Input by the Sri Lanka Tripitaka Project [PTS Vol D - 1] [\z D /] [\f I /] [PTS Page 001] [\q 1/] [BJT Vol D - 1] [\z D /] [\w I /] [BJT Page 002] [\x 2/] Suttantapiñake Dãghanikàyo Sãlakkhandhavaggo ÚÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ¿ ³ THIS TEXT FILE IS FOR REFERENCE PURPOSES ONLY! ³ ³ COPYRIGHT AND TERMS OF USAGE AS FOR SOURCE FILE. ³ ³ ³ ³ Text converted to Classical Sanskrit Extended ³ ³ (CSX) encoding: ³ ³ ³ ³ description character = ASCII ³ ³ ³ ³ long a à 224 ³ ³ long A â 226 ³ ³ long i ã 227 ³ ³ long I ä 228 ³ ³ long u å 229 ³ ³ long U æ 230 ³ ³ vocalic r ç 231 ³ ³ vocalic R è 232 ³ ³ long vocalic r é 233 ³ ³ vocalic l ë 235 ³ ³ long vocalic l í 237 ³ ³ velar n ï 239 ³ ³ velar N ð 240 ³ ³ palatal n ¤ 164 ³ ³ palatal N ¥ 165 ³ ³ retroflex t ñ 241 ³ ³ retroflex T ò 242 ³ ³ retroflex d ó 243 ³ ³ retroflex D ô 244 ³ ³ retroflex n õ 245 ³ ³ retroflex N ö 246 ³ ³ palatal s ÷ 247 ³ ³ palatal S ø 248 ³ ³ retroflex s ù 249 ³ ³ retroflex S ú 250 ³ ³ anusvara ü 252 ³ ³ anusvara (overdot) § 167 ³ ³ capital anusvara ý 253 ³ ³ visarga þ 254 ³ ³ (capital visarga 255) ³ ³ ³ ³ Other characters of the CSX encoding table are ³ ³ not included. Accents have been dropped in order ³ ³ to facilitate word search. ³ ÀÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÙ Namo tassa bhagavato arahato sammàsambuddhassa. 1. Brahmajàlasuttaü 1. Evaü me sutaü ekaü samayaü bhagavà antarà ca ràjagahaü antarà ca nàlandaü addhànamaggapañipanno hoti mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi. Suppiyo'pi kho paribbàjako antarà ca ràjagahaü antarà ca nàlandaü addhànamaggapañipanno hoti saddhiü antevàsinà brahmadattena màõavena. Tatra sudaü suppiyo paribbàjako anekapariyàyena buddhassa avaõõaü bhàsati, dhammassa avaõõaü bhàsati, saïghassa avaõõaü bhàsati. Suppiyassa pana paribbàjakassa antevàsã brahmadatto màõavo anekapariyàyena buddhassa vaõõaü bhàsati, dhammassa vaõõaü bhàsati, saïghassa vaõõaü bhàsati. Itiha te ubho àcariyantevàsã a¤¤ama¤¤assa ujuvipaccanãkavàdà bhagavantaü piññhito piññhito anubaddhà1 honti bhikkhusaïghaü ca. 2. Atha kho bhagavà ambalaññhikàyaü ràjàgàrake ekarattivàsaü upagaüchi saddhiü bhikkhusaïghena. Suppiyo'pi kho paribbàjako ambalaññhikàyaü ràjàgàrake ekarattivàsaü upagaüchi saddhiü antevàsinà brahmadattena màõavena. Tatra'pi sudaü suppiyo paribbàjako anekapariyàyena buddhassa avaõõaü bhàsati, dhammassa avaõõaü bhàsati, saïghassa avaõõaü bhàsati. Suppiyassa [PTS Page 002] [\q 2/] pana paribbàjakassa antevàsã brahmadatto màõavo buddhassa vaõõaü bhàsati, dhammassa vaõõaü bhàsati, saïghassa vaõõaü bhàsati. Itiha te ubho àcariyantevàsã a¤¤ama¤¤assa ujuvipaccanãkavàdà viharanti. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Anubandhà, ma cha saü. [BJT Page 004] [\x 4/] 3. Atha kho sambahulànaü bhikkhånaü rattiyà paccåsasamayaü paccuññhitànaü maõóalamàëe sannisinnànaü sannipatitànaü ayaü saïkhiyàdhammo udapàdi: "acchariyaü àvuso, abbhutaü àvuso, yàva¤cidaü tena bhagavatà jànatà passatà arahatà sammàsambuddhena sattànaü nànàdhimuttikatà suppañividità. Ayaü hi suppiyo paribbàjako anekapariyàyena buddhassa avaõõaü bhàsati, dhammassa avaõõaü bhàsati, saïghassa avaõõaü bhàsati. Suppiyassa pana paribbàjakassa antevàsã brahmadatto màõavo buddhassa vaõõaü bhàsati, dhammassa vaõõaü bhàsati, saïghassa vaõõaü bhàsati. Itiha'me ubho àcariyantevàsã a¤¤ama¤¤assa ujuvipaccanãkavàdà bhagavantaü piññhito piññhito anubaddhà honti bhikkhusaïghaü cà"ti. 4. Atha kho bhagavà tesaü bhikkhånaü imaü saïkhiyàdhammaü viditvà yena maõóalamàëo tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Nisajja kho bhagavà bhikkhå àmantesi: "kàya nu'ttha bhikkhave etarahi kathàya sannisinnà sannipatità? Kà ca pana vo antarà kathà vippakatà?"Ti. Evaü vutte te bhikkhå bhagavantaü etadavocuü: "idha bhante amhàkaü rattiyà paccåsasamayaü paccuññhitànaü maõóalamàëe sannisinnànaü sannipatitànaü ayaü saïkhiyàdhammo udapàdi "acchariyaü àvuso, abbhutaü àvuso yàva¤cidaü tena bhagavatà arahatà sammàsambuddhena sattànaü nànàdhimuttikatà suppañividità. Ayaü hi suppiyo paribbàjako anekapariyàyena buddhassa avaõõaü bhàsati, dhammassa avaõõaü bhàsati, saïghassa avaõõaü bhàsati. Suppiyassa pana paribbàjakassa antevàsã brahmadatto màõavo buddhassa vaõõaü bhàsati, dhammassa vaõõaü bhàsati, saïghassa vaõõaü bhàsati. Itiha'me ubho àcariyantevàsã a¤¤ama¤¤assa ujuvipaccanãkavàdà bhagavantaü piññhito piññhito anubaddhà honti bhikkhusaïgha¤cà'ti. Ayaü kho no bhante antaràkathà vippakatà. Atha bhagavà anuppatto"ti. 5. "Mamaü và bhikkhave pare avaõõaü bhàseyyuü, dhammassa và avaõõaü bhàseyyuü, saïghassa và [PTS Page 003] [\q 3/] avaõõaü bhàseyyuü, tatra tumhehi na àghàto na appaccayo na cetaso anabhiraddhi karaõãyà. Mamaü và bhikkhave pare avaõõaü bhàseyyuü, dhammassa và avaõõaü bhàseyyuü, saïghassa và avaõõaü bhàseyyuü, tatra ce tumhe assatha kupità và anattamanà và, tumhaü yevassa tena antaràyo. Mamaü và bhikkhave pare avaõõaü bhàseyyuü, dhammassa và avaõõaü bhàseyyuü, saïghassa và avaõõaü bhàseyyuü, tatra tumhe assatha kupità và anattamanà và, api nu paresaü subhàsitaü dubbhàsitaü tumhe àjàneyyàthà?"Ti. "No hetaü bhante. " "Mamaü và bhikkhave pare avaõõaü bhàseyyuü, dhammassa và avaõõaü bhàseyyuü, saïghassa và avaõõaü bhàseyyuü, tatra tumhehi abhåtaü abhåtato nibbeñhetabbaü: 'iti'petaü abhåtaü. Iti'petaü atacchaü. Natthi cetaü amhesu. Na ca panetaü amhesu saüvijjatã'ti. " [BJT Page 006] [\x 6/] 6. "Mamaü và bhikkhave pare vaõõaü bhàseyyuü, dhammassa và vaõõaü bhàseyyuü, saïghassa và vaõõaü bhàseyyuü, tatra tumhehi na ànando na somanassaü na cetaso ubbilàvitattaü1 karaõãyaü. Mamaü và bhikkhave pare vaõõaü bhàseyyuü, dhammassa và vaõõaü bhàseyyuü, saïghassa và vaõõaü bhàseyyuü, tatra ce tumhe assatha ànandino sumanà ubbilàvino2, tumhaü yevassa tena antaràyo. Mamaü và bhikkhave pare vaõõaü bhàseyyuü, dhammassa và vaõõaü bhàseyyuü, saïghassa và vaõõaü bhàseyyuü, tatra và tumhehi bhåtaü bhåtato pañijànitabbaü: "iti'petaü bhåtaü, iti'petaü tacchaü. Atthi cetaü amhesu. Saüvijjati ca panetaü amheså'ti. " 7. "Appamattakaü kho panetaü bhikkhave oramattakaü sãlamattakaü, yena puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. Katama¤ca taü bhikkhave appamattakaü oramattakaü sãlamattakaü, yena puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. ? 8. [PTS Page 004] [\q 4/] "pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato samaõo gotamo nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno sabbapàõabhåtahitànukampã viharatã"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 9. "Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato samaõo gotamo dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã athenena sucibhåtena attanà viharatã"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 10. "Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã samaõo gotamo àràcàrã virato methunà gàmadhammà"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 11. "Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato samaõo gotamo saccavàdã saccasandho theto paccayiko avisaüvàdako lokassà"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 1. Ubbillàvitattaü, ma cha saü. 2. Ubbillàvino, ma cha saü. [BJT Page 008] [\x 8/] 12. "Pisuõaü vàcaü pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato samaõo gotamo. Ito sutvà na amutra akkhàtà imesambhedàya. Amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsambhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà saühitànaü và anuppadàtà. Samaggàràmo samaggarato samagganandã samaggakaraõiü vàcaü bhàsità"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 13. "Pharusaü vàcaü pahàya pharusàya vàcàya pañivirato samaõo gotamo. Yà sà vàcà neëà kaõõasukhà pemanãyà hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujanamanàpà, tathàråpiü vàcaü bhàsità"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 14. "Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato samaõo gotamo, kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã, nidhànavatiü vàcaü bhàsità kàlena [PTS Page 005] [\q 5/] sàpadesaü pariyantavatiü atthasaühitanti" iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 15. "Bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà pañivirato samaõo gotamo. Ekabhattiko samaõo gotamo rattåparato virato vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà pañivirato samaõo gotamo. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhåsanaññhànà pañivirato samaõo gotamo. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato samaõo gotamo. Jàtaråparajatapañiggahaõà pañivirato samaõo gotamo. âmakadha¤¤apañiggahaõà pañivirato samaõo gotamo. âmakamaüsapañiggahaõà pañivirato samaõo gotamo. Itthikumàrikapañiggahaõà pañivirato samaõo gotamo. Dàsidàsapañiggahaõà pañivirato samaõo gotamo. Ajeëakapañiggahaõà pañivirato samaõo gotamo. Kukkuñasåkarapañiggahaõà pañivirato samaõo gotamo. Hatthigavàssavaëavapañiggahaõà pañivirato samaõo gotamo. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato samaõo gotamo. Dåteyya pahiõagamanànuyogà pañivirato samaõo gotamo. Kayavikkayà pañivirato samaõo gotamo. Tulàkåña - kaüsakåña - mànakåñà pañivirato samaõo gotamo. Ukkoñana - va¤cananikati - sàciyogà pañivirato samaõo gotamo. Chedana - vadhabandhana - viparàmosa - àlopasahasàkàrà pañivirato samaõo gotamo "ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. Cullasãlaü niññhitaü. [BJT Page 010] [\x 10/] 16. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü bãjagàmabhåtagàmasamàrambhaü anuyuttà viharanti seyyathãdaü: målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü aggabãjaü bãjabãjameva pa¤camaü. Iti và itievaråpà bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà pañivirato samaõo gotamo"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 17. [PTS Page 006] [\q 6/] "yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü sannidhikàraparibhogaü anuyuttà viharanti. Seyyathãdaü: annasannidhiü pànasannidhiü vatthasannidhiü yànasannidhiü sayanasannidhiü gandhasannidhiü àmisasannidhiü. Iti và iti evaråpà sannidhikàraparibhogà pañivirato samaõo gotamo"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 18. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visåkadassanaü anuyuttà viharanti. Seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhànaü pàõissaraü vetàlaü1 kumbhathånaü sobhanakaü2 caõóàlaü vaüsaü dhovanaü3 hatthiyuddhaü assayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyuhaü anãkadassanaü. Iti và itievaråpà visåkadassanà pañivirato samaõo gotamo"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 1. Vetàlaü, [P T S.] 2. Sobhaõa garakaü, [P T S.] 3. Dhopanaü, [P T S.] 4. Meõóakayuddhaü, katthaci. [BJT Page 012] [\x 12/] 19. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü jåtappamàdaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti - seyyathãdaü: aññhapadaü dasapadaü àkàsaü parihàrapathaü santikaü khalikaü ghañikaü salàkahatthaü akkhaü païgacãraü vaïkakaü mokkhacikaü ciïgulakaü pattàëhakaü rathakaü [PTS Page 007] [\q 7/] dhanukaü akkharikaü manesikaü yathàvajjaü. Iti và itievaråpà jåtappamàdaññhànànuyogà pañivirato samaõo gotamo"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 20. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü uccàsayanamahàsayanaü anuyuttà viharanti. Seyyathãdaü: àsandiü pallaïkaü gonakaü1 cittakaü pañikaü pañalikaü tulikaü vikatikaü uddalomiü ekantalomiü kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhatolohitakåpadhànaü. Iti và itievaråpà uccàsayanamahàsayanà pañivirato samaõo gotamo"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 21. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü maõóanavibhusanaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti - seyyathãdaü: ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàvilepanaü mukhacuõõakaü mukhalepanaü hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóakaü nàëikaü asiü chattaü citråpàhanaü uõhãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni. Iti và itievaråpà maõóanavibhusanaññhànànuyogà pañivirato samaõo gotamo"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 1. Goõakaü, katthaci. [BJT Page 014] [\x 14/] 22. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti. Seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü1 [PTS Page 008] [\q 8/] sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Iti và itievaråpàya tiracchànakathàya pañivirato samaõo gotamo"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 23. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü viggàhikakathaü anuyuttà viharanti. Seyyathãdaü: na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi. Ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi, ahamasmi sammà pañipanno. Sahitaü me, asahitaü te. Pure vacanãyaü pacchà avaca. Pacchà vacanãyaü pure avaca. âciõõaü2 te viparàvattaü. âropito te vàdo. Niggahito tvamasi. Cara vàdappamokkhàya. Nibbeñhehi và sace pahosã'ti. Iti và itievaråpàya viggàhikakathàya pañivirato samaõo gotamo"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 24. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü dåteyyapahiõagamanànuyogaü anuyuttà viharanti. Seyyathãdaü: ra¤¤aü ràjamahàmattànaü khattiyànaü bràhmaõànaü gahapatikànaü kumàrànaü 'idha gaccha. Amutràgaccha. Idaü hara. Amutra idaü àharà'ti. Iti và itievaråpà dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato samaõo gotamo'ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 25. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te kuhakà ca honti lapakà ca nemittikà ca nippesikà ca làbhena làbhaü nijigiüsitàro. Iti và itievaråpà kuhanalapanà pañivirato samaõo gotamo"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. Majjhimasãlaü niññhitaü. 1. Itthi kathaü purisa kathaü, machasaü. 2. Adhiciõõaü, machasaü. [BJT Page 016] [\x 16/] 26. [PTS Page 009] [\q 9/] "yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti - seyyathãdaü: aïgaü nimittaü uppàtaü supinaü lakkhaõaü måsikacchinnaü aggihomaü dabbihomaü thusahomaü kaõahomaü taõóulahomaü sappihomaü telahomaü homaü lohitahomaü aïgavijjà vatthuvijjà khattavijjà sivavijjà bhåtavijjà bhurivijjà ahivijjà visavijjà vicchikavijjà måsikavijjà sakuõavijjà vàyasavijjà pakkajjhànaü1 saraparittàõaü migapakkhaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato samaõo gotamo"ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 27. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti - seyyathãdaü: maõilakkhaõaü daõóalakkhaõaü vatthalakkhaõaü asilakkhaõaü usulakkhaõaü dhanulakkhaõaü àvudhalakkhaõaü itthilakkhaõaü purisalakkhaõaü kumàralakkhaõaü kumàrãlakkhaõaü dàsalakkhaõaü dàsãlakkhaõaü hatthilakkhaõaü assalakkhaõaü mahisalakkhaõaü usabhalakkhaõaü golakkhaõaü ajalakkhaõaü meõóalakkhaõaü kukkuñalakkhaõaü vaññalakkhaõaü godhàlakkhaõaü kaõõikàlakkhaõaü kacchapalakkhaõaü migalakkhaõaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato samaõo gotamo'ti. Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 28. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti - seyyathãdaü: 'ra¤¤aü niyyànaü bhavissati. Ra¤¤aü atiyànaü bhavissati. Abbhantarànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati. Bàhirànaü [PTS Page 010] [\q 10/] ra¤¤aü apayànaü bhavissati. Bàhirànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati. Abbhantarànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati. Abbhantarànaü ra¤¤aü jayo bhavissati. Bàhirànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati. Bàhirànaü ra¤¤aü jayo bhavissati. Abbhantarànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati'. Iti imassa jayo bhavissati. Imassa paràjayo bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato samaõo gotamo'ti. Iti và bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõaõaü vadamàno vadeyya. 1. Pakkhajjhànaü, katthaci [BJT Page 018] [\x 18/] 29. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti - seyyathãdaü: candaggàho bhavissati, suriyaggàho bhavissati, nakkhattaggàho bhavissati, candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati, candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati, nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati, nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati, ukkàpàto bhavissati, disàóàho bhavissati, bhåmicàlo bhavissati, devadundubhi bhavissati, candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saükilesaü vodànaü bhavissati. Evaüvipàko candaggàho bhavissati, evaüvipàko suriyaggàho bhavissati, evaüvipàko nakkhattaggàho bhavissati, evaüvipàkaü candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati, evaüvipàkaü candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati, evaü vipàkaü nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati, evaüvipàkaü nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati, evaüvipàko ukkàpàto bhavissati, evaüvipàko disàóàho bhavissati, evaüvipàko bhåmicàlo bhavissati. Evaüvipàko devadundåbhi bhavissati, evaüvipàkaü candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saïkilesaü vodànaü bhavissati. Iti và [PTS Page 011] [\q 11/] itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato samaõo gotamo'ti. " Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 30. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti - seyyathãdaü: subbuññhikà bhavissati, dubbuññhikà bhavissati, subhikkhaü bhavissati, dubbhikkhaü bhavissati, khemaü bhavissati, bhayaü bhavissati, rogo bhavissati, àrogyaü bhavissati. Muddà gaõanà saïkhànaü kàveyyaü lokàyataü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato samaõo gotamo'ti. " Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 31. "Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti - seyyathãdaü: àvàhanaü vivàhanaü saüvadanaü vivadanaü saïkiraõaü vikiraõaü subhagakaraõaü dubbhagakaraõaü viruddhagabbhakaraõaü jivhànitthambhanaü1 hanusaühananaü hatthàbhijappanaü hanujappanaü kaõõajappanaü àdàsapa¤haü kumàrikapa¤haü devapa¤haü àdiccupaññhànaü mahatupaññhànaü abbhujjalanaü sirivhànaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato samaõo gotamo'ti. " Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 1. Nitthaddhanaü. Bahåsu. [BJT Page 020] [\x 20/] 32. [PTS Page 012] [\q 12/] "yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti - seyyathãdaü: santikammaü paõidhikammaü bhårikammaü1 vassakammaü vossakammaü vatthukammaü vatthuparikammaü vatthuparikiraõaü àcamanaü nahàpanaü juhanaü vamanaü virecanaü uddhavirecanaü adhovirecanaü sãsavirecanaü kaõõatelaü nettatappanaü natthukammaü a¤janaü pacca¤janaü sàlàkiyaü sallakattiyaü dàrakatikicchà målabhesajjànaü anuppadànaü osadhãnaü pañimokkho. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato samaõo gotamo'ti. " Iti và hi bhikkhave puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. 33. Idaü kho taü bhikkhave appamattakaü oramattakaü sãlamattakaü yena puthujjano tathàgatassa vaõõaü vadamàno vadeyya. Mahàsãlaü niññhitaü. 34. Atthi bhikkhave a¤¤eva dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà, ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti, yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. Katame ca te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti, yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü? 35. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà pubbantakappikà pubbantànudiññhino pubbantaü àrabbha anekavihitàni [PTS Page 013] [\q 13/] adhivuttipadàni abhivadanti aññhàdasahi vatthåhi. Te ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha pubbantakappikà pubbantànudiññhino pubbantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti aññhàrasahi vatthåhi? 1. Bhåtakammaü. Kesåci. [BJT Page 022] [\x 22/] 36. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà sassatavàdà sassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi. Te ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha sassatavàdà sassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi? 37. Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Seyyathãdaü: "ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsatimpi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi anekàni'pi jàtisatàni anekàni'pi jàtisahassàni anekàni'pi jàtisatasahassàni amutràsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedi evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü1 tatràpàsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. " Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü [PTS Page 014] [\q 14/] anussarati. So evamàha: 'sassato attà ca loko ca va¤jho kåñaññho esikaññhàyiññhito. Teva sattà sandhàvanti saüsaranti cavanti upapajjanti, atthitveva sassatisamaü. Taü kissa hetu? Ahaü hi àtappamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusàmi yathàsamàhite citte anekavihitaü pubbenivàsaü anussaràmi. Seyyathãdaü: "ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsatimpi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi anekàni'pi jàtisatàni anekàni'pi jàtisahassàni anekàni'pi jàtisatasahassàni amutràsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedi evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tatràpàsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussaràmi. Iminàmahaü etaü jànàmi: yathà sassato attà ca loko ca va¤jho kåñaññho esikaññhàyiññhito. Teva sattà sandhàvanti saüsaranti cavanti upapajjanti atthitveva sassatisama"nti. Idaü bhikkhave pañhamaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà sassatavàdà ssasataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti. 1. Udapàdiü sã mu. [BJT Page 24] [\x 24/] 38. Dutiye ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha sassatavàdà sassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti? Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàrupaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati - seyyathãdaü: ekampi saüvaññavivaññaü dve'pi saüvaññavivaññàni tãõi'pi saüvaññavivaññàni cattàri'pi saüvaññavivaññàni pa¤ca'pi saüvaññavivaññàni' dasa'pi saüvaññavivaññàni 'amutràsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã [PTS Page 015] [\q 15/] evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü. Tatràpàsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. " Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. So evamàha: 'sassato attà ca loko ca va¤jho kuñaññho esikaññhàyiññhito. Teva sattà sandhàvanti saüsaranti cavanti upapajjanti atthitveva sassatisamaü. Taü kissa hetu? Ahaü hi àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàrupaü cetosamàdhiü phusàmi yathà samàhite citte anekavihitaü pubbenivàsaü anussaràmi - seyyathãdaü: ekampi saüvaññavivaññaü dve'pi saüvaññavivaññàni tãõi'pi saüvaññavivaññàni cattàri'pi saüvaññavivaññàni pa¤ca'pi saüvaññavivaññàni' dasa'pi saüvaññavivaññàni 'amutràsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü. Tatràpàsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. " Iti sàkàraü sauddesaü aneka vihitaü pubbenivàsaü anussaràmi. Iminà'pàhaü etaü jànàmi yathà sassato attà ca loko ca va¤jho kuñaññho esikaññhàyiññhito. Teva sattà sandhàvanti saüsaranti cavanti upapajjanti. Atthitveva sassatisamaü'ti. " Idaü bhikkhave dutiyaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà sassatavàdà sassatà attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti. 39. Tatiye ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha sassatavàdà sassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti? [BJT Page 26] [\x 26/] Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati - seyyathãdaü: dasa'pi saüvaññavivaññaü vãsatimpi saüvaññavivaññàni tiüsampi saüvaññavivaññàni cattàrãsampi saüvaññavivaññàni "amutràsiü evannàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü. 1 Tatràpàsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. " Iti sàkàraü sauddesaü aneka vihitaü pubbenivàsaü anussarati. So evamàha: "sassato attà ca 016 loko ca va¤jho kåñaññho esikaññhàyiññhito. Teva sattà sandhàvanti saüsaranti cavanti upapajjanti atthitveva sassatisamaü. Taü kissa hetu? Ahaü hi àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusàmi yathà samàhite citte anekavihitaü pubbenivàsaü anussaràmi - seyyathãdaü: dasa'pi saüvaññavivaññàni vãsatimpi saüvaññavivaññàni tiüsampi saüvaññavivaññàni cattàrãsampi saüvaññavivaññàni "amutràsiü evannàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü. Tatràpàsiü evannàmo evaïgotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussaràmi. Iminà mahaü etaü jànàmi. Yathà sassato attà ca loko ca va¤jho kåñaññho esikaññhàyiññhito teva sattà sandhàvanti saüsaranti cavanti upapajjanti atthitveva sassatisamaü'ti. " Idaü bhikkhave tatiyaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà sassatavàdà sassataü attànaü ca lokaü ca pa¤¤àpenti. 40. Catutthe ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha sassatavàdà sassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti. ? Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và takkã hoti vãmaüsã. So takkapariyàhataü vãmaüsànucaritaü sayampañibhànaü evamàha: 'sassato attà ca loko ca va¤jho kåñaññho esikaññhàyiññhito. Teva sattà sandhàvanti saüsaranti cavanti upapajjanti atthitveva sassatisamanti. 1. Udapàdiü, sã mu. [BJT Page 28] [\x 28/] Idaü bhikkhave catutthaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà sassatavàdà sassataü attànaü ca lokaü ca pa¤¤àpenti. 41. Imehi kho te bhikkhave samaõabràhmaõà sassatavàdà sassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi. Ye hi keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và sassatavàdà sassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti, sabbe te imeheva catåhi etesaü và a¤¤atarena natthi ito bahiddhà. 42. Tayidaü bhikkhave tathàgato pajànàti: 'ime kho diññhiññhànà evaügahità evaüparàmaññhà evaügatikà bhavissanti evaüabhisamparàyà'ti. Ta¤ca tathàgato pajànàti tato ca uttaritaraü pajànàti. Taü ca pajànanaü [PTS Page 017] [\q 17/] na paràmasati. Aparàmasato cassa paccatta¤¤eva nibbuti vidità. Vedanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü viditvà anupàdà vimutto bhikkhave tathàgato. 43. Ime kho te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà1 atakkàvacarà nipuõà paõóita vedanãyà2 ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. Pañhamakabhàõavàraü 44. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà ekaccasassatikà ekaccaasassatikà ekaccaü sassataü ekaccaü asassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi. Te ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha ekaccasassatikà ekaccaasassatikà ekaccaü sassataü ekaccaü asassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi. ? 1. Panãtà, ma cha saü 2. Vedanãyà, ma cha saü [BJT Page 30] [\x 30/] 45. Hoti kho so bhikkhave samayo yaü kadàci karahaci dãghassa addhuno accayena ayaü loko saüvaññati. Saüvaññamàne loke yebhuyyena sattà àbhassarasaüvattanikà honti. Te tattha honti manomayà pãtibhakkhà sayampabhà antalikkhacarà subhaññhàyino ciraü dãghamaddhànaü tiññhanti. Hoti kho so bhikkhave samayo yaü kadàci karahaci dãghassa addhuno accayena ayaü loko vivaññati. Vivaññamàne loke su¤¤aü brahmavimànaü pàtubhavati. Atha¤¤ataro satto àyukkhayà và pu¤¤akkhayà và àbhassarakàyà cavitvà su¤¤aü brahmavimànaü upapajjati. So tattha hoti manomayo pãtibhakkho sayampabho antalikkhacaro subhaññhàyã ciraü dãghamaddhànaü tiññhati. Tassa tattha ekakassa dãgharattaü nibbusitattà anabhirati paritassanà uppajjati: 'aho vata a¤¤e'pi sattà itthattaü àgaccheyyunti'. Atha a¤¤atare'pi sattà àyukkhayà [PTS Page 018] [\q 18/] và pu¤¤akkhayà và àbhassarakàyà cavitvà brahmavimànaü upapajjanti tassa sattassa sahavyataü. Te'pi tattha honti manomayà pãtibhakkhà sayampabhà antalikkhacarà subhaññhàyino ciraü dãghamaddhànaü tiññhanti. Tatra bhikkhave yo so satto pañhamaü upapanno tassa evaü hoti: 'ahamasmi brahmà mahàbrahmà abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthudaso vasavattã issaro kattà nimmàtà seññho sajità1 vasã pità bhåtabhavyànaü. Mayà ime sattà nimmità. Taü kissa hetu? Mamaü hi pubbe etadahosi: aho vata a¤¤e'pi sattà itthattaü àgaccheyyunti. Iti mama¤ca2 manopaõidhi. Ime ca sattà itthattaü àgatà'ti. Ye'pi te sattà pacchà upapannà3 tesampi evaü hoti: ayaü kho bhavaü brahmà mahàbrahmà abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthudaso vasavattã issaro kattà nimmàtà seññho sajità vasã pità bhåtabhavyànaü. Iminà mayaü bhotà brahmuõà nimmità. Taü kissa hetu? Mamaü hi mayaü addasàma idha pañhamaü upapannaü. Mayaü panamhà pacchà upapannà'ti. 1. Saüjità. [PTS.] 2. Mama ca. Machasaü. 3. Upapannà. Sã mu. 1. [BJT Page 32] [\x 32/] 46. Tatra bhikkhave yo so satto pañhamaü upapanno, so dãghàyukataro ca hoti vaõõavantataro ca mahesakkhataro ca. Ye pana te sattà pacchà upapannà, te appàyukatarà ca honti dubbaõõatarà ca appesakkhatarà ca. hànaü kho panetaü bhikkhave vijjati yaü a¤¤ataro satto tamhà kàyà cavitvà itthattaü àgacchati. Itthattaü àgato samàno agàrasmà anagàriyaü pabbajati. Agàrasmà anagàriyaü pabbajito samàno àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati yathà samàhite citte taü pubbenivàsaü anussarati, tato paraü nànussarati. So evamàha: 'Yo kho so bhavaü brahmà mahàbrahmà abhibhu anabhibhåto a¤¤adatthudaso vasavattã issaro kattà nimmàtà seññho sajità vasã pità bhåtabhavyànaü, yena mayaü bhotà brahmuõà nimmità, so nicco dhuvo sassato avipariõàmadhammo sassatisamaü tatheva ñhassati. Ye pana mayaü ahumhà tena bhotà [PTS Page 019] [\q 19/] brahmuõà nimmità, te mayaü aniccà addhuvà appàyukà cavanadhammà itthattaü àgatà'ti. Idaü bhikkhave pañhamaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà ekaccasassatikà ekaccaasassatikà ekaccaü sassataü ekaccaü asassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti. 47. Dutiye ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha ekaccasassatikà ekaccaasassatikà ekaccaü sassataü ekaccaü asassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti? [BJT Page 34] [\x 34/] Santi bhikkhave khióóàpadosikà nàma devà. Te ativelaü hassakhióóàratidhammasamàpannà vibharanti. Tesaü ativelaü hassakhióóàratidhammasamàpannànaü viharataü sati mussati. Satiyà sammosà te devà tamhà kàyà cavanti. hànaü kho panetaü bhikkhave vijjati yaü a¤¤ataro satto tamhà kàyà cavitvà itthattaü àgacchati. Itthattaü àgato samàno agàrasmà anagàriyaü pabbajati. Agàrasmà anagàriyaü pabbajito samàno àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati yathàsamàhite citte taü pubbenivàsaü anussarati, tato paraü nànussarati. So evamàha: ye kho te bhonto devà na khióóàpadosikà, te na ativelaü hassakhióóàratidhammasamàpannà viharanti. Tesaü na ativelaü hassakhióóàratidhammasamàpannànaü viharataü sati na mussati. Satiyà asammosà te devà tamhà kàyà na cavanti, niccà dhuvà sassatà avipariõàmadhammà sassatisamaü tatheva [PTS Page 020] [\q 20/] ñhassati. Ye pana mayaü ahumbha khióóàpadosikà, te mayaü ativelaü hassakhióóàratidhammasamàpannà viharimbha. Tesaü no ativelaü hassakhióóàratidhammasamàpannànaü viharataü sati mussi. Satiyà sammosà evaü mayaü tambhà kàyà cutà aniccà addhuvà appàyukà cavanadhammà itthattaü àgatà'ti. Idaü bhikkhave dutiyaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõa bràhmaõà ekaccasassatikà ekaccaasassatikà ekaccaü sassataü ekaccaü asassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti. 48. Tatiye ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha ekaccasassatikà ekaccaasassatikà ekaccaü sassataü ekaccaü asassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti? Santi bhikkhave manopadàsikà nàma devà. Te ativelaü a¤¤ama¤¤aü upanijjhàyanti. Te ativelaü a¤¤ama¤¤aü upanijjhàyantà a¤¤ama¤¤amhi cittàni padåsenti. Te a¤¤ama¤¤amhi paduññhacittà kilantakàyà kilantacittà. Te devà tamhà kàyà cavanti. [BJT Page 36] [\x 36/] hànaü kho bhikkhave vijjati yaü a¤¤ataro satto tamhà kàyà cavitvà itthattaü àgacchati. Itthattaü àgato samàno agàrasmà anagàriyaü pabbajati. Agàrasmà anagàriyaü pabbajito samàno àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati yathàsamàhite citte taü pubbenivàsaü anussarati tato paraü nànussarati. So evamàha: ye kho te bhonto devà na manopadosikà, te na ativelaü a¤¤ama¤¤aü upanijjhàyanti. Te na ativelaü a¤¤ama¤¤aü upanijjhàyantà a¤¤ama¤¤amhi appaduññhacittà akilantakàyà akilantacittà. Te devà tamhà kàyà na cavanti niccà dhuvà sassatà avipariõàmadhammà sassatisamaü [PTS Page 021] [\q 21/] tatheva ñhassanti. Ye pana mayaü ahumha manopadosikà, te mayaü ativelaü a¤¤ama¤¤aü upanijjhàyimha. Te mayaü ativelaü a¤¤ama¤¤aü upanijjhàyantà a¤¤ama¤¤amhi1 cittàni padåsimha. Te mayaü a¤¤ama¤¤amhi paduññhacittà kilantakàyà kilantacittà evaü tamhà kàyà cutà aniccà addhuvà appàyukà cavanadhammà itthattaü àgatà'ti. Idaü bhikkhave tatiyaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà ekaccasassatikà ekaccaasassatikà ekaccaü sassataü ekaccaü asassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti. 49. Catutthe ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha ekaccasassatikà ekacca asassatikà ekaccaü sassataü ekaccaü asassataü attatàõa¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti? Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và takkã hoti vãmaüsã. So takkapariyàhataü vimaüsànucaritaü sayampañibhànaü evamàhaü: yaü kho idaü vuccati cakkhunti'pi sotanti'pi ghàõaü'ti'pi kàyo'ti'pi, ayaü attà anicco addhuvo asassato vipariõàmadhammo. Yaü ca kho idaü vuccati cittanti và mano'ti và vi¤¤àõanti và ayaü attà nicco dhuvo sassato avipariõàmadhammo sassatisamaü tatheva ñhassatã ti. Idaü bhikkhave catutthaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà ekaccasassatikà ekaccaasassatikà ekaccaü sassataü ekaccaü asassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti. 1. A¤¤ama¤¤aü. Sãmu. [BJT Page 38] [\x 38/] Ime hi kho te bhikkhave samaõabràhmaõà ekaccasassatikà ekaccaasassatikà ekaccaü sassataü ekaccaü asassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi. Ye hi keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và ekaccasassatikà ekaccaasassatikà ekaccaü sassataü ekaccaü asassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti, sabbe te imeheva catåhi vatthåhi, etesaü và a¤¤atarena. Natthi ito bahiddhà. 50. Tayidaü bhikkhave tathàgato pajànàti: "ime [PTS Page 022] [\q 22/] diññhiññhànà evaü gahità evaü paràmaññhà evaügatikà bhavissanti evaü abhisamparàyà"ti. Taü ca tathàgato pajànàti. Tato ca uttaritaraü pajànàti. Taü ca pajànanaü na paràmasati. Aparàmasato cassa paccattaüyeva nibbuti vidità. Vedanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãna¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü viditvà anupàdà vimutto bhikkhave tathàgato. 51. Ime kho te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà, ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti, yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. 52. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi. Te ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi? Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati yathàsamàhite citte antasa¤¤ã lokasmiü viharati. So evamàha: "antavà ayaü loko parivañumo. Tiü kissa hetu? Ahaü hi àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusàmi yathà samàhite citte antasa¤¤ã lokasmiü viharàmi. Iminà mahaü etaü jànàmi: yathà antavà ayaü loko parivañumo"ti. Idaü bhikkhave pañhamaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti. [BJT Page 40] [\x 40/] 53. Dutiye ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti? Idhe bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati, yathàsamàhite citte anantasa¤¤ã lokasmiü viharati. So evamàha: "ananto ayaü loko apariyanto. Ye te samaõabràhmaõà evamàhaüsu: antavà ayaü loko parivañumo'ti, tesaü musà. Ananto ayaü loko apariyanto. Taü kissa hetu? Ahaü hi àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusàmi yathàsamàhite citte antasa¤¤ã lokasmiü viharàmi. Iminàmahaü etaü jànàmi yathà ananto ayaü loko apariyanto'ti. " Idaü bhikkhave dutiyaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti. 54. Tatiye ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti? Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü [PTS Page 023] [\q 23/] cetosamàdhiü phusati, yathà samàhite citte uddhamadho antasa¤¤ã lokasmiü viharati tiriyaü anattasa¤¤ã. So evamàha: "antavà ca ayaü loko ananto ca. Ye te samaõabràhmaõà evamàhaüsu: 'antavà ayaü loko parivañumo'ti, tesaü musà. Ye'pi te samaõabràhmaõà evamàhaüsu: 'ananto ayaü loko apariyanto'ti, tesampi musà. Antavà ca ayaü loko ananto ca. Taü kissa hetu? Ahaü hi àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusàmi yathà samàhite citte uddhamadho antasa¤¤ã lokasmiü viharàmi tiriyaü anantasa¤¤ã. Iminàmahaü etaü jànàmi: yathà antavà ca ayaü loko ananto" càti. Idaü bhikkhave tatiyaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti. 55. Catutthe ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti? [BJT Page 42] [\x 42/] Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và takkã hoti vãmaüsã. So takkapariyàhataü vãmaüsànucaritaü sayampañibhànaü evamàha: "nevàyaü loko antavà na panànanto. Ye te samaõabràhmaõà evamàhaüsu: 'antavà ayaü loko parivañumo'ti, tesaü musà. Ye'pi te samaõabràhmaõà [PTS Page 024] [\q 24/] evamàhaüsu: 'ananto ayaü loko apariyanto'ti, tesampi musà. Ye'pi te samaõabràhmaõà evamàhaüsu: 'antavà ca ayaü loko ananto cà'ti tesampi musà. Nevàyaü loko antavà na panànanto"ti. Idaü bhikkhave catutthaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti. 56. Imehi kho te bhikkhave samaõabràhmaõà antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi. Ye hi keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti, sabbe te imeheva catåhi vatthåhi, etesaü và a¤¤atarena. Natthi ito bahiddhà. 57. Tayidaü bhikkhave tathàgato pajànàti: "ime diññhiññhànà evaü gahità evaü paràmaññhà evaügatikà bhavissanti evaü abhisamparàyà"ti. Ta¤ca tathàgato pajànàti, tato ca uttaritaraü pajànàti. Ta¤ca pajànanaü na paràmasati. Aparàmasato cassa paccatta¤¤eva nibbuti vidità. Vedanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü viditvà anupàdà vimutto bhikkhave tathàgato. 58. Ime kho te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti, ye hi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. [BJT Page 44] [\x 44/] 59. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà amaràvikkhepikà tattha tattha pa¤haü puññhaü samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti amaràvikkhepaü catåhi vatthåhi. Te ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha amaràvikkhepikà tattha tattha pa¤haü puññhà samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti amaràvikkhepaü catåhi vatthåhi? 60. Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và idaü kusalanti yathàbhåtaü nappajànàti. Idaü akusalanti yathàbhåtaü nappajànàti. Tassa evaü hoti: "ahaü kho idaü kusalanti yathàbhåtaü nappajànàmi. Idaü [PTS Page 025] [\q 25/] akusalanti yathàbhåtaü nappajànàmi. Aha¤ceva kho pana idaü kusalanti yathàbhåtaü nappajànanto, idaü akusalanti yathàbhåtaü nappajànanto, idaü kusalanti và vyàkareyyaü, idaü akusalanti và vyàkareyyaü, tattha me assa chando và ràgo và doso và pañigho và. Yattha me assa chando và ràgo và doso và pañigho và. Taü mamassa musà. Yaü mamassa musà, so mamassa vighàto. Yo mamassa vighàto, so mamassa antaràyo"ti. Iti so musàvàdabhayà musàvàdaparijegucchà nevidaü kusalanti vyàkaroti. Na panidaü akusalanti vyàkaroti. Tattha tattha pa¤haü puññho samàno vàcàvikkhepaü àpajjati amaràvikkhepaü: "evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no"ti. Idaü bhikkhave pañhamaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà amaràvikkhepikà tattha tattha pa¤haü puññhà samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti amaràvikkhepaü. 61. Dutiye ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha amaràvikkhepikà tattha tattha pa¤haü puññhà samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti amaràvikkhepaü? Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và idaü kusalanti yathàbhåtaü nappajànàti. Idaü akusalanti yathàbhåtaü nappajànàti. Tassa evaü hoti: "ahaü kho idaü kusalanti yathàbhåtaü nappajànàmi. Idaü akusalanti yathàbhåtaü nappajànàmi. Aha¤ceva kho pana idaü kusalanti yathàbhåtaü nappajànanto, idaü akusalanti yathàbhåtaü nappajànanto, idaü kusalanti và vyàkareyyaü, idaü akusalanti và vyàkareyyaü, tattha me assa chando và ràgo và doso và pañigho và. Yattha me assa chando và ràgo và doso và pañigho và. Taü mamassa upàdànaü. Yaü mamassa upàdànaü, so mamassa vighàto. Yo mamassa vighàto, so mamassa antaràyo"ti. [BJT Page 46] [\x 46/] [PTS Page 026] [\q 26/] Iti so upàdànabhayà upàdànaparijegucchà nevidaü kusalanti vyàkaroti. Na panidaü akusalanti vyàkaroti. Tattha tattha pa¤haü puññho samàno vàcàvikkhepaü àpajjati amaràvikkhepaü: "evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no"ti. Idaü bhikkhave dutiyaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà amaràvikkhepikà tattha tattha pa¤haü puññhà samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti amaràvikkhepaü. 62. Tatiye ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha amaràvikkhepikà tattha tattha pa¤haü puññhà samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti amaràvikkhepaü? Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và idaü kusalanti yathàbhåtaü nappajànàti. Idaü akusalanti yathàbhåtaü nappajànàti. Tassa evaü hoti: "ahaü kho idaü kusalanti yathàbhåtaü nappajànàmi. Idaü akusalanti yathàbhåtaü nappajànàmi. Aha¤ceva kho pana idaü kusalanti yathàbhåtaü nappajànanto, idaü akusalanti yathàbhåtaü nappajànanto, idaü kusalanti và vyàkareyyaü, idaü akusalanti và vyàkareyyaü, santi hi kho pana samaõabràhmaõà paõóità nipuõà kataparappavàdà vàlavedhiråpà vobhindantà ma¤¤e caranti pa¤¤àgatena diññhigatàni, te maü tattha samanuyu¤jeyyuü samanugàheyyuü samanubhàseyyuü, tesàhaü na sampàyeyyaü. Yesàhaü na sampàyeyyaü, so mamassa vighàto. Yo mamassa vighàto, so mamassa antaràyo"ti. Iti so anuyogabhayà anuyogaparijegucchà nevidaü kusalanti vyàkaroti. Na panidaü akusalanti vyàkaroti. Tattha tattha pa¤haü puññho samàno vàcàvikkhepaü àpajjati amaràvikkhepaü: "evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no"ti. Idaü bhikkhave tatiyaü ñhànaü yaü àgamma yaü [PTS Page 27] [\q 27/] àrabbha eke samaõabràhmaõà amaràvikkhepikà tattha tattha pa¤haü puññhà samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti amaràvikkhepaü. [BJT Page 48] [\x 48/] 63. Catutthe ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha amaràvikkhepikà tattha tattha pa¤haü puññhà samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti amaràvikkhepaü? Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và mando hoti momuho. So mandattà momuhattà tattha tattha pa¤haü puññho samàno vàcàvikkhepaü àpajjati amaràvikkhepaü: "atthi paro loko'ti iti ce maü pucchasi, atthi paro loko'ti iti ce me assa, atthi paro loko'ti iti te naü vyàkareyyaü. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. Natthi paro loko'ti? Iti ce maü pucchasi, natthi paro loko'ti iti ce me assa, natthi paro loko'ti iti te naü vyàkareyyaü. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. Atthi ca natthi ca paro loko? Iti ce maü pucchasi, atthi ca natthi ca paro loko'ti iti ce me assa, atthi ca natthi ca paro loko'ti iti te naü vyàkareyyaü. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. "Atthi sattà opapàtikà? Iti ce maü pucachasi, atthi sattà opapàtikà iti ce maü assa, atthi sattà opapàtikà iti te naü vyàkareyyaü. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. "Natthi sattà opapàtikà iti ce maü pucchasi, natthi sattà opapàtikà iti ce me assa, natthi satthà opapàtikà iti te naü vyàkareyya. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. "Atthi ca natthi ca sattà opapàtikà iti ce maü pucchasi, atthi ca natthi ca sattà opapàtikà iti ce me assa, atthi ca natthi ca sattà opapàtikà iti te naü vyàkareyyaü. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. Nevatthi na natthi sattà opapàtikà? Iti ce maü pucchasi, nevatthi na natthi sattà opapàtikà iti ce me assa, nevatthi na natthi sattà opapàtikà iti ce naü vyàkareyyaü. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. Nevatthi na natthi sattà opapàtikà iti ce maü pucchasi, nevatthi na natthi sattà opapàtikà iti ce me assa, nevatthi na natthi sattà opapàtikà iti te naü vyàkareyyaü. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. "Atthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko? Iti ce maü pucchasi, atthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko iti ce me assa, atthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko iti te naü vyàkareyyaü. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. "Natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko? Iti ce maü pucchasi, natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko iti ce me assa, natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko iti te naü vyàkareyyaü. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. "Atthi ca natthi ca sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko? Iti ce maü pucchasi, atthi ca natthi ca sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko iti ce me assa, atthi ca natthi ca sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko iti te naü vyàkareyyaü. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. "Nevatthi na natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko? Iti ce maü pucchasi, nevatthi na natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko iti ce me assa, nevatthi na natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko iti te naü vyàkareyyaü. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. "Hoti tathàgato parammaraõà iti ce maü pucchasi, hoti tathàgato parammaraõà iti ce me assa, hoti tathàgato parammaraõà iti te naü vyàkareyyaü. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. Hoti tathàgato parammaraõà na hoti tathàgato parammaraõà iti ce maü pucchasi, na hoti tathàgato parammaraõà iti ce me assa, na hoti tathàgato parammaraõà iti te naü vyàkareyya. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. Na hoti tathàgato parammaraõà? Hoti ca na hoti ca tathàgato parammaraõà iti ce maü pucchasi, hoti ca na hoti ca tathàgato parammaraõà iti ce me assa, hoti ca na hoti ca tathàgato parammaraõà iti te naü vyàkareyya. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. Hoti ca na hoti ca tathàgato parammaraõà? Neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà iti ce maü pucchasi, iti ce me assa, neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà iti te naü vyàkareyya. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no'ti'pi me no. Neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà ti? Iti ce maü pucchasi "neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà'ti iti ce me assa, neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà'ti iti te naü vyàkareyyaü. Evampi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no"ti. Idaü bhikkhave catutthaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà amaràvikkhepikà tattha tattha puññhà samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti amaràvikkhepaü. 64. Imehi kho te bhikkhave samaõabràhmaõà amaràvikkhepikà [PTS Page 28] [\q 28/] tattha tattha pa¤haü puññhà samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti amaràvikkhepaü catåhi vatthåhi. Ye hi keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và amaràvikkhepikà tattha tattha pa¤haü puññhà samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti, amaràvikkhepaü, sabbe te imeheva catåhi vatthåhi, etesaü và a¤¤atarena. Natthi ito bahiddhà. [BJT Page 50] [\x 50/] 65. Tayidaü bhikkhave tathàgato pajànàti: "ime diññhiññhànà evaü gahità evaü paràmaññhà evaügatikà bhavissanti evaüabhisamparàyà"ti. Ta¤ca tathàgato pajànàti. Tato ca uttaritaraü pajànàti. Ta¤ca pajànanaü na paràmasati. Aparàmasato cassa paccattaü yeva nibbuti vidità. Vedanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü viditvà anupàdà vimutto bhikkhave tathàgato. Ime kho te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti, yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. 66. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà adhiccasamuppannikà adhiccasamuppannaü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti dvãhi vatthåhi. Te ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha adhiccasamuppannikà adhiccasamuppannaü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti dvãhi vatthåhi? Santi bhikkhave asa¤¤asattà nàma devà. Sa¤¤uppàdà ca pana te devà tamhà kàyà cavanti. hànaü kho panetaü bhikkhave vijjati yaü a¤¤ataro satto tamhà kàyà cavitvà itthattaü àgacchati. Itthattaü àgato samàno agàrasmà anagàriyaü pabbajati. Agàrasmà anagàriyaü pabbajito samàno àtappamanvàya padhànamanvàya anuyogamanvàya appamàdamanvàya sammàmanasikàramanvàya tathàråpaü cetosamàdhiü phusati, yathàsamàhite citte sa¤¤uppàdaü anussarati tato [PTS Page 029] [\q 29/] paraü nànussarati. So evamàha: "adhiccasamuppanno attà ca loko ca. Taü kissa hetu? Ahaü hi pubbe nàhosiü. So'mhi etarahi ahutvà santattàya1 pariõato"ti. Idaü bhikkhave pañhamaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà adhiccasamuppannikà adhiccasamuppannaü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti. 1. Sattattàya, katthaci. [BJT Page 52] [\x 52/] 67. Dutiye ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha adhiccasamuppannikà adhiccasamuppannaü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti? Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và takkã hoti vãmaüsã. So takkapariyàhataü vãmaüsànucaritaü sayampañibhànaü evamàha: "adhiccasamuppanno attà ca loko cà"ti. Idaü bhikkhave dutiyaü ñhànaü yaü àgamma yaü àrabbha eke samaõabràhmaõà adhiccasamuppannikà adhiccasamuppannaü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti. 68. Imehi kho te bhikkhave samaõabràhmaõà adhiccasamuppannikà adhiccasamuppannaü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti dvãhi vatthåhi. Ye hi keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và adhiccasamuppannikà adhiccasamuppannaü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti, sabbe te imeheva dvãhi vatthåhi, etesaü và a¤¤atarena. Natthi ito bahiddhà. 69. Tayidaü bhikkhave tathàgato pajànàti: "ime diññhiññhànà evaü gahità evaü paràmaññhà evaügatikà bhavissanti evaüabhisamparàyà"ti. Ta¤ca tathàgato pajànàti. Tato ca uttaritaraü pajànàti. Ta¤ca pajànanaü na paràmasati. Aparàmasato cassa paccattaü yeva nibbuti vidità. Vedanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü viditvà anupàdà vimutto bhikkhave tathàgato. Ime kho te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà [PTS Page 030] [\q 30/] pavedeti, yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. 70. Imehi kho te bhikkhave samaõabràhmaõà pubbantakappikà pubbantànudiññhino pubbantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti aññhàrasahi vatthåhi. Ye hi keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và pubbantakappikà pubbantànudiññhino pubbantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti, sabbe te imeheva aññhàrasahi vatthåhi, etesaü và a¤¤atarena. Natthi ito bahiddhà. 71. Tayidaü bhikkhave tathàgato pajànàti "ime diññhiññhànà evaü gahità evaü paràmaññhà evaügatikà bhavissanti evaüabhisamparàyà"ti. Ta¤ca tathàgato pajànàti. Tato ca uttaritaraü pajànàti. Ta¤ca pajànanaü na paràmasati. Aparàmasato cassa paccattaü yeva nibbuti vidità. Vedanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü viditvà anupàdà vimutto bhikkhave tathàgato. [BJT Page 54] [\x 54/] Ime kho te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti, yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. 72. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà aparantakappikà aparantànudiññhino aparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti catucattàrãsàya vatthåhi. Te ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha aparantakappikà aparantànudiññhino aparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti catucattàrãsàya vatthåhi? 73. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà [PTS Page 031] [\q 31/] sa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà sa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti soëasahi vatthåhi. Te ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha uddhamàghàtanika sa¤¤ivàdà uddhamàghàtanà sa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti soëasahi vatthåhi? Råpã attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Aråpã attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Råpã ca aråpã ca attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Neva råpã na råpã attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Antavà attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Anantavà attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Antavà ca anantavà ca attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Nevantavà1 ca nànantavà ca attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Ekattasa¤¤ã attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Nànattasa¤¤ã attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Parittasa¤¤ã attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Appamàõasa¤¤ã attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Ekantasukhã attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Ekantadukkhã attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Sukhadukkhã attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. Adukkhamasukhã attà hoti arogo parammaraõà sa¤¤ãti naü pa¤¤àpenti. 1. Nevantavà ca. Katthaci [BJT Page 56] [\x 56/] 74. Imehi kho te bhikkhave samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà sa¤¤ivàdà uddhamàghàtanà sa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti soëasahi vatthåhi. Ye hi keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và uddhamàghàtanikà sa¤¤ivàdà uddhamàghàtanà sa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti sabbe te imeheva soëasahi vatthåhi, etesaü và a¤¤atarena. Natthi ito bahiddhà. 75. Tayidaü bhikkhave tathàgato pajànàti "ime diññhiññhànà evaü gahità evaü paràmaññhà evaügatikà bhavissanti evaüabhisamparàyà"ti. Ta¤ca tathàgato pajànàti tato ca uttaritaraü pajànàti. Ta¤ca pajànanaü na paràmasati. Aparàmasato cassa paccatta¤¤eva nibbuti vidità. Vedanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü viditvà anupàdà vimutto bhikkhave tathàgato. 76. Ime kho te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà, ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà [PTS Page 032] [\q 32/] pavedeti, yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. Dutiyabhàõavàraü. 77. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà asa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà asa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti aññhahi vatthåhi. Te ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha uddhamàghàtanikà asa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà asa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti aññhahi vatthåhi? 78. 'Råpã attà hoti arogo parammaraõà asa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Aråpã attà hoti arogo parammaraõà asa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Råpã ca aråpã ca attà hoti arogo parammaraõà asa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Neva råpi nàråpã attà hoti arogo parammaraõà asa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Antavà attà hoti arogo parammaraõà asa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Anantavà attà hoti arogo parammaraõà asa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Antavà ca anantavà ca attà hoti arogo parammaraõà asa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Nevantavà nànantavà attà hoti arogo parammaraõà asa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. [BJT Page 58] [\x 58/] 79. Imehi kho te bhikkhave samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà asa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà asa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti aññhahi vatthåhi. Ye hi keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và uddhamàghàtanikà asa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà asa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti, sabbe te imeheva aññhahi vatthåhi, etesaü và a¤¤atarena. Natthi ito bahiddhà. 80. Tayidaü bhikkhave tathàgato pajànàti: "ime diññhiññhànà evaü gahità evaü paràmaññhà evaügatikà bhavissanti evaüabhisamparàyà"ti. Ta¤ca tathàgato pajànàti. Tato ca uttaritaraü pajànàti. Ta¤ca pajànanaü na paràmasati. Aparàmasato cassa paccattaü yeva nibbuti vidità. Vedanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü viditvà anupàdà vimutto bhikkhave tathàgato. Ime kho te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà [PTS Page 033] [\q 33/] pavedeti, yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. 81. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà nevasa¤¤ãnàsa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà nevasa¤¤ãnàsa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti aññhahi vatthåhi. Te ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha uddhamàghàtanikà nevasa¤¤ãnàsa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà nevasa¤¤ãnàsa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti aññhahi vatthåhi? 82. "Råpi attà hoti arogo parammaraõà nevasa¤¤ã nàsa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Aråpã attà hoti arogo parammaraõà nevasa¤¤ã nàsa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Råpã ca aråpã ca attà hoti arogo parammaraõà nevasa¤¤ã nàsa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Nevaråpã nàråpã attà hoti arogo parammaraõà nevasa¤¤ã nàsa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Antavà attà hoti arogo parammaraõà nevasa¤¤ã nàsa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Anantavà attà hoti arogo parammaraõà nevasa¤¤ã nàsa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Antavà ca anantavà ca attà hoti arogo parammaraõà nevasa¤¤ã nàsa¤¤ã'ti naü pa¤¤àpenti. 'Nevantavà nànantavà attà hoti arogo parammaraõà nevasa¤¤ã nàsa¤¤ã"ti naü pa¤¤àpenti. 83. Imehi kho te bhikkhave samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà nevasa¤¤ãnàsa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà nevasa¤¤ãnàsa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti aññhahi vatthåhi. Ye hi keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và uddhamàghàtanikà nevasa¤¤ãnàsa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà nevasa¤¤ãnàsa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti, sabbe te imeheva aññhahi vatthåhi, etesaü và a¤¤atarena. Natthi ito bahiddhà. 84. Tayidaü bhikkhave tathàgato pajànàti: "ime diññhiññhànà evaü gahità evaü paràmaññhà evaügatikà bhavissanti evaüabhisamparàyà"ti. Ta¤ca tathàgato pajànàti. Tato ca uttaritaraü pajànàti. Ta¤ca pajànanaü na paràmasati. Aparàmasato cassa paccattaü yeva nibbuti vidità. Vedanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü viditvà anupàdà vimutto bhikkhave tathàgato. Ime kho te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti, yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. [BJT Page 60] [\x 60/] 85. [PTS Page 034] [\q 34/] santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà ucchedavàdà sato sattassa ucchedaü vinàsaü vibhavaü pa¤¤àpenti sattahi vatthåhi. Te ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha ucchedavàdà sato sattassa ucchedaü vinàsaü vibhavaü pa¤¤àpenti sattahi vatthåhi? 86. Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và evaüvàdã hoti evaüdiññhi: 'yato kho bho ayaü attà råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo kàyassa bhedà ucchijjati vinassati na hoti parammaraõà. Ettàvatà kho bho ayaü attà sammà samucchinno hotã'ti. Ittheke sato sattassa ucchedaü vinàsaü vibhavaü pa¤¤àpenti. 87. Tama¤¤o evamàha: 'atthi kho bho eso attà yaü tvaü vadesi neso natthãti vadàmi. No ca kho bho ayaü attà ettàvatà sammà samucchinto hoti. Atthi kho bho a¤¤o attà dibbo råpã kàmàvacaro kabaliïkàrà1 hàrabhakkho, taü tvaü na jànàsi na passasi. Tamahaü jànàmi passàmi. So kho bho attà yato kàyassa bhedà ucchijjati vinassati na hoti parammaraõà. Ettàvatà kho bho ayaü attà sammà samucchinno hotã'ti. Ittheke sato sattassa ucchedaü vinàsaü vibhavaü pa¤¤àpenti. 88. Tama¤¤o evamàha: 'atthi kho bho eso attà yaü tvaü vadesi. Na so natthãti vadàmi. No ca kho bho ayaü attà ettàvatà sammà samucchinno hoti. Atthi kho bho a¤¤o attà dibbo råpã manomayo sabbaïgapaccaïgã ahãnindriyo. Taü tvaü na jànàsi na passasi. Tamahaü jànàmi passàmi. So kho bho attà yato kàyassa bhedà ucchijjati vinassati na hoti parammaraõà. Ettàvatà kho bho ayaü attà sammà samucchinno hotã'ti. Ittheke sato sattassa ucchedaü vinàsaü vibhavaü pa¤¤àpenti. 89. Tama¤¤o evamàha: 'atthi kho bho eso attà yaü tvaü vadesi. Neso natthiti vadàmi. No ca kho bho ayaü attà ettàvatà sammà samucchinno hoti. Atthi kho bho a¤¤o attà sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthagamà2 nànàttasa¤¤ànaü amanasikàrà ananto àkàsoti àkàsàna¤càyatanåpago. Taü tvaü na [PTS Page 035] [\q 35/] jànàsi na passasi. Tamahaü jànàmi passàmi. So kho bho attà yato kàyassa bhedà ucchijjati vinassati na hoti parammaraõà. Ettàvatà kho ayaü attà sammà samucchinno hotã'ti. Ittheke sato sattassa ucchedaü vinàsaü vibhavaü pa¤¤àpenti. 1. Kabalãkàràhàra bhakkho, machasaü 2. Atthaïgamà, machasaü. [BJT Page 62] [\x 62/] 90. Tama¤¤o evamàha: 'atthi kho bho eso attà yaü tvaü vadesi. Neso natthãti vadàmi. No ca kho bho ayaü attà ettàvatà sammà samucchinno hoti. Atthi kho bho a¤¤o attà sabbaso àkàsàna¤càyatanaü samatikkamma anantaü vi¤¤àõanti vi¤¤aõa¤càyatanåpago. Taü tvaü na jànàsi na passasi. Tamahaü jànàmi passàmi. So kho bho attà yato kàyassa bhedà ucchijjati vinassati na hoti parammaraõà. Ettàvatà kho bho ayaü attà sammà samucchinno hotã'ti. Ittheke sato sattassa ucchedaü vinàsaü vibhavaü pa¤¤àpenti. 91. Tama¤¤o evamàha: 'atthi kho bho eso attà yaü tvaü vadesi. Na so natthãti vadàmi. No ca kho bho ayaü attà ettàvatà sammà samucchinno hoti. Atthi kho bho a¤¤à attà sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma natthi ki¤cãti àki¤ca¤¤àyatanåpago taü tvaü na jànàsi na passasi. Tamhaü jànàmi passàmi. So kho bho attà yato kàyassa bhedà ucchijjati vinassati na hoti parammaraõà. Ettàvatà kho bho ayaü attà sammà samucchinno hotã'ti. Ittheke sato sattassa ucchedaü vinàsaü viditvà pa¤¤àpenti. 92. Tama¤¤o evamàha: 'atthi kho bho eso attà yaü tvaü vadesi. Neso natthãti vadàmi. No ca kho bho ayaü attà ettàvatà sammà samucchinno hoti. Atthi kho bho a¤¤o attà sabbaso àki¤ca¤¤àyatanaü samatikkamma santametaü paõãtametanti nevasa¤¤ànàsa¤¤àyatanåpago. Taü tvaü na jànàsi na passasi. Tamahaü jànàmi passàmi. So kho bho attà yato kàyassa bhedà ucchijjati vinassatã na hoti parammaraõà. Ettàvatà kho bho ayaü attà sammà samucchinno hotã'ti. Ittheke sato sattassa ucchedaü vinàsaü vibhavaü pa¤¤àpenti. 93. Imehi kho te bhikkhave samaõabràhmaõà ucchedavàdà sato sattassa ucchedaü vinàsaü vibhavaü pa¤¤àpenti sattahi vatthåhi. Ye hi keci bhikkhave samaõà và [PTS Page 36] [\q 36/] bràhmaõà và ucchedavàdà sato sattassa ucchedaü vinàsaü vibhavaü pa¤¤àpenti, sabbe te imeheva sattahi vatthåhi, etesaü và a¤¤atarena. Natthi ito bahiddhà. 94. Tayidaü bhikkhave tathàgato pajànàti: "ime diññhiññhànà evaü gahità evaü paràmaññhà evaügatikà bhavissanti evaüabhisamparàyà"ti. Ta¤ca tathàgato pajànàti. Tato ca uttaritaraü pajànàti. Ta¤ca pajànanaü na paràmasati. Aparàmasato cassa paccattaü yeva nibbuti vidità. Vedanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü viditvà anupàdà vimutto bhikkhave tathàgato. Ime kho te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti, yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. 95. Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà diññhadhammanibbànavàdà sato sattassa paramadiññhadhammanibbànaü pa¤¤àpenti pa¤cahi vatthåhi. Te ca bhonto samaõabràhmaõà kimàgamma kimàrabbha diññhadhamma nibbànavàdà sato sattassa paramadiññhadhammanibbànaü pa¤¤àpenti pa¤cahi vatthåhi? [BJT Page 64] [\x 64/] Idha bhikkhave ekacco samaõo và bràhmaõo và evaüvàdã hoti evaüdiññhi ' yato kho bho ayaü attà pa¤cahi kàmaguõehi samappito samaïgibhåto paricàreti, ettàvatà kho bho ayaü attà paramadiññhadhammanibbànaü patto hotã'ti. Ittheke sato sattassa paramadiññhadhammanibbànaü pa¤¤àpenti. 97. Tama¤¤o evamàha: 'atthi kho bho eso attà yaü tvaü vadesi. Neso natthãti vadàmi. No ca kho bho ayaü attà ettàvatà paramadiññhadhammanibbànaü patto hoti taü kissa hetu? Kàmà hi bho aniccà dukkhà vipariõàmadhammà tesaü vipariõàma¤¤athàbhàvà uppajjanti sokaparidevadukkhadomanassupàyàsà yato [PTS Page 037] [\q 37/] kho bho ayaü attà vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. Ettàvatà kho bho ayaü attà paramadiññhadhammanibbànaü patto hotã'ti. Ittheke sato sattassa paramadiññhadhammanibbànaü pa¤¤àpenti. 98. Tama¤¤o evamàha: ' atthi kho bho eso attà yaü tvaü vadesi. Neso natthiti vadàmi. No ca kho bho ayaü attà ettàvatà paramadiññhadhammanibbànaü patto hoti. Taü kissa hetu? Yadeva tattha vitakkitaü vicàritaü etenetaü oëàrikaü akkhàyati. Yato kho bho ayaü attà vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodãbhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. Ettàvatà kho bho ayaü attà paramadiññhadhammanibbànaü patto hotã'ti. Ittheke sato sattassa paramadiññhadhammanibbànaü pa¤¤àpenti. 99. Tama¤¤o evamàha: 'atthi kho bho eso attà yaü tvaü vadesi. Neso natthiti vadàmi. No ca kho bho ayaü attà ettàvatà paramadiññhadhammanibbànaü patto hoti. Taü kissa hetu? Yadeva tattha pãtigataü cetaso ubbillàvitattaü etenetaü oëàrikaü akkhàyati. Yato kho bho ayaü attà pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedeti, yantaü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukhavihàrãti taü tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. Ettàvatà kho bho ayaü attà paramadiññhadhammanibbànaü patto hotã'ti. Ittheke sato sattassa paramadiññhadhammanibbànaü pa¤¤àpenti. [BJT Page 66] [\x 66/] 100. Tama¤¤o evamàha: 'atthi kho bho eso attà, yaü tvaü vadesi, neso natthiti vadàmi. No ca kho bho ayaü attà ettàvatà paramadiññhadhammanibbànaü patto hoti. Taü kissa hetu? Yadeva tattha sukhamiti cetaso àbhogo etenetaü oëàrikaü akkhàyati. Yato kho bho ayaü attà sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthagamà1 adukkhamasukhaü [PTS Page 038] [\q 38/] upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati, ettàvatà kho bho ayaü attà paramadiññhadhammanibbànaü patto hotã'ti. Ittheke sato sattassa paramadiññhadhammanibbànaü pa¤¤àpenti. 101. Imehi kho te bhikkhave samaõabràhmaõà diññhadhammanibbànavàdà sato sattassa paramadiññhadhammanibbànaü pa¤¤àpenti pa¤cahi vatthåhi. Ye hi keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và diññhadhammanibbànavàdà sato sattassa paramadiññhadhammanibbànaü pa¤¤àpenti, sabbe te imeheva pa¤cahi vatthåhi, etesaü và a¤¤atarena. Natthi ito bahiddhà. 102. Tayidaü bhikkhave tathàgato pajànàti: "ime diññhiññhànà evaü gahità evaü paràmaññhà evaügatikà bhavissanti evaüabhisamparàyà"ti. Ta¤ca tathàgato pajànàti. Tato ca uttaritaraü pajànàti. Ta¤ca pajànanaü na paràmasati. Aparàmasato cassa paccattaü yeva nibbuti vidità. Vedanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü viditvà anupàdà vimutto bhikkhave tathàgato. Ime kho te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti, yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. 103. Imehi kho te bhikkhave samaõabràhmaõà aparantakappikà aparantànudiññhino aparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti catucattàrãsàya vatthåhi. Ye hi keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và aparantakappikà aparantànudiññhino aparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti, sabbe te imeheva catucattàrãsàya vatthåhi, etesaü và a¤¤atarena. Natthi ito bahiddhà. 104. Tayidaü bhikkhave tathàgato pajànàti: "ime diññhiññhànà evaü gahità evaü paràmaññhà evaügatikà bhavissanti evaüabhisamparàyà"ti. Ta¤ca tathàgato pajànàti. Tato ca uttaritaraü pajànàti. Ta¤ca pajànanaü [PTS Page 039] [\q 39/] na paràmasati. Aparàmasato cassa paccattaü yeva nibbuti vidità. Vedanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü viditvà anupàdà vimutto bhikkhave tathàgato. Ime kho te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãtà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti, yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. 105. Imehi kho te bhikkhave samaõabràhmaõà pubbantakappikà ca aparantakappikà ca pubbantàparantakappikà ca pubbantàparantànudiññhino pubbantàparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti dvàsaññhiyà vatthåhi. Ye hi keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và pubbantakappikà ca aparantakappikà ca pubbantàparantakappikà ca pubbantàparantànudiññhino pubbantàparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti, sabbe te imeheva dvàsaññhiyà vatthåhi, etesaü và a¤¤atarena. Natthi ito bahiddhà. 1. Atthaïgamà, kesuci potthakesu. [BJT Page 68] [\x 68/] 106. Tayidaü bhikkhave tathàgato pajànàti: ime diññhiññhànà evaü àgatà evaü paràmaññhà evaügatikà bhavissanti evaüabhisamparàyà'ti. Ta¤ca tathàgato pajànàti tato ca uttaritaraü pajànàti. Ta¤ca pajànanaü na paràmasati. Aparàmasato cassa paccatta¤¤eva nibbuti vidità. Vedanànaü samudaya¤ca atthagama¤ca assàda¤ca àdãnava¤ca nissaraõa¤ca yathàbhåtaü viditvà anupàdàvimutto bhikkhave tathàgato. 107. Ime kho te bhikkhave dhammà gambhãrà duddasà duranubodhà santà paõãnà atakkàvacarà nipuõà paõóitavedanãyà, ye tathàgato sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti, yehi tathàgatassa yathàbhuccaü vaõõaü sammà vadamànà vadeyyuü. 108. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà sassatavàdà sassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti catåhi [PTS Page 040] [\q 40/] vatthåhi, tadapi tesaü bhavataü samaõabràhmaõànaü ajànataü apassataü vedayitaü taõhàgatànaü paritasitavipphanditameva. 109. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà ekaccasassatikà ekaccaasassatikà ekaccaü asassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti catåhi, tadapi tesaü bhavataü samaõabràhmaõànaü ajànataü apassataü vedayitaü taõahàgatànaü paritasitavipphanditameva. 110. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi, tadapi tesaü bhavataü samaõabràhmaõànaü ajànataü apassataü vedayitaü taõhàgatànaü paritasitavipphanditameva. 111. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà amaràvikkhepikà tattha1 tattha pa¤haü puññhà samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti amaràvikkhepaü catåhi vatthåhi, tadapi tesaü bhavataü samaõabràhmaõànaü ajànataü apassataü vedayitaü taõhàgatànaü paritasitavipphanditameva. 1. Tatra tatra. Kesuci potthakesu [BJT Page 070] [\x 70/] 112. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà adhiccasamuppannikà adhiccasamuppannaü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti dvãhi vatthåhi, tadapi tesaü bhavataü samaõabràhmaõànaü ajànataü apassataü vedayitaü, taõhàgatànaü parisitavipphanditameva. 113. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà pubbantakappikà pubbantànudiññhino pubbantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti aññhàrasahi vatthåhi, tadapi tesaü bhavataü samaõabràhmaõànaü ajànataü apassataü vedayitaü, taõhàgatànaü paritasitavipphanditameva. 114. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà sa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà sa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti soëasahi vatthåhi, tadapi tesaü bhavataü samaõabràhmaõànaü ajànataü apassataü vedayitaü, taõhàgatànaü paritasitavipphanditameva. 115. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà asa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà asa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti aññhahi vatthåhi, tadapi tesaü bhavataü samaõabràhmaõànaü ajànataü apassataü vedayitaü, taõhàgatànaü paritasitavipphanditameva. 116. [PTS Page 041] [\q 41/] tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà nevasa¤¤inàsa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà nevasa¤¤iü nàsa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti aññhahi vatthåhi, tadapi tesaü bhavataü samaõabràhmaõànaü ajànataü apassataü vedayitaü, taõhàgatànaü paritasitavipphanditameva. 117. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà ucchedavàdà sato sattassa ucchedaü vinàsaü vibhavaü pa¤¤àpenti sattahi vatthåhi, tadapi tesaü bhavataü samaõabràhmaõànaü ajànataü apassataü vedayitaü, taõhàgatànaü paritasitavipphandimeva. 118. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà diññhadhammanibbànavàdà sato sattassa paramadiññhadhammanibbànaü pa¤¤àpenti pa¤cahi vatthåhi, tadapi tesaü bhavataü samaõabràhmaõànaü ajànataü apassataü vedayitaü, taõhàgatànaü paritasitavipphanditameva. 119. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà aparantakappikà aparantànudiññhino aparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti catucattàrãsàya vatthåhi, tadapi tesaü bhavataü samaõabràhmaõànaü ajànataü apassataü vedayitaü, taõhàgatànaü paritasitavipphanditameva. [BJT Page 72] [\x 72/] 120. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà pubbantakappikà ca aparantakappikà ca pubbantàparantakappikà ca pubbantàparantànudiññhino pubbantàparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti dvàsaññhiyà vatthåhi, tadapi tesaü bhavataü samaõabràhmaõànaü ajànataü apassataü vedayitaü, taõhàgatànaü paritasitavipphanditameva. 121. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà sassatavàdà [PTS Page 042] [\q 42/] sassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi, tadapi phassapaccayà. 122. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà ekaccasassatikà ekaccaasassatikà ekaccaü sassataü ekaccaü asassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi, tadapi phassapaccayà. 123. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi, tadapi phassapaccayà. 124. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà amaràvikkhepikà tattha tattha pa¤haü puññhà samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti amaràvikkhepaü catåhi vatthuhi, tadapi phassapaccayà. 125. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà adhiccasamuppannikà adhiccasamuppannaü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti dvãhi vatthåhi, tadapi phassapaccayà. 126. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà pubbantakappikà pubbantànudiññhino pubbantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti aññhàrasahi vatthåhi, tadapi phassapaccayà. 127. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà sa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà sa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti soëasahi vatthåhi, tadapi phassapaccayà. 128. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà asa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà asa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti aññhahi vatthåhi, tadapi phassapaccayà. [BJT Page 74] [\x 74/] 129. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà nevasa¤¤inàsa¤¤ivàdà uddhamàghàtanà nevasa¤¤iü nàsa¤¤iü attànaü pa¤¤àpeti aññhahi vatthåhi, tadapi phassapaccayà. 130. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà ucchedavàdà sato sattassa ucchedaü vinàsaü vibhavaü pa¤¤àpenti sattahi vatthåhi, tadapi phassapaccayà. 131. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà diññhadhammanibbànavàdà sato sattassa paramadiññhadhammanibbànaü pa¤¤àpenti pa¤cahi vatthåhi, tadapi phassapaccayà. 132. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà aparantakappikà [PTS Page 043] [\q 43/] aparantànudiññhino aparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti catucattàrãsàya vatthåhi, tadapi phassapaccayà. 133. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà pubbantakappikà ca aparantakappikà ca pubbantàparantakappikà ca pubbantàparantànudiññhino pubbantàparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti dvàsaññhiyà vatthåhi, tadapi phassapaccayà. 134. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà sassatavàdà sassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi, te vata a¤¤atra phassà pañisaüvedissantãti netaü ñhànaü vijjati. 135. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà ekaccasassatikà ekaccaasassatikà ekaccaü sassataü ekaccaü asassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi, te vata a¤¤atra phassà pañisaüvedissantãti netaü ñhànaü vijjati. 136. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà antànantikà antànantaü lokassa pa¤¤àpenti catåhi vatthåhi, te vata a¤¤atra phassà pañisaüvedissantãti netaü ñhànaü vijjati. 137. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà amaràvikkhepikà tattha tattha pa¤haü puññhà samànà vàcàvikkhepaü àpajjanti amaràvikkhepaü catåhi vatthåhi, te vata a¤¤atra phassà pañisaüvedissantãti netaü ñhànaü vijjati. [BJT Page 76] [\x 76/] 138. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà adhiccasamuppannikà adhiccasamuppannaü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti dvãhi vatthåhi, te vata a¤¤atra phassà pañisaüvedissantãti netaü ñhànaü vijjati. 139. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà pubbantakappikà pubbantànudiññhino pubbantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti aññhàrasahi vatthåhi, te vata a¤¤atra phassà pañisaüvedissantãti netaü ñhànaü vijjati. 140. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà [PTS Page 044] [\q 44/] sa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà sa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti soëasahi vatthåhi, te vata a¤¤atra phassà pañisaüvedissantãti netaü ñhànaü vijjati. 141. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà asa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà asa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti aññhahi vatthåhi, te vata a¤¤atra phassà pañisaüvedissantãti netaü ñhànaü vijjati. 142. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà nevasa¤¤ãnàsa¤¤ãvàdà uddhamàghàtanà nevasa¤¤iü nàsa¤¤iü attànaü pa¤¤àpenti aññhahi vatthåhi, te vata a¤¤atra phassà pañisaüvedissantãti netaü ñhànaü vijjati. 143. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà ucchedavàdà sato sattassa ucchedaü vinàsaü vibhavaü pa¤¤àpenti sattahi vatthåhi, te vata a¤¤atra phassà pañisaüvedissantãti netaü ñhànaü vijjati. 144. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà diññhadhammanibbànavàdà sato sattassa paramadiññhadhammanibbànaü pa¤¤àpenti pa¤cahi vatthåhi, te vata a¤¤atra phassà pañisaüvedissantãti netaü ñhànaü vijjati. 145. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà aparantakappikà aparantànudiññhino aparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti catucattàrãsàya vatthåhi, te vata a¤¤atra phassà pañisaüvedissantãti netaü ñhànaü vijjati. 146. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà pubbantakappikà ca aparantakappikà ca pubbantàparantakappikà ca pubbantàparantànudiññhino pubbantàparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti dvàsaññhiyà vatthåhi, te vata a¤¤atra phassà pañisaüvedissantãti netaü ñhànaü vijjati. [BJT Page 78] [\x 78/] 147. Tatra bhikkhave ye te samaõabràhmaõà sassatavàdà sassataü attàna¤ca loka¤ca pa¤¤àpenti catuhi vatthåhi, ye'pi te samaõabràhmaõà ekaccasassatikà ekaccaasassatikà, ye'pi te samaõabràhmaõà antànantikà, ye'pi te samaõabràhmaõà amaràvikkhepikà, ye'pi te [PTS Page 045] [\q 45/] samaõabràhmaõà adhiccasamuppannikà, ye'pi te samaõabràhmaõà pubbantakappikà, ye'pi te samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà sa¤¤ãvàdà, ye'pi te samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà asa¤¤ãvàdà, ye'pi te samaõabràhmaõà uddhamàghàtanikà nevasa¤¤ãnàsa¤¤ãvàdà, ye'pi te samaõabràhmaõà ucchedavàdà, ye'pi te samaõabràhmaõà diññhadhammanibbànavàdà, ye'pi te samaõabràhmaõà aparantakappikà, ye'pi te samaõabràhmaõà pubbantakappikà ca aparantakappikà ca pubbantàparantakappikà ca, pubbantàparantànudiññhino pubbantàparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti dvàsaññhiyà vatthåhi, sabbe te chahi phassàyatanehi phussa phussa pañisaüvedenti. Tesaü vedanàpaccayà taõhà, taõhàpaccayà upàdànaü, upàdànapaccayà bhavo, bhavapaccayà jàti, jàtipaccayà jaràmaraõaü sokaparidevadukkhadomanassupàyàsà sambhavanti. Yato kho bhikkhave bhikkhu channaü phassàyatanànaü samudayaü ca atthagamaü ca assàdaü ca àdãnavaü ca nissaraõaü ca yathàbhåtaü pajànàti, ayaü imehi sabbeheva uttaritaraü pajànàti. 148. Ye hi keci bhikkhave samaõà và bràhmaõà và pubbantakappikà và aparantakappikà và pubbantàparantakappikà và pubbantàparantànudiññhino pubbantàparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti, sabbe te imeheva dvàsaññhiyà vatthåhi antojàlãkatà ettha sità'va ummujjamànà ummujjanti, (nimujjamànà nimujjanti. ) Ettha pariyàpannà antojàlãkatà'va ummujjamànà ummujjanti, (nimujjamànà nimujjanti. )* Seyyathàpi bhikkhave dakkho kevañño và kevaññantevàsã và sukhumacchikena jàlena parittaü udakadahaü otthareyya, tassa evamassa: "ye kho keci imasmiü udakadahe oëàrikà pàõà, sabbe te antojàlãkatà ettha sità'va ummujjamànà ummujjanti, (nimujjamànà nimujjanti). Ettha pariyàpannà [PTS Page 046] [\q 46/] antojàlãkatà 'va ummujjamànà ummujjanti, (nimujjamànà nimujjantã"ti)* evameva kho bhikkhave ye hi keci samaõà và bràhmaõà và pubbantakappikà và aparantakappikà và pubbantàparantakappikà và pubbantàparantànudiññhino pubbantàparantaü àrabbha anekavihitàni adhivuttipadàni abhivadanti, sabbe te imeheva dvàsaññhiyà vatthåhi antojàlãkatà ettha sità'va ummujjamànà ummujjanti, (nimmujjamànà nimujjanti. )* Ettha pariyàpannà antojàlãkatà'va ummujjamànà ummujjanti, (nimujjamànà nimujjanti. )* *()Ciõhantarita padàni potthakesu na dissanti. [BJT Page 80] [\x 80/] 149. Ucchinnabhavanettiko bhikkhave tathàgatassa kàyo tiññhati. Yàvassa kàyo ñhassati, tàva naü dakkhinti devamanussà. Kàyassa bhedà uddhaü jãvitapariyàdànà na naü dakkhinti devamanussà. Seyyathàpi bhikkhave ambapiõóiyà vaõñacchinnàya yàni kànici ambàni vaõñapañibaddhàni, sabbàni tàni tadanvayàni bhavanti, evameva kho bhikkhave ucchinnabhavanettiko tathàgatassa kàyo tiññhati. Yàvassa kàyo ñhassati, tàva naü dakkhinti devamanussà. Kàyassa bhedà uddhaü jãvitapariyàdànà na naü dakkhinti devamanussà'ti. 150. Evaü vutte àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: 'acchariyaü bhante, abbhutaü bhante, ko nàmàyaü bhante dhammapariyàyo?'Ti. "Tasmàtiha tvaü ànanda imaü dhammapariyàyaü atthajàlanti'pi naü dhàrehi. Dhammajàlanti'pi naü dhàrehi. Brahmajàlanti'pi naü dhàrehi. Diññhijàlanti'pi naü dhàrehi. Anuttaro saïgàmavijayo'ti'pi naü dhàrehã"ti. Idamavoca bhagavà. Attamanà te bhikkhå bhagavato bhàsitaü abhinandunti. Imasmiü ca pana veyyàkaraõasmiü bha¤¤amàne dasasahassã lokadhàtu akampitthàti. Brahmajàlasuttaü niññhitaü pañhamaü. [BJT Page 82] [\x 82/] 2 [PTS Page 047] [\q 47/] Sàma¤¤aphalasuttaü 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü bhagavà ràjagahe viharati jãvakassa komàrabhaccassa ambavane mahatà bhikkhusaïghena saddhiü aóóhateëasehi bhikkhusatehi. Tena kho pana samayena ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto tadahuposathe paõõarase komudiyà càtumàsiniyà puõõàya puõõamàya rattiyà ràjàmaccaparivuto uparipàsàdavaragato nisinno hoti. Atha kho ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto tadahuposathe udànaü udànesi: "Ramaõãyà vata bho dosinà ratti, abhiråpà vata bho dosinà ratti, dassanãyà vata bho dosinà ratti, pàsàdikà vata bho dosinà ratti, lakkha¤¤à vata bho dosinà ratti. Kannu khvajja samaõaü và bràhmaõaü và payirupàseyyàma yanno payirupàsato cittaü pasãdeyyà"ti 2. Evaü vutte a¤¤ataro ràjàmacco ràjànaü màgadhaü ajàtasattuü vedehiputtaü etadavoca: 'ayaü deva påraõo kassapo saïghã ceva gaõã ca gaõàcariyo ca ¤àto yasassã titthaükaro1 sàdhusammato bahujanassa ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto. Taü devo påraõaü kassapaü payirupàsatu. Appevanàma devassa påraõaü kassapaü payirupàsato cittaü pasãdeyyà'ti. Evaü vutte ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto tuõhã ahosi. 3. A¤¤ataro'pi kho ràjàmacco ràjànaü màgadhaü ajàtasattuü vedehiputtaü etadavoca: 'ayaü deva [PTS Page 048] [\q 48/] makkhalã gosàlo saïghã ceva gaõã ca gaõàcariyo ca ¤àto yasassã titthaükaro sàdhusammato bahujanassa ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto. Taü devo makkhaliü gosàlaü payirupàsatu. Appevanàma devassa makkhaliü gosàlaü payirupàsato cittaü pasãdeyyà'ti. Evaü vutte ràjà màgadho ajàtasattu tuõhã ahosi. 1. Titthakaro, bahusu. [BJT Page 84] [\x 84/] 4. A¤¤ataro'pi kho ràjàmacco ràjànaü màgadhaü ajàtasattuü vedehiputtaü etadavoca: 'ayaü deva ajito kesakambalo saïghã ceva gaõã ca gaõàcariyo ca ¤àto yasassã titthaükaro sàdhusammato bahujanassa ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto. Taü devo ajitaü kesakambalaü payirupàsatu. Appevanàma devassa ajitaü kesakambalaü payirupàsato cittaü pasãdeyyà'ti. Evaü vutte ràjà màgadho ajàtasattu tuõhã ahosi. 5. A¤¤ataro'pi kho ràjàmacco ràjànaü màgadhaü ajàtasattuü vedehiputtaü etadavoca: 'ayaü deva pakudho kaccàyano1 saïghã ceva gaõã ca gaõàcariyo ca ¤àto yasassã titthaükaro sàdhusammato bahujanassa ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto. Taü devo pakudhaü kaccàyanaü payirupàsatu. Appevanàma devassa pakudhaü kaccàyanaü payirupàsato cittaü pasãdeyyà'ti. Evaü vutte ràjà màgadho ajàtasattu tuõhã ahosi. 6. A¤¤ataro'pi kho ràjàmacco ràjànaü màgadhaü ajàtasattuü vedehiputtaü etadavoca: 'ayaü deva sa¤jayo beëaññhaputto saïghã ceva gaõã ca gaõàcariyo ca ¤àto yasassã titthaükaro sàdhusammato bahujanassa ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto. Taü devo sa¤jayaü beëaññhaputtaü payirupàsatu. Appevanàma devassa sa¤jayaü beëaññhaputtaü payirupàsato cittaü pasãdeyyà'ti. Evaü vutte ràjà màgadho ajàtasattu tuõhã ahosi. 7. A¤¤ataro'pi kho ràjàmacco ràjànaü màgadhaü ajàtasattuü vedehiputtaü etadavoca: 'ayaü deva [PTS Page 049] [\q 49/] nigaõñho nàtaputto saïghã ceva gaõã ca gaõàcariyo ca ¤àto yasassã titthaükaro sàdhusammato bahujanassa ratta¤¤å cirapabbajito addhagato vayo anuppatto. Taü devo nigaõñhaü nàtaputtaü payirupàsatu. Appevanàma devassa nigaõñhaü nàtaputtaü payirupàsato cittaü pasãdeyyà'ti. Evaü vutte ràjà màgadho ajàtasattu tuõhã ahosi. 8. Tena kho pana samayena jãvako komàrabhacco ra¤¤o màgadhassa ajàtasattussa vedehiputtassa avidåre tuõhãbhåto nisinno hoti. Atha kho ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto jãvakaü komàrabhaccaü etadavoca: 'tvaü pana samma jãvaka kiü tuõhã?'Ti. 1. Kaccàno, katthaci. [BJT Page 86] [\x 86/] "Ayaü deva bhagavà arahaü sammàsambuddho amhàkaü ambavane viharati mahatà bhikkhusaïghena saddhiü aóóhateëasehi bhikkhusatehi. Taü kho pana bhagavantaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: 'iti pi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti. Taü devo bhagavantaü payirupàsatu. Appevanàma devassa bhagavantaü payirupàsato cittaü pasãdeyyà"ti. "Tena hi samma jãvaka hatthiyànàni kappàpehã"ti. 9. 