, diññhà bho satta jãvasã'ti. Atha kho tesaü bhikkhave, sattànaü evaü bhavissati 'mayaü ko akusalànaü dhammànaü samàdànahetu evaråpaü àyataü ¤àtikkhayaü pattà yannåna mayaü kusalaü kareyyàma. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Poropissatti(syà) 2. Ki¤ci (kàm) 3. Yàpeyyatti. [Pts 4.] Tattha (sãmu) [BJT Page 122] [\x 122/] Kiü kusalaü kareyyàma? Yannåna mayaü pàõàtipàtà virameyyàma, idaü kusalaü dhammaü samàdàya vatteyyàmà"ti. Te pàõàtipàtà viramissanti. Idaü kusalaü dhammaü samàdàya vattissanti. Te kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunà pi vaóóhissanti vaõõena pi vaóóhissanti. Tesaü àyunà pi vaóóhamànànaü vaõõena pi [PTS Page 074] [\q 74/] vaóóhamànànaü dasavassàyukànaü manussànaü vãsativassàyukà puttà bhavissanti. Atha kho tesaü bhikkhave, sattànaü evaü bhavissati, "yaü kho kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunà pi vaóóhàma, vaõõena pi vaóóhàma. Yannåna mayaü bhãyyosomattàya kusalaü kareyyàma. Kiü kusalaü kareyyàma? Yannåna mayaü adinnàdànà virameyyàma, idaü kusalaü dhammaü samàdàya vatteyyàmà'ti. Te pàõàtipàtà viramissanti adinnàdànà viramissanti. Idaü kusalaü dhammaü samàdàya vattissanti. Te kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunà'pi vaóóhissanti, vaõõenapi vaóóhissanti. Tesaü àyunàpi vaóóhamànànaü vaõõenapi vaóóhamànànaü vãsativassàyukànaü manussànaü cattàlãsativassàyukà puttà bhavissanti. Atha kho tesaü bhikkhave, sattànaü evaü bhavissati 'mayaü kho kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhàma, vaõõenapi paóóhàma. Yannåna mayaü bhãyyosomattàya kusalaü kareyyama. Kiü kusalaü kareyyàma? Yannåna mayaü kàmesu micchàcàrà virameyyàma, idaü kusalaü dhammaü samàdàya vatteyyàmà'ti. Te pàõàtipàtà viramissanti, adinnàdànà viramissanti, kàmesu micchacàrà viramissanti. Idaü kusalaü dhammaü samàdàya vattissanti. Te kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhissanti vaõõenapi vaóóhissanti. Tesaü àyunàpi vaóóhamànànaü vaõõenapi vaóóhamànànaü cattàlãsavassàyukànaü manussànaü asãtivassàyukà puttà bhavissanti. 18. Atha kho tesaü bhikkhave, sattànaü evaü bhavissati 'mayaü kho kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhàma. Vaõõenapi vaóóhàma. Yannåna mayaü bhãyyosomattàya kusalaü kareyyàma. Kiü kusalaü kareyyàma? Yannåna mayaü musàvàdà virameyyàma, idaü kusalaü dhammaü samàdàya vatteyyàmà'tã. Te pàõàtipàtà viramissanti, adinnàdànà viramissanti, kàmesu micchàcàrà viramissanti, musàvàdà viramissanti. Idaü kusalaü dhammaü samàdàya vattissanti. Te kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhissanti vaõõenapi vaóóhissanti. [BJT Page 124] [\x 124/] Tesaü àyunàpi vaóóhamànànaü vaõõenapi vaóóhamànànaü asãtivassàyukànaü manussànaü saññhivassasatàyukà puttà bhavissanti. Atha kho tesaü bhikkave, sattànaü evaü bhavissati 'mayaü kho kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhàma, vaõõenapi vaóóhàma. Yannåna mayaü bhãyyosomattàya kusalaü kareyyàma. Kiü kusalaü kareyyàma? Yannåna mayaü pisuõàya vàcàya virameyyàma idaü kusalaü dhammaü samàdàya vatteyyàmà'ti. Te pàõàtipàtà viramissanti, adinnàdànà viramissanti, kàmesu micchàcàrà viramissanti. Musàvàdà viramissanti. Pisuõàya vàcàya viramissanti. Idaü kusalaü dhammaü samàdàya vattissanti. Te kusalànaü dhammànaü samàdàna hetu àyunàpi vaóóhissanti vaõõenapi vaóóhissanti. Tesaü àyunàpi vaóóhamànànaü vaõõenapi vaóóhamànànaü saññhivassasatàyukànaü manussànaü vãsaü tivassasatàyukà puttà bhavissanti. Atha kho tesaü bhikkhave, sattànaü evaü bhavissati 'mayaü kho kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhàma vaõõenapi paóóhàma. Yannånaü mayaü bhãyyosomattàya kusalaü kareyyàma. Kiü kusalaü kareyyàma? Yannåna mayaü pharusàya vàcàya virameyyàma. Idaü kusalaü dhammaü samàdàya vatteyyàmà'ti. Te pàõàtipàtà viramissanti, adinnàdànà viramissanti, kàmesu micchàcàrà viramissanti, musàvàdà viramissanti, pisuõàya vàcàya viramissanti, pharusàya vàcàya viramissanti. Ida kusalaü dhammaü samàdàya vattissanti. Te kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhissanti vaõõenapi vaóóhissanti. Tesaü àyunàpi vaóóhamànànaü vaõõenapi vaóóhamànànaü vãsaütivassasatàyukànaü manussànaü cattàrãsaüjabbassasatàyukà puttà bhavissanti. Atha kho tesaü bhikkhave, sattànaü evaü bhavissati 'mayaü kho kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhàma vaõõenapi paóóhàma. Yannånaü mayaü bhãyyosomattàya kusalaü kareyyàma. Kiü kusalaü kareyyàma? Yannåna mayaü sampapphalàpà virameyyàma. Idaü kusalaü dhammaü samàdàya vatteyyàmà'ti. Te pàõàtipàtà viramissanti, adinnàdànà viramissanti, kàmesu micchàcàrà viramissanti, musàvàdà viramissanti, pisuõàya vàcàya viramissanti, sampapphalàpà viramissanti. Ida kusalaü dhammaü samàdàya vattissatti. Te kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhissanti vaõõenapi vaóóhissanti. Tesaü àyunàpi vaóóhamànànaü vaõõenapi vaóóhamànànaü cattàrãsaüchabbassasatàyukànaü manussànaü dvesahassayukà puttà bhavissanti. [BJT Page 126] [\x 126/] 19. Atha kho tesaü bhikkhave, sattànaü evaü bhavissati'mayaü kho kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhàma, vaõõenapi vaóóhàma, yannåna mayaü bhãyyosomattàya kusalaü kareyyàma. Kiü kusalaü kareyyàma? Yannåna mayaü abhijjhaü pajaheyyàma. Idaü kusalaü dhammaü samàdàya vatteyyàmà'ti. Te pàõàtipàtà viramissanti, adinnàdànà viramissanti, kàmesu micchàcàrà viramissanti, musàvàdà viramissanti, pisuõàya vàcàya viramissanti, pharusàya vàcàya viramissanti, sampapphalàpà viramissanti, abhijjhaü pajahissanti, idaü kusalaü dhammaü samàdàya vattissanti. Te kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhissanti vaõõenapi vaóóhissanti. Tesaü àyunàpi vaóóhamànànaü vaõõenapi vaóóhamànànaü dvevassasahassàyukànaü manussànaü cattàrivassasahassàyukà puttà bhavissanti. Atha kho tesaü bhikkhave, sattànaü evaü bhavissati'mayaü kho kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhàma, vaõõenapi vaóóhàma, yannåna mayaü bhãyyosomattàya kusalaü kareyyàma. Kiü kusalaü kareyyàma? Yannåna mayaü vyàpàdaü pajaheyyàma, idaü kusalaü dhammaü samàdàya vatteyyàmà'ti. Te pàõàtipàtà viramissanti, adinnàdànà viramissanti, kàmesu micchàcàrà viramissanti, musàvàdà viramissanti, pisuõàya vàcàya viramissanti, pharusàya vàcàya viramissanti, sampapphalàpà viramissanti, abhijjhaü pajahissanti, vyàpàdaü pajahissanti. Idaü kusalaü dhammaü samàdàya vattissanti. Te kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhissanti vaõõenapi vaóóhissanti. Tesaü àyunàpi vaóóhamànànaü vaõõenapi vaóóhamànànaü cattàrivassasahassàyukànaü1 manussànaü aññhavassasahassàyukà puttà bhavissanti. Atha kho tesaü bhikkhave, sattànaü evaü bhavissati'mayaü kho kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhàma, vaõõenapi vaóóhàma, yannåna mayaü bhãyyosomattàya kusalaü kareyyàma. Kiü kusalaü kareyyàma? Yannåna mayaü micchàdiññhiü pajaheyyàma. Idaü kusalaü dhammaü samàdàya vatteyyàmà'ti. Te pàõàtipàtà viramissanti, adinnàdànà viramissanti, kàmesu micchàcàrà viramissanti, musàvàdà viramissanti, pisuõàya vàcàya viramissanti, pharusàya vàcàya viramissanti, sampapphalàpà viramissanti, abhijjhaü pajahissanti, vyàpàdaü pajahissanti, micchàdiññhiü pajahissanti. Idaü kusalaü dhammaü samàdàya vattissanti. Te kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhissanti vaõõenapi vaóóhissanti. Tesaü àyunàpi vaóóhamànànaü vaõõenapi vaóóhamànànaü aññhavassasahassàyukànaü manussànaü vãsativassasahassàyukà puttà bhavissanti. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Cattàrivassasahassàyukànaü (machasaü[pts] [BJT Page 128 [\x 128/] 20.] Atha kho tesaü bhikkhave, sattànaü evaü bhavissati'mayaü kho kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhàma, vaõõenapi vaóóhàma, yannåna mayaü bhãyyosomattàya kusalaü kareyyàma. Kiü kusalaü kareyyàma? Yannåna mayaü tayo dhamme pajaheyyàma. Adhammaràgaü visamalobhaü micchàdhammaü, idaü kusalaü dhammaü samàdàya vatteyyàmà'ti. Te pàõàtipàtà viramissanti, adinnàdànà viramissanti, kàmesu micchàcàrà viramissanti, musàvàdà viramissanti, pisuõàya vàcàya viramissanti, pharusàya vàcàya viramissanti, sampapphalàpà viramissanti, abhijjhaü pajahissanti, vyàpàdaü pajahissanti, micchàdiññhiü pajahissanti, tayo dhamme pajahissanti: adhammaràgaü visamalobhaü micchàdhammaü. Idaü kusalaü dhammaü samàdàya vattissanti. Te kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhissanti vaõõenapi vaóóhissanti. Tesaü àyunàpi vaóóhamànànaü vaõõenapi vaóóhamànànaü vãsativassasahassàyukànaü manussànaü cattàrivassasahassàyukà [PTS Page 075] [\q 75/] puttà bhavissanti. 21. Atha kho tesaü bhikkhave, sattànaü evaü bhavissati'mayaü kho kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhàma, vaõõenapi vaóóhàma. Yannåna mayaü bhãyyosomattàya kusalaü kareyyàma. Kiü kusalaü kareyyàma? Yannåna mayaü matteyyà assàma petteyyà assàma sàma¤¤à brahma¤¤à kulejeññhàpacàyino, idaü kusalaü dhammaü samàdàya vatteyyàmà'ti. Te pàõàtipàtà viramissanti, adinnàdànà viramissanti, kàmesu micchàcàrà viramissanti, musàvàdà viramissanti, pisuõàya vàcàya viramissanti, pharusàya vàcàya viramissanti, sampapphalàpà viramissanti, abhijjhaü pajahissanti, vyàpàdaü pajahissanti, micchàdiññhiü pajahissanti, tayo dhamme pajahissanti: adhammaràgaü visamalobhaü micchàdhammaü. Matteyyà bhavissanti petteyyà sàma¤¤à brahma¤¤à kulejeññhàpacàyino. Idaü kusalaü dhammaü samàdàya vattissanti. Te kusalànaü dhammànaü samàdànahetu àyunàpi vaóóhissanti vaõõenapi vaóóhissanti. Tesaü àyunàpi vaóóhamànànaü vaõõenapi vaóóhamànànaü cattàrãsaüvassasahassàyukànaü manussànaü asãtivassasahassàyukà puttà bhavissanti. Asãtivassa sahassàyukesu bhikkhave, manussesu pa¤cavassasatika kumàrikà alampateyyà bhavissanti. Asãtivassasahassàyukesu bhikkhave, manussesu tayo àbàdhà bhavissanti icchà anasanaü jarà. [BJT Page 130] [\x 130/] Saïkharàjuppatti 22. Asãtivassasahassàyukesu bhikkhave, manussesu ayaü jambudãpo iddho ceva bhavissati phãto ca, kukkuñasampàtikà1 gàmanigamajanapadaràjadhàniyo2. Asãtivassasahassàyukesu bhikkhave, manussesu ayaü jambudãpo avãci ma¤¤e phuño bhavissati manussehi, seyyathàpi naëavanaü saravanaü3 và. Asãtivassasahassàyukesu bhikkhave, manussesu ayaü bàràõasã ketumatã nàma ràjadhàni bhavissati iddhà ceva phãtà ca bahujanà ca àkiõõamanussà ca subhikkhà ca. Asãtivassasahassàyukesu bhikkhave, manussesu imasmiü jambudipe caturàsãti nagarasahassàni bhavissanti ketumatãràjadhànipamukhàni. Asãtivassasahassàyukesu bhikkhave, manussesu ketumatiyà ràjadhàniyà saükho nàma ràjà uppajjissati cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappattà sattaratanasamannàgato. Tassimàni sattaratanàni bhavissanti, seyyathãdaü, cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavissanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pathaviü sàgarapariyantaü adaõóena asatthena dhammena abhivijiya ajjhàvasissati. Metteyyabuddhuppàdo 23. Asãtivassasahassàyukesu bhikkhave, manussesu [PTS Page 076] [\q 76/] metteyyo nàma bhagavà loke uppajjissati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidu anuttaro purisadammasàrathi satthà devamanussànaü buddho bhagavà. Seyyathàpahaü etarahi loke uppanno arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedemi. So dhammaü desessati àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàsessati. Seyyathàpahaü etarahi dhammaü desemi àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàsemi. So anekasatasahassaü bhikkhusaïghaü pariharissati seyyathàpahaü etarahi anekasataü bhikkhusaïghaü pariharàmi. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Kukakuñasamyàtità (syà) 2. Gàmanigama janapadà ràjadhàniyo (kam), gàmanigamaràjadhàniyo (machasaü) 3. Sàravanaü (syà) [BJT Page 132] [\x 132/] 24. Atha kho bhikkhave, saïkho nàma ràjà yo so yåpo ra¤¤à mahàpanàdena karàpito, taü yåpaü ussàpetvà ajjhàvasitvà taü datvà vissajjetvà1 samaõabràhmaõakapaõaddhikavaõibbakayàcakànaü dànaü datvà2 metteyyassa bhagavato arahato sammàsambuddhassa santike kesamassåü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajissati. So evaü pabbajito samàno eko våpakaññhe appamatto àtàpã pahitatto viharanto na cirasseva yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà [PTS Page 077] [\q 77/] anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññhava dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissati. 25. Attadãpà bhikkhave, viharatha attasaraõà ana¤¤asaraõà. Dhammadãpà dhammasaraõà ana¤¤asaraõà. Katha¤ca bhikkhave, bhikkhu attadãpo viharati attasaraõo ana¤¤asaraõo, dhammadãpo dhammasaraõo ana¤¤asaraõo?. Idha bhikkhave, bhikkhu kàye kàyànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü. Vedanàsu vedanànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü. Citte cittànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü. Dhammesu dhammànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü. Evaü kho bhikkhave, bhikkhu attadipo viharati attasaraõo ana¤¤asaraõo, dhammadãpo dhammasaraõo ana¤¤asaraõo. Bhikkhuno àyuvaõõàdivaóóhanakathà 26. Gocare bhikkhave, caratha sake pettike visaye. Gocare bhikkhave, carantà sake pettike visaye àyunà pi vaóóhissatha, vaõõena pi vaóóhisassatha, sukhena pi vaóóhissatha, bhogana pi vaóóhissatha, balena pi vaóóhissatha. Ki¤ca bhikkhave, bhikkhuno àyusmiü? Idha bhikkhave, bhikkhu chandasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü - iddhipàdaü bhàveti, viriyasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti, cittasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti, vãmaüsàsamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti. So imesaü catunnaü iddhipàdànaü bhàvitattà bahulãkatattà àkaïkhamàno kappaü và tiññheyya kappàvasesaü và. Idaü kho bhikkhave, bhikkhuno àyusmiü. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Visasajajitva (machasaü) 2. Daditvà [pts] [BJT Page 134] [\x 134/] Ki¤ca bhikkhave, bhikkhuno vaõõasmiü? Idha bhikkhave, bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto [PTS Page 078] [\q 78/] viharati àcàragocarasampanno anumattesu vajjesu bhayadassàvã, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Idaü kho bhikkhave, bhikkhuno vaõõasmiü. Ki¤ca bhikkhave, bhikkhuno sukhasmiü? Idha bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamajjhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyajjhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã'ti taü tatiyajjhànaü1 upasampajja viharati. Sukhassaca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü2 upekkhàsatipàrisuddhiü catutthajjhànaü upasampajja viharati. Idaü kho pana bhikkhave, bhikkhuno sukhasmiü. Ki¤ca bhikkhave, bhikkhuno bhegasmiü? Idha bhikkhave, bhikkhu mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena2 pharitvà viharati. Idha bhikkhave, bhikkhu karuõàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena2 pharitvà viharati. Idha bhikkhave, bhikkhu muditàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü muditàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena2 pharitvà viharati. Idha bhikkhave, bhikkhu upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena2 pharitvà viharati. Idaü kho bhikkhave, bhikkhuno bhogasmiü. Ki¤ca bhikkhave, bhikkhuno balasmiü? Idha bhikkhave, bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimutti pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Idaü kho bhikkhave, bhikkhuno balasmiü. Nàhaü bhikkhave, a¤¤aü ekabalampi samanupassàmi yaü evaü duppasahaü yathayidaü bhikkhave, màrabalaü. [PTS Page 079] [\q 79/] kusalànaü bhikkhave, dhammànaü samàdànahetu evamidaü pu¤¤aü pavaóóhatãti. Idamavoca bhagavà, attamanà te bhikkhå bhagavato bhàsitaü abhinandunti. Cakkavatatisãhanàdasuttaü niññhitaü tatiyaü. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Pañhamajjhànaü sãmu. [Pts] 2. Abyapajjhenaü (sãmu.[Pts] ) [BJT Page 136] [\x 136/] [PTS Page 080] [\q 80/] Agga¤¤asuttaü 1. Evaü me sutaü: Ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati pubbàràme migàramàtupàsàde. Tena kho pana samayena vàseññhabhàradvàjà bhikkhåsu parivasanti1 bhikkhubhàvaü àkaïkhamànà. Atha kho bhagavà sàyaõhasamayaü pañisallànà vuññhito pàsàdà orohitvà pàsà pacchàyàyaü2 abbhokàse caïkamati. Addasà kho vàseññho bhagavantaü sàyanhasamayaü pañisallànà vuññhitaü pàsàdà orohitvà pàsàdapacchàyàyaü abbhokàse caïkamantaü. Disvàna bhàradvàjaü àmantesi: "ayaü àvuso bhàradvàja, bhagavà sàyaõhasamayaü pañisallànà vuññhito pàsàdà orohitvà pàsàdapacchàyàyaü abbhokàse caïkamati. âyàmàvuso bhàradvàja, yena bhagavà tenupasaïkamissàma. Appevanàma labheyyàma bhagavato santikà3 dhammiü kathaü savaõàyà"ti. 'Evamàvuso'ti kho bhàradvàjo vàseññhassa paccassosi. Atha kho vàseññhabhàradvàjà yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà bhagavantaü caïkamantaü anucaïkamiüsu. 2. Atha kho bhagavà vàseññhaü àmantesi: ' [PTS Page 081] [\q 81/] tumhe khvattha vàseññhà, bràhmaõajaccà bràhmaõakulãnà bràhmaõakulà agàrasmà anagàriyaü pabbajità. Kacci vo vàseññhà bràhmaõà na akkosanti na paribhàsantã'ti. "Taggha no bhante, bràhmaõà akkosanti paribhàsanti attaråpàya paribhàsàya paripuõõàya no aparipuõõàyà"ti. "Yathà kathaü pana vo vàseññhà, bràhmaõà akkosanti paribhàsanti attaråpàya paribhàsàya paripuõõàya no aparipuõõàyà'ti. " - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Pañivasati - sãmu. 2. Pàsàdacchàyàyaü - kam. 3. Samamukhà - syà kam. [BJT Page 138] [\x 138/] Bràhmaõà bhante, evamàhaüsu: "bràhmaõo'va seññho vaõõo hãnà a¤¤e vaõõà bràhmaõo'va sukko vaõõo, kaõhà a¤¤e vaõõà1. Bràhmaõà'va sujjhanti no abràhmaõà bràhmaõà'va brahmuno puttà orasà mukhato jàtà brahmajà brahmanimmità brahmadàyàdà. Te tumhe seññhaü vaõõaü hitvà hãnamattha vaõõaü ajjhupagatà, yadidaü muõaóake samaõake ibbhe kaõhe bandhupàdàpacce. Tayidaü na sàdhu, tayidaü nappañiråpaü, yaü tumhe seññhaü vaõõaü hitvà hãnamattha vaõõaü ajjhupagatà, yadidaü muõóake samaõake ibbhe kaõhe bandhupàdàpacce"ti. Evaü kho no bhante, bràhmaõà akkosanti paribhàsanti attaråpàya paribhàsàya paripuõõàya no aparipuõõàyà"ti. "Taggha vo vàseññhà, bràhmaõà poràõaü asarantà evamàhaüsu: bràhmano'va seññho vaõõo, hãnà a¤¤e vaõõà, bràhmaõo' sukko vaõõo, kaõhà a¤¤e vaõõà, bràhmaõà'va sujjhanti no abràhmaõà, bràhmaõà'va brahamuno puttà orasà mukhato jàtà buhmajà brahmanimmità buhmadàyàdà"ti. Dissanti kho pana vàseññhà, bràhmaõànaü bràhmaõiyo utuniyo'pi gabbhiniyo'pi [PTS Page 082] [\q 82/] vijàyamàna'pi jàyamànà'pi. Te ca bràhmaõà yonijà'va samànà evamàhaüsu: bràhmaõo'va seññho vaõõo "bràhmaõo'va seññho vaõõo hãnà a¤¤e vaõõà bràhmaõo'va sukko vaõõo, kaõhà a¤¤e vaõõà1. Bràhmaõà'va sujjhanti no abràhmaõà bràhmaõà'va brahmuno puttà orasà mukhato jàtà brahmajà brahmanimmità brahmadàyàdà'ti. Te ca bràhmaõa¤ceva abbhàcikkhanti [C1] musà va bhàsanti bahu¤ca apu¤¤aü pasavanti. Càtuvaõõasuddhi 3. Cattàro' me vàseññhà, vaõõà, khattiyà bràhmaõà vessà suddà. Khattiyo'pi kho vàseññhà, idhekacco pàõàtipàtã hoti adinnàdàyã kàmesu micchàcàrã musàvàdã pisuõàvàco pharusàvàco samphappalàpã abhijjhàlå byàpannacitto micchàdiññhi. Iti kho vàseññhà, ye'me dhammà akusalà akusalasaïkhàtà sàvajjà sàvajjasaïkhàtà asevitabbà asevitabbasaïkhàtà na alamariyà na alamariyasaïkhàtà, kaõhà kaõhavipàkà vi¤¤ågarahità, khattiye'pi te idhekacce sandissanti. Bràhmaõo'pi kho vàseññhà, idhekacco pàõàtipàtã hoti adinnàdàyã kàmesu micchàcàrã musàvàdã pisuõàvàco pharusàvàco samphappalàpã abhijjhàlå byàpannacitto micchàdiññhi. Iti kho vàseññhà, ye'me dhammà akusalà akusalasaïkhàtà sàvajjà sàvajjasaïkhàtà asevitabbà asevitabbasaïkhàtà na alamariyà na alamariyasaïkhàtà, kaõhà kaõhavipàkà vi¤¤ågarahità, bràhmaõo'pi te idhekacce sandissanti. Vesso'pi kho vàseññhà, idhekacco pàõàtipàtã hoti adinnàdàyã kàmesu micchàcàrã musàvàdã pisuõàvàco pharusàvàco samphappalàpã abhijjhàlå byàpannacitto micchàdiññhi. Iti kho vàseññhà, ye'me dhammà akusalà akusalasaïkhàtà sàvajjà sàvajjasaïkhàtà asevitabbà asevitabbasaïkhàtà na alamariyà na alamariyasaïkhàtà, kaõhà kaõhavipàkà vi¤¤ågarahità, vesso'pi te idhekacce sandissanti. Suddo'pi kho vàseññhà, idhekacco pàõàtipàtã hoti adinnàdàyã kàmesu micchàcàrã musàvàdã pisuõàvàco pharusàvàco sampapphalàpã abhijjhàlå byàpannacitto micchàdiññhi. Iti kho vàseññhà, ye'me dhammà akusalà akusalasaïkhàtà sàvajjà sàvajjasaïkhàtà asevitabbà asevitabbasaïkhàtà na alamariyà na alamariyasaïkhàtà, kaõhà kaõhavipàkà vi¤¤ågarahità, sudde'pi te idhekacce sandissanti. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Kaõehà a¤¤o vaõõo - [pts] [BJT Page: 140 [\x 140/] ] Khattiyo pi kho vàseññhà, idhekacco pàõàtipàtã pañivirato hoti adinnàdànà pañivirato, kàmesu micchàcàrà pañivirato, musàvàdà pañivirato, pisuõàya vàcàya pañivirato, pharusàya vàcàya pañivirato, samphappalàpà pañivirato, anabhijjhàlå abyàpannacitto sammàdiññhi. Iti kho vàseññhà, ye'me dhammà kusalà kusalasaïkhàtà anavajjà anavajjasaïkhàtà sevitabbà sevitabbasaïkhàtà alamariyà alamariyasaïkhàtà, sukkà sukkavipàkà vi¤¤åppasatthà, khattiye'pi te vàseññhà, idhekacce sandissanti. Bràhmaõo'pi kho vàseññhà, idhekacco pàõàtipàtã pañivirato hoti adinnàdànà pañivirato, kàmesu micchàcàrà pañivirato, musàvàdà pañivirato, pisuõàya vàcàya pañivirato, pharusàya vàcàya pañivirato, samphappalàpà pañivirato, anabhijjhàlå abyàpannacitto sammàdiññhi. Iti kho vàseññhà, ye'me dhammà kusalà kusalasaïkhàtà anavajjà anavajjasaïkhàtà sevitabbà sevitabbasaïkhàtà alamariyà alamariyasaïkhàtà, sukkà sukkavipàkà vi¤¤åppasatthà, bràhmaõo pi te vàseññhà idhekacce sandissanti. Vesso'pi kho vàseññhà, idhekacco pàõàtipàtã pañivirato hoti adinnàdànà pañivirato, kàmesu micchàcàrà pañivirato, musàvàdà pañivirato, pisuõàya vàcàya pañivirato, pharusàya vàcàya pañivirato, samphappalàpà pañivirato, anabhijjhàlå abyàpannacitto sammàdiññhi. Iti kho vàseññhà, ye'me dhammà kusalà kusalasaïkhàtà anavajjà anavajjasaïkhàtà sevitabbà sevitabbasaïkhàtà alamariyà alamariyasaïkhàtà, sukkà sukkavipàkà vi¤¤åppasatthà, vesso'pi te vàseññhà, idhekacce sandissanti. Suddo'pi kho vàseññhà, idhekacco pàõàtipàtã pañivirato hoti adinnàdànà pañivirato, kàmesu micchàcàrà pañivirato, musàvàdà pañivirato, pisuõàya vàcàya pañivirato, pharusàya vàcàya pañivirato, samphappalàpà pañivirato, [PTS Page 083] [\q 83/] anabhijjhàlå abyàpannacitto sammàdiññhi. Iti kho vàseññhà, ye'me dhammà kusalà kusalasaïkhàtà anavajjà anavajjasaïkhàtà sevitabbà sevitabbasaïkhàtà alamariyà alamariyasaïkhàtà, sukkà sukkavipàkà vi¤¤åppasatthà, sudde'pi te vàseññhà, idhekacce sandissanti . Imesu kho vàseññhà, catusu vaõõesu evaü ubhayavokiõõesu vattamànesu kaõhasukkesu dhammesu vi¤¤ågarahitesu ceva vi¤¤åppasatthesu ca. Yadettha bràhmaõà evamàhaüsu; bràhmaõo'va seññho vaõõo hãnà a¤¤e vaõõà, bràhmaõo'va sukko vaõõo kaõhà a¤¤e vaõõà, bràhmaõà'va sujjhanti no abràhmaõà, bràhmaõà'va brahmuno puttà orasà mukhato jàtà brahmajà brahmanimmità brahmadàyàda"ti, taü tesaü vi¤¤å nànujànanti. Taü kissa hetu? Imesaü hi vàseññhà, catunnaü vaõõànaü yo hoti bhikkhu arahaü khãõàsavo vusitavà katakaraõãyo ohitabhàro anuppattasadattho parikkhãõabhavasaüyojano sammada¤¤àvimutto, sonesaü2 aggamakkhàyati. Dhammeneva no adhammena. Dhammo hi vàseññhà, seññho janetasmiü diññhe ceva dhamme abhisamparàyeca3. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Vi¤¤åpasatthà (syà) 2. Tesaü. [Pts. 3.] Abhisamaparàya¤ca. (Machasaü [pts] [BJT Page 142] [\x 142/] 4. Tadaminàpetaü vàseññhà, pariyàyena veditabbaü yathà dhammova seññho janetasmiü diññhe ceva dhamme abhisamparàye1ca. Jànàti kho pana vàseññhà, ràjà pasenadã kosalo "samaõo gotamo anuttaro sakyakulà pabbajito"ti. Sakyà kho pana vàseññhà, ra¤¤o pasenadino kosalassa anantarà anuyuttà bhavanti. Karonti kho vàseññhà, sakyà ra¤¤e pasenadimhi kosale nipaccakàraü abhivàdanaü paccuñhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammaü. Iti kho vàseññhà, yaü karonti sakyà ra¤¤e pasenadimhi kosale nipaccakàraü abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammaü, [PTS Page 084] [\q 84/] karoti taü ràjà pasenadã kosalo tathàgate nipaccakàraü abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammaü. Nanu2 'sujàto samaõo gotamo, dujjàto3 ' hamasmi, balavà samaõo gotamo dubbalo'hamasmi, pàsàdiko samaõo gotamo dubbaõõo' hamasmi, mahesakkho samaõo gotamo, appesakkho' hamasmi"ti. Atha kho naü dhammaü yeva sakkaronto dhammaü garukaronto dhammaü mànento dhammaü påjento dhammaü apacàyamàno evaü ràjà pasenadi kosalo tathàgate nipaccakàraü karoti abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammaü. Iminà'pi kho etaü vàseññhà, pariyàyena veditabbaü yathà dhammo'va seññho jane'tasmiü diññhe ceva dhamme abhisamparàye1ca. Tumhe khvattha vàseññhà, nànàjaccà nànànàmà nànàgottà nànàkulà agàrasmà anagàriyaü pabbajità. 'Ke tumhe?'Ti puññhà samànà, 'samaõà sakyàputtiyamhà'ti pañijànàtha. Yassa kho panassa vàseññhà, tathàgate saddhà niviññhà målajàtà patiññhità daëhà asaühàriyà4 samaõena và bràhmaõena và devena và màrena và brahmunà và kenaci và lokasmiü, tassetaü kallaü vacanàya: bhagavato'mhi putto oraso mukhato jàto dhammajo dhammanimmito dhammadàyàdo'ti. Taü kissa hetu? Tathàgatassa hetaü vàseññhà, adhivacanaü dhammakàyo itipi, brahmakàyo itipi, dhammabhuto iti pi, brahmabhuto iti pi. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Abhisamparàyaüca (machasaü. Sãmu) 2. Nanaü, machasaü 3.Dujàto. Syà 4. Asaühàrikà [pts] [BJT Page 144] [\x 144/] 5. Hoti kho so vàseññhà, samayo yaü kadàci karahaci dãghassa addhuno accayena ayaü loko saüvaññati. Saüvaññamàne loke yebhuyyena sattà àbhassarasaüvattanikà honti. Te tattha honti manomayà pãtibhakkhà sayampabhà attalikkhavarà subhaññhàyino ciraü dãghamaddhànaü tiññhanti. Hoti kho so vàseññhà, samayo yaü kadàci karahaci dãghassa addhuno accayena ayaü loko vivaññati. Vivaññamàne loke yebhuyyena sattà àbhassarakàyà [PTS Page 085] [\q 85/] cavitvà itthattaü àgacchanti. Te'dha honti manomayà pãtibhakkhà sayampabhà antalikkhavarà subhaññhàyino. Ciraü dãghamaddhànaü tiññhanti. Rasapañhavipàtubhàvo. 6. Ekodakãbhåtaü kho pana vàseññhà, tena samayena hoti andhakàro andhakàratimisà. Na candimasuriyà pa¤¤àyanti, na nakkhattàni tàrakaråpàni pa¤¤àyanti, na rattindivà pa¤¤àyanti, na màsaddhamàsà1 pa¤¤àyanti, na utusaüvaccharà pa¤¤àyanti, na itthipumà2 pa¤¤àyanti. Sattà sattàtveva saïkhaü gacchanti. Atha kho tesaü vàseññhà, sattànaü kadàci karahaci dãghassa addhuno accayena rasà pañhavã udakasmiü samatàni3 seyyathàpi nàma payaso3 tattassa5 nibbàyamànassa upari santànakaü hoti, eva meva kho sà pàturahosi. Sà ahosi vaõõasampannà gandhasampannà rasasampannà. Seyyathàpi nàma sampannaü và sappi sampannaü và navanãtaü, evaü vaõõà ahosi, seyyathàpi nàma khuddamadhu6 aneëakaü7 evamassàdà ahosi. Atha kho vàseññhà, a¤¤ataro satto lolajàtiko, 'ambho kimevidaü bhavissatã'ti rasaü pañhaviü aïguliyà sàyi. Tassa rasaü pañhaviü aïguliyà sàyato acchàdesi, taõhà cassa8 okkami. A¤¤e'pi kho vàseññhà, sattà tassa sattassa diññhànugatiü àpajjamànà rasaü pañhaviü aïguliyà sàyiüsu. Nesaü rasaü pañhaviü aïguliyà sàyataü acchàdesi, taõhà ca tesaü okkami. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Màsaóóhamàsà - machasaü 2. Na itthipurisà. Syà 3.Samatani - machasaü, samantànã. Syà 4. Pàyàso (sã) 5. Takkassa (sãmu) 6. Khuddaü madhu - kam, khuddamadhuü - machasaü. 7.Anelakaü - [pts 8.] Passa. Syà. [BJT Page 146] [\x 146/] Candimasuriyàdipàtubhàvo Atha kho te vàseññhà, sattà rasaü pañhaviü hatthehi àluppakàrakaü upakkamiüsu paribu¤jituü. Yatho [PTS Page 086] [\q 86/] kho te1 vàseññhà, sattà rasaü pañhaviü hatthehi àluppakàrakaü upakkamiüsu paribhu¤jituü. Atha kho tesaü vàseññhà, sattànaü sayampabhà antaradhàyi. Sayampabhàya antarahitàya candimasuriyà pàturahesuü. Candimasuriyesu pàtubhutesu, nakkhattàni tàrakàråpàni pàturahesuü, rattindivà pa¤¤àyiüsu. Rattindivesu pa¤¤àyamànesu, màsaddhamàsà pa¤¤àyiüsu. Màsaddhamàsesu pa¤¤àyamànesu utusaüvaccharà pa¤¤àyiüsu. Ettàvatà kho vàseññhà, ayaü loko puna vivañño hoti. 7. Atha kho te vàseññhà, sattà rasaü pañhaviü paribhu¤jantà tambhakkhà2 tadàhàrà ciraü dãghamaddhànaü aññhaüsu. Yathà yathà kho te vàseññhà, sattà rasaü pañhaviü paribhu¤jantà tambhakkhà tadàhàrà ciraü dãghamaddhànaü aññhaüsu, tathà tathà tesaü vàseññhà, sattànaü rasaü pañhaviü paribhu¤jantànaü kharatta¤ceva kàyasmiü okkami, vaõõacevaõõatà3 ca pa¤¤àyittha. Ekidaü sattà vaõõavanto honti. Ekidaü sattà dubbaõõà. Tattha ye te sattà vaõõavanto, te dubbaõõe satte atima¤¤anti. 'Mayametehi vaõõavantatarà, amhehete dubbaõõatarà'ti. Tesaü vaõõatimànappaccayà mànàtimànajàtikànaü rasà pañhavã antaradhàyi. Rasàya pañhaviyà antarahitàya sannipatiüsu, santipatitvà anutthuniüsu ahorasaü ahorasanti. Tadetarahi pi manussà ki¤cideva surasaü4 labhitvà evamàhaüsu ahorasaü ahorasanti. Tadeva poràõaü agga¤¤aü akkharaü anusaranti natvevassa atthaü àjànanti. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Yato kho vàseññha (sãmu) 2. Tabbhakkhà - syà. 3. Vaõõavevajjatà ca - kesuci 4. Sàdhurasaü - syà - [pts] - - - - - - - - - - - - - - - [BJT Page 148] [\x 148/] Bhåmipappañakapàtubhàvo 8. Atha kho tesaü vàseññhà, sattànaü rasàya pañhaviyà [PTS Page 087] [\q 87/] antarahitàya bhåmipappañako1 pàturahosi. Seyyathàpi nàma ahicchattako evameva pàturahosi. So ahosi vaõõasampanno gandhasampanno rasasampanno. Seyyathàpi nàma sampannaü và sappã sampannaü và navanãtaü evaüvaõõo ahosi. Seyyathàpi nàma khuddamadhu aneëakaü evamassàdo ahosi. Atha kho te vàseññhà, sattà bhåmipappañakaü upakkamiüsu paribhu¤jituü. Te taü paribhu¤jantà tambhakkhà tadàhàrà ciraü dãghamaddhànaü aññhaüsu. Yathà yathà kho te vàseññhà, sattà bhåmipappañakaü paribhu¤jantà tambhakkhà tadàhàrà ciraü dãghamaddhànaü aññhaüsu, tathà tathà tesaü vàseññhà, sattànaü bhãyyo somattàya kharatta¤ce'va kàyasmiü okkami, vaõõavevaõõatàca pa¤¤àyittha. Ekidaü sattà vaõõavanto honti, ekidaü sattà dubbaõõà. Tattha ye te sattà vaõõavanto, te dubbaõõe satte atima¤¤anti mayametehi vaõõavantatarà, amhehete dubbaõõatarà'ti, tesaü vaõõàtimànappaccayà mànàtimànajàtikànaü bhåmipappañako antaradhàyi. Badàlatàpàtubhàvo. 9. Bhåmipappañake antarahite badàlatà2 pàturahosi. Seyyathàpi nàma kalambukà, 3 evameva pàturahosi. Sà ahosi vaõõasampannà gandhasampannà rasasampannà. Seyyathàpi nàma sampannaü và sappi sampannaü và navanãtaü, evaüvaõõà ahosi. Seyyathàpi nàma khuddamadhu aneëakaü, evamassàdà ahosi. Atha kho te vàseññhà, sattà badàlataü upakkamiüsu paribhu¤jituü. Te taü paribhu¤jantà tambhakkhà tadàhàrà ciraü dãghamaddhànaü aññhaüsu. Yathà yathà kho te vàseññhà, sattà badàlataü paribhu¤jantà tambhakkhà tadàhàrà ciraü dãghamaddhànaü aññhaüsu, tathà tathà tesaü vàseññhà, sattànaü bhãyyo somattàya kharatta¤ceva kàyasmiü okkami, vaõõavevaõõatà ca4 pa¤¤àyittha. [PTS Page 088] [\q 88/] ekidaü sattà vaõõavanto honti, ekidaü sattà dubbaõõà. Tattha ye te sattà vaõõavanto, te dubbaõõe satte atima¤¤anti 'mayametehi vaõõavantatarà, ambhehete dubbaõõatarà'ti. Tesaü vaõõàtimànappaccayà mànàtimànajàtikànaü badàlatà antaradhàyi. Badàlatàya antarahitàya sannipatiüsu, sannipatitvà anutthuniüsu 'ahu vata no, ahàyi vata no badàlatà'ti. Tadetarahipi manussà kenacideva dukkhadhammena phuññhà evamàhaüsu: 'ahu vata no, ahàyi vata no'ti. Tadeva poràõaü agga¤¤aü akkharaü anusaranti5, natvevassa atthaü àjànanti. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Bhåmipappàñikà - syà 2. Padàlatà - machasaü 3. Kalamabakà - syà 4. Vaõõavejjatà - machasaü 5. Anupatanti [pts,] anussarantisyà [BJT Page 150] [\x 150/] Akaññhapàkasàlipàtubhàvo 8. Atha kho tesaü vàseññhà, sattànaü badàlatàya antarahitàya akaññhapàko sàli pàturahosi akaõo athuso suddho sugandho taõóulaphalo.1 Yaü taü sàyaü sàyamàsàya àharanti. Pàto taü hoti pakkaü pañiviruëhaü, yaü taü pàto pàtaràsàya àharanti. Sàyaü taü hoti pakkaü pañiviruëhaü, nàpadànaü pa¤¤àyati. Atha kho te vàseññhà, sattà akaññhapàkaü sàliü paribhu¤jantà tambhakkhà tadàhàrà ciraü dãghamaddhànaü aññhaüsu. Liïgapàtubhàvo. 9. Yathà yathà kho te vàseññhà, sattà akaññhapàkaü sàliü paribhu¤jantà tambhakkhà tadàhàrà ciraü dãghamaddhànaü aññhaüsu, tathà tathà tesaü vàseññhà, sattànaü bhãyyo somattàya kharatta¤ceva kàyasmiü okkami, vaõõavevaõõatà ca pa¤¤àyittha. Itthiyà ca itthiliïgaü pàturahosi, purisassa ca purisaliïgaü. Itthi ca sudaü 'purisaü ativelaü upanijjhàyati, puriso ca itthiü. Tesaü ativelaü a¤¤ama¤¤aü upanijjhàyataü sàràgo udapàdi, pariëàho kàyasmiü okkami. Te parilàhapaccayà methunaü dhammaü pañiseviüsu. Ye kho pana te vàseññhà, tena samayena sattà passanti methunaü dhammaü pañisevante, a¤¤e paüsuü khipanti, a¤¤e seññhiü [PTS Page 089] [\q 89/] khipanti, a¤¤e gomayaü khipanti. 'Nassa vasalã nassa vasalã2, kathaü hi nàma satto sattassa evaråpaü karissatã'ti. Tadetarahi'pi manussà ekaccesu janapadesu vadhuyà3 nibbuyahamànàya4 a¤¤e paüsuü khipanti, a¤¤e seññhiü khipanti, a¤¤e gomayaü khipanti. Tadeva poràõaü agga¤¤aü akkharaü anusaranti, natvessa atthaü àjànanti. Methunadhammasamàcàro. 10. Adhammasammataü kho5 pana vàseññhà, yaü tena samayena hoti, tadetarahi dhammasammataü. Ye kho pana vàseññhà, tena samayena sattà methunaü dhammaü pañisevanti, temàsampi dvemàsampi na labhanti gàmaü và nigamaü và pavisituü. Yato kho pana te vàseññhà, sattà tasmiü samaye asaddhamme ativelaü pàtabyataü àpajjiüsu, atha kho agàràni upakkamiüsu kàtuü, tasseva asaddhammassa pañicchàdanatthaü. - - - - - - - - - - - - - - 1. Taõóulatthalo - machasaü 2. Nassa asuci nassa asuci ti. - Machasaü 3. Vadhaniyà - syà 4. Nivayahamànàya, machasaü niggayhamànàya - kam. 5. Adhammasammataü taü kho - syà. [BJT Page 152] [\x 152/] Atha kho vàseññhà, a¤¤atarassa sattassa alasajàtikassa etadahosi: "ambho kimevàhaü viha¤¤àmi sàliü àharanto sàyaü sàyamàsàya pàto pàtaràsàya? Yannånàhaü sàliü àhareyyaü sakideva1 sàyapàtaràsàyà"ti. Atha kho so vàseññhà, satto sàliü àhàsi sakideva sàyapàtaràsàya. Atha kho vàseññhà, a¤¤ataro satto yena so satto tenupasaïkami, upasaïkamitvà taü sattaü etadavoca: "ehi bho satta sàlàhàraü gamissàmà"ti. "Alaü bho satta, àhaño2 me sàli sakideva sàyapàtaràsàya"ti. Atha kho so vàseññhà, satto tassa sattassa diññhànugatiü àpajjamàno sàliü àhàsi sakideva dvãhàya, 'evampi kira bho sàdhå"ti. Atha kho vàseññhà, a¤¤ataro satto yena so satto tenupasaïkami, upasaïkamitvà [PTS Page 090] [\q 90/] taü sattaü etadavoca: "ehi bho sàlàhàraü gamissàyà"ti. "Alaü bho satta àhaño me sàli sakideva davãhàyà"ti. Atha kho so vàseññhà, satto tassa sattassa diññhànugatiü àpajjamàno sàliü àhàsi sakideva catuhàya, 'evampã kira bho sàdhå'ti. Atha kho vàseññhà, a¤¤ataro satto yena so satto tenupasaïkami, upasaïkamitvà taü sattaü etadavoca: "ehi bho sàlàhàraü gamissàyà"ti. "Alaü bho satta àhaño me sàli sakideva catuhàyà"ti. Atha kho so vàseññhà, satto tassa sattassa diññhànugatiü àpajjamàno sàliü àhàsi sakideva aññhàhàya, 'evampi kira bho sàdhå'ti. Yatho kho te vàseññhà, sattà sannidhikàrakaü sàliü upakkamiüsu paribhu¤jituü, atha kaõo'pi taõóulaü pariyonaddhi, thuso'pi taõóulaü pariyonaddhi, lånampi nappañiviruëhaü apadànaü pa¤¤àyittha, saõóasaõóà sàlayo3 aññhaüsu. Sàlivibhàgo Atha kho te vàseññhà, sattà sannipatiüsu, sannipatitvà anutthuniüsu, 'pàpakà vata bho dhammà sattesu pàtubhåtà, mayaü hi pubbe manomayà ahumha, pãtibhakkhà sayampabhà antalikkhavarà subhaññhàyino ciraü dãghamaddhànaü aññhamha4. Tesaü no amhàkaü kadàci karahaci dãghassa addhuno accayena rasà pañhavã udakasmiü samatànã. Sà ahosi vaõõasampannà gandhasampannà rasasampannà. Te mayaü rasaü pañhaviü hatthehi àluppakàrakaü upakkamimha paribhu¤jituü, tesaü no rasapañhaviü hatthehi àluppakàrakaü upakkamataü paribhu¤jituü sayampabhà antaradhàyi. - - - - - - - - - - - - - 1. Sakiüdeva - kam. 2. âhato - machasaü. 3. Sàliyo [pts 4.]Aññhamhà - machasaü [BJT Page 154] [\x 154/] Tàya antarahitàya candimasuriyà1 pàturahesuü. Candimasuriyesu pàtubhutesu nakkhattàni [PTS Page 091] [\q 91/] tàrakaråpàni pàturahesuü, nakkhattesu tàrakaråpesu pàtubhutesu rattindivà pa¤¤àyiüsu. Rattindivesu pa¤¤àyamànesu màsaddhamàsà pa¤¤àyiüsu, màsaddhamàsesu pa¤¤àyamànesu utusaüvaccharà pa¤¤àyiüsu. Te mayaü rasaü pañhaviü paribhu¤jantà tambhakkhà tadàhàrà ciraü dãghamaddhànaü aññhamha. Tesaü no pàpakàna¤¤eva akusalànaü dhammànaü pàtubhàvà rasà pañhavã antaradhàyi. Rasàya pañhaviyà antarahitàya bhåmipappañako pàturahosi. So ahosi vaõõasampanno gandhasampanno rasasampanno, te mayaü bhåmipappañakaü upakkamimha paribhu¤jituü. Te mayaü taü paribhu¤jantà tambhakkhà tadàhàrà ciraü dãghamaddhànaü aññhamha. Tesaü no pàpakàna¤¤eva akusalànaü dhammànaü pàtubhàvà bhåmipappañako antaradhàyi. Bhåmipappañake antarahite badàlatà pàturahosi. Sà ahosi vaõõasampannà gandhasampannà rasasampannà. Te mayaü badàlataü upakkamimha paribhu¤jituü. Te mayaü taü paribhu¤jantà tambhakkhà tadàhàrà ciraü dãghamaddhànaü aññhamha. Tesaü no pàpakàna¤¤eva akusalànaü dhammànaü pàtubhàvà badàlatà antaradhàyi. Badàlatàya antarahitàya akaññhapàko sàli pàturahosi, akaõo athuso suddho sugandho taõóulaphalo. Yaü taü sàyaü sàyamàsàya àharàma, pàto taü hoti pakkaü pañiviruëhaü. Yaü taü pàto pàtaràsàya ahàràma, sàyantaü hoti pakkaü pañiviruëhaü. Nàpadànaü pa¤¤àyittha. Te mayaü akaññhapàkaü sàëiü paribhu¤jantà tambhakkhà tàdàhàrà ciraü dãghamaddhànaü aññhamha. Tesaü no pàpakàna¤ceva akusalànaü dhammànaü pàtubhàvà kaõo'pi taõóulaü pariyonaddhi, thuso'pi taõóulaü pariyonaddhi, lånampi nappañiviruëhaü, apadànaü pa¤¤àyittha, saõóasaõóà [PTS Page 092] [\q 92/] sàlayo ñhità. Yannåna mayaü sàliü vibhajeyyàma, mariyàdaü ñhapeyyàmà'ti. Atha kho te vàseññhà, sattà sàliü vibhajiüsu, mariyàdaü ñhapesuü. 11. Atha kho vàseññhà, a¤¤ataro satto lolajàtiko sakaü bhàgaü parirakkhanto a¤¤ataraü bhàgaü adinnaü àdiyitvà paribhu¤ji. Tamenaü aggahesuü, gahetvà etadavocuü: 'pàpakaü vata bho satta karosi, yatra hi nàma sakaü bhàgaü parirakkhanto a¤¤ataraü bhàgaü adinnaü àdiyitvà paribhu¤jissasi2. Màssu bho satta punapi evaråpamakàsã'ti. - - - - - - - - - - - - - 1. Candimasåriyà - machasaü 2. Paribhu¤ji - syà, paribhuüjasi (sãmu) [BJT Page 156] [\x 156/] 'Evaü bho'ti kho vàseññhà, so satto tesaü sattànaü paccasesàsi. Dutiyampi kho vàseññhà so satto sakaü bhàgaü parirakkhanto a¤¤ataraü bhàgaü adinnaü àdiyitvà paribhu¤ji. Tamenaü aggahesuü, gahetvà etadavocuü: 'pàpakaü vata bho satta karosi, yatra hi nàma sakaü bhàgaü parirakkhanto a¤¤ataraü bhàgaü adinnaü àdiyitvà paribhu¤jissasi. Màssu bho satta punapi evaråpamakàsã'ti. Tatiyampi kho vaseññhà sattà sakaü bhàgaü parirakkhanto a¤¤ataraü bhàgaü adinnaü àdiyitvà paribhu¤ji. Tamenaü aggahesuü, gahetvà etadavocuü: 'pàpakaü vata bho satta karosi, yatra hi nàma sakaü bhàgaü parirakkhanto a¤¤ataraü bhàgaü adinnaü àdiyitvà paribhu¤jissasi. Màsså bho satta punapi evaråpamakàsã'ti. A¤¤e pàõinà pahariüsu, a¤¤e leóóunà1 pahariüsu, a¤¤e daõóena pahariüsu. Tadagge kho pana vàseññhà adinnàdànaü pa¤¤àyati, garahà pa¤¤àyati, musàvàdo pa¤¤àyati, daõóàdànaü pa¤¤àyati. Mahàsammataràjà. 12, Atha kho te vàseññhà sattà sannipatiüsu, sannipatitvà anutthuniüsu "pàpakà vata bho dhammà sattesu pàtubhåtà, yatra hi nàma adinnàdànaü pa¤¤àyissati, garahà pa¤¤àyissati, musàvàdo pa¤¤àyissati, daõóàdànaü pa¤¤àyissati. Yannåna mayaü ekaü sattaü sammanneyyàma, yo2 no sammà khãyitabbaü khãyeyya, sammà gaharitabbaü garaheyya, sammà pabbàjetabbaü pabbàjeyya. Mayaü panassa sàlãnaü bhàgaü anuppadassàmà"ti. [PTS Page 093] [\q 93/] atha kho te vàseññhà sattà yo nesaü satto abhiråpataro ca dassaniyataro ca pàsàdikataro ca mahesakkhataro ca, taü sattaü upasaïkamitvà etadavocuü: ehi bho3 satta, sammà khãyitabbà khãyaü, sammà garahitabbaü garahaü, sammà pabbàjetabbaü pabbàjehi. Mayaü pana te sàlãnaü bhàgaü anuppadassàmà"ti. 'Evaü bho'ti kho vàseññhà so satto tesaü sattànaü pañissunitvà, sammà khãyitabbaü khãyi, sammà gaharitabbaü garahi, sammà pabbàjetabbaü pabbàjesi. Te panassa sàlãnaü bhàgaü anuppadaüsu. Mahàjanasammato'ti kho vàseññhà 'mahàsammato mahàsammato' tveva pañhamaü akkharaü upanibbattaü. - - - - - - - - - - - - - 1. Leõóunà - syà 2. Kho - [pts. 3.] So - [pts] [BJT Page 158] [\x 158/] Khettànaü adhipati' ti kho vàseññhà 'khattiyo khattiyo'tveva dutiyaü akkharaü upanibbattaü. Dhammena pare1 ra¤jatãti kho vàseññhà 'ràjà ràjà' tveva tatiyaü akkharaü upanibbattaü. Iti kho vàseññhà evametassa khattiyamaõóalassa poràõena agga¤¤ena akkharane abhinibbatti ahosi. Te sa¤¤eva sattànaü ana¤¤esaü, 2sadisàna¤¤eva no dasadisànaü, dhammeneva no adhammena. Dhammo hi vàseññhà seññho jane'tasmiü diññheceva dhamme abhisamparàyeca. Bràhmaõamaõóalaü 13. Atha kho tesaü vàseññhà sattàna¤¤eva ekaccànaü etadahosi: pàpakà vata bho dhammà sattesu pàtubhåtà, yatra hi nàma adinnàdànaü pa¤¤àyissati, garahà pa¤¤àyissati, musàvàdo pa¤¤àyissati, daõóàdànaü pa¤¤àyissati, pabbàjanaü pa¤¤àyissati. Yannåna mayaü pàpake akusale dhamme vàheyyàmà"ti. Te pàpake akusale dhamme [PTS Page 094] [\q 94/] bàhesuü3. Pàpake akusale dhamme bàhentã'ti kho vàseññhà 'bràhmaõà bràhmaõà'tveva pañhamaü akkharaü upanibbattaü. Te ara¤¤àyatane paõõakuñiyo karitvà paõõakuñãsu jhàyanti, vitaïgàrà vãtadhåmà pannamåsalà sàyaü sàyamàsàya pàto pàtaràsàya gàmanigamaràjadhàniyo osaranti ghàsamesànà4 te ghàsaü pañilabhitvà punadve ara¤¤àyatane paõõakuñãsu jhàyanti. Tamenaü manussà disvà evamàhaüsu: 'ime kho bho sattà ara¤¤àyatane paõõakuñiyo karitvà paõõakuñãsu jhàyanti, vãtaïgàrà vitadhåmà pannamåsalà sàyaü sàyamàsàya pàto pàtaràsàya gàmanigamaràjadhàniyo osaranti ghàsamesànaü. Te ghàsaü pañilabhitvà punadeva ara¤¤àyatane paõõakuñãsu jhàyanti jhàyantã'ti kho pana vàseññhà 'jhàyakà jhàyakà'tveva dutiyaü akkharaü upanibbattaü. Tesa¤¤eva kho vàseññhà sattànaü ekacce sattà ara¤¤àyatane paõõakuñãsu taü jhànaü anabhisambhuõamànà gàmasàmantaü nigamasàmantaü osaritvà ganthe karontà acchanti. Tamenaü manussà disvà evamàhaüsu: ime kho bho sattà ara¤¤àyatane paõõakuñãsu taü jhànaü anabhisamabhuõamànà gàmasàmantaü nigamasàmantaü osaritvà ganthe karontà acchanti! Na'dàni me jhàyanti, na'dàni me jhàyantã ti kho vàseññhà 'ajjhàyakà ajjhàyakà' tveva tatiyaü akkharaü upanibbattaü. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Paresaü - syà 2. A¤¤esaü - syà 3. Vàhesuü - machasaü 4. Ghàsamesamànà machasaü, ghàsamesanà - syà [BJT Page 160] [\x 160/] Hãnasammataü kho pana vàseññhà yaü tena samayena hoti, tadetarahi seññhasammataü. Iti kho vàseññhà evametassa bràhmaõamaõóalassa poràõena agga¤¤ena akkharena abhinibbatti ahosi. Tesa¤¤eva [PTS Page 095] [\q 95/] sattànaü ana¤¤esaü, sadisàna¤¤eva no asadisànaü, dhammeneva no adhammena. Dhammo hi vàseññhà seññho jane'tasmiü diññhe ceva dhamme abhisamparàyeca. Vessamaõóalaü. 14. Tesa¤¤eva kho vàseññhà sattànaü ekacce sattà methunaü dhammaü samàdàya vissutaü kammante1 payojesuü. Methunaü dhammaü samàdàya visuü kammante payojentã'ti kho vàseññhà vessà vessàtveva akkharaü upanibbattaü. Iti kho vàseññhà evametassa vessamaõóalassa poràõena agga¤¤ena akkharena abhinibbatti ahosi, tesa¤¤eva sattànaü ana¤¤esaü sadisàna¤¤eva no asadisànaü dhammeneva no adhammena. Dhammo hi vàseññhà seññho jane'tasmiü diññhe ceva dhamme abhisamparàyeca. Suddamaõóalaü 15. Tesa¤¤eva kho vàseññhà sattànaü ye te sattà avasesà te ëuddàcàrà2 khuddàcàrà ahesuü ëuddàcàrà khuddàcàrà ti kho vàseññhà suddà suddàtveva akkharaü upanibbattaü. Iti kho vàseññhà evametassa suddamaõóalassa poràõena agga¤¤ena akkharena abhinibbatti ahosi. Tesa¤¤eva sattànaü ana¤¤esaü, sadisàna¤¤eva no asadisànaü, dhammeneva no adhammena. Dhammo hi vàseññhà seññho jane'tasmiü diññhe ceva dhamme abhisamparàyeca. 16. Ahu kho so vàseññhà samayo yaü khattiyo pi sakaü dhammaü garahamàno agàrasmà anagàriyaü pabbajati, 'samaõo bhavissàmã'ti. Bràhmaõo pi kho vàseññhà sakaü dhammaü garahamàno agàrasmà anagàriyaü pabbajati 'samaõo bhavissàmã'ti, vessopi kho vàseññhà sakaü dhammaü garahamàno [PTS Page 096] [\q 96/] agàrasmà anagàriyaü pabbajati, 'samaõo bhavissàmã'ti. Suddo pi kho vàseññhà sakaü dhammaü garahamàno agàrasmà anagàriyaü pabbajati 'samaõo bhavissàmã'ti. Imehi kho vàseññhà catåhi maõóalehi samaõamaõóalassa abhinibbatti ahosi. Tesa¤¤eva sattànaü ana¤¤esaü, sadisàna¤¤eva no asadisànaü, dhammeneva no adhammena. Dhammo hi vàseññhà seññho jane'tasmiü diññhe ceva dhamme abhisamparàyeca. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Visasutakamamanetà [pts.] Visuü kamamaneta - (sãmu) 2. Luddacàra. (Sã) [BJT Page 162] [\x 162/] Duccaritàdikathà Khattiyo pi kho vàseññhà kàyena duccaritaü caritvà, vàcàya duccaritaü caritvà, manasà duccaritaü caritvà, micchàdiññhiko, micchàdiññhikammasamàdàno micchàdiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Bràhmaõo pi kho vàseññhà kàyena duccaritaü caritvà, vàcàya duccaritaü caritvà, manasà duccaritaü caritvà, micchàdiññhiko, micchàdiññhikammasamàdàno micchàdiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Vesso pi kho vàseññhà kàyena duccaritaü caritvà, vàcàya duccaritaü caritvà, manasà duccaritaü caritvà, micchàdiññhiko, micchàdiññhikammasamàdàno micchàdiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Suddo pi kho vàseññhà kàyena duccaritaü caritvà, vàcàya duccaritaü caritvà, manasà duccaritaü caritvà, micchàdiññhiko, micchàdiññhikammasamàdàno micchàdiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Samaõo pi kho vàseññhà kàyena duccaritaü caritvà, vàcàya duccaritaü caritvà, manasà duccaritaü caritvà, micchàdiññhiko, micchàdiññhikammasamàdàno micchàdiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Khatitiyopi kho vàseññhà kàyena sucaritaü caritvà, vàcàya sucaritaü caritvà, manasà sucaritaü caritvà, sammàdiññhiko sammàdiññhikammasamàdàno sammàdiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Bràhmaõo kho vàseññhà kàyena sucaritaü caritvà, vàcàya sucaritaü caritvà, manasà sucaritaü caritvà, sammàdiññhiko sammàdiññhikammasamàdàno sammàdiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Vesso kho vàseññhà kàyena sucaritaü caritvà, vàcàya sucaritaü caritvà, manasà sucaritaü caritvà, sammàdiññhiko sammàdiññhikammasamàdàno sammàdiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Suddo kho vàseññhà kàyena sucaritaü caritvà, vàcàya sucaritaü caritvà, manasà sucaritaü caritvà, sammàdiññhiko sammàdiññhikammasamàdàno sammàdiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Samaõo kho vàseññhà kàyena sucaritaü caritvà, vàcàya sucaritaü caritvà, manasà sucaritaü caritvà, sammàdiññhiko sammàdiññhikammasamàdàno sammàdiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Khattiyo pi kho vàseññhà kàyena dvayakàrã, vàcàya dvayakàrã, manasà dvayakàrã, vimissadiññhiko vimissadiññhikammasamàdàno vimissadiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà sukhadukkhapañisaüvedã1 hoti. Bràhmaõo pi kho [PTS Page 097] [\q 97/] vàseññhà kàyena dvayakàrã, vàcàya dvayakàrã, manasà dvayakàrã, vimissadiññhiko vimissadiññhikammasamàdàno vimissadiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà sukhadukkhapañisaüvedã1 hoti. Vesso pi kho vàseññhà kàyena dvayakàrã, vàcàya dvayakàrã, manasà dvayakàrã, vimissadiññhiko vimissadiññhikammasamàdàno vimissadiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà sukhadukkhapañisaüvedã1 hoti. Suddo pi kho vàseññhà kàyena dvayakàrã, vàcàya dvayakàrã, manasà dvayakàrã, vimissadiññhiko vimissadiññhikammasamàdàno vimissadiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà sukhadukkhapañisaüvedã1 hoti. Samaõo pi kho vàseññhà kàyena dvayakàrã, vàcàya dvayakàrã, manasà dvayakàrã, vimissadiññhiko vimissadiññhikammasamàdàno vimissadiññhikammasamàdànahetu kàyassa bhedà parammaraõà sukhadukkhapañisaüvedã1 hoti. Bodhipakkhiyabhàvanà 16. Khattiyo pi kho vàseññhà kàyena saüvuto, vàcàya saüvuto, manasà saüvuto, sattannaü bodhipakkhiyànaü dhammànaü bhàvanamanvàya, diññheva dhamme parinibbàti2. