Input by the Sri Lanka Tripitaka Project [PTS Vol V - 3] [\z Vin /] [\f III /] [PTS Page 001] [\q 1/] [BJT Vol V-1-1] [\z Vin /] [\w I /] [BJT Page 002] [\x 2/] ÚÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ¿ ³ THIS TEXT FILE IS FOR REFERENCE PURPOSES ONLY! ³ ³ COPYRIGHT AND TERMS OF USAGE AS FOR SOURCE FILE. ³ ³ ³ ³ Text converted to Classical Sanskrit Extended ³ ³ (CSX) encoding: ³ ³ ³ ³ description character = ASCII ³ ³ ³ ³ long a à 224 ³ ³ long A â 226 ³ ³ long i ã 227 ³ ³ long I ä 228 ³ ³ long u å 229 ³ ³ long U æ 230 ³ ³ vocalic r ç 231 ³ ³ vocalic R è 232 ³ ³ long vocalic r é 233 ³ ³ vocalic l ë 235 ³ ³ long vocalic l í 237 ³ ³ velar n ï 239 ³ ³ velar N ð 240 ³ ³ palatal n ¤ 164 ³ ³ palatal N ¥ 165 ³ ³ retroflex t ñ 241 ³ ³ retroflex T ò 242 ³ ³ retroflex d ó 243 ³ ³ retroflex D ô 244 ³ ³ retroflex n õ 245 ³ ³ retroflex N ö 246 ³ ³ palatal s ÷ 247 ³ ³ palatal S ø 248 ³ ³ retroflex s ù 249 ³ ³ retroflex S ú 250 ³ ³ anusvara ü 252 ³ ³ anusvara (overdot) § 167 ³ ³ capital anusvara ý 253 ³ ³ visarga þ 254 ³ ³ (capital visarga 255) ³ ³ ³ ³ Other characters of the CSX encoding table are ³ ³ not included. Accents have been dropped in order ³ ³ to facilitate word search. ³ ÀÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÙ Vinayapiñake Pàràjikapàëi Bhikkhuvibhaïgo Vera¤jakaõóo 1. Namo tassa bhagavato arahato sammàsambuddhassa. 1. Tena samayena buddho bhagavà vera¤jàyaü viharati naëeru pucimandamåle mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhu satehi. Assosi kho vera¤jo bràhmaõo: "samaõo khalu bho gotamo sakyaputto sakyakulà pabbajito vera¤jàyaü viharati naëerupucimandamåle mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi. Taü kho pana bhavantaü gotamaü evaü kalyàõo kittisaddo abbhuggato: iti'pi so bhagavà arahaü sammàsambuddho vijjàcaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasàrathã satthà devamanussànaü buddho bhagavà. So imaü lokaü sadevakaü samàrakaü sabrahmakaü sassamaõabràhmaõiü pajaü sadevamanussaü sayaü abhi¤¤à sacchikatvà pavedeti. So dhammaü deseti àdikalyàõaü majjhekalyàõaü pariyosànakalyàõaü sàtthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakàseti. Sàdhu kho pana tathàråpànaü arahataü dassanaü hotã" ti. [BJT Page 004] [\x 4/] 2. Atha kho vera¤jo bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavatà saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõãyaü vãtisàretvà ekamantaü [PTS Page 002] [\q 2/] nisãdi. Ekamantaü nisinno kho vera¤jo bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: "sutaü metaü bho gotama, na samaõo gotamo bràhmaõe jiõõe vuddhe mahallake addhagate vayo anuppatte abhivàdeti và, paccuññheti và, àsanena và nimantetãti. Tayidaü bho gotama tatheva. Na hi bhavaü gotamo bràhmaõe jiõõe vuddhe mahallake addhagate vayo anuppatte abhivàdeti và, paccuññheti và àsanena và nimanteti. Tayidaü bho gotama na sampannamevà" ti. 3. "Nàhaü taü bràhmaõa, passàmi sadevake loke samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya yamahaü abhivàdeyyaü và, paccuññheyyaü và, àsanena và nimanteyyaü. Yaü hi bràhmaõa tathàgato abhivàdeyya và, paccuññheyya và, àsanena và nimanteyya, muddhàpi tassa vipateyyà" ti. 4. "Arasaråpo bhavaü gotamo" ti. "Atthi khvesa bràhmaõa pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya 'arasaråpo samaõo gotamo' ti. Ye te bràhmaõa, råparasà saddarasà gandharasà rasarasà poññhabbarasà, te tathàgatassa pahãõà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà ayaü kho bràhmaõa, pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya 'arasaråpo samaõo gotamo' ti. No ca kho yaü tvaü sandhàya vadesi. " 5. "Nibbhogo bhavaü gotamo" ti. "Atthi khvesa bràhmaõa, pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya 'nibbhogo samaõo gotamo' ti. Ye te bràhmaõa, råpabhogà saddabhogà gandhabhogà rasabhogà phoññhabbabhogà, te tathàgatassa pahãõà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Ayaü kho bràhmaõa, pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya 'nibbhogo samaõo gotamo' ti. No ca kho yaü tvaü sandhàya vadesi. " [BJT Page 006] [\x 6/] 6. "Akiriyavàdo bhavaü gotamo" ti. "Atthi khvesa bràhmaõa, pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya 'akiriyavàdo samaõo gotamo' ti. Ahaü hi bràhmaõa akiriyaü vadàmi. Kàyaduccaritassa vacãduccaritassa manoduccaritassa. Anekavihitànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü akiriyaü vadàmi. Ayaü kho bràhmaõa, pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya 'akiriyavàdo samaõo gotamo' ti. No ca kho yaü tvaü sandhàya vadesi. " 7. "Ucchedavàdo bhavaü gotamo" ti. "Atthi khvesa bràhmaõa, pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya. 'Ucchedavàdo samaõo gotamo' ti. Ahaü hi bràhmaõa, ucchedaü vadàmi ràgassa dosassa mohassa anekavihitànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü ucchedaü vadàmi. Ayaü kho bràhmaõa pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya 'ucchedavàdo samaõo gotamo' ti. [PTS Page 003] [\q 3/] no ca kho yaü tvaü sandhàya vadesi. 8. "Jegucchi bhavaü gotamo" ti. "Atthi khvesa bràhmaõa, pariyàyo yena maü pariyàyena sammàvadamàno vadeyya 'jegucchi samaõo gotamo' ti. Ahaü hi bràhmaõa, jigucchàmi kàyaduccaritena vacãduccaritena manoduccaritena. Anekavihitànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü samàpattiyà jigucchàmi. Ayaü kho bràhmaõa, pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya 'jegucchi samaõo gotamo' ti. No ca kho yaü tvaü sandhàya vadesi. 9. "Venayiko bhavaü gotamo" ti. "Atthi khvesa bràhmaõa, pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya 'venayiko samaõo gotamo' ti. Ahaü hi bràhmaõa, vinayàya dhammaü desemi ràgassa dosassa mohassa anekavihitànaü pàpakànaü akusalànaü dhammànaü vinayàya dhammaü desemi. Ayaü kho bràhmaõa, pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya 'venayiko samaõo gotamo' ti. No ca kho yaü tvaü sandhàya vadesi. " [BJT Page 008] [\x 8/] 10. "Tapassã bhavaü gotamo" ti. "Atthi khvesa bràhmaõa pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya 'tapassã samaõo gotamo'ti. Tapanãyàhaü bràhmaõa, pàpake akusale dhamme vadàmi kàyaduccaritaü vacãduccaritaü manoduccaritaü. Yassa kho bràhmaõa, tapanãyà pàpakà akusalà dhammà pahãõà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà, tamahaü tapassãti vadàmi. Tathàgatassa kho bràhmaõa, tapanãyà pàpakà akusalà dhammà pahãõà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Ayaü kho bràhmaõa, pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya. 'Tapassã samaõo gotamo' ti. No ca kho yaü tvaü sandhàya vadesi. " 11. "Apagabbho bhavaü gotamo" ti. "Atthi khvesa bràhmaõa, pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya 'apagabbho samaõo gotamo' ti. Yassa kho bràhmaõa, àyatiü gabbhaseyyà punabbhavàbhinibbatti pahãõà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà, tamahaü apagabbho'ti vadàmi. Tathàgatassa kho bràhmaõa, àyatiü gabbhaseyyà punabbhavàbhinibbatti pahãõà ucchinnamålà tàlàvatthukatà anabhàvakatà àyatiü anuppàdadhammà. Ayaü kho bràhmaõa pariyàyo yena maü pariyàyena sammà vadamàno vadeyya 'apagabbho samaõo gotamo' ti. No ca kho yaü tvaü sandhàya vadesi" 12. "Seyyathàpi bràhmaõa kukkuñiyà aõóàni aññha và dasa và dvàdasa và, tànassu kukkuñiyà sammà adhisayitàni sammà pariseditàni sammà paribhàvitàni, yo nu kho tesaü kukkuñacchàpakànaü pañhamataraü pàdanakhasãkhàya và mukhatuõóakena và aõóakosaü padàletvà sotthinà abhinibbhijjeyya kinti svàssa vacanãyo jeññho và kaniññho và' ti. 'Jeññho'ti'ssa bho gotama vacanãyo, so hi nesaü jeññho hotã'ti. Evameva kho ahaü bràhmaõa avijjàgatàya pajàya aõóabhåtàya [PTS Page 004] [\q 4/] pariyonaddhàya avijjaõóakosaü padàletvà eko'va loke anuttaraü sammàsambodhiü abhisambuddho. Svàhaü bràhmaõa, jeññho seññho lokassa. " [BJT Page 010] [\x 10/] 13. âraddhaü kho pana me bràhmaõa, viriyaü-1. Ahosi asallãnaü. Upaññhità sati asammuññhà. Passaddho kàyo asàraddho. Samàhitaü cittaü ekaggaü. So kho ahaü bràhmaõa, vivicceva kàmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicàraü vivekajaü pãtisukhaü pañhamaü jhànaü upasampajja vihàsiü. Vitakkavicàrànaü våpasamà ajjhattaü sampasàdanaü cekaso ekodibhàvaü avitakkaü avicàraü samàdhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhànaü upasampajja vihàsiü. Pãtiyà ca viràgà upekkhako ca vihàsiü. Sato ca sampajàno sukhaü ca kàyena pañisaüvedesiü. Yaü taü ariyà àcikkhanti 'upekkhako satimà sukhavihàrã'ti, taü tatiyaü jhànaü upasampajja vihàsiü. Sukhassa ca pahàõà dukkhassa ca pahàõà pubbeva somanassadomanassànaü atthaïgamà adukkhamasukhaü upekkhàsati pàrisuddhiü catutthaü jhànaü upasampajja vihàsiü. 14. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mådubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte pubbenivàsànussati¤àõàya cittaü abhininnàmesiü. So anekavihitaü pubbenivàsaü anussaràmi, seyyathãdaü: ekampi jàtiü dve'pi jàtiyo tisso'pi jàtiyo catasso'pi jàtiyo pa¤ca'pi jàtiyo dasa'pi jàtiyo vãsampi jàtiyo tiüsampi jàtiyo cattàëãsampi jàtiyo pa¤¤àsampi jàtiyo jàtisatampi jàtisahassampi jàtisatasahassampi, aneke'pi saüvaññakappe aneke'pi vivaññakappe aneke'pi saüvaññavivaññakappe, 'amutràsiü evaünàmo evaügotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto amutra udapàdiü. Tatràpàsiü evannàmo evaü gotto evaüvaõõo evamàhàro evaüsukhadukkhapañisaüvedã evamàyupariyanto. So tato cuto idhåppanno'ti. Iti sàkàraü sauddesaü anekavihitaü pubbenivàsaü anussaràmi. Ayaü kho me bràhmaõa, rattiyà pañhame yàme pañhamà vijjà adhigatà, avijjà vihatà, vijjà uppannà, tamo vihato, aloko uppanno, yathà taü appamattassa àtàpino pahitattassa viharato. Ayaü kho me bràhmaõa, pañhamàbhinibbhidà ahosi kukkuñacchàpakasseva aõóakosamhà. -------------------------- 1. Viriyaü, machasaü [BJT Page 012] [\x 12/] 15. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mådubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte sattànaü cutåpapàta¤àõàya cittaü abhininnàmesiü. [PTS Page 005] [\q 5/] so dibbena cakkhunà visuddhena-1. Atikkantamànusakena satte passàmi cavamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàmi, "ime vata bhonto sattà kàyaduccaritena samannàgatà vacãduccaritena samannàgatà manoduccaritena samannàgatà ariyànaü upavàdakà micchàdiññhikà micchàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü uppannà. Ime và pana bhonto sattà kàyasucaritena samannàgatà vacãsucaritena samannàgatà manosucaritena samannàgatà ariyànaü anupavàdakà sammàdiññhikà sammàdiññhikammasamàdànà. Te kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokàü uppannà" ti. Iti dibbena cakkhunà visuddhena-1. Atikkantamànusakena satte passàmi vacamàne uppajjamàne hãne paõãte suvaõõe dubbaõõe sugate duggate yathàkammåpage satte pajànàmi. Ayaü kho me bràhmaõa, rattiyà majjhime yàme dutiyà vijjà adhigatà, avijjà vihatà, vijjà uppannà, tamo vihato, àloko uppanno, yathà taü appamattassa àtàpino pahitattassa viharato. Ayaü kho me bràhmaõa, dutiyàbhinibbhidà ahosi kukkuñacchàpakasseva aõóakosamhà. 16. So evaü samàhite citte parisuddhe pariyodàte anaïgaõe vigatupakkilese mudubhåte kammaniye ñhite àne¤jappatte àsavànaü khaya¤àõàya cittaü abhininnàmesiü. So idaü dukkhanti yathàbhåtaü abbha¤¤àsiü, ayaü dukkhasamudayo'ti yathàbhåtaü abbha¤¤àsiü. Ayaü dukkhanirodho'ti yathàbhåtaü abbha¤¤àsiü, ayaü dukkhanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü abbha¤¤àsiü. Ime àsavà'ti yathàbhåtaü abbha¤¤àsiü, ayaü àsavasamudayo'ti yathà bhåtaü abbha¤¤àsiü, ayaü àsavanirodho'ti yathàbhåtaü abbha¤¤àsiü ayaü àsavanirodhagàminã pañipadà'ti yathàbhåtaü abbha¤¤àsiü. Tassa me evaü jànato evaü passato kàmàsavà'pi cittaü vimuccittha. Bhavàsavà'pi cittaü vimuccittha. Avijjàsavà'pi cittaü vimuccittha. Vimuttasmiü vimuttamiti ¤àõaü ahosi. Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nàparaü itthattàyàti abbha¤¤àsiü. Ayaü kho me bràhmaõa rattiyà pacchime yàme tatiyà vijjà adhigatà, avijjà vihatà, vijjà uppannà, tamo vihato, àloko uppanno, yathà taü appamattassa àtàpino pahitattassa viharato. Ayaü kho me bràhmaõa [PTS Page 006] [\q 6/] tatiyàbhinibbhidà ahosi kukkuñacchàpakasseva aõóakosamhà'ti. ------------------------- 1. Parisuddhena - katthaci. [BJT Page 014] [\x 14/] 17. Evaü vutte vera¤jo bràhmaõo bhagavantaü etadavoca: "jeññho bhavaü gotamo. Seññho bhavaü gotamo. Abhikkantaü bho gotama, abhikkantaü bho gotama, seyyathàpi bho gotama nikkujjitaü và ukkujjeyya, pañicchannaü và vivareyya, måëhassa và maggaü àcikkheyya, andhakàre và telapajjotaü dhàreyya cakkhumanto råpàni dakkhintãti, evamevaü bhotà gotamena anekapariyàyena dhammo pakàsito. Esàhaü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchàmi dhamma¤ca bhikkhusaïgha¤ca. Upàsakaü ma bhavaü gotamo dhàretu ajjatagge pàõupetaü saraõaü gataü. Adhivàsetu ca me bhavaü gotamo vera¤jàyaü vassàvàsaü saddhiü bhikkhusaïghenà" ti. 18. Adhivàsesi bhagavà tuõhãbhàvena. Atha kho vera¤jo bràhmaõo bhagavato adhivàsanaü viditvà uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. 19. Tena kho pana samayena vera¤jà dubbhikkhà hoti dvãhãtikà setaññhikà salàkàvuttà. Na sukarà u¤chena paggahena yàpetuü. Tena kho pana samayena uttaràpathakà assavàõijà pa¤camattehi assasatehi vera¤jaü vassàvàsaü upagatà honti. Tehi assamaõóalikàsu bhikkhånaü patthapatthapulakaü pa¤¤attaü hoti. Bhikkhå pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya vera¤jaü piõóàya pavisitvà piõóaü alabhamànà assamaõóalikàsu piõóàya caritvà patthapatthapulakaü àramaü haritvà udukkhale koññetvà koññetvà paribhu¤janti. âyasmà panànando patthapulakaü silàyaü piüsitvà bhagavato upanàmeti. Taü bhagavà paribhu¤jati. 20. Assosi kho bhagavà udukkhalasaddaü. - Jànantàpi tathàgatà pucchanti, jànantàpi na pucchanti. Kàlaü viditvà pucchanti, kàlaü viditvà na pucchanti. Atthasaühitaü tathàgatà pucchanti, no anatthasaühitaü. Anatthasaühite setughàto tathàgatànaü. Dvãhàkàrehi buddhà bhagavanto bhikkhå paripucchanti: 'dhammaü và desessàma. Sàvakànaü và sikkhàpadaü pa¤¤àpessàmà'ti. - Atha kho bhagavà àyasmantaü ànandaü àmantesi: "kiü nu kho so ànanda udukkhalasaddo" ti atha kho àyasmà ànando bhagavato etamatthaü [PTS Page 007] [\q 7/] àrocesi. "Sàdhu sàdhu ànanda, tumhehi ànanda, sappurisehi vijitaü. Pacchimà janatà sàlimaüsodanaü atima¤¤issatãti. [BJT Page 016] [\x 16/] 21. Atha kho àyasmà mahàmoggallàno yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà mahàmoggallàno bhagavantaü etadavoca: "etarahi bhante vera¤jà dubbhikkhà dvihãtikà setaññhikà salàkàvuttà. Na sukarà u¤chena paggahena yàpetuü. Imissà bhante mahàpañhaviyà heññhimaü talaü sampannaü. Seyyathàpi khuddamadhuü anãlakaü evamassàdaü. Sàdhàhaü bhante pañhaviü parivatteyyaü, bhikkhå pappañakojaü paribhu¤jissantã" ti. "Ye pana te moggallàna, pañhavinissità pàõà te kathaü karissasã?" Ti. "Ekàhaü bhante pàõiü abhinimminissàmi seyyathàpi mahàpañhavi. Ye pañhavinissità pàõà te tattha saïkàmessàmi. Ekena hatthena pañhaviü parivattessàmã" ti. "Alaü moggallàna, mà te rucci pañhaviü parivattetuü. Vipallàsampi sattà pañilabheyyu" nti. "Sàdhu bhante sabbo bhikkhusaïgho uttarakuruü piõóàya gaccheyyà"ti. "Alaü moggallàna, mà te rucci sabbassa bhikkhusaïghassa uttarakuruü piõóàya gamana"nti. 22. Atha kho àyasmato sàriputtassa rahogatassa patisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapàdi: "katamesànaü kho buddhànaü bhagavantànaü brahmacariyaü na ciraññhitikaü ahosi? Katamesànaü buddhànaü bhagavantànaü brahmacariyaü ciraññhitikaü ahosã?" Ti. 23. Atha kho àyasmà sàriputto sàyaõhasamayaü patisallànà vuññhito yena bhagavà tenupasaïkami upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà sàriputto bhagavantaü etadavoca: "idha mayhaü bhante rahogatassa patisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapàdi: "katamesànaü kho buddhànaü bhagavantànaü brahmacariyaü na ciraññhitikaü ahosi? Katamesànaü buddhànaü bhagavantànaü brahmacariyaü ciraññhitikaü ahosã?" Ti. 24. "Katamesànaü nu kho bhante buddhànaü bhagavantànaü brahmacariyaü na ciraññhitikaü ahosi? Katamesànaü buddhànaü bhagavantànaü brahmacariyaü ciraññhitikaü ahosi?" Ti. "Bhagavato ca sàriputta vipassissa bhagavato ca sikhissa bhagavato ca vessabhussa brahmacariyaü na ciraññhitikaü ahosi. Bhagavato ca sàriputta kakusandhassa bhagavato ca konàgamanassa bhagavato ca kassapassa brahmacariyaü [PTS Page 008] [\q 8/] ciraññhitikaü ahosã" ti. [BJT Page 018] [\x 18/] 25. "Ko nu kho bhante hetu ko paccayo yena bhagavato ca vipassissa bhagavato ca sikhissa bhagavato ca vessabhussa brahmacariyaü na ciraññhitikaü ahosã?" Ti. 26. "Bhagavà ca sàriputta vipassã bhagavà ca sikhã bhagavà ca vessabhå kilàsuno ahesuü sàvakànaü vitthàrena dhammaü desetuü. Appakaü ca nesaü ahosi suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. Appa¤¤attaü sàvakànaü sikkhàpadaü anuddiññhaü pàtimokkhaü. 27. Tesaü buddhànaü bhagavantànaü antaradhànena buddhànubuddhànaü sàvakànaü antaradhànena ye te pacchimà sàvakà nànànàmà nànàgottà nànàjaccà nànàkulà pabbajità, te taü brahmacariyaü khippa¤¤eva antaradhàpesuü. Seyyathàpi sàriputta nànàpupphàni phalake nikkhittàni suttena asaïgahãtàni, tàni vàto vikirati vidhamati viddhaüseti. Taü kissa hetu? Yathà taü suttena asaïgahitattà. Evameva kho sàriputta tesaü buddhànaü bhagavantaü antaradhànena buddhànubuddhànaü sàvakànaü antaradhànena ye te pacchimà sàvakà nànànàmà nànàgottà nànàjaccà nànàkulà pabbajità, te taü brahmacariyaü khippa¤¤eva antaradhàpesuü. 28. Akilàsuno1. Ca te bhagavanto ahesuü sàvake cetasà cetoparicca ovadituü. Bhåtapubbaü sàriputta vessabhå bhagavà arahaü sammà sambuddho a¤¤atarasmiü bhiüsanake vanasaõóe sahassaü bhikkhusaïghaü cetasà ceto paricca ovadati anusàsati: "evaü vitakketha. Mà evaü vitakkayittha. Evaü manasi karotha. Mà evaü manasàkattha. Idaü pajahatha. Idaü upasampajja viharathà" ti. Atha kho sàriputta tassa bhikkhusahassassa vessabhunà bhagavatà arahatà sammàsambuddhena evaü ovadiyamànànaü evaü anusàsiyamànànaü anupàdàya àsavehi cittàni vimucciüsu. - Tatra sudaü sàriputta bhiüsanakassa vanasaõóassa bhiüsanakatasmiü hoti: yo koci avãtaràgo taü vanasaõóaü pavisati, yebhuyyena lomàni haüsanti. 29. Ayaü kho sàriputta hetu ayaü paccayo, yena bhagavato ca vipassissa bhagavato ca sikhissa bhagavato ca vessabhussa brahmacariyaü na ciraññhitikaü ahosã" ti. ------------------------- 1. Kilàsuno, syà. [BJT Page 020] [\x 20/] 30. "Ko pana bhante hetu ko paccayo yena bhagavato ca kakusandhassa bhagavato ca konàgamanassa bhagavato ca kassapassa brahmacariyaü ciraññhitikaü ahosi?" Ti. 31. "Bhagavà [PTS Page 009] [\q 9/] ca sàriputta kakusandho bhagavà ca konàgamano bhagavà ca kassapo akilàsuno ahesuü sàvakànaü vitthàrena dhammaü desetuü. Bahuü ca nesaü ahosi suttaü geyyaü veyyàkaraõaü gàthà udànaü itivuttakaü jàtakaü abbhutadhammaü vedallaü. Pa¤¤attaü sàvakànaü sikkhàpadaü. Uddiññhaü pàtimokkhaü. 32. Tesaü buddhànaü bhagavantànaü antaradhànena buddhànubuddhànaü sàvakànaü antaradhànena ye te pacchimà sàvakà nànànàmà nànàgottà nànàjaccà nànàkulà pabbajità, te taü brahmacariyaü ciraü dãghamaddhànaü ñhapesuü. Seyyathàpi sàriputta nànàpupphàni phalake nikkhittàni suttena susaïgahãtàni, tàni vàto na vikirati na vidhamati na viddhaüseti. Taü kissa hetu? Yathà taü suttena susaïgahitattà. Evameva kho sàriputta, tesaü buddhànaü bhagavantaü antaradhànena buddhànubuddhànaü sàvakànaü antaradhànena ye te pacchimà sàvakà nànànàmà nànàgottà nànàjaccà nànàkulà pabbajità, te taü brahmacariyaü ciraü dãghamaddhànaü ñhapesuü. 33. Ayaü kho sàriputta hetu ayaü paccayo yena bhagavato ca kakusandhassa bhagavato ca konàgamanassa bhagavato ca kassapassa brahmacariyaü ciraññhitikaü ahosã" ti. [BJT Page 022] [\x 22/] 34. Atha kho àyasmà sàriputto uññhàyàsanà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà yena bhagavà tena¤jaliü paõàmetvà bhagavantaü etadavoca: "etassa bhagavà kàlo, etassa sugata kàlo, yaü bhagavà sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤àpeyya, uddiseyya pàtimokkhaü, yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraññhitika" nti. 35. "âgamehi tvaü sàriputta. âgamehi tvaü sàriputta. Tathàgato'va tattha kàlaü jànissati na tàva sàriputta satthà sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤àpeti, na uddisati pàtimokkhaü, yàva na idhekacce àsavaññhànãyà dhammà saïghe pàtubhavanti. Yato ca kho sàriputta idhekacce àsavaññhànãyà dhammà saïghe pàtubhavanti, atha satthà sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤àpeti, uddisati pàtimokkhaü tesa¤¤eva àsavaññhànãyànaü dhammànaü pañighàtàya. 36. Na tàva sàriputta, idhekacce àsavaññhànãyà dhammà saïghe pàtubhavanti, yàva na saïgho ratta¤¤umahattaü patto hoti. Yato ca kho sàriputta, saïgho ratta¤¤umahattaü patto hoti, atha idhekacce àsavaññhànãyà dhammà saïghe pàtubhavanti. Atha satthà sàvakànaü sikkhàpadaü [PTS Page 010] [\q 10/] pa¤¤àpeti, uddisati pàtimokkhaü tesa¤¤eva àsavaññhànãyànaü dhammànaü pañighàtàya. 37. Na tàva sàriputta, idhekacce àsavaññhànãyà dhammà saïghe pàtubhavanti, yàva na saïgho vepullamahattaü patto hoti. Yato ca kho sàriputta, saïgho vepullamahattaü patto hoti, atha idhekacce àsavaññhànãyà dhammà saïghe pàtubhavanti. Atha satthà sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤àpeti, uddisati pàtimokkhaü tesa¤¤eva àsavaññhànãyànaü dhammànaü pañighàtàya. 38. Na tàva sàriputta, idhekacce àsavaññhànãyà dhammà saïghe pàtubhavanti, yàva na saïgho làbhaggamahattaü patto hoti. Yato ca kho sàriputta, saïgho làbhaggamahattaü patto hoti, atha idhekacce àsavaññhànãyà dhammà saïghe pàtubhavanti. Atha satthà sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤àpeti, uddisati pàtimokkhaü tesa¤¤eva àsavaññhànãyànaü dhammànaü pañighàtàya. 39. Na tàva sàriputta, idhekacce àsavaññhànãyà dhammà saïghe pàtubhavanti, yàva na saïgho bàhusaccamahattaü patto hoti. Yato ca kho sàriputta, saïgho bàhusaccamahattaü patto hoti, atha idhekacce àsavaññhànãyà dhammà saïghe pàtubhavanti. Atha satthà sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤àpeti, uddisati pàtimokkhaü tesa¤¤eva àsavaññhànãyànaü dhammànaü pañighàtàya. " 40. Nirabbudo hi sàriputta, bhikkhusaïgho niràdãnavo apagatakàëako suddho sàre patiññhito. Imesaü hi sàriputta pa¤cannaü bhikkhusatànaü yo pacchimako bhikkhu, so sotàpanno avinipàtadhammo niyato sambodhiparàyaõo" ti. [BJT Page 024] [\x 24/] 41. Atha kho bhagavà àyasmantaü ànandaü àmantesi: "àciõõaü kho panetaü ànanda tathàgatànaü yehi nimantità vassaü vasanti, na te anapaloketvà janapadacàrikaü pakkamanti. âyàmànanda vera¤jaü bràhmaõaü apalokessàmà" ti. "Evaü bhante" ti. Kho àyàsmà ànando bhagavato paccassosi. 42. Atha kho bhagavà nivàsetvà pattacãvaramàdàya àyasmatà ànandena pacchàsamaõena yena vera¤jassa bràhmaõassa nivesanaü, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. 43. Atha kho vera¤jo bràhmaõo yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho vera¤jaü bràhmaõaü bhagavà etadavoca: "nimantitamha tayà [PTS Page 011] [\q 11/] bràhmaõa vassaü vutthà. Apalokema taü. Icchàma mayaü janapadacàrikaü pakkamitu" nti. 44. "Saccaü bho gotama, nimantitattha mayà vassaü vutthà. Api ca yo deyyadhammo so na dinno. Ta¤ca kho no asantaü no'pi adàtukamyatà. Taü kutettha labbhà? Bahukiccà gharàvàsà bahukaraõãyà. Adhivàsetu me bhavaü gotamo svàtanàya bhattaü saddhiü bhikkhusaïghenà" ti. Adhivàsesi bhagavà tuõhãbhàvena. 45. Atha kho bhagavà vera¤jaü bràhmaõaü dhammiyà kathàya sandassetvà samàdapetvà samuttejetvà sampahaüsetvà uññhàyàsanà pakkàmi. 46. Atha kho vera¤jo bràhmaõo tassà rattiyà accayena sake nivasane paõãtaü khàdanãyaü bhojanãyaü pañiyàdàpetvà bhagavato kàlaü àrocàpesi: "kàlo bho gotama. Niññhitaü bhatta" nti. [BJT Page 026] [\x 26/] 47. Atha kho bhagavà pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya yena vera¤jassa bràhmaõassa nivesanaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi saddhiü bhikkhusaïghena. Atha kho vera¤jo bràhmaõo buddhapamukhaü bhikkhusaïghaü paõãtena khàdanãyena bhojanãyena sahatthà santappetvà sampavàretvà bhagavantaü bhuttàviü onãtapattapàõiü ticãvarena acchàdesi. Ekamekaü ca bhikkhuü ekamekena dussayugena acchàdesi. Atha kho bhagavà vera¤jaü bràhmaõaü dhammiyà kathàya sandassetvà samàdapetvà samuttejetvà sampahaüsetvà uññhàyàsanà pakkàmi. 48. Atha kho bhagavà vera¤jàyaü yathàbhirantaü1. Viharitvà anupagamma soreyyaü saïkassaü kannakujjaü, yena payàgapatiññhànaü, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà payàgapatiññhàne gaïgaü nadiü uttaritvà yena bàràõasã tadavasari. Atha kho bhagavà bàràõasiyaü yathàbhirantaü viharitvà yena vesàli, tena càrikaü pakkàmi. Anupubbena càrikaü caramàno yena vesàli tadavasari. Tatra sudaü bhagavà vesàliyaü viharati mahàvane kåñàgàrasàlàyaü. Vera¤jabhàõavàro niññhito --------------------- 1. Yathàbhirattaü. Katthaci, 2. Vera¤ja bhàõavàraü, sãmu. [BJT Page 028] [\x 28/] Pàràjikakaõóo (Tatirame cattàro pàràjikà dhammà uddesaü àgacchanti * ) Pañhamapàràjikaü 1. Tena kho pana samayena vesàliyà avidåre kalandagàmo nàma hoti. Tattha sudinno nàma kalandaputto seññhiputto hoti. Atha kho sudinno kalandaputto sambahulehi sahàyakehi saddhiü vesàliü agamàsi kenacideva [PTS Page 012] [\q 12/] karaõiyena. Tena kho pana samayena bhagavà mahatiyà parisàya parivuto dhammaü desento nisinno hoti. 2. Addasà kho sudinno kalandaputto bhagavantaü mahatiyà parisàya parivutaü dhammaü desentaü nisinnaü. Disvànassa etadahosi "yannånàhampi dhammaü suõeyya" nti. Atha kho sudinno kalandaputto yena sà parisà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnassa kho sudinnassa kalandaputtassa etadahosi" yathà yathà kho ahaü bhagavatà dhammaü desitaü àjànàmi, nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saïkhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Yannånàhaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajeyya" nti. 3. Atha kho sà parisà bhagavatà dhammiyà kathàya sandassità samàdapità samuttejità sampahaüsità uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. 4. Atha kho sudinno kalandaputto aciravuññhitàya parisàya yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho sudinno kalandaputto bhagavantaü etadavoca: "yathà yathà kho ahaü bhante bhagavatà dhammaü desitaü àjànàmi, nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saïkhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Icchàmahaü bhante kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajituü. Pabbàjetu maü bhagavà" ti. "Anu¤¤àto'si pana tvaü sudinna màtàpitåhi agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà?" Ti. "Na kho ahaü bhante anu¤¤àto màtàpitåhi agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà" ti. "Na kho sudinna tathàgatà ananu¤¤àtaü màtàpitåhi puttaü pabbàjentã" ti. "So'haü bhante tathà karissàmi, yathà maü màtàpitaro anujànissanti, agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà" ti. ------------------------- Pàñho'yaü potthakesu na dissate. [BJT Page 030] [\x 30/] 5. Atha kho sudinno kalandaputto vesàliyaü taü karaõãyaü tãretvà yena kalandagàmo, yena màtàpitaro, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà màtàpitaro etadavoca: "amma, tàta, yathà yathàhaü bhagavatà dhammaü desitaü àjànàmi, nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saïkhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Icchàmahaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà [PTS Page 013] [\q 13/] anagàriyaü pabbajituü. Anujànàtha maü agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà" ti. Evaü vutte sudinnassa kalandaputtassa màtàpitaro sudinnaü kalandaputtaü etadavocuü: "tvaü kho' si tàta sudinna, amhàkaü ekaputtako piyo manàpo sukhedhito sukhaparibhaño-1. Na tvaü tàta sudinna, ki¤ci dukkhassa jànàsi. Maraõena'pi mayaü te akàmakà vinà bhavissàma. Kiü pana mayaü taü jãvantaü anujànissàma agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà" ti. 6. Dutiyampi kho sudinno kalandaputto màtàpitaro etadavoca: "amma, tàta, yathà yathàhaü bhagavatà dhammaü desitaü àjànàmi, nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saïkhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Icchàmahaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajituü. Anujànàtha maü agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà" ti. Dutiyampi kho sudinnassa kalandaputtassa màtàpitaro sudinnaü kalandaputtaü etadavocuü: "tvaü kho' si tàta sudinna, amhàkaü ekaputtako piyo manàpo sukhedhito sukhaparibhaño-1. Na tvaü tàta sudinna, ki¤ci dukkhassa jànàsi. Maraõena'pi mayaü te akàmakà vinà bhavissàma. Kiü pana mayaü taü jãvantaü anujànissàma agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà?" Ti. Tatiyampi kho sudinno kalandaputto màtàpitaro etadavoca: "amma, tàta, yathà yathàhaü bhagavatà dhammaü desitaü àjànàmi, nayidaü sukaraü agàraü ajjhàvasatà ekantaparipuõõaü ekantaparisuddhaü saïkhalikhitaü brahmacariyaü carituü. Icchàmahaü kesamassuü ohàretvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà agàrasmà anagàriyaü pabbajituü. Anujànàtha maü agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà" ti. Tatiyampi kho sudinnassa kalandaputtassa màtàpitaro sudinnaü kalandaputtaü etadavocuü: "tvaü kho' si tàta sudinna, amhàkaü ekaputtako piyo manàpo sukhedhito sukhaparibhaño na tvaü tàta sudinna, ki¤ci dukkhassa jànàsi. Maraõena'pi mayaü te akàmakà vinà bhavissàma. Kiü pana mayaü taü jãvantaü anujànissàma agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà?" Ti. 7. Atha kho sudinno kalandaputto "na maü màtàpitaro anujànanti agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà" ti. Tattheva anantarahitàya-2. Bhumiyà nipajji "idheva me maraõaü bhavissati pabbajjà và" ti. Atha kho sudinno kalandaputto ekampi bhattaü na bhu¤ji. Dve'pi bhattàni na bhu¤ji. Tãõi'pi bhattàni na bhu¤ji. Cattàri'pi bhattàni na bhu¤ji. Pa¤ca'pi bhattàni na bhu¤ji. Cha'pi bhattàni na bhu¤ji. Satta'pi bhattàni na bhu¤ji. ------------------------ 1. Paribhato, katthaci. 2. Anattharitàya: [BJT Page 032] [\x 32/] 8. Atha kho sudinnassa kalandaputtassa màtàpitaro sudinnaü kalandaputtaü etadavocuü: "tvaü kho'si tàta sudinna, ki¤ci dukkhassa jànàsi, maraõena'pi mayaü te akàmakà vinà bhavissàma. Kaü pana mayaü taü jãvantaü anujànissàma agàrasmà anagàriyaü pabbajjàya. Uññhehi tàta sudinna, bhu¤ja ca piva ca paricàrehi ca. Bhu¤janto pivanto paricàrento kàme paribhu¤janto pu¤¤àni karonto abhiramassu. Na taü mayaü anujànàma agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà" ti. Evaü vutte sudinno kalandaputto tuõhã ahosi dutiyampi kho sudinnassa kalandaputtassa màtàpitaro sudinnaü kalandaputtaü etadavocuü: "tvaü kho'si tàta sudinna, amhàkaü ekaputtako piyo manàpo sukhedhito sukhaparibhaño, na tvaü tàta sudinna, ki¤ci dukkhassa jànàsi, maraõena'pi mayaü te akàmakà vinà bhavissàma. Kaü pana mayaü taü jãvantaü anujànissàma agàrasmà anagàriyaü pabbajjàya. Uññhehi tàta sudinna, bhu¤ja ca piva ca paricàrehi ca. Bhu¤janto pivanto paricàrento kàme paribhu¤janto pu¤¤àni karonto abhiramassu. Na taü mayaü anujànàma agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà" ti. Dutiyampi kho sudinno kalandaputto tuõhã ahosi. Tatiyampi kho sudinnassa kalandaputtassa màtàpitaro sudinnaü kalandaputtaü etadavocuü: "tvaü kho'si tàta sudinna, amhàkaü ekaputtako piyo manàpo sukhedhito sukhaparibhaño, na tvaü tàta sudinna, ki¤ci dukkhassa jànàsi, maraõena'pi mayaü te akàmakà vinà bhavissàma. Kaü pana mayaü taü jãvantaü anujànissàma agàrasmà anagàriyaü pabbajjàya. Uññhehi tàta sudinna, bhu¤ja ca piva ca paricàrehi ca. Bhu¤janto pivanto paricàrento kàme paribhu¤janto pu¤¤àni karonto abhiramassu. Na taü mayaü anujànàma agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà" ti. Tatiyampi kho sudinno kalandaputto tuõhã ahosi. 9. Atha kho sudinnassa kalandaputtassa sahàyakà yena sudinno kalandaputto tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà sudinnaü kalandaputtaü etadavocuü: "tvaü kho'si samma sudinna màtàpitunnaü [PTS Page 014] [\q 14/] ekaputtako piyo manàpo sukhedhito sukhaparibhaño. Na tvaü samma sudinna, ki¤ci dukkhassa jànàsi. Maraõena'pi te màtàpitaro akàmakà vinà bhavissanti. Kiü pana taü jãvantaü anujànissanti agàrasmà anagàriyaü pabbajjàya. Uññhehi samma sudinna, bhu¤ja ca piva ca paricàrehi ca. Bhu¤janto pivanto paricàrento kàme paribhu¤janto pu¤¤àni karonto abhiramassu. Na taü màtàpitaro anujànissanti agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà"ti. Evaü vutte sudinno kalandaputto tuõhã ahosi. Dutiyampi kho sudinnassa kalandaputtassa sahàyakà sudinnaü kalandaputtaü etadavocuü: "tvaü kho'si samma sudinna màtàpitunnaü ekaputtako piyo manàpo sukhedhito sukhaparibhaño. Na tvaü samma sudinna, ki¤ci dukkhassa jànàsi. Maraõena'pi te màtàpitaro akàmakà vinà bhavissanti. Kiü pana taü jãvantaü anujànissanti agàrasmà anagàriyaü pabbajjàya. Uññhehi samma sudinna, bhu¤ja ca piva ca paricàrehi ca. Bhu¤janto pivanto paricàrento kàme paribhu¤janto pu¤¤àni karonto abhiramassu. Na taü màtàpitaro anujànissanti agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà"ti. Dutiyampi kho sudinno kalandaputto tuõhã ahosi. Tatiyampi kho sudinnassa kalandaputtassa sahàyakà sudinnaü kalandaputtaü etadavocuü: "tvaü kho'si samma sudinna màtàpitunnaü ekaputtako piyo manàpo sukhedhito sukhaparibhaño. Na tvaü samma sudinna, ki¤ci dukkhassa jànàsi. Maraõena'pi te màtàpitaro akàmakà vinà bhavissanti. Kiü pana taü jãvantaü anujànissanti agàrasmà anagàriyaü pabbajjàya. Uññhehi samma sudinna, bhu¤ja ca piva ca paricàrehi ca. Bhu¤janto pivanto paricàrento kàme paribhu¤janto pu¤¤àni karonto abhiramassu. Na taü màtàpitaro anujànissanti agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà"ti. Tatiyampi kho sudinno kalandaputto tuõhã ahosi. [BJT Page 034] [\x 34/] 10. Atha kho sudinnassa kalandaputtassa sahàyakà yena sudinnassa kalandaputtassa màtàpitaro tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà sudinnassa kalandaputtassa màtàpitaro etadavocuü: "amma, tàta, 1. Eso sudinno anantarahitàya bhumiyà nipanno 'idheva me maraõaü bhavissati pabbajjà và' ti. Sace tumhe sudinnaü nànujànissatha agàrasmà anagàriyaü pabbajjàya, tattheva maraõaü àgamissati. Sace pana tumhe sudinnaü anujànissatha agàrasmà anagàriyaü pabbajjàya, pabbajitampi naü dakkhissatha. Sace sudinno nàbhiramissati agàrasmà anagàriyaü pabbajjàya, kà tassa a¤¤à gati bhavissati? Idheva paccàgamissati. Anujànàtha sudinnaü agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà" ti. "Anujànàma, tàtà, sudinnaü agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà" ti. Atha kho sudinnassa kalandaputtassa sahàyakà yena sudinno kalandaputto tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà sudinnaü kalandaputtaü etadavocuü: "uññhehi samma sudinna, anu¤¤àto' si màtàpitåhi agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà"ti. 11. Atha kho sudinno kalandaputto "anu¤¤àto'mhi kira màtàpitåhi agàrasmà anagàriyaü pabbajjàyà" ti. Haññho udaggo pàõinà gattàni paripu¤chanto uññhàsi. Atha kho sudinno kalandaputto katipàhaü balaü gàhetvà yena bhagavà, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho sudinno kalandaputto bhagavantaü etadavoca: "anu¤¤àto'mhi-2. Ahaü bhante màtàpitåhi agàrasmà anagàriyaü pabbajjàya. Pabbàjetu maü bhagavà" [PTS Page 015] [\q 15/] ti. Alattha kho sudinno kalandaputto bhagavato santike pabbajjaü. Alattha upasampadaü aciråpasampanno ca panàyasmà sudinno evaråpe dhutaguõe samàdàya vattati: àra¤¤iko hoti, piõóapàtiko, paüsukuliko, sapadànacàriko. A¤¤ataraü vajjigàmaü upanissàya viharati. 12. Tena kho pana samayena vajjã dubbhikkhà hoti dvihãtikà setaññhikà salàkàvuttà. Na sukarà u¤jena paggahena yàpetuü. Atha kho àyasmato sudinnassa etadahosi: "etarahi kho vajjã dubbhikkhà dvihãtikà setaññhikà salàkàvuttà. Na sukarà u¤chena paggahena yàpetuü. Bahu kho pana me vesàliyaü ¤àtã aóóhà mahaddhanà mahàbhogà pahåtajàtaråparajatà pahåtavittupakaraõà pahåtadhanadha¤¤à. Yannånàhaü ¤àti upanissàya vihareyyaü. ¥àtã3. Maü nissàya dànàni dassanti. Pu¤¤àti karissanti bhikkhå ca làbhaü lacchanti. Aha¤ca piõóakena na kilamissàmã" ti. ------------------------- 1. Ammatàtà, machasaü, 2. Anu¤¤àto, machasaü; 3. ¥àtakàpi, syà. [BJT Page 036] [\x 36/] 13. Atha kho àyasmà sudinno senàsanaü saüsàmetvà pattacãvaramàdàya yena vesàli, tena pakkàmi. Anupubbena yena vesàli tadavasari. Tatra sudaü àyasmà sudinno vesàliyaü viharati mahàvane-1. Assosuü kho àyasmato sudinnassa ¤àtakà "sudinno kira kalandaputto vesàliü anuppatto" ti. Te àyasmato sudinnassa saññhimatte thàlipàke bhattàbhihàraü abhihariüsu. Atha kho àyasmà sudinno te saññhimatte thàlipàke bhikkhånaü vissajjetvà pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya kalandagàmaü piõóàya pàvisi. Kalandagàme sapadànaü piõóàya caramàno yena sakapitunivesanaü, tenupasaïkami. 14. Tena kho pana samayena àyasmato sudinnassa ¤àtidàsã àbhidosikaü kummàsaü chaóóetukàmà hoti. Atha kho àyasmà sudinno taü ¤àtidàsiü etadavoca: "sace taü bhagini chaóóanãyadhammaü, idha me patte àkirà" ti. Atha kho àyasmato sudinnassa ¤àtidàsã taü àbhidosikaü kummàsaü àyasmato sudinnassa patte àkirantã hatthàna¤ca pàdàna¤ca sarassa ca nimittaü aggahesi. Atha kho àyasmato sudinnassa ¤àtidàsã yenàyasmato sudinnassa màtà, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmato sudinnassa màtaraü etadavoca: "yagghayye jàneyyàsi, ayyaputto sudinno anuppatto" ti. "Sace je saccaü bhaõasi, adàsiü taü karomi" ti. 15. Tena kho pana samayena àyasmà sudinno taü àbhidosikaü kummàsaü a¤¤ataraü kuóóamålaü nissàya paribhu¤jati. Pità'pi kho [PTS Page 016] [\q 16/] àyasmato sudinnassa kammantà àgacchanto addasa àyasmantaü sudinnaü taü àbhidosikaü kummàsaü a¤¤ataraü kuóóamålaü nissàya paribhu¤jantaü. Disvàna yenàyasmà sudinno, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü sudinnaü etadavoca: "atthi nàma, tàta sudinna, àbhidosikaü kummàsaü paribhu¤jissasi? Nanu nàma tàta sudinna, sakaü gehaü gantabba?"Nti. "Agamimha -2. Kho te gahapati gehaü. Tatàyaü àbhidosiko kummàso" ti. Atha kho àyasmato sudinnassa pità àyasmato sudinnassa bàhàyaü gahetvà àyasmantaü sudinnaü etadavoca: "ehi tàta sudinna, gharaü gamissàmà" ti. Atha kho àyasmà sudinno yena sakapitunivesanaü, tenupasaïkami, upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho àyasmato sudinnassa pità àyasmantaü sudinnaü etadavoca: "bhu¤ja tàta sudinnà" ti. "Alaü gahapati, kataü me ajja bhattakicca" nti. "Adhivàsehi tàta sudinna svàtanàya bhatta" nti. Adhivàsesi kho àyasmà sudinno tuõhãbhàvena. Atha kho àyasmà sudinno uññhàyàsanà pakkàmi. -------------------------- 1. Mahàvane kuñàgàrasàlàyaü, machasaü; 2. Agamamhà itipi [BJT Page 038] [\x 38/] 16. Atha kho àyasmato sudinnassa màtà tassà rattiyà accayena haritena gomayena pañhaviü opu¤chàpetvà-1. Dve pu¤je kàràpesi: ekaü hira¤¤assa, ekaü suvaõõassa. Tàva mahantà pu¤jà ahesuü-orato ñhito puriso pàrato ñhitaü purisaü na passati, pàrato ñhito puriso orato ñhitaü purisaü na passati. Te pu¤je kila¤jehi pañicchàdàpetvà majjhe àsanaü pa¤¤àpetvà tirokaraõãyaü parikkhipitvà àyasmato sudinnassa puràõadutiyikaü àmantesi: "tena hi tvaü vadhu, yena alaïkàrena alaïkatà puttassa me sudinnassa piyà ahosi manàpà, tena alaïkàrena alaïkarà" ti. 'Evaü ayye' ti kho àyasmato sudinnassa puràõadutiyikà àyasmato sudinnassa màtuyà paccassosi. 17. Atha kho àyasmà sudinno pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacivaramàdàya yena sakapitunivesanaü, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho àyasmato sudinnassa pità yenàyasmà sudinno, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà te pu¤je vivaràpetvà àyasmantaü sudinnaü etadavoca: "idaü te tàta sudinna, màtumattikà itthikàya itthidhanaü. A¤¤aü pettikaü. A¤¤aü pitàmahaü labbhà tàta sudinna, hãnàyàvattitvà bhogà ca bhu¤jituü pu¤¤àni ca kàtuü. Ehi tvaü tàta sudinna, hãnàyàvattitvà bhoge ca bhu¤jassu. Pu¤¤àni ca [PTS Page 017] [\q 17/] karohã" ti. "Tàta, na ussàhàmi. Na visahàmi. Abhirato ahaü brahmacariyaü caràmã" ti. Dutiyampi kho àyasmato sudinnassa pità àyasmantaü sudinnaü etadavoca: "idaü te tàta sudinna, màtumattikà itthikàya itthidhanaü. A¤¤aü pettikaü. A¤¤aü pitàmahaü. Labbhà tàta sudinna, hãnàyàvattitvà bhogà ca bhu¤jituü pu¤¤àni ca kàtuü. Ehi tvaü tàta sudinna, hãnàyàvattitvà bhoge ca bhu¤jassu. Pu¤¤àni ca karohã" ti. "Tàta, na ussàhàmi. Na visahàmi. Abhirato ahaü brahmacariyaü caràmã" ti. Tatiyampi kho àyasmato sudinnassa pità àyasmantaü sudinnaü etadavoca: "idaü te tàta sudinna, màtumattikà itthikàya itthidhanaü. A¤¤aü pettikaü. A¤¤aü pitàmahaü. Labbhà tàta sudinna, hãnàyàvattitvà bhogà ca bhu¤jituü pu¤¤àni ca kàtuü. Ehi tvaü tàta sudinna, hãnàyàvattitvà bhoge ca bhu¤jassu. Pu¤¤àni ca karohã" ti. "Vadeyyàma kho taü gahapati, sace tvaü nàtikaóóheyyàsã" ti. "Vadehi tàta sudinnà" ti. "Tena hi tvaü gahapati, mahante mahante sàõipasibbake kàràpetvà hira¤¤asuvaõõassa påràpetvà sakañehi nibbàhàpetvà majjhe gaïgàya sote osàdehi2. Taü kissa hetu? Yaü hi te gahapati bhavissati tato nidànaü bhayaü và chambhitattaü và lomahaüso và àrakkho và, so te na bhavissatã" ti. Evaü vutte àyasmato sudinnassa pità anattamano ahosi: "kataü hi nàma putto sudinno evaü vakkhatã" ti. 18. Atha kho àyasmato sudinnassa pità àyasmato sudinnassa puràõadutiyikaü àmantesi: "tena hi vadhu, tvampi yàca, appeva nàma putto sudinno tuyhampi vacanaü kareyyà" ti. Atha kho àyasmato sudinnassa puràõadutiyikà àyasmato sudinnassa pàdesu gahetvà àyasmantaü sudinnaü etadavoca: "kãdisà nàma tà ayyaputta accharàyo, yàsaü tvaü hetu brahmacariyaü carasã?" Ti. "Na kho ahaü bhagini, accharànaü hetu brahmacariyaü caràmã" ti. ------------------------- 1. Opu¤jàpetvà, machasaü syà. 2. Opàtehi, machasaü [BJT Page 040] [\x 40/] 19. Atha kho àyasmato sudinnassa puràõadutiyikà "ajjatagge maü ayyaputto sudinno bhaginãvàdena samudàcaratã" ti. Tattheva mucchità papatà. Atha kho àyasmà sudinno pitaraü etadavoca: "sace gahapati, bhojanaü dàtabbaü, detha. Mà no viheñhayitthà" ti. "Bhu¤ja tàta sudinnà" ti. Atha kho àyasmato sudinnassa màtà ca pità ca àyasmantaü sudinnaü paõitena khàdanãyena bhojanãyena sahatthà santappesuü sampavàresuü. Atha kho àyasmato sudinnassa màtà àyasmantaü sudinnaü bhuttàviü onãtapattapàõiü etadavoca: "idaü tàta sudinna, kulaü aóóhaü mahaddhanaü mahàbhogaü pahåtajàtaråparajataü pahåtavittåpakaraõaü pahåtadhanadha¤¤aü. Labbhà tàta sudinna, hãnàyàvattitvà bhogà ca bhu¤jituü pu¤¤àni ca kàtuü. Ehi tvaü tàta sudinna, hãnàyàvattitvà bhoge ca bhu¤jassu. Pu¤¤àni ca karohã" ti. "Amma, na ussahàmi. Na [PTS Page 018] [\q 18/] visahàmi. Abhirato ahaü brahmacariyaü caràmi" ti. Dutiyampi kho àyasmato sudinnassa màtà àyasmantaü sudinnaü etadavoca: "idaü tàta sudinna, kulaü aóóhaü mahaddhanaü mahàbhogaü pahåtajàtaråparajataü pahåtavittåpakaraõaü pahåtadhanadha¤¤aü. Labbhà tàta sudinna, hãnàyàvattitvà bhogà ca bhu¤jituü. Pu¤¤àni ca kàtuü. Ehi tvaü tàta Sudinna, hãnàyàvattitvà bhoge ca bhu¤jassu. Pu¤¤àni ca karohã"ti. "Amma, na ussahàmi. Na visahàmi. Abhirato ahaü brahmacariyaü caràmã"ti. Tatiyampi kho àyasmato sudinnassa màtà àyasmantaü sudinnaü etadavoca: "idaü tàta sudinna, kulaü aóóhaü mahaddhanaü mahàbhogaü pahåtajàtaråparajataü pahåtavittåpakaraõaü pahåtadhanadha¤¤aü. Tena hi tàta sudinna, bãjakampi dehi, mà no aputtakaü sàpateyyaü licchavayo-1. Atiharàpesu"nti. "Etaü kho me amma, sakkà kàtu"nti. "Kahaü pana tàta sudinna, etarahi viharasã" ti? "Mahàvane ammà" ti. Atha kho àyasmà sudinno uññhàyàsanà pakkàmi. 20. Atha kho àyasmato sudinnassa màtà àyasmato sudinnassa puràõadutiyikaü àmantesi: "tena hi vadhu, yadà utunã hosi, pupphaü te uppannaü hoti, atha me àroceyyàsã" ti. "Evaü ayye" ti. Kho àyasmato sudinnassa puràõadutiyikà àyasmato sudinnassa màtuyà paccassosi. Atha kho àyasmato sudinnassa puràõadutiyikà na cirasseva utunã ahosi. Pupphaüsà uppajjã. Atha kho àyasmato sudinnassa puràõadutiyikà àyasmato sudinnassa màtaraü etadavoca: "utunã'mhi ayye, pupphaü me uppanna"nti. "Tena hi vadhu, yena alaïkàrena alaïkatà puttassa sudinnassa piyà ahosi manàpà, tena alaïkàrena alaïkarà"ti. "Evaü ayye" ti. Kho àyasmato sudinnassa puràõa dåtiyikà àyasmato sudinnassa màtaraü paccassosi. Atha kho àyasmato sudinnassa màtà àyasmato sudinnassa puràõadutiyikaü àdàya yena mahàvanaü, yenàyasmà sudinno, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü sudinnaü etadavoca: "idaü tàta sudinna, kulaü aóóhaü mahaddhanaü mahàbhogaü pahåtajàtaråparajataü pahåtavittåpakaraõaü pahåtadhanadha¤¤aü. Labbhà tàta sudinna hãnàyàvattitvà bhogà ca bhu¤jituü. Pu¤¤àni ca kàtuü. Ehi tvaü tàta sudinna, hãnàyàvattitvà bhoge ca bhu¤jassu. Pu¤¤àni ca karohã" ti. "Amma, na ussahàmi. Na visahàmi abhirato ahaü brahmacariyaü caràmã" ti. Dutiyampi kho àyasmato sudinnassa màtà àyasmantaü sudinnaü etadavoca: "idaü tàta sudinna, kulaü aóóhaü mahaddhanaü mahàbhogaü pahåtajàtaråparajataü pahåtavittåpakaraõaü pahåtadhanadha¤¤aü. Labbhà tàta sudinna, hãnàyàvattitvà bhogà ca bhu¤jituü pu¤¤àni ca kàtuü. Ehi tvaü tàta sudinna, hãnàyàvattitvà bhoge ca bhu¤jassu pu¤¤àni ca karohã"ti . " Amma na ussahàmi na visahàmi. Abhirato ahaü brahmacariyaü caràmã"ti. Tatiyampi kho àyasmato sudinnassa màtà àyasmantaü sudinnaü etadavoca: "idaü tàta sudinna, kulaü aóóhaü mahaddhanaü mahàbhogaü pahåtajàtaråparajataü pahåtavittåpakaraõaü pahåtadhanadha¤¤aü. Tena hi tàta sudinna, bãjakampi dehi, mà no aputtakaü sàpateyyaü licchavayo atiharàpesu" nti. ------------------------- 1. Licchaviyo, katthaci. [BJT Page 042] [\x 42/] 21. 'Etaü kho me amma, sakkà kàtu" nti puràõadutiyikaü1. Bàhàyaü gahetvà mahàvanaü ajjhogàhetvà appa¤¤atte sikkhàpade anàdãnavadasso puràõadutiyikàya tikkhattuü methunaü dhammaü abhivi¤¤àpesi. Sà tena gabbhaü gaõhi. Bhummà devà saddamanussàvesuü: "nirabbudo vata bho bhikkhusaïgho niràdãnavo sudinnena kalandaputtena abbudaü uppàditaü, àdãnavo uppàdito" ti. Bhummànaü devànaü saddaü sutvà càtummahàràjikà devà saddamanussàvesuü: "Nirabbudo vata bho bhikkhusaïgho niràdãnavo. Sudinnena kalandaputtena abbudaü uppàditaü, àdãnavo uppàdito" ti. Càtummahàràjàkà devànaü saddaü sutvà tàvatiüsà devàsaddamanussàvesuü: "nirabbudo vata bho bhikkhusaïgho niràdãnavo. Sudinnena kalandaputtena abbudaü uppàditaü, àdãnavo uppàdito" ti. Tàvatiüsànaü devànaü saddaü sutvà yàmà devà saddamanussàvesuü: "nirabbudo vata bho bhikkhusaïgho niràdãnavo. Sudinnena kalandaputtena abbudaü uppàditaü, àdãnavo uppàdito" ti. Yàmànaü devànaü saddaü sutvà tusità devà saddamanussàvesuü: "nirabbudo vata bho bhikkhusaïgho niràdãnavo. Sudinnena kalandaputtena abbudaü uppàditaü, àdãnavo uppàdito" ti. Tusitànaü devànaü saddaü sutvà nimmànaratino devà saddamanussàvesuü: "nirabbudo vata bho bhikkhusaïgho niràdãnavo. Sudinnena kalandaputtena abbudaü uppàditaü, àdãnavo uppàdito" ti. Nimmànaratãnaü devànaü saddaü sutvà [PTS Page 019] [\q 19/] paranimmitavasavattino devà saddamanussàvesuü: "nirabbudo vata bho bhikkhusaïgho niràdãnavo. Sudinnena kalandaputtena abbudaü uppàditaü, àdãnavo uppàdito" ti. Paranimmitavasavattãnaü devànaü saddaü sutvà brahmakàyikà devà saddamanussàvesuü: "nirabbudo vata bho bhikkhusaïgho niràdãnavo. Sudinnena kalandaputtena abbudaü uppàditaü, àdãnavo uppàdito" ti. Itiha tena khaõena tena muhuttena yàva brahmalokà saddo abbhugga¤chi. 22. Atha kho àyasmato sudinnassa puràõadutiyikà tassa gabbhassa paripàkamanvàya puttaü vijàyi. Atha kho àyasmato sudinnassa sahàyakà tassa dàrakassa bãjako'ti nàmaü akaüsu. âyasmato sudinnassa puràõadutiyikàya bãjakamàtà'ti nàmaü akaüsu. âyasmato sudinnassa bãjakapità'ti nàmaü akaüsu. Te aparena samayena ubho agàrasmà anagàriyaü pabbajitvà arahattaü sacchàkaüsu. 23. Atha kho àyasmato sudinnassa ahudeva kukkuccaü, ahu vippañisàro "alàbhà vata me. Na vata me làbhà. Dulladdhaü vata me. Na vata me suladdhaü: yo'haü evaü svàkkhàte dhamma vinaye pabbajitvà nàsakkhiü yàvajãvaü paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü caritu"nti. So teneva kukkuccena tena vippañisàrena kiso ahosi låkho dubbaõõo uppaõóuppaõóukajàto dhamanisanthatagatto. Antomano lãnamano dukkhã dummano vippañisàrã pajjhàyi. 24. Atha kho àyasmato sudinnassa sahàyakà bhikkhå àyasmantaü sudinnaü etadavocuü: "pubbe kho tvaü àvuso sudinna, vaõõavà ahosi pãnindriyo-2. Pasannamukhavaõõo vippasannachavivaõõo. So'dàni tvaü etarahi kiso låkho dubbaõõo uppaõóuppaõóukajàto dhamanisanthatagatto, antomano lãnamano dukkhã dummano vippañisàri pajjhàyasi. Kacci no tvaü àvuso sudinna, anabhirato brahmacariyaü carasi"? "Na kho ahaü àvuso anabhirato brahmacariyaü caràmi. Atthi me pàpaü kammaü kataü. Puràõadutiyikàya methuno dhammo patisevito. Tassa mayhaü àvuso, ahudeva kukkuccaü, ahu vippañisàro: alàbhà vata me. Na vata me làbhà. Dulladdhaü vata me. Na vata me suladdhaü: yo 'haü evaü svàkkhàte dhammavinaye pabbajitvà nàsakkhiü yàvajãvaü paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü caritu"nti. ------------------------- 1. Puràõadutiyikàyà - machasaü 2. Pãõindriüyà - machasaü [BJT Page 044] [\x 44/] 25. "Alaü hi te àvuso sudinna kukkuccàya, alaü vippañisàràya, yaü tvaü evaü svàkkhàte dhammavinaye pabbajitvà na sakkhissasi yàvajãvaü paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carituü. 26. Nanu àvuso bhagavatà anekapariyàyena viràgàya dhammo desito no saràgàya? Visaüyogàya dhammo desito no saüyogàya? Anupàdànàya dhammo desito no saupàdànàya? 27. Tattha nàma tvaü àvuso bhagavatà viràgàya dhamme desite saràgàya cetessasi. Visaüyogàya dhamme [PTS Page 020] [\q 20/] desite saüyogàya cetessasi. Anupàdànàya dhamme desite saupàdànàya cetessasi. 28. Nanu àvuso bhagavatà anekapariyàyena ràgaviràgàya dhammo desito? Madanimmadanàya pipàsavinayàya àlayasamugghàtàya vaññupacchedàya taõhakkhayàya viràgàya nirodhàya nibbàõàya dhammo desito? 29. Nanu àvuso bhagavatà aneka pariyàyena kàmànaü pahàõaü akkhàtaü, kàmasa¤¤àõaü pari¤¤à akkhàtà. Kàmapipàsànaü pañivinayo akkhàto, kàmavitakkànaü samugghàto akkhàto, kàmaparilàhànaü våpasamo akkhàto? 30. Netaü àvuso appasannànaü và pasàdàya pasannànaü và bhiyyobhàvàya-1. Atha khvetaü àvuso appasannàna¤ceva appasàdàya pasannàna¤ca ekaccànaü a¤¤athattàyà"ti. 31. Atha kho te bhikkhå àyasmantaü sudinnaü anekapariyàyena vigarahitvà bhagavato etamatthaü àrocesuü. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü sannipàtàpetvà àyasmantaü sudinnaü pañipucchi: "saccaü kira tvaü sudinna, puràõa dutiyikàya methunaü dhammaü patisevã" ti. "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà: ------------------------- 1. Hiye, itipi. [BJT Page 046] [\x 46/] 32. "Ananucchaviyaü moghapurisa, ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü. Kathaü hi nàma tvaü moghapurisa, evaü svàkkhàte dhammavinaye pabbajitvà na sakkhissasi yàvajãvaü parisuddhaü paripuõõaü brahmacariyaü carituü. 33. Nanu mayà moghapurisa, anekapariyàyena viràgàya dhammo desito no saràgàya? Visaüyogàya dhammo desito no saüyogàya? Anupàdànàya dhammo desito no saupàdànàya? 34. Tattha nàma tvaü moghapurisa, mayà viràgàya dhamme desite saràgàya cetessasi. Visaüyogàya dhamme desite saüyogàya cetessasi. Anupàdànàya dhamme desite saupàdànàya cetessasi. 35. Nanu mayà moghapurisa, anekapariyàyena ràgaviràgàya dhammo desito? Madanimmadanàya pipàsavinayàya àlayasamugghatàya vaññupacchedàya taõhakkhayàya viràgàya nirodhàya nibbàõàya dhammo desito? 36. Nanu mayà moghapurisa, anekapariyàyena kàmànaü pahàõaü akkhàtaü? Kàmasa¤¤ànaü pari¤¤à akkhàtà? Kàmapipàsànaü pañivinayo akkhàto? Kàmavitakkànaü samugghàto akkhàto? Kàmapariëàhànaü våpasamo akkhàto?" 37. "Varaü te moghapurisa àsãvisassa ghoravisassa mukhe aïgajàtaü pakkhittaü, na tveva màtugàmassa aïgajàte aïgajàtaü pakkhittaü. Varaü te moghapurisa kaõhasappassa mukhe aïgajàtaü pakkhittaü, na tveva màtugàmassa aïgajàte aïgajàtaü pakkhittaü. Varaü te moghapurisa aïgàrakàsuyà àdittàya sampajjalitàya sajotibhåtàya aïgajàtaü pakkhittaü. Na tveva màtugàmassa aïgajàte aïgajàtaü pakkhittaü. Taü kissa hetu? Tato nidànaü hi moghapurisa maraõaü và nigaccheyya maraõamattaü và dukkhaü. Natveva tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyya. Itonidàna¤ca kho moghapurisa kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü [PTS Page 021] [\q 21/] duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyya. [BJT Page 048] [\x 48/] 38. "Tattha nàma tvaü moghapurisa, yaü tvaü asaddhammaü gàmadhammaü vasaladhammaü duññhullaü odakantikaü ràhassaü dvayaüdvayasamàpattiü samàpajjissasi, bahunnaü kho tvaü moghapurisa akusalànaü dhammànaü àdikattà pubbaïgamo. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya pasannànaü và bhãyyobhàvà ya. Atha khvetaü moghapurisa, appasannàna¤ceva appasàdàya, pasannàna¤ca ekaccànaü a¤¤athattàyà"ti. 39. Atha kho bhagavà àyasmantaü sudinnaü anekapariyàyena vigarahitvà dubharatàya dupposanàya mahicchatàya asantuññhitàya-1. Saïgaõikàya kosajjassa avaõõaü bhàsitvà anekapariyàyena subharatàya supposatàya appicchassa santuññhassa sallekhassa dhutassa pàsàdikassa apacayassa viriyàrambhassa vaõõaü bhàsitvà bhikkhunaü tadanucchavikaü tadanulomikaü dhammaü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: 40. "Tena hi bhikkhave bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤àpessàmi dasa atthavase pañicca: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya, dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya, diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya, appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya, saddhammaññhitiyà, vinayànuggahàya. Eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu methunaü dhammaü patiseveyya, pàràjiko hoti asaüvàso"ti. Eva¤cidaü bhagavatà bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü hoti. (Målapa¤¤atti) Sudinnabhàõavàro niññhito. -------------------------- 1. Asantuññhatàya. Syà. [BJT Page 050] [\x 50/] Makkañãvatthu 1. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu vesàliyaü mahàvane makkañiü àmisena upalàpetvà tassà methunaü dhammaü patisevati. Atha kho so bhikkhu pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya vesàliü piõóàya pàvisi. 2. Tena kho pana samayena sambahulà bhikkhå senàsanacàrikaü àhiõóantà yena tassa bhikkhuno vihàro tenupasaïkamiüsu. Addasà kho sà makkañã te bhikkhå durato'va àgacchante disvàna yena te bhikkhå tenupasaïkami. Upasaïkamitvà tesaü bhikkhånaü purato kañimpi càlesi, cheppampi càlesi, [PTS Page 022] [\q 22/] kañimpi oóói, nimittampi akàsi. Atha kho tesaü bhikkhånaü etadahosi: "nissaüsayaü kho so bhikkhu imissà makkañiyà methunaü dhammaü pañisevatã" ti ekamantaü nilãyiüsu. Atha kho so bhikkhu vesàliyaü piõóàya caritvà piõóapàtaü àdàya pañikkami. 3. Atha kho sà makkañã yena so bhikkhu tenupasaïkami. Atha kho so bhikkhu taü piõóapàtaü ekadesaü bhu¤jitvà ekadesaü tassà makkañiyà adàsi. Atha kho sà makkañã bhu¤jitvà tassa bhikkhuno kañiü oóói. Atha kho so bhikkhu tassà makkañiyà methunaü dhammaü patisevati. 4. Atha kho te bhikkhå taü bhikkhuü etadavocuü: "nanu àvuso bhagavatà sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Kissa tvaü àvuso makkañiyà methunaü dhammaü patisevasã" ti. "Saccaü àvuso bhagavatà sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Ta¤ca kho manussitthiyà, no tiracchànagatàyà" ti. "Saccaü àvuso bhagavatà sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Ta¤ca kho manussitthiyà, no tiracchànagatàyà" ti. "Nanu àvuso tatheva taü hoti. Ananucchaviyaü àvuso ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü. Kathaü hi nàma tvaü àvuso evaü svàkkhàte dhammavinaye pabbajitvà na sakkhissasi yàvajãvaü paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carituü? Nanu àvuso bhagavatà anekapariyàyena viràgàya dhammo desito no saràgàya? Visaüyogàya dhammo desito no saüyogàya? Anupàdànàya dhammo desito no saupàdànàya? Tattha nàma tvaü àvuso bhagavatà viràgàya dhamme desite saràgàya cetessasi. Visaüyogàya dhamme desite saüyogàya cetessasi. Anupàdànàya dhamme desite saupàdànàya cetessasi. Nanu àvuso bhagavatà anekapariyàyena ràgaviràgàya dhammo desito? Madanimmadanàya pipàsavinayàya àlayasamugghàtàya vaññupacchedàya taõhakkhayàya viràgàya nirodhàya nibbàõàya dhammo desito? Nanu àvuso bhagavatà aneka pariyàyena kàmànaü pahàõaü akkhàtaü, kàmasa¤¤àõaü pari¤¤à akkhàtà. Kàmapipàsànaü pañivinayo akkhàto, kàmavitakkànaü samugghàto akkhàto, kàmapariëàhànaü våpasamo akkhàto? Netaü àvuso appasannànaü và pasàdàya pasannànaü và bhiyyobhàvàya. Atha khvetaü àvuso appasannàna¤ceva appasàdàya pasannàna¤ca ekaccànaü a¤¤athattàyà"ti. Atha kho te bhikkhå taü bhikkhuü anekapariyàyena vigarahitvà bhagavato etamatthaü àrocesuü. [BJT Page 052] [\x 52/] 5. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü sannipàtàpetvà taü bhikkhuü pañipucchi: "saccaü kira tvaü bhikkhu, makkañiyà methunaü dhammaü patisevã" ti. "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà: "Ananucchaviyaü moghapurisa, ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü. Kathaü hi nàma tvaü moghapurisa, evaü svàkkhàte dhammavinaye pabbajitvà na sakkhissasi yàvajãvaü parisuddhaü paripuõõaü brahmacariyaü carituü. Nanu mayà moghapurisa, anekapariyàyena viràgàya dhammo desito no saràgàya? Visaüyogàya dhammo desito no saüyogàya? Anupàdànàya dhammo desito no saupàdànàya? Tattha nàma tvaü moghapurisa, mayà viràgàya dhamme desite saràgàya cetessasi. Visaüyogàya dhamme desite saüyogàya cetessasi. Anupàdànàya dhamme desite saupàdànàya cetessasi. Nanu mayà moghapurisa, anekapariyàyena ràgaviràgàya dhammo desito? Madanimmadanàya pipàsavinayàya àlayasamugghatàya vaññupacchedàya taõhakkhayàya viràgàya nirodhàya nibbàõàya dhammo desito? Nanu mayà moghapurisa, anekapariyàyena kàmànaü pahàõaü akkhàtaü? Kàmasa¤¤ànaü pari¤¤à akkhàtà? Kàmapipàsànaü pañivinayo akkhàto? Kàmavitakkànaü samugghàto akkhàto? Kàmapariëàhànaü våpasamo akkhàto?" 6. "Varaü te moghapurisa àsãvisassa ghoravisassa mukhe aïgajàtaü pakkhittaü, na tveva makkañiyà aïgajàte aïgajàtaü pakkhittaü. Varaü te moghapurisa kaõhasappassa mukhe aïgajàtaü pakkhittaü, na tveva makkañiyà aïgajàte aïgajàtaü pakkhittaü. Varaü te moghapurisa aïgàrakàsuyà àdittàya sampajjalitàya sajotibhåtàya aïgajàtaü pakkhittaü. Na tveva makkañiyà aïgajàte aïgajàtaü pakkhittaü. Taü kissa hetu? Tato nidànaü hi moghapurisa, maraõaü và nigaccheyya maraõamattaü và dukkhaü. Na tveva tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyya. Ito nidàna¤ca kho moghapurisa kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyya. 7. "Tattha nàma tvaü moghapurisa, yaü tvaü asaddhammaü gàmadhammaü vasaladhammaü duññhullaü odakantikaü ràhassaü dvayaüdvayasamàpattiü samàpajjissasi, netaü moghapurisa, appasannànaü và pasàdàya pasannànaü và bhãyyobhàvàya. Atha khvetaü moghapurisa, appasannàna¤ceva appasàdàya, pasannàna¤ca ekaccànaü a¤¤athattàyà"ti. 8. Atha kho bhagavà taü bhikkhuü anekapariyàyena vigarahitvà dubharatàya dupposanàya mahicchatàya asantuññhitàya saïgaõikàya kosajjassa avaõõaü bhàsitvà anekapariyàyena subharatàya supposatàya appicchassa santuññhassa sallekhassa dhutassa pàsàdikassa apacayassa viriyàrambhassa vaõõaü bhàsitvà bhikkhånaü tadanucchavikaü tadanulomikaü dhammikaü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: [BJT Page 054] [\x 54/] 9. "Tena hi bhikkhave bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤àpessàmi dasa atthavase pañicca: saïghasuññhutàya, saïghaphàsutàya, dummaïkånaü puggalànaü niggahàya, pesalànaü bhikkhånaü phàsuvihàràya, diññhadhammikànaü àsavànaü saüvaràya, samparàyikànaü àsavànaü pañighàtàya, appasannànaü pasàdàya, pasannànaü bhiyyobhàvàya, saddhammaññhitiyà, vinayànuggahàya. Eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu methunaü dhammaü patiseveyya,antamaso tiracchànagatàyapi, pàràjiko hoti asaüvàso"ti. Eva¤cidaü bhagavatà bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü hoti. (Dutiyapa¤¤apati) Makkañãvatthu niññhitaü. Santhatabhàõavàro [PTS Page 023] [\q 23/] 1. Tena kho pana samayena sambahulà vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå yàvadatthaü bhu¤jiüsu, yàvadatthaü supiüsu, yàvadatthaü nahàyiüsu. Yàvadatthaü bhu¤jitvà, yàvadatthaü supitvà, yàvadatthaü nahàyitvà, ayoniso manasi karitvà, sikkhaü apaccakkhàya, dubbalyaü anàvãkatvà, methunaü dhammaü patiseviüsu. Te aparena samayena ¤àtivyasanenapi phuññhà, bhogavyasanenapi phuññhà, rogavyasanenapi phuññhà àyasmantaü ànandaü upasaïkamitvà evaü vadanti: "na mayaü bhante ànanda, buddhagarahino na dhammagarahino na saïghagarahino. Attagarahino mayaü bhante ànanda, ana¤¤agarahino. Mayamevamhà alakkhikà mayaü appapu¤¤à ye mayaü evaü svàkkhàte dhammavinaye pabbajitvà nàsakkhimha yàvajãvaü paripuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü carituü. Idàni ce'pi mayaü bhante ànanda, labheyyàma bhagavato santike pabbajjaü, labheyyàma upasampadaü. Idàni'pi mayaü vipassakà kusalànaü dhammànaü pubbarattàpararattaü bodhapakkhiyànaü dhammànaü bhàvanànuyogamanuyuttà vihareyyàma. Sàdhu bhante ànanda, bhagavato etamattaü àrocehã" ti. "Evamàvuso" ti kho àyasmà ànando vesàlikànaü vajjiputtakànaü pañissutvà yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavato etamatthaü àrocesi. [BJT Page 056] [\x 56/] 2. "Aññhànametaü ànanda, anavakàso, yaü tathàgato vajjãnaü và vajjiputtakànaü và kàraõà sàvakànaü pàràjikaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü samåhaneyyà" ti. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammaü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: yo pana bhikkhave bhikkhu sikkhaü apaccakkhàya dubbalyaü anàvãkatvà methunaü dhammaü patisevati, so àgato na upasampàdetabbo. Yo ca kho bhikkhave bhikkhu sikkhaü paccakkhàya dubbalyaü àvãkatvà methunaü dhammaü patisevati, so àgato upasampàdetabbo. Eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha". 3. "Yo pana bhikkhu bhikkhånaü sikkhàsàjãvasamàpanto sikkhaü apaccakkhàya dubbalyaü anàvãkatvà methunaü dhammaü patiseveyya antamaso tiracchànagatàyapi, pàràjiko hoti asaüvàso" ti. (Tatiya pa¤¤atti) 4. Yo panàti - yo yàdiso yathàyutto yathàjacco yathànàmo [PTS Page 024] [\q 24/] yathàgotto yathàsãlo yathàvihàrã yathàgocaro thero và navo và majjhimo và eso vuccati 'yo panà' ti. 5. Bhikkhåti - bhikkhako'ti bhikkhu, bhikkhàcariyaü ajjhupagato'ti bhikkhu, bhinnapañadharo'ti bhikkhu, sama¤¤àya bhikkhu, pañi¤¤àya bhikkhu, ehi bhikkhå'ti bhikkhu, tãhi saraõagamanehi upasampanno'ti bhikkhu, bhadro bhikkhu, sàro bhikkhu, sekho bhikkhu, asekho bhikkhu, samaggena saïghena ¤atticatutthena kammena akuppena ñhànàrahena upasampanno'ti. Bhikkhu. Tatrayvàyaü bhikkhu samaggena saïghena ¤atticatutthena kammena akuppena ñhànàrahena upasampanno, ayaü imasmiü atthe adhippeto 'bhikkhå'ti. 6. Sikkhàti - tisso sikkhà: adhisãlasikkhà adhicittasikkhà adhipa¤¤àsikkhà. Tatra yàyaü adhisãlasikkhà ayaü imasmiü atthe adhippetà 'sikkhà'ti. 7. Sàjãvaü nàma - yaü bhagavatà pa¤¤attaü sikkhàpadaü, etaü sàjãvaü nàma. Tasmiü sikkhati tena vuccati sàjãvasamàpanno'ti. [BJT Page 058] [\x 58/] 8. Sikkhaü apaccakkhàya dubbalyaü anàvãkatvà'ti - atthi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atthi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca paccakkhàtà. 9. Katha¤ca bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà? Idha bhikkhave bhikkhu ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmakabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü buddhaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. 10. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmakabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü dhammaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmakabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü saïghaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü sikkhaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmakabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü vinayaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü pàtimokkhaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü uddesaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü [PTS Page 025] [\q 25/] upajjhàyaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü àcariyaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü saddhivihàrikaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü antevàsikaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü samànupajjhàyakaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü samànàcariyakaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü sabrahmacàriü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü gihã assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü upàsako assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü àràmiko assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü sàmaõero assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü titthiyo assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü titthiyasàvako assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü assamaõo assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yannånàhaü asakyaputtiyo assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. [BJT Page 060] [\x 60/] 11. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü buddhaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü dhammaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü saïghaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü vinayaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü pàtimokkhaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü uddesaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü upajjhàyaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno samàõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü àcariyaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno sàmaõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü saddhivihàrikaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno sàmaõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü antevàsikaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno sàmaõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü samànupajjhàyakaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno sàmaõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü samànàcariyakaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno sàmaõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü sabrahmacàriü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno sàmaõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü gihã assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno sàmaõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü upàsako assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno sàmaõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü àràmiko assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno sàmaõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü sàmaõero assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno sàmaõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü titthiyo assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno sàmaõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü tãtthiyasàvako assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno sàmaõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü assamaõo assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamano jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno upàsakabhàvaü patthayamàno àràmikabhàvaü patthayamàno sàmaõerabhàvaü patthayamàno titthiyabhàvaü patthayamàno titthiyasàvakabhàvaü patthayamàno assamaõabhàvaü patthayamàno asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'yadi panàhaü asakyaputtiyo assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. 12. Atha và pana -pe- 'apàhaü buddhaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti -pe- 'apàhaü asakyaputtiyo assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkammaü ceva hoti sikkhà ca appaccakkhàtà. 13. Atha và pana -pe- 'handàhaü buddhaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti -pe-'handàhaü asakyaputtiyo assa'nti, vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkammaü ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. 14. Atha và pana -pe- 'hoti me buddhaü paccakkheyya'nti vadati vi¤¤àpeti -pe- -pe- 'hoti me asakyaputtiyo assa'nti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca appaccakkhàtà. 15. Athavà pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamàno jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno -pe- asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'màtaraü saràmã'ti vadati vi¤¤àpeti -pe- 'pitaraü saràmã'ti vadati vi¤¤àpeti, 'bhàtaraü saràmã' ti vadati vi¤¤àpeti, -pe'bhaginiü saràmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- puttaü saràmã' ti vadati vi¤¤àpeti, 'dhãtaraü saràmã'ti vadati vi¤¤àpeti, 'pajàpatiü saràmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- '¤àtake saràmãti' vadati vi¤¤àpeti, 'mitte saràmã'ti vadati vi¤¤àpeti, 'gàmaü saràmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- 'nigamaü saràmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- 'khettaü saràmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe'vatthuü saràmã'ti vadati vi¤¤àpeti, 'hira¤¤aü saràmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- suvaõõaü saràmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe'sippaü saràmã'ti vadati vi¤àpeti, -pe'pubbe hasitaü lapitaü kãëitaü samanussaràmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe-evampi bhikkhave [PTS Page 026] [\q 26/] dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. 16. Athavà pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamàno jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno -pe- asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'màtà me atthi. Sà mayà posetabbà'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe'pità me atthi so mayà posetabbo'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe'bhàtà me atthi. So mayà posetabbo'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- 'bhaginã me atthi sà mayà posetabbà'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- putto me atthi. So mayà posetabbo'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- ñhãtà me atthi. Sà mayà posetabbà'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- pajàpatã me atthi. Sà mayà posetabbà'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe¤àtakà me atthi. Te mayà posetabbà'ti vadati vi¤¤àpeti, -pemittà me atthi. Te mayà posetabbà'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti, sikkhà ca apaccakkhàtà. [BJT Page 062] [\x 62/] 17. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamàno jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno -pe- asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'màtà me atthi sà maü posessatã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- 'pità me atthi so maü posessatã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- 'bhàtà me atthi so maü posessatã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- bhaginã me atthi sà maü posessatã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe-putto me atthi so maü posessatã' vadati vi¤¤àpeti, -pe- ñhãtà me atthi sà maü posessatã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pepajàpatã me atthi sà maü posessatã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe¤àtakà me atthi te maü posessanti'ti vadati vi¤¤àpeti, -pemittà me atthi te maü posessantã' ti vadati vi¤¤àpeti, -pegàmo me atthi tenàhaü jãvissàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe'nigamo me atthi tenàhaü jãvissàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- 'khettaü me atthi tenàhaü jãvissàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- 'vatthu me atthi tenàhaü jãvissàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe-hira¤¤aü me atthi tenàhaü jãvissàmi'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- 'suvaõõaü me atthi tenàhaü jãvissàmã'ti vadati vi¤¤àpeti. -Pe- sippaü me atthi tenàhaü jãvissàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. 18. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamàno jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno -pe- asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'dukkara'nti vadati vi¤¤àpeti - 'na sukara'nti vadati vi¤¤àpeti, 'duccara'nti vadati vi¤¤àpeti, - 'na sucara'nti vadati vi¤¤àpeti, - 'na ussahàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, - 'na visahàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -'na ramàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- 'na abhiramàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, evampi kho bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca apaccakkhàtà. 19. Katha¤ca bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca paccakkhàtà? Idha bhikkhave bhikkhu ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamàno jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno -pe- asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'buddhaü paccakkhàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca paccakkhàtà. [BJT Page 064] [\x 64/] 20. Atha và pana ukkaõñhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamàno jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno -pe-asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'dhammaü paccakkhàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, - [PTS Page 027 [\q 27/] ']saïghaü paccakkhàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, 'sikkhaü paccakkhàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, - 'vinayaü paccakkhàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, 'pàtimokkhaü paccakkhàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, - 'uddesaü paccakkhàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, - 'upajjhàyaü paccàkkhàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, - 'àcariyaü paccakkhàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, -'saddhivihàrikaü paccakkhàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, 'antevàsikaü paccakkhàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, - 'samànupajjhàyakaü paccakkhàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, - 'samànàcariyakaü paccakkhàmã' ti vadati vi¤¤àpeti, - 'sabrahmacàriü paccakkhàmã'ti vadati vi¤¤àpeti, - 'gihã ti maü dhàrehã'ti vadati vi¤¤àpeti, - 'upàsako ti maü dhàrehãti' vadati vi¤¤àpeti, - 'àràmiko ti maü dhàrehã'ti vadati vi¤¤àpeti, - 'sàmaõero ti maü dhàrehã' ti vadati vi¤¤àpeti, - 'titthiyo ti maü dhàrehã'ti vadati vi¤¤àpeti, 'titthiyasàvako ti maü dhàrehã'ti vadati vi¤¤àpeti, - 'assamaõoti maü dhàrehã'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- asakyaputtiyo ti maü dhàrehã' ti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca paccakkhàtà. 21. Atha và pana ukkaõañhito anabhirato sàma¤¤à cavitukàmo bhikkhubhàvaü aññãyamàno haràyamàno jigucchamàno gihãbhàvaü patthayamàno -pe-asakyaputtiyabhàvaü patthayamàno 'alaü me buddhenà'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- 'alaü me sabrahmacàrãhã' ti vadati vi¤¤àpeti, evampi -pe- sikkhà ca paccakkhàtà. 22. Atha và pana -pe- 'kinnu me buddhenà'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe- 'kinnu me sabrahmacàrãhã'ti vadati vi¤¤àpeti, evampi -pe-sikkhà ca paccakkhàtà. 23. Atha và pana -pe- 'na mamattho buddhenà'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe-namamattho sabrahmacàrãhã'ti vadati vi¤¤àpeti, evampi -pe-sikkhà ca paccakkhàtà. 24. Atha và pana -pe- 'sumutto haü buddhenà'ti vadati vi¤¤àpeti, -pe-sumutto haü sabrahmacàrãhã'ti vadati vi¤¤àpeti, evampi bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca paccakkhàtà. 25. Yàni và pana¤¤àni'pi atthi buddhavevacanàni và dhammavevacanàni và saïghavevacanàni và sikkhàvevacanàni và vinayavevacanàni và pàtimokkhavevacanàni và uddesavevacanàni và upajjhàyavevacanàni và àcariyavevacanàni và saddhivihàrikavevacanàni và antevàsikavevacanàni và samànupajjhàyakavevacanàni và samànàcariyakavevacanàni và sabrahmacàrivevacanàni và gihãvevacanàni và upàsakavevacanàni và àràmikadavecanàni và sàmaõeravecanàni và titthiyavecanàni và titthiyasàvakavevacanàni và assamaõavecanàni và asakyaputtiyavevacanàni và tehi àkàrehi tehi liïgehi tehi nimittehi vadati vi¤¤àpeti, evaü kho bhikkhave dubbalyàvãkamma¤ceva hoti sikkhà ca paccakkhàtà. [BJT Page 066] [\x 66/] 26. Katha¤ca bhikkhave apaccakkhàtà hoti sikkhà? Idha bhikkhave yehi àkàrehi yehi liïgehi yehi nimittehi sikkhà paccakkhàtà hoti, tehi àkàrehi tehi liïgehi tehi nimittehi ummattako sikkhaü paccakkhàti. Apaccakkhàtà hoti sikkhà. Ummattakassa santike sikkhaü paccakkhàti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Khittacitto sikkhaü paccakkhàti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Khittacittassa santike sikkhaü paccakkhàti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Vedanañño sikkhaü paccakkhàti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Vedanaññassa santike sikkhaü paccakkhàti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Devatàya santiye sikkhaü paccakkhàti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Tiracchànagatassa santike sikkhaü paccakkhàti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Ariyakena milakkhassa santike sikkhaü paccakkhàti, so ca na pañivijànàti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Milakkhakena ariyakassa santike sikkhaü paccakkhàti, so ca na pañivijànàti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Ariyakena ariyakassa santike sikkhaü paccakkhàti, so ca na pañivijànàti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Milakkhakena [PTS Page 028] [\q 28/] milakkhakassa santike sikkhaü paccakkhàti, so ca na pañivijànàti, apaccakkàtà hoti sikkhà. Davàya sikkhaü paccakkhàti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Ravàya sikkhaü paccakkhàti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Asàvetukàmo sàveti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Sàvetukàmo na sàveti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Avi¤¤ussa sàveti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Vi¤¤ussa na sàveti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Sabbaso và pana na sàveti, apaccakkhàtà hoti sikkhà. Evaü kho bhikkhave apaccàkkhàtà hoti sikkhà. 27. Methunadhammo nàma: yo so asaddhammo gàmadhammo vasaladhammo duññhullaü odakantikaü rahassaü dvayaü dvayasamàpatti, eso methunadhammo nàma. 28. Patisevati nàma: yo nimittena nimittaü aïgajàtena aïgajàtaü antamaso tilaphalamattampi paveseti, eso patisevati nàma. 29. Antamaso tiracchànagatàyapã ti - tiracchànagatitthiyàpi methunaü dhammaü patisevitvà assamaõo hoti asakyaputtiyo, pageva manussitthiyà. Tena vuccati 'antamaso tiracchànagatàyapã'ti. [BJT Page 068] [\x 68/] 30. Pàràjiko hotã ti - seyyathàpi nàma puriso sãsacchinno abhabbo tena sarãrabandhanena jãvituü, evameva bhikkhu methunaü dhammaü patisevitvà assamaõo hoti asakyaputtiyo. Tena vuccati pàràjiko hotãti. 31. Asaüvàso'ti - saüvàso nàma ekaü kammaü ekuddeso samasikkhatà. Eso saüvàso nàma. So tena saddhiü natthi. Tena vuccati asaüvàso'ti. 32. Tisso itthiyo: manussitthi, amanussitthi, tiracchànagatitthi. Tayo ubhatobya¤janakà: manussubhatobya¤janako, amanussubhatobya¤janako, tiracchànagatubhatobya¤janako. Tayo paõóakà: manussapaõóako amanussapaõóako, tiracchànagatapaõóako. Tayo purisà: manussapuriso amanussapuriso tiracchànagatapuriso. 33. Manussitthiyà tayo magge methunaü dhammaü patisevantassa 1. âpatti pàràjikassa: vaccamagge passàvamagge mukhe. Amanussitthiyà tayo magge methunaü dhammaü patisevantassa àpatti pàràjikassa: vaccamagge passàvamagge mukhe. Tiracchànagatitthiyà tayo magge methunaü dhammaü patisevantassa-1. âpatti pàràjikassa: vaccamagge passàvamagge mukhe. Manussubhatobya¤janakassa tayo magge methunaü dhammaü patisevantassa àpatti pàràjikassa: vaccamagge passàvamagge mukhe. Tiracchànagatubhatobya¤janakassa tayo magge methunaü dhammaü patisevantassa 1. âpatti pàràjikassa: vaccamagge passàvamagge mukhe. Manussubhatobya¤janakassa tayo magge methunaü dhammaü patisevantassa àpatti pàràjikassa: vaccamagge passàvamagge mukhe. 34. Manussapaõóakassa dve magge methunaü dhammaü patisevantassa 1. âpatti pàràjikassa: passàvamagge mukhe. Amanussapaõóakassa dve magge methunaü dhammaü patisevantassa àpatti pàràjikassa: passàvamagge mukhe. Tiracchànagatapaõóakassa dve magge methunaü dhammaü patisevantassa àpatti pàràjikassa: passàvamagge mukhe. Manussapurisassa dve magge methunaü dhammaü patisevantassa àpatti pàràjikassa: passàvamagge mukhe. Amanussapurisassa dve magge methunaü dhammaü patisevantassa àpatti pàràjikassa: passàvamagge mukhe. Tiracchànagatapurisassa dve magge methunaü dhammaü patisevantassa 1. âpatti pàràjikassa: passàvamagge mukhe. [PTS Page 029] [\q 29/] 35. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite manussitthiyà vaccamaggaü aïgajàtaü pavesentassa 2. âpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite manussitthiyà passàvamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite manussitthiyà mukhaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite amanussitthiyà vaccamaggaü aïgajàtaü pavesentassa-2. âpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite amanussitthiyà passàvamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite amanussitthiyà mukhaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite tiracchànagatitthiyà vaccamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite tiracchànagatitthiyà passàvamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite tiracchànagatitthiyà mukhaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite manussubhatobya¤janakassa vaccamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite manussabhatobya¤janakassa passàvamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite manussabhatobya¤janakassa mukhaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite amanussubhatobya¤janakassa vaccamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite amanussabhatobya¤janakassa passàvamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite amanussabhatobya¤janakassa mukhaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite tiracchànagatubhatobya¤janakassa vaccamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite tiracchànagatubhatobya¤janakassa passàvamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite tiracchànagatubhatobya¤janakassa mukhaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. 36. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite manussapaõóakassa vaccamaggaü aïgajàtaü pavesentassa 2. âpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite manussapaõóakassa mukhaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite amanussapaõóakassa vaccamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite amanussapaõóakassa mukhaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite tiracchànagatapaõóakassa vaccamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite tiracchànagatapaõóakassa mukhaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite manussapurisassa vaccamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite manussapurisassa mukhaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite amanussapurisassa vaccamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite amanussapurisassa mukhaü aïgajàtaü Pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite tiracchànagatapurisassa vaccamaggaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. Bhikkhussa sevanacittaü upaññhite tiracchànagatapurisassa mukhaü aïgajàtaü pavesentassa àpatti pàràjikassa. ------------------------ 1. Patiseventassa, sã, 2. Pavesantassa - machasaü. [BJT Page 070] [\x 70/] 37. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike-1. ânetvà vaccamaggena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike-1. ânetvà vaccamaggena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü na sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike ànetvà vaccamaggena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü na sàdiyati, paviññhaü na sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike ànetvà vaccamaggena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü na sàdiyati, paviññhaü na sàdiyati, ñhitaü na sàdiyati, uddharanaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike-1. ânetvà vaccamaggena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü na sàdiyati, paviññhaü na sàdiyati, ñhitaü na sàdiyati, uddharaõaü na sàdiyati, anàpatti. 38. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike ànetvà passàvamaggena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike ànetvà passàvamaggena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü na sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike ànetvà passàvamaggena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü na sàdiyati, paviññhaü na sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike ànetvà passàvamaggena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü na sàdiyati, paviññhaü na sàdiyati, ñhitaü na sàdiyati, uddharanaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà manussitthaü bhikkhussa santike ànetvà passàvamaggena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü na sàdiyati, paviññhaü na sàdiyati, ñhitaü na sàdiyati, uddharaõaü na sàdiyati, anàpatti. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike ànetvà mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike ànetvà mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü na sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike ànetvà mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü na sàdiyati, paviññhaü na sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike ànetvà mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü na sàdiyati, paviññhaü na sàdiyati, ñhitaü na sàdiyati, uddharanaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà manussitthaü bhikkhussa santike ànetvà mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü na sàdiyati, paviññhaü na sàdiyati, ñhitaü na sàdiyati, uddharaõaü na sàdiyati, anàpatti. 39. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü jàgarantiü -pe- suttaü -pe-mattaü -pe-ummattaü -pe- pamattaü -pe- mataü akkhayitaü -pe-mataü yebhuyyena akkhayitaü -pe-sàdiyati, àpatti pàràjikassa -pe- na sàdiyati anàpatti. 40. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü mataü yebhuyyena khayitaü bhikkhussa santike ànetvà vaccamaggena -pe- passàvamaggena -pe-mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti thullaccayassa, bhikkhupaccatthikà -pe- na sàdiyati, anàpatti. 41. Bhikkhupaccatthikà amanussitthiü -pe- tiracchànagatitthiü -pe-manussabhatobya¤janakaü -pe- amanussubhatobya¤janakaü -pe-tiracchànagatubhatobya¤janakaü bhikkhussa santike ànetvà vaccamaggena -pe-passàvamaggena -pe- mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharanaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà -pe- na sàdiyati, anàpatti. 