'Evaü devà'ti kho jãvako komàrabhacco ra¤¤o màgadhassa ajàtasattussa vedehiputtassa pañissutvà1 pa¤camattàni hatthinikàsatàni2 kappàpetvà ra¤¤o ca àrohanãyaü nàgaü, ra¤¤o màgadhassa ajàtasattussa vedehiputtassa pañivedesi: 'kappitàni kho te deva hatthiyànàni yassa'dàni kàlaü ma¤¤asã'ti. Atha kho ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto pa¤casu hatthinikàsatesu paccekà itthiyo àropetvà àrohaõãyaü nàgaü abhiråhitvà ukkàsu dhàriyàmànàsu ràjagahamhà niyyàsi mahacca ràjànubhàvena. Yena jãvakassa komàrabhaccassa ambavanaü tena pàyàsi. 10. Atha kho ra¤¤o màgadhassa ajàtasattussa vedehiputtassa avidåre ambavanassa ahudeva bhayaü ahu chambhitattaü ahu lomahaüso. Atha kho ràjà màgadho [PTS Page 050] [\q 50/] ajàtasattu vedehiputto bhãto saüviggo lomahaññhajàto jãvakaü komàrabhaccaü etadavoca: 'kacci maü samma jãvaka na va¤cesi? Kacci maü samma jãvaka na palambhesi? Kacci maü samma jãvaka na paccatthikànaü desi? Kathaü hi nàma tàva mahato bhikkhusaïghassa aóóhateëasànaü bhikkhusatànaü neva khipitasaddo bhavissati na ukkàsitasaddo na nigghoso?'Ti. "Mà bhàyi mahàràja3 na taü deva va¤cemi. Na taü deva palambhemi. Na taü deva paccatthikànaü demi. Abhikkama mahàràja, abhikkama mahàràja. Ete maõóalamàëe4 dãpà jhàyantã"ti. 1. Pañissuõitvà, machasaü. 2. Hatthikà, sã. Hatthiniyà, katthaci. 3. Mà hàyi mahàràja mà bhàyi mahàràja, sitri. 4. Maõóalasàëe, machasaü. [BJT Page 88] [\x 88/] 11. Atha kho ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto yàvatikà nàgassa bhåmi nàgena gantvà nàgà paccorohitvà pattiko'va yena maõóalamàëassa dvàraü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà jãvakaü komàrabhaccaü etadavoca: kahaü pana samma jãvaka bhagavà?Ti. "Eso mahàràja bhagavà. Eso mahàràja bhagavà majjhimaü thambhaü nissàya puratthàbhimukho nisinno purakkhato bhikkhusaïghassà"ti. 12. Atha kho ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü dhito kho ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto tuõhãbhåtaü tuõhãbhåtaü bhikkhusaïghaü anuviloketvà rahadamiva vippasannaü, udànaü udànesi: 'iminà me upasamena udàyibhaddo1 kumàro samannàgato hotu yenetarahi upasamena bhikkhusaïgho samannàgato'ti. "âgamà kho tvaü mahàràja yathàpemaü"ti? "Piyo me bhante udàyibhaddo1 kumàro. Iminà me bhante upasamena udàyibhaddo1 kumàro samannàgato hotu yenetarahi upasamena bhikkhusaïgho samannàgato"ti. 13. Atha kho ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto bhagavantaü abhivàdetvà bhikkhusaïghassa a¤jalimpaõàmetvà [PTS Page 051] [\q 51/] ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto bhagavantaü etadavoca: "puccheyyàmahaü bhante bhagavantaü ki¤cideva desaü, sace me bhagavà okàsaü karoti pa¤hassa veyyàkaraõàyà"ti. "Puccha mahàràja yadàkaïkhasã"ti. 14. "Yathà nu kho imàni bhante puthusippàyatanàni seyyathãdaü2: hatthàrohà assàrohà rathikà dhanuggahà3 celakà calakà piõóadàyakà4 uggà ràjaputtà pakkhandino mahànàgà sårà cammayodhino dàsakaputtà5 àëàrikà6 kappakà nahàpakà7 sådà8 màlàkàrà9 rajakà pesakàrà naëakàrà10 kumbhakàrà gaõakà muddikà, yàni và pana¤¤àni'pi evaügatikàni11 puthusippàyatanàni, te diññheva dhamme sandiññhikaü sippaphalaü upajãvanti. Te tena attànaü sukhenti pãnenti. 12 Màtàpitaro sukhenti pãnenti. Puttadàraü sukhenti pãnenti. Mittàmacce sukhenti pãnenti. Samaõesu bràhmaõesu13 uddhaggikaü dakkhiõaü patiññhàpenti14 sovaggikaü sukhavipàkaü saggasaüvattanikaü. Sakkà nu kho bhante evameva15 diññheva dhamme sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü pa¤¤àpetunti". 16 1. Udayabhaddo, kesuvi. 2. Seyyathãdaü, machasaü. 3. Dhanuggàhà, sitri. 4. Dosikà, sitira. Dàsaka [PTS.] 5. Dàsikaü, machasaü. 6. âlàrikà, sitira. 7. Nahàpakaü, machasaü. Nahàpikà, syà. 8. Sårà, machasaü. 9. Màla, machasaü. 10. Nàla, syà. 11. Gatàni, sã. [I.] 12. Pinenti, machasaü. Pãõenti, syà (sabbattha) 13. Samaõabràhmaõesu, sã. [I.] Sãtira. 14. Patiññha, sã. [I] 15. Evamevaü, (katthaci. ) 16. Pa¤¤àpenti, sã. [I.] [BJT Page 90] [\x 90/] 15. "Abhijànàsi no tvaü mahàràja imaü pa¤haü a¤¤e samaõabràhmaõe pucchità"ti. "Abhijànàmahaü bhante imaü pa¤haü a¤¤e samaõabràhmaõe pucchità"ti. "Yathàkathaü pana te mahàràja byàkariüsu, sace te agaru bhàsasså"ti. "Na kho me bhante garu yatthassa bhagavà và nisinno bhagavantaråpo và"ti. [PTS Page 052] [\q 52/] "tena hi mahàràja bhàsasså"ti. 16. "Ekamidàhaü bhante samayaü yena påraõo kassapo tenupasaïkamiü. Upasaïkamitvà påraõena kassapena saddhiü sammodiü. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiü. Ekamantaü nisinno kho ahaü bhante påraõaü kassapaü etavocaü: yathà nu kho imàni bho kassapa puthusippàyatanàni seyyathãdaü hatthàrohà assàrohà rathikà dhanuggahà celakà calakà piõóadàyakà uggà ràjaputtà pakkhandino mahànàgà sårà cammayodhino dàsakaputtà àëàrikà kappakà nahàpakà sådà màlàkàrà rajakà pesakàrà naëakàrà kumbhakàrà gaõakà muddikà, yàni và pana¤¤àni'pi evaügatikàni puthusippàyatanàni, te diññheva dhamme sandiññhikaü sippaphalaü upajãvanti. Te tena attànaü sukhenti pãnenti. Màtàpitaro sukhenti pãnenti. Puttadàraü sukhenti pãnenti. Mittàmacce sukhenti pãnenti. Samaõesu bràhmaõesu uddhaggikaü dakkhiõaü patiññhàpenti sovaggikaü sukhavipàkaü saggasaüvattanikaü. Sakkà nu kho kassapa evameva diññheva dhamme sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü pa¤¤àpetunti". 17. Evaü vutte bhante påraõo kassapo maü etadavoca: karoto kho mahàràja kàrayato chindato chedàpayato pacato pàcayato socayato socàpayato kilamayato1 kilamàpayato phandayato phandàpayato pàõamatipàtayato adinnaü àdiyato sandhiü chindato nillopaü harato ekàgàrikaü karoto paripanthe tiññhato paradàraü gacchato musà bhaõato karoto na karãyati pàpaü. Khurapariyantena ce'pi cakkena yo imissà pañhaviyà2 pàõe ekamaüsakhalaü ekamaüsapu¤jaü kareyya, natthi tato nidànaü pàpaü, natthipàpassa àgamo. Dakkhiõa¤ce'pi gaïgàya3 tãraü gaccheyya hananto ghàtento chindanto chedàpento pacanto pàcento, natthi tato nidànaü pàpaü, natthi pàpassa àgamo. Uttara¤ce'pi gaïgàya3 tãraü gaccheyya dadanto dàpento yajanto yajàpento, natthi tato nidànaü pu¤¤aü, natthi pu¤¤assa àgamo. [PTS Page 053] [\q 53/] dànena damena saüyamena saccavajjena natthi pu¤¤aü natthi pu¤¤assa àgamo'ti. 1. Kilamato, kesuci. 2. Karato phandato, [PTS.] 3. Gaügàtãraü, [PTS.] [BJT Page 92] [\x 92/] Itthaü kho me bhante påraõo1 kassapo sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü puññho samàno akiriyaü byàkàsi. 2 Seyyathàpi bhante ambaü và puññho labujaü byàkareyya2 labujaü và puññho ambaü byàkareyya2, evameva kho me bhante påraõo1 kassapo sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü puññho samàno akiriyaü byàkàsi. 2 Tassa mayhaü etadahosi: 'kathaü hi nàma màdiso samaõaü và bràhmaõaü và vijite vasantaü apasàdetabbaü ma¤¤eyyà'ti. So kho ahaü bhante påraõassa kassapassa bhàsitaü neva abhinandiü nappañikkosiü. 3 Anabhinanditvà appañikkositvà anattamano anattamanavàcaü anicchàretvà tameva vàcaü anuggaõhanto4 anikujjanto5 uññhàyàsanà pakkàmiü. 6 18. Ekamidàhaü bhante samayaü yena makkhalã gosàlo tenupasaükamiü. Upasaükamitvà makkhalinà gosàlena7 saddhiü sammodiü. Sammodanãyaü kathaü sàràõiyaü8 vãtisàretvà ekamantaü nisãdiü. Ekamantaü nisinno kho ahaü bhante makkhaliü gosàlaü9 etadavocaü:10 'yathà nu kho imàni bho gosàla puthusippàyatanàni seyyathãdaü: hatthàrohà assàrohà rathikà dhanuggahà celakà calakà piõóadàyakà uggà ràjaputtà pakkhandino mahànàgà sårà cammayodhino dàsakaputtà àëàrikà kappakà nahàpakà sådà màlàkàrà rajakà pesakàrà naëakàrà kumbhakàrà gaõakà muddikà, yàni và pana¤¤àni'pi evaügatikàni puthusippàyatanàni, te diññheva dhamme sandiññhikaü sippaphalaü upajãvanti. Te tena attànaü sukhenti pãnenti. Màtàpitaro sukhenti pãnenti. Puttadàraü sukhenti pãnenti. Mittàmacce sukhenti pãnenti. Samaõesu bràhmaõesu13 uddhaggikaü dakkhiõaü patiññhàpenti sovaggikaü sukhavipàkaü saggasaüvattanikaü. Sakkà nu kho bhante evameva diññheva dhamme sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü pa¤¤àpetunti". 19. Evaü vutte bhante makkhali gosàlo maü etadavoca: 'natthi mahàràja hetu natthi paccayo sattànaü saükilesàya. Ahetu appaccayà sattà saükilissanti. Natthi hetu natthi paccayo sattànaü visuddhiyà. Ahetu appaccayà sattà visujjhanti. Natthi attakàre natthi parakàre natthi purisakàre natthi balaü natthi viriyaü natthi purisathàmo natthi purisaparakkamo. Sabbe sattà sabbe pàõà sabbe bhåtà sabbe jãvà avasà abalà aviriyà niyatisaïgatibhàvapariõatà chassevàbhijàtisu sukhadukkhaü pañisaüvedenti. Cuddasa [PTS Page 054] [\q 54/] kho panimàni yonippamukhasatasahassàni saññhi ca satàni cha ca satàni, pa¤ca ca kammuno satàni, pa¤ca ca kammàni, tãõi ca kammàni, kamme ca aóóhakamme ca. 1. Puràõo, machasaü. 2. Vyà, [PTS.] 3. Napañikkosiü, [PTS.] 4. Anugaõhanto, [PTS.] 5. Anikkujjanto, machasaü. Syà. 6. Pakkàmiü, machasaü. 7. Makkhaligosàlena, [PTS.] 8. Sàraõãyaü, machasaü 9. Makkhaligosàlaü, [PTS.] 10. Etadavoca, [PTS] 11. Pa¤¤àpenti [PTS.] [BJT Page 94] [\x 94/] Dvaññhi pañipadà, dvaññhantarakappo, chaëabhijàtiyo, aññha purisabhåmiyo, ekånapa¤¤àsa àjãvakasate, ekånapa¤¤àsa paribbàjakasate, ekånapa¤¤àsa nàgàvàsasate, vãse indriyasate, tiüsa nirayasate, chattiüsa rajodhàtuyo, satta sa¤¤ãgabbhà, satta asa¤¤ãgabbhà, satta nigaõñhigabbhà, satta devà, satta mànusà, satta pesàcà, satta sarà, satta pavuñà, satta pavuñasatàni, satta papàtà, satta papàtasatàni, satta supinà, satta supinasatàni, cåëàsãti mahàkappuno satasahassàni yàni bàle ca paõóite ca sandhàvitvà saüsaritvà dukkhassantaü karissanti. Tattha natthi iminàhaü sãlena và vatena và tapena và brahmacariyena và aparipakkaü và kammaü paripàcessàmãti paripakkaü và kammaü phussa phussa byantã karissàmãti hevaü natthi. Doõamite sukhadukkhe pariyantakate. Saüsàre natthi hàyanavaóóhane, natthi ukkaüsàvakaüse. Seyyathàpi nàma suttaguëe khitte nibbeñhiyamànameva paëeti, evameva bàle ca paõóite ca sandhàvitvà saüsaritvà dukkhassantaü karissantãti. Itthaü kho me bhante makkhalã gosàlo sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü puññho samàno saüsàrasuddhiü byàkàsi. Seyyathàpi bhante ambaü và puññho labujaü byàkareyya, labujaü và puññho ambaü byàkareyya, evameva kho me bhante makkhalã gosàlo sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü puññho samàno saüsàrasuddhiü byàkàsi. Tassa mayhaü bhante etadahosi: kathaü hi nàma màdiso samaõaü và bràhmaõaü và vijite vasantaü apasàdetabbaü ma¤¤eyyàti. So kho ahaü bhante makkhalissa [PTS Page 055] [\q 55/] gosàlassa bhàsitaü neva abhinandiü nappañikkosiü. Anabhinanditvà appañikkositvà anattamano anattamanavàcaü anicchàretvà tameva vàcaü anuggaõhanto anikujjanto uññhàyàsanà pakkàmiü. 20. Ekamidàhaü bhante samayaü yena ajito kesakambalo1 tenupasaïkamiü. Upasaïkamitvà ajitena kesakambalena2 saddhiü sammodiü. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü3 vãtisàretvà ekamantaü nisãdiü. Ekamantaü nisinno kho ahaü bhante ajitaü kesakambalaü4 etadavocaü:5 'yathà nu kho imàni bho ajita puthusippàyatanàni seyyathãdaü hatthàrohà assàrohà rathikà dhanuggahà celakà calakà piõóadàyakà uggà ràjaputtà pakkhandino mahànàgà sårà cammayodhino dàsakaputtà àëàrikà kappakà nahàpakà sådà màlàkàrà rajakà pesakàrà naëakàrà kumbhakàrà gaõakà muddikà, yàni và pana¤¤àni'pi evaügatikàni puthusippàyatanàni, te diññheva dhamme sandiññhikaü sippaphalaü upajãvanti. Te tena attànaü sukhenti pãnenti. Màtàpitaro sukhenti pãnenti. Puttadàraü sukhenti pãnenti. Mittàmacce sukhenti pãnenti. Samaõesu bràhmaõesu uddhaggikaü dakkhiõaü patiññhàpenti sovaggikaü sukhavipàkaü saggasaüvattanikaü. Sakkà nu kho bhante evameva diññheva dhamme sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü pa¤¤àpetunti?"8. 1. Kesakambalã, katthaci. 2. Kesakambalinà, katthaci 3. Sàraõãyaü. Machasaü. 4. Kesakambaliü, katthaci 5. Etadavoca, katthaci. 6. Seyyathãdaü, machasaü. 7. Kho ajito, katthaci 8. Pa¤¤àpenti, machasaü. [BJT Page 96] [\x 96/] Evaü vutte bhante ajito kesakambalo1 maü etadavoca: "natthi mahàràja dinnaü. Natthi yiññhaü. Natthi hutaü. Natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko. Natthi ayaü loko. Natthi paro2 loko. Natthi màtà. Natthi pità. Natthi sattà opapàtikà. Natthi loke samaõabràhmaõà sammaggatà3 sammàpañipannà ye ima¤ca lokaü para¤ca lokaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedenti. Càtummahàbhåtiko ayaü puriso yadà kàlaü karoti, pañhavã pañhavikàyaü anupeti anupagacchati. âpo àpokàyaü anupeti anupagacchati. Tejo tejokàyaü anupeti anupagacchati. Vàyo vàyokàyaü anupeti anupagacchati, àkàsaü induyàni saükamanti. âsandipa¤camà purisà mataü àdàya gacchanti. Yàva àëahanà padàni pa¤¤àyanti. Kàpotakàni aññhãni bhavanti. Bhasmantà àhutiyo. Dattupa¤¤attaü yadidaü dànaü. Tesaü tucchaü musà vilàpo ye keci atthikavàdaü vadanti. Bàle ca paõóite ca kàyassa bhedà ucchijjanti vinassanti na honti parammaraõà"ti. Itthaü kho me bhante ajito kesakambalo sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü puññho samàno ucchedaü byàkàsi. Seyyathàpi bhante ambaü và puññho labujaü [PTS Page 056] [\q 56/] byàkareyya, labujaü và puññho ambaü byàkareyya, evameva kho bhante ajito kesakambalo sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü puññho samàno ucchedaü byàkàsi. Tassa mayhaü bhante etadahosi: 'kathaü hi nàma màdiso samaõaü và bràhmaõaü và vijite vasantaü apasàdetabbaü ma¤¤eyyà'ti so kho ahaü bhante ajitassa kesakambalassa bhàsitaü neva abhinandiü nappañikkosiü. Anabhinanditvà appañikkositvà anattamano anattamanavàcaü anicchàretvà tameva vàcaü anuggaõhanto anikujjanto uññhàyàsanà pakkàmiü. 1. Kesakambali, [PTS.] 2. Paraloko, katthaci. 3. Samaggatà, samaggagatà, machasaü. [BJT Page 98] [\x 98/] 21. Ekamidàhaü bhante samayaü yena pakudho kaccàyano tenupasaïkamiü. Upasaïkamitvà pakudhena kaccàyanena saddhiü sammodiü. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiü. Ekamantaü nisinno kho ahaü bhante pakudhaü kaccàyanaü etadavocaü: yathà nu kho imàni bho kaccàyana puthusippàyatanàni, seyyathãdaü: hatthàrohà assàrohà rathikà dhanuggahà celakà calakà piõóadàyakà uggà ràjaputtà pakkhandino mahànàgà sårà cammayodhino dàsakaputtà àëàrikà kappakà nahàpakà sådà màlàkàrà rajakà pesakàrà naëakàrà kumbhakàrà gaõakà muddikà, yàni và pana¤¤àni'pi evaügatikàni puthusippàyatanàni, te diññheva dhamme sandiññhikaü sippaphalaü upajãvanti. Te tena attànaü sukhenti pãnenti. Màtàpitaro sukhenti pãnenti. Puttadàraü sukhenti pãnenti. Mittàmacce sukhenti pãnenti. Samaõesu bràhmaõesu uddhaggikaü dakkhiõaü patiññhàpenti sovaggikaü sukhavipàkaü saggasaüvattanikaü. Sakkà nu kho kaccàyana evameva diññheva dhamme sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü pa¤¤àpetu?Nti. Evaü vutte bhante pakudho kaccàyano maü etadavoca: "sattime mahàràja kàyà akañà akañavidhà animmità animmàtà va¤jhà kuñaññhà esikaññhàyiññhità. Te na i¤janti, na vipariõamanti, na a¤¤ama¤¤aü vyàbàdhenti, nàlaü a¤¤ama¤¤assa sukhàya và dukkhàya và sukhadukkhàya và. Katame satta? Pañhavikàyo àpokàyo tejokàyo vàyokàyo sukhe dukkhe jãve sattame. Ime satta kàyà akañà akañavidhà animmità animmàtà va¤jhà kuñaññhà esikaññhàyiññhità. Te na i¤janti, na vipariõamanti, na a¤¤ama¤¤aü vyàbàdhenti, nàlaü a¤¤ama¤¤assa sukhàya và dukkhàya và sukhadukkhàya và. Tattha natthi hantà và ghàtetà và sotà và sàvetà và vi¤¤àtà và vi¤¤àpetà và. Yo'pi tiõhena satthena sãsaü chindati, na koci ka¤ci jãvità voropeti. Sattannaü yeva kàyànamantarena satthaü vivaramanupatatã"ti. [PTS Page 057] [\q 57/] itthaü kho me bhante pakudho kaccàyano sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü puññho samàno a¤¤ena a¤¤aü byàkàsi. Seyyathàpi bhante ambaü và puññho labujaü byàkareyya, labujaü và puññho ambaü byàkareyya, evameva kho me bhante pakudho kaccàyano sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü puññho samàno a¤¤ena a¤¤aü byàkàsi. Tassa mayhaü bhante etadahosi: kathaü hi nàma màdiso samaõaü và bràhmaõaü và vijite vasantaü apasàdetabbaü ma¤¤eyyà?Ti. So kho ahaü bhante pakudhassa kaccàyanassa bhàsitaü neva abhinandiü. Nappañikkosiü. Anabhinanditvà appañikkositvà anattamano anattamanavàcaü anicchàretvà tameva vàcaü anuggaõhanto anikkujjanto uññhàyàsanà pakkàmiü. 22. Ekamidàhaü bhante samayaü yena nigaõñho nàtaputto tenupasaïkamiü. Upasaïkamitvà nigaõñhena nàtaputtena saddhiü sammodiü. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiü. Ekamantaü nisinno kho ahaü bhante nigaõñhaü nàtaputtaü etadavocaü: [BJT Page 100] [\x 100/] "Yathà nu kho imàni bho aggivessana puthusippàyatanàni, seyyathãdaü: hatthàrohà assàrohà rathikà dhanuggahà celakà calakà piõóadàyakà uggà ràjaputtà pakkhandino mahànàgà sårà cammayodhino dàsakaputtà àëàrikà kappakà nahàpakà sådà màlàkàrà rajakà pesakàrà naëakàrà kumbhakàrà gaõakà muddikà, yàni và pana¤¤àni'pi evaügatikàni puthusippàyatanàni, te diññheva dhamme sandiññhikaü sippaphalaü upajãvanti. Te tena attànaü sukhenti pãnenti. Màtàpitaro sukhenti pãnenti. Puttadàraü sukhenti pãnenti. Mittàmacce sukhenti pãnenti. Samaõesu bràhmaõesu uddhaggikaü dakkhiõaü patiññhàpenti sovaggikaü sukhavipàkaü saggasaüvattanikaü. Sakkà nu kho bho aggivessana evameva diññheva dhamme sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü pa¤¤àpetu"?Nti Evaü vutte bhante nigaõñho nàtaputto maü etadavoca: "idha mahàràja nigaõñho càtuyàmasaüvarasaüvuto hoti. Katha¤ca mahàràja nigaõñho càtuyàmasaüvarasaüvuto hoti? Idha mahàràja nigaõñho sabbavàrivàrito ca hoti, sabbavàriyuto ca, sabbavàridhuto ca, sabbavàriphuño 1ca. Evaü kho mahàràja nigaõñho càtuyàmasaüvarasaüvuto hoti. Yato kho mahàràja nigaõñho evaü càtuyàmasaüvarasaüvuto hoti, ayaü vuccati mahàràja nigaõñho gatatto ca yatatto ca ñhitatto cà"ti. [PTS Page 058] [\q 58/] itthaü kho me bhante nigaõñho nàtaputto sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü puññho samàno càtuyàmasaüvaraü byàkàsi. Seyyathàpi bhante ambaü và puññho labujaü byàkareyya, labujaü và puññho ambaü byàkareyya, evameva kho bhante nigaõñho nàtaputto sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü puññho samàno càtuyàmasaüvaraü byàkàsi. Tassa mayhaü bhante etadahosi: kathaü hi nàma màdiso samaõaü và bràhmaõaü và vijite vasantaü apasàdetabbaü ma¤¤eyyà?'Ti. So kho ahaü bhante nigaõñhassa nàtaputtassa bhàsitaü neva abhinandiü. Nappañikkosiü. Anabhinanditvà appañikkositvà anattamano anattamanavàcaü anicchàretvà tameva vàcaü anuggaõhanto anikkujjanto uññhàyàsanà pakkàmiü. 23. Ekamidàhaü bhante samayaü yena sa¤jayo belaññhiputto2 tenupasaïkamiü. Upasaïkamitvà sa¤jayena belaññhiputtena saddhiü sammodiü. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiü. Ekamantaü nisinno kho ahaü bhante sa¤jayaü belaññhiputtaü etadavocaü: "yathà nu kho imàni bho sa¤jaya puthusippàyatanàni, seyyathãdaü hatthàrohà assàrohà rathikà dhanuggahà celakà calakà piõóadàyakà uggà ràjaputtà pakkhandino mahànàgà sårà cammayodhino dàsakaputtà àëàrikà kappakà nahàpakà sådà màlàkàrà rajakà pesakàrà naëakàrà kumbhakàrà gaõakà muddikà, yàni và pana¤¤àni'pi evaügatikàni puthusippàyatanàni, te diññheva dhamme sandiññhikaü sippaphalaü upajãvanti. Te tena attànaü sukhenti pãnenti. Màtàpitaro sukhenti pãnenti. Puttadàraü sukhenti pãnenti. Mittàmacce sukhenti pãnenti. Samaõesu bràhmaõesu uddhaggikaü dakkhiõaü patiññhàpenti sovaggikaü sukhavipàkaü saggasaüvattanikaü. Sakkà nu kho sa¤jaya evameva diññheva dhamme sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü pa¤¤àpetu"?Nti 1. Phuññho, [PTS.] Phuóo (jenamàgadhã). 2. Belaññhaputto, katthaci. [BJT Page 102] [\x 102/] Evaü vutte bhante sa¤jayo belaññhiputto maü etadavoca: 'atthi paro loko?'Ti iti ce maü pucchasi, 'atthi paro loko'ti iti ce me assa, 'atthi paro loko'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. 'Natthi paro loko?'Ti iti ce maü pucchasi, 'natthi paro loko'ti iti ce me assa, 'natthi paro loko'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. 'Atthi ca natthi ca paro loko?'Ti iti ce maü pucchasi, 'atthi ca natthi ca paro loko'ti iti ce me assa, 'atthi ca natthi ca paro loko'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. 'Nevatthi na natthi paro loko?'Ti iti ce maü pucchasi, 'nevatthi na natthi paro loko'ti iti ce me assa, 'nevatthi na natthi paro loko'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. 'Atthi sattà opapàtikà?'Ti iti ce maü pucchasi, 'atthi sattà opapàtikà'ti iti ce me assa, 'atthi sattà opapàtikà'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. 'Atthi ca natthi ca sattà opapàtikà?'Ti iti ce maü pucchasi, 'atthi ca natthi ca sattà opapàtikà'ti iti ce me assa, 'atthi ca natthi ca sattà opapàtikà'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. 'Nevatthi na natthi sattà opapàtikà?'Ti iti ce maü pucchasi, 'nevatthi na natthi sattà opapàtikà'ti iti ce me assa, 'nevatthi na natthi sattà opapàtikà'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. 'Atthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko?'Ti iti ce maü pucchasi, 'atthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko'ti iti ce me assa, 'atthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. 'Natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko?'Ti iti ce maü pucchasi, 'natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko'ti iti ce me assa, 'natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. 'Atthi ca natthi ca sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko?'Ti iti ce maü pucchasi, 'atthi ca natthi ca sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko'ti iti ce me assa, 'atthi ca natthi ca sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. 'Nevatthi na natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko?'Ti iti ce maü pucchasi, 'nevatthi na natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko'ti iti ce me assa, 'nevatthi na natthi sukañadukkañànaü kammànaü phalaü vipàko'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. 'Hoti tathàgato [PTS Page 059] [\q 59/] parammaraõà?'Ti iti ce maü pucchasi, 'hoti tathàgato parammaraõà'ti iti ce me assa, 'hoti tathàgato parammaraõà'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. ' Na hoti tathàgato parammaraõà?'Ti iti ce maü pucchasi, 'na hoti tathàgato parammaraõà'ti iti ce me assa, 'na hoti tathàgato paramaraõà'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. 'Hoti ca na hoti ca tathàgato parammaraõà?'Ti iti ce maü pucchasi, 'hoti ca na hoti ca tathàgato parammaraõà'ti iti ce me assa, 'hoti ca na hoti ca tathàgato parammaraõà'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no. 'Neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà?'Ti iti ce maü pucchasi, 'neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà'ti iti ce me assa, 'neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà'ti iti te naü byàkareyyaü. Evanti'pi me no. Tathà'ti'pi me no. A¤¤athà'ti'pi me no. No 'ti'pi me no. No no 'ti'pi me no'ti. Itthaü kho me bhante sa¤jayo belaññhiputto sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü puññho samàno vikkhepaü byàkàsi. Seyyathàpi bhante ambaü và puññho labujaü byàkareyya, labujaü và puññho ambaü byàkareyya, evameva kho bhante sa¤jayo belaññhiputto sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü puññho samàno vikkhepaü byàkàsi. Tassa mayhaü bhante etadahosi: aya¤ca imesaü samaõabràhmaõànaü sabbabàlo sabbamåëho. Kathaü hi nàma sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü puññho samàno vikkhepaü byàkarissati?Ti. Tassa mayhaü bhante etadahosi: kathaü hi nàma màdiso samaõaü và bràhmaõaü và vijite vasantaü apasàdetabbaü ma¤¤eyyà?Ti. So kho ahaü bhante sa¤jayassa belaññhiputtassa bhàsitaü neva abhinandiü. Nappañikkosiü. Anabhinanditvà appañikkositvà anattamano anattamanavàcaü anicchàretvà tameva vàcaü anuggaõhanto anikkujjanto uññhàyàsanà pakkàmiü. [BJT Page 104] [\x 104/] 24. So 'haü bhante bhagavantampi pucchàmi: yathà nu kho imàni bhante puthusippàyatanàni, seyyathãdaü: hatthàrohà assàrohà rathikà dhanuggahà celakà calakà piõóadàyakà uggà ràjaputtà pakkhandino mahànàgà sårà cammayodhino dàsakaputtà àëàrikà kappakà nahàpakà sådà màlàkàrà rajakà pesakàrà naëakàrà kumbhakàrà gaõakà muddikà, yàni và pana¤¤àni'pi evaügatikàni puthusippàyatanàni, te diññheva dhamme sandiññhikaü sippaphalaü upajãvanti. Te tena attànaü sukhenti pãnenti. Màtàpitaro sukhenti pãnenti. Puttadàraü sukhenti pãnenti. Mittàmacce sukhenti pãnenti. Samaõesu bràhmaõesu uddhaggikaü dakkhiõaü patiññhàpenti sovaggikaü sukhavipàkaü saggasaüvattanikaü. Sakkà nu [PTS Page 060] [\q 60/] kho me bhante evameva diññheva dhamme sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü pa¤¤àpetu"?Nti "Sakkà mahàràja ". Tena hi mahàràja ta¤¤evettha pañipucchissàmi. Yathà te khameyya, tathà naü byàkareyyàsi". 25. "Taü kimma¤¤asi, mahàràja, idha te assa puriso dàso kammakaro pubbuññhàyã pacchànipàtã kiïkàrapañissàvã manàpacàrã piyavàdã mukhullokako. Tassa evamassa: 'acchariyaü vata bho, abbhutaü vata bho, pu¤¤ànaü gati pu¤¤ànaü vipàko. Ayaü hi ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto manusso. Ahampi manusso. Ayaü hi ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto pa¤cahi kàmaguõehi samappito samaïgãbhåto parivàreti devo ma¤¤e. Ahampanambhi'ssa dàso kammakaro pubbuññhàyã pacchànipàtã kiïkàrapañissàvã manàpacàrã piyavàdã mukhullokako. So vatassàhaü pu¤¤àni kareyyaü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya'nti. So aparena samayena kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya. So evaü pabbajito samàno kàyena saüvuto vihareyya, vàcàya saüvuto vihareyya, manasà saüvuto vihareyya, ghàsacchàdanaparamatàya santuññho abhirato paviveke. Ta¤ce te purisà evamàroceyyuü: 'yagghe deva jàneyyàsi, yo te puriso dàso kammakaro pubbuññhàyã pacchànipàtã kiïkàrapañissàvã manàpacàrã piyavàdã mukhullokako, so deva kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajito. So evaü pabbajito samàno kàyena saüvuto viharati, vàcàya saüvuto viharati, manasà saüvuto viharati, ghàsacchàdanaparamatàya santuññho abhirato paviveke'ti. Api nu tvaü evaü vadeyyàsi: etu me bho so puriso. Punadeva hotu dàso kammakaro pubbuññhàyã pacchànipàtã kiïkàrapañissàvã manàpacàrã piyavàdã mukhullokako"ti. [BJT Page 106] [\x 106/] "No hetaü bhante. Atha kho naü mayameva [PTS Page 061] [\q 61/] abhivàdeyyàmapi, paccuññheyyàmapi, àsanenapi nimanteyyàma. Abhinimanteyyàmapi naü cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrehi. Dhammikampi'ssa rakkhàvaraõaguttiü saüvidaheyyàmà"ti. "Taü kimma¤¤asi mahàràja, yadi evaü sante hoti và sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü no và?"Ti. "Addhà kho bhante evaü sante hoti sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü"ti. "Idaü kho te mahàràja mayà pañhamaü diññheva dhamme sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü pa¤¤atta"nti. 26. "Sakkà pana bhante a¤¤ampi evameva diññheva dhamme sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü pa¤¤apetu?"Nti. "Sakkà mahàràja. Tena hi mahàràja, ta¤¤evettha pañipucchissàmi. Yathà te khameyya tathà naü byàkareyyàsi. Taü kimma¤¤asi mahàràja idha te assa puriso kassako gahapatiko kàrakàrako ràsivaóóhako, tassa evamassa: "acchariyaü vata bho abbhutaü vata bho pu¤¤ànaü gati pu¤¤ànaü vipàko. Ayaü hi ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto manusso. Ahampi manusso. Ayaü hi ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto pa¤cahi kàmaguõehi samappito samaïgãbhåto parivàreti devo ma¤¤e. Ahampanambhi'ssa kassako gahapatiko kàrakàrako ràsivaóóhako. So vatassàhaü pu¤¤àni kareyyaü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya'nti. So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü pahàya kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya. So evaü pabbajito samàno kàyena saüvuto vihareyya, vàcàya saüvuto vihareyya, manasà saüvuto vihareyya, ghàsacchàdanaparamatàya santuññho abhirato paviveke. Taü ce te purisà evamàroceyyuü: 'yagghe deva jàneyyàsi. Yo te puriso kassako gahapatiko kàrakàrako ràsivaóóhako, so deva kesamassuü ogàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajito. So evaü pabbajito samàno kàyena saüvuto viharati vàcàya saüvuto viharati, manasà saüvuto viharati, [PTS Page 062] [\q 62/] ghàsacchàdanaparamatàya santuññho abhirato paviveke'ti. Api nu tvaü evaü vadeyyàsi: 'etu me bho so puriso. Punadeva hotu kassako gahapatiko kàrakàrako ràsivaóóhako'ti? [BJT Page 108] [\x 108/] "No hotaü bhante. Atha kho naü mayameva abhivàdeyyàmapi paccuññheyyàmapi, àsanenapi nimanteyyàma, abhinimanteyyàmapi naü cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrehi. Dhammikampi'ssa rakkhàvaraõaguttiü saüvidaheyyàmà"ti. "Taü kimma¤¤esi mahàràja, yadi evaü sante hoti và sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü no và?"Ti. "Addhà kho bhante evaü sante hoti sandiññhikaü samतaphala"nti. "Idaü kho te mahàràja mayà dutiyaü diññheva dhamme sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü pa¤¤attanti". 27. "Sakkà pana bhante a¤¤ampi diññheva dhamme sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü pa¤¤àpetuü imehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõitatara¤cà?"Ti "Sakkà mahàràja. Tena hi mahàràja suõohi sàdhukaü manasi karohi bhàsissàmã"ti. "Evaü bhante"ti kho ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto bhagavato paccassosi. 28. Bhagavà etadavoca: "idha mahàràja tathàgato loke uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü. Brahmacariyaü pakàseti. 29. Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kule paccàjàto. So taü dhammaü [PTS Page 063] [\q 63/] sutvà tathàgate saddhaü pañilabhati. So tena saddhàpañilàbhena samannàgato iti pañisaücikkhati: 'sambàdho gharàvaso rajàpatho1. Abbhokàso pabbajjà. Nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saükhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya'nti. 1. Rajopatho, katthaci. [BJT Page 110] [\x 110/] So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü pahàya kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu kàyakammavacãkammena samannàgato kusalena. Parisuddhàjãvo sãlasampanno indriyesu guttadvàro bhojane matta¤¤å satisampaja¤¤esu samannàgato sattuññho. 29. Katha¤ca mahàràja bhikkhu sãlasampanno hoti? Idha mahàràja bhikkhu pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno. Sabbapàõabhåtahitànukampã viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã. Athenena sucibhåtena attanà viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã hoti àràcàrã1 virato methunà gàmadhammà. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti saccavàdã saccasandho theto2 paccayiko avisaüvàdako lokassa. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pisuõaü vàcaü3 pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato hoti. Ito sutvà na amutra akkhàtà imesaü bhedàya. [PTS Page 064] [\q 64/] amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsaü bhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà, sahitànaü và anuppadàtà4 samaggàràmo5 samaggarato samagganandiü samaggakaraõiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pharusaü vàcaü6 pahàya pharusàya vàcàya pañivirato hoti. Yà sà vàcà neëà kaõõasukhà pemanãyà7 hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujanamanàpà, tathàråpaü8 vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato hoti kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã. Nidhànavatiü vàcaü bhàsità hoti kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasa¤hitaü. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Anàcàri, machasaü. 2. heto, syà. 3. Pisuõàvàcaü, [PTS.] 4. Anuppàdàtà, [PTS.] 5. Samaggaràmo, machasaü. 6. Pharusàvàcaü, [PTS.] Sitira 7. Pemaniyà, machasaü. 8. Evaråpiü. [PTS.] Sitira. [BJT Page 112] [\x 112/] 30. Bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà1 pañivirato hoti. Ekabhattiko2 hoti rattåparato3 pañivirato4 vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà5 pañivirato hoti. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhusanaññhànà pañivirato hoti. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Jàtaråparajatapañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakadha¤¤apañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakamaüsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Itthikumàrikapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Dàsidàsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Ajeëakapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Kukkuñasåkarapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Hatthigavassavaëavà7 pañiggahaõà pañivirato hoti. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato hoti. Dåteyyapaheõa8 gamanànuyogà pañivirato hoti. Kayavikkayà pañivirato hoti. Tulàkåñakaüsakåñamànakåñà9 pañivirato hoti. Ukkoñanava¤cananikatisàci10 yogà pañivirato hoti. Chedanavadhabandhanaviparàmosaàlopasahasàkàrà11 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Cullasãlaü12 niññhitaü 31. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü bãjagàmabhåtagàmasamàrambhaü13 anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü14 aggabãjaü bijabãjameva15 pa¤camaü. Iti và itievaråpà16 bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà17 [PTS Page 065] [\q 65/] pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 32. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü sannidhikàraparibhogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: annasannidhiü pànasannidhiü vatthasannidhiü yànasannidhiü sayanasannidhiü gandhasannidhiü àmisasannidhiü. Iti và iti evaråpà sannidhikàraparibhogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Samàrabbhà, machasaü. 2. Ekaü bhattiko, machasaü. 3. Rattuparato, machasaü. 4. Virato, the. Se. 5. Visåkaü, machasaü. 6. Pariggahaõà, (sabbattha) 7. Gavassaü, se. Vaëavaü, machasaü. 8. Pahiõa, sãmu. Machasa. Syà. 9. Kåñaü, machasaü. 10. Sàvi, machasaü. 11. Sahasaü, machasaü. 12. Cåëa sãlaü, machasaü. 13. Samàrabbhà, machasaü. 14. Phalaü, se. Phaluü, si. The. 15. Bija bãjaü eva. The. 16. Iti evarupà, kesuci. 17. Samàrabbhà, machasaü. [BJT Page 114] [\x 114/] 33. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visåkadassanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhàtaü pàõissaraü vetàlaü kumbhathånaü sobhanakaü1 caõóàlaü vaüsaü dhopanakaü2 hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü3 usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóayuddhaü4 kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü5 nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyåhaü aõãkadassanaü6. Iti và iti evaråpà visåkadassanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 34. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü jåtappamàdaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: aññhapadaü dasapadaü àkàsaü parihàrapathaü santikaü khalikaü ghañikaü salàkahatthaü akkhaü païgacãraü vaïkakaü mokkhacikaü ciïgulakaü pattàëhakaü rathakaü dhanukaü akkharikaü manesikaü yathàvajjaü. Iti và iti evaråpà jåtappamàdaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 35. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü uccàsayanamahàsayanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: àsandiü pallaïkaü gonakaü cittakaü pañikaü pañalikaü tålikaü vikatikaü uddalomiü ekantalomiü kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhatolohitakåpadhànaü. Iti và iti [PTS Page 066] [\q 66/] evaråpà uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Sobhanagarakaü, katthaci. Sobhanakarakaü, [PTS.] Sobhanagharakaü, machasaü. 2. Dhovanaü, katthaci. Dhopanaü, sitira. 3. Mahiüsaü, machasaü. 4. Meõóakaü, machasaü. 5. Sãhala potthakesu na dissati. 6. Anãka - kesuci. [BJT Page 116] [\x 116/] 36. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü maõóanavibhusanaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàvilepanaü mukhacuõõakaü1 mukhalepanaü2 hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóakaü nàëikaü khaggaü chattaü citråpàhanaü uõhãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni. Iti và iti evaråpà maõóanavibhusanaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 37. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü (kumàrakathaü kumàrikathaü)3 sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Iti và itievaråpàya tiracchànakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 38. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpà viggàhikakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: "na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi. Ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi. Ahamasmi sammàpañipanno. Sahitaü me, asahitaü te. Pure vacanãyaü pacchà avaca. Pacchà vacanãyaü pure avaca. âciõõaü4 te viparàvattaü. âropito te vàdo. Niggahãto tvamasi. Cara vàdappamokkhàya. Nibbeñhehi và sace pahosã"ti. Iti và itievaråpàya viggàhikakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 39. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü dåteyyapahiõagamanànuyogamanuyuttà [PTS Page 067] [\q 67/] viharanti, seyyathãdaü: ra¤¤aü ràjamahàmattànaü khattiyànaü bràhmaõànaü gahapatikànaü kumàrànaü "idha gaccha. Amutràgaccha. Idaü hara. Amutra idaü àharà"ti. Iti và itievaråpà dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Mukhacuõõaü, machasaü. 2. Mukhàlepanaü, sãmu. 3. Marammapotthakesuyeva dissate 4. Aviciõõaü, kesuci. [BJT Page 118] [\x 118/] 40. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te kuhakà ca honti lapakà ca nemittikà ca nippesikà ca làbhena ca làbhaü nijigiüsitàro. Iti và itievaråpà kuhanalapanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Majjhimasãlaü niññhitaü. 41. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü1 kappenti, seyyathãdaü: aïgaü nimittaü uppàtaü2 supiõaü3 lakkhaõaü måsikacchinnaü aggihomaü dabbihomaü thusahomaü taõóulahomaü sappihomaü telahomaü mukhahomaü lohitahomaü aïgavijjà vatthuvijjà khattavijjà4 sivavijjà bhåtavijjà bhurivijjà ahivijjà visavijjà vicchikavijjà måsikavijjà sakuõavijjà vàyasavijjà pakkajjhànaü5 saraparittànaü migacakkaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 42. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti, seyyathãdaü: maõilakkhaõaü vatthalakkhaõaü daõóalakkhaõaü6 asilakkhaõaü usulakkhaõaü dhanulakkhaõaü àvudhalakkhaõaü7 itthilakkhaõaü purisalakkhaõaü kumàralakkhaõaü kumàrilakkhaõaü dàsalakkhaõaü dàsilakkhaõaü hatthilakkhaõaü assalakkhaõaü mahisalakkhaõaü8 usabhalakkhaõaü golakkhaõaü9 ajalakkhaõaü meõóalakkhaõaü10 kukkuñalakkhaõaü vaññakalakkhaõaü godhàlakkhaõaü kaõõikàlakkhaõaü kacchapalakkhaõaü migalakkhaõaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 43. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya [PTS Page 068] [\q 68/] micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: ra¤¤aü niyyànaü bhavissati, ra¤¤aü aniyyànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati. Iti imassa jayo bhavissati. Imassa paràjayo bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Jãvitaü, machasaü. 2. Uppàdaü, sãmu. 3. Supinaü, machasaü. Supiõakaü, si. 4. Khettaü, kesuci. 5. Pakkha, kesuci. 6. Daõóalakkhaõaü satthalakkhaõaü, machasaü. 7. âyudha, kesuci. 8. Mahiüsa, machasaü. 9. Goõa, machasaü. 10. Meõóaka, kesuci. [BJT Page 120] [\x 120/] 44. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: candaggàho bhavissati. Suriyaggàho bhavissati. Nakkhattagàho bhavissati. Candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Ukkàpàto bhavissati. Dãsàóàho bhavissati. Bhåmicàlo bhavissati. Devadundåbhi bhavissati. Candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü1 saükilesaü vodànaü bhavissati. Evaüvipàko candaggàho bhavissati. Evaüvipàko suriyaggàho bhavissati. Evaüvipàko nakkhattaggàho bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàko ukkàpàto bhavissati. Evaüvipàko disàóàho bhavissati. Evaüvipàko bhumivàlo bhavissati. Evaüvipàko devadundåbhi bhavissati. Evaüvipàko candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saïkilesaü vodànaü bhavissati. Iti và evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 45. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya [PTS Page 069] [\q 69/] micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: subbuññhikà bhavissati. Dubbuññhikà bhavissati. Subhikkhaü bhavissati. Dubbhikkhaü bhavissati. Khemaü bhavissati. Bhayaü bhavissati. Rogo bhavissati. ârogyaü bhavissati. Muddà gaõanà saükhànaü kàveyyaü lokàyataü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 46. Yathà pana paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: àvàhanaü vivàhanaü saüvadanaü vivadanaü saükiraõaü vikiraõaü subhagakaraõaü dubbhagakaraõaü viruddhagabbhakaraõaü jivhànitthambhanaü2 hanusaühananaü hatthàbhijappanaü hanujappanaü kaõõajappanaü àdàsapa¤haü kumàripa¤haü devapa¤haü àdiccupaññhànaü mahatupaññhànaü abbhujjalanaü sirivhàyanaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Oggamanaü, kesuci. 2. Jivhànitthaddhanaü. Bahusu. [BJT Page 122] [\x 122/] 47. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: santikammaü paõidhikammaü bhåtakammaü bhurikammaü vassakammaü vossakammaü vatthukammaü vatthuparikiraõaü àcamanaü nahàpanaü juhanaü vamanaü virecanaü uddhavirecanaü adhovirecanaü sãsavirecanaü kaõõatelaü nettatappanaü natthukammaü a¤janaü pacca¤janaü sàlàkiyaü sallakattiyaü dàrakatikicchà målabhesajjànaü anuppadànaü osadhãnaü pañimokkho. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 48. Sa kho1 so mahàràja bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. Seyyathàpi mahàràja khattiyo muddhàvasitto2 nihatapaccàmitto na [PTS Page 070] [\q 70/] kutoci bhayaü samanupassati yadidaü paccatthikato, evameva kho mahàràja bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. So iminà ariyena sãlakkhandhena samannàgato ajjhattaü anavajjasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho mahàràja bhikkhu sãlasampanno hoti. 49. Katha¤ca mahàràja bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti? Idha mahàràja bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü ghàõindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghàõindriyaü ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü. Manindriye saüvaraü àpajjati. So iminà ariyena indriyasaüvarena samannàgato ajjhattaü abyàsekasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho mahàràja bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. 1. Atha kho, kesuci. 2. Muddhàbhisinto, kesuci. 3. Anvàsaveyyuü, anvàssaveyyu, kesuci. [BJT Page 124] [\x 124/] 50. Katha¤ca mahàràja bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti? Idha mahàràja bhikkhu abhikkante pañikkante sampajànakàrã hoti. âlokite vilokite sampajànakàrã hoti. Sami¤jite1 pasàrite sampajànakàrã hoti. Saïghàñipattacãvaradhàraõe sampajànakàrã hoti. Asite pãte khàyite sàyite sampajànakàrã hoti. Uccàrapassàvakamme sampajànakàrã hoti. Gate ñhite nisinne sutte jàgarite bhàsite tuõhãbhàve sampajànakàrã hoti. Evaü kho [PTS Page 071] [\q 71/] mahàràja bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti. 51. Katha¤ca mahàràja bhikkhu santuññho hoti? Idha mahàràja bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena2 piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Seyyathàpi mahàràja pakkhi sakuõo yena yeneva óeti sapattabhàro'va óeti, evameva kho mahàràja bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Evaü kho mahàràja bhikkhu santuññho hoti. 52. So iminà ca ariyena sãlakkhandhena3 samannàgato iminà ca ariyena indriyasaüvarena samannàgato iminà ca ariyena satisampaja¤¤ena samannàgato imàya ca ariyàya santuññhiyà samannàgato vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõãdhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. 53. So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati. Abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati sabbapàõabhåtahitànukampã. Byàpàdapadosà cittaü parisodheti. Thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno. Thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasannacitto. Uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati akathaükathã kusalesu dhammesu. Vicikicchàya cittaü parisodheti. 1. Sammi¤jite, kesuci. 2. Paribhàrikena, sãmu. 3. Iminà sãlakkhandhena, sabbattha. [BJT Page 126] [\x 126/] 54. Seyyathàpi mahàràja puriso iõaü àdàya kammante payojeyya, tassa te kammantà samijjheyyuü, so yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãkareyya, siyà cassa uttariü avasiññhaü dàrabharaõàya, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe iõaü àdàya kammante payojesiü. [PTS Page 072] [\q 72/] tassa me te kammantà samijjhiüsu. So'haü yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantã akàsiü. Atthi ca me uttariü avasiññhaü dàrabharaõàyà"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 55. Seyyathàpi mahàràja puriso àbàdhiko assa dukkhito bàëhagilàno, bhattaü cassa nacchàdeyya, na cassa kàye balamattà, so aparena samayena tamhà àbàdhà mucceyya, bhatta¤cassa chàdeyya, siyà cassa kàye balamattà, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe àbàdhiko ahosiü dukkhito bàëhagilàno. Bhattaü ca me nacchàdesi. Nacassa me àsi kàye balamattà. So'mhi etarahi tamhà àbàdhà mutto bhatta¤ca me chàdeti. Atthi ca me kàye balamattà"ti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 56. Seyyathàpi mahàràja puriso bandhanàgàre baddho assa, so aparena samayena tamhà bandhanàgàrà mucceyya sotthinà abbayena1, na cassa ki¤ci bhogànaü vayo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe bandhanàgàre baddho ahosiü. So'mhi etarahi tamhà bandhanàgàrà mutto sotthinà abbayena. Natthi ca me ki¤ci bhogànaü vayo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 57. Seyyathàpi mahàràja puriso dàso assa anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so aparena samayena tamhà dàsabyà mucceyya attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe dàso ahosiü anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so'mhi etarahi tamhà dàsabyà mutto attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo"ti. So [PTS Page 073] [\q 73/] tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 1. Avyayena, [PTS.] [BJT Page 128] [\x 128/] 59. Seyyathàpi mahàràja puriso sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjeyya dubbhikkhaü sappañibhayaü. So aparena samayena taü kantàraü nitthareyya, sotthinà gàmantaü anupàpuõeyya khemaü appañibhayaü, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjiü dubbhikkhaü sappañibhayaü. So'mhi etarahi taü kantàraü tiõõo sotthinà gàmantaü anuppatto khemaü appañibhaya"nti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü - 60. Evameva kho mahàràja bhikkhu yathà guõaü yathà rogaü yathà bandhanàgàraü yathà dàsabyaü yathà kantàraddhànamaggaü evaü ime pa¤ca nãvaraõe appahãõe attani samanupassati. Seyyathàpi mahàràja ànaõyaü yathà àrogyaü yathà bandhanà mokkhaü yathà bhujissaü yathà khemantabhåmiü evameva kho mahàràja bhikkhu ime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassati. 61. Tassime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassato pàmojjaü jàyati. Pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti. Sukhino cittaü samàdhiyati. 62. So vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanteti1 parisanneti2 paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. 63. [PTS Page 074] [\q 74/] seyyathàpi mahàràja dakkho nahàpako và nahàpakantevàsã và kaüsathàle nahànãyacuõõàni àkiritvà udakena paripphosakaü paripphosakaü sanneyya3 sàyaü nahànãyapiõói snehànugatà snehaparetà santarabàhirà phuñà snehena na ca paggharaõã - Evameva kho mahàràja bhikkhu imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. Idampi kho mahàràja sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü purimehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. 1. Abhisandeti sãmu, machasaü. 2. Parisandeti. Sãmu, machasaü. 3. Sandeyya. Sãmu, machasaü. [BJT Page 130] [\x 130/] 64. Puna ca paraü mahàràja bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. 65. Seyyathàpi mahàràja udakarahado ubbhidodako, tassa nevassa puratthimàya disàya udakassa àyamukhaü, na dakkhiõàya disàya udakassa àyamukhaü, na pacchimàya disàya udakassa àyamukhaü, na uttaràya disàya udakassa àyamukhaü, devo ca na kàlena kàlaü sammà dhàraü anupaveccheyya, atha kho tamhà ca udakarahadà sãtà vàridhàrà ubbhijjitvà tameva udakarahadaü sãtena vàrinà abhisandeyya parisandeyya paripåreyya paripphareyya, nàssa ki¤ci sabbàvato udakarahadassa vàrinà sãtena apphuñaü assa - Evameva kho mahàràja bhikkhu imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti [PTS Page 075] [\q 75/] paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. Idampi kho mahàràja sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü purimehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. 66. Puna ca paraü mahàràja bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato sampajàno sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti. Yantaü ariyà àcikkhanti: upekkhako satimà sukhavihàrãti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti, parippharati nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. 67. Seyyathàpi mahàràja uppaliniyaü và paduminiyaü và puõóarãkiniyaü và appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni udakànuggatàni antonimuggaposãni1 tàni yàva caggà yàva ca målà sãtena vàrinà abhisannàni2 parisannàni3 paripåràni, paripphuñàni nàssà4 ki¤ci sabbàvataü uppalànaü và padumànaü và puõóarãkànaü và sãtena vàrinà apphuñaü assa. 1. Anto nimugga posinã, bau. Sa. Sa. 2. Abhisandàni, bau. Sa. Sa. 3. Parisandàni, lau. Sa. Sa. 4. Nàssa, bahusu. [BJT Page 132] [\x 132/] Evameva kho mahàràja bhikkhu imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. Idampi kho mahàràja sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü purimehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. 68. Puna ca paraü mahàràja bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena [PTS Page 076] [\q 76/] pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Seyyathàpi mahàràja puriso odàtena vatthena sasãsaü pàrupitvà nisinno assa, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa odàtena vatthena apphuñaü assa, evameva kho mahàràja bhikkhu imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Idampi kho mahàràja sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü purimehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. 69. Puna ca paraü mahàràja so bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti: "ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddha'nti. 70. Seyyathàpi mahàràja maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno, tatra'ssa suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và. Tamenaü cakkhumà puriso hatthe karitvà paccavekkheyya "ayaü kho maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato, accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno. Tatiradaü suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và"ti. [BJT Page 134] [\x 134/] Evameva kho mahàràja bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammo. [PTS Page 077] [\q 77/] idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddhanti. Idampi kho mahàràja sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü purimehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. 71. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya1 cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü, Seyyathàpi mahàràja puriso mu¤jamhà isikaü2 pavàheyya3. Tassa evamassa: ayaü mu¤jo ayaü isikà a¤¤o mu¤jo a¤¤à isikà mu¤jamhàtveva isikà pavàëhàti4. Seyyathàpi và pana mahàràja puriso asiü kosiyà pavàheyya. Tassa evamassa: "ayaü asi ayaü kosi, a¤¤o asi a¤¤à kosi, kosiyàtveva asi pavàëho"ti. Seyyathàpi và pana mahàràja puriso ahaü karaõóà uddhareyya. Tassa evamassa: "ayaü ahi ayaü karaõóo, a¤¤o ahi a¤¤o karaõóo, karaõóàtveva ahi ubbhato"ti5. Evameva kho mahàràja bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudrabhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü. Idampi kho mahàràja sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü purimehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. 1. Abhinimminàya. Bausasa. 2. äsikaü. Bausasa. 3. Pabbàbheyya. Bausasa. 4. Pabbàëahà. Bausasa. 5. Uddharito. Syà. [BJT Page 136] [\x 136/] 72. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. [PTS Page 078] [\q 78/] so anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti bahudhàpi hutvà eko hoti, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse, pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake, udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü, àkàse'pi pallaïkena kamati seyyathà'pi pakkhi sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokàpi kàyena vasaü vatteti. 73. Seyyathàpi mahàràja dakkho kumbhakàro và kumbhakàrantevàsã và suparikammakatàya mattikàya yaü yadeva bhàjanavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - Seyyathàpi và pana mahàràja dakkho dantakàro và dantakàrantevàsã và suparikammakatasmiü dantasmiü yaü yadeva dantavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - Seyyathàpi và pana mahàràja dakkho suvaõõakàro và suvaõõakàrantevàsã và suparikammakatasmiü suvaõõasmiü yaü yadeva suvaõõavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - Evameva kho mahàràja bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanuhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti. Bahudhà'pi hutvà eko hoti. âvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhi sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve [PTS Page 079] [\q 79/] pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. [BJT Page 138] [\x 138/] Idampi kho mahàràja sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü purimehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. 74. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. 75. Seyyathàpi mahàràja puriso addhànamaggapañipanno so suõeyya bherisaddampi mudiïgasaddampi saïkhapaõavadeõóimasaddampi, tassa evamassa: bherisaddo iti'pi mudiïgasaddo iti'pi saïkhapaõavadeõóimasaddo iti'pi. Evameva kho mahàràja bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. Idampi kho mahàràja sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü purimehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. 76. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: "saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti. Vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. [PTS Page 080] [\q 80/] sadosaü và cittaü sadosaü cittatanti pajànàti. Vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti. Vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti. Amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti. Asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti. Avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. 77. Seyyathàpi mahàràja itthi và puriso và daharo và yuvà maõóanakajàtiko àdàse và parisuddhe pariyodàte acche và udakapatte sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno sakaõikaü và sakaõikanti jàneyya, akaõikaü và akaõikanti jàneyya - [BJT Page 140] [\x 140/] Evameva kho mahàràja bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti*. [PTS Page 081] [\q 81/] anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. Idampi kho mahàràja sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü purimehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. 78. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tãsaümpi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaü sukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. 79. Seyyathàpi mahàràja puriso sakamhà gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya tamhà'pi gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya. So tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgaccheyya. Tassa evamassa: 'ahaü kho sakamhà gàmà amuü gàmaü agacchiü tatra evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõahã ahosiü. Tamhàpi gàmà agacchiü tatràpi evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõhã ahosiü. So'mpi tamhà [PTS Page 082] [\q 82/] gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgato'ti. [BJT Page 142] [\x 142/] Evameva kho mahàràja bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedi evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Idampi kho mahàràja sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü purimehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. 80. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena [PTS Page 083] [\q 83/] satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. [BJT Page 144] [\x 144/] 81. Seyyathàpi mahàràja majjhe siüghàñake pàsàdo. Tattha cakkhumà puriso ñhito passeyya manusse gehaü pavisante'pi rathiyà vãtisa¤carante'pi majjhe siüghàñake nisinne'pi, tassa evamassa: ete manussà gehaü pavisanti. Ete nikkhamanti. Ete rathiyà vãtisa¤caranti. Ete majjhe siüghàñake nisinnà'ti. Evameva kho mahàràja bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. Idampi kho mahàràja sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü purimehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. 82. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti so idaü dukkhanti yathàbhåtaü [PTS Page 084] [\q 84/] pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü Pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavàpi cittaü vimuccati bhavàsavàpi cittaü vimuccati avijjàsavàpi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõiyaü nàparaü itthattàyàti pajànàti. [BJT Page 146] [\x 146/] 83. Seyyathàpi mahàràja pabbatasaïkhepe udakarahado accho vippasanno anàvilo. Tattha cakkhumà puriso tãre ñhito passeyya sippisambåkampi sakkharakañhalampi macchagumbampi carantampi tiññhantampi. Tassa evamassa: ayaü kho udakarahado accho vippasanno anàvilo. Tatrime sippisambåkà'pi sakkharakañhalà'pi macchagumbà'pi carantipi tiññhantipãti. Evameva kho mahàràja bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccati, bhavàsavà'pã cittaü vimuccati, avijjàsavà'pi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü nàparaü itthattàyàti pajànàti. [PTS Page 085] [\q 85/] idaü kho mahàràja sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü purimehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. Imasmà ca pana mahàràja sandiññhikà sàma¤¤aphalà a¤¤aü sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü uttaritaraü và paõãtataraü và natthãti. 84. Evaü vutte ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto bhagavantaü etadavoca: 'abhikkantaü bhante, abhikkantaü bhante. Seyyathàpi bhante nikujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhintãti, evameva bhante bhagavatà anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhante bhagavantaü saraõaü gacchàmi, dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhagavà dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gataü. Accayo maü bhante accagamà yathàbàlaü yathàmåëhaü yathàakusalaü yo'haü pãtaraü dhammikaü dhammaràjànaü issariyassa kàraõà jãvità voropesiü. Tassa me bhante bhagavà accayaü accayato pañiggaõhàtu àyatiü saüvaràyà'ti. [BJT Page 148] [\x 148/] 85. Taggha tvaü mahàràja accayo accagamà yathàbàlaü yathàmåëhaü yathàakusalaü yo tvaü pitaraü dhammikaü dhammaràjànaü jãvità coropesi. Yato ca kho tvaü mahàràja accayaü accayato disvà yathàdhammaü pañikarosi. Tante mayaü pañigaõhàma. Vuddhi hesà mahàràja ariyassa vinaye yo accayaü accayato disvà yathàdhammaü pañikaroti àyatiü saüvaraü àpajjatãti. 86. Evaü vutte ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto bhagavantaü etadavoca: handa ca dàni mayaü bhante gacchàmi bahukiccà mayaü bahukaraõãyà'ti. "Yassa 'dàni tvaü mahàràja kàlaü ma¤¤asã"ti. Atha kho ràjà màgadho ajàtasattu vedehiputto bhagavato bhàsitaü abhinanditvà anumoditvà uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. 87. Atha kho bhagavà acirapakkantassa ra¤¤o màgadhassa [PTS Page 086] [\q 86/] ajàtasattussa vedehiputtassa bhikkhå àmantesi: khatàyaü bhikkhave ràjà, upahatàyaü bhikkhave ràjà. Sacàyaü bhikkhave ràjà pitaraü dhammikaü dhammaràjànaü jãvità na voropessatha imasmiü yeva àsane virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü uppajjissathàti. Idamavoca bhagavà. Attamanà te bhikkhå bhagavato bhàsitaü abhinandunti. Sàma¤¤aphalasuttaü niññhitaü dutiyaü. [BJT Page 150] [\x 150/] 3 [PTS Page 087] [\q 87/] Ambaññhasuttaü 1. Evaü me1 sutaü ekaü samayaü bhagavà kosalesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi yena icchànaïgalaü2 nàma kosalànaü bràhmaõagàmo tadavasari. Tatra sudaü bhagavà icchànaïgale3 viharati icchànaïgalavanasaõóe. 2. Tena kho pana samayena bràhmaõo pokkharasàtã4 ukkaññhaü ajjhàvasati sattussadaü satiõakaññhodakaü sadha¤¤aü ràjabhoggaü ra¤¤à pasenadinà5 kosalena dinnaü ràjadàyaü brahmadeyyaü. Assosi kho bràhmaõo pokkharasàti: "Samaõo khalu bho gotamo sakyaputto sakyakulà pabbajito kosalesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi icchànaïgalaü anuppatto icchànaïgale viharati icchànaïgalavanasaõóe. Taü kho pana bhagavantaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: "itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã6 satthà devamanussànaü buddho bhagavà. 7 So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü8 kevalaparipuõõaü parisuddhaü [PTS Page 088] [\q 88/] brahmacariyaü pakàseti. Sàdhu kho pana tathàråpànaü arahataü dassanaü hotã"ti. 3. Tena kho pana samayena bràhmaõassa pokkharasàtissa ambaññho nàma màõavo9 antevàsã hoti ajjhàyako mantadharo tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü padako veyyàkaraõo lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayo anu¤¤àtapañi¤¤àto sake àcariyake tevijjake pàvacane yamahaü jànàmi taü tvaü jànàsi, yaü tvaü jànàsi tamahaü jànàmãti. 1. Evamema, [PTS.] 2. Naïkala, [PTS.] Icchànaïkalantipi pàñho, a. 3. Icchànaïkalo, [PTS.] Sabbattha. 4. Sàdi, sabbattha. Pokkharasàtã itipi vuccati, a. 5. Pasenadi, [PTS.] Passenadinà, sãmu. 6. Sàrathã, sãmu. Syà. 7. Bhagavàti, machasaü. Syà. 8. Savya¤janaü, [PTS.] 9. Ambaññho màõavo, [PTS.] Mànavo, [PTS - n.] [BJT Page 152] [\x 152/] 4. Atha kho bràhmaõo pokkharasàti ambaññhaü màõavaü àmantesi: "ayaü tàta ambaññha samaõo gotamo sakyaputto sakyakulà pabbajito kosalesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi icchànaïgalaü anuppatto icchànaïgale viharati icchànaïgalavanasaõóe. Taü kho pana bhavantaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: "itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. Sàdhu kho pana tathàråpànaü arahataü dassanaü hotã"ti. Ehi tvaü tàta ambaññha yena samaõo gotamo tenupasaïkama. Upasaïkamitvà samaõaü gotamaü jànàhi yadi và taü bhavantaü gotamaü tathàsantaüyeva saddo abbhuggato, yadi và no tathà, yadi và so bhavaü gotamo tàdiso, yadivà na tàdiso, tathà mayaü taü bhavantaü gotamaü vedissàmàti. 5. "Yathà kathaü panàhaü bho taü bhavantaü gotamaü jànissàmi yadi và taü bhavantaü gotamaü tathàsantaüyeva saddo abbhuggato, yadi và no tathà, yadi và so bhavaü gotamo tàdiso yadi và na tàdiso"ti. 6. "âgatàni kho tàta ambaññha amhàkaü mantesu dvattiüsamahàpurisalakkhaõàni yehi samannàgatassa mahàpurisassa dveva gatiyo bhavanti ana¤¤à: sace agàraü ajjhàvasati ràjà hoti cakkavatti dhammiko dhammaràjà càturanto vijitàvã janapadatthàvariyappatto sattaratanasamannàgato. [PTS Page 089] [\q 89/] tassimàni sattaratanàni bhavanti. Seyyathãdaü: cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parinàyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttà bhavanti sårà vãraïgaråpà parasenappamaddanà. So imaü pañhaviü sàgarapariyantaü adaõóena asatthena dhammena abhivijiya ajjhàvasati. Sace kho pana agàrasmà anagàriyaü pabbajati arahaü hoti sammàsambuddho loke vivattacchado1. Ahaü kho pana tàta ambaññha mantànaü dàtà tvaü mantànaü pañiggahetà"ti. 1. Vivittacchaddo. Bau. Sa. Sa. Vivaññacchado. Syà. Vivaññacchado. Machasaü. [BJT Page 154] [\x 154/] "Evaü bho'ti kho ambaññho màõavo bràhmaõassa pokkharasàtissa pañissutvà uññhàyàsanà bràhmaõaü pokkharasàtiü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà vaëavàrathamàruyha sambahulehi màõavehi1 saddhiü yena icchànaïgalavanasaõóo tena pàyàsi. Yàvatikà yànassa bhåmi yànena gantvà yànà paccorohitvà pattiko'va àràmaü pàvisi. 7. Tena kho pana samayena sambahulà bhikkhå abbhokàse caïkamanti. Atha kho ambaññho màõavo yena te bhikkhå tenupasaïkami. Upasaïkamitvà te bhikkhå etadavoca: "kahannu kho bho etarahi so bhavaü gotamo viharati? Taü hi mayaü bhavantaü gotamaü dassanàya idhåpasaïkantà"ti. 8. Atha kho tesaü bhikkhånaü etadahosi: "ayaü kho ambaññho màõavo abhi¤¤àtakola¤¤o ceva abhi¤¤àtassa ca bràhmaõassa pokkharasàtissa antevàsã. Agaru kho pana bhagavato evaråpehi kulaputtehi saddhiü kathàsallàpo hotã"ti. Te ambaññhaü màõavaü etadavocuü: "eso ambaññha vihàro saüvutadvàro. Tena appasaddo upasaïkamitvà ataramàno àlindaü pavisitvà ukkàsitvà aggaëaü àkoñehi. Vivarissati te bhagavà dvàranti. " 9. Atha kho ambaññho màõavo yena so vihàro saüvutadvàro tena appasaddo upasaïkamitvà ataramàno àlindaü pavisitvà ukkàsitvà aggaëaü àkoñesi. Vivari bhagavà dvàraü. Pàvisi ambaññho màõavo. Màõavakà'pi pavisitvà bhagavatà saddhiü sammodiüsu. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiüsu. Ambaññho pana màõavo caïkamanto'pi nisinnena bhagavatà [PTS Page 090] [\q 90/] ka¤ci ka¤ci kathaü sàràõãyaü vãtisàreti. hito'pi nisinnena bhagavatà ka¤ci ka¤ci kathaü sàràõãyaü vãtisàreti. 10. Atha kho bhagavà ambaññhaü màõavaü etadavoca: evannu kho te2 ambaññha bràhmaõehi vuddhehi mahallakehi àcariyapàcariyehi saddhiü kathàsallàpo hoti yathayidaü caraü tiññhaü nisinnena mayà ka¤ci ka¤ci kathaü sàràõãyaü vãtisàresã?"Ti. "Nohidaü bho gotama. Gacchanto và hi bho gotama gacchantena bràhmaõo bràhmaõena saddhiü sallapitumarahati. hito và hi bho gotama ñhitena bràhmaõo bràhmaõena saddhiü sallapitumarahati. Nisinno và hi bho gotama nisinnena bràhmaõo buhmaõena saddhiü sallapitumarahati. Sayàno và hi bho gotama sayànena bràhmaõo bràhmaõena saddhiü sallapitumarahati. Ye ca kho te bho gotama muõóakà samaõakà ibbhà kaõhà2 bandhupàdàpaccà, tehipi me saddhiü evaü kathàsallàpo hoti yathariva bhotà gotamenà"ti. 1. Mànavakehi, katthavi. 2. Kiõahà, machasaü. [BJT Page 156] [\x 156/] 11. "Atthikavato kho pana te ambaññha idhàgamanaü ahosi. Yàyeva kho panatthàya àgaccheyyàtho tameva atthaü sàdhukaü manasi kareyyàtho1. Avusitavà yeva kho pana bho ayaü ambaññho màõavo, vusitamànã2 kima¤¤atra avusitattà"ti. 12. Atha kho ambaññho màõavo bhagavatà avusitavàdena vuccamàno kupito anattamano bhagavantaüyeva khuüsento bhagavantaüyeva vambhento bhagavantaüyeva upavadamàno samaõo ca me bho gotamo pàpito bhavissatãti bhagavantaü etadavoca: "caõóà bho gotama sakyajàti, pharusà bho gotama sakyajàti, lahusà [PTS Page 091] [\q 91/] bho gotama sakyajàti, rabhasà bho gotama sakyàjàti. Ibbhà santà ibbhà samànà na bràhmaõe sakkaronti na bràhmaõe garukaronti na bràhmaõe mànenti na bràhmaõe påjenti na bràhmaõe apacàyanti. Tayidaü bho gotama nacchannaü tayidaü nappañiråpaü yadime sakyà ibbhà santà ibbhà samànà na bràhmaõe sakkaronti na bràhmaõe garu karonti na bràhmaõe mànenti na bràhmaõe påjenti na bràhmaõe apacàyantãti. Itiha ambaññho màõavo idaü pañhamaü sakkesu ibbhavàdaü nipàtesi. 13. "Kimpana te ambaññha sakyà aparaddhunti?" "Eka midàhaü bho gotama samayaü àcariyassa bràhmaõassa pokkharasàtissa kenavideva karaõãyena kapilavatthuü agamàsiü. Yena sakyànaü santhàgàraü tenupasaïkamiü. Tena kho pana samayena sambahulà sakyà ceva sakyakumàrà ca santhàgàre uccesu àsanesu nisinnà honti a¤¤ama¤¤aü aïgulipatodakehi sa¤jagghantà saükãëantà a¤¤adatthu mama¤¤eva ma¤¤e anujagghantà. Na maü koci àsanena'pi nimantesi. Tayidaü bho gotama nacchannaü, tayidaü nappañiråpaü, yadime sakyà ibbhà santà ibbhà samànà na bràhmaõe sakkaronti na bràhmaõe garukaronti na bràhmaõe mànenti na bràhmaõe påjenti na bràhmaõe apacàyantã"ti. 1. Kareyyàtha, sãmu. [II] 2. Vàsitavàmànã, sãmu. [II.] [BJT Page 158] [\x 158/] Itiha ambaññho màõavo idaü dutiyaü sakkesu ibbhavàdaü nipàtesi. 14. "Lañukikàpi kho ambaññha sakuõikà sake kulàvake kàmalàpinã hoti. Sakaü kho panetaü ambaññha sakyànaü yadidaü kapilavatthu. Na arahatàyasmà ambaññho imàya appamattàya abhisajjituntã. " 15. "Cattàro'me bho gotama vaõõà: khattiyà bràhmaõà vessà suddà. Imesaü hi bho gotama catunnaü vaõõànaü tayo vaõõà khattiyà ca vessà ca suddà ca a¤¤adatthu bràhmaõasseva paricàrikà sampajjanti. Tayidaü bho [PTS Page 092] [\q 92/] gotama nacchannaü tayidaü nappañiråpaü yadi me sakyà ibbhà santà ibbhà samànà na bràhmaõe sakkaronti na bràhmaõe karukaronti na bràhmaõe mànenti na bràhmaõe påjenti na bràhmaõe apacàyantã"ti. Itiha ambaññho màõavo idaü tatiyaü sakkesu ibbhavàdaü nipàtesi. 16. Atha kho bhagavato etadahosi: atibàëhaü kho ayaü ambaññho màõavo sakkesu ibbhavàdena nimmàneti1. Yannånàhaü gottaü puccheyyenti. Atha kho bhagavà ambaññhaü màõavaü etadavoca: 'kathaü gottosi ambaññhà?Ti' "kaõhàyano'hamasmi bho gotamà"ti. 17. "Poràõaü kho pana te ambaññha màtàpettikaü nàmagottaü anussarato ayyaputtà sakyà bhavanti, dàsiputto tvamasi sakyànaü. Sakyà kho pana ambaññha ràjànaü okkàkaü pitàmahaü dahanti. "Bhåtapubbaü ambaññha ràjà okkàko yà sà mahesã piyà manàpà tassà puttassa rajjaü pariõàmetukàmo jeññhakumàre raññhasmà pabbàjesi ukkàmukhaü2 karakaõóaü3 hatthinikaü nipuraü4. Te raññhasmà pabbàjità himavantapasse pokkharaõiyà tãre mahàsàkasaõóo tattha vàsaü kappesuü. Te jàtisambhedabhayà sakàhi bhaganãhi saddhiü saüvàsaü kappesuü. 1. Nimmàdeti, katthaci. 2. Ekàmukhaü, katthaci. 3. Karakaõóuü, katthaci. 4. Sinipuraü bau. Sa. Sa. Sinupuraü, [PTS.] [BJT Page 160] [\x 160/] Atha kho ambaññha ràjà okkàko amacce pàrisajje àmantesi: "kahannu kho bho etarahi kumàrà sammantãti"? "Atthi deva himavantapasse pokkharaõiyà tãre mahàsàkasaõóo tatthetarahi kumàrà sammanti. Te jàtisambhedabhayà sakàhi bhaganãhi saddhiü saüvàsaü kappenti"ti. Atha kho ambaññha ràjà okkàko udànaü udànesi: [PTS Page 093] [\q 93/] "sakyà vata bho kumàrà paramasakyà vata bho kumàrà"ti. Tadagge kho pana ambaññha sakyà pa¤¤àyanti. So'va1 nesaü pubbapuriso. Ra¤¤o ca kho pana ambaññha okkàkassa disà nàma dàsã ahosi. Sà kaõhaü2 nàma janesi. Jàto kaõho pabyàhàsi: "dhovatha maü amma, nahàpetha maü amma, imasmà maü amma asucismà parimocetha, atthàya vo bhavissàmã"ti. Yathà kho pana ambaññha etarahi manussà pisàce disvà 'pisàcà'ti sa¤jànanti. Evameva kho ambaññha tena samayena manussà pisàce 'kaõhà'ti sa¤jànanti. Te evamàhaüsu: ayaü jàto pabyàhàsi: 'kaõho jàto pisàco jàto'ti. Tadagge kho pana ambaññha kaõhàyanà pa¤¤àyanti. So ca kaõhàyanànaü pubbapuriso. Iti kho te ambaññha poràõaü màtàpettikaü nàmagottaü anussarato ayyaputtà sakyà bhavanti. Dàsiputto tvamasi sakyànanti. 18. Evaü vutte te màõavakà bhagavantaü etadavocuü: "mà bhavaü gotamo ambaññhaü màõavaü atibàëhaü dàsiputtavàdena nimmànesi. Sujàto ca bho gotama ambaññho màõavo kulaputto ca ambaññho màõavo bahussuto ca ambaññho màõavo kalyàõavàkkaraõo ca ambaññho màõavo paõóito ca ambaññho màõavo. Pahoti ca ambaññho màõavo bhotà gotamena saddhiü asmiü vacane pañimantetu"nti. 1. Soca. Sãmu. 1. 2. Kaõaü. Sãmu. [II.] [BJT Page 162] [\x 162/] 19. Atha kho bhagavà te màõavake etadavoca: "sace kho tumhàkaü màõavakà evaü hoti 'dujjàto ca ambaññho màõavo, akulaputto ca ambaññho màõavo, appassuto [PTS Page 094] [\q 94/] ca ambaññho màõavo, akalyàõavàkkaraõo ca ambaññho màõavo, duppa¤¤o ca ambaññho màõavo, na ca pahoti ambaññho màõavo samaõena gotamena saddhiü asmiü vacane pañimantetunti, tiññhatu ambaññho màõavo, tumhe mayà saddiü mantayavho1 asmiü vacane. Sace pana tumhàkaü màõavakà evaü hoti: sujàto ca ambaññho màõavo, kulaputto ca ambaññho màõavo, bahussuto ca ambaññho màõavo, kalyàõavàkkaraõo va ambaññho màõavo, paõóito ca ambaññho màõavo, pahoti ca ambaññho màõavo samaõena gotamena saddhiü asmiü vacane pañimantetunti, tiññhatha tumhe, ambaññho màõavo mayà saddhiü pañimantetu"ti. 20. "Sujàto ca bho gotama ambaññho màõavo, kulaputto ca ambaññho màõavo, bahussuto ca ambaññho màõavo, kalyàõavàkkaraõo va ambaññho màõavo, paõóito ca ambaññho màõavo, pahoti ca ambaññho màõavo bhotà gotamena saddhiü asmiü vacane pañimantetuü. Tuõhã mayaü bhavissàma. Ambaññho màõavo bhotà gotamena saddhiü asmiü vacane pañimantetå"ti. 21. Atha kho bhagavà ambaññhaü màõavaü etadavoca: ayaü kho pana te ambaññha sahadhammiko pa¤ho àgacchati. Akàmàpi vyàkàtabbo. Sace tvaü na vyàkarissasi a¤¤ena và a¤¤aü pañicarissasi, tuõhã và bhavissasi, pakkamissasi và, ettheva te sattadhà muddhà phalissati. Taü kiü ma¤¤asi ambaññha? Kinti te sutaü bràhmaõànaü vuddhànaü mahallakànaü àcariyapàcariyànaü kutopabhåtikà kaõhàyanà? Ko ca kaõhàyanànaü pubbapuriso?Ti. Evaü vutte ambaññho màõavo tuõhã ahosi. Dutiyampi kho bhagavà ambaññhaü màõavaü etadavoca: taü kimma¤¤asi ambaññha? Kinti te sutaü bràhmaõànaü vuddhànaü mahallakànaü àcariyapàcariyànaü kukopabhåtikà kaõhàyanà? Ko ca kaõhàyanànaü [PTS Page 095] [\q 95/] pubbapuriso?Ti dutiyampi kho ambaññho màõavo tuõhã ahosi. Atha kho bhagavà ambaññhaü màõavaü etadavoca: vyàkarohi 'dàni ambaññha, na 'dàni te tuõhãbhàvassa kàlo. Yo kho ambaññha tathàgatena yàvatatiyakaü sahadhammikaü pa¤haü puññho na vyàkaroti etthevassa sattadhà muddhà phalissati. 1. Mantaveha. Machasaü. [BJT Page 164] [\x 164/] 22. Tena kho pana samayena vajirapàõi yakkho mahantaü ayokåñaü àdàya àdittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü ambaññhassa màõavassa uparivehàsaü ñhito hoti: sacàyaü ambaññho màõavo bhagavatà yàvatatiyakaü sahadhammikaü pa¤haü puññho na vyàkarissati etthevassa sattadhà muddhaü phàlessàmãti. Taü kho pana vajirapàõiü yakkhaü bhagavà ceva passati ambaññho ca màõavo. 23. Atha kho ambaññho màõavo bhãto saüviggo lomahaññhajàto bhagavantaüyeva tàõagavesã bhagavantaüyeva leõagavesã bhagavantaüyeva saraõagavesi upanisãditvà bhagavantaü etadavoca: "kiü me taü bhavaü gotamo àha? Puna bhavaü gotamo bravãtå"ti. "Taü kimma¤¤asã ambaññha? Kinti te sutaü bràhmaõànaü vuddhànaü mahallàkànaü àcariyapàcariyànaü bhàsamànànaü, kutoppabhåtikà kaõhàyanà? Ko ca kaõhàyanànaü pubbapuriso?Ti. " "Evameva me bho gotama sutaü, yatheva bhavaü gotamo àha. Tatoppabhåtikà kaõhàyanà. So ca kaõhàyanànaü pubbapuriso"ti. 24. Evaü vutte te màõavakà unnàdino uccàsaddamahàsaddà ahesuü: "dujjàto kira bho ambaññho màõavo, akulaputto kira bho ambaññho màõavo, dàsiputto kira bho ambaññho màõavo sakyànaü, ayyaputtà kira bho ambaññhassa màõavassa sakyà bhavanti. Dhammavàdiü yeva kira mayaü samaõaü gotamaü apasàdetabbaü ama¤¤imhà"ti. 25. Atha kho bhagavato etadahosi: "atibàëhaü kho [PTS Page 096] [\q 96/] ime màõavakà ambaññhaü màõavaü dàsiputtavàdena nimmànenti. Yannånàhaü parimoceyyanti. " Atha kho bhagavà te màõavake etadavoca: "mà kho tumhe màõavakà ambaññhaü màõavaü atibàëhaü dàsiputtavàdena nimmànetha. Uëàro so kaõho isi ahosi. So dakkhiõaü janapadaü gantvà brahme mante adhãyitvà ràjànaü okkànaü upasaïkamitvà maññharåpiü1 dhãtaraü yàci. Tassa ràjà okkàko 'ko neva re ayaü mayhaü dàsiputto samàno maññharåpiü dhãtaraü yàcatã'ti kupito anattamano khurappaü sannayhi. So taü khurappaü neva asakkhi mu¤cituü, no pañisaüharituü. 1. Maddaråpiü, machasaü. [BJT Page 166] [\x 166/] Atha kho màõavakà amaccà pàrisajjà kaõhaü isiü upasaïkamitvà etadavocuü: "sotthi bhadante hotu ra¤¤o, sotthi bhadante hotu ra¤¤o"ti. "Sotthi bhavissati ra¤¤o, api ca ràjà yadi adho khurappaü mu¤cissati yàvatà ra¤¤o vijitaü ettàvatà pañhavã udrãyissatã"ti. "Sotthi bhadante hotu ra¤¤o, sotthi janapadassà"ti. "Sotthi bhavissati ra¤¤o, sotthi janapadassa. Api ca ràjà yadi uddhaü khurappaü mu¤cissati yàvatà ra¤¤o vijitaü ettàvatà sattavassàni devo na vassissatã"ti. "Sotthi bhadante hotu ra¤¤o, sotthi janapadassa, devo ca vassatå"ti. "Sotthi bhavissati ra¤¤o, sotthi janapadassa, devo ca vassissati. Api ca ràjà jeññhakumàre khurappaü patiññhàpetu, sotthi kumàro, pallomo bhavissatã"ti. Atha kho màõavakà, amaccà okkàkassa àrocesuü: "devo jeññhakumàre khurappaü patiññhàpetu, sotthi kumàro pallomo bhavissatã"ti. Atha kho ràjà okkàko jeññhakumàre khurappaü patiññhàpesi. Sotthi kumàro pallomo bhavi. Atha kho tassa ràjà okkàko bhãto saüviggo lomahaññhajàto brahmadaõóena [PTS Page 097] [\q 97/] tajjito maññharåpiü dhãtaraü adàsi. Mà kho tumhe màõavakà ambaññhaü màõavaü atibàëhaü dàsiputtavàdena nimmànetha. Uëàro so kaõho isi ahosi. 26. Atha kho bhagavà ambaññhaü màõavaü àmantesi: "taü kimma¤¤asi ambaññha? Idha khattiyakumàro bràhmaõaka¤¤àya saddhiü saüvàsaü kappeyya, tesaü saüvàsamanvàya putto jàyetha, yo so khattiyakumàrena bràhmaõaka¤¤àya putto uppanno, api nu so labhetha bràhmaõesu àsanaü và udakaü và?'Ti, "Labhetha bho gotama". "Api nu naü bràhmaõà bhojeyyuü saddhe và thàlipàke và ya¤¤e và pàhune và?"Ti. [BJT Page 168] [\x 168/] "Bhojeyyuü bho gotama. " "Api nu naü bràhmaõà mante vàceyyuü và no và?"Ti "Vàceyyuü bho gotama. " "Apinu'ssa itthisu àvañaü và assa anàvañaü và?"Ti "Anàvañaü hi'ssa bho gotama". "Api nu naü khattiyà khattiyàbhisekena abhisi¤ceyyunti?" "No hidaü bho gotama. " "Taü kissa hetu?" "Màtito hi bho gotama anuppanno"ti. 27. "Taü kimma¤¤asi ambaññha? Idha bràhmaõakumàro khattiyaka¤¤àya saddhiü saüvàsaü kappeyya, tesaü saüvàsamanvàya putto jàyetha, yo so bràhmaõakumàrena khattiyaka¤¤àya putto uppanno, api nu so labhetha bràhmaõesu àsanaü và udakaü và?"Ti "Labhetha bho gotama. " "Api nu naü bràhmaõà bhojeyyuü saddhe và thàlipàke và ya¤¤e và pàhune và?"Ti "Bhojeyyuü bho gotama. " "Api nu naü bràhmaõà mante vàceyyuü và no và?"Ti "Vàceyyuü bho gotama. " [PTS Page 098] [\q 98/] "apinu'ssa itthisu àvañaü và assa anàvañaü và?"Ti "Anàvañaü hi'ssa bho gotama. " "Api nu naü khattiyà khattiyàbhisekena abhisi¤ceyyunti?" "No hidaü bho gotama. " "Taü kissa hetu?" "Pitito hi bho gotama anuppanno"ti. 28. "Iti kho ambaññha itthiyà và itthiü karitvà purisena và purisaü karitvà khattiyà 'va seññhà, hãnà bràhmaõà. Taü kimma¤¤asi ambaññha? Idha bràhmaõà bràhmaõaü kismicideva pakaraõe khuramuõóaü karitvà assapuñena vadhitvà raññhà và nagarà và pabbàjeyyuü, api nu so labhetha bràhmaõesu àsanaü và udakaü và?"Ti [BJT Page 170] [\x 170/] "No hidaü bho gotama. " "Api nu naü bràhmaõà bhojeyyuü saddhe và thàlipàke và ya¤¤e và pàhune và?"Ti "No hidaü bho gotama. " "Api nu naü bràhmaõà mante vàceyyuü và no và?"Ti. "No hidaü bho gotama. " "Api nu'ssa itthãsu àvañaü và assa anàvañaü và?Ti" "âvañaü hi'ssa bho gotama. " 29. "Taü kimma¤¤asi ambaññha? Idha khattiyà khattiyaü kismicideva pakaraõe khuramuõóaü karitvà assapuñena vadhitvà raññhà và nagarà và pabbàjeyyuü, api nu so labhetha bràhmaõesu àsanaü và udakaü và?Ti" "Labhetha bho gotama" "Api nu naü bràhmaõà bhojeyyuü saddhe và thàlipàke và ya¤¤e và pàhune và?Ti" "Bhojeyyuü bho gotama. " "Api nu naü bràhmaõà mante vàceyyuü và no và?"Ti "Vàceyyuü bho gotama. " "Api nu'ssa ithãsu àvañaü và assa anàvañaü và?"Ti "Anàvañaü hi'ssa bho gotama. " "Ettàvatà kho ambaññha khattiyo paramanihãnataü [PTS Page 099] [\q 99/] patto hoti, yadeva naü khattiyà khuramuõóaü karitvà assapuñena vadhitvà raññhà và nagarà và pabbàjenti. Iti kho ambaññha yadà khattiyo paramanihãnataü patto hoti, tadàpi khattiyà'va seññhà hãnà bràhmaõà. 30. Brahmunà'pi ambaññha sanaïkumàrena gàthà bhàsità: 'Khattiyo seññho janetasmiü Ye gottapañisàrino, Vijjàcaraõasampanno So seññho devamànuse'ti Sà kho panesà ambaññha brahmunà sanaïkumàrena gàthà sugãtà no duggãtà, subhàsità no dubbhàsità, atthasaühità no anatthasaühità, anumatà mayà. Ahampi1 ambaññha evaü vadàmi: 'Khattiyo seññho janetasmiü Ye gottapañisàrino, Vijjàcaraõasampanno So seññho devamànuse'ti. Bhàõàvàro pañhamo. 1. Ahampibhi, machasaü. [BJT Page 172] [\x 172/] 31. "Katamaü pana taü bho gotama caraõaü, katamà ca pana sà vijjà?"Ti. "Na kho ambaññha anuttaràya vijjàcaraõasampadàya jàtivàdo và vuccati gottavàdo và vuccati mànavàdo và vuccati: 'arahasi và maü tvaü na và maü tvaü arahasã'ti. Yattha kho ambaññha àvàho và hoti, vivàho và hoti, àvàhavivàho và hoti, etthetaü vuccati jàtivàdo và itipi, gottavàdo và itipi, mànavàdo và itipi:'arahasi và maü tvaü na và maü tvaü arahasã'ti. Ye hi keci ambaññha jàtivàdavinibaddhà và gottavàdavinibaddhà và mànavàdavinibaddhà và àvàhavivàhavinibaddhà và, àrakà te anuttaràya vijjàcaraõasampadàya. Pahàya kho ambaññha jàtivàdavinibaddha¤ca gottavàdavinibaddha¤ca mànavàdavinibaddha¤ca àvàhavivàhavinibaddha¤ca [PTS Page 100] [\q 100/] anuttaràya vijjàcaraõasampadàya sacchikiriyà hotã"ti. 32. "Katamaü pana taü bho gotama caraõaü? Katamà ca sà vijjà?"Ti "idha ambaññha tathàgato loke uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. 33. Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kule paccàjàto. So taü dhammaü sutvà tathàgate saddhaü pañilabhati. So tena saddhàpañilàbhena samannàgato iti pañisaücikkhati: "sambàdho gharàvàso rajopatho abbhokàso pabbajjà. Nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saükhalikhitaü brahmacariyaü carituü, yannånàhaü kesamassuü ohàretthà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya"nti. So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü pahàya kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu kàyakammavacãkammena samannàgato kusalena, parisuddhàjãvo sãlasampanno indriyesu guttadvàro bhojane matta¤¤å satisampaja¤¤ena samannàgato santuññho. [BJT Page 174] [\x 174/] 34. Katha¤ca ambaññha bhikkhu sãlasampanno hoti? Idha ambaññha bhikkhu pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno sabbapàõabhåtahitànukampã viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti. Dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã athenena sucibhåtena attanà viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã hoti àràcàrã virato methunà gàmadhammà. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti saccavàdã saccasandho theto paccayiko avisaüvàdako lokassa. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pisuõaü vàcaü pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato hoti, ito sutvà na amutra akkhàtà imesaü bhedàya. Amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsaü bhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà saühitànaü và anuppadàtà samaggàràmo samaggarato samagganandã samaggakaraõiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pharusaü vàcaü pahàya pharusàya vàcàya pañivirato hoti. Yà sà vàcà nelà kaõõasukhà pemanãyà hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujanamanàpà tathàråpiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato hoti kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã nidhànavatiü vàcaü bhàsità hoti kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasa¤hitaü idampi'ssa hoti sãlasmiü. 35. Bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà pañivirato hoti. Ekabhattiko hoti rattåparato pañivirato vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà pañivirato hoti. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhåsanaññhànà pañivirato hoti. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Jàtaråparajatapañiggahaõà pañivirato hoti. âmakadha¤¤apañiggahaõà pañivirato hoti. âmakamaüsapañiggahaõà pañivirato hoti. Itthikumàrikapañiggahaõà pañivirato hoti. Dàsidàsapañiggahaõà pañivirato hoti. Ajeëakapañiggahaõà pañivirato hoti. Kukkuñasåkarapañiggahaõà pañivirato hoti. Hatthigavàssavaëavapañiggahaõà pañivirato hoti. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato hoti. Dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Kayavikkayà pañivirato hoti. Tulàkåñakaüsakåñamànakåñà pañivirato hoti. Ukkoñanava¤cananikatisàciyogà pañivirato hoti. Chedanavadhabandhanaviparàmosaàlopasahasàkàrà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 176] [\x 176/] 36. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpà bãjagàmabhåtagàmasamàrambhaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: målabãjaü khandhabãjaü phaëubãjaü aggabãjaü bãjabãjameva pa¤camaü. Iti evaråpà bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà pañivirato hoti idampi'ssa hoti sãlasmiü. 37. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü sannidhikàraparibhogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: annasannidhiü pànasannidhiü vatthasannidhiü yànasannidhiü sayanasannidhiü gandhasannidhiü àmisasannidhiü. Iti và iti evaråpà sannidhikàraparibhogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 38. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpà visåkadassanaü anuyuttà viharanti seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhànaü pàõissaraü vetàlaü kumbhathånaü sobhanagarakaü caõóàlaü vaüsaü dhovanaü hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóayuddhaü kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyuhaü aõãkadassanaü. Iti và iti evaråpà visåkadassanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 39. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpà jåtappamàdaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti. Seyyathãdaü: aññhapadaü dasapadaü àkàsaü parihàrapathaü santikaü khalikaü ghañikaü salàkahatthaü akkhaü païgacãraü vaïkakaü mokkhacikaü ciïgulakaü pattàëhakaü rathakaü dhanukaü akkharikaü manesikaü yathàvajjaü. Iti và iti evaråpà jåtappamàdaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 40. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü uccàsayanamahàsayanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: àsandiü pallaïkaü gonakaü cittakaü pañikaü pañalikaü tulikaü vikatikaü uddalomiü ekantalomiü kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhatolohitakupadhànaü - iti và iti evaråpà uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 178] [\x 178/] 41. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü maõóanavibhusanaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: uccàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàvilepanaü mukhacuõõakaü mukhàlepanaü hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóakaü nàëikaü khaggaü chattaü citråpàhanaü uõhãsaü maõiü vàëavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni. Iti và itievaråpà maõóanavibhåsanaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 42. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü kumàrakathaü kumàrãkathaü sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Iti và itievaråpàya tiracchànakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 43. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü viggàhikakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi. Ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi, ahamasmi sammàpañinno. Sahitamme1 asahitanne. Pure vacanãyaü pacchà avaca, pacchàvacanãyaü pure avaca. âciõõaü te viparàvattaü. âropito te vàdo niggahito'si. Cara vàdappamokkhàya. Nibbeñhehi và sace pahosãti. Iti và itievaråpàya viggàhikakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 44. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü dåteyyapahiõagamanànuyogamanuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ra¤¤aü ràjamahàmattànaü khattiyànaü bràhmaõànaü gahapatikànaü kumàrànaü: idha gaccha, amutràgaccha, idaü hara, amutra idaü àharàti. Iti và evaråpà dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Saühitamme asaühitaü te. Kesuci. [BJT Page 180] [\x 180/] 45. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te kuhakà ca honti lapakà ca nemittikà ca nippesikà ca làbhena làbhaü nijigiüsitàro ca. Iti và itievaråpà kuhanalapanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 46. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: aïgaü nimittaü uppàdaü supinaü lakkhaõaü måsikacchinnaü aggihomaü dabbihomaü thusahomaü kaõahomaü taõóulahomaü sappihomaü telahomaü mukhahomaü lohitahomaü aïgavijjà vatthuvijjà khattavijjà sivavijjà bhåtavijjà bhårivijjà ahivijjà visavijjà vicchikavijjà måsikavijjà sakuõavijjà vàyasavijjà pakkajjhànaü saraparittànaü migacakkaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 47. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: maõilakkhaõaü vatthalakkhaõaü daõóalakkhaõaü asilakkhaõaü usulakkhaõaü dhanulakkhaõaü àvudhalakkhaõaü itthilakkhaõaü purisalakkhaõaü kumàralakkhaõaü kumàrilakkhaõaü dàsalakkhaõaü dàsilakkhaõaü hatthilakkhaõaü assalakkhaõaü mahisalakkhaõaü usabhalakkhaõaü golakkhaõaü ajalakkhaõaü meõóalakkhaõaü kukkuñalakkhaõaü vaññakalakkhaõaü godhàlakkhaõaü kaõõikàlakkhaõaü kacchapalakkhaõaü migalakkhaõaü. Iti và iti evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 48. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: ra¤¤aü niyyànaü bhavissati, ra¤¤aü aniyyànaü bhavissati. Abbhantarànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati. Bàhirànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati. Abbhantarànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati. Bàhirànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati. Iti imassa jayo bhavissati, imassa paràjayo bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 182] [\x 182/] 49. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: candaggàho bhavissati suriyaggàho bhavissati nakkhattaggàho bhavissati. Candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Ukkàpàto bhavissati. Disàóàho bhavissati. Bhåmicàlo bhavissati. Evaü vipàko devadundubhi bhavissati. Evaüvipàko candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saükilesaü vodànaü bhavissati. Evaüvipàko candaggàho bhavissati. Evaüvipàko suriyaggàho bhavissati. Evaüvipàko nakkhattaggàho bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàko ukkàpàto bhavissati. Evaüvipàko disàóàho bhavissati. Evaüvipàko bhåmicàlo bhavissati. Evaüvipàko devadundåbhi bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saïkileso vodànaü bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 50. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: subbuññhikà bhavissati dubbuññhikà bhavissati. Subhikkhaü bhavissati dubbhikkhaü bhavissati. Khemaü bhavissati bhayaü bhavissati. Rogo bhavissati àrogyaü bhavissati. Muddà gaõanà saükhànaü kàveyyaü lokàyataü. Iti và iti evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 51. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: àvàhanaü vivàhanaü saüvadanaü vivadanaü saükiraõaü vikiraõaü subhagakaraõaü dubbhagakaraõaü viruddhagabbhakaraõaü jivhànitthambhanaü hanusaühananaü hatthàbhijappanaü hanujappanaü kaõõajappanaü àdàsapa¤haü kumàripa¤haü devapa¤haü àdiccupaññhànaü mahatupaññhànaü abbhujjalanaü sirivhàyanaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 184] [\x 184/] 52. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti - seyyathãdaü: santikammaü paõidhikammaü bhårikammaü vassakammaü vossakammaü vatthukammaü vatthuparikiraõaü àcamanaü nahàpanaü juhanaü vamanaü virecanaü uddhavirecanaü adhovirecanaü sãsavirecanaü kaõõatelaü nettapatappanaü natthukammaü a¤janaü pacca¤janaü sàlàkiyaü sallakattiyaü dàrakatikicchà målabhesajjànaü anuppadànaü osadhãnaü pañimokkho. Iti và iti evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 53. Atha kho so ambaññha bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. Seyyathàpi ambaññha khattiyo muddhàvasitto nihatapaccàmitto na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü paccatthikato, evameva kho ambaññha bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. So iminà ariyena sãlakkhandhena samannàgato ajjhattaü anavajjasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho ambaññha bhikkhu sãlasampanno hoti. 54. Katha¤ca ambaññha bhikkhu indirayesu gutatadvàro hoti? Idha ambaññha bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati rakkhati cakkhundriyaü, cakkhundriya saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü sotendriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati rakkhati sotendriyaü, sotendriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü ghànindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati rakkhati ghàõindriyaü, ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati rakkhati jivhindriyaü, jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati rakkhati kàyindriyaü, kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhàdomanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati rakkhati manindriyaü, manindriye saüvaraü àpajjati. So iminà ariyena indriyasaüvarena samannàgato ajjhattaü abyàsekasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho ambaññha bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. [BJT Page 186] [\x 186/] 55. Katha¤ca ambaññha bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti? Idha ambaññha bhikkhu abhikkante pañikkante sampajànakàrã hoti, àlokite vilokite sampajànakàrã hoti, sami¤jite pasàrite sampajànakàrã hoti, saïghàñipattacãvaradhàraõe sampajànakàrã hoti, asite pãte khàyite sàyite sampajànakàrã hoti, uccàrapassàvakamme sampajànakàrã hoti, gate ñhite nisinne sutte jàgarite bhàsite tuõhãbhàve sampajànakàrã hoti. Evaü kho ambaññha bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti. 56. Katha¤ca ambaññha bhikkhu santuññho hoti? Idha ambaññha bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàrikena cãvarena kucchiparihàrikena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Seyyathàpã ambaññha pakkhi sakuõo yena yeneva óeti sapattabhàro'va óeti, evameva kho ambaññha bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàrikena cãvarena kucchiparihàrikena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Evaü kho ambaññha bhikkhu santuññho hoti. 57. So iminà ca ariyena sãlakkhandhena samannàgato iminà ca ariyena indriyasaüvarena samannàgato iminà ca ariyena satisampaja¤¤ena samannàgato imàya ca ariyàya santuññhiyà samannàgato vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. 58. So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati sabbapàõabhåtahitànukampi, byàpàdapadosà cittaü parisodheti. Thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno, thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasantacitto, uddhaccakukkuccaü cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati akathaükathã kusalesu dhammesu, vicikicchàya cittaü parisodheti. [BJT Page 188] [\x 188/] 59. Seyyathàpi ambaññha puriso iõaü àdàya kammante payojeyya tassa te kammantà samijjheyyuü, so yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãkareyya, siyà cassa uttariü avasiññhaü dàrabharaõàya, tassa evamassa: 'ahaü kho pubbe iõaü àdàya kammante payojesiü tassa me te kammantà samijjhiüsu so'haü yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãakàsiü. Atthi ca me uttariü avasiññhaü dàrabharaõàyà'ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü. 60. Seyyathàpi ambaññha puriso àbàdhiko assa dukkhito bàëhagilàno, bhattaü cassa nacchàdeyya, na cassa kàye balamattà. So aparena samayena tambhà àbàdhà mucceyya bhatta¤cassa chàdeyya siyà cassa kàye balamattà. Tassa evamassa: 'ahaü bo pubbe àbàdhiko ahosiü dukkhito bàëhagilàno bhattaü me nacchàdesi na cassa me àsi kàye balamattà. So'mhi etarahi tamhà àbàdhà mutto bhatta¤ca me chàdeti atthi ca me kàye balamattà'ti, so tatonidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü. 61. Seyyathàpi ambaññha puriso bandhanàgàre baddho assa, so aparena samayena tambhà bandhanàgàrà mucceyya sotthinà abbayena, na cassa ki¤ci bhogànaü vayo. Tassa evamassa: 'ahaü kho pubbe bandhanàgàre baddho ahosiü. So'mhi etarahi tamhà bandhanàgàrà mutto sotthinà abbayena. Natthi ca me ki¤ci bhogànaü vayo'ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü. 62. Seyyathàpi ambaññha puriso dàso assa anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo. So aparena samayena tamhà dàsabyà mucceyya attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo. Tassa evamassa: 'ahaü kho pubbe dàso ahosiü anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo. So'mhi etarahi tamhà dàsabyà mutto attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo'ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü. [BJT Page 190] [\x 190/] 63. Seyyathàpi ambaññha puriso sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjeyya dubbhikkhaü sappañibhayaü. So aparena samayena taü kantàraü nitthareyya sotthinà gàmantaü anupàpuõeyya khemaü appañibhayaü. Tassa evamassa: 'ahaü kho pubbe sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjiü dubbhikkhaü sappañibhayaü. So'mhi etarahi taü kantàraü tiõõo sotthinà gàmantaü anuppatto khemaü appañibhaya'nti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü. Evameva kho ambaññha bhikkhu yathà iõaü yathà rogaü yathà bandhanàgàraü yathà dàsabyaü yathà kantàraddhànamaggaü evaü ime pa¤canãvaraõe appahãne attani samanupassati. Seyyathàpi ambaññha ànaõyaü yathà àrogyaü yathà bandhanà mokkhaü yathà bhujissaü yathà khemantabhåmiü evameva kho ambaññha bhikkhu ime pa¤canãvaraõe pahãne attani samanupassati. 64. Tassime pa¤canãvaraõe pahãõe attani samanupassato pàmojjaü jàyati, pamuditassa pãti jàyati, pãtimanassa kàyo passambhati, passaddhakàyo sukhaü vedeti, sukhino cittaü samàdhiyati. 65. So vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. 66. Seyyathàpi ambaññha dakkho nahàpako và nahàpakantevàsã và kaüsathàle nahànãyacuõõàni àkiritvà udakena paripphosakaü paripphosakaü sanneyya, sàyaü nahànãyapiõóã snehànugatà snehaparetà sàntarabàhirà phuñà snehena, na ca pagghariõã, Evameva kho ambaññha bhikkhu imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. Idampi'ssa hoti caraõasmiü. 67. Puna ca paraü ambaññha bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. [BJT Page 192] [\x 192/] 68. Seyyathàpi ambaññha udakarahado gambhãro ubbhidodako, tassa nevassa puratthimàya disàya udakassa àyamukhaü, na dakkhiõàya disàya udakassa àyamukhaü, na pacchimàya disàya udakassa àyamukhaü, na uttaràya disàya udakassa àyamukhaü, devo ca na kàlena kàlaü sammà dhàraü anuppaveccheyya, atha kho tamhà ca udakarahadà sãtà vàridhàrà ubbhijjitvà tameva udakarahadaü sãtena vàrinà abhisanneyya1 parisanneyya2 paripåreyya paripphareyya, nàssa ki¤ci sabbàvato udakarahadassa sãtena vàrinà apphuñaü assa, Evameva kho ambaññha bhikkhu imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. Idampi'ssa hoti caraõasmiü. 69. Puna ca paraü ambaññha bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato sampajàno, sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti, yantaü ariyà àcikkhanti: upekkhako satimà sukhavihàrãti taü tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. Seyyathàpi ambaññha uppaliniyaü và paduminiyaü và puõóarãkiniyaü và appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni udakànuggatàni antonimuggaposãni tàni yàva caggà yàva ca målà sãtena càrinà abhisannàni parisannàni3 paripåràni paripphuñàni nàssa ki¤ci sabbàvataü uppalànaü và padumànaü và puõóarãkànaü và sãtena vàrinà apphuñaü assa, Evameva kho ambaññha bhikkhu imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. Idampi'ssa hoti caraõasmiü. 70. Puna ca paraü ambaññha bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Seyyathàpi ambaññha puriso odàtena vatthena sasãsaü pàrupitvà nisinno assa, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa odàtena vatthena apphuñaü assa, evameva kho ambaññha bhikkhu imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Idampi'ssa hoti caraõasmiü. Idaü kho taü ambaññha caraõaü. 1. Abhisandeyya, machasaü. 2. Parisandeyya, machasaü. 3. Abhisandàni parisandàni, machasaü. Abhisaniddhàni parisaniddhàni? [BJT Page 194] [\x 194/] 71. (Puna ca paraü ambaññha) so evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti: ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddhanti. Seyyathàpi ambaññha maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno, tatrassa suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và. Tamenaü cakkhumà puriso hatthe karitvà paccavekkheyya: ayaü kho maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno. Tatiradaü suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và'ti. Evameva kho ambaññha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti: ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddhanti. Idampi'ssa hoti vijjàya. 72. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imambhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü. [BJT Page 196] [\x 196/] Seyyathàpi ambaññha puriso mu¤jamhà ãsikaü pabbàheyya. Tassa evamassa: ayaü mu¤jo, ayaü ãsikà, a¤¤o mu¤jo, a¤¤à ãsikà, mu¤jamhàtveva ãsikà pabbàëhà'ti. Seyyathà và pana ambaññha puriso asiü kosiyà pabbàheyya, tassa evamassa: ayaü asi, ayaü kosi, a¤¤o asi, a¤¤à kosi, kosiyà tveva asi pabbàëho'ti. Seyyathà và pana ambaññha puriso ahiü karaõóà uddhareyya, tassa evamassa: ayaü ahi, ayaü karaõóo, a¤¤o ahi, a¤¤o karaõóo, karaõóàtveva ahi ubbhato'ti. Evameva kho ambaññha bhikkhu evaüsamàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü. Idampi'ssa hoti vijjàya. 73. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati, abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti, bahudhàpi hutvà eko hoti, àcãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pathaviyà pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pathaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhi sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà parimasati parimajjati, yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. Seyyathàpi ambaññha dakkho kumbhakàro và kumbhakàrantevàsã và suparikammakatàya mattikàya yaü yadeva bhàjanavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya. Seyyathà và pana ambaññha dakkho dantakàrovà dantakàrantevàsã và suparikammakatasmiü dantasmiü yaü yadeva dantavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya. Seyyathà và pana ambaññha dakkho suvaõõakàro và suvaõõakàrantevàsã và suparikammakatasmiü suvaõõasmiü yaü yadeva suvaõõavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya, evameva kho ambaññha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vãgatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. [BJT Page 198] [\x 198/] So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti eko'pi hutvà bahudhà hoti bahudhàpi hutvà eko hoti. âvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pathaviyàpi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhi sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà parimasati. Parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. Idampi'ssa hoti vijjàya. 74. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte1 dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre sannike ca. Seyyathàpi ambaññha puriso addhànamaggapañipanno so suõeyya bherisaddampi mudiïgasaddampi saïkhapaõavadeõóimasaddampi. Tassa evamassa: bherisaddo itipi mudiïgasaddo itipi saïkhapaõavadeõóisaddo itipi. Evameva kho ambaññha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. Idampi'ssa hoti vijjàya. 75. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: Saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti, Vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti, Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti, Vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti, Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti, Vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti, Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti, Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti, Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti, Amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti, Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti, Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti, Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti, Asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti, Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti, Avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti, 1. ânejjappatte (kesuci potthakesu) [BJT Page 200] [\x 200/] Seyyathàpi ambaññha itthi và puriso và daharo và yuvà maõóanajàtiko àdàse và parisuddhe pariyodàte acche và udakapatte sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno sakaõikaü và sakaõikanti jàneyya, akaõikaü và akaõikanti jàneyya, evameva kho ambaññha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: "Saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti, Vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti, Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti, Vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti, Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti, Vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti, Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti, Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti, Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti, Amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti, Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti, Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti, Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti, Asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti, Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti, Avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti, Idampissa hoti vijjàya. 76. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àna¤jeppatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe "amutràsiü evannàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü. Tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno"ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. [BJT Page 202] [\x 202/] Seyyathàpi ambaññha puriso sakambhà gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya, tamhàpi gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya, so tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgaccheyya, tassa evamassa: ahaü kho sakamhà gàmà amuü gàmaü agacchiü. Tatra evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõhã ahosiü. Tamhàpi gàmà amuü gàmaü agacchiü. Tatràpi evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõhã ahosiü. So'mhi tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgato'ti, Evameva kho ambaññha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudrabhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati: seyyathãdaü ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasapi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampã jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe: amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü. Tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Idampi'ssa hoti vijjàya. 77. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà vãsuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. [BJT Page 204] [\x 204/] Seyyathàpi ambaññha majjhe siüghàñake pasàdo, tattha cakkhumà puriso ñhito passeyya manusse gehaü pavisante'pi nikkhamante'pi rathiyà vãtisa¤carante'pi majjhe siüghàñake nisinne'pi. Tassa evamassa: ete manussà gehaü pavisanti. Ete nikkhamanti. Ete rathiyà vãtisa¤caranti. Ete majjhe siüghàñake nisinnà'ti. Evameva kho ambaññha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubabaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhãkammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhãkà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkapammåpage satte pajànàti. Idampi'ssa hoti vijjàya. 78. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminipañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccati, bhavàsavà'pi cittaü vimuccati, avijjàsavà'pi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. 'Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nàparaü itthattàyà'ti pajànàti. [BJT Page 206] [\x 206/] Seyyathàpi ambaññha pabbatasaïkhepe udakarahado accho vippasanno anàvilo, tattha cakkhumà puriso tãre ñhito passeyya sippisambukampi sakkharakañhalampi macchagumbampi carantampi tiññhantampi. Tassa evamassa: ayaü kho udakarahado accho vippasanno anàvilo. Tatirame sippisambukà'pi sakkharakañhalà'pi macchagumbà'pi caranti'pi tiññhanti'pãti. Evameva kho ambaññha bhikkhu samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So 'idaü dukkhanti' yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccati, bhavàsavà'pi cittaü vimuccati, avijjàsavà'pi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. 'Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nàparaü itthattàyà'ti pajànàti. Ayaü kho sà ambaññha vijjà. 79. Ayaü vuccati ambaññha bhikkhu vijjàsampanno itipi, caraõa sampanno itipi, vijjàcaraõasampanno itipi. Imàya ca ambaññha vijjàcaraõasampadàya caraõasampadàya ca a¤¤à vijjàsampadà ca caraõasampadà ca uttaritarà và paõãtatarà và natthi. 80. Imàya kho ambaññha anuttaràya vijjàcaraõasampadàya [PTS Page 101] [\q 101/] cattàri apàyamukhàni bhavanti. Katamàni cattàri? Idha ambaññha ekacco samaõo và bràhmaõo và ima¤ceva anuttaraü vijjàcaraõasampadaü anabhisambhuõamàno khàrivivadhamàdàya ara¤¤àyatanaü ajjhogàhati pavattaphalabhojano bhavissàmãti. So a¤¤adatthu vijjàcaraõasampannasseva paricàrako sampajjati. Imàya kho ambaññha anuttaràya vijjàcaraõasampadàya idaü pañhamaü apàyamukhaü bhavati. 81. Puna ca paraü ambaññha idhekacco samaõo và bràhmaõo và ima¤ceva anuttaraü vijjàcaraõasampadaü anabhisambhuõamàno pavattaphalabhojanata¤ca anabhisambhuõamàno kuddàlapiñakaü àdàya ara¤¤àyatanamajjhogàhati kandamålaphalabhojano bhavissàmãti. So a¤¤adatthu vijjàcaraõasampannasseva paricàrako sampajjati. Imàya ca kho ambaññha anuttaràya vijjàcaraõasampadàya idaü dutiyaü apàyamukhaü bhavati. [BJT Page 208] [\x 208/] 82. Puna ca paraü ambaññha idhekacco samaõo và bràhmaõo và ima¤ceva anuttaraü vijjàcaraõasampadaü anabhisambhuõamàno pavattaphalabhojanata¤ca anabhisambhuõamàno kandamålaphalabhojanata¤ca anabhisambhuõamàno gàmasàmantaü và nigamasàmantaü và agyàgàraü karitvà aggiü paricaranto acchati. So a¤¤adatthu vijjàcaraõasampannasseva paricàriko sampajjati. Imàya kho ambaññha anuttaràya vijjàcaraõasampadàya idaü tatiyaü apàyamukhaü bhavati. 83. Puna ca paraü ambaññha idhekacco samaõo và bràhmaõo và ima¤ceva anuttaraü vijjàcaraõasampadaü anabhisambhuõamàno pavattaphalabhojana¤ca anabhisambhuõamàno kandamålaphalabhojanana¤ca anabhisambhuõamàno aggiparicariya¤ca anabhisambhuõamàno [PTS Page 102] [\q 102/] càtummahàpathe catudvàraü agàraü karitvà acchati: yo imàhi catåhi disàhi àgamissati samaõo và bràhmaõo và tamahaü yathàsatti yathàbalaü pañipåjessàmãti. So a¤¤adatthu vijjàcaraõasampannasseva paricàrako sampajjati. Imàya kho ambaññha anuttaràya vijjàcaraõasampadàya idaü catutthaü apàyamukhaü bhavati. Imàya kho ambaññha anuttaràya vijjàcaraõasampadàya imàni cattàri apàyamukhàni bhavanti. 84. Taü kimma¤¤asi ambaññha? Api nu tvaü imàya anuttaràya vijjàcaraõasampadàya sandissasi sàcariyako?"Ti. "No hidaü bho gotama. Ko càhaü bho gotama sàcariyako? Kà ca anuttarà vijjàcaraõasampadà? ârakà'haü bho gotama anuttaràya vijjàcaraõasampadàya sàcariyako"ti. "Taü kimma¤¤asi ambaññha? Api nu tvaü ima¤ceva anuttaraü vijjàcaraõasampadaü anabhisambhuõamàno khàrivivadhamàdàya ara¤¤avanamajjhogàhasi sàcariyako pavattaphalabhojano bhavissàmiti?" "No hidaü bho gotama. " "Taü kimma¤¤asi ambaññha? Api nu tvaü ima¤ceva anuttaraü vijjàcaraõasampadaü anabhisambhuõamàno pavattaphalabhojanata¤ca anabhisambhuõamàno kuddàlapiñakaü àdàya ara¤¤avanamajjhogàhasi sàcariyako kandamålaphalabhojano bhavissàmãti?" "No hidaü bho gotama. " "Taü kimma¤¤asi ambaññha? Api nu tvaü ima¤ceva anuttaraü vijjàcaraõasampadaü anabhisambhuõamàno pavattaphalabhojanana¤ca anabhisambhuõamàno kandamålaphalabhojanata¤ca anabhisambhuõamàno gàmasàmantaü và nigamasàmantaü và agyàgàraü karitvà aggiü paricaranto acchasi sàcariyako? "Ti [PTS Page 103] [\q 103/] "no hidaü bho gotama. " [BJT Page 210] [\x 210/] "Taü kimma¤¤asi ambaññha api nu tvaü ima¤ceva anuttaraü vijjàcaraõasampadaü anabhisambhuõamàno pavattaphalabhojanata¤ca anabhisambhuõamàno kandamålaphalabhojanata¤ca anabhisambhuõamàno aggiparicariya¤ca anabhisambhuõamàno càtummahàpathe catudvàraü agàraü karitvà acchasi sàcariyako, yo imàhi catåhi disàhi àgamissati samaõo và bràhmaõo và taü mayaü yathàsatti yathàbalaü pañipåjessàmàti?" "No hidaü bho gotama. " 85. Iti kho ambaññha imàya ceva tvaü anuttaràya vijjàcaraõasampadàya parihãno sàcariyako. Ye cime anuttaràya vijjàcaraõasampadàya cattàri apàyamukhàni bhavanti, tato ca tvaü parihãno sàcariyako. Bhàsità kho pana te esà ambaññha àcariyena bràhmaõena pokkharasàdinà vàcà "ke ca muõóakà samaõakà ibbhà kaõhà bandhupàdapaccà, kà ca tevijjànaü bràhmaõànaü sàkacchà"ti, attanà àpàyiko'pi aparipårayamàno. Passa ambaññha yàva aparaddha¤ca te idaü àcariyassa bràhmaõassa pokkharasàdissa. 86. Bràhmaõo kho pana ambaññha pokkharasàdã ra¤¤o pasenadissa kosalassa dattikaü bhu¤jati. Tassa ràjà pasenadi kosalo sammukhãbhàvampi na dadàti. Yadàpi tena manteti tirodussena manteti. Yassa kho pana ambaññha dhammikaü payataü bhikkhaü patigaõheyya, kathaü tassa ràjà pasenadã kosalo sammukhãbhàvampi na dadeyya? Passa ambaññha yàvaaparaddha¤ca te idaü àcariyassa bràhmaõassa pokkharasàdissa. Taü kimma¤¤asi ambaññha? Ràjà pasenadi kosalo hatthigãvàya và nisinno assapiññhe và nisinno rathåpatthare và ñhito uggehi và ràja¤¤ehi và ki¤cideva [PTS Page 104] [\q 104/] mantaõaü manteyya, so tamhà padesà apakkamma ekamantaü tiññheyya. Atha àgaccheyya suddo và suddadàso và, so tasmiü padese ñhito tadeva mantaõaü manteyya: evampi ràjà pasenadi kosalo àha evampi ràjà pasenadã kosalo àhàti. Api nu so ràjabhaõitaü và bhaõati ràjamantaü và manteti, ettàvatà so assa ràjà và ràjamahàmatto vàti?" "No hidaü bho gotama. " 87. Evameva kho tvaü ambaññha, ye te ahesuü bràhmaõànaü pubbakà isayo mantànaü kattàro mantànaü pavattàro, yesamidaü etarahi bràhmaõà poràõaü mantapadaü gãtaü pavuttaü samåhitaü tadanuggàyanti tadanubhàsanti bhàsitamanubhàsanti vàcitamanuvàcenti, seyyathãdaü: aññako vàmako vàmadevo vessàmitto yamataggã aïgiraso bhàradvàjo vàseññho kassapo bhagu, tyàhaü mante adhiyàmi sàcariyako'ti tàvatà tvaü bhavissasi isi và isittàya và pañinno'ti netaü ñhànaü vijjati. [BJT Page 212] [\x 212/] 88. Taü kimma¤¤asi ambaññha kinti te sutaü bràhmaõànaü vuddhànaü mahallakànaü àcariyapàcariyànaü bhàsamànànaü: "ye te ahesuü bràhmaõànaü pubbakà isayo mantànaü kattàro mantànaü pavattàro, yesamidaü etarahi bràhmaõà poràõaü mantapadaü gãtaü pavuttaü samåhitaü tadanugàyanti tadanubhàsanti bhàsitamanubhàsanti vàcitamanuvàcenti seyyathãdaü: aññako, vàmako, vàmadevo, vessàmitto, yamataggi, aïgiraso, bhàradvàjo, vàseññho, kassapo, bhagu - evaü su te sunhàtà suvilittà kappitakesamasså àmuttamaõikuõóalàbharaõà odàtavatthavasanà pa¤cahi kàmaguõehi samappità samaïgibhåtà paricàrenti, seyyathàpi tvaü etarahi sàcariyako?"Ti. [PTS Page 105] [\q 105/] "no hidaü bho gotama. " 89. "Evaü su te sàlãnaü odanaü sucimaüsåpasecanaü vicitakàlakaü anekasåpaü anekabya¤janaü paribhu¤janti, seyyathàpi tvaü etarahi sàcariyako?"Ti. "No hidaü bho gotama. " "Evaü su te veñhanakapassàhi nàrãhi paricàrenti seyyathàpi tvaü etarahi sàcariyako?"Ti. "No hidaü bho gotama. " "Evaü su te kuttavàlehi vaëavàrathehi dãghàhi patodalaññhihi vàhane vitudentà vipariyàyanti seyyathàpi tvaü etarahi sàcariyako?"Ti. " No hidaü bho gotama. " "Evaü su te ukkiõõaparikhàsu okkhittapalighàsu nagaråpakàrikàsu dãghàsibaddhehi purisehi rakkhàpeti seyyathàpi tvaü etarahi sàcariyako?"Ti. " No hidaü bho gotama. " Iti kho ambaññha neva tvaü isi, na isittàya pañipanno sàcariyako. Yassa kho pana ambaññha mayi kaïkhà và vimati và, so maü pa¤hena, ahaü veyyakaraõena sodhissàmã"ti. 90. Atha kho bhagavà vihàrà nikkhamma caïkamaü abbhuññhàsi. Ambaññho'pi màõavo vihàrà nikkhamma caïkamaü abbhuññhàsi. Atha kho ambaññho màõavo bhagavantaü caïkamantaü anucaïkamamàno kàye dvattiüsamahàpurisalakkhaõàni samannesi. Addasa kho ambaññho màõavo bhagavato kàye dvattiüsamahàpurisalakkhaõàni yebhuyyena ñhapetvà [PTS Page 106] [\q 106/] dve. Dvãsu mahàpurisalakkhaõesu kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati kosohite ca vatthaguyhe1 pahåtajivhatàya ca. 1. Ko÷àvahita vasatuguhya. (Mahàyànikàdãnaü ganthesu) [BJT Page 214] [\x 214/] 91. Atha kho bhagavato etadahosi: passati kho me ayaü ambaññho màõavo dvattiüsamahàpurisalakkhaõàni yebhuyyena ñhapetvà dve. Dvãsu mahàpurisalakkhaõesu kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati kosohite ca vatthaguyhe pahåtajivhatàya càti. Atha kho bhagavà tathàråpaü iddhàbhisaïkhàraü abhisaïkàsi yathà addasa ambaññho màõavo bhagavato kosohitaü vatthaguyhaü. Atha kho bhagavà jivhaü ninnàmetvà ubho'pi kaõõasotàni anumasi parimasi. Ubho'pi nàsikàsotàni anumasi parimasi. Kevalampi naëàñamaõóalaü jivhàya chàdesi. Atha kho ambaññhassa màõavassa etadahosi: samannàgato kho samaõo gotavo dvattiüsamahàpurisalakkhaõehi paripuõõehi no aparipuõõehãti bhagavantaü etadavoca: "handa ca'dàni mayaü bho gotama gacchàma. Bahukiccà mayaü bahukaraõãyà"ti. "Yassa'dàni tvaü ambaññha kàlaü ma¤¤asãti". Atha kho ambaññho màõavo vaëavàrathamàruyha pakkàmi. 92. Tena kho pana samayena brahmaõo pokkharasàdi ukkaññhàya nikkhamitvà mahatà bràhmaõagaõena saddhiü sake àràme nisinno hoti ambaññhaü yeva màõavaü patimànento. Atha kho ambaññho màõavo yena sako àràmo tena pàyàsi. Yàvatikà yànassa bhåmi yànena gantvà yànà paccorohitvà pattiko'va yena bràhmaõo pokkharasàdã tenupasaïkami, upasaïkamitvà bràhmaõaü pokkharasàdiü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. 93. Ekamantaü nisinnaü kho ambaññhaü màõavaü bràhmaõo pokkharasàdã etadavoca: kacci tàta ambaññha addasa taü bhavantaü gotamanti?. "Addasàma kho bho taü bhavantaü gotamanti. " "Kacci tàta ambaññha taü bhavantaü gotamaü tathà [PTS Page 107] [\q 107/] santo yeva saddo abbhuggato no a¤¤athà? Kacci pana bho so bhavaü gotamo tàdiso no a¤¤àdiso?"Ti. "Tathà santo yeva bho taü bhavantaü gotamaü saddo abbhuggato no a¤¤athà. Tàdiso'va bho so bhavaü gotamo no a¤¤àdiso. Samannàgato ca bho so bhavaü gotamo dvattiüsamahàpurisalakkhaõehi paripuõõehi no aparipuõõehã"ti. [BJT Page 216] [\x 216/] "Ahu pana te tàta ambaññha samaõena gotamena saddhiü kocideva kathàsallàpo?"Ti. "Ahu kho yeva bho samaõena gotamena saddhiü kocideva kathàsallàpo?"Ti. "Yathàkathaü pana te tàta ambaññha ahu samaõena gotamena saddhiü kocideva kathàsallàpo?"Ti. Atha kho ambaññho màõavo yàvatako ahosi bhagavatà saddhiü kathàsallàpo taü sabbaü bràhmaõassa pokkharasàdissa àrocesi. 94. Evaü vutte bràhmaõo pokkharasàdã ambaññhaü màõavaü etadavoca: "aho vata re, amhàkaü paõóitaka! Aho vata re amhàkaü bahussutaka! Aho vata re, amhàkaü tevijjaka! Evaråpena kira bho puriso atthacarakena kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyya. Yadeva kho tvaü ambaññha taü bhavantaü gotamaü evaü àsajja àsajja avacàsi. Atha kho bhavaü gotamo amhe'pi evaü upaneyya upaneyya avaca. Abho vata re, amhàkaü paõóitaka! Aho vata re, amhàkaü bahussutaka! Aho vata re, amhàkaü tevijjaka! Evaråpena kira bho puriso atthacarakena kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyyà"ti kupito anattamano ambaññhaü màõavaü padasà yeva pavattesi. Icchati ca tàvadeva bhagavantaü dassanàya upasaïkamituü. 95. [PTS Page 108] [\q 108/] atha kho te bràhmaõà bràhmaõaü pokkharasàdiü etadavocuü: ativikàlo kho bho ajja samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Svedàni bhavaü pokkharasàtã samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissatã"ti. Atha kho bràhmaõo sake nivesane paõãtaü khàdanãyaü bhojanãyaü pañiyàdàpetvà yànesu àropetvà ukkàsu dhàriyamànàsu ukkaññhàya niyyàsi. Yena icchànaïgalavanasaõóo tena pàyàsi. Yàvatikà yànassa bhåmi yànena gantvà yànà paccorohitvà pattiko'va yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho bràhmaõo pokkharasàdã bhagavantaü etadavoca: "àgamànukhavidha bho gotama amhàkaü antevàsã ambaññho màõavo?"Ti. [BJT Page 218] [\x 218/] "âgamà kho te antevàsã ambaññho màõavo"ti. "Ahu pana te bho gotama ambaññhena màõavena saddhiü kocideva kathàsallàpo?"Ti. "Ahu kho me bràhmaõa ambaññhena màõavena saddhiü kocideva kathàsallàpo"ti. "Yathàkathaü pana te bho gotama ahu ambaññhena màõavena saddhiü kocideva kathàsallàpo?"Ti. Atha kho bhagavà yàvatiko ahosi ambaññhena màõavena saddhiü kathàsallàpo, taü sabbaü bràhmaõassa pokkharasàdissa àrocesi. "Evaü vutte bràhmaõo pokkharasàdi bhagavantaü etadavoca: bàlo bho gotama ambaññho màõavo. Khamatu bhavaü gotamo ambaññhassa màõavassà"ti. "Sukhã hotu bràhmaõa ambaññho màõavo"ti. 96. [PTS Page 109] [\q 109/] atha kho bràhmaõo pokkharasàdi bhagavato kàye dvattiüsamahàpurisalakkhaõàni samannesi. Addasà kho bràhmaõo pokkharasàdã bhagavato kàye dvattiüsamahàpurisalakkhaõàni yebhuyyena ñhapetvà dve. Dvãsu mahàpurisalakkhaõesu kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati kosohite ca vatthaguyhe pahåtajivhatàya ca. 97. Atha kho bhagavato etadahosi: passati kho me ayaü bràhmaõo pokkharasàdã dvattiüsamahàpurisalakkhaõàni yebhuyyena ñhapetvà dve. Dvãsu mahàpurisalakkhaõesu kaïkhati vicikicchati nàdhimuccati na sampasãdati kosohite ca vatthaguyhe pahåtajivhatàya càti. Atha kho bhagavà tathàråpaü iddhàbhisaïkhàraü abhisaïkhàsã yathà addasa bràhmaõo pokkharasàdã bhagavato kosohitaü vatthaguyhaü. Atha kho bhagavà jivhaü ninnàmetvà ubho'pi kaõõasotàni anumasi, pañimasi, ubho'pi nàsikàsotàni anumasi, pañimasi. Kevalampi naëàñamaõóalaü jivhàya chàdesi. 98. Atha kho bràhmaõassa pokkharasàdissa etadahosi: "samannàgato kho samaõo gotamo dvattiüsamahàpurisalakkhaõehi paripuõõehi no aparipuõõehã"ti bhagavantaü etadavoca: adhivàsetu me bhavaü gotamo ajjatanàya bhattaü saddhiü bhikkhusaïghenà"ti. Adhivàsesi bhagavà tuõhãbhàvena. 99. Atha kho bràhmaõo pokkharasàdã bhagavato, adhivàsanaü viditvà bhagavato kàlaü àrocesi: kàlo bho gotama, niññhitaü bhattanti. ' [BJT Page 220] [\x 220/] Atha kho bhagavà pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya saddhiü bhikkhusaïghena yena buhmaõassa pokkharasàdissa parivesanà tenupasaïkhami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho bràhmaõo pokkharasàtã bhagavantaü paõãtena khàdanãyena bhojanãyena sahatthà santappesi sampavàresi. Màõavakà'pi bhikkhusaïghaü. Atha kho bràhmaõo pokkharasàtã bhagavantaü bhuttàviü onãtapattapàõiü a¤¤ataraü nãcaü àsanaü gahetvà ekamantaü nisãdi. 100. Ekamantaü nisinnassa kho bràhmaõassa pokkharasàdissa [PTS Page 110] [\q 110/] bhagavà ànupubbãkathaü kathesi, seyyathãdaü: dànakathaü sãlakathaü saggakathaü kàmànaü àdãnavaü okàraü saükilesaü nekkhamme ca ànisaüsaü pakàsesi. Yadà bhagavà a¤¤àsi bràhmaõaü pokkharasàtiü kallacittaü muducittaü vinãvaraõacittaü udaggacittaü pasannacittaü, atha yà buddhànaü sàmukkaüsikà dhammadesanà taü pakàsesi: dukkhaü samudayaü nirodhaü maggaü. Seyyathàpi nàma suddhaü vatthaü apagatakàëakaü sammadeva rajanaü pañiggaõheyya, evameva bràhmaõassa pokkharasàdissa tasmiü yeva àsane virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhammanti. 101. Atha kho bràhmaõo pokkharasàdã diññhadhammo pattadhammo viditadhammo pariyogàëhadhammo tiõõavicikiccho vigatakathaükatho vesàrajjappatto aparappaccayo satthusàsane bhagavantaü etadavoca: "abhikkantaü bho gotama abhikkantaü bho gotama. Seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya pañicchannaü và vivareyya måëhassa và maggaü àcikkheyya andhakàre và telapajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhintãti, evameva bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bho gotama saputto sabhariyo sapariso sàmacco bhavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gataü. Yathà ca bhavaü gotamo ukkaññhàya a¤¤àni upàsakakulàni upasaïkamati evameva bhavaü gotamo pokkharasàdikulaü upasaïkamatu. Tattha ye te màõavakà và màõavikà và bhavantaü gotamaü abhivàdessanti và paccuññhissanti và àsanaü và udakaü và dassanti cittaü và pasàdessanti, tesaü taü bhavissanti dãgharattaü hitàya sukhàyà"ti. "Kalyàõaü vuccati bràhmaõà"ti. Ambaññhasuttaü tatiyaü. Piñava:222 4 [PTS Page 111] [\q 111/] soõadaõóasuttaü 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü bhagavà aïgesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi yena campà tadavasari. Tatra sudaü bhagavà campàyaü viharati gaggaràya pokkharaõiyà tãre. Tena kho pana samayena soõadaõóo bràhmaõo campaü ajjhàvasati sattussadaü satiõakaññhodakaü sadha¤¤aü ràjabhoggaü ra¤¤à màgadhena seniyena bimbisàrena dinnaü ràjadàyaü brahmadeyyaü. 2. Assosuü kho campeyyakà bràhmaõagahapatikà "samaõo khalu bho gotamo sakyaputto sakyakulà pabbajito aïgesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi campaü anuppatto, campàyaü viharati gaggaràya pokkharaõiyà tãre. Taü kho pana bhavantaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: "itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. Sàdhu kho pana tathàråpànaü arahataü dassanaü hotã"ti. 3. [PTS Page 112] [\q 112/] atha kho campeyyakà bràhmaõagahapatikà campàya nikkhamitvà saïghasaïghã gaõãbhåtà yena gaggarà pokkharaõã tenupasaïkamanti. 4. Tena kho pana samayena soõadaõóo bràhmaõo uparipàsàde divàseyyaü upagato hoti. Addasà kho soõadaõóo bràhmaõo campeyyake bràhmaõagahapatike campàya nikkhamitvà saïghasaïghã gaõãbhåte yena gaggarà pokkharaõã tenupasaïkamante. Disvà khattaü àmantesi: "kinnu kho bho khatte campeyyakà bràhmaõagahapatikà campàya nikkhamitvà saïghasaïghã gaõãbhåtà yena gaggarà pokkharaõã tenupasaïkamantã?"Ti [BJT Page 224] [\x 224/] "Atthi kho bho samaõo gotamo sakyaputto sakyakulà pabbajito aïgesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi campaü anuppatto campàya viharati gaggaràya pokkharaõiyà tãre. Taü kho pana bhavantaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: 'itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti. Tamete bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamantã"ti. 5. Tena hi bho khatte yena campeyyakà bràhmaõagahapatikà tenupasaïkama. Upasaïkamitvà campeyyake bràhmaõagahapatike evaü vadehi: "soõadaõóo bho bràhmaõo evamàha: 'àgamentu kira bhavanto soõadaõóo'pi bràhmaõo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissatã"ti. 'Evaü bho'ti kho so khattà soõadaõóassa bràhmaõassa pañissutvà yena campeyyakà bràhmaõagahapatikà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà campeyyake bràhmaõa gahapatike etadavoca: [PTS Page 113] [\q 113/] "soõadaõóo bho bràhmaõo evamàha: "àgamentå kira bhavanto. Soõadaõóo'pi bràhmaõo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissatã"ti. 6. Tena kho pana samayena nànàverajjakànaü bràhmaõànaü pa¤camattàni bràhmaõasatàni campàyaü pañivasanti kenacideva karaõãyena. Assosuü kho te bràhmaõà: 'soõadaõóo kira bràhmaõo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissatã'ti. Atha kho te bràhmaõà yena soõadaõóo bràhmaõo tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà soõadaõóaü bràhmaõaü etadavocuü: 'saccaü kira bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissatã'?"Ti "Evaü kho me bho hoti ahampi samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissàmã"ti. 7. "Mà bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkami. Na arahati bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Sace bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissati, bhoto soõadaõóassa yaso hàyissati samaõassa gotamassa yaso abhivaóóhissati. Yampi bhoto soõadaõóassa yaso hàyissati samaõassa gotamassa yaso abhivaóóhissati, iminà païgena na arahati bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü soõadaõóaü dassanàya upasaïkamituü. [BJT Page 226] [\x 226/] Bhavaü hi soõadaõóo ubhato sujàto màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Yampi bhavaü soõadaõóo ubhato sujàto màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Iminà païgena na arahati bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü soõadaõóaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi soõadaõóo aóóho mahaddhano mahàbhogo. Yampi bhavaü soõadaõóo aóóho mahaddhano mahàbhogo. Iminà païgena na arahati bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü soõadaõóaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi soõadaõóo [PTS Page 114] [\q 114/] ajjhàyako mantadharo tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü, padako, veyyàkaraõo, lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayo. Yampi bhavaü soõadaõóo ajjhàyako mantadharo tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü, padako, veyyàkaraõo, lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayo. Iminà païgena na arahati bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü soõadaõóaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi soõadaõóo abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato brahmavaõõã brahmavaccasã, akkhuddàvakàso dassanàya. Yampi bhavaü soõadaõóo abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato brahmavaõõã brahmavaccasã, akkhuddàvakàso dassanàya. Iminà païgena na arahati bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü soõadaõóaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi soõadaõóo sãlavà vuddhasãlã vuddhasãlena samannàgato. Yampi bhavaü soõadaõóo sãlavà vuddhasãlã vuddhasãlena samannàgato. Iminà païgena na arahati bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü soõadaõóaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi soõadaõóo kalyàõavàco kalyàõavàkkaraõo, poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà. Yampi bhavaü soõadaõóo kalyàõavàco kalyàõavàkkaraõo, poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà. Iminà païgena na arahati bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü soõadaõóaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi soõadaõóo bahunnaü àcariyapàcariyo, tãõi màõavakasatàni mante vàceti. Bahå kho pana nànàdisà nànàjanapadà màõavakà àgacchanti bhoto soõadaõóassa santike mantatthikà mante adhãyitukàmà. Yampi bhavaü soõadaõóo bahunnaü àcariyapàcariyo, tãõi màõavasatàni mante vàceti. Bahå kho pana nànàdisà nànàjanapadà màõavakà àgacchanti bhoto soõadaõóassa santike mantatthikà mante adhãyitukàmà. Iminà païgena na arahati bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü soõadaõóaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi soõadaõóo jiõõo vuddho mahallako addhagato vayo anuppatto. Samaõo gotamo taruõo ceva taruõapabbajito ca. Yampi bhavaü soõadaõóo jiõõo vuddho mahallako addhagato vayo anuppatto. Samaõo gotamo taruõo ceva taruõapabbajito ca. Iminà païgena na arahati bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü soõadaõóaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi soõadaõóo ra¤¤o màgadhassa seniyassa bimbisàrassa sakkato garukato mànito påjito apacito. Yampi bhavaü soõadaõóo ra¤¤o màgadhassa seniyassa bimbisàrassa sakkato garukato mànito påjito apacito. Iminà païgena na arahati bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü soõadaõóaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi soõadaõóo bràhmaõassa pokkharasàtissa sakkato garukato mànito påjito apacito. Yampi bhavaü soõadaõóo bràhmaõassa pokkharasàtissa sakkato garukato mànito påjito apacito. Iminà païgena na arahati bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü soõadaõóaü dassanàya upasaïkamituü. [BJT Page 228] [\x 228/] Bhavaü hi soõadaõóo campaü ajjhàvasati sattussadaü satiõakaññhodakaü sadha¤¤aü ràjabhoggaü ra¤¤à màgadhena seniyena bimbisàrena dinnaü ràjadàyaü brahmadeyyaü. Yampi bhavaü soõadaõóo campaü ajjhàvasati sattussadaü satiõakaññhodakaü sadha¤¤aü ràjabhoggaü ra¤¤à màgadhena seniyena bimbisàrena dinnaü ràjadàyaü brahmadeyyaü, iminà païgena na arahati bhavaü soõadaõóo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü soõadaõóaü dassanàya upasaïkamitunti. 8. Evaü vutte soõadaõóo bràhmaõo te bràhmaõe etadavoca: [PTS Page 115] [\q 115/] tena hi bho mamapi suõàtha, yathà mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü natveva arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo ubhato sujàto màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Yampi bho samaõo gotamo ubhato sujàto màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya usaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo mahantaü ¤àtisaïghaü ohàya pabbajito. Yampi bho samaõo gotamo mahantaü ¤àtisaïghaü ohàya pabbajito, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo pahåtaü hira¤¤asuvaõõaü ohàya pabbajito bhåmigata¤ca vehàsaññha¤ca. Yampi bho samaõo gotamo pahåtaü hira¤¤asuvaõõaü ohàya pabbajito bhåmigata¤ca vehàsaññha¤ca, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo daharo'va samàno yuvà susu kàëakeso bhadrena yobbaõena samannàgato pañhamena vayasà agàrasmà anagàriyaü pabbajito. Yampi bho samaõo gotamo daharo'va samàno yuvà susu kàëakeso bhadrena yobbaõena samannàgato pañhamena vayasà agàrasmà anagàriyaü pabbajito, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo akàmakànaü màtàpitunnaü assumukhànaü rudantànaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajito. Yampi bho samaõo gotamo akàmakànaü màtàpitunnaü assumukhànaü rudantànaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajito, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato brahmavaõõã brahmavaccasã akkhuddàvakàso dassanàya. Yampi bho samaõo gotamo abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato brahmavaõõã brahmavaccasã akkhuddàvakàso dassanàya, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo sãlavà ariyasãli kusalasãlã kusalasãlena samannàgato. Yampi bho samaõo gotamo sãlavà ariyasãli kusalasãli kusalasãlena samannàgato, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. [BJT Page 230] [\x 230/] Samaõo khalu bho gotamo kalyàõavàco kalyàõavàkkaraõo poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà. Yampi bho samaõo gotamo kalyàõavàco kalyàõavàkkaraõo poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo bahunnaü àcariyapàcariyo. Yampi bho samaõo gotamo bahunnaü àcariyapàcariyo, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo khãõakàmaràgo vigatacàpallo. Yampi bho samaõo gotamo khãõakàmaràgo vigatacàpallo, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo kammavàdã kiriyavàdã apàpapurekkhàro brahma¤¤àya pajàya. Yampi bho samaõo gotamo kammavàdã kiriyavàdã apàpapurekkhàro brahma¤¤àya pajàya, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo uccà kulà pabbajito asambhinnakhattiyakulà. Yampi bho samaõo gotamo uccà kulà pabbajito asambhinnakhattiyakulà, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo aóóhà kulà pabbajito mahaddhanà mahàbhogà. Yampi bho samaõo gotamo aóóhà kulà pabbajito mahaddhanà mahàbhogà, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. [PTS Page 116] [\q 116/] samaõaü khalu bho gotamaü tiroraññhà tirojanapadà sampucchituü àgacchanti. Yampi bho samaõaü gotamaü tiroraññhà tirojanapadà sampucchituü àgacchanti, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõaü khalu bho gotamaü anekàni devatàsahassàni pàõehi saraõaü gatàni. Yampi bho samaõaü gotamaü anekàni devatàsahassàni pàõehi saraõaü gatàni, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõaü khalu bho gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato 'itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti. Yampi bho samaõaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato 'itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo dvattiüsamahàpurisalakkhaõehi samannàgato. Yampi bho samaõo gotamo dvattiüsamahàpurisalakkhaõehi samannàgato, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo ehisàgatavàdã sakhilo sammodako abbhàkuñiko uttànamukho pubbabhàsã. Yampi bho samaõo gotamo ehisàgatavàdã sakhilo sammodako abbhàkuñiko uttànamukho pubbabhàsã, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo catunnaü parisànaü sakkato garukato mànito påjito apacito. Yampi bho samaõo gotamo catunnaü parisànaü sakkato garukato mànito påjito apacito, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõe khalu bho gotame bahå devà manussà ca abhippasannà. Yampi bho samaõe gotame bahå devà manussà ca abhippasannà, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. [BJT Page 232] [\x 232/] Samaõo khalu bho gotamo yasmiü gàme và nigame và pañivasati, na tasmiü gàme và nigame và amanussà manusse viheñhenti. Yampi bho samaõo gotamo yasmiü gàme và nigame và pañivasati, na tasmiü gàme và nigame và amanussà manusse viheñhenti, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo saïghã gaõã gaõàcariyo puthutitthakarànaü aggamakkhàyati. Yampi bho samaõo gotamo saïghã gaõã gaõàcariyo puthutitthakarànaü aggamakkhàyati, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Yathà kho pana bho ekesaü samaõabràhmaõànaü yathà và tathà và yaso samudàgacchati na hevaü samaõassa gotamassa yaso samudàgato. Atha kho anuttaràya vijjàcaraõasampadàya samaõassa gotamassa yaso samudàgato. . . Samaõaü khalu bho gotamaü ràjà màgadho seniyo bimbisàro saputto sabhariyo sapariso sàmacco pàõehi saraõaü gato. Yampi bho samaõaü gotamaü ràjà màgadho seniyo bimbisàro saputto sabhariyo sapariso sàmacco pàõehi saraõaü gato, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõaü khalu bho gotamaü ràjà pasenadã kosalo saputto sabhariyo sapariso sàmacco pàõehi saraõaü gato. Yampi bho samaõaü gotamaü ràjà pasenadã kosalo saputto sabhariyo sapariso sàmacco pàõehi saraõaü gato, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõaü khalu bho gotamaü bràhmaõo pokkharasàtã saputto sabhariyo sapariso sàmacco pàõehi saraõaü gato. Yampi bho samaõaü gotamaü bràhmaõo pokkharasàtã saputto sabhariyo sapariso sàmacco pàõehi saraõaü gato. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo ra¤¤o màgadhassa seniyassa bimbisàrassa sakkato garukato mànito påjito apacito. Yampi bho samaõo gotamo ra¤¤o màgadhassa seniyassa bimbisàrassa sakkato garukato mànino påjito apacito, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo ra¤¤o pasenadissa kosalassa sakkato garukato mànito påjito apacito. Yampi bho samaõo gotamo ra¤¤o pasenadissa kosalassa sakkato garukato mànito påjito apacito, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo bràhmaõassa pokkharasàtissa sakkato garukato mànito påjito apacito. Yampi bho samaõo gotamo bràhmaõassa pokkharasàtissa sakkato garukato mànito påjito apacito, iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. [PTS Page 117] [\q 117/] samaõo khalu bho gotamo campaü anuppatto campàyaü viharati gaggaràya pokkharaõiyà tãre. Ye kho pana bho keci samaõà và bràhmaõà và amhàkaü gàmakkhettaü àgacchanti, atithã no te honti. Atithã kho panamhehi sakkàtabbà garukàtabbà mànetabbà påjetabbà apacetabbà. Yampi bho samaõo gotamo campaü anuppatto campàyaü viharati gaggaràya pokkharaõiyà tãre. Atithamhàkaü samaõo gotamo. Atithi kho panamhehi sakkàtabbo garukàtabbo mànetabbo påjetabbo apacetabbo. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho pana mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Ettake kho ahaü bho tassa bhoto gotamassa guõe pariyàpuõàmi. No ca kho so bhavaü gotamo ettakavaõõo. Aparimàõavaõõo hi so bhavaü gotamo"ti. [BJT Page 234] [\x 234/] 9. Evaü vutte te bràhmaõà soõadaõóaü bràhmaõaü etadavocuü: 'yathà kho bhavaü soõadaõóo samaõassa gotamassa vaõõe bhàsati ito ce'pi so bhavaü gotamo yojanasate viharati, alameva saddhena kulaputtena dassanàya upasaïkamituü api puñosena1. Tena hi bho sabbeva mayaü samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissàmà"ti. Atha kho soõadaõóo bràhmaõo mahatà bràhmaõagaõena saddhiü yena gaggarà pokkharaõã tenupasaïkami. 10. Atha kho soõadaõóassa bràhmaõassa tirovanasaõóagatassa evaü cetaso parivitakko udapàdi: "aha¤ceva kho pana samaõaü gotamaü pa¤haü puccheyyaü, tatra ce maü samaõo gotamo evaü vadeyya: 'na kho esa bràhmaõa pa¤ho evaü pucchãtabbo, evaü nàmesa buhmaõa pa¤ho pucchitabbo'ti. Tena maü ayaü parisà paribhaveyya: 'bàlo soõadaõóo bràhmaõo abyatto, [PTS Page 118] [\q 118/] nàsakkhi samaõaü gotamaü yoniso pa¤haü pucchitunti'. Yaü kho panàyaü parisà paribhaveyya, yaso'pi tassa hàyetha, yassa kho pana yaso hàyetha bhogà'pi tassa hàyeyyuü. Yasoladdhà kho panamhàkaü bhogà. Ma¤ceva kho pana samaõo gotamo pa¤haü puccheyya, tassa càhaü pa¤hassa veyyàkaraõena cittaü na àràdheyyaü, tatra ce maü samaõo gotamo evaü vadeyya: 'na kho esa bràhmaõa pa¤ho evaü vyàkàtabbo. Evaü nàmesa bràhmaõa pa¤ho vyàkàtabbo'ti, tena maü ayaü parisà paribhaveyya: 'bàlo soõaõóo bràhmaõo, abyatto nàsakkhi samaõassa gotamassa pa¤hassa veyyàkaraõena cittaü àràdhetunti. Yaü kho panàyaü parisà paribhaveyya, yaso'pi tassa hàyetha. Yassa kho pana yaso hàyetha bhogàpi tassa hàyeyyuü. Yasoladdhà kho panamhàkaü bhogà. Ahaü ceva kho pana evaü samãpagato samàno adisvà'va samaõaü gotamaü nivatteyyaü, tena maü ayaü parisà paribhaveyya: 'bàlo soõadaõóo bràhmaõo abyatto mànatthaddho bhãto ca. No visahi samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Kathaü hi nàma samãpagato samàno adisvà samaõaü gotamaü nivattissatã?'Ti. Yaü kho panàyaü parisà paribhaveyya yaso'pi tassa hàyetha. Yassa kho pana yaso hàyetha, bhogà'pi tassa hàyeyyuü. Yasoladdhà kho panamhàkaü bhogà"ti. 11. Atha kho soõadaõóo bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Campeyyakàpi kho bràhmaõagahapatikà appekacce bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce bhagavatà saddhiü sammodiüsu. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce yena bhagavà tena¤jaliü panàmetvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce nàmagottaü sàvetvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce tuõhãbhåtà ekamantaü nisãdiüsu. 1. Puñaüsenàti'pi pàñho kesuci potthakesu. [BJT Page 236] [\x 236/] 12. [PTS Page 119] [\q 119/] tatrapi sudaü soõadaõóo bràhmaõo etadeva bahulamanuvitakkento nisinno hoti. "Ahaü ceva kho pana samaõaü gotamaü pa¤haü puccheyyaü tatra ce maü samaõo gotamo evaü vadeyya 'na kho esa bràhmaõa pa¤ho pucchãtabbo'ti, tena maü ayaü parisà paribhaveyya 'bàlo soõadaõóo bràhmaõo abyatto, nàsakkhi samaõaü gotamaü yoniso pa¤haü pucachitunti' yaü kho panàyaü parisà paribhaveyya yaso'pi tassa hàyetha. Yassa kho pana yaso hàyetha bhogàpi tassa hàyeyyuü. Yasoladdhà kho panamhàkaü bhogà. Ma¤ceva kho pana samaõo gotamo pa¤haü puccheyya, tassa càhaü pa¤hassa veyyàkaraõena cittaü na àràdheyyaü, tatra ce maü samaõo gotamo evaü vadeyya 'na kho esa bràhmaõa, pa¤ho evaü vyàkàtabbo, evaü nàmesa bràhmaõa pa¤ho vyàkàtabbo'ti, tena maü ayaü parisà paribhaveyya: 'bàlo soõadaõóo bràhmaõo abyatto, nàsakkhi samaõassa gotamassa pa¤hassa veyyàkaraõena cittaü àràdhetunti. ' Yaü kho panàyaü parisà paribhaveyya yaso'pi tassa hàyetha yassa kho pana yaso hàyetha bhogàpi tassa hàyeyyuü. Yasoladdhà kho panambhàkaü bhogà. Aho vata maü samaõo gotamo sake àcariyake tevijjake pa¤haü puccheyya. Addhàvatassàhaü cittaü àràdheyyaü pa¤hassa veyyàkaraõenà"ti. 13. Atha kho bhagavato soõadaõóassa bràhmaõassa cetasà cetoparivitakkama¤¤àya etadahosi: "viha¤¤ati kho ayaü soõadaõóo bràhmaõo sakena cittena. Yannånàhaü soõadaõóaü bràhmaõaü sake àcariyake tevijjake pa¤haü puccheyyanti. " Atha kho bhagavà soõadaõóaü bràhmaõaü etadavoca: "katãhi pana bràhmaõa aïgehi samannàgataü bràhmaõà bràhmaõaü pa¤¤apenti bràhmaõo'smãti ca vadamàno sammà vadeyya na ca pana musàvàdaü àpajjeyyà?"Ti 14. Atha kho soõadaõóassa bràhmaõassa etadahosi: [PTS Page 120] [\q 120/] yaü vata no ahosi icchitaü, yaü àkaïkhitaü, yaü adhippetaü, yaü abhipatthitaü 'aho vata maü samaõo gotamo sake àcariyake tevijjake pa¤haü puccheyya, addhà vatassàhaü cittaü àràdheyyaü pa¤hassa veyyàõenà'ti, tatra maü samaõo gotamo sake àcariyake tevijjake pa¤haü pucchati. Addhà vatassàhaü cittaü àràdhessàmi pa¤hassa veyyàkaraõenà'ti. 15. Atha kho soõadaõóo bràhmaõo abbhunnàmetvà kàyaü anuviloketvà parisaü bhagavantaü etadavoca: "pa¤cahi bho gotama aïgehi samannàgataü bràhmaõà bràhmaõaü pa¤¤àpenti 'bràhmaõo'smãti ca vadamàno sammà vadeyya na ca pana musàvàdaü àpajjeyya. Katamehi pa¤cahi? Idha bho gotama bràhmaõo ubhato sujàto hoti màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Ajjhàyako hoti mantadharo tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü, padako veyyàkaraõo lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayo: [BJT Page 238] [\x 238/] Abhiråpo hoti dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato, brahmavaõõã brahmavaccasã akkhuddàvakàso dassanàya. Sãlavà hoti vuddhasãlã vuddhasãlena samannàgato, paõóito ca hoti medhàvã, pañhamo và dutiyo và sujaü paggaõhantànaü. Imehi kho bho gotama pa¤cahi aïgehi samannàgataü bràhmaõà bràhmaõaü pa¤¤àpenti. Bràhmaõo'smãti ca vadamàno sammà vadeyya na ca pana musàvàdaü àpajjeyyàti. 16. "Imesaü pana bràhmaõa pa¤cannaü aïgànaü sakkà ekaü aïgaü ñhapetvà catåhi aïgehi samannàgataü bràhmaõaü pa¤¤àpetuü bràhmaõo'smãti ca vadamàno sammà vadeyya na ca pana musàvàdaü àpajjeyyà?"Ti. 17. "Sakkà bho gotama. Imesaü hi bho gotama pa¤cannaü aïgànaü vaõõaü ñhapayàma. Kiü hi vaõõo karissati? Yato kho bho gotama bràhmaõo ubhato sujàto hoti màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà [PTS Page 121] [\q 121/] pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Ajjhàyako ca hoti mantadharo, tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü, padako, veyyàkaraõo, lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayo. Sãlavà ca hoti vuddhasãlã vuddhasãlena samannàgato, paõóito ca hoti medhàvã pañhamo và dutiyo và sujaü paggaõhantànaü. Imehi kho bho gotama catåhaïgehi samannàgataü bràhmaõà bràhmaõaü pa¤¤àpenti bràhmaõo'smãti ca vadamàno sammà vadeyya, na ca pana musàvàdaü àpajjeyyà"ti. 18. "Imesaü pana bràhmaõa catunnaü aïgànaü sakkà ekaü aïgaü ñhapayitvà tãhi aïgehi samannàgataü bràhmaõaü pa¤¤àpetuü bràhmaõosmãti ca vadamàno sammà vadeyya na ca pana musàvàdaü àpajjeyyà?"Ti. 19. "Sakkà bho gotama. Imesaü hi bho gotama catunnaü aïgànaü mante ñhapayàma. Kiü hi mantà karissanti? Yato kho bho gotama bràhmaõo ubhato sujàto hoti màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena, sãlavà ca hoti vuddhasãlã vuddhasãlena samannàgato, paõóito ca hoti medhàvã, pañhamo và dutiyo và sujaü paggaõhantànaü. Imehi kho bho gotama catåhaïgehi samannàgataü bràhmaõà bràhmaõaü pa¤¤àpenti bràhmaõo'smãti ca vadamàno sammà vadeyya na ca pana musàvàdaü àpajjeyyà"ti. [BJT Page 240] [\x 240/] 20. "Imesaü pana bràhmaõa tiõõaü aïgànaü sakkà ekaü aïgaü ñhapetvà dvãhaïgehi samannàgataü bràhmaõaü pa¤¤àpetuü, bràhmaõosmãti ca vadamàno sammà vadeyya na ca pana musàvàdaü àpajjeyyà?"Ti. 21. "Sakkà bho gotama, imesaü hi bho gotama tiõõaü aïgànaü jàtiü ñhapayàma. Kiü hi jàti karissati? Yato kho bho gotama bràhmaõo sãlavà hoti vuddhasãlã vuddhasãlena samannàgato, paõóito ca hoti medhàvã pañhamo và dutiyo và sujaü paggaõhantànaü. Imehi kho bho gotama dvãhaïgehi samannàgataü bràhmaõà bràhmaõaü pa¤¤àpenti. Bràhmaõo'smãti ca vadamàno sammà vadeyya na ca pana musàvàdaü àpajjeyyà"ti. 22. [PTS Page 122] [\q 122/] evaü vutte te bràhmaõà soõadaõóaü bràhmaõaü etadavocuü: "mà bhavaü soõadaõóo evaü avaca. Mà bhavaü soõadaõóo evaü avaca. Apavadateva bhavaü soõadaõóo vaõõaü, apavadati mante, apavadati jàtiü. Ekaüsena bhavaü soõadaõóo samaõasseva gotamassa vàdaü anupakkhandatã"ti. 23. Atha kho bhagavà te bràhmaõe etadavoca: "sace kho tumhàkaü bràhmaõà evaü hoti, 'appassuto ca soõadaõóo bràhmaõo, akalyàõavàkkaraõo ca soõadaõóo bràhmaõo, duppa¤¤o ca soõadaõóo bràhmaõo samaõena gotamena saddhiü asmiü vacane pañimantetunti, tiññhatu soõadaõóo bràhmaõo, tumhe mayà saddhiü mantavho. Sace pana tumhàkaü bràhmaõà evaü hoti: "bahussuto ca soõadaõóo bràhmaõo, kalyàõavàkkaraõo ca soõadaõóo bràhmaõo, paõóito ca soõadaõóo bràhmaõo, pahoti ca soõadaõóo bràhmaõo samaõena gotamena saddhiü asmiü vacane pañimantetunti' tiññhatha tumhe, soõadaõóo bràhmaõo mayà saddhiü pañimantetå"ti. 24. Evaü vutte soõadaõóo bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: "tiññhatu bhavaü gotamo. Tuõhã bhavaü gotamo hotu. Ahameva tesaü sahadhammena pañivacanaü karissàmã"ti. Atha kho soõadaõóo bràhmaõo te bràhmaõe etadavoca: "mà bhavanto evaü avacuttha, mà bhavanto evaü avacuttha: 'apavadateva bhavaü soõadaõóo vaõõaü, apavadati mante, apavadati jàtiü, ekaüsena. Bhavaü soõadaõóo [PTS Page 123] [\q 123/] samaõasseva gotamassa vàdaü anupakkhandatã'ti nàhaü bho apavadàmi vaõõaü và mante và jàtiü và"ti. [BJT Page 242] [\x 242/] 25. Tena kho pana samayena soõadaõóassa bràhmaõassa bhàgineyyo aïgako nàma màõavako tassaü parisàyaü nisinno hoti. Atha kho soõadaõóo bràhmaõo te bràhmaõe etadavoca: "passanti no bhonto imaü aïgakaü màõavakaü amhàkaü bhàgineyyanti?" "Evaü bho. " "Aïgako kho bho màõavako abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato brahmavaõõã brahmavaccasã akkhuddàvakàso dassanàya. Nàssa imissaü parisàyaü samasamo atthi vaõõena, ñhapetvà samaõaü gotamaü. Aïgako kho bho màõavako ajjhàyako mantadharo, tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü. Padako veyyàkaraõo lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayo. Ahamassa mante vàcetà. Aïgako kho bho màõavako ubhato sujàto màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Ahamassa màtàpitaro jànàmi. Aïgako kho bho màõavako pàõampi haneyya adinnampi àdiyeyya paradàrampi gaccheyya musàpi bhaõeyya majjampi piveyya, etthadàni bho kiü vaõõo karissati, kiü mantà, kiü jàti. ? Yato kho bho bràhmaõo sãlavà ca hoti vuddhasãlã vuddhasãlena samannàgato, paõóito ca hoti medhàvã pañhamo và dutiyo và sujaü paggaõhantànaü. Imehi kho bho dvãhaïgehi samannàgataü bràhmaõà bràhmaõaü pa¤¤àpenti. Bràhmaõo'smãti ca vadamàno sammà vadeyya, na ca pana musàvàdaü àpajjeyyà"ti. 26. "Imesaü pana bràhmaõa dvinnaü aïgànaü sakkà ekaü aïgaü ñhapayitvà ekena aïgena samannàgataü bràhmaõaü pa¤¤àpetuü, bràhmaõo'smãti ca vadamàno sammà vadeyya. Na ca pana musàvàdaü àpajjeyyà?"Ti. [PTS Page 124] [\q 124/] "no hidaü bho gotama. Sãlaparidhotà hi bho gotama pa¤¤à. Pa¤¤àparidhotaü sãlaü. Yattha sãlaü tattha pa¤¤à. Yattha pa¤¤à tattha sãlaü. Sãlavato pa¤¤à, pa¤¤avato sãlaü. Sãlapa¤¤àõaü ca pana lokasmiü aggamakkhàyati. Seyyathàpi bho gotama hatthena và hatthaü dhoveyya pàdena và pàdaü dhoveyya, evameva kho bho gotama sãlaparidhotà pa¤¤à, pa¤¤àparidhotaü sãlaü. Yattha sãlaü tattha pa¤¤à, yattha pa¤¤à tattha sãlaü. Sãlavato pa¤¤à, pa¤¤àvato sãlaü. Sãlapa¤¤àõa¤ca pana lokasmiü aggamakkhàyati. [BJT Page 244] [\x 244/] "Evametaü bràhmaõa sãlaparidhotà hi bràhmaõa pa¤¤à, pa¤¤àparidhotaü sãlaü. Yattha sãlaü tattha pa¤¤à, yattha pa¤¤à tattha sãlaü. Sãlavato pa¤¤à, pa¤¤avato sãlaü. Sãlapa¤¤àõa¤ca pana lokasmiü aggamakkhàyati. "Katamaü pana taü bràhmaõa sãlaü? Katamà sà pa¤¤à"ti "Ettakaparamà'va mayaü bho gotama etasmiü atthe. Sàdhu vata bhavantaüyeva gotamaü pañibhàtu etassa bhàsitassa attho"ti. "Tena hi bràhmaõa suõàhi, sàdhukaü manasi karohi, bhàsissàmã"ti. 'Evaü bho'ti kho soõadaõóo bràhmaõo bhagavato paccassosi. Bhagavà etadavoca: 25 . "Idha bràhmaõa tathàgato loke uppajjati arahaü sammà sambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kule paccàjàto. So taü dhammaü sutvà tathàgate saddhaü pañilabhati. So tena saddhàpañilàbhena samannàgato iti pañisaücikkhati: 'sambàdho gharàvàso rajàpatho. Abbhokàso pabbajjà. Nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saükhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya'nti. So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü pahàya kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu kàyakammavacãkammena samannàgato kusalena. Parisuddhàjãvo sãlasampanno indriyesu guttadvàro bhojane matta¤¤å satisampaja¤¤esu samannàgato santuññho. Katha¤ca bràhmaõa bhikkhu sãlasampanno hoti? Idha bràhmaõa bhikkhu pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno. Sabbapàõabhåtahitànukampã viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã. Athenena sucibhåtena attanà virahati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã hoti àràcàrã virato methunà gàmadhammà. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti saccavàdã saccasandho theto paccayiko avisaüvàdako lokassa. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pisuõaü vàcaü pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato hoti. Ito sutvà na amutra akkhàtà imesaü bhedàya. Amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsaü bhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà, sahitànaü và anuppadàtà samaggàràmo samaggarato samagganandiü samaggakaraõiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pharusaü vàcaü pahàya pharusàya vàcàya pañivirato hoti. Yà sà vàcà neëà kaõõasukhà pemanãyà7 hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujanamanàpà, tathàråpaü8 vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato hoti kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã. Nidhànavatiü vàcaü bhàsità hoti kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasa¤hitaü. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà pañivirato hoti. Ekabhattiko hoti rattåparato pañivirato vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà pañivirato hoti. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhusanaññhànà pañivirato hoti. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Jàtaråparajatapañiggahaõà pañivirato hoti. âmakadha¤¤apañiggahaõà pañivirato hoti. âmakamaüsapañiggahaõà pañivirato hoti. Itthikumàrikapañiggahaõà pañivirato hoti. Dàsidàsapañiggahaõà pañivirato hoti. Ajeëakapañiggahaõà pañivirato hoti. Kukkuñasåkarapañiggahaõà pañivirato hoti. Hatthigavassavaëavà pañiggahaõà pañivirato hoti. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato hoti. Dåteyyapaheõa gamanànuyogà pañivirato hoti. Kayavikkayà pañivirato hoti. Tulàkåñakaüsakåñamànakåñà pañivirato hoti. Ukkoñanava¤cananikatisàci yogà pañivirato hoti. Chedanavadhabandhanaviparàmosaàlopasahasàkàrà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Cullasãlaü niññhitaü Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü bãjagàmabhåtagàmasamàrambhaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü aggabãjaü bijabãjameva pa¤camaü. Iti và itievaråpà bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü sannidhikàraparibhogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: annasannidhiü pànasannidhiü vatthasannidhiü yànasannidhiü sayanasannidhiü gandhasannidhiü àmisasannidhiü. Iti và iti evaråpà sannidhikàraparibhogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visåkadassanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhàtaü pàõissaraü vetàlaü kumbhathånaü sobhanakaü caõóàlaü vaüsaü dhopanakaü hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóayuddhaü kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyåhaü aõãkadassanaü. Iti và iti evaråpà visåkadassanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü jåtappamàdaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: aññhapadaü dasapadaü àkàsaü parihàrapathaü santikaü khalikaü ghañikaü salàkahatthaü akkhaü païgacãraü vaïkakaü mokkhacikaü ciïgulakaü pattàëhakaü rathakaü dhanukaü akkharikaü manesikaü yathàvajjaü. Iti và iti evaråpà jåtappamàdaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü uccàsayanamahàsayanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: àsandiü pallaïkaü gonakaü cittakaü pañikaü pañalikaü tålikaü vikatikaü uddalomiü ekantalomiü kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhatolohitakåpadhànaü. Iti và iti evaråpà uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü maõóanavibhusanaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàvilepanaü mukhacuõõakaü mukhalepanaü hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóakaü nàëikaü khaggaü chattaü citråpàhanaü uõahãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni. Iti và iti evaråpà maõóanavibhusanaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü (kumàrakathaü kumàrikathaü) sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Iti và itievaråpàya tiracchànakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpà viggàhikakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: "na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi. Ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi. Ahamasmi sammàpañipanno. Sahitaü me, asahitaü te. Pure vacanãyaü pacchà avaca. Pacchà vacanãyaü pure avaca. âciõõaü te viparàvattaü. âropito te vàdo. Niggahãto tvamasi. Cara vàdappamokkhàya. Nibbeñhehi và sace pahosã"ti. Iti và itievaråpàya viggahikakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü dåteyyapahiõagamanànuyogamanuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ra¤¤aü ràjamahàmattànaü khattiyànaü bràhmaõànaü gahapatikànaü kumàrànaü "idha gaccha. Amutràgaccha. Idaü hara. Amutra idaü àharà"ti. Iti và itievaråpà dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te kuhakà ca honti lapakà ca nemittikà ca nippesikà ca làbhena ca làbhaü nijigiüsitàro. Iti và itievaråpà kuhalapanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Majjhimasãlaü niññhitaü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti, seyyathãdaü: aïgaü nimittaü uppàtaü supiõaü lakkhaõaü måsikacchinnaü aggihomaü dabbihomaü thusahomaü taõóulahomaü sappihemaü telahomaü mukhahomaü lohitahomaü aïgavijjà vatthuvijjà khattavijjà sivavijjà bhåtavijjà bhurivijjà ahivijjà visavijjà vicchikavijjà måsikavijjà sakuõavijjà vàyasavijjà pakkajjhànaü saraparittànaü migacakkaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti, seyyathãdaü: maõilakkhaõaü vatthalakkhaõaü daõóalakkhaõaü asikalakkhaõaü usulakkhaõaü dhanulakkhaõaü àvudhalakkhaõaü itthilakkhaõaü purisalakkhaõaü kumàralakkhaõaü kumàrilakkhaõaü dàsalakkhaõaü dàsilakkhaõaü hatthilakkhaõaü assalakkhaõaü mahisalakkhaõaü usabhalakkhaõaü golakkhaõaü ajalakkhaõaü meõóalakkhaõaü kukkuñalakkhaõaü vaññakalakkhaõaü godhàlakkhaõaü kaõõikàlakkhaõaü kacchapalakkhaõaü migalakkhaõaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: ra¤¤aü niyyànaü bhavissati, ra¤¤aü aniyyànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati. Iti imassa jayo bhavissati. Imassa paràjayo bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: candaggàho bhavissati. Suriyaggàho bhavissati. Nakkhattagàho bhavissati. Candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Ukkàpàto bhavissati. Dãsàóàho bhavissati. Bhåmicàlo bhavissati. Devadundåbhi bhavissati. Candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saükilesaü vodànaü bhavissati. Evaüvipàko candaggàho bhavissati. Evaüvipàko suriyaggàho bhavissati. Evaüvipàko nakkhattaggàho bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàko ukkàpàto bhavissati. Evaüvipàko disàóàho bhavissati. Evaüvipàko bhumivàlo bhavissati. Evaüvipàko devadundåbhi bhavissati. Evaüvipàko candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saïkilesaü vodànaü bhavissati. Iti và evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathadaü: subbuññhikà bhavissati. Dubbuññhikà bhavissati. Subhikkhaü bhavissati. Dubbhikkhaü bhavissati. Khemaü bhavissati. Bhayaü bhavissati. Rogo bhavissati. ârogyaü bhavissati. Muddà gaõanà saükhànaü kàveyyaü lokàyataü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: àvàhanaü vivàhanaü saüvadanaü vivadanaü saükiraõaü vikiraõaü subhagakaraõaü dubbhagakaraõaü viruddhagabbhakaraõaü jivhànitthambhanaü hanusaühananaü hatthàbhijappanaü hanujappanaü kaõõajappanaü àdàsapa¤haü kumàripa¤haü devapa¤haü àdiccupaññhànaü mahatupaññhànaü abbhujjalanaü sirivhàyanaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: santikammaü paõidhikammaü bhåtakammaü bhurikammaü vassakammaü vossakammaü vatthukammaü vatthuparikiraõaü àcamanaü nahàpanaü juhanaü vamanaü virecanaü uddhavirecanaü adhovirecanaü sãsavirecanaü Kaõõatelaü nettatappanaü natthukammaü a¤janaü pacca¤janaü sàlàkiyaü sallakattiyaü dàrakatikicchà målabhesajjànaü anuppadànaü osadhãnaü pañimokkho. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Sa kho so bràhmaõa bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. Seyyathàpi mahàràja khattiyo muddhàvasitto nihatapaccàmitto na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü paccatthikato, evameva kho mahàràja bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. So iminà ariyena sãlakkhandhena samannàgato ajjhattaü anavajjasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho bràhmaõa bhikkhu sãlasampanno hoti. Katha¤ca bràhmaõa bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti? Idha mahàràja bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü ghànindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghànindriyaü ghànindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü. Manindriye saüvaraü àpajjati. So iminà ariyena indriyasaüvarena samannàgato ajjhattaü abyàsekasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho bràhmaõa bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. Katha¤ca bràhmaõa bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti? Idha bràhmaõa bhikkhu abhikkante pañikkante sampajànakàrã hoti. âlokite vilokite sampajànakàrã hoti. Sami¤jite1 pasàrite sampajànakàrã hoti. Saïghàñipattacãvaradhàraõe sampajànakàrã hoti. Asite pãte khàyite sàyite sampajànakàrã hoti. Uccàrapassàvakamme sampajànakàrã hoti. Gate ñhite nisinne sutte jàgarite bhàsite tuõhãbhàve sampajànakàrã hoti. Evaü kho bràhmaõa bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti. Katha¤ca bràhmaõa bhikkhu santuññho hoti? Idha bràhmaõa bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena2 piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Seyyathàpi mahàràja pakkhi sakuõo yena yeneva óeti sapattabhàro'va óeti, evameva kho bràhmaõa bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Evaü kho bràhmaõa bhikkhu santuññho hoti. So iminà ca ariyena sãlakkhandhena3 samannàgato iminà ca ariyena indriyasaüvarena samannàgato iminà ca ariyena satisampaja¤¤ena samannàgato imàya ca ariyàya santuññhiyà samannàgato vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõãdhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati. Abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati sabbapàõabhåtahitànukampi. Byàpàdapadosà cittaü parisodheti. Thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno. Thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasantacitto. Uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati akathaükathã kusalesu dhammesu. Vicikicchàya cittaü parisodheti. Seyyathàpi bràhmaõa puriso iõaü àdàya kammante payojeyya, tassa te kammantà samijjheyyuü, so yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãkareyya, siyà cassa uttariü avasiññhaü dàrabharaõàya, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe iõaü àdàya kammante payojesiü. Tassa me te kammantà samijjhiüsu. So'haü yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantã akàsiü. Atthi ca me uttariü avasiññhaü dàrabharaõàyà"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - Seyyathàpi bràhmaõa puriso àbàdhiko assa dukkhito bàëhagilàno, bhattaü cassa nacchàdeyya, na cassa kàye balamattà, so aparena samayena tamhà àbàdhà mucceyya, bhatta¤cassa chàdeyya, siyà cassa kàye balamattà, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe àbàdhiko ahosiü dukkhito bàëhagilàno. Bhattaü ca me nacchàdesi. Nacassa me àsi kàye balamattà. So'mhi etarahi tamhà àbàdhà mutto bhatta¤ca me chàdeti. Atthi ca me kàye balamattà"ti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - Seyyathàpi bràhmaõa puriso bandhanàgàre baddho assa, so aparena samayena tamhà bandhanàgàrà mucceyya sotthinà abbayena1, na cassa ki¤ci bhogànaü vayo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe bandhanàgàre baddho ahosiü. So'mhi etarahi tamhà bandhanàgàrà mutto sotthinà abbayena. Natthi ca me ki¤ci bhogànaü vayo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - Seyyathàpi bràhmaõa puriso dàso assa anattadhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so aparena samayena tamhà dàsabyà mucceyya attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe dàso ahosiü anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so'mhi etarahi tamhà dàsabyà mutto attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - Seyyathàpi bràhmaõa puriso sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjeyya dubbhikkhaü sappañibhayaü. So aparena samayena taü kantàraü nitthareyya, sotthinà gàmantaü anupàpuõeyya khemaü appañibhayaü, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjiü dubbhikkhaü sappañibhayaü. So'mhi etarahi taü kantàraü tiõõo sotthinà gàmantaü anuppatto khemaü appañibhaya"nti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü - Evameva kho bràhmaõa bhikkhu yathà guõaü yathà rogaü yathà bandhanàgàraü yathà dàsabyaü yathà kantàraddhànamaggaü evaü ime pa¤ca nãvaraõe appahãõe attani samanupassati. Seyyathàpi bràhmaõa ànaõyaü yathà àrogyaü yathà bandhanà mokkhaü yathà bhujissaü yathà khemantabhåmiü evameva kho bràhmaõa bhikkhu ime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassati. Tassime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassato pàmojjaü jàyati. Pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti. Sukhino cittaü samàdhiyati. So vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanteti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. Seyyathàpi bràhmaõa dakkho nahàpako và nahàpakantevàsã và kaüsathàle nahànãyavuõõàni àkiritvà udakena paripphosakaü paripphosakaü sanneyya sàyaü nahànãyapiõói snehànugatà snehaparetà santarabàhirà phuñà snehena na ca paggharaõã - Evameva kho bràhmaõa bhikkhu imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. Puna ca paraü bràhmaõa bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. Seyyathàpi bràhmaõa udakarabhado ubbhidodako, tassa nevassa puratthimàya disàya udakassa àyamukhaü, na dakkhiõàya disàya udakassa àyamukhaü, na pacchimàya disàya udakassa àyamukhaü, na uttaràya disàya udakassa àyamukhaü, devo ca na kàlena kàlaü sammà dhàraü anupaveccheyya, atha kho tamhà ca udakarahadà sãtà vàridhàrà ubbhijjitvà tameva udakarahadaü sãtena vàrinà abhisandeyya parisandeyya paripåreyya paripphareyya, nàssa ki¤ci sabbàvato udakarahadassa vàrinà sãtena apphuñaü assa - Evameva kho bràhmaõa bhikkhu imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. Puna ca paraü bràhmaõa bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato sampajàno sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti. Yantaü ariyà àcikkhanti: upekkhako satimà sukhavihàrãti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti, parippharati nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. Seyyathàpi bràhmaõa uppaliniyaü và paduminiyaü và puõóarãkiniyaü và appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni udakànuggatàni antonimuggaposãni tàni yàva caggà yàva ca målà sãtena vàrinà abhisannàni parisannàni paripåràni, paripphuñàni nàssà ki¤ci sabbàvataü uppalànaü và padumànaü và puõóarãkànaü và sãtena vàrinà apphuñaü assa. Evameva kho bràhmaõa bhikkhu imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. Puna ca paraü bràhmaõa bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Seyyathàpi bràhmaõa puriso odàtena vatthena sasãsaü pàrupitvà nisinno assa, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa odàtena vatthena apphuñaü assa, evameva kho mahàràja bhikkhu imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Puna ca paraü bràhmaõa so bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti: "ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddha'nti. Seyyathàpi bràhmaõa maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno, tatra'ssa suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và. Tamenaü cakkhumà puriso hatthe karitvà paccavekkheyya "ayaü kho maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato, accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno. Tatiradaü suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và"ti. Evameva kho bràhmaõa bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhinnàmeti. So evaü pajànàti ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddhanti. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü, Seyyathàpi bràhmaõa puriso mu¤jamhà isikaü pavàheyya. Tassa evamassa: ayaü mu¤jo ayaü isikà a¤¤o mu¤jo a¤¤à isikà mu¤jamhàtveva isikà pavàëhàti. Seyyathàpi và pana bràhmaõa puriso asiü kosiyà pavàheyya. Tassa evamassa: "ayaü asi ayaü kosi, a¤¤o asi a¤¤à kosi, kosiyàtveva asi pavàëho"ti. Seyyathàpi và pana bràhmaõa puriso ahiü karaõóà uddhareyya. Tassa evamassa: "ayaü ahi ayaü karaõóo, a¤¤o ahi a¤¤o karaõóo, karaõóàtveva ahi ubbhato"ti. Evameva kho bràhmaõa bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudrabhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti bahudhàpi hutvà eko hoti, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse, pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake, udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü, àkàse'pi pallaïkena kamati seyyathà'pi pakkhi sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokàpi kàyena vasaü vatteti. Seyyathàpi bràhmaõa dakkho kumbhakàro và kumbhakàrantevàsã và suparikammakatàya mattikàya yaü yadeva bhàjanavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - Seyyathàpi và pana bràhmaõa dakkho dantakàro và dantakàrantevàsã và suparikammakatasmiü dantasmiü yaü yadeva dantavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - Seyyathàpi và pana bràhmaõa dakkho suvaõõakàro và suvaõõakàrentavàsã và suparikammakatasmiü suvaõõasmiü yaü yadeva suvaõõavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - Evavema kho bràhmaõa bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti. Bahudhà'pi hutvà eko hoti. âvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhi sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. Seyyathàpi bràhmaõa puriso addhànamaggapañipanno so suõeyya bherisaddampi mudiïgasaddampi saïkhapaõavadeõóimasaddampi, tassa evamassa: bherisaddo iti'pi mudiïgasaddo iti'pi saïkhapaõavadeõóimasaddo iti'pi. Evameva kho mahàràja bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: "saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti. Vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti. Vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti. Vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti. Amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti. Asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti. Avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. Seyyathàpi bràhmaõa itthi và puriso và daharo và yuvà maõóanakajàtiko àdàse và parisuddhe pariyodàte acche và udakapatte sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno sakaõikaü và sakaõikanti jàneyya, akaõikaü và akaõikanti jàneyya - Evameva kho bràhmaõa bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti. Vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti. Vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti*. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaü sukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Seyyathàpi bràhmaõa puriso sakamhà gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya tamhà'pi gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya. So tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgaccheyya. Tassa evamassa: 'ahaü kho sakamhà gàmà amuü gàmaü agacchiü tatra evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõahã ahosiü. Tamhàpi gàmà agacchiü tatràpi evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõhã ahosiü. So'mpi tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgato'ti. Evameva kho bràhmaõa bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedi evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. Seyyathàpi bràhmaõa majjhe siüghàñake pàsàdo. Tattha cakkhumà puriso ñhito passeyya manusse gehaü pavisante'pi rathiyà vãtisa¤carante'pi majjhe siüghàñake nisinne'pi, tassa evamassa: ete manussà gehaü pavisanti. Ete nikkhamanti. Ete rathiyà vãtisa¤caranti. Ete majjhe siüghàñake nisinnà'ti. Evameva kho bràhmaõa bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti so idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavàpi cittaü vimuccati bhavàsavàpi cittaü vimuccati avijjàsavàpi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõãyaü nàparaü itthattàyàti pajànàti. Seyyathàpi bràhmaõa pabbatasaïkhepe udakarahado accho vippasanno anàvilo. Tattha cakkhumà puriso tãre ñhito passeyya sippisambåkampi sakkharakañhalampi macchagumbampi carantampi tiññhantampi. Tassa evamassa: ayaü kho udakarahado accho vippasanno anàvilo. Tatrime sippisambåkà'pi sakkharakañhalà'pi macchagumbà'pi carantipi tiññhantipãti. Evameva kho bràhmaõa bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccati, bhavàsavà'pã cittaü vimuccati, avijjàsavà'pi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü nàparaü itthattàyàti pajànàti. 26. Evaü vutte soõadaõóo bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: "abhikkantaü bho gotama, abhikkantaü bho [PTS Page 125] [\q 125/] gotama. Seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya pañicchantaü và vivareyya måëhassa và maggaü àcikkheyya andhakàre và telapajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhintãti, evameva bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gataü. Adhivàsetu ca me bhavaü gotamo svàtanàya bhattaü saddhiü bhikkhusaïghenà"ti. Adhivàsesi bhagavà tuõhãbhàvena. [BJT Page 246] [\x 246/] 27. Atha kho soõadaõóo bràhmaõo bhagavato adhivàsanaü viditvà uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. Atha kho soõadaõóo bràhmaõo tassà rattiyà accayena sake nivesane paõãtaü khàdanãyaü bhojanãyaü pañiyàdàpetvà bhagavato kàlaü àrocàpesi: kàlo bho gotama, niññhitaü bhattanti. 28. Atha kho bhagavà pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya saddhiü bhikkhusaïghena yena soõadaõóassa bràhmaõassa nivesanaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho soõadaõóo bràhmaõo buddhapamukhaü bhikkhusaïghaü paõãtena khàdanãyena bhojanãyena sahatthà santappesi sampavàresi. 29. Atha kho soõadaõóo bhagavantaü bhuttàviü onãtapattapàõiü a¤¤ataraü nãcaü àsanaü gahetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho soõadaõóo bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: "aha¤ceva kho pana bho gotama parisagato samàno àsanà vuññhahitvà bhavantaü gotamaü abhivàdeyyaü, tena maü sà parisà paribhaveyya. Yaü kho pana sà parisà paribhaveyya yaso'pi tassa hàyetha. Yassa kho pana yaso hàyetha bhogàpi tassa hàyeyyuü. Yasoladdhà kho panamhàkaü bhogà. Aha¤ceva kho pana bho gotama parisagato samàno a¤jaliü paggaõheyyaü, àsanà me taü bhavaü gotamo paccuññhànaü dhàretu. Aha¤ceva [PTS Page 126] [\q 126/] kho pana bho gotama parisagato samàno veñhanaü omu¤ceyyaü, sirasà metaü bhavaü gotamo abhivàdanaü dhàretu. Aha¤ceva kho pana bho gotama yànagato samàno yànà paccorohitvà bhavantaü gotamaü abhivàdeyyaü, tena maü sà parisà paribhaveyya. Yaü kho pana sà parisà paribhaveyya yaso'pi tassa bhàyetha. Yassa kho pana yaso hàyetha bhogàpi tassa hàyeyyuü. Yasoladdhà kho panamhàkaü bhogà. Aha¤ceva kho pana bho gotama yànagato samàno patodalaññhiü abbhunnàmeyyaü, yànà me bhavaü gotamo paccorohanaü dhàretu. Aha¤ceva kho pana bho gotama yànagato samàno chattaü apanàmeyyaü, sirasà me taü bhavaü gotamo abhivàdanaü dhàretå"ti. Atha kho bhagavà soõadaõóaü bràhmaõaü dhammiyà kathàya sandassetvà samàdapetvà samuttejetvà sampahaüsetvà uññhàyàsanà pakkàmãti. Soõadaõóasuttaü niññhitaü catutthaü [BJT Page 248] [\x 248/] 5 [PTS Page 127] [\q 127/] Kåñadantasuttaü 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü bhagavà magadhesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi, yena khàõumataü nàma magadhànaü bràhmaõagàmo tadavasari. Tatra sudaü bhagavà khàõumate viharati ambalaññhikàyaü. Tena kho pana samayena kåñadanto bràhmaõo khàõumataü ajjhàvasati sattussadaü satiõakaññhodakaü sadha¤¤aü ràjabhoggaü ra¤¤à màgadhena seniyena bimbisàrena dinnaü ràjadàyaü brahmadeyyaü. Tena kho pana samayena kåñadantassa bràhmaõassa mahàya¤¤o upakkhaño hoti. Satta ca usabhasatàni satta ca vacchatarasatàni satta ca vacchatarãsatàni satta ca ajasatàni satta ca urabbhasatàni thånåpanãtàni honti ya¤¤atthàya. Assosuü kho khàõumatakà bràhmaõagahapatikà: "samaõo khalu bho gotamo sakyaputto sakyakulà pabbajito magadhesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi khàõumataü anuppatto khàõumate viharati ambalaññhikàyaü. 