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Sukhadukkhappañisaüvedi - machasaü 2. Parinibbàyati - machasaü. [BJT Page 164] [\x 164/] Bràhmaõo pi kho vàseññhà, vesso pi kho vàseññhà, suddopi kho vàseññhà, samaõo pi kho vàseññhà kàyena saüvuto, vàcàya saüvuto, manasà saüvuto, sattannaü bodhipakkhiyànaü dhammànaü bhàvanamanvàya diññheva dhamme parinibbàti. Imesaü hi vàseññhà catunnaü vaõõànaü yo hoti bhikkhu arahaü khãõàsavo vusitavà katakaraõãyo ohitabhàro anuppattasadattho parikkhãõabhavasa¤¤ojano sammada¤¤àvimutto, so nesaü aggamakkhàyati. Dhammeneva no adhammena, dhammohi vàseññhà seññho jane' tasmiü diññhe ceva dhamme abhisamparàyeca. Brahmunà pi vàseññhà sanaïkumàrena gàthà bhàsità: 17. "Khattiyo seññho jane'tasmiü ye gottapañisàrino, 1 Vijjàcaraõasampaõõo so seññho devamànuse"ti. Sà kho panesà vàseññhà gàthà bràhmunà sanaïkumàrena sugãtà no duggãtà, subhàsità no dubbhàsità, atthasaühità2 no anatthasaühità, anumatà mayà, ahampi vàseññhà evaü vadàmi: [PTS Page 098] [\q 98/] "khattiyo seññho jane'tasmiü ye gottapañisàrino, Vijjàcaraõasampaõõo so seññho devamànuse"ti. Idamavoca bhagavà. Attamanà vàseññhabhàradvàjà bhagavato bhàsitaü abhinandunti. Agga¤¤asuttaü niññhitaü catutthaü. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Pañisàriõo [pts 2.] Atthasa¤hità [BJT Page 166] [\x 166/] 5. [PTS Page 099] [\q 99/] sampasàdaniya suttaü Sàriputta - sihanàdo1 1. Evaü me sutaü: Ekaü samayaü bhagavà nàëandàyaü2 viharati pàvàrikambavane. Atha kho àyasmà sàriputto yena bhagavà tenupasaïkami, upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà sàriputto bhagavantaü etadavoca: "evaü pasanno ahaü bhante bhagavati, na càhu na ca bhavissati na cetarahi vijjati a¤¤o samaõovà bràhmaõo và bhagavatà bhiyyobhi¤¤ataro yadidaü sambodhiyanti". "Uëàrà kho te ayaü sàriputta àsabhã vàcà bhàsità, ekaüso gahito, sãhanàdo nadito: 'evaü pasanno ahaü bhante bhagavati, na càhu na ca bhavissati na cetarahi vijjati a¤¤o samaõo và bràhmaõo và bhagavatà bhiyyo'bhi¤¤ataro yadidaü samambodhiyanti', kiü te3 sàriputta ye te ahesuü atãtamaddhànaü arahanto sammàsambuddhà, sabbe te bhagavanto cetasà ceto paricca vidità, evaüsãlà te bhagavanto ahesuü iti pi, evaüdhammà te bhagavanto ahesuü itipi, [PTS Page 100] [\q 100/] evaüpa¤¤à te bhagavanto ahesuü iti pi, evaüvihàrã te bhagavanto ahesuü iti pi, evaüvimuttà te bhagavanto ahesuü itipã?Ti". "No hetaü bhante". "Kiü pana te sàriputta ye te bhavissanti anàgatamaddhànaü arahanto sammàsambuddhà, sabbe te bhagavanto cetasà ceto paricca vidità, ecaüsãlà te bhagavanto bhavissanti iti pi, evaüdhammà te bhagavanto ahesuü itipi, evaüpa¤¤à. Evaüvihàrã. Evaüvimuttà te bhagavanto bhavissanti itipã?Ti?. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Dutiyabhàge dãgha11 130 piñheña. 2. Nàlandàyaü - machasaü 3. Kiünu - [pts] kiü nu kho te - syà. [BJT Page 168] [\x 168/] "No hetaü bhante". " Kiü pana te sàriputta ahaü etarahi arahaü sammàsambuddho cetasà ceto paricca vidito evaü sãlo bhagavà iti pi evaüdhammo evaüpa¤¤o evaüvihàrã evaüvimutto bhagavà itipã"? Ti. "No hetaü bhante". "Ettha hi1 te sàriputta atãtànàgatapaccuppannesu arahantesu sammàsambuddhesu cetopariya¤àõaü natthi. Atha ki¤carahi te ayaü sàriputta uëàrà àsabhã vàcà bhàsità, ekaüso gahito, sãhanàdo nadito "evaü pasanno ahaü bhante bhagavati, na càhu naca bhavissati na cetarahi vijjati a¤¤o samaõo và bràhmaõo và bhagavatà bhiyyo'bhi¤¤ataro yadidaü sambodhiyanti?". " Na kho meü2 bhante atãtànàgatapaccuppannesu aharantesu sammàsambuddhesu cetopariya¤àõaü atthi. Api ca kho me bhante dhammanvayo vidito. Seyyathàpi [PTS Page 101] [\q 101/] bhante ra¤¤o paccantimaü nagaraü daëahuddàpaü3 daëhapàkàratoraõaü ekadvàraü, tatrassadovàriko paõóito byatto4 medhàvã a¤¤àtànaü nivàretà, ¤àtànaü pavesetà, so tassa nagarassa samantà5 anupariyàyapathaü anukkamamàno6 na passeyya pàkàrasandhiü và pàkàravivaraü và antamaso biëàranissakkanamattampi, tassa evamassa, ye keci oëàrikà pàõà imaü nagaraü pavisanti và nikkhamanti và, sabbe te iminà' dvàrena pavisanti và nikkhamanti và'ti, evameva kho me bhante dhammanvayo vidito. Ye te bhante ahesuü atãtamaddhànaü aharanto sammà sambuddhà, sabbe te bhagavanto pa¤canãvaraõe pahàya cetaso upakkilese pa¤¤àya dubbalãkaraõe, catusu7 satipaññhànesu suppatiññhitacittà, sattasambojjhaïge yathàbhåtaü bhàvetvà anuttaraü sammàsambodhiü abhisambujjhiüsu. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Ettha ca hi. Machasaü 2. Na kho panetaü. Sãmu. Syà. 3. Daëahuddhàpa. Machasaü, daëahaddhàlaü. Syà. 4. Vitto. Syà, [pts 5.] Sàmantà. Sãmu. Syà. 6. Anukkamante. [Pts 7.] Catusuü [pts.] [BJT Page 170] [\x 170/] Ye pi te bhavissanti. Anàgatamaddhànaü arahanto sammàsambuddhà, sabbe te bhagavanto pa¤canãvaraõe pahàya cetaso upakkilese pa¤¤àya dubbalãkaraõe, catusu satipaññhànesu suppatiññhitacittà satta sambojjhaïge1 yathàbhåtaü bhàvetvà, anuttaraü sammàsambodhiü abhisambujjhissanni. Bhagavà pi bhante etarahi arahaü sammàsambuddho pa¤canãvaraõe pahàya cetaso upakkilese pa¤¤àya dubbalãkaraõe, catusu satipaññhanesu suppatiññhitacitto satta sambojjhaïge yathàbhåtaü bhàvetvà, anuttaraü sammàsabbodhiü abhisambuddho. 2. Idàhaü2 bhante yena [PTS Page 102] [\q 102/] bhagavà tenupasaïkamiü dhammasavaõàya. 3 Tissa me bhante bhagavà dhammaü desesi. 4 Uttaruttaraü paõãtapaõãtaü kaõhasukkasappañibhàgaü. Yathà yathà me bhante bhagavà dhammaü desesi uttaruttaraü5 paõãtapaõãtaü kaõhasukkasappañibhàgaü, tathà tathàhaü tasmiü dhamme abhi¤¤à idhekaccaü dhammaü dhammesu niññhamagamaü, satthari pasãdiü, 'sammàsambuddho vata so bhagavà, svàkkhàto bhagavatà dhammo, supañipanno6 bhagavato sàvakasaïgho'ti. Kusaladhammadesanà 3. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü, yathà bhagavà dhammaü deseti kusalesu dhammesu. Tatrime kusalà dhammà: seyyathãdaü cattàro satipaññhànà, cattàro sammappadhànà, cattàro iddhipàdà, pa¤cindriyàni, pa¤cabalàni, satta bojjhaïgà, ariyo aññhaïgiko maggo. Idha bhante bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Etadànuttariyaü bhante kusalesu dhammesu taü bhagavà asesamabhijànàti taü bhagavato asesamabhijànato uttariü abhi¤¤eyyaü natthi, yadabhijànaü a¤¤o samaõo và bràhmaõo và bhagavatà bhiyyo'bhi¤¤ataro assa yadidaü kusalesu dhammesu. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Bojjhaüpe. [Pts 2.] Idhàhaü. Machasaü 3. Dhammassavaõaya. Machasaü, dhamma savanàya. [Pts. 4.] Deseti. Machasaü 5. Uttàruttariü syà. [Pts 6.] Suppañipanno sàvakasaügho machasaü [BJT Page 172] [\x 172/] âyatanapa¤¤atti 4. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü, yathà bhagavà dhammà deseti àyatanapaõõattãsu1. Chayimàni bhante ajjhattikabàhiràni àyatanàni: cakkhu¤ca2 råpàni ca sota¤ca3 saddàca, ghàõa¤ca4 gandhà ca jivhà ca5 rasà ca, kàyo ca6 phoññhabbà ca7 mano ca8 dhammà ca. Etadànuttariyaü bhante àyatanapaõõattãsu. Taü bhagavà asesamabhijànàti taü bhagavato asesamabhijànato uttariü abhi¤¤eyyaü natthi, [PTS Page 103] [\q 103/] yadabhijànaü a¤¤o samaõo và bràhmaõo và bhagavatà bhiyyo' bhi¤¤ataro assa yadidaü àyatanapaõõattãsu. Gabbhàvakkantidesanà 5. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü, yathà bhagavà dhammaü deseti gabbhàvakkantisu. Catasso imà bhante gabbhàvakkantiyo: idha bhante ekacco asampajàno màtukucchiü okkamati, asampajàno màtukucchismiü ñhàti, asampajàno màtukucchimhà nikkhamati. Ayaü pañhamà gabbhàvakkanti. Puna ca paraü bhante idhekacco sampajàne màtukucchiü okkamati, asampajàno màtukucchismiü ñhàti, asampajàno màtukucchãmhà nikkhamati. Ayaü dutiyà gabbhàvakkanti. Puna ca paraü bhante idhekacco sampajàno9 màtukucchiü okkamati, sampajàno màtukucchismiü ñhàti, asampajàno màtukucchimbhà 10 nikkhamati. Ayaü tatiyà gabbhàvakkanti. Puna ca paraü bhante idhekacco sampajàno màtukucchiü okkamati, sampajàno màtukucchismiü ñhàti, sampajàno màtukucchimhà nikkhamati. Ayaü catutthi11 gabbhàvakkanti. Etadànuttariyaü bhante gabbhàvakkantisu âdesanavidhà desanà 6. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü, yathà bhagavà dhammaü deseti àdesanavidhàsu. Catasso imà bhante àdesanavidhà. Idha bhante ekacco nimittena àdisati 'evampi te mano, itthampi te mano, iti pi te cittanti'. So bahuü cepi àdisati tatheva taü hoti, no a¤¤athà. Ayaü pañhamà àdesanavidhà. - - - - - - - - - - - - - - - 1. âyatanapa¤¤attãsu - [pts 2.] Cakkhu¤ceva - sãmu. Machasaü 3. So ta¤ceva - [pts 4.] Ghàõa¤ceva - [pts 5.] Jivhàceva - [pts 6] kàyoceva - [pts 7.] Phoññhabba ceva. - Sãmu 8. Manoceva - [pts 9.] Samapajàno pi - [pts 10.] Màtutucchismà [pts 11.] Catuttha - machasaü [BJT Page 174] [\x 174/] Puna ca paraü bhante idhekacco na heva kho nimittena àdisati, api ca kho manussànaü và amanussànaü và devatànaü và saddaü sutvà àdisati'. Evampi te mano, itthampã te mano, itipi te cittanti', so bahuü cepi àdisati, tatheva taü hoti, no a¤¤athà. Ayaü dutiyà àdasanavidhà. Puna ca paraü bhante idhekacco na heva kho nimittena àdisati, nàpi manussànaü và amanussànaü và devatànaü và saddaü sutvà àdisati, [PTS Page 104] [\q 104/] api ca kho vitakkayato vicàrayato vitakkavipphàrasaddaü sutvà àdisati ' evampi te mano, itthampi te mano, itipi te cittanti'. So bahuü ce pi àdisati tatheva taü hoti no a¤¤athà. Ayaü tatiyà àdesanavidhà. Puna ca paraü bhante idhekacco na heva kho nimittena àdisati, nàpi manussànaü và amanussànaü và devatànaü và saddaü sutvà àdisati, nàpi vitakkayato vicàrayato vitakkavipphàrasaddaü sutvà àdisati, api ca kho vitakkavicàrasamàdhisamàpannassa cetasà ceto paricca pajànàti - yathà imassa bhoto manosaïkhàrà paõihità, tathà imassa cittassa anantarà imaü nàma vitakkaü vitakkessatãti. So bahu¤cepi àdisati, tatheva taü hoti no a¤¤athàti. Ayaü catutthà àdesanavidhà. Etadànuttariyaü bhante àdesanavidhàsu. Dassanasamàpatti - desanà 7. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü yathà bhagavà dhammaü deseti dassanasamàpattisu. Catasso imà bhante dassanasamàpattiyo: idha bhante ekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathà råpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte imameva kàyaü uddhaü pàdatalà adho kesamatthakà tacapariyantaü påraü nànappakàrassa asucino paccavekkhati: atthã imasmiü kàye kesà lomà nakhà dantà taco maüsaü nahàra1 aññhi2 aññhimi¤jà3 vakkaü hadayaü yakanaü kilomakaü pihakaü papphàsaü antaü antaguõaü udariyaü karãsaü pittaü semhaü pubbo lohitaü sedo medo assu vasà kheëo siïghànikà lasikà muttanti. Ayaü pañhamà dassanasamàpattã. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Nahàru. Syà [pts 2.] Aññhã. Syà [pts 3.] Aññhãmi¤jaü machasaü [BJT Page 176] [\x 176/] Puna [PTS Page 105] [\q 105/] ca paraü bhante idhekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathà råpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte ima¤ceva kàyaü uddhaü pàdatalà adho kesamatthakà tacapariyantaü påraü nànappakàrassa asucino paccavekkhati: atthã imasmiü kàye kesà lomà nakhà dantà taco maüsaü nahàra1 aññhi2 aññhimi¤jà3 vakkaü hadayaü yakanaü kilomakaü pihakaü papphàsaü antaü antaguõaü udariyaü karãsaü pittaü semhaü pubbo lohitaü sedo medo assu vasà kheëo siïghànikà lasikà muttanti. Atikkamma ca purisassa chavimaüsa lohitaü aññhiü paccavekkhati. Ayaü dutiyàdassanasamàpatti. Puna ca paraü bhante idhekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathà råpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte ima¤ceva kàyaü uddhaü pàdatalà adho kesamatthakà tacapariyantaü påraü nànappakàrassa asucino paccavekkhati: atthã imasmiü kàye kesà lomà nakhà dantà taco maüsaü nahàra1 aññhi2 aññhimi¤jà3 vakkaü hadayaü yakanaü kilomakaü pihakaü papphàsaü antaü antaguõaü udariyaü karãsaü pittaü semhaü pubbo lohitaü sedo medo assu vasà kheëo siïghànikà lasikà muttanti. Atikkamma ca purisassa chavimaüsa lohitaü aññhiü paccavekkhati. Purisassa ca vi¤¤àõasotaü pajànàti ubhayato abbocchinnaü idha loke patiññhitaü ca paraloke patiññhitaü ca. Ayaü tatiyà dassanasamàpatti. Puna ca paraü bhante idhekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathà råpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte imameva kàyaü uddhaü pàdatalà adho kesamatthako tacapariyantaü påraü nànappakàrassa asucino paccavekkhati: atthã imasmiü kàya kesà lomà nakhà dantà taco maüsaü nahàra1 aññhi2 aññhimi¤jà3 vakkaü hadayaü yakanaü kilomakaü pihakaü papphàsaü antaü antaguõaü udariyaü karãsaü pittaü semhaü pubbo lohitaü sedo medo assu vasà kheëo siïghànikà lasikà muttanti. Atikkamma ca purisassa chavimaüsa lohitaü aññhiü paccavekkhati. Purisassa ca vi¤¤àõasotaü pajànàti ubhayato abbocchinnaü idha loke appatiññhita¤ca paraloke appatiññhita¤ca. Ayaü catutthà dassanasamàpatti. Etadànuttariyaü bhante dassanasamàpattisu. Puggalapaõõatatidesanà 8. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü, yathà bhagavà dhammaü deseti puggalapaõõattãsu.1 Sattime bhante puggalà: ubhatobhàgavimutto, pa¤¤àvimutto, kàyasakkhi, diññhippatto, saddhàvimutto, dhammànusàrã, saddhànusàrã. Etadànuttariyaü bhante puggalapa¤¤attãsu. Padhànadesanà. 9. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü yathà bhagavà [PTS Page 106] [\q 106/] dhammaü deseti padhànesu. Sattime bhante sambojjhaïgà: satisambojjhaïgo, dhammavicayasambojjhaïgo, viriya2 sambojjhaïgo, pãtisambojjhaïgo passaddhisambojjhaïgo samàdhisambojjhaïgo, upekkhàsambojjhaïgo. Etadànuttariyaü bhante padhànesu. - - - - - - - - - - - - - - - - 1.. Puggalapa¤¤attisu - sãmu. 2. Viriyaü. - Machasaü [BJT Page 178] [\x 178/] Pañipadàdesanà 10. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü yathà bhagavà dhammaü deseti pañipadàsu. Catasso imà bhante pañipadà: dukkhà pañipadà dandhàbhi¤¤à, dukkhà pañipadà khippàbhi¤¤à, sukhà pañipadà dandhàbhi¤¤à, sukhà pañipadà khippàbhi¤¤à'ti. Tatra bhante yàyaü pañipadà dukkhà dandhàbhi¤¤à, ayaü bhante pañipadà ubhayeneva hãnà akkhàyati dukkhattà ca dandhattà ca. Tatra bhante yàyaü pañipadà dukkhà khippàbhi¤¤à, ayaü pana bhante pañipadà dukkhattà hãnà akkhàyati. Tatra bhante yàyaü pañipadà sukhà dandhàbhi¤¤à, ayaü pana bhante pañipadà dandhattà hãnà akkhàyati. Tatra bhante yàyaü pañipadà sukhà khippàbhi¤¤à, ayaü pana bhante pañipadà ubhayeneva paõãtà akkhàyati sukhattà ca khãppattà ca. Etadànuttariyaü bhante pañipadàsu. Bhassasamàcàràdi - desanà 11. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü yathà bhagavà dhammaü deseti bhassasasamàcàre. Idha bhante ekacco na ceva musàvàdåpasaühitaü vàcaü bhàsati, na ca vebhåtiyaü na ca pesuõiyaü1 na ca sàrambhajaü jayàpekkho, mantà mantà vàcaü bhàsati nidhànavatiü kàlena, etadànuntariyaü bhante bhassasamàcàre. 12. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü, yathà bhagavà dhammaü deseti purisasãlasamàcàre. Idha bhante ekacco cassa saddho ca. Na ca kuhako, na ca lapako, na ca nemittiko, na ca nippesiko, na ca [PTS Page 107] [\q 107/] làbhena làbhaü nijihisanako2 indriyesu guttadvàro, bhojane matta¤¤u, samakàrã, jàgariyànuyogamanuyutto, atandito, àraddhaviriyo, jhàyã, satimà, kalyàõapañibhàno, gatimà, dhitimà, matimà na ca kàmesu giddho, sato ca nipako ca. Etadànuttariyaü bhante purisasãlasamàcàre. - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Pesuniyaü - machasaü 2. Nicigãüsanako, syà, nijigãnako machasaü. [BJT Page 180] [\x 180/] Anusàsanavidhàdesanà 13. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü yathà bhagavà dhammaü deseti anusàsanavidhàsu. Catasso imà bhante anusàsanavidhà. Jànàti bhante bhagavà paraü puggalaü paccattaü yoniso manasikàrà, 'ayaü puggalo yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno, tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà sotàpanto bhavissati avinipàtadhammo niyato sambodhiparàyaõo'ti. Jànàti bhante bhagavà paraü1 puggalaü paccattaü yonisomanasikàrà, - ayaü puggalo yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà ràgadosamohànaü tanuttà sakadàgàmã bhavissati, sakideva imaü lokaü àgantvà dukkhassantaü karissatãti. Jànàti bhante bhagavà paraü puggalaü paccattaü yoniso manasikàrà, ayaü puggalo yathànusiññhaü tathà pañipajjamàno, pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà opapàtiko bhavissati, tattha parinibbàyã anàvattidhammà tasmà lokàti. Jànàti bhante bhagavà paraü puggalaü paccattaü yoniso manasikàrà, - ayaü puggaloyathànusiññhaü tathà pañipajjamàno àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissatãti. Etadànuttariyaü bhante anusàsanavidhàsu. Parapuggalavimutti¤àõadesanà 14. [PTS Page 108] [\q 108/] aparaü pana bhante etadànuttariyaü yathà bhagavà dhammaü deseti parapuggalavimutti¤àõe. Jànàti bhante bhagavà paraü puggalaü paccattaü yonisomanasikàrà, ayaü puggalo tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà sotàpanno bhavissati avinipàtadhammo niyato sambodhiparàyaõo'ti. Jànàti bhante bhagavà paraü puggalaü paccattaü yoniso manasikàrà, ayaü puggalo tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà ràgadosamohànaü tanuttà sakàdàgimã bhavissati sakideva imaü lokaü àgantvà dukkhassantaü karissatã'ti. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Aparà '(majasaü) parapuggalaü - [pts.] [BJT Page 182] [\x 182/] Jànàti bhante bhagavà paraü puggalaü paccattaü yoniso manasikàrà, 'ayaü puggalo pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà opapàtiko bhavissati tattha parinibbàyã anàvattidhammà tasmà lokà'ti. Jànàti bhante bhagavà paraü puggalaü paccattaü yoniso manasikàrà 'ayaü puggalo àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissatã'ti. Etadànuttariyaü bhante parapuggalavimutti¤àõe. Sassatavàdadesanà 15. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü yathà bhagavà dhammàü deseti sassatavàdesu. Tayo me bhante sassatavàdà. Idha bhante ekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamatvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammà manasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati, yathà samàhite citte anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve pi jàtiyo tisso pi jàtiyo catasso pi jàtiyo pa¤ca pi jàtiyo dasa pi jàtiyo vãsampi1 jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàëãsampi2 jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi, anekànipi jàtisatàni anekàni pi jàtisahassàni anekàni pi jàtisatasahassàni, amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã [PTS Page 109] [\q 109/] evamàyupariyanto. So tato cuto amutra udapàdiü3. Tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno"ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. So evamàha. Atãtampàhaü4 addhànaü jànàmi 'saüvaññã5 pi loke vivaññi pi ' ti, anàgatampàhaü addhànaü jànàmi 'saüvaññissati và loko vivaññissati và'ti. Sassato attà ca loko ca va¤jho kuñaññho6 esikaññhàyã ñhito te' va sattà sandhàvanti saüsaranti vacanti upapajjanti, atthitveva sassatisamanti. Ayaü pañhamo sassatavàdo. - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Vãsatimpi - [pts 2.] Cattàlisampi. Syà cattàrisaü - [pts 3.] Uppàdi - [pts 4.] Atãtaü vàhaü, syà atãtampihaü - [pts 5.] Saüvaññi và, . . . . Vivaññi và - sãmu 6. Kuñañño - syà [BJT Page 184] [\x 184/] Punaca paraü bhante idhekacco samaõo và bràhmaõo và àtappavanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathà råpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, seyyathãdaü1 ekampi saüvaññavivaññaü dve pi saüvaññavivaññàni tãni pi saüvaññavivaññàni cattàrã pi saüvaññavivaññàni pa¤ca pi saüvaññavivaññàni dasa pi saüvaññavivaññàni amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra udapàdiü, tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto so tato cuto idhuppanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. So evamàha: atãtampàhaü addhànaü jànàmi 'saüvaññi và loko vivaññã và loko, anàgata¤ca khvàhaü addhànaü [PTS Page 110] [\q 110/] jànàmi saüvaññissati và loko vivaññissati vàti. Sassato attà ca loko ca va¤jho kuñaññho esikaññhàyã ñhito te'va sattà sandhàvanti saüsaranti cavanti upapajjanti. Atthitveva sassatisamanti. Ayaü bhante dutiyo sassatavàdo. Puna ca paraü bhante idhekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathà råpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, seyyathãdaü1 ekampi saüvaññavivaññaü dve pi saüvaññavivaññàni tãni pi saüvaññavivaññàni cattàrã pi saüvaññavivaññàni pa¤ca pi saüvaññavivaññàni dasa pi saüvaññavivaññàni amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra udapàdiü, tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedi evamàyupariyanto. So tato cuto idhuppanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. So evamàha: atãtampàhaü addhànaü jànàmi 'saüvaññã pi loko vivaññã pã'ti. Anàgatampàhaü addhànaü jànàmi 'saüvaññissati pi loko vivaññissati pã'ti. 'Sassato attà ca loko ca va¤jho kuñaññho esikaññhàyã ñhito, te'va sattà sandhàvanti saüsaranti cavanti upapajjanti. Atthitveva sassatisamanti'. Ayaü bhante tatiyo sassatavàdo, etadànuttariyaü bhante sassatavàdesu. - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Seyyathãdaü - machasaü [BJT Page 186] [\x 186/] Pubbenivàsànussati¤àõadesanà 13. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü, yathà bhagavà dhammaü deseti pubbenivàsànussati¤àõe. Idha bhante ekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathà råpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, seyyathãdaü ekampi jàtiü dvepi jàtiyo tissopi jàtiyo catassopi jàtiyo pa¤capi jàtiyo dasapi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàëãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo satampi jàtiyo sahassampi jàtiyo satasahassampi jàtiyo aneke pi saüvaññakappe aneke pi vivaññakappe aneke pi saüvaññavivaññakappe, 'amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra udapàdi. Tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. [PTS Page 111] [\q 111/] iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Santi bhante devà1 yesaü na sakkà gaõanàya và saïkhànena2 và àyuü saïkhàtuü, api ca yasmiü yasmiü attabhàve abhinivutthapubbo3 hoti yadi và råpãsu yadi và aråpãsu yadi và sa¤¤ãsu yadi và asa¤¤isu yadi và nevasa¤¤inàsa¤¤isu. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Etadànuttariyaü bhante pubbenivàsànussati ¤àõe. Cutupapàta¤àõadesanà 14. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü yathà bhagavà dhammaü deseti sattànaü cåtupapàta¤àõe. Idha bhante ekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti; ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà, te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà, te kàyassa bhedà [PTS Page 112] [\q 112/] parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati vacamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. Etadànuttariyaü bhante sattànaü cutupapàta¤àõe. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Sattà - syà. 2. Saükhàto - [pts 3.] Abhinivuññhapubebà - machasaü [BJT Page 188] [\x 188/] Iddhividhadesanà 15. Aparaü pana bhante etadànuttariyaü yathà bhagavà dhammaü deseti iddhividhàsu. Dve'mà bhante iddhividhàyo.1 Atthi bhante iddhi yà sàsavà saupadhikà no ariyà'ti vuccati. Atthi bhante iddhi yà anàsavà anupadhikà ariyà'ti. Katamà ca bhante iddhi yà sàsavà2 saupadhikà no ariyà'ti vuccati? Idha bhante ekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte anekavihitaü iddhividhaü paccanuhoti: eko pi hutvà bahudhà hoti, bahudhà pi hutvà eko hoti, àvibhàvaü tirobhavaü tirokuóóaü3 tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno4 gacchati seyyathàpi àkàse. Pañhaviyà pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake, udake pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü, àkàse pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhi sakuõo. Ime pi candima suriye5 evaü mahiddhike evaü mahànubhàve pàõinà parimasati6 parimajjati. Yàva brahmalokà pi kàyena vasaü vatteti. Ayaü bhante iddhi yà sàsavà saupadhikà no ariyà ti vuccati. Katamà pana bhante iddhi yà anàsavà anupadhikà ariyà ti vuccati? Idha bhante bhikkhu sace àkaïkhati pañikule appañikålasa¤¤i vihareyyanti, appañikålasa¤¤i tattha viharati. Sace àkaïkhati appañikåle [PTS Page 113] [\q 113/] pañikålasa¤¤i vihareyyanti, pañikålasa¤¤i tattha viharati. Sace àkaïkhati pañikåle ca appañikåle ca appañikålasa¤¤i vihareyyanti appañikålasa¤¤i tattha viharati. Sace àkaïkhati pañikåle ca appañikåle ca pañikålasa¤¤i vihareyyanti, pañikålasa¤¤i tattha viharati. Sace àkaïkhati pañikåla¤ca appañikåla¤ca tadubhayaü abhinivajjetvà upekkhako vihareyyaü sato sampajàno'ti, upekkhako tattha viharati sato sampajàno. Ayaü pana bhante iddhi anàsavà anupadhikà ariyà ti vuccati. Etadànuttariyaü bhante iddhividhàsu. Taü bhagavà asesamabhijànàti. Taü bhagavato asesamabhijànato uttariü abhi¤¤eyyaü natthi, yadabhijànaü a¤¤o samaõo và bràhmaõo và bhagavatà bhiyyo'bhi¤¤ataro assa yadidaü iddhividhàsu. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Iddhiye - [pts 2.] Iddhisàsavà - machasaü 3. Tirokaññaü - machasaü 4. Abhijjamàno - [pts 5.] Måriye - machasaü 6. Paràmasati - (sãmu) [BJT Page 190] [\x 190/] 16. Yantaü bhante saddhena kulaputtena pattabbaü àraddhaviriyena thàmavatà purisathàmena purisaviriyena purisaparakkamena purisadhorayhena, anuppattaü taü bhagavatà. Na ca bhante bhagavà kàmesu kàmasukhallikànuyogamanuyutto hãnaü gammaü pothujjanikaü anariyaü anatthasaühitaü, na ca attakilamathànuyogamanuyutto dukkhaü anariyaü anatthasaühitaü, catunnaü ca bhagavà jhànànaü àbhicetasikànaü diññhadhammasukhavihàrànaü nikàmalàbhã akicchalàbhã akasiralàbhã. Anuyogadànappakàro Sace maü bhante evaü puccheyya 'kinnu kho àvuso sàriputta, ahesuü atãtamaddhànaü a¤¤e samaõo và bràhmaõà và bhagavatà bhiyyo' bhi¤¤atarà sambodhiyanti? Evaü puññho ahaü bhante no'ti vadeyyaü. 'Kiü panàvuso sàriputta bhavissanti anàgatamaddhànaü a¤¤e samaõà và bràhmaõà và bhagavatà bhiyyo'bhi¤¤atarà sabbodhiyanti?' Evaü puññho ahaü bhante 'no'ti [PTS Page 114] [\q 114/] vadeyyaü. 'Kiü panàvuso sàriputta atthetarahi a¤¤o samaõo và bràhmaõo và bhagavatà bhiyyo'bhi¤¤ataro sambodhiyanti?" Evaü puññho ahaü bhante 'no'ti vadeyyaü. Sace pana maü bhante evaü puccheyya "kinnu kho àvuso sàriputta ahesuü atãtamaddhànaü a¤¤e samaõà và bràhmaõà và bhagavatà samasamà sambodhiyanti?' Evaü puññho ahaü bhante 'evanti' vadeyyaü. 'Kiü panàvuso sàriputta, bhavissanti anàgatamaddhànaü a¤¤e samaõà và bràhmaõà và bhagavatà samasamà sambodhiyanti?' Evaü puññho ahaü bhante 'evanti' vadeyyaü. 'Kaü panàvuso sàriputta atthetarahi a¤¤e samaõà và bràhmaõà và bhagavatà samasamà sambodhiyanti?' Evaü puññho ahaü bhante'no'ti vadeyyaü. Sace pana maü bhante evaü puccheyya, 'kiü panàyasmà sàriputto ekaccaü abbhanujànàti ekaccaü nàbbhanujànàtã?'Ti evaü puññho ahaü bhante evaü byàkareyyaü 'sammukhà metaü àvuso bhagavato sutaü, sammukhà pañiggahitaü.' Ahesuü atãtamaddhànaü arahanto sammàsambuddhà mayà samasamà sambodhiyanti. Sammukhà metaü àvuso bhagavato sutaü, sammukhà pañiggahitaü: bhavissanti anàgatamaddhànaü arahanto sammàsambuddhà mayà samasamà sambodhiyanti. Sammukhà metaü àvuso bhagavato sutaü sammukhà pañiggahitaü: [BJT Page 192] [\x 192/] "Aññhànametaü anavakàso yaü ekissà lokadhàtuyà dve arahanto sammàsambuddhà apubbaü acarimaü uppajeyyuü. Netaü ñhànaü vijjatã"ti. Ekaccàhaü bhante [PTS Page 115] [\q 115/] evaü puññho evaü byàkaramàno vuttavàdã ceva bhagavato homi. Na ca bhagavantaü abhutena abbhàcikkhàmi, dhammassa cànudhammaü byàkaromi, na ca koci sahadhammiko. Vàdànupàto1 gàrayhaü ñhànaü àgacchatã?Ti". 17. "Tagagha tvaü sàriputta evaü puññho evaü byàkaramàno vuttavàdi ceva me hoti na ca maü abhutena abbhàcikkhasi, dhammassa cànudhammaü byàkarosi, na ca koci sahadhammiko vàdànupàto gàrayhaü ñhànaü àgacchati"ti. Acchariyabbhåtàni 18. Evaü vutte àyasmà udàyã bhagavantaü etadavoca: "acchariyaü bhante abbhåtaü bhante tathàgatassa apapicchatà santuññhità sallekhatà yatra hã nàma tathàgato evaümahiddhiko evaümahànubhàvo, atha ca pana nevattànaü pàtukarissati. Ekamekaü cepi ito bhante dhammaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà attani samanupasseyyuü, te tàvatakeneva pañàkaü parihareyyuü. Acchariyaü bhante abbhåtaü bhante tathàgatassa appicchatà santuññhità sallekhatà, yatra hi nàma tathàgato evaümahiddhiko evaümahànubhavo, atha ca pana nevattànaü pàtukarissatã"ti. 19. "Passa kho tvaü udàyi: tathàgatassa appicchatà santuññhità sallekhatà, yatra hi nàma tathàgato evaü mahiddhiko evaümahànubhàvo, atha ca pana nevattànaü pàtukarissati. Ekamekaü cepi ito udàyi dhammaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà attani samanupasseyyuü, te tàvatakeneva pañàkaü parihareyyuü. Passa kho tvaü udàyi: tathàgatassa apapicchatà santuññhità sallekhatà, yatra hi nàma tathàgato evaümahiddhiko evaümahànubhàvo, atha ca pana nevattànaü pàtukarissatã"ti. 20, [PTS Page 116] [\q 116/] atha kho bhagavà àyasmantaü, sàriputtaü àmantesi: "tasmàtiha2 tvaü sàriputta imaü dhammapariyàyaü abhikkhaõaü bhàseyyàsi bhikkhunaü bhikkhunãnaü upàsakànaü upàsikànaü. Yesampi hi sàriputta moghapurisànaü bhavissati tathàgate kaïkhà và vimati và tesamimaü3 dhammapariyàyaü sutvà yà tathàgate kaïkhà và vimati và sà pahãyissatã"ti. Itihidaü àyasmà sàriputto bhagavato sammukhà sampasàdaü pavedesi. Tasmà imassa veyyàkaraõassa sampasàdaniyantveva adhivacananti. Sampasàdaniyasuttaü nãññhitaü pa¤camaü. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Vàdànuvàde - machasaü 2. Yasmà - syà. 3. Tesampi imaü - [pts] tesampi maü - syà. [BJT Page 194] [\x 194/] 6 [PTS Page 117] [\q 117/] pàsàdikasuttaü 1. Evaü me sutaü: Ekaü samayaü bhagavà sakkesu viharati, vedha¤¤à nàma sakyà, tesaü ambavane pàsàde. Nigaõñhanàtaputtakàlakiriyà Tena kho pana samayena nigaõñho nàtaputto1 pàvàyaü adhunà kàlakato hoti. Tassa kàlakiriyàya bhinnà nigaõñhà dvedhikajàtà bhaõóanajàtà kalahajàtà vivàdàpannà a¤¤ama¤¤aü mukhasattãhi vitudantà viharanti "na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi, ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissi! Micchàpañipanno tvamasi, ahamasmi sammàpañipanno, sahitamme, asahitante, påre vacanãyaü pacchà avaca, pacchà vacanãyaü pure avaca, aviciõõante viparàvattaü, àropito te vàdo, niggahito tvamasi cara vàdappamokkhàya, nibbeñhehi và sace pahosã"ti. Vadho yeva kho2 ma¤¤e nigaõñhesu nàtaputtiyesu anuvattati. Ye pi nigaõñhassa nàtaputtassa sàvakà gihã [PTS Page 118] [\q 118/] odàtavasanà, te tesu nigaõñhesu nàtaputtiyesu nibbinnaråpà virattaråpà pañivànaråpà, yathà taü durakkhàte dhammavinaye duppavedite aniyyànike anupasamasaüvattanike asammàsambuddhappavedite bhinnathåpe appañisaraõe. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Nàñaputto - machasaü 2. Vadho yeveko - kami. [BJT Page 196] [\x 196/] 2. Atha kho cundo samaõuddeso pàvàyaü vassaü vuttho, 1 yena sàmagàmo yenàyasmà ànando tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü ànandaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho cundo samaõuddeso àyasmantaü ànandaü etadavoca: nigaõñho bhante nàtaputto pàvàyaü adhunà kàlakato. Tassa kàlakiriyàya bhinnà nigaõñhà dvedhikajàtà bhaõóanajàtà kalahajàtà vivàdàpannà a¤¤ama¤¤aü mukhasattãhi vitudantà viharanti "na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi, ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissi! Micchàpañipanno tvamasi, ahamasmi sammàpañipanno, sahitamme, asahitante, påre vacanãyaü pacchà avaca, pacchà vacanãyaü pure avaca, aviciõõante viparàvattaü, àropito te vàdo, niggahito tvamasi, cara vàdappamokkhàya, nibbeñhehi và sace pahosã"ti. Vadho yeva kho ma¤¤e nigaõñhesu nàtaputtiyesu anuvattati ye pi nigaõñhassa nàtaputtassa sàvakà gihã odàtavasanà, te tesu nigaõñhesu nàtaputtiyesu nibbinnaråpà virattaråpà pañivànaråpà, yathà taü durakkhàte dhammavinaye duppavedite aniyyànike anupasamasaüvattanike asammàsambuddhappavedite bhinnathåpe appañisaraõe'ti. Evaü vutte àyasmà ànando cundaü samaõuddesaü etadavoca: atthi kho idaü àvuso cunda kathàpàbhataü bhagavantaü dassanàya. âyàmàvuso cunda, yena bhagavà tenupasaükamissàma. Upasaïkamitvà bhagavato etamatthaü àrocessàmà'ti2 'Evaü bhante'ti kho cundo samaõuddeso àyasmato ànandassa paccassosi. Atha kho àyasmà ca ànando cundo ca samaõuddeso yena bhagavà tenupasaükamiüsu, upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: ayaü bhante cundo samaõuddeso evamàha:"nigaõñho bhante nàtaputto pàvàyaü adhunà kàlakato. Tassa kàlakiriyàya bhinnà nigaõñhà dvedhikajàtà bhaõóanajàtà kalahajàtà vivàdàpannà a¤¤ama¤¤aü mukhasattãhi vitudantà viharanti "na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi, ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissi! Micchàpañipanno tvamasi, ahamasmi sammàpañipanno, sahitamme, asahitante, påre vacanãyaü pacchà avaca, pacchà vacanãyaü pure avaca, aviciõõante viparàvattaü, àropito te vàdo, niggahito tvamasi, cara vàdappamokkhàya, nibbeñhehi và sace pahosã"ti. Vadho yeva kho ma¤¤e nigaõñhesu nàtaputtiyesu anuvattati ye pi nigaõñhassa nàtaputtassa sàvakà gihã odàtavasanà, te tesu nigaõñhesu nàtaputtiyesu nibbinnaråpà virattaråpà pañivànaråpà, yathà taü durakkhàte dhammavinaye duppavedite aniyyànike anupasamasaüvattanike asammàsambuddhappavedite bhinnathåpe appañisaraõe. Asammà sambuddhappavedita - dhammavinayo 3. "Evaü hetaü cunda asammàsambuddhappavedite dhammavinaye hoti durakkhàte dhammavinaye [PTS Page 119] [\q 119/] duppavedite aniyyànike anupasamasaüvattanike asammàsambuddhappavedite. Idha cunda satthàca hoti asammàsambuddho, dhammo ca durakkhàto duppavedito aniyyàniko anupasamasaüvattaniko asammàsambuddheppavedito, sàvako ca tasmiü dhamme na dhammànudhammappañipanno viharati na sàmicipañipanno na anudhammacàri, vokkamma ca tamhà dhammà vattati. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Massaü vuññhe - machasaü 2. âroceyyàmà - syà. [BJT Page 198] [\x 198/] So evamassa vacanãyo "tassa te àvuso làbhà, tassa te suladdhaü, tatthà ca te asammàsambuddho dhammo ca durakkhàto duppavedito aniyyàniko anupasamasaüvattaniko asammàsambuddhappavedito, tva¤ca tasmiü dhamme na dhammànudhammapañipanno viharasi na sàmicipañipanno na anudhammacàrã, vokkamma ca tamhà dhammà vattasã"ti. Iti kho cunda satthà pi tattha gàrayho, dhammo pi tattha gàrayho, sàvako ca tattha evaü pàsaüso. Yo kho cunda evaråpaü sàvakaü evaü vadeyya "etàyasmà tathà pañipajjatu yathà te satthàrà dhammo desito pa¤¤atto"ti, yo ca taü samàdapeti ya¤ca samàdapeti yo ca samàdapito tathattàya pañipajjati, sabbe te bahuü apu¤¤aü pasavanti. Taü kissa hetu? Evaü hetaü cunda hoti durakkhàte dhammavinaye duppavedite aniyyànike anupasamasaüvattanike asammàsambuddhappavedite. 4. Idha pana cunda satthà ca hoti asammàsambuddho, dhammo ca durakkhàto duppavedito aniyyàniko anupasamasaüvattaniko asammàsambuddhappavedito, sàvako ca tasmiü dhamme dhammànudhammappañipanno viharati sàmãcipañipanno anudhammacàrã, samàdàya taü dhammaü vattati. So evamassa vacanãyo "tassa te àvuso alàbhà, tassa te dulladdhaü, satthà ca te asammàsambuddho [PTS Page 120] [\q 120/] dhammo ca durakkhàto duppavedito aniyyàniko anupasamasaüvattaniko asammàsambuddhappavedito tva¤ca tasmiü dhamme dhammànudhammappañipanno viharasi sàmãcipañipanno anudhammacàrã, samàdàya taü dhammaü vattasã"ti. Iti kho cunda satthàpi tattha gàrayehà, dhammo pi tattha gàrayho, sàvako pi tattha evaü gàrayho. Yo kho cunda evaråpaü sàvakaü evaü vadeyya. "Addhàyasmà ¤àyapañipanno ¤àyamàràdhessatã"ti, yo ca passati ya¤ca pasaüsati yo ca pasaüsito bhiyyosomattàya viriyaü àrabhati sabbe te bahuü apu¤¤aü pasavanti. Taü kissa hetu? Evaü hetaü cunda hoti durakkhàte dhammavinaye duppavedite aniyyànike anupasamasaüvattanike asammàsambuddhappavedite. [BJT Page 200] [\x 200/] Sammàsambuddhappavedita - dhammavinayo 5. Idha pana cunda satthà ca hoti sammàsambuddho dhammo ca svàkkhàto suppavedito niyyàniko upasamasaüvattaniko sammàsambuddhappavedito, sàvako ca tasmiü dhamme na dhammànudhammapañipanno viharati na sàmãcipañipanno na anudhammacàrã, vokkamma ca tambhà dhammà vattati. So evamassa vacanãyo. "Tassa te àvuso alàbhà, tassa te dulladdhaü, satthà ca te sammàsambuddho, dhammo ca svàkkhàto suppavedito niyyàniko upasamasaüvattaniko sammàsambuddhappavedito, tva¤ca tasmiü dhamme na dhammànudhammapañipanno viharasi na sàmicipañipanno na anudhammacàrã, vokkamma ca tambhà dhammà vattasã"ti. Iti kho cunda satthà pi tattha pàsaüso, dhammo pi tattha pàsaüso, sàvako ca tattha evaü gàrayho, yo kho cunda evaråpaü sàvakaü evaü vadeyya "etàyasmà tathà pañipajjatu yathà te satthàrà dhammo desito pa¤¤atto" ti. Yo ca samàdapeti yaü ca samàdapeti ye ca samàdapito tathattàya pañipajjati, sabbe te bahuü pu¤¤aü pasavanti. Taü kissa hetu? Evaü hetaü cunda hoti svàkkhàte dhammavinaye suppavedite niyyànike upasamasaüvattanike sammàsambuddhappavedite. 6. [PTS Page 121] [\q 121/] idha pana cunda satthà ca hoti sammàsambuddho, dhammo ca svàkkhàto suppavedito niyyàniko upasamasaüvattaniko sammàsambuddhappavedito, sàvako ca tasmiü dhamme dhammànudhammapañipanno viharati, sàmãcipañipanno anudhammacàrã, sàmadàya taü dhammaü vattati, so evamassa vacanãyo: tassa te àvuso làbhà, tassa te suladdhaü, satthà ca te sammàsambuddho dhammo ca svàkkhàto suppavedito niyyàniko upasamasaüvattaniko sammàsambuddhappavedito, tva¤ca tasmiü dhamme dhammànudhammapañipanno viharasi, sàmãcipañipanno anudhammacàrã, samàdàya taü dhammaü vattasã"ti. Iti kho cunda satthà pi tattha pàsaüso, dhammo pi tattha pàsaüso, sàvako pi tattha evaü pàsaüso. [BJT Page 202] [\x 202/] Yo kho cunda evaråpaü sàvakaü evaü vadeyya "addhàyasmà ¤àyapañipanno ¤àyamàràdhessatã"ti, yo ca pasaüsati yaü ca pasaüsati, yo ca pasaüsito bhiyyo somattàya viriyaü àrabhati, sabbe te bahuü pu¤¤aü pasavanti. Taü kissa hetu? Evaü hetaü cunda hoti svàkkhàte dhammavinaye suppavedite niyyànike upasamasaüvattanike sammàsambuddhappavedite. Sàvakànutàpakarà satthukàlakiriyà 7. Idha pana cunda satthà ca loke udapàdi arahaü sammàsambuddho, dhammo ca svàkkhàto suppavedito niyyàniko upasamasaüvattanikà sammàsambuddhappavedito, avi¤¤àpitatthà cassa honti sàvakà saddhimme na ca nesaü kevalaparipåraü brahmacariyaü àvãkataü hoti unnànikataü sabbasaïgàhapadakataü sappàñihãrakataü [PTS Page 122] [\q 122/] yàva devamanussehi suppakàsitaü, atha nesaü satthuno antaradhànaü hoti. Evaråpo kho cunda satthà sàvakànaü kàlaü kato ànutappo hoti. Taü kissa hetu? Satthà ca no loke udàpàdi arahaü sammàsambuddho, dhammo ca svàkkhàto suppavedito niyyàniko upasamasaüvattaniko sammàsambuddhappavedito. Avi¤¤àpitatthà camha saddhamme, na ca no kevalaparipåraü brahmacariyaü àvãkataü he hoti uttànãkataü sabbasaïgàhapadakataü sappàñihãrakataü yàva devamanussehi suppakàsitaü, atha no satthuno antaradhànaü hotã" ti. Evaråpo kho cunda satthà sàvakànaü kàlakato ànutappo hoti. [BJT Page 204] [\x 204/] Sàvakànaü anànutappà satthukàlakiriyà 8. Idha pana cunda satthà ca loke udapàdi arahaü sammàsambuddho, dhammo ca svàkkhàto suppavedito niyàniko upasamasaüvattaniko sammàsambuddhappavedito, vi¤¤àpitatthà cassa honti sàvakà saddhamme. Kevala¤ca tesaü paripåraü brahmacariyaü àvãkataü hoti uttànãkataü sabbasaïgàhapadakataü sappàñihãrakataü yà ca devamanussehi suppakàsitaü. Atha nesaü satthuno antaradhànaü hoti evaråpo kho cunda satthà sàvakànaü kàlakato anànutappo hoti. Taü dissa hetu? Satthà ca no loke udapàdi arahaü sammàsambuddho, dhammo ca svàkkhàto suppavedito niyyàniko upasamasaüvattaniko sammàsambuddhappavedito vi¤¤àpitatthà camhà saddhamme, kevakala¤ca no paripåraü brahmacariyaü àvãkataü hoti uttànãkataü sabbasaïgàhapadakataü sappàñihãrakataü yàva devamanussehi suppakàsitaü, [PTS Page 123] [\q 123/] atha no satthuno antaradhànaü hotã"ti. Evaråpo kho cunda satthà sàvakànaü kàlakato anànutappo hoti. Brahmacariyaaparipåranàdi kathà 9. Etehi ce pi cunda aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, no ca kho satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, evaü taü brahmacariyaü aparipåraü hoti tenaïgena. Yato ca kho cunda etehi ce pi aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, evaü taü brahmacariyaü parapåraü hoti tenaïgena. Etehi ce pi cunda aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, no ca khvassa therà bhikkhu sàvakà honti viyantà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü aparipåraü hoti tenaïgena. [BJT Page 206] [\x 206/] 10. Yato ca kho cunda etehi dvehi pi aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü paripåraü hoti tenaïgena. Etehi ce pi cunda aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyantà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, no ca khvassa majjhimà bhikkhå sàvakà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü aparipåraü hoti tenaïgena. Yato ca kho cunda etehi dvehi pi aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü paripåraü hoti tenaïgena. Etehi ce pi cunda aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhu sàvakà honti viyantà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, no ca khvassa navà bhikkhå sàvakà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü aparipåraü hoti tenaïgena. Yato ca kho cunda etehi dvehi pi aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü paripåraü hoti tenaïgena. Etehi ce pi cunda aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, no ca khvassa therà bhikkhuniyo sàvikà honti viyantà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü aparipåraü hoti tenaïgena. Yato ca kho cunda etehi dvehi pi aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, therà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü paripåraü hoti tenaïgena. Etehi ce pi cunda aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, therà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyantà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, [PTS Page 124] [\q 124/] no ca khvassa majjhimà bhikkhuniyo sàvikà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü aparipåraü hoti tenaïgena. Yato ca kho cunda etehi dvehi pi aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, therà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaütaü brahmacariyaü paripåraü hoti tenaïgena. Etehi ce pi cunda aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, therà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyantà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü majjhimà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, no ca khvassa navà bhikkhuniyo sàvikà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü aparipåraü hoti tenaïgena. Yato ca kho cunda etehi dvehi pi aïgehi samannàgataü cariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, therà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãta visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü paripåraü hoti tenaïgena. Etehi ce pi cunda aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, therà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyantà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, no ca khvassa navà bhikkhuniyo sàvikà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, no ca khvassa upàsakà sàvakà honti gihã odàtavasanà brahmacàrino vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhamamaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü aparipåraü hoti tenaïgena. Yato ca kho cunda etehi dvehi pi aïgehi samannàgataü brahmacariyaü satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, therà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, upàsakà cassa sàvakà honti gihã odàtavasanà brahmacàrino vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü paripåraü hoti tenaïgena. Etehi ce pi cunda aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, therà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyantà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, no ca khvassa navà bhikkhuniyo sàvikà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, upàsakà cassa sàvakà honti gihã odàtavasanà brahmacàrino vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhamamaü desetuü, no ca khvassa upàsikà sàvikà honti gihiniyo odàtavasanà brahmacàriniyo vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü aparipåraü hoti tenaïgena. Yato ca kho cunda etehi dvehi pi aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, therà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, upàsakà cassa sàvakà honti gihã odàtavasanà brahmacàrino vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, upàsikà cassa sàvikà honti gihiniyo odàtavasanà brahmacàriniyo vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü nigagahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, evaü taü brahmacariyaü paripåraü hoti tenaïgena. Etehi ce pi cunda aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, therà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyantà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, no ca khvassa navà bhikkhuniyo sàvikà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, upàsakà cassa sàvakà honti gihã odàtavasanà brahmacàrino vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhamamaü desetuü, upàsikà cassa sàvikà honti gihiniyo odàtavasanà brahmacàriniyo vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, no ca khvassa brahmacariyaü hoti iddha¤ceva phãta¤ca vitthàritaü bàhuja¤¤aü puthubhåtaü yàva devamanussehi suppakàsitaü, evaü taü brahmacariyaü aparipåraü hoti tenaïgena. Yato ca kho cunda etehi dvehi pi aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, therà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà Visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, upàsakà cassa sàvakà honti gihã odàtavasanà brahmacàrino vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, upàsikà cassa sàvikà honti gihiniyo odàtavasanà brahmacàriniyo vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü nigagahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, brahmacariyaü cassa hoti iddha¤ceva phãta¤ca vitthàritaü bàhuja¤¤aü puthubhåtaü yàva devamanussehi suppakàsitaü, evaü taü brahmacariyaü paripåraü hoti tenaïgena. Etehi ce pi cunda aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, therà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyantà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, upàsakà cassa sàvakà honti gihã odàtavasanà brahmacàrino vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhamamaü desetuü, upàsikà cassa sàvikà honti gihiniyo odàtavasanà brahmacàriniyo vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, brahmacariyaü cassa hoti iddha¤ceva phãta¤ca vitthàritaü bàhuja¤¤aü puthubhåtaü yàva devamanussehi suppakàsitaü, no ca kho làbhaggayasaggappattaü, evaü taü brahmacariyaü aparipåraü hoti tenaïgena. [BJT Page 208] [\x 208/] 11. Yato ca kho cunda etehi dvehi pi aïgehi samannàgataü brahmacariyaü hoti, satthà ca hoti thero ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto, therà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhå sàvakà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, therà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahitaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, majjhimà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, navà cassa bhikkhuniyo sàvikà honti viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, [PTS Page 125] [\q 125/] upàsakà cassa sàvakà honti gihã odàtavasanà brahmacàrino vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü niggahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, upàsikà cassa sàvikà honti gihiniyo odàtavasanà brahmacàriniyo vyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa alaü uppannaü parappavàdaü saha dhammehi suniggahãtaü nigagahetvà sappàñihàriyaü dhammaü desetuü, brahmacariyaü cassa hoti iddha¤ceva phãta¤ca vitthàritaü bàhuja¤¤aü puthubhåtaü yàva devamanussehi suppakàsitaü, làbhaggappatta¤ca yasaggappatta¤ca, evaü taü brahmacariyaü paripåraü hoti tenaïgena. 