42. Bhikkhupaccatthikà -pe- tiracchànagatubhatobya¤janakaü jàgarantaü -pe- suttaü -pe- mattaü -pe- ummattaü -pe-pamattaü -pe- mataü akkhayitaü -pe- mataü yebhuyyena akkhayitaü -pe- sàdiyati, àpatti pàràjikassa. -Pe- na sàdiyati, anàpatti. ------------------------- 1. Santikaü, machasaü li. [BJT Page 072] [\x 72/] 43. Bhikkhupaccatthikà -pe- tiracchànagatubhatobya¤janakaü mataü yebhuyyena khayitaü bhikkhussa [PTS Page 031] [\q 31/] santike ànetvà vaccamaggena -pe-passàvamaggena -pe- mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti thullaccayassa. Bhikkhupaccatthikà -pe-na sàdiyati, anàpatti. 44. Bhikkhupaccatthikà manussapaõóakaü -pe- amanussapaõóakaü -pe-tiracchànagatapaõóakaü bhikkhussa santike ànetvà vaccamaggena -pe- mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa bhikkhupaccatthikà -pe- na sàdiyati, anàpatti. 45. Bhikkhupaccatthikà -pe- tiracchànagatapaõóakaü jàgarantaü -pe-suttaü -pe- mattaü -pe- ummattaü -pe- pamattaü -pe-mataü akkhayitaü -pe- mataü yebhuyyena akkhayitaü -pe-sàdiyati, àpatti pàràjikassa. -Pe- na sàdiyati anàpatti. 46. Bhikkhupaccatthikà -pe- tiracchànagata paõóakaü mataü yebhuyyena khayitaü bhikkhussa santike ànetvà vaccamaggena -pe- mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti thullaccayassa. Bhikkhupaccatthikà -pe- na sàdiyati anàpatti. 47. Bhikkhupaccatthikà manussapurisaü -pe- amanussapurisaü -pe -tiracchànagatapurisaü bhikkhussa santike 1. ânetvà vaccamaggena -pe- mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa bhikkhupaccatthikà -pe- na sàdiyati anàpatti. 48. Bhikkhupaccatthikà -pe- tiracchànagatapurisaü jàgarantaü -pe-suttaü -pe- mattaü -pe- ummattaü -pe- pamattaü -pe-mataü akkhayitaü -pe- mataü yebhuyyena akkhayitaü -pe-sàdiyati, àpatti pàràjikassa -pe- na sàdiyati, anàpatti. 49. Bhikkhupaccatthikà -pe- tiracchànagata purisaü mataü yebhuyyena khayitaü bhikkhussa santike ànetvà vaccamaggena -pe- mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti thullaccayassa. Bhikkhupaccatthikà -pe- na sàdiyati, anàpatti. 50. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü bhikkhussa santike ànetvà vaccamaggena -pe-passàvamaggena -pe- mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti. Santhatàya asanthatassa -pe-asanthatàya santhassa -pe-santhàya santhatassa -pe- asanthatàya asanthatassa. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà -pe- na sàdiyati anàpatti. 1. Santikaü cha. Sa. [BJT Page 074] [\x 74/] 51. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü jàgarantiü -pe- suttaü -pe-mattaü -pe- ummattaü -pe- pamattaü -pe- mataü akkhayitaü -pe- mataü yebhuyyena akkhayitaü -pe- sàdiyati, àpatti pàràjikassa -pe- na sàdiyati, anàpatti. 52. Bhikkhupaccatthikà manussitthiü -pe- amanussitthiü -pe-tiracchànagatitthiü mataü yebhuyyena khayitaü bhikkhussa santike ànetvà vaccamaggena -pe- passàvamaggena -pe-mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti, santhatàya asanthatassa -pe- asanthatàya santhatassa -pe-santhatàya santhatassa -pe- asanthatàya asanthatassa. -Pe- so ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti thullaccayassa. Bhikkhupaccatthikà -pe- na sàdiyati, anàpatti. 53. Bhikkhupaccatthikà manussubhatobya¤janakaü -pe-amanussubhatobya¤janakaü -pe-tiracchànagatubhatobya¤janakaü bhikkhussa santike ànetvà vaccamaggena -pe-passàvamaggena -pe- mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti, santhatassa asanthatassa -pe-asanthatassa santhatassa -pe- santhatassa santhatassa -peasanthatassa asanthatassa -pe- so ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà -pe- na sàdiyati anàpatti. 54. Bhikkhupaccatthikà -pe- tiracchànagatubhatobya¤janakaü jàgarantaü -pe- suttaü -pemattaü -pe- ummattaü -pe-pamattaü -pe- mataü akkhayitaü -pe- mataü yebhuyyena akkhayitaü -pe-àpatti pàràjikassa. 55. Bhikkhupaccatthikà -pe- mataü yebhuyyena khayitaü bhikkhussa santike ànetvà vaccamaggena -pe- passàvamaggena -pe-mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti, santhatassa asanthatassa -pe-asantatassa santhatassa, -pe-santhatassa santhatassa -pe- so ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti thullaccayassa. Bhikkhupaccatthikà -pena sàdiyati, anàpatti. 56. Bhikkhupaccatthikà manussapaõóakaü -pe- amanussapaõóakaü -pe-tiracchànagatapaõóakaü -pe- manussapurisaü -pe- amanussapurisaü -pe- tiracchànagatapurisaü bhikkhussa santike ànetvà vaccamaggena -pe- mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti- santhatassa asanthatassa - asanthatassa santhatassa - santhatassa santhatassa- asanthatassa asanthatassa -pe- so ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhu paccatthikà -pe- na sàdiyati, anàpatti. 57. Bhikkhupaccatthikà manussapaõóakaü -pe- tiracchànagatapurisaü jàgarantaü -pe- suttaü -pe- mattaü -pe- ummattaü -pe-pamattaü -pe- mataü akkhayitaü -pe- mataü yebhuyyena akkhayitaü -pe-sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhu paccatthikà -pe- na sàdiyati, anàpatti. [BJT Page 076] [\x 76/] 58. Bhikkhupaccatthikà -pe- tiracchànagata purisaü mataü yebhuyyena khayitaü bhikkhussa santike ànetvà vaccamaggena -pe- mukhena aïgajàtaü abhinisãdenti, santhatassa asanthatassa, -pe- asanthatassa santhatassa, -pe- santhatassa santhatassa, -pe- asanthatassa asanthatassa. -Pe- so ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharanaü [PTS Page 032] [\q 32/] sàdiyati, àpatti thullaccayassa. Bhikkhupaccatthikà -pe- na sàdiyati anàpatti. 59. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü manussitthiyà santike ànetvà aïgajàtena vaccamaggaü -pe- passàvamaggaü -pe- mukhaü abhinisãdenti, so ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà -pe- na sàdiyati, anàpatti. 60. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü manussitthiyà jàgarantiyà -pe-suttàya -pe- mattàya -pe- ummattàya -pe- pamattàya -pe-matàya akkhayitàya, -pe- matàya yebhuyyena akkhayitàya -pe-sàdiyati, àpatti pàràjikassa, bhikkhu paccatthikà bhikkhuü -pe- na sàdiyati, anàpatti. 61. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü -pe- manussitthiyà matàya yebhuyyena khayitàya santike ànetvà aïgajàtena vaccamaggaü -pe-passàvamaggaü -pe- mukhaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti thullaccayassa. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü -pe- na sàdiyati, anàpatti. 62. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü amanussitthiyà -pe-tiracchànagatitthiyà -pe-manussubhatobya¤janakassa -pe-amanussubhatobya¤janakassa -pe-tiracchànagatubhatobya¤janakassa -pe-manussapaõóakassa -pe-amanussapaõóakassa -pe-tiracchànagatapaõóakassa -pe-manussapurisassa -pe- amanussapurisassa -pe-tiracchànagatapurisassa santike ànetvà aïgajàtena vaccamaggaü -pe- mukhaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü -pe- na sàdiyati, anàpatti. 63. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü -pe- tiracchànagatapurisassa jàgarantassa -pe- suttassa -pe- mattassa -pe- ummattassa -pe- pamattassa -pe- matassa akkhayitassa -pe-matassa yebhuyyena akkhayitassa -pe-sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhu paccatthikà bhikkhuü -pe- na sàdiyati, anàpatti. 64. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü -pe- tiracchànagatapurisassa matassa yebhuyyena khayitassa santike ànetvà aïgajàtena vaccamaggaü -pe-mukhaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti thullaccayassa. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü -pe- na sàdiyati, anàpatti. 65. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü manussitthiyà santike ànetvà aïgajàtena vaccamaggaü -pe- passàvamaggaü -pe- mukhaü abhinãsãdenti. Santhatassa asanthatàya -pe- asanthatassa santhatàya -pe-santhatassa santàya -pe- asanthatassa asanthatàya -pe-so ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà -pe-na sàdiyati, anàpatti. [BJT PAGE 078 66.] Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü manussitthiyà jàgarantiyà -pe-suttàya -pe- mattàya -pe- ummattàya -pe-pamattàya -pe-matàya akkhayitàya, -pe- matàya yebhuyyena akkhayitàya -pe-sàdiyati, àpatti pàràjikassa, bhikkhu paccatthikà bhikkhuü -pe- na sàdiyati, anàpatti. 67. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü -pe- manussitthiyà matàya yebhuyyena khayitàya santike ànetvà [PTS Page 033] [\q 33/] aïgajàtena vaccamaggaü -pe-passàvamaggaü -pe- mukhaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti thullaccayassa. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü -pe- na sàdiyati, anàpatti. 68. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü amanussitthiyà -pe-tiracchànagatitthiyà -pe-manussubhatobya¤janakassa -pe-amanussubhatobya¤janakassa -pe-tiracchànagatubhatobya¤janakassa -pe-manussapaõóakassa -pe-amanussapaõóakassa -pe-tiracchànagatapaõóakassa -pe-manussapurisassa -pe- amanussapurisassa -pe-tiracchànagatapurisassa santike ànetvà aïgajàtena vaccamaggaü -pe- mukhaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü -pe- na sàdiyati, anàpatti. 69. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü -pe- tiracchànagatapurisassa jàgarantassa -pe- suttassa -pe- mattassa -pe- ummattassa -pe- pamattassa -pe- matassa akkhayitassa -pe-matassa yebhuyyena akkhayitassa -pe-sàdiyati, àpatti pàràjikassa. Bhikkhu paccatthikà bhikkhuü -pe- na sàdiyati, anàpatti. 70. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü -pe- tiracchànagatapurisassa matassa yebhuyyena khayitassa santike ànetvà aïgajàtena vaccamaggaü -pe-mukhaü abhinisãdenti. So ce pavesanaü sàdiyati, paviññhaü sàdiyati, ñhitaü sàdiyati, uddharaõaü sàdiyati, àpatti thullaccayassa. Bhikkhupaccatthikà bhikkhuü -pe- na sàdiyati, anàpatti. 71. Ràjapaccatthikà -pe- corapaccatthikà -pe-dhuttapaccatthikà -pe-uppalagandhapaccatthikà -pe- àpatti -pe-anàpatti (bhikkhu paccatthikesu viya vitthàretabbaü) (santhataü vaõõita meva. ) 72. Maggena maggaü paveseti, àpatti pàràjikassa. Maggena amaggaü paveseti, àpatti pàràjikassa. Amaggena maggaü paveseti, àpatti pàràjikassa. Amaggena amaggaü paveseti, àpatti thullaccayassa. . [BJT PAGE 080 73.] Bhikkhu suttabhikkhumhi vippañipajjati, pañibuddho sàdiyati, ubho nàsetabbà. Pañibuddho na sàdiyati, dåsako nàsetabbo. 74. Bhikkhu suttasàmaõeramhi vippañipajjati, pañibuddho sàdiyati, ubho nàsetabbà. Pañibuddho na sàdiyati, dåsako nàsetabbo. 75. Sàmaõero suttabhikkhumhi vippañipajjati, pañibuddho sàdiyati, ubho nàsetabbà. Pañibuddho na sàdiyati, dåsako nàsetabbo. 76. Sàmaõero suttasàmaõeramhi vippañipajjati, pañibuddho sàdiyati, ubho nàsetabbà. Pañibuddho na sàdiyati, dåsako nàsetabbo. 77. Anàpatti ajànantassa asàdiyantassa ummattakassa khittacittassa vedanaññhassa àdikammikassàti. Santhata bhàõavàro niññhito. Vinãtavatthu Uddànagàthà: Makkañã vajjiputtà ca gihã naggo va titthiyà, Dàrikuppalavaõõà ca bya¤janehi pare duve. Màtà dhãtà bhaginã ca chàyà ca mådulambino, [PTS Page 034] [\q 34/] dve vaõàlepacitta¤ca dàrudhãtalikàya ca. Sundarena saha pa¤ca pa¤ca sãvathikaññhikà, Nàgã yakkhã ca petã ca paõóakopahato chupe. Bhaddiye arahaü sutto sàvatthiyà caturo pare, Vesàliyà tayo mallà supine bhàrukacchako. Supabbà saddhà bhikkhunã sikkhamànà sàmaõerã ca, Vesiyà paõóako gihã a¤¤ama¤¤aü buóóhapabbajito migo ti. 1. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu makkañiyà methunaü dhammaü patisevi. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavatà sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Kacci nu kho ahaü pàràjikaü àpattiü àpanto'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesi. -Pe- àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikanti. (1) 2. Tena kho pana samayena sambahulà vesàlikà vajjiputtakà bhikkhu sikkhaü apaccakkhàya dubbalyaü anàvãkatvà methunaü dhammaü patiseviüsu. Tesaü kukkuccaü ahosi: bhagavatà sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Kacci nu kho mayaü pàràjikaü àpattiü àpannà'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- àpattiü tumhe bhikkhave àpannà pàràjikanti. (2) [BJT Page 082] [\x 82/] 3. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu evaü me anàpatti bhavissatãti gihãliïgena methunaü dhammaü patisevi. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. 4. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu evaü me anàpatti bhavissatãti naggo hutvà methunaü dhammaü patisevi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (4) 5. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu evaü me anàpatti bhavissatãti kusacãraü nivàsetvà -pe- vàkacãraü nivàsetvà -pe-phalakacãraü nivàsetvà -pe-kesakambalaü nivàsetvà -pe-vàlakambalaü nivàsetvà -pe- ulåkapakkhaü nivàsetvà -pe-ajinakkhipaü nivàsetvà methunaü dhammaü patisevi. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (5-11) 6. Tena kho pana samayena a¤¤ataro piõóacàriko bhikkhu pãñhake nipannaü dàrikaü passitvà sàratto aïguññhaü aïgajàtaü pavesesi. Sà kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe"anàpatti bhikkhu pàràjikassa. âpatti saïghàdisesassà"ti. (12) 7. [PTS Page 035] [\q 35/] tena kho pana samayena a¤¤ataro màõavako uppalavaõõàya bhikkhuniyà pañibaddhacitto hoti. Atha kho so màõavako uppalavaõõàya bhikkhuniyà gàmaü piõóàya paviññhàya kuñikaü pavisitvà nilãno acchi. Uppalavaõõà bhikkhunã pacchàbhattaü piõóapàtapañikkantà pàde pakkhàletvà kuñikaü pavisitvà ma¤cake nisãdi. Atha kho so màõavako uppalavaõõaü bhikkhuniü uggahetvà dusesi. Uppalavaõõà bhikkhunã bhikkhunãnaü etamatthaü àrocesi. Bhikkhuniyo bhikkhånaü ekamatthaü àrocesuü bhikkhu bhagavato etamatthaü àrocesuü. -Pe"anàpatti bhikkhave asàdiyantiyà" ti. (13) 8. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno itthiliïgaü pàtubhåtaü hoti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü "anujànàmi bhikkhave ta¤¤eva upajjhaü, tameva upasampadaü, tàni vassàni, bhikkhunãhi saïkamituü, yà àpattiyo bhikkhunaü bhikkhånãhi sàdhàraõà, tà àpattiyo bhikkhunãnaü santike vuññhàtuü, yà àpattiyo bhikkhånaü bhikkhånãhi asàdhàraõà tàhi àpattãhi anàpattã" ti. (14) 9. Tena kho pana samayena a¤¤atarassà bhikkhuniyà purisaliïgaü pàtubhåtaü hoti. Bhagavato etamattaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave ta¤¤eva upajjhaü, tameva upasampadaü, tàni vassàni, bhikkhåhi saïkamituü, yà àpattiyo bhikkhunãnaü bhikkhåhi sàdhàraõà tà àpattiyo bhikkhånaü santike vuññhàtuü, yà àpattiyo bhikkhånãnaü bhikkhåhi asàdhàraõà, tàhi àpattãhi anàpattã" ti. (15) [BJT Page 084] [\x 84/] 10. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu evaü me anàpatti bhavissatãti màtuyà methunaü dhammaü patisevi -pe- dhãtuyà methunaü dhammaü patisevi. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (16-18) 11. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu puràõadutiyikàya methunaü dhammaü patisevi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (19) 12. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu mudupiññhiko hoti. So anabhiratiyà pãëito attano aïgajàtaü mukhena aggahesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (20) 13. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu lambã hoti. So anabhiratiyà pãëito attano aïgajàtaü attano vaccamaggaü pavesesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. 14. [PTS Page 036] [\q 36/] tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu matasarãraü 1. Passi. Tasmi¤ca sarãre aïgajàtasàmantà vaõo hoti. So evaü me anàpatti bhavissatãti aïgajàte aïgajàtaü pavesetvà vaõena nãhari. Tassa kukkuccaü ahosi -pe"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (22) 15. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu matasarãraü-1. Passi, tasmi¤ca sarãre aïgajàtasàmantà vaõo hoti. So evaü me anàpatti bhavissatãti vaõe aïgajàtaü pavesetvà aïgajàtena nãhari. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (23) 16. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sàratto lepacittassa nimittaü aïgajàtena chupi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti dukkañassà"ti (24) 17. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sàratto dàrudhãtalikàya nimittaü aïgajàtena chupi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti dukkañassà"ti. (25) 18. Tena kho pana samayena sundaro nàma bhikkhu ràjagahà pabbajito rathikàya gacchati. A¤¤atarà-2. Itthi "muhuttaü bhante àgamehi vandissàmã" ti. Sà vandantã antaravàsakaü ukkhipitvà mukhena aïgajàtaü aggahesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-sàdiyi tvaü bhikkhu?"Ti. -Pe- "sàdiyi tvaü bhikkhu?"Ti. "Nàhaü bhagavà sàdiyi"nti. "Anàpatti bhikkhu asàdiyantassà" ti. (26) 19. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthi bhikkhuü passitvà etadavoca: "ehi bhante methånaü dhammaü patisevà"ti. "Alaü bhagini netaü kappatãti" 'ehi bhante ahaü vàyamissàmi, tvaü mà vàyami. Evaü te anàpatti bhavissatã"ti. So bhikkhu tathà akàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (27) 1. Sarãraü, sã. Mu. 2. Itthi taü passitvà etadavoca muhuttaü. [BJT Page 086] [\x 86/] 20. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthi bhikkhuü passitvà etadavoca: "ehi bhante methunaü dhammaü patisevà"ti. Alaü bhagini netaü kappatãti. Ehi bhante tvaü vàyama, ahaü na vàyamissàmi, evaü te anàpatti bhavissatãti. So bhikkhu tathà akàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (28) 21. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthi bhikkhuü passitvà etadavoca: "ehi bhante methunaü dhammaü patisevà" ti. Alaü bhagini netaü kappatãti. "Ehi bhante abbhantaraü ghaññetvà bahi mocehi" -pe- "bahi ghaññetvà abbhantaraü mocehi, evaü te anàpatti bhavissatã" ti. So bhikkhu tathà akàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (29, 30) 22. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sivathikaü gantvà akkhayitaü sarãraü passitvà tasmiü methunaü [PTS Page 037] [\q 37/] dhammaü patisevi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (31) 23. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sãvathikaü gantvà yebhuyyena akkhayitaü-1. Sarãraü passitvà tasmiü methunaü dhammaü patisevi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (32) 24. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sãvathikaü gantvà yebhuyyena khayitaü-2. Sarãraü passitvà tasmiü methunaü dhammaü patisevi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (33) 25. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sãvathikaü gantvà chinnasãsaü passitvà vattakate-3. Mukhe chupantaü aïgajàtaü pavesesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (34) 26. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sãvathikaü gantvà chinnasãsaü passitvà vattakate mukhe acchupantaü aïgajàtaü pavesesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti dukkañassà"ti. (35) 27. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu a¤¤atarassà itthiyà pañibaddhacitto hoti. Sà kàlakatà susàne chaóóità, aññhikàni vippakiõõàni honti. Atha kho so bhikkhu sãvathikaü gantvà aññhikàni saükaóóhaóitvà nimittena aïgajàtaü pañipàdesi. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti dukkañassà"ti. (36) 28. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu nàgiyà methunaü dhammaü patisevi -pe-yakkhiyà methunaü patisevi -pe- petiyà methunaü dhammaü patisevi. -Pe- paõóakassa methunaü dhammaü patisevi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (37-40) 1. Akkhayitaü - machasa. 2. Khàyitaü. Machasa. 3. Vaññakate. Machasa. [BJT Page 088] [\x 88/] 29. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu upahatindriyo hoti. So 'nàhaü vediyàmi sukhaü và dukkhaü và, anàpatti me bhavissatã'ti. Methunaü dhammaü patisevi -pe- bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Vediyi và so bhikkhave moghapuriso na và vediyi, àpatti pàràjikassà"ti. (41) 30. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu itthiyà methunaü dhammaü patisevissàmiti chupitamatte vippañisàrã ahosã. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti saïghàdisesassà"ti. (42) 31. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu bhaddiye jàtiyàvane divàvihàragato nipanno hoti. Tassa aïgamaïgàni vàtupatthaddhàni honti. A¤¤atarà itthi passitvà aïgajàte abhinisãditvà yàvadatthaü katvà pakkàmi. Bhikkhu kilinnaü passitvà bhagavato etamatthaü àrocesuü. [PTS Page 038] [\q 38/] "pa¤cahi bhikkhave àkàrehi aïgajàtaü kammaniyaü hoti: ràgena vaccena passàvena vàtena uccàliïgapàõakadaññhena. Imehi kho bhikkhave pa¤cahàkàrehi aïgajàtaü kammaniyaü hoti. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso yaü tassa bhikkhuno ràgena aïgajàtaü kammaniyaü assa. Arahaü so bhikkhave bhikkhu. Anàpatti bhikkhave tassa bhikkhuno"ti. (43) 32. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sàvatthiyaü andhavane divàvihàragato nipanno hoti. A¤¤atarà gopàlikà passitvà aïgajàte abhinisãdi. So bhikkhu pavesanaü sàdiyi, paviññhaü sàdiyi, ñhitaü sàdiyi, uddharaõaü sàdiyi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (44) 33. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sàvatthiyaü andhavane divàvihàragato nipanno hoti. A¤¤atarà ajapàlikà passitvà -pe- a¤¤atarà kaññhahàrikà passitvà -pe- a¤¤atarà gomayahàrikà passitvà aïgajàte abhinisãdi. So bhikkhu pavesanaü sàdiyi, paviññhaü sàdiyi, ñhitaü sàdiyi, uddharaõaü sàdiyi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. 34. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu vesàliyaü mahàvane divàvihàragato nippanno hoti. A¤¤atarà itthi passitvà aïgajàte abhinisãditvà yàvadatthaü katvà sàmantà hasamànà ñhità hoti. So bhikkhu pañibujjhijitvà taü itthiü etadavoca: tuyhidaü kammanti. "âma mayhaü kamma"nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"sàdiyi tvaü bhikkhu"ti. "Nàhaü bhagavà jànàmi"ti. "Anàpatti bhikkhu ajànantassà" ti. (48) 35. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu vesàliyaü mahàvane divàvihàragato rukkhaü apassàya nipanno hoti. A¤¤atarà itthi passitvà aïgajàte abhinisãdi. So bhikkhu sahasà vuññhàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "sàdiyi tvaü bhikkhå"ti. "Nàhaü bhagavà sàdiyi"nti. Anàpatti bhikkhu asàdiyantassà"ti. (48) [BJT Page 090] [\x 90/] 36. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu vesàliyaü mahàvane divàvihàragato rukkhaü apassàya nipanno hoti. A¤¤atarà itthi passitvà aïgajàte abhinisãdi. So bhikkhu akkamitvà pavaññesi. -1. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"sàdiyi tvaü bhikkhu?" Ti. "Nàhaü bhagavà sàdiyi"nti. Anàpatti bhikkhu asàdiyantassà"ti. (50) 37. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu vesàliyaü mahàvane kuñàgàrasàlàyaü divàvihàragato dvàraü vivaritvà nipanno hoti. Tassa aïgamaïgàni vàtupatthaddhàni honti. Tena kho pana samayena sambahulà itthiyo gandha¤ca [PTS Page 39] [\q 39/] màla¤ca àdàya àràmaü agamaüsu vihàrapekkhikàyo. Atha kho tà itthiyo taü bhikkhuü passitvà aïgajàte abhinisãditvà yàvadatthaü katvà 'purisåsabho vatàya'nti vatvà gandha¤ca màla¤ca àropetvà pakkamiüsu. Bhikkhu kilinnaü passitvà bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Pa¤cahi bhikkhave àkàrehi aïgajàtaü kammanãyaü hoti: ràgena vaccena passàvena vàtena uccàliïgapàõakadaññhena. Imehi kho bhikkhave pa¤cahàkàrehi aïgajàtaü kammaniyaü hoti. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso, yaü tassa bhikkhuno ràgena aïgajàtaü kammaniyaü assa. Arahaü so bhikkhave bhikkhu. Anàpatti bhikkhave tassa bhikkhuno. Anujànàmi bhikkhave divà patisallãyantena dvàraü saüvaritvà patisallãyitu"nti. 38. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhàrukacchako bhikkhu supinantena-2. Puràõadutiyikàya methunaü dhammaü patisevitvà 'assamaõo ahaü vibbhamissàmã' ti bhàrukacchaü gacchanto antaràmagge àyasmantaü upàliü passitvà etamatthaü àrocesi. âyasmà upàli evamàha: "anàpatti, àvuso supinantenà"ti. (52) 39. Tena kho pana samayena ràjagahe supabbà nàma upàsikà muddhappasannà-3. Hoti. Sà evaüdiññhikà hoti: "yà methunaü dhammaü deti, sà aggadànaü detã"ti. Sà bhikkhuü passitvà etadavoca: "ehi bhante methunaü dhammaü patisevà"ti. "Alaü bhagini, netaü kappatã" ti. "Ehi bhante årantarikàya-4. Ghaññehi, evaü te anàpatti bhavissatã"ti. So bhikkhu tathà akàsi. Tassa kukkuccaü ahosi. "Anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti saïghàdisesassà"ti. (53) 1. Pavatteyi. Machasaü Pavaññeyi. Syà 2. Supinante - machasaü 3. Mudhappasannà - machasaü 4. æruttarikàya - machasaü [BJT Page 092] [\x 92/] 40. Tena kho pana samayena ràjagahe supabbà nàma upàsikà muddhappasannà hoti. Sà evaü diññhikà hoti: 'yà methunaü dhammaü deti, sà aggadànaü detã'ti. Sà bhikkhuü passitvà etadavoca: "ehi bhante methunaü dhammaü patisevà"ti. "Alaü bhagini, netaü kappatã"ti. "Ehi bhante nàbhiyaü ghaññehi" -pe-'ehi bhante uddaravaññiyaü ghaññehi' -pe- 'ehi bhante upakacchake ghaññehi' -pe- 'ehi bhante gãvàyaü ghaññehi' -pe-'ehi bhante kaõõacchidde ghaññehi' -pe- 'ehi bhante kesavaññiyaü ghaññehi' -pe- 'ehi bhante aïgulantarikàya ghaññehi' -pe- 'ehi bhante hatthena upakkamitvà mocessàmi, evaü te anàpatti bhavissatã"ti. So bhikkhu tathà akàsi. Tassa kukkuccaü ahosi. "Anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti saïghàdisesassà" ti. (54-61) 41. Tena kho pana samayena sàvatthiyaü saddhà nàma upàsikà muddhappasannà hoti. Sà evaü diññhikà hoti. 'Yà methunaü dhammaü deti, sà aggadànaü detã'ti. Sà bhikkhuü passitvà etadavoca: "ehi bhante methunaü dhammaü patisevà"ti. "Alaü bhagini, netaü kappati" ti. "Ehi bhante årantarikàya ghaññehi" -pe- "ehi bhante hatthena upakkamitvà mocessàmi. Evaü te anàpatti bhavissatã" ti. So bhikkhu tathà akàsi. Tassa kukkuccaü ahosi". Anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti saïghàdisesassà" ti. (62-70) 42. Tena kho pana samayena vesàliyaü licchavikumàrakà bhikkhuü gahetvà bhikkhuniyà vippañipàdesuü. [PTS Page 040] [\q 40/] ubho sàdiyiüsu. "Ubho nàsetabbà" -pe- ubho na sàdiyiüsu. "Ubhinnaü anàpatti". (71) 43. Tena kho pana samayena vesàliyaü licchavikumàrakà bhikkhuü gahetvà sikkhamànàya vippañipàdesuü -pe- sàmaõeriyà vippañipàdesuü. Ubho sàdiyiüsu. "Ubho nàsetabbà" -pe-ubho na sàdiyiüsu. "Ubhinnaü anàpatti" (72-73) 44. Tena kho pana samayena vesàliyaü licchavikumàrakà bhikkhuü gahetvà vesiyà vippañipàdesuü -pe- paõóake vippañipàdesuü -pe- gihiniyà vippañipàdesuü -pe-bhikkhu sàdiyi. "Bhikkhu nàsetabbo". -Pe- bhikkhu sàdiyi. "Bhikkhussa anàpatti". (74-76) 45. Tena kho pana samayena vesàliyaü licchavikumàrakà bhikkhu gahetvà a¤¤ama¤¤aü vippañipàdesuü, ubho sàdiyiüsu. "Ubho nàsetabbà" -pe- ubho na sàdiyiüsu. "Ubhinnaü anàpatti". (77) [BJT Page 094] [\x 94/] 46. Tena kho pana samayena a¤¤ataro buóóhapabbajito bhikkhu puràõadutiyikàya dassanaü agamàsi. Sà 'ehi bhante vibbhamà'ti aggahesi. So bhikkhu pañikkamanto uttàno paripati. Sà ubbhujitvà -1. Aïgajàte abhinisãdi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu asàdiyantassà"ti. (78) 47. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu ara¤¤e viharati. Migapotako tassa passàvaññhànaü àgantvà passàvaü pivanto mukhena aïgajàtaü aggahesi. So bhikkhu sàdiyi. Tassa kukkuccaü ahosi bhagavato etamatthaü àrocesi. -Pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (79) Pañhamapàràjikaü samattaü. [PTS Page 0041 [\q 41/] ] dutiyapàràjikaü 1. Tena samayena buddho bhagavà ràjagahe viharati gijjhakåñe pabbate. Tena kho pana samayena sambahulà sandiññhà sambhattà bhikkhå isigilipasse tiõakuñiyo karitvà vassaü upagacchiüsu. âyasmàpi dhaniyo kumbhakàraputto tiõakuñikaü karitvà vassaü upagacchi. 2. Atha kho te bhikkhå vassaü vutthà temàsaccayena tiõakuñiyo bhinditvà tiõa¤ca kaññha¤ca pañisàmetvà janapadacàrikaü pakkamiüsu. âyasmà pana dhaniyo kumbhakàraputto tattheva vassaü vasi, tattha hemantaü, tattha gimhaü. 3. Atha kho àyasmato dhaniyassa kumbhakàraputtassa gàmaü piõóàya paviññhassa tiõahàriyo kaññhahàriyo tiõakuñikaü bhinditvà tiõa¤ca kaññha¤ca àdàya agamaüsu. 4. Dutiyampi kho àyasmà dhaniyo kumbhakàraputto tiõa¤ca kaññha¤ca saükaóóhitvà tiõakuñikaü akàsi. Dutiyampi kho àyasmato dhaniyassa kumbhakàraputtassa gàmaü piõóàya paviññhassa tiõahàriyo kaññhahàriyo tiõakuñikaü bhinditvà tiõa¤ca kaññha¤ca àdàya agamaüsu. 5. Tatiyampi kho àyasmà dhaniyo kumbhakàraputto tiõa¤ca kaññha¤ca saükaóóhitvà tiõakuñikaü akàsi. Dutiyampi kho àyasmato dhaniyassa kumbhakàraputtassa gàmaü piõóàya paviññhassa tiõahàriyo kaññhahàriyo tiõakuñikaü bhinditvà tiõa¤ca kaññha¤ca àdàya agamaüsu. 1. Ubbhajitvà - machasaü. [BJT Page 096] [\x 96/] 6. Atha kho àyasmato dhaniyassa kumbhakàraputtassa etadahosi: 'yàva tatiyakaü kho me gàmaü piõóàya paviññhassa tiõahàriyo kaññhahàriyo tiõakuñikaü bhinditvà tiõa¤ca kaññha¤ca àdàya agamaüsu ahaü kho pana susikkhito anavayo sake àcariyake kumbhakàrakamme pariyodàtasippo yannånàhaü sàmaü cikkhallaü madditvà sabbamattikàmayaü kuñikaü kareyya'nti. 7. Atha kho àyasmà dhaniyo kumbhakàraputto sàmaü cikkhallaü madditvà [PTS Page 042] [\q 42/] sabbamattikàmayaü kuñikaü karitvà tiõa¤ca kaññha¤ca gomaya¤ca saükaóóhitvà taü kuñikaü paci. Sà ahosi kuñikà abhiråpà dassanãyà pàsàdikà lohitikà, seyyathàpi indagopako. Seyyathàpi nàma kiïkiõikasaddo evamevaü tassà kuñikàya saddo ahosi. 8. Atha kho bhagavà sambahulehi bhikkhåhi saddhiü gijjhakåñà pabbatà orohanto addasa taü kuñikaü abhiråpaü dassanãyaü pàsàdikaü lohitikaü. Disvàna bhikkhå àmantesi: kiü etaü bhikkhave abhiråpaü dassanãyaü pàsàdikaü lohitikaü seyyathàpi indagopako?"Ti. 9. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. Vigarahi buddho bhagavà: "ananucchaviyaü bhikkhave tassa moghapurisassa ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü. Kathaü hi nàma so bhikkhave moghapuriso sabbamattikàmayaü kuñikaü karissati. Na hi nàma bhikkhave tassa moghapurisassa pàõesu anuddayà anukampà avihesà bhavissati. Gacchathetaü bhikkhave kuñikaü bhindatha. Mà pacchimà janatà pàõesu pàtabyataü àpajji. Na ca bhikkhave sabbamattikàmayà kuñikà kàtabbà. Yo kareyya àpatti dukkañassà"ti. 10. "Evaü bhante" ti kho te bhikkhå bhagavato pañissutvà yena sà kuñikà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà taü kuñikaü bhindiüsu. Atha kho àyasmà dhaniyo kumbhakàraputto te bhikkhå etadavoca: "kissa me tumhe àvuso kuñikaü bhindathà"ti. "Bhagavà àvuso bhedàpetã" ti. "Bhindathàvuso sace dhammassàmã bhedàpetã"ti. 11. Atha kho àyasmato dhaniyassa kumbhakàraputtassa etadahosi: "yàvattiyakaü kho me gàmaü piõóàya paviññhassa tiõhàriyo kaññhahàriyo tiõakuñikaü bhinditvà tiõa¤ca kaññha¤ca àdàya agamaüsu. Yàpi mayà sabbamattikàmayà kuñikà katà, sàpi bhagavatà bhedàpità. Atthi ca me dàrugahe gaõako sandiññho. Yannånàhaü dàrugahe gaõakaü dàråni yàcitvà dàrukuóóikaü-1. Kuñikaü kareyya"nti. 1. Dàrukuñikaü. â. [BJT Page 098] [\x 98/] 12. Atha kho àyasmà dhaniyo kumbhakàraputto yena dàrugahe gaõako tenupasaïkami. Upasaïkamitvà dàrugahe gaõakaü etadavoca: "yàva tatiyakaü kho me àvuso gàmaü piõóàya paviññhassa tiõhàriyo kaññhahàriyo tiõakuñikaü bhinditvà tiõa¤ca kaññhaü ca àdàya agamaüsu. Yàpi mayà sabbamattikàmayà kuñikà katà, sàpi bhagavatà bhedàpità. Dehi me àvuso dàråni, icchàmi dàrukuóóikaü kuñikaü kàtunti. "Natthi bhante tàdisàni dàråni, yànàhaü ayyassa dadeyyaü. [PTS Page 043] [\q 43/] atthi bhante devagahadàråni nagarapañisaïkhàrikàni àpadatthàya nikkhittàni. Sace tàni ràjà dàpeti, haràpetha bhante"ti. "Dinnàni àvuso ra¤¤à " ti. 13. Atha kho dàrugahe gaõako "ime kho samaõà sakyaputtiyà dhammacàrino samacàrino brahmacàrino saccavàdino sãlavanto kalyàõadhammà. Ràjàpimesaü abhippasanno. Na arahati adinnaü dinnanti vattu"nti àyasmantaü dhaniyaü kumbhakàraputtaü etadavoca: 'haràpetha bhante'ti. Atha kho àyasmà dhaniyo kumbhakàraputto tàni dàråni khaõóàkhaõóikaü chedàpetvà sakañehi nibbàhàpetvà dàrukuóóikaü kuñikaü akàsi. 14. Atha kho vassakàro bràhmaõo magadhamahàmatto ràjagahe kammante anusa¤¤àyamàno yena dàrågahe gaõako, tenupasaïkami, upasaïkamitvà dàrugahe gaõakaü etadavoca: "yàni tàni bhaõe devagahadàråni nagarapañisaïkhàrikàni àpadatthàya nikkhittàni. Kahaü tàni dàrunã?"Ti. Tàni sàmi, dàråni devena ayyassa dhaniyassa kumbhakàraputtassa dinnànã"ti. 15. Atha kho vassakàro bràhmaõo magadhamahàmatto anattamano ahosi: "kathaü hi nàma devo devagahadàråni nagarapañisaïkhàrikàni àpadatthàya nikkhittàni dhaniyassa kumbhakàraputtassa dassatã"ti. 16. Atha kho vassakàro bràhmaõo magadhamahàmatto yena ràjà màgadho seniyo bimbisàro, tenupasaïkami, upasaïkamitvà ràjànaü màgadhaü seniyaü bimbisàraü etadavoca: "saccaü kira deva devena devagahadàråni nagarapañisaïkhàrikàni àpadatthàya nikkhittàni dhaniyassa kumbhakàraputtassa dinnànã?" Ti "ko evamàhà?'Ti. "Dàrågahe gaõako devà"ti. "Tena hi bràhmaõa dàrugahe gaõakaü àõàpehã"ti. 17. Atha kho vassakàro bràhmaõo magadhamahàmatto dàrågahe gaõakaü baddhaü àõàpesi. Addasà kho àyasmà dhaniyo kumbhakàraputto dàrugahe gaõakaü baddhaü nãyamànaü. Disvàna dàrugahe gaõakaü etadavoca: "kissa tvaü àvuso baddho nãyyàsã?"Ti. "Tesaü bhante dàrånaü kiccà"ti. "Gacchàvuso ahampi àgacchàmã"ti. "Eyyàsi bhante puràhaü ha¤¤àmã"ti. [BJT Page 100] [\x 100/] 18. Atha kho àyasmà dhaniyo kumbhakàraputto yena ra¤¤o màgadhassa seniyassa bimbisàrassa nivesanaü, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho ràjà màgadho seniyo bimbisàro yenàyasmà dhaniyo kumbhakàraputto, [PTS Page 044] [\q 44/] tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü dhaniyaü kumbhakàraputtaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi, ekamantaü nisinno kho ràjà màgadho seniyo bimbisàro àyasmantaü dhaniyaü kumbhakàraputtaü etadavoca: 19. "Saccaü kira mayà bhante devagahadàrånã nagarapañisaïkhàrikàni àpadatthàya nikkhittàni ayyassa dinnànã?"Ti. "Evaü mahàràjà"ti. "Mayaü kho bhante ràjàno nàma bahukiccà bahukaraõãyà. Datvàpi nassareyyàma. Iïgha bhante saràpehã"ti. "Sarasi tvaü mahàràja, pañhamàbhisitto evaråpiü vàcaübhàsità: dinnaü yeva samaõabràhmaõànaü tiõakaññhodakaü paribhu¤jantu"ti. "Saràmahaü bhante, santi bhante samaõabràhmaõà lajjino kukkuccakà sikkhàkàmà. Tesaü appamattake'pi kukkuccaü uppajjati. Tesaü mayà sandhàya bhàsitaü. Ta¤ca kho ara¤¤e aparaggahitaü. So tvaü bhante tena lesena dàråni adinnaü harituü ma¤¤asi. Kathaü hi nàma màdiso samaõaü và bràhmaõaü và vijite vasantaü haneyya và? Bandheyya và? Pabbàjeyya và, gaccha bhante. Lomena tvaü muttosi. 1. Màssu punapi evaråpaü akàsi" ti. 20. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "alajjino ime samaõà sakyaputtiyà dussãlà musàvàdino. Ime hi nàma dhammacàrino samacàrino bràhmacàrino saccavàdino sãlavanto kalyàõadhammà pañijànissanti. Natthi imesaü sàma¤¤aü. Natthi imesaü brahma¤¤aü. Naññhaü imesaü sàma¤¤aü. Naññhaü imesaü brahma¤¤aü. Kuto imesaü sàma¤¤aü? Kuto imesaü brahma¤¤aü? Apagatà ime sàma¤¤à. Apagatà ime brahma¤¤à. Ràjànampime va¤centi. Kimpana¤¤e manusse"ti. 21. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhå appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhàkàmà, te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà dhaniyo kumbhakàraputto ra¤¤o dàrånã adinnaü àdiyissatã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. 1. Mukko, sãmu. [BJT Page 102] [\x 102/] 22. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü sannipàtàpetvà àyasmantaü dhaniyaü kumbhakàraputtaü pañipucchi: "saccaü kira tvaü dhaniya ra¤¤o dàrånã adinnaü àdiyã?"Ti. "Saccaü bhagavà viharahi buddho bhagavà: "ananucchaviyaü moghapurisa, ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü. Kathaü hi nàma tvaü moghapurisa, [PTS Page 045] [\q 45/] ra¤¤o dàråni adinnaü àdiyissasi. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya pasannànaü và bhiyyobhàvàya. Atha khvetaü moghapurisa, appasannàna¤ceva appasàdàya pasannàna¤ca ekaccànaü a¤¤athattàyà"ti. 23. Tena kho pana samayena a¤¤ataro puràõavohàriko mahàmatto bhikkhåsu pabbajito bhagavato avidåre. Nisinno hoti atha kho bhagavà taü bhikkhuü etadavoca: "kittakena kho bhikkhu, ràjà màgadho seniyo bimbisàro coraü gahetvà hanti và bandhati và pabbàjeti và?"Ti. "Pàdena và bhagavà pàdàrahena và"ti. Tena kho pana samayena ràjagahe pa¤camàsako pàdo hoti. Atha kho bhagavà àyasmantaü dhaniyaü kumbhakàra puttaü anekapariyàyena vigarahitvà dubharatàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyeyya, yathàråpe adinnàdàne ràjàno coraü gahetvà haneyyuü và bandheyyuü và pabbàjeyyaü và, coro'si bàlo'si muëho'si theno'sãti, tathàråpaü bhikkhu adinnaü àdiyamàno ayampi pàràjiko hoti asaüvàsoti". Eva¤cidaü bhagavatà bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü hoti. (Målapa¤¤atti) 1. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhå rajakattharaõaü gantvà rajakabhaõóikaü avaharitvà àràmaü haritvà bhàjesuü. Bhikkhå eva màhaüsu: "mahàpu¤¤attha tumhe àvuso, bahuü tumhàkaü cãvaraü uppanna"nti. "Kuto àvuso amhàkaü pu¤¤aü? Idàni mayaü rajakattharaõaü gantvà rajakabhaõóikaü avaharimhà"ti. "Nanu àvuso bhagavatà sikkhàpadaü pa¤¤attaü, kissa tumhe àvuso rajakabhaõóikaü avaharitthà"ti. "Saccaü àvuso bhagavatà sikkhàpadaü pa¤¤attaü, ta¤ca kho gàme no ara¤¤e"ti. 2. "Nanu àvuso tatheva taü hoti. Ananucchaviyaü àvuso ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü. Kathaü hi nàma tumhe àvuso rajakabhaõóikaü avaharissatha? Netaü àvuso appasannànaü và pasàdàya pasannànaü và bhiyyobhàvàya, atha khvetaü àvuso appasannàna¤ceva appasàdàya pasannàna¤ca ekaccànaü a¤¤athattàyà"ti. [BJT Page 104] [\x 104/] 3. Atha kho te bhikkhu chabbaggiye bhikkhå anekapariyàyena vigarahitvà vigarahitvà [PTS Page 046] [\q 46/] bhagavato etamatthaü àrocesuü. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü sannipàtàpetvà chabbaggiye bhikkhu pañipucchi "saccaü kira tumhe bhikkhave rajakattharaõaü gantvà rajaka bhaõóikaü avaharitvà?"Ti. "Saccaü bhagavà. " Viharahi buddho bhagavà: "ananucchaviyaü moghapurisà, ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü. Kathaü hi nàma tumhe moghapurisà rajakattharaõaü gantvà rajakabhaõóikaü avaharissatha. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu gàmà và ara¤¤à và adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyeyya, yathàråpe adinnàdàne ràjàno coraü gahetvà haneyyuü và bandheyyuü và pabbàjeyyuü và 'coro'si bàlo'si måëho'si theno'sã' ti, tathàråpaü bhikkhu adinnaü àdiyamàno ayampi pàràjiko hoti asaüvàso"ti. (Dutiyapa¤¤atti) 4. Yo panàti - yo yàdiso yathàyutto yathàjacco yathànàmo yathàgotto yathàsãlo yathàvihàrã yathàgocaro thero và navo và majjhimo và eso vuccati 'yo panà'ti. Bhikkhåti - bhikkhako'ti bhikkhu, bhikkhàcariyaü ajjhupagato'ti bhikkhu, bhinnapañadharo'ti bhikkhu, sama¤¤àya bhikkhu, pañi¤¤àya bhikkhu, ehi bhikkhu'ti bhikkhu, tãhi saraõagamanehi upasampanno'ti bhikkhu, bhadro bhikkhu, sàro bhikkhu, sekho bhikkhu asekho bhikkhå, samaggena saïghena ¤atticatutthena kammena akuppena ñhànàrahena upasampanno'ti. Bhikkhu. Tatra yvàyaü bhikkhu samaggena saïghena ¤atticatutthena kammena akuppena ñhànàrahena upasampanno, ayaü imasmiü atthe adhippeto 'bhikkhå'ti. Gàmo nàma - ekakuñiko'pi gàmo dvikuñiko'pi gàmo tikuñiko'pi gàmo catukuñiko'pi gàmo samanusso'pi gàmo amanusso'pi gàmo parikkhitto'pi gàmo aparikkhitto'pi gàmo gonisàdiniviññho'pi gàmo yo'pi sattho atirekacàtumàsaniviññho, so'pi vuccati gàmo. Gàmupacàro nàma: parikkhittassa gàmassa indakhãle ñhitassa majjhimassa purisassa leóóupàto. Aparikkhittassa gàmassa gharåpacàre ñhitassa majjhimassa purisassa leóóupàto. Ara¤¤aü nàma: ñhapetvà gàma¤ca gàmupacàra¤ca avasesaü ara¤¤aü nàma. Adinnaü nàma: yaü adinnaü anissaññhaü apariccattaü rakkhitaü gopitaü mamàyitaü parapariggahitaü, etaü adinnaü nàma. Theyyasaïkhàtanti - theyyacitto avaharaõacitto. âdiyeyyàti: àdiyeyya hareyya avahareyya iriyàpathaü vikopeyya ñhànà càveyya saüketaü vitinàmeyya. Yathàråpaü nàma: pàdaü và pàdàrahaü và atirekapàdaü và [BJT Page 106] [\x 106/] [PTS Page 047] [\q 47/] Ràjàno nàma: pathabyàràjà, padesaràjà, maõóalikà, antarabhogikà, akkhadassà, mahàmattà, ye và pana chejjabhejjaü anusàsanti, ete ràjàno nàma. Coro nàma: yo pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyati, eso coro nàma. Haneyyuü vàti - hatthena và pàdena và kasàya và vettena và addhadaõóakena và chejjàya và haneyyuü. Bandheyyuü vàti - rajjubandhanena và andubandhanena và saïkhalikabandhanena và gharabandhanena và nagarabandhanena và gàmabandhanena và nigamabandhanena và bandheyyuü, purisaguttiü và kareyyuü. Pabbàjeyyuü vàti - gàmà và nigamà và nagaraü và janapadà và janapadapadesà và pabbàjeyyuü. Corosi bàlosi muëhosi thenosãti - paribhàso eso. Tathàråpaü nàma: pàdaü và pàdàrahaü và atirekapàdaü và. âdiyamànoti - àdiyamàno haramàno avaharamàno iriyàpathaü vikopayamàno ñhànà càvayamàno saüketaü vitinàmayamàno. Ayampãti - purimaü upàdàya vuccati. Pàràjiko hotãti - seyyathàpi nàma paõóupalàso bandhanà pavutto-1. Abhabbo haritattàya. Evameva bhikkhu pàdaü và pàdàrahaü và atirekapàdaü và adinnaü theyyasaïkhàtaü àdiyitvà assamaõo hoti asakyaputtiyo. Tena vuccati pàràjiko hotãti. Asaüvàsoti - saüvàso nàma ekaü kammaü ekuddeso samasikkhàtà, eso saüvàso nàma. So tena saddhiü natthãti tena vuccati asaüvàsoti. (Nayamàtikà) 1. Bhummaññhaü thalaññhaü àkàsaññhaü vehàsaññhaü udakaññhaü nàvaññhaü yànaññhaü bhàraññhaü àràmaññhaü vihàraññhaü khettaññhaü vatthuññhaü gàmaññhaü ara¤¤aññhaü udakaü dantaponaü vanaspati haraõakaü upanidhi suïkaghàtaü pàõo apadaü dipadaü catuppadaü bahuppadaü ocarako onirakkho saüvidàvahàro saüketakammaü nimittakammanti. 1. Pamutto, sabbattha. "Seyyathàpi nàma paõóupalàso bandhanà pavutto". Dharmapradãpikà (315) [BJT Page 108] [\x 108/] 2. Bhummaññhaü nàma bhaõaóü bhumiyaü nikkhittaü hoti nikhàtaü pañicchannaü. Bhummaññhaü bhaõóaü 'avaharissàmã' ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati kuddàlaü và piñakaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa. Tattha [PTS Page 048] [\q 48/] jàtakaü kaññhaü và lataü và jindati, àpatti dukkañassa. Paüsuü khaõati và vyuhati và uddharati và, àpatti dukkañassa. Kumhiü àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. Attano bhàjanaü pavesetvà pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. Attano bhàjanagataü và karoti muññhiü và jindati, àpatti pàràjikassa. Suttàråëhaü bhaõóaü và pàmaïgaü và kaõñhasuttakaü và kañisuttakaü và sàñakaü và veñhanaü và theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. Koñiyaü gahetvà uccàreti, àpatti thullaccayassa. Ghaüsanto nãharati, àpatti thullaccayassa. Antamaso kesaggamattampi kumbhimukhà moceti, àpatti pàràjikassa. Sappãü và telaü và madhuü và phàõitaü và pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü theyyacitto ekena payogena pivati, àpatti pàràjikassa. Tattheva bhindati và chaóóeti và jhàpeti và aparibhogaü và karoti, àpatti dukkañassa. 3. Thalaññhaü nàma bhaõóaü thale nikkhittaü hoti. Thalaññhaü bhaõóaü 'avaharissàmã'ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa. âmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 4. âkàsaññhaü nàma bhaõóaü àkàsagataü hoti. Moro và kapi¤jaro và tittiro và vaññako và sàñakaü và veñhanaü và hira¤¤aü và suvaõõaü và chijjamànaü patati. âkàsaññhaü bhaõóaü 'avaharissàmã'ti. Theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa. Gamanaü upacchindati, àpatti dukkañassa. âmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 5. Vehàsaññhaü nàma bhaõóaü vehàsagataü hoti ma¤ce và pãñhe và cãvaravaüse và cãvararajjuyà và bhittikhãle và nàgadante và rukkhe và laggitaü hoti, antamaso pattàdhàrake'pi. Vehàsaññhaü bhaõóaü 'avaharissàmã'ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa. âmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. [BJT Page 110] [\x 110/] 6. [PTS Page 049] [\q 49/] udakaññhaü nàma: bhaõóaü udake nikkhittaü hoti udakaññhaü bhaõóaü 'avaharissàmã'ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa nimujjati và ummujjati và, àpatti dukkañassa àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. Tattha jàtakaü uppalaü và padumaü và puõóarãkaü và bhisaü và macchaü và kacchapaü và pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 7. Nàvà nàma yàya tarati. Nàvaññhaü nàma bhaõóaü nàvàya nikkhittaü hoti. Nàvaññhaü bhaõóaü 'avaharissàmã'ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa. âmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. Nàvaü 'avaharissàmã'ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa. âmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti àpatti thullaccayassa. Bandhanaü moceti, àpatti dukkañassa. Bandhanaü mocetvà àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. Uddhaü và adho và tiriyaü và antamaso kesaggamattampi saïkàmeti, àpatti pàràjikassa. 8. Yànaü nàma mayhaü ratho sakañaü sandamànikà. Yànaññhaü nàma: bhaõóaü yàne nikkhittaü hoti. Yànaññhaü bhaõóaü 'avaharissàmi'ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. Yànaü 'avaharissàmi'ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa. âmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 9. Bhàro nàma sãsabhàro bandhabhàro kañãbhàro olambako. Sãse bhàraü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. Khandhaü oropeti, àpatti pàràjikassa. Khandhe bhàraü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. Kañiü oropeti, àpatti pàràjikassa. Kañiyà bhàraü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. Hatthena gaõhàti, àpatti pàràjikassa. Hatthe bhàraü theyyacitto bhumiyaü nikkhipati, àpatti pàràjikassa. Theyyacitto bhumito gaõhàti, àpatti pàràjikassa. [BJT Page 112] [\x 112/] 10. âràmo nàma pupphàràmo phalàràmo. âràmaññhaü nàma bhaõóaü àràme catåhi ñhànehi nikkhittaü hoti: bhummaññhaü phalaññhaü àkàsaññhaü vehàsaññhaü. âràmaññhaü bhaõóaü [PTS Page 050 [\q 50/] ']avaharissàmã'ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa. âmasati, àpatti dukkañassa phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. Tattha jàtakaü målaü và tacaü và pattaü và pupphaü và phalaü và pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. âràmaü abhiyu¤jati, àpatti dukkañassa. Sàmikassa vimatiü uppàdeti, àpatti thullaccayassa. Sàmiko 'na mayhaü bhavissatã'ti dhåraü nikkhipati, àpatti pàrajikassa. Dhammaü caranto sàmikaü paràjeti, àpatti pàràjikassa. Dhammaü caranto parajjati, àpatti thullaccayassa. 11. Vihàraññhaü nàma: bhaõóaü vihàre catåhi ñhànehi nikkhittaü hoti: bhummaññhaü thalaññhaü àkàsaññhaü vehàsaññhaü. Vihàraññhaü bhaõóaü 'avaharissàmi'ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. Vihàraü abhiyu¤jati, àpatti dukkañassa sàmikassa vimatiü uppàdeti, àpatti thullaccayassa. Sàmiko 'na mayhaü bhavissatã'ti dhuraü nikkhipati, àpatti pàràjikassa dhammaü caranto sàmikaü paràjeti, àpatti pàràjikassa. Dhammaü caranto parajjati, àpatti thullaccayassa. 12. Khettaü nàma yattha pubbannaü và aparannaü và jàyati. Khettaññhaü nàma: bhaõóaü khette catåhi ñhànehi nikkhittaü hoti: bhummaññaü thalaññhaü àkàsaññhaü vehàsaññhaü. Khettaññhaü bhaõóaü 'avaharissàmã' ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. Tattha jàtakaü pubbannaü và aparannaü và pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa khettaü abhiyu¤jati, àpatti dukkañassa. Sàmikassa vimatiü uppàdeti, àpatti thullaccayassa. Sàmiko 'na mayhaü bhavissatã'ti dhuraü nikkhipati, àpatti pàràjikassa. Dhammaü caranto sàmikaü paràjeti, àpatti pàràjikassa. Dhammaü caranto parajjati, àpatti thullaccayassa. Khãlaü và rajjuü và vatiü và mariyàdaü và saïkàmeti, àpatti dukkañassa. Ekaü payogaü anàgate, àpatti thullaccayassa. Tasmiü payoge àgate, àpatti pàràjikassa. [BJT Page 114] [\x 114/] 13. Vatthu nàma àràmavatthu vihàravatthu. Vatthuññhaü nàma bhaõóaü vatthusmiü catåhi ñhànehi nikkhittaü hoti: bhummaññhaü thalaññhaü àkàsaññhaü vehàsaññhaü. Vatthuññhaü bhaõóaü 'avaharissàmi'ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. Vatthuü abhiyu¤jati, àpatti dukkañassa. Sàmikassa vimatiü uppàdeti, àpatti thullaccayassa. Sàmiko 'na mayhaü bhavissatã'ti dhåraü nikkhipati, àpatti pàràjikassa dhammaü caranto sàmikaü paràjeti, àpatti pàràjikassa. Dhammaü caranto sàmikaü paràjeti, àpatti pàràjikassa. Dhammaü caranto parajjati, àpatti thullaccayassa. Khãlaü và rajjuü và vatiü và pàkàraü và saïkàmeti, àpatti dukkañassa. Ekaü payogaü anàgate, àpatti thullaccayassa. Tasmiü payoge àgate, àpatti pàràjikassa. 14. Gàmaññhaü nàma: bhaõóaü gàme catåhi ñhànehi nikkhittaü hoti: bhummaññhaü thalaññhaü àkàsaññhaü vehàsaññhaü. Gàmaññhaü bhaõóaü 'avaharissàmi'ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa. âmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 15. [PTS Page 051] [\q 51/] ara¤¤aü nàma yaü manussànaü pariggahitaü hoti, taü ara¤¤aü. Ara¤¤aññhaü nàma: bhaõóaü ara¤¤e catåhi ñhànehi nikkhittaü hoti: bhummaññhaü thalaññhaü àkàsaññhaü vehàsaññhaü. Ara¤¤aññhaü bhaõóaü 'avaharissàmã'ti theyyacitto dutiyaü và pariyesati gacchati và, àpatti dukkañassa. âmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. Tattha jàtakaü kaññhaü và lataü và tiõaü và pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 16. Udakaü nàma bhàjanagataü và hoti pokkharaõiyà và taëàke và. Theyyacitto àmasati. âpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. Attano bhàjanaü pavesetvà pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü udakaü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. Attano bhàjanagataü karoti, àpatti pàràjikassa. Mariyàdaü jindati, àpatti dukkañassa. Mariyàdaü jinditvà pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü udakaü nikkhàmeti, àpatti pàràjikassa. Atirekamàsakaü và ånapa¤camàsakaü và agghanakaü udakaü nikkhàmeti, àpatti thullaccayassa. Màsakaü và ånamàsakaü và agghanakaü udakaü nikkhàmeti, àpatti dukkañassa. [BJT Page 116] [\x 116/] 17. Dantaponaü nàma chinnaü và acchinnaü và pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 18. Vanaspati-1. Nàma manussànaü pariggahito hoti rukkho paribhogo. Theyyacitto chindati, pahàre pahàre àpatti dukkañassa. Ekaü pahàraü anàgate àpatti thullaccayassa. Tasmiü pahàre àgate àpatti pàràjikassa. 19. Haraõakaü nàma a¤¤assa haraõakaü bhaõóaü. Theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti. âpatti pàràjikassa. 'Sahabhaõóahàrakaü nessàmi'ti pañhamaü pàdaü saïkàmeti, àpatti thullaccayassa. Dutiyaü pàdaü saïkàmeti, àpatti pàràjikassa. 'Patitaü bhaõóaü gahessàmi'ti pàtàpeti, àpatti dukkañassa. Patitaü bhaõóaü pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti. âpatti pàràjikassa. 20. Upanidhi nàma upanikkhittaü bhaõóaü. 'Dehi me bhaõóa'nti vuccamàno 'nàhaü gaõhàmã'ti bhaõati, àpatti dukkañassa. Sàmikassa vimatiü uppàdeti, àpatti thullaccayassa. [PTS Page 052] [\q 52/] sàmiko 'na mayhaü dassatã'ti dhuraü nikkhipati, àpatti pàràjikassa. Dhammaü caranto sàmikaü paràjeti, àpatti pàràjikassa. Dhammaü caranto parajjati, àpatti thullaccayassa. 21. Suïkaghàtaü nàma ra¤¤à ñhapitaü hoti pabbatakhaõóe và nadãtitthe và gàmadvàre và 'atra paviññhassa suïkaü gaõhantu'ti. Tatra pavisitvà ràjagghaü bhaõóaü pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañasa, phandàpeti, àpatti thullaccayassa. Pañhamaü pàdaü suïkaghàtaü atikkàmeti, àpatti thullaccayassa. Dutiyaü pàdaü atikkàmeti. âpatti pàràjikassa. Anto suïkaghàte ñhino bahi suïkaghàtaü pàteti, àpatti pàràjikassa. Suïkaü pariharati, àpatti dukkañassa. 22. Pàõo nàma manussapàõo vuccati. Theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 'Padasà nessàmi'ti pañhamaü pàdaü saïkàmeti, àpatti thullaccayassa. Dutiyaü pàdaü saïkàmeti, àpatti pàràjikassa. 23. Apadaü nàma ahimacchà. Pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 1. Vanappati, machasaü [BJT Page 118] [\x 118/] 24. Dvipadaü nàma manussà pakkhajàtà theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa, ñhànà càveti, àpatti pàràjikassa. 'Padasà nessàmã'ti pañhamaü pàdaü saïkàmeti, àpatti thullaccayassa. Dutiyaü pàdaü saïkàmeti, àpatti pàràjikassa. 25. Catuppadaü nàma hatthi assà oññhà goõà gadrabhà pasukà. Theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 'Padasà nessàmi'ti pañhamaü pàdaü saïkàmeti, àpatti thullaccayassa. Dutiyaü pàdaü saïkàmeti, àpatti thullaccayassa. Tatiyaü pàdaü saïkàmeti, àpatti thullaccayassa. Catutthaü pàdaü saïkàmeti, àpatti pàràjikassa. 26. Bahuppadaü nàma vicchikà - satapadi - uccàliïgapàõakà. Pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 'Padasà nessàmã'ti saïkàmeti, pade pade àpatti thullaccayassa. Pacchimaü pàdaü saïkàmeti, àpatti pàràjikassa. 27. Ocarako nàma bhaõóaü ocaritvà àcikkhati "itthannàmaü bhaõóaü avaharàti" àpatti dukkañassa. So taü bhaõóaü avaharati, àpatti ubhinnaü pàràjikassa. 28. [PTS Page 053] [\q 53/] onirakkho nàma àhañaü bhaõóaü gopento pa¤camàsakaü và atirekapa¤camàsakaü và agghanakaü và theyyacitto àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 29. Saüvidàvahàro nàma sambàhulà saüvidahitvà eko bhaõóaü avaharati, àpatti sabbesaü pàràjikassa. 30. Saïketakammaü nàma saïketaü karoti purebhattaü và pacchàbhattaü và rattiü và divà và 'tena saïketena taü bhaõóaü avaharà'ti àpatti dukkañassa. Tena saïkatena taü bhaõóaü avaharati, àpatti ubhinnaü pàràjikassa. Taü saïketaü pure và pacchà và taü bhaõóaü avaharati, målaññhañassa anàpatti. Avahàrakassa àpatti pàràjikassa. 31. Nimittakammaü nàma nimittaü karoti 'akkhiü và nikhanissàmi bhamukaü và ukkhipissàmi sãsaü và ukkhipissàmi, tena nimittena taü bhaõóaü avaharà'ti, àpatti dukkañassa. Tena nimittena taü bhaõóaü avaharati, àpatti ubhinnaü pàràjikassa. Taü nimittaü pure và pacchà và taü bhaõóaü avaharati, målaññhassa anàpatti, avahàrakassa àpatti pàràjikassa. [BJT Page 120] [\x 120/] 32. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti 'itthannàmaü bhaõóaü avaharà'ti, àpatti dukkañassa. So taü ma¤¤amàno taü avaharati, àpatti uhinnaü pàràjikassa. 33. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti 'itthannàmaü bhaõóaü avaharà'ti, àpatti dukkañassa. So taü ma¤¤amàno a¤¤aü avaharati, målaññhassa anàpatti. Avahàrakassa àpatti pàràjikassa. 34. Bhikkhu bhikkhuü 'itthannàmaü bhaõóaü avaharà'ti, àpatti dukkañassa. So a¤¤aü ma¤¤amano taü avaharati, àpatti ubhinnaü pàràjikassa. 35. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti 'itthannàmaü bhaõóaü avaharà'ti, àpatti dukkañassa. So a¤¤aü ma¤¤amàno a¤¤aü avaharati, målaññhassa anàpatti avahàrakassa àpatti pàràjikassa. 36. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti, 'itthannàmassa pàvada: itthannàmo itthannàmassa pàvadatu: itthannàmo itthannàmaü bhaõóaü avaharatu' ti, àpatti dukkañassa. So itarassa àroceti, àpatti dukkañassa. Avahàrako patigaõhàti, laññhassa àpatti thullaccayassa. So taü bhaõóaü avaharati, àpatti sabbesaü pàràjikassa. 37. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti, "itthannàmassa pàvada: itthannàmo itthannàmassa pàvadatu, itannàmo itthannàmaü bhaõóaü avaharatu" ti, àpatti dukkañassa. So a¤¤aü ànàpeti, àpatti dukkañassa. Avahàrako patigaõhàti àpatti, dukkañassa. So taü bhaõóaü avaharati, målaññhassa anàpatti. âõàpakassa ca avahàrakassa ca àpatti pàràjikassa. 38. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti [PTS Page 054 [\q 54/] ']itthannàmaü bhaõóaü avaharà'ti, àpatti dukkañassa. So gantvà puna paccàgacchati 'nàhaü sakkomi taü bhaõóaü avaharitu'nti. So puna àõàpeti 'yadà sakkosi tadà taü bhaõóaü avaharà'ti, àpatti dukkañassa so taü bhaõóaü avaharati, àpatti ubhinnaü pàràjikassa. 39. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti 'itthannàmaü bhaõóaü avaharà'ti, àpatti dukkañassa. So àõàpetvà vippañisàrã na sàveti.'Mà avaharã'ti. So taü bhaõóaü avaharati, àpatti ubhinnaü pàràjikassa. 40. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti 'itthannàmaü bhaõóaü avaharà'ti, àpatti dukkañassa. So àõàpetvà vippañisàrã sàveti 'mà avaharã'ti. So 'àõatto ahaü tayà'ti taü bhaõóaü avaharati, målaññhassa anàpatti, avahàrakassa àpatti pàràjikassa. [BJT Page 122] [\x 122/] 41. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti 'itthannàmaü bhaõóaü avaharà'ti, àpatti dukkañassa. So àõàpetvà vippañisàrã sàveti 'mà avaharã'ti. So 'suññhu'ti oramati, ubhinnaü anàpatti. 42. Pa¤cahàkàrehi adinnaü àdiyantassa àpatti pàràjikassa parapariggahita¤ca hoti, parapariggahitasa¤¤i ca, garuko ca hoti parikkhàro pa¤camàsako và atirekapa¤camàsako và, theyyacitta¤ca paccupaññhitaü hoti. âmasati, àpatti dukkañassa phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 43. Pa¤cahàkàrehi adinnaü àdiyantassa àpatti thullaccayassa: parapariggahita¤ca hoti, parapariggahitasa¤¤i ca, lahuko ca hoti parikkhàro atirekamàsako và ånapa¤camàsako và, theyya citta¤ca paccupaññhitaü hoti, àmasati, àpatti dukkañassa phandàpeti, àpatti dukkañassa ñhànà càveti, àpatti thullaccayassa. 44. Pa¤cahàkàrehi adinnaü àdiyantassa àpatti dukkañassa: parapariggahita¤ca hoti, parapariggahitasa¤¤ã ca, lahuko ca hoti parikkharo màsako và ånamàsako và, theyyacitta¤ca paccupaññhitaü hoti, àmasati, àpatti dukkañassa phandàpeti, àpatti dukkañassa. hànà càveti, àpatti dukkañassa. 45. Chahi àkàrehi adinnaü àdiyantassa àpatti pàràjikassa: na ca sakasa¤¤i, na ca vissàsagàhã, na ca tàvakàlikaü, garuko ca hoti parikkhàro pa¤camàsako và atirekapa¤camàsako [PTS Page 055] [\q 55/] và, theyyacitta¤ca paccupaññhitaü hoti, àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti thullaccayassa. hànà càveti, àpatti pàràjikassa. 46. Chahi àkàrehi adinnaü àdiyantassa àpatti thullaccayassa: na ca sakasa¤¤i, na ca vissàsagàhã, na ca tàvakàlikaü, lahuko ca hoti parikkhàro atirekamàsako và ånapa¤camàsako và, theyyacitta¤ca paccupaññhitaü hoti, àmasati, àpatti dukkañassa phandàpeti, àpatti dukkañassa. hànà càveti, àpatti thullaccayassa. 47. Chahi àkàrehi adinnaü àdiyantassa àpatti dukkañassa: - na ca sakasa¤¤i, na ca vissàsagàhã, na ca tàvakàlikaü, lahuko ca hoti parikkhàro màsako và ånamàsako và, theyyacitta¤ca paccupaññhitaü hoti, àmasati, àpatti dukkañassa, phandàpeti, àpatti dukkañassa. hànà càveti, àpatti dukkañassa. [BJT Page 124] [\x 124/] 48. Pa¤cahàkàrehi adinnaü àdiyantassa àpatti dukkañassa na ca parapariggahitaü hoti, parapariggahitasa¤¤i và garuko ca hoti parikkhàro pa¤camàsako và atireka pa¤camàsako và, theyyacitta¤ca paccupaññhitaü hoti, àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti dukkañassa. hànà càveti, àpatti dukkañassa. 49. Pa¤cahàkàrehi adinnaü àdiyantassa àpatti dukkañassa na ca parapariggahitaü hoti, parapariggahitasa¤¤i ca, lahuko ca hoti parikkhàro atirekamàsako và ånapa¤camàsako và, theyya citta¤ca paccupaññhitaü hoti, àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti dukkañassa. hànà càveti, àpatti dukkañassa. 50. Pa¤cahàkàrehi adinnaü àdiyantassa àpatti dukkañassa na ca parapariggahitaü hoti, parapariggahitasa¤¤i ca, lahuko ca hoti parikkhàro màsako và ånamàsako và, theyayacitta¤ca paccupaññhitaü hoti, àmasati, àpatti dukkañassa. Phandàpeti, àpatti dukkañassa. hànà càveti, àpatti dukkañassa. 51. Anàpatti sakasa¤¤issa-1. Vissàsagàhe, tàvakàlike, petapariggahe, tiricchànagatapariggahe, paüsukålasa¤¤issa, ummattakassa, khittacittassa, vedanaññassa, -2. âdikammikassàti. -Adinnàdànamhi pañhamabhàõavàro niññhito- 1. Sasa¤¤issa. Sã. Mu. 2. Vedanàññassa. Machasaü. [BJT Page 126] [\x 126/] Vinãtavatthu Uddànagàthà Rajakehi pa¤ca akkhàtà caturo attharaõehi ca, Andhakàrena ce pa¤ca pa¤cahàraõakena cha. Niruttiyà pa¤ca akkhàtà vàtehi apare duve, Asambhinne kusàpàto chantaggena-1. Sahà dasa. Vighàsehi pa¤ca akkhàtà pa¤ca ceva amålakà Dubbhikkhe kuramaüsa¤ca puvasakkhalimodakà. Saparikkhàrathavikaü-2. Bhisivaüsà na nikkhame, Khàdanãya¤ca vissàsaü sasa¤¤àya pare duve. Satta nàvaharàmàti sattaceva avàharuü, Saïghassa avaharuü satta pupphehi apare duve. Tayo ca vuttavàdino maõi tãõi atikkame, Sukarà ca migà macchà yànaü càpi pavaññhayã. Duve pesã duve dàru paüsukålaü duve dakà, [PTS Page 056] [\q 56/] anupubbavidhànena tada¤¤o na paripårayi. Sàvatthiyà caturo muññhi dve vighàsà duve tiõà, Saïghassa bhàjayuü satta satta ceva asàmikà. Dàrudakaü-3. Mattikà dve tiõàni saïghassa satta avabhàsiseyyuü-4. Sassàmikaü na càpi nãhareyya hareyya sassàmikaü tàvakàlikaü. Campà ràjagahe ceva vesàliyà ca ajjuko, Bàràõasã ca kosambã sàgalà daëhikena càti. 1. Tena kho pana samayena jabbaggiyà bhikkhu rajakattharaõaü gantvà rajakabhaõóikaü avahariüsu. Tesaü kukkuccaü ahosi: bhagavatà sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Kacci nu kho mayaü pàràjikaü àpattiü àpannà'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe-àpattiü tumbhe bhikkhave àpannà pàràjikanti. (1) 2. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu rajakattharaõaü gantvà mahagghaü dussaü passitvà theyyacittaü uppàdesi. Tassa kukkuccaü ahosi: kacci nu kho ahaü pàràjikaü àpattiü àpanno'ti. Bhagavato etamattaü àrocesi: anàpatti bhikkhu cittuppàde'ti. (2) 1. Jantàgharena. Syà. 2. Thavikà. Machasaü. 3. Dàrudakà. Syà. 4. Avahàsiseyayaü, sãmu. 5. Assàmikà. Machasaü. [BJT Page 128] [\x 128/] 3. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu rajakattharaõaü gantvà mahagghaü dussaü passitvà theyyacitto àmasi. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- anàpatti bhikkhu pàràjikassa. âpatti dukkañassàti. (3) 4. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu rajakattharaõaü gantvà mahagghaü dussaü passitvà theyyacitto phandàpesi. Tassa kukkuccaü ahosi, -pe- anàpatti bhikkhu pàràjikassa. âpatti thullaccayassàti. (4) 5. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu rajakattharaõaü gantvà mahagghaü dussaü passitvà theyyacitto ñhànà càvesi. Tassa kukkuccaü ahosi: -pe- àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikanti. (5) 6. Tena kho pana samayena a¤¤ataro piõóacàriko bhikkhu mahagghaü uttarattharaõaü passitvà theyyacittaü uppàdesi. -Pe-theyyacitto àmasi. -Pe- theyyacitto phandàpesi. -Pe-theyyacitto ñhànà càvesi. Tassa kukkuccaü ahosi: -pe-àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikanti. (6 - 9) 7. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu divà bhaõóaü passitvà nimittaü akàsi 'rattiü avaharissàmã'ti. So taü ma¤¤amàno taü avahari. -Pe- taü ma¤¤amàno a¤¤aü avahari, -pe- a¤¤aü ma¤¤amàno taü avahari. -Pe- a¤¤aü ma¤¤amàno a¤¤aü avahari. Tassa kukkuccaü ahosi: -pe- àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikanti. (10 - 13) 8. [PTS Page 057] [\q 57/] tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu divà bhaõóaü passitvà nimittaü akàsi 'rattiü avaharissàmã'ti. So taü ma¤¤amàno attano bhaõóaü avahari. Tassa kukkuccaü ahosi: -pe- anàpatti bhikkhu pàràjikassa. âpatti dukkañassàti (14) 9. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu a¤¤assa bhaõóaü haranto sãse bhàraü theyyacitto àmasi. -Pe- theyyacitto phandàpesi. -Pe- theyyacitto khandhaü oropesi. -Pe-khandhe' bhàraü theyyacitto àmasi. -Pe- theyyacitto phandàpesi. -Pe-theyyacitto kañiü oropesi. -Pe- kañiyà bhàraü theyyacitto àmasi. -Pe- theyyacitto phandàpesi. -Pe-theyyacitto hatthena aggahesi. -Pe- hatthe bhàraü theyyacitto bhumiyaü nikkhiti. -Pe-theyyacitto bhumito aggahesi. Tassa kukkuccaü ahosi: -pe-àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikanti (15 - 25) 10. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu ajjhokàse cãvaraü pattharitvà vihàraü pàvisi. A¤¤ataro bhikkhu 'màyi daü cãvaraü nassi'ti pañisàmesi. So nikkhamitvà taü bhikkhuü pucchi: àvuso mayhaü cãvaraü kena avahañanti. So evamàha' mayà avahañanti. So taü àdiyi. 'Assamaõosi tva'nti. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe-bhagavato etamatthaü àrocesi. Ki¤citto tvaü bhikkhu?Ti. 'Niruttipatho ahaü bhagavà'ti. Anàpatti bhikkhu niruttipathe'ti. (26) [BJT Page 130] [\x 130/] 11. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu pãñhe cãvaraü nikkhipitvà -pe- pãñhe nisãdanaü nikkhipitvà -pe- heññhàpãñhe pattaü nikkhipitvà vihàraü pàvisi. A¤¤ataro bhikkhu 'màyaü patto nassã'ti. Pañisàmesi. So nikkhamitvà taü bhikkhuü pucchi: 'àvuso mayhaü patto kena avahaño'ti. So evamàha: 'mayà avahaño'ti. So taü àdisi 'assamaõo'si tva'nti. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe-"anàpatti bhikkhu niruttipathe" ti. (27-29) 12. Tena kho pana samayena a¤¤atarà bhikkhunã vatiyà cãvaraü pattharitvà vihàraü pàvisi. A¤¤atarà bhikkhunã 'màyidaü cãvaraü tassã'ti pàñisàmesi. Sà nikkhamitvà taü bhikkhuniü pucchi: 'ayye mayhaü cãvaraü kena avahaña'nti. Sà evamàha: 'mayà avahaña'nti. Sà taü àdisi 'assamaõã'si tva'nti. Tassà kukkuccaü ahosi. Atha kho sà bhikkhunã bhikkhunãnaü etamatthaü àrocesi. Bhikkhuniyo bhikkhånaü etamatthaü àrocesuü. Bhikkhu bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anàpatti bhikkhave niruttipathe" ti. (30) 13. [PTS Page 058] [\q 58/] tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu vàtamaõóalikàya ukkhittaü sàñakaü passitvà 'sàmikànaü dassàmi'ti aggahesi. Sàmikà taü bhikkhuü codesuü: 'assamaõo'si tva'nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-ki¤citto tvaü bhikkhu'ti. 'Atheyyacitto ahaü bhagavà'ti. "Anàpatti bhikkhu atheyyacittassà"ti. (31) 14. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu vàtamaõóalikàya ukkhittaü veñhanaü 'pure sàmikà passantã'ti theyyacitto aggahesi. Sàmikà taü bhikkhuü codesuü: 'assamaõo'si tva'nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (32) 15. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu susànaü gantvà abhinne sarãre paüsukålaü aggahesi. Tasmiü ca sarãre peto adhivattho hoti. Atha kho so peto taü bhikkhuü etadavoca: "mà bhante mayhaü sàñakaü aggahesã"ti. So bhikkhu anàdiyanto agamàsi. Atha kho taü sarãraü uññhahitvà tassa bhikkhuno piññhito piññhito anubandhi. Atha kho so bhikkhu vihàraü pavisitvà dvàraü thakesi. Atha kho taü sarãraü tattheva paripati-1. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu pàràjikassa. Na ca bhikkhave abhinne sarãre paüsukålaü gahetabbaü. Yo gaõheyya, àpatti dukkañassà"ti. (33) 16. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu saïghassa cãvare bhàjiyamàne theyyacitto kusaü saïkàmetvà cãvaraü aggahesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (34) 1. Paripañi, katthaci. [BJT Page 132] [\x 132/] 17. Tena kho pana samayena àyasmà ànando jantàghare a¤¤atarassa bhikkhuno antaravàsakaü attano ma¤¤amàno nivàsesi. Atha kho so bhikkhu àyasmantaü ànandaü etadavoca: "kissa me tvaü àvuso ànanda, antaravàsakaü nivàsesã"ti. "Sakasa¤¤ã ahaü àvuso"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü-pe- "anàpatti bhikkhave sakasa¤¤issà"ti. (35) 18. Tena kho pana samayena sambahulà bhikkhu gijjhakåñà pabbatà orohantà sãhavighàsaü passitvà pavàpetvà paribhu¤jiüsu. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkave sãhavighàse" ti. (36) 19. Tena kho pana samayena sambahulà bhikkhu gijjhakuñà pabbatà orohantà vyagghavighàsaü passitvà -pe- dãpivighàsaü passitvà -pe- taracchavighàsaü passitvà -pe- kokavighàsaü passitvà pacàpetvà paribhu¤jiüsu. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhave tiracchànagatapariggahe" ti. (37 - 40) 20. [PTS Page 059] [\q 59/] tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu saïghassa odane bhàjiyamàne "aparassa bhàgaü dehã"ti amålakaü aggahesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa. âpatti sampajànamusàvàde pàcittiyassà"ti. (41) 21. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu saïghassa khàdaniye bhàjiyamàne -pe-saïghassa påve bhàjiyamàne -pe- saïghassa ucchumhi bhàjiyamàne -pe- saïghassa timbaråsake bhàjiyamàne "aparassa bhàgaü dehi"ti amålakaü aggahesi. Tassa kukkaccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti sampajànamusàvàde pàcittiyassà"ti. (42-45) 22. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu dubbhikkhe odanãyagharaü pavisitvà pattapåraü odanaü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi-pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (46) 23. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu dubbhikkhe sånàgharaü pavisitvà pattapåraü maüsaü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (47) 24. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu dubbhikkhe påvagharaü pavisitvà pattapåraü påvaü theyyacitto avahari -pe- pattapårà sakkhaliyo theyyacitto avahari -pe-pattapåre modake theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (48-50) [BJT Page 134] [\x 134/] 25. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu divà parikkhàraü passitvà nimittaü àkàsi: "rattiü avaharissàmã"ti. So taü ma¤¤amàno taü avahari -pe- taü ma¤¤amàno a¤¤aü avahari -pe-a¤¤aü ma¤¤amàno taü avahari -pe- a¤¤aü ma¤¤amàno a¤¤aü avahari -pe- tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (51-54) 26. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu divà parikkhàraü passitvà nimittaü akàsi. "Rattiü avaharissàmã"ti. So taü ma¤¤àmàno attano parikkhàraü avahari. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti dukkañassà"ti. (55) 27. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu pãñhe thavikaü passitvà ito gaõhanto pàràjiko bhavissàmiti saha pãñhakena saïkàmetvà aggahesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (56) 28. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu saïghassa bhisiü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (57) 29. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu cãvaravaüse [PTS Page 060] [\q 60/] cãvaraü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (58) 30. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu vihàre cãvaraü avaharitvà ito nikkhamanto pàràjiko bhavissàmãti vihàrà na nikkhami. Bhikkhå bhagavato etamattaü àrocesuü -pe-"nikkhameyya và so bhikkhave moghapuriso na và nikkhameyya àpatti pàràjikassà"ti. (59) 31. Tena kho pana samayena dve bhikkhu sahàyakà honti, eko bhikkhu gàmaü piõóàya pàvisi. Dutiyo bhikkhu saïghassa khàdanãye bhàjiyamàne sahàyakassa bhàgaü gahetvà tassa vissasanto paribhu¤ji. So jànitvà taü codesi: 'assamaõo'si tva'nti. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe-"ki¤citto tvaü bhikkhå?"Ti. "Vissàsagàhã ahaü bhagavà"ti. "Anàpatti bhikkhu vissàsagàhe"ti. (60) 32. Tena kho samayena sambahulà bhikkhu cãvarakammaü karonti. Saïghassa khàdanãye bhàjiyamàne sabbesaü pañiviüsà àharitvà upanikkhittà honti. A¤¤ataro bhikkhu a¤¤atarassa bhikkhuno pañiviüsaü attano ma¤¤amàno paribhu¤ji. So jànitvà taü codesi: 'assamaõo'si tva'nti. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe- "ki¤citto tvaü bhikkhå'ti sakasa¤¤i ahaü bhagavà"ti. "Anàpatti bhikkhu sakasa¤¤issà"ti. (61) [BJT Page 136] [\x 136/] 33. Tena kho pana samayena sambahulà bhikkhu cãvarakammaü karonti. Saïghassa khàdanãye bhàjiyamàne a¤¤atarassa bhikkhuno pattena a¤¤atarassa bhikkhuno pañiviüso àharitvà upanikkhitto hoti. Pattasàmiko bhikkhu attano ma¤¤amàno paribhu¤ji. So jànitvà taü codesi: 'assamaõo'si tva'nti. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe- "ki¤citto tvaü bhikkhu?"Ti "sakasa¤¤i ahaü bhagavà"ti. "Anàpatti bhikkhu sakasa¤¤issà"ti. (62) 34. Tena kho pana samayena ambacorakà ambaü pàtetvà bhaõóikaü àdàya agamaüsu. Sàmikà te corake anubandhiüsu. Corakà sàmike passitvà bhaõóikaü pàtetvà palàyiüsu. Bhikkhu paüsukålasa¤¤ino pañiggàhàpetvà paribhu¤¤iüsu. Sàmikà te bhikkhå codesuü: "assamaõattha tumhe"ti. Tesaü kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- "ki¤città tumhe bhikkhave?"Ti "paüsukålasa¤¤ino mayaü bhagavà"ti. "Anàpatti bhikkhave paüsukålasa¤¤issà"ti. (63) 35. Tena kho pana samayena jambucorakà -pe- labujacorakà -pe- panasacorakà -pe- tàlapakkacorakà -pe-ucchucorakà -pe- timbaråsakacorakà timbaråsake [PTS Page 061] [\q 61/] ocinitvà bhaõóikaü àdàya agamaüsu. Sàmikà te corake anubandhiüsu. Corakà sàmiko passitvà bhaõóikaü pàtetvà palàyiüsu. Bhikkhå paüsukålasa¤¤ino pañiggàhàpetvà paribhu¤jiüsu. Sàmikà te bhikkhu codesu: "assamaõattha tumhe"ti. Tesaü kukkuccaü ahosi. -Pe-"anàpatti bhikkhave paüsukålasa¤¤àssà"ti. (64-69) 36. Tena kho pana samayena ambacorakà ambaü pàtetvà bhaõóikaü àdàya agamaüsu. Sàmikà te corake anubandhiüsu. Corakà sàmike passitvà bhaõóikaü pàtetvà palàyiüsu. Bhikkhu "pure sàmikà passanti"ti theyyacittà paribhu¤jiüsu. Sàmikà te bhikkhå codesuü "assamaõattha tumhe"ti. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tumhe bhikkhave àpannà pàràjika"nti. (70) 37. Tena kho pana samayena jambucorakà -pe- labujacorakà -pe- panasacorakà -pe- tàlapakkacorakà -pe-ucchucorakà -pe- timbaråsakacorakà timbaråsake ocinitvà bhaõóikaü àdàya agamaüsu. Sàmikà te corake anubandhiüsu. Corakà sàmike passitvà bhaõóikaü pàtetvà palàyiüsu. Bhikkhu "pure sàmikà passantã" theyyacittà paribhu¤jiüsu. Sàmikà te bhikkhu codesuü "assamaõattha tumhe"ti. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"àpattiü tumhe bhikkhave àpannà pàràjika"nti. (71-76) 38. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu saïghassa ambaü theyyacitto avahari -pe- saïghassa jambuü -pe - saïghassa labujaü -pe- saïghassa panasaü -pe- saïghassa tàlapakkaü -pesaïghassa ucchuü -pe- saïghassa timbaråsakaü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (77-83) [BJT Page 138] [\x 138/] 39. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu pupphàràmaü gantvà ocitaü pupphaü pa¤camàsagghanakaü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (84) 40. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu pupphàràmaü gantvà pupphàni ocinitvà pa¤camàsagghanakaü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti (85) 41. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gàmakaü gacchanto a¤¤ataraü bhikkhuü etadavoca: "àvuso tuyhaü upaññhàkakulaü vutto vajjemã"ti. So gantvà ekaü sàñakaü àharàpetvà attanà paribhu¤ji. So jànitvà taü codesi: 'assamaõo'si tva'nti. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- anàpatti bhikkhu pàràjikassa. "Na ca bhikkhave 'vutto vajjemi'ti vattabbo. Yo vadeyya àpatti dukkañassà"ti. (86) 42. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gàmakaü gacchati. A¤¤ataro bhikkhå taü bhikkhuü etadavoca: "àvuso mayhaü upaññhàkakulaü vutto vajjehã"ti. So gantvà yugasàñakaü àharàpetvà ekaü attanà paribhu¤ji. Ekaü tassa bhikkhuno adàsi. So jànitvà taü codesi: "assamaõo'si tva'nti. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe-anàpatti bhikkhu pàràjikassa. "Na ca bhikkhave 'vutto vajjehã'ti vattabbo. Yo vadeyya àpatti dukkañassà"ti. (87) 43. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gàmakaü [PTS Page 062] [\q 62/] gacchanto a¤¤ataraü bhikkhuü etadavoca: "àvuso tuyhaü upaññhàkakulaü vutto vajjemã"ti. So'pi evamàha: "vutto vajjehã"ti. So gantvà àëhakaü sappiü, tulaü guëaü, doõaü, taõóulaü, àharàpetvà attanà paribhu¤ji. So jànitvà taü codesi; "assamaõo'si tvà'nti. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe-anàpatti bhikkhu pàràjikassa. "Na ca bhikkhave 'vutto vajjemã'ti vattabbo. 'Na ca vutto vajjehã'ti vattabbo. Yo vadeyya àpatti dukkañassà"ti. (88) 44. Tena kho pana samayena a¤¤ataro puriso mahagghaü maõiü àdàya a¤¤atarena bhikkhunà saddhiü addhànamaggapañipanno hoti. Atha kho so puriso suïkaññhànaü passitvà tassa bhikkhuno ajànantassa thavikàya maõiü pakkhipitvà suïkaññhànaü atikkamitvà aggahesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "ki¤citto tvaü bhikkhå?" Ti. "Nàhaü bhagavà jànàmã"ti. Anàpatti bhikkhu ajànantassàti. (89) [BJT Page 140] [\x 140/] 45. Tena kho pana samayena a¤¤ataro puriso mahagghaü maõiü àdàya a¤¤atarena bhikkhunà saddhiü addhànamaggapañipanno hoti. Atha kho so puriso suïkaññhànaü passitvà gilànàlayaü karitvà attano bhaõóikaü tassa bhikkhuno adàsi. Atha kho so puriso suïkaññhànaü atikkamitvà taü bhikkhuü etadavoca: "àhara me bhante bhaõóikaü. Nàhaü akallako"ti. Kissa pana tvaü àvuso evaråpaü akàsãti. Atha kho so puriso tassa bhikkhuno etamatthaü àrocesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu ajànantassà"ti. (90) 46. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu satthena saddhiü addhànamaggapañipanno hoti. A¤¤ataro puriso taü bhikkhuü àmisena upalàpetvà suïkaññhànaü passitvà mahagghaü maõiü tassa bhikkhuno adàsi. Imaü bhante maõiü suïkaññhànaü atikkàmehãti. Atha kho so bhikkhu taü maõiü suïkaññhànaü atikkàmesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (91) 47. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu pàse baddhaü-1. Såkaraü kàru¤¤ena mu¤ci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"ki¤citto tvaü bhikkhå?"Ti. "Kàru¤¤àdhippàyo ahaü bhagavà"ti. "Anàpatti bhikkhu kàru¤¤àdhippàyassà"ti. (92) 48. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu pàse baddhaü såkaraü "pure sàmikà passantã" ti theyyacitto mu¤ci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (93) 49. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu pàse baddhaü migaü kàru¤¤ena mu¤ci -pe- pàse baddhaü migaü 'pure sàmikà passàntã"ti theyyacitto mu¤ci -pe- [PTS Page 063] [\q 63/] kumine baddhe macche kàru¤¤ena mu¤ci. -Pe- kumine baddhe macche 'pure sàmikà passantã'ti. Theyyacitto mu¤ci, tassa kukkuccaü ahosi. -Pe-"àpattiü tvaü bhikkhå àpanno pàràjika"nti. (94-97) 50. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu yàne bhaõóaü passitvà "ito gaõhanto pàràjiko bhavissàmã"ti atikkamitvà pavaññetvà aggahesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhå àpanno pàràjika"nti. (98) 51. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu kulalena ukkhittaü maüsapesiü "sàmikànaü dassàmã" ti aggahesi. Sàmikà taü bhikkhå codesuü; "assamaõo'si tva'nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu atheyyacittassà"ti. (99) 52. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu kulalena ukkhittaü maüsapesiü "pure sàmikà passantã"ti theyyacitto aggahesi. Sàmikà taü bhikkhuü codesuü: "assamaõo'si tva'nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (100) 1. Khandhaü - machasaü [BJT Page 142] [\x 142/] 53. Tena kho pana samayena manussà uempaüü bandhitvà aciravatiyà nadiyà osàdenti. -1. "Bandhane chinne kaññhàni vippakiõõàni agamaüsu. Bhikkhå paüsukålasa¤¤ino uttàresuü. Sàmikà te bhikkhu codesuü "assamaõattha tumhe'ti" tesaü kukkuccaü ahosi -pe- anàpatti bhikkhave paüsukålasa¤¤issà'ti. (101) 54. Tena kho pana samayena manussàuempaütvà aciravatiyà nadiyà osàdenti. Bandhane chinne kaññhàni vippakiõõàni agamaüsu. Bhikkhu "pure sàmikà passantã"ti theyyacittà uttàresuü. Sàmikà te bhikkhu codesuü: "assamaõattha tumhe'-2. Ti" tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"àpattiü tumhe bhikkhave àpannà pàràjika"nti. (102) 55. Tena kho pana samayena a¤¤ataro gopàlako rukkhe sàñakaü àlaggetvà uccàraü agamàsi. A¤¤ataro bhikkhu paüsukålasa¤¤i aggahesi. Atha kho so gopàlako taü bhikkhuü codesi: "assamaõo'si tva,nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu paüsukålasa¤¤issà"ti. (103) 56. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno nadiü tarantassa rajakànaü hatthato muttaü sàñakaü pàde laggaü hoti. So bhikkhu sàmikànaü dassàmiti aggahesi. Sàmikà taü bhikkhuü codesuü: "assamaõo'si tva'nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu atheyyacittassà"ti. (104) 57. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno nadiü tarantassa rajakànaü hatthato muttaü sàñakaü pàde laggaü [PTS Page 064] [\q 64/] hoti. So bhikkhu "pure sàmikà passantã" ti theyyacitto aggahesi. Sàmikà taü bhikkhuü codesuü: "assamaõo'si tva'nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (105) 58. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sappikumhiü passitvà thokaü thokaü-3. Paribhu¤ji. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti dukkañassà"ti. (106) 59. Tena kho pana samayena sambahulà bhikkhå saüvidahitvà agamaüsu. "Bhaõóaü avaharissamà"ti. Eko bhaõóaü avahari. Te evamàhaüsu: "na mayaü pàràjikà. Yo avahaño so pàràjiko"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe-"àpattiü tumhe bhikkhave àpannà pàràjika"nti. (107) 60. Tena kho pana samayena sambahulà bhikkhu saüvidahitvà bhaõóaü avaharitvà bhàjesuü. Tehi bhàjiyamàne ekamekassa pañiviüso na pa¤camàsako påri. Te evamàhaüsu. "Na mayaü pàràjikà"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. -Pe- "àpattiü tumhe bhikkhave àpannà pàràjika"nti. (108) 1. Osàrenti, machasaü syà. 2. Assamaõattha, machasaü syà. 3. Thokathokaü - machasaü [BJT Page 144] [\x 144/] 61. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sàvatthiyaü dubbhikkhe àpaõikassa taõóulamuññhiü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- "àpattiü tvaü bhikkhå àpanno pàràjika"nti. (109) 62. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sàvatthiyaü dubbhikkhe àpaõikassa muggamuññhiü -pe- màsamuññhiü -pe-tilamuññhiü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikanti. (110-112) 63. Tena kho pana samayena sàvatthiyà andhavane corakà gàviü hantvà maüsaü khàditvà sesakaü pañisàmetvà agamaüsu. Bhikkhu paüsukålasa¤¤ino pañiggàhàpetvà paribhu¤jiüsu. Corakà te bhikkhå codesuü: "assamaõattha tumhe"ti. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhave paüsukålasa¤¤issà"ti. (113) 64. Tena kho pana samayena sàvatthiyà andhavane corakà såkaraü hantvà maüsaü khàditvà sesakaü pañisàmetvà agamaüsu. Bhikkhu paüsukålasa¤¤ino pañiggàhàpetvà paribhu¤jiüsu. Corakà te bhikkhå codesuü: "assamaõattha tumhe"ti. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhave paüsukålasa¤¤issà"ti. (114) 65. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu tiõakkhettaü gantvà lånaü-2. Tiõaü pa¤camàsagghanakaü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (115) 66. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu tiõakkhettaü gantvà tiõaü làyitvà-3 pa¤camàsagghanakaü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (116) 67. [PTS Page 065] [\q 65/] tena kho pana samayena àgantukà bhikkhå saïghassa ambaü bhàjàpetvà paribhu¤jiüsu. âvàsikà bhikkhu te bhikkhå codesuü: "assamaõattha tumhe"ti. Tesaü kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. -Pe- "ki¤città tumhe bhikkhave?Ti "paribhogatthà. -4. Mayaü bhagavà'ti. "Anàpatti bhikkhave paribhogatthàyà"ti. (117) 68. Tena kho pana samayena àgantukà bhikkhå saïghassa jambuü -pe-saïghassa labujaü -pe- saïghassa panasaü -pe- saïghassa tàlapakkaü -pe- saïghassa ucchuü -pe- saïghassa timbaråsakaü bhàjàpetvà paribhu¤jiüsu. âvàsikà bhikkhå te bhikkhå codesuü: "assamaõattha tumhe"ti. Tesaü kukkuccaü ahosi. -Pe-"anàpatti bhikkhave paribhogatthàyà"ti. (118-123) 69. Tena kho pana samayena ambapàlakà bhikkhånaü ambaphalaü denti. Bhikkhå 'gopetuü ime issarà, nayime dàtu'nti kukkuccàyantà na patigaõhanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- "anàpatti bhikkhave gopakassa dàne"ti. (124) 1. Pariggahàpetvà, 2. Lånaü, machasaü. 3. Làvitvà, sã. Mu. 4. Paribhogatthàya, - machasaü, syà. [BJT Page 146] [\x 146/] 70. Tena kho pana samayena jambupàlakà -pe- labujapàlakà -pe-panasapàlakà -pe- tàlapakkapàlakà -pe- ucchupàlakà -pe-timbaråsakapàlakà bhikkhånaü timbaråsake denti. Bhikkhå "gopetuü ime issarà, nayime dàtu"nti kukkuccàyantà na patigaõhanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- "anàpatti bhikkhave gopakassa dàne"ti. (125-130) 71. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu saïghassa dàruü tàvakàlikaü haritvà attano vihàrassa kuóóaü upatthambhesi. Bhikkhu taü bhikkhuü codesuü: "assamaõo'si tva"nti. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato ekamatthaü àrocesi -pe-"ki¤citto tvaü bhikkhu'ti. 'Tàvakàliko ahaü bhagavà'ti, "anàpatti bhikkhu tàvakàlike"ti. (131) 72. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu saïghassa udakaü theyyacitto avahari. -Pe- saïghassa mattikaü theyyacitto avahari. -Pe- saïghassa pu¤jakitaü tiõaü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (132-134) 73. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu saïghassa pu¤cajakitaü tiõaü theyyacitto jhàpesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti dukkañassà"ti. (135) 74. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu saïghassa ma¤caü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (136) 75. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu saïghassa pãñhaü -pe-saïghassa bhisiü -pe-saïghassa bimbohanaü -pe- saïghassa kavàñaü -pe-saïghassa alokasandhiü -pe-saïghassa gopànasiü theyyacitto avahari. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (137-142) 76. Tena kho pana samayena bhikkhå a¤¤atarassa upàsakassa [PTS Page 066] [\q 66/] vihàraparibhogaü senàsanaü a¤¤atra paribhu¤janti. Atha kho so upàsako ujjhàyati khãyati vipàceti: "kathaü hi nàma bhadantà a¤¤atra paribhogaü a¤¤atra paribhu¤jassantã"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- "na bhikkhave a¤¤atra paribhogo a¤¤atra paribhu¤jitabbo, yo paribhu¤jeyya àpatti dukkañassà"ti. (143) 77. Tena kho pana samayena bhikkhu uposathaggampi sannisajjampi harituü kukkuccàyantà chamàyaü nisãdanti. Gattàni'pi cãvaràni'pi paüsukitàni honti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe"anujànàmi bhikkhave tàvakàlikaü haritu"nti. (144) [BJT Page 148] [\x 148/] 78. Tena kho pana samayena campàyaü thullanandàya bhikkhuniyà antevàsikà-1. Bhikkhunã thullanandàya bhikkhunãyà upaññhakakulaü gantvà "ayyà icchati tekañulayàguü pàtu"nti pacàpetvà haritvà attanà paribhu¤ji. Sà jànitvà taü codesi: "assamaõã'si tva"nti. Tassà kukkuccaü ahosi. Atha kho sà bhikkhunã bhikkhunãnaü etamatthaü àrocesi. Bhikkhuniyo bhikkhånaü etamatthaü àrocesuü. Bhikkhu bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anàpatti bhikkhave pàràjikassa, àpatti sampajànamusàvàde pàcittiyassà"ti. (145) 79. Tena kho pana samayena ràjagahe thullanandàya bhikkhuniyà antevàsikà bhikkhunã thullanandàya bhikkhunãyà upaññhàkakulaü gantvà "ayyà icchati madhugoëakaü khàditu"nti pacàpetvà haritvà attanà paribhu¤ji. Sà jànitvà taü codesi: "assamaõisi tva"nti. Tassà kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhave pàràjikassa, àpatti sampajànamusàvàde pàcittiyassà"ti. (146) 80. Tena kho pana samayena vesàliyaü àyasmato ajjukassa upaññhàkassa gahapatino dve dàrakà honti putto ca bhàgineyyo ca. Atha kho so gahapati àyasmantaü ajjukaü etadavoca: "imaü bhante okàsaü yo imesaü dvinnaü dàrakànaü saddho hoti pasanno tassa àcikkheyyàsiti. -2. Tena kho pana samayena tassa gahapatino bhàgineyyo saddho hoti pasanno. Atha kho àyasmà ajjuko taü okàsaü tassa dàrakassa àcikkhi. So tena sàpateyyena kuñumba¤ca saõñhapesi, dàna¤ca paññhapesi. Atha kho tassa gahapatino putto àyasmantaü ànandaü etadavoca: "ko nu kho bhante ànanda pituno dàyajjo putto và bhàgineyyo và"ti. "Putto kho àvuso pituno dàyajjo"ti. Ayaü "ayyo ajjuko ambhàkaü sàpateyyaü ambhàkaü methunakassa àcikkhã"ti. "Assamaõo àvuso àyasmà ajjuko"ti. Atha kho ajjuko àyasmantaü ànandaü etadavoca: "dehi me àvuso ànanda vinicchaya"nti. Tena [PTS Page 067] [\q 67/] kho pana samayena àyasmà upàli àyasmato ajjukassa pakkho hoti. Atha kho àyasmà upàli àyasmantaü ànandaü etadavoca: "yo nu kho àvuso ànanda sàmikena 'imaü okàsaü itthannàmassa àcikkhà'ti-3. Vutto tassa àcikkhati" kiü so àpajjatã'ti. "Na bhante ki¤ci àpajjati, antamaso dukkañamattampã"ti. "Ayaü àvuso àyasmà ajjuko sàmikena 'imaü okàsaü itthannàmassa àcikkhà'ti vutto tassa àcikkhati. -4. Anàpatti àvuso àyasmato ajjukassà"ti. (147) 1. Antevàsinã. Machasaü. 