'Taü kho pana bhavantaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato': itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti. [PTS Page 128] [\q 128/] so imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. Sàdhu kho pana tathàråpànaü arahataü dassanaü hotã"ti. Atha kho khàõumatakà bràhmaõagahapatikà khàõumataü nikkhamitvà saïghasaïghã gaõãbhåtà yena ambalaññhikà tenupasaïkamanti. [BJT Page 250] [\x 250/] 3. Tena kho pana samayena kåñadanto bràhmaõo uparipàsàde divàseyyaü upagato hoti. Addasà kho kåñadanto bràhmaõo khàõumatake bràhmaõagahapatike khàõumatà nikkhamitvà saïghasaïghã gaõãbhåte yena ambalaññhikà tenupasaïkamante. Disvà khattaü àmantesi: "kinnu kho bho khatte khàõumatakà bràhmaõagahapatikà khàõumatà nikkhamitvà saïghasaïghã gaõãbhåtà yena ambalaññhikà tenupasaïkhamantã"?Ti. "Atthi kho bho samaõo gotamo sakyaputto sakyakulà pabbajito magadhesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi khàõumataü anuppatto khàõumate viharati ambalaññhikàyaü. Taü kho pana bhavantaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà"ti. 4. Atha kho kåñadantassa bràhmaõassa etadahosi "sutaü kho pana me taü: samaõo gotamo tividhaü ya¤¤asampadaü soëasaparikkhàraü jànàtãti. Na kho panàhaü jànàmi tividhaü ya¤¤asampadaü soëasaparikkhàraü. Icchàmi càhaü mahàya¤¤aü yajituü. Yannånàhaü [PTS Page 129] [\q 129/] samaõaü gotamaü upasaïkamitvà tividhaü ya¤¤asampadaü soëasaparikkhàraü puccheyyanti". Atha kho kåñadanto bràhmaõo khattaü àmantesi "tena hi bho khatte yena khàõumatakà bràhmaõagahapatikà tenupasaïkama. Upasaïkamitvà khàõumatake bràhmaõagahapatike evaü vadehi "kåñadanto bho bràhmaõo evamàha: àgamentu kira bhavanto. Kåñadanto'pi bràhmaõo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissatã"ti. 'Evaü bho'ti kho so khattà kåñadantassa bràhmaõassa pañissutvà yena khàõumatakà bràhmaõagahapatikà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà khàõumatake bràhmaõagahapatike etadavoca "kåñadanto bho bràhmaõo evamàha: àgamentu kira bhonto. Kåñadanto'pi bràhmaõo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissatã'ti. 5. Tena kho pana samayena anekàni bràhmaõasatàni khàõumate pañivasanti 'kåñadantassa bràhmaõassa mahàya¤¤aü anubhavissàmà'ti. Assosuü kho te bràhmaõà 'kåñadanto kira bràhmaõo samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissatã'ti. Atha kho te bràhmaõà yena kåñadanto bràhmaõo tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà kåñadantaü bràhmaõaü etadavocuü 'saccaü kira bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissatã?'Ti. [BJT Page 252] [\x 252/] "Evaü kho me bho hoti: ahampi samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissàmã"ti. 6. "Mà bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkami na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Sace bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissati bhoto kåñadantassa yaso hàyissati. Samaõassa gotamassa yaso abhivaóóhissati. Yampi bhoto kåñadantassa yaso hàyissati samaõassasa gotamassa yaso abhivaóóhissati, iminàpaïgena na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü, samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü kåñadantaü dassanàya upasaïkamituü. [PTS Page 130] [\q 130/] bhavaü hi kåñadanto ubhato màtito ca pãtito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Yampi bhavaü kåñadanto ubhato sujàto màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena, iminàpaïgena na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü kåñadantaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi kåñadanto aóóho mahaddhano mahàbhogo. Yampi bhavaü kåñadanto aóóho mahaddhano mahàbhogo. Iminàpaïgena na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü kåñadantaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi kåñadanto ajjhàyako mantadharo tinnaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü, padako veyyàkaraõo lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayo. Yampi bhavaü kåñadanto ajjhàyako mantadharo tinnaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü, padako veyyàkaraõo lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayo. Iminàpaïgena na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü kåñadantaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi kåñadanto abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato, brahmavaõõi brahmavaccasã akkhuddàvakàso dassanàya. Yampi bhavaü kåñadanto abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato, brahmavaõõã brahmavaccasã akkhuddàvakàso dassanàya, iminàpaïgena na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü kåñadantaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi kåñadanto sãlavà hoti vuddhasãlã vuddhasãlena samannàgato. Yampi bhavaü kåñadanto sãlavà hoti vuddhasãlã vuddhasãlena samannàgato, iminàpaïgena na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü kåñadantaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi kåñadanto kalyàõavàco kalyàõavàkkaraõo poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpatiyà. Yampi bhavaü kåñadanto kalyàõavàco kalyàõavàkkaraõo poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà, iminàpaïgena na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü kåñadantaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi kåñadanto bahunnaü àcariyapàcariyo. Tãõi màõavakasatàni mante vàceti. Bahå kho pana nànàdisà nànàjanapadà màõavakà àgacchanti bhoto kåñadantassa santike mantatthikà mante adhiyitukàmà. Yampi bhavaü kåñadanto bahunnaü àcariyapàcariyo. Tãõi màõavakasatàni mante vàceti. Bahå kho pana nànàdisà nànàjanapadà màõavakà àgacchanti bhoto kåñadantassa santike mantatthikà mante adhiyitukàmà, iminàpaïgena na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü kåñadantaü dassanàya upasaïkamituü. [BJT Page 254] [\x 254/] Bhavaü hi kåñadanto jiõõo vuddho mahallako addhagato vayo anuppatto. Samaõo gotamo taruõo ceva taruõapabbajito ca. Yampi bhavaü kuñadanto jiõõo vuddho mahallako addhagato vayo anuppatto. Samaõo gotamo taruõo ceva taruõapabbajito ca, iminàpaïgena na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü kåñadantaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi kåñadanto ra¤¤o màgadhassa seniyassa bimbisàrassa sakkato garukato mànito påjito apacito. Yampi bhavaü kåñadanto ra¤¤o màgadhassa seniyassa bimbisàrassa sakkato garukato mànito påjito apacito, iminàpaïgena na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü kåñadantaü dassanàya upasaïkamituü. Bhavaü hi kåñadanto bràhmaõassa pokkharasàtissa sakkato garukato mànito påjito apacito. Yampi bhavaü kåñadanto bràhmaõassa pokkharasàtissa sakkato garukato mànito påjito apacito, iminàpaïgena na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü kåñadantaü dassanàya upasaïkamituü. [PTS Page 131] [\q 131/] bhavaü hi kåñadanto khàõumataü ajjhàvasati sattussadaü satiõakaññhodakaü sadha¤¤aü ràjabhoggaü ra¤¤à màgadhena seniyena bimbisàrena dinnaü ràjadàyaü brahmadeyyaü. Yampi bhavaü kåñadanto khàõumataü ajjhàvasati sattussadaü satiõakaññhodakaü sadha¤¤aü ràjabhoggaü ra¤¤à màgadhena seniyena bimbisàrena dinnaü ràjadàyaü brahmadeyyaü. Iminàpaïgena na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo tveva gotamo arahati bhavantaü kåñadantaü dassanàya upasaïkamitunti. 7. Evaü vutte kåñadanto bràhmaõo te bràhmaõe etadavoca: "tena hi bho mamapi suõàtha yathà mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü, natveva arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. "Samaõo khalu bho gotamo ubhato sujàto màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Yampi kho samaõo gotamo ubhato sujàto màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo mahantaü ¤àtisaïghaü ohàya pabbajito. Yampi bho samaõo gotamo mahantaü ¤àtisaïghaü ohàya pabbajito. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo pahåtaü hira¤¤asuvaõõaü ohàya pabbajito bhåmigata¤ca vehàsaññha¤ca. Yampi bho samaõo gotamo pahåtaü hira¤¤asuvaõõaü ohàya pabbajito bhåmigata¤ca vehàsaññha¤ca. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo daharo'va samàno yuvà susukàëakeso bhadrena yobbanena samannàgato pañhamena vayasà agàrasmà anagàriyaü pabbajito. Yampi bho samaõo gotamo daharo'va samàno yuvà susukàëakeso bhadrena yobbanena samannàgato pañhamena vayasà agàrasmà anagàriyaü pabbajito. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. [BJT Page 256] [\x 256/] Samaõo khalu bho gotamo akàmakànaü màtàpitunnaü assumukhànaü rudantànaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajito. Yampi bho samaõo gotamo akàmakànaü màtàpitunnaü assumukhànaü rudantànaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajito. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato brahmavaõõã brahmavaccasã akkhuddàvakàso [PTS Page 132] [\q 132/] dassanàya. Yampi bho samaõo gotamo abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato brahmavaõõã brahmavaccasã akkhuddàvakàso dassanàya. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho Mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo sãlavà ariyasãlã kusalasãlã kusalasãlena samannàgato. Yampi bho samaõo gotamo sãlavà ariyasãli kusalasãlena samannàgato. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo kalyàõavàco kalyàõavàkkaraõo poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà. Yampi bho samaõo gotamo kalyàõavàco kalyàõavàkkaraõo poriyà vàcàya samannàgato vissaññhàya anelagalàya atthassa vi¤¤àpaniyà, iminàpaïgena na arahati bhavaü kåñadanto samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo bahunnaü àcariyapàcariyo. Yampi bho samaõo gotamo bahunnaü àcariyapàcariyo. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo kammavàdã kiriyavàdã apàpapurekkhàro brahma¤¤àya pajàya. Yampi bho samaõo gotamo kammavàdã kiriyavàdã apàpapurekkhàro brahma¤¤àya pajàya. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo uccàkulà pabbajito asambhinnakhattiyakulà. Yampi bho samaõo gotamo uccàkulà pabbajito asambhinnakhattiyakulà. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo aóóhà kulà pabbajito mahaddhanà mahàbhogà. Yampi bho samaõo gotamo aóóhà kulà pabbajito mahaddhanà mahàbhogà. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõaü khalu bho gotamaü tiroraññhà tirojanapadà sampucchituü àgacchanti. Yampi bho samaõaü gotamaü tiroraññhà tirojanapadà sampucchituü àgacchanti. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõaü khalu bho gotamaü anekàni devatàsahassàni pàõehi saraõaü gatàni. Yampi bho samaõaü gotamaü anekàni devatàsahassàni pàõehi saraõaü gatàni. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõaü khalu bho gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato 'itipi so bhagavà arahaü sammà sambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti. Yampi bho samaõaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato 'itipi so bhagavà arahaü sammà sambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo dvattiüsamahàpurisalakkhaõehi samannàgato. Yampi bho samaõo gotamo dvattiüsamahàpurisalakkhaõehi samannàgato. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo ehisàgatavàdã sakhilo sammodako abbhàkuñiko uttànamukho pubbabhàsã. Yampi bho samaõo gotamo ehisàgatavàdi sakhilo sammodako abbhàkuñiko uttànamukho pubbabhàsã. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. [BJT Page 258] [\x 258/] Samaõo khalu bho gotamo catunnaü parisànaü sakkato garukato mànito påjito apacito. Yampi bho samaõo gotamo catunnaü parisànaü sakkato garukato mànito påjito apacito. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõe khalu bho gotame bahå devà ca manussà ca abhippasannà. Yampi bho samaõe gotame bahå devà ca manussà ca abhippasannà. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo yasmiü gàme và nigame và pañivasatã, na tasmiü gàme và nigame và amanussà manusse viheñhenti. Yampi bho samaõo gotamo yasmiü gàme và nigame và pañivasati, na tasmiü gàme và nigame và amanussà manusse viheñhenti. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõo khalu bho gotamo saïghã gaõã gaõàcariyo puthutitthakarànaü aggamakkhàyati. Yathà kho pana bho ekesaü samaõabràhmaõànaü yathà và tathà và yaso samudàgacchati, na hevaü samaõassa gotamassa yaso samudàgato. Atha kho anuttaràya vijjàcaraõasampadàya samaõassa gotamassa yaso samudàgato. Yampi bho samaõo gotamo saïghã gaõi gaõàcariyo puthutitthakarànaü aggamakkhàyati. Yathà kho pana bho ekesaü samaõabràhmaõànaü yathà và tathà và yaso samudàgacchati, na hevaü samaõassa gotamassa yaso samudàgato. Atha kho anuttaràya vijjàcaraõasampadàya samaõassa gotamassa yaso samudàgato. Iminàpaïgena na arahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Samaõaü khalu bho gotamaü ràjà màgadho seniyo bimbisàro saputto sabhariyo [PTS Page 133] [\q 133/] sapariso sàmacco pàõehi saraõaü gato. Samaõaü khalu bho gotamaü ràjà pasenadã kosalo saputto sabhariyo sapariso sàmacco pàõehi saraõaü gato. Samaõaü khalu bho gotamaü bràhmaõo pokkharasàtã saputto sabhariyo sapariso sàmacco pàõehi saraõaü gato. Samaõo khalu bho gotamo ra¤¤o màgadhassa seniyassa bimbisàrassa sakkato garukato mànito påjito apacito. Samaõo khalu bho gotamo ra¤¤o pasenadissa kosalassa sakkato garukato mànito påjito apacito. Samaõo khalu bho gotamo bràhmaõassa pokkharasàtissa sakkato garukato mànito påjito apacito. Samaõo khalu bho gotamo khàõumataü anuppatto, khàõumate viharati ambalaññhikàyaü. Ye kho pana keci samaõà và bràhmaõà và amhàkaü gàmakkhettaü àgacchanti, atithã no te honti. Atithã kho panamhehi sakkàtabbà garukàtabbà mànetabbà påjetabbà apacetabbà. Yampi bho samaõo gotamo khàõumataü anuppatto khàõumate viharati ambalaññhikàyaü. Atithamhàkaü samaõo gotamo, atithi kho panamhehi sakkàtabbo garukàtabbo mànetabbo påjetabbo apacetabbo. [BJT Page 260] [\x 260/] Iminàpaïgena nàrahati so bhavaü gotamo amhàkaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho mayameva arahàma taü bhavantaü gotamaü dassanàya upasaïkamituü. Ettake kho ahaü bho tassa bhoto gotamassa vaõõe pariyàpuõàmi. No ca kho so bhavaü gotamo ettakavaõõo. Aparimàõavaõõo hi so bhavaü gotamo'ti. 8. Evaü vutte te bràhmaõà kåñadantaü bràhmaõaü etadavocuü: "yathà kho bhavaü kåñadanto samaõassa gotamassa vaõõo bhàsati ito ce'pi so bhavaü gotamo yojanasate viharati, alameva saddhena kulaputtena dassanàya upasaïkamituü api puñaüsenàpi1. Tena hi bho sabbeva mayaü samaõaü gotamaü dassanàya upasaïkamissamà"ti. 9. Atha kho kåñadanto bràhmaõo mahatà bràhmaõagaõena saddhiü yena ambalaññhikà yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. [PTS Page 134] [\q 134/] sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Khàõumatikà'pi kho bràhmaõagahapatikà appekacce bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu, appekacce bhagavatà saddhiü sammodiüsu. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce yena bhagavà tena¤jaliü paõàmetvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce nàmagottaü sàvetvà ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce tuõhãbhåtà ekamantaü nisãdiüsu. 10. Ekamantaü nisinno kho kåñadanto bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: "sutaü metaü bho gotamo tividhaü ya¤¤asampadaü soëasaparikkhàraü jànàtãti. Na kho panàhaü jànàmi tividhaü ya¤¤asampadaü soëasaparikkhàraü. Icchàmi càhaü mahàya¤¤aü yajituü. Sàdhu me bhavaü gotamo tividhaü ya¤¤asampadaü soëasaparikkhàraü desetå"ti. "Tena hi bràhmaõa suõohi sàdhukaü manasikarohi bhàsissàmã"ti. 'Evaü bho'ti kho kåñadanto bràhmaõo bhagavato paccassosi. Bhagavà etadavoca: 11. "Bhåtapubbaü bràhmaõa ràjà mahàvijito nàma ahosi, aóóho mahaddhano mahàbhogo pahåtajàtaråparajato pahåtavittåpakaraõo pahåtadhanadha¤¤o paripuõõakosakoññhàgàro. Atha kho bràhmaõa ra¤¤o mahàvijitassa rahogatassa pañisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapàdi: "adhigatà kho me vipulà mànusakà bhogà. Mahantaü pañhavimaõóalaü abhivijiya ajjhàvasàmi. Yannånàhaü mahàya¤¤aü yajeyyaü, yaü mama'ssa dãgharattaü hitàya sukhàyà"ti. 1. Påñosenàpi (kesuci potthakesu) [BJT Page 262] [\x 262/] Atha kho bràhmaõa ràjà mahàvijite purohitaü bràhmaõaü àmantetvà etadavoca: 'idha mayhaü bràhmaõa rahogatassa pañisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapàdi: "adhigatà kho me vipulà mànusakà [PTS Page 135] [\q 135/] bhogà. Mahantaü pañhavimaõóalaü abhivijiya ajjhàvasàmi. Yannånàhaü mahàya¤¤aü yajeyyaü, yaü mama'ssa dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti. Icchàmahaü bràhmaõa mahàya¤¤aü yajituü. Anusàsatu maü bhavaü, yaü mama'ssa dãgharattaü hitàya sukhàyà"ti. 12. Evaü vutte bràhmaõa purohito bràhmaõo ràjànaü mahàvijitaü etadavoca: 'bhoto kho ra¤¤o janapado sakaõñako sauppãëo. Gàmaghàtà'pi dissanti, nigamaghàtà'pi dissanti, panthadåhanà'pi dissanti. Bhavaü ce kho pana ràjà evaü sakaõñake janapade sauppãëe balimuddhareyya, akiccakàrã assa tena bhavaü ràjà. Siyà kho pana bhoto ra¤¤o evamassa: 'ahametaü dassukhãlaü vadhena và bandhena và jàtiyà và garahàya và pabbàjanàya và samåhanissàmã'ti. Na kho panetassa dassukhãlassa evaü sammà samugghàto hoti. Ye te hatàvasesakà bhavissanti, te pacchà ra¤¤o janapadaü viheñhessanti. Api ca kho idaü saüvidhànaü àgamma evametassa dassukhãlassa sammà samugghàto hoti. Tena hi bhavaü ràjà ye bhoto ra¤¤o janapade ussahanti kasigorakkhe, tesaü bhavaü ràjà bãjabhattaü anuppadetu. Ye bhoto ra¤¤o janapade ussahanti vaõijjàya, tesaü bhavaü ràjà pàbhataü anuppadetu. Ye bhoto ra¤¤o janapade ussahanti ràjaporise, tesaü bhavaü ràjà bhattavetanaü pakappatu. Te ca manussà sakammapasutà ra¤¤o janapadaü na viheñhessanti. Mahà ca ra¤¤o ràsiko bhavissati, khemaññhità janapadà akaõñakà anuppãëà. Manussà ca mudà modamànà ure putte naccentà apàrutagharà ma¤¤e viharissantã"ti. 13. 'Evaü bho'ti kho bràhmaõa ràjà mahàvijito purohitassa bràhmaõassa pañissutvà ye ra¤¤o janapade ussahiüsu [PTS Page 136] [\q 136/] kasigorakkhe, tesaü ràjà mahàvijito bãjabhattaü anuppàdàsã. 1 Ye ra¤¤o janapade ussahiüsu vaõijjàya, tesaü ràjà mahàvijito pàbhataü anuppàdàsi. Ye ra¤¤o janapade ussahiüsu ràjaporise, tesaü ràjà mahàvijito bhattavetanaü pakappesi. Te ca manussà sakammapasutà ra¤¤o janapadaü na viheñhesuü. Mahà ca ra¤¤o ràsiko ahosi, khemaññhità janapadà akaõñakà anuppãëà. Manussà ca mudà modamànà ure putte naccentà apàrutagharà ma¤¤e vihariüsu. 1. Anuppàdesi. (Kesu ci potthakesu) [BJT Page 264] [\x 264/] 14. Atha kho bràhmaõa ràjà mahàvijito purohitaü bràhmaõaü àmantetvà etadavoca: "samåhato kho me bho so dassukhãlo bhoto saüvidhànaü àgamma. Mahà ca me ràsiko. Khemaññhità janapadà akaõñakà anuppãëà. Manussà mudà modamànà ure putte naccentà apàrutagharà ma¤¤e viharanti. Icchàmahaü bràhmaõa mahàya¤¤aü yajituü. Anusàsatu maü bhavaü, yaü mama'ssa dãgharattaü hitàya sukhàyà"ti. "Tena hi bhavaü ràjà ye bhoto ra¤¤o janapade khattiyà anuyuttà negamà ceva jànapadà ca, te bhavaü ràjà àmantayataü, 'icchàmahaü bho mahàya¤¤aü yajituü. Anujànantu me bhonto yaü mama'ssa dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti. Ye bhoto ra¤¤o janapade amaccà pàrisajjà negamà ceva jànapadà ca, te bhavaü ràjà àmantayataü, 'icchàmahaü bho mahàya¤¤aü yajituü. Anujànantu me bhonto yaü mama'ssa dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti. Ye bhoto ra¤¤o janapade bràhmaõamahàsàlà negamà ceva jànapadà ca, te bhavaü ràjà àmantayataü, 'icchàmahaü bho mahàya¤¤aü yajituü. Anujànantu me bhonto yaü mama'ssa dãgharattaü hitàya sukhàyà'ti. 'Evaü bho'ti kho bràhmaõa ràjà mahàvijito purohitassa bràhmaõassa pañissutvà ye ra¤¤o janapade khattiyà anuyuttà negamà ceva jànapadà ca, te ràjà mahàvijito [PTS Page 137] [\q 137/] àmantesi: "icchàmahaü bho mahàya¤¤aü yajituü. Anujànantu me bhonto, yaü mama'ssa dãgharattaü hitàya sukhàyà"ti. "Yajataü bhavaü ràjà ya¤¤aü. Ya¤¤akàlo mahàràjà"ti. Ye ra¤¤o janapade amaccà pàrisajjà negamà ceva jànapadà ca, te ràjà mahàvijito àmantesi: "icchàmahaü bho mahàya¤¤aü yajituü. Anujànantu me bhavanto, yaü mama'ssa dãgharattaü hitàya sukhàyà"ti. Ye ra¤¤o janapade bràhmaõamahàsàlà negamà ceva jànapadà ca, te ràjà mahàvijito àmantesi: "icchàmahaü bho mahàya¤¤aü yajituü. Anujànantu me bhavanto, yaü mama'ssa dãgharattaü hitàya sukhàyà"ti. Ye ra¤¤o janapade gahapatinecayikà negamà ceva jànapadà ca, te ràjà mahàvijito àmantesi: "icchàmahaü bho mahàya¤¤aü yajituü. Anujànantu me bhavanto, yaü mama'ssa dãgharattaü hitàya sukhàyà"ti. "Yajataü bhavaü ràjà ya¤¤aü. Ya¤¤akàlo mahàràjà"ti. Itãme cattàro anumatipakkhà tasseva ya¤¤assa parikkhàrà bhavanti. 15. Ràjà mahàvijito aññhahi aïgehi samannàgato. Ubhato sujàto màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, [BJT Page 266] [\x 266/] Akkhitto anupakkuññho jàtivàdena, Abhiråpo dassanãyo pàsàdiko, paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato, brahmavaõõã brahmavaccasã akkhuddàvakàso dassanàya. Aóóho mahaddhano mahàbhogo pahåtajàtaråparajato pahåtavittåpakaraõo pahåtadhanadha¤¤o paripuõõakosakoññhàgàro. Balavà caturaïginiyà senàya samannàgato assavàya ovàdapañikaràya, patapati ma¤¤e paccatthike yasasà. Saddho dàyako dànapati anàvañadvàro, samaõabràhmaõakapaõaddhikavaõibbakayàcakànaü opànabhåto, pu¤¤àni karoti. Bahussuto tassa tassa sutajàtassa. Tassa tasseva kho pana bhàsitassa atthaü jànàti: 'ayaü imassa bhàsitassa attho ayaü imassa bhàsitassa attho'ti. Paõóito viyatto medhàvã pañibalo atãtànàgatapaccuppanne atthe cintetuü. Ràjà mahàvijito imehi aññhahi aïgehi samannàgato. Iti imàni'pi aññhaïgàni tasseva ya¤¤assa parikkhàrà bhavanti. 16. [PTS Page 138] [\q 138/] purohito'pi bràhmaõo catåhaïgehi samannàgato: Ubhato sujàto màtito ca pitito ca. Saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà. Akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Ajjhàyako mantadharo tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü. Padako veyyàkaraõo lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayo. Sãlavà vuddhasãlã vuddhasãlena samannàgato. Paõóito viyatto medhàvã pañhamo và dutiyo và sujaü paggaõhantànaü. Purohito bràhmaõo imehi catuhaïgehi samannàgato. Iti imàni'pi cattàri aïgàni tasseva ya¤¤assa parikkhàrà bhavanti. [BJT Page 268] [\x 268/] 17. Atha kho bràhmaõa, purohito bràhmaõo ra¤¤o mahàvijitassa pubbeva ya¤¤à tisso vidhà desesi: "Siyà kho pana bhoto ra¤¤o mahàya¤¤aü yiññhukàmassa kocideva vippañisàro 'mahà vata me bhogakkhandho vigacchissatã'ti, so bhoto ra¤¤o vippañisàro na karaõãyo. Siyà kho pana bhoto ra¤¤o mahàya¤¤aü yajamànassa kocideva vippañisàro 'mahà vata me bhogakkhandho vigacchatã'ti, so bhoto ra¤¤o vippañisàro na karaõãyo siyà kho pana bhoto ra¤¤o mahàya¤¤aü yiññhassa kocideva vippañisàro 'mahà vata me bhogakkhandho vigato'ti, so bhoto ra¤¤o vippañisàro na karaõãyo"ti. Imà kho pana bràhmaõa purohito bràhmaõo ra¤¤o mahàvijitassa pubbeva ya¤¤à tisso vidhà desesi. 18. Atha kho bràhmaõa, purohito bràhmaõo ra¤¤o mahàvijitassa pubbeva ya¤¤à dasahàkàrehi pañiggàhakesu vippañisàraü pañivinodesi: "àgamissanti kho bhoto ya¤¤aü pàõàtipàtino'pi pàõàtipàtà pañiviratà'pi. Ye tattha pàõàtipàtino tesa¤¤eva tena. Ye tattha pàõàtipàtà pañiviratà te àrabbha yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. âgamissanti kho bhoto ya¤¤aü adinnàdàyino'pi adinnàdànà pañiviratà'pi. Ye tattha adinnàdàyino tesa¤¤eva tena. Ye tattha adinnàdànà pañiviratà te àrabbha yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. âgamissanti kho bhoto ya¤¤aü kàmesu micchàcàrino'pi kàmesu micchàcàrà pañiviratà'pi. Ye tattha kàmesu micchàcàrino tesa¤¤eva tena. Ye tattha kàmesu micchàcàrà pañiviratà te àrabbha yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. âgamissanti kho bhoto ya¤¤aü musàvàdino'pi musàvàdà pañiviratà'pi. Ye tattha musàvàdino tesa¤¤eva tena. Ye tattha musàvàdà pañiviratà te àrabbha yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. âgamissanti kho bhoto ya¤¤aü pisuõavàcino'pi pisuõàya vàcàya pañiviratà'pi. Ye tattha pisuõavàcino tesa¤¤eva tena. Ye tattha pisuõàya vàcàya pañiviratà te àrabbha yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. âgamissanti kho bhoto ya¤¤aü pharusavàcino'pi pharusàya vàcàya pañiviratà'pi. Ye tattha pharusavàcino tesa¤¤eva tena. Ye tattha pharusàya vàcàya pañiviratà te àrabbha yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. âgamissanti kho bhoto ya¤¤aü samphappalàpino'pi samphappalàpà [PTS Page 139] [\q 139/] pañiviratà'pi. Ye tattha samphappalàpino tesa¤¤eva tena. Ye tattha samphappalàpà pañiviratà te àrabbha yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. âgamissanti kho bhoto ya¤¤aü abhijjhàluno'pi anabhijjhàluno'pi ye tattha abhijjhàluno tesa¤¤eva tena. Ye tattha anabhijjhàluno te àrabbha yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. âgamissanti kho bhoto ya¤¤aü byàpannacittà'pi abyàpannacittà'pi ye tattha byàpannacittà tesa¤¤eva tena. Ye tattha abyàpannacittà te àrabbha yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. âgamissanti kho bhoto ya¤¤aü micchàdiññhikà'pi sammàdiññhikà'pi. Ye tattha micchàdiññhikà tesa¤¤eva tena. Ye tattha sammàdiññhikà te yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetå"ti. Imehi kho bràhmaõa purohito bràhmaõo ra¤¤o mahàvijitassa pubbeva ya¤¤à dasahàkàrehi pañiggàhakesu vippañisàraü pañivinodesi. 19. Atha kho bràhmaõa, purohito bràhmaõo ra¤¤o mahàvijitassa mahàya¤¤aü yajamànassa soëasahàkàrehi cittaü sandassesi samàdapesi samuttejesi sampahaüsesi: siyà kho pana bhoto ra¤¤o mahàya¤¤aü yajamànassa kocideva vattà: "ràjà kho mahàvijito mahàya¤¤aü yajati. No ca kho tassa àmantità khattiyà anuyuttà negamàceva jànapadà ca. Atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatã"ti. Evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. Bhotà kho pana ra¤¤à àmantità khattiyà anuyuttà negamà ceva jànapadà ca. [BJT Page 270] [\x 270/] Iminàpetaü bhavaü ràjà jànàtu. Yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. 20. Siyà kho pana bhoto ra¤¤o mahàya¤¤aü yajamànassa kocideva vattà 'ràjà kho mahàvijito mahàya¤¤aü yajati, no ca kho tassa àmantità amaccà pàrisajjà negamà ceva jànapadà ca, no ca bràhmaõasàlà negamà ceva jànapadà ca, no ca gahapatinecayikà negamà ceva jànapadà ca. Atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatã'ti. Evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. Bhotà kho pana ra¤¤à àmantità gahapatinecayikà negamà ceva jànapadà ca. Iminàpetaü bhavaü ràjà jànàtu. Yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. 21. Siyà kho pana bhoto ra¤¤o mayàya¤¤aü yajamànassa kocideva vattà 'ràjà kho mahàvijito mahàya¤¤aü yajati. No ca kho ubhato sujàto màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, [PTS Page 140] [\q 140/] akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatã'ti. Evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. Bhavaü kho pana ràjà ubhato sujàto màtito ca pitito ca, saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Iminàpetaü bhavaü ràjà jànàtu. Yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. 22. Siyà kho pana bhoto ra¤¤o mahàya¤¤aü yajamànassa kocideva vattà 'ràjà kho mahàvijito mahàya¤¤aü yajati. No ca kho abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato brahmavaõõã brahmavaccasã akkhuddàvakàso dassanàya atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatã'ti. Evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. Bhavaü kho pana ràjà abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paramàya vaõõapokkharatàya samannàgato brahmavaõõã brahmavaccasã akkhuddàvakàso dassanàya. No ca kho aóóho mahaddhano mahàbhogo pahåtajàtaråparajato pahåtavittåpakaraõo pahåtadhanadha¤¤o paripuõõakosakoññhàgàro. Atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatã'ti. Evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. Bhavaü kho pana ràjà aóóho mahaddhano mahàbhogo pahåtajàtaråparajato pahåtavittåpakaraõo pahåtadhanadha¤¤o paripuõõakosakoññhàgàro. No ca kho balavà caturaïginiyà senàya samannàgato assavàya ovàdapañikaràya patapati ma¤¤e paccatthike yasasà. Atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatã'ti. Evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. Bhavaü kho pana ràjà balavà caturaïginiyà senàya samannàgato assavàya ovàdapañikaràya patapati ma¤¤e paccatthike yasasà. No ca kho saddho dàyako dànapati anàvañadvàro samaõabràhmaõakapaõaddhikavaõibbakayàcakànaü opànabhåto pu¤¤àni karoti. Atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatã'ti. Evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. Bhavaü kho pana ràjà saddho dàyako dànapati anàvañadvàro samaõabràhmaõakapaõaddhikavaõibbakayàcakànaü opànabhåto pu¤¤àni karoti. No ca kho bahussuto tassa tassa sutajàtassa. Atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatã'ti. Evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. Bhavaü kho pana ràjà bahussuto tassa tassa sutajàtassa. No ca kho tassa tasseva kho pana bhàsitassa atthaü jànàti: [BJT Page 272] [\x 272/] 'Ayaü imassa bhàsitassa attho ayaü imassa bhàsitassa attho'ti. Atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatã'ti. Evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. Bhavaü kho pana ràjà tassa tasseva kho pana bhàsitassa atthaü jànàti. Ayaü imassa bhàsitassa attho ayaü imassa bhàsitassa attho'ti. No ca kho paõóito viyatto medhàvã pañibalo atãtànàgatapaccuppanne atthe cintetuü. Atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatã'ti. Evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. Bhavaü kho pana ràjà paõóito viyatto medhàvã pañibalo atãtànàgatapaccuppanne atthe cintetuü. Iminàpetaü bhavaü ràjà jànàtu. Yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. 23. Siyà kho pana bhoto ra¤¤o mahàya¤¤aü yajamànassa kocideva vattà: 'ràjà kho mahàvijito mahàya¤¤aü yajati. No ca khvassa purohito bràhmaõo ubhato sujàto màtito ca pitito ca. Saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà. Akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatã'ti. [PTS Page 141] [\q 141/] evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. Bhoto kho pana ra¤¤o purohito bràhmaõo ubhato sujàto màtito ca pitito ca saüsuddhagahaõiko yàva sattamà pitàmahayugà, akkhitto anupakkuññho jàtivàdena. Iminàpetaü bhavaü ràjà jànàtu. Yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü. Cittameva bhavaü antaraü pasàdetu. 24. Siyà kho pana bhoto ra¤¤o mahàya¤¤aü yajamànassa kocideva vattà 'ràjà kho mahàvijito mahàya¤¤aü yajati. No ca khavassa purohito bràhmaõo ajjhàyako mantadharo tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü padako veyyàkaraõo lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayo. Atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatã'ti. Evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. Bhoto kho pana ra¤¤o purohito bràhmaõo ajjhàyako mantadharo tiõõaü vedànaü pàragå sanighaõóukeñubhànaü sàkkharappabhedànaü itihàsapa¤camànaü padako veyyàkaraõo lokàyatamahàpurisalakkhaõesu anavayo. No ca khvassa purohito bràhmaõo sãlavà vuddhasãlã vuddhasãlena samannàgato. Atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatãti. Evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. Bhoto kho pana ra¤¤o purohito bràhmaõo sãlavà vuddhasãlã vuddhasãlena samannàgato. No ca khvassa purohito bràhmaõo paõóito viyatto medhàvã pañhamo và dutiyo và sujaü paggaõhantànaü. Atha ca pana bhavaü ràjà evaråpaü mahàya¤¤aü yajatã'ti. Evampi bhoto ra¤¤o vattà dhammato natthi. [BJT Page 274] [\x 274/] Bhoto kho pana ra¤¤o purohito bràhmaõo paõóito viyatto medhàvã pañhamo và dutiyo và sujampaggaõhantànaü. Iminà petaü bhavaü ràjà jànàtu. Yajataü bhavaü, sajjataü bhavaü, modataü bhavaü, cittameva bhavaü antaraü pasàdetå'ti. Imehi kho bràhmaõa, purohito bràhmaõo ra¤¤o mahàvijitassa mahàya¤¤aü yajamànassa soëasahi àkàrehi cittaü sandassesi, samàdapesi, samuttejesi, sampahaüsesi. 25. Tasmiü kho bràhmaõa ya¤¤e neva gàvo ha¤¤iüsu, na ajeëakà ha¤¤iüsu, na kukkuñasåkarà ha¤¤iüsu, na vividhà pàõà saüghàtaü àpajjiüsu, na rukkhà chijjiüsu1 yåpatthàya, na dabbà låyiüsu barihisatthàya. 2 Ye'pi'ssa ahesuü dàsà'ti và pessà'ti và kammakarà'ti và, te'pi na daõóatajjità na bhayatajjità na assumukhà rudamànà parikammàni akaüsu. Atha kho ye icchiüsu te akaüsu. Ye na icchiüsu na te akaüsu. Yaü icchiüsu taü akaüsu. Yaü na icchiüsu na taü akaüsu. Sappitelanavanãtadadhimadhuphàõitenaceva so ya¤¤o niññhànamagamàsi. 26. [PTS Page 142] [\q 142/] atha kho bràhmaõa khattiyà anuyuttà negamà ceva jànapadà ca amaccà pàrisajjà negamà ceva jànapadà ca, bràhmaõamahàsàlà negamàcave jànapadà ca, gahapatinecayikà negamà ceva jànapadà ca pahåtaü sàpateyyaü àdàya ràjànaü mahàvijitaü upasaïkamitvà evamàhaüsu: "idaü deva pahåtaü sàpateyyaü deva¤¤eva uddissa àbhataü. Taü devo patigaõhàtå"ti. "Alaü bho. Mamapi idaü pahåtaü sàpateyyaü dhammikena balinà abhisaïkataü. Ta¤ca vo hotu ito ca bhiyyo harathà"ti. 27. Te ra¤¤à pañikkhittà ekamantaü apakkamma evaü sammantesuü: "na kho etaü amhàkaü patiråpaü yaü mayaü imàni sàpateyyàni punadeva sakàni gharàni pañihareyyàma. Ràjà kho mahàvijito mahàya¤¤aü yajati. Handassa mayaü anuyàgino homà"ti. 1. Rukkho chindiüsu, (katthaci. ) 2. Parihiüsatthàya, (katthaci. ) [BJT Page 276] [\x 276/] Atha kho bràhmaõa puratthimena ya¤¤àvàñassa khattiyà anuyuttà negamà ceva jànapadà ca dànàni paññhapesuü. Dakkhiõena ya¤¤àvàñassa amaccà pàrisajjà negamà ceva jànapadà ca dànàni paññhapesuü. Pacchimena ya¤¤àvàñassa bràhmaõamahàsàlà negamà ceva jànapadà ca dànàni paññhapesuü. Uttarena ya¤¤àvàñassa gahapatinecayikà negamà ceva jànapadà ca dànàni paññhapesuü. Tesu'pi kho bràhmaõa ya¤¤esu neva gàvo ha¤¤iüsu, na ajeëakà ha¤¤iüsu, na kukkuñasåkarà ha¤¤iüsu, na vividhà pàõà saüghàtaü àpajjiüsu, na rukkhà chijjiüsu yåpatthàya, na dabbà låyiüsu barihisatthàya. Ye'pi nesaü ahesuü dàsà'ti và pessà'ti và kammakarà'ti và te'pi na daõóatajjità na bhayatajjità na assumukhà rudamànà parikammàni akaüsu. Atha kho ye icchiüsu te akaüsu. Ye na icchiüsu na te akaüsu. Yaü icchiüsu, taü akaüsu. Yaü na icchiüsu, na taü akaüsu. Sappãtelanavanãtadadhimadhuphàõitena ceva te ya¤¤à niññhànamagamaüsu. 28. [PTS Page 143] [\q 143/] iti cattàro ca anumatipakkhà, ràjà mahàvijito aññhahaïgehi samannàgato, purohito bràhmaõo catåhaïgehi samannàgato, tisso ca vidhà. Ayaü vuccati bràhmaõa tividhà ya¤¤asampadà soëasaparikkhàrà'ti. 29. Evaü vutte te bràhmaõà unnàdino uccàsaddamahàsaddà ahesuü: "aho ya¤¤o aho ya¤¤asampadà"ti. Kåñadanto pana bràhmaõo tuõhãbhåto'va nisinno hoti. Atha kho te bràhmaõà kåñadantaü bràhmaõaü etadavocuü: kasmà pana bhavaü kåñadanto samaõassa gotamassa subhàsitaü subhàsitato nàbbhanumodatã?Ti. "Nàhaü bho samaõassa gotamassa subhàsitaü subhàsitato nàbbhanumodàmi. Muddhàpi tassa vipateyya yo samaõassa gotamassa subhàsitaü subhàsitato nàbbhanumodeyya. Api ca me bho evaü hoti: na samaõo gotamo evamàha: 'evaü me sutanti và evaü arahati bhavitunti'và. Api ca samaõo gotamo: 'evaü tadà àsi itthaü tadà àsi'tveva bhàsati. Tassa mayhaü bho evaü hoti: "addhà samaõo gotamo tena samayena ràjà và ahosi mahàvijito ya¤¤asàmi, purohito và bràhmaõo tassa ya¤¤assa yàjetà'ti. Abhijànàti pana bhavaü gotamo evaråpaü ya¤¤aü yajitvà và yàjetvà và kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjità?"Ti. [BJT Page 278] [\x 278/] "Abhijànàmahaü bràhmaõa evaråpaü ya¤¤aü yajitvà và yàjetvà và kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjità. Ahaü tena samayena purohito bràhmaõo ahosiü tassa ya¤¤assa yàjetà"ti. 30. "Atthi pana bho gotama a¤¤o ya¤¤o imàya tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà?"Ti. [PTS Page 144] [\q 144/] "atthi kho bràhmaõa a¤¤o ya¤¤o imàya tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro và"ti. 31. Katamo pana so bho gotama ya¤¤o imàya tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà ?"Ti. "Yàni kho pana tàni bràhmaõa niccadànàni anukålaya¤¤àni sãlavanne pabbajite uddissa dãyanti, ayaü kho bràhmaõa ya¤¤o imàya tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya appaññataro1 ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"ti. 32. Ko nu kho bho gotama hetu ko paccayo yena taü niccadànaü anukålaya¤¤aü imàya tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya appaññatara¤ca appasamàrambhatara¤ca mahapphalatara¤ca mahanisaüsatara¤cà?"Ti. Na kho bràhmaõa evaråpaü ya¤¤aü upasaïkamanti arahanto và arahattamaggaü và samàpannà. Taü kissa hetu? Dissanti hettha bràhmaõa daõóappahàrà'pi galaggàhà'pi. Tasmà evaråpaü ya¤¤aü na upasaïkamanti arahanto và arahattamaggaü và samàpannà. Yàni kho pana tàni bràhmaõa niccadànàni anukålaya¤¤àni sãlavante pabbajite uddissa dãyanti, evaråpaü kho bràhmaõa ya¤¤aü upasaïkamanti arahanto và arahantamaggaü và samàpannà. Taü kissa hetu? Na hettha bràhmaõa dissanti daõóappahàràpi galaggàhàpi. Tasmà evaråpaü ya¤¤aü upasaïkamanti arahanto và arahattamaggaü và samàpannà. Ayaü kho bràhmaõa hetu ayaü paccayo yena taü niccadànaü anukålaya¤¤aü imàya tividhàya ya¤¤asampadàya soëasa parikkhàràya appaññatara¤ca appasamàrambhatara¤ca mahapphalatara¤ca mahànisaüsatara¤cà"ti. 1. Appaññhataro (samara) [BJT Page 280] [\x 280/] 33. "Atthi pana bho gotama a¤¤o ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena appaññataro ca appasamàrambhataro [PTS Page 145] [\q 145/] ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. "Atthi kho bràhmaõa a¤¤o ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. "Katamo pana bho gotama a¤¤o ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. "Yo kho bràhmaõa càtuddisaü saïghaü uddissa vihàraü karoti, ayaü kho bràhmaõa ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. 34. "Atthi pana bho gotama a¤¤o ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena iminà ca vihàradànena appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. "Atthi kho bràhmaõa a¤¤o ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena iminà ca vihàradànena appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. "Katamo pana so bho gotama a¤¤o ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena iminà ca vihàradànena appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. "Yo kho bràhmaõa pasannacitto buddhaü saraõaü gacchati, dhammaü saraõaü gacchati, saïghaü saraõaü gacchati, ayaü kho bràhmaõa ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena iminà ca vihàradànena appaññataro [PTS Page 146] [\q 146/] ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. 35. "Atthi pana bho gotama a¤¤o ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena iminà ca vihàradànena imehi ca saraõagamanehi appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. [BJT Page 282] [\x 282/] "Atthi kho bràhmaõa a¤¤o ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena iminà ca vihàradànena imehi ca saraõagamanehi appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. Katamo pana so bho gotama a¤¤o ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena iminà ca vihàradànena imehi ca saraõagamanehi appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. "Yo kho bràhmaõa pasannacitto sikkhàpadàni samàdiyati pàõàtipàtà veramaõiü adinnàdànà veramaõiü kàmesu micchàcàrà veramaõiü musàvàdà veramaõiü suràmerayamajjapamàdaññhànà veramaõiü, ayaü kho bràhmaõa ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena iminà ca vihàradànena imehi ca saraõagamanehi appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. 36. "Atthi pana bho gotama a¤¤o ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena iminà ca vihàradànena imehi ca saraõagamanehi imehi ca sikkhàpadehi appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. "Atthi kho bràhmaõa a¤¤o ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena iminà ca vihàradànena imehi ca saraõagamanehi imehi ca sikkhàpadehi appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. [PTS Page 147] [\q 147/] katamo pana so bho gotama a¤¤o ya¤¤o imàya ca tividhàya ya¤¤asampadàya soëasaparikkhàràya iminà ca niccadànena anukålaya¤¤ena iminà ca vihàradànena imehi ca saraõagamanehi imehi ca sikkhàpadehi appaññataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro cà"?Ti. 37. "Idha bràhmaõa tathàgato loke uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. 38. Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kule paccàjàto. So taü dhammaü sutvà tathàgate saddhaü pañilabhati. So tena saddhàpañilàbhena samannàgato iti pañisaücikkhati: 'sambàdho gharàvàso rajopatho abbhokàso pabbajjà. Nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparisuddhaü saïkhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyyanti. [BJT Page 284] [\x 284/] So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü pahàya kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pàtimokkhasaüvarasavuto viharati àcàragocarasampanno, aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu. Kàyakammavacãkammena samannàgato kusalena, parisuddhàjãvo sãlasampanno indriyesu guttadvàro bhojane matta¤¤å satisampaja¤¤ena samannàgato santuññho. 39. Katha¤ca bràhmaõa bhikkhu sãlasampanno hoti? Idha bràhmaõa bhikkhu pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno sabbapàõabhåtahitànukampi viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã. Athenena sucibhåtena attanà viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã hoti àràcàrã virato methunà gàmadhammà. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti saccavàdã saccasandho theto paccayiko avisaüvàdako lokassa. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pisuõaü vàcaü pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato hoti. Ito sutvà na amutra akkhàtà imesaü bhedàya. Amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsaü bhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà saühitànaü và anuppadàtà samaggàràmo samaggarato samagganandã samaggakaraõiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pharusaü vàcaü pahàya pharusàya vàcàya pañivirato hoti. Yà sà vàcà nelà kaõõasukhà pemaniyà hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujanamanàpà, tathàråpiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato hoti. Kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã. Nidhànavatiü vàcaü bhàsità kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasa¤hitaü. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 286] [\x 286/] 40. Bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà pañivirato hoti. Ekabhattiko hoti rattåparato virato vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà pañivirato hoti. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóaõavibhåsanaññhànà pañivirato hoti. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Jàtaråparajatapañiggahaõà pañivirato hoti. âmakadha¤¤apañiggahaõà pañivirato hoti. âmakamaüsapañiggahaõà pañivirato hoti. Itthikumàrikapañiggahaõà pañivirato hoti. Dàsidàsapañiggahaõà pañivirato hoti. Ajeëakapañiggahaõà pañivirato hoti. Kukkuñasåkarapañiggahaõà pañivirato hoti. Hatthigavàssavaëavàpañiggahaõà pañivirato hoti. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato hoti. Dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Kayavikkayà pañivirato hoti. Tulàkåñakaüsakåñamànakåñà pañivirato hoti. Ukkoñanava¤cananikatisàciyogà pañivirato hoti. Chedanavadhabandhanaviparàmosaàlopasahakàrà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. (Cullasãlaü niññhitaü. ) 41. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü bãjagàmabhåtagàmasamàrambhaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: målabãjaü khandhabãjaü phaëubãjaü aggabãjaü bãjabãjameva pa¤camaü. Iti và itievaråpà bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 42. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü sannidhikàraparibhogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü annasannidhiü pànasannidhiü vatthasannidhiü yànasannidhiü sayanasannidhiü gandhasannidhiü àmisasannidhiü. Iti và itievaråpà sannidhikàraparibhogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 43. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visåkadassanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhànaü pàõissaraü vetàlaü kumbhathånaü sobhanakaü caõóàlaü vaüsaü dhopanaü hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóakayuddhaü kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyuhaü aõãkadassanaü. Iti và itievaråpà visåkadassanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 288] [\x 288/] 44. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü jåtappamàdaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: aññhapadaü dasapadaü àkàsaü parihàrapathaü santikaü khalikaü ghañikaü salàkahatthaü akkhaü païgacãraü vaïkakaü mokkhacikaü ciïgulakaü pattàëhakaü rathakaü dhanukaü akkharikaü manesikaü yathàvajjaü. Iti và itievaråpà jåtappamàdaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 45. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü uccàsayanamahàsayanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: àsandiü pallaïkaü gonakaü cittakaü pañikaü pañalikaü tålikaü vikatikaü uddalomiü ekantalomiü kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhatolohitakåpadhànaü. Iti và iti evaråpà uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 46. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü maõóanavibhusanaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàvilepanaü mukhacuõõakaü mukhàlepanaü hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóakaü nàëikaü khaggaü chattaü citråpàhanaü uõhãsaü maõiü vàëavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni. Iti và itievaråpà maõóanavibhåsanaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 47. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü (kumàrakathaü kumàrikathaü) sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Iti và itievaråpàya tiracchànakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 290] [\x 290/] 48. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü viggàhikakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: 'na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi, ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi, ahamasmi sammàpañipanno. Sahitamme asahitante. Pure vacanãyaü pacchà avaca. Pacchà vacanãyaü pure avaca. Aviciõõaü te viparàvattaü. âropito te vàdo. Niggahãto'si. Cara vàdappamokkhàya, nibbeñhehi và sace pahosã'ti. Iti và itievaråpàya viggàhikakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 49. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü dåteyyapahiõagamanànuyogamanuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ra¤¤aü ràjamahàmattànaü khattiyànaü bràhmaõànaü gahapatikànaü kumàrànaü: idha gaccha, amutràgaccha, idaü hara, amutra idaü àharàti. Iti và itievaråpà dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 50. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te kuhakà ca honti lapakà ca nemittikà ca nippesikà ca làbhena làbhaü nijigiüsitàro ca. Iti và itievaråpà kuhanalapanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. (Majjhimasãlaü niññhitaü) 51. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: aïgaü nimittaü uppàdaü supiõaü lakkhaõaü måsikacchinnaü aggihomaü dabbihomaü thusahomaü kaõahomaü taõóulahomaü sappihomaü telahomaü mukhahomaü lohitahomaü aïgavijjà vatthuvijjà khattavijjà sivavijjà bhåtavijjà bhårivijjà ahivijjà visavijjà vicchikavijjà måsikavijjà sakuõavijjà vàyasavijjà pakkajjhànaü saraparittànaü migacakkaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 292] [\x 292/] 52. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: maõilakkhaõaü vatthalakkhaõaü daõóalakkhaõaü asilakkhaõaü usulakkhaõaü dhanulakkhaõaü àvudhalakkhaõaü itthilakkhaõaü purisalakkhaõaü kumàralakkhaõaü kumàrilakkhaõaü dàsalakkhaõaü dàsilakkhaõaü hatthilakkhaõaü assalakkhaõaü mahisalakkhaõaü usabhalakkhaõaü golakkhaõaü ajalakkhaõaü meõóalakkhaõaü kukkuñalakkhaõaü vaññakalakkhaõaü godhàlakkhaõaü kaõõikàlakkhaõaü kacchapalakkhaõaü migalakkhaõaü. Iti và iti evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 53. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: ra¤¤aü niyyànaü bhavissati, ra¤¤aü aniyyànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati, iti imassa jayo bhavissati, imassa paràjayo bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 54. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: candaggàho bhavissati. Suriyaggàho bhavissati, nakkhattaggàho bhavissati, candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati, candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati, nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati, nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati, ukkàpàto bhavissati, disàóàho bhavissati, bhåmicàlo bhavissati, devadundåbhi bhavissati, candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saükilesaü vodànaü bhavissati, evaüvipàko candaggàho bhavissati, evaüvipàko suriyaggàho bhavissati, evaüvipàko nakkhattaggàho bhavissati, evaüvipàkaü candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati, evaüvipàkaü candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati, evaüvipàkaü nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati, evaüvipàkaü nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati, evaüvipàko ukkàpàto bhavissati, evaüvipàko disàóàho bhavissati, evaüvipàko bhåmicàlo bhavissati, evaüvipàko devadundåbhi bhavissati, evaüvipàkaü candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saïkilesaü vodànaü bhavissati, iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 294] [\x 294/] 55. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: subbuññhikà bhavissati, dubbuññhikà bhavissati, subhikkhaü bhavissati, dubbhikkhaü bhavissati, khemaü bhavissati, bhayaü bhavissati, rogo bhavissati, àrogyaü bhavissati. Muddà gaõanà saükhànaü kàveyyaü lokàyataü, iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 56. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: àvàhanaü vivàhanaü saüvadanaü vivadanaü saükiraõaü vikiraõaü subhagakaraõaü dubbhagakaraõaü viruddhagabbhakaraõaü jivhànitthambhanaü hanusaühananaü hatthàbhijappanaü kaõõajappanaü àdàsapa¤haü kumàripa¤haü devapa¤haü àdiccupaññhànaü mahatupaññhànaü abbhujjalanaü sirivhàyanaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 57. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: santikammaü paõidhikammaü (bhåtakammaü) bhårikammaü vassakammaü vossakammaü vatthukammaü vatthuparikiraõaü àcamanaü nahàpanaü juhanaü vamanaü virecanaü uddhavirecanaü adhovirecanaü sãsavirecanaü kaõõatelaü nettatappanaü natthukammaü a¤janaü pacca¤janaü sàlàkiyaü sallakattiyaü dàrakatikicchà målabhesajjànaü anuppadànaü osadhãnaü pañimokkho. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 296] [\x 296/] 58. Atha kho bràhmaõa, bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. Seyyathàpi bràhmaõa, khattiyo muddhàvasitto1 nihatapaccàmitto na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü paccatthikato. Evameva kho bràhmaõa, bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. So iminà ariyena sãlakkhandhena samannàgato ajjhattaü anavajjasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho bràhmaõa bhikkhu sãlasampanno hoti. (Mahàsãlaü niññhitaü) 59. Katha¤ca bràhmaõa, bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti? Idha bràhmaõa, bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhi hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü, cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhi hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü, sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghànena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhi hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü ghànindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghànindriyaü, ghànindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhi hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü, jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhi hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü, kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhi hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvàssaveyyuü, tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü, manindriye saüvaraü àpajjati. So iminà ariyena indriyasaüvarena samannàgato ajjhattaü abyàsekasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho bràhmaõa bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. 60. Katha¤ca bràhmaõa, bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti? Idha bràhmaõa, bhikkhu abhikkante pañikkante sampajànakàrã hoti, àlokite vilokite sampajànakàrã hoti, sammi¤jite pasàrite sampajànakàrã hoti, saïghàñipattacãvaradhàraõe sampajànakàrã hoti, asite pãte khàyite sàyite sampajànakàrã hoti. Uccàrapassàvakamme sampajànakàrã hoti. Gate ñhite nisinne sutte jàgarite bhàsite tuõhãbhàve sampajànakàrã hoti. Evaü kho bràhmaõa bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti. 1. Muddhàbhisinno. Bau. Sa. Sa. [BJT Page 298] [\x 298/] 61. Katha¤ca bràhmaõa bhikkhu santuññho hoti? Idha bràhmaõa bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàrikena cãvarena kucchiparihàrikena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Seyyathàpi bràhmaõa pakkhi sakuõo yena yeneva óeti sapattabhàrova óeti, evameva kho bràhmaõa bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàrikena cãvarena kucchiparihàrikena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Evaü kho bràhmaõa bhikkhu santuññho hoti. 62. So iminà ca ariyena sãlakkhandhena samannàgato, iminà ca ariyena indriyasaüvarena samannàgato, iminà ca ariyena satisampaja¤¤ena samannàgato, imàya ca ariyàya santuññhiyà samannàgato, vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. 63. So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati sabbapàõabhåtahitànukampã. Byàpàdapadosà cittaü parisodheti. Thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno. Thinamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasantacitto uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati. Akathaükathã kusalesu dhammesu. Vicikicchàya cittaü parisodheti. 64. Seyyathàpi bràhmaõa puriso iõaü àdàya kammante payojeyya, tassa te kammantà samijjheyyuü, so yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãkareyya. Siyà cassa uttariü avasiññhaü dàrabharaõàya. Tassa evamassa: 'ahaü kho pubbe iõaü àdàya kammante payojesiü. Tassa me te kammantà samijjhiüsu. So'haü yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãakàsiü. Atthi ca me uttariü avasiññhaü dàrabharaõàyà'ti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü. Adhigaccheyya somanassaü. [BJT Page 300] [\x 300/] 65. Seyyathàpi bràhmaõa puriso àbàdhiko assa dukkhito bàëhagilàno, bhattaü cassa nacchàdeyya, na cassa kàye balamattà. So aparena samayena tamhà àbàdhà mucceyya, bhatta¤cassa chàdeyya, siyà cassa kàye balamattà. Tassa evamassa: ahaü kho pubbe àbàdhiko ahosiü, dukkhito bàëhagilàno, bhattaü ca me nacchàdesã. Na cassa me àsi kàye balamattà. So'mhi etarahi tamhà àbàdhà mutto bhatta¤ca me chàdeti, atthi ca me kàye balamattà'ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü. 66. Seyyathàpi bràhmaõa puriso bandhanàgàre baddho assa. So aparena samayena tamhà bandhanà mucceyya sotthinà abbayena. Na casasa ki¤ci bhogànaü vayo. Tassa evamassa: 'ahaü kho pubbe bandhanàgàraü baddho ahosiü. Somhi etarahi tambhà bandhanà mutto sotthinà abbayena. Natthi ca me ki¤ci bhogànaü vayo'ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü. 67. Seyyathàpi bràhmaõa puriso dàso assa anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo. So aparena samayena tambhà dàsabyà mucceyya, attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo. Tassa evamassa: 'ahaü kho pubbe dàso ahosiü anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo. So'mhi etarahi tambhà dàsabyà mutto attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo'ti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü. 68. Seyyathàpi bràhmaõa puriso sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjeyya dubbhikkhaü sappañibhayaü. So aparena samayena taü kantàraü nitthareyya, sotthinà gàmantaü anupàpuõeyya khemaü appañibhayaü. Tassa evamassa: 'ahaü kho pubbe sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjiü dubbhikkhaü sappañibhayaü. So'mbhi etarahi taü kantàraü nitthiõõo sotthinà gàmantaü anuppatto khemaü appañibhayanti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü. 69. Evameva kho bràhmaõa bhikkhu yathà iõaü yathà rogaü yathà bandhanàgàraü yathà dàsabyaü yathà kantàraddhànamaggaü. Evaü ime pa¤canãvaraõe appahãne attani samanupassati. Seyyathàpi bràhmaõa ànaõyaü yathà àrogyaü yathà bandhanà mokkhaü yathà bhujissaü yathà khemantabhåmiü, evameva kho bràhmaõa bhikkhu ime pa¤canãvaraõe pahãne attani samanupassati. [BJT Page 302] [\x 302/] 70. Tassime pa¤canãvaraõe pahãne attani samanupassato pàmojjaü1 jàyati. Pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti. Sukhino cittaü samàdhiyati. 71. So vivicceva kàmehi, vivicca akusalehi dhammehi, savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamajjhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. 72. Seyyathàpi bràhmaõa dakkho nahàpako và nahàpakantevàsã và kaüsathàle nahànãyacuõõàni àkiritvà udakena paripphosakaü paripphosakaü sanneyya, sàyaü nahànãyapiõóã snehànugatà snehaparetà santarabàhirà phuñà snehena, na ca paggharaõi. Evameva kho bràhmaõa bhikkhu imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. Ayaü kho bràhmaõa ya¤¤o purimehi ya¤¤ehi appaññhataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro ca. 73. Puna ca paraü bràhmaõa bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyajjhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. 74. Seyyathàpi bràhmaõa udakarahado gambhãro ubbhidodako, tassa nevassa puratthimàya disàya udakassa àyamukhaü, na dakkhiõàya disàya udakassa àyamukhaü, na pacchimàya disàya udakassa àyamukhaü, na uttaràya disàya udakassa àyamukhaü, devo ca na kàlena kàlaü sammà dhàraü anuppaveccheyya, atha kho tamhà ca udakarahadà sãtà vàridhàrà ubbhijjitvà tameva udakarahadaü sãtena vàrinà abhisanneyya parisanneyya paripåreyya. Nàssa ki¤ci sabbàvato udakarahadassa sãtena vàrinà apphuñaü assa. Evameva kho bràhmaõa bhikkhu imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. [BJT Page 304] [\x 304/] Ayaü kho bràhmaõa ya¤¤o purimehi ya¤¤ehi appaññhataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro ca. 75. Puna ca paraü bràhmaõa bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sampajàno, sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti. Yantaü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukhavihàrãti. Taü tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. 76. Seyyathàpi bràhmaõa uppaliniyaü và paduminiyaü và puõóarãkiniyaü và appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni1 udakànuggatàni antonimuggaposãni, tàni yàva caggà yàva ca målà sãtena vàrinà abhisannàni2 parisannàni paripåràni paripphuñàni. Nàssa ki¤ci sabbàvataü uppalànaü và padumànaü và puõóarãkànaü và sãtena vàrinà apphuñaü assa. Evameva kho bràhmaõa bhikkhu imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. Ayaü kho bràhmaõa ya¤¤o purimehi ya¤¤ehi appaññhataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro ca. 77. Puna ca paraü bràhmaõa bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. 78. Seyyathàpi bràhmaõa puriso odàtena vatthena sasãsaü pàrupitvà nisinno assa, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa odàtena vatthena appuñaü assa. Evameva kho bràhmaõa bhikkhu imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Ayaü kho bràhmaõa ya¤¤o purimehi ya¤¤ehi appaññhataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro ca. 1. Saüvuddhàni. (Kesuvipi potthakesu). 2. Abhisandàni parisandàni. Machasaü. [PTS.] [BJT Page 306] [\x 306/] 79. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte1 ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti: 'ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammo, idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddha'nti. 80. Seyyathàpi bràhmaõa, maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno, tatrassa suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü2 và. Tamenaü cakkhumà puriso hatthe karitvà paccavekkheyya, 'ayaü kho maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno. Tatridaü suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và'ti. Evameva kho bràhmaõa, bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti: 'ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo, odanakummàsåpacayo, aniccucchàdanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddhanti. Ayaü kho bràhmaõa, ya¤¤ehi appaññhataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro ca. 81. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü. 1. ânejjappatte, katthaci. 2. Paõóurasuttaü, katthaci. [BJT Page 308] [\x 308/] Seyyathàpi bràhmaõa, puriso mu¤jamhà ãsikaü1 pabbàheyya, tassa evamassa "ayaü mu¤jo, ayaü ãsikà. A¤¤o mu¤jo, a¤¤à ãsikà. Mu¤jamhà tveva ãsikà pabbàëhà"ti. Seyyathà và pana bràhmaõa, puriso asi kosiyà pabbàheyya, tassa evamassa "ayaü asi, ayaü kosi, a¤¤o asi, a¤¤à kosi, kosiyàtveva asi pabbàëho"ti. Seyyathà và pana bràhmaõa, puriso ahiü karaõóà uddhareyya, tassa evamassa "ayaü ahi, ayaü karaõóo, a¤¤o ahi, a¤¤o karaõóo, karaõóà tveva ahi ubbhato"ti. Evameva kho bràhmaõa, bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte. Kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü. Ayaü kho bràhmaõa, ya¤¤o purimehi ya¤¤ehi appaññhataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro ca. 82. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavibhitaü iddhividhaü paccanubhoti eko'pi hutvà bahudhà hoti, bahudhà'pi hutvà eko hoti, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhi sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaü mahiddhike evaü mahànubhàve pàõinà parimasati parimajjati yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. Seyyathàpi bràhmaõa, dakkho kumbhakàro và kumbhakàrantevàsã và suparikammakatàya mattikàya yaü yadeva bhàjanavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya: Seyyathà và pana bràhmaõa, dakkho dantakàro dantakàrantevàsã và suparikammakatasmiü dantasmiü yaü yadeva dantavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya: 1. Isikaü [PTS.] [BJT Page 310] [\x 310/] Seyyathà và pana bràhmaõa, dakkho suvaõõakàro và suvaõõakàrantevàsã và suparikammakatasmiü suvaõõasmiü yaü yadeva suvaõõavikatiü àkaïkheyya, taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya: Evameva kho bràhmaõa, bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti eko'pi hutvà bahudhà hoti bahudhà'pi hutvà eko hoti. âvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathà'pi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathà'pi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhi sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà parimasati parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. Ayaü kho bràhmaõa ya¤¤o purimehi ya¤¤ehi appaññhataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro ca. 83. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati, abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. 84. Seyyathà'pi bràhmaõa, puriso addhànamaggapañipanno, so suõeyya bherisaddampi mudiïgasaddampi saïkhapaõavadeõóimasaddampi. Tassa evamassa 'bherisaddo iti'pi mudiïgasaddo iti'pi saïkhapaõavadeõóimasaddo iti'pi. Evameva kho bràhmaõa, bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤japatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati, abhininnàmeti. So dãbbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. Ayaü kho bràhmaõa, ya¤¤o purimehi ya¤¤ehi appaññhataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro ca. [BJT Page 312] [\x 312/] 85. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti. Saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti, vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti, sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti, vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti, samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti, vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti, saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti, vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti, mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti, amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti, sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti, anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti, samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti, asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti, vimuttaü vaü cittaü vimuttaü cittanti pajànàti, avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. 86. Seyyathà'pi bràhmaõa, itthi và puriso và daharo và yuvà maõóanajàtiko àdàse và parisuddhe pariyodàte acche và udakapatte sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno sakaõikaü và sakaõikanti jàneyya akaõikaü và akaõikanti jàneyya. Evameva kho bràhmaõa, bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti. Saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti, vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti, sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti, vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti, samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti, vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti, saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti, vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti, mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti, amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti, sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti, anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti, samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti, asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti, vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti, avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. Ayaü kho bràhmaõa, ya¤¤o purimehi ya¤¤ehi appaññhataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro ca. [BJT Page 314] [\x 314/] 87. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhute kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤capi jàtiyo dasapi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe: "amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü. Tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno"ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. 88. Seyyathà'pi bràhmaõa, puriso sakambhà gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya, tamhàpi gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya. So tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgaccheyya, tassa evamassa: "ahaü kho sakamhà gàmà amuü gàmaü agacchiü, tatra evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõhã ahosiü. Tamhàpi gàmà amuü gàmaü agacchiü. Tatràpi evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü tuõhã ahosiü. So'mhi tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgato"ti. Evameva kho bràhmaõa, bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhute kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤capi jàtiyo dasapi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe: "amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü. Tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno"ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. [BJT Page 316] [\x 316/] Ayaü kho bràhmaõa, ya¤¤o purimehi ya¤¤ehi appaññhataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro ca. 89. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhãkammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. 90. Seyyathàpi bràhmaõa, majjhe siüghàñake1 pàsàdo. Tattha cakkhumà puriso ñhãto passeyya manusse gehaü pavisante'pi nikkhamante'pi rathiyà vãtisa¤carante'pi majjhe siüghàñake1 nisinne'pi. Tassa evamassa, ete manussà gehaü pavisanti, ete nikkhamanti, ete rathiyà vãtisa¤caranti, ete majjhe siüghàñake1 nisinnà'ti: Evameva kho bràhmaõa, bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü 1. Majhe siüïghàñakaü [BJT Page 318] [\x 318/] Vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhãkammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. Ayaü kho bràhmaõa, ya¤¤o purimehi ya¤¤ehi appaññhataro ca appasamàrambhataro ca mahapphalataro ca mahànisaüsataro ca. 91. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccati. Bhavàsavà'pi cittaü vimuccati. Avijjàsavà'pi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõãyaü nàparaü itthattayà'ti pajànàti. 92. Seyyathàpi bràhmaõa, pabbatasaïkhepe udakarahado accho vippasanno anàvilo, tattha cakkhumà puriso tãre ñhito passeyya sippisambukampi sakkharakañhalampi macchagumbampi carantampi tiññhantampi. Tassa evamassa: ayaü kho udakarahado accho vippasanno anàvilo. Tatrime sippisambukà'pi sakkharakañhalà'pi macchagumbà'pi caranti'pi tiññhanti pã'ti: Evameva kho bràhmaõa, bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. 'Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. [BJT Page 320] [\x 320/] Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccati. Bhavàsavà'pi cittaü vimuccati. Avijjàsavà'pi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõãyaü nàparaü itthattayà'ti pajànàti. Ayampi kho bràhmaõa, ya¤¤o purimehi ya¤¤ehi appaññhataro ca appasamàrambhataro ca mahànisaüsataro ca. Imàya ca bràhmaõa ya¤¤asampadàya a¤¤à ya¤¤asampadà uttaritarà và paõãtatarà và natthi"ti. 93. Evaü vutte kåñadanto bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: abhikkantaü bho gotama, abhikkantaü bho gotama. Seyyathàpi bo gotama nikkujjãtaü và ukkujjeyya pañicchannaü và vivareyya måëhassa và maggaü àcikkheyya andhakàre và telapajjotaü dhàreyya: cakkhumanto råpàni dakkhintãti. Evameva bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito esàhaü bhavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaïghaü ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gataü. Esàhaü bho [PTS Page 148] [\q 148/] gotama satta ca usabhasatàni satta ca vacchatarasatàni, satta ca vacchatarãsatàni, satta ca ajasatàni satta ca urabbhasatàni mu¤càmi, jãvitaü demi. Haritàni ceva tiõàni khàdantu sãtàni ca pànãyàni pivantu sãto ca nesaü vàto upavàyatåti. 94. Atha kho bhagavà kåñadantassa bràhmaõassa ànupubbãkathaü kathesi seyyathãdaü? Dànakathaü sãlakathaü saggakathaü kàmànaü àdãnavaü okàraü saükilesaü nekkhamme ca ànisaüsaü pakàsesi. Yadà bhagavà a¤¤àsi kåñadantaü bràhmaõaü kallacittaü muducittaü vinãvaraõacittaü udaggacittaü pasannacittaü. Atha yà buddhànaü sàmukkaüsikà dhammadesanà, taü pakàsesi: dukkhaü samudayaü nirodhaü maggaü. Seyyathàpi nàma suddhaü vatthaü apagatakàëakaü rajanaü pañiggaõheyya, evameva kåñadantassa bràhmaõassa tasmiü yeva àsane virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi: yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbantaü nirodhammanti. 95. Atha kho kåñadanto bràhmaõo diññhadhammo pattadhammo viditadhammo pariyogàëhadhammo tiõõavicikiccho vigatakathaükatho vesàrajjappatto aparappaccayo satthusàsane bhagavantaü etadavoca: adhivàsetu me bhavaü gotamo svàtanàya bhattaü saddhiü bhikkhusaïghenàti. Adhivàsesi bhagavà tuõhãbhàvena. [BJT Page 322] [\x 322/] 97. Atha kho kåñadanto bràhmaõo bhagavato adhivàsanaü viditvà uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. Atha kho kåñadanto bràhmaõo tassà rattiyà accayena sake ya¤¤àvàñe paõãtaü khàdanãyaü bhojanãyaü pañiyàdàpetvà bhagavato kàlaü àrocàpesi: kàlo bho gotama, niññhitaü bhattanti. 98. Atha kho bhagavà pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaraü àdàya saddhiü bhikkhusaïghena yena kåñadantassa bràhmaõassa ya¤¤àvàño tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho kåñadanto bràhmaõo [PTS Page 149] [\q 149/] buddhapamukhaü bhikkhusaïghaü paõãtena khàdanãyena bhojanãyena sahatthà santappesi sampavàresi. Atha kho kåñadanto bràhmaõo bhagavantaü bhuttàviü onãtapattapàõiü a¤¤ataraü nãcaü àsanaü gahetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho kåñadantaü bràhmaõaü bhagavà dhammiyà kathàya sandassetvà samàdapetvà samuttejetvà sampahaüsetvà uññhàyàsanà pakkàmãti. Kåñadantasuttaü niññhitaü pa¤camaü. [BJT Page 324] [\x 324/] 6. [PTS Page 150] [\q 150/] mahàlisuttaü 1. Evaü me sutaü: ekaü samayaü bhagavà vesàliyaü viharati mahàvane kåñàgàrasàlàyaü. Tena kho pana samayena sambahulà kosalakà ca bràhmaõadåtà màgadhakà ca bràhmaõadåtà vesàliyaü pañivasanti kenacideva karaõãyena. Assosuü kho te kosalakà ca bràhmaõadåtà màgadhakà ca bràhmaõadåtà, "samaõo khalu bho gotamo sakyaputto sakyakulà pabbajito vesàliyaü viharati kåñàgàrasàlàyaü. Taü kho pana bhavantaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: 'iti'pi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. Sàdhu kho pana tathàråpànaü arahataü dassanaü hotã"ti. 2. Atha kho te kosalakà ca bràhmaõadåtà màgadhakà ca bràhmaõadåtà yena mahàvanaü kåñàgàrasàlaü tenupasaïkamiüsu. Tena kho pana samayena àyasmà nàgito bhagavato upaññhàko hoti. Atha kho te kosalakà ca bràhmaõadåtà màgadhakà ca bràhmaõadåtà yenàyasmà nàgito tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà àyasmantaü nàginaü etadavocuü: "kahaü nu kho bho nàgita, etarahi so bhavaü gotamo viharati? Dassanakàmà hi mayaü taü bhavantaü gotamanti. " [PTS Page 151] [\q 151/] "akàlo kho àvuso bhagavantaü dassanàya. Pañisallãno bhagavà"ti. Atha kho te kosalakà ca bràhmaõadåtà màgadhakà ca bràhmaõadåtà tattheva ekamantaü nisãdiüsu: "disvà'va mayaü taü bhavantaü gotamaü gamissàmà"ti. 3. Oññhaddho'pi licchavã mahatiyà licchaviparisàya saddhiü yena mahàvanaü kåñàgàrasàlaü yenàyasmà nàgito tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü nàgitaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhito kho oññhaddho'pi licchavã àyasmantaü nàgitaü etadavoca: "kahaü nu kho bhante nàgita, etarahi so bhagavà viharati arahaü sammàsambuddho? Dassanakàmà hi mayaü taü bhagavantaü arahantaü sammàsambuddhanti. " [BJT Page 326] [\x 326/] "Akàlo kho mahàli bhagavantaü dassanàya. Pañisallãno bhagavà"ti. Oññhaddho'pi licchavã tattheva ekamantaü nisãdi. "Disvà va ahaü taü bhagavantaü gamissàmi arahantaü sammàsambuddhanti. " 4. Atha kho sãho samaõuddeso yenàyasmà nàgito tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü nàgitaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. 'Ekamantaü ñhito kho sãho samaõuddeso àyasmantaü nàgitaü etadavoca: ete bhante kassapa, sambahulà kosalakà ca buhmaõadåtà màgadhakà ca bràhmaõadåtà idhåpasaïkantà bhagavantaü dassanàya. Oññhaddho'pi licchavi mahatiyà licchaviparisàya saddhiü idhåpasaïkanto bhagavantaü dassanàya. Sàdhu bhante kassapa labhataü esà janatà bhagavannaü dassanàyà'ti. 'Tena hi sãha, tva¤¤eva bhagavato àrocehãti'. 'Evaü bhante'ti kho sãho samaõuddeso àyasmato nàgitassa pañissutvà yena bhagavà tenupasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhito kho sãho samaõuddeso bhagavantaü etadavoca: "ete bhante sambahulà kosalakà ca bràhmaõadåtà màgadhakà ca bràhmaõadåtà idhåpasaïkantà bhagavantaü dassanàya, oññhaddho'pi licchavã mahatiyà licchaviparisàya [PTS Page 152] [\q 152/] saddhiü idhåpasaïkanto bhagavantaü dassanàya. Sàdhu bhante labhataü esà janatà bhagavantaü dassanàyà"ti. "Tena hi sãha vihàrapacchàyàyaü àsanaü pa¤¤àpehã"ti. "Evaü bhante'ti kho sãho samaõuddeso bhagavato pañissutvà vihàrapacchàyàyaü àsanaü pa¤¤àpesi. Atha kho bhagavà vihàrà nikkhamma vihàrapacchàyàyaü pa¤¤atte àsane nisãdi. 5. Atha kho te kosalakà ca bràhmaõadåtà màgadhakà ca bràhmaõadåtà yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodiüsu. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiüsu. Oññhaddho'pi licchavã mahatiyà licchaviparisàya saddhiü yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho oññhaddho licchavã bhagavantaü etadavoca: "Purimàni bhante divasàni purimataràni sunakkhatto licchaviputto yenàhaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà maü etadavoca: 'yadagge ahaü mahàli, bhagavantaü upanissàya viharàmi na ciraü tãõi vassàni, dibbàni hi kho råpàni passàmi piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. No ca kho dibbàni saddàni suõàmi piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni"ti. Santàneva nu kho bhante sunakkhatto licchaviputto dibbàni saddàni nàssosi piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni udàhu asannànã"?Ti. [BJT Page 328] [\x 328/] "Santàneva kho mahàli sunakkhatto licchaviputto dibbàni saddàni nàssosi piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni no asannànã"ti. 6. "Ko nu kho bhante hetu ko paccayo, yena santàneva sunakkhatto licchaviputto dibbàni saddàni nàssosi piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni no asantànã?"Ti. [PTS Page 153] [\q 153/] "idha mahàli bhikkhuno puratthimàya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibabànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So puratthimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puratthimàya disàya dibbàni råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu: evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno puratthimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. 7. Puna ca paraü mahàli bhikkhuno dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Dakkhiõàya disàya dibbàni råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu: evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puna ca paraü mahàli bhikkhuno pacchimàya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So pacchimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Pacchimàya disàya dibbàni råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu: evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno pacchimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puna ca paraü mahàli bhikkhuno uttaràya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uttaràya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Uttaràya disàya dibbàni råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu: evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno uttaràya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Uddhamadho tiriyaü ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uddhamadho tiriyaü ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, uddhamadho tiriyaü dibbàni råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni no ca kho dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Tiü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli bhikkhuno dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Dakkhiõàya disàya dibbàni råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu: evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puna ca paraü mahàli bhikkhuno pacchimàya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibabànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So pacchimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Pacchimàya disàya dibbàni råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu: evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno pacchimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puna ca paraü mahàli bhikkhuno uttaràya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibabànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uttaràya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Uttaràya disàya dibbàni råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu: evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno uttaràya disàya ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Uddhamadho tiriyaü ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uddhamadho tiriyaü ekaüsabhàvite samàdhimhi dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. 8. Idha mahàli bhikkhuno puratthimàya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So puratthimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puratthimàya disàya dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni råpàni passati kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno puratthimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. [BJT Page 330] [\x 330/] 9. Puna ca paraü mahàli bhikkhuno dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Dakkhiõàya disàya dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni råpàni passati kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puna ca paraü mahàli bhikkhuno pacchimàya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So pacchimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Pacchimàya disàya dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni råpàni passati kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno pacchimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puna ca paraü mahàli bhikkhuno uttaràya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uttaràya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Uttaràya disàya dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni råpàni passati kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno uttaràya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puna ca paraü mahàli bhikkhuno uddhamadho tiriyaü ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uddhamadho tiriyaü ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Uddhamadho tiriyaü dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni råpàni passati kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno uddhamadho tiriyaü ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü so dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Dakkhiõàya disàya dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni råpàni passati kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So pacchimàya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So pacchimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Pacchimàya disàya dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni råpàni passati kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno pacchimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uttaràya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uttaràya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Uttaràya disàya dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni råpàni passati kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno uttaràya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uddhamadho tiriyaü ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uddhamadho tiriyaü ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Uddhamadho tiriyaü dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni råpàni passati kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Dakkhiõàya disàya dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni råpàni passati kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno dakkhiõàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno pacchimàya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So pacchimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Pacchimàya disàya dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni råpàni passati kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno pacchimàya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno uttaràya disàya ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uttaràya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Uttaràya disàya dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni råpàni passati kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno uttaràya disàya ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno uddhamadho tiriyaü ekaüsabhàvito samàdhi hoti dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uddhamadho tiriyaü ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Uddhamadho tiriyaü dibbàni saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, no ca kho dibbàni råpàni passati kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno uddhamadho tiriyaü ekaüsabhàvite samàdhimbhi dibbànaü saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, no ca kho dibbànaü råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. 10. Idha mahàli bhikkhuno puratthimàya disàya ubhayaüsabhàvito samàdhi hoti dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, [PTS Page 155] [\q 155/] dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So puratthimàya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puratthimàya disàya dibbàni ca råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, dibbàni ca saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno puratthimàya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. 11. Puna ca paraü mahàli bhikkhuno dakkhiõàya disàya ubhayaüsabhàvito samàdhi hoti dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So dakkhiõàya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puratthimàya disàya dibbàni ca råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, dibbàni ca saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno dakkhiõàya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puna ca paraü mahàli bhikkhuno pacchimàya disàya ubhayaüsabhàvito samàdhi hoti dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So pacchimàya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puratthimàya disàya dibbàni ca råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, dibbàni ca saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno pacchimàya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puna ca paraü mahàli bhikkhuno uttaràya disàya ubhayaüsabhàvito samàdhi hoti dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uttaràya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puratthimàya disàya dibbàni ca råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, dibbàni ca saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno uttaràya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puna ca paraü mahàli bhikkhuno uddhamadho tiriyaü ubhayaüsabhàvito samàdhi hoti dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uddhamadho tiriyaü ubhayaüsabhàvite samàdhi hoti dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puratthimàya disàya dibbàni ca råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, dibbàni ca saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno uddhamadho tiriyaü ubhayaüsabhàvite samàdhi hoti dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So dakkhiõàya disàya ubhayaüsabhàvito samàdhi hoti dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So dakkhiõàya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puratthimàya disàya dibbàni ca råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, dibbàni ca saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno dakkhiõàya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So pacchimàya disàya ubhayaüsabhàvito samàdhi hoti dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So pacchimàya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puratthimàya disàya dibbàni ca råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, dibbàni ca saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno pacchimàya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uttaràya disàya ubhayaüsabhàvito samàdhi hoti dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uttaràya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puratthimàya disàya dibbàni ca råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, dibbàni ca saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno uttaràya disàya ubhayaüsabhàvite samàdhimbhi dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uddhamadho tiriyaü ubhayaüsabhàvito samàdhi hoti dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. So uddhamadho tiriyaü ubhayaüsabhàvite samàdhi hoti dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Puratthimàya disàya dibbàni ca råpàni passati piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni, dibbàni ca saddàni suõàti piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni. Taü kissa hetu? Evaü hetaü mahàli hoti bhikkhuno uddhamadho tiriyaü ubhayaüsabhàvite samàdhi hoti dibbàna¤ca råpànaü dassanàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü, dibbàna¤ca saddànaü savaõàya piyaråpànaü kàmåpasaühitànaü rajanãyànaü. Ayaü kho mahàli hetu ayaü paccayo, yena santàneva sunakkhatto licchaviputto dibbàni saddàni nàssosi piyaråpàni kàmåpasaühitàni rajanãyàni no asantànã"ti. 12. "Etàsaü nåna bhante samàdhibhàvanànaü sacchikiriyàhetu bhikkhu bhagavati brahmacariyaü carantã"ti. [BJT Page 332] [\x 332/] 13. Na kho mahàli, etàsaü samàdhibhàvanànaü sacchikiriyàhetå [PTS Page 156] [\q 156/] bhikkhå mayi brahmacariyaü caranti. Atthi kho mahàli, a¤¤e'va dhammà uttaritarà ca paõãtatarà ca yesaü sacchikiriyàhetu bhikkhå mayi brahmacariyaü carantãti. 