12. Ahaü kho pana cunda etarahi satthà loko appanno arahaü sammàsambuddho, dhammo ca svàkkhàto suppavedito niyayàniko upasamasaüvattaniko sammàsambuddhappavedito, vi¤¤àpitatthà ca me sàvakà saddhamme, kevala¤ca tesaü paripåraü brahmacariyaü àvãkataü uttànãkataü sabbasaïgàhapadakataü sappàñihãrakataü yàva devamanussehi suppakàsitaü. Ahaü kho pana cunda etarahi satthà thero ratta¤¤å cirapabbajito. Addhagato vayo anuppatto. Santi kho pana me cunda etarahi therà bhikkhu sàvakà viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü sahadhammehi suniggitaü niggahetvà sappàñihàriyaüdhammaü desetuü. Santi kho pana me cunda etarahi majjhimà bhikkhu sàvakà viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü sahadhammehi suniggitaü niggahetvà sappàñihàriyaüdhammaü desetuü. Santi kho pana me cunda etarahi majjhimà bhikkhu sàvakà viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü sahadhammehi suniggitaü niggahetvà sappàñihàriyaüdhammaü desetuü. Santi kho pana me cunda etarahi navà bhikkhu sàvakà viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü sahadhammehi suniggitaü niggahetvà sappàñihàriyaüdhammaü desetuü. Santi kho pana me cunda etarahi therà bhikkhuniyo sàvikà viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü sahadhammehi suniggitaü niggahetvà sappàñihàriyaüdhammaü desetuü. Santi kho pana me cunda etarahi majjhimà bhikkhuniyo sàvikà viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü sahadhammehi suniggitaü niggahetvà sappàñihàriyaüdhammaü desetuü. Santi kho pana me cunda etarahi navà bhikkhuniyo sàvikà viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü sahadhammehi suniggitaü niggahetvà sappàñihàriyaüdhammaü desetuü. Santi kho pana me cunda etarahi upàsakà sàvakà gihã ocadàtavasanà brahmacàrino viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü sahadhammehi suniggitaü niggahetvà sappàñihàriyaüdhammaü desetuü. Santi kho pana me cunda etarahi upàsakà sàvakà gihã odàtavasanà kàmabhogino viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü sahadhammehi suniggitaü niggahetvà sappàñihàriyaüdhammaü desetuü. Santi kho pana me cunda etarahi upàsikà sàvikà gihiniyo odàtavasanà brahmacàriniyo viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü sahadhammehi suniggitaü niggahetvà sappàñihàriyaüdhammaü desetuü. Santi kho pana me cunda etarahi upàsikà sàvikà gihiniyo odàtavasanà brahmacàriniyo viyattà vinãtà visàradà pattayogakkhemà, alaü samakkhàtuü saddhammassa, alaü uppannaü parappavàdaü sahadhammehi suniggitaü niggahetvà sappàñihàriyaüdhammaü desetuü. Santi kho [PTS Page 126] [\q 126/] pana me cunda etarahi upàsikà sàvikà gihiniyo odàtavasanà kàmabhoginiyo. [BJT Page 210] [\x 210/] Etarahi kho pana me cunda brahmacariyaü iddhaü ceva phãta¤ca vitthàritaü bàhuja¤¤aü puthubhåtaü yàvadeva manussehi suppakàsitaü. Yàvatà kho cunda etarahi satthàro loke uppannà, nàhaü cunda a¤¤aü ekasatthàrampi samanussami evaü làbhaggayasaggappattaü yatharivàhaü. Yàvatà kho pana cunda etarahi saïgho và gaõo và loke uppanno, nàhaü cunda a¤¤aü ekasaïghampã samanupassàmi evaü làbhaggayasaggappattaü yatharivàyaü cunda bhijhusaïgho. Yaü kho taü cunda sammà vadamàno vadeyya sabbàkàraparipåraü anånaü anadhikaü svàkkhàtaü kevalaparipåraü buhmacariyaü suppakàsitanti, idameva taü sammà vadamàno vadeyya sabbàkàrasampannaü anånaü anadhikaü svàkkhàtaü kevalaparipåraü brahmacariyaü suppakàsitanti. 13. Uddako sudaü1 cunda ràmaputto evaü vàcaü bhàsati: passaü na passatãti. Ki¤ca passaü na passatã?Ti. Khurassa sàdhu nisitassa talamassa passati, dhàra¤ca khvassa na passati. Idaü vuccati cunda passaü na passati. Yaü kho panetaü cunda uddakena ràmaputtena bhàsitaü hãnaü gammaü pothujjanikaü anariyaü anatthasaühitaü khårameva sandhàya, ya¤cetaü cunda sammàvadamàno vadeyya [PTS Page 127 [\q 127/] ']passaü na passatã'ti, idamevetaü sammà vadamàno vadeyya 'passaü na passatã'ti. Ki¤ca passaü na passatã?Ti: evaü sabbàkàrasampannaü sabbàkàraparipåraü anånaü anadhikaü svàkkhàtaü kevalaparipåraü brahmacariyaü suppakàsitanti, iti hetaü passati. Idamettha apakaóóheyya, evaü taü parisuddhataraü assàti, iti hetaü na passati. Idamettha upakaóóheyya, evaü taü parisuddhataraü assàti iti hetaü na passati. Idaü vuccati passaü na passatã'ti. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Udako sudaü - machasaü [BJT Page 212] [\x 212/] Yaü kho taü cunda sammà vadamàno vadeyya "sabbàkàrasampannaü anånaü anadhikaü svàkkhàtaü kevalaparipåraü buhmacariyaü suppakàsitanti, idameva taü sammà vadamàno vadeyya sabbàkàrasampannaü anånaü anadhikaü svàkkhàtaü kevalaparipåraü brahmacariya suppakàsitanti. Saïgàyitabbà dhammà. 14. Tasmàtiha cunda ye vo mayà dhammà abhi¤¤à desità, tattha sabbeheva saïgamma samàgamma atthena atthaü bya¤janena byà¤janaü saïgàyitabbaü na vivaditabbaü. Yathayidaü brahmacarayaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü. Tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katame ca vo cunda dhammà mayà abhi¤¤à desità yattha sabbeheva saïgamma samàgamma atthena atthaü bya¤janena bya¤janaü saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü buhmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü seyyathãdaü: cattàro satipaññhànà, cattàro sammappadhànà, cattàro iddhipàdà, pa¤cinduyàni, pa¤ca balàni, satta [PTS Page 128] [\q 128/] bojjhaïgà, ariyo aññhaïgiko maggo. Ime kho te cunda dhammà mayà abhi¤¤à desità, yattha sabbeheva saïgamma samàgamma atthena atthaü bya¤janena bya¤janaü saïgàyitabbaü, na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahåjanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Sa¤¤àpetabba vidhi 15. Tesaü ca vo cunda samaggàna sammodamànànaü avivadamànànaü sikkhitabbaü a¤¤ataro sabrahmacàrã saïgho dhammaü bhàseyya, tatra ce tumhàkaü evamassa "ayaü kho àyasmà attha¤ceva micchà gaõhàti, bya¤janàni ca micchà ropetã"ti, tassa neva abhinanditabbaü, nappañikkositabbaü. Anabhinanditvà appañikkositvà so evamassa vacanãyo "imassa nu kho àvuso atthassa imàni và bya¤janàni etàni và bya¤janàni katamàni opàyikataràni imesaü và bya¤janànaü ayaü và attho eso và attho, katamo opàyikataro?Ti. " [BJT Page 214] [\x 214/] So ce evaü vadeyya "imassa kho àvuso atthassa imàneva bya¤janànã opàyikatarànã yàneva etànã' imesaü bya¤janànaü, ayameva attho opàyikataro yàneva eso'ti, so neva ussàdetabbo na apasàdetabbo. Anussàdetvà anapasàdetvà sveva sàdhukaü sa¤¤àpetabbo, tassa ca atthassa tesaü ca bya¤janànaü nisantiyà. Aparo pi ce cunda sabrahmacàrã saïghe dhammaü bhàseyya, tatra ce tumhàkaü evamassa "ayaü kho àyasmà atthaü hi kho micchà gaõhàti, bya¤janàni [PTS Page 129] [\q 129/] sammà ropetã"ti, tassa neva abhinanditabbaü nappañikkositabbaü. Anabhinanditvà appañikkositvà so evamassa vacanãyo "imesaü nu kho àvuso bya¤janànaü ayaü và attho eso và attho, katamo opàyikataro?"Ti, so ce evaü vadeyya "imesaü kho àvuso bya¤janànaü ayameva attho opàyikataro, yo ceva eso"ti, so neva ussàdetabbo na apasàdetabbo. Anussàdetvà anapasàdetvà sveva sàdhukaü sa¤¤àpetabbo tasseva atthassa nisantiyà. Aparo pana cunda sabrahmacàrã saïghe dhammaü bhàseyya, tatra ce tumhàkaü evamassa "ayaü kho àyasmà atthaü hi kho sammà gaõhàti, bya¤janàni micchà ropetã"ti, tassa neva abhinanditabbaü nappañikkositabbaü. Anabhinanditvà appañikkositvà so evamassa vacanãyo "imesaü nu kho àvuso atthassa imàneva bya¤janàni etàni và byà¤janàni, katamàni opàyikatarànã?"Ti, so ce evaü vadeyya "imassa nu kho àvuso atthassa imàneva opàyikataràva, yàni ceva etànã"ti, 1 so neva ussàdetabbo na apasàdetabbo. Anussàdetvà anapasàdetvà sveva sàdhukaü sa¤¤àpetabbo tesa¤¤eva bya¤janànaü nisantiyà. Aparo pi ce cunda sabrahmacàrã saïghe dhammaü bhàseyya, tatra ce tumhàkaü evamassa "ayaü kho àyasmà attha¤ceva sammà gaõhàti, bya¤janàni ca sammà ropetã"ti, tassa 'sàdhå'ti bhàsitaü abhinanditabbaü anumoditabbaü. Tassa'sàdhå'ti bhàsitaü abhinanditvà anumoditvà so evamassa vacanãyo "làbhà no àvuso suladdhaü no àvuso, ye mayaü àyasmantaü tàdisaü brahmacàriü passàma evaü atthupetaü bya¤janåpetanti. " - - - - - - - - - - - - - - 1. Yàceva otàni - sãmu [BJT Page 216] [\x 216/] Paccayànu¤¤àtakàraõaü 16. Na vo ahaü cunda diññhadhammakànaü yeva [PTS Page 130] [\q 130/] àsavànaü saüvaràya dhammaü desemi, na panàhaü cunda samparàyikànaü yeva àsavànaü pañighàtàya dhammaü desemi. Diññhadhammikànaü cevàhaü cunda asàvànaü saüvaràya dhammaü desemi samparàyikàna¤ca àsavànaü pañighàtàya. Tasmàtiha cunda yaü vo mayà cãvaraü anu¤¤àtaü, alaü ve taü yàvadeva sãtassa pañighàtàya, uõhassa pañighàtàya, óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassànaü parighàtàya, yàvadeva hirikopãnapañicchàdanatthaü. Yo vo mayà piõóapàto anu¤¤àto, alaü ve so yàvadeva imassa kàyassa ñhitiyà yàpanàya vihiüsåparatiyà brahmacariyànuggahàya. Iti puràõa¤ca vedanaü pañihaïkhàmi. Nava¤ca vedanaü na uppàdessàmi, yàtrà ca me bhavissati anavajjatà ca phàsuvihàro càti. Yaü vo mayà senàsanaü anu¤¤àtaü, alaü vo taü yàvadeva sãtassa pañighàtàya uõhassa pañighàtàya óaüsamakasavàtàtapasiriüsapasamphassànaü pañighàtàya yàvadeva utuparissayavinodanaü pañisallànàràmatthaü. Yo vo mayà gilànappaccayabhesajjaparikkhàro anu¤¤àto, alaü vo so yàvadeva uppannànaü veyyàbàdhikànaü vedanànaü pañighàtàya abyàpajjhaparamatàyà ti. Sukhallikànuyogà 17. hànaü kho panetaü cunda vijjati, yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü "sukhallikànuyogamanuyuttà samaõà sakyaputtiyà viharantã"ti. Evaü vàdino cunda a¤¤atitthiyà paribbàjakà evamassu vacanãyà "katamo so avuso sukhallikànuyogo? Sukhallikànuyogà hi bahå anekavihità nànàppakàrakà"ti. [BJT Page 218] [\x 218/] Cattàro'me cunda sukhallikànuyogà hãnà gammà pothujjanikà anariyà anatthasaühità na nibbidàya na viràgàya na nirodhàya na upasamàya na abhi¤¤àya na sambodhàya na nibbànàya saüvattanti. Katame cattàro? Idha cunda ekacco bàlo pàõe vadhitvà vadhitvà attànaü sukheti pãõeti. Ayaü pañhamo sukhallikànuyogo. Puna ca paraü cunda idhekacco [PTS Page 131] [\q 131/] adinnaü àdiyitvà àdisitvà attànaü sukheti pãõeti. Ayaü dutiyo sukhallikànuyogo. Puna ca paraü cunda idhekacco musà bhaõitvà bhaõitvà attànaü sukheti pãõeti. Ayaü tatiyo sukhallikànuyogo. Puna ca paraü cunda idhekacco pa¤cahi kàmaguõehi samappito samaïgãbhuto paricàreti, ayaü catuttho sukhallikànuyogo. Ime kho cunda cattàro sukhallikànuyogà hãnà gammà pothujjanikà anariyà anatthasaühità na nibbidàya na viràgàya na nirodhàya na upasamàya na abhi¤¤àya na sambodhàya na nibbànàya saüvattanti. 18. hànaü kho panetaü cunda vijjati. Yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü 'ime cattàrà sukhallikànuyoge anuyuttà samaõà sakyaputtiyà"ti. Te vo 'mà hevantissuvacanãyà. Na te sammà vadamànà vadeyyuü abbhàcikkheyyuü asatà abhutena. Cattàro'me cunda sukhallikànuyogà ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbànàya saüvattanti. Katame cattàro? Idha cunda bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü pañhamo sukhallikànuyogo. Puna ca paraü cunda bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü dutiyo sukhallikànuyogo. [BJT Page 220] [\x 220/] Puna ca paraü cunda bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã'ti taü tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Ayaü tatiyo sukhallikànuyogo. Puna ca paraü cunda bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. [PTS Page 132] [\q 132/] ayaü catuttho sukhallikànuyogo. Ime kho cunda cattàro sukhallikànuyogà ekattanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbànàya saüvattanti. 18. hànaü, kho panetaü cunda vijjati, yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü "ime cattàro sukhallikànuyogà anuyuttà samaõà sakyaputtiyà viharanti"ti. Te vo evaü ti'ssu vacanãyà sammà te vo vadamànà vadeyyuü. Na te vo abbhàcikkheyyuü asatà abhutena. Sukhallikànuyogànisaüsà hànaü kho panetaü cunda vijjati, yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü 'ime pana àvuso cattàro sukhallikànuyoge anuyuttànaü viharataü kati phalàni katànisaüsà pàñikaïkhà?"Ti. Evaü vàdino cunda a¤¤atitthiyà paribbàjakà evamassu vacanãyà "ime kho àvuso cattàro sukhallikànuyoge anuyuttànaü viharataü cattàri phalàni cattàro ànisaüsà pàñikaïkhà, katame cattàro? Idhàvuso bhikkhu tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà sotàpanno hoti avinipàtadhammo niyato sambodhiparàyano. Idaü pañhamaü phalaü pañhamo ànisaüso. Puna ca paraü àvuso bhikkhu tiõõaü sa¤¤ojanànaü parikkhayà ràgadosamohànaü tanuttà sakadàgàmi hoti sakideva imaü lokaü àgantvà dukkhassantaü karoti. Idaü dutiyaü phalaü dutiyo ànisaüso. Puna ca paraü àvusà bhikkhu pa¤cannaü orambhàgiyànaü sa¤¤ojanànaü parikkhàya opapàtiko hoti tattha parinibbàyã anàvattidhammo tasmà lokà'ti. Ida tatiyaü phalaü tatiyo ànisaüso. Puna ca paraü àvuso bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Idaü catutthaü phalaü catuttho ànisaüso. Ime kho àvuso cattàro sukhallikànuyoge anuyuttànaü viharataü imàni cattàri phalàni cattàro ànisaüsà pàñikaïkhà"ti. [BJT Page 222] [\x 222/] Khãõàsavànaü abhabbaññhànàni. 19, hànaü kho panetaü cunda vijjati, yaü a¤¤atitthiyaü [PTS Page 133] [\q 133/] paribbàjakà evaü vadeyyuü "aññhitadhammà samaõà sakyaputtiyà viharantã"ti. Evaü vàdino cunda a¤¤atitthiyà paribbàjakà evamassu vacanãyà: atthi kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena sàvakànaü dhammà desità pa¤¤attà yàvajivaü anatikkamanãyà. Seyyathàpi àvuso indakhãlo và ayokhãlo và gambhãranemo sunikhàto acalo asampavedhã, evameva kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena sàvakànaü dhammà desità pa¤¤attà yàvajivaü anatikkamanãyà. Yo so àvuso bhikkhu arahaü khãõàsavo vusitavà katakaraõãyo ohitabhàro anuppattasadattho parikkhãõabhavasa¤¤ojano sammada¤¤à vimutto abhabbo so nava ñhànàni ajjhàcarituü:abhabbo àvuso khãõàsavo bhikkhu saücicca pàõaü jãvità voropetuü. Abhabbo khãõàsavo bhikkhu adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyituü, abhabbo khãõàsavo bhikkhu methunaü dhammaü pañisevituü, abhabbo khãõàsavo bhikkhu sampajànamusà bhàsituü, abhabbo khãõàsavo bhikkhu sannidhikàrakaü kàme paribhu¤jituü, seyyathàpi pubbe agàrikabhuto. Abhabbo khãõàsavo bhikkhu chandàgatiü gantuü, abhabbo khãõàsavo bhikkhu dosàgatiü gantuü, abhabbo khãõàsavo bhikkhu mohàgatiü gantuü, abhabbo khãõasavo bhikkhu bhayàgatiü gantuü. Yo so àvuso bhikkhu arahaü khãõàsavo vusitavà katakaraõãyo ohitabhàro anuppattasadattho parikkhãõabhavasa¤¤ojano sammada¤¤à vimutto, abhabbo so imàni nava ñhànàni ajjhàcaritu"nti. Pa¤habyàkaraõàni 20. [PTS Page 134] [\q 134/] ñhànaü kho panetaü cunda vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü " atãtaü kho addhànaü ahabbha samaõo gotamo atãrakaü1 ¤àõadassanaü pa¤¤apeti, noca kho anàgataü addhànaü arabbha atirakaü ¤àõadassanaü pa¤¤apeti. Tayidaü kiüsu, tayidaü kathaüså?"Ti. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Atirekaü - sãmu [BJT Page 224] [\x 224/] Te ca a¤¤atitthiyà paribbàjakà a¤¤avihitakena ¤àõadassanena a¤¤avihitakaü ¤àõadassanaü pa¤¤àpetabbaü ma¤¤anti, yathariva bàlà abyattà. Atãtaü kho cunda addhànaü àrabbha tathàgatassa satànusàri ¤àõaü hoti. So yàvatakaü àkaïkhati tàvatakaü anussarati. Anàgata¤ca kho addhànaü àrabbha tathàgatassa bodhijaü ¤àõaü uppajjati 'ayamantimà jàti, natthidàni punabbhavo'ti. Atãta¤cepi kho cunda hoti abhåtaü atacchaü anatthasaühitaü, na taü tathàgato byàkaroti. Atãta¤cepi cunda hoti bhåtaü tacchaü anatthasaühitaü, tampi tathàgato na byàkaroti. Atãta¤cepi cunda hoti bhåtaü tacchaü atthasaühitaü, tatra kàla¤¤å tathàgato hoti tassa pa¤hassa veyyàkaraõàya. Anàgataü cepi cunda hoti abhåtaü atacchaü anatthasaühitaü, na taü tathàgato byàkaroti. Anàgataü ce pi cunda hoti bhåtaü tacchaü anatthasaühitaü, tampi tathàgato na byàkaroti. Anàgataü ce pi cunda hoti bhåtaü tacchaü atthasaühitaü, tatra kàla¤¤å tathàgato hoti tassa pa¤hassa veyyàkaraõàya. Paccuppannaü cepi cunda hoti abhåtaü atacchaü anatthasaühitaü, na taü tathàgato byàkaroti. Paccuppanna¤cepi cunda hoti bhåtaü [PTS Page 135] [\q 135/] tacchaü anatthasaühitaü tampi tathàgato na byàkaroti. Paccuppanna¤cepi cunda hoti bhåtaü tacchaü atthasaühitaü, tatra kàla¤¤å tathàgato hoti tassa pa¤hassa veyyàkaraõàya. 21. Iti kho cunda atãtànàgatapaccuppannesu dhammesu tathàgato kàlàvàdã bhåtavàdi atthavàdã dhammàvadi vinayavàdã, tasmà 'tathàgato'ti. Vuccati. Ya¤ca kho cunda sadevakassa lokassa samàrakassa sabrahmakassa sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya diññhaü sutaü mutaü vi¤¤àtaü pattaü pariyesitaü anuvicaritaü manasà, sabbaü tathàgatena abhisambuddhaü. Tasmà 'tathàgato'ti vuccati. Ya¤ca cunda rattiü tathàgato anuttaraü sammàsambodhiü abisambujjhati, ya¤ca cunda rattiü tathàgato anuttaraü sammàsambodhiü abhisambujjhati, ya¤ca rattiü anupàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbàti, yaü etamasmiü antare bhàsati lapati niddisati, sabbaü taü tatheva hoti no a¤¤athà. Tasmà 'tathàgato'ti vuccati. Yathàvàdi cunda tathàgato tathàkàrã, yathàkàrã tathàvàdã iti yathàvàdi tathàkàrã, yathàkàrã tathàvàdã, tasmà 'tathàgato'ti vuccati. Sadevake loke cunda samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya tathàgato abhibhu anabhibhuto a¤¤adatthudaso vasavatti. Tasmà 'tathàgato'ti vuccati. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Kàlavàdi saccavàdi - syà. [BJT Page 226] [\x 226/] Abyàkataññhànàni 22. hànaü kho panetaü cunda vijjati, yaü'a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü "kinnå kho àvuso hoti tathàgato parammaraõà? Idameva saccaü, moghama¤¤anti? Evaü vàdino cunda a¤¤atitthiyà paribbàjakà evamassu vacanãyà "abyàkataü kho àvuso [PTS Page 136] [\q 136/] bhagavatà: hoti tathàgato parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti?" hànaü kho panetaü cunda vijjati, yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü "kiü panàvuso na hoti tathàgato parammaraõà. Idameva saccaü, moghama¤¤anti?" Evaüvàdino cunda a¤¤atitthiyà paribbàjakà evamassu vacanãyà: evampi kho àvuso bhagavatà abyàkataü; na hoti tathàgato parammaraõà, idameva saccaü moghama¤¤anti. hànaü kho panetaü cunda vijjati, yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü "kiü panàvuso hoti ca na hoti ca tathàgato parammaraõà, idameva saccaü moghama¤¤anti." Evaü vàdino cunda a¤¤atitthiyà paribbàjakà evamassu vacanãyà: "abyàkataü kho panetaü àvuso bhagavatà hoti ca na hoti ca tathàgato parammaraõà, idameva saccaü moghama¤¤anti" hànaü kho panetaü cunda vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü 'kimpanàvuso neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà, idameva saccaü moghama¤¤anti. Evaü vàdino cunda a¤¤atitthiyà paribbàjakà evamasså vacanãyà " evampi kho àvuso bhagavatà abyàkataü: neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà, idameva saccaü moghama¤¤anti". hànaü kho panetaü cunda vijjati yaü. A¤¤atittiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü: "kasmà panetaü àvuso samaõena gotamena abyàkatanti? "Evaü vàdino cunda a¤¤atitthiyà paribbàjakà evamassu vacanãyà: "nahetaü àvuso atthasaühitaü na dhammasaühitaü na àdibrahmacariyakaü na nibbidàya na viràgàya na nirodhàya na upasamàya na abhi¤¤àya na sambodhàya na nibbànàya saüvattati. Tasmà naü bhagavatà abyàkatanti. " [BJT Page 228] [\x 228/] Byàkataññhànàni 23. hànaü kho panetaü cunda vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü "kiü panàvuso samaõena gotamena byàkatanti? "Evaü vàdino cunda a¤¤atitthiyà paribbàjakà evamassu vacanãyà: "idaü dukkhanti kho àvuso bhagavatà byàkataü. Ayaü dukkhasamudayoti'kho àvuso bhagavatà byàkataü, ayaü dukkhanirodho'ti kho àvuso bhagavatà byàkataü, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà'ti kho àvuso bhagavatà byàkatanti". 24. [PTS Page 137] [\q 137/] ñhànaü kho panetaü cunda vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü "kasmà panetaü àvuso samaõena gotamena byàkatanti? "Evaü vàdino cunda a¤¤atitthiyà paribbàjakà evamassu vacanãyà: "eta¤hi àvuso atthasaühitaü, etaü dhammasaühitaü, etaü àdibrahmacariyakaü, ekantanibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbànàya saüvattati. Tasmà taü bhagavatà byàkatanti. " Pubbantasahagatà diññhinissayà Ye pi te cunda pubbantasahagatà diññhinissayà, tepi vo mayà byàkatà yathà te byàkàtabbà. Yathà ca te na byàkàtabbà kiü vo ahaü te tattha byàkarissàmi? Ye pi te cunda aparantasahagatà diññhinissayà, te pi vo mayà byàkatà, yathà te byàkàtabbà. Yathà ca te na byàkàtabbà kiü vo ahaü te tattha byàkarissàmi. 25. Katame ca te cunda pubbannasahagatà diññhinissayà ye vo mayà byàkatà yathà te byàkàtabbà? Santi kho cunda eke samaõabràhmaõà evaü vàdino evaü diññhino: 'sassato attà ca loko ca' idameva saccaü moghama¤¤anti. Santi pana cunda ekesamaõabuhmaõà evaü vàdino evaü diññhino: 'asassato attà ca loko ca, sassato ca asassato ca attà ca loko ca, neva sassato nàsassato attà ca loko ca, sayaükato attà ca loko ca, parakato attà ca loko ca, sayaü kato ca para kato ca attà ca loko ca, [PTS Page 138] [\q 138/] asayaükàro aparakàro adhiccasamuppanno attà ca loko ca, idameva saccaü, moghava¤¤anti. Sassataü sukhadukkhaü, asassataü sukhadukkhaü, sassata¤ca asassata¤ca sukhadukkhaü, neva sassataü nàsassataü sukhadukkhaü, sayaükata sukhadukkhaü, paraükataü sukhadukkhaü, sayaükata¤ca paraükata¤ca sukhadukkhaü, asayaükàraü aparaükàraü adhiccasamuppannaü sukhadukkhaü, idameva saccaü moghama¤¤anti. [BJT Page 230] [\x 230/] 26. Tatra cunda ye te samaõabràhmaõà evaü vàdino evaü diññhino sassato attà ca loko ca, idameva saccaü moghama¤¤anti. Tyàhaü upasaïkamitvà evaü vàdami: atthinu kho idaü àvuso, vuccati sassato attà ca leko cà? "Ti ya¤ca kho te evamàhaüsu 'idameva saccaü. Moghama¤¤anti, taü tesaü nànujànàmi. Taü kissa hetu? A¤¤athàsa¤¤ino pi hettha cunda santeke sattà. Imàya pi kho ahaü cunda pa¤¤attiyà neva attanà samasamaü samanupassàmi kuto bhiyyo, atha kho ahameva tattha bhiyyo yadidaü adhippa¤¤atti. 27. Tatra cunda ye te samaõabràhmaõà evaü vàdino evaü diññhino "sassato attà ca loko ca, 'asassato attà ca loko ca, sassato ca asassato ca attà ca loko ca, neva sassato nàsassato attà ca loko ca, sayaükato attà ca loko ca, paraükato attà ca loko ca, sayaükato ca parakato ca attà ca loko ca, asayaükàro aparakàro adhiccasamuppanno attà ca loko ca, sassataü sukhadukkhaü, [PTS Page 139] [\q 139/] asassataü sukhadukkhaü, sassata¤ca asassata¤ca sukhadukkhaü, neva sassataü nàsassataü sukhadukkhaü, sayaükataü sukhadukkhaü, paraükataü sukhadukkhaü, sayaükataü ca paraükataü ca sukhadukkhaü, asayaükàraü aparaükàraü adhiccasamuppannaü sukhadukkhaü, idameva saccaü moghama¤¤anti. " Tyàhaü upasaïkamitvà evaü vadàmi "atthi kho idaü àvuso vuccati asayaükàraü aparakàraü adhiccasamuppannaü sukhadukkhanti?" Ya¤ca kho te evamàhaüsu idameva saccaü, moghama¤¤anti', taü tesaü nànujànàmi, taü kissa hetu? A¤¤athàsa¤¤ino pi hettha cunda santeke sattà. Imàya pi kho ahaü cunda pa¤¤attiyà neva attanà samasamaü samanupassàmi kuto bhiyyo. Atha kho ahameva tattha bhiyyo yadidaü adhipa¤¤atti. Ime kho te cunda pubbantasahagatà diññhinissayà, ye te mayà byàkatà yathà te byàkàtabbà yathà ca te na byàkàtabbà, kiü vo ahaü te tattha byàkarissamã?"Ti. [BJT Page 232] [\x 232/] Aparantasahagatà diññhinissayà 28. Katame ca cunda aparantasahagatà diñhinissayà ye te mayà byàkatà yathà te byàkàtabbà? Yathà ca te na byàkàtabbà, kiü vo ahaü te tattha byàkarissàmã?"Ti. Santi cunda eko samaõabràhmaõà evaü vàdino evaü diññhino: "råpã attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. " Santi pana cunda eke samaõabràhmaõà evaü vàdino evaü diññhino "nàråpã attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti, " råpi ca aråpã ca attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. " Neva råpã nànaråpã attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. " [PTS Page 140] [\q 140/] sa¤¤i attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. " Asa¤¤i attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. " Nevasa¤¤ãnàsa¤¤ã attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. "Attà ucchijjati vinassati, na hoti parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. " Tatra cunda ye te samaõabuhmaõà evaü vàdino evaü diññhino, råpã attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. Tyàhaü upasaïkamitvà evaü vadàmi: atthi kho idaü àvuso, vuccati "råpã attà hoti arogo parammaraõà?"Ti. Yaü kho te evamàhaüsu "idameva saccaü, moghama¤¤anti" taü tesaü nànujànàmi. Taü kissa hetu? A¤¤athàsa¤¤ino pi hettha cunda santeke sattà. Imàyapi kho ahaü cunda pa¤¤attiyà neva attanà samasamaü samanupassàmi kuto bhiyyo, atha kho ahameva tattha bhiyyo yadidaü adhippa¤¤atti. 29. Tatra cunda ye te samaõabràhmaõà evaü vàdino evaü diññhino aråpi attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. " Råpã ca aråpã ca attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. " Neva råpi nàråpi attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. " Sa¤¤i attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. " Asa¤¤i attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. " Nevasa¤¤inàsa¤¤i attà hoti arogo parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti. " "Attà ucchijjati vinassati, na hoti parammaraõà, idameva saccaü, moghama¤¤anti, tyàhaü upasaükamitvà evaü vadàmi: atthi kho idaü àvuso, vuccati "attà ucchijjati vinassati, na hoti parammaraõà ti" ma¤ca kho te cunda evamàhaüsu: idameva saccaü moghama¤¤anti, taü tesaü nànujànàmi. Taü kissa hetu? A¤¤athàsa¤¤ino pi hettha cunda santeke sattà. Imàyapi kho ahaü cunda pa¤¤attiyà neva attanà samasamaü samanupassàmi kuto bhiyyo, atha kho ahameva tattha bhiyyo yadidaü adhippa¤¤atti. Ime kho te cunda aparantasahagatà diññhinissayà, ye te mayà byàkatà [PTS Page 141] [\q 141/] yathà te byàkàtabbà. Yathà ca te na byàkàtabbà kiü vo ahaü te tattha byàkarissàmã"ti. [BJT Page 234] [\x 234/] 30. Imesaü ca cunda pubbantasahagatànaü diññhinassayànaü imesaü ca aparantasahagatànaü diññhinissayànaü pahànàya samatikkamàya evaü mayà cattàro satipaññhànà desità pa¤¤attà. Katame cattàro? Idha cunda bhikkhu kàye kàyàyanupassã viharati àtàpã sampajàno satimà, vineyya loke abhijjhà domanassaü, vedanàsu vedanànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà, vineyya loke abhijjhà domanassaü, citte cittànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà, vineyya loke abhijjhà domanassaü, dhammesu dhammànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà, vineyya loke abhijjhà domanassaü, imesaü ca cunda pubbantasahagatànaü diññhinissayànaü imesaü ca aparantasahagatànaü diññhinissayànaü pahànàya samatikkamàya evaü mayà ime cattàro satipaññhànà desità pa¤¤attà ti. 31. Tena kho pana samayena àyasmà upavàno bhagavato piññhito hoti bhagavantaü vãjayamàno. Atha kho àyasmà upavàno bhagavantaü etadavoca: acchariyaü bhante abbhåtaü bhante, pàsàdiko vatàyaü bhante dhammapariyàyo, supàsàdiko vatàyaü bhante dhammapariyàyo. Ko nàmàyaü bhante dhammapariyàyo?"Ti. "Tasmà tiha tvaü upavàna imaü dhammapariyàyaü pàsàdikotveva naü dhàrehã"ti. Idamavoca bhagavà attamano àyasmà upavàno bhagavato bhàsitaü abhinandãti. Pàsàdikasuttaü niññhitaü chaññhaü. [BJT Page 236] [\x 236/] 7. [PTS Page 142] [\q 142/] Lakkhaõasuttaü 1. Evaü me sutaü: Ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tatra kho bhagavà bhikkhå àmantesi 'bhikkhavo'ti. 'Bhadante'ti1 te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: Dvattiüsimàni bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõàni yehi samannàgatassa mahàpurisassa dve gatiyo bhavanti ana¤¤à: sace agàraü ajjhàvasati ràjà hoti cakkavatti dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijãya ajjhàvasati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado2 katamàni tàni bhikkhave dvattiüsa mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõàni yehi samannàgatassa mahàpurisassa [PTS Page 143] [\q 143/] dveva gatiyo bhavanti ana¤¤à? Sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavatti dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijãya ajjhàvasati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado2 2. Idha bhikkhave mahàpuriso suppatiññhitapàdo hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso suppatiññhitapàdo hoti. Idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. - - - - - - - - - - - - - 1. Bhaddante ti - machasaü. 2. Vivañacchado - syà, kam. Vivaññacchado - machasaü [BJT Page 238] [\x 238/] Puna ca paraü bhikkhave mahàpurisassa heññhàpàdatalesu cakkàni jàtàni honti sahassàràni sanemikàni sanàbhikàni sabbàkàraparipåràni. 1 Yampi bhikkhave mahàpurisassa heññhàpàdatalesu cakkàni jàtàni honti sahassàràni sanemikàni sanàbhikàni sabbàkàraparipåràni, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso àyatapaõhã hoti yampi bhikkhave mahàpuriso àyatapaõhã hoti, idampi bhikkhave mahàpurissa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso dãghaügulã hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso dãghaïgulã hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso mudutalunahatthapàdo hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso mudutaëunahatthapàdo hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso jàlahatthapàdo hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso jàlahatthapàdo hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso ussaïkhapàdo hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso ussaïghapàdo hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso eõijaïgho hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso eõijaïgho hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso ñhitako'va anonamanto ubhohi pàõitalehi jaõõukàni parimasati parimajjati. Yampi bhikkhave mahàpuriso ñhitako'va anonamanto ubhohi pàõitalehi jaõõukàni parimasati parimaccati, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso kosohitavatthaguyho hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso kosohitavatthaguyho hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso suvaõõavaõõo hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso suvaõõavaõõo hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso ka¤canasannibhattaco hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso ka¤canasannibhattaco hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso sukhumacchavi hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso sukhumacchavi hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso sukhumattà chaviyà rajojallaü kàye na upalippati. Yampi bhikkhave mahàpuriso sukhumattà chaviyà rajojallaü kàye na upalippati, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso ekekalomo hoti, ekekàni lomàni lomakåpesu jàtàni honti. Yampi bhikkhave mahàpuriso [PTS Page 144] [\q 144/] ekekalomo hoti, ekekàni lomàni lomakåpesu jàtàni hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso uddhaggalomo hoti, uddhaggàni lomàni jàtàni nãlàni a¤janavaõõàni kuõóalàvattàni padakkhiõàvattakajàtàni honti. Yampi bhikkhave mahàpuriso uddhaggalomo hoti, uddhaggàni lomàni jàtàni nãlàni a¤janavaõõàni kuõóaóalàvattàni2 padakkhiõàvattakajàtàni honti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso brahmujjugatto hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso brahmujjugatto hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso sattussado hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso sattussado hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso sãhapubbaddhakàyo hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso sãhapubbaddhakàyo hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso citantaraüso hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso citantaraüso hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso nigrodhaparimaõóalo hoti, yàvatakvassa kàyo tàvatakvassa byàmo, yàvatakvassa byàmo tàvatakvassa kàyo, yampi bhikkhave mahàpuriso nigrodhaparimaõóalo hoti, yàvatakavassa kàyo, tàvatakvassa byàmo, yàvatakvassa byàmo tàvatakvassa kàyo, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso samavattakkhandho hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso samavattakkhandho hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso rasaggasaggã hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso rasaggasaggã hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso sãhahanu hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso sãhahanu hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso cattàëãsadanto hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso cattàëãsadanto hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso samadanto hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso samadanto hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso aviraëadanto hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso aviraëadanto hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso susukkadàñho hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso susukkadàñho hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso pahåtajivho hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso pahåtajivho hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso buhmassaro hoti, karavãkabhiõã. Yampi bhikkhave mahàpuriso brahmassaro hoti, karavãkabhàõã. Idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso abhinãlanetto hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso ahãnãlanetto hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso gopamukho hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso gopakhumo hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. Puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso uõõà bhamukantare jàtà hoti odàtà mudutålasannibhà. Yampi bhikkhave mahàpuriso uõõà bhamukantare jàtà hoti odàtà mudutulasannibhà, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. [PTS Page 145] [\q 145/] puna ca paraü bhikkhave mahàpuriso uõhãsasãso hoti. Yampi bhikkhave mahàpuriso unhãsasãso hoti, idampi bhikkhave mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõaü bhavati. - - - - - - - - - - - - 1. Sabbàkàra paripåràõi suvibhattantaràõi - [pts 2.] Kuõóalàvaññàni - machasaü. [BJT Page 240] [\x 240/] Imàni kho tàni bhikkhave dvattiüsa mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõàni yehi samannàgatassa mahàpurisassa dveva gatiyo bhavanti ana¤¤à. Sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavatti dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. 3. Imàni kho bhikkhave dvattiüsa mahàpurisassa mahàpurisalakkhaõàni bàhirakà pi isayo dhàrenti. No ca kho te jànanti 'imassa kammassa katattà imaü lakkhaõaü pañilabhantã'ti. Suppatiññhitapàdalakkhaõaü (1) Yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü puramaü niketaü pubbe manussabhåto samàno daëhasamàdàno ahosi, kusalesu dhammesu avatthitasamàdàno, kàyasucarite vacãsucarite manosucarite, dànasaüvibhàge sãlasamàdàne uposathupavàse matteyyatàya petteyyatàya sàma¤¤atàya brahma¤¤atàya kulejeññhàpacàyitàya a¤¤atara¤¤ataresu ca adhikusalesu [PTS Page 146] [\q 146/] dhammesu, so tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulantà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imaü mahàpurisalakkhaõaü pañilabhati, suppatiññhitapàdo hoti, samaü pàdaü bhåmiyaü nikkhipati, samaü uddharati, samaü sabbàvantehi pàdatalehi bhåmiü phusati. So tena lakkhaõena samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni sattaratanàni bhavanti, seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. [BJT Page 242] [\x 242/] Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti surà vãraïgaråpà parasenappamaddanà, so imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena ahivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Avikkhamhiyo hoti kenaci manussabhåtena paccattikena paccàmittena. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado, buddho samàno kiü labhati? Avikkhamabhiyo1 hoti. Abbhantarehi và bàhirehi và paccatthikehi paccàmittehi ràgena và dosena và mohena và samaõena [PTS Page 147] [\q 147/] và bràhmaõena và devena và màrena và brahmunà và kenaci và lokasmiü. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà avoca. Tatthetaü vuccati: Sacce ca dhamme ca dame ca saüyame Soceyya sãlàlayuposathesu ca, Dàne ahiüsàya asàhase rato Daëhaü samàdàya samattamàcari2 So tena kammena divaü apakkami3 Sukhaü ca khióóàratiyo ca anvahi Tato cavitvà punaràgato idha Samehi pàdehi phusã vasundharaü. Byàkaüsu veyya¤janikà samàgatà Samappatiññhassa na hoti khambhanà, Gihissa và pabbajitassa và puna4 Taü lakkhaõaü bhavati tadatthajotakaü. Akkhambhiyo hoti agàramàvasaü Paràbhibhu sattubhã sattumaddano, Manussabhåtenidha hoti kenaci Akkhambhiyo tassa phalena kammuno - - - - - - - - - - - - - 1. Akakhamabhiyo - machasaü 2. Samanatamàcari - syà. Kam 3. Samakakami. Machasaü 4. Bana - syà. [BJT Page 244] [\x 244/] Sace ca pabbajjamupeti tàdiso Nekkhammachandàbhirato vicakkhaõo, Aggo na so gacchati jàtu khambhataü Naruttamo esahi tassa dhammatà'ti. Pàdatalesu cakkalakkhaõaü (2) 4. Yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno [PTS Page 148] [\q 148/] bahujanassa sukhàvaho ahosi, ubbegaü uttàsaü bhayaü apanudità dhammikaü ca rakkàvaraõaguttiü saüvidhàtà saparivàraü ca dànaü adàsi. So tassakammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imaü mahàpurisalakkhaõaü pañilabhati. Heññhà pàdatalesu cakkàni jàtàni honti sahassàràni sanemikàni sanàbhikàni sabbàkàraparipåràni suvihattantaràni. So tena lakkhaõena samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavatatã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Mahàparivàro hoti, mahà'ssa honti parivàrà bràhmaõagahapatikà negamajànapadà gaõakà mahàmattà anãkaññhà dovàrikà amaccà pàrisajjà ràjàno bhogiyà kumàrà. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Mahàparivàro hoti, mahà'ssa honti parivàrà bhikkhå bhikkhuniyo upàsakà upàsikàyo devà manussà asurà nàgà gandhabbà. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà àvoca tatthetaü vuccati: Pure puratthà purimàsu jàtisu Manussabhåto bahunaü sukhàvaho, Ubbegauttàsabhayàpanådano Guttãsu rakkhàvaraõesu ussuko. [PTS Page 149] [\q 149/] so tena kammena divaü samakkami Sukha¤ca khióóà ratiyo ca anvabhã, Tato civitvà punaràgato idha Cakkàni pàdesu duvesu vindati Samantanemãni sahassaràni ca. [BJT Page 246] [\x 246/] Byàkaüsu veyya¤janikà samàgatà, Disvà kumàraü satapu¤¤alakkhaõaü Parivàravà hessati sattumaddano Tathà hi cakkàni samantanemini. Sace na pabbajjamupeti tàdiso, Vatteti cakkaü pañhaviü pasàsati Tassànuyuttà'dha1 bhavanti khattiyà Mahàyasaü samparivàrayanti naü. Sace ca pabbajjamupeti tàdiso, Nekkhammachandàbhirato vicakkhaõo Devàmanussà surasakka2 rakkhasà Gandhabbanàgà vihagà catuppadà Anuttaraü devamanussapåjitaü Mahàyasaü samparivàrayanti nanti. âyatapaõahitàdini tãni lakkhaõàni (3 - 5) 5. Yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato ahosi, nihitadaõeóà nihitasattho lajjã dayàpanto sabbapàõabhåtahitànukampi vihàsi, so tassa kammassa katattà upacitattà ussantattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imàni tãõi màhàpurisalakkhaõàni [PTS Page 150] [\q 150/] pañilabhati, àyatapaõhã ca hoti dãghaïgulã ca brahmujugatto ca. So tehi lakkhaõehi samannàgato, sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavatti dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Dãghàyuko hoti viraññhitiko, dãghamàyumpàleti. Na sakkà hoti antarà jãvità vorepetuü kenaci manussabhåtena paccatthikena paccàmittena. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Dãghàyuko hoti ciraññhitiko, dãghamàyumpàleti, na sakkà hoti antarà jãvità voropetuü paccatthikehi paccàmittehi samaõena và bràhmaõena và devena và màrena và brahmunà và kenaci và lokasmiü. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà avoca. Tatthetaü vuccati: - - - - - - - - - - 1. Tassànu yattà ca - machasaü 2. Satta (kam) [BJT Page 248] [\x 248/] Maraõavadha1 bhayattano viditvà Pañivirato paramàraõàyahosi2 Tena sucaritena saggamagamà3 Sukataphalavipàkamanuhosi. Caviya punaridhàgato samàno Pañilabhati idha tãõi lakkhaõàni, Bhavati vipuladãghapàsaõabhiko Brahmà'va såju subho sujàtagatto. Subhujo susu susaõñhito sujàto Mudutaëuõaïguliyassa honti dãghà, [PTS Page 151] [\q 151/] tãhi purisavaraggalakkhaõehi Cirayapanàya4 kumàramàdiyanti. Bhavati yadi gihã ciraü yapeti Cirataraü pabbajati yadi tato hi Yàpayati vasiddhi bhàvanàya Iti dãghàyukatàya tannimittanti. Satatussadatàlakkhaõaü (6) 6. Yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno dàtà ahosi paõãtànaü rasitànaü khàdanãyànaü bhojanãyànaü sàyanãyànaü lehanãyànaü pànànaü, so tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imaü mahàpurisalakkhaõaü pañilabhati, sattussado hoti. Sattassa ussadà honti: uhosu hatthesu ussadà honti, uhosu pàdosu ussadà honti, uhosu aüsakåñesu ussadà honti, khandhe ussadà hoti. So tena lakkhaõena samannàgato sace agàraü ajjhàvasati ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni sattaratanàni bhavanti, seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Làbhã hoti paõãtànaü rasitànaü khàdanãyànaü bhojanãyànaü sàyanãyànaü lehanãyànaü pànànaü. Ràjà samàno idaü labhati. Buddho samàno kiü labhati? Làbhã hoti paõãtànaü rasitànaü khàdanãyànaü bhojanãyànaü sàyanãyànaü lehanãyànaü pànànaü. Buddho samàno idaü labhati. [PTS Page 152] [\q 152/] etamatthaü bhagavà avoca. Tatthetaü vuccati: - - - - - - - - - - - 1. Maraõa (machasaü) 2. Màraõàya hoti (machasaü) 3. Tena so sucaritena saggamagamàsi (syà) 4. Cirayàpatàya (syà) [BJT Page 250] [\x 250/] Khajjabhojanaü atha leyyasàyiyaü Uttamaggarasadàyako ahu. Tena so sucaritena kammunà Nandane ciramahippamodati. Sattavussado idhàdhigacchati Hatthapàdamudutala¤ca vindati, âhu bya¤jananimittakovidà Khajja bhojja rasalàbhitàya naü. Taü gihissapi tadatthajotakaü Pabbajampi ca tadàdhigacchati, Khajjabhojanassa làbhiruttamaü âhu sabbagihibandhanacchidanti. Karacaraõamudutàjàlatàlakkhaõàni (7 - 8) 7. Yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno catåhi saïgahavatthåhi janaü saïgàhako ahosi dànena peyyavajjena1 atthacariyàya samànattatàya, so tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imàni dve [PTS Page 153] [\q 153/] mahàpurisalakkhaõàni pañilabhati, mudutaëuõahatthapàdo ca hoti jàlahatthapàdo ca. So tehi lakkhaõehi samannàgato, sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni sattaratanàni bhavanti, seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà, so imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Susaïgahitaparijano hoti, susaïgahitàssa honti bràhmaõagahapatikà negamajànapadà gaõakà mahàmattà anãkaññhà dovàrikà amaccà pàrisajjà ràjàno bhogiyà kumàrà. Ràjà samàno idaü labhati. Buddho samàno kiü labhati? Susaïgahitaparijano hoti, susaïgahità'ssa honti bhikkhå bhikkhåõiyo upàsakà upàsikàyo devà manussà asurà nàgà gandhabbà. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà avoca. Tatthetaü vuccati: Dànampi catthacariyata¤ca2 Piyavadanaü ca samànachandataü ca3 Kariya cariya susaïgahaü bahunnaü4 Anavamatena guõena yàti saggaü. - - - - - - - - - - - - 1. Piyavàvena (syà kam) 2. Dànampi ca atthacariyatamapi ca [pts] 3. Piyavàditaü ca samànàttataü ca (machasaü) 4. Bahånaü (machasaü) [BJT Page 252] [\x 252/] Vacãya punaridhàgato samàno Karacaraõamudutala¤ca jàlino ca, Atirucirasuvaggudassaneyyaü Pañilabhati daharo susu kumàro. [PTS Page 154] [\q 154/] bhavati parijanassavo vidheyyo Mahimiva màvasate1 susaïgahãto, Piyavadu hitasukhataü jigiüsamàno2 Abhirucitàni guõàni àcaranto. 3 Yadi ca jahati sabbakàmabhogaü Kathayati dhammakathaü jino janassa, Vacanapañikarassabhippasannà Sutvà dhammanudhammamàcarantã4ti Ussaïkhapàda uddhaggalomatàlakkhaõàni (9 - 10) 8. Yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno bahuno janassa atthåpasaühitaü dhammåpasaühitaü vàcambhàsità ahosi, bahujanaü nidaüsesi, pàõãnaü hitasukhàvaho dhammayàgã, so tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imàni dve mahàpurisalakkhaõàni pañilabhati, ussaïkhapàdo ca hoti uddhaggalomo ca. So tehi lakkhaõehi samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Aggo ca hoti seññho ca pàmokkho ca uttamo ca pavaroca kàmabhogãnaü. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Aggo ca hoti seññho ca pàmokkho ca uttamo ca pavaro ca sabbasattànaü. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà àvoca. Tatthetaü vuccati: [PTS Page 155] [\q 155/] atthadhammasaühitaü5 pure giraü Erayaü bahujanaü nidaüsayã, Pàõãnaü hitasukhàvaho ahå Dhammayàgamayajã6 amaccharã. - - - - - - - - - - - - - 1. Mahimaü àvayate (sãmu. Machasaü) 2. Jãgãsamàno(machasaü) 3. âcarati (sãmu. Machasaü) 4. Sutvàna dhammànudhamma màcaranati (machasaü) 5. Atthadhammasaühitaü (kam. [Pts] 6. Dhammayàgaü asasaji (kam) [BJT Page 254] [\x 254/] Tena so sucaritena kammunà Sugatiü vajati tattha modati Lakkhaõàni ca duve idhàgato Uttamappamukhatàya1 vindati. Ubbhamuppatitalomavàsaso Pàdagaõñhirahå sàdu saõñhità, Maüsalohità cità tacotthañà Uparivaraõà ca sohanà2ahu. Gehamàvasati ce tathàvidho Aggataü vajati kàmabhoginaü, Tena uttarãtaro na vijjati Jambudãpamahibhuyya irãyati. [PTS Page 156] [\q 156/] pabbajampi ca anomanikkamo Aggataü vajati sabbapàõinaü, Tena uttarãtaro na vijjati Sabbalokamahibhuyya viharatã'ti. Eõãjaïghalakkhaõaü (11) 9. Yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno sakkaccaü vàcetà ahosi sippaü và vijjaü và caraõaü và kammaü và, 'kinti me khippaü vijàneyyuü, kinti'me khippaü pañipajjeyyuü na ciraü kilisseyyunti. So tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno idaü mahàpurisalakkhaõaü pañilabhati, eõijaïgho hoti. So tena lakkhaõe samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Yàni tàni ràjàrahàni ràjaïgàni ràjåpabhogàni ràjanucchavikàni, tàni khippaü pañilabhati. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Yàni tàni samaõàrahàni samaõaïgàni samanåpabhogàni samaõànucchavikàni, tàni khippaü pañilabhati. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà àvoca. Tatthetaü vuccati: Sippesu vijjàcaraõesu kammasu3 Kathaü vijàneyyu3 lahunti icchati. [PTS Page 157] [\q 157/] yadåpaghàtàya na hoti kassaci Vàceti khippaü na ciraü kilissati. - - - - - - - - - - - - 1. Utatama sukhatàya (sayyà. Utatama pamukakhatàya (kam) utatamapamukhatàya sukhàni (sãmu) 2. Uparijànu sobanà (syà). Papari ca pana sobhatà [pts] 3. Kammesu - (machasaü) 3. Vijàneyyuü - (machasaü) [BJT Page 256] [\x 256/] Taü kammaü katvà kusalaü sukhudrayaü1 Chaïghà manu¤¤à labhate susaõñhità, Vaññà sujàtà anupubbamuggatà Uddhaggalomà sukhumattacotthañà. Eõeyyajaïgho'ti tamàhu puggalaü Sampattiyà khippamidàhu lakkhaõaü, Gehànulomàni yadàbhikaïkhati Apabbajaü khippamidhàdhigacchati. Sace va pabbajjamupeti tàdiso Nekkhammachandàbhirato vicakkhaõo, Anucchavikassa yadànulomikaü Taü vindati khippamanomavikkamo'ti. 2 Subumacchavilakkhaõaü (12) 10. Yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno samaõaü và bràhmaõaü và upasaïkamitvà paripucchità ahosi: kiü bhante kusalaü, kiü akusalaü, kiü sàvajjaü, kiü anavajjaü, kiü sevitabbaü, kiü nasevitabbaü, kimme karãyamànaü dãgharattaü ahitàya dukkhàya assa, kiü và pana me karãyamànaü dãgharattaü hitàya sukhàya assà?Ti. So tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno idaü mahàpurisalakkhaõaü pañilabhati, sukhumacchavã hoti, sukhumattà chaviyà rajojallaü kàye na upalippati. [PTS Page 158] [\q 158/] so tena lakkhaõena samannàgato, sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Mahàpa¤¤o hoti, nàssa hoti koci pa¤¤àya sadiso và, seññho và kàmabhoginaü. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Mahàpa¤¤o hoti, puthupa¤¤o hàsapa¤¤o javanapa¤¤o tikkhapa¤¤o nibbedhikapa¤¤o. Nàssa hoti koci pa¤¤àya sadiso và, seññho và sabbasattànaü. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà àvoca. Tatthetaü vuccati: Pure puratthà purimàsu jàtisu A¤¤àtukàmo paripucchità ahu, Sussåsità pabbajitaü upàsità Atthantaro atthakathaü nisàmayi. - - - - - - - - - - - 1. Sukhinadriyaü - (kam) 2. Khippamanomanikkamo - (syà. [Pts] [BJT Page 258] [\x 258/] Pa¤¤àpañilàbhagatena1 kammunà Manussabhåto sukhumacchavã ahu, Byàkaüsu uppàdanimittakovidà Sukhumàni atthàni avecca dakkhati. Sace na pabbajjamupeti tàdiso Vatteti cakkaü pañhaviü passàti. Atthànusatthãsu pariggahesu ca Na tena seyyo sadiso va vijjati. [PTS Page 159] [\q 159/] sace ca pabbajjamupeti tàdiso Nekkhammachandàbhirato vicakkhaõe, Pa¤¤àvisiññhaü labhate anuttaraü Pappoti bodhiü varabhurimedhaso'ti. Suvaõõavaõõatàlakkhaõaü (13) 11. Yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno akkodhano ahosi anupàyàsabahulo, bahumpi vutto samàno nàbhisajji, na kuppi, na byàpajji, nappatitthayi, na kopa¤ca dosa¤ca appaccaya¤ca pàtvàkàsi. Dàtà ca ahosi sukhumànaü mudukànaü attharaõànaü pàpuraõànaü2 khomasukhumànaü kappàsikasukhumànaü koseyyasukhumànaü kambalasukhumànaü. So tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno idaü mahàpurisalakkhaõaü pañilabhati, suvaõõavaõõo hoti ka¤canasannibhattaco. So tena lakkhaõe samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Làbhã hoti sukhumànaü mudukànaü attharaõànaü pàpuraõànaü khomasukhumànaü kappàsikasukhumànaü koseyyasukhumànaü kambalasukhumànaü. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Làbhã hoti sukhumànaü mudukànaü attharaõànaü pàpuraõànaü khomasukhumànaü kappàsikasukhumànaü koseyyasukhumànaü kambalasukhumànaü. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà àvoca. Tatthetaü vuccati: 1. Akkodha¤ca adhiññhahã adàsi3 Dàna¤ca vatthàni sukhumàni succhavini. [PTS Page 160] [\q 160/] purimatarabhave ñhito'bhivissaji4 mahimiva suro abhivassaü, - - - - - - - - - 1. Pa¤¤apañilàbhakatena - [pts] 2. Pàravuõànaü - (machasaü) 3. Adàsã ca - [pts] 4. Abhivisasaji (machasaü) [BJT Page 260] [\x 260/] 2. Taü katvàna ito cuto divaü Uppajja1 sukataphalavipàkamanubhutvà, Kaõakatanusannibho idhàbhibhavati Suravarataroriva indo. 3. Gehamàvasati naro apabbajja Micchàmahatimahiü anusàsatã Pasayha sa hã ca sattaratanaü Pañilabhati vimala2 sukhumacchaviü suci¤ca. 4. Làbhã acchàdanavatthamokkhapàpuraõànaü3 Bhavati sadi anagàriyataü upeti. Sa hi4 purimakataphalaü anubhavati Na bhavati katassa panàso'ti. Kosohitavatthaguyhatàlakkhaõaü (14) 12. Yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbemanussabhåto samàno cirappanaññhe sucirappavàsino ¤àtã mitte suhajje sakhino samànetà ahosi, màtarampi puttena samànetà ahosi, puttampi màtarà samànetà ahosi, pitarampã [PTS Page 161] [\q 161/] puttena samànetà ahosi, puttampi pitarà samànetà ahosi, bhàtarampi bhàtarà samànetà ahosi, bhàtarampi bhaginiyà samànetà ahosi, bhaginimpi bhàtarà samànetà ahosi, samaïgãkatvà ca abbhanumodità ahosi, so tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno idaü mahàpurisalakkhaõaü pañilabhati, kosohitavatthaguyho hoti. So tena lakkhaõena samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Pahåtaputto hoti, parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Pahåtaputto hoti anekasahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà àvoca. Tatthetaü vuccati: Pure puratthà purimàsu jàtisu Cirappanaññhe sucirappavàsino, ¥àtã suhajje sakhino samànayã Samaïgikatvà5 anumodità ahu - - - - - - - - - - - 1. Uppajji - (machasaü) 2. Vipula - (syàma) vipulaü - [pts 3.] Pàvuraõànaü - (machasaü) 4. Sàhito - (machasaü) 5. Samaggiü katvà - (syà [pts] [BJT Page 262] [\x 262/] So tena1 kammena divaü apakkami2 Sukha¤ca khióóà ratiyo ca aõvabhã. Tato cavitvà punaràgato idha Kosohitaü vindati vatthachàdiyaü. [PTS Page 162] [\q 162/] pahåtaputto bhavatã tathàvidho Parosahassaü ca bhavanti atrajà. Sårà ca vãrà ca3 amittatàpanà Gihissa pãtiü jananà piyaüvadà. Bahutarà pabbajitassa irãyato Bhavanti puttà vacanànusàrino. Gihissa và pabbajitassa và puna Taü lakkhaõaü bhavati5 tadatthajotakanti. Pañhamabhàõavàro niññhito. Parimaõóala - anonama - ja'õõuparimasanalakkhaõàni (15, 16) 13. Yampã bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno mahàjanasaïgahaü samekkhamàno samaü jànàti, sàmaü jànàti, purisaü jànàti, purisavisesaü jànàti ayamidamarahati ayamidamarahatã'ti. Tattha tattha purisavisesakaro pure ahosi, so tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imàni dve mahàpurisalakkhaõàni pañilabhati, nigrodhaparimaõóalo ca hoti ñhitako'va anonamanto ubhohã pàõãtalehi jaõõukàni parimasati parimajjati, so tehi lakkhaõehi samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü [PTS Page 163] [\q 163/] labhati? Aóóho hoti mahaddhano mahàbhogo pahåtajàtaråparajato pahåtavittupakaraõo pahåtadhanadha¤¤o paripuõõakosakoññhàgàro. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Aóóho hoti mahaddhano mahàbhogo. Tassimàni dhanàni honti, seyyathãdaü saddhàdhanaü sãladhanaü hirãdhanaü ottappadhanaü sutadhanaü càgadhanaü pa¤¤àdhanaü, buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà àvoca. Tatthetaü vuccati: - - - - - - - - - - 1. Sa tena - (kam) 2. Samakkami - (machasaü) 3. Viraïgaråpà - (kam) 4. Jàyati - (machasaü) 5. Mahàõasaïgàhataü samapekkhamàno (kam) [BJT Page 264] [\x 264/] Tuliya pañiviciya1 cinnayitvà Mahajanasaïgahanaü2 samekkhamàno, Ayamidamarahatãti tattha tattha Purisavisesakaro pure ahosi. 3Sa hi ca pana ñhito anonamanto Phusati karehi ubhohi jaõõukàni, Mahiruhaparimaõóalo ahosi Sucaritakammavipàkasesakena. Bahuvividha nimitta lakkhaõa¤¤å Abhinipuõà manujà viyàkariüsu, Bahuvividhàni gihãnamarahàni Pañilabhati daharo suså kumàro, [PTS Page 164] [\q 164/] idha mahãpati'ssa kàmabhogã Gihipañiråpakà bahå bhavanti, Yadi ca jahati sabbakàmabhogaü Labhati anuttaramuttamaü dhanagganti. Sãhapubbaddhakàyàdãni tãõi lakkhaõàni (17 - 19) 14. Yampã bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno bahuno janassa atthakàmo ahosi hitakàmo phàsukàmo yogakkhemakàmo 'kinti me saddhàya vaóóheyyuü, sãlena vaóóheyyuü, sutena vaóóheyyuü, 4 càgena caóóheyyuü, dhammena vaóóheyyuü, pa¤¤àya vaóóheyyuü dhanadha¤¤ena caóóheyyuü, khettavatthunà vaóóheyyuü, dvipadacatuppadehi vaóóheyyuü, puttadàrehi vaóóheyyuü, dàsakammakaraporisehi vaóóheyyuü, ¤àtãhi vaóóheyyuü, mittehi vaóóheyyuü, bandhavehi vaóóheyyunti. - - - - - - - - - - - - - - 1. Pañivicaya - (machasaü) 2. Mahàjanaü saïgàhataü - (kam) 3. Mahiüca - (machasaü) ghamà ca pana (syà) 4. Sutena vaóóheyyuü(syà) [BJT Page 266] [\x 266/] So tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imàni tãõi mahàpurisalakkhaõàni pañilabhati, sãhapubbaddhakàyo ca hoti citantaraüso ca samavattakkhandho ca. So tehi lakkhaõehi samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? [PTS Page 165] [\q 165/] aparihànadhammo hoti, na parihàyati dhanadha¤¤ena khettavatthunà dãpadacatuppadehi puttadàrehi dàsakammakaraporisehi ¤àtãhi mittehi bandhavehi. Na parihàyati sabbasampattiyà. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Aparihànadhammo hoti, na parihàyati saddhàya sãlena sutena càgena pa¤¤àye na parihàyati sabbasampattiyà. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà avoca. Tatthetaü vuccati: Saddhàya sãlena sutena buddhiyà Càgena dhammena bahåhi sàdhuhi Dhanena dha¤¤ena ca khettavatthunà Puttehi dàrehi catuppadehi ca. ¥àtãhi mittemi ca bandhavehi ca Balena vaõõena sukhena cåbhayaü, Kathaü na hàyyeü pare'ti icchati Idaü samiddhaü ca2 panàbhikaïkhati. Sa sãhapubbaddhasusaõñhito ahu Samavattakkhandho ca citantaraüso Pubbe suciõõena katena kammunà Aha niyaü pubbanimittamassataü. Gihã pi dha¤¤ena dhanena vaóóhati Puttehi dàrehi catuppadehi ca, Aki¤cano pabbajito anuttaraü Pappoti sambodhimahànadhammatanti. 1 - - - - - - - - - - - - 1. Atthassa midadhi ca - (machasaü) addhaü samidhaü ca (syà) 2. Pappeüti boyiü asahàna dhammatanti (machasaü) [BJT Page 268] [\x 268/] Rasaggasaggitàlakkhaõaü (20) 15. [PTS Page 166] [\q 166/] yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno sattànaü aviheñhakajàtiko ahosi pàõinà và leóóunà và daõóena và satthena và, so tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imaü mahàpurisalakkhaõaü pañilabhati, rasaggasaggã hoti, uddhaggàssa rasaharaõãyo gãvàya jàtà honti samàvàhiniyo. 1 So tena lakkhaõena samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Appàbàdho hoti appàtaïko samavepàkiniyà gahaniyà samannàgato nàtisãtàya nàccuõhàya. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Appàbàdho hoti appàtaïko samavepàkiniyà gahaõiyà samannàgato nàtisãtàya nàccuõhàya majjhimàya padhànakkhamàya. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà àvoca. Tatthetaü vuccati: Na pàõidaõóehi panàtha leóóunà Satthena và maraõavadhena và puna, Ubbàdhanàya paritajjanàya và Na heñhayã janatamaheñhako ahu. Teneva so sugatisu pecca modati Sukhapphalaü kariya sukhàni vindati, [PTS Page 167] [\q 167/] samojasà2 rasaharaõã susaõañhità Idhàgato labhati rasaggasaggitaü. Tenàhu naü atinipuõà vicakkhaõà Ayaü naro sukhabahulo bhavissati Gihissa và pabbajitassa và puna3 Taü lakkhaõaü bhavati tadatthajotakanti. - - - - - - - - - - - 1. Samàbhivàhitva yo (machasaü) 2. Sampajjasà [pts] pà mu¤jasà (syà) sàma¤casà (kam) 3. Pana (syaü) [BJT Page 270] [\x 270/] Abhinãlanetta - gopakhumalakkhaõàni (21, 22) 16. Yampã bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno na ca visañaü na ca visàcã1 na ca pana viceyya pekkhità, ujå. Tathà pasañamujumano piyacakkhunà bahujanaü udikkhità ahosi. So tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imàni dve mahàpurisalakkhaõàni pañilabhati, abhinãlanetto ca hoti gopakhumo ca. So tehi lakkhaõehi samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Piyadassano hoti, bahuno janassa piyo hoti manàpo bràhmaõagahapatikànaü negamajànapadànaü [PTS Page 168] [\q 168/] gaõakànaü mahàmattànaü anãkaññhànaü dovàrikànaü amaccànaü pàrisajjànaü ràjånaü bhogiyànaü kumàrànaü, ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Piyadassano hoti, bahuno janassa piyo hoti manàpo bhikkhunaü bhikkhunãnaü upàsakànaü upàsikànaü devànaü manussànaü asurànaü nàgànaü gandhabbànaü. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà àvoca. Tatthetaü vuccati: Na ca visañaü na ca visàcã2 Na ca pana viceyya pekkhità Ujuü tathà pasañamujumano Piyacakkhunà bahujanaü udikkhità. Sugatãsu so phalavipàkaü Anubhavati tattha modati. Idha ca pana bhavati gopakhumo Abhinãlanettanayano sudassano. Abhiyogino ca nipuõà Bahå pana nimittakovidà Sukhumanayanakusala manujà Piyadassano'ti abhiniddisanti naü. - - - - - - - - - - - - - 1. Na ca visàcitaü [pts], na ca visàvã (syà) 2. Na ca visàvitaü [pts], na ca visàvi (syà) [BJT Page 272] [\x 272/] Piyadassano gihã pi santo ca Bhavati bahujanapiyàñhito, [PTS Page 169] [\q 169/] yadi ca na bhavati gihã samano hoti Piyo bahånaü sokanàsano'ti. Uõhãsasãsalakkhaõaü (23) 17. Yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno bahujanapubbaïgame ahosi kusalesu dhammesu bahujanànaü pàmokkho kàyasucarite vacãsucarite manosucarite dànasaüvibhàge sãlasamàdàne uposathåpavàse matteyyatàya petteyyatàya sàma¤¤atàya brahma¤¤atàya kule jeññhàpacàyitàya a¤¤atara¤¤ataresu ca adhikusalesu dhammesu. So tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imaü mahàpurisalakkhaõaü pañilabhati, uõhãsasãso hoti. So tena lakkhaõena samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Mahà'ssa jano anvàyiko hoti, bràhmaõagahapatikà negamajànapadà gaõakà mahàmattà anãkaññhà dovàrikà amaccà pàrisajjà ràjàno bhogiyà kumàrà. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Mahàssa jano anvàyiko hoti, bhikkhå bhikkhuniyo upàsakà upàsikàyo devà manussà asurà nàgà gandhabbà. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà àvoca. Tatthetaü vuccati: Pubbaïgamo sucaritesu ahå Dhammesu dhammacariyàya1 abhirato, Anavàyiko bahujanassa ahå Saggesu vedayittha pu¤¤aphalaü. [PTS Page 170] [\q 170/] vediyitvà so sucaritassa phalaü Uõhãsa sãsattamidhajjhagamà Byàkaüsu bya¤jana nimittadharà Pubbaïgamo bahujanassa2 hessati. Pañibhogiyà manujesu idha Pubbeva tassa abhiharanati tadà Yadikhattiyo bhavati bhåmipati Pañihàrakabahujane3 labhati. - - - - - - - - - - - - 1. Dhammacariyàbhirato (machasaü) 2. Pubbaïgamo bahujanaü (machasaü) 3. Pañihàrakaü bahujano (machasaü) [BJT Page 274] [\x 274/] Atha ce pi pabbajati so manujo Dhammesu hoti paguno visàvã. Tassànusàsaniguõàbhirato Anvàyiko bahujano bhavatã ti. Ekekalomatàuõõàlakkhaõàdãni. (24, 25) 18. Yampã bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato ahosi saccavàdã saccasandho theto paccayiko avisaüvàdako lokassa, so tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imàni dve mahàpurisalakkhaõàni pañilabhati, ekekalomo ca hoti, uõõà ca bhamukantare jàtà hoti odàtà mudutålasannihà. So tehi lakkhaõehi samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Mahà'ssa jano upavattati bràhmaõagahapatikà negamajànapadà [PTS Page 171] [\q 171/] gaõakà mahàmattà anãkaññhà dovàrikà amaccà pàrisajjà ràjàno bhogiyà kumàrà. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Mahà'ssa jano upavattati bhikkhå bhikkhuniyo upàsakà upàsikàyo devà manussà asurà nàgà gandhabbà. Buddho samàno idaü labhati, Etamatthaü bhagavà àvoca. Tatthetaü vuccati: Saccappañi¤¤o purimàsu jàtisu Advejjhavàco alikaü avajjayã Na so visaüvàdayità pi kassaci Bhåtena tacchena tathena bhàsayi. 1 Setà susukkà mudutålasannibhà Uõõàsujàtà2 bhamukantare ahå Na lomakåpesu duve ajàyisuü Ekekalomåpacitaïgavà ahå. - - - - - - - - - - - - - 1. Tosayi [pts] 2. Uõõasujàtà (machasaü) [BJT Page 276] [\x 276/] Taü lakkhaõa¤¤å bahavo samàgatà Byàkaüsu uppàdanimittakovidà. Uõõà ca lomà ca yathà susaõñhità Upavattatã ãdisakaü bahujjano. Gihimpi santaü upavattatã jano Bahå puratthà pakatena kammunà Aki¤canaü pabbajitaü anuttaraü Buddhampã santaü upavattatã jano'ti. Cattàëãsadanta - aviraladanta - lakkhaõàdãni (26, 27) 19. Yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno pisuõaü vàcaü pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato ahosi. Ito sutvà na amutra akkhàtà imesambhedàya, amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsambhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà [PTS Page 172] [\q 172/] saühitànaü và anuppadàtà samaggàràmo samaggarato samagganandi samaggakaraõiü vàcaü bhàsità ahosi, so tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imàni dve mahàpurisalakkhaõàni pañilabhati, cattàëãsadanto ca hoti aviraëadanto ca. So tehi lakkhaõehi samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Abhejjapariso hoti abhejjà'ssa honti parisà bràhmaõagahapatikà negamajànapadà gaõakà mahàmattà aõãkaññhà dovàrikà amaccà pàrisajjà ràjàno bhogiyà kumàrà. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Abhejjapariso hoti abejjà'ssa honti parisà bhikkhå bhikkhuniyo upàsakà upàsikàyo devà manussà asurà nàgà gandhabbà. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà àvoca. Tatthetaü vuccati: Vebhåtiyaü saühitabhedakàriü1 Bhedappavaóóhana vivàdakàriü Kalahappavaóóhana akiccakàriü Saühitànaü bhedajananãü na bhaõi. - - - - - - - - - - - - - - 1. Sahitabhedakàriü (machasaü) [BJT Page 278] [\x 278/] Avivàdavaóóhanakàriü sugiraü Bhinnànaü sandhijanniü ahaõi. [PTS Page 173] [\q 173/] kalahaü janassa panudi samaïgi Saühitehi nandati pamodati ca. Sugatãsu so phalavipàkaü Anubhavati tattha modati. Dantà idha honti aciraëà sahità Caturo dasassa mukhajà susaõñhità. Yadi khattiyo bhavati bhåmipati Avibhediyà'ssa parisà bhavanti Samano ca hoti virajo vãtamalo Parisà'ssa hoti anugatà acalà'ti. Pahåtajivhà - brahmassara lakkhaõàni (28, 29) 20. Yampi bhikkhave purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno pharusaü vàcaü pahàya pharusàya vàcàya pañivirato ahosi, yà sà vàcà nelà kaõõasukhà pemanãyà hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujanamanàpà, tathàrupiü vàcaü bhàsità ahosi, so tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imàni dve mahàpurisalakkhaõàni pañilabhati, pahåta jivho ca hoti brahmassaro ca karavãkabhàõã. So tehi lakkhaõehi samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Tàni dvattiüsa sace ratanàni ràjà samàno kiü labhati? âdeyyavàco hoti, àdãyanti'ssa vacanaü bràhmaõagahapatikà negamajànapadà gaõakà mahàmattà aõãkaññhà dovàrikà amaccà pàrisajjà ràjàno bhogiyà kumàrà. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? [PTS Page 174] [\q 174/] àdeyyavàco hoti, àdiyanti'ssa vacanaü bhikkhå bhakkhuniyo upàsakà upàsikàyo devà manussà asurà nàgà gandhabbà. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà àvoca. Tatthetaü vuccati: Akkosabhaõóanavihesakàriü Ubbàdhakaü1 bahujanamaddanaü Bàëhaü2 giraü so na bhaõi pharusaü Madhuraü bhaõã såsa¤hitaü sakhilaü. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Ubbàdhakaraü (machasaü) 2. Abàëhaü (machasaü) [BJT Page 280] [\x 280/] Manaso piyà hadayagàminiyo Vàcà so erayati kaõõasubà Vàcà suciõõaphalamanubhavi. Saggesu vedaya pu¤¤aphalaü. Veditvà so sucaritassa phalaü Brahmassarattamidhajjhagamà. Jivhà'ssa hoti vipulà puthulà âdeyyavàkyavacano bhavati. Gihino'pi ijjhati yathà bhaõato Atha ce pabbajati so manujo [PTS Page 175] [\q 175/] àdiyantã'ssa vacanaü janatà Bahuno bahuü subhaõitaü2 bhaõato'ti. Sãhahanulakkhaõaü (30) 21. Yampi bikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe manussabhåto samàno samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato ahosi, kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã nidhànavatiü vàcaü bhàsità kàlena sàpadesaü pariyannavatiü atthasaühitaü, so tassa kammassa katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imaü mahàpurisalakkhaõaü pañilabhati, sãhahanu hoti. So tena lakkhaõena samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamaõimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena abhivijiya ajjhàvasati. Tassimàni ràjà samàno kiü labhati? Appadhaüsiyo hoti kenaci manussabhåtena paccatthikena paccàmittena. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati, arahaü hoti sammasambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Appadhaüsiyo hoti abbhantarehi và bàhirehi và paccattikehi paccàmittehi ràgena và dosena và mohena và samaõena và bràhmaõena và devena và màrena và brahmunà và kenaci và lokasmiü. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà avoca. Tatthetaü vuccati: Samphappalàpaü na abuddhatantiü3 Avikiõõavacanabyappato ahosi. Ahitampi ca apanudi Hitampi ca bahujanasukha¤ca abhaõi. - - - - - - - - - - - - - - - - - 2. Susahitaü (syà) 3. Na samphappalàpaü na muddhataü (machasaü) [BJT Page 282] [\x 282/] [PTS Page 176] [\q 176/] taü katvà ito cuto divamupapajji Sukataphalavipàkamanubhosi Caviya punaridhàgato samàno Dviduggamavaratarahanuttamalattha. Ràjà hoti suduppadhaüsiyo Manujindo manujàdhipatã mahànubhàvo, Tidivapuravarasamo bhavati Suravarataroriva indo. Gandhabbàsurayakkharakkhasehi Surehi na hi bhavati suppadhaüsiyo, Tathatto yadi bhavati tathàvidho Idha disà ca pañidisà ca vidisàcàti. Samadanta - susukkadàñhà - lakkhaõàti ( 31, 32) 22. Yampi bhikkhave tathàgato purimaü jàtiü purimaü bhavaü purimaü niketaü pubbe munassabhåto samàno micchààjãvaü pahàya sammààjãvena jivikaü kappesi. Tulàkåña - kaüsakåña - mànakåña - ukkoñana - va¤cana - nikati - - sàciyoga - chedana - vadhabandhana viparàmosa - àlopa - sahasàkàrà pañivirato ahosi, so tassa kammassa [PTS Page 177] [\q 177/] katattà upacitattà ussannattà vipulattà kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. So tattha a¤¤e deve dasahi ñhànehi adhigaõhàti, dibbena àyunà dibbena vaõõena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena àdhipateyyena dibbehi råpehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoññhabbehi. So tato cuto itthattaü àgato samàno imàni dve mahàpurisalakkhaõàni pañilabhati, samadanto ca hoti susukkadàñho ca. [BJT Page 284] [\x 284/] So tehi lakkhaõehi samannàgato sace agàraü ajjhàvasati, ràjà hoti cakkavattã dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. Tassimàni satta ratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti, sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü akhãlamanimittamakaõñakaü iddhaü phãtaü khemaü sivaü nirabbudaü adaõóena asatthena dhammena samena ahivijiya ajjhàvasati. Ràjà samàno kiü labhati? Suviparivàro hoti, sucã'ssa honti parivàrà bràhmaõagahapatikà negama jànapadà gaõakà mahàmattà anãkaññhà dovàrikà amaccà pàrisajjà ràjàno bhogiyà kumàrà. Ràjà samàno idaü labhati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado. Buddho samàno kiü labhati? Suciparivàro hoti, suci'ssa honti parivàrà bhikkhå bhikkhuniyo upàsakà upàsikàyo devà manussà asurà nàgà gandhabbà. Buddho samàno idaü labhati. Etamatthaü bhagavà avoca. Tatthetaü vuccati: Micchàjãva¤ca avassaji samena vuttiü Suvinà so janayittha dhammikena [PTS Page 178] [\q 178/] ahitampi ca apànudi1 Hitampi ca bahujanasukha¤ca àcari.2 Sagge vedayati naro sukhaphalàni Karitvà nipuõehi vudåhi Sabbhã vaõõitàni tidivapuravarasamo Abhiramati ratikhióóàsamaïgã. Laddhà3 mànusakaü bhavaü tato Cavitvà4 sukataphalavipàkaü Sesakena pañilabhati lapanajaü Samamapi suci susukkaü.5 - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Apanudã (machasaü) 2. Acari (machasaü) 3. Laddhàna (machasaü) 4. Cavitvàna (machasaü) 5. Laddhàna manussakaü bhavaü tato caviya puna sukata, phalavipàka, ye sakena pañilabhati lapanajaü samamapi suci ca suvisuddha susukkaü (syà) [BJT Page 286] [\x 286/] Taü veyya¤janikà samàgatà Bahavo byàkaüsu nipuõasammatà manujà Sucijanaparivàragaõo bhavati Dijasamasukkasucisobhanadanto. Ra¤¤o hoti bahujano Suciparivàro mahatiü mahiü anusàsako, [PTS Page 179] [\q 179/] pasayha na ca janapadatudanaü Hitampi ca bahujanasukha¤ca caranti. Atha ce pabbajati bhavati vipàpo Samaõo samitarajo vivattachaddo, Vigatadarathakilamatho Imampi ca parampi ca1 passati lokaü. Tassovàdakarà bahå gihã ca pabbajità ca Asucigarahitaü2 dhunanti pàpaü, Sa hi sucihi parivuto bhavati Malakhãlakalikilese panudetã ti. 3 Lakkhaõasuttaü niññhitaü sattamaü. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Imamaji ca paramaphi ca [pts], paramapi paramapi ca (syà) 2. Apuciü garahitaü (machasaü) 3. Tassovàdakà bahugihã ca. Pabbajito ca asucãvigarahita - panudi pàsasasa hi sucihi parivuto, bhavati malakhilaka kilase panudeti (syà) [BJT Page 288] [\x 288/] 8. [PTS Page 180] [\q 180/] Sãgàlasuttaü. 1. Evaü me sutaü: Ekaü samayaü bhagavà ràjagahe viharati veñavane kalandakanivàpe. Tena kho pana samayena sigàlako1 gahapatiputto kàlasseva vuññhàya ràjagahà nikkhamitvà allavattho allakeso pa¤jaliko puthuddisà2 namassati, purattimaü disaü dakkhiõaü disaü pacchimaü disaü uttaraü disaü heññhimaü disaü uparimaü disaü. 2. Atha kho bhagavà pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya ràjagahaü piõóàya pàvisi. Addasà kho bhagavà sigàlakaü gahapatiputtaü kàlasseva vuññhàya ràjagahà nikkhamitvà allavattaü allakesaü pa¤jalikaü puthudadisà namassantaü, puratthimaü disaü dakkhiõaü disaü pacchimaü disaü uttaraü disaü heññhimaü disaü uparimaü disaü. Disvàna sigàlakaü gahapatiputtaü etadavoca: kinnu kho tvaü gahapatiputta kàlasseva uññhàya ràjagahà nikkhamitvà allavattho allakeso pa¤jaliko puthuddisà [PTS Page 181] [\q 181/] namassasi, puratthimaü disaü dakkhiõaü disaü pacchimaü disaü uttaraü disaü heññhimaü disaü uparimaü disanti?". "Pità maü bhante kàlaü karonto evaü avaca: 'disà tàta namasseyyàsã'ti. So kho ahaü bhante pituvacanaü sakkaronto garukaronto mànento påjento kàlasseva vuññhàya ràjagahà nikkhamitvà allavattho allakeso pa¤jaliko puthuddisà namassàmi, puratthimaü disaü dakkhiõaü disaü pacchimaü disaü uttaraü disaü heññhimaü disaü uparimaü disanti". "Na kho gahapatiputta ariyassa vinaye evaü chaddisà namassitabbà"ti. "Yathàkathaü pana bhante ariyassa vinaye chaddisà namassitabbà? Sàdhu me bhante bhagavà tathà dhammaü desetu yathà ariyassa vinaye chaddisà namassitabbà"ti. - - - - - - - - - - - - - Lakkhaõasuttaüko(machasaü) 2. Puthudisà(machasaü) [BJT Page 290] [\x 290/] Chaddisà 3. Tena hi gahapatiputta suõàhi, sàdhukaü manasi karohi, bhàsissàmã'ti. 'Evaü bhante'ti kho sigàlo gahapatiputto bhagavato paccassosi. Bhagavà etadavoca: "Yato kho gahapatiputta ariyasàvakassa cattàro kammakilesà pahãõà honti, catåhi ñhànehi pàpakammaü na karoti, cha ca bhogànaü apàyamukhàni na sevati, so evaü cuddasapàpakàpagato, chaddisàpañicchàdã,1 ubhayalokavijayàya pañipanno hoti, tassa ayaü ceva loko àraddho hoti paro ca loko. So kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Kammakilesà 4. Katamassa cattàro kammakilesà pahãõà honti? Pàõàtipàto kho gahapatiputta kammakileso, adinnàdànaü kammakileso, kàmesu micchàcàro kammakiloso, musàvàdo kammakileso. Imassa cattàro kammakilesà pahãõà hontã"ti. Idamavoca bhagavà. Idaü vatvà2 sugato, athàparaü etadavoca satthà: [PTS Page 182] [\q 182/] pàõàtipàtaü adinnàdànaü musàvàdo ca vuccati Paradàragamana¤ceva nappasaüsanti paõóità'ti. Agatigamanàni 5. Katamehi catåhi ñhànehi pàpakammaü karoti? Chandàgatiü gacchanto pàpakammaü karoti, dosàgatiü gacchanto pàpakammaü karoti, mohàgataü gacchanto pàpakammaü karoti, bhayàgatiü gacchanto pàpakammaü karoti. Yato kho gahapatiputta ariyasàvako neva chandàgatiü gacchati, na dosàgatiü gacchati, na mohàgatiü gacchati, na bhayàgatiü gacchati, imehi catåhi ñhànehi pàpakammaü na karotã'ti. Idamavoca bhagavà idaü vatvà sugato athàparaü etadavoca satthà: Chandà dosà bhayà mohà yo dhammaü ativattati, Nihãyati tassa yaso3 kàëapakkhe'va candimà. - - - - - - - - - - - - - - 1. Chaddisà pañicchàdi hoti (syà) 2. Vatvàna (machasaü) 3. Yaso tassa (machasaü) [BJT Page 292] [\x 292/] Chandà dosà bhayà mohà yo dhammaü nàtivattati, âpårati tassa yaso1 sukkapakkhe'va2 candimà'ti. Cha apàyamukhàni 6. Katamàni cha bhogànaü apàyamukhàni na sevati? Suràmerayamajjapamàdaññhànànuyogo kho gahapatiputta bhogànaü apàyamukhaü. Vikàlavisikhàcariyànuyogo bhogànaü apàyamukhaü. Samajjàbhicaraõaü bhogànaü apàyamukhaü. Jåtappamàdaññhànànuyogo bhogànaü apàyamukhaü. Pàpamittànuyogo bhogànaü apàyamukhaü. âlassànuyogo bhogànaü apàyamukhaü. Majjapanàdãnavà Cha kho'me gahapatiputta àdãnavà suràmerayamajjapamàdaññhànànuyoge: sandiññhikà dhanajànã, kalahappavaóóhanã, rogànaü àyatanaü, akittisa¤jananã, [PTS Page 183] [\q 183/] kopãnanidaüsanã pa¤¤àyadubbalãkaraõãtveva chaññhaü padaü bhavati. Ime kho gahapatiputta cha àdãnavà suràmerayamajjapamàdaññhànànuyoge. Vikàlacariyàdãnàvà Cha kho'me gahapatiputta àdãnavà vikàlavisikhàcariyànuyoge: attà'pi'ssa agutto arakkhito hoti puttadàro'pi'ssa agutto arakkhito hoti, sàpateyyampi'ssa aguttaü arakkhitaü hoti, saïkiyo ca hoti pàpakesu ñhànesu, abhåtavacanaü ca tasmiü råhati, bahåna¤ca dukkhadhammànaü purakkhato hoti. Ime kho gahapatiputta cha àdãnavà vikàlavisikhàcariyànuyoge. Samajjàbhivaraõàdãnavà Cha kho'me gahapatiputta àdãnavà samajjàbhicaraõe: kva3 naccaü, kva gãtaü, kva vàditaü, kva akkhànaü, kva pàõissaraü, kva kumbhathåõanti? Ime kho gahapatiputta cha àdãnavà samajjàbhivaraõe. - - - - - - - - - - - - - - 1. Yaso tassa (machasaü) 2. Juõhapakkeva (kam) 3. Kuvaü [pts] [BJT Page 294] [\x 294/] Jåtappamàdàdãnavà Cha kho'me gahapatiputta àdãnavà jåtappamàdaññhànànuyoge: jayaü veraü pasavati, jito vittamanusocati, sandiññhikà dhanajàni, sabhàgatassa1 vacanaü na råhati, mittàmaccànaü paribhåto hoti, àvàhavivàhakànaü apatthito hoti, akkhadhutto ayaü purisapuggalo nàlaü dàrabharaõàyà'ti. Ime kho gahapatiputta cha àdãnavà jåtappamàdaññhànànuyoge. Pàpamittànuyogàdãnavà Cha kho'me gahapatiputta àdãnavà pàpamittànuyoge: ye dhuttà, ye soõóà, ye pipàsà, ye nekatikà, ye ca¤canikà, ye sàhasikà, tyàssa mittà honti. Te sahàyà. [PTS Page 184] [\q 184/] ime kho gahapatiputta cha àdãnavà pàpamittànuyoge. âlassàdãnàvà Cha kho'me gahapatiputta àdãnavà àlassànuyoge: atisãtanti kammaü na karoti, atiuõhanti kammaü na karoti, atisàyanti kammaü na karoti, atipàto'ti kammaü na karoti, atichàto'smãti kammaü na karoti, atidhàto'smãti kammaü na karoti. Tassa evaü kiccàpadesabahulassa viharato anuppannà ceva bhogà nåppajjanti, uppannà ca bhogà parikkhayaü gacchanti. Imo kho gahapati putta cha àdãnavà àlassànuyoge"ti. Idamavoca bhagavà, idaü vatvà sugato athàparaü etadavoca satthà: - - - - - - - - - - 1. Sabhàye tassa (kam) [BJT Page 296] [\x 296/] 7. "Hoti pànasakhà nàma hoti sammiyasammiyo Yo ca atthesu jàtesu sahàyo hoti so sakhà. 1 Ussåraseyyà paradàrasevanà Verappasaïgo1 ca anatthatà ca Pàpà ca mittà sukadariyatà ca Ete cha ñhànà purisaü dhaüsayanti. 2 Pàpamitto pàpasakho pàpaàcàragocaro Asmà lokà parambhà ca ubhayà dhaüsate naro. 3. Akkhitthiyo vàruõã naccagãtaü Divàsoppaü pàricariyà akàle Pàpà ca mittà sukadariyatà ca Ete cha ñhànà purisaü dhaüsayanti. 4 Akkhehi dibbanti suraü pãvanti Yantitthiyo pàõasamà paresaü [PTS Page 185] [\q 185/] nihãnasevã na ca vuddhasevi2 Nihãyare kàëapakkhe'va cando. 5 Yo vàruõã adhano aki¤cano Pipàso pivaü pàpaü gato3 Udakamiva iõaü vigàhati Akulaü4 kàhiti khippamattano. 6 Na divàsoppasãlena rattimuññhànadessinà5, Niccaü mattena soõóena sakkà àvasituü gharaü. 7 Atisãtaü atiuõhaü atisàyamidaü ahå, Iti vissaññhakammanne atthà accenti màõave. 8 Yo'dha sãta¤ca uõha¤ca tãõà bhiyyo na ma¤¤ati Karaü purisakiccàni so sukhà6 na vihàyatã"ti 9 - - - - - - - - - - - - - 1. Verappasavo (machasaü) 2. Vudadhisevi (syà), khudadhisevi (kam) 3. Pipàsosi atthapàgato (syà), pipàsopi samappapàgaso (kam) papagato (machasaü) 4. âkulaü (syà, kam) 5. Rattinuññhànadassinà [pts] 6. Sukaü (machasaü) [BJT Page 298] [\x 298/] Mittapatiråpakà 8. Cattàro'me gahapatiputta amittà mittapatiråpakà1 veditabbà. A¤¤adatthuharo amitto mittapatiråpako veditabbo, vacãparamo amitto mittapatiråpako veditabbo, anuppiyabhàõã amitto mittapatiråpako veditabbo, apàyasahàyo amitto mittapatiråpako veditabbo. Catåhi kho gahapatiputta ñhànehi a¤¤adatthuharo [PTS Page 186] [\q 186/] amitto mittapatiråpako veditabbo. A¤¤adatthuharo hoti appena bahumicchati, Bhayassa kiccaü karoti sevati atthakàraõà. Imehi kho gahapatiputta catåhi ñhànehi a¤¤adatthuharo amitto mittapatiråpako veditabbo. Catåhi kho gahapatiputta ñhànehi vacãparamo amitto mittapatiråpako veditabbo. Atãtena pañisantharati2 anàgatena pañisantharatiü, niratthakena saïgaõhàti, paccuppannesu kivecasu byasanaü dasseti. Imehi kho gahapatiputta catåhi ñhànehi vacãparamo amitto mittapatiråpako veditabbo. Catåhi kho gahapatiputta ñhanehi anuppiyabhàõi amitto mittapatiråpako veditabbo. Pàpakampi'ssaü3 anujànàti, kalyàõampi'ssa anujànàti, sammukhà'ssa vaõõaü bhàsati, parammukhà'ssa avaõõaü bhàsati. Imehi kho gahapatiputta catåhi ñhànehi anuppiyabhàõã amitto mittapatiråpa veditabbo. Catåhi kho gahapatiputta ñhànehi apàyasahàyo amitto mittapatiråpako veditabbo: suràmerayamajjapamàdaññhànànuyoge sahàyo hoti, vikàlavisikhàcariyànuyoge sahàyo hoti, samajjàbhivaraõe sahàyo hoti, jåtappamàdaññhànànuyoge sahàyo hoti. Imehi kho gahapatiputta catåhi ñhànehi apàyasahàyo amitto mittapatiråpako veditabbo'ti. - - - - - - - - - - - - - 1. Mittapañiråpakà (sãmu) 2. Pañisandharati (kam) 3. Pàpakammampissa (syà) [BJT Page 300] [\x 300/] Idamavoca bhagavà. Idaü vatvà sugato athàparaü etadavoca satthà: "A¤¤adatthuharo mitto yo ca mitto vacãparo, 1 Anuppiya¤ca yo àha apàyesu ca yo sakhà. Ete amitte cattàro iti vi¤¤àya paõóito, ârakà parivajjeyya maggaü pañibhayaü yathà"ti. Suhadamittà 9. [PTS Page 187] [\q 187/] cattàro'me gahapatiputta mittà suhadà veditabbà: upakàro2 mitto suhado veditabbo, samànasukhadukkho mitto suhado veditabbo, atthakkhàyã mitto suhado veditabbo, anukampako mitto suhado veditabbo. Catåhi kho gahapatiputta ñhànehi upakàro mitto suhado veditabbo. Pamattaü rakkhati, pamattassa sàpateyyaü rakkhati, bhãtassa saraõaü hoti, uppanne kiccakaraõãye taddiguõaü bhogaü anuppadeti. Imehi kho gahapatiputta catåhi ñhànehi upakàro mitto suhado veditabbo. Catåhi kho gahapatiputta ñhànehi samànasukhadukkho mitto suhado veditabbo: guyhamassa àcikkhati, guyhamassa parigåhati, àpadàsu na vijahati, jãvitampi'ssa atthàya pariccattaü hoti. Imehi kho gahapatiputta catåhi ñhànehi samànasukhadukkho mitto suhado veditabbo. Catåhi kho pana gahapatiputta ñhànehi atthakkhàyã mitto suhado veditabbo: pàpà nivàreti, kalyàõe niveseti, assutaü sàveti, saggassa maggaü àcikkhati. Imehi kho gahapatiputta catåhi ñhànehi atthakkhàyã mitto suhado veditabbo. Catåhi kho pana gahapatiputta ñhànehi ànukampako mitto suhado veditabbo: abhavenassa na nandati, bhavenassa nandati, avaõõaü bhaõamànaü nivàreti, vaõõaü bhaõamànaü pasaüsati. Imehi kho gahapatiputta catåhi ñhànehi ànukampako mitto suhado veditabbo"ti. - - - - - - - - - - - 1. Vacãparamo (syà) 2. Upakàrako (syà) [BJT Page 302] [\x 302/] Idamavoca bhagavà. Idaü vatvà sugato, athàparaü etadavoca satthà: 10. [PTS Page 188] [\q 188/] "upakàro ca yo mitto yo ca mitto sukhe dukhe1 Atthakkhàyã ca yo mitato yo ca mitto'nukampako. Etepi mitte cattàro iti vi¤¤àya paõóito Sakkaccaü payirupàseyya màtà puttaü'va orasaü. Paõóito sãlasampanno jalaü aggã va bhàsati Bhoge saüharamànassa bhamarasseva irãyato Bhogà sannicayaü yanti vammiko'vupacãyatã. Evaü bhoge samàhatvà2 alamatto kule gihã Catudhà vibhaje bhoge sa ve mittàni ganthati. Ekena bhoge bhu¤jeyya dvãhi kammaü payojaye Catuttha¤ca nidhàpeyya àpadàsu bhavissatã"ti. Chaddisàpañicchàdanaü 11. Katha¤ca gahapatiputta ariyasàvako chaddisàpañicchàdã hoti? Chayimà gahapatiputta disà veditabbà: puratthimà disà màtàpitaro veditabbà. Dakkhiõà [PTS Page 189] [\q 189/] disà àcariyà veditabbà. Pacchimà disà puttadàrà veditabbà. Uttarà disà mittàmaccà veditabbà. Heññhimà disà dàsakammakarà veditabbà. Uparimà disà samaõabràhmaõà veditabbà. - - - - - - - - - - - 1. Sukhe dukkhe ca ye sakhà (machasaü) 2. Samàharãtvà (syà) [BJT Page 304] [\x 304/] Pa¤cahi kho gahapatiputta ñhànehi puttena puratthimà disà màtàpitaro paccupaññhàtabbà: bhato nesambharissàmi1, kiccaü nesaü karissàmi, kulavaüsaü ñhapessàmi, dàyajjaü pañipacchàmi2, atha và pana petànaü kàlakatànaü dakkhiõaü anuppadassàmã"ti. Imehi kho gahapatiputta pa¤cahi ñhànehi puttena puratthimà disà màtàpitaro paccupaññhità pa¤cahi ñhànehi puttaü anukampanti: pàpà nivàrenti, kaëyàõe nivesenti, sippaü sikkhàpenti, patiråpena dàrena saüyojenti, samaye dàyajjaü niyyàtenti3. Imehi kho gahapatiputta pa¤cahi ñhànehi puttena puratthimà disàmàtàpitaro paccupaññhità imehi pa¤cahi ñhànehi puttaü anukampanti. Evamassa esà puratthimà disà pañicchannà hoti khemà appañibhayà. 12. Pa¤cahi kho gahapatiputta ñhànehi antevàsinà dakkhiõà disà àcariyà paccupaññhàtabbà: uññhànena, upaññhànena, sussåsàya, pàricariyàya, sakkaccaü sippapañiggahaõena4. Imehi kho gahapatiputta pa¤cahi ñhànehi antevàsinà dakkhiõà disà àcariyà paccupaññhità, pa¤cahi ñhànehi antevàsiü anukampanti: suvinãtaü vinenti, suggahitaü gàhàpenti, sabbasippasutaü samakkhàyino bhavanti, mittàmaccesu pañiyàdenti5, disàsu parittànaü karonti. Imehi kho gahapatiputta pa¤cahi ñhànehi antevàsinà [PTS Page 190] [\q 190/] dakkhiõà disà àcariyà paccupaññhità, imehi pa¤cahi ñhànehi antevàsiü anukampanti. Evamassa esà dakkhiõà disà pañicchannà hoti khemà appañibhayà. - - - - - - - - - - - 1. Nesaü harissàmi (machasaü) 2. Pañipajjàmi (machasaü) 3. Niyya denati (machasaü) 4. Sippaü pañiggahaõena (syà) sippauggahaõena (kam) 5. Pañivedenati ( syà) [BJT Page 306] [\x 306/] 13. Pa¤cahi kho gahapatiputta ñhànehi sàmikena pacchimà disà bhariyà paccupaññhàtabbà: sammànanàya, anavamànanàya, 1 anaticariyàya, issariyavossaggena, alaïkàrànuppadànena. Imehi kho gahapatiputta pa¤cahi ñhànehi sàmikena pacchimà disà bhariyà paccupaññhità, pa¤cahi ñhànehi sàmikaü anukampati: susaüvihitakammantà ca hoti, susaügahitaparijanà ca2, anaticàrinã ca, sambhataü anurakkhati, dakkhà ca hoti analasà sabbakiccesu. Imehi kho gahapatiputta pa¤cahi ñhànehi sàmikena pacchimà disà bhariyà paccupaññhità imehi pa¤cahi ñhànehi sàmikaü anukampati. Evamassa esà pacchimà disà pañicchannà hoti khemà appañibhayà. 14. Pa¤cahi kho gahapatiputta ñhànehi kulaputtena uttarà disà mittàmaccà paccupaññhàtabbà: dànena, peyyavajjena3, atthacariyàya, samànattatàya, avisavàdanatàya. Imehi kho gahapatiputta pa¤cahi ñhànehi kulaputtena uttarà disà mittàmaccà paccupaññhità pa¤cahi ñhànehi kulaputtaü anukampanti: pamattaü rakkhanti, pamattassa sàpateyyaü rakkhanti, bhãtassa saraõaü honti, àpadàsu na vijahanti, aparapajà cassa pañipåjenti. Imehi kho gahapatiputta pa¤cahi ñhànehi kulaputtena uttarà disà mittàmaccà paccupaññhità imehi pa¤cahi ñhànehi kulaputtaü anukampanti. Evamassa esà uttarà disà pañicchannà hoti khemà appañibhayà. - - - - - - - - - - - - - - 1. Avimànanàya (syà,[pts] 2. Saïgahita parijanà ca (machasaü) 3. Piyavajjena (syà kam) [BJT Page 308] [\x 308/] 15. Pa¤cahi kho gahapatiputta ñhànehi ayirakena 1 [PTS Page 191] [\q 191/] heññhimà disà dàsakammakarà paccupaññhàtabbà: yathàbalaü kammantasaüvidhànena, bhattavetanànuppadànena, gilànupaññhànena, acchariyànaü rasànaü saüvibhàgena, samaye vossaggena. Imehi kho gahapatiputta pa¤cahi ñhànehi ayirakena heññhimà disà dàsakammakarà paccupaññhità pa¤cahi ñhànehi ayirakaü anukampanti. Pubbuññhàyino ca honti, pacchànipàtino ca, dinnàdàyino ca, sukatakammakarà ca, kittivaõõaharà ca. Imehi kho gahapatiputta pa¤cahi ñhànehi ayirakena heññhimà disà dàsakammakarà paccupaññhità imehi pa¤cahi ñhànehi ayirakaü anukampanti. Evamassa esà heññhimà disà pañicchannà hoti khemà appañibhayà. 16. Pa¤cahi kho gahapatiputta ñhànehi kulaputtena uparimà disà samaõabràhmaõà paccupaññhàtabbà: mettena kàyakammena, mettena vacãkammena, mettena manokammena, anàvañadvaratàya, àmisànuppadànena. Imehi kho gahapatiputta pa¤cahi ñhànehi kulaputtena uparimà disà samaõabràhmaõà paccupaññhità chahi ñhànehi kulaputtaü anukampanti. Pàpà nivàrenti, kalyàõe nivesenti, kalyàõena manasà anukampanti, assutaü sàventi, sutaü pariyodapenti, saggassa maggaü àcikkhanti. Imehi kho gahapatiputta chahi ñhànehi kulaputtena uparimà disà samaõabuhmaõà paccupaññhità imehi chabhi ñhànehi kulaputtaü anukampanti. Evamassa esà uparimà disà pañicchannà hoti khemà appañibhayà"ti. Idamavoca bhagavà. Idaü vatvà sugato athàparaü etadavoca satthà: 17. "Màtàpità disà pubbà àcariyà dakkhiõà disà [PTS Page 192] [\q 192/] puttadàrà disà paccà mittàmaccà ca uttarà. Dàsakammakarà heññhà uddhaü samaõabràhmaõà Età disà namasseyya alamatto kule gihã. - - - - - - - - - - - - - 1. Assirakena (machasaü) [BJT Page 310] [\x 310/] Paõóito sãlasampanno sanho ca pañibhànavà, Nivàtavutti atthaddho tàdiso labhate yasaü. Uññhànako analaso àpadàsu na vedhati, Acchinnavutti medhàvã tàdiso labhate yasaü. Saïgàhako mittakaro vada¤¤å vãtamaccharo, Netà vinetà anunetà tàdiso labhate yasaü. Dàna¤ca peyyavajja¤ca atthacariyà ca yà idha, Samànattatà ca dhammesu tattha tattha yathàrahaü. Ete kho saïgahà loke rathassàõã'va yàyato, Ete ca saïgahà nàssu na màtà puttakàraõà, Labhetha mànaü påjaü và pità và puttakàraõà. Yasmà ca saïgahe ete samavekkhanti1 paõóità, [PTS Page 193] [\q 193/] tasmà mahattaü papponti pàsaüsà ca bhavanti te"ti. 18. Evaü vutte sigàlako2 gahapatiputto bhagavantaü etadavoca: abhikkantaü bhante, abhikkantaü bhante. Seyyathàpi bhante nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhantãti, evameva bhagavatà anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhante bhagavantaü saraõaü gacchàmi, dhamma¤ca bhikkhusaïga¤ca. Upàsakaü maü bhagavà dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. Sigàlasuttaü niññhitaü aññhamaü. - - - - - - - - - - - 1. Sammapekkhanti (machasaü) 2. Siïgàlovàdasuttaütaü [pts] [BJT Page 312] [\x 312/] [PTS Page 194] [\q 194/] 9. âñànàñiyasuttaü. 1. Evaü me sutaü: Ekaü samayaü bhagavà ràjagahe viharati gijjhakåñe pabbate. Atha kho cattàro mahàràjà1 mahatiyà ca yakkhasenàya mahatiyà ca gandhabbasenàya mahatiyà ca kumbhaõóasenàya mahatiyà ca nàgasenàya, catuddisaü rakkhaü ñhapetvà, catuddisaü gumbaü ñhapetvà, catuddisaü ovaraõaü ñhapetvà, abhikkantàya rattiyà abhikkantavaõõà kevalakappaü gijjhakåñaü2 obhàsetvà, yena bhagavà tenupasaükamiüsu. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Te pi kho yakkhà appekacce bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu, appekacce bhagavatà saddhiü sammodiüsu. Sammodanãyaü kathaü sàrànãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce yena bhagavà tena¤jaliü panàmetvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce nàmagottaü sàvetvà ekamantaü nisãdiüsu appekacce tuõhãbhåtà ekamantaü nisãdiüsu. 2. Ekamantaü nisinno kho vessavaõo mahàràjà bhagavantaü etadavoca: "Santi hi bhante uëàrà yakkhà bhagavato appasannà. Santi hi bhante uëàrà yakkhà bhagavato pasannà. Santi [PTS Page 195] [\q 195/] hi bhante majjhimà yakkhà bhagavato appasannà. Santi hi bhante majjhimà yakkhà bhagavato pasannà. Santi hi bhante nãcà yakkhà bhagavato appasannà. Santi hi bhante nãcà yakkhà bhagavato pasannà. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Mahàràjàno - machasaü 2. Gijjhakåña pabbataü - machasaü [BJT Page 314] [\x 314/] Yebhuyyena kho pana bhante yakkhà appasannà yeva bhagavato. Taü kissa hetu: bhagavà hi bhante pàõàtipàtà veramaõiyà dhammaü deseti, adinnàdànà veramaõiyà dhammaü deseti, kàmesu micchàcàrà veramaõiyà dhammaü deseti, musàvàdà veramaõiyà dhammaü deseti, suràmerayamajjappamàdaññhànà veramaõiyà dhammaü deseti, yebhuyyena kho pana bhante yakkhà appañiviratà yeva pàõàtipàtà, appañiviratà adinnàdànà, appañiviratà kàmesu micchàcàrà, appañiviratà musàvàdà, appañiviratà suràmerayamajjappamàdaññhànà. Tesantaü hoti appiyaü amanàpaü. Santi hi bhante bhagavato sàvakà, ara¤¤e vanapatthàni1 pantàni senàsanàni pañisevanti appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni2 pañisallànasàruppàni. Tattha santi uëàrà yakkhà nivàsino ye imasmiü bhagavato pàvacane appasannà. Tesaü pàsàdàya! Uggaõhàtu bhante bhagavà àñànàñiyaü rakkhaü bhikkhånaü bhikkhuõãnaü upàsakànaü upàsikànaü guttiyà rakkhàya avihiüsàya phàsuvihàràyà"ti. 3. Adhivàsesi bhagavà tuõhãbhàvena. Atha kho vessavaõo mahàràjà bhagavato adhivàsanaü viditvà tàyaü velàyaü imaü àñànàñiyaü rakkhaü abhàsi: 4. "Vipassissa3 namatthu cakkhumantassa sirãmato Sikhissa pi3 namatthu sabbabhåtànukampino. Vessabhussa5 namatthu nahàtakassa6 tapassino [PTS Page 196] [\q 196/] namatthu kakusandhassa màrasenàpamaddino Koõàgamanassa namatthu bràhmaõassa vusãmato, Kassapassa namatthu vippamuttassa sabbadhi. - - - - - - - - - - - - - - 1. Ara¤¤avanapatthàni (machasaü) 2. Ràrasseyyakàni (sãmu, machasaü) 3. Vipassissa ca (machasaü) 4. Sikhissapi ca (machasaü); Vessabhussa ca (machasaü) [BJT Page 316] [\x 316/] Aïgãrasassa namatthu sakyaputtassa sirãmato Yo imaü dhammamadesesi1 sabbadukkhàpanådanaü. Ye càpi nibbutà loke yathàbhåtaü vipassisuü Te janà apisunà' mahantà vãtasàradà. 5. Hitaü devamanussànaü yaü namassanti gotamaü Vijjàcaraõasampannaü mahantaü vãtasàradaü. Yato uggacchati suriyo2 àdicco maõóalã mahà Yassa cuggacchamànassa saüvarã pi nirujjhati. Yassa cuggate suriye3 divaso'ti pavuccati, Rahado pi tattha gambhãro samuddo saritodako Evaü naü tattha jànanti samuddo saritodako, [PTS Page 197] [\q 197/] ito sà purimà disà iti naü àcikkhatã jano Yaü disaü abhipàleti mahàràjà yasassi so Gandhabbànaü àdhipati dhataraññho'ti nàma so Ramatã naccagãtehi gandhabbehi purakkhato Puttà pi tassa bahàvo ekanàmà'ti me sutaü, Asãtiü dasa eko ca indanàmà mahabbalà Te càpi buddhaü disvàna buddhaü àdiccabandhunaü Dårato'va namassanti mahantaü vãtasàradaü Namo te purisàja¤¤a namo te purisuttama Kusalena samekkhasi. Amanussà pi taü vandanti. Sutaü netaü abhiõhaso tasmà evaü vademase - - - - - - - - - - - - 1. Dhammaü desesi - machasaü 2. Suriyo - machasaü 3. Suriye - machasaü [BJT Page 318] [\x 318/] 'Jinaü vandatha gotamaü 'jinaü vandàma gotamaü' "Vijjàcaraõasampannaü buddhaü vandàma gotamaü" 6. Yena petà pavuccanti pisuõà piññhimaüsikà, Pàõàtipàtino eddà corà nekatikà janà [PTS Page 198] [\q 198/] ito sà dakkhiõà disà iti naü àcikkhatã jano, Yaü disaü abhipàleti mahàràjà yasassã so Kumbhaõóànaü àdhipati viråëho iti nàmaso, Ramati naccagãtehi kumbhaõóehi purakkhato. Puttà pi tassa bahavo ekanàmà'ti me sutaü Asãtiü dasa eko ca indanàmà mahabbalà Te càpi buddhaü disvàna buddhaü àdiccabandhunaü Durato'va namassanti mahantaü vãtasàradaü 'Namo te purisàja¤¤a namo te purisuttama'. Kusalena samekkhasi. Amanussà pi taü vandanti Sutaü netaü abhiõhaso tasmà evaü vademase 'Jinaü vandatha gotamaü jinaü vandàma gotamaü, Vijjàcaraõasampannaü buddhaü vandàma gotamaü'. 7. Yattha coggacchati suriyo àdicco maõóalã mahà Yassa coggacchamànassa divaso pi nirujjhati. Yassa coggate suriye saüvarã'ti pavuccati, Rahado pi tattha gambhãro samuddo saritodako. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Luddhà - [pts.] Kam 2. Teùàmayipati ràjà dhataràùñrnaii nàmata:, Gandharvàdhipati ràjà devehi sa ca rakùita: 3. Teùàmadhipati ràjà viruóhakoti nàmata:, Kumabhàõóàdhipati ràjà yamena saha rakùatu Kumbhaõóehã surakùita: - mahàvasatu. Putrà pi tasya bahava - ekanàmà vicakùaõà: A÷ãtirda÷a cekà÷va - idranàmà mahàbalà: - lalitavistara [BJT Page 320] [\x 320/] Evaü naü tattha jànanti samuddo saritodako Ito sà pacchimà disà iti naü àcikkhatã jano [PTS Page 199] [\q 199/] yaü disaü abhipàleti mahàràjà yasassã so. Nàgàna¤ca1 àdhipati viråpakkho'iti nàmaso, Ramati naccagãtehi nàgeheva purekkhato2 Puttà pi tassa bahavo ekanàmà'ti me sutaü, Asãtiü dasa eko ca indanàmà mahabbalà Te càpi buddhaü disvàna buddhaü àdiccabandhunaü Dårato'va namassanti mahantaü vãtasàradaü, Namo te purisàja¤¤a namo te purisuttama Kusalena samekkhasi. Amanussà pi taü vandanti. Sutaü netaü abhiõhaso tasmà evaü vademase: "Jinaü vandatha gotamaü jinaü vandàma gotamaü, Vijjàcaraõasampannaü buddhaü vandàma gotamaü" 8. Yena uttarakuru rammà3 mahàneru sudassano, Manussà tattha jàyanti amamà apariggahà Na te bãjaü pavapanti napi nãyanti naïgalà Akaññhapàkimaü sàliü paribhu¤janti mànusà Akaõaü athusaü suddhaü sugandhaü taõóulapphalaü, [PTS Page 200] [\q 200/] tuõóikãre pacinvàna tato bhu¤janti bhojanaü Gàviü ekakhuraü katvà anuyanti disodisaü, Pasuü ekakhuraü katvà anuyanti disodisaü - - - - - - - - - - - 1. Nàgànaü - [pts] 2. Viråpakkho iti - [pts] 3. Uttarakuruvho - machasaü 4. Itthivàhanaü - [pts.] Itthiü và vàhanaü - machasaü 5. Teùàmadhipati ràjà viråpàkùe iti nàmataþ Sa vo nàgàdhipo ràjà varuõena saha rakùatu sarvanàgehi rakùitaþ - mahàvastu [BJT Page 322] [\x 322/] Itthivàhanaü katvà anuyanti disodisaü, Purisavàhanaü katvà anuyanti disodisaü. Kumàrivàhanaü katvà anuyanti disodisaü, Kumàravàhanaü katvà anuyanti disodisaü. Te yàne abhiråhitvà sabbà disà anupariyanti1 Pacàrà tassa ràjino: Hatthiyànaü assayànaü dibbaü yànaü upaññhitaü. Pàsàdà sivikà ceva mahàràjassa yasassino Tassa ca nagarà ahu antaëikkhe sumàpità âñànàñà kusinàñà parakusinàñà Nàñapuriyà2 parakusita nàñà3. [PTS Page 201] [\q 201/] uttarena kapãvanto4 janoghamaparena ca, Navanavutiyo ambarambaravatiyo àëakamandà nàma ràjadhànã. Kuverassa kho pana màrisa mahàràjassa visàõà nàma ràjadhànã. Tasmà kuvero mahàràjà vessavaõo'ti pavuccati. Paccesanto pakàsenti tatolà tattalà tatotalà Ojasi tejasi tatojasã såro ràjà ariññho nemi. Rahado pi tattha dharaõã nàma, yato meghà pavassanti Vassà yato patàyanti. Sabhàpi tattha bhagalavatã5 nàma yattha yakkhà payirupàsanti. Tattha niccaphalà rukkhà nànàdijagaõàyutà Mayårako¤càbhirutà6 kokilàdãhi vaggubhi. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Anupariyàyanti - machasaü 2. Nàñasuriyà - machasaü 3. Parakusiñanàñà - machasaü 4. Kasãvanto - machasaü 5. Sàlavanã - machasaü 6. Mayurako¤càbhirudà - machasaü [BJT Page 324] [\x 324/] Jãvaü jãvakasaddettha atho uññhavacittakà1 [PTS Page 202] [\q 202/] kukutthakà2 kuëãrakà vane pokkharasàtakà. Sukasàëikasaddettha daõóamàõavakàni ca Sobhati sabbakàlaü sà kuveranaëinã sadà. 10. Ito sà uttarà disà iti naü àcikkhatã jano Yaü disaü abhipàleti mahàràjà yasassã so. Yakkhànaü àdhipati kuvero iti nàmaso3 Ramatã naccagãtehi yakkhehi purakkhato. Puttà pi tassa bahavo ekanàmà'ti me sutaü, Asãtiü dasa eko ca indanàmà mahabbalà. Te càpi buddhaü disvàna buddhaü àdiccabandhunaü, Dårato'va namassanti mahantaü vãtasàradaü 'Namo te purisàja¤¤a namo te purisuttama'. 