2. âcikkheyyàsã. Sokàlamakàsini sya. 3. âcikkhàhãti syà 4. âcikkhi, sãmu. [BJT Page 150] [\x 150/] 81. Tena kho pana samayena bàràõasiyaü àyasmato pilindivacchassa upaññhàkakulaü corehi upaddutaü hoti. Dve ca dàrakà nãtà honti. Atha kho àyasmà pilindivaccho te dàrake iddhiyà ànetvà pàsàde ñhapesi. Manussà te dàrake passitvà "ayyassàyaü pilindivacchassa iddhànubhàvo"ti àyasmante pilindivacche abhippasãdiüsu. Bhikkhå ujjhàyanti khiyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà pilindivaccho corehi nãte dàrake ànessatã"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. -Pe- "anàpatti bhikkhave iddhimato -1. Iddhivisayeti. (146) 82. Tena kho pana samayena dve bhikkhu sahàyakà honti paõóuko ca kapilo ca. Eko gàmake viharati eko kosombiyaü. Atha kho tassa bhikkhuno gàmakà kosambiü gacchantassa antarà magge nadiü tarantassa såkarikànaü hatthato muttà medavaññi pàde laggà hoti. So bhikkhu "sàmikànaü dassàmi"ti aggahesi. Sàmikà taü bhikkhu codesuü: "assamaõo'si tva'nti. Taü uttiõõaü a¤¤atarà -2. Gopàlikà passitvà etadavoca: "ehi bhante methunaü dhammaü patisevà"ti. So 'pakatiyà pahaü assamaõo'ti-3. ' Tassà methunaü dhammaü patisevitvà kosambiü gantàva bhikkhånaü etamatthaü àrocesi. Bhikkhu bhagavato etamatthaü àrocesuü. . . Anàpatti bhikkhave adinnàdàne pàràjikassa, àpatti methunadhammasamàyoge pàràjikassà" ti. (149) 83. Tena kho pana samayena sàgalàyaü àyasmato daëhikassa saddhivihàriko bhikkhu anabhiratiyà pãëito àpaõikassa veñhanaü avaharitvà àyasmantaü daëhikaü etadavoca: "assamaõo ahaü bhante vibbhamissàmã"ti. "Kiü tayà àvuso kata"nti? So tamatthaü àrocesi. âharàpetvà agghàpesi. Taü agghàpente na pa¤camàsako agghi-4. . . "Anàpatti àvuso pàràjikassà"ti dhammakathaü akàsi. So bhikkhu abhiramãti. -5. (150) -Dutiyapàràjikaü samattaü- 1. Iddhimantassa. Machasaü. Iddhimassa. Syà 2. ænaü machasaü. 3. Assamaõosmitã sãmu. 4. Agghàpentaü na pa¤camàsake agghapeti. Machasaü. 5. Abhiramatãti. Machasaü [BJT Page 152] [\x 152/] 2. 3. [PTS Page 068] [\q 68/] tatiyapàràjikaü 1. Tena samayena buddho bhagavà vesàliyaü viharati mahàvane kåñàgàrasàlàyaü. Tena kho pana samayena bhagavà bhikkhånaü anekapariyàyena asubhakathaü katheti. Asubhàya vaõõaü bhàsati, asubhabhàvanàya vaõõaü bhàsati, àdissa àdissa asubhasamàpattiyà vaõõaü bhàsati. 2. Atha kho bhagavà bhikkhu àmantesi: "icchàmahaü bhikkhave addhamàsaü patisallãyituü, nambhi kenaci upasaïkamitabbo a¤¤atra ekena piõóapàta nãhàrakenà"ti. "Evaü bhante"ti kho te bhikkhå bhagavatà pañissutvà-1. Nàsså'dha koci bhagavantaü upasaïkamati a¤¤atra ekena piõóapàtanãhàrakena. 3. Bhikkhu "bhagavà kho ànakapariyàyena asubhakathaü katheti, asubhàya vaõõaü bhàsati, asubhabhàvanàya vaõõaü bhàsati, àdissa àdissa asubhasamàpattiyà vaõõaü bhàsatã"te anekàkàravokàraü asubhabhàvanànuyogamanuyuttà viharanti. 4. Te sakena kàyena aññãyanti haràyanti jigucchanti. Seyyathàpi nàma itthi và puriso và daharo yuvà maõóanakajàtiko sãsaü nahàto abhikuõapena và kakkurakuõapena và manussakuõapena và kaõñhe àsattena aññãyeyya haràyeyya jiguccheyya. Evameva te bhikkhå sakena kàyena aññãyantà haràyantà jigucchantà attanàpi attànaü jãvità voropenti, a¤¤ama¤¤ampi jãvità voropenti. Migalaõóikampi samaõakuttakaü upasaïkamitvà evaü vadenti: - "sàdhu no àvuso jãvità voropehi, idaü te pattacãvaraü bhavissatã"ti. 5. Atha kho migalaõóiko samaõakuttako pattacãvarehi bhaño sambahule bhikkhu jãvità voropetvà lohitakaü asiü àdàya yena vaggumudà nadã, tenupasaïkami. Atha kho migalaõóikassa samaõakuttakassa lohitakaü asiü-2. Dhovantassa ahudeva kukkuccaü ahu vippañisàro: "alàbhà vata me, na vata me làbhà. Dulladdhaü vata me, na vata me [PTS Page 069] [\q 69/] suladdhaü, bahuü vata mayà apu¤¤aü pasutaü yo'haü bhikkhu sãlavante kalyàõadhamme jãvità voropesi"nti. 6. Atha kho a¤¤atarà màrakàyikà devatà abhijjamàne udake àgantvà migalaõóikaü samaõakuttakaü etadavoca: "sàdhu sàdhu sappurisa, làbhà te sappurisa, suladdhaü te sappurisa, bahuü tayà sappurisa, pu¤¤aü pasutaü, yaü tvaü atiõõe tàresã"ti. 1. Pañissuõitvà machasaü. 2. Taü asiü. Machasaü [BJT Page 154] [\x 154/] 7. Atha kho migalaõóiko samaõakuttako: "làbhà kira me, suladdhaü kira me, bahuü kira mayà pu¤¤aü pasutaü, atiõõe kiràhaü tàremi" ti tiõhaü asiü àdàya vihàrena vihàraü pariveõena pariveõaü upasaïkamitvà evaü vadeti: "ko atiõõo kaü tàremi"ti. Tattha ye te bhikkhu avãtaràgà tesaü tasmiü samaye hotiyeva bhayaü. Hoti chambhitattaü. Hoti lomahaüso. Ye pana te bhikkhu vãtaràgà tesaü tasmiü samaye na hoti bhayaü. Na hoti chambhitattaü. Na hoti lomahaüso. 8. Atha kho migalaõóiko samaõakuttako ekampi bhikkhu ekàhena jãvità voropesi, dve'pi bhikkhå ekàhena jãvità voropesi, tayo'pi bhikkhå ekàhena jãvità voropesi, cattàro'pi bhikkhu ekàhena jãvità voropesi, pa¤ca'pi bhikkhu ekàhena jãvità voropesi, dasa'pi bhikkhu ekàhena jãvità voropesi, vãsampi bhikkhu ekàhena jãvità voropesi, tiüsampi bhikkhu ekàhena jãvità voropesi, cattàrisampi bhikkhu ekàhena jãvità voropesi, pa¤¤àsampi bhikkhu ekàhena jãvità voropesi, saññhimpi bhikkhu ekàhena jãvità voropesi. 9. Atha kho bhagavà tassa addhamàsassa accayena pañisallànà vuññhito àyasmantaü ànandaü àmantesi: "kiü nu kho ànanda tanubhuto viya bhikkhusaïgho"ti. 10. "Tathàhi pana bhante, bhagavà bhikkhånaü anekapariyàyena asubhakathaü katheti, asubhàya vaõõaü bhàsati, asubhabhàvanàya vaõõaü bhàsati, àdissa àdissa asubhasamàpattiyà vaõõaüvaõõaüca bhante bhikkhå bhagavà kho anekapariyàyena asubhakathaü katheti, asubhàya vaõõaü bhàsati, asubhabhàvanàya vaõõaü bhàsati, àdissa àdissa asubhasamàpattiyà vaõõaü bhàsatã"ti. Te anekàkàravokàraü asubhabhàvanànuyogamanuyuttà viharanti. Te sakena kàyena aññãyanti haràyanti jigucchanti. Seyyathàpi nàma itthi và puriso và daharo yuvà maõóanakajàtiko sãsaü nahàto ahikuõapena và kukkurakuõapena và manussakuõapena và kaõñhe àsattena aññãyeyya haràyeyya jiguccheyya, evameva te bhikkhu sakena kàyena [PTS Page 070] [\q 70/] aññãyantà haràyantà jigucchantà attanàpi attànaü jãvità voropenti, a¤¤ama¤¤ampi jãvità voropenti. Migalaõóikampi samaõakuttakaü upasaïkamitvà evaü vadenti: "sàdhu no àvuso jãvità voropehi. Idaü te pattacãvaraü bhavissatã"ti. Atha kho bhante migalaõóiko samaõakuttako pattacãvarehi bhaño ekampi bhikkhuü ekàhena jãvità voropesi -pe- saññhimpi bhikkhu ekàhena jãvità voropesi. "Sàdhu bhante bhagavà a¤¤aü pariyàyaü àcikkhatu, yathàyaü bhikkhusaïgho a¤¤àyaü saõñhaheyyà"ti. 11. "Tenahànanda yàvatikà bhikkhå vesàliü upanissàya viharanti, te sabbe upaññhànasàlàyaü santipàtehã"ti. "Evaü bhante"ti kho àyasmà ànando bhagavato pañissutvà yàvatikà bhikkhå vesàliü upanissàya viharanti te sabbe upaññhànasàlàyaü santipàtetvà yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü etadavoca: "sannipatito bhante bhikkhusaïgho, yassa'dàni bhante bhagavà kàlaü ma¤¤atã"ti. [BJT Page 156] [\x 156/] 12. Atha kho bhagavà yena upaññhànasàlà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Nisajja kho bhagavà bhikkhu àmantesi: ayampi kho bhikkhave ànàpànasatisamàdhi bhàvito bahulãkato santo ceva paõãto ca àsevanako ca sukho ca vihàro uppannuppanne pàpake akusale dhamme ñhànaso antaradhàpeti våpasameti. Seyyathàpi bhikkhave gimbhànaü pacchime màse åhataü rajojallaü, tamenaü mahà akàlamegho ñhànaso antaradhàpeti våpasameti, evameva kho bhikkhave ànàpànasatisamàdhi bhàvito bahulãkato santo ceva paõãto ca àsevanako ca sukho ca vihàro uppannuppanne pàpake akusale dhamme ñhànaso antaradhàpeti våpasameti. 13. Kathaü bhàvito ca bhikkhave ànàpànasatisamàdhi kathaü bahulãkato santo ceva paõito ca asevanako ca sukho ca vihàro uppannuppanne pàpake akusale dhamme ñhànaso antaradhàpeti våpasameti? 14. "Idha bhikkhave bhikkhu ara¤¤agato và rukkhamålagato và su¤¤àgàragato và nisãdati pallaïkaü àbhujitvà ujuü kàyaü paõidhàya parimukhaü satiü upaññhapetvà. So sato ca assasati, sato passasati: - Dãghaü và assasanto dãghaü assasàmãti pajànàti, dãghaü và passasanto dãghaü passàmãti pajànàti, rassaü và assasanto rassaü assasàmãti pajànàti, rassaü và passasanto rassaü passasàmãti pajànàti, sabbakàyapañisaüvedi assasissàmãti sikkhati, sabbakàyapañisaüvedã [PTS Page 071] [\q 71/] passasissàmãti sikkhati, passambhayaü kàyasaïkhàraü assasissàmãti sikkhati, passambhayaü kàyasaïkhàraü passasissàmãti sikkhati. Pãtipañisaüvedã assasissàmãti sikkhati, pãti pañisaüvedi passasissàmãti sikkhati, sukhapañisaüvedã assasissàmãti sikkhati, sukhapañisaüvedã passasissàmãti sikkhati, cittasaïkhàrapañisaüvedã assasissàmãti sikkhati. Cittasaïkhàrapañisaüvedã passasissàmiti sikkhati, passambhayaü cittasaïkhàraü assasissàmãti sikkhati, passambhayaü cittasaïkhàraü passasissàmãti sikkhati, cittapañisaüvedã assasissàmãti sikkhati, cittapañisaüvedã passasissàmãti sikkhati, abhippamodayaü cittaü -pe- samàdahaü cittaü -pe-vimocayaü cittaü -pe-aniccànupassã -pe- viràgànupassã -pe-nirodhànupassi -pe-pañinissaggànupassã assasissàmãti sikkhati, pañinissaggànupassã passasissàmãti sikkhati. Evaü bhàvito kho bhikkhave ànàpànasatisamàdhi evaü bahulãkato santo ceva paõãto ca asecanako ca sukho ca vihàro uppannuppanne pàpake akusale dhamme ñhànaso antaradhàpeti våpasametã"ti. [BJT Page 158] [\x 158/] 15. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü santipàtàpetvà bhikkhå pañipucchi: "saccaü kira bhikkhave bhikkhå attanàpi attànaü jãvità voropenti. A¤¤ama¤¤ampi jãvità voropenti. Migalaõóakampi samaõakuttakaü upasaïkamitvà evaü vadenti: -1. Sàdhu no àvuso jãvità voropehi, idaü te pattacãvaraü bhavissatã"ti. "Saccaü bhagavà. " "Viharahi buddho bhagavà, ananucchaviyaü bhikkhave tesaü bhikkhånaü ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü. Kathaü hi nàma te bhikkhave bhikkhu attanàpi attànaü jãvità voropessanti, a¤¤ama¤¤ampi jãvità voropessanti, migalaõóikampi samaõakuttakaü upasaïkamitvà evaü vakkhanti: "sàdhu no àvuso jãvità voropehi, idaü te pattacãvaraü bhavissatã"ti. Netaü bhikkhave appasannànaü và pasàdàya -pe-eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu sa¤cicca manussaviggahaü jãvità voropeyya, satthahàrakaü vàssa pariyeseyya, ayampi pàràjiko hoti asaüvàso"ti. Eva¤cidaü bhagavatà bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü hoti. (Målapa¤¤atti) 1. Tena kho pana samayena a¤¤ataro upàsako gilàno hoti, tassa pajàpati abhiråpà hoti dassanãyà pàsàdikà. Jabbaggiyà bhikkhu tassà itthiyà pañibaddhacittà honti. Atha kho chabbaggiyànaü bhikkhånaü etadahosi: "sace kho so [PTS Page 072] [\q 72/] àvuso upàsako jãvissati na mayaü taü itthiü labhissàma. Handa mayaü àvuso tassa upàsakassa maraõavaõõaü saüvaõõemà" ti. 2. Atha kho chabbaggiyà bhikkhå yena so upàsako tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà taü upàsakaü etadavocuü: "tvaü kho'si upàsaka, katakalayyàõo katakusalo katabhãruttàno akatapàpo akataluddo akatakibbiso. Kataü tayà kalyàõaü, akataü tayà pàpaü. Kiü tuyhiminà pàpakena dujjãvitena, mataü te jãvità seyyo. Ito tvaü kàlakato kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü-2. Upapajjãssasi. Tattha dibbehi pa¤cahi kàmaguõehi samappito samaïgãbhuto paricàressasã"ti. 3. Atha kho so upàsako "saccaü kho ayyà àhaüsu. Ahaü hi katakalyàõo katakusalo katabhãruttàno, akatapàpo akataluddo akatakibbiso. Kataü mayà kalyàõaü, akataü mayà pàpaü. Kiü mayhaminà pàpakena dujjãvitena, mataü me jãvità seyyo. Ito ahaü kàlakato kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü uppajjissàmi. Tattha dibbehi pa¤cahi kàmaguõehi samappito samaïgãbhuto paricàressàmã"ti. So asappàyàni ceva bhojanàni bhu¤ji, asappàyàni ca khàdanãyàni khàdi, asappàyàni sàyanãyàni sàyi, asappàyàni pànàni pivi. Tassa asappàyàni ceva bhojanàni bhu¤jato asappàyàni ca khàdanãyàni khàdato asappàyàni sàyanãyàni sàyato asappàyàni pànàni pivato kharo àbàdho uppajji. So teneva àbàdhena kàlamakàsi. 1. Vadanti. Machasaü. 2. Loke uppajjassati. Katthaci. [BJT Page 160] [\x 160/] 4. Tassa pajàpati ujjhàyati khãyati vipàceti: "alajjino ime samaõà sakyaputtiyà dussãlà musàvàdino. Ime hi nàma dhammacàrino samacàrino brahmacàrino saccavàdino sãlavanto kalyàõadhammà pañijànissanti. Natthi imesaü sàma¤¤aü, natthi imesaü brahma¤¤aü. Naññhaü imesaü sàma¤¤aü, naññhaü imesaü brahma¤¤aü. Kuto imesaü sàma¤¤aü, kuto imesaü brahma¤¤aü. Apagatà ime sàma¤¤à, apagatà ime brahma¤¤à. Ime me sàmikassa maraõavaõõaü saüvaõõesuü. Imehi me sàmiko màrito"ti. 5. A¤¤epi manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "alacchino ime samaõà sakyaputtiyà dussãlà musàvàdino. Imehi nàma dhammacàrino samacàrino brahmacàrino saccavàdino sãlavanto kalyàõadhammà pañijànissanti. Natthi imesaü sàma¤¤aü, natthi imesaü brahma¤¤aü. Naññhaü imesaü sàma¤¤aü, naññhaü imesaü brahma¤¤aü. Kuto imesaü sàma¤¤aü, kuto imesaü brahma¤¤aü. Apagatà ime sàma¤¤à, apagatà ime brahma¤¤à. Ime upàsakassa maraõavaõõaü saüvaõõesuü. Imehi upàsako màrito"ti. 6. Assosuü kho bhikkhu tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhu appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: kathaü hi nàma jabbaggiyà bhikkhu upàsakassa maraõavaõõaü saüvaõõissantã"ti. 7. Atha [PTS Page 073] [\q 73/] kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü sannipàtàpetvà chabbaggiye bhikkhå pañipucchi: "saccaü kira tumhe bhikkhave upàsakassa maraõavaõõaü saüvaõõayitthà"ti. "Saccaü bhagavà. " Viharahi buddho bhagavà "ananucchaviyaü moghapurisà, ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü. Kathaü hi nàma tumhe moghapurisà upàsakassa maraõavaõõaü saüvaõõissatha. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya" -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: - "Yo pana bhikkhu sa¤cicca manussaviggahaü jãvità voropeyya, satthahàrakaü vàssa pariyeseyya, maraõavaõõaü và saüvaõõeyya, maraõàya và samàdapeyya: "ambho purisa kiü tuyhaminà pàpakena dujjãvitena, matante jãvità seyyo"ti iti cittamano cittasaïkappo anekapariyàyena maraõavaõõaü và saüvaõõeyya maraõàya và samàdapeyya, ayampã pàràjiko hoti asaüvàso"ti. (Dutiyapa¤¤atti. ) 8. Yo panàti - yo yàdiso -pe- bhikkhuni -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Sa¤ciccàti - jànanto saüjànanto cecca abhivitaritvà vãtikkamo. 1. Sålaü và ladaóaü và - syà. [BJT Page 162] [\x 162/] Manussaviggaho nàma: yaü màtukucchismiü pañhamaü cittaü uppannaü pañhamaü vi¤¤àõaü pàtubhåtaü yàva maraõakàlà etthantare eso manussaviggaho nàma. Jãvità voropeyyàti: jãvitindriyaü upacchindati uparodheti santatiü vikopeti. Satthahàrakaü vàssa pariyeseyyàti - asiü và sattiü và bheõóiü và laguëaü-1. Và pàsàõaü và satthaü và visaü và rajjuü và Maraõavaõõaü và saüvaõõeyyàti - jivite àdãnavaü dasseti, maraõe vaõõaü bhaõati. Maraõàya và samàdapeyyàti - satthaü và àhara, visaü và khàda, rajjuyà và ubbandhitvà kàlaü karohãti. Ambho purisàti - àlapanàdhivacanametaü ambho purisàti. Kiü tuyhiminà pàpakena dujjivitenàti - pàpakaü nàma jãvitaü: aóóhànaü jãvitaü upàdàya daëiddànaü jãvitaü pàpakaü, sadhanànaü jãvitaü upàdàya adhanànaü jãvitaü pàpakaü, devànaü jãvitaü upàdàya manussànaü jãvitaü [PTS Page 074] [\q 74/] pàpakaü. Dujjãvitaü nàma: hatthacchinnassa pàdacchinnassa hatthapàdacchinnassa kaõõacchinnassa nàsacchinnassa kaõõanàsacchinnassa. Iminà ca pàpakena iminà ca dujjivitena matante jãvità seyyàti. Iti cittamanoti - ya¤cittaü taü mano, yaü mano taü cittaü Cittasaïkappoti - maraõasa¤¤i maraõacetano maraõàdhippàyo. Anekapariyàyenàti - uccàvacehi àkàrehi. Maraõavaõõaü và saüvaõõeyyàti - jivite àdãnavaü dasseti, maraõe vaõõaü bhaõati: 'ito tvaü kàlakato kàyassa bhedà parammaraõà sugatiü saggaü lokaü upapajjissasi. Tattha dibbehi pa¤¤ahi kàmaguõehi samappito samaïgãbhuto parivàressasã'ti. -2. Maraõàya và samàdapeyyàti - satthaü và àhara, visaü và khàda, rajjuyà và ubbandhitvà kàlaü karohi, sobbhe và narake và papàte và papatà'ti. Ayampãti - purime upàdàya vuccati. Pàràjiko hotãti - seyyathàpi nàma puthusilà dvedhà bhinnà appañisandhikà hoti, evameva bhikkhu sa¤cicca manussaviggahaü jãvità voropetvà assamaõo hoti asakyaputtiyo. Tena vuccati pàràjiko hotãti. 1. Lagulaü, sãhme. 2. Parivàressatãti. Sãmu. [BJT Page 164] [\x 164/] Asaüvàsoti - saüvàso nàma: ekaü kammaü ekuddeso samasikkhatà, eso saüvàso nàma. So tena saddhiü natthi tena vuccati asaüvàso'ti. (Nayamàtikà) 1. Sàmaü adhiññhàya, dutena, dutaparamparàya, visakkiyena dutena, gatapaccàgatena dutena, araho rahosa¤¤i, raho arahosa¤¤i, araho arahosa¤¤i, raho rahosa¤¤i, kàyena saüvaõõeti, vàcàya saüvaõõeti, kàyena vàcàya saüvaõõeti, dutena saüvaõõeti, lekhàya saüvaõõeti, opàtaü, apassenaü upanikkhipanaü, bhesajjaü, råpåpahàro, saddåpahàro, gandhåpahàro, rasåpahàro, phoññhabbåpahàro, dhammåpahàro, àcikkhanà, anusàsanã, saüketakammaü, nimittakammanti. 2. Sàmanti - sayaü hanti kàyena và kàyapañibaddhena và nissaggiyena và. 3. Adhiññhàyàti - adhiññhahitvà àõàpeti: "evaü vijjha, evaü pahara, evaü ghàtehã"ti. 4. [PTS Page 075] [\q 75/] bhikkhu bhikkhuü àõàpeti: "itthannàmaü jãvità voropehi"ti, àpatti dukkañassa. So taü ma¤¤amàno taü jãvità voropeti, àpatti ubhinnaü pàràjikassa. 5. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti: "itthannàmaü jãvità voropehi"ti, àpatti dukkañassa, so taü ma¤¤amàno a¤¤aü jãvità voropeti, målaññhassa anàpatti, vadhakassa àpatti pàràjikassa. 6. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti: "itthannàmaü jãvità voropehã"ti, àpatti dukkañassa. So a¤¤aü ma¤¤amàno taü jãvità voropeti, àpatti ubhinnaü pàràjikassa. 7. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti: "itthannàmaü jãvità voropehi"ti, àpatti dukkañassa, so a¤¤aü ma¤¤amàno a¤¤aü jãvità voropeti, målaññhassa anàpatti, vadhakassa àpatti pàràjikassa. 8. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti: "itthannàmassa pàvada: itthannàmo itthannàmassa pàvadatu: itthannàmo itthannàmaü jãvità voropetu" ti, àpatti dukkañassa. So itarassa àroceti, àpatti dukkañassa. Vadhako patigaõhàti, målaññhassa àpatti thullaccayassa. So taü jãvità voropeti, àpatti sabbesaü pàràjikassa. [BJT Page 166] [\x 166/] 9. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti: "itthannàmassa pàvada: itthannàmo itthannàmassa pàvadatu: itthannàmo itthannàmaü jãvità voropetu"ti, àpatti dukkañassa. So a¤¤aü àõàpeti, àpatti dukkañassa. Vadhako patigaõhàti, àpatti dukkañassa. So taü jãvità voropeti, målaññhassa anàpatti. âõàpakassa ca vadhakassa ca àpatti pàràjikassa. 10. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti: "itthannàmaü jãvità voropehi"ti. âpatti dukkañassa. So gantvà puna paccàgacchati 'nàhaü sakkomi taü jãvitaü voropetu'nti. So puna àõàpeti: "yadà sakkosi tadà taü jãvità voropehi"ti, àpatti dukkañassa. So taü jãvità voropeti, àpatti ubhinnaü pàràjikassa. 11. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti: "itthannàmaü jãvità voropehi"ti, àpatti dukkañassa so àõàpetvà vippañisàrã na sàveti 'mà ghàtehi'ti. So taü jãvità voropeti, àpatti ubhinnaü pàràjikassa. 12. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti: "itthannàmaü jãvità voropehi"ti, àpatti dukkañassa; so 'àõàpetvà vippañisàrã sàveti 'mà ghàtehã'ti, so 'àõatto ahaü tayà'ti taü jãvità voropeti, målaññhassa anàpatti, vadhakassa àpatti pàràjikassa. 13. Bhikkhu bhikkhuü àõàpeti: "itthannàmaü jãvità voropehi"ti, àpatti dukkañassa. So àõàpetvà vippañisàrã sàveti: 'mà ghàtehi'ti, so 'suññhu'ti oramati, ubhinnaü anàpatti. 14. Araho rahosa¤¤i ullapati: "aho itthannàmo hato assà"ti, àpatti dukkañassa. Raho arahosa¤¤i ullapati: "aho itthannàmo hato assà"ti, àpatti dukkañassa. Araho arahosa¤¤i ullapati: [PTS Page 076] [\q 76/] "aho itthannàmo hato assà"ti, àpatti dukkañassa, raho rahosa¤¤i ullapati: "aho itthannàmo hato assà"ti, àpatti dukkañassa. 15. Kàyena saüvaõõeti nàma: kàyena vikàraü karoti: "yo evaü marati so dhanaü và labhati yasaü và labhati saggaü và gacchatã"ti, àpatti dukkañassa; tàya saüvaõõanàya marissàmãti dukkhaü vedanaü uppàdeti, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. 16. Vàcàya saüvaõõeti nàma: vàcàya bhaõati: "yo evaü marati so dhanaü và labhati yasaü và labhati saggaü và gacchatã"ti, àpatti dukkañassa; tàya saüvaõõanàya marissàmãti dukkhaü vedanaü uppàdeti, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. [BJT Page 168] [\x 168/] 17. Kàyena vàcàya saüvaõõeti nàma: kàyena vikàraü karoti: vàcàya ca bhaõati, "yo evaü marati. So dhanaü và labhati yasaü và labhati saggaü và gacchatã"ti, àpatti dukkañassa; tàya saüvaõõanàya ' marissàmãti' dukkhaü vedanaü uppàdeti, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. 18. Dåtena saüvaõõeti nàma: dåtassa sàsanaü àroceti: "yo evaü marati so dhanaü và labhati yasaü và labhati saggaü và gacchatã"ti, àpatti dukkañassa. Dåtassa sàsanaü sutvà 'marissàmi'ti, dukkhaü vedanaü uppàdeti, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. 19. Lekhàya saüvaõõeti nàma: lekhaü jindati "yo evaü marati so dhanaü và labhati yasaü và labhati saggaü và gacchatã"ti; akkharakkharàya àpatti dukkañassa; lekhaü passitvà 'marissàmi' ti dukkhaü vedanaü uppàdeti, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. 20. Opàtaü nàma: manussaü uddissa opàtaü khaõati 'papatitvà marissatã'ti, àpatti dukkañassa; papatite dukkhà vedanà uppajjati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. Anodissa opàtaü khaõati 'yo koci papatitvà marissatã'ti, àpatti dukkañassa. Manusso tasmiü papatati, àpatti dukkañassa; papatite dukkhà vedanà uppajati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. Yakkho và peto và tiracchànagatamanussaviggaho và tasmiü papatati, àpatti dukkañassa; papatite dukkhà vedanà uppajjati, àpatti dukkañassa, marati, àpatti thullaccayassa. Tiracchànagato tasmiü papata'ti, àpatti dukkañassa; papatite dukkhà vedanà uppajjati, àpatti dukkañassa; marati, àpatti pàcittiyassa. 21. Apassenaü nàma: apassene satthaü và ñhapeti, visena và makkheti, dubbalaü và karoti, sobbhe và narake và papàte và ñhapeti 'papatitvà marissatã'ti, àpatti dukkañassa; satthena và visena và papatitena và dukkhà vedanà uppajjati, àpatti thullaccayassa; [PTS Page 077] [\q 77/] marati, àpatti pàràjikassa. 22. Upanikkhipanaü nàma: asiü và sattiü và bheõóiü và laguëaü và pàsàõaü và satthaü và visaü và rajjuü và upanikkhipati 'iminà marissatã'ti, àpatti dukkañassa; tena marissàmãti dukkhaü vedanaü uppàdeti, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. 23. Bhessajjaü nàma: sappãü và navanãtaü và telaü và madhuü và phàõitaü và deti 'imaü sàyitvà marissatã'ti, àpatti dukkañassa; taü sàyite dukkhà vedanà uppajjati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. 24. Råpåpahàro nàma: amanàpikaü råpaü upasaüharati bhayànakaü bheravaü "imaü passitvà uttasitvà marissatã"ti, àpatti dukkañassa; taü passitvà uttasati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. Manàpikaü råpaü upasaüharati-1. 'Imaü passitvà alàbhakena sussitvà marissatã'ti, àpatti dukkañassa; taü passitvà alàbhakena sussati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. 1. Pemanãyaü hadayaïgamaü. Syà. [BJT Page 170] [\x 170/] 25. Saddupahàro nàma: amanàpikaü saddaü upasaüharati bhayànakaü bheravaü 'imaü sutvà uttasitvà marissati'ti, àpatti dukkañassa, taü sutvà uttasati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. Manàpikaü saddaü upasaüharati pemanãyaü hadayaïgamaü 'imaü sutvà alàbhakena sussitvà marissatã'ti, àpatti dukkañassa; taü sutvà alàbhakena sussati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. 26. Gandhåpahàro nàma: amanàpikaü gandhaü upasaüharati jegucchaü pàñikulyaü 'imaü ghàyitvà jegucchatà pàñikulyatà marissatã'ti, àpatti dukkañassa; taü ghàyite jegucchatà pàñikulyatà dukkhà vedanà uppajjati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. Manàpikaü gandhaü upasaüharati 'imaü ghàyitvà alàbhakena sussitvà marissatã'ti. âpatti dukkañassa; taü ghàyitvà alàbhakena sussati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. 27. Rasåpahàro nàma: amanàpikaü rasaü upasaüharati jegucchaü pàñikulyaü 'imaü sàyitvà jegucchatà pàñikulyatà marissatã'ti, àpatti dukkañassa; taü sàyite jeguccatà pàñikulyatà dukkhà vedanà uppajjati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. Manàpikaü rasaü upasaüharati, imaü sàyitvà alàbhakena sussitvà marissatã'ti. âpatti dukkañassa; taü sàyitvà alàbhakena sussati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. 28. Phoññhabbåpahàro nàma: amanàpikaü [PTS Page 078] [\q 78/] phoññhabbaü upasaüharati dukkhasamphassaü kharasamphassaü 'iminà phuññho marissatã'ti àpatti dukkañassa; tena phuññhassa dukkhà vedanà uppajjati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. Manàpikaü phoññhabbaü upasaüharati, sukhasamphassaü mudusamphassaü "iminà phuññho alàbhakena sussitvà marissatã"ti, àpatti dukkañassa; tena phuññho alàbhakena sussati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. 29. Dhammåpahàro nàma: nerayikassa nirayakathaü katheti "imaü sutvà uttasitvà marissatã"ti, àpatti dukkañassa; taü sutvà uttasati, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. Kalyàõakammassa saggakathaü katheti "imaü sutvà adhimutto marissatã"ti. âpatti dukkañassa; taü sutvà adhimutto "marissàmã"ti dukkhaü vedanaü uppàdeti, àpatti thullaccayassa; àpatti pàràjikassa. 30. âcikkhanà nàma: puññho bhaõati evaü marassu"yo evaü marati, so dhanaü và labhati, yasaü và labhati, saggaü và gacchatã"ti àpatti dukkañassa; tàya àcikkhanàya marissàmãti dukkhaü vedanaü uppàdeti, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. 31. Anusàsanã nàma: apuññho bhaõati evaü marassu "yo evaü marati, so dhanaü và labhati, yasaü và labhati, saggaü và gacchatã"ti, àpatti dukkañassa; tàya anusàsaniyà "marissàmã"ti dukkhaü vedanaü uppàdeti, àpatti thullaccayassa; marati, àpatti pàràjikassa. [BJT Page 172] [\x 172/] 32. Saïketakammaü nàma: saïketaü karoti: "purebhattaü và pacchàbhattaü và rattiü và divà và tena saïketena taü jãvità voropehi"ti, àpatti dukkañassa; tena saïketena taü jãvità voropeti, àpatti ubhinnaü pàràjikassa; taü saïketaü pure và pacchà và taü jãvità voropeti, målaññhassa anàpatti; vadhakassa àpatti pàràjikassa. 33. Nimittakammaü nàma: nimittaü karoti "akkhiü và nikhaõissàmi bhamukaü và ukkhipssàmi sãsaü và ukkhipissàmi tena nimittena taü jãvità voropehã"ti, àpatti dukkañassa; tena nimittena taü jãvità voropeti, àpatti ubhinnaü pàràjikassa; taü nimittaü pure và pacchà và jãvità voropeti, målaññhassa anàpatti; vadhakassa àpatti pàràjikassa. 34. Anàpatti asa¤cicca ajànantassa na maraõàdhippàyassa ummattakassa khittacittassa vedanaññassa-1. âdikammikassàti. Manussaviggahapàràjikamhi pañhamabhàõavàro niññhito. 1. Khittacittassa, vedanaññassa, sãhala potthakesu natthi. [BJT Page 174] [\x 174/] Vinãtavatthu. Uddànagàthà. [PTS Page 079] [\q 79/] saüvaõõanà nisãdanto måsalodukkhalena ca, Buóóhapabbajità satta-1. Laggavãmaüsanàvisaü. Tayo ca vatthukammehi iññhakàhi pare tayo Vàsã gopànasã ceva aññako tàraõampati. Sedaü natthu ca sambàho nahàpanabbha¤janena ca, Uññhàpento nipàtento annapànena maraõaü Jàragabbho sapattã ca màtà puttaü ubho vadhi, Ubho na mãyare maddà tàpaü va¤jhà vijàyinã. Patodaü niggaho yakkho vàlayakkha¤ca pàhinã, Taü ma¤¤amàno pahari sagga¤ca nirayaü bhaõe. âlaviyà tayo rukkhà dàyehi apare tayo, Mà kilamesi na tuyhaü takkaü sovãrakena càti. 1. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti, tassa bhikkhå kàru¤¤ena maraõavaõõaü saüvaõõesuü, so bhikkhu kàlamakàsi, tesaü kukkuccaü ahosi, "kacci nå kho mayaü pàràjikaü àpattiü àpannà"ti. Atha kho te bhikkhu bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- "àpattiü tumhe bhikkhave àpannà pàràjikanti. " (1) 2. Tena kho pana samayena a¤¤ataro piõóacàriko bhikkhu piñhake piëotikàya pañicchannaü dàrakaü nisãdanto ottharitvà màresi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu pàràjikassa". "Na ca bhikkhave appañivekkhitvà àsane nisãditabbaü. Yo nisãdeyya, àpatti dukkañassà"ti. (2) 3. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu bhattagge antaraghare àsanaü pa¤¤àpento musale ussite ekaü måsalaü aggahesi. Dutiyo musalo paripatitvà a¤¤atarassa dàrakassa matthake avatthàsi. So kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"ki¤citto tvaü bhikkhåti?" Asa¤cicca ahaü bhagavà"ti. "Anàpatti bhikkhu asa¤ciccà"ti. (3) 4. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu bhattagge antaraghare àsanaü pa¤¤àpento udukkhalabhaõóikaü akkamitvà pavaññesi, a¤¤ataraü dàrakaü ottharitvà màresi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu asa¤ciccà"ti. (4) 1. Buóóhapabbajitàbhisanno. Machasaü [BJT Page 176] [\x 176/] 5. Tena kho pana samayena pitàputtà bhikkhåsu pabbajità honti. Kàle arocite putto pitaraü etadavoca: 'gaccha bhante saïgho taü patimànetã'ti piññhiyaü gahetvà panàmesi. So papatitvà kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"ki¤citto [PTS Page 080] [\q 80/] tvaü bhikkhå"?Ti "nàhaü bhagavà maraõàdhippàyo"ti. "Anàpatti bhikkhu na maraõàdhippàyassà"ti. (5) 6. Tena kho pana samayena pitàputtà bhikkhåsu pabbajità honti. Kàle àrocite putto pitaraü etadavoca: 'gaccha bhante saïgho taü patimànetã'ti maraõàdhippàyo piññhiyaü gahetvà panàmesi. So papatitvà kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi-pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (6) 7. Tena kho pana samayena pitàputtà bhikkhåsu pabbajità honti. Kàle arocite putto pitaraü etadavoca: 'gaccha bhante saïgho taü patimànetã'ti maraõàdhippàyo piññhiyaü gahetvà panàmesi. So papatitvà na kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (7) 8. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno bhu¤jantassa maüsaü kaõñhe vilaggaü hoti. A¤¤ataro bhikkhu tassa bhikkhuno gãvàyaü pahàraü adàsi. Salohitaü maüsaü pati. So bhikkhu kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu na maraõàdhippàyassà"ti. (8) 9. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno bhu¤jantassa maüsaü kaõñhe vilaggaü hoti. A¤¤ataro bhikkhu maraõàdhippàyo tassa bhikkhuno gãvàyaü pahàraü adàsi. Salohitaü maüsaü pati. So bhikkhu kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (9) 10. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno bhu¤jantassa maüsaü kaõñhe vilaggaü hoti. A¤¤ataro bhikkhu maraõàdhippàyo tassa bhikkhuno gãvàyaü pahàraü adàsi. Salohitaü maüsaü pati. So bhikkhu na kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (10) 11. Tena kho pana samayena a¤¤ataro piõóacàriko bhikkhu visagataü piõóapàtaü labhitvà pañikkamanaü haritvà bhikkhånaü aggakàrikaü adàsi. Te bhikkhu kàlamakaüsu. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "ki¤citto tvaü bhikkhå"ti? "Nàhaü bhagavà jànàmã"ti. "Anàpatti bhikkhu ajànantassà"ti. (11) 12. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu vãmaüsàdhippàyo a¤¤atarassa bhikkhuno visaü adàsi. So bhikkhu kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "ki¤citto tvaü bhikkhå"ti? "Vãmaüsàdhippàyo ahaü bhagavà"ti. "Anàpatti bhikkhå pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (12) [BJT Page 178] [\x 178/] 13. Tena kho pana samayena àlavakà-1. Bhikkhu vihàravatthuü [PTS Page 081] [\q 81/] karonti, a¤¤ataro bhikkhu heññhà hutvà silaü uccàresi, uparimena bhikkhunà duggahità silà heññhimassa bhikkhuno matthake avatthàsi. So bhikkhu kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu asa¤ciccà"ti. (13) 14. Tena kho pana samayena àlavakà bhikkhu vihàravatthuü karonti. A¤¤ataro bhikkhu heññhà hutvà silaü uccàresi. Uparimo bhikkhu maraõàdhippàyo heññhimassa bhikkhuno matthake silaü mu¤ci. So bhikkhu kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (14) 15. Tena -pe- so bhikkhu na kàlamakàsi tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (15) 16. Tena kho pana samayena àlavakà bhikkhu vihàrassa kuóóaü uññhàpenti. A¤¤ataro bhikkhu heññhà hutvà iññhakaü uccàresi, uparimena bhikkhunà duggahità iññhakà heññhimassa bhikkhuno matthake avatthàsi. So bhikkhu kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi-pe-"anàpatti bhikkhu asa¤ciccà"ti. (16) 17. Tena kho pana samayena àlavakà bhikkhå vihàrassa kuóóaü uññhàpenti. A¤¤ataro bhikkhu heññhà hutvà iññhakaü uccàresi, uparimo bhikkhu maraõàdhippàyo heññhimassa bhikkhuno matthake iññhakaü mu¤ci. So bhikkhu kàlamakàsi -pe- (àpanno pàràjikanti tena kho pana sampayena -pe-) so bhikkhu na kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa; àpatti thullaccayassà"ti. (17-18) 18. Tena kho pana samayena àlavakà bhikkhu navakammaü karonti. A¤¤ataro bhikkhu heññhà hutvà vàsiü uccàresi. Uparimena bhikkhunà duggahità vàsi heññhimassa bhikkhuno matthake avatthàsi. So bhikkhu kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu asa¤ciccà" ti. (19) 19. Tena kho pana samayena àlavakà bhikkhå navakammaü karonti. A¤¤ataro bhikkhu heññhà hutvà vàsiü uccàresi, uparimo bhikkhu maraõàdhippàyo heññhimassa bhikkhuno matthake vàsiü mu¤ci. So bhikkhu kàlamakàsi (-pe- àpanno pàràjikanti tena kho pana samayena -pe-) so bhikkhu na kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti -pe- bhikkhu pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (20-21) 20. Tena kho pana samayena àlavakà bhikkhå navakammaü karonti, a¤¤ataro bhikkhu heññhà hutvà gopànasiü uccàresi, uparimena bhikkhunà duggahità gopànasã heññhimassa bhikkhuno matthake avatthàsi. So bhikkhu kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu asa¤ciccà"ti. (22) 1. âlavikà. Syà. [BJT Page 180] [\x 180/] 21. Tena kho pana samayena àlavakà bhikkhå navakammaü karonti. A¤¤ataro bhikkhu heññhao hutvà gopànasiü uccàresi, uparimo bhikkhu maraõàdhippàyo heññhimassa bhikkhuno matthake gopànasiü mu¤ci. So bhikkhu kàlamakàsi -pe- (àpanno pàràjikanti tena kho pana samayena -pe-) so bhikkhu na kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti thullaccayassàti". (25-34) 22. Tena kho pana samayena àlavakà bhikkhå navakammaü karontà aññakaü khandhanti. A¤¤ataro bhikkhu a¤¤ataraü bhikkhuü etadavoca: "àvuso atraññhito bandhàhã" ti. So tatraññhito khandhanto paripatitvà kàlamakàsi. [PTS Page 082] [\q 82/] tassa kukkuccaü ahosi -pe-"ki¤citto tvaü bhikkhå?Ti" "nàhaü bhagavà maraõàdhippàyo"ti. "Anàpatti bhikkhu na maraõàdhippàyassà"ti. (25) 23. Tena kho pana samayena àlavakà bhikkhå navakammaü karontà aññakaü khandhanti. A¤¤ataro bhikkhu maraõàdhippàyo a¤¤ataraü bhikkhåü etadavoca: "àvuso atraññhito khandhàhã"ti. So tatraññhito khandhanto paripatitvà kàlamakàsi -pe- (àpanno pàràjikanti tena kho pana samayena -pe- tatraññhito) paripatitvà na kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (26-27) 24. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu vihàraü chàdetvà otarati. A¤¤ataro bhikkhu taü bhikkhuü etadavoca: "àvuso ito otaràhã" ti. So tena otaranto paripatitvà kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu na maraõàdhippàyassà" ti. (28) 25. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu vihàraü chàdetvà otarati. A¤¤ataro bhikkhu maraõàdhippàyo taü bhikkhuü etadavoca: "àvuso ito otaràhã" ti. So tena otaranto paripatitvà kàlamakàsi. -Pe- (àpanno pàràjikanti tena kho pana samayena -pe- ) paripatitvà na kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (29-30) 26. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu anabhiratiyà pãëito gijjhakåñaü pabbataü abhiruhitvà papàte papatanto a¤¤ataraü vilãvakàraü ottharitvà màresi, tassa kukkuccaü ahosi -pe-anàpatti bhikkhu pàràjikassa màresi, tassa kukkuccaü ahosi -pe- anàpatti bhikkhu pàràjikassa. Na ca bhikkhave attànaü pàtetabbaü. Yo pàteyya, àpatti dukkañassà"ti. (31) 27. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhu gijjhakåñaü pabbataü abhiruhitvà davàya sãlaü pavijjhiüsu. A¤¤ataraü gopàlakaü ottharitvà màresi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhave pàràjikassa, na ca bhikkhave davàya silà pavijjhitabbà, yo pavijjheyya àpatti dukkañassà"ti. (32) 28. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhå sedesuü. So bhikkhu kàlamakàsi tesaü kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhave na maraõàdhippàyassà"ti. (33) [BJT Page 182] [\x 182/] 29. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhu maraõàdhippàyà sedesuü. So bhikkhu kàlamakàsi -pe-(àpannà pàràjikanti. Tena kho pana samayena. . . ) So bhikkhu na kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhave pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (34-35) 30. Tena kho pana [PTS Page 083] [\q 83/] samayena a¤¤atarassa bhikkhuno sãsàbhitàpo hoti. Tassa bhikkhå natthuü adaüsu. So bhikkhu kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhave na maraõàdhippàyassà"ti. (36) 31. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno sãsàbhitàpo hoti. Tassa bhikkhu maraõàdhippàyà natthuü adaüsu. So bhikkhu kàlamakàsi. -Pe- (àpannà pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe-) so bhikkhu na kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhave pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (37-38) 32. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhå sambàhesuü. So bhikkhu kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhave na maraõàdhippàyassà"ti. (39) 33. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhå maraõàdhippàyà sambàhesuü. So bhikkhu kàlamakàsi -pe-(àpannà pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe- ) so bhikkhu na kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhave pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (40-41) 34. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhu nahàpesuü. So bhikkhu kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi. -Pe- "anàpatti bhikkhave na maraõàdhippàyassà"ti. (42) 35. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhu maraõàdhippàyà nahàpesuü. So bhikkhu kàlamakàsi -pe-(àpannà pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe- ) so bhikkhu na kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi-pe-anàpatti bhikkhave pàràjikassa, àpatti thullaccayassàti. (43-44) 36. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhå telena abbha¤jiüsu. So bhikkhu kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhave na maraõàdhippàyassà"ti. (45) 37. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhu maraõàdhippàyà telena abbha¤jiüsu. So bhikkhu kàlamakàsi -pe- (àpannà pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe- ) so bhikkhu na kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhave pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (46-47) 38. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhå uññhàpesuü. So bhikkhu kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhave na maraõàdhippàyassà"ti. (48) 39. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhu maraõàdhippàyà uññhàpesuü, so bhikkhu kàlamakàsi -pe-(àpannà pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe-) so bhikkhu na kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhave pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (49-50) [BJT Page 184] [\x 184/] 40. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhå nipàtesuü. So bhikkhu kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhave na maraõàdhippàyassà"ti. (51) 41. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhu maraõàdhippàyà nipàtesuü. So bhikkhu kàlamakàsi. -Pe-(àpannà pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe- ) so bhikkhu na kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhave pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (52-53) 42. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Tassa bhikkhu annaü adaüsu. So bhikkhu kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhave na maraõàdhippàyassà"ti. (54) 43. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Tassa bhikkhå maraõàdhippàyà annaü adaüsu. So bhikkhu kàlamakàsi -pe-(àpannà pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe- ) so bhikkhu na kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhave pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (55-56) 44. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Tassa bhikkhu pànaü adaüsu. So bhikkhu kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhave na maraõàdhippàyassà"ti. (57) 45. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Tassa bhikkhu maraõàdhippàyà pànaü adaüsu. So bhikkhu kàlamakàsi -pe-(àpannà pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe- ) so bhikkhu na kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhave pàràjikassa; àpatti thullaccayassà"ti. (58-59) 46. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthi pavutthapatikà jàrena gabbhinã hoti. Sà kulåpagaü bhikkhuü etadavoca: - "iïghayya gabbhapàtanaü jànàhã"ti "suññhu bhaginã"ti tassà gabbhapàtanaü adàsi. Dàrako kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikana"nti. (60) 47. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa purisassa dve pajàpatiyo honti ekà va¤jhà ekà vijàyinã. Va¤jhà itthi kulåpagaü bhikkhuü etadavoca: - "sace sà bhante vijàyissati sabbassa kuñumbassa issarà bhavissati. Iïghayya tassà gabbhapàtanaü jànàhã"ti. "Suññhu bhaginã" ti tassà gabbhapàtanaü adàsi. Dàrako kàlamakàsi. Màtà na kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (61) 48. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa purisassa dve pajàpatiyo honti ekà va¤jhà ekà vijàyinã. Va¤jhà itthi kulåpagaü bhikkhuü etadavoca: - "sace sà bhante vijàyissati sabbassa kuñumbassa issarà bhavissati. Iïghayya tassà gabbhapàtanaü jànàhã"ti. "Suññhu bhaginã" ti tassà gabbhapàtanaü adàsi. Màtà kàlamakàsi. Dàrako na kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa; [PTS Page 084] [\q 84/] àpatti thullaccayassà"ti. (62) [BJT Page 186] [\x 186/] 49. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa purisassa dve pajàpatiyo honti ekà va¤jhà ekà vijàyinã. Va¤jhà itthi kulåpagaü bhikkhuü etadavoca: - "sace sà bhante vijàyissati sabbassa kuñumbassa issarà bhavissati. Iïghayya tassà gabbhapàtanaü jànàhã"ti. "Suññhu bhaginã" ti tassà gabbhapàtanaü adàsi. Màtà kàlamakaüsu. -Pe- (àpanno pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe- ) ubho na kàlamakaüsu. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (63-64) 50. Tena kho pana samayena a¤¤atarà gabbhinã itthi kulupagaü bhikkhuü etadavoca: "iïghayya gabbhapàtanaü jànàhã"ti. "Tena hi bhagini maddasså"ti. Sà maddàpetvà gabbhaü pàtesi. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (65) 51. Tena kho pana samayena a¤¤atarà gabbhinã itthi kulupagaü bhikkhuü etadavoca: "iïghayya gabbhapàtanaü jànàhã"ti. "Tena hi bhagini tàpehã"ti. Sà tàpetvà gabbhaü pàtesi. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (66) 52. Tena kho pana samayena a¤¤atarà va¤jhà itthi kulupagaü bhikkhuü etadavoca: "iïghayya bhesajjaü jànàhi yenàhaü vijàyeyya"nti. "Suññhu bhagini"ti tassà bhesajjaü adàsi. Sà kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhuü pàràjikassa; àpatti dukkhañassà"ti (67) 53. Tena kho pana samayena a¤¤atarà vijàyinã itthi kulupagaü bhikkhuü etadavoca: "iïghayya bhesajjaü jànàhi yenàhaü na vijàyeyya"nti. "Suññhu bhagini"ti tassà bhesajjaü adàsi. Sà kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhuü pàràjikassa; àpatti dukkañassà"ti (68) 54. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhå sattarasavaggiyaü bhikkhuü aïgulipatodakena hàsesuü. So bhikkhu uttasanto anassàsako kàlamakàsi. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhave pàràjikassà"ti. -1. (69) 55. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhå sattarasavaggiyaü bhikkhuü kammaü karissàmàti ottharitvà màresuü. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhave pàràjikassà"ti. (70) 56. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhåtavejjako bhikkhu yakkhaü jãvità voropesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu pàràjikassa; àpatti thullaccayassà"ti. (71) 57. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu a¤¤ataraü bhikkhuü vàëayakkhavihàraü pàhesi. Taü yakkhà jãvità voropesuü. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe-"anàpatti bhikkhu na maraõàdhippàyassà"ti. (72) 1. Anàpatti bhikkhave pàràjikassa àpatti pàcittiyassàti. Syà (Imasmiü pana vatthusmiü yàya àpattiyà bhavitabbaü sà buddakesu niddhiñhàti idha na vuttà aññhakathà) [BJT Page 188] [\x 188/] 58. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu maraõàdhippàyo a¤¤ataraü bhikkhuü vàëayakkhavihàraü pàhesi. Taü yakkhà jãvità voropesuü -pe- (àpanno pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe-) taü yakkhà jãvità na voropeseü. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa; àpatti thullaccayassà"ti. (73-74) 59. [PTS Page 085] [\q 85/] tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu a¤¤ataraü bhikkhuü vàëakantàraü pàhesi. Taü vàëà jãvità voropesuü. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu namaraõàdhippàyassà"ti. (75) 60. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu maraõàdhippàyo a¤¤ataraü bhikkhuü vàëakantàraü pàhesi. Taü vàëà jãvità voropesuü. -Pe- (àpanno pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe- ) taü vàëà jãvità na voropesuü. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhå pàràjikassa; àpatti thullaccayassà"ti. (76-77) 61. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu a¤¤ataraü bhikkhuü corakantàraü pàhesi. Taü corà jãvità voropesuü. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu namaraõàdhippàyassà"ti. (78) 62. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu maraõàdhippàyo a¤¤ataraü bhikkhuü corakantàraü pàhesi. Taü corà jãvità voropesuü. -Pe- (àpanno pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe-) taü corà jãvità na voropesuü. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa; àpatti thullaccayassà"ti. (79-80) 63. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu taü ma¤¤amàno taü jãvità voropesi -pe- taü ma¤¤amàno a¤¤aü jãvità voropesi. -Pe- a¤¤aü ma¤¤amàno taü jãvità voropesi -pe- a¤¤aü ma¤¤amàno a¤¤aü jãvità voropesi. Tassa kakkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjika"nti. (81-84) 64. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu amanussena gahito hoti. A¤¤ataro bhikkhu tassa bhikkhuno pahàraü adàsi so bhikkhu kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu na maraõàdhippàyassà"ti. (85) 65. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu amanussena gahito hoti. A¤¤ataro bhikkhu maraõàdhippàyo tassa bhikkhuno pahàraü adàsi. So bhikkhu kàlamakàsi -pe-(àpanno pàràjikànti. Tena kho pana samayena -pe-) so bhikkhu na kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa; àpatti thullaccayassà"ti. (85-87 66. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu kalyàõakammakassa saggakathaü kathesi. So adhimutto kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu namaraõàdhippàyassà"ti. (88) 67. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu maraõàdhippàyo kalyàõakammakassa saggakathaü kathesi. So adhimutto kàlamakàsi -pe-(àpanno pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe-) so adhimutto na kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu pàràjikassa àpatti thullaccayassà"ti. (89-90) [BJT Page 190] [\x 190/] 68. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu nerayikassa nirayakathaü kathesi. So uttasitvà kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu na maraõàdhippàyassà"ti. (91) 69. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu maraõàdhippàyo nerayikassa nirayakathaü kathesi. So uttasitvà kàlamakàsi -pe-(àpanno pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe-) so uttasitvà na kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (92-93) 70. Tena kho pana samayena àlavakà bhikkhå navakammaü karontà rukkhaü jindanti. A¤¤ataro bhikkhu a¤¤ataraü bhikkhuü etadavoca: "àvuso atraññhiko jindàhã"ti. Taü tatraññhitaü jindantaü rukkho ottharitvà màresi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu namaraõàdhippàyassà" ti. 71. Tena kho pana samayena àlavakà bhikkhå navakammaü karontà rukkhaü jindanti. A¤¤ataro bhikkhu maraõàdhippàyo a¤¤ataraü bhikkhuü etadavoca: "àvuso atraññhito jindàhã"ti. Taü tatraññhitaü jindantaü rukkho ottharitvà màresi -pe-(àpanno pàràjikanti. Tena kho pana samayena -pe-) rukkho ottharitvà na màresi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (95-96) 72. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhå dàyaü àlimpesuü. Manussà daóóhà kàlamakaüsu. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe-"ànàpàtti bhikkhave namaraõàdhippàyassà"ti. (97) 73. Tena kho pana samayena chabaggiyà bhikkhå maraõàdhippàyà dàyaü àlimpesuü. Manussà daóóhà kàlamakaüsu -pe-(àpannà pàràjikanti tena kho pana samayena -pe-) manussà daóóhà na kàlama-kaüsu. Tesaü kukkuccaü ahosi -pe"anàpatti bhikkhave pàràjikassa, àpatti thullaccayassà"ti. (98-99) 74. [PTS Page 086] [\q 86/] tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu àghàtanaü gantvà coraghàtaü etadavoca: - "àvuso màyimaü kilamesi, ekena pahàrena jãvità voropehãti. 'Suññhu bhante'ti ekena pahàrena jãvità voropesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikà"nti. (100) 75. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu àghàtanaü gantvà coraghàtaü etadavoca: - "àvuso màyimaü kilamesi, ekena pahàrena jãvità voropehã"ti. So "nàhaü tuyhaü vacanaü karissàmã"ti jãvità voropesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti dukkañassà"ti. (101) 76. Tena kho pana samayena a¤¤ataro puriso ¤àtighare hattha pàdacchinno ¤àtakehi samparikiõõo hoti. A¤¤ataro bhikkhu te manusse etadavoca: - "àvuso icchatha imassa maraõa"nti. "âma bhante icchàmà"ti. "Tena hi takkaü pàyethà"ti. Te taü takkaü pàyesuü. So kàlamakàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikanti. (102) [BJT Page 192] [\x 192/] 77. Tena kho pana samayena a¤¤ataro puriso kulaghare hatthapàdacchinno ¤àtakehi samparikiõõo hoti. A¤¤atarà bhikkhunã te manusse etadavoca: - "àvuso icchatha imassa maraõa"nti. "âmayye icchàmà"ti. Tena hi "loõasovãrakaü pàyethà"ti. Te taü loõasovãrakaü pàyesuü. So kàlamakàsi. Tassà kukkuccaü ahosi. Atha kho sà bhikkhunã bhikkhunãnaü etamatthaü àrocesi. Bhikkhuniyo bhikkhånaü etamatthaü àrocesuü. Bhikkhu bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe-"àpattiü sà bhikkhave bhikkhunã àpannà pàràjika"nti. (103) - Tatiyapàràjikaü [PTS Page 087] [\q 87/] samattaü - 2. 4. Catutthapàràjikaü 1. Tena samayena buddho bhagavà vesàliyaü viharati mahàvane kåñàgàrasàlàyaü. Tena kho pana samayena sambahulà sandiññhà sambhattà bhikkhå vaggumudàya nadiyà tãre vassaü upagacchiüsu. Tena kho pana samayena vajjã dubbhikkhà hoti dvãhitikà setaññhikà-1. Salàkà vuttà na sukarà u¤chena paggahena yàpetuü. 2. Atha kho tesaü bhikkhånaü etadahosi: - etarahi kho vajji dubbhikkhà dvãhitikà setaññhikà salàkà vuttà na sukarà u¤chena paggahena yàpetuü. Kena nu kho mayaü upàyena samaggà sammodamànà avivadamànà phàsukaü vassaü vaseyyàma, na ca piõóakena kilameyyàmà'ti. 3. Ekacce evamàhaüsu: - "handa mayaü àvuso gihãnaü kammantaü adhiññhema, evaü te amhàkaü dàtuü ma¤¤issanti", evaü mayaü samaggà sammodamànà avivadamànà phàsukaü vassaü vasissàma, na ca piõóakena kilamissàmà"ki. 4. Ekacce evamàhaüsu: - "alaü àvuso kiü gihãnaü kammantaü adhiññhitena, handa mayaü àvuso gihãnaü dåteyyaü haràma, evaü te amhàkaü dàtuü ma¤¤issanti, evaü mayaü samaggà sammodamànà avivadamànà phàsukaü vassaü vasissàma, na ca piõóakena kilamissàmà"ti. 5. Ekacce evamàhaüsu: "alaü àvuso kiü gihãnaü kammantaü adhiññhitena, kiü gihãnaü duteyyaü hañena, handa mayaü àvuso gihãnaü a¤¤ama¤¤assa uttarimanussadhammassa vaõõaü bhàsàma, -2. Asuko bhikkhu pañhamassa jhànassa làbhã, asuko bhikkhu dutiyassa jhànassa làbhã, asuko bhikkhu tatiyassa jhànassa làbhi, asuko bhikkhu catutthassa jhànassa làbhã, asuko bhikkhu sotàpanno, asuko bhikkhu sakadàgàmã, asuko bhikkhu anàgàmã, asuko bhikkhu arahà, asuko bhikkhu tevijjo, asuko bhikkhu chaëabhi¤¤o'ti. Evaü te amhàkaü dàtaü ma¤¤issanti. Evaü mayaü samaggà [PTS Page 088] [\q 88/] sammodamànà avivadamànà phàsukaü vassaü vasissàma na ca piõóakena kilamissàmà"ti. "Esoyeva kho àvuso seyyo yo ambhàkaü gihãnaü a¤¤ama¤¤assa uttarimanussadhammassa vaõõo bhàsito"ti. 1. Setaññikà, katthaci. 2. Bhàsissàma - machasaü [BJT Page 194] [\x 194/] 6. Atha kho te bhikkhå gihãnaü a¤¤ama¤¤assa uttarimanussadhammassa vaõõaü bhàsiüsu: asuko bhikkhu pañhamassa jhànassa làbhã -pe-asuko bhikkhu chaëabhi¤¤o"ti. 7. Atha kho te manussà "làbhà vata no, suladdhaü vata no, yesaü-1. No evaråpà bhikkhå vassaü upagatà, na vata no ito pubbe evaråpà bhikkhu vassaü upagatà, yathayime bhikkhu sãlavanto, kalyàõadhammà"ti. Te na tàdisàni bhojanàni attanà bhu¤janti, màtàpitunnaü denti, puttadàrassa denti, dàsakammakaraporisassa denti, mittàmaccànaü denti, ¤àtisàlohitànaü denti, yàdisàni bhikkhånaü denti. Na tàdisàni khàdaniyyàni -pe- sàyaniyyàni -pe-pànàni attanà pivanti, màtàpitunnaü denti, puttadàrassa denti, dàsàkàmmakaraporisassa denti, mittàmaccànaü denti, ¤àtisàlohitànaü denti, yàdisàni bhikkhånaü denti. Atha kho te bhikkhå vaõõavà ahesuü pãõindriyà pasannamukhavaõõà vippasannachavivaõõà. 8. âciõõaü kho panetaü vassaü vutthànaü bhikkhånaü bhagavantaü dassanàya upasaïkamituü. Atha kho te bhikkhu vassaü vutthà temàsaccayena senàsanaü saüsàmetvà pattacãvaraü àdàya yena vesàlã tena pakkamiüsu. Anupubbena yena vesàlã mahàvanaü kuñàgàrasàlà yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. 9. Tena kho pana samayena disàsu vassaü vutthà bhikkhå kisà honti lukhà dubbaõõà uppaõóuppaõóukajàtà dhamanisanthatagattà. Vaggumudàtãriyà pana-2. Bhikkhå vaõõavà honti piõindriyà pasannamukhavaõõà vippasannachavivaõõà. âciõõaü kho panetaü buddhànaü bhagavantànaü àgantukehi bhikkhåhi saddhiü pañisammodituü. 10. Atha kho bhagavà vaggumudàtãriye bhikkhå etadavoca: "kacci bhikkhave khamanãyaü kacci yàpanãyaü kacci samaggà sammodamànà avivadamànà phàsukaü vassaü vasittha, na ca piõóakena kilamitthà"ti. "Khamanãyaü bhagavà, yàpanãyaü bhagavà, samaggà ca mayaü bhante sammodamànà avivadamànà phàsukaü vassaü vasimhà, na ca piõóakena kilamimbhà"ti. Jànantàpi tathàgatà pucchanti, [PTS Page 089] [\q 89/] jànantàpi na pucchanti, kàlaü viditvà puccanti kàlaü viditvà na pucchanti, atthasaühitaü tathàgatà pucchanti no anatthasaühitaü, anatthasaühite setughàto tathàgatànaü. 1. Yesaü vata. - Machasaü. 2. 'Pana' iti potthakesu ånaü. [BJT Page 196] [\x 196/] 11. Dvihàkàrehi buddhà bhagavanto bhikkhå pañipucchanti "dhammaü và desissàma, sàvakànaü và sikkhàpadaü pa¤¤àpessàmà"ti. Atha kho bhagavà vaggumudàtãriye bhikkhå etadavoca: "yathà kathaü pana tumhe bhikkhave samaggà sammodamànà avivadamànà phàsukaü vassaü vasittha, na ca piõóakena kilamitthà"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Kacci pana vo bhikkhave bhåta"nti. "Abhåtaü bhagavà"ti. Vigarahi buddho bhagavà: "ananucchaviyaü moghapurisà ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü. Kathaü hi nàma tumhe moghapurisà udarassa kàraõà gihãnaü a¤¤ama¤¤assa uttarimanussadhammassa vaõõaü bhàsissatha. Varaü tumhehi moghapurisà tiõhena govikantanena-1. Kucchiparikanto, -2. Na tveva udarassa kàraõà gihãnaü a¤¤ama¤¤assa uttarimanussadhammassa vaõõo bhàsito. Taü kissa hetu? Tato nidànaü hi moghapurisà maraõaü và nigaccheyya maraõamattaü và dukkhaü, na tveva tappaccayà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyya. Ito nidàna¤ca kho moghapurisà kàyassa bhedà parammaraõà apàyaü duggatiü vinipàtaü nirayaü upapajjeyya. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- vigarahitvà dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: 12. Pa¤cime bhikkhave mahàcorà santo saüvijjamànà lokasmiü. Katame pa¤ca? (1) Idha bhikkhave ekaccassa mahàcorassa evaü hoti: "kudassu-3. Nàmàhaü satena và sahassena và parivuto gàmanigamaràjadhànãsu àhiõóissàmi hananto ghàtento jindanto chedàpento pacanto pàcento"ti. So aparena samayena satena và sahassena và purivuto gàmanigamaràjadhànãsu àhiõóati hananto ghàtento jindanto chedàpento pacanto pàcento. Evameva kho bhikkhave idhekaccassa pàpabhikkhuno evaü hoti: 'kudassu nàmàhaü satena và sahassena và parivuto gàmanigamaràjadhànãsu càrikaü carissàmi sakkato garukato mànito påjito [PTS Page 090] [\q 90/] apacito gahaññhànaü ceva pabbajitàna¤ca, làbhã cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàràna"nti. So aparena samayena satena và sahassena và parivuto gàmanigamaràjadhànãsu càrikaü carati sakkato garukato mànito påjito apacito gahaññhàna¤ceva pabbajitànaü ca, làbhã cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànaü. Ayaü bhikkhave pañhamo mahàcoro santo saüvijjamàno lokasmiü. (2) Puna ca paraü bhikkhave idhekacco pàpabhikkhu tathàgatappaveditaü dhammavinayaü pariyàpuõitvà attano dahati. Ayaü bhikkhave dutiyo mahà coro santo saüvijjamàno lokasmiü. (3) Puna ca paraü bhikkhave idhekacco pàpabhikkhu suddhaü brahmacàriü parisuddhaü brahmacariyaü carantaü amålakena abrahmacariyena anuddhaüseti. Ayaü bhikkhave tatiyo mahàcoro santo saüvijjamàno lokasmiü. 1. Govikatthanena, katthaci, mu. 2. Kucchiü parikanto. Katthaci. 3. Kudàssu. Machasaü. [BJT Page 198] [\x 198/] (4) Puna ca paraü bhikkhave idhe'kacco pàpabhikkhu yàni tàni saïghassa garubhaõóàni garuparikkhàràni, seyyathãdaü: àràmo àràmavatthu vihàro vihàravatthu ma¤co pãñhaü bhisi bimbohanaü-1. Lohakumbhi lohabhàõako lohavàrako lohakañàhaü vàsi pharasu kuñhàri kuddàlo nikhàdanaü vallã vepha mu¤jaü babbajaü tiõaü mattikà dàrubhaõóaü mattikàbhaõóaü, tehi gihã-2. Saïgaõhàti, upalàpeti. Ayaü bhikkhave catuttho mahàcoro santo saüvijjamàno lokasmiü. (5) Sadevake bhikkhave loke samàrake sabrahmake sassamaõabràhmaõiyà pajàya sadevamanussàya ayaü aggo mahàcoro yo asantaü abhåtaü uttarimanussadhammaü ullapati. Taü kissa hetu? Theyyàya vo bhikkhave raññhapiõóo bhuttoti. A¤¤athà santamattànaü a¤¤athà yo pavedaye, Nikacca kitavasseva bhuttaü theyyena tassa taü. Kàsàvakaõñhà bahavo pàpadhammà asa¤¤atà, Pàpà pàpehi kammehi nirayaü te upapajjare. Seyyo ayogulo bhutto tatto aggisikhåpamo, Ya¤ce bhu¤jeyya dussãlo raññhapiõóaü asa¤¤atoti. 13. Atha kho bhagavà vaggumudàtãriye bhikkhå anekapariyàyena vigarahitvà dubharatàya -pe-eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu anabhijànaü uttarimanussadhammaü attåpanàyikaü alamariya¤àõadassanaü samudàcareyya 'iti jànàmi, iti passàmã'ti. Tato aparena samayena samanuggàhiyamàno và asamanuggàhiyamàno và àpanto visuddhàpekkho evaü vadeyya: 'ajànamevàhaü àvuso avacaü [PTS Page 091] [\q 91/] jànàmi, apassaü passàmi, tucchaü musà vilapi'nti. Ayampi pàràjiko hoti asaüvàso"ti. Eva¤cidaü bhagavatà bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü hoti. (Målapa¤¤atti. ) 1. Bimbohanaü. Machasaü. 2. Gihiü, katthavi. [BJT Page 200] [\x 200/] 14. Tena kho pana samayena sambahulà bhikkhå adiññhe diññhasa¤¤ino appatte pattasa¤¤ino anadhigate adhigatasa¤¤ino asacchikate sacchikatasa¤¤ino adhimànena a¤¤aü vyàkariüsu. Tesaü aparena samayena ràgàyapi cittaü namati, dosàyapi cittaü namati, mohàyapi cittaü namati. Tesaü kukkuccaü ahosi: "bhagavatà sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Maya¤camha adiññhe diññhasa¤¤ino appatte pattasa¤¤ino anadhigate adhigatasa¤¤ino asacchikate sacchikatasa¤¤ino, adhimànena a¤¤aü vyàkarimha, kacci nu kho mayaü pàràjikaü àpattiü àpannà"ti. âyasmato ànandassa etamatthaü àrocesuü. âyasmà ànando bhagavato etamatthaü àrocesi. 15. Honti-1. Te ànanda bhikkhu adiññhe diññhasa¤¤ino appatte pattasa¤¤ino anadhigate adhigatasa¤¤ino asacchikate sacchikatasa¤¤ino adhimànena a¤¤aü byàkaronti, taü ca kho etaü abbohàrikanti. Eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu anabhijànaü uttarimanussadhammaü attåpanàyikaü alamariya¤àõadassanaü samudàcareyya 'iti jànàmi, iti passàmã'ti. Tato aparena samayena samanuggàhiyamàno và asamanuggàhiyamàno và àpanto visuddhàpekkhà evaü vadeyya: 'ajànamevàhaü àvuso avacaü jànàmi, apassaü passàmi, tucchaü musà vilapi'nti a¤¤atra adhimànà. Ayampi pàràjiko hoti asaüvàso"ti. (Dutiyapa¤¤atti. ) 16. Yo panàti - yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- (¤atticatutthena kammena -pe- upasampanno) ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Anabhijànanti asantaü abhåtaü asaüvijjamànaü ajànanto apassanto attani kusalaü dhammaü atthi me kusalo dhammoti. Uttarimanussadhammo nàma: jhànaü vimokkhaü samàdhi samàpatti ¤àõadassanaü maggabhàvanà phalasacchikiriyà kilesappahànaü vinãvaraõatà cittassa su¤¤àgàre abhirati. Attåpanàyikanti te và kusale dhamme attani upaneti, attànaü và tesu kusalesu dhammesu upaneti. ¥àõanti tisso vijjà. Dassananti yaü ¤aõaü taü dassanaü. Yaü dassanaü taü ¤àõaü. [PTS Page 092] [\q 92/] samudàcareyyàti àreceyya itthiyà và purisassa và gahaññhassa và pabbajitassa và. 1. Honti yena te ànanda, machasaü. Honti yevànanda, syà. [BJT Page 202] [\x 202/] Iti jànàmi iti passàmiti jànàmahaü ete dhamme, passàmahaü ete dhamme, atthi ca me ete dhammà, mayi ete dhammà sandissanti, aha¤ca etesu dhammesu sandissàmiti. Tato aparena samayenàti yasmiü khaõe samudàciõõaü hoti, taü khaõaü taü layaü taü muhuttaü vãtivatte. Samanuggàhiyamànoti yaü vatthu pañi¤¤àtaü hoti, tasmiü vatathusmiü samanuggàhiyamàno: 'kiü te adhigataü, kinti te adhigataü, kadà te adhigataü, kattha te adhigataü, katame te kilesà pahãnà, katamesaü tvaü dhammànaü và làbhã'ti. Asamanuggàhiyamànoti na kenaci vuccamàno. âpantoti pàpiccho icchàpakato asantaü abhåtaü uttarimanussadhammaü ullapitvà pàràjikaü àpattiü àpanno hoti. Visuddhàpekkhoti gihã và hotukàmo upàsako và hotukàmo àràmiko và hotukàmo sàmaõero và hotukàmo. Ajànamevaü àvuso avacaü jànàmi apassaü passàmãti nàhaü ete dhamme jànàmi, nàhaü ete dhamme passàmi, natthi ca me ete dhammà, na mayi ete dhammà sandissanti, na càhaü etesu dhammesu sandissàmãti. Tucchà musà vilapinti tucchakaü mayà bhaõitaü, musà mayà bhaõitaü, abhåtaü mayà bhaõitaü, ajànantena mayà bhaõitaü. A¤¤atra adhimànàti ñhapetvà adhimànaü. Ayampãti purime upàdàya vuccati. Pàràjiko hotãti seyyathàpi nàma tàlo matthakacchinno abhabbo puna viråëhiyà, evameva bhikkhu pàpiccho icchàpakato asantaü abhåtaü uttarimanussadhammaü ullapitvà assamaõo hoti asakyaputtiyo. Tena vuccati pàràjiko hotãti. Asaüvàsoti saüvàso nàma: eka-1. Kammaü ekuddeso samasikkhatà eso saüvàso nàma. So tena saddhiü natthi, tena vuccati asaüvàsoti. Uttarimanussadhammo nàma: jhànaü vimokkhaü samàdhi samàpatti ¤àõadassanaü maggabhàvanà phalasacchikiriyà kilesappahànaü vinãvaraõatà cittassa su¤¤àgàre abhirati. Jhànanti pañhamaü jhànaü dutiyaü jhànaü tatiyaü jhànaü catutthaü jhànaü. 1. Ekaü kammaü, katthaci. [BJT Page 204] [\x 204/] Vimokkhoti su¤¤ato vimokkho animitto vimokkho appaõihito vimokkho. [PTS Page 093] [\q 93/] samàdhãti su¤¤ato samàdhi animitto samàdhi appaõihito samàdhi. Samàpattãti su¤¤atà samàpatti animittà samàpatti appaõihità samàpatti. ¥àõadassananti-1. Tisso vijjà. Maggabhàvanàti cattàro satipaññhànà cattàro sammappadhànà cattàro iddhipàdo pa¤cindriyàni pa¤ca balàni satta bojjhaïgà ariyo aññhaïgiko maggo. Phalasacchikiriyàti sotàpattiphalassa sacchikiriyà sakadàgàmiphalassa sacchikiriyà anàgàmiphalassa sacchikiriyà arahattassa sacchikiriyà. Kilesappahànanti ràgassa pahànaü dosassa pahànaü mohassa pahànaü. Vinãvaraõatà cittassàti ràgà cittaü vinãvaraõatà dosà cittaü vinãvaraõatà mohà cittaü vinãvaraõatà. Su¤¤àgàre abhiratãti pañhamena jhànena su¤¤àgàre abhirati, dutiyena jhànena su¤¤àgàre abhirati, tatiyena jhànena su¤¤àgàre abhirati, catutthena jhànena su¤¤àgàre abhirati. ) 1. Tãhàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpajjinti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti musà bhaõissanti, bhaõantassa hoti musà bhaõàmãti, bhaõitassa hoti musà mayà bhaõitanti. 2. Catuhàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpajjinti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti musà bhaõissanti, bhaõantassa hoti musà bhaõàmiti, bhaõitassa hoti musà mayà bhaõitanti, vinidhàya diññhiü. 3. Pa¤cahàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpajjinti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti musà bhaõissanti, bhaõantassa hoti musà bhaõàmiti, bhaõitassa hoti musà mayà bhaõitanti, vinidhàya khantiü. 4. Chahàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpajjinti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti musà bhaõissanti, bhaõantassa hoti musà bhaõàmãti, bhaõitassa hoti musà mayà bhaõitanti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü. 1. ¥àõanti, sabbattha. [BJT Page 206] [\x 206/] 5. Sattahàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpajjinti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa" nti. Bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã" ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõitanti", vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. 6. Tãhàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpajjàmãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa" nti. Bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi" ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti. 7. Catuhàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpajjàmãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa" nti. Bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi" ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, 8. Pa¤cahàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpajjàmãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa" nti. Bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi" ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü. 9. Chahàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpajjàmãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa" nti. Bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi" ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, 10. Sattahàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpajjàmãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa" nti. Bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi" ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. 11. Tãhàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpannoti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa" nti. Bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi" ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti. 12. Catuhàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpannoti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa" nti. Bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi" ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü. 13. Pa¤cahàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpannoti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa" nti. Bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi" ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü. [BJT Page 208] [\x 208/] 14. Chahàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpannoti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa" nti. Bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi" ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü. Vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü. 15. Sattahàkàrehi pañhamaü jhànaü samàpannoti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa" nti. Bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi" ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. 16. Tãhàkàrehi pañhamassa jhànassa làbhã'mhãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti. 17. Catuhàkàrehi pañhamassa jhànassa làbhã'mhãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü. 18. Pa¤cahàkàrehi pañhamassa jhànassa làbhã'mhãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü. 19. Chahàkàrehi pañhamassa jhànassa làbhã'mhãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti. Vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü. 20. Sattahàkàrehi pañhamassa jhànassa làbhã'mhãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. 21. Tãhàkàrehi pañhamassa jhànassa vasãmhãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti. 22. Catuhàkàrehi pañhamassa jhànassa vasã'mhãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü. [BJT Page 210] [\x 210/] 23. Pa¤cahàkàrehi pañhamassa jhànassa vasãmhãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü. 24. Chahàkàrehi pañhamassa jhànassa vasãmhãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbecassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti. Vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü. 25. Sattahàkàrehi pañhamassa jhànassa vasãmhãti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. 26. [PTS Page 094] [\q 94/] tãhàkàrehi "pañhamaü jhànaü sacchikataü mayà" ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi"ti bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti. 27. Catuhàkàrehi "pañhamaü jhànaü sacchikataü mayà" ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi"ti bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü. 28. Pa¤cahàkàrehi "pañhamaü jhànaü sacchikataü mayà" ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi"ti bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü. 29. Chahàkàrehi "pañhamaü jhànaü sacchikataü mayà" ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi"ti bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü. 30. Sattahàkàrehi "pañhamaü jhànaü sacchikataü mayà" ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi"ti bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. (Yathà idaü pañhamaü jhànaü vitthàritaü, evaü sabbaü vitthàretabbaü. ) 31. Tãhàkàrehi - dutiyaü jhànaü -pe- tatiyaü jhànaü -pe-catutthaü jhànaü -pe-samàpajjiü - pe- samàpajjàmi -pe-samàpanno -pe- catutthassa jhànassa làbhãmhi -pevasãmhi -pe- catutthaü jhànaü sacchikataü mayàti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa; pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi"ti. Bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, -pe- vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü, [BJT Page 212] [\x 212/] 32. Tãhàkàrehi - su¤¤ataü vimokkhaü -pe- animittaü vimokkhaü -pe- appaõihitaü vimokkhaü samàpajjiü -pe-samàpajjàmi -pe-samàpanno -pe- appaõihitassa vimokkhassa làbhimhi -pe- vasãmhi -pe- 'appaõihito vimokkho sacchikato mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 33. Tãhàkàrehi - su¤¤ataü samàdhiü -pe- animittaü samàdhiü -pe-appaõihitaü samàdhiü samàpajjiü -pe- samàpajjàmi -pe-samàpanno -pe- appaõihitassa samàdhissa làbhimhi -pe-vasãmhi -pe-'appaõihito samàdhi sacchikato mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 34. Tãhàkàrehi - su¤¤ataü samàpattiü -pe- animittaü samàpattiü -pe- appaõihitaü samàpattiü samàpajjiü -pe-samàpajjàmi -pe-samàpanno -pe- appaõihitassa samàpattiyà làbhimhi -pe- vasãmhi -pe- 'appaõihità samàpatti sacchikatà mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 35. Tãhàkàrehi - tisso vijjà samàpajjiü, -pe-samàpajjàmi -pe-samàpanno -pe- tissannaü vijjànaü làbhimhi -pe- vasãmhi -pe- 'tisso vijjà sacchikatà mayà' ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 36. Tãhàkàrehi - cattàro satipaññhàne -pe- cattàro sammappadhàne -pe-cattàro iddhipàde samàpajjiü -pe-samàpajjàmi -pe- samàpanno -pe- catunnaü ióaddhipàdànaü làbhimhi -pe-vasãmhi -pe- 'cattàro iddhipàdà sacchikatà mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 37. Tãhàkàrehi - pa¤cindriyàni -pe- pa¤cabalàni samàpajjiü -pe- samàpajjàmi -pe- samàpanno -pe- pa¤cannaü balànaü làbhimhi -pe- vasãmhi -pe- 'pa¤ca balàni sacchikatàni mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 38. Tãhàkàrehi - sattabojjhaïge samàpajjiü -pe-samàpajjàmi -pe-samàpanno -pe- sattannaü bojjhaïgànaü làbhimhi -pe- vasãmhi -pe- 'satta bojjhaïgà sacchikatà mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 39. Tãhàkàrehi - ariyaü aññhaïgikaü maggaü samàpajjiü -pesamàpajjàmi -pe- samàpanno -pe- ariyassa aññhaïgikassa maggassa làbhãmhi -pe- vasãmhi -pe- 'ariyo aññhaïgiko maggo sacchikato mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 40. Tãhàkàrehi - sotàpattiphalaü -pe- sakadàgàmiphalaü -pe- anàgàmiphalaü -pe- arahattaü samàpajjiü -pesamàpajjàmi -pe-samàpanno -pe- arahattassa làbhãmhi -pe-vasãmhi -pe-'arahattaü sacchikataü mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti [PTS Page 095] [\q 95/] pàràjikassa -pe- 41. Tãhàkàrehi 'ràgo me catto, vanto, mutto, pahãno, pañinissaññho, ukkheñito, samukkheñito'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- [BJT Page 214] [\x 214/] 42. Tãhàkàrehi - doso me catto, vanto, mutto, pahãno, pañinissaññho, ukkheñito, samukkheñito'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 43. Tãhàkàrehi - moho me catto, vanto, mutto, pahãno, pañinissaññho, ukkheñito, samukkheñito'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 44. Tãhàkàrehi - ràgà me cittaü vinãvaraõanti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 45. Tãhàkàrehi -dosà me cittaü vinãvaraõanti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 46. Tãhàkàrehi -mohà me cittaü vinãvaraõanti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: - pubbevassa hoti: "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti. 47. Catuhàkàrehi -pe- pa¤cahàkàrehi -pe- chahàkàrehi -pe-sattahàkàrehi mohà me cittaü vinãvaraõanti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. Suddhikaü niññhitaü 1. Tãhàkàrehi - pañhama¤ca jhànaü dutiya¤ca jhànaü samàpajjiü -pe-samàpajjàmi -pe- samàpanno -pe- pañhamassa ca jhànassa dutiyassa ca jhànassa làbhãmhi -pe-vasã'mhi -pe-'pañhama¤ca jhànaü dutiya¤ca jhànaü sacchikataü mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 2. Tãhàkàrehi - pañhamaü ca jhànaü tatiyaü ca jhànaü samàpajjiü -pe-samàpajjàmi -pe- samàpanno -pe- pañhamassa ca jhànassa tatiyassa ca jhànassa làbhãmhi -pe-vasãmhi -pe-'pañhama¤ca jhànaü tatiya¤ca jhànaü sacchikataü mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 3. Tãhàkàrehi - pañhama¤ca jhànaü catuttha¤ca jhànaü samàpajjiü -pe- samàpajjàmi -pe- samàpanno -pe- pañhamassa ca jhànassa catutthassa ca jhànassa làbhãmhi -pe-vasã'mhi -pe-pañhama¤ca jhànaü catuttha¤ca jhànaü sacchikataü mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- [BJT Page 216] [\x 216/] 4. Tãhàkàrehi - pañhama¤ca jhànaü su¤¤ata¤ca vimokkhaü, pañhama¤ca jhànaü animitta¤ca vimokkhaü, pañhama¤ca jhànaü appaõihita¤ca vimokkhaü samàpajjiü, samàpajjàmi, samàpanno, pañhamassa ca jhànassa appaõihitassa ca vimokkhassa làbhãmhi, vasãmhi, 'pañhama¤ca jhànaü appaõihito ca vimokkho sacchikato mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 5. Tãhàkàrehi - pañhama¤ca jhànaü su¤¤ata¤ca samàdhiü, pañhama¤ca jhànaü animitta¤ca samàdhiü, pañhama¤ca jhànaü appaõihita¤ca samàdhiü samàpajjiü, samàpajjàmi, samàpanno, pañhamassa ca jhànassa appaõihitassa ca samàdhissa làbhãmhi, vasãmhi, 'pañhama¤ca jhànaü appaõihito ca samàdhi sacchikato mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 6. Tãhàkàrehi - pañhama¤ca jhànaü su¤¤ata¤ca samàpattiü, pañhama¤ca jhànaü animitta¤ca samàpattiü, pañhama¤ca jhànaü appaõihita¤ca samàpattiü samàpajjiü, samàpajjàmi, samàpanno, pañhamassa ca jhànassa appaõihitàya ca samàpattiyà làbhãmhi, vasãmhi, 'pañhamaü ca jhànaü appaõihità ca samàpatti sacchikato mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 1 7. Tãhàkàrehi - pañhamaü ca jhànaü tisso ca vijjà samàpajjiü, samàpajjàmi, samàpanno, pañhamassa ca jhànassa tissannaü ca vijjànaü làbhãmhi, vasãmhi, 'pañhamaü ca jhànaü tisso ca vijjà sacchikatà mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 8. Tãhàkàrehi pañhamaü ca jhànaü cattàro ca satipaññhàne, pañhamaü ca jhànaü cattàro ca sammappadhàne, pañhamaü ca jhànaü cattàro ca iddhipàde samàpajjiü, samàpajjàmi, samàpanno, pañhamassa ca jhànassa catunna¤ca iddhipàdànaü làbhãmhi, vasãmhi, 'pañhamaü ca jhànaü cattàro ca iddhipàdà sacchikatà mayà'ti sampajànamåsà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 9. Tãhàkàrehi - pañhamaü ca jhànaü pa¤ca ca indriyàni, pañhamaü ca jhànaü pa¤ca ca [PTS Page 096] [\q 96/] balàni samàpajjiü, samàpajjàmi, samàpanno, pañhamassa ca jhànassa pa¤cannaü ca balànaü làbhãmhi, vasãmhi, 'pañhamaü ca jhànaü pa¤ca ca balàni sacchikatàni mayà' ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 10. Tãhàkàrehi - pañhamaü ca jhànaü satta ca bojjhaïge samàpajjiü, samàpajjàmi, samàpanno, pañhamassa ca jhànassa sattannaü ca bojjhaïgànaü làbhãmhi, vasãmhi, 'pañhamaü ca jhànaü satta ca bojjhaïgà sacchikatà mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 11. Tãhàkàrehi - pañhamaü ca jhànaü ariyaü ca aññhaïgikaü maggaü samàpajjiü, samàpajjàmi, samàpanno, pañhamassa ca jhànassa ariyassa ca aññhaïgikassa maggassa làbhãmhi, vasãmhi, 'pañhamaü ca jhànaü ariyo ca aññhaïgiko maggo sacchikato mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 11-2. Vinidhàya bhàvaü mu. [BJT Page 218] [\x 218/] 12. Tãhàkàrehi - pañhamaü ca jhànaü sotàpattiphalaü ca, pañhamaü ca jhànaü sakadàgàmiphalaü ca, pañhamaü ca jhànaü anàgàmiphalaü ca, pañhamaü ca jhànaü arahattaü ca samàpajjiü, samàpajjàmi, samàpanno, pañhamassa ca jhànassa arahattassa ca làbhãmhi, vasãmhi, 'pañhamaü ca jhànaü arahattaü ca sacchikataü mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 13. Tãhàkàrehi - pañhamaü ca jhànaü, samàpajjiü, samàpajjàmi, samàpanno, pañhamassa ca jhànassa làbhãmhi, vasãmhi, pañhamaü ca jhànaü sacchikataü mayà, ràgo ca me catto, doso ca me catto, moho ca me catto, vanto, mutto, pahãno, pañinissaññho, ukkheñito, samukkheñito, ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 14. Tãhàkàrehi -pe- sattahàkàrehi - pañhamaü ca jhànaü samàpajjiü, samàpajjàmi, samàpanno, pañhamassa ca jhànassa làbhãmhi, vasãmhi, pañhamaü ca jhànaü sacchikataü mayà, ràgà ca me cittaü vinãvaraõaü, dosà ca me cittaü vinãvaraõaü, mohà ca me cittaü vinãvaraõanti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü, -Khaõóacakkaü niññhitaü- 1. Tãhàkàrehi dutiyaü ca jhànaü tatiyaü ca jhànaü samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - dutiyassa ca jhànassa tatiyassa ca jhànassa làbhãmhã - vasãmhi - dutiyaü ca jhànaü tatiyaü ca jhànaü sacchikataü mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 2. Tãhàkàrehi dutiyaü ca jhànaü catutthaü ca jhànaü samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - dutiyassa ca jhànassa catutthassa ca jhànassa làbhãmhi - vasãmhi - dutiyaü ca jhànaü catutthaü ca jhànaü sacchikataü mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 3. Tãhàkàrehi dutiyaü ca jhànaü su¤¤ataü ca vimokkhaü - animittaü ca vimokkhaü - appaõihitaü ca vimokkhaü - su¤¤ataü ca samàdhiü - animittaü ca samàdhiü - appaõihitaü ca samàdhiü - su¤¤ataü ca samàpattiü - animittaü ca samàpattiü - appaõihitaü ca samàpattiü - tisso ca vijjà - cattàro ca satipaññhàne - cattàro ca sammappadhàne - cattàro ca iddhipàde - pa¤ca ca indriyàni - pa¤ca ca balàni - satta ca bojjhaïge - ariya¤ca aññhaïgikaü maggaü - sotàpattiphalaü ca - sakadàgàmiphalaü ca - anàgàmiphalaü ca - arahattaü ca - samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - dutiyassa ca jhànassa arahattassa ca làbhimhi - vasãmhi - dutiyaü ca jhànaü arahattaü ca sacchikataü mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- [BJT Page 220] [\x 220/] 4. Tãhàkàrehi dutiyaü ca jhànaü samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno dutiyassa ca jhànassa làbhãmhi - vasãmhi - dutiyaü ca jhànaü sacchikataü mayà - ràgo ca me catto - doso ca me catto - moho ca me catto - vanto mutto pahãno pañinissaññho ukkheñito - samukkheñito ràgà ca me cittaü vinãvaraõaü - dosà ca me cittaü vinãvaraõaü - mohà ca me cittaü vinãvaraõanti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 5. Tãhàkàrehi -pe- sattahàkàrehi dutiyaü ca jhànaü pañhamaü ca jhànaü samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - dutiyassa ca jhànassa pañhamassa ca jhànassa làbhãmhi - vasãmhi - dutiyaü ca jhànaü pañhamaü ca jhànaü sacchikataü mayà'ti sampajànàmusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa. - Baddhacakkaü. - Evaü ekekaü målaü kàtuna baddhacakkaü-1. Parivattakaü kattabbaü 1. Tãhàkàrehi tatiya¤ca jhànaü catuttha¤ca jhànaü -pe-tatiya¤ca jhànaü arahatta¤ca samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - tatiyassa ca jhànassa arahattassa ca làbhãmhi - vasãmhi - tatiya¤ca jhànaü arahatta¤ca sacchikataü mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 2. Tãhàkàrehi tatiya¤ca jhànaü samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno- tatiyassa ca jhànassa làbhãmhi - vasãmhi - tatiya¤ca jhànaü sacchikataü mayà - ràgo ca me catto - doso ca me catto - moho ca me catto vanto mutto pahãno pañinissaññho ukkheñito samukkheñito. Ràgà ca me cittaü vinãvaraõaü - dosà ca me cittaü vinãvaraõaü - mohà ca me cittaü vinãvaraõanti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa. -Pe- 3. Tãhàkàrehi tatiya¤ca jhànaü pañhama¤ca jhànaü -pe- tatiya¤ca jhànaü dutiya¤ca jhànaü samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - tatiyassa ca jhànassa dutiyassa ca jhànassa làbhãmhi - vasãmhi - tatiya¤ca jhànaü dutiya¤ca jhànaü sacchikataü mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa. -Pe- 4. Tãhàkàrehi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü pañhama¤ca jhànaü -pe-dutiya¤ca jhànaü tatiya¤ca jhànaü samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü Catutthassa ca jhànassa làbhãmhi - vasãmhi - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü catuttha¤ca jhànaü sacchikataü mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa. -Pe- 1. Cakkaü - sãmu. [BJT Page 222] [\x 222/] 5. Tãhàkàrehi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü [PTS Page 097] [\q 97/] su¤¤ata¤ca vimokkhaü animitta¤ca vimokkhaü appaõihita¤ca vimokkhaü samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü, appaõihitassa ca vimokkhassa làbhãmhi - vasãmhi - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü appaõihito ca vimokkho sacchikato mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa. -Pe- 6. Tãhàkàrehi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü su¤¤ata¤ca samàdhiü animitta¤ca samàdhiü appaõihita¤ca samàdhiü samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü, appaõihitassa ca samàdhissa làbhãmhi - vasãmhi - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü appaõihito ca samàdhi sacchikato mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa. -Pe- 7. Tãhàkàrehi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü su¤¤ata¤ca samàpattiü animitta¤ca samàpattiü appaõihita¤ca samàpattiü samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü, appaõihitàya ca samàpattiyà làbhãmhi - vasãmhi - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü appaõihità ca samàpatti sacchikatà mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa. -Pe- 8. Tãhàkàrehi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü tisso ca vijjà samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü tissannaü ca vijjànaü làbhãmhi - vasãmhi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü tisso ca vijjà sacchikatà mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 9. Tãhàkàrehi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü cattàro ca satipaññhàne cattàro ca sammappadhàne cattàro ca iddhipàde samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü catunnaü ca iddhipàdànaü làbhãmhi - vasãmhi - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü cattàro ca iddhipàdà sacchikatà mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa. Pe- 10. Tãhàkàrehi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü pa¤ca ca indriyàni pa¤ca ca balàni samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü pa¤canna¤ca balànaü làbhãmhi - vasãmhi - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü pa¤ca ca balàni sacchikatàni mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa. -Pe- 11. Tãhàkàrehi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü satta ca bojjhaïge samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü sattanna¤ca bojjhaïgànaü làbhãmhi - vasãmhi - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü satta ca bojjhaïgà sacchikatà mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa. -Pe [BJT PAGE 224 12.] Tãhàkàrehi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü ariya¤ca aññhaïgikaü maggaü samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü ariyassa ca aññhaïgikassa maggassa làbhãmhi - vasãmhi - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü ariyo ca aññhaïgiko maggo sacchikato mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa. -Pe- 13. Tãhàkàrehi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü sotàpattiphalaü ca sakadàgàmiphalaü ca anàgàmiphalaü ca arahatta¤ca samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü arahattassa làbhãmhi - vasãmhi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü arahatta¤ca sacchikataü mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa. -Pe- 14. Tãhàkàrehi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü pañhamaü ca jhànaü samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü pañhamassa ca jhànassa làbhãmhi - vasãmhi - mohà ca me cittaü vinãvaraõaü pañhamaü ca jhànaü sacchikataü mayà'ti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- 15. Tãhàkàrehi -pe- sattahàkàrehi mohà ca me cittaü vinãvaraõaü dutiyaü ca jhànaü -pe- tatiyaü ca jhànaü -pe-catutthaü ca jhànaü -pe- su¤¤ataü ca vimokkhaü -pedosà ca me cittaü vinãvaraõanti sampajànàmusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe-pubbevassa hoti 'musà bhaõissanti, bhaõantassa hoti 'musà bhaõàmã'ti, bhaõitassa hoti 'musà mayà bhaõita'nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. Ekamålakaü niññhitaü-1. 16. Dumålakampi timålakampi catumålakampi pa¤camålakampi chamålakampi sattamålakampi aññhamålakampi navamålakampi dasamålakampi kàtabbaü. Yathà nikkhittàni padàni ekekamålakaü vaóóhetabbaü. Yathà ekamålakaü vitthàritaü evameva dumålakàdi'pi vitthàretabbaü. 1. Tãhàkàrehi -pe- sattàhàkàrehi pañhamaü ca jhànaü dutiyaü ca jhànaü tatiyaü ca jhànaü catutthaü ca jhànaü su¤¤ataü ca vimokkhaü animitta¤ca vimokkhaü appaõihitaü ca vimokkhaü su¤¤ataü ca samàdhiü animittaü ca samàdhiü appaõihitaü ca samàdhiü su¤¤ataü ca samàpattiü animittaü ca samàpattiü appaõihitaü ca samàpattiü tisso ca vijjà cattàro ca satipaññhàne cattàro ca sammappadhàne cattàro ca iddhipàde pa¤ca ca indriyàni pa¤ca ca balànã satta ca bojjhaïge ariya¤ca aññhaïgikaü maggaü sotàpattiphala¤ca sakadàgàmiphala¤ca anàgàmiphala¤ca arahatta¤ca samàpajjiü - samàpajjàmi - samàpanno -pe- ràgo ca me catto doso ca me catto moho ca me catto vanto mutto pahãno pañinissaññho ukkheñito samukkheñito, ràgà ca me cittaü vinãvaraõaü, dosà ca me cittaü vinãvaraõaü, mohà ca me cittaü vinãvaraõanti sampajànamusà bhaõantassa àpatti pàràjikassa -pe- pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. Sabbamålakaü niññhitaü Suddhikavàrakathà niññhità. 1. Ekamålakaü saïkhittaü niññhitaü. Syà. [BJT Page 226] [\x 226/] 1. Tãhàkàrehi 'pañhamaü jhànaü samàpajji'nti vattukàmo 'dutiyaü jhànaü samàpajji'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti pàràjikassa; na pañivijànantassa àpatti thullaccayassa. 2. Tãhàkàrehi 'pañhamaü jhànaü samàpajji'nti vattukàmo 'tatiyaü jhànaü -pe-catutthaü jhànaü -pe- su¤¤ataü vimokkhaü -pe-animittaü vimokkhaü -pe- appaõihitaü vimokkhaü -pe-su¤¤ataü samàdhiü -pe- animittaü samàdhiü -pe- appaõihitaü samàdhiü -pe-su¤¤ataü samàpattiü -pe- animittaü samàpattiü -pe- appaõihitaü samàpattiü -pe- tisso vijjà -pe-cattàro satipaññhàne -pe-cattàro sammappadhàne -pe-cattàro iddhipàde -pe-pa¤cindriyàni -pe- pa¤ca balàni -pe- satta bojjhaïge -pe-ariyaü aññhaïgikaü maggaü -pe-sotàpattiphalaü -pe-sakadàgàmiphalaü -pe- anàgàmiphalaü -pe-arahattaü samàpajjiü -pe- ràgo me catto -pe-doso me catto -pe- moho me catto, vanto, mutto pahãno, pañinissaññho, ukkheñito, samåkkheñito -pe-ràgà me cittaü vinãvaraõaü -pe- dosà me cittaü vinãvaraõaü -pe- mohà me cittaü vinãvaraõa'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti pàràjikassa, na pañivijànantassa àpatti thullaccayassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa" nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmi"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, -pe- vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. Vattuvissàrakassa-1. Ekamålakassa [PTS Page 098] [\q 98/] khaõóacakkaü. 1. Tãhàkàrehi 'dutiyaü jhànaü samàpajji'nti vattukàmo 'tatiyaü jhànaü samàpajji'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti pàràjikassa; na pañivijànantassa àpatti thullaccayassa. 2. Tãhàkàrehi 'dutiyaü jhànaü samàpajji'nti vattukàmo -pe-mohà me cittaü vinãvaraõa'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti pàràjikassa; na pañivijànantassa àpatti thullaccayassa. 1. Vatthuvisàrakassa. Sã. Machasaü syà. Cattuvisàrakassa, sã. Mu. [BJT Page 228] [\x 228/] 3. Tãhàkàrehi -pe- sattahàkàrehi 'dutiya jhànaü samàpajji'nti vattukàmo 'pañhamaü jhànaü samàpajji'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti pàràjikassa; na pañivijànantassa àpatti thullaccayassa -pe- vinidhàya bhàvaü. Vattuvissàrakassa ekamålakassa baddhacakkaü Målakaü saïkhittaü 1. Tãhàkàrehi 'mohà me cittaü vinãvaraõa'nti vattukàmo 'pañhamaü jhànaü samàpajji'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti pàràjikassa; na pañivijànantassa àpatti thullaccayassa. 2. Tãhàkàrehi 'mohà me cittaü vinãvaraõa'nti vattukàmo 'dosà me cittaü vinãvaraõa'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti pàràjikassa; na pañivijànantassa àpatti thullaccayassa. Vattuvissàrakassa ekamålakaü niññhitaü. 3. Dumålakampi timålakampi catumålakampi pa¤camålakampi chamålakampi sattamålakampi aññhamålakampi navamålakampi dasamålakampi evameva kàtabbaü. Idaü sabbamålakaü 1. Tãhàkàrehi -pe- sattahàkàrehi 'pañhama¤ca jhànaü dutiya¤ca jhànaü tatiya¤ca jhànaü catuttha¤ca jhànaü su¤¤ata¤ca vimokkhaü animitta¤ca vimokkhaü appaõihita¤ca vimokkhaü su¤¤ata¤ca samàdhiü animitta¤ca samàdhiü appaõihita¤ca samàdhiü su¤¤ata¤ca samàpattiü animitta¤ca samàpattiü appaõihita¤ca samàpattiü tisso ca vijjà cattàro ca satipaññhàne cattàro ca sammappadhàne cattàro ca iddhipàde pa¤ca ca indriyàni pa¤ca ca balàni satta ca bojjhaïge ariya¤ca aññhaïgikaü maggaü sotàpattiphala¤ca sakadàgàmiphala¤ca anàgàmiphala¤ca arahatta¤ca samàpajjiü -pe-ràgo ca me catto-pe- doso ca me catto-pe-moho ca me catto, vanto, mutto pahãno, pañinissaññho, ukkheñito, samåkkheñito ràgà ca me cittaü vinãvaraõaü, dosà ca me cittaü vinãvaraõaü, mohà ca me cittaü vinãvaraõa'nti vattukàmo sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti pàràjikassa, na pañivijànantassa àpatti thullaccayassa: -pe- vinidhàya bhàvaü. [BJT Page 230] [\x 230/] 2. Tãhàkàrehi 'dutiya¤ca jhànaü tatiya¤ca jhànaü catuttha¤ca jhànaü su¤¤ata¤ca vimokkhaü animitta¤ca vimokkhaü appaõihita¤ca vimokkhaü su¤¤ata¤ca samàdhiü animitta¤ca samàdhiü appaõihita¤ca samàdhiü su¤¤ata¤ca samàpattiü animitta¤ca samàpattiü appaõihita¤ca samàpattiü tisso ca vijjà cattàro ca satipaññhàne cattàro ca sammappadhàne cattàro ca iddhipàde pa¤ca ca indriyàni pa¤ca ca balàni satta ca bojjhaïge ariya¤ca aññhaïgikaü maggaü sotàpattiphalaü ca sakadàgàmiphalaü ca anàgàmiphalaü ca arahattaü ca samàpajjiü ràgo ca me catto, doso ca me catto, moho ca me catto, vanto, mutto pahãno, pañinissaññho, ukkheñito, samåkkheñito ràgà ca me cittaü vinãvaraõaü, dosà ca me cittaü vinãvaraõaü, mohà ca me cittaü vinãvaraõa'nti vattukàmo 'pañhamaü jhànaü samàpajji'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti pàràjikassa, na pañivijànantassa àpatti thullaccayassa: 3. Tãhàkàrehi 'tatiya¤ca jhànaü catutthaü ca jhànaü -pe-mohà ca me cittaü vinãvaraõaü -pe- pañhama¤ca jhànaü samàpajji'nti vattukàmo 'dutiyaü jhànaü samàpajji'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti pàràjikassa, na pañivijànantassa àpatti thullaccayassa. 4. Tãhàkàrehi 'mohà ca me cittaü vinãvaraõaü pañhama¤ca jhànaü dutiya¤ca jhànaü tatiya¤ca jhànaü catuttha¤ca jhànaü -pe- ràgà ca me cittaü vinãvaraõa'nti vattukàmo: 'dosà ca me cittaü vinãvaraõa'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti pàràjikassa, na pañivijànantassa àpatti thullaccayassa: pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti -pe- vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. Sabbamålakaü. Vattuvissàrakassa cakkapeyyàlaü [PTS Page 099] [\q 99/] niññhitaü. Vattukàmavàrakathà niññhità. 1. Tãhàkàrehi 'yo te vihàre vasã, so bhikkhu pañhamaü jhànaü samàpajji, samàpajjati, samàpanno, so bhikkhu pañhamassa jhànassa làbhã, vasã, tena bhikkhunà pañhamaü jhànaü sacchikata'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti thullaccayassa; na pañivijànantassa àpatti dukkañassa: pubbevassa-1. Hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musàbhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti. 1. Pubbecassàdipàñho machasaü. Natthi. [BJT Page 232] [\x 232/] 2. Catuhàkàrehi -pe- pa¤cahàkàrehi -pe- chahàkàrehi -pe- sattahàkàrehi yo te vihàre vasã, so bhikkhu 'pañhamaü jhànaü samàpajjã samàpajjati, samàpanno, so bhikkhu pañhamassa jhànassa làbhã, vasã, tena bhikkhunà pañhamaü jhànaü sacchikata'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti thullaccayassa, na pañivijànantassa àpatti, dukkañassa, pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõattassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. 3. Tãhàkàrehi 'yo te vihàre vasã so bhikkhu dutiyaü jhànaü - tatiyaü jhànaü - catutthaü jhànaü - su¤¤ataü vimokkhaü - animittaü vimokkhaü - appaõihitaü vimokkhaü - su¤¤ataü samàdhiü - animittaü samàdhiü - appaõihitaü samàdhiü - su¤¤ataü samàpattiü - animittaü samàpattiü - appaõihitaü samàpattiü - tisso vijjà - cattàro satipaññhàne - cattàro sammappadhàne - cattàro iddhipàde - pa¤ca indiyàni - pa¤ca balàni - satta bojjhaïge - ariyaü aññhaïgikaü maggaü -sotàpattiphalaü - sakadàgàmiphalaü - anàgàmiphalaü - arahattaü - samàpajji - samàpajjati - samàpanno - so bhikkhu arahattassa làbhã - vasã - tena bhikkhunà arahattaü sacachikata'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti thullaccayassa, na pañivijànantassa àpatti dukkañassa. 4. Tãhàkàrehi 'tassa bhikkhuno ràgo catto -doso catto - moho catto vanto mutto pahãno pañinissaññho ukkheñito samukkheñito'ti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti thullaccayassa, na pañivijànantassa àpatti dukkañassa. 5. Tãhàkàrehi -pe- sattahàkàrehi tassa bhikkhuno ràgà cittaü vinãvaraõaü - dosà cittaü vinãvaraõaü - mohà cittaü vinãvaraõaü'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti thullaccayassa, na pañivijànantassa àpatti dukkañassa, pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti, "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti, "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. 6. Tãhàkàrehi -pe- sattahàkàrehi 'yo te vihàre vasã, so bhikkhu su¤¤àgàre pañhamaü jhànaü - dutiyaü dhànaü- tatiyaü jhànaü - catutthaü jhànaü samàpajjã - samàpajjati - samàpanno -pe-so bhikkhu su¤¤àgàre catutthassa jhànassa làbhã, vasã, tena bhikkhunà su¤¤àgàre catutthaü jhànaü sacchikata'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti thullaccayassa, na pañivijànantassa àpatti dukkañassa, pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti. Bhaõitassa hoti "musà mayà bhaõita"nti, vinidhàya diññhiü, vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. [BJT Page 234] [\x 234/] 7. Tãhàkàrehi -pe- sattahàkàrehi 'yo te vihàraü paribhu¤ji, yo te cãvaraü paribhu¤ji, yo te piõóapàtaü paribhu¤ji, yo te senàsanaü paribhu¤ji, yo te gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü paribhu¤ji, so bhikkhu su¤¤àgàre catutthaü jhànaü samàpajji - samàpajjati - samàpanno, so bhikkhu su¤¤àgàre catutthassa jhànassa làbhã, vasã. Tena bhikkhunà su¤¤àgàre catutthaü jhànaü sacchikata'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti thullaccayassa. Na pañivijànantassa àpatti dukkañassa. -Pe 8. Tãhàkàrehi -pe- sattahàkàrehi 'yena te vihàro paribhutto, yena te cãvaraü paribhutto, yena te piõóapàto paribhutto, yena te senàsanaü paribhuttaü, yena te gilànapaccayabhesajjaparikkhàro paribhutto, so bhikkhu su¤¤àgàre catutthaü jhànaü samàpajji - samàpajjati - samàpanno, so bhikkhu su¤¤àgàre catutthassa jhànassa làbhã, vasã. Tena bhikkhunà su¤¤àgàre catutthaü jhànaü sacchikatanti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti thullaccayassa. Na pañivijànantassa àpatti dukkañassa. -Pe 9. Tihàkàrehi -pe- sattahàkàrehi 'yaü tvaü àgamma vihàraü adàsi, cãvaraü adàsi, piõóapàtaü adàsi, senàsanaü adàsi, gilànapaccayabhesajjaparikkhàraü adàsi, so bhikkhu su¤¤àgàre catutthaü jhànaü samàpajji- samàpajjati - samàpanno, so bhikkhu su¤¤àgàre catutthassa jhànassa làbhã, vasã. Tena bhikkhunà su¤¤àgàre catutthaü jhànaü sacchikata'nti sampajànamusà bhaõantassa pañivijànantassa àpatti thullaccayassa. Na pañivijànantassa [PTS Page 100] [\q 100/] àpatti dukkañassa. Pubbevassa hoti "musà bhaõissa"nti, bhaõantassa hoti "musà bhaõàmã"ti, bhaõitassa hoti musà mayà bhaõita"nita vinidhàya diññhiü. Vinidhàya khantiü, vinidhàya ruciü, vinidhàya bhàvaü. Peyyàlapaõõarasakaü niññhitaü. Paccayapañisaüyuttavàrakathà niññhità. Uttarimanussadhammacakkapeyyàlaü niññhitaü. Anàpatti adhimànena, anullapanàdhippàyassa, ummattakassa, khittacittassa, vedanaññassa, àdikammikassàti. [BJT Page 236] [\x 236/] Vinãtavatthu Uddànagàthà. Adhimànena-1. 'Ra¤¤amhi piõóopajjhàriyàpatho, Sa¤¤ojanà raho dhammà vihàre paccupaññhito. Na dukkaraü viriyamathopi maccuno yassàvuso vippañisàri sammà, Viriyena yogena àràdhanàya atha vedanàya apare duve. Bràhmaõe pa¤cavatthåni a¤¤abyàkaraõà tayo, Agàràvaraõà kàmà rati vàpi ca pakkamo. Aññhipesi ubho gàvo ghàtakà piõóo sàkuõiko nicchavorabbhi Asi ca såkari satti màgavi usu ca kàraõiko såci sàrathã. Yo ca sibbãyati såcako hi so aõóahàrã ahu gàmakåñako, Kåpe nimuggo hi so pàradàriko guthakhàdi ahu duññhabràhmaõo. Nicchavitthi aticàrinã ahu maïgulitthi ahu ikkhaõitthikà, Okilinã sapattaïgàrokiri sãsacchinno ahu coraghàtako. Bhikkhu bhikkhuõã sikkhamànà sàmaõero atha sàmaõerikà, Kassapassa vinayassa pabbajuü pàpakammamakariüsu tàvade. Tapodà ràjagahe yuddhaü nàgànogàhanena ca, Sobhito arahaü bhikkhu pa¤ca kappasataü sareti. 1. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu adhimànena a¤¤aü vyàkàsi. Tassa kukkuccaü ahosi: 'bhagavatà sikkhàpadaü pa¤¤attaü, kacci nu kho ahaü pàràjikaü àpattiü àpanno'ti. Atha kho so bhikkhu bhagavato etamatthaü àrocesi -pe-anàpatti bhikkhu adhimànenàti. (1) 2. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu paõidhàya [PTS Page 101] [\q 101/] ara¤¤e viharati "evaü maü jano sambhàvessatã"ti. Taü jano sambhàvesi. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe- anàpatti bhikkhu pàràjikassa. Na ca bhikkhave paõidhàya ara¤¤e vatthabbaü, yo vaseyya, àpatti dukkañassàti. (2) 1. Adhimàne. Machasaü [BJT Page 238] [\x 238/] 3. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu paõidhàya piõóàya carati. "Evaü maü jano sambhàvessatã"ti. Taü jano sambhàvesi. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe- anàpatti bhikkhu pàràjikassa. Na ca bhikkhave paõidhàya piõóàya caritabbaü. Yo careyya àpatti dukkañassàti. (3) 4. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu a¤¤ataraü bhikkhuü etadavoca: "ye àvuso ambhàkaü upajjhàyassa saddhivihàrikà sabbeva arahanto"ti. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi. -Pe- ki¤citto vaü bhikkhåti. Ullapanàdhippàyo ahaü bhagavàti. Anàpatti bhikkhu pàràjikassa, àpatti thullaccayassàti. (5) 5. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu a¤¤ataraü bhikkhuü etadavoca: "ye àvuso amhàkaü upajjhàyassa antevàsikà sabbeva mahiddhikà mahànubhàvà"ti. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe- ki¤citto tvaü bhikkhåti. Ullapanàdhippàyo ahaü bhagavàti. Anàpatti bhikkhu pàràjikassa; àpatti thullaccayassàti. (5) 6. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu paõidhàya caïkamati - paõidhàya tiññhati - paõidhàya nisãdati - paõidhàya seyyaü kappeti "evaü maü jano sambhàvessatã"ti. Taü jano sambhàvesi. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe-anàpatti bhikkhu pàràjikassa. Na ca bhikkhave paõidhàya -peseyyà kappetabbà. Yo kappeyya, àpatti dukkañassàti. (6-9) 7. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu a¤¤atarassa bhikkhuno uttarimanussadhammaü ullapati. Sopi evamàha: "mayhampi àvuso sa¤¤ojanà pahãnà"ti. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi. -Pe- àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikanti. (10) 8. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu rahogato uttarimanussadhammaü ullapati. Paracittavidå bhikkhu taü bhikkhuü apasàdesi: "mà àvuso evaråpaü abhaõi. Nattheso tuyha"nti. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe- anàpatti bhikkhu pàràjikassa; àpatti dukkañassàti. (11) 9. Tena kho pana samayena [PTS Page 102] [\q 102/] a¤¤ataro bhikkhu rahogato uttarimanussadhammaü ullapati. Devatà naü bhikkhuü apasàdesi: "mà bhante evaråpaü abhaõi. Nattheso tuyha"nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- anàpatti bhikkhu pàràjikassa; àpatti dukkañassàti. (12) 10. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu a¤¤ataraü upàsakaü etadavoca: yo àvuso tuyhaü vihàre vasati, so bhikkhu arahà'ti. So ca tassa vihàre vasati. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- ki¤citto tvaü bhikkhåti? "Ullapanàdhippàyo ahaü bhagavà"ti. Anàpatti bhikkhu pàràjikassa; àpatti thullaccayassàti. (13) [BJT Page 240] [\x 240/] 11. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu a¤¤ataraü upàsakaü etadavoca: "yaü tvaü àvuso upaññhesi cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccaya-1. Bhesajjaparikkhàrena, so bhikkhu arahà'ti. So ca taü upaññheti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccaya-1. Bhesajjaparikkhàrena. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- ki¤citto tvaü bhikkhå?Ti. "Ullapanàdhippàyo ahaü bhagavà"ti. Anàpatti bhikkhu pàràjikassa; àpatti thullaccayassàti. (14) 12. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhå etadavocuü: "atthàyasmato uttarimanussadhammo"ti. "Na àvuso dukkaraü a¤¤aü byàkàtu"nti tassa kukkuccaü ahosi. Ye kho te bhagavato sàvakà te evaü vadeyyuü: "aha¤camhi na bhagavato sàvako kacci nu kho ahaü pàràjikaü àpattiü àpanno"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesi -peki¤citto tvaü bhikkhåti? "Anullapanàdhippàyo ahaü bhagavà"ti. Anàpatti bhikkhu anullapanàdhippàyassàti. (15) 13. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhå etadavocuü: "atthàyasmato uttarimanussadhammo"ti. "âràdhanãyo kho àvuso dhammo àraddhaviriyenà"ti. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi. -Pe-anàpatti bhikkhu anullapanàdhippàyassàti. (16) 14. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhå etadavocuü: "mà kho àvuso bhàyã"ti. "Nàhaü àvuso maccuno bhàyàmã"ti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-anàpatti bhikkhu anullapanàdhippàyassàti. (17) 15. Tena kho pana [PTS Page 103] [\q 103/] samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhå etadavocuü: "mà kho àvuso bhàyã"ti. "Yo nånàvuso vippañisàri assa, so bhàyeyyà"ti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-anàpatti bhikkhu anullapanàdhippàyassàti. (18) 16. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhå etadavocuü: "atthàyasmato uttarimanussadhammo"ti. "âràdhanãyo kho àvuso dhammo sammàpayuttenà"ti. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe-anàpatti bhikkhu anullapanàdhippàyassàti. (19) 17. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhu etadavocuü: "atthàyasmato uttarimanussadhammo"ti. "âràdhanãyo kho àvuso dhammo àraddhaviriyenà"ti. Tassa kukkuccaü ahosi. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe-anàpatti bhikkhu anullapanàdhippàyassàti. (20) 1. Gilànappaccaya, machasaü. [BJT Page 242] [\x 242/] 18. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhu etadavocuü: "atthàyasmato uttarimanussadhammo"ti. "âràdhanãyo kho àvuso dhammo yuttayogenà"ti. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe-anàpatti bhikkhu anullapanàdhippàyassàti. (21) 19. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhu etadavocuü: "kaccàvuso khamanãyaü, kacci yàpanãya"nti. "Nàvuso sakkà yena và tena và adhivàsetu"nti. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- anàpatti bhikkhu anullapanàdhippàyassàti. (22) 20. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhå etadavocuü: "kaccàvuso khamanãyaü kacci yàpanãya"nti. "Nàvuso sakkà puthujjanena adhivàsetu"nti. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- ki¤citto tvaü bhikkhåti? "Ullapanàdhippàyo ahaü bhagavà"ti. Anàpatti bhikkhu pàràjikassa; àpatti thullaccayassàti. 21. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bràhmaõo bhikkhå nimantetvà etadavoca: "àyantu bhonto arahanto"ti. Tesaü kukkuccaü ahosi, "maya¤camha anarahanto-1. Aya¤ca bràhmaõo amhe arahantavàdena samudàcarati. Kathannukho amhehi pañipajjitabba"nti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. -Pe- anàpatti bhikkhave pasàdabha¤¤eti. (24) 22. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bràhmaõo bhikkhå nimantetvà etadavoca: "nisãdantu bhonto arahanto"ti. -Pe-"bhu¤jantu bhonto arahanto"ti. -Pe-"tappantu-2. Bhonto arahanto"ti. -Pe- gacchantu bhonto arahanto"ti. Tesaü kukkuccaü ahosi: maya¤camha anarahanto. Aya¤ca bràhmaõo amhe arahantavàdena samudàcaranti. Kathannukho amhehi pañipajjitabbanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. -Pe- anàpatti bhikkhave pasàdabha¤¤eti. (25-28) 23. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu a¤¤atarassa bhikkhuno uttarimanussadhammaü ullapati. Sopi evamàha: "mayhampi àvuso àsavà pahãnà"ti. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe-àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikanti. (29) 24. Tena [PTS Page 104] [\q 104/] kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhå a¤¤atarassa bhikkhuno uttarimanussadhammaü ullapati. Sopi evamàha: "mayhampi àvuso ete dhammà saüvijjantã"ti. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikanti. (30) 25. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhå a¤¤atarassa bhikkhuno uttarimanussadhammaü ullapati. Sopi evamàha: "ahampàvuso tesu dhammesu sandissàmã"ti. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikanti. (31) 1. Na arahanto. Sãmu. 2. Tappentu. Bahusu. [BJT Page 244] [\x 244/] 26. Tena kho pana samayena a¤¤ataraü bhikkhuü ¤àtakà etadavocuü: "ehi bhante, agàraü ajjhàvasàti. " "Abhabbo kho àvuso màdiso agàraü ajjhàvasitu"nti. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe-anàpatti bhikkhu anullapanàdhippàyassàti. (32) 27. Tena kho pana samayena a¤¤ataraü bhikkhuü ¤àtakà etadavocuü: "ehi bhante, kàme paribhu¤jà"ti "àvañà me àvuso kàmà"ti. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- anàpatti bhikkhu anullapanàdhippàyassàti. (33) 28. Tena kho pana samayena a¤¤ataraü bhikkhuü ¤àtakà etadavocuü: "abhiramasi bhante"ti. "Abhirato ahaü àvuso paramàya abhiratiyà"ti. Tassa kukkuccaü ahosi. 'Ye kho te bhagavato sàvakà te evaü vadeyyuü: aha¤camhi na bhagavato sàvako, kacci nu kho ahaü pàràjikaü àpattiü àpanno"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesi. "Ki¤citto tvaü bhikkhå?"Ti. "Anullapanàdhippàyo ahaü bhagavà"ti. Anàpatti bhikkhu anullapanàdhippàyassàti. (34) 29. Tena kho pana samayena sambahulà bhikkhå katikaü katvà a¤¤atarasmiü àvàse vassaü upagacchiüsu: "yo imamhà àvàsà pañhamaü pakkamissati, taü mayaü arahàti jànissamà"ti. A¤¤ataro bhikkhu maü arahàti jànantuti tamhà àvàsà pañhamaü pakkami. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- àpattiü tvaü bhikkhu àpanno pàràjikanti. (35) 30. Tena samayena buddho bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Tena kho pana samayena àyasmà ca lakkhaõo àyasmà ca mahàmoggallàno gijjhakåñe pabbate viharanti. Atha kho àyasmà mahàmoggallàno pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya yenàyasmà lakkhaõo tenupasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü lakkhaõaü etadavoca: "àyàmàvuso lakkhaõa, ràjagahaü piõóàya pavisissàmà"ti. "Evamàvuso"ti kho àyasmà lakkhaõo àyasmato mahàmoggallànassa paccassosi. 31. Atha kho àyasmà mahàmoggallàno gijjhakåñà [PTS Page 105] [\q 105/] pabbatà orohanto a¤¤atarasmiü padese sitaü pàtvakàsi. Atha kho àyasmà lakkhaõo àyasmantaü mahàmoggallànaü etadavoca: "ko nu kho àvuso moggallàna, hetu ko paccayo sãtassa pàtukammàyà"ti. "Akàlo kho àvuso lakkhaõa, etassa pa¤hassa, -1. Bhagavato maü santike etaü pa¤haü pucchà"ti. 1. Pa¤hassa byàkaraõàya syà. [BJT Page 246] [\x 246/] 32. Atha kho àyasmà ca lakkhaõo àyasmà ca mahàmoggallàno ràjagahe piõóàya caritvà pacchàbhattaü piõóapàtañikkantà yena bhagavà tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinno kho àyasmà lakkhaõo àyasmantaü mahàmoggallànaü etadavoca: "idhàyasmà mahàmoggallàno gijjhakåñà pabbatà orohanto a¤¤atarasmiü padese sãtaü pàtvakàsi. Ko nu kho àvuso moggallàna, hetu ko paccayo sãtassa pàtukammàyà"ti. Idàhaü-1. âvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü aññhikasaïkhalikaü vehàsaü gacchantiü. Tamenaü gijjhàpi kàkàpi kulalàpi anupatitvà anupatitvà phàsulantarikàhi vitudanti-2. Sà sudaü aññassaraü karoti. Tassa mayhaü àvuso etadahosi: "acchariyaü vata bho abbhutaü vata bho, evaråpopi nàma satto bhavissati. Evaråpopi nàma yakkho bhavissati, evaråpopi nàma attabhàvapañilàbho bhavissatã"ti. Bhikkhå ujjhàyanti, khãyanti, vipàcenti: "uttarimanussadhammaü àyasmà mahàmoggallàno ullapatã"ti. 33. Atha kho bhagavà bhikkhå àmantesi: cakkhubhåtà vata bhikkhave sàvakà viharanti, ¤àõabhåtà vata bhikkhave sàvakà viharanti, yatra hi nàma sàvako evaråpaü ¤assati và, dakkhati và, sakkhiü và karissati. Pubbeva me so bhikkhave satto diññho ahosi. Apivàhaü na vyàkàsiü, aha¤cetaü vyàkareyyaü, pare ca me na saddaheyyuü. Ye me na saddaheyyuü, tesaü taü assa dãgharattaü ahitàya dukkhàya. Eso bhikkhave satto imasmiüyeva ràjagahe goghàtako ahosi. So tassa kammassa vipàkena bahåni vassàni bahåni vassasatàni bahåni vassasahassàni bahåni vassasatasahassàni niraye paccitvà tasseva kammassa vipàkàvasesena evaråpaü attabhàvapañilàbhaü pañisaüvedeti. Saccaü bhikkhave moggallàno àha. Anàpatti bhikkhave moggallànassàti. (36) 34. Idàhaü, àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü maüsapesiü vehàsaü gacchantiü, tamenaü gijjhàpi kàkàpi kulalàpi anupatitvà anupatitvà vitacchenti viràjenti-3. Sà sudaü aññassaraü [PTS Page 106] [\q 106/] karoti -pe- eso bhikkhave satto imasmiüyeva ràjagahe ghogàtako ahosi. (37) 35. Idàhaü àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü maüsapiõóaü vehàsaü gacchantaü, tamenaü gijjhàpi kàkàpi kulalàpi anupativà anupativà vitacchenti viràjenti. So sudaü aññassaraü karoti -pe- eso bhikkhave satto imasmiüyeva ràjagahe sàkuõiko ahosi. (38) 36. Idàhaü, àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü nicchaviü purisaü vehàsaü gacchantaü, tamenaü gijjhàpi kàkàpi kulalàpi anupatitvà anupatitvà vitacchenti viràjenti-4. So sudaü aññassaraü karoti -pe- eso bhikkhave satto imasmiüyeva ràjagahe orabbhiko ahosi. (39) 1. Idhàhaü. Sãmu. (Sabbatthàpi) 2. Vitudenti vitacchenti viràjenti. Syà. 3. Vibhajjenti 4. Vibhajjenti. Machasaü. Upari ca evaü. [BJT Page 248] [\x 248/] 37. Idàhaü, àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü asilomaü purisaü vehàsaü gacchantaü. Tassa te asã uppattitvà uppatitvà tasseva kàye nipatanti. So sudaü aññassaraü karoti -pe- eso bhikkhave satto imasmiüyeva ràjagahe såkariko ahosi (40) 38. Idàhaü, àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü sattilomaü purisaü vehàsaü gacchantaü. Tassa tà sattiyo uppatitvà uppattitvà tasseva kàye nipatanti. So sudaü aññassaraü karoti -pe- eso bhikkhave satto imasmiü yeva ràjagahe màgaviko ahosi (41) 39. Idàhaü, àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü usulomaü purisaü vehàsaü gacchantaü. Tassa te uså uppattitvà uppatitvà tasseva kàye nipatanti. So sudaü aññassaraü karoti -pe- eso bhikkhave satto imasmiüyeva ràjagahe kàraõiko ahosi (42) 40. Idàhaü, àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü såcilomaü purisaü vehàsaü gacchantaü. Tassa tà såciyo uppattitvà uppatitvà tasseva kàye nipatanti. So sudaü aññassaraü karoti -pe- eso bhikkhave satto imasmiüyeva ràjagahe sàrathiko ahosi (43) 41. Idàhaü, àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü såcilomaü purisaü vehàsaü gacchantaü. Tassa tà såciyo sãse pavisitvà mukhato nikkhamanti, mukhe pavisitvà urato nikkhamanti, ure pavisitvà udarato nikkhamanti, udare pavisitvà urahi nikkhamanti, åråsu pavisitvà jaïghàhi nikkhamanti, jaïghàsu pavisitvà pàdehi nikkhamanti. So sudaü aññassaraü karoti -pe- eso bhikkhave satto imasmiüyeva ràjagahe såcako ahosi (44) 42. Idàhaü àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü kumbhaõóaü purisaü vehàsaü gacchantaü. So gakacchantopi teva aõóe khandhe àropetvà gacchati, nisãdantopi tesveva aõóesu nisãdati. Tamenaü gijjhàpi kàkàpi kulalàpi anupatitvà anupatitvà vitacchenti viràjenti-1. So sudaü aññassaraü karoti -pe-eso bhikkhave satto imasmiüyeva ràjagahe gàmakåñako ahosi. (45) 43. Idàhaü àvuso gijjhakåñà pabbatà erohanto addasaü purisaü guthakåpe sasãsakaü nimuggaü -pe- eso bhikkhave satto imasmiüyeva ràjagahe pàradàriko ahosi, (46) 44. Idàhaü àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto [PTS Page 107] [\q 107/] addasaü purisaü guthakåpe sasãsakaü nimuggaü ubhohi hatthehi bhuthaü khàdantaü -pe- eso bhikkhave satto imasmiüyeva ràjagahe duññhabràhmaõo ahosi. So kassapassa sammàsambuddhassa pàvacane bhikkhusaïghaü bhattena nimantetvà doõiyo-2. Guthassa påràpetvà kàlaü àrocàpetvà etadavoca: ato-3. Bhonto yàvadatthaü bhu¤jantu ceva harantu cà"ti. (47) 1. Vitudenti vibhajjenti viràjenti. Syà. 2. Doõiyà (itipi sãmu. ) 3. Ito. Syà. Ato. (Itipi syà) [BJT Page 250] [\x 250/] 45. Idàhaü àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü nicchaviü itthiü vehàsaü gacchantiü. Tamenaü gijjhàpi kàkàpi kulalàpi anupatitvà anupatitvà vitacchenti viràjenti. Sà sudaü aññassaraü karoti -pe- esà bhikkhave itthi imasmiüyeva ràjagahe aticàrinã ahosi. (48) 46. Idàhaü àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü itthiü duggandhaü maïguliü vehàsaü gacchantiü. Tamenaü gijjhàpi kàkàpi kulalàpi anupatitvà anupatitvà vitacchenti viràjenti. Sà sudaü aññassaraü karoti -pe- esà bhikkhave itthi imasmiüyeva ràjagahe ikkhaõikà ahosi. (49) 47. Idàhaü àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü itthiü uppakkaü okiliniü okiriniü vehàsaü gacchantiü. Sà sudaü aññassaraü karoti -pe- esà bhikkhave itthi kàliïgassa ra¤¤o aggamahesi ahosi. Sà issàpakatà sapattiü aïgàrakañàhena okiri. (50) 48. Idàhaü àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü asãsakaü kavandhaü vehàsaü gacchantaü. Tassa ure akkhinã ceva honti mukha¤ca. Tamenaü gijjhàpi kàkàpi kulalàpi anupatitvà anupatitvà vitacchenti viràjenti. So sudaü aññassaraü karoti -pe- eso bhikkhave satto imasmiüyeva ràjagahe hàriko nàma voraghàtako ahosi. (51) 49. Idàhaü àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü bhikkhuü vehàsaü gacchantaü. Tassa saïghàñipi àdittà sampajjalità sajotibhåtà, pattopi àditto sampajjalito sajotibhuto, kàyabandhanampi àdittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü, kàyopi àditto sampajjalito sajotibhuto. So sudaü aññassaraü karoti -pe-eso bhikkhave kassapassa sammàsambuddhassa pàvacane pàpabhikkhu ahosi. (52) 50. Idàhaü àvuso gijjhakåñà pabbatà orohanto addasaü bhikkhuõiü -pe- addasaü sikkhamànaü -pe- addasaü sàmaõeraü -pe-addasaü sàmaõeriü vehàsaü gacchantiü. Tassà saïgàñipi àdittà sampajjalità sajotibhåtà, pattopi àditto sampajjalito sajotibhuto, kàyakhandhanampi àdittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü, kàyopi àditto sampajjalito, sajotibhuto. Sà sudaü aññassaraü karoti. Tassa mayhaü àvuso etadahosi. "Acchariyaü vata bho, abbhutaü vata bho, evaråpopi nàma satto bhavissati, evaråpopi nàma yakkho bhavissati, evaråpopi nàma attabhàvapañilàbho bhavissatã"ti. Bhikkhå ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: uttarimanussadhammaü àyasmà mahàmoggallàno ullapatãti. [BJT Page 252] [\x 252/] Atha kho bhagavà bhikkhå àmantesi. Cakkhubhåtà vata bhikkhave sàvakà viharanti, ¤àõabhåtà [PTS Page 108] [\q 108/] vata bhikkhave sàvakà viharanti, yatra hi nàma sàvako evaråpaü ¤assati và dakkhati và sakkhãü và karissati. Pubbeva me sà bhikkhave sàmaõerã diññhà ahosi, apicàhaü na byàkàsiü. Aha¤cetaü byàkareyyaü, pare ca me na saddaheyyuü, ye me na saddaheyyuü, tesaü taü assa dãgharattaü ahitàya dukkhàya. Esà bhikkhave sàmaõerã kassapassa sammàsambuddhassa pàvacane pàpasàmaõerã ahosi. Sà tassa kammassa vipàkena bahåni vassàni bahåni vassasatàni bahåni vassasahassàni bahåni vassasatasahassàni niraye paccitvà tasseva kammassa vipàkàvasesena evaråpaü attabhàvapañilàbhaü pañisaüvedeti. Saccaü bhikkhave moggallàno àha. Anàpatti bhikkhave moggallànassàti. (53-56) 51. Atha kho àyasmà mahàmoggallàno bhikkhå àmantesi. Yatàyaü àvuso tapodà sandati, so daho acchodako sãtodako sàtodako setako suppatittho ramaõãyo pahåtamacchakacchapo cakkamattàni ca padumàni pupphantã, ti. Bhikkhå ujhàyanti khãyanti vipàcenti, kathaü hi nàma àyasmà mahàmoggallàno evaü vakkhati. "Yatàyaü àvuso tapodà sandati, so daho acchodako sãtodako sàtodako setako supatittho ramaõãyo pahåtamacchakacchapo, cakkamattàni ca padumàni pupphantã"ti. "Atha ca panàyaü tapodà kuthità-1. Sandati. Uttarimanussadhammaü àyasmà mahàmoggallàno ullapatã"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü: "yatàyaü bhikkhave tapodà sandati, so daho acchodako sãtodako sàtodako setako supatittho ramaõãyo pahåtamacchakacchapo, cakkamattàni ca padumàni pupphanti, apicàyaü bhikkhave tapodà dvinnaü mahànirayànaü antarikàya àgacchati, tenàyaü tapodà kuthità sandati. Saccaü bhikkhave moggallàno àha. Anàpatti bhikkhave moggallànassà"ti. (57) 52. Tena kho pana samayena ràjà màgadho seniyo bimbisàro licchavãhi saddhiü saïgàmento pabhaggo hoti. -2. Atha ràjà pacchà senaü saükaóóhitvà licchavayo paràjesi, saïgàme ca nandã carati "ra¤¤à licchavã pabhaggà"ti. Atha kho àyasmà mahàmoggallàno bhikkhå àmantesi. "Ràjà àvuso licchavãhi pabhaggo"ti. Bhikkhå ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà mahàmoggallàno evaü vakkhati". "Ràjà àvuso licchavãhi pabhaggo"ti. Saïgàme ca nandã carati ra¤¤à licchavã pabhaggà"ti. Uttarã- manussadhammaü àyasmà mahàmoggallàno ullapatãti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. Pañhamaü bhikkhave ràjà licchavãhi pabhaggo. [PTS Page 109] [\q 109/] atha ràjà pacchà senaü saïkaóóhitvà licchavayo paràjesi. Saccaü bhikkhave moggallàno àha. Anàpatti bhikkhave moggallànassàti. (58) 1. Kuññhità. Syà. 2. Ahosi. Machasaü. 3. Nandiü. Machasaü [BJT Page 254] [\x 254/] 54. Atha kho àyasmà mahàmoggallàno bhikkhå àmantesi. Idàhaü àvuso sappinikàya nadiyà tãre àne¤jaü samàdhiü samàpanno nàgànaü ogayha uttarantànaü ko¤caü karontànaü saddaü assosinti. Bhikkhå ujjhàyànti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà mahàmoggallàno àne¤jaü samàdhiü samàpanno saddaü sossati. Uttarimanussadhammaü àyasmà mahàmoggallàno ullapatã"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Attheso bhikkhave samàdhi, so ca kho aparisuddho. Saccaü bhikkhave moggallàno àha. Anàpatti bhikkhave moggallànassà"ti. (59) 55. Atha kho àyasmà sobhito bhikkhå àmantesi: "ahaü àvuso pa¤cakappasatàni anussaràmã"ti. Bhikkhå ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà sobhito evaü vakkhati: ahaü àvuso pa¤cakappasatàni anussaràmã"ti. "Uttarimanussadhammaü àyasmà sobhito ullapatã"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü: "atthesà bhikkhave sobhitassa, sà ca kho ekàyeva jàti. Saccaü bhikkhave sobhito àha. Anàpatti bhikkhave sobhitassàti. (60) Catutthapàràjikaü samattaü. Uddiññhà kho àyasmanto cattàro pàràjikà dhammà, yesaü bhikkhu a¤¤ataraü và a¤¤ataraü và àpajjitvà na labhati bhikkhuhi saddhiü saüvàsaü, yathà pure tathà pacchà pàràjiko hoti asaüvàso. Tatthàyasmante pucchàmi kaccãttha parisuddhà? Dutiyampi pucchàmi kaccittha parisuddhà? Tatiyampi pucchàmi kaccittha parisuddhà? Parisuddhetthàyasmanto, tasmà tuõhi. Evametaü dhàrayàmitã. Pàràjikaü niññhitaü Tassuddànaü: Methunàdinnadàna¤ca manussaviggahuttari, Pàràjikàni cattàri chejjavatthu asaüsayàti. Pàràjikakaõóo [PTS Page 110] [\q 110/] niññhito. [BJT Page 256] [\x 256/] Saïghàdisesakaõóo. 3. Terasakaü. Ime kho panàyasmanto terasa saïghàdisesà dhammà uddasaü àgacchanti. 3. 1. Pañhamasaïghàdiseso. 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà seyyasako anabhirato brahmacariyaü carati. So tena kiso hoti lukho dubbaõõo uppaõóuppaõóukajàto dhamanisanthatagatto. 2. Addasà kho àyasmà udàyã àyasmantaü seyyasakaü kisaü lukhaü dubbaõõaü uppaõóuppaõóukajàtaü dhamanisanthatagattaü. Disvàna àyasmantaü seyyasakaü etadavoca: "kissa tvaü àvuso seyyasaka, kiso låkho dubbaõõo uppaõóuppaõóukajàto dhamanisanthatagatto. Kacci no tvaü àvuso seyyasaka, anabhirato brahmacariyaü carasã"ti. 'Evamàvuso'ti. 'Tena hi tvaü àvuso seyyasaka yàvadatthaü bhu¤ja, yàvadatthaü supa, yàvadatthaü nahàya, yàvadatthaü bhu¤jitvà yàvadatthaü supitvà yàvadatthaü nàhàyitvà yadà te anabhirati uppajjati, ràgo cittaü anuddhaüseti, tadà hatthena upakkamitvà asuciü mocehã'ti. "Kinnu kho àvuso kappati evaråpaü kàtu"nti. 'âma àvuso, ahampi evaü karomi'ti. 3. Atha kho àyasmà seyyasako yàvadatthaü bhu¤ji, yàvadatthaü supi, yàvadatthaü nahàyi. Yàvadatthaü bhu¤jitvà yàvadatthaü supitvà yàvadatthaü nahàyitvà, yadà anabhirati uppajjati, ràgo cittaü anuddhaüseti, tadà hatthena upakkamitvà asuciü moveti. Atha kho àyasmà seyyasako aparena samayena vaõõavà ahosi pãõindriyo pasannamukhavaõõo vippasannachavivaõõo. [BJT Page 258] [\x 258/] 4. Atha kho àyasmato seyyasakassa sahàyakà bhikkhu àyasmantaü seyyasakaü etadavocuü: "pubbe kho tvaü àvuso seyyasakaü kiso ahosi låkho dubbaõõo uppaõóuppaõóukajàto dhamanisanthatagatto. So 'dàni tvaü etarahi vaõõavà pãõindriyo [PTS Page 111] [\q 111/] pasannamukhavaõõo vippasannachavivaõõo. Kinnu kho tvaü àvuso seyyasaka bhesajjaü karosã" 'ti na kho ahaü àvuso bhesajjaü karomi. Api càhaü yàvadatthaü bhu¤jàmi, yàvadatthaü supàmi, yàvadatthaü nahàyàmi, yàvadatthaü bhu¤jitvà yàvadatthaü supitvà yàvadatthaü nahàyitvà, yadà me anabhirati uppajjati, ràgo cittaü anuddhaüseti, tadà hatthena uppakkamitvà asuciü mocemã'ti. 'Kiü pana tvaü àvuso seyyasaka yene'va hatthena saddhàdeyyaü bhu¤jasi, tene'va hatthena upakkamitvà asuciü mocesãti. 'Evamàvuso'ti. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: 'kathaü hi nàma àyasmà seyyasako hatthena upakkamitvà asuciü mocessatã'ti. Atha kho te bhikkhå àyasmantaü seyyasakaü anekapariyàyena vigarahitvà bhagavato etamatthaü àrocesuü. 5. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü sannipàtàpetvà àyasmantaü seyyasakaü pañipucchi: "saccaü kãra tvaü seyyasaka hatthena upakkamitvà asuciü mocesã" ti. 'Saccaü bhagavà' vigarahi buddho bhagavà "ananucchaviyaü moghapurisa ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü, kathaü hi nàma tvaü moghapurisa hatthena upakkamitvà asuciü mocessasi. Nanu mayà moghapurisa anekapariyàyena viràgàya dhammo desito no saràgàya, visa¤¤ogàya dhammo desito no sa¤¤ogàya, anupàdànàya dhammo desito no saupàdànàya. Tattha nàma tvaü moghapurisa mayà viràgàya dhamme desite saràgàya cetessasi. Visa¤¤egàya dhamme desite sa¤¤ogàya cetessasi. Anupàdànàya dhamme desite saupàdànàya cetessasi. Nanu mayà moghapurisa anekapariyàyena ràgaviràgàya dhammo desito, madanimmadanàya, pipàsavinayàya, àlayasamugghàtàya, vaññåpacchedàya, taõhakkhayàya, viràgàya, nirodhàya, nibbàõàya dhammo desito. Nanu mayà moghapurisa anekapariyàyena kàmànaü pahànaü akkhàtaü, kàmasa¤¤ànaü pari¤¤à akkhàtà, kàmapipàsànaü pañivinayo akkhàto, kàmavitakkànaü samugghàto akkhàto, kàmaparilàhànaü våpasamo akkhàto. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya pasannànaü và bhiyyobhàvàya. Atha khvetaü moghapurisa appasannàna¤ceva appasàdàya pasannàna¤ca ekaccànaü a¤¤athattàyà"ti. [BJT Page 260] [\x 260/] 6. Atha kho bhagavà àyasmantaü [PTS Page 112] [\q 112/] seyyasakaü anekapariyàyena vigarahitvà dubharatàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Sa¤cetanikà sukkavisaññhi-1. Saïghàdiseso" ti. Eva¤cidaü bhagavatà bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü hoti. (Pañhamapa¤¤atti. ) 7. Tena kho pana samayena bhikkhå paõitàni bhojanàni bhu¤jitvà muññhassatã asampajànà niddaü okkamanti. Tesaü muññhassatãnaü asampajànànaü niddaü okkamantànaü supinantena asuci muccati. Tesaü kukkuccaü ahosi: "bhagavatà sikkhàpadaü pa¤¤attaü sa¤cetanikà sukkavisaññhi saïghàdiseso"ti. 'Ambhàka¤ca supinantena asuci muccati. Atthi cettha cetanà labbhà"ti. "Kacci nå kho mayaü saïghàdisesaü àpattiü àpannà"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Atthesà bhikkhave cetanà, sà ca kho abbohàrikà"ti. Eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Sa¤cetanikà sukkavisaññhi a¤¤atra supinantà sïghàdiseso"ti. (Dutiyapa¤¤atti. ) 8. Sa¤cetanikà'ti jànanto sa¤jànanto cecca abhivitaritvà vãtikkamo. Sukkanti dasasukkàni: nãlaü pãtaü lohitakaü odàtaü takkavaõõaü dakavaõõaü telavaõõaü khãravaõõaü dadhivaõõaü sappivaõõaü. Visaññhãti ñhànato càvanaü vuccati visaññhiti. A¤¤atra supinantà'ti ñhapetvà supinantaü. Saïghàdiseso'ti saïgho'va tassà àpattiyà parivàsaü deti, målàya pañikkassati, mànattaü deti, abbheti. Na sambahålà na ekapuggalo. Tena vuccati saïghàdiseso'ti. Tasse'va àpattinikàyassa nàmakammaü adhivacanaü. Tena'pi vuccati saïghàdiseso'ti. 9. Ajjhattaråpe moceti, bahiddhàråpe moceti, ajjhattabahiddhàråpe moceti, àkàse kañiü kampento moceti, ràgupatthamhe moceti, vaccåpatthamhe moceti, passàvåpatthamhe moceti, vàtupatthamhe moceti, uccàliïgapàõakadaññhåpatthambhe moceti, àrogyatthàya moceti, sukhatthàya moceti, bhesajjatthàya moceti, dànatthàya moceti, [PTS Page 113] [\q 113/] pu¤¤atthàya moceti, ya¤¤atthàya moceti, saggatthàya moceti, bãjatthàya moceti, vãmaüsatthàya moceti, davatthàya moceti, nãlaü moceti, pãtakaü moceti, lohitakaü moceti, odàtaü moceti, takkavaõõaü moceti, dakavaõõaü moceti, telavaõõaü moceti, khãravaõõaü moceti, dadhivaõõaü moceti, sappivaõõaü moceti. 1. Sukkavissaññhi; machasaü [BJT Page 262] [\x 262/] 10. Ajjhattaråpe'ti ajjhattaü upàdinne råpe. Bahiddhàråpe'ti bahiddhà upàdinne và anupàdinne và. Ajjhattabahiddhàråpe'ti tadubhaye âkàse kañiü kampenno'ti àkàse vàyamantassa aïgajàtaü kammanãyaü hoti. Ràgupatthambhe'ti ràgena pãëitassa aïgajàtaü kammanãyaü hoti. Vaccåpatthambhe'ti vaccena pãëitassa aïgajàtaü kammanãyaü hoti. Passàvåpatthambhe'ti passàvena pãëitassa aïgajàtaü kammanãyaü hoti. Vàtupatthambhe'ti vàtena pãëitassa aïgajàtaü kammanãyaü hoti. Uccàliïgapàõakadaññhåpatthambhe'ti uccàliïgapàõakadaññhena aïgajàtaü kammanãyaü hoti. ârogyatthàyà'ti àrogo bhavissàmi; Sukhatthàyà'ti sukhaü vedanaü uppàdessàmi; Bhesajjatthàyà'ti bhesajjaü bhavissati; Dànatthàyà'ti dànaü dassàmi; Pu¤¤atthàyà'ti pu¤¤aü bhavissati; Ya¤¤atthàyà'ti ya¤¤aü yajissàmi; Saggatthàyà'ti saggaü gamissàmi; Bãjatthàyà'ti bãjaü bhavissati; Vãmaüsatthàyà'ti nãlaü bhavissati -pe- sappivaõõaü bhavissati; Davatthàyà'ti bióóàdhippàyo. 11. Ajjhattaråpe ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdi sesassa. Bahiddhàråpe ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Ajjhattabahiddhàråpe ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. âkàse kañiü kampento ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Ràgupatthambhe ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. [BJT Page 264] [\x 264/] Vaccåpatthambhe ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Passàvupatthambhe ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Vàtupatthambhe ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Uccàliïgapàõakadaññhupatthambhe ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. 12. ârogyatthàya ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Sukhatthàya ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Bhesajjatthàya ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Dànatthàya ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Pu¤¤atthàya ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Ya¤¤atthàya ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Saggatthàya ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Bãjatthàya ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Vãmaüsatthàya ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Davatthàya ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. 13. Nãlaü ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Pãtakaü -pe- lohitataü -pe- odàtaü -pe- takkavaõõaü -pedakavaõõaü -pe- telavaõõaü -pe- khãravaõõaü -pedadhivaõõaü -pesappivaõõaü ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. [PTS Page 114] [\q 114/] Suddhikaü niññhitaü 14. ârogyattha¤ca sukhattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. ârogyattha¤ca bhesajjattha¤ca -pe-àrogattha¤ca dànattha¤ca -pe-àrogyattha¤ca pu¤¤attha¤ca -pe-àrogyattha¤ca ya¤¤attha¤ca -pe- àrogyattha¤ca saggattha¤ca -pe- àrogyattha¤ca bãjattha¤ca -pe-àrogyattha¤ca vãmaüsattha¤ca -pe- àrogyattha¤ca davattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Ekamålakassa khaõóacakkaü niññhitaü [BJT Page 266] [\x 266/] 15. Sukhattha¤ca bhesajjattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Sukhattha¤ca dànattha¤ca -pe- sukhattha¤ca pu¤¤attha¤ca -pe- sukhattha¤ca ya¤¤attha¤ca -pe-sukhattha¤ca saggattha¤ca -pe-sukhattha¤ca bãjattha¤ca -pe- sukhattha¤ca vãmaüsattha¤ca -pe-sukhattha¤ca davattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Sukhattha¤ca àrogyattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. 16. Bhesajjattha¤ca dànattha¤ca -pe- bhesajjattha¤ca pu¤¤attha¤ca -pe-bhesajjattha¤ca ya¤¤attha¤ca -pe- bhesajjattha¤ca saggattha¤ca -pe-bhesajjattha¤ca bãjattha¤ca -pe- bhesajjattha¤ca vãmaüsattha¤ca -pe-bhesajjattha¤ca davattha¤ca ceteti upakkamati, muccati, àpatti saïghàdisesassa. Bhesajjattha¤ca àrogyattha¤ca -pe-bhesajjattha¤ca sukhattha¤ca ceteti, upakkamati, muccati àpatti saïghàdisesassa. 17. Dànattha¤ca pu¤¤attha¤ca -pe- dànattha¤ca ya¤¤attha¤ca -pe-dànattha¤ca saggattha¤ca -pe- dànattha¤ca bãjattha¤ca -pe-dànattha¤ca vãmaüsattha¤ca -pe- dànattha¤ca davattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Dànattha¤ca àrogyattha¤ca -pe-dànattha¤ca sukhattha¤ca -pe- dànattha¤ca bhesajjattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. 18. Pu¤¤attha¤ca ya¤¤attha¤ca -pe- pu¤¤attha¤ca saggattha¤ca -pe-pu¤¤attha¤ca bãjatta¤ca -pe- pu¤¤attha¤ca vãmaüsattha¤ca -pe-pu¤¤attha¤ca davattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Pu¤¤attha¤ca àrogyattha¤ca -pe- pu¤¤attha¤ca sukhattha¤ca -pe- pu¤¤attha¤ca bhesajjattha¤ca -pe- pu¤¤attha¤ca dànattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. 19. Ya¤¤attha¤ca saggattha¤ca -pe- ya¤¤attha¤ca bãjattha¤ca -pe-ya¤¤attha¤ca vãmaüsattha¤ca -pe- ya¤¤attha¤ca davattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Ya¤¤attha¤ca àrogyattha¤ca -pe- ya¤¤attha¤ca sukhattha¤ca -pe- ya¤¤attha¤ca bhesajjattha¤ca -pe- ya¤¤attha¤ca dànattha¤ca -pe- ya¤¤attha¤ca pu¤¤attha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. 20. Saggattha¤ca bãjattha¤ca -pe- saggattha -pe- saggattha¤ca -pe- saggattha¤ca davattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Saggattha¤ca -pe- àrogyattha¤ca -pe-saggattha¤ca sukhattha¤ca -pe- saggattha¤ca bhesajjattha¤ca -pesaggattha¤ca dànattha¤ca -pe-saggattha¤ca pu¤¤attha¤ca -pesaggattha¤ca ya¤¤attha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. [BJT Page 268] [\x 268/] 21. Bãjattha¤ca vãmaüsattha¤ca -pe- bãjattha¤ca davattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Bãjattha¤ca àrogyattha¤ca -pe- bãjattha¤ca sukhattha¤ca -pe-bãjattha¤ca bhesajjattha¤ca -pe-bãjattha¤ca dànattha¤ca -pe- bãjattha¤ca pu¤¤attha¤ca -pe-bãjattha¤ca ya¤¤attha¤ca -pe- bãjattha¤ca saggattha¤ca ceteti upakkamati, muccati, àpatti saïghàdisesassa. 22. Vãmaüsattha¤ca davattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Vãmaüsattha¤ca àrogyattha¤ca -pe- vãmaüsattha¤ca sukhattha¤ca -pe- vãmaüsattha¤ca bhesajjattha¤ca -pe- vãmaüsattha¤ca dànattha¤ca -pe- vãmaüsattha¤ca pu¤¤attha¤ca -pe-vãmaüsattha¤ca ya¤¤attha¤ca -pe- vãmaüsattha¤ca saggattha¤ca -pe- vãmaüsattha¤ca bãjattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. 23. Davattha¤ca àrogyattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Dvattha¤ca sukhattha¤ca -pe- dvattha¤ca bhesajjattha¤ca, -pe- dvattha¤ca dànattha¤ca, -pe-dvattha¤ca pu¤¤attha¤ca, -pe-dvattha¤ca ya¤¤attha¤ca, dvattha¤ca saggattha¤ca, -pe-dvattha¤ca bãjattha¤ca, -pe- dvattha¤ca vãmaüsattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Ekamålakassa baddhacakkaü. Saïkhittaü Ekamålakassa cakkapeyyàlaü niññhitaü. 24. ârogyattha¤ca sukhattha¤ca bhesajjattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. -Pe- àrogyattha¤ca sukhattha¤ca davattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Dumålakassa khaõóacakkaü niññhitaü. 25. Sukhattha¤ca bhesajjattha¤ca dànattha¤ca ceteti upakkamati muccati àpatti saïghàdisesassa. -Pe- sukhattha¤ca bhesajjattha¤ca davattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Sukhattha¤ca bhesajjattha¤ca àrogyattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Dumålakassa baddhacakkaü. Saïkhittaü. [BJT Page 270] [\x 270/] 26. Vãmaüsattha¤ca davattha¤ca àrogyattha¤ca ceteti upakkamati muccati àpatti saïghàdisesassa. -Pe- vãmaüsattha¤ca davattha¤ca sukhattha¤ca -pe- vãmaüsattha¤ca davattha¤ca bãjattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Dumålakaü niññhitaü. 27. Timålakampi catumålakampi pa¤camålakampi chamålakampi sattamålakampi aññhamålakampi navamålakampi evameva vitthàretabbaü. Idaü sabbamålakaü: 28. ârogyattha¤ca sukhattha¤ca bhesajjattha¤ca dànattha¤ca pu¤¤attha¤ca ya¤¤attha¤ca saggattha¤ca bãjattha¤ca vãmaüsattha¤ca davattha¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Sabbamålakaü niññhitaü. Cakkapeyyàlaü niññhitaü. 29. Nãla¤ca pãtaka¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Nãla¤ca lohitaka¤ca -pe- nãla¤ca odàta¤ca -pe-nãla¤ca takkavaõõa¤ca -pe- nãla¤ca dakavaõõa¤ca, -pe-nãla¤ca telavaõõa¤ca, -pe- nãla¤ca khãravaõõa¤ca, -pe- nãla¤ca dadhivaõõa¤ca, -pe- nãla¤ca sappãvaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Ekamålakassa khaõóacakkaü. 30. Pãtaka¤ca lohitaka¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Pãtaka¤ca odàta¤ca -pe- pãtaka¤ca takkavaõõa¤ca -pe-pãtaka¤ca dakavaõõa¤ca, -pe- pãtaka¤ca telavaõõa¤ca, -pe-pãtaka¤ca khãravaõõa¤ca, -pe- pãtaka¤ca dadhivaõõa¤ca, -pe-pãtaka¤ca sappãvaõõa¤ca pãtaka¤ca nãla¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Ekamålakassa baddhacakkaü. [BJT Page 272] [\x 272/] 31. Lohitaka¤ca odàta¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Lohitaka¤ca takkavaõõa¤ca -pe- lohitaka¤ca dakavaõõa¤ca, -pe- lohitaka¤ca telavaõõa¤ca, -pe- lohitaka¤ca khãravaõõa¤ca, -pe- lohitaka¤ca dadhivaõõa¤ca, -pe- lohitaka¤ca sappãvaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. 32. Odàta¤ca takkavaõõa¤ca -pe- odàta¤ca dakavaõõa¤ca, -pe-odàta¤ca telavaõõa¤ca, -pe- odàta¤ca khãravaõõa¤ca, -pe-odàta¤ca dadhivaõõa¤ca, -pe- odàta¤ca sappãvaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Odàta¤ca nãla¤ca -pe-odàta¤ca pãtaka¤ca -pe-odàta¤ca lohitaka¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. 33. Takkavaõõa¤ca dadhivaõõa¤ca, -pe- takkavaõõa¤ca telavaõõa¤ca, -pe- takkavaõõa¤ca khãravaõõa¤ca, -pe- takkavaõõa¤ca dadhivaõõa¤ca, -pe-takkavaõõa¤ca sappãvaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Takkavaõõa¤ca nãla¤ca -pe- takkavaõõa¤ca pãtaka¤ca -pe-takkavaõõa¤ca lohitaka¤ca -pe- takkavaõõa¤ca odàta¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. 34. Dakavaõõa¤ca telavaõõa¤ca, -pe- dakavaõõa¤ca khãravaõõa¤ca, -pe-dakavaõõa¤ca dadhivaõõa¤ca, -pe- dakavaõõa¤ca sappãvaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Dakavaõõa¤ca nãla¤ca -pe-dakavaõõa¤ca pãtaka¤ca -pe-dakavaõõa¤ca lohitaka¤ca -pe-dakavaõõa¤ca odàta¤ca -pe-dakavaõõa¤ca takkavaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. 35. Telavaõõa¤ca, khiravaõõa¤ca, -pe-telavaõõa¤ca dadhivaõõa¤ca, -pe-telavaõõa¤ca sappãvaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Telavaõõa¤ca nãla¤ca -pe- telavaõõa¤ca pãtaka¤ca -pe-telavaõõa¤ca lohitaka¤ca -pe- telavaõõa¤ca odàta¤ca -pe-telavaõõa¤ca takkavaõõa¤ca -pe- telavaõõa¤ca dakavaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. 36. Khiravaõõa¤ca, dadhivaõõa¤ca, -pe- khãravaõõa¤ca sappãvaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Khãravaõõa¤ca nãlaka¤ca -pe-khãravaõõa¤ca pãtaka¤ca -pe-khãravaõõa¤ca lohitaka¤ca -pe- khãravaõõa¤ca odàta¤ca -pe- khãravaõõa¤ca takkavaõõa¤ca -pe-khãravaõõa¤ca dakavaõõa¤ca khãravaõõa¤ca telavaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. [BJT Page 274] [\x 274/] 37. Dadhivaõõa¤ca, sappãvaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Dadhivaõõa¤ca nãlaka¤ca -pe- dadhivaõõa¤ca pãtaka¤ca -pe- dadhivaõõa¤ca lohitaka¤ca -pe- dadhivaõõa¤ca odàta¤ca -pe-dadhivaõõa¤ca takkavaõõa¤ca -pe- dadhivaõõa¤ca takkavaõõa¤ca dadhivaõõa¤ca telavaõõa¤ca dadhivaõõa¤ca khãravaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. 38. Sappãvaõõaü ca nãlaü ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Sappivaõõa¤ca pãtaka¤ca -pe- sappivaõõa¤ca lohitaka¤ca -pe- sappivaõõa¤ca odàta¤ca -pe-sappivaõõa¤ca takkavaõõa¤ca -pe- sappivaõõa¤ca dakavaõõa¤ca sappivaõõa¤ca telavaõõa¤ca sappivaõõa¤ca khãravaõõa¤ca sappivaõõa¤ca dadhivaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Ekamålakassa baddhacakkaü niññhitaü. 39. Nãla¤ca pãtaka¤ca lohita¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Nãla¤ca pãtaka¤ca odàtaka¤ca -pe- nãla¤ca pãtaka¤ca sappivaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Dumålakassa khaõóacakkaü. 40. Pãtaka¤ca lohita¤ca odàta¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. -Pe- pãtaka¤ca lohitaka¤ca sappivaõõa¤ca -pe-pãtaka¤ca lohitaka¤ca nãlaka¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Dumålakassa baddhacakkaü. 41. Dadhivaõõa¤ca sappivaõõa¤ca nãla¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. -Pedadhivaõõa¤ca sappivaõõa¤ca khãravaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Dumålakaü niññhitaü 42. Timålakampi catumålakampi pa¤camålakampi chamålakampi sattamålakampi aññhamålakampi navamålakampi evameva vitthàretabbaü. [BJT Page 276] [\x 276/] Idaü sabbamålakaü: 43. Nãla¤ca pãtaka¤ca lohitaka¤ca odàta¤ca takkavaõõa¤ca dakavaõõa¤ca telavaõõa¤ca khãravaõõa¤ca dadhivaõõa¤ca sappivaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Sabbamålakaü niññhitaü 44. ârogyattha¤ca nãla¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. ârogyattha¤ca sukhattha¤ca nãla¤ca pãtaka¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. ârogyattha¤ca sukhattha¤ca bhesajjattha¤ca nãla¤ca pãtaka¤ca lohitaka¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. -Pe- sappivaõõaü ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Ubhatovaóóhakaü evameva [PTS Page 115] [\q 115/] netabbaü-1. 45. ârogyattha¤ca sukhattha¤ca bhesajjattha¤ca dànattha¤ca pu¤¤attha¤ca ya¤¤attha¤ca saggattha¤ca bãjattha¤ca vãmaüsattha¤ca davattha¤ca nãla¤ca pãtaka¤ca lohitaka¤ca odàtaka¤ca takkavaõõa¤ca dakavaõõa¤ca telavaõõa¤ca khãravaõõa¤ca dadhivaõõa¤ca sappivaõõa¤ca ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa. Missakacakkaü niññhitaü 46. Nãlaü mocessàmãti ceteti upakkamati, pãtakaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Nãlaü mocessàmiti ceteti upakkamati lohitakaü -pe- odàtaü -pe- takkavaõõaü -pe- dakavaõõaü -pe- telavaõõaü -pe- khãravaõõaü -pe- dadhivaõõaü -pe-sappivaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Khaõóacakkaü niññhitaü 47. Pãtakaü mocessàmãti ceteti upakkamati, lohitakaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Pãtakaü mocessàmiti ceteti upakkamati odàtaü -pe- takkavaõõaü -pe- dakavaõõaü -pe-telavaõõaü -pe-khãravaõõaü -pe- dadhivaõõaü -pe-sappivaõõaü -pe- nãlaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Baddhacakkaü Målaü saïkhittaü 1. Vaóóhetabbaü. Machasa. [BJT Page 278] [\x 278/] 48. Sappivaõõaü mocessàmãti ceteti upakkamati, nãlaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Sappivaõõaü mocessàmiti ceteti upakkamati pãtakaü -pe- lohitakaü -pe- odàtaü -petakkavaõõaü -pe-dakavaõõaü -pe- telavaõõaü -pekhãravaõõaü -pe-dadhivaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Kucchicakkaü niññhitaü 49. Pãtakaü mocessàmãti ceteti upakkamati, nãlaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Lohitakaü -pe- odàtaü -petakkavaõõaü -pe-dakavaõõaü -pe-telavaõõaü -pe-khãravaõõaü -pe-dadhivaõõaü -pe- sappivaõõaü mocessàmãti ceteti upakkamati nãlaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Pãññhicakkassa pañhamaü gamanaü niññhitaü 50. Lohitakaü mocessàmãti ceteti upakkamati, pãtakaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Odàtaü -pe- takkavaõõaü -pe- dakavaõõaü -pe-telavaõõaü -pe- khãravaõõaü-pe- dadhivaõõaü -pe- sappivaõõaü -pe- nãlaü mocessàmãti ceteti upakkamati pãtakaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Piññhicakkassa dutiyaü gamanaü niññhitaü 51. Odàtaü mocessàmiti ceteti upakkamati lohitakaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Takkavaõõaü -pe- dakavaõõaü -pe- telavaõõaü -pe- khãravaõõaü -pe-dadhivaõõaü -pe-sappivaõõaü -pe- nãlaü -pe- pãtakaü mocessàmiti ceteti upakkamati. Lohitakaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Piññhicakkassa tatiyaü gamanaü niññhitaü 52. Takkavaõõaü mocessàmiti ceteti upakkamati odàtaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Dakavaõõaü -pe- telavaõõaü -pe- khãravaõõaü -pe- dadhivannaü -pe-sappivaõõaü -pe- nãlaü -pe- pãtakaü -pe-lohitakaü mocessàmãti ceteti upakkamati, odàtaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Piññhicakkassa catutthaü gamanaü niññhitaü [BJT Page 280] [\x 280/] 53. Dakavaõõaü mocessàmiti ceteti upakkamati, takkavaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Telavaõõaü -pe- khãravaõõaü -pe- dadhivaõõaü -pe- sappivaõõaü -pe-nãlaü -pe- pãtakaü -pe-lohitakaü -pe-odàtaü mocessàmiti ceteti upakkamati, takkavaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Piññhicakkassa pa¤camaü gamanaü niññhitaü. 54. Telavaõõaü mocessàmiti ceteti upakkamati, dakavaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Khãravaõõaü -pe- dadhivaõõaü -pe- sappivaõõaü -pe- nãlaü -pe-pãtakaü -pe- lohitakaü -pe- odàtaü -pe-takkavaõõaü mocessàmãti ceteti upakkamati, dakavaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Piññhicakkassa chaññhaü gamanaü niññhitaü 55. Khãravaõõaü mocessàmiti ceteti upakkamati, telavaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Dadhivaõõaü -pe- sappivaõõaü -pe- nãlaü -pe- pãtakaü -pe-lohitakaü -pe- odàtaü -pe-takkavaõõaü -pe-dakavaõõaü mocessàmãti ceteti upakkamati telavaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Piññhicakkassa sattamaü gamanaü niññhitaü. 56. Dadhivaõõaü mocessàmãti ceteti upakkamati, khãravaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Sappivaõõaü -pe- nãlaü -pe-pãtakaü -pe-lohitakaü -pe-odàtaü -pe- takkavaõõaü -pe-dakavaõõaü -pe-telavaõõaü mocessàmãti ceteti upakkamati, khãravaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Piññhicakkassa aññhamaü gamanaü niññhitaü. 57. Sappivaõõaü mocessàmiti ceteti upakkamati dadhivaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Nãlaü -pe- pãtakaü -pe-lohitakaü -pe-odàtaü -pe-takkavaõõaü -pe- dakavaõõaü -pe-telavaõõaü -pe-khãravaõõaü mocessàmãti ceteti upakkamati, dadhivaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Piññhicakkassa navamaü gamanaü niññhitaü [BJT Page 282] [\x 282/] 58. Nãlaü mocessàmãti ceteti upakkamati, sappivaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Pãtakaü -pe- lohitakaü -pe- odàtaü -pe- takkavaõõaü -pe-dakavaõõaü -pe- telavaõõaü -pe-khãravaõõaü -pe- dadhivaõõaü mocessàmãti ceteti upakkamati, sappivaõõaü muccati, àpatti saïghàdisesassa. Piññhicakkassa dasamaü gamanaü niññhitaü piññhicakkaü niññhitaü 59. [PTS Page 116] [\q 116/] ceteti upakkamati muccati, àpatti saïghàdisesassa; Ceteti upakkamati na muccati, àpatti thullaccayassa; Ceteti na upakkamati na muccati, anàpatti; Ceteti na upakkamati na muccati, anàpatti; Na ceteti upakkamati muccati, anàpatti; Na ceteti upakkamati na muccati, anàpatti; Na ceteti na upakkamati muccati, anàpatti; Na ceteti na upakkamati na muccati anàpatti. 60. Anàpatti supinantena, na mocanàdhippàyassa, ummattakassa khittacittassa, vedanaññassa, àdikammikassàti. Vinãtavatthu. Uddànagàthà. Supino uccàrapassàvo vitakkuõhodakena ca Bhesajjaü kaõóuvaü maggo vatthijantàgharaü -1. æru. Sàmaõero ca sutto ca åru muññhinà pãëayi âkàse thamhaü nijjhàyi jiddaü kaññhena ghaññayã. Sote uda¤jalaü dhàvaü pupphàvaliyapokkharaü Vàlikà kaddamusseko sayanaïguññhakena càti. 1. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno supinantena asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi: kacci nu kho ahaü saïghàdisesaü àpattiü àpanno'ti. Atha kho so bhikkhu bhagavato etamatthaü àrocesi -pe- "anàpatti bhikkhu supinantena"ti. (1) 1. Jantàgharåpakkamo - machasaü [BJT Page 284] [\x 284/] 2. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno uccàraü karontassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- bhagavato etamatthaü àrocesi. "Ki¤citto tvaü bhikkhå"ti. "Nàhaü bhagavà mocanàdhippàyo"ti. "Anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (2) 3. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno passàvaü karontassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (3) 4. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno passàvaü kàmavitakkaü vitakkentassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu vitakkentassà"ti. (4) 5. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno uõhodakena nahàyantassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"ki¤citto tvaü bhikkhå"ti. "Nàhaü bhagavà mocanàdhippàyo"ti. "Anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (5) 6. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa uõhodakena nahàyantassa asuci mucci. Tassa [PTS Page 117] [\q 117/] kukkuccaü ahosi -pe-"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti. (6) 7. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa uõhodakena nahàyantassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti thullaccayassà"ti. (7) 8. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno aïgajàte vaõo hoti, bhesajjena àlimpentassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (8) 9. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno aïgajàte vaõo hoti, -1. Mocanàdhippàyassa bhesajjena àlimpentassa asuci mucci -pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (9-10) 10. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno aõóaü kaõóåvantassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (11) 11. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhåno mocanàdhippàyassa aõóaü kaõóåvantassa asuci mucci -pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (12-13) 12. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno maggaü gacchantassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (14) 1. Tassa mocanàdhippàyassa - syà. [BJT Page 286] [\x 286/] 13. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa maggaü gacchantassa asuci mucci -pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (15-16) 14. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno vatthiü gahetvà passàvaü karontassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (17) 15. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa vatthiü gahetvà passàvaü karontassa asuci mucci -pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisessa; àpatti thullaccayassà"ti. (18-19) 16. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno jantàghare udaravaññiü tàpentassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (20) 17. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa jantàghare udaravaññiü tàpentassa asuci mucci -pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi. -Pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (21-22) 18. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno jantàghare upajjhàyassa piññhiparikammaü karontassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (23) 19. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa jantàghare upajjhàyassa piññhiparikammaü karontassa asuci mucci -pe-asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassàti. (24-25) 20. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno åruü ghaññàyassa pentassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (26) 21. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa åruü ghaññàpentassa asuci mucci -pe-asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa, àpatti thullaccayassà"ti. (27-28) 22. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu mocanàdhippàyo a¤¤ataraü sàmaõeraü etadavoca: "ehi me tvaü àvuso sàmaõera aïgajàtaü gaõhàhã"ti so tassa aïgajàtaü aggahesi, tassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti. (29) 23. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu suttassa sàmaõerassa aïgajàtaü aggahesi, tassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü [PTS Page 118] [\q 118/] ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa, àpatti dukkañassà"ti. (30) [BJT Page 288] [\x 288/] 24. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa uruhi aïgajàtaü pãëentassa asuci mucci. -Pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa, àpatti thullaccayassà"ti. (31-32) 25. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa muññhinà aïgajàtaü piëentassa asuci mucci. -Pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa, àpatti thullaccayassà"ti. (33-34) 26. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa àkàse kañiü kampentassa asuci mucci -pe-asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (35-36) 27. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno kàyaü thambhentassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (37) 28. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa kàyaü thambhentassa asuci mucci. -Pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (38-39) 29. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sàratto màtugàmassa aïgajàtaü upanijjhàyi. Tassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. Na ca bhikkhave sàrattena màtugàmassa aïgajàtaü upanijjhàyitabbaü, yo upanijjhàyeyya, àpatti dukkañassà"ti. (40) 30. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa tàlacchiddaü aïgajàtaü pavesantassa asuci mucci. -Pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-" anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (41-42) 31. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa kaññhena aïgajàtaü ghaññentassa asuci mucci. -Pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-" anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (43-44) 32. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno pañisote nhàyantassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (45) 33. Te kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa pañisote nahàyantassa-1. Asuci mucci -pe-asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (46-47) 1. Nahàyantassa - sãmu. [BJT Page 290] [\x 290/] 34. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno uda¤jalaü kãëantassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà" (48) 35. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhipàyassa uda¤jalaü kãëantassa asuci mucci -pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (49-50) 36. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno udake dhàvantassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà "ti. (51) 37. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa udake dhàvantassa asuci mucci -pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (52-53) 38. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno pupphàvaliyaü kãëantassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (54) 39. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa pupphàvaliyaü kãëantassa asuci mucci. -Pe-asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (55-56) 40. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno pokkharavane dhàvantassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu namocanàdhippàyassà"ti. (57) 41. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa pokkharavane dhàvantassa asuci mucci. -Pe-asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (58-59) 42. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhipàyassa vàlikaü aïgajàtaü pavesentassa-1. Asuci mucci. -Pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (60-61) 43. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa kaddamaü aïgajàtaü pavesentassa-1. Asuci mucci -pe- asuci na [PTS Page 119] [\q 119/] mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (62-63) 44. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno namocanàdhippàyassa udakena aïgajàtaü osi¤cantassa asuci mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu na mocanàdhippàyassà"ti. (64) 1. Pavesantassa - sã mu. [BJT Page 292] [\x 292/] 45. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa udakena aïgajàtaü osi¤cantassa asuci mucci. -Pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa àpatti thullaccayassà"ti. (65-66) 46. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa sayane aïgajàtaü ghaññentassa asuci mucci -pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (67-68) 47. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno mocanàdhippàyassa aïguññhena aïgajàtaü ghaññentassa asuci mucci -pe- asuci na mucci. Tassa kukkuccaü ahosi: 'kacci nu kho ahaü saïghàdisesaü àpattiü àpanno'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti thullaccayassà"ti. (69-70) Sukkavisaññhisikkhàpadaü niññhitaü. 3. 2. Kàyasaüsaggasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà udàyi ara¤¤e viharati. Tassàyasmato vihàro abhiråpo hoti dassanãyo pàsàdiko, majjhe gabbho samantà pariyàgàro. Supa¤¤attaü ma¤capãñhaü bhisibimbohanaü, pànãyaü paribhojanãyaü såpaññhitaü, pariveõaü susammaññhaü. Bahå manussà àyasmato udàyissa vihàrapekkhakà àgacchanti. 2. A¤¤ataro'pi bràhmaõo sapajàpatiko yenàyasmà udàyi, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü udàyiü etadavoca: "icchàmi mayaü bhoto udàyissa vihàraü pekkhitu"nti. "Tena hi bràhmaõa pekkhasså"ti avàpuraõaü àdàya ghañikaü ugghàñetvà kavàñaü panàmetvà vihàraü pàvisi. So'pi kho bràhmaõo àyasmato udàyissa piññhito pàvisi. Sàpi kho bràhmaõi tassa bràhmaõassa piññhito pàvisi. Atha kho àyasmà udàyi ekacce vàtapàne vivaranto ekacce vàtapàne thakento gabbhaü anuparigantvà piññhito àgantvà tassà bràhmaõiyà aïgamaïgàni paràmasi. Atha kho so bràhmaõo àyasmatà udàyinà saddhiü pañisammoditvà àgamàsi. 3. Atha kho so bràhmaõo attamano attamanavàcaü nicchàresi; "uëàrà ime samaõà sakyaputtiyà ye ime evaråpe ara¤¤e viharanti. Bhavampi udàyã uëàro yo evaråpe ara¤¤e viharatã"ti. Evaü vutte sà bràhmaõi taü bràhmaõaü etadavoca: [PTS Page 120] [\q 120/] "kuto tassa uëàratà? Yatheva me tvaü aïgamaïgàni paràmasi. Evameva me samaõo udàyi aïgamaïgàni paràmasã"ti. [BJT Page 294] [\x 294/] 4. Atha kho so bràhmaõo ujjhàyati khãyati vipàceti: "alajjino ime samaõà sakyaputtiyà dussãlà musàvàdino. Imehi nàma dhammacàrino samacàrino brahmacàrino saccavàdino sãlavanto kalyàõadhammà pañijànissanti. Natthi imesaü sàma¤¤aü, natthi imesaü brahma¤¤aü, naññhaü imesaü sàma¤¤aü, naññhaü imesaü brahma¤¤aü, kuto imesaü sàma¤¤aü, kuto imesaü brahma¤¤aü, apagatà ime sàma¤¤à, apagatà ime brahma¤¤à kathaü hi nàma samaõo udàyã mama bhariyàya aïgamaïgàni paràmasissati. Nahi sakkà kulitthihi kuladhitàhi kulakumàrãhi kulasuõahàhi kuladàsãhi àràmaü và vihàraü và gantuü. Sace-1. Kãlitthiyo kuladhitaro-2 kulakumàriyo kulasuõhàyo kuladàsiyo àràmaü và vihàraü và gaccheyyuü, tàpi samaõà sakyaputtiyà duseyyu"nti. 5. Assosuü kho bhikkhå tassa bràhmaõassa ujjhàyantassa khãyantassa vipàcentassa ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà udàyã màtugàmena saddhiü kàyasaüsaggaü samàpajjissatã"ti. 6. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àràcesuü. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü sannipàtàpetvà àyasmantaü udàyiü pañipucchi: "saccaü kira tvaü udàyi màtugàmena saddhiü kàyasaüsaggaü samàpajji"ti. "Saccaü bhagavà" ti. Viharahi buddho bhagavà: "ananucchaviyaü moghapurisa ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü. Kathaü hi nàma tvaü moghapurisa màtugàmena saddhiü kàyasaüsaggaü samàpajjissasi. Nanu mayà moghapurisa anekapariyàyena viràgàya dhammo desito no saràgàya -pe- kàmapariëàhànaü våpasamo akkhàto. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu otiõõo vipariõatena cittena màtugàmena saddhiü kàyasaüsaggaü samàpajjayya: hatthagàhaü và veõigàhaü và a¤¤atarassa và a¤¤atarassa và aïgassa paràmasanaü, saïghàdiseso"ti. 7. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. [PTS Page 121] [\q 121/] otiõõo nàma: sàratto apekkhavà pañibaddhacitto. 1. Sacehi: syà 2. Kuladhãtaro. Machasaü. Kuladhãtàyo sãmu. [BJT Page 296] [\x 296/] Vipariõatanti rattampi cittaü vipariõataü, duññhampi cittaü vipariõataü, muëhampi cittaü vipariõataü. Api ca rattaü cittaü imasmiü atthe adhippetaü vipariõatanti. Màtugàmo nàma manussitthi, na yakkhã, na petã, na tiracchànagatà. Antamaso tadahujàtàpi dàrikà, pageva mahattarã. Saddhinti ekato. Kàyasaüsaggaü samàpajjeyyàti ajjhàcàro vuccati. Hattho nàma kapparaü upàdàya yàva agganakhà. Veõi nàma suddhakesà và suttamissà và màlamissà và hira¤¤amissà và suvaõõamissà và muttàmissà và maõimissà và. Aïgaü nàma hattha¤ca veõi¤ca ñhapetvà avasesaü aïgaü nàma. 8. âmasanà paràmasanà omasanà ummasanà olaïghanà ullaïghanà àkaóóhanà patikaóóhanà abhiniggaõhanà abhinippãëanà gahaõaü jåpanaü. âmasanà nàma àmaññhamattà. Paràmasanà nàma itocito ca sa¤copanà. Dhamasanà nàma heññhà oropanà. Ummasanà nàma uddhaü uccàraõà. Olaïghanà nàma heññhà onamanà. Ullaïghanà nàma uddhaü uccàraõà. âkaóóhanà nàma àvi¤janà-1. Patikaóóhanà nàma patipanàmanà. Abhiniggaõhanà nàma aïgaü gahetvà nippãëanà. Abhinippãëanà nàma kenaci saha nippãëanà. Gahaõaü nàma gahitamattaü. Jupanaü nàma phuññhamattaü. Saïghàdisesoti -pe- tenapi vuccati saïghàdiseso'ti. 1. âvi¤janaü. Machasaü. Syà. [BJT Page 298] [\x 298/] 1. Itthã ca hoti, itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü itthiyà kàyena kàyaü àmasati paràmasati omasati ummasati olaïgheti ullaïgheti àkaóóhati patikaóóhati abhiniggaõhàti abhinippãëeti gaõhàti jupati, àpatti saïghàdisesassa. 2. Itthã ca hoti, vematiko sàratto ca, bhikkhu ca naü itthiyà kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti thullaccayassa. Itthi ca hoti, paõóakasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü itthiyà kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti thullaccayassa. Itthi ca hoti, purisasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü itthiyà kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati. âpatti thullaccayassa. Itthi ca hoti, tiracchànagatasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü itthiyà kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti thullaccayassa. 3. Paõóako ca hoti, paõóakasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü [PTS Page 122] [\q 122/] paõóakassa kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti thullaccayassa. Paõóako ca hoti, vematiko sàratto ca, bhikkhu ca naü paõóakassa kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dukkañassa. Paõóako ca hoti, purisasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü paõóakassa kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dukkañassa. Paõóako ca hoti, tiracchànagatasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü paõóakassa kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dukkañassa. Paõóako ca hoti, itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü paõóakassa kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dukkañassa. 4. Puriso ca hoti, purisasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü purisassa kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dukkañassa; puriso ca hoti, vematiko -pe- puriso ca hoti, tiracchànagatasa¤¤i -pe- puriso ca hoti, itthisa¤¤i -pe- puriso ca hoti, paõóakasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü purisassa kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dukkañassa. [BJT Page 300] [\x 300/] 5. Tiracchànagato ca hoti tiracchànagatasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü tiracchànagatassa kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dukkañassa. Tiracchànagato ca hoti, vematiko -pe- tiracchànagato ca hoti, itthisa¤¤i -pe- tiracchànagato ca hoti paõóakasa¤¤i -pe- tiracchànagato ca hoti, purisasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü tiracchànagatassa kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dukkañassa. Ekamålakaü 1. Dve itthiyo, dvinnaü itthãnaü itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü itthãnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati àpatti dvinnaü saïghàdisesànaü. 2. Dve itthiyo, dvinnaü itthãnaü vematiko sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü itthãnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati àpatti dvinnaü thullaccayànaü. 3. Dve itthiyo dvinnaü itthãnaü paõóakasa¤¤i -pe- purisasa¤¤i -pe-tiracchànagatasa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü itthãnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü thullaccayànaü. 4. Dve paõóakà, dvinnaü paõóakànaü paõóakasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü paõóakànaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü thullaccayànaü. 5. Dve paõóakà, dvinnaü paõóakànaü vematiko -pe-purisasa¤¤ã -pe- tiracchànagatasa¤¤ã -pe- itthisa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü paõóakànaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü dukkañànaü. [BJT Page 302] [\x 302/] 6. Dve purisà, dvinnaü purisànaü purisasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca, naü dvinnaü purisànaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü dukkañànaü. 7. Dve purisà, dvinnaü purisànaü vematiko -pe-tiracchànagatasa¤¤i -pe-itthisa¤¤i -pe- paõóakasa¤¤i sàratto ca bhikkhu ca, naü dvinnaü purisànaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü dukkañànaü. 8. Dve tiracchànagatà, dvinnaü tiracchànagatànaü tiracchànagatasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü tiracchànagatànaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü dukkañànaü. 9. Dve tiracchànagatà, dvinnaü tiracchànagatànaü vematiko -pe-itthisa¤¤i -pe-paõóakasa¤¤i -pe- purisasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü tiracchànagatànaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü dukkañànaü. 10. Itthi ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. 11. Itthi ca paõóako ca, ubhinnaü vematiko sàratto ca, bhikkhu [PTS Page 123] [\q 123/] ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti thullaccayena dukkañassa. 12. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü paõóakasa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmati chupati -pe-gaõhàti, àpatti dvinnaü thullaccayànaü. 13. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü purisasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti thullaccayena dukkañassa. 14. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü tiracchànagatasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti thullaccayena dukkañassa. [BJT Page 304] [\x 304/] 15. Itthã ca puriso ca, ubhinnaü itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. 16. Itthã ca puriso ca, ubhinnaü vematiko -pe- paõóakasa¤¤ã -pe- purisasa¤¤i -pe- tiracchànagatasa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti thullaccayena dukkañassa. 17. Itthã ca tiracchànagato ca, ubhinnaü itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. 18. Itthã ca tiracchànagato ca, ubhinnaü vematiko -pe-paõóakasa¤¤i -pe-purisasa¤¤ã -pe- tiracchànagatasa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti thullaccayena dukkañassa. 19. Paõóako ca puriso ca, ubhinnaü paõóakasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti thullaccayena dukkañassa. 20. Paõóako ca puriso ca, ubhinnaü vematiko -pe-purisasa¤¤ã -pe-tiracchànagatasa¤¤ã -pe- itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü dukkañànaü. 21. Paõóako ca tiracchànagato ca, ubhinnaü paõóakasa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti thullaccayena dukkañassa. 22. Paõóako ca tiracchànagato ca, ubhinnaü vematiko -pe-purisasa¤¤ã -pe-tiracchànagatasa¤¤ã -pe- itthisa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü dukkañànaü [BJT Page 306] [\x 306/] 23. Puriso ca tiracchànagato ca, ubhinnaü purisasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü dukkañànaü. 24. Puriso ca tiracchànagato ca, ubhinnaü vematiko -pe-tiracchànagatasa¤¤ã -pe-itthisa¤¤i -pe- paõóakasa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü dukkañànaü. Dumålakaü niññhitaü 1. Itthã ca hoti, itthisa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü itthiyà kàyena kàyapañibaddhaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti thullaccayassa. -Pe- 2. Dve itithiyo, dvinnaü itthinaü itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü itthinaü kàyena kàyapañibaddhaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü thullaccayànaü. -Pe- 3. [PTS Page 124] [\q 124/] itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyena kàyapañibaddhaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti thullaccayena dukkañassa -pe- 4. Itthã ca hoti, itthisa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü itthiyà kàyapañibaddhena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti thullaccayassa. -Pe- 5. Dve itthiyo, dvinnaü itthinaü itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü itthinaü kàyapañibaddhena kàyaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü thullaccayànaü. -Pe- 6. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyapañibaddhena kàyaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti thullaccayena dukkañassa -pe- 7. Itthã ca hoti, itthisa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü itthiyà kàyapañibaddhena kàyapañibaddhaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti dukkañassa. -Pe- [BJT Page 308] [\x 308/] 8. Dve itthiyo, dvinnaü itthãnaü itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü itthinaü kàyapañibaddhena kàyapañibaddhaü àmasati paràmasati -pe- gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü dukkañànaü. -Pe- 9. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyapañibaddhena kàyapañibaddhaü àmasati paràmasati -pe-gaõhàti chupati, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 10. Itthã ca hoti, itthisa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü itthiyà nissaggiyena kàyaü àmasati àpatti dukkañassa. -Pe- 11. Dve itthiyo, dvinnaü itthinaü itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü itthinaü nissaggiyena kàyaü àmasati, àpatti dvinnaü dukkañànaü. -Pe-itthinaü 12. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤i sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü nissaggiyena kàyaü àmasati àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 13. Itthã ca hoti, itthisa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü itthiyà nissaggiyena kàyapañibaddhaü àmasati, àpatti dukkañassa. -Pe- 14. Dve itithiyo, dvinnaü itthinaü itthisa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü itthinaü nissaggiyena kàyapañibaddhaü àmasati àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 15. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü nissaggiyena kàyapañibaddhaü àmasati àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 16. Itthã ca hoti, itthisa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü itthiyà nissaggiyena nissaggiyaü àmasati àpatti dukkañassa. -Pe- 17. Dve itthiyo, dvinnaü itthinaü itthisa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü itthinaü nissaggiyena nissaggiyaü àmasati, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 18. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤ã sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü nissaggiyena nissaggiyaü àmasati, àpatti dvinnaü dukkañànaü. Bhikkhupeyyàlaü niññhitaü [BJT Page 310] [\x 310/] 1. Itthã ca hoti, itthisa¤¤i sàratto ca, itthi ca naü bhikkhussa kàyena kàyaü àmasati paràmasati omasati ummasati olaïgheti ullaïgheti àkaóóhati patikaóóhati abhiniggaõhàti abhinippãëeti gaõhàti chupati, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti saïghàdisesassa. -Pe- 2. Dve itthiyo, dvinnaü itthinaü itthisa¤¤i sàratto ca, itthiyo ca naü bhikkhussa kàyena kàyaü àmasanti paràmasanti omasanti ummasanti olaïghenti ullaïghenti àkaóóhanti patikaóóhanti abhiniggaõhanti abhinippãëenti gaõhanti chupanti, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati, phassaü pañivijànàti, àpatti dvinnaü saïghàdisesànaü -pe- 3. [PTS Page 125] [\q 125/] itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤i sàratto ca, ubho ca naü bhikkhussa kàyena kàyaü àmasanti paràmasanti -pe-gaõhanti chupanti, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- 4. Itthã ca hoti, itthisa¤¤i sàratto ca, itthi ca naü bhikkhussa kàyena kàyapañibaddhaü àmasati paràmasati omasati ummasati olaïgheti ullaïgheti àkaóóhati patikaóóhati abhiniggaõhàti abhinippãëeti gaõhàti chupati, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti thullaccayassa. -Pe- 5. Dve itthiyo, dvinnaü itthinaü itthisa¤¤i sàratto ca, itthiyo ca naü bhikkhussa kàyena kàyapañibaddhaü àmasanti paràmasanti omasati ummasati olaïgheti ullaïgheti àkaóóhanti patikaóóhanti abhiniggaõhanti abhinippãëenti gaõhanti chupanti, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati, phassaü pañivijànàti, àpatti dvinnaü thullaccayànaü -pe- 6. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤i sàratto ca, ubho ca naü bhikkhussa kàyena kàyapañibaddhaü àmasanti paràmasanti -pe-gaõhanti chupanti, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti thullaccayena dukkañassa -pe- 7. Itthã ca hoti, itthisa¤¤i sàratto ca, itthi ca naü bhikkhussa kàyapañibaddhena kàyaü àmasati paràmasati-pe- gaõhàti chupati, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti thullaccayassa -pe- 8. Dve itthiyo, dvinnaü itthinaü itthisa¤¤i sàratto ca, itthiyo ca naü bhikkhussa kàyapañibaddhena kàyaü àmasanti paràmasanti -pe- gaõhanti chupanti, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti dvinnaü thullaccayànaü -pe- [BJT Page 312] [\x 312/] 9. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤ã sàratto ca, ubho ca naü bhikkhussa kàyapañibaddhena kàyaü àmasanti paràmasanti -pe-gaõhanti chupanti, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti thullaccayena dukkañassa -pe- 10. Itthã ca hoti, itthisa¤¤i sàratto ca, itthã ca naü bhikkhussa kàyapañibaddhena kàyapañibaddhaü àmasati paràmasati-pe-gaõhàti chupati, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti dukkañassa -pe- 11. Dve itthiyo, dvinnaü itthãnaü itthisa¤¤i sàratto ca, itthiyo ca naü bhikkhussa kàyapañibaddhena kàyapañibaddhaü àmasanti paràmasanti -pe- gaõhanti chupanti, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 12. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤ã sàratto ca, ubho ca naü bhikkhussa kàyapañibaddhena kàyapañibaddhaü àmasanti paràmasanti -pe-gaõhanti chupanti, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 13. Itthã ca hoti, itthisa¤¤i sàratto ca, itthi ca naü bhikkhussa nissaggiyena kàyaü àmasati, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti dukkañassa -pe- 14. Dve itthiyo, dvinnaü itthãnaü itthisa¤¤ã sàratto ca, itthiyo ca naü bhikkhussa nissaggiyena kàyaü àmasanti, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 15. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤i sàratto ca, ubho ca naü bhikkhussa nissaggiyena kàyaü àmasanti, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 16. Itthã ca hoti, itthisa¤¤ã sàratto ca, itthi ca naü bhikkhussa nissaggiyena kàyapañibaddhaü àmasati, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti dukkañassa -pe- [BJT Page 314] [\x 314/] 17. Dve itthiyo, dvinnaü itthãnaü itthisa¤¤i sàratto ca, itthiyo ca naü bhikkhussa nissaggiyena kàyapañibaddhaü àmasanti, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 18. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤i sàratto ca, ubho ca naü bhikkhussa nissaggiyena kàyapañibaddhaü àmasanti, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 19. Itthã ca hoti, itthisa¤¤i sàratto ca, itthi ca naü bhikkhussa nissaggiyena nissaggiyaü àmasati, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati na ca phassaü pañivijànàti, àpatti dukkañassa -pe- 20. Dve itthiyo, dvinnaü itthãnaü itthisa¤¤i sàratto ca, itthiyo ca naü bhikkhussa nissaggiyena nissaggiyaü àmasanti sevanàdhippàyo kàyena vàyamati, na ca phassaü pañivijànàti, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 21. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤ã sàratto ca, ubho ca naü bhikkhussa nissaggiyena nissaggiyaü àmasanti, sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 22. Sevanàdhippàyo kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti àpatti saïghàdisesassa. Sevanàdhippàyo kàyena vàyamati na ca phassaü pañivijànàti, àpatti dukkañassa. Sevanàdhippàyo na ca kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, anàpatti. Sevanàdhippàyo na ca kàyena vàyamati na ca phassaü [PTS Page 126] [\q 126/] pañivijànàti, anàpatti, mokkhàdhippàyo na ca kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, anàpatti. Mokkhàdhippàyo na ca kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, anàpatti. Mokkhàdhippàyo na ca kàyena vàyamati phassaü pañivijànàti, anàpatti. Mokkhàdhippàyo na ca kàyena vàyamati na ca phassaü pañivijànàti anàpatti. 23. Anàpatti asa¤cicca, asatiyà, ajànantassa; asàdiyantassa, ummattakassa, khittacittassa, vedanaññassa-1. âdikammikassàti. 1. Vedanàññassa. Machasaü [BJT Page 316] [\x 316/] Vinãtavatthu Uddànagàthà: Màtà dhãtà ca bhaginã ca chàyà yakkhã ca paõóako, Suttà matà tiracchànà dàrudhãtalikàya ca. Sampiëe saïkamo maggo rukkho nàvà ca rajju ca, Daõóo pattaü panàmesi vande vàyàmi nacchupeti. 1. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu màtuyà màtupemena àmasi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- kacci nu kho ahaü saïghàdisesaü àpattiü àpanno, ti. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti dukkañassà"ti (1) 2. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu dhãtuyà dhãtupemena àmasi -pe- bhaginiyà bhaginipemena àmasi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti dukkañassà"ti. (2-3) 3. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu puràõadutiyikàya kàyasaüsaggaü samàpajji. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti. (4) 4. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu yakkhiyà kàyasaüsaggaü samàpajji. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (5) 5. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu paõóakassa kàyasaüsaggaü samàpajji. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti thullaccayassà"ti. (6) 6. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu suttitthiyà kàyasaüsaggaü samàpajji. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti. (7) 7. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu matitthiyà kàyasaüsaggaü samàpajji. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti thullaccayassà"ti. (8) 8. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu tiracchànagatitthiyà kàyasaüsaggaü samàpajji. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti dukkañassà"ti. (9) 9. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu dàrudhãtalikàya kàyasaüsaggaü samàpajji. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti dukkañassà"ti. (10) [BJT Page 318] [\x 318/] 10. Tena kho pana samayena sambahulà itthiyo a¤¤ataraü bhikkhuü sampiëetvà bàhàparamparàya -1 neseü. Tassa kukkuccaü ahosi. "Sàdiyi tvaü bhikkhå"ti. "Nàhaü bhagavà sàdiyi"nti "anàpatti bhikkhu asàdiyantassà"ti. (11) 11. [PTS Page 127] [\q 127/] tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu itthiyà abhiruëhaü saïkamaü sàratto saücàlesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti dukkañassà"ti. (12) 12. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu itthiü pañipathe passitvà sàratto aüsakåñena pahàraü adàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhå àpanno saïghàdisesa"nti. (13) 13. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu itthiyà abhiruëhaü rukkhaü sàratto sa¤càlesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti dukkañassà"ti. (14) 14. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu itthiyà abhiruëhaü nàvaü sàratto sa¤càlesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti dukkañassà"ti. (15) 15. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu itthiyà gahitaü rajjuü sàratto àvi¤ji. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti thullaccayassà"ti. (16) 16. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu itthiyà gahitaü daõóaü sàratto àvi¤ji. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti thullaccayassà"ti. (17) 17. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sàratto itthiü pattena panàmesi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti thullaccayassà"ti. (18) 18. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu ittiyà vandantiyà sàratto pàdaü uccàresi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti. (19) 19. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu itthiü gahessàmãti vàyamitvà na chupi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti dukkañassà"ti. (20) Kàya saüsaggasikkhàpadaü niññhitaü. -2 1. ânesuü. Machasaü 2. Kàyasaüsaggasikkhàpadaü niññhitaü dutiyaü machasaü. [BJT Page 320] [\x 320/] 3. 3. Duññhullavàcàsikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà udàyã ara¤¤e viharati. Tassàyasmato vihàro abhiråpo hoti dassanãyo pàsàdiko. Tena kho pana samayena sambahulà itthiyo àràmaü agamaüsu vihàrapekkhikàyo. Atha kho tà itthiyo yenàyasmà udàyã, tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà àyasmantaü udàyiü etadavocuü: "icchàma mayaü bhante ayyassa vihàraü pekkhitu"nti. Atha kho àyasmaü udàyã tà itthiyo vihàraü pekkhàpetvà tàsaü itthãnaü vaccamaggaü passàvamaggaü àdissa vaõõampi bhaõati avaõõampi bhaõati. Yàcati'pi àyàcati'pi, pucchati'pi pañipucchati'pi, àcikkhati'pi, anusàsati'pi, akkosati'pi. Yà tà [PTS Page 128] [\q 128/] itthiyo chinnakà dhuttikà ahirikàyo tà àyasmatà udàyinà saddhiü åhasanti'pi ullapanti'pi ujjhagghanti'pi uppaõóenti'pi. Yà pana tà itthiyo hirimanà tà nikkhamitvà bhikkhå ujjhàpenti: "idaü bhante nacchannaü nappatiråpaü, sàmikenapi mayaü evaü vuttà na iccheyyàma, kimpanayyena udàyinà"ti. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà udàyã màtugàmaü duññhullàhi vàcàhi ohàsissatã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. 2. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü sannipàtàpetvà àyasmantaü udàyiü pañipucchi: "saccaü kira tvaü udàyã màtugàmaü duññhullàhi vàcàhi obhàsã"ti. "Saccaü bhagavà. Vigarahi buddho bhagavà: "ananucchaviyaü moghapurisa ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü. Kathaü hi nàma tvaü moghapurisa màtugàmaü duññhullàhi vàcàhi obhàsissasi. Nanu mayà moghapurisa anekapariyàyena viràgàya dhammo desito, no saràgàya -pe- kàmapariëàhànaü våpasamo akkhàto netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- evaü ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhå otiõõo vipariõatena cittena màtugàmaü duññhullàhi vàcàhi obhàseyya yathà taü yuvà yuvatiü methunåpasaühitàhi, saïghàdiseso'ti. 3. Yo panà'ti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Otiõõo nàma sàratto apekkhavà pañibaddhacitto. [BJT Page 322] [\x 322/] Vipariõatanti rattampi cittaü vipariõataü, duññhampi cittaü vipariõataü, måëahampi cittaü vipariõataü. Api ca rattaü cittaü imasmiü atthe adhippetaü vipariõatanti. Màtugàmo nàma: manussitthi, na yakkhã na petã na tiracchànagatà, vi¤¤å pañibalà subhàsitadubbhàsitaü duññhullàduññhullaü àjànituü. Duññhullà vàcà nàma: vaccamaggapassàvamaggamethunadhammapañisaüyuttà vàcà. Obhàseyyàti ajjhàcàro vuccati. Yathà taü yuvà yuvatinti daharo dahariü taruõo taruõiü kàmabhogã kàmabhoginiü. [PTS Page 129] [\q 129/] methunåpasaühitàhãti methunadhammapañisaüyuttàhi. Saïghàdiseso'ti -pe- tenapi vuccati saïghàdiseso'ti. 4. Dve magge àdissa vaõõampi bhaõati, avaõõampi bhaõati, yàcati'pi, àyàcati'pi, pucchati'pi, pañipucchati'pi, àcikkhati'pi, anusàsati'pi, akkosati'pi. Vaõõaü bhaõati nàma: dve magge thometi vaõõeti pasaüsati. Avaõõaü bhaõati nàma: dve magge khuüseti vamheti garahati. Yàcati nàma: dehi me arahasi me dàtunti. âyàcati nàma: kadà te màtà pasãdissati, kadà te pità pasãdissati, kadà te devatàyo pasãdissanti, kadà-1 sukhaõo sulayo sumuhutto bhavissati, kadà te methunaü dhammaü labhissàmã-2. Ti. Pucchati nàma: kathaü tvaü sàmikassa desi-3 kathaü jàrassa desã-3 ti. Pañipucchati nàma: evaü kira tvaü sàmikassa desi-3 evaü jàrassa desã-3 ti. âcikkhati nàma: puññho bhaõati "evaü dehi, evaü dentã-4 sàmikassa piyà bhavissasi manàpà cà"ti. Anusàsati nàma: apuññho bhaõati, "evaü dentã-1. Sàmikassa piyà bhavissati manàpà cà"ti. Akkosati nàma: animittà'si nimittamattà'si alohità'si dhuvalohità'si dhuvavolà'si paggharantã'si sikhariõi'si itthipaõóakà'si vepurisikà'si sambhinnà'si ubhatobya¤janàsãti. 1. Kadà te. Syà. 2. Labhissasãti. Sã. Mu. 3. Dehi, dehãti. Sã. Mu. 4. Dentà, machasaü [BJT Page 324] [\x 324/] 1. Itthã ca hoti, itthisa¤¤ã, sàratto ca bhikkhå ca naü itthiyà vaccamaggaü passàvamaggaü àdissa vaõõampi bhaõati avaõõampi bhaõati, yàcati'pi àyàcati'pi pucchati'pi pañipucchati'pi, àcikkhati'pi, anusàsati'pi, akkosati'pi, àpatti saïghàdisesassa -pe-* 2. Dve itthiyo, dvinnaü itthãnaü itthisa¤¤i, sàratto ca bhikkhu ca naü dvinnaü itthãnaü vaccamaggaü passàvamaggaü àdissa vaõõampi bhaõati avaõõampi bhaõati -pe-akkosati'pi àpatti dvinnaü saïghàdissonaü -pe- 3. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤ã, sàratto ca bhikkhu ca naü ubhinnaü vaccamaggaü passàvamaggaü àdissa vaõõampi bhaõati avaõõampi bhaõati -pe-akkosati'pi àpatti dvinnaü saïghàdissesena dukkañassa -pe- 4. Itthã ca hoti, itthisa¤¤ã, sàratto ca. Bhikkhu ca naü itthiyà vaccamaggaü passàvamaggaü ñhapetvà adhakkhakaü ubbhajàõumaõóalaü àdissa vaõõampi bhaõati avaõõampi bhaõati [PTS Page 130 [\q 130/] -@]pa-akkosati'pi, àpatti thullaccayassa-pe- 5. Dve itthiyo, dvinnaü itthãnaü itthisa¤¤i, sàratto ca bhikkhu ca naü dvinnaü itthãnaü vaccamaggaü passàvamaggaü ñhapetvà adhakkhakaü ubbhajàõumaõóalaü àdissa vaõõampi bhaõati -pe-akkosati'pi àpatti dvinnaü thullaccayànaü -pe- 6. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤ã, sàratto ca bhikkhu ca naü ubhinnaü vaccamaggaü passàvamaggaü ñhapetvà adhakkhakaü ubbhajàõumaõóalaü àdissa vaõõampi bhaõati avaõõampi bhaõati -pe-akkosati'pi àpatti thullaccayena dukkañassa -pe. 7. Itthã ca hoti, itthisa¤¤ã, sàratto ca. Bhikkhu ca naü itthiyà ubbhakkhakaü adhojàõumaõóalaü àdissa vaõõampi bhaõati avaõõampi bhaõati -pe- akkosati'pi, àpatti dukkañassa -pe- 8. Dve itthiyo, dvinnaü itthãnaü itthisa¤¤ã, sàratto ca. Bhikkhu ca naü dvinnaü itthãnaü ubbhakkhakaü adhojàõumaõóalaü àdissa vaõõampi bhaõati avaõõampi bhaõati -pe- akkosati'pi, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 9. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤ã, sàratto ca bhikkhu ca naü ubhinnaü ubbhakkhakaü adhojàõumaõóalaü àdissa vaõõampi bhaõati avaõõampi bhaõati -pe-akkosati'pi àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 10. Itthã ca hoti, itthisa¤¤ã, sàratto ca. Bhikkhu ca naü itthiyà kàyapañibaddhaü àdissa vaõõampi bhaõati avaõõampi bhaõati -pe-akkosati'pi, àpatti dukkañassa -pe * Peyyàlamukhena kàyasaüsagge vuttanayova veditabbo. [BJT Page 326] [\x 326/] 11. Dve itthiyo, dvinnaü itthãnaü itthisa¤¤i, sàratto ca. Bhikkhu ca naü divinnaü itthinaü kàyapañibaddhaü àdissa vaõõampi bhaõati avaõõampi bhaõati -pe- akkosati'pi, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 12. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤ã, sàratto ca, bhikkhu ca naü ubhinnaü kàyapañibaddhaü àdissa vaõõampi bhaõati avaõõampi bhaõati -pe- akkosati'pi, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- 13. Anàpatti atthapurekkhàrassa, dhammapurekkhàrassa, anusàsanãpurekkhàrassa, ummattakassa, àdikammikassàti. Vinãtavatthu Uddànagàthà: Lohitaü kakkasàkiõõaü kharaü dãgha¤ca vàpitaü kacci saüsãdati-1 maggo saddhà dànena kammunà'ti. 1. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthã navarattaü kambalaü pàrutà hoti. A¤¤ataro bhikkhu sàratto taü itthiü etadavoca: "lohitaü kho te bhaginã"ti. Sà na pañivijàni. "âmayya, navaratto kambalo"ti. Tassa kukkuccaü ahosi. "Kacci nu kho ahaü saïghàdisesaü àpattiü àpanno"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti dukkañassà"ti. (1) 2. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthã kharakambalaü pàrutà hoti. A¤¤ataro bhikkhu sàratto taü itthiü etadavoca: "kakkasalomaü kho te bhaginã"ti. Sà na pañivijàni. "âmayya, kharakambalako"ti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti dukkañassà"ti. (2) 3. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthã navàvutaü kambalaü pàrutà hoti. A¤¤ataro bhikkhu sàratto taü itthiü etadavoca: "àkiõõalomaü kho te bhaginã"ti. Sà na pañivijàni. "âmayya, navàvuto kambalo"ti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa, àpatti dukkañassà"ti. (3) 4. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthi kharakambalakaü pàrutà hoti. A¤¤ataro bhikkhu sàratto taü itthiü etadavoca: "kharalomaü kho te bhaginã"ti. Sà na pañivijàni, "àmayya, kharakambalako"ti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti dukkañassà"ti. (4) 1. Saüsãrati. Sã. Mu. Syà. [BJT Page 328] [\x 328/] 5. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthã pàvàraü-1 pàrutà hoti. A¤¤ataro bhikkhu sàratto taü itthiü etadavoca: "dãghalomaü kho te bhaginã"ti. Sà na pañivijàni, "àmayya, pàvàro"-2. Ti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe-"anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa, àpatti dukkañassà"ti. (5) 6. [PTS Page 131] [\q 131/] tena kho pana samayena a¤¤atarà itthã khettaü vapàpetvà àgacchati. A¤¤ataro bhikkhu sàratto taü itthiü etadavoca: "vàpitaü kho te bhaginã"ti. Sà na pañivijàni "àmayya, no ca kho pañivutta"nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa, àpatti dukkañassà"ti. (6) 7. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu paribbàjikaü pañipathe passitvà sàratto taü paribbàjikaü etadavoca: "kacci te bhagini maggo saüsãdatã". Sà na pañivijàni. "âma bhikkhu, pañipajjissasã"ti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti thullaccayassà"ti. (7) 8. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sàratto a¤¤ataraü itthiü etadavoca: "saddhà'si tvaü bhagini api ca yaü tvaü sàmikassa desi taü nàmbhàkaü desã"ti. "Kiü bhante"ti. "Methunaü dhamma"nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti. (8) 9. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu sàratto a¤¤ataraü itthiü etadavoca: "saddhà'si tvaü bhagini. Api ca yaü aggadànaü taü nàmbhàkaü desã"ti. "Kiü bhante aggadàna"nti. "Methunaü dhamma"nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti. (9) 10. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthã kammaü karoti. A¤¤ataro bhikkhu sàratto taü itthiü etadavoca: "tiññha bhagini ahaü karissàmã"ti. -Pe- "nisãda bhagini ahaü karissàmã"ti -pe-"nipajja bhagini, ahaü karissàmã"ti. Sà na pañivijàni. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa. âpatti dukkañassà"ti. (10-11-12) Duññhullavàcàsikkhàpadaü niññhitaü 1. Dãghapàvàraü. Syà. 2. Dãghapàvàro. Syà. 3. Saüsãratãti. Sã. Mu. [BJT Page 330] [\x 330/] 3. 4. Attakàmapàricariyasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà udàyã sàvatthiyaü kulupago hoti. Bahukàni kulàni upasaïkamati. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthã matapatikà abhiråpaü hoti dassanãyà pàsàdikà. Atha kho àyasmà udàyã pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya yena tassà itthiyà nivesanaü tenupasaïkami. [PTS Page 132] [\q 132/] upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. 2. Atha kho sà itthã yenàyasmà udàyã, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü udàyiü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho taü itthiü àyasmà udàyã dhammiyà kathàya sandassesi samàdapesi samuttejesi sampahaüsesi. 3. Atha kho sà itthã àyasmatà udàyinà dhammiyà kathàya sandassità samàdapità samuttejità sampahaüsità àyasmantaü udàyiü etadavoca: "vadeyyàtha bhante yena attho. Pañibalà mayaü ayyassa dàtuü yadidaü cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàra"nti. "Na kho te bhagini ambhàkaü dullabhà yadidaü cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrà. Api ca yo ambhàkaü dullabho taü dehã"ti. "Kiü bhante"ti "methunaü dhamma"nti. "Attho bhante"ti "attho bhaginã"ti. "Ehi bhante"ti ovarakaü pavisitvà sàñakaü nikkhipitvà ma¤cake uttànà nipajji. Atha kho àyasmà udàyã yena sà itthã tenupasaïkami. Upasaïkamitvà "ko imaü vasalaü duggandhaü àmasissatã"ti niññhubhitvà pakkàmi. 4. Atha kho sà itthã ujjhàyati khãyati vipàceti: "alajjino ime samaõà sakyaputtiyà dussãlà musàvàdino. Imehi nàma dhammacàrino samacàrino brahmacàrino saccavàdino sãlavanto kalyàõadhammà pañijànissanti. Natthi imesaü sàma¤¤aü. Natthi imesaü brahma¤¤aü. Naññhaü imesaü sàma¤¤aü. Naññhaü imesaü brahma¤¤aü. Kuto imesaü sàma¤¤aü? Kuto imesaü brahma¤¤aü? Apagatà ime sàma¤¤à. Apagatà ime brahma¤¤à. Kathaü hi nàma samaõo udàyã maü sàmaü methunaü dhammaü yàcitvà, 'ko imaü vasalaü duggandhaü àmasissatã'ti niññhubhitvà pakkamissati? Kiü me pàpakaü? Kiü me duggandhaü? Kassàhaü? Kena hàyàmã?"Ti. 5. A¤¤àpi itthiyo ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "alajjino ime samaõà sakyaputtãyà -pe- kathaü hi nàma samaõo udàyã imissà sàmaü methunaü dhammaü yàcitvà ko imaü vasalaü duggandhaü àmasissatãti niññhubhitvà pakkamissati? Kiü imissà pàpakaü? Kiü imissà duggandhaü? Kassàyaü? Kena hàyatã?"Ti. 6. Assosuü kho bhikkhå tàsaü itthãnaü ujjhàyantãnaü khãyantãnaü vipàcentãnaü. Ye te bhikkhu appicchà, te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà udàyã màtugàmassa santike attakàmapàricariyàya vaõõaü bhàsissatã"ti. [BJT Page 332] [\x 332/] 7. Atha kho te bhikkhå-1 bhagavato etamatthaü àrocesuü. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü [PTS Page 133] [\q 133/] sannipàtàpetvà àyasmantaü udàyiü pañipucchi: "saccaü kira tvaü udàyã màtugàmassa santike attakàmapàricariyàya vaõõaü bhàsasã"ti. "Saccaü bhagavà. " Viharahi buddho bhagavà: "ananucchaviyaü moghapurisa ananulomikaü appatiråpaü assàmaõakaü akappiyaü akaraõãyaü. Kathaü hi nàma tvaü moghapurisa màtugàmassa santike attakàmapàricariyàya vaõõaü bhàsissasi? Nanu mayà moghapurisa anekapariyàyena viràgàya dhammo desito no saràgàya -pe-kàmapariëàhànaü våpasamo akkhàto. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe-eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu otiõõo vipariõatena cittena màtugàmassa santike attakàmapàricariyàya vaõõaü bhàseyya: etadaggaü bhagini, pàricariyànaü yà màdisaü sãlavantaü kalyàõadhammaü brahmacàriü etena dhammena paricareyyàti methunåpasaühitena, saïghàdiseso"ti. 8. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhå'ti. Otiõõo nàma: sàratto apekkhavà pañibaddhacitto. Vipariõatanti rattampi cittaü vipariõataü. Duññhampi cittaü vipariõataü måëhampi cittaü vipariõataü. Api ca rattaü cittaü imasmiü atthe adhippetaü vipariõatanti. Màtugàmo nàma: manussitthã. Na yakkhã, na petã, na tiracchànagatà, vi¤¤å pañibalà subhàsitadubbhàsitaü duññhullàduññhullaü àjànituü. Màtugàmassa santike'ti màtugàmassa sàmantà, màtugàmassa avidåre. Attakàmanti attano kàmaü, attano hetuü, attano adhippàyaü, attano pàricariyaü, Etadagganti etaü aggaü etaü seññhaü etaü mokkhaü etaü uttamaü etaü pavaraü - Yà'ti khattiyà -2 và bràhmaõivà vessã và suddã và. Màdisanti khattiyaü và bràhmaõaü và vessaü và suddaü và. 1. Atha kho te bhikkhu àyasmantaü udàyiü anekapariyàyena vigarahitvà bhagavato, machasaü. 2. Khatti. Sã. Mu. [BJT Page 334] [\x 334/] Sãlavattanti pàõàtipàtà pañivirataü, adinnàdànà pañivirataü, musàvàdà pañivirataü. Brahmacàrinti methunadhammà pañivirataü. Kalyàõadhammo nàma: tena ca sãlena tena ca brahmacariyena kalyàõadhammo hoti. Etena dhammenàti methunadhammena. Paricareyyàti abhirameyya. Methunåpasaühitenàti methunadhammapañisaüyuttena. Saïghàdiseso'ti -pe- tenapi vuccati saïghàdiseso'ti. 1. [PTS Page 134] [\q 134/] itthã ca hoti, itthisa¤¤i, sàratto ca. Bhikkhu ca naü itthiyà santike attakàmapàricariyàya vaõõaü bhàsati, àpatti saïghàdisesassa. 2. ( Itthã ca hoti, vematiko -pe- paõóakasa¤¤i -pe-purisasa¤¤i -pe-tiracchànagatasa¤¤i, sàratto ca. Bhikkhu ca naü itthiyà santike attakàmapàricariyàya vaõõaü bhàsati, àpatti dukkañassa. 3. Paõóako ca hoti, paõóakasa¤¤i, sàratto ca. Bhikkhu ca naü paõóakassa santike attakàmapàricariyàya vaõõaü bhàsati, àpatti thullaccayassa. 4. Paõóako ca hoti vematiko -pe- purisasa¤¤i. -Pe-tiracchànagatasa¤¤ã. Itthisa¤¤ã, sàratto ca. Bhikkhu ca naü paõóakassa santike attakàmapàricariyàya vaõõaü bhàsati àpatti dukkañassa. 5. Puriso ca hoti -pe- tiracchànagato ca hoti, tiracchànagatasa¤¤ã -pe-vematiko. -Pe- itthisa¤¤ã. -Pe-paõóakasa¤¤ã. -Pe- purisasa¤¤ã sàratto ca. Bhikkhu ca naü tiracchànagatassa santike attakàmapàricariyàya vaõõaü bhàsati àpatti dukkañassa. ) * 6. Dve itthiyo, dvinnaü itthãnaü itthisa¤¤ã, sàratto ca, bhikkhu ca naü dvinnaü itthãnaü santike attakàmapàricariyàya vaõõaü bhàsati, àpatti dvinnaü saïghàdisesànaü -pe- 7. Itthã ca paõóako ca, ubhinnaü itthisa¤¤ã, sàratto ca, bhikkhå ca naü ubhinnaü santike attakàmapàricariyàya vaõõaü bhàsati, àpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe * Imehi antaritapàñhà sãmu. Potthake na dissanti. [BJT Page 336] [\x 336/] 8. Anàpatti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrena upaññhahàti bhaõati, ummattakassa, àdikammikassàti. Vinãtavatthu Uddànagàthà. Kathaü va¤jhà labhe puttaü piyà ca subhagà siyà, Kiü dajjaü kenupaññheyyaü kathaü gaccheyyaü suggatinti. 1. Tena kho pana samayena a¤¤atarà va¤jhà itthã kulåpagaü bhikkhuü etadavoca: "kathàhaü bhante vijàyeyya"nti. "Tena hi bhagini aggadànaü dehã"ti. "Kiü bhante aggadàna"nti? "Methunaü dhamma"nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti (1) 2. Tena kho pana samayena a¤¤atarà vijàyinã itthã kulåpagaü bhikkhuü etadavoca: "kathàhaü bhante puttaü labheyya"nti. "Tena hi bhagini aggadànaü dehã"ti. "Kiü bhante aggadàna"nti? "Methunaü dhamma"nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti (2) 3. Tena kho pana samayena a¤¤atarà va¤jhà itthã kulåpagaü bhikkhuü etadavoca: "kathàhaü bhante sàmikassa piyà assa"nti. "Tena hi bhagini aggadànaü dehã"ti. "Kiü bhante aggadàna"nti? "Methunaü dhamma"nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti (3) 4. Tena kho pana samayena a¤¤atarà va¤jhà itthã kulåpagaü bhikkhuü etadavoca: "kathàhaü bhante subhagà assa?"Nti. "Tena hi bhagini aggadànaü dehã"ti. "Kiü bhante aggadàna"nti? "Methunaü dhamma"nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti (4) 5. Tena kho pana samayena a¤¤atarà va¤jhà itthã kulåpagaü bhikkhuü etadavoca: "kyàhaü bhante ayyassa dajjàmã?"Ti. ,Aggadànaü bhaginã"ti. "Kiü bhante aggadàna"nti? "Methunaü dhamma"nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti (5) 6. Tena kho pana samayena a¤¤atarà va¤jhà itthã kulåpagaü bhikkhuü etadavoca: "kenàhaü bhante ayyaü upaññhemã?"Ti. "Aggadànena bhaginã" ti. "Kiü bhante aggadàna"nti? "Methunaü dhamma"nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti (6) [BJT Page 338] [\x 338/] 7. Tena kho pana samayena a¤¤atarà va¤jhà itthã kulåpagaü bhikkhuü etadavoca: "kathàhaü bhante sugatiü gaccheyya"nti. "Tena hi bhagini aggadànaü dehã"ti. "Kiü bhante aggadàna"nti? "Methunaü dhamma"nti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "àpattiü tvaü bhikkhu àpanno saïghàdisesa"nti (7) Attakàmapàricariyasikkhàpadaü [PTS Page 135] [\q 135/] niññhitaü 3. 5. Sa¤carittasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà udàyã sàvatthiyaü kulupago hoti, bahukàni kulàni upasaïkamati, yattha passati kumàrakaü và apajàpatikaü, kumàrikaü và apatikaü, kumàrakassa màtàpitunnaü santike kumàrikàya vaõõaü bhaõati: "amukassa kulassa kumàrikà abhiråpà dassanãyà pàsàdikà paõóità byattà medhàvinã dakkhà analasà. Channà sà kumàrikà imassa kumàrakassà"ti. Te evaü vadenti: "ete kho bhante ambhe na jànanti "ke và ime kassa và"ti. Sace bhante ayyo dàpeyya àneyyàma mayaü taü kumàrikaü imassa kumàrakassà"ti. Kumàrikàya màtàpitunnaü santike kumàrakassa vaõõaü bhaõati: "amukassa kulassa kumàrako abhiråpo dassanãyo pàsàdiko paõóito byatto medhàvã dakkho analaso. Channàyaü-1. Kumàrikà tassa kumàrakassà"ti. Te evaü vadenti: ete kho bhante amhe na jànanti: 'ke và ime kassavà'ti. Kismiü viya kumàrikàya vattuü. Sace bhante ayyo yàcàpeyya dadeyyàma mayaü imaü kumàrikaü tassa kumàrakassà"ti. Eteneva upàyena àvàhàni'pi kàràpeti. Vivàhàni'pi kàràpeti. Vàreyyàni'pi vattàpeti. 2. Tena kho pana samayena a¤¤atarassà, puràõagaõakiyà dhãtà abhiråpà hoti dassanãyà pàsàdikà. Tirogàmakà àjãvakasàvakà àgantvà taü gaõakiü etadavocuü: "dehayye imaü kumàrikaü amhàkaü kumàrakassà"ti. Sà evamàha: "ahaü khvayyà-2. Tumhe na jànàmi "ke và ime kassa và"ti. "Aya¤ca me ekadhãtikà. Tirogàmo ca gantabbo, "nàhaü dassàmã"ti. Manussà te àjãvakasàvake etadavocuü: "kissa tumhe ayyà àgatatthà"ti. "Idha mayaü ayyà amukaü nàma gaõakiü dhãtaraü yàcimha amhàkaü kumàrakassa, sà evamàha: "ahaü khvayyà tumhe na jànàmi "ke và ime kassa và"ti. Aya¤ca me ekadhãtikà tirogàmo ca gantabbo, nàhaü dassàmã"ti. "Kissa tumhe ayyà taü gaõakiü dhãtaraü yàcittha? Nanu ayyo udàyã vattabbo? Ayyo udàyã dàpessatã"ti. Atha kho te [PTS Page 136] [\q 136/] àjãvakasàvakà yenàyasmà udàyã, tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà àyasmantaü udàyiü etadavocuü: "idha mayaü bhante amukaü nàma gaõakiü dhãtaraü yàcimha amhàkaü kumàrakassa. Sà evamàha: ahaü khvayyà tumhe na jànàmi ke và ime kassa và'ti. Aya¤ca me ekadhãtikà tirogàmo ca gantabbo, nàhaü dassàmã'ti. Sàdhu bhante ayyo taü gaõakiü dhãtaraü dàpetu amhàkaü kumàrakassà"ti. 1. Chanto so kumàrako imissà kumàrikàyàti, syà. 2. Khvayyo, sãmu, machasaü. [BJT Page 340] [\x 340/] 3. Atha kho àyasmà udàyã yena sà gaõaki,tenupasaïkami tenupasaïkamitvà taü gaõakiü etadavoca: "kissimesaü dhãtaraü na desã?"Ti. "Ahaü khvayya ime na jànàmi 'ke và ime kassa và' ti. Aya¤ca me ekadhãtikà, tirogàmo ca gantabbo, nàhaü dassàmã"ti. "Dehimesaü, ahaü ime jànàmã"ti "sace bhante ayyo jànàti, dassàmã"ti. Atha kho sà gaõaki tesaü àjãvakasàvakànaü dhãtaraü adàsi. Atha kho te àjãvakasàvakà taü kumàrikaü netvà màsaüyeva suõisàbhogena bhu¤jiüsu. Tato aparena dàsibhogena bhu¤janti. Atha kho sà kumàrikà màtuyà santike dåtaü pàhesi: "ahaü hi duggatà dukkhità na sukhaü labhàmi. Màsaü yeva maü suõisàbhogena bhu¤jiüsu. Tato aparena dàsãbhogena bhu¤janti. âgacchatu me màtà maü nessatu"ti. 4. Atha kho sà gaõakã yena te àjãvakasàvakà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà te àjãvakasàvake etadavoca: "màyyà imaü kumàrikaü dàsibhogena bhu¤jittha, suõisàbhogena imaü kumàrikaü bhu¤jathà"ti. Te evamàhaüsu "natthamhàkaü tayà saddhiü àhàråpahàro, samaõena saddhiü amhàkaü àhàråpahàro, gaccha tvaü, na mayaü taü jànàmà"ti. Atha kho sà gaõakã tehi àjãvakasàvakehi apasàdità punadeva sàvatthiü paccàga¤ji. Dutiyampi kho sà kumàrikà màtuyà santike dåtaü pàhesi: "ahaü hi duggatà dukkhità, na sukhaü labhàmi. Màsaüyeva maü suõisàbhogena bhu¤jiüsu. Tato aparena dàsãbhogena bhu¤janti. âgacchatu me màtà. Maü nessatu"ti. 5. Atha kho sà gaõakã yenàyasmà udàyã tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü udàyiü etadavoca: "sà kira bhante kumàrikà duggatà dukkhità na sukhaü labhati. Màsaüyeva naü suõisàbhogena bhu¤jiüsu. Tato aparena dàsãbhogena bhu¤janti. Vadeyyàtha bhante: "màyyà imaü kumàrikaü dàsibhogena bhu¤jittha. Suõisàbhogena imaü kumàrikaü bhu¤jathà"ti. Atha kho àyasmà udàyã yena te àjãvakasàvakà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà te àjãvakasàvake etadavoca: màyyà imaü kumàrikaü dàsãbhogena bhu¤jittha suõisàbhogena imaü kumàrikaü bhu¤jathà"ti. Te evamàhaüsu: "natthamhàkaü tayà saddhiü àhàråpahàro, gaõakiyà saddhiü amhàkaü àhàråpahàro. Samaõena bhavitabbaü abyàvañena. [PTS Page 137] [\q 137/] samaõo assa susamaõo. Gaccha tvaü. Na mayaü taü jànàmà"ti. Atha kho àyasmà udàyã tehi àjãvakasàvakehi apasàdito punadeva sàvatthiü paccàga¤chi. Tatiyampi kho sà kumàrikà màtuyà santike dåtaü pàhesi: "ahaü hi duggatà dukkhità, na sukhaü labhàmi. Màsaüyeva maü suõisàbhogena bhu¤jiüsu. Tato aparena dàsãbhogena bhu¤janti. âgacchatu me màtà maü nessatu"ti. 6. Dutiyampi kho sà gaõakã yenàyasmà udàyã tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü udàyiü etadavoca: sà kira bhante kumàrikà duggatà dukkhità. Na sukhaü labhati. Màsaüyeva naü suõisàbhogena bhu¤jiüsu. Tato aparena dàsãbhogena bhu¤janti. Vadeyyàtha bhante: "màyyà imaü kumàrikaü dàsãbhogena bhu¤jittha. Suõisàbhogena imaü kumàrikaü bhu¤jathà"tã. Pañhamaü pàhaü tehi àjãvakasàvakehi apasàdito. Tvaü gaccha nàhaü gamissàmãti. [BJT Page 342] [\x 342/] 7. Atha kho sà gaõakã ujjhàyati khãyati vipàceti: evaü duggato hotu ayyo udàyã, evaü dukkhito hotu ayyo udàyã, evaü mà sukhaü labhatu ayyo udàyã, yathà me kumàrikà duggatà dukkhità na sukhaü labhati, pàpikàya sassuyà pàpakena sasurena pàpakena sàmikenà"ti. Sà'pi kho kumàrikà ujjhàyati khãyati vipàceti: "evaü duggato hotu ayyo udàyã, evaü dukkhito hotu ayyo udàyã, evaü mà sukhaü labhatu ayyo udàyã, yathàhaü duggatà dukkhità na sukhaü labhàmi pàpikàya sassuyà pàpakena sasurena pàpakena sàmikenà"ti. A¤¤àpi itthiyo asantuññhà sassåhi và sasurehi và sàmikehi và, tà evaü àyàcanti: "evaü duggato hotu ayyo udàyã, evaü dukkhito hotu ayyo udàyã, evaü mà sukhaü labhatu ayyo udàyã, yathà mayaü duggatà dukkhità na sukhaü labhàma, pàpikàhi sassåhi pàpakehi sasurehi pàpakehi sàmikehã"ti. 8. Yà pana tà itthiyo santuññhà sassåhi và sasurehi và sàmikehi và tà evaü àyàcanti: "evaü sukhito hotu ayyo udàyã, evaü sajjito hotu ayyo udàyã, evaü sukhamedhatu ayyo udàyã, yathà mayaü sukhità sajjità sukhamedhàma bhaddikàhi sassåhi bhaddakehi sasurehi, bhaddakehi sàmikehã"ti. 9. Assosuü kho bhikkhå ekaccànaü itthãnaü oyàcantãnaü ekaccànaü itthinaü àyàcantãnaü. Ye te bhikkhu appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: kathaü hi nàma àyasmà udàyã sa¤carittaü samàpajjissatã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. 10. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü sannipàtàpetvà àyasmantaü udàyiü pañipucchi: "sacchaü kira tvaü udàyã sa¤carittaü samàpajjã"ti. "Saccaü bhagavà". Vigarahi buddho bhagavà: "kathaühi nàma tvaü moghapurisa sa¤carittaü samàpajjissasi. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: [PTS Page 138] [\q 138/] "yo pana bhikkhu sa¤carittaü samàpajjeyya itthiyà và purisamatiü purisassa và itthimatiü jàyattane và jàrattane và, saïghàdisesoti. Eva¤cidaü bhagavatà bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü hoti. Målapa¤¤atati [BJT Page 344] [\x 344/] 11. Tena kho pana samayena sambahulà dhuttaü uyyàne paricàrentà a¤¤atarassà-1. Vesiyà santike dåtaü pàhesuü: "àgacchatu uyyàne paricàressàmà"ti. Sà evamàha: "apuriso-2. Tumhe na jànàmi 'ke và ime kassa và'ti. Aha¤camhi bahubhaõóà, bahuparikkhàrà, bahinagara¤ca gantabbaü, nàhaü gamissàmã"ti. Atha kho so dåto tesaü dhuttànaü etamatthaü àrocesi, evaü vutte a¤¤ataro puriso te dhutte etadavoca: "kissa tumhe ayyà taü vesiü yàcittha? Nanu ayyo udàyã vattabbo? Ayyo udàyã uyyojessatã"ti. Evaü vutte a¤¤ataro upàsako taü purisaü etadavoca: "màyyo evaü avaca, na kappati samaõànaü sakyaputtiyànaü evaråpaü kàtuü. Nàyyo udàyã evaü karissatã"ti. Evaü vutte 'karissati na karissatã'ti abbhutaü akaüsu. Atha kho te dhuttà yenàyasmà 'karissati na karissatã'ti abbhutaü akaüsu. Atha kho te dhuttà yenàyasmà udàyã tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà àyasmantaü udàyiü etadavocuü.Idha mayaü bhante uyyàne paricàrentà asukàya nàma vesiyà santike dåtaü pahiõimha: "àgacchatu uyyàne paricàressàmà"ti sà evamàha: " "ahaü khvayyà tumhe na jànàmi 'ke và ime kassa và'ti, aha¤camhi bahubhaõóà, bahuparikkhàrà, bahinagara¤ca gantabbaü, nàhaü gamissàmã"ti. "Sàdhu bhante ayyo taü vesiü uyyojetu"ti. 12. Atha kho àyasmà udàyã yena sà vesã, tenupasaïkami.Upasaïkamitvà taü vesiü etadavoca: "kissa mesaü na gacchasã"ti. "Ahaü khvayya ime na jànàmi 'ke và ime kassa và'ti. Aha¤camhi bahubhaõóà' bahuparikkhàrà bahinagara¤ca gantabbaü. Nàhaü gamissàmã"ti. "Gacchimesaü ahaü ime jànàmã" sace bhante ayyo jànàti, gamissàmã"ti. Atha kho te dhuttà taü vesiü àdàya uyyànaü agamaüsu. Atha kho so upàsako ujjhàyati khãyati vipàceti: "kathaü hi nàma ayeyà udàyã taïkhaõikaü sa¤carittaü samàpajjissatã"ti. Assosuü kho bhikkhå tassa upàsakassa ujjhàyantassa khãyantassa vipàcentassa. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà udàyã taü khaõikaü sa¤carittaü samàpajjissatã"ti, atha kho te bhikkhå bhagavato [PTS Page 139] [\q 139/] etamatthaü àrocesuü -pe- "saccaü tvaü udàyã taü khaõikaü sa¤carittaü samàpajjã,ti. "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà -pe-kathaü hi nàma tvaü moghapurisa taïkhaõikaü sa¤carittaü samàpajjissasi. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- evaü ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu sa¤carittaü samàpajjeyya itthiyà và purisamatiü purisassa và itthimatiü, jàyattane và jàrattane và, antamaso taïkhaõikàyapi, saïghàdiseso"ti. (Dutiyapa¤¤atti. ) 1. A¤¤atarissà. Machasaü 2. Khvayyo. Sãmu. Machasaü [BJT Page 346] [\x 346/] 12. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhå'ti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto 'bhikkhå'ti. Sa¤carittaü samàpajjeyyàti itthiyà và pahito purisassa santike gacchati. Purisena và pahito itthiyà santike gacchati. Itthiyà và purisamatinti purisassa matiü itthiyà và àroceti. Purisassa và itthãmatinti itthiyà matiü purisassa và àroceti. Chàyattane và'ti jàyà bhavissasi. Jàrattane và'ti jàrã bhavissasi. Antamaso taü khaõikàyapãti muhuttikà bhavissasi. Saïghàdisesoti -pe- tenapi vuccati saïghàdisesoti. 14. Dasa itthiyo: màturakkhità,piturakkhità, màtàpiturakkhità, bhàturakkhità,bhaginirakkhità, ¤àtirakkhità, gottarakkhità, dhammarakkhità, sàrakkhà, saparidaõóà. Dasa bhariyàyo: dhanakkãtà, chandavàsinã, bhogavàsinã, pañavàsinã, odapattakinã, obhatacumbañà, dàsã ca bhariyà ca, kammakàrã ca bhariyà ca, dhajàbhañà, muhuttikà, Màturakkhità nàma: màtà rakkhati gopeti issariyaü karoti vasaü vatteti. Piturakkhità nàma: pità rakkhati gopeti issariyaü kàreti vasaü vatteti. Màtàpiturakkhità nàma: màtàpitaro rakkhanti gopentã issariyaü kàrenti vasaü vattenti. Bhàturakkhità nàma: bhàtà rakkhati gopeti issariyaü kàreti vasaü vatteti. Bhaginirakkhità nàma: bhagini rakkhati gopeti issariyaü karoti vasaü vatteti. ¥àtirakkhikà nàma: ¤àtakà rakkhanti gopenti issariyaü kàrenti vasaü vattenti. Gottarakkhità nàma: sagottà rakkhanti gopenti issariyaü kàrenti vasaü vattenti. [BJT Page 348] [\x 348/] Dhammarakkhità nàma: sahadhammikà rakkhanti gopenti issariyaü kàrenti vasaü vattenti. Sàrakkhà nàma: gabbhepi pariggahãtà hoti 'mayhaü esà'ti, antamaso màlàguõaparikkhittàpi. Saparidaõóà nàma: kehici daõóo ñhapito hoti 'yo itthannàmaü itthi gacchati ettako daõóo'ti. [PTS Page 140] [\q 140/] dhanakkãtà nàma: dhanena kiõitvà vàseti. Vàseti. Chandavàsinã nàma: piyo piyaü vàseti. Bhogavàsinã nàma: bhogaü datvà vàseti. Pañavàsinã nàma: pañaü datvà vàseti. Odapattakinã nàma: udapattaü àmasitvà vàseti. Obhatacumbañà-1. Nàma: cumbañaü oropetvà vàseti. Dàsã nàma: dàsã ceva hoti bhariyà ca. Kammakàrã nàma: kammakàrã ceva hoti bhariyà ca. Dhajàbhañà nàma: karamarànãtà vuccati. Muhuttikà nàma: taïkhaõikà vuccati. Nikkhepapadàni. 1. Puriso bhikkhu pahiõàtiü2. "Gaccha bhante itthannàmaü màtapiturakkhitaü bråhi: hohi kira itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà''ti. Patigaõhàti. Vãmaüsati paccàharati,àpatti saïghàdisesassa. 2. Puriso so bhikkhuü pahiõàtiü: "gaccha bhante itthannàmaü piturakkhitaü bråhi -pe-màtàpiturakkhitaü bråhi -pebhàturakkhitaü bråhi -pe-bhaginirakkhitaü bråhi -pe-¤àtirakkhitaü bråhi -pe-gottarakkhitaü bråhi -pe- dhammarakkhitaü bråhi -pe-sàrakkhaü bråhi -pe- saparidaõóaü bråhi -pe- hohi kira itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Ohaña machasaü, 2. Pahiõati. Machasaü, [BJT Page 350] [\x 350/] 3. Puriso bhikkhuü pahiõàti: - "gaccha bhante itthannàmaü màturakkhita¤ca piturakkhita¤ca bråhi: "hotha kira itthannàmassa bhariyàyo dhanakkãtà''ti. Patigaõhàti vimaüsati paccàharati,àpatti saïghàdisesassa. 4.Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü [PTS Page 1] [\q 1/] màturakkhita¤ca màtàpiturakkhita¤ca -pe- màturakkhita¤ca bhàturakkhita¤ca -pe-màturakkhita¤ca bhaginirakkhita¤ca -pe-màturakkhitaü ca ¤àtirakkhita¤ca -pe-màturakkhita¤ca gottarakkhita¤ca -pe-màturakkhita¤ca dhammarakkhita¤ca -pe-màturakkhita¤ca sàrakkha¤ca -pe- màturakkhita¤ca saparidaõóa¤ca bråhi: hotha kira itthannàmassa bhariyàyo dhanakkità"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Khaõóacakkaü. 5. Puriso bhikkhuü pahiõàti: -"gaccha bhante itthannàmaü piturakkhita¤ca màtàpiturakkhita¤ca bråhi: "hotha kira itthannàmassa bhariyàyo dhanakkãtà"ti. Patigaõhàti vimaüsati paccàharati, àpatti saïghadisessasa. 6.Puriso bhikkhuü pahiõàti: ,gaccha bhante itthannàmaü piturakkhita¤ca bhàturakkhita¤ca -pe- piturakkhita¤ca bhaginirakkhita¤ca -pe- piturakkhita¤ca ¤àtirakkhita¤ca -pepiturakkhita¤ca gottarakkhita¤ca -pe-piturakkhita¤ca dhammarakkhita¤ca -pepiturakkhita¤ca sàrakkha¤ca -pe- piturakkhita¤ca saparidaõóa¤ca bråhi: "hotha kira itthannàmassa bhariyàyo dhanakkãtà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 7. Puriso bhikkhuü pahiõàti: - "gaccha bhante itthannàmaü piturakkhita¤ca màturakkhita¤ca bråhi: hotha kira ittannàmassa bhariyàyo dhanakkãtà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Baddhacakkaü Målaü saïkhittaü. 8. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü saparidaõóa¤ca màturakkhita¤ca bråhi: hotha kira itthannàmassa bhariyàyo dhanakkãtà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 9. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü saparidaõóa¤ca, piturakkhita¤ca -pe- saparidaõóa¤ca màtàpiturakkhita¤ca -pe- saparidaõóa¤ca bhàturakkhita¤ca -pe- saparidaõóa¤ca bhaginirakkhita¤ca -pe- saparidaõóa¤ca ¤àtirakkhita¤ca -pesaparidaõóa¤ca gottarakkhita¤ca -pe- saparidaõóa¤ca dhammarakkhita¤ca -pesaparidaõóa¤ca sàrakkha¤ca bråhi: hotha kira itthannàmassa bhariyàyo dhanakkãtà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Ekamålakaü niññhitaü [BJT Page 352] [\x 352/] 10. Evaü dumålakampi timålakampi catumålakampi pa¤camålakampi chamålakampi sattamålakampi aññhamålakampi navamålakampi kàtabbaü. * Idaü dasamålakaü: 11. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü màturakkhita¤ca pãturakkhita¤ca màtàpiturakkhita¤ca bhàturakkhita¤ca bhaginirakkhita¤ca ¤àtirakkhita¤ca gottarakkhita¤ca dhammarakkhita¤ca sàrakkha¤ca saparidaõóa¤ca bråhi: hotha kira itthannàmassa bhariyàyo dhanakkãtà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati,àpatti saïghàdisesassa. Dhanakkãtàcakkaü-1. Niññhitaü 12. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü màturakkhitaü brahi. Hohi kira itthannàmassa bhariyà chandavàsinã -pe-bhogavàsinã -pe- pañavàsinã -pe-odapattakinã -pe-obhatacumbañà -pe- dàsã ca bhariyà ca -pe- kammakàrã ca bhariyà ca -pe-dhajàhañà -pe- muhuttikà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati.âpatti saïghàdisesassa. 13. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü piturakkhitaü bråhi -pe- màtàpiturakkhitaü bråhi -pebhàturakkhitaü bråhi -pe-bhaginirakkhitaü bråhi -pe-¤àtirakkhitaü bråhi -pe-gottarakkhitaü bråhi -pe- dhammarakkhitaü bråhi -pe-sàrakkhaü bråhi -pe- saparidaõóaü bråhi: hoti kira itthannàmassa bhariyà muhuttikà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Nikkhepapadàni. 14. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü màturakkhita¤ca piturakkhita¤ca bråhi: hotha kira itthannàmassa bhariyàyo muhuttikà" ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 15. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthanànàmaü màturakkhita¤ca màtàpiturakkhita¤ca -pe- màturakkhita¤ca saparidaõóa¤ca bråhi: hotha kira itthannàmassa bhariyàyo muhuttikà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Khaõóacakkaü niññhitaü 16. Puriso bhikkhuü pahiõàti: gaccha bhante itthannàmaü piturakkhita¤ca màtàpiturakkhita¤ca bråhi: "hotha kira itthannàmassa bhariyàyo muhuttikà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. * Evaü dumålakampi timålakampi yàva navamålakaü kàtabbaü ma. Cha. Saü. 1. Dhanakkãtàitthicakkaü sãmu. [BJT Page 354] [\x 354/] 17. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü piturakkhita¤ca bhàturakkhita¤ca -pe- piturakkhita¤ca saparidaõóa¤ca bråhi: "hotha kira itthannàmassa bhariyàyo muhuttikà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 18. Puriso bhikkhuü pahiõàti, "gaccha bhante itthannàmaü piturakkhita¤ca màturakkhita¤ca bråhi: hotha kira itthannàmassa bhariyàyo muhuttikà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati. âpatti saïghàdisesassa. Baddhacakkaü. Målaü saïkhittaü. 19. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü saparidaõóa¤ca màturakkhita¤ca bråhi: hotha kira itthannàmassa bhariyàyo muhuttikà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 20. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü saparidaõóa¤ca piturakkhita¤ca -pe- saparidaõóa¤ca sàrakkha¤ca bråhi: hotha kira itthannàmassa bhariyàyo muhuttikà"ti. Patigaõhàti, vãmaüsati paccàharati àpatti saïghàdisesassa. Ekamålakaü niññhitaü. 21. Evaü dumålakampi, timålakampi, catumålakampi, pa¤camålakampi, chamålakampi, sattamålakampi, aññhamålakampi, navamålakampi kàtabbaü. * Idaü dasamålakaü: 22. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü màturakkhita¤ca piturakkhita¤ca màtàpiturakkhita¤ca bhàturakkhita¤ca bhaginirakkhita¤ca ¤àtirakkhita¤ca gottarakkhita¤ca dhammarakkhita¤ca sàrakkha¤ca saparidaõóa¤ca bråhi: hotha kira itthannàmassa bhariyàyo muhuttikà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Muhuttikàcakkaü niññhitaü. *Evaü dumålakampi timålakampi yàva navamålakaü kàtabbaü machasaü: Dumålakàdãnipi evameva kàtabbàni, sãmu. 1. Muhuttikà itthicakkaü. Sãmu. [BJT Page 356] [\x 356/] 23. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü màturakkhitaü bråhi: hohi kira itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà"ti patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 24. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü màturakkhitaü bråhi: hohi kira itthannàmassa bhariyà chandavàsinã -pe- bhogavàsinã, pañavàsinã, odapattakinã, obhañacumbañà, -1. Dàsã ca bhariyà ca, kammakàrã ca bhariyà ca, dhajàhañà, muhuttikà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Nikkhepapadàni. 25. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü màturakkhitaü bråhi: hohi kira itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca chandavàsinã cà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 26. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü màturakkhitaü buhi. Hohi kira itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca bhogavàsinã ca -pe- dhanakkãtà ca pañavàsinã ca -pe-dhanakkãtà ca odapattakinã ca -pe-dhanakkãtà ca obhañacumbañà ca -pe-dhanakkãtà ca dàsã ca bhariyà ca -pe-dhanakkãtà ca kammakàrã ca bhariyà ca -pedhanakkãtà ca dhajàhañà ca -pe-dhanakkãtà ca muhuttikà cà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Khaõóacakkaü. 27. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü màturakkhitaü bråhi: hohi kira itthannàmassa bhariyà chandavàsinã ca bhogavàsinã ca -pe- chandavàsinã ca muhuttikà ca, chandavàsinã ca dhanakkãtàcà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Baddhacakkaü. Målaü saïkhittaü 28. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü màturakkhitaü bråhi: "hohi kira itthannàmassa bhariyà muhuttikà ca dhanakkãtà ca -pe- muhuttikà ca chandavàsinã ca, -pemuhuttikà ca dhajàhañà cà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Ekamålakaü niññhitaü. Evaü dumålakampi yàva navamålakaü kàtabbaü. 1. Obhatavumbañà. Sãmu. [BJT PAGE 358] Dasamålakaü: 29. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante, itthannàmaü màturakkhitaü bråhi: "hoti kira itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca chandavàsinã ca bhogavàsinã ca pañavàsinã ca odapattakinã ca obhañacumbañà ca dàsã ca bhariyà ca kammakàrã ca bhariyà ca dhajàhañà ca muhuttikà cà,ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati,àpatti saïghàdisesassa. Màturakkhitacakkaü niññhitaü. 30. Puriso bhikkhuü pahiõàti: - "gaccha bhante, itthannàmaü piturakkhitaü -pe- màtàpiturakkhitaü -pe- bhàturakkhitaü -pebhaginirakkhitaü -pe- ¤àtirakkhitaü -pe-gottarakkhitaü -pe-dhammarakkhitaü -pe-sàrakkhaü -pe- saparidaõóaü bråhi: "hohi kira itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà" ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati,àpatti saïghàdisesassa. 31. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü saparidaõóaü bråhi: "hohi kira itthannàmassa bhariyà chandavàsinã -pe- bhogavàsinã -pe- pañavàsinã -pe-odapattakinã -pe-obhañacumbañà -pe-dàsã ca bhariyà ca -pe- kammakàrã ca bhariyà ca -pe-dhajàhañà -pe- muhuttikà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Nikkhepapadàni. 32. Puriso bhikkhuü pahiõàti: - "gaccha bhante, itthannàmaü saparidaõóaü bråhi: "hohi kira itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca chandavàsinã cà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 33. Puriso bhikkhuü pahiõàti: - "gaccha bhante, itthannàmaü saparidaõóaü bråhi: "hohi kira itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca bhogavàsinã ca -pe- dhanakkãtà ca muhuttikà cà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Khaõóacakkaü. 34. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante, itthannàmaü saparidaõóaü bråhi: "hohi kira itthannàmassa bhariyà chandavàsinã ca bhogavàsinã ca -pe- chandavàsinã ca muhuttikà ca -pechandavàsinã ca dhanakkãtà cà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Baddhacakkaü Målaü saïkhittaü. [BJT Page 360] [\x 360/] 35. Puriso bhikkhuü pahiõàti: - gaccha bhante, itthannàmaü saparidaõóaü bråhi: "hohi kira itthannàmassa bhariyà muhuttikà ca dhanakkità ca -pe- muhuttikà ca chandavàsinã ca -pe- muhuttikà ca dhajàhañà cà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Ekamålakaü niññhitaü. Dumålakampi yàva navamålakaü evameva kàtabbaü. Idaü dasamålakaü: 36. Puriso bhikkhuü pahiõàti: - "gaccha bhante, itthannàmaü saparidaõóaü bråhi: "hohi kira itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca chandavàsinã ca bhogavàsinã ca pañavàsinã ca odapattakinã ca obhañacumbañà ca dàsã ca bhariyà ca kammakàrã ca bhariyà ca dhajàhañà ca muhuttikà cà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Saparidaõóàcakkaü niññhitaü. 37. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante, itthannàmaü màturakkhitaü bråhi: "hohi kira itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 38. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante, itthannàmaü màturakkhita¤ca piturakkhita¤ca bråhi: "hotha kira itthannàmassa bhariyàyo dhanakkità ca chandavàsinã cà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 39. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante, itthannàmaü màturakkhita¤ca piturakkhita¤ca màtàpiturakkhita¤ca bråhi: "hotha kira itthannàmassa bhariyàyo dhanakkità ca chandavàsinã ca bhogavàsinã cà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Evaü ubhato vaóóhamànaü-1 kàtabbaü. 40. Puriso bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante, itthannàmaü màturakkhita¤ca piturakkhita¤ca màtàpiturakkhita¤ca bhàturakkhita¤ca bhaginirakkhita¤ca ¤àtirakkhita¤ca gottarakkhita¤ca dhammarakkhita¤ca sàrakkha¤ca saparidaõóa¤ca bråhi: "hotha kira itthannàmassa bhariyàyo dhanakkãtà ca chandavàsinã ca bhogavàsinã ca pañavàsinã ca odapattakinã ca obhañacumbañà ca dàsã ca bhariyà ca kammakàrã ca bhariyà ca dhajàhañà ca muhuttikà cà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Ubhatovaóóhakaü niññhitaü. 1.Caóóhakaü machasaü sã.Mu. [BJT PAGE 362. 41.] Purisassa màtà bhikkhuü pahiõàti -pepurisassa pità bhikkhuü pahiõàti -pe- purisassa màtàpitaro bhikkhuü pahiõanti -pe- purisassa bhàtà bhikkhuü pahiõàti -pepurisassa bhaginã bhikkhuü pahiõàti -pe- purisassa ¤àtakà bhikkhuü pahiõanti, purisassa gottà [PTS Page 142] [\q 142/] bhikkhuü pahiõanti -pepurisassa sahadhammikà bhikkhuü pahiõanti -pe- Purisassa peyyàlo vitthàretabbo. Ubhato vaóóhakaü yathà purimanayo tatheva vitthàretabbaü. 42. Màtu rakkhitàya màtà bhikkhuü pahiõàti: - "gaccha bhante, itthannàmaü bråhi: "hotu itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 43. Màturakkhitàya màtà bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bahi: "hotu itthannàmassa bhariyà chandavàsinã -pebhogavàsinã -pe- pañavàsinã -pe- odapattakinã -peobhañacumbañà, . . . Dàsã ca bhariyà ca -pe- kammakàrã ca bhariyà ca -pe-dhajàhañà -pe- muhuttikà'ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Nikkhepapadàni. 44. Màturakkhitàya màtà bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante, itthannàmaü bråhi: "hotu itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca chandavàsinã ca" -pe- dhanakkãtà ca bhogavàsinã ca -pedhanakkãtà ca muhuttikà cà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghadisesassa. Khaõóacakkaü 45. Màturakkhitàya màtà bhikkhuü pahiõàti: - "gaccha bhante, itthannàmaü bråhi: "hoti itthannàmassa bhariyà chandavàsinã ca bhogavàsinã ca -pe- chandavàsinã ca muhuttikà ca -pechandavàsinã ca dhanakkãtà cà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Baddhacakkaü. Målaü saïkhittaü 46. Màturakkhitàya màtà bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "hotu itthannàmassa bhariyà muhuttikà ca dhanakkãtà ca -pe- muhuttikà ca chandavàsinã ca -pe- muhuttikà ca dhajàhañà cà"ti, patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Ekamålakaü niññhitaü. Evaü dumålakampi yàva navamålakaü kàtabbaü. [BJT Page 364] [\x 364/] Idaü dasamålakaü 47. Màturakkhitàya màtà bhikkhuü pahiõàti: ''gaccha bhante, itthannàmaü bråhi: "hotu itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca chandavàsinã ca bhogavàsinã ca pañavàsinã ca odapattakinã ca obhañacumbañà ca dàsã ca bhariyà ca kammakàrã ca bhariyà ca dhajàhañà ca muhuttikà cà"ti patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Màtucakkaü niññhitaü. 48. Piturakkhitàya pità bhikkhuü pahiõàti -pe- màtàpiturakkhitàya màtàpitaro bhikkhuü pahiõanti -pe- bhàturakkhitàya bhàtà bhikkhuü pahiõàti -pe- bhaginirakkhitàya bhaginã bhikkhuü pahiõàti -pe¤àtirakkhitàya ¤àtakà bhikkhuü pahiõanti -pe- gottarakkhitàya gottà bhikkhåü pahiõanti -pe- dhammarakkhitàya sahadhammikà bhikkhuü pahiõanti -pe- sàrakkhàya yena pariggahità hoti so bhikkhuü pahiõàti -pe- saparidaõóàya yena daõóo ñhapito hoti so bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "hotu itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà'ti.Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa; saparidaõóàya yena daõóo ñhapito hoti so bhikkhu pahiõàti, "gaccha bhante. Itthannàmaü bråhi: "hoti itthannàmassa bhariyà chandavàsinã -pe- bhogavàsinã -pe- pañavàsinã -pe- odapattakinã -pe- obhañacumbañà, dàsã ca bhariyà ca -pe- kammakàrã ca bhariyà ca -pe- dhajàhañà -pemuhuttikà" ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Nikkhepapadàni. 49. Saparidaõóàya yena daõóo ñhapito hoti, so bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "hotu itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca chandavàsinã ca -pe- dhanakkãtà ca bhogavàsinã ca -pe- dhanakkãtà ca muhuttikà cà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati,àpatti saïghàdisesassa. 50. Saparidaõóàya yena daõóo ñhapito hoti so bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "hotu itthannàmassa bhariyà chandavàsinã ca bhogavàsinã ca -pechandavàsinã ca muhuttikà ca -pe- chandavàsinã ca dhanakkãtà cà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Baddhacakkaü. Målaü saükhittaü. [BJT Page 366] [\x 366/] 51. Saparidaõóàya yena daõóo ñhapito hoti so bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "hotu itthannàmassa bhariyà muhuttikà ca dhanakkãtà ca -pe-muhuttikà ca chandavàsinã ca -pe- muhuttikà ca dhajàhañà cà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Ekamålakaü niññhitaü. Dumålakampi timålakampi yàva navamålakaü evameva kàtabbaü. Idaü dasamålakaü: 52. Saparidaõóàya yena daõóo ñhapito hoti so bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "hotu itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca chandavàsinã ca bhogavàsinã ca pañavàsinã ca odapattakinã ca, obhañacumbañà ca, dàsã ca bhariyà ca, kammakàrã ca bhariyà ca, dhajàhañà ca, muhuttikà cà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Daõóañhapitacakkaü niññhitaü. 53. Màturakkhità bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "homi itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà'ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 54. Màturakkhità bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "homi itthannàmassa bhariyà chandavàsinã -pebhogavàsinã -pe- pañavàsinã -pe- odapattakinã -peobhañacumbañà -pe- dàsã ca bhariyà ca -pe- kammakàrã ca bhariyà ca dhajàhañà -pemuhuttikà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Nikkheppadànã. 55. Màturakkhità bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "homi itthannàmassa bhariyà dhanakkãtàtà ca chandavàsinã cà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Màturakkhità bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "homi itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca bhogavàsinã ca -pedhanakkãtà ca muhuttikà'ti. Patigaõhàti vimaüsatã paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Khaõóacakkaü 56. Màturakkhità bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "homi itthannàmassa bhariyà chandavàsinã ca bhogavàsinã ca -pe- chandavàsinã ca muhuttikà ca -pe- chandavàsinã ca dhanakkãtà cà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Baddhacakkaü. Målaü saïkhittaü. [BJT Page 368] [\x 368/] 57. Màturakkhità bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "homi itthannàmassa bhariyà muhuttikà ca dhanakkãtà ca -pe- muhuttikà ca chandavàsinã ca -pe- muhuttikà ca dhajàhañà cà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Ekamålakaü niññhitaü. Dumålakàdinipi evameva kàtabbàni. Idaü dasamålakaü: 58. Màturakkhità bhikkhuü pahiõàti: - "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "homi itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca chandavàsinã ca bhogavàsinã ca pañavàsinã ca odapattakinã ca obhañacumbañà ca dàsã ca bhariyà ca kammakàrã ca -pe-bhàturakkhità ca muhuttikà cà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Aparaü màturakkhitàcakkaü niññhitaü. 59. Piturakkhità bhikkhuü pahiõàti -pe- màtàpiturakkhità bhikkhuü pahiõàti -pe- bhàturakkhità bhikkhuü pahiõàti -pe- bhaginirakkhità bhikkhuü pahiõàti -pe- ¤àtirakkhità bhikkhuü pahiõàti -pegottarakkhità bhikkhuü pahiõàti -pe- dhammarakkhità bhikkhuü pahiõàti -pe- sàrakkhà bhikkhuü pahiõàti, -pe- saparidaõóà bhikkhuü pahiõàti "gaccha bhante ittannàmaü bråhi: "homi itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 60. Saparidaõóà bhikkhuü pahiõàti, "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "homi itthannàmassa bhariyà chandavàsinã, bhogavàsinã, pañavàsinã, odapattakinã, obhañacumbañà, dàsã ca bhariyà ca, kammakàrã ca bhariyà ca, ojàhañà, muhuttikà'ti.Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Nikkhepapadàni. 61. Saparidaõóà bhikkhuü pahiõàti: - "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "homi itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca chandavàsinã ca -pe- dhanakkãtà muhuttikà cà'ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Khaõóakacakkaü. 62. Saparidaõóà bhikkhuü pahiõàti: 'gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "homã itthannàmassa bhariyà chandavàsinã ca bhogavàsinã ca -pe- chandavàsinã ca muhuttikà ca -pe- chandavàsinã ca dhanakkãtà cà'ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati,àpatti saïghàdisesassa. Baddhacakkaü. Målaü saïkhittaü. [BJT Page 370] [\x 370/] 63. Saparidaõóà bhikkhuü pahiõàti: "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "homi itthannàmassa bhariyà muhuttikà ca dhanakkãtà ca -pe- muhuttikà ca chandavàsinã ca -pe- muhuttikà ca dhajàhañà cà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Ekamålakaü niññhitaü Dumålakàdãnipi evameva kàtabbàni. Idaü dasamålakaü: 64. Saparidaõóà bhikkhuü pahiõàti: - "gaccha bhante itthannàmaü bråhi: "homi itthannàmassa bhariyà dhanakkãtà ca chandavàsinã ca bhogavàsinã ca pañavàsinã ca obhañavumbañà ca dàsã ca bhariyà ca kammakàrã ca bhariyà ca dhajàhañà ca muhuttikà cà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Saparidaõóàcakkaü. Sabbaü cakkapeyyàlaü niññhitaü. 65. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. Patigaõhàti vãmaüsati na paccàharati, àpatti thullaccayassa. [PTS Page 143] [\q 143/] patigaõhàti na vãmaüsati paccàharati, àpatti thullaccayassa. Patigaõhàti na vãmaüsati, na paccàharati, àpatti dukkañassa. Na patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti thullaccayassa. Na patigaõhàti vãmaüsati na paccàharati, àpatti dukkañassa. Na patigaõhàti na vãmaüsati paccàharati, àpatti dukkañassa. Na patigaõhàti na vãmaüsati na paccàharati, anàpatti. 66. Puriso sambahule bhikkhå àõàpeti: - "gacchatha bhante itthannàmaü itthiü vãmaüsathà"ti. Sabbe patigaõhanti sabbe vãmaüsanti sabbe paccàharanti, àpatti sabbesaü saïghàdisesassa. 67. Puriso sambahule bhikkhå àõàpeti: - "gacchatha bhante itthannàmaü itthiü vãmaüsathàti. " Sabbe patigaõhanti sabbe vãmaüsanti ekaü paccàharàpenti, àpatti sabbesaü saïghàdisesassa. 68. Puriso sambahule bhikkhå àõàpeti: - "gacchatha bhante itthannàmaü itthiü vãmaüsathà"ti. Sabbe patigaõhanti ekaü vãmaüsàpetvà sabbe paccàharanti, àpatti sabbesaü saïghàdisesassa. [BJT Page 372] [\x 372/] 69. Puriso sambahule bhikkhå àõàpeti: - "gacchatha bhante itthannàmaü itthiü vãmaüsathà"ti. Sabbe patigaõhanti ekaü vãmaüsàpetvà ekaü paccàharàpenti, àpatti sabbesaü saïghàdisesassa. 70. Puriso bhikkhuü àõàpeti: - "gaccha bhante itthannàmaü itthiü vãmaüsà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 71. Puriso bhikkhåü àõàpeti: - "gaccha bhante itthannàmaü itthiü vãmaüsà"ti. Patigaõhàti vãmaüsati antevàsiü paccàharàpeti. âpatti saïghàdisesassa. 72. Puriso bhikkhåü àõàpeti: - "gaccha bhante itthannàmaü itthiü vãmaüsà'ti. Patigaõhàti, antevàsiü vãmaüsàpetvà attanà paccàharati, àpatti saïghàdisesassa. 73. Puriso bhikkhuü àõàpeti: - "gaccha bhante itthannàmaü itthiü vãmaüsà"ti. Patigaõhàti antevàsiü vãmaüsàpeti, antevàsã vãmaüsitvà bahiddhà paccàharati, àpatti ubhinnaü thullaccayassa. 74. Gacchanto sampàdeti, àgacchanto vãsaüvàdeti, àpatti thullaccayassa. Gacchanto vãsaüvàdeti, àgacchanto sampàdeti. âpatti thullaccayassa. Gacchanto sampàdeti, àgacchanto sampàdeti, àpatti saïghàdisesassa. Gacchanto vãsaüvàdeti, àgacchanto vãsaüvàdeti, anàpatti. 75. Anàpatti saïghassa và cetiyassa và gilànassa và karaõiyena gacchati, ummattakassa, àdikammikassàti. Vinãtavatthu Uddànagàthà: Suttà matà ca nikkhantà anitthi itthipaõóakà, Kalahaü katvàna sammodi sa¤caritta¤ca paõóaketi. 1. Tena kho pana samayena a¤¤ataro puriso a¤¤ataraü bhikkhuü [PTS Page 144] [\q 144/] àõàpesi: - "gaccha bhante itthannàmaü itthiü vãmaüsà"ti. So gantvà manusse pucchi: - "kahaü itthannàmà"ti "suttà bhante"ti tassa kukkuccaü ahosi. "Kacci nu kho ahaü saïghàdisesaü àpattiü àpanno"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti dukkañassà'ti [BJT Page 374] [\x 374/] 2. Tena kho pana samayena a¤¤ataro puriso a¤¤ataraü bhikkhuü àõàpesi: "gaccha bhante itthannàmaü itthiü vãmaüsà"ti. So gantvà manusse pucchi: "kahaü itthannàmà"ti "matà bhante"ti -pe- "nikkhantà bhante"ti, "itthipaõóakà bhante"ti. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti dukkañassàti. (2. 5) 3. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthã sàmikena saha bhaõóitvà màtugharaü agamàsi. Kulupago bhikkhu sammodanãyaü akàsi. Tassa kukkuccaü ahosi -pe- "alaüvacanãyà bhikkhu"ti? "Nàlaüvacanãyà bhagavà"ti anàpatti bhikkhu nàlaüvacanãyàyà"ti. (6) 4. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu paõóake sa¤carittaü samàpajji. Tassa kukkuccaü ahosi: Kacci nu kho ahaü saïghàdisesaü àpattiü àpannoti. Bhagavato etamatthaü àrocesi -pe- "anàpatti bhikkhu saïghàdisesassa; àpatti thullaccayassà"ti. (7) Sa¤caritta sikkhàpadaü niññhitaü 3. 6. Kuñikàrasikkhàpadaü 11. Tena samayena buddho bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Tena kho pana samayena àëavakà bhikkhå sa¤¤àcikàyo kuñiyo kàràpenti assàmikàyo attuddesikàyo appamàõikàyo, tàyo na niññhànaü gacchanti. Te yàcanabahulà vi¤¤attibahulà viharanti: "purisaü detha, purisatthakaraü detha, goõaü detha, sakañaü detha, vàsiü detha, pharasuü detha, kuñhàriü detha, kuddàlaü detha, nikhàdanaü detha, valliü detha, vephaü detha, mu¤jaü detha, babbajaü detha, tiõaü detha, mattikaü dethà"ti. Manussà upaddutà yàcanàya, upaddutà vi¤¤attiyà bhikkhå disvà ubbijjantipi uttasantipi palàyantipi a¤¤enapi gacchanti a¤¤enapi mukhaü karonti dvàrampi thakenti, gàvimpi disvà palàyanti, [PTS Page 145] [\q 145/] bhikkhå ma¤¤amànà. 12. Atha kho àyasmà mahàkassapo ràjagahe vassaü vuttho yena àëavi tena pakkàmi. Anupubbena yena àëavi tadavasari. Tatra sudaü àyasmà mahàkassapo àëaviyaü viharati aggàlave cetiye. Atha kho àyasmà mahàkassapo pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya àëaviü piõóàya pàvisi. Manussà àyasmantaü mahàkassapaü passitvà ubbijjantipi uttasantipi palàyantipi a¤¤enapi gacchanti a¤¤enapi mukhaü karonti dvàrampi thakenti. Atha kho àyasmà mahàkassapo àëaviyaü piõóàya caritvà pacchàbhattaü piõóapàtapañikkanto bhikkhå àmantesi: [BJT Page 376] [\x 376/] "Pubbàyaü àvuso àëavi subhikkhà ahosi sulabhapiõóà sukarà u¤chena paggahena yàpetuü. Etarahi panàyaü àëavi dubbhikkhà dullabhapiõóà na sukarà u¤chena paggahena yàpetuü. Ko nu kho àvuso hetu ko paccayo yenàyaü àëavi dubbhikkhà dullabhapiõóà na sukarà u¤chena paggahena yàpetu"nti. Atha kho te bhikkhå àyasmato mahàkassapassa etamatthaü àrocesuü. 3. Atha kho bhagavà ràjagahe yathàbhirantaü viharitvà yena àëavi tena càrikaü pakkàmi. Anupubbena càrikaü caramàno yena àëavi tadavasari. Tatra sudaü bhagavà àëaviyaü viharati aggàlave cetiye. Atha kho àyasmà mahàkassapo yena bhagavà, tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho mahàkassapo bhagavato etamatthaü àrocesi. 4. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü sannipàtàpetvà àëavake bhikkhå pañipucchi: "saccaü kira tumhe bhikkhave sa¤¤àcikàyo kuñiyo kàràpetha assàmikàyo attuddesikàyo appamàõikàyo, tàyo na niññhànaü gacchanti. Te tumhe yàcanabahulà vi¤¤attibahulà viharatha, purisaü detha, purisatthakaraü detha, -pe- tiõaü detha, mattikaü dethà"ti. Manussà upaddutà yàcanàya, upaddutà vi¤¤attiyà bhikkhå disvà ubbijjantipi uttasantipi palàyantipi a¤¤enapi gacchanti a¤¤enapi mukhaü karonti dvàrampi thakenti, gàvimpi disvà palàyanti bhikkhå ma¤¤amànà"ti. "Saccaü bhagavà". 5. Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tumhe moghapurisà sa¤¤àcikàyo kuñiyo kàràpessatha assàmikàyo attuddesikàyo appamàõikàyo, tàyo na niññhànaü gacchanti. Te tumhe yàcanabahulà vi¤¤attibahulà viharissatha: purisaü detha purisatthakaraü detha -pe- tiõaü detha mattikaü dethà"ti. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- vigarahitvà dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: [BJT Page 378] [\x 378/] 6. Bhåtapubbaü bhikkhave dve bhàtaro isayo gaïgaü nadiü upanissàya vihariüsu. Atha kho bhikkhave maõikaõñho [PTS Page 146] [\q 146/] nàgaràjà gaïgaü nadiü uttaritvà yena kaõiññho isi tenupasaïkami upasaïkamitvà kaõiññhaü isiü sattakkhattuü bhogehi parikkhipitvà upari muddhani mahantaü phaõaü karitvà aññhàsi. Atha kho bhikkhave kaõiññho isi tassa nàgassa bhayà kiso ahosi låkho dubbaõõo uppaõóuppaõóukajàto dhamanisanthatagatto. Addasà kho bhikkhave jeññho isi kaõiññhaü isiü kisaü låkhaü dubbaõõaü uppaõóuppaõóukajàtaü dhamanisanthatagattaü, disvàna kaõiññhaü isiü etadavoca: "kissa tvaü bho kiso låkho dubbaõõo uppaõóuppaõóukajàto dhamanisatthatagatto"ti. Idha bho maõikaõñho nàgaràjà gaïgaü nadiü uttaritvà yenàhaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà maü sattakkhattuü bhogehi parikkhipitvà upari muddhani mahantaü phaõaü karitvà aññhàsi. Tassàhaü bho nàgassa bhayà'mhi kiso låkho dubbaõõo uppaõóuppaõóukajàto dhamanisanthatagatto"ti. "Icchasi pana tvaü bho tassa nàgassa anàgamananti. " "Icchàmahaü bho tassa nàgassa anàgamananti. " "Api pana tvaü bho tassa nàgassa ki¤ci passasã"ti. "Passàmahaü bho maõissa kaõñhe pilandhana"nti. "Tena hi tvaü bho taü nàgaü maõiü yàca, maõiü me bho dehi, maõinà me attho"ti. 7. Atha kho bhikkhave maõikaõñho nàgaràjà gaïgaü nadiü uttaritvà yena kaõiññho isi tenupasaïkami. Upasaïkamitvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhitaü kho bhikkhave maõikaõñhaü nàgaràjànaü kaõiññho isi etadavoca: "maõiü me bho dehi, maõinà me attho"ti. Atha kho bhikkhave maõikaõñho nàgaràjà "bhikkhu maõiü yàcati, bhikkhussa maõinà attho"ti khippa¤¤eva agamàsi. Dutiyampi kho bhikkhave maõikaõñho nàgaràjà gaïgaü nadiü uttaritvà yena kaõiññho isi tenupasaïkami. Addasà kho bhikkhave kaõiññho isi maõikaõñhaü nàgaràjànaü dåratova àgacchantaü disvàna maõikaõñhaü nàgaràjànaü etadavoca: "maõiü me bho dehi, maõinà me attho"ti. Atha kho bhikkhave maõikaõñho nàgaràjà "bhikkhu maõiü yàcati, bhikkhussa maõinà attho"ti tatova pañinivatti. Tatiyampi kho bhikkhave maõikaõñho nàgaràjà gaïgaü nadiü uttarati. Addasà kho bhikkhave kaõiññho isi maõikaõñhaü nàgaràjànaü gaïgaü nadiü uttarantaü. Disvàna maõikaõñhaü nàgaràjànaü etadavoca: "maõiü me bho dehi, maõinà me attho"ti. Atha kho bhikkhave maõikaõñho nàgaràjà kaõiññhaü isiü gàthàhi ajjhabhàsi: [PTS Page 147] [\q 147/] "mamannapànaü vipulaü uëàraü uppajjatãmassa maõissa hetu, Taü te na dassaü atiyàcako'si na càpi te assamamàgamissaü. Såså yathà sakkharadhotapàõi tàsesi maü selaü yàcamàno, Taü te na dassaü atiyàcako'si na càpi te assamamàgamissa"nti. [BJT Page 380] [\x 380/] 8. Atha kho bhikkhave maõikaõñho nàgaràjà "bhikkhu maõiü yàcati bhikkhussa maõinà attho"ti pakkàmi. Tadà pakkanto pakkantova-1 ahosi, na puna paccàga¤chi. Atha kho bhikkhave kaõiññho isi tassa nàgassa dassanãyassa adassanena bhiyyosomattàya kiso ahosi låkho dubbaõõo uppaõóuppaõóukajàto dhamanisanthatagatto. Addasà kho bhikkhave jeññho isi kaõiññhaü isiü bhãyyosomattàya kisaü lukhaü dubbaõõaü uppaõóuppaõóukajàtaü dhamanisanthatagattaü. Disvàna kaõiññhaü isiü etadavoca: "kissa tvaü bho bhiyyosomattàya kiso lukho dubbaõõo uppaõóuppaõóukajàto dhamanisanthatagatto"ti. Tassàhaü bho nàgakassa dassanãyassa adassanena. Bhiyyosomattàya kiso lukho dubbaõõo uppaõóuppaõóukajàto dhamanisanthatagatto"ti. Atha kho bhikkhave jeññho isi kaõiññhaü isiü gàthàya ajjhabhàsi: - "Na taü yàce yassa piyaü jigiüse-2 desso-3 hoti atiyàcanàya, Nàgo maõiü yàcito bràhmaõena adassana¤¤eva tadajjhagamàti. Tesaü hi nàma bhikkhave tiracchànagatànaü pàõànaü amanàpà bhavissati yàcanà amanàpà vi¤¤atti. Kimaïga-4 pana manussabhåtànaü. 9. Bhåtapubbaü bhikkhave a¤¤ataro bhikkhu himavantapasse viharati a¤¤atarasmiü vanasaõóe. Tassa kho pana bhikkhave vanasaõóassa avidåre mahantaü ninnaü pallalaü. Atha kho bhikkhave mahàsakuõasaïgho tasmiü pallale divasaü gocaraü caritvà sàyaü taü vanasaõóaü vàsàya upagacchati. Atha kho bhikkhave so bhikkhu tassa sakuõasaïghassa saddena ubbàëehà yenàhaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà maü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho ahaü bhikkhave taü bhikkhuü etadavoca [PTS Page 148] [\q 148/] "kacci bhikkhu khamanãyaü, kacci yàpanãyaü, kaccisi appakilamathena addhànaü àgato, kuto ca tvaü bhikkhu àgacchasã"ti. "Khamanãyaü bhagavà, yàpanãyaü bhagavà, appakilamathena càhaü bhante addhànaü àgato. Atthi bhante himavantapasse mahàvanasaõóo. Tassa kho pana bhante vanasaõóassa avidåre mahantaü ninnaü pallalaü. Atha kho bhante mahàsakuõasaïgho tasmiü pallale divasaü gocaraü caritvà sàyaü taü vanasaõóaü vàsàya upagacchati. Tato ahaü bhagavà àgacchàmi tassa sakuõasaïghassa saddena ubbàëehà"ti. "Icchasi pana tvaü bhikkhu tassa sakuõasaïghassa anàgamana"nti. "Icchàmahaü bhagavà tassa sakuõasaïghassa anàgamana"nti. "Tena hi tvaü bhikkhu tattha gantvà taü vanasaõóaü ajjhogahetvà rattiyà pañhamaü yàmaü tikkhattuü saddamanussàvehi: "suõantu me bhonto sakuõà, yàvatikà imasmiü vanasaõóe vàsaü upagatà pattena me attho, ekekaü me bhonto pattaü dadantu"ti. Rattiyà majjhimaü yàmaü -perattiyà pacchimaü yàmaü tikkhattuü saddamanussàvehi; "suõantu me bhonto sakuõà yàvatikà imasmiü vanasaõóe vàsaü upagatà, pattena me attho, ekekaü me bhonto pattaü dadantu"ti. 1. Tathà pakkantova, machasa. Tadà pakkannoca sãmu. 2. Jigãse, machasaü 3. Videsso, machasaü. Desso ca, syà. 4. Kimaïgaü, machasaü. [BJT Page 382] [\x 382/] 10. Atha kho bhikkhave so bhikkhu tattha gantvà taü vanasaõóaü ajjhogahetvà rattiyà pañhamaü yàmaü tikkhattuü saddamanussàvesi: "suõantu me bhonto sakuõà yàvatikà imasmiü vanasaõóe vàsaü upagatà, pattena me attho, ekekaü me bhonto pattaü dadantu"ti. Rattiyà majjhimaü yàmaü -perattiyà pacchimaü yàmaü tikkhattuü saddamanussàvesi: "suõantu me bhonto sakuõà yàvatikà imasmiü vanasaõóe vàsaü upagatà, pattena me attho, ekekaü me bhonto pattaü dadantu"ti. Atha kho bhikkhave so sakuõasaïgho bhikkhu pattaü yàcati. Bhikkhussa pattena attho"ti. Tambhà vanasaõóà pakkàmi. Tadà pakkanto pakkantova ahosi. Na puna paccàga¤ji. Tesaü hi nàma bhikkhave tiracchànagatànaü pàõànaü amanàpà bhavissati yàcanà amanàpà vi¤¤atti, kimaïga pana manussabhåtànaü. 11. Bhåtapubbaü bhikkhave raññhapàlassa kulaputtassa pità raññhapàlaü kulaputtaü gàthàya ajjhabhàsi: "Apàhaü te na jànàmi raññhapàla bahujjanà, Te maü saïgamma yàcanti kasmà maü tvaü na yàcasãti. Yàcako appiyo hoti yàcaü addamappiyo, Tasmàhaü taü na yàcàmi mà me viddesanà-1 ahå"ti. 12. So hi nàma bhikkhave raññhapàlo kulaputto sakaü pitaraü evaü vakkhati kimaïga pana jano janaü. Gihãnaü hi bhikkhave dussaüharàni bhogàni saübhatàni'pi-2 [PTS Page 149] [\q 149/] duranurakkhiyàni. Tattha nàma tumhe moghapurisà evaü dussaüharesu bhogesu saübhatesupi-3 duranurakkhiyesu yàcanabahulà vi¤¤attibahulà viharissatha: "purisaü detha, purisatthakaraü detha, goõaü detha, sakañaü detha, vàsiü detha: pharasuü-4 detha, kuñhàriü detha, kuddàlaü detha, nikhàdanaü detha, valliü detha. Vephaü detha mu¤jaü detha, babbajaü detha, tiõaü detha, mattikaü dethà"ti. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: " "Sa¤¤àcikàya pana bhikkhunà kuñiü kàrayamànena assàmikaü attuddesaü pamàõikà kàretabbà. Tatiradaü pamàõaü: dãghaso dvàdasavidatthiyo sugatavidatthiyà tiriyaü sattantarà, bhikkhå abhinetabbà vatthudesanàya. Tehi bhikkhåhi vatthuü desetabbaü anàrambhaü saparikkamanaü. Sàrambhe ce bhikkhu vatthusmiü aparikkamane sa¤¤àcikàya kuñiü kàreyya bhikkhå và anabhineyya vatthudesanàya pamàõaü và atikkàmeyya saïghàdiseso"ti. 13. Sa¤¤àcikà nàma: sayaü yàcitvà purisampi purisatthakarampi goõampi sakañampi vàsimpi pharasumpi kuñhàrimpi kuddàlampi nikhàdanampi vallimpi vephampi mu¤jampi babbajampi tiõampi mattikampi. Kuñinàma: ullittà và hoti avalittà và ullittàvallittà và. Kàrayamànenàti karontena và kàràpentena và. 1. Videssanà. Machasaü. Sã. Mu. 2. Saühatànipi. Sã. Mu. 3. Saühatesupi. Sãmu. 4. Parasuü machasaü. Sã. Mu. [BJT Page 384] [\x 384/] Assàmikanti na a¤¤o koci sàmiko hoti itthã và puriso và gahaññho và pabbajito và Attuddesanti attano atthàya. Pamàõikà kàretabbà tatiradaü pamàõaü: dighaso dvàdasa vidatthiyo sugatavidatthiyà ti bàhirimena mànena. Tiriyaü sattantarà ti abbhantarimena mànena. Bhikkhu abhinetabbà vatthu desanàyàti - tena kuñikàrakena bhikkhunà kuñivatthuü sodhetvà saïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà buóóhànaü bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassa vacanãyo: "ahaü bhante sa¤¤àcikàya kuñiü kattukàmo assàmikaü attuddesaü. Sohaü bhante saïghaü kuñivatthu olokanaü yàcàmi"ti. Dutiyampi yàcitabbo. Tatiyampi [PTS Page 150] [\q 150/] yàcitabbo. Sace sabbo saïgho ussahati kuñivatthuü oloketuü, sabbena saïghena oloketabbaü. No ce sabbo saïgho ussahati kuñivatthuü oloketuü, ye tattha honti bhikkhå vyattà pañibalà sàrambhaü anàrambhaü saparikkamanaü aparikkamanaü jànituü, te yàcitvà sammannitabbà. Eva¤ca pana bhikkhave sammantitabbà vyattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: "Suõàtu me bhante saïgho ayaü itthannàmo bhikkhu sa¤¤àcikàya kuñiü kattukàmo assàmikaü attuddesaü, so saïghaü kuñivatthu olokanaü yàcati. Yadi saïghassa pattakallaü, saïgho itthannàma¤ca itthannàma¤ca bhikkhå sammanneyya itthannàmassa bhikkhuno kuñivatthuü oloketuü. Esà ¤atti. Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu sa¤¤àcikàya kuñiü kattukàmo assàmikaü attuddesaü, so saïghaü kuñivatthuolokanaü yàcati, saïgho itthannàma¤ca itthannàma¤ca bhikkhå sammannati itthannàmassa bhikkhuno kuñivatthuü oloketuü, yassàyasmato khamati itthannàmassa ca itthannàmassa ca bhikkhånaü sammati-1. Itthannàmassa bhikkhuno kuñivatthuü oloketuü. So tuõhassa. Yassa nakkhamati, so bhàseyya. Sammatà saïghena itthannàmo ca itthannàmo ca bhikkhu itthannàmassa bhikkhuno kuñivatthuü oloketuü. Khamati saïghassa. Tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmã"ti. 1. Sammuti. Machasaü [BJT Page 386] [\x 386/] Tehi sammatehi bhikkhåhi tattha gantvà kuñivatthu oloketabbaü sàrambhaü anàrambhaü, saparikkamanaü aparikkamanaü jànitabbaü. Sace sàrambhaü hoti aparikkamanaü, mà idha karãti vattabbo. Sace anàrambhaü hoti saparikkamanaü saïghassa àrocetabbaü anàrambhaü saparikkamananti. Tena kuñikàrakena bhikkhunà saïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà buóóhànaü bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassa vacanãyo: "ahaü bhante sa¤¤acikàya kuñiü kattukàmo assàmikaü attuddesaü, sohaü bhante saïghaü kuñivatthudesanaü yàcàmã"ti. Dutiyampi yàcitabbo. Tatiyampi yàcitabbo. Vyattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: "Suõàtu me bhante saïgho ayaü itthannàmo bhikkhu sa¤¤àcikàya kuñiü kattukàmo assàmikaü attuddesaü, so saïghaü kuñivatthudesanaü yàcati. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho itthannàmassa bhikkhuno kuñivatthuü deseyya. Esà ¤atti. Suõàtu me bhante saïgho ayaü itthannàmo bhikkhu sa¤¤àcikàya kuñiü kattukàmo assàmikaü attuddesaü, so saïghaü kuñivatthudesanaü yàcati, [PTS Page 151] [\q 151/] saïgho itthannàmassa bhikkhuno kuñivatthuü deseti, yassàyasmato khamati itthannàmassa bhikkhuno kuñivatthussa desanà so tuõhassa, yassa nakkhamati so bhàseyya. Desitaü saïghena itthannàmassa bhikkhuno kuñivatthu. Khamati saïghassa, tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmã"ti. Sàrambhaü nàma: kipillikànaü và àsayo hoti. Upacikànaü và àsayo hoti. Undurànaü và àsayo hoti. Ahãnaü và àsayo hoti. Vicchikànaü và àsayo hoti. Satapadãnaü và àsayo hoti. Hatthinaü và àsayo hoti. Sãhànaü và àsayo hoti. Vyagghànaü và àsayo hoti. Dãpãnaü và àsayo hoti. Acchànaü và àsayo hoti. Taracchànaü và àsayo hoti. Yesaü kesa¤ci tiracchànagatànaü pàõànaü àsayo hoti. Pubbannanissitaü và hoti. Aparannanissitaü và hoti. Abbhàghàtanissitaü và hoti. âghàtanissitaü và hoti susànanissitaü và hoti. Uyyànanissitaü và hoti. Ràjavatthunissitaü và hoti. Hatthisàlànissãtaü và hoti. Assasàlànissitaü và hoti. Bandhanàgàranissitaü và hoti. Pànàgàranissitaü và hoti. Sånànissitaü và hoti. Racchànissitaü và hoti. Caccaranissitaü và hoti. Sabhànissitaü và hoti. Saüsaraõa-1 nissitaü và hoti. Etaü sàrambhaü nàma: Aparikkamanaü nàma: na sakkà hoti yathàyuttena sakañena anuparigantuü, samantà nisseniyà anuparigantuü. Etaü aparikkamanaü nàma. 1. Saücaraõa, aññhakathà. [BJT Page 388] [\x 388/] Anàrambhaü nàma: na kipillikànaü và àsayo hoti -pe- na saüsaraõanissitaü và hoti. Etaü anàrambhaü nàma. Saparikkamanaü nàma: sakkà hoti yathà yuttena sakañena anuparigantuü, samantà nisseniyà anuparigantuü, etaü saparikkamanaü nàma. Sa¤¤àcikà nàma: sayaü yàcitvà purisampi purisatthakarampi -pemattikampi. Kuñi nàma: ullittà và hoti avalittà và ullittàvalittà và. Kareyyàti karoti và kàràpeti và. Bhikkhå và anabhineyya vatthudesanàya pamàõaü và atikkàmeyyàti: ¤attidutiyena kammena kuñivatthuü na desàpetvà àyàmato và vitthàrato và antamaso kesaggamattampi atikkàmetvà karoti và kàràpeti và payoge payoge dukkañaü, ekaü piõóaü anàgate àpatti thullaccayassa; tasmiü piõóe àgate àpatti saïghàdisesassa. Saïghàdisesoti -pe- tenapi vuccati saïghàdisesoti. 1. [PTS Page 152] [\q 152/] bhikkhu kuñiü karoti adesitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü, Bhikkhu kuñiü karoti adesitavatthukaü sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. Bhikkhu kuñiü karoti adesitavatthukaü anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. Bhikkhu kuñiü karoti adesitavatthukaü anàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesassa. Bhikkhu kuñiü karoti desitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü dukkañànaü, Bhikkhu kuñiü karoti desitavatthukaü sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dukkañassa. Bhikkhu kuñiü karoti desitavatthukaü anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dukkañassa. Bhikkhu kuñiü karoti desitavatthukaü anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. Bhikkhu kuñiü karoti pamàõàtikkantaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü. [BJT Page 390] [\x 390/] Bhikkhu kuñiü karoti pamàõàtikkantaü sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. Bhikkhu kuñiü karoti pamàõàtikkantaü anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. Bhikkhu kuñiü karoti pamàõàtikkantaü anàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesassa Bhikkhu kuñiü karoti pamàõikaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü dukkañànaü. Bhikkhu kuñiü karoti pamàõikaü sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dukkañassa. Bhikkhu kuñiü karoti pamàõikaü anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dukkañassa. Bhikkhu kuñiü karoti pamàõikaü anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. Bhikkhu kuñiü karoti adesitavatthukaü pamàõàtikkantaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü Bhikkhu kuñiü karoti adesitavatthukaü pamàõàtikkantaü sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dvinnaü saïghàdisesena dukkañassa. Bhikkhu kuñiü karoti adesitavatthukaü pamàõàtikkantaü anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü saïghàdisesena dukkañassa. Bhikkhu kuñiü karoti adesitavatthukaü pamàõàtikkantaü anàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dvinnaü saïghàdisesànaü. [PTS Page 153] [\q 153/] bhikkhu kuñiü karoti desitavatthukaü pamàõikaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü dukkañànaü. Bhikkhu kuñiü karoti desitavatthukaü pamàõikaü sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dukkañassa. Bhikkhu kuñiü karoti desitavatthukaü pamàõikaü anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dukkañassa. Bhikkhu kuñiü karoti desitavatthukaü pamàõikaü anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. [BJT Page 392] [\x 392/] 2. Bhikkhu samàdisati kuñiü me karothàti, tassa kuñiü karontã adesitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. -Pe- anàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesassa. 3. Bhikkhu samàdisati kuñiü me karothàti, tassa kuñiü karonti desitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dukkañassa -peanàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. 4. Bhikkhu samàdisati kuñiü me karothàti, tassa kuñiü karontã pamàõàtikkantaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. -Pe- anàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesassa. 5. Bhikkhu samàdisati kuñiü me karothàti, tassa kuñiü karontã pamàõikaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dukkañassa -peanàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. 6. Bhikkhu samàdisati kuñiü me karothàti. Tassa kuñiü karontã adesitavatthukaü pamàõàtikkantaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dvinnaü saïghàdisesena dukkañassa. -Peanàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü saïghàdisesena dukkañassa. -Pe- anàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dvinnaü saïghàdisesànaü. 7. Bhikkhu samàdisati kuñiü me karothàti tassa kuñiü karontã desitavatthukaü pamàõikaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dukkañassa -peanàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. 8. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati. Kuñiü me karothàti na ca samàdisati. Desitavatthukà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà càti tassa kuñiü karontã adesitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. -Peanàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. -Peanàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesassa. [BJT Page 394] [\x 394/] 9. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati. "Kuñiü me karothàti na ca samàdisati. Desitavatthukà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà"ti tassa kuñiü karonti. Desitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. 10. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati "kuñiü me karothà'ti na ca samàdisati, pamàõikà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti tassa kuñiü karontã pamàõàtikkantaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesassa. 11. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati "kuñiü me karothàti na ca samàdisati' pamàõikà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti, tassa kuñiü karontã pamàõikaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. 12. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati "kuñiü me karothàti na ca samàdisati 'desitavatthukà ca hotu pamàõikà ca anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti. Tassa kuñiü karontã adesitavatthukaü pamàõàtikkantaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dvinnaü saïghàdisesena dukkañassa. -Pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü saïghàdisesena dukkañassa -peanàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dvinnaü saïghàdisesànaü. 13. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti na ca samàdisati 'desitavatthukà ca hotu pamàõikà ca anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti tassa kuñiü karontã desitavatthukà pamàõikaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü dukkañànaü, -pesàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dukkañassa. -Pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü anàpatti. 14. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti samàdisati ca 'desitavatthukà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti tassa kuñiü karontã adesitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, so suõàti "kuñi kira me kayirati adesitavatthukà sàrambhà aparikkamanà"ti. Tena bhikkhunà sàmaü và gantabbaü dåto và pàhetabbo. 'Desãtavatthukà ca [PTS Page 154] [\q 154/] hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti no ce sàmaü và gaccheyya. Dåtaü và pahiõeyya àpatti dukkañassa. [BJT Page 396] [\x 396/] 15. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti samàdisati ca 'desitavatthukà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti tassa kuñiü karontã adesitavatthukaü sàrambhà saparikkamanaü so suõàti kuñi kira me kayirati adesitavatthukà sàrambhà saparikkamanà'ti tena bhikkhunà sàmaü và gantabbaü duto và pàhetabbo "desitavatthukà ca hotu anàrambhà cà"ti no ce sàmaü và gaccheyya dåtaü và pahiõeyya, àpatti dukkañassa. 16. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti samàdisati ca desitavatthukà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti. Tassa kuñiü karontã adesitavatthukaü anàrambhaü aparikkamanaü so suõàti 'kuñi kira me kayirati adesitavatthukà anàrambhà aparikkamanà'ti, tena bhikkhunà sàmaü và gantabbaü dåto và pàhetabbo. 'Desitavatthukà ca hotu saparikkamanà cà"ti, no ce sàmaü và gaccheyya dåtaü và pahiõeyya àpatti dukkañassa. 17. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati "kuñiü me karothà'ti samàdisati ca desitavatthukà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti tassa kuñiü karontã adesitavatthukaü anàrambhaü saparikkamanaü. So suõàti "kuñi kira me kayirati adesitavatthukà anàrambhà saparikkamanà'ti. Tena bhikkhunà sàmaü và gantabbaü dåto và pahetabbo desãtavatthukà hotu'ti no ce sàmaü và gaccheyya dåtaü và pahiõeyya, àpatti dukkañassa. 18. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati "kuñiü me karothà'ti samàdisati ca desitavatthukà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti tassa kuñiü karontã desitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü. So suõàti "kuñi kira me kayirati desitavatthukà sàrambhà aparikkamanà'ti. Tena bhikkhunà sàmaü và gantabbaü, dåto và pahetabbo. 'Anàrambhà ca hotu saparikkamanà cà'ti. No ce sàmaü và gaccheyya dåtaü và pahiõeyya, àpatti dukkañassa. 19. Bhikkhå samàdisitvà pakkamati kuñiü me karothà'ti samàdisati ca 'desitavatthukà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti. Tassa kuñiü karontã desitavatthukaü sàrambhaü saparikkamanaü. So suõàti "kuñi kira me kayirati desitavatthukà sàrambhà saparikkamanà'ti. Tena bhikkhunà sàmaü và gantabbaü, dåto và pàhetabbo. 'Anàrambhà hotu'ti. No ce sàmaü và gaccheyya dåtaü và pahiõeyya. âpatti dukkañassa. 20. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati kuñiü me karotha'ti. Samàdisati ca desitavatthukà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti tassa kuñiü karonti desitavatthukaü anàrambhaü aparikkamanaü. So suõàti 'kuñi kira me kayirati desitavatthukà anàrambhà aparikkamanà'ti tena bhikkhunà sàmaü và gantabbaü, dåto và pàhetabbo. 'Saparikkamanà ca hotu'ti. No ce sàmaü và gaccheyya dåtaü và pahiõeyya àpatti dukkañassa. 21. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Samàdisati ca 'desitavatthukà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti tassa kuñiü karontã desitavatthukaü anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. [BJT Page 398] [\x 398/] 22. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Samàdisati ca 'pamàõikà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti. Tassa kuñiü karontã pamàõàtikkantaü sàrambhaü aparikkamanaü. So suõàti 'kuñi kira me kayirati pamàõàtikkantà sàrambhà aparikkamanà'ti. Tena bhikkhunà sàmaü và gantabbaü dåto và pàhetabbo pamàõikà-1 ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà càti -pe- pamàõikà ca hotu anàrambhà càti -pe- pamàõikà ca hotu saparikkamanà càti -pe- pamàõikà hotu'ti. No ce sàmaü và gaccheyya dåtaü và pahiõeyya, àpatti dukkañassa. 23. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Samàdisati ca 'pamàõikà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti. Tassa kuñiü karonti pamàõikaü sàrambhaü aparikkamanaü. So suõàti 'kuñi kira me kayirati pamàõikà sàrambhà aparikkamanà'ti. Tena bhikkhunà sàmaü và gantabbaü dåto và pàhetabbo 'anàrambhà ca hotu saparikkamanà cà'ti -peanàrambhà hotu'ti -pe- saparikkamanà hotu'ti -peanàpatti. 24. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti samàdisati ca 'desitavatthukà ca hotu pamàõikà ca anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti. Tassa kuñiü karonti adesitavatthukaü pamàõàtikkantaü sàrambhaü aparikkamanaü. So suõàti 'kuñi kira me kayirati adesitavatthukà pamàõàtikkantà sàrambhà aparikkamanà'ti tena bhikkhunà sàmaü và gantabbaü, dåto và pàhetabbo desitavatthukà ca hotu pamàõikà ca anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti -pe- 'desitavatthukà ca hotu pamàõikà ca anàrambhà cà'ti -pe- 'desitavatthukà ca hotu pamàõikà ca saparikkamanà cà'ti -pe- desitavatthukà ca hotu pamàõikà cà'ti. No ce sàmaü và gaccheyya dåtaü và pahiõeyya, àpatti dukkañassa. 25. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Samàdisati ca 'desitavatthukà ca hotu pamàõikà ca anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti. Tassa kuñiü karonti desitavatthukaü pamàõikaü sàrambhaü aparikkamanaü. So suõàti 'kuñi kira me kayirati desitavatthukà pamàõikà sàrambhà aparikkamanà'ti tena bhikkhunà sàmaü và gantabbaü, dåto và pàhetabbo anàrambhà ca hotu saparikkamanà cà'ti -pe- anàrambhà hotu'ti -pesaparikkamanà hotu"ti -pe- anàpatti. 26. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Samàdisati ca "desitavatthukà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti. Tassa kuñiü karonti adesitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü-2 tiõõaü dukkañànaü -pesàrambhaü saparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dvinnaü dukkañànaü -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dvinnaü dukkañànaü -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dukkañassa. 1. Desitavatthukà machasaü. 2. Kàrakànaü - syà. [BJT Page 400] [\x 400/] 27. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Samàdisati ca 'desitavatthukà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti. Tassa kuñiü karonti desitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dvinnaü dukkañànaü -pesàrambhaü saparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dukkañassa -peanàrambhaü [PTS Page 155] [\q 155/] aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. 28. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti samàdisati ca 'pamàõikà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti. Tassa kuñiü karonti pamàõàtikkantaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü tiõõaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dvinnaü dukkañànaü -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dvinnaü dukkañànaü -peanàrambhaü saparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dukkañassa. 29. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Samàdisati ca 'pamàõikà ca hotu anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti. Tassa kuñiü karonti pamàõikaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. 30. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Samàdisati ca desitavatthukà ca hotu pamàõikà ca anàrambhà ca saparikkamanà cà"ti. Tassa kuñiü karonti adesitavatthukaü pamàõàtikkantaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü catunnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti kàrakànaü tiõõaü dukkañànaü -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü tiõõaü dukkañànaü -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dvinnaü dukkañànaü. 31. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Samàdisati ca 'desitavatthukà ca hotu pamàõikà ca anàrambhà ca saparikkamanà cà'ti. Tassa kuñiü karonti desitavatthukaü pamàõikaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dukkañassa. -Pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. [BJT Page 402] [\x 402/] 32. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Tassa kuñiü karonti adesitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, so ce vippakate àgacchati, tena bhikkhunà sà kuñi a¤¤assa và dàtabbà bhinditvà và puna kàtabbà. No ca a¤¤assa và dadeyya bhinditvà và puna kàreyya, àpatti saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, -pe- àpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, -peàpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, -pe- àpatti saïghàdisesassa. 33. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Tassa kuñiü karonti desitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, so ce vippakate àgacchati. Tena bhikkhunà sà kuñi a¤¤assa và dàtabbà bhinditvà và puna kàtabbà. No ce a¤¤assa và dadeyya bhinditvà và puna kàreyya, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pesàrambhaü saparikkamanaü, -pe- àpatti dukkañassa -peanàrambhaü aparikkamanaü, -pe- àpatti dukkañassa -peanàrambhaü saparikkamanaü, -pe- anàpatti. 34. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Tassa kuñiü karonti pamàõàtikkantaü sàrambhaü aparikkamanaü, so ce vippakate àgacchati, tena bhikkhunà sà kuñi a¤¤assa và dàtabbà bhinditvà và puna kàtabbà. No ce a¤¤assa và dadeyya bhinditvà và puna kàreyya, àpatti saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, -pe- àpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, -peàpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, -pe- àpatti saïghàdisesassa. 35. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Tassa kuñiü karonti pamàõikaü sàrambhaü aparikkamanaü, so ce vippakate àgacchati. Tena bhikkhunà sà kuñi a¤¤assa và dàtabbà bhinditvà và puna kàtabbà. No ce a¤¤assa và dadeyya bhinditvà và puna kàreyya, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pesàrambhaü saparikkamanaü, -pe- àpatti dukkañassa -peanàrambhaü aparikkamanaü, -pe- àpatti dukkañassa -peanàrambhaü saparikkamanaü, -pe- anàpatti. 36. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Tassa kuñiü karonti adesitavatthukaü pamàõàtikkantaü sàrambhaü aparikkamanaü, so ce vippakate àgacchati, tena bhikkhunà sà kuñi a¤¤assa và dàtabbà bhinditvà và puna kàtabbà. No ce a¤¤assa và dadeyya bhinditvà và puna kàreyya, àpatti dvinnaü saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, -pe- àpatti dvinnaü saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, -pe- àpatti dvinnaü saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, -peàpatti dvinnaü saïghàdisesassa. [BJT Page 404] [\x 404/] 37. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Tassa kuñiü karonti desitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, so ce vippakate àgacchati. Tena bhikkhunà sà kuñi a¤¤assa và dàtabbà bhinditvà và puna kàtabbà. No ce a¤¤assa và dadeyya bhinditvà và puna kàreyya, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pesàrambhaü saparikkamanaü, -pe- àpatti dukkañassa -peanàrambhaü aparikkamanaü, -pe- àpatti dukkañassa bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'kuñiü me karothà'ti. Tassa kuñiü karonti desitavatthukaü pamàõikaü anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. 38. Attanà vippakataü attanà pariyosàpeti, àpatti saïghàdisesassa. Attanà vippakataü parehi pariyosàpeti, àpatti saïghàdisesassa. Parehi vippakataü attanà pariyosàpeti, àpatti saïghàdisesassa. Parehi vippakataü attanà pariyosàpeti, àpatti saïghàdisesassa. Parehi vippakataü parehi pariyosàpeti, àpatti saïghàdisesassa. 39. Anàpatti lene guhàya tiõakuñikàya a¤¤assatthàya, vàsàgàraü ñhapetvà sabbattha, anàpatti ummattakassa àdikammikassàti. Kuñikàrasikkhàpadaü niññhitaü. 3. 7. Vihàrakàrasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà kosambiyaü viharati ghositàràme. Tena kho pana samayena àyasmato channassa upaññhàko gahapati àyasmantaü channaü etadavoca: 'vihàravatthuü bhante jànàhi, ayyassa vihàraü kàràpessàmã'ti. Atha kho àyasmà channo vihàravatthuü sodhento a¤¤ataraü cetiyarukkhaü chedàpesi gàmapåjitaü nigamapåjitaü nagarapåjitaü janapadapåjitaü raññhapåjitaü. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: 'kathaü hi nàma samaõà sakyaputtiyà cetiyarukkhaü chedàpessanti [PTS Page 156] [\q 156/] gàmapåjitaü nigamapåjitaü janapadapåjitaü raññhapåjitaü, ekindriyaü samaõà sakyaputtiyà jãvaü viheññhentã'ti. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü, ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà channo cetiyarukkhaü chedàpessati, gàmapåjitaü -pe- raññhapåjita"nti. [BJT Page 406] [\x 406/] 2. Atha kho te bhikkhå àyasmantaü channaü anekapariyàyena vigarahitvà bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- "saccaü kira tvaü channa, cetiyarukkhaü chedàpesi gàmapåjitaü -peraññhapåjita"nti "saccaü bhagavà"ti. Viharahi buddho bhagavà -pe"kathaü hi nàma tvaü moghapurisa, cetiyarukkhaü chedàpessasi gàmapåjitaü nigamapåjitaü nagarapåjitaü raññhapåjitaü. Jivasa¤¤ino hi moghapurisa, manussà rukkhasmiü, netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha. " "Mahallakaü pana bhikkhunà vihàraü kàrayamànena sassàmikaü attuddesaü, bhikkhå abhinetabbà vatthudesanàya. Tehi bhikkhuhi vatthuü desetabbaü anàrambhaü saparikkamanaü, sàrambhe ce bhikkhu vatthusmiü aparikkamane mahallakaü vihàraü kàreyya, bhikkhå và anabhineyya vatthudesanàya, saïghàdiseso"ti. Mahallako nàma: vihàro sassàmiko vuccati. Vihàro nàma: ullitto và hoti avalitto và ullittàvalitto và. Kàrayamànenàti: karento và kàràpento và. Sassàmikanti: a¤¤o koci sàmiko hoti itthi và puriso và gahaññho và pabbajito và. Attuddesanti attano atthàya. Bhikkhu abhinetabbà vatthudesanàyàti tena vihàrakàrakena bhikkhunà vihàravatthuü sodhetvà saïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà buóóhànaü bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassa vacanãyo: "ahaü bhante mahallakaü vihàraü kattukàmo sassàmikaü attuddesaü. Sohaü bhante saïghaü vihàravatthu olokanaü yàcàmi"ti. Dutiyampi yàcitabbo, tatiyampi yàcitabbo. Sace sabbo saïgho ussahati vihàravatthuü oloketuü, sabbena saïghena oloketabbaü. No ce sabbo saïgho ussahati vihàravatthuü oloketuü, ye tattha honti bhikkhå vyattà pañibalà sàrambhaü anàrambhaü saparikkamanaü aparikkamanaü jànituü, te yàcitvà sammannitabbà. Eva¤ca pana bhikkhave sammannitabbà. Vyattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: "Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu mahallakaü vihàraü kattukàmo sassàmikaü attuddesaü. So saïghaü vihàravatthu olokanaü yàcati. Yadi saïghassa pattakallaü, saïgho itthannàma¤ca itthannàma¤ca bhikkhå sammanneyya, itthannàmassa bhikkhuno vihàravatthuü oloketuü. Esà ¤atti. [BJT Page 408] [\x 408/] "Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu mahallakaü vihàraü kattukàmo sassàmikaü attuddesaü. So saïghaü vihàravatthuolokanaü yàcati. Saïgho itthannàma¤ca itthannàma¤ca bhikkhå sammannati, itthannàmassa bhikkhuno vihàravatthuü oloketuü. Yassàyasmato khamati itthannàmassa ca itthannàmassa ca bhikkhånaü sammati itthannàmassa bhikkhuno vihàravatthuü oloketuü, so tuõhassa. Yassa nakkhamati, so bhàseyya. Sammatà saïghena itthannàmo ca itthannàmo ca bhikkhå itthannàmassa bhikkhuno vihàravatthuü oloketuü. Khamati saïghassa, tasmà tuõhi, evametaü dhàrayàmã"ti. Tehi sammatehi bhikkhåhi tattha gantvà vihàravatthu oloketabbaü sàrambhaü anàrambhaü saparikkamanaü aparikkamanaü jànitabbaü. Sace sàrambhaü hoti aparikkamanaü, màyidha karãti vattabbo. Sace anàrambhaü hoti saparikkamanaü, saïghassa àrocetabbaü anàrambhaü saparikkamananti. Tena vihàrakàrakena bhikkhunà saïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïghaü karitvà buóóhànaü bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassa vacanãyo: "ahaü bhante mahallakaü vihàraü kattukàmo sassàmikaü attuddesaü so'haü bhante saïghaü vihàraü kattukàmo sassàmikaü attuddesaü so'haü bhante saïghaü vihàravatthudesanaü yàcàmi"ti. Dutiyampi yàcitabbo, tatiyampi yàcitabbo. Vyattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: "Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu mahallakaü vihàraü kattukàmo sassàmikaü attuddesaü. So saïghaü vihàravatthudesanaü yàcati. Yadi saïghassa pattakallaü. Saïgho itthannàmassa bhikkhuno vihàravatthuü deseyya. Esà ¤atti. Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu mahallakaü vihàraü kattukàmo sassàmikaü attuddesaü. So saïghaü vihàravatthudesanaü yàcati. Saïgho itthannàmassa bhikkhuno vihàravatthuü deseti. Yassàyasmato khamati itthannàmassa bhikkhuno vihàravatthussa desanà, so tuõhassa. Yassa nakkhamati, so bhàseyya. Desitaü saïghena itthannàmassa bhikkhuno vihàravatthu. Khamati saïghassa tasmà tuõhã, evametaü dhàrayàmã"ti. Sàrambhaü nàma: kipillikànaü và àsayo hoti -pesaüsaraõanissitaü và hoti, etaü sàrambhaü nàma. Aparikkamanaü nàma: na sakkà hoti yathàyuttena sakañena anuparigantuü, samantà nisseniyà anuparigantuü. Etaü aparikkamanaü nàma. [BJT Page 410] [\x 410/] Anàrambhaü nàma: na kipillikànaü và àsayo hoti -pe- na saüsaraõanissitaü và hoti. Etaü anàrambhaü nàma. Saparikkamanaü nàma: sakkà hoti yathàyuttena sakañena anuparigantuü, samantà nisseniyà anuparigantuü. Etaü saparikkamanaü nàma. Mahallako nàma: vihàro sassàmiko vuccati. Vihàro nàma: ullitto và hoti avalitto và ullittàvalitto và. Kàreyyàti karoti và kàràpeti và. Bhikkhå và anabhineyya vatthudesanàyàti ¤attidutiyena kammena vihàravatthuü na desàpetvà karoti và kàràpeti và, [PTS Page 157] [\q 157/] payoge và payoge dukkañaü. Ekaü piõóaü anàgate àpatti thullaccayassa. Tasmaü piõóe àgate àpatti saïghàdisesassa. Saïghàdisesoti -pe- tenapi vuccati saïghàdisesoti. 3. Bhikkhu vihàraü karoti adesitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dvinnaü dukakañànaü. Bhikkhu vihàraü karoti adesitavatthukaü sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. Bhikkhu vihàraü karoti adesitavatthukaü anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. Bhikkhu vihàraü karoti adesitavatthukaü anàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesassa. Bhikkhu vihàraü karoti desitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü dukkañànaü. Bhikkhu vihàraü karoti desitavatthukaü sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dukkañassa. Bhikkhu vihàraü karoti desitavatthukaü anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dukkañassa. Bhikkhu vihàraü karoti desitavatthukaü anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. Bhikkhu samàdisati 'vihàraü me karothà'ti. Tassa vihàraü karonti adesitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesassa. [BJT Page 412] [\x 412/] 4. Bhikkhu samàdisati 'vihàraü me karothà'ti. Tassa vihàraü karonti desitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dukkañassa -peanàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. 5. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'vihàraü me karothà'ti. Na ca samàdisati 'desitavatthuko ca hotu anàrambho ca saparikkamano cà'ti. Tassa vihàraü karonti adesitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü -pesàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa -peanàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa -peanàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesassa. 6. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'vihàraü me karothà'ti. Na ca samàdisati desitavatthuko ca hotu anàrambho ca saparikkamano càti. Tassa vihàraü karonti desitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. 7. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'vihàraü me karothà'ti. Samàdisati ca 'desitavatthuko ca hotu anàrambho ca saparikkamano cà'ti. Tassa vihàraü karonti, adesitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, so suõàti: 'vihàro kira me kayirati adesitavatthuko sàrambho aparikkamano'ti. Tena bhikkhunà sàmaü và gantabbaü dåto và pàhetabbo, 'desitavatthuko ca hotu anàrambho ca saparikkamano cà'ti. No ce sàmaü và gaccheyya dåtaü và pahiõeyya àpatti dukkañassa -pedesitavatthuko ca hotu anàrambho càti -pedesitavatthuko ca hotu saparikkamano càti -pedesitavatthuko hotu'ti. No ce sàmaü và gaccheyya dåtaü và pahiõeyya, àpatti dukkañassa. 8. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'vihàraü me karothà'ti. Samàdisati ca 'desitavatthuko ca hotu anàrambhà ca saparikkamano cà'ti. Tassa vihàraü karonti desitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, so suõàti: "vihàro kira me kayirati desitavatthuko sàrambho aparikkamano"ti. Tena bhikkhunà sàmaü và gantabbaü, dåto và pàhetabbo, anàrambho ca hotu saparikkamano cà'ti -pe- anàrambho hotu" ti -pesaparikkamano hotu"ti -pe- anàrambhaü saparikkamanaü-1 anàpatti. 1. Anàrambhaü saparikkamanaü ma. Cha. Sa: nadissati. [BJT Page 414] [\x 414/] 9. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'vihàraü me karothà'ti samàdisati ca 'desitavatthuko ca hotu anàrambho ca saparikkamano cà'ti. Tassa vihàraü karonti adesitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü tiõõaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dvinnaü dukkañànaü - pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dvinnaü dukkañànaü -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dukkañassa. 10. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'vihàraü me karothà'ti. Samàdisati ca 'desitavatthuko ca hotu anàrambho ca saparikkamano cà'ti. Tassa vihàraü karonti desitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti kàrakànaü dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. 11. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'vihàraü me karothà' ti. Tassa vihàraü karonti adesitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü. So ce vippakate àgacchati. Tena bhikkhunà so vihàro a¤¤assa và dàtabbo, bhinditvà và puna kàtabbo. No ce a¤¤assa và dadeyya, bhinditvà và puna kàreyya, àpatti saïghàdisesena dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü aparikkamanaü, àpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, àpatti saïghàdisesassa. 12. Bhikkhu samàdisitvà pakkamati 'vihàraü me karothà'ti. Tassa vihàraü karonti desitavatthukaü sàrambhaü aparikkamanaü, so ce vippakate àgacchati. Tena bhikkhunà so vihàro a¤¤assa và dàtabbo bhinditvà và puna kàtabbo. No ce a¤¤assa và dadeyya bhinditvà và puna kàreyya, àpatti dvinnaü dukkañànaü -pe- sàrambhaü saparikkamanaü, àpatti dukkañassa -peanàrambhaü aparikkamanaü, àpatti dukkañassa -pe- anàrambhaü saparikkamanaü, anàpatti. 13. Attanà vippakataü attanà pariyosàpeti, àpatti saïghàdisesassa. Attanà vippakataü parehi pariyosàpeti, àpatti saïghàdisesassa. Parehi vippakataü attanà pariyosàpeti, àpatti saïghàdisesassa. Parehi vippakataü attanà pariyosàpeti, àpatti saïghàdisesassa. 14. Anàpatti lene guhàya tiõakuñikàya a¤¤assatthàya, vàsàgàraü ñhapetvà sabbattha, anàpatti ummattakassa, àdikammikassàti. Vihàrakàrasikkhàpadaü [PTS Page 158] [\q 158/] niññhitaü. [BJT Page 416] [\x 416/] 3. 8. Pañhama-duññhadosasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Tena kho pana samayena àyasmatà dabbena mallaputtena jàtiyà sattavassena arahattaü sacchikataü hoti, yaü-1 ki¤ci sàvakena pattabbaü, sabbaü tena anuppattaü hoti, natthi cassa ki¤ci uttariü karaõãyaü, katassa và paticayo. Atha kho àyasmato dabbassa mallaputtassa rahogatassa patisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapàdi: "mayà kho jàtiyà sattavassena arahattaü sacchikataü. Yaü ki¤ci sàvakena pattabbaü sabbaü mayà anuppattaü, natthi ca me ki¤ci uttariü karaõãyaü, katassa và paticayo. Kinnu kho ahaü saïghassa veyyàvaccaü kareyya'nti. Atha kho àyasmato dabbassa mallaputtassa etadahosi: "yannånàhaü saïghassa senàsana¤ca pa¤¤àpeyyaü, bhattàni ca uddiseyya"nti. 2. Atha kho àyasmà dabbo mallaputto sàyanhasamayaü patisallànà vuññhito yena bhagavà tenupasaïkami, upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà dabbo mallaputto bhagavantaü etadavoca: "idha mayhaü bhante rahogatassa patisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapàdi: mayà kho jàtiyà sattavassena arahattaü sacchikataü. Yaü ki¤ci sàvakena pattabbaü sabbaü mayà anuppattaü, natthi ca me ki¤ci uttariü karaõãyaü. Katassa và paticayo, kinnu kho ahaü saïghassa veyyàvaccaü kareyya"nti. Tassa mayhaü bhante etadahosi: "yannånàhaü saïghassa senàsana¤ca pa¤¤àpeyyaü, bhattàni ca uddiseyya"nti. "Icchàmahaü bhante saïghassa senàsana¤ca pa¤¤àpetuü, bhattàni ca uddisitu"nti. "Sàdhu sàdhu dabba tena hi tvaü dabba saïghassa senàsana¤ca pa¤¤àpehi, bhattàni ca uddisà"ti. "Evaü bhante"ti kho àyasmà dabbo mallaputto bhagavato paccassosi. 3. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: "tena hi bhikkhave saïgho dabbaü mallaputtaü senàsanapa¤¤àpaka¤ca bhattuddesaka¤ca sammannatu. Eva¤ca pana bhikkhave sammannitabbo: pañhamaü dabbo mallaputto yàcitabbo. Yàcitvà vyattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: "Suõàtu me bhante saïgho. Yadi saïghassa pattakallaü, saïgho àyasmantaü dabbaü mallaputtaü senàsanapa¤¤àpaka¤ca bhattuddesaka¤ca [PTS Page 159] [\q 159/] sammanneyya, esà ¤atti: 1. Ya¤ca ki¤ci, mu. [BJT Page 418] [\x 418/] Suõàtu me bhante saïgho, saïgho àyasmantaü dabbaü mallaputtaü senàsanapa¤¤àpaka¤ca bhattuddesaka¤ca sammannati, yassàyasmato khamati àyasmato dabbassa mallaputtassa senàsanapa¤¤àpakassa ca bhattudadesakassa ca sammuti. So tuõhassa. Yassa nakkhamati, so bhàseyya: Sammato saïghena àyasmà dabbo mallaputto senàsanapa¤¤àpako ca bhattuddesako ca khamati saïghassa. Tasmà tuõhã, evametaü dhàrayà mã"ti. 5. Sammato ca panàyasmà dabbo mallaputto sabhàgànaü sabhàgànaü bhikkhånaü ekajjhaü senàsanaü pa¤¤àpeti. Ye te bhikkhå suttantikà tesaü ekajjhaü senàsanaü pa¤¤àpeti, "te a¤¤ama¤¤aü suttantaü saïgàyissanti" ti. Ye te bhikkhå vinayadharà tesaü ekajjhaü senàsanaü pa¤¤àpeti, "te a¤¤ama¤¤aü vinayaü vinicchinissantã"ti. -1 Ye te bhikkhå dhammakathikà tesaü ekajjhaü senàsanaü pa¤¤àpeti. "Te a¤¤ama¤¤aü dhammaü sàkacchissantã"ti. Ye te bhikkhå jhàyino tesaü ekajjhaü senàsanaü pa¤¤àpeti, "te a¤¤ama¤¤aü na vyàbàdhissanti"ti. -2 Ye te bhikkhå tiracchànakathikà kàyadaóóhibahulà-3 viharanti, tesampi ekajjhaü senàsanaü pa¤¤àpeti, "imàyapime àyasmanto ratiyà acchissantã"ti. Ye te bhikkhå vikàle àgacchanti, tesampi tejodhàtuü samàpajjitvà teneva àlokena senàsanaü pa¤¤àpeti. Apissu bhikkhå sa¤cicca vikàle àgacchanti "mayaü àyasmato dabbassa mallaputtassa iddhipàñihàriyaü passissàmà"ti. Te àyasmantaü dabbaü mallaputtaü upasaïkamitvà evaü vadenti: "amhàkaü àvuso dabba, senàsanaü pa¤¤àpehã"ti. Te àyasmà dabbo mallaputto evaü vadeti: "katthàyasmantà icchanti, kattha pa¤¤àpemã"ti. Te sa¤cicca dåre apadisanti, "amhàkaü àvuso dabba, gijjhakåñe pabbate senàsanaü pa¤¤àpehi, amhàkaü àvuso corapapàte senàsanaü pa¤¤àpehi, amhàkaü àvuso isigilipasse kàëasilàyaü senàsanaü pa¤¤àpehi, amhàkaü àvuso vebhàrapasse sattapaõõiguhàyaü senàsanaü pa¤¤àpehi, amhàkaü àvuso sãtavane sappasoõóikapabbhàre senàsanaü pa¤¤àpehi, amhàkaü àvuso gotamakandaràyaü senàsanaü pa¤¤àpehi, amhàkaü àvuso tindukakandaràyaü senàsanaü pa¤¤àpehi, amhàkaü àvuso tapodakandaràyaü senàsanaü pa¤¤àpehi, amhàkaü àvuso tapodàràme senàsanaü pa¤¤àpehi, amhàkaü àvuso jãvakambavane [PTS Page 160] [\q 160/] senàsanaü pa¤¤àpehi, amhàkaü àvuso maddakucchismiü migadàye senàsanaü pa¤¤àpehã"ti. Tesaü àyasmà dabbo mallaputto tejodhàtuü samàpajjitvà aïguliyà jalamànàya purato purato gacchati. Tepi teneva àlokena àyasmato dabbassa mallaputtassa piññhito piññhito gacchanti. Tesaü àyasmà dabbo mallaputto evaü senàsanaü pa¤¤àpeti: ayaü ma¤co, idaü pãñhaü, ayaü bhisi, idaü bimbohanaü, idaü vaccaññhànaü, idaü passàvaññhànaü, idaü pànãyaü, idaü paribhojanãyaü, ayaü kattaradaõóo, idaü saïghassa katikasaõñhànaü, imaü kàlaü pavisitabbaü, imaü kàlaü nikkhamitabba"nti. Tesaü àyasmà dabbo mallaputto senàsanaü pa¤¤àpetvà punadeva vephavanaü paccàgacchati. 1. Vinicchissantãti, katthaci. 2. Vyàbàhissantã"ti. 3. Kàyadaëhibahulà machasaü. [BJT Page 420] [\x 420/] 6. Tena kho pana samayena mettiyabhummajakà bhikkhå navakà ceva honti appapu¤¤à ca, yàni saïghassa làmakàni senàsanàni, tàni tesaü pàpuõanti làmakàni ca bhattàni, tena kho pana samayena ràjagahe manussà icchanti therànaü bhikkhånaü abhisaïkhàrikaü piõóapàtaü dàtuü sappimpi telampi uttaribhaïgampi. Mettiyabhummajakànaü pana bhikkhånaü pàkatikaü denti yathàrandhaü kaõàjakaü bilaïgadutiyaü, te pacchàbhattaü piõóapàtapañikkantà there bhikkhu pucchanti: tumhàkaü àvuso bhattagge kiü ahosi, tumhàkaü kiü ahosã"ti. Ekacce therà evaü vadenti: "amhàkaü àvuso sappi ahosi telaü ahosi uttaribhaïgaü ahosã"ti. Mettiyabhummajakà pana bhikkhå evaü vadenti: "amhàkaü àvuso na ki¤ci ahosi pàkatikaü yathàrandhaü kaõàjakaü bilaïgadutiya"nti. 7. Tena kho pana samayena kalyàõabhattiko gahapati saïghassa vatukkabhattaü deti niccabhattaü. So bhattagge saputtadàro upatiññhitvà parivisati, a¤¤e odanena pucchanti, a¤¤e såpena pucchanti, a¤¤e telena pucchanti, a¤¤e uttaribhaïgena pucchanti. Tena kho pana samayena kalyàõabhattikassa gahapatino bhattaü svàtanàya mettiyabhummajakànaü bhikkhånaü uddiññhaü hoti. Atha kho kalayàõabhattiko gahapati àràmaü agamàsi kenacideva karaõãyena. So yenàyasmà dabbo mallaputto tenupasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü dabbaü mallaputtaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho kalyàõabhattikaü [PTS Page 161] [\q 161/] gahapatiü àyasmà dabbo mallaputto dhammiyà kathàya sandassesi samàdapesi samuttejesi sampahaüsesi. Atha kho kalyàõabhattiko gahapati àyasmatà dabbena mallaputtena dhammiyà kathàya sandassito samàdapito samuttejito sampahaüsito àyasmantaü dabbaü mallaputtaü etadavoca: "kassa bhante amhàkaü ghare svàtanàya bhattaü uddiññha"nti? "Mettiyabhummajakànaü kho gahapati bhikkhånaü tumhàkaü ghare svàtanàya bhattaü uddiññha"nti. 8. Atha kho kalyàõabhattiko gahapati anattamano ahosi: "kathaü hi nàma pàpabhikkhå amhàkaü ghare svàtanàya bhattaü bhu¤jissantã"ti gharaü gantvà dàsiü àõàpesi: "ye je sve bhattikà àgacchanti, te koññhake àsanaü pa¤¤àpetvà kaõàjakena bilaïgadutiyena parivisà"ti "evaü ayyà"ti kho sà dàsã kalyàõabhattikassa gahapatino paccassosi. 9. Atha kho mettiyabhummajakà bhikkhå "hiyyo kho àvuso amhàkaü kalyàõabhattikassa gahapatino bhattaü uddiññhaü, sve amhe kalyàõabhattiko gahapati saputtadàro upatiññhitvà parivisissati. A¤¤e odanena pucchissanti, a¤¤e såpena pucchissanti, a¤¤e telena pucchissanti, a¤¤e uttaribhaïgena pucchissantã"ti. Te teneva somanassena na cittaråpaü rattiyà supiüsu. [BJT Page 422] [\x 422/] 10. Atha kho mettiyabhummajakà bhikkhu pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya yena kalyàõabhattikassa gahapatino nivesanaü tenupasaïkamiüsu. Addasà kho sà dàsã mettiyabhummajake bhikkhå dåratova àgacchante, disvàna koññhake àsanaü pa¤¤àpetvà mettiyabhummajake bhikkhå etadavoca: "nisãdatha bhante"ti. Atha kho mettiyabhummajakànaü bhikkhånaü etadahosi: "nissaüsayaü kho na tàva bhattaü siddhaü bhavissati yàva-1 mayaü koññhake nisãdàpiyeyyàmà"-2 ti. Atha kho sà dàsi kaõàjakena bilaïgadutiyena upaga¤ji: "bhu¤jatha bhante"ti mayaü kho bhagini niccabhattikà"ti "jànàmayyà niccabhattikattha, apicàhaü hiyyova àõattà: 'ye je sve bhattikà àgacchanti, te koññhake àsanaü pa¤¤àpetvà kaõàjakena bilaïgadutiyena parivisà'ti. Bhu¤jatha bhante"ti. 11. Atha kho mettiyabhummajakà bhikkhå "hiyyo kho àvuso kalyàõabhattiko gahapati àràmaü agamàsi, dabbassa mallaputtassa santike nissaüsayaü kho mayaü dabbena mallaputtena gahapatino santike paribhinnà"ti. Te teneva domanassena na cittaråpaü bhu¤jiüsu. Atha kho mettiyabhummajakà bhikkhå pacchàbhattaü [PTS Page 162] [\q 162/] piõóapàtapañikkantà àràmaü gantvà pattacãvaraü pañisàmetvà bahàràmakoññhake saïghàñipallatthikàya nisãdiüsu tuõhãbhåtà maïkubhåtà pattakkhandhà adhomukhà pajjhàyantà appañibhànà. 12. Atha kho mettiyà bhikkhunã yena mettiyabhummajakà bhikkhå tenupasaïkami, upasaïkamitvà mettiyabhummajake bhikkhå etadavoca: "vandàmi ayyà"ti. -3 Evaü vutte mettiyabhummajakà bhikkhå nàlapiüsu. Dutiyampi kho -pe- tatiyampi kho mettiyà bhikkhånã mettiyabhummajake bhikkhå etadavoca: "vandàmi ayyà"ti. Tatiyampi kho mettiyabhummajakà bhikkhå nàlapiüsu. "Kyàhaü ayyànaü aparajjhàmi, kissa maü ayyà nàlapantã"ti. Tathà hi pana tvaü bhagini, ambhe dabbena mallaputtena viheñhiyamàne ajjhupekkhasã'ti. 'Kyàhaü ayyà karomã'ti 'sace kho tvaü bhagini iccheyyàsi ajjeva bhagavà dabbaü mallaputtaü nàsàpeyyà'ti. Kyàhaü ayyà karomi. Kiü mayà sakkà kàtunti. Ehi tvaü bhagini, yena bhagavà tenupasaïkama, upasaïkamitvà bhagavantaü evaü vadehi: 'idaü bhante nacchannaü nappatiråpaü, yàyaü bhante disà abhayà anãtikà anupaddavà, sàyaü disà sabhayà saãtikà saupaddavà, yato nivàtaü tato pavàtaü, -4 udakaü ma¤¤e àdittaü, ayyenamhi dabbena mallaputtena dåsità'ti. Evaü ayyàti kho mettiyà bhikkhunã mettiyabhummajakànaü bhikkhånaü pañissutvà yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi, ekamantaü ñhità kho mettiyà bhikkhunã bhagavantaü etadavoca: 'idaü bhante nacchannaü nappatiråpaü, yàyaü bhante disà abhayà anãtikà anupaddavà, sàyaü disà sabhayà saãtikà saupaddavà, yato nivàtaü tato pavàtaü, udakaü ma¤¤e àdittaü, ayyenamhi dabbena mallaputtena dusità'ti. 1. Yathà. Mu. 2. Nisãdeyyàmàti, sãmu. Nisãdàpãyàmàti syà. 3. Ayyeti -sãmu 4. Savàtaü - machasaü, [BJT Page 424] [\x 424/] 13. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü sannipàtàpetvà àyasmantaü dabbaü mallaputtaü pañipucchi: 'sarasi tvaü dabba evaråpaü kattà yathàyaü bhikkhunã àhà, ti "yathà maü bhante bhagavà jànàtã"ti. Dutiyampi kho bhagavà -pe- tatiyampi kho bhagavà àyasmantaü dabbaü mallaputtaü etadavoca: "sarasi tvaü dabba evaråpaü kattà yathàyaü bhikkhunã àhà"ti "yathà maü bhante bhagavà jànàtã"ti. 'Na kho dabba dabbà evaü nibbeñhenti. Sace tayà kataü katanti vadehi, sace akataü akatanti vadehã'ti. "Yato ahaü bhante jàto nàbhãjànàmi supinantenàpi methunaü dhammaü patisevità, pageva jàgaro"ti. Atha kho bhagavà bhikkhu àmantesi: "tenahi bhikkhave mettiyaü bhikkhuniü [PTS Page 163] [\q 163/] nàsetha, ime ca bhikkhå anuyu¤jathà"ti. Idaü vatvà bhagavà uññhàyàsanà vihàraü pàvisi. 14. Atha kho te bhikkhå mettiyaü bhikkhuniü nàsesuü. Atha kho mettayabhummajakà bhikkhå te bhikkhu etadavocuü: "mà àvuso mettiyaü bhikkhuniü nàsetha, na sà ki¤ci aparajjhati, amhehi sà ussàhità kupitehi anattamanehi vàcanàdhippàyehã"ti. Kiü pana tumhe àvuso àyasmantaü dabbaü mallaputtaü amålakena pàràjikena dhammena anuddhaüsethà'ti. Evamàvuso'ti. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti "kathaü hi nàma mettiyabhummajakà bhikkhå àyasmantaü dabbaü mallaputtaü amålakena pàràjikena dhammena anuddhaüsessantã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- "saccaü kira tumhe bhikkhave dabbaü mallaputtaü amålakena pàràjikena dhammena anuddhaü sethà"ti. "Saccaü bhagavà". Vigarahi buddho bhagavà -pe- "kataü hi nàma tumhe moghapurisà dabbaü mallaputtaü amålakena pàràjikena dhammena anuddhaüsessatha. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu bhikkhuü duññho doso appatãto amålakena pàràjikena dhammena anuddhaüseyya appevanàma naü imamhà brahmacariyà càveyyanti. Tato aparena samayena samanuggàhiyamàno và asamanuggàhiyamàno và amålaka¤ceva taü adhikaraõaü hoti bhikkhu ca dosaü patiññhàti, saïghàdiseso"ti. 15. Yo panàti yo yàdiso -pe- bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Bhikkhunti a¤¤aü bhikkhåü Duññho dosoti kupito anattamano anabhiraddho àhatacitto khilajàto. [BJT Page 426] [\x 426/] Appatãtoti tena ca kopena tena ca dosena tàya ca anattamanatàya tàya ca anabhiraddhiyà appatãto hoti. Amålakaü nàma adiññhaü asutaü aparisaïkitaü. Pàràjikena dhammenàti catunnaü a¤¤atarena. Anuddhaüseyyàti codeti và codàpeti và. Appevanàma naü imamhà brahmacariyà càveyyanti [PTS Page 164] [\q 164/] bhikkhubhàvà càveyyaü samaõadhammà càveyyaü sãlakkhandhà càveyyaü tapoguõà càveyyaü. Tato aparena samayenàti yasmiü khaõe anuddhaüsito hoti taü khaõaü taü layaü taü muhuttaü vãtivatte. Samanuggàhiyamànoti yena vatthunà anuddhaüsito hoti tasmiü vatthusmiü samanuggàhiyamàno. Asamanuggàhiyamànoti na kenaci vuccamàno. Adhikaraõaü nàma: cattàri adhikaraõàni vivàdàdhikaraõaü anuvàdàdhikaraõaü àpattàdhikaraõaü kiccàdhikaraõaü. Bhikkhu ca dosaü patiññhàtãti tucchakaü mayà bhaõitaü, musà mayà bhaõitaü, abhåtaü mayà bhaõitaü, ajànantena mayà bhaõitaü. Saïghàdisesoti -pe- tenapi vuccati saïghàdisesoti. 16. Adiññhassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, ta¤ce codeti: "diññho mayà pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi, natthi tayà saddhiü uposatho và pavàraõà và saïghakammaü và"ti, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 17. Asutassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpannoti, ta¤ce codeti: "suto mayà pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi, natthi tayà saddhiü uposatho và pavàraõà và saïghakammaü và"ti, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 18. Aparisaïkitassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpannoti, taü ce codeti: "parisaïkito mayà pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi, natthi tayà saddhiü uposatho và pavàraõà và saïghakammaü và"ti, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. [BJT Page 428] [\x 428/] 19. Adiññhassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, ta¤ce codeti: "diññho mayà suto ca pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi, natthi tayà saddhiü uposatho và pavàraõà và saïghakammaü và"ti, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 20. Adiññhassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, ta¤ce codeti: "diññho mayà parisaïkito ca pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi, -peàpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 21. Adiññhassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, ta¤ce codeti: "diññho mayà suto ca parisaïkito ca pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi -pe- " àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 22. Asutassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpannoti, ta¤ce codeti: "suto mayà parisaïkito ca -pe- suto mayà diññho ca -pe- suto mayà parisaïkito ca diññho ca pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, " -pe- àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 23. Aparisaïkitassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpannoti, ta¤ce codeti: "parisaïkito mayà diññho ca -peparisaïkito mayà suto ca -pe- parisaïkito mayà diññho ca suto ca pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi -pe- àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 24. Diññhassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, ta¤ce codeti: suto mayà pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi -peàpatti vàcàyà vàcàya saïghàdisesassa. 25. [PTS Page 165] [\q 165/] diññhassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, ta¤ce codeti: parisaïkito mayà pàràjikaü dhammaü ajjhàpannoti -pe- ta¤ce codeti: suto mayà parisaïkito ca pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi -pe- àpatti vàcàya saïghàdisesassa. 26. Sutassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpannoti, ta¤ce codeti: parisaïkito mayà -pe- diññho mayà -peparisaïkito mayà diññho ca pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi -pe- àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 27. Parisaïkitassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpannoti, taü ce codeti: diññho mayà pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi -pe- suto mayà pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi -pediññho mayà suto ca pàràjikà dhammaü ajjhàpannosi -peàpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. [BJT Page 430] [\x 430/] 28. Diññhassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, diññhe vematiko diññhaü no kappeti, diññhaü nassarati, diññhaü pammuññho-1 hoti, -pe- sute vematiko sutaü no kappeti, sutaü nassarati, sutaü pammuññho hoti, -peparisaïkite vematiko parisaïkitaü no kappeti: parisaïkitaü nassarati, parisaïkitaü pammuññho hoti, ta¤ce codeti, parisaïkito mayà diññho ca -pe- parisaïkito mayà suto ca -peparisaïkito mayà diññho ca suto ca pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi, natthi tayà saddhiü uposatho và pavàraõà và saïghakammaü và"ti, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 29. Adiññhassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, ta¤ce codàpeti: "diññhosi pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi, natthi tayà saddhiü uposatho và pavàraõà và saïghakammaü và"ti, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 30. Asutassa hoti paràjikaü dhammaü ajjhàpannoti, -peaparisaïkitassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpannoti, ta¤ce codàpeti: "parisaïkitosi, pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi -pe- àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 31. Adiññhassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, ta¤ce codàpeti: diññhosi sutosi -pe- diññhosi parisaïkitosi -pe- diññhosi sutosi parisaïkitosi, pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, -pe- asutassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpannoti, ta¤ce codàpeti: sutosi parisaïkitosi -pe- sutosi diññhosi -pe- sutosi parisaïkitosi diññhosi -pe- aparisaïkitassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpannoti, ta¤ce codàpeti: parisaïkitosi diññhosi -pe- parisaïkitosi sutosi -pe- parisaïkitosi diññhosi sutosi pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, -pe- àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 32. Diññhassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, ta¤ce codàpeti: sutosi -pe- ta¤ce codàpeti: parisaïkitosi -pe- ta¤ce codàpeti: sutosi parisaïkitosi, pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi -pe- àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 33. Sutassa hoti 'pàràjikaü dhammaü ajjhàpanno'ti -peparisaïkitassa hoti pàràjikassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpannoti, ta¤ce codàpeti: diññhosi -pe- ta¤ce codàpeti: sutosi -pe- ta¤ce codàpeti: diññhosi sutosi pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi -peàpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 1. Pamuñho. Machasaü [BJT Page 432] [\x 432/] 34. Diññhassa hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, diññhe vematiko diññhaü no kappeti, diññhaü nassarati, diññhaü pammuññho hoti -pe- sute vematiko sutaü no kappeti sutaü nassarati sutaü pammuññho hoti -pe- parisaïkite vematiko parisaïkitaü no kappeti, parisaïkitaü nassarati, parisaïkitaü pammuññho hoti, ta¤ce codàpeti: parisaïkitosi diññhosi -pe- parisaïkitosi sutosi -pe- parisaïkitosi diññhosi sutosi pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi, natthi tayà saddhiü uposatho và pavàraõà và saïghakammaü càti àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 35. [PTS Page 166] [\q 166/] asuddhe suddhadiññhi, suddhe asuddhadiññhi, asuddhe asuddhadiññhi, suddhe suddhadiññhi. 36. Asuddho hoti puggalo a¤¤ataraü pàràjikaü dhammaü ajjhàpanno, ta¤ce suddhadiññhisamàno anokàsaü kàràpetvà càvanàdhippàyo vadeti, àpatti saïghàdisesena dukkañassa. 37. Asuddho hoti puggalo a¤¤ataraü pàràjikaü dhammaü ajjhàpanno, ta¤ce suddhadiññhisamàno okàsaü kàràpetvà càvanàdhippàyo vadeti, àpatti saïghàdisesassa. 38. Asuddho hoti puggalo a¤¤ataraü pàràjikaü dhammaü ajjhàpanno, ta¤ce suddhadiññhisamàno anokàsaü kàràpetvà akkosàdhippàyo vadeti, àpatti omasavàdena dukkañassa. 39. Asuddho hoti puggalo a¤¤ataraü pàràjikaü dhammaü ajjhàpanno, ta¤ce suddhadiññhisamàno okàsaü kàràpetvà akkosàdhippàyo vadeti, àpatti omasavàdassa. 40. Suddho hoti puggalo a¤¤ataraü pàràjikaü dhammaü anajjhàpanno, ta¤ce asuddhadiññhisamàno anokàsaü kàràpetvà vàcanàdhippàyo vadeti, àpatti dukkañassa. 41. Suddho hoti puggalo a¤¤ataraü pàràjikaü dhammaü anajjhàpanno, ta¤ce asuddhadiññhisamàno okàsaü kàràpetvà càvanàdhippàyo vadeti, anàpatti. 42. Suddho hoti puggalo a¤¤ataraü pàràjikaü dhammaü anajjhàpanno, ta¤ce asuddhadiññhisamàno anokàsaü kàràpetvà akkosàdhippàyo vadeti, àpatti omasavàdena dukkañassa. 43. Suddho hoti puggalo a¤¤ataraü pàràjikaü dhammaü anajjhàpanno, ta¤ce asuddhadiññhisamàno okàsaü kàràpetvà akkosàdhippàyo vadeti, àpatti omasavàdassa. [BJT Page 434] [\x 434/] 44. Asuddho hoti puggalo a¤¤ataraü pàràjikaü dhammaü ajjhàpanno, ta¤ce asuddhadiññhisamàno anokàsaü kàràpetvà càvanàdhippàyo vadeti, àpatti dukkañassa -peokàsaü kàràpetvà càvanàdhippàyo vadeti, anàpatti -peanokàsaü kàràpetvà akkosàdhippàyo vadeti, àpatti omasavàdena dukkañassa -pe- okàsaü kàràpetvà akkosàdhippàyo vadeti, àpatti omasavàdassa. 45. Suddho hoti puggalo a¤¤ataraü pàràjikaü dhammaü anajjhàpanno, ta¤ce suddhadiññhisamàno anokàsaü kàràpetvà càvanàdhippàyo vadeti, àpatti saïghàdisesena dukkañassa -pe- okàsaü kàràpetvà càvanàdhippàyo vadeti, àpatti saïghàdisesassa -pe- anokàsaü kàràpetvà akkosàdhippàyo vadeti, àpatti omasavàdena dukkañassa -pe- okàsaü kàràpetvà akkosàdhippàyo vadeti, àpatti omasavàdassa. 46. Anàpatti: suddhe asuddhadiññhissa, asuddhe asuddhadiññhissa, ummattakassa, àdikammikassàti. Pañhama duññhadosa sikkhàpadaü niññhitaü. 3. 9. Dutiya duññhadosa sikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Tena kho pana samayena mettiyabhummajakà bhikkhå gijjhakåñà pabbatà orohantà addasaüsu chagalakaü-1 ajikàya vippañipajjantaü, [PTS Page 167] [\q 167/] disvàna evamàhaüsu: "handa mayaü àvuso imaü chagalakaü dabbaü mallaputtaü nàma karoma, imaü ajikaü mettiyaü nàma bhikkhuniü karoma. Evaü mayaü voharissàma. Pubbe mayaü àvuso dabbaü mallaputtaü sutena avocumha, idàni pana amhehi sàmaü diññho mettiyàya bhikkhuniyà vippañipajjanto"ti. Te taü chagalakaü dabbaü mallaputtaü nàma akaüsu, taü ajikaü mettiyaü nàma bhikkhuniü akaüsu. Te bhikkhånaü àrocesuü: 'pubbe mayaü àvuso dabbaü mallaputtaü sutena avocumha idàni pana amhehi sàmaü diññho mettiyàya bhikkhuniyà vippañipajjanto'ti. Bhikkhå evamàhaüsu: "mà àvuso evaü avacuttha, nàyasmà dabbo mallaputto evaü karissatã"ti. 1. Chakalakaü. Syà. Sã. [BJT Page 436] [\x 436/] 2. Atha kho te bhikkhu bhagavato etamatthaü àrocesuü. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü sannipàtàpetvà àyasmantaü dabbaü mallaputtaü pañipucchi: "sarasi tvaü dabba evaråpa kattà, yathayime bhikkhu àhaüså"ti. "Yathà maü bhante bhagavà jànàtã"ti. Dutiyampi kho bhagavà -pe- tatiyampi kho bhagavà àyasmantaü dabbaü mallaputtaü etadavoca: "sarasi tvaü dabba evaråpaü kattà, yathayime bhikkhå àhaüså"ti. "Yathà maü bhante bhagavà jànàtã"ti. "Na kho dabba dabbà evaü nibbeñhenti. Sace tayà kataü katanti vadehi, sace akataü akatanti vadehã"ti. "Yato ahaü bhante jàto nàbhijànàmi supinantenàpi methunaü dhammaü patisevità, pageva jàgaro"ti. Atha kho bhagavà bhikkhå àmantesi: "tena hi bhikkhave ime bhikkhå anuyu¤jathà"ti. Idaü vatvà bhagavà uññhàyàsanà vihàraü pàvisi. 3. Atha kho te bhikkhå mettiyabhummajake bhikkhå anuyu¤jiüsu: "kiü pana tumhe àvuso àyasmantaü dabbaü mallaputtaü a¤¤abhàgiyassa adhikaraõassa ki¤cidesaü lesamattaü upàdàya pàràjikena dhammena anuddhaüsethà'ti. 'Evamàvuso'ti. Ye te bhikkhå appicchà, te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma mettiyabhummajakà bhikkhå àyasmantaü dabbaü mallaputtaü a¤¤abhàgiyassa adhikaraõassa ki¤cidesaü lesamattaü upàdàya pàràjikena dhammena anuddhaüsessantã"ti atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- "saccaü kira tumhe bhikkhave dabbaü mallaputtaü a¤¤abhàgiyassa adhikaraõassa ki¤cidesaü lesamattaü upàdàya pàràjikena dhammena anuddhaüsethà"ti. "Saccaü bhagavà" vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tumhe moghapurisà dabbaü mallaputtaü a¤¤abhàgiyassa adhikaraõassa ki¤ci desaü lesamattaü upàdàya pàràjikena dhammena anuddhaüsessatha netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: " "Yo pana bhikkhu bhikkhuü duññho deso appatãto a¤¤abhàgiyassa [PTS Page 168] [\q 168/] adhikaraõassa ki¤cidesaü lesamattaü upàdàya pàràjikena dhammena anuddhaüseyya, appevanàma naü imamhà brahmacariyà càveyyanti. Tato aparena samayena samanuggàhiyamàno và asamanuggàhiyamàno và a¤¤abhàgiyaü ceva taü adhikaraõaü hoti, koci deso lesamanto upàdinno, bhikkhu ca dosaü patiññhàti, saïghàdiseso"ti. 4. Yo panàti yo yàdiso -pe- bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Bhikkhunti a¤¤aü bhikkhuü. Duññho dosoti kupito anattamano anabhiraddho àhatacitto khilajàto. "Te bhikkhuhi anuyu¤jiyamànà bhikkhunaü etamatthaü àrocesuü" ayampi pàñho potthakesu dissate. [BJT Page 438] [\x 438/] Appatãtoti tena ca kopena tena ca dosena tàya ca anattamanatàya tàya ca anabhiraddhiyà appatãto hoti. A¤¤abhàgiyassa adhikaraõassàti àpatta¤¤abhàgiyaü và hoti adhikaraõa¤¤abhàgiyaü và. Kathaü adhikaraõaü adhikaraõassa a¤¤abhàgiyaü. Vivàdàdhikaraõaü anuvàdàdhikaraõassa àpattàdhikaraõassa kiccàdhikaraõassa a¤¤abhàgiyaü, anuvàdàdhikaraõaü àpattàdhikaraõassa kiccàdhikaraõassa vivàdàdhikaraõassa a¤¤abhàgiyaü, àpattàdhikaraõaü kiccàdhikaraõassa vivàdàdhikaraõassa anuvàdàdhikaraõassa àpattàdhikaraõassa a¤¤abhàgiyaü evaü adhikaraõaü adhikaraõassa a¤¤abhàgiyaü. Kathaü adhikaraõaü adhikaraõassa tabbhàgiyaü? Vivàdàdhikaraõaü vivàdàdhikaraõassa tabbhàgiyaü. Anuvàdàdhikaraõaü anuvàdàdhikaraõassa tabbhàgiyaü. âpattàdhikaraõaü àpattàdhikaraõassa siyà tabbhàgiyaü siyà a¤¤abhàgiyaü. Kathaü àpattàdhikaraõaü àpattàdhikaraõassa a¤¤abhàgiyaü? Methunadhammapàràjikàpatti adinnàdànapàràjikàpattiyà manussaviggahapàràjikàpattiyà uttarimanussadhammapàràjàkàpattiyà a¤¤abhàgiyà. Adinnàdànapàràjikàpatti manussaviggahapàràjikàpattiyà uttarimanussadhammapàràjikàpattiyà methunadhamma pàràjikàpattiyà a¤¤abhàgiyà. Manussaviggahapàràjikàpatti uttarimanussadhammapàràjikàpattiyà methunadhammapàràjikàpattiyà adinnàdànapàràjikàpattiyà a¤¤abhàgiyà. Uttarimanussadhammapàràjikàpatti methunadhammapàràjikàpattiyà adinnàdànapàràjikàpattiyà manussaviggahapàràjikàpattiyà a¤¤abhàgiyà. Evaü àpattàdhikaraõaü àpattàdhikaraõassa a¤¤abhàgiyaü. Katha¤ca àpattàdhikaraõaü àpattàdhikaraõassa tabbhàgiyaü? Methunadhammapàràjikàpatti methunadhammapàràjikàpattiyà tabbhàgiyà. Adinnàdànapàràjikàpatti adinnàdànapàràjikàpattiyà tabbhàgiyà. Manussaviggahapàràjikàpatti manussaviggahapàràjikàpattiyà tabbhàgiyà. Uttarimanussadhammapàràjikàpatti uttarimanussadhammapàràjikàpattiyà tabbhàgiyà evaü àpattàdhikaraõaü àpattàdhikaraõassa tabbhàgiyaü. Kiccàdhikaraõaü kiccàdhikaraõassa tabbhàgiyaü. Evaü adhikaraõaü adhikaraõassa tabbhàgiyaü. Ki¤ci desaü lesamattaü upàdàyàti leso nàma: dasalesà: [PTS Page 169] [\q 169/] jàtileso nàmaleso gottaleso liïgaleso àpattileso pattaleso cãvaraleso upajjhàyaleso àcariyaleso senàsanaleso. [BJT Page 440] [\x 440/] Jàtileso nàma: khattiyo diññho hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, a¤¤aü khattiyaü passitvà codeti: "khattiyo mayà diññho pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi, natthi tayà saddhiü uposatho và pavàraõà vàsaïghakammaü vàti, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. Bràhmaõo diññho hoti -pe- vesso diññho hoti -pe- suddo diññho hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, a¤¤aü suddaü passitvà codeti: suddo mayà diññho pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi -pe- àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. Nàmaleso nàma: buddharakkhito diññho hoti -pedhammarakkhito diññho hoti -pe- saïgharakkhito diññho hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, a¤¤aü saïgharakkhitaü passitvà codeti: saïgharakkhito mayà diññho pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi -peàpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. Gottaleso nàma: gotamo diññho hoti -pemoggallàno diññho hoti -pe- kaccàyano diññho hoti -pe- vàsiññho diññho hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, a¤¤aü vàsiññhaü passitvà codeti: vàsiññho mayà diññho pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi -pe- àpatti vàcàya saïghàdisesassa. Liïgaleso nàma: dãgho diññho hoti -pe- rasso diññho hoti -pe- kaõho diññho hoti -pe- odàto diññho hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, a¤¤aü odàtaü passitvà codeti: odàto mayà diññho, pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi -pe- àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. âpattileso nàma: lahukaü àpattiü àpajjanto diññho hoti, ta¤ce pàràjikena codeti: assamaõosi, asakyaputtiyosi -pe- àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. Pattaleso nàma: lohapattadharo diññho hoti -pesàñakapattadharo diññho hoti -pe- sumbhakapattadharo diññho hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, a¤¤aü sumbhakapattadharaü passitvà codeti: sumbhakapattadharo mayà diññho pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi -pe- àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. [BJT Page 442] [\x 442/] Cãvaraleso nàma: paüsukuliko diññho hoti -pe- gahapati civaradharo diññho hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, a¤¤aü gahapaticãvaradharaü passitvà codeti: gahapaticãvaradharo mayà diññho, pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi -pe- àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. Upajjhàyaleso nàma: itthannàmassa saddhivihàriko diññho hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, a¤¤aü itthannàmassa saddhivihàriko mayà diññho, pàràjikaü dhammaü ajjhàpannosi, assamaõosi, asakyaputtiyosi, -pe- àpatti vàcàya saïghàdisesassa. âcariyaleso nàma: itthannàmassa antevàsiko diññho hoti pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto. A¤¤aü itthannàmassa antevàsikaü passitvà codeti: itthannàmassa antavàsiko mayà diññho, pàràjikaü dhammaü ajjhàpanno'si, assamaõo'si, asakyaputtiyo'si -pe- àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. Senàsanaleso nàma: itthannàmassa senàsanavàsiko diññho hoti [PTS Page 170] [\q 170/] pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjanto, a¤¤aü itthannàmassa senàsanavàsikaü passitvà codeti: itthannàmassa senàsanavàsiko mayà diññho pàràjikaü dhammaü ajjhàpanno'si, assamaõo'si, asakyaputtiyo'si natthi tayà saddhiü uposatho và pavàraõà và saïghakammaü cà'ti. âpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. Pàràjikena dhammenàti catunnaü a¤¤atarena. Anuddhaüseyyàti codeti và codàpeti và. Appevanàma naü imamhà brahmacariyà càveyyanti bhikkhubhàvà càveyyaü samaõadhammà càveyyaü, sãlakkhandhà càveyyaü, tapoguõà càveyyaü. Tato aparena samayenàti yasmiü khaõe anuddhaüsito hoti taü khaõaü taü layaü taü muhuttaü vãtivatte. Samanuggàhiyamànoti yena vatthunà anuddhaüsito hoti, tasmiü vatthusmiü samanuggàhiyamàno. Asamanuggàhiyamànoti na kenaci vuccamàno. Adhikaraõaü nàma cattàri adhikaraõàni vivàdàdhikaraõaü, anuvàdàdhikaraõaü, àpattàdhikaraõaü, kiccàdhikaraõaü. Koci deso lesamatto upàdinnoti tesaü lesànaü a¤¤ataro leso upàdinno hoti. [BJT Page 444] [\x 444/] Bhikkhu ca dosaü patiññhàtãti tucchakaü mayà bhaõitaü, musà mayà bhaõitaü, abhåtaü mayà bhaõitaü, ajànantena mayà bhaõitaü, Saïghàdisesoti -pe- tenapi vuccati saïghàdisesoti. 5. Bhikkhu saïghàdisesaü ajjhàpajjanto diññho hoti, saïghàdisese saïghàdisesadiññhi hoti, ta¤ce pàràjikena codeti: assamaõosi, asakyaputtiyosi, natthi tayà saddhiü uposatho và pavàraõà và saïghakammaü vàti, evampi àpatti¤¤abhàgiyaü hoti, leso ca upàdinno, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 6. Bhikkhu saïghàdisesaü ajjhàpajjanto diññho hoti, saïghàdisese thullaccayadiññhi hoti -pe- pàcittiyadiññhi hoti -pe- pàñidesanãyadiññhi hoti -pe- dukkañadiññhi hoti -pedubbhàsitadiññhi hoti ta¤ce pàràjikena codeti: assamaõosi, asakyaputtiyosi -pe- evampi àpatta¤¤abhàgiyaü hoti, leso ca upàdinno, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 7. Bhikkhu thullaccayaü -pe- pàcittiyaü -pe- pàñidesanãyaü -pe- dukkañaü -pe- dubbhàsitaü ajjhàpajjanto diññho hoti, dubbhàsite dubbhàsitadiññhi hoti, ta¤ce pàràjikena codeti: assamaõosi, asakyaputtiyosi -pe- evampi àpatta¤¤abhàgiyaü hoti, leso ca upàdinno, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 8. Bhikkhu dubbhàsitaü ajjhàpajjanto diññho hoti. Dubbhàsite saïghàdisesadiññhi hoti -pe- dubbhàsite tullaccayapàcittiyapàñidesanãyadukkaña diññhi hoti. Ta¤ce pàràjikena codeti: assamaõosi, asakyaputtiyosi, natthi tayà saddhiü uposatho và pavàraõà và saïghakammaü vàti, evampi àpatta¤¤abhàgiyaü hoti. Leso ca upàdinno, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. Ekekaü målaü kàtuna cakkaü bandhitabbaü 9. Bhikkhu saïghàdisesaü ajjhàpajjanto diññho hoti, saïghàdisese saïghàdisesadiññhi hoti. Ta¤ce pàràjikena codàpeti: "assamaõosi, asakyaputtiyosi, natthi tayà saddhiü uposatho và pavàraõà và saïghakammaü và"ti. Evampi àpatta¤¤abhàgiyaü hoti, leso ca upàdinno, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. [BJT Page 446] [\x 446/] 10. Bhikkhu saïghàdisesaü ajjhàpajjanto diññho hoti, saïghàdisese thullaccayadiññhi hoti -pe- pàcittiyadiññhi hoti -pe- pàñidesanãyadiññhi hoti -pe- dukkañadiññhi hoti -pedubbhàsitadiññhi hoti -pe- ta¤ce pàràjikena codàpeti: "assamaõosi, asakyaputtiyosi -pe- " evampi àpatta¤¤abhàgiyaü hoti, leso ca upàdinno, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 11. Bhikkhu thullaccayaü ajjhàpajjanto diññho hoti, thullaccaye thullaccayadiññhi hoti -pe- thullaccaye pàcittiyadiññhi hoti -pe- pàñidesanãyadiññhi hoti -pe- dukkañadiññhi hoti -pe- dubbhàsitadiññhi hoti, saïghàdisesadiññhi hoti. Ta¤ce pàràjikena codàpeti: "assamaõosi, asakyaputtiyosi" -pe- evampi àpatta¤¤abhàgiyaü hoti, leso ca upàdinno, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 12. Bhikkhu pàcittiyaü -pe- pàñidesanãyaü -pe- dukkañaü -pedubbhàsitaü ajjhàpajjanto diññho hoti dubbhàsite dubbhàsitadiññhi hoti -pe- dubbhàsite saïghàdisesadiññhi hoti -pe- thullaccayadiññhi hoti -pe- pàcittiyadiññhi hoti -pepàñidesanãyadiññhi hoti -pe- dukkañadiññhi hoti, ta¤ce pàràjikena codàpeti: "assamaõo'si, asakyaputtiyo'si, natthi tayà saddhiü uposatho và pavàraõà và saïghakammaü và'ti. Evampi àpatta¤¤abhàgiyaü hoti, leso ca upàdinno, àpatti vàcàya vàcàya saïghàdisesassa. 13. Anàpatti tathàsa¤¤ã codeti và codàpeti và ummattakassa, àdikammikassàti. Dutiyaduññhadosasikkhàpadaü [PTS Page 171] [\q 171/] niññhitaü. [BJT Page 448] [\x 448/] 3. 10 Pañhamasaïghabhedasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Atha kho devadatto yena kokàliko kañamorakatissako khaõóadeviyà putto samuddadatto tenupasaïkami, upasaïkamitvà kokàlikaü kañamorakatissakaü khaõóadeviyà puttaü samuddadattaü etadavoca: "etha mayaü àvuso samaõassa gotamassa saïghabhedaü karissàmi cakkabhedanti". Evaü vutte kokàliko devadattaü etadavoca: "samaõo kho àvuso gotamo mahiddhiko mahànubhàvo. Kathaü mayaü samaõassa gotamassa saïghabhedaü karissàma cakkabhedanti". Etha mayaü àvuso samaõaü gotamaü upasaïkamitvà pa¤ca vatthåni yàcissàma: "bhagavà bhante anekapariyàyena appicchassa santuññhassa sallekhassa dhutassa pàsàdikassa apacayassa viriyàrambhassa vaõõavàdã". Imàni bhante pa¤ca vatthåni aneka pariyàyena appicchatàya santuññhiyà sallekhàya dhutàya pàsàdikàya apacayàya viriyàrambhàya saüvattanti: "Sàdhu bhante bhikkhå yàvajãvaü àra¤¤akà assu, yo gàmantaü osareyya vajjaü naü phuseyya. Yàvajãvaü piõóapàtikà assu, yo nimantanaü sàdiyeyya vajjaü naü phuseyya. Yàvajãvaü paüsukulikà assu, yo gahapaticãvaraü sàdiseyya vajjaü naü phuseyya. Yàvajãvaü rukkhamålikà assu, yo channaü upagaccheyya vajjaü naü phuseyya. Yàvajãvaü macchamaüsaü na khàdeyyuü, yo macchamaüsaü khàdeyya vajjaü naü phuseyyà"ti. Imàni samaõo gotamo nànujànissati. Te mayaü imehi pa¤cahi vatthåhi janaü sa¤¤àpessàmàti. Sakkà kho àvuso imehi pa¤cahi vatthåhi samaõassa gotamassa saïghabhedo kàtuü cakkabhedo lukhappasannà hi àvuso manussà"ti. 2. Atha kho devadatto sapariso yena bhagavà tenupasaïkami, upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho devadatto bhagavantaü etadavoca: "bhagavà bhante anekapariyàyena appicchassa santuññhassa sallekhassa dhutassa pàsàdikassa apacayassa viriyàrambhassa vaõõavàdã. Imàni bhante pa¤ca vatthåni anekapariyàyena appicchatàya santuññhiyà sallekhàya dhåtàya pàsàdikàya apacayàya viriyàrambhàya saüvattanti. [BJT Page 450] [\x 450/] "Sàdhu bhante bhikkhå yàvajãvaü àra¤¤akà assu, yo gàmantaü osareyya vajjaü naü phuseyya. Yàvajãvaü piõóapàtikà assu, yo nimantanaü sàdiyeyya vajjaü naü phuseyya. Yàvajãvaü paüsukulikà assu, yo gahapaticãvaraü sàdiseyya vajjaü naü phuseyya. Yàvajãvaü rukkhamålikà assu, yo channaü upagaccheyya vajjaü naü phuseyya. Yàvajãvaü macchamaüsaü na khàdeyyuü, yo macchamaüsaü khàdeyya vajjaü naü phuseyyà"ti. "Alaü devadatta, yo icchati àra¤¤ako hotu, yo icchati gàmante viharatu, yo icchati [PTS Page 172] [\q 172/] piõóapàtiko hotu, yo icchati nimantanaü sàdiyatu, yo icchati paüsukåliko hotu, yo icchati gahapaticãvaraü sàdiyatu. Aññhamàse kho mayà devadatta, rukkhamålasenàsanaü anu¤¤àtaü, tikoñiparisuddhaü macchamaüsaü adiññhaü asutaü aparisaïkitanti. Atha kho devadatto na bhagavà imàni pa¤ca vatthåni anujànàtãti haññho udaggo sapariso uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. 3. Atha kho devadatto ràjagahaü pavisitvà pa¤cahi vatthåhi janaü sa¤¤àpesi: "mayaü àvuso samaõaü gotamaü upasaïkamitvà pa¤cavatthåni yàcimha: bhagavà bhante anekapariyàyena appicchassa -pe- yàvajãvaü macchamaüsaü na khàdeyyuü, yo macchamaüsaü khàdeyya vajjaü naü phuseyyà"ti. Imàni samaõo gotamo nànujànàti. Te mayaü imehi pa¤cahi vatthåhi -1. Samàdàya vattàmà"ti. Tattha ye te manussà assaddhà appasannà dubbuddhino, te evamàhaüsu: "ime kho samaõà sakyaputtiyà dhutà sallekhavuttino, samaõo pana gotamo bàhuliko bàhullàya ceteti"ti. Ye pana te manussà saddhà pasannà paõóità buddhimanto te ujjhàyanti khiyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma devadatto bhagavato saïghabhedàya parakkamissati cakkabhedàyà"ti. 4. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma devadatto bhagavato saïghabhedàya parakkamissati cakkabhedàyà"ti. Atha kho te bhikkhu bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- "saccaü kira tvaü devadatta saïghabhedàya parakkamasi cakkabhedàyà"ti. "Saccaü bhagavà" vigarahi buddho bhagavà: kathaü hi nàma tvaü moghapurisa saïghabhedàya parakkamissasi cakkabhedàya. Netaü moghapurisa, appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: 1. "Pa¤cavatthunãti" vattabbepi "te maü imehi paücahi vatthuhi" janaü sa¤¤àpessàmàti abhiõhaparivitakkavasena vuttanti. Sa. Pàsàdikà. [BJT Page 452] [\x 452/] "Yo pana bhikkhu samaggassa saïghassa bhedàya parakkameyya, bhedanasaüvattanikaü và adhikaraõaü samàdàya paggayha tiññheyya, so bhikkhu bhikkhåhi evamassa vacanãyo: 'mà àyasmà samaggassa saïghassa bhedàya parakkami, bhedanasaüvattanikaü và adhikaraõaü samàdàya paggayha aññhàsi, sametàyasmà saïghena samaggo hi saïgho sammodamàno avivadamàno ekuddeso phàsu viharatã'ti. Eva¤ca so bhikkhu bhikkhåhi vuccamàno tatheva [PTS Page 173] [\q 173/] paggaõheyya, so bhikkhu bhikkhåhi yàva tatiyaü samanubhàsitabbo tassa pañinissaggàya, yàva tatiya¤ceva samanubhàsiyamàno taü pañinissajeyya, -1 iccetaü kusalaü. No ce pañinissajeyya, saïghàdiseso"ti. 5. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Samaggo nàma saïgho: samànasaüvàsako samànasãmàyaü ñhito. Bhedàya parakkameyyàti 'kathaü ime nànà assu vinà assu vaggà asså'ti pakkhaü pariyesati, gaõaü bandhati. Bhedanasaüvattanikaü và adhikaraõanti aññhàrasabhedakaravatthåni. Samàdàyàti àdàya. Paggayhàti dãpeyya. Tiññheyyàti na pañinissajeyya. So bhikkhåti yo so saïghabhedako bhikkhu. Bhikkhåhãti a¤¤ehi bhikkhåhi. Ye passanti ye suõanti tehi vattabbo: "mà àyasmà samaggassa saïghassa bhedàya parakkami, bhedanasaüvattanikaü và adhikaraõaü samàdàya vaggayha aññhàsi, sametàyasmà saïghena, samaggo hi saïgho sammodamàno avivadamàno ekuddeso phàsu viharatã"ti. Dutiyampi vattabbo. Tatiyampi vattabbo sace pañinissajati, iccetaü kusalaü no ve pañinissajati, àpatti dukkañassa. Sutvà na vadanti, àpatti dukkañassa. 1. Pañinissajjeyya machasaü. [BJT Page 454] [\x 454/] So bhikkhu saïghamajjhampi àkaóóhitvà vattabbo: "mà àyasmà samaggassa saïghassa bhedàya parakkami, bhedanavattanikaü và adhikaraõaü samàdàya paggayha aññhàsi, sametàyasmà saïghena, samaggo hi saïgho sammodamàno avivadamàno ekuddeso phàsu viharatã" ti. Dutiyampi vattabbo tatiyampi vattabbo. Sace pañinissajati, iccetaü kusalaü. No ce pañinissajati, àpatti dukkañassa, so bhikkhu bhikkhåhi-1 samanubhàsitabbo. Eva¤ca pana bhikkhave samanubhàsitabbo, vyattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: "Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu samaggassa saïghassa bhedàya parakkamati. So taü vatthuü na pañinissajati, yadi saïghassa pattakallaü, saïgho itthannàmaü bhikkhuü samanubhàseyya tassa vatthussa pañinissaggàya, esà ¤atti. Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu samaggassa saïghassa bhedàya parakkamati. So taü vatthuü na pañinissajati, saïgho [PTS Page 174] [\q 174/] itthannàmaü bhikkhåü samanubhàsati tassa vatthussa pañinissaggàya, yassàyasmato khamati itthannàmassa bhikkhuno samanubhàsanà tassa vatthussa pañinissaggàya, so tuõhassa. Yassa nakkhamati, so bhàseyya. Dutiyampi etamatthaü vadàmi -pe- Tatiyampi etamatthaü vadàmi: suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu samaggassa saïghassa bhedàya parakkamati. So taü vatthuü na pañinissajati, saïgho itthannàmaü bhikkhåü samanubhàsati tassa vatthussa pañinissaggàya, yassàyasmato khamati itthannàmassa bhikkhuno samanubhàsanà tassa vatthussa pañinissaggàya, so tuõhassa. Yassa nakkhamati, so bhàseyya. Samanubhaññho saïghena itthannàmo bhikkhu tassa vatthussa pañinissaggàya, khamati saïghassa. Tasmà tuõhã, evametaü dhàrayàmã"ti. ¥attiyà dukkañaü, dvãhi kammavàcàhi thullaccayà, kammavàcàpariyosàne àpatti saïghàdisesassa. Saïghàdisesaü ajjhàpajjantassa ¤attiyà dukkañaü, dvãhi kammavàcàhi thullaccayà pañippassamhanti. Saïghàdisesoti -pe- tenapi vuccati saïghàdisesoti. 6. Dhammakamme dhammakammasa¤¤ã na pañinissajati. âpatti saïghàdisesassa. Dhammakamme vematiko na pañinissajati, àpatti saïghàdisesassa. Dhammakamme adhammakammasa¤¤ã na pañinissajati, àpatti saïghàdisesassa. Adhammakamme dhammakammasa¤¤ã àpatti dukkañassa. Adhammakamme vematiko àpatti dukkañassa. Adhammakamme adhammakammasa¤¤ã àpatti dukkañassa. 7. Anàpatti asamanubhàsantassa, pañinissajantassa, ummattakassa, àdikadammikassàti. Pañhamasaïghabhedasikkhàpadaü niññhitaü. Machasaü. Nadissate. [BJT Page 456] [\x 456/] 3. 11 Dutiyasaïghabhedasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Tena kho pana samayena devadatto saïghabhedàya parakkamati cakkabhedàya. Bhikkhå evamàhaüsu: adhammavàdã devadatto, avinayavàdã devadatto. Kathaü hi nàma devadatto saïghabhedàya parakkamissati cakkabhedàyàti. Evaü vutte kokàliko ca-1 kañamorakatissako khaõóadeviyà putto samuddadatto ca-1 te bhikkhå-2 etadavocuü. Mà àyasmanto evaü avacuttha: [PTS Page 175] [\q 175/] dhammavàdã devadatto vinayavàdã devadatto, ambhàka¤ca devadatto chanda¤ca ruci¤ca àdàya voharati, jànàti. No bhàsati, ambhàkampetaü khamatãti. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khiyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma bhikkhå devadattassa saïghabhedàya parakkamantassa anuvattakà bhavissanti vaggavàdakà"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- "saccaü kira bhikkhave bhikkhå devadattassa saïghabhedàya parakkamantassa anuvattakà bhavissanti vaggavàdakà"ti. "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà -pe-"kathaü hi nàma te bhikkhave moghapurisà devadattassa saïghabhedàya parakkamantassa anuvattakà bhavissanti vaggavàdakà. Netaü bhikkhave appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Tasseva kho pana bhikkhussa bhikkhå honti anuvattakà vaggavàdakà eko và dve và tayo và, te evaü vadeyyuü: "mà àyasmanto etaü bhikkhuü ki¤ci avacuttha, dhammavàdã ceso bhikkhå vinayavàdã ceso bhikkhu amhàkaü ceso bhikkhu chanda¤ca ruci¤ca àdàya voharati, jànàti no bhàsati, amhàkampetaü khamatã"ti. Te bhikkhu bhikkhåhi evamassu vacanãyà: "mà àyasmanto evaü avacuttha, na ceso bhikkhu dhammavàdã, na ce so bhikkhu vinayavàdã, mà àyasmantànampi saïghabhedo ruccittha. Sametàyasmantànaü saïghena, samaggo hi saïgho sammodamàno avivadamàno ekuddeso phàsu viharatã"ti. Eva¤ca te bhikkhu bhikkhåhi vuccamànà tatheva paggaõheyyuü, te bhikkhu bhikkhåhi yàva tatiyaü samanubhàsitabbà tassa pañinissaggàya. Yàva tatiya¤ce samanubhàsiyamànà naü pañinissajeyyuü, iccetaü kusalaü, no ce pañinissajeyyuü, saïghàdiseso"ti. 2. Tasseva kho panàti tassa saïghabhedakassa bhikkhuno. Bhikkhå hontãti a¤¤e bhikkhå honti. 1. Casaddo katthacipi na dissate. 2. Etadavoca. Sãmu. [BJT Page 458] [\x 458/] Anuvattakàti yaüdiññhiko hoti yaükhantiko yaüruciko, tepi taüdiññhikà honti taükhantikà taürucikà. Vaggavàdakàti tassa vaõõàya pakkhàya ñhità honti. Eko và dve và tayo vàti eko và hoti dve và tayo và. Te evaü vadeyyuü: "mà àyasmanto etaü bhikkhuü ki¤ci avacuttha, dhammavàdã ceso bhikkhu vinayavàdã ceso bhikkhu amhàka¤ceso bhikkhu chanda¤ca ruci¤ca àdàya [PTS Page 176] [\q 176/] voharati, jànàti no bhàsati, amhàkampetaü khamati"ti. Te bhikkhåti ye te anuvattakà bhikkhå. Bhikkhåhãti a¤¤ehi bhikkhåhi, ye passanti, ye suõanti, tehi vattabbà: "mà àyasmanto evaü avacuttha, na ceso bhikkhu dhammavàdã, na ceso bhikkhu vinayavàdã, mà àyasmantànampi saïghabhedo ruccittha sametàyasmantànaü saïghena, samaggo hi saïgho sammodamàno avivadamàno ekuddeso phàsu viharatã"ti. Dutiyampi vattabbà. Tatiyampi vattabbà. Sace pañinissajanti, iccetaü kusalaü, no ce pañinissajanti, àpatti dukkañassa. Sutvà na vadanti, àpatti dukkañassa. Te bhikkhå saïghamajjhampi àkaóóhitvà vattabbà: - "mà àyasmanto evaü avacuttha, na ceso bhikkhu dhammavàdã, na ceso bhikkhu vinayavàdã, mà àyasmantànampi saïghabhedo ruccittha, sametàyasmantànaü saïghena. Samaggo hi saïgho sammodamàno avivadamàno ekuddeso phàsu viharatã"ti. Dutiyampi vattabbà. Tatiyampi vattabbà. Sace pañinissajanti, iccetaü kusalaü. No ce pañinissajanti, àpatti dukkañassa. Te bhikkhå bhikkhåhi samanubhàsitabbà, eva¤ca pana bhikkhave samanubhàsitabbà. Vyattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: "Suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmo ca itthannàmo ca bhikkhå itthannàmassa bhikkhuno saïghabhedàya parakkamantassa anuvattakà vaggavàdakà. Te taü vatthuü na pañinissajanti. Yadi saïghassa pattakallaü, saïgho itthannàma¤ca itthannàma¤ca bhikkhu samanubhàseyya tassa vatthussa pañinissaggàya: esà ¤atti. Suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmo ca itthannàmo ca bhikkhu itthannàmassa bhikkhuno saïghabhedàya parakkamantassa anuvattakà vaggavàdakà. Te taü vatthuü na pañinissajanti. Saïgho itthannàma¤ca itthannàma¤ca bhikkhå samanubhàsati tassa vatthussa pañinissaggàya. Yassàyasmato khamati itthannàmassa ca itthannàmassa ca bhikkhånaü samanubhàsanà tassa vatthussa pañinissaggàya. So tuõhassa, yassa nakkhamati, so bhàseyya: dutiyampi etamatthaü vadàmi -pe- tatiyampi etamatthaü vadàmi. -Pe- [BJT Page 460] [\x 460/] Samanubhaññhà saïghena itthannàmo ca itthannàmo ca bhikkhu tassa vatthussa pañinissaggàya. Khamati saïghassa. Tasmà tuõhã, evametaü dhàrayàmã"ti. ¥attiyà dukkañaü, dvãhi kammavàcàhi thullaccayà, kammavàcàpariyosàne àpatti saïghàdisesassa. Saïghàdisesaü ajjhàpajjantànaü ¤attiyà dukkañaü dvãhi kammavàcàhi thullaccayà pañippassambhanti. Dve tayo ekato samanubhàsitabbà. Taduttari na samanubhàsitabbà. Saïghàdisesoti -pe- tenapi vuccati saïghàdisesoti. 3. [PTS Page 177] [\q 177/] dhammakamme dhammakammasa¤¤ã-1 na pañinissajanti, àpatti saïghàdisesassa. Dhammakamme vematikà na pañinissajanti, àpatti saïghàdisesassa. Dhammakamme adhammakammasa¤¤ã na pañinissajanti. âpatti saïghàdisesassa. Adhammakamme dhammakammasa¤¤ã àpatti dukkañassa. Adhammakamme vematikà àpatti dukkañassa. Adhammakamme adhammakammasa¤¤ã àpatti dukkañassa. 4. Anàpatti asamanubhàsantànaü, pañinissajantànaü, ummattakànaü, khittacittànaü, vedanaññànaü àdikammikànanti. Dutiyasaïghabheda sikkhàpadaü niññhitaü. 1. Dhammakammasa¤¤ino. Sã. Mu. Sabbattha. [BJT Page 462] [\x 462/] 3. 12 Dubbacasikkhàpadaü tena samayena buddho bhagavà kosambiyaü viharati ghositàràme. Tena kho pana samayena àyasmà channo anàcàraü àcarati. Bhikkhå evamàhaüsu: "mà àvuso channa, evaråpaü akàsi. Netaü kappatã" ti. So evaü vadeti: "kinnu kho nàma tumhe àvuso, maü vattabbaü ma¤¤atha. Ahaü kho nàma tumhe vadeyyaü. Ambhàkaü buddho ambhàkaü dhammo ambhàkaü ayyaputtena dhamme abhisamito. Seyyathàpi nàma mahàvàto vàyanto tiõakaññhapaõõasañaü-1 ekato ussàdeyya-2 , seyyathàpi và pana nadã pabbateyyà saïkhasevàlapaõakaü ekato ussàdeyya, evameva tumhe nànànàmà nànàgottà nànàjaccà nànàkulà pabbajità ekato ussàdità. Kinnu kho nàma tumhe àvuso, maü vattabbaü ma¤¤atha. Ahaü kho nàma tumhe vadeyyaü. Ambhàkaü buddho ambhàkaü dhammo ambhàkaü ayyaputtena dhammo abhisamito"ti. Ye te bhikkhu appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà channo bhikkhåhi sahadhammikaü vuccamàno attànaü avacanãyaü karissatã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- "saccaü kira tvaü channa, bhikkhåhi sahadhammikaü vuccamàno attànaü avacanãyaü karosi"ti? "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tvaü moghapurisa bhikkhåhi sahadhammikaü vuccamàno attànaü avacanãyaü karissasi -pe- netaü moghapurisa [PTS Page 178] [\q 178/] appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: Bhikkhu paneva dubbacajàtiko hoti, uddesapariyàpannesu sikkhàpadesu bhikkhåhi sahadhammikaü vuccamàno attànaü avacaniyaü karoti, 'mà maü àyasmanto ki¤ci avacuttha, kalyàõaü và pàpakaü và, ahampàyasmante na ki¤ci vakkhàmi kalyàõaü và pàpakaü và, viramathàyasmanto mama vacanàyà'ti. So bhikkhu bhikkhåhi evamassa vacanãyo: 'mà àyasmà attànaü avacanãyaü akàsi. Vacanãyamevàyasmà attànaü karotu. âyasmàpi bhikkhu vadetu sahadhammena. Bhikkhåpi àyasmantaü vakkhanti sahadhammena. Evaü saüvaddhà hi tassa bhagavato parisà, yadidaü a¤¤ama¤¤avacanena a¤¤ama¤¤avuññhàpanenà'ti. Eva¤ca so bhikkhu bhikkhåhi vuccamàno tatheva paggaõheyya, so bhikkhu bhikkhåhi yàva tatiyaü samanubhàsitabbo tassa pañinissaggàya. Yàva tatiya¤ce samanubhàsiyamàno taü pañinissajeyya, iccetaü kusalaü noce pañinissajeyya, saïghàdiseso"ti. 1. Paõõakasañaü. Machasaü. 2. Ussàreyya. Machasaü. [BJT Page 464] [\x 464/] 2. Bhikkhu paneva dubbacajàtiko hotãti dubbaco hoti dovacassakaraõehi dhammehi samannàgato akkhamo appadakkhiõaggàhã anusàsaniü. Uddesapariyàpantesu sikkhàpadesåti pàtimokkhapariyàpantesu sikkhàpadesu. Bhikkhåhãti a¤¤ehi bhikkhåhi. Sahadhammikaü nàma: yaü bhagavatà pa¤¤attaü sikkhàpadaü etaü sahadhammikaü nàma. Tena vuccamàno attànaü avacanãyaü karoti, "mà maü àyasmanto ki¤ci avacuttha kalyàõaü và pàpakaü và, ahampàyasmante na ki¤ci vakkhàmi kalyàõaü và pàpakaü và, viramathàyasmanto mama vacanàyà"ti. So bhikkhåti yo so dubbacajàtiko bhikkhu. Bhikkhåhãti a¤¤ehi bhikkhåhi, ye passanti ye suõanti tehi vattabbo: "mà àyasmà attànaü avacanãyaü akàsi. Vacanãyamevàyasmà attànaü karotu. âyasmàpi bhikkhu vadetu sahadhammena. Bhikkhåpi àyasmantaü vakkhanti sahadhammena. Evaü saüvaddhà hi tassa bhagavato parisà yadidaü a¤¤ama¤¤avacanena a¤¤ama¤¤avuññhàpanenà"ti. Dutiyampi vattabbo. Tatiyampi vattabbo. Sace [PTS Page 179] [\q 179/] pañinissajati, iccetaü kusalaü. No ce pañinissajati, àpatti dukkañassa. Sutvà na vadanti, àpatti dukkañassa. So bhikkhu saïghamajjhampi àkaóóhitvà vattabbo: "mà àyasmà attànaü avacanãyaü akàsi. Vacanãyamevàyasmà attànaü karotu. âyasmàpi bhikkhu vadetu sahadhammena. Bhikkhåpi àyasmantaü vakkhanti sahadhammena. Evaü saüvaddhà hi tassa bhagavato parisà yadidaü a¤¤ama¤¤avacanena a¤¤ama¤¤avuññhàpanenà"ti. Dutiyampi vattabbo. Tatiyampi vattabbo. Sace pañinissajati, iccetaü kusalaü. No ce pañinissajati, àpatti dukkañassa. So bhikkhu samanubhàsitabbo. Eva¤ca pana bhikkhave samanubhàsitabbo: vyattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: "Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu bhikkhåhi sahadhammikaü vuccamàno attànaü avacanãyaü karoti, so taü vatthuü na pañinissajati, yadi saïghassa pattakallaü, saïgho itthannàmaü bhikkhuü samanubhàseyya tassa vatthussa pañinissaggàya. Esà ¤atti. Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu bhikkhåhi sahadhammikaü vuccamàno attànaü avacanãyaü karoti, so taü vatthuü na pañinissajati, saïgho itthannàmaü bhikkhuü samanubhàsati tassa vatthussa pañinissaggàya, yassàyasmato khamati, itthannàmassa bhikkhuno samanubhàsanà tassa vatthussa pañinissaggàya. So tuõhassa, yassa nakkhamati, so bhàseyya. [BJT Page 466] [\x 466/] Dutiyampi etamatthaü vadàmi -pe- tatiyampi etamatthaü vadàmi -pesamanubhaññho saïghena itthannàmo bhikkhu tassa vatthussa pañinissaggàya. Khamati saïghassa, tasmà tuõhã, evametaü dhàrayàmã"ti. ¥attiyà dukkañaü, dvãhi kammavàcàhi thullaccayà, kammavàcàpariyosàne àpatti saïghàdisesassa, saïghàdisesaü ajjhàpajjantassa ¤attiyà dukkañaü, dvãhi kammavàcàhi thullaccayà pañippassambhanti. Saïghàdisesoti -pe- tenapi vuccati saïghàdisesoti. 3. Dhammakamme dhammakammasa¤¤ã na pañinissajati, àpatti saïghàdisesassa. Dhammakamme vematiko na pañinissajati, àpatti saïghàdisesassa. Dhammakamme adhammakammasa¤¤ã na pañinissajati àpatti saïghàdisesassa. Adhammakamme dhammakammasa¤¤ã -pe- àpatti dukkañassa. Adhammakamme vematiko -pe- àpatti dukkañassa. Adhammakamme adhammakammasa¤¤ã -pe- àpatti dukkañassa. 4. Anàpatti asamanubhàsantassa, pañinissajantassa, ummattakassa, àdikammikassàti. Dubbacasikkhàpadaü niññhitaü 3. 13. Kuladåsakasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme tena kho pana samayena assajipunabbasukà-1 nàma kãñàgirismiü àvàsikà honti alajjino pàpabhikkhå. Te evaråpaü anàcàraü àcaranti: màlàvacchaü ropentipi ropàpentipi. Si¤cantipi [PTS Page 180] [\q 180/] si¤càpentipi. Ocinantipi ocinàpentipi. Ganthentipi ganthàpentipi. Ekatovaõñikamàlaü karontipi kàràpentipi. Ubhatovaõñikamàlaü karontipi kàràpentipi. Ma¤jarikaü karontipi kàràpentipi. Vidhåtikaü karontipi kàràpentipi. Vañaüsakaü karontipi kàràpentipi. âvelaü karontipi kàràpentipi. Uracchadaü karontipi kàràpentipi. Te kulitthãnaü kuladhãtànaü kulakumàrãnaü kulasuõhànaü kuladàsãnaü ekatovaõñikamàlaü harantipi haràpentipi. Ubhato vaõñikamàlaü harantipi haràpentipi. Ma¤jarikaü harantipi haràpentipi, vidhåtikaü harantipi haràpentipi, vañaüsakaü harantipi haràpentipi. âvelaü harantipi haràpentipi. Uracchadaü harantipi haràpentipi. Te kulitthãhi kuladhãtàhi kulakumàrãhi kulasuõhàhi kuladàsãhi saddhiü ekabhajànepi bhu¤janti- 1. Nàma bhikkhå. Itipi sãmu. [BJT Page 468] [\x 468/] Ekathàlakepi pivanti, ekàsanepi nisãdanti, ekama¤cepi tuvaññenti, ekattharaõàpi tuvaññenti, ekapàpuraõàpi tuvaññenti, ekattharaõapàpuraõàpi tuvaññenti, vikàlepi bhu¤janti, majjampi pivanti, màlàgandhavilepanampi dhàrenti, naccantipi gàyantipi vàdentipi làsentipi, naccantiyàpi naccanti, naccantiyàpi vàdenti, naccantiyàpi làsenti, gàyantiyàpi naccanti, gàyantiyàpi gàyanti, gàyantiyàpi vàdenti, gàyantiyàpi làsenti, vàdentiyàpi naccanti, vàdentiyàpi gàyanti, vàdentiyàpi vàdenti, vàdentiyàpi làsenti, làsentiyàpi naccanti, làsentiyàpi gàyanti, làsentiyàpi vàdenti, làsentiyàpi làsenti, aññhapadepi kãëanti, dasapadepi kãëanti, àkàsepi kãëanti, parihàrapathepi kãëanti, santikàyapi kãëanti, khalikàyapi kãëanti, ghañikàyapi khãëanti, salàkahatthenapi kãëanti, akkhenapi kãëanti, païgacãrenapi kãëanti, vaïkakenapi kãëanti, mokkhacikàyapi kãëanti, viïgulakenapi kãëanti, pattàëhakenapi kãëanti, rathakenapi kãëanti, dhanukenapi kãëanti, akkharikàyapi kãëanti, manesikàyapi kãëanti, yathàvajjenapi kãëanti, hatthismimpi sikkhanti, assasmimpi sikkhanti, rathasmimpi sikkhanti, dhanusmimpi sikkhanti, tharusmimpi sikkhanti, hatthissapi purato dhàvanti, assassapi purato dhàvanti, rathassapi-1 purato dhàvanti, dhàvantipi àdhàvantipi, usseëentipi-2 appoñhentipi nibbujjhantipi, muññhihipi yujjhanti, raïgamajjhepi saïghàñiü pattharitvà naccantiü-3 evaü vadenti: 'idha bhagini naccasså'ti, nalàñikampi denti, vividhampi anàcàraü àcaranti. 2. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu kàsãsu vassaü vuttho sàvatthiü gacchanto bhagavantaü dassanàya yena kãñàgiri [PTS Page 181] [\q 181/] tadavasari. Atha kho so bhikkhu pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya kãñàgiriü piõóàya pàvisi pàsàdikena abhikkantena pañikkantena àlokitena vilokitena sammi¤jitena pasàritena okkhitta cakkhu iriyàpathasampanno. Manussà taü bhikkhuü passitvà evamàhaüsu: "kvàyaü abalabalo viya mandamando viya bhàkuñikabhàkuñiko viya, ko imassa upagatassa piõóakampi dassati. Ambhàkaü pana ayyà assajipunabbasukà saõhà sakhilà sukhasambhàsà mihitapubbaïgamà, ehi svàgatavàdino abbhàkuñikà uttànamukhà pubbabhàsino, tesaü nàma piõóo dàtàbbo"ti. Addasà kho a¤¤ataro upàsako taü bhikkhuü kãñàgirismiü piõóàya carantaü, disvàna yena so bhikkhu tenupasaïkami, upasaïkamitvà taü bhikkhuü abhivàdetvà etadavoca: "api bhante piõóo labbhatã" ti "na kho àvuso piõóo labbhatã"ti. "Ehi bhante gharaü gamissàmà"ti. 1. Rathassa purato dhàvantipi àdhàvantipi. Machasaü. 2. Ussoëhentipi. Pàñho 3. Naccakiü machasaü. [BJT Page 470] [\x 470/] 3. Atha kho so upàsako taü bhikkhuü gharaü netvà bhojetvà etadavoca: "kahaü bhante ayyo gamissatã"ti. "Sàvatthiü kho ahaü àvuso gamissàmi bhagavantaü dassanàyà"ti. "Tena hi bhante mama vacanena bhagavato pàde sirasà vandàhi, eva¤ca vadehi: " duññho bhante kãñàgirismiü àvàso, assajipunabbasukà nàma kãñàgirismiü àvàsikà alajjino pàpabhikkhå. Te evaråpaü anàcàraü àcaranti: màlàvacchaü ropentãpi ropàpentipi -pe- vividhampi anàcàraü àcaranti yepi te bhante manussà pubbe saddhà ahesuü pasannà, tepi etarahi assaddhà appasannà. Yànipi tàni saïghassa pubbe dànapathàni, tànipi etarahi upacchinnàni. Ri¤canti pesalà bhikkhå. Nivasanti pàpabhikkhå. Sàdhu bhante bhagavà kãñàgiriü bhikkhå pahiõeyya yathàyaü kãñàgirismiü àvàso saõñhaheyyà"ti. 4. "Evamàvuso" ti kho so bhikkhu tassa upàsakassa pañissutvà yena sàvatthi tena pakkàmi. Anupubbena yena sàvatthi jetavanaü anàthapiõóikassa àràmo, yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi àciõõaü kho panetaü buddhànaü bhagavantànaü àgantukehi bhikkhåhi saddhiü pañisammodituü. Atha kho bhagavà taü bhikkhuü etadavoca: "kacci bhikkhu khamanãyaü, kacci yàpanãyaü, kaccisi appakilamathena addhànaü àgato, kuto ca tvaü bhikkhu àgacchasã"ti. "Khamanãyaü bhagavà, yàpanãyaü bhagavà, appakilamathena càhaü bhante addhànaü [PTS Page 182] [\q 182/] àgato. 5. Idàhaü bhante kàsãsu vassaü vuttho sàvatthiü àgacchanto bhagavantaü dassanàya yena kãñàgiri tadavasariü, atha khvàhaü bhante pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya kãñàgiriü piõóàya pàvisiü. Addasà kho maü bhante a¤¤ataro upàsako kãñàgirismiü piõóàya carantaü, disvàna yenàhaü tenupasaïkami, upasaïkamitvà maü abhivàdetvà etadavoca: "api bhante piõóo labbhatã"ti. "Na kho àvuso piõóo labbhatã"ti. "Ehi bhante gharaü gamissàmà"ti. Atha kho bhante so upàsako maü gharaü netvà bhojetvà etadavoca: "kahaü bhante ayyo gamissatã"ti. "Sàvatthiü kho ahaü àvuso gamissàmi bhagavantaü dassanàyà"ti. "Tena hi bhante mama vacanena bhagavato pàde sirasà vandàhi, eva¤ca vadehi: 'duññho bhante kãñàgirismiü àvàso, assajipunabbasukà nàma kãñàgirismiü àvàsikà alajjino pàpabhikkhu. Te evaråpaü anàcàraü àcaranti: màlàvacchaü ropentipi ropàpentipi -pe- vividhampi anàcàraü àcaranti. Yepi te bhante manussà pubbe saddhà ahesuü pasannà, tepi etarahi assaddhà appasannà. Yànipi tàni saïghassa pubbe dànapathàni, tànipi etarahi upacchinnàni. Ri¤canti pesàlà bhikkhå. Nivasanti pàpabhikkhå'ti. Sàdhu bhante bhagavà kãñàgiriü bhikkhå pahiõeyya yathàyaü kãñàgirismiü àvàso saõñhaheyyà"ti. "Tato ahaü bhagavà àgacchàmã"ti. [BJT Page 472] [\x 472/] 6. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü santipàtàpetvà bhikkhå pañipucchi: "saccaü kira bhikkhave assajipunabbasukà nàma kãñàgirismiü àvàsikà alajjino pàpabhikkhå, te evaråpaü anàcàraü àcaranti: màlàvacchaü ropentipi ropàpentipi -pe- vividhampi anàcàraü àcaranti, yepi te bhikkhave manussà pubbe saddhà ahesuü pasannà, tepi etarahi assaddhà appasannà. Yànipi tàni saïghassa pubbe dànapathàni, tànipi etarahi upacchinnàni. Ri¤canti pesalà bhikkhå nivasanti pàpabhikkhå"ti? "Saccaü bhagavà". Vigarahi buddho bhagavà: 7. "Kathaü hi nàma te bhikkhave moghapurisà evaråpaü anàcàraü àcarissanti: màlàvacchaü ropessantipi ropàpessantipi, si¤cissantipi si¤càpessantipi, ocinissantipi ocinàpessantipi, ganthissantipi ganthàpessantipi, ekato vaõñikamàlaü karissantipi kàràpessantipi, ubhatovaõñikamàlaü karissantipi kàràpessantipi, ma¤jarikaü karissantipi kàràpessantipi, vidhåtikaü karissantãpi kàràpessantipi, vañaüsakaü karissantipi kàràpessantipi, àvelaü karissantipi kàràpessantipi, uracchadaü karissantipi kàràpessantipi, te kulitthãnaü kuladhãtànaü kulakumàrãnaü kulasuõhànaü kuladàsãnaü ekato vaõñikamàlaü harissantipi haràpessantipi, ubhato vaõñikamàlaü harissantipi haràpessantipi, ma¤jarikaü harissantipi haràpessantipi, vidhåtikaü harissantipi haràpessantipi, vañaüsakaü harissantipi haràpessantipi, àvelaü harissantipi haràpessantipi, uracchadaü harissantipi haràpessantipi, te kulitthãhi kuladhãtàhi kulakumàrãhi kulasuõhàhi kuladàsãhi saddhiü ekabhàjanepi bhu¤jissanti, ekathàlakepi pivissanti, ekàsanepi nisãdissanti, ekama¤cepi tuvaññissanti, ekattharaõàpi tuvaññissanti, ekapàpuraõàpi tuvaññissanti, ekattharaõapàpuraõàpi tuvaññissanti, vikàlepi bhu¤jissanti, majjampi pivissanti, màlàgandhavilepanampi dhàrissanti, naccissantipi, gàyissantipi, vàdissantipi, làsessantipi, naccantiyàpi naccissanti, naccantiyàpi gàyissanti, naccantiyàpi vàdissanti, naccantãyàpi làsessanti, gàyantiyàpi naccissanti, gàyantiyàpi gàyissanti, gàyantiyàpi vàdissanti, gàyantiyàpi làsessanti, vàdentiyàpi naccissanti, vàdentiyàpi gàyissanti, vàdentiyàpi vàdissanti, vàdentiyàpi làsessanti, làsentiyàpi naccissanti, làsentiyàpi gàyissanti, làsentiyàpi vàdissanti, làsentiyàpi làsessanti, aññhapadepi kãëissanti, dasapadepi kãëissanti, àkàsepi kãëissanti, parihàrapathepi kãëissanti, santikàyapi kãëissanti, khalikàyapi kãëissanti, ghañikàyapi kãëissanti, salàkahatthenapi kãëissanti, akkhenapi kãëissantã, païgacãrenapi kãëissanti, vaïkakenapi kãëissanti, mokkhacikàyapi kãëissanti, ciïgulakenapi kãëissanti, pattàëahakenapi kãëissanti, rathakenapi kãëissanti, dhanukenapi kãëissanti, akkharikàyapi kãëissanti, manesikàyapi kãëissanti, yathàvajjenapi kãëissanti, hatthismimpi sikkhissanti, assasmimpi sikkhissanti, rathasmimpi sikkhissanti, dhanusmimpi sikkhissanti, tharusmimpi sikkhissanti, hatthissapi purato dhàvissanti, assassapi purato dhàvissanti, rathassapi purato dhàvissanti, dhàvissantipi àdhàvissantipi, usseëissantipi-1 appoñhessantipi, nibbujjhissantipi, muññhihipi yujjhissanti, raïgamajjhepi saïghàñiü pattharitvà naccantiü evaü vakkhanti: "idha bhagini naccasså"ti, nalàñikampi dassanti, vividhampi anàcàraü àcarissanti. 1. Ussoëhissantãpi. Sã. Mu. [BJT Page 474] [\x 474/] 8. Netaü bhikkhave appasannànaü và pasàdàya -pe"vigarahitvà dhammiü kathaü katvà sàriputtamoggallàne àmantesi: "gacchatha tumhe sàriputtà kãñàgiriü, gantvà assajipunabbasukànaü bhikkhånaü kãñàgirismà pabbàjaniyakammaü karotha, tumhàkaü ete saddhivihàrikà"ti. "Kathaü mayaü bhante assajipunabbasukànaü bhikkhånaü [PTS Page 183] [\q 183/] kãñàgirismà pabbàjaniyakammaü karoma. Caõóà te bhikkhå pharusà"ti "tena hi tumhe sàriputtà bahukehi bhikkhåhi saddhiü gacchathà" ti. "Evaü bhante"ti kho sàriputtamoggallànà bhagavato paccassosuü. 9. Eva¤ca pana bhikkhave kàtabbaü: pañhamaü assajipunabbasukà bhikkhå codetabbà. Codotvà sàretabbà, sàretvà àpatti-1 ropetabbà, àpattiü ropetvà, byattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: "Suõàtu me bhante saïgho. Ime assajipunabbasukà bhikkhå kuladåsakà pàpasamàcàrà, imesaü pàpakà samàcàrà dissanti ceva suyyanti ca, kulàni ca imehi duññhàni dissanti ceva suyyanti ca, yadi saïghassa pattakallaü, saïgho assajipunabbasukànaü bhikkhånaü kãñàgirismà pabbàjaniyakammaü kareyya, na assajipunabbasukehi bhikkhåhi kãñàgirismiü vatthabba"nti. Esà ¤atti. Suõàtu me bhante saïgho. Ime assajipunabbasukà bhikkhå kuladåsakà pàpasamàcàrà, imesaü pàpakà samàcàrà dissanti ceva suyyanti ca, kulàni ca imehi duññhàni dissanti ceva suyyanti ca. Saïgho assajipunabbasukànaü bhikkhånaü kãñàgirismà pabbàjaniyakammaü karoti, na assajipunabbasukehi bhikkhåhi kãñàgirismiü vatthabbanti yassàyasmato khamati assajipunabbasukànaü bhikkhånaü kãñàgirismà pabbàjaniyakammassa karaõaü; na assajipunabbasukehi bhikkhåhi kãñàgirismiü vatthabbanti so tuõhassa, yassa nakkhamati. So bhàseyya. Dutiyampi etamatthaü vadàmi -pe- tatiyampi etamatthaü vadàmi -pekataü saïghena assajipunabbasukànaü bhikkhånaü kãñàgirismà pabbàjaniyakammaü, na assajipunabbasukehi bhikkhåhi kãñàgirismiü vatthabbanti, khamati saïghassa, tasmà tuõhã, evametaü dhàrayàmã"ti. 1. âpattiü. Sã. Mu. [BJT Page 476] [\x 476/] 10. Atha kho sàriputtamoggallànapamukho bhikkhusaïgho kãñàgiriü gantvà assajipunabbasukànaü bhikkhånaü kãñàgirismiü-1 pabbàjaniyakammaü akàsi: "na assajipunabbasukehi bhikkhåhi kãñàgirismiü vatthabba"nti. Te saïghena pabbàjaniyakammakatà na sammà vattanti, na lomaü pàtenti, na netthàraü vattanti, bhikkhå na khamàpenti. Akkosanti, paribhàsanti chandagàmità dosagàmità mohagàmità bhayagàmità pàpenti. Pakkamannipi. Vibbhamantipi. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma assajipunabbasukà bhikkhå saïghena pabbàjaniyakammakatà na sammà vattãssanti na lomaü pàtessanti, na netthàraü vattissanti, bhikkhå na [PTS Page 184] [\q 184/] khamàpessanti, akkosissanti, paribhàsissanti, chandagàmità dosagàmità mohagàmità bhayagàmità pàpessanti, pakkamissantipi vibbhamissantipi"ti. 11. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesu. -Pe"saccaü kira bhikkhave assajipunabbasukà bhikkhu saïghena pabbàjaniyakammakatà na sammà vattanti -pe- vibbhamantipi"ti? "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà -pe- kathaü hi nàma te bhikkhave moghapurisà saïghena pabbàjaniyakammakatà na sammà vattissanti, na lomaü pàtessanti, na netthàraü vattissanti bhikkhå na khamàpessanti. Akkosissanti, paribhàsissanti, chandagàmità dosagàmità mohagàmità bhayagàmità pàpessanti, pakkamissantipi vibbhamissanti'pi. Netaü bhikkhave appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Bhikkhu paneva a¤¤ataraü gàmaü và nigamaü và upanissàya viharati kuladåsako pàpasamàcàro, tassa kho pàpakà samàcàrà dissanti ceva suyyanti ca, kulàni ca tena duññhàni dissanti ceva suyyanti ca, so bhikkhu bhikkhåhi evamassa vacanãyo: "àyasmà kho kuladåsako pàpasamàcàro, àyasmato kho pàpakà samàcàrà dissanti ceva suyyanti ca, kulàni càyasmatà duññhàni dissanti ceva suyyanti ca, pakkamatàyasmà imamhà àvàsà, alaü te idha vàsenà"ti, eva¤ca so bhikkhu bhikkhåhi vuccamàno te bhikkhå evaü vadeyya: "chandagàmino ca bhikkhå dosagàmino ca bhikkhå mohagàmino ca bhikkhå bhayagàmino ca bhikkhå, tàdisikàya àpattiyà ekaccaü pabbàchenti: ekaccaü na pabbàchentã"ti. So bhikkhu bhikkhåhi evamassa vacanãyo "mà àyasmà evaü avaca, na ca bhikkhå chandagàmino na ca bhikkhå dosagàmino na ca bhikkhå mohagàmino na ca bhikkhå bhayagàmino, àyasmà kho kuladåsako pàpasamàcàro, àyasmato kho pàpakà samàcàrà dissanti ceva suyyanti ca' kulàni càyasmatà duññhàni dissanti ceva suyyantã ca pakkamatàyasmà imamhà àvàsà, alaü te idha vàsenà"ti. Eva¤ca so bhikkhu bhikkhåhi vuccamàno tatheva paggaõheyya, so bhikkhu bhikkhåhi yàva tatiyaü samanubhàsitabbo tassa pañinissaggàya, yàva tatiya¤ceva samanubhàsiyamàno taü pañinissajeyya, iccetaü kusalaü, no ce pañinissajeyya saïghàdiseso"ti. 1. Hirismi mu. Si. [BJT Page 478] [\x 478/] 12. Bhikkhu paneva a¤¤ataraü gàmaü và nigamaü vàti gàmopi nigamopi nagarampi gàmo ceva nigamo ca. Upanissàya viharatãti tattha pañibaddhà honti cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrà. Kulaü nàma: cattàri kulàni: khattiyakulaü bràhmaõakulaü [PTS Page 185] [\q 185/] vessakulaü suddakulaü. Kuladåsakoti kulàni dåseti pupphena và phalena và cuõõena và mattikàya và dantakaññhena và vephanà và-1. Vejjikàya và jaïghapesanikena và. Pàpasamàcàroti màlàvacchaü ropetipi ropàpetipi, si¤catipi si¤càpetipi, ocinàtipi ocinàpetipi, ganthetipi ganthàpetipi. -Pe- Dissanti ceva suyyayanti càti ye sammukhà te passanti. Ye tirokkhà te suõanti. Kulàni ca tena duññhànãti pubbe saddhà hutvà taü àgamma assaddhà honti. Pasannà hutvà appasannà honti. Dissanti ceva suyyanti càti ye sammukhà te passanti, ye tirokkhà te suõanti. So bhikkhåti yo so kuladåsako bhikkhu. Bhikkhåhãti a¤¤ehi bhikkhåhi. Ye passanti ye suõanti, tehi vattabbo: "àyasmà kho kuladåsako pàpasamàcàro, àyasmato kho pàpakà samàcàrà dissanti ceva suyyanti ca, kulàni càyasmatà duññhàni dissanti ceva suyyanti ca, pakkamatàyasmà imamhà àvàsà, alaü te idha vàsenà"ti. Eva¤ca so bhikkhu bhikkhåhi vuccamàno te bhikkhå evaü vadeyya: "chandagàmino ca bhikkhå dosagàmino ca bhikkhå mohagàmãno ca bhikkhå bhayagàmino ca bhikkhå tàdisikàya àpattiyà ekaccaü pabbàjenti ekaccaü na pabbàjentã"ti. So bhikkhåti so kammakato bhikkhu. 1. Vephayà. [BJT Page 480] [\x 480/] Bhikkhåhãti a¤¤ehi bhikkhåhi. Ye passanti. Suõanti, tehi vattabbo: "mà àyasmà evaü avaca, na ca bhikkhå chandagàmino na ca bhikkhå dosagàmino na ca bhikkhå mohagàmino na ca bhikkhå bhayagàmino; àyasmà kho kuladåsako pàpasamàcàro, àyasmato kho pàpakà samàcàrà dissanti ceva suyyanti ca, kulàni càyasmatà duññhàni dissanti ceva suyyanti ca, pakkamatàyasmà imamhà àvàsà alaü te idha vàsenà"ti. Dutiyampi vattabbo tatiyampi vattabbo sace pañinissajjati, iccetaü kusalaü, no ce pañinissajati, àpatti dukkañassa. Sutvà na vadanti, àpatti dukkañassa. So bhikkhu saïghamajjhampi àkaóóhitvà vattabbo: "mà àyasmà evaü avaca, na ca bhikkhå chandagàmino na ca bhikkhå dosagàmino na ca bhikkhå mohagàmino na ca bhikkhå bhayagàmino, àyasmà kho kuladåsako pàpasamàcàro, àyasmato kho pàpakà samàcàrà dissanti ceva suyyanti, ca kulàni càyasmatà duññhàni dissanti ceva suyyanti ca, pakkamatàyasmà imamhà àvàsà, alaü te idha vàsenà"ti. Dutiyampi vattabbo. Tatiyampi vattabbo sace pañinissajati, iccetaü kusalaü, no ce pañinissajati, àpatti dukkañassa. So bhikkhu samanubhàsitabbo. Eva¤ca pana bhikkhave samanubhàsitabbo: vyattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo. "Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu saïghena pabbàjaniyakammakato bhikkhå chandagàmità dosagàmità mohagàmità bhayagàmità pàpeti, so taü vatthuü na pañinissajati. Yadi saïghassa pattakallaü, saïgho itthannàmaü bhikkhuü samanubhàsati tassa vatthussa pañinissaggàya, esà ¤atti: Suõàtu me bhante saïgho, ayaü itthannàmo bhikkhu saïghena pabbàjaniyakammakato bhikkhå chandagàmità dosagàmità mohagàmità bhayagàmità pàpeti, so taü vatthuü na pañinissajati, saïgho itthannàmaü bhikkhuü samanubhàsati tassa vatthussa pañinissaggàya, yassàyasmato khamati itthannàmassa bhikkhuno samanubhàsanà, tassa vatthussa pañinissaggàya. So tuõhassa, yassa nakkhamati, so bhàseyya: Dutiyampi etamatthaü vadàmi -pe- tatiyampi etamatthaü vadàmi -pesamanubhaññho saïghena itthannàmo bhikkhu tassa vatthussa pañinissaggàya. Khamati saïghassa, tasmà tuõhã, evametaü dhàrayàmã"ti. 13. ¥attiyà dukkañaü. Dvãhi kammavàcàhi thullaccayà, kammavàcàpariyosàne àpatti saïghàdisesassa. Saïghàdisesaü ajjhàpajjantassa ¤attiyà dukkañaü, dvãhi kammavàcàhi thullaccayà pañippassambhanti. [BJT Page 482] [\x 482/] Saïghàdisesoti saïghova tassà àpattiyà parivàsaü deti målàya pañikassati mànattaü deti abbheti, na sambahulà, na [PTS Page 186] [\q 186/] ekapuggalo. Tena vuccati saïghàdisesoti. Tasseva àpattinikàyassa nàmakammaü adhivacanaü tenapi vuccati saïghàdisesoti. 15. Dhammakamme dhammakammasa¤¤ã na pañinissajati, àpatti saïghàdisesassa. Dhammakamme vematiko na pañinissajati, àpatti saïghàdisesassa. Dhammakamme adhammakammasa¤¤ã na pañinissajati, àpatti saïghàdisesassa. Adhammakamme dhammakammasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. Adhammakamme vematiko àpatti dukkañassa. Adhammakamme adhammakammasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. 16. Anàpatti asamanubhàsantassa, pañinissajantassa, ummattakassa, àdikammikassàti. Kuladåsakasikkhàpadaü niññhitaü. 17. Uddiññhà kho àyasmanto terasa saïghàdisesà dhammà, nava pañhamàpattikà, cattàro yàvatatiyakà, yesaü bhikkhu a¤¤ataraü và a¤¤ataraü và àpajjitvà yàvatihaü jànaü pañicchàdeti tàvatihaü tena bhikkhunà akàmà parivatthabbaü. Parivutthaparivàsena bhikkhunà uttari chàrattaü bhikkhu mànattàya pañipajjitabbaü. Ciõõamànatto bhikkhu yattha siyà vãsatigaõo bhikkhusaïgho, tattha so bhikkhu abbhetabbo. Ekenapi ce åno vãsatigaõo bhikkhusaïgho taü bhikkhuü abbheyya, so ca bhikkhu anabbhito. Te ca bhikkhu gàrayhà. Ayaü tattha sàmãci. Tatthàyasmante pucchàmi kaccittha parisuddhà dutiyampi pucchàmi kaccittha parisuddhà. Tatiyampi pucchàmi kaccittha parisuddhà. Parisuddhetthàyasmanto. Tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmãti. Terasakaü niññhitaü Tassuddànaü Vissaññhi kàyasaüsaggo duññhullaü attakàmataü, Sa¤carittaü kuñã ceva vihàro ca amålakaü. Ki¤ci desa¤ca bhedo ca tasseva anuvattakà, Dubbacaü kuladusa¤ca saïghàdisesà terasàti. Saïghàdisesakaõóo [PTS Page 187] [\q 187/] niññhito. [BJT Page 484] [\x 484/] 4. Aniyatakaõóo. Ime kho panàyasmanto dve aniyatà dhammà uddesaü àgacchanti: 4. 1. Pañhamaaniyatasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà udàyã sàvatthiyaü kulupago hoti. Bahukàni kulàni upasaïkamati. Tena kho pana samayena àyasmato udàyissa upaññhàkakulassa kumàrikà a¤¤atarassa kulassa kumàrakassa dinnà hoti. Atha kho àyasmà udàyã pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya yena taü kulaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà manusse pucchi: "kahaü itthannàmà"ti. "Dinnà bhante amukassa kulassa kumàrakassà"ti. 2. Tampi kho kulaü àyasmato udàyissa upaññhàkaü hoti. Atha kho àyasmà udàyã yena taü kulaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà manusse pucchi: "kahaü itthannàmà"ti. "Esàyya ovarake nisinnà"ti. Atha kho àyasmà udàyã yena sà kumàrikà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà tassà kumàrikàya saddhiü eko ekàya raho pañicchanne àsane alaükammaniye nisajjaü kappesi kàlayuttaü samullapanto kàlayuttaü dhammaü bhaõanto. 3. Tena kho pana samayena visàkhà migàramàtà bahuputtà hoti. Bahunattà arogaputtà aroganattà abhimaïgalasammatà. Manussà ya¤¤esu chanesu ussavesu visàkhaü migàramàtaraü pañhamaü bhojenti. Atha kho visàkhà migàramàtà nimantità taü kulaü agamàsi. Addasà kho visàkhà migàramàtà àyasmantaü udàyiü tassà kumàrikàya saddhiü ekaü ekàya raho pañicchanne àsane alaükammaniye nisinnaü. Disvàna àyasmantaü udàyiü etadavoca: "Idaü bhante nacchannaü nappatiråpaü, yaü ayyo màtugàmena saddhiü eko ekàya raho pañicchanne àsane alaükammaniye [PTS Page 188] [\q 188/] nisajjaü kappeti. Ki¤càpi bhante ayyo anatthiko tena dhammena, api ca dussaddhàpayà appasannà manussà"ti. 4. Evampi kho àyasmà udàyã visàkhàya migàramàtuyà vuccamàno nàdiyi. Atha kho visàkhà migàramàtà nikkhamitvà bhikkhånaü etamatthaü àrocesi, ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà udàyã màtugàmena saddhiü eko ekàya raho pañicchanne àsane alaükammaniye nisajjaü kappessatã"ti. Te evamàhaüsu. Machasaü. [BJT Page 486] [\x 486/] 5. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü: "saccaü kira tvaü udàyã màtugàmena saddhiü eko ekàya raho pañicchanne àsane alaükammaniye nisajjaü kappesi"?Ti "saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tvaü moghapurisa màtugàmena saddhiü eko ekàya raho pañicchanne àsane alaükammaniye nisajjaü kappessasi. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu màtugàmena saddhiü eko ekàya raho pañicchanne àsane alaükammaniye nisajjaü kappeyya, tamenaü saddheyyavacasà upàsikà disvà tiõõaü dhammànaü a¤¤atarena vadeyya, pàràjikena và saïghàdisesena và pàcittiyena và, nisajjaü bhikkhu pañijànamàno tiõõaü dhammànaü a¤¤atarena kàretabbo pàràjikena và saïghàdisesena và pàcittiyena và. Yena và sà saddheyyavacasà upàsikà vadeyya, tena so bhikkhu kàretabbo. Ayaü dhammo aniyato"ti. 6. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Màtugàmo nàma: manussitthi. Na yakkhã. Na petã. Na tiracchànagatà. Antamaso tadahujàtàpi dàrikà. Pageva mahattarã. Saddhinti ekato. Eko ekàyàti bhikkhu ceva hoti màtugàmo ca. Raho nàma: cakkhussa raho sotassa raho. Cakkhussa raho nàma: na sakkà hoti akkhiü và nikhaõiyamàne bhamukaü và ukkhipiyamàne sãsaü và, ukkhipiyamàne passituü. Sotassa raho nàma na sakkà hoti pakatikathà sotuü. Pañicchannaü nàma: àsanaü kuóóena và kavàñena và [PTS Page 189] [\q 189/] kila¤jena và sàõipàkàrena và rukkhena và thambhena và kotthaliyà và yena kenaci pañicchannaü hoti. Alaükammaniyeti sakkà hoti methunaü dhammaü patisevituü. Nisajjaü kappeyyàti màtugàme nisinne bhikkhu upanisinno và hoti upanipanno và. Bhikkhu nisinne màtugàmo upanisinno và hoti upanipanno và. Ubho và nisinnà honti ubho và nipannà. Saddheyyavacasà nàma: àgataphalà abhisametàvinã vi¤¤àtasàsanà. [BJT Page 488] [\x 488/] Upàsikà nàma: buddhaü saraõaü gatà dhammaü saraõaü gatà saïghaü saraõaü gatà. Disvàti passitvà. Tiõõaü dhammànaü a¤¤atarena vadeyya, pàràjikena và saïghàdisesena và pàcittiyena và. Nisajjaü bhikkhu pañijànamàno tiõõaü dhammànaü a¤¤atarena kàretabbo pàràjikena và saïghàdisesena và pàcittiyena và. Yena và sà saddheyyavacasà upàsikà vadeyya, tena so bhikkhu kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho nisinno màtugàmassa methunaü dhammaü patisevanto"ti. So ca taü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho nisinno màtugàmassa methunaü dhammaü patisevanto"ti. So ce evaü vadeyya: "saccàhaü nisinno no ca kho methunaü dhammaü patisevi"nti. Nisajjàya kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho nisinno màtugàmassa methunaü dhammaü patisevanto"ti. So ce evaü vadeyya: "nàhaü nisinno api ca kho nipanno"ti, nipajjàya kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho nisinno màtugàmassa methunaü dhammaü patisevantoti. So ce evaü vadeyya: "nàhaü nisinno, api ca kho ñhito"ti. Na kàretabbà. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho nipanno màtugàmassa methunaü dhammaü patisevanto"ti. So ca taü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho nipanno màtugàmassa methunaü dhammaü patisevanto"ti. So ce evaü vadeyya: "saccàhaü nipanno. No ca kho methunaü dhammaü patisevi"nti. Nipajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nipanno. Api ca kho nisinno"ti. Nisajjàya kàretabbo -pe- [PTS Page 190] [\q 190/] "nàhaü nipanno. Api ca kho ñhito"ti. Na kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho nisinno màtugàmena saddhiü kàyasaüsaggaü samàpajjanto"ti. So ca taü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo -pe- "saccàhaü nisinno, no ca kho kàyasaüsaggaü samàpajji"nti. Nisajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nisinno, api ca kho nipanno"ti. Nipajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nisinno api ca kho ñhito"ti. Na kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho nipanno màtugàmena saddhiü kàyasaüsaggaü samàpajjanto"ti. So ca taü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo -pe- "saccàhaü nipanno, no ca kho kàyasaüsaggaü samàpajji"nti. Nipajjàya kàretabbo -pe"nàhaü nipanno. Api ca kho nisinno"ti. Nisajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nipanno, api ca kho ñhito"ti. Na kàretabbo. [BJT Page 490] [\x 490/] Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho màtugàmena saddhiü eko ekàya raho pañicchanne àsane alaükammaniye nisinno"ti. So ca taü pañijànàti, nisajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nisinno, api ca kho nipanno"ti. Nipajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nisinno api ca kho ñhito"ti. Na kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho màtugàmena saddhiü eko ekàya raho pañicchanne àsane alaükammaniye nipanno"ti. So ca taü pañijànàti, nipajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nipanno api ca kho nisinno"ti. Nisajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nipanno api ca kho ñhito"ti. Na kàretabbo. Aniyatoti na niyato pàràjikaü và saïghàdiseso và pàcittiyaü và. 7. Gamanaü pañijànàti nisajjaü pañijànàti àpattiü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo. Gamanaü pañijànàti nisajjaü na pañijànàti àpattiü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo. Gamanaü pañijànàti nisajjaü pañijànàti àpattiü na pañijànàti, nisajjàya kàretabbo. Gamanaü pañijànàti nisajjaü na pañijànàti àpattiü na pañijànàti, na kàretabbo. Gamanaü na pañijànàti nisajjaü pañijànàti [PTS Page 191] [\q 191/] àpattiü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo. Gamanaü na pañijànàti nisajjaü na pañijànàti, àpattiü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo. Gamanaü na pañijànàti nisajjaü pañijànàti àpattiü na pañijànàti, nisajjàya kàretabbo. Gamanaü na pañijànàti nisajjaü na pañijànàti àpattiü na pañijànàti, na kàretabboti. Pañhamaaniyatasikkhàpadaü niññhitaü. 4. 2. Dutiyaaniyatasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà udàyã bhagavatà pañikkhittaü màtugàmena saddhiü eko ekàya raho pañicchanne àsane alaükammaniye nisajjaü kappetunti tassàyeva kumàrikàya saddhiü eko ekàya raho nisajjaü kappesi. Kàlayuttaü samullapanto kàlayuttaü dhammaü bhaõanto. Dutiyampi kho visàkhà migàramàtà nimantità taü kulaü agamàsi. Addasà kho visàkhà migàramàtà àyasmantaü udàyiü tassà yeva kumàrikàya saddhiü ekaü ekàya raho nisinnaü, disvàna àyasmantaü udàyiü etadavoca: "idaü bhante nacchannaü nappatiråpaü, yaü ayyo màtugàmena saddhiü eko ekàya raho nisajjaü kappeti. Ki¤càpi bhante ayyo anatthiko tena dhammena, api ca dussaddhàpayà appasannà manussà"ti. Evampi kho àyasmà udàyã visàkhàya migàramàtuyà vuccamàno nàdiyi. [BJT Page 492] [\x 492/] 2. Atha kho visàkhà migàramàtà nikkhamitvà bhikkhånaü etamatthaü àrocesi. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà udàyã màtugàmena saddhiü eko ekàya raho nisajjaü kappessatã'ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü "saccaü kira tvaü udàyã màtugàmena saddhiü eko ekàya raho nisajjaü kappesi"?Ti. "Saccaü bhagavà". Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tvaü moghapurisa màtugàmena saddhiü eko ekàya raho nisajjaü kappessasi, netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -peeva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha" "Naheva kho pana pañicchantaü àsanaü hoti nàlaükammaniyaü, ala¤ca kho hoti màtugàmaü duññhullàhi vàcàhi obhàsituü. Yo pana bhikkhu tathàråpe àsane màtugàmena saddhiü eko ekàya raho nisajjaü kappeyya, tamenaü saddheyyavacasà upàsikà disvà dvinnaü dhammànaü a¤¤atarena vadeyya saïghàdisesena và pàcittiyena và, nisajjaü bhikkhu pañijànamàno dvinnaü dhammànaü a¤¤atarena kàretabbo saïghàdisesena và pàcittiyena và, yena và sà [PTS Page 192] [\q 192/] saddheyyavacasà upàsikà vadeyya tena so bhikkhu kàretabbo. Ayampi dhammo aniyato"ti. 3. Naheva kho pana pañicchannaü àsanaü hotãti apañicchannaü hoti, kuóóena và kavàñena và kila¤jena và sàõipàkàrena và rukkhena và thambhena và kotthaliyà và yena kenaci apañicchannaü hoti. Nàlaükammaniyanti na sakkà hoti methunaü dhammaü pañisevituü. Ala¤ca kho hoti màtugàmaü duññhullàhi vàcàhi obhàsitunti sakkà hoti màtugàmaü duññhullàhi vàcàhi obhàsituü. Yo panàti yo yàdiso -pe- bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Tathàråpe àsaneti evaråpe àsane Màtugàmo nàma: manussitthã, na yakkhã na petã na tiracchànagatà. Vi¤¤å pañibalà subhàsitadubbhàsitaü duññhullàduññhullaü àjànituü. Saddhinti ekato. Eko ekàyàti bhikkhu ceva hoti màtugàmo ca. Raho nàma: cakkhussa raho sotassa raho. Cakkhussa raho nàma na sakkà hoti akkhiü và nikhaõiyamàne bhamukaü và ukkhipiyamàne sãsaü và ukkhipiyamàne passituü. Sotassa raho nàma na sakkà hoti pakatikathà sotuü. [BJT Page 494] [\x 494/] Nisajjaü kappeyyàti màtugàme nisinne bhikkhu upanisinno và hoti upanipanno và, bhikkhu nisinne màtugàmo upanisinno và hoti upanipanno và, ubho và nisinnà honti ubho và nipannà. Saddheyyavacasà nàma: àgataphalà abhisametàvinã vi¤¤àtasàsanà. Upàsikà nàma: buddhaü saraõaü gatà dhammaü saraõaü gatà saïghaü saraõaü gatà. Disvàti passitvà. Dvinnaü dhammànaü a¤¤atarena vadeyya saïghàdisesena và pàcittiyena và nipajjaü bhikkhu pañijànamàno dvinnaü dhammànaü a¤¤atarena kàretabbo saïghàdisesena và pàcittiyena và, yena và sà saddheyyavacasà upàsikà vadeyya, tena so bhikkhu kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho nisinno màtugàmena saddhiü kàyasaüsaggaü samàpajjanto"ti. So ca taü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho nisinno màtugàmena saddhiü kàyasaüsaggaü samàpajjanto"ti. So ce evaü vadeyya: "saccàhaü nisinno no ca kho kàyasaüsaggaü samàpajji"nti. Nisajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nisinno api ca kho nipanno" ti. Nipajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nisinno api ca kho ñhito"ti. Na kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho nipanno màtugàmena saddhiü kàyasaüsaggaü samàpajjanto"ti. So ca taü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo -pe- "saccàhaü nipanno no ca kho kàyasaüsaggaü samàpajjinti". Nipajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nipanno api ca kho nisinno"ti. Nisajjàya [PTS Page 193] [\q 193/] kàretabbo -pe- "nàhaü nipanno api ca kho ñhito"ti. Na kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyassa mayà sutaü nisinnassa màtugàmaü duññhullàhi vàcàhi obhàsantassà" ti. So ca taü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo -pe- "saccàhaü nisinno no ca kho duññhullàhi vàcàhi obhàsi"nti. Nisajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nisinno api ca kho nipanno"ti. Nipajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nisinno api ca kho ñhito"ti. Na kàretabbo. [BJT Page 496] [\x 496/] Sà ce evaü vadeyya: "ayyassa mayà sutaü nipannassa màtugàmaü duññhullàhi vàcàhi obhàsantassà"ti. So ca taü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo -pe- "saccàhaü nipanno no ca kho duññhullàhi vàcàhi obhàsi"nti. Nipajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nipanno api ca kho nisinno"ti. Nisajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nipanno api ca kho ñhito"ti. Na kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho màtugàmena saddhiü eko ekàya raho nisinno"ti. So ca taü pañijànàti, nisajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nisinno api ca kho nipanno"ti. Nipajjàya kàretabbo: -pe- "nàhaü nisinno api ca kho ñhito"ti, na kàretabbo. Sà ce evaü vadeyya: "ayyo mayà diññho màtugàmena saddhiü eko ekàya raho nipanno"ti. So ca taü pañijànàti. Nipajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nipanno api ca kho nisinno" ti. Nisajjàya kàretabbo -pe- "nàhaü nipanno api ca kho ñhito" ti, na kàretabbo. Ayampãti purimaü upàdàya vuccati. Aniyatoti na niyato saïghàdiseso và pàcittiyaü và. 4. Gamanaü pañijànàti nisajjaü pañijànàti àpattiü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo. Gamanaü pañijànàti nisajjaü na pañijànàti àpattiü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo. Gamanaü pañijànàti nisajjaü pañijànàti àpattiü na pañijànàti, nisajjàya kàretabbo. Gamanaü pañijànàti nisajjaü na pañijànàti àpattiü na pañijànàti, na kàretabbo. Gamanaü na pañijànàti nisajjaü pañijànàti, àpattiü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo. Gamanaü na pañijànàti nisajjaü na pañijànàti àpattiü pañijànàti, àpattiyà kàretabbo. Gamanaü na pañijànàti, nisajjaü pañijànàti, àpattiü na pañijànàti, nisajjàya kàretabbo. Gamanaü na pañijànàti, nisajjaü na pañijànàti, àpattiü na pañijànàti, na kàretabboti. Dutiyaaniyatasikkhàpadaü niññhitaü 5. [PTS Page 194] [\q 194/] uddiññhà kho àyasmanto dve aniyatà dhammà. Tatthàyasmante pucchàmi, kaccittha parisuddhà. Dutiyampi pucchàmi, kaccittha parisuddhà, tatiyampi pucchàmi, kaccittha parisuddhà. Parisuddhetthàyasmanto tasmà tuõhã, evametaü dhàrayàmãti. Tassuddànaü Alaükammaniya¤ceva tatheva ca naheva kho, Aniyatà supa¤¤attà buddhaseññhena tàdinàti. Aniyatakaõóo [PTS Page 195] [\q 195/] niññhito. [BJT Page 498] [\x 498/] 5. Nissaggiyakaõóo. Ime kho panàyasmanto tiüsa nissaggiyà pàcittiyà dhammà uddesaü àgacchanti. Cãvaravaggo 5. 1. 1. Pañhamakañhinasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà vesàliyaü viharati gotamake cetiye. Tena kho pana samayena bhagavatà bhikkhånaü ticãvaraü anu¤¤àtaü hoti. Jabbaggiyà bhikkhå bhagavatà ticãvaraü anu¤¤àtanti a¤¤eneva ticãvarena gàmaü pavisanti, a¤¤ena ticãvarena àràme acchanti, a¤¤ena ticãvarena nahànaü otaranti. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma chabbaggiyà bhikkhå atirekacãvaraü dhàressantã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- "saccaü kira tumhe bhikkhave atirekacãvaraü dhàrethà?"Ti. "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tumhe moghapurisà atirekacãvaraü dhàressatha. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu atirekacãvaraü dhàreyya nissaggiyaü pàcittiya"nti. Eva¤cidaü bhagavatà bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü hoti. (Målapa¤¤atti. ) 2. Tena kho pana samayena àyasmato ànandassa atirekacãvaraü uppannaü hoti. âyasmà ca ànando taü cãvaraü àyasmato sàriputtassa dàtukàmo hoti. âyasmà ca sàriputto sàkete viharati. Atha kho àyasmato ànandassa etadahosi: "bhagavatà sikkhàpadaü pa¤¤attaü na atirekacãvaraü dhàretabba"nti. Ida¤ca me atirekacãvaraü uppannaü, aha¤cimaü cãvaraü àyasmato sàriputtassa dàtukàmo, àyasmà ca [PTS Page 196] [\q 196/] sàriputto sàkete viharati, kathannukho mayà pañipajjitabba"nti. Atha kho àyasmà ànando bhagavato etamatthaü àrocesi. "Kãva ciraü panànanda sàriputto àgacchissatã"?Ti. "Navamaü và bhagavà divasaü dasamaü cà"ti. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: "anujànàmi bhikkhave dasàhaparamaü atirekacãvaraü dhàretuü eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: Jabbaggiye bhikkhå anekapariyàyena vigarahitvà" machasaü. Adhikaü. [BJT Page 500] [\x 500/] "Niññhitacãvarasmiü bhikkhunà ubbhatasmiü kañhine dasàhaparamaü atirekacãvaraü dhàretabbaü. Taü atikkàmayato nissaggiyaü pàcittiya"nti. (Dutiyapa¤¤atti. ) 3. Niññhitacãvarasminti bhikkhuno cãvaraü kataü và hoti naññhaü và vinaññhaü và daóóhaü và cãvaràsà và upacchinnà. Ubbhatasmiü kañhineti aññhannaü màtikànaü a¤¤ataràya màtikàya ubbhataü hoti, saïghena và antarà ubbhataü hoti. Dasàhaparamanti dasàhaparamatà-1 dhàretabbaü Atirekacãvaraü nàma: anadhiññhitaü avikappitaü. Cãvaraü nàma: channaü cãvarànaü a¤¤ataraü cãvaraü vikappanåpagapacchimaü. Taü atikkàmayato nissaggiyaü hotãti-2 ekàdase aruõuggamane nissaggiyaü hoti nissajjitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajjitabbaü: tena bhikkhunà saïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà buóóhànaü bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassa vacanãyo: "idaü me bhante cãvaraü dasàhàtikkantaü nissaggiyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti. Nissajitvà àpatti desetabbà. Byattena bhikkhunà pañibalena àpatti pañiggahetabbà. Nissaññhacãvaraü dàtabbaü: "Suõàtu me bhante saïgho. Idaü cãvaraü itthannàmassa bhikkhuno nissaggiyaü saïghassa nissaññhaü. Yadi saïghassa pattakallaü, saïgho imaü cãvaraü itthannàmassa bhikkhuno dadeyyà"ti. 4. Tena bhikkhunà sambahule bhikkhå upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà buóóhànaü bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassu vacanãyà: "idamme bhante cãvaraü dasàhàtikkantaü [PTS Page 197] [\q 197/] nissaggiyaü. Imàhaü àyasmantànaü nissajàmã"ti. Nissajitvà àpatti desetabbà. Byattena bhikkhunà pañibalena àpatti pañiggahetabbà. Nissaññhacãvaraü dàtabbaü. "Suõantu me àyasmantà. Idaü cãvaraü itthannàmassa bhikkhuno nissaggiyaü. âyasmantànaü nissaññhaü. Yadàyasmantànaü pattakallaü, àyasmantà imaü cãvaraü itthannàmassa bhikkhuno dadeyyu"nti. 5. Tena bhikkhunà ekaü bhikkhuü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïghaü karitvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassa vacanãyo: "idaü me àvuso cãvaraü dasàhàtikkantaü nissaggiyaü. Imàhaü àyasmato nissajàmã" ti. Nissajitvà àpatti desetabbà. Tena bhikkhunà àpatti pañiggahetabbà. Nissaññhacãvaraü dàtabbaü: "imaü cãvaraü àyasmato dammi"ti. 1. Dasàhaparamatàya. Sã. Likhita. 2. 'Hotãti' idaü padaü potthakesu atthi. Sikkhàpade pana natthi. [BJT Page 502] [\x 502/] 6. Dasàhàtikkante atikkantasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü dasàhàtikkante vematiko, nissaggiyaü pàcittiyaü. Dasàhàtikkante anatikkantasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Anadhiññhite adhiññhitasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Avikappite vikappitasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Avissajjite vissajjitasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Anaññhe naññhasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Avinaññhe vinaññhasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Adaóóhe daóóhasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Avilutte viluttasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Nissaggiyaü cãvaraü anissajitvà paribhu¤jati, àpatti dukkañassa. Dasàhànatikkante atikkantasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. Dasàhànatikkante vematiko, àpatti dukkañassa. Dasàhànatikkante anatikkantasa¤¤ã, anàpatti. 7. Anàpatti antodasàhaü adhiññheti vikappeti vissajjeti nassati vinassati óayhati acchinditvà gaõhanti, vissàsaü gaõhanti, ummattakassa, àdikammikassàti. 8. Tena kho pana samayena jabbaggiyà bhikkhå nissaññhacãvaraü na denti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Na bhikkhave nissaññhacãvaraü na dàtabbaü. Yo na dadeyya, àpatti dukkañassà"ti. Pañhamakañhinasikkhàpadaü [PTS Page 198] [\q 198/] niññhitaü 5. 1. 2. Dutiyakañhina sikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena bhikkhå bhikkhånaü hatthe cãvaraü nikkhipitvà santaruttarena janapadacàrikaü pakkamanti. Tàni cãvaràni ciraü nikkhittàni kaõõakitàni honti. Tàni bhikkhå otàpenti. Addasà kho àyasmà ànando senàsanacàrikaü àhiõóanto te bhikkhå tàni cãvaràni otàpente. Disvàna yena te bhikkhå tenupasaïkami. Upasaïkamitvà te bhikkhå etadavoca: "kassimàni àvuso cãvaràni kaõõakitànã"ti. Atha kho te bhikkhå àyasmato ànandassa etamatthaü àrocesuü. âyasmà ànando ujjhàyati khãyati vipàceti: "kathaü hi nàma bhikkhå bhikkhånaü hatthe cãvaraü nikkhipitvà santaruttarena janapadacàrikaü pakkamissantã"ti. Atha kho àyasmà ànando bhagavato etamatthaü àrocesi, "saccaü kira bhikkhave bhikkhå bhikkhånaü hatthe cãvaraü nikkhipitvà santaruttarena janapadacàrikaü pakkamantã"ti? "Saccaü bhagavà". Vigarahi buddho bhagavà. "Kathaü hi nàma te bhikkhave moghapurisà bhikkhånaü hatthe cãvaraü nikkhipitvà santaruttarena janapadacàrikaü pakkamissanti. Netaü bhikkhave appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: Uddosita sikkhàpadaü, sãmu. Udosãta sikkhàpadaü, machasaü. [BJT Page 504] [\x 504/] "Niññhitacãvarasmiü bhikkhunà ubbhatasmiü kañhine ekarattampi ce bhikkhu ticãvarena vippavaseyya, nissaggiyaü pàcittiya"nti. Eva¤cidaü bhagavatà bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü hoti. (Måla pa¤¤atti. ) 2. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu kosambiyaü gilàno hoti. ¥àtakà tassa bhikkhuno santike dutaü pàhesuü: "àgacchatu bhadanto mayaü upaññhahissàmà"ti. Bhikkhåpi evamàhaüsu. "Gacchàvuso ¤àtakà taü upaññhahissantã"ti. So evamàha: "bhagavatàvuso sikkhàpadaü pa¤¤attaü na ticãvarena vippavasitabba"nti. "Aha¤camhi gilàno, na sakkomi ticãvaraü àdàya pakkamituü, nàhaü [PTS Page 199] [\q 199/] gamissàmã"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. 3. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: "anujànàmi bhikkhave gilànassa bhikkhuno ticãvarena avippavàsasammutiü dàtuü. Eva¤ca pana bhikkhave dàtabbà: tena gilànena bhikkhunà saïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà buóóhànaü bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassa vacanãyo: "ahaü bhante gilàno na sakkomi ticãvaraü àdàya pakkamituü, sohaü bhante saïghaü ticãvarena avippavàsasammutiü yàcàmi"ti. Dutiyampi yàcitabbo. Tatiyampi yàcitabbo. Vyattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: "Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu gilàno na sakkoti ticãvaraü àdàya pakkamituü. So saïghaü ticãvarena avippavàsasammutiü yàcati. Yadi saïghassa pattakallaü, saïgho itthannàmassa bhikkhuno ticãvarena avippavàsasammutiü dadeyya: esà ¤atti. "Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu gilàno na sakkoti ticãvaraü àdàya pakkamitåü. So saïghaü ticãvarena avippavàsasammutiü yàcati. Saïgho itthannàmassa bhikkhuno ticãvarena avippavàsasammutiü deti. Yassàyasmato khamati itthannàmassa bhikkhuno ticãvarena avippavàsasammutiyà dànaü, so tuõhassa. Yassa nakkhamati, so bhàseyya. Dinnà saïghena itthannàmassa bhikkhuno ticãvarena avippavàsasammuti, khamati saïghassa, tasmà tuõhã, evametaü dhàrayàmã"ti. Eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Niññhitacãvarasmiü bhikkhunà ubbhatasmiü kañhine ekarattampi ce bhikkhu ticãvarena vippavaseyya a¤¤atra bhikkhusammutiyà, nissaggiyaü pàcittiya"nti. (Dutiyapa¤¤atti) 4. Niññhitacãvarasminti bhikkhuno cãvaraü kataü và hoti naññhaü và vinaññhaü và daóóhaü và cãvaràsà và upacchinnà. [BJT Page 506] [\x 506/] Ubbhatasmiü kañhineti aññhannaü màtikànaü a¤¤ataràya màtikàya ubbhataü hoti. Saïghena và antarà ubbhataü hoti. Ekarattampi ce bhikkhu ticãvarena vippavaseyyàti saïghàñiyà và uttaràsaïgena và antaravàsakena và. A¤¤atra bhikkhusammutiyàti ñhapetvà bhikkhusammutiü. Nissaggiyaü hotãti saha aruõuggamanena-1 nissaggiyaü hoti. Nissajjitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajjitabbaü -pe- "idamme [PTS Page 200] [\q 200/] bhante cãvaraü rattiü vippavutthaü-2 a¤¤atra bhikkhusammutiyà nissaggiyaü, imàhaü saïghassa nissajàmi"ti -pe- dadeyyàti -pe- dadeyyunti -pe-àyasmato dammã"ti. 5. Gàmo ekåpacàro nànåpacàro, nivesanaü ekåpacàraü nànåpacàraü, uddosito-3 ekåpacàro nànåpacàro, añño ekåpacàro nànåpacàro, màlo ekåpacàro nànåpacàro, pàsàdo ekåpacàro nànåpacàro, hammiyaü ekåpacàraü nànåpacàraü, nàvà ekåpacàrà nànåpacàrà, sattho ekåpacàro nànåpacàro, khettaü ekåpacàraü nànåpacàraü, dha¤¤akaraõaü ekåpacàraü nànåpacàraü, àràmo ekåpacàro nànåpacàro, vihàro ekåpacàro nànåpacàro, rukkhamålaü ekåpacàraü nànåpacàraü, ajjhokàso ekåpacàro nànåpacàro. 6. Gàmo ekåpacàro nàma: ekakulassa gàmo hoti parikkhitto ca, antogàme cãvaraü nikkhipitvà antogàme vatthabbaü. Aparikkhitto hoti, yasmiü ghare cãvaraü nikkhittaü hoti tasmiü ghare vatthabbaü hatthapàsà và na vijahitabbaü. 7. Nànàkulassa gàmo hoti parikkhitto ca, yasmiü ghare cãvaraü nikkhittaü hoti. Tasmiü ghare vatthabbaü sabhàye và dvàramåle và hatthapàsà và na vijahitabbaü. Sabhàyaü gacchantena hatthapàse cãvaraü nikkhipitvà sabhàye và vatthabbaü dvàramåle và. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. Sabhàye cãvaraü nikkhipitvà sabhàye và vatthabbaü dvàramåle và. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. Aparikkhitto hoti, yasmiü ghare cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü ghare vatthabbaü. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. 8. Ekakulassa nivesanaü hoti parikkhitta¤ca nànàgabbhà nànàovarakà, antonivesane cãvaraü nikkhipitvà antonivesane vatthabbaü. Aparikkhittaü hoti, yasmiü gabbhe cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü gabbhe vatthabbaü. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. 9. Nànàkulassa nivesanaü hoti parikkhitta¤ca nànàgabbhà nànàovarakà, yasmiü gabbhe cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü gabbhe vatthabbaü dvàramåle và. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. Aparikkhittaü hoti, yasmiü gabbhe cãvaraü nikkhittaü hoti tasmiü gabbhe vatthabbaü. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. 1. Saha aruõuggamanà. Machasaü. 2. Rattivippavutthaü machasaü. Syà. 3. Udosito machasaü. [BJT Page 508] [\x 508/] 10. Ekakulassa uddosito hoti parikkhitto ca nànàgabbho nànàovarakà, [PTS Page 201] [\q 201/] antouddosite cãvaraü nikkhipitvà antouddosite vatthabbaü. Aparikkhitto hoti, yasmiü gabbhe cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü gabbhe vatthabbaü. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. 11. Nànàkulassa uddosito hoti parikkhitto ca nànàgabbhà nànàovarakà, yasmiü gabbhe cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü gabbhe vatthabbaü dvàramåle và. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. Aparikkhitto hoti. Yasmiü gabbhe cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü gabbhe vatthabbaü. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. 12. Ekakulassa añño hoti, antoaññe cãvaraü nikkhipitvà antoaññe vatthabbaü nànàkulassa añño hoti nànàgabbhà nànàovarakà, yasmiü gabbhe cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü gabbhe vatthabbaü dvàramåle và. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. 13. Ekakulassa màlo hoti, antomàle cãvaraü nikkhipitvà antomàle vatthabbaü. Nànàkulassa màlo hoti nànàgabbhà nànàovarakà, yasmiü gabbhe cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü gabbhe vatthabbaü dvàramåle và. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. 14. Ekakulassa pàsàdo hoti, antopàsàde cãvaraü nikkhipitvà antopàsàde vatthabbaü. Nànàkulassa pàsàdo hoti nànàgabbhà nànàovarakà, yasmiü gabbhe cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü gabbhe vatthabbaü dvàramåle và. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. 15. Ekakulassa hammiyaü hoti, antohammiye cãvaraü nikkhipitvà antohammiye vatthabbaü. Nànàkulassa hammiyaü hoti nànàgabbhà nànàovarakà, yasmiü gabbhe cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü gabbhe vattabbaü dvàramåle và. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. 16. Ekakulassa nàvà hoti antonàvàya cãvaraü nikkhipitvà antonàvàya vatthabbaü. Nànàkulassa nàvà hoti nànàgabbhà nànàovarakà, yasmiü ovarake cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü ovarake vatthabbaü. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. 17. Ekakulassa sattho hoti, satthe cãvaraü nikkhipitvà purato và pacchato và sattabbhantarà na vijahitabbà. Passato abbhantaraü na vijahitabbaü. Nànàkulassa sattho hoti, satthe cãvaraü nikkhipitvà hatthapàsà na vijahitabbaü. 18. Ekakulassa khettaü hoti parikkhitta¤ca, antokhette cãvaraü nikkhipitvà antokhette vatthabbaü. Aparikkhittaü hoti, hatthapàsà na vijahitabbaü. Nànàkulassa khettaü hoti parikkhitta¤ca, antokhette cãvaraü nikkhipitvà dvàramåle và vatthabbaü. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. Aparikkhittaü hoti, hatthapàsà na vijahitabbaü. [BJT Page 510] [\x 510/] 19. Ekakulassa dha¤¤akaraõaü hoti parikkhitta¤ca, antodha¤¤akaraõe cãvaraü nikkhipitvà antodha¤¤akaraõe vatthabbaü. Aparikkhittaü hoti, hatthapàsà na vijahitabbaü. Nànàkulassa dha¤¤akaraõaü hoti parikkhitta¤ca, antodha¤¤akaraõe cãvaraü nikkhipitvà dvàramåle và vatthabbaü, hatthapàsà và na vijahitabbaü. Aparikkhittaü hoti, hatthàpàsà na vijahitabbaü. 20. Ekakulassa àràmo hoti parikkhitto ca, antoàràme cãvaraü nikkhipitvà antoàràme vatthabbaü. Aparikkhitto hoti, hatthapàsà na vijahitabbaü. Nànàkulassa àràmo hoti parikkhitto ca, antoàràme cãvaraü nikkhipitvà dvàramåle và vatthabbaü, hatthapàsà và na vijahitabbaü. Aparikkhitto hoti, hatthàpàsà na vijahitabbaü. 21. [PTS Page 202] [\q 202/] ekakulassa vihàro hoti parikkhitto ca, antovihàre cãvaraü nikkhipitvà antovihàre vatthabbaü. Aparikkhitto hoti, yasmaü vihàre cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü vihàre vatthabbaü, hatthapàsà và na vijahitabbaü. Nànàkulassa vihàro hoti parikkhitto ca, yasmiü vihàre cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü vihàre vatthabbaü dvàramåle và, hatthapàsà và na vijahitabbaü. Aparikkhitto hoti, yasmiü vihàre cãvaraü nikkhittaü hoti, tasmiü vihàre vatthabbaü. Hatthapàsà và na vijahitabbaü. 22. Ekakulassa rukkhamålaü hoti yaü majjhantike kàle samantà chàyà pharati, antochàyàya cãvaraü nikkhipitvà anto chàyàya vatthabbaü. Nànàkulassa rukkhamålaü hoti, hatthapàsà na vijahitabbaü. 23. Ajjhokàso ekåpacàro nàma: agàmake ara¤¤e samantà sattabbhantarà ekåpacàro, tato paraü nànåpacàro. 24. Vippavutthe vippavutthasa¤¤ã a¤¤atra bhikkhusammutiyà, nissaggiyaü pàcittiyaü. Vippavutthe vematiko a¤¤atra bhikkhusammutiyà nissaggiyaü pàcittiyaü. Vippavutthe avippavutthasa¤¤i a¤¤atra bhikkhusammutiyà, nissaggiyaü pàcittiyaü. Apaccuddhañe paccåddhañasa¤¤ã -pe- avissajjite vissajjitasa¤¤ã -pe- anaññhe naññhasa¤¤ã -peavinaññhe vinaññhasa¤¤ã -pe- adaóóhe daóóhasa¤¤ã -peavilutte viluttasa¤¤ã a¤¤atra bhikkhusammutiyà nissaggiyaü pàcittiyaü. Nissaggiyaü cãvaraü anissajitvà paribhu¤jati, àpatti dukkañassa. Avippavutthe vippavutthasa¤¤ã àpatti dukkañassa. Avippavutthe vematiko, àpatti dukkañassa. Avippavutthe avippavutthasa¤¤ã, anàpatti. 25. Anàpatti anto aruõe paccuddharati, vissajjeti, nassati, vinassati, óayhati, acchinditvà gaõhanti, vissàsaü gaõhanti, bhikkhusammutiyà, ummattakassa, àdikammikassàti. Dutiyakañhinasikkhàpadaü niññhitaü. [BJT Page 512] [\x 512/] 5. 1. 3. Tatiyakañhinasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno akàlacãvaraü uppannaü hoti. Tassa taü cãvaraü kayiramànaü nappahoti. Atha [PTS Page 203] [\q 203/] kho so bhikkhu taü cãvaraü ussàpetvà punappunaü vimajjati. Addasà kho bhagavà senàsanacàrikaü àhiõóanto taü bhikkhuü taü cãvaraü ussàpetvà punappunaü vimajjantaü. Disvàna yena so bhikkhu tenupasaïkami. Upasaïkamitvà taü bhikkhuü etadavoca: "kissa tvaü bhikkhu imaü cãvaraü ussàpetvà punappunaü vimajjasã"ti? "Idamme bhante akàlacãvaraü uppannaü kayiramànaü nappahoti. Tenàhaü imaü cãvaraü ussàpetvà punappunaü vimajjàmã"ti. "Atthi pana te bhikkhu cãvarapaccàsà"ti? "Atthi bhagavà"ti. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: - "anujànàmi bhikkhave akàlacãvaraü pañiggahetvà cãvarapaccàsà nikkhipitu"nti. 2. Tena kho pana samayena bhikkhå bhagavatà anu¤¤àtaü akàlacãvaraü pañiggahetvà cãvarapaccàsà nikkhipitunti akàlacãvaràni pañiggahetvà atirekamàsaü nikkhipanti tàni cãvaràni cãvaravaüse bhaõóikàbaddhàni tiññhanti. Addasà kho àyasmà ànando senàsanacàrikaü àhiõóanto tàni cãvaràni cãvaravaüse bhaõóikàbaddhàni tiññhante. Disvàna bhikkhå àmantesi: "kassimàni àvuso cãvaràni cãvaravaüse bhaõóikàbaddhàni tiññhantã"ti. Amhàkaü àvuso akàlacãvaràni cãvarapaccàsà nikkhittànã"ti. "Kãva cãraü panàvuso imàni cãvaràni nikkhittànã"ti. "Atirekamàsaü àvuso"ti. âyasmà ànando ujjhàyati khãyati vipàceti: "kathaü hi nàma bhikkhå akàlacãvaraü pañiggahetvà atirekamàsaü nikkhipissantã"ti. Atha kho àyasmà ànando bhagavato etamatthaü àrocesi. -Pe- "saccaü kãra bhikkhave bhikkhå akàlacãvaraü pañiggahetvà atirekamàsaü nikkhipantã"ti? "Saccaü bhagavà". Vigarahi buddho bhagavà. "Kathaü hi nàma te bhikkhave moghapurisà akàlacãvaraü pañiggahetvà atirekamàsaü nikkhipissantã"ti. Netaü bhikkhave appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Niññhitacãvarasmiü bhikkhunà ubbhatasmiü kañhine bhikkhuno paneva akàlacãvaraü uppajjeyya, àkaïkhamànena bhikkhunà pañiggahetabbaü, pañiggahetvà khippameva kàretabbaü. Nocassa pàripåri, màsaparamaü tena bhikkhunà taü cãvaraü nikkhipitabbaü ånassa pàripåriyà satiyà paccàsàya, tato ce uttariü nikkhipeyya satiyàpi paccàsàya, nissaggiyaü pàcittiya"nti. 3. [PTS Page 204] [\q 204/] niññhitacãvarasminti bhikkhuno cãvaraü kataü và hoti naññhaü và vinaññhaü và daóóhaü cà cãvaràsà và upacchinnà. [BJT Page 514] [\x 514/] Ubbhatasmiü kañhineti aññhannaü màtikànaü a¤¤ataràya màtikàya ubbhataü hoti, saïghena và antarà ubbhataü hoti. Akàlacãvaraü nàma: anatthate kañhine ekàdasamàse uppannaü, atthate kañhine sattamàse uppannaü, kàlepi àdissa dinnaü, etaü akàlacãvaraü nàma. Uppajjeyyàti uppajjeyya saïghato và gaõato và ¤àtito và mittato và paüsukålaü và attano và dhanena. âkaïkhamànenàti icchamànena pañiggahetabbaü. Pañiggahetvà khippameva kàretabbanti dasàhà kàretabbaü. No cassa pàripårãti kayiramànaü nappahoti. Màsaparamaü tena bhikkhunà taü cãvaraü nikkhipitabbanti màsaparamatà nikkhipitabbaü. ænassa pàripåriyàti ånassa pàripåratthàya. Satiyà paccàsàyàti paccàsà hoti saïghato và gaõato và ¤àtito và mittato và paüsukålaü và attano và dhanena. Tato ce uttariü nikkhipeyya satiyàpi paccàsàyàti tadahuppanne målacãvare paccàsàcãvaraü uppajjati, dasàhà kàretabbaü. Dvihuppanne målacãvare paccàsàcãvaraü uppajjati, dasàhà kàretabbaü. Tãhuppanne -pe- catuhuppanne, -pepa¤càhuppanne -pe- chàhuppanne, -pe- sattàhuppanne, -peaññhàhuppanne, -pe- navàhuppanne, -pe- dasàhuppanne målacãvare paccàsàcãvaraü uppajjati, dasàhà kàretabbaü. Ekàdase uppanne -pe- dvàdase uppanne -pe- terase uppanne -pe- cuddase uppanne -pepaõõarase uppanne -pesoëase uppanne -pe- sattarase uppanne -peaññhàrase uppanne -pe- ekånavãse uppanne -pe- vãse uppanne målacãvare paccàsàcãvaraü uppajjati, dasàhà kàretabbaü. Ekavãse uppanne målacãvare paccàsàcãvaraü uppajjati, navàhà kàretabbaü. Dvàvãse uppanne -petevãse uppanne -pecatuvãse uppanne -pe- pa¤cavãse uppanne -pe- chabbãse uppanne -pe- sattavãse uppanne -pe- aññhavãse uppanne -pe- ekunatiüse uppanne målacãvare paccàsàcãvaraü uppajjati, ekàhà kàretabbaü. Tiüse uppanne målacãvare paccàsàcãvaraü uppajjati, tadaheva adhiññhàtabbaü. Vikappetabbaü. Vissajjetabbaü. No ce adhiññheyya và vikappeyya và vissajjeyya và- [BJT Page 516] [\x 516/] Ekatiüse aruõuggamane nissaggiyaü hoti, nissajitabbaü [PTS Page 205] [\q 205/] saïghassa và gaõassa và puggalassa và eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü -pe- "idamme bhante akàlacãvaraü màsàtikkantaü nissaggiyaü, imàhaü saïghassa nissajàmã"ti -pedadeyyà"ti -pe- dadeyyu"nti -pe- àyasmato dammã"ti. 4. Visabhàge uppanne målacãvare paccàsàcãvaraü uppajjati rattiyo ca sesà honti, na akàmà kàretabbaü. 5. Màsàtikkante atikkantasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Màsàtikkante vematiko -pe- màsàtikkante anatikkantasa¤¤ã -pe- anadhiññhite adhiññhitasa¤¤ã -pe- avikappite vikappitasa¤¤ã -pe- avissajjite vissajjitasa¤¤ã -pe- anaññhe naññhasa¤¤ã -peavinaññhe vinaññhasa¤¤ã -pe- adaóóhe daóóhasa¤¤ã -peavilutte viluttasa¤¤ã nissaggiyaü pàcittiyaü. 6. Nissaggiyaü cãvaraü anissajitvà paribhu¤jati àpatti dukkañassa. Màsànatikkante atikkantasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. Màsànatikkante vematiko, àpatti dukkañassa. Màsànatikkante anatikkantasa¤¤ã, anàpatti. 7. Anàpatti antomàsaü adhiññheti, vikappeti, vissajjeti, nassati, vinassati, óayhati, acchinditvà gaõhanti, vissàsaü gaõhanti, ummattakassa, àdikammikassàti. Tatiyakañhinasikkhàpadaü niññhitaü 5. 1. 4. Puràõacãvarasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmato udàyissa puràõa dutiyikà bhikkhunãsu pabbajità hoti, sà àyasmato udàyissa santike abhikkhaõaü àgacchati, àyasmàpi udàyã tassà bhikkhuniyà santike abhikkhaõaü gacchati. Tena kho pana samayena àyasmà udàyã tassà bhikkhuniyà santike bhattavissaggaü karoti. Atha kho àyasmà udàyã pubbaõhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya yena sà bhikkhunã tenupasaïkami, upasaïkamitvà tassà bhikkhuniyà purato aïgajàtaü vivaritvà àsane nisãdi, sàpi kho bhikkhunã àyasmato udàyissa purato aïgajàtaü vivaritvà nisãdi. Atha kho àyasmà udàyã sàratto tassà bhikkhuniyà aïgajàtaü upanijjhàyi. Tassa asuci mucci. [BJT Page 518] [\x 518/] 2. Atha kho àyasmà udàyã taü bhikkhuniü etadavoca: "gaccha bhagini udakaü àhara, antaravàsakaü dhovissàmã"ti. "âharayya, [PTS Page 206] [\q 206/] ahameva dhovissàmã"ti. Taü asuciü ekadesaü mukhena aggahesi, ekadesaü aïgajàte pakkhipi. Sà tena gabbhaü gaõhi. Bhikkhuniyo evamàhaüsu: "abrahmacàrinã ayaü bhikkhunã gabbhinã"ti. "Nàhaü ayyà abrahmacàrinã"ti bhikkhunãnaü etamatthaü àrocesi. Bhikkhuniyo ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma ayyo udàyã bhikkhuniyà puràõacãvaraü dhovàpessatã"ti. Atha kho tà bhikkhuniyo bhikkhånaü etamatthaü àrocesuü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà udàyã bhikkhuniyà puràõacãvaraü dhovàpessatã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Saccaü kira tvaü udàyã bhikkhuniyà puràõacãvaraü dhovàpesã"ti? "Saccaü bhagavà". "¥àtikà te udàyã a¤¤àtikà"ti. "A¤¤àtikà bhagavà"ti. "A¤¤àtako moghapurisa a¤¤àtikàya na jànàti patiråpaü và appatiråpaü và pàsàdikaü và apàsàdikaü và. Tattha nàma tvaü moghapurisa a¤¤àtikàya bhikkhuniyà puràõacãvaraü dhovàpessasi. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha. " "Yo pana bhikkhu a¤¤àtikàya bhikkhuniyà puràõacãvaraü dhovàpeyya và rajàpeyya và àkoñàpeyya và nissaggiyaü pàcãttiya"nti. 3. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. A¤¤àtikà nàma: màtito và pitito và yàva sattamà pitàmahayugà asambaddhà. Bhikkhunã nàma: ubhato saïghe upasampannà. Puràõacãvaraü nàma: sakiü nivatthampi sakiü pàrutampi. Dhovàti àõàpeti, àpatti dukkañassa. Dhotaü nissaggiyaü hoti. Rajàti àõàpeti, àpatti dukkañassa, rattaü nissaggiyaü hoti. âkoñehãti àõàpeti, àpatti dukkañassa, sakiü pàõippahàraü và muggarappahàraü và dinne nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. 4. Evaü ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idaü me bhante puràõacãvaraü a¤¤àtikàya bhikkhuniyà dhovàpitaü nissaggiyaü, imàhaü saïghassa nissajàmã"ti -pe- dadeyyàti -pe- dadeyyunti -pe- àyasmato dammã"ti. -Pe- [BJT Page 520] [\x 520/] 5. [PTS Page 207] [\q 207/] a¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã puràõacãvaraü dhovàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã puràõacãvaraü dhovàpeti rajàpeti, nissaggiyena àpatti dukkañassa. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã puràõacãvaraü dhovàpeti àkoñàpeti, nissaggiyena àpatti dukkañassa. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã puràõacãvaraü dhovàpeti rajàpeti àkoñàpeti, nissaggiyena àpatti dvinnaü dukkañànaü. 6. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã puràõacãvaraü rajàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü -pe- rajàpeti àkoñàpeti, nissaggiyena àpatti dukkañassa. Rajàpeti dhovàpeti, nissaggiyena àpatti dukkañassa. Rajàpeti àkoñàpeti dhovàpeti, nissaggiyena àpatti dvinnaü dukkañànaü. 7. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã puràõacãvaraü àkoñàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã puràõacãvaraü àkoñàpeti dhovàpeti -pe- àkoñàpeti rajàpeti -pe- àkoñàpeti dhovàpeti rajàpeti, nissaggiyena àpatti dvinnaü dukkañànaü. 8. A¤¤àtikàya vematiko -pe- a¤¤àtikàya ¤àtikasa¤¤ã -pea¤¤assa puràõacãvaraü dhovàpeti, àpatti dukkañassa. Nisãdanapaccattharaõaü dhovàpeti, àpatti dukkañassa. Ekato upasampannàya dhovàpeti, àpatti dukkañassa. ¥àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã -pe- àpatti dukkañassa. ¥àtikàya vematiko -pe- àpatti dukkañassa. ¥àtikàya ¤àtikasa¤¤ã -pe- anàpatti. 9. Anàpatti ¤àtikàya dhovantiyà a¤¤àtikà dutiyà hoti, avuttà dhovati, aparibhuttaü dhovàpeti, cãvaraü ñhapetvà a¤¤aü parikkhàraü dhovàpeti, sikkhamànàya, sàmaõeriyà, ummattakassa, àdikammikassàti. Puràõacãvarasikkhàpadaü niññhitaü. [BJT Page 522] [\x 522/] 5. 1. 5 Cãvarapañiggahaõasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Tena kho pana samayena uppalavaõõà bhikkhunã sàvatthiyaü viharati. Atha kho uppalavaõõà bhikkhunã pubbaõhasamayaü nivàsetvà [PTS Page 208] [\q 208/] pattacãvaramàdàya sàvatthiü-1 piõóàya pàvisi. Sàvatthiyaü piõóàya caritvà pacchàbhattaü piõóapàtapañikkantà yena andhavanaü tenupasaïkami, upasaïkamitvà divàvihàràya andhavanaü ajjhogahetvà a¤¤atarasmiü rukkhamåle divàvihàraü nisãdi. Tena kho pana samayena corà katakammà gàviü vadhitvà maüsaü gahetvà andhavanaü pavisiüsu. Addasà kho coragàmaõiko uppalavaõõaü bhikkhuniü a¤¤atarasmiü rukkhamåle divàvihàraü nisinnaü, disvà sace me puttabhàtukà passissanti viheñhayissanti imaü bhikkhåninti a¤¤ena maggena agamàsi. Atha kho so coragàmaõiko maüse pakkevaramaüsàni gahetvà paõõapuñaü -2 bandhitvà uppalavaõõàya bhikkhuniyà avidåre rukkhe àlaggetvà "yo passati samaõo và bràhmaõo và dinnaü yeva haratuti" vatvà pakkàmi. Assosi kho uppalavaõõà bhikkhunã samàdhimhà vuññhahitvà tassa coragàmaõikassa imaü vàcaü bhàsamànassa. Atha kho uppalavaõõà bhikkhunã taü maüsaü gahetvà upassayaü agamàsi. Atha kho uppalavaõõà bhikkhunã tassà rattiyà accayena taü maüsaü sampàdetvà uttaràsaïge bhaõóikaü bandhitvà vehàsaü ababhuggantvà veëuvane paccuññhàsi. 2. Tena kho pana samayena bhagavà gàmaü piõóàya paviññho hoti. âyasmà udàyã ohiyyako hoti vihàrapàlo. Atha kho uppalavaõõà bhikkhunã yenàyasmà udàyã tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü udàyiü etadavoca: - "kahaü bhante bhagavà"ti. "Paviññho bhagini bhagavà gàmaü piõóàyà"ti. "Imaü bhante maüsaü bhagavato dehã"ti. "Santappito tayà bhagini bhagavà maüsena. Sace me tvaü antaravàsakaü dadeyyàsi, evaü ahampi santappito bhaveyyaü antaravàsakenà"ti. "Mayaü kho bhante màtugàmà nàma kicchalàbhà, ida¤ca me antimaü pa¤camaü cãvaraü, nàhaü dassàmã"ti. "Seyyathàpi bhagini puriso hatthiü datvà kacche sajjeyya, -3 evameva kho tvaü bhagini bhagavato maüsaü datvà mayi antaravàsake-1 sajjasã"ti. Atha kho uppalavaõõà bhikkhunã àyasmatà udàyinà nippãëiyamànà antaravàsakaü datvà upassayaü agamàsi. Bhikkhuniyo uppalavaõõàya bhikkhuniyà pattacãvaraü pañiggaõhantiyo uppalavaõõaü bhikkhuniü etadavocuü: "kahaü te ayye antaravàsako"ti. Uppalavaõõà bhikkhunã bhikkhunãnaü etamatthaü àrocesi. Bhikkhuniyo ujjhàyanti khãyanti [PTS Page 209] [\q 209/] vipàcenti: "kathaü hi nàma ayyo udàyã bhikkhuniyà cãvaraü pañiggahessati, kicchalàbho màtugàmo"ti. Atha kho tà bhikkhuniyo bhikkhunaü etamatthaü àrocesuü. 1. Sàvattiyaü, katthavi 2. Paõõepuñaü. Syà. 3. Vissajjeyya syà. 4. Antaravàsakaü na sajjasãti. Sã. Mu. Mayhaü antaravàsakaü vissajjehãti. Syà. [BJT Page 524] [\x 524/] 3. Ye te bhikkhu appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà udàyã bhikkhuniyà cãvaraü pañiggahessati"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Saccaü kira tvaü udàyã bhikkhuniyà cãvaraü pañiggahesãti? "Saccaü bhagavà. " "¥àtikà te udàyã a¤¤àtikà"ti. "A¤¤àtikà bhagavà"ti. "A¤¤àtako moghapurisa a¤¤àtikàya na jànàti patiråpaü và appatiråpaü và santaü và. Asantaü và tattha nàma tvaü moghapurisa a¤¤àtikàya bhikkhuniyà hatthato cãvaraü pañiggahessasi. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha. " "Yo pana bhikkhu a¤¤àtikàya bhikkhuniyà hatthato cãvaraü pañiggaõheyya, nissaggiyaü pàcittiyanti. " Eva¤cidaü bhagavatà bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü hoti. (Målapa¤¤atti. ) 4. Tena kho pana samayena bhikkhå kukkuccàyantà bhikkhunãnaü pàrivaññakacãvaraü na pañiggaõhanti. Bhikkhuniyo ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma ayyà ambhàkaü pàrivaññakacãvaraü nappañiggahessantã"ti. Assosuü kho bhikkhå tàsaü bhikkhånãnaü ujjhàyantãnaü khãyantãnaü vipàcentãnaü. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: "anujànàmi bhikkhave pa¤cannaü pàrivaññakaü pañiggahetuü, bhikkhussa bhikkhuniyà sikkhamànàya sàmaõerassa sàmaõeriyà. Anujànàmi bhikkhave imesaü pa¤cannaü pàrivaññakaü pañiggahetuü. Eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: " "Yo pana bhikkhu a¤¤àtikàya bhikkhuniyà hatthato cãvaraü pañiggaõheyya a¤¤atra pàrivaññakà, nissaggiyaü pàcittiyanti". (Dutiyapa¤¤atti. ) 5. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. A¤¤àtikà nàma: màtito và pitito và yàva sattamà pitàmahayugà asambaddhà. Bhikkhånã nàma: ubhato saïghe upasampannà. [PTS Page 210] [\q 210/] cãvaraü nàma: channaü cãvarànaü a¤¤ataraü cãvaraü vikappanåpagapacchimaü. A¤¤atra pàrivaññakàti ñhapetvà pàrivaññakaü pañiggaõhàti. [BJT Page 526] [\x 526/] 6. Pàyoge dukkañaü, pañilàbhena nissaggiyaü hoti nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idamme bhante cãvaraü a¤¤àtikàya bhikkhuniyà hatthato pañiggahitaü a¤¤atra pàrivaññakà nissaggiyaü, imàhaü saïghassa nissajàmã"ti -pe- dadeyyàti -pe- dadeyyunti -pe- àyasmato dammã"ti. 7. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã cãvaraü pañiggaõhàti a¤¤atra pàrivaññakà, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤àtikàya vematiko cãvaraü pañiggaõhàti a¤¤atra pàrivaññakà, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤àtikàya ¤àtikasa¤¤ã cãvaraü pañiggaõhàti a¤¤atra pàrivaññakà, nissaggiyaü pàcittiyaü. Ekato upasampannàya hatthato cãvaraü pañiggaõhàti a¤¤atra pàrivaññakà, àpatti dukkañassa. ¥àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã -pe- àpatti dukkañassa. ¥àtikàya vematiko -pe- àpatti dukkañassa. ¥àtikàya ¤àtikasa¤¤ã -pe- anàpatti. 8. Anàpatti ¤àtikàya, pàrivaññakaü, parittena và vipulaü, vipulena và parittaü, bhikkhuvissàsaü gaõhàti, tàvakàlikaü gaõhàti, cãvaraü ñhapetvà a¤¤aü parikkhàraü ghaõhàti, sikkhamànàya, sàmaõeriyà, ummattakassa, àdikammikassàti. Cãvarapañiggahaõasikkhàpadaü niññhitaü. 5. 1. 6. A¤¤àtakavi¤¤attisikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà upanando sakyaputto pañño hoti dhammakathaü kàtuü. Atha kho a¤¤ataro seññhiputto yenàyasmà upanando sakyaputto tenupasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho taü seññhiputtaü àyasmà upanando sakyaputto dhammiyà kathàya sandassesi samàdapesi samuttejesi sampahaüsesi. Atha kho so seññhiputto àyasmatà upanandena sakyaputtena dhammiyà kathàya sandassito samàdapito samuttejito sampahaüsito àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü etadavoca: "vadeyyàtha bhante yena attho, pañibalà mayaü [PTS Page 211] [\q 211/] ayyassa dàtuü yadidaü cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàra"nti. "Sace me tvaü àvuso dàtukàmo'si ito ekaü sàñakaü dehã"ti. [BJT Page 528] [\x 528/] 2. "Amhàkaü kho bhante kulaputtànaü kismiü viya ekasàñakaü gantuü, àgamehi bhante yàva gharaü gacchàmi, gharaü gato ito và ekaü pahiõissàmi, ito và sundaratara"nti. Dutiyampi kho -pe- tatiyampi kho àyasmà upanando sakyaputto taü seññhiputtaü etadavoca: - "sace me tvaü àvuso dàtukàmo'si, ito ekaü sàñakaü dehi"ti. "Ambhàkaü kho bhante kulaputtànaü kismiü viya ekasàñakaü gantuü, àgamehi bhante yàva gharaü gacchàmi, gharaü gato ito và ekaü pahiõissàmi, ito và sundaratara"nti. "Kimpana tayà àvuso adàtukàmena pavàritena, yaü tvaü pavàretvà na desã"ti. Atha kho so seññhiputto àyasmatà upanandena sakyaputtena nippãëiyamàno ekaü sàñakaü datvà agamàsi. Manussà taü seññhiputtaü passitvà-1 etadavocuü: "kissa tvaü ayyo ekasàñako àgacchasã"ti. 3. Atha kho so seññhiputto tesaü manussànaü etamatthaü àrocesi. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "mahicchà ime samaõà sakyaputtiyà asantuññhà, nayimesaü sukarà dhammanimantanàpi kàtuü. -2. "Kathaü hi nàma seññhiputtena dhammanimantanàya kayiramànàya sàñakaü gahessantã"ti. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà upanando sakyaputto seññhiputtaü cãvaraü vi¤¤àpessatã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü: "saccaü kira tvaü upananda seññhiputtaü cãvaraü vi¤¤àpesã?"Ti "saccaü. Bhagavà" "¤àtako te upananda a¤¤àtako?"Ti "a¤¤àtako bhagavà"ti. "A¤¤àtako moghapurisa a¤¤àtakassa na jànàti patiråpaü và appatiråpaü và santaü và asantaü và. Tattha nàma tvaü moghapurisa a¤¤àtakaü seññhiputtaü cãvaraü vi¤¤àpessasi. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: " "Yo pana bhikkhu a¤¤àtakaü gahapatiü và gahapatàniü và cãvaraü vi¤¤àpeyya, nissaggiyaü pàcittiyanti". Eva¤cidaü bhagavatà bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü hoti. (Målapa¤¤atti) 4. Tena kho pana samayena sambahulà bhikkhå sàketà [PTS Page 212] [\q 212/] sàvatthiü addhànamaggapañipannà honti. Antaràmagge corà nikkhamitvà te bhikkhå acchindiüsu. Atha kho te bhikkhå "bhagavatà pañikkhittaü a¤¤àtakaü gahapatiü và gahapatàniü và cãvaraü vi¤¤àpetunti" kukkuccàyantà na vi¤¤àpesuü. Yathà naggà'va sàvatthiü gantvà bhikkhå abhivàdenti. Bhikkhå evamàhaüsu: "sundarà kho ime àvuso àjãvakà, ye ime bhikkhå-3 abhivàdentã"ti. Te evamàhaüsu: "na mayaü àvuso àjãvakà, bhikkhå maya"nti. Bhikkhå àyasmantaü upàliü etadavocuü: "iïghàvuso upàli ime anuyu¤jàhã"ti. Te anuyu¤jiyamànà etamatthaü àrocesuü. 1. Natthi. Machasaü. 2. Na ime sukarà dhammanimantanàyapi kàtuü. Syà. 3. Bhikkhusu. Machasaü. [BJT Page 530] [\x 530/] 5. Atha kho àyasmà upàli te bhikkhå anuyu¤jitvà bhikkhå etadavoca: "bhikkhå ime àvuso, detha nesaü cãvarànã"ti. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma bhikkhå naggà àgacchissanti, nanu nàma tiõena và paõõena và pañicchàdetvà àgantabba"nti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. 6. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: "anujànàmi bhikkhave acchinnacãvarassa và naññhacãvarassa và a¤¤àtakaü gahapatiü và gahapatàniü và cãvaraü vi¤¤àpetuü. Yaü àvàsaü pañhamaü upagacchati, sace tattha hoti saïghassa vihàracãvaraü và uttarattharaõaü và bhummattharaõaü và bhisicchavi và naü gahetvà pàrupituü, labhitvà odahissàmã"ti. No ce hoti saïghassa vihàracãvaraü và uttarattharaõaü và bhummattharaõaü và bhisicchavi và, tiõena và paõõena và pañicchàdetvà àgantabbaü. Nattheva naggena àgantabbaü. Yo àgaccheyya. âpatti dukkañassa. Eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: " "Yo pana bhikkhu a¤¤àtakaü gahapatiü và gahapatàniü và cãvaraü vi¤¤àpeyya a¤¤atra samayà, nissaggiyaü pàcittiyaü. Tatthàyaü samayo: acchinnacãvaro và hoti bhikkhu naññhacãvaro và. Ayaü tattha samayo'ti. (Dutiyapa¤¤atti) 7. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhå'ti. A¤¤àtako nàma: màtito và pitito và yàva sattamà pitàmahayugà asambaddho. Gahapati nàma: yo koci agàraü ajjhàvasati. Gahapatànã nàma: yà kàci agàraü ajjhàvasati. [PTS Page 213] [\q 213/] cãvaraü nàma: channaü cãvarànaü a¤¤ataraü cãvaraü vikappanåpagapacchimaü. A¤¤atra samayàti ñhapetvà samayaü. Acchinnacãvaro nàma: bhikkhussa cãvaraü acchinnaü hoti, ràjåhi và corehi và dhuttehi và yehi kehici và acchinnaü hoti. Naññhacãvaro nàma: bhikkhussa cãvaraü agginà và daóóhaü hoti, udakena và vuëhaü hoti, undurehi và upacikàhi và khàyitaü hoti, paribhogajiõõaü và hoti. A¤¤atra samayà vi¤¤àpeti payoge dukkañaü. Pañilàbhena nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idamme bhante cãvaraü a¤¤àtakaü gahapatikaü a¤¤atra samayà vi¤¤àpitaü nissaggiyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti -pe- dadeyyàti -pe- dadeyyunti -peàyasmato dammã"ti -pe- [BJT Page 532] [\x 532/] 8. A¤¤àtake a¤¤àtakasa¤¤ã a¤¤atra samayà cãvaraü vi¤¤àpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤àtake vematiko a¤¤atra samayà cãvaraü vi¤¤àpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤àtake ¤àtakasa¤¤ã a¤¤atra samayà cãvaraü vi¤¤àpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. ¥àtake a¤¤àtakasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. ¥àtake vematiko, àpatti dukkañassa. ¥àtake ¤àtakasa¤¤ã, anàpatti. 9. Anàpatti samaye, ¤àtakànaü, pavàritànaü, a¤¤assatthàya, attano dhanena, ummattakassa, àdikammikassàti. A¤¤àtakavi¤¤attisikkhàpadaü niññhitaü. 5. 1. 7. Tatuttarisikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena jabbaggiyà bhikkhå acchinnacãvarake bhikkhå upasaïkamitvà evaü vadenti: "bhagavatà àvuso anu¤¤àtaü acchinnacãvarassa và naññhacãvarassa và a¤¤àtakaü gahapatiü và gahapatàniü và cãvaraü vi¤¤àpetuü. Vi¤¤àpetha àvuso cãvaranti. " "Alaü àvuso laddhaü ambhehi cãvaranti. " "Mayaü àyasmantànaü atthàya-1 vi¤¤àpemà"ti. "Vi¤¤àpetha àvuso"ti. Atha kho chabbaggiyà bhikkhå a¤¤àtake-2 gahapatike upasaïkamitvà etadavocuü: "acchinnacãvarakà àvuso bhikkhå àgatà, detha nesaü cãvarànã"ti bahuü cãvaraü vi¤¤àpesuü. 2. Tena kho pana [PTS Page 214] [\q 214/] samayena a¤¤ataro puriso sabhàyaü nisinno a¤¤ataraü purisaü etadavoca: "acchinnacãvarakà ayyo bhikkhå àgatà, tesaü mayà cãvaraü dinna"nti. Sopi evamàha "mayàpi dinnanti". Aparopi evamàha mayàpi dinnanti. " Te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma samaõà sakyaputtiyà na mattaü jànitvà bahuü cãvaraü vi¤¤àpessanti. Dussavàõijjaü và samaõà sakyaputtiyà karissanti, paggàhikasàlaü-3 và pasàressantã"ti. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma chabbaggiyà bhikkhå na mattaü jànitvà bahuü cãvaraü vi¤¤àpessanti"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. 1. 'Atthàya' machasaü. Natthi. 2. 'A¤¤àtake, ' machasaü. Nadissate. 3. Pañiggàhikasàlaü, itipi. [BJT Page 534] [\x 534/] 3. "Saccaü kira tumhe bhikkhave na mattaü jànitvà bahuü cãvaraü vi¤¤àpethà"ti. "Saccaü bhagavà" vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tumhe moghapurisà na mattaü jànitvà bahuü cãvaraü vi¤¤àpessatha, netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: " "Ta¤ce a¤¤àtako gahapati và gahapatànã và bahåhi cãvarehi abhihaññhuü pavàreyya, santaruttaraparamaü tena bhikkhunà tato cãvaraü sàditabbaü. Tato ce uttarãü-1 sàdiyeyya, nissaggiyaü pàcittiyanti. " 4. Ta¤ce ti acchinnacãvarakaü bhikkhuü. A¤¤àtako nàma: màtito và pitito và yàva sattamà pitàmahayugà asambaddho, Gahapati nàma: yo koci agàraü ajjhàvasati. Gahapatànã nàma: yà kàci agàraü ajjhàvasati. Bahåhi cãvarehãti bahukehi cãvarehi. Abhihaññhuü pavàreyyàti yàvatakaü icchasi tàvatakaü gaõhàhãti. Santaruttaraparamaü tena bhikkhunà tato cãvaraü sàditabbanti. Sace tãõi naññhàni honti dve sàditabbàni, dve naññhàni ekaü sàditabbaü, ekaü naññhaü na ki¤ci sàditabbaü. Tato ce uttariü sàdiyeyyàti tatuttariü vi¤¤àpeti, payoge dukkañaü pañilàbhena nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "Idamme bhante cãvaraü a¤¤àtakaü gahapatikaü-2 tatuttariü [PTS Page 215] [\q 215/] vi¤¤àpitaü nissaggiyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti. Dadeyyàti -pe- dadeyyunti -pe- àyasmato dammã"ti. 5. A¤¤àtake a¤¤àtakasa¤¤ã tatuttarãü cãvaraü vi¤¤àpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤àtake vematiko -pe- a¤¤àtake ¤àtakasa¤¤ã tatuttarãü cãvaraü vi¤¤àpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. ¥àtake a¤¤àtakasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. ¥àtake vematiko, àpatti dukkañassa. ¥àtake ¤àtakasa¤¤ã, anàpatti. 6. Anàpatti sesakaü àharissàmãti haranto gacchati, sesakaü tuyheva hotiti denti, na acchinnakàraõà denti, na naññhakàraõà denti, ¤àtakànaü, pavàritànaü, attano dhanena, ummattakassa, àdikammikassàti. Tatuttarisikkhàpadaü niññhitaü 1. Uttari, machasaü. 2. Gahapatikaü upasaïkamitvà. Machasaü. [BJT Page 536] [\x 536/] 5. 1. 8. Pañhamaupakkhañasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena a¤¤ataro puriso pajàpatiü etadavoca: "ayyaü upanandaü cãvarena acchàdessàmã"ti. Assosi kho a¤¤ataro piõóacàriko bhikkhu tassa purisassa imaü vàcaü bhàsamànassa. Atha kho so bhikkhu yenàyasmà upanando sakyaputto tenupasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü etadavoca: "mahàpu¤¤o'si tvaü àvuso upananda, amukasmiü okàse a¤¤ataro puriso pajàpatiü etadavoca: ayyaü upanandaü cãvarena acchàdessàmã"ti. "Atthàvuso maü so upaññhàko'ti. Atha kho àyasmà upanando sakyaputto yena so puriso tenupasaïkami. Upasaïkamitvà taü purisaü etadavoca: "saccaü kira maü tvaü àvuso cãvarena acchàdetukàmosã"ti. "Api-1 ma'yya evaü hoti: "ayyaü upanandaü cãvarena acchàdessàmã"ti. "Sace kho maü tvaü àvuso cãvarena acchàdetukàmo"si, "evaråpena civarena acchàdehi kyàhaü tena acchannopi karissàmi, yàhaü na paribhu¤jissàmã"ti. 2. Atha kho so puriso ujjhàyati khãyati vipàceti: "mahicchà ime samaõà sakyaputtiyà asantuññhà, nayime sukarà cãvarena acchàdetuü. Kathaü hi nàma ayyo upanando mayà pubbe appavàrito maü upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjissatã"ti. Assosuü kho bhikkhå tassa purisassa ujjhàyantassa khãyantassa vipàcentassa. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà upanando sakyaputto pubbe appavàrito gahapatikaü upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjissatã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü [PTS Page 216] [\q 216/] àrocesuü "saccaü kira tvaü upananda pubbe appavàrito gahapatikaü upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjãti-2? "Saccaü bhagavà". "¥àtako te upananda a¤¤àtakoti"? "A¤¤àtako bhagavà"ti. 'A¤¤àtako moghapurisa a¤¤àtakassa na jànàti patiråpaü và appatiråpaü và santaü và asantaü và. Tattha nàma tvaü moghapurisa pubbe appavàrito a¤¤àtakaü gahapatiü-3 upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjissasi. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha. " "Bhikkhuü paneva uddissa a¤¤àtakassa gahapatissa và gahapatàniyà và cãvaracetàpannaü-4 upakkhañaü hoti, iminà cãvaracetàpannena cãvaraü cetàpetvà itthannàmaü bhikkhuü cãvarena acchàdessàmãti. Tatra ceso bhikkhu pubbe appavàrito upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjeyya: sàdhu vata maü àyasmà iminà cãvaracetàpantena evaråpaü và evaråpaü và cãvaraü cetàpetvà acchàdehãti kalyàõakamyataü upàdàya, nissaggiyaü pàcittiya"nti. 1. Api meyya evaü hoti. Machasaü. 2. âpajjasi, machasaü. 3. Gahapatikaü, machasaü 4. Cãvaracetàpanaü. Syà. [BJT Page 538] [\x 538/] 3. Bhikkhuü paneva uddissàti bhikkhussatthàya, bhikkhuü àrammaõaü karitvà, bhikkhuü acchàdetukàmo. A¤¤àtako nàma: màtito và pitito và yàva sattamà pitàmahayugà asambaddho. Gahapati nàma: yo koci agàraü ajjhàvasati. Gahapatànã nàma: yà kàci agàraü ajjhàvasati. Cãvaracetàpannaü nàma: hira¤¤aü và suvaõõaü và muttà và maõi và pavàëo và phaëiko và pañako và suttaü và kappàso và. Iminà cãvaracetàpannenàti paccupaññhitena. Cetàpetvàti parivattetvà. Acchàdessàmãti dassàmi. Tatra ceso bhikkhåti yaü bhikkhuü uddissa cãvaracetàpannaü upakkhañaü hoti, so bhikkhu. Pubbe appavàritoti pubbe avutto hoti, kãdisena te bhante cãvarena attho, kãdisaü te cãvaraü cetàpemãti. Upasaïkamitvàti gharaü gantvà, yattha katthaci upasaïkamitvà. Cãvare vikappaü àpajjeyyàti àyataü và hotu vitthataü và appitaü và saõhaü và. [PTS Page 217] [\q 217/] iminà cãvaracetàpantenàti paccupaññhitena. Evaråpaü và evaråpaü vàti àyataü và vitthataü và appitaü và saõhaü và. Cetàpetvàti parivattetvà. Acchàdehãti dajjehi. Kalyàõakamyataü upàdàyàti sàdhatthãko-1 mahagghatthiko. 4. Tassa vacanena àyataü và vitthataü và appitaü và saõhaü và cetàpeti, payoge dukkañaü. Pañilàbhena nissaggiyaü hoti, nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idaü me bhante cãvaraü pubbe appavàrito a¤¤àtakaü gahapatikaü upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpannaü nissaggiyaü, imàhaü saïghassa nissajàmã"ti -pedadeyyàti -pe- dadeyyunti -pe- àyasmato dammã"ti. 1. Sàdhutthiko. Syà [BJT Page 540] [\x 540/] 5. A¤¤àtake a¤¤àtakasa¤¤ã pubbe appavàrito gahapatikaü upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjati, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤àtake vematiko -pe- a¤¤àtake ¤àtakasa¤¤ã pubbe appavàrito gahapatikaü upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjati, nissaggiyaü pàcittiyaü. ¥àtake a¤¤àtakasa¤¤ã. âpatti dukkañassa. ¥àtake vematiko, àpatti dukkañassa. ¥àtake ¤àtakasa¤ã, anàpatti. 6. Anàpatti ¤àtakànaü, pavàritànaü, a¤¤assatthàya, attano dhanena, mahagghaü cetàpetukàmassa appagghaü cetàpeti, ummattakassa, àdikammikassàti. Pañhamaupakkhañasikkhàpadaü niññhitaü. 5. 1. 9. Dutiya upakkhañasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena a¤¤ataro puriso a¤¤ataraü purisaü etadavoca: "ahaü ayyaü upanandaü-1 cãvarena acchàdessàmã"ti. So'pi evamàha: "ahampi ayyaü upanandaü cãvarena acchàdessàmã"ti. Assosi kho a¤¤ataro piõóacàriko bhikkhu tesaü purisànaü imaü kathàsallàpaü. Atha kho so bhikkhu yenàyasmà upanando sakyaputto tenupasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü etadavoca: "mahàpu¤¤o'si tvaü àvuso upananda amukasmiü [PTS Page 218] [\q 218/] okàse a¤¤ataro puriso a¤¤ataraü purisaü etadavoca: "ahaü ayyaü upanandaü cãvarena acchàdessàmã"ti. So'pi evamàha: ahampi ayyaü upanandaü cãvarena acchàdessàmã"ti. Atthàvuso maü te upaññhàkàti. 2. Atha kho àyasmà upanando sakyaputto yena te purisà tenupaïkami, upasaïkamitvà te purise etadavoca: "saccaü kira maü tumhe àvuso cãvarehi acchàdetukàmatthà"ti. "Api nayya evaü hoti, ayyaü upanandaü cãvarehi acchàdessàmà"ti. "Sace kho maü tumhe àvuso cãvarehi acchàdetukàmattha, evaråpena cãvarena acchàdetha, kyàhaü tehi acchanno'pi karissàmi, yànàhaü na paribhu¤jissàmã"ti. 3. Atha kho te purisà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "mahicchà ime samaõà sakyaputtiyà asantuññhà, nayime sukarà cãvarehi acchàdetuü, kathaü hi nàma ayyo upanando amhehi pubbe appavàrito upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjissatã"ti. Assosuü kho bhikkhå tesaü purisànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà upanando sakyaputto pubbe appavàrito gahapatike upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjissatã"ti. 1. Ahaü upanandaü. Machasaü. [BJT Page 542] [\x 542/] 4. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrecesuü. "Saccaü kira tvaü upananda pubbe appavàrito gahapatike upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajji?"Ti. "Saccaü bhagavà". "¥àtakà te upananda a¤¤àtakà?"Ti "a¤¤àtakà bhagavà"ti. "A¤¤àtako moghapurisa a¤¤àtakànaü na jànàti patiråpaü và appatiråpaü và santaü và asantaü và. Tattha nàma tvaü moghapurisa pubbe appavàrito a¤¤àtake gahapatike upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjissasi. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Bhikkhuü paneva uddissa ubhinnaü a¤¤àtakànaü gahapatãnaü và gahapatànãnaü và paccekacãvaracetàpannà upakkhañà-1 honti: imehi mayaü paccekacãvaracetàpantehi paccekacãvaràni cetàpetvà itthannàmaü bhikkhuü cãvarehi acchàdessàmàti. Tatra ceso bhikkhu pubbe appavàrito upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjeyya: sàdhu vata maü àyasmanto imehi paccekacãvaracetàpannehi evaråpaü và evaråpaü và cãvaraü cetàpetvà acchàdetha. Ubho'va santà ekenàti, kalyàõakamyataü upàdàya, nissaggiyaü pàcittiya"nti. 5. [PTS Page 219] [\q 219/] bhikkhuü paneva uddissàti bhikkhussatthàya, bhikkhuü àrammaõaü karitvà, bhikkhuü acchàdetukàmà. Ubhinnanti dvinnaü A¤¤àtakà nàma: màtito và pitito và yàva sattamà pitàmahayugà asambaddhà. Gahapatã nàma: ye keci agàraü ajjhàvasanti. Gahapatàniyo nàma: yà kàci agàraü ajjhàvasanti. Cãvaracetàpantà nàma: hira¤¤à và suvaõõà và muttà và maõi và pavàëà và phaëikà và pañakà và suttà và kappàsà và. Imehi cãvaracetàpannehãti paccupaññhitehi. Cetàpetvàti parivattetvà. Acchàdessàmàti dassàma. Tatra ceso bhikkhåti yaü bhikkhuü uddissa cãvaracetàpannà upakkhañà honti, so bhikkhu. Pubbe appavàritoti pubbe avutto hoti, kãdisena te bhante cãvarena attho, kãdisaü te cãvaraü cetàpemàti. Upasaïkamitvàti gharaü gantvà, yattha katthaci upasaïkamitvà. 1. Cãvara cetàpannàni upakkhañàni. Machasaü. [BJT Page 544] [\x 544/] Cãvare vikappaü àpajjeyyàti àyataü và hotu vitthataü và appitaü và saõhaü và. Imehi cãvaracetàpannehãti paccupaññhitehi. Evaråpaü và evaråpaü vàti àyataü và vitthataü và appitaü và saõhaü và. Cetàpetvàti parivattetvà Acchàdethàti dajjetha. Ubho'va santà ekenàti dvepi janà ekena. Kalyàõakamyataü upàdàyàti sàdhatthãko-1 mahagghatthiko. 6. Tassa vacanena àyataü và vitthataü và appitaü và saõhaü và cetàpenti. Payoge dukkañaü. Pañilàbhena nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idaü me bhante cãvaraü pubbe appavàrito a¤¤àtake gahapatike upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpannaü nissaggiyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti dadeyyàti -pe- dadeyyunti -pe- àyasmato dammã"ti. -Pe- 7. A¤¤àtake a¤¤àtakasa¤¤ã pubbe appavàrito gahapatike upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjati, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤àtake vematiko -pe- a¤¤àtake ¤àtakasa¤¤ã pubbe appavàrito gahapatike upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjati, nissaggiyaü pàcittiyaü. ¥àtake a¤¤àtakasa¤¤ã àpatti dukkañassa. ¥àtake vematiko, àpatti dukkañassa. ¥àtake ¤àtakasa¤¤ã, anàpatti. 8. Anàpatti ¤àtakànaü, pavàritànaü, a¤¤assatthàya, attano dhanena, mahagghaü cetàpetukàmànaü appagghaü cetàpeti, ummattakassa, àdikammikassàti. Dutiyaupakkhañasikkhàpadaü niññhitaü. 1. Sàdhutthiko. Syà. [BJT Page 546] [\x 546/] 5. 1. 10. Ràjasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmato upanandassa sakyaputtassa upaññhàko mahàmatto àyasmato upanandassa sakyaputtassa dåtena cãvaracetàpannaü pàhesi: iminà cãvaracetàpannena cãvaraü cetàpetvà ayyaü upanandaü cãvarena acchàdehã'ti. Atha kho so dåto yenàyasmà upanando sakyaputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü etadavoca: "idaü kho bhante àyasmantaü uddissa cãvaracetàpannaü àbhataü. Patigaõhàtu àyasmà cãvaracetàpannanti. " Evaü [PTS Page 220] [\q 220/] vutte àyasmà upanando sakyaputto taü dåtaü etadavoca: "na kho mayaü àvuso cãvaracetàpannaü patigaõhàma, cãvara¤ca kho mayaü patigaõhàma kàlena kappiya"nti evaü vutte so dåto àyàsmantaü upanandaü sakyaputtaü etadavoca: "atthi panàyasmato koci veyyàvaccakaro"ti. Tena kho pana samayena a¤¤ataro upàsako àràmaü agamàsi kenacideva karaõiyena. Atha kho àyasmà upanando sakyaputto taü dåtaü etadavoca: "eso kho àvuso upàsako bhikkhånaü veyyàvaccakaro"ti. Atha kho so dåto taü upàsakaü sa¤¤àpetvà yenàyasmà upanando sakyaputto tenupasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü etadavoca: "yaü kho bhante àyasmà veyyàvaccakaraü niddisi, sa¤¤atto so mayà, upasaïkamatu àyasmà kàlena, cãvarena taü acchàdessatã"ti. 2. Tena kho pana samayena so mahàmatto àyasmato upanandassa sakyaputtassa santike dåtaü pàhesi: "paribhu¤jatu ayyo taü cãvaraü. Icchàma mayaü ayyena taü cãvaraü paribhutta"nti. Atha kho àyasmà upanando sakyaputto taü upàsakaü na ki¤ci avacàsi. Dutiyampi kho so mahàmatto àyasmato upanandassa sakyaputtassa santike dåtaü pàhesi: "paribhu¤jatu ayyo taü cãvaraü, icchàma mayaü ayyena taü cãvaraü paribhutta"nti. Dutiyampi kho àyasmà upanando sakyaputto taü upàsakaü na ki¤ci avacàsi. Tatiyampi kho so mahàmatto àyasmato upanandassa sakyaputtassa santike dåtaü pàhesi: "paribhu¤jatu ayyo taü cãvaraü, icchàma mayaü ayyena taü cãvaraü paribhutta"nti. 3. Tena kho pana samayena negamassa samayo hoti. Negamena ca katikà katà hoti: "yo pacchà àgacchati, pa¤¤àsaü baddho"ti. Atha kho àyasmà upanando sakyaputto yena so upàsako tenupasaïkami. Upasaïkamitvà taü upàsakaü etadavoca: - [BJT Page 548] [\x 548/] "Attho me àvuso cãvarenà"ti. "Ajjunho bhante àgamehi, ajjanegamassa samayo hoti, negamena ca katikà katà hoti: "yo pacchà àgacchati. Pa¤¤àsaü baddho"ti. "Ajjeva me àvuso cãvaraü dehã"ti ovaññikàya paràmasi. Atha kho so upàsako àyasmatà upanandena sakyaputtena nippãëiyamàno àyasmato upanandassa sakyaputtassa cãvaraü cetàpetvà pacchà agamàsi. Manussà taü upàsakaü etadavocuü" "kissa tvaü ayyo pacchà àgatosi, pa¤¤àsaü jitosã"ti. 4. Atha kho so upàsako tesaü manussànaü etamatthaü àrocesi. Manussà ujjhàyanti khiyanti vipàcenti: "mahicchà ime samaõà sakyaputtiyà asantuññhà, [PTS Page 221] [\q 221/] nayimesaü sukaraü veyyàvaccampi kàtuü. Kathaü hi nàma àyasmà upanando upàsakena "ajjunho bhante àgamehã"ti vuccamàno nàgamessatã"ti. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà upanando sakyaputto upàsakena "ajjunho bhante àgamehã"ti vuccamàno nàgamessatã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. -Pe- "saccaü kira tvaü upananda upàsakena ajjunho bhante àgamehã"ti vuccamàno nàgamesã"ti? "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà. -Pe"kathaü hi nàma tvaü moghapurisa upàsakena 'ajjunho bhante àgamehã'ti vuccamàno nàgamessasi. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: " "Bhikkhuü paneva uddissa ràjà và ràjabhoggo và bràhmaõo và gahapatiko và dåtena cãvaracetàpannaü pahiõeyya: 'iminà cãvaracetàpannena cãvaraü cetàpetvà itthannàmaü bhikkhuü cãvarena acchàdehã"ti. So ce dåto taü bhikkhuü upasaïkamitvà evaü vadeyya: 'idaü kho bhante àyasmantaü uddissa cãvaracetàpantaü àbhataü. Patigaõhàtu àyasmà cãvaracetàpantanti". Tena bhikkhånà so dåto evamassa vacanãyo: 'na kho mayaü àvuso cãvaracetàpantaü patigaõhàma, cãvara¤ca kho mayaü patigaõhàma kàlena kappiya'nti. So ce dåto taü bhikkhuü evaü vadeyya: "atthi panàyasmato koci veyyàvaccakaro'ti cãvaratthikena bhikkhave bhikkhunà veyyàvaccakaro niddisitabbo àràmiko và upàsako và, 'eso kho àvuso bhikkhånaü veyyàvaccakaro"ti. So ce dåto taü veyyàvaccakaraü sa¤¤àpetvà taü bhikkhuü upasaïkamitvà evaü vadeyya: 'yaü kho bhante àyasmà veyyàvaccakaraü niddisi, sa¤¤atto so mayà, upasaïkamatu àyasmà kàlena, cãvarena taü acchàdessatã'ti. Cãvaratthikena bhikkhave bhikkhunà veyyàvaccakaro upasaïkamitvà dvattikkhattuü codetabbo sàretabbo: 'attho me àvuso cãvarenàti; [BJT Page 550] [\x 550/] Dvattikkhattuü codayamàno sàrayamàno taü cãvaraü abhinipphàdeyya, iccetaü kusalaü. No ce abhinipphàdeyya, catukkhattuü pa¤cakkhattuü chakkhattuü paramaü tuõhãbhutena uddissa ñhàtabbaü. Catukkhattuü pa¤cakkhattuü chakkhattuü paramaü tuõhãbhuto uddissa [PTS Page 222] [\q 222/] tiññhamàno taü cãvaraü abhinipphàdeyya, iccetaü kusalaü. Tato ce uttariü vàyamamàno taü cãvaraü abhinipphàdeyya nissaggiyaü pàcittiyaü. No ce abhinipphàdeyya yatassa cãvaracetàpannaü àbhataü, tattha sàmaü và gantabbaü dåto và pàhetabbo: 'yaü kho tumhe àyasmanto bhikkhuü uddissa cãvaracetàpannaü pahiõittha, na taü tassa bhikkhuno ki¤ci atthaü anubhoti. Yu¤jantàyasmanto sakaü mà vo sakaü vinassà'ti. Ayaü tatthi sàmicã"ti. 5. Bhikkhuü paneva uddissàti bhikkhussatthàya bhikkhuü àrammaõaü karitvà bhikkhuü acchàdetukàmo. Ràjà nàma: yo koci rajjaü kàreti. Ràjabhoggo nàma: yo koci ra¤¤o bhattavetanàhàro. Bràhmaõo nàma: jàtiyà bràhmaõo. Gahapatiko nàma: ñhapetvà ràjànaü ràjabhoggaü bràhmaõaü avaseso gahapatiko nàma. Cãvaracetàpannaü nàma: hira¤¤aü và suvaõõaü và muttà và maõi và. Iminà cãvaracetàpannenàti paccupaññhitena. Cetàpetvàti parivattetvà. Acchàdehãti dajjehi. So ce dåto taü bhikkhuü upasaïkamitvà evaü vadeyya: "idaü kho bhante àyasmantaü uddissa cãvaracetàpannaü àbhataü. Patigaõhàtu àyasmà cãvaracetàpanna"nti. Tena bhikkhunà so dåto evamassa vacanãyo: "na kho mayaü àvuso cãvaracetàpannaü patigaõhàma, cãvara¤ca kho mayaü patigaõhàma kàlena kappiya"nti. So ce dåto taü bhikkhuü evaü vadeyya: "atthi panàyasmato koci veyyàvaccakaro"ti. Cãvaratthikena bhikkhave bhikkhunà veyyàvaccakaro niddisitabbo, àràmiko và upàsako và: "eso kho àvuso bhikkhånaü veyyàvaccakaro"ti. Na vattabbo: "tassa dehã"ti và so và nikkhipissati, so và parivattessati, so và cetàpessatã"ti. So ce dåto taü veyyàvaccakaraü sa¤¤àpetvà taü bhikkhuü upasaïkamitvà evaü vadeyya: "yaü kho bhante àyasmà veyyàvaccakaraü niddisi, sa¤¤atto so mayà, upasaïkamatu àyasmà kàlena, cãvarena taü acchàdessatã"ti. Cãvaratthikena bhikkhave bhikkhunà veyyàvaccakaro upasaïkamitvà dvattikkhattuü codetabbo sàretabbo: "attho me àvuso cãvarenà"ti. Na vattabbo: "dehi me cãvaraü, àhara me cãvaraü, parivattehi me cãvaraü, cetàpehi me cãvara"nti. Dutiyampi vattabbo. Tatiyampi vattabbo. Sace abhinipphàdeti iccetaü kusalaü. [BJT Page 552] [\x 552/] No ce abhinipphàdeti, tattha gantvà tuõhãbhutena uddissa ñhàtabbaü. Na àsane nisãditabbaü, na àmisaü pañiggahetabbaü na dhammo bhàsitabbo. "Kiü kàraõà àgatosã"ti pucchiyamàno-1 jànàhi-2 àvusoti vattabbo: sace àsane và [PTS Page 223] [\q 223/] nisãdati, àmisaü và patigaõhàti, dhammaü và bhàsati, ñhànaü bha¤jati. Dutiyampi ñhàtabbaü. Tatiyampi ñhàtabbaü. Catukkhattuü codetvà catukakhattuü ñhàtabbaü. Pa¤cakkhattuü codetvà dvikkhattuü ñhàtabbaü. Chakkhattuü codetvà na ñhàtabbaü. Tato ce uttariü vàyamamàno taü cãvaraü abhinipphàdeti, payoge dukkañaü. Pañilàbhena nissaggiyaü hoti, nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: -pe- "idaü me bhante cãvaraü atirekatikkhattuü codanàya atirekachakkhattuü ñhànena abhinipphàditaü nissaggiyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti -pedadeyyàti -pe- dadeyyunti -pe- àyasmato dammã"ti. No ce abhinipphàdeyya, yatassa civaracetàpannaü àbhataü tattha sàmaü và gantabbaü, dåto và pàhetabbo. "Yaü kho tumhe àyasmanto bhikkhuü uddissa cãvaracetàpannaü pahiõittha, na taü tassa bhikkhuno ki¤ci atthaü anubhoti. Yu¤jantàyasmanto sakaü, mà vo sakaü vinassà"ti. Ayaü tattha sàmãcãti. Ayaü tattha anudhammatà. 6. Atirekatikkhattuü codanàya atirekachakkhattuü ñhànena, atirekasa¤¤ã abhinipphàdeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Atirekatikkhattuü codanàya atirekachakkhattuü ñhànena vematiko abhãnipphàdeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Atirekatikkhattuü codanàya atirekachakkhattuü ñhànena ånakasa¤¤ã abhinipphàdeti nissaggiyaü pàcittiyaü. ænakatikkhattuü codanàya ånakachakkhattuü ñhànena atirekasa¤¤ã àpatti dukkañassa. ænakatikkhattuü codanàya ånakachakkhattuü ñhànena vematiko àpatti dukkañassa. ænakatikkhattuü codanàya ånakachakkhattuü ñhànena ånakasa¤¤ã, anàpatti. 7. Anàpatti tikkhattuü codanàya chakkhattuü ñhànena, ånakachakkhattuü codanàya ånakachakkhattuü ñhànena. Acodiyamàno deti, sàmikà codetvà denti, ummattakassa, àdikammikassàti. Ràjasikkhàpadaü niññhitaü. Cãvaravaggo pañhamo. Tassuddànaü: - Ubbhataü kañhinaü tãõi dhovana¤ca pañiggaho, A¤¤àtakàni tãõeva ubhinnaü dåtakena ca. 1. Pucchamàno - syà. 2. Na jànàsi - sãmu. [BJT Page 554] [\x 554/] Kosiyavaggo 5. 2. 1. [PTS Page 224] [\q 224/] kosiyasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà àëaviyaü viharati aggàëave cetiye. Tena kho pana samayena jabbaggiyà bhikkhå kosiyakàrake upasaïkamitvà evaü vadenti: "bahu àvuso kosakàrake pacatha amhàkampi dassatha. Mayampi icchàma kosiyamissakaü santhataü kàtu"nti. Te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma samaõà sakyaputtiyà amhe upasaïkamitvà evaü cakkhanti, bahå àvuso kosakàrake pacatha, amhàkampi dassatha, mayampi icchàma kosiyamissakaü santhataü kàtunti. Amhàkampi alàbhà amhàkampi dulladdhaü, ye mayaü àjãvassa hetu puttadàrassa kàraõà bahå buddake pàõake-1 saïghàtaü àpàdemà"ti. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma chabbaggiyà bhikkhå kosiyakàrake upasaïkamitvà evaü vakkhanti: - bahå àvuso kosakàrake pacatha, amhàkampi dassatha, mayampi icchàma kosiyamissakaü santhataü kàtunti. " Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Saccaü kira tumhe bhikkhave kosiyakàrake upasaïkamitvà evaü vadetha: bahå àvuso kosakàrake pacatha, amhàkampi dassatha, mayampi icchàma kosiyamissakaü santhataü kàtu"nti. "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tumhe moghapurisà kosiyakàrake upasaïkamitvà evaü vakkhatha, bahå àvuso kosakàrake pacatha, amhàkampi dassatha, mayampi icchàma kosiyamissakaü santhataü kàtu"nti. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu kosiyamissakaü satthataü kàràpeyya, nissaggiyaü pàcittiya"nti. 2. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Santhataü nàma: santharitvà kataü hoti avàyimaü. Kàràpeyyàti ekenapi kosiyaüsunà missetvà karoti và kàràpeti và, payoge dukkañaü: pañilàbhena nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idaü me bhante kosiyamissakaü santhataü kàràpitaü nissaggiyaü, imàhaü saïghassa nissajàmãti, dadeyyàti. Dadyeyunti, àyasmato dammã'ti. 1. Pàõe machasaü. [BJT Page 556] [\x 556/] 3. [PTS Page 225] [\q 225/] attanà vippakataü attanà pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Attanà vippakataü parehi pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Parehi vippakataü attanà pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Parehi vippakataü parehi pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤assatthàya karoti và kàràpeti và, àpatti dukkañassa. A¤¤ena kataü pañilabhitvà paribhu¤jati, àpatti dukkañassa. 4. Anàpatti vitànaü và bhummattharaõaü và sàõipàkàraü và bhisiü và bimbohanaü và karoti, ummattakassa, àdikammikassàti. Kosiyasikkhàpadaü niññhitaü. 5. 2. 2 Suddhakàëakasikkhàpadaü. 1. Tena samayena buddho bhagavà vesàliyaü viharati mahàvane kåñàgàrasàlàyaü. Tena kho pana samayena jabbaggiyà bhikkhå suddhakàëakànaü eëakalomànaü santhataü kàràpenti. Manussà vihàracàrikaü àhiõóantà passitvà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma samaõà sakyaputtiyà suddhakàëakànaü eëakalomànaü santhataü kàràpessanti, seyyathàpi gihã kàmabhogino, ti. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanati khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma chabbaggiyà bhikkhå suddhakàëakànaü eëakalomànaü santhataü kàràpessantã"ti? Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü "saccaü kira tumhe bhikkhave suddhakàëakànaü eëakalomànaü santhataü kàràpethà"ti?. "Saccaü bhagavà". Vigarahi buddho bhagavà. "Kathaü hi nàma tumhe moghapurisà suddhakàëakànaü eëakalomànaü santhataü kàràpessatha. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu suddhakàëakànaü eëakalomànaü santhataü kàràpeyya, nissaggiyaü pàcittiya"nti. 2. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Kàëakaü nàma: dve kàëakàni jàtiyà kàëakaü và ra¤janakàëakaü và Santhataü nàma: santharitvà kataü hoti avàyimaü. [BJT Page 558] [\x 558/] [PTS Page 226] [\q 226/] kàràpeyyàti karoti và kàràpeti và, payoge dukkañaü pañilàbhena nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idamme bhante suddhakàëakànaü eëakalomànaü santhataü kàràpitaü nissaggiyaü imàhaü saïghassa nissajàmã"ti -pe- dadeyyàti -pe- dadeyyunti -pe- àyasmato dammã"ti. 3. Attanà vippakataü attanà pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Attanà vippakataü parehi pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Parehi vippakataü attanà pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Parehi vippakataü parehi pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤assatthàya karoti và kàràpeti và àpatti dukkañassa. A¤¤ena kataü pañilabhitvà paribhu¤jati, àpatti dukkañassa. 4. Anàpatti vitànaü và bhummattharaõaü và sàõipàkàraü và bhisiü và bimbohanaü và karoti, ummattakassa, àdikammikassàti. Suddhakàëakasikkhàpadaü niññhitaü. 5. 2. 3. Dvebhàgasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena jabbaggiyà bhikkhå bhagavatà pañikkhittaü suddhakàëakànaü eëakalomànaü santhataü kàràpetunti te thokaü yeva odàtaü ante àdiyitvà tatheva suddhakàëakànaü santhataü kàràpenti. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma chabbaggiyà bhikkhå thokaüyeva odàtaü ante àdiyitvà tatheva suddhakàëakànaü eëakalomànaü santhataü kàràpessanti"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü "saccaü kira tumhe bhikkhave thokaüyeva odàtaü ante àdiyitvà tatheva suddhakàëakànaü eëakalomànaü santhataü kàràpethà"ti. "Saccaü bhagavà, vigarahi buddho bhagavà, "kathaü hi nàma tumhe moghapurisà thokaüyeva odàtaü ante àdiyitvà tatheva suddhakàëakànaü eëakalomànaü santhataü kàràpessatha. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe-" eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: - [BJT Page 560] [\x 560/] "Navaü pana bhikkhunà santhataü kàrayamànena dve bhàgà suddhakàëakànaü eëakalomànaü àdàtabbà, tatiyaü odàtànaü, catutthaü gocariyànaü, anàdà ce bhikkhu dve bhàge suddhakàëakànaü eëakalomànaü tatiyaü odàtànaü, catutthaü gocariyànaü, navaü santhataü kàràpeyya, nissaggiyaü pàcittiya"nti. 2. Navaü nàma: karaõaü upàdàya vuccati. Santhataü nàma: santharitvà kataü hoti avàyimaü. Kàrayamànenàti karotà và kàràpetà và. Dve bhàgà suddhakàëakànaü eëakalomànaü. âdàtabbàti dhàrayitvà dve tulà àdàtabbà. Tatiyaü odàtànanti tulaü odàtànaü. Catutthaü gocariyànanti tulaü gocariyànaü. [PTS Page 227] [\q 227/] anàdà ce bhikkhu dve bhàge suddhakàëakànaü eëakalomànaü tatiyaü odàtànaü catutthaü gocariyànanti anàdiyitvà dve tulà suddhakàëakànaü eëakalomànaü, tulaü odàtànaü, tulaü gocariyànaü navaü santhataü karoti và kàràpeti và, payoge dukkañaü. Pañilàbhena nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idamme bhante navaü santhataü anàdiyitvà (dve tulà suddhakàëakànaü eëakalomànaü, ) tulaü odàtànaü, tulaü gocariyànaü kàràpitaü nissaggiyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmãti -pedadeyyàti -pe- dadeyyunti -peàyasmato dammã"ti. 3. Attanà vippakataü attanà pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Attanà vippakataü parehi pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Parehi vippakataü attanà pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Parehi vippakataü parehi pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤assatthàya karoti và kàràpeti và, àpatti dukkañassa. 4. Anàpatti tulaü odàtànaü tulaü gocariyànaü àdiyitvà karoti, bahutaraü odàtànaü bahutaraü gocariyànaü àdiyitvà karoti, suddhaü odàtànaü suddhaü gocariyànaü àdiyitvà karoti, vitànaü và bhummattharaõaü và sàõipàkàraü và bhisiü và bimbohanaü và karoti. Ummattakassa, àdikammikassàti. Dvebhàgasikkhàpadaü niññhitaü. Sã. Mu. Natthi. [BJT Page 562] [\x 562/] 5. 2. 4. Chabbassasikkhàpadaü. 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena bhikkhå anuvassaü santhataü kàràpenti, te yàcanabahulà vi¤¤attibahulà viharanti: "eëakalomàni detha eëakalomehi attho"ti. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma samaõà sakyaputtiyà anuvassaü santhataü kàràpessanti, yàcanabahulà vi¤¤attibahulà viharissanti: eëakalomàni detha eëakalomehi attho"ti. Amhàkaü pana sakiü katàni santhatàni pa¤capi chapi vassàni honti, yesaü no dàrakà åhadantipi ummihantipi undurehipi khajjanti. Ime pana samaõà sakyaputtiyà anuvassaü santhataü kàràpenti. Yàcanabahulà vi¤¤attibahulà viharanti: "eëakalomàni detha eëakalomehi attho"ti. 2. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khiyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma bhikkhå anuvassaü santhataü kàràpessanti. Yàcanabahulà vi¤¤attibahulà viharissanti: "eëakalomàni detha eëakalomehi attho"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. [PTS Page 228] [\q 228/] "saccaü kira bhikkhave bhikkhå anuvassaü santhataü kàràpenti. Yàcanabahulà vi¤¤attibahulà viharanti: "eëakalomàni detha eëakalomehi attho"ti. "Saccaü bhagavà" vigarahi buddho bhagavà. "Kathaü hi nàma te bhikkhave moghapurisà anuvassaü santhataü kàràpessanti. Yàcanabahulà vi¤¤attibahulà viharissanti: "eëakalomàni detha eëakalomehi attho"ti. Netaü bhikkhave appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Navaü pana bhikkhunà santhataü kàràpetvà jabbassàni dhàretabbaü. Orena ce channaü vassànaü taü santhataü vissajjetvà và avissajjetvà và a¤¤aü navaü santhataü kàràpeyya, nissaggiyaü pàcittiya"nti. Eva¤cidaü bhagavatà bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü hoti. (Målapa¤¤atti. ) 3. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu kosambiyaü gilàno hoti. ¥àtakà tassa bhikkhuno santike dåtaü pàhesuü: "àgacchatu bhadanto, mayaü upaññhahissàmà"ti. Bhikkhåpi evamàhaüsu: "gacchàvuso, ¤àtakà taü upaññhahissantã"ti. So evamàha: "bhagavatà àvuso sikkhàpadaü pa¤¤attaü: "navaü pana bhikkhunà santhataü kàràpetvà chabbassàni dhàretabba"nti. "Aha¤camhi gilàno na sakkomi santhataü àdàya pakkamituü, mayha¤ca vinà santhatà na phàsu hoti, nàhaü gamissàmã"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. [BJT Page 564] [\x 564/] 4. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammaü kathaü katvà bhikkhå àmantesi. "Anujànàmi bhikkhave gilànassa bhikkhuno santhatasammutiü dàtuü. Eva¤ca pana bhikkhave dàtabbà: tena gilànena bhikkhunà saïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïghaü karitvà buóóhànaü bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassa vacanãyo: "ahaü bhante gilàno na sakkomi santhataü àdàya pakkamituü, sohaü bhante saïghaü santhatasammutiü yàcàmã"ti. Dutiyampi yàcitabbo, tatiyampi yàcitabbo. Byattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: "Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu gilàno na sakkoti santhataü àdàya pakkamituü, so saïghaü santhatasammutiü yàcati. Yadi saïghassa pattakallaü, saïgho itthannàmassa bhikkhuno santhatasammutiü dadeyya. Esà ¤atti. " "Suõàtu me bhante [PTS Page 229] [\q 229/] saïgho. Ayaü itthannàmo bhikkhu gilàno na sakkoti santhataü àdàya pakkamituü, so saïghaü santhatasammutiü yàcati. Saïgho itthannàmassa bhikkhuno santhatasammutiü deti, yassàyasmato khamati itthannàmassa bhikkhuno santhatasammutiyà dànaü, so tuõhassa, yassanakkhamati, so bhàseyya. Dinnà saïghena itthannàmassa bhikkhuno santhatasammuti. Khamati saïghassa, tasmà tuõhã, evametaü dhàrayàmã"ti. 5. Eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Navaü pana bhikkhunà santhataü kàràpetvà chabbassàni dhàretabbaü, orena ce channaü vassànaü taü santhataü vissajjetvà và avissajjetvà và a¤¤aü navaü santhataü kàràpeyya, a¤¤atra bhikkhusammutiyà, nissaggiyaü pàcittiya"nti. (Dutiyapa¤¤atti. ) 6. Navaü nàma: karaõaü upàdàya vuccati. Santhataü nàma: santharitvà kataü hoti avàyimaü. Kàràpetvàti karitvà và kàràpetvà và. Chabbassàni dhàretabbanti chabbassaparamatà dhàretabbaü. Orena ce chantaü vassànanti ånakachabbassàni. Taü satthataü vissajjetvàti a¤¤esaü datvà. Avissajjetvàti na kassaci datvà. A¤¤atra bhikkhusammutiyàti ñhapetvà bhikkhusammutiü. [BJT Page 566] [\x 566/] 7. A¤¤aü navaü santhataü karoti và kàràpeti và, payoge dukkañaü. Pañilàbhena nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idaü me bhante santhataü ånakachabbassàni kàràpitaü a¤¤atra bhikkhusammutiyà nissaggiyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmiti. -1. -Pe- dadeyyunti -pe- àyasmato dammã"ti. 8. Attanà vippakataü attanà pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Attanà vippakataü parehi pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Parehi vippakataü attanà pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Parehi vippakataü parehi pariyosàpeti. Nissaggiyaü pàcittiyaü. 9. Anàpatti chabbassàni karoti, atireka chabbassàni karoti, a¤¤assatthàya karoti và kàràpeti và, a¤¤ena kataü pañilabhitvà paribhu¤jati, vitànaü và bhummattharaõaü và sàõipàkàraü và bhisiü và bimbohanaü và karoti, bhikkhusammutiyà, ummattakassa, àdikammikassàti. Chabbassasikkhàpadaü niññhitaü. 5. 2. 5. [PTS Page 230] [\q 230/] nisãdanasanthata sikkhàpadaü. 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Atha kho bhagavà bhikkhå àmantesi: "icchàmahaü bhikkhave temàsaü pañisallãyituü, namhi kenaci upasaïkamitabbo a¤¤atra ekena piõóapàtanãhàrakenà"ti. Evaü bhanteti kho te bhikkhå bhagavato pañissutvà nàssudha koci bhagavantaü upasaïkamati, a¤¤atra ekena piõóapàtanãhàrakena. Tena kho pana samayena sàvatthiyà saïghena katikà katà hoti. "Icchatàvuso bhagavà temàsaü pañisallãyituü, na bhagavà kenaci upasaïkamitabbo a¤¤atra ekena piõóapàtanãhàrakena. Yo bhagavantaü upasaïkamati, so pàcittiyaü desàpetabbo"ti. 2. Atha kho àyasmà upaseno vaïgantaputto sapariso yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü upasenaü vaïgantaputtaü bhagavà etadavoca: "kacci vo upasena khamanãyaü, kacci yàpanãyaü, kaccittha appakilamathena addhànaü àgatà"ti. "Khamanãyaü bhagavà, yàpanãyaü bhagavà, appakilamathena ca mayaü bhante addhànaü àgatà"ti. 1. Nissajjàmi machasaü. [BJT Page 568] [\x 568/] 3. Tena kho pana samayena àyasmato upasenassa vaïgantaputtassa saddhivihàriko bhikkhå bhagavato avidåre nisinno hoti. Atha kho bhagavà taü bhikkhuü etadavoca: "manàpàni te bhikkhu paüsukålànã"ti. "Na kho me bhante manàpàni paüsukålànã"ti. "Kissa pana tvaü bhikkhu paüsukuliko"ti. "Upajjhàyo me bhante paüsukåliko, evaü ahampi paüsukåliko"ti. Atha fakhà bhagavà àyasmantaü upasenaü vaïgantaputtaü etadavoca: "pàsàdikà kho tyàyaü upasena parisà, "kathaü tvaü upasena parisaü vinesã"ti. Yo maü bhante upasampadaü yàcati, tàhaü-1 evaü vadàmi: "ahaü kho àvuso àra¤¤iko piõóapàtiko paüsukåliko, sace tvampi àra¤¤iko bhavissasi piõóapàtiko paüsukåliko, evàhantaü upasampàdessàmi"ti. Sace me pañisuõàti, upasampàdemi. No ce me pañisuõàti, na upasampàdemi. [PTS Page 231] [\q 231/] yo maü nissayaü yàcati, tàhaü evaü vadàmi: "ahaü kho àvuso àra¤¤iko piõóapàtiko paüsukåliko, sace tvampi àra¤¤iko bhavissasi piõóapàtiko paüsukåliko, evàhante nissayaü dassàmãti. Sace me pañisuõàti, nissayaü demi. No ce me pañisuõàti, na nissayaü demi. Evaü kho ahaü bhante parisaü vinemã"ti. "Sàdhu sàdhu upasena, sàdhu kho tvaü upasena parisaü vinesi. Jànàsi pana tvaü upasena sàvatthiyà saïghassa katika"nti. "Na kho ahaü bhante jànàmi sàvatthiyà saïghassa katika"nti. Sàvatthiyà kho upasena saïghena katikà katà: "icchatàvuso bhagavà temàsaü pañãsallãyituü, na bhagavà kenaci upasaïkamitabbo a¤¤atra ekena piõóapàtanãhàrakena. Yo bhagavantaü upasaïkamati, so pàcittiyaü desàpetabbo"ti. "Pa¤¤àyissati bhante sàvatthiyà saïgho sakàya katikàya "na mayaü appa¤¤attaü pa¤¤àpessàma, pa¤¤attaü và na samucchãndissàma, yathà pa¤¤attesu sikkhàpadesu samàdàya vattissàmà"ti. "Sàdhå sàdhå upasena, appa¤¤attaü na pa¤¤àpetabbaü, pa¤¤attaü và na samåcchinditabbaü, yathàpa¤¤attesu sikkhàpadesu samàdàya vattitabbaü". "Anujànàmi upasena ye te bhikkhå àra¤¤ikà piõóapàtikà paüsukålikà yathàsukhaü maü dassanàya upasaïkamantu"ti. 4. Tena kho pana samayena sambahulà bhikkhå bahidvàrakoññhake ñhità honti: "mayaü àyasmantaü upasenaü vaïgantaputtaü pàcittiyaü desàpessàmà"ti. Atha kho àyasmà upaseno vaïgantaputto sapariso uññhàyàsanà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. Atha kho te bhikkhå àyasmantaü upasenaü vaïgantaputtaü etadavocuü "jànàsi pana tvaü àvuso upasena sàvatthiyà saïghassa katika"nti. Bhagavàpi maü àvuso evamàha: "jànàsi pana-2. Tvaü upasena sàvatthiyà saïghassa katika"nti.,,Na kho ahaü bhante jànàmi sàvatthiyà saïghassa katika,nti. Sàvatthiyà kho upasena saïghena katikà katà: "icchatàvuso bhagavà temàsaü pañisallãyituü na bhagavà kenaci upasaïkamitabbo a¤¤atra ekena piõóapàtanãhàrakena. Yo bhagavantaü upasaïkamati, so pàcittiyaü desàpetabbo"ti. "Pa¤¤àyissati bhante sàvatthiyà saïgho sakàya katikàya. "Na mayaü appa¤¤attaü pa¤¤àpessàma, pa¤¤attaü và na samucchindissàma, yathàpa¤¤attesu sikkhàpadeså samàdàya vattissàmà"ti. Anu¤¤àtàvuso bhagavatà ye te bhikkhå àra¤¤ikà piõóapàtikà paüsukålikà yathàsukhaü maü dasasanàya upasaïkamantu"ti. 1. Tamahaü machasaü. 2. Machasaü. Natthã. [BJT Page 570] [\x 570/] 5. Atha kho te bhikkhå "saccaü kho àyasmà upaseno àha. Na appa¤¤attaü pa¤¤àpetabbaü, pa¤¤attaü và na samucchinditabbaü, yathàpa¤¤attesu sikkhàpadesu samàdàya vattitabba"nti. Assosuü kho bhikkhå anu¤¤àtà kira bhagavatà ye te bhikkhå àra¤¤ikà piõóapàtikà paüsukålikà yathàsukhaü maü dassanàya upasaïkamantu"ti. Te bhagavantaü dassanaü pihentà-1 santhatàni ujjhitvà àra¤¤ikaïgaü [PTS Page 232] [\q 232/] piõóapàtikaïgaü paüsukålikaïgaü samàdiyiüsu. Atha kho bhagavà sambahulehi bhikkhåhi saddhiü senàsanacàrikaü àhiõóanto addasa santhatàni tahiü tahiü ujjhitàni, passitvà bhikkhå àmantesi. "Kassimàni bhikkhave santhatàni tahiü tahiü ujjhitànã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi, "tena hi bhikkhave bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤àpessàmi dasa atthavase pañicca saïghasuññhutàya saïghaphàsutàya -pe- "eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Nisãdanasanthataü na bhikkhånà kàrayamànena puràõasanthatassa sàmantà sugatavidatthã àdàtadabbà dubbaõõakaraõàya. Anàdà ce bhikkhu puràõasanthatassa sàmantà sugatavidatthiü navaü nisãdanasanthataü kàràpeyya, nissaggiyaü pàcittiyanti". 6. Nisãdanaü nàma: sadasaü vuccati. Santhataü nàma: santharitvà kataü hoti avàyimaü. Kàrayamànenàti karonto và kàràpento và. Puràõasanthataü nàma: sakiü nivatthampi sakiü pàrutampi. Sàmantà sugatavidatthi àdàtabbà dubbaõõakaraõàyàti-2 vaññaü và caturassaü-3 và jinditvà ekadese và santharitabbaü, vijañetvà và santharitabbaü. Anàdà ce bhikkhu puràõasanthatassa sàmantà sugatavidatthinti anàdiyitvà puràõasanthatassa sàmantà sugatavidatthiü navaü nisãdanasanthataü karoti và kàràpeti và, payoge dukkañaü. Pañilàbhena nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idamme bhante nisãdanasanthataü anàdiyitvà puràõasanthatassa sàmantà sugatavidatthiü kàràpitaü nissaggiyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti. -Pe- dadeyyàti -pe- dadeyyuntã, àyasmato dammã"ti. 7. Attanà vippakataü attanà pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Attanà vippakataü parehi pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Parehi vippakataü attanà pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Parehi vippakataü parehi pariyosàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤assatthàya karoti và kàràpeti và, àpatti dukkañassa. 1. Dassanàya pihayamànà, syà. 2. Thirabhàvàya, machasaü. 3. Caturassaraü. Katthaci. [BJT Page 572] [\x 572/] 8. Anàpatti puràõasanthatassa sàmantà sugatavidatthiü àdiyitvà [PTS Page 233] [\q 233/] karoti. Alabhanto thokataraü àdiyitvà karoti, alabhanto anàdiyitvà karoti, a¤¤ena kataü pañilabhitvà paribhu¤jati, vitànaü và bhummattharaõaü và sàõipàkàraü và bhisiü và bimbohanaü và karoti. Ummattakassa, àdikammikassàti. Nisãdanasanthatasikkhàpadaü niññhitaü. 5. 2. 6. Eëakaloma sikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno kosalesu janapadesu sàvatthiü gacchantassa antarà magge eëakalomàni uppajjiüsu. Atha kho so bhikkhu tàni eëakalomàni uttaràsaïgena bhaõóikaü bandhitvà agamàsi. Manussà taü bhikkhuü passitvà uppaõóesuü: "kittakena te bhante kãtàni, kittako udayo bhavissatã"ti so bhikkhu tehi manussehi uppaõóiyamàno maïku ahosi. Atha kho so bhikkhu sàvatthiü gantvà tàni eëakalomàni ñhitakova àsumhi. Bhikkhå taü bhikkhuü etadavocuü: "kissa pana tvaü àvuso imàni eëakalomàni ñhitakova àsumbhasã"ti. "Tathà hi panàhaü àvuso imesaü eëakalomànaü kàraõà manussehi uppaõóito"ti. "Kãva dårato pana tvaü àvuso imàni eëakalomàni àharã"ti. "Atirekatiyojanaü àvuso"ti. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma bhikkhu atirekatiyojanaü eëakalomàni àharissati"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Saccaü kira tvaü bhikkhu atirekatiyojanaü eëakalomàni àharã"ti? "Saccaü bhagavà. " Higarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tvaü moghapurisa atirekatiyojana eëakalomàni àharissasi, netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Bhikkhuno paneva addhànamaggappañipannassa eëakalomàni uppajjeyyuü, àkaïkhamànena bhikkhunà pañiggahetabbàni. Pañiggahetvà tiyojanaparamaü sahatthà haritabbàni-1. Asante hàrake. Tato ce uttariü hareyya asantepi hàrake nissaggiyaü pàcittiyanti. " 2. [PTS Page 234] [\q 234/] bhikkhuno paneva addhànamaggappañipannassàti pathaü gacchantassa. 1. Hàretabbàni. Mu. [BJT Page 574] [\x 574/] Eëakalomàni uppajjeyyunti uppajjeyyuü saïghato và gaõato và ¤àtito và mittato và paüsukålaü và attano và dhanena. âkaïkhamànenàti icchamànena Pañiggahetabbàni, pañiggahetvà tiyojanaparamaü sahatthà haritabbànãti, tiyojanaparamatà sahatthà haritabbàni. Asante hàraketi nतo koci hàrako hoti itthi và puriso và gahaññho và pabbajito và. Tato ce uttariü hareyya asantepi hàraketi pañhamaü pàdaü tiyojanaü atikkàmeti, àpatti dukkañassa. Dutiyaü pàdaü atikkàmeti. Nissaggiyaü pàcittiyaü-1. Anto tiyojane ñhito bahi tiyojanaü pàteti, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤assa yàne và bhaõóe và ajànantassa pakkhipitvà tiyojanaü atikkàmeti, nissaggiyàni honti. Nissajitabbàni saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbàni: "imàni me bhante eëakalomàni tiyojanaü atikkàmitàni nissaggiyàni, imànàhaü saïghassa nissajàmi"ti -pe- dadeyyàti -pe- dadeyyunti -pe- àyasmato dammã"ti. -Pe- 3. Atirekatiyojane atirekasa¤¤ã -2 atikkàmeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Atirekatiyojane vematiko -2 atikkàmeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Atirekatiyojane ånakasa¤¤ã-2. Atikkàmeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. ænakatiyojane atirekasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. ænakatiyojane vematiko, àpatti dukkañassa. ænakatiyojane ånakasa¤¤ã, anàpatti. 4. Anàpatti tiyojanaü harati, ånakatiyojanaü harati, tiyojanaü haratipi paccàharatipi, tiyojanaü vàsàdhippàyo gantvà tato paraü harati, acchinnaü pañilabhitvà harati, nissaññhaü pañilabhitvà harati, a¤¤aü haràpeti, kañabhaõóaü harati, ummattakassa, àdikammikassàti. Eëakalomasikkhàpadaü niññhitaü. 1. Nissaggiyàni honti syà. 2. Tiyojanaü atikkàmeti, syà. [BJT Page 576] [\x 576/] 5. 2. 7. Eëakalomadhovàpana sikkhàpadaü. 1. Tena samayena buddho bhagavà sakkesu viharati kapilavatthusmiü nigrodhàràme. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhå bhikkhunãhi eëakalomàni [PTS Page 235] [\q 235/] dhovàpentipi rajàpentipi vijañàpentipi. Bhikkhuniyo eëakalomàni dhovantiyo rajantiyo vijañentiyo ri¤canti uddesaü paripucchaü adhisãlaü adhicittaü adhipa¤¤aü. Atha kho mahàpajàpatã gotamã yena bhagavà tenupasaïkami, upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhitaü kho mahàpajàpatiü gotamiü bhagavà etadavoca: "kacci gotami bhikkhuniyo appamattà àtàpiniyo pahitattà viharantã"ti. "Kuto bhante bhikkhunãnaü appamàdo, ayyà chabbaggiyà bhikkhunãhi eëakalomàni dhovàpentipi rajàpentipi vijañàpentipi, bhikkhunãyo eëakalomàni dhovantiyo rajantiyo vijañentiyo ri¤canti uddesaü paripucchaü adhisãlaü adhicittaü adhipa¤¤anti. " 2. Atha kho bhagavà mahàpajàpatiü gotamiü dhammiyà kathàya sandassesi samàdapesi samuttejesi sampahaüsesi. Atha kho mahàpajàpati gotamã bhagavatà dhammiyà kathàya sandassità samàdapità samuttejità sampahaüsità bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe bhikkhusaïghaü sannipàtàpetvà chabbaggiye bhikkhå pañipucchi: "sacchaü kira tumhe bhikkhave bhikkhunãhi eëakalomàni dhovàpethapi rajàpethapi vijañàpethapi"ti? "Saccaü bhagavà". "¥àtikàyo tumhàkaü bhikkhave a¤¤àtikàyo"ti. "A¤¤àtikàyo bhagavà"ti. "A¤¤àtikà moghapurisà a¤¤àtikànaü na jànanti patiråpaü và appatiråpaü và pàsàdikaü và apàsàdikaü và. Tattha nàma tumhe moghapurisà a¤¤àtikàhi bhikkhånãhi eëakalomàni dhovàpessathapi rajàpessathapi vijañàpessathapi. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: " "Yo pana bhikkhu a¤¤àtikàya bhikkhuniyà oëakalomàni dhovàpeyya và rajàpeyya và vijañàpeyya và, nissaggiyaü pàcittiyanti. " 3. Yo panàti yo yàdiso -pe- bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. A¤¤àtikà nàma: màtito và pitito và yàva sattamà pitàmahayugà asambaddhà. Bhikkhunã nàma: ubhato saïghe upasampannà. [BJT Page 578] [\x 578/] 4. "Dhovà"ti àõàpeti, àpatti dukkañassa. Dhotàni nissaggiyàni honti. Rajàti àõàpeti, àpatti dukkañassa. Rattàni nissaggiyàni honti. "Vijañehã"ti àõàpeti, àpatti dukkañassa. Vijañitàni [PTS Page 236] [\q 236/] nissaggiyàni honti. Nissajitabbàni saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajatabbàni: "imàni me bhante eëakalomàni a¤¤àtikàya bhikkhuniyà dhovàpitàni nissaggiyàni, imànàhaü saïghassa nissajàmãti -pe- dadeyyàti -pe- dadeyyunti, -peàyasmato dammiti. " 5. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã eëakalomàni dhovàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã eëakalomàni dhovàpeti rajàpeti, nissaggiyena àpatti dukkañassa. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã eëakalomàni dhovàpeti vijañàpeti, nissaggiyena àpatti dukkañassa. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã eëakalomàni dhovàpeti rajàpeti vijañàpeti, nissaggiyena àpatti dvinnaü dukkañànaü. 6. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã eëakalomàni rajàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã eëakalomàni rajàpeti vijañàpeti -pe- rajàpeti dhovàpeti, nissaggiyena àpatti dukkañassa. -Pe- rajàpeti vijañàpeti dhovàpeti, nissaggiyena àpatti dvinnaü dukkañànaü. 7. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã eëakalomàni vijañàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã eëakalomàni vijañàpeti dhovàpeti -pe- vijañàpeti rajàpeti, nissaggiyena àpatti dukkañassa. -Pe- vijañàpeti dhovàpeti rajàpeti, nissaggiyena àpatti dvinnaü dukkañànaü. 8. A¤¤àtikàya vematiko -pe- a¤¤àtikàya ¤àtikasa¤¤ã -pea¤¤assa eëakalomàni dhovàpeti, àpatti dukkañassa. Ekato upasampannàya dhovàpeti, àpatti dukkañassa. ¥àtikàya a¤¤àtikasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. ¥àtikàya vematiko, àpatti dukkañassa. ¥àtikàya ¤àtikasa¤¤ã, anàpatti. 9. Anàpatti ¤àtikàya dhovantiyà a¤¤àtikà dutiyà hoti, avuttà dhovati, aparibhuttaü kañabhaõóaü dhovàpeti, sikkhamànàya, sàmaõeriyà, ummattakassa, àdikammikassàti. Eëakalomadhovàpanasikkhàpadaü niññhitaü. [BJT Page 580] [\x 580/] 5. 2. 8. Råpiyasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Tena kho pana samayena [PTS Page 237] [\q 237/] àyasmà upanando sakyaputto ràjagahe a¤¤atarassa kulassa kulupago hoti niccabhattiko. Yaü tasmiü kule uppajjati khàdanãyaü và bhojanãyaü và tato àyasmato upanandassa sakyaputtassa pañiviüso-1 ñhapãyati. Tena kho pana samayena sàyaü tasmiü kule maüsaü uppannaü hoti. Tato àyasmato upanandassa sakyaputtassa pañiviüso ñhapito hoti. Tassa kulassa dàrako rattiyà paccåsasamayaü paccuññhàya rodati: "maüsaü me dethà"ti. Atha kho so puriso pajàpatiü etadavoca: "ayyassa pañiviüsaü dàrakassa dehi, a¤¤aü cetàpetvà ayyassa dassàmà"ti. Tassa-2 taü adàsi. 2. Atha kho àyasmà upanando sakyaputto pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya yena taü kulaü tenupasaïkami, upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho so puriso yenàyasmà upanando sakyaputto tenupasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so puriso àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü etadavoca: "hiyyo kho bhante sàyaü maüsaü uppannaü ahosi, tato ayyassa pañiviüso ñhapito. Ayaü bhante dàrako rattiyà paccåsasamayaü paccuññhàya rodati: "maüsaü me dethà"ti. Ayyassa pañiviüso dàrakassa dinno. Kahàpaõena bhante kiü àhariyyatu"ti. "Pariccatto me àvuso kahàpaõoti?" "âma bhante pariccattoti. " "Ta¤¤eva me àvuso kahàpaõaü dehã"ti. 3. Atha kho so puriso àyasmato upanandassa sakyaputtassa kahàpaõaü datvà ujjhàyati khãyati vipàceti: "yatheva mayaü råpiyaü pañiggaõhàma, evameva ime samaõà sakyaputtiyà råpiyaü pañiggaõhantã" ti. Assosuü kho bhikkhå tassa purisassa ujjhàyantassa khãyantassa vipàcentassa. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà upanando sakyaputto råpiyaü pañiggahessatã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü: "saccaü kira tvaü upananda råpiyaü pañiggahesã"ti? "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà. "Kathaü hi nàma tvaü moghapurisa råpiyaü pañiggahessasi, netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu jàtaråparajataü uggaõaheyya và uggaõhàpeyya và upanikkhittaü và sàdiyeyya, nissaggiyaü pàcittiyanti. " 4. [PTS Page 238] [\q 238/] yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. 1. Pañiviso. Machasaü. 2. Tassa taü adàsi. Machasaü nadissate. [BJT Page 582] [\x 582/] Jàtaråpaü nàma: satthuvaõõo vuccati. Rajataü nàma: kahàpaõo lohamàsako dàrumàsako chatumàsako ye vohàraü gacchanti. Uggaõheyyàti sayaü gaõhàti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Uggaõhàpeyyàti a¤¤aü gàhàpeti. Nissaggiyaü-1 pàcittiyaü. Upanikkhittaü và sàdiyeyyàti "idaü ayyassa hotu'ti upanikkhittaü sàdiyati, nissaggiyaü hoti, saïghamajjhe nissajitabbaü. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: tena bhikkhunà saïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà buóóhànaü bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassa vacanãyo: "ahaü bhante råpiyaü pañiggahesiü. Idaü me nissaggiyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti nissajitvà àpatti desetabbà. Vyattena bhikkhunà pañibalena àpatti pañiggahetabbà. Sace tattha àgacchati àràmiko và upàsako và. So vattabbo: "àvuso imaü jànàhã"ti. Sace so bhaõati "iminà kiü àhariyyatu"ti. Na vattabbo "imaü và imaü và àharà"ti. Kappiyaü àcikkhitabbaü: sappi và telaü và madhu và phàõitaü và. Sace so tena parivattetvà kappiyaü àharati, råpiyapañiggàhakaü ñhapetvà sabbeheva paribhu¤jitabbaü. Eva¤cetaü labhetha, iccetaü kusalaü. No ve labhetha, so vattabbo: "àvuso imaü chaóóehã"ti. Sace so chaóóeti, iccetaü kusalaü. No ce chaóóeti, pa¤cahaïgehi samannàgato bhikkhu råpiyachaóóako sammannitabbo: yo na chandàgatiü gaccheyya, na dosàgatiü gaccheyya, na mohàgatiü gaccheyya, na bhayàgatiü gaccheyya, chaóóitàchaóóita¤ca jàneyya. Eva¤ca pana bhikkhave sammannitabbo: pañhamaü bhikkhu yàcitabbo, yàcitvà byattena bhikkhunà pañibalona saïgho ¤àpetabbo: "Suõàtu me bhante saïgho. Yadi saïghassa pattakallaü, saïgho itthannàmaü bhikkhuü råpiyachaóóakaü sammanneyya, esà ¤atti. Suõàtu me bhante saïgho. Saïgho itthannàmaü bhikkhuü råpiyachaóóakaü sammannati. Yassàyasmato khamati itthannàmassa bhikkhuno råpiyachaóóakassa sammuti, so tuõhassa. Yassa nakkhamati, so bhàseyya. Sammato saïghena itthannàmo bhikkhu råpiyachaóóako, khamati saïghassa, tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmã"ti. 1. Nissaggiyaü hoti. Syà. [BJT Page 584] [\x 584/] 5. Tena sammatena bhikkhunà animittaü katvà pàtetabbaü. Sace nimittaü katvà pàteti, àpatti dukkañassa. [PTS Page 239] [\q 239/] råpiye råpiyasa¤¤ã råpiyaü pañiggaõhàti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Råpiye vematiko råpiyaü pañiggaõhàti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Råpiye aråpiyasa¤¤ã råpiyaü pañiggaõhàti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Aråpiye råpiyasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. Aråpiye vematiko, àpatti dukkañassa. Aråpiye aråpiyasa¤¤ã, anàpatti. 6. Anàpatti ajjhàràme và ajjhàvasathe và uggahetvà và uggahàpetvà và nikkhipati, "yassa bhavissati so bharissatã"ti, ummattakassa, àdikammikassàti. Råpiyasikkhàpadaü niññhitaü. 5. 2. 9. Råpiyasaüvohàra sikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhå nànappakàrakaü råpiyasaüvohàraü samàpajjantã. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma samaõà sakyaputtiyà nànappakàrakaü råpiyasaüvohàraü samàpajjissanti, seyayathàpi gihã kàmabhogino"ti. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma chabbaggiyà bhikkhå nànappakàrakaü råpiyasaüvohàraü samàpajjissantã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü -pe- 'saccaü kira tumhe bhikkhave nànappakàrakaü råpiyasaüvohàraü samàpajjathà'ti. 'Saccaü bhagavà'. Vigarahi buddho bhagavà. "Kathaü hi nàma tumhe moghapurisà nànappakàrakaü råpiyasaüvohàraü samàpajjissatha. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu nànappakàrakaü råpiyasaüvohàraü samàpajjeyya, nissaggiyaü pàcittiyanti. " 2. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Nànappakàrakaü nàma: katampi akatampi katàkatampi. Kataü nàma: sãsåpagaü gãvåpagaü hatthåpagaü pàdåpagaü kañåpagaü. Akataü nàma: ghanakataü vuccati. Katàkataü nàma: tadubhayaü. [BJT Page 586] [\x 586/] [PTS Page 240] [\q 240/] råpiyaü nàma: satthuvaõõo kahàpaõo lohamàsako dàrumàsako chatumàsako ye vohàraü gacchanti. Samàpajjeyyàti katena kataü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü-1 katena akataü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Katena katàkataü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Akatena kataü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Akatena akataü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Akatena katàkataü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Katàkatena kataü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Katàkatena akataü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Katàkatena katàkataü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Saïghamajjhe nissajitabba. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: tena bhikkhånà saïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà buóóhànaü bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassa vacanãyo: "Ahaü bhante nànappakàrakaü råpiyasaüvohàraü samàpajjiü, idaü me nissaggiyaü, imàhaü saïghassa nissajàmã"ti. Nissajitvà àpatti desetabbà. Byattena bhikkhunà pañibalena àpatti pañiggahetabbà. Sace tattha àgacchati àràmiko và upàsako và, so vattabbo: "àvuso imaü jànàhã"ti. Sace so bhaõati: "iminà kiü àhariyyatu"ti. Na vattabbo "imaü và imaü và àharà"ti. Kappiyaü àcikkhitabbaü: sappi và telaü và madhu và phàõitaü và. Sace so tena parivattetvà kappiyaü àharati. Råpiyacetàpakaü ñhapetvà sabbeheva paribhu¤jitabbaü. Eva¤cetaü labhetha iccetaü kusalaü. No ce labhetha, so vattabbo: "àvuso imaü chaóóeti. Sace so chaóóeti. Iccetaü kusalaü. No ce chaóóeti, pa¤cahaïgehi samannàgato bhikkhu råpiyachaóóako sammannitabbo: yo na chandàgatiü gaccheyya na dosàgatiü gaccheyya na mohàgatiü gaccheyya na bhayàgatiü gaccheyya chaóóitàchaóóita¤ca jàneyya. Eva¤ca pana bhikkhave sammannitabbo: pañhamaü bhikkhu yàcitabbo yàcitvà byattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: "Suõàtu me bhante saïgho. Yadi saïghassa pattakallaü, saïgho itthannàmaü bhikkhuü råpiyachaóóakaü sammanneyya. Esà ¤atti. Suõàtu me bhante saïgho. Saïgho itthannàmaü bhikkhuü råpiyachaóóakaü sammannati. Yassàyasmato khamati itthannàmassa bhikkhuno råpiyachaóóakassa sammuti, so tuõhassa. Yassa nakkhamati, so bhàseyya. Sammato saïghena itthannàmo bhikkhu råpiyachaóóako. Khamati saïghassa, tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmã"ti. 3. Tena sammatena bhikkhunà animittaü katvà pàtetabbaü. Sace nimittaü katvà pàteti, àpatti dukkañassa. 1. Nissaggiyaü. Hoti. Syà. [BJT Page 588] [\x 588/] 4. Råpiye råpiyasa¤¤ã råpiyaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Råpiye vematiko råpiyaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Råpiye aråpiyasa¤¤ã råpiyaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Aråpiye råpiyasa¤¤ã råpiyaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Aråpiye vematiko råpiyaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Aråpiye aråpiyasa¤¤ã råpiyaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Aråpiye råpiyasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. Aråpiye vematiko, àpatti dukkañassa. Aråpiye aråpiyasa¤¤ã, anàpatti. 5. Anàpatti ummattakassa, àdikammikassàti. Råpiyasaüvohàrasikkhàpadaü niññhitaü. 5. 2. 10 Kayavikkayasikkhàpadaü. 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà upanando sakyaputto pañño hoti cãvarakammaü kàtuü. So pañapilotikànaü saïghàñiü karitvà surattaü suparikammakataü katvà pàrupi. Atha kho a¤¤ataro paribbàjako mahagghaü pañaü pàrupitvà yenàyasmà upanando sakyaputto tenupasakkami, upasaïkamitvà àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü etadavoca: [PTS Page 241] [\q 241/] "sundarà kho tyàyaü àvuso saïghàñi, dehi me pañenà"ti. "Jànàhi àvuso"ti? "âmàvuso jànàmã"ti. "Handàvuso"ti adàsi. Atha kho so paribbàjako taü saïghàñiü pàrupitvà paribbàjakàràmaü agamàsi. Paribbàjakà taü paribbàjakaü etadavocuü: "sundarà kho tyàyaü àvuso saïghàñi, kuto tayà laddhà"ti? "Tena me àvuso pañena parivattità"ti. "Katãhipi tyàyaü àvuso saïghàñi bhavissati, so yeva te paño varo"ti. 2. Atha kho so paribbàjako "saccaü kho paribbàjakà àhaüsu. Katãhipi myàyaü saïghàñi bhavissati, so yeva me paño varo"ti yenàyasmà upanando sakyaputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü etadavoca: "handa te àvuso saïghàñi, dehi me paña"nti. "Nanu tvaü àvuso mayà vutto jànàhi àvusoti, nàhaü dassàmã"; [BJT Page 590] [\x 590/] 3. Atha kho so paribbàjako ujjhàyati khãyati vipàceti: gihãpi naü gihissa vippañisàrissa deti-1, kiü pana pabbajito pabbajitassa na dassatã"ti. Assosuü kho bhikkhu tassa paribbàjakassa ujjhàyantassa khãyantassa vipàcentassa. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà upanando sakyaputto paribbàjakena saddhiü kayavikkayaü samàpajjissatã"ti. "Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Saccaü kira tvaü upananda paribbàjakena saddhiü kayavikkayaü samàpajjã"ti?-2. "Saccaü bhagavà". Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tvaü moghapurisa paribbàjakena saddhiü kayavikkayaü samàpajjissasi. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu nànappakàrakaü kayavikkayaü samàpajjeyya, nissaggiyaü pàcittiyanti" 4. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Nànappakàrakaü nàma: cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccaya bhesajjaparikkhàrà, antamaso cuõõapiõóopi dantakaññhampi dasikasuttampi. Kayavikkayaü samàpajjeyyàti 'iminà imaü dehi, iminà imaü àhara, iminà imaü parivattehi, iminà imaü cetàpehã'ti ajjhàcarati, àpatti dukkañassa. Yato kayita¤ca hoti vikkayita¤ca, attano bhaõóaü parahatthagataü parabhaõóaü, attano hatthagataü, nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và [PTS Page 242] [\q 242/] puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "ahaü bhante nànappakàrakaü kayavikkayaü samàpajjiü. Idaü me nissaggiyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti. -Pe- dadeyyàti -pe- dadeyyunti -pe- àyasmato dammãti" 5. Kayavikkaye kayavikkayasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Kayavikkaye vematiko, nissaggiyaü pàcittiyaü. Kayavikkaye na kayavikkayasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Na kayavikkaye kayavikkayasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. Na kayavikkaye vematiko, àpatti dukkañassa. Na kayavikkaye na kayavikkayasa¤¤ã, anàpatti. 6. Anàpatti agghaü pucchati, kappãyakàrakassa àcikkhati, idaü amhàkaü atthi amhàka¤ca iminà ca iminà ca atthoti bhaõati. Ummattakassa, àdikammikassàti. Kayavikkayasikkhàpadaü niññhitaü. Kosiyavaggo dutiyo. Tassuddànaü: - Kosiyà suddhadvebhàgà chabbassàni nisãdanaü, Dve ca lomàni uggaõhe, ubho nànappakàrakàti. 1. Denti machasaü. 2. Samàpajjasã. Machasaü. [BJT Page 592] [\x 592/] Pattavaggo. 5. 3. 1 Pattasikkhàpadaü. 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhå bahå patte sannicayaü karonti. Manussà vihàracàrikaü àhiõóantà passitvà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma samaõà sakyaputtiyà bahå patte sannicayaü karissanti, pattavàõijjaü và samaõà sakyaputtiyà karissanti, àmattikàpaõaü và pasàressanti"ti. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma chabbaggiyà bhikkhå atirekapattaü dhàressantã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü: "saccaü kira tumhe bhikkhave atirekapattaü dhàrethà"ti? "Saccaü bhagavà". Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tumhe moghapurisà atirekapattaü dhàressatha. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- [PTS Page 243] [\q 243/] eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu atirekapattaü dhàreyya, nissaggiyaü pàcittiyanti. " Eva¤cidaü bhagavatà bhikkhånaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü hoti. (Målapa¤¤atti. ) 2. Tena kho pana samayena àyasmato ànandassa atirekapatto uppanno hoti, àyasmà ca ànando taü pattaü àyasmato sàriputtassa dàtukàmo hoti. âyasmà ca sàriputto sàkete viharati. Atha kho àyasmato ànandassa etadahosi: bhagavatà sikkhàpadaü pa¤¤attaü: "na atirekapatto dhàretabbo"ti. Aya¤ca me atirekapatto uppanno, aha¤cimaü pattaü àyasmato sàriputtassa dàtukàmo. âyasmà ca sàriputto sàkete viharati. Kathannu kho mayà pañipajjitabbanti. " Atha kho àyasmà ànando bhagavato etamatthaü àrocesi. [BJT Page 594] [\x 594/] 3. "Kãva ciraü panànanda sàriputto àgacchissatã"ti. "Navamaü và bhagavà divasaü dasamaü và"ti. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi. "Anujànàmi bhikkhave dasàhaparamaü atirekapattaü dhàretuü". Eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Dasàhaparamaü atirekapatto dhàretabbo, taü atikkàmayato, nissaggiyaü pàcittiyanti. " (Dutiyapa¤¤ati. ) 4. Dasàhaparamanti dasàhaparamatà dhàretabbo. Atirekapatto nàma: anadhiññhito avikappito. Patto nàma: dve pattà: ayopatto mattikàpatto. Tayo pattassa vaõõà: ukkaññho patto majjhimo patto omako patto. Ukkaññho nàma patto aóóhàëhakodanaü gaõhàti catubhàgaü khàdanaü tadupiyaü ca vya¤janaü. Majjhimo nàma patto nàëikodanaü gaõhàti catubhàgaü khàdanaü tadupiyaü ca vya¤janaü. Omako nàma patto patthodanaü gaõhàti catubhàgaü khàdanaü tadupiyaü ca vya¤janaü. Tato ukkaññho apatto. Omako apatto. Taü atikkàmayato nissaggiyaü pàcittiyaü hotiti (ekàdase puggalassa và. Nissaggiyo hoti. ) Nissajitabbo saïghassa và gaõassa và aruõugga. Maeve¤ca pana bhikkhave nissajitabbo: tena bhikkhunà saïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà buóóhànaü bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassa vacanãyo: "ayaü me bhante patto [PTS Page 244] [\q 244/] dasàhàtikkanto nissaggiyo. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti. Nissajitvà àpatti desetabbà. Byattena bhikkhunà pañibalena àpatti pañiggahetabbà. Nissaññhapatto dàtabbo. "Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü patto itthannàmassa bhikkhuno nissaggiyo saïghassa nissaññho, yadi saïghassa pattakallaü, saïgho imaü pattaü itthannàmassa bhikkhuno dadeyyà"ti. Tena bhikkhunà sambahule bhikkhå upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà buóóhànaü bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassu vacanãyà: "ayaü me bhante patto dasàhàtikkanto nissaggiyo. Imàhaü àyasmantànaü nissajàmã"ti. Nissajitvà àpatti desetabbà. Byattena bhikkhunà pañibalena àpatti pañiggahetabbà. Nissaññhapatto dàtabbo. "Suõantu me àyasmantà. Ayaü patto itthannàmassa bhikkhuno nissaggiyo àyasmantànaü nissaññho yadàyasmantànaü pattakallaü, àyasmantà imaü pattaü itthannàmassa bhikkhuno dadeyyu"nti. ( - ) Sãmu natthi. [BJT Page 596] [\x 596/] 5. Tena bhikkhunà ekaü bhikkhuü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassa vacanãyo: "ayaü me àvuso patto dasàhàtikkanto nissaggiyo. Imàhaü àyasmato nissajàmã"ti. Nissajitvà àpatti desetabbà. Tena bhikkhunà àpatti pañiggahetabbà. Nissaññhapatto dàtabbo: imaü pattaü àyasmato dammã"ti. 6. Dasàhàtikkante atikkantasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Dasàhàtikkante vematiko, nissaggiyaü pàcittiyaü. Dasàhàtikkante anatikkantasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Anadhiññhite adhiññhitasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Avikappite vikappitasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Avissajjite vissajjitasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Anaññhe naññhasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Avinaññhe vinaññhasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Abhinne bhinnasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Avilutte viluttasa¤¤ã nissaggiyaü pàcittiyaü. Nissaggiyaü pattaü anissajitvà paribhu¤jati, àpatti dukkañassa. Dasàhànatikkante atikkantasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. Dasàhànatikkante vematiko àpatti dukkañassa. Dasàhànatikkante anatikkantasa¤¤ã anàpatti. 7. Anàpatti antodasàhaü adhiññhàti, -1 vikappeti, vissajjeti, nassati, vinassati, bhijjati, acchinditvà gaõhanti, vissàsaü gaõhanti, ummattakassa, àdikammikassàti. 8. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhå nissaññhapattaü na denti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü: "na bhikkhave nissaññhapatto na dàtabbo. Yo na dadeyya, àpatti dukkañassà"ti. Pattasikkhàpadaü niññhitaü. 5. 3. 2. ænapa¤cabandhana sikkhàpadaü. 1. Tena samayena buddho bhagavà sakkesu viharati kapilavatthusmiü nigrodhàràme. Tena kho pana samayena a¤¤atarena kumbhakàrena bhikkhå pavàrità honti: "yesaü ayyànaü pattena attho ahaü pattenà" ti. Tena kho pana samayena bhikkhå na mattaü jànitvà bahå patte vi¤¤àpenti. Yesaü buddakà pattà te mahante patte vi¤¤àpenti. Yesaü mahantà pattà te buddake patte vi¤¤àpenti. Atha kho so kumbhakàro bhikkhånaü bahå patte karonto na sakkoti a¤¤aü vikkàyikaü bhaõóaü kàtuü. Attanàpi na yàpeti. Puttadàràpissa kilamanti. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma samaõà sakyaputtiyà na mattaü jànitvà bahå patte vi¤¤àpessanti: 1. Adhiññheti. Machasaü. [BJT Page 598] [\x 598/] Ayaü imesaü bahå patte karonto [PTS Page 245] [\q 245/] na sakkoti a¤¤aü vikkàyikaü bhaõóaü kàtuü. Attanàpi na yàpeti. Puttadàràpissa kilamantã"ti. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma bhikkhå na mattaü jànitvà bahå patte vi¤¤àpessantã"ti. 2. "Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Saccaü kira bhikkhave bhikkhå na mattaü jànitvà bahå patte vi¤¤àpentãti?" "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma te bhikkhave moghapurisà na mattaü jànitvà bahå patte vi¤¤àpessanti. Netaü bhikkhave appasannànaü và pasàdàya -pe- vigarahitvà dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: "na bhikkhave patto vi¤¤àpetabbo, yo vi¤¤àpeyya, àpatti dukkañassàti. " 3. Tena kho pana samayena a¤¤atarassa bhikkhuno patto bhinno hoti. Atha kho so bhikkhu "bhagavatà pañikkhittaü pattaü vi¤¤àpetunti" kukkuccàyanto na vi¤¤àpeti. Hatthesu piõóàya carati. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma samaõà sakyaputtiyà hatthesu piõóàya carissanti, seyyathàpi a¤¤a-1 titthiyà"ti. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: "anujànàmi bhikkhave naññhapattassa và bhinnapattassa và pattaü vi¤¤àpetunti". 4. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhå "bhagavatà anu¤¤àtaü naññhapattassa và bhinnapattassa và pattaü vi¤¤àpetunti, " te-2 appamattakenapi bhinnena appamattakenapi khaõóena vilikhitamattenapi bahå patte vi¤¤àpenti. Atha kho so kumbhakàro bhikkhånaü tatheva bahå patte karonto na sakkoti a¤¤aü vikkàyikaü bhaõóaü kàtuü. Attanàpi na yàpeti. Puttadàràpissa kilamanti. Manussà tatheva ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma samaõà sakyaputtiyà na mattaü jànitvà bahå patte vi¤¤àpessanti. Ayaü imesaü bahå patte karonto na sakkoti a¤¤aü vikkàyikaü bhaõóaü kàtuü. Attanàpi na yàpeti. Puttadàràpissa kilamantã"ti. 5. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma chabbaggiyà bhikkhå appamattakenapi [PTS Page 246] [\q 246/] bhinnena appamattakenapi khaõóena vilikhitamattenapi bahå patte vi¤¤àpessantã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Saccaü kira tumhe bhikkhave appamattakenapi bhinnena appamattakenapi khaõóena vilikhitamattenapi bahå patte vi¤¤àpethà"ti? "Saccaü bhagavà". Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tumhe moghapurisà appamattakenapi bhinnena appamattakenapi khaõóena vilikhitamattenapi bahå patte vi¤¤àpessatha. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: 1. 'A¤¤a' iti ca 2. 'Te' iti ca machasaü nadissate. [BJT Page 600] [\x 600/] "Yo pana bhikkhu ånapa¤cabandhanena pattena a¤¤aü navaü pattaü cetàpeyya, nissaggiyaü pàcittiyaü. Tena bhikkhunà so patto bhikkhuparisàya nissajitabbo. Yo ca tassà bhikkhuparisàya pattapariyanto so tassa bhikkhuno padàtabbo 'ayaü te bhikkhu patto yàva bhedanàya dhàretabbo'ti. Ayaü tattha sàmãcã"ti. 6. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. ænapa¤cabandhano nàma patto: abandhano và ekabandhano và dvibandhano và tibandhano và catubandhaõo và. Abandhanokàso nàma patto: yassa dvaïgulà ràji na hoti. Bandhanokàso nàma patto: yassa dvaïgulà ràji hoti. Navo nàma patto: vi¤¤attiü upàdàya vuccati. Cetàpeyyàti vi¤¤àpeti, payoge dukkañaü, pañilàbhena nissaggiyo hoti. Saïghamajjhe nissajitabbo. Sabbeheva adhiññhitapattaü gahetvà sannipatitabbaü. Na làmako patto adhiññhàtabbo "mahagghaü pattaü gahessàmã"ti. Sace làmakaü pattaü adhiññhàti "mahagghaü pattaü gahessàmã"ti, àpatti dukkañassa. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbo: tena bhikkhunà saïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà buóóhànaü bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà evamassa vacanãyo: 'ayaü me bhante patto ånapa¤cabandhanena pattena cetàpito nissaggiyo. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti. Nissajitvà àpatti desetabbà. Byattena bhikkhunà pañibalena àpatti pañiggahetabbà. Pa¤cahaïgehi samannàgato bhikkhu pattagàhàpako sammannitabbo. Yo na chandàgatiü gaccheyya, na dosàgatiü gaccheyya, na mohàgatiü gaccheyya, na bhayàgatiü gaccheyya, gahitàgahita¤ca [PTS Page 247] [\q 247/] jàneyya. Eva¤ca pana bhikkhave sammannitabbo: "pañhamaü bhikkhu yàcitabbo, yàcitvà byattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo. " "Suõàtu me bhante saïgho. Yadi saïghassa pattakallaü, saïgho itthannàmaü bhikkhuü pattagàhàpakaü sammanneyya. Esà ¤atti. Suõàtu me bhante saïgho. Saïgho itthannàmaü bhikkhuü pattagàhàpakaü sammannati. Yassàyasmato khamati itthannàmassa bhikkhuno pattagàhàpakassa sammuti, so tuõhassa, yassa nakkhamati, so bhàseyya. Sammato saïghena itthannàmo bhikkhu pattagàhàpako, khamati saïghassa, tasmà tuõhã evametaü dhàrayàmã"ti. [BJT Page 602] [\x 602/] Tena sammatena bhikkhunà patto gàhetabbo. Thero vattabbo: "gaõhàtu bhante thero patta"nti. Sace thero pattaü-1 gaõhàti, therassa patto dutiyassa gàhetabbo. Na ca tassa anuddayatàya na gahetabbo. Yo na gaõheyya, àpatti dukkañassa. Apattakassa na gàhetabbo eteneva upàyena yàva saïghanavakà gàhàpetabbo. Yo ca tassà bhikkhuparisàya pattapariyanto so tassa bhikkhuno padàtabbo: "ayaü te bhikkhu patto yàva bhedanàya dhàretabbo"ti. Tena bhikkhunà so patto na adese nikkhipitabbo, na abhogena bhu¤jitabbo, na vissajjetabbo, 'kathàyaü patto nasseyya và vinasseyya và bhijjeyya và'ti. Sace adese và nikkhipati abhogena và bhu¤jati vissajjeti và, àpatti dukkañassa. Ayaü tattha sàmicãti ayaü tattha anudhammatà. 7. Abandhanena pattena abandhanaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Abandhanena pattena ekabandhanaü pattaü -pedvibandhanaü pattaü -pe- tibandhanaü pattaü -pe- catubandhanaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. 8. Ekabandhanena pattena abandhanaü pattaü-pe-ekabandhanaü pattaü -pe- dvibandhanaü pattaü -pe-tibandhanaü pattaü-pe-catubandhanaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. 9. Dvibandhanena pattena abandhanaü pattaü-pe-ekabandhanaü pattaü -pe- dvibandhanaü pattaü -pe-tibandhanaü pattaü-pe-catubandhanaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. 10. Tibandhanena pattena abandhanaü pattaü-pe-ekabandhanaü pattaü -pe- dvibandhanaü pattaü -pe-tibandhanaü pattaü-pe-catubandhanaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. 11. Catubandhanena pattena abandhanaü pattaü-pe-ekabandhanaü pattaü -pe- dvibandhanaü pattaü -pe-tibandhanaü pattaü-pe-catubandhanaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. 12. Abandhanena pattena abandhanokàsaü pattaü cetàpeti, pàcittiyaü. Abandhanena pattena ekabandhanokàsaü pattaü nissaggiyaü. -Pe- dvibandhanokàsaü pattaü -petibandhanokàsaü pattaü -pe- catubandhanokàsaü pattaü cetàpeti. Nissaggiyaü pàcittiyaü. 13. Ekabandhanena pattena abandhanokàsaü pattaü -peekabandhanokàsaü pattaü -pe- dvibandhanokàsaü pattaü -petibandhanokàsaü pattaü -pe- catubandhanokàsaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü, 1. Pattaü machasaü nadissate. [BJT Page 604] [\x 604/] 14. Dvibandhanena pattena abandhanokàsaü pattaü -peekabandhanokàsaü pattaü -pe- dvibandhanokàsaü pattaü -petibandhanokàsaü pattaü -pe- catubandhanokàsaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü, 15. Tibandhanena pattena abandhanokàsaü pattaü -peekabandhanokàsaü pattaü -pe- dvibandhanokàsaü pattaü -petibandhanokàsaü pattaü -pe- catubandhanokàsaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü, 16. Catubandhanena pattena abandhanokàsaü pattaü -peekabandhanokàsaü pattaü -pe- dvibandhanokàsaü pattaü -petibandhanokàsaü pattaü -pe- catubandhanokàsaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü, 17. [PTS Page 248] [\q 248/] abandhanokàsena pattena abandhanaü pattaü -pe- ekabandhanaü pattaü -pe- dvibandhanaü pattaü -petibandhanaü pattaü -pe- catubandhanaü pattaü -peekabandhanokàsena pattena -pe- dvibandhanokàsena pattena -pe- tibandhanokàsena pattena -pecatubandhanokàsena pattena abandhanaü pattaü -pe- ekabandhanaü pattaü -pecatubandhanaü pattaü -pe- abandhanokàsena pattena abandhanokàsaü pattaü -pe- ekabandhanokàsaü pattaü -pedvibandhanokàsaü pattaü -pe- tibandhanokàsaü pattaü -pecatubandhanokàsaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. 18. Ekabandhanokàsena pattena abandhanokàsaü pattaü -peekabandhanokàsaü pattaü -pe- dvibandhanokàsaü pattaü -petibandhanokàsaü pattaü -pe- catubandhanokàsaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. 19. Dvibandhanokàsena pattena -pe- tibandhanokàsena pattena abandhanokàsaü pattaü -pe- ekabandhanokàsaü pattaü -pe- dvibandhanokàsaü pattaü -pe- tibandhanokàsaü pattaü -pe- catubandhanokàsaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. 20. Catubandhanokàsena pattena abandhanokàsaü pattaü -peekabandhanokàsaü pattaü -pe- dvibandhanokàsaü pattaü -petibandhanokàsaü pattaü -pe- catubandhanokàsaü pattaü cetàpeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. 21. Anàpatti naññhapattassa, bhinnapattassa, ¤àtakànaü, pavàritànaü. A¤¤assatthàya, attano dhanena, ummattakassa, àdikammikassàti. ænapa¤cabandhanasikkhàpadaü niññhitaü. [BJT Page 606] [\x 606/] 5. 3. 3. Bhesajjasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà pilindivaccho ràjagahe pabbhàraü sodhàpeti leõaü kattukàmo. Atha kho ràjà màgadho seniyo bimbisàro yenàyasmà pilindivaccho tenupasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü pilindivacchaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi, ekamantaü nisinno kho ràjà màgadho seniyo bimbisàro àyasmantaü pilindivacchaü etadavoca: "kiü bhante thero kàràpetã"ti. Pabbhàraü mahàràja, sodhàpemi leõaü kattukàmo"ti. "Attho bhante ayyassa àràmikenà"ti. Na kho mahàràja bhagavatà àràmiko anu¤¤àto"ti. "Tena hi bhante bhagavantaü pañipucchitvà mama àroceyyàthà"ti. "Evaü mahàràjà"ti kho àyasmà pilindivaccho ra¤¤o màgadhassa seniyassa bimbisàrassa paccassosi. Atha kho àyasmà pilindivaccho ràjànaü màgadhaü seniyaü bimbisàraü dhammiyà kathàya sandassesi samàdapesi samuttejesi sampahaüsesi. Atha kho ràjà màgadho seniyo bimbisàro àyasmatà pilindivacchena dhammiyà kathàya sandassito samàdapito samuttejito sampahaüsito uññhàyàsanà àyasmantaü pilindivacchaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. 2. Atha kho àyasmà pilindivaccho bhagavato santiko dåtaü pàhesi: "ràjà bhante màgadho seniyo bimbisàro àràmikaü dàtukàmo. Kathaü nu kho bhante mayà pañipajjitabba"nti. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: "anujànàmi bhikkhave àràmika"nti. Dutiyampi kho ràjà màgadho [PTS Page 249] [\q 249/] seniyo bimbisàro yenàyasmà pilindivaccho tenupasaïkami upasaïkamitvà àyasmantaü pilindivacchaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho ràjà màgadho seniyo bimibisàro àyasmantaü pilindivacchaü etadavoca: "anu¤¤àto bhante bhagavatà àràmiko"ti. "Evaü mahàràjà"ti. "Tena hi bhante ayyassa àràmikaü dammã"ti. Atha kho ràjà màgadho seniyo bimbisàro àyasmato pilindivacchassa àràmikaü pañissuõitvà vissaritvà cirena satiü pañilabhitvà a¤¤ataraü sabbatthakaü mahàmattaü àmantesi: "yo mayà bhaõe, ayyassa àràmiko pañissuto, dinno so àràmiko"ti. "Na kho dve ayyassa àràmiko dinno"ti. "Kãva ciraü nu kho bhaõe ito hi taü hotã"ti. Atha kho so mahàmatto rattiyo vigaõetvà-1 ràjànaü màgadhaü seniyaü bimbisàraü etadavoca: "pa¤ca deva rattisatànã"ti. "Tena hi bhaõe, ayyassa pa¤ca aràmikasatàni dehã"ti. "Evaü devà"ti kho so mahàmatto ra¤¤o màgadhassa seniyassa bimbisàrassa pañissuõitvà àyasmato pilindivacchassa pa¤ca àràmikasatàni pàdàsi. -2 Pàñiyekko gàmo nivisi. "âràmikagàmako"tipi naü àhaüsu "pilindigàmako"tipi naü àhaüsu. 1. Gaõetvà. Machasaü. 2. Adàsã. Syà. [BJT Page 608] [\x 608/] 3. Tena kho pana samayena àyasmà pilindivaccho tasmiü gàmake kulåpago hoti. Atha kho àyasmà pilindivaccho pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya pilindigàmaü piõóàya pàvisi. Tena kho pana samayena tasmiü gàmake ussavo hoti. Dàrakà-1 alaïkatà màlàkità kãëanti. 4. Atha kho àyasmà pilindivaccho pilindigàmake sapadànaü piõóàya caramàno yena a¤¤atarassa àràmikassa nivesanaü tenupasaïkami, upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Tena kho pana samayena tassà àràmikiniyà dhãtà a¤¤e dàrake alaïkate màlàkite passitvà rodati: "màlà me detha, alaïkàraü me dethà"ti. Atha kho àyasmà pilindivaccho taü àràmikãniü etadavoca: "kissàyaü dàrikà rodatã"ti. "Kissàyaü dàrikà rodatã"ti. "Ayaü bhante dàrikà a¤¤e dàrake alaïkate màlàkite passitvà rodati: "màlaü me detha alaïkàraü me dethà"ti. "Kuto amhàkaü duggatànaü màlà, kuto alaïkàrà"ti. -2 Atha kho àyasmà pilindivaccho a¤¤ataraü tiõaõóupakaü gahetvà taü àràmikiniü etadavoca: "handimaü tiõaõóupakaü tassà dàrikàya sãse pañimu¤cà"ti. Atha kho sà àràmikinã taü tiõaõóupakaü gahetvà tassà dàrikàya sãse pañimu¤ci, sà ahosi suvaõõamàlà abhiråpà [PTS Page 250] [\q 250/] dassanãyà pàsàdikà, natthi tàdisà ra¤¤epi antepure suvaõõamàlà. Manussà ra¤¤o màgadhassa seniyassa bimbisàrassa àrocesuü: "amukassa deva àràmikassa ghare suvaõõamàlà abhiråpà dassanãyà pàsàdikà, natthi tàdisà devassàpi antepure suvaõõamàlà. Kuto tassa duggatassa, nissaüsayaü corikàya àbhatà"ti. Atha kho ràjà màgadho seniyo bimbisàro taü àràmikakulaü bandhàpesi. 5. Dutiyampi kho àyasmà pilindivaccho pubbanhasamayaü nivàsetvà pattacãvaramàdàya pilindigàmakaü piõóàya pàvisi. Pilindigàmike sapadànaü piõóàya caramàno yena tassa àràmikassa nivesanaü tenupasaïkami, upasaïkamitvà pañivissake pucchi: "kahaü idaü àràmikakulaü gata"nti. "Etissà bhante suvaõõamàlàya kàraõà ra¤¤à bandhàpita"nti. 6. Atha kho àyasmà pilindivaccho yena ra¤¤o màgadhassa seniyassa bimbisàrassa nivesanaü, tenupasaïkami, upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho ràjà màgadho seniyo bimbisàro yenàyasmà pilindivaccho tonupasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü pilindivacchaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho rajànaü màgadhaü seniyaü bimbisàraü àyasmà pilindivaccho etadavoca: "kissa mahàràja àràmikakulaü bandhàpita"nti. Tassa bhante àràmikassa ghare suvaõõamàlà abhiråpà dassanãyà pàsàdikà, natthi tàdisà amhàkampi antepure suvaõõamàlà, kuto tassa duggatassa, nissaüsayaü corikàya àbhatà"ti. Atha kho àyasmà pilindivaccho ra¤¤o màgadhassa seniyassa bimbisàrassa pàsàdaü suvaõõanti adhimucci, so ahosi sabbasovaõõamayo. "Idaü pana te mahàràja tàvabahuü suvaõõaü kuto"ti. "A¤¤àtaü bhante, ayyasseva so iddhànubhàvo"ti taü àràmikakulaü mu¤càpesi. 1. Dàrikà. Machasaü. 2. Alaïkàroti. Machasaü. [BJT Page 610] [\x 610/] 7. Manussà ayyena kira pilindivacchena saràjikàya parisàya uttarimanussadhammà-1 iddhipàñihàriyaü dassitanti attamanà abhippasannà àyasmato pilindivacchassa pa¤cabhesajjàni abhihariüsu. Seyyathãdaü: "sappi navanãtaü telaü madhu phàõitaü" pakatiyàpi ca àyasmà pilindivaccho làbhã hoti pa¤cannaü bhesajjànaü, laddhaü laddhaü parisàya vissajjeti. Parisà cassa hoti bàhulikà, laddhaü laddhaü koëambepi ghañepi puretvà pañisàmeti. Parissàvanànipi thavikàyopi påretvà vàtapànesu laggeti. Tàni olãnavilãnàni tiññhanti. Undurehipi vihàrà [PTS Page 251] [\q 251/] okiõõavikiõõà honti. Manussà vihàracàrikaü àhiõóantà passitvà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "antokoññhàgàrikà ime samaõà sakyaputtiyà, seyyathàpi ràjà màgadho seniyo bimbisàro"ti. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma bhikkhå evaråpàya bàhullàya cetessantã"ti. 8. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Saccaü kira bhikkhave bhikkhå evaråpàya bàhullàya cetentã"ti? "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma te bhikkhave moghapurisà evaråpàya bàhullàya cetessanti" netaü bhikkhave appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: " "Yàni kho pana tàni gilànànaü bhikkhånaü pañisàyanãyàni bhesajjàni seyyathãdaü: sappã navatãtaü telaü madhu phàõitaü, tàni pañiggahetvà sattàhaparamaü sanatidhikàrakaü paribhu¤jitabbàni. Taü atikkàmayato nissaggiyaü pàcittiyanti". 9. Yàni kho pana tàni gilànànaü bhikkhånaü pañisàyanãyàni bhesajjànãti- Sappi nàma: gosappi và ajikàsappi và mahisasappi và-2 yesaü maüsaü kappati tesaü sappi. Navanãtaü nàma: tesaü yeva navanãtaü. Telaü nàma: tilatelaü sàsapatelaü madhukatelaü eraõóakatelaü vasàtelaü. Madhu nàma: makkhikà madhu. Phàõitaü nàma: ucchumbhà nibbattaü. Tàni pañiggahetvà sattàhaparamaü sannidhikàrakaü paribhu¤jitabbàni sattàhaparamatà paribhu¤jitabbàni. Taü atikkàmayato nissaggiyaü hotãti aññhame aruõuggamane nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idaü me bhante bhesajjaü sattàhàtikkantaü nissaggiyaü, imàhaü saïghassa nissajàmã"ti - dadeyyanti - dadeyyunti - àyasmato dammã"ti. 1. Dhammaü. Machasaü. 2. Mahiüsasappi. Machasaü. [BJT Page 612] [\x 612/] 10. Sattàhàtikkante atikkantasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Sattàhàtikkante vematiko, nissaggiyaü pàcittiyaü. Sattàhàtikkante anatikkantasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. Anadhiññhite adhiññhitasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. 11. Avissajjite vissajjitasa¤¤ã, anaññhe naññhasa¤¤ã, -1 avinaññhe vinaññhasa¤¤ã, [PTS Page 252] [\q 252/] adaóóhe daóóhasa¤¤ã, avilutte viluttasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü: 12. Nissaññhaü pañilabhitvà na kàyikena paribhogena paribhu¤jitabbaü. Na ajjhoharitabbaü, padãpe và kàlavaõõe và upanetabbaü. A¤¤ena bhikkhunà kàyikena paribhogena paribhu¤jitabbaü, na ajjhoharitabbaü. 13. Sattàhànatikkante atikkantasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. Sattàhànatikkante vematiko, àpatti dukkañassa sattàhànatikkante anatikkantasa¤¤ã, anàpatti. 14. Anàpatti antosattàhaü adhiññhàti, vissajjeti, nassati, vinassati, óayhati, acchinditvà gaõhanti, vissàsaü gaõhanti, anåpasampannassa vattena, vattena, muttena, anapekkho datvà pañilabhitvà paribhu¤jati, ummattakassa, àdikammikassàti. Bhesajjasikkhàpadaü niññhitaü. 5. 3. 4. Vassikasàñika sikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena bhagavatà bhikkhånaü vassikasàñikà anu¤¤àtà hoti. Chabbaggiyà bhikkhå "bhagavatà vassikasàñikà anu¤¤àtà"ti pañigacceva-2. Vassikasàñikacãvaraü pariyesanti, pañigacceva katvà nivàsenti. Jiõõàya vassikasàñikàya naggà kàyaü ovassàpenti. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma chabbaggiyà bhikkhå pañigacceva vassikasàñikacãvaraü pariyesissanti, pañigacceva katvà nivàsessanti, jiõõàya vassikasàñikàya naggà kàyaü ovassàpessantã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü "saccaü kira tumhe bhikkhave pañigacceva vassikasàñikacãvaraü pariyesatha, pañigacceva katvà nivàsetha, jiõõàya vassikasàñikàya naggà kàyaü ovassàpethà"ti? "Saccaü bhagavà. ' Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tumhe moghapurisà pañigacceva vassikasàñikacãvaraü pariyesissatha, pañigacceva katvà nivàsessatha, jiõõàya vassikasàñikàya naggà kàyaü ovassàpessatha. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca na bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha". 1. Anaññhasa¤¤i. Machasaü. 2. Pañikacceva machasaü. [BJT Page 614] [\x 614/] "Màso seso gimhànanti bhikkhunà vassikasàñikacãvaraü pariyesitabbaü. Addhamàso seso gimhànanti katvà [PTS Page 253] [\q 253/] nivàsetabbaü. Orena ce màso seso gimhànanti vassikasàñikacãvaraü pariyeseyya, orenaddhamàso seso gimhànanti katvà nivàseyya, nissaggiyaü pàcittiya"nti. 2. Màso seso gimhànanti bhikkhunà vassikasàñikacãvaraü pariyesitabbanti ye manussà pubbepi vassikasàñikacãvaraü denti. Te upasaïkamitvà evamassu vacanãyà: "kàlo vassikasàñikàya, samayo vassikasàñikàya, "a¤¤epi manussà vassikasàñikacãvaraü dentã"ti. Na vattabbà: "detha me vassikasàñikacãvaraü, àharatha me vassikasàñikacãvaraü, parivattetha me vassikasàñikacãvaraü, cetàpetha me vassikasàñikacãvaranti. " Addhamàso seso gimhànanti katvà nivàsetabbanti addhamàse sese gimhàne katvà nivàsetabbaü. Orena ce màso seso gimhànanti atirekamàse sese gimhàne vassikasàñikacãvaraü pariyesati, nissaggiyaü pàcittiyaü. Orenaddhamàso seso gimhànanti atirekaddhamàse sese gimhàne katvà nivàseti, nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "i daü me bhante vassikasàñikacãvaraü atirekamàse sese gimhàne pariyiññhaü, atirekaddhamàse sese gimhàne katvà paridahitaü-1 nissaggiyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti -dadeyyàti- dadeyyunti - àyasmato dammi"ti. 3. Atirekamàse sese gimhàne atirekasa¤¤ã, vassikasàñikacãvaraü pariyesati, nissaggiyaü pàcittiyaü. Atirekamàse sese gimhàne vematiko vassikasàñikacãvaraü pariyesati, nissaggiyaü pàcittiyaü. Atirekamàse sese gimhàne ånakasa¤¤ã, vassikasàñikacãvaraü pariyesati, nissaggiyaü pàcittiyaü. 4. Atirekamàse sese gimhàne atirekasa¤¤ã katvà nivàseti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Atirekaddhamàse sese gimhàne vematiko katvà nivàseti nissaggiyaü pàcittiyaü. Atirekaddhamàse sese gimhàne ånakasa¤¤ã, katvà nivàseti, nissaggiyaü pàcittiyaü. 5. Satiyà vassikasàñikàya naggo kàyaü ovassàpeti, àpatti dukkañassa. ænakamàse sese gimhàne atirekasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. ænakamàse sese gimhàne vematiko, àpatti dukkañassa. ænakamàse sese gimhàne ånakasa¤¤ã, anàpatti. 6. ænakaddhamàse sese gimhàne atirekasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. ænakaddhamàse sese gimhàne [PTS Page 254] [\q 254/] vematiko, àpatti dukkañassa. ænakaddhamàse sese gimhàne ånakasa¤¤ã. Anàpatti. 1. Nivàsatthaü. Katthavi. [BJT Page 616] [\x 616/] 7. Anàpatti màso seso gimhànanti vassikasàñikacãvaraü pariyesati, addhamàso seso gimhànanti katvà nivàseti, ånakamàso seso gimhànanti vassikasàñikacãvaraü pariyesati. ænakaddhamàso seso gimhànanti katvà nivàseti, pariyiññhàya vassikasàñikàya vassaü ukkaóóhãyati, nivatthàya vassikasàñikàya vassaü ukkaóóhãyati, dhovitvà nikkhapitabbaü. Samayena nivàsetabbaü. Acchinnacãvarassa, naññhacãvarassa, àpadàsu, ummattakassa, àdikammikassàti. Vassikasàñikasikkhàpadaü niññhitaü. 5. 3. 5. Cãvaraacchindana sikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena àyasmà upanando sakyaputto bhàtuno saddhivihàrikaü bhikkhuü etadavoca: "ehàvuso janapadacàrikaü pakkamissàmà"ti. "Nàhaü bhante gamissàmi, dubbalacãvaromhi"ti. "Ehàvuso ahante cãvaraü dassàmã"ti tassa cãvaraü adàsi. Assosi kho so bhikkhu: "bhagavà kira janapadacàrikaü pakkamissatã"ti. Atha kho tassa bhikkhuno etadahosi: - "nadànàhaü-1 àyasmatà upanandena sakyaputtena saddhiü janapadacàrikaü pakkamissàmi, bhagavatà saddhiü janapadacàrikaü pakkamissàmã"ti. Atha kho àyasmà upanando sakyaputto taü bhikkhuü etadavoca; "ehidàni àvuso janapadacàrikaü pakkamissàmà"ti. "Nàhaü bhante tayà saddhiü janapadacàrikaü pakkamissàmi, bhagavatà saddhiü janapadacàrikaü pakkamissàmã"ti. "Yampi tyàhaü àvuso cãvaraü adàsiü mayà saddhiü janapadacàrikaü pakkamissatã"ti kupito anattamano acchindi. 2. Atha kho so bhikkhå bhikkhånaü etamatthaü àrocesi. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà upanando sakyaputto bhikkhussa sàmaü cãvaraü datvà kupito anattamano acchindissatã"ti? Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Saccaü kira tvaü upananda bhikkhussa sàmaü cãvaraü datvà kupito anattamano acchindã"ti. "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tvaü moghapurisa [PTS Page 255] [\q 255/] bhikkhussa sàmaü cãvaraü datvà kupito anattamano acchindissasi. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: " 1. Nàhaü, katthami. [BJT Page 618] [\x 618/] "Yo pana bhikkhu bhikkhussa sàmaü cãvaraü datvà kupito anattamano acchindeyya và acchindàpeyya và nissaggiyaü pàcittiyanti". 3. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Bhikkhussàti a¤¤assa bhikkhussa. Sàmanti sayaü datvà Cãvaraü nàma: channaü cãvarànaü a¤¤ataraü cãvaraü vikappanåpagapacchãmaü. Kupito anattamanoti anabhiraddho àhatacitto khilajàto. Acchindeyyàti sayaü acchindati, nissaggiyaü-1 pàcittiyaü. Acchindàpeyyàti a¤¤aü àõàpeti, àpatti dukkañassa. Sakiü àõatto bahukampi acchindati, nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü. "Idaü me bhante cãvaraü bhikkhussa sàmaü datvà acchinnaü nissaggiyaü, imàhaü saïghassa nissajàmã"ti - dadeyyàti - dadeyyunti - àyasmato dammã"ti. 4. Upasampanne upasampannasa¤¤ã cãvaraü datvà kupito anattamano acchindati và acchindàpeti và, nissaggiyaü pàcittiyaü. Upasampanne vematiko -pe- upasampanne anupasampannasa¤¤ã cãvaraü datvà kupito anattamano acchindati và acchindàpeti và, nissaggiyaü pàcittiyaü. 5. A¤¤aü parikkhàraü datvà kupito anattamano acchindati và acchindàpeti và, àpatti dukkañassa. Anupasampannassa cãvaraü và a¤¤aü và parikkhàraü datvà kupito anattamano acchindati và acchindàpeti và, àpatti dukkañassa. Anupasampanne upasampannasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. Anupasampanne vematiko, àpatti dukkañassa. Anupasampannasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. 6. Anàpatti so và deti, tassa và vissasanto gaõhàti, ummattakassa, àdikammikassàti. Cãvaraacchindana sikkhàpadaü niññhitaü. 1. Nissaggiyaü hoti, syà. [BJT Page 620] [\x 620/] 5. 3. 6. [PTS Page 256] [\q 256/] suttavi¤¤attisikkhàpadaü. 1. Tena samayena buddho bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhå cãvarakàrasamaye bahuü suttaü vi¤¤àpesuü. Katepi cãvare bahusuttaü avasiññhaü hoti. Atha kho chabbaggiyànaü bhikkhånaü etadahosi: "handa maü àvuso a¤¤ampi suttaü vi¤¤àpetvà tantavàyehi cãvaraü vàyàpemà"tã. Atha kho chabbaggiyà bhikkhå a¤¤ampi suttaü vi¤¤àpetvà tantavàyehi cãvaraü vàyàpesuü. Vãtepi cãvare bahusuttaü-1 avasiññhaü hoti. Dutiyampi kho chabbaggiyà bhikkhå a¤¤ampi suttaü vi¤¤àpetvà tantavàyehi cãvaraü vàyàpesuü. Vãtepi cãvare bahusuttaü avasiññhaü hoti. Tatiyampi kho chabbaggiyà bhikkhå a¤¤ampi suttaü vi¤¤àpetvà tantavàyehi cãvaraü vàyàpesuü. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma samaõà sakyaputtiyà sàmaü suttaü vi¤¤àpetvà tantavàyehi cãvaraü vàyàpessantã"ti. 2. Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: - "kathaü hi nàma chabbaggiyà bhikkhå sàmaü suttaü vi¤¤àpetvà tantavàyehi cãvaraü vàyàpessantã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü: "saccaü kira tumhe bhikkhave sàmaü suttaü vi¤¤àpetvà tantavàyehi cãvaraü vàyàpethàti "saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà: 'kathaü hi nàma tumhe moghapurisà sàmaü suttaü vi¤¤àpetvà tantavàyehi cãvaraü vàyàpessatha. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Yo pana bhikkhu sàmaü suttaü vi¤¤àpetvà tantavàyehi cãvaraü vàyàpeyya, nissaggiyaü pàcittiyanti". 3. Yo panàti yo yàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Sàmanti sayaü vi¤¤àpetvà. Suttaü nàma: cha suttàni: khomaü kappàsikaü koseyyaü kambalaü sàõaü bhaïgaü. Tantavàyehãti pesakàrehi vàyàpeti, payoge payoge dukkañaü, pañilàbhena nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. [PTS Page 257] [\q 257/] eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idaü me bhante cãvaraü sàmaü suttaü vi¤¤àpetvà nattavàyehi vàyàpitaü nissaggiyaü, imàhaü saïghassa nissajàmã"ti. - Dadeyyàti - dadeyyunti - àyasmato dammã"ti. 1. Bahuüsuttaü ma. Cha. Sa. [BJT Page 622] [\x 622/] 4. Vàyàpite vàyàpitasa¤¤i, nisassaggiyaü pàcittiyaü. Vàyàpite vematiko, nissaggiyaü pàcittiyaü. Vàyàpite avàyàpitasa¤¤ã, nissaggiyaü pàcittiyaü. 5. Avàyàpite vàyàpitasa¤¤i, àpatti dukkañassa. Avàyàpite vematiko, àpatti dukkañassa. Avàyàpite avàyàpitasa¤¤i, anàpatti. 6. Anàpatti cãvaraü sibbetuü, àyoge, kàyabandhane, aüsavaññake, -1. Pattatthavikàya, parissàvane, ¤àtakànaü, pavàritànaü, a¤¤assatthàya, attano dhanena, ummattakassa, àdikammikassàti. Suttavi¤¤attisikkhàpadaü niññhitaü. 5. 3. 7. Mahàpesakàrasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena a¤¤ataro puriso pavàsaü gacchanto pajàpatiü etadavoca: "suttaü dhàrayitvà amukassa tantavàyassa dehi. Cãvaraü vàyàpetvà nikkhipa. âgato ayaü upanandaü cãvarena acchàdessàmã"ti. Assosi kho a¤¤ataro piõóacàriko bhikkhu tassa purisassa imaü vàcaü bhàsamànassa. Atha kho so bhikkhå yenàyasmà upanando sakyaputto tenupasaïkami. Upasaïkamitvà, àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü etadavoca: "mahàpu¤¤osi tvaü àvuso upananda, amukasmiü okàse a¤¤ataro puriso pavàsaü gacchanto pajàpatiü etadavoca: "suttaü dhàrayitvà amukassa tantavàyassa dehi. Cãvaraü vàyàpetvà nikkhipa. âgato ayyaü upanandaü cãvarena acchàdessàmã"ti. "Atthàvuso maü so upaññhàko"ti. Sopi kho tantavàyo àyasmato upanandassa sakyaputtassa upaññhàko hoti. 2. Atha kho àyasmà upanando sakyaputto yena so tantavàyo tenupasaïkami, upasaïkamitvà tantavàyaü etadavoca: "idaü kho àvuso cãvaraü maü uddissa viyyati, àyata¤ca karohi, vitthata¤ca appita¤ca suvãta¤ca suppavàyita¤ca suvilekhita¤ca suvitacchita¤ca karohã"ti. "Ete kho me bhante suttaü dhàrayitvà adaüsu iminà suttena cãvaraü vinàhãti. Na bhante sakkà àyataü và vitthataü và appitaü và kàtuü, [PTS Page 258] [\q 258/] sakkà ca kho bhante suvãta¤ca suppavàyita¤ca suvilekhita¤ca suvitacchita¤ca kàtunti. " "Iïgha tvaü àvuso àyata¤ca karohi vitthata¤ca appita¤ca, na te-2 suttena pañibaddhaü bhavissatã"ti. 1. Aüsabaddhake. Machasaü. 2. Na tena suttena. Ma. Cha. Saü. [BJT Page 624] [\x 624/] 3. Atha kho so tantavàyo yathàbhåtaü suttaü tante upanetvà yena sà itthã tenupasaïkami, upasaïkamitavà taü itthiü etadavoca: "suttena ayye attho"ti. "Nanu tvaü ayyo mayà vutto: iminà suttena cãvaraü vinàhã"ti. "Saccàhaü ayye tayà vutto: iminà suttena cãvaraü vinàhã"ti, apica maü ayyo upanando evamàha: "iïgha tvaü àvuso àyata¤ca karohi vitthata¤ca appita¤ca, na te suttena pañibaddhaü bhavissatãti. " Atha kho sà itthi yattakaü yeva suttaü pañhamaü adàsi, tattakaü pacchà adàsi. 4. Assosi kho àyasmà upanando sakyaputto: "so kira puriso pavàsato àgatoti. " Atha kho àyasmà upanando sakyaputto yena tassa purisassa nivesanaü tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho so puriso yenàyasmà upanando sakyaputto tenupasaïkami, upasaïkamitvà àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho so puriso pajàpatiü etadavoca: "taü vàyàpitaü-1. Cãcaranti?" "âmayya vàyàpitaü taü cãcaranti". "âhara ayyaü upanandaü cãvarena acchàdessàmã"ti. Atha kho sà itthã taü cãvaraü nãharitvà sàmikassa datvà etamatthaü àrocesi. Atha kho so puriso àyasmato upanandassa sakyaputtassa cãvaraü datvà ujjhàyati khãyati vipàceti: "mahicchà ime samaõà sakyaputtiyà asantuññhà, nayime sukarà cãvarena acchàdetuü. Kathaü hi nàma ayyo upanando mayà pubbe appavàrito tantavàye upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjissatã"ti. 5. Assosuü kho bhikkhå tassa purisassa ujjhàyantassa khãyantassa vipàcentassa ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma àyasmà upanando sakyaputto pubbe appavàrito gahapatikassa tantavàye upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjissatã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Saccaü kira tvaü upananda pubbe appavàrito gahapatikassa tantavàye upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajji"ti? "Saccaü bhagavà. " "¥àtako te upananda a¤¤àtako"ti? "A¤¤àtako bhagavà"ti. "A¤¤àtako moghapurisa a¤¤àtakassa na jànàti patiråpaü và appatiråpaü và santaü và asantaü và. Tattha nàma tvaü moghapurisa pubbe appavàrito a¤¤àtakassa gahapatikassa [PTS Page 259] [\q 259/] tantavàye upasaïkamitvà cãvare vikippaü àpajjissasi. Netaü moghapurisa appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: "Bhikkhuü paneva uddissa a¤¤àtako gahapati và gahapatànã và tantavàyehi cãvaraü vàyàpeyya, tatra ce so bhikkhu pubbe appavàrito tantavàye upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjeyya: 'idaü kho àvuso cãvaraü maü uddissa viyyati, àyata¤ca karotha citthata¤ca appita¤ca suvãta¤ca suppavàyita¤ca suvilekhita¤ca suvitacchita¤ca karotha, appevanàma mayampi àyasmantànaü ki¤cimattaü anupadajjeyyàmà'ti, eva¤ca so bhikkhu vatvà ki¤cimattaü anupadajjeyya antamaso piõóapàtamattampi, nissaggiyaü pàcittiyanti. " 1. Cãtaü. Katthaci. [BJT Page 626] [\x 626/] 6. Bhikkhuü paneva uddissàti bhikkhussatthàya bhikkhuü àrammaõaü karitvà bhikkhuü acchàdetukàmo. A¤¤àtako nàma: màtito và pitito và yàva sattamà pitàmahayugà asambaddho. Gahapati nàma: yo koci agàraü ajjhàvasati. Gahapatànã nàma: yà kàci agàraü ajjhàvasati. Tattavàyehãti pesakàrehi. Cãvaraü nàma: channaü cãvarànaü a¤¤ataraü cãvaraü vikappanåpagapacchimaü. Vàyàpeyyàti vinàpeti. Tatra ce so bhikkhåti yaü bhikkhuü uddissa cãvaraü viyyati so bhikkhu. Pubbe appavàritoti pubbe avutto hoti. "Kãdisena te bhante cãvarena attho, kãdisaü te cãvaraü vàyàpemã"ti. Tantavàye upasaïkamitvàti gharaü gantvà yattha katthaci upasaïkamitvà Cãvare vikappaü àpajjeyyàti "idaü kho àvuso cãvaraü maü uddissa viyyati. âyata¤ca karotha, vitthata¤ca appita¤ca sucãta¤ca suppavàyita¤ca suvilekhita¤ca sucitacchita¤ca karotha. " Appevanàma mayampi àyasmantànaü ki¤cimattaü anupadajjeyyàmàti eva¤ca so bhikkhu vatvà ki¤cimattaü anupadajjeyya antamaso piõóapàtamattampãti. Piõóapàto nàma: yàgupi bhattampi khàdanãyampi [PTS Page 260] [\q 260/] cuõõapiõóopi dantakaññhampi dasikasuttampi antamaso dhammampi bhaõati. 7. Tassa vacanena àyataü và vitthataü và appitaü và karoti, payoge dukkañaü. Pañilàbhena nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idaü me bhante cãvaraü pubbe appavàrito a¤¤àtakassa gahapatikassa tantavàye upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpannaü nissaggiyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti. -Pedadeyyàti -pe- dadeyyunti -pe- àyasmato dammi"ti. [BJT Page 628] [\x 628/] 8. A¤¤àtake a¤¤àtakasa¤¤ã pubbe appavàrito gahapatikassa tantavàye upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjati, nissaggiyaü pàcittiyaü. A¤¤àtake vematiko -pe- a¤¤àtake ¤àtakasa¤¤ã pubbe appavàrito gahapatikassa tantavàye upasaïkamitvà cãvare vikappaü àpajjati, nissaggiyaü pàcittiyaü. 9. ¥àtake a¤¤àtakasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. ¥àtake vematiko àpatti dukkañassa. ¥àtake ¤àtakasa¤¤i, anàpatti. 10. Anàpatti ¤àtakànaü, pavàritànaü, a¤¤assatthàya, attano dhanena mahagghaü vàyàpetukàmassa appagghaü vàyàpeti, ummattakassa, àdikammikassàti. Mahàpesakàrasikkhàpadaü niññhitaü. 5. 3. 8. Accekacãvarasikkhàpadaü. 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena a¤¤ataro mahàmatto pavàsaü gacchanto bhikkhånaü santike dåtaü pàhesi: "àgacchantu bhadantà, vassàvàsikaü dassàmã"ti. Bhikkhå vassaü vutthànaü bhagavatà vassàvàsikaü anu¤¤àta"nti kukkuccàyantà nàgamaüsu. Atha kho so mahàmatto ujjhàyati khãyati vipàceti: "kathaü hi nàma bhadantà mayà dåte pahite nàgacchissanti" "ahaü hi senàya gacchàmi, dujjànaü jãvitaü, dujjànaü maraõa"nti. Assosuü kho bhikkhå tassa mahàmattassa ujjhàyantassa khãyantassa vipàcentassa. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: "anujànàmi bhikkhave accekacãvaraü pañiggahetvà nikkhipitu"nti. 2. Tena kho pana samayena bhikkhå "bhagavato anu¤¤àtaü accekacãvaraü pañiggahetvà nikkhipitunti. " [PTS Page 261] [\q 261/] accekacãvaràni pañiggahetvà cãvarakàlasamayaü atikkàmenti. Tàni cãvaràni cãvaravaüse bhaõóikàbaddhàni tiññhanti. Addasà-1 kho àyasmà ànando senàsanacàrikaü àhiõóanto tàni cãvaràni cãvaravaüse bhaõóikàbaddhàni tiññhante, disvà bhikkhå etadavoca: "kassimàni àvuso cãvaràni cãvaravaüse bhaõóikàbaddhàni tiññhantã"ti? "Amhàkaü àvuso accekacãvarànã'ti. "Kãva ciraü panàvuso imàni cãvaràni nikkhittànã"ti. Atha kho te bhikkhå àyasmato ànandassa yathànikkhittaü àrocesuü. âyasmà ànando ujjhàyati khãyati vipàceti: "kathaü hi nàma bhikkhå accekacãvaraü pañiggahetvà cãvarakàlasamayaü atikkàmessantã"ti. Atha kho àyasmà ànando bhagavato etamatthaü àrocesi. 1. Addasa. Machasaü [BJT Page 630] [\x 630/] 3. Saccaü kira bhikkhave bhikkhå accekacãvaraü pañiggahetvà cãvarakàlasamayaü atikkàmentã"ti. ? "Saccaü bhagavà. " Vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma te bhikkhave moghapurisà accekacãvaraü pañiggahetvà cãvarakàlasamayaü atikkàmessanti". Netaü bhikkhave appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: " "Dasàhànàgataü kattikatemàsikapuõõamaü bhikkhuno paneva accekacãvaraü uppajjeyya, accekaü ma¤¤amànena bhikkhunà pañiggahetabbaü, pañiggahetvà yàva cãvarakàlasamayaü nikkhipitabbaü. Tato ce uttariü nikkhipeyya. Nissaggiyaü pàcittiyanti. " 4. Dasàhànàgatanti dasàhànàgatàya pàvàraõàya. Kattikatemàsikapuõõamanti pavàraõà kattikà vuccati. Accekacãvaraü nàma: senàya và gantukàmo hoti, pavàsaü và gantukàmo hoti, gilàno và hoti. Gabbhinã và hoti, assaddhassa và saddhà uppannà hoti, appasannassa và pasàdo uppanno hoti. So ce bhikkhånaü santike dåtaü pahiõeyya: "àgacchantu bhadantà, vassàvàsikaü dassàmãti" etaü accekacãvaraü nàma. Accekaü ma¤¤amànena bhikkhunà pañiggahetabbaü, pañiggahetvà yàva cãvarakàlasamayaü nikkhipitabbanti sa¤¤ànaü katvà nikkhipitabbaü, accekacãvaranti. Cãvarakàlasamayo nàma: anatthate kañhine vassànassa pacchimo màso, anatthate kañhine pa¤camàsà. [PTS Page 262] [\q 262/] tato ce uttariü nikkhipeyyàti anatthate kañhine vassànassa pacchimaü divasaü atikkàmeti, nissaggiyaü-1 pàcittiyaü. Atthate kañhine kañhinuddhàradivasaü atikkàmeti, nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitibbaü: "idaü me bhante accekacãvaraü cãvarakàlasamayaü atikkàmitaü nissaggiyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti. -Pe- dadeyyàti -pe- dadeyyunti -peàyasmato dammã"ti. 5. Accekacãvare accekacãvarasa¤¤ã cãvarakàlasamayaü atikkàmeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Accekacãvare vematiko cãvarakàlasamayaü atikkàmeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Accekacãvare anaccekacãvarasa¤¤ã cãvarakàlasamayaü atikkàmeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Anadhiññhite adhiññhitasa¤¤ã -pe- avikappite vikappitasa¤¤ã, avissajjite vissajjitasa¤¤ã, anaññhe naññhasa¤¤ã, avinaññhe vinaññhasa¤¤ã, adaóóhe daóóhasa¤¤ã, avilutte viluttasa¤¤ã, cãvarakàlasamayaü atikkàmeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. 1. Nissaggiyaü hoti. Syà. [BJT Page 632] [\x 632/] 6. Nissaggiyaü cãvaraü anissajitvà paribhu¤jati, àpatti dukkañassa. Anaccekacãvare accekacãvarasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. Anaccekacãvare vematiko, àpatti dukkañassa. Anaccekacãvare anaccekacãvarasa¤¤ã, anàpatti. 7. Anàpatti antosamayaü-1. Adhiññheti vikappeti vissajjeti nassati vinassati óayhati, acchinditvà gaõhanti, vissàsaü gaõhanti, ummattakassa, àdikammikassàti. Accekacãvarasikkhàpadaü niññhitaü. 5. 3. 9. Sàsaïkasikkhàpadaü 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena bhikkhå vutthavassà-2 àra¤¤akesu senàsanesu viharanti. Kattikacorakà "bhikkhå laddhalàbhàti" paripàtenti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: "anujànàmi bhikkhave àra¤¤akesu senàsanesu viharantena tiõõaü cãvarànaü a¤¤ataraü cãvaraü antaraghare nikkhipitu"nti. 2. Tena kho pana samayena bhikkhå bhagavatà anu¤¤àtaü àra¤¤akesu senàsanesu viharantena tiõõaü cãvarànaü [PTS Page 263] [\q 263/] a¤¤ataraü cãvaraü antaraghare nikkhipitunti" te tiõõaü cãvarànaü a¤¤ataraü cãvaraü antaraghare nikkhipitvà atirekachàrattaü vippavasanti. Tàni cãvaràni nassantipi óayhantipi vinassantipi undårehipi khajjanti. Bhikkhå duccolà honti låkhacãvarà. Bhikkhå evamàhaüsu: "kissa tumhe àvuso duccolà låkhacãvarà"ti. Atha kho te bhikkhå bhikkhånaü etamatthaü àrocesuü. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma bhikkhå tiõõaü cãvarànaü a¤¤ataraü cãvaraü antaraghare nikkhipitvà atirekachàrattaü vippavasissantã"ti. 3. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Saccaü kira bhikkhave bhikkhå tiõõaü cãvarànaü a¤¤ataraü cãvaraü antaraghare nikkhipitvà atirekachàrattaü vippavasantã"ti? "Saccaü bhagavà" vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma te bhikkhave moghapurisà tiõõaü cãvarànaü a¤¤ataraü cãvaraü antaraghare nikkhipitvà atirekachàrattaü vippavasissanti. Netaü bhikkhave appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha: " 1. Antosamaye. Ma. Cha. Sa. 2. Vuññhavassà machasaü. [BJT Page 634] [\x 634/] "Upavassaü kho pana kattikapuõõamaü yàni kho pana tàni àra¤¤akàni senàsanàni sàsaïkasammatàni sappañibhayàni, tathàråpesu bhikkhu senàsanesu viharanto àkaïkhamàno tiõõaü cãvarànaü a¤¤ataraü cãvaraü antaraghare nikkhipeyya. Siyà ca tassa bhikkhuno kocideva paccayo tena cãvarena vippavàsàya, chàrattaparamaü tena bhikkhunà tena cãvarena vippavasitabbaü. Tato ce uttariü vippavaseyya a¤¤atra bhikkhusammutiyà, nissaggiyaü pàcittiyanti. " 4. Upavassaü kho panàti vutthavassànaü Kattikapuõõamanti kattikacàtumàsinã vuccati. Yàni kho pana tàni ara¤¤akàni senàsanànãti àra¤¤akaü nàma senàsanaü pa¤cadhanusatikaü pacchimaü. Sàsaïkaü nàma: àràme àràmåpacàre corànaü niviññhokàso dissati. Bhuttokàso dissati. hitokàso dissati. Nisinnokàso dissati. Nipannokàso dissati. Sappañibhayaü nàma: àràme àràmåpacàre corehi manussà hatà dissanti. Viluttà dissanti. âkoñità dissanti. Tathàråpesu bhikkhu senàsanesu viharantoti evaråpesu bhikkhå senàsanesu viharanto. [PTS Page 264] [\q 264/] àkaïkhamànoti icchamàno. Tiõõaü cãvarànaü a¤¤ataraü cãvaranti saïghàñiü và uttaràsaïghaü và antaravàsakaü và. Antaraghare nikkhãpeyyàti samantà gocaragàme nikkhipeyya Siyà ca tassa bhikkhuno kocideva paccayo tena cãvarena vippavàsàyàti siyà paccayo siyà karaõãyaü. Chàrattaparamaü tena bhikkhunà tena cãvarena vippavasitabbanti chàràttaparamatà vippavasitabbaü. A¤¤atra bhikkhusammutiyàti ñhapetvà bhikkhusammutiü. Tato ce uttariü vippavaseyyàti sattame aruõuggamane nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idaü me bhante cãvaraü atirekachàrattaü vippavutthaü a¤¤atra bhikkhusammutiyà nissaggãyaü. Imàhaü saïghassa nissajàmã"ti - dadeyyàti - dadeyyunti - àyasmato dammã"ti. [BJT Page 636] [\x 636/] 5. Atirekachàratte atirekasa¤¤ã vippavasati a¤¤atra bhikkhusammutiyà, nissaggãyaü pàcittiyaü. Atirekachàratte vematiko vippavasati a¤¤atra bhikkhusammutiyà, nissaggiyaü pàcittiyaü. Atirekachàratte ånakasa¤¤ã vippavasati a¤¤atra bhikkhusammutiyà, nissaggiyaü pàcittiyaü. Apaccuddhañe paccuddhañasa¤¤i -pe- avissajjite vissajjitasa¤¤i, anaññhe naññhasa¤¤ã, avinaññhe vinaññhasa¤¤i, adaóóhe daóóhasa¤¤ã, avilutte viluttasa¤¤ã vippavasati a¤¤atra bhikkhusammutiyà, nissaggiyaü pàcittiyaü. 6. Nissaggiyaü cãvaraü anissajitvà paribhu¤jati, àpatti dukkañassa. ænakachàratte atirekasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. ænakachàratte vematiko, àpatti dukkañassa. ænakachàratte ånakasa¤¤ã, anàpatti. 7. Anàpatti chàrattaü vippavasati, ånakachàrattaü vippavasati, chàrattaü vippavasitvà puna gàmasãmaü okkamitvà vasitvà pakkamati, antochàrattaü paccuddharati, vissajjeti nassati vinassati óayhati, acchinditvà gaõhanti, vissàsaü gaõhanti, bhikkhusammutiyà, ummattakassa, àdikammikassàti. Sàsaïkasikkhàpadaü [PTS Page 265] [\q 265/] niññhitaü. 5. 3. 10. Pariõatasikkhàpadaü. 1. Tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tena kho pana samayena sàvatthiyaü a¤¤atarassa pågassa saïghassa sacãvarabhattaü pañiyattaü hoti: "bhojetvà cãvarena acchàdessàmà"ti. Atha kho chabbaggiyà bhikkhå yena so pågo tenupasaïkamiüsu, upasaïkamitvà taü pågaü etadavocuü: "dethàvuso amhàkaü imàni cãvarànã"ti. "Na mayaü bhante dassàma amhàkaü saïghassa anuvassaü sacãvarabhikkhà pa¤¤attà"ti, "bahå àvuso saïghassa dàyakà, bahå saïghassa bhaddà-1. Mayaü tumhe nissàya tumhe sampassantà idha viharàma. Tumhe ce amhàkaü na dassatha atha ko carahi amhàkaü dassati? "Dethàvuso amhàkaü imàni cãvarànã"ti. Atha kho so pågo chabbaggiyehi bhikkhåhi nippiëiyamàno yathàpañiyattaü cãvaraü chabbaggiyànaü bhikkhånaü datvà saïghaü bhattena parivisi. Ye te bhikkhå jànanti saïghassa sacãvarabhattaü pañiyattaü, na ca jànanti. Chabbaggiyànaü bhikkhånaü dinnanti, te evamàhaüsu: [BJT Page 638] [\x 638/] 2. "Onojethàvuso saïghassa cãvara"nti. "Natthi bhante yathàpañiyattaü cãvaraü ayyà chabbaggiyà attano pariõàmesu"nti. Ye te bhikkhå appicchà te ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: "kathaü hi nàma chabbaggiyà bhikkhå jànaü saïghikaü làbhaü pariõataü attano pariõàmessantã"ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Saccaü kira tumhe bhikkhave jànaü saïghikaü làbhaü pariõataü attano pariõàmethà"ti? "Saccaü bhagavà" vigarahi buddho bhagavà: "kathaü hi nàma tumhe moghapurisà jànaü saïghikaü làbhaü pariõataü attano pariõàmessatha. Netaü moghapurisà appasannànaü và pasàdàya -pe- eva¤ca pana bhikkhave imaü sikkhàpadaü uddiseyyàtha. " "Yo pana bhikkhu jànaü saïghikaü làbhaü pariõataü attano pariõàmeyya, nissaggiyaü pàcittiyanti. 3. Yo panàti yo sàdiso -pe- Bhikkhåti -pe- ayaü imasmiü atthe adhippeto bhikkhåti. Jànanti nàma: sàmaü và jànàti a¤¤e và tassa àrocenti, so và àroceti. [PTS Page 266] [\q 266/] saïghikaü nàma: saïghassa dinnaü hoti pariccattaü. Làbho nàma: cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrà, antamaso vuõõapiõóopi dantakaññhampi dasikasuttampi. Pariõataü nàma: dassàma karissàmàti vàcà bhinnà hoti. 4. Attano pariõàmeti. Payoge dukkañaü, parilàbhena nissaggiyaü hoti. Nissajitabbaü saïghassa và gaõassa và puggalassa và. Eva¤ca pana bhikkhave nissajitabbaü: "idaü me bhante jànaü saïghikaü làbhaü pariõataü attano pariõàmitaü nissaggiyaü, imàhaü saïghassa nissajàmã"ti. -Pe- dadeyyàti -pe- dadeyyunti, -pe- àyasmato dammã"ti. 5. Pariõate pariõatasa¤¤ã attano pariõàmeti, nissaggiyaü pàcittiyaü. Pariõate vematiko attano pariõàmeti, àpatti dukkañassa. Pariõate apariõatasa¤¤ã attano pariõàmeti, àpatti dukkañassa. Saïghassa pariõataü a¤¤asaïghassa và cetiyassa và pariõàmeti, àpatti dukkañassa. Cetiyassa pariõataü a¤¤acetiyassa và saïghassa và gaõassa và puggalassa và pariõàmeti, àpatti dukkañassa. Puggalassa pariõataü a¤¤assa puggalassa và saïghassa và gaõassa và cetiyassa và pariõàmeti, àpatti dukkañassa. Apariõate pariõatasa¤¤ã, àpatti dukkañassa. Apariõate vematiko, àpatti dukkañassa. Apariõate apariõatasa¤¤i anàpatti. [BJT Page 640] [\x 640/] 6. Anàpatti kattha demàti pucchiyamàno yattha tumhàkaü deyyadhammo paribhogaü và labheyya pañisaïkhàraü và labheyya ciraññhitiko và assa, yattha và pana tumhàkaü cittaü pasãdati tattha dethàti bhaõati, ummattakassa, àdikammikassàti. Pariõatasikkhàpadaü niññhitaü Pattavaggo tatiyo. Tassuddànaü: Dve ca pattàni bhesajjaü vassikàdànapa¤camaü, Sàmaü vàyàpanacceko sàsaïkaü saïghikena càti. Uddiññhà kho àyasmanto tiüsanissaggiyà pàcittiyà dhammà. Tatthàyasmante pucchàmi: kaccittha parisuddhà? Dutiyampi pucchàmi: kaccittha parisuddhà? Tatiyampi pucchàmi: kaccittha parisuddhà? Parisuddhetthàyasmanto tasmà tuõahã. Evametaü dhàrayàmãti. (Atirekekaratta¤ca akàlaporàõadhovanaü, Pañiggaha¤ca ta¤ceva vi¤¤atti ca tatuttari, Dve appavàrità ceva tikkhattuü codanàya càti. Missakaü suddhaka¤ceva tula¤ca anuvassakaü, Puràõasanthata¤ceva lomànaü haraõena ca, Dhovanaü rupiya¤ceva dve ca nànappakàrakàti. Atireka¤ca patta¤ca ånena bandhanena ca, Bhesajjaü sàñaka¤ceva kupitena acchindanaü, Dve tantavàyà ceva accekacãvarena ca, Chàrattaü vippavàsena attano pariõàmanàti. ) Tiüsakaü niññhitaü, Pàràjikapàëi niññhità. Imà atirekagàthàyo sãhala potthakesu yeva dissante.