14. Katame pana te bhante dhammà uttaritarà ca paõãtatarà ca, yesaü sacchikiriyàhetu bhikkhå bhagavati brahmacariyaü carantãti. 15. Idha mahàli, bhikkhå tiõõaü saüyojanànaü parikkhayà sotàpanno hoti avinipàtadhammo niyato sambodhiparàyaõo. Ayaü'pi kho mahàli, dhammo uttaritaro ca paõãtataro ca yassa sacchikiriyàhetu bhikkhå mayi brahmacariyaü caranti. Puna ca' paraü mahàli, bhikkhå tiõõaü saüyojanànaü parikkhayà ràgadosamohànaü tanuttà sakadàgàmã hoti sakideva imaü lokaü àgantvà dukkhassantaü karoti. Ayampi kho mahàli, dhammo uttaritaro ca paõãtataro ca yassa sacchikiriyàhetu bhikkhu mayi brahmacariyaü caranti. Puna ca'paraü mahàli, bhikkhu orambhàgiyànaü saüyojanànaü parikkhayà opapàtiko hoti tattha parinibbàyã anàvattidhammo tasmà lokà. Ayampi kho mahàli, dhammo uttaritaro ca paõãtataro ca yassa sacchikiriyàhetu mayi brahmacariyaü caranti. Puna ca'paraü mahàli, bhikkhu àsavànaü khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ayampi kho mahàli, dhammo uttaritaro ca paõãtataro ca yassa sacchikiriyàhetu bhikkhu mayi brahmacariyaü caranti. Ime kho te mahàli dhammà uttaritarà ca paõãtatarà ca yesaü sacchikiriyàhetu bhikkhå mayi brahmacariyaü carantã"ti. 16. "Atthi pana bhante maggo, atthi pañipadà etesaü dhammànaü sacchikiriyàyà?"Ti. "Atthi kho mahàli, atthi pañipadà, etesaü dhammànaü sacchikiriyàyà"ti. [BJT Page 334] [\x 334/] 17. [PTS Page 157] [\q 157/] "katamo pana bhante maggo, katamà pañipadà, etesaü dhammànaü sacchikiriyàyà?"Ti. "Ayameva ariyo aññhaïgiko maggo, seyyathãdaü? Sammàdiññhi sammàsaïkappo sammàvàcà sammàkammanto sammààjãvo sammàvàyàmo sammàsati sammàsamàdhi. Ayaü kho mahàli maggo ayaü pañipadà, etesaü sacchikiriyàya. 18. Ekadàhaü mahàli samayaü kosambiyaü viharàmi ghositàràme. Atha kho dve pabbajità maõóisso ca paribbàjako jàliyo ca dàrupattikantevàsã yenàhaü tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà mama saddhiü sammodiüsu, sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü aññhaüsu. Ekamantaü ñhità kho te dve pabbajità maü etadavocuü. "Kinnukho àvuso gotama, taü jãvaü taü sarãraü? Udàhu a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãra?"Nti. "Tena hàvuso suõàtha sàdhukaü manasi karotha bhàsissàmã"ti. "Evamàvuso"ti kho te dve pabbajità mama paccassosuü. Ahaü etadavocaü: 19. Idhàvuso tathàgato loke uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. 19. (29). Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kule paccàjàto. So taü dhammaü sutvà tathàgate saddhaü pañilabhati. So tena saddhàpañilàbhena samannàgato iti pañisaücikkhati: 'sambàdho gharàvàso rajàpatho1. Abbhokàso pabbajjà. Nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saükhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya'nti. 1. Rajopatho, katthaci. [BJT Page 334] [\x 334/] (110) So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü pahàya kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu kàyakammavacãkammena samannàgato kusalena. Parisuddhàjãvo sãlasampanno indriyesu guttadvàro bhojane matta¤¤å satisampaja¤¤esu samannàgato santuññho. 19. (29). Katha¤ca àvuso bhikkhu sãlasampanno hoti? Idha mahàràja bhikkhu pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno. Sabbapàõabhåtahitànukampã viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã. Athenena sucibhåtena attanà virahati. Idampi'ssa hoti sãlasmi. Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã hoti àràcàrã1 virato methunà gàmadhammà. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti saccavàdã saccasandho theto2 paccayiko avisaüvàdako lokassa. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pisuõaü vàcaü3 pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato hoti. Ito sutvà na amutra akkhàtà imesaü bhedàya. Amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsaü bhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà, sahitànaü và anuppadàtà4 samaggàràmo5 samaggarato samagganandiü samaggakaraõiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pharusaü vàcaü6 pahàya pharusàya vàcàya pañivirato hoti. Yà sà vàcà neëà kaõõasukhà pemanãyà7 hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujànamanàpà, tathàråpaü8 vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato hoti kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã. Nidhànavatiü vàcaü bhàsità hoti kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasa¤hitaü. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Anàcàri, machasaü. 2. heto, syà. 3. Pisuõàvàcaü, [PTS.] 4. Anuppàdàtà, [PTS.] 5. Samaggaràmo, machasaü. 6. Pharusàvàcaü, [PTS.] Sitira 7. Pemaniyà, machasaü. 8. Evaråpiü. [PTS.] Sitira. [BJT Page 334] [\x 334/] (112) 19. (30). Bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà1 pañivirato hoti. Ekabhatatiko2 hoti rattuparato3 pañivirato4 vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà5 pañivirato hoti. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhusanaññhànà pañivirato hoti. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Jàtaråparajatapañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakaba¤¤apañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakamaüsapañigaggahaõà6 pañivirato hoti. Itthikumàrikapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Dàsidàsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Ajeëakapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Kukkuñasåkarapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Hatthigavassavaëavà7 pañiggahaõà pañivirato hoti. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato hoti. Dåteyyapaheõa8 gamanànuyogà pañivirato hoti. Kayavikkayà pañivirato hoti. Tulàkåñakaüsakåñamànakåñà9 pañivirato hoti. Ukkoñanava¤cananikatisàci10 yogà pañivirato hoti. Chedanavadhabandhanaviparàmosaàlopasahasàkarà11 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Cullasãlaü12 niññhitaü 19. (31). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü bãjagàmabhåtagàmasamàrambhaü13 anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü14 aggabãjaü bijabãjameva15 pa¤camaü. Iti và itievaråpà16 bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà17 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 32. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü sannidhikàraparibhogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: annasannidhiü pànasannidhiü vatthasannidhiü yànasannidhiü sayanasannidhiü gandhasannidhiü àmisasannidhiü. Iti và iti evaråpà sannidhikàraparibhogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlassamiü. 1. Samàrabbhà, machasaü. 2. Ekaü bhattiko, machasaü. 3. Rattuparato, machasaü. 4. Virato, the. Se. 5. Visåkaü, machasaü. 6. Pariggahaõà, (sabbattha) 7. Gavassaü, se. Vaëavaü, machasaü. 8. Pahiõa, sãmu. Machasa. Syà. 9. Kåñaü, machasaü. 10. Sàvi, machasaü. 11. Sahasaü, machasaü. 12. Cåëa sãlaü, machasaü. 13. Samàrabbhà, machasaü. 14. Phalaü, se. Phaluü, si. The. 15. Bija bãjaü eva. The. 16. Iti evarupà, kesuci. 17. Samàrabbhà, machasaü. [BJT Page 334] [\x 334/] (114) 19. (33). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visukadassanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhàtaü pàõissaraü vetàlaü kumbhathånaü sobhanakaü1 caõóàlaü vaüsaü dhopanakaü2 hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü3 usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóayuddhaü4 kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü5 nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyåhaü aõãkadassanaü6. Iti và iti evaråpà visåkadassanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 19. (34). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü jåtappamàdaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: aññhapadaü dasapadaü àkàsaü parihàrapathaü sannikaü khalikaü ghañikaü salàkahatthaü akkhaü païgacãraü vaïkakaü mokkhacikaü ciïgulakaü pattàëhakaü rathakaü dhanukaü akkharikaü manesikaü yathàvajjaü. Iti và iti evaråpà jåtappamàdaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 19. (35). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü uccàsayanamahàsayanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: àdandiü pallaïkaü gonakaü cittakaü pañikaü pañalikaü tålikaü vikatikaü uddalomiü ekantalomiü kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhatolohitakåpadhànaü. Iti và iti evaråpà uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Sobhanagarakaü, katthaci. Sobhanakarakaü, [PTS.] Sobhanagharakaü, machasaü. 2. Dhovanaü, katthaci. Dhopanaü, sitira. 3. Mahiüsaü, machasaü. 4. Meõóakaü, machasaü. 5. Sãhala potthakesu na dissati. 6. Anãka - kesuci. [BJT Page 334] [\x 334/] (116) 19 (36). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàti bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü maõóanavibhusanaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàvilepanaü mukhacuõõakaü1 mukhalepanaü2 hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóakaü nàëikaü khaggaü chattaü citråpàhanaü uõahãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni. Iti và iti evaråpà maõóanavibhusanaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 19. (37). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàti bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü (kumàrakathaü kumàrikathaü)3 sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Iti và itievaråpàya tiracchànakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 19. (38). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpà viggàhikakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: "na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi. Ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi. Ahamasmi sammàpañipanno. Sahitaü me, asahitaü te. Pure vacanãyaü pacchà avaca. Pacchà vacanãyaü pure avaca. âciõõaü4 te viparàvattaü. âropito te vàdo. Niggahãto tvamasi. Cara vàdappamokkhàya. Nibbeñhehi và sace pahosã"ti. Iti và itievaråpàya viggahikakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 19. (39). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàti bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü dåteyyapahiõagamanànuyogamanuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ra¤¤aü ràjamahàmantànaü khattiyànaü bràhmaõànaü gahapatikànaü kumàrànaü "idha gaccha. Amutràgaccha. Idaü hara. Amutra idaü àharà"ti. Iti và itievaråpà dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Mukhacuõõaü, machasaü. 2. Mukhàlepanaü, sãmu. 3. Marammapotthakesuyeva dissate 4. Aviciõõaü, kesuci. [BJT Page 334] [\x 334/] (118) 19. (40). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te kuhakà ca honti lapakà ca nemittikà ca nippesikà ca làbhena ca làbhaü nijigiüsitàro. Iti và itievaråpà kuhalapanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Majjhimasãlaü niññhitaü. 19. (41). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü1 kappenti, seyyathãdaü: aïgaü nimittaü uppàtaü2 supiõaü3 lakkhaõaü måsikacchinnaü aggihomaü dabbihomaü thusahomaü taõóulahomaü sappihemaü telahomaü mukhahomaü lohitahomaü aïgavijjà vatthuvijjà khattavijjà4 sivavijjà bhåtavijjà bhurivijjà ahivijjà visavijjà vicchikavijjà måsikavijjà sakuõavijjà vàyasavijjà pakkajjhànaü5 saraparittànaü migacakkaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 19. (42). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti, seyyathãdaü: maõilakkhaõaü vatthalakkhaõaü daõóalakkhaõaü6 asikalakkhaõaü usulakkhaõaü dhanulakkhaõaü àvudhalakkhaõaü7 itthilakkhaõaü purisalakkhaõaü kumàralakkhaõaü kumàrilakkhaõaü dàsalakkhaõaü dàsilakkhaõaü hatthilakkhaõaü assalakkhaõaü mahisalakkhaõaü8 usabhalakkhaõaü golakkhaõaü9 ajalakkhaõaü meõóalakkhaõaü10 kukkuñalakkhaõaü vaññakalakkhaõaü godhàlakkhaõaü kaõõikàlakkhaõaü kacchapalakkhaõaü migalakkhaõaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 19. (43). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: ra¤¤aü niyyànaü bhavissati, ra¤¤aü aniyyànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati. Iti imassa jayo bhavissati. Imassa paràjayo bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Jãvitaü, machasaü. 2. Uppàdaü, sãmu. 3. Supinaü, machasaü. Supiõakaü, si. 4. Khettaü, kesuci. 5. Pakkha, kesuci. 6. Daõóalakkhaõaü satthalakkhaõaü, machasaü. 7. âyudha, kesuci. 8. Mahiüsa, machasaü. 9. Goõa, machasaü. 10. Meõóaka, kesuci. [BJT Page 334] [\x 334/] (120) 19. (44). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: candaggàho bhavissati. Suriyaggàho bhavissati. Nakkhattagàho bhavissati. Candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Ukkàpàto bhavissati. Dãsàóàho bhavissati. Bhåmicàlo bhavissati. Devadundåbhi bhavissati. Candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü1 saükilesaü vodànaü bhavissati. Evaüvipàko candaggàho bhavissati. Evaüvipàko suriyaggàho bhavissati. Evaüvipàko nakkhattaggàho bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàko ukkàpàto bhavissati. Evaüvipàko disàóàho bhavissati. Evaüvipàko bhumivàlo bhavissati. Evaüvipàko devadundåbhi bhavissati. Evaüvipàko candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saïkilesaü vodànaü bhavissati. Iti và evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 19. (45). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: subbuññhikà bhavissati. Dubbuññhikà bhavissati. Subhikkhaü bhavissati. Dubbhikkhaü bhavissati. Khemaü bhavissati. Bhayaü bhavissati. Rogo bhavissati. ârogyaü bhavissati. Muddà gaõanà saükhànaü kàveyyaü lokàyataü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 19. (46). Yathà pana paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: àvàhanaü vivàhanaü saüvadanaü vivadanaü saükiraõaü vikiraõaü subhagakaraõaü dubbhagakaraõaü viruddhagabbhakaraõaü jivhànitthambhanaü2 hanusaühatanaü hatthàbhijappanaü hanujappanaü kaõõajappanaü àdàsapa¤haü kumàripa¤haü devapa¤haü àdiccupaññhànaü mahatupaññhànaü abbhujjalanaü sirivhàyanaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Oggamanaü, kesuci. 2. Jivhànitthaddhanaü. Bahusu. [BJT Page 334] [\x 334/] (122) 19. (47). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: santikammaü paõidhikammaü bhåtakammaü bhurikammaü vassakammaü vossakammaü vatthukammaü vatthuparikiraõaü àcamanaü nahàpanaü juhanaü vamanaü virecanaü uddhavirecanaü adhovirecanaü sãsavirecanaü kaõõatelaü nettatappanaü natthukammaü a¤janaü pacca¤janaü sàlàkiyaü sallakattiyaü dàrakatikicchà målabhesajjànaü anuppadànaü osadhãnaü pañimokkhà. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 19. (48). Sa kho1 so àvuso bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. Seyyathàpi àvuso khattiyo muddhàvasitto2 nihatapaccàmittona kutoci bhayaü samanupassati yadidaü paccatthikato, evameva kho àvuso bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. So iminà ariyena sãlakkhandhena samannàgato ajjhattaü anavajjasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho àvuso bhikkhu sãlasampanno hoti. 19. (49). Katha¤ca àvuso bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti? Idha àvuso bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü sotendriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotendriyaü sotendriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü ghànindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghànindriyaü ghànindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü jivhindriya saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü. Manindriye saüvaraü àpajjati. So iminà ariyena indriyasaüvarena samannàgato ajjhattaü abyàsekasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho àvuso bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. 1. Atha kho, kesuci. 2. Muddhàbhisinto, kesuci. 3. Anvàsaveyyuü, anvàssaveyyu, kesuci. [BJT Page 334] [\x 334/] (124) 19. (50). Katha¤ca àvuso bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti? Idha àvuso bhikkhu abhikkante pañikkante sampajànakàrã hoti. Alokite milokite sampajànakàrã hoti. Sami¤jite1 pasàrite sampajànakàrã hoti. Saïghàñipattacãvaradhàraõe sampajànakàrã hoti. Asite pãte khàyite sàyite sampajànakàrã hoti. Uccàrapassàvakamme sampajànakàrã hoti. Gate ñhite nisinne sutte jàgarite bhàsite tuõhãbhàve sampajànakàrã hoti. Evaü kho àvuso bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti. 19. (51). Katha¤ca àvuso bhikkhu santuññho hoti? Idha àvuso bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena2 piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Seyyathàpi àvuso pakkhã sakuõo yena yeneva óeti sapattabhàro'va óeti, evameva kho àvuso bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Evaü kho àvuso bhikkhu santuññho hoti. 19. (52). So iminà ca ariyena sãlakkhandhena3 samannàgato iminà ca ariyena indriyasaüvarena samannàgato iminà ca ariyena satisampaja¤¤ena samannàgato imàya ca ariyàya santuññhiyà samannàgato vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõãdhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. 19. (53). So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati. Abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati sabbapàõabhåtahitànukampi. Byàpàdapadosà cittaü parisodheti. Thinamiddhaü pahàya vigatathinamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno. Thinamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasannacitto. Uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati akathaükathã kusalesu dhammesu. Vicikicchàya cittaü parisodheti. 1. Sammi¤jite, kesuci. 2. Paribhàrikena, sãmu. 3. Iminà sãlakkhandhena, sabbattha. [BJT Page 334] [\x 334/] (126) 19. (54). Seyyathàpi àvuso puriso iõaü àdàya kammante payojeyya, tassa te kammantà samijjheyyuü, so yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãkareyya, siyà cassa uttariü avasiññhaü dàrabharaõàya, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe iõaü àdàya kammante payojesiü. Tassa me te kammantà samijjhiüsu. So haü yàni ca poraõàni iõamålàni tàni ca byanti akàsiü. Atthi ca me uttariü avasiññhaü dàrabharaõàyà"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 19. (55). Seyyathàpi àvuso puriso àbàdhiko assa dukkhito bàëhagilàno, bhattaü cassa nacchàdeyya, na cassa kàye balamattà, so aparena samayena tamhà àbàdhà mucceyya, bhatta¤cassa chàdeyya, siyà cassa kàye balamattà, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe àbàdhiko ahosiü dukkhito bàëhagilàno. Bhattaü ca me nacchàdesi. Nacassa me àsi kàye balamattà. So'mhi etarahi tamhà àbàdhà mutto bhatta¤ca me chàdeti. Atthi ca me kàye balamattà"ti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 19. (56). Seyyathàpi àvuso puriso bandhanàgàre baddho assa, so aparena samayena tamhà bandhanàgàrà mucceyya sotthinà abbayena1, na cassa ki¤ci bhogànaü vayo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe bandhanàgàre baddho ahosiü. So'mhi etarahi tamhà bandhanàgàrà mutto sotthinà abbayena. Natthi ca me ki¤ci bhogànaü vayo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 19. (57). Seyyathàpi àvuso puriso dàso assa anattadhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so aparena samayena tamhà dàsabyà mucceyya attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe dàso ahosiü anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so'mhi etarahi tamhà dàsabyà mutto attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 1. Avyayena, [PTS.] [BJT Page 334] [\x 334/] (128) 19. (59). Seyyathàpi àvuso puriso sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjeyya dubbhikkhaü sappañibhayaü. So aparena samayena taü kantàraü nitthareyya, sotthinà gàmantaü anupàpuõeyya khemaü appañibhayaü, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjiü dubbhikkhaü sappañibhayaü. So'mhi etarahi taü kantàraü tiõõo sotthinà gàmantaü anuppatto khemaü appañibhaya"nti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü - 19. (60). Evameva kho àvuso bhikkhu yathà guõaü yathà rogaü yathà bandhanàgàraü yathà dàsabyaü yathà kantàraddhànamaggaü evaü ime pa¤ca nãvaraõe appahãõe attani samanupassati. Seyyathàpi mahàràja ànaõyaü yathà àrogyaü yathà bandhanà mokkhaü yathà bhujissaü yathà khemantabhåmiü evameva kho mahàràja bhikkhu ime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassati. 19. Tassime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassato pàmojjaü jàyati. Pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti. Sukhino cittaü samàdhiyati. 20. So vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamajjhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. Seyyathàpi àvuso dakkho nahàpako và nahàpakantevàsã và kaüsathàle nahànãyacuõõàni àkiritvà udakena paripphosakaü paripphosakaü sandeyya. Sàyaü nahànãyapiõói snehànugatà snehaparetà santarabàhirà phuñà snehena, na ca paggharaõã. Evameva kho àvuso bhikkhu imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. [BJT Page 336] [\x 336/] Yo nu kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü nu kho tassetaü vacanàya taü jãvaü taü sarãranti và a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti và?Ti. Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya taü jãvaü taü sarãranti và a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti vàti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi taü jãvaü taü sarãranti và a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti vàti. 21. Puna ca paraü àvuso bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyajjhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. 22. Seyyathàpi àvuso udakarahado gambhãro ubbhidodako, tassa nevassa puratthimàya disàya udakassa àyamukhaü, na dakkhiõàya disàya udakassa àyamukhaü, na pacchimàya disàya udakassa àyamukhaü, na uttaràya disàya udakassa àyamukhaü, devo ca na kàlena kàlaü sammà dhàraü anupaveccheyya, atha kho tamhà ca udakarahadà sãtà vàridhàrà ubbhijjitvà tameva udakarahadaü sãtena vàrinà abhisandeyya parisandeyya paripåreyya paripphareyya, nàssa ki¤ci sabbàvato udakarahadassa vàrinà sãtena apphuñaü assa - Evameva kho àvuso bhikkhu imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. 23. Puna ca paraü àvuso bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato sampajàno sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti. Yaü taü ariyà àcikkhanti: upekkhako satimà sukhavihàrãti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti, parippharati nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. 24. Seyyathàpi àvuso uppaliniyaü và paduminiyaü và puõóarãkiniyaü và appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni udakànuggatàni antonimuggaposini tàni yàva caggà yàva ca målà sãtena vàrinà abhisannàni parisannàni paripåràni, paripphuñàni nàssà ki¤ci sabbàvataü uppalànaü và padumànaü và puõóarãkànaü và sãtena vàrinà apphuñaü assa. [BJT Page 338] [\x 338/] Evameva kho àvuso bhikkhu imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. Yo nu kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü nu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti' và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti' và'ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti vàti. 25. Puna ca paraü bhikkhu àvuso bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthagamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü [PTS Page 158] [\q 158/] catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Seyyathàpi àvuso puriso odàtena vatthena sasãsaü pàrupitvà nisinno assa, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa odàtena vatthena apphuñaü assa, evameva kho àvuso bhikkhu imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Yo nu kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü nu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti' và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü nu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti' và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti' vàti. [BJT Page 340] [\x 340/] 26. Puna ca paraü àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti: "ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddha'nti. Seyyathàpi àvuso maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno, tatra'ssa suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và. Tamenaü cakkhumà puriso hatthe karitvà paccavekkheyya "ayaü kho maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato, accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno. Tatiradaü suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và"ti. Evameva kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddhanti. Yo nu kho àvuso bhikkhu evaü pajànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti' và"?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'vàti. 27. Puna ca paraü àvuso evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü, Seyyathàpi àvuso puriso mu¤jamhà isikaü pabbàheyya. Tassa evamassa: ayaü mu¤jo ayaü isikà a¤¤o mu¤jo a¤¤à isikà mu¤jamhàtveva isikà pabbàëhàti. Seyyathàpi và pana àvuso puriso asiü kosiyà pabbàheyya. Tassa evamassa: "ayaü asi ayaü kosi, a¤¤o asi a¤¤à kosi, kosiyàtveva asi pabbàëho"ti. Seyyathàpi và pana àvuso puriso ahaü karaõóà uddhareyya. Tassa evamassa: "ayaü ahi ayaü karaõóo, a¤¤o ahi a¤¤o karaõóo, karaõóàtveva ahi ubbhato"ti. Evameva kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudrabhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü. Yo nu kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti' và?"Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. [BJT Page 342] [\x 342/] Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'vàti. 28. Puna ca paraü àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti bahudhàpi hutvà eko hoti, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse, pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake, udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü, àkàse'pi pallaïkena kamati seyyathà'pi pakkhi sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokàpi kàyena vasaü vatteti. Seyyathàpi àvuso dakkho kumbhakàro và kumbhakàrantevàsã và suparikammakatàya mattikàya yaü yadeva bhàjanavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - Seyyathàpi và pana mahàràja dakkho dantakàro và dantakàrantevàsã và suparikammakatasmiü dantasmiü yaü yadeva dantavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - Seyyathàpi và pana àvuso dakkho suvaõõakàro và suvaõõakàrantevàsã và suparikammakatasmiü suvaõõasmiü yaü yadeva suvaõõavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - Evameva kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti. Bahudhà'pi hutvà eko hoti. âvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhi sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. Yo nu kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'vàti. 29. Puna ca paraü àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. Seyyathàpi àvuso puriso addhànamaggapañipanno, so suõeyya bherisaddampi mudiïgasaddampi saïkhapaõavadeõóimasaddampi, tassa evamassa: bherisaddo iti'pi mudiïgasaddo iti'pi saïkhapaõavadeõóimasaddo iti'pi. Evameva kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. Yo nu kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'vàti. [BJT Page 344] [\x 344/] 30. Puna ca paraü àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: "saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti. Vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti. Vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti. Vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti. Amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti. Asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti. Avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. Seyyathàpi àvuso itthi và puriso và daharo và yuvà maõóanakajàtiko àdàse và parisuddhe pariyodàte acche và udakapatte sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno sakaõikaü và sakaõikanti jàneyya, akaõikaü và akaõikanti jàneyya - Evameva kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti*. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. Yo nu kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'vàti. 31. Puna ca paraü àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evannàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaü sukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tatràpàsiü evannàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Cittaü Yo nu kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'vàti 32. Puna ca paraü àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. [BJT Page 346] [\x 346/] Seyyathàpi àvuso pabbatasaïkhepe udakarahado accho vippasanno anàvilo, tattha cakkhumà puriso tãre ñhito passeyya sippisambukampi sakkharakañhalampi macchagumbampi carantampi tiññhantampi, tassa evamassa: ayaü kho udakarahado accho vippasanno anàvilo, tatrime sippisambukà'pi sakkharakañhalà'pi macchagumbà'pi caranti'pi tiññhanti'pãti, evameva kho àvuso bhikkhu samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti so idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. * * * Evameva kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccati. Bhavàsavà'pi cittaü vimuccati. Avijjàsavà'pi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. 'Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nàparaü itthattayàti pajànàti. 33. Yo kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'vàti 34. Idamavoca bhagavà. Attamano oññhaddho licchavã bhagavato bhàsitaü abhinandãti. Mahàlãsuttaü niññhitaü chaññhaü. [BJT Page 348] [\x 348/] 7. [PTS Page 159] [\q 159/] jàliya suttaü 1. Evaü me sutaü: ekaü samayaü bhagavà kosambiyaü viharati ghositàràme. Tena kho pana samayena dve pabbajità maõóisso ca paribbàjako jàliyo ca dàrupattikantevàsã yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodiüsu. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü aññhaüsu. Ekamantaü ñhità kho te dve pabbajità bhagavantaü etadavocuü: "kinnu kho àvuso gotama taü jãvaü taü sarãraü? Udàhu a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãraü?"Ti. 2. Tena hàvuso suõàtha. Sàdhukaü manasi karotha. Bhàsissàmã'ti. 'Evamàvuso'ti kho te dve pabbajità bhagavato paccassosuü. Bhagavà etadavoca: 3. (28). Idhàvuso tathàgato loke uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü. Brahmacariyaü pakàseti. 3. (29). Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kule paccàjàto. So taü dhammaü sutvà tathàgate saddhaü pañilabhati. So tena saddhàpañilàbhena samannàgato iti pañisaücikkhati: 'sambàdho gharàvaso rajàpatho1. Abbhokàso pabbajjà. Nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saükhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya'nti. 1. Rajopatho, katthaci. [BJT Page 348] [\x 348/] (110) So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü kesamassuü ohàretvà kàsàyati vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu kàyakammavacãkammena samannàgato kusalena. Parisuddhàjãvo sãlasampanno indriyesu guttadvàro bhojane matta¤¤å satisampaja¤¤esu samannàgato sattuññho. 3. (29). Katha¤ca àvuso bhikkhu sãlasampanno hoti? Idha àvuso bhikkhu pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno. Sabbapàõabhuhitànukampi viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã. Athenena sucibhåtena attanà virahati. Idampi'ssa hoti sãlasmi. Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã hoti àràcàrã1 virato methunà gàmadhammà. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti saccavàdã saccasandho theto2 paccayiko avisaüvàdako lokassa. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pisuõaü vàcaü3 pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato hoti. Ito sutvà na amutra akkhàtà imesaü bhedàya. Amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsaü bhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà, sahitànaü và anuppadàtà4 samaggàràmo5 samaggarato samagganandiü samaggakaraõiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pharusaü vàcaü6 pahàya pharusàya vàcàya pañivirato hoti. Yà sà vàcà neëà kaõõasukhà pemanãyà7 hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujànamanàpà, tathàråpaü8 vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato hoti kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã. Nidhànavatiü vàcaü bhàsità hoti kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasa¤hitaü. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Anàcàri, machasaü. 2. heto, syà. 3. Pisuõàvàcaü, [PTS.] 4. Anuppàdàtà, [PTS.] 5. Samaggaràmo, machasaü. 6. Pharusàvàcaü, [PTS.] Sitira 7. Pemaniyà, machasaü. 8. Evaråpiü. [PTS.] Sitira. [BJT Page 348] [\x 348/] (112) 3 (30). Bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà1 pañivirato hoti. Ekabhatatiko2 hoti rattuparato3 pañivirato4 vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà5 pañivirato hoti. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhusanaññhànà pañivirato hoti. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Jàtaråparajatapañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakaba¤¤apañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakamaüsapañigaggahaõà6 pañivirato hoti. Itthikumàrikapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Dàsidàsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Ajeëakapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Kukkuñasåkarapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Hatthigavassavaëavà7 pañiggahaõà pañivirato hoti. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato hoti. Dåteyyapaheõa8 gamanànuyogà pañivirato hoti. Kayavikkayà pañivirato hoti. Tulàkåñakaüsakåñamànakåñà9 pañivirato hoti. Ukkoñanava¤cananikatisàci10 yogà pañivirato hoti. Chedanavadhabandhanaviparàmosaàlopasahasàkarà11 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Cullasãlaü12 niññhitaü 3. (31). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü bãjagàmabhåtagàmasamàrambhaü13 anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü14 aggabãjaü bijabãjameva15 pa¤camaü. Iti và itievaråpà16 bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà17 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 3. (32). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü sannidhikàraparibhogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: annasannidhiü pànasannidhiü vatthasannidhiü yànasannidhiü sayanasannidhiü gandhasannidhiü àmisasannidhiü. Iti và iti evaråpà sannidhikàraparibhogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlassamiü. 1. Samàrabbhà, machasaü. 2. Ekaü bhattiko, machasaü. 3. Rattuparato, machasaü. 4. Virato, the. Se. 5. Visåkaü, machasaü. 6. Pariggahaõà, (sabbattha) 7. Gavassaü, se. Vaëavaü, machasaü. 8. Pahiõa, sãmu. Machasa. Syà. 9. Kåñaü, machasaü. 10. Sàvi, machasaü. 11. Sahasaü, machasaü. 12. Cåëa sãlaü, machasaü. 13. Samàrabbhà, machasaü. 14. Phalaü, se. Phaluü, si. The. 15. Bija bãjaü eva. The. 16. Iti evarupà, kesuci. 17. Samàrabbhà, machasaü. [BJT Page 348] [\x 348/] (114) 3. (33). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visukadassanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhàtaü pàõissaraü vetàlaü kumbhathånaü sobhanakaü1 caõóàlaü vaüsaü dhopanakaü2 hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü3 usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóayuddhaü4 kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü5 nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyåhaü aõãkadassanaü6. Iti và iti evaråpà visåkadassanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 3. (34). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü jåtappamàdaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: aññhapadaü dasapadaü àkàsaü parihàrapathaü sannikaü khalikaü ghañikaü salàkahatthaü akkhaü païgacãraü vaïkakaü mokkhacikaü ciïgulakaü pattàëhakaü rathakaü dhanukaü akkharikaü manesikaü yathàvajjaü. Iti và iti evaråpà jåtappamàdaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 3. (35). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü uccàsayanamahàsayanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: àdandiü pallaïkaü gonakaü cittakaü pañikaü pañalikaü tålikaü vikatikaü uddalomiü ekantalomiü kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhatolohitakåpadhànaü. Iti và iti evaråpà uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Sobhanagarakaü, katthaci. Sobhanakarakaü, [PTS.] Sobhanagharakaü, machasaü. 2. Dhovanaü, katthaci. Dhopanaü, sitira. 3. Mahiüsaü, machasaü. 4. Meõóakaü, machasaü. 5. Sãhala potthakesu na dissati. 6. Anãka - kesuci. [BJT Page 348] [\x 348/] (116) 3. (36). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàti bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü maõóanavibhusanaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàvilepanaü mukhacuõõakaü1 mukhalepanaü2 hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóakaü nàëikaü khaggaü chattaü citråpàhanaü uõahãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni. Iti và iti evaråpà maõóanavibhusanaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 3. (37). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàti bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü (kumàrakathaü kumàrikathaü)3 sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Iti và itievaråpàya tiracchànakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 3. (38). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpà viggàhikakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: "na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi. Ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi. Ahamasmi sammàpañipanno. Sahitaü me, asahitaü te. Pure vacanãyaü pacchà avaca. Pacchà vacanãyaü pure avaca. âciõõaü4 te viparàvattaü. âropito te vàdo. Niggahãto tvamasi. Cara vàdappamokkhàya. Nibbeñhehi và sace pahosã"ti. Iti và itievaråpàya viggahikakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 3. (39). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàti bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü dåteyyapahiõagamanànuyogamanuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ra¤¤aü ràjamahàmantànaü khattiyànaü bràhmaõànaü gahapatikànaü kumàrànaü "idha gaccha. Amutràgaccha. Idaü hara. Amutra idaü àharà"ti. Iti và itievaråpà dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Mukhacuõõaü, machasaü. 2. Mukhàlepanaü, sãmu. 3. Marammapotthakesuyeva dissate 4. Aviciõõaü, kesuci. [BJT Page 348] [\x 348/] (118) 3. (40). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te kuhakà ca honti lapakà ca nemittikà ca nippesikà ca làbhena ca làbhaü nijigiüsitàro. Iti và itievaråpà kuhalapanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Majjhimasãlaü niññhitaü. 3. (41). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü1 kappenti, seyyathãdaü: aïgaü nimittaü uppàtaü2 supiõaü3 lakkhaõaü måsikacchinnaü aggihomaü dabbihomaü thusahomaü taõóulahomaü sappihemaü telahomaü mukhahomaü lohitahomaü aïgavijjà vatthuvijjà khattavijjà4 sivavijjà bhåtavijjà bhurivijjà ahivijjà visavijjà vicchikavijjà måsikavijjà sakuõavijjà vàyasavijjà pakkajjhànaü5 saraparittànaü migacakkaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 3. (42). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti, seyyathãdaü: maõilakkhaõaü vatthalakkhaõaü daõóalakkhaõaü6 asikalakkhaõaü usulakkhaõaü dhanulakkhaõaü àvudhalakkhaõaü7 itthilakkhaõaü purisalakkhaõaü kumàralakkhaõaü kumàrilakkhaõaü dàsalakkhaõaü dàsilakkhaõaü hatthilakkhaõaü assalakkhaõaü mahisalakkhaõaü8 usabhalakkhaõaü golakkhaõaü9 ajalakkhaõaü meõóalakkhaõaü10 kukkuñalakkhaõaü vaññakalakkhaõaü godhàlakkhaõaü kaõõikàlakkhaõaü kacchapalakkhaõaü migalakkhaõaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 3. (43). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: ra¤¤aü niyyànaü bhavissati, ra¤¤aü aniyyànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati. Iti imassa jayo bhavissati. Imassa paràjayo bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Jãvitaü, machasaü. 2. Uppàdaü, sãmu. 3. Supinaü, machasaü. Supiõakaü, si. 4. Khettaü, kesuci. 5. Pakkha, kesuci. 6. Daõóalakkhaõaü satthalakkhaõaü, machasaü. 7. âyudha, kesuci. 8. Mahiüsa, machasaü. 9. Goõa, machasaü. 10. Meõóaka, kesuci. [BJT Page 348] [\x 348/] (120) 3. (44). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: candaggàho bhavissati. Suriyaggàho bhavissati. Nakkhattagàho bhavissati. Candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Ukkàpàto bhavissati. Dãsàóàho bhavissati. Bhåmicàlo bhavissati. Devadundåbhi bhavissati. Candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü1 saükilesaü vodànaü bhavissati. Evaüvipàko candaggàho bhavissati. Evaüvipàko suriyaggàho bhavissati. Evaüvipàko nakkhattaggàho bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàko ukkàpàto bhavissati. Evaüvipàko disàóàho bhavissati. Evaüvipàko bhumivàlo bhavissati. Evaüvipàko devadundåbhi bhavissati. Evaüvipàko candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saïkilesaü vodànaü bhavissati. Iti và evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 3. (45). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: subbuññhikà bhavissati. Dubbuññhikà bhavissati. Subhikkhaü bhavissati. Dubbhikkhaü bhavissati. Khemaü bhavissati. Bhayaü bhavissati. Rogo bhavissati. ârogyaü bhavissati. Muddà gaõanà saükhànaü kàveyyaü lokàyataü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 3. (46). Yathà pana paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: àvàhanaü vivàhanaü saüvadanaü vivadanaü saükiraõaü vikiraõaü subhagakaraõaü dubbhagakaraõaü viruddhagabbhakaraõaü jivhànitthambhanaü2 hanusaühatanaü hatthàbhijappanaü hanujappanaü kaõõajappanaü àdàsapa¤haü kumàripa¤haü devapa¤haü àdiccupaññhànaü mahatupaññhànaü abbhujjalanaü sirivhàyanaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Oggamanaü, kesuci. 2. Jivhànitthaddhanaü. Bahusu. [BJT Page 348] [\x 348/] (122) 3. (47). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: santikammaü paõidhikammaü bhåtakammaü bhurikammaü vassakammaü vossakammaü vatthukammaü vatthuparikiraõaü àcamanaü nahàpanaü juhanaü vamanaü virecanaü uddhavirecanaü adhovirecanaü sãsavirecanaü kaõõatelaü nettatappanaü natthukammaü a¤janaü pacca¤janaü sàlàkiyaü sallakattiyaü dàrakatikicchà målabhesajjànaü anuppadànaü osadhãnaü pañimokkhà. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 3. (48). Sa kho1 so àvuso bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. Seyyathàpi mahàràja khattiyo muddhàvasitto2 nihatapaccàmittona kutoci bhayaü samanupassati yadidaü paccatthikato, evameva kho àvuso bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. So iminà ariyena sãlakkhandhena samannàgato ajjhattaü anavajjasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho àvuso bhikkhu sãlasampanno hoti. 4. Katha¤ca àvuso bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti? Idha àvuso bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü ghànindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghànindriyaü ghànindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõametaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü. Manindriye saüvaraü àpajjati. So iminà ariyena indriyasaüvarena samannàgato ajjhattaü abyàsekasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho àvuso bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. 5. Kathaü ca àvuso bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti? Idhàvuso bhikkhu abhikkante pañikkante sampajànakàrã hoti. âlokite vilokite sampajànakàrã hoti. Sami¤jite1 pasàrite sampajànakàrã hoti. Saïghàñipattacãvaradhàraõe sampajànakàrã hoti. Asite pãte khàyite sàyite sampajànakàrã hoti. Uccàrapassàvakamme sampajànakàrã hoti. Gate ñhite nisinne sutte jàgarite bhàsite tuõhãbhàve sampajànakàrã hoti. Evaü kho àvuso bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti. 6. Katha¤ca àvuso bhikkhu santuññho hoti? Idhàvuso bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Seyyathàpi àvuso pakkhi sakuõo yena yeneva óeti sapattabhàro'va óeti, evameva kho mahàràja bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Evaü kho àvuso bhikkhu santuññho hoti. 7. So iminà ca ariyena sãlakkhandhena samannàgato iminà ca ariyena indriyasaüvarena samannàgato iminà ca ariyena satisampaja¤¤ena samannàgato imàya ca ariyàya santuññhiyà samannàgato vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà, so abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati. Abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati sabbapàõabhåtahitànukampi. Byàpàdapadosà cittaü parisodheti. Thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno. Thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasannacitto. Uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati akathaükathã kusalesu dhammesu. Vicikicchàya cittaü parisodheti. [BJT Page 350] [\x 350/] Seyyathàpi àvuso puriso iõaü àdàya kammante payojeyya, tassa te kammantà samijjheyyuü, so yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãkareyya, siyà cassa uttariü avasiññhaü dàrabharaõàya, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe iõaü àdàya kammante payojesiü. Tassa me te kammantà samijjhiüsu. So'haü yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byanti akàsiü. Atthi ca me uttariü avasiññhaü dàrabharaõàyà"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü. Seyyathàpi àvuso puriso àbàdhiko assa dukkhito bàëhagilàno, bhattaü cassa nacchàdeyya, na cassa kàye balamattà, so aparena samayena tamhà àbàdhà mucceyya, bhatta¤cassa chàdeyya, siyà cassa kàye balamattà, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe àbàdhiko ahosiü dukkhito bàëhagilàno. Bhattaü ca me nacchàdesi. Nacassa me àsi kàye balamattà. So'mhi etarahi tamhà àbàdhà mutto bhatta¤ca me chàdeti. Atthi ca me kàye balamattà"ti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü. Seyyathàpi àvuso puriso bandhanàgàre baddho assa, so aparena samayena tamhà bandhanàgàrà mucceyya sotthinà abbayena, na cassa ki¤ci bhogànaü vayo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe bandhanàgàre baddho ahosiü. So'mhi etarahi tamhà bandhanàgàrà mutto sotthinà abbayena. Natthi ca me ki¤ci bhogànaü vayo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü. Seyyathàpi àvuso puriso dàso assa anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so aparena samayena tamhà dàsabyà mucceyya attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe dàso ahosiü anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so'mhi etarahi tamhà dàsabyà mutto attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü. Seyyathàpi àvuso puriso sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjeyya dubbhikkhaü sappañibhayaü. So aparena samayena taü kantàraü nitthareyya, sotthinà gàmantaü anupàpuõeyya khemaü appañibhayaü, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjiü dubbhikkhaü sappañibhayaü. So'mhi etarahi taü kantàraü tiõõo sotthinà gàmantaü anuppatto khemaü appañibhaya"nti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü. Evameva kho àvuso bhikkhu yathà iõaü yathà rogaü yathà bandhanàgàraü yathà dàsabyaü yathà kantàraddhànamaggaü evaü ime pa¤ca nãvaraõe appahãõe attani samanupassati. Seyyathàpi àvuso ànaõyaü yathà àrogyaü yathà bandhanà mokkhaü yathà bhujissaü yathà khemantabhåmiü evameva kho àvuso bhikkhu ime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassati. Tassime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassato pàmojjaü jàyati. Pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti. Sukhino cittaü samàdhiyati. So vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanteti1 parisanteti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. Seyyathàpi àvuso dakkho nahàpako và nahàpakantevàsã và kaüsathàle nahànãyavuõõàni àkiritvà udakena paripphosakaü paripphosakaü sanneyya sàyaü nahànãyapiõói snehànugatà snehaparetà santarabàhirà phuñà snehena na ca paggharaõã - Evameva kho àvuso bhikkhu imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanteti parisenteti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. Yo nu kho àvuso evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti' vàti. 8. Puna ca paraü àvuso bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü [PTS Page 160] [\q 160/] dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. Seyyathàpi àvuso udakarahado ubbhidodako, tassa nevassa puratthimàya disàya udakassa àyamukhaü, na dakkhiõàya disàya udakassa àyamukhaü, na pacchimàya disàya udakassa àyamukhaü, na uttaràya disàya udakassa àyamukhaü, devo ca na kàlena kàlaü sammà dhàraü anupaveccheyya, atha kho tamhà ca udakarahadà sãtà vàridhàrà ubbhijjitvà tameva udakarahadaü sãtena vàrinà abhisandeyya parisandeyya paripåreyya paripphareyya, nàssa ki¤ci sabbàvato udakarahadassa vàrinà sãtena apphuñaü assa - Evameva kho àvuso bhikkhu imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. Yo nu kho àvuso evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti' vàti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato sampajàno sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti. Yantaü ariyà àcikkhanti: upekkhako satimà sukhavihàrãti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti, parippharati nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. Seyyathàpi àvuso uppaliniyaü và paduminiyaü và puõóarãkiniyaü và appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni udakànuggatàni antonimuggaposãni tàni yàva caggà yàva ca målà sãtena vàrinà abhisannàni parisannàni paripåràni, paripphuñàni nàssà ki¤ci sabbàvataü uppalànaü và padumànaü và puõóarãkànaü và sãtena vàrinà apphuñaü assa. Evameva kho àvuso bhikkhu imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. [BJT Page 352] [\x 352/] Yo nu kho àvuso evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti' vàti. 9. Puna ca paraü àvuso bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Seyyathàpi àvuso puriso odàtena vatthena sasãsaü pàrupitvà nisinno assa, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa odàtena vatthena apphuñaü assa, evameva kho àvuso bhikkhu imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Yo nu kho àvuso evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti' vàti. 10. Puna ca paraü àvuso so bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti: "ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddha'nti. Seyyathàpi àvuso maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno, tatra'ssa suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và. Tamenaü cakkhumà puriso hatthe karitvà paccavekkheyya "ayaü kho maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato, accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno. Tatiradaü suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và"ti. Evameva kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddhanti. Idampi kho mahàràja sandiññhikaü sàma¤¤aphalaü purimehi sandiññhikehi sàma¤¤aphalehi abhikkantatara¤ca paõãtatara¤ca. 11. Puna ca paraü àvuso so evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü, Seyyathàpi àvuso puriso mu¤jamhà isikaü pavàheyya. Tassa evamassa: ayaü mu¤jo ayaü isikà a¤¤o mu¤jo a¤¤à isikà mu¤jamhàtveva isikà pavàëhàti. Seyyathàpi và pana àvuso puriso asiü kosiyà pavàheyya. Tassa evamassa: "ayaü asi ayaü kosi, a¤¤o asi a¤¤à kosi, kosiyàtveva asi pavàëho"ti. Seyyathàpi và pana àvuso puriso ahaü karaõóà uddhareyya. Tassa evamassa: "ayaü ahi ayaü karaõóo, a¤¤o ahi a¤¤o karaõóo, karaõóàtveva ahi ubbhato"ti. Evameva kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudrabhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü. [BJT Page 354] [\x 354/] 12. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti bahudhàpi hutvà eko hoti, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse, pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake, udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü, àkàse'pi pallaïkena kamati seyyathà'pi pakkhi sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokàpi kàyena vasaü vatteti. Seyyathàpi àvuso dakkho kumbhakàro và kumbhakàrantevàsã và suparikammakatàya mattikàya yaü yadeva bhàjanavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - Seyyathàpi và pana àvuso dakkho dantakàro và dantakàrantevàsã và suparikammakatasmiü dantasmiü yaü yadeva dantavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - Seyyathàpi và pana àvuso dakkho suvaõõakàro và suvaõõakàrantevàsã và suparikammakatasmiü suvaõõasmiü yaü yadeva suvaõõavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - Evavema kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti. Bahudhà'pi hutvà eko hoti. âvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhi sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. 13. Puna ca paraü àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. Seyyathàpi àvuso puriso addhànamaggapañipanno, so suõeyya bherisaddampi mudiïgasaddampi saïkhapaõavadeõóimasaddampi, tassa evamassa: bherisaddo iti'pi mudiïgasaddo Iti'pi saïkhapaõavadeõóimasaddo iti'pi. Evameva kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. Yo nu kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'vàti. 13. Puna ca paraü àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: "saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti. Vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti. Vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti. Vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti. Amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti. Asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti. Avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. Seyyathàpi àvuso itthi và puriso và daharo và yuvà maõóanakajàtiko àdàse và parisuddhe pariyodàte acche và udakapatte sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno sakaõikaü và sakaõikanti jàneyya, akaõikaü và akaõikanti jàneyya - Evameva kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti. Vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti*. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. Yo nu kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'vàti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tisaümpi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evannàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaü sukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tatràpàsiü evannàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Seyyathàpi àvuso puriso sakamhà gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya tamhà'pi gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya. So tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgaccheyya. Tassa evamassa: 'ahaü kho sakamhà gàmà amuü gàmaü agacchiü tatra evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõahã ahosiü. Tamhàpi gàmà agacchiü tatràpi evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõhã ahosiü. So'mpi tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgato'ti. Evameva kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evannàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tatràpàsiü evannàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedi evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Yo nu kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'vàti 14. Puna ca paraü àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. Seyyathàpi àvuso majjhe siüghàñake pàsàdo. Tattha cakkhumà puriso ñhito passeyya manusse gehaü pavisante'pi rathiyà vãtisa¤carante'pi majjhe siüghàñake nisinne'pi, tassa evamassa: ete manussà gehaü pavisanti. Ete nikkhamanti. Ete rathiyà vãtisa¤caranti. Ete majjhe siüghàñake nisinnà'ti. Evameva kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. Yo kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'vàti. 15. Puna ca paraü àvuso bhikkhu samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti so idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhoti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavàpi cittaü vimuccati bhavàsavàpi cittaü vimuccati avijjàsavàpi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõãyaü nàparaü itthattàyàti pajànàti. Seyyathàpi àvuso pabbatasaïkhepe udakarahado accho vippasanno anàvilo. Tattha cakkhumà puriso tãre ñhito passeyya sippisambukampi sakkharakañhalampi macchagumbampi carantampi tiññhantampi. Tassa evamassa: ayaü kho udakarahado accho vippasanno anàvilo. Tatrime sippisambukà'pi sakkharakañhalà'pi macchagumbà'pi carantipi tiññhantipãti. Evameva kho àvuso bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü Dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccati. Bhavàsavà'pi cittaü vimuccati. Avijjàsavà'pi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. 'Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nàparaü itthattàyàti pajànàti. Yo nu kho àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallannu kho tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và?Ti. "Yo so àvuso bhikkhu evaü jànàti evaü passati, kallaü tassetaü vacanàya 'taü jãvaü taü sarãranti' và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'và"ti. Ahaü kho panetaü àvuso evaü jànàmi evaü passàmi. Atha ca panàhaü na vadàmi 'taü jãvaü taü sarãranti'và 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti'vàti 16. Idamavoca bhagavà. Attamanà te dve pabbajità bhagavato bhàsitaü abhinandunti. Jàliyasuttaü niññhitaü. [BJT Page 356] [\x 356/] 8. [PTS Page 161] [\q 161/] sãhanàdasuttaü* 1. Evaü me sutaü: ekaü samayaü bhagavà uju¤¤àyaü1 viharati kaõõakatthale2 migadàye. Atha kho acelo kassapo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü3 kathaü sàràõãyaü4 vãtisàretvà ekamantaü aññhàsi. 2. Ekamantaü ñhito kho acelo kassapo bhagavantaü etadavoca: "sutammetaü5 bho gotama, 'samaõo gotamo sabbaü tapaü garahati. Sabbaü tapassiü lukhàjãviü ekaüsena upakkosati upavadatã'ti. Ye te bho gotama evamàhaüsu 'samaõo gotamo sabbaü taü garahati, sabbaü tapassiü lukhàjãviü ekaüsena upakkosati upavadatã'ti. Kacci te bhoto gotamassa vuttavàdino? Na ca bhavantaü gotamaü abhåtena abbhàcikkhanti? Dhammassa cànudhammaü byàkaronti? Na ca koci sahadhammiko vàdànuvàdo gàrayhaü ñhànaü àgacchati? Anabbhakkhàtukàmà hi mayaü bhavantaü gotama"nti. 3. Ye te kassapa evamàhaüsu: 'samaõo gotamo sabbaü tapaü garahati. Sabbaü tapassiü lukhàjãviü ekaüsena upakkosati upavadatã'ti na me te vuttavàdino. Abbhàcikkhanti ca pana maü te asatà abhåtena. Idàhaü kassapa ekaccaü tapassiü lukhàjãviü passàmi dibbena [PTS Page 162] [\q 162/] cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannaü. Idha panàhaü kassapa ekaccaü tapassiü lukhàjãviü passàmi dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannaü. Idàhaü6 kassapa ekaccaü tapassiü appadukkhavihàriü passàmi dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannaü. *. Kassapa sãhanàta suttaü, kesuci. Khuddhasãhanàdasuttantipi. Aññhakathà. Mahàsãhanàdasuttaü, machasaü. 1. Uru¤àyaü sãmu. 2. Kaõõathale. Sãmu. 3. Sammodanãyaü. Machasaü. 4. Sàraõãyaü machasaü. 5. Sutametaü. Sãmu. 6. Idhapanàhaü, syà. [BJT Page 358] [\x 358/] Idhapanàhaü kassapa ekaccaü tapassiü appadukkhavihàriü passàmi dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannaü. Yo'haü kassapa imesaü tapassãnaü evaü àgati¤ca gati¤ca cuti¤ca upapatti¤ca yathàbhåtaü pajànàmi. So'haü kiü sabbaü tapaü garahissàmi, sabbaü và tapassiü lukhàjãviü ekaüsena upakkosissàmi upavadissàmi? 4. Santi kassapa eke samaõabràhmaõà paõóità nipuõà kataparappavàdà vàëavedhiråpà vobhindantà1 ma¤¤e caranti pa¤¤àgatena diññhigatàni. Tehi'pi me saddhiü ekaccesu ñhànesu sameti2 ekaccesu ñhànesu na sameti2. Yante ekaccaü vadenti sàdhå'ti, mayampi taü ekaccaü vadema sàdhå'ti. Yante ekaccaü vadenti na sàdhå'ti, mayampi taü ekaccaü vadema na sàdhå'ti. Yante ekaccaü vadenti sàdhå'ti, mayaü taü ekaccaü vadema na sàdhå'ti. Yante ekaccaü vadenti na sàdhå'ti, mayaü taü ekaccaü vadema sàdhå'ti. Yaü mayaü ekaccaü vadema sàdhå'ti, pare'pi taü ekaccaü vadenti na sàdhå'ti. Yaü mayaü ekaccaü vadema na sàdhå'ti, pare'pi taü ekaccaü vadenti na sàdhå'ti. [PTS Page 163] [\q 163/] yaü mayaü ekaccaü vadema na sàdhå'ti, pare'pi taü ekaccaü vadenti sàdhå'ti. Yaü mayaü ekaccaü vadema sàdhå'ti. Pare'pi taü ekaccaü vadenti na sàdhå'ti. Tyàhaü upasaïkamitvà evaü vadàmi: yesu no àvuso ñhànesu na sameti, tiññhantu tàni ñhànàni. Yesu ñhànesu sameti, tattha vi¤¤å samanuyu¤jantaü samanugàhantaü samanubhàsantaü satthàrà và satthàraü saïghena và saïghaü: "ye imesaü bhavataü dhammà akusalà akusalasaïkhàtà sàvajjà sàvajjasaïkhàtà asevitabbà asevitabbasaïkhàtà na alamariyà na alamariyasaïkhàtà kaõhà kaõhasaïkhàtà, ko ime dhamme anavasesaü pahàya vattati, samaõo và gotamo pare và pana bhonto gaõàcariyà?"Ti. 1. Te bhindantà. Machasaü. 2. Samenti. Syà. [BJT Page 360] [\x 360/] hànaü kho panetaü kassapa vijjati yaü vi¤¤å samanuyu¤jantà samanugàhantà samanubhàsantà evaü vadeyyuü: "ye imesaü bhavataü dhammà akusalà akusalasaïkhàtà sàvajjà sàvajjasaïkhàtà asevitabbà asevitabbasaïkhàtà na alamariyà na alamariyasaïkhàtà kaõhà kaõhasaïkhàtà, samaõo gotamo ime dhamme anavasesaü pahàya vattati, yaü và pana bhonto pare gaõàcariyà"ti. Itiha kassapa vi¤¤å samanuyu¤jantà samanugàhantà samanubhàsantà amheva tattha yebhuyyena pasaüseyyuü. 5. Aparampi no kassapa vi¤¤å samanuyu¤jantaü samanugàhantaü samanubhàsantaü satthàraü saïghena và saïghaü: "ye imesaü bhavataü dhammà kusalà kusalasaïkhàtà anavajjà anavajjasaïkhàtà sevitabbà sevitabbasaïkhàtà alamariyà alamariyasaïkhàtà sukkà sukkasaïkhàtà, ko ime dhamme anavasesaü samàdàya vattati samaõo và gotamo pare và pana bhonto gaõàcariyà?"Ti. hànaü kho panetaü kassapa vijjati yaü vi¤¤å samanuyu¤jantà samanugàhantà samanubhàsantà evaü [PTS Page 164] [\q 164/] vadeyyuü: "ye imesaü bhavataü dhammà kusalà kusalasaïkhàtà anavajjà anavajjasaïkhàtà sevitabbà sevitabbasaïkhàtà alamariyà alamariyasaïkhàtà sukkà sukkasaïkhàtà, samaõo gotamo ime dhamme anavasesaü samàdàya vattati yaü và pana bhonto pare gaõàcariyà"ti. Itiha kassapa vi¤¤å samanuyu¤jantà samanugàhantà samanubhàsantà amheva tattha yebhuyyena pasaüseyyuü. 6. Aparampi no kassapa vi¤¤å samanuyu¤jantaü samanugàhantaü samanubhàsantaü satthàrà và satthàraü saïghena và saïghaü: "ye imesaü bhavataü dhammà akusalà akusalasaïkhàtà sàvajjà sàvajjasaïkhàtà asevitabbà asevitabbasaïkhàtà na alamariyà na alamariyasaïkhàtà kaõhà kaõhasaïkhàtà ko ime dhamme anavasesaü pahàya vattati gotamasàvakasaïgho và pare và pana bhonto gaõàcariyasàvakasaïghà?"Ti. [BJT Page 362] [\x 362/] hànaü kho panetaü kassapa vijjati yaü vi¤¤å samanuyu¤jantà samanugàhantà samanubhàsantà evaü vadeyyuü: "ye imesaü bhavataü dhammà akusalà akusalasaïkhàtà sàvajjà sàvajjasaïkhàtà asevitabbà asevitabbasaïkhàtà na alamariyà na alamariyasaïkhàtà kaõhà kaõhasaïkhàtà, gotamasàvakasaïgho ime dhamme anavasesaü pahàya vattati, yaü và pana bhonto pare gaõàcariyasàvakasaïghà"ti. Itiha kassapa vi¤¤å samanuyu¤jantà samanugàhantà samanubhàsantà amheva tattha yebhuyyena pasaüseyyuü. 7. Aparampi no kassapa vi¤¤å samanuyu¤jantaü samanugàhantaü samanubhàsantaü satthàrà và satthàraü saïghena và saïghaü: "ye imesaü bhavataü dhammà kusalà kusalasaïkhàtà anavajjà anavajjasaïkhàtà sevitabbà sevitabbasaïkhàtà alamariyà alamariyasaïkhàtà sukkà sukkasaïkhàtà, ko ime dhamme anavasesaü samàdàya vattati? Gotamasàvakasaïgho và, pare và pana bhonto gaõàcariyasàvakasaïghà?"Ti. hànaü kho panetaü kassapa vijjati yaü vi¤¤å samanuyu¤jantà [PTS Page 165] [\q 165/] samanugàhantà samanubhàsantà evaü vadeyyuü "ye imesaü bhavataü dhammà kusalà kusalasaïkhàtà anavajjà anavajjasaïkhàtà sevitabbà sevitabbasaïkhàtà alamariyà alamariyasaïkhàtà sukkà sukkasaïkhàtà, gotamasàvakasaïgho ime dhamme anavasesaü samàdàya vattati, yaü và pana bhonto pare gaõàcariyasàvakasaïgho"ti. Itiha kassapa vi¤¤å samanuyu¤jantà samanugàhantà samanubhàsantà amheva tattha yebhuyyena pasaüseyyuü. 8. Atthi kassapa maggo atthi pañipadà yathà pañipanno sàma¤¤eva ¤assati sàmaü dakkhiti "samaõo'va gotamo kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã"ti. Katamo ca kassapa maggo katamà pañipadà yathà pañipanno sàma¤¤eva ¤assati sàmaü dakkhiti "samaõo'va gotamo kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã?"Ti. [BJT Page 364] [\x 364/] Ayameva ariyo aññhaïgiko maggo. Seyyathãdaü: sammàdiññhi sammàsaïkappo sammàvàcà sammàkammanto sammààjãvo sammàvàyàmo sammàsati sammàsamàdhi. Ayaü kho kassapa maggo ayaü pañipadà, yathà pañipanno sàma¤¤eva ¤assati sàmaü dakkhiti 'samaõo'va gotamo kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã'ti. 9. Evaü vutte acelo kassapo bhagavantaü etadavoca: "Ime'pi kho àvuso gotama tapopakkamà ekesaü [PTS Page 166] [\q 166/] samaõabràhmaõànaü sàma¤¤asaïkhàtà ca brahma¤¤asaïkhàtà ca: acelako hoti muttàcàro, hatthàpalekhano, na ehibhadantiko, na tiññhabhadantiko, nàbhihañaü, na uddissakañaü, na nimantanaü sàdiyati. So na kumbhimukhà pañiggaõhàti, na kaëopimukhà pañiggaõhàti, na eëakamantaraü. Na daõóamantaraü, na musalamantaraü, na dvinnaü bhu¤jamànànaü, na gabbhiniyà, na pàyamànàya, na purisantaragatàya, na saükittãsu, na yattha sà upaññhito hoti, na yattha makkhikà saõóasaõóacàrinã, na macchaü na maüsaü na suraü na merayaü na thusodakaü pivati. So ekàgàriko và hoti ekàlopiko, dvàgàriko và hoti dvàlopiko, sattàgàriko và hoti sattàlopiko, ekissàpi dattiyà yàpeti, dvãhipi dattãpi yàpeti, sattahipi dattãhi yàpeti, ekàhikampi àhàraü àhàreti, dvàhikampi àhàraü àhàreti, sattàhikampi àhàraü àhàreti. Iti evaråpaü addhamàsikampi pariyàyabhattabhojanànuyogamanuyutto viharati. [BJT Page 366] [\x 366/] 10. Ime'pi kho àvuso gotama tapopakkamà ekesaü samaõabràhmaõànaü sàma¤¤asaïkhàtà ca brahma¤¤asaïkhàtà ca: sàkabhakkho và hoti, sàmàkabhakkho và hoti, nãvàrabhakkho và hoti, daddulabhakkho và hoti, hañabhakkho và hoti, kaõabhakkho và hoti, àcàmabhakkho và hoti, pi¤¤àkabhakkho và hoti, tiõabhakkho và hoti, gomayabhakkho và hoti, vanamålaphalàhàro yàpeti pavattaphalabhojã. 11. Ime'pi kho àvuso gotama tapopakkamà ekesaü samaõabràhmaõànaü sàma¤¤asaïkhàtà ca brahma¤¤asaïkhàtà ca: sàõàni pi dhàreti, masàõàni pi dhàreti, chavadussàni pi dhàreti, paüsukålàni pi dhàreti, tirãñàni pi dhàreti, [PTS Page 167] [\q 167/] ajinampi dhàreti, ajinakkhipampi dhàreti, kusacãrampi dhàreti, vàkacãrampi dhàreti, elakacãrampi dhàreti, kesakambalampi dhàreti, vàlakambalampi dhàreti, ulåkapakkhikampi dhàreti, kesamassulocako'pi hoti kesamassulocanànuyogamanuyutto, ubbhaññhako'pi hoti àsanapañikkhitto, ukkuñiko'pi hoti ukkuñikappadhànamanuyutto, kaõñakàpassayiko'pi hoti, kaõñakàpassaye seyyaü kappeti, phalakaseyyampi kappeti, thaõóilaseyyampi kappeti, ekapassasayiko'pi hoti, rajojalladharo abbhokàsiko'pi hoti yathàsanthatiko, vekañiko'pi hoti vikañabhojanànuyogamanuyutto, apànako'pi hoti apànakattamanuyutto, sàyatatiyakampi1 udakorohaõànuyogamanuyutto viharatã"ti. 12. "Acelako ce'pi kassapa hoti muttacàro hatthàpalekhano, na ehibhadantiko, na tiññhabhadantiko, nàbhihañaü, na uddissakañaü, na nimittanaü sàdiyati. So na kumbhimukhà pañiggaõhàti, na kaëopimukhà pañiggaõhàti, na eëakamantaraü. Na daõóamantaraü, na musalamantaraü, na dvinnaü bhu¤jamànànaü, na gabbhiniyà, na pàyamànàya, na purisantaragatàya, na saükittãsu, na yattha sà upaññhito hoti, na yattha makkhikà saõóasaõóacàrinã, na macchaü na maüsaü. Na suraü na merayaü na thusodakaü pivati. So ekàgàriko và hoti ekàlopiko, dvàgàriko và hoti dvàlopiko, sattàgàriko và hoti sattàlopiko, ekissàpi dattiyà yàpeti, dvãhipi dattãpi yàpeti, sattahipi dattãhi yàpeti, ekàhikampi àhàraü àhàreti, dvàhikampi àhàraü àhàreti, sattàhikampi àhàraü àhàreti. Iti evaråpaü addhamàsikampi pariyàyabhattabhojanànuyogamanuyutto viharati. Tassa càyaü sãlasampadà cittasampadà pa¤¤àsampadà abhàvità hoti asacchikatà. Atha kho so àrakà'va sàma¤¤à, àrakà'va brahma¤¤à. Yato kho kassapa bhikkhu averaü abyàpajjaü mettacittaü bhàveti, àsavàna¤ca khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva [PTS Page 168] [\q 168/] dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ayaü vuccati kassapa bhikkhu samaõo iti'pi bràhmaõo iti'pi. 1. Sàyaütatiyakanti pi pàñho. [BJT Page 368] [\x 368/] 13. Sàkabhakkho ce'pi kassapa hoti sàmàkabhakkho ce'pi kassapa hoti nãvàrabhakkho ce'pi kassapa hoti daddulabhakkho ce'pi kassapa hoti hañabhakkho ce'pi kassapa hoti kaõabhakkho ce'pi kassapa hoti àcàmabhakkho ce'pi kassapa hoti pi¤¤àkabhakkho ce'pi kassapa hoti tiõabhakkho ce'pi kassapa hoti gomayabhakkho ce'pi kassapa hoti vanamålaphalàhàro yàpeti pavattaphalabhojã. Tassa càyaü sãlasampadà cittasampadà pa¤¤àsampadà abhàvità hoti asacchikatà. Atha kho so àrakà'va sàma¤¤à àrakà'va brahma¤¤à. Yato kho kassapa bhikkhu averaü abyàpajjaü mettacittaü bhàveti, àsavàna¤ca khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ayaü vuccati kassapa bhikkhu samaõo iti'pi bràhmaõo itã'pi. 14. Sàõàni ce'pi kassapa dhàreti, masàõàni 'pi kassapa dhàreti, chavadussàni 'pi kassapa dhàreti, paüsukålàni 'pi kassapa dhàreti, tirãñàni 'pi kassapa dhàreti, ajinampi kassapa dhàreti, ajinakkhipampi kassapa dhàreti, kusacãrampi kassapa dhàreti, vàkacãrampi kassapa dhàreti, elakacãrampi kassapa dhàreti, kesakambalampi kassapa dhàreti, vàlakambalampi kassapa dhàreti, ulåkapakkhikampi kassapa dhàreti, kesamassulocako 'pi hoti kesamassulocanànuyogamanuyutto, ubbhaññhako'pi hoti àsanapañikkhitto, ukkuñiko'pi hoti ukkuñikappadhànamanuyutto, kaõñakàpassayiko'pi hoti, kaõñakàpassaye seyyaü kappeti, phalakaseyyampi kappeti, thaõóilaseyyampi kappeti, ekapassasayiko'pi hoti, rajojalladharo abbhokàsiko'pi hoti yathàsanthatiko, vekañiko'pi hoti vikañabhojanànuyogamanuyutto, apànako'pi hoti apànakattamanuyutto, sàyatatiyakampi udakorohaõànuyogamanuyutto viharati, tassa càyaü sãlasampadà cittasampadà pa¤¤àsampadà abhàvità hoti asacchikatà, atha kho so àrakà'va sàma¤¤à àrakà'va brahma¤¤à. Yato kho kassapa bhikkhu averaü abyàpajjaü mettacittaü bhàveti, àsavàna¤ca khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ayaü vuccati kassapa bhikkhu samaõo iti'pi bràhmaõo iti'pi. 15. Evaü vutte acelo kassapo bhagavantaü etadavoca: dukkaraü bho gotama sàma¤¤aü dukkaraü brahma¤¤anti. "Pakati kho esà kassapa lokasmiü dukkaraü sàma¤¤aü dukkaraü brahma¤¤anti. " "Acelako ce'pi kassapa hoti muttàcàro hatthàpalekhano, na ehibhadantiko, na tiññhabhadantiko, nàbhihañaü, na uddissakañaü, na nimantanaü sàdiyati. So na kumbhimukhà pañiggaõhàti, na kaëopimukhà pañiggaõhàti, na eëakamantaraü. Na daõóamantaraü, na musalamantaraü, na dvinnaü bhu¤jamànànaü, na gabbhiniyà, na pàyamànàya, na purisantaragatàya, na saükittãsu, na yattha sà upaññhito hoti, na yattha makkhikà saõóasaõóacàrinã, na macchaü na maüsaü na suraü na merayaü na thusodakaü pivati. So ekàgàriko và hoti ekàlopiko, dvàgàriko và hoti dvàlopiko, sattàgàriko và hoti sattàlopiko, ekissàpi dattiyà yàpeti, dvãhipi dattãpi yàpeti, sattahipi dattãhi yàpeti, ekàhikampi àhàraü àhàreti, dvàhikampi àhàraü àhàreti, sattàhikampi àhàraü àhàreti. Iti evaråpaü addhamàsikampi pariyàyabhattabhojanànuyogamanuyutto viharati, imàya ca kassapa mattàya iminà ca tapopakkamena sàma¤¤aü và abhavissa brahma¤¤aü dukkaraü sudukkaraü, netaü abhavissa kallaü vacanàya dukkaraü sàma¤¤aü dukkaraü brahma¤¤a"nti. 16. Sakkà ca panetaü abhavissa ¤àtuü gahapatinà và gahapatiputtena và antamaso kumbhadàsiyà'pi: "handàhaü acelako homi muttàcàro hatthàpalekhano, na ehibhadantiko, na tiññhabhadantiko, nàbhihañaü, na uddissakañaü, na nimantanaü sàdiyati. So na kumbhimukhà pañiggaõhàti, na kaëopimukhà pañiggaõhàti, na eëakamantaraü. Na daõóamantaraü, na musalamantaraü, na dvinnaü bhu¤jamànànaü, na gabbhiniyà, na pàyamànàya, na purisantaragatàya, na saükittãsu, na yattha sà upaññhito hoti, na yattha makkhikà saõóasaõóacàrinã, na macchaü na maüsaü na suraü na merayaü na thusodakaü pivati. So ekàgàriko và hoti ekàlopiko, dvàgàriko và hoti dvàlopiko, sattàgàriko và hoti sattàlopiko, ekissàpi dattiyà yàpeti, dvãhipi dattãpi yàpeti, sattahipi dattãhi yàpeti, ekàhikampi àhàraü àhàreti, dvàhikampi àhàraü àhàreti, sattàhikampi àhàraü àhàreti. Iti evaråpaü addhamàsikampi pariyàyabhattabhojanànuyogamanuyutto viharàmã"ti. Yasmà ca kho kassapa a¤¤atreva imàya mattàya a¤¤atra iminà tapopakkamena sàma¤¤aü và hoti. Brahma¤¤aü và dukkaraü sudukkaraü, tasmà etaü kallaü vacanàya dukkaraü sàma¤¤aü dukkaraü brahma¤¤anti. [BJT Page 370] [\x 370/] Yato kho kassapa bhikkhu averaü abyàpajjaü mettacittaü bhàveti, àsavàna¤ca khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ayaü vuccati kassapa bhikkhu samaõo iti'pi bràhmaõo [PTS Page 169] [\q 169/] iti'pi. 17. Sàkabhakkho ce'pi kassapa hoti sàmàkabhakkho ce'pi kassapa hoti nãvàrabhakkho ce'pi kassapa hoti daddulabhakkho ce'pi kassapa hoti hañabhakkho ce'pi kassapa hoti kaõabhakkho ce'pi kassapa hoti àcàmabhakkho ce'pi kassapa hoti pi¤¤àkabhakkho ce'pi kassapa hoti tiõabhakkho ce'pi kassapa hoti gomayabhakkho ce'pi kassapa hoti vanamålaphalàhàro yàpeti pavattaphalabhojã. Imàya ca kassapa mattàya iminà tapopakkamena sàma¤¤aü và abhavissa brahma¤¤aü và dukkaraü sudukkaraü, netaü abhavissa kallaü vacanàya 'dukkaraü sàma¤¤aü dukkaraü brahma¤¤anti'. Sakkà ca panetaü abhavissa ¤àtuü gahapatinà và gahapatiputtena và antamaso kumbhadàsiyàpi: 'handàhaü sàkabhakkho và homi, sàmàkabhakkho và homi, nãvàrabhakkho và homi, daddulabhakkho và homi, hañabhakkho và homi, kaõabhakkho và homi, àcàmabhakkho và homi, pi¤¤àkabhakkho và homi, tiõabhakkho và homi, gomayabhakkho và homi, vanamålaphalàhàro yàpeti pavattaphalabhojã'ti. Yasmà ca kho kassapa a¤¤atreva imàya mattàya a¤¤atra iminà tapopakkamena sàma¤¤aü và hoti brahma¤¤aü và dukkaraü sudukkaraü, tasmà etaü kallaü vacanàya 'dukkaraü sàma¤¤aü dukkaraü brahma¤¤anti'. Yato kho kassapa bhikkhu averaü abyàpajjaü mettacittaü bhàveti, àsavàna¤ca khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ayaü vuccati kassapa bhikkhu samaõo iti'pi bràhmaõo iti'pi. 18. Sàõàni ce'pi kassapa dhàreti, masàõàni 'pi kassapa dhàreti, chavadussàni 'pi kassapa dhàreti, paüsukålàni 'pi kassapa dhàreti, tirãñàni ce'pi kassapa dhàreti, ajinampi kassapa dhàreti, ajinakkhipampi kassapa dhàreti, kusacãrampi kassapa dhàreti, vàkacãrampi kassapa dhàreti, elakacãrampi ce'pi kassapa dhàreti, kesakambalampi kassapa dhàreti, vàlakambalampi kassapa dhàreti, ulåkapakkhikampi kassapa dhàreti, kesamassulocako 'pi hoti kesamassulocanànuyogamanuyutto, ubbhaññhako'pi hoti àsanapañikkhitto, ukkuñiko'pi hoti ukkuñikappadhànamanuyutto, kaõñakàpassayiko'pi hoti, kaõñakàpassaye seyyaü kappeti, phalakaseyyampi kappeti, thaõóilaseyyampi kappeti, ekapassasayiko'pi hoti, rajojalladharo abbhokàsiko'pi hoti yathàsanthatiko, vekañiko'pi hoti vikañabhojanànuyogamanuyutto, apànako'pi hoti apànakattamanuyutto, sàyatatiyakampi udakorohaõànuyogamanuyutto viharati. Imàya ca kassapa mattàya iminà tapopakkamena sàma¤¤aü và abhavissa brahma¤¤aü và dukkaraü sudukkaraü, netaü abhavissa kallaü vacanàya 'dukkaraü sàma¤¤aü dukkaraü brahma¤¤anti'. Sakkà ca panetaü abhavissa ¤àtuü gahapatinà và gahapatiputtena và antamaso kumbhadàsiyàpi: 'handàhaü sàõànipi dhàremi, màsàõànipi kassapa dhàremi, chavadussàni 'pi kassapa dhàremi, paüsukålàni 'pi kassapa dhàremi, tirãñàni 'pi kassapa dhàremi, ajinampi kassapa dhàremi, ajinakkhipampi kassapa dhàremi, kusacãrampi kassapa dhàremi, vàkacãrampi kassapa dhàremi, elakacãrampi kassapa dhàremi, kesakambalampi kassapa dhàremi, vàlakambalampi kassapa dhàremi, ulåkapakkhikampi kassapa dhàremi, kesamassulocako 'pi hoti kesamassulocanànuyogamanuyutto, ubbhaññhako'pi hoti àsanapañikkhitto, ukkuñiko'pi hoti ukkuñikappadhànamanuyutto, kaõñakàpassayiko'pi hoti, kaõñakàpassaye seyyaü kappeti, phalakaseyyampi kappeti, thaõóilaseyyampi kappeti, ekapassasayiko'pi hoti, rajojalladharo abbhokàsiko'pi hoti yathàsanthatiko, vekañiko'pi hoti vikañabhojanànuyogamanuyutto, apànako'pi hoti apànakattamanuyutto, sàyatatiyakampi udakorohaõànuyogamanuyutto viharàmã'ti. Yasmà ca kho kassapa a¤¤atreva imàya mattàya a¤¤atra iminà tapopakkamena sàma¤¤aü và hoti brahma¤¤aü và dukkaraü sudukkaraü, tasmà etaü kallaü vacanàya 'dukkaraü sàma¤¤aü dukkaraü brahma¤¤anti'. Yato kho kassapa bhikkhu averaü abyàpajjaü mettacittaü bhàveti, àsavàna¤ca khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ayaü vuccati kassapa bhikkhu samaõo iti'pi bràhmaõo iti'pãti. [BJT Page 372] [\x 372/] 19. [PTS Page 170] [\q 170/] evaü vutte acelo kassapo bhagavantaü etadavoca: "dujjàno bho gotama samaõo dujjàno bràhmaõo"ti. "Pakati kho esà kassapa lokasmiü 'dujjàno samaõo dujjàno bràhmaõo"ti. 20. "Acelako ce'pi kassapa hoti muttàcàro hatthàpalekhano, na ehibhadantiko, na tiññhabhadantiko, nàbhihañaü, na uddissakañaü, na nimantanaü sàdiyati. So na kumbhimukhà pañiggaõhàti, na kaëopimukhà pañiggaõhàti, na eëakamantaraü, na daõóamantaraü, na musalamantaraü, na dvinnaü bhu¤jamànànaü, na gabbhiniyà, na pàyamànàya, na purisantaragatàya, na saükittãsu, na yattha sà upaññhito hoti, na yattha makkhikà saõóasaõóacàrinã, na macchaü na maüsaü na suraü na merayaü na thusodakaü pivati. So ekàgàriko và hoti ekàlopiko, dvàgàriko và hoti dvàlopiko, sattàgàriko và hoti sattàlopiko, ekissàpi dattiyà yàpeti, dvãhipi dattãpi yàpeti, sattahipi dattãhi yàpeti, ekàhikampi àhàraü àhàreti, dvàhikampi àhàraü àhàreti, sattàhikampi àhàraü àhàreti. Iti evaråpaü addhamàsikampi pariyàyabhattabhojanànuyogamanuyutto viharati, imàya kassapa mattàya iminà tapopakkamena samaõo và abhavissa bràhmaõo và dujjàno sudujjàno, netaü abhavissa kallaü vacanàya dujjàno samaõo dujjàno bràhmaõo'ti. Sakkà ca paneso abhavissa ¤àtuü gahapatinà và gahapatiputtena và antamaso kumbha dàsiyà'pi: ayaü acelako hoti muttàcàro hatthàpalekhano, na ehibhadantiko, na tiññhabhadantiko, nàbhihañaü, na uddissakañaü, na nimantanaü sàdiyati. So na kumbhimukhà pañiggaõhàti, na kaëopimukhà pañiggaõhàti, na eëakamantaraü. Na daõóamantaraü, na musalamantaraü, na dvinnaü bhu¤jamànànaü, na gabbhiniyà, na pàyamànàya, na purisantaragatàya, na saükittãsu, na yattha sà upaññhito hoti, na yattha makkhikà saõóasaõóacàrinã, na macchaü na maüsaü na suraü na merayaü na thusodakaü pivati. So ekàgàriko và hoti ekàlopiko, dvàgàriko và hoti dvàlopiko, sattàgàriko và hoti sattàlopiko, ekissàpi dattiyà yàpeti, dvãhipi dattãpi yàpeti, sattahipi dattãhi yàpeti, ekàhikampi àhàraü àhàreti, dvàhikampi àhàraü àhàreti, sattàhikampi àhàraü àhàreti. Iti evaråpaü addhamàsikampi pariyàyabhattabhojanànuyogamanuyutto viharatãti. Yasmà ca kho kassapa a¤¤atreva imàya mattàya a¤¤atra iminà tapopakkamena samaõo và hoti. Bràhmaõo và dujjàno sudujjàno, tasmà etaü kallaü vacanàya dujjàno samaõo dujjàno bràhmaõo'ti. Yato kho kassapa bhikkhu averaü abyàpajjaü mettacittaü [PTS Page 171] [\q 171/] bhàveti, àsavàna¤ca khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ayaü vuccati kassapa bhikkhu samaõo iti'pi bràhmaõo iti'pãti. 21. Sàkabhakkho ce'pi kassapa hoti sàmàkabhakkho ce'pi kassapa hoti nãvàrabhakkho ce'pi kassapa hoti daddulabhakkho ce'pi kassapa hoti hañabhakkho ce'pi kassapa hoti kaõabhakkho ce'pi kassapa hoti àcàmabhakkho ce'pi kassapa hoti pi¤¤àkabhakkho ce'pi kassapa hoti tiõabhakkho ce'pi kassapa hoti gomayabhakkho ce'pi kassapa hoti vanamålaphalàhàro yàpeti pavattaphalabhojã. Imàya ca kassapa Mattàya iminà tapopakkamena sàma¤¤aü và abhavissa bràhmaõo và dujjàno sudujjàno, netaü abhavissa kallaü vacanàya 'dujjàno samaõo dujjàno bràhmaõo'ti. Sakkà ca panetaü abhavissa ¤àtuü gahapatinà và gahapatiputtena và antamaso kumbhadàsiyàpi: 'ayaü sàkabhakkho và hoti, sàmàkabhakkho và hoti, nãvàrabhakkho và hoti, daddulabhakkho và hoti, hañabhakkho và hoti, kaõabhakkho và hoti, àcàmabhakkho và hoti, pi¤¤àkabhakkho và hoti, tiõabhakkho và hoti, gomayabhakkho và hoti, vanamålaphalàhàro yàpeti pavattaphalabhojã'ti. Yasmà ca kho kassapa a¤¤atreva imàya mattàya a¤¤atra iminà tapopakkamena samaõo và hoti bràhmaõo và dujjàno sudujjàno, tasmà etaü kallaü vacanàya 'dujjàno samaõo dujjàno bràhmaõo'ti. [BJT Page 374] [\x 374/] Yato kho kassapa bhikkhu averaü abyàpajjaü mettacittaü bhàveti, àsavàna¤ca khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ayaü vuccati kassapa bhikkhu samaõo iti'pi bràhmaõo iti'pi. 22. Sàõàni ce'pi kassapa dhàreti, masàõàni ce'pi kassapa dhàreti, chavadussàni ce'pi kassapa dhàreti, paüsukålàni ce'pi kassapa dhàreti, tirãñàni ce'pi kassapa dhàreti, ajinampi kassapa dhàreti, ajinakkhipampi kassapa dhàreti, kusacãrampi kassapa dhàreti, vàkacãrampi kassapa dhàreti, elakacãrampi ce'pi kassapa dhàreti, kesakambalampi ce'pi kassapa dhàreti, vàlakambalampi ce'pi kassapa dhàreti, ulåkapakkhikampi kassapa dhàreti, kesamassulocako 'pi hoti kesamassulocanànuyogamanuyutto, ubbhaññhako'pi hoti àsanapañikkhitto, ukkuñiko'pi hoti ukkuñikappadhànamanuyutto, kaõñakàpassayiko'pi hoti, kaõñakàpassaye seyyaü kappeti, phalakaseyyampi kappeti, thaõóilaseyyampi kappeti, ekapassasayiko'pi hoti, rajojalladharo abbhokàsiko'pi hoti yathàsanthatiko, vekañiko'pi hoti vikañabhojanànuyogamanuyutto, apànako'pi hoti apànakattamanuyutto, sàyatatiyakampi udakorohaõànuyogamanuyutto viharati. Imàya ca kassapa mattàya iminà tapopakkamena samaõo và abhavissa bràhmaõo và dujjàno sudujjàno, netaü abhavissa kallaü vacanàya 'dujjàno samaõo dujjàno bràhmaõo'ti. Yato kho kassapa bhikkhu averaü abyàpajjaü mettacittaü bhàveti, àsavàna¤ca khayà anàsavaü cetovimuttiü pa¤¤àvimuttiü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharati. Ayaü vuccati kassapa bhikkhu samaõo iti'pi bràhmaõo iti'pi. 23. Evaü vutte acelo kassapo bhagavantaü etadavoca: "katamà pana sà bho gotama sãlasampadà, katamà cittasampadà, katamà pa¤¤àsampadà?"Ti. "Idha kassapa tathàgato loke uppajjati arahaü sammà sambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. 23.(29) Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kule paccàjàto. So taü dhammaü sutvà tathàgate saddhaü pañilabhati. So tena saddhàpañilàbhena samannàgato iti pañisaücikkhati: 'sambàdho gharàvaso rajàpatho1. Abbhokàso pabbajjà. Nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saükhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya'nti. 1. Rajopatho, katthaci. So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü pahàya kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu kàyakammavacãkammena samannàgato kusalena. Parisuddhàjãvo sãlasampanno indriyesu guttadvàro bhojane matta¤¤å satisampaja¤¤esu samannàgato santuññho. 24.(29) Katha¤ca kassapa bhikkhu sãlasampanno hoti? Idha kassapa bhikkhu pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno. Sabbapàõabhåtahitànukampã viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã. Athenena sucibhåtena attanà viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã hoti àràcàrã1 virato methunà gàmadhammà. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti saccavàdã saccasandho theto2 paccayiko avisaüvàdako lokassa. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pisuõaü vàcaü3 pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato hoti. Ito sutvà na amutra akkhàtà imesaü bhedàya. Amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsaü bhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà, sahitànaü và anuppadàtà4 samaggàràmo5 samaggarato samagganandiü samaggakaraõiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pharusaü vàcaü6 pahàya pharusàya vàcàya pañivirato hoti. Yà sà vàcà neëà kaõõasukhà pemanãyà7 hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujanamanàpà, tathàråpaü8 vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato hoti kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã. Nidhànavatiü vàcaü bhàsità hoti kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasa¤hitaü. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Anàcàri, machasaü. 2. heto, syà. 3. Pisuõàvàcaü, [PTS.] 4. Anuppàdàtà, [PTS.] 5. Samaggaràmo, machasaü. 6. Pharusàvàcaü, [PTS.] Sitira 7. Pemaniyà, machasaü. 8. Evaråpiü. [PTS.] Sitira. 24.(30) Bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà1 pañivirato hoti. Ekabhattiko2 hoti rattåparato3 pañivirato4 vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà5 pañivirato hoti. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhusanaññhànà pañivirato hoti. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Jàtaråparajatapañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakadha¤¤apañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakamaüsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Itthikumàrikapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Dàsidàsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Ajeëakapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Kukkuñasåkarapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Hatthigavassavaëavà7 pañiggahaõà pañivirato hoti. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato hoti. Dåteyyapaheõa8 gamanànuyogà pañivirato hoti. Kayavikkayà pañivirato hoti. Tulàkåñakaüsakåñamànakåñà9 pañivirato hoti. Ukkoñanava¤cananikatisàci10 yogà pañivirato hoti. Chedanavadhabandhanaviparàmosaàlopasahasàkàrà11 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Cullasãlaü12 niññhitaü 24.(31) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü bãjagàmabhåtagàmasamàrambhaü13 anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü14 aggabãjaü bijabãjameva15 pa¤camaü. Iti và itievaråpà16 bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà17 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 24.(32) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü sannidhikàraparibhogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: annasannidhiü pànasannidhiü vatthasannidhiü yànasannidhiü sayanasannidhiü gandhasannidhiü àmisasannidhiü. Iti và iti evaråpà sannidhikàraparibhogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Samàrabbhà, machasaü. 2. Ekaü bhattiko, machasaü. 3. Rattuparato, machasaü. 4. Virato, the. Se. 5. Visåkaü, machasaü. 6. Pariggahaõà, (sabbattha) 7. Gavassaü, se. Vaëavaü, machasaü. 8. Pahiõa, sãmu. Machasa. Syà. 9. Kåñaü, machasaü. 10. Sàvi, machasaü. 11. Sahasaü, machasaü. 12. Cåëa sãlaü, machasaü. 13. Samàrabbhà, machasaü. 14. Phalaü, se. Phaluü, si. The. 15. Bija bãjaü eva. The. 16. Iti evarupà, kesuci. 17. Samàrabbhà, machasaü. 24.(33) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visåkadassanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhàtaü pàõissaraü vetàlaü kumbhathånaü sobhanakaü1 caõóàlaü vaüsaü dhopanakaü2 hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü3 usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóayuddhaü4 kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü5 nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyåhaü aõãkadassanaü6. Iti và iti evaråpà visåkadassanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 24.(34) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü jåtappamàdaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: aññhapadaü dasapadaü àkàsaü parihàrapathaü santikaü khalikaü ghañikaü salàkahatthaü akkhaü païgacãraü vaïkakaü mokkhacikaü ciïgulakaü pattàëhakaü rathakaü dhanukaü akkharikaü manesikaü yathàvajjaü. Iti và iti evaråpà jåtappamàdaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 24.(35) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü uccàsayanamahàsayanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: àsandiü pallaïkaü gonakaü cittakaü pañikaü pañalikaü tålikaü vikatikaü uddalomiü ekantalomiü kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhatolohitakåpadhànaü. Iti và iti evaråpà uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Sobhanagarakaü, katthaci. Sobhanakarakaü, [PTS.] Sobhanagharakaü, machasaü. 2. Dhovanaü, katthaci. Dhopanaü, sitira. 3. Mahiüsaü, machasaü. 4. Meõóakaü, machasaü. 5. Sãhala potthakesu na dissati. 6. Anãka - kesuci. 24.(36) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü maõóanavibhusanaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàvilepanaü mukhacuõõakaü1 mukhalepanaü2 hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóakaü nàëikaü khaggaü chattaü citråpàhanaü uõhãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni. Iti và iti evaråpà maõóanavibhusanaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 24.(37) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü (kumàrakathaü kumàrikathaü)3 sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Iti và itievaråpàya tiracchànakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 24.(38) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpà viggàhikakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: "na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi. Ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi. Ahamasmi sammàpañipanno. Sahitaü me, asahitaü te. Pure vacanãyaü pacchà avaca. Pacchà vacanãyaü pure avaca. âciõõaü4 te viparàvattaü. âropito te vàdo. Niggahãto tvamasi. Cara vàdappamokkhàya. Nibbeñhehi và sace pahosã"ti. Iti và itievaråpàya viggàhikakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 24.(39) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü dåteyyapahiõagamanànuyogamanuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ra¤¤aü ràjamahàmattànaü khattiyànaü bràhmaõànaü gahapatikànaü kumàrànaü "idha gaccha. Amutràgaccha. Idaü hara. Amutra idaü àharà"ti. Iti và itievaråpà dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Mukhacuõõaü, machasaü. 2. Mukhàlepanaü, sãmu. 3. Marammapotthakesuyeva dissate 4. Aviciõõaü, kesuci. 24.(40) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te kuhakà ca honti lapakà ca nemittikà ca nippesikà ca làbhena ca làbhaü nijigiüsitàro. Iti và itievaråpà kuhanalapanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Majjhimasãlaü niññhitaü. 24.(41) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü1 kappenti, seyyathãdaü: aïgaü nimittaü uppàtaü2 supiõaü3 lakkhaõaü måsikacchinnaü aggihomaü dabbihomaü thusahomaü taõóulahomaü sappihomaü telahomaü mukhahomaü lohitahomaü aïgavijjà vatthuvijjà khattavijjà4 sivavijjà bhåtavijjà bhurivijjà ahivijjà visavijjà vicchikavijjà måsikavijjà sakuõavijjà vàyasavijjà pakkajjhànaü5 saraparittànaü migacakkaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 24.(42) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti, seyyathãdaü: maõilakkhaõaü vatthalakkhaõaü daõóalakkhaõaü6 asilakkhaõaü usulakkhaõaü dhanulakkhaõaü àvudhalakkhaõaü7 itthilakkhaõaü purisalakkhaõaü kumàralakkhaõaü kumàrilakkhaõaü dàsalakkhaõaü dàsilakkhaõaü hatthilakkhaõaü assalakkhaõaü mahisalakkhaõaü8 usabhalakkhaõaü golakkhaõaü9 ajalakkhaõaü meõóalakkhaõaü10 kukkuñalakkhaõaü vaññakalakkhaõaü godhàlakkhaõaü kaõõikàlakkhaõaü kacchapalakkhaõaü migalakkhaõaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 24.(43) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: ra¤¤aü niyyànaü bhavissati, ra¤¤aü aniyyànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati. Iti imassa jayo bhavissati. Imassa paràjayo bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Jãvitaü, machasaü. 2. Uppàdaü, sãmu. 3. Supinaü, machasaü. Supiõakaü, si. 4. Khettaü, kesuci. 5. Pakkha, kesuci. 6. Daõóalakkhaõaü satthalakkhaõaü, machasaü. 7. âyudha, kesuci. 8. Mahiüsa, machasaü. 9. Goõa, machasaü. 10. Meõóaka, kesuci. 24.(44) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: candaggàho bhavissati. Suriyaggàho bhavissati. Nakkhattagàho bhavissati. Candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Ukkàpàto bhavissati. Dãsàóàho bhavissati. Bhåmicàlo bhavissati. Devadundubhi bhavissati. Candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü1 saükilesaü vodànaü bhavissati. Evaüvipàko candaggàho bhavissati. Evaüvipàko suriyaggàho bhavissati. Evaüvipàko nakkhattaggàho bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàko ukkàpàto bhavissati. Evaüvipàko disàóàho bhavissati. Evaüvipàko bhåmicàlo bhavissati. Evaüvipàko devadundåbhi bhavissati. Evaüvipàko candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saïkilesaü vodànaü bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 24.(45) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: subbuññhikà bhavissati. Dubbuññhikà bhavissati. Subhikkhaü bhavissati. Dubbhikkhaü bhavissati. Khemaü bhavissati. Bhayaü bhavissati. Rogo bhavissati. ârogyaü bhavissati. Muddà gaõanà saükhànaü kàveyyaü lokàyataü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 24.(46) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: àvàhanaü vivàhanaü saüvadanaü vivadanaü saükiraõaü vikiraõaü subhagakaraõaü dubbhagakaraõaü viruddhagabbhakaraõaü jivhànitthambhanaü2 hanusaühananaü hatthàbhijappanaü hanujappanaü kaõõajappanaü àdàsapa¤haü kumàripa¤haü devapa¤haü àdiccupaññhànaü mahatupaññhànaü abbhujjalanaü sirivhàyanaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Oggamanaü, kesuci. 2. Jivhànitthaddhanaü. Bahusu. 24.(47) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: santikammaü paõidhikammaü bhåtakammaü bhurikammaü vassakammaü vossakammaü vatthukammaü vatthuparikiraõaü àcamanaü nahàpanaü juhanaü vamanaü virecanaü uddhavirecanaü adhovirecanaü sãsavirecanaü kaõõatelaü nettatappanaü natthukammaü a¤janaü pacca¤janaü sàlàkiyaü sallakattiyaü dàrakatikicchà målabhesajjànaü anuppadànaü osadhãnaü pañimokkho. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idamassa hoti sãlasampadàya. 24.(48) Sa kho1 so kassapa bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. Seyyathàpi kassapa ràjà khattiyo muddhàvasitto2 nihatapaccàmitto na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü paccatthikato, evameva kho kassapa bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. So iminà ariyena sãlakkhandhena samannàgato ajjhattaü anavajjasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho kassapa bhikkhu sãlasampanno hoti. 25.(49) Katha¤ca kassapa bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti? Idha kassapa bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü. Cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü. Sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü ghàõindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghàõindriyaü. Ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü. Jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü. Kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü. Manindriye saüvaraü àpajjati. So iminà ariyena indriyasaüvarena samannàgato ajjhattaü abyàsekasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho kassapa bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. 1. Atha kho, kesuci. 2. Muddhàbhisinto, kesuci. 3. Anvàsaveyyuü, anvàssaveyyu, kesuci. 26.(50) Katha¤ca kassapa bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti? Idhàvuso bhikkhu abhikkante pañikkante sampajànakàrã hoti. âlokite vilokite sampajànakàrã hoti. Sami¤jite1 pasàrite sampajànakàrã hoti. Saïghàñipattacãvaradhàraõe sampajànakàrã hoti. Asite pãte khàyite sàyite sampajànakàrã hoti. Uccàrapassàvakamme sampajànakàrã hoti. Gate ñhite nisinne sutte jàgarite bhàsite tuõhãbhàve sampajànakàrã hoti. Evaü kho kassapa bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti. [BJT Page 378] [\x 378/] 27.(51) Katha¤ca àvuso bhikkhu santuññho hoti? Idhàvuso bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena2 piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Seyyathàpi kassapa pakkhi sakuõo yena yeneva óeti sapattabhàro'va óeti, evameva kho àvuso bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Evaü kho àvuso bhikkhu santuññho hoti. 28.(52) So iminà ca ariyena sãlakkhandhena3 samannàgato iminà ca ariyena indriyasaüvarena samannàgato iminà ca ariyena satisampaja¤¤ena samannàgato imàya ca ariyàya santuññhiyà samannàgato vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. 29.(53) So loke abhijjhaü pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati. Abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati sabbapàõabhåtahitànukampã. Byàpàdapadosà cittaü parisodheti. Thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno. Thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasantacitto. Uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati akathaükathã kusalesu dhammesu. Vicikicchàya cittaü parisodheti. 1. Sammi¤jite, kesuci. 2. Paribhàrikena, sãmu. 3. Iminà sãlakkhandhena, sabbattha. 29.(54) Seyyathàpi àvuso puriso iõaü àdàya kammante payojeyya, tassa te kammantà samijjheyyuü, so yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãkareyya, siyà cassa uttariü avasiññhaü dàrabharaõàya, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe iõaü àdàya kammante payojesiü. Tassa me te kammantà samijjhiüsu. So'haü yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantã akàsiü. Atthi ca me uttariü avasiññhaü dàrabharaõàyà"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 29.(55) Seyyathàpi àvuso puriso àbàdhiko assa dukkhito bàëhagilàno, bhattaü cassa nacchàdeyya, na cassa kàye balamattà, so aparena samayena tamhà àbàdhà mucceyya, bhatta¤cassa chàdeyya, siyà cassa kàye balamattà, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe àbàdhiko ahosiü dukkhito bàëhagilàno. Bhattaü ca me nacchàdesi. Nacassa me àsi kàye balamattà. So'mhi etarahi tamhà àbàdhà mutto bhatta¤ca me chàdeti. Atthi ca me kàye balamattà"ti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 29.(56) Seyyathàpi àvuso puriso bandhanàgàre baddho assa, so aparena samayena tamhà bandhanàgàrà mucceyya sotthinà abbayena1, na cassa ki¤ci bhogànaü vayo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe bandhanàgàre baddho ahosiü. So'mhi etarahi tamhà bandhanàgàrà mutto sotthinà abbayena. Natthi ca me ki¤ci bhogànaü vayo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 29.(57) Seyyathàpi àvuso puriso dàso assa anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so aparena samayena tamhà dàsabyà mucceyya attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe dàso ahosiü anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so'mhi etarahi tamhà dàsabyà mutto attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 1. Avyayena, [PTS.] 29.(59) Seyyathàpi àvuso puriso sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjeyya dubbhikkhaü sappañibhayaü. So aparena samayena taü kantàraü nitthareyya, sotthinà gàmantaü anupàpuõeyya khemaü appañibhayaü, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjiü dubbhikkhaü sappañibhayaü. So'mhi etarahi taü kantàraü tiõõo sotthinà gàmantaü anuppatto khemaü appañibhaya"nti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü - 29.(60) Evameva kho àvuso bhikkhu yathà iõaü yathà rogaü yathà bandhanàgàraü yathà dàsabyaü yathà kantàraddhànamaggaü evaü ime pa¤ca nãvaraõe appahãõe attani samanupassati. Seyyathàpi àvuso ànaõyaü yathà àrogyaü yathà bandhanà mokkhaü yathà bhujissaü yathà khemantabhåmiü evameva kho àvuso bhikkhu ime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassati. [BJT Page 380] [\x 380/] 30(61) Tassime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassato pàmojjaü jàyati. Pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti. Sukhino cittaü samàdhiyati. So vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi [PTS Page 173] [\q 173/] savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. Seyyathàpi àvuso dakkho nahàpako và nahàpakantevàsã và kaüsathàle nahànãyavuõõàni àkiritvà udakena paripphosakaü paripphosakaü sanneyya3 sàyaü nahànãyapiõói snehànugatà snehaparetà santarabàhirà phuñà snehena na ca paggharaõi - Evameva kho àvuso bhikkhu imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanneti parisenneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. Seyyathàpi àvuso udakarabhado ubbhidodako, tassa nevassa puratthimàya disàya udakassa àyamukhaü, na dakkhiõàya disàya udakassa àyamukhaü, na pacchimàya disàya udakassa àyamukhaü, na uttaràya disàya udakassa àyamukhaü, devo ca na kàlena kàlaü sammà dhàraü anupaveccheyya, atha kho tamhà ca udakarahadà sãtà vàridhàrà ubbhijjitvà tameva udakarahadaü sãtena vàrinà abhisandeyya parisandeyya paripåreyya paripphareyya, nàssa ki¤ci sabbàvato udakarahadassa vàrinà sãtena apphuñaü assa - Evameva kho àvuso bhikkhu imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato sampajàno sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti. Yantaü ariyà àcikkhanti: upekkhako satimà sukhavihàrãti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti, parippharati nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. Seyyathàpi àvuso uppaliniyaü và paduminiyaü và puõóarãkiniyaü và appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni udakànuggatàni antonimuggaposãni tàni yàva caggà yàva ca målà sãtena vàrinà abhisannàni parisannàni paripåràni, paripphuñàni nàssà ki¤ci sabbàvataü uppalànaü và padumànaü và puõóarãkànaü và sãtena vàrinà apphuñaü assa. Evameva kho àvuso bhikkhu imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. Puna ca paraü àvuso bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. Idampi'ssa hoti cittasampadàya. Ayaü kho sà kassapa cittasampadà. 31. So evaü samàhite citte - pe - [BJT Page 380] [\x 380/] 32. [PTS Page 174] [\q 174/] imàya ca kassapa sãlasampadàya imàya ca cittasampadàya imàya ca pa¤¤àsampadàya a¤¤à sãlasampadà cittasampadà pa¤¤àsampadà uttarãtarà và paõãtatarà và natthi. 33. Santi kassapa eke samaõabràhmaõà sãlavàdà. Te anekapariyàyena sãlassa vaõõaü bhàsanti. Yàvatà kassapa ariyaü paramaü sãlaü, nàhaü tattha attano samasamaü samanupassàmi. Kuto bhiyyo? Atha kho ahameva tattha bhiyyo yadidaü adhisãlaü. 34. Santi kassapa eke samaõabràhmaõà tapojigucchàvàdà. Te anekapariyàyena tapojigucchàya vaõõaü bhàsanti. Yàvatà kassapa ariyà paramà tapojigucchà, nàhaü tattha attano samasamaü samanupassàmi. Kuto bhiyyo? Atha kho ahameva tattha bhiyyo yadidaü adhijegucchaü. 35. Santi kassapa eke samaõabràhmaõà pa¤¤àvàdà. Te anekapariyàyena pa¤¤àya vaõaõaü bhàsanti. Yàvatà kassapa ariyà paramà pa¤¤à, nàhaü tattha attano samasamaü samanupassàmi. Kuto bhiyyo? Atha kho ahameva tattha bhiyyo yadidaü adhipa¤¤à. 36. Santi kassapa eke samaõabràhmaõà vimuttivàdà. Te anekapariyàyena vimuttiyà vaõaõaü bhàsanti. Yàvatà kassapa ariyà paramà vimutti, nàhaü tattha attano samasamaü samanupassàmi. Kuto bhiyyo? Atha kho ahameva tattha bhiyyo yadidaü adhimutti. [BJT Page 382] [\x 382/] 37. [PTS Page 175] [\q 175/] ñhànaü kho panetaü kassapa vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü: "sãhanàdaü kho samaõo gotamo nadati. Ta¤ca kho su¤¤àgàre nadati no parisàså"ti. Te 'mà hevanti'ssu vacanãyà. "Sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadatã'ti. Evamassu kassapa vacanãyà. 38. hànaü kho panetaü kassapa vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü: "sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati. No ca kho visàrado nadatã"ti. Te 'mà hevanti'ssu vacanãyà. "Sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati, visàrado ca nadatã"ti. Evamassu kassapa vacanãyà. 39. hànaü kho panetaü kassapa vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü: "sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, no ca kho naü pa¤haü pucchantã"ti. Te 'mà hevanti'ssu vacanãyà "sãhanàdaü ca samaõo gotamo nadati. Parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤ha¤ca naü pucchantã"ti. Evamassu kassapa vacanãyà. 40. hànaü kho panetaü kassapa vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü: "sãhanàdaü ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤haü ca naü pucchanti, no ca kho nesaü pa¤haü puññho byàkarotã"ti. Te 'mà hevanti'ssu vacanãyà. "Sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤haü ca naü pucchanti. Pa¤ha¤ca nesaü puññho byàkarotã"ti. Evamassu kassapa vacanãyà. 41. hànaü kho panetaü kassapa vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü: "sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati. Visàrado ca nadati, pa¤haü ca naü pucchanti, no ca kho pa¤ha¤ca nesaü puññho byàkaroti, no ca kho pa¤hassa veyyàkaraõena cittaü àràdhetã"ti. Te 'mà hevanti'ssu vacanãyà "sãhanàdaü ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤haü ca naü pucchanti, no ca kho nesaü pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdhetã"ti evamassu kassapa vacanãyà. 42. hànaü kho panetaü kassapa vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü: "sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati. Parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti, no ca kho sotabbaü ma¤¤antã"ti. Te 'mà hevanti'ssu vacanãyà: "sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti. Sotabba¤cassa ma¤¤antã"ti. Evamassu kassapa vacanãyà. [BJT Page 384] [\x 384/] 43. hànaü kho panetaü vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü: "sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati. Parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti, no ca kho sotabbaü ma¤¤antã"ti. Te 'mà hevanti'ssu vacanãyà: "sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti. Sotabba¤cassa ma¤¤anti. No ca kho sutvà cassa pasãdanatã"ti. Te 'mà hevanti'ssu vacanãyà: "sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti. Sotabba¤cassa ma¤¤anti. Sutvà cassa pasãdantã"ti. Evamassu kassapa vacanãyà. 44. hànaü kho panetaü kassapa vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü: "sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati. Parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti, no ca kho sotabbaü ma¤¤antã"ti. Te 'mà hevanti'ssu vacanãyà: "sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti. Sutvà cassa pasãdanti, no ca kho pasannà pasannàkàraü karontã"ti. Te mà' hevanti'ssu vacanãyà. "Sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati. Parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti, no ca kho sotabbaü ma¤¤antã"ti. Te 'mà hevanti'ssu vacanãyà: "sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti. Sutvà cassa pasãdati, pasannà ca pasannàkàraü karontã"ti evamassu kassapa vacanãyà. 45. hànaü kho panetaü kassapa vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü: "sãhanàdaü ca samaõo gotamo nadati. Parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti, no ca kho sotabbaü ma¤¤antã"ti. Te 'mà hevanti'ssu vacanãyà: "sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti. Pasannà ca pasannàkàraü karoti. No ca kho tathattàya pañipajjantã"ti. Te 'mà hevanti"ssu vacanãyà "sãhanàdaü ca samaõo gotamo nadati. Parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti, no ca kho sotabbaü ma¤¤antã"ti. Te 'mà hevanti'ssu vacanãyà: "sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati, parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti. Pasannà ca pasannàkàraü karonti. Tathattàya ca pañipajjantã"ti evamassu kassapa vacanãyà. 46. hànaü kho panetaü kassapa vijjati yaü a¤¤atitthiyà paribbàjakà evaü vadeyyuü: "sãhanàdaü ca samaõo gotamo nadati. Parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti, sotabbaü ca ma¤¤anti, tathattàya ca pañipajjanti, no ca kho pañipannà àràdhentã"ti. Te 'mà hevanti'ssu vacanãyà. "Sãhanàda¤ca samaõo gotamo nadati. Parisàsu ca nadati, visàrado ca nadati, pa¤ha¤ca taü pucchanti, pa¤ha¤ca nesaü puññho byàkaroti, pa¤hassa ca veyyàkaraõena cittaü àràdheti, sotabba¤cassa ma¤¤anti, sutvà cassa pasãdanti, pasannà ca pasannàkàraü karonti, tathattàya ca pañipajjanti pañipannà ca àràdhentã"ti. Evamassu kassapa vacanãyà. 47. Ekamidàhaü kassapa samayaü ràjagahe viharàmi gijjhakåñe pabbate. Tatra maü a¤¤ataro tapabrahmacàrã [PTS Page 176] [\q 176/] nigrodho nàma adhijegucche pa¤haü pucchi. Tassàhaü adhijegucche pa¤haü puññho byàkàsiü. Byàkato ca pana me attamano ahosi. Paraü viya mattàyàti. [BJT Page 386] [\x 386/] 48. "Ko hi bhante bhagavato dhammaü sutvà na attamano assa paraü viya mattàya? Bhante bhagavato dhammaü sutvà attamano paraü viya mattàya, abhikkantaü bhante, abhikkantaü bhante. Seyyathàpi bhante nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhintãti, evameva bhagavatà anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhante bhagavantaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Labheyyàhaü bhante bhagavato santike pabbajjaü, labheyyaü upasampadanti". 49. "Yo kho kassapa a¤¤atitthiyapubbo imasmiü dhammavinaye àkaïkhati pabbajjaü, àkaïkhati upasampadaü, so cattàro màse parivasati. Catunnaü màsànaü accayena àraddhacittà bhikkhå taü pabbàjenti, upasampàdenti bhikkhubhàvàya. Api ca mettha puggalavemattatà vidità"ti. 50. "Sace bhante a¤¤atitthiyapubbà imasmiü dhammavinaye àkaïkhantà pabbajjaü àkaïkhantà upasampadaü cattàro màse parivasanti, catunnaü màsànaü accayena àraddhacittà bhikkhå taü pabbàjenti, upasampàdenti bhikkhubhàvàya. Ahaü cattàri vassàni parivasissàmi. Catunnaü vassànaü accayena àraddhacittà bhikkhå maü pabbàjentu, upasampàdentu bhikkhubhàvàyà'ti. 51. Alattha kho acelo kassapo bhagavato santike pabbajjaü [PTS Page 177] [\q 177/] alatthupasampadaü. Aciråpasampanno kho panàyasmà kassapo eko våpakaññho appamatto àtàpã pahitatto viharanto, na cirasseva yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihàsi. "Khãõà jàti. Vusitaü brahmacariyaü. Kataü karaõãyaü. Nàparaü itthattàyà"ti abbha¤¤àsi. A¤¤ataro ca kho panàyasmà kassapo arahataü ahosãti. Sãhanàdasuttaü niññhitaü aññhamaü. [BJT Page 388] [\x 388/] 9. [PTS Page 178] [\q 178/] poññhapàdasuttaü 1. Evaü me sutaü: ekaü samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena poññhapàdo paribbàjako samayappavàdake tindukàcãre ekasàlake mallikàya àràme pañivasati mahatiyà paribbàjakaparisàya saddhiü tiüsamattehi paribbàjakasatehi. 2. Atha kho bhagavà pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya sàvatthiü piõóàya pàvisi. Atha kho bhagavato etadahosi: atippago kho tàva sàvatthiyaü piõóàya carituü, yannånàhaü yena samayappavàdako tindukàcãro ekasàlako mallikàya àràmo, yena poññhapàdo paribbàjako, tenupasaïkameyyanti. Atha kho bhagavà yena samayappavàdako tindukàcãro ekasàlako mallikàya àràmo tenupasaïkami. 3. Tena kho pana samayena poññhapàdo paribbàjako mahatiyà paribbàjakaparisàya saddhiü nisinno hoti unnàdiniyà uccàsaddamahàsaddàya anekavihitaü tiracchànakathaü kathentiyà - seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü gandhakathaü màlàkathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü [PTS Page 179] [\q 179/] janapadakathaü itthikathaü purisakathaü sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü, iti và'ti. 4. Addasà kho poññhapàdo paribbàjako bhagavantaü dårato'va àgacchantaü. Disvàna sakaü parisaü saõñhapesi:1 "appasaddà bhonto hontu. Mà bhonto saddamakattha. Ayaü samaõo gotamo àgacchati. Appasaddakàmo kho so panàyasmà, appasaddassa vaõõavàdã. Appevanàma appasaddaü parisaü viditvà upasaïkamitabbaü ma¤¤eyyà"ti. Evaü vutte te paribbàjakà tuõhã ahesuü. Atha kho bhagavà yena poññhapàdo paribbàjako tenupasaïkami. Atha kho poññhapàdo paribbàjako bhagavantaü etadavoca: etu kho bhante bhagavà. Svàgataü2 bhante bhagavato. Cirassaü kho bhante bhagavà imaü pariyàyamakàsi yadidaü idhàgamanàya. Nisãdatu bhante bhagavà. Idamàsanaü pa¤¤attanti. Nisãdi bhagavà pa¤¤atte àsane. Poññhapàdo'pi kho paribbàjako a¤¤ataraü nãcaü àsanaü gahetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho poññhapàdaü paribbàjakaü bhagavà etadavoca: "kàya nu'ttha poññhapàda etarahi kathàya sannisinnà? Kà ca pana vo antarà kathà vippakatà?"Ti. 1. Saõñhàpesi, [PTS.] 2. Sàgataü, [PTS.] [BJT Page 390] [\x 390/] 5. Evaü vutte poññhapàdo paribbàjako bhagavantaü etadavoca: tiññhatesà bhante kathà, yàya maü etarahi kathàya sannisinnà. Nesà bhante kathà bhagavato dullabhà bhavissati pacchàpi savaõàya. Purimàni bhante divasàni purimataràni nànàtitthiyànaü samaõabrahmaõànaü kutåhalasàlàya sannisinnànaü sannipatitànaü abhisa¤¤ànirodhe [PTS Page 180] [\q 180/] kathà udapàdi "kathaü nu kho bho abhisa¤¤ànirodho hotã?"Ti. (1) Tatrekacce evamàhaüsu: "ahetu appaccayà purisassa sa¤¤à uppajjanti'pi nirujjhanti'pi. Yasmiü samaye uppajjanti, sa¤¤i tasmiü samaye hoti. Yasmiü samaye nirujjhanti, asa¤¤i tasmiü samaye hotã"ti ittheke abhisa¤¤ànirodhaü pa¤¤àpenti. (2) Tama¤¤o evamàha: "na kho pana me'taü bho evaü bhavissati. Sa¤¤à hi bho purisassa attà. Sà ca kho upeti'pi apeti'pi. Yasmiü samaye upeti, sa¤¤ã tasmiü samaye hoti. Yasmiü samaye apeti, asa¤¤ã tasmiü samaye hotã"ti ittheke abhisa¤¤ànirodhaü pa¤¤àpenti. (3) Tama¤¤o evamàha: "na kho pana me'taü bho evaü bhavissati. Santi hi bho samaõabràhmaõà mahiddhikà mahànubhàvà. Te imassa purisassa sa¤¤aü upakaóóhanti'pi apakaóóhanti'pi. Yasmiü samaye upakaóóhanti, sa¤¤ã tasmiü samaye hoti. Yasmiü samaye apakaóóhanti. Asa¤¤i tasmiü samaye hotã"ti ittheke abhisa¤¤ànirodhaü pa¤¤àpenti. (4) Tama¤¤o evamàha: "na kho pana me'taü bho evaü bhavissati. Santi hi bho devatà3 mahiddhikà mahànubhàvà. Tà imassa purisassa sa¤¤aü upakaóóhanti'pi apakaóóhanti'pi. Yasmiü samaye upakaóóhanti, sa¤¤iü tasmiü samaye hoti. Yasmiü samaye apakaóóhanti, asa¤¤i tasmiü samaye hotã"ti ittheke abhisa¤¤ànirodhaü pa¤¤àpenti. 6. Tassa mayhaü bhante bhagavantaü yeva àrabbha sati udapàdi: 'aho nåna bhagavà, aho nåna sugato, yo imesaü dhammànaü sukusalo'ti. Bhagavà kusalo bhagavà pakata¤¤å abhisa¤¤ànirodhassa. Kathaü nu kho bhante abhisa¤¤ànirodho hotã?"Ti. 1. Pa¤¤àpenti, [PTS.] 2. Na kho nàmetaü, [PTS.] 3. Devà, syàma. 4. Te, syàma. [BJT Page 392] [\x 392/] 7. Tatra poññhapàda ye te samaõabràhmaõà evamàhaüsu: ahetå appaccayà purisassa sa¤¤à uppajjanti'pi nirujhantipã'ti. âdito'va tesaü aparaddhaü. Taü kissa hetu? Sahetå hi poññhapàda sappaccayà purisassa [PTS Page 181] [\q 181/] sa¤¤à uppajjanti'pi nirujjhanti'pi. Sikkhà ekà sa¤¤à uppajjanti, sikkhà ekà sa¤¤à nirujjhanti". "Kà ca sikkhà"ti bhagavà avoca: Idha poññhapàda tathàgato loke uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. 8.(29) Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kule paccàjàto. So taü dhammaü sutvà tathàgate saddhaü pañilabhati. So tena saddhàpañilàbhena samannàgato iti pañisaücikkhati: 'sambàdho gharàvaso rajàpatho1. Abbhokàso pabbajjà. Nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saükhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya'nti. 1. Rajopatho, katthaci. 9. So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü pahàya kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu kàyakammavacãkammena samannàgato kusalena. Parisuddhàjãvo sãlasampanno indriyesu guttadvàro bhojane matta¤¤å satisampaja¤¤esu samannàgato santuññho. 10.(29) Katha¤ca poññhapàda bhikkhu sãlasampanno hoti? Idha poññhapàda bhikkhu pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno. Sabbapàõabhåtahitànukampã viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Rajàpatho,syàma. [BJT Page 394] [\x 394/] Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã. Athenena sucibhåtena attanà viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã hoti àràcàrã1 virato methunà gàmadhammà. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti saccavàdã saccasandho theto2 paccayiko avisaüvàdako lokassa. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pisuõaü vàcaü3 pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato hoti. Ito sutvà na amutra akkhàtà imesaü bhedàya. Amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsaü bhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà, sahitànaü và anuppadàtà4 samaggàràmo5 samaggarato samagganandiü samaggakaraõiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pharusaü vàcaü6 pahàya pharusàya vàcàya pañivirato hoti. Yà sà vàcà neëà kaõõasukhà pemanãyà7 hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujanamanàpà, tathàråpaü8 vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato hoti kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã. Nidhànavatiü vàcaü bhàsità hoti kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasa¤hitaü. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Anàcàri, machasaü. 2. heto, syà. 3. Pisuõàvàcaü, [PTS.] 4. Anuppàdàtà, [PTS.] 5. Samaggaràmo, machasaü. 6. Pharusàvàcaü, [PTS.] Sitira 7. Pemaniyà, machasaü. 8. Evaråpiü. [PTS.] Sitira. 11.(30) Bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà1 pañivirato hoti. Ekabhattiko2 hoti rattåparato3 pañivirato4 vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà5 pañivirato hoti. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhusanaññhànà pañivirato hoti. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Jàtaråparajatapañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakadha¤¤apañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakamaüsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Itthikumàrikapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Dàsidàsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Ajeëakapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Kukkuñasåkarapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Hatthigavassavaëavà7 pañiggahaõà pañivirato hoti. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato hoti. Dåteyyapaheõa8 gamanànuyogà pañivirato hoti. Kayavikkayà pañivirato hoti. Tulàkåñakaüsakåñamànakåñà9 pañivirato hoti. Ukkoñanava¤cananikatisàci10 yogà pañivirato hoti. Chedanavadhabandhanaviparàmosaàlopasahasàkàrà11 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Cullasãlaü12 niññhitaü 11.(31) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü bãjagàmabhåtagàmasamàrambhaü13 anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü14 aggabãjaü bijabãjameva15 pa¤camaü. Iti và itievaråpà16 bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà17 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 11.(32) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü sannidhikàraparibhogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: annasannidhiü pànasannidhiü vatthasannidhiü yànasannidhiü sayanasannidhiü gandhasannidhiü àmisasannidhiü. Iti và iti evaråpà sannidhikàraparibhogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Samàrabbhà, machasaü. 2. Ekaü bhattiko, machasaü. 3. Rattuparato, machasaü. 4. Virato, the. Se. 5. Visåkaü, machasaü. 6. Pariggahaõà, (sabbattha) 7. Gavassaü, se. Vaëavaü, machasaü. 8. Pahiõa, sãmu. Machasa. Syà. 9. Kåñaü, machasaü. 10. Sàvi, machasaü. 11. Sahasaü, machasaü. 12. Cåëa sãlaü, machasaü. 13. Samàrabbhà, machasaü. 14. Phalaü, se. Phaluü, si. The. 15. Bija bãjaü eva. The. 16. Iti evarupà, kesuci. 17. Samàrabbhà, machasaü. 12.(33) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visåkadassanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhàtaü pàõissaraü vetàlaü kumbhathånaü sobhanakaü1 caõóàlaü vaüsaü dhopanakaü2 hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü3 usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóayuddhaü4 kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü5 nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyåhaü aõãkadassanaü6. Iti và iti evaråpà visåkadassanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 13.(34) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü jåtappamàdaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: aññhapadaü dasapadaü àkàsaü parihàrapathaü santikaü khalikaü ghañikaü salàkahatthaü akkhaü païgacãraü vaïkakaü mokkhacikaü ciïgulakaü pattàëhakaü rathakaü dhanukaü akkharikaü manesikaü yathàvajjaü. Iti và iti evaråpà jåtappamàdaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 14.(35) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü uccàsayanamahàsayanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: àsandiü pallaïkaü gonakaü cittakaü pañikaü pañalikaü tålikaü vikatikaü uddalomiü ekantalomiü kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhatolohitakåpadhànaü. Iti và iti evaråpà uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Sobhanagarakaü, katthaci. Sobhanakarakaü, [PTS.] Sobhanagharakaü, machasaü. 2. Dhovanaü, katthaci. Dhopanaü, sitira. 3. Mahiüsaü, machasaü. 4. Meõóakaü, machasaü. 5. Sãhala potthakesu na dissati. 6. Anãka - kesuci. 15.(36) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü maõóanavibhusanaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàvilepanaü mukhacuõõakaü1 mukhalepanaü2 hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóakaü nàëikaü khaggaü chattaü citråpàhanaü uõhãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni. Iti và iti evaråpà maõóanavibhusanaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 16.(37) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü (kumàrakathaü kumàrikathaü)3 sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Iti và itievaråpàya tiracchànakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 396] [\x 396/] 17.(38) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpà viggàhikakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: "na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi. Ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi. Ahamasmi sammàpañipanno. Sahitaü me, asahitaü te. Pure vacanãyaü pacchà avaca. Pacchà vacanãyaü pure avaca. âciõõaü4 te viparàvattaü. âropito te vàdo. Niggahãto tvamasi. Cara vàdappamokkhàya. Nibbeñhehi và sace pahosã"ti. Iti và itievaråpàya viggàhikakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 18.(39) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü dåteyyapahiõagamanànuyogamanuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ra¤¤aü ràjamahàmattànaü khattiyànaü bràhmaõànaü gahapatikànaü kumàrànaü "idha gaccha. Amutràgaccha. Idaü hara. Amutra idaü àharà"ti. Iti và itievaråpà dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Mukhacuõõaü, machasaü. 2. Mukhàlepanaü, sãmu. 3. Marammapotthakesuyeva dissate 4. Aviciõõaü, kesuci. 19.(40) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te kuhakà ca honti lapakà ca nemittikà ca nippesikà ca làbhena ca làbhaü nijigiüsitàro. Iti và itievaråpà kuhanalapanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Majjhimasãlaü niññhitaü. 20.(41) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü1 kappenti, seyyathãdaü: aïgaü nimittaü uppàtaü2 supiõaü3 lakkhaõaü måsikacchinnaü aggihomaü dabbihomaü thusahomaü taõóulahomaü sappihomaü telahomaü mukhahomaü lohitahomaü aïgavijjà vatthuvijjà khattavijjà4 sivavijjà bhåtavijjà bhurivijjà ahivijjà visavijjà vicchikavijjà måsikavijjà sakuõavijjà vàyasavijjà pakkajjhànaü5 saraparittànaü migacakkaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 21.(42) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti, seyyathãdaü: maõilakkhaõaü vatthalakkhaõaü daõóalakkhaõaü6 asilakkhaõaü usulakkhaõaü dhanulakkhaõaü àvudhalakkhaõaü7 itthilakkhaõaü purisalakkhaõaü kumàralakkhaõaü kumàrilakkhaõaü dàsalakkhaõaü dàsilakkhaõaü hatthilakkhaõaü assalakkhaõaü mahisalakkhaõaü8 usabhalakkhaõaü golakkhaõaü9 ajalakkhaõaü meõóalakkhaõaü10 kukkuñalakkhaõaü vaññakalakkhaõaü godhàlakkhaõaü kaõõikàlakkhaõaü kacchapalakkhaõaü migalakkhaõaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 22.(43) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: ra¤¤aü niyyànaü bhavissati, ra¤¤aü aniyyànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati. Iti imassa jayo bhavissati. Imassa paràjayo bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Jãvitaü, machasaü. 2. Uppàdaü, sãmu. 3. Supinaü, machasaü. Supiõakaü, si. 4. Khettaü, kesuci. 5. Pakkha, kesuci. 6. Daõóalakkhaõaü satthalakkhaõaü, machasaü. 7. âyudha, kesuci. 8. Mahiüsa, machasaü. 9. Goõa, machasaü. 10. Meõóaka, kesuci. 23.(44) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: candaggàho bhavissati. Suriyaggàho bhavissati. Nakkhattagàho bhavissati. Candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Ukkàpàto bhavissati. Dãsàóàho bhavissati. Bhåmicàlo bhavissati. Devadundubhi bhavissati. Candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü1 saükilesaü vodànaü bhavissati. Evaüvipàko candaggàho bhavissati. Evaüvipàko suriyaggàho bhavissati. Evaüvipàko nakkhattaggàho bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàko ukkàpàto bhavissati. Evaüvipàko disàóàho bhavissati. Evaüvipàko bhåmicàlo bhavissati. Evaüvipàko devadundåbhi bhavissati. Evaüvipàko candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saïkilesaü vodànaü bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 24.(45) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: subbuññhikà bhavissati. Dubbuññhikà bhavissati. Subhikkhaü bhavissati. Dubbhikkhaü bhavissati. Khemaü bhavissati. Bhayaü bhavissati. Rogo bhavissati. ârogyaü bhavissati. Muddà gaõanà saükhànaü kàveyyaü lokàyataü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 398] [\x 398/] 25.(46) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: àvàhanaü vivàhanaü saüvadanaü vivadanaü saükiraõaü vikiraõaü subhagakaraõaü dubbhagakaraõaü viruddhagabbhakaraõaü jivhànitthambhanaü2 hanusaühananaü hatthàbhijappanaü hanujappanaü kaõõajappanaü àdàsapa¤haü kumàripa¤haü devapa¤haü àdiccupaññhànaü mahatupaññhànaü abbhujjalanaü sirivhàyanaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Oggamanaü, kesuci. 2. Jivhànitthaddhanaü. Bahusu. 26.(47) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: santikammaü paõidhikammaü bhåtakammaü bhurikammaü vassakammaü vossakammaü vatthukammaü vatthuparikiraõaü àcamanaü nahàpanaü juhanaü vamanaü virecanaü uddhavirecanaü adhovirecanaü sãsavirecanaü kaõõatelaü nettatappanaü natthukammaü a¤janaü pacca¤janaü sàlàkiyaü sallakattiyaü dàrakatikicchà målabhesajjànaü anuppadànaü osadhãnaü pañimokkho. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 27.(48) Sa kho1 so poññhapàda bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. Seyyathàpi poññhapàda khattiyo muddhàvasitto2 nihatapaccàmitto na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü paccatthikato, evameva kho poññhapàda bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. So iminà ariyena sãlakkhandhena samannàgato ajjhattaü anavajjasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho poññhapàda bhikkhu sãlasampanno hoti. 28.(49) Katha¤ca poññhapàda bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti? Idha poññhapàda bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü. Cakkhundriye [PTS Page 182] [\q 182/] saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü. Sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü ghàõindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghàõindriyaü. Ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü. Jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü. Kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü. Manindriye saüvaraü àpajjati. So iminà ariyena indriyasaüvarena samannàgato ajjhattaü abyàsekasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho poññhapàda bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. 1. Atha kho, kesuci. 2. Muddhàbhisinto, kesuci. 3. Anvàsaveyyuü, anvàssaveyyu, kesuci. 29(50) Katha¤ca poññhapàda bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti? Idha poññhapàda bhikkhu abhikkante pañikkante sampajànakàrã hoti. âlokite vilokite sampajànakàrã hoti. Sami¤jite1 pasàrite sampajànakàrã hoti. Saïghàñipattacãvaradhàraõe sampajànakàrã hoti. Asite pãte khàyite sàyite sampajànakàrã hoti. Uccàrapassàvakamme sampajànakàrã hoti. Gate ñhite nisinne sutte jàgarite bhàsite tuõhãbhàve sampajànakàrã hoti. Evaü kho poññhapàda bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti. 30.(51) Katha¤ca poññhapàda bhikkhu santuññho hoti? Idha poññhapàda bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena2 piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Seyyathàpi poññhapàda pakkhi sakuõo yena yeneva óeti sapattabhàro'va óeti, evameva kho poññhapàda bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Evaü kho poññhapàda bhikkhu santuññho hoti. 31.(52) So iminà ca ariyena sãlakkhandhena3 samannàgato iminà ca ariyena indriyasaüvarena samannàgato iminà ca ariyena satisampaja¤¤ena samannàgato imàya ca ariyàya santuññhiyà samannàgato vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. [BJT Page 400] [\x 400/] 32.(53) So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati. Abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati sabbapàõabhåtahitànukampã. Byàpàdapadosà cittaü parisodheti. Thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno. Thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasantacitto. Uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati akathaükathã kusalesu dhammesu. Vicikicchàya cittaü parisodheti. 1. Sammi¤jite, kesuci. 2. Paribhàrikena, sãmu. 3. Iminà sãlakkhandhena, sabbattha. 32.(54) Seyyathàpi poññhapàda puriso iõaü àdàya kammante payojeyya, tassa te kammantà samijjheyyuü, so yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãkareyya, siyà cassa uttariü avasiññhaü dàrabharaõàya, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe iõaü àdàya kammante payojesiü. Tassa me te kammantà samijjhiüsu. So'haü yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantã akàsiü. Atthi ca me uttariü avasiññhaü dàrabharaõàyà"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 32.(55) Seyyathàpi joññhapàda puriso àbàdhiko assa dukkhito bàëhagilàno, bhattaü cassa nacchàdeyya, na cassa kàye balamattà, so aparena samayena tamhà àbàdhà mucceyya, bhatta¤cassa chàdeyya, siyà cassa kàye balamattà, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe àbàdhiko ahosiü dukkhito bàëhagilàno. Bhattaü ca me nacchàdesi. Nacassa me àsi kàye balamattà. So'mhi etarahi tamhà àbàdhà mutto bhatta¤ca me chàdeti. Atthi ca me kàye balamattà"ti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 32.(56) Seyyathàpi poññhapàda puriso bandhanàgàre baddho assa, so aparena samayena tamhà bandhanàgàrà mucceyya sotthinà abbayena1, na cassa ki¤ci bhogànaü vayo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe bandhanàgàre baddho ahosiü. So'mhi etarahi tamhà bandhanàgàrà mutto sotthinà abbayena. Natthi ca me ki¤ci bhogànaü vayo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 32.(57) Seyyathàpi poññhapàda puriso dàso assa anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so aparena samayena tamhà dàsabyà mucceyya attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe dàso ahosiü anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so'mhi etarahi tamhà dàsabyà mutto attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 1. Avyayena, [PTS.] 32.(59) Seyyathàpi poññhapàda puriso sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjeyya dubbhikkhaü sappañibhayaü. So aparena samayena taü kantàraü nitthareyya, sotthinà gàmantaü anupàpuõeyya khemaü appañibhayaü, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjiü dubbhikkhaü sappañibhayaü. So'mhi etarahi taü kantàraü tiõõo sotthinà gàmantaü anuppatto khemaü appañibhaya"nti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü - 32.(60) Evameva kho poññhapàda bhikkhu yathà iõaü yathà rogaü yathà bandhanàgàraü yathà dàsabyaü yathà kantàraddhànamaggaü evaü ime pa¤ca nãvaraõe appahãõe attani samanupassati. Seyyathàpi poññhapàda ànaõyaü yathà àrogyaü yathà bandhanà mokkhaü yathà bhujissaü yathà khemantabhåmiü evameva kho poññhapàda bhikkhu ime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassati. 33.(61) Tassime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassato pàmojjaü jàyati. Pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti. Sukhino cittaü samàdhiyati. So vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü3 upasampajja viharati. Tassa yà purimà kàmasa¤¤à sà nirujjhati. Vivekajapãtisukhasukhumasaccasa¤¤à tasmiü samaye hoti. Vivekajapãtisukhasukhumasaccasa¤¤ã yeva tasmiü samaye hoti. Evampi sikkhà ekà sa¤¤à uppajjati. 4 Sikkhà ekà sa¤¤à nirujjhati. 5 'Ayaü sikkhà'ti bhagavà avoca. 1. Pàmujjaü, [PTS.] 2. Pañisaüvedeti, syà. 3. Pañhamajjhànaü, kesuci. 4. Uppajjanti, [PTS.] 5. Nirujhanti, [PTS.] [BJT Page 402] [\x 402/] "Puna ca paraü poññhapàda bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü1 upasampajja viharati. Tassa yà purimà vivekajapãtisukhasukhumasaccasa¤¤à2 sà nirujjhati. Samàdhipãtisukhasukhumasaccasa¤¤à tasmiü samaye [PTS Page 183] [\q 183/] hoti. Samàdhijapãtisukhasukhumasaccasa¤¤ã yeva tasmiü samaye hoti. Evampi sikkhà ekà sa¤¤à uppajjati. Sikkhà ekà sa¤¤à nirujhati. Ayampi sikkhà"ti bhagavà avoca. "Puna ca paraü poññhapàda bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato ca sampajàno. Sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti. Yantaü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã'ti tatiyaüjhànaü3 upasampajja viharati. Tassa yà purimà samàdhijapãtisukhasukhumasaccasa¤¤à sà nirujjhati. Upekkhàsukhasukhumasaccasa¤¤à tasmiü samaye hoti. Upekkhàsukhasukhumasaccasa¤¤ã yeva tasmiü samaye hoti. Evampi sikkhà ekà sa¤¤à uppajjati. Sikkhà ekà sa¤¤à nirujjhati. Ayampi sikkhà"ti bhagavà avoca. "Puna ca paraü poññhapàda bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà, pubbeva somanassadomanassànaü atthagamà4 adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü5 upasampajja viharati. Tassa yà purimà upekkhàsukhasukhumasaccasa¤¤à sà nirujjhati. Adukkhamasukhasukhumasaccasa¤¤à tasmiü samaye hoti. Adukkhamasukhasukhumasa¤¤ã yeva tasmiü samaye hoti. Evampi sikkhà ekà sa¤¤à uppajjati. Sikkhà ekà sa¤¤à nirujjhati. Ayampi sikkhà"ti bhagavà avoca. "Puna ca paraü poññhapàda bhikkhu sabbaso råpasa¤¤ànaü samatikkamà pañighasa¤¤ànaü atthagamà nànattasa¤¤ànaü amanasikàrà 'ananto àkàso'ti àkàsàna¤càyatanaü upasampajja viharati. Tassa yà purimà råpasa¤¤à sà nirujhati. âkàsàna¤càyatanasukhumasaccasa¤¤à tasmiü samaye hoti. âkàsàna¤càyatanasukhumasaccasa¤¤iyeva tasmiü samaye hoti. Evampi sikkhà ekà sa¤¤à uppajjati. Sikkhà ekà sa¤¤à nirujjhati. Ayampi sikkhà"ti bhagavà avoca. 1. Dutiyajjhànaü, [PTS.] 2. Vivekajaü pãtisukhaü sukhumasa¤¤à, [PTS.] 3. Tatiyajjhànaü, kesuci potthakesu. 4. Atthaïgamà kesuci. 5. Catutthajjhànaü, kesuci. [BJT Page 404] [\x 404/] "Puna ca paraü poññhapàda bhikkhu sabbaso àkàsàna¤càyatanaü [PTS Page 184] [\q 184/] samatikkamma, 'anantaü vi¤¤àõa'nti vi¤¤àõa¤càyatanaü upasampajja viharati. Tassa yà purimà àkàsàna¤càyatanasukhumasaccasa¤¤à sà nirujjhati. Vi¤¤àõa¤càyatanasukhumasaccasa¤¤à tasmiü samaye hoti. Vi¤¤àõa¤càyatanasukhumasaccasa¤¤ã yeva tasmiü samaye hoti. Evampi sikkhà ekà sa¤¤à uppajjati. 1 Sikkhà ekà sa¤¤à nirujjhati. Ayampi sikkhà"ti bhagavà avoca. "Puna ca paraü poññhapàda bhikkhu sabbaso vi¤¤àõa¤càyatanaü samatikkamma 'natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanaü upasampajja viharati. Tassa yà purimà vi¤¤àõa¤càyatanasukhumasaccasa¤¤à sà nirujjhati. âki¤ca¤¤àyatanasukhumasaccasa¤¤à tasmiü samaye hoti. âki¤ca¤¤àyatanasukhumasaccasa¤¤iyeva tasmiü samaye hoti. Evampi sikkhà ekà sa¤¤à uppajjati. Sikkhà ekà sa¤¤à nirujjhati. Ayampi sikkhà"ti bhagavà avoca. "Yato kho poññhapàda bhikkhu idha sakasa¤¤ã hoti, so tato amutra tato amutra anupubbena sa¤¤aggaü phusati. Tassa sa¤¤agge ñhitassa evaü hoti: 'cetayamànassa me pàpiyo2 acetayamànassa me seyyo. Aha¤ceva kho pana ceteyyaü abhisaïkhareyyaü, imà ca me sa¤¤à nirujjheyyuü, a¤¤à ca oëàrikà sa¤¤à uppajjeyyuü. Yannånàhaü 'na ceva3 ceteyyaü na càbhisaïkhareyya'nti. So na ceva ceteti na càbhisaïkharoti. Tassa acetayato anabhisaïkharoto tà ceva sa¤¤à nirujjhanti, a¤¤à ca oëàrikà sa¤¤à na uppajjanti. So nirodhaü phusati. Evaü kho poññhapàda anupubbàbhisa¤¤ànirodhasampajànasamàpatti hoti. Taü kimma¤¤asi poññhapàda? Api nu4 te ito pubbe evaråpà anupubbàbhisa¤¤ànirodhasampajànasamàpatti sutapubbà?"Ti. 1. Upapajjati kesuci. 2. Pàpiyyo, kesucipi potthakesu. 3. Na ca, syà. 4. Nu kho, syà. [BJT Page 406] [\x 406/] "No hetambhante. Evaü kho ahaü bhante bhagavato bhàsitaü àjànàmi1: yato kho poññhapàda bhikkhu idha sakasa¤¤ã hoti. So tato amutra tato amutra anupubbena sa¤¤aggaü phusati. Tassa sa¤¤agge ñhitassa evaü hoti: [PTS Page 185 [\q 185/] '@]catayamànassa me pàpiyo, acetayamànassa me seyyo. Aha¤ceva kho pana ceteyyaü abhisaïkhareyyaü. Imà ca me sa¤¤à nirujjheyyuü, a¤¤à ca oëàrikà sa¤¤à uppajjeyyuü. Yannånàhaü na ceva ceteyyaü na ca abhisaïkhareyya'nti. So na ceva ceteti. Na ca abhisaïkharoti. Tassa acetayato anabhisaïkharoto2 tà ceva sa¤¤à nirujjhanti. A¤¤à ca oëàrikà sa¤¤à na uppajjanti. So nirodhaü phusati. Evaü kho poññhapàda anupubbàbhisa¤¤ànirodhasampajànasamàpatti hotã"ti. "Evaü kho poññhapàdà"ti. "Eka¤¤eva3 nu kho bhante bhagavà sa¤¤aggaü pa¤¤apeti udàhu puthå'pi sa¤¤agge pa¤¤apetã?"Ti. "Ekampi kho ahaü poññhapàda4 sa¤¤aggaü pa¤¤apemi. Puthå'pi sa¤¤agge pa¤¤apemã"ti. "Yathàkathaü pana bhante bhagavà ekampi sa¤¤aggaü pa¤¤apeti? Puthåpi sa¤¤agge pa¤¤apetã?"Ti. "Yathà yathà kho poññhapàda nirodhaü phusati, tathà tathà'haü5 sa¤¤aggaü pa¤¤apemi. Evaü kho ahaü poññhapàda ekampi sa¤¤aggaü pa¤¤apemi, puthå'pi sa¤¤agge pa¤¤apemã"ti. "Sa¤¤à nu kho bhante pañhamaü uppajjati, pacchà ¤àõaü. ? Udàhu ¤àõaü pañhamaü uppajjati, pacchà sa¤¤à. ? Udàhu sa¤¤à ca ¤àõa¤ca apubbaü acarimaü uppajjantã?"Ti. 1. Bhagavatà dhammaü desitaü anujànàmãti, syà. 2. Nàbhisaïkharoto, machasaü. 3. Ekaü yeva (kesuci potthakesu) 4. Poññhapàda ahaü, syà 5. Tathà ahaü, syà. [BJT Page 408] [\x 408/] "Sa¤¤à kho poññhapàda pañhamaü uppajjati pacchà ¤àõaü. Sa¤¤uppàdà ca pana ¤àõuppàdo hoti. So evaü pajànàti: idappaccayà kira me ¤àõaü udapàdãti. Iminà1 kho etaü poññhapàda pariyàyena veditabbaü, yathà sa¤¤à pañhamaü uppajjati pacchà ¤àõaü, sa¤¤uppàdo ca pana ¤àõuppàdo hotã"ti. "Sa¤¤à nu kho bhante purisassa attà? Udàhu a¤¤à sa¤¤à, a¤¤o attà?"Ti. Kiü pana2 tvaü poññhapàda attànaü paccesã?"Ti. [PTS Page 186] [\q 186/] "oëàrikaü kho ahaü bhante attànaü paccemi råpiü càtummahàbhåtikaü3 kabalãkàràhàrabhakkhanti"4. Oëàriko ca hi te poññhapàda attà abhavissa råpã càtummahàbhåtiko3 kabalãkàràhàrabhakkho, 4 evaü santaü kho te poññhapàda a¤¤à' va5 sa¤¤à bhavissati, 6 a¤¤o attà7. Tadaminàpetaü8 poññhapàda pariyàyena veditabbaü, yathà a¤¤à'va sa¤¤à bhavissati, a¤¤o attà. Tiññhatevasàyaü9 poññhapàda oëàriko attà råpã càtummahàbhåtiko kabalãkàràhàrabhakkho. Atha imassa purisassa a¤¤à'va sa¤¤à uppajjanti10 a¤¤à'va sa¤¤à nirujjhanti11. Iminà 12 kho etaü poññhapàda pariyàyena veditabbaü, yathà a¤¤à'va sa¤¤à bhavissati, a¤¤o attà"ti. "Manomayaü kho ahaü bhante attànaü paccemi sabbaïga paccaïgiü13 ahãnindriyanti". "Manomayo ca te poññhapàda attà abhavissa sabbaïgapaccaïgã ahãnindriyo, evaü santampi kho te poññhapàda a¤¤à'va sa¤¤à bhavissati, a¤¤o attà. Tadaminàpetaü poññhapàda pariyàyena veditabbaü, yathà a¤¤à'va sa¤¤à bhavissati, a¤¤o attà". "Tiññhatevàyaü poññhapàda manomayo attà sabbaïgapaccaïgã ahãnindriyo. Atha imassa purisassa a¤¤à'va sa¤¤à uppajjanti, a¤¤à'va sa¤¤à nirujjhanti. Iminàpi kho etaü poññhapàda pariyàyena veditabbaü, yathà a¤¤à'va sa¤¤à bhavissati, a¤¤o attà 'ti". 1. Iminà ca kho etaü, machasaü. Iminàpetaü, [PTS.] 2. Kiü, sãmu. 3. Càtumahàbhåtikaü, machasaü. 4. Kabalãkàràhàraü, syà. 5. Ca, syà. 6. Abhavissa, sãmu. 7. Attàti, sãmu. 8. Tadaminà, [PTS.] 9. Tiññhate ca, ayaü. 10. Uppajjati, syà. 11. Nirujjhati, syà. 12. Iminàpi kho, [PTS.] 13. Paccaïga, syà. [BJT Page 410] [\x 410/] [PTS Page 187] [\q 187/] "aråpiü kho ahaü bhante attànaü paccemi sa¤¤àmayanti" "Aråpã ca te poññhapàda attà abhavissa sa¤¤àmayo, evaü santampi kho te poññhapàda a¤¤à'va sa¤¤à bhavissati. A¤¤o attà. Tadaminàpetaü poññhapàda pariyàyena veditabbaü yathà a¤¤à'va sa¤¤à bhavissati, a¤¤o attà. Tiññhatevàyaü poññhapàda aråpã attà sa¤¤àmayo. Atha imassa purisassa a¤¤à'va sa¤¤à uppajjanti, a¤¤à'va sa¤¤à nirujjhanti. Iminàpi kho etaü poññhapàda pariyàyena veditabbaü yathà a¤¤à'va sa¤¤à bhavissati, a¤¤o attà'ti". "Sakkà panetaü bhante mayà ¤àtuü sa¤¤à purisassa attà'ti và, a¤¤à sa¤¤à, a¤¤o1 attà'ti?". "Dujjànaü kho etaü poññhapàda tayà a¤¤adiññhikena a¤¤akhantikena a¤¤arucikena a¤¤atrayogena3 a¤¤atràcariyakena4 sa¤¤à purisassa attà'ti và, a¤¤à sa¤¤à, a¤¤o attà'ti và"ti. "Sace taü bhante mayà dujjànaü a¤¤adiññhikena a¤¤akhantikena a¤¤arucikena a¤¤atràcariyakena 'sa¤¤à purisassa attà'ti và, 'a¤¤à sa¤¤à, a¤¤o attà'ti và. 'Kiü pana bhante sassato loko idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Abyàkataü5 kho etaü poññhapàda mayà: sassato loko idameva saccaü moghama¤¤anti". "Kiü pana bhante asassato loko idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Etampi kho poññhapàda mayà abyàkataü 'asassato loko idameva saccaü moghama¤¤anti". "Kiü pana bhante antavà loko. Idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Etampi kho poññhapàda mayà abyàkataü 'antavà loko idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Kiü pana bhante anantavà loko. Idameva saccaü moghama¤¤anti?". [PTS Page 188] [\q 188/] "etampi kho poññhapàda mayà abyàkataü 'anantavà loko idameva saccaü moghama¤¤anti?". 1. A¤¤à ca, syà 2. A¤¤o ca, syà. 3. A¤¤attha àyogena, syà. 4. A¤¤atthàvariyakena, syà. 5. Avyàkataü, sabbattha. [BJT Page 412] [\x 412/] "Kiü pana bhante taü jãvaü taü sarãraü. Idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Etampi kho poññhapàda mayà abyàkataü 'taü jãvaü taü sarãraü idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Kiü pana bhante anantavà a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãraü. Idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Etampi kho poññhapàda mayà abyàkataü 'a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãraü. Idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Kiü pana bhante tathàgato parammaraõà. Idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Etampi kho poññhapàda mayà abyàkataü 'hoti tathàgato parammaraõà. Idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Kiü pana bhante na hoti tathàgato parammaraõà. Idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Etampi kho poññhapàda mayà abyàkataü 'na hoti tathàgato parammaraõà idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Kiü pana bhante hoti ca na hoti ca tathàgato parammaraõà. Idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Etampi kho poññhapàda mayà abyàkataü 'hoti ca na hoti ca tathàgato parammaraõà. Idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Kiü pana bhante neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà. Idameva saccaü moghama¤¤anti?". "Etampi kho poññhapàda mayà abyàkataü 'neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà. Idameva saccaü moghama¤¤anti?". [BJT Page 414] [\x 414/] Kasmà panetaü bhante bhagavatà abyàkatanti? Na hetaü poññhapàda atthasaühitaü na dhammasaühitaü [PTS Page 189] [\q 189/] nàdibrahmacariyakaü na nibbidàya na viràgàya na nirodhàya na upasamàya na abhi¤¤àya na sambodhàya na nibbànàya saüvattati. Tasmà taü mayà abyàkatanti. "Idaü dukkhanti' kho poññhapàda mayà byàkataü. 'Ayaü dukkhasamudayo'ti kho poññhapàda mayà byàkataü. 'Ayaü dukkhanirodho'ti kho poññhapàda mayà byàkataü. 'Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti kho poññhapàda mayà byàkatanti". "Kasmà panetaü bhante bhagavatà byàkatanti?". "Etaü hi kho poññhapàda atthasaühitaü etaü dhammasaühitaü etaü àdibrahmacariyakaü. Etaü nibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbànàya saüvattati. Tasmà etaü mayà byàkatanti". "Evametaü bhagavà, evametaü sugata, yassadàni bhante bhagavà kàlaü ma¤¤atã"ti. Atha kho bhagavà uññhàyàsanà pakkàmi. Atha kho te paribbàjakà acirapakkantassa bhagavato poññhapàdaü paribbàjakaü samantato vàcàsattitodakena1 sa¤jambhariü2 akaüsu: "evameva panàyaü bhavaü poññhapàdo ya¤¤adeva samaõo gotamo bhàsati taü tadevassa abbhanumodati. 'Evametaü bhagavà, evametaü sugatà'ti. Na kho pana mayaü ki¤ci samaõassa gotamassa ekaüsikaü dhammaü desitaü àjànàma: sassato loko'ti và asassato loko'ti và, antavà loko'ti và, anantavà loko'ti và, taü jãvaü taü sarãranti và, a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti và, hoti tathàgato parammaraõà'ti và, na hoti tathàgato parammaraõà'ti [PTS Page 190] [\q 190/] và, hoti ca na ca hoti tathàgato parammaraõà'ti và, neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà'ti và"ti. 1. Vàcàsattitodakehi. (Katthaci) vàcàya santitodagena, sãmu. 2. Sasa¤jabbhariü. Machasaü. [BJT Page 416] [\x 416/] Evaü vutte poññhapàdo paribbàjako te paribbàjake etadavoca: "ahampi kho bho na ki¤ci samaõassa gotamassa ekaüsikaü dhammaü desitaü àjànàma: 'sassato loko'ti và 'asassato loko'ti và, antavà loko'ti và, anantavà loko'ti và, taü jãvaü taü sarãranti và, a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti và, hoti tathàgato parammaraõà'ti và, na hoti tathàgato parammaraõà'ti và, hoti ca na ca hoti tathàgato parammaraõà'ti và, neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà'ti và"ti. Api ca samaõo gotamo bhåtaü tacchaü tathà pañipadaü pa¤¤àpeti1 dhammaññhitaü2 dhammaniyàmakaü3. Bhåtaü kho pana tacchaü tathaü pañipadaü pa¤¤àpentassa dhammaññhitaü dhammaniyàmakaü. Kathaü hi nàma màdiso vi¤¤u samaõassa gotamassa subhàsitaü subhàsitato nàbbhanumodeyyà'?Ti. Atha kho dvãhatãhassa accayena citto ca hatthisàriputto poññhapàdo ca paribbàjako yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà citto hatthisàriputto bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Poññhapàdo pana paribbàjako bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü4 vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho poññhapàdo paribbàjako bhagavantaü etadavoca: tadà maü bhante te paribbàjakà acirapakkantassa bhagavato samantato vàcàsattitodakena sa¤jambhariü akaüsu: evameva panàyaü bhavaü poññhapàdo ya¤¤adeva samaõo gotamo bhàsati, taü tadevassa abbhanumodati 'evametaü bhagavà, evametaü sugatà'ti. Na kho pana mayaü ki¤ci samaõassa gotamassa ekaüsikaü dhammaü desitaü àjànàma: sassato loko'ti và asassato loko'ti và, antavà loko'ti và, anantavà loko'ti và, taü jãvaü taü sarãranti và, a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti và, hoti tathàgato parammaraõà'ti và, na hoti tathàgato parammaraõà'ti và, hoti ca na ca hoti [PTS Page 191] [\q 191/] tathàgato parammaraõà'ti và, neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà'ti và ti. Evaü vutto'haü bhante te paribbàjake etadavocaü: "ahampi kho bho na ki¤ci samaõassa gotamassa ekaüsikaü dhammaü desitaü àjànàma: sassato loko'ti và asassato loko'ti và, antavà loko'ti và, anantavà loko'ti và, taü jãvaü taü sarãranti và, a¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti và, hoti tathàgato parammaraõà'ti và, na hoti tathàgato parammaraõà'ti và, hoti ca na ca hoti tathàgato parammaraõà'ti và, neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà'ti và. Api ca samaõo gotamo bhåtaü tacchaü tathaü pañipadaü pa¤¤àpeti1 dhammaññhitaü5 dhammaniyàmakaü6 bhåtaü kho pana tacchaü tathaü pañipadaü pa¤¤apentassa dhammaññhitaü5 dhammaniyàmakaü6. Kathaü hi nàma màdiso vi¤¤u samaõassa gotamassa subhàsitaü subhàsitato nàbbhanumodeyyà'ti. 1. Pa¤¤apeti, kesuci. 2. Dhammaññhitataü, sãmu. 3. Dhammaniyàmataü, sãmu. 4. Sàraõãyaü, machasaü. Saüra¤janãyàü (mahàyàna pothi) 5. Dhammaññhitaü, [PTS.] Dhammaññhitataü, sãmu. 6. Dhammaniyàmataü, sãmu. Dhammaniyàmakaü [PTS.] (Taduppàdakaü, ñãkà. ) [BJT Page 418] [\x 418/] Sabbeva kho ete poññhapàda paribbàjakà andhà acakkhukà. Tvaü yeva nesaü eko cakkhumà. Ekaüsikà'pi hi kho poññhapàda mayà dhammà desità pa¤¤attà. Anekaüsikà'pi hi kho poññhapàda mayà dhammà desità pa¤¤attà. Katame ca te poññhapàda mayà anekaüsikà dhammà desità pa¤¤attà? 'Sassato loko'ti và kho poññhapàda mayà anekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. 'Asassato loko'ti và kho poññhapàda mayà anekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. 'Antavà loko'ti và kho poññhapàda mayà anekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. 'Anantavà loko'ti và kho poññhapàda mayà anekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. 'Taü jãvaü taü sarãranti' và kho poññhapàda mayà anekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. 'A¤¤aü jãvaü a¤¤aü sarãranti' và kho poññhapàda mayà anekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. 'Hoti tathàgato parammaraõà'ti và kho poññhapàda mayà anekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. 'Na hoti tathàgato parammaraõà'ti và kho poññhapàda mayà anekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. 'Hoti ca na ca hoti tathàgato parammaraõà'ti và kho poññhapàda mayà anekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. 'Neva hoti na na hoti tathàgato parammaraõà'ti và kho poññhapàda mayà anekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. Kasmà ca te poññhapàda mayà anekaüsikà dhammà desità pa¤¤attà? Na hete poññhapàda atthasaühità na dhammasaühità na àdibrahmacariyakà na nibbidàya na viràgàya na nirodhàya na upasamàya na abhi¤¤àya na sambodhàya na nibbànàya saüvattanti. Tasmà te mayà anekaüsikà dhammà desità pa¤¤attà. Katame ca te poññhapàda mayà ekaüsikà dhammà desità pa¤¤attà? 'Idaü dukkha'nti kho poññhapàda mayà [PTS Page 192] [\q 192/] ekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. 'Ayaü dukkhasamudayo'ti kho poññhapàda mayà ekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. 'Ayaü dukkhanirodho'ti kho poññhapàda mayà ekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. 'Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti kho poññhapàda mayà ekaüsiko dhammo desito pa¤¤atto. Kasmà ca te poññhapàda mayà ekaüsikà dhammà desità pa¤¤attà? Ete poññhapàda atthasaühità, ete dhammasaühità, ete àdibrahmacariyakà, ete nibbidàya viràgàya nirodhàya upasamàya abhi¤¤àya sambodhàya nibbànàya saüvattanti. Tasmà te mayà ekaüsikà dhammà desità pa¤¤attà. [BJT Page 420] [\x 420/] Santi kho poññhapàda eke samaõabràhmaõà evaüvàdino evaüdiññhino: 'ekantasukhã attà hoti. Arogo parammaraõà'ti. Tyàhaü upasaïkamitvà evaü vadàmi: 'saccaü kira tumhe àyasmanto evaüvàdino evaüdiññhino 'ekantasukhã attà hoti, arogo parammaraõà'ti? Te ce me evaü puññhà 'àmà'ti1 pañijànanti, tyàhaü evaü vadàmi: 'api pana tumhe àyasmanto ekantasukhaü lokaü jànaü passaü viharathà'ti. Iti puññhà 'no'ti vadanti. Tyàhaü evaü vadàmi 'api ca pana tumhe àyasmanto ekaü và rattiü ekaü và divasaü upaóóhaü và rattiü upaóóhaü và divasaü ekantasukhiü attànaü sampajànàthà?'Ti. Iti puññhà 'no'ti vadanti, tyàhaü evaü vadàmi 'api pana tumhe àyasmanto jànàtha: 'ayaü maggo ayaü pañipadà ekantasukhassa lokassa sacchikiriyàyà?'Ti. Iti puññhà 'no'ti vadanti. Tyàhaü evaü vadàmi 'api pana tumhe àyasmanto yà tà devatà ekantasukhaü lokaü upapannà, tàsaü bhàsamànànaü saddaü suõàtha: 'supañipannàttha màrisà, ujupañipannàttha màrisà ekantasukhassa lokassa sacchikiriyàya. Mayampi hi màrisà evampañipannà ekantasukhaü lokaü upapannà'ti? [PTS Page 193] [\q 193/] iti puññhà 'no'ti vadanti. Taü kiü ma¤¤asi poññhapàda, "nanu evaü sante tesaü samaõabràhmaõànaü appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã?"Ti. "Addhà kho bhante evaü sante tesaü samaõabràhmaõànaü appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. "Seyyathàpi poññhapàda puriso evaü vadeyya: 'ahaü yà imasmiü janapade janapadakalyàõã, taü icchàmi, taü kàmemã'ti. Tamenaü evaü vadeyyuü: ambho purisaü yaü tvaü janapadakalyàõiü icchasi kàmesi, jànàsi taü janapadakalyàõiü khattiyã và bràhmaõã và vessã và suddã và? Ti. Iti puññho 'no'ti vadeyya, tamenaü evaü vadeyyuü: ambho purisa yaü tvaü janapadakalyàõiü icchasi kàmesi, jànàsi taü janapadakalyàõiü evannàmà evaïgottà'ti và, dãghà và rassà và majjhimà và, kàëã và sàmà và maïguracchavã và'ti, 'amukasmiü gàme và nigame và nagare và'ti? Iti puññho 'no'ti vadeyya, tamenaü evaü vadeyyuü: ambho purisa yaü tvaü na jànàsi na passasi, taü tvaü icchasi kàmesã?'Ti. Iti puññho 'àmà'ti vadeyya. Taü kiü ma¤¤asi poññhapàda, nanu evaü sante tassa purisassa appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã?"Ti. "Addhà kho bhante evaü sante tassa purisassa appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. 1. âmoti, [PTS.] [BJT Page 422] [\x 422/] "Evameva kho poññhapàda ye te samaõabràhmaõà evaüvàdino evaüdiññhino 'ekantasukhã attà hoti arogo parammaraõà'ti, tyàhaü upasaïkamitvà evaü vadàmi: saccaü kira tumhe àyasmanto evaüvàdino evaüdiññhino 'ekantasukhã attà hoti arogo parammaraõà'ti?" Te ce1 me evaü puññhà 'àmà'ti pañijànanti, tyàhaü evaü vadàmi: api pana tumhe àyasmanto ekantasukhaü lokaü jànaü passaü viharathà"ti. [PTS Page 194] [\q 194/] iti puññhà 'no'ti vadanti. Tyàhaü evaü vadàmi: api pana tumhe àyasmanto ekaü và rattiü ekaü và divasaü upaóóhaü và rattiü upaóóhaü và divasaü ekantasukhiü attànaü sampajànàthà'ti. Iti puññhà 'no'ti vadanti. Tyàhaü evaü vadàmi: api pana tumhe àyasmanto jànàtha 'ayaü maggo ayaü pañipadà ekantasukhassa lokassa sacchikiriyàyà'ti. Itipuññhà 'no'ti vadanti. Tyàhaü evaü vadàmi: api pana tumhe àyasmanto yà tà devatà ekantasukhaü lokaü upapannà, tàsaü bhàsamànànaü saddaü suõàtha: supañipannàttha màrisà, ujupañipannàttha màrisà, ekantasukhassa lokassa sacchikiriyàya. Mayampi hi màrisà, evaü pañipannà ekantasukhaü lokaü upapannà'ti. Iti puññhà 'no'ti vadanti. Taü kiü ma¤¤asi poññhapàda, nanu evaü sante tesaü samaõabràhmaõànaü appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã?"Ti. "Addhà kho bhante tesaü samaõabràhmaõànaü appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. Seyyathàpi poññhapàda puriso càtummahàpathe nisseõiü kareyya pàsàdassa àrohaõàya, tamenaü evaü vadeyyuü: ambho purisa yassa tvaü pàsàdassa àrohaõàya nisseõiü karosi, jànàsi taü pàsàdaü puratthimàya và disàya dakkhiõàya và disàya pacchimàya và disàya uttàràya và disàya, ucco và nãco và majjhimo và?Ti. Iti puññho 'no'ti vadeyya. Tamenaü evaü vadeyyuü: ambho purisa yaü tvaü na jànàsi na passasi, tassa tvaü pàsàdassa àrohaõàya nisseõiü karosã?"Ti. Iti puññho 'àmà'ti vadeyya. Taü kiü ma¤¤asi poññhapàda, nanu evaü sante tassa purisassa appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã?"Ti. "Addhà kho bhante evaü sante tassa purisassa appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. 1. Ca [PTS.] [BJT Page 424] [\x 424/] "Evameva kho poññhapàda ye te samaõabràhmaõà evaüvàdino evaüdiññhino 'ekantasukhã attà hoti arogo parammaraõà'ti, tyàhaü upasaïkamitvà evaü vadàmi: saccaü kira tumhe àyasmanto evaüvàdino evaüdiññhino 'ekantasukhã attà hoti arogo parammaraõà'ti?" [PTS Page 195] [\q 195/] te ce me evaü puññhà 'àmà'ti pañijànanti, tyàhaü evaü vadàmi: api pana tumhe àyasmanto ekantasukhaü lokaü jànaü passaü viharathà"ti. Iti puññhà 'no'ti vadanti. Tyàhaü evaü vadàmi: api pana tumhe àyasmanto ekaü và rattiü ekaü và divasaü upaóóhaü và rattiü upaóóhaü và divasaü ekantasukhiü attànaü sampajànàthà'ti. Iti puññhà 'no'ti vadanti. Tyàhaü evaü vadàmi: api pana tumhe àyasmanto jànàtha 'ayaü maggo ayaü pañipadà ekantasukhassa lokassa sacchikiriyàyà'ti. Itipuññhà 'no'ti vadanti. Tyàhaü evaü vadàmi: api pana tumhe àyasmanto yà tà devatà ekantasukhaü lokaü upapannà, tàsaü bhàsamànànaü saddaü suõàtha: supañipannàttha màrisà, ujupañipannàttha màrisà, ekantasukhassa lokassa sacchikiriyàya. Mayampi hi màrisà, evaü pañipannà ekantasukhaü lokaü upapannà'ti. Iti puññhà 'no'ti vadanti. Taü kimma¤¤asi poññhapàda, nanu evaü sante tesaü samaõabràhmaõànaü appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã?"Ti. "Addhà kho bhante evaü sante tesaü samaõabràhmaõànaü appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. "Tayo kho'me poññhapàda attapañilàbhà: oëàriko attapañilàbho, manomayo attapañilàbho, aråpo attapañilàbho'ti. Katamo ca poññhàpàda oëàriko attapañilàbho? Råpã càtummahàbhåtiko kabalãkàràhàrabhakkho, ayaü oëàriko attapañilàbho. Katamo manomayo attapañilàbho? Råpã manomayo sabbaïgapaccaïgã ahãnindriyo, ayaü manomayo attapañilàbho. Katamo ca aråpo attapañilàbho? Aråpã sa¤¤àmayo, ayaü aråpo attapañilàbho. [BJT Page 426] [\x 426/] Oëàrikassapi kho ahaü poññhapàda attapañilàbhassa pahànàya dhammaü desemi yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca1 diññheva [PTS Page 196] [\q 196/] dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissantã2ti. Siyà kho pana te poññhapàda evamassa: saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissàma. Dukkho ca kho vihàro'ti. Na kho panetaü poññhapàda evaü daññhabbaü. Saïkilesikà ceva dhammà pahãyissanti. Vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti. Pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissanti. Pàmujja¤ceva bhavissati pãti ca passaddhi ca sati ca sampaja¤¤a¤ca sukho ca vihàro. Manomayassa pi kho ahaü poññhapàda attapañilàbhassa pahànàya dhammaü desemi yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vãharissathàti. 3 Siyà kho pana te poññhapàda evamassa: saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissàma. Dukkho ca kho vihàro'ti. Na kho panetaü poññhapàda evaü daññhabbaü. Saïkilesikà ceva dhammà pahãyissanti. Vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti. Pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissatha. Pàmujja¤ceva bhavissati pãti ca passaddhi ca sati sampaja¤¤a¤ca sukho ca vihàro. Aråpassapi kho ahaü poññhapàda attapañilàbhassa pahànàya dhammaü desemi yathà pañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà [PTS Page 197] [\q 197/] abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathàti. Siyà kho pana te poññhapàda evamassa: 'saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissàma. Dukkho ca kho vihàro'ti. Na kho panetaü poññhapàda evaü daññhabbaü. Saïkilesikà ceva dhammà pahãyissanti. Vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti. Pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissatha. Pàmujja¤ceva bhavissati pãti ca passaddhi ca sati ca sampaja¤¤a¤ca sukho ca vihàro. 1. Vepullataü, [PTS] 2. Vihàrissatã, (bahusu) 3. Viharissati, (bahusu) [BJT Page 428] [\x 428/] Pare ce poññhapàda amhe evaü puccheyyuü: 'katamo pana so àvuso oëàriko attapañilàbho yassa tumhe pahàõàya dhammaü desetha yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà'ti. Tesaü mayaü evaü puññhà evaü byàkaryoma: "ayaü và so àvuso oëàriko attapañilàbho yassa mayaü pahànàya dhammaü desema yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà"ti. Pare ce poññhapàda amhe evaü puccheyyuü: 'katamo pana so àvuso manomayo attapañilàbho, yassa tumhe pahànàya dhammaü desetha yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà'ti. Tesaü mayaü puññhà evaü byàkareyyàma: "ayaü và so àvuso manomayo attapañilàbho yassa mayaü pahànàya dhammaü desema yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà [PTS Page 198] [\q 198/] abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà"ti. Pare ce poññhapàda amhe evaü puccheyyuü: 'katamo pana so àvuso aråpo attapañilàbho, yassa tumhe pahànàya dhammaü desetha yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà'ti. Tesaü mayaü puññhà evaü byàkareyyàma: "ayaü và so àvuso aråpo attapañilàbho yassa mayaü pahànàya dhammaü desema yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà"ti Taü kimma¤¤asi poññhapàda, nanu evaü sante sappàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã?Ti. 1. Viharissatãti. Sãmu. Viharissathàti [PTS] [BJT Page 430] [\x 430/] "Addhà kho bhante evaü sante sappàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. Seyyathàpi poññhapàda puriso nisseõiü kareyya pàsàdassa àrohaõàya tasseva pàsàdassa heññhà. Tamenaü evaü vadeyyuü: 'ambho purisa yassa tvaü pàsàdassa àrohaõàya nisseõiü karosi, jànàsi taü pàsàdaü puratthimàya và disàya dakkhiõàya và disàya pacchimàya và disàya uttaràya và disàya ucco và nãco và majjhimo và'ti? So ce evaü vadeyya: 'ayaü so àvuso pàsàdo, yassàhaü àrohaõàya nisseõiü karomi tasseva pàsàdassa heññhà'ti. Taü kiü ma¤¤asi poññhapàda? Nanu evaü sante tassa purisassa sappàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã?Ti. "Addhà kho bhante evaü sante tassa purisassa sappàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. [PTS Page 199] [\q 199/] evameva kho poññhapàda amhe evaü puccheyyuü: 'katamo pana so àvuso oëàriko attapañilàbho? Yassa tumhe pahàõàya dhammaü desetha yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà'ti. Tesaü mayaü evaü puññhà evaü byàkareyyàma: Evameva kho poññhapàda amhe evaü puccheyyuü: 'katamo pana so àvuso manomayo attapañilàbho? Yassa tumhe pahànàya dhammaü desetha yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà'ti. Tesaü mayaü puññhà evaü byàkareyyàma: Evameva kho poññhapàda amhe evaü puccheyyuü: 'katamo pana so àvuso aråpo attapañilàbho? Yassa tumhe pahànàya dhammaü desetha yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà'ti. Tesaü mayaü puññhà evaü byàkareyyàma: "Ayaü và so àvuso oëàriko attapañilàbho yassa mayaü pahànàya dhammaü desema yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà"ti "Ayaü và so àvuso manomayo attapañilàbho yassa mayaü pahànàya dhammaü desema yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà"ti "Ayaü và so àvuso aråpo attapañilàbho yassa mayaü pahànàya dhammaü desema yathàpañipannànaü vo saïkilesikà dhammà pahãyissanti, vodàniyà dhammà abhivaóóhissanti, pa¤¤àpàripåriü vepullatta¤ca diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja viharissathà"ti Taü kimma¤¤asi poññhapàda, nanu evaü sante sappàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã?Ti. "Addhà kho bhante evaü sante sappàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. Evaü vutte citto hatthisàriputto bhagavantaü etadavoca: yasmiü bhante samaye oëàriko attapañilàbho hoti, moghassa tasmiü samaye manomayo atta pañilàbho hoti, mogho aråpo attapañilàbho hoti. Oëàriko vàssa attapañilàbho tasmiü samaye sacco hoti. [BJT Page 432] [\x 432/] Yasmiü bhante samaye manomayo attapañilàbho hoti, moghassa tasmiü samaye oëàriko attapañilàbho hoti, mogho aråpo attapañilàbho. Manomayo ca attapañilàbho tasmiü samaye sacco hoti. Yasmiü bhante samaye aråpo attapañilàbho hoti, moghassa tasmiü samaye oëàriko attapañilàbho hoti, mogho aråpo attapañilàbho. Manomayo ca attapañilàbho tasmiü samaye sacco hotã"ti. "Yasmiü citta samaye oëàriko attapañilàbho hoti, neva tasmiü samaye manomayo attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati, na 'aråpo attapañilàbho ti saïkhaü [PTS Page 200] [\q 200/] gacchati. Oëàriko attapañilàbho' tveva tasmiü samaye saïkhaü gacchati. Yasmiü citta samaye manomayo attapañilàbho hoti, neva tasmiü samaye oëàriko attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati, na 'aråpo attapañilàbho ti saïkhaü gacchati. Manomayo attapañilàbho' tveva tasmiü samaye saïkhaü gacchati. Yasmiü citta samaye aråpo attapañilàbho hoti, neva tasmiü samaye manomayo attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati, na 'oëàriko' attapañilàbho ti saïkhaü gacchati. Aråpo attapañilàbho' tveva tasmiü samaye saïkhaü gacchati. Sace taü citta evaü puccheyyuü: ahosi tvaü atãtamaddhànaü, na tvaü nàhosi? Bhavissasi tvaü anàgatamaddhànaü, na tvaü na bhavissasi? Atthi tvaü etarahi, na tvaü natthãti evaü puññho tvaü citta kinti byàkareyyàsã?"Ti. "Sace maü bhante evaü puccheyyuü: ahosi tvaü atãtamaddhànaü na tvaü na bhavissasi? Atthi tvaü etarahi, na tvaü natthã?'Ti evaü puññho 'haü bhante evaü byàkareyyaü: ahosàhaü1 atãtamaddhànaü, nàhaü na ahosiü. Bhavissàmahaü anàgatamaddhànaü, nàhaü na bhavissàmi. Atthàhaü etarahi, nàhaü natthãti. Evaü puññho 'haü bhante evaü byàkareyyanti. " Sace pana taü citta evaü puccheyyuü: yo te ahosi atãto attapañilàbho sveva2 te attapañilàbho sacco, mogho anàgato, mogho paccuppanno? Yo te3 bhavissati anàgato attapañilàbho, sveva te attapañilàbho sacco, mogho atãto, mogho paccuppanno attapañilàbho. Sveva te attapañilàbho sacco, mogho atãto, mogho anàgato? Ti evaü puññho tvaü citta kinti byàkareyyàsã?"Ti. 1. Ahosahaü, 2. Soyeva, (syàma) 3. Yo và te, [PTS] [BJT Page 434] [\x 434/] Sace pana maü bhante evaü puccheyyuü: yo te [PTS Page 201] [\q 201/] ahosi atãto attapañilàbho, sveva te attapañilàbho sacco, mogho anàgato, mogho paccuppanno? Yo te bhavissati anàgato attapañilàbho, sveva te attapañilàbho sacco, mogho atãto, mogho paccuppanno? Yo te etarahi paccuppanno attapañilàbho, sveva te attapañilàbho sacco, mogho atãto, mogho anàgato? Ti. Evaü puññho ahaü bhante evaü byàkareyyaü: yo me ahosi atãto attapañilàbho, sveva me attapañilàbho tasmiü samaye sacco ahosi, mogho anàgato, mogho paccuppanno. Yo1 me bhavissati anàgato attapañilàbho, sveva me attapañilàbho tasmiü samaye sacco bhavissati, mogho paccuppanno. Yo me etarahi paccuppanno attapañilàbho, sveva me attapañilàbho sacco, mogho atãto, mogho anàgato?Ti. Evaü puññho ahaü bhante evaü byàkareyyanti. "Evameva kho citta yasmiü samaye oëàriko attapañilàbho hoti, neva tasmiü samaye manomayo attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati. Na aråpo attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati. Oëàriko attapañilàbho'tveva tasmiü samaye saïkhaü gacchati. Yasmiü citta samaye manomayo attapañilàbho hoti, neva tasmiü samaye oëàriko attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati. Na aråpo attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati. Manomayo attapañilàbho'tveva tasmiü samaye saïkhaü gacchati. Yasmiü citta samaye aråpo attapañilàbho hoti, neva tasmiü samaye oëàriko attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati, na manomayo attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati. Aråpo attapañilàbho'tveva tasmiü samaye saïkhaü gacchati. Seyyathàpi citta gavà khãraü, khãramhà dadhi, dadhimhà navanãtaü, navanãtamhà sappi, sappimhà sappimaõóo, yasmiü samaye khãraü hoti, neva tasmiü samaye dadhãti saïkhaü gacchati. Na navanãtanti saïkhaü gacchati. Na sappãti saïkhaü gacchati. Na sappimaõóoti saïkhaü gacchati. Khãraü tveva tasmiü samaye saïkhaü gacchati. Yasmi samaye dadhi hoti, neva tasmiü samaye navanãtanti saïkhaü gacchati. Na sappãti saïkhaü gacchati. Na sappimaõóoti saïkhaü gacchati. Yasmiü samaye navanãtaü hoti, neva tasmiü samaye sappinti saïkhaü gacchati. Na sappimaõóoti saïkhaü gacchati. Na khãranti saïkhaü gacchati. Yasmiü samaye sappi hoti, neva tasmiü samaye sappimaõóoti saïkhaü gacchati. Na khãranti saïkhaü gacchati. Na dadhãti saïkhaü gacchati. Yasmiü samaye sappimaõóo hoti, neva tasmiü samaye khãranti saïkhaü gacchati. Na dadhãti saïkhaü gacchati. Na navanãtanti saïkhaü gacchati. 'Sappimaõóo'tveva tasmiü samaye saïkhaü gacchati. [PTS Page 202] [\q 202/] yasmiü samaye oëàriko attapañilàbho hoti, neva tasmiü samaye manomayo attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati. Na aråpo attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati. 'Oëàriko attapañilàbho'tveva tasmiü samaye saïkhaü gacchati. Yasmiü citta samaye manomayo attapañilàbho hoti, neva tasmiü samaye aråpo attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati. Na oëàriko attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati. 'Manomayo attapañilàbho'tveva tasmiü samaye saïkhaü gacchati. Yasmiü citta samaye aråpo attapañilàbho hoti, neva tasmiü samaye oëàriko attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati. Na manomayo attapañilàbho'ti saïkhaü gacchati. 'Aråpo attapañilàbho'tveva tasmiü samaye saïkhaü gacchati. 1. Yo ca, syà yo và, [PTS.] [BJT Page 436] [\x 436/] Imà1 kho citta lokasama¤¤à lokaniruttiyo lokavohàrà lokapa¤¤attiyo yàhi tathàgato voharati aparàmasanti. Evaü vutte poññhapàdo paribbàjako bhagavantaü etadavoca: abhikkantaü bhante. Abhikkantaü bhante. Seyyathàpi bhante nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya 'cakkhumanto råpàni dakkhintã'ti, evameva bhante bhagavatà anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhante bhagavantaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhante bhagavà2 dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. Citto pana hatthisàriputto bhagavantaü etadavoca: abhikkantaü bhante abhikkantaü bhante. Seyyathàpi bhante nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya 'cakkhumanto råpàni dakkhintã'ti, evameva bhante bhagavatà anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhante bhagavantaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Labheyyàhaü bhante bhagavato santike pabbajjaü, labheyyaü upasampadanti. Alattha kho citto hatthisàriputto bhagavato santike pabbajjaü. Alattha upasampadaü. Aciråpasampanno kho panàyasmà citto hatthisàriputto eko våpakaññho appamatto viharanto na cirasseva yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü [PTS Page 203] [\q 203/] pabbajanti tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihàsi. Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nàparaü itthattayà'ti abbha¤¤àsi. A¤¤ataro ca kho panàyasmà citto hatthisàriputto arahataü ahosãti. Poññhapàdasuttaü niññhitaü navamaü. 1. Itimà, [PTS.] 2. Bhagavà. Syà, bhavaü gotamo, sãmu. [BJT Page 438] [\x 438/] 10 [PTS Page 204] [\q 204/] subhasuttaü 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü àyasmà ànando sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme aciraparinibbute bhagavati. Tena kho pana samayena subho màõavo todeyyaputto sàvatthiyaü pañivasati kenacideva karaõãyena. 2. Atha kho subho màõavo todeyyaputto a¤¤ataraü màõavakaü àmantesi: ehi tvaü màõavaka, yena samaõo ànando tenupasaïkama. Upasaïkamitvà mama vacanena samaõaü ànandaü appabàdhaü appàtaïkaü lahuññhànaü balaü phàsuvihàraü puccha "subho màõavo tedeyyaputto bhavantaü ànandaü appàbàdhaü appàtaïkaü lahuññhànaü balaü phàsuvihàraü pucchatã"ti. Evaü ca vadehi "sàdhu kira bhavaü ànando yena subhassa màõavassa todeyyaputtassa nivesanaü tenupasaïkamatu anukampaü upàdàyà"ti. 3. 'Evaü bho'ti kho so màõavako subhassa màõavassa todeyyaputtassa pañissutvà yenàyasmà ànando tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà ànandena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü1 vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so màõavako àyasmantaü ànandaü etadavoca: subho màõavo todeyyaputto bhavantaü ànandaü appàbàdhaü appàtaïkaü lahuññhànaü balaü phàsuvihàraü pucchati. Evaü ca vadeti "sàdhu kira bhavaü ànando yena subhassa màõavassa todeyyaputtassa [PTS Page 205] [\q 205/] nivesanaü tenupasaïkamatu anukampaü upàdàyà"ti. 4. Evaü vutte àyasmà ànando taü màõavakaü etadavoca: akàlo kho màõavaka. Atthi me ajja bhesajjamattà pãtà. Appevanàma svepi upasaïkameyyàma kàla¤ca samaya¤ca upàdàyàti. 'Evaü bho'ti kho so màõavako àyasmato ànandassa pañissutvà uññhàyàsanà yena subho màõavo todeyyaputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà subhaü màõavaü todeyyaputtaü etadavoca: "avocumha2 kho mayaü bhoto vacanena taü bhavantaü ànandaü: subho màõavo todeyyaputto bhavantaü ànandaü appàbàdhaü appàtaïkaü lahuññhànaü balaü phàsuvihàraü pucchati. Evaü ca vadeti 'sàdhu kira bhavaü ànando yena subhassa màõavassa todeyyaputtassa nivesanaü tenupasaïkamatu anukampaü upàdàyà'ti. Evaü vutte bho samaõo ànando maü etadavoca: 'akàlo kho màõavaka. Atthi me ajja bhesajjamattà pãtà. Appeva nàma svepi upasaïkameyyàma kàla¤ca samaya¤ca upàdàyà"ti. "Ettàvatàpi kho bho katameva etaü, yato so bho bhavaü3 ànando okàsamakàsi svàtanàyapi upasaïkamanàyà"ti. 1. Kathàü saüra¤janãyàü (mahàyànagatthesu) 2. Avocumhà, sãmu. 3. Kho so bhavaü, [PTS.] [BJT Page 440] [\x 440/] 5. Atha kho àyasmà ànando tassà rattiyà accayena pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaraü àdàya cetakena bhikkhunà pacchàsamaõena yena subhassa màõavassa todeyyaputtassa nivesanaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho subho màõavo todeyyaputto yenàyasmà ànando tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà ànandena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. 6. Ekamantaü nisinno kho subho màõavo todeyyaputto àyasmantaü ànandaü etadavoca: [PTS Page 206] [\q 206/] "bhavaü hi ànando tassa bhoto gotamassa dãgharattaü upaññhàko santikàvacaro samãpacàrã. Bhavaü etaü ànando jàneyya yesaü so bhavaü gotamo dhammànaü vaõõavàdã ahosi, yattha ca imaü janataü samàdapesi nivesesi patiññhàpesi. Katamesànaü kho bho ànanda dhammànaü so bhavaü gotamo vaõõavàdã ahosi? Kattha ca imaü janataü samàdapesi nivesesi patiññhàpesã?"Ti. 7. "Tiõõaü kho màõava khandhànaü so bhagavà vaõõavàdã ahosi. Ettha ca imaü janataü samàdapesi nivesesi patiññhàpesi. Katamesaü tiõõaü? Ariyassa sãlakkhandhassa ariyassa samàdhikkhandhassa ariyassa pa¤¤àkkhandhassa. Imesaü kho màõava tiõõaü khandhànaü so bhagavà vaõõavàdã ahosi. Ettha ca imaü janataü samàdapesi nivesesi patiññhàpesã"ti. 8. "Katamo pana so bho ànanda ariyo sãlakkhandho yassa so bhavaü gotamo vaõõavàdã ahosi, yattha ca imaü janataü samàdapesi nivesesi patiññhàpesã?"Ti. 9. "Idha màõava tathàgato loke uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü. Brahmacariyaü pakàseti. [BJT Page 442] [\x 442/] (108) 10(29) Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kule paccàjàto. So taü dhammaü sutvà tathàgate saddhaü pañilabhati. So tena saddhàpañilàbhena samannàgato iti pañisaücikkhati: 'sambàdho gharàvaso rajàpatho1. Abbhokàso pabbajjà. Nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saükhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya'nti. 1. Rajopatho, katthaci. 11.So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü pahàya kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu kàyakammavacãkammena samannàgato kusalena. Parisuddhàjãvo sãlasampanno indriyesu guttadvàro bhojane matta¤¤å satisampaja¤¤esu samannàgato santuññho. 12.(29) Katha¤ca màõava bhikkhu sãlasampanno hoti? Idha màõava bhikkhu pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno. Sabbapàõabhåtahitànukampã viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 13.Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã. Athenena sucibhåtena attanà viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 14.Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã hoti àràcàrã1 virato methunà gàmadhammà. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 15.Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti saccavàdã saccasandho theto2 paccayiko avisaüvàdako lokassa. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 444 [\x 444/] 16.]Pisuõaü vàcaü3 pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato hoti. Ito sutvà na amutra akkhàtà imesaü bhedàya. Amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsaü bhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà, sahitànaü và anuppadàtà4 samaggàràmo5 samaggarato samagganandiü samaggakaraõiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 17.Pharusaü vàcaü6 pahàya pharusàya vàcàya pañivirato hoti. Yà sà vàcà neëà kaõõasukhà pemanãyà7 hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujanamanàpà, tathàråpaü8 vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 18.Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato hoti kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã. Nidhànavatiü vàcaü bhàsità hoti kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasa¤hitaü. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Anàcàri, machasaü. 2. heto, syà. 3. Pisuõàvàcaü, [PTS.] 4. Anuppàdàtà, [PTS.] 5. Samaggaràmo, machasaü. 6. Pharusàvàcaü, [PTS.] Sitira 7. Pemaniyà, machasaü. 8. Evaråpiü. [PTS.] Sitira. 19.(30) Bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà1 pañivirato hoti. Ekabhattiko2 hoti rattåparato3 pañivirato4 vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà5 pañivirato hoti. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhusanaññhànà pañivirato hoti. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Jàtaråparajatapañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakadha¤¤apañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakamaüsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Itthikumàrikapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Dàsidàsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Ajeëakapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Kukkuñasåkarapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Hatthigavassavaëavà7 pañiggahaõà pañivirato hoti. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato hoti. Dåteyyapaheõa8 gamanànuyogà pañivirato hoti. Kayavikkayà pañivirato hoti. Tulàkåñakaüsakåñamànakåñà9 pañivirato hoti. Ukkoñanava¤cananikatisàci10 yogà pañivirato hoti. Chedanavadhabandhanaviparàmosaàlopasahasàkàrà11 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Cullasãlaü12 niññhitaü [BJT Page 446] [\x 446/] 20(31) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü bãjagàmabhåtagàmasamàrambhaü13 anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü14 aggabãjaü bijabãjameva15 pa¤camaü. Iti và itievaråpà16 bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà17 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 21 (32) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü sannidhikàraparibhogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: annasannidhiü pànasannidhiü vatthasannidhiü yànasannidhiü sayanasannidhiü gandhasannidhiü àmisasannidhiü. Iti và iti evaråpà sannidhikàraparibhogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Samàrabbhà, machasaü. 2. Ekaü bhattiko, machasaü. 3. Rattuparato, machasaü. 4. Virato, the. Se. 5. Visåkaü, machasaü. 6. Pariggahaõà, (sabbattha) 7. Gavassaü, se. Vaëavaü, machasaü. 8. Pahiõa, sãmu. Machasa. Syà. 9. Kåñaü, machasaü. 10. Sàvi, machasaü. 11. Sahasaü, machasaü. 12. Cåëa sãlaü, machasaü. 13. Samàrabbhà, machasaü. 14. Phalaü, se. Phaluü, si. The. 15. Bija bãjaü eva. The. 16. Iti evarupà, kesuci. 17. Samàrabbhà, machasaü. 22(33) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visåkadassanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhàtaü pàõissaraü vetàlaü kumbhathånaü sobhanakaü1 caõóàlaü vaüsaü dhopanakaü2 hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü3 usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóayuddhaü4 kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü5 nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyåhaü aõãkadassanaü6. Iti và iti evaråpà visåkadassanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 23(34) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü jåtappamàdaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: aññhapadaü dasapadaü àkàsaü parihàrapathaü santikaü khalikaü ghañikaü salàkahatthaü akkhaü païgacãraü vaïkakaü mokkhacikaü ciïgulakaü pattàëhakaü rathakaü dhanukaü akkharikaü manesikaü yathàvajjaü. Iti và iti evaråpà jåtappamàdaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 448] [\x 448/] 24(35) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü uccàsayanamahàsayanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: àsandiü pallaïkaü gonakaü cittakaü pañikaü pañalikaü tålikaü vikatikaü uddalomiü ekantalomiü kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhatolohitakåpadhànaü. Iti và iti evaråpà uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Sobhanagarakaü, katthaci. Sobhanakarakaü, [PTS.] Sobhanagharakaü, machasaü. 2. Dhovanaü, katthaci. Dhopanaü, sitira. 3. Mahiüsaü, machasaü. 4. Meõóakaü, machasaü. 5. Sãhala potthakesu na dissati. 6. Anãka - kesuci. 25(36) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü maõóanavibhusanaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàvilepanaü mukhacuõõakaü1 mukhalepanaü2 hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóakaü nàëikaü khaggaü chattaü citråpàhanaü uõhãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni. Iti và iti evaråpà maõóanavibhusanaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 26(37) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü (kumàrakathaü kumàrikathaü)3 sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Iti và itievaråpàya tiracchànakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 27(38) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpà viggàhikakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: "na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi. Ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi. Ahamasmi sammàpañipanno. Sahitaü me, asahitaü te. Pure vacanãyaü pacchà avaca. Pacchà vacanãyaü pure avaca. âciõõaü4 te viparàvattaü. âropito te vàdo. Niggahãto tvamasi. Cara vàdappamokkhàya. Nibbeñhehi và sace pahosã"ti. Iti và itievaråpàya viggàhikakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 450] [\x 450/] 28(39) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü dåteyyapahiõagamanànuyogamanuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ra¤¤aü ràjamahàmattànaü khattiyànaü bràhmaõànaü gahapatikànaü kumàrànaü "idha gaccha. Amutràgaccha. Idaü hara. Amutra idaü àharà"ti. Iti và itievaråpà dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Mukhacuõõaü, machasaü. 2. Mukhàlepanaü, sãmu. 3. Marammapotthakesuyeva dissate 4. Aviciõõaü, kesuci. 29(40) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te kuhakà ca honti lapakà ca nemittikà ca nippesikà ca làbhena ca làbhaü nijigiüsitàro. Iti và itievaråpà kuhanalapanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Majjhimasãlaü niññhitaü. 30(41) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü1 kappenti, seyyathãdaü: aïgaü nimittaü uppàtaü2 supiõaü3 lakkhaõaü måsikacchinnaü aggihomaü dabbihomaü thusahomaü taõóulahomaü sappihomaü telahomaü mukhahomaü lohitahomaü aïgavijjà vatthuvijjà khattavijjà4 sivavijjà bhåtavijjà bhurivijjà ahivijjà visavijjà vicchikavijjà måsikavijjà sakuõavijjà vàyasavijjà pakkajjhànaü5 saraparittànaü migacakkaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 31(42) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti, seyyathãdaü: maõilakkhaõaü vatthalakkhaõaü daõóalakkhaõaü6 asilakkhaõaü usulakkhaõaü dhanulakkhaõaü àvudhalakkhaõaü7 itthilakkhaõaü purisalakkhaõaü kumàralakkhaõaü kumàrilakkhaõaü dàsalakkhaõaü dàsilakkhaõaü hatthilakkhaõaü assalakkhaõaü mahisalakkhaõaü8 usabhalakkhaõaü golakkhaõaü9 ajalakkhaõaü meõóalakkhaõaü10 kukkuñalakkhaõaü vaññakalakkhaõaü godhàlakkhaõaü kaõõikàlakkhaõaü kacchapalakkhaõaü migalakkhaõaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 452] [\x 452/] 32(43) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: ra¤¤aü niyyànaü bhavissati, ra¤¤aü aniyyànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati. Iti imassa jayo bhavissati. Imassa paràjayo bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Jãvitaü, machasaü. 2. Uppàdaü, sãmu. 3. Supinaü, machasaü. Supiõakaü, si. 4. Khettaü, kesuci. 5. Pakkha, kesuci. 6. Daõóalakkhaõaü satthalakkhaõaü, machasaü. 7. âyudha, kesuci. 8. Mahiüsa, machasaü. 9. Goõa, machasaü. 10. Meõóaka, kesuci. 33(44) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: candaggàho bhavissati. Suriyaggàho bhavissati. Nakkhattagàho bhavissati. Candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Ukkàpàto bhavissati. Dãsàóàho bhavissati. Bhåmicàlo bhavissati. Devadundubhi bhavissati. Candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü1 saükilesaü vodànaü bhavissati. Evaüvipàko candaggàho bhavissati. Evaüvipàko suriyaggàho bhavissati. Evaüvipàko nakkhattaggàho bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàko ukkàpàto bhavissati. Evaüvipàko disàóàho bhavissati. Evaüvipàko bhåmicàlo bhavissati. Evaüvipàko devadundubhi bhavissati. Evaüvipàko candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saïkilesaü vodànaü bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 34(45) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: subbuññhikà bhavissati. Dubbuññhikà bhavissati. Subhikkhaü bhavissati. Dubbhikkhaü bhavissati. Khemaü bhavissati. Bhayaü bhavissati. Rogo bhavissati. ârogyaü bhavissati. Muddà gaõanà saükhànaü kàveyyaü lokàyataü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 454] [\x 454/] 35(46) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: àvàhanaü vivàhanaü saüvadanaü vivadanaü saükiraõaü vikiraõaü subhagakaraõaü dubbhagakaraõaü viruddhagabbhakaraõaü jivhànitthambhanaü2 hanusaühananaü hatthàbhijappanaü hanujappanaü kaõõajappanaü àdàsapa¤haü kumàripa¤haü devapa¤haü àdiccupaññhànaü mahatupaññhànaü abbhujjalanaü sirivhàyanaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Oggamanaü, kesuci. 2. Jivhànitthaddhanaü. Bahusu. 36(47) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: santikammaü paõidhikammaü bhåtakammaü bhurikammaü vassakammaü vossakammaü vatthukammaü vatthuparikiraõaü àcamanaü nahàpanaü juhanaü vamanaü virecanaü uddhavirecanaü adhovirecanaü sãsavirecanaü kaõõatelaü nettatappanaü natthukammaü a¤janaü pacca¤janaü sàlàkiyaü sallakattiyaü dàrakatikicchà målabhesajjànaü anuppadànaü osadhãnaü pañimokkho. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 37(48) Sa kho1 so màõava bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. Seyyathàpi màõava khattiyo muddhàvasitto2 nihatapaccàmitto na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü paccatthikato, evameva kho màõava bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. So iminà ariyena sãlakkhandhena samannàgato ajjhattaü anavajjasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho màõava bhikkhu sãlasampanno hoti. 38. Ayaü kho so màõava ariyo sãlakkhandho yassa so bhagavà vaõõavàdã ahosi yattha ca imaü janataü samàdapesi nivesesi patiññhàpesi. Atthi cevettha uttariü karaõiyanti." [BJT Page 456] [\x 456/] 39. "Acchariyaü bho ànanda, abbhutaü bho ànanda, sopàyaü bho ànanda ariyo sãlakkhandho paripuõõo no aparipuõõo. Evamparipuõõa¤càhamho ànanda ariyaü [PTS Page 207] [\q 207/] sãlakkhandhaü ito bahiddhà a¤¤esu samaõabràhmaõesu na samanupassàmi. Evamparipuõõa¤ca bho ànanda ariyaü sãlakkhandhaü ito bahiddhà a¤¤e samaõabràhmaõà attani samanupasseyyuü, te tàvatakeneva attamanà assu 'alamettàvatà katamettàvatà, anuppatto no sàma¤¤attho, natthi no ki¤ci uttariü karaõiya'nti. Atha ca pana bhavaü ànando evamàha: atthi cevettha uttariü karaõãya"nti. Pañhamakabhàõavàraü. 40. "Katamo pana so bho ànanda ariyo samàdhikkhandho yassa so bhavaü gotamo vaõõavàdã ahosi yattha ca imaü janataü samàdapesi nivesesi patiññhàpesã?" Ti. 41(49) Katha¤ca màõava bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti? Idha màõava bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü. Cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü. Sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü ghàõindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghàõindriyaü. Ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü. Jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü. Kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü. Manindriye saüvaraü àpajjati. So iminà ariyena indriyasaüvarena samannàgato ajjhattaü abyàsekasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho màõava bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. 1. Atha kho, kesuci. 2. Muddhàbhisinto, kesuci. 3. Anvàsaveyyuü, anvàssaveyyu, kesuci. [BJT Page 458] [\x 458/] 42(50) Katha¤ca màõava bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti? Idha màõava bhikkhu abhikkante pañikkante sampajànakàrã hoti. âlokite vilokite sampajànakàrã hoti. Sami¤jite1 pasàrite sampajànakàrã hoti. Saïghàñipattacãvaradhàraõe sampajànakàrã hoti. Asite pãte khàyite sàyite sampajànakàrã hoti. Uccàrapassàvakamme sampajànakàrã hoti. Gate ñhite nisinne sutte jàgarite bhàsite tuõhãbhàve sampajànakàrã hoti. Evaü kho màõava bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti. 43(51) Katha¤ca màõava bhikkhu santuññho hoti? Idha màõava bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena2 piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Seyyathàpi màõava pakkhi sakuõo yena yeneva óeti sapattabhàro'va óeti, evameva kho màõava bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Evaü kho màõava bhikkhu santuññho hoti. 44(52) So iminà ca ariyena sãlakkhandhena3 samannàgato iminà ca ariyena indriyasaüvarena samannàgato iminà ca ariyena satisampaja¤¤ena samannàgato imàya ca ariyàya santuññhiyà samannàgato vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. 45(53) So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati. Abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati sabbapàõabhåtahitànukampã. Byàpàdapadosà cittaü parisodheti. Thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno. Thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasantacitto. Uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati akathaükathã kusalesu dhammesu. Vicikicchàya cittaü parisodheti. 1. Sammi¤jite, kesuci. 2. Paribhàrikena, sãmu. 3. Iminà sãlakkhandhena, sabbattha. [BJT Page 460] [\x 460/] 46(54) Seyyathàpi màõava puriso iõaü àdàya kammante payojeyya, tassa te kammantà samijjheyyuü, so yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãkareyya, siyà cassa uttariü avasiññhaü dàrabharaõàya, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe iõaü àdàya kammante payojesiü. Tassa me te kammantà samijjhiüsu. So'haü yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantã akàsiü. Atthi ca me uttariü avasiññhaü dàrabharaõàyà"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 47(55) Seyyathàpi màõava puriso àbàdhiko assa dukkhito bàëhagilàno, bhattaü cassa nacchàdeyya, na cassa kàye balamattà, so aparena samayena tamhà àbàdhà mucceyya, bhatta¤cassa chàdeyya, siyà cassa kàye balamattà, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe àbàdhiko ahosiü dukkhito bàëhagilàno. Bhattaü ca me nacchàdesi. Nacassa me àsi kàye balamattà. So'mhi etarahi tamhà àbàdhà mutto bhatta¤ca me chàdeti. Atthi ca me kàye balamattà"ti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 48(56) Seyyathàpi màõava puriso bandhanàgàre baddho assa, so aparena samayena tamhà bandhanàgàrà mucceyya sotthinà abbayena1, na cassa ki¤ci bhogànaü vayo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe bandhanàgàre baddho ahosiü. So'mhi etarahi tamhà bandhanàgàrà mutto sotthinà abbayena. Natthi ca me ki¤ci bhogànaü vayo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 49(57) Seyyathàpi màõava puriso dàso assa anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so aparena samayena tamhà dàsabyà mucceyya attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe dàso ahosiü anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so'mhi etarahi tamhà dàsabyà mutto attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 1. Avyayena, [PTS.] 50(59) Seyyathàpi màõava puriso sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjeyya dubbhikkhaü sappañibhayaü. So aparena samayena taü kantàraü nitthareyya, sotthinà gàmantaü anupàpuõeyya khemaü appañibhayaü, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjiü dubbhikkhaü sappañibhayaü. So'mhi etarahi taü kantàraü tiõõo sotthinà gàmantaü anuppatto khemaü appañibhaya"nti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü - [BJT Page 462] [\x 462/] 51(60) Evameva kho màõava bhikkhu yathà iõaü yathà rogaü yathà bandhanàgàraü yathà dàsabyaü yathà kantàraddhànamaggaü evaü ime pa¤ca nãvaraõe appahãõe attani samanupassati. Seyyathàpi màõava ànaõyaü yathà àrogyaü yathà bandhanà mokkhaü yathà bhujissaü yathà khemantabhåmiü evameva kho màõava bhikkhu ime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassati. 52(61) Tassime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassato pàmojjaü jàyati. Pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti. Sukhino cittaü samàdhiyati. 53. So vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanneti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. 54. Seyyathàpi màõava dakkho nahàpako và nahàpakantevàsã và kaüsathàle nahànãyavuõõàni àkiritvà udakena paripphosakaü paripphosakaü sanneyya sàyaü nahànãyapiõói snehànugatà snehaparetà santarabàhirà phuñà snehena na ca paggharaõã, evameva kho màõava bhikkhu imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanneti parisenneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. 55. Yampi màõava bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati, so imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti, idampi'ssa hoti samàdhismiü. 56. Puna ca paraü màõava bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. [BJT Page 464] [\x 464/] 57. Seyyathàpi màõava udakarahado ubbhidodako, tassa nevassa puratthimàya disàya udakassa àyamukhaü, na dakkhiõàya disàya udakassa àyamukhaü, na pacchimàya disàya udakassa àyamukhaü, na uttaràya disàya udakassa àyamukhaü, devo ca na kàlena kàlaü sammà dhàraü anupaveccheyya, atha kho tamhà ca udakarahadà sãtà vàridhàrà ubbhijjitvà tameva udakarahadaü sãtena vàrinà abhisandeyya parisandeyya paripåreyya paripphareyya, nàssa ki¤ci sabbàvato udakarahadassa vàrinà sãtena apphuñaü assa, evameva kho màõava bhikkhu imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. 58. Yampi màõava bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati, so imameva kàyaü samàdhijenapãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. [PTS Page 208] [\q 208/] idampi'ssa hoti samàdhismiü. 59. Puna ca paraü màõava bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato sampajàno sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti. Yantaü ariyà àcikkhanti: upekkhako satimà sukhavihàrãti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti, parippharati nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. 60. Seyyathàpi màõava uppaliniyaü và paduminiyaü và puõóarikiniyaü và appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni udakànuggàni antonimuggaposãni tàni yàva caggà yàva ca målà sãtena vàrinà abhisannàni parisannàni paripåràni, paripphuñàni nàssà ki¤ci sabbàvataü uppalànaü và padumànaü và puõóarãkànaü và sãtena vàrinà apphuñaü assa. Evameva kho màõava bhikkhu imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. [BJT Page 466] [\x 466/] 61. Yampi màõava bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato sampajàno sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti, yaü taü ariyà àcikkhanti upekkhako satimà sukhavihàrãtitaü tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti, idampi'ssa hoti samàdhismiü. 62. Puna ca paraü màõava bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhosatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Seyyathàpi màõava puriso odàtena vatthena sasãsaü pàrupitvà nisinno assa, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa odàtena vatthena apphuñaü assa, evameva kho mahàràja bhikkhu imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. 63. Yampi màõava bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhàsatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati, so imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti, idampi'ssa hoti samàdhismiü. Ayaü kho so màõava ariyo samàdhikkhandho yassa so bhagavà vaõõavàdã ahosi, yattha ca imaü janataü samàdapesi nivesesi patiññhàpesi. Atthi cevettha uttariü karaõãyanti. 64. "Acchariyaü bho ànanda. So càyaü bho ànanda ariyo samàdhikkhandho paripuõeõà no aparipuõõo. Evaü paripuõõa¤càhaü bho ànanda ariyaü samàdhikkhandhaü ito bahiddhà a¤¤esu samaõabràhmaõesu na samanupassàmi. Evaü paripuõõa¤ca bho ànanda ariyaü samàdhikkhandhaü ito bahiddhà a¤¤e samaõabràhmaõà attani samanupasseyyuü, te tàvatakeneva attamanà assu alamettàvatà, katamettàvatà, anuppatto no sàma¤¤attho, natthi no ki¤ci uttariü karaõãyanti. [BJT Page 468] [\x 468/] 65. Atha ca pana bhavaü ànando evamàha: atthi cevettha uttariü karaõiyanti. Katamo pana so bho ànanda ariyo pa¤¤akkhandho, yassa so bhavaü gotamo vaõõavàdã ahosi yattha ca imaü janataü samàdapesi nivesesi patiññhàpesã?"Ti. 66. "Puna ca paraü màõava so bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti: "ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpentikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddha'nti. 67. Seyyathàpi màõava maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno, tatra'ssa suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và. Tamenaü cakkhumà puriso hatthe karitvà paccavekkheyya "ayaü kho maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato, accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno. Tatiradaü suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và"ti. Evameva kho mahàràja bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàne anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhinnàmeti. So evaü pajànàti ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddhanti. 68. Yampi màõava bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte [PTS Page 209] [\q 209/] kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti: "ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpentikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddhanti, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. [BJT Page 470] [\x 470/] 69. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya1 cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü abhinindriyaü. 70. Seyyathàpi màõava puriso mu¤jamhà isikaü pavàheyya, tassa evamassa: ayaü mu¤jo ayaü isikà a¤¤o mu¤jo a¤¤à isikà mu¤jamhàtveva isikà pavàëhàti. Seyyathàpi và pana mahàràja puriso asiü kosiyà pavàheyya. Tassa evamassa: ayaü asi ayaü kosi, a¤¤o asi a¤¤à kosi, kosiyàtveva asi pavàëho'ti. Seyyathàpi và pana mahàràja puriso ahaü karaõóà uddhareyya. Tassa evamassa: ayaü ahi ayaü karaõóe, a¤¤o ahi a¤¤o karaõóo, karaõóàtveva ahi ubbhato'ti. Evameva kho màõava bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudrabhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü. 71. Yampi màõava bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya1 cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü abhinindriyaü, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 72. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti bahudhàpi hutvà eko hoti, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse, pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake, udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü, àkàse'pi pallaïkena kamati seyyathà'pi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokàpi kàyena vasaü vatteti. [BJT Page 472] [\x 472/] 73. Seyyathàpi mahàràja dakkho kumbhakàro và kumbhakàrantevàsã và suparikammakatàya mantikàyaü yaü yadeva bhàjanavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - 74. Seyyathàpi và pana màõava dakkho dantakàro và dantakàrantevàsã và suparikammakatasmiü dantasmiü yaü yadeva dantavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - 75. Seyyathàpi và pana màõava dakkho suvaõõakàro và suvaõõakàrentavàsã và suparikammakatasmiü suvaõõasmiü yaü yadeva suvaõõavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - 76. Evavema kho màõava bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanuhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti. Bahudhà'pi hutvà eko hoti. âvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. 77. Yampi màõava bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanuhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti. Bahudhà'pi hutvà eko hoti. âvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 78. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà vittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. 79. Seyyathàpi màõava puriso addhànamaggapañipanno so suõeyya bherisaddampi mudiïgasaddampi saïkhapaõavadeõóimasaddampi, tassa evamassa: bherisaddo iti'pi mudiïgasaddo iti'pi saïkhapaõavadeõóimasaddo iti'pi. Evameva kho mahàràja bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàne anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. [BJT Page 474] [\x 474/] 80. Evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà vittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 81. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: "saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti. Vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittantipajànàti. Sadesàsaü và cittaü sadosaü cittatanti pajànàti. Vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti. Vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti. Amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cintanti pajànàti. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti. Asamàhitaü và cittaü Asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti. Avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. 82. Seyyathàpi màõava itthi và puriso và daharo và yuvà maõóanakajàtiko àdàse và parisuddhe pariyodàte acche và udakapatte sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno sakaõikaü và sakikanti jàneyya, akaõikaü và akaõikanti jàneyya, evameva kho màõava bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàta. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. [BJT Page 476] [\x 476/] 83. Yampi màõava bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàta. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 84. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tãsaümpi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaü sukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. 85. Seyyathàpi màõava puriso sakamhà gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya tamhà'pi gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya. So tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgaccheyya. Tassa evamassa: 'ahaü kho sakamhà gàmà amuü gàmaü agacchiü tatra evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõahã ahosiü. Tamhàpi gàmà agacchiü tatràpi evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõhã ahosiü. So'mpi tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgato'ti. Evameva kho màõava bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe paràyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto - [BJT Page 478] [\x 478/] So tato cuto amutra upapàdiü tàtrapàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedi evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. 86. Yampi màõava bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe paràyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto So tato cuto amutra upapàdiü tàtrapàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedi evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 87. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàne anaïgaõe vigatu pakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàtaõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammupage satte pajànàti. 88. Seyyathàpi màõava majjhe siüghàñake pàsàdo. Tattha cakkhumà puriso ñhito passeyya manusse gehaü pavisante'pi rathiyà vãtisa¤carante'pi majjhe siüghàñake nisinne'pi, tassa evamassa: ete manussà gehaü pavisanti. Ete nikkhamanti. Ete rathiyà vãtisa¤caranti. Ete majjhe saüghàñake nisinnà'ti. [BJT Page 480] [\x 480/] 89. Evameva kho màõava bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. 90. Yampi màõava bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 92. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti so idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavàpi cittaü vimuccati bhavàsavàpi cittaü vimuccati avijjàsa vàpi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõiyaü nàparaü itthattàyàti pajànàti. [BJT Page 482] [\x 482/] Seyyathàpi màõava pabbatasaïkhepe udakarahado accho vippasanno anàvilo. Tattha cakkhumà puriso tãre ñhito passeyya sippisambåkampi sakkharakañhalampi macchagumbampi carantampi tiññhantampi. Tassa evamassa: ayaü kho udakarahado accho vippasanno anàvilo. Tatrime sippisambåkà'pi sakkharakañhalà'pi macchagumbà'pi carantipi tiññhantipãti. Evameva kho màõava bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khayà¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhàgàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. 92. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccati, bhavàsavà'pã cittaü vimuccati, avijjàsavà'pi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü kariõiyaü nàparaü itthattàyàti pajànàti. Yampi màõava bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti so idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavàpi cittaü vimuccati bhavàsavàpi cittaü vimuccati avijjàsa vàpi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõiyaü nàparaü itthattàyàti pajànàti, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 93. Ayaü kho màõava so ariyo pa¤¤àkkhandho yassa so bhagavà vaõõavàdã ahosi, yattha ca imaü janataü samàdapesi nivesesi patiññhàpesi. Natthi cevettha uttariü karaõãyanti. 94. [PTS Page 210] [\q 210/] acchariyaü bho ànanda, abbhutaü bho ànanda, so càyaü bho ànanda ariyo pa¤¤àkkhandho paripuõõo. Evamparipuõõa¤càhaü bho ànanda ariyaü pa¤¤àkkhandhaü ito bahiddhà a¤¤esu samaõabràhmaõesu na samanupassàmi. Natti cettha uttariü karaõãyanti. Abhikkantaü bho ànanda, abhikkantaü bho ànanda, seyyathàpi bho ànanda, nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhintãti, evameva kho bhotà ànandena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bho ànanda, bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü ànando dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. Subhasuttaü niññhitaü dasamaü. [BJT Page 484] [\x 484/] 11 [PTS Page 211] [\q 211/] kevaóóha suttaü 1. Evaü me sutaü: ekaü samayaü bhagavà nàëandàya viharati pàvàrikambavane. Atha kho kevaóóho gahapatiputto yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho kevaóóho gahapatiputto bhagavantaü etadavoca: 'ayaü bhante nàëandà iddhà ceva thità ca, bahujanà àkiõõamanussà, bhagavati abhippasannà. Sàdhu bhante bhagavà ekaü bhikkhuü samàdisatu yo uttarimanussadhammà iddhipàñibhàriyaü karissati. Evàyaü nàëandà bhiyyosomattàya bhagavati abhippasãdissatã'ti. 2. Evaü vutte bhagavà kevaóóhaü gahapatiputtaü etadavoca: na kho ahaü kevaóóha bhikkhånaü evaü dhammaü desemi 'etha tumhe bhikkhave gihãnaü odàtavasanànaü uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karothà'ti. 3. Dutiyampi kho kevaóóho gahapatiputto bhagavantaü etadavoca: nàhaü bhante bhagavantaü dhaüsemi. Api ca evaü vadàmi: "ayaü bhante nàëanda iddhà ceva phãtà ca, bahujanà àkiõõamanussà, bhagavati abhippasannà. Sàdhu bhante bhagavà ekaü bhikkhuü samàdisatu yo uttarimanussadhammà [PTS Page 212] [\q 212/] iddhipàñihàriyaü karissati. Evàyaü nàëandà bhiyyosomattàya bhagavati abhippasãdissatã'ti. Dutiyampi kho bhagavà kevaóóhaü gahapatiputtaü etadavoca: na kho ahaü kevaóóha bhikkhånaü evaü dhammaü desemi 'etha tumhe bhikkhave gihãnaü odàtavasanànaü uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karothà'ti. 4. Tatiyampi kho kevaóóho gahapatiputto bhagavantaü etadavoca: nàhaü bhante bhagavantaü dhaüsemi. Api ca evaü vadàmi: 'ayaü bhante nàëandà iddhà ceva phãtà ca, bahujanà àkiõõamanussà, bhagavati abhippasannà. Sàdhu bhante bhagavà ekaü bhikkhuü samàdisatu yo uttarimanussadhammà iddhipàñihàriyaü karissati. Evàyaü nàëandà bhiyyosomattàya bhagavati abhippasãdissatã'ti. 1. Kevañño sãmu. [BJT Page 486] [\x 486/] 5. "Tãõi kho imàni kevaóóha pàñihàriyàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditàni. Katamàni tãõi? Iddhipàñihàriyaü àdesanàpàñihàriyaü. Anusàsanãpàñihàriyanti. Katama¤ca kevaóóha iddhipàñihàriyaü? Idha kevaóóha bhikkhu anekavihitaü iddhavidhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti. Bahudhà pi hutvà eko hoti. âvãbhàvaü tirobhàvaü, tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pañhaviyàpi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà parimasati parimajjati. Yàva brahmalokàpi kàyena vasaü vatteti. 6. Tamenaü a¤¤ataro saddho pasanno passati taü bhikkhuü anekavihitaü iddhividhaü paccanubhonteü: ekampi hutvà bahudhà bhontaü, bahudhàpi hutvà ekaü bhontaü, àcãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóhaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamànaü gacchantaü seyyathàpi àkàse, pañhaviyàpi ummujjanimujjaü kàrontaü seyyathàpi [PTS Page 213] [\q 213/] udake, udake'pi abhijjamàne gacchantaü seyyathàpi pañhaviyaü, àkàse'pi pallaïkena kamantaü seyyathàpi pakkhã sakuõo, ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà parimasantaü parimajjantaü, yàva brahmalokàpi kàyena vasaü vattentaü. 7. Tamenaü so saddho pasanno a¤¤atarassa assaddhassa appasannassa àroceti: acchariyaü vata bho abbhutaü vata bho samaõassa mahiddhikatà mahànubhàvatà. Amàhaü bhikkhuü addasaü anekavihitaü iddhimidhaü paccanubhontaü: ekampi hutvà bahudhà bhontaü, bahudhàpi hutvà ekampi bhontaü, àcãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóhaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamànaü gacchantaü seyyathàpi àkàse, pañhaviyàpi ummujjanimujjaü kàrontaü seyyathàpi udake, udake'pi abhijjamàne gacchantaü seyyathàpi pañhaviyaü, àkàse'pi pallaïkena kamantaü seyyathàpi pakkhã sakuõo, ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà parimasantaü parimajjantaü, yàva brahmalokàpi kàyena vasaü vattentanti. Tamesaü so assaddho appasanno taü saddhaü pasannaü evaü vadeyya: atthi kho bho gandhàrã nàma vijjà. Tàya so bhikkhu anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti. Bahudhà pi hutvà eko hoti. âvãbhàvaü tirobhàvaü, tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pañhaviyàpi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà parimasati parimajjati. Yàva brahmalokàpi kàyena vasaü vattetãti. Taü kiü ma¤¤asi kevaóóha? Api nu so assaddho appasanno taü saddhaü pasannaü evaü vadeyya?"Ti. "Vadeyya bhante"ti. "Imaü kho ahaü kevaóóha iddhipàñihàriye àdãnavaü sampassamàno iddhipàñihàriyena aññiyàmi haràyàmi jigucchàmi. 1. Eko'pi. (Sãmu. [PTS. ] [BJT Page 488] [\x 488/] 8. Katama¤ca kevaóóha àdesanàpàñihàriyaü? Idha kevaóóha bhikkhu parasattànaü parapuggalànaü cittampi àdisati cetasikampi àdisati vitakkitampi àdisati vicàritampi àdisati: evampi te mano, itthampi te mano, itipi te cittanti. Tamenaü a¤¤ataro saddho pasanno passati taü bhikkhuü parasantànaü parapuggalànaü cittampi àdisantaü cetasikampi àdisantaü vitakkitampi àdisantaü vicàritampi àdisantaü: evampi te mano, itthampi te mano, iti'pi te cittanti. Tamenaü so saddho pasanno a¤¤atarassa assaddhassa appasannassa àroceti: acchariyaü vata bho [PTS Page 214] [\q 214/] abbhutaü vata bho samaõassa mahiddhikatà mahànubhàvatà. Amàhaü bhikkhuü addasaü parasattànaü parapuggalànaü cittampi àdisantaü ceteyitampi àdisantaü vitakkitampi àdisantaü vicàritampi àdisantaü: evampi te mano, itthampi te mano, iti'pi te cittanti. Tamenaü so assaddho appasanno taü saddhaü pasannaü evaü vadeyya: atthi kho bho maõikà nàma vijjà. Tàya so bhikkhu parasattànaü parapuggalànaü cittampi àdisati, cetasikampi àdisati, vitakkitampi àdisati, vicàritampi àdisati: evampi te mano, itthampi te mano, itipi te cittanti. Taü kiü ma¤¤asi kevaóóha? Api nu so assaddho appasanto taü saddhaü pasannaü evaü vadeyyà?"Ti. "Vadeyya bhante"ti. Imaü kho ahaü kevaóóa àdesanà pàñihàriye àdãnavaü sampassamàno àdesanàpàñihàriyena aññiyàmi haràyàmi jigucchàmi. 9. Katama¤ca kevaóóha anusàsanãpàñihàriyaü? Idha kevaóóha bhikkhu evamanusàsati: evaü vitakketha, mà evaü vitakkayittha, evaü manasikarotha, mà evaü manasàkattha, idaü pajahatha, idaü upasampajja viharathàti. Idampi vuccati kevaóóha anusàsanãpàñihàriyaü. 10. Puna ca paraü kevaóóha idha tathàgato loko uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü. Brahmacariyaü pakàseti. [BJT Page 490] [\x 490/] 11(29). Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kule paccàjàto. So taü dhammaü sutvà tathàgate saddhaü pañilabhati. So tena saddhàpañilàbhena samannàgato iti pañisaücikkhati: 'sambàdho gharàvaso rajàpatho1. Abbhokàso pabbajjà. Nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saükhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya'nti. 1. Rajopatho, katthaci. So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü pahàya kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu kàyakammavacãkammena samannàgato kusalena. Parisuddhàjãvo sãlasampanno indriyesu guttadvàro bhojane matta¤¤å satisampaja¤¤esu samannàgato santuññho. 12 (29) Katha¤ca kevaóóha bhikkhu sãlasampanno hoti? Idha kevaóóha bhikkhu pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno. Sabbapàõabhåtahitànukampã viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã. Athenena sucibhåtena attanà viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã hoti àràcàrã1 virato methunà gàmadhammà. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti saccavàdã saccasandho theto2 paccayiko avisaüvàdako lokassa. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pisuõaü vàcaü3 pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato hoti. Ito sutvà na amutra akkhàtà imesaü bhedàya. Amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsaü bhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà, sahitànaü và anuppadàtà4 samaggàràmo5 samaggarato samagganandiü samaggakaraõiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 492] [\x 492/] Pharusaü vàcaü6 pahàya pharusàya vàcàya pañivirato hoti. Yà sà vàcà neëà kaõõasukhà pemanãyà7 hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujanamanàpà, tathàråpaü8 vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato hoti kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã. Nidhànavatiü vàcaü bhàsità hoti kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasa¤hitaü. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Anàcàri, machasaü. 2. heto, syà. 3. Pisuõàvàcaü, [PTS.] 4. Anuppàdàtà, [PTS.] 5. Samaggaràmo, machasaü. 6. Pharusàvàcaü, [PTS.] Sitira 7. Pemaniyà, machasaü. 8. Evaråpiü. [PTS.] Sitira. 13(30) Bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà1 pañivirato hoti. Ekabhattiko2 hoti rattåparato3 pañivirato4 vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà5 pañivirato hoti. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhusanaññhànà pañivirato hoti. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Jàtaråparajatapañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakadha¤¤apañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakamaüsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Itthikumàrikapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Dàsidàsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Ajeëakapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Kukkuñasåkarapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Hatthigavassavaëavà7 pañiggahaõà pañivirato hoti. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato hoti. Dåteyyapaheõa8 gamanànuyogà pañivirato hoti. Kayavikkayà pañivirato hoti. Tulàkåñakaüsakåñamànakåñà9 pañivirato hoti. Ukkoñanava¤cananikatisàci10 yogà pañivirato hoti. Chedanavadhabandhanaviparàmosaàlopasahasàkàrà11 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Cullasãlaü12 niññhitaü 14 (31) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü bãjagàmabhåtagàmasamàrambhaü13 anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü14 aggabãjaü bijabãjameva15 pa¤camaü. Iti và itievaråpà16 bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà17 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Pemaniyà,mamachasaü. 2. Evaråpã, [PTS] [BJT Page 494] [\x 494/] 15(32) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü sannidhikàraparibhogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: annasannidhiü pànasannidhiü vatthasannidhiü yànasannidhiü sayanasannidhiü gandhasannidhiü àmisasannidhiü. Iti và iti evaråpà sannidhikàraparibhogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Samàrabbhà, machasaü. 2. Ekaü bhattiko, machasaü. 3. Rattuparato, machasaü. 4. Virato, the. Se. 5. Visåkaü, machasaü. 6. Pariggahaõà, (sabbattha) 7. Gavassaü, se. Vaëavaü, machasaü. 8. Pahiõa, sãmu. Machasa. Syà. 9. Kåñaü, machasaü. 10. Sàvi, machasaü. 11. Sahasaü, machasaü. 12. Cåëa sãlaü, machasaü. 13. Samàrabbhà, machasaü. 14. Phalaü, se. Phaluü, si. The. 15. Bija bãjaü eva. The. 16. Iti evarupà, kesuci. 17. Samàrabbhà, machasaü. 16(33). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visåkadassanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhàtaü pàõissaraü vetàlaü kumbhathånaü sobhanakaü1 caõóàlaü vaüsaü dhopanakaü2 hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü3 usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóayuddhaü4 kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü5 nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyåhaü aõãkadassanaü6. Iti và iti evaråpà visåkadassanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 17(34). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü jåtappamàdaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: aññhapadaü dasapadaü àkàsaü parihàrapathaü santikaü khalikaü ghañikaü salàkahatthaü akkhaü païgacãraü vaïkakaü mokkhacikaü ciïgulakaü pattàëhakaü rathakaü dhanukaü akkharikaü manesikaü yathàvajjaü. Iti và iti evaråpà jåtappamàdaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 18(35). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü uccàsayanamahàsayanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: àsandiü pallaïkaü gonakaü cittakaü pañikaü pañalikaü tålikaü vikatikaü uddalomiü ekantalomiü kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhatolohitakåpadhànaü. Iti và iti evaråpà uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Sobhanagarakaü, katthaci. Sobhanakarakaü, [PTS.] Sobhanagharakaü, machasaü. 2. Dhovanaü, katthaci. Dhopanaü, sitira. 3. Mahiüsaü, machasaü. 4. Meõóakaü, machasaü. 5. Sãhala potthakesu na dissati. 6. Anãka - kesuci. [BJT Page 496] [\x 496/] 19(36). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü maõóanavibhusanaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàvilepanaü mukhacuõõakaü1 mukhalepanaü2 hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóakaü nàëikaü khaggaü chattaü citråpàhanaü uõhãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni. Iti và iti evaråpà maõóanavibhusanaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 20(37). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü (kumàrakathaü kumàrikathaü)3 sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Iti và itievaråpàya tiracchànakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 21(38) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpà viggàhikakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: "na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi. Ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi. Ahamasmi sammàpañipanno. Sahitaü me, asahitaü te. Pure vacanãyaü pacchà avaca. Pacchà vacanãyaü pure avaca. âciõõaü4 te viparàvattaü. âropito te vàdo. Niggahãto tvamasi. Cara vàdappamokkhàya. Nibbeñhehi và sace pahosã"ti. Iti và itievaråpàya viggàhikakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 22(39). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü dåteyyapahiõagamanànuyogamanuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ra¤¤aü ràjamahàmattànaü khattiyànaü bràhmaõànaü gahapatikànaü kumàrànaü "idha gaccha. Amutràgaccha. Idaü hara. Amutra idaü àharà"ti. Iti và itievaråpà dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Mukhacuõõaü, machasaü. 2. Mukhàlepanaü, sãmu. 3. Marammapotthakesuyeva dissate 4. Aviciõõaü, kesuci. [BJT Page 498] [\x 498/] 23(40). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te kuhakà ca honti lapakà ca nemittikà ca nippesikà ca làbhena ca làbhaü nijigiüsitàro. Iti và itievaråpà kuhanalapanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Majjhimasãlaü niññhitaü. 24(41). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü1 kappenti, seyyathãdaü: aïgaü nimittaü uppàtaü2 supiõaü3 lakkhaõaü måsikacchinnaü aggihomaü dabbihomaü thusahomaü taõóulahomaü sappihomaü telahomaü mukhahomaü lohitahomaü aïgavijjà vatthuvijjà khattavijjà4 sivavijjà bhåtavijjà bhurivijjà ahivijjà visavijjà vicchikavijjà måsikavijjà sakuõavijjà vàyasavijjà pakkajjhànaü5 saraparittànaü migacakkaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 25(42)2. Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti, seyyathãdaü: maõilakkhaõaü vatthalakkhaõaü daõóalakkhaõaü6 asilakkhaõaü usulakkhaõaü dhanulakkhaõaü àvudhalakkhaõaü7 itthilakkhaõaü purisalakkhaõaü kumàralakkhaõaü kumàrilakkhaõaü dàsalakkhaõaü dàsilakkhaõaü hatthilakkhaõaü assalakkhaõaü mahisalakkhaõaü8 usabhalakkhaõaü golakkhaõaü9 ajalakkhaõaü meõóalakkhaõaü10 kukkuñalakkhaõaü vaññakalakkhaõaü godhàlakkhaõaü kaõõikàlakkhaõaü kacchapalakkhaõaü migalakkhaõaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 26(43). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: ra¤¤aü niyyànaü bhavissati, ra¤¤aü aniyyànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati. Iti imassa jayo bhavissati. Imassa paràjayo bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Jãvitaü, machasaü. 2. Uppàdaü, sãmu. 3. Supinaü, machasaü. Supiõakaü, si. 4. Khettaü, kesuci. 5. Pakkha, kesuci. 6. Daõóalakkhaõaü satthalakkhaõaü, machasaü. 7. âyudha, kesuci. 8. Mahiüsa, machasaü. 9. Goõa, machasaü. 10. Meõóaka, kesuci. [BJT Page 500] [\x 500/] 27(44). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: candaggàho bhavissati. Suriyaggàho bhavissati. Nakkhattagàho bhavissati. Candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Ukkàpàto bhavissati. Dãsàóàho bhavissati. Bhåmicàlo bhavissati. Devadundubhi bhavissati. Candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü1 saükilesaü vodànaü bhavissati. Evaüvipàko candaggàho bhavissati. Evaüvipàko suriyaggàho bhavissati. Evaüvipàko nakkhattaggàho bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàko ukkàpàto bhavissati. Evaüvipàko disàóàho bhavissati. Evaüvipàko bhåmicàlo bhavissati. Evaüvipàko devadundåbhi bhavissati. Evaüvipàko candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saïkilesaü vodànaü bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 28(45). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: subbuññhikà bhavissati. Dubbuññhikà bhavissati. Subhikkhaü bhavissati. Dubbhikkhaü bhavissati. Khemaü bhavissati. Bhayaü bhavissati. Rogo bhavissati. ârogyaü bhavissati. Muddà gaõanà saükhànaü kàveyyaü lokàyataü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 29(46). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: àvàhanaü vivàhanaü saüvadanaü vivadanaü saükiraõaü vikiraõaü subhagakaraõaü dubbhagakaraõaü viruddhagabbhakaraõaü jivhànitthambhanaü2 hanusaühananaü hatthàbhijappanaü hanujappanaü kaõõajappanaü àdàsapa¤haü kumàripa¤haü devapa¤haü àdiccupaññhànaü mahatupaññhànaü abbhujjalanaü sirivhàyanaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Oggamanaü, kesuci. 2. Jivhànitthaddhanaü. Bahusu. [BJT Page 502] [\x 502/] 30(47). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: santikammaü paõidhikammaü bhåtakammaü bhurikammaü vassakammaü vossakammaü vatthukammaü vatthuparikiraõaü àcamanaü nahàpanaü juhanaü vamanaü virecanaü uddhavirecanaü adhovirecanaü sãsavirecanaü kaõõatelaü nettatappanaü natthukammaü a¤janaü pacca¤janaü sàlàkiyaü sallakattiyaü dàrakatikicchà målabhesajjànaü anuppadànaü osadhãnaü pañimokkho. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 31(48). Sa kho1 so kevaóóha bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. Seyyathàpi màõava khattiyo muddhàvasitto2 nihatapaccàmitto na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü paccatthikato, evameva kho kevaóóha bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. So iminà ariyena sãlakkhandhena samannàgato ajjhattaü anavajjasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho kevaóóha bhikkhu sãlasampanno hoti. 32(49). Katha¤ca kevaóóha bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti? Idha kevaóóha bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü. Cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü. Sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü ghàõindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghàõindriyaü. Ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü. Jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü. Kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü. Manindriye saüvaraü àpajjati. So iminà ariyena indriyasaüvarena samannàgato ajjhattaü abyàsekasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho kevaóóha bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. 1. Atha kho, kesuci. 2. Muddhàbhisinto, kesuci. 3. Anvàsaveyyuü, anvàssaveyyu, kesuci. [BJT Page 504] [\x 504/] 33(50). Katha¤ca kevaóóha bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti? Idha kevaóóha bhikkhu abhikkante pañikkante sampajànakàrã hoti. âlokite vilokite sampajànakàrã hoti. Sami¤jite1 pasàrite sampajànakàrã hoti. Saïghàñipattacãvaradhàraõe sampajànakàrã hoti. Asite pãte khàyite sàyite sampajànakàrã hoti. Uccàrapassàvakamme sampajànakàrã hoti. Gate ñhite nisinne sutte jàgarite bhàsite tuõhãbhàve sampajànakàrã hoti. Evaü kho kevaóóha bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti. 34(51). Katha¤ca kevaóóha bhikkhu santuññho hoti? Idha kevaóóha bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena2 piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Seyyathàpi kevaóóha pakkhi sakuõo yena yeneva óeti sapattabhàro'va óeti, evameva kho kevaóóha bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Evaü kho kevaóóha bhikkhu santuññho hoti. 35(52). So iminà ca ariyena sãlakkhandhena3 samannàgato iminà ca ariyena indriyasaüvarena samannàgato iminà ca ariyena satisampaja¤¤ena samannàgato imàya ca ariyàya santuññhiyà samannàgato vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. 36(53). So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati. Abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati sabbapàõabhåtahitànukampã. Byàpàdapadosà cittaü parisodheti. Thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno. Thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasantacitto. Uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati akathaükathã kusalesu dhammesu. Vicikicchàya cittaü parisodheti. 1. Sammi¤jite, kesuci. 2. Paribhàrikena, sãmu. 3. Iminà sãlakkhandhena, sabbattha. [BJT Page 506] [\x 506/] 37(54). Seyyathàpi kevaóóha puriso iõaü àdàya kammante payojeyya, tassa te kammantà samijjheyyuü, so yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãkareyya, siyà cassa uttariü avasiññhaü dàrabharaõàya, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe iõaü àdàya kammante payojesiü. Tassa me te kammantà samijjhiüsu. So'haü yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantã akàsiü. Atthi ca me uttariü avasiññhaü dàrabharaõàyà"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 38(55). Seyyathàpi kevaóóha puriso àbàdhiko assa dukkhito bàëhagilàno, bhattaü cassa nacchàdeyya, na cassa kàye balamattà, so aparena samayena tamhà àbàdhà mucceyya, bhatta¤cassa chàdeyya, siyà cassa kàye balamattà, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe àbàdhiko ahosiü dukkhito bàëhagilàno. Bhattaü ca me nacchàdesi. Nacassa me àsi kàye balamattà. So'mhi etarahi tamhà àbàdhà mutto bhatta¤ca me chàdeti. Atthi ca me kàye balamattà"ti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 39(56). Seyyathàpi kevaóóha puriso bandhanàgàre baddho assa, so aparena samayena tamhà bandhanàgàrà mucceyya sotthinà abbayena1, na cassa ki¤ci bhogànaü vayo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe bandhanàgàre baddho ahosiü. So'mhi etarahi tamhà bandhanàgàrà mutto sotthinà abbayena. Natthi ca me ki¤ci bhogànaü vayo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 40(57). Seyyathàpi kevaóóha puriso dàso assa anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so aparena samayena tamhà dàsabyà mucceyya attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe dàso ahosiü anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so'mhi etarahi tamhà dàsabyà mutto attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 1. Avyayena, [PTS.] [BJT Page 508] [\x 508/] 41(59). Seyyathàpi kevaóóha puriso sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjeyya dubbhikkhaü sappañibhayaü. So aparena samayena taü kantàraü nitthareyya, sotthinà gàmantaü anupàpuõeyya khemaü appañibhayaü, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjiü dubbhikkhaü sappañibhayaü. So'mhi etarahi taü kantàraü tiõõo sotthinà gàmantaü anuppatto khemaü appañibhaya"nti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü - 42(60). Evameva kho kevaóóha bhikkhu yathà iõaü yathà rogaü yathà bandhanàgàraü yathà dàsabyaü yathà kantàraddhànamaggaü evaü ime pa¤ca nãvaraõe appahãõe attani samanupassati. Seyyathàpi kevaóóha ànaõyaü yathà àrogyaü yathà bandhanà mokkhaü yathà bhujissaü yathà khemantabhåmiü evameva kho màõava bhikkhu ime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassati. 43(61). Tassime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassato pàmojjaü jàyati. Pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti. Sukhino cittaü samàdhiyati. 44. So vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanteti parisanneti [PTS Page 215] [\q 215/] paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. 45. Seyyathàpi kevaóóha dakkho nahàpako và nahàpakantevàsã và kaüsathàle nahànãyavuõõàni àkiritvà udakena paripphosakaü paripphosakaü sanneyya sàyaü nahànãyapiõói snehànugatà snehaparetà santarabàhirà phuñà snehena na ca paggharaõi, evameva kho kevaóóha bhikkhu imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanteti parisenteti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. [BJT Page 510] [\x 510/] Yampi kevaóóha bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanteti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. Idampi'ssa hoti samàdhismiü. 46. Puna ca paraü kevaóóha bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. 47. Seyyathàpi kevaóóha udakarahado ubbhidodako, tassa nevassa puratthimàya disàya udakassa àyamukhaü, na dakkhiõàya disàya udakassa àyamukhaü, na pacchimàya disàya udakassa àyamukhaü, na uttaràya disàya udakassa àyamukhaü, devo ca na kàlena kàlaü sammà dhàraü anupaveccheyya, atha kho tamhà ca udakarahadà sãtà vàridhàrà ubbhijjitvà tameva udakarahadaü sãtena vàrinà abhisandeyya parisandeyya paripåreyya paripphareyya, nàssa ki¤ci sabbàvato udakarahadassa vàrinà sãtena apphuñaü assa, evameva kho kevaóóha bhikkhu imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. Yampi kevaóóha bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. Idampi'ssa hoti samàdhismiü. 48. Puna ca paraü kevaóóha bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato sampajàno sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti. Yantaü ariyà àcikkhanti: 'upekkhako satimà sukhavihàrã'ti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. [BJT Page 512] [\x 512/] So imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti, parippharati nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. 49. Seyyathàpi kevaóóha uppaliniyaü và paduminiyaü và puõóarikiniyaü và appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni udakànuggàni antonimuggaposãni, tàni yàva caggà yàva ca målà sãtena vàrinà abhisannàni parisannàni paripåràni, paripphuñàni nàssà ki¤ci sabbàvataü uppalànaü và padumànaü và puõóarãkànaü và sãtena vàrinà apphuñaü assa, evameva kho kevaóóha bhikkhu imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. 50. Puna ca paraü kevaóóha bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhosatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Seyyathàpi kevaóóha puriso odàtena vatthena sasãsaü pàrupitvà nisinno assa, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa odàtena vatthena apphuñaü assa, evameva kho mahàràja bhikkhu imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Yampi kevaóóha bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhosatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Idampi'ssa hoti samàdhismiü. [BJT Page 514] [\x 514/] 51. Puna ca paraü kevaóóha so bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti: "ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpentikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddha'nti. 52. Seyyathàpi kevaóóha maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno, tatra'ssa suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và. Tamenaü cakkhumà puriso hatthe karitvà paccavekkheyya "ayaü kho maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato, accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno. Tatiradaü suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và"ti. Evameva kho kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàne anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhinnàmeti. So evaü pajànàti ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddhanti. 53. Yampi kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàne anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhinnàmeti. So evaü pajànàti ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddhanti, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. [BJT Page 516] [\x 516/] 54. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü abhinindriyaü, seyyathàpi kevaóóha puriso mu¤jamhà isikaü pavàheyya. Tassa evamassa: ayaü mu¤jo ayaü isikà a¤¤o mu¤jo a¤¤à isikà mu¤jamhàtveva isikà pavàëhàti. Seyyathàpi và pana mahàràja puriso asiü kosiyà pavàheyya. Tassa evamassa: ayaü asi ayaü kosi, a¤¤o asi a¤¤à kosi, kosiyàtveva asi pavàëho'ti. Seyyathàpi và pana kevaóóha puriso ahaü karaõóà uddhareyya. Tassa evamassa: ayaü ahi ayaü karaõóe, a¤¤o ahi a¤¤o karaõóo, karaõóàtveva ahi ubbhato'ti. Evameva kho kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudrabhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü. Yampi kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudrabhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 55. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti bahudhàpi hutvà eko hoti, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse, pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake, udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü, àkàse'pi pallaïkena kamati seyyathà'pi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokàpi kàyena vasaü vatteti. 56. Seyyathàpi mahàràja dakkho kumbhakàro và kumbhakàrantevàsã và suparikammakatàya mantikàyaü yaü yadeva bhàjanavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya - [BJT Page 518] [\x 518/] Seyyathàpi và pana kevaóóha dakkho dantakàro và dantakàrantevàsã và suparikammakatasmiü dantasmiü yaü yadeva dantavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya, seyyathàpi và pana kevaóóha dakkho suvaõõakàro và suvaõõakàrentavàsã và suparikammakatasmiü suvaõõasmiü yaü yadeva suvaõõavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya, evavema kho kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanuhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti. Bahudhà'pi hutvà eko hoti. âvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. Evavema kho kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanuhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti. Bahudhà'pi hutvà eko hoti. âvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 57. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà vittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. Seyyathàpi kevaóóha puriso addhànamaggapañipanno so suõeyya bherisaddampi mudiïgasaddampi saïkhapaõavadeõóimasaddampi, tassa evamassa: bherisaddo iti'pi mudiïgasaddo iti'pi saïkhapaõavadeõóimasaddo iti'pi. Evameva kho kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàne anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. 58. Yampi kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàne anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. Idampi'ssa hoti pa¤¤àya. [BJT Page 520] [\x 520/] 59. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti. Vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittantipajànàti. Sadesàsaü và cittaü sadosaü cittatanti pajànàti. Vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti. Vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti. Amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cintanti pajànàti. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti. Asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti. Avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. 60. Seyyathàpi kevaóóha itthi và puriso và daharo và yuvà maõóanakajàtiko àdàse và parisuddhe pariyodàte acche và udakapatte sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno sakaõikaü và sakikanti jàneyya, akaõikaü và akaõikanti jàneyya, evameva kho kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàta. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. 61. Yampi kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàta. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. [BJT Page 522] [\x 522/] 62. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tãsaümpi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaü sukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. 63. Seyyathàpi kevaóóha puriso sakamhà gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya tamhà'pi gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya. So tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgaccheyya. Tassa evamassa: 'ahaü kho sakamhà gàmà amuü gàmaü agacchiü tatra evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõahã ahosiü. Tamhàpi gàmà agacchiü tatràpi evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõhã ahosiü. So'mpi tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgato'ti. Evameva kho kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe paràyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tàtrapàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedi evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Yampi kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe paràyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tàtrapàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedi evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. [BJT Page 524] [\x 524/] 64. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàne anaïgaõe vigatu pakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàtaõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammupage satte pajànàti. 65. Seyyathàpi kevaóóha majjhe siüghàñake pàsàdo. Tattha cakkhumà puriso ñhito passeyya manusse gehaü pavisante'pi rathiyà vãtisa¤carante'pi majjhe siüghàñake nisinne'pi, tassa evamassa: ete manussà gehaü pavisanti. Ete nikkhamanti. Ete rathiyà vãtisa¤caranti. Ete majjhe siüghàñake nisinnà'ti. Evameva kho kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. [BJT Page 526] [\x 526/] 66. Yampi kevaóóha bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 67. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti so idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavàpi cittaü vimuccati bhavàsavàpi cittaü vimuccati avijjàsa vàpi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõiyaü nàparaü itthattàyàti pajànàti. 68. Idaü vuccati kevaóóha anusàsanãpàñihàriyaü. Imàni kho kevaóóha tãõi pàñihàriyàni mayà sayaü abhi¤¤à sacchikatvà paveditàni. 69. Bhåtapubbaü kevaóóha imasmi¤¤eva bhikkhusaïghe a¤¤atarassa bhikkhuno evaü cetaso parivitakko udapàdi: kattha nu kho ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Atha kho so kevaóóha bhikkhu tathàråpaü samàdhiü samàpajji, yathà samàhite citte devayàniyo maggo pàturahosi. Atha kho so kevaóóha bhikkhu yena càtummahàràjikà devà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà càtummahàràjike deve etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå?Ti. Evaü vutte kevaóóha càtummahàràjikà devà taü bhikkhuü [PTS Page 216] [\q 216/] etadavocu: mayampi kho bhikkhu na jànàma yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Atthi kho bhikkhu cattàro mahàràjàno amhehi abhikkannatarà ca paõitatarà ca. Te kho etaü jàneyyuü yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. [BJT Page 528] [\x 528/] 70. Atha kho so kevaóóha bhikkhu yena cattàro mahàràjàno tenupasaïkami. Upasaïkamitvà cattàro mahàràjo etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü pañhavidhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtåti?. 71. Evaü vutte kevaóóha cattàro mahàràjàno taü bhikkhuü etadavocuü: mayampi kho bhikkhu na jànàma yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü? Pañhavidhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtåti. Atthi kho bhikkhu tàvatiüsà nàma devà amhehi abhikkantatarà ca paõitatarà ca. Te kho etaü jàneyyuü yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhenti, seyyathãdaü pañhavidhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. 72. Atha kho so kevaóóha bhikkhu yena tàvatiüsà devà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà tàvatiüse deve etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü pañhavidhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti? Evaü vutte kevaóóha tàvatiüsà devà taü bhikkhuü etadavocu: mayampi kho bhikkhu na jànàma yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavidhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Atthi kho bhikkhu sakko nàma devànamindo amhehi abhikkannataro ca paõãtataro ca. So kho jàneyya yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü pañhavidhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. 73. [PTS Page 217] [\q 217/] atha kho so kevaóóha bhikkhu yena sakko devànamindo tenupasaïkami. Upasaïkamitvà sakkaü devànamindaü etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü pañhavidhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti: evaü vutte kevaóóha sakko devànamindo taü bhikkhuü etadavocu: ahampi kho bhikkhu na jànàma yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavidhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Atthi kho bhikkhu sakko nàma devànamindo amhehi abhikkannataro ca paõãtataro ca. Te kho etaü jàneyyuü yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü pañhavidhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. 74. Atha kho so kevaóóha bhikkhu yena tàvatiüsà devà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà tàvatiüse deve etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü pañhavidhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti? Evaü vutte kevaóóha tàvatiüsà devà taü bhikkhuü etadavocu: mayampi kho bhikkhu na jànàma yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavidhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Atthi kho bhikkhu sakko nàma devànamindo amhehi abhikkannataro ca paõãtataro ca. So kho jàneyya yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü pañhavidhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. [BJT Page 530] [\x 530/] 75. Atha kho so kevaóóha, bhikkhu yena suyàmo devaputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà suyàmaü devaputtaü etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti? Evaü vutte kevaóóha, suyàmo devaputto taü bhikkhuü etadavoca: ahampi kho bhikkhu na jànàmi. Yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: [PTS Page 218] [\q 218/] pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Atthi kho bhikkhu tusità nàma devà amhehi abhikkannatarà ca paõitatarà ca. Te kho etaü jàneyyuü yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. 76. Atha kho so kevaóóha, bhikkhu yena tusità devà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà tusite deve etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti? Evaü vutte kevaóóha tusità devà taü bhikkhuü etadavocuü: mayampi kho bhikkhu na jànàma yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Atthi kho bhikkhu santusito nàma devaputto amhehi abhikkannataro ca paõitataro ca. So kho etaü jàneyya yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. 77. Atha kho so kevaóóha, bhikkhu yena santusito nàma devaputto tenupasaïkhami. Upasaïkamitvà santusitaü devaputtaü etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti?. Evaü vutte kevaóóha santusito devaputto taü bhikkhuü etadavoca: ahampi kho bhikkhu na jànàmi yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Atthi kho bhikkhu nimmànaratã nàma devà amhehi abhikkannatarà ca paõitatarà ca. Te kho etaü jàneyyuü yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanati, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtu'ti. 78. Atha kho so kevaóóha, bhikkhu yena nimmànaratã devà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà nimmànaratã deve etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti? [PTS Page 219] [\q 219/] evaü vutte kevaóóha nimmànaratã devà taü bhikkhuü etadavocuü: mayampi kho bhikkhu na jànàma yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Atthi kho bhikkhu sunimmito nàma devaputto amhehi abhikkannataro ca paõitataro ca. So kho etaü jàneyya yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti seyyathãdaü: pañhavidhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. [BJT Page 532] [\x 532/] 79. Atha kho so kevaóóha, bhikkhu yena sunimmito devaputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà sunimmitaü devaputtaü etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti? Evaü vutte kevaóóha sunimmito devaputto taü bhikkhuü etadavoca: ahampi kho bhikkhu na jànàmi yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Atthi kho bhikkhu paranimmitavasavattã nàma devà amhehi abhikkannatarà ca paõitatarà ca. Te kho etaü jàneyyuü yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtu'tã. 80. Atha kho so kevaóóa, bhikkhu yena paranimmitavasavattã devà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà paranimmitavasavattã deve etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti? Evaü vutte kevaóóha paranimmitavasavattã devà taü bhikkhuü etadavocuü: mayampi kho bhikkhu na jànàma yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Atthi kho bhikkhu vasavattã nàma devaputto amhehi abhikkannataro ca paõitaro ca. So kho etaü jàneyya yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. 81. Atha kho so kevaóóha, bhikkhu yena vasavattã devaputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà vasavattiü [PTS Page 220] [\q 220/] devaputtaü etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti?. Evaü vutte kevaóóha vasavatti devaputto taü bhikkhuü etadavoca: ahampi kho bhikkhu na jànàmi yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti seyyathãdaü: pañhavidhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Atthi kho bhikkhu brahmakàyikà nàma devà amhehi abhikkannatarà ca paõitatarà ca. Te kho etaü jàneyyuü yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. 82. Atha kho so kevaóóha, bhikkhu tathàråpaü samàdhiü samàpajji yathàsamàhite citte bràhmayàniyo maggo pàtarahosi. Atha kho so kevaóóha bhikkhu yena brahmakàyikà devà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà brahmakàyike deve etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti? Evaü vutte kevaóóha brahmakàyikà devà taü bhikkhuü etadavocuü: mahampi kho bhikkhu na jànàma yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü, pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Atthi kho bhikkhu brahmà mahàbrahmà abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthudaso vasavattã issaro kattà nimmàtà seññho sajità1 vasã pità bhåtabhavyànaü amhehi abhikkannataro ca paõitataro ca. So kho etaü jàneyya yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. 1. Sa¤jità, katthaci. [BJT Page 534] [\x 534/] 83. "Kahaü panàvuso etarahi so mahàbrahmà?"Ti. "Mayampi kho bhikkhu na jànàma yattha và brahmà yena và brahmà yahiü và brahmà'ti. Api ca bhikkhu yathà nimittà dissanti àloko sa¤jàyati obhàso pàtubhavati, brahmà pàtubhavissati. Brahmuno hetaü pubbanimittaü pàtubhàvàya yadidaü àloko sa¤jàyati obhàso pàtubhavatãti. Atha kho so kevaóóha mahàbrahmà na cirasseva [PTS Page 221] [\q 221/] pàturahosi. Atha kho so kevaóóha bhikkhu yena mahàbrahmà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà taü mahàbrahmànaü etadavoca: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti?. Evaü vutte kevaóóha so mahàbrahmà taü bhikkhuü etadavoca: ahamasmi bhikkhu brahmà mahàbrahmà abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthudaso vasavattã issaro kattà nimmàtà seññho sajità vasã pità bhåtabhavyànanti. 84. Dutiyampi kho so kevaóóha, bhikkhu taü mahàbrahmànaü etadavocana: na kho'haü taü àvuso evaü pucchàmi: tvamasi brahmà mahàbrahmà abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthudaso vasavattã issaro kattà nimmàtà seññho sajità vasã pità bhåtabhavyànanti? Eva¤ca kho ahaü taü àvuso pucchàmi: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti?. Dutiyampi kho kevaóóha so mahàbrahmà taü bhikkhuü etadavoca: ahamasmi bhikkhu brahmà mahàbrahmà abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthudaso vasavattã issaro kattà nimmàtà seññho sajità vasã pità bhåtabhavyànanti. 85. Tatiyampi kho so kevaóóha, bhikkhu taü mahàbrahmànaü etadavocana: na kho'haü taü àvuso evaü pucchàmi: tvamasi brahmà mahàbrahmà abhibhå anabhibhåto a¤¤adatthudaso vasavattã issaro kattà nimmàtà seññho sajità vasã pità bhåtabhavyànanti? Eva¤ca kho ahaü taü àvuso pucchàmi: kattha nu kho àvuso ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti?. [BJT Page 536] [\x 536/] 86. Atha kho so kevaóóha mahàbrahmà taü bhikkhuü bàhàyaü gahetvà ekamantaü apanetvà taü bhikkhuü [PTS Page 222] [\q 222/] etadavoca: ime kho maü bhikkhu brahmakàyikà devà evaü jànanti: natthi ki¤ci brahmuno adiññhaü, natthi ki¤ci brahmuno aviditaü, natthi ki¤ci brahmuno asacchikatanti. Tasmàhaü tesaü sammukhà na byàkàsiü. Ahampi kho bhikkhu na jànàmi yatthime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavãdhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtå'ti. Tasmàtiha bhikkhu tuyhevetaü dukkañaü tuyhavetaü aparaddhaü yaü tvaü taü bhagavantaü atisitvà bahiddhà pariyeññhiü àpajjasi imassa pa¤hassa veyyàkàraõàya. Gaccha tvaü bhikkhu tameva bhagavantaü upasaïkamitvà imaü pa¤haü puccha. Yathà ca te bhagavà byàkaroti tathà taü dhàreyyàsãti. 87. Atha kho so kevaóóha, bhikkhu seyyathàpi nàma balavà puriso sammi¤jitaü và bàhaü pasàreyya pasàritaü và bàhaü sammi¤jeyya evameva kho brahmaloke annarahito mama purato pàturahosi. Atha kho kevaóóha, bhikkhu maü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho kevaóóha so bhikkhu maü etadavoca: kattha nu kho bhante ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti seyyathãdaü: pañhavidhàtu àpodhàta tejodhàtu vàyodhàtå'ti? 88. Evaü vutte ahaü kevaóóha taü bhikkhuü etadavoca: bhåtapubbaü bhikkhu sàmuddikà vàõijà tãradassiü sakuõaü gahetvà nàvàya samuddaü ajjhogàhanti. Te atãradassiniyà nàvàya tiradassiü sakuõaü mu¤canti. So gacchateva puratthimaü disaü, gacchati dakkhiõaü disaü, gacchati pacchimaü disaü, gacchati uttaraü disaü, gacchati uddhaü, gacchati anudisaü. Sace so samantà tãraü passati, tathàgatako va1 hoti. Sace pana so samantà tãraü na passati, tameva nàvaü paccàgacchati. Evameva kho tvaü bhikkhu yato yàva [PTS Page 223] [\q 223/] brahmalokà pariyesamàno imassa pa¤hassa veyyàkaraõaü nàjjhagà, atha mama¤¤eva santike paccàgato. Na kho eso bhikkhu pa¤ho evaü pucchitabbo: "kattha nu kho bhanto ime cattàro mahàbhåtà aparisesà nirujjhanti, seyyathãdaü: pañhavidhàtu àpodhàtu tejodhàtu vàyodhàtu'ti? Eva¤ca kho ese bhikkhu pa¤ho pucchitabbo: 1. Tathàpakkanto ca, syà. [BJT Page 538] [\x 538/] Kattha àpo ca pañhavã tejo vàyo na gàdhati. Kattha dãgha¤ca rassa¤ca aõuü thålaü subhàsubhaü, Katta nàma¤ca råpa¤ca asesaü uparujjhatãti. Tatra veyyàkaraõa bhavatã: Vi¤¤àõaü anidassanaü anantaü sabbato pahaü Ettha àpo ca pañhavã tejo vàyo na gàdhati Ettha dãgha¤ca rassa¤ca aõuü thålaü subhàsubhaü Ettha nàma¤ca råpa¤ca asesaü uparujjhati. Vi¤¤àõassa nirodhena etthetaü uparujjhatãti. Idamavoca bhagavà. Attamano kevaóóho gahapatiputto bhagavato bhàsitaü abhinandãti. Kevaóóhasuttaü niññhitaü ekàdasamaü. [BJT Page 540] [\x 540/] 12 [PTS Page 224] [\q 224/] lohiccasuttaü 1. Evaü me sutaü. Ekaü samayaü bhagavà kosalesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi yena sàlavatikà tadavasari. Tena kho pana samayena lohicco bràhmaõo sàlavatikaü ajjhàvasati sattussadaü satiõakaññhodakaü sadha¤¤aü ràjabhoggaü ra¤¤à pasenadinà kosalena dinnaü ràjadàyaü brahmadeyyaü. 2. Tena kho pana samayena lohiccassa bràhmaõassa evaråpaü pàpakaü diññhigataü uppannaü hoti: idha samaõo và bràhmaõo và kusalaü dhammaü adhigaccheyya, kusalaü dhammaü adhigantvà na parassa àroceyya. Kiü hi paro parassa karissati? Seyyathàpi nàma puràõaü bandhanaü chinditvà a¤¤aü navaü bandhanaü kareyya? Evaü sampadamidaü pàpakaü lobhadhammaü vadàmi. Kiü hi paro parassa karissatã'ti. 3. Assosi kho lohicco bràhmaõo: samaõo khalu bho gotamo sakyaputto sakyakulà pabbajito kosalesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi sàlavatikaü anuppatto. Taü kho pana bhavantaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü, sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü [PTS Page 225] [\q 225/] sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosanakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü. Brahmacariyaü pakàseti. Sàdhu kho pana tathàråpànaü arahataü dassanaü hotãti. 4. Atha kho lohicco bràhmaõo bhesikaü nahàpitaü àmantesi: ehi tvaü samma bhesike, yena samaõo gotamo tenupasaïkama. Upasaïkamitvà mama vacanena samaõaü gotamaü appàbàdhaü appàtaïkaü lahuññhànaü balaü phàsuvihàraü puccha: lohicco bho gotama bràhmaõo bhavantaü gotamaü appàbàdhaü appàtaïkaü lahuññhànaü balaü phàsuvihàraü pucchatãti. Eva¤ca vadehi: adhivàsetu kira bhavaü gotamo lohiccassa bràhmaõassa svàtanàya bhattaü saddhiü bhikkhusaïghenàti. [BJT Page 542] [\x 542/] 5. Evaü bhatteti kho bhesikà nahàpito lohiccassa bràhmaõassa pañissutvà yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho bhesikà nahàpito bhagavantaü etadavoca: lohicco bhante bràhmaõo bhagavantaü appàbàdhaü appàtaïkaü lahuññhànaü balaü phàsuvihàraü pucchati. Eva¤ca vadeti. Adhivàsetu kira bhante bhagavà lohiccassa bràhmaõassa svàtanàya bhattaü saddhiü bhikkhusaïghenàti. Adhivàsesi bhagavà tuõhãbhàvena. 6. Atha kho bhesikà nahàpito bhagavato adhivàsanaü viditvà uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà yena lohicco bràhmaõo tenupasaïkami. Upasaïkamitvà lohiccaü bràhmaõaü etadavoca: avocumbhà kho mayaü bhante tava vacanena taü bhagavantaü. Lohicco bhante bràhmaõo bhagavantaü [PTS Page 226] [\q 226/] appàbàdhaü appàtaïkaü lahuññhànaü balaü phàsuvihàraü pucchati. Eva¤ca vadeti: adhivàsetu kira bhante bhagavà 'lohiccassa bràhmaõassa svàtanàya bhattaü saddhiü bhikkhusaïghenà'ti. Adhivuttha¤ca pana tena bhagavatàti. 7. Atha kho lohicco bràhmaõo tassà rattiyà accayena sake nivesane paõitaü khàdanãyaü bhojanãyaü pañiyàdàpetvà bhesikaü nahàpitaü àmantesi: ehi tvaü samma bhesike yena samaõo gotamo tenupasaïkama. Upasaïkamitvà samaõassa gotamassa kàlaü àrocehi: kàlo bho gotama niññhitaü bhattanti. Evaü bhante'ti kho bhesikà nahàpito lohiccassa bràhmaõassa pañissutvà yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhãto kho bhesikà nahàpito bhagavato kàlaü àrocesi: kàle bhante. Niññhitaü bhattanti. Atha kho bhagavà pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya saddhiü bhikkhusaïghena yena sàlavatikà tenupasaïkami. 8. Tena kho pana samayena bhesikà nahàpito bhagavantaü piññhito piññhito anubaddho hoti. Atha kho bhesikà nahàpito bhagavantaü etadavoca: "lohiccassa bhante bràhmaõassa evaråpaü pàpakaü diññhigataü uppannaü: idha samaõo và bràhmaõo và kusalaü dhammaü adhigaccheyya, kusalaü dhammaü adhigantvà na parassa àroceyya. Kiü hi paro parassa karissati. Seyyathàpi puràõaü bandhanaü chinditvà a¤¤aü navaü bandhanaü kareyya, evaü sampadamidaü pàpakaü lobhadhammaü vadàmi. Kiü hi paro parassa karissatã"ti. Sàdhu bhante bhagavà lohiccaü bràhmaõaü etasmà pàpakà diññhigatà vivecetå"ti. "Appevanàma siyà bhesike appevanàma siyà bhesike"ti. [BJT Page 544] [\x 544/] 9. Atha kho bhagavà yena lohiccassa bràhmaõassa nivesanaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane [PTS Page 227] [\q 227/] nisãdi. Atha kho lohicco bràhmaõo buddhappamukhaü bhikkhusaïghaü paõitena khàdanãyena bhojanãyena sahatthà santappesi sampavàresi atha kho lohicco bràhmaõo bhagavantaü bhuttàviü onãtapattapàõiü a¤¤ataraü nãvaü àsanaü gahetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho lohiccaü bràhmaõaü bhagavà etadavoca: "saccaü kira te lohicca evaråpaü pàpakaü diññhãgataü uppannaü: idha samaõo và bràhmaõo và kusalaü dhammaü adhigaccheyya, kusalaü dhammaü adhigantvà na parassa aroceyya, kiü hi paro parassa karissati? Seyyathàpi nàma puràõaü bandhanaü chinditvà a¤¤aü navaü bandhanaü kareyya, evaü sampadamidaü pàpakaü lobhadhammaü vadàmi. Kiü hi paro parassa karissatã?"Ti. "Evaü bho gotama. " 10. "Taü kiü ma¤¤asi lohicca? Tanu tvaü sàlavatikaü ajjhàvasasã"?Ti. "Evaü bho gotama. " "Yo nu kho lohicca evaü vadeyya 'lohicco bràhmaõo sàlavatikaü ajjhàvasati. Yà sàlavatikàya samudayasa¤jàti lohicco'va taü bràhmaõo ekako paribhu¤jeyya, na a¤¤esaü dadeyyà'ti evaüvàdi so ye taü upajãvanti tesaü antaràyakaro và hoti no và?"Ti. "Antaràyakaro bho gotama. " "Antaràyakaro samàno lohicca hitànukampã và tesaü hoti ahitànukampã và?"Ti. "Ahitànukampã bho gotama. " "Ahitànukampissa mettaü và tesu cittaü paccupaññhitaü hoti sapattakaü và?"Ti. "Sapattakaü bho gotama" "Sapattake citte paccupaññhike micchàdiññhi và hoti sammàdiññhi và?Ti Bho gotama. " "Micchàdiññhissa kho ahaü lohicca dvinnaü gatãnà a¤¤ataraü gatiü vadàmi: nirayaü và tiracchànayoniü và. " [BJT Page 546] [\x 546/] 11. Taü kimma¤¤asi lohicca, tanu ràjà pasenadã kosalo kàsikosalaü ajjhàvasatã?"Ti. "Evaü bho gotama. " "Yo nu kho lohicca evaü vadeyya: 'ràjà pasenadã kosalo kàsikosalaü ajjhàvasati. Yà kàsikosalo samudayasa¤jàti, ràjà'va taü pasenadã kosalo ekako paribhu¤jeyya, na a¤¤esaü dadeyyà'ti. Evaüvàdã so ye ràjànaü pasenadiü kosalaü upajãvanti tumhe ceva a¤¤e ca, tesaü antaràyakaro và hoti, no và?"Ti. "Antaràyakaro bho gotama. " "Antaràyakaro samàno hitànukampã và tesaü hoti ahitànukampã và?"Ti. "Ahitànukampã bho gotama. " "Ahitànukampissa lohicca mettaü và tesu cittaü paccupaññhãtaü sapattakaü và?"Ti. "Sapattakaü bho gotama. " "Sapattake citte paccupaññhãte micchàdiññhi và hoti sammàdiññhi và?"Ti. Micchàdiññhi bho gotama. " "Micchàdiññhissa kho ahaü lohicca dvinnaü gatãnaü a¤¤ataraü gatiü vadàmi nirayaü và tiracchànayoniü và. 12. Iti kira 'lohicca yo evaü vadeyya: lohicco bràhmaõo sàlavatikaü ajjhàvasati. Yà sàlavatikàya samudaya¤jàti, lohicco'va taü bràhmaõo ekako paribhu¤jeyya, na ca a¤¤esaü dadeyyà'ti. Evaüvàdã so ye taü upajãvanti, tesaü antaràyakaro hoti. Antaràyakaro samàno ahitànukampã hoti. Ahitànukampissa sapattakaü cittaü paccupaññhitaü hoti. Sapattake citte paccupaññhite micchàdiññhã hoti. Evameva kho lohicca yo evaü vadeyya: "idha samaõo và brahmaõo và kusalaü dhammaü adhigaccheyya, kusalaü dhammaü adhigantvà na parassa àroceyya, kiü hi paro parassa karissati? Seyyathàpi nàma puràõaü bandhanaü chinditvà a¤¤aü navaü bandhanaü kareyya, evaü sampadamidaü pàpakaü lobhadhammaü vadàmi. [PTS Page 229] [\q 229/] kiü hi paro parassa karissatã"ti. Evaü vàdã so ye te kulaputtà tathàgatappaveditaü dhammavinayaü àgamma evaråpaü uëàraü visesaü adhigacchanti: sotàpattiphalampi sacchikaronti, sakadàgàmiphalampi sacchikaronti, anàgàmiphalampi sacchãkaronti, arahattampi sacchikaronti, yecime dibbàgabbhà paripàcenti dibbànaü bhavànaü abhinibbantiyà, tesaü antaràyakaro hoti. Antaràyakaro samàno ahitànukampi hoti. Ahitànukampissa sapattakaü cittaü paccupaññhitaü hoti. Sapattake citte paccupaññhite micchàdiññhi hoti. Micchàdiññhissa kho ahaü lohicca dvinnaü gatãnaü a¤¤ataraü gatiü vadàmi nirayaü và tiracchànayoniü và. [BJT Page 548] [\x 548/] 13. Iti kira lohicca yo evaü vadeyya: ràjà pasenadi kosalo kàsikosalaü ajjhàvasati. Yà kàsikosale samudaya¤jàti, ràjà'va taü pasenadã kosalo ekako paribhu¤jeyya, na ca a¤¤esaü dadeyyà'ti. Evaüvàdã so ye ràjànaü pasenadiü kosalaü upajãvanti tumhe ceva a¤¤e ca, tesaü antaràyakaro hoti. Antaràyakaro samàno ahitànukampã [PTS Page 230] [\q 230/] hoti. Ahitànukampissa sapattakaü cittaü paccupaññhitaü hoti. Sapattake citte paccupaññhite micchàdiññhã hoti. Evameva kho lohicca yo evaü vadeyya: "idha samaõo và brahmaõo và kusalaü dhammaü adhigaccheyya, kusalaü dhammaü adhigantvà na parassa àroceyya, kiü hi paro parassa karissati? Seyyathàpi nàma puràõaü bandhanaü chinditvà a¤¤aü navaü bandhanaü kareyya, evaü sampadamidaü pàpakaü lobhadhammaü vadàmi. Kiü hi paro parassa karissatã"ti. Evaü vàdã so ye te kulaputtà tathàgatappaveditaü dhammavinayaü àgamma evaråpaü uëàraü visesaü adhigacchanti: sotàpattiphalampi sacchikaronti, sakadàgàmiphalampi sacchikaronti, anàgàmiphalampi sacchãkaronti, arahattampi sacchikaronti, yecime dibbàgabbhà paripàcenti dibbànaü bhavànaü abhinibbantiyà, tesaü antaràyakaro hoti. Antaràyakaro samàno ahitànukampi hoti. Ahitànukampissa sapattakaü cittaü paccupaññhitaü hoti. Sapattake citte paccupaññhite micchàdiññhi hoti. Micchàdiññhissa kho ahaü lohicca dvinnaü gatãnaü a¤¤ataraü gatiü vadàmi nirayaü và tiracchànayoniü và. 14. Tayo kho'me lohicca satthàro ye loke vodanàrahà, yo ca panevaråpe satthàro codeti, sà codanà bhåtà tacchà dhammikà anavajjà. Katame tayo? Idha lohicca ekacco satthà yassatthàya agàrasmà anagàriyaü pabbajito hoti, svàssa sàma¤¤attho ananuppatto hoti, so taü sàma¤¤atthaü ananupàpuõitvà sàvakànaü dhammaü deseti: idaü vo hitàya 'idaü vo sukhàyà'ti. Tassa sàvakà na sussåsanti, na sotaü odahanti, na a¤¤à cittaü upaññhapenti, vokkamma ca satthusàsanà vattanti. So evamassa codetabbo: "àyasmà kho yassatthàya agàrasmà anagàriyaü pabbajito, so te sàma¤¤attho ananuppatto. Na tvaü sàma¤¤atthaü ananupàpuõitvà sàvakànaü dhammaü desesi 'idaü vo hitàya idaü vo sukhàyà'ti. Tassa te sàvakà na sussåsanti. Na sotaü odahanti. Na a¤¤à cittaü upaññhapenti vokkamma ca satthusàsanà vattantã"ti. Seyyathàpi nàma ossakkantiyà và ussakkeyya1, parammukhiü và àliïgeyya, evaü sampadamidaü pàpakaü lobhadhammaü vadàmi. Kiü hi paro parassa karissati?" Ayaü kho lohicca pañhamo satthà yo loke codanàraho, yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà bhåtà tacchà dhammikà anavajjà. 1. Ussukkeyya, kesu ci. [BJT Page 550] [\x 550/] 15. Puna ca paraü lohicca idhekacco satthà yassatthàya agàrasmà anagàriyaü pabbajito hoti, svàssa sàma¤¤attho ananuppatto hoti. So taü sàma¤¤atthaü ananupàpuõitvà sàvakànaü dhammaü deseti 'idaü vo hitàya idaü vo sukhàyà'ti. Tassa te sàvakà sussåsanti, sotaü [PTS Page 231] [\q 231/] odahanti, a¤¤à cittaü upaññhapenti, na ca vokkamma satthusàsanà vattanti. So evamassa codetabbo: "àyasmà kho yassatthàya agàrasmà anagàriyaü pabbajito, so te sàma¤¤attho ananuppatto. Taü tvaü sàma¤¤atthaü ananupàpuõitvà sàvakànaü dhammaü desesi 'idaü vo hitàya, idaü vo sukhàyà'ti. Tassa te sàvakà sussåsanti, sotaü odahanti, a¤¤à cittaü upaññhapenti, na ca vokkamma satthusàsanà vattanti. Seyyathàpi nàma sakaü khettaü ohàya parakhettaü nióóàyitabbaü1 ma¤¤eyya, evaü sampadamidaü pàpakaü lobhadhammaü vadàmi. Kiü hi paro parassa karissatã"ti. Ayaü kho lohicca dutiyo satthà yo loke codanàraho, yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà bhåtà tacchà dhammikà anavajjà. 16. Puna ca paraü lohicca idhekacco satthà yassatthàya agàrasmà anagàriyaü pabbajito hoti, svàssa sàma¤¤attho ananuppatto hoti. So taü sàma¤¤atthaü ananupàpuõitvà sàvakànaü dhammaü deseti 'idaü vo hitàya idaü vo sukhàyà'ti. Tassa te sàvakà sussåsanti, na sotaü odahanti, na a¤¤à cittaü upaññhapenti, vokkamma ca satthusàsanà vattanti. So evamassa codetabbo: "àyasmà kho yassatthàya agàrasmà anagàriyaü pabbajito, so te sàma¤¤attho ananuppatto. Taü tvaü sàma¤¤atthaü ananupàpuõitvà sàvakànaü dhammaü desesi 'idaü vo hitàya, idaü vo sukhàyà'ti. Tassa te sàvakà na sussåsanti, na sotaü odahanti, na a¤¤à cittaü upaññhapenti, vokkamma ca satthusàsanà vattanti. Seyyathàpi nàma puràõaü bandhanaü chinditvà a¤¤aü navaü bandhanaü kareyya, evaü sampadamidaü pàpakaü lobhadhammaü vadàmi. Kiü hi paro parassa karissatã"ti. Ayaü kho lohicca tatiyo satthà yo loke codanàraho, yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà bhåtà tacchà dhammikà anavajjà. 1. Niddàyitabbaü. Kesu ci, [BJT Page 552] [\x 552/] [PTS Page 232] [\q 232/] ime kho lohicca tayo satthàro ye loke codanàrahà, yo ca panevaråpe satthàro codeti, sà codanà bhåtà tacchà dhammikà anavajjà"ti. 17. Evaü vutte lohicco bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: "atthi pana bho gotama ko ci loke na codanàraho?"Ti. "Atthi kho lohicca satthà yo loke na codanàraho"ti. "Katamo pana so bho gotama satthà yo loke na codanàraho"ti. 18. Idha lohicca tathàgato loko uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü. Brahmacariyaü pakàseti. Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kule paccàjàto. So Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kule paccàjàto. So taü dhammaü sutvà tathàgate saddhaü pañilabhati. So tena saddhàpañilàbhena samannàgato iti pañisaücikkhati: 'sambàdho gharàvaso rajàpatho1. Abbhokàso pabbajjà. Nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saükhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya'nti. 1. Rajopatho, katthaci. 19. So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü pahàya kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu kàyakammavacãkammena samannàgato kusalena. Parisuddhàjãvo sãlasampanno indriyesu guttadvàro bhojane matta¤¤å satisampaja¤¤esu samannàgato santuññho. 20(29). Katha¤ca lohicca bhikkhu sãlasampanno hoti? Idha lohicca bhikkhu pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno. Sabbapàõabhåtahitànukampã viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã. Athenena sucibhåtena attanà viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã hoti àràcàrã1 virato methunà gàmadhammà. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti saccavàdã saccasandho theto2 paccayiko avisaüvàdako lokassa. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pisuõaü vàcaü3 pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato hoti. Ito sutvà na amutra akkhàtà imesaü bhedàya. Amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsaü bhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà, sahitànaü và anuppadàtà4 samaggàràmo5 samaggarato samagganandiü samaggakaraõiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pharusaü vàcaü6 pahàya pharusàya vàcàya pañivirato hoti. Yà sà vàcà neëà kaõõasukhà pemanãyà7 hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujanamanàpà, tathàråpaü8 vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato hoti kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã. Nidhànavatiü vàcaü bhàsità hoti kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasa¤hitaü. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Anàcàri, machasaü. 2. heto, syà. 3. Pisuõàvàcaü, [PTS.] 4. Anuppàdàtà, [PTS.] 5. Samaggaràmo, machasaü. 6. Pharusàvàcaü, [PTS.] Sitira 7. Pemaniyà, machasaü. 8. Evaråpiü. [PTS.] Sitira. 21(30). Bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà1 pañivirato hoti. Ekabhattiko2 hoti rattåparato3 pañivirato4 vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà5 pañivirato hoti. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhusanaññhànà pañivirato hoti. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Jàtaråparajatapañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakadha¤¤apañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakamaüsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Itthikumàrikapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Dàsidàsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. 1.Anàcàrã, machasaü. 2. heto,syà. 3.Pemaniyà,machasaü. 4.Evaråpã,katthaci. Ajeëakapañiggahaõà6 pañivirato hoti. [BJT Page 556] [\x 556/] Kukkuñasåkarapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Hatthigavassavaëavà7 pañiggahaõà pañivirato hoti. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato hoti. Dåteyyapaheõa8 gamanànuyogà pañivirato hoti. Kayavikkayà pañivirato hoti. Tulàkåñakaüsakåñamànakåñà9 pañivirato hoti. Ukkoñanava¤cananikatisàci10 yogà pañivirato hoti. Chedanavadhabandhanaviparàmosaàlopasahasàkàrà11 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Cullasãlaü12 niññhitaü 22(31). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü bãjagàmabhåtagàmasamàrambhaü13 anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü14 aggabãjaü bijabãjameva15 pa¤camaü. Iti và itievaråpà16 bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà17 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 23(32). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü sannidhikàraparibhogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: annasannidhiü pànasannidhiü vatthasannidhiü yànasannidhiü sayanasannidhiü gandhasannidhiü àmisasannidhiü. Iti và iti evaråpà sannidhikàraparibhogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Samàrabbhà, machasaü. 2. Ekaü bhattiko, machasaü. 3. Rattuparato, machasaü. 4. Virato, the. Se. 5. Visåkaü, machasaü. 6. Pariggahaõà, (sabbattha) 7. Gavassaü, se. Vaëavaü, machasaü. 8. Pahiõa, sãmu. Machasa. Syà. 9. Kåñaü, machasaü. 10. Sàvi, machasaü. 11. Sahasaü, machasaü. 12. Cåëa sãlaü, machasaü. 13. Samàrabbhà, machasaü. 14. Phalaü, se. Phaluü, si. The. 15. Bija bãjaü eva. The. 16. Iti evarupà, kesuci. 17. Samàrabbhà, machasaü. 24(33). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visåkadassanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhàtaü pàõissaraü vetàlaü kumbhathånaü sobhanakaü1 caõóàlaü vaüsaü dhopanakaü2 hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü3 usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóayuddhaü4 kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü5 nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyåhaü aõãkadassanaü6. Iti và iti evaråpà visåkadassanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 558] [\x 558/] 25(34). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü jåtappamàdaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: aññhapadaü dasapadaü àkàsaü parihàrapathaü santikaü khalikaü ghañikaü salàkahatthaü akkhaü païgacãraü vaïkakaü mokkhacikaü ciïgulakaü pattàëhakaü rathakaü dhanukaü akkharikaü manesikaü yathàvajjaü. Iti và iti evaråpà jåtappamàdaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 26(35). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü uccàsayanamahàsayanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: àsandiü pallaïkaü gonakaü cittakaü pañikaü pañalikaü tålikaü vikatikaü uddalomiü ekantalomiü kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhatolohitakåpadhànaü. Iti và iti evaråpà uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Sobhanagarakaü, katthaci. Sobhanakarakaü, [PTS.] Sobhanagharakaü, machasaü. 2. Dhovanaü, katthaci. Dhopanaü, sitira. 3. Mahiüsaü, machasaü. 4. Meõóakaü, machasaü. 5. Sãhala potthakesu na dissati. 6. Anãka - kesuci. 27(36). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü maõóanavibhusanaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàvilepanaü mukhacuõõakaü1 mukhalepanaü2 hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóakaü nàëikaü khaggaü chattaü citråpàhanaü uõhãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni. Iti và iti evaråpà maõóanavibhusanaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 28(37). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü (kumàrakathaü kumàrikathaü)3 sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Iti và itievaråpàya tiracchànakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 560] [\x 560/] 29(38). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpà viggàhikakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: "na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi. Ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi. Ahamasmi sammàpañipanno. Sahitaü me, asahitaü te. Pure vacanãyaü pacchà avaca. Pacchà vacanãyaü pure avaca. âciõõaü4 te viparàvattaü. âropito te vàdo. Niggahãto tvamasi. Cara vàdappamokkhàya. Nibbeñhehi và sace pahosã"ti. Iti và itievaråpàya viggàhikakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 30(39). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü dåteyyapahiõagamanànuyogamanuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ra¤¤aü ràjamahàmattànaü khattiyànaü bràhmaõànaü gahapatikànaü kumàrànaü "idha gaccha. Amutràgaccha. Idaü hara. Amutra idaü àharà"ti. Iti và itievaråpà dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Mukhacuõõaü, machasaü. 2. Mukhàlepanaü, sãmu. 3. Marammapotthakesuyeva dissate 4. Aviciõõaü, kesuci. 31(40). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te kuhakà ca honti lapakà ca nemittikà ca nippesikà ca làbhena ca làbhaü nijigiüsitàro. Iti và itievaråpà kuhanalapanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Majjhimasãlaü niññhitaü. 32(41). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü1 kappenti, seyyathãdaü: aïgaü nimittaü uppàtaü2 supiõaü3 lakkhaõaü måsikacchinnaü aggihomaü dabbihomaü thusahomaü taõóulahomaü sappihomaü telahomaü mukhahomaü lohitahomaü aïgavijjà vatthuvijjà khattavijjà4 sivavijjà bhåtavijjà bhurivijjà ahivijjà visavijjà vicchikavijjà måsikavijjà sakuõavijjà vàyasavijjà pakkajjhànaü5 saraparittànaü migacakkaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 562] [\x 562/] 33(42). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti, seyyathãdaü: maõilakkhaõaü vatthalakkhaõaü daõóalakkhaõaü6 asilakkhaõaü usulakkhaõaü dhanulakkhaõaü àvudhalakkhaõaü7 itthilakkhaõaü purisalakkhaõaü kumàralakkhaõaü kumàrilakkhaõaü dàsalakkhaõaü dàsilakkhaõaü hatthilakkhaõaü assalakkhaõaü mahisalakkhaõaü8 usabhalakkhaõaü golakkhaõaü9 ajalakkhaõaü meõóalakkhaõaü10 kukkuñalakkhaõaü vaññakalakkhaõaü godhàlakkhaõaü kaõõikàlakkhaõaü kacchapalakkhaõaü migalakkhaõaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 34(43). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: ra¤¤aü niyyànaü bhavissati, ra¤¤aü aniyyànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati. Iti imassa jayo bhavissati. Imassa paràjayo bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Jãvitaü, machasaü. 2. Uppàdaü, sãmu. 3. Supinaü, machasaü. Supiõakaü, si. 4. Khettaü, kesuci. 5. Pakkha, kesuci. 6. Daõóalakkhaõaü satthalakkhaõaü, machasaü. 7. âyudha, kesuci. 8. Mahiüsa, machasaü. 9. Goõa, machasaü. 10. Meõóaka, kesuci. 35(44). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: candaggàho bhavissati. Suriyaggàho bhavissati. Nakkhattagàho bhavissati. Candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Ukkàpàto bhavissati. Dãsàóàho bhavissati. Bhåmicàlo bhavissati. Devadundubhi bhavissati. Candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü1 saükilesaü vodànaü bhavissati. Evaüvipàko candaggàho bhavissati. Evaüvipàko suriyaggàho bhavissati. Evaüvipàko nakkhattaggàho bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàko ukkàpàto bhavissati. Evaüvipàko disàóàho bhavissati. Evaüvipàko bhåmicàlo bhavissati. Evaüvipàko devadundåbhi bhavissati. Evaüvipàko candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saïkilesaü vodànaü bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 564] [\x 564/] 36(45). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: subbuññhikà bhavissati. Dubbuññhikà bhavissati. Subhikkhaü bhavissati. Dubbhikkhaü bhavissati. Khemaü bhavissati. Bhayaü bhavissati. Rogo bhavissati. ârogyaü bhavissati. Muddà gaõanà saükhànaü kàveyyaü lokàyataü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 37(46). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: àvàhanaü vivàhanaü saüvadanaü vivadanaü saükiraõaü vikiraõaü subhagakaraõaü dubbhagakaraõaü viruddhagabbhakaraõaü jivhànitthambhanaü2 hanusaühananaü hatthàbhijappanaü hanujappanaü kaõõajappanaü àdàsapa¤haü kumàripa¤haü devapa¤haü àdiccupaññhànaü mahatupaññhànaü abbhujjalanaü sirivhàyanaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Oggamanaü, kesuci. 2. Jivhànitthaddhanaü. Bahusu. 38(47). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: santikammaü paõidhikammaü bhåtakammaü bhurikammaü vassakammaü vossakammaü vatthukammaü vatthuparikiraõaü àcamanaü nahàpanaü juhanaü vamanaü virecanaü uddhavirecanaü adhovirecanaü sãsavirecanaü kaõõatelaü nettatappanaü natthukammaü a¤janaü pacca¤janaü sàlàkiyaü sallakattiyaü dàrakatikicchà målabhesajjànaü anuppadànaü osadhãnaü pañimokkho. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. [BJT Page 566] [\x 566/] 39(48). Sa kho1 so lohicca bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. Seyyathàpi màõava khattiyo muddhàvasitto2 nihatapaccàmitto na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü paccatthikato, evameva kho lohicca bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. So iminà ariyena sãlakkhandhena samannàgato ajjhattaü anavajjasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho lohicca bhikkhu sãlasampanno hoti. 40(49). Katha¤ca lohicca bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti? Idha lohicca bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü. Cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü. Sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü ghàõindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghàõindriyaü. Ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü. Jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü. Kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü. Manindriye saüvaraü àpajjati. So iminà ariyena indriyasaüvarena samannàgato ajjhattaü abyàsekasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho lohicca bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. 1. Atha kho, kesuci. 2. Muddhàbhisinto, kesuci. 3. Anvàsaveyyuü, anvàssaveyyu, kesuci. 50. Katha¤ca lohicca bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti? Idha lohicca bhikkhu abhikkante pañikkante sampajànakàrã hoti. âlokite vilokite sampajànakàrã hoti. Sami¤jite1 pasàrite sampajànakàrã hoti. Saïghàñipattacãvaradhàraõe sampajànakàrã hoti. Asite pãte khàyite sàyite sampajànakàrã hoti. Uccàrapassàvakamme sampajànakàrã hoti. Gate ñhite nisinne sutte jàgarite bhàsite tuõhãbhàve sampajànakàrã hoti. Evaü kho lohicca bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti. [BJT Page 568] [\x 568/] 51. Katha¤ca lohicca bhikkhu santuññho hoti? Idha lohicca bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena2 piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Seyyathàpi lohicca pakkhi sakuõo yena yeneva óeti sapattabhàro'va óeti, evameva kho lohicca bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Evaü kho lohicca bhikkhu santuññho hoti. 43(52). So iminà ca ariyena sãlakkhandhena3 samannàgato iminà ca ariyena indriyasaüvarena samannàgato iminà ca ariyena satisampaja¤¤ena samannàgato imàya ca ariyàya santuññhiyà samannàgato vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. 44(53). So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati. Abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati sabbapàõabhåtahitànukampã. Byàpàdapadosà cittaü parisodheti. Thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno. Thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasantacitto. Uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati akathaükathã kusalesu dhammesu. Vicikicchàya cittaü parisodheti. 1. Sammi¤jite, kesuci. 2. Paribhàrikena, sãmu. 3. Iminà sãlakkhandhena, sabbattha. 45(54). Seyyathàpi lohicca puriso iõaü àdàya kammante payojeyya, tassa te kammantà samijjheyyuü, so yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãkareyya, siyà cassa uttariü avasiññhaü dàrabharaõàya, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe iõaü àdàya kammante payojesiü. Tassa me te kammantà samijjhiüsu. So'haü yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantã akàsiü. Atthi ca me uttariü avasiññhaü dàrabharaõàyà"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - [BJT Page 570] [\x 570/] 46(55). Seyyathàpi lohicca puriso àbàdhiko assa dukkhito bàëhagilàno, bhattaü cassa nacchàdeyya, na cassa kàye balamattà, so aparena samayena tamhà àbàdhà mucceyya, bhatta¤cassa chàdeyya, siyà cassa kàye balamattà, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe àbàdhiko ahosiü dukkhito bàëhagilàno. Bhattaü ca me nacchàdesi. Nacassa me àsi kàye balamattà. So'mhi etarahi tamhà àbàdhà mutto bhatta¤ca me chàdeti. Atthi ca me kàye balamattà"ti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 47(56). Seyyathàpi lohicca puriso bandhanàgàre baddho assa, so aparena samayena tamhà bandhanàgàrà mucceyya sotthinà abbayena1, na cassa ki¤ci bhogànaü vayo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe bandhanàgàre baddho ahosiü. So'mhi etarahi tamhà bandhanàgàrà mutto sotthinà abbayena. Natthi ca me ki¤ci bhogànaü vayo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 48(57). Seyyathàpi lohicca puriso dàso assa anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so aparena samayena tamhà dàsabyà mucceyya attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe dàso ahosiü anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so'mhi etarahi tamhà dàsabyà mutto attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 1. Avyayena, [PTS.] 49(59). Seyyathàpi lohicca puriso sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjeyya dubbhikkhaü sappañibhayaü. So aparena samayena taü kantàraü nitthareyya, sotthinà gàmantaü anupàpuõeyya khemaü appañibhayaü, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjiü dubbhikkhaü sappañibhayaü. So'mhi etarahi taü kantàraü tiõõo sotthinà gàmantaü anuppatto khemaü appañibhaya"nti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü - 50(60). Evameva kho lohicca bhikkhu yathà iõaü yathà rogaü yathà bandhanàgàraü yathà dàsabyaü yathà kantàraddhànamaggaü evaü ime pa¤ca nãvaraõe appahãõe attani samanupassati. Seyyathàpi lohicca ànaõyaü yathà àrogyaü yathà bandhanà mokkhaü yathà bhujissaü yathà khemantabhåmiü evameva kho lohicca bhikkhu ime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassati. [BJT Page 572] [\x 572/] 51(61). Tassime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassato pàmojjaü jàyati. Pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti. Sukhino cittaü samàdhiyati. 52. So vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanteti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. 53. Seyyathàpi lohicca dakkho nahàpako và nahàpakantevàsã và kaüsathàle nahànãyavuõõàni àkiritvà udakena paripphosakaü paripphosakaü sanneyya sàyaü nahànãyapiõói snehànugatà snehaparetà santarabàhirà [PTS Page 233] [\q 233/] phuñà snehena na ca paggharaõi, evameva kho lohicca bhikkhu imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanteti parisenteti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. 54. Yampi lohicca bhikkhu vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü vivekajena pãtisukhena abhisanteti parisanneti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa vivekajena pãtisukhena apphuñaü hoti. Idampi'ssa hoti samàdhismiü. 55. Yasmiü kho lohicca satthari sàvako uëàraü visesaü adhigacchati ayampi kho lohicca satthà yo loke na codanàraho yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà abhåtà atacchà adhammikà sàvajjà. 56. Puna ca paraü lohicca bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. [BJT Page 574] [\x 574/] 57. Seyyathàpi lohicca udakarahado ubbhidodako, tassa nevassa puratthimàya disàya udakassa àyamukhaü, na dakkhiõàya disàya udakassa àyamukhaü, na pacchimàya disàya udakassa àyamukhaü, na uttaràya disàya udakassa àyamukhaü, devo ca na kàlena kàlaü sammà dhàraü anupaveccheyya, atha kho tamhà ca udakarahadà sãtà vàridhàrà ubbhijjitvà tameva udakarahadaü sãtena vàrinà abhisandeyya parisandeyya paripåreyya paripphareyya, nàssa ki¤ci sabbàvato udakarahadassa vàrinà sãtena apphuñaü assa, evameva kho lohicaca bhikkhu imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. 58. Yampi lohicca bhikkhu vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cetaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü samàdhijena pãtisukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa samàdhijena pãtisukhena apphuñaü hoti. Idampi'ssa hoti samàdhismiü. 59. Yasmiü kho lohicca satthari sàvako uëàraü visesaü adhigacchati ayampi kho lohicca satthà yo loke na codanàraho yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà abhåtà atacchà adhammikà sàvajjà. 60. Puna ca paraü lohicca bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato sampajàno sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti. Yantaü ariyà àcikkhanti: upekkhako satimà sukhavihàrãti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti, parippharati nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. [BJT Page 576] [\x 576/] 61. Seyyathàpi lohicca uppaliniyaü và paduminiyaü và puõóarikiniyaü và appekaccàni uppalàni và padumàni và puõóarãkàni và udake jàtàni udake saüvaddhàni udakànuggàni antonimuggaposãni tàni yàva caggà yàva ca målà sãtena vàrinà abhisannàni parisannàni3 paripåràni, paripphuñàni nàssà ki¤ci sabbàvataü uppalànaü và padumànaü và puõóarãkànaü và sãtena vàrinà apphuñaü assa, evameva kho lohicca bhikkhu imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti parippharati. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti. 62. Yampi lohicca bhikkhu pãtiyà ca viràgà upekkhako ca viharati sato sampajàno sukha¤ca kàyena pañisaüvedeti. Yantaü ariyà àcikkhanti: upekkhako satimà sukhavihàrãti tatiyaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü nippãtikena sukhena abhisandeti parisandeti paripåreti, parippharati nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa nippãtikena sukhena apphuñaü hoti, idampi'ssa hoti samàdhismiü. 63. Yasmiü kho lohicca satthari sàvako uëàraü visesaü adhigacchati ayampi kho lohicca satthà yo loke na codanàraho yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà abhåtà atacchà adhammikà sàvajjà. 64. Puna ca paraü lohicca bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhosatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. 65. Seyyathàpi lohicca puriso odàtena vatthena sasãsaü pàrupitvà nisinno assa, nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa odàtena vatthena apphuñaü assa, evameva kho lohicca bhikkhu imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. 66. Puna ca paraü lohicca bhikkhu sukhassa ca pahànà dukkhassa ca pahànà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhosatipàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja viharati. So imameva kàyaü parisuddhena cetasà pariyodàtena pharitvà nisinno hoti. Nàssa ki¤ci sabbàvato kàyassa parisuddhena cetasà pariyodàtena apphuñaü hoti. Idampi'ssa hoti samàdhismiü. [BJT Page 578] [\x 578/] 67. Yasmiü kho lohicca satthari sàvako uëàraü visesaü adhigacchati ayampi kho lohicca satthà yo loke na codanàraho yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà abhåtà atacchà adhammikà sàvajjà. 68. Puna ca paraü lohicca so bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti: "ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpentikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddha'nti. 69. Seyyathàpi lohicca maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno, tatra'ssa suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và. Tamenaü cakkhumà puriso hatthe karitvà paccavekkheyya "ayaü kho maõi veëuriyo subho jàtimà aññhaüso suparikammakato, accho vippasanno anàvilo sabbàkàrasampanno. Tatiradaü suttaü àvutaü nãlaü và pãtaü và lohitaü và odàtaü và paõóusuttaü và"ti. Evameva kho lohicca bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàne anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhinnàmeti. So evaü pajànàti ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpettikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedanaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddhanti. 70. Yampi lohicca bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte ¤àõadassanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So evaü pajànàti: "ayaü kho me kàyo råpã càtummahàbhåtiko màtàpentikasambhavo odanakummàsåpacayo aniccucchàdanaparimaddanabhedaviddhaüsanadhammo. Idaü ca pana me vi¤¤àõaü ettha sitaü ettha pañibaddha'nti, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 71. Yasmiü kho lohicca satthari sàvako uëàraü visesaü adhigacchati ayampi kho lohicca satthà yo loke na codanàraho yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà abhåtà atacchà adhammikà sàvajjà. [BJT Page 580] [\x 580/] 72. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü abhinindriyaü, 73. Seyyathàpi lohicca puriso mu¤jamhà isikaü pavàheyya. Tassa evamassa: 'ayaü mu¤jo, ayaü isikà. A¤¤o mu¤jo, a¤¤à isikà. Mu¤jamhà tveva isikà pabàëhà'ti. Seyyathàpi và pana lohicca puriso asiü kosiyà pavàheyya, tassa evamassa: 'ayaü asi ayaü kosi, a¤¤o asi a¤¤à kosi, kosiyàtveva asi pavàëho'ti. Seyyathàpi và pana lohicca puriso ahaü karaõóà uddhareyya. Tassa evamassa: 'ayaü ahi ayaü karaõóe, a¤¤o ahi a¤¤o karaõóo, karaõóàtveva ahi ubbhato'ti. Evameva kho lohicca bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudrabhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü ahãnindriyaü. 74. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte manomayaü kàyaü abhinimminanàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So imamhà kàyà a¤¤aü kàyaü abhinimminàti råpiü manomayaü sabbaïgapaccaïgiü abhinindriyaü, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 75. Yasmiü kho lohicca satthari sàvako uëàraü visesaü adhigacchati ayampi kho lohicca satthà yo loke na codanàraho yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà abhåtà atacchà adhammikà sàvajjà. 76. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti bahudhàpi hutvà eko hoti, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse, pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake, udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü, àkàse'pi pallaïkena kamati seyyathà'pi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokàpi kàyena vasaü vatteti. [BJT Page 582] [\x 582/] 77. Seyyathàpi lohicca dakkho kumbhakàro và kumbhakàrantevàsã và suparikammakatàya mantikàyaü yaü yadeva bhàjanavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya, seyyathàpi và pana lohicca dakkho dantakàro và dantakàrantevàsã và suparikammakatasmiü dantasmiü yaü yadeva dantavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya, seyyathàpi và pana lohicca dakkho suvaõõakàro và suvaõõakàrentavàsã và suparikammakatasmiü suvaõõasmiü yaü yadeva suvaõõavikatiü àkaïkheyya taü tadeva kareyya abhinipphàdeyya, evavema kho lohicca bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanuhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti. Bahudhà'pi hutvà eko hoti. âvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse. Pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake. Udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü. âkàse'pi pallaïkena kamati seyyathàpi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokà'pi kàyena vasaü vatteti. Samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte iddhividhàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü iddhividhaü paccanubhoti: eko'pi hutvà bahudhà hoti bahudhàpi hutvà eko hoti, àvãbhàvaü tirobhàvaü tirokuóóaü tiropàkàraü tiropabbataü asajjamàno gacchati seyyathàpi àkàse, pañhaviyà'pi ummujjanimujjaü karoti seyyathàpi udake, udake'pi abhijjamàne gacchati seyyathàpi pañhaviyaü, àkàse'pi pallaïkena kamati seyyathà'pi pakkhã sakuõo. Ime'pi candimasuriye evaümahiddhike evaümahànubhàve pàõinà paràmasati parimajjati. Yàva brahmalokàpi kàyena vasaü vatteti, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 78. Yasmiü kho lohicca satthari sàvako uëàraü visesaü adhigacchati ayampi kho lohicca satthà yo loke na codanàraho yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà abhåtà atacchà adhammikà sàvajjà. 79. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà vittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. Seyyathàpi lohicca puriso addhànamaggapañipanno so suõeyya bherisaddampi mudiïgasaddampi saïkhapaõavadeõóimasaddampi, tassa evamassa: bherisaddo iti'pi mudiïgasaddo iti'pi saïkhapaõavadeõóimasaddo iti'pi. Evameva kho mahàràja bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàne anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. 80. Yampi lehicca bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà vittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca. Seyyathàpi lohicca puriso addhànamaggapañipanno so suõeyya bherisaddampi mudiïgasaddampi saïkhapaõavadeõóimasaddampi, tassa evamassa: bherisaddo iti'pi mudiïgasaddo iti'pi saïkhapaõavadeõóimasaddo iti'pi. Evameva kho mahàràja bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàne anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte dibbàya sotadhàtuyà cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya ubho sadde suõàti dibbe ca mànuse ca ye dåre santike ca, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. [BJT Page 584] [\x 584/] 81. Yasmiü kho lohicca satthari sàvako uëàraü visesaü adhigacchati ayampi kho lohicca satthà yo loke na codanàraho yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà abhåtà atacchà adhammikà sàvajjà. 82. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: "saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti. Vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittantipajànàti. Sadesàsaü và cittaü sadosaü cittatanti pajànàti. Vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti. Vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti. Amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cintanti pajànàti. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti. Asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti. Avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. 83. Seyyathàpi lohicca itthi và puriso và daharo và yuvà maõóanakajàtiko àdàse và parisuddhe pariyodàte acche và udakapatte sakaü mukhanimittaü paccavekkhamàno sakaõikaü và sakikanti jàneyya, akaõikaü và akaõikanti jàneyya, evameva kho lohicca bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittanti pajànàti. Sadosaü và cittaü sadosaü cittanti pajànàti vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàta. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cittanti pajànàti*. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti. 84. Yampi lohicca bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte cetopariya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So parasattànaü parapuggalànaü cetasà ceto paricca pajànàti: "saràgaü và cittaü saràgaü cittanti pajànàti. Vãtaràgaü và cittaü vãtaràgaü cittantipajànàti. Sadesàsaü và cittaü sadosaü cittatanti pajànàti. Vãtadosaü và cittaü vãtadosaü cittanti pajànàti. Samohaü và cittaü samohaü cittanti pajànàti. Vãtamohaü và cittaü vãtamohaü cittanti pajànàti. Saïkhittaü và cittaü saïkhittaü cittanti pajànàti. Vikkhittaü và cittaü vikkhittaü cittanti pajànàti. Mahaggataü và cittaü mahaggataü cittanti pajànàti. Amahaggataü và cittaü amahaggataü cittanti pajànàti. Sauttaraü và cittaü sauttaraü cintanti pajànàti. Anuttaraü và cittaü anuttaraü cittanti pajànàti. Samàhitaü và cittaü samàhitaü cittanti pajànàti. Asamàhitaü và cittaü asamàhitaü cittanti pajànàti. Vimuttaü và cittaü vimuttaü cittanti pajànàti. Avimuttaü và cittaü avimuttaü cittanti pajànàti, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. [BJT Page 586] [\x 586/] 85. Yasmiü kho lohicca satthari sàvako uëàraü visesaü adhigacchati ayampi kho lohicca satthà yo loke na codanàraho yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà abhåtà atacchà adhammikà sàvajjà. 86. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tãsaümpi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaü sukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. 87. Seyyathàpi lohicca puriso sakamhà gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya tamhà'pi gàmà a¤¤aü gàmaü gaccheyya, so tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgaccheyya. Tassa evamassa: 'ahaü kho sakamhà gàmà amuü gàmaü agacchiü tatra evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõahã ahosiü. Tamhàpi gàmà agacchiü tatràpi evaü aññhàsiü evaü nisãdiü evaü abhàsiü evaü tuõhã ahosiü. So'mpi tamhà gàmà saka¤¤eva gàmaü paccàgato'ti. Evameva kho lohicca bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe paràyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tàtrapàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedi evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. [BJT Page 588] [\x 588/] Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati. Yampi lohicca bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tãsaümpi jàtiyo cattàrãsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaü sukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra upapàdiü tatràpàsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåpapanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussarati, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 88. Yasmiü kho lohicca satthari sàvako uëàraü visesaü adhigacchati ayampi kho lohicca satthà yo loke na codanàraho yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà abhåtà atacchà adhammikà sàvajjà. 89. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàne anaïgaõe vigatu pakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàtaõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammupage satte pajànàti. 90. Seyyathàpi lohicca majjhe siüghàñake pàsàdo. Tattha cakkhumà puriso ñhito passeyya manusse gehaü pavisante'pi rathiyà vãtisa¤carante'pi majjhe siüghàñake nisinne'pi, tassa evamassa: ete manussà gehaü pavisanti. Ete nikkhamanti. Ete rathiyà vãtisa¤caranti. Ete majjhe saüghàñake nisinnà'ti. Evameva kho lohicca bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. [BJT Page 590] [\x 590/] Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti. Yampi lohicca bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàne anaïgaõe vigatu pakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàtaõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti. So dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàti: 'ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapannà'ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena atikkantamànusakena satte passati cavamàne upapajjamàne hãne paõite suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammupage satte pajànàti, idampi'ssa hoti pa¤¤àya. 91. Yasmiü kho lohicca satthari sàvako uëàraü visesaü adhigacchati ayampi kho lohicca satthà yo loke na codanàraho yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà abhåtà atacchà adhammikà sàvajjà. 92. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti so idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminãpañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavàpi cittaü vimuccati bhavàsavàpi cittaü vimuccati avijjàsa vàpi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõiyaü nàparaü itthattàyàti pajànàti. [BJT Page 592] [\x 592/] 93. Seyyathàpi lohicca pabbatasaïkhepe udakarabhado accho vippasanno anàvilo. Tattha cakkhumà puriso tãre ñhito passeyya sippisambukampi sakkharakañhalampi macchagumbampã carantampi tiññhantampi. Tassa evamassa: ayaü kho udakarahado accho vippasanno anàvilo. Tatrime sippisambukà'pi sakkharakañhalà'pi caranti'pi tiññhanti'pãti. 94. Evameva kho lohicca bhikkhu evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatåpakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhinãharati abhininnàmeti so idaü dukkhanti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü pajànàti. Ayaü àsavanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü pajànàti. 95. Tassa evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccati bhavàsavàpi cittaü vimuccati avijjàsa vàpi cittaü vimuccati. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü hoti. Khãõà jàti vusitaü brahmacariyaü kataü karaõiyaü nàparaü itthattàyàti pajànàti. 96. Yasmiü kho lohicca satthari sàvako uëàraü visesaü adhigacchati ayampi kho lohicca satthà yo [PTS Page 234] [\q 234/] loke na codanàraho yo ca panevaråpaü satthàraü codeti, sà codanà abhåtà atacchà adhammikà sàvajjà. 97. Evaü vutte lohicco bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: seyyathàpi bho gotama puriso purisaü narakappapàtaü papatantaü kesesu gahetvà uddharitvà thale patiññhàpeyya, evamevàhaü bhotà gotamena narakappapàtaü papatanto uddharitvà thale patiññhàpito. Abhikkantaü bho gotama. Abhikkantaü bho gotama. Seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya pañicchannaü và vivareyya måëhassa và maggaü àcikkheyya andhakàre và telapajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhintãti, evameva bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü maü bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gatanti. Lohiccasuttaü niññhitaü dvàdasamaü. [BJT Page 594] [\x 594/] 13 [PTS Page 235] [\q 235/] tevijjasuttaü 1. Evammesutaü: ekaü samayaü bhagavà kosalesu càrikaü caramàno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi yena manasàkañaü nàma kosalànaü bràhmaõagàmo tadavasari. Tatra sudaü bhagavà manasàkañe viharati uttarena manasàkañassa aciravatiyà nadiyà tãre ambavane. 2. Tena kho pana samayena sambahulà abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà bràhmaõamahàsàlà manasàkañe pañivasati. Seyyathãdaü: caïkã bràhmaõo tàrukkho bràhmaõo pokkharasàtã bràhmaõo jànussonã bràhmano todeyyo bràhmaõo, a¤¤e ca abhi¤¤àtà abhi¤¤àtà bràhmaõamahàsàlà. 3. Atha kho vàseññha - bhàradvàjànaü jaïghàvihàraü anucaïkamantànaü anuvicarantànaü maggàmagge kathà udapàdi. Atha kho vàseññho màõavo evamàha: 'ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàti takkarassa bramhasahavyatàya yvàyaü akkhàto bràhmaõena pokkharasàtinà'ti. 4. Bhàradvàjo màõavo evamàha: ayameva ujumaggo [PTS Page 236] [\q 236/] ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàni takkarassa brahmasahavyatàya yvàyaü akkhàto bràhmaõena tàrukkhenà'ti. Neva khvàsakkhi1 vàseññho màõavo bhàradvàjaü màõavaü sa¤¤àpetu. Na panàsakkhi bhàradvàjo màõavo vàseññhaü màõavaü sa¤¤àpetuü. 5. Atha kho vàseññho màõavo bhàradvàjaü màõavaü àmantesi: ayaü kho bhàradvàja, samaõo gotamo sakyaputto sakyakulà pabbajito manàsàkañe viharati uttarena manasàkañassa aciravatiyà nadiyà tãre ambavane. Taü kho pana bhavantaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: itipi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà'ti àyàma bho bhàradvàja yena samaõo gotamo tenupasaïkamissàma. Upasaïkamitvà etamatthaü samaõaü gotamaü pucchissàma. Yathà no samaõo gotamo byàkarissati tathà naü dhàressàmàti. 'Evambho'ti kho bhàradvàjo kho bhàradvàjo màõavo vàseññhassa màõavassa paccassosi. 1. Neva kho asakkhi. (Kesuci potthakesu, sãhalakkharamuddinaññhakathàya ca. ) [BJT Page 596] [\x 596/] 6. Atha kho vàseññhabhàradvàjà màõavà yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodiüsu. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinno kho vàseññho màõavo bhagavantaü etadavoca: "idha bho gotama amhàkaü jaïghàvihàraü anucaïkamantànaü anuvivarantànaü maggàmagge kathà udapàdi. Ahaü evaü vadàmi: 'ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàti takkarassa brahmasahavyatàya yvàyaü akkhàto bràhmaõena pokkharasàtinà'ti. Bhàradvàjo màõavo evamàha: 'ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàti takkarassa brahmasahavyatàya yvàyaü akkhàto bràhmaõena tàrukkhenà'ti. Ettha bho gotama attheva viggaho atthi vivàdo atthi nànàvàdo"ti. 7. [PTS Page 237] [\q 237/] "iti kira vàseññha tvaü evaü vadesi: ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàni takkarassa brahmasahavyatàya yvàyaü akkhàto bràhmaõena pokkharasàtinà'ti. Bhàradvàjo màõavo evamàha: ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàti takkarassa brahmasahavyatàya yvàyaü akkhàto bràhmaõena tàrukkhenàti. Atha kismiü pana vo vàseññhà viggaho? Kismiü vivàdo? Kismiü nànàvàdo?"Ti. 8. "Maggàmagge bho gotama. Ki¤càpi bho gotama bràhmaõà nànàmagge pa¤¤àpenti addhariyà bràhmaõà, tittiriyà bràhmaõà. Chandokà bràhmaõà, bavahiricà1 bràhmaõà, atha kho sabbàni tàni niyyàõikàni niyyanti takkarassa brahmasahavyatàya. Seyyathàpi bho gotama gàmassa và nigamassa và avidåre bahåni cepi nànàmaggàni bhavanti, atha kho sabbàni tàni gàmasamosaraõàni bhavanti. Evameva kho bho gotama ki¤càpi bràhmaõà nànàmagge pa¤¤àpenti addhariyà bràhmaõà, tãttiriyà bràhmaõà, chandokà bràhmaõà, bavahiricà bràhmaõà, atha kho sabbàni tàni niyyàõikàni niyyanti takkarassa brahmasahavyatàyà"ti. 9. "Niyyantãti vàseññha vadesi?" "Niyyantãti bho gotama vadàmi" "Niyyantãti vàseññha vadesi?" "Niyantãti bho gotama vadàmi. " 1. Bavaharijà, bavaharijjha, bhavyàrijjhà, bavahariyà, kesuci. Brahmacariyà [PTS.] [BJT Page 598] [\x 598/] "Niyyantãti vàseññha vàdesi?" "Niyyantãti bho gotama vadàmi. " 10. [PTS Page 238] [\q 238/] "kiü pana vàseññha atthi koci tevijjànaü bràhmaõànaü ekabràhmaõo'pi yena brahmà sakkhi diññho?"Ti. "No hidaü bho gotama. " "Kiü pana vàseññha atthi koci tevijjànaü bràhmaõànaü ekàcariyo'pi yena brahmà sakkhi diññho?"Ti. "Nohidaü bho gotama". "Kiü pana vàseññha atthi koci tevijjànaü bràhmaõànaü yàva sattamà àcariyamahayugà yena brahmà sakkhi diññho?"Ti. "No hidaü bho gotama" "Kiü pana vàseññha ye'pi tevijjànaü bràhmaõànaü pubbakà isayo mantànaü kattàro mantànaü pavattàro yesamidaü etarahi tevijjà bràhmaõà poràõaü mantapadaü gãtaü pavuttaü samåhitaü tadanugàyanti tadanubhàsanti bhàsitamanubhàsanti vàcitamanuvàcenti, seyyathãdaü: aññako vàmako vàmadevo vessàmitto yamataggi aïgiraso bhàradvàjo vàseññho kassapo bhagu, te'pi evamàhaüsu: mayametaü jànàma mayametaü passàma yattha và brahmà yena và brahmà yahiü và brahmà'ti?". "No hidaü bho gotama. " 11. "Iti kira vàseññha natthi koci tevijjànaü bràhmaõànaü ekabràhmaõo'pi yena brahmà sakkhi diññho. Natthi koci tevijjànaü bràhmaõànaü ekàcariyo'pi yena brahmà sakkhidiññho. Natthi koci tevijjànaü bràhmaõànaü ekàcariyapàcariyo'pi yena brahmà sakkhidiññho. Natthi [PTS Page 239] [\q 239/] koci tevijjànaü bràhmaõànaü yàva sattamà àcariyamahayugà yena brahmà sakkhi diññho - [BJT Page 600] [\x 600/] Ye'pi kira tevijjànaü bràhmaõànaü pubbakà isayo mantànaü kattàro mantànaü pavattàro, yesamidaü etarahi tevijjà bràhmaõà poràõaü mantapadaü gãtaü pavuttaü samåhitaü tadanugàyanti tadanubhàsanti bhàsitamanubhàsanti vàcitamanuvàcenti, seyyathãdaü: aññako vàmako vàmadevo vessàmitto yamataggi aïgiraso bhàradvàjo vàseññho kassapo bhagu, te'pi evamàhaüsu: mayametaü jànàma mayametaü passàma yattha và brahmà yena và brahmà yahiü và brahmà'ti. Te vata tevijjà bràhmaõà evamàhaüsu: yaü mayaü na jànàma yaü na passàma, tassa sahavyatàya maggaü desema: ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàti takkarassa brahmasahavyatàyà'ti. 12. Taü kimma¤¤asi vàseññha, tanu evaü sante tevijjànaü bràhmaõànaü appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã?"Ti. "Addhà kho bho gotama, evaü sante tevijjànaü bràhmaõànaü appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. 13. Sàdhu vàseññha. Te vata vàseññha tevijjà bràhmaõà yaü na jànanti yaü na passanti tassa sahavyatàya maggaü desessanti: 'ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàni takkarassa brahmasahavyatàyà'ti netaü ñhànaü vijjati. Seyyathàpi vàseññha andhaveõiparamparaü saüsattà purimo'pi na passati majjhimo'pi na passati pacchimo'pi na passati, evameva kho vàseññha andhaveõåpamaü ma¤¤e tevijjànaü bràhmaõànaü bhàsitaü. Purimo'pi na [PTS Page 240] [\q 240/] passati. Majjhimo'pi na passati. Pacchimo'pi na passati. Tesamidaü tevijjànaü bràhmaõànaü bhàsitaü bhassaka¤¤eva sampajjati, nàmaka¤¤eva sampajjati. Rittaka¤¤eva sampajjati, tucchaka¤¤eva sampajjati. 14. "Taü kimma¤¤asi vàseññha, passanti tevijjà bràhmaõà candimasuriye a¤¤e càpi bahå janà, yato ca candimasuriyà uggacchanti, yattha ca ogacchanti, àyàcanti, thomayanti, pa¤jalikà namassamànà anuparivattanti?"Ti. "Evaü bho gotama. Passanti tevijjà bràhmaõà candimasuriye a¤¤e càpi bahåjanà, yato ca candimasuriyà uggacchanti yattha ca ogacchanti, àyàcanti, thomayanti, pa¤jalikà namassamànà anuparivattantã"ti. [BJT Page 602] [\x 602/] 15. "Taü kimma¤¤asi vàseññha, yaü passantã tevijjà bràhmaõà candimasuriye a¤¤e càpi bahujanà, yato ca candimasuriyà uggacchanti, yattha ca ogacchanti, àyàcanti thomayanti pa¤jalikà namassamànà anuparivattanti, pahonti tevijjà bràhmaõà candimasuriyànaü sahavyatàya maggaü desetuü: ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàti takkarassa candimasuriyànaü sahavyatàyà?"Ti. "No hidaü bho gotama. " 16. Iti kira vàseññha yaü passanti tevijjà bràhmaõà candimasuriye, a¤¤e càpi bahå janà, yato ca candimasuriyà uggacchanti, yattha ca ogacchanti, àyàcanti thomayanti pa¤jalikà namassamànà anuparivattanti, te'pi nappahonti candimasuriyànaü sahavyatàya maggaü desetuü: ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàni takkarassa candimasuriyànaü sahavyatàyàti. Kiü pana, na kira tevijjehi bràhmaõehi brahmà sakkhi diññho. Na pi kira tevijjànaü bràhmaõànaü àcariyehi brahmà sakkhidiññho. Na pi kira tevijjànaü [PTS Page 241] [\q 241/] bràhmaõànaü àcariyapàcariyehi brahmà sakkhidiññho. Na pi kira tevijjànaü bràhmaõànaü yàva sattamà àcariyamahayugehi brahmà sakkhidiññho. "Ye'pi kira tevijjànaü bràhmaõànaü pubbakà isayo mantànaü kattàro mantànaü pavattàro, yesamidaü etarahi tevijjà bràhmaõà poraõaü mantapadaü gãtaü pavuttaü samåhitaü, tadanugàyanti tadanubhàsanti bhàsitamanubhàsanti vàcitamanuvàcenti, seyyathãdaü: aññako vàmako vàmadevo vessàmitto yamataggi aïgiraso bhàradvàjo màseññho kassapo bhagu. Te'pi na evamàhaüsu: mayametaü jànàma, mayametaü passàma, yattha và brahmà yena và brahmà yahiü và brahmà'ti. Te vata tevijjà brahmaõà evamàhaüsu: yaü na jànàma yaü na passàma, tassa sahavyatàya maggaü desema: ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàti takkarassa brahmasahavyatàyà"ti. "Taü kimma¤¤asi vàseññha, nanu evaü sante tevijjànaü bràhmaõànaü appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã?"Ti. "Addhà kho bho gotama evaü satte tevijjànaü bràhmaõànaü appàñãhãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. 17. "Sàdhu vàseññha. Te vata vàseññha tevijjà bràhmaõà yaü na jànanti yaü na passanti tassa sahavyatàya maggaü desessanti: àyameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàni takkarassa brahmasabhavyatàyàti netaü ñhànaü vijjatã'ti. [BJT Page 604] [\x 604/] 18. Seyyathàpi vàseññha puriso evaü vadeyya: ahaü kho yà imasmiü janapade janapadakalyàõi, taü icchàmi taü kàmemãti. Tamenaü evaü vadeyyuü: ambho purisa, yaü tvaü janapadakalyàõiü icchasi kàmesi, jànàsi taü janapadakalyàõiü khattayã1 và bràhmaõã2 và vessã3 và suddã4 và?'Ti iti puññho 'no'ti vadeyya tamenaü evaü vadeyyuü: "ambho purisa yaü tvaü janapadakalyàõiü na jànàsi, na passasi, [PTS Page 242] [\q 242/] evaünàmà và evaügottà và, dãghà và rassà và majjhimà và kàëã và sàmà và maïguracchavã và'ti, amukasmiü gàme và nigame và nagare và"ti. Iti puññho 'no'ti vadeyya. Tamenaü evaü vadeyyuü: "ambho purisa yaü tvaü na jànàsi, na passasi, taü tvaü icchasi kàmesã"ti. Iti puññho 'àmo'ti vadeyya. Taü kimma¤¤asi vàseññha nanu evaü sante tassa purisassa appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã?"Ti. "Addhà kho bho gotama tassa purisassa appàñãbhãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. 19. Evameva kho vàseññha na kira tevijjehi bràhmaõehi brahmà sakkhi diññho. Napi kira tevijjànaü bràhmaõànaü àcariyehi brahmà sakkhi diññho. Napi kira tevijjànaü bràhmaõànaü àcariyapàcariyehi brahmà sakkhi diññho. Napi kira tevijjànaü bràhmaõànaü yàva sattamà àcariyamahayugehi brahmà sakkhi diññho. Ye'pi kira tevijjànaü brahmaõànaü pubbakà isayo mantànaü kattàro mantànaü pavattàro yesamidaü etarahi tevijjà bràhmaõà poràõaü mantapadaü gãtaü pavuttaü samåhitaü tadanugàyanti tadanubhàsanti bhàsitamanubhàsanti vàcitamanuvàcenti, seyyathãdaü aññako vàmako vàmadevo vessàmitto yamataggã aïgiraso bhàradvàjo vàseññho kassapo bhagu, te'pi na evamàhaüsu: mayametaü jànàma mayametaü passàma yattha và brahmà yena và brahmà yahiü và brahmà'ti. Te vata tevijjà bràhmaõà evamàhaüsu: yaü na jànàma yaü na passàma, tassa sahavyatàya maggaü desema: ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàti takkarassa brahmasahavyatàyà'ti. Taü kimma¤¤asi vàseññha, nanu evaü sante tevijjànaü bràhmaõànaü appàñihirakataü bhàsitaü sampajjatã?"Ti. "Addhà kho bho gotama evaü sante tevijjànaü bràhmaõànaü appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. 20. Sàdhu vàseññha. Te vata vàseññha, tevijjà bràhmaõà yaü na jànanti, yaü na passanti, tassa sahavyatàya [PTS Page 243] [\q 243/] maggaü desessanti: ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàni takkarassa brahmasahavyatàyà'ti netaü ñhànaü vijjatã'ti. 1. Khattiyiü, syà. 2. Bràhmaõiü syà. 3. Vessiü, syà 4. Suddiü, syà [BJT Page 606] [\x 606/] 21. Seyyathàpi vàseññha puriso càtummahàpathe nisseõiü kareyya pàsàdassa àrohaõàya, tamenaü evaü vadeyyuü: ambho purisa yassa tvaü pàsàdassa àrohaõàya nisseõiü karosi, jànàsi taü pàsàdaü puratthimàya và disàya dakkhiõàyavà disàya pacchimàya và disàya uttaràya và disàya, ucco và nãco và majjhimo và'?Ti iti puññho 'no'ti vadeyya, tamenaü evaü vadeyyuü: ambho purisa yaü tvaü na jànàsi na passasi tassa tvaü pàsàdassa àrohaõàya nisseõiü karosã?Ti. Iti puññho 'àmo'ti vadeyya. Taü kimma¤¤asi vàseññha, tanu evaü sante tassa purisassa appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã?Ti. "Addhà kho bho gotama evaü sante tassa purisassa appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. 22. Evameva kho vàseññha na kira tevijjahi bràhmaõehi brahmà sakkhi diññho napi kira tevijjànaü bràhmaõànaü àcariyehi brahmà sakkhi diññho. Napi kira tevijjànaü bràhmaõànaü àcariyapàcariyehi brahmà sakkhi diññho. Napi kira tevijjànaü bràhmaõànaü yàva sattamà àcariyamahayugehi brahmà sakkhi diññho. Ye'pi kira tevijjànaü brahmaõànaü pubbakà isayo mantànaü kattàro mantànaü pavattàro yesamidaü etarahi tevijjà bràhmaõà poràõaü mantapadaü gãtaü pavuttaü samåhitaü tadanugàyanti tadanubhàsanti bhàsitamanubhàsanti vàcitamanuvàcenti, seyyathãdaü: aññako vàmako vàmadevo vessàmitto yamataggã aïgiraso bhàradvàjo vàseññho kassapo bhagu, te'pi na evamàhaüsu: mayametaü jànàma mayametaü passàma yattha và brahmà yena và brahmà yahiü và brahmà'ti. Te vata tevijjà bràhmaõà evamàhaüsu: yaü na jànàma yaü na passàma, tassa sahavyatàya [PTS Page 244] [\q 244/] maggaü desema: ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàti takkarassa brahmasahavyatàyà'ti. Taü kimma¤¤asi vàseññha, nanu evaü sante tevijjànaü bràhmaõànaü appàñihirakataü bhàsitaü sampajjatã?"Ti. "Addhà kho bho gotama evaü sante tevijjànaü bràhmaõànaü appàñihãrakataü bhàsitaü sampajjatã"ti. 23. Sàdhu vàseññha. Te vata vàseññha, tevijjà bràhmaõà yaü na jànanti, yaü na passanti, tassa sahavyatàya maggaü desessanti: ayameva ujumaggo ayama¤jasàyano niyyàõiko niyyàni takkarassa brahmasahavyatàyà'ti netaü ñhànaü vijjatã'ti. 24. Seyyathàpi vàseññha ayaü aciravatã nadã pårà udakassa samatittikà kàkapeyyà, atha puriso àgaccheyya pàratthiko pàragacesã pàgàmã pàraü taritukàmo, so orime tãre ñhito pàrimaü tiraü avheyya: ehi pàràpàraü, ehi pàrapàranti, taü kimma¤¤asi vàseññha api nu tassa purisassa avhàyanahetu và àyàcanahetu và patthanàhetu và abhinandanahetu và aciravatiyà nadiyà pàrimaü tãraü orimaü tãraü àgaccheyyà?"Ti. [BJT Page 608] [\x 608/] "No hidaü bho gotama". 25. Evameva kho vàseññha tevijjà bràhmaõà ye dhammà bràhmaõa karaõà te dhamme pahàya vattamànà, ye dhammà abràhmaõakaraõà te dhamme samàdàya vattamànà evamàhaüsu: indamavhayàma, somamahvayàma, varuõamavhayàma, ãsànamavhayàma, pajàpatimavhayàma, brahamamavhayàma, mahindamavhayàma, yàmamavhayàmà'ti. Te vata vàseññha tevijjà [PTS Page 245] [\q 245/] bràhmaõà ye dhammà bràhmaõakàraõà te dhamme pahàya vattamànà, ye dhammà abràhmaõakaraõà te dhamme samàdàya vattamànà, avhànahetu và àyàcanahetu và patthanàhetu và abhinandanahetu và kàyassa bhedà parammaraõà brahmuõo1 sahavyupagà bhavissantãti netaü ñhànaü vijjati. 26. Seyyathàpi vàseññha ayaü aciravatã nadã pårà udakassa samatittikà kàkapeyyà, atha puriso àgaccheyya pàratthiko pàragacesã pàgàmã pàraü taritukàmo, so orime tãre daëhàya anduyà2 pacchàbàhaü gàëhabandhanaü baddho, taü kimma¤¤asi vàseññha, api nu so puriso aciravatiyà nadiyà orimà tãrà pàrimaü tãraü gaccheyyà?"Ti. "No hidaü bho gotama" 27. "Evameva kho vàseññha pa¤cime kàmaguõà ariyassa vinaye andå'ti'pi vuccanti bandhanantipi vuccanti. Katame pa¤ca? Cakkhuvi¤¤eyya råpà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Sotavi¤¤eyyà saddà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Ghàõavi¤¤eyyà gandhà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Jivhàvi¤¤eyyà rasà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Kàyavi¤¤eyya phoññhabbà iññhà kantà manàpà piyaråpà kàmåpasaühità rajanãyà. Ime kho vàseññha pa¤ca kàmaguõà ariyassa vinaye andåti'pi vuccanti bandhananti'pi vuccanti. Ime kho vàseññha pa¤cakàmaguõe tevijjà bràhmaõà gathità mucchità ajjhopannà anàdãnavadassàvino anissaraõapa¤¤à paribhu¤janti. 28. Te vata vàseññha tevijjà bràhmaõà ye dhammà bràhmaõakaraõà te dhamme pahàya vattamànà, ye [PTS Page 246] [\q 246/] dhammà abràhmaõakaraõà te dhamme samàdàya vattamànà, pa¤cakàmaguõe gathità mucchità ajjhopannà anàdãnavadassàvino anissaraõapa¤¤à paribhu¤jannà kàmandubandhanabaddhà kàyassa bhedà parammaraõà brahmuno sabhavyupagà bhavissantãti netaü ñhànaü vijjati. 1. Brahmànaü [PTS.] 2. Rajjuyà, syà. [BJT Page 610] [\x 610/] 29. Seyyathàpi vàseññha ayaü aciravatã nadã pårà udakassa samatittikà kàkapeyyà, atha puriso àgaccheyya pàratthiko pàragavesã pàragàmã pàraü taritukamo, so orime tãre sasãsaü pàrupitvà nipajjeyya, taü kimma¤¤asi vàseññha, api nu so puriso aciravatiyà nadiyà orimà tãrà pàrimaü tãraü gaccheyyà ti. "No hidaü bho gotama" 30. Evameva kho vàseññha pa¤cime nãvaraõà ariyassa vinaye àvaraõà'ti'pi vuccanti, nãvaraõà'ti'pi vuccanti, onàhà'ti'pi vuccanti. Pariyonàhà'ti'pi vuccanti. Katame pa¤ca? Kàmacchandanãvaraõaü vyàpàdanãvaraõaü thinamiddhanãvaraõaü uddhaccakukkuccanãvaraõaü vicikicchànãvaraõaü. Ime kho vàseññha pa¤canãvaraõà ariyassa vinaye àvaraõà'ti'pi vuccanti, nãvaraõà'ti'pi vuccanti, onàhà'ti'pi vuccanti, pariyonàhà'ti'pi vuccanti. Imehi kho vàseññha pa¤cahi nãvaraõehi tevijjà bràhmaõà àvuñà nivuñà ovuñà1 pariyonaddhà. Te vata vàseññha tevijjà bràhmaõà ye dhammà bràhmaõakaraõà te dhamme pahàya vattamànà, ye dhammà abràhmaõakaraõà te dhamme samàdàya vattamànà, pa¤ca nãvaraõehi àvuñà nivuñà ovuñà pariyonaddhà kàyassa bhedà parammaraõà brahmuõo [PTS Page 247] [\q 247/] sahavyupagà bhavissanti'ti netaü ñhànaü vijjati. 31. Taü kimma¤¤asi vàseññha, kinti te sutaü bràhmaõànaü vuddhànaü mahallakànaü àcariyapàcariyànaü bhàsamànànaü: "Sapariggaho và brahmà apariggaho và"ti. "Apariggaho bho gotama. " "Saveracitto và averacitto và?"Ti. "Averacitto bho gotama. " "Savyàpajjhacitto và avyapajjhacitto và?"Ti. "Avyàpajjhacitto bho gotama. " "Saïkiliññhacitto và asaïkiliññhacitto và?"Ti. "Asaïkiliññhacitto bho gotama. " 1. Avutà nivutà ophuñà, kesuci. [BJT Page 612] [\x 612/] "Vasavatti và avasavattã và?"Ti. "Vasavatti bho gotama. " 32. Taü kimma¤¤asi vàseññha, sapariggahà và tevijjà bràhmaõà apariggahà và?"Ti. "Sapariggahà bho gotama. " "Saveracittà và averacittà và?"Ti. "Saveracittà bho gotama. " "Savyàpajjhacittà và avyàpajjhacittà và?"Ti. "Savyàpajjhacittà bho gotama. " "Saïkiliññhacittà và asaïkiliññhacittà và?"Ti. "Saïkiliññhacittà bho gotama. " "Vasavattã và avasavattã và?"Ti. "Avasavattã bho gotama. " 33. Iti kira vàseññha sapariggahà tevijjà bràhmaõà. Apariggaho brahmà. Api nu kho sapariggahànaü tevijjànaü bràhmaõànaü apariggahena brahmunà saddhiü saüsandati sametã?"Ti. "No hidaü bho gotama. " Sàdhu vàseññha. Te vata vàseññha sapariggahà tevijjà bràhmaõà kàyassabhedà parammaraõà apariggahassa [PTS Page 248] [\q 248/] brahmuno sahavyupagà bhavissantãti netaü ñhànaü vijjati. 34. Iti kira vàseññha saveracittà tevijjà bràhmaõà. Averacitto brahmà. Api nukho averacittànaü tevijjàü bràhmaõànaü averacittena brahmunà saddhiü saüsandati sametã?"Ti. "No hidaü bho gotama. " Sàdhu vàseññha. Te vata vàseññha saceracittà tevijjà bràhmaõà kàyassabhedà parammaraõà avera cittassa brahmuno sahavyupagà bhavissantãti netaü ñhànaü vijjati. [BJT Page 614] [\x 614/] 35. Iti kira vàseññha savyàpajjhacittà tevijjà bràhmaõà. Avyàpajjhacitto brahmà. Api nukho savyàpajjhacittànaü tevijjànaü brahmaõànaü avyàpajjhacittena brahmunà saddhiü saüsandati sametã?"Ti. "No hidaü bho gotama. " Sàdhu vàseññha. Te vata vàseññha savyàpajjhacittà tevijjà bràhmaõà kàyassa bhedàparammaraõà avyàpajjhacittassa brahmuno sahavyupagà bhavissantiti netaü ñhànaü vijjati. 36. Iti kira vàseññha saükiliññhacittà tevijjà bràhmaõà. Asaükiliññhacitto brahmà. Api nu kho saükiliññhacittànaü tevijjànaü bràhmaõànaü asaükiliññhacittena brahmunà saddhiü saüsandati sametã?"Ti. "No hidaü bho gotama. " Sàdhu vàseññha. Te vata vàseññha saükiliññhacittà tevijjà bràhmaõà kàyassa bhedà parammaraõà asaükiliññhacittassa buhmuno sahavyupagà bhavissantãti netaü ñhànaü vijjati. 37. Iti kira vàseññha avasavattã tevijjà bràhmaõà. Vasavattã brahmà. Api nu kho avasavattãnaü tevijjànaü bràhmaõànaü vasavattinà brahmuno saddhiü saüsandati sametã?'Ti. "No hidaü bho gotama". Sàdhu vàseññha. Te vata vàseññha avasavatti tevijjà bràhmaõà kàyassa bhedà parammaraõà vasavattissa brahmuno sahavyupagà bhavissantãti netaü ñhànaü vijjati. Idha kho pana te vàseññha tevijjà bràhmaõà àsãditvà saüsãdanti, saüsãditvà visàdaü và pàpuõanti. Sukkhataraõaü1 ma¤¤e pataranti. Tasmà idaü tevijjànaü bràhmaõànaü tevijjaü2 iraõanti'pi3 vuccati. Tevijjaü vipinanti'pi vuccati. Tevijjaü vyasananti'pi vuccatã"ti. 38. Evaü vutte vàseññho màõavo bhagavantaü etadavoca: "sutaü me taü bho gotama, samaõo gotamo brahmuno sahavyatàya maggaü jànàtã"ti. Tiü kimma¤¤asi vàseññha àsanena ito manasàkañaü, nayito dåre manasàkañanti?" "Evaü bho gotama. âsanena ito manasàkañaü. Nayito dåre manasàkañanti. " 1. Sukkhataraü, kesuci. 2. Tevijjà, bahusu. 3. äraõaü, dãghañãkà. [BJT Page 616] [\x 616/] 39. Taü kimma¤¤asi vàseññha, idhassa puriso manasàkañe jàtavaddho, tamenaü manasàkañato tàvadeva [PTS Page 249] [\q 249/] avasañaü manasàkañassa maggaü puccheyyuü, siyà nu kho vàseññha tassa purisassa manasàkañe jàtavaddhassa manasàkañassa maggaü puññhassa dandhàyitattaü và vitthàyitattaü và?Ti. "No hidaü bho gotama. Taü kissa hetu? Asu hi bho gotama puriso manasàkañe jàtavaddho. Tassa sabbàneva manasàkañassa maggàni suviditànã"ti. 40. "Siyà kho vàseññha tassa purisassa manasàkañe jatavaddhassa manasàkañassa maggaü puññhassa dandhàyitattaü và vitthàyitattaü và, nattheva tathàgatassa brahmaloke và brahmalokagàminiyà và pañipadàya puññhassa dandhàyitattaü và vitthàyitattaü và. Brahmàna¤càhaü vàseññha pajànàmi brahmaloka¤ca brahmalokagàmini¤ca pañipadaü. Yathàpañipanno brahmalokaü upapanno, ta¤capajànàmã"ti. 41. Evaü vutte vàseññho màõavo bhagavantaü etadavoca: "sutaü metaü bho gotama 'samaõo gotamo brahmuno sahavyatàya maggaü desetã'ti. Sàdhu no bhavaü gotamo brahmuno sahavyatàya maggaü desetu. Ullumpatu bhavaü gotamo bràhmaõiü paja"nti. "Tena hi vàseññha suõàhi. Sàdhukaü manasikarohi. Bhàsissàmã"ti. "Tena hi vàseññha suõàhi. Sàdhukaü manasikarohi. Bhàsissàmã"ti. 'Evaü bho'ti kho vàseññho màõavo bhagavato paccassosi. Bhagavà etadavoca: 42. Idha vàseññha tathàgato loko uppajjati arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå [PTS Page 250] [\q 250/] anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü. Brahmacariyaü pakàseti. [BJT Page 618] [\x 618/] 43(29). Taü dhammaü suõàti gahapati và gahapatiputto và a¤¤atarasmiü và kule paccàjàto. So taü dhammaü sutvà tathàgate saddhaü pañilabhati. So tena saddhàpañilàbhena samannàgato iti pañisaücikkhati: 'sambàdho gharàvaso rajàpatho1. Abbhokàso pabbajjà. Nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saükhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya'nti. 1. Rajopatho, katthaci. 44. So aparena samayena appaü và bhogakkhandhaü pahàya mahantaü và bhogakkhandhaü pahàya appaü và ¤àtiparivaññaü pahàya mahantaü và ¤àtiparivaññaü pahàya kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajati. So evaü pabbajito samàno pàtimokkhasaüvarasaüvuto viharati àcàragocarasampanno aõumattesu vajjesu bhayadassàvã. Samàdàya sikkhati sikkhàpadesu kàyakammavacãkammena samannàgato kusalena. Parisuddhàjãvo sãlasampanno indriyesu guttadvàro bhojane matta¤¤å satisampaja¤¤esu samannàgato santuññho. 45(29). Katha¤ca vàseññha bhikkhu sãlasampanno hoti? Idha vàseññha bhikkhu pàõàtipàtaü pahàya pàõàtipàtà pañivirato hoti nihitadaõóo nihitasattho lajjã dayàpanno. Sabbapàõabhåtahitànukampã viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Adinnàdànaü pahàya adinnàdànà pañivirato hoti dinnàdàyã dinnapàñikaïkhã. Athenena sucibhåtena attanà viharati. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Abrahmacariyaü pahàya brahmacàrã hoti àràcàrã1 virato methunà gàmadhammà. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Musàvàdaü pahàya musàvàdà pañivirato hoti saccavàdã saccasandho theto2 paccayiko avisaüvàdako lokassa. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Pisuõaü vàcaü3 pahàya pisuõàya vàcàya pañivirato hoti. Ito sutvà na amutra akkhàtà imesaü bhedàya. Amutra và sutvà na imesaü akkhàtà amåsaü bhedàya. Iti bhinnànaü và sandhàtà, sahitànaü và anuppadàtà4 samaggàràmo5 samaggarato samagganandiü samaggakaraõiü vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1.Ràjapatho,katthaci. 2.Anàcàri,machasaü. 3. heto,syà. 4.Pemaniyà,machasaü. [BJT Page 620] [\x 620/] Pharusaü vàcaü6 pahàya pharusàya vàcàya pañivirato hoti. Yà sà vàcà neëà kaõõasukhà pemanãyà7 hadayaïgamà porã bahujanakantà bahujanamanàpà, tathàråpaü8 vàcaü bhàsità hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Samphappalàpaü pahàya samphappalàpà pañivirato hoti kàlavàdã bhåtavàdã atthavàdã dhammavàdã vinayavàdã. Nidhànavatiü vàcaü bhàsità hoti kàlena sàpadesaü pariyantavatiü atthasa¤hitaü. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Anàcàri, machasaü. 2. heto, syà. 3. Pisuõàvàcaü, [PTS.] 4. Anuppàdàtà, [PTS.] 5. Samaggaràmo, machasaü. 6. Pharusàvàcaü, [PTS.] Sitira 7. Pemaniyà, machasaü. 8. Evaråpiü. [PTS.] Sitira. 46(30). Bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà1 pañivirato hoti. Ekabhattiko2 hoti rattåparato3 pañivirato4 vikàlabhojanà. Naccagãtavàditavisåkadassanà5 pañivirato hoti. Màlàgandhavilepanadhàraõamaõóanavibhusanaññhànà pañivirato hoti. Uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Jàtaråparajatapañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakadha¤¤apañiggahaõà6 pañivirato hoti. âmakamaüsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Itthikumàrikapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Dàsidàsapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Ajeëakapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Kukkuñasåkarapañiggahaõà6 pañivirato hoti. Hatthigavassavaëavà7 pañiggahaõà pañivirato hoti. Khettavatthupañiggahaõà pañivirato hoti. Dåteyyapaheõa8 gamanànuyogà pañivirato hoti. Kayavikkayà pañivirato hoti. Tulàkåñakaüsakåñamànakåñà9 pañivirato hoti. Ukkoñanava¤cananikatisàci10 yogà pañivirato hoti. Chedanavadhabandhanaviparàmosaàlopasahasàkàrà11 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Cullasãlaü12 niññhitaü 47(31). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü bãjagàmabhåtagàmasamàrambhaü13 anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: målabãjaü khandhabãjaü phalubãjaü14 aggabãjaü bijabãjameva15 pa¤camaü. Iti và itievaråpà16 bãjagàmabhåtagàmasamàrambhà17 pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1.Evaråpiü,katthaci [BJT Page 622] [\x 622/] 32. 48(32) Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü sannidhikàraparibhogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: annasannidhiü pànasannidhiü vatthasannidhiü yànasannidhiü sayanasannidhiü gandhasannidhiü àmisasannidhiü. Iti và iti evaråpà sannidhikàraparibhogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Samàrabbhà, machasaü. 2. Ekaü bhattiko, machasaü. 3. Rattuparato, machasaü. 4. Virato, the. Se. 5. Visåkaü, machasaü. 6. Pariggahaõà, (sabbattha) 7. Gavassaü, se. Vaëavaü, machasaü. 8. Pahiõa, sãmu. Machasa. Syà. 9. Kåñaü, machasaü. 10. Sàvi, machasaü. 11. Sahasaü, machasaü. 12. Cåëa sãlaü, machasaü. 13. Samàrabbhà, machasaü. 14. Phalaü, se. Phaluü, si. The. 15. Bija bãjaü eva. The. 16. Iti evarupà, kesuci. 17. Samàrabbhà, machasaü. 49(33). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü visåkadassanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: naccaü gãtaü vàditaü pekkhaü akkhàtaü pàõissaraü vetàlaü kumbhathånaü sobhanakaü1 caõóàlaü vaüsaü dhopanakaü2 hatthiyuddhaü assayuddhaü mahisayuddhaü3 usabhayuddhaü ajayuddhaü meõóayuddhaü4 kukkuñayuddhaü vaññakayuddhaü daõóayuddhaü muññhiyuddhaü5 nibbuddhaü uyyodhikaü balaggaü senàbyåhaü aõãkadassanaü6. Iti và iti evaråpà visåkadassanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 50(34). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü jåtappamàdaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: aññhapadaü dasapadaü àkàsaü parihàrapathaü santikaü khalikaü ghañikaü salàkahatthaü akkhaü païgacãraü vaïkakaü mokkhacikaü ciïgulakaü pattàëhakaü rathakaü dhanukaü akkharikaü manesikaü yathàvajjaü. Iti và iti evaråpà jåtappamàdaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 51(35). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü uccàsayanamahàsayanaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: àsandiü pallaïkaü gonakaü cittakaü pañikaü pañalikaü tålikaü vikatikaü uddalomiü ekantalomiü kaññhissaü koseyyaü kuttakaü hatthattharaü assattharaü rathattharaü ajinappaveõiü kàdalimigapavarapaccattharaõaü sauttaracchadaü ubhatolohitakåpadhànaü. Iti và iti evaråpà uccàsayanamahàsayanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Sobhanagarakaü, katthaci. Sobhanakarakaü, [PTS.] Sobhanagharakaü, machasaü. 2. Dhovanaü, katthaci. Dhopanaü, sitira. 3. Mahiüsaü, machasaü. 4. Meõóakaü, machasaü. 5. Sãhala potthakesu na dissati. 6. Anãka - kesuci. [BJT Page 624] [\x 624/] 52(36). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü maõóanavibhusanaññhànànuyogaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ucchàdanaü parimaddanaü nahàpanaü sambàhanaü àdàsaü a¤janaü màlàvilepanaü mukhacuõõakaü1 mukhalepanaü2 hatthabandhaü sikhàbandhaü daõóakaü nàëikaü khaggaü chattaü citråpàhanaü uõhãsaü maõiü vàlavãjaniü odàtàni vatthàni dãghadasàni. Iti và iti evaråpà maõóanavibhusanaññhànànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 53(37). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü tiracchànakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ràjakathaü corakathaü mahàmattakathaü senàkathaü bhayakathaü yuddhakathaü annakathaü pànakathaü vatthakathaü sayanakathaü màlàkathaü gandhakathaü ¤àtikathaü yànakathaü gàmakathaü nigamakathaü nagarakathaü janapadakathaü itthikathaü purisakathaü (kumàrakathaü kumàrikathaü)3 sårakathaü visikhàkathaü kumbhaññhànakathaü pubbapetakathaü nànattakathaü lokakkhàyikaü samuddakkhàyikaü itibhavàbhavakathaü. Iti và itievaråpàya tiracchànakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 54(38). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpà viggàhikakathaü anuyuttà viharanti, seyyathãdaü: "na tvaü imaü dhammavinayaü àjànàsi. Ahaü imaü dhammavinayaü àjànàmi. Kiü tvaü imaü dhammavinayaü àjànissasi? Micchàpañipanno tvamasi. Ahamasmi sammàpañipanno. Sahitaü me, asahitaü te. Pure vacanãyaü pacchà avaca. Pacchà vacanãyaü pure avaca. âciõõaü4 te viparàvattaü. âropito te vàdo. Niggahãto tvamasi. Cara vàdappamokkhàya. Nibbeñhehi và sace pahosã"ti. Iti và itievaråpàya viggàhikakathàya pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 55(39). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpaü dåteyyapahiõagamanànuyogamanuyuttà viharanti, seyyathãdaü: ra¤¤aü ràjamahàmattànaü khattiyànaü bràhmaõànaü gahapatikànaü kumàrànaü "idha gaccha. Amutràgaccha. Idaü hara. Amutra idaü àharà"ti. Iti và itievaråpà dåteyyapahiõagamanànuyogà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Mukhacuõõaü, machasaü. 2. Mukhàlepanaü, sãmu. 3. Marammapotthakesuyeva dissate 4. Aviciõõaü, kesuci. [BJT Page 626] [\x 626/] 56(40). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te kuhakà ca honti lapakà ca nemittikà ca nippesikà ca làbhena ca làbhaü nijigiüsitàro. Iti và itievaråpà kuhanalapanà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. Majjhimasãlaü niññhitaü. 57(41). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü1 kappenti, seyyathãdaü: aïgaü nimittaü uppàtaü2 supiõaü3 lakkhaõaü måsikacchinnaü aggihomaü dabbihomaü thusahomaü taõóulahomaü sappihomaü telahomaü mukhahomaü lohitahomaü aïgavijjà vatthuvijjà khattavijjà4 sivavijjà bhåtavijjà bhurivijjà ahivijjà visavijjà vicchikavijjà måsikavijjà sakuõavijjà vàyasavijjà pakkajjhànaü5 saraparittànaü migacakkaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 58(42). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti, seyyathãdaü: maõilakkhaõaü vatthalakkhaõaü daõóalakkhaõaü6 asilakkhaõaü usulakkhaõaü dhanulakkhaõaü àvudhalakkhaõaü7 itthilakkhaõaü purisalakkhaõaü kumàralakkhaõaü kumàrilakkhaõaü dàsalakkhaõaü dàsilakkhaõaü hatthilakkhaõaü assalakkhaõaü mahisalakkhaõaü8 usabhalakkhaõaü golakkhaõaü9 ajalakkhaõaü meõóalakkhaõaü10 kukkuñalakkhaõaü vaññakalakkhaõaü godhàlakkhaõaü kaõõikàlakkhaõaü kacchapalakkhaõaü migalakkhaõaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 59(43). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti seyyathãdaü: ra¤¤aü niyyànaü bhavissati, ra¤¤aü aniyyànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, bàhirànaü ra¤¤aü upayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü apayànaü bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü jayo bhavissati, abbhantarànaü ra¤¤aü paràjayo bhavissati. Iti imassa jayo bhavissati. Imassa paràjayo bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Jãvitaü, machasaü. 2. Uppàdaü, sãmu. 3. Supinaü, machasaü. Supiõakaü, si. 4. Khettaü, kesuci. 5. Pakkha, kesuci. 6. Daõóalakkhaõaü satthalakkhaõaü, machasaü. 7. âyudha, kesuci. 8. Mahiüsa, machasaü. 9. Goõa, machasaü. 10. Meõóaka, kesuci. [BJT Page 628] [\x 628/] 60(44). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: candaggàho bhavissati. Suriyaggàho bhavissati. Nakkhattagàho bhavissati. Candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Ukkàpàto bhavissati. Dãsàóàho bhavissati. Bhåmicàlo bhavissati. Devadundubhi bhavissati. Candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü1 saükilesaü vodànaü bhavissati. Evaüvipàko candaggàho bhavissati. Evaüvipàko suriyaggàho bhavissati. Evaüvipàko nakkhattaggàho bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü candimasuriyànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü pathagamanaü bhavissati. Evaüvipàkaü nakkhattànaü uppathagamanaü bhavissati. Evaüvipàko ukkàpàto bhavissati. Evaüvipàko disàóàho bhavissati. Evaüvipàko bhåmicàlo bhavissati. Evaüvipàko devadundåbhi bhavissati. Evaüvipàko candimasuriyanakkhattànaü uggamanaü ogamanaü saïkilesaü vodànaü bhavissati. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 61(45). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: subbuññhikà bhavissati. Dubbuññhikà bhavissati. Subhikkhaü bhavissati. Dubbhikkhaü bhavissati. Khemaü bhavissati. Bhayaü bhavissati. Rogo bhavissati. ârogyaü bhavissati. Muddà gaõanà saükhànaü kàveyyaü lokàyataü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 62(46). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: àvàhanaü vivàhanaü saüvadanaü vivadanaü saükiraõaü vikiraõaü subhagakaraõaü dubbhagakaraõaü viruddhagabbhakaraõaü jivhànitthambhanaü2 hanusaühananaü hatthàbhijappanaü hanujappanaü kaõõajappanaü àdàsapa¤haü kumàripa¤haü devapa¤haü àdiccupaññhànaü mahatupaññhànaü abbhujjalanaü sirivhàyanaü. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 1. Oggamanaü, kesuci. 2. Jivhànitthaddhanaü. Bahusu. [BJT Page 630] [\x 630/] 63(47). Yathà và paneke bhonto samaõabràhmaõà saddhàdeyyàni bhojanàni bhu¤jitvà te evaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvena jãvikaü kappenti. Seyyathãdaü: santikammaü paõidhikammaü bhåtakammaü bhurikammaü vassakammaü vossakammaü vatthukammaü vatthuparikiraõaü àcamanaü nahàpanaü juhanaü vamanaü virecanaü uddhavirecanaü adhovirecanaü sãsavirecanaü kaõõatelaü nettatappanaü natthukammaü a¤janaü pacca¤janaü sàlàkiyaü sallakattiyaü dàrakatikicchà målabhesajjànaü anuppadànaü osadhãnaü pañimokkho. Iti và itievaråpàya tiracchànavijjàya micchàjãvà pañivirato hoti. Idampi'ssa hoti sãlasmiü. 64(48). Sa kho1 so vàseññha bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. Seyyathàpi vàseññha khattiyo muddhàvasitto2 nihatapaccàmitto na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü paccatthikato, evameva kho vàseññha bhikkhu evaü sãlasampanno na kutoci bhayaü samanupassati yadidaü sãlasaüvarato. So iminà ariyena sãlakkhandhena samannàgato ajjhattaü anavajjasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho vàseññha bhikkhu sãlasampanno hoti. 65(49). Katha¤ca vàseññha bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti? Idha vàseññha bhikkhu cakkhunà råpaü disvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü cakkhundriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati cakkhundriyaü. Cakkhundriye saüvaraü àpajjati. Sotena saddaü sutvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü sotindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati sotindriyaü. Sotindriye saüvaraü àpajjati. Ghàõena gandhaü ghàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü ghàõindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati ghàõindriyaü. Ghàõindriye saüvaraü àpajjati. Jivhàya rasaü sàyitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü jivhindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati jivhindriyaü. Jivhindriye saüvaraü àpajjati. Kàyena phoññhabbaü phusitvà na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü kàyindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati kàyindriyaü. Kàyindriye saüvaraü àpajjati. Manasà dhammaü vi¤¤àya na nimittaggàhã hoti nànubya¤janaggàhã. Yatvàdhikaraõamenaü manindriyaü asaüvutaü viharantaü abhijjhà domanassà pàpakà akusalà dhammà anvassaveyyuü3 tassa saüvaràya pañipajjati. Rakkhati manindriyaü. Manindriye saüvaraü àpajjati. So iminà ariyena indriyasaüvarena samannàgato ajjhattaü abyàsekasukhaü pañisaüvedeti. Evaü kho vàseññha bhikkhu indriyesu guttadvàro hoti. 1. Atha kho, kesuci. 2. Muddhàbhisinto, kesuci. 3. Anvàsaveyyuü, anvàssaveyyu, kesuci. [BJT Page 632] [\x 632/] 50. Katha¤ca vàseññha bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti? Idha vàseññha bhikkhu abhikkante pañikkante sampajànakàrã hoti. âlokite vilokite sampajànakàrã hoti. Sami¤jite1 pasàrite sampajànakàrã hoti. Saïghàñipattacãvaradhàraõe sampajànakàrã hoti. Asite pãte khàyite sàyite sampajànakàrã hoti. Uccàrapassàvakamme sampajànakàrã hoti. Gate ñhite nisinne sutte jàgarite bhàsite tuõhãbhàve sampajànakàrã hoti. Evaü kho vàseññha bhikkhu satisampaja¤¤ena samannàgato hoti. 67(51). Katha¤ca vàseññha bhikkhu santuññho hoti? Idha vàseññha bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena2 piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Seyyathàpi vàseññha pakkhi sakuõo yena yeneva óeti sapattabhàro'va óeti, evameva kho vàseññha bhikkhu santuññho hoti kàyaparihàriyena cãvarena kucchiparihàriyena piõóapàtena. So yena yeneva pakkamati samàdàyeva pakkamati. Evaü kho vàseññha bhikkhu santuññho hoti. 68(52). So iminà ca ariyena sãlakkhandhena3 samannàgato iminà ca ariyena indriyasaüvarena samannàgato iminà ca ariyena satisampaja¤¤ena samannàgato imàya ca ariyàya santuññhiyà samannàgato vivittaü senàsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susànaü vanapatthaü abbhokàsaü palàlapu¤jaü. So pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. 69(53). So abhijjhaü loke pahàya vigatàbhijjhena cetasà viharati. Abhijjhàya cittaü parisodheti. Byàpàdapadosaü pahàya abyàpannacitto viharati sabbapàõabhåtahitànukampã. Byàpàdapadosà cittaü parisodheti. Thãnamiddhaü pahàya vigatathãnamiddho viharati àlokasa¤¤ã sato sampajàno. Thãnamiddhà cittaü parisodheti. Uddhaccakukkuccaü pahàya anuddhato viharati ajjhattaü våpasantacitto. Uddhaccakukkuccà cittaü parisodheti. Vicikicchaü pahàya tiõõavicikiccho viharati akathaükathã kusalesu dhammesu. Vicikicchàya cittaü parisodheti. 1. Sammi¤jite, kesuci. 2. Paribhàrikena, sãmu. 3. Iminà sãlakkhandhena, sabbattha. [BJT Page 634] [\x 634/] 54. Seyyathàpi vàseññha puriso iõaü àdàya kammante payojeyya, tassa te kammantà samijjheyyuü, so yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantãkareyya, siyà cassa uttariü avasiññhaü dàrabharaõàya, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe iõaü àdàya kammante payojesiü. Tassa me te kammantà samijjhiüsu. So'haü yàni ca poràõàni iõamålàni tàni ca byantã akàsiü. Atthi ca me uttariü avasiññhaü dàrabharaõàyà"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 71(55). Seyyathàpi vàseññha puriso àbàdhiko assa dukkhito bàëhagilàno, bhattaü cassa nacchàdeyya, na cassa kàye balamattà, so aparena samayena tamhà àbàdhà mucceyya, bhatta¤cassa chàdeyya, siyà cassa kàye balamattà, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe àbàdhiko ahosiü dukkhito bàëhagilàno. Bhattaü ca me nacchàdesi. Nacassa me àsi kàye balamattà. So'mhi etarahi tamhà àbàdhà mutto bhatta¤ca me chàdeti. Atthi ca me kàye balamattà"ti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 72(56). Seyyathàpi vàseññha puriso bandhanàgàre baddho assa, so aparena samayena tamhà bandhanàgàrà mucceyya sotthinà abbayena1, na cassa ki¤ci bhogànaü vayo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe bandhanàgàre baddho ahosiü. So'mhi etarahi tamhà bandhanàgàrà mutto sotthinà abbayena. Natthi ca me ki¤ci bhogànaü vayo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 73(57). Seyyathàpi vàseññha puriso dàso assa anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so aparena samayena tamhà dàsabyà mucceyya attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe dàso ahosiü anattàdhãno paràdhãno na yenakàmaïgamo, so'mhi etarahi tamhà dàsabyà mutto attàdhãno aparàdhãno bhujisso yenakàmaïgamo"ti. So tatonidànaü labhetha pàmojjaü, adhigaccheyya somanassaü - 1. Avyayena, [PTS.] 74(59). Seyyathàpi vàseññha puriso sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjeyya dubbhikkhaü sappañibhayaü. So aparena samayena taü kantàraü nitthareyya, sotthinà gàmantaü anupàpuõeyya khemaü appañibhayaü, tassa evamassa: "ahaü kho pubbe sadhano sabhogo kantàraddhànamaggaü pañipajjiü dubbhikkhaü sappañibhayaü. So'mhi etarahi taü kantàraü tiõõo sotthinà gàmantaü anuppatto khemaü appañibhaya"nti. So tato nidànaü labhetha pàmojjaü adhigaccheyya somanassaü - [BJT Page 636] [\x 636/] 75(60). Evameva kho vàseññha bhikkhu yathà iõaü yathà rogaü yathà bandhanàgàraü yathà dàsabyaü yathà kantàraddhànamaggaü evaü ime pa¤ca nãvaraõe appahãõe attani samanupassati. Seyyathàpi vàseññha ànaõyaü yathà àrogyaü yathà bandhanà mokkhaü yathà bhujissaü yathà khemantabhåmiü evameva kho vàseññha bhikkhu ime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassati. 76(61). Tassime pa¤ca nãvaraõe pahãõe attani samanupassato pàmojjaü jàyati. Pamuditassa pãti jàyati. Pãtimanassa kàyo passambhati. Passaddhakàyo sukhaü vedeti. Sukhino cittaü samàdhiyati. 77. So mettàsahagatena cetasà ekaü disaü eritvà [PTS Page 251] [\q 251/] viharati tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya1 sabbàvantaü lokaü mettàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena pharitvà viharati. Seyyathàpi vàseññha balavà saïkhadhamo appakasireneva càtuddisaü sarena vi¤¤àpeyya, evameva kho vàseññha evaü bhàvitàya mettàya cetovimuttiyà yaü pamàõakataü kammaü na taü tatràvasissati, na taü tatràvatiññhati. Ayampi kho vàseññha brahmuno2 sahavyatàya maggo. 78. Puna ca paraü vàseññha bhikkhu karuõàsahagatena cetasà ekaü disaü eritvà viharati tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü karuõàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena pharitvà viharati. Seyyathàpi vàseññha saïkhadhamo appakasireneva càtuddisaü sarena vi¤¤àpeyya, evameva kho vàseññha evaü bhàvitàya mettàya cetovimuttiyà yaü pamàõakataü kammaü na taü tatràvasissati, na taü tatràvatiññhati. Ayampi kho vàseññha brahmuno sahavyatàya maggo. 1. Sabbatthatàya. (Kesuci) 2. Brahmànaü [P T S] [BJT Page 638] [\x 638/] 79. Puna ca paraü vàseññha bhikkhu muditàsahagatena cetasà ekaü disaü eritvà viharati tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü muditàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena pharitvà viharati. Seyyathàpi vàseññha balavà saïkhadhamo appakasireneva càtuddisaü sarena vi¤¤àpeyya, evameva kho vàseññha evaü bhàvitàya mettàya cetovimuttiyà yaü pamàõakataü kammaü na taü tatràvasissati, na taü tatràvatiññhati. Ayampi kho vàseññha brahmuno sahavyatàya maggo. 80. Puna ca paraü vàseññha bhikkhu upekkhàsahagatena cetasà ekaü disaü eritvà viharati tathà dutiyaü tathà tatiyaü tathà catutthiü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatàya sabbàvantaü lokaü upekkhàsahagatena cetasà vipulena mahaggatena appamàõena averena avyàpajjhena pharitvà viharati. Seyyathàpi vàseññha balavà saïkhadhamo appakasireneva càtuddisaü sarena vi¤¤àpeyya, evameva kho vàseññha evaü bhàvitàya mettàya cetovimuttiyà yaü pamàõakataü kammaü na taü tatràvasissati, na taü tatràvatiññhati. Ayampi kho vàseññha brahmuno sahavyatàya maggo. 81. Taü kiü ma¤¤asi vàseññha? Evaü vihàrã bhikkhu sapariggaho và apariggaho và?Ti. "Apariggaho bho gotama. " "Saveracitto và averacitto và?"Ti. "Averacitto bho gotama. " "Sabyàpajjha citto và abyàpajjhacitto và?Ti. "Abyàpajjha citto bho gotama" "Saükiliññhacitto và asaükiliññhacitto và?"Ti. "Asaükiliññhacitto bho gotama. " "Vasavatti và avasavattã và?"Ti. "Vasavatti bho gotama. " 82. [PTS Page 252] [\q 252/] iti kira vàseññha apariggaho bhikkhu. Apariggaho brahmà. Api nu kho apariggahassa bhikkhuno apariggahena brahmunà saddhiü saüsandati sametã?"Ti. "Evaü bho gotama. " [BJT Page 640] [\x 640/] "Sàdhu vàseññha. So vata vàseññha apariggabho bhikkhu kàyassa bhedà parammaraõà apariggahassa brahmuno sahavyupago bhavissatãti ñhànametaü vijjati. " 83. Iti kira vàseññha averacitto bhikkhu. Averacitto brahmà. Api nu kho averacittassa bhikkhuno averacittena brahmunà saddhiü saüsandati sametã?"Ti. "Evaü bho gotama" "Sàdhu vàseññha. So vata vàseññha averacitto bhikkhu kàyassa bhedà parammaraõà averacittassa brahmuno sahavyupago bhavissatãti ñhànametaü vijjati. " 84. Iti kira vàseññha abyàpajjhacitto bhikkhu. Abyàpajjhacitto brahmà. Api nu kho abyàpajjhacittassa bhikkhuno abyàpajjhacittena brahmunà saddhiü saüsandati sametã?"Ti. "Evaü bho gotama" "Sàdhu vàseññha. So vata vàseññha abyàpajjhacitto bhikkhu kàyassa bhedà parammaraõà abyàpajjhacittassa brahmuno sahavyupago bhavissatãti ñhànametaü vijjati. " 85. Iti kira vàseññha asaükiliññhacitto bhikkhu. Asaükiliññhacitto brahmà. Api nu kho asaükiliññhacittassa bhikkhuno asaükiliññhacittena brahmunà saddhiü saüsandati sametã?"Ti. "Evaü bho gotama" "Sàdhu vàseññha. So vata vàseññha asaükiliññhacitto bhikkhu kàyassa bhedà parammaraõà asaükiliññhacittassa brahmuno sahavyupago bhavissatãti ñhànametaü vijjati. " 86. Iti kira vàseññha vasattã bhikkhu. Vasavattã brahmà. Api nu kho vasavattissa bhikkhuno vasavattinà brahmunà saddhiü saüsandati sametã?"Ti. "Evaü bho gotama" [BJT Page 642] [\x 642/] "Sàdhu vàseññha. So vata vàseññha vasavattã bhikkhu kàyassa bhedà parammaraõà vasavattissa brahmuno sahavyupago bhavissatãti ñhànametaü vijjati. " 87. Evaü vutte vàseññhabhàradvàjà màõavà bhagavantaü etadavocuü: "abhikkantaü bho gotama abhikkantaü bho gotama. Seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telappajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhintãti, evameva bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakisito. Ete mayaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàma dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsake ne bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupete saraõaügate"ti. Tevijjasuttaü niññhitaü terasamaü. Sãlakkhandhavaggo niññhito pañhamo.