'Kusalena samekkhasi' Amanussàpi taü vandanti, sutaü netaü abhiõhaso. Tasmà evaü vademase: 'Jinaü vandatha gotamaü' 'jinaü vandàma gotamaü, Vijjàcaraõasampannaü buddhaü vandàma gotamanti". 11. [PTS Page 203] [\q 203/] ayaü kho sà màrisa àñànàñiyà rakkhà bhikkhånaü bhikkhuõãnaü upàsakànaü upàsikànaü guttiyà rakkhàya avihiüsàya phàsuvihàràyàti. Yassa kassaci màrisa bhikkhussa và bhikkhuniyà và upàsakassa và upàsikàya và ayaü àñànàñiyà rakkhà suggahità bhavissati samattàpariyàputà, 4 - - - - - - - - - - - - - - - - 1, Oññhavacittakà (machasaü) 2. Kukkuëakà (machasaü) 3. Nàùàmadhipati ràjà kuvera iti nàmata: sarvayakùàdhipo ràjà ràkùasãhi saha rakùatu yakùa ràkùasa rakùita: - mahàvastu. 4. Pariyàpuñà - kam. [BJT Page 326] [\x 326/] Ta¤ce amanusso yakkho và yakkhiõã và, yakkhapotako và yakkhapotikà và, yakkhamahàmatto và yakkhapàrisajjo và yakkhapacàro và, gandhabbo và gandhabbã và, gandhabbapotako và gandhabbapotikà và, gandhabbamahàmatto và gandhabbapàrisajjo và gandhabbapacàro và, kumbhaõóo và kumbhaõóã và, kumbhaõóapotako và kumbhaõóapotikà và, kumbhaõóamahàmatto và kumbhaõóapàrisajjo và kumbhaõóapacàro và, nàgo và nàginã1 và, nàgapotako và nàgapotikà và, nàgamahàmatto và nàgapàrisajjo và nàgapacàro và, paduññhacitto bhikkhuü và bhikkhuõiü và upàsakaü và upàsikaü và gacchantaü và anugaccheyya, ñhitaü và upatiññheyya, nisinnaü và upanisãdeyya, nipannaü và upanipajjeyya, na me so màrisa amanusso labheyya, gàmesu và nigamesu và, sakkàraü và garukàraü và. Na me so màrisa amanusso labheyya, àëakamandàya ràjadhàniyà vatthuü và vàsaü và, na me so màrisa amanussà labheyya, yakkhànaü samitiü gantuü. Apissu naü màrisa amanussà, anavayhampi naü kareyyuü avivayhaü. Apissu naü màrisa amanussà, attàhi'pi paripuõõàhi paribhàsàhi paribhàseyyuü. Apissu naü màrisa amanussà, rittampissa pattaü sãse nikkujjeyyuü. Apissu naü màrisa amanussà, sattadhàpi'ssa muddhaü phàleyyuü. 12. Santi hi màrisa amanussà caõóà ruddà rabhasà. Te neva mahàràjànaü àdiyanti, na mahàràjànaü purisakànaü àdiyanti, na mahàràjànaü purisakànaü purisakànaü àdiyanti. Te kho te màrisa amanussà mahàràjànaü [PTS Page 204] [\q 204/] avaruddhà nàma vuccanti. - - - - - - - - - - - - - - 1. Nàgã và (machasaü) [BJT Page 328] [\x 328/] Seyyathàpi màrisa ra¤¤o màgadhassa vijite mahàcorà, te neva ra¤¤o màgadhassa àdiyanti, na ra¤¤o màgadhassa purisakànaü àdiyanti, na ra¤¤o màgadhassa purisakànaü purisakànaü àdiyanti, te kho te màrisa mahàcorà ra¤¤o màgadhassa avaruddhà nàma vuccanti, evameva kho màrisa santi hi amanussà caõóà ruddà rabhasà, te neva mahàràjànaü àdiyanti, na mahàràjànaü purisakànaü àdiyanti, na mahàràjànaü purisakànaü purisakànaü àdiyanti. Te kho te màrisa amanussà mahàràjànaü avaruddhà nàma vuccanti. 13. Yo hi koci màrisa amanusso, yakkho và yakkhiõã và, yakkhapotako và yakkhapotikà và, yakkhamahàmatto và yakkhapàrisajjo và yakkhapacàro và, gandhabbo và gandhabbã và, gandhabbapotako và gandhabbapotikà và, gandhabbamahàmatto và gandhabbapàrisajjo và gandhabbapacàro và, kumbhaõóo và kumbhaõóã và, kumbhaõóapotako và kumbhaõóapotikà và, kumbhaõóamahàmatto và kumbhaõóapàrisajjo và kumbhaõóapacàro và, nàgo và nàginã và, nàgapotako và nàgapotikà và, nàgamahàmatto và nàgapàrisajjo và nàgapacàro và, paduññhacitto: bhikkhuü và bhikkhuõiü và, upàsakaü và upàsikaü và, gacchantaü và anugaccheyya, ñhitaü và upatiññheyya, nisinnaü và upanisãdeyya, nipannaü và upanipajjeyya, imesaü yakkhànaü mahàyakkhànaü, senàpatãnaü mahàsenàpatãnaü, ujjhàpetabbaü vikkanditabbaü viravitabbaü; "ayaü yakkho gaõhàti, ayaü yakkho àvisati, ayaü yakkho heñheti, ayaü yakkho viheñheti, ayaü yakkho hiüsati, ayaü yakkho vihiüsati, ayaü yakkho na mu¤catã"ti. 14. Katamesaü yakkhànaü mahàyakkhànaü senàpatãnaü mahàsenàpatãnaü: [BJT Page 330] [\x 330/] Indo somo varuõo ca bhàradvàjo pajàpati, Candano kàmaseññho ca kinnighaõóu nighaõóu ca. Panàdo opama¤¤o ca devasåto ca màtali, Cittaseno ca gandhabbo naëo ràjà janesabho. Sàtàgiro hemavato puõõako karatiyo guëo, [PTS Page 205] [\q 205/] sãvako mucalindo ca vessàmitto yugandharo.. Gopàlo suppagedho ca2 hiri netti ca madiyo. Pa¤càlacaõóo àëavako pajjanto3 sumano sumukho dadhãmukho, Maõi màõi caro dãgho atho serissako4 saha. 15. Imesaü yakkhànaü mahàyakkhànaü, senàpatãnaü mahàsenàpatãnaü ujjhàpetabbaü vikkaditabbaü viravitabbaü: ayaü yakkho gaõhàti, ayaü yakkhà àvisati, ayaü yakkho heññheti, ayaü yakkho viheñheti, ayaü yakkho hiüsati, ayaü yakkho vihiüsati, ayaü yakkho na mu¤catã ti. Ayaü kho sà màrisa àñànàñiyà rakkhà bhikkhånaü bhikkhuõãnaü upàsakànaü upàsikànaü guttiyà rakkhàya avihiüsàya phàsu vihàràyà'ti. Handa ca dàni mayaü màrisa gacchàma, bahukiccà mayaü bahukaraõãyà'ti. 'Yassa' dàni tumhe mahàràjàno kàlaü ma¤¤athà'ti. 16, Atha kho cattàro mahàràjàno uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà tatthevantaradhàyiüsu. Te pi kho yakkhà uññhàyàsanà appekacce bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà tatthevantaradhàyiüsu. Appekacce bhagavatà saddhiü sammodiüsu, sammodanãyaü kathaü sàrànãyaü vãtisàretvà tatthevantaradhàyiüsu, appekacce [PTS Page 206] [\q 206/] yena bhagavà tena¤jalimpaõàmetvà tatthevantaradhàyiüsu, appekacce nàmagottaü sàvetvà tatthevantaradhàyiüsu, appekacce tuõhãbhåtà tatthevantaradhàyiüså'ti. Pañhamakabhàõavàro niññhito. - - - - - - - - - - - - - - 1. Sivako - machasaü 2. Supparodho ca - machasaü 3. Pajjunno - machasaü 4. Serãsako - machasaü [BJT Page 332] [\x 332/] 16. Atha kho bhagavà tassà rattiyà accayena bhikkhå àmantesi: Imaü bhikkhave rattiü cattàro mahàràjàno mahatiyà ca yakkhasenàya, mahatiyà ca gandhabbasenàya, mahatiyà ca kumbhaõóasenàya, mahatiyà ca nàgasenaya, catuddisaü rakkhaü ñhapetvà, catuddisaü gumbaü ñhapetvà, catuddisaü ovaraõaü ñhapetvà, abhikkantàya rattiyà abhikkantavaõõà kevalakappaü gijjhakåñaü pabbataü obhàsetvà yenàhaü tenupasaükamiüsu, upakaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Tepi kho bhikkhave yakkhà appekacce maü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu: appekacce mama saddhiü sammodiüsu, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiüsu: appekacce yenàhaü tena¤jalimpaõàmetvà ekamantaü nisãdiüsu: appekacce nàmagottaü sàvetvà ekamantaü nisãdiüsu: appekacce tuõhãbhåtà ekamantaü nisãdiüsu. 17. Ekamantaü nisinno kho bhikkhave vessavaõo mahàràjà maü etadavoca: Santi hi bhante uëàrà yakkhà bhagavato appasannà, santi hi bhante uëàrà yakkhà bhagavato pasannà: santi hi bhante majjhimà yakkhà bhagavato appasannà, santi hi bhante majjhimà yakkhà bhagavato pasannà: santi hi bhante nãcà yakkhà bhagavato appasannà, santi hi bhante nãcà yakkhà bhagavato pasannà: yebhuyyena kho pana bhante yakkhà appasannà yeva bhagavato. Taü kissa hetu? Bhagavà hi bhante pàõàtipàtà veramaõiyà dhammaü deseti, adinnàdànà veramaõiyà dhammaü deseti, kàmesu micchàcàrà veramaõiyà dhammaü deseti, musàvàdà veramaõiyà dhammaü deseti, suràmerayamajjappamàdaññhànà veramaõiyà dhammaü deseti. Yebhuyyena kho pana bhante yakkhà appañiviratà yeva pàõàtipàtà, appañiviratà adinnàdànà, appañiviratà kàmesu micchàcàrà, appañiviratà musàvàdà, appañiviratà suràmerayamajjappamàdaññhànà. Tesaü taü hoti appiyaü amanàpaü. [BJT Page 334] [\x 334/] Santi hi bhante bhagavato sàvakà, ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni pañisevanti appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppàni. Tattha santi uëàrà yakkhà nivàsino ye imasmiü bhagavato pàvacane appasannà. Tesaü pasàdàya. Uggaõhàtu bhante bhagavà àñànàñiyaü rakkhaü bhikkhånaü bhikkhuõãnaü upàsakànaü upàsikànaü guttiyà rakkhàya avihiüsàya phàsuvihàràyàti. Adhivàsesiü kho ahaü bhikkhave tuõhãbhàvena. 18, Atha kho bhikkhave vessavaõo mahàràjà maü adhivàsanaü viditvà tàyaü velàyaü imaü àñànàñiyaü rakkhaü abhàsi: Vipassissa namatthu cakkhumantassa sirãmato, Sikhissapi namatthu sabbabhåtànukampino. 1. Vessabhussa namatthu nahàtakassa tapassino, Namatthu kakusandhassa màrasenappamaddino. 2 Koõàgamanassa namatthu bràhmaõassa vusãmato. Kassapassa ca namatthu vippamuttassa sabbadhi. 3. Aïgãrasassa namatthu sakyaputtassa sirãmato, Yo imaü dhammamadesesi sabbadukkhàpanådanaü 4. Ye càpi nibbutà loke yathàbhåtaü vipassisuü, Te janà apisunà mahantà vãtasàradà. 5 19, Hitaü devamanussànaü yaü namassanti gotamaü, Vijjàcaraõasampannaü mahantaü vãtasàradaü6. Yato uggacchati suriyo àdicco maõóalã mahà, Yassa cuggacchamànassa saüvarã pi nirujjhati 7. [BJT Page 336] [\x 336/] Yassa cuggate suriye divaso ti pavuccati, Rahado pi tattha gambhãro samuddo saritodako. 8 Evaü naü tattha jànanti samuddo saritodako Ito sà purimà disà iti naü àcikkhatã jano, Yaü disaü abhipàleti mahàràjà yasassi so. 9 Gandhabbànaü àdhipati dhataraññho iti nàmaso, Ramati naccagãtehi gandhabbehi purakkhato, 10 Puttà pi tassa bahavo ekanàmà'ti me sutaü. Asãtiü dasa eko ca indanàmà mahabbalà11. Te càpi buddhaü disvàna buddhaü àdiccabandhunaü Dårato'va namassanti mahantaü vãtasàradaü, Namo te purisàja¤¤a namo te purisuttama 12. Kusalena samekkhasi. Amanussàpi taü vandanti, Sutaü netaü abhiõhaso tasmà evaü vademase13. Jinaü vadatha gotamaü jinaü vandàma gotamaü, Vijjàcaraõasampannaü buddhaü vadàma gotamaü14 Yena petà pavuccanti pisuõà piññhimaüsikà, Pàõàtipàtino eddà corà nekatikà janà 15. Ito sà dakkhiõà disà iti naü àcikkhatã jano, Yaü disaü abhipàleti mahàràjà yasassi so16. Kumbhaõóànaü àdhipati viråëho iti nàmaso, Ramati naccagãtehi kumbhaõóehi purakkhato 17. Puttà pi tassa bahavo ekanàmà'ti me sutaü, Asãtiü dasa eko ca indanàmà mahabbalà18 [BJT Page 338] [\x 338/] Te càpi buddhaü disvàna buddhaü àdiccabandhunaü Dårato'ca namassanti mahantaü vãtasàradaü, Namo te purisàja¤¤a namo te purisuttama. Kusalena samekkhasi, Amanussà pi taü vandanti, sutaü netaü abhiõhaso Tasmà evaü vademase. Jinaü vandatha gotamaü jinaü vandàma gotamaü, Vijjàcaraõasampannaü buddhaü vandàma gotamaü. 21. Yattha coggacchati suriyo àdicco maõóalã mahà, Yassa coggacchamànassa divaso pi nirujjhati. Yassa coggate suriye saüvarã ti pavuccati, Rahado pi tattha gambhãro samuddo saritodako. Evaü naü tattha jànanti samuddo sàritodako, Ito sà pacchimà disà iti naü àcikkhatã jano Yaü disaü abhipàleti mahàràjà yasassã so. Nàgànaü àdhipati viråpakkho iti nàmaso, Ramati naccagãtehi nàgeheva purakkhato, Puttà pi tassa bahavo ekanàmà'ti me sutaü Asãtiü dasa eko ca indanàmà mahabbalà. Te càpi buddhaü disvàna buddhaü àdiccabandhunaü Dårato'ca namassanti mahantaü vãtasàradaü, 'Namo te purisàja¤¤a namo te purisuttama' Kusalena samekkhasi Amanussà pi taü vandanti, sutaü netaü abhiõhaso Tasmà evaü vademase. Jinaü vandatha gotamaü jinaü vandàma gotamaü, Vijjàcaraõasampannaü buddhaü vandàma gotamaü. [BJT Page 340] [\x 340/] 22. Yena uttarakurå rammà mahàneru sudassano, Manussà tattha jàyanti amamà apariggahà. Na te bãjaü pavapanti napi nãyanti naïgalà, Akaññhàpàkimaü sàliü paribhu¤janti mànusà. Akaõaü athusaü suddhaü sugandhaü taõóulapphalaü, Tuõóikãre pacitvàna tato bhu¤janti bhojanaü. Gàviü ekakhuraü katvà anuyanti disodisaü, Pasuü ekakhuraü katvà anuyanti disodisaü. Itthi vàhanaü katvà anuyanti disodisaü, Purisa vàhanaü katvà anuyanti disodisaü Kumàri vàhanaü katvà anuyanti disodisaü, Kumàra vàhanaü katvà anuyanti disodisaü. Te yàne abhiråhitvà sabbà disà anupariyanti, Pacàrà tassa ràjino. Hatthiyànaü assayànaü dibbaü yànaü upaññhitaü Pàsàdà sivikà ceva mahàràjassa yasassino. Tassa ca nagarà ahå antaëikkhe sumàpità, âñànàñà kusinàñà parakusinàñà nàñapuriyà parakusitanàñà. Uttarena kapivanto janoghamaparena ca Navanavatiyo ambaraambaravatiyo àëakamandà nàma ràjadhànã, Kuverassa kho pana màrisa mahàràjassa visàõà nàma ràjadhànã, Tasmà kuvero mahàràjà vessavaõo'ti pavuccati. 23. Paccesanto pakàsenti tatolà tattalà tatotalà, Ojasi tejasi tatojasi såro ràjà ariññho nemi. [BJT Page 342] [\x 342/] Rahado'pi tattha dharaõã nàma yato meghà pavassanti Vassà yato patàyanti, Sabhà pi tattha bhagalavatã nàma yattha yakkhà payirupàsanti. Tattha niccaphalà rukkhà nànàdijagaõàyutà, Mayårako¤càbhirudà kokilàdihi vagguhi. Jãvaüjãvaka saddettha atho uññhavacittakà, Kukutthakà kuëãrakà vane pokkharasàtakà Sukasàlikasaddettha daõóamànavakàni ca, Sobhati sabbakàlaü sà kuveranalinã sadà. Ito sà uttarà disà iti naü àcikkhatã jano, Yaü disaü abhipàleti mahàràjà yasassi so. Yakkhànaü àdhipati kuvero iti nàmaso, Ramati naccagãtehi yakkheheva purakkhato. Puttàpi tassa bahàvo ekanàmàti me sutaü. Asãtiü dasa eko ca indanàmà mahabbalà. Te càpi buddhaü disvàna buddhaü àdiccabandhunaü Durato'va namassanti mahantaü vãtasàradaü, Namo te purisàja¤¤a namo te purisuttama Kusalena samekkhasi. Amanussà pi taü vandanti, sutaü netaü abhiõhaso. Tasmà evaü vademase. Jinaü vadatha gotamaü jinaü vandàma gotamaü, Vijjàcaraõasampannaü buddhaü vandàma gotamanti. [BJT Page 344] [\x 344/] 24. Ayaü kho sà màrisa, àñànàñiyà rakkhà bhikkhånaü bhikkhuõãnaü upàsakànaü upàsikànaü guttiyà rakkhàya avihiüsàya phàsuvihàràyàti. Yassa kassaci màrisa bhikkhussa và bhikkhuniyà và upàsakassa và upàsikàya và ayaü àñànàñiyà rakkhà suggahità bhavissati samattà pariyàputà. Ta¤ce amanusso, yakkho và yakkhiõã và yakkhapotako và yakkhapotikà và, yakkhamahàmatto và yakkhapàrisajjo và yakkhapacàro và, gandhabbo và gandhabbã và, gandhabbapotako và gandhabbapotikà và, gandhabbamahàmatto và gandhabbapàrisajjo và gandhabbapacàro và, kumbhaõóo và kumbhaõóã và, kumbhaõóapotako và kumbhaõóapotikà và, kumbhaõóamahàmatto và kumbhaõóapàrisajjo và kumbhaõóapacàro và, nàgo và nàginã và, nàgapotako và nàgapotikà và, nàgamahàmatto và nàgapàrisajjo và nàgapacàro và, paduññhacitto, bhikkhuü và bhikkhuõiü và, upàsakaü và upàsikaü và, gacchantaü và anugaccheyya, ñhitaü và upatiññheyya. Nisinnaü và upanisãdeyya, nipannaü và upanipajjeyya, na me so màrisa, amanusso labheyya, gàmesu và nigamesu và, sakkàraü và garukàraü và. Na me so màrisa, amanusso labheyya, àëakamandàya nàma ràjadhàniyà vatthuü và vàsaü và. Na me so màrisa, amanusso labheyya, yakkhànaü samitiü gantuü. Apissu naü màrisa, amanussà anavayhampi naü kareyyuü avivayhaü. Apissu naü màrisa, amanussà attàhi paripuõõàhi paribhàsàhi paribhàseyyuü. Apissu naü màrisa, amanussà rittampi'ssa pattaü sãse nikkujjeyyuü, apissu naü màrisa, amanussà sattadhà pi'ssa muddhaü phàleyyuü. Santi hi màrisa, amanussà caõóà ruddhà rabhasà. Te neva mahàràjànaü àdiyanti, na mahàràjànaü purisakànaü àdiyanti, na mahàràjànaü purisakànaü purisakànaü àdiyanti. Te kho te màrisa, amanussà mahàràjànaü avaruddhà nàma vuccanti. [BJT Page 346] [\x 346/] 25. Seyyathàpi màrisa, ra¤¤o màgadhassa vijite mahàcorà te neva ra¤¤o màgadhassa àdiyanti, na ra¤¤o màgadhassa purisakànaü àdiyanti, na ra¤¤o màgadhassa purisakànaü purisakànaü àdiyanti, te kho te màrisa, mahàcorà ra¤¤o màgadhassa avaruddhà nàma vuccanti, evameva kho màrisa, santi hi amanussà caõóà ruddhà rabhasà. Te neva mahàràjànaü àdiyanti, na mahàràjànaü purisakànaü àdiyanti, na mahàràjànaü purisakànaü purisakànaü àdiyanti, te kho màrisa, amanussà mahàràjànaü avaruddhà nàma vuccanti. 26. Yo hi koci màrisa amanusso yakkho và yakkhiõã và, yakkhapotako và yakkhapotikà và, yakkhamahàmatto và yakkhapàrisajjo và yakkhapacàro và, gandhabbo và gandhabbã và, gandhabbapotako và gandhabbapotikà và, gandhabbamahàmatto và gandhabbapàrisajjo và gandhabbapacàro và, kumbhaõóo và kumbhaõóã và, kumbhaõóapotako và kumbhaõóapotikà và, kumbhaõóamahàmatto và kumbhaõóapàrisajjo và kumbhaõóapacàro và, nàgo và nàginã và, nàgapotako và nàgapotikà và, nàgamahàmatto và nàgapàrisajjo và nàgapacàro và, paduññhacitto: bhikkhuü và bhikkhuõiü và, upàsakaü và upàsikaü và, gacchantaü và anugaccheyya, ñhitaü và upatiññheyya, nisinnaü và upanisãdeyya, nipannaü và upanipajjeyya, imesaü yakkhànaü mahàyakkhànaü, senàpatãnaü mahàsenàpatãnaü ujjhàpetabbaü vikkanditabbaü viravitabbaü; "ayaü yakkho gaõhàti, ayaü yakkho àvisati, ayaü yakkho heñheti, ayaü yakkho viheñheti ayaü yakkho hiüsati, ayaü yakkho vihiüsati, ayaü yakkho na mu¤catã"ti. [BJT Page 348] [\x 348/] Katamesaü yakkhànaü mahàyakkhànaü senàpatãnaü mahàsenàpatãnaü: 27. Indo somo varuõo ca bhàradvàjo pajàpati, Candano kàmaseññho ca kinnighaõóu1 nighaõóu ca. Panàdo opama¤¤o ca devasåto ca màtali, Cittaseno ca gandhabbo naëo ràjà janesabho. Sàtàgiro hemavato puõõako karatiyo guëo, Sãvako mucalindo ca vessàmitto yugandharo. Gopàlo suppagedho ca hiri netti ca madiyo. Pa¤càlacaõóo àëavako pajjunno sumano sumukho dadhãmukho, Maõi màõi caro dãgho atho serissako saha. 28. Imesaü yakkhànaü mahàyakkhànaü, senàpatãnaü mahàsenàpatãnaü, ujjhàpetabbaü vikkanditabbaü viravitabbaü: ayaü yakkho gaõhàti, ayaü yakkhà àvisati, ayaü yakkho heñheti, ayaü yakkho viheñheti, ayaü yakkho hiüsati, ayaü yakkho vihiüsati, ayaü yakkho na mu¤catã'ti. Ayaü kho sà màrisa àñànàñiyà rakkhà bhikkhånaü bikkhuõãnaü upàsakànaü upàsikànaü guttiyà rakkhàya avihiüsàya phàsuvihàràyà'ti. Handa ca dàni mayaü màrisa gacchàma bahukiccà mayaü bahukaraõãyà'ti. 'Yassa'dàni tumhe mahàràjàno kàlaü ma¤¤athà'ti. 29. Atha kho cattàro mahàràjàno uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà tatthevantaradhàyiüsu. Te pi kho yakkhà uññhàyàsanà appekacce bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà tatthevantaradhàyiüsu. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Indraþ somaþ såryyaþ varuõaþ prajàpatiþ bhàradvàjaþ øãra ÷àna÷ca vandanaþ kàma÷reùñhaþ kunikaõñho . . . . . . Nikaõñhakaþ trã÷åli ceva màtaliþ Citrasena÷ca gandharvaþ nararàjo jinar÷abhaþ øàtàgirir hemavataþ pårõakaþ khadira kovidhaþ Gopàla yakùo àñavako paücàlagaõóà sumukho Dãgho yakùaþ saparijanaþ (lalitavistara) [BJT Page 350] [\x 350/] Appekacce bhagavatà saddhiü sammodiüsu, sammodanãyaü kathaü sàrànãyaü vãtisàretvà tatthevantaradhàyiüsu, appekacce yena bhagavà tena¤jalimpaõàmetvà tatthevantaradhàyiüsu, appekacce nàmagottaü sàvetvà tatthevantaradhàyiüsu, appekacce tuõhãbhåtà tatthevantaradhàyiüså'ti. 30. Uggaõhàtha bhikkhave àñànàñiyaü rakkhaü. Pariyàpuõàtha bhikkhave àñànàñiyaü rakkhaü. Dhàretha bhikkhave àñànàñiyaü rakkhaü. Atthasaühità1 bhikkhave àñànàñiyà rakkhà, bhikkhånaü bhikkhuõãnaü upàsakànaü upàsikànaü guttiyà rakkhàya avihiüsàya phàsuvihàràyà ti. Idamavoca bhagavà. Attamanà te bhikkhå bhagavato bhàsitaü abhinandunti. âñànàñiyasuttaü niññhitaü navamaü. - - - - - - - - - - - - - 1. Atthasaühitàya (syà) [BJT Page 352] [\x 352/] 10. [PTS Page 207] [\q 207/] saïgãtisuttaü 1. Evaü me sutaü: Ekaü samayaü bhagavà mallesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi yena pàvà nàma mallànaü nagaraü tadavasarã. Tatra sudaü bhagavà pàvàyaü viharati cundassa kammàraputtassa ambavane. 2. Tena kho pana samayena pàveyyakànaü mallànaü ubbhatakaü1 navaü santhàgàraü2 acirakàritaü hoti, anajjhàvutthaü3 samaõena và bràhmaõena và kenaci và manussabhåtena. Assosuü kho pàveyyakà mallà: bhagavà kira mallesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi pàvaü anuppatto pàvàyaü viharati cundassa kammàraputtassa ambavane'ti. Atha kho pàveyyakà mallà yena bhagavà tenupasaïkami su, upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnà kho pàveyyakà mallà bhagavantaü etadavocuü: idha bhante pàveyyakànaü mallànaü ubbhatakaü navaü santhàgàraü acirakàritaü hoti anajjhàvutthaü samaõena và bràhmaõena và kenaci và manussabhåtena. [PTS Page 208] [\q 208/] taü ca bhante bhagavà pañhamaü paribhu¤jatu. Bhagavatà pañhamaü paribhuttaü paccà pàveyyakà mallà paribhu¤jissanti tadassa pàveyyakànaü mallànaü dãgharattaü hitàya sukhàyà"ti. 3. Adhivàsesi bhagavà tuõhãbhàvena. Atha kho pàveyyakà mallà bhagavato adivàsanaü viditvà, uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà, padakkhiõaü katvà yena santhàgàraü tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà sabbasanthariü4 santhàgaraü santharitvà àsanàni pa¤¤apetvà, udakamaõikaü patiññhapetvà, telappadãpaü àropetvà, yena bhagavà tenupasaïkamiüsu, upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhaüsu. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Ubbhañakaü [pts] 2. Sandhàgàraü (machasaü), saõñhàgàraü (syà, kam) 3. Anajjhàvuññhaü (machasaü) 4. Sabbasanathariü sanathanaü [pts,] kam) [BJT Page 354] [\x 354/] Ekamantaü ñhità kho te pàveyyakà mallà bhagavantaü etadavocuü, sabbasanthariü santhataü bhante santhàgàraü, àsanàni pa¤¤attàni: udakamaõiko patiññhàpito, telappadãpo àropito. Yassa'dàni bhante bhagavà kàlaü ma¤¤atã"ti. 4. Atha kho bhagavà nivàsetvà pattacãvaramàdàya saddhiü bhikkhusaïghena yena santhàgàraü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pàde pakkhàletvà santhàgàraü pavisitvà majjhimaü thamhaü nissàya puratthàbhimukho nisãdi. Bhikkhusaïgho'pi kho pàde pakkhàletvà santhàgàraü pavisitvà pacchimaü bhittiü nissàya puratthàbhimukho [PTS Page 209] [\q 209/] nisãdi bhagavantaü yeva purakkhatvà. Pàveyyakà'pi kho mallà pàde pakkhàletvà santhàgàraü pavisitvà puratthimaü bhittiü nissàya pacchimàbhimukhà nisãdiüsu bhagavantaü yeva purakkhatvà. Atha kho bhagavà pàveyyake malle bahudevà rattiü dhammiyà kathàya sandassetvà samàdapetvà samuttejetvà sampahaüsetvà uyyojesi; abhikkantà kho vàseññhà ratti. Yassa'dàni tumhe kàlaü ma¤¤athà'ti. 'Evaü bhante'ti kho pàveyyakà mallà bhagavato pañissutvà uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkamiüsu. 5. Atha kho bhagavà acirapakkantesu pàveyyakesu mallesu tuõhãbhåtaü tuõhãbhåtaü bhikkhusaïghaü anuviloketvà àyasmantaü sàriputtaü àmantesi, 'vigatathinamiddho kho sàriputta bhikkhusaïgho. Pañibhàtu taü sàriputta bhikkhånaü dhammi kathà. Piññhi me àgilàyati, tamahaü àyamissàmã"ti. 'Evaü bhante'ti kho àyasmà sàriputto bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavà catugguõaü saïghàñiü pa¤¤apetvà dakkiõena passena sãhaseyyaü kappesi, pàde pàdaü accàdhàya sato sampajàno uññhànasa¤¤aü manasi karitvà. [BJT Page 356] [\x 356/] 6. Tena kho pana samayena nigaõñho nàtaputto [PTS Page 210] [\q 210/] pàvàyaü adhunà kàlakato hoti. Tassa kàlakiriyàya bhinnà nigaõñhà dvedhikajàtà1 bhaõóanajàtà kalahajàtà vivàdàpannà a¤¤ama¤¤aü mukhasattãhi vitudantà viharanti: ' na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi, ahaü imaü dhammaviyanaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi, ahamasmi sammàpañipanno saühitamme2 asaühitatte, pure vacanãyaü pacchà avaca, pacchà vacanãyaü pure avaca, àciõõante viparàvattaü, àropito te vàdo, niggahito tvamasi, cara vàdappamokkhàya, nibbeñhehi ca sace pahosã'ti. Vadho yeva kho ma¤¤e nigaõñhesu nàtaputtiyesu anuvattati. Ye'pi te nigaõñhassa nàtaputtassa sàvakà gihã odàtavasanà, te'pi tesu nigaõñhesu nàtaputtiyesu nibbinnaråpà virattaråpà pañivànaråpà yathà taü durakkhàte dhammavinaye duppavedite aniyyàniko anupasamasaüvattanike asammàsambuddhappavadite bhinnathåpe appañisaraõe. 7. Atha kho àyasmà sàriputto bhikkhå àmantesi: nigaõñho àvuso nàtaputto pàvàyaü adhunà kàlakato, tassa kàlakiriyàya bhinnà nigaõñhà dvedhikajàtà bhaõóanajàtà kalahajàtà vivàdàpannà a¤¤ama¤¤aü mukhasattãhi vitudantà viharanti: ' na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi, ahaü imaü dhammaviyanaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi, ahamasmi sammàpañipanno saühitamme asaühitatte, pure vacanãyaü pacchà avaca, pacchà vacanãyaü pure avaca, àciõõante viparàvattaü, àropito te vàdo, niggahito tvamasi, cara vàdappamokkhàya, nibbeñhehi ca sace pahosã'ti. Vadho yeva kho ma¤¤e nigaõñhesu nàtaputtiyesu anuvattati. Ye'pi te nigaõñhassa nàtaputtassa sàvakà gihã odàtavasanà, te'pi tesu nigaõñhesu nàtaputtiyesu nibbinnaråpà virattaråpà pañivànaråpà yathà taü durakkhàte dhammavinaye duppavedite aniyyànike anupasamasaüvattanike asammàsambuddhappavedite bhinnathåpe appañisaraõe. Evaü hetaü àvuso hoti durakkhàte dhammavinaye duppavedite aniyyànike anupasamasaüvattanike asammàsambuddhappavedite. [PTS Page 211] [\q 211/] ayaü kho pana àvuso amhàkaü bhagavatà dhammo svàkkhàto suppavedito niyyàniko upasamasaüvattaniko sammàsambuddhappavedito. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü. Tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katamocàvuso amhàkaü bhagavatà dhammo svàkkhàto suppavedito niyyàniko upasamasaüvattaniko sammàsambuddhappavedito, tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü. Yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Devajjhakajàtà (syà. Kam) 2. Sahitaü me (machasaü) [BJT Page 358] [\x 358/] Ekakaü 8. Atthi kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena eko dhammo sammadakkhàto, tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü. Tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katamo eko dhammo? Sabbe sattà àhàraññhitikà, sabbe sattà saïkhàraññhitikà. Ayaü kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena eko dhammo sammadakkhàto. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, [PTS Page 212] [\q 212/] yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü. Assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Dukaü 9. Atthi kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena dve dhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü. Tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katame dve? Nàma¤ca råpa¤ca Avijjà ca bhavataõhà ca Bhavadiññhi ca vibhavadiññhi ca Ahirika¤ca anottappa¤ca Hiri ca ottappa¤ca Dovacassatà ca pàpamittatà ca, Sovacassatà ca kalyàõamittatà ca âpattikusalatà ca àpattivuññhànakusalatà ca [BJT Page 360] [\x 360/] Samàpattikusalatà ca samàpattivuññhànakusalatà ca Dhàtukusalatà ca manasikàrakusalatà ca âyatanakusalatà ca pañiccasamuppàdakusalatà ca hànakusalatà ca aññhànakusalatà ca [PTS Page 213] [\q 213/] Ajjava¤ca lajjava¤ca Khantã ca soracca¤ca Sàkhalya¤ca pañisanthàro ca Avihiüsà ca soceyya¤ca Muññhasacca¤ca asampaja¤¤a¤ca Sati ca sampaja¤¤a¤ca Indriyesu guttadvàratà ca bhojane amatta¤¤utà ca Indriyesu guttadvàratà ca bhojane matta¤¤utà ca Pañisaïkhànabala¤ca1 bhàvanàbala¤ca Satibala¤ca samàdhibala¤ca Samatho ca vipassanàca Samathanimitta¤ca paggahanimitta¤ca Paggàho ca avikkhepo ca Sãlavipatti ca diññhivipatti ca Sãlasampadà ca diññhisampadà ca [PTS Page 214] [\q 214/] sãlavisuddhi ca diññhivisuddhi ca Diññhivisuddhi kho pana yathà diññhissa ca padhànaü saüvego ca saüvejanãyesu ñhànesu saüviggassa ca yoniso padhànaü Asantuññhità ca kusalesu dhammesu appañivànità ca padhànasmiü Vijjà ca vimutti ca Khaye ¤àõaü anuppàde ¤àõaü - - - - - - - - - - - - - - 1. Pañisandhàna balaüca (syà) [BJT Page 362] [\x 362/] Ime kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena dve dhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü. Tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Tikaü 10. Atthi kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena tayo dhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü. Tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katame tayo? Tãni akusalamålàni: lobho akusalamålaü, doso akusalamålaü, moho akusalamålaü. Tãõi kusalamålàni: alobho kusalamålaü, adoso kusalamålaü, amoho kusalamålaü. Taõi duccaritàni: kàyaduccaritaü, vacãduccaritaü, manoduccaritaü. [PTS Page 215] [\q 215/] tãõi sucaritàni: kàyasucaritaü, vacãsucaritaü , manosucaritaü. Tayo akusalavitakkà: kàmavitakko, byàpàdavitakko, vihiüsàvitakko. Tayo kusalavitakkà:nekkhammavitakko, abyàpàdavitakko, avihiüsàvitakko. Tayo akusalasaükappà: kàmasaükappo, byàpàdasaükappo, vihiüsàsaükappo. Tayo kusalasaükappà: nekkhammasaükappo, abyàpàdasaükappo, avihiüsàsaükapo. Tisso akusalasa¤¤à: kàmasa¤¤à, byàpàdasa¤¤à, vihiüsàsa¤¤à. Tisso kusalasa¤¤à: nekkhammasa¤¤à, abyàpàdasa¤¤à, avihiüsàsa¤¤à. Tisso akusaladhàtuyo: kàmadhàtu, byàpàdadhàtu, vihiüsàdhàtu, Tisso kusaladhàtuyo:nekkhammadhàtu, abyàpàdadhàtu, avihiüsàdhàtu Aparà'pi tisso dhàtuyo: kàmadhàtu, råpadhàtu, aråpadhàtu. Aparà'pi tisso dhàtuyo: råpadhàtu, aråpadhàtu, nirodhadhàtu. Aparà'pi tisso dhàtuyo: hãnadhàtu, majjhimadhàtu, paõãtadhàtu. [PTS Page 216] [\q 216/] tisso taõhà: kàmataõhà, bhavataõhà, vibhavataõhà. [BJT Page 364] [\x 364/] Aparà'pi tisso taõhà: kàmataõhà, råpataõhà, aråpataõhà. Aparà'pi tisso taõhà: råpataõhà, aråpataõhà, nirodhataõhà. Tãõi saüyojanàni: sakkàyadiññhi, vicikicchà, sãlabbataparàmàso. Tayo àsavà: kàmàsavo, bhavàsavo, avijjàsavo. Tayo bhavà: kàmabhavo, råpabhavo, aråpabhavo. Tisso esanà: kàmesanà, bhavesanà, brahmacariyesanà. Tisso vidhà: seyyo'hamasmã'ti vidhà. Sadiso'hamasmã'ti vidhà, hãno'hamasmã'ti vãdhà. Tayo addhà: atãto addhà, anàgato addhà, paccuppanno addhà. Tayo antà: sakkàyo anto, sakkàyasamudayo anto, sakkàyanirodho anto. Tisso vedanà: sukhà vedanà, dukkhà vedanà, adukkhamasukhà vedanà. Tisso dukkhatà: dukkhadukkhatà, saïkhàradukkhatà, vipariõàmadukkhàtà. [PTS Page 217] [\q 217/] tayo ràsã: micchattaniyato ràsi, sammattaniyato ràsi, aniyato ràsi. Tisso kaïkhà:1 atãtaü và addhànaü àrabbha kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati, anàgataü và addhànaü àrabbha kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati, etarahi và paccuppannaü addhànaü àrabbha kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. Tãni tathàgatassa arakkheyyàni: parisuddhakàyasamàcàro àvuso tathàgato, natthi tathàgatassa kàyaduccaritaü yaü tathàgato rakkheyya mà me idaü paro a¤¤àsã'ti; parisuddhavacãsamàcàro àvuso tathàgato, natthi tathàgatassa vacãduccaritaü yaü tathàgato rakkheyya 'mà me idaü paro a¤¤àsã'ti; parisuddhamanosamàcàro àvuso, tathàgato, natthi tathàgatassa manoduccaritaü yaü tathàgato rakkheyya 'mà me idaü paro a¤¤àsã'ti. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Tayo tamà (machasaü) [BJT Page 366] [\x 366/] Tayo ki¤canà: ràgo ki¤canaü, doso ki¤canaü, moho ki¤canaü. Tayo aggã: ràgaggã, dosaggi, mohaggi. Apare'pi tayo aggã: àhuneyyaggi, gahapataggi, dakkiõeyyaggi. Tividhena råpasaïgaho: sanidassanasappañighaü råpaü, anidassanasappañighaü råpaü1, anidassanaappañighaü råpaü. Tayo saïkhàrà: pu¤¤àbhisaïkhàro, apu¤¤àbhisaïkhàro, àne¤jàbhisaïkhàro. [PTS Page 218] [\q 218/] tayo puggalà: sekkho puggalo, asekkho puggalo nevasekkho nàsekkho puggalo. Tayo therà: jàtithero, dhammathero, sammatithero.2 Tãõi pu¤¤akiriyavatthåni: dànamayaü pu¤¤akiriyavatthu, sãlamayaü pu¤¤akiriyavatthu, bhàvanàmayaü pu¤¤akiriyavatthu. Tãõi codanàvatthåni: diññhena, sutena, parisaükàya. Tisso kàmåpapattiyo3: santàvuso sattà paccupaññhitakàmà. Te paccupaññhitesu kàmesu vasaü vattenti seyyathàpi manussà ekacco ca devà ekacce ca vinipàtikà. Ayaü pañhamà kàmåpapatti. Santàvuso sattà nimmitakàmà. Te nimminitvà nimminitvà kàmesu vasaü vattenti seyyathàpi devà nimmàõaratã. Ayaü dutiyà kàmåpapatti. Santàvuso sattà paranimmitakàmà. Te paranimmitesu kàmesu vasaü vattenti, seyyathàpi devà paranimmitavasavattã. Ayaü tatiyà kàmåpapatti. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Anidassanasappañigharåpaü (syà, kam) 2. Sammutithero (machasaü) 3. Kàmuppattiyo [pts,] syà, kam) [BJT Page 368] [\x 368/] Tisso sukhåpapattiyo1 santàvuso sattà uppàdetvà uppàdetvà sukhaü viharanti, seyyathàpi devà brahmakàyikà. Ayaü pañhamà sukhåpapatti. Santàvuso sattà sukhena abhissannà parissannà paripårà paripphuñà. Te kadàci karahaci udànaü udànenti aho sukhaü aho sukhanti, seyyathàpi devà àbhassarà. Ayaü dutiyà sukhåpapatti. Santàvuso sattà sukhena abhissannà parissannà paripårà paripphuñà, te santaü yeva kusità [PTS Page 219] [\q 219/] sukhaü pañisaüvedenti. Seyyathàpi devà subhakiõhà. Ayaü tatiyà sukhåpapatti. Tisso pa¤¤à: sekkhà pa¤¤à, asekkhà pa¤¤à, nevasekkhà nàsekkhà pa¤¤à. Aparà'pi tisso pa¤¤à: cintàmayà pa¤¤à, sutamayà pa¤¤à bhàvanàmayà pa¤¤à. Tãõàvudhàni: sutàvudhaü, pavivekàvudhaü, pa¤¤àvudhaü. Tãõindriyàni: ana¤¤àta¤¤assàmãtindriyaü, a¤¤indriyaü, a¤¤àtàvindriyaü. Tãõi cakkhuni: maüsacakkhu, dibbacakkhu, pa¤¤àcakkhu. Tisso sikkhà: adhisãlasikkhà, adhicittasikkhà, adhipa¤¤àsikkhà. Tisso bhàvanà: kàyabhàvanà, cittabhàvanà, pa¤¤àbhàvanà. Tãõi anuttariyàni: dassanànuttariyaü, pañipadànuttariyaü, vimuttànuttariyaü. Tayo samàdhi: savitakkasavicàro samàdhi, avitakkavicàramatto samàdhi, avitakkaavicàro sàmàdhi. Apare'pi tayo samàdhi: su¤¤ato samàdhi, animitto samàdhi, appaõihito samàdhi. - - - - - - - - - - - - - - 1. Sukhupapattiyo [pts,] syà, kam) [BJT Page 370] [\x 370/] Tãõi soceyyàni: kàyasoceyyaü vacãsoceyyaü manosoceyyaü. [PTS Page 220] [\q 220/] tãõi moneyyàni: kàyamoneyyaü, vacãmoneyyaü, manomoneyyaü. Tãõi kosallàni: àyakosallaü apàyakosallaü upàyakosallaü. Tayo madà: àrogyamado yebbanamado jãvitamado. Tãõi àdhipateyyàni: attàdhipateyyaü, lokàdhipateyyaü, dhammàdhipateyyaü. Tãõi kathàvatthåni: atãtaü và addhànaü àrabbha kathaü katheyya, evaü ahosi atãtamaddhànanti, anàgataü và addhànaü àrabbha kathaü katheyya, evaü bhavissati anàgatamaddhànanti, etarahi và paccuppannaü adhànaü àrabbha kathaü katheyya, evaü hoti etarahi paccuppannaü addhànanti. Tisso vijjà: pubbenivàsànussati¤àõaü vijjà, sattànaü cutåpapàte ¤àõaü vijjà, àsavànaü khaye ¤àõaü vijjà. Tayo vihàrà: dibbo vihàro, buhmà vihàro, ariyo vihàro. Tãõi pàñihàriyàni: iddhipàñihàriyà, àdesanàpàñihàriyaü, anusàsanãpàñihàriyaü. Ime kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena tayo dhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na viñaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü. Tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. [BJT Page 372] [\x 372/] Catukkaü 10. [PTS Page 221] [\q 221/] atthi kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena cattàro dhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü. Tadassa bahujanahitàya bahujanasukàya atthàya hitàya sukhàya dvemanussànaü katame cattàro? Cattàro satipaññhànà: idhàvuso bhikkhu kàye kàyànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü, vedanàsu vedànànupassã viharati àtàpi sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü, citte cittànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü, dhammesu dhammànupassã viharati àtàpi sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü. Cattàro sammappadhànà: idàvuso bhikkhu anuppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü anuppàdàya chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati, uppannànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü pahànàya chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati, anuppannànaü kusalànaü dhammànaü uppàdàya chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati, uppannànaü kusalànaü dhammànaü ñhitiyà asammosàya bhãyyobhàvàya vepullàya bhàvanàpàripåriyà chandaü janeti vàyamati viriyaü àrabhati cittaü paggaõhàti padahati. Cattàro iddhipàdà: idhàvuso bhikkhu chandasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti, cittasamàdhipadhànasaükhàrasamannàgataü iddhipàdaü bhàveti, viriyasamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü [PTS Page 222] [\q 222/] iddhipàdaü bhàveti, vãmaüsàsamàdhipadhànasaïkhàrasamannàgataü iddhipadàü bhàveti. [BJT Page 374] [\x 374/] Cattàri jhànàni: idhàvuso bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü1 upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü2 upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yantaü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã'ti taü tatiyaü jhànaü3 upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü4 upasampajja viharati. Catasso samàdhibhàvanà: atthàvusà samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà diññhadhammasukhavihàràya saüvattati, atthàvuso samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà ¤àõadassanapañilàbhàya saüvattati, atthàvuso samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà satisampaja¤¤àya saüvattati, atthàvuso samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà àsavànaü khayàya saüvattati. Katamà càvuso samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà diññhadhammasukhavihàràya saüvattati? Idhàvuso bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamajjhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyajjhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yantaü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã'ti taü tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassaca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthajjhànaü upasampajja viharati. Ayaü [PTS Page 223] [\q 223/] àvuso samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà diññhadhammasukhavihàràya saüvattati. Katamà càvuso samàdibhàvanà bhàvità bahulãkatà ¤àõadassanapañilàbhàya saüvattati? Idhàvuso bhikkhu àlokasa¤¤aü manasikaroti, divàsa¤¤aü adhiññhàti yathà divà tathà rattiü yathà rattiü tathà divà. Iti vivañena cetasà apariyonaddhena sappabhàsaü cittaü bhàveti. Ayaü àvuso samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà ¤àõadassanapañilàbhàya saüvattati. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Pañhamajjhànaü - (syà - kam) 2. Dutiyajjhànaü (syà, kam) 3. Tatiyajjhànaü (syà, kami) 4. Catutthajjhànaü (syà kam) [BJT Page 376] [\x 376/] Katamà càvuso samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà satisampaja¤¤àya saüvattati? Idhàvuso bhikkhuno vidità vedanà uppajjanti. Vidità upaññhahanti, vidità abbhatthaü gacchanti, vidità sa¤¤à uppajjanti, vidità upaññhahanti, vidità abbhatthaü gacchanti. Vidità vitakkà uppajjanti, vidità upaññhahanti, vidità abbhatthaü gacchanti. Ayaü àvuso samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà satisampaja¤¤àya saüvattati. Katamà càvuso samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà àsavànaü khayàya saüvattati? Idhàvuso bhikkhu pa¤casu upàdànakkhandhesu udayabbayànupassã viharati. Iti råpaü, iti råpassa samudayo, iti råpassa atthaügamo. Iti vedanà, iti vedanàsu samudayo, iti vedanàssu atthaügamo. Iti sa¤¤à, iti sa¤¤à samudayo, iti sa¤¤à atthaügamo, iti saükhàrà, iti saükhàro samudayo, iti saükhàro atthaügamo, iti vi¤¤àõaü, iti vi¤¤àõassa samudayo, iti vi¤¤àõassa atthagamo. Ayaü àvuso samàdhibhàvanà bhàvità bahulãkatà àsavànaü khayàya saüvattati. Catasso appama¤¤à: idhàvuso bhikkhu mettàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho [PTS Page 224] [\q 224/] tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena1 pharitvà viharati. Idhàvuso bhikkhu karuõàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. Idhàvuso bhikkhu muditàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü muditàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati. Idhàvuso bhikkhu upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü pharitvà viharati, tathà dutiyaü, tathà tatiyaü, tathà catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena abyàpajjena pharitvà viharati Cattàro àruppaü:2 idhàvuso bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthagamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà 'ananto àkàso'ti àkàsàna¤càyatanaü upasampajja viharati, sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma 'anantaü vi¤¤àõanti' vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja viharati, sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma 'natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanaü upasampajja viharati, sabbaso àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü upasampajja viharati. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Abyàpajjhena [pts] syà, kam) 2. Aråpà [pts,]syà,kam) [BJT Page 378] [\x 378/] Cattàri apassenàni: idhàvuso bhikkhu saïkhàyekaü pañisevati, saïkhàyekaü adhivàseti, saïkhàyekaü parivajjeti, saïkhàyekaü vinodeti. Cattàro ariyavaüsà: idhàvuso bhikkhu santuññho hoti itarãtarena cãvarena, itarãtaracãvarasantuññhiyà ca vaõõavàdã, na ca, cãvarahetu anesanaü appañiråpaü àpajjati, aladdhà ca cãvaraü na paritassati, laddhà ca cãvaraü agathito1 amucchito anajjhàpanno àdãnavadassàvã nissaraõapa¤¤o paribhu¤jati. Tàya ca pana itarãtaracãvarasantuññhiyà nevattànukkaüseti na paraü vambheti. So hi tattha dakkho hoti, analaso sampajàno patissato. Ayaü vuccatàvuso [PTS Page 225] [\q 225/] bhikkhu poràõe agga¤¤e ariyavaüse ñhitoti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu santuññho hoti itarãtarena piõóapàtena, itarãtarapiõóapàtasantuñhiyà ca vaõõavàdã, na ca piõóapàtahetu anesanaü appañiråpaü àpajjati, aladdhà ca piõóapàtaü na paritassati, laddhà ca piõóapàtaü agathito amucchito anajjhàpanno àdinavadassàvã nissaraõapa¤¤o paribhu¤ajati, tàya ca pana itarãtarapiõóapàtasantuññhiyà nevattànukkaüseti na paraü vamheti. So hi tattha dakkho hoti analaso sampajàno patissato, ayaü vuccatàvuso bhikkhu poràõe agga¤¤e ariyavaüse ñhitoti. - - - - - - - - - - - - - 1. Agamito (machasaü) [BJT Page 380] [\x 380/] Puna ca paraü àvuso bhikkhu santuññho hoti itarãtarena senàsanena, itarãtarasenàsanasantuñhiyà ca vaõõavàdã, na ca senàsanahetu anesanaü appañiråpaü àpajjati, aladdhà ca senàsanaü na paritassati, laddhà ca senàsanaü agathito amucchito anajjhàpanno àdinavadassàvã nissaraõapa¤¤o paribhu¤ajati, tàya ca pana itarãtarasenàsanasantuññhiyà nevattànukkaüseti na paraü vamheti. So hi tattha dakkho hoti analaso sampajàno patissato, ayaü vuccatàvuso bhikkhu poràõe agga¤¤e ariyavaüse ñhitoti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu pahànàràmo hoti pahànarato bhàvanàràmo hoti bhàvanàrato, tàya ca pana pahànàràmatàya pahànaratiyà bhàvanàràmatàya bhàvanàratiyà neva attànukkaüseti na paraü vamehati. Yo hi tattha dakkho analaso sampajàno patissato. Ayaü vuccatàvuso bhikkhu poràõe agga¤¤e ariyavaüse ñhitoti. Cattàri padhànàni: saüvarappadhànaü, pahànappadhànaü, bhàvanappadhànaü1, anurakkhanappadhànaü2. Katama¤càvuso saüvarappadhànaü? Idhàvuso bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü cakkhundriyaü [PTS Page 226] [\q 226/] asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati cakkhundriyaü, cakkhundriye saüvaràya àpajjati, sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã yatvàdhikaraõamenaü sotendriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati sotandriyaü, sotendriye saüvaraü àpajjati, ghànena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü ghànendriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati ghànendriyaü, ghànendriye saüvaraü àpajjati, jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati jivhindriyaü, jivhindriye saüvaraü àpajjati, kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati kàyindriyaü, kàyindriye saüvaraü àpajjati, manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati, rakkhati manindriyaü, manindriye saüvaraü àpajjati, idaü vuccatàvuso saüvarappadhànaü. - - - - - - - - - - - - 1. Bhàvanàppadhànaü (syà), bhàvanàpadhànaü (machasaü) 2. Anurakkhanàppadhànaü (syà) anurakkhanàpadhànaü (machasaü) 3. Byanti karoti (machasaü) [BJT Page 382] [\x 382/] Katama¤càvuso pahànappadhànaü? Idhàvuso bhikkhu uppannaü kàmavitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti byantãtaroti anabhàvaü gameti, uppannaü byàpàdavitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti, uppannaü vihiüsàvitakkaü nàdhivàseti pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti, uppannuppanne pàpake akusale dhamme nàdhivàseti pajahati vinodeti byantãkaroti anabhàvaü gameti. Idaü vuccatàvuso pahànappadhànaü. Katama¤càvuso bhàvanappadhànaü? Idhàvuso bhikkhu satisambejjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggaparinàmiü. Dhammavicayasambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggaparinàmiü. Viriyasambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggaparinàmiü. Pãtisambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggaparinàmiü. Passaddhisambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggaparinàmiü. Samàdhisambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggaparinàmiü. Upekkhàsambojjhaïgaü bhàveti vivekanissitaü viràganissitaü nirodhanissitaü vossaggapariõàmiü: idaü vuccatàvuso bhàvanappadhànaü. Katama¤càvuso anurakkhanappadhànaü? Idhàvuso bhikkhu uppanna bhaddakaü1 samàdhinimittaü anurakkhati aññhikasa¤¤aü pulavakasa¤¤aü2 vinãlakasa¤¤aü vicchiddakasa¤¤aü uddhumàtakasa¤¤aü. Idaü vuccatàvuso anurakkhanappadhànaü. Cattàri ¤àõàni: dhamme ¤àõaü, anvaye ¤àõaü, pariyàye3 ¤àõaü sammutiyà ¤àõaü. " [PTS Page 227] [\q 227/] aparàni'pi cattàri ¤àõàni: dukkhe ¤àõaü, dukkhasamudaye ¤àõaü, dukkhanirodhe ¤àõaü, dukkhanirodhagàminiyà pañipadàya ¤àõaü. Cattàri sotàpattiyaïgàni: sappurisasaüsevo, saddhammasavaõaü, yonisomanasikàro, dhammànudhammappañipatti. Cattàri sotàpannassa aïgàni: idhàvuso ariyasàvako buddhe aveccappasàdena samannàgato hoti: iti pi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti. - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Bhadrakaü (machasaü) 2. Puëuvaka sa¤¤aü (machasaü), puëavaka sa¤¤aü [pts,] syà, kam) 3. Paricce (kam), paricchede [pts,] syà, kam) [BJT Page 384] [\x 384/] Dhamme aveccappasàdena samannàgato hoti: svàkkhàto bhagavatà dhammo sandiññhiko akàliko ehipassiko opanayiko1 paccattaü veditabbo vi¤¤åhã'ti. Saïghe aveccappasàdena samannàgato hoti: supañipanno bhagavato sàvakasaïgho, ujupañipanno bhagavato sàvakasaïgho, ¤àyapañipanno bhagavato sàvakasaïgho, sàmãcipañipanno bhagavato sàvakasaïgho, yadidaü cattàri purisayugàni, aññha purisapuggalà, esa bhagavato sàvakasaïgho àhuõeyyo pàhuõeyayà dakkhiõeyyo a¤jalikaraõãyo anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassà'ti. Ariyakantehi sãlehi samannàgato hoti akhaõóehi acchiddehi asabalehi akammàsehi bhujissehi vi¤¤åppasatthehi aparàmaññhehi samàdhisaüvattanikehi. Cattàri sàma¤¤aphalàni: sotàpattiphalaü, sakadàgàmiphalaü, anàgàmiphalaü, arahattaphalaü, [PTS Page 228] [\q 228/] catasso dhàtuyo: pañhavidhàtu. âpodhàtu, tejodhàtu, vàyodhàtu. Cattàro àhàrà: kabalãkàro àhàro oëàriko và sukhumo và, phasso dutiyo, manosa¤cetanà tatiyà, vi¤¤àõaü catutthaü. Catasso vi¤¤àõaññhitiyo: råpåpayaü và àvuso vi¤¤àõaü tiññhamànaü tiññhati, råpàrammaõaü råpappatiññhaü nandupasecanaü vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjati. Vedanåpayaü và àvuso vi¤¤àõaü tiññhamànaü tiññhati, vedanàrammaõaü vedanappatiññhaü nandåpasecanaü vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjati. Sa¤¤åpayaü và àvuso vi¤¤àõaü tiññhamànaü tiññhati, sa¤¤àrammaõaü sa¤¤àppatiññhaü nandåpasecanaü vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjati. Saïkhàråpayaü và àvuso vi¤¤àõaü tiññhamànaü tiññhati, saïkhàrammaõaü saïkhàrappatiññhaü nandåpasecanaü vuddhiü viråëhiü vepullaü àpajjati. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Opaneyiyako (machasaü) [BJT Page 386] [\x 386/] Cattàri agatigamanàni: chandàgatiü gacchati, dosàgatiü gacchati, mohàgatiü gacchati, bhayàgatiü gacchati. Cattàro taõhuppàdà: cãvarahetu và àvuso bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati, piõóapàtahetu và àvuso bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati, senàsanahetu và àvuso bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati, itibhavàbhavahetu và àvuso bhikkhuno taõhà uppajjamànà uppajjati, Catasso pañipadà: dukkhà pañipadà dandhàbhi¤¤à, dukkhà pañipadà khippàbhi¤¤à, sukhà pañipadà dandhàbhi¤¤à. Sukhà pañipadà khippàbhi¤¤à. [PTS Page 229] [\q 229/] aparà'pi catasso pañipadà: akkhamà pañipadà, khamà pañipadà, damà pañipadà, samà pañipadà, Cattàri dhammapadàni: anabhijjhà dhammapadaü, abyàpàdo dhammapadaü, sammàsati dhammapadaü, sammàsamàdhi dhammapadaü. Cattàri dhammasamàdànàni: atthàvuso dhammasamàdànaü paccuppanna Dukkha¤ceva àyati¤ca dukkhavipàkaü, atthàvuso dhammasamàdànaü paccuppannadukkhaü àyatiü sukhavipàkaü, atthàvuso dhammasamàdànaü paccupannasukhaü àyatiü dukkhavipàkaü, atthàvuso dhammasamàdànaü paccuppannasukha¤cava àyatiü ca sukhavipàkaü. Cattàro dhammakkhandhà: sãlakkhandho, samàdhikkhandho, pa¤¤àkkhandho, vimuttikkhandho. Cattàri balàni: viriyabalaü, satibalaü, samàdhibalaü, pa¤¤àbalaü. Cattàri adhiññhànàni: pa¤¤àdiññhànaü, saccàdhiññhànaü, càgàdhiññhànaü, upasamàdhiññhànaü. Cattàri pa¤habyàkaraõàni: ekaüsabyàkaraõãyo pa¤ho, pañipucchàbyàkaraõãyo pa¤ho, vibhajjabyàkaraõãyo pa¤ho, ñhapaõãyo pa¤ho. - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Catatàro pa¤hàbyàkaraõà [pts,] syà. Kam) [BJT Page 388] [\x 388/] [PTS Page 230] [\q 230/] Cattàrã kammàni: atthàvuso kammaü kaõhaü kaõhavipàkaü, atthàvuso kammaü sukkaü sukkavipàkaü, atthàvuso kammaü kaõhasukkaü kaõhasukkavipàkaü. Atthàvuso kammaü akaõhaü asukkaü akaõhaasukkavipàkaü kammakkhayàya saüvattati. Cattàro sacchikaraõãyà dhammà: pubbenivàso satiyà sacchikaraõãyo, sattànaü cutåpapàto cakkhunà sacchikaraõiyo, aññha vimokkhà kàyena sacchikaraõãyà, àsavànaü khayo pa¤¤àya sacchikaraõãyo. Cattàro oghà: kàmogho, bhavogho, diññhogho, avijjogho. Cattàro yogà: kàmayogo, bhavayogo, diññhiyogo, avijjàyogo. Cattàro visa¤¤ogà: kàmayogavi¤¤ogo, bhavayogavisa¤¤ogo, diññhiyogavisa¤¤ogo, avijjàyogavisa¤¤ogo. Cattàro ganthà: abhijjhà kàyagantho, byàpàdo kàyagantho, sãlabbataparàmàso kàyagantho, idaü saccàbhiniveso kàyagantho. Cattàri upàdànàni: kàmåpadànaü, diññhupàdànaü, sãlabbatåpàdànaü, attavàdåpàdànaü. Catasso yoniyo: aõaóajayoni, jalàbujayoni, saüsedajayoni, opapàtikayoni. [BJT Page 390] [\x 390/] [PTS Page 231] [\q 231/] catasso gabbhàvakkanatiyo: idhàvuso ekacco asampajàno màtukucchiü okkamati, asampajàno màtukucchismiü ñhàti, asampajàno màtukucchismà nikkhamati. Ayaü pañhamà gabbhàvakkanti. Puna ca paraü àvuso idhekacco sampajàno màtukucchiü okkamati, asampajàno màtukucchismiü ñhàti, asampajàno màtukucchismà nikkhamati. Ayaü dutiyà gabbhàvakkanti. Puna ca paraü àvuso idhekacco sampajàno màtukucchiü okkamati, sampajàno màtukucchismiü ñhàti, asampajàno màtukucchismà nikkhamati. Ayaü tatiyà gabbhàvakkanti. Puna ca paraü àvuso idhekacco sampajàno ceva màtukucchiü okkamati, sampajàno màtukucchismiü ñhàti, sampajàno màtukucchismà nikkhamati. Ayaü catutthà gabbhàvakkanti. Cattàro attabhàvapañilàbhà: atthàvuso attabhàvapañilàbho yasmiü attabhàvapañilàbhe attasa¤cetanà yeva kamati no parasa¤cetanà. Atthàvuso attabhàvapañilàbho yasmiü attabhàvapañilàbhe parasa¤cetanà yeva kamati no attasa¤cetanà. Atthàvuso attabhàvapañilàbho yasmiü attabhàvapañilàbhe attasa¤cetanà ceva kamati parasa¤cetanà ca. Atthàvuso attabhàvapañilàbho yasmiü attabhàvapañilàbhe neva attasa¤cetanà kamati no parasa¤cetanà. Catasso dakkhiõàvisuddhiyo: atthàvuso dakkhiõà dàyakato visujjhati no pañiggàhakato, atthàvuso dakkhiõà pañiggàhakato visujjhati no dàyakato, atthàvuso dakkhiõà neva dàyakato visujjhati [PTS Page 232] [\q 232/] no pañiggàhakato, atthàvuso dakkhiõà dàyakato ceva visujjhati pañiggàhakato ca. Cattàri saïgahavatthåni: dànaü, peyyavajjaü, 1 atthacariyaü, samànattatà. Cattàro anariyavohàrà: musàvàdo, pisuõà vàcà, pharusà vàcà, samphappalàpo. - - - - - - - - - - - - - 1. Piyavajjaü (syà. Kam) [BJT Page 392] [\x 392/] Cattàro ariyavohàrà: musàvàdà veramaõã,1 pisuõàya vàcàya veramaõã, pharàsàya vàcàya veramaõã, samphappalàpà veramaõã. Apare'pi cattàro anariyavohàrà: adiññhe diññhavàdità, assute sutavàdità, amute mutavàdità, avi¤¤àte vi¤¤àtavàdità. Apare'pi cattàro ariyavoharà: adiññhe adiññhavàdità, assute assutavàdità, amute amutavàdità, avi¤¤àte avi¤¤àtavàdità. Apare'pi cattàro: anariyavohàrà. Diññhe adiññhavàdità, sute assutavàdità, mute amutavàdità, vi¤¤àte avi¤¤àtavàdità. Apare'pi cattàro ariyavohàrà: diññhe diññhavàdità, sute sutavàdità, mute mutavàdità, vi¤¤àte vi¤¤àtavàdità. Cattàro puggalà: idhàvuso ekacco puggalo attannapo hoti attaparitàpanànuyogamanuyutto, idhàvuso ekacce puggalo parantapo hoti paraparitàpanànuyogamanuyutto, idhàvuso ekacco puggalo attantapo ca hoti attaparitàpanànuyogamanuyutto parantapo ca paraparitàpanànuyogamanuyutto, idha panàvuso ekacco puggalo neva attantapo hoti na attaparitàpanànuyogamanuyutto na parantapo na paraparitàpanuyogamanuyutto. So anattantapo aparantapo [PTS Page 233] [\q 233/] diññheva dhamme nicchàto nibbuto sãtãbhuto2 sukhapañisaüvedi brahmabhutena attanà viharati. Apare'pi cattàro puggalà: idhàvuso ekacco puggalo attahitàya pañipanno hoti no parahitàya, idhàvuso ekacco puggalo parahitàya pañipanno hoti no attahitàya, idhàvuso ekacco puggalo neva attahitàya pañipanno hoti na parahitàya, idhàvuso ekacco puggalo attahitàya ceva pañipanno hoti parahitàya ca. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Veramaõi (kesuci) sãtibhuto (kesuci) [BJT Page 394] [\x 394/] Apare'pi cattàro puggalà: tamotamaparàyano, tamojotiparàyano, jotitamaparàyano, jotijotiparàyano. Apare'pi cattàro puggalà: samaõamacalo, samaõapadumo, samaõapuõóariko, samaõesu samaõasukhumàlo. Ime kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena cattàro dhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Pa¤cataü 11. Atthi kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena pa¤cadhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabaü. Yathayidaü brahmavariyaü addhaniyaü assa ciraññhinikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katame pa¤ca: pa¤cakkhandhà - råpakkhandho, vedanàkkhandho, sa¤¤àkkhandho, saükhàrakkhandho, vi¤¤àõakkhandho. Pa¤cupàdànakkhandhà: råpåpàdànakkhandho2 [PTS Page 234] [\q 234/] vedanåpàdànakkhandho, sa¤¤åpàdànakkhandho, saïkhàråpàdànakkhandho, vi¤¤àõåpàdànakkhandho, Pa¤ca kàmaguõà: cakkhuvi¤¤eyyà råpà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà, sotavi¤¤eyyà saddà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà, Ghàõavi¤¤eyyà gandhà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà, jivhàvi¤¤eyyà rasà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà, kàya vi¤¤eyyà phoññhabbà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. - - - - - - - - - - - - - - - 2. Rupupàdànakkhandhe (machasaü) [BJT Page 396] [\x 396/] Pa¤ca gatiyo: nirayo, tiracchànayoni, pettivisayo, manussà, devà. Pa¤ca macchariyàni: àvàsamacchariyaü, kulamacchariyaü, làbhamacchariyaü, vaõõamacchariyaü, dhammamacchariyaü. Pa¤ca nãvaraõàni: kàmacchandanãvaraõaü, byàpàdanãvaranaü, thãnamiddhanãvaraõaü, uddhaccakukkuccanãvaraõaü, vicikicchànãvaraõaü. Pa¤corambhàgiyàni saüyojanànà: sakkàyadiññhi, vicikicchà, sãlabbataparàmàso, kàmacchando, byàpàdo. Pa¤cuddhamabhàgiyàni saüyojanàni: råparàgo, aråparàgo, màno, uddhaccaü, avijjà. [PTS Page 235] [\q 235/] pa¤ca sikkhàpadàni: pàõàtipàtà veramaõã, adinnàdànà veramaõã, kàmesu micchàcàrà veramaõã, musàvàdà veramaõã, suràmerayamajjapamàdaññhanà veramaõã. Pa¤ca abhabbaññhànàni: abhabbo àvuso khãõàsavo bhikkhu saücicca pàõà jãvità voropetuü, abhabbo khãõàsavo bhikkhu adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyituü, abhabbo khãõàsavo bhikkhu methunaü dhammaü pañisevituü, abhabbo khãõàsavo bhikkhu sampajànamusà bhàsituü, abhabbo khãõàsavo bhikkhu sannidhikàrakaü kàme paribhu¤jituü seyyathàpi pubbe agàriyakabhåto. Pa¤ca byasanàni: ¤àtibyasanaü, bhogabyasanaü, rogabyasanaü, sãlabyasanaü, diññhibyasanaü, nàvuso sattà ¤àtibyasanahetu và bhogabyasanahetu và rogabyasanahetu và kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjanti. Sãlabyasanahetu và àvuso sattà diññhibyasanahetu và kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinãpàtaü nirayaü upapajjanti. " [BJT Page 398] [\x 398/] Pa¤ca sampadà: ¤àtisampadà, bhogasampadà, àrogyasampadà, sãlasampadà, diññhisampadà, nàvuso sattà ¤àtisampadàhetu và bhogasampadàhetu và àrogyasampadàhetu và kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Sãlasampadàhetu và àvuso sattà diññhisampadàhetu và kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Pa¤ca àdãnàvà dussãlassa sãlavipattiyà: idhàvuso [PTS Page 236] [\q 236/] dussãlo sãlavipanno pamàdàdhikaraõaü mahatiü bhogajàniü nigacchati. Ayaü pañhamo àdãnavo dussãlassa sãlavipattiyà. Punaca paraü àvuso dussãlassa sãlavipannassa pàpako kittisaddo abbhuggacchati. Ayaü dutiyo àdãnàvo dussãlassa sãlavipattiyà. Puna ca paraü àvuso dussãlo sãlavipanno ya¤¤adeva parisaü upasaïkamati yadi khattiyaparisaü yadi bràmhaõaparisaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü avisàrado upasaïkamati maïkubhåto. Ayaü tatiyo àdãnavo dussãlassa sãlavipattiyà. Puna ca paraü àvuso dussãlo sãlavipanno sammåëho kàlaü karoti. Ayaü catuttho àdãnavo dussãlassa sãlavipattiyà. Puna ca paraü àvuso dussãlo silavipanno kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjati. Ayaü pa¤camo àdãnavo dussãlassa sãlavipattiyà. Pa¤ca ànisaüsà sãlavato sãlasampadàya: idhàvuso sãlavà sãlasampanno appamàdàdhikaraõaü mahantaü bhogakkhandhaü adhigacchati. Ayaü pañhamo ànisaüso sãlavato sãlasampadàya. Puna ca paraü àvuso sãlavato sãlasampannassa kalyàõo kittisaddo ababhuggacchati. Ayaü dutiyo ànisaüso sãlavato sãlasampadàya. [BJT Page 400] [\x 400/] Puna ca paraü àvuso sãlavà sãlasampanno ya¤¤adeva parisaü upasaïkamati yadi khattiyaparisaü yadi bràhmaõaparãsaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü visàrado upasaïkamati amaïkubhåto. Ayaü tatiyo ànisaüso sãlavato sãlasampadàya. Puna ca paraü àvuso sãlavà sãlasampanno asammåëho kàlaü karoti. Ayaü catuttho ànisaüso sãlavato sãlasampadàya. Puna ca paraü àvuso sãlavà sãlasampanno kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Ayaü pa¤camo ànisaüso sãlavato sãlasampadàya. Codakena àvuso bhikkhunà paraü codetukàmena pa¤ca dhamme ajjhattaü upaññhepetvà paro codetabbo: kàlena vakkhàmi no akàlena, bhåtena vakkhàmi no abhåtena, saõhena vakkhàmi no pharusena, atthasaühitena [PTS Page 237] [\q 237/] vakkhàmi no anatthasaühitena, mettacittena1 vakkhàmi no dosantarenà ti. Codakena àvuso bhikkhunà paraü codetukàmena ime pa¤ca dhamme ajjhattaü upaññhapetvà paro codetabbo. Pa¤ca padhàniyaïgàni: idhàvuso bhikkhu saddho hoti, saddahati tathàgatassa bodhiü: itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti, appàbàdho hoti appàtaïko samavepàkiniyà gahaõiyà samannàgato nàtisãtàya nàccuõhàya majjhimàya padhànakkhamàya, asañho hoti amàyàvã yathàbhåtaü attànaü àvikattà satthari và vi¤¤åsu và sabrahmacàrãsu, àraddhaviriyo viharati akusalànaü dhammànaü pahànàya kusalànaü dhammànaü upasampadàya thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu, pa¤¤avà hoti udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Mettàcittena (kesuci) [BJT Page 402] [\x 402/] Pa¤ca suddhàvàsà: avihà atappà sudassà sudassã akaniññhà. Pa¤ca anàgàmino: antaràparinibbàyã, upahaccaparinibbàyã, asaükhàraparinibbàyã, sasaükhàraparibbàyã, uddhaüsoto akaniññhagàmã. Pa¤ca cetokhãlà: idhàvuso bhikkhu satthari [PTS Page 238] [\q 238/] kaïkhati vivikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. Yo so àvuso bhikkhu satthari kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati, tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccayà padhànàya. Ayaü pañhamo cetokhãlo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu dhamme kaïkhàti vicikicchati, nàdhimuccati na sampasãdati. Yo so àvuso bhikkhu dhamme kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. Tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya.Ayaü dutiyo cetokhãlo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu saïghe kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. Yo so àvuso bhikkhu saïghe kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. Tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya sàtaccàya padhànàya. Ayaü tatiyo cetokhãlo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu sikkhàya kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. Yo so àvuso bhikkhu sikkhàya kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. Tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Ayaü catuttho cotokhãlo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu sabrahmacàrãsu kupito hoti anattamano àhatacitto khãlajàto. Yo so àvuso bhikkhu sabrahmacàrãsu kupito hoti anattamano àhatacitto khãlajàto, tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya, ayaü pa¤camo cetokhãlo. Pa¤ca cetaso vinibandhà: idhàvuso bhikkhu kàmesu avigataràgo hoti avigatachando avigatapemo avigatapipàso avigatapariëàho avigatataõho. Yo so àvuso bhikkhu kàmesu avigataràgo hoti avigatachando avigatapemo avigatapipàso avigatapariëàho avigatataõho, tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya, ayaü pañhamo cetaso vinibandho. [BJT Page 404] [\x 404/] Puna ca para àvuso bhikkhu kàye avigataràgo hoti avigatachando avigatapemo avigatapipàso avigatapariëàho avigatataõho. Yo so àvuso bhikkhu kàye avigataràgo hoti avigatachando avigatapemo avigatapipàso avigatapariëàho avigatataõho, tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya, ayaü dutiyo cetaso vinibandho. Puna ca paraü àvuso bhikkhu råpe avigataràgo hoti avigatachando avigatapemo avigatapipàso avigatapariëàho avigatataõho. Yo so àvuso bhikkhu råpe avigataràgo hoti avigatachando avigatapemo avigatapipàso avigatapariëàho avigatataõho, tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya, ayaü tatiyo cetaso vinibandho. Puna ca paraü àvuso bhikkhu yàvadatthaü udaràvahedakaü bhu¤jitvà seyyasukhaü passasukhaü middhasukhaü anuyutto viharati. Yo so àvuso bhikkhu yàvadatthaü udaràvahedakaü bhu¤jitvà seyyasukhaü passasukhaü middhasukhaü anuyutto viharati. Tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya, ayaü catuttho cetaso vinibandho. Puna ca paraü àvuso [PTS Page 239] [\q 239/] bhikkhu a¤¤ataraü devanikàyaü paõidhàya brahmacariyaü carati 'iminàhaü sãlena và vatena và tapena và brahmacariyena và devo và bhavissàmã deva¤¤ataro cà'ti. Yo so àvuso bhikkhu a¤¤ataraü devanikàyaü paõidhàya brahmacariyaü carati 'iminàhaü sãlena và vatena và tapena và brahmacariyena và devo và bhavissàmi deva¤¤ataro và'ti. Tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya, ayaü pa¤camo cetaso vinibandho. Pa¤cindriyàni: cakkhundriyaü, sotindriyaü, ghànindriyaü, jivahindriyaü kàyindriyaü. Aparàni'pi pa¤cindriyàni: sukhindriyaü, dukkhindriyaü, somanassindriyaü, demanassindriyaü, upekkhindriyaü. Aparàni'pi pa¤cindriyàni: saddhindriyaü, viriyindriyaü, satindriyaü, samàdhindriyaü, pa¤¤indiyaü. Pa¤ca nissaraõiyà1 dhàtuyo:idhàvuso bhikkhuno kàme manasikaroto kàmesu cittaü na pakkhandati nappasãdati santiññhati na vimuccati nekkhammaü kho panassa manasikaroto nekkhamme cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sugataü [PTS Page 240] [\q 240/] subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü visaüyuttaü kàmehi, ye ca kàmappaccayà uppajjanti àsavà vighàtà pariëàhà2, mutto so tehi, na so taü vedanaü vedeti, idamakkhàtaü kàmànaü nissaraõaü. - - - - - - - - - - - - - - [BJT] nissàraõiyà [pts,] syà, kam) 2. Vighàta pariëàhà (syà, kam) [BJT Page 406] [\x 406/] Puna ca paraü àvuso bhikkhuno byàpadaü manasikaroto byàpàde cittaü na pakkhandati nappasãdati na santiññhati na vimuccati. Abyàpàdaü kho panassa manasikaroto abyàpade cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sugataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü visaüyuttaü byàpàdena. Ye ca byàpàdapaccayà uppajjanti àsavà vighàtà pariëàhà mutto so tehi. Na so taü vedanaü vedeti. Idamakkhàtaü byàpàdassa nissaraõaü. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno vihesaü manasikaroto vihesàya cittaü na pakkhandati nappasãdati na santiññhati na vimuccati. Avihesaü kho panassa manasikaroto avihesàya cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sugataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü visaüyuttaü vihesàya. Ye ca vibhesapaccayà uppajjanti àsavà vighàtà pariëàhà mutto so tehi. Na so taü vedanaü vedeti. Idamakkhàtaü vihesàya nissaraõaü. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno råpe manasikaroto råpesu cittaü na pakkhandati nappasãdati na santiññhati na vimuccati. Aråpaü kho panassa manasikaroto aråpe cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sugataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü visaüyuttaü råpehi. Ye ca råpappaccayà uppajjanti àsavà vighàtà pariëàhà mutto so tehi. Na so taü vedanaü vedeti. Idamakkhàtaü råpànaü nissaraõaü. [BJT Page 408] [\x 408/] Puna ca paraü àvuso bhikkhuno sakkàyaü manasikaroto sakkàye cittaü na pakkhandati nappasãdati na santiññhati na vimuccati. Sakkàyanirodhaü kho panassa manasikaroto sakkàyanirodho cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sugataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü visaüyuttaü sakkàyena. Ye ca sakkàyapaccayà uppajjanti àsavà vighàtà pariëàhà mutto [PTS Page 241] [\q 241/] so tehi. Na so taü vedanaü vedeti. Idamakkhàtaü sakkàyassa nissaraõaü. Pa¤ca vimuttàyatanàni: idhàvuso bhikkhuno satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniko sabrahmacàrã. Yathà yathà àvuso bhikkhuno satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniko sabrahmacàrã, tathà tathà so tasmiü dhamme atthappañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Tassa atthappañisaüvedino dhammappañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati. Idaü pañhamaü vimuttàyatanaü. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno na heva kho satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniko sabrahmacàrã. Api ca kho yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti. Yathà yathà àvuso bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti, tathà tathà so tasmiü dhamme atthappañisaüvedã ca tena dhammapañisaüvedã ca. Tassa atthappañisaüvedino dhammappañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati. Idaü dutiyaü vimuttàyatanaü [BJT Page 410] [\x 410/] Puna ca paraü àvuso bhikkhuno na heva kho satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniko sabrahmacàrã, nàpi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti, api ca kho yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti. Yathà yathàvuso bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti, tatà tathà so tasmiü dhamme atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Tassa atthapañisaüvedino dhammapañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, [PTS Page 242] [\q 242/] passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati. Idaü tatiyaü vimuttàyatanaü. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno na heva kho satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniko sabrahmacàrã, nàpi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti, nàpi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti, api ca kho yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicàreti manasànupekkhati. Yathà yathà àvuso bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicàreti manasànupekkhati, tathà tathà so tasmiü dhamme atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Tassa atthapañisaüvedino dhammapañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti. Sukhino cittaü samàdhiyati. Idaü catutthaü vimuttàyatanaü. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno naheva kho satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniko sabrahmacàrã, nàpi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü doseti, nàpi yathà sutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti, nàpi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicàreti manasànupekkhati, api ca khvassa a¤¤ataraü samàdhinimittaü suggahitaü hoti sumanasikataü, såpadhàritaü suppañividdhaü pa¤¤àya, yathà yathà àvuso bhikkhuno a¤¤ataraü samàdhinimittaü suggahitaü hoti sumanasikataü såpadhàritaü suppañividdhaü pa¤¤àya, tathà tathà so tasmiü dhamme atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Tassa atthapañisaüvedino dhammapañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü [PTS Page 243] [\q 243/] vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati. Idaü pa¤camaü vimuttàyatanaü. [BJT Page 412] [\x 412/] Pa¤ca vimutatiparipàcaniyà sa¤¤à: aniccasa¤¤à, anicce dukkhasa¤¤à, dukkhe anattasa¤¤à, pahànasa¤¤à, viràgasa¤¤à. Ime kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena pa¤ca dhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Chakkaü 12. Atthi kho àvuso tena bhagavatà janatà passatà arahatà sammà sambuddhena cha dhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbe heva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katame cha: Cha ajjhattikàni àyatanàni: cakkhàyatanaü, sotàyatanaü, ghànàyatanaü. Jivhàyatanaü. , Kàyàtanaü, manàyatanaü. Cha bàhiràni àyatanàni: råpàyatanaü, saddàyatanaü, gandhàyatanaü, rasàyatanaü, phoññhabbàyatanaü, dhammàyatanaü. Cha vi¤¤àõakàyà: cakkhuvi¤¤aõaü, ghànavi¤¤àõaü jivhàvi¤¤àõaü, kàyavi¤¤àõaü, manovi¤¤àõaü. Cha phassakàyà: cakkhusamphasso, sotasamphasso, ghànasamphasso, jivhàsamphasso, kàyasamphasso, manosamphasso. Cha vedanàkàyà: cakkhusamphassajà vedanà, [PTS Page 244] [\q 244/] sotasamphassajà vedanà, ghànasamphassajà vedanà, jivhàsamphassajà vedanà, kàyasamphassajà vedanà, manosamphassajà vedanà. Cha sa¤¤àkàyà: råpasa¤¤à, saddasa¤¤à, gandhasa¤¤à, rasasa¤¤à, phoññhabbasa¤¤à, dhammasa¤¤à. [BJT Page 414] [\x 414/] Cha sa¤cetanàkàyà: råpasa¤cetanà, saddasa¤cetanà, gandhasa¤cetanà, rasasa¤cetanà, phoññhabbasa¤cetanà, dhammasa¤cetanà. Cha taõhàkàyà: råpataõhà, saddatanhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà. Cha agàravà: idhàvuso bhikkhu satthari agàravo viharati appatissavo, dhamme agàravo viharati appatissavo, saïghe agàravo viharati appatissavo, sikkhàya agàravo viharati appatissavo, appamàde agàravo viharati appatissavo, pañisanthàre agàravo viharati appatissavo. Cha gàravà: idhàvuso bhikkhu satthari sagàravo viharati sappatissavo, dhamme sagàravo viharati sappatissavo, saïghe sagàravo viharati sappatissavo, sikkhàya sagàravo viharati sappatissavo, appamàde sagàravo viharati sappatissavo, pañisanthàre sagàravo viharati sappatissavo. Cha somanassåpavicàrà: cakkhunà råpaü disvà somanassaññhàniyaü råpaü upavicarati. Sotena saddaü sutvà somanassaññhàniyaü saddaü upavicarati. Ghànena gandhaü ghàyitvà somanassaññhàniyaü gandhaü upavicarati. Jivhàya rasaü sàyitvà somanassaññhàniyaü rasaü upavicarati. Kàyena phoññhabbaü phåsitvà somanassaññhàniyaü phoññhabbaü upavicarati. Manasà dhammaü vi¤¤àya somanassaññhàniyaü dhammaü upavicarati. [PTS Page 245] [\q 245/] cha domanassåpavicàrà: cakkhunà råpaü disvà domanassaññhàniyaü råpaü upavicarati. Sotena saddaü sutvà domanassaññhàniyaü saddaü upavicarati. Ghànena gandhaü ghàyitvà domanassaññhàniyaü gandhaü upavicarati. Jivhàya rasaü sàyitvà demanassaññhàniyaü rasaü upavicarati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà demanassaññhàniyaü phoññhabbaü upavicarati. Manasà dhammaü vi¤¤àya domanassaññhàniyaü dhammaü upavicarati. Cha upekkhåpavicàrà: cakkhunà råpaü disvà upekkhàñhàniyaü råpaü upavicarati. Sotena saddaü sutvà upekkhàñhàniyaü saddaü upavicarati. Ghànena gandhaü ghàyitvà upekkhàñhàniyaü gandhaü upavicarati. Jivhàya rasaü sàyitvà upekkhàñhàniyaü rasaü upavicarati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà upekkhàñhàniyaü phoññhabbaü upavicarati. Manasà dhammaü vi¤¤àya upekkhàñhàniyaü1 dhammaü upavicarati. - - - - - - - - - - - - - 1. Upekkhàññhàniyaü (machasaü) [BJT Page 416] [\x 416/] Cha sàrànãyà dhammà: idhàvuso bhikkhuno mettaü kàyakammaü paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu àvã1 ceva raho ca. Ayampi dhammo sàrànãyo piyakaraõo garukaraõo, saügahàya avivàdàya avihesàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. Puna ca paraü àvuso bhikkuno mettaü vacãkammaü paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu àvã ceva rahoca. Ayampi dhammo sàrànãyo piyakaraõo garukaraõo, saügahàya avivàdàya avihesàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvatti. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno mettaü manokammaü paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu àvã ceva raho ca, ayampi dhammo sàrànãyo piyakaõo garukaraõo, saügahàya avivàdàya avihesàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno ye te làbhà dhammikà dhammaladdhà antamaso pattapariyàpannamattampi, tathàråpehi làbhehi appañivibhattabhogã hoti sãlavantehi sabrahmacàrãhi sàdhàraõabhogã, ayampi dhammo sàrànãyo piyakaraõo garukaraõo, saïgahàya vivàdàya avihesàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. Puna ca paraü àvuso bhikkhu yàni tàni sãlàni akhaõaóàni acchiddàni asabalàni akammàsàni bhujissàni vi¤¤åppasatthàni aparàmaññhàni samàdhisaüvattanikàni. Tathàråpesu sãlesu sãlasàma¤¤agato [PTS Page 246] [\q 246/] viharati sabrahmacàrãhi àvã veva raho ca. Ayampi dhammo sàrànãyo piyakaraõo garukaraõo, saügahàya avivàdàya avihesàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. Puna ca paraü àvuso bhikkhu yàyaü diññhi ariyà niyyàõikà niyyàti takkarassa sammà dukkhakkhayàya, tathà råpàya diññhiyà disàññhima¤¤agato viharati sabrahmacàrãhi àvã ceva raho ca. Ayampi dhammo sàràõãyo piyakarano garukarano saïgahàya avivàdàya avihesàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. Cha vivàdamålàni: idhàvuso bhikkhu kodhano hoti upanàhã. Yo so àvuso bhikkhu kodhano hoti upanàhã, so sattharã'pi agàravo viharati appatissavo, dhamme'pi agàravo viharati appatissavo, saïghe'pi agàravo viharati appatissavo, sikkhàya'pi na paripårakàrã2 hoti. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. âvi (machasaü) 2. Paripårikàrã ( syà. Kam) [BJT Page 418] [\x 418/] Yo so àvuso bhikkhu satthari agàravo viharati appatissavo, dhamme agàravo viharati appatissavo, saïghe agàravo viharati appatissavo, sikkhàya na paripårakàrã, so saïghe vivàdaü janeti, yo hoti vivàdo bahujanaahitàya bahujanaasukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Evaråpa¤ce tumhe àvuso vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và samanupasseyyàtha, tatra tumhe àvuso tasseva pàpakassa vivàdamålassa pahànàya vàyameyyàtha. Evaråpa¤ce tumhe àvuso vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và na samanupasseyyàtha, tatra tumhe àvuso tasseva pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavàya pañipajjeyyàtha, evametassa pàpakassa vivàdamålassa pahànaü hoti. Evametassa pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavo hoti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu makkhã hoti palàsã. Yo so àvuso bhikkhu [PTS Page 247] [\q 247/] makkhã hoti palàsã, so sattharã'pi agàravo viharati appatissavo, dhamme'pi agàravo viharati appatissavo, saïghe'pi agàravo viharati appatissavo, sikkhàya'pi na paripårakàrã hoti. Yo so àvuso bhikkhu satthari agàravo viharati appatissavo, dhamme agàravo viharati appatissavo, saïghe agàravo viharati appatissavo, sikkhàya na paripårakàrã, so saïghe vivàdaü janeti, yo hoti vivàdo bahujanaahitàya bahujanaasukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Evaråpaü ce tumhe àvuso vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và samanupasseyyàtha, tatra tumhe àvuso tasseva pàpakassa vivàdamålassa pahànàya vàyameyyàtha. Evaråpaü ce tumhe àvuso vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và na samanupasseyyàtha, tatra tumhe àvuso tasseva pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavàya pañipajjeyyàtha. Evametassa pàpakassa vivàdamålassa pahànaü hoti, evametassa pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavo hoti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu issukã hoti maccharã. Yo so àvuso bhikkhu issukã hoti maccharã, so satthari'pi agàravo viharati appatissavo, dhamme'pi agàravo viharati appatissavo, saïghe'pi agàravo viharati appatissavo, sikkhàya'pi na paripårakàrã hoti. Yo so àvuso bhikkhu satthari agàravo viharati appatissavo, dhamme agàravo viharati appatissavo, saïghe agàravo viharati appatissavo, sikkhàya na paripårakàrã, so saïghe vivàdaü janeti, yo hoti vivàdo bahujanaahitàya bahujanaasukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Evaråpaü ce tumhe àvuso vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và samanupasseyyàtha, tatra tumhe àvuso tasseva pàpakassa vivàdamålassa pahànàya vàyameyyàtha. Evaråpaü ce tumhe àvuso vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và na samanupasseyyàtha, tatra tumhe àvuso tasseva pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavàya pañipajjeyyàtha. Evametassa pàpakassa vivàdamålassa pahànaü hoti, evametassa pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavo hoti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu sañho hoti màyàvi, yo so àvuso bhikkhu sañho hoti màyàvã, so satthari'pi agàravo viharati appatissavo, dhamme'pi agàravo viharati appatissavo, saïghe'pi agàravo viharati appatissavo, sikkhàya'pi na paripårakàrã hoti. Yo so àvuso bhikkhu satthari agàravo viharati appatissavo, dhamme agàravo viharati appatissavo, saïghe agàravo viharati appatissavo, sikkhàya na paripårakàrã, so saïghe vivàdaü janeti, yo hoti vivàdo bahujanaahitàya bahujanaasukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Evaråpaü ce tumhe àvuso vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và samanupasseyyàtha, tatra tumhe àvuso tasseva pàpakassa vivàdamålassa pahànàya vàyameyyàtha. Evaråpaü ce tumhe àvuso vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và na samanupasseyyàtha, tatra tumhe àvuso tasseva pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavàya pañipajjeyyàtha. Evametassa pàpakassa vivàdamålassa pahànaü hoti, evametassa pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavo hoti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu pàpiccho hoti micchàdiññhi, yo so àvuso bhikkhu pàpiccho hoti micchàdiññhã, so satthari'pi agàravo viharati appatissavo, dhamme'pi agàravo viharati appatissavo, saïghe'pi pi agàravo viharati appatissavo, sikkhàya'pi na paripårakàrã hoti. Yo so àvuso bhikkhu satthari agàravo viharati appatissavo, dhamme agàravo viharati appatissavo, saïghe agàravo viharati appatissavo, sikkhàya na paripårakàrã, so saïghe vivàdaü janeti, yo hoti vivàdo bahujanaahitàya bahujanaasukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Evaråpaü ce tumhe àvuso vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và samanupasseyyàtha, tatra tumhe àvuso tasseva pàpakassa vivàdamålassa pahànàya vàyameyyàtha. Evaråpaü ce tumhe àvuso vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và na samanupasseyyàtha, tatra tumhe àvuso tasseva pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavàya pañipajjeyyàtha. Evametassa pàpakassa vivàdamålassa pahànaü hoti, evametassa pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavo hoti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu sandiññhiparàmàsã hoti àdhànagàhã duppañinissaggã. Yo so àvuso bhikkhu sandiññhiparàmàsã hoti àdhànagàhã duppañinissaggã so sattharã'pi agàravo viharati appatissavo, dhamme'pi agàravo viharati appatissavo, saïghe'pi agàravo viharati appatissavo, sikkhàya'pi na paripårakàrã hoti. Yo so àvuso bhikkhu sattharã Agàravo viharati appatissavo, dhamme agàravo viharati appatissavo, saïghe agàravo viharati appatissavo, sikkhàya na paripårakàrã, so saïghe vivàdaü janeti, yo hoti vivàdo bahujanaahitàya bahujanaasukhàya bahuno janassa anatthàya ahitàya dukkhàya devamanussànaü. Evaråpaü ce tumhe àvuso vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và samanupasseyyàtha, tatra tumhe àvuso tasseva pàpakassa vivàdamålassa pahànàya vàyameyyàtha. Evaråpaü ce tumhe àvuso vivàdamålaü ajjhattaü và bahiddhà và na samanupasseyyàtha, tatra tumhe àvuso tasseva pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavàya pañipajjeyyàtha. Evametassa pàpakassa vivàdamålassa pahànaü hoti, evametassa pàpakassa vivàdamålassa àyatiü anavassavo hoti. [BJT Page 420] [\x 420/] Cha dhàtuyo: pañhavãdhàtu àpodhàtu, tejodhàtu, vàyodhàtu, àkàsadhàtu, vi¤¤àõadhàtu. Cha nissaraõiyà dhàtuyo: idhàvuso bhikkhu evaü vadeyya: mettà hi kho me àvuso cetovimutti bhàvità [PTS Page 248] [\q 248/] bahulãkatà yànãkatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà. Atha ca pana me byàpàdo cittaü pariyàdàya tiññhatã'ti, so 'mà hevanti'ssa vacanãyo, mà'yasmà evaü avaca, mà bhagavantaü abbhàcikkhi, [C1] na hi sàdhu bhagavato abbhakkhànaü, na hi bhagavà evaü vadeyya. Aññhànametaü àvuso anavakàso yaü mettàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànãkatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya; atha ca panassa byàpàdo cittaü pariyàdàya ñhassatã'ti netaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü hetaü àvuso byàpàdassa yadidaü mettà cetovimuttã'ti. Idha pana àvuso bhikkhu evaü vadeyya: - karuõà hi kho me àvuso cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànãkatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me vihesà cittaü pariyàdàya tiññhatã'ti, so mà hevanti'ssa vacanãyo: mà'yasmà evaü avaca, mà bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu bhagavato abbhakkhànaü, na hi bhagavà evaü vadeyya. Aññhànametaü àvuso anavakàso yaü karuõàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànãkatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya atha ca panassa vihesà cittaü pariyàdàya ñhassatã'ti netaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü hetaü àvuso vihesàya yadidaü karuõà cetovimutti. - - - - - - - - - - - - - - - [C1] abbhàcikkhã (buja) [BJT Page 422] [\x 422/] Idhàvuso bhikkhu evaü vadeyya: "mudità hi kho me àvuso cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànãkatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me arati cittaü pariyàdàya tiññhatã"ti. So 'mà hevanti'ssa vacanãyo, màyasmà evaü avaca. Mà bhagavantaü abbhàcikkhi, [C1] na hi sàdhu bhagavato abbhakkhànaü, na hi bhagavà evaü vadeyya. Aññhànametaü àvuso anavakàso yaü muditàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànãkatàya vatthukatàya [PTS Page 249] [\q 249/] anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya, atha ca panassa arati cittaü pariyàdàya ñhassatã'ti netaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü hetaü àvuso aratiyà, yadidaü Ttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànãkatàya vatthukata Mudità cetovimutti. Idha panàvuso bhikkhu evaü vadeyya: upekkhà hi kho me àvuso cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànãkatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me ràgo cittaü pariyàdàya tiññhatã'ti, so 'mà hevanti'ssa vacanãyo, màyasmà evaü avaca, mà bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu bhagavato abbhakkhànaü, na hi bhagavà evaü vadeyya. Aññhànametaü àvuso anavakàso yaü upekkhàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànãkatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya, atha ca panassa ràgo cittaü pariyàdàya ñhassatã'ti, netaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü hetaü àvuso ràgassa, yadidaü upekkhà cetovimutti. - - - - - - - - - - - - - - [C11] abbhàcikkhã buja [BJT Page 424] [\x 424/] Idhàvuso bhikkhu evaü vadeyya: "animittà hi kho me àvuso cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànãkatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me taü nimittànusàrã vi¤¤àõaü hotã'ti. So 'mà hevanti'ssa vacanãyo, màyasmà evaü avaca, mà bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu bhagavato abbhakkhànaü, na hi bhagavà evaü vadeyya. Aññhànametaü àvuso anavakàso yaü animittàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànãkatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya, atha ca panassa nimittànusàrã vi¤¤àõaü bhavissati'ti ti netaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü hetaü àvuso sabbanimittànaü yadidaü animittà cetovimutti. Idha panàvuso bhikkhu evaü vadeyya: asmã'ti kho me vigataü1 ayamahamasmã'ti na samanupassàmi. Atha ca pana me vicikicchà kathaükathàsallaü cittaü pariyàdàya tiññhatã'ti, so 'mà heva 'ntissa vacanãyo, 'màyasmà evaü avaca, mà bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi [PTS Page 250] [\q 250/] sàdhu bhagavato abbhakkhànaü, na hi bhagavà evaü vadeyya. Aññhànametaü àvuso anavakàso yaü asmã'ti vigate1 ayamahamasmã'ti asamanupassato, atha ca panassa vicikicchàkathaükathàsallaü cittaü pariyàdàya ñhassatã'ti netaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü hetaü àvuso vicikicchàkathaükathàsallassa, yadidaü asmã'ti mànassa samugghàto. Cha anuttariyàni: dassanànuttariyaü, savanànuttariyaü làbhànuttariyaü, sikkhànuttariyaü, pàricariyànuttariyaü, anussatànuttariyaü Cha anussatiñhànàni: buddhànussati, dhammànussati, saïghànussati sãlànussati, càgànussati, devatànussati. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Visàtaü )[pts] vighàte (syà) [BJT Page 426] [\x 426/] Cha satatavihàrà: idhàvuso bhikkhu cakkhunà råpaü disvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno, sotena saddaü sutvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno. Ghàõena gandhaü ghàyitvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno, jivhàya rasaü sàyitvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno, kàyena phoññhabbaü phåsitvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno, manasà dhammaü vi¤¤àya neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno, Chaëàbhijàtiyo: idhàvuso ekacco kaõhàbhijàtiko [PTS Page 251] [\q 251/] samàno kaõhaü dhammaü abhijàyati. Idhàvuso ekacco kaõhàbhijàtiko samàno sukkaü dhammaü abhijàyati. Idhàvuso ekacco kaõhàbhijàtiko samàno akaõhaü asukkaü nibbànaü abhijàyati. Idhàvuso ekacco sukkàbhijàtiko samàno sukkaü dhammaü abhijàyati. Idhàvuso ekacco sukkàbhijàtiko samàno kaõhaü dhammaü abhijàyati. Idhàvuso ekacco sukkàbhijàtiko samàno akaõhaü asukkaü nibbànaü abhijàyati. Cha nibbedhabhàgiyà sa¤¤à. Aniccasa¤¤à, anicce dukkhasa¤¤à, dukkhe anattasa¤¤à, pahànasa¤¤à, viràgasa¤¤à, nirodhasa¤¤à, Ime kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena cha dhammà sammàdakkhàtà, tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Sattakaü 13. Atthi kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena sattadhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü . Katame satta: Satta ariyadhanàni: saddhàdhanaü, sãladhanaü, hiridhanaü, ottappadhanaü sutadhanaü càgadhanaü, pa¤¤àdhanaü. [BJT Page 428] [\x 428/] Satta sabbojjhaïgà: satisambojjhaïgo, dhammavicayasambojjhaïgo, [PTS Page 252] [\q 252/] viriyasambojjhaïgo, pãtisambojjhaïgo, passaddhisambojjhaïgo, samàdhisambojjhaïgo, upekkhàsambojjhaïgo. Satta samàdhiparikkhàrà: sammàdiññhi, sammàsaükappo sammàvàcà sammàkammanto, sammààjãvo, sammàvàyàmo, sammàsati. Satta asaddhammà: idhàvuso bhikkhu assaddho hoti, ahiriko hoti, anottappã hoti, appassuto hoti, kusãto hoti, muññhassatã hoti, duppa¤¤o hoti. Satta saddhammà: idhàvuso bhikkhu saddho hoti, hirãmà hoti, ottappã hoti, bahussuto hoti, àraddhaviriyo hoti, upaññhitasati hoti, pa¤¤avà hoti. Satta sappurisadhammà: idhàvuso bhikkhu dhamma¤¤å ca hoti, attha¤¤å ca, atta¤¤å ca, matta¤¤å ca, kàla¤¤å ca, parisa¤¤å ca, puggala¤¤å ca. Satata niddasavatthåni: idhàvuso bhikkhu sikkhàsamàdàne tibbacchando hoti àyati¤ca sikkhàsamàdàne avigatapemo. Dhammanisantiyà tibbacchando hoti àyati¤ca dhammanisantiyà avigatapemo. Icchàvinaye tibbacchando hoti àyati¤ca icchàvinaye avigatapemo. Pañisallàne tibbacchando hoti àyati¤ca pañisallàne avigatapemo. Vãriyàrambhe tibbacchando hoti àyati¤ca viriyàrambhe avigatapemo. Satinepakke tibbacchando hoti àyati¤ca satinapakke avigatapemo. [PTS Page 253] [\q 253/] diññhipañivedhe tibbacchando hoti àyati¤ca diññhipañivedhe avigatapemo. [BJT Page 430] [\x 430/] Satta sa¤¤à: aniccasa¤¤à, anattasa¤¤à, asubhasa¤¤à, àdãnavasa¤¤à, pahànasa¤¤à, viràgasa¤¤à, nirodhasa¤¤à. Satta balàni: saddhàbalaü, viriyabalaü, hiribalaü, ottappabalaü, satibalaü, samàdhibalaü, pa¤¤àbalaü. Satta vi¤¤àõaññhitiyo: santàvuso sattà nànattakàyà nànattasa¤¤ino, seyyathàpi manussà ekacce ca devà ekacce ca vinipàtikà. Ayaü pañhamà vi¤¤àõaññhiti. Santàvuso sattà nànattakàyà ekattasa¤¤ino seyyathàpi devà brahmakàyikà pañhamàbhinibbattà. Ayaü dutiyà vi¤¤àõaññhiti. Santàvuso sattà ekattakàyà nànattasa¤¤ino, seyyathàpi devà àbhassarà. Ayaü tatiyà vi¤¤àõaññhiti. Santàvuso sattà ekattakàyà ekattasa¤¤ino, seyyathàpi devà subhakiõhà. Ayaü catutthi vi¤¤àõaññhiti. Santàvuso sattà sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthagamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà ananto àkàso'ti àkàsàna¤càyatanåpagà. Ayaü pa¤cami vi¤¤àõaññhiti. Santàvuso sattà sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma anantaü vi¤¤àõanti vi¤¤àõa¤càyatanåpagà. Ayaü chaññhi vi¤¤àõaññhiti. Santàvuso sattà sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanåpagà. Ayaü sattamã vi¤¤àõaññhiti. [BJT Page 432] [\x 432/] Satta puggalà dakkhiõeyyo: ubhatobhàgavimutto, [PTS Page 254] [\q 254/] pa¤¤àvimutto, kàyasakkhã, diññhippatto, saddhàvimutto, dhammànusàrã, saddhànusàrã. Satta anusayà: kàmaràgànusayo, pañighànusayo, diññhànusayo vicikicchànusayo, mànànusayo, bhavaràgànusayo, avijjànusayo. Satta saüyojanàni: anunayasaüyojanaü,1 pañighasaüyojanaü, diññhisaüyojanaü, vicikicchàsaüyojanaü, mànasaüyojanaü, bhavaràgasaüyojanaü, avijjàsaüyojanaü. Satta adhikaraõasamathà: uppannuppannànaü adhikaraõànaü samathàya våpasamàya sammukhàvinayo dàtabbo, sativinayo dàtabbo, amåëhavinayo dàtabbo, pañi¤¤àya kàretabbaü, yebhuyyasikà, tassapàpiyyasikà, tiõavatthàrako. Ime kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena satta dhamamà sammadakkhàtà. Sattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Aññhakaü 14. Atthi kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena aññhadhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katame aññha? Aññha micchattà: micchàdiññhi, micchàsaükappo, miccàvàcà, micchàkammanto, micchààjãvo, micchàvàyàmo, micchàsati, micchàsamàdhi. (1) [PTS Page 255] [\q 255/] aññha sammattà: sammàdiññhi, sammàsaükappo, sammàvàcà, sammàkammanto, sammààjãvo, sammàvàyàmo, sammàsati, sammàsamàdhi. (2) Aññha puggalà dakkhiõeyyà: sotàpanno, sotàpattiphalasacchikiriyàya pañipanno, sakadàgàmã, sakadàgàmiphalasacchikiriyàya pañipanno, anàgàmã, anàgàmiphalasacchikiriyàya pañipanno, arahà, arahattaphalasacchikiriyàya pañipanno. (3) - - - - - - - - - - - - - 1. Kàmasa¤¤ejanaü (syà) [BJT Page 434] [\x 434/] Aññha kusãtavatthåni: idhàvuso bhikkhunà kammaü kàtabbaü hoti. Tassa evaü hoti: kammaü kho me kàtabbaü bhavissati, kammaü kho pana me karontassa kàyo kilamissati, handàhaü nipajjàmã'ti so nipajjati, na viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü pañhamaü kusãtavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhunà kammaü kataü hoti. Tassa evaü hoti: ahaü kho kammaü akàsiü, kammaü kho pana me karontassa kàyo kilanto, handàhaü nipajjàmã'ti. So nipajjati, na viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü dutiyaü kusãtavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhunà maggo gantabbo hoti. Tassa evaü hoti: maggo kho me gantabbo bhavissati. Maggaü kho pana me gacchantassa kàyo kilamissati. Handàhaü nipajjàmã'ti. So nipajjati. Na viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü tatiyaü kusitavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhunà maggo gato hoti. Tassa evaü hoti: ahaü kho maggaü agamàsiü. Maggaü kho pana me gacchantassa kàyo kilanto. Handàhaü nipajjàmã'ti. So nipajjati, na viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchitakassa sacchikiriyàya. Idaü catutthaü kusãtavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhu gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto na labhati låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü. Tassa evaü hoti: 'ahaü kho gàmaü và nigamaü và piõóàya [PTS Page 256] [\q 256/] caranto nàlatthaü låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü. Tassa me kàyo kilanto akamma¤¤o. Handàhaü nipajjàmã'ti. So nipajjati, na viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü pa¤camaü kusãtavatthu. [BJT Page 436] [\x 436/] Puna ca paraü àvuso bhikkhu gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto na labhati låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü. Tassa evaü hoti:'ahaü kho gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto alatthaü låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü. Tassa me kàyo garuko akamma¤¤o. Màsàcitaü ma¤¤e. Handàhaü nipajjàmã'ti. So nipajjati, na viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü chaññhaü kusãtavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno uppanno hoti appamattako àbàdho. Tassa evaü hoti: 'uppanno kho me appamattako àbàdho. Atthi kappo nipajjituü, handàhaü nipajjàmã'ti. So nipajjati, na viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü sattamaü kusãtavatthu. Puna ca paraü, àvuso bhikkhu gilànà vuññhito1 hoti, aciravuññhito gela¤¤à. Tassa evaü hoti: ahaü kho gilànà vuññhito acitavuññhito gela¤¤à. Tassa me kàyo dubbalo akamma¤¤o, atthi kappo nipajjituü handàhaü nipajjàmã'ti. So nipajjati, na viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü aññhamaü kusãtavatthu. Aññha àrambhavatthåni: idhàvuso bhikkhunà kammaü kàtabbaü hoti. Tassa evaü hotã; 'kammaü kho me kàtabbaü bhavissati, kammaü kho pana me karontena na sukaraü buddhànaü sàsanaü manasikàtuü. Handàhaü viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü pañhamaü àrambhavatthu. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Gilànavuññhito (machasaü) [BJT Page 438] [\x 438/] Puna ca paraü àvuso, bhikkhunà [PTS Page 257] [\q 257/] kammaü kataü hoti. Tassa evaü hoti: ahaü kho kammaü akàsiü. Kammaü kho panàhaü karonto nàsakkhiü buddhànaü sàsanaü manasikàtuü. Handàhaü virayaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü dutiyaü àrambhavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhunà maggo gantabbo hoti. Tassa evaü hoti: 'maggo kho me gantabbo bhavissati. Maggaü kho pana me gacchantena na sukaraü buddhànaü sàsanaü manasikàtuü. Handàhaü viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü tatiyaü àrambhavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhunà maggo gato hoti. Tassa evaü hoti: 'ahaü kho maggaü agamàsiü. Maggaü kho panàhaü gacchanto nàsakkhiü buddhànaü sàsanaü manasikàtuü. Handàhaü viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya, idaü catutthaü àrambhavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhu gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto na labhati låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü. Tassa evaü hoti: 'ahaü kho gàmaü và nigamaü piõóàya caranto nàlanthaü låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü. Tassa me kàyo lahuko kamma¤¤o. Handàhaü viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü pa¤camaü àrambhavatthu. [BJT Page 440] [\x 440/] Puna ca paraü àvuso bhikkhu gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto labhati låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü. Tassa evaü hoti: 'ahaü kho gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto alatthaü låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü. Tassa me kàyo balavà kamma¤¤o. Handàhaü viriyaü àrabhàmi, appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü chaññhaü àrambhavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno uppanno hoti appamattako àbàdho tassa evaü hoti: ' uppanno kho me ayaü appamattako. âbàdho ñhànaü kho panetaü vijjati yaü me àbàdho pavaóóheyya, handàhaü viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. [PTS Page 258] [\q 258/] idaü sattamaü àrambhavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhu gilànà vuññhito hoti aciravuññhito gela¤¤à. Tassa evaü hoti: 'ahaü kho gilànà vuññhito1 aciravuññhito gela¤¤à. hànaü kho panetaü vijjati yaü me àbàdho paccudàvatteyya, handàhaü viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü aññhamaü àrambhavatthu. Aññha dànavatthåni: àsajja dànaü deti. Bhayà dànaü deti. 'Adàsi me'ti dànaü deti. 'Dassati me'ti dànaü deti. 'Sàhu dànanti dànaü deti, 'ahaü pacàmi, ime na pacanti, nàrahàmi pacanto apacantànaü na dàtu'nti dànaü deti. 'Imaü me dànaü dadato kalyàõo kittisaddo abbhuggacchatã'ti dànaü deti, cittàlaïkàracittaparikkhàratthaü dànaü deti. - - - - - - - - - - - - - 1. Gilànavuññhito (machasaü) [BJT Page 442] [\x 442/] Aññha dànåpapattiyo: idhàvuso ekacco dànaü deti. Samaõassa và bràhamaõassa và annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü. So yaü deti taü paccàsiüsati. So passati khattiyamahàsàlaü và bràhmaõamahàsàlaü và gahapatimahàsàlaü và pa¤cahi kàmaguõehi samappitaü samaïgãbhåtaü paricàrayamànaü. Tassa evaü hoti 'ahovatàhaü kàyassa bhedà parammaraõà khattiyamahàsàlànaü và bràhmaõamahàsàlànaü và gahapatimahàsàlànaü và sahabyataü upapajjeyya'nti. So taü cittaü dahati, taü cittaü adhiññhàti, taü cittaü bhàveti. Tassa taü cittaü hãne'dhimuttaü uttariü abhàvitaü tatrupapattiyà saüvattati. [PTS Page 259] [\q 259/] ta¤ca kho sãlavato vadàmi no dussãlassa. Ijjhatàvuso sãlavato cetopaõidhi visuddhattà. Puna ca paraü àvuso idhekacco dànaü deti samaõassa và buhmaõassa và annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü. So yaü deti taü paccàsiüsati.1 Tassa sutaü hoti 'càtummahàràjikà devà dãghàyukà vaõõavanto sukhabahulà'ti. Tassa evaü hoti "aho vatàhaü kàyassa bhedà parammaranà càtummahàràjikànaü2 devànaü sahabyàtaü upapajjeyyanti". So taü cittaü dahati, taü cittaü adhiññhàti, taü cittaü bhàveti. Tassa taü cittaü hãne'dhimuttaü uttariü abhàvitaü tatrupapattiyà saüvattati. Ta¤ca kho sãlavato vadàmi no dussãlassa. Ijjhatàvuso sãlavato cetopaõidhi visuddhattà. Puna ca paraü àvuso idhekacco dànaü deti samaõassa và bràhmaõassa và annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü. So yaü deti taü paccàsiüsati. Tassa sutaü hoti 'tàvatiüsà devà dãghàyukà vaõõavanto sukhabahulà'ti. Tassa evaü hoti "aho vatàhaü kàyassa bhedà parammaranà tàvatiüsànaü devànaü sahabyàtaü upapajjeyyanti". So taü cittaü dahati, taü cittaü adhiññhàti, taü cittaü bhàveti. Tassa taü cittaü hãne'dhimuttaü uttariü abhàvitaü tatrupapattiyà saüvattati. Ta¤ca kho sãlavato vadàmi no dussãlassa. Ijjhatàvuso sãlavato cetopaõidhi visuddhattà. Puna ca paraü àvuso idhekacco dànaü deti samaõassa và bràhmaõassa và annaü pànaü vatthaü vànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü. So yaü deti taü paccàsiüsati.Tassa sutaü hoti 'yàmà devà dãghàyukà vaõõavanto sukhabahulà'ti. Tassa evaü hoti "aho vatàhaü kàyassa bhedà parammaranà yàmànaü devànaü sahabyàtaü upapajjeyyanti". So taü cittaü dahati, taü cittaü adhiññhàti, taü cittaü bhàveti. Tassa taü cittaü hãne'dhimuttaü uttariü abhàvitaü tatrupapattiyà saüvattati. Ta¤ca kho sãlavato vadàmi no dussãlassa. Ijjhatàvuso sãlavato cetopaõidhi visuddhattà. Puna ca paraü àvuso idhekacco dànaü deti samaõassa và bràhmaõassa và annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepana seyyàvasathapadãpaü. So yaü deti taü paccàsiüsati. Tassa sutaü hoti 'tusità devà dãghàyukà vaõõavanto sukhabahulà'ti. Tassa evaü hoti "aho vatàhaü kàyassa bhedà parammaraõà tusitànaü devànaü sahabyàtaü upapajjeyyanti". So taü cittaü dahati, taü cittaü adhiññhàti, taü cittaü bhàveti. Tassa taü cittaü hãne'dhimuttaü uttariü abhàvitaü tatrupapattiyà saüvattati. Ta¤ca kho sãlavato vadàmi no dussãlassa. Ijjhatàvuso sãlavato cetopaõidhi visuddhattà. Puna ca paraü àvuso idhekacco dànaü deti samaõassa và bràhmaõassa và annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü. So yaü deti taü paccàsiüsati. Tassa sutaü hoti 'nimmàõaratã devà dãghàyukà vaõõavanto sukhabahulà'ti. Tassa evaü hoti "aho vatàhaü kàyassa bhedà parammaraõà nimmàõaratãnaü devànaü sahabyataü upapajjeyyanti". So taü cittaü dahati, taü cittaü adhiññhàti, taü cittaü bhàveti. Tassa taü cittaü hãne'dhimuttaü uttariü abhàvitaü tatrupapattiyà saüvattati. Ta¤ca kho sãlavato vadàmi no dussãlassa. Ijjhatàvuso sãlavato cetopaõidhi visuddhattà. Puna ca paraü àvuso idhekaccodànaü deti samaõassa và bràhmaõassa và annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü. So yaü deti taü paccàsiüsati. Tassa sutaü hoti 'paranimmitavasavattã devà dãghàyukà vaõõavanto sukhabahulà'ti. Tassa evaü hoti "aho vatàhaü kàyassa bhedà parammaraõà paranimmitavasavattãnaü devànaü sahabyataü upapajjeyyanti". So taü cittaü dahati, taü cittaü adhiññhàti taü cittaü bhàveti. Tassa taü cittaü hãne'dhimuttaü uttariü abhàvitaü tatrupapattiyà saüvattati. Ta¤ca kho sãlavato vadàmi no dussãlassa. Ijjhatàvuso sãlavato cetopaõidhi visuddhattà. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Paccàsãsati (machasaü) 2. Càtumahàràjikànaü (machasaü) [BJT Page 444] [\x 444/] Puna ca paraü àvuso idhekacco dànaü deti samaõassa và bràhmaõassa và annaü pànaü vatthaü yànaü màlàgandhavilepanaü seyyàvasathapadãpeyyaü. So yaü deti taü paccàsiüsati. Tassa sutaü hoti 'brahmakàyikà devà dãghàyukà vaõõavanto sukhabahulà'ti. Tassa evaü hoti "aho vatàhaü kàyassa bhedà parammaraõà brahmakàyikànaü devànaü sahabyataü upapajjeyyanti". So taü cittaü dahati, taü cittaü adhiññhàti, taü cittaü bhàveti. Tassa taü cittaü hãne'dhimuttaü uttariü abhàvitaü tatrupapattiyà saüvattati. Ta¤ca kho [PTS Page 260] [\q 260/] sãlavato vadàmi no dussãlassa. Vãtaràgassa no saràgassa. Ijjhatàvuso sãlavato cetopaõidhi visuddhattà. Aññha parisà: khattiyaparisà, bràhmaõaparisà, gahapatiparisà, samaõaparisà, càtummahàràjikaparisà, tàvatiüsaparisà, màraparisà, brahmaparisà. Aññha lokadhammà: làbho ca, alàbho ca, yaso ca, ayaso ca, nindà ca, pasaüsà ca, sukha¤ca, dukkha¤ca. Aññha abhibhàyatanàni: ajjhattaü råpasa¤¤i eko bahiddhà råpàni passati parittàni suvaõõadubbaõõàni. Tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤ã hoti. Idaü pañhamaü abhibhàyatanaü. Ajjhattaü aråpasa¤¤i eko bahiddhà rupàni passati appamàõàni suvaõõadubbaõõàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤ã hoti. Idaü dutiyaü abhibhàyatanaü. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati parittàni suvaõõadubbaõõàni, tàni abibhuyya jànàmi passàmãti evaü sa¤¤i he ti. Idaü tatiyaü abhibhàyatanaü. Ajjhattaü aråpasa¤¤i eko bahiddhà råpàni passati appamàõàni suvaõõadubbaõõàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤ã hoti. Idaü catutthaü abhibhàyatanaü. [BJT Page 446] [\x 446/] Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati nãlàni nãlavaõõàni nãlanidassanàni nãlanibhàsàni - seyyathàpi nàma ummàpupphaü nãlaü nãlavaõõaü nãlanidassanaü nãlanihàsaü seyyathà và pana taü vatthaü bàràõaseyyakaü ubhatobhàgavimaññhaü nãlaü nãlavaõõaü nãlanidassanaü nilanibhàsaü. Evamevaü ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati [PTS Page 261] [\q 261/] nãlàni nãlavaõõàni nãlanidassanàni nãlanibhàsàni. Tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤ã hoti. Idaü pa¤camaü abhibhàyatanaü. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati pãtàni pãtavaõõàni pãtanidassanàni pãtanibhàsàni - seyyathàpi nàma kaõikàrapupphaü pãtaü pãtavaõõaü pãtanidassanaü pãtanihàsaü. Seyyathà và pana taü vatthaü bàràõaseyyakaü ubhatobhàgavimaññhaü pãtaü pãtavaõõaü pãtanidassanaü pãtanibhàsaü. Evamevaü ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati pãtàni pãtavaõõàni pãtanidassanàni pãtanibhàsàni. Tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤ã hoti. Idaü jaññhaü abhibhàyatanaü. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati lohitakàni lohitakavaõõàni lohitakanidassàni lohitakanibhàsàni. Seyyathàpi nàma bandhujãvakapupphaü lohitakaü lohitakavaõõaü lohitakanidassanaü lohitakanibhàsaü. Seyyathà và pana taü vatthaü bàràõaseyyakaü ubhatobhàgavimaññhaü lohitakaü lohitakavaõõaü lohitakanidassanaü lohitakanibhàsaü. Evamevaü ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati lohitakàni lohitakavaõõàni lohitakanidassanàni lohitakanibhàsàni. Tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤ã hotã. Idaü sattamaü abhihàyatanaü. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passatã odàtàni odàtavaõõàni odàtanidassanàni odàtanibhàsàni. Seyyathàpi nàma osadhãtàrakà odàtà odàtavaõõà odàtanidassanà odàtanibhàsà. Seyyathà và pana taü vatthaü bàràõayeyyakaü ubhatobhàgavimaññhaü odàtaü odàtavaõõaü odàtanidassanaü odàtanibhàsaü. Evamevaü ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati odàtàni odàtavaõõàni odàtanidassanàni odàtanibhàsàni. Tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤ã hoti. Idaü aññhamaü abhibhàyatanaü. [BJT Page 448] [\x 448/] Aññha vimokkhà: råpã råpàni passati. Ayaü pañhamo vimokkho. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã [PTS Page 262] [\q 262/] bahiddhà råpàni passati. Ayaü dutiyo vimokkho. Subhanteva adhimutto hoti. Ayaü tatiyo vimokkho. Sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthagamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà ananto àkàso'ti àkàsàna¤càyatanaü upasampajja viharati. Ayaü catuttho vimokkho. Sabbaso àkàsànà¤càyatanaü samatikkamma anantaü vi¤¤àõanti vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja viharati. Ayaü pa¤camo vimokkho. Sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma 'natthiki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanaü upasampajja viharati. Ayaü chaññho vimokkho. Sabbaso àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü upasampajja viharati. Ayaü sattamo vimokkho. Sabbaso nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü samatikkamma sa¤¤àvedayita nirodhaü upasampajja viharati. Ayaü aññhamo vimokkho. Ime kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena aññha dhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Navakaü 15. Atthi kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena nava dhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katame nava? Nava àghàtavatthåni: anatthaü me acarã'ti àghàtaü bandhati, anatthaü me caratã'ti àghàtaü bandhati, anatthaü me carissatã'ti àghàtaü bandhati, piyassa me manàpassa anatthaü acarã'ti àghàtaü bandhati, piyassa me manàpassa anatthaü caratã'ti àghàtaü bandhati, piyassa me manàpassa anatthaü carissatã'ti àghàtaü bandhati, appiyassa me amanàpassa atthaü acarã'ti àghàtaü bandhati, appiyassa me amanàpassa atthaü caratã'ti àghàtaü bandhati, appiyassa me amanàpassa atthaü carissatã'ti àghàtaü bandhati. [BJT Page 450] [\x 450/] Nava àghàtapañivinayà: anatthaü me acarã'ti, taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti, anatthaü [PTS Page 263] [\q 263/] me caratã'ti taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti, anàtthaü me carissatã'ti taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti, piyassa me manàpassa anatthaü acarã'ti taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti, piyassa me manàpassa anatthaü caratã'ti taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti, piyassa me manàpassa anatthaü carissatã'ti taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti, appiyassa me amanàpassa atthaü acarã'ti taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti, appiyassa me amanàpassa atthaü caratã'ti taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti, appiyassa me amanàpassa atthaü carissatã'ti taü kutetthe labbhà ti àghàtaü pañivineti. Nava sattàvàsà: santàvuso, sattà nànattakàyà nànatta sa¤¤ino seyyathàpi manussà ekacce ca devà ekacce ca vinipàtikà. Ayaü pañhamo sattàvàso. Santàvuso, sattà nànàttakàyà ekattasa¤¤ino seyyathàpi devà brahmakàyikà pañhamàbhinibbattà. Ayaü dutiyo sattàvàso. Santàvuso, sattà ekattakàyà nànattasa¤¤ino seyyathàpi devà àbhassarà. Ayaü tatiyo sattàvàso. Santàvuso, sattà ekattakàyà ekattasa¤¤ino seyyathàpi devà subhakiõhà. Ayaü catuttho sattàvàso, Santàvuso, sattà asa¤¤ino appañisaüvedino seyyathàpi devà asa¤¤asattà.1 Ayaü pa¤camo sattàvàso. Santàvuso, sattà sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthagamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà ananto àkàso'ti àkàsàna¤càyatanåpagà. Ayaü chaññho sattàvàso. Sattàvuso, sattà sabbaso akàkàsàna¤càyatanaü samatikkamma anantaü vi¤¤ànaõanti vi¤¤àõa¤càyatanåpagà. Ayaü sattamo sattàvàso. - - - - - - - - - - - - - - 1. Asa¤¤isattà (syà, kam) [BJT Page 452] [\x 452/] Santàvuso, sattà sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanåpagà. Ayaü aññhamo sattàvàso. Santàvuso, sattà sabbaso àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanåpagà. Ayaü navamo sattàvàso. Nava akkhaõà asamayà brahmacariyavàsàya: [PTS Page 264] [\q 264/] idhàvuso, tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito, ayaü ca puggalo nirayaü upapanno hoti. Ayaü pañhamo akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. Puna ca paraü àvuso, tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho. Dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmi sugatappavedito. Ayaü ca puggalo tiracchànayoniü upapanno hoti. Ayaü dutiyo akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. Puna ca paraü àvuso, tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito. Ayaü ca puggalo pettivisayaü upapanno hoti. Ayaü tatiyo akkhaõo asamayo brahvacariyavàsàya. Puna ca paraü àvuso, tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito, ayaü ca puggalo asurakàyaü upapanno hoti. Ayaü catuttho akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya, Puna ca paraü àvuso, tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito, ayaü ca puggalo a¤¤ataraü dãghàyukaü devanikàyaü upapanno hoti. Ayaü pa¤camo akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. Puna ca paraü àvuso, tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito, ayaü ca puggalo paccantimesu janapadesu paccàjàto hoti milakkhesu1 avi¤¤àtàresu, yattha natthi gati bhikkhånaü bhikkhunãnaü upàsakànaü upàsikànaü. Ayaü chaññho akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. Puna ca paraü àvuso, tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito. Ayaü ca puggalo majjhimesu janapadesu paccàjàto hoti, so ca hoti micchàdiññhiko viparãtadassano natthi dinnaü, natthi yiññhaü, natthi hutaü, natthi sukañadukkañànaü2 kammànaü phalaü vipàko, natthi ayaü loko, natthi paro loko, [PTS Page 265] [\q 265/] natthi màtà, natthi pità, natthi sattà opapàtikà, natthi loke samaõabràhmaõà sammaggatà sammàpañipannà, ye imaü ca lokaü paraü ca lokaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedentã'ti. Ayaü sattamo akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. - - - - - - - - - - - - - - 1. Milakkhakesu (syà, kam) milakakhuùå (katthaci) 2. Sukatadukkatànaü (machasaü) [BJT Page 454] [\x 454/] Puna ca paraü àvuso, tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito. Ayaü ca puggalo majjhimesu janapadesu paccàjàto hoti. So ca hoti duppa¤¤o jaëo eëamugo na pañibalo subhàsitadubbhàsitànamatthama¤¤àtuü. Ayaü aññhamo akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. Puna ca paraü àvuso, tathàgato ca loke na uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca na desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito, ayaü ca puggalo majjhimesu janapadesu paccàjàto hoti so ca hoti pa¤¤avà ajaëo anelamugo pañibalo subhàsitadubbhàsitànamatthama¤¤àtuü. Ayaü navamo akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. Nava anupubbavihàrà: idhàvuso, bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã'ti taü tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthagamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà ananto àkàso'ti àkàsàna¤càyatanaü upasampajja viharati. Sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma anantaü vi¤¤àõanti vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja viharati. Sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma [PTS Page 266] [\q 266/] natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanaü upasampajja viharati. Sabbaso àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü upasampajja viharati. [BJT Page 456] [\x 456/] Sabbaso nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü samatikkamma sa¤¤àvedayitanirodhaü upasampajja viharati. Nava anupubbanirodhà: pañhamaü jhànaü samàpannassa kàmasa¤¤à niruddhà hoti, dutiyaü jhànaü samàpannassa vitakkavicàrà niràddhà honti, tatiyaü jhànaü samàpannassa pãti niruddhà hoti, catutthaü jhànaü samàpannassa assàsapassàsà niruddhà honti, àkàsàna¤càyatanaü samàpannassa råpasa¤¤à niruddhà hoti, vi¤¤àõa¤càyatanaü samàpannassa àkàsàna¤càyatanasa¤¤à niruddhà hoti, àki¤ca¤¤àyatanaü samàpannassa vi¤¤àõa¤càyatanasa¤¤à niruddhà hoti, nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü samàpannassa àki¤ca¤¤àyatanasa¤¤à niruddhà hoti, sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpannassa sa¤¤à ca vedanà ca niruddhà honti. Ime kho àvuso tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena nava dhammàsammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Dasakaü 16. Atthi kho àvuso, tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena dasa dhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü, tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànaü. Katame dasa: Dasa nàthakaraõà dhammà: idhàvuso, bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno anumattesu vajjesu bhayadassàvã, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Yaü àvuso bhikkhu [PTS Page 267] [\q 267/] sãlavà hoti, pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno anumattesu vajjesu bhayadassàvã, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu, ayampi dhammo nàthakaraõo. [BJT Page 458] [\x 458/] Puna ca paraü àvuso, bhikkhu bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo. Ye te dhammà àdikalyàõà majjhekalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthà sabya¤janà1 kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathàråpa'ssa dhammà bahussutà honti dhatà2 vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. Yampàvuso, bhikkhu bahussuto hoti vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà, ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso, bhikkhu kalyàõamitto hoti kalyàõasahàyo kalyàõasampavaïko. Yampàvuso, bhikkhu kalyàõamitto hoti kalyàõasahàyo kalyàõasampavaïko, ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso, bhikkhu suvaco hoti sovacassakaraõehi dhammehi samannàgato khamo padakkhiõaggàhã anussàniü. Yampàvuso, bhikkhu suvaco hoti sovacassakaraõehi dhammehi samannàgato khamo padakkhiõaggàhã anusàsaniü. Ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso, bhikkhu yàni tàni sabrahmacàrãnaü uccàvacàni kiükaraõãyàni, tattha dakkho hoti analaso tatråpàyàya vãmaüsàya samannàgato alaü kàtuü alaü saüvidhàtuü. Yampàvuso, bhikkhu yàni tàni sabrahmacàrãnaü uccàvacàni kiükaraõãyàni, tattha dakkho hoti analaso tatråpàyàya vãmaüsàya samannàgato alaü kàtuü alaü saüvidhàtuü, ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso, bhikkhu dhammakàmo hoti piyasamudàhàro abhidhamme abhivinaye uëàrapàmojjo. Yampàvuso, bhikkhu dhammakàmo hoti piyasamudàhàro abhidhamme ahivinaye uëàrapàmojjo, ayampi dhammo nàthakaraõo. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Sàtthaü sabya¤janaü [pts] syà, ) 2. Dhàtà (machasaü) [BJT Page 460] [\x 460/] Puna ca paraü [PTS Page 268] [\q 268/] àvuso, bhikkhu santuññho hoti itarãtarehi civarapiõóapàtasenàsanagilànappaccayabhesajjaparikkàrehi, yampàvuso, bhikkhu santuññho hoti itarãtarehi cãvarapiõóapàtasenàsanagilànappaccayabhesajjaparikkhàrehi ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso, bhikkhu àraddhaviriyo viharati akusalànaü dhammànaü pahànàya, kusalànaü dhammànaü upasampadàya, thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Yampàvuso, bhikkhu àraddhaviriyo virahati akusalànaü dhammànaü pahànàya, kusalànaü dhammànaü upasampadàya, thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu, ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso, bhikkhu satimà hoti paramena satinepakkena samannàgato cirakatampi cirabhàsitampi sarità anussarità. Yampàvuso, bhikkhu satimà hoti paramena satinepakkena samannàgato cirakatampi cirabhàsitampi sarità anussarità, ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu pa¤¤avà hoti udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà, yampàvuso, bhikkhu pa¤¤avà hoti udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammàdukkhakkhayagàminiyà, ayampi dhammo nàthakaraõo. Dasa kasiõàyatanàni: pañhavãkasiõameko1 sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü. âpokasinameko sa¤jànàti uddhaü adho tirayaü advayaü appamàõaü. Tejokasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü. Vàyokasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü. Nãlakasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü. Pãtakasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü. Lohitakasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü. Odàtakasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü. âkàsakasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü. Vi¤¤àõakasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü. - - - - - - - - - - - - - - 1. Pathavikasiõameko (machasaü) [BJT Page 462] [\x 462/] [PTS Page 269] [\q 269/] dasa akusalakammapathà: pàõàtipàto, adinnàdànaü, kàmesu micchàcàro, musàvàdo, pisuõà vàcà, pharusà vàcà, samphappalàpo, abhijjhà, byàpàdo, micchàdiññhi. Dasa kusalakammapathà: pàõàtipàtà veramaõã, adinnàdànà veramaõã, kàmesu micchàcàrà veramaõã, musàvàdà veramaõã, pisuõàya vàcàya veramaõã, pharusàya vàcàya veramaõã, sampappalàpà veramaõã, anabhijjhà, abyàpàdo, sammàdiññhi, Dasa ariyavàsà: idhàvuso, bhikkhu pa¤caïgavippahãno hoti chaëaïgasamannàgato ekàrakkho caturàpasseno panunnapaccekasacco samavayasaññhesano anàvilasaükappo passaddhakàyasaïkàro suvimuttacitto suvimuttapa¤¤o. Katha¤ca àvuso, bhikkhu pa¤caïgavippahãno hoti: idhàvuso, bhikkhuno kàmacchando pahãno hoti, byàpàdo pahãno hoti, thãnamiddhaü pahãnaü hoti, uddhaccakukkuccaü pahãnaü hoti, vicikicchà pahãnà hoti. Evaü kho àvuso bhikkhu pa¤caïgavippahãno hoti. Katha¤ca àvuso, bhikkhu jaëaïgasamannàgato hoti: idhàvuso, bhikkhu cakkhunà råpaü disvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno. Sotena saddaü sutvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno. Ghànena gandhaü ghàyitvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno. Jivhàya rasaü sàyitvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno. Kàyena phoññhabbaü phusitvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno. Manasà dhammaü vi¤¤àya neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno. Evaü kho àvuso bhikkhu chaëaïgasamannàgato hoti. Katha¤ca àvuso, bhikkhu ekàrakkho hoti: idhàvuso, bhikkhu satàrakkhena cetasà samannàgato hoti. Evaü kho àvuso, bhikkhu ekàrakkho hoti. [BJT Page 464] [\x 464/] [PTS Page 270] [\q 270/] katha¤ca àvuso, bhikkhu caturàpasseno hoti, idhàvuso, bhikkhu saïkhàyekaü parisevati, saïkhàyekaü adhivàseti, saïkhàyekaü vinodeti, saïkhàyekaü parivajjeti. Evaü kho àvuso, bhikkhu caturàpasseno hoti. Katha¤ca àvuso, bhikkhu panunnapaccekasacco hoti, idhàvuso, bhikkhuno yàni tàni puthuyamaõabràhmaõànaü puthupaccekasaccàni sabbàni tàni nunnàni honti panunnàni cattàni vantàni muttàni pahãnàni pañippassaddhàni. Evaü kho àvuso, bhikkhu panunnaü paccekasacco hoti. Katha¤càvuso, bhikkhu samavayasaññhesano hoti: idhàvuso bhikkhuno kàmesanà pahãnà hoti, bhavesanà pahãnà hoti, brahmacariyesanà pañippassaddhà hoti. Evaü kho àvuso, bhikkhu samavayasaññhesano hoti, Katha¤càvuso, bhikkhu anàvilasaïkappo hoti: idhàvuso, bhikkhuno kàmasaïkappo pahãno hoti, byàpàdasaïkappo pahãno hoti, vihiüsàsaükappo pahãno hoti. Evaü kho àvuso, bhikkhu anàvilasaïkappo hoti. Katha¤càvuso, bhikkhu passaddhakàyasaïkhàro hoti: idhàvuso, bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthagamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Evaü kho àvuso, bhikkhu passaddhakàya saïkhàro hoti. Katha¤càvuso, bhikkhu suvimuttacitto hoti: idhàvuso bhikkhuno ràgà cittaü vimuttaü hoti dosà cittaü vimuttaü hoti mohà cittaü vimuttaü hoti. Evaü kho àvuso, bhikkhu suvimuttacitto hoti. [BJT Page 466] [\x 466/] Katha¤càvuso bhikkhu suvimuttapa¤¤o hoti: idhàvuso, bhikkhu ràgo me pahãno ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvaü gato àyatiü anuppàdadhammoti pajànàti, doso me pahãno ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvaü [PTS Page 271] [\q 271/] gato àyatiü anuppàdadhammoti pajànàti, moho me pahãno ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvaü gato àyatiü anuppàdadhammoti pajànàti. Evaü kho àvuso bhikkhu suvimuttapa¤¤o hoti. Dasa asekkhà dhammà: asekkhà sammàdiññhi, asekkho sammàsaïkappo, asekkhà sammàvàcà, asekkho sammàkammanto, asekkho sammààjãvo, asekkho sammàvàyàmo, asekkhà sammàsati, asekkho sammàsamàdhi, asekkhaü sammà¤àõaü, asekkhà sammàvimutti. Ime kho àvuso, tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena dasa dhammà sammadakkhàtà. Tattha sabbeheva saïgàyitabbaü na vivaditabbaü. Yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitikaü. Tadassa bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànanti. 17. Atha kho bhagavà vuññhahitvà àyasmantaü sàriputtaü àmantesi: "sàdhu sàdhu sàriputta, sàdhu kho tvaü sàriputta, bhikkhunaü saïgãtipariyàyaü abhàsã"ti. Idamavoca àyasmà sàriputto. Samanu¤¤o satthà ahosi. Attamanà ca te bhikkhå àyasmato sàriputtassa bhàsitaü abhinandunti. Saïgãtisuttaü niññhitaü dasamaü. [BJT Page 468] [\x 468/] 34. [PTS Page 272] [\q 272/] dasuttarasuttaü 1. Evaü me sutaü: Ekaü samayaü bhagavà campàyaü viharati gaggaràya pokkharaõãyà tãre mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi. Tatra kho àyasmà sàriputto bhikkhå àmantesi: 'àvuso bhikkhavo'ti. 'âvuso'ti kho te bhikkhå àyasmato sàriputtassa paccassosuü. âyasmà sàriputto etadavoca: Dasuttaraü pavakkhàmi dhammaü nibbànapattiyà, Dukkhassantakiriyàya sabbaganthappamocanaü. Eko dhammo 2. Eko àvuso dhammo bahukàro, eko dhammo bhàvetabbo, eko dhammo pari¤¤eyyo, eko dhammo pahàtabbo, eko dhammo hànabhàgiyo, eko dhammo visesabhàgiyo, eko dhammo duppañivijjho, eko dhammo uppàdetabbo, eko dhammo abhi¤¤eyyo, eko dhammo sacchikàtabbo. Katamo eko dhammo bahukàro? Appamàdo kusalesu dhammesu ayaü eko dhammo bahukàro. Katamo eko dhammo bhàvetabbo? Kàyagatàsati sàtasahagatà. Ayaü eko dhammo bhàvetabbo. Katamo eko dhammo pari¤¤eyyo? Phasso sàsavo upàdàniyo. Ayaü eko dhammo pari¤¤eyyo. [BJT Page 470] [\x 470/] [PTS Page 273] [\q 273/] katamo eko dhammo pahàtabbo? Asmimàno, ayaü eko dhammo pahàtabbo. Katamo eko dhammo hànabhàgiyo? Ayoniso manasikàro. Ayaü eko dhammo hànabhàgiyo. Katamo eko dhammo visesabhàgiyo? Yoniso manasikàro. Ayaü eko dhammo visesabhàgiyo. Katamo eko dhammo duppañivijjho? ânantariko cetosamàdhi. Ayaü eko dhammo duppañivijjho. Katamo eko dhammo uppàdetabbo? Akuppaü ¤àõaü. Ayaü eko dhammo uppàdetabbo. Katamo eko dhammo abhi¤¤eyyo? Sabbe sattà àhàraññhitikà. Ayaü eko dhammo abhi¤¤eyyo. Katamo eko dhammo sacchikàtabbo? Akuppà cetovimutti. Ayaü eko dhammo sacchikàtabbo. Iti ime dasa dhammà bhåtà tacchà tathà avitathà ana¤¤athà sammà tathàgatena abhisambuddhà. Dvedhammà. 3. Dve dhammà bahukàrà, dve dhammà bhàvetabbà? Dve dhammà pari¤¤eyyà, dve dhammà pahàtabbà, dve dhammà hànabhàgiyà, dve dhammà visesabhàgiyà. Dve dhammà duppañivijjhà, dve dhammà uppàdetabbà, dve dhammà abhi¤¤eyyà, dve dhammà sacchikàtabbà. Katame dve dhammà bahukàrà? Sati ca sampaja¤¤aü ca. Ime dve dhammà bahukàrà. Katame dve dhammà bhàvatabbà? Samatho ca vipassanà ca. Ime dve dhammà bhàvetabbà. [BJT Page 472] [\x 472/] Katame dve dhammà pari¤¤eyyà? Nàma¤ca råpa¤ca. Ime dve dhammà pari¤¤eyyà. [PTS Page 274] [\q 274/] katame dve dhammà pahàtabbà? Avijjà ca bhavataõhà ca. Ime dve dhammà pahàtabbà. Katame dve dhammà hànabhàgiyà? Dovacassatà ca, pàpamittatà ca. Ime dve dhammà hànabhàgiyà. Katame dve dhammà visesabhàgiyà? Sovacassatà ca kalyàõamittatà ca. Ime dve dhammà visesabhàgiyà. Katame dve dhammà duppañivijjhà? Yo ca hetu yo ca paccayo sattànaü saükilesàya, yo ca hetu yo ca paccayo sattànaü visuddhiyà. Ime dve dhammà duppañivijjhà. Katame dve dhammà uppàdetabbà? Dve ¤àõàni khaye ¤àõaü anuppàde ¤àõaü. Ime dve dhammà uppàdetabbà. Katame dve dhammà abhi¤¤eyyà? Dve dhàtuyo: saïkhatà ca dhàtu, asaïkhatà ca dhàtu. Ime dve dhammà abhi¤¤eyyà. Katame dve dhammà sacchikàtabbà? Vijjà ca vimutti ca. Ime dve dhammà sacchikàtabbà. Iti ime vãsati dhammà bhåtà tacchà tathà avitathà ana¤¤athà sammà tathàgatena abhisambuddhà. Tayodhammà 4. Tayo dhammà bahukàrà, tayo dhammà bhàvetabbà, tayo dhammà bahukàrà, tayo dhammà bhàvetabbà, tayo dhammà pari¤¤ayyà, tayo dhammà pahàtabbà, tayo dhammà hànabhàgiyà, tayo dhammà visesabhàgiyà, tayo dhammà duppañivijjhà, tayo dhammà uppàdetabbà, tayo dhammà abhi¤¤eyyà, tayo dhammà sacchikàtabbà. Piñuva:474 Katame tayo dhammà bahukàrà? Sappurisasaüsevo, saddhammasavanaü dhammànudhammappañipatti. Ime tayo dhammà bahukàrà. Katame tayo dhammà bhàvetabbà? Tayo samàdhã: savitakkasavicàro samàdhi, avitakkavicàramatto samàdhi, avitakka avicàro samàdhi. Ime tayo dhammà bhàvetabbà. [PTS Page 275] [\q 275/] katame tayo dhammà pari¤¤eyyà? Tisso vedanà: sukhà vedanà, dukkhà vedanà, adukkhamasukhà vedànà. Ime tayo dhammà pari¤¤eyyà. Katame tayo dhammà pahàtabbà? Tisso taõhà: kàmataõhà, bhavataõhà, vibhavataõhà. Ime tayo dhammà pahàtabbà. Katame tayo dhammà hànabhàgiyà? Tãõi akusalamålàni: lobho akusalamålaü, doso akusalamålaü, moho akusalamålaü. Ime tayo dhammà hànabhàgiyà. Katame tayo dhammà visesabhàgiyà? Tãõi kusalamålàni: alobho kusalamålaü, adoso kusalamålaü, amoho kusalamålaü, ime tayo dhammà visesabhàgiyà. Katame tayo dhammà duppañivijjhà? Tisso nissaraõiyà dhàtuyo: kàmànametaü nissaraõaü yadidaü nekkhammaü, råpànametaü nissaraõaü yadidaü àruppaü, yaü kho pana ki¤ci bhåtaü saïkhataü pañiccasamuppannaü nirodho tassa nissaraõaü. Ime tayo dhammà duppañivijjhà. Katame tayo dhammà uppàdetabbà? Tãõi ¤àõàni. Atãtaüse ¤ànaü, anàgataüse ¤àõaü, paccuppannaüse ¤àõaü. Ime tayo dhammà uppàdetabbà. Katame tayo dhammà abhi¤¤eyyà? Tisso dhàtuyo: kàmadhàtu, råpadhàtu, aråpadhàtu. Ime tayo dhammà abhi¤¤eyyà. Katame tayo dhammà sacchikàtabbà? Tisso vijjà: pubbenivàsànussati¤àõaü vijjà, sattànaü cutåpapàte ¤àõaü vijjà, àsavànaü khaye ¤àõaü vijjà: ime tayo dhammà sacchikàtabbà. [BJT Page 476] [\x 476/] [PTS Page 276] [\q 276/] iti ime tiüsa dhammà bhåtà tacchà tathà avitathà ana¤¤athà sammà tathàgatena abhisambuddhà. Cattàro dhammà 5. Cattàro dhammà bahukàrà, cattàro dhammà bhàvetabbà cattàro dhammà pari¤¤eyyà, cattàro dhammà pahàtabbà, cattàro dhammà hànabhàgiyà, cattàro dhammà visesabhàgiyà, cattàro dhammà duppañivijjhà, cattàro dhammà uppàdetabbà, cattàro dhammà abhi¤¤eyyà, cattàro dhammà sacchikàtabbà. Katame cattàro dhammà bahukàrà? Cattàri cakkàni: patiråpadesavàso, sappurisåpanissayo,1 attasammàpaõidhi, pubbe ca katapu¤¤atà. Ime cattàro dhammà bahukàrà. Katame cattàro dhammà bhàvetabbà? Cattàro satipaññhànà: idhàvuso bhikkhu kàye kàyànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü, idhàvuso bhikkhu vedanà vedanàsupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü, idhàvuso bhikkhu citte cittànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü, idhàvuso bhikkhu dhammesu dhammànupassã viharati àtàpã sampajàno satimà vineyya loke abhijjhàdomanassaü. Ime cattàro dhammà bhàvetabbà. Katame cattàro dhammà pari¤¤eyyà? Cattàro àhàrà: kabalãkàro àhàro oëàriko và sukhumo và, phasso dutiyo, manosa¤cetanà tatiyà, vi¤¤àõaü catutthaü. Ime cattàro dhammà pari¤¤eyyà. Katame cattàro dhammà pahàtabbà? Cattàro oghà: kàmogho, bhavogho, diññhogho, avijjogho. Ime cattàro dhammà pahàtabbà. Katame cattàro dhammà hànabhàgiyà? Cattàro yogà: kàma yogo bhavayogo, diññhiyogo, avijjàyogo. Ime cattàro dhammà hànabhàgiyà. Katame cattàro dhammà visesabhàgiyà? Cattàro visaüyogà: kàmayogavisaüyogo, bhavayogavisaüyogo, diññhiyogavisaüyogo, avijjàyogavisaüyogo. Ime cattàro dhammà visesabhàgiyà. - - - - - - - - - - - - - - 1. Sappurisupassayo (sayà. Kam) [BJT Page 478] [\x 478/] [PTS Page 277] [\q 277/] katame cattàro dhammà duppañivijjhà? Cattàro samàdhiyo: hànabhàgiyo samàdhi, ñhitibhàgiyo samàdhi, visesabhàgiyo samàdhi, nibbedhabhàgiyo samàdhi. Ime cattaro dhammà duppañivijjhà. Katame cattàro dhammà uppàdetabbà? Cattàri ¤àõàni, dhamme ¤àõaü, anavaye ¤àõaü, pariye ¤àõaü, sammutiyà ¤àõaü. Ime cattàro dhammà uppàdetabbà. Katame cattàro dhammà abhi¤¤eyyà? Cattàri ariyasaccàni: dukkhaü ariyasaccaü, dukkhamudayo ariyasaccaü, dukkhanirodho ariyasaccaü, dukkhanirodhagàminãpañipadà ariyasaccaü. Ime cattàro dhammà abhi¤¤eyyà. Katame cattàro dhammà sacchikàtabbà? Cattàri sàma¤¤aphalàni: sotàpattiphalaü, sakadàgàmiphalaü, anàgàmiphalaü, arahattaphalaü. Ime cattàro dhammà sacchikàtabbà. Iti ime cattàrãsaü dhammà bhåtà tacchà tathà avitathà ana¤¤athà sammà tathàgatena abhisambuddhà. Pa¤ca dhammà 6. Pa¤ca dhammà bahukàrà, pa¤ca dhammà bhàvetabbà, pa¤ca dhammà pari¤¤eyyà, pa¤ca dhammà pahàtabbà, pa¤ca dhammà hànabhàgiyà, pa¤ca dhammà visesabhàgiyà. Pa¤ca dhammà duppañivijjhà, pa¤ca dhammà uppàdetabbà, pa¤ca dhammà abhi¤¤eyyà, pa¤ca dhammà sacchikàtabbà. Katame pa¤ca dhammà bahukàrà? Pa¤ca padhàniyaïgàni: idhàvuso bhikkhu saddho hoti saddahati tathàgatassa bodhiü; iti pi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti, appàbàdho hoti appàtaïko samavepàkiniyà gahaõiyà samannàgato nàtisãtàya nàccuõhàya majjhimàya padhànakkhamàya, asañho hoti amàyàvã yathàbhåtaü attànaü àvikattà satthari và vi¤¤åsu và sabrahmacàrãsu, àraddhaviriyo viharati akusalànaü dhammànaü pahànàya, kusalànaü dhammànaü upasampadàya thàmavà daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu, pa¤¤avà hoti udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammà dukkhakkhayagàminiyà. Ime pa¤ca dhammà bahukàrà. [BJT Page 480] [\x 480/] Katame pa¤ca dhammà bhàvetabbà? Pa¤caïgiko sammàsamàdhi; pãtipharaõatà, sukhapharaõatà, cetopharaõatà, [PTS Page 278] [\q 278/] àlokapharaõatà, paccavekkhaõanimittaü. Ime pa¤ca dhammà bhàvetabbà. Katame pa¤ca dhammà pari¤¤eyyà? Pa¤cupàdànakkhandhà: seyyathãdaü råpåpàdànakkhandho, vedanåpàdanakkhandho, sa¤¤åpàdànakkhandho, saïkhàråpàdànakkhandho, vi¤¤àõåpàdànakkhandho. Ime pa¤ca dhammà pari¤¤eyyà. Katame pa¤ca dhammà pahàtabbà? Pa¤ca nãvaraõàni: kàmacchandanãvaraõaü, byàpàdanãvaraõaü, thãnamiddhanãvaraõaü, uddhaccakukkuccanãvaraõaü, vicikicchànãvaraõaü. Ime pa¤ca dhammà pahàtabbà. Katame pa¤ca dhammà hànabhàgiyà? Pa¤ca cetokhãlà: idhàvuso bhikkhu satthari kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati yo so àvuso bhikkhu satthari kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. Tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccayà padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya, ayaü pañhamo cetokhãlo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu dhamme kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. Yo so àvuso bhikkhu dhamme kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. Tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Ayaü dutiyo cetokhãlo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu saïghe kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. Yo so àvuso bhikkhu satthari kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. Tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya, ayaü tatiyo cetokhãlo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu sikkhàya kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati. Tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Ayaü catuttho cetokhãlo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu sabuhmacàrãsu kupito hoti anattamano àhatacitto khãlajàto. Yo so àvuso bhikkhu sabrahmacàrãsu kupito hoti anattamano àhatacitto khãlajàto, tassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya. Yassa cittaü na namati àtappàya anuyogàya sàtaccàya padhànàya, ayaü pa¤camo cetokhãlo. Ime pa¤ca dhammà hànabhàgiyà. Katame pa¤ca dhammà visesabhàgiyà? Pa¤cindriyàni: saddhindriyaü, viriyindriyaü. Satindriyaü, samàdhindriyaü, pa¤¤indriyaü. Ime pa¤ca dhammà visesabhàgiyà. [BJT Page 482] [\x 482/] Katame pa¤ca dhammà duppañivijjhà? Pa¤canissàraõãyà dhàtuyo: idhàvuso, bhikkhuno kàme manasikaroto kàmesu cittaü na pakkhandati nappasãdati na santiññhati na vimuccati. Nekkhammaü kho panassa manasikaroto nekkhamme cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati, tassa taü cittaü sugataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü visaüyuttaü kàmehi. Yeca kàmappaccayà uppajjanti àsavà vighàtà pariëàhà mutto so tehi, na so taü vedanaü vedeti. Idamakkhàtaü kàmànaü nissaraõaü. Puna ca paraü àvuso, bhikkhuno byàpàdaü manasikaroto byàpàde cittaü na pakkhandati, nappasãdati na sanniññhati na vimuccati. Abyàpàdaü kho panassa manasikàroto abyàpàde cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sugataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü visaüyuttaü byàpàdena. Ye ca byàpàdapaccayà uppajjanti àsavà vighàtà pariëàhà, mutto so tehi, na so taü vedanaü vedeti. Idamakkhàtaü byàpàdassa nissaraõaü. Puna ca paraü àvuso, bhikkhuno vihesaü manasikaroto vihesàya cittaü na pakkhandati nappasãdati na santiññhati na vimuccati. Avihesaü kho panassa manasikaroto avihesàya cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sugataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü visaüyuttaü vihesàya. Ye ca vihesappaccà uppajjanti àsavà vighàtà pariëàhà, mutto so tehi, na so taü vedanaü vedeti. Idamakkhàtaü vihesàya nissaraõaü. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno råpe manasikàroto råpesu cittaü na pakkhandati nappasãdati na santiññhati na vimuccati. Aråpaü kho panassa manasikaroto aråpe cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sugataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü visaüyuttaü råpehi. Ye ca råpappaccayà uppajjanti àsavà vighàtà pariëàhà, mutto so tehi, na so taü vedanaü vedeti. Idamakkhàtaü råpànaü nissaraõaü. [BJT Page 484] [\x 484/] Puna ca paraü àvuso bhikkhuno sakkàyaü manasikaroto sakkàye cittaü na pakkhandati nappasãdati na santiññhati na vimuccati. Sakkàyanirodhaü kho panassa manasikaroto sakkàyanirodhe cittaü pakkhandati pasãdati santiññhati vimuccati. Tassa taü cittaü sugataü subhàvitaü suvuññhitaü suvimuttaü visaüyuttaü sakkàyena. Ye ca sakkàyappaccayà uppajjanti àsavà vighàtà pariëàhà, mutto so tehi. Na so taü vedanaü vedeti. Idamakkhàtaü sakkàyassa nissaraõaü. Ime pa¤ca dhammà duppañivijjhà. Katame pa¤ca dhammà uppàdetabbà? Pa¤ca ¤àõiko sammàsamàdhi. Ayaü samàdhi paccuppannasuko ceva àyati¤ca sukhavipàko'ti paccatta¤¤eva ¤àõaü uppajjati, ayaü samàdhi ariyo niràmiso'ti [PTS Page 279] [\q 279/] paccatta¤¤eva ¤àõaü uppajjati, ayaü samàdhi akàpurisasevito'ti paccatta¤¤eva ¤àõaü uppajjati, ayaü samàdhi santo paõãto pañippassaddhaladdho ekodibhàvàdhigato na saïkhàraniggayhavàritàvatoti1 paccatta¤¤eva ¤àõaü uppajjati, so kho panàhaü imaü samàdhiü sato'va samàpajjàmi, sato vuññhahàmã'ti paccatta¤¤eva ¤àõaü uppajjati. Ime pa¤ca dhammà uppàdetabbà. Katame pa¤ca dhammà abhi¤¤eyyà? Pa¤ca vimuttàyatanàni: idhàvuso bhikkhuno satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniko sabrahmacàrã. Yathà yathà àvuso bhikkhano satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniko sabrahmacàrã, tathà tathà so tasmiü dhamme atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Tassa atthapañisaüvedino dhammapañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati. Idaü pañhamaü vimuttàyatanaü. - - - - - - - - - - - - - - - 1. Sasaïkhàraniggayhavàritagato (machasà) [BJT Page 486] [\x 486/] Puna ca paraü àvuso bhikkhuno na heva kho satthà dhammaü deseti. A¤¤ataro và garuññhàniko sabrahmacàrã, api ca kho yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti. Yathà yathà àvuso bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti, tathà tathà so tasmiü dhamme atthappañisaüvedã ca hoti dhammappañisaüvedã ca. Tassa atthapañisaüvedino dhammapañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati. Idaü dutiyaü vimuttàyatanaü. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno na heva kho satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniko sabrahmacàrã, nàpi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti. Api ca kho yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti. Tathà tathàvuso bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti, tathà tathà so tasmiü dhamme atthapañisaüvedi ca hoti dhammappañisaüvedã ca. Tassa atthapañisaüvedino dhammapañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati. Idaü tatiyaü vimuttàyatanaü. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno na heva kho satthà dhammaü deseti a¤¤ataro và garuññhàniko sabrahmacàrã, nàpi yathà sutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti, nàpi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karoti, api ca kho yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicàreti manasànupekkhati. Yathà yathà àvuso bhikkhu yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicàreti manasànupekkhati, tathà tathà so tasmiü dhamme atthappañisaüvedã ca hoti dhammappañisaüvedã ca. Tassa atthapañisaüvedino dhammapañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati. Idaü catutthaü vimuttàyatanaü. [BJT Page 488] [\x 488/] Puna ca paraü àvuso bhikkhuno na heva kho satthà dhammaü desetã, a¤¤ataro và garuññhàniko sabrahmacàrã, nàpi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena paresaü deseti. Nàpi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü vitthàrena sajjhàyaü karotã, nàpi yathàsutaü yathàpariyattaü dhammaü cetasà anuvitakketi anuvicàreti manasànupekkhati. Api ca khvassa a¤¤ataraü samàdhinimittaü suggahitaü hoti sumanasikataü såpadhàritaü suppañividdhaü pa¤¤àya. Yathà yathà àvuso bhikkhuno a¤¤ataraü samàdhinimittaü suggahitaü hoti sumanasikataü såpadhàritaü suppañividdhaü pa¤¤àya. Tathà tathà so tasmiü dhamme atthapañisaüvedã ca hoti dhammapañisaüvedã ca. Tassa atthapañisaüvedino dhammapañisaüvedino pàmujjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati. Idaü pa¤camaü vimuttàyatanaü. Ime pa¤ca dhammà abhi¤¤eyyà. Katame pa¤ca dhammà sacchikàtabbà? Pa¤ca dhammakkhandhà: sãlakkhandho, samàdhikkhandho, pa¤¤àkkhandho, vimuttikkhandho, vimutti¤àõadassanakkhandho. Ime pa¤ca dhammà sacchikàtabbà. Iti ime pa¤¤àsa dhammà bhåtà tacchà tathà avitathà ana¤¤athà sammà tathàgatena abhisambuddhà. Cha dhammà 7. Cha dhammà bahukàrà, cha dhammà bhàvetabbà, cha dhammà pari¤¤eyyà, cha dhammà pahàtabbà, cha dhammà hànabhàgiyà, cha dhammà visesabhàgiyà. Cha dhammà duppañivijjhà, cha dhammà uppàdetabbà, cha dhammà abhi¤¤eyyà, cha dhammà sacchikàtabbà. Katame cha dhammà bahukàrà? Cha sàrànãyà dhammà: idhàvuso bhikkhuno mettaü kàyakammaü [PTS Page 280] [\q 280/] paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu àvi ceva raho ca. Ayampi dhammo sàrànãyo piyakaraõo garukaraõo saïgahàya avivàdàya avihesàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. [BJT Page 490] [\x 490/] Puna ca paraü àvuso bhikkhuno mettaü vacãkammaü paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu àvi ceva raho ca. Ayampi dhammo sàrànãyo piyakaraõo garukaraõo saïgahàya avivàdàya avihesàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno mettaü manokammaü paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu àvi ceva raho ca. Ayampi dhammo sàrànãyo piyakaraõo garukaraõo saïgahàya avivàdàya avihesàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. Puna ca paraü àvuso bhikkhu ye te làbhà dhammikà dhammaladdhà antamaso pattapariyàpannamattampã tathàråpehi làbhehi appañivibhattabhogã hoti sãlavantehi sabrahmacàrãhi sàdhàraõabhogã. Ayampi dhammo sàràniyo piyakaraõo garukaraõo saïgahàya avivàdàya avihesàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. Puna ca paraü àvuso bhikkhu yàni tàni sãlàni akhaõóàni acchiddàni asabalàni akammàsàni bhujissàni vi¤¤åppasatthàni aparàmaññhàni samàdhisaüvattanikàni, tathàråpesu sãlesu sãlasàma¤¤agato viharati sabrahmacàrãhi àviceva raho ca. Ayampi dhammo sàràõãyo piyakaraõo garukaraõo saïgahàya avivàdàya avihesàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. Puna ca paraü àvuso bhikkhu yà'yaü diññhi ariyà niyyànikà niyyàti takkarassa sammà dukkhakkhayàya, tathàråpàya diññhiyà diññhisàma¤¤agato viharati sabrahmacàrãhi àvi ceva raho ca. Ayampi dhammo sàrànãyo piyakaraõo garukarano saïgahàya avivàdàya avihesàya sàmaggiyà ekãbhàvàya saüvattati. Ime cha dhammà bahukàrà, Katame cha dhammà bhàvetabbà? Cha anussatiññhànini: buddhànussati, dhammànussati, saïghànussati, sãlànussati, càgànussati, devatànussati. Ime cha dhammà bhàvetabbà. Katame cha dhammà pari¤¤eyyà? Cha ajjhattikàni àyatanàni: cakkhàyatanaü, sotàyatanaü, ghànàyatanaü, jivhàyatanaü, kàyàyatanaü, manàyatanaü. Ime cha dhammà pari¤¤eyyà. [BJT Page 492] [\x 492/] Katame cha dhammà pahàtabbà? Cha taõhàkàyà, råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà. Ima cha dhammà pahàtabbà. Katame cha dhammà hànabhàgiyà? Cha agàravà: idhàvuso bhikkhu satthari agàravo viharati appatissavo, dhamme agàravo viharati appatissavo, saïghe agàravo viharati appatissavo, sikkhàya agàravo viharati appatissavo, appamàde agàravo viharati appatissavo, pañisanthàre agàravo viharati appatissavo, ime cha dhammà hànabhàgiyà. Katame cha dhammà visesabhàgiyà? Cha gàravà: idhàvuso bhikkhu satthari sagàravo viharati sappatissavo, dhamme sagàravo viharati sappatissavo, saïghe sagàravo viharati sappatissavo, sikkhàya sagàravo viharati sappatissavo, appamàde sagàravo viharati sappatissavo, pañisanthàre sagàravo viharati sappatissavo. Ime cha dhammà visesabhàgiyà. Katame cha dhammà duppañivijjhà? Cha nissaraõiyà dhàtuyo: idhàvuso, bhikkhu evaü vadeyya: mettà hi kho me àvuso, cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànãkatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me byàpàdo cittaü pariyàdàya tiññhatã'ti, so 'mà hevanti'ssa vacanãyo, mà'yasmà evaü avaca, mà bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu bhagavato abbhakkhànaü, na hi bhagavà evaü vadeyya. Aññhànametaü àvuso anavakàso, yaü mettàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànãkatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya, atha ca panassa byàpàdo cittaü pariyàdàya ñhassatã'ti netaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü hetaü àvuso byàpàdassa yadidaü mettàcetovimutti. [BJT Page 494] [\x 494/] Idha panàvuso, bhikkhu evaü vadeyya: karuõàhi kho me àvuso cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànãkatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me vihesà cittaü pariyàdàya tiññhatã'ti, so 'mà hevanti'ssa vacanãyo, mà'yasmà evaü avaca, mà bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu bhagavato abbhakkhànaü, na hi bhagavà evaü vadeyya. Aññhànametaü àvuso anavakàso yaü karuõàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànãkatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya, atha ca panassa vihesà cittaü pariyàdàya ñhassatã'ti netaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü hetaü àvuso, vihesàya yadidaü karuõà cetovimutti. Idhàvuso, bhikkhu evaü vadeyya: mudità hi kho me àvuso cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànãkatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me arati cittaü pariyàdàya tiññhatã'ti, so 'mà hevanti'ssa vacanãyo, mà'yasmà evaü avaca, mà bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu bhagavato abbhakkhànaü, na hi bhagavà evaü vadeyya. Aññhànametaü àvuso anavakàso yaü muditàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànãkatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya, atha ca panassa mudità cittaü pariyàdàya ñhassatã'ti netaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü hetaü àvuso aratiyà yadidaü mudità cetovimutti. Idha pana àvuso, bhikkhu evaü vadeyya: upekkhàhi kho me àvuso cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànãkatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me ràgo cittaü pariyàdàya tiññhatã'ti, so 'mà hevanti'ssa vacanãyo, mà'yasmà evaü avaca, mà bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu bhagavato abbhakkhànaü, na hi bhagavà evaü vadeyya. Aññhànametaü àvuso anavakàso yaü upekkhàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànãkatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya, atha ca panassa ràgo cittaü pariyàdàya ñhassatã'ti netaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü hetaü àvuso ràgassa yadidaü upekkhà cetovimutti. Idha panàvuso, bhikkhu evaü vadeyya: animittà hi kho me àvuso cetovimutti bhàvità bahulãkatà yànãkatà vatthukatà anuññhità paricità susamàraddhà, atha ca pana me taü nimittànusàrã ¤àõaü hotã'ti, so 'mà hevanti'ssa vacanãyo, mà'yasmà evaü avaca, mà bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu bhagavato abbhakkhànaü, na hi bhagavà evaü vadeyya. Aññhànametaü àvuso anavakàso yaü animittàya cetovimuttiyà bhàvitàya bahulãkatàya yànãkatàya vatthukatàya anuññhitàya paricitàya susamàraddhàya, atha ca panassa animitto cittaü pariyàdàya ñhassatã'ti netaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü hetaü àvuso sabbanimittànaü yadidaü animittà cetovimutti. [BJT Page 496] [\x 496/] Idha pana àvuso, bhikkhu evaü vadeyya: asmã'ti kho me vigataü, ayamahasmã'ti na samanupassàmi. Atha ca pana me vicikicchà kathaükathàsallaü cittaü pariyàdàya tiññhatã'ti. So 'mà hevanti'ssa vacanãyo, mà'yasmà evaü avaca, mà bhagavantaü abbhàcikkhi, na hi sàdhu bhagavato abbhakkhànaü. Na hi bhagavà evaü vadeyya. Aññhànametaü àvuso, anavakàso, yaü asmã'ti vigate ayamahamasmã'ti asamanupassato, atha ca panassa vicikicchà kathaükathàsallaü cittaü pariyàdàya ñhassatã'ti, netaü ñhànaü vijjati. Nissaraõaü hetaü àvuso vicikicchà kathaükathàsallassa, yadidaü asmã'ti mànassa samugghàto. Ime cha dhammà duppañivijjhà. [PTS Page 281] [\q 281/] Katame cha dhammà uppàdetabbà? Cha satatavihàrà: idhàvuso bhikkhu cakkhunà råpaü disvà neva sumano hoti na dummano. Upekkhako ca viharati sato sampajàno. Sotena saddaü sutvà neva sumano hoti na dummano. Upekkhako ca viharati sato sampajàno. Ghànena gandhaü ghàyitvà neva sumano hoti na dummano. Upekkhako ca viharati sato sampajàno. Jivhàya rasaü sàyitvà neva sumano hoti na dummano. Upekkhako ca viharati sato sampajàno. Kàyena phoññhabbaü phusitvà neva sumano hoti na dummano. Upekkhako ca viharati sato sampajàno. Manasà dhammaü vi¤¤àya neva sumano hoti na dummano. Upekkhako ca viharati sato sampajàno. Ime cha dhammà uppàdetabbà. Katame cha dhammà abhi¤¤eyyà? Ca anuttariyàni: dassànànuttariyaü, savaõànuttariyaü, làbhànuttariyaü, sikkhànuttariyaü, pàricariyànuttariyaü, anussatànuttariyaü. Ime dhammà abhi¤¤eyyà. Katame cha dhammà sacchikàtabbà? Cha abhi¤¤à: idhàvuso, bhikkhu anekavihitaü iddhividhaü paccanuhoti eko'pi hutvà bahudhà hoti, bahudhà'pi hutvà eko hoti, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóhaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati, seyyathàpi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimujja karoti, seyyathà pi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü, àkàse'pi pallaïkena khamati seyyathàpi pakkhisakuõo. Imepi candima suriye evaü mahiddhike evaü mahànubhàve pàõinà parimasati parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. Dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti. Dibbe ca mànuse ca ye dåre santike và parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti. Saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti. Vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti. Vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü và cittanti pajànàti. Vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü và cittanti pajànàti. Amahaggataü và cittaü amahaggataü và cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti. Savuttaraü và cittaü savuttaraü cittanti pajànàti. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti. Avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, seyyathãdaü ekampi jàtiü, dve'pi jàtiyo, tisso'pi jàtiyo, catasso'pi jàtiyo, pa¤ca'pi pi jàtiyo, dasa'pi pi jàtiyo, vãsampi jàtiyo, tiüsampi jàtiyo, cattàëãsampi jàtiyo, pa¤¤àsampi jàtiyo, jàtisatampi, jàtisahassampi, jàtisatasahassampi, anekàni'pi jàtisatàni anekàni'pi jàtisahassàni, anekàni'pi jàtisatasahassàni, aneke'pi saüvaññakappe, aneke'pi vivaññakappe, aneke'pi saüvaññavivaññakappe: amutràsiü evannàmo evaü gotto evaü vaõõo evamàhàro evaü sukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra udapàdiü. Tatràpàsiü evaü nàmo evaü gotto evaü vaõõo evamàhàro evaü sukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno"ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàya duccaritena samannàgatà vacã duccaritena samannàgatà mano duccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhi kamma samàdànà, te kàyassabhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinãpàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà, vacãsucaritena samannàgatà, mano sucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikamma samàdànà, te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannàti, iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. âsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ime cha dhammà sacchikàtabbà. [BJT Page 498] [\x 498/] Iti ime saññhi dhammà bhåtà tacchà tathà avitatà ana¤¤athà sammà tathàgatena abhisambuddhà. Sattadhammà 8. [PTS Page 282] [\q 282/] satta dhammà bahukàrà, satta dhammà bhàvetabbà, satta dhammà pari¤¤eyyà, satta dhammà pahàtabbà, satta dhammà hànabhàgiyà, satta dhammà visesabhàgiyà, satta dhammà duppañivijjhà, satta dhammà uppàdetabbà, sattadhammà abhi¤¤eyyà, satta dhammà sacchikàtabbà. Katame satta dhammà bahukàrà? Satta ariyadhanàni: saddhàdhanaü, sãladhanaü, hiridhanaü, ottappadhanaü, sutadhanaü, càgadhanaü, pa¤¤àdhanaü. Ime satta dhammà bahukàrà. Katame satta dhammà bhàvetabbà? Sattasambojjhaïgà: satisambojjhaïgo, dhammavicayasambojjhaïgo, viriyasambojjhaïgo, pãtisambojjhaïgo, passaddhisambojjhaïgo, samàdhisambojjhaïgo, upekkhàsambojjhaïgo. Ime satta dhammà bhàvetabbà. Katame satta dhammà pari¤¤eyyà? Satta vi¤¤àõaññhitiyo: sattàvuso sattà nànattakàyà nànàttasa¤¤ino, seyyathàpi manussà ekacco ca devà ekacco ca vinipàtikà. Ayaü pañhamà vi¤¤àõaññhiti. Santàvuso sattà nànattakàyà ekattasa¤¤ino, seyyathàpi devà brahmakàyikà pañhamàbhinibbattà, ayaü dutiyà vi¤¤àõaññhiti. Santàvuso sattà ekattakàyà nànattasa¤¤ino, seyyathàpi devà àbhassarà. Ayaü tatiyà vi¤¤àõaññhiti. Santàvuso sattà ekattakàyà ekattasa¤¤ino, seyyathàpi devà subhakiõhà. Ayaü catutthà vi¤¤àõaññhiti. Santàvuso sattà sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamma pañighasa¤¤ànaü atthagamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà ananto àkàso'ti àkàsàna¤càyatanåpagà. Ayaü pa¤camã vi¤¤àõaññhiti. [BJT Page 500] [\x 500/] Santàvuso sattà sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma anantaü vi¤¤àõanti vi¤¤àõa¤càyatanåpagà. Ayaü chaññhà Vi¤¤àõaññhiti. Santàvuso sattà sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanåpagà. Ayaü sattamã vi¤¤àõaññhiti. Ime satta dhammà pari¤¤eyyà. Katame satta dhammà pahàtabbà? Sattànusayà: kàmaràgànusayo, pañighànusayo, diññhànusayo, vicikicchànusayo, mànànusayo, bhavaràgànusayo, avijjànusayo. Ime satta dhammà pahàtabbà. Katame satta dhammà hànabhàgiyà? Satta asaddhammà: idhàvuso bhikkhu assaddho hoti, ahiriko hoti, anottappã hoti, appassuto hoti, kusãto hoti, muññhassati hoti, duppa¤¤o hoti. Ime satta dhammà hànabhàgiyà. Katame satta dhammà visesabhàgiyà? Satta saddhammà: idhàvuso bhikkhu saddho hoti, hirimà hoti, ottappã hoti, bahussuto hoti, àraddhaviriyo hoti, upaññhitasati hoti, pa¤¤avà hoti. Ime satta dhammà visesabhàgiyà. [PTS Page 283] [\q 283/] katame satta dhammà duppañivijjhà? Satta sappurisadhammà: idhàvuso bhikkhu dhamma¤¤å ca hoti, attha¤¤åca, atta¤¤å ca, matta¤¤å ca kàla¤¤å ca, parisa¤¤å ca, puggala¤¤å ca. Ime satta dhammà duppañivijjhà. Katame satta dhammà uppàdetabbà? Satta sa¤¤à: aniccasa¤¤à, anattasa¤¤à, asubhasa¤¤à, àdãnavasa¤¤à, pahàõasa¤¤à, viràgasa¤¤à, nirodhasa¤¤à. Ime satta dhammà uppàdetabbà. 8 [BJT Page 502] [\x 502/] Katame satta dhammà abhi¤¤eyayà? Satta niddasavatthåni: idhàvuso bhikkhu sikkhàsamàdàne tibbachando hoti àyati¤ca sikkhàsamàdàne avigatapemo, dhammanisantiyà tibbachando hoti àyati¤ca dhammanisantiyà avigatapemo, icchàvinaye tibbachando hoti àyati¤ca icchàvinaye avigatapemo, pañisallàne tibbachando hoti àyati¤ca pañisallàne avigatapemo, viriyàrambhe tibbachando hoti àyati¤ca viriyàrambhe avigatapemo, satinepakke tibbachando hoti àyati¤ca satinepakke avigatapemo, diññhipañivedhe tibbachando hoti àyati¤ca diññhipañivedhe avigatapemo, ime satta dhammà abhi¤¤eyyà. Katame satta dhammà sacchikàtabbà? Satta khãõàsavabalàni: idhàvuso khãõàsavassa bhikkhuno aniccato sabbe saïkhàrà yathàbhåtaü sammappa¤¤àya sudiññhà honti, yampàvuso khãõàsavassa bhikkhuno aniccato sabbe saïkhàrà yathàbhåtaü sammappa¤¤àya sudiññhà honti, idampi khãõàsavassa bhikkhuno balaü hoti, yaü balaü àgamma khãõàsavo bhikkhu àsavànaü khayaü pañijànàti, 'khãõà me àsavà'ti. Puna ca paraü àvuso khãõàsavassa bhikkhuno aïgàrakàsåpamà kàmà yathàbhåtaü sammappa¤¤àya sudiññhà honti. Yampàvuso khãõàsavassa bhikkhuno aniccato sabbe saïkhàrà yathàbhåtaü sammappa¤¤àya sudiññhà honti, idampi khãõàsavassa bhikkhuno balaü hoti, yaü balaü àgamma khãõàsavo bhikkhu àsavànaü khayaü pañijànàti, 'khãõà me àsavà'ti. Puna ca paraü àvuso khãõàsavassa bhikkhuno viveka nintaü cittaü hoti vivekapoõaü vivekapabbhàraü vivekaññhaü nekkhammàbhirataü vyantibhåtaü sabbaso àsavaññhàniyehi dhammehi. Yampàvuso khãõàsavassa bhikkhuno aniccato sabbe saïkhàrà yathàbhåtaü sammappa¤¤àya sudiññhà honti, idampi khãõàsavassa bhikkhuno balaü hoti, yaü balaü àgamma khãõàsavo bhikkhu àsavànaü khayaü pañijànàti, 'khãõà me àsavà'ti. Puna ca paraü àvuso khãõàsavassa bhikkhuno cattàro satipaññhànà bhàvità honti [PTS Page 284] [\q 284/] subhàvità. Yampàvuso khãõàsavassa bhikkhuno aniccato sabbe saïkhàrà yathàbhåtaü sammappa¤¤àya sudiññhà honti, idampi khãõàsavassa bhikkhuno balaü hoti, yaü balaü àgamma khãõàsavo bhikkhu àsavànaü khayaü pañijànàti, 'khãõà me àsavà'ti. Puna ca paraü àvuso khãõàsavassa bhikkhuno pa¤cindriyàni bhàvitàni honti subhàvitàni. Yampàvuso khãõàsavassa bhikkhuno aniccato sabbe saïkhàrà yathàbhåtaü sammappa¤¤àya sudiññhà honti, idampi khãõàsavassa bhikkhuno balaü hoti, yaü balaü àgamma khãõàsavo bhikkhu àsavànaü khayaü pañijànàti, 'khãõà me àsavà'ti. [BJT Page 504] [\x 504/] Puna ca paraü àvuso khãõàsavassa bhikkhuno satta bojjhaïgà bhàvità honti subhàvità. Yampàvuso khãõàsavassa bhikkhuno aniccato sabbe saïkhàrà yathàbhåtaü sammappa¤¤àya sudiññhà honti, idampi khãõàsavassa bhikkhuno balaü hoti, yaü balaü àgamma khãõàsavo bhikkhu àsavànaü khayaü pañijànàti, 'khãõà me àsavà'ti. Puna ca paraü àvuso khãõàsavassa bhikkhuno ariyo aññhaïgiko maggo bhàvito hoti subhàvito. Yampàvuso khãõàsavassa bhikkhuno ariyo aññhaïgiko maggo bhàvito hoti subhàvito. Idampi khãõàsavassa bhikkhuno balaü hoti, yaü balaü àgamma khãõàsavo bhikkhu àsavànaü khayaü pañijànàti, 'khãõà me àsavà'ti. Ime satta dhammà sacchikàtabbà. Iti me sattati dhammà bhåtà tacchà tathà avitathà ana¤¤athà sammà tathàgatena abhisambuddhà. Aññha dhammà 9. Aññha dhammà bahukàrà, aññha dhammà bhàvetabbà, aññha dhammà pari¤¤eyyà, aññha dhammà pahàtabbà, aññha dhammà hànabhàgiyà, aññha dhammà visesabhàgiyà, aññha dhammà duppañivijjhà, aññha dhammà uppàdetabbà, aññha dhammà abhi¤¤eyyà, aññha dhammà sacchikàtabbà. Katame aññha dhammà bahukàrà? Aññha hetu aññha paccayà àdibrahmacariyikàya pa¤¤àya appañiladdhàya pañilàbhàya pañiladdhàya bhiyyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà saüvattanti. Katame aññha: Idhàvuso bhikkhu satthàraü và upanissàya viharati a¤¤ataraü và garuññhàniyaü sabrahmacàraü, yatthassa tibbaü hirottappaü paccupaññhitaü hoti, pema¤ca gàravo ca. Ayaü pañhamo hetu, pañhamo paccayo àdibrahmacariyikàya pa¤¤àya appañiladdhàya [PTS Page 285] [\q 285/] pañilàbhàya pañiladdhàya bhiyyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà saüvattati. Taü kho pana satthàraü upanissàya viharati a¤¤ataraü và garuññhàniyaü sabrahmacàriü yatthassa tibbaü hirottappaü paccupaññhitaü hoti pemaü ca gàravo ca, te kàlena kàlaü upasaïkamitvà paripucchati paripa¤hati. Idaü bhante kathaü? Imassa ko attho'ti? Tassa te àyasmanto avivañaü ceva vivaranti, anuttànikata¤ca uttànãkaronti, anekavihitesu ca kaïkhàñhànãyesu dhammesu kaïkhaü pañivinodenti. Ayaü dutiyo hetu dutiyo paccayo àdibrahmacariyikàya pa¤¤àya appañiladdhàya pañilàbhàya pañiladdhàya bhiyyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà saüvattati. [BJT Page 506] [\x 506/] Taü kho pana dhammaü sutvà dvayena våpakàsena sampàdeti kàyavåpakàsena ca cittavåpakàsena ca. Ayaü tatiyo hetu tatiyo paccayo àdibrahmacariyikàya pa¤¤àya appañiladdhàya pañilàbhàya pañiladdhàya bhiyyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà saüvattati. Puna ca paraü àvuso bhikkhu sãlavà hoti, pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno, anumattesu vajjesu bhayadassàvã, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Ayaü catuttho paccayo àdibrahmacariyikàya pa¤¤àya appañiladdhàya pañilàbhàya pañiladdhàya bhiyyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà saüvattati. Puna ca paraü àvuso bhikkhu bahussuto hoti sutadharo sutasananicayo. Ye te dhammà àdikalyàõà majjhekalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthà sabya¤janà kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyà abhivadanti, tathàråpà'ssa dhammà bahussutà honti dhatà vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. Ayaü pa¤camo hetu pa¤camo paccayo àdibrahmacariyikàya pa¤¤àya appañiladdhàya pañilàbhàya pañiladdhàya bhiyyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà saüvattati. Puna ca paraü àvuso bhikkhu àraddhaviriyo viharati akusalànaü dhammànaü pahàõàya, kusalànaü dhammànaü upasampadàya, thàmavaü daëhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Ayaü [PTS Page 286] [\q 286/] chaññho hetu chaññho paccayo àdibrahmacariyikàya pa¤¤àya appañiladdhà pañilàbhàya pañiladdhàya bhiyyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà saüvattati. Puna ca paraü àvuso bhikkhu satimà hoti paramena sati nepakkena samannàgato cirakatampi cirabhàsitampi sarità anussarità. Ayaü sattamo hetu sattamo paccayo àdibrahmacariyikàya pa¤¤àya appañiladdhàya pañilàbhàya pañiladdhàya bhiyyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà saüvattati. [BJT Page 508] [\x 508/] Puna ca paraü àvuso bhikkhu pa¤casupàdànakkhandhesu udayabbayànupassã virahati iti råpaü, iti råpassa samudayo, iti råpassa atthaügamo, iti vedanà iti vedanàya samudayo, iti vedanàya atthaügamo. Iti sa¤¤à, itisa¤¤àya samudayo, iti sa¤¤àya atthaügamo, iti saïkhàrà, iti saïkhàrànaü samudayo, iti saïkhàrànaü atthaügamo. Iti vi¤¤àõaü, iti vi¤¤àõassa samudayo, iti vi¤¤àõassa atthaügamo'ti. Ayaü aññhamo hetu aññhamo paccayo àdibrahmacariyikàya pa¤¤àya appañiladdhàya pañilàbhàya pañiladdhàya bhiyyobhàvàya vepullàya bhàvanàya pàripåriyà saüvattati. Ime aññha dhammà bahåkàrà. Katame aññha dhammà bhàvetabbà? Ariyo aññhaïgiko maggo Seyyathãdaü: sammàdiññhi, sammàsaükappo, sammàvàcà, sammà kammanto, sammààjãvo, sammàvàyàmo, sammàsati sammàsamàdhi. Ime aññhadhammà bhàvetabbà. Katame aññha dhammà pari¤¤eyyà? Aññha lokadhammà: làbho ca, alàbho ca, ayaso ca, yaso ca, nindà ca, pasaüsà ca, sukhaü ca, dukkhaü ca. Ime aññha dhammà pari¤¤eyyà. Katame aññha dhammà pahàtabbà? Aññhamicchattà: [PTS Page 287] [\q 287/] micchàdiññhi, micchàsaükappo, micchàvàcà, micchàkammanto, micchààjãvo, micchàvàyàmo, micchàsati, micchàsamàdhi. Ime aññha dhammà pabàtabbà. Katame aññha dhammà hànabhàgiyà? Aññha kusãtavatthåni: idhàvuso bhikkhunà kammaü kàtabbaü hoti. Tassa evaü hoti: kammaü kho me kàtabbaü bhavissati, kammaü kho pana me karontassa kàyo kilamissati, handàhaü nipajjàmã'ti. So nipajjati, na viriyaü àrabhati appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü pañhamaü kusãtavatthu. [BJT Page 510] [\x 510/] Puna ca paraü àvuso bhikkhunà kammaü kataü hoti. Tassa evaü hoti: ahaü kho kammaü akàsiü, kammaü kho pana me karontassa kàyo kilanto, handàhaü nipajjàmã'ti. So nipajjati, na viriyaü àrabhati appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü dutiyaü kusãtavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhunà maggo gantabbo hoti, tassa evaü hoti: maggo kho me gantabbo bhavissati, maggaü kho pana me gacchantassa kàyo kilamissati, handàhaü nipajjàmã'ti. So nipajjati, na viriyaü àrabhati, appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü tatiyaü kusãtavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhunà maggo gato hoti, tassa evaü hoti: ahaü kho maggaü agamàsiü, maggaü kho pana me gacchantassa kàyo kilamissati, handàhaü nipajjàmã'ti. So nipajjati, na viriyaü àrabhati, appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü catutthaü kusãtavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhu gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto na labhati låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü. Tassa evaü hoti: "ahaü kho gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto nàlatthaü låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü, tassa me kàyo kilanto akamma¤¤o, handàhaü nipajjàmã"ti so nipajjati, na viriyaü àrabhati, appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü pa¤camaü kusãtavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhu gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto labhati låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü. Tassa evaü hoti: "ahaü kho gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto alatthaü låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü, tassa me kàyo garuko akamma¤¤o màsàcitaü ma¤¤e. Handàhaü nipajjàmã"ti so nipajjati, na viriyaü àrabhati, appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü chaññhaü kusãtavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno uppanno hoti appamattako àbàdho, tassa evaü hoti: uppanno kho me ayaü appamattako àbàdho, atthi kappo nipajjituü, handàhaü nipajjàmã'ti so nipajjati, na viriyaü àhabhati, appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü sattamaü kusãtavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhu gilànà vuññhito hoti, aciravuññhito gela¤¤à, tassa evaü hoti: 'ahaü kho gilànà vuññhito, aciravuññhito gela¤¤à, tassa me kàyo dubbalo akamma¤¤o, atthi kappo nipajjituü, handàhaü nipajjàmã'ti so nipajjati, na viriyaü àrabhati, appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü aññhamaü kusãtavatthu. Ime aññha dhammà hànabhàgiyà. [BJT Page 512] [\x 512/] Katame aññha dhammà visesabhàgiyà? Aññha àrambhavatthåni: idhàvuso bhikkhunà kammaü kàtabbaü hoti tassa evaü hoti: 'kammaü kho me kàtabbaü bhavissati, kammaü kho pana me karontena na sukaraü buddhànaü sàsanaü manasikàtuü, handàhaü viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà anadhigatassa adhigamàya asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü pañhamaü àrambhavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhunà kammaü kataü hoti, tassa evaü hoti: 'ahaü kho kammaü àkàsiü, kammaü kho panàhaü karonto nàsakkhiü buddhànaü sàsanaü manasikàtuü, handàhaü viriyaü àrabhàmi. Appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü dutiyaü àrambhavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhunà maggo gantabbo hoti. Tassa evaü hoti: 'maggo kho me gantabbo bhavissati, maggaü kho pana me gacchantena na sukaraü buddhànaü sàsanaü manasikàtuü, handàhaü viriyaü àrabhàmi appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü tatiyaü àrambhavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhunà maggo gato hoti. Tassa evaü hoti: 'ahaü kho maggaü agamàsiü, maggaü kho panàhaü gacchanto nàsakkhiü buddhànaü sàsanaü manasikàtuü, handàhaü viriyaü àrabhàmi', appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü catutthaü àrambhavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhu gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto na labhati låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü. Tassa evaü hoti: 'ahaü kho gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto nàlatthaü låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü, tassa me kàyo lahuko kamma¤¤o handàhaü viriyaü àrabhàmi' appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü pa¤camaü àrambhavatthu. [BJT Page 514] [\x 514/] Puna ca paraü àvuso bhikkhu gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto labhati låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü. Tassa evaü hoti 'ahaü kho gàmaü và nigamaü và piõóàya caranto alatthaü låkhassa và paõãtassa và bhojanassa yàvadatthaü pàripåriü, tassa me kàyo balavà kamma¤¤o, handàhaü viriyaü àrabhàmi' appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü chaññhaü àrambhavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhuno uppanno hoti appamattako àbàdho. Tassa evaü hoti 'uppanno kho me ayaü appamattako àbàdho, ñhànaü kho panetaü vijjati. Yaü me àbàdho pavaóóheyya, handàhaü viriyaü àrabhàmi' appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàya. Idaü sattamaü àrambhavatthu. Puna ca paraü àvuso bhikkhu gilànà vuññhito hoti aciravuññhito gela¤¤à, tassa evaü hoti 'ahaü kho gilànà vuññhito aciravuññhito gela¤¤à, ñhànaü kho panetaü vijjati, yaü me àbàdho paccudàvatteyya, handàhaü viriyaü àrabhàmi, appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàyà'ti. So viriyaü àrabhati appattassa pattiyà, anadhigatassa adhigamàya, asacchikatassa sacchikiriyàyàti. Idaü aññhamaü àrambhavatthu. Ime aññha dhammà visesabhàgiyà. Katame aññha dhammà duppañivijjhà? Aññha akkhaõà asamayà brahmacariyavàsàya. Idhàvuso tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sabbodhagàmã sugatappavedito. Aya¤ca puggalo nirayaü upapanno hoti. Ayaü pañhamo akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. Puna ca paraü àvuso tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito, aya¤ca puggalo tiracchànayoniü upapanno hoti. Ayaü dutiyo akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. [BJT Page 516] [\x 516/] Puna ca paraü àvuso tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito, aya¤ca puggalo pettivisayaü upapanno hoti. Ayaü tatiyo akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. Puna ca paraü àvuso tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito, aya¤ca puggalo dãghàyukaü devanikàyaü upapanno hoti. Ayaü catuttho akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. Puna ca paraü àvuso tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito, aya¤ca puggalo paccantimesu janapadesu paccàjàto hoti. Milakkhesu avi¤¤àtàresu yattha natthi gati bhikkhånaü bhikkhunãnaü upàsakànaü upàsikànaü. Ayaü pa¤camo akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. Puna ca paraü àvuso tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito, aya¤ca puggalo majjhimesu janapadesu paccàjàto hoti, soca hoti micchàdiññhiko viparãtadassano 'natthi dinnaü, natthi diññhaü, natthi hutaü, natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko, natthi ayaü loko, natthi paro loko, natthi màtà, natthi pità, natthi sattà opapàtikà, natthi loke samaõabràhmaõà sammaggatà sammàpañipannà ye ima¤ca lokaü para¤ca lokaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedentã'ti. Ayaü chaññho akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. Puna ca paraü àvuso tathàgato ca loke uppanno hoti arahaü sammàsambuddho, dhammo ca desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito, aya¤ca puggalo majjhimesu janapadadesu paccàjàto hoti, so ca hoti duppa¤¤o jaëo eëamugo na pañibalo subhàsitadubbhàsitànaü atthama¤¤àtuü. Ayaü sattamo akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. Puna ca paraü àvuso dhammo ca na desãyati opasamiko parinibbàniko sambodhagàmã sugatappavedito, aya¤ca puggalo majjhimesu janapadesu paccàjàto hoti, so ca hoti pa¤¤àvà ajaëo aneëamågo pañibalo subhàsitadubbhàsitànaü atthama¤¤àtuü. Ayaü aññhamo akkhaõo asamayo brahmacariyavàsàya. Ime aññha dhammà duppañivijjhà. Katame aññha dhammà uppàdetabbà? Aññhamahàpurisavitakkà: appicchassàyaü dhammo nàyaü dhammo mahicchassa. [BJT Page 518] [\x 518/] Santuññhassàyaü dhammo nàyaü dhammo asantuññhassa. Pavivittassàyaü dhammo nàyaü dhammo saïgaõikàràmassa. âraddhaviriyassàyaü dhammo nàyaü dhammo kusitassa. Upaññhitasatissàyaü dhammo nàyaü dhammo muññhassatissa. Samàhitassàyaü dhammo nàyaü dhammo asamàhitassa. Pa¤¤avato ayaü dhammo nàyaü dhammo duppa¤¤assa. Nippapa¤cassàyaü dhammo nàyaü dhammo papa¤càràmassa, nippapa¤caratino ayaü dhammo nàyaü dhammo papa¤caratino'ti. Ime aññha dhammà uppàdetabbà. Katame aññha dhammà abhi¤¤eyyà? Aññha abhibhàyatanàni: ajjhattaü råpasa¤¤i eko bahiddhà rupàni passati parittàni suvaõõadubbaõõàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤i hoti. Idaü pañhamaü abhibhàyatanaü. Ajjhattaü arupasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati appamàõàni suvaõõadubbaõõàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤ã hoti. Idaü dutiyaü abhibhàyatanaü. Ajjhattaü arupasa¤¤ã eko bahiddhà rupàni passati parittàni suvaõõadubbaõõàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤ã hoti. Idaü tatiyaü abhibhàyatanaü. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati appamàõàni suvaõõadubbaõõàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤ã hoti. Idaü catutthaü abhibhàyatanaü. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati nãlàni nilavaõõàni nãlanidassanàni nãlanibhàsàni, seyyathàpi nàma ummàpupphaü nãlaü nãlavaõõaü nilanidassanaü nãlanibhàsaü, seyyathà và pana taü vatthaü bàràõaseyyakaü ubhatobhàgavimaññhaü nãlaü nãlavaõõaü nãlanidassanaü nãlanibhàsaü, evamevaü ajjhattaü aråpasa¤¤i eko bahiddhà råpàni passati nãlàni nãlavaõõàni nãlanidassanàni nãlanibhàsàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤ã hoti. Idaü pa¤camaü abhibhàyatanaü. [BJT Page 520] [\x 520/] Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati pãtàni pãtavaõõàni pãtanidassanàni pãtanibhàsàni. Seyyathàpi nàma kaõikàrapupphaü pãtaü pãtavaõõaü pãtanidassanaü pãtanibhàsaü, seyyathà và pana taü vatthaü bàràõaseyyakaü ubhatobhàgavimaññhaü pãtaü pãtavaõõaü pãtanidassanaü pãtanibhàsaü, evamevaü ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati. Pãtàni pãtavaõõàni pãtanidassanànà pãtanibhàsàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤i hoti. Idaü chaññhaü abhibhàyatanaü. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati lohitakàni lohitakavaõõàni lohitakanidassanàni lohitakanibhàsàni, seyyathàpi nàma bandhujãvakapupphaü lohitakaü lohitakavaõõaü lohitakanidassanaü lohatikanibhàsaü seyyathà và pana taü vatthaü bàràõaseyyakaü ubhatobhàgavimaññhaü lohitakaü lohitakavaõõaü lohitakanidassanaü lohitakanibhàsaü, evamevaü ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati lohitakàni lohitakavaõõàni lohitakanidassanàni lohitakanibhàsàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤ã hoti. Idaü sattamaü abhibhàyatanaü. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati odàtàni odàtavaõõàni odàtanidassanàni odàtanibhàsàni. - Seyyathàpi nàma osadhãtàrakà odàtà odàtavaõõà odàtanidassanà odàtanibhàsà, seyyathà và pana taü vatthaü bàràõaseyyakaü ubhatobhàgavimaññhaü odàtaü odàtavaõõaü odàtanidassanaü odàtanibhàsaü, evamevaü ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati odàtàni odàtavaõõàni odàtanidassanàni odàtanibhàsàni, tàni abhibhuyya jànàmi passàmã'ti evaü sa¤¤ã hoti. Idaü aññhamaü abhibhàyatanaü. Ime aññha dhammà abhi¤¤eyyà. [PTS Page 288] [\q 288/] katame aññha dhammà sacchikàtabbà? Aññha vimokkhà: råpã råpàni passati. Ayaü pañhamo vimokkho. Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhà råpàni passati, ayaü dutiyo vimokkho. Subhanteva ayimutto hoti ayaü tatiyo vimokkho. [BJT Page 522] [\x 522/] Sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthagamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà ananto àkàso'ti àkàsàna¤càyatanaü upasampajja viharati. Ayaü catuttho vimokkho. Sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma anantaü vi¤¤àõanti vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja viharati. Ayaü pa¤camo vimokkho. Sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanaü upasampajja viharati. Ayaü chaññho vimokkho. Sabbaso àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü upasampajja viharati. Ayaü sattamo vimokkho. Sabbaso nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü samatikkamma sa¤¤àvedayitanirodhaü upasampajja viharati. Ayaü aññhamo vimokkho. Ime aññha dhammà sacchikàtabbà. Iti ime asãti dhammà bhåtà tacchà tathà avitathà ana¤¤athà sammà tathàgatena abhisambuddhà. Nava dhammà 10. Nava dhammà bahukàrà, nava dhammà bhàvetabbà, nava dhammà pari¤¤eyyà, nava dhammà pahàtabbà, nava dhammà hànabhàgiyà, nava dhammà visesabhàgiyà, nava dhammà duppañivijjhà, nava dhammà uppàdetabbà, nava dhammà abhi¤¤eyyà, nava dhammà sacchikàtabbà. Katame nava dhammà bahukàrà? Nava yonisomanasikàramålakà dhammà: yoniso manasikaroto pàmojjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati, samàhite citte yathàbhåtaü jànàti. Yathàbhåtaü jànaü passaü nibbindati, nibbindaü virajjati, viràgà vimuccati. Ime nava dhammà bahukàrà. [BJT Page 524] [\x 524/] Katame nava dhammà bhàvetabbà? Nava pàrisuddhipadhàniyaïgàni. Sãlavisuddhi pàrisuddhipadhàniyaïgaü, cittavisuddhi pàrisuddhipadhàniyaïgaü, diññhivisuddhi pàrisuddhipadhàniyaïgaü, kaïkhàvitaraõavisuddhi pàrisuddhipadhàniyaïgaü, maggàmagga¤àõadassanavisuddhi pàrisuddhipadhàniyaïgaü pañipadà¤àõadassanavisuddhi pàrisuddhipadàniyaïgaü, ¤àõadassanavisuddhi pàrisuddhipadhàniyaïgaü, pa¤¤àvisuddhi pàrisuddhipadàniyaïgaü, vimuttivisuddhi pàrisuddhipadhàniyaïgaü. Ime nava dhammà bhàvetabbà. Katame nava dhammà pari¤¤eyyà: nava sattàvàsà. Santàvuso sattà nànattakàyà nànattasa¤¤ino, seyyathàpi manussà ekacce ca devà ekacce ca vinipàtà. Ayaü pañhamo sattàvàso. Santàvuso sattà nànattakàyà ekattasa¤¤ino, seyyathàpi devà brahmakàyikà pañhamàbhinibbattà. Ayaü dutiyo sattàvàso. Santàvuso sattà ekattakàyà nànattasa¤¤ino, seyyathàpi devà àbhassarà. Ayaü tatiyo sattàvàso. Santàvuso sattà ekattakàyà ekattasa¤¤ino, seyyathàpi devà subhakiõhà. Ayaü catuttho sattàvàso. Santàvuso sattà asa¤¤ino appañisaüvedino, seyyathàpi devà asa¤¤asattà. Ayaü pa¤camo sattàvàso. Santàvuso sattà sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà, pañighasa¤¤ànaü atthàgamà, nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà, ananto àkàso'ti akàsàna¤càyatanåpagà. Ayaü chaññho sattàvàso. Santàvuso sattà sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma anantaü vi¤¤àõanti vi¤¤àõa¤càyatanåpagà. Ayaü sattamo sattàvàso. Santàvuso sattà sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanåpagà, ayaü aññhamo sattàvàso. [BJT Page 526] [\x 526/] Santàvuso sattà sabbaso àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanåpagà. Ayaü navamo sattàvàso. Ime nava dhammà pari¤¤eyyà. Katame nava dhammà pahàtabbà? Nava taõhàmålakà [PTS Page 289] [\q 289/] dhammà: taõhaü pañicca pariyesanà, pariyesanaü pañicca làbho, làbhaü pañicca vinicchayo, vinicchayaü pañicca chandaràgo, chandaràgaü pañicca ajjhosànaü, ajjhosànaü pañicca pariggaho. Pariggahaü Pañicca macchariyaü, macchariyaü pañicca àrakkho, àrakkhàdhikaraõaü pañicca1 daõóàdànasatthàdànakalahaviggahavivàdatuvaütuvaüpesu¤¤amusàvàdà, aneke pàpakà akusalà dhammà saüvattanti. Ime nava dhammà pahàtabbà. Katame nava dhammà hànabhàgiyà? Nava àghàtavatthåni: anatthaü me acarã'ti àghàtaü bandhati, anatthaü me caratã'ti àghàtaü bandhati, anatthaü me carissatã'ti àghàtaü bandhati, piyassa me manàpassa anatthaü acarã'ti àghàtaü bandhati, piyassa me manàpassa anatthaü caratã'ti àghàtaü bandhati, piyassa me manàpassa anatthaü carissatã'ti àghàtaü bandhatã, appiyassa me amanàpassa atthaü acarã'ti àghàtaü bandhati, appiyassa me amanàpassa atthaü caratã'ti àghàtaü bandhati, appiyassa me amanàpassa atthaü carissatã'ti àghàtaü khandhati. Ime nava dhammà hànabhàgiyà. Katame nava dhammà visesabhàgiyà? Nava àghàtapañivinayà. Anatthaü me acarã'ti taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti. Anatthaü me caratã'ti taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti. Anatthaü me carissatã'ti, taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti, piyassa me manàpassa anatthaü acarã'ti taü tutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti. Piyassa me manàpassa anatthaü caratã'ti taü tutettha labbhàti àghàtaü pañivineti. Piyassa me manàpassa anatthaü carissatã'ti taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti, appiyassa me amanàpassa atthaü acarã'ti taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti. Appiyassa me amanàpassa atthaü caratã'ti taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti. Appiyassa me amanàpassa atthaü carassatã'ti taü kutettha labbhà'ti àghàtaü pañivineti. Ime nava dhammà visesabhàgiyà. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. ârakkhàdhikaraõaü daõóàdàna. . . . . (Machasaü) [BJT Page 528] [\x 528/] Katame nava dhammà duppañivijjhà? Nava nànàttà: dhàtunànattaü pañicca uppajjati phassanànattaü, phassanànattaü pañicca uppajjati vedanànànattaü, vedanànànattaü pañicca uppajjati sa¤¤ànànattaü, sa¤¤ànànattaü pañicca uppajjati saïgappanànattaü, saïkappanànattaü pañicca uppajjati chandanànattaü, chandanànànattaü pañicca uppajjati pariëàhanànattaü, pañiëàhanànattaü pañicca uppajjati pariyesanànànattaü, pariyesanànànattaü pañicca uppajjati làbhanànattaü, làbhanànattaü pañicca uppajjati ma¤¤anànànattaü, ime nava dhammà duppañivijjhà. Katame nava dhammà uppàdetabbà? Nava sa¤¤à: asubhasa¤¤à, maraõasa¤¤à, àhàre pañikkålasa¤¤à, sabbaloke anabhiratisa¤¤à, aniccasa¤¤à, anacce dukkhasa¤¤à, [PTS Page 290] [\q 290/] dukkhe anattasa¤¤à, pahàõasa¤¤à, viràgasa¤¤à. Ime nava dhammà uppàdetabbà. Katame nava dhammà abhi¤¤eyyà? Nava anupubbavihàrà: idhàvuso bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyane pañisaüvedeti. Yaü taü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã'ti taü tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhaü asukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Sabbàso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthagamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà ananto àkàso'ti àkàsàna¤càyatanaü upasampajja viharati, sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma anantaü vi¤¤àõanti vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja viharati, sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanaü upasampajja viharati, sabbaso àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü upasampajja viharati, sabbaso nevasa¤¤à nàsa¤¤àyatanaü samatikkamma sa¤¤àvedayitanirodhaü upasampajja viharati. Ime nava dhammà abhi¤¤eyyà. [BJT Page 530] [\x 530/] Katame nava dhammà sacchikàtabbà? Nava anupubbanirodhà: pañhamaü jhànaü samàpannassa kàmasa¤¤à niruddhà hoti, dutiyaü jhànaü samàpannassa vitakkavicàrà niruddhà honti, tatiyaü jhànaü samàpannassa pãti niruddhà hoti. Catutthaü jhànaü samàpannassa assàsapassàsà niruddhà honti, àkàsàna¤càyatanaü samàpannassa råpasa¤¤à niruddhà hoti, vi¤¤àõa¤càyatanaü samàpannassa àkàsàna¤càyatanasa¤¤à niruddhà hoti, àki¤ca¤¤àyatanaü samàpannassa vi¤¤àõa¤càyatanasa¤¤à niruddhà hoti, nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanaü samàpannassa àki¤ca¤¤àyatanasa¤¤à niruddhà hoti, sa¤¤àvedayitanirodhaü samàpannassa sa¤¤à ca vedanà ca niruddhà honti. Ime nava dhammà sacchikàtabbà. Iti ime navutã dhammà bhåtà tacchà tathà avitathà ana¤¤athà sammà tathàgatena abhisambuddhà. Dasa dhammà 11. Dasa dhammà bahukàrà. Dasa dhammà bhàvetabbà, dasa dhammà pari¤¤eyyà, dasa dhammà pabhàtabbà. Dasa dhammà hànabhàgiyà. Dasa dhammà visesabhàgiyà. Dasa dhammà duppañivijjhà. Dasa dhammà uppàdetabbà. Dasa dhammà abhi¤¤eyyà. Dasa dhammà sacchikàtabbà. Katame dasa dhammà bahukàrà? Dasa nàthakaraõà dhammà: idhàvuso bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasappanno anumattesu vajjesu bhayadassàvã, samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Yaü àvuso bhikkhu sãlavà hoti pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno anumattesu vajjesu bhayadassàvã samàdàya sikkhati sikkhàpadesu, ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo, ye te dhammà àdikalyàõà, majjhe kalyàõà, pariyosànakalyàõà sàtthà sabya¤janà kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathàråpà'ssa dhammà bahussutà honti dhatà vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà, yampàvuso bhikkhu bahussuto hoti sutadharo sutasannivayo ye te dhammà àdikalyàõà, majjhe kalyàõà, pariyosànakalyàõà sàtthà sabya¤janà kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathà råpà'ssa dhammà bahussutà honti dhatà vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà, ayampi dhammo nàthakaraõo. [BJT Page 532] [\x 532/] Puna ca paraü àvuso bhikkhu kalyàõamitto hoti kalyàõasahàyo kalyàõasampavaïko. Yampàvuso bhikkhu kalyàõamitto hoti kalyàõasahàyo kalyàõasampavaïko. Ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu suvaco hoti sovacassakaraõehi dhammehi samannàgato khamo padakkhiõaggàhã anusàsaniü, yampàvuso bhikkhu suvaco hoti sovacassakaraõehi dhammehi samannàgato khamo padakkhiõaggàhã anusàsaniü, ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu yàni tàni sabrahmacàrãnaü uccàvacàni kiükaraõãyàni, tattha dakkho hoti analaso tatrupàyàya vãmaüsàya samannàgato alaü kàtuü alaü saüvidhàtuü. Yampàvuso bhikkhu yàni tàni sabrahmacàrãnaü uccàvacàni kiükaraõãyàni, tattha dakkho hoti analaso tatrupàyàya vãmaüsàya samannàgato alaü kàtuü alaü saüvidhàtuü. Ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu dhammakàmo hoti piyasamudàhàro, abhidhamme abhivinaye uëàrapàmojjo. Yampàvuso bhikkhu dhammakàmo hoti piyasamudàhàro, abhidhamme abhivinaye uëàrapàmojjo. Ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu santuññho hoti itarãtarehi civarapiõóapàtasenàsanagilànappaccayabhesajjaparikkàrehi. Yampàvuso bhikkhu santuññho hoti itarãtarehi cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrehi, ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu àraddhaviriyo viharati, akusalànaü dhammànaü pahànàya, kusalànaü dhammànaü upasampadàya, thàmavà daëhaparakkamo, anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. Yampàvuso bhikkhu àraddhaviriyo virahati, akusalànaü dhammànaü pahànàya, kusalànaü dhammànaü upasampàdaya, thàmavà daëhaparakkamo, anikkhittadhuro kusalesu dhammesu ayampi dhammo nàthakaraõo. [BJT Page 534] [\x 534/] Puna ca paraü àvuso bhikkhu satimà hoti paramena satinepakkena samannàgato cirakatampi cirabhàsitampi sarãtà anussarità. Yampàvuso bhikkhu satimà hoti paramena satinepakkena samannàgato cirakatampi cirabhàsitampi sarãtà anussarità, ayampi dhammo nàthakaraõo. Puna ca paraü àvuso bhikkhu pa¤¤avà hoti udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammà dukkhakkhayagàminiyà. Yampàvuso bhikkhu pa¤¤avà hoti udayatthagàminiyà pa¤¤àya samannàgato ariyàya nibbedhikàya sammà dukkhakkhayagàminiyà, ayampi dhammo nàthakaraõo. Ime dasa dhammà bahukàrà. Katame dasa dhammà bhàvetabbà? Dasa kasiõàyatanàni: pañhavãkasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tirayaü advayaü appamàõaü, àpokasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü, tejokasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü, vàyokasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü, nãlakasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü, pãtakasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü, lohitakasiõameko sa¤janàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü, odàtakasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü, àkàsakasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü, vi¤¤àõakasiõameko sa¤jànàti uddhaü adho tiriyaü advayaü appamàõaü, ime dasa dhammà bhàvetabbà. Katame dasa dhammà pari¤¤eyyà? Dasàyatanàni: cakkhàyatanaü, råpàyatanaü, sotàyatanaü, saddàyatanaü, ghànàyatanaü, gandhàyatanaü, jivhàyatanaü, rasàyatanaü, kàyàyatanaü, phoññhabbàyatanaü. Ime dasa dhammà pari¤¤eyyà. Katame dasa dhammà pahàtabbà? Dasa micchattà: micchàdiññhi, micchàsaïkappo, micchàvàcà, micchàkammanto, micchààjãvo, micchàvàyàmo, micchàsati, micchàsamàdhi, micchà¤àõaü, micchàvimutti. Ime dasa dhammà pahàtabbà. Katame dasa dhammà hànabhàgiyà? Dasa akusalakammapathà: pàõàtipàto, adinnàdànaü, kàmesu micchàcàro, musàvàdo, pisuõà vàcà, pharusà vàcà, samphappalàpo, abhijjhà, byàpàdo, micchidiññhi. Ime dasa dhammà hànabhàgiyà. [BJT Page 536] [\x 536/] [PTS Page 291] [\q 291/] Katame dasa dhammà visesabhàgiyà? Dasakusalakammapathà: pàõàtipàtà veramaõã, adinnàdànà veramaõã, kàmesu micchàcàrà veramaõã, musàvàdà veramaõã, pisuõàya vàcàya veramaõã, pharusàya vàcàya veramaõã, samaphappalàpà veramaõã, anabhijjhà, abyàpàdo, sammàdiññhi. Ime dasa dhammà visesabhàgiyà. Katame dasa dammà duppañivijjhà? Dasa ariyavàsà: idhàvuso bhikkhu pa¤caïgavippahãno hoti chaëaïgasamannàgato ekàrakkho caturàpasseno panunnapaccekasacco samavayasaññhesano anàvilasaïkappo passaddhakàyasaïkhàro suvimuttacitto suvimuttapa¤¤o. Katha¤ca àvuso bhikkhu pa¤caïgavippahãno hoti: idhàvuso bhikkhuno kàmacchando pahãno hoti, byàpàdo pahãno hoti. Thãnamiddhaü pahãnaü hoti, uddhaccakukkuccaü pahãnaü hoti, vicikicchà pahãnà hoti. Evaü kho àvuso bhikkhu pa¤caïgavippahãno hoti. Katha¤ca àvuso bhikkhu chaëaïgasamannàgato hoti: idhàvuso bhikkhu cakkhunà råpaü disvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno, sotena saddaü sutvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno, ghànena gandhaü ghàyitvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno, kàyena phoññhabbaü phusitvà neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno, manasà dhammaü vi¤¤àya neva sumano hoti na dummano, upekkhako ca viharati sato sampajàno, evaü kho àvuso bhikkhu chaëaïgasamannàgato hoti. Katha¤ca àvuso bhikkhu ekàrakkho hoti: idhàvuso bhikkhu satàrakkhena cetasà samannàgato hoti. Evaü kho àvuso bhikkhu ekàrakkho hoti. Katha¤ca àvuso bhikkhu caturàpasseno hoti: idhàvuso bhikkhu saïkhàyekaü pañisevati, saïkhàyekaü adhivàseti, saïkhàyekaü parivajjeti, saïkhàyekaü vinodeti. Evaü kho àvuso bhikkhu caturàpasseno hoti. [BJT Page 538] [\x 538/] Katha¤ca àvuso bhikkhu panunnapaccekasacco hoti: idhàvuso bhikkhuno yàni hi puthusamaõabràhmaõànaü puthuppaccekasaccàni sabbàni tàni nunnàni honti panunnàni cattàni vantàni muttàni pahãnàni pañippassaddhàni, evaü kho àvuso bikkhu panunnapaccekasacco hoti. Kata¤ca àvuso bhikkhu samavayasaññhesano hoti; idhàvuso bhikkhuno kàmesanà pahãnà hoti, bhavesanà pahãnà hoti, brahmacariyesanà pañippassaddhà hoti. Evaü kho àvuso bhikkhu samavayasaññhesano hoti. Katha¤càvuso bhikkhu anàvilasaïkappo hoti: idhàvuso bhikkhuno kàmasaïkappo pahãno hoti, byàpàdasaïkappo pahãno hoti, vihiüsàsaïkappo pahãno hoti, evaü kho àvuso bhikkhu anàvilasaïkappo hoti. Katha¤ca àvuso bhikkhu passaddhakàyasaïkhàro hoti: idhàvuso bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthagamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Evaü kho àvuso bhikkhu passaddhakàyasaïkhàro hoti. Katha¤càvuso bhikkhu suvimuttacitto hoti: idhàvuso bhikkhuno ràgà cittaü vimuttaü hoti, dosà cittaü vimuttaü hoti, mohà cittaü vimuttaü hoti. Evaü kho àvuso bhikkhu suvimuttacitto hoti. Katha¤càvuso bhikkhu suvimuttapa¤¤o hoti: idhàvuso bhikkhu ràgo me pahãno ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvaü kato àyatiü anuppàdadhammo'ti pajànàti, doso me pahãno ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvaü kato àyatiü anuppàdadhammo'ti pajànàti, moho me pahãno ucchinnamålo tàlàvatthukato anabhàvaü kato àyatiü anuppàdadhammo'ti pajànàti, evaü kho àvuso bhikkhu suvimuttappa¤¤o hoti. Ime dasa dhammà duppañivijjhà. [BJT Page 540] [\x 540/] Katame dasa dhammà uppàdetabbà? Dasa sa¤¤à: asubhasa¤¤à, maraõa sa¤¤à, àhàre pañikkålasa¤¤à, sabbaloke anabhiratasa¤¤à, aniccasa¤¤à, anicce dukkhasa¤¤à, dukkhe anattasa¤¤à, pahànasa¤¤à, viràgasa¤¤à nirodhasa¤¤à. Ime dasa dhammà uppàdetabbà. Katame dasa dhammà abhi¤¤eyyà? Dasa nijjaravatthåni: sammàdiññhissa micchàdiññhi nijjiõõà hoti ye ca micchàdiññhipaccayà aneke pàpakà akusalà dhammà sambhavanti. Te cassa nijjiõõà honti. Sammàdiññhipaccayà ca aneke kusalà dhammà bhàvanà pàripåriü gacchanti. Sammàsaïkappassa micchàsaïkappo nijjiõõo hoti, ye ca micchàsaïkappapaccayà aneke pàpakà akusalà dhammà sambhavanti, te cassa nijjiõõà honti, sammàsaïkappapaccayà ca aneka kusalà dhammà bhàvanà pàripåriü gacchanti. Sammàvàcassa micchàvàcà nijjiõõà hoti, ye ca micchàvàcappaccayà aneke pàpakà akusalà dhammà sambhavanti, te cassa nijjiõõà honti, sammàvàcappaccayà ca anekekusalà dhammà bhàvanà pàripåriü gacchanti. Sammàkammantassa micchàkammanto nijjiõõo hoti, ye ca micchàkammantapaccayà aneke pàpakà akusalà dhammà sambhavanti, te cassa nijjiõõà honti, sammàkammantapaccayà ca aneke kusalà dhammà bhàvanà pàripåriü gacchanti. Sammààjãvassa micchààjãvo nijjiõõo hoti, ye ca micchààjãvappaccayà aneke pàpakà akusalà dhammà sambhavanti, te cassa nijjiõõà honti, sammààjãvappaccayà ca aneke kusalà dhammà bhàvanà pàripåriü gacchanti. [BJT Page 542] [\x 542/] Sammàvàyàmassa micchàvàyàmo nijjiõõo hoti. Ye ca micchàvàyàmapaccayà aneke pàpakà akusalà dhammà sambhavanti te cassa nijjiõõà honti. Sammà vàyàmapaccayà ca aneke kusalà dhammà bhàvanà pàripåriü gacchanti. Sammàsatissa micchàsati nijjiõõà hoti, ye ca micchàsatipaccayà aneke pàpakà akusalà dhammà sambhavanti, te cassa nijjiõõà honti, sammàsatipaccayà ca aneke kusalà dhammà bhàvanà pàripåriü gacchanti. Sammàsamàdhissa micchàsamàdhi nijjiõõo hoti. Ye ca micchà samàdhipaccayà aneke pàpakà akusalà dhammà sambhavanti, te cassa nijjiõõà honti, sammàsamàdhipaccayà ca aneke kusalà dhammà bhàvanà pàripåriü gacchanti. Sammà¤àõassa micchà¤àõaü nijjiõõaü hoti. Ye ca micchà¤àõapaccayà aneke pàpakà akusalà dhammà sambhavanti, te cassa nijjiõõà honti, sammà¤àõapaccayà ca aneke kusalà dhammà bhàvanà pàripåriü gacchanti. Sammàvimuttissa micchàvimutti nijjiõõà hoti. Ye ca micchàvimuttipaccayà aneke pàpakà akusalà dhammà sambhavanti, te cassa nijjiõõà honti, sammà vimuttipaccayà ca aneke kusalà dhammà bhàvanà pàripåriü gacchanti. Ime dasa dhammà abhi¤¤eyyà, [PTS Page 292] [\q 292/] katame dasa dhammà sacchikàtabbà? Dasa asekkhà dhammà: asekkhà sammàdiññhi, asekkho sammàsaïkappo, asekkhà sammàvàcà, asekkho sammàkammanto, asekkho sammààjãvo, asekkho sammàvàyàmo, asekkhà sammàsati, asekkho sammàsamàdhi, asekkhaü sammà¤àõaü, asekkhà sammàvimutti. Ime dasa dhammà sacchikàtabbà. [BJT Page 544] [\x 544/] Iti ime sata dhammà bhåtà tacchà tathà avitathà ana¤¤athà sammà tathàgatena abhisambuddhà'ti. Idamavocàyasmà sàriputto. Attamanà te bhikkhu àyasmato sàriputtassa bhàsitaü abhinandunti. Dasuttarasuttaü niññhitaü ekàdasamaü. Pàthikavaggo1 niññhito. Tassuddànaü: Pàñiko ca1 udumbaraü2 cakkavatti agga¤¤akaü [PTS Page 293] [\q 293/] sampasàdaü ca pàsàdaü3 mahàpurisalakkhaõaü Sigàlàñànàñiyakaü4 saïgãti ca dasuttaraü Ekàdasahi suttehi pàthikavaggo'ti vuccati. Niññhito dãghanikàyo. - - - - - - - - - - - - - - 1. Pàñhikavaggo [PTS,] syà) 2. Pàñhikaüca (syà)pàñhikodumbarã ceva ( ) 3. Sampasaüdanapàsàdaü (machasaü) 4. Siïgàlàñànañiyakaü